leadin
stringlengths 4
5.8k
| url
stringlengths 30
223
| text
stringlengths 0
388k
| heading
stringlengths 1
196
|
|---|---|---|---|
Juba järgmisel nädalal toimuvad tulised mängud, mis selgitavad selleaastase naiste Balti võrkpalliliiga tšempioni. Kaheksa naiskonna osalusel peetav finaalturniir toimub sel korral Leedus. | https://sport.err.ee/243171/naiste-vorkpalli-balti-liiga-voitja-selgitatakse-leedus | Reedel, 3. märtsil on Leedu väikelinnas Jonavas kavas kõik neli veerandfinaali, millest kolmes on üks osapool Eesti võistkond. Kell 16.30 läheb põhiturniiril teiseks tulnud tiitlikaitsja Kohila Võrkpalliklubi//E-Service vastamisi leedulannade Alytus Prekyba-Paramaga, kes põhiturniiri lõpetas seitsmendana. Kell 18.30 tulevad lätlannade vastu väljakule Tartu Ülikool/Eeden (põhiturniiri 3.) ja TTÜ/Tradehouse (5.), võideldes poolfinaalkoha eest vastavalt VK miLATssiga (6.) ja Jelgava/LU-ga (4.).
Laupäeval on kavas poolfinaalid ja 5.-8. koha mängud ning pühapäeval neli kohamängu. Nii finaal kui pronksmedalimäng toimuvad Kaunase Spordihallis, ülejäänud finaalturniiri vastasseisud leiavad aset Jonavas.
Täpne ajakava on leitav SIIN. | Naiste võrkpalli Balti liiga võitja selgitatakse Leedus |
Viimsis, Kuulsaali Piljardiklubis laupäeval peetud piljardi Eesti meistriliiga 2017. aasta hooaja esimesel etapil (mänguformaadiks oli 9-palli) oli võidukas Viimsi oma poiss Mark Mägi, kes alistas finaalis seisuga 8:4 Eesti parima piljardisportlase Denis Grabe. | https://sport.err.ee/243166/piljardi-eesti-meistriliiga-avaetapi-voitis-mark-magi | Denis Grabe võitis poolfinaalis seisuga 8:4 Kristjan Kuusikut. Teises poolfinaalis oli Mark Mägi seisuga 8:5 parem Rainer Laarist. Kolmandad kohad seega Kuusikule ja Laarile.
Järgmised võistlused toimuvad juba 23.-25. veebruaril, kui Grabe ja Kuusik sõidavad Itaaliasse, kus leiab aset hooaja esimene Euro-Tour etapp.
Lisaks meistriliiga etapile toimus pühapäeval ka piljardi Eesti esiliiga (toimub esimest hooaega) etapp (mänguformaadiks oli 9-palli), kus oli võidukas valgalane Kevin Kattai, kes alistas finaalis seisuga 5:0 tallinnlanna Jana Ossipova.
Kolmandad olid Raimond Vatko Kuressaarest ja Deniss Tihhon Tallinnast. Kokku osales esiliiga etapil koguni 64 piljardisportlast.
Rahvaliiga teine etapp, kuhu on oodatud osalema kõik piljardihuvilised, toimub juba 26. veebruaril Tallinnas, Kuulsaali Piljardiklubis. | Piljardi Eesti meistriliiga avaetapi võitis Mark Mägi |
Esmaspäeval teeb Eesti Korvpalliliit algust "100 Kooli" suurprojekti teise hooajaga. Kui eelmisel hooajal käisime sajas koolis septembri lõpust novembrini alguseni, siis sel hooajal on algus sootuks hilisem. | https://sport.err.ee/243164/eesti-korvpalliliit-alustas-suurprojekti-100-kooli-teist-hooaega | "100 Kooli" on korvpallipisiku levitamine algkoolides kuni kolmanda klassini. Koos juhendajate ning meistriliiga mängijate-treeneritega näidatakse lastele lihtsamaid harjutusi, antakse tunda, misasi see korvpall on. Kel huvi tekib, saab kohe ka nõu, kus on lähemad treeningvõimalused.
"100 Kooli" hõlmab kõiki maakondi Hiiumaast Võrumaani, sedakorda teeme algust Järvamaal, kus tiirutatakse esimesed kaks päeva. Seejärel on kavas Harjumaa, Tartumaa, Saaremaa, Läänemaa, Jõgevamaa, taas Harjumaa ning korraks ka Tallinn (Haabersti Gümnaasium). Ning seejärel taas kaugemad paigad.
Projekti viivad kohapeal läbi EKL-i töötajad Martin Rebane ja Rosemary Rits. Viimane on teadupärast ise ka meie tippnaiskonna Tallinna Ülikooli mängija. Projekti koordineerib Raigo Häelme. Rohkem infot leiab SIIT. | Eesti Korvpalliliit alustas suurprojekti "100 kooli" teist hooaega |
Eesti jalgpallikoondise keskkaitsja Nikita Baranovi koduklubi Kristiansund alistas hooajaeelses treeningmängus Sandefjordi 1:0. | https://sport.err.ee/243174/baranov-aitas-kristiansundi-soprusmangus-voidule | Kahe tulevaks hooajaks esiliigast kõrgliigasse tõusnud meeskonna omavahelises vastasseisus lõi ainsa värava Christoffer Aasbak 68. minutil, kirjutab Soccernet.ee.
Uueks hooajaks FC Florast Kristiansundiga liitunud Baranov alustas kohtumist algkoosseisus.
Kristiansund alustab Norra kõrgliiga hooaega 1. aprillil, kui kodustaadionil võõrustatakse Moldet. | Baranov aitas Kristiansundi sõprusmängus võidule |
Leedu välisminister Linas Linkevičius siirdus esmaspäeval USA-sse, kus kohtub teiste seas USA valitsuse liikmete ja ÜRO uue peasekretäri António Guterresiga, teatas Leedu välisministeerium. | https://www.err.ee/582796/leedu-valisminister-kulastab-usa-d | Minister kohtub Washingtonis USA välis- ja kaitseministeeriumi juhtkonnaga ning asepresidendi julgeolekunõunikega, edastas välisministeerium.
New Yorgis osaleb Linkevičius ÜRO julgeolekunõukogu istungil ning kohtub ÜRO uue peasekretäri Guterresiga, kellega kõneleb rahvusvahelise päevakorra pakilisimatest küsimustest ja ÜRO ees seisvatest väljakutsetest.
New Yorgis on kavas ka kohtumised Ukraina välisministri Pavlo Klimkini ja USA presidendi küberjulgeoleku erinõunikuga Rudolph Giulianiga.
Leedu minister kohtub ka USA Euroopa vägede endise ülemjuhataja Philip Breedlove'i ja NATO endise asepeasekretäri Alexander Vershbow'ga. Washingtonis on kavas kohtumisi ka vabaühenduste esindajatega. | Leedu välisminister külastab USA-d |
Eesti käsipallikoondise vasakukäelise pommitaja Dener Jaanimaa koduklubi MT Melsungen teenis Euroopa tugevuselt teise klubisarja EHF Cup'i alagrupiturniiril teise võidu, kui oli võõrsil napilt 29:28 üle soomlaste tugevaimast klubist Riihimäki Cocksist. | https://sport.err.ee/243173/kasipallurid-valismaal-jaanimaa-koduklubi-eurosarjas-voidukas | Jaanimaal ei õnnestunud skoori avada. Alagrupis on Melsungen nelja punktiga liider. Helvetia Anaitasunal ja Benfical on kaks punkti. Põhjanaabritel on punktiarve avamata.
Saksamaa kõrgliigas oli Melsungen läinud nädalal samuti võidukas, kui alistas kodus 30:22 Balingeni. Jaanimaal tegi küll kaks pealeviset, kuid skoori ei avanud.
Mait Patrail ja Hannover-Burgforf ei suutnud tabelis teist kohta hoidva Rhein-Neckar Löweni vastu enamat 26:30 kaotusest. Patrail koosseisu ei kuulunud. Liigatabelis on Hannover 22 punktiga kuues ja Melsungen 17 punktiga kümnes.
Saksamaa esiliigas teenisid eestlased ühe punkti, kui Karl Roosna tööandja Esseni TUSEM viigistas kodus Emsdetteniga 25:25. Roosna koosseisu ei kuulunud.
Janar Mägi kolmest väravast ei piisanud, et päästa EHV Auet 26:28 kaotusest Rimparile. Vigastatud Karl Toomi tööandja TV 1893 Neuhausen kaotas kodus 32:33 TSG Lu-Friesenheimile. Jürgen Rooba ja Nordhorn-Lingen peavad oma 22. vooru mängu kolmapäeval.
Tabelis on Nordhorn-Lingen eestlaste klubidest siiski kõrgeimal 8. kohal. EHV Aue leiab tabeli kümnendalt realt. Essen on 20 meeskonna seas 15. ja Neuhausen 19. kohal.
Islandi kõrgliigas pidi Mikk Pinnoneni koduklubi Afturelding loovutama liidrikoha, kui kaotas kodus 25:29 Valurile. Pinnonen viskas kolm väravat. Kuna Haukar alistas samal ajal Selfossi 35:25, on Haukar nüüd 26 punktiga tabeli liider. Viimasest kolmest kohtumisest vaid ühe punkti teeninud Afturelding on 25 punktiga teine.
Rumeenia kõrgliigas ei leia Martin Johannsoni koduklubi Bukaresti Steaua kuidagi võidusoont. 15:20 allajäämine Timisoarale tähendas Steauale kolmandat järjestikust kaotust. Eesti koondise joonemängija viskas ühe värava. Tabelis on Steaua 14 meeskonna seas üheksandal positsioonil.
Prantsusmaa esiliigas viskas teine Eesti koondise joonemängija Armi Pärt samuti ühe värava, kui teist kohta hoidev Massy-Essonne alistas ST-Graties Sannois 33:21.
Andris Celminši koduklubi Slovenj Gradec 2011 oli Sloveenia meistrivõistlustel Izolast üle 29:20. Celminš hiilgas kuue tabamusega. Gradec on tosina meeskonna seas 9. kohal.
Soome käsipalli kõrgliigas purustas Valdar Noodla tööandja Helsingi Dicken Riihimäki Dynamo kodus 41:16. Noodla viskas ühe värava. Sten Toomla arvele jäi samuti üks tabamus, kui GrlFK sai Siuntiost võõrsil jagu 29:24. Ardo Puna viskas kaotajate kasuks kuus väravat. | Käsipallurid välismaal: Jaanimaa koduklubi eurosarjas võidukas |
Sel nädalavahetusel käisid Euroopas meeste konkurentsis väljakul mitmed meie noortekoondislased, kui Hispaanias võeti kaks võitu, Saksamaal võit ja kaotus ning Itaalias kaotus. | https://sport.err.ee/243172/eesti-noorkorvpallurid-paasesid-euroopa-valjakutel-katt-proovima | 19-aastane tagamees Robert Valge mängis kõik 40 minutit, kui tema meeskond Venta De Banos sai kodus 90:81 jagu Ardoist. Eestlase kontole kogunes 17 punkti (kahesed 5/6, kolmesed 2/7, vabavisked 1/1), 7 korvisöötu, 3 lauapalli, 4 vaheltlõiget, kolm isiklikku viga ja ühe pallikaotuse. Oma regioonis tabeli viimasel real paikneva klubi jaoks oli see 14 kaotuse kõrval alles teiseks võiduks.
Võidurõõmu sai maitsta ka samuti 19-aastane Kregor Hermet, kes aitas oma klubi korraliku panusega Pardinyes-Lleida kodumängus Andorra II (5-12) vastu võetud 71:69 võidumängus. Eesti tsentrile kogunes protokolli 31 minutiga 14 punkti (kahesed 5/11, kolmesed 1/4, vabavisked 1/1), 5 lauapalli, 4 isiklikku viga ja ühe pallikaotuse. Pardinyes-Lleida (13-4) on oma regioonis kolmandal kohal.
17-aastane Kristian Kullamäe pääses platsile Saksamaa esiliigas, kui Gotha Öttinger Rockets (13-11) alistas 87:68 Dresdeni (2-23). Eestlasest tagamees sai 14 mänguminutiga kirja 4 punkti (kahesed 1/4, kolmesed 0/2, vabavisked 2/2), 2 lauapalli ja 2 isiklikku viga.
Alles 16-aastane ääremängija Henri Drell mängis Saksamaa esiliigas samuti 14 minutit, kui tema meeskond Baunach tunnistas Crailsheimi paremust koguni 60:103. Eestlaselt 2 punkti (kahesed 0/1, vabavisked 2/2), 2 lauapalli, ühe isikliku vea ja 2 pallikaotust.
Kullamäe meeskond Öttinger on 13 võidu ja 11 kaotusega tabelis 6. kohal, Drelli klubi Baunachi (7-17) leiame alles 14. positsioonilt.
17-aastane Kaspar Treier pääses Itaalia tugevuselt kolmandas liigas ehk Serie B-s väljakule 12 minutiks, kui tema meeskond Moncalieri kaotas võõrsil 59:66 Omegna meeskonnale. Eestlasest suure ääre arvele jäi 2 punkti (kahesed 1/1), 2 lauapalli ja 2 isiklikku viga. Omegna (15-6) tõusis selle võiduga regiooni liidriks, möödudes just Moncalierist (14-6). | Eesti noorkorvpallurid pääsesid Euroopa väljakutel kätt proovima |
Korvpalli VTB Ühisliigas kohtusid esmaspäeval kaks Venemaa tippklubi, kui Moskva Himki sai võõral väljakul 98:73 jagu Kaasani Uniksist. | https://sport.err.ee/243170/aleksei-sved-vedas-moskva-himki-uniksi-vastu-voidule | Võitjate parimaks kerkis 31 punkti ja 6 korvisööduga Aleksei Šved, Sergei Monja arvele jäi 17 silma ja 9 lauapalli ning Marko Todorovic panustas 16 punkti.
Uniksit hoidsid vee peal 19 punkti visanud Keith Langford, 11 silma toonud Pavel Antipov ja 10 punkti ning 14 lauapalli kogunud Coty Clarke.
Meeskonnad on liigatabelis vastavalt 4. ja 5. positsioonil, kui Himkil on nüüd koos 13 võitu ja 3 kaotust ning Uniksil 11 võitu ja 6 kaotust. | Aleksei Šved vedas Moskva Himki Uniksi vastu võidule |
Itaalia ajalehe La Repubblica andmetel võib Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker juba märtsis tagasi astuda. Junckeri pressiesindaja aga lükkas kõik sellised väited esmaspäeval tagasi. | https://www.err.ee/582790/ajaleht-juncker-kavatseb-martsis-tagasi-astuda-tema-asemele-voib-tousta-katainen | Lisaks sellele, et Juncker võib lähinädalatel ametist tagasi astuda, kirjutas Itaalia päevaleht ka seda, et Euroopa Komisjoni etteotsa tõumiseks olevat kõige paremad võimalused asepresident Jyrki Katainenil. Head võimalused olevat ka praegusel esimene asepresidendil Frans Timmermansil Hollandist, vahendas Yle.
Ajaleht lähtub oma prognoosi tehes anonüümseks jääda soovinud allikatele.
Väidetavalt soovib Juncker oma ametiaja keskel tagasi astuda, sest on pettunud liikmesriikide väheses innukuses Euroopa Liitu uuendada. Seega jätakski ka ta oma ametiaja teise poole pigem mõnele asepresidendile.
Allikate sõnul kavatseb Juncker oma otsuse teha pärast märtsis toimuva ülemkogu otsuste selgumist.
Euroopa Komisjoni pressiesindaja Margaritis Schinas lükkas kuuldused Junckeri tagasiastumisest Twitteris tagasi. "Palju libauudiseid ja alternatiivseid fakte raporteeritakse täna Brüsselist. Komisjonil ja Junckeril on ootamas ees palju tööd, pole aega kuulujuttudeks," märkis ta.
Many fake news and alternative facts reported today from Brussels. Lots of work ahead for @EU_Commission and @JunckerEU, no time for gossip.
— Margaritis Schinas (@MargSchinas) February 20, 2017
Junckeri võimalikust tagasiastumisest on räägitud viimase aasta jooksul korduvalt. Käesoleval kuul on kuulujuttudele kaasa aidanud Junckeri teade, et ta ei kavatse pärast 2019. aastat enam Euroopa Komisjoni presidendiks pürgida. | Ajaleht: Juncker kavatseb märtsis tagasi astuda, tema asemele võib tõusta Katainen |
Kolme kuu pärast, 20. mail, Tallinna Lauluväljakul juba kolmekümnendat korda toimuv Eesti suurim naiste liikumissündmus SEB Maijooks ootab rekordilist osavõttu. | https://sport.err.ee/243168/kolme-kuu-parast-peetav-maijooks-tahistab-tanavu-30-juubelit | Esmakordselt saavad kõik maijooksulised unikaalse medali, mis on disainitud ainult tänavusest juubelijooksust osavõtjatele. Medaleid on tellitud viisteist tuhat ja täpselt sama palju osalejaid saab ka tänavuse Maijooksu starti.
Maijooksul võivad daamid, naised, neiud ja tütarlapsed kaasa lüüa kõigile jõukohasel seitsmekilomeetrisel rajal joostes, käies või kepikõndi tehes. Valida saab ajavõtuga ja ilma ajavõtuta distantside vahel. Lastele toimuvad lustakad Draakoni lastejooksud, terve päeva on Lauluväljakul tervise- ja vabaaja mess, avatud on populaarne meestehoid ja toimub suur kevadkontsert.
SEB Maijooksule registreerimise aktiivseim periood on traditsiooniliselt enne naistepäeva, kui kirja paneb iga päev sadu inimesi. Maijooksust osavõtt on osutunud väga menukaks naistepäevakingituseks nii üksikisikutele kui tervetele kollektiividele. Kõik, kes on SEB Maijooksule registreeritud enne 8. märtsi saavad naistepäeva puhul Tallinkilt superpakkumise neljale Stockholmi kruiisile ning kõigi registreerunute vahel loositakse välja arvukalt Maijooksu partnerite auhindu.
SEB Maijooksule toimub registreerimine internetiaadressil www.jooks.ee. | Kolme kuu pärast peetav Maijooks tähistab tänavu 30. juubelit |
Eesti jalgpallikoondise väravavaht Getter Laar kaitses Prantsusmaa kõrgliigas Metzi väravat ja aitas naiskonnal oma endise koduklubi Guingampi vastu teenida viigipunkti. Tegemist oli 11. vooru järelpeetud mänguga. Esimesel poolajal väravaid ei löödud. Teise poolaja keskel jäi Metz kaotusseisu, kuid suutis mõned minutid hiljem vastuvärava lüüa ning oma teise järjestikuse punkti teenida. Laar sai üle pika aja kirja täismängu. Metz jätkab kolme punktiga tabeli viimasel real. | https://sport.err.ee/243167/naisjalgpallurid-valismaal-metz-ja-getter-laar-teenisid-viigi | Anett Vilipuu osales West Hami duubelnaiskonna koosseisus Inglismaa naiste tugevuselt kolmandas liigas Denham Unitedi duubli vastu. West Ham läks mängu juhtima 20. minutil ning esimene poolaeg võideti 2:0. Teise poolaja jooksul lisati veel kolm väravat ning kohtumine võideti 5:0. Vilipuu alustas mängu algkoosseisust ning vahetati pingile 67. minutil. Liigatabelis asb West Ham hetkel 11 naiskonna seas üheksandal kohal, olles 15 mänguga kogunud 13 punkti.
Väravavaht Getriin Strigini koduklubi Granada näitas Hispaania esiliigas võimast esitust ning alistas tabeli üheksanda naiskonna Sporting de Huelva II tulemusega 6:1. Granada läks kohtumist koduväljakul juhtima juba 4. minutil ning poolajaks oldi 3:1 eduseisus. Teine poolaeg kulges Granada jaoks sama edukalt, kui lisati veel kolm väravat ja kohtumine võideti kindlalt. Strigin naiskonna võidumängus kaasa ei teinud. Granada jätkab tabelis endiselt teisel kohal, jäädes kuue punktiga maha liidrist Sevillast.
Signy Aarna ja Kuopio Pallokissat pidasid treeningmängu JyPK naiskonnaga. Aarnal oli mängu alguses ka hea võimalus Kuopio juhtima viia, kuid vastaste väravavaht tõrjus soorituse. Mängu ainus värav sündis esimese poolaja lisaminutitel, kui JyPK suutis palli Kuopio võrku saata ja napi 1:0 võidu teenida. Aarna oli platsil terve kohtumise. | Naisjalgpallurid välismaal: Metz ja Getter Laar teenisid viigi |
Välisminister Sven Mikser kohtus täna Podgoricas Montenegro välisministri Srđan Darmanovićiga. Kohtumistel arutati Eesti tulevast Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist, julgeolekuolukorda Euroopas ning ELi ja NATO laienemist, samuti Eesti ja Montenegro suhteid. | https://www.err.ee/582787/mikser-eesti-toetab-montenegrot-teel-euroopa-liitu-ja-natosse | Mikser tutvustas Eesti ELi Nõukogu eesistumise prioriteete ning kinnitas, et Eesti jaoks on Lääne-Balkani regiooni stabiilsus ja julgeolek väga oluline. "Igal riigil on õigus valida oma strateegiline tee ja rahvusvahelised alliansid, millesse kuuluda, ilma mõne teise riigi sekkumiseta. Eesti toetab Montenegrot nii NATO kui ka ELiga liitumisel," ütles ta.
Mikser tunnustas Montenegrot Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika seisukohtadega joondumise eest, sealhulgas ühinemise eest Venemaa vastaste sanktsioonidega, samuti reformide järjepideva elluviimise eest. „Eriti oluline on keskenduda võitlusele korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega ning õigusriigi ja hea valitsemise põhimõtete elluviimisele,“ rõhutas välisminister.
Välisminister kinnitas Eesti jätkuvat toetust Montenegro kiirele ühinemisele NATOga. "Oleme jõudnud Montenegro liitumisprotokolli ratifitseerimisega liikmesriikides lõpusirgele, nüüd tuleb see protsess lõpule viia,“ ütles Mikser.
Montenegro liitumisprotokolli on praeguseks ratifitseerinud 24 liitlasriiki kahekümne kaheksast. Riigikogu kiitis heaks Montenegro NATOga liitumise eelmise aasta oktoobris.
Kohtumisel kõneldi ka Venemaa viimasel ajal aktiviseerunud püüetest sekkuda Lääne-Balkani riikide sisepoliitikasse. Välisminister Mikser märkis, et sügiseste parlamendivalimiste ajal toimunud riigipöördekatse, mille eesmärgiks oli nurjata Montenegro NATOga liitumine, on äärmiselt murettekitav. "Selle olukorra valguses on eriti oluline viia liitumisprotsess liigse viivituseta lõpuni," sõnas Mikser.
Välisministrid kinnitasid, et Eesti ja Montenegro kahepoolsed suhted on head, kuid leiti, et suhteid võiks veelgi arendada turismi, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning küberkaitse valdkonnas, samuti ülikoolidevahelises koostöös.
Lisaks toimusid kohtumised Montenegro presidendi Filip Vujanovićiga, peaministri Duško Markovići, Euroopa asjade ministri Aleksandar Andrija Pejovići ja parlamendi spiikri Ivan Brajovićiga. | Mikser: Eesti toetab Montenegrot teel Euroopa Liitu ja NATOsse |
Prantsuse politsei otsis Pariisis läbi Rahvusrinde peakontori seoses uurimisega, mis puudutab Euroopa Liidu vahendite väärkasutamist parlamendiliikmete assistentidele palga maksmisel, teatas Rahvusrinde ametnik Reutersile. | https://www.err.ee/582784/prantsuse-politsei-otsis-labi-rahvusrinde-peakontori | "See paistab meediaoperatsioonina, mille eesmärk on häirida presidendikampaania käiku," seisis partei pressiteates.
Euroopa Parlament on öelnud, et Rahvusrinde juht Marine Le Pen maksis vahemikus 2011 kuni 2012 parlamendis olles partei töötajatele EL-i vahenditest. EL-i reeglid ütlevad aga, et neid võib kasutada vaid europarlamendi saadikute assistentidele maksmiseks. | Prantsuse politsei otsis läbi Rahvusrinde peakontori |
Kreeka nõustus esmaspäeval kompromissiga uute reformide osas, et lahendada ummikseis Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) ning saada uus osa päästepaketist, teatasid EL-i ametnikud. | https://www.err.ee/582781/el-i-ametnikud-kreeka-noustus-reformikompromissiga | Kreeka rahandusminister Euclid Tsakalotos kiitis heaks meetmed, mis käivituvad automaatselt, kui Ateena eelarvesihte ei täida, ütlesid allikad. Kreeka parlament peab meetmed siiski heaks kiitma.
Eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem ütles esmaspäeval, et laenuandjate esindajad naasevad "kõige lähemal ajal" Ateenasse.
"Olen tänase tulemusega väga rahul," ütles Hollandi rahandusminister Dijsselbloem pressikonverentsil. "Laenuandjate esindajad töötavad koos Kreeka võimudega välja maksusüsteemi, pensionisüsteemi ja töötururegulatsiooni struktuurireformide täiendava paketi."
Laenuandjate esindajad lahkusid Kreekast detsembris pärast kõneluste katkemist. | EL-i ametnikud: Kreeka nõustus reformikompromissiga |
Täna algas Premium liiga uue hooaja esimest ringi tutvustav kampaania „Mehiste meeste mäng“, mille käigus on järgmise kahe kuu jooksul kavas erinevad põnevad tegevused. | https://sport.err.ee/243165/video-premium-liiga-avaringi-tutvustab-jaaaugust-valjuv-vladimir-voskoboinikov | „Läheneme Premium liiga tutvustamisele ringidepõhiliselt. Igal ringil on oma kindel fookus koos tegevuste, sihtrühmade ja esitlejatega,“ lausus Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei.
Avaringi kampaania tõstab esile liiga sportlikku poolt, värskeid koosseise, põnevat starti uuele hooajale ja ootusärevust. Hooaja avalöögi teravik on suunatud klubide sisemistele kogukondadele ja traditsioonilisele jalgpallihuvilisele.
„Kontseptsiooni väljatöötamisel ja elluviimisel on oluline koostöö klubidega. Meil on 10 omanäolist klubi, kes viivad ellu ühtset nägemust Premium liigast kui Eesti suurimast vaatemängust,“ märkis Rei.
Premium liiga avavoor toimub 3. ja 4. märtsil. | VIDEO | Premium liiga avaringi tutvustab jääaugust väljuv Vladimir Voskoboinikov |
Esmaspäeval toimunud Keskerakonna Tallinna Nõukogu koosolekul nimetati Mustamäe ja Lasnamäe linnaosade esinumbrid kohalikeks valimisteks. | https://www.err.ee/582779/keskerakond-kinnitas-tallinna-suuremate-ringkondade-esinumbrid | Keskerakonna esimees Jüri Ratas tegi ettepaneku nimetada Mustamäe ringkonna esinumbriks Tallinna linnapea kohuseid täitva Taavi Aasa ning Lasnamäe ringkonna esinumbriks abilinnapea Mihhail Kõlvarti. Tallinna Nõukogu toetas mõlemat kandidaati, teatas Keskerakond.
"Taavi Aas ja Mihhail Kõlvart on kogenud linnajuhid, kes on andnud suure panuse Eesti pealinna arendamiseks. Tegemist on võimekate juhtidega ning mis veelgi olulisem – tugevate meeskonnamängijatega, kelle peale võib loota ka raskematel aegadel. Taavi Aas ja Mihhail Kõlvart on koos teiste Tallinna abilinnapeadega seisnud aastaid kõigi linnaelanike heaolu eest ning välja teeninud valijate kõrge usalduse," rõhutas Ratas.
"Oluliseks kaalukeeleks seniste linnajuhtide toetamisel on kindlasti linna rahulolu uuring, mis tõi välja, et 95% pealinna elanikest on elukeskkonnaga Tallinnas rahul. See trend on igal aastal olnud kasvav, mis näitab, et oleme õigel teel. Samamoodi kinnitas Kantar Emori uuringus välja toodud Keskerakonna 46%-line toetus Tallinnas, et tänased linnajuhid on igati väärikad esinumbrid,“ lisas Ratas.
Ratas selgitas, et kahe rahvaarvult suurima linnaosa esinumbri nimetamine on esimene samm linnapeakandidaadini jõudmiseks.
Keskerakond kinnitab Tallinna Nõukogus järjest kõigi valimisringkondade esinumbrid, et valijad saaksid varakult ülevaate kandidaatidest ja nende senisest tööst. Samaaegselt saavad kandidaadid nii juba alustada oma eesmärkide tutvustamist. | Keskerakond kinnitas Tallinna suuremate ringkondade esinumbrid |
Tänavusel hooajal näeb Eesti aasta parimat naismotosportlast Anastassia Kovalenkot võistlemas motoringraja MM-il, klassis Supersport 300, mis toimub prestiižse World Superbike sarja raames, kus Kovalenko hakkab mõõtu võtma meeste arvestuses. | https://sport.err.ee/243163/anastassia-kovalenko-stardib-tanavu-kolmel-supersport-300-mm-etapil | Esialgu on Kovalenkol plaanis kaasa teha kolm etappi. Sellega saaks Kovalenkost esimene Eesti naisringrajasõitja, kes kunagi MM-il võistelnud. Paralleelselt sõidab Anastassia Kovalenko täishooaja Itaalia meistrivõistluste Yamaha R3 sarjas.
“Kuna noorte sari kui ka naiste arvestus, kus varasematel aastastel võistlesin, eemaldati, tuli otsus astuda suur samm edasi ja sõita MM-i. Arvan, et just väiksema kubatuuriga klassis on mul kõige suurem tõenäosus meestega konkurentsis püsida, kuna antud rattaga sõit ei nõua nii palju füüsist kui seda näiteks 600 cm3 tsikkel ning samuti annab minu kerge kehakaal väikese eelise kiirendamisel ning tippkiiruse kogumisel,” kommenteeris Kovalenko.
“Kuigi sain mitmelt tiimilt pakkumise tervet hooaega kaasa teha, otsustasin siiski see aasta kaasa sõita ainult valitud etapid, kuna terve hooaeg on väga kulukas ja hetkel sellist ressurssi ei ole, lisaks olen saamas teist magistrikraadi Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas, mis tähendab, et omakorda leidub mulle rohkem aega magistritöö ning eksamitele pühendumiseks. Vähetähtsaks ei saa pidada ka fakti, et käesolev sari läheb alles esimest aastat käima, mistõttu on pigem kasulik sellel aastal jälgida, mis tiimid ja tsiklimargid on konkurentsis eespool, samuti kasutada seda aastat nn “õppeaastaks” ning vundamendi ladumiseks. Väikese rattaga sõit nõuab stiili muutust, mistõttu püüan võimalikult varakult soetada endale 300 cm3 treeningratas, et olla esimeseks etapiks maksimaalselt valmis. Eelnevat silmas pidades, tuli ka otsus paralleelselt kaasa sõita Itaalia meistrivõistlusi Yamaha R3 klassis, kuna ratas on sarnane sellele, mis saab olema MM-il ning see on sobiv sari kogemuste saamiseks enne MM-ile minemist,” lisas Kovalenko.
Esimene MM start on Anastassia Kovalenkol plaanis teha Misano ringrajal, 18. juunil, mida on võimalik jälgida Eurospordi vahendusel. Anastassia Kovalenkot näeb järgmisel nädalavahetusel, 25.-26.02, toimuval motomessil, kus ta tutvustab lähemalt oma uue hooaja plaane.
Eelmisel aastal saavutas Kovalenko Euroopa juunioride karikasarjas naiste arvestuses neljanda koha, jättes vigastuse pärast Saksamaa etapi vahele. | Anastassia Kovalenko stardib tänavu kolmel Supersport 300 MM-etapil |
Eesti Sulgpalliliit andis nädalavahetusel Eesti meistrivõistluste raames toimunud Aasta parimate peol üle eelmise aasta parimatele sulgpalluritele auhinnad. Aasta meessulgpalluri ja naissulgpalluri tiitli pälvisid Rio olümpiamängudel osalenud Raul Must ja Kati Tolmoff. | https://sport.err.ee/243161/eelmise-aasta-parimate-sulgpallurite-auhinnad-palvisid-kati-tolmoff-ja-raul-must | Kati Tolmoffi edukas esinemine olümpial sai ka aasta sündmuse auhinna. Parimaks treeneriks valiti Raul Musta treener Mart Siliksaar. Parim noorsulgpallur oli Kati-Kreet Marran, kes pühapäeval lõppenud Eesti meistrivõistlustel sai üksikmängus pronksi ja paarismängus hõbemedali.
Eelmise aasta parima naispaari tiitel läks Kristin Kuubale ja Helina Rüütelile ning meespaari auhind Kristjan Kaljurannale ja Raul Käsnerile. Mõlemad paarid olid eelmisel aastal Euroopa meistrivõistlustel 9. Kohal ja suutsid võtta meistritiitli seekordsetel kodustel meistrivõistlustel. Aasta segapaariks valiti Raul Käsner ja Helina Rüütel. | Eelmise aasta parimate sulgpallurite auhinnad pälvisid Kati Tolmoff ja Raul Must |
Politseikoer Dexter aitas nädalavahetusel pidada Tartumaal kinni relvataolise esemega vehkinud agressiivse mehe. | https://www.err.ee/582776/politseikoer-dexter-pidas-kinni-relvastatud-kurjategija | Häirekeskus sai laupäeva õhtul kella 21 ajal teate, et Tartumaal ühe talumaja juures vehkis 27-aastane joobes mees relvataolise esemega oma endise elukaaslase suunas, ähvardas naist tapmisega ning tegi mitu lasku. Ohtlike sündmuste keerises oli ka naise laps.
Kõrgeima kategooria väljakutse anti Tartu kiirreageerijatele, kes suundusid sündmuskohale koos patrullis olnud teenistuskoeraga Dexter. Kuuldes, et sündmust saabub lahendama politsei, põgenes ähvardaja talumaja juurest ära.
Sündmuskohalt avastas politsei padrunite kesti, mis esialgsel hinnangul võidi lasta ka tulirelvast.
Olgugi, et mees oli lahkunud, püsis naisele ja lapsele endiselt suur oht ning seepärast tegi politsei taktikalise plaani, kuidas mees tagasi maja juurde saada ning ta võimalikult kiiresti ja ohutult kinni pidada. Peagi naasiski mees maja juurde, sihtides üht politseinikku relvataolisest esemest. Kuna politseinike korraldustele ta ei allunud, kasutati tema kinnipidamiseks politseikoera.
Teenistuskoer Dexter haaras mehel säärest ning politseinikud pidasid ta kinni. Koeralt pureda saanud mehele anti esmaabi.
Politsei selgitas, et esialgsetel andmetel kasutas mees läbipuuritud toruga stardipüstolis paukpadruneid, kuid ümberehitatud relva saanuks kasutada ka tulirelvana.
Juhtunu üksikasjade uurimiseks alustas politsei kriminaalmenetlust. Esmaspäeval taotleb prokuratuur kuriteos kahtlustatava vahistamist.
Tartu politseijaoskonna vanemkoerajuht Rauno Rammo ütles, et Dexter on peagi 2-aastaseks saav tegus teenistuskoer, kelle kaasabil on lahendatud mitmeid raskemaid väljakutseid. "Ohtlikke kurjategijaid on ta kinni pidanud varemgi, lisaks ajanud edukalt otsitavate inimeste jälgi maastikul. Suur osa tema töövõitudest on aga need, kus koera kohalolu juba ennetavalt agressiivsed inimesed maha rahustab ja ohtlikud inimesed alistuma sunnib," kirjeldas Rammo.
Antud juhtumit analüüsides selgitas ta, et politseinik võidab väga väärtuslikke sekundeid, kui saab ohtlikus olukorras kasutada teenistuskoera. "Sekund või paar võib tunduda olematu ajana, kuid sellest piisab tähelepanu kõrvale juhtimiseks ja ohu tõrjumiseks. Teenistuskoerad on politseitöös väga olulised abilised," kinnitas Rammo.
Täna tegutsevad Tartus ja selle lähiümbruses viis teenistuskoera, kellele plaanitakse lähiajal saada lisa kolme koera näol. | Politseikoer Dexter pidas kinni relvastatud kurjategija |
Läinud nädal oli mitme Eesti koondislase jaoks Euroopa väljakutel edukas, kui löödi nii väravaid kui ka jagati resultatiivseid sööte. Imelise esituse tegi Konstantin Vassiljev, kes lõi Bialystoki Jagiellonia võidumängus kaks väravat ja andis lisaks kaks väravasöötu. | https://sport.err.ee/243160/eesti-jalgpallurid-valismaal-vassiljevi-imeline-mang-aitas-jagiellonia-voiduni | Jagiellonia alistas suuresti tänu Vassiljevile koduväljakul 5:0 Leczna Gorniku. Kuna Poola kõrgliiga liider Gdanski Lechia sai juurde vaid viigipunkti, lahutab Jagielloniat neist vaid üks punkt. Ken Kallaste koduklubi Kielce Korona tõusis 4:2 võidu toel Plocki Wisla üle tabelis kaheksandaks. Kallaste jälgis seekord kohtumist varumeestepingilt.
Aserbaidžaanis sahistas olulises kohtumises väravavõrku Sergei Zenjov, kelle tabamus aitas Gabala tabeliliidriks. Zenjovi värav viis tema koduklubi 1:0 ette ning lõpuks suudeti rivaal Qarabag alistada tulemusega 2:0. Mõlemal meeskonnal on koos 42 punkti.
Šotimaa kõrgliigas andis väravasöödu Henrik Ojamaa, kui tema uus koduklubi Dundee alistas 2:1 Glasgow Rangersi. Henri Anieri koduklubi Inverness tegi võõral väljakul 1:1 viigi Heartsiga, koondise ründaja sai mänguaega 10 minutit. Dundee tõusis tabelis 27 punktiga kuuendaks, Inverness on 19 punktiga 12 meeskonna konkurentsis viimasel kohal.
Tšehhi kõrgliiga naasis talvepausilt, kuid Siim Luts ja Bohemians 1905 pidid tundma kaotusevalu, kui võõrsil jäädi 0:1 alla Praha Spartale. Luts alustas kohtumist varumeestepingilt, kuid pääses väljakule 84. minutil. Sarnaselt Tšehhile tehti pärast vaheaega mängudega algust Ungaris, kus Mezkövesd-Zsory alistas 3:0 Diosgyri. Tarmo Kink võidumeeskonna koosseisu ei kuulunud, kuid tema meeskond tõusis tabelis viiendaks.
Inglismaal on suurepärases hoos Mattias Käit ja Fulham, kes noppisid läinud esmaspäeval järjekordse võidu. Seekord jäi Fulhami teele ette karikavõistlustel Wimbledoni noortevõistkond, kes alistati 2:0. Täna on Fulhami noorte vastaseks liigas võõral väljakul West Ham United U23.
Soome karikavõistlustel jäi Markus Jürgensoni ja Marko Meeritsa koduklubi Vaasa Palluseura 0:1 alla madalamas liigas pallivale MuSale. Jürgenson tegi kaasa kogu kohtumise, Meerits jälgis matši varumeestepingilt. Sarnaselt Meeritsale oli pingil ka Mihkel Aksalu, kui Seinäjoki JK alistas 6:0 Jazzi. Väravateta viigi tegi algkoosseisu kuulunud Marek Kaljumäe meeskond Kemi, kes kohtus Oulu Palloseuraga. Kohaga varumeestepingil pidi leppima Ats Purje, kuid Kuopio Palloseura suutis sellest hoolimata alistada 1:0 Haka. Sama tulemusega alistas Mariehamn IFK Tammissari EIFi, kui Andreas Vaikla hoidis oma puuri puhtana.
Läinud nädala alguses tegi treeningmängudega algust Taijo Teniste koduklubi Sogndal, kui Bergeni Branniga lepiti 0:0 viiki. Karol Mets ja Stavangeri Viking alistasid 2:0 FK Jervi. Nii Teniste kui ka Mets kuulusid meeskonna algkoosseisu. Läti kõrgliigameeskond Jelgava alistas treeningmängus viimati 4:0 FK Dainava (Leedu). Jelgava ridades oli taaskord täpne Kevin Kauber, kes lõi oma meeskonna teise värava. Iirimaa esiliigasse kuuluv Waterford kaotas treeningmängus 1:3 kõrgliigameeskonnale Limerick. Sander Puri kuulus meeskonna algkoosseisu ja tegi kaasa 67 minutit. Austria esiliigas mängiv SV Horn alistas põhikoosseisu kuulunud Ilja Antonovi abiga treeningmängus B?eclavi MSK (Tšehhi). | Eesti jalgpallurid välismaal: Vassiljevi imeline mäng aitas Jagiellonia võiduni |
USA president Donald Trump saatis Eesti presidendile Kersti Kaljulaidile õnnitluskirja Eesti Vabariigi 99. aastapäeva puhul. | https://www.err.ee/582774/trump-onnitles-kaljulaidi-vabariigi-aastapaeva-puhul | Trump ütles kirjas, et Eesti on väärtuslik liitlane, sõber ja tugevate transatlantiliste sidemete edendaja.
"Teie toetus Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele on tähtis meie ühises eesmärgis Euroopa ja regiooni julgeoleku tugevdamisel. Ma ootan koostööd, et minna transatlantiliste sidemetega edasi, kui te asute juhtima Euroopa Ülemkogu sel aastal," kirjutas Trump.
President tunnustas ka Eestit selle eest, et riik on juba saavutanud NATO eesmärgi kulutada kaitsevaldkonnale 2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
"Veelgi enam, Eesti panus ISIS-ega võitlemisel ja meie ühised sõjalised jõupingutused Afganistanis rõhutavad tema liidrirolli globaalse julgeoleku edendamisel. Samal ajal on Eesti 21. sajandi tehnoloogia innovatsiooni liider," lisas ta.
"Soovin Teile ja kõigile eestlastele Ameerika rahva nimel rõõmsat iseseisvuse tähistamist. Me oleme uhked, et saame kutsuda Eestit heaks sõbraks ja USA liitlaseks," lõpetas Trump 15. veebruaril edastatud kirja. | Trump õnnitles Kaljulaidi vabariigi aastapäeva puhul |
Möödunud nädalavahetusel peeti Tehvandi Spordikeskuses selle talve suurim tippspordisündmus, 14. korda peetud Otepää MK-etapp murdmaasuusatamises. Kahel päeval võistlesid sprindi ja distantsivõistlustel maailma suusatipud 30 erinevast riigist. | https://sport.err.ee/243158/otepaa-mk-etapil-osales-240-sportlast-30-riigist | Edukaimaks riigiks osutus oodatult Norra, kes võttis nelja võistluse 12 poodiumikohast kokku kaheksa. Rootsi jõudis esikolmikusse kahel ning Venemaa ja Soome ühel korral.
Peakorraldajal Jaak Mael on väga hea meel, et Otepääl võistles nii esinduslik koosseis tippsuusatajaid: "Näiteks MK-sarja meeste üldarvestuse top 20-st oli stardis 19 ning kokku läks erinevatel võistlustel rajale 240 sportlast. "Soovin siinkohal tänada kõiki, kes aitasid nii Eesti kui ka maailma suusasõprade jaoks tähtsal sündmusel teoks saada ning pealtvaatajaid, kes leidsid tee Tehvandile," lisas peakorraldaja.
Äramärkimist väärib, et esmakordselt oli Otepää MK stardis Lääne-Aafrika riigi Togo võistleja. Mathilde-Amivi Petitjean saavutas sprindivõistluses 51. koha. | Otepää MK-etapil osales 240 sportlast 30 riigist |
Oleg Pissarenko annab üle pika aja kontserdi Tallinnas, sel korral uue soolokavaga Vene kultuurikeskuses pealkirjaga "Lugusid sellest, mis on päriselt juhtunud". | https://menu.err.ee/294455/oleg-pissarenko-raagib-sellest-mis-on-pariselt-juhtunud | "Olen juba pikemat aega tegelenud uue soolokava lihvimisega, kus mängin kitarri ja arutlen lugude vahel enda jaoks olulistel teemadel. Kava on vaikne, intiimne ja isiklik, kõik lood on seotud mulle lähedaste inimeste või elu tähtsate sündmustega. Usun, et igaüks võib seda muusikat kuulates tabada seoseid oma isikliku elu oluliste nähtustega," rääkis Pissarenko.
Enne Eesti rahva muuseumis antud sarja esimest soolokontserti ei osanud ta enda sõnul kavale veel ametlikku pealkirja anda ja sõnastas selle tol korral "Lugusid sellest, mis on päriselt juhtunud". Nüüd on see saanud ka ametlikuks pealkirjaks. "Osa lugusid on täiesti uued. Teine osa on minu esimestelt hästiunustatud plaatidelt üles korjatud palad, mida tahan nüüd juba suurema elukogemusega ja veidi teistsuguse kõlaga mängides esitada," lausus Pissarenko.
Eelmisel kevadel toimus Tallinnas Pissarenko Nordea kontserdimaja suur kontsert pealkirjaga "Päriselt". Nüüd, aasta hiljem on muusik taas Tallinnas ja annab 29. märtsil algusega 19.00 Vene kultuurikeskuses soolokontserdi. | Oleg Pissarenko räägib sellest, mis on päriselt juhtunud |
Süüria keskosas hukkus neli ja sai kannatada kaks Vene sõjaväelast, kui nende sõiduki möödumisel õhiti lõhkeseadeldis, teatas Vene kaitseministeerium esmaspäeval. | https://www.err.ee/582769/suurias-sai-lohkeseadeldise-plahvatuses-surma-neli-vene-sojavaelast | "Neli Vene sõjaväelast sai surma, kui nende sõiduk plahvatas raadio teel õhitud lõhkeseadeldise tõttu 16. veebruaril 2017. Veel kaks sõjaväelast sai kannatada," ütles ministeerium eelmisel nädalal aset leidnud vahejuhtumi kohta.
Vene sõjaväelased olid teel Tiyasi küla lähedal asuvalt lennuväljalt Homsi linna. | Süürias sai lõhkeseadeldise plahvatuses surma neli Vene sõjaväelast |
Tartu Ülikool/Kalevi korvpallinaiskond sai pühapäeval emotsionaalselt vägeva võidu Eesti-Läti ühisliigas, kui kodus võideti tänu 14-aastase Anna-Gret Asi lõpukorvidele Läti Ülikooli 77:76. | https://sport.err.ee/243159/14-aastane-tagamangija-viis-tartu-ulikool-kalevi-kodus-napi-voiduni | 1.38 enne lõppu jäi Tartu esindus taha 67:74. Järgneva kolmveerand minuti jooksul tuli Tartu lähemale vaid kolme punkti võrra ja seis oli 70:74.
47 sekundit enne lõppu tõi Anna-Gret Asi kaks silma juurde (72:74), järgmisel rünnakul aga kasvatas vastaste parim Liene Stalizane LU edu taas (72:76).
Oma rünnaku lõpuks tabas Tartul Nele Laurimaa kaugvise (75:76), söötjaks oli Asi. Jäi 19 sekundit. LU tegi viis sekundit enne lõppu tagasimängu ning kaks sekundit enne lõppu tõi otsustava korvi Asi.
Tartu poolel kogus Anna-Gret Asi 21 punkti, 4 lauapalli ja 11 korvisöötu, efektiivsustegur 29. Nele Laurimaa tõi 20 punkti ja 5 lauapalli ja Eleriin Vaino 13 silma, 5 lauapalli ja 4 söötu.
LU parimad olid Liene Stalidzane 22 punkti, 7 lauapalli ja 4 sööduga ja Ieva Jundase 16 silma, 8 lauapalli ja 5 sööduga.
Tartu jaoks oli tegu viienda võiduga üheksa kaotuse kõrval.
Ülejäänud mängud peeti ülemises (1.-4.) vahegrupis. Riia TTT võitis suure ülekaaluga Riia RSU/Merksi 130:46.
Lappeenratna Catz alistas võõrsil avamängus Liepaja klubi 69:53, teise kohtumise sealsamas võitis aga Liepaja suurelt 92:53. | 14-aastane tagamängija viis Tartu Ülikool/Kalevi kodus napi võiduni |
FC Levadia jalgpalliklubi sõlmis esmaspäeval aastase lepingu Brasiilia ründaja Joao Morelli Netoga, kes liitus meeskonnaga laenulepingu alusel Inglismaa kõrgliigaklubist Middlesbrough FC. | https://sport.err.ee/243157/tallinna-levadia-laenas-inglismaa-korgliigaklubist-rundaja | "Olen sündinud Brasiilias, minu vanaisa oli itaallane ning seetõttu on mul nii Brasiilia kui Itaalia kodakondsus. Mängisin kaks aastat Middlesbrough FC U-23 meeskonnas, kuid tahtsin leida võimaluse enda proovile panemiseks kõrgliiga ja esindusmeeskonna tasandil mõnes teises riigis. Olen väga rõõmus, et mul avanes võimalus FC Levadiaga liituda. Meeskond on tugev, mängib hästi ja me suudame võidelda Eesti meistritiitli nimel. Loodan, et hooaeg Eestis Premium liiga-s aitab mul jõuda Middlesbrough põhimeeskonda või mõne teise suure klubi koosseisu," ütles Morelli Levadia Facebooki lehe vahendusel.
Joao Morelli hakkab FC Levadias kandma särki number 11. | Tallinna Levadia laenas Inglismaa kõrgliigaklubist ründaja |
Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) on oma praegusel, suurimal kontserditurneel Põhja-Ameerikas saanud erilise menu osaliseks Veljo Tormise ja Arvo Pärdi muusika ettekannetega. Samaviisi on mõlema meistri looming tähelepanu all Andres Mustoneni festivalil Iisraelis. | https://kultuur.err.ee/315893/eesti-tuntud-koorid-viivad-menukalt-maailma-veljo-tormise-ja-arvo-pardi-loomingut | Kontserdireis Põhja-Ameerikasse, mis on meie tippkoorile järjekorras juba viieteistkümnes, kestab 1. kuni 26. veebruarini. Kui EFK seekordsel esimesel kontserdil 1. veebruaril New Yorkis Püha Ignatius Loyola kirikus oli kavas vaid Arvo Pärt, siis mitmel puhul on edaspidi väga mõjusalt esiplaanil olnud Veljo Tormise muusika, eriti tema kaks ulatuslikumat teost, „Tornikell minu külas“ ja „Raua needmine“.
EFK kontsertidel on suured saalid ning pea iga kava on kuulanud vähemalt tuhat inimest, ütlevad korraldajad. Täissaalid tervitavad meie lauljaid ja dirigent Kaspars Putniņšit kava lõppedes püsti seistes. Üllatavalt palju märkab seekordsel reisil nooremat publikut.
Reisi kontsertide kava on samas väga pingeline koos sagedaste pikkade ülesõitudega, näiteks esimese 13 päeva jooksul andis koor 9 kontserti. EFK toimetaja Anneli Ivaste kinnitab, et publiku niisugune rohkus on Euroopa mõistes tõeline haruldus, ning et kuulajaid vaimustab eelkõige EFK ajaloo olulisima helilooja Veljo Tormise looming. Koori kauaaegne laulja Karin Salumäe hindab, et „see, kuidas tajuvad ja võtavad vastu Veljo Tormise „Raua needmises“ peituvat ürgset väge ja ajatust inimesed, kelle jaoks on tundmatu nii meie keel kui kultuur, on täiesti vapustav."
Üks kontserdireisi tipphetki oli ka eesti-kanada noore helilooja Riho-Esko Maimetsa selleks puhuks kirjutatud teose „Three Prayers From the Holy Rosary“ esiettekanne Torontos Püha Pauli basiilikas 2. veebruaril, kõrvuti nelja oopusega Arvo Pärdilt. Menukas kontsert toimus paljude väliseestlaste kohalviibides. Plaanitud lisapalast, milleks on olnud Cyrillus Kreegi „Õnnis on inimene“, pole publik veel üheski saalis ilma jäänud.
EFK-l on kaasas kaks kava, üks „Northern Land & Spirit“ Põhjamaade muusikast ja teine Vene kirikumuusikast, lisaks eriprogrammid.
Põhjamaade kavas on Arvo Pärdi „Solfeggio“, osi Pjotr Tšaikovski tsüklist „9 vaimulikku kooriteost“, Pärdi „Nunc dimittis“, „The Woman With Alabaster Fox“ ja „Dopo la vittoria“, Tormise „Tornikell minu külas“, Jean Sibeliuse „Sydämeni laulu“, „Saarella palaa“ ja „Rakastava“ ning Tormise „Raua needmine“. Seda esitati Columbuse Southern Theatre'is (OH), Princetoni University Chapelis (NJ), Durhami Duke Chapelis (NC), Richmondi Sacred Heart'i katedraalis (VA), Scottsdale'i Camelback Bible Churchis (AZ), Tucsoni Berger Performing Arts Center'is (AZ).
Vene muusika kava autoriteks olid Alfred Schnittke, Tšaikovski, Rahmaninov, Sviridov, kontserdid Ann Arboris (MI), Valparaisos (IN), Greenville'is (NC). Eriprogramm esitati lisaks New Yorkile Torontos, pisut erinev kava kõlas ka Los Angeleses California ülikoolis 18. veebruaril, seekord kuue teosega Arvo Pärdilt.
Kontserdireisi viimasteks jäävad neli kontserti koos Sarasota Orkestriga Anu Tali juhatusel Floridas, Bradentonis ja Sarasotas 23. kuni 26. veebruarini. Kava kannab pealkirja „Estonian Voices“. Neil õhtutel on kavas Mozarti Reekviemiga kõrvuti Arvo Pärdi kollaažilik „Credo“ oma algses 1968. aasta versioonis sooloklaverile, segakoorile ja orkestrile. Menukal esiettekandel 1968. aastal Neeme Järvi juhatusel nõudis publik teose kordamist, ent edaspidi keelati selle ettekandmine Nõukogude Eestis ning helilooja kogu looming sattus ebasoosingusse. Mitmete hilisemate esituste hulgast võiks meenutada BBC Promenaadikontsertide sündmuslikku lõpuõhtut 2015. aastal Londoni kuninglikus Albert Hallis Marin Alsopi käe all, millele lisanduvad kenasti nüüd Anu Tali interpreteeringud alanud nädalal.
Eesti tippkoori kontserdid on saanud kõrge hinnangu Ühendriikide ajakirjanduses. EFK esimene USA turnee toimus 1990. aastal Tõnu Kaljuste juhatusel. Alates 1995. aastast tehakse koostööd agentuuriga New World Classics, kes on ka käesoleva kontserdireisi korraldaja. Viimasel kuuel aastal on USAs kontserte antud koguni igal hooajal nii a cappella kavadega, samuti koos Tallinna Kammerorkestri, ERSO ja Los Angelese Filharmooniaorkestriga. Dirigentideks on olnud Tõnu Kaljuste, Neeme Järvi ja Gustavo Dudamel, mainekates kontserdisaalides, nagu Los Angelese Walt Disney kontserdimaja, New Yorki Carnegie Hall, Avery Fisher Hall ja Metropolitani Kunstimuuseum, Washingtoni Kennedy keskus ja mitmed teised.
Originaalse ja harvaesineva sündmusena on alates 13. veebruarist publiku ees MustonenFesti 20 kontserti Iisraelis sarjanimetusega „Tallinn – Tel Aviv 2017“. Iisraeli festivalil teeb oma viimaste aegade sisukaima välisreisi kammerkoor Collegium Musicale, kellel on pidusarjas kokku kümme kontserti.
Tähelepanuväärne ülesastumine sünnib mitte ainult Collegium Musicale, aga kogu meie kultuuri jaoks Tel Avivis vabas õhus 24. veebruari pärastlõunal Sarona kvartalis. Vabariigi aastapäeva puhul laulab koor oma kunstilise juhi ja dirigendi Endrik Üksvärava juhatusel numbreid Veljo Tormise suurtsüklist „Unustatud rahvad“. Endrik Üksvärav ütleb, et otsus sel päeval Iisraelis Tormist laulda tuli neil sügavalt südamest. Hoopis erineva kultuuritaustaga publikule kujuneb see kontsert kahtlemata eriliselt huvipakkuvaks.
17. veebruari päeval laulis Collegium Musicale Tel Avivis Iisraeli konservatooriumis, kava kandis nimetust „Estonian a cappella Experience“. Selles kõlasid Veljo Tormiselt „Pulmaliste saabumine“ „Vadja pulmalauludest“, „Laulis isa, laulis poega“ „Liivlaste pärandusest“, „Kuulmata kuskil kumiseb kodu“ ja „Röntyskä V. Lõpetus ja kojuminek“ tsüklist „Ingerimaa õhtud“, samas Urmas Sisaski „Heliseb väljadel“ ning Erkki-Sven Tüüri „Missa brevis“, Arvo Pärdilt lauldi teost „Alleluia-Tropus“ ning pala „O Weisheit“ tsüklist „Sieben Magnificat-Antiphonen“. Collegium Musicale laulab Tormist sel aastal ka veel Hollandis, Saksamaal ja Soomes. | Eesti tuntud koorid viivad menukalt maailma Veljo Tormise ja Arvo Pärdi loomingut |
Saksamaa kantsler Angela Merkel pidi esmaspäeval sõitma Alžeeriasse, et anda hoogu pingutustele vähendada Vahemere kaudu Euroopasse suunduvate Põhja-Aafrika migrantide hulka, kuid reis lükkus Alžeeria presidendi Abdelaziz Bouteflika haiguse tõttu edasi. | https://www.err.ee/582767/merkeli-alzeeria-visiit-lukkub-presidendi-haiguse-tottu-edasi | Merkeli visiit Alžiiri lükati esmaspäeval edasi, kuna Alžeeria president Abdelaziz Bouteflika ei olnud kroonilise bronhiidi tõttu ajutiselt kättesaadav, teatas Alžeeria presidendi kantselei.
"Alžeeria ja Saksa võimud otsustasid ühiselt ametliku visiidi edasi lükata," seisis kantselei teates.
Merkel loodab partnerluses Egiptuse ning Magribi riikide ehk Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa, Mauritaania ja Lääne-Saharaga ennetada uut migrantide lainet, mis ohtliku teekonna üle Vahemere ette võtaks, vahendas The Local.
Merkel pidi esmaspäeval kohtuma peaminister Abdelmalek Sellaliga ning teisipäeval president Abdelaziz Bouteflikaga.
Alžeeria naaberriigis Liibüas pole toimivat valitsust juba 2011. aastast, mil Muammar Gaddafi võimult tõugati. Sellest on saanud peamine värav, mille kaudu migrandid Aafrikast Itaaliasse suunduvad. Euroopa Liitu püütakse pääseda ka teistest selle regiooni riikidest ning EL kardab, et kui ilm kevadel soojemaks läheb, suureneb taas ka sisseränne.
Merkel on immigratsioonivastase AfD partei populaarsuse tõusu tõttu enne valimisi tugeva surve all vähendada varjupaigataotlejate arvu Saksamaal, mis 2015. aastal võttis vastu üle miljoni migrandi.
Berliin on viidanud lootusele, et mõni Põhja-Aafrika riik rajab kinnipidamisasutused merelt päästetud migrantidele, ehkki seni ei ole ükski riik sellesse ettepanekusse erilise entusiasmiga suhtunud. | Merkeli Alžeeria-visiit lükkub presidendi haiguse tõttu edasi |
Murdmaasuusatamise Otepää MK-etapi ajal toimus ka ajaloo esimene Eesti – Läti maavõistlus lumevõrkpallis, mis lõppes võõrustajate 3:2 paremusega. | https://sport.err.ee/243156/lumevorkpalli-maavoistlus-loppes-eesti-napi-voiduga | Ülimalt põhimõttelises ja pingeliseks kujunenud matšis esindasid Eestit Karl Jaani ja Rain Raud, kes on tulnud 2014. ja 2015. aastal Eesti rannavõrkpalli meistriteks. Lisaks on Jaanil ette näidata kuldmedal 2010. aastast, mil tema paariliseks oli Rivo Vesik, ja mullusest, kui ta mängis Kristo Kolloga. Neile astusid vastu Rihards Finsters/Edgars Točs, kes hoiavad jooksvas rannavõrkpalli maailma edetabelis 56. kohta.
„Enne kohtumist oli peamine eesmärk mitte häbisse jääda, sest vastased on füüsiliselt väga võimsad ja selles ampluaas meist üle. Kui aga esimene geim läbi sai, oli näha, et võime mängida ka matši võidu peale. Rannavollega võrreldes on lumevõrkpallis vaja rohkem osavust ja vähem jõudu, mistõttu füüsiline üleolek ei tule nii palju välja,” sõnas Raud.
Palluri üldised muljed on maailmas aina enam populaarsust koguvast alast väga positiivsed. „Lumevõrkpall on väga vinge ja lõbus ala ning eriti veel sellise päikesepaistelise ilmaga nagu laupäeval Otepääl oli,” rääkis Raud. Suure kiituse teenisid temalt ka kohtumisele kaasa elanud pealtvaatajad. „Niigi suur au on oma riiki esindada ja kui veel selline fänniarmee toetus on taga, on emotsioon eriti võimas. Pealtvaatajad olid mängus nii sees, et hõikasid meile rünnakul ette, kuhu peaksime lööma. Näiteks olin oma peas juba välja mõelnud, et ründan pikki piiri ja kui siis pärast üles hüppamist fännidelt mõtet kinnitav juhtnöör tuleb, on ülimalt positiivne ja saab palli südamerahuga lüüa,” kiitis Raud toetajaid.
Naabrite maavõistluse kõrval toimus Otepääl ka lumevolle show-mäng, kus meeskonna kaptenitele Kalev Kruusile ja Ago Markvardtile kinnitati mikrofonid ning nad andsid mängu ajal lustaka ülevaate palliplatsil toimuvast. Pärast said kõik huvilised ka ise lähemalt alaga tutvust teha ja oma võimed testida.
„Reede õhtul oli platsi olukord üsna krtiitiline ja lund nappis, ent suure meeskondliku pingutusega saime platsi laupäeva hommikuks mänguvalmis. Suured tänud kõigile abilistele, kes tegid võimalikuks, et saime laupäeval nii kõrgetasemelist lumevõrkpalli nautida,” rääkis lumevõrkpalli peakorraldaja Urmas Piik.
Eesti talispordi suurima võistluse programmis debüteerinud lumevõrkpalliga jäi ülimalt rahule ka MK-etapi peakorraldaja Jaak Mae. „Programmi sobis lumevõrkpall väga hästi. Mul on hea meel, et rahvale pakkus ala huvi ja et huvilised said ka ise lumevõrkpalli proovida. Miks mitte ei võiks lumevõrkpall ka tulevikus Otepää MK-etapi programmi kuuluda,” rääkis Mae.
Lumevolle on reeglitelt sarnane rannavõrkpallile, ent mõningad erinevused siiski on. Nimelt mängitakse geimid 11 punktini ja mängijad peavad kandma jalanõusid, milleks tavaliselt valitakse jalgpallijalatsid. Samuti on matšidel vaid üks kohtunik. Ala esimesed Euroopa meistrivõistlused toimuvad 2019. aastal, lisaks on lumevõrkpall avaldanud soovi pääseda tulevikus olümpiamängudele. | Lumevõrkpalli maavõistlus lõppes Eesti napi võiduga |
Millised kujundid sobiksid kõige paremini iseloomustama Eesti peagi 99 aasta vanust ajalugu? Elukogemusest ja kirjandusest otsime vastuseid vabariigi aastapäeva eel koos kirjanik Maimu Bergiga. | https://kultuur.err.ee/315841/plekktrummi-tuleb-maimu-berg | "Plekktrumm" on eetris esmaspäeva õhtul kell 21.35 ETV2-s. | "Plekktrummi" tuleb Maimu Berg |
Esmaspäeval Bagdadi visiidile saabunud USA kaitseminister James Mattis kinnitas, et Ameerika Ühendriikidel ei ole kavas omastada Iraagi naftavarusid. Iraagi juhid on olnud viimasel ajal häiritud nii USA presidendi Donald Trumpi poolt kehtestatud sissesõidukeelust kui ka viimase poolt valimiskampaania ajal tehtud avaldustest, mille kohaselt peaks USA Iraagi nafta "endale võtma". | https://www.err.ee/582765/mattis-usa-l-ei-ole-plaanis-iraagi-naftat-omastada | Mattis saabus Iraaki ette teatamata visiidile hetkel, mil valitsusväed tungivad juba teist päeva järjest peale endiselt ISIS-e käes olevale Mosuli lääneosale, vahendasid Politico ja Reuters.
Pentagon on samal ajal koostamas plaane, kuidas ISIS-e vastast võitlust nii Iraagis kui ka Süürias senisest efektiivsemalt ellu viia. Neid plaane võivad aga õõnestada Trumpi sammud - naftaähvardus ja sissesõidukeeld - mida Iraagis on tõlgendatud kui vaenulikena. Seetõttu on peaminister Haider al-Abadi sattunud ka mitmete kohalike jõudude surve alla ning temalt nõutakse Washingtoniga koostöö vähendamist. Sisuliselt võiks see areng muuhulgas kaasa tuua ka Iraani senisest suurema mõju Iraagi valitsuses ja Iraagi šiiitide seas.
"Ma arvan, et meie kõik siin ruumis, meie kõik Ameerikas oleme kogu aeg maksnud oma maagaasi ja nafta eest ning ma olen kindel, et me jätkame seda maksmist ka tulevikus. Me ei ole siin selleks, et kellega naftat omastada," sõnas Mattis teda saatnud USA ajakirjanikele.
Pinged Washingtoni ja Bagdadi vahel on tekkinud väga keerukal ajal - lisaks Mosuli täielikule vabastamisele on vaja panna paika ka plaan, kuidas tõrjuda ISIS välja Süürias asuvast Raqqa linnast, mille terroristid on kuulutanud enda "kalifaadi pealinnaks". Trumpilt on Mattis saanud ülesande koostada ISIS-e alistamise strateegia, mille kaitseminister peab USA riigipeale esitama nädala pärast. Iga sellise strateegia eelduseks on aga see, et kõik Lähis-Ida liitlased teeksid USA vägedega võimalikult tihedat koostööd ning Trumpi erinevad avaldused ei pruugi siin alati kasuks tulla.
"Me tagame, et meil on hea ülevaade olukorrast ja sellest, mis meil vastas on kui me teema koostööd ja teineteise kõrval võitleme," rõhutas Mattis oma avalduses.
Küsimusele USA ja Iraagi pingete kohta vastas Mattis aga kinnitusega, et uus sissesõidukeeld ei hakka puudutama neid iraaklasi, kes võidelnud koos USA vägedega.
Nn nafta omastamise teemat on Trump oma sõnavõttudes maininud nii valimiskampaania ajal kui ka nüüd presidendina, kui ta jaanuaris Luure Keskagentuuri (CIA) külastas.
"Sõjasaak kuulub võitjale," ütles ta luureametnikele peetud kõnes. "Seega oleks me pidanud [Iraagi] nafta endale jätma. Kuid, OK, võib-olla saate te veel ühe võimaluse."
Trump selgitas, et esialgu toetas ta seda ideed vaid "majanduslikel põhjustel", kuid lisas, et see oleks mõttekas ka ISIS-e vastase võitluse raames, sest "see on see, kus nad kõigepealt oma raha teenivad".
Kaitseminister Mattis on ka varem korduvalt teinud avaldusi, mis tunduvad olevat vastuolus president Trumpi väljaütlemistega. Näiteks on ta mitmeid kordi kinnitanud USA pühendumust NATO-le ja teistele liitlastele. Samuti on ta öelnud, et Venemaa on alati Ameerika Ühendriike ohustavate riikide ükskõik millise nimekirja tipus.
Pühapäeval aga distantseeris ta end Trumpi avaldusest, mille kohaselt on meedia "Ameerika rahva vaenlane". Kaitseministri sõnul temal ajakirjandusega probleeme ei ole.
Ajakirjanikule, kes küsis temalt kommentaari Trumpi meedia vastu suunatud Twitteri-postitusele, vastas Mattis järgnevalt: "Mul on olnud ajakirjandusega mõningaid üsnagi riiakaid hetki. Kuid ei, ajakirjandus, nii palju, kui mina aru saan, on institutsioon, kellega meil tuleb läbi saada. Ja minul isiklikult ei ole ajakirjandusega mingeid teemasid."
Defense Sec. James Mattis on Pres. Trump calling the press the "enemy of the American people": "I don't have any issues with the press." pic.twitter.com/SRfmJp0QaI
— ABC News Politics (@ABCPolitics) February 19, 2017 | Mattis: USA-l ei ole plaanis Iraagi naftat omastada |
Siim Lutsu koduklubi Bohemians 1905 kaotas Tšehhi kõrgliiga uue kalendriaasta esimeses voorus Praha Spartale 0:1. | https://sport.err.ee/243155/siim-luts-alustas-uut-aastat-kaotusega | Tabeli kolmas meeskond lõi kohtumise ainsa värava 36. minutil, kui täpne oli Aleš Cermak, vahendab Soccernet.ee.
Eesti koondise vasakäär alustas mängu varumeeste pingilt ning vahetas 84. minutil välja serblasest ründaja Miroslav Markovici.
Tabelis jagab Bohemians Jabloneciga 10.-11. kohta. Väljalangemistoonist lahutab Lutsu tööandjat viis punkti. | Siim Luts alustas uut aastat kaotusega |
22. veebruaril toimub viimane etendus Ugala black box 'is ning teatrisaal suleb igaveseks uksed. Viimase etendusena jõuab publiku ette äsja esietendunud Liis Aedmaa autorilavastus "Emadepäev". Ugala ajutist teatrisaali külastas 18 kuu jooksul üle 40 tuhande teatrisõbra. | https://kultuur.err.ee/315890/kolmapaeval-toimub-viimane-etendus-ugala-mustas-kastis | Ugala teater tegutses Viljandi äärelinnas vana tehase ruumes 19. septembrist 2015 kuni 22. veebruarini 2017. Tehase ruumid ehitati 2015 suvel ümber moodsaks 250kohaliseks teatrisaaliks. Ugala teatritöötajate ja sponsorite kaasabil ehitatud black box tüüpi saal kujunes Eesti teatrimaastikul nii erakordseks saavutuseks, et Eesti Kultuurkapital pidas seda aastapreemia vääriliseks.
Teatrijuht Kristiina Alliksaar leiab, et täna tagasi vaadates on selge, et UBB oli Ugala teatrile ajutiseks lahenduseks parim valik. "Ühest küljest raputas see meid endid mugavustsoonist välja ja õpetas senisest enam hindama seda, millised tingimused on vaja luua ühe teatrilavastuse välja toomiseks ja etendamiseks. Teisalt kindlasti inspireeris uus teatrisaal ka loominguliselt. Ja kolmandaks – pead-jalad koos töötamine andis võimaluse paremini aru saada, millised on ühe või teise ametikoha kohustused, rõõmud ja mured. Seda teades on koostöö sujuvam ja tulemus kindlasti parem. Püüame nii majasisest kui publikule loodud avatust endaga ka Vaksali tänavale rohkem kaasa võtta," ütles ta.
UBB avati Ott Aardami kirjutatud ja lavastatud "Making of "Kapsapea"" esietendusega ning avapeoga, kus muusikat valisid Ugala näitlejad eesotsas Luule Komissaroviga. Seejärel jõudsid lavale "Ema oli õunapuu", "Erakordselt heatahtlik mees", "Krimka!", "Mäng on alanud", "Soo", "Vanaema ja Issand Jumal", "Võlur Oz", "Sätendav pimedus" ning "Emadepäev".
Uue teatrisaali avaõhtul sõnas teatrisõbrast endine kultuuriminister Rein Lang: "Eks Eesti kultuuri on iseloomustanud ikka avalikkuse ette tulnud hala, et meil pole võimalusi, meil pole raha. Aga see teater on näidanud, et hea tahtmise korral võib ka ajutisest mängukohast teha kunstisündmuse. Nii et mina kutsun kõiki kas või sellepärast Viljandisse teatrisse, et tulge vaadake seda nii-öelda ajutist teatrihoonet, mis on ka arhitektuurselt ja kunstiliselt väga äge koht."
Ugala ei piirdunud uues teatrikompleksis etendustegevusega. Publikumenu pälvisid ka erinevad lisategevused: teatrikino programm ning kohtumised filmitegijatega, näitused, raamatuesitlused, konverentsid ja enam kui tuhandepealise publiku osavõtul toimunud kogukondlikud peod.
Teatrisaal rajati pea täies mahus Ugala teatritöötajate enda kätega ja võimalikult palju rakendati ka taaskasutusmeetodit, mille raames vanad dekoratsioonid ja mööbel uuele elule äratati. Teatrisaali ehitusele kulus 240 liitrit musta värvi, 3000 meetrit kaablit ja 6000 tihumeetrit puitu. Saali seinu kattis sisekujunduse elemendina 13 tuhat liistu. Suure panuse UBB valmimisse andsid mitmed ettevõtted. Saali idee autor ja projektijuht oli Kristjan Suits.
22. veebruari "Emadepäeva" etendusele järgneb Ugala etendustegevuses kolmenädalane paus, mille jooksul kolib teater tagasi Vaksali tänavale ja seab end seal sisse. Renoveeritud teatrimaja avatakse publikule 18. märtsil. Avalavastuse "Nähtamatu daam" seab lavale Lembit Peterson, kelle viimasest lavastusest Ugala teatris möödub 35 aastat. | Kolmapäeval toimub viimane etendus Ugala mustas kastis |
Tallinna ja Helsingi liinil väljuvad laevad peaagu igal tunnil ning suvisel ajal lisandub reise veelgi, nii et mõnel kellaajal stardib naaberpealinna lausa mitu laeva korraga. | https://www.err.ee/582763/tipphooajal-stardib-tallinnast-helsingisse-mitukummend-laevareisi-paevas | Laevade sõidugraafikutest ilmneb, et suvel saab hommikune Helsingisse reisija valida kell 7.30 väljuva Tallinki reisi, kell 8 väljuva Viking Line'i ja samal kellaajal väljuva Lindaline'i reisi vahel. Sõidugraafik on tihe kogu päeva.
Tallinki kommunikatsioonijuht Luulea Lääne ütles ERRile, et nende jaoks on Eesti-Soome liin reisijate arvult ja käibenumbri osas konkurentsitult suurim.
"Aastas reisib meiega siin viis miljonit reisijat, kusjuures 1990. aastal sai alustatud 160 000 reisijaga aastas. 2016. aastal ei olnud ühtegi kalendrikuud, kui meie reisijate arv antud liinil oleks kahanenud, vastupidi. Edukaimatel kuudel kasvas meie reisijate arv seal lausa kümne protsendi võrra kuus. Näeme liinil suurt potentsiaali, mistõttu oleme teinud selleks ka korralikud investeeringud," rääkis Lääne.
Samas tunnistas ta, et konkurents on sel liinil olnud suurim juba pikka aega. Tallink on Lääne sõnul investeerinud sadu miljoneid eurosid, et aasta ringi toimivat teenust pakkuda. Päevas on Tallinkil Helsingi-Tallinna liinil kuni 14 väljumist.
Liigu kursoriga punastel täppidel ja sinistel suurendusklaasi märkidel, et näha lisainfot.
Viking Line'i pressiesindaja Christa Grönlund märkis, et kõige kiirem periood on Tallinna-Helsingi liinil juulikuus, mistõttu on neil sel ajal päevas 12 väljumist. Aprillis läheb liinile ka katamaraan Viking Faster.
"Kliendid on soovinud Viking Line'ilt rohkem väljumisi ja me tahtsime nende vajadusi täita," põhjendas Grönlund ühe katamaraani lisandumist.
Austraalias valmistatud Viking Faster läbib Eesti ja Soome pealinna vahelise teekonna 1 tunni ja 45 minutiga. Viimati sõitis see Rootsis, kuid on varem seilanud ka Hispaania, Suurbritannia ja Iirimaa vetes.
Suvi on tippaeg ka Lindaline'ile. Kui talvisel ajal väljuvad nende alused nii Tallinnast Helsingisse kui vastupidises suunas kaks-kolm korda päevas, siis aprillist kuni jaanipäevajärgse ajani on väljumisi päevas viis ning juuni lõpust kuni augusti teise pooleni enamikul päevadel kuus.
Eckeröline'il on Tallinnast ja Helsingist sõltuvalt nädalapäevast kaks-kolm väljumist päevas. | Tipphooajal stardib Tallinnast Helsingisse mitukümmend laevareisi päevas |
Koolisõitja Grete Püvi alustas tänavust hooaega Prantsuse Rivieras Nizzas peetud CDI3* tasemega rahvusvahelisel koolisõiduvõistlusel, kus saavutas hobusega Axel kõrgeid kohti ja Aleandroga lohutussõidu võidu. | https://sport.err.ee/243154/koolisoitja-grete-puvi-alustas-nizzas-hooaega-hea-tulemusega | Püvi alustas võistlemist 17. veebruaril Grand Prix skeemiga, kus saavutas Axeliga 67,560%, millega jõuti rohkem kui 20 osalejaga võistlusel 6. auhinnalisele kohale. Järgmisel päeval tehti Axeliga Grand Prix Special’is veelgi parem tulemus, 69,188%, mis andis kokkuvõttes kõrge 3. koha. Mõlemas võistlusklassis tuli esimeseks itaallanna Norma Paoli hobusel Equitago Zandor, saades GP-skeemis 70,540% ja GP Special’is 71,196%.
Pühapäeval toimus lohutussõit Grand Prix tasemel, kus Püvil ja Aleandrol õnnestus noppida esikoht tulemusega 68,700%.
Sportlase sõnul jäi ta mõlema hobuse tulemustega igati rahule. "See oli hooaja esimene võistlus ning Axeli ja minu esimene rahvusvaheline Grand Prix. GP-skeemi sõitsime rahulikumalt ja galopis tulid sisse mõned vead. GP-Special'is lisasin power 'it. Nüüd on vaja veel üleminekud sujuvamaks lihvida," sõnas sportlane.
Püvi lausus, et ka Aleandro on teinud suure edasimineku ja temaga sõites on tunda, et tegu juba kogenuma GP hobusega. "Aleandro näitas head piaffeed ja passaaži ning oli üldse väga hea. Olen mõlema hobusega väga rahul."
Ta lisas, et saab olema väga raske otsustada, kummaga minna EM-ile. | Koolisõitja Grete Püvi alustas Nizzas hooaega hea tulemusega |
ETV saatesari "Reisile minuga", mille autor on Tiina Park, nomineeriti Horvaatias CNTB auhinnale "Golden Pen". | https://menu.err.ee/294453/etv-saade-reisile-minuga-nomineeriti-horvaatias-turismiauhinnale | Saated jõudsid eetrisse Dubrovnikust, Lopodi saarest ja Spliti linnast. Viimase saate eeter ETV-s 7. jaanuaril.
Saate autor Tiina Park on kutsutaud 15. maiks Opatija linna, et "Reisile minuga" saatele omistatud tunnustusest osa saada. "Aitäh ERR-le, kes aitab mul seda saadet toota," kommenteeris Park.
Horvaatia riiklik Turismiamet annab igal aastal välja "Kuldse sulepea" auhinna ühele rahvusvahelisele ajakirjanikule, kes kõige professionaalsemalt kirjeldab Horvaatiat nii kirjutavas pressis kui ka teles ja raadios. | ETV saade "Reisile minuga" nomineeriti Horvaatias turismiauhinnale |
Kui vabariigi aastapäeva tähistamine kulmineerub piduliku vastuvõtuga Estonias, siis enne seda jõuab riigipea Kersti Kaljulaid kahe päeva jooksul osaleda veel seitsmel üritusel. | https://www.err.ee/582764/riigipea-vabariigi-aastapaeva-graafik-on-tihe-lipuheiskamine-kirik-paraad-vastuvott | President annab 23. veebruari hommikul Kadriorus Kaitseväe liputoimkonnale paraadil kasutamiseks üle Kaitseväe ohvitseri mõõga nr 0001. Kantselei loodab, et sellest uuest üritusest kasvab edaspidi välja traditsioon.
Neljapäeva ennelõunal osaleb riigipea pärgade asetamisel Eesti kõrgete riigitegelaste haudadele Metsakalmistul. Üritus algab president Konstantin Pätsi perekonna rahulas.
Neljapäeva keskpäeval annab pesident Kaljulaid NUKU teatris üle riiklikud teenetemärgid.
Reedesel iseseisvuspäeva hommikul kell 7.33 osaleb Kaljulaid Toompeal riigilipu pidulikul heiskamisel. Kell 9 osaleb ta pärgade asetamisel Tallinnas Vabadussõja võidusamba jalamile.
Kell 10 osaleb riigipea jumalateenistus Toomkirikus ning keskpäeval kaitseväe paraadil Vabaduse väljakul. Seejuures plaanib riigipea jääda pärast paraadi lõppu Vabaduse väljakule rahva sekka.
Õhtu lõpetab kell 18 algav iseseisvuspäeva pidulik kontsert ja sellele järgnev vastuvõtt Estonia teatri- ja kontserdimajas. | Riigipea vabariigi aastapäeva graafik on tihe: lipuheiskamine, kirik, paraad, vastuvõtt |
President Kersti Kaljulaid andis kaitseväe juhatajale kindralleitnant Riho Terrasele kindrali sõjaväelise auastme. | https://www.err.ee/582753/president-ulendas-tsahkna-ettepanekul-terrase-kindraliks | President andis kaitseväe juhtajale kindrali auastme kaitseminister Margus Tsahkna ettepanekul, selgub presidendi kantselei veebilehelt.
Kindral on kaitseväe kõrgeim sõjaväeline auaste. Taasiseseisvunud Eestis on kindrali auastme varem saanud Aleksander Einseln ja Ants Laaneots.
Einseln sai kindrali sõjaväelise auastme 1995. aasta detsembris, samal kuul vabastas riigikogu Einselni kaitseväe juhataja ametikohalt. Laaneots sai kindrali sõjaväelise auastme 2011. aasta juunis. Sama aasta detsembris lahkus ta kaitseväe juhataja ametikohalt.
2015. aasta detsembris otsustas valitsus pikendada Terrase ametiaega kaitseväe juhataja ametikohal kahe aasta võrra 2018. aasta 4. detsembrini. Terrase jätkamist kaitseväe juhataja ametikohal toetas ka riigikogu riigikaitsekomisjon.
Kaitseväe juhataja ametiaja pikkus on viis aastat, kuid valitsusel on õigus pikendada seda kahe aasta võrra.
Tsahkna sõnul saab kaitsevägi uue juhataja Terrase ametiaja lõppedes ehk tuleva aasta lõpus.
"Kindral Terras on viinud Eesti kaitseväe arengut jõuliselt edasi ja tõestanud end erakordselt silmapaistva rahvusvahelise sõjalise koostöö korraldajana," ütles Tsahkna. "Tänu kindral Terrase jõupingutustele arvestavad meie liitlased iga päev Eesti julgeolekuhuvidega. Eesti iseseisev kaitsevõime ja sõjaline kollektiivne julgeolek on tänu kindral Terrase järjekindlale tööle järjepidevalt kasvanud."
Terras on ametis järgmise aasta lõpuni
Terrase ametiaeg kaitseväe juhataja ametiaeg kestab 2018. aasta lõpuni ja vastavalt plaanile saab kaitsevägi Tsahkna sõnul siis ka järgmise juhataja.
Terras läbis 1991. aastal ohvitserikursused nooremleitnandina ning järgmisel aastal alustas ta teenistust Kalevi üksik-jalaväepataljoni kompaniiülema ametikohal. Ta on teeninud ka Põhja üksik-jalaväekompanii ülema ning Kalevi üksik-jalaväepataljoni staabiülema ametikohal.
Aastal 2000 asus Terras teenima Kaitseliidu peastaabi ülema ametikohal, aastatel 2000-2004 oli ta Eesti kaitseatašee Saksamaal ja Poolas. Terras on teeninud ka kaitsejõudude peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna kaitseplaneerimise jaoskonna ülema ning analüüsi- ja planeerimisosakonna ülema ametikohal.
2007. aastal teenis ta NATO Iraagi treeningmissiooni staabiülema asetäitja ametikohal.
Aastatel 2007–2008 teenis Terras kaitsejõudude peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna ülema ning aastal 2008 sai temast kaitsejõudude peastaabi ülema asetäitja operatiivalal.
Aastatel 2008–2010 oli Terras kaitseministeeriumi kantsler. 2011. aastal sai temast taas kaitseväe peastaabi ülema asetäitja operatiivalal ning kuu aja pärast kaitseväe peastaabi ülem. Kaitseväe juhataja ametikohal teenib Terras alates 2011. aasta detsembrist.
2011. aasta juunis andis president Toomas Hendrik Ilves Terrasele brigaadikindrali sõjaväelise auastme, 2013. aastal sai Terras riigipealt kindralmajori ning 2015. aastal kindralleitnandi sõjaväelise auastme. | President ülendas Tsahkna ettepanekul Terrase kindraliks |
Korruptsioonivastane komisjon tõmbas Põhja-Tallinnas asuva Arsenali keskusega seotud temaatika uurimise kokku ja sõnastas seisukoha, et poliitikud ei tohiks varjatud osalustega äris tegutseda. | https://www.err.ee/582762/erikomisjon-poliitikud-ei-tohiks-varjatud-osalustega-aris-olla | "Kõige teravam seisukoht oligi see, et poliitikud ei tohiks varjatud osalustega ärides osaleda. See võib näida ja võib ka olla korruptiivne. See võib kahjustada üldist avaliku võimu mainet," ütles komisjoni esimees Artur Talvik pärast istungit ERR-ile.
Ametlikus ja uurimist lõpetavad dokumendis märgib komisjon, et taunib Eesti Reformierakonna endise mõjuka poliitiku varjatud kujul osalemist nn Arsenali kinnistute tehingus.
"Selline korruptiivsena näiv teguviis kahjustas riigi äriühingu RKASi ja laiemalt kogu avaliku võimu mainet. Poliitikute osalemine ettevõtluses ja nende ettevõtlusalane tegevus aktiivses poliitikas osalemise ajal ja ka mõistlikul perioodil pärast selle lõppu peab olema avatud ja läbipaistev. Varjatud osaluse omamine võib olla korruptiivne või näida korruptiivsena ja kahjustada riigi mainet," sõnastas komisjon.
Erikomisjon juhtis ühtlasi tähelepanu, et RKAS peaks hea seisma selle eest, et riigivara müümisel teenitav tulu oleks võimalikult suur ja ostjate vahel toimiks hinda positiivselt mõjutav konkurents. Samuti kaaluma võimalust tunnistada nurjunuks vara müügi avalikud pakkumused, kus osaleb ainult üks pakkuja.
Poliitika, mille jumalaks on seatud näivus, elab keskajas, mil päike näis tiirlevat ümber maa & maa näis lapik.
— mõtelda on mõnus (@rosimannus) February 21, 2017
Käesoleva aasta 18. jaanuari Äripäevas ilmus artikkel, milles käsitleti Põhja-Tallinnas asuvate nn Arsenali kinnistute 2012. aastal toimunud müügiga seotud asjaolusid. Artiklist selgus, et Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kaudu müüdud nn Arsenali kinnistute ostjate hulgas oli oma osalust varjates ka poliitik Rain Rosimannus.
Komisjon arutas artiklis toodud asjaolusid oma istungil 23. jaanuaril. Kuna artiklist jäi kõlama kahtlus, et nn Arsenali kinnistute müügi tehing võis teoks saada tänu sellele, et valitsuse juhtpartei Reformierakonna mõjukas poliitik kasutas on mõjuvõimu või mõnd muud korruptiivset meetodit, otsustas komisjon võtta nimetatud teema oma töökavasse ja kutsuda RKASi juhatuse komisjoni järgmisele korralisele istungile (6. veebruaril) müügiprotsessiga seotud asjaolusid selgitama.
Kuna ajakirjandus spekuleeris võimalusega, et komisjon kutsub selgitusi andma ka RKAS-i nõukogu endise esimehe Taavi Rõivase, siis pöördus Taavi Rõivas ise komisjoni poole palvega kuulata ka tema istungil ära.
Komisjoni erakorraline istung, kuhu oligi kutsustud vaid Taavi Rõivas, toimus 26. jaanuaril. Ilma komisjonipoolse kutseta ja komisjoni sellest eelnevalt informeerimata oli kuulatav ise istungile kaasa võtnud ka RKAS-i praeguse ja eelmise juhatuse liikmeid.
Sellest istungist jäid komisjoni liikmetele õhku küsimused: miks RKAS müüs kõnealused kinnistud 2012. aastal just sellise hinnaga, miks viidi lõpuni avalik enampakkumine ainult ühe osavõtjaga, kas tehingus osalenud poliitik kasutas tehingu talle soodas suunas kulgemiseks oma poliitilist mõjuvõimu. Komisjon otsustas teema käsitlemist jätkata.
6. veebruari istungil jätkati arutelu RKAS-i nõukogu praeguse esimehe Tarmo Porgandiga, kes kõneksolevate kinnistute müügi ajal 2012. aastal oli äriühingu nõukogu ja auditikomitee liige.
30. jaanuari Eesti Päevalehe artiklist „Riik kaotas Arsenali kinnistu müügiga üle 3, 5 miljoni euro“ selgus, et sama kinnisvara oli 2007. aastal müügis kahel avalikul enampakkumisel.
Tollel ajal kinnistute omanikuks olnud ja müüki korraldanud riigi äriühing AS E-Arsenal lükkas mõlemad pakkumised tagasi. AS E-Arsenali nõukogu esimees oli sellel ajal Eerik-Niiles Kross.
Mõlemal korral pakuti üle kolme korra kõrgemat hinda kui 2012. aasta müügil. Komisjon edastas ka Krossile kutse tulla selgitama 2007. aastal toimunud müügi asjaolusid, kuid kutsutu teatas viimasel hetkel oma välislähetusest USA-sse.
Komisjon tutvus iseseisvalt AS E-Arsenali nõukogu 2007. aasta vastavate protokollidega ja kõneksolevate kinnistute hilisemate hindamisaktidega. Varasemate eksperdihinnangute hinnad olid nn Arsenali kinnistute 2012. aasta lõplikust müügihinnast kõrgemad.
Kuna põhjalikumaks uurimiseks ei ole erikomisjonil juriidilist jõudu ja pädevust, otsustati teema käsitlus lõpetada eespool välja toodud seisukohaga. | Erikomisjon: poliitikud ei tohiks varjatud osalustega äris olla |
Soomes leiba teenivatel Eesti jalgpalluritel ei õnnestunud pühapäeval Soome karikavõistlustel võidumaitset tunda. | https://sport.err.ee/243152/eesti-jalgpallurid-puhapaeval-soomes-voiduroomu-ei-tundnud | Marek Kaljumäe koduklubi PS Kemi tegi väravateta viigi madalama liiga klubi OPS-iga. Kaljumäe kuulus Kemi põhikoosseisu ja vahetati pingile 67. minutil. Kemil on oma alagrupis kolmest mängust kirja neli punkti, mis annab neile kuue võistkonna seas neljanda koha, vahendab Soccernet.ee.
Markus Jürgenson tegi Vaasa Palloseura eest kaasa 90 minutit, kui saadi 0:1 kaotus tugevuselt kolmanda liiga võistkonnalt MuSalt. VPS-i väravavaht Marko Meerits jälgis matši pingilt.
VPS on neljast mängust kogutud üheksa punktiga oma alagrupis kolmas, kuid nende ees oleval Jarkol ja Mihkel Aksalu koduklubil SJK-l on koos sama palju silmasid. Mihkel Aksalu vaatas laupäevast 6:0 võitu Jazzi üle sarnaselt Meeritsale varumeeste seast.
Lisaks sai laupäeval kaotuse noortekoondislase Kaarel Usta klubi KTP, kes jäi tulemusega 0:3 alla kõrgliigas pallivale HIFK-ile. | Eesti jalgpallurid pühapäeval Soomes võidurõõmu ei tundnud |
Vene välisministri sõnul ei saa Venemaa rentida Ukrainalt midagi, mis on Venemaa oma. USA meedias on varem räägitud USA presidendile Donald Trumpini jõudnud rahuplaanist, mille üheks osaks oleks Krimmi poolsaare rentimine. | https://www.err.ee/582761/venemaa-ja-ukraina-torjuvad-usa-meedia-vaiteid-krimmi-rentimisplaani-kohta | "Iseendalt ei ole võimalik midagi rentida. Mul ei ole midagi enamat lisada," vastas Sergei Lavrov esmaspäeval ajakirjanike küsimusele, kas oleks võimalik lahendada suhted Ukrainaga selliselt, et Ukraina rendiks Krimmi Venemaale.
"On palju tegelasi, eks soovivad juhtida tähelepanu kõrvale (Ukraina presidendi) Petro Porošenko administratsiooni täielikult suutmatuselt täita oma Minskis võetud kohustusi ja meie Prantsuse ja Saksa ametivendade võimetuselt mingil viisil Porošenkot mõjutada ja sundida teda oma lubadusi täitma," ütles Lavrov esmaspäeval pressikonverentsil.
Sellised kavad osutavad, et katsed mängureegleid muuta jätkuvad. Ja kõik see juhib tähelepanu kõrvale vajaduselt viia Minskis 2015. aasta veebruaris kokkulepitud meetmed ellu, märkis minister.
"Muud võimalust ei ole," rõhutas Lavrov.
Ajaleht New York Times kirjutas ennist, et Ukraina raadasaadik Andri Artemenko edastas USA presidendi Donald Trumpi administratsioonile enda koostatud Ukraina olukorra lahendamise kava, mis näeb Ukrainas rahvahääletuse korraldamise Krimmi 50-100 aastaks Venemaale rentimiseks ja Vene väe väljaviimise Ida-Ukrainast.
Ajalehe andmeil edastas Artemenko plaani ukrainlannaga abielus oleva USA presidendi ihuadvokaadi Michael Coheni kaudu Donald Trumpi nõunikule Michale Flynnile, kes paraku seejärel erru läks.
Artemenko sõnutsi toetavad tema plaani Vene presidendi nõunikud, kellega ta ühendust võttis.
Ukraina suursaadik Washingtonis Valeri Tšalõi vastas ajalehe küsimusele kirjalikult, et selline kava oleks "Ukraina põhiseaduse jäme rikkumine".
"Selliseid mõtteid võivad edendada vaid avalikult või varjatult Venemaa huvisid edendavad isikud," rõhutas diplomaat. Ta märkis, et Artemenkol ei ole Ukraina valitsuse volitusi arutada maailmas kellegagi mingeid rahuplaane. | Venemaa ja Ukraina tõrjuvad USA meedia väiteid Krimmi rentimisplaani kohta |
80ndad on endiselt kuumad. Jaak Kilmi seikluskomöödia "Sangarid" on uus kodumaine kassahitt, kogudes avanädalavahetusel ekraanide ette ligi 20 tuhat vaatajat. | https://kultuur.err.ee/315889/eesti-kino-top-7-eelistame-taas-eestimaist | Samuti jätkasid jõuliselt läinud nädala liider "Viiskümmend tumedamat varjundit" ning vaimukusest nõretav eesti keelde dubleeritud animatsioon "Lego Batmani film".
Teise uustulnukana võitles end seitsme vapra sekka hetkel kuuele Oscarile kandideeriv, uskumatul tõestisündinud lool põhinev "Lõvi".
Koht
Originaalpealkiri
Eesti pealkiri
Nädal
Vaatajaid
Vaatajaid kokku
1
Sangarid
Sangarid
1
19647
19647
2
Fifty Shades Darker
Viiskümmend tumedamat varjundit
2
9118
50596
3
The Lego Batman Movie
Lego Batman Film
2
8301
23527
4
November
November
3
3513
36155
5
John Wick 2
John Wick 2
2
3052
13262
6
Притяжение
Külgetõmbejõud
3
2925
17184
7
Lion
Lõvi
1
2580
2580 | Eesti kino top 7: eelistame taas eestimaist |
Peaminister Jüri Ratas vastas kolmele arupärimisele, mis kõik olid seotud haldusreformiga seotud probleemide kohta erinevates valdades. Need olid vallad Tartumaal, Järvamaal ja Võrumaal. | https://www.err.ee/582760/ratas-vastas-aruparimistele-haldusreformiga-seotud-probleemide-kohta | Kõigepealt vastas peaminister riigikogu liikmete Krista Aru, Külliki Kübarsepa, Jüri Adamsi, Monika Haukanõmme, Artur Talviku, Ain Lutsepa, Andres Herkeli ja Andres Ammase 18. jaanuaril esitatud arupärimisele vabatahtlikult ühinenud Tartumaa kolme valla - Võnnu, Haaslava ja Mäksa – nime kohta.
Arupärijad soovisid teada, miks ei ole haldusreformi läbi viies seatud teadlikult üheks eesmärgiks säilitada võimalusel ajalugu, sotsiaalset mälu ning paikkondlikku ühtekuuluvust kandvaid kohanimesid, kuigi tugev kohanimede traditsioon on üks meie pärimiskultuuri talasid.
Ratas põhjendas, et Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse ja kohanimeseaduse kohaselt määrab haldusüksusele nime ja otsustab nime muutmise Vabariigi Valitsus, küsides eelnevalt kohanimenõukogu arvamust.
Käsitledes Võnnuga seotud probleeme, märkis peaminister, et Võnnu nimi ei kao, kuigi Võnnu vald ühinemisel kaob. "Võnnu kui haldusüksus, valla nimi, Võnnu alevik on ja jääb alles. Samuti jääb ametliku kohanimena alles Võnnu kihelkonna nimi," ütles ta.
Ratas märkis, et ühinemiseläbirääkimiste juhtkomisjonis, mille liikmeteks olid Haaslava, Mäksa ja Võnnu vallavolikogu esindajad, leppisid kõik osapooled esimestel koosolekutel kokku, et ühegi hetkel eksisteeriva omavalitsuse nime uue moodustatava omavalitsusüksuse nimena ei kasutata. Selle otsuse eesmärk oli kohelda ühinevate omavalitsusüksuste elanikke võrdselt ja vältida olukorda, kus rahvahääletusele pannakse olemasolevate valdade nimed, mille tulemuseks oleks eelisseisus suurim omavalitsus, sest seal elab lihtsalt kõige rohkem elanikke.
Peaminister selgitas, et juhtkomisjon hääletas nimevaliku üle oma detsembri koosolekul, kus lisaks rahvaküsitlusel valikuna olnud Kastre nimele valiti ka rahvaküsitlusel mitte üles seatud Võnnu ja Kurepalu vahel, seda seetõttu, et nendele nimedele olid kohalikud elanikud esitanud toetusallkirju. Juhtkomisoni hääletuse tulemusel otsustati, et loodava omavalitsusüksuse nimeks saab Kastre. Kuna omavalitsuste valitud nimi ei ole kohanimeseadusega vastuolus, kinnitas nime valiku ka Vabariigi Valitsus.
Ratas ütles, et Võnnu nimi on ajalooline ja tähtis, kuid kindlasti ei saa väita, et siin oleks olemas vaid üks ja õige valik. "Kohanime soovitustes on lisaks kihelkonnna ja keskuste nimedele võimalik lähtuda ka väiksematest piirkondadest tuntud kohanimedest, kui see valdu ühendab. Kastre on saanud nime vana eestlaste kantsi järgi, see on n-ö kohast suurem nimi. Kastre on ka vana valla nimi, 20. sajandi alguses ühendati Kastre ja Võnnu vald ning toonase ühendvalla nimeks sai kuni 1938. aasta vallareformini Kastre-Võnnu vald," põhjendas Ratas.
Peaminister vastas veel arupärimisele haldusreformiga kaasnevate probleemide kohta Vastseliina ja Järvamaa näitel.
Istungi stenogramm on leitav SIIT. | Ratas vastas arupärimistele haldusreformiga seotud probleemide kohta |
Loomingu Raamatukogu värske raamatu on prantsuse keelest tõlkinud ja sellele saatesõna kirjutanud Triinu Tamm. | https://kultuur.err.ee/315888/lugege-katkendit-jean-philippe-toussaint-tung-ja-kannatlikkus | LR, nr 5 /2017.
Jean-Philippe Toussaint. "Tung ja kannatlikkus"
56 lk.
Hind 2.80.
Saadaval ka e-raamatuna.
Jean-Philippe Toussaint on üks tuntumaid tänapäeva Belgia kirjanikke. Raamat, mida autor ise on nimetanud mänguliseks autoportreeks, sisaldab esseid tema kirjanikuelu köögipoolelt: millal ja miks otsustas ta kirjutama hakata, millised on tema kirjutamistehnikad, millised kirjanikud on olnud talle eeskujuks ja teda mõjutanud. Toussaint kirjeldab oma lugemispäevi ning esma- ja taaskohtumisi suurmeistritega, nagu Dostojevski, Proust ja Beckett.
Jean-Philippe Toussaint'i on oodata kevadel ka Tallinna festivalile HeadRead.
Päev, mil ma hakkasin kirjutama
Olen unustanud täpse tunni ja täpse päeva, mil ma võtsin vastu otsuse hakata kirjutama, aga see tund on olemas, see päev on olemas, ja selle otsuse, otsuse hakata kirjutama võtsin ma äkitselt vastu ühes Pariisi bussis, République’i väljaku ja Bastille’ väljaku vahel.
Mul pole enam aimugi, mida ma tol päeval enne seda tegin, sest minu mälestuses seguneb see tegelik 1979. aasta septembri- või oktoobripäev mälestusega esimesest lõigust raamatus, mille ma kirjutasin ja mis rääkis sellest, kuidas ühele mehele meenub päikeselisel tänaval jalutades päev, kui ta avastas enda jaoks malemängu, raamat algas sõnadega, mäletan seda täiesti selgesti, see oli minu kõige esimene kirjapandud lause: „Malemängu avastasin ma pisut juhuslikult.” Kindlamini tean aga seda, nüüd muutub mälestus täpsemaks, et tollel päeval, tollel esmaspäeval tagasi koju jõudes, võib-olla see ei olnudki tegelikult esmaspäev, aga igatahes meeldib mulle seda uskuda (mul on alati olnud väike loomupärane nõrkus esmaspäevade vastu), panin ma oma esimese raamatu esimese lause kirja Tournelles’i tänava toas, seljaga ukse poole, näoga seina poole. Kirjutasin raamatu esimese versiooni valmis vanal trükimasinal ühe kuuga, ja kuna ma tookord veel masinakirja ei osanud, siis toksisin kohmakalt kahe näpuga (kirjutades õppisin ühtlasi trükimasinal trükkima).
Tol päeval vastu võetud otsus oli minu jaoks pigem ootamatu. Ma olin kahekümneaastane (või kahekümne ühe aastane, see polegi tähtis, aastate koha pealt pole ma elus kunagi juuksekarva lõhki ajanud) ja ma ei olnud kunagi varem mõelnud, et hakkan ühel päeval kirjutama. Ei saa öelda, et lugemine oleks mulle eriliselt meeldinud, ma ei lugenudki peaaegu midagi (vahel mõni Balzac, mõni Zola, midagi sellist). Lugesin ajalehti, aeg-ajalt humanitaarteaduslikke raamatuid, mida pidin lugema ajaloo- ja politoloogiaõpingute tõttu. Mul ei olnud mingeid erilisi huvisid, natuke huvitas mind jalgpall, natuke kino. Teismelisena olin alati rõõmuga maalinud ja joonistanud, kirjutanud olin aga vähe, ei mingeid lugusid ega kirju, sama hästi kui mitte midagi, vähem kui tosin kehva luuletust, nagu iga inimene neid elu jooksul kirjutab. Sel ajal huvitas mind kahtlemata üle kõige kino, ja kui asja korralduslik pool poleks olnud nii keeruline, oleksin hea meelega tahtnud filmi teha, kujutasin ennast väga hästi ette režissöörina, jah, tõepoolest (näiteks poliitikuna ma ennast ette ei kujutanud). Niisiis käärisin ma käised üles, kirjutasin väikese lühi filmistsenaariumi, see oli mustvalge tummfilm, male maailmameistrivõistlustest, mille võitjaks pidi kuulutatama see, kes võidab kümme tuhat partiid, need meistrivõistlused kestsid terve elu, täitsid elu täielikult, need olidki elu ise ja lõppesid siis, kui kõik tegelased olid surnud (surm huvitas mind tollal vägagi, see oli üks mu lemmikteemasid).
Samal ajal ja sellega rööbiti lugesin ma kahte raamatut, mis said minu jaoks otsustavaks. Esimene oli François Truffaut’ „Minu elu filmid” (Les Films de ma vie), milles Truffaut soovitas kõigil filmide tegemisest unistavatel noortel, kellel pole aga oma unistuse teostamiseks vajalikke vahendeid, kirjutada raamat, muundada oma filmistsenaarium raamatuks, ta selgitas, et kui kino nõuab kopsakat eelarvet ja paneb peale hiigelsuure vastutuse, siis kirjandus seevastu on kerge ja kerglane, lõbus ja pöörane tegevus (ma moonutan siinkohal veidi tema sõnu), see pole kuigi kulukas (pakk paberit ja trükimasin), seda võib harrastada igal pool, toas või õues, ülikonna ja lipsuga või aluspükstes (oma romaani „Vannituba” lõpu kirjutasin ma nimelt nii, otsmik ja rinnaesine higist tilkumas, kintsud leemendamas, istudes Alžeerias oma Médéa majas, peaaegu 40-kraadises palavuses). Teine otsustava tähtsusega lugemine samast ajast oli Dostojevski „Kuritöö ja karistus”. Just sel suvel lugesin oma õe asjatundlikul soovitusel „Kuritööd ja karistust”. Ja kuu aega pärast seda, kui olin tundnud tõelisi kõhedusvärinaid samastumisest Raskolnikovi vastuolulise tegelaskujuga, hakkasin kirjutama. Ma ei tea, kas need asjad olid omavahel sõltuvuses, kas nende vahel tuleb näha otsest põhjuse ja tagajärje seost, kes teab, ehk koguni valemit (kes loeb „Kuritööd ja karistust”, hakkab kuu aega hiljem kirjutama), aga minuga igatahes niimoodi juhtus: kuu aega pärast seda, kui olin lugenud „Kuritööd ja karistust”, hakkasin ma kirjutama – ja kirjutan tänase päevani. | Lugege katkendit: Jean-Philippe Toussaint, "Tung ja kannatlikkus" |
Briti valitsus kaalub võimalust suunata parema Brexiti-leppe saamiseks osa Aasia ja Aafrika riikidele eraldatavast abist Kesk- ja Ida-Euroopale, teiste seas Balti riikidele, kirjutas pühapäeval Briti päevaleht The Times. | https://www.err.ee/582759/leht-brexitiks-valmistuv-london-kaalub-finantsabi-suunamist-kesk-ja-ida-euroopale | Plaani kohaselt tuleks osa Suurbritannia 12 miljardi naela suurusest abieelarvest kasutada selliste riikide jaoks nagu Poola, Ungari ja Baltimaad, et saavutada nende toetus paremate lahkumistingimuste kokku leppimiseks, kirjutab leht.
Ajalehe teatel on manöövri eesmärk veenda Ida-Euroopa riike toetama lahkumisläbirääkimistel Briti nõudmisi.
Briti arenguabiministeeriumi hinnangul on plaan rahvusvaheliste reeglite järgi ebaseaduslik, kuna ainsad välisarenguabile kvalifitseeruvad riigid Ida-Euroopas on Ukraina ja Albaania.
Briti parlamendi ülemkoda asub Brexiti-eelnõu arutama
Briti parlamendi ülemkoda asub esmaspäeval arutama seaduseelnõu, mis annab konservatiivist peaministrile Theresa Mayle voli alustada läbirääkimisi Euroopa Liidust lahkumiseks.
Alamkoda kiitis eelnõu varem veebruaris heaks.
Seaduseelnõu annab Mayle õiguse käivitada Euroopa Liidu Lissaboni leppe 50. artikkel. Peaminister on lubanud seda teha märtsi lõpuks.
Alamkoda võttis eelnõu vastu häältega 494-122. Briti valitsus võib aga kohata suuremat vastuseisu lordide kojas, kus rohkem kui 800 liikme seas on ainult 252 konservatiivid.
Justiitsminister Liz Truss avaldas lootust, et parlamendi ülemkoda kiidab samuti eelnõu heaks, toetades mullu juunis korraldatud rahvahääletuse tulemust.
Ülemkoda arutab eelnõu esmaspäeval ja teisipäeval, seejärel on veel kaks arutelude päeva järgmisel nädalal ja viimane lugemine on kavandatud 7. märtsile. | Leht: Brexitiks valmistuv London kaalub finantsabi suunamist Kesk- ja Ida-Euroopale |
Alexela ei saanud mulluses taotlusvoorust 344 miljoni euro suurusele Paldiski LNG-terminali projektile rahastust, ent firma plaanib terminali rajamist jätkata ning kaasata vajadusel veel erakapitali. | https://www.err.ee/582758/alexela-paldiski-lng-terminal-el-i-rahastust-ei-saanud | Euroopa Liidust saabus teade, et Alexela arendatav Paldiski LNG terminal veel rahalist toetust ei saa. Alexela taotles ligi 344 miljonit eurot maksva Paldiski LNG terminali projektile kuni 39-protsendilist tuge Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondilt, teatas firma.
Alexela teatel oli otsuses viide Klaipeda ujuvterminalile ning selles märgiti, et eelmise aasta rahastusvoorust Soome ja Baltikume regionaalse LNG terminali jaoks toetust ei anta.
Alexela juhatuse liikme Marti Hääle sõnul oli Euroopa Liidu nüüdne teade Leedu peaministri viimaste sõnavõttude valguses aimatav. "Oleme arendanud Paldiski projekti vastavalt Läänemere regiooni valitsuste kokkulepitud BEMIP mängureeglitele, mille raames on tehtud ka regionaalse terminali asukohavalik ning saavutatud Eesti ja Soome valitsuste vahel Balticconnectori ja Paldiski LNG terminali puudutavad kokkulepped," ütles ta pressiteates.
Tema sõnul on aga Leedu iseseisev otsus rentida ajutiselt LNG terminal väljaspool BEMIP kokkuleppeid mõjutanud ka EL otsuseid. "Selge on see, et sellises olukorras muutub ka erakapital ettevaatlikuks, kui regionaalsel turul ei järgi kõik kokkulepitud mängureegleid ning riik võib iga hetk maksumaksja rahaga asuda turgu moonutama," rääkis Hääl.
Samas märkisid tema sõnul Euroopa Komisjoni kõrged ametnikud ka veel möödunud nädalal Paldiski projekti osas toimunud kohtumistel projektile jätkuvat toetust.
"Praegu on Baltikumis ainsana toimimas Klaipeda ujuvterminal, mille rendileping lõpeb 2024. aastal ning selleks ajaks peab regionaalne LNG-terminal olema valminud. Alexela arendatav Paldiski LNG terminal on majanduslikult ning logistiliselt kõige parem valik Soome ja Balti riikide seas," ütles Hääl.
Tema sõnul jätkab Alexela LNG-terminali projekti arendamist. "Kui Euroopa Liidu otsus on osa uuest lähenemisest, et LNG terminalide rajamine regioonis riigiabi ei saagi, siis eeldame ka Klaipeda kulude sotsialiseerimise lõpetamist Leedus. Selles valguses saame jätkata oma projektiga, kaasates erakapitali terminal rajamiseks," ütles Hääl.
Alexela esitas EL-ile taotluse eelmise aasta oktoobris esitatud taotluse kogumaht on 344 miljonit eurot. Ligi 10 miljonit oli projekti arenduseks Alexela poolt sellel ajal juba investeeritud.
Alexela on Paldiski LNG terminali projekti arendanud aastast 2007. Praeguseks on lõppenud projekti ettevalmistused – sealhulgas on kehtestatud LNG-terminali planeering, lõppenud keskkonnamõjude hindamine ja valminud insenertehnilised projekteerimistööd rahvusvahelise "võtmed kätte" ehitushanke läbiviimiseks.
Terminali projekt hõlmab LNG ookeanilaeva vastuvõtmise- ja mahalaadimisvõimekuse loomist, 160 000 kuupmeetri suuruse veeldatud maagaasi hoidla rajamist, koos võimalusega tulevikus seda vajadusel laiendada 320 000 kuupmeetrini, seadmeid LNG taasgaasistamiseks ja edastamiseks Balticconnectori kaudu nii Soome kui Eesti ja Läti gaasivõrkude suunal ning LNG pealelaadimisvõimekuse loomist väiksemate laevade, veoautode kui ka raudteevagunite jaoks.
Lisaks on Paldiskisse planeeritud ka koostootmisjaama ehitus, mis lisaks LNG terminali varustamisele soojus- ja elektrienergiaga looks potentsiaali Eestis energiamahukate tööstusinvesteeringute elluviimiseks tulevases Paldiski energiakommuunis. | Alexela Paldiski LNG-terminal EL-i rahastust ei saanud |
Montenegro prokurör teatas pühapäeval, et oktoobris üldvalimiste ajal korraldatud riigipöördekatsega olid seotud "mõned Vene riiklikud organid" eesmärgiga takistada selle Balkani riigi ühinemist NATO-ga. | https://www.err.ee/582731/montenegro-prokuror-suudistab-venemaad-seotuses-riigipoordekatsega | Montenegro politsei vahistas 16. oktoobri valimiste eel rühma Serbia rahvuslasi. Kaks Vene kodanikku on aga kuulutatud tagaotsitavaks seoses väidetava vandenõuga tungida parlamenti ja tappa endine peaminister Milo Djukanović.
Montenegro võimud on varem öelnud, et vandenõu organiseerisid "Vene rahvuslased", kuid eriprokurör Milivoje Katnić läks pühapäeva õhtul veelgi kaugemale, väites, et asjaga olid seotud Vene võimud.
"Seni oli meil tõendid, et Vene rahvuslikud struktuurid olid selle (vandenõu) taga, kuid nüüd (on tõendid) ka sellest, et Vene riiklikud organid olid teatud tasemel sellega seotud," ütles Katnić kohalikule meediale.
"Vene riigi organid peavad uurima, millised organid olid seotud ja algatama kriminaalasja nende tegude kohta," sõnas ta.
Katnići kommentaarid avaldati samal päeval, kui Briti leht Sunday Telegraph kirjutas, et kõrged Briti ametnikud usuvad samuti, et väidetava riigipöördekatse taga olid Vene võimud.
Katnić ütles, et "sõbralike Euroopa riikide" ja USA eriteenistused aitavad toimunut uurida.
Montenegro prokurörid kahtlustavad, et riigipöördekatsega oli seotud 25 isikut, enamus neist serblased.
Montenegro peaminister Dusko Marković ütles eelmisel nädalal, et Venemaa ja selle liitlased, kes on vastu Montenegro soovile ühineda NATO-ga, peavad lõpetama selle riigi destabiliseerimise.
Marković ütles, et need, kes hoiatavad Montenegrot rahutuste eest, "peaksid oma käed Montenegrost eemale hoidma".
Kreml: Venemaa sidumine Montenegro riigipöördekatsega on absurd
Moskvas peab absurdseks Vene riigi ametkondade sidumist Montenegros nurjunud riigipöördekatsega, teatas Kreml esmaspäeval.
"Me märkame päev päeva järel mingeid absurdseid süüdistusi Venemaa suhtes ja lükkame neid päev päeva järel ümber," ütles Vene presidendi pressisekretär Dmitri Peskov esmaspäeval, kommenteerides Montenegro eriprokuröri Milivoje Katnići avaldust, et "Vene riigi ametkonnad" olid seotud Montenegros mullu oktoobris valimiste ajal aset leidnud riigipöördekatsega.
"Teatame täie vastutustundega, et ei saa olla mingit juttugi ametliku Moskva, Vene riigivõimu seotusest mingite Montenegro sisesündmustega," rõhutas Peskov.
"Venemaa ei sekkunud, ei sekku ega ka hakka sekkuma teiste riikide siseasjadesse, eriti selliste riikide puhul nagu Montenegro, millega Venemaal on head suhted."
"Meil on kahju, et kõrgete ametlike isikute suust kõlavad sellised süüdistused. Need on liiga tõsised sõnad, et tuua neid kuuldavale, eriti tõendeid esitamata. See on vähemasti vastutustundetu," rõhutas Peskov.
Küsimusele Moskva võimalike vastusammude kohta ütles pressisekretär: "Ma ei tea, milliseid samme te silmas peate. Ma ei mõista, millised sammud võivad järgneda."
Montenegro politsei vahistas 16. oktoobri valimiste eel rühma Serbia rahvuslasi. Kaks Vene kodanikku on aga kuulutatud tagaotsitavaks seoses väidetava vandenõuga tungida parlamenti ja tappa endine peaminister Milo Djukanović. | Montenegro prokurör süüdistab Venemaad seotuses riigipöördekatsega |
Nädalavahetusel toimusid Türil Eesti Vibuliidu meistrivõistlused, kus võisteldi neljas vibuklassis – sportvibu, plokkvibu, pikkvibu ja vaistuvibu. Neist esimeses kahes klassis oli lõppkohtade selgitamiseks kasutusel harjutus olümpiaring, kõigis teistes selgusid meistritiitlid 60-noolese harjutuse põhjal. Olümpiaringis võitsid neljast võimalikust koguni kolm meistritiitli noorteklassi laskurid – Hendrik Õun, Lisell Jäätma ja Robin Jäätma. Erandiks oli ainult sportvibu naiste klass, kus võitis Reena Pärnat. | https://sport.err.ee/243151/parnat-oun-ja-ode-vend-jaatmad-tulid-eesti-meistriteks | Sportvibu meeste klassis näitas eelringis 564 silmaga parimat tulemust Pearu Jakob Ojamäe (Tallinna Kalev), kuid peale olümpiaringi duelle pidi ta leppima pronksmedaliga. Kuld läks kadettide klassi laskur Hendrik Õunale (Sagittarius) ja hõbe Tanel Kaasikule (Tallinna Kalev). Sportvibu naistes läks Reena Pärnat (Järvakandi Ilves) juba esimese eelringi distantsiga juhtima ja ei andnud liidripositsiooni kogu võistluse jooksul käest. Eelringi tulemuseks oli 569 silma ning finaalis oli ta vastamisi Laura Nurmsaluga (Vana-Võidu VK/). Naiste 3. koha teenis Bessi Kasak (Järvakandi Ilves).
Plokkvibu klassis toimus umbes analoogne situatsioon. Meeste eelringi võitis 586 punktiga Evert Ressar, kuid pidi olümpiaringis leppima 3. kohaga. Plokkvibu meestest võitis kadettide klassi kuuluv Robin Jäätma ja hõbemedali viis koju Kristjan Puusepp. Naistes aga läks eelringis juhtima ning võitis kulla Robini õde Lisell Jäätma alistades finaalis Meeri-Marita Paas (kõik 5 laskurit Türi Vibukool). Plokkvibu naiste pronksmedal läks Emily Hõimule (Tartu VK/Tartu valla SK).
Vaistuvibu klassis tulid Eesti meistriteks Aire Lauren (Lääne Vibulaskjad) ja Martti Siitsman (Sagittarius), pikkvibu klassis Ülle Kell (Tallinna Vibukool) ja Marek Peedumäe (Tartu VK). Veteranide klassi Eesti meistrid – sportvibu klassis Guido Kitsingi (Järvamaa AK), plokkvibu klassis Jaan Kookla (Baltic Hunter SC), vaistuvibu klassis Kalju Baumann ja Kersti Baumann (mõlemad Lääne Vibulaskjad) ning pikkvibu klassis Tiina Laurisson (Tallinna Vibukool).
Eesti koondis osaleb kahe nädala pärast Euroopa meistrivõistlustel. Koondise koosseisu kinnitati: sportvibu klassis naislaskurid Reena Pärnat, Bessi Kasak ja juunior Karl Kivilo ning plokkvibu meeste klassis Evert Ressar ning juunioride klassis Robin Jäätma, Artur Aas, Kristjan Puusepp, Lisell Jäätma, Emily Hõim ja Meeri-Marita Paas. | Pärnat, Õun ja õde-vend Jäätmad tulid Eesti meistriteks |
USA asepresident Mike Pence ütles esmaspäeval Brüsselis, et Washingtoni pühendumus Euroopa Liidule on kindel ja püsiv. | https://www.err.ee/582757/pence-usa-puhendumus-el-ile-on-kindel-ja-pusiv | USA kinnitab oma pühendumust vabadele ja edukatele majandustele, mis on aluseks USA ja Euroopa liidule, ütles Pence ühisel pressikonverentsil Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Donald Tuskiga.
"Mul on privileeg väljendada president (Donald) Trumpi nimel Ühendriikide tugevat pühendumust jätkuvale koostööle ja partnerlusele Euroopa Liiduga," lausus asepresident.
Ühendriikide asepresident avaldas eurooplastele kaastunnet seoses Brüsselis ja mujal Euroopas eelmisel aastal korraldatud terrorirünnakutega. USA ja EL peavad jääma ühtseks, seistes silmitsi püüetega rikkuda Euroopa riikide suveräänsust ja muuta maailmajaos jõuga piire, sõnas Pence.
Tusk: EL ootab USA-lt ühtse Euroopa idee ühemõttelist toetamist
Tusk ütles Brüsselis ühisel pressikonverentsil USA asepresidendi Mike Pence'iga, et ameeriklased teavad hästi, mida tähendab lõhenenud Euroopa.
"Küsisin Mike Pence'ilt, kas ta jagab minu seisukohta kolmel teemal: rahvusvaheline kord, julgeolek ja USA uue valitsuse suhtumine Euroopa Liitu," sõnas Poola ekspeaminister.
"Mike Pence vastas kolm korda jaatavalt. Nüüd peavad eurooplased ja ameeriklased tegema praktikas seda, mida nad jutlustavad," lausus Ülemkogu eesistuja.
Euroopas on tekitanud muret USA presidendi Donald Trumpi avalik toetus Suurbritannia lahkulöömisele EL-ist ning mõnede Ühendriikide uue valitsuse liikmete märkused EL-i võimaliku lagunemise kohta.
Tuski sõnul olid tal Pence'iga "avatud ja otsekohesed kõnelused", mille eesmärgiks oli maandada Trumpi avaldustest lähtunud muresid.
"Kuulsin sõnu, mis on tuleviku seisukohast paljulubavad, sõnu, mis selgitavad palju Washingtoni uuest lähenemisest," lausus ülemkogu juht. "Välja on käidud liiga palju uusi ja vahetevahel ka üllatavaid arvamusi ..., et saaksime teeselda, et kõik oli nii nagu varem."
Tuski sõnul on jutud Lääne surmast tugevasti liialdatud.
Tuskilt tugev kõne ja meeldetuletus Washingtonile, et Lääne lõhenemine on ohtlik. Pence lubab ELiga koostööd ja räägib pikalt terrorismist pic.twitter.com/DMMfZ44sKG
— Johannes Tralla (@johannestralla) February 20, 2017
#BREAKING Pence says Trump vows 'strong commitment' to EU
— AFP news agency (@AFP) February 20, 2017 | Pence: USA pühendumus EL-ile on kindel ja püsiv |
Serbia pealinnas Belgradis peetavate kergejõustiku sise Euroopa meistrivõistluste eel näitab suurepärast vormi šotlannast keskmaajooksja Laura Muir, kes on sel talvel püstitanud juba kaks Euroopa rekordit. | https://sport.err.ee/243150/suurbritannia-jooksulootus-purustas-sel-talvel-juba-teise-euroopa-siserekordi | Laupäeval Birminghamis toimunud võistlusel läbis 23-aastane Muir 1000 meetrit ajaga 2.31,93, mis jääb vähem kui sekundiga alla Maria Mutola maailmarekordile 2.30,94.
Küll aga ületas Muir nii venelanna Julia Tšiženko-Fomenko Euroopa rekordi (2.32,16; aastast 2006) kui ka mõistagi kaasmaalanna Kelly Holmesi 13 aasta vanuse Briti rekordi 2.32,96.
Rio de Janeiro olümpial 1500 meetris seitsmendaks tulnud Muir alustas käimasolevat aastat uue Briti rekordiga 5000 meetris (14,49,12) ja lisas sellele hiljem Euroopa siserekordi ka 3000 meetris (8.27,86).
Lisaks noorele koondisekaaslasele paistis Birminghamis samamoodi silma viimase sisevõistluse teinud ja tulevikus maratonile keskenduv Mo Farah, kes võitis 5000 meetri uue Euroopa rekordi 13.09,16-ga. Senine tippmark kuulus prantslasele Bouabdellah Tahrile (13.11,13). | Suurbritannia jooksulootus purustas sel talvel juba teise Euroopa siserekordi |
Rahvusvahelise narkoäri korraldamise eest pikaks ajaks vangi mõistetud Ahliman Zeinalov vabanes üle 500 000 euro suuruse varalise karistuse tasumisest. | https://www.err.ee/582756/suure-narkoari-korraldaja-vabanes-riigile-500-000-euro-maksmisest | Kohus karistas Zeinalovit 2011. aastal narkoäri korraldamise eest 14 aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega ning määras talle varalise karistuse 11 517 733,10 krooni ehk 736 117,30 eurot.
Kuna riigil jäi Zeinalovilt välja mõistetud rahast saamata 497 285,82 eurot, siis arvestasid kohtud selle ümber vangistuseks.
Maakohtu ja ringkonnakohtu hinnangul oleks Zeinalov pidanud pärast põhikaristuse ehk 14 aasta ja kuue kuu kandmist hakkama kandma veel tema varalise karistuse tasumata osast tulenevalt kahe aasta, üheksa kuu ja nelja päeva pikkust vangistust.
Riigikohus aga tühistas alama astme kohtute määrused ja mõistis Zeinalovile liitkaristuse, millega luges varalisest karistusest moodustunud vangistuse kaetuks talle mõistetud 14 aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega.
Zeinalovit kaitses vandeadvokaat Sven Sillar.
Zeinalov korraldas narkovedu Hollandist Eestisse
Zeinalovi ja tema kaaslaste süüdimõistmine ja karistused jõustusid 2011. aasta jaanuaris, kui riigikohus ei võtnud nende advokaatide kaebusi arutusele.
Rahvusvahelise narkoäri juhtfiguuri Zeinalovi 14 aasta ja kuue kuu pikkust vangistust arvestatakse tema kinnipidamisest 2007. aasta 3. detsembril.
Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi toimetasid kurjategijad Zeinalovi korraldusel 2005. aasta augustist detsembrini Hollandist Eestisse kuus kilo marihuaanat ning kolmel korral 40 kilo hašišit. Ekspertide kinnitusel oli narkolastide väärtus kokku 18,5 miljonit krooni.
Süüdistuse järgi oli narkoainete tellija, omandaja, rahastaja ja üks Eestisse toomise korraldajatest Tallinnas kolme restorani pidav Zeinalov.
Kaitsepolitsei tabas narkoketis osalenud kaks meest 2007. aasta märtsis, sama aasta detsembris kolm ning 2008. aasta jaanuaris veel kaks meest. | Suure narkoäri korraldaja vabanes riigile 500 000 euro maksmisest |
House -legend, pool Masters At Worki ja Grammy-võitja Louie Vega esineb 23. veebruaril peosarja Disco Tallinn raames Tallinnas Vaba Laval. Louie andis kultuuriportaalile intervjuu, milles arutleb house -muusika seisu üle, räägib paar sõna EDM-ist ja ütleb, et MAW plaanib üllatust. | https://kultuur.err.ee/315884/louie-vega-paljud-tanased-noored-jouavad-edm-ist-house-muusika-juurde | Tema projekt Masters At Work on koos Vega lavapartneri Kenny Dope´iga üks olulisemaid nimesid house -muusika fännidele. Nende debüütalbum "The Album" (1993) on olulisimaid pikki plaate house -ajaloos, tähelepanu väärib kõrvalprojekt Nuyorican Soul samanimelise albumiga aastast 1997.
Louie Vega on hinnatud produtsent ka popmaailmas, olles teinud koostööd maailmanimedega nagu Michael Jackson, Madonna, Jamiroquai, Janet Jackson, Black Eyed Peas ja Earth Wind & Fire.
Mis on tänapäeval kõige olulisem asi, mida tuleb muusikat tehes silmas pidada, et helipilt püsiks värske?
Kõigepealt - usalda end ja tunneta, mida sa muusikat tehes oluliseks pead. Mina ei ole küll trendide järgija, aga kui kuskil on miskit vägevat ja inspireerivat, siis hoian kõrvad lahti, aga see ei puuduta seda, kuidas ma muusikat teen. Kui mul stuudios olles ja muusikat tehes kananahk tekib, siis on see hea märk.
Ma usun ka, et peaks olema avatud meel ja ümbritsema end loominguliste inimestega. Inimestega, kes ei karda sulle tõtt rääkida. Aga kõige tähtsam on uskuda sellesse, mida sa lood. Mul on selles mõttes vedanud, et ma saan oma muusikat testida pidudel maailma eri kohtades ja siis ma saan aimu, kas lugu töötab.
Üks asi veel - uute helide katsetamine erineva tehnikaga hoiab ka muusika värskena. Kui ma töötlen pärisinstrumente, võin ma lisada kirsiks tordile mingi uue sündisaundi. Või ma võin lugu alustada uue sündisaundiga, mis viib kõik uude kohta.
Kuidas on EDM mõjutanud house- muusikat?
See ei ole house -muusika tegemist mõjutanud. EDM on aidanud house -muusikat tutvustada laiemale publikule. Paljud noored saavad lõpuks täiskasvanuks ja tahavad teada, kust see kõik alguse sai ja house -muusikas peituvad selle kõige juured.
Millises seisus house -muusika praegu on?
House -muusika on praegu heas seisus. Paljud uudishimulikud noored on sellest huvitatud. Kui nad kogevad selle õiget külge ja kuulevad seda klubis DJ poolt õigesti mängituna, tõmbab see nad teemasse sisse. Seejärel hakkavad nad lugusid guugeldama ja see viib nad mõne produtsendini, kes on palju häid lugusid teinud ja see viib nad omakorda järgmise laheda produtsendini ja lauluni ja nii edasi. See on ainult väike näide.
Noorem generatsioon on palju mõjutusi saanud 90ndate house ´i saundist, eriti just bassikäikudest ja biitidest. Suurepärast muusikat tehakse aga ka praegu.
Kuidas sa näed house -muusika tulevikku? Kas vanakooli hausi saund tuleb tagasi? Millised on järgmised trendid?
Järgmine suur asi on erinevad koostööprjektid noorte ja vanemate produtsentide ja DJ´de vahel. Praegu tehakse palju koostööd, ka erinevate žanrite vahel. Ma arvan, et seoses sellega on oodata uusi muusikastiile ja helipilte.
Minul on praegu pooleli koostöö Martinez Brothersiga. Me töötame projekti kallal, mis erineb täiesti minu senistest. Märtsis lähen ma Joseph Capriati uut albumit salvestama. Mul on hetkel käsil ka mu enda uue albumi salvestamine. Kõik need värsked emotsioonid ja saundid on varsti väljas.
Millised žanrid on hetkel sinu lemmikud?
House, jazz, world, rock, hiphop ja soul. Natuke igast.
Milline su lemmik album möödunud aastast oli?
"Messiah" - D´Angelo & Vanguard.
Me teame, et sulle meeldib teha pikki DJ-sette. Miks? Kui su sett oleks muusikaline rännak, siis kust see algab ja kus lõpeb?
See sõltub sellest, millisele rahvale ma mängin. Mu sett võib igale poole jõuda, kõik sõltub. Ma võin alustada aeglase tempoga ja seejärel ühe kiiremaks minna. Tähendusega laulud räägivad loo. Ma olen osa saanud nii mitmest muusikaajastust, et mu setist võib saada justkui ajalootund tantsivatele inimestele. Ma võtan alati kaasa tohutu muusikakollektsiooni.
Sa oled seda teinud ikka väga pikka aega. Käinud üle maailma plaate mängimas ja samal ajal muusikat produtseerinud. See on kindlasti vahel üsna väsitav. Kas sa oled kunagi mõelnud see lihtsalt kõik ära lõpetada?
Mitte kunagi ei ole lõpetamisele mõelnud, ma armastan seda liiga palju. Muusika mängimine, muusika loomine, muusika kirjutamine ja selle esitamine oma Elements Of Life bändiga.
Mida sa teed lõõgastumiseks sellist, millel pole muusikamaailmaga mingit seost?
Lähen ühte oma erilisse kohta Miamis ja paikadesse, kus on soe ja mis asuvad mere lähedal.
Kas te Kenny Dope´iga koos veel üldse mängite?
Mängime ikka, jah. Näiteks sel suvel Dekmantel festivalil Hollandis, Glastonbury festivalil ja näiteks Ibizal.
Kas Masters At Workiga on ka uusi plaane?
Meil on küll miskit mõttes. See on üllatus. | Louie Vega: paljud tänased noored jõuavad EDM'ist house-muusika juurde |
Raadio2 viib koos hiphop.ee-ga läbi küsitluse, et jäädvustada Eesti hip-hop kuulajaskonna arvamused ja mälestused möödunud aastast. | https://menu.err.ee/294451/tana-on-viimane-paev-osaleda-hiphop-ee-aastahaaletusel | Juba kuueteistkümnendat korda saavad inimesed anda oma hääle parima kodumaise artisti, albumi, video, loo ja uue tulija poolt. Viimane päev hääletamiseks on 20. veebruaril.
Edetabelid tulevad esitamisele Raadio2 erisaates 24. veebruaril kell 20.00. Auhinnad antakse üle samal õhtul klubis Sinilind toimuval Eesti Hip-Hop Auhinnad peol. | Täna on viimane päev osaleda hiphop.ee aastahääletusel |
Noor Eesti vormelipiloot Jüri Vips saab endale algavaks hooajaks üheks tiimikaaslaseks kahekordse F1 maailmameistri Emerson Fittipaldi lapselapse Enzo Fittipaldi. | https://sport.err.ee/243149/juri-vips-saab-tiimikaaslaseks-kahekordse-f1-maailmameistri-lapselapse | Vaid 15-aastane Fittipaldi võistleb algaval hooajal Itaalia võistkonna Prema värvides riigi F4 meistrivõistlustel. Tegemist saab olema seni kartidel edu nautinud sõitja debüüthooajaga F4 tasemel.
Kuulsast võidusõitjate suguvõsast pärit Enzo vanaisa Emerson tuli F1 maailmameistriks 1972. ja 1974. aastal. Kuninglikus sarjas oli aastatel 1992-1994 ka tema onu Christian ning 20-aastane vend Pietro kihutab vormel V8 sarjas.
Prema võistkonnas sõidab algaval hooajal ka Vips, kes mullu tuli Itaalia meistrivõistlustel viiendaks, võites hooaja viimase etapi Monzas. Sel hooajal pühendub Vips rohkem Saksamaa F4 sarjale, kus ta mullu oli kuues, aga teeb mõned etapid kaasa ka Itaalias. | Jüri Vips saab tiimikaaslaseks kahekordse F1 maailmameistri lapselapse |
Millal tuleb öelda "vahel" ja millal "vahest"? Kelmikas kõnekäänd ütleb, et vahetevahel on vahedel ikka vahe vahel. Aga vahest ei ole ka? Nali naljaks, tegemist on sõnadega, mille tähendused on üsna erinevad. | https://kultuur.err.ee/315887/keelesauts-vahest-voi-vahel | "Vahel" ja "vahest" kipuvad segamini minema siis, kui tahetakse öelda, et midagi juhtus või juhtub "mõnikord" või "aeg-ajalt". Õige on öelda, et vahel käin kinos, vahel mulle ei meeldi teha koduseid töid, aga vahel olen tragi ja tubli. Sama tähendus on sõnal "vahetevahel".
Kui aga öelda "vahest käin kinos", siis tähendab see, et kõneleja pole nüüd ise ka päris kindel, kas ta käib kinos või ei käi. Sama hästi võiks öelda "võib-olla käin kinos". Ja nii ongi, et kõige õigem on kasutada sõna "vahest" nendes lausetes, millega väljendame millegi võimalikkust. "Vahest soovid minuga kinno tulla?" "Vahest täna ei saja enam vihma."
Vahest jääb heale keelehuvilisele meelde, et vahel tähendab "mõnikord", "vahest" aga "võib-olla". | Keelesäuts. Vahest või vahel? |
16-aastane Jaapani ujuja Rikako Ikee püstitas järjekordse juunioride maailmarekordi, parandades enda kodumaal toimunud Konami Openil 50 m vabaltujumise juunioride tippmarki. | https://sport.err.ee/243148/jaapani-imetudruk-pustitas-taas-voimsa-juunioride-maailmarekordi | Ikee läbis 50 m vabalt ajaga 24,48, parandades enda nimele kuulunud maailmarekordit 19 sajandikuga. Samuti püstitas neiu selle tulemusega uue Jaapani rahvusrekordi, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.
Maailma selle hooaja edetabelis platseerus Ikee enda ajaga rootslanna Sarah Sjöströmi järel (24,01) teisele kohale. Jaapanlanna nimele kuulub veel ka 50 m liblikujumise juunioride maailmarekord ajaga 25,50. Pikas basseinis hoiab ta enda käes 50-100-200 m vabaltujumise ning 50-100 m liblikujumise Jaapani rahvusrekordeid.
Rio olümpial pääses 16-aastane piiga 100 m liblikujumises finaali, kus saavutas kuuenda koha. Detsembris toimunud lühiraja MM-il pälvis ujumisäss kaks pronksmedalit: 50 m ja 100 m liblikujumises. Ikee peale on pandud suured ootused, sest 2020. aasta olümpiamängud toimuvad just jaapanlaste koduõuel. | Jaapani imetüdruk püstitas taas võimsa juunioride maailmarekordi |
Ida-Tallinna Keskhaiglas uuringule suundudes võib juhtuda, et kui pabersaatekirja näpu vahel kaasas pole, jääb ka protseduur tegemata - digisaatekirju igale uuringule veel juurutatud pole. | https://www.err.ee/582752/e-tervise-tegelik-tervis-itk-s-voib-pabersaatekirjata-uuringu-ukse-taha-jaada | Paberretseptid, "sinised lehed" ja pabersaatekirjad tunduvad olevat miski, mis Eestis on kogu täiega ajaloo prügikasti saadetud ning asendatud e-tervise digitaalsete lahendustega, mida nüüd teistelegi riikidele müüakse.
Ometi see nii ei ole, vähemasti Ida-Tallinna Keskhaiglas (ITK) mitte.
Möödunud reedel ITK eriarstilt saadud saatekirjaga sama raviasutuse diagnostikakeskusesse suundunud patsient sai registratuuris üllatuse osaliseks, kui teate peale, et pabersaatekirja kaasas pole, teatati, et siis ei saa ka uuringule. Patsient, kes oli eeldanud, et paberleht on olemuselt vaid patsiendile meeldetuletusliku iseloomuga ning väljaprint elektroonilisest süsteemist, jäi pika ninaga - elektroonilisele süsteemile ligipääsu polegi, teatati ITK Magdaleena üksuse diagnostikakeskuse registratuurist. Ometi kirjutas saatekirja välja sama üksuse polikliiniku eriarst kõrvalmajast.
Registratuuri töötaja sõnul sõltub pabersaatekirja kaotamise või mahaunustamise korral vastuvõtule pääsemine ainult uuringut läbi viiva radioloogi suvast, sest ilma pabersaatekirjata neil alust uuringule lubada ei ole. Patsiendi imestuse peale, kas siis e-keskkonnast saatekirja olemasolu järele kontrollida ei saa, vastati registratuurist, et neil andmebaasile ligipääsu pole.
Kas radioloog oleks vastutulelik olnud, jäi siiski välja selgitamata, sest patsient leidis mitu kuud varem arstilt saadud suunamiskirja koti põhjast viimasel hetkel siiski üles ning pääses uuringule täiesti ametlikult.
ITK klienditeenindusjuht Lea Karik ütles ERR.ee-le, et kõikidele uuringutele tõepoolest elektroonilisi saatekirju veel pole, olgugi, et suunamine on majasisene.
"Üldiselt on ITK-s majasisene suunamine hästi korraldatud ning saab kenasti hakkama ka ilma pabersaatekirjata. Küll aga on arendused käimas veel justnimelt radioloogilistele uuringutele ja analüüsidele suunamise osas, mistõttu pole veel paraku võimalik saatekirju alati korrektselt lugeda ja siduda, sestap ka oluline info paberil," kommenteeris Karik.
Karik rõhutab, et kui saatekiri antakse paberil, tuleks see tingimata alles hoida ja kaasa võtta - see pole üksnes meeldetuletusliku iseloomuga leht, vaid ainus ametlik dokument, et uuringule pääseda.
"Mõistagi me teeme tööd selle nimel ning liigume sinna suunda, et kõik suunamised toimuksid ja toimiksid elektrooniliselt. Kui aga patsiendile antakse paberkujul saateleht, nagu seda praegusel juhul oli, sest patsient lehe kotipõhjast leidis, tuleks teada, et seda on uuringule minnes ka vaja," rõhutas Karik.
Kui palju patsiente sedasi oma kauaoodatud uuringult tagasi on saadetud, ITK klienditeenindusjuht ei vastanud.
Haiglatevaheliline suunamine käib valdavalt pabersaatekirjaga
Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) töötab uuringutele suunamine digitaalselt, kuid ühest haiglast teise arstile minnes tuleb enamasti ühes võtta pabersaatekiri.
"Regionaalhaiglas saab suunamisel kliinikute vahel infot vahetada reeglina digitaalselt. Haiglate vahelisel suunamisel kasutatakse ka pabersaatekirju. Üleriigiliselt on peamiselt arendatud perearst-eriarst ambulatoorsele vastuvõtule digitaalse suunamise võimalust," kommenteeris ERR-ile PERH-i meditsiiniliste teenistuste direktor Ivi Normet.
"Mis puudutab infot erinevates asutustes tehtud uuringute ja protseduuride osas, siis seda on võimalik saada kõigil tervishoiuasutustel läbi tsentraalse tervise infosüsteemi eeldusel, et sinna on uuringute vastused ja haigusloo kokkuvõte üles laetud," selgitas Normet tavapraktikat. | E-tervise tegelik tervis: ITK-s võib pabersaatekirjata uuringu ukse taha jääda |
Kaitsetööstusettevõte Milrem esitleb oma mehitamata roomiksõidukit THeMIS sel nädalal toimuval Lähis-Ida suurimal kaitsetehnikamessil IDEX. | https://www.err.ee/582751/milrem-on-solmimas-lepingut-araabia-uhendemiraatide-suurima-kaitsetoostusega | Messil ollakse väljas koos regiooni kahe tugeva partneri AEC ning IGG-ga. Viimasega sõlmiti täna ka kavatsuste protokoll THeMISe pakkumiseks Araabia Ühendemiraatide armeele.
Milrem sõlmis kavatsuste protokolli ettevõttega IGG Aselsan Systems (IAIS), mis on Araabia Ühendemiraatide suurima kaitsetööstuse International Golden Groupi (IGG) ning Türgi suurima kaitsetehnika tootja Aselsani ühisfirma, mis tegutseb Emiraatides.
„Tegemist on ajaloolise lepinguga ja seda kogu Eesti kaitsetööstuse jaoks. Milremi koostöölepe Araabia Ühendemiraatide juhtiva kaitsetööstusettevõttega on kindlasti teerajajaks teistele Eesti ettevõtetele siin regioonis,“ sõnas Eesti kaitseminister Margus Tsahkna. | Milrem on sõlmimas lepingut Araabia Ühendemiraatide suurima kaitsetööstusega |
6. kuni 13. aprillini toimuvad Eesti Muusika Päevad on sel aastal kantud teemast "Läbi hämaruse", tuues kuulajate ette lausa 25 festivali jaoks kirjutatud uusteost ning interpreete nii Eestist kui ka välismaalt. | https://kultuur.err.ee/315886/selgus-eesti-muusika-paevade-kava | Eesti Muusika Päevad toovad 2017. aastal nädala jooksul publikuni üle 25 spetsiaalselt festivalile kirjutatud uudisteose meie erinevate põlvkondade väljapaistvatelt heliloojatelt. Esitajateks Eesti tippkollektiivid ja interpreedid, nende seas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Vox Clamantis, Estonian Cello Ensemble, Erkki-Sven Tüür, Johan Randvere, Peeter Vähi, Hele-Riin Uib, Ulla Krigul, Saale Fischer, Kristel Aer, Theodor Sink jt.
Välisesinejatest on festivalil esindatud rahvusvaheliselt tunnustatud interpreedid Prantsusmaalt ja Venemaalt, nende seas pianist Nicolas Horvath ja löökpillimängija Le Quan Ninh Prantsusmaalt ning oboemängija Dmitri Bulgakov Venemaalt.
Kontsertidel kõlavad teosed heliloojatelt: Galina Grigorjeva, Helena Tulve, Tauno Aints, Rene Eespere, Tatjana Kozlova-Johannes, Liisa Hirsch, Peeter Vähi, Arvo Pärt, Timo Steiner, Malle Maltis, Ekke Västrik, Lauri Jõeleht, Sander Mölder, Jaan Rääts, Margo Kõlar, Andrus Kallastu, Lepo Sumera, Ester Mägi, Erkki-Sven Tüür, Tõnis Kaumann, Mihkel Kerem, Kerri Kotta, Evelin Seppar, Mirjam Tally, Aleksandr Žedeljov, Vsevolod Pozdejev, Avi Benjamin, Karl Tipp jt.
Festival Eesti Muusika Päevad toimub 6. kuni 13. aprillini 2017.
Vaata Eesti Muusika Päevade kava siit. | Selgus Eesti Muusika Päevade kava |
Anett Kontaveit (WTA 111.) pääses Budapestis peetaval 250 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga WTA tenniseturniiril põhitabelisse. Kvalifikatsiooni teises ringis sai eestlanna jagu bulgaarlannast Viktoria Tomovast (WTA 149.) 6:3, 6:3. Mäng kestis 57 minutit. | https://sport.err.ee/243146/anett-kontaveit-joudis-wta-turniiri-pohitabelisse | Kontaveidi jaoks algas kohtumine kohe oma pallingugeimi kaotusega, aga seisult 0:2 võitis ta viis geimi järjest ja vormistas avaseti võidu esimese sett-palliga 6:3.
Teises setis eestlanna hoog jätkus - ta murdis kohe kaks korda Tomova servi ja läks ette 3:0. Kui järgnevalt suutis bulgaarlanna ühe murde tagasi võtta, siis rohkemat Kontaveit talle ei lubanud ja veel üks murre üheksandas tõi juba matšivõidu.
Statistika (Kontaveit - Tomova):
Ässad 2 - 3
Topeltvead 2 - 4
Esimese servi õnnestumise % 56 - 67
Punkte 1. servist (%) 75 - 65
Punkte 2. servist (%) 59 - 24
Murdepunktid 1/3 - 3/8
Kogupunktid 59 - 42
Kvalifikatsiooni avaringis sai Kontaveit jagu austerlannast Barbara Haasist (WTA 162.) 6:4, 3:6, 6:2.
@AnettKontaveit qualified for the MD def. Viktoriya Tomova 63 63 @WTA #budapest #hunopen pic.twitter.com/MFD3Op6APP
— HUNgarianTENNIS (@HUNgarianTENNIS) February 20, 2017 | Anett Kontaveit jõudis WTA turniiri põhitabelisse |
Läbi aegade edukaim laskesuusariik Norra lõpetas tänavused maailmameistrivõistlused Hochfilzenis ühegi kuldmedalita, viimati jäädi MM-il kirkaima medalita 1999. aastal. | https://sport.err.ee/243145/tanavune-mm-oli-norra-laskesuusatajatele-viimase-20-aasta-uks-halvemaid | Norra on aegade jooksul võitnud MM-idelt 188 medalit, olles selles arvestuses edukaim riik. Neist medaleist 66 on olnud kuldsed, ka selles arvestuses hoiab Norra esikohta, järgneb Saksamaa 61 kullaga.
Seetõttu on norralaste jaoks äsjalõppenud MM läbikukkumine, kuna koondise saagiks jäid "vaid" kolm hõbemedalit ja üks pronks. Viimati jäi Norra MM-il kullata 1999. aastal, toona oli medalisaak veel kesisem – Kontiolahtis alanud ja külma tõttu Oslosse üle kolitud MM-il võideti kolm pronksmedalit.
Alates 1989. aastast, kui peeti esimest korda ühine MM nii meestele kui naistele, on norralased enne tänavust üldse vaid kolm korda kullata jäänud – lisaks 1999. aastale veel ka 1993. ja 1996. aastal, kui mõlemal korral saadi üks hõbe. Seejuures ei maksa unustada, et vahepealsetel aastatel on medalialasid juurde lisandunud. 1997. aastast jagatakse MM-il medaleid jälitussõidus, 1999. aastast ühisstardiga sõidus ja 2005. aastast segateatesõidus.
Norra laskesuusakoondise MM-medalid viimase 20 aasta jooksul (olümpia-aastatel MM-i ei ole):
2017: kolm hõbedat, üks pronks
2016: neli kulda, kaks hõbedat, kolm pronksi
2015: üks kuld, kaks hõbedat, neli pronksi
2013: kaheksa kulda, kaks hõbedat, üks pronks
2012: neli kulda, üks hõbe, üks pronks
2011: neli kulda, üks hõbe, kolm pronksi
2009: neli kulda, üks hõbe, kolm pronksi
2008: kolm kulda, viis hõbedat, üks pronks
2007: kolm kulda, kaks hõbedat, kaks pronksi
2005: viis kulda, üks pronks
2004: neli kulda, kaks hõbedat, kolm pronksi
2003: kolm kulda, üks hõbe, üks pronks
2001: üks kuld, kaks hõbedat, neli pronksi
2000: kolm kulda, üks hõbe, üks pronks
1999: kolm pronksi
1998: üks kuld, kaks hõbedat
1997: üks kuld, kaks hõbedat, üks pronks
Lisaks laskesuusatamise MM-ile toimus sisuliselt samal ajal ka mäesuusatamise MM, kus norralastel ei läinud oluliselt paremini – võideti üks hõbe ja üks pronks, lisaks saadi koguni viiel korral neljas koht, neist Kjetil Jansrud jäi medalist kahe sajandiku kaugusele, Aleksander Aamodt Kilde kolme sajandiku ja Henrik Kristofferssen viie sajandiku kaugusele. Mäesuusatajate kullata jäämine pole niivõrd suur üllatus, kuna kirkaimate medaliteta lõppes nende jaoks ka eelmine MM 2015. aastal.
Tegemist on aga esimese korraga pärast 1991. aastat, kui norralased jäid kullata nii laske- kui mäesuusa MM-il. Arvestades, et vaid paar päeva tagasi avalikustas Norra olümpiakomitee, et nende eesmärk on järgmise aasta taliolümpial PyeongChangis võita 30 medalit, on seis üsna nukker.
"See on väga suur eesmärk, mille poole püüelda," ütles Norra olümpiakomitee talispordijuht Helge Bartnes Norra Rahvusringhäälingule. "See, mida nägime laske- ja mäesuusa MM-il, polnud mõistagi see, mida ootasime. Medalisaak oli kehv, seega pole kahtlustki, et järelejäänud aasta jooksul tuleb kõvasti tööd teha."
Kui kõik võistlused on läbi, analüüsib olümpiakomitee koos alaliitudega lõppenud hooaja tulemusi ning siis loodetakse leida ka põhjus sellele, miks kuldmedalid kättesaamatuks jäid.
"2015 ja 2016 olid meie jaoks head aastat, praegune seis pole muidugi parim. Samas teame, et meil on veel palju sportlasi, kes on võimelised medaleid võtma," sõnas Bartnes.
Palju on räägitud sellest, et sportlaste sooritustele jätsid jälje terviseprobleemid, näiteks laskesuusatajatest olid pikka aega tervisega kimpus Tarjei Bö ja Synnöve Solemdal, haigused on kimbutanud ka Tiril Eckhoffi ja Emil Hegle Svendsenit.
"Kui meie analüüs näitab seda [et kullad jäid terviseprobleemide taha], peame muidugi üle vaatama enda meetodid haiguste ennetamiseks," nentis Bartnes.
Väga suure tõenäosusega ei jää aga Norra kullata sel nädalal Lahtis algavatel suusatamise maailmameistrivõistlustel. | Tänavune MM oli Norra laskesuusatajatele viimase 20 aasta üks halvemaid |
Eesti korvpallikoondislase Kristjan Kitsingu koduklubi Aarhusi Bakken Bears teenis Taani meistriliigas viienda võidu järjest, kui alistas kodus Sisu 102:82 (33:28, 15:24, 30:19, 24:11). | https://sport.err.ee/243144/kitsingul-oli-bakken-bearsi-voidumatsis-mangu-parim-pluss-miinus-reiting | Poolaja nelja punktiga kaotanud, aga kolmanda veerandi lõpus oma teed läinud Bakken Bearsi kasuks viskas kaheksa silma (kahesed 4/6, kolmesed 0/3) ka Kitsing.
Lisaks võttis algviisikus platsile tulnud eestlane 15 minuti jooksul kolm lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu ja tegi neli viga. Tema pluss-miinus reiting (+18) oli platsil käinutest parim.
Bakken Bears hoiab liigas Horsensi (19-3) järel teist kohta (18-3). Sisu (10-14) asub kaheksa meeskonna seas kuuendal positsioonil.
Sel nädalal mängib Bakken Bears kaks liigamängu just liider Horseniga. Mõlemad kohtumised peetakse Aarhusis. | Kitsingul oli Bakken Bearsi võidumatšis mängu parim pluss-miinus reiting |
Euroopa parlamendi saadiku ja Keskerakonna Narva piirkonna esimehe Yana Toomi sõnul jäi esmaspäeval pärast piirkonnaorganisatsiooni nõupidamist jätkuvalt lahtiseks, kas ta kandideerib kohalikel valimistel Narvas või Tallinnas. | https://www.err.ee/582749/yana-toom-minu-kandideerimise-ule-otsustab-keskerakonna-juhatus | "Seda otsustatakse ikka suures juhatuses, praegu rääkisime kohalikest asjadest. Mind ei paneks kahtlema miski, kui ma saaks kandideerida kahes kohas," ütles Toom ERR-ile.
Toom lisas, et talle on Tallinna poolt väga suur surve kandideerida Tallinnas.
"Ma pean lähtuma sellest, mis on strateegiliselt erakonnale parem. Ja seda ei otsusta mina," sõnas Toom.
Keskerakonna juhatus koguneb Toomi sõnul märtsi keskel.
Jaanuari alguses ütles Toom Eesti Päevalehele: "Kui nad ütlevad, et on vaja Tallinnas ilmtingimata kandideerida, siis me peame rääkima, milleks ja kuidas. Narvakatele olen ma lubanud, et toetan neid valimistel, ja igal juhul teen seda ühel või teisel viisil." | Yana Toom: minu kandideerimise üle otsustab Keskerakonna juhatus |
"Kunstiministeerium" analüüsib Kimmo Modigi temaatiliste näituste vastast manifesti. | https://kultuur.err.ee/315885/kunstiministeerium-kimmo-modigi-manifestist-posttode-nostalgia-ja-off-modern | 2005. aastal koostasid kunstiteadlane Liisa Kaljula ja siinkirjutaja Indrek Grigor "Eesti manifesti antoloogia". Selle sissejuhatuses väitsime, et manifesti iseloomustab nihilism olnu või oleva suhtes ja idealism tuleva osas. Olles kütkestunud manifesti revolutsioonilisest retoorikast, jätsime me täiesti tähelepanuta manifesti nostalgilise iseloomu. Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (KKEK) jaanuari uudiskirjas ilmunud soome kunstniku Kimmo Modigi temaatiliste näituste vastane manifest on hea võimalus see puudus viimaks korrigeerida.
Koosnedes lühikestest, lause või paariga asjade seisu sätestavatest lõikudest, on Modigi tekst puhtstilistiliselt klassikaline manifest. See algab avaliku pöördumisega: "Ma teen ettepaneku lõpetada temaatiliste kunstinäituste korraldamine. Ma pöördun sellega kõigi poole, kes teevad näituseid." Kõige labasem stilistiline võrdlus oleks näiteks "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele".
Kuid manifest Eestimaa rahvastele ei ole pädev mitte ainult stilistilise vaid ka sisulise võrdlusena. Nii nagu manifest Eestimaa rahvastele, nii räägib ka Modig oma üleskutses ihast vabaduse järele. Kui Eestimaa rahvaid vaevab pime orjaöö ja võeraste rahvaste vägivallavalitsus, siis kunsti kammitseb teema, mis on "viimane kättesaadav vaimne vahend asjade vahele trellide panemiseks". Ehk nii Eestimaa rahvad kui ka kunst on vangistatud.
Tõsi, kui Eesti Maapäev kuulutab pimeda orjaöö lõppenuks, siis Modig alles kutsub üles võitlusse asuma. See on ennekõike seotud asjaoluga, et ühel juhul on tegemist institutsionaalse, teisel juhul üksikisiku manifestiga. Üks pöördub võimu positsioonilt kuulajate poole, kutsudes neid üles kollaboratsioonile, teine kutsub üles kodaniku allumatusele. Manifest Eestimaa rahvastele taandab lõpuks kõik adressaadid etniliseks ja geograafiliseks tervikuks: "Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja isesesivalt oma saatust määrata ja juhtida võid." Modig seevastu kutsub üles võimuterviklikkusele individualismiga vastu võitlema: "Temaatilise näitusega suhestudes lased nii näitust kui ka kunstimaailma tõestuse pähe tõsiselt võtta. Vaataja üles näidatud huvi on mõjuvõim, mida nad mõlemad vajavad."
Tähelepanuväärne on, et mõlemal juhul on eesmärgiks kehtiva, korrumpeerunud, mitteõigusliku korra lõpetamine ja õigusjärgse, tõese olukorra taastamine. See toob meid teise olulise paralleeli juurde, mis neid kaht teksti ühendab. Nimelt on nad mõlemad restauratiivset iseloomu. Manifest Eestimaa rahvastele sätestab kohe algul, et "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus." Modigi tekstis ei ole restauratiivsus nii ilmne. Ta ei räägi pateetilises toonis kadunud kuldAJAST. Kui välja arvata üks lühike, retoorilise küsimuse vormis fraas, mis jääb vastuseta: "Millal tekkis teil – hästi, meil – armastus asitõendite vastu?"
Kui "tekkis", siis järelikult oli kunagi aeg, kui me ei ihalenud asitõendite järele. Kuid see, mis muudab Modigi teksti tõeliselt restauratiivseks on asjaolu, et ta – erinevalt klassikalisest modernistlikust manifestist – ei kuuluta senist näitusepraktikat vananenuks ja ei sätesta uut normi, vaid jutlustab kunsti korrumpeerumisest. Institutsioonid ei ole mitte ajale jalgu jäänud gerondid, vaid korrumpeerunud ametnikud. Korrumpeerumine aga eeldab sellele eelnenud puhta ja õilsa olukorra ajaloolist olemasolu. Isegi kui see puhas ja õilis kord on täpselt sama fiktiivne kui Eesti rahva muinasaegne tung iseseisvuse järele.
Modigi tunnustuseks tuleb öelda, et veelgi osavamalt kui ta hoidub ajalistest kujunditest, hoidub ta uue, mittekorrumpeerunud kunstivälja mudeli väljajoonistamisest. Piirdudes olemasoleva korra kriitilise kirjeldamisega, üritab ta lõpuks ka omaenda manifestatiivsetest seisukohtadest taanduda. Nii lõpeb ta tekst hetkel aktuaalsete posttõe vaidluste taustal päevakajalise ja tähendusliku loosungiga: "Ma ei taha kõike seda uskuda ega mitte uskuda. Ma tahan sellest tõestuseärist lahkuda."
Posttõde
Tunnistan, et ma ei ole eraldi otsinud, ning kindlasti ei ole ma ka suurim ajakirjanduse jälgija, ent mulle tundub, et posttõe küsimus ei ole kunstikriitikas ja ka kunstis erilist vastukaja saanud. Võib oletada, et see on seotud asjaoluga, et peavoolukunst on hetkel võrdlemisi estetistlik, enesesse sulgunud. Kuid äraspidisel viisil on kunstiväljal sellesse diskussiooni siiski midagi lisada. Nimelt on hetkel üks populaarsemaid uudismõisteid kunstiväljal postinternet. Nii näiteks esindab Eestit tänavusel Veneetsia biennaalil Katja Novitskova, kelle loomingut kirjeldatakse kui postinterneti kunsti. Jätame siinkohal kõrvale postinterneti definitsiooni poleemika, vaatame selle asemel mõiste enese ülesehitust ja toimet.
Hiljemalt nullindate keskpaigaks, tõenäoliselt juba alguseks, oli eesliide "post" oma võlu kaotanud ja kriitika alla sattunud ning professionaalide seas valitses hea tava hoiduda mitte ainult "postist", vaid ka kõigist teistest eesliidetest nagu eks-, pre-, hilis-, järel-. Nüüd on "post" taas moes, kuid ka ilma vana diskussiooni detailidesse laskumata on ilmne, et post mõistes postinternet tähendab midagi muud kui ta tähendas mõistes postmodernism.
Postmodernismi all mõisteti hegemoonilise modernistliku epohhi lõppu. Modernism sai otsa, ta kukutati võimult ja kuigi postmodernistlike teoreetikuid lugedes on võimatu üheselt defineerida, mis see oli, mis asemele kehtestati, on võrdlemisi selge, et toimus murrang. Vana kord sai otsa ja nüüd meil on vana korra järgne uus maailm. Loomulikult oli osa postmodernismi ümbritsevast diskussioonist küsimus, kas modernism ikka lõppes. Jürgen Habermas kirjutas modernismi lõpetamata projektist. Kuid juba see, et taoline probleemipüstitus oli/ on võimalik, annab tunnistust asjaolust, et postmodernismi mõisteti kui murrangut.
Mõistes postinternet töötab eesliide "post" aga mõnevõrra teistmoodi. Postinternet ei tähenda, et internet kukkus kokku. Postinterneti ajastu ei ole postapokalüptiline ajastu nagu seda oli postmodernism, mis ühe tuntuima postmodernismi teoreetiku Charles Jencksi kohaselt lõppes kell 15:32 15. juulil 1972 modenistliku elamukompleksi õhkimisega Missouris. Otse vastupidi, postinternet tähendab elamist olukorras, kus internet on end kehtestanud kui uus maailmakord. Postinternet ei tähista mitte lõppu, vaid järjepidevusest sündinud uut olukorda.
Posttõe diskussiooni juures huvitab mind kõige rohkem see, millises tähenduses kasutatakse seal eesliidet "post"? Kas tõde sai otsa ja me elame nüüd maailmas, kus tõde enam ei ole? Või tähendab posttõde seda, et me elame maailmas, kus poststrukturalistlikuks nimetatud filosoofiline mõte (mis juba 70-ndatel sätestas, et tähendus ja seega ka tõde ei ole fikseeritud, vaid sõltub diskursusest, milles sõnumit tõlgendatakse) on oma järjepidevuse läbi muutunud üldkehtivaks arusaamaks? Kas tõde sai lihtsalt järsku otsa või on arusaamistes toimunud evolutsiooniline areng?
Ma ei oska selles küsimuses ühest seisukohta võtta, kuid Kimmo Modigi manifest, mis on endiselt käesoleva artikli teemaks, on selle küsimuse valguses võrdlemisi kõnekas. Nimelt on Modigi põhiline etteheide temaatilistele näitustele, et nood üritavad midagi tõestada: "Temaatiline näitus ei taha midagi olla, vaid hoopis väita, et midagi toimus mingil viisil. Näitus tõestab omaenda nägemuse õigsust. Seda uurides ei saa aru, kas tegu on ühe või mitme tõendiga. Kataloogitekstis käsitletakse üksikasjalikult näituse üldkehtivust ja legitiimsust. Seal esitatakse kuumade akadeemiliste viidete ja kunstimaailma tegijatelt võetud tsitaatide näol täiendavaid tõendeid."
Modig ei taha seda kõike uskuda, vaid tahab sellest tõestusärist hoopis lahkuda. Kuid vastuseta on endiselt küsimus, mis on see alternatiiv mida Modig tõestusärile näeb?
Nostalgia
Sellele küsimusele vastuse leidmiseks tuleb tagasi pöörduda artikli algul käsitletud probleemistiku juurde. Nagu öeldud räägib Modig kunsti korrumpeerumisest teema läbi, mis eeldab, et enne korrumpeerumist oli olemas kunsti vahetu ja aus olukord, mida Modig kirjeldab üllatuslikult terviklikkuse mõistega. Üllatuslikult seetõttu, et asudes ta artiklit esmakordselt lugema, eeldasin ma, et kui autor ründab temaatilist näitust, siis ta ründab teemat kui erinevaid kunstiteoseid ühteliitvat tegurit. Kuid Modig leiab hoopis, et teema küll liidab teosed üheks, ent vaesustab selle lihtsustusega tegelikku kunstikogemust.
"Temaatiline näitus esindab lootust, et ei pea end määrima maailmas olemisega. See on safari läbi reaalsuse... Nad annavad korraks maitsta tunnet, et oled millegi osa, kuid säästavad selle täielikust korratusest… Ma tõlgendan näitust selle toetajate nimede kaudu, inimeste kaudu, keda ma näen seal ruumis töötamas, asukoha kaudu, selle kaudu, kui palju maksab kohv all kohvikus, vestlusringi kutsutud inimeste valiku kaudu, tasuta WiFi kiiruse kaudu, graafilise disaini kaudu, kunsti kaudu, kõige kaudu. Teema võtab neilt asjadelt toimejõu ega jäta sellisteks tõlgendusteks ruumi… Näitusele teema valimine loob tehisliku sidususe seal, kus peaks valitsema hoopis stimuleeriv kaos… Kvantajastul ei ole mulle vaja pidevat asjade lahutamist, vaid ma tahan tunda näituseruumis korraga kaikuvat tohutut hulka seoseid ja amplituude.”
Varem tsiteerisin Modigi retoorilist küsimust "Millal tekkis meil armastus asitõendite vastu?". Seda küsimust võib lugeda viitena minevikulisele kuldajale, mil meil veel ei olnud iha asitõendite järele, kuid "kvantajastu", mis lause ülesehitusest tulenevalt viitab olevikule, on aga hoopis futuristliku retoorika ühik. Meil on uus, kvantajastu, mis on sätestanud uue asjade tajumise korra. Alternatiiv valitsevale, korrumpeerunud korrale ei ole sellisel juhul enam minevikus, vaid tulevikus.
Vene või siis nõukogude päritolu Harvardi ülikooli vene filoloogia professor Svetlana Boym on ühe kuulsama nostalgiateoreetilise käsitluse autor. Ta kirjutab oma raamatu "The Future of Nostalgia" sissejuhatuses, et nostalgia on esmapilgul küll seotud kohaga, kuid lähemal vaatlemisel selgub, et tegemist on igatsusega teise aja järele. Parem ei ole mitte kus, vaid millal.
Nii räägivad ka "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" ning Modigi tekst kõigepealt ajaloolisest ajast kui kõik oli parem, kuid samas postuleerivad selle ajaloolise kuldajastu põhjal uue oleviku TAASkehtestamist. Ajalooliselt õige, tõese olukorra restaureerimist. Eesti demokraatlik vabariik kuulutati küll esmakordselt välja, ent samas on see aeg, mis nüüd on käes. Mitte mingi uus aeg, vaid sajandeid väldanud ülekohtu lõppemine.
Restauratiivse nostalgia kõrval kirjeldab Boym ka teist tüüpi nostalgiat, mida nimetab refleksiivseks ehk peegeldavaks või juurdlevaks nostalgiaks, mille puhul ei ole rõhk ajaloolise tõe restaureerimisel, vaid pigem selle küsimuse alla seadmisel, mille kaudu koju jõudmist, tõeni naasmist, lükatakse pidevalt edasi. Modigi manifesti temaatilise kunstinäituse vastu iseloomustab just juurdlev nostalgia:
"Helsingi muuseumites ja galeriides töötavad kuraatorid, kunstnikud ja produtsendid, ärge tõestage, et on midagi, mida me kõik peame nüüd tõsiselt võtma, sest rahvusvaheline biennaaliringkond on nii otsustanud! Hakake parem rääkima, kes selle siia pani ja miks… Miks me laseme kunstimaailmal isegi siinsetes kaugetes paikades nagu Helsingi või Tallinn oma huve dikteerida? Kas meil ei ole pigem hädasti tarvis kirjutada ja ümber kirjutada kohalikke ajalugusid, mitte pressida oma ellu sõjajärgse postmodernistliku Põhja-Ameerika kunstiõpetust?"
Erinevus kahe teksti vahel on ilmne. Manifest Eestimaa rahvastele räägib ajaloolise korra taastamisest, Modig räägib vajadusest alternatiivse ajaloo järele. Kuid samas ühendab mõlemat teksti usk vandenõusse. Viimane on Byomi järgi nostalgia keskne element. Eestimaa rahvas on kannatanud võeraste rahvaste vägivalla valitsuse all, kunst aga kannatab Põhja-Ameerika hegemoonliku ajaloo mudeli all.
Off-modern
Prantsuse ajaloolane Paul Veyne ütleb oma raamatu "Kas kreeklased uskusid oma müüte?" eestikeelset tõlget saatvas intervjuus Marek Tammele: "Ja mis tähtsust oleks sellel, kui me teaksimegi, mis on tõde? Teadkem parem seda, kuidas me tõde tahame; sest seda me ju tahame ja seepärast ka usume, et ta olemas on…"
Ka Boym kirjeldab restauratiivse ja juurdleva nostalgia kõrval emigrantlikku maailmatajumise strateegiat, mida ta nimetab inglise keeles off-modern. Parema lahenduse puudumisel tõlgin selle praeguseks eesti keelde mõnevõrra kohmakalt kui tühistatud-modernne.
Tühistatud-modernne nostalgia kasutab võõrandumisest tekkinud ebakindlust teadliku maailma tajumise võttena, mis aitab hakkama saada asjaoluga, et algse tervikliku olukorra taastamine – näiteks kodumaale naasmine – ei ole võimalik. Kuid selle asemel, et võõrsil viibides 19. sajandi romantilises vaimus rahvuslikke müüte looma asuda või musta leiba küpsetama hakata, valib mittemodernne strateeg käitumismudeli, kus kodumaatus, juuretus, mälukaotus on keskseks seisukohaks.
Lahtiseks jääb küsimus, kas Modigi üleskutse hüljata hegemoonlik Põhja-Ameerika mudel, ning asuda kirjutama kohalikke ajalugusid, on segu restauratiivse ja juurdleva nostalgia mudelist, kus enesekolonialistlikult üritatakse oma kohalikku puudulikkust kompenseerida ning luua lokaalne kunstiajalugu, mis kõigest hoolimata jälgib hegemoonliku eeskuju seatud väärtuseid (võrdle Eesti rahvas)? Või räägib Modig mittemodernsest, tõe leidmise võimalikkusest igaveseks loobunud nostalgiast?
Usun, et see küsimus, nii nagu ta on püstitatud, kõlab juba korduvalt viidatud hegemoonilise mudeli kontekstis, millesse ka mina praegu paratamatult kirjutan, kui hinnanguline küsimus. Modig ilmselt ise vastaks, et loomulikult räägib ta tühistatud-modernsuse paradigmas, sest tühistatud-modernsuse paradigmas rääkimine on valitsevas hegemoonias väärtuslik. See on avangardi paradigma. Ma kahtlustan, et Modig ise ning ka teie kallid lugejad üritaks vastata ÕIGESTI, vastavalt sellele, kas teile on Modigi seisukohad sümpaatsed või mitte.
Restauratiivne nostalgia on rahvuslik, totalitaarsuse templiga märgistatud. Juurdlev nostalgia on väiksemaid ühiskondlikke gruppe kooshoidev, kehtivaid sotsiaalseid norme ja üldiseid mõttemalle kirjeldav nostalgia. Tühistatud-modernsuse maailmataju kirjeldab Boym aga kui emigrandi, sisuliselt heidiku ellujäämisstrateegiat ebanormaalses olukorras. | Kunstiministeerium. Kimmo Modigi manifestist; posttõde, nostalgia ja off-modern |
Maxima ja Prisma kaubandusketil on Kirde-Eesti töötajate pealinna piirkonda värbamisel arvestatav kogemus, järgmisel nädalal alustab värbamiskampaaniat Narvas, Sillamäel ja Jõhvis ka Rimi. | https://www.err.ee/582748/poeketid-varbavad-aktiivselt-ida-virust-pealinna-tootajaid | Värbamiskampaania laialt levitatav reklaam annab teada, et Rimi pakub mugavaks töölkäimiseks tasuta transporti Ida-Virumaa ja Tallinna vahel ning majutust nüüdisaegsetes hotellides ühekohalistes tubades, kirjutab Põhjarannik.
Kaubanduskett lubab töögraafiku teha sellise, et tööpäevad oleksid järjestikused ning palk ja töötingimused vastavad keti Tallinna piirkonna omadele ning töösuhe on kindel ja tähtajatu, oodatud on nii mehed kui ka naised.
"Kokku loodame seeläbi leida 50-60 inimest. Eelkõige soovime juurde teenindajaid kauplustesse," ütles Rimi personalijuht Kaire Tero.
Uute töötajate värbamine toimub tavaliselt koostöös töötukassa piirkondlike büroodega.
Maxima kaubanduskett korraldab Ida-Virumaal pidevalt infopäevi, et värvata üha uusi inimesi.
Maxima personalijuhi Kristiina Kanguri sõnul täieneb iga sellise infopäeva tulemusel nende potentsiaalsete töötajate nimekiri vähemalt 30 uue inimese andmetega.
"Meie kaubandusketis töötamise vastu tunneb huvi üha rohkem Ida-Virumaa elanikke, kuid mitte kõik nad ei vasta meie ootustele, näiteks mis puudutab töövilumust või eesti keele oskust," nentis Kangur. | Poeketid värbavad aktiivselt Ida-Virust pealinna töötajaid |
Pühapäeval peetud korvpalliliiga NBA Tähtede mängu, kus kaitsele traditsiooniliselt väga suurt tähelepanu ei pöörata, võitis tulemusega 192:182 (48:53, 49:39, 47:37, 48:43) läänekonverentsi võistkond. | https://sport.err.ee/243141/videod-nba-tahtede-mangus-purustati-mitu-rekordit | Anthony Davis püstitas All-Star mängude rekordi, kui loopis idakonverentsi vastu lausa 52 punkti. Russell Westbrook panustas võitjate esitusse 41 silmaga. Kaotajate parim oli 30 punkti loopinud Giannis Antetokounmpo.
Ühtlasi oli uueks rekordiks ka kahe peale kogutud 374 punkti, mis oli viie võrra enam kui mullu, kui läänekonverents võitis tulemusega 196:173.
Wilt Chamberlaini 1962. aastast püsinud Tähtede Mängu punktirekordi lausa kümne silmaga purustanud Davis valiti hiljem ka kohtumise kõige väärtuslikumaks mängijaks. Tema 39-st pealeviskest läbis rõnga 26.
Meenutus Wilt Chamberlaini mängust:
Anthony Davise tee rekordini:
Tänavuse Tähtede mängu Top 10 momendid: | VIDEOD | NBA Tähtede mängus purustati mitu rekordit |
Itaalia jalgpalli kõrgliigas teenisid pühapäeval võidud esikolmikumeeskonnad AS Roma ja Napoli ega lasknud Torino Juventust kaugemale eest ära. | https://sport.err.ee/243143/roma-ja-napoli-voitsid-itaalias-kolmandat-vooru-jarjest | AS Roma oli kodus parem AS Torinost 4:1 (10. Edin Džeko, 17. Mohamed Salah, 65. Leandro Paredes, 90. Radja Nainggolan - 84. Maxilimiliano Lopez) ja Napoli alistas võõrsil Chievo 3:1 (31. Lorenzo Insigne, 38. Marek Hamšik, 58. Piotr Zielinski - 72. Riccardo Meggiorini).
Pärast 25. vooru juhib Juventus 63 punktiga ja suurklubi seis on üsna turvaline, sest Roma jääb maha seitsme ja Napoli üheksa punktiga. Neljandal-viiendal positsioonil asuvad Milano Inter ja Atalanta kaotavad liidrile juba 15 punktiga. | Roma ja Napoli võitsid Itaalias kolmandat vooru järjest |
Briti muusikaajakirja NME korraldatud auhinnagalal parima albumi tiitli teeninud Briti indie-popbändi Bastille Eesti kontsert toimub juba 6. märtsil. Samal õhtul astub Saku Suurhallis üles ka elektroonilise popmuusika artist NOËP. | https://menu.err.ee/294448/bastille-i-soojendajana-astub-ules-no-p | NOËPi nime taga peidab end endise Tenfold Rabbiti solist Andres Kõpper, kes on oma sooloprojektiga tähelepanu köitnud üle maailma. Aasta tagasi ühendas ta jõud Rootsi Sony Musicu meeskonnaga, kes seisavad muuhulgas ka nimeka tantsumuusikaartisti Avicii taga. NOËPi debüütsinglit "Move" on Spotifys kuulatud juba üle 6,5 miljoni korra.
Alles möödunud kevadel soolokarjääri alustanud NOËP esines suve lõpus esimese eestlasena Soome kuulsal muusikafestivalil Flow, varem on artist üles astunud Positivusel ja Weekendil. Oktoobris esitles NOËP oma uut singlit "Rooftop" katusekontserdil Solarise keskuses, sama laul võitis sel aastal Eesti muusikaauhindade jagamisel parima laulu tiitli. Bastille'i soojendajana annab NOËP oma seni suurima kontserdi kodumaal.
Bastille'i hittlugusid "Pompeii", "Of The Night", "Good Grief" ja "Things We Lost In The Fire" saab kuulata juba 6. märtsil Tallinnas Saku Suurhallis. Bastille tutvustab Eestis oma septembri alguses ilmunud albumit "Wild World". 19 singlist koosnev kauamängiv on juba võitnud fännide ja kriitikute südameid, pälvides NME auhindade jagamisel parima albumi tiitli. | Bastille’i soojendajana astub üles NOËP |
Siseminister Andres Anvelt soovib luua Eesti majutusasutustes ööbivate inimeste automaatse registri, et aidata jõustruktuuridel võidelda terrorismiga ning tabada Euroopa Liidus tagaotsitavaid ning Eestis ebaseaduslikult viibivaid isikuid. | https://www.err.ee/582746/anvelt-soovib-luua-majutusasutuste-kulastajate-registri | Kuna Eesti on osa Schengeni ruumist ja piiril isikute riiki sisenemist ei kontrollita, on peamiseks infoallikaks Eestis viibijate kohta just majutusasutuste külastajakaardid.
Siseministeeriumi plaani kohaselt luuakse süsteem, kus majutusasutustes ööbima registreeritud isikute info liigub hiljemalt ööpäeva jooksul automaatsesse registrisse, mis kontrollib infot erinevate andmebaaside suhtes, nagu politsei andmekogu, sissesõidukeeldude riiklik register ning Interpoli andmebaas. Kui vasteid ei saada, kustutakse inimese info omakorda ööpäeva jooksul. Kui aga ilmneb, et tegu on jõustruktuuridele huvipakkuva isikuga, kontrollib infot edasi juba vastav ametnik.
Siseministeeriumi hinnangul on praegune süsteem mitmel põhjusel ebaefektiivne. Esiteks täidetakse täna külastajakaarte käsitsi, mis on ajakulukas, samuti on info tihti loetamatult kirja pandud. Veel peavad jõustruktuurid selleks, et külastajakaarte kätte saada, juba teadma, et inimene antud majutusasutuses ööbinud on. Kui infot edastataks masinloetaval kujul, oleks selle töötlemine efektiivsem.
Kuigi automaatsest registrist kustuvad inimese andmed üldjuhul ööpäevaga, siis majutusasutused ise peavad plaani kohaselt inimeste infot hoidma alles kaks aastat, et ametkonnad saaks vajadusel seda hiljem kontrollida.
Plaanis on luua kolm paralleelset infoedastussüsteemi, kasutades nii majutusasutuste olemasolevaid infosüsteeme kui ka veebi- ja nutirakendust.
Siseministeeriumi arvutuste kohaselt säästaks süsteemi kasutuselevõtmine hotellidele ja nende töötajatele aastas ligi kaks miljonit eurot, vähendades halduskoormust. Süsteemi käivitamise kulud oleks esimesel aastal 674 000 eurot ja selle käimashoidmine maksaks edaspidi 51 000 eurot aastas.
Muudatuse jõustumiseks on plaanitud tuleva aasta oktoober. | Anvelt soovib luua majutusasutuste külastajate registri |
Ainuüksi 2010. aastal sai maailmas õhureostusega seostada vähemalt 2,7 miljonit enneaegset sündi. | https://novaator.err.ee/260300/peentolm-pohjustab-enneaegseid-sunde | Vähe sellest, et peentolm on kahjulik täiskasvanutele, see teeb kurja ka veel sündimata lastele. Peenosakestest reostunud piirkondades elavatel rasedatel suureneb enneaegse sünnituse oht. Hiljuti avaldatud uuringu andmetel võib 2010. aastal kirjutada 2,7 miljonit enneaegset sündi õhureostuse arvele. See moodustab 18 protsenti kõigist liiga vara sündinud lastest. Neist suurem osa sündis Aasias.
Teadmises, et peentolm on kahjulik, pole midagi uut. Teada on, et see suurendab kopsuvähki haigestumise riski, soodustab viiruste levikut ja kahjustab koguni aju. Uuringute andmetel saab peentolmu arvele kirjutada maailmas ligi 3,5 miljonit surma.
Nüüd leidsid teadlased veel ühe peentolmu kahjuliku mõju. Uuringu tarvis kogusid nad andmeid peentolmu, rasedate elukoha ja enneaegsete sündide kohta 183 riigist ning analüüsisid nende seoseid.
Enneaegsel sünnil on mitmeid põhjuseid
Üleilmselt sündis 2010. aastal enneaegselt ehk enne 37. nädalat ligikaudu 14,9 miljonit last. See moodustab umbes 11 protsenti kõigist 135 miljonist sündinust. Enneaegsete sündide riskifaktoriteks loetakse muu hulgas raseda kõrget vanus, mitmikuid, haigusi, alkoholi tarvitamist ja ka kehvu elutingimusi. Juba mõnda aega on kahtlustatud, et riskiga on seotud ka ema tervist mõjutav õhureostus.
Selguski, et enam kui kümme mikrogrammi peentolmu kuupmeetri kohta võis põhjustada 2,7 miljonit enneaegset sündi. Kui pidada ka enam kui 4,3 mikrogrammi peentolmu kuupmeetri kohta kõrgeks tasemeks, saab õhureostuse arvele kirjutada lausa 34 miljonit enneaegset sündi. Peentolmu reostus on ilmselgelt arvestatav enneaegse sünnituse ohutegur.
Peentolmukoormus on piirkonniti erinev
Tulemustest koorub ka ilmne piirkondlik eripära. Neil aladel, kus on peentolmu eriti palju, esines ka eriti palju sellega seotud enneaegseid sünde. Nii moodustasid näiteks Aasia lõuna- ja idapiirkonnad nendest juhtudest 75 protsenti. Ainuüksi Indias oli peentolmuga seostatavaid enneaegseid sünde miljon. Hiinast lisandus pool miljonit juhtu. Samamoodi on suurem õhureostus ning enneaegsete sündide osakaal mõnedes Aafrika piirkondades.
Lisaks diiselkütusest ja muudest heitgaasidest tingitud õhureostusele tekkis eriti just arengu- ning läveriikides suur osa peentolmust metsapõlengute ning puudega kütmise ja söögi tegemise tõttu. Sahara kõrbe lähistel asuvates piirkondades võis oma panuse anda ka kõrbetolm.
Peentolmuprobleemi leevendamiseks tuleb seega arvestada mitmete põhjustega. Linnas pärines sageli linnasisestest allikatest vaid pool õhureostusest. Ülejäänu jõudis sinna naaberaladelt, lausa teistest riikidest.
Õhureostust tuleb vähendada seega mitte ainult enneaegse sünniga kaasnevate vastsündinute surmade vähendamiseks. Enneaegne sünd võib mõjutada terve ülejäänud elu ka ellujäänute tervist. | Peentolm põhjustab enneaegseid sünde |
Honda Baltic kutsub tagasi osa 2004. kuni 2010. aasta Honda mudelitest, millel võib esineda probleeme turvapatjadega | https://www.err.ee/582743/honda-kutsub-tagasi-turvapadja-defektiohuga-autod | "Honda kvaliteedikontrolli monitooringu tulemusel oleme leidnud, et teatud 2004. kuni 2010. aasta Honda Accord, Civic, Stream, Jazz, Civic, Insight ja CR-V mudelitel võib esineda ohutusalane defekt," seisab Honda Baltic kirjas klientidele.
Kuigi ohutust mõjutavat defekti ei ole Honda autodel esinenud, on eelneva tagasikutsumiskampaania alla mitte kuuluvate autode tagastatud osade uurimisel tuvastatud turvapadja täituri tahkekütuse tiheduse vähenemine, mis võib esile kutsuda ebanormaalse rõhu tõusu turvapadja aktiveerumisel avarii korral.
Kuigi tiheduse vähenemise algpõhjus ei ole hetkel teada ja ei saa ka kinnitada ohutust mõjutavat defekti esinemist, otsustas Honda ennetava meetmena kutsuda tagasi ja vahetada välja sama tüüpi teatud ajavahemikul valmistatud turvapadja täiturid.
Turvapadja täituri siserõhu liiga kiire tõus võib põhjustada täituri korpuse purunemise, vigastades autos viibijaid.
Honda palub klientidel esimesel võimalusel võtta ühendust enda lähima Honda edasimüüjaga, et leppida kokku aeg turvapadja täituri vahetuseks. Tööd sooritatakse umbes tunni ajaga ning on klientidele tasuta. | Honda kutsub tagasi turvapadja defektiohuga autod |
Dener Jaanimaa koduklubi MT Melsungen teenis EHF-i karikasarja D-alagrupis teise võidu, kui alistas võõrsil Soome klubi Riihimäki Cocksi 29:28 (15:14). | https://sport.err.ee/243140/dener-jaanimaa-klubi-jatkab-eurosarjas-taiseduga | Eesti koondislane väravani ei jõudnud, Melsungeni resultatiivseimad olid nelja tabamusega Patrik Fahlgren, Momir Rnic ja Timm Schneider.
Melsungen on nüüd kahe võiduga D-grupi liider. Avavoorus saadi kodus jagu Lissabon Benficast 32:22.
Hispaania klubil Anataisunal ja Benfical on kirjas võit ja kaotus. Cocks on kaotanud mõlemad senipeetud mängud. | Dener Jaanimaa klubi jätkab eurosarjas täiseduga |
Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku kinnitada häirekeskuse peadirektoriks Kätlin Alvela, kes töötab praegu politsei- ja piirivalveameti (PPA) ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhina. | https://www.err.ee/582742/siseminister-esitab-hairekeskuse-peadirektoriks-katlin-alvela | Kätlin Alvela on omandanud sotsiaaltöö korralduse alase kõrghariduse Tartu ülikoolis ja magistrikraadi riigiteadustes Tallinna ülikoolis.
Alates 2004. aasta novembrist on ta töötanud erinevatel ametikohtadel PPA Lääne prefektuuris, viimased kaks aastat PPA arendusosakonna ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhina.
Häirekeskuse peadirektori nimetab siseministri ettepanekul viieks aastaks ametisse valitsus, kuulates ära riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.
Häirekeskuse senine peadirektor Janek Laev astus ametisse 1. märtsil 2012 ning tema ametiaeg lõppeb 28. veebruaril 2017.
Uue peadirektori leidmiseks viis riigikantselei juures tegutsev avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon läbi konkursi.
Siseministeeriumi haldusalas olevas häirekeskuses võetakse vastu kõik hädaabikõned Eestis kehtival ühel hädaabinumbril 112 ning saadetakse välja kiirabi, päästjad ja politsei. | Siseminister esitab häirekeskuse peadirektoriks Kätlin Alvela |
Pühapäeval lõppenud snuukri reitinguturniiri Walesi lahtised võitis inglane Stuart Bingham, kellele see oli esimeseks võiduks pärast tunamullust MM-tiitlit. | https://sport.err.ee/243139/stuart-bingham-voitis-esimese-turniiri-parast-2015-aasta-mm-tiitlit | 40-aastane Bingham pidas finaalis maha pingelise duelli kaasmaalase Judd Trumpiga ja võitis alles otsustavas freimis 9:8. Seejuures läks Bingham lausa 4:0 juhtima, aga Trump murdis end mängu tagasi ja oli ees 8:7, kuid eksmaailmameister suutis kahes viimases freimis parem olla.
"Uskumatu," lausus maailma edetabelis teist positsiooni hoidev Bingham, kes on enda sõnul alates oktoobrist hästi mänginud. "Veel ühe trofee endale saamine tähendab mulle kõike."
Bingham ei jätnud kiitmata ka finaalivastast. "Enamik inimesi oleks 0:4 kaotusseisus alla andnud, müts maha Juddi ees."
Walesi lahtistel triumfereis Bingham esmakordselt, nelja aasta eest kaotas ta finaalis šotlasele Stephen Maguire'le. 27-aastane Trump pääses nii kaugele esmakordselt. | Stuart Bingham võitis esimese turniiri pärast 2015. aasta MM-tiitlit |
Eesti üks paremaid vabavõitlejaid Ott Tõnissaar otsustas sportlaskarjääriga lõpparve teha ja noorematele meestele teed anda. | https://sport.err.ee/243138/eesti-uks-paremaid-vabavoitlejaid-tombas-karjaarile-joone-alla | 32-aastase Tõnissaare profikontole jäi 11 võitu ja kaks kaotust, viimase matši pidas ta mullu mai lõpus, kui alistas Soomes vabavõitlusliiga Nordic Fighting Championshipil kohtunike ühehäälse otsusega Prantsusmaa sportlase Daguir Imavovi. Tõnissaare 11 võidust kuus tulid alistusega, kaks nokaudiga ja kolm otsusega.
"Iga sportlase eesmärk on jõuda tippu, absoluutsesse tippu. Enamikul aladel on selleks maailmameistrivõistlused, mõnedel liidetakse tulemus etappidel, mitmetel on võimalus võtta mõõtu olümpial. Vabavõitluse profispordis on selleks maailma esiliiga Ultimate Fighting Championship. Kui ma kaks aastat tagasi professionaalsele spordile pühendusin, sai ka minu ainumõeldavaks sihiks UFC. Olen teinud selle eesmärgi saavutamiseks väga palju tööd, uskudes, et ühel päeval sinna ka jõuan. Praegu, olles lisaks sportlikule pingutusele näinud käesoleval hooajal esmajoones vaeva, et üldse matše leida, olen kaotanud usu, et UFC-sse jõudmine on minu jaoks reaalne võimalus," kirjutas Tõnissaar enda Facebooki-küljel.
"Tunnen, et eesmärgini jõudmine (või mittejõudmine) on aina enam minu kontrolli alt väljas ning otsustatakse kusagil mujal. Muidugi teadsin juba teekonda alustades, et see ei ole lihtne ülesanne, aga täna ei saa ma sellest spordist enam tagasi seda, mida ma siia tegema olen tulnud. Eneseteostus ja siht realiseerida sportlikke eesmärke ei kaalu enam üles varahommikust hilisõhtusse kestvat sihikindlat ja eesmärgipärast tööd, lugematuid tunde treeningsaalis ning oma keha ja tervise suutlikkuse piiride kompamist," jätkas ta. "Olles olukorda tõsiselt kaalunud, arutanud teemat lähedalseisvate inimestega ja vaadates treeninguid paar päeva matiservalt, olen otsustanud oma sportlaskarjääri lõpetada ja anda teed noorematele meestele."
"Mul on ülimalt hea meel, et mulle anti võimalus pühenduda kaks aastat sellele, millest ma väga hoolisin ning mis oli üks minu elu alustaladest – võimalus eneseteostuseks alal, mis oli minu jaoks oluline. Ma ei saavutanud küll oma eesmärki ning teadmata jäi ka see, milline on minu tegelik sportlik lagi, küll aga saan tagasi vaadates öelda, et õppisin nii enda kui ka mind ümbritseva elu kohta taas kord ühte koma teist – asju, mida on võimalik teada saada vaid tugevat tööd tehes, pinge all ning füüsilistes ja vaimsetes piirolukordades. Kohtades, kuhu muidu iga päev ei satuks. Aitäh minu perele, treeneritele ja treeningpartneritele, sponsoritele ja toetajatele, kaasaelajatele ja ka vihkajatele. See kõik oli seda väärt!" lisas Tõnissaar.
"Kuhu edasi? Ma ei tea. Tegin otsuse kohe, kui enda tunnetest teadlikuks sain, ning pole leidnud veel aega järgmisi samme paika mõelda," lõpetas ta. "Plaanin jääda spordi juurde, et aidata järgmistel meestel ja naistel ning poistel ja tüdrukutel oma unistusi ellu viia, aga endale tuleb alustuseks leida uus töö ja elukutse." | Eesti üks paremaid vabavõitlejaid tõmbas karjäärile joone alla |
Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juhi ja Saksamaa kantsleri Adolf Hitleri telefon müüdi USA-s oksjonil 230 000 euro eest. | https://www.err.ee/582741/hitleri-telefon-muudi-oksjonil-230-000-euro-eest | Marylandi osariigis Alexander Historical Auctions oksjonimaja pani telefoni müüki alghinnaga 100 000 dollarit ning selle lõpphinnaks kujunes 243 000 dollarit ehk ligi 230 000 eurot, vahendas AP.
Punast värvi natsisümboolika ja Adolf Hitleri nime graveeringuga telefoni sai üks Briti ohvitser 1945. aastal Hitleri bunkris ühelt Vene ohvitserilt.
Oksjonile andis telefoni Briti ohvitseri poeg. | Hitleri telefon müüdi oksjonil 230 000 euro eest |
Võrreldes eelmiste aastatega on Terviseamet vähendanud sel aastal kiirabi rahastust sadade tuhandete eurode võrra: kokku on tõmmatud personalikulud ja väiksem on ka kiirabibrigaadide ravimite ja meditsiinitarvikute eelarve. | https://www.err.ee/582740/personalikulude-karbe-teeb-kiirabile-meeleharmi | Eesti Kiirabi Liit terviseameti tegevust õiguspäraseks ei pea, sest riigi poolt käsku eelarve vähendamiseks terviseametile antud ei ole, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Kui võrrelda kiirabi tänast eelarvet eelmise aastaga, siis sel aastal oleks kiirabil raha justkui 1,7 miljoni euro võrra rohkem.
Eesti Kiirabi liidu juhatuse esimehe, Ago Kõrgvee sõnul olukord siiski nii roosiline pole, sest terviseamet on oluliselt vähendanud lepingu mahtusid.
Võrreldes eelmise aastaga on Kõrgvee sõnul ligi sadade tuhandete eurode suurune kokkuhoid tekitatud näiteks töötasu fondi arvelt.
Üllar Kaljumäe, terviseameti peadirektori asetäitja tervishoiu alal, kinnitab, et personalikulusid on vähendatud 326 000 euro võrra. Näiteks haiguspäevade hüvitamise põhjuseks toob Kaljumäe eelmiste aastate keskmised näitajad.
"Algsete teadmiste pealt me planeerisime, et kiirabitöötaja on keskeltläbi seitse päeva haige. Tegelikkuses 2014-2016 andmete põhjal on keskmine haigusperiood 5,3 päeva. Seetõttu me korrigeerisime ühe päeva allapoole ja rahastame kuut järjestikust haiguspäevaga seotud personalikulu," selgitas Kaljumäe.
Kõrgvee sõnul on vähenendatud ka koolitusel viibivatele töötajatele töötasu maksmist. Ehk kui muidu tuli hüvitada töötajatele 60 minutit koolitusel viibimise eest ehk kogu kaheksa tunnine koolituspäev, siis nüüd loeb terviseamet akadeemilise tunni pikkuseks 45 minutit ehk hüvitatud saab koolitus kuni 7 tunni ulatuses.
Kõrgvee ütleb, et kokku on tõmmatud ka kiirabibrigaadide ravimite ja meditsiinitarvikute eelarvet 5-7% ulatuses. Kaljumäe sõnul on vähenemine selles valdkonnas aga näiline.
"Vahepealne 2016. aasta sai suurendatud tugevusvaruga. 2017. aastal on rahastuse tase, nagu see oli 2014. või 2015. aastal," täpsustas Kõrgevee.
Kõrgvee Terviseameti põhjendusi õiguspäraseks aga ei pea, seda enam, et Sotsiaalministeeriumist ühtegi käsku lepingu mahtude vähendamiseks antud ei ole.
Küsimusele, kuidas mõjutavad väiksemad lepingumahud kiirabi töö kvaliteeti ja kättesaadavust, vastas Kõrgvee aga nii: "Ravi kättesaadavus loodetavasti sellest ei muutu. Aga selline käitumine põhjustab meelehärmi ja usaldamatust." | Personalikulude kärbe teeb kiirabile meelehärmi |
Siin on valik tänahommikustest ERR-i tele- ja raadiouudistest | https://www.err.ee/582739/5-uudist-mida-tana-hommikul-teada | Õiguskantsler hakkab kontrollima koole
Õiguskantsler on asunud uurima, kuidas järgivad koolid sotsiaalministri määrusega kehtestatud reegleid kontrolltööde korraldamisele.
Selleks palus ta juhusliku valiku alusel valitud koolidelt täpsemat teavet kontrolltööde korraldamise kohta. Väljavõttel peaksid kajastuma kaheksandate klasside nelja nädala õpiülesanded õppeveerandi või muu õppeperioodi lõpus sel õppeaastal.
Eelmisel aastal aastal märkis õiguskantsler, et koolides tuleb kontrolltööde planeerimisel jälgida, et õppenädalas ei oleks neid üle kolme ja need ei satuks nädala või koolipäeva algusse ega lõppu.
Õpilaste tervise kaitse huvides on sotsiaalminister kehtestanud määrusega kontrolltööde korraldamise nõuded.
Eesti Kiirabi Liit: terviseameti kokkuhoiupoliitika on õigusvastane
Võrreldes eelmiste aastatega on terviseamet vähendanud sel aastal kiirabi rahastust sadade tuhandete eurode võrra. Kokku on tõmmatud personalikulud ja väiksem on ka kiirabibirgaadide ravimite ja meditsiinitarvikute eelarve.
Eesti Kiirabi Liit terviseameti tegevust õiguspäraseks ei pea, sest riigi poolt käsku eelarve vähendamiseks terviseametile antud ei ole.
Kui võrrelda kiirabi tänast eelarvet eelmise aastaga, siis sel aastal oleks kiirabil raha justkui 1,7 miljoni võrra rohkem. Eesti Kiirabi liidu juhatuse esimehe, Ago Kõrgvee sõnul olukord siiski nii roosiline pole, sest terviseamet on oluliselt vähendanud lepingu mahtusid.
Trumpil täitus USA presidendi ametis esimene kuu
Donald Trump on olnud USA president kuu aega, kuid USA meediaväljaannete hinnagul on ta lülitunud uuesti kampaaniarežiimi: ründab meediat, kritiseerib kohtuotsuseid ja poliitilist eliiti. Samal ajal kohtub ta valijatega, kellele lubab kiireid muutusi.
Keegi ei saa väita, et esimestel nädalatel poleks Trump kiiresti tegutsenud. USA lahkus Vaikse ookeani vabakaubandusleppest, seitsme riigi kodanikele kehtestati reisikeeld ning Trump allkirjastas korralduse, mis pidanuks olema esimene samm Obamacare'i tühistamiseks. Samal ajal kinnitas Trump, et täidab kiiresti ka sellised kampaanialubadused nagu ulatuslik maksureform ja müüri ehitamine Mehhiko piirile.
Analüütikute arvates on aga Trump takerdunud esimesel kuul bürokraatiasse ja peab nüüd endale tunnistama presidendi ameti piire.
Näiteks sammud Obamacare'i tühistamise poole ei ole nii sujuvad, kui loodeti. Vabariiklased pole suutnud välja mõelda, kuidas Obamacare'i täpselt asendada. Seaduse tühistamine ilma uue plaanita võiks aga paljudele kaasa tuua tervishoiuteenuste kallinemise.
Samuti ei ole selge, kust peaks tulema raha müüri ehitamiseks Mehhiko piirile. Trump on varem kinnitanud, et müüri eest maksab Mehhiko, kuid riigi president Enrique Peña Nieto lükkas selle väite ümber ning tühistas kohtumise Trumpiga.
Selle peale lubas Trump kehtestada Mehhikost imporditavatele kaupadele 20-protsendilise maksu, kuid põrkus kohe vastastega, kes ütlesid, et see tähendab automaatselt kallimaid kaupu ameeriklastele.
Selguvad Tartu ülikooli rektorikandidaadid
Täna peaksid selguma Tartu Ülikooli uue rektori kandidaadid, sest lõpeb rektoriks soovijate registeerimine.
Rektorikandidaadi kirjalikus vormis esildist saab esitada veel tänase tööpäeva jooksul. Siiani on Tartu ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna nõukogu otsustanud esitada ülikooli rektori
Valimistele kaks kandidaati professor Margit Sutropi ja praeguse rektori, professor Volli Kalmu. Rektorikandidaatide väitluskoosolek toimub 9. märtsil ning hiljemalt 16. märtsil esitavad nõukogu ja senat hinnangu kandidaatide sobivuse kohta rektori ametikohale.
Rektori valimiskoosolek toimub 30ndal märtsil. Rektor Volli Kalmu viieaastane ametiaeg ülikooli juhina lõpeb 1. juulil.
Ukraina marurahvuslaste meeleavaldus muutus vägivaldseks
Marurahvuslaste meeleavaldus Kiievis muutus vägivaldseks, viis märatsejat vahistati ja üks politseinik sai vigastada. Esmalt avaldas tuhatkond protestijat rahulikult meelt Iseseisvuse väljakul ehk Maidanil.
Seejärel suundus 500 demonstranti presidendi administratsioonihoone juurde, kus püüdsid läbi murda politseitõkkest. Politsei teatel on vahistatute hulgas ka marurahvuslaste juht Nikolai Kahhanivski.
Meelt avaldati aktivistide toetuseks, kes tõkestavad kivisöesaadetisi separatistide valduses olevatelt aladelt mujale Ukrainasse.
Aktivistide tegevus on mitmel pool Ukrainas põhjustanud energiakriisi.
Tänane ilm
Enamasti pilves ilm. Sajab lörtsi ja vihma, Kirde-Eestis ka lund. Kohati võib olla udu. Pärastlõunal sajuhood hõrenevad. Hommikul puhub edela- ja läänetuul 5-11, rannikul puhanguti 14 m/s, päeval nõrgeneb. Õhutemperatuur on 0..+4°C. | 5 uudist, mida täna hommikul teada |
Pärast hooaja alguse jalgrattasõite soojades maades on varsti käes aeg kevadisteks klassikuteks. Olukord Euroopas on ärev ja et vältida terrorismiga kaasnevaid ebameeldivaid sündmusi, võetakse vähemalt Belgias kasutusele senisest tugevamad turvameetmed. | https://sport.err.ee/243137/voitlus-terrorismiga-belgia-klassikute-ajaks-voetakse-kasutusele-uued-turvameetmed | Lühidalt öeldes suletakse liikluseks ristmikud, seljakotid otsitakse läbi ja tänavatel on tavapärasest rohkem relvastatud üksuseid. Et pahandusetekitajad ei saaks ratturite sekka sõita, blokeeritakse ristmikud haagiste ja betoonplokkidega. Suuremat tähelepanu pööratakse stardi- ja finišilinnakutele ning olulisematele mägedele, vahendab Rattauudised.ee.
Mitme Belgia klassiku korraldaja Wim van Herreweghe ütles, et turvameetmete osas tehakse tihedat koostööd kohalike omavalitsuste ja politseiga.
"Järgime juhiseid, mis on koostatud kolmanda astme terroriohu kohta. Lisaks kümnetele politseinikele on meil avalikes kohtades sada korrakaitsjat, kes kontrollivad kotte. Soovime teha nii, et autod ei saaks rajale sõita. Seda on võimatu raja terves ulatuses garanteerida, kuid keskendume nendele kohtadele, kuhu on oodata palju inimesi," rääkis van Herreweghe. | Võitlus terrorismiga: Belgia klassikute ajaks võetakse kasutusele uued turvameetmed |
Presidendi vastuvõtul vabariigi aastapäeval pakuvad tippkokad kokku ligi 18 000 soolast ja magusat suupistet. | https://menu.err.ee/294447/presidendi-vastuvotuks-valmib-18-000-suupistet | 24. veebruaril valmistavad Eesti vabariigi 99. aastapäeva vastuvõtuks suupisteid seitse tippkokka ning esindatud on ka mullu noorkoka, noorkondiitri ja koolikoka konkursside võitjad, kirjutab Õhtuleht.
Selle aasta põhiülesandeks oli väärtustada Eesti toorainet ja valik tehti nii, et esindatud oleks võimalikult palju Eesti piirkondi, ütles presidendi kantselei kommunikatsiooninõunik Kaidi Aher.
Kokku valmistatakse 14 300 soolast suupistet ja 4000 magusat. | Presidendi vastuvõtuks valmib 18 000 suupistet |
Suusaorienteerumise Eesti meistrid sprindialadel selgusid keerukates ilma- ja lumeoludes Lääne-Virumaal Pariisis. Stardis oli kogu meie selle ala paremik. | https://sport.err.ee/243136/suusaorienteerumise-sprindi-eesti-meistriteks-tulid-even-toomas-ja-daisy-kudre | Meeste 3,88 km ja 14 KP-ga rajal startis esimesena hiljutine EM-i sprindi viies mees Mattis Jaama Värska OK Pekost ja sõitis kõigile teistele ette aja 20.02. See tulemus püsis parimana kuni viimasena startinud klubikaaslase Even Toomase inišeerimiseni, kes suutis seekord olla kiireim ajaga 19.34. Kolmanda kohaga üllatas vanameister Tarvo Klaasimäe Rakvere OK-st (20.43).
Naiste 3,18 km ja 14 KP-ga rajal olid kolm eeldatavat favoriiti Daisy Kudre ja Doris Kudre Värska OK Pekost ja Evely Kaasiku OK JOKA-st veel tihedamas sekundite heitluses. Raja teises pooles suutis aga koondise esinumber Daisy Kudre kindla orienteerumisega teistel eest ära sõita ja võitis ajaga 17.23. Evely Kaasikule kuulus ajaga18.27 hõbe ja Doris Kudrele 18.45-ga pronks.
Juunioridest võitsid Georg Caius Kutsar (OK Ilves) ja Epp Paalberg (Rakvere OK).
Pärast paaritunnist pausi jätkus võistluspäev sprinditeatega, kus kaheliikmelistel võistkondadel tuli läbida kuus kiiret ja lühikest sprindietappi. Nii meeste kui naiste arvestuses saavutasid kindla võidu Värska OK Peko võistkonnad. Meeste kuldmedalimeeskonnas sõitsid Mattis Jaama ja Even Toomas ajaga 1:01.11. Tasavägises hõbemedali heitluses edestas OK JOKA (Kaarel Kallas ja Ilmar Udam) napi poole minutiga Rakvere OK Tarvo Klaasimäed ja Joonas Oja.
Naiste kuld kuulus õdedele Daisy ja Doris Kudrele. Hõbemedali võitis OK Ilves naiskond Katrin Ojavee, Kaisa Sander ja põnevas pronksheitluses edestas OK JOKA naiskond Evely Kaasiku ja Sigrid Ruul RSK Jõhvikas esindust.
Juunioride sprinditeate meistriteks krooniti Värska OK Peko meeskond Andres Aruots ja Kevin Hallop ning Rakvere OK naiskond Kaisa Rooba ja Epp Paalberg. | Suusaorienteerumise sprindi Eesti meistriteks tulid Even Toomas ja Daisy Kudre |
Tallinna Kunstihoone toob 2017. aastal vaatajate ette 22 värsket kunstinäitust, mis tegelevad kaasaegse kunsti ja ühiskonna põletavate küsimustega, pakuvad midagi ka kõige nõudlikumale vaatajale ning aitavad kunstnikel luua uusi teoseid. | https://kultuur.err.ee/315883/tallinna-kunstihoone-avaldas-2017-aasta-programmi | Kunstihoone juhataja Taaniel Raudsepp tõi välja, et eriti põnev koostöö on neil Euroopa ühe olulisema nüüdiskunsti näitusemaja, Berliini KW direktori Krist Gruijthuijseniga. "Tema Kunstihoone galeriis kureeritav näitus "Lahustumine" toob aprilli keskel vaatajate ette Raivo Puusempi 1970. aastate Ameerikas ellu viidud poliitilise kunstiprojekti, mille käigus kadus kaardilt terve linn, ning viie eesti kunstniku reaktsiooni sellele teosele," selgitas Raudsepp ja lisas, et see on suurepärane võimalus kombata kunsti piire.
Aprillis avatav näitus "Globaalne võim ja tsensuur" räägib vabadusest ja demokraatiast digiajastul ning jõuab vaatajate ette koostöös Goethe Instituudi ja Euroopa olulisima meediakunstikeskuse ZKM-ga.
Jüri Ojaver ammutab juunis inspiratsiooni Linnagalerii ajaloost ning neis ruumides 1980. aastatel tegutsenud "Meestepoest", astudes üles samanimelise isikunäitusega.
Aasta Tallinna Kunstihoones lõpetab Marco Laimre, kes krossimotika kummide vilinal sööstab julgesse sotsiaalsesse eksperimenti, mis suurel isikunäitusel toob vaatajateni tänase sotsiaalpsühholoogilise reaalsuse allhoovused.
Tallinna Kunstihoone:
Mõtleme kohe pealkirja välja, palun oodake. Dénes Farkas, Jaana Jüris, Neeme Külm, Hanno Soans, Villem Säre, Kirill Tulin, Kadri Villand, Marina Vishmidt, Jevgeni Zolotko
8.02–11.02.2017
EKL ja Maaleht esitlevad: Elust maal. Kuraator: Mari Kartau
4.03–16.04.2017
Globaalne võim ja tsensuur. Kuraatorid: Bernhard Serexhe ja Livia Rozsas
29.04–18.06.2017
Signaalid perifeeriast. Kuraatorid: Elisabeth Klement ja Laura Pappa
1.07–20.08.2017
Tallinna fotokuu: Visuaalkurnatus. Kuraator: Anthea Buys
2.09–8.10.2017
Eksperimenta! Koordinaator: Annely Köster
21.10–3.12.2017
Marco Laimre. Motor. Kuraatorid: Indrek Köster ja Taavi Talve
16.12.2017–4.02.2018
Kunstihoone galerii:
Laine parketil. Kuraator: Tamara Luuk
20.01–19.02.2017
Uue ida lapsed. Kuraator: Siim Preiman
25.02–26.03.2016
Lahustumine - Raivo Puusemp dialoogis Krõõt Juuraku, Flo Kasearu, Kristina Normani, Mark Raidpere ja Margit Sädega. Kuraator: Krist Gruijthuijsen
14.04–14.05.2017
Karel Koplimets. Juhtum nr 11. Talsinki
20.05–18.06.2017
Katrin Pere. Pilvelinnad
25.06–23.07.2017
Annika Haas, Elo Liiv, Jekaterina Kultajeva. Nägemise õpetus
30.07–03.09.2017
Holger Loodus. Teekond maailma lõppu
09.09–08.10.2017
Šiškin-Hokusai. Teine elu
09.12–14.01.2018
Tallinna Linnagalerii:
Saskia Järve. Mälu kaob II
13.01–19.02.2017
Uue ida lapsed. Kuraator: Siim Preiman
25.02–26.03.2016
Marko Mäetamm. Ma ainult striimin
31.03–30.04.2017
Mart Vainre. Värvimonoloog
5.05–04.06.2017
Jüri Ojaver. Meestepood
9.06–9.07.2017
Ketli Tiitsar, Kristi Paap. Nature morte. Kirsid ja skelett
11.08–10.09.2017
Birgit Püve
15.09–15.10.2017
Vladimir Kozin. Slaavi barokk
09.12.2017–14.01.2018 | Tallinna Kunstihoone avaldas 2017. aasta programmi |
USA meedias laialt levivate teadete kohaselt on tehtud vahetustehing, mille kohaselt liigub Sacramento Kingsi keskmängija DeMarcus Cousins New Orleans Pelicansi ridadesse. | https://sport.err.ee/243135/nba-suurtehing-demarcus-cousins-vahetab-klubi | Vahetuse käigus läheb samuti Kingsist Pelicansi ka Iisraeli ääremängija Omri Casspi. Vastupidi liiguvad aga Buddy Hield, Tyreke Evans, Langston Galloway ning tänavuse draft 'i esimese ja teise ringi valik.
26-aastane Cousins kuulub NBA hinnatumate mängumeeste hulka. Sel hooajal on ta visanud keskmiselt 27,8 punkti ja haaranud 10,6 lauapalli mängus. Kogu liiga peale on tegemist vastavalt neljanda ja üheteistkümnenda näitajaga.
Cousinsi vahetamisel on loogikat ka Kingsi jaoks, sest mehe leping lõppenuks sel suvel. New Orleans saab moodustada aga võimsa tandemi äär Anthony Davisega, kes on sel hooajal visanud keskmiselt 27,7 punkti ja võtnud 11,9 lauapalli mängus (vastavalt viies ja kuues näitaja liigas). | NBA suurtehing: DeMarcus Cousins vahetab klubi |
Börsifirma Ekspress Grupp kaebas kohtusse endise reklaamijuhi Rivo Põldoja, kes asus pärast Ekspressist lahkumist tööle Ekspressi suurima konkurendi, Eesti Meedia müügidirektorina. | https://www.err.ee/582738/ekspress-grupp-kaebas-konkurendi-juures-ametisse-asunud-reklaamijuhi-kohtusse | Ekspress Grupi juhatuse esimees Mari-Liis Rüütsalu süüdistab Põldoja konkurentsikeelu rikkumises, lubaduste murdmises, valetamises, töötajate ülemeelitamises ja ärisaladuste avaldamises, kirjutab Äripäev.
Eesti Meedia juht Sven Nuutmann pareerib etteheiteid ja nimetab neid alusetuteks.
Lehe andmetel kannab praegu vastavalt lepingule Ekspress iga kuu alguses Põldoja kontole raha hoolimata sellest, et ta on ametis konkurendi juures.
Ekspressi ja Põldoja lepingus on kuue kuu pikkune konkurentsipiirang ning selle eest kohustus Ekspress Grupp talle sel ajal kokkulepitud tasu tasuma. | Ekspress Grupp kaebas konkurendi juures ametisse asunud reklaamijuhi kohtusse |
Meeste tennise maailma edetabelis kukkus Jürgen Zopp võrreldes eelmise nädalaga lausa 32 kohta ja paikneb nüüd 352. positsioonil. | https://sport.err.ee/243134/tennise-edetabelid-zopp-kukkus-32-kohta-kontaveit-tegi-vaikese-tousu | Siiski ont tegemist jätkuvalt Eesti esireketiga, sest Vladimir Ivanov on pea sada kohta madalamal ehk 442. tabelireal. Tuhande hulka mahub eestlastest ka Kenneth Raisma, kes kerkis kaks kohta 702. positsioonile.
Esikaheksa: 1. Andy Murray (Suurbritannia), 2. Novak Djokovic (Serbia), 3. Stanislas Wawrinka (Šveits), 4. Milos Raonic (Kanada), 5. Kei Nishikori (Jaapan), 6. Rafael Nadal (Hispaania), 7. Marin Cilic (Horvaatia), 8. Dominic Thiem (Austria).
Naiste tabelis tõusis Anett Kontaveit kahe koha võrra 111. kohale. Kaia Kanepi paikneb 463. positsioonil.
Esikaheksa: 1. Serena Williams (USA), 2. Angelique Kerber (Saksamaa), 3. Karolina Pliškova (Tšehhi), 4. Simona Halep (Rumeenia), 5. Dominika Cibulkova (Slovakkia), 6. Agnieszka Radwanska (Poola), 7. Garbine Muguruza (Hispaania), 8. Svetlana Kuznetsova (Venemaa). | Tennise edetabelid: Zopp kukkus 32 kohta, Kontaveit tegi väikese tõusu |
Viimastel aastatel Soome investeerimist plaaninud välismaistest investoritest 30 protsenti kaalus alternatiivina Eestit, selgus Soome majandusuuringute keskuse Etla avaldatud uuringust. | https://www.err.ee/582737/uuring-valisinvestoritest-kolmandik-kaalub-soome-asemel-eestit | Uuringu järgi on Eesti alternatiivide seas konkurentsitu liider, Rootsi investeerimist kaalus üheksa protsenti, Saksamaale seitse protsenti ja USA-sse kuus protsenti Soomest huvitatud välisinvestoreid, kirjutab Eesti Päevaleht.
Uuring selgitas välja, kuhu alternatiividest lõpuks investeeriti ning pooltel kordadel sai raha siiski Soome ettevõte, kuid neil kordadel, kus Soome ei võitnud, aga Eestit kaaluti alternatiivina, sai investeeringu endale enamasti Eesti.
Uuringus vaadati ka seda, kui paljud Soome ettevõtted on mõelnud peakorterit välismaale viia ja kui, siis kuhu ning raporti põhjal on kolimisest huvitatud keskmiselt iga kümnes ettevõte ja kui kaalutakse, kuhu oma ettevõte kolida, on Eesti konkurentsitult esimene valik.
39 protsenti ettevõtteid kaalus Eestisse kolimist, 12 protsenti Rootsi ja kuus protsenti Saksamaale. Suurimad kolimishuvilised on ehitus- ja transpordiettevõtted.
Kolimishuvilistest jõuab kolimiseni tegelikult ainult 38 protsenti ja enamik neist on uuringu andmeil juba kolinud või kolib peagi Eestisse. | Uuring: välisinvestoritest kolmandik kaalub Soome asemel Eestit |
Kataloonia suurklubi Barcelona teenis Hispaania kõrgliigas hooaja 15. võidu, kui alistas kodus väikeklubi Leganesi 2:1. | https://sport.err.ee/243133/viimase-minuti-penalti-toi-barcelonale-voidu | Kolm punkti ei tulnud aga lihtsalt, vaid alles Lionel Messi viimase minuti penalti abil, mille teenis välja Neymar. Messi oli viinud meeskonna juba neljandal minutil juhtima, aga 71. minutil Unai Lopez viigistas.
Kodumeeskondadest saatis eile edu veel Celta de Vigot (alistas Osasuna 2:0) ja Valenciat (alistas Bilbao Athleticu 2:0). Villarreal alistas võõrsil Real Sociedadi 1:0.
Tabelitipp: 1. Madridi Real 52 punkti (21-st mängust), 2. Barcelona 51 (23), 3. Sevilla 49 (23), 4. Madridi Atletico 45 (23), 5. Real Sociedad 41 (23), 6. Villarreal 39 (23), 7. Eibar 35 (23), 8. Bilbao Athletic 35 (23). | Viimase minuti penalti tõi Barcelonale võidu |
Möödunud nädalal paisati müüki Genka ja Põhjamaade Hirmu ühisprojekt nimega 12EEK Monkey album, mis müüdi mõne tunniga välja. | https://menu.err.ee/294446/genka-ja-pohjamaade-hirm-annavad-valja-koostooalbumi | 12EEK Monkey album kannab nime “Xibalba Spa” - esikalbumi limiteeritud füüsiline koopia ilmus graveeritud puidust karbis, kus on kaasas ka seemnepaberile trükitud infoleht, millest pärast kasutamist sirgub lillepeenar. Kõik plaadid kannavad ka käsitsi kirjutatud järjekorranumbrit, mis teeb iga eksemplari unikaalseks.
Õige pea ilmub album "Xibalba Spa" aga ka digitaalsel kujul.
12EEK Monkey sai alguse juba pea 9 aastat tagasi, kui Põhjamaade Hirm ja Genka lindistasid esimesed demod. Album koosnebki peamiselt lugudest 5-7 aastat tagasi loodud, kuid nüüd albumi tarvis uuesti lindistatud lugudest.
Grupi esimene video ilmub 27. veebruaril. Selle tegijateks on Genka ja CJ Kask.
Vaata lühikest klippi videost: | Genka ja Põhjamaade Hirm annavad välja koostööalbumi |
Siim-Sander Vene koduklubi Nižni Novgorod pidi Ühisliigas tunnistama kodus tippmeeskonna Peterburi Zeniidi paremust 97:93 (25:23, 31:24, 27:27, 14:19). | https://sport.err.ee/243132/video-siim-sander-vene-klubi-kaotas-nelja-punktiga-uhisliiga-tipule | Kui esimene veerand möödus võrdselt, siis teisel perioodil haaras Zeniit eduseisu, mis pärast vaheaega kasvas korraks isegi 15 punktile. Umbes viis minutit enne lõppu suutis Nižni Novgorod selle vähendada hetkeks vaid paarile silmale (88:90), aga rohkemaks jõudu ei jätkunud.
Vene mängis 13 minutit ja viskas neli punkti (kahesed 1/1, kolmesed 0/2, vabavisked 2/2). Lisaks võttis eestlane ühe lauapalli, jagas ühe resultatiivse söödu, kaotas korra palli ja tegi ühe vea.
Nižni Novgorodi parimad olid Petr Gubanov 23 ja Tomislav Zubcic 15 punktiga. Võitjatele tõi Ryan Toolson 20, Kyle Landry 18 ja Jevgeni Valijev 16 punkti.
Külalistel oli parem visketabavus (55% vs 42%) ja peale jäädi ka lauas (39:34). Pallikaotusi tegi Peterburi klubi aga rohkem (15:10).
Liigatabelis jätkab Zeniit (14-3) nüüd Moskva CSKA (15-2) järel teisel kohal, Nižni Novgorod (5-12) on kümnendal positsioonil. Viimasena pääseb hetkel play-off'i Astana (7-10). Kalev/Cramo on 12. (4-13). | VIDEO | Siim-Sander Vene klubi kaotas nelja punktiga Ühisliiga tipule |
Kanadas Vancouveris peetaval vehklemise MK-etapil sai Eesti epeemeeskond koosseisus Nikolai Novosjolov, Sten Priinits ja Jüri Salm 10. koha. | https://sport.err.ee/243131/eesti-epeemeeskond-tuli-vancouveris-kumnendaks | Eesti võitis avaringis 45:35 Soomet, kuid kaheksandikfinaalis tuli vastu võtta kaotus Ukrainalt 45:26.
Kohamatšides alistati esmalt Venemaa 45:40, seejärel Saksamaa 45:35. Otsustavas kohtumises kaotati Jaapanile 9:8.
Kokku osales 23 riiki. | Eesti epeemeeskond tuli Vancouveris kümnendaks |
Riigifirma Omniva (endine Eesti Post) nõukogu otsustas juhi konkursil senise juhi Aavo Kärmase välja vahetada Joona Saluveeri vastu ning väidetavalt oli see ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo nõudmine. | https://www.err.ee/582736/leht-minister-palo-sekkus-jouliselt-eesti-posti-uue-juhi-valimisse | Eesti Päevaleht kirjutab, et Palo eitas enda sekkumist ja märkis, et kohtus enne otsuse tegemist mõlema kandidaadiga ning nõukogu on oma otsustes vaba.
Lehele teadaolevalt püüti Palot ka majandusministeeriumis Kärmase väljavahetamise suunise andmises ümber veenda ja nõukogu oli tegelikult juhina toetanud just Kärmast - seda kinnitab fakt, et mullu novembris otsustas nõukogu teha Kärmasele ettepaneku juhina jätkata, kuid õige pea pärast seda ministriks saanud Palo soovitas nõukogul juhatuse esimehe kohale siiski konkurss korraldada.
Nõukogu liikmed on Merike Saks (esimees), Mario Lambing, Toomas Leito, Raul Kudre, Lauri Paeveer ja Veiko Tischler.
Anonüümsust palunud allikas viitas, et Kärmasel ja Palol on juba varasemast eriarvamus selle kohta, kuidas ikkagi Eesti Posti/Omnivat juhtima peaks.
"Üks on ärimees, kes ehitab rahvusvahelist ettevõtet, ja teine on sots, kelle jaoks ettevõtte kasum pole kõige tähtsam," öeldi naljana lihtsustatud kokkuvõtteks, kuidas kahe juhi maailmavaade omavahel ei sobi.
Kärmas soovib jõuliselt Hiina-suunalist äri jätkata, Palo arvates tuleks rohkem tähelepanu pöörata kodumaisele postiteenusele, samas rõhutavad nii Palo kui ka Saks rõhutavad Kärmase väljavahetamise peamise põhjusena pikalt ametis viibimist, kuna Kärmas on ettevõtte juhatusse kuulunud kümme aastat.
"Kui inimene töötab ühes ettevõttes juhina väga pikalt, siis peab nõukogu maksimaalselt pingutama, et ettevõte ei muutuks liiga sissetöötanud juhi keskseks," märkis Palo.
Palo sõnul näeb ta suurt arenguruumi ettevõtte teenuse ja müüginäitajate ning seeläbi majandusnäitajate kasvus ning selle hüppe tegemiseks on vaja uut hingamist ja energiat.
Omniva käive suurenes eelmise aasta auditeerimata tulemuste järgi 27 protsenti 96 miljoni euroni, ärikasum jäi samale tasemele 2015. aasta ehk 1,4 miljoni euroga, puhaskasum vähenes 1,4 miljonilt 1,2 miljonile eurole peamiselt just Hiina-suunalise äri laienduste arvel.
Aprilli lõpuni tööd jätkav Kärmas ütles, et kandideeris konkursil võrdsetel alustel teistega. "Mul ei olnud ühtegi indikatsiooni, et keegi mind tegelikult konkursile ei soovinud. Kindlasti olin ja olen endiselt täis tahet Omniva äri vedada," ütles ta ja lisas, et Paloga neil otseseid lahkhelisid pole olnud, samuti ei ole etteheiteid tulnud nõukogult. | Leht: minister Palo sekkus jõuliselt Eesti Posti uue juhi valimisse |
Veterinaar- ja toiduamet (VTA) teeb tänavu rekordarvule toidulisanditele põhjalikud laborianalüüsid. | https://www.err.ee/582735/riik-votab-toidulisanditurul-lokkava-anarhia-kasile | Ehkki veterinaar- ja toiduamet alles koostab koondaruannet, on ameti toiduosakonna peaspetsialisti Airika Salumetsa sõnul juba praegu selge, et möödunud aastal tuli Eesti poodides müüki üle tuhande uue toidulisandi ehk ligi kolmandiku võrra rohkem kui ülemöödunud aastal, kirjutab Eesti Päevaleht.
Sel aastal võtab veterinaar- ja toiduamet toidulisandituru tõsiselt käsile ning kavas on kaasata ravimiamet, kes vajaduse korral kaasab omakorda ka välismaiseid laboreid.
Erandina soostus VTA ütlema, et kindlasti võetakse sel aastal ette D-vitamiini tooted ja kaalualanduspreparaadid.
"Ohurisk on seotud keelatud raviainetega. Levinuimad toidulisandid, kus turustatakse keelatud raviaineid, on just kaalualandustooted ja potentsitooted,” ütles Salumets. | Riik võtab toidulisanditurul lokkava anarhia käsile |
Venemaa propagandakanali Sputnik Eesti väljaandes on viimastel nädalatel ilmunud kaks usutlust haridusminister Mailis Repsiga, kelle kinnitusel pole ta selle kanaliga üldse suhelndki. | https://www.err.ee/582734/reps-langes-vene-propaganda-ohvriks | "Ma ei ole neid intervjuusid Sputnikule andnud," kinnitas Reps Postimehele.
Esmalt ilmus Sputnikus 31. jaanuaril usutlus holokaustist, kui Reps räägib propagandakanalile oma suhtumisest holokausti ja sellest, kuidas siinsed poliitikud rahvaid omavahel tülli ajavad ning ühe mõttena jääb sellest loost kõlama tema seisukoht, et holokaust oli palju hullem kui Eesti inimeste küüditamine Siberisse.
"Ma tean, et see "intervjuu" tegi murelikuks ka mõned Eesti ametiasutused, kuid samamoodi muutusime murelikuks ka meie siin ministeeriumis – et kust selline jutt on võetud, kui ma ei ole Sputnikuga suhelnud," ütles Reps.
Üheksa päeva hiljem ilmus Sputniku Eesti lehel Repsiga uus intervjuu, kolme minuti pikkuses telefoniusutluses räägib Reps plaanitavatest muutustest nõuetes, mis puudutavad eesti keele õpet vene koolides.
Repsi kinnitusel on aga seegi intervjuu paraku pettuse tulemus. | Reps langes Vene propaganda ohvriks |
End of preview. Expand
in Dataset Viewer.
ERR Newsroom
This dataset contains news articles from the website of Estonian Public Broadcasting (https://err.ee), from the period of 2016-2022.
Each news article has three text fields: heading, lead-in and text.
The dataset is divided into train, dev and test set. Dev set contains articles from November 2022 and test set from December 2022. The rest of the articles are in the train set.
- Downloads last month
- 4