text
stringlengths 0
388k
| heading
stringlengths 1
196
| url
stringlengths 30
223
| leadin
stringlengths 4
5.8k
|
|---|---|---|---|
Noorsportlased Mattias Reinaas ja Mattias Siimann osalesid nii juuniorite, kui täiskasvanute kategooriates.
Klassis SKI Junior Stock vanuseklassis 13-15 aastat tuli Mattias Reinaas hõbemedalile ja Mattias Siimann oli viies, klassis SKI Junior Lites 13-15 aastat tuli võitjaks Reinaas ja Siimann võitis pronksmedali. Ski Junior Lites vanuseklassis 10-12 tuli Mattias Reinaas kindlalt kuldmedalile.
Mõlemad noored osalesid veel täiskasvanute klassides - Reinaas sõitis klassi SKI Lites PRO-AM ja tuli kuuendaks ning Siimann osales klassis SEA-DOO Spark Rec Lites ning saavutas viienda koha.
Andrus Lutt osales veteranide klassis Pro-Am Run GP/Open ja saavutas kümnenda koha. Andres Lauri sõitis veteranide klassis Pro-Am SKI GP klassis välja neljanda koha ning klassis SKI Pro GP oli kümnes.
Naistest oli üle pika aja hea meel stardi näha Helen Laurit, kes näitas südikat sõitu ja saavutas klassis SKI Ladies Pro-Am pronksmedali.
Kokku teenisid Eesti esindajad sellelt jetispordi suurvõistluselt viis medalit, neist kaks kuldset, üks hõbedane ja kaks pronksmedalit.
Tuleval laupäeval on võimalik näha meie jetisportlasi võidu sõitmas Tallinnas Harku järvel, kus stardid algavad kell 13.00. | Eesti jetisportlased tõid Austriast viis medalit | https://sport.err.ee/606681/eesti-jetisportlased-toid-austriast-viis-medalit | Pühapäeval Austrias, Pöchlarnis lõppenud jetispordi suurvõistlus European Finals oli Eesti sportlastele edukas. Eestit oli esindama sõitnud kokku viis jetisportlast. |
"Biitlid on alati olnud üks mu suurimaid lemmikuid ja muusikalisi mõjutajaid. Olen varemgi mitmetesse oma lauludesse pannud vihjeid nende lugudele. Seekord sattus aga nii, et pealkirjaks saanud rida on otsene kummardus neile," rääkis bändi laulja Fredy Schmidt.
Eriti meeldib talle enda sõnul biitlite abstraktne luule, mida on eriti kuulda näiteks laulus nimega "I am the Walrus".
NimmerSchmidti uus laul kutsub kuulajaid üles mineviku asemel praegusele keskenduma ja julgustab oma loovusele vabad käed andma - siis on kõik võimalik.
Uue singli juures võttis ansambel seekord ka miksimise ja masterdamise enda peale. "Laulukirjutajana on mind alati huvitanud terve muusika loomise protsess. Varasemalt oleme lugude lõpliku sound i usaldanud stuudiomeestele, aga kuna nüüd on endal selleks vajalik tehnika olemas, olen miksimise õppimisele palju aega pühendada saanud. Pole enam vabandusi, miks mitte kõike ise teha," naeris Schmidt.
"Maagiline müstiline reis" on viies singel NimmerSchmidti järgmiselt stuudioalbumilt. Loo muusika ja sõnad kirjutas Fredy Schmidt. | NimmerSchmidti uus singel viib kuulajad biitlitest inspireeritud reisile | https://menu.err.ee/606675/nimmerschmidti-uus-singel-viib-kuulajad-biitlitest-inspireeritud-reisile | Tartu ansambel NimmerSchmidt avaldas uue loo "Maagiline müstiline reis", mis on kummardus The Beatlesi 50 aastat tagasi ilmunud albumile ja filmile "Magical Mystery Tour". |
Kink tegi kaasa esimese poolaja ja tema söödust avas Michal Švec 13. minutil skoori. Vastaseks oli Cottbusi Energie, kes mängis veel 2009. aastal Saksamaa kõrgliigas, aga on praeguseks langenud riigi tugevuselt neljandasse liigasse, kirjutab Soccernet.ee.
Avapoolaja järel oli seis 1:1 ja lõppseisuks kujunes 2:2. Endine Sillamäe Kalevi esisnaiper Jevgeni Kabajev tegi Bohemiansi eest kaasa teise poolaja, vigastatud Siim Luts kohtumises ei osalenud. | Testimisel olev Kink andis kunagise Saksa kõrgliigaklubi vastu väravasöödu | https://sport.err.ee/606677/testimisel-olev-kink-andis-kunagise-saksa-korgliigaklubi-vastu-varavasoodu | Praha Bohemiansi jalgpalliklubis testimisel viibiv Tarmo Kink andis oma esimeses kontrollmängus resultatiivse söödu. |
Kõige säravamaks täheks on kindlasti NBA klubi Milwaukee Bucksi staar Giannis Antetokounmpo, kellest saab tõenäoliselt pikkadeks aastateks Kreeka koondise liider.
Käevigastuse tõttu ei leia nimekirjast pika NBA kogemusega tsentrit Kosta Koufost.
Kreeka koondise koosseis: Kostas Sloukas, Nikos Pappas, Vangelis Mantzaris, Nick Calathes, Tyler Dorsey, Ioannis Papapetrou, Kostas Papanikolaou, Giannis Antetokounmpo, Thanasis Antetokounmpo, Dimitris Agravanis, Zach Auguste, Kostas Mitoglou, Giannis Bourousis, Giorgos Bogris, Giorgos Papagiannis ja Giorgos Printezis. | Kreeka nimetas EM-finaalturniiri eelse 16-mehelise koondise | https://sport.err.ee/606659/kreeka-nimetas-em-finaalturniiri-eelse-16-mehelise-koondise | Kreeka korvpallikoondise peatreener Kostas Missas nimetas 16-mehelise nimekirja, kellest ta valib lõpliku esinduse 2017. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniiriks. |
Anna-Maria Saar on noor Türilt pärit kunstnik. Mingil kummalisel põhjusel tunnen vajadust toonitada et Türilt. Türi on võrdlemisi väike, umbes 6000 elanikuga linn. Omamoodi armas kogukond. See kogukondlikkus tundub olevat üks tema loomingulisi alustalasid. Suures linnas inimene vähemal või rohkemal määral lahustub, muutub anonüümseks. Elu keeb ja inimesed mööduvad. Suhted mööduvad. Sõprused mööduvad. Uued kohvikud tekivad suletute asemele. Nende ühesõnalised nimed akendel vahetuvad, interjöör reeglina jääb. Türil ei muutu märkamatult miski. Uue kohviku avamine on sündmus, kodupoe kassapidaja juuksuriskäiku märgatakse ja vanadekodusse viidud naabrivanakese asemele jääb auk. Mälu on püsiv ja keldrisse mulksuma pandud õunaveini ei pea kompenseerima maavanaemamaitselise käsitöösiidriga.
See muidugi ei tähenda, et Saare haardeulatus piirduks vaid Türiga. Lisaks Eestile on ta tegutsenud ka Soomes ja Hollandis. Teemad on suured ja eksistentsiaalsed. Naiseks olemine, iseendaks olemine, olemas olemine… Aga need suured teemad on avatud läbi väikeste detailide. Kindlasti on sellise käsitlusviisi väljakujunemisele tulnud kasuks hariduse ehtekunsti vallas Eesti Kunstiakadeemias. Jumal peitub detailides, nagu ütleb Gustave Flaubert'ile omistatud mõttetera. Selle mõjuvaks näiteks on Saare Amsterdamis valminud fotolavastuste seeria "Ma soovisin abielluda. Sellest ei tulnud midagi välja". Ta on võtnud mõned vanad Hollandi padjapüürid. Valged ja kaunite pitsidega. Sellised, nagu mäletan oma vanavanaema sahtlitest. Ja sidunud need endale pähe vastavalt eri traditsioonide kombestikule. Püürid on muutunud islamile omasteks burkadeks, talurahva tanudeks, nunnade peakateteks ja vanausuliste rättideks. Kaetud peaga naiste ühisosa. Saar on tunginud süvitsi etnograafilisse materjali. Tema võime tuua pärimuslikud teemad kaasaegse kunsti väljale ilma lambavillase kasuka maitseta on imetlusväärne. Ei jää tunnet, nagu puudujääke identiteedi tervikus oleks vägivaldselt kompenseeritud juurte otsingutega. Need juured on tema minapildi loomulik osa.
Tööd on üdini isiklikud, lausa valusalt isiklikud. Dokumentatsioonid kehale jäädvustunud armidest, tikandid kleidil markeerimaks eemaldatud kasvaja asukohta, vereplekk särgil, suhte purunemise hetkel kätte jäänud asjad, pärast olulisi sündmuseid ruumidest kogutud ja anumatesse suletud tolm, juustest punutud itkuloor. Need tööd on nii isiklikud, et kohati tekib vaatajana teise inimese hingevalude telgitagustesse piiluva perverdi tunne. Kunstilise rahulduse saamine kellegi teise valu pealt vaadates. Kindlasti on neis töödes ka suur osa eneseteraapiat.
Jalustlöövatel hetkedel kolmandas isikus jälgimist ja analüüsimist. Nii aus ja siiras eneseesitlus, et vaatajana on neid teoseid raske vastu võtta. Tekib vaatajana kahtlus. Järsku ma pole piisavalt hea inimene, et kanda kunstnikupoolset usaldust. Panna vastu kiusatusele looja nõrkuseid kuritarvitada. Tekib võrdlusmoment Marina Abramović´i 1974. aastal korraldatud legendaarse aktsiooniga "Rhythm 0", kus ta andis oma alasti keha kuueks tunniks kunstipubliku meelevalda. Lauale oli asetatud 72 objekti, kaasa arvatud nuga ja padruniga püstol, mida performance ´is osalejad vabalt kunstniku vigastamiseks kasutada võisid. Saar on relvastanud külastajad oma kandikul avalikkuse ette toodud häbiga. Nagu Abramović, võtab ka tema kogu vastutuse. Kriimustatagu, solvatagu, tõmmatagu või rattale. Materjali jagub.
Näitusel väljas olevad teosed on valminud läbi 10 aasta. Kõige alguspunktiks Tartu kunstigümnaasiumi kunstiklassi lõputööna valminud luulekogu. Teosed asuvad tihedalt üksteise kõrval ja näitus meenutab ülesehituselt retrospektiivi. Ülevaatenäituselik on ka pealkiri "Ehte- ja elulood". Tööd on omavahel seotud pigem kunstniku isiksuse kui läbiva teemaga. Anna-Maria Saar on alles oma kahekümnendate lõpus ja selline otsus enda esitlemiseks on üllatav. Kas kunstnik soovib võtta kokku mingit eluperioodi, et valmistuda põhjalikuks suunamuutuseks? Vajab ta eneses selguse leidmiseks kogu loomingu paremiku nagu kuivava pesu ritta riputamist? Või valdas valikuid tehes otsusevõimetus ja igaks juhuks sai ruum võimalikult täis kuhjatud?
Teoseid ükshaaval vaadates olen lummatud, aga kogupildi tihedus mõjub neile pigem lämmatavalt. Selliste ambitsioonide puhul võiks järgmiseks korraks soovitada kellegi kõrvalseisja kureerivat pilku. Oleks piisanud paarist väljavalitud seeriast, mis temaatiliselt haakuvad. Iga töö vääriks kokkusurutuse asemel ruumi ning fotod suuremat väljaprinti. Režissööridel soovitatakse kasutada eraldi monteerijat, sest filmitava sisuga sedavõrd tugevas kontaktis oleva inimese selektiivsus muutub ebaadekvaatseks. Kõik kaadrid tunduvad olulised. Süda ei luba miskit välja jätta ning lõpuks valmib linateos, mis on vaatajale lihtsalt mahult liiga raskelt vastuvõetav ja fookuspunktide puudumine ei lase tervikul tekkida. Sama on ülekantav ka kunsti esitlemisele. Sedavõrd paljude eritemaatiliste töödega näitus ajas üldpildi osas segadusse. Pärast mõtestavat ja süüvivat vaatlust galeriist lahkudes oli tunne nagu teinuks läbi vaimse maratoni. Vaatad pideva vaimustusega üht teost teise järel, aga iga järgnev lämmatab oma valusa torkega eelneva.
Saar on kunstnikuna üpris väheproduktiivne. Julgen arvata, et sellel näitusel on väljas enamik tema õpinguteväliselt valminud teostest. Enesekriitika on kehtestanud vähese tolerantsi kvantiteedi suhtes. Iga teos on nagu löök naelapea pihta. See, mis esmapilgul võib tunduda naiivsena, paljastab süüvides lõputud kihid, kuhu sukelduda. Neist kihtidest on siinkohal aga raske rääkida, sest igas eksponaadis sisaldub piisavalt sügavust ja seostejadasid, et kirjutada terve raamat, hallatavus tekib vaid läbi üldistuste.
Ühe üldistusena võib tõmmata paralleele New Yorkis üheksakümnendatel populaarsust koguma hakanud " slow art movement" liikumisega, mille mentaliteeti kandvad loojad rõhuvad kontsentreeritusele. Läbi karmi enesekriitika ja kahtlemise filtreerub vaid puhas essents. Nad ütlevad siis, kui neil tõesti miskit öelda on, kui enam paisu taga kinni ei anna hoida.
" Slow art movement i" üks juhtfiguure Tim Slowinski kirjutas oma ateljee seinale " Art is a way of life, a method of being, a way of perceiving the World (Kunst on elamise rada, olemise meetod, viis tajuda maailma)". Kiireneva elutempo juures sai see üheks süüviva loomismeetodi ankruks. Kiirtoit, kiirmood, kiirteed, kiirlugemine, kiirrongid, kiirlaenud, kiirdieedid, kiirkaerahelbed, kiirmenetlus, kiirnuudlid… ja vaatamata kiirustamisele pidev "rongist mahajäämise" tunne. Lootusetult mahajäänud jäid seisma ja asusid vaatlema. Nii teisi kui ka ennast. Vaatlus aga nõudis aega. Paigalpüsimist. Kuidas keskkond mõjutab sind ja sina keskkonda? Mil määral oled kultuurne ja mil määral ürgsetele instinktidele rajanev eluvorm? Kas su tegemised on vaba tahe või kultuuriliselt loodud illusioon vabast tahtest? | Arvustus. Kultuuriliselt loodud illusioon vabast tahtest | https://kultuur.err.ee/606676/arvustus-kultuuriliselt-loodud-illusioon-vabast-tahtest | Anna-Maria Saare isikunäitus "Ehte- ja elulood"
Tartu Kunstimajas
Avatud kuni 23. juulini |
Klassis EMX85 tegi Stelpes osalenud noortest Eesti motokrossisõitjatest parima tulemuse Mikk Martin Lõhmus (KTM, PMC Honda Racing), kes saavutas viienda koha, olles sõitudes viies ja seitsmes.
"Mikk tegi Stelpes selle sõidu, mida ta suudab ja mis on temas tükk aega olemas olnud," ütles isa Tarvo Lõhmus pressiteate vahendusel. Oma hoolealusega Lätis kaasas olnud Priit Rätsep lisas, et tehtud töö tasus ennast sellel võistlusel ära ja noormees suutis oma potentsiaali realiseerida.
"Natuke oli tal ka õnne, aga Mikk tekitas raja kõrval oma sõiduga tõsiselt hea emotsiooni," ütles Rätsep. Romeo Karu (KTM, KTM Racing Estonia) oli Stelpes kaheksas ja regiooni kokkuvõttes kuues. Tristan Uiga (Husqvarna, Motoextreme) oli 16., Mikk Kallion (KTM, Sõmerpalu MK) 18. ja Hugo Nork (KTM, Motoextreme) 20.
Richard Paat (KTM, AYR Racing Team) tegi klassi EMX65 esimeses sõidus väga hea stardi ja sõitis poole sõidust teisel kohal. Ühes kurvis tehtud sõiduviga sundis loovutama ühe positsiooni ning selles sõidus sai Paat Maxymilan Chwaliku (Poola) ja Karlis Alberts Reisulise (Läti) järel kolmanda koha.
"Aasta vanemate ja suuremate, väga tugevate Läti ja Poola sõitjate seas on see minu arvates väga hea tulemus ja annab lootust järgmiseks aastaks," ütles Richardi isa Ragnar Paat. Teises sõidus surus poolakas Paadi rajapiirdesse ning noormees käis üle lenksu ja väänas põlve ning oli sunnitud katkestama.
Kindla sõidu selles klassis tegi Joosep Pärn (KTM, Pärnu Motoclub), kes sai etapi kokkuvõttes üheksanda koha ning nelja etapi kokkuvõttes oli kuues. Paat sai Stelpe etapil 11. ja regiooni kokkuvõttes 8. koha. Romeo Pikandil (KTM, Viljandi VMK) lagunes esimeses sõidus kahjuks mootor, etapil sai ta 19. koha ning tema kahjuks regiooni kümne parem hulka ei pääsenud. Mark Peterson (KTM, Valga MK) ei kogunud Stelpest punktidele lisa. | Kolm eestlast kindlustas koha noorte motokrossi EM-finaalis | https://sport.err.ee/606665/kolm-eestlast-kindlustas-koha-noorte-motokrossi-em-finaalis | Nädalavahetusel Stelpes toimunud kirderegiooni motokrossi Euroopa meistrivõistluste viimasel etapil kindlustasid kolm eestlast, Joosep Pärn, Richard Paat ja Romeo Karu, koha 23. juulil Loketis toimuval üle-Euroopalisel noorte finaalvõistlusel. |
"Erinevatest allikatest kogutud tõendite põhjal järeldab komisjon, et maja eest ei tasunud Paavo Pettai oma isiklikest vahenditest ja et tegemist ei ole müügihinna laekumisega erakonnale, vaid erakonnaseaduse tähenduses keelatud annetuse vastu võtmisega summas 220 000 eurot," seisab ERJK istungi protokollis.
Komisjon tegi Keskerakonnale ärakuulamiseks kirja, milles palus esitada asja kohta oma
arvamus, võimalikud vastuväited ning neid kinnitavad tõendid. Erakonna vastusest ei ilmnenud komisjoni kogutud tõendeid ümberlükkavaid asjaolusid, tõdes ERJK.
Keskerakonnal on õigus vaidustada ettekirjutus halduskohtus.
Keskerakond sai Tartus asuva majaosa päranduseks 2010. aastal. 2011. aastal müüs erakond selle 250 000 euroga partei kunagisele kauaaegsele koostööpartnerile Pettaile, kes omakorda sõlmis eellepingu majaosa edasimüümiseks hinnaga 32 000 eurot.
Müügitehing toimus 2014. aastal Pettai väitel küll 200 000 euroga, kuid talle tehtud maksuotsuse kohtumenetluses leidis ringkonnakohtus eelmise aasta lõpus tõendamist, et 200 000-eurone tehing toimus reaalselt hinnaga 30 000 eurot ning ülejäänud osas oli müügihind fiktiivne.
Järelevalvekomisjonil tekkis seetõttu kahtlus, et tehinguga võis toimuda erakonna varjatud rahastamine 220 000 euro ulatuses, kuna erakonnale maksti umbes 30 000 eurot maksva asja eest kaheksakordset hinda.
Komisjoni istungite protokollidest selgub, et müügitehinguga seotud asjaolude kohta küsis komisjon Keskerakonnalt aasta algul ka selgitusi, kuid erakond keeldus neid partei eelmise esimehe Edgar Savisaare nüüdseks kohtusse jõudnud kriminaalasjale viidates andmast. | Keskerakond sai ERJK-t kunagise majamüügi pärast 220 000-eurose nõude | https://www.err.ee/606668/keskerakond-sai-erjk-t-kunagise-majamuugi-parast-220-000-eurose-noude | Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) tegi Keskerakonnale ettekirjutuse, kuna aastate eest annetusena saadud Tartus asunud majaosa müügiga Paavo Pettaile on erakonda varjatult rahastatud. Ettekirjutuse kohaselt peab erakond kandma riigieelarvesse 220 000 eurot. |
Olga Ivanova ütles "Aktuaalsele kaamerale", et hetkel otsust ei ole ja ees ootab valimisnimekirjas olevate inimeste läbihelistamine, et saada aimu nende meelsusest pärast Yana Toomi loobumist.
"Kindlat vastust veel anda ei ole, räägin inimestega, neid oli päris palju, nii et võtab aega nendega suhtlemine. Tuleb aru saada, kas inimesed on valmis ka natukene teistsuguses koosseisus minema valimistele. Juhul kui nõudlus on suur, siis kindlasti me jätkame selles vaimus," ütles Ivanova.
Oudekki Loone märkis samuti, et olukord on muutunud. "Me peame kirjeldama kõigile neile inimestele, mis toimus nendel aruteludel. Ma arvan, et me võtame vastu kollektiivse otsuse. Meid huvitab eelkõige see, kuidas meie valijate huvisid kõige paremini kaitsta nii nendel valimistel ja ka edasi," sõnas Loone.
Ivanova rääkis, et kõneluste raames peetud kohtumistel osales tema kahel neist ja Oudekki Loone ühel. Ivanova tunnistas, et on jäänud selles olukorras tühjade kätega.
"Minu jaoks on väga kurb, et siis kui me läksime nendele läbirääkimistele, siis meil oli kindel eesmärk, et sünnib, kas ühiste kavatsuste protokoll või juhatuse otsused, mis käsitleks selle eetikakoodeksi komisjoni moodustamist või oleks aukohus kindla sõna öelnud näiteks Karilaiu väljaütlemiste osas. Mitte midagi sellist ei sündinud," lausus Ivanova.
"Kõik need ideoloogilised punktid, mis me panime lauale, nende suhtes ei tulnud mingisuguseid konkreetseid juhatuse otsuseid ega midagi," ütles ta veel.
"Ainus asi, mis me saavutasime oli see, et me rääkisime erakonna sees märgatavalt rohkem, kui varem," lisas juurde Loone.
Loone ütles, et on ka Edgar Savisaarega vahepeal kohtunud. Ivanova sõnul rääkis ta Savisaarega reede õhtul. | Loone ja Ivanova otsustavad valimisliidu loomise augustiks | https://www.err.ee/606666/loone-ja-ivanova-otsustavad-valimisliidu-loomise-augustiks | Valimisliitu luua soovinud keskerakondlased Oudekki Loone ja Olga Ivanova annavad oma otsusest teada augusti alguseks. |
Lõppenud hooajal Läti meistriliigas finaali jõudnud, kuid seal kuivalt 0:4 Riia VEF-ile alla jäänud Ventspils allkirjastas uue juhendajaga lepingu 1+1 aastaks.
Lõppenud hooajal töötas Štelmahers Poola klubi Czarni Slupski eesotsas, kuid aastatel 2012-15 juhendas ta just Ventspilsi. | Ventspilsi korvpalliklubi tõi Štelmahersi peatreeneriks | https://sport.err.ee/606649/ventspilsi-korvpalliklubi-toi-stelmahersi-peatreeneriks | Läti korvpalliklubi BK Ventspils palkas uuesti peatreeneriks 42-aastase endise tippmängija Roberts Štelmahersi. |
Üritus toimub pühapäeval Viinis.
"Tal ei lubata tulla, sest tema visiiti ei planeeritud osana kahepoolsest lävimisest, vaid see puudutas tema avalikku esinemist sündmusel, millega mälestatakse riigipöördekatset," ütles Austria välisministeeriumi pressiesindaja Thomas Schnöll.
Zeybekci kohalolek "suurüritusel" oleks olnud "oht avalikule korrale", lisas Schnöll. Samas rõhutas ta, et minister on "ilmselgelt teretulnud" kahepoolsele visiidile.
Otsuse langetas Austria välisminister Sebastian Kurz.
Välisministeeriumi avalduses rõhutati, et Kurz mõistis riigipöördekatse hukka pärast selle toimumist ning mõistab seda jätkuvalt hukka.
Samaaegselt mõistab ta hukka ka inimõigusolukorra Türgis, kus on pärast putši aset leidnud "massiivne arreteerimiste ja vallandamiste laine" ning asuti rangelt piirama eneseväljendus- ja ajakirjandusvabadust, lisati avalduses.
Mälestusüritust korraldab Ankara-meelne Euroopa türgi demokraatide liit (UETD), mis tegutseb mitmes Euroopa Liidu riigis.
UETD pressiesindaja Ramazan Aktaş nimetas Austria otsust "ebademokraatlikuks".
Türgis toimus 2016. aasta 15. juulil ebaõnnestunud riigipöördekatse, milles sai surma 249 ja viga 2200 inimest. Riigipöördekatse kukkus läbi tundidega, kuid selle mõju on jätkuvalt tuntav.
Türgi keskvõim tugevdas haaret riigiametite ja meedia üle ning asus otsima arvatavaid riigipöörajaid ja nende väidetavaid toetajaid. Riik pidas kinni üle 50 000 inimese ja vallandas avalikust teenistusest veel üle 100 000 inimese. Putši kiiluvees toimus aprillis ka põhiseadusreferendum, millega anti täitevvõim peaministrilt presidendile. | Austria ei luba Türgi ministrit riigipöördekatse mälestamise üritusele | https://www.err.ee/606652/austria-ei-luba-turgi-ministrit-riigipoordekatse-malestamise-uritusele | Austria ei luba riiki Türgi majandusministrit Nihat Zeybekcit, kes tahtis Austrias esineda Türgis möödunud aastal toimunud ebaõnnestunud riigipöördekatse mälestamise üritusel, teatas Austria välisministeerium esmaspäeval. |
See võib juhtuda pärast seda, kui praegune alaline esindaja Aleksandr Gruško lahkub ametist, kirjutas Izvetija viitega allikale Vene välisministeeriumist.
"Moskva plaanib alandada oma esinduse taset NATO juures seoses liidu halvustava retoorikaga ja soovimatusega pidada asjalikke läbirääkimisi," ütles allikas lehele.
"NATO esindajad, sh peasekretär Jens Stoltenberg, räägivad suhtlemise vajalikkusest, kuid tegelikkuses nõuavad Venemaa loobumist valitud välispoliitilisest kursist ja nimetavad seda kõikide tänapäeva kriiside süüdlaseks," lisas ta.
"Kaalutakse võimalust jätta Brüsselisse ajutine asjur, kui Aleksandr Gruško naaseb Moskvasse," ütles allikas.
Ajalehe allikad märgivad, et "rääkida sellest, et otsus on juba langetatud, oleks vara. Moskva võib rakendada selliseid meetmeid, kui lähiajal ei tule soodsaid nihkeid." | Allikas: Venemaa võib loobuda alalisest esindajast NATO juures | https://www.err.ee/606661/allikas-venemaa-voib-loobuda-alalisest-esindajast-nato-juures | Moskva kaalub võimalust alandada oma esinduse taset NATO juures suursaadiku tasandilt ajutise asjuri tasandile, kirjutas päevaleht Izvestija esmaspäeval. |
Ilma Aarnata käis raskelt kohe ka KuPS-i käsi, kui Soome kõrgliiga tabelis eelviimasel kohal paiknevale Oulu Naisfutisele 0:3 alla jäädi, kirjutab Soccernet.ee.
15 vooru järel on KuPS 22 punktiga viiendal kohal, liidrist Espoo Honkast jäädakse maha 12 punktiga. | Aarna pidi vigastuse tõttu tänavu esimese mängu vahele jätma | https://sport.err.ee/606643/aarna-pidi-vigastuse-tottu-tanavu-esimese-mangu-vahele-jatma | Eelmises kohtumises vigastuse tõttu välja vahetatud Signy Aarna pidi Kuopio Pallokissati jalgpallinaiskonna pühapäevast mängu pingilt vaatama. |
USA president ütles pühapäeva päeval Twitteris, et arutas küberüksuse loomist Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kui nad reedel Hamburgis kohtusid.
Putin & I discussed forming an impenetrable Cyber Security unit so that election hacking, & many other negative things, will be guarded..
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) July 9, 2017
...We negotiated a ceasefire in parts of Syria which will save lives. Now it is time to move forward in working constructively with Russia!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) July 9, 2017
Trumpi pühapäevast avaldust tervitas nii vabariiklastest kui ka demokraatidest kongresmenide kriitika.
Vabariiklasest senaator Lindsey Graham sõnul oli presidendi ettepanek "üsna lähedal" kõige rumalamale ideele, mida ta on iial kuulnud. Demokraadist kongresmeni Adam Schiffi hinnangul on "ohtlikult naiivne" oodata, et Venemaa oleks küberjulgeolekus usutav partner.
Vabariiklasest senaator Marco Rubio aga nentis, et ühise küberrünnakute vastase üksuse tegemine koos Venemaaga oleks sama hea kui keemiarelvade vastase ühisüksuse loomine Bashar al-Assadiga.
Partnering with Putin on a "Cyber Security Unit" is akin to partnering with Assad on a "Chemical Weapons Unit". 2/3
— Marco Rubio (@marcorubio) July 9, 2017
Vabariiklasest senaator John McCain omakorda märkis sarkastiliselt, et "Putinist oleks kindlasti selles küsimuses palju abi, sest tema ongi see, kes selle häkkimisega tegeleb".
Samuti kritiseerisid rahvasaadikud Trumpi selle eest, et ta oleks justkui Putini selgitustega küberrünnakute teemal leppinud. Selle peale teatas Valge Maja personaliülem Reince Priebus, et nii kindlasti ei olnud. Tema sõnul pole teema kindlasti lõpetatud, kuid see ei saa välistada koostööd valdkondades - näiteks Süüria vaherahu - kus seda saab teha.
Pühapäeva õhtuks oli Trump vastupidisel seisukohal. "See, et president Putin ja mina arutasime küberjulgeolekuüksust ei tähenda, et arvan, et selle loomine saab aset leida. Ei saa," ütles USA riigipea Twitteris.
The fact that President Putin and I discussed a Cyber Security unit doesn't mean I think it can happen. It can't-but a ceasefire can,& did!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) July 10, 2017 | Trump taandus ideest luua koos Venemaaga "küberjulgeolekuüksus" | https://www.err.ee/606655/trump-taandus-ideest-luua-koos-venemaaga-kuberjulgeolekuuksus | USA president Donald Trump taandus ideest luua Venemaaga valimistele suunatud küberrünnakute ennetamiseks "küberjulgeolekuüksus". |
Kui hommikul ärgates on inimesele selgelt teada motiveerivad tegevused, miks voodist välja tulla ehk teisisõnu, kui elul on mõttestatud eesmärk, on tagatud ka parem ööuni ning esineb vähem unehäired nagu uneapnoe ja rahutute jalgade sündroom, selgub Northwesterni ja Rushi ülikooli meditsiinikeskuste teadlaste uuringust.
Teadlased ühendasid jõud vanemaealiste uuringus, milles analüüsiti 823 mitte dementset patsienti vanuses 60 kuni 100 eluaastat. Nende hulgas olid üle poole afroameeriklased ning 77 protsenti olid naised.
Küsitluses paluti anda hinnang 10 väitele, mis puudutasid eesmärki elus, ning 32 väitele, mis puudutasid und. Muu hulgas paluti anda hinnang ka väitele „Ma tunnen end hästi kui mõtlen minevikus tehtule ja tegevustele, mida kavatsen tulevikus teha“.
Neil vanuritel, kes teadvustasid oma elus olevaid eesmärke ja tegevusi, esines 63 protsenti vähem uneapnoet ning 52 protsenti vähem rahutute jalagade sündroomi. Lisaks oli neil keskmiselt parem unekvaliteet.
Vanemaealistel inimestel esineb noorematega võrreldes rohkem unehäireid ja unetust. Sellest uuringust selgub, et kui päevas on eesmärgistatud ja mõttestatud tegevust, tagab see ka rahulikuma ööune ning on hea ravim une- ja mäluhäirete raviks ja vältimiseks – varasemad uuringud on näidanud, et kesine uni tekitab mäluprobleeme ning tervisehäireid.
Lugemissoovitus: Magamata öö võrdub peapõrutusega
Nagu mainitud, oli uurimisaluste hulgas suur osa afroameeriklasi. See on oluline, kuna paljudes terviseuuringutes on rass oluline mõjutegur. Selles uuringus aga tuli välja, et elu mõte päevases tegevuses mõjutab ööund nii tumedanahalistel kui valgetel sarnaselt, seega rassierinevus selles uuringus rolli ei mänginud.
Selle uuringu tulemused on olulised, kuna annavad märku, et arendades endas teadlikkult enesesõbralikkust ja ärksameelsust, mis inglise keeles on kokku võetav terminiga mindfulness, saab ühtlasi ravida ka unehäireid ning ennetada sellega seotud haigusi. Ja siinjuures on oluline, et tegu on ravimivaba raviga.
Lugemissoovitus: Psühholoogiamagister: olge endale hea sõber ja unustage enesehinnangu upitamine
Teadlased julgevad väita, et nende uuringu tulemused kehtivad ka nooremate inimeste puhul ja nende uuringu järgmises etapis ongi plaan koguda andmeid ärksameelsuse teraapiatehnikaid. Ärksameelsuse teraapia rakendamise võimalusi on viimasel ajal hakatud teaduses üha sagedamini kasutama, kuna on ärksameelsuse tehnikate mõju elukvaliteedile.
USA teadlaste uuring ilmus ajakirjas Sleep Science and Practice. | Elu mõte tagab rahulikuma ööune | https://novaator.err.ee/606648/elu-mote-tagab-rahulikuma-ooune | Kuidas hindaksite 10 palli skaalal väidet: „Ma tunnen end hästi kui mõtlen minevikus tehtule ja tegevustele, mida kavatsen tulevikus teha“? Mida kõrgema ehk väitega nõustuvama hinde sellele väitele annate, seda rohkem on teie elus mõtet, mis ühtlasi annab teile rahulikuma ööune. Seega tasub harjutada end tegutsema ja neist tegevustest positiivselt mõtlema. |
26-aastane ja 208 cm pikkune tegi eelmisel aastal Rapla eest suurepärase hooaja, kui kogus Eesti liigas keskmiselt 30,5 mänguminutiga 15,4 punkti ja 12,3 lauapalli.
Rapla finaalipääsu üheks peaarhitektiks olnud mees hinnati hooaja lõpuks ka meistriliiga sümboolsesse avaviisikusse.
Thomas van der Mars pressiteate vahendusel: "Mul on väga hea meel, et ma saan teha oma professionaalses karjääris järgmise sammu edasi. Ma olen kuulnud palju head BC Kalev/Cramo organisatsioonist nii praegustelt kui ka varasematelt mängijatelt. Ma olen ootusärev ja valmis uueks põnevaks väljakutseks.”
Alar Varrak: “Thomas van der Mars on jätnud viimase pooleteise aasta jooksul sümpaatse mulje, olles eelmisel hooajal Rapla meeskonna liider ja suurpärane lauapallide hankija. Loodame, et ta suudab oma taseme välja mängida ka rahvusvahelistes liigades ja veelgi tugevamas konkurentsis.” | Thomas van der Mars liitub Kalev/Cramoga | https://sport.err.ee/606653/thomas-van-der-mars-liitub-kalev-cramoga | BC Kalev/Cramo korvpallimeeskond teatas esmaspäeval oma Facebooki kontol, et leping on sõlmitud mullu Raplas pallinud hollandlasest keskmängija Thomas van der Marsiga. |
Ligi pooled väljakutsetest olid seotud veesõiduki tehnilise korrasolekuga, enamasti oli tegemist veesõidukite mootoriprobleemidega, kuid oli ka väljakutseid, mis olid seotud kütuse lõppemisega, ütles PPA pressiesindaja Leana Loide ERR-ile.
Ühe juhtumi puhul abistas mootoririkkega veesõidukit lähedalasunud Soome piirivalvelaev. Kuna abivajaja sõitis Soome lipu all, pukseeriti ta Helsingisse.
Viiendik teadetest tuli inimestelt, kes märkasid merel punast raketti. Kahel korral käivitusid otsingu- ja päästetööd, kuid õnneks keegi tegelikult hädas ei olnud. Teistel juhtudel selgus, et rakett lasti hoopis maismaalt.
"Punane rakett on rahvusvaheline hädasignaal ning vastavasisulise info saamisel kontrollib merevalvekeskus selle tõepõhja ning vajadusel käivitab otsingu- ja päästetööd. Vastutustundetu punase langevarjuraketi kasutamine võib pikendada või koguni takistada abi saabumist tõelise abivajajani. Punase signaalraketi kasutamine lõbu pärast on karistatav rahatrahviga kuni 400 eurot või arestiga. Veesõiduki pürotehnilisi vahendeid tohib kasutada vaid tõelise häda puhul," ütles PPA valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla.
24. juunil kell 21.20 sai merevalvekeskus teate aerupaadiga Salmistu lähistel hätta sattunud viiest inimesest. Teatati, et paadi aerud läksid katki ning seltskond ei saanud enam kaldale.
Merepäästetöödesse kaasati Salmistu vabatahtlikud merepäästjad ja päästeametnikud. Kohapeal selgus, et seltskond oli joobes, päästeveste neil seljas ei olnud ning paati kasutati omavoliliselt.
Aerud olid terved, kuid lukustatud asendis ning seltskond ei osanud neid kasutada. Inimesed toimetati kaldale ning paat tagastati omanikule.
Abivajajani jõudsid merepäästjad juunis keskmiselt 32 minutiga. | Päästjad abistasid juunis ligi 50 merehädalist | https://www.err.ee/606650/paastjad-abistasid-juunis-ligi-50-merehadalist | Juunis sai politsei- ja piirivalveameti (PPA) merevalvekeskus 27 hädaabiteadet, hätta sattus 49 inimest, kellest neli pääses iseseisvalt ning üks inimene uppus. |
"Pole päris pikka aega siia kirjutanud, kuna vahepeal oli üleminekuperiood, kus puhkasime. Nüüd on uuesti see aeg käes, kus tuleb hakata valmistuma ette võistlusteks ja laagrites käik hakkab olema väga tihe," kirjutas noormees Facebookis.
"Kuna paar nädalat tagasi juhtus treeningul tõsine vigastus põlvele, siis pean mina seekord esimese laagri ja võistlused vahele jätma," lisas ta. Aigro lõpetas postitus lootusrikkalt: "Paranen!" | Põlve vigastanud Eesti suusahüppelootus jätab esimese treeninglaagri vahele | https://sport.err.ee/606647/polve-vigastanud-eesti-suusahuppelootus-jatab-esimese-treeninglaagri-vahele | 17-aastane suusahüppaja Artti Aigro kirjutas sotsiaalmeedias, et tema jaoks on nüüd puhkeperiood läbi ning ees ootavad tõsised treeninglaagrid, millest esimene jääb aga vigastuse tõttu vahele. |
Lohistades valget vertikaalset kriipsu saab jälgida vallapiiride muutumist. Vasakule jääb vanade ehk kehtivate vallapiiridega kaart, paremale aga uus, sügisel kohalike valimistega kinnitatav kaart.
Selleks, et saaks päris selgeks, kas või kuidas muutub sügisel koduvalla nimi, tegime lihtsa otsingu, millega seda kontrollida. Sisestades otsingusse praeguse valla nimi, näeb selle tulevast vastet ning ka seda, millised vallad haldusreformi käigus koonduvad. | Uus Eesti kaart: lohista ja vaata, kuidas muutuvad valdade piirid | https://www.err.ee/606606/uus-eesti-kaart-lohista-ja-vaata-kuidas-muutuvad-valdade-piirid | Möödunud nädalal löödi lukku see, milliseks kujuneb Eesti kaart pärast haldusreformi. Sel nädalal otsustatakse ka viimase, Setumaa valla saatus maakondliku kuuluvuse osas. Nii nagu arvud näitavad (213 omavalitsust kahenb 79-ks) paistab see välja ka kaardil: valdade kaart, mis enne oli väga kirju, saab nüüd hoopis tasasema mulje. |
Mängu säutsudega vahendanud Korona Twitterikonto andmetel oli 90 minutit kirja saanud Kallaste tõsisemas aktsioonis korra, kui tema toimetatud hea nurgalöögi järel jõudis Bartosz Rymaniak pealöögini, aga see liiga nõrgaks osutus, kirjutab Soccernet.ee.
Korona jaoks algab hooaeg juba kaheksa päeva pärast, kui kodus võõrustatakse Lubini Zaglebiet. | Kallaste ja Kielce Korona jäid alla Ateena AEK-le | https://sport.err.ee/606625/kallaste-ja-kielce-korona-jaid-alla-ateena-aek-le | Eesti jalgpalluri Ken Kallaste koduklubi Kielce Korona jätkas hooajaks valmistumist kontrollmänguga Ateena AEK vastu, mis 0:1 kaotati. |
Ilmselt on sedalaadi kõnepruugil võõrkeelne mõju. Inglise keeles öeldakse laulusõnade kohta lyrics, aga selle eestikeelne vaste tegelikult pole "lüürika".
Võib-olla on heale keelehuvilisele põhikooli kirjanduse tunnist meelde jäänud, et lüürika on üks kirjanduse põhiliik, mille tunnusteks on tundeküllane väljenduslaad ja seotud kõne. Mõlemad on omased ka laulule, sest lauludes hakati sõnu riimi ja rütmi järgi seadma juba muistsetel aegadel.
Sellest hoolimata on "lüürika" ja "laulusõnad" siiski kujunenud eri mõisteteks, mida segamini ajada pole vaja. "Lüürika" on üsna lai mõiste, mis hõlmab luuletekste, näiteks poeem, sonett või ood, aga ka laulu ennast võib pidada lüürika žanriks. "Laulusõnadel" on aga kitsam, muusikateosega seotud tähendus. Kuna muusikateose kaks põhiosa on heli ja sõna, siis võibki "laulusõnade" asemel öelda ka lihtsalt "sõnad". Lüüriliseks kõige laiemas mõttes ehk tundeküllaseks võib aga nimetada kõike, mis meie meeli liigutab.
"Keelesäutsud" on Vikerraadio eetris esmaspäeviti kell 7.25 ja neid saab kuulata siin. | Keelesäuts. Lüürika või laulusõnad? | https://kultuur.err.ee/606639/keelesauts-luurika-voi-laulusonad | Üks tähelepanelik "Keelesäutsu" kuulaja on juhtinud tähelepanu sellele, et eesti keeles on hakatud laulusõnu kutsuma lüürikaks. Näiteks telesaadetes või veebilehtedel võib märgata selliseid lauseid nagu "selle laulu lüürika on väga vaimukas" või "bändi uutele lauludele on kirjutatud tabav lüürika". |
Selleks ei pea isegi muuseumipiletit ostma. Piisab vaid veebis “Virtuaalnäitus: Kuu objektid 2017” avamisest ja juba saabki muuseumiesemetest tehtud 3D mudelite liikumist ja suurendamist arvutihiirega juhtima hakata.
Juuli objekt: Kohverkala Lactophrys bicaudalis
(Linnaeus, 1758).
TUZ 700143
Pikkus 26 cm
Esimesed kohverkalad jõudsid muuseumisse juba 1806. aastal, kui muuseumile annetati umbes sada admiral Adam Friedrich von Krusensterni ümbermaailmareisilt pärit eksponaati.
See kohverkala on samuti väga vana, saadud 1813. aastal, mida märgib kala kõhtu kleebitud vana muuseumietikett.
Kohverkala Lactophrys bicaudalis elutseb selgeveelistes soojades merelahtedes korallriffide ümbruses. Ta toitub peamiselt põhjaloomastikust, nagu molluskid, vähilaadsed, meritähed, merisiilikud, aga ka vetikatest.
Kohverkala keha on kaetud luust rüüga ja antud liigile on iseloomulik ristlõikes kolmnurkne kehakuju. Kala nahk on kollast värvi, kaetud mustade täppidega. Erutusseisundis võib kohverkala eritada toksiine, mis on surmavad teistele kaladele.
Juuni objekt: Sinine käoking Aconitum napellus
(Nyár.) W.Seitz. Robert Brendeli mudel (Breslau, 1870).
Papjeemašee, traat, puit, õlivärv, lakk.
Kõrgus 40 cm
Esimesed lillemudelid valmistas Breslau (praegune Wrocławi) apteeker Carl Leopold Lohmeyer (1799-1873), kelle kaunilt kujundatud herbaariumid ärgitasid Breslau ülikooli professorit F. J. Cohni tellima temalt õppetöö tarbeks erinevate taimede õiemudeleid.
Lohmeyeri mudelid, mis kujutasid tähtsamate taimeperekondade õisikuid ja taimede erinevaid osi, said oluliseks õppevahendiks ülikoolides ja gümnaasiumides.
Kui Lohmeyer ei suutnud enam kasvavat nõudlust rahuldada, müüs ta oma litsentsi Robert Brendelile (1821-1898), kes asutas taimemudelite valmistamise vabriku, kus hakkas valmistama odavamaid, papjeemašeest, klaaspärlitest, traadist jm materjalidest valmistatud taimemudeleid.
1866 pani Brendel müüki esimesed 30 mudelit. Need, õigetes proportsioonides suurendatud taimede ja nende osade mudelid olid botaaniliselt täpsed ja mõeldud õppematerjaliks nii ülikoolidele kui harrastusbotaanikutele.
Esialgu tegutses vabrik Breslaus, 1875 viis Brendel selle üle Berliini ning taimede kõrval hakati tootma ka viljade ja seente mudeleid. 19. sajandi lõpul võttis vabriku juhtimise üle Reinhold Brendel ning selleks ajaks oli mudelite sortiment kasvanud juba 200 nimetuseni.
Tartu ülikool on omandanud õppetöö tarbeks Brendeli taimemudeleid 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi alguses, nii Breslau kui ka Berliini vabrikute toodanguna.
Mai objekt: Krasnojarski meteoriit ehk Pallase raud
TUG 1185-10
Mass 104 grammi
Eesti geokogude infosüsteem
Pallase raua nime all tuntud meteoriiditükk on muuseumi kõige esimene meteoriit, mille kinkis 1808. aastal Tartu ülikooli rektorile Georg Friedrich Parrotile Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik J. G. Georgi.
Ligi 700 kilogrammine Krasnojarski meteoriit avastati Siberis 1749. aastal, mis viidi paarkümmend aastat hiljem Peterburi, kus seda kirjeldas Peterburis töötanud saksa teadlane Peter Simon Pallas.
Pallase järgi pallasiidina ehk pallase rauana tuntud taevakivid on koostiselt kivi-raud meteoriidid, mis sisaldavad rauda ja niklit ning mineraalset oliviini. Sellist tüüpi meteoriite on hiljem leitud ka mujalt.
Siin eksponeeritud meteoriidikild on seesama Pallase poolt uuritud Krasnojarski meteoriit, mille küljest eraldati Peterburis väiksemaid tükke. Need kingiti Venemaa ja välismaa teadusasutustele nagu näiteks Tartu ülikool, Berliini loodusteaduste muuseum.
Sellise interaktiivse näitusega tähistab Eesti vanim muuseum – Tartu ülikooli loodusmuuseum – 215. aasta täitumist oma tegevuse algusest. Muuseum, mis asutati 1802. aastal ülikooli Naturalienkabinett’ ina, on tänaseks kujunenud Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaeda ühendavaks teadus- ja hariduskeskuseks.
Tutvu ka näituse teiste 3D mudelitega:
Sinilaup-amatsoonpapagoi Amazona aestiva
Gustav Carl Girgensohni herbaarium
Kukkurhundi kolju Thylacinus cynocephalus
Trilobiit Estoniites laurssoni
Virtuaalnäitust, kus tutvustatakse iga kuu ühete muuseumikogu objekti 3D-mudelina, kureerib Inge Kukk. | Mängi kohverkala ja Krasnojarski meteoriidi 3D-mudelitega | https://novaator.err.ee/606634/mangi-kohverkala-ja-krasnojarski-meteoriidi-3d-mudelitega | Muuseumis on eksponaatide katsumine rangelt keelatud. Seda teab iga laps. Erand on Tartu ülikooli loodusmuuseumi virtuaalnäitus, kus väljapandud asju võib keerata nii- või naapidi, pöörata ühele ja teisele küljele, uurida nii seest kui väljast. |
Eeluurimise käigus leidis tuvastamist, et kaks metsanduse ja transpordi valdkonnas tegutsevat äriühingut ning nende juhid tegid kavatsetult näilikke tehinguid harvesteridega, mille tulemusel peteti liisingettevõttelt välja 595 000 eurot ning esitati maksuhaldurile alusetu tagastusnõue, teatas MTA.
Nimelt müüdi liisingettevõttele vara, mis ei kuulunud arvel märgitud müüjale, vaid teisele ettevõttele. Nii kajastati ka tegelikkusele mittevastavaid arveid äriühingute maksuarvestuses ja maksudeklaratsioonides, millega varjati äriühingu maksukohustust kokku 141 800 euro ulatuses, seisab pressiteates.
Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Hendrik Kaingi sõnul on kriminaalmenetluse raames esitatud kahtlustus kahele füüsilisele ja kahele juriidilisele isikule maksukohustuse varjamises ja kelmuse toimepanemises suures ulatuses. "Üks äriühingu juht on prokuratuurile juba varasemast teada, kuna teda oli sellel kevadel maksualase kuriteo toimepanemise eest karistatud ja jätkas nende toimepanemist ning seetõttu taotles prokuratuur tema vahistamist," ütles Kaing.
Käibemaksupettustes on peamiseks rikkumiseks sisendkäibemaksu alusetu suurendamine. Levinud on see, et kauba või teenuse soetust näidatakse ettevõttelt, kes tegelikult ei ole selle kauba või teenuse müüja. On ka juhtumeid, kus dokumentidel kajastatud tehinguid ei ole üldse toimunud.
MTA uurimisosakonna talitusejuhataja Terje Lang selgitas, et see, kas tehing on ka tegelikult toimunud, tuleb tavaliselt välja maksukontrolli või kriminaalmenetluse käigus.
"Viimasel paaril aastal on edukalt rakendatud mitut meie tööd hõlbustavat e-lahendust, mis on aidanud nii maksupettusi avastada kui ka kriminaalmenetlust tõhusamalt läbi viia," lisas Lang. Ka ettevõtja ise saab tehingupartnerit ja tehingu asjaolusid kontrollides halbu üllatusi vältida ja võrdsemasse konkurentsi panustada. | Maksu- ja tolliamet tabas suures maksupettuses kahtlustavad | https://www.err.ee/606635/maksu-ja-tolliamet-tabas-suures-maksupettuses-kahtlustavad | Maksu- ja tolliameti (MTA) uurimisosakonna ametnikud pidasid möödunud kolmapäeval Harjumaal kinni kaks inimest, keda kahtlustatakse tagastusnõude alusetus suurendamises ja kelmuse toimepanemises suures ulatuses. Üks kahtlustatav võeti prokuratuuri taotlusel vahi alla. |
Wenger nimetas 25 meest, kellega ta Austraaliasse treenima ja mängima läheb ning tuttavate nimede kõrval ei näe me Kieran Gibbsi, Carl Jenkinsoni, Mathieu Debuchyd, Wojciech Szczesnyt ja Lucas Perezi, kirjutab Soccernet.ee.
Siiski on lennuki peal näiteks Olivier Giroud, keda väga tugevalt klubist lahkumisega on seostatud. Küll on teda paari pandud Evertoniga, küll Marseille'ga ja küll West Ham Unitediga.
Teistest veidi pikema puhkuse saavad maailmajagude karikaturniiril omavahel finaalis mänginud Alexis Sanchez ja Shkodran Mustafi. Vigastusest paranevad Jack Wilshere ja Gabriel. | Arsene Wenger jättis mitu Arsenali tähte Austraalia turneelt kõrvale | https://sport.err.ee/606624/arsene-wenger-jattis-mitu-arsenali-tahte-austraalia-turneelt-korvale | Lisaks vigastusest taastuvatele ja puhkavatele mängijatele jättis Londoni Arsenali jalgpalliklubi peatreener Arsene Wenger hooajaeelsest Austraalia turneest eemale ka mitu põnevat nime. |
Kuigi Craig teatas 2015. aastal, et lõikab endal pigem randmed läbi kui asub taas kehastama James Bondi, tundub, et filmitegijad on temaga siiski kokkuleppele jõudnud, kirjutab Movieweb.
Uus linateos filmitakse teadaolevalt Horvaatias ja võtted peaksid algama 2019. aastal.
Pärast viimase filmi "Spectre" linastumist on palju spekuleeritud teemal, kes võiks olla järgmine James Bondi osatäitja. Pakutud on näiteks Idris Elbat, Tom Hardyt, Damian Lewist, Aiden Turnerit ja James Nortonit.
Juba sahistatakse ka uue Bondi-filmi tunnuslaulu teemal, mida võiks kuulduste kohaselt esitada taas Briti laulja Adele, kelle sulest pärineb ka "Skyfalli" nimilugu. | Daniel Craigi näeb ilmselt ka 25. Bondi-filmis | https://menu.err.ee/606628/daniel-craigi-naeb-ilmselt-ka-25-bondi-filmis | Daniel Craig on jõudmas lõpusirgele läbirääkimistega legendaarse James Bondi teemaliste filmide produtsendi Barbara Broccoliga ning astub ilmselt Briti spiooni rollis üles ka viiendat korda. |
Vägivald algas pärast Flamengo 1:0 võitu, kui fännid hakkasid tribüünidelt väljakule rakette laskma ning mängijad olid sunnitud joostes murult riietusruumidesse põgenema. Fännirühmituste kaklused algasid juba staadionil ning kandusid seejärel edasi ka staadioni kõrvale.
Olukord kulmineerus tulevahetusega, kus üks jalgpallifänn sai surmava tabamuse kõrri ning veel kolm meest viidi kuulihaavadega haiglasse.
See intsident oli üks järjekordne kurb peatükk Brasiilias lokkavas jalgpallivägivallas, kus viimastel aastatel on hulk inimesi ka surma saanud. | Rio de Janeiro derbi järel lahvatanud rahutused nõudsid ühe inimelu | https://sport.err.ee/606621/rio-de-janeiro-derbi-jarel-lahvatanud-rahutused-noudsid-uhe-inimelu | Brasiilia jalgpall nõudis lõppenud nädalavahetusel endale järjekordse ohvri, kui Rio de Janeiro derbimängus Flamengo ja Vasco de Gama vahel lahvatanud rahutustes sai surma üks Vasco poolehoidja. |
Miks selle seose otsimine on keeruline? Osalt seepärast, et nii religioossust kui teaduspädevust ehk loodus- ja täppisainete alaseid faktiteadmisi mõjutab hulk muid tegureid nagu sugu, sotsiaalmajanduslik taust, vanemate haridustase ja veendumused.
Ühendkuningriigis asuva Leedsi ülikooli professor Gijsbert Stoet koos Missouri ülikooli teadlase David Gearyga võtsid ette PISA ning TIMSSi testi andmed (TIMSS on rahvusvaheline matemaatika ja loodusainete uuring) ning kõrvutasid neid maailma väärtuste uuringu (World Values Survey ehk WVS) andmetega. Andmed võeti kolmest kogumislainest ajavahemikul 2000 kuni 2015.
Nende analüüs tõestab, et on tugev seos riikliku religioossuse näitaja ning teaduspädevuse näitaja vahel: religioossemates riikides on laste loodus- ja täppisainete teadmised kesisemad.
Peamise selgitusena, miks see seos on olemas, toovad teadlased välja, et riikides, kus religioossus on kõrgem on ka koolis rohkem religiooniõpetuse tunde. Kuid olulised pole mitte religiooniõpetuse tundide teemad või ka see, kuidas muudes õppeainetes käsitletakse näiteks evolutsiooniteooriat. Riigi religioossus tervikuna on see, mis mõjutab laste mõttemaailma, sealhulgas ka teaduspädevust.
Selgus ka näiteks see, et kuigi naised on riikide lõikes religioossemad kui mehed, siis teaduspädevuse osas sellist soolist erinevust välja ei tule. See viitab faktile, et suurem usklikkus ei mõjuta naisi rohkem kui mehi loodus- ja täppisainete faktiteadmiste alal. Kuid autorid toovad oma uuringu kriitikana välja, et just selle tulemuse osas on vaja edasisi uuringuid.
Teine leid, mis tekitas teadlastes küsimust, oli erinevus religioossuse mõjul loodusainete teadmistele ja matemaatikateadmistele. Loodusainete kirjaoskus on religioossusega vähem seotud kui matemaatikateadmised.
Stoet'i ja Geary uuringu tulemused näitavad, et religioossusel tõesti on mõju matemaatika- ja loodusainete teadmisele, mis on selle tundliku teema puhul väga julge ning võib öelda isegi radikaalne.
See on ka põhjus, miks uuringu autorid soovitavad poliitikakujundajatel ja haridusteadlastel koguda selle kohta oluliselt rohkem infot, et teha järeldusi konkreetsete riikide kohta. Põhjalikumalt oleks tarvis uurida lapsevanemate hoiakuid ja laste teadlikkust religioonist.
Stoet'i ja Geary uuring Students in countries with higher levels of religiosity perform lower in science and mathematics ilmus ajakirjas Intelligence. | Usklikkus ja intelligentsus – kas religioossus mõjutab matemaatikateadmisi? | https://novaator.err.ee/606622/usklikkus-ja-intelligentsus-kas-religioossus-mojutab-matemaatikateadmisi | Ligikaudu sada aastat on psühholoogid püüdnud leida vastust küsimusele, kas usk jumalasse ja igavesse ellu mõjutab üldist intelligentsust, teiste hulgas õppeedukust. Värske uuring lisab sellele uue vaatenurga, mis läheb varasemate arusaamadega veidi vastuollu. |
Poolfinaalis tegid lätlased ajalugu, lõpetades lisaaja kaugviskega Serbia teekonna järjekordsele kuldmedalile. Lisame, et Serbia on nii 3×3 maailmameister kui FIBA 3×3 World Touri mitmekordne võitja, kirjutab basket.ee.
Serbia tiim, kes tavaliselt võtab viimase hetke võidud enda kontole, kaotas FIBA 3×3 EuroCup turniiri kolmanda koha mängus lisaaja kaugviskega ka Ukrainale ja jäi poodiumilt kõrvale.
Siseinfo ütleb, et kuna 3×3 korvpall on sellest aastast olümpiaala, siis Läti Korvpalliliit saab Euroopa meistrivõistluste võidu eest Läti Olümpiakomiteelt kuni 142 000 eurose auhinnaraha, kuid mängijad võivad paraku sellest ilma jääda.
Eesti Olümpiakomiteel on teised reeglid, mis olukorras, kus täna oleks võitnud Eesti võistkond, oleks igale mängijale toonud kaheks aastaks 2500 eurose palgafondi + Eesti Korvpalliliidule iga mängija pealt 2200 eurot 3×3 korvpalli arendamiseks.
Kahe aasta peale teeks see kokku mängijatele: 240 000 eurot ja Eesti 3×3 korvpalli arendamiseks oleks Eesti Korvpalliliit saanud 211 200 eurot.
Eesti korvpalli üks eesmärke võiks olla 2018. aasta 3×3 Euroopa meistrivõistluste kuldmedal ja sellega kaasnevad tasud nii mängijatele otseselt kui ka Eesti Korvpalliliidule 3×3 korvpalli arendamiseks.
3×3 korvpalli Euroopa meistrid Lätist võitsid mai lõpus ka Sprite 3×3 tänavakorvpalli Tartu Open etapi ehk neid näeb juba 29. juulil Tallinnas, Vabaduse väljakul peetaval 3×3 Tallinn Open finaalvõistlusel. | Endine Valga mängija aitas Läti koondise 3x3 korvpalli Euroopa meistriks | https://sport.err.ee/606617/endine-valga-mangija-aitas-lati-koondise-3x3-korvpalli-euroopa-meistriks | Läti võistkond koosseisus Agnis Cavars, Edgars Kruminš, Karlis Lasmanis ja Nauris Miezis tulid nädalavahetusel Amsterdamis 3×3 korvpalli Euroopa meistriks. Võistkonna ridades mänginud Edgars Kruminš on ka eestlastele tuttav, sest mängis 2015/2016 hooajal Valga Maks & Mooritsa ridades. |
Kuivõrd Ojamaa on lepingu alusel seotud Hollandi esiliigaklubi Go Ahead Eaglesiga, siis oli Halmstadsi peatreener Igor Krulj oma intervjuus kohalikule Hallandspostenile väga ettevaatlik, kirjutab Soccernet.ee.
"Me räägime pärast Göteborgi mängu ja otsustame siis. Praegu mul pole tema kohta palju rääkida," rääkis Krulj pärast tänast treeningut. "On näha, et ta on kvaliteetne mängija. Juba see, et ta meil testimisel on, näitab, et ta on korraliku taustaga - me ei võta siia suvalisi mängijaid. Tal on kvaliteeti, aga me peame veel mõtlema, et kas temas on ka seda kvaliteeti, mida meil vaja on."
"Seda me peamegi veel arutama," vastas Krulj küsimusele, et kas Ojamaa vastas ootustele. "Kuivõrd ta pole meie mängija ja tal on leping oma vana koduklubiga, siis ma ei taha temast liiga palju rääkida."
Halmstads on Rootsi kõrgliigas kogunud tänavu 13 esimese mänguga seitse punkti ning tabelis annab see eelviimase koha. Kindlast püsimajäämisest lahutab neli punkti, play-off kohast üks punkt. | Halmstadsi treener jäi Ojamaast rääkides ettevaatlikuks | https://sport.err.ee/606619/halmstadsi-treener-jai-ojamaast-raakides-ettevaatlikuks | Sel nädalal Rootsi jalgpalli kõrgliigaklubi Halmstadsi juures testimisel viibinud Henrik Ojamaa kohta enne esmaspäeva ühtegi otsust ei tehta. |
TJA tunnistas märtsi keskel Ida-Virumaa levipiirkonna konkursil parimaks OÜ Huumor taotluse programmiga "Jumor FM“. Sellele levipiirkonnale taotlesid luba veel kolm raadioteenuse pakkujat programmidega "Raadio Volna", "Raadio Elmar", "Russkoje Radio", "Retro FM" ja "DFM".
"Taotlusi hinnati vastavalt kultuuriministri sätestatud kõrvaltingimustele, mis seadsid eelise päevasel ajal rohkem sõnasaateid, levipiirkonna elu kajastavaid saateid ja eesti autorite teoseid pakkuvale programmile," märkis TJA märtsis.
Ida-Virumaa levipiirkonna konkursil sageduseta jäänud Eesti Meedia AS vaidlustas Tallinna halduskohtus TJA otsuse, kuna loodab jätkuvalt senisest rohkem levitada eestikeelset raadioprogrammi ka Ida-Virumaal.
"TJA langetas otsuse punktisüsteemi kasutades, mis pole aga läbipaistev ja ei selgita, milliste kriteeriumide järgi üht pakkumist teisele eelistati," rääkis Eesti Meedia sisu- ja programmidirektor Hanno Tomberg mais BNS-ile.
Tema sõnul nähtub Huumor OÜ mullusest majandusaasta aruandest, et firma pole majanduslikult jätkusuutlik. "Ettevõttel pole ühtegi töötajat ja nende möödunud aasta viimase kvartalis tasutud riigimaksude summa jäi alla 1000 euro. Samuti pakuvad nad suures osas Venemaal toodetud programmi, mis on Eestis erinevateks saadeteks lõigatud. Seega puudub neil klassikalises mõttes originaalsisu," rääkis Tomberg.
Tallinna halduskohus oma reedeses lahendis Eesti Meedia kaebust ei rahuldanud, kuid Eesti Meedia juhatuse esimehe Sven Nuutmanni sõnul plaanib kontsern halduskohtu otsuse kindlasti teises kohtuastmes vaidlustada. | Eesti Meedia viib sagedusloa vaidluse TJA-ga ringkonnakohtusse | https://www.err.ee/606620/eesti-meedia-viib-sagedusloa-vaidluse-tja-ga-ringkonnakohtusse | AS Eesti Meedia kaotas Tallinna halduskohtus vaidluse tehnilise järelevalve ametiga (TJA) Ida-Virumaa raadiosagedusloa andmise üle, kuid lubab otsuse vaidlustada ringkonnakohtus. |
Kaljulaid ütles lehele antud intervjuus, et eestlased olemasoleva parlamentaarse demokraatiaga rahul ja ei näe vajadust rahva poolt valitud presidendi järele.
Kaljulaiu kinnitusel pole Eestis isegi huvigruppe, kes arutaks presidendi otsevalimist puudutavate muudatuste tegemist põhiseadusesesse. Hiljuti tähistas Eesti oma põhiseaduse 25. aastapäeva ja selle autorid, Põhiseadusliku Assamblee liikmed, viisid Kaljulaiu sõnul läbi põhiseaduse analüüsi.
Selle kohaselt on Eesti riik arenenud väga hästi, sest Eesti on liberaalne demokraatia, kus eksisteerivad mitmed vabadused. Kaljulaid tõi välja, et Eesti on kõrgel kohal meediavabaduse indeksis ja ei ole korruptsioonitajumise indeksi põhjal korrumpeerunud.
Läti president Vejonis kutsus parlamenti tegema põhiseaduses presidendi otsevalimisi puudutavad muudatused juba sel sügisel. Tema hinnangul peaks president saama ka õiguse algatada parlamendi laialisaatmine.
Praeguse korra kohaselt valitakse Läti president parlamendis vähemalt 51 häälega 100-st. | Kaljulaidi sõnul pole presidendi otsevalimine Eestis päevakorral | https://www.err.ee/606618/kaljulaidi-sonul-pole-presidendi-otsevalimine-eestis-paevakorral | Erinevalt Läti presidendist Raimonds Vejonisest, kes on kutsunud presidendi otsevalimisi läbi viima juba aastal 2019, ei ole Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi sõnul presidendi otsevalimine Eestis päevakorral, kuna seda reformi ei peeta vajalikuks, kirjutab Läti päevaleht Latvijas Avize. |
Täna kell 19 toimuval kontserdil saab kuulda 16. ja 17. sajandi Itaalia armastuslaule, mida esitavad Eesti üks tuntuim kontratenor Ivo Posti ja barokkansambel Floridante. "Selle ajastu Itaalia armastuslüürika on täiesti pöörane – et saada neiu tähelepanu, pidi armuvaludes noormees hullumeelsuseni vaeva nägema – ja isegi siis oli autasuks kõigest õrn suudluseke", iseloomustas ajastu luule- ja suhtluskombeid Ivo Posti.
Hilisõhtusel, kell 22 algaval kontserdil kõlab esmakordselt Jaapani tuumarünnaku 70. mälestusaastapäevaks loodud kompositsioon heliteos "Hiroshima – Nagasaki". Kuus Eesti heliloojat – Helena Tulve, Toivo Tulev, Liisa Hirsch, Eugene Birman, Tatjana Kozlova-Johannes ja Malle Maltis kirjutasid muusika inspireerituna poetess Doris Kareva haikudest. Vaatamata pealkirjale rõhutab aga Kareva, et kindlasti pole tegu reekviemiga, vaid pigem hümniga elule.
Orkestri helindeid aitavad ilmestada eelnevalt salvestatud haikud, hääleefektid ning kiriku seinale projitseeritav video.
Festival Klaaspärlimäng toimub 6.-11. juulini Tartus. | Klaaspärlimäng toob heliteose "Hiroshima – Nagasaki" esiettekande | https://kultuur.err.ee/606612/klaasparlimang-toob-heliteose-hiroshima-nagasaki-esiettekande | Festivali Klaaspärlimäng eelviimasel päeval kõlab sümfoonilise heliteose "Hiroshima – Nagasaki" esiettekanne ning kontratenor Ivo Posti ja ansambli Floridante esituses renessansiaegsed Itaalia armastuslaulud. |
Üheksakümnendad oli ülbe aeg, mil Eesti loodi uueks ja vana maailma kontuuridest sirgus uus. Tekkis uus Eesti riik ja selle asutused, sovetlikust erinev söögi- ja joogikultuur. Aga see oli ka rahutu aeg, mil tänavatel möllas kuritegevus, äri aeti kaootilistes tingimustes, peeti metsikult moodi pidu ning kirjanduses ja kultuurieluski prooviti järele inimliku ja loomaliku piirid.
10.-14. juulil kell 14.05 kõnelevad Urmas Vadi ja Peeter Helme lühisarjas "Ülbed üheksakümnendad" tolle aja kirjandusest, äritegevusest, reklaamimaailmast, kuritegevusest, aga ka söögist-joogist. Saatekülalised on Armin Kõomägi, Raivo Hein, Sven Kivisildnik, Andres Anvelt, Marek Reinaas, Asko Künnap, Kauksi Ülle, Sirje Potisepp ja Rein Pakk.
1990. aastate Eesti muusika on miski, millest paljud ei taha enam midagi teada, aga mida paljud armastavad üle kõige. Taavi Libe meenutab 1990ndate muusikaelu saatesarjas "Aeg peatub" 17.-21. juulil kell 14.05, abiks plejaad külalisi, alates tantsumuusika esimesest suurest tegijast 2 Quick Startist kuni punkroki käilakujude Vennaskonna ja Tuberkuloitedini, rahvast hullutanud diskoritest Allan Roosilehest ja Märt Rannamäest ühe hiti imede D-Gäni ja Click OK-ni. | Vikerraadio suundub metsikute üheksakümnendate radadele | https://menu.err.ee/606608/vikerraadio-suundub-metsikute-uheksakumnendate-radadele | Juulikuus pöörab Vikerraadio paariks nädalaks pilgu tagasi metsikutele üheksakümnendatele. Eetrisse jõuavad lühisarjad "Ülbed üheksakümnendad" ja "Aeg peatub". |
Tähtvere pargi ääres on tennist mängitud juba aastast 1967, oli see alles aastal 2008, kui avati kolme siseväljakuga Tähtvere Tennisekeskus, mis on praeguseks hetkeks kasvanud palju suuremaks –juba aastast 2014 on tennisesõprade kasutada aastaringselt kuus siseväljakut ning lisaks on nüüd külastajate päralt ka kuus saviliiva kattega välisväljakut.
Vastvalminud välisväljakute kõrval asuvas uues klubihoones toimus uute väljakute avamispidu, millest võtsid osa mitmed Tähtvere tennisesõbrad ning lisaks väisas üritust ka Tartu linnapea Urmas Klaas ja abilinnapea Tiia Teppan, kes tegid sümboolse avalöögi.
Tänavu suvel möödub ka 50 aastat Tähtvere pargi kõrval esimese tenniseväljaku avamisest, oli üritusel ka retrohõngulisust - kõigil peolistel oli võimalik osa võtta meeleolukast puureketi turniirist.
Üritus tõi kokku erinevaid inimesi, kes on selle 50 aasta jooksul tennist Tähtveres mänginud. Juubilarile kingiti mitmeid toredaid mälestusi, reketid ja pilte.
Tähtvere tennisekeskus uus välisväljakute kompleks asub Tähtvere pargi kõrval, Tartu laululava juures. | Tähtvere Tennisekeskuses avati uued välisväljakud | https://sport.err.ee/606593/tahtvere-tennisekeskuses-avati-uued-valisvaljakud | Sel laupäeval leidis Tartus aset Tähtvere Tennisekeskuse uute välisväljakute avamine, mis on oluline verstapost mitmes mõttes – tegu on nii Lõuna-Eesti suurima välisväljakute kompleksiga kui ka tähistab välisväljakute avamine poolt sajandit tennist Tähtveres. |
MM Gruppi kuuluvad ravimite hulgimüügiettevõte Magnum Medical, ravimite jaemüügikett Apotheka, meediakontsern Eesti Meedia, lemmikloomakeskus PetCity ja teised Linnamäega seotud ettevõtted Eestis ning välisriikides.
"Senine koostöö Ivar Vendeliniga on osutunud väga viljakaks ning arvestades meie grupi uusi ja innovaatilisi plaane jae- ning online kaubanduse valdkonnas on mul heameel, et õnnestus gruppi kaasata strateegilise vaatega partner," kommenteeris Margus Linnamäe pressiteate vahendusel.
"Meie koostöö Margus Linnamäega Apollo raamatukauplustes on kulgenud suurepäraselt. Loodan, et saan nüüd oma teadmisi ja kogemusi panustada veelgi laiemal pinnasel,” ütles Ivar Vendelin.
Pooled on kokku leppinud, et tehingu maksumust ei avaldata. MM Grupi 2016 aasta konsolideeritud käive oli 481 miljonit eurot. | Vendelin ostab 20 protsenti Linnamäe MM Grupist | https://www.err.ee/606605/vendelin-ostab-20-protsenti-linnamae-mm-grupist | Apollo suuromanik Ivar Vendelin ostab 20 protsenti Margus Linnamäega seotud MM Grupi aktsiatest. |
Esimeses alagrupimängus Urmas Piigi ja Tanel Uusküla 2:0 (20, 15) paremust tunnistanud Dmitri Korotkov ja Rauno Tamme võitsid seejärel kõik viis mängu, millega teeniti esikoht. Finaalis pidid Korotkovi ja Tamme kindlat 2:0 (16, 13) ülekaalu tunnistama lõunanaabrid lätlased Martins Dauburs ja Ugis Pukitis. Pronksmedalid riputati Harri Palmari ja Markkus Keele kaela, esimestena jäid medalita Piik ja Uusküla. 3.-4. koha mäng lõppes 2:1 (19, -15, 10) tulemusega, kirjutab volley.ee.
Naiste arvestuses viisid teist etappi järjest esikoha koju lätlannad, kui Ance Olte ja Inese Jursone kuues toimunud vastasseisus geimi ei loovutanud. Finaalis võitsid lätlannad 2:0 (15, 15) tulemusega Heleene Hollase ja Liisa Soometsa. Tartus peetud avaetapi võitjad Hollas ja Soomets pidid sarnaselt tänasele finaalis kaotusega leppima ka eelmisel etapil Võrus, kus jäädi alla Agnese Caicale ja Ilze Liepinlauskale. Kolmandaks mängisid ennast Kristi Nõlvak ja Anu Ennok, võites 3.-4. koha kohtumises 2:0 (14, 18) resultaadiga teist etappi järjest neljandaks jäänud Liina Kaisi ja Kadi Mägi.
Sarja neljas etapp toimub juba nädala pärast Paides, kui mängimisele tuleb Värska Vesi Cup. | Nathan Cupi võitsid Korotkov ja Tamme, Hollas ja Soomets kaotasid finaalis | https://sport.err.ee/606598/nathan-cupi-voitsid-korotkov-ja-tamme-hollas-ja-soomets-kaotasid-finaalis | Pärnus toimunud koduse rannavolle karikasarja kolmas etapp pakkus kaks Eesti ja Läti vahelist kullaheitlust, mis tõid võidurõõmu mõlemale osapoolele. Nathan Cupi meeste turniiril jätsid esikoha koju Dmitri Korotkov ja Rauno Tamme, naiste turniiril saavutasid Heleene Hollas ja Liisa Soomets teise koha. |
Aivar Tuulbergi jaht Katariina II (Arcona 340) C klassis lõpetas MM-i kõrgel kaheksandal kohal, olles esimesel päeval liidripositsioonil ja jätkates kuni viimase võistluspäevani esikolmikus. Ott Kikkase Sugar (Italia 9.98) tõusis samas klassis eelviimase võistluspäeva kuueteistkümnendalt kohalt lõppkokkuvõttes kümnendaks. Venemaa värvides sõitnud Technonicol (X-41 mod), mille roolis Mati Sepp ja pardal lisaks veel kolm Eesti purjetajat, tõusis viimasel päeval üheteistkümnendalt kohalt kuuendaks.
Ka viimane võistluspäev ORC maailmameistrivõistlustel Triestes ei erinenud ilma poolest kõikidest eelmistest. Võistlussõitude algus oli plaanitud kella 11ks hommikul, kuid tuule puudusel heisati kaldal AP lipp sõitude edasilükkamiseks. Mõne aja pärast tuul siiski tuli, kuid ei puhunud ka siis mitte enam kui 6-8 sõlme ehk 3-4 m/s.
Kella ühe paiku saadi anda esimene start A klassile, kellega samal võistlusrajal purjetas ka C klass, kellel sõidu alustamine nii kergelt ei läinud. Eriti aeglaste tuultega startides on vead lihtsad tekkima ja nii tuli mitu lähet ka musta lipuga anda enne kui sõit sai alata enne kella kahte pärastlõunal.
Kokku kaksteist jahti said päeva esimesest sõidust musta lipu karistuse, nende hulgas paraku ka Katariina II. Sugarile sellest sõidust kaheksanda koha jagamise punktid. Kuna seerias seitsmenda võistlussõidu järel toimus tulemustes reeglitekohane halvima sõidu mahaviskamine, siis muutis see palju ka üldist tabeliseisu – paljudele oli see kasulik, paljudele aga ka mitte.
Viimast sõitu oli reeglite järgi võimalik alustada kuni kella neljani pärastlõunal. C klassis see kõige kiuste ka õnnestus ja kell 15:54 starditi koguseeria kuues lühirajasõit. Sugar ja Katariina II lõpetasid selle sõidu vastavalt 11. ja 12. kohaga.
Musta lipuga saadud stardikaristus muutis tulemuste paranemise mahaviske järel keerulisemaks, kuid nii nagu Eesti purjetajad ise ütlevad, siis ilma riskimata kõrget tulemust ei saavuta. Kuigi sellised nõrgad tuuled ei olnud Katariina II ja Sugari jaoks üldse soodsad võrreldes liidermeeskondade väiksemate ja kergemate alustega, pakkusid Eesti meeskonnad ülitugevat konkurentsi ja lõpetasid MM-i esikümnes.
C klassi maailmameistriks krooniti Bressan Cesare Primo meeskond jahil Airis (Melges 32) Itaaliast 18-punktilise skooriga. Talle järgnesid Sease ja Mummy One – Lab Met Farr 30 tüüpi jahtidel samuti Itaaliast.
Aivar Tuulbergi Katariina II C klassis sai MM-i punktisummaks kokku 63 punkti, skoorides 2-4-20-17-4-3-(51BFD)-12.
"Läksime viimasel võistluspäeval kogu panga peale välja, kuid täna panka võita ei õnnestunud. Kuid, kes ei riski, see ei võida," ütles Aivar Tuulberg pressiteate vahendusel.
"See oli meie jaoks raske võistlus, kuna kogu nädala valitsesid meie jaoks ebasoodsad ülinõrgad tuuleolud, kus väiksematele ja kergetele paatidele ei olnud juba füüsikaseaduste järgi võimalik vastu saada. Nendes tingimustes oleks meie lagi siin ka ilma vigu tegemata olnud neljas või viies koht. Pakkusime konkurentidele kõva lahingu ja teeme seda kindlasti ka edaspidi. Oma meeskonnaga olen ma väga rahul – tiimitöö töötas nagu õlitatult, kuid mõni viga tuli ikka sisse ka. Itaallasest taktik Niccolo Bianchi oli hea lisaväärtus meie tiimis ja selle saadud kogemuse pealt on hea edasi minna, ikka suurte eesmärkidega!," lausus Aivar Tuulberg MM-i kokkuvõtteks.
Katariina II meeskonnas võistlesid Itaalias Aivar Tuulberg, Niccolo Bianchi, Janno Hool, Karl-Hannes Tagu, Kevin Grass, Henri Lepik, August Luure ja Peter Saraskin.
Ott Kikkase Sugar C klassis Sandro Montefuscoga roolis sai MM-i lõppsummaks 81 punkti ja skooris 19-2-18,5-5-(51 UFD)-17-8,5-11. Meeskonnaliige Jaan Akermann ütles samuti, et neljas-viies koht oleks nende jaoks olnud maksimum sellel MM-il, mida need olud oleks võimaldanud.
"Viimase võistluspäeva sõidud olid äärmiselt keerulised – nõrkades ja heitlikes tuuleoludes. Kolm-neli valestarti esimeses sõidus tegid keskendumise keeruliseks. Oma sõiduga oleme enam-vähem rahul. Meeskonnatöö oli hea, kuid mõned taktikalised otsused osutusid valedeks. Kolm kuni viis kohta oleks võinud meie koht parem olla. Siiski on meil heameel MM esikümnes lõpetada, sest viimast päeva teises kümnes alustades ei julgenud seda loota," ütles Jaan võistluspäeva ja MM-i kommenteerides.
Sugari meeskonnas võistlesid MM-il Sandro Montefusco, Jaan Akermann, Paolo Bucciarelli, Ott Kikkas, Paolo Montefusco, Siim Ots, Karl-Robert Trink ja Marjaliisa Umb.
C klassi lõplikud tulemused SIIN.
B klassi maailmameistriks krooniti Swan 42 tüüpi jahil Itaalia meeskond Bewild 12-punktilise lõppsummaga. Seitsmest sõidust võitis Bewild kolm, ning kahes sõidus oldi teine. Talle järgnesid samuti Itaalia meeskonnad Selene Alifax (Swan 42) ja Horus Tempus Fugit (M45).
Venemaa värvides võistelnud Technonicoli meeskond (X-41 mod) Mati Sepa juhtimisel tõusis halvima sõidu mahaviske järel esikümnesse ja lõpetas MM-i kõrge kuuenda kohaga. B klassile saadi viimasel päeval pidada vaid üks võistlussõit ja sellest sai Technonicol 14. resultaadi. Kokkuvõttes Technonicolile 56 punkti ja kohad 4-15-(50 BFD)-7-12-4-14.
"See oli viimaste aegade kõige kõvema tasemega MM," ütles Technonicoli roolimees Mati Sepp. "Andsime endast maksimumi ja see koht oli kindlasti nende jahtidega konkureerides meie lagi. Meist ettepoole platseerusid jahid, kes kasutasid gennakere. Meie oleme oma spinnakeriga selles fliidis fossiilid ja sellelt pinnalt on tulevik huvitav ja ideid edasiseks palju. Saime siit kõike kõva vaikse tuule kooli. Neljandana lõpetanud Horvaatia jahil Nube (X-41) on gennakeril pinda 180 ruutmeetrit ja ka vaikseima tuuleõhuga on ta meil eest läinud. Meie meeskonnas purjetanud Eesti meestel on aastatepikkused ülisuured kogemused kõrgel tasemel match race’i võistlustelt, ning see koostöö töötas perfektselt. Meie taktikuks oli Matteo Ivaldi - suurte kogemustega ning üks parimaid Itaalias. Alguses oli meil tema eriarvamusi taktikas – ka valestart oli taktika viga, kuid nädala jooksul tekkis suurepärane koostöö ja väga mõnus klapp. Meie tulemuse taga on palju sügavust ja sisu, mida kõrgelt hindame," ütles Mati Sepp MM-i kokkuvõtteks.
Technonicoli meeskonnas võistlesid Mati Sepp, Ago Rebane, Aleksei Lesnikov, Karl Kolk, Matteo Ivaldi, Michael Obrien, Raul Grigorjev, Sergey Kolesnikov, Vladimir Nikitin.
B klassi lõplikud tulemused SIIN.
Eesti avamerejahid valmistuvad nüüd järgmiseks tippvõistluseks, milleks on ORC klassi Euroopa meistrivõistlused Poolas, Gdanskis 24.-30. juulil. | Kaks Eesti meeskonda lõpetasid avamerepurjetamise MM-il esikümnes | https://sport.err.ee/606597/kaks-eesti-meeskonda-lopetasid-avamerepurjetamise-mm-il-esikumnes | Itaalias, Triestes kuus päeva kestnud avamerepurjetamise maailmameistrivõistluste lõppvaatus toimus laupäeval, 8. juulil kui sõideti veel kaks viimast lühirajasõitu, mille järel selgusid tänavuse aasta ORC klassi maailmameistrid. |
Küsitletutest 72 protsenti olid seisukohal, et Soome ei peaks korraldama uut referendumit EL-i liikmesusest. 22 protsenti arvasid, et peaks küll. Kuus protsenti ei osanud seisukohta võtta.
Inimestelt küsiti ka, kuidas nad hääletaksid, kui rahvahääletus EL-i liikmesusest toimuks nüüd.
EL-is püsimise poolt hääletanuks 62 protsenti ja EL-ist lahkumise poolt 19 protsenti vastanutest. Üldse ei läheks hääletama 11 protsenti ning seisukohta ei osanud võtta kaheksa protsenti vastanutest.
Referendumi korraldamise küsimuses tulid välja ka parteidevahelised lõhed. Uue hääletuse korraldamise toetajad olid enamuses ainult Põlissoomlaste ja parlamendifraktsiooni Uus Valik toetajate seas. Kõikide teiste erakondade toetajate seas oli enamus rahvahääletuse korraldamisele vastu.
Lisaks on muutunud ka põllumeeste suhtumine EL-i liikmesusse. 1995. aastal toimunud EL-i referendumi ajal oli liikmesusele vastu üle 90 protsendi põllumeestest. Nüüd on uue referendumi poolt pooled põllumehed ning kui rahvahääletus toimuks praegu, siis hääletaks ühendusest lahkumise poolt 40 protsenti vastanutest. Samas rõhutab Yle, et 36 protsenti põllumeestest ei osanud öelda, kuidas nad hääletaksid, kui referendum toimuks nüüd.
Uuringufirma Taloustutkimus küsitlus viidi läbi 14.-21. juunil. Selles osales 1004 inimest ja kõikide küsimuste statistiline viga on kolm protsendipunkti. | Yle: ligi kolm neljandikku soomlastest ei taha uut EL-i referendumit | https://www.err.ee/606602/yle-ligi-kolm-neljandikku-soomlastest-ei-taha-uut-el-i-referendumit | Ligi kolm neljandikku soomlastest ei poolda uut rahvahääletust Euroopa Liidu liikmesusest, kui see aga toimuks, siis pooldaks ühenduse liikmesust pea kaks kolmandikku soomlastest, selgus Soome rahvusringhääling Yle avaldatud küsitlusest esmaspäeval. |
Konkurents medalitele saab olema pingeline, sest meie tennisetipud meistrivõistlustel ei osale ja seetõttu on teistel võrdsemad võimalused.
Meestest on peamised pretendendid meistritiitlile Mattias Siimar, Kristjan Tamm, Karl Kiur Saar, Morten Ritslaid ja Daniil Glinka. Naistest pakuvad viimasel kahel aastal meistriks kroonitud Maria Lota Kaulile konkurentsi tema treeningukaaslane Sofiya Chekhlystova ja vanemast põlvkonnast Liina Suurvarik ja Tuule Tani.
Võistlustega alustatakse esmaspäeval kell 10. Kohe esimeses mängus (2. väljakul) on huvitav vaadata, kas võidab nooruse uljus või kogemus, sest vastamisi on 14-aastane Lissi Kubre ja 47-aastane Piret Ilves. Loosi tahtel sattusid esimeses voorus vastamisi õed Simone ja Yvonne Pärn, nende vaheline kohtumine peetakse 1. väljakul teise mänguna.
Meeste tabelis on esimesel päeval põnev vastasseis Ameerikas tudeeriva Alan Braschinsky ja Morten Ritslaidi vahel, see kohtumine jääb pärastlõunasse.
Neljapäeval kell 14 algab kuulsuste võistkondlik turniir, milles osalevad tenniseharrastajatest muusikud, näitlejad, poliitikud, ärimehed ja olümpiasangarid. Võistlused on pealtvaatajatele tasuta.
Iga päev kella 14-st avatakse Wimbledoni telk, kus saab ülekandeid jälgida. | Esmaspäeval algavad Eesti meistrivõistlused tennises | https://sport.err.ee/606591/esmaspaeval-algavad-eesti-meistrivoistlused-tennises | Esmaspäeval algavad Kalevi tennisekeskuses (Herne 28) Eesti meistrivõistlused tennises. Tõotab tulla põnev tennisenädal, sest keskuse juurde on üles seatud suur Wimbledoni telk, et paralleelselt ka maailma tippude tegemistel silm peal hoida. |
Tänavu augustikuu esimesel reedel ja laupäeval, 4. ja 5. augustil toimuva Leigo festivali üks põnevamaid atraktsioone on spetsiaalselt sündmuseks suurele järvele ehitatav ujuvlava, mis teeb muusika ja vaatemängu nautimise veelgi erilisemaks, kirjutab Postimees.
Lähtudes Leigo Järvemuusika spetsiifikast, milles on alati väga tähtsal kohal olnud maastik ja tuleetendus, valmistatakse nii paviljon-lava katus kui ka külgseinad läbipaistvast polükarbonaadist. Lava arhitektuuri on loonud Tõnu Tamm koos oma poja Taavet Tammega, kes abistas omalt poolt insenertehniliste lahendustega.
"Antud lava mahutab üle kahesaja inimese ja selleks, et orkester ning koorid kenasti lavale pääseks, ehitatame suisa 24 meetri pikkuse ujuvsilla," rääkis Tõnu Tamm. | Leigo festival saab 20. sünnipäeva puhul uue suure järvelava | https://menu.err.ee/606594/leigo-festival-saab-20-sunnipaeva-puhul-uue-suure-jarvelava | Sellel aastal saab Leigo Järvemuusika festival 20. sünnipäeva puhul uue grandioosse ujuvlava, mis toob artistid publikule lähemale. |
Kui suured õlletootjad ägavad järsu õlleaktsiisi tõusu all, mis kergitab poodides silmanähtavalt õlle hinda, siis paljudele väiketootjatele mängib see hoopis kätte paremad kaardid, kirjutab Postimees.
Pruulikojad, mis toodavad aastas alla 600 000 liitri õlut, maksavad aktsiisi poole vähem kui suurtootjad ning see võimaldab neil hinnatõusust loobuda või kergitada hinda vähem.
"Püüame lisanduva aktsiisi katta tõhusama tootmise ja ettevõtte kasumi arvelt. Siin tulebki mängu tootmismaht, mis teatud läve ületades langetab ühiku omahinda," ütles Tankeri pruulikoja juht Jaanis Tammela.
Sama kinnitas ka Põhjala tegevjuht Enn Parel, kelle sõnul ollakse mingi ajani võimelised aktsiisitõusu oma tegevust tõhustades ja mahtu kasvatades alla neelama.
A. Le Coqi juht Tarmo Noop märkis, et enne 1. juuli aktsiisitõusu maksis nende õlu keskmiselt kaks eurot liiter, väiketootjatel aga 6-8 eurot liiter, kuid samal ajal on nende aktsiisimäär kaks korda väiksem. "Seega peaks väiketootjatel olema kõvasti ruumi hinda langetada," leidis Noop. | Väikepruulikojad ei kavatse aktsiisitõusu tõttu hindu tõsta | https://www.err.ee/606595/vaikepruulikojad-ei-kavatse-aktsiisitousu-tottu-hindu-tosta | Väikepruulikojad, mille toodang on umbes protsent Eesti õlleturust, lahja alkoholi aktsiisi tõusu tõttu õlle hinda tõsta ei kavatse. |
Tänavu mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest, teatas statistikaamet.
Kaubavahetuse puudujääk oli 153 miljonit eurot, 2016. aasta mais 147 miljonit eurot.
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid mais Soome 16 protsendiga Eesti koguekspordist, Rootsi 14 protsenti ja Läti üheksa protsenti.
Eksport kasvas enim Venemaale ehk 28 miljonit eurot, Kanadasse 23 miljonit eurot, Saudi Araabiasse 20 miljonit eurot ja Saksamaale 20 miljonit eurot.
Eksport Venemaale ja Kanadasse suurenes peamiselt re-ekspordi arvelt, kuid Saudi Araabiasse ja Saksamaale kasvas Eesti päritolu kaupade eksport.
Venemaale suurenes mehaaniliste masinate, sealhulgas ekskavaatorid, puidu ja maakide töötlemise seadmed, Kanadasse mineraalsete toodete, sealhulgas mootori kütuse, Saudi Araabiasse mineraalsete toodete, sealhulgas põlevkivikütteõli ja põllumajandussaaduste ning Saksamaale elektriseadmete, sealhulgas kommunikatsiooni seadmete väljavedu. Eksport kahanes enim Rootsi (39 miljonit eurot), kuhu viidi vähem elektriseadmeid.
Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mineraalseid tooteid. Enim kasvas mineraalsete toodete eksport - 53 miljonit eurot, põllumajandussaaduste ja toidukaupade 28 miljonit eurot, mehaaniliste masinate 28 miljonit eurot ning puidu ja puittoodete 24 miljonit eurot, eksport. Samas vähenes elektriseadmete väljavedu.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas mais 72 protsenti kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu kasvas mais 12 protsenti ja re-eksport 25 protsenti.
Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli, elektrienergia), puidu ja puittoodete (sh okaspuidust saematerjal, puidugraanulid), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (sh teravili) ning mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel ja puitmajad) väljaveo suurenemine.
Tänavu mais imporditi kõige enam kaupu Soomest ehk 12 protsenti Eesti koguimpordist, Saksamaalt 11 protsenti, Leedust üheksa protsenti ja Rootsist üheksa protsenti.
Kõige rohkem kasvas import Venemaalt ehk 41 miljonit eurot ja Rootsist 17 miljonit eurot.
Venemaalt imporditi enim mineraalseid tooteid (sh mootori kütus, kütteõli) ning Rootsist transpordivahendeid ja mineraalseid tooteid (sh naftabituumen). Enim kahanes import Ungarist, kust toodi vähem sisse elektriseadmeid.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid, transpordivahendeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning mehaanilisi masinaid. Enim kasvas mineraalsete toodete, metalli ja metalltoodete ning kahanes elektriseadmete sissevedu.
2017. aasta mais kasvas väliskaubanduse ekspordi mahuindeks üks protsent ja impordi mahuindeks võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 11 protsenti. | Mais kasvas eksport aastaga 15 protsenti | https://www.err.ee/606590/mais-kasvas-eksport-aastaga-15-protsenti | Kaupade eksport kasvas tänavu mais võrreldes eelmise aasta maiga 15 protsenti ning import 14 protsenti. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete ekspordi ja impordi oluline suurenemine. |
Ühtlasi tegi Kanada ajalugu, võites riigi ajaloos esimese tiitlivõistluste korvpallikulla noorte arvestuses. Ka Itaalia jaoks olnuks U-19 MM-kuld ajaloo esimene. Kanada korvpalliajaloos on see üks suuremaid triumfe, millele oodatakse järge täiskasvanute seas.
Finaalis kadus pinge juba avapoolajal. Kanada läks avaveerendi lõpuks juhtima 24:10 ja poolajaks oli seis 51:36. Kui Kanada võitis kolmanda veerandi 18:12 (seis 69:48), oli põnevus maas. Maailmameister oli sisuliselt selgunud. Lõppseis 79:60.
Kanada võitis lauavõitluse 71-46, korvisöödud Itaalia kasuks 19-16, pallikaotusi tegi Kanada 10, Itaalia 7. Kahepunktivisked mõlemal 37 %, kolmesed Kanada kasuks 25 % - 16 %, vabavisked 65 % - 52 %.
Kanada edukamad: RJ Barrett 18 punkti, 12 lauapalli, 4 söötu (kahesed 13/3, vabavisked 14/12), Noel Darling 12 silma, Abu Kigab 12 punkti ja 10 lauapalli ja Lindell Wiggington 11 silma.
Itaalia edukamad: David Okeke 14 punkti ja 10 lauapalli, Lorenzo Penna 12 silma, Tommaso Oxilia 12 punkti ja 9 lauapalli.
Kolmanda koha mängus võitis USA Hispaaniat 96:72. Turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti RJ Barrett. Vaid 17-aastane ja 201 cm pikk mängija (Montverde Academy) kogus turniiril keskmiselt 21,6 punkti, 8,3 lauapalli ja 4,6 resultatiivset söötu.
Tähtede viisik:
RJ Barrett - Kanada
Lorenzo Bucarelli - Itaalia
Abu Kigab - Kanada
Tommaso Oxilia - Itaalia
Payton Pritchard - USA | Kanada U-19 korvpallikoondis krooniti maailmameistriks | https://sport.err.ee/606589/kanada-u-19-korvpallikoondis-krooniti-maailmameistriks | Kairos lõppenud noorte meeste U-19 vanuseklassi MM-il korvpallis läks kuldmedal poolfinaalis USA alistanud Kanadale. Finaalis võitsid vahtralahemaa pallurid Itaaliat 79:60. |
Kui juht on 0,2–1,49-promillises joobes, võib teda väärteo korras karistada kuni 1200 euro suuruse trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.
Kui juht on narkojoobes või üle 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada 30–500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega ning lisakaristusena saab võtta ära ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks ning konfiskeerida sõiduki. | Politsei tabas 27 joobes juhti | https://www.err.ee/606587/politsei-tabas-27-joobes-juhti | Politsei tabas eelmise ööpäevaga üle Eesti autoroolist kokku 27 joobes juhti. |
Riigikogu saalis toimuva konverentsi avab riigikogu esimees Eiki Nestor.
Peaminister Jüri Ratas annab ülevaate Eesti EL-i Nõukogu eesistumise prioriteetidest, milleks on avatud ja uuendusmeelse majandusega, turvaline ja kaitstud, digitaalne ning kaasav ja kestlik Euroopa.
Konverentsi teised ettekanded on suunatud innovatsioonile ja idufirmadele.
Kristin Schreiber Euroopa Komisjonist, Sten Tamkivi Eestist ning Ivo Špigel Horvaatiast otsivad oma ettekannetes vastust küsimustele, mida on Euroopas ja rahvuslikul tasandil vaja teha idufirmade toetuseks, et nad muutuksid kasvufirmadeks.
Samuti arutatakse, kuidas poliitikud saaksid aidata kaasa idufirmade paremale toimimisele ning kuidas kindlustada, et Euroopa Liidu majandus oleks konkurentsivõimelisem. Debatis jagavad osalejad parimat praktikat.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Toomas Vitsuti sõnul on EL-i parlamentaarse tasandi koostöö praegu olulisem kui kunagi varem.
"Parlamentaarses debatis leiame tavaliselt eriarvamuste vahel õige tasakaalu, mis on oluline Euroopa Liidu ühtsuse hoidmisel," ütles Vitsut.
Vitsuti sõnul püüab Eesti eesistumise ajal parlamentaarsel tasandil tõstatada aruteludes just neid teemasid, kus parlamentide panus on hetkel hädavajalik.
Vitsut tõi näiteks, kuidas suurendada EL-is konkurentsivõimet, tekitada solidaarsust rändesurve tingimustes või milliseks peaks kujunema EL-i tulevik.
"Olen kutsunud oma kolleegid Tallinna, et arutada kuidas Eesti Euroopa Liidu eesistumise programmi kõige paremini ellu viia ning kaaluda üheskoos, mis tingimusi vajavad idufirmad, et Euroopa Liidus edukalt tegutseda. Soovin, et kolleegid saaksid Tallinnast kogemuse sellest, kuidas toimib paberivabam asjaajamine," märkis ta.
Pühapäeval kogunes Tallinnas ka eesistujakolmik, kuhu peale praeguse eesistujariigi Eesti kuuluvad eelmine eesistuja Malta ja järgmine eesistujariik Bulgaaria. Euroopa Parlamendi esindaja osalusega kohtumise eesmärk on hoida järjepidevust COSAC-i juhtimises. | OTSE: Eesti EL-i eesistumise parlamentaarsete ürituste avakonverents | https://www.err.ee/606586/otse-eesti-el-i-eesistumise-parlamentaarsete-urituste-avakonverents | Eesti Euroopa Liidu (EL) Nõukogu eesistumise parlamentaarsete ürituste avakonverentsil kohtuvad esmaspäeval Tallinnas rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimehed ja Euroopa Parlamendi esindajad. |
Eristatakse 14 põlengut osariigi eri piirkondades, milledest suurim on San Luis Obispo maakonnas möllav tulekahju, mis jääb umbes San Francisco ja Los Angelese vahepeale. Kahjutulest vaid kümme protsenti on kontrolli alla saadud.
Teine suurem põleng laastab osariigi keskosas asuvat Butte maakonda, kus evakueeritakse kohalikke elanikke. Tulekajust 17 protsenti on kontrolli alla saadud. Vigastada on saanud neli inimest ja hävinenud kümme hoonet.
Santa Barbara maakonnas lõõmavast põlengust on tuletõrjujate hinnangul kontrolli alla saadud viis protsenti. | California maastikupõlengutega võitlevad tuhanded tuletõrjujad | https://www.err.ee/606583/california-maastikupolengutega-voitlevad-tuhanded-tuletorjujad | USA-s Californias võitleb maastikupõlengutega umbes 5000 tuletõrjujat, evakueeritud on sadu kohalikke elanikke, teatasid pühapäeval võimuesindajad. |
Kell 9.30 juhtus liiklusõnnetus Tartus Tähtvere ja Marja tänava ristmikul, kus seni tuvastamata juht riivas vanema tumerohelist värvi BMW-ga 23-aastast meest. Jalakäija pöördus ise Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 14.50 juhtus liiklusõnnetus Kiviõlis Niine tänaval, kus 58-aastane mees ei andnud Dacia Dusteriga ristmikul teed jalgrattaga sõitnud 63-aastasele naisele ja sõitis talle otsa. Kiirabi toimetas ratturi Ida-Viru keskhaiglasse kontrolli.
Kell 15.16 juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Nõo alevikus Oja tänaval asuva kaupluse ees, kus 50-aastane naine tagurdas Volvo V70-ga otsa 83-aastasele mehele. Kiirabi andis jalakäijale esmaabi kohapeal.
Kell 16.11 juhtus liiklusõnnetus Jõgevamaal Põltsamaa vallas Põltsamaa-Võhma maantee 5. kilomeetril, kus 18-aastane naine tegi Volvo V40-ga vasakpööret ja keeras ette temast möödasõidul olnud mootorrattale BMW, mida juhtis 55-aastane mees. Mootorrattur toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 16.30 juhtus liiklusõnnetus Valgamaal Põdrala vallas Viljandi-Rõngu maantee 45. kilomeetril, kus 38-aastane mees sõitis Volkswagen Passatiga teelt välja kraavi ja vastu puud. Kiirabi toimetas juhi kõrval istunud 34-aastase naise Tartu ülikooli kliinikumi kontrolli.
Kell 17.14 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Riisipere-Vasalemma tee 14. kilomeetril, kus 40-aastane mees kaotas lauges kurvis kontrolli mootorratta Honda VT 750C üle ja sõitis kraavi. Juht ja mootorrattal olnud 45-aastane mees toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 17.57 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Laagna ja Mustakivi tee ristmikul, kus alkoholijoobes 37-aastane mees sõitis BMW 525D-ga tagant otsa Volvo S60-le, mille roolis oli 27-aastane mees. Saadud löögist paiskus Volvo otsa tema ees seisnud liinibussile Scania. Avariis sai viga Volvo juht, kes toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.
Kell 23.22 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Merivälja tee 70 juures, kus alkoholijoobes 17-aastane noormees kukkus jalgrattaga. Rattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 23.51 juhtus liiklusõnnetus Tartus Puiestee ja Mäe tänava ristmikul, kus 17-aastase noormehe juhitud rollerile Yamaha Aerox keeras vasakppördel ette Volkswagen Transporter, mida juhtis 27-aastane mees. Rolleri juht toimetati Tartu ülikooli kliinikumi kontrolli. | Liikluses sai viga 10 inimest | https://www.err.ee/606580/liikluses-sai-viga-10-inimest | Pühapäeval juhtus üle Eesti üheksa raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku 10 inimest. |
Kokku hääletas enne valimispäeva laupäeval kella kaheksase seisuga 425 385 inimest, kellest 149 809 andis oma hääle pabersedeliga ja 275 576 e-hääletas.
Kohalikel valimistel saab tänavu oma hääle anda kokku 1 073 960 inimest.
Kõige aktiivsemalt on valimas käinud Hiiu maakonna valijad – 44,7 protsenti neist on juba hääletanud. Tartu linna valijatest on oma hääle andnud 41,9 protsenti ja Tallinna valijatest 41,8 protsenti.
Seoses elektroonilise valijate nimekirja kasutuselevõtuga saab valija veel ka pühapäevasel valimispäeval pabersedeliga hääletades oma e-häält muuta.
Lõplik e-häälte arv selgub homme hilisõhtul, sest pärast valimisjaoskondade sulgemist toimub topelthääletamise kontroll.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valivad 79 omavalitsuse elanikud. Kokku kandideerib 10 025 inimest.
Eelhääletajate jaotus maakondade kaupa: | Enne valimispäeva andis hääle 39,6 protsenti inimestest | https://www.err.ee/1608372243/enne-valimispaeva-andis-haale-39-6-protsenti-inimestest | Kohalike omavalistuste volikogude valimistel e-hääletas ja eelhääletas 39,6 protsenti hääleõiguslikest Eesti elanikest. |
Lazio võitis koduväljakul 3:1 tulemusega Interit. Tiitlikaitsja läks kohtumist 12. minutil juhtima, kui Interi kasuks realiseeris penalti Ivan Perisic.
Lazio viigivärav sündis tänu Itaalia koondislasele Ciro Immobilele, kes 64. minutil realiseeris penalti. 81. minutil läks Lazio kohtumist juhtima Felipe Andersoni väravast. Teise poolaja lisaminutitel suurendas Lazio eduseisu Sergej Milinkovic-Savic, kes suunas peaga karistuslöögist tulnud palli Handanovici selja taha.
Laziole tegi võidu magusamaks asjaolu, et Interi peatreener on käesolevast hooajast Simone Inzaghi, kes aastatel 2016 kuni 2021 juhendas Laziot. Inzaghi liitus Interiga möödunud suvel kui ilmnes, et Antonio Conte ei jätka Interi peatreenerina.
Võiduga tõusis Lazio Serie A tabelis viiendale kohale, Inter hoiab liigatabelis kolmandat kohta.
Milan tuli teisel poolajal välja kaheväravalisest kaotusseisust ja alistas koduväljakul Hellas Verona 3:2.
Hellas läks kohtumist 7. minutil juhtima, värava autoriks oli Gianluca Caprari. 24. minutil suurendas Hellase eduseisu Antonin Barak, kes edukalt realiseeris penalti ning Hellas läks poolajale 2:0 eduseisul.
59. minutil lõi Milani esimese värava Olivier Giroud, kes oskuslikult suunas palli peaga väravasse. 76. minutil viigistas seisu Milani poolkaitsja Franck Kessie, kes realiseeris penalti.
Milani võiduvärav sündis kõigest kaks minutit hiljem kui Hellase kaitsja Koray Günter lõi tsenderdusest tulnud palli otse oma väravasse. Milan võitis kohtumise 3:2 ja tõusis liigatabelis esimesele kohale.
Seni esikohta hoidnud Napoli kohtub pühapäeval Torinoga.
Tulemused:
Lazio - Inter 3:1
Milan - Hellas Verona 3:2
Spezia - Salernitana 2:1 | Lazio alistas tiitlikaitsja, Milan tõusis liigatabelis esimeseks | https://sport.err.ee/1608372291/lazio-alistas-tiitlikaitsja-milan-tousis-liigatabelis-esimeseks | Itaalia jalgpalli Serie A-s mängiti laupäeval kaheksanda vooru kohtumised. |
"Täna oli Hyundai jaoks hea päev. Thierry (Neuville) jätkas suurepärases hoos ja suutis oma edu veelgi suurendada. Tase on autorallis meeletult tugev ning võistlejate vahed on jätkuvalt väiksed," kommenteeris laupäevast võistluspäeva Andrea Adamo Hyundai pressiteate vahendusel.
"Dani ei ole suutnud Ogier'ist mööduda, kuid hindame tema pingutust. Vahe Ogier'iga on väike ja pühapäeval on suurepärane võimalus neil kahel pidada korralik lahing. Vaatame, mida suudame kokkuvõttes saavutada. Kõige tähtsam on võistlust nautida," lisas Adamo.
Kataloonia ralli esiviisik pärast 13. katset:
1. Theirry Neuville (Hyundai) 2:03.45,7,
2. Elfyn Evans (Toyota) +16,4,
3. Sebastien Ogier (Toyota) +38,7,
4. Dani Sordo (Hyundai) +39,9,
5. Kalle Rovanperä (Toyota) +1.12,3, | Andrea Adamo: täna oli Hyundai jaoks hea päev | https://sport.err.ee/1608372294/andrea-adamo-tana-oli-hyundai-jaoks-hea-paev | Hyundai rallimeeskonna juht Andrea Adamo jäi laupäevase võistluspäevaga rahule. |
Külalismeeskond Trans asus kohtumist juhtima matši 30. minutil, kui väravatabamuse sai kirja Mihhail Belov. Tammeka viigivärav sündis kõigest seitse minutit hiljem, kui Tartu klubi kasuks realiseeris penalti Tristan Koskori.
Tammeka võiduvärav sündis 59. minutil ning taaskord oli väravalööjaks Koskori. Kohtumise lõpus, 84. minutil, sai Transi poolkaitsja Vilati Kalenkovitš teise kollase kaardi ning Trans pidi ülejäänud kohtumise mängima arvulises vähemuses.
Tartu Tammeka teenis hooaja neljanda võidu ning tõusis Premium liiga tabelis eelviimasele kohale. Tammeka on kogunud 25-st kohtumisest 16 punkti ning klubi on võitnud 4, viigistanud 4 ja kaotanud 17 mängu. Tammeka võiduga langes Premium liiga viimasele kohale Pärnu JK Vaprus.
Trans hoiab liigatabelis 29 punktiga kuuendat kohta, 27-st kohtumisest on võidetud 8, viigistatud 5 ja kaotatud 14 kohtumist. | Tammeka alistas Transi ja teenis hooaja neljanda võidu | https://sport.err.ee/1608372288/tammeka-alistas-transi-ja-teenis-hooaja-neljanda-voidu | Laupäeval oli Premium liiga 27. vooru kohtumises võidukas Tartu JK Tammeka, kes alistas 2:1 JK Narva Transi. |
Mölder mängis paarismängus koos hollandlase Daniel Verbeekiga ning paar oli turniiril esimesena asetatud. Finaalis alistasid Mölder ja Verbeek Natan D'Hulsti (Belgia) ja Jelani Sarri (USA) 7:6, 6:3, vahendab Tennisnet.ee.
Tegemist oli Mölderi kolmanda tiitliga ITF-i juunioride turniiril paarismängus, kuid esimest korda 4. kategooria võistlusel, sest varasemad võidud oli Mölder saanud 5. kategooria turniiridelt. | Markus Mölder võitis Hollandis paarismängu turniiri | https://sport.err.ee/1608372270/markus-molder-voitis-hollandis-paarismangu-turniiri | Markus Mölder tuli Hollandis, Emmeloordis juunioride 4. kategooria ITF-i turniiril paarismängus võitjaks. |
Pärnu Sadam kohtus koduväljakul Läti meeskonna Riia VEF-iga ning teenis 95:92 võidu. Pärnu eest tegi suurepärase esituse meeskonna kapten Mihkel Kirves, kes tegi kaksikduubli visates 26 punkti ja samuti haaras 11 lauapalli.
Kohtumise viimastel sekunditel oli VEF-il võimalus ka kohtumine viigistada ja lisaajale saata, ent viskel täiesti vabaks jäänud Devondrick Walker ei suutnud palli korvi visata ning Pärnu sai napi võidu.
Pärnu on Eesti-Läti korvpalliliigas saanud kahest mängust kaks võitu, Riia VEF-il on kirjas kolm võitu ja üks kaotus.
KK Viimsi/Sportland alistas võõrsil 82:65 Tartu Ülikool/Maks&Mooritsa. Viimsi parimana viskas Ronalds Zakis 22 punkti. Devin Lee Harris lisas 10 ning Rain Veideman ja Taavi Jurkatamm viskasid 9 punkti. Tartlaste parim oli Hendrik Eelmäe 18 punktiga ja samuti haaras 9 lauapalli.
Tartu Ülikool Maks & Moorits peatreeneri Toomas Kandimaa hinnangul otsustasid mängu vastaste pikkade kaugvisked. "Tuleb tunnustada Viimsi võistkonda – nad tegid hea mängu. Zakise ja Vene kaugvisked olid meie jaoks väljaspool arvestust, aga neist tuli kokku pea 20 punkti." rääkis Kandimaa.
"Meie meeskonnas oli täna puudu värskusest. Kindlasti Drungilase ja Kivi vigastused muudavad rotatsiooni, aga peame särtsu leidma, sest järgmisel nädalal on juba uue liiga mängud Valmieras ja nädala lõpus kodus Ogre," lisas Kandimaa.
KK Viimsi/Sportlandil on nüüd Eesti-Läti korvpalliliigas kaks võitu ja üks kaotus, Tartu on kaotanud mõlemad mängitud kohtumised.
Laupäeva õhtu kolmandas Eesti-Läti korvpalliliiga kohtumises alistas BK Ventspils 77:57 tulemusega BK Ogre. Ventspilsi parimana viskas Arturs Ausejs 13 punkti, Ogre parimana viskas Janis Antrops samuti 13 punkti. | Eesti-Läti korvpalliliigas olid võidukad Pärnu Sadam ja KK Viimsi | https://sport.err.ee/1608372249/eesti-lati-korvpalliliigas-olid-voidukad-parnu-sadam-ja-kk-viimsi | Laupäeval peetud Paf Eesti-Läti korvpalliliigas teenisid võidu Pärnu Sadam ja KK Viimsi/Sportland. |
Manchester United läks kohtumist esimesena juhtima, kui värava lõi Mason Greenwood. 31. minutil suutis Leicester City Youri Tielemansi väravast viigistada ning avapoolaeg lõppes 1:1.
Teisel poolajal algas väravate löömine 78. minutil, kui Leicester City läks nurgalöögi järgsest olukorras juhtima tänu Caglar Söyüncü tabamusele. 82. minutil lõi Manchester Unitedi viigivärava pikast vigastuspausist naasnud Marcus Rashford, ent kõigest minut hiljem taastas Leicester City eduseisu Jamie Vardy.
Kohtumise 90. minutil vormistas lõpptulemuse Patson Daka ning Leicester City teenis koduväljakul 4:2 võidu Manchester Unitedi üle.
Tiitlikaitsja Manchester City alistas 2:0 Burnley. City eest tegid skoori Bernando Silva ja Kevin de Bruyne. Võiduga tõusis City liigatabelis teisele kohale, kaotust esikohal olevale Liverpoolile on kõigest üks punkt.
Southampton alistas koduväljakul Leeds Unitedi 1:0. Kohtumise ainsa värava lõi 52. minutil Armando Broja.
Tulemused:
Leicester City - Manchester United 4:2
Manchester City - Burnley 2:0
Southampton - Leeds United 1:0
Norwich City - Brighton & Hove Albion 0:0
Wolverhampton Wanderers - Aston Villa 3:2 | Leicester City alistas väravaterohkes kohtumises Manchester Unitedi | https://sport.err.ee/1608372240/leicester-city-alistas-varavaterohkes-kohtumises-manchester-unitedi | Inglismaa Premier League'i laupäevases kohtumises alistas Leicester City 4:2 Manchester Unitedi. |
Kalev/Cramo alustas VTB hooaega kolme kaotusega, ent laupäeval peatas Eesti meeskond kaotusseeria ning võttis 71:65 võidu Venemaa klubi Nižni Novgorodi üle.
"Taktikaliselt oli meil paar käiku võtta ja need töötasid. Üldiselt oli kinnine mäng, aga meie rünnak juba kohtumise alguses andis enesekindlust juurde," kommenteeris Kalev/Cramo abitreener Indrek Reinbok.
Tasavägise avaveerandaja võitis Kalev/Cramo 20:17 tulemusega. Teisel veerandajal viskasid klubid kahepeale kokku 29 punkti ning poolajale mindi 33:33 viigiseisul.
Kolmandal veerandajal sai Kalev/Cramo hoogu juurde ning võitis veerandaja 52:47. Neljandal veerandajal kontrollis Kalev/Cramo kohtumist ja ei lasknud Nižni Novgorodil end tõsiselt ohustada. Kalev/Cramo võitis kohtumise 71:65 ja teenis VTB Ühisliigas hooaja esimese võidu.
"Praegu oleme veel hooaja esimeses pooles. Võistkond on täiesti uus ja on loogiline, et meil on palju arenguruumi. Alguses olid suured mured kaitsemänguga. See on nüüd arenenud, aga peame kaitses veel paremaks saama," lisas Reinbok.
Kalev/Cramo parimana viskas Silmas Melson 18 punkti ja haaras 9 lauapalli. Kregor Hermet lisas 16 punkti ja Davion Berry 10 punkti. Nižni Novgorodi parimana viskas Ivan Strebkov 14 punkti.
Kalev/Cramo järgmine kohtumine VTB Ühisliigas on 1. novembril ning siis mängib Eesti klubi Moskva CSKA-ga. | Kalev/Cramo teenis VTB Ühisliigas esimese võidu | https://sport.err.ee/1608372210/kalev-cramo-teenis-vtb-uhisliigas-esimese-voidu | Korvpalliklubi Kalev/Cramo alistas laupäeval VTB Ühisliiga kohtumises Venemaa klubi Nižni Novgorodi 71:65. |
Neli aastat tagasi andis kohalikel valimistel e-hääle 186 034 inimest. Kokku hääletas 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel 53,3 protsenti hääleõiguslikest Eesti elanikest.
2019. aasta riigikogu valimistel andis oma hääle elektrooniliselt 247 232 inimest ja sama aasta Euroopa Parlamendi valimistel 155 521 inimest.
Kohalikel valimistel antud häältest moodustasid 2017. aastal e-hääled 31,7 protsenti, 2019. aasta riigikogu valimistel 43,8 protsenti ja Euroopa Parlamendi valmistel 46,7 protsenti.
Statistiliselt on e-hääletanute seas varasematel aastatel olnud rohkem naisi kui mehi. Kui algusaastatel oli e-valimine kõige populaarsem vanuserühmas 25-34, siis viimastel valimistel on e-valimine olnud populaarsem 35-44-aastaste seas.
E-hääletamine 2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel algas 11. oktoobril kell 9.00 ja lõpeb 16. oktoobril kell 20.00. | Kohalikel valimistel anti rekordkogus e-hääli | https://www.err.ee/1608372225/kohalikel-valimistel-anti-rekordkogus-e-haali | Laupäevase seisuga on kohalike omavalitsuste volikogude valimistel antud rekordkogus e-hääli. Laupäeval enne e-hääletamise sulgemist oli e-hääletanud 263 566 inimest, mida on enam kui viimastel kohalikel ja ka riigikogu valimistel. |
Dortmundi viis kohtumise 3. minutil juhtima meeskonna kapten Marco Reus. Teisel poolajal realiseeris penalti Dortmundi kasuks Erling Haaland ja viis kodumeeskonna 2:0 juhtima.
87. minutil lõi Mainzi auvärava Jonathan Burkhardt. Kohtumise lõppseisu vormistas taaskord Haaland, kes teise poolaja lisaminutitel tegi seisuks 3:1.
Erling Haaland on käesolevat hooaega alustanud hirmuäratavas tempos. Bundesligas on norrakas löönud kuue mänguga üheksa väravat. Kokku on Haaland sel hooajal löönud kõikide sarjade peale üheksa mänguga kolmteist väravat.
Võiduga tõusis Dortmund Bundesliga tabeli liidriks. Dortmundil on kaheksa mänguga kogutud 18 punkti, tiitlikaitsja Müncheni Bayern hoiab 16 punktiga teist kohta. Bayern mängib pühapäeval liigatabelis kolmandal kohal oleva Leverkuseniga.
Eelmisel hooajal Bundesligas teise koha saavutanud RB Leipzig mängis 1:1 viiki SC Freiburgiga. Leipzigu viis 32. minutil juhtima Rootsi koondislane Emil Forsberg, teisel poolajal viigistas kohtumise Freiburgi ründaja Jeong Woo-yeong.
Freiburg on Bundesligas neljandal kohal, kaheksa mänguga on klubi kogunud 16 punkti. Leipzig tõusis viigiga kaheksandale kohale ning on kogunud 11 punkti.
Tulemused:
Dortmundi Borussia - Mainz 05 3:1
SC Freiburg - RB Leipzig 1:1
Berlini Hertha - Eintracht Frankfurt 2:1
FC Union Berlin - VfL Wolfsburg 2:0
VfL Bochum - SpVgg Greuther Fürth 1:0 | Dortmund võitis ja tõusis Bundesliga liidriks | https://sport.err.ee/1608372192/dortmund-voitis-ja-tousis-bundesliga-liidriks | Saksamaa jalgpalli Bundesliga kaheksanda vooru kohtumises alistas Dortmundi Borussia 3:1 Mainzi ning tõusis Bundesliga liidriks. |
Laupäeva pärastlõunal toimunud poolfinaalis alistas eestlanna Ungari esindaja Vivien Sandorhazi 18:21, 21:11, 21:11.
Esimeses geimis läks Kuuba kõigepealt 3:1 ette ning intervalliks oli Kuuba eduseis 11:9. Seejärel sai Sandorhazi seitse punkti järjest ning kuigi Kuuba suutis mitu korda viigistada, võitis ungarlanna avageimi 18:21.
Teises geimis leidis Kuuba korraliku rütmi viigiseisult 4:4, rebides ette 11:4 ning viis mängu 21:11 võiduga kolmandasse geimi.
Otsustavas kolmandas geimis ei lubanud Kuuba vastast kordagi ette, ehkki 4:1 edu alguses sulas 4:4 viigiseisule. Pooltevahetuseks oli eestlanna 11:7 ees ning sillutas seejärel vahet üha turvalisemaks (14:9, 19:10). Finaalikoha tagas Kuubale teise matšpalli punktiks vormistamine.
Laupäeva ennelõunal alistas Kuuba veerandfinaalis tšehhitari Tereza Švabikova 21:18, 21:14. Pühapäeval toimuvas finaalis kohtub Kuuba kas inglanna Abigail Holdeniga või India esindaja Aakarshi Kashyapiga. | Kristin Kuuba pääses Dutch Openi finaali | https://sport.err.ee/1608372201/kristin-kuuba-paases-dutch-openi-finaali | Hollandis toimuval Yonex Dutch Openil pääses Eesti sulgpallur Kristin Kuuba finaali. |
Esimene festivalil linastunud film oli "Minu ahvist emme". Kuigi vaatajaid oli hommikul tagasihoidlikult, jäid noored hindajad filmielamusega rahule.
"Minu ahvist emme" on sellel aastal festivali ainus animafilm. Lisaks sellele jõuab kinolinale ka kolm uut mängu- ja kaks tõsielufilmi.
"Üheks neist on väga-väga ilus, imearmas ja väga populaarne meil praegu, meil on ainult üksikud seansid alles. Tegemist on saksa loodusdokumentaaliga "Loomalapsed", mis räägibki sõna otseses mõttes metsikus looduses elavatest looma lastest. Teine on siis Hollandi õppefilm lastele nimega "Kooliõed"," rääkis Artise programmijuht Ra Ragnar Novod.
Koroonaviirusest tingitud olukorra tõttu oli Novodi sõnul filme sellel aastal raskem leida. Sellest hoolimata jõuavad vaatajateni Euroopa eri piirkondade linateosed.
"Ühelt poolt me vaatasime, mis Euroopa piirkonnast nad on pärit. Meil on filmid Belgiast, Prantsusmaalt, Slovakkiast, Saksamaalt, Tšehhist. Ja meil on erinevad filmid, mis on erinevate riikide koostöös tehtud. Näiteks "Martin ja võlumets" on Saksa, Slovakkia ja Tšehhi film. Polly on Prantsuse ja Belgia film. Ja "Pulkson ja merekoletis" on Norra film," rääkis Novod.
Euroopa lastefilmide festivali "Lapsed ja loodus" filme saab näha kuni 24. oktoobrini. | Euroopa lastefilmide festivali fookuses on side looduse ja laste vahel | https://kultuur.err.ee/1608372195/euroopa-lastefilmide-festivali-fookuses-on-side-looduse-ja-laste-vahel | Tallinnas Artise kinos algas laupäeval Euroopa lastefilmide festival, mis toob vaatajateni kokku kuus uut linateost. Sellel aastal on festivali fookuses side looduse ja laste vahel. |
Balti liiga hooaega ühe võidu ja ühe kaotsega alustanud Tallinna Ülikool/Kikas alistas 3:1 tulemusega Läti naiskonna DU/Milatssi.
Tallinna Ülikooli parimana sai Ave Kuusk 17 punkti, Maren Mõrd lisas 15 ja Raili Hunt 14 punkti. Lätlannade parimana tõi Marija Cernavska 10 punkti.
Tallinna Ülikool/Kikasel on nüüd Balti liigas kaks võitu ja üks kaotus, DU/Milatss on kolme mängu järel võiduta.
Audentes SG/Noortekoondis mängis võõrsil Leedu klubi Jonavos Ausrine-KKSC vastu ning sai 0:3 kaotuse. Eesti naiskonna parimana sai Eva Liisa Kuivonen kirja 15 punkti. Võitjate poolel oli kõige resultatiivsem mängija Simona Vaiciukynaite, kes tõi Jonavosele 16 punkti.
Laupäeva õhtul mängib Tartu Ülikool/Bigbanki naiskond Leedu klubi TK Kaunas-VDU vastu ning Barrus/Võru Võrkpalliklubi kohtub võõrsil Alytaus Prekyba-Paramaga.
Pühapäeval mängib Audentes SG/Noortekoondis võõrsil DU/Milatssiga, Tallinna Ülikool/Kikas Jonavos Aušrinega, Tartu Ülikool/Bigbank Alytaus Prekyba-Paramaga ja Barrus/Võru Võrkpalliklubi TK Kaunasega. | Tallinna Ülikool/Kikas sai naiste võrkpalli Balti liigas teise võidu | https://sport.err.ee/1608372171/tallinna-ulikool-kikas-sai-naiste-vorkpalli-balti-liigas-teise-voidu | Naiste võrkpalli Balti liigas teenis Tallinna Ülikool/Kikas võõrsil 3:1 võidu Läti naiskonna DU/Milatassi üle. |
Levadia läks kohtumist 12. minutil juhtima kui värava lõi Frank Liivak. Esimese poolaja 37. minutil viigistas kohtumise Viljandi poolkaitsja Herol Riiberg ning avapoolajale mindi 1:1 viigiseisul.
Teisel poolajal oli mäng tasavägine kuni kohtumise 79. minutini, kui Viljandi läks Kaimar Saagi väravast kohtumist juhtima. Saag lõi oma hooaja üheteistkümnenda värava ning on Premium Liigas viies kõige resultatiivsem mängija.
90. minutil lõi Viljandi kolmanda värava Nikita Komissarov. Teise poolaja lisaminutitel suutis Levadia ühe värava tagasi lüüa, värava autoriks oli Mark Oliver Roosnupp, ent Viljandi pidas viimased minutid vastu ja võttis 3:2 võidu.
Enne kaotust Viljandile oli Levadia võitnud 13 järjestikkust kohtumist.
Tallinna Levadial on nüüd 26-st kohtumisest 22 võitu, 1 viik ning 3 kaotust. Vahe teisel kohal oleva Tallinna FC Floraga on küll 11 punkti, ent Floral on kolm vähem mängitud kohtumist.
Viljandi on 27 kohtumisega teeninud 8 võitu, 3 viiki ja 16 kaotust. Viljandi hoiab 27 punktiga liigatabelis kaheksandat kohta. | Levadia sai võõrsil Viljandi käest üllatuskaotuse | https://sport.err.ee/1608372168/levadia-sai-voorsil-viljandi-kaest-ullatuskaotuse | Premium liiga 27. vooru kohtumises alistas Viljandi JK Tulevik liigatabelis esikohal oleva Tallinna FCI Levadia 3:2. |
HC Tallinna vastane EHF European Cup'i eelringis oli Leedu valitsev meister Vilniuse VHC Šviesa. HC Tallinn on varasemalt Šviesaga neljal korral Balti liigas mänginud ning saanud ühe võidu, kaks kaotust ja ühe viigi. Laupäeval sai Eesti meeskond Leedu meistrilt 22:24 (12:11) kaotuse.
"Meil oli täna halb päev. Mitmed pallurid, kes pidanuks meeskonda kandma, ei õnnestunud ja päeva lõpuks peab olema rahul, et võtame kodumängule kaasa ainult kaheväravalise kaotuse. See jätab kõik võimalused õhku ning paremini mängides on meil šanss siit paarist edeneda," kommenteeris Tallinna peatreener Bo Östergaard.
Esimene poolaeg kulges tasavägiselt, meeskonnad vahetasid omavahel väravaid ning HC Tallinn läks poolajale 12:11 eduseisus. Teist poolaega alustas Leedu klubi paremini ning 37. minutiks suurenes meeskondade vahe esimest korda kahele väravale, kui VHC läks kohtumist 12:14 juhtima. Leedu klubi seejärel oma edu enam ei loovutanud ning kohtumise 49. minutiks oli VHC edu 14:19.
Pikalt kõikus mängu lõpus vahe kolme-nelja värava peal, kuid kohtumise viimastel minutitel proovis HC Tallinn Aleksei Štšerbaki väravatest mänguseisu viigistada. Vaatamata Eesti klubi parimatele pingutustele jäi lõpptulemuseks 22:24 ning HC Tallinn läheb korduskohtumisele kaheväravalises kaotuseisus.
"Nagu juba kombeks, tegime korraliku avapoolaja, kuid sattusime raskustesse teisel. Saime palju karistusi ja vähemuses mängimine kahtlemata segas. Aga olen rahul, kuidas poisid viimased viis kuni seitse minutit võitlesid ning vahet vähendasid," tunnistas Östergaard.
HC Tallinna parimana viskas Aleksei Štšerbak seitse väravat. VHC parimatena viskasid Valdas Drabavicius ja Tadas Rasakevicius kuus väravat.
Kordusmäng Leedu meistriga toimub järgmisel pühapäeval Kalevi spordihallis. | HC Tallinn sai eurosarjas napi kaotuse | https://sport.err.ee/1608372162/hc-tallinn-sai-eurosarjas-napi-kaotuse | Euroopa tugevuselt kolmanda käsipalli klubisarja ehk EHF European Cup teise eelringi mängus sai HC Tallinn napi 22:24 (12:11) kaotuse Vilniuse VHC Šviesa vastu. |
1993. aastal politsei poolt maha lastud Esbobar tõi omal ajal illegaalselt maale mitmeid eksootilisi loomi, nende hulgas ka isase ja emase jõehobu.
Aastate jooksul peale Escobari surma on jõehobude arvukus riigis hüppeliselt kasvanud ning praeguseks on Colombia valitsus steriliseerinud 24 jõehobu rohkem kui 80 teadaolevast isendist, mis moodustab väljaspool Aafrikat suurima jõehobude karja, vahendas BBC.
Jõehobudele on manustatud kemikaali, mis muudavad nad paljunemisvõimetuks.
Colombia keskkonnakaitsjate sõnul on jõehobud invasiivne liik, mis on hävitanud kohalikku loomariiki.
Peale Escobari surma arestis Colombia valitsus Escobari luksusvilla ja sealt leitud loomad jagati loomaaedade vahel üle riigi, kuid jõehobusid oli liiga keeruline liigutada ning ilmselt oodati, et jõehobud aja jooksul surevad. Lõuna-Ameerikas pole jõehobudel aga kohalikus looduses vastast ja loomad hakkasid paljunema.
Ekspertide sõnul hakkasid jõehobud levima mööda riigi peamist veeteed Magdalena jõge.
Teadlaste sõnul mõjutavad jõehobud kohalikku keskkonda mitmel viisil, näiteks suunates kohalikud ohustatud loomaliigid nende elupaikadest eemale ja muutes veekeskkonna koostist, mis on ohuks kalastusele.
Jõehobud on taimtoidulised loomad, kuid võivad olla oma suuruse ja agressiivsuse tõttu ohuks ka jõgedel liikuvatele inimestele. | Colombia asus steriliseerima Escobari jõehobusid | https://www.err.ee/1608372159/colombia-asus-steriliseerima-escobari-joehobusid | Colombia on asunud steriliseerima narkoparun Pablo Escobari pea 40 aastat tagasi riiki toodud jõehobusid. Kui Escobar tõi oma eksootiliste loomade kollektsiooni osana riiki teadaolevalt kaks jõehobu, siis praeguseks on neid üle 80. |
Tornike Shengelia sai vigastada möödunud teisipäeval mängitud Euroliiga kohtumises Peterburi Zeniti vastu, mille CSKA võitis 77:67.
Shengelia vigastas oma õlga ning reedeks teatas Moskva CSKA, et 30-aastast grusiini ootab ees vähemalt kahekuuline vigastuspaus.
Shengelia liitus CSKA-ga 2020. aastal ning on Venemaa tippklubi üks tähtsamaid mängijaid. Sel hooajal on grusiin Euroliigas CSKA eest keskmiselt visanud 21 punkti, haaranud 6 lauapalli, andnud 1,7 resultatiivset söötu ja teinud 1,3 vaheltlõiget.
Lisaks Shengeliale on CSKA mängijatest vigastatud veel Nikola Milutinov ja Marius Grigonis. Möödunud nädalal sõlmis CSKA lepingu ameeriklase Kenneth Fariediga, kes palgati Milutinovi vigastuse tõttu. Faried pole CSKA eest veel platsil käinud. | CSKA põhimeest ootab ees kahekuuline vigastuspaus | https://sport.err.ee/1608372156/cska-pohimeest-ootab-ees-kahekuuline-vigastuspaus | Venemaa korvpalliklubi Moskva CSKA põhimeest Tornike Shengeliat ootab õlavigastuse tõttu ees kahekuuline vigastuspaus. |
Claudio Ranieri debüüt Watfordi peatreenerina oli valedel põhjustel meeldejääv. Kodumeeskond Watford jäi juba kohtumise 8. minutil kaotusseisu, kui Liverpooli eest lõi värava Sadio Mane.
Ühtlasi lõi Mane Liverpooli eest oma sajanda värava ning temast sai alles kolmas Aafrika päritolu mängija, kes on Premier League'is löönud sada väravat. Varasemalt on saavutusega hakkama saanud Didier Drogba ja Mane meeskonnakaaslane Mohamed Salah.
37. minutil suurendas Liverpooli edu brasiillasest ründaja Roberto Firmino ja avapoolaja võitis Liverpool 2:0.
Teisel poolajal skooris Liverpool kolme minutiga kaks väravat. Kõigepealt lõi 52. minutil Liverpooli kolmanda värava Roberto Firmino ning seejärel tegi 54. minutil skoori Mohamed Salah.
Teise poolaja esimesel lisaminutil lõi Firmino kohtumises oma kolmanda värava ja sai kirja oma teise kübaratriki Premier League'is. 2018. aastal lõi Firmino esimest korda Inglismaa kõrgliigas kolm väravat ning toona oli vastaseks Arsenal.
Liverpool võitis kohtumise 5:0 ning tõusis 18-ne punktiga Premier League'i liidriks. Watfordil on kaheksast kohtumisest kirjas seitse punkti ning hoiab liigatabelis 15. kohta. | Liverpool purustas Watfordi, Firmino tegi kübaratriki | https://sport.err.ee/1608372147/liverpool-purustas-watfordi-firmino-tegi-kubaratriki | Laupäeval kohtusid Premier League'i kaheksanda vooru avakohtumises Liverpool ja Watford, Liverpool võitis kohtumise 5:0. |
Eelmisel nädalal Kabuli külastanud UNICEF-i asedirektor Omar Abdi ütles reedel ÜRO peakorteris ajakirjanikele, et tüdrukutel lubatakse juba praegu keskkoolis käia viies Afganistani 34 provintsist: Balkhi, Jawzjani ja Samangani provintsis loodes, Kunduzi provintsis kirdes ja Urozgani provintsis edelas.
Ametniku sõnul kinnitas Talibani haridusminister talle, et nad töötavad välja raamistikku, mis võimaldaks tüdrukutel oma haridusteed jätkata ka pärast kuuendat klassi, ja see avaldatakse ilmselt kuu või kahe pärast.
"Teiega täna siin rääkides, jäävad miljonid keskkoolieas tüdrukud 27. päeva järjest ilma haridusest," ütles Abdi. "Palume neil mitte oodata. Iga päev, mil ootame, on tüdrukute jaoks, kes pole koolis, kadunud päev."
Talibani eelmisel võimuloleku perioodil aastatel 1996-2001 keelati naistel ja tüdrukutel hariduse saamine, töötamine ja avalikus elus osalemine. Pärast uuesti võimule tulekut 15. augustil, mil USA ja NATO väed pärast 20-aastast kohalolekut kaootiliselt riigist lahkumas olid, on Taliban olnud kasvava rahvusvahelise surve all, et tagada naistele õigus haridusele ja tööle.
Abdi sõnul survestas ta igal kohtumisel Talibani, et "tüdrukud saaksid õppimist jätkata", nimetades seda "oluliseks nii tüdrukutele endale, kui riigile tervikuna".
Kui USA-juhitud koalitsioon Talibani 2001. aastal võimult kukutas, käis Afganistanis kõigis kooliastmetes koolis vaid miljon last, ütles Abdi.
Viimase 20 aasta jooksul tõusis see arv pea kümne miljoni lapseni kõigis kooliastmetes, nende hulgas ka neli miljonit tüdrukut, ütles Adbi. Viimase kümne aastaga kolmekordistus ka koolide arv 6000 pealt 18 000 peale.
"Viimaste aastakümnete saavutusi hariduse vallas tuleb tugevdada, mitte lubada sellel tagasi langeda," ütles ta.
Kuid ÜRO lastefondi asejuhi sõnul on sellest arengust hoolimata Afganistanis praegu 4,2 miljonit last, kes koolis ei käi, neist 2,6 miljonit on tüdrukud.
Et kõigil tüdrukutel lubataks keskkoolis käia, peab jätkama pingutustega saada üle konservatiivide vastuseisust neile keskhariduse lubamisel, ütles Adbi.
Abdi sõnul ütlesid talibid, et kui raamistik paika saab, veenab see suuremat arvu lapsevanemaid oma tütreid kooli saatma, sest see tegeleb konservatiivse ühiskonna murekohtadega poiste ja tüdrukute eraldamise ning naisõpetajate osas.
"Seda saame siis näha," lisas Abdi.
Kabulis olles külastas Abdi ka lastehaiglast ning "oli šokeeritud sellest, kui palju oli seal alatoitumise all kannatavaid lapsi, kellest mõned olid alles imikud".
Abdi sõnul on Afganistani sotsiaal- ja tervishoiusüsteem kokkukukkumise äärel, meditsiinivahendeid on ohtlikult vähe ning sagenevad leetrite ja kõhulahtisuse puhangud. Tõsist muret teevad lisaks lastehalvatus ja koroonaviirus.
"Juba enne Talibani võimuletulekut vajas vähemalt kümme miljonit last üle kogu riigi ellujäämiseks humanitaarabi," ütles ta. "Ja vähemalt miljonit neist lastest ähvardab surm alatoitumise tõttu, juhul kui nad kohe abi ei saa."
ÜRO peasekretär Antonio Guterres kutsus maailma üles takistama Afganistani majanduse kokkukukkumist ning afgaane abistama. Üleskutset kordas ka Abdi, kes ütles "olukord on kriitiline ja läheb üha hullemaks". | ÜRO ametnik: Taliban kavatseb lubada tüdrukutele keskharidust | https://www.err.ee/1608372144/uro-ametnik-taliban-kavatseb-lubada-tudrukutele-keskharidust | ÜRO kõrge ametniku sõnul kinnitas Taliban talle, et teatab peagi Afganistani tüdrukute lubamisest keskkooli. |
New Jersey läks kohtumist Chicago vastu juhtima esimesel perioodil, kui värava viskas Dougie Hamilton. Teise periood alguses suutis Chicago Alex DeBrincati väravast viigistada, ent Jack Hughes viskas teise periood lõpuminutitel New Jersey teise värava ning kolmandale perioodil läks New Jersey 2:1 eduseisus.
Viimase perioodi alguses viskas New Jersey eest värava Andreas Johnsson ning neli minutit enne kohtumise normaalaja lõppu oli seis 3:1 New Jersey kasuks. Seejärel viskasid Chicago eest väravad Kirby Dach ja Dominik Kubalik ning 3:3 seisul läks kohtumine lisaajale.
Lisaajal tõi New Jersey'le hooaja esimese võidu Jack Hughes, kes viskas oma teise värava Chicago vastu ning New Jersey Devils võttis lisaajal 4:3 võidu Chicago Blackhawksi üle.
Möödunud hooajal play-off 'i jõudnud Minnesota Wild alistas 2:1 skooriga Anaheim Ducksi ja teenis hooaja esimese võidu. Teisel perioodil läks Anaheim kohtumist juhtima, kui värava viskas Jakob Silfverberg. Kevin Fiala väravast Minnesota kohtumise viigistas ning kolmandal perioodil viskas Minnesota võiduvärava ründaja Marcus Foligno.
Väravarohkes kohtumises Vancouver Canucksi ja Philadelphia Flyersi jäi peale Vancouver, kes teenis karistusvisete abil 5:4 võidu. Esimesel perioodil jäi peale Philadelphia, kes Joel Farabee väravast kohtumist juhtima läks. Teisel perioodil sai Vancouver neli väravat kirja ning viimasele perioodile läks Kanada meeskond 4:2 eduseisus. Viimasel perioodil suutis Philadelphia kaks väravat vastu visata ning 4:4 seisul läks kohtumine lisaajale.
Lisaajal ei suutnud kumbki võistkond väravat visata ning kohtumine otsustati karistusvisetega. Vancouver skooris kaks karistusviset, aga Philadelphia ei suutnud enda kahte võimalust realiseerida ning Vancouver Canucks teenis 5:4 võidu Philadelphia Flyersi üle.
Tulemused:
New Jersey Devils - Chicago Blackhawks 4:3 (lisaajal)
Minnesota Wild - Anaheim Ducks 2:1
Vancouver Canucks - Philadelphia Flyers 5:4 (karistusvisked) | New Jersey ja Minnesota alustasid uut hooaega võiduga | https://sport.err.ee/1608372141/new-jersey-ja-minnesota-alustasid-uut-hooaega-voiduga | Möödunud öösel mängis Ameerika jäähokiliigas (NHL) uue hooaja esimest kohtumist New Jersey Devils, kes alistas lisaajal 4:3 tulemusega Chicago Blackhawksi. Minnesota Wild võitis avakohtumises Anaheim Ducksi 2:1. |
Rõõm näha, et vahel jõuavad Eesti kinolevisse ka filmid, mis siia ühegi ratsionaalse (kindlasti ka majandusliku!) loogika järgi jõudma ei peaks. Hea näide ongi Johann Johannssoni "Viimased ja esimesed inimesed", tuntud Islandi helilooja luigelauluks jäänud eksperimentaalne dokfilm, audiovisuaalne poeem või visuaalne jutustus. Nimetada saab seda eri moel, kuid üks on kindel: aeglased mustvalged kaadrid abstraktsetest monumentidest pelutavad suurema osa vaatajaid eemale, kuid need, kes päriselt saali otsustavad minna, saavad rikastava, ehk isegi silmi avava kogemuse.
Paljuski tuleb selle filmi (või anti-filmi?) juures eristada kolme vaat et üksteisest sõltumatut elementi. Esiteks on Sturla Brandth Grovleni filmitud sürreaalsed kaadrid Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina Teise maailmasõja monumentidest, millelt röövitakse filmis nende klassikaline tähendus ning tõstetakse need hoopiski ebamaisesse, veidi isegi kõhedasse konteksti.
Teiseks on pea katkematu heliriba, kus ei kuule küll niivõrd Johannssonile omast elektroonika ja klassikalise muusika hübriidi, ent koostöös Yair Elazar Glotmaniga valminud looming on siiski sisendusjõuline ja detailirohke. Orkestratsioon on parimatel hetkedel nii minimalistlik, mistõttu kaob side klassikalise muusikaga selle traditsioonilises mõistes ja tekib mingisugune defineerimatu ambiente heliollus, mis hõljub selles audiovisuaalses kosmoses ringi.
"Viimased ja esimesed inimesed" ("Last and First Men") Autor/allikas: Kaader filmist
Ja viimaks, mis selle kõik kokku seob, on Olaf Stapledon samanimelise romaani põhjal valminud tekst, mida kannab judinaidtekitava stoilisusega ette näitleja Tilda Swinton. Tekst on korraga nii hirmutav kui ka absurdne läkitus viimastelt elusolevatelt inimestelt, kes elavad kahe miljardi aasta pärast Neptuunil.
Mõistes, et mõnekümne tuhande aasta pärast ootab neid eest paratamatu lõpp, mõtestavad nad lahti nii inimeseks olemist kui ka elu selle kõige ürgsemas-filosoofilisemas tähenduses. Küll aga ei ole see tekst mingi allegoorne ja tihe tekstilaviin, pigem vastupidi: Swinton esitab lihtlauseid, maksimaalselt paar lauset järjest, pärast mida tuleb pikk paus.
Kuigi varasemalt tõin välja kolm selgelt eraldiseisvat, aga teineteist toetavat aspekti – vaikselt kulgev pildirida, katkematu muusika ja ootamatu tekst –, siis on seal siiski ka neljas tahk. See kerkibki esile nendel pausihetkedel, kui saalisistuja jäetakse selle kõige keskele üksinda. On isegi hetki, kus mitme minuti vältel ei öelda mitte midagi, lihtsalt kaadrid vahetuvad ja muusika kannab.
Johannsson meelega jätnud filmi kõvasti ruumi mõtlemiseks, "Viimased ja esimesed inimesed" ongi otsekui audiovisuaalne peegel, mis käivitab mõttekilde, mille peale igapäevaelus ei taha ega isegi oska mõelda.
"Viimased ja esimesed inimesed" ("Last and First Men") Autor/allikas: Kaader filmist
Siin-seal on "Viimaseid ja esimesi inimesi" nimetatud dokfilmiks, kuigi midagi dokumentaalset selles filmis tegelikult pole. Miks peaks nimetama üht peent ulmejutustust dokumentaalseks lihtsalt seetõttu, et selle taustaks jooksevad kaadrid reaalsetest objektidest?
Näeme ju mängufilmideski samamoodi päriselu peegeldust, lihtsalt enamasti on need objektid, hooned või lokatsioonid eraldatud nende reaalsest tähendusest. Sama teeb ka Johannsson, seega oleks õige nimetada seda poeetiliseks ulmefilmiks või eksperimentaalseks audioraamatuks. Usun, et sellised kirjeldused meelitaksid ka rohkem rahvast saali...
Oma eripärase vormi tõttu on "Viimased ja esimesed inimesed" ka sajaprotsendiliselt kinofilm, mis lihtsalt nõuab pimedat saali ja sundasendit, kus sa oled surutud tunniks ajaks sellesse kitsasse kinotooli. Johann Johannsson lükkab käima ka selliseid mõttekäike, mis ei ole tingimata mugavad, seega siplesin isegi Artise saalis (kus oli lisaks minule isegi veel seitse inimest!) üht- ja teistpidi, aga nii peakski olema.
Kodus tele-ekraanilt oleks mingil hetkel ilmselt pausile pannud, vetsus käinud, telefoni näppinud või muu tühja-tähjaga pead vaevanud, mis oleks samas lõhkunud täielikult filmi loodud painajaliku illusiooni. Võib-olla suudaks kottpimedas toas üksinda istudes sama tunde tekitada, aga pigem mitte, ahvatlusi ja segajaid on kodus lihtsalt liiga palju.
Seega kui olete valmis laskma end meie seast lahkunud Islandi geeniusel tunnikese jagu piinata, siis makske need paar eurot ja ronige kiiremas korras kinosaali. Usun, et nii veider ja defineerimatu film kaob kinolevist kibekiirelt... | Arvustus. "Viimased ja esimesed inimesed" on poeetilise filmikunsti meistriklass | https://kultuur.err.ee/1608371985/arvustus-viimased-ja-esimesed-inimesed-on-poeetilise-filmikunsti-meistriklass | Uus film kinolevis
"Viimased ja esimesed inimesed" ("Last and First Men")
Režissöör: Johann Johannsson
Stsenastid: Johann Johannsson, Jose Enrique Macian
Heliloojad: Johann Johannsson, Yair Elazar Glotman
Operaator: Sturla Brandth Grovlen |
Bolšunovi hamba juureravi ebaõnnestus ning vajas lõikust. Bolšunov käis igemepõletiku tõttu operatsioonil ka septembris.
Treeneri Juri Borodavko sõnul võtab uuest lõikusest taastumine umbes kümme päeva aega. Pärast õmbluste eemaldamist saab Bolšunov kahe-kolme päeva jooksul treeningutele naasta.
Suve alguses segas Bolšunovi ettevalmistust treeninglaagris saadud vigastus.
Murdmasuusahooaeg algab 26. novembril Rukal ning kulmineerub veebruaris Pekingis toimivate taliolümpiamängudega.. | Aleksandr Bolšunovi ettevalmistust tabas järjekordne tagasilöök | https://sport.err.ee/1608372135/aleksandr-bolsunovi-ettevalmistust-tabas-jarjekordne-tagasilook | Möödunud hooajal suusatamise MK-sarja valitsenud venelane Aleksandr Bolšunov käis enne olümpiahooaega juba teisel operatsioonil. |
Avapoolajal teenis Vaprus penalti, mille Tõnis Vihmoja realiseeris. Kalju viigivärava lõi 25. minutil Aleksandr Volkov. Teisel poolajal pani Kalju oma paremuse maksma ning lõi Vaprusele veel kolm väravat, kui skoori tegid Igor Subbotin, Pavel Marin ja Alex Matthias Tamm.
Kalju on võitnud sel hooajal Vapruse vastu kaks mängu. Mais alistati Pärnu rannastaadionil Vaprus koguni 7:1. Enne seda saavutas Vaprus Virgo Valliku karjääri esimesest Premium liiga väravast Tallinnas 1:0 võidu.
Kalju lõpetas põhihooaja neljandal kohal. Kaheksa mängu võiduta püsiv Vaprus jätkab tabelis hetkel üheksandal kohal, kolmapäeval kohtutakse veel Tartu Tammekaga. | Vaprus läks penaltist juhtima, aga Kalju vastas nelja väravaga ning võitis | https://sport.err.ee/1608372126/vaprus-laks-penaltist-juhtima-aga-kalju-vastas-nelja-varavaga-ning-voitis | Nõmme Kalju alistas jalgpalli Premium liiga 27. vooru kohtumises võõrsil Pärnu Vapruse 4:1 ning lõpetas põhihooaja neljandal kohal. |
22-aastane ja 204 cm pikkune korvialune mängija sõlmis Raplaga lepingu kaheks kuuks, et asendada vigastatud lätlast Arnolds Helmanist.
Võistkonna teatel teeb Gregg debüüdi pühapäeval, kui Rapla võõrustab 1Tallinna Kalev/TLÜ-d.
Gregg lõpetas kevadel USA-s Northwestern State'i ülikooli. Eelmisel hooajal viskas ta NCAA kõrgeimas divisjonis keskmiselt kümme punkti. | Rapla Avis Utilitas sõlmis lepingu ameeriklasega | https://sport.err.ee/1608372120/rapla-avis-utilitas-solmis-lepingu-ameeriklasega | Rapla Avis Utilitase korvpallimeeskond teatas laupäeval, et tiimiga liitub ameeriklane Jamaure Gregg. |
Nakatunutest 2142 oli vaktsineerimata või osaliselt vaktsineeritud, 657 olid täielikult kaitsepoogitud. Lätis on juba neli päeva järjest registreeritud üle 2000 uue nakatunud, vahendas rahvusringhäälingu LSM.lv veebikülg.
Kokku on pandeemia algusest saadik tuvastatud 183 239 nakatumist.
Ööpäevaga tehti 23 816 koroonatesti, millest 11,8 protsenti andsid positiivse tulemuse.
Ööpäevaga suri Lätis 12 COVID-19 haigust põdenud inimest, kõik vanemad kui 50-aastased. Kokku on Lätis pandeemia algusest saadik koroonaviirusega surnud 2881 inimest.
Läti viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on 1195, mis on kõrgeim näitaja pandeemia algusest alates.
Leedus 2700 nakatunud ja 20 surnut
Leedu võimud teatasid laupäeval 2700 uuest koroonaviirusega nakatunust ja 20 COVID-19 tagajärjel surnud inimesest. Surnutest, kes valdavalt olid eakad inimesed, oli 16 vaktsineerimata.
Leedu viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on 1096 nakatumist.
Positiivsete testide osakaal viimase seitsme päeva kohta keskmiselt on 11,8 protsenti.
Leedu haiglates on ravil 1599 koroonahaiget, neist reanimatsioonis on 161 inimest. | Läti teatas uuest koroonaga nakatumise rekordist | https://www.err.ee/1608372111/lati-teatas-uuest-koroonaga-nakatumise-rekordist | Lätis tuvastati viimase ööpäevaga 2799 koroonaviirusega nakatunut, mis on uus rekord, teatas riigi haiguste ennetamise ja tõrje keskus laupäeval. Samuti on kõigi aegade kõrgeimal tasemel 14 päeva nakatumisnäitaja. |
Kuuba läks kohtumise alguses 3:1 ette, aga jäi siis ise 3:6 kaotusseisu. Intervalliks võitsi Kuuba kuus punkti järjest ja juhtis 11:8. Mängu jätkudes võitles Kuuba välja eduseisu 19:13, kuid Švabikova ei loovutanud avageimi kergelt. Korraks oli vahe vaid kaks punkti (18:20), kuid geimi lõpetava punkti sai endale siiski Kuuba.
Teise geimi alguses oli Kuuba edu veelgi suurem (6:1), kuid taas pääses vastane mängu tagasi. Korraks oli Kuuba eduseis vaid 7:6, aga joogipausile mindi seisus 11:7. Edasi saavutas Kuuba kuus punkti järjest ja läks 17:9 juhtima ning võitis geimi 21:14. Mäng kestis 32 minutit.
Samuti laupäeval peetavas poolfinaalis on Eesti esireketi vastane ungarlanna Vivien Sandorhazi, kes oma veerandfinaalis alistas kolmes geimis Ira Sharma 21:19, 21:23, 21:15. Kuuba (BWF 51.) on 20-aastase ungarlannaga (BWF 159.) varem mänginud kolm korda ning kõik kohtumised kahes geimis võitnud, viimati tänavusel Polish Openil 21:13, 21:11.
Helina Rüütel ja Kati-Kreet Marran läksid naiste paarismängu veerandfinaalis vastamisi šveitslannade Nadia Fankhauseri ja Caroline Racloziga ning võitsid 21:13, 23:21. Kahe geimiga piirdunud mäng kestis 34 minutit. Poolfinaali vastane selgub laupäeva õhtul.
Reedel Küprose pealinnas alanud Future Seriesi kategooria turniiril jõudis Helis Pajuste veerandfinaali. Teise asetusega Pajuste võitis avaringis kodus mänginud Chara Michaeli 21:15, 21:14 ning teises ringis laupäeva hommikul tšehhitari Veronika Dobiašova 21:16, 13:21, 21:11. Veerandfinaalis kohtub Pajuste Heli Neimaniga. | Kuuba jõudis Hollandis poolfinaali | https://sport.err.ee/1608372108/kuuba-joudis-hollandis-poolfinaali | Rahvusvahelise sulgpalliliidu International Challenge'i kategooriasse kuuluval võistlusel Hollandis on teise asetusega Kristin Kuuba endale kindlustanud koha nelja parema seas. Kuuba alistas laupäeval toimunud veerandfinaalis tšehhitari Tereza Švabikova 21:18, 21:14. Esipaar Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel jõudsid samuti poolfinaali. |
Anton Hansen Tammsaare miniatuure näeb-kuuleb (sõna)laval õige harva. Ega neid olegi lihtne lavakeelde tõlkida. Nukuteatri mängukavast meenub Rein Aguri koostatud ja lavastatud kompositsioon "Inimese jälgedes": sisuks novellid ja miniatuurid "Kaaren ja pojad", "Vanaisa surm", "Ööbik ja lilled", "Elavad nukud", "Sex appeal", "Armastus" ja "Näkk". Esietendus oli 1978. aastal, mil tähistati Tammsaare 100. sünniaastapäeva. Aguri isikupärase lavastuse adressaadiks olid lapsed ja neid saatvad isikud – kuidas siis teisiti?
1963. aastal jõudis Estonia teatris lavale Eino Tambergi lühiballett "Poiss ja liblikas". Ses miniatuuris kõlab tõesti iga lause nagu muusika, aga Tammsaare lausete rütm ongi loomuldasa musikaalne.
Eesti Noorsooteatri kodulehelt loen: "Poiss ja liblik", Anton Hansen Tammsaare miniatuuril ja Ardo Ran Varrese muusikal põhinev visuaalteatrilavastus väikelastele, vanusele 3+, kestus 25 minutit. See pooltund, ühtaegu lühikene ja meeldivalt pikk aeg, haarab vaataja kaasa. Esietendusel olid rõõmsad ja tänulikud nii väikesed kui ka suured, elevil vanad ja noored.
Ardo Ran Varres on muusikaliselt kujundanud mitu teatrilavastust Tammsaare loomingu põhjal: telelavastus "Ma armastasin sakslast" (lavastaja Ain Prosa, ETV, 1998); "Elu ja armastus" (autor Andrus Kivirähk, lavastaja Aare Toikka, Endla, 2018), kaks "Juuditi" versiooni (autor-lavastaja Airat Abusahmanov, R. A. A. A. M., 2019; Andrus Kiviräha näidend, VAT-teater, 2021). Esietendumist Vanemuises ootab suurvorm, Varrese ooper "Põrgupõhja uus Vanapagan".
"Poisi ja libliku" heliilm paotab ja pingestab miniatuuri kontsentreeritud meeleolusid. Hugo Lepnurme nimelise keelpillikvarteti salvestatud muusika on tulvil salapära ja põnevust, kuuldub kumedamat ja tumedamat ärevust, lootust ja helgust.
Ühtegi Tammsaare sõna laval ei lausuta, aga kavalehel on miniatuur tervikuna kirjas. Seda lühikest ja ammendamatut teksti on lastel huvitav avastada ja vanematel rõõm väikelastele ette lugeda. Üheskoos saab arutada mõistuloo tähenduse üle, aga tore on kuulatada ka vanaaegsete sõnade imelikke kõlavarjundeid: jumi, sammet … Ja muidugi see pealkirjasõna – liblik. Mäletan erilist pidulikku tunnet, kui ma neljanda klassi tüdrukuna kooli aulas miniatuuri esitasin, aga pealkirjaks ütlesin siis "Poiss ja liblikas".
Kui lavastaja Leino Rei kõneles keskkonna ja loodushoiu teemast, olin siiralt üllatunud. Kentsakas küll, ma ei olnud looduse aspektile Tammsaare miniatuuriga seoses üldse kunagi mõelnud. Tõdemus "liblikat püüdes oli ta kõik lilled ära tallanud" tähendas ikka midagi kujundlikku, seostus unistuste ja igatsusega, kurbuse ja iluga. Aga et lilled võiksidki olla lihtsalt lilled ja aas päriselt aas, selle peale ei olnud ma tõesti seni tulnud. Erki Kasemetsa kujunduses, kus on kunstnikule ainuomaselt tajutav taaskasutuse mängumaa, on lilled peategelased, elus ja hingestatud. Lapsed ahhetavad, kui puhkevad üha uued õied. Muinasjutulised lilled võrsuvad koonusekujulistest tuutudest, nood vaasituutud omakorda on kleebitud aluste külge, mis meenutavad liblikatiibu või hoopis kandle kõlakasti. Kannel, teadagi, toob meelde Tammsaare "Juuditi" Olovernese arutluse naisest. Tallatud lilled kaovad, poevad heitunult peitu tagasi. See on kurb. Lõpuks puhkeb üks vapper tulbiõis ja saali täidab jälle rõõmus lootus.
Visuaalselt on lavaruum põnev. Juba rituaal, et väikese saali ukse taga tuleb kingad jalast ära võtta, aitab argisest olemisest lahti lasta. Publik istub ringis ümber ümmarguse lavapoodiumi: lapsed patjadel, suuremad inimesed laste selja taga toolidel. Kui mõni laps pelgab, on tal mõnus pugeda ema või isa sülle.
Kui publik koguneb, on näitlejad nähtamatutena metsavaiba all. Siis korraga hakkab vaip elama ja hingama, ürgmets või soomättad liigahtama, puud kasvama. Metsateki all pulbitseb elu. Metsloomade või sookollide silmatulukesed löövad helendama, nii et hakkab pisut nagu õudne. Lapsed ongi alguses natukene hirmul, aga hirm läheb peagi mööda. Juba vaatavad tüdrukutirtsud ja poisipõnnid lilli, poissi ja liblikut, silmad vaimustusest säramas. Muusika rütm hoiab meid mänguga kaasas.
Ka ümmarguses laekettas, mis koosneks kui oreliviledest, toimuvad imed. Lagi liigub üles ja alla, laes mänglevad värvilised valgusvood (valguskunstnik Triin Rahnu). Langevad ja tõusevad hõbevalged lilled, sinised vihmapilve-õhupallid. Rohekaskollased koonused aga tuletavad miskipärast meelde Indrek Paasi kõnelust päikesega jääpurikatest ja armastusest Vargamäel.
Assotsiatiivset lavastust ära seletada on muidugi omajagu ohtlik või muidu naiivne, sest mis tahes kirjeldus kukub ilmtingimata välja lihtsustav, aga ahvatlev on see ka. Ega sõnastamine vahest ülemäära kurja tee: on ju iga vaataja fantaasiailm sügavalt isiklik, tänu sellele iga elamus kordumatu.
Noorsooteatri mängukavast võib tõmmata paralleele Karl Sakritsa lavastusega "Tulipunane vihmavari" (2020), kus lapsepõlvemäng põhineb Betti Alveri luuletusel. Mõlemas lavastuses mängib Laura Nõlvak. Miniatuur ja luuletus on võrreldavad, mõlemad lavastused mängurõõmsad, aga "Poiss ja liblik" äratab keerulisemaid assotsiatsioone. Leino Rei lavastajateel on "Poisi ja liblikuga" ehk teatud hingesuguluses Friedebert Tuglase "Popi ja Huhuu" (Theatrum, 2016), Mirko Rajas mängis seal Huhuud.
Kui kaks salapärast olendit on ses esmapilgul ohtlikus metsatihnikus virgunud ja lilled õitsema aidanud, saabub viimaks ka see hetk, mil algab lugu "Poiss ja liblik". Kõik eelnev oli nagu inimesevaba, metsik loodus. Kõigepealt sugeneb lilleaasale Poiss (Mirko Rajas), seejärel koorub Liblik (Laura Nõlvak). Mõlemad on algul ettevaatlikud, imestunud, valvsad, väheke murelikud. Ümbruse ja iseenda avastamine mõjub nagu kärme prooviprotsess, näitleja kohanemine uue rolliga. Abi võib siin olla mõnest kostüümi detailist, näiteks reipast sonimütsist, mis langeb Poisi juurde ülalt nagu hallsinakas pilv. Rajase varavana oleku ja ontlike traksidega sell muutub kohemaid naerusilmseks poisiklutiks, kui mütsi uljalt pähe vajutab.
Nõlvaku Liblik otsib end kauem ja saladuslikumalt, proovib lendamist mitut moodi. Kinnitab juustesse väikese roosa liblika, vallandab suured õhkkerged tiivad, mängib lendleva lindiga. Kui poiss kahmab punase liblikavõrgu, saab püüdmisest mõlemale lustakas, õrritav mäng. Liblikas lendab poisile pähe, nii et teda püüdes on juntsu pea järsku võrgu sees.
Ei märkagi, millal ja miks nali ja mäng otsa lõppeb. Ühel hetkel on inimpoisist saanud pisike nukk, kes hakkab ringiratast tormama, ummisjalu üle lillede. Ehmunud õied sulguvad, pagevad poisi sammude all. Paaniline kiirustamine hävitab ilu, aga seda koleasjalik ruttaja ise ei märka. Mõjuv on hetk, mil sinavast sonimütsist saab päästeparv ning poissnukk klammerdub mütsi serva külge, uppumisohus, abituna, pidetuna ulpides. See näikse olevat ilmne saastatud looduse, katastroofi märk.
Viimaks istub väike üksildane nukk kännu otsas, käsipõsakil, muremõtetes. Korraga ei olegi ta enam poiss, vaid üsna vana mees. Tammsaare "Vanaisa surm" ilmutab ennast, mis sellest et ilma tihaseta. Õnneks hakkab otsusekindel lill õitsema. Ja kui on lõpp, tahaks "Poissi ja liblikut" kohe otsast peale vaadata. | Arvustus. Lilled ja lapsed, poiss ja liblik | https://kultuur.err.ee/1608372105/arvustus-lilled-ja-lapsed-poiss-ja-liblik | Uus lavastus
Eesti Noorsooteatri "Poiss ja liblik"
Autor Anton Hansen Tammsaare
Lavastaja Leino Rei
Kunstnik Erki Kasemets
Helilooja Ardo Ran Varres
Valguskunstnik Triin Rahnu
Mängivad Laura Nõlvak ja Mirko Rajas
Esietendus 12. septembril Eesti Noorsooteatri väikeses saalis
Arvustus ilmus Sirbis |
Loo autorid Shira ja Anett Kulbin, produtseeris Anett Tamm ja helitöötluse tegi Sander Sadam. Singli kujunduse on teinud EKA fotograafiatudeng Andra Junalainen.
Shira osales mullu Eesti Laulul võistluslooga "Out In Space".
Kuula lugu "Wake Me Up": | Eesti Laulul osalenud Shira avaldas uue loo "Wake Me Up" | https://menu.err.ee/1608372099/eesti-laulul-osalenud-shira-avaldas-uue-loo-wake-me-up | Muusik Shira andis välja värske singli "Wake Me Up", mis on pärit tema aasta lõpus ilmuvalt lühialbumilt "Blooming". |
Anadolu Efesi peatreener Ergin Ataman kritiseeris pärast kaotust Vasilije Micici ja Chris Singletoni mängu. Atamani sõnul tunneb meeskond puudust vigastatud horvaadist Krunoslav Simonist.
Milano Olimpia jätkab liigat täiseduga ning on koos Barcelonaga tabeliliider.
Milano parimana viskas Malcolm Delaney 16 punkti, Devon Hall ja Shavon Shields lisasid vastavalt 13 ja 12 punkti. | Tiitlikaitsja ei suutnud korvpalli Euroliigas võiduarvet avada | https://sport.err.ee/1608372090/tiitlikaitsja-ei-suutnud-korvpalli-euroliigas-voiduarvet-avada | Korvpalli Euroliigas ei ole tiitlikaitsja Istanbuli Anadolu Efes suutnud nelja mänguga võiduarvet avada. Reede õhtul jäädi võõrsil 71:75 alla Milano Olimpiale. |
Moskvas registreeriti 6545 uut nakkusjuhtu ja suri 72 koroonahaiget, Peterburis oli neid vastavalt 3088 ja 67. Haigestumiste kasvu täheldati pea kõigis Venemaa piirkondades.
Venemaal on ametlikel andmetel tuvastatud koroonaviirusega nakatumine ühtekokku 7 958 384 inimesel, COVID-19 tagajärjel on ametlikel andmetel surnud 222 315 inimest.
Koroonaga nakatumise ja koroonasurmade arv on viimastel nädalatel järjest kasvanud, eelmine surmade ja nakatumiste rekord registreeriti neljapäeval..
Venemaa statistikaamet Rosstat on aga edastanud, et koos kaudselt koroonaviirusega seotud surmadega oli juba augusti lõpuks viiruse tagajärjel surnud üle 400 000 inimese.
Venemaa eri piirkondadest COVID-19 andmeid koguva veebilehe Gogov teatel on vaid 31 protsenti elanikkonnast täielikult vaktsineeritud.
Rangete piirangute puudumine on lubanud viirusel levida, kuigi osa piirkondi nõuab taas avalikesse kohtadesse sisenemisel ohutust tõendavaid QR-koode.
Kreml on uute piirangute kehtestamisel olnud kõhklev, hoolitama sellest, et nimetas riigi kaitsepookimise taset "vastuvõetamatult" madalaks. Samuti kinnitasid võimud sel nädalal taas, et tuleb tagada "majanduse toimimine".
Kreml on kinnitanud, et riigi tervishoiusüsteem on koroonapatsientide arvu kasvuks valmis ega ole üle koormatud.
Tervishoiuminister Mikhail Muraško süüdistas viiruse levikus neljapäeval venelaste käitumist ja kutsus neid üles end vaktsineerima.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas samuti, et inimestele on antud võimalus "säästa oma elusid ja saada vaktsineeritud".
Sellest hoolimata näitavad küsitlused, et enam kui pool Venemaa elanikest ei kavatse end vaktsineerida lasta. | Venemaal ületas ööpäevane koroonasurmade arv 1000 piiri | https://www.err.ee/1608372087/venemaal-uletas-oopaevane-koroonasurmade-arv-1000-piiri | Venemaal tuvastati viimase ööpäevaga rekordilised 33 208 uut koroonanakkuse juhtu ja suri samuti seni suurim arv ehk 1002 COVID-haiget, selgus operatiivstaabi laupäeval avaldatud andmetest. |
Hoffenheim lõi esimesel poolajal ühe ning teisel koguni neli väravat.
Enne kaheksandat vooru kuuendal kohal olnud Köln langes seitsmendaks, rohkem mänge reedel kavas polnud. Ülejäänud mängud peetakse laupäeval ja pühapäeval. Hooaja kolmanda võidu saanud Hoffenheim kerkis kaheksandaks, kaotades nüüd Kölnile ühe punktiga.
See oli Kölni teine kaotus tänavusel hooajal, esimene saadi tiitlikaitsjalt Müncheni Bayernilt. | Kölni võiduseeria Saksamaa kõrgliigas sai lõpu | https://sport.err.ee/1608372066/kolni-voiduseeria-saksamaa-korgliigas-sai-lopu | Saksamaa kõrgliigas lõppes Kölni viiemänguline võiduseeria, kui kaheksanda vooru avamängus jäädi võõrsil 0:5 alla Hoffenheimile. |
Konstantin Stanislavski nägemus näitlejatööst ja teatrikunstist on saavutanud ülemaailmse mõju. Samas pole tänaseni ühtegi lõplikku versiooni tema kuulsast "süsteemist". See on omakorda tekitanud legende ja karikatuure Stanislavski teatrist.
Ööülikooli kolmeosaline loengusari avab hiljuti avaldatud arhiivimaterjalide ja eluoo põhjal Stanislavski teatritee alates 19. sajandi lõpu vene kaupmeeste perekonnast lõpetades 20. sajandi stalinistliku Nõukogude Venemaa hirmuõhustikuga. Loengutes kõlavad ka katkendid seni eesti keeles avaldamata Stanislavski kirjavahetustest. Ööülikooli lektor on näitleja, tõlkija ja lavakunstikooli õppejõud Anu Lamp, saadete toimetaja on Joonas Hellerma ja helirežissöör Külli Tüli.
I osa: Isepäine kaupmees
Ööülikooli kolmeosaline loengusari Konstantin Stanislavski teatriteest algab tema kaupmeeste perekonnast ja poisipõlve läbielamistest. Kuidas tekib maailma muutev teatripisik keset ketrusvabrikuid ja nendega seotud äriplaane
II osa: Süsteemi sõnastamine
Stanislavski saatuslik kohtumine Nemirovitš-Dantšenkoga viib Moskva Kunstiteatri loomiseni. Pärast paljusid edukaid teatritöid tabab Stanislavskit kriis, mis sunnib otsima võimalust sõnastada näitlejatöö alused. Miks see Stanislavskil kunagi lõpuni ei õnnestunud
III osa: Uues maailmas
Stanislavski ja tema teatritrupi reis Ameerika Ühendriikidesse muudab maailma, mille mõju kestab tänaseni. Tänu ameeriklaste pealekäimisele kirjutab Stanislavski oma kuulsa raamatu "Minu elu kunstis". Millist mängu peab ta aga mängima pärast naasmist Nõukogude Venemaale?
Loengusari jõuab kuulajateni kolmel järjestikkusel nädalavahetusel – Vikerraadios laupäeval kell 22.10 ja Klassikaraadios pühapäeval kell 22.05. Ööülikooli loenguid kuuleb järele veebikanalis Jupiter. | Ööülikoolis algab kolmeosaline loengusari Konstantin Stanislavskist | https://kultuur.err.ee/1608372063/ooulikoolis-algab-kolmeosaline-loengusari-konstantin-stanislavskist | Sel nädalavahetusel kõlab Vikerraadios ja Klassikaraadios esimene osa Ööülikooli värskest kolmeosalisest loengusarjast "Stanislavki – suur tundmatu", kus Stanislavskist räägib näitleja, tõlkija ja lavakunstikooli õppejõud Anu Lamp. |
Ööpäeva jooksul avati haiglates 57 uut haigusjuhtu, teatas terviseamet.
Suri seitse koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest kolm olid vaktsineerimata, kaks lõpetatud vaktsineerimiskuuriga ning kahe inimese vaktsineerimise staatus on täpsustamisel, teatas terviseamet hiljem.
Surnud olid kõik eakad inimesed: 71-aastane mees, 77-aastane mees, 79-aastane mees, 81-aastane mees, 82-aastane naine, 84-aastane naine ja 89-aastane naine.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 8260 testitulemust, millest 1238 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 811 vaktsineerimata ja 427 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul manustati 2440 vaktsiinidoosi, kokku on manustatud 1 398 698 doosi. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 68 protsenti. | Koroonaviirusega on haiglas 363 patsienti, suri seitse inimest | https://www.err.ee/1608372030/koroonaviirusega-on-haiglas-363-patsienti-suri-seitse-inimest | Laupäeva, 16. oktoobri hommikuse seisuga vajab sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglaravi 278 inimest, kokku on haiglas 363 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest on vaktsineerimata 227 ehk 62,5 protsenti. |
Kohe esimese veerandiga korraliku vahe sisse teinud Limoges ei kaotanud lõpuks ühtegi perioodi. Limoges jagas kohtumise jooksul tiimi peale koguni 28 resultatiivset söötu, Roanne vaid 14, vahendab Korvpall24.ee.
Siim-Sander Vene teenis mänguaega 19 minutit ning kogus selle ajaga seitse punkti, ühe lauapalli, kaks resultatiivset söötu, kaks vaheltlõiget ning kaks isiklikku viga.
Kaotajate edukaimana tõi Ronald March 14 punkti ja viis lauapalli.
Limoges'i järgmine mäng toimub 23. oktoobril. | Siim-Sander Vene koduklubi sai Prantsusmaa kõrgliigas teise võidu | https://sport.err.ee/1608372051/siim-sander-vene-koduklubi-sai-prantsusmaa-korgliigas-teise-voidu | Prantsusmaa korvpalli kõrgliigas teenis Siim-Sander Vene koduklubi Limoges teise järjestikkuse võidu, kui neljandas voorus alistati 93:70 (30:18, 19:18, 28:22, 16:12) Roanne'i meeskond. |
Esimene kohtumine peetakse reedel, 22. oktoobril, kui Pariisi äärelinnas Creteil'is on vastaseks Prantsusmaa. Mäng saab avavile Eesti aja järgi kell 22.10. Teine vastasseis toimub 26. oktoobril, kui Wales võõrustab Eestit Cardiffi linnastaadionil. Kohtumine algab Eesti aja järgi kell 21.15.
FIFA edetabelis hoiab Prantsusmaa kõrget viiendat kohta, Wales paikneb 34. positsioonil. Eesti asub pingereas 105. kohal. Alagrupis on praeguse seisuga parimatel kohtadel Prantsusmaa ja Wales, kes on kaks mängu läbinud täiseduga. Sloveenia ja Kreeka on kahe mänguga kirja saanud kolm punkti ning Eestil ja Kasahstanil on punktiarve avamata.
Erinevatel põhjustel jäävad mängudest eemale Lisette Tammik, Kethy Õunpuu, Siret Räämet, Jessika Uleksin, Mari Liis Lillemäe, Ketlin Saar, Berle Brant ja Kairi Himanen. Väravavaht Getriin Strigin liitub koondisega mänguks Walesiga.
Naiste A-koondise koosseis valikmängudeks Prantsusmaa ja Walesiga:
Väravavahid
Getriin Strigin (07.07.1996) – Tallinna FC Flora 27/0*
Karina Kork (23.02.1995) – FFC Vorderland (AUT) 18/0
Karina Piirimaa (30.08.2000) – Põlva FC Lootos 0/0
Kaitsjad
Inna Zlidnis (18.04.1990) – Ferencvárosi TC (HUN) 87/0
Pille Raadik (12.02.1987) – Åland United (FIN) 87/0
Heleri Saar (16.11.1979) – Saku Sporting 64/0
Kelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 56/1
Maria Orav (07.04.1996) – JK Tallinna Kalev 10/0
Sandra Liir (26.07.2003) – JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN 4/0
Eva-Maria Niit (05.02.2002) – Tartu JK Tammeka 1/0
Rahel Repkin (17.06.1998) – Tartu JK Tammeka 1/0
Marie Saar (25.04.2001) – Pärnu JK Vaprus 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Signy Aarna (04.10.1990) – Aland United (FIN) 97/26
Kristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK Vaprus 79/6
Vlada Kubassova (23.08.1995) – FC Como (ITA) 50/6
Emma Treiberg (19.11.2000) – JK Tallinna Kalev 17/0
Liisa Merisalu (15.01.2002) – FC Espoo (FIN) 13/1
Ave-Lii Laas (12.02.1999) – Põlva FC Lootos 11/0
Renate-Ly Mehevets (02.03.1999) – Sporting Charleroi (BEL) 10/0
Grete Daut (04.01.2000) – Saku Sporting 9/0
Gerli Israel (07.02.1995) – Lucchese (ITA) 9/0
Marie Heleen Lisette Kikkas (17.06.1996) – JK Tallinna Kalev 1/0
Paula Maria Mengel (12.04.2001) – Saku Sporting 1/0
* liitub koondisega mänguks Walesiga
Peatreener: Jarmo Matikainen
Abitreener: Kaire Palmaru
Väravavahtide treener: Siim-Sten Palm
Kehalise ettevalmistuse treener: Hendrik Nälk
Füsioterapeudid: Daria Narõškina, Liisa Veerla
Arst: Liis Ott
Videoanalüütik: Egon Rinaldo
Mänedžer: Raili Ellermaa | Naiste koondis läheb vastamisi Prantsusmaa ja Walesiga | https://sport.err.ee/1608372042/naiste-koondis-laheb-vastamisi-prantsusmaa-ja-walesiga | Eesti naiste jalgpallikoondist ootab oktoobris ees kaks MM-valikmängu, kui võõrsil kohtutakse Prantsusmaa ja Walesiga. Peatreener Jarmo Matikainen on koondise nimekirja kaasanud 23 mängijat. |
Angers läks 36. minutil Angelo Fulgini väravast jutima. PSG viigistas alles 69. minutil, kui värava sai kirja Danilo Pereira, 87. minutil realiseeris Kylian Mbappe penalti.
PSG eest ei mänginud Lionel Messi, Neymar, Angel Di Maria, Leandro Paredes ja Marquinhos, kes mängisid ööl vastu reedet Lõuna-Ameerikas 2022. aasta MM-valikmänge.
PSG juhib liigat 29 puntkiga ja on võitnud kümnest mängust üheksa. Ainus kaotus tuli oktoobri alguses, kui võõrsil jäädi 0:2 alla Rennes'ile. | Messi ja Neymarita mänginud PSG naasis võidurajale | https://sport.err.ee/1608372024/messi-ja-neymarita-manginud-psg-naasis-voidurajale | Prantsusmaa jalgpalli kõrgliigas alistas suursoosik Pariisi Saint-Germain reede õhtul koduväljakul 2:1 Angersi ja jätkab tabeliliidrina. |
"Eesti saatkond Oslos otsis uusi ruume juba mitu aastat, sest vanad ruumid, kus saatkond oli töötanud 20 aastat, ei vastanud enam tänapäeva nõudmistele, seda nii kodanike teenindamisel kui ka turvalisuse tagamisel," ütles suursaadik Lauri Bambus ERR-ile.
Bambus selgitas, et saatkonna uued ruumid vastavad märksa paremini kui eelmine asukoht välisesinduse tegevuseks vajalikele tingimustele. Nii on nüüd olemas eraldi sissepääs konsulaarteenuste osutamiseks ning samuti väiksem ruum nõupidamiste korraldamiseks ja suurem saal, kus korraldada väiksemaid seminare, kohtumisi ja vastuvõtte. "Seda kõike meil vanas kohas polnud," märkis suursaadik.
Nii endised kui uued ruumid on rendipinnal, kuid uute ruumide rendileandja lubas vähemalt kümneaastast lepingut, mis võimaldas ruumid ka põhjalikult uuendada, ütles Bambus.
Eesti investeeris uutesse ruumidesse ligikaudu 350 000 eurot ning see sisaldav nii ümberehituse kulusid, mööbli soetamist kui ka turvasüsteemide paigaldamist. Suure osa on ümberehitustesse investeerinud rendileandja, täpsustas Bambus. Suur osa mööblist soetati koostöös Eesti ettevõttega Standard AS.
Hoone, kus asub Eesti saatkond Oslos. Autor/allikas: Välisministeerium
"Olgu lisatud, et lisaks uuele mööblile on märkimisväärselt paranenud töötingimused. Ruumid on avaramad ning valgemad. Suurem osa ruumilahendustest sai ümber ehitatud. Sisustasime koostöös kohaliku arhitektiga," ütles suursaadik.
Saatkonnaga samades ruumides hakkasid tööle ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) esindajad.
Bambuse sõnul asub uus saatkond kahe minuti kaugusel Norra välisministeeriumist ja samas majas on lisaks Peruu saatkonnale ka mitme saatkonna üksikud osakonnad nagu näiteks Hispaania saatkonna turismisektor. Kõrvalhoones on Ukraina saatkond.
"Asukoht kahtlemata on väga hea, sest lisaks ühistranspordile on lähedal metroojaam, kuhu tulevad rongid ka lennujaamast," ütles suursaadik. Saatkond asub aadressil Arbins gate 2.
Ehkki saatkond uutesse ruumidesse augustis ning konsulaarkliente teenindatakse sel aadressil septembrist, siis piduliku avamise aeg ei ole veel teada. | Eesti saatkond Oslos kolis uutesse ruumidesse | https://www.err.ee/1608372018/eesti-saatkond-oslos-kolis-uutesse-ruumidesse | Välisministeerium rentis Eesti saatkonnale Norras uued ruumid, saatkond alustas uues asukohas tööd juba septembris. |
Hetkel ei ole voogedastusplatvorm Spotify avaldanud täpseid numbreid, kuid eelmine rekordiomanik, Korea popansambli BTS lugu "Butter" kogus avapäeval üle 20 miljoni kuulamise, vahendas Variety. Ka Youtube'is on Adele värske loo muusikavideo olnud populaarne, täpsemalt kogus see esimese päevaga ligi 40 miljonit vaatamist.
Novembris ilmub ka Adele'i uus album "30", mis on tema esimene kauamängiv pärast 2015. aastal ilmunud plaati "25".
Kuula lugu "Easy on Me": | Adele'i singlist "Easy on Me" sai Spotify's avapäeval enim kuulatud lugu | https://menu.err.ee/1608372009/adele-i-singlist-easy-on-me-sai-spotify-s-avapaeval-enim-kuulatud-lugu | Muusik Adele andis reedel välja singli "Easy on Me", mis on tema esimene lugu alates 2016. aastast. Värske palaga purustas Adele Spotify's ka rekordi, kogudes loole esimese 24 tunniga rekordilise hulga kuulamisi. |
"Kriisist tulenevalt muutus rahvusvahelistel võistlustel osalemine spordialaliitude jaoks 2021. aastal märgatavalt kulukamaks kui esialgu planeeritud. Lisandusid testimisega seotud kulud, majutus ühestes tubades ja vahel ka tšarterlennud. Samal ajal halvenes märkimisväärselt spordialaliitude majanduslik olukord, sest mitmed tulud vähenesid võrreldes esialgu planeerituga," ütles kultuuriminister Anneli Ott. "Spordialaliidud täidavad Eestis nii saavutusspordi kui liikumisharrastuse edendamisel olulist rolli. Selleks, et nad saaksid kõrvaldada koostööpartnerite ees võlgnevused ning tulevaste tegevuste arvelt tehtud kulud tasaarveldada, eraldab riik neile kokku 670 000 eurot."
Spordialaliitude viimasesse taotlusvooru laekus 20 taotlust kogusummas 777 627 eurot. Komisjon tegi ettepaneku toetada kõiki projekte 670 000 euro ulatuses. Suuremateks toetusesaajateks olid näiteks Eesti Jalgpalli Liit (111 967 eurot), Eesti Käsipalliliit (88 012 eurot), Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon (71 415 eurot), Eesti Suusaliit (59 258 eurot), Eesti Ujumisliit (46 748 eurot), Eesti Võrkpalli Liit (41 387 eurot), Eesti Kergejõustikuliit (36 025 eurot), Eesti Orienteerumisliit (34 409 eurot) ja Eesti Lauatenniseliit (30 099 eurot).
Spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetust jagati riigi 2021. aasta lisaeelarvest.
Toetuse eesmärk oli leevendada koroonaviirusest põhjustatud kriisi mõju, mis on ohustanud spordialaliitude toimetulekut piirangute tõttu.
Kokku on sel aastal spordivaldkonnale jaotatud 3,4 miljonit eurot kriisiabi.
Kõigi toetusesaajate kohta saab täpsema ülevaate ministri käskkirjast, mis on leitav kultuuriministeeriumi kodulehelt. | Spordialaliitudele eraldati 670 000 euro eest kriisiabi | https://sport.err.ee/1608372003/spordialaliitudele-eraldati-670-000-euro-eest-kriisiabi | Lõppenud on spordialaliidu jätkusuutlikkuse taotlusvoor, kust jagati 20 toetusesaajale kokku 670 000 eurot. |
Justiitsministeerium lisas oma välisagentide nimistusse uudisteportaali Rosbalt ja veebilehe Republic.
Rosbalt.ru on populaarne uudistesait büroodega Moskvas ja Peterburis, Republic aga tellimuspõhine veebileht, mis tegeleb uudiste analüüsiga.
Stalini ajastut meenutav sildistamine heidutab allikaid ja reklaamiandjaid ning raskendab ajakirjanike tööd.
Välisagendiks kuulutamine tähendab, et väljaandelt nõutakse rahastusallikate avaldamist ja vastava märgise lisamist oma lugudele.
"Mõistagi ei finantseerita Republicat välismaalt – see on olemas üksnes tänu tellijate rahale," märkis väljaande peatoimetaja Dmitri Kolezev sõnumirakenduses Telegram.
Kümned Vene ajakirjanikud ja mitmed juhtivad sõltumatud väljaanded, sealhulgas telekanal Dožd ja populaarne venekeelne uudiste veebisait Meduza, on sel aastal tembeldatud välisagendiks.
Justiitsministeeriumi vastavas nimekirjas on praegu ligi 90 kannet.
Tuntuimad sõltumatud meediaväljaanded, mida veel nimekirjas pole, on raadiojaam Ehho Moskvõ ja ajaleht Novaja Gazeta.
Eelmisel nädalal võitis Novaja Gazeta peatoimetaja Dmitri Muratov koos uuriva ajakirjaniku Maria Ressaga Filipiinidelt Nobeli rahupreemia sõnavabadust edendava töö eest.
President Vladimir Putin ütles sel nädalal, et auhind ei "kaitseks" Muratovit välisagendiks tembeldamise eest, kui ta rikub seadust. Putin väitis, et opositsiooniline meedia Venemaal tegutseb ja "keegi neid ei puutu".
Putini pressiesindaja Dmitri Peskov aga kinnitas, et välisagentide nimistu laiendamine ei ohusta Venemaa sõnavabadust. Nõnda lihtsalt "täidetakse seadust", lisas ta.
Rosbalti arvamustoimetaja Sergei Šelin osutas oma artiklis, et riigipea võttis oma Muratovit puudutava avaldusega tagasi need vaoshoitud, kuid viisakad õnnitlused, millega Muratovi poole pöördusid tema alluvad Kremlis ja valitsuses.
"Kuid vähesed pöörasid tähelepanu tähtsaimale... Seni ei peetud välisagente ametlikult kurjategijaiks ning nad kanti nimekirja hoopiski mitte Vene seaduste rikkumise, vaid täiesti seadusliku rahasaamise eest välisallikatest," märkis Šelin.
Paberil on tema sõnul endiselt kõik ilmselt endine.
"Kuid Putin meenutas asja sisulist poolt selle kohta, et need kes annavad ettekäände, on vaenlased ning nendega tuleb ka vastavalt ümber käia," lisas Šelin. | Vene valitsus kuulutas veel kaks meediaväljaannet välisagendiks | https://www.err.ee/1608371976/vene-valitsus-kuulutas-veel-kaks-meediavaljaannet-valisagendiks | Vene valitsus kuulutas reedel veel kaks populaarset ajakirjandusväljaannet välisagendiks, jätkates nii survet teisitimõtlemisele ja sõnavabadusele. |
"Minu seisukoht, mis ei pruugi langeda kokku valitsuse ega isegi teiste teadusnõukogu liikmete omaga, on see, et juba kehtivad meetmed tuleb saada toimima," rääkis Merits usutluses Postimehele."Kehtestada uusi meetmeid, kui eelmisi ei täideta - ei tööta koroonapassid nii, nagu nad peaks, ei tööta maski kandmine nii, nagu peaks -, tähendab täiendavate ebameeldivuste tekitamist inimestele, kes juba olemasolevaid meetmeid täidavad, samal ajal kui suurem osa, kes neid ei täida ega kavatsegi täita, tõenäoliselt ei täida ka midagi täiendavat," leidis ta.
Professori sõnul ei tasu arvata, et meil õnnestuks viirus Eestis hävitada, mis aga tähendab, et immuunkaitseta inimeste jaoks ei lõpe COVID-i pandeemia mitte kunagi ja nad võivad endiselt nakatuda, kui ei vaktsineeri end.
"Tegelik, jätkusuutlik lahendus olukorrale on ainult immuunsuse suurendamine, mis peaks toimuma ohutult, vaktsineerimise teel," rõhutas Merits. | Merits: uute piirangute asemel tuleks tagada praegustest kinnipidamine | https://www.err.ee/1608371973/merits-uute-piirangute-asemel-tuleks-tagada-praegustest-kinnipidamine | Enne, kui uusi koroonapiiranguid hakata kehtestama, tuleks tagada, et järgitaks juba praegu kehtivaid reegleid, ütles valitsuse teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits. |
"Prantsuse relvajõud ei lahku Malist ning Prantsusmaa on jätkuvalt Malis ja Saheli piirkonnas täielikult kaasatud," öeldakse saatkonna kommentaaris reedel ERR-is avaldatud tõlkeartiklile ajalehest Times, kus väideti Prantsuse vägede väljumist sellest Aafrika riigist.
Saatkond rõhutas, et Prantsusmaa on teatanud üksuste ümberpaigutamisest Sahelis, et viia täide Saheli piirkonna riikide ehk Mali, Mauritaania, Nigeri, Tšaadi ja Burkina Faso soovid kooskõlastatult Malis osaleva rahvusvahelise kogukonnaga. See on vajalik selleks, et kohaneda praeguste ohtudega ning aidata areneda Lääne-Aafrika riikide relvajõududel, mida õpetab välja Euroopa Liidu sõjaline missioon EUTM ja seda ÜRO missiooni MINUSMA toetusel.
"Selles valguses toimub kõigepealt ja esialgselt kolme Malis asuva Prantsuse baasi järkjärguline üleandmine Mali relvajõududele MINUSMA Prantsuse relvajõudude toetusel. Seevastu jätkavad Prantsuse relvajõud tegutsemist kahes teises baasis, kus nad tugevdavad oma ressursse eelkõige varustuse osas. Samas paigutab Prantsusmaa terrorismi-vastase võitluse kontekstis osa oma kohalolekust ümber "kolme piiri" piirkonnas, kus ühinevad Mali, Nigeri ja Burkina Faso piirid," lisas saatkond.
Saatkonna teatel on hetkel on Malisse lähetatud 5100 Prantsuse sõdurit ning eesmärk on vähendada kontingendi suurust kooskõlas Saheli riikidega 2023. aastaks 2500 sõdurini.
Prantsusmaa esindus Eestis rõhutas ka soovimatust näha Malis tegutsemas Vene erasõjakompaniid Wagner, mis väidetavalt võib asuda Malis tegutsema lahkuvate Euroopa vägede asemel.
"Võime kinnitada, et Prantsusmaa nagu ka rahvusvahelise üldsuse partnerid, kõik me toetame südamest viit Saheli piirkonna riiki, võitlemaks terrorismiga ja taastamaks nende riikide julgeolekut, tugevdamaks nende haldust ja majandusarengut ja sotsiaalseid väljavaateid. Prantsusmaal ja kaasatud partneritel (Sahel, EL, ÜRO), on sama veendumus, et need eesmärgid ei sobi kokku selliste eraettevõtega nagu Wagner," teatas saatkond.
Euroopa liitlaste pühendumust Mali operatsioonile kinnitas ka Eesti kaitseministeerium, mis viitas reedel ERR-ile saadetud kommentaaris, et et Prantsusmaa vägede vähendamisest Sahelis andis Prantsusmaa president teada juba suvel. "Seega on tegemist teada oleva ja plaanitud vägede vähendamisega, mis ei ole seotud spekulatsioonidega Mali üleminekuvalitsuse ja Venemaa eraturvafirma võimaliku koostöökokkuleppega. Meile tänaseks teadaolevalt ei ole sellist koostöölepet sõlmitud," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Susan Lilleväli.
Malis on Eesti kaitseväe suurim välismissioon, seal tegutseb Prantsusmaa juhitud operatsiooni Barkhane, Euroopa Liitu ´väljaõppemissiooni EUTM ja ÜRO rahuvalvemissiooni MINUSMA raames kokku umbes 100 Eesti kaitseväelast.
Kaitseminister Kalle Laanet on öelnud, et kui Mali valitsus sõlmib kokkuleppe Wagneri palgasõdurite riiki lubamiseks, lahkub Eesti sellest riigist. Sama on öelnud ka mitme teise Euroopa riigi juhid.
Põhja-Aafrika Saheli piirkond langes kaosesse, pärast seda kui Liibüas kukutati diktaator Muammar Gaddafi režiim. Piirkonnas tegutsevad aktiivselt fundamentaalsed islamistid. | Prantsusmaa: meie väed ei lahku Malist | https://www.err.ee/1608371958/prantsusmaa-meie-vaed-ei-lahku-malist | Prantsusmaa väed ei lahku Malist, kuid üksusi paigutatakse ümber ning kontingendi suurust vähendatakse, teatas Prantsuse saatkond Eestis. |
"Kui aus olla, siis me ei julgenud sedavõrd head vastuvõttu pärast nii pikka eemal olekut oodata," ütles Vanilla Ninja laulja ja kitarrist Piret Järvis-Milder. "Loomulikult lootsime, et meie uus muusika läheb jätkuvalt inimestele korda, aga see, et üks Eesti bänd jõuab maailma ühel suurimal muusikaturul enimmüüdud 20 hulka, on ikkagi parajalt uskumatu lugu!"
8. oktoobril ilmunud "Encore" on valminud koostöös Saksa muusikaprodutsendi ja laulukirjutaja David Brandesega. Kokku on see kolmas plaat, mis Vanilla Ninja ja Brandese ühistööna sündinud.
2004. aastal nägi ilmavalgust "Traces Of Sadness", mis jõudis Saksamaa albumimüügiedetabelis 3. kohale ning müüs plaatinanormi täis lisaks Saksamaale veel ka Austrias ja Šveitsis. Bändi kolmas album "Blue Tattoo" müüs samuti mitmetes Euroopa riikides täis kuld- ja plaatinaplaadi normi. Neljas album "Love Is War" ilmus Brandesest eraldi üleilmse plaadifirma EMI alt ning see platseerus samuti Saksamaa müügiedetabeli esikahekümnes.
Vanilla Ninja tuli kokku 2002. aastal Tallinnas. Bändi moodustavad Lenna Kuurmaa, Piret Järvis-Milder, Katrin Siska ja Triinu Kivilaan. 2020. aasta lõpul teatasid nad taasühinemisest.
Kuula albumit "Encore": | Vanilla Ninja uus album jõudis avanädalal Saksa plaadimüügitabelis 13. kohale | https://menu.err.ee/1608371964/vanilla-ninja-uus-album-joudis-avanadalal-saksa-plaadimuugitabelis-13-kohale | Eesti ansambli Vanilla Ninja uus album "Encore" jõudis esimesel müüginädalal Saksamaa ametliku edetabeli 13. kohale. Värske album on ansambli esimene kauamängiv 15 aastase pausi järel. |
Potsdamis toimunud Prix Europa 2021 festivalil jagati reedel üle-euroopalisi auhindu. Kuuldemängude kategoorias pälvis eripreemia (Special Commendation) Raadioteari kuuldemäng "Lõvi". Martin Alguse novelli põhjal valminud kuuldemängu lavastaja, dramaturg ja muusikaline kujundaja on Andres Noormets, helirežissöör Külli Tüli.
Kokku osales kuuldemängude kategoorias 31 tööd 20 maalt, žürii andis välja peapreemia ja eriauhinna, peaauhinna pälvis ARTE Radio kuuldemäng "Godcast".
Raadioteatri kuuldemängu "Lõvi" tegevus toimub taasiseseisvunud Eesti Vabariigi alguspäevil ühes väikelinnas. Sündmused käivitab ootamatu juhtum: rändloomaaias on puurist lahti pääsenud Aafrika lõvi. Puhkeb paanika, aga kogu selles veidras situatsioonis on annus absurdi. Kuidas reageerivad erinevad inimesed tavatule uudisele? Kuidas mõjutab lõvi linnakese argirutiini, võib-olla koguni inimsaatusi?
Peaosades Ago Anderson, Aarne Soro ja Piret Laurimaa, kaasa teevad Ringo Ramul, Oleg Titov, Janek Vadi, Rait Õunapuu, Andres Noormets, Tanel Russ, Kadri Noormets, Janne Ristimets, Johanna Kümmel ja Hans Noormets. "Lõvi" esietendus 21. augustil 2021, Raadioteater pühendas kuuldemängu Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 30. aastapäevale.
Euroopa parimaid tele-, raadio- ja digitaalprogramme koondaval Prix Europa festivalil jagatakse auhindu üheksas kategoorias, igas kategoorias antakse välja peapreemia ja eripreemia. 268 meediaettevõtet esitasid tänavu festivalile kokku 684 tööd, nominentide hulka jõudis 209 programmi 26 riigist. Kuuldemängu "Lõvi" kõrval pälvis nominatsiooni ka Eesti lugude sarja film "Murust".
Raadioteater on Prix Europal osalenud 1993. aastast. Kahel korral on Andres Noormetsa kuuldemängud pälvinud peapreemia, 2010. aastal kuuldemängu "Vaikus ja karjed" ja 2016. aastal kuuldemängu "Asjad" eest. Eripreemia on lisaks "Lõvile" pälvinud kuuldemäng "Päev" 2008. aastal. Kõikide auhinnatud kuuldemängude helirežissöör on Külli Tüli.
Kuuldemängu "Lõvi" saab kuulata veebikanalis Jupiter. | Raadioteatri kuuldemäng "Lõvi" pälvis festivalil Prix Europa kõrge tunnustuse | https://kultuur.err.ee/1608371961/raadioteatri-kuuldemang-lovi-palvis-festivalil-prix-europa-korge-tunnustuse | Euroopa parimaid tele-, raadio- ja digitaalprogramme koondaval Prix Europa festivalil tunnustati reedel eripreemiaga Raadioteatri kuuldemängu "Lõvi". |
27-aastane Jabeur kaotas Badosale 3:6, 3:6. Jabeur võitis mängitud punktidest 61 ja Badosa 74. Tuneeslanna servis kolm ässa ja tegi kaks topeltviga, Badosa sai kirja ühe ässa ja seitse topeltviga. Hispaanlanna jõudis karjääris esimest korda kõrgeima kategooria WTA turniiril poolfinaali.
Badosa läheb finaalis vastamisi valgevenelanna Azarenkaga, kes alistas teises poolfinaalis kaks tundi ja 22 minutit kestnud mängus 3:6, 6:3, 7:5 Ostapenko.
Badosa ja Azarenka ei ole varem omavahel mänginud. | Kontaveidi alistanud Jabeur langes Indian Wellsis konkurentsist | https://sport.err.ee/1608371955/kontaveidi-alistanud-jabeur-langes-indian-wellsis-konkurentsist | Tuneeslanna Ons Jabeur (WTA 14.) kaotas Indian Wellsis toimuval kõrgeima kategooria WTA tenniseturniiril poolfinaalis hispaanlannale Paula Badosale (WTA 27.). Viktoria Azarenka (WTA 32.) alistas Läti esireketi Jelena Ostapenko (WTA 29.). |
Kreeklane Tsitsipas kaotas kaks tundi ja 11 minutit kestnud mängus 4:6, 6:2, 4:6 Nikoloz Basilashvilie (ATP 36.).
Teises veeranfinaalis kaotas olümpiavõitja Zverev kolmes setis 6:4, 3:6, 6:7 ameeriklasele Taylor Fritzile (ATP 39.) Zverevil oli kolmandas setis seisul 5:3 kasutada matšpall, aga sakslane tegi kaks topeltviga ning lõpuks võitis Fitz kolmanda seti kiires lõppmängus.
Basilashvili ja Fritz lähevad poolfinaalis vastamisi ning see on mõlema mängija jaoks esimene kord jõuda Masters 1000 kategooria tenniseturniiril poolfinaali.
Teises poolfinaalis läheb Grigor Dimitrov (ATP 28.) vastamisi tänavu väga heas hoos olnud 21. asetatud briti Cameron Norriega (ATP 26.), | Tsitsipas ja Zverev said veerandfinaalis üllatuskaotused | https://sport.err.ee/1608371949/tsitsipas-ja-zverev-said-veerandfinaalis-ullatuskaotused | Stefanos Tsitsipas (ATP 3.) ja Alexander Zverev (ATP 4.) langesid Indian Wellsis toimuval kõrgeima kategooria tenniseturniiril veerandfinaalis konkurentsist. |
"Tänahommikuse seisuga on terviseameti logistikapartneri laos kokku 230 242 doosi vaktsiini, sh 129 232 doosi Pfizer/BioNTech vaktsiini, 76 940 doosi Moderna vaktsiini, 1570 doosi AstraZeneca vaktsiini ja 22 500 Jansseni vaktsiini. Lisaks on vaktsineerijate juures vaktsineerimise ootel kokku ligikaudu 48 000 doosi vaktsiini," ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eva Lehtla reede õhtul ERR-ile.
Tema sõnul saabus sel nädalal Eestisse 14 040 doosi Pfizer/BioNTech vaktsiini ja 12 000 doosi Jansseni vaktsiini.
Küsimusele, kui palju vaktsiine nädala jooksul ära on kasutatud, vastas Lehtla, et reedehommikuse seisuga oli sel nädalal tehtud 5467 doosi Pfizer/BioNTech vaktsiini, 1170 Jansseni vaktsiinidoosi, 1432 Moderna vaktsiinidoosi ja 11 AstraZeneca vaktsiinidoosi.
Rääkides vaktsiinide aegumistähtaegadest, tõi Lehtla esile, et kõige lähemal on 1570 doosi AstraZeneca vaktsiini on kasutuspiir, ehkki seda Eestis vaktsineerimiseks praktiliselt enam ei kasutata, tehakse veel vaid üksikuid doose. Lähim AstraZeneca vaktsiinide aegumistähtaeg on 30. novembril.
"Pfizeri/BioNTech vaktsiini lähim aegumistähtaeg on 31. detsembril ja seda on umbes 50 000 doosi," jätkads Lehtla. "Modernal on lähim aegumistähtaeg 2. märtsil 2022, Modernat on umbes 10 000 doosi. Need saab ära kasutada teiste doosidena ja tõhususdoosidena. Teise doosi ootel on 44 247 inimest." | Eestis ootab kasutamist ligi 280 000 doosi koroonavaktsiini | https://www.err.ee/1608371946/eestis-ootab-kasutamist-ligi-280-000-doosi-koroonavaktsiini | Eestis ootab kasutamist ligi 280 000 doosi erinevaid koroonavaktsiine, viimase nädala jooksul tehti umbes 8000 vaktsiinisüsti. |
Peeter Mauer asus ajaloomuuseumi juhtima kolme aasta eest. Nõukogu sõlmis temaga ametilepingu viieks aastaks. Ometi lahkub ta ametist kaks aastat enne tähtajalise lepingu lõppu, 1. jaanuarist. Ametlikult teeb ta seda poolte kokkuleppel, ent rahulolematust direktoriga oli nii nõukogul kui ka töötajatel.
Põhjuseid, miks nõukogu Maueri lahkumist soovis, on mitu. ERR-ile teadaolevalt arutas nõukogu seda esimest korda juba aprillis, kui töötajad Maueri peale kaebasid. Sisekliima oli väga halvaks muutunud, paljud inimesed töölt lahkunud. Nõukogu ei jäänud rahule ka Maueri esitatud arengukavaga. Ent talle otsustati ajapikendust anda. Nüüd, septembris arutas nõukogu küsimust taas ega näinud enam võimalust Maueriga koostööd jätkata. Mauerile anti võimalus lahkuda poolte kokkuleppel, mida ta ka teeb.
"Omal soovil palun ennast tagasi kutsuda kokkuleppel nõukoguga. Meil oli arutelu muuseumi edasistest aruteludest, leidsime, et on vaja uut nägemust, mingi periood on möödas, sihtasutus on asutatud, milleks ma siia tulin, majanduslikult muuseumi toimib, võib-olla on ka muuseumi ees uued väljakutsed, see oli meie vastastikune arusaam," kommenteeris Mauer ERR-ile. "See oli meie pikemaajalise arutelu tulemus, me kogu aeg ju arutasime nõukogus muuseumi arengut ja väljakutseid ja vajadusi. Läksime lahku väga rahumeelselt, intriige ei ole."
Mauer selgitas, et küsimus polnud mitte arengukavas, vaid selle muudatuses.
"Nõukogu ei ole meie arengukava muudatust kinnitanud. Tavaliselt tehakse seda koos järgmise aasta eelarve kinnitamisega, detsembris, kui on sihtasutuse tegevustoetuse suurus selgunud," selgitas Mauer.
Seda, et nõukogu oleks tema personaalküsimust juba varem arutanud, Mauer ei teadnud. Küll aga möönis ta, et majas on personali seas pinged üleval küll. Selle põhjust näeb ta kahe muuseumi - ajaloomuuseumi ning teatri- ja muusikamuuseumi - ühendamises, mille ta läbi viima pidi.
"Eks need muudatused, mis tõi kaasa sihtasutuse asutamine kahe muuseumi baasilt, tõi kaasa ka oma pinged, ei saa salata. Ega algusest peale pole seda otsust kaks muuseumit kokku panna eriti rõõmsalt vastu võtnud. Väga palju on olnud ametikohamuudatusi, personalimuudatus, struktuurimuudatusi. Oleme püüdnud seda sihtasutust käivitada ja jõudnud päris heale tulemusele, aga sisepingeid on veel - nii mõnigi inimene ei ole võib-olla sellest ühinemisest aru saanud või seda heaks kiitnud, aga see ongi pikk protsess," kirjeldas Mauer.
Ta lisas, et tema ametis oldud ligi kolme aasta jooksul on muuseumist töölt lahkunud kümmekond inimest, mõnede töötajate vahel on ka tööülesandeid ümber jagatud. Muuseumis töötab kokku üle 70 inimese.
"Minu arust on positiivne, et oleme kahe muuseumi baasilt nii mõnegi struktuuri pannud jõulisemalt tööle. Ei ole enam nii, et üht asja teeb ainult üks inimene ja kui ta lahkub, siis kogu maailm jääb seisma," ütles Mauer.
Kuigi koroonaaeg on valusalt löönud ka muuseumi tulubaasi. Kui 2019. aastal oli omategevuste käive umbes miljon eurot, siis tänavu tuleb selleks umbes 300 000.
"Oleme ilusti oma tegevustega hakkama saanud, kõik arved on makstud, väike reserv on ka kogunenud, saame teha suuremaid näitusi mingil hetkel. Rõõmu pole ja rõõmu ei paista kuskilt tulemas ka. Nii mõnigi aastavahetuse kokkulepe on üles öeldud, väline keskkond mõjutab otsuseid tugevalt," tõdes Mauer.
Ta kinnitas, et lahkub kerge südamega, kuigi ei saa välistada, et mõned kolleegid võivad tema tegevusest ka kibestunud olla.
"Aga olen alati proovinud põhjendada, miks midagi tehakse," lisas ta.
Nõukogu küsimustele ei vasta
Ajaloomuuseumi nõukogu liikmed on ERR-i huvi peale saada intervjuu direktori lahkumise asjaolude teemal aga äärmiselt kidakeelsed. Nõukogu esimeest Merilin Piipuud pole parasjagu Eestis, lisaks hoiavad teda töökohustuste täitmisest pikemalt eemal isiklikud asjaolud. Ülejäänud nõukogu liikmed keelduvad suulisest kommentaarist, leppides lõpuks vaid omavahel kokku, et saadavad neljalauselise konsensusliku kirjaliku kommentaari, ilma isegi ajakirjaniku küsimusi ootamata. Nõukogu liige Tiit Pruuli tõdes selle nördimuse peale, et alati ei peagi saama küsimusi esitada.
"Peeter Mauer on olnud suurepärane juht muuseumi ühendamiste ja üleminekuperioodil. Ta on loonud administratiivselt ja tehniliselt väga hea baasi edasi liikumiseks. Järgmises etapis vajab ajaloomuuseum juhti, kes aitaks suurendada Eesti Ajaloomuuseumi tuntust ja efektiivistada sisutegevust. Just selleks otsustaski nõukogu koos Peeter Maueriga, et ta astub nüüd kõrvale ja kuulutame peagi välja konkursi uue juhi leidmiseks," teatas Tiit Pruuli ühiselt kokku lepitud kommentaaris.
Sisulisema kommentaari saamiseks soovitas ta ära oodata nõukogu esimehe naasmise.
Ajaloomuuseumi kodulehele aga ilmus reede pärastlõunaks uue direktori otsimise töökuulutus. | Nõukogu pani ajaloomuuseumi direktori "poolte kokkuleppel" lahkuma | https://www.err.ee/1608371238/noukogu-pani-ajaloomuuseumi-direktori-poolte-kokkuleppel-lahkuma | Vastuvõtmata arengukava, lahkuv personal ja halb sisekliima viisid olukorrani, kus ajaloomuuseumi direktor peab uuest aastast oma kohalt lahkuma. Ametlikult lahkub ta enne tähtajalise lepingu lõppu poolte kokkuleppel, nõukogu on juhivahetust kommenteerides kidakeelne. |
Excelsior asus esimese poolaja viimasel minutil juhtima ja suurendas teise poolaja alguses eduseisu. Sorga sekkus vahetusest 67. minutil, kui kõik väravad olid löödud, vahendab Soccenet.ee
Venlo on 11 mänguga kogunud 16 punkti ja asub 20 meeskonna konkrurentsis kaheksandal kohal. Hooaja seitsmenda võidu saavutanud Excelsior kerkis liidrikohale. | Venlo kaotas, Sorga sekkus vahetusest | https://sport.err.ee/1608371937/venlo-kaotas-sorga-sekkus-vahetusest | Eelmisel nädalal Eesti koondise särgis Valgevene vastu sahistanud Erik Sorga naasis koduklubi VVV Venlo juurde ja osales Hollandi esiliiga 11. voorus, kui võõrsil jäädi 0:3 alla Rotterdami Excelsiorile. |
Tegemist on teise korraga alates 2016. aastast kui Briti poliitik valijatega kohtumise ajal tapetakse.
Paljud Briti väljaanded teatasid, et kahtlusalune oli somaali päritolu Ühendkuningriigi kodanik.
"Juurdlus on alles algusjärgus ning seda juhivad terrorivastase üksuse politseinikud," märkis Essexi politseiülem Ben-Julian Harrington.
69-aastane Brexiti-meelne Amess pussitati surnuks Londonist idas asuva Leigh-on-Sea väikelinna metodisti kirikus, kus ta iga kahe nädala tagant oma valijatega kohtumas käis.
Politsei vahistas mõrvas kahtlustatuna sündmuskohal 25-aastase mehe.
Essexi krahvkonna politsei sõnul reageeriti rünnakuteatele "mõne minuti jooksul" ning tõdeti kohale saabudes, et Amess oli saanud rängalt viga.
"See oli raske intsident, ning meie politseinikud ja kiirabiteenistuse parameedikud tegid kõik, et Sir Davidit päästa," ütles politsei esindaja. "Kahjuks suri ta sündmuskohal."
Viie lapse isa valiti esmakordselt parlamenti 1983. aastal. Amessi mälestati õhtusel improviseeritud missal ning kaastundeavaldusi on laekunud üle kogu poliitilise spektri ning mitmelt poolt maailmast.
Westminsteris langetati lipud poolde masti, et mälestada Amessi, kes tapeti viis aastat pärast seda, kui parempoolne äärmuslane mõrvas leiboristist seadusandja Jo Coxi. Mullu ilmunud raamatus märkis Amess, et Coxi surm oli ajendanud parlamendiliikmeid järgima uusi turvanõudeid, mis ähvardasid piirata nende suhtlust valijatega.
"Sellist asja lihtsalt ei tohtinud Suurbritannias juhtuda," kirjutas ta Coxi tapmisest. "Need sagenevad rünnakud on pigem rikkunud Briti traditsiooni, mis võimaldas inimestel avalikult kohtuda oma valitud poliitikutega."
Peaminister Boris Johnson nimetas Amessi "väga armastatud sõbraks ja kolleegiks" ning "suurepäraseks riigiteenistujaks". "Põhjus, miks ma arvan, et inimesed on nii šokeeritud ja kurvad, on eelkõige see, et ta oli poliitikas üks kõige lahkemaid, toredamaid ja õrnemaid inimesi."
Kõik Briti endised peaministrid avaldasid samuti austust Amessile, sealhulgas Theresa May, kes nimetas seda "meie demokraatia jaoks traagiliseks päevaks".
Kaastundeavaldusi laekus ka USA-st, Kanadast ja Hispaaniast.
"Rünnak valitud ametnike vastu on rünnak demokraatia vastu," säutsus USA välisminister Antony Blinken Twitteris.
Alamkoja spiiker Lindsay Hoyle ütles, et Amess on oma pika parlamendikarjääri jooksul "loonud headuse ja suuremeelsuse maine".
"Lähipäevil peame arutama ja uurima parlamendiliikmete turvalisust ja kõiki võetavaid meetmeid, kuid praegu on meie mõtted ja palved Davidi pere, sõprade ja kolleegidega," lisas Hoyle.
Siseminister Priti Pateli pressiesindaja sõnul juhtis minister politsei-, julgeoleku- ja luureteenistuste nõupidamist ning "palus kõigil politseijõududel seadusandjate julgeolekukorraldus viivitamatult üle vaadata".
Amess valiti esmakordselt Margaret Thatcheri ametiajal ning oli tuntud loomade heaolu eest võitlejana ja abordivastasena. | Briti politsei peab seadusandja surnukspussitamist terroriteoks | https://www.err.ee/1608371934/briti-politsei-peab-seadusandja-surnukspussitamist-terroriteoks | Briti toorist seadusandja David Amessi surnukspussitamine oli terroritegu, ütles laupäeval Briti politsei, kelle sõnul on esialgne uurimine "toonud ilmsiks võimaliku islamiäärmuslusega seotud motiivi". |
Valitsuse pressiesindaja Marios Pelekanose sõnul lähtus valitsuse otsus sõltumatu uurimise järeldustest, milles soovitati 102 juhul kodakondsus tühistada, aga ka muid meetmeid.
"Valitsuskabinet otsustas algatada (kodakondsuse) tühistamise protsessi 39 investori ja kuue nende pereliikme osas," ütles ta avalduses. Ta lisas, et valitsus uurib lähemalt veel kuut juhtumit ja jälgimise all on 47.
Endine ülemkohtu kohtunik Myron Nikolatos juhtis sõltumatut komisjoni, mis uuris nõndanimetatud kuldsete passide väljastamist ajavahemikus aastast 2007-2020.
Juurdluse hinnangul pandi selle raames toime nii poliitilist kui kriminaalvastutust nõudvaid tegusid.
"On ilmne, et Küprose investeerimisprogramm töötas aastail 2007–2020 lünkade ja puudustega, ebapiisava ja pea sootuks puuduva õigusraamistikuga," ütles Nikolatos juunis ajakirjanikele.
Hävitava aruande kohaselt anti skeemi alusel väljastatud 6779 passist 53 protsenti välja ebaseaduslikult, ühtlasi viidati valvsuse puudumisele ja ebapiisavale taustakontrollile.
Saareriik loobus passiskeemist mullu novembris, kui uudistekanal Al Jazeera näitas eetris dokumentaalfilmi, kus ajakirjanikud etendavad fiktiivset Hiina ärimeest, kes taotleb Küprose passi, hoolimata oma karistusregistrist.
Salaja filmiti ka parlamendi spiikrit Demetris Syllourist ja üht opositsioonisaadikut, kes üritasid väidetavalt seda protsessi hõlbustada.
Hiljem astusid mõlemad ametist tagasi, kuigi väitsid, et ei ole süüdi üheski õigusrikkumises.
Al Jazeera teatas, et kümned programmi kaudu passi taotlejad olid kriminaaluurimise, või rahvusvaheliste sanktsioonide all või koguni karistatud vabaduskaotusega.
Skeem meelitas ligi jõukaid välisinvestoreid, kes lootsid EL-i liikmesriigilt Küproselt passi, mis võimaldaks 27-liikmelises blokis vabalt reisida ja elada.
Brüssel oli Nikosiat pikalt survestanud süsteemi reformima, kuna see võis aidata organiseeritud kuritegelikel jõukudel Euroopa Liitu imbuda.
Küpros väitis, et pärast saare 2013. aasta majanduskriisi oli ta sellega kaasanud vajalikud investeeringud.
Nikosia andis skeemi alusel välja tuhandeid passe, mille investorid said omandada 2,5 miljoni euro suuruse investeeringu eest. Riik teenis nende aastate jooksul sellega kokku üle seitsme miljardi euro.
Euroopa Komisjon oli Nikosiat seoses passiskeemiga hoiatanud, algatades Küprose vastu kohtumenetluse, mis on siiani pooleli. | Küpros tühistab 45 "kuldset passi" | https://www.err.ee/1608371931/kupros-tuhistab-45-kuldset-passi | Nikosia teatas reedel, et võtab kodakondsuse 45 välisinvestorilt ja nende sugulaselt, kes said Küprose passi vastavalt kodakondsus-investeeringu-eest skeemile, mis mullu korruptsioonisüüdistuste tõttu kokku varises. |
Zuckerberg ei täpsustanud eriti muid üksikasju, kuid kinnitas, et teenuse eesmärgiks on tekitada kestvaid paarisuhteid ja mitte üheööseiklusi.
Teenus soovitab võimalikke partnereid kasutaja sõprusringkonnast väljaspool.
Zuckerbergi sõnul on teenus vabatahtlik ja selle kasutamist ei näe kasutaja sõbrad. Zuckerberg lubas, et kasutajate privaatsuse eest kantakse hoolt.
Teade Facebooki kohtinguteenusest saatis mitmete samalaadset teenust pakkuvate firmade aktsiad alguses suurde langusesse. | Facebook lisab peagi kohtinguteenuse | https://www.err.ee/827914/facebook-lisab-peagi-kohtinguteenuse | USA suhtlusvõrgustik Facebook saab peagi oma kohtinguteenuse, teatas teisipäeval ettevõtte looja ja tegevjuht Mark Zuckerberg. |
Real oli koduse korduskohtumis eel favoriit, kuna võõrsil saavutati 2:1 algedu, aga juba kolmandal minutil viis Joshua Kimmich külalised juhtima. Madridi klubi aga kosus kiiresti, sest 11. minutil lõi Karim Benzema 1:1.
Teine poolaeg algas Bayerni kaitse prohmakaga ja Benzema viis vahetult pärast vaheajavilet Reali 2:1 juhtima. Edu püsis 17 minutit, mil Realist laenuks olev James Rodriguez põrutas Bayerni eest 2:2.
Bayerni lõpuminutite ponnistus vilja ei kandnud ja see tähendas Realile kolmandat finaalikohta järjest. Seal kohtutakse kaas Liverpooli või Romaga, kes peavad poolfinaali korduslahingu kolmapäeval. Esimene mäng Inglismaal lõppes kohalike 5:2 võiduga. | Madridi Real jõudis Meistrite liiga finaali | https://sport.err.ee/827918/madridi-real-joudis-meistrite-liiga-finaali | Jalgpalli Meistrite liiga finaali pääses esimesena Madridi Real, kes alistas kahe mängu summas Müncheni Bayerni 4:3. Ühtekokku on nüüd esikohamatšile jõutud 16 korda - rohkem kui keegi teine. |
Nybergsund tegi 1:1 viigi Elverumiga, kellele oli kümme päeva varem karikavõistluste avaringis 0:1 kaotanud, vahendab Soccernet.ee.
Kapten Puri viibis väljakul terve kohtumise ja korjas 22. minutil kollase kaardi, Sidorenkov puudus vigastuse tõttu koosseisust. | Puri ja Sidorenkovi klubi avas kolmandas voorus punktiarve | https://sport.err.ee/827889/puri-ja-sidorenkovi-klubi-avas-kolmandas-voorus-punktiarve | Norra teises divisjonis mängiv Eino Puri ja Andrei Sidorenkovi koduklubi Nybergsund teenis kolmandas voorus oma esimese punkti. |