text
stringlengths 0
388k
| heading
stringlengths 1
196
| url
stringlengths 30
223
| leadin
stringlengths 4
5.8k
|
|---|---|---|---|
Mängupäev Nõmme Spordikeskuse väljakul algas poolfinaalidega. Esmalt läksid vastamisi SK Augur Enemat ja BSC Pärnu ning kuigi Pärnu näitas head minekut, tuli neil leppida napi 3:4 kaotusega ning finaali pääses Augur. Sama seis jäi tabloole ka teises poolfinaalis, kust pääses edasi BSC Thunder Arvutitark ja 3.– 4. koha lahingus jätkas Nõmme BSC OlyBet.
Kolmanda koha eest asusid seega võistlema BSC Pärnu ja Nõmme BSC OlyBet. 4:2 seisuga väljus võitjana BSC OlyBet, kelle poolelt sai kübaratriki kirja Indrek Palm, ja poolfinaalis karikakaitsjale suurt vastupanu näidanud BSC Pärnu leppis neljanda kohaga.
Päev kulmineerus finaaliga, kus vastamisi läksid SK Augur Enemat – BSC Thunder Arvutitark, mis kujunes ühtlasi päeva ühepoolseimaks kohtumiseks. Karikakaitsja SK Augur Enemat saatis vastase võrku viis väravat ning kuigi BSC Thunder Arvutitark sai kirja ka auvärava, oli Auguri 5:1 võit kindel ja meeskond tõstis pea kohale ajaloo kaheksanda karika.
Eesti rannajalgpalli karikavõitjad:
2007 – Soho (vs Veekeskus.ee 11:6)
2008 – Unibet/Nõmme Kalju (vs ValiceCar)
2009 – S.C. Real/Triobet (vs Valicecar 4:2)
2010 – Augur/Betoon (vs S.C. Real/Triobet 6:4)
2011 – S.C. Real/Triobet (vs Unibet/Nõmme Kalju)
2012 – Nõmme BSC Triobet
2013 – SK Augur Enemat (vs BSC Peugeot 4:3)
2014 – SK Augur Enemat
2015 – FC ValiceCar (vs Nõmme BSC OlyBet 2:0)
2016 – SK Augur Enemat (vs BSC Peugeot 3:2)
2017 – BSC Thunder Häcker (vs BSC Alpha Innotec 12:3)
2018 – Nõmme BSC OlyBet (vs Saue JK 4:1)
2019 – SK Augur Enemat (vs Saue JK 10:5)
2020 – SK Augur Enemat (vs BSC Thunder Arvutitark 5:2)
2021 – SK Augur Enemat (vs BSC Thunder Arvutitark 4:3)
2022 – SK Augur Enemat (vs BSC Thunder Arvutitark 5:1)
Rannajalgpalli klubihooaeg jätkub juuni keskpaigas, kui 18. juunil saab avapaugu rannajalgpalli esiliiga ning alustab ka uus rahvusvaheline Läänemere liiga. | Rannajalgpalli karikavõitja on SK Augur Enemat | https://sport.err.ee/1608613921/rannajalgpalli-karikavoitja-on-sk-augur-enemat | Eesti rannajalgpalli klubihooaeg sai avapaugu laupäeval, 28. mail toimunud karikamängudega, kui võitjaks krooniti viiendat aastat järjest SK Augur Enemat. |
European Sounds Series at Blue Note Jazz festival on sündinud partnerluses Blue Note jazziklubi ja EUNIC NY (European National Institutes of Culture in New York) vahel, mille käigus astuvad üles eri Euroopa riikide muusikud. Avaõhtul esinevad veel Šveitsi muusikud Gregoire Mare ja Romain Collin.
Blue Note festivali programmi "European Sounds Series" eesmärgiks on tihendada Ameerika ja Euroopa muusikute omavahelist koostööd ning läbi selle anda võimalus Euroopa tippmuusikutele USA-s läbi löömiseks. Sellel aastal esindab Eesti jazzmuusikuid Ameerikas elav basskitarrist ja helilooja Mai Leisz.
2010. aastal õppides Skurups Folkhögskolas Rootsis kutsus Leisz kokku omanimelise jazz-fusion ansambli MaiGroup, millega on antud välja kolm stuudioalbumit: "Luv" (2013) "You" (2015) ja "Metamorphosis" (2019). MaiGroupi viimasel albumil musitseerivad ka David Crosby, Greg Leisz, Bill Frisell ja Charles Lloyd.
Eesti jazzmuusikutest on 2019. aastal Blue Note festivalil esinenud trompetist ja helilooja Jason Hunter. | Mai Leisz esineb legendaarses New Yorgi jazziklubis Blue Note | https://kultuur.err.ee/1608613915/mai-leisz-esineb-legendaarses-new-yorgi-jazziklubis-blue-note | Esmaspäeval esineb legendaarses New Yorgi jazziklubis Blue Note European Sounds Series festivali raames Eesti jazzmuusik Mai Leisz oma bändiga, kuhu kuuluvad veel Rachel Eckroth klaveril, Greg Leisz kitarril ja Nolan Byrd löökpillidel. |
Tšehhi kaitseminister Jana Cernochova rääkis pühapäeval Tšehhi rahvusringhäälingule Praha kavatsusest saata peatselt Kiievile relvi 26 kuni 30 miljoni dollari väärtuses.
"Eluliselt oluline on, et relvaabi oleks püsiv," ütles kaitseminister, lisades, et tšehhid on saatnud alates 24. veebruarist enam kui 150 miljoni dollari väärtuses sõjalist abi Ukrainale. Minister ei täpsustanud, millist tüüpi abi ukrainlastele seekord antakse, kuid andis mõista, et abi hulgas on ka raskerelvastus.
Tšehhi meedia on teada andnud, et abipakett sisaldab nõukogude päritolu tanke T-72, jalaväe lahingumasinaid BMP-1 ja Tšehhoslovakkias toodetud Dana iseliikurhaubitsaid. Lisaks on spekuleeritud, et Ukrainasse saadetakse ka nõukogude päritolu lahingukopterid.
Poola on samal ajal valmis Ukrainale andma 18 AHS Krab iseliikursuurtükki, millest andis teada Poola avalik-õiguslik raadio pühapäeval. AHS Krab laskeulatus on kuni 40 kilomeetrit. Poola raadio on andnud ka teada, et poolakad on üle saja Ukraina suurtükiväelase juba välja õpetatud nende haubitsate peale.
Mitmed lääneriigid, eeskätt Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik, on andnud sõjalist abi Kiievile Ukraina võitluses Vene sissetungi vastu, samal ajal lahingud Ida-Ukrainas ägenevad. | Tšehhi ja Poola valmistuvad saatma täiendavat sõjalist abi Ukrainale | https://www.err.ee/1608613888/tsehhi-ja-poola-valmistuvad-saatma-taiendavat-sojalist-abi-ukrainale | Ajal, kui venelaste pealetung Ida-Ukrainas ägeneb, on Tšehhi ja Poola valmis saatma täiendavat relvastust Ukrainale, teatasid valitsusametnikud ja kohalik meedia. |
Vihmasajus ja nappide plusskraadide juures peetud võistlusel krooniti Euroopa meistriks Saksamaa koondis koguajaga 1:39.37. Prantsusmaa teatenelik sai kaela hõbemedalid (+0.29) ja Suurbritannia juuniorid pronksid (+0.41). Eesti koondis sai ajaks 1:48.02, mis andis kõrges konkurentsis 18. tulemuse.
"Noortel tuli võistlus hästi välja ja EM-il võideti Soomet, kes nädal tagasi oli Leedus toimunud Euroopa karikaetapil meist selgelt parem," ütles Eesti Triatloni saavutusspordi toimkonna juht Marko Albert. "Kesk-Euroopaga rinda pistmiseks me end seekord siiski ületada ei suutnud."
Eesti noored triatleedid esindavad järgmisena koondist 15.–17. septembrini Prantsusmaal toimuvatel noorte Euroopa meistrivõistlustel. | Eesti juunioride teatenelik edestas EM-il Soomet | https://sport.err.ee/1608613882/eesti-juunioride-teatenelik-edestas-em-il-soomet | Poolas Olsztynis lõppenud Euroopa meistrivõistlustel sai Eesti juunioride teatenelik koosseisus Liis Kapten, Grete Maria Savitsch, Gregor Rasva ja Rasmus Boisen 18. koha. |
"Sardiinia on järjekordne raske etapp kruusal, kuid ma ootan seda väga. Üldiselt on rada üsna nõudlik kõrgete temperatuuride ja raskete teedega. Kuumus muudab asja väga kuumaks ka autos olles, seega peame harjuma ka sellega."
"Me oleme näidanud, et suudame poodiumikohtade eest võidelda, kui õnnestub probleeme vältida. Sihime sujuvat nädalavahetust, võideldes esikohtadele," sõnas Tänak Hyundai meeskonna pressiteate vahendusel.
"Eelmise aasta Sardiinia rallil konkureerisime kogu ralli vältel võidule ja tahame seda ka sel aastal teha. Loodame areneda ning parema tulemuse saada Portugali rallilt õpitu põhjal," sõnas Tänak pressiteates.
Lisaks Tänakule sõidavad Sardiinias Hyundai meeskonna koosseisus ka Thierry Neuville ning Dani Sordo.
Pärast viite etappi on MM-sarja üldliider endiselt Kalle Rovanperä (106 punkti), kellele järgnevad Neuville 60 punktiga ja Takamoto Katsuta (Toyota) 38 punktiga. Tänak ja Järveoja asuvad neljandal kohal 37 punktiga. | Tänak: Sardiinia on järjekordne raske kruusaralli, kuid ootan seda väga | https://sport.err.ee/1608613852/tanak-sardiinia-on-jarjekordne-raske-kruusaralli-kuid-ootan-seda-vaga | Autoralli MM-sari jätkub sel nädalal Sardiinia ralliga. 2017. aastal võtsid Ott Tänak ja Martin Järveoja oma esimese rallivõidu just Sardiinias. |
"Langus on üsna tõenäoline," ütles Blinder esmaspäeval telekanalile CNBC, kuid ta rõhutas, et see ei ole siiski täiesti kindel. "Ma ei mõtle, et selle tõenäosus on 89 protsenti, aga vahest 50–60 protsenti," märkis ta ning lisas, et kui ka langus tuleb, siis see on üsna lauge.
USA majandus läks langusesse koroonapandeemiaga kaasnenud šoki tõttu, kui paljud ettevõtted pidid oma uksed sulgema ning inimesed jäid töötuks. Siiski taastus USA majandus pärast vaktsiinide kasutusele võtmist kiiresti ning hakkas juba mõne kuu pärast jõudsalt kasvama.
Nüüd on aga seoses kasvanud inflatsiooniga, viiruse püsimisega, probleemidega tarneahelates ning Venemaa sõjast Ukrainas põhjustatud globaalse ebakindlusega majanduskasv uuesti ohtu sattunud.
"Kui meil on väga aeglane majanduskasv, siis see võib paljude inimeste jaoks tunduda majanduslangusena," rääkis Blinder.
Kui USA Föderaalreserv (keskpank) on inflatsiooni pidurdamiseks tõstnud intressimäärasid, oleks majanduskasvu pidurdumine pehme maandumisena hea lõpptulemus, leidis Blinder.
Endise juhtiva keskpankuri hinnangul on USA föderaalreserv märksa paremini kui 1970ndatel valmis ka stagflatsiooniks, kui see peaks riigi majandust tabama. Stagflatsioon on majanduse seisund, kus suure inflatsiooniga kaasneb vähene tarbijanõudlus ja kõrge tööpuuduse määr. See aga paneb majanduspoliitika kujundajad dilemma ette, kas inflatsiooni pidurdamiseks tõsta intressimäärasid, kuna see suurendaks veelgi tööpuudust.
"Kui stagflatsioon tabas riike 1970ndatel, siis keskpangad ei teadnud, kuidas sellega toime tulla. Ma arvan, et nüüd on selle kohta palju rohkem teadmisi," rääkis Blinder.
Blinder oli USA Föderaalreservi asepresident aastatel 1994–1996, praegu töötab ta professorina USA Princetoni ülikoolis. Wikipeedia andmeil peetakse teda üheks maailma kõige mõjukamaks majandusteadlaseks. | USA keskpanga endine asejuht prognoosib majanduslangust | https://www.err.ee/1608613837/usa-keskpanga-endine-asejuht-prognoosib-majanduslangust | Ameerika Ühendriikide majandus läheb 50–60-protsendilise tõenäosusega järgmisel aastal langusesse, ütles USA Föderaalreservi endine asejuht Alan Blinder. |
Vanagaite ja Nabab näitasid kõrget taset juba eile, kui FEI Short Grand Prix 'l saavutati auväärne kolmas koht, kuid paar lõi särama tänase Grand Prix muusikalises vabakavas, kus tehniline sooritus hinnati 71,950 protsendi vääriliseks.
Sõidu teiseks osutus eilne võitja, soomlanna Stella Hagelstam hobusel Mount St John Kom Fairy Tale koondtulemusega 74,180 protsenti. Kolmanda koha võitlesid välja Sandra Sysojeva hobusel Jack Daniel' S, kelle tulemuseks jäi 73,915 protsenti. Parima eestlasena saavutas viienda auhinnalise koha meie esikoolisõitja Dina Ellermann Donna Annal tulemusega 69,955 protsenti.
Teist päeva järjest võidutses noorhobuste finaalsõitudes Grete Hussar, saades viieaastase B Hero Von Seederiga tulemuseks 72,400 protsenti ning kuueaastase Hades Von Seederiga 77,000 protsenti.
CDICh-A lasteklassi finaalsõidus tõestas taaskord oma paremust Tilde Garmark hobusel Atterupgaards Foxtrot, saades tulemuseks 72,422 protsenti. Soomlanna Mette Kauppila ja Donna Lottchen esitasid enesekindla sõidu ning võitsid juunioride finaalsõidu tulemusega 68,480 protsenti.
CDI2* FEI Inter I muusikalise vabakava parimaks osutus lätlanna Airisa Penele hobusel Quince, sõites välja tulemuse 69,600 protsenti. FEI ponide Individuaalis sõitis parima tulemuse Soome ratsanik Sara Kivinen ponil Pin Rock's Cardamine tulemusega 71,216 protsenti. Tulemusega 68,628 protsenti krooniti kohtunike üksmeelel FEI noorte Individuaalsõidus liidriks eestlanna Helena Kaal hobusel Cassander. | Ratsavõistluse MK-etapivõit koolisõidus läks Leetu | https://sport.err.ee/1608613840/ratsavoistluse-mk-etapivoit-koolisoidus-laks-leetu | CHI Pärnu FEI maailmakarika etapivõit koolisõidus läks Leedu sportlasele Justina Vanagaitele hobusel Nabab. |
Ansambel kirjeldab, et singli "Sind ei jäta järele" moodustavad erinevad kihistused - selles kohtuvad Muhult pärit tantsulaul "Kui tunned lained tumedad", mida 1975. aastal laulis Viira külast pärit Raissa Noot, ning fragment ansambli Mahavok loost "Tulemata jäänud" (salvestis 1983. a Tartu levimuusika päevadelt), mille autor on Heini Vaikmaa.
"Selle pala loomist alustasime me juba 2021. aasta kevadel, kui hakkasime algsele Mahavoki sämplist ehitatud luubile lisama enda poolt mängitud kihte," tutvustas loo sünni tagamaad bändi liige Lauri Täht.
"Minu jaoks oli sel lool algusest peale hästi selge esteetiline suund," lisas teine ansambli liige Arno Tamm. "Üldiselt veidi ambientsem ja staatilisem kõlapilt, mis istub Massive Attack'i stiilis rütmipõhja peal. Mind haaras äratundmine, et olen juba teismeeast alates tahtnud ise üht sellist lugu teha," lisas ta.
Ansambli sõnul annab tumedamates toonides muusika ja pühalikku tõotust sisaldav tekst ("Ennem tuhat korda surra, hauda minna armuga, aga truudust ma ei murra, sind ei iial unusta.") võimaluse mitmeteks tõlgendusteks.
"Esmapilgul tundub, ja ilmselt on see nii ka mõeldud, et selle loo tekst on väga isiklik vankumatu armastuse kinnitus," selgitas ansambli solist Karoliina Kreintaal. "Kuid alates selle aasta 24. veebruarist, mil Vene väed alustasid sõda Ukraina riigi ja rahva vastu, on kogu maailm ning iga sõna ja teo kontekst muutunud." Seetõttu on ka muidu rõõmsates toonides tantsuline rahvalaul saanud oluliselt morbiidsema ja staatilisema meloodia.
"Me tahame selle looga välja saata sõnumi, et seni kui sõda Ukrainas kestab ja Vene väed okupeerivad Ukraina riigi territooriumi, ei tohi me neid unustada. Meie ülesanne on jätkuvalt neid toetada kõikide meie käes olevate vahenditega," rääkis Arno Tamm.
Ansambel Tintura on küla ja linna muusikakultuure ühendav kollektiiv, kus vinüülplaatidelt pärit sämplid kohtuvad rahvalaulude ja traditsiooniliste pillilugudega. Ansambli viimane ilmunud album oli 2019. aastal Siberi eestlaste lauludele pühendunud "Kaugel üksi võõra rahva hulgas". Tinturasse kuuluvad: Karoliina Kreintaal, Lauri Täht, Taavet Niller ja Arno Tamm.
Kuula Tintura uut lugu "Sind ei jäta järele" siit: | Tintura avaldas uue singli "Sind ei jäta järele" | https://kultuur.err.ee/1608613828/tintura-avaldas-uue-singli-sind-ei-jata-jarele | Tintura avaldas esmaspäeval, 30. mail uue singli "Sind ei jäta järele" oma 2023. aasta alguses ilmuvalt albumilt. Uue loo pühendas ansambel ukrainlaste lõpmatule vaprusele. |
Viimastel aastatel on Euroopat tabanud kaks suurt kriisi: koroonapandeemia ja Venemaa põhjendamatu sissetung Ukrainasse.
Maailmas valitseb geopoliitiliselt põhjustatud energiakriis ja toorainehindade tõus. See tuleneb enam kui kaks aastat kestnud tarneahela häiretest ja Covid-19 kriisist taastumisest. Lisaks on inimtegevuse süvenev mõju Maa kliimale ja ökosüsteemidele viinud meid eksistentsiaalse murdepunktini.
Olulisem kui kunagi varem on kiirendada roheleppe eesmärkide saavutamist, mis muudaks Euroopa esimeseks digilahendustel põhinevaks, kestlikuks ja kliimaneutraalseks piirkonnaks maailmas.
Bauhaus asutati sada aastat tagasi Saksamaal Weimaris vastusena Esimese maailmasõja kataklüsmile, mis tõi kaasa suuri muutusi paljudes eri valdkondades alates disainist kuni arhitektuuri ja hariduseni ning pani aluse kaasaegsele arhitektuurile. Bauhausi loodud paradigmamuutus oli seotud disaini ja vormi vahelise harmoonia ning tasakaalu otsimisega ning selle juhtmotiiv oli, et otstarve tingib vormi.
Uue Euroopa Bauhausi puhul soovime lähtuda põhimõttest, et planeet tingib vormi, ning aidata luua uut innovatsioonimudelit, kus kunst, teadus, tehnoloogia ja ökoloogia käivad käsikäes.
Seepärast käivitas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen algatuse "Uus Euroopa Bauhaus". Ta nimetas seda osaks meie laiemast visioonist, kuna sellega luuakse arhitektidele, kunstnikele, üliõpilastele, inseneridele ja disaineritele ühisloome ruum, kus teha koostööd, et ühendada stiil kestlikkusega. Ursula von der Leyeni sõnul tuleb kliimaüleminekule luua oma eripärane esteetika.
"Uued digilahendused on muutnud meie elu eriti pandeemia ajal mugavamaks, kuid ei ole veel muutnud füüsilist keskkonda."
Uus Euroopa Bauhaus toob turule innovatsiooni, mis hõlmab uusi tooteid ja teenuseid, uusi ärimudeleid ja uusi oskusi. Uued digilahendused on muutnud meie elu eriti pandeemia ajal mugavamaks, kuid ei ole veel muutnud füüsilist keskkonda, kus me elame, töötame ja liigume.
Nüüd aga vajame uut innovatsioonilainet. Innovatsiooniga tuleks olemasolevaid majandusmudeleid päriselt muuta ning keskenduda elurikkusele, kestlikkusele ja regeneratiivsetele lähenemisviisidele, mis põhinevad elusolendite ja nende sotsiaalökoloogiliste väärtuste omavahelisel seosel.
Pärast aastapikkust intensiivset ühist kavandamist kasvab uue Euroopa Bauhausi kogukond kõikjal Euroopas ja mujalgi. Programmi tarbeks on kavas eraldada umbes 85 miljonit eurot erinevatest EL-i programmidest. Liikmesriike kutsutakse üles, et nad lisaksid uue Euroopa Bauhausi oma ühtekuuluvuspoliitika programmidesse ning näeksid ette vajalikud investeeringud oma taaste- ja vastupidavuskavades.
Kliimakriisi leevendamiseks peame vähendama kasvuhoonegaaside heidet kõigis sektorites ja muutma aegunud ärimudelid kestlikumaks. Eelmisel aastal andsime mõnele kõige uuenduslikumale projektile esimese uue Euroopa Bauhausi auhinna.
Ühe võidutööga on kavas luua digiplatvorm, mis premeerib kasutajaid, kui nad valivad isikliku auto kasutamise asemel muu puhtama liikumisviisi. Teenuse abil arvutatakse õhku paiskamata jäänud CO2 heitkogused ümber nn rohekrediidiks, mida saab kasutada kaupade ja teenuste ostmisel.
Sellised platvormid näitavad ka seda, et andmete vastutustundlikul kasutamisel on võimalik luua avalikku väärtust ja käivitada uue Euroopa Bauhausi andmeruum.
Hiljuti kuulutas komisjon välja viis näidisprojekti, mis tegelevad selliste teemadega nagu hoonete renoveerimine, ringlus, kultuuripärand, haridus, arukad linnad, linnade taaselustamine, kodanike kaasamine rohepöördesse kohalikul tasandil.
Uut innovatsioonilainet juhivad praegu süvatehnoloogia idufirmad, kes otsivad lahendusi meie sügavatele ühiskondlikele probleemidele. On selge, et keskne roll on Euroopa tööstusel, kes teeb tihedat koostööd teaduskeskuste ja idufirmadega.
Eelkõige peaksid Euroopa innovatsiooni- ja tehnoloogiainstituut (EIT) ja Euroopa innovatsiooninõukogu toetama meid üleeuroopalise innovatsiooni ökosüsteemi loomisel, et valitud idu- ja kasvufirmad saaksid viia oma äritegevuse kiiremini järgmisele tasandile.
Uue Euroopa Bauhausi labor, mis loodi selleks, et aidata programmi elluviimist kiirendada, toimib inkubaatorina, et ühendada inimesi ja õppida üksteise kogemustest. Osalemine ja kaasamine on uue Euroopa Bauhausi laienemisel kesksel kohal. Uus Euroopa Bauhaus on seotud ka Euroopa noorteaastaga 2022, seega julgustame noori osalema ja arendama noorteprojekte keskkonnakestlikkuse valdkonnas.
Lisaks korraldame 9.–12. juunini Brüsselis uue Euroopa Bauhausi festivali, millega seotud kõrvalüritusi toimub kõikjal Euroopas. Festival toob kokku inimesed eri eluvaldkondadest, et nad saaksid omavahel vestelda ja meie tulevikku kujundada.
Oleme veendunud, et kunst, arhitektuur ja tehnoloogia võivad aidata kujundada Euroopa uuendatud narratiivi ja visiooni. See on kaasav Euroopa, mis on heades suhetes oma naabritega ning avatud paljudele erinevatele ideedele ja kultuurilistele mõjutustele, mis on teda minevikus kujundanud ja mis võivad teda veelgi kujundada, ning mis püüdleb uue keskkonnahoidliku ja digitaalse humanismi poole.
Mariya Gabriel on Euroopa Komisjoni innovatsiooni, teadusuuringute, kultuuri, hariduse ja noorte volinik. Francesca Bria on Itaalia innovatsioonifondi president ja uue Euroopa Bauhausi kõrgetasemelise ümarlaua liige. | Gabriel ja Bria: innovatsiooniga tuleb majandusmudeleid päriselt muuta | https://www.err.ee/1608613822/gabriel-ja-bria-innovatsiooniga-tuleb-majandusmudeleid-pariselt-muuta | Oleme veendunud, et kunst, arhitektuur ja tehnoloogia võivad aidata kujundada Euroopa uuendatud narratiivi ja visiooni, kirjutavad Mariya Gabriel ja Francesca Bria. |
Brenti toornafta juuli tulevikutehingute hind, mis kehtib kuni teisipäevani, tõusis 0,3 protsendi ehk 37 sendi võrra – 119,8 dollarini barrelist, olles vahepeal käinud ka 120,5 dollari tasemel. Aktiivsemalt kaubeldavate augustikuu Brenti tehingute hind kavas isegi 0,6 protsendi ehk 67 sendi võrra, jõudes 116,23 dollarini barrelist.
Samal ajal USA-s kaubeldav toornafta hind Texas Intermediate (WTI) tõusis 0,7 protsenti ehk 78 sendi võrra, jõudes 115,85 dollarini barrelist, millega ületas juba eelmisel nädalal saavutatud kõrgtaseme.
Euroopa Liidu valitsusjuhid kogunevad esmaspäeval Brüsselisse, et kokku leppida kuuendas sanktsioonide paketis Ukrainat ründavale Venemaale.
"Kui vaatame praegusi hinnaliikumisi, siis näib, et turg eeldab Euroopa Liidu kokkulepet mingite piirangute kehtestamiseks Venemaa toornafta ekspordile," ütles toormekaubanduse analüütik Madhavi Mehta ettevõttest Kotak Securities. "Võime eeldada edasist hinnakasvu ainult siis, kui saavutatakse täielik keeld. Igasugune nõrgemate tingimustega kokkulepe, mis sisaldab erandite tegemist, ei pruugi sellist efekti anda," lisas Mehta.
Euroopa Liidu riigid ei ole nädalaid suutnud peamiselt Ungari vastuseisu tõttu saavutada kokkulepet Vene naftaimpordi keelustamise suhtes, viimane kõneluste voor nurjus pühapäeval. Uus katse kokku leppida tehakse esmaspäeva pärastlõunal algaval ning teisipäeval jätkuval Euroopa Ülemkogul.
Igasugune embargo Vene naftale pingestaks veelgi toornafta maailmaturgu, mis on niigi juba surve all seoses kasvanud nõudlusega bensiini, diisli- ning lennukikütuse järele peagi algava puhkusteperioodi tõttu Euroopas ja Ameerika Ühendriikides. | Nafta hind tõusis sanktsioonide ootuses kahe kuu kõrgeimale tasemele | https://www.err.ee/1608613744/nafta-hind-tousis-sanktsioonide-ootuses-kahe-kuu-korgeimale-tasemele | Nafta maailmaturu hind kerkis esmaspäeval viimase kahe kuu kõrgeimale tasemele - ligi 120 dollarini barrelist, kuna kauplejad eeldavad sel nädalal Euroopa Liidu kokkulepet Venemaa naftaimpordi piiramiseks. |
Keskkonnaminister Erki Savisaar on risttule all. Sotsiaalmeedias pannakse hagu alla, paarkümmend keskkonnaühendust, mille aktiivsemad liikmed figureerivad risti-rästi kõikvõimalikes vabaühendustes, nõuavad ministri tagasiastumist ning mõned erakonnad on leidnud sobiva malaka, millega keskkonnaministrit ja tema koduerakonda tümitada.
Mulle paistab, et selle ägeda vastureaktsiooni ei kutsunud isegi mitte Erki Savisaare mõistlik ja ratsionaalne otsus, vaid selle juured on hoopistükkis mujal. Sellega seostub kohe mitu lugu.
Esiteks võtame vaatluse alla Tõnis Mölderi, kes polnud aastatki saanud olla keskkonnaminister, kui pidi oma kohalt lahkuma. Täielik krahh. Võib vaid ette kujutada, kui mustades värvides ta oma tulevikku nägi.
Mölderile omane riskikäitumine avaldus tema ametist lahkumise päeva eelõhtul kell 22.10, kui ta võttis ette populistliku sammu ja allkirjastas määruse riigimetsa uuendusraiete pindala vähendamiseks hoobilt 12,4 protsenti. Võimalik, et Mölder tegi sellise ainuisikulise otsuse lootuses lunastada oma isiklikud prohmakad. Riigimehelikkusest on selline teguviis väga kaugel.
Keskerakonna käsi praegusel valimiseelsel aastal just väga hästi ei käi. Põhjuseid on mitmeid, kuid erakonna volikogu esimehena on Mölderil siiski ilmselt plaan ja soov jätkata ka järgmises riigikogu koosseisus.
Must plekk tema CV-s võib tähendada seda, et valimiste kontekstis ei pruugi ta olla just kõige paremas positsioonis. Ent see on tema jaoks eksistentsiaalne küsimus ja seetõttu ongi ta asunud avalikult kritiseerima omaenda erakonna ministrit, kes vähendas (sic!) uuendusraiete pindala 12,4 protsendi asemel neli protsenti. Aga siiski vähendas. Mitte ei suurendanud, nagu võiks arvata suures osas meedias kõlavast rahulolematust kisast. Aga Tõnis Mölder tabas sellegipoolest märki.
Viimasel ajal käivad riigikogus suured vaidlused lastetoetuste suurendamise teemal. Selle otsuse vastuvõtmine soovitud mahus toob riigieelarvele nii olevikuks kui ka tulevikuks ülisuure rahalise surve.
Selle peale tahan ma küsida, kust see raha peaks tulema, ning meelde tuletada, et riigieelarve üks väga olulisi ja stabiilseid sissetulekuallikaid oli ja on mets. Sealt saadud puidu töötlemisest tulev maksutulu, kodumaine energia ning tööhõive on tagatud isegi kriisiaegadel. See on selgelt juba riigikaitseline teema. Samal ajal on meie metsi tarvis päästa üraskirüüstest.
Teiseks üritab antud teemat oma huvides ära kasutada Erakond Eesti 200, mille hulka läks üle hiljuti roheliste erakonna maha jätnud endine esimees Züleyxa Izmailova. Pole ime, et valimiseelses ideedevaesuses ja alaneva reitingu tingimustes on nad samuti leidnud rohelise tümika, millest kinni haarata.
Reidi teel "paju lahingu" kaotanud esivõitlejale ja tema uuele erakonnale võiks aga meenutada, et teda metsasõda parlamenti ei viinud. Pigem viib see tupikusse. Näeme seda Vabaerakonna ja Elurikkuse Erakonna näitel.
Kolmandaks. Kõnealuse teema juures on oluline käsitleda ka Venemaalt puidu importimise küsimust. Kas tõesti pole Eesti Vabariigis institutsiooni, mis suudaks Eesti maksu- ja tolliametilt saada infot, kes ja millist puitu konkreetselt siis Eestisse sisse tõi või siit läbi vedas? Võib-olla on tegemist hoopis Venemaalt pärit tegelike kasusaajatega, kes siin või mujal Euroopas musta äri ajavad?
Aga kui see asi tõesti avalikkuse jaoks nii salajane on, siis vähemalt Eesti Vabariigi president, riigikogu esimees ja peaminister peaksid neid tabeleid nägema, et teada saada, kas metsatööstus on keskkonnaministrit ninapidi vedanud või mitte.
"Linnurahu, kollektiivpuhkuste ning tagasihoidliku suvise raiemahu tõttu on augusti alguses aga platsid enamasti alati tühjad olnud."
See, et kevadeti tehaste hoovid puitu täis tuuakse, on täiesti tavaline asi, sest talvel raiutu tuleb ju metsast välja vedada. Linnurahu, kollektiivpuhkuste ning tagasihoidliku suvise raiemahu tõttu on augusti alguses aga platsid enamasti alati tühjad olnud.
Soovitan soojalt, et nii mõnedki metsanduse teemadel sõnavõtjad võiksid endale enne selgeks teha terminid, mida nad artiklites või vestlustel kasutavad: näiteks küttepuu, küttepuit ja palk või saematerjal. Need on erinevad asjad.
Ja neljandaks. Postimehes toob antud teema raames jahimees Mati Sepp RMK aastaraamatu põhjal välja fakti, et "raieküpset metsa on sealsetes majandusmetsades 146 839 hektarit ja et RMK raiub aastas lagedaks ca 11 200 ha ja kui sellises tempos raiuda järgmised 13 aastat, oleks see mets kõik lagedaks raiutud".
Fakt on aga see, et mainitud raiemaht antud perioodi kohta on võetud laest. Lisaks on selline tavapäraselt triviaalne ja lapsik mõlgutus võimaldanud metsandusvaldkonda mittetundvaid inimesi paanikasse ajada, nagu seda on varemgi juhtunud.
Tegelikku olukorda näitavad RMK takseerandmed, et 13 aasta jooksul kasvab RMK peametsaülema Andres Sepa kinnitusel nooremate majandusmetsade arvel raieküpsusesse 116 000 hektarit juurde.
Hoiumetsi on praegu riigitulundusasutuses kokku juba 330 000 hektarit. Neil aladel kasvavatest metsadest jõuab selleks ajaks metsaseaduse järgsesse raieküpsuse ikka veel 46 000 hektarit lisaks. Rääkimata sellest, kui palju praegust raieküpset metsa päris kindlasti veel majandusmetsa kasvama jääb.
Iga andmeid analüüsiv inimene suudab vast arvutada, kuidas mainitud 13 aastaga tegelikult paljuräägitud raiemaht väheneks, kui lähtuda kasvõi minister Erki Savisaare käesolevaks aastaks määratud neljaprotsendilisest raiepindala langusest igal aastal.
Lõpetuseks juhin tähelepanu, et 2021. aastal võeti RMK omanduses olevatest maadest range kaitse alla 11 631 ja käesoleval aastal juba 4108 hektarit. On väga arusaamatu, miks seda üdini positiivset informatsiooni keegi võimendada ei soovi. | Mart Erik: ühe rünnaku anatoomiast | https://www.err.ee/1608613741/mart-erik-uhe-runnaku-anatoomiast | Keskkonnaminister Erki Savisaar siiski vähendas uuendusraiete pindala, mitte ei suurendanud. Samuti tahan meelde tuletada, et riigieelarve üks väga olulisi ja stabiilseid sissetulekuallikaid oli ja on mets, kirjutab Mart Erik. |
Berliini Filharmoonikute sümfooniaorkester, mida peetakse üheks maailma parimaks, tellis esmakordselt teose eesti heliloojalt.
26.- 28. maini esitati kolmel õhtul Berliini Filharmoonikute suures saalis Erkki-Sven Tüüri flöödikontserti "Lux Stellarum", mille solist oli tunnustatud flötist Emmanuel Pahud. Berliini Filharmoonikute sümfooniaorkestrit juhatas dirigent Paavo Järvi.
Erkki-Sven Tüüri maailmaesiettekanne Berliini Filharmoonikutes. Autor/allikas: Joonas Hellerma
Lisaks tulid kontserdil esitlusele Jean Sibeliuse seitsmes sümfoonia ja Ludwig van Beethoveni kaheksas sümfoonia. Kõigil kolmel õhtul esines sümfooniaorkester täismajale.
Ajaloolisest muusikasündmusest valmib peagi saade "Tähtede valgus. Erkki-Sven Tüür, Paavo Järvi ja Berliini Filharmoonikud", mis jõuab vaatajateni juuni alguses ETV2-s. | Piltuudis: Erkki-Sven Tüüri maailmaesiettekanne Berliini Filharmoonikutes | https://kultuur.err.ee/1608613726/piltuudis-erkki-sven-tuuri-maailmaesiettekanne-berliini-filharmoonikutes | Möödunud nädalal toimus helilooja Erkki-Sven Tüüri uue teose maailmaesiettekanne Berliini Filharmoonikutes. |
""Toast" on täiesti omaette album," kirjutas Young ametlikus avalduses. "Erinevalt teistest albumitest, on "Toast" niivõrd kurvameelne, et ma ei suutnud seda avaldada. Ma lihtsalt jätsin selle vahele ja hakkasin uut albumit tegema. Ma ei suutnud seda käsitleda tol ajal. 2001. aastal," tutvustas Kanada laulja-laulukirjutaja.
"Muusika uuel albumil on suhtest," ta lisas. "Vahel inimesed tunnevad, et suhe on juba halvaks läinud, aga veel ei ole lahku mindud. Üks osapooltest tunneb, või mõlemad tunnevad, et suhte lõpp on lähedal. 2001 oligi see aeg," rääkis Young, millest album loo jutustab.
Neil Young salvestas albumi 21 aastat tagasi San Franciscos.
Uus album "Toast" ilmub 8. juulil. | Neil Young avaldab juulis albumi, mis valmis juba aastal 2001 | https://menu.err.ee/1608613690/neil-young-avaldab-juulis-albumi-mis-valmis-juba-aastal-2001 | Neil Young teatas, et avaldab juulis albumi "Toast", mis valmis juba aastal 2001. |
Stephens jäi avasetis 0:2 taha ja oli Teichmanni pallingul 15:40 kaotusseisu, aga suutis lõpuks pika geimi võita ja šveitslanna servi murda. Sealt edasi kontrollis 2018. aasta Prantsusmaa lahtiste finalist Stephens mängu täielikult, võites koguni 12 geimi järjest. Seejuures teises setis võitis Teichmann vaid kolm (!) punkti.
See oli sel turniiril juba teine kord, kui Stephens võitis 12 geimi järjest. Teises ringis oli ta 26. asetusega rumeenlanna Sorana Cirstea vastu 3:6, 0:2 kaotusseisus, kuid võitis lõpuks 3:6, 6:2, 6:0.
Seejuures oli Stephens enne tänavusi Prantsusmaa lahtisi kaotanud liival järjest viis mängu. See seeria algas mullustel Prantsusmaa lahtistel, kui ta kaotas kaheksandikfinaalis hilisemale võitjale Barbora Krejcikovale 2:6, 0:6. Sel hooajal mängis ta eelnevalt neljal liivaturniiril ja piirdus kõikidel avaringiga: Charlestonis kaotas kolmes setis hiinlanna Zheng Qinwenile (tol hetkel WTA 72.), Madridis ukrainlanna Anhelina Kalininale (siis WTA 37.), Roomas venelanna Jekaterina Aleksandrovale (siis WTA 31.) ja Strasbourgis kolmes setis bosnialannale Nefisa Berberovicile (siis WTA 306.).
Veerandfinaalis läheb Stephens vastamisi kaasmaalanna, 18. asetatud 18-aastase Coco Gauffiga. Varem on nad omavahel korra mänginud, mullustel USA lahtistel jäi teises ringis 6:4, 6:2 peale Stephens.
Gauff mängib teist aastat järjest Prantsusmaal veerandfinaalis, kaugemale pole ta ühelgi slämmiturniiril varem jõudnud. Stephens on 2017. aasta USA lahtiste võitja. | Sloane Stephens loovutas teises setis vaid kolm punkti | https://sport.err.ee/1608613684/sloane-stephens-loovutas-teises-setis-vaid-kolm-punkti | Ameeriklanna Sloane Stephens (WTA 64.) jõudis Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel kolmandat korda veerandfinaali, alistades kindlalt 6:2, 6:0 turniiril 23. asetatud šveitslanna Jil Teichmanni. |
Quad Open klassi esimese stardi võitis lätlane Reinis Bicans (Honda) ja kuigi ta püüdis kõva tempoga eest ära minna, sai Euroopa meistrivõistluste liider Saar (Yamaha, Pärnu Motoclub) ta peagi kätte ning sõitis sisse turvalise vahe. Saar jõudis vahepeal ka meeskonna kutsel boksis käia, et lekkiva kütusekorgi tõttu tankida, kuid liidrikohta ta käest ei andnud. Saare ja Bicansi järel võttis selles klassis kolmanda koha noor sõitja Karl Robin Rillo (Yamaha, RedMoto Racing). Quadide teise stardi võitis Saar ning kirjutas ka sõiduvõidu turvalise eduga enda nimele. Bicans oli taas teine ja Rillo kolmas. Sarnaselt jagunesid täna ka poodiumikohad etapi kokkuvõttes. Saar juhib meistrivõistlusi täisedu ehk 50 punktiga, Rillo on teine (44 p) ja kolmas on tänasel etapil kuuendaks tulnud Mihkel Salujõe (Honda, HRC Eesti Racing Team, 40 p).
Külgvankrite klassis vaevlevad hetkel maailmameistrivõistlustel teist kohta hoidvad Kert Varik / Lari Kunnas (Husqvarna, AYR Racing Team) viiruse käes, mis neid tabas vahetult enne Loketis toimunud etappi. Sellest tingitult võttis ekipaaž tänast võistlust pisut rahulikumalt, kvalifikatsioonis sõitsid kiireima aja välja Gert Gordejev / Kaspars Stupelis (Husqvarna, RedMoto Racing). Kuid võistlussõitudes võtsid Varik / Kunnas siiski oma, noppides mõlemad stardivõidud ning võites ka mõlemad sõidud ja kogu etapi. Teise koha said lätlased Daniels Liebardis / Bruno Liebardis, kes said Gordejev / Stupelisega võrdselt punkte, kuid teise sõidu võit oli nende ning nii ka poodiumi teine koht. Meistrivõistluste liidrid on maksimumpunktidega Varik / Kunnas, neile järgnevad vennad Liebardised (44 p) ja Gordejev / Stupelis (40 p). | Varik ja Kunnas olid Eesti meistrivõistlustel taas kiireimad | https://sport.err.ee/1608613681/varik-ja-kunnas-olid-eesti-meistrivoistlustel-taas-kiireimad | Pühapäeval oli Lange motokeskuse krossirada kolme- ja neljarattaliste päralt, sest toimus Castrol motokrossi Eesti meistrivõistluste teise etapi teine võistluspäev. Külgvankrite klassis olid kindlad võitjad Kert Varik/Lari Kunnas ning Quad Open klassis ei leidunud vastast Kevin Saarele. |
EKA keraamika osakonna tudengid on ette võtnud ühe suure projekti, mille tulemusel valmib Tallinna loomaaeda betoonist mammuti skulptuur. Projekt sai alguse 2021. aasta kevadsemestri õppeainest "Objekt Eksterjööri", mille käigus tegid noored kunstnikud ajurünnaku, mõeldes skulptuurile avalikus ruumis. Koostööpartner Tallinna loomaaed andis teemaks "väljasurnud liigid", visandamist võttis kuju nn läbipaistev skulptuur.
Uus mammuti skulptuur on läbipaistev. "Nähtamatu" on vaadeldav igast küljest ning kujutis tekib selle sees olevast negatiivsest alast. Projekti läbiviijate sõnul pakub skulptuur puhkepaika, peavarju, mängurõõmu ning kannab positiivset sotsiaalset sõnumit. Tänapäevase elu tempoka ja peadpööritava kulgemise juures on skulptuuri eesmärk panna inimesed korraks aega maha võtma ja mõtisklema loomadest, keda kas enam ei ole või kes on väljasuremisohus praegu. Liigid kaovad kahjuks liiga märkamatult, arvavad projekti loojad.
Skulptuur on mõõtmetega 2,5 x 4,1 x 1,5 meetrit ning see on valmistatud mustaks pigmenteeritud betoonist. Sellise suuremahulise skulptuuri valmimine on olnud tõeline väljakutse ning esialgse plaani kohaselt oleks see pidanud valmima juba aasta varem. Hoolimata takistustest on "Nähtamatu" tänaseks võtnud juba nähtava kuju ning selle osad on betooni valatud.
Skulptuur koosneb kolmest osast, mis ühendatakse omavahel loomaaias ettevalmistatud platsil maikuus, mil tööle antakse viimane lihv.
Teose autor on Triin Türnpuu ning projekti meeskonda kuuluvad kaasautorid Lauri Kilusk, Urmas Puhkan, Kristel Saan, Keidi Jaakson, Katri Palmik, Triin Lehismets ja Sanna Lova.
Avamine toimub 1. juunil kell 17. | EKA keraamikud avavad Tallinna loomaaias mammuti skulptuuri | https://kultuur.err.ee/1608613660/eka-keraamikud-avavad-tallinna-loomaaias-mammuti-skulptuuri | Kolmapäeval, 1. juunil avatakse Tallinna loomaaias Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakonna tudengite ja õppejõudude ning Tallinna loomaaia koostöös sündinud skulptuur "Nähtamatu". |
Kasparovi sõnul pole veel Venemaale jäänud opositsioonitegelastel mitte mingeid võimalusi ennast väljendada. Kasparovi sõnul on tegelik poliitiline elu Venemaal ammuilma lakanud.
22 aasta jooksul, mil Vladimir Putin on kas presidendi või peaministrina Venemaa režiimi juhtinud, on edukalt suletud kogu sõltumatu ajakirjandus, keelustatud välismaised sotsiaalmeediaplatvormid, ebaseaduslikuks kuulutatud opositsiooniliikumised, vangistatud juhtivad aktivistid, suletud kodanikeühendused ning sildistatud pea kõik teisitimõtlejad, loetleb Kasparov.
Kasparov tuletab meelde, et Ukrainale kallale tungimisest peale on Putin Venemaal kraane veelgi kinni keeranud, seadusega on keelatud igasugune sõltumatu info jagamine sõjasündmuste kohta, samuti sõja vastu protestimine.
Kasparovi sõnul teevad valesti Putini poliitilised oponendid, kes üritavad Venemaal tegevust jätkata Putini seatud rangetes raamides. Sellised oponendid aitavad Kasparovi hinnangul ainult legitimeerida Putini hirmuvalitsust. Kasparov ei nimetanud ühtki poliitikategelast või organisatsiooni nimepidi, kuid väljendas Current Time'ile selget rahulolematust Venemaal tegutseva ametliku opositsiooniga.
Kasparov kutsus kõiki Venemaal veel tegutsevaid opositsioonitegelasi kiiresti kodumaalt lahkuma, sest ainult välismaal olles võivad nad saavutada mingi mõju Venemaal toimuvatele sündmustele.
Lääs omakorda ei peaks suhtuma ühtemoodi kõigisse Venemaalt lahkunud kodanikesse, vaid rakendama kolmeastmelist tuvastussüsteemi, leiab Kasparov. Kasparovi sõnul peaksid Venemaalt lahkunud Venemaa kodanikud alla kirjutama deklaratsioonile, milles nad esmalt mõistavad hukka Venemaa kallaletungi Ukrainale, teiseks kuulutavad ebaseaduslikuks Putini režiimi ning kolmandaks tunnustavad Ukraina territoriaalset terviklikkust. | Kasparov: Vene opositsioon saab tegutseda ainult välismaal | https://www.err.ee/1608613651/kasparov-vene-opositsioon-saab-tegutseda-ainult-valismaal | Venemaa režiimi juht Vladimir Putin on olnud režiimi rangemaks muutmisel ja teisitimõtlejate tagakiusamisel niivõrd edukas, et Venemaa opositsioon saab tõhusalt tegutseda ainult välismaal, ütleb välisvenelasest Kremli kriitik ja endine male maailmameister Garri Gasparov telekanalile Current Time. |
Esmaspäeva varahommikul peetud kohtumises aitasid Jayson Tatumi 26 punkti ja Jaylen Browni ning Marcus Smarti 24 punkti Bostoni võidule. Nad asusid mängu kohe esimesel veerandil juhtima ning teist veerandaega alustati 15-punktilises eduseisus.
Miami poole pealt tegi Jimmy Butler jälle suurepärase mängu, kui viskas 35 punkti ja võttis üheksa lauda, 25 punktiga toetas teda Bam Adebayo, kuid sellest võiduks ei piisanud. Kyle Lowry lisas 15 punkti.
NBA finaali esimene mäng toimub 3. juuni varahommikul, kui Golden State võõrustab Bostonit. | Boston tuli idakonverentsi meistriks ning mängib NBA finaalis | https://sport.err.ee/1608613648/boston-tuli-idakonverentsi-meistriks-ning-mangib-nba-finaalis | Korvpalliliigas NBA võitis Boston Celtics otsustavas seitsmendas kohtumises 100:96 Miami Heati ning mängib NBA finaalis Golden State Warriorsi vastu. |
Põhikooli lõpetamiseks tuleb õpilasel sooritada kolm lõpueksamit. Esimesena toimuvad eesti keele ja eesti keel teise keelena lõpueksamid. Eksamisessioon jätkub 6. juunil matemaatika eksamiga ning 14. juunil tuleb õpilastel sooritada üks eksam omal valikul.
Valikeksami saab sooritada vene keeles, bioloogias, keemias, füüsikas, geograafias, ajaloos, ühiskonnaõpetuses või inglise, prantsuse, saksa või vene keeles võõrkeelena.
Valikeksamist on kõige rohkem inglise keele eksami sooritajaid, seda teeb 7817 eksami tegijat. Järgnevad ühiskonnaõpetus, mida teeb üle 2100 noore. Alla viiekümne noore on valinud prantsuse või saksa keele eksami. Teiste valikeksamite tegijate arvud jäävad vahemikku 260-2190.
Lisainfot põhikooli lõpueksamite kohta leiab haridus- ja noorteameti kodulehelt. | Põhikooli lõpetajatel algab eksamiperiood | https://www.err.ee/1608613636/pohikooli-lopetajatel-algab-eksamiperiood | Esmaspäeval kell 10 algava põhikooli lõpetajate eksamiperioodi avab eesti keele eksam, kokku on põhikooli lõpueksamitele registreerunud 13 706 eksami tegijat. |
MXGP klassi kvalifikatsioonis 25 olnud Hardi Roosiorg (KTM) alustas tänast esimest põhisõitu punktikoha piirilt. Sõidu esimesel poolel püsiski Hardi top 20 lähedal, kuid sõidu teises pooles andis ta mõned kohad ära ja langes 23. kohale. Arminas Jasikonise (Leedu, Yamaha) kukkumise järel tõusis Roosiorg sõidu lõpuks 22. kohale. Stardi järel võttis hetkeks liidrikoha enda kätte kodupubliku rõõmuks Jorge Prado (Hispaania, GasGas). Kohe avaringil möödus temast aga Maxime Renaux (Prantsusmaa, Yamaha) ja ring hiljem ka Tim Gajser (Sloveenia, Honda). Esikolmik sõitis seejärel kogu sõidu üksteise järel kolmekesi koos ja rohkem positsioone omavahel ei muudetud. Renaux võitis sõidu Gajseri ja Prado ees.
Teise sõidu stardi järel jäi Hardi Roosiorg viimasele kohale. Sõidu jooksul tõusis ta 26. kohalt küll 21. kohale, kuid punktikoht jäi siiski kaugele. Stardivõidu võttis Jorge Prado, kes esimestel ringidel väga head kiirust näitas ja teistega juba ka väikese vahe sisse sai. Kuuendal ringil Prado kukkus ja oli poodiumi konkurentsist väljas. Sõitu asus juhtima Renaux, kes lõpuks ka kindla võidu võttis. Teisena lõpetas sõidu Glenn Coldenhoff (Holland, Yamaha) ja kolmandana Brian Bogers (Holland, Husqvarna). Tagasihoidliku sõidu tegi sarja liider Gajser, kes finišis kuues oli.
Etapi kokkuvõttes teenis esikoha 50 punktiga Renaux. Teiseks tuli 38 punktiga Coldenhoff ja kolmandaks samade punktidega Bogers. Hardi Roosiorg punkte ei teeninud ja ta sai kirja 22. koha. Sarja kokkuvõttes on Roosiorg 28 punktiga 23. kohal. Liidrina jätkab 404 punktiga Gajser. Teisel kohal on 338 punktiga Renaux ja kolmandal kohal 292 punktiga Seewer.
Eilses MX2 klassi kvalifikatsioonisõidus 18. koha saanud Jörgen-Matthias Talviku tegi tänases esimeses põhisõidus hea stardi ning esimestel ringidel oli ta esikümne piiril. Sõidu edenedes hakkasid konkurendid Talvikust aga mööda sõitma ning finišisse jõudis Jörgen-Matthias lõpuks 17. kohal. Stardi järel asus sõitu juhtima Jago Geerts (Belgia, Yamaha), kuid ta kukkus kohe sõidu alguses üsna valusalt väga märjaks kastetud raja tõttu. Geerts suutis siiki sõitu jätkata ja viimaselt kohalt tõusis ta lõpuks üheksandaks. Geertsi kukkumise järel asus sõitu juhtima Tom Vialle (Prantsusmaa, KTM). Prantslane sõitis teistel kohe eest ära ja võttis lõpuks väga kindla esikoha. Teiseks tõusis hea sõiduga Simon Laengenfelder (Saksamaa, GasGas) ja kolmandaks Stephen Rubini (Prantsusmaa, Honda).
Teises sõidus tegi Talviku vägeva stardi ja ta oleks peaaegu stardivõidu enda nimele saanud. Avakurvis lasi ta külje natuke alt ära ning avaringile läks ta neljandal kohal. Kahjuks ei saanud Jörgen-Matthias Hispaania kõva pinnasega kuigi hästi sõbraks ja sõidu jooksul andis ta hulga kohti ära. Sõidu teises pooles hoidis ta veel 12. kohta, kuid finišisse jõudis ta 15. kohal, mis on siiski tema parim koht seni MX2 klassis. Sõitu asus juhtima Liam Everts (Belgia, KTM), kuid Geerts ja Vialle said temast kiirelt mööda ja läksid oma teed. Peagi tegi Geerts üsna lihtsa sõiduvea ning kinkis kukkumisega esikoha prantslasele. Vialle võttiski kingituse vastu ning võitis ka teise sõidu. Geerts lõpetas teisena ja Laengenfelder kolmandana.
Etapi kokkuvõttes tuli Talviku 10 punktiga 16. kohale. Etapivõidu teenis 50 punktiga Vialle, teine oli 42 punktiga Laengenfelder ja kolmas 34 punktiga Geerts. Sarja kokkuvõttes tõusis uueks liidriks 382 punktiga Vialle. Geertsil on teisena 372 punkti ja Laengenfelderil kolmandana 287 punkti. Teist korda MM-etapil osalenud Talviku on 14 punktiga 32. kohal. | Motokrossi maailmameistrivõistluste MK-etapil oli Talviku punktikohal | https://sport.err.ee/1608613630/motokrossi-maailmameistrivoistluste-mk-etapil-oli-talviku-punktikohal | Motokrossi maailmameistrivõistluste üheksas etapp sõideti sel nädalavahetusel Hispaanias Intu Xanadu krossirajal. MX2 klassis tegi oma teise etapi kaasa Jörge-Matthias Talviku, kes mõlemas sõidus ka punkte teenis ning kokkuvõttes 16. koha sai. MXGP klassis sõitev Hardi Roosiorg punkte ei teeninud ja lõpetas sõidu 22. kohal. |
Soome juhtivale päevalehele antud intervjuus leiavad sõjanduseksperdid, et kuivõrd Soome ja Balti riigid kuuluvad Venemaa jaoks samasse operatsioonipiirkonda, mistõttu kui Venemaa ründab Balti riike, ründab ta tõenäoliselt samal ajal ka Soomet.
Riigikaitsekõrgkooli sõjaoskuste osakonna juhataja Petteri Kajanmaa sõnul pole seetõttu mingit mõtet Soome vägesid Balti riike kaitsma saata. Kajanmaa sõnul tuleks Balti riikide kaitsmiseks vajalikud väed leida pigem Saksamaalt või Poolast.
Kajanmaa ei pea mõttekaks ka Soome üksuste saatmist Balti riikidesse heidutusvägedeks.
Veel ebatõenäolisemaks peab Kajanmaa Soome vägede saatmist kaugematesse NATO-riikidesse.
Ka Soome sõjaline esindaja NATO-s, kindralmajor Mikko Heiskanen ütles, et Soome väed ei sobi teistesse riikidesse sõttasaatmiseks, sest neid pole lihtsalt selliseks ülesandeks kavandatud.
Heiskanen tuletas siiski meelde, et NATO-liikmesus tähendab valmidust kaitsta ka teisi organisatsiooni liikmesriike.
Heiskaneni sõnul kaasatakse Soome astudes NATO-sse tõenäoliselt Soome õhujõud Balti riikide õhuruumi kaitsmisesse.
Küll peavad mõlemad eksperdid tõenäoliseks, et Soome väed hakkavad kaitsma ka Rootsi ja Norra piiri Venemaaga, sest Rootsi ja Norra enda maaväed on suhteliselt nõrgad. | Soome sõjanduseksperdid: Soome vägede Baltimaadesse saatmisel pole mõtet | https://www.err.ee/1608613603/soome-sojanduseksperdid-soome-vagede-baltimaadesse-saatmisel-pole-motet | Soome sõjanduseksperdid ei pea mõttekaks ideed, et pärast Soome liitumist NATO-ga peaksid Soome väed kaitsma ka Balti riike, kirjutab Helsingin Sanomat. |
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse veebruari lõpus tühistas liidukantsler Olaf Scholz kauakestnud keelu tarnida relvastust sõjapiirkondadesse ning andis loa tanki- ja õhutõrjerelvade ekspordiks Ukrainasse. Pärast 25. märtsi on Saksamaa tegelikult aga viinud Ukrainasse ainult kaks relvasaadetist, teatab Ühendkuningriigi ajaleht The Times viitega Saksamaa ajalehele Die Welt.
Ukrainasse on viidud 4600 tankitõrjemiini, automaatrelvade osi, raadiosaatjaid, käsigranaate ja muid lõhkekehi.
Ukraina on juba kahel korral pöördunud Saksamaa valitsuse poole palvega saata kiiresti tanke ja soomustatud lahingumasinaid.
Hoolimata Berliini lubadusest palved täita, pole seni ühtki soomusmasinat Ukraina poole teele pandud.
Ukraina suursaadik Saksamaal Andri Melnõk süüdistab Scholzi Ukraina altvedamises saja Marder jalaväe lahingumasina saatmatajätmisega. Ehkki Saksamaa välisminister ja majandusminister andsid masinate saatmiseks loa, seisab saadetis Scholzi enda puuduva allkirja taga.
Kodumaal tuleb Scholzil tõrjuda aga hoopis teistlaadseid süüdistusi. Nädalavahetus otsa pidi ta kuulma kaebusi, et valitsus on avalikkust eksitanud. Koos Scholziga sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluv kaitseministri esindaja parlamendis Siemtje Möller väitis, et NATO on kollektiivselt kokku leppinud mitte saata soomustransportööre ja Lääne-tüüpi lahingutanke Ukrainasse. Selle selgelt tõele mittevastava väite lükkas ümber samuti valitsusse kuuluva Vabade Demokraatide Partei esindaja, Bundestagi riigikaitsekomisjoni juht Marie-Agnes Strack-Zimmermann.
Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis ütles ajalehele Bild am Sonntag, et sellist kokkulepet pole NATO-s isegi mitte arutatud.
Poola president Andrzej Duda on aga sügavalt rahulolematu, et Saksamaa ei asendanud kahte Nõukogude päritolu Poola tanki T-72 Leopard 2 tankidega, kui Poola oma tankid Ukrainale andis.
Saksamaa on lubanud Ukrainale veel Panzerhaubitze 2000 tüüpi liikursuurtükke ning 50 tankitaolist soomussõidukit Gepard. Saadetise esimenegi osa ei jõua Ukrainasse aga ilmselt enne juulit.
Scholz tõrjus Ukraina süüdistusi retooriliste küsimustega, nagu kas on võimalik vägivalda võita vägivallaga ja kas on rahu saavutamine võimalik ainult ilma relvadeta. | Saksamaa murdis lubadust anda Ukrainale rohkem raskerelvastust | https://www.err.ee/1608613585/saksamaa-murdis-lubadust-anda-ukrainale-rohkem-raskerelvastust | Saksamaa on vähendanud oma relvaekspordi Ukrainale miinimumini ning tõrjub süüdistusi, nagu oleks ta sellega rikkunud lubadust Ukrainale rohkem raskerelvastust anda. |
"Ilma liitlaste relvadeta Teises maailmasõjas oleks Euroopa jäänud natside võimu alla," ütles ekspresident Gauck intervjuus Bildile.
Ida-Saksa dissidendi ja vaimuliku taustaga Gaucki sõnad tulid vastukaaluks Saksamaa viivitamisele Ukraina toetamisel raskerelvadega. Gaucki sõnul tuleb Ukrainal lasta välja öelda, mida nad vajavad, et Venemaale vastu seista.
"Kui ukrainlased ütlevad meile, et nad tahavad võidelda oma vabaduse eest, riskida selleks oma eluga, siis pole meie asi neile meie turvalisest kohast selgitada, mis on õige ja mis mitte," ütles ekspresident.
Samas leidis Gauck, et Euroopa poliitikud peavad jätkama Venemaa presidendi Vladimir Putiniga rääkimist.
"Vastutustundlik poliitika on ka rääkimine diktaatoritega. Me ei tohi kunagi teha midagi ilma diplomaatiata."
Siiski on Gaucki sõnul oluline Venemaaga läbirääkimisi pidada jõupositsioonilt, sest see osutus õigeks ka külma sõja ajal.
Joachim Gauck oli Saksamaa president 2012–2017. 2013. aastal sai Gauck president Toomas Hendrik Ilveselt Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärgi. | Saksa ekspresident: Ukrainale tuleb anda relvi | https://www.err.ee/1608613582/saksa-ekspresident-ukrainale-tuleb-anda-relvi | Saksamaa endine president Joachim Gauck leiab, et Ukrainat tuleks sõjas Venemaaga relvadega toetada. |
Putin andis lubaduse ajalehe The Times teatel laupäevases telefonivestluses Scholzi ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga.
Scholzi pressiesindaja sõnul oli vestluses kõne all ülemaailmne toiduolukord, mis on Venemaa-Ukraina sõja tõttu erakordselt pingeline. Pressiesindaja sõnul võimaldab Putin teravilja väljavedu Ukrainast, eriti merd mööda.
Väidetavalt lubas Putin telefonivestluses, et kui Ukraina kõrvaldab Odessa sadama kaitseks paigutatud meremiinid, ei kasuta Vene sõjalaevastik tekkinud koridori Ukraina laevade ründamiseks. Seda kinnitas ka Prantsusmaa presidendi pressiesindaja.
Venemaa enda kirjeldus peetud telefonivestlusest on teistsugune.
Kremli kinnitusel nõustus Venemaa sadamate tõkestamisest loobuma vaid juhul, kui tühistatakse sanktsioonid Venemaa toiduainetele ja väetistele. | Scholz: Putin lõpetab Ukraina sadamate tõkestamise | https://www.err.ee/1608613567/scholz-putin-lopetab-ukraina-sadamate-tokestamise | Venemaa režiimi juht Vladimir Putin kinnitas Saksamaale ja Prantsusmaale, et lõpetab Ukraina sadamate blokaadi, võimaldamaks teravilja ja muude elutähtsate toiduainete eksporti, kinnitas Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz. |
Expresseni teatel võib sõjavarustuse müügi üle otsustav riigiamet taas anda Rootsi relvafirmadele loa oma toodangut Türgile müüa. Loa andmine nõuab siiski täiendavat kaalumist, teatab Expressen.
Strateegiliste toodete inspektsiooni juht Karl Evertsson ei varjanud Expressenile antud intervjuus, et NATO-liikmesuse saamine on mõjuv põhjus, miks ametkond oma senise otsuse ümber vaatab.
Rootsi ja Soome kehtestasid relvamüügikeelu Türgile koos ülejäänud Euroopa Liiduga 2019. aastal seoses Süüria sõjaga.
Türgi ekspert Halil Karaveli ütles Expressenile, et Rootsi relvamüügikeelu tühistamine on Türgi jaoks sümboolselt väga oluline.
Türgi on esitanud Rootsile viis nõuet, mille täitmisel on Türgi nõus Rootsit NATO liikmeks lubama. Läbirääkimised kõigi nõuete üle käivad, kuid mõlema riigi valitsused on nende edenemise suhtes kidakeelsed.
Relvadega on seotud kaks nõuet, esiteks peab Rootsi tühistama relvamüügikeelu Türgile, teiseks lõpetama kurdi iseseisvuslastele relvade ja sõjavarustuse tarnimise.
Ka Karl Evertsson kinnitas, et Türgi nõue on pigem sümboolset laadi, sest Türgi ei ole kunagi olnud Rootsi relvafirmade suurklient.
Karaveli sõnul on asi põhimõttes, Türgi ei saa nõustuda talle kehtestatud relvaembargoga, sest Türgi enda hinnangul kasutatakse ostetud relvi legaalseks enesekaitseks. Embargo tühistamisega nõustuvad ka Türgile taas relvi müüma hakanud riigid Türgi relvajõudude operatsioonide seaduslikkusega. | Rootsi kavatseb loobuda relvamüügikeelust Türgile | https://www.err.ee/1608613564/rootsi-kavatseb-loobuda-relvamuugikeelust-turgile | Rootsi kavatseb loobuda relvamüügikeelust Türgile, et Türgi lõpetaks Rootsi NATO-sse astumise tõkestamise, teatab ajaleht Expressen. |
Prantsusmaa koondis:
Väravavahid: Hugo Lloris (Tottenham Hotspur), Steve Mandanda (Marseille Olympique), Benoit Costil (Stade Rennais).
Kaitsjad: Samuel Umtiti (Lyoni Olympique), Laurent Koscielny (Arsenal), Eliaquim Mangala (Manchester City), Adil Rami (Sevilla), Patrice Evra (Juventus), Bacary Sagna (Manchester City), Lucas Digne (AS Roma), Christophe Jallet (Lyoni Olympique).
Poolkaitsjad: Paul Pogba (Juventus), Blaise Matuidi (Pariisi St Germain), Lassana Diarra (Marseille Olympique), N'Golo Kante (Leicester City), Yohan Cabaye (Crystal Palace), Moussa Sissoko (Newcastle United).
Ründajad: Antoine Griezmann (Madridi Atletico), Dimitri Payet (West Ham United), Anthony Martial (Manchester United), Kingsley Coman (Müncheni Bayern), Olivier Giroud (Arsenal), Andre-Pierre Gignac (UANL Tigres). | Selgus Prantsusmaa lõplik koondis EM-finaalturniiriks | https://sport.err.ee/86818/selgus-prantsusmaa-loplik-koondis-em-finaalturniiriks | Prantsusmaa jalgpallikoondise peatreener Didier Deschamps kinnitas EM-finaalturniirile sõitva koondise koosseisu. Vigastatud kaitsjaid Raphael Varanet ja Jeremy Mathieu'd asendavad Adil Rami (Sevilla) ja Samuel Umtiti (Lyoni Olympique). |
Tarvas kohtus 1/64-finaalis kodus FC SSsolutionsiga ja sai suure 13:0 (6:0) võidu. Neli väravat lõi Taavi Trasberg, kaks lisasid Aleksei Larin, Joonas Ljaš ja Toomas Kiis, ühega piirdusid Siim Rannamäe ja Stanislav Goldberg. Seejuures püsis skoor 0:0 kuni 30. minutini.
Premium liiga klubidest tuleb järgmisena väljakule Sillamäe Kalev, kes mängib neljapäeval võõrsil SK Roosuga. | Rakvere Tarvas lõi karikasarjas 13 väravat | https://sport.err.ee/86816/rakvere-tarvas-loi-karikasarjas-13-varavat | Täna tehti algust Eesti jalgpalli karikavõistluste uue hooaja mängudega ja meistriliiga klubidest käis väljakul Rakvere Tarvas. |
Kolmandas jooksus startinud Noot sai 11. koha ajaga 3.46,61. Jooksu võitis hollandlane Richard Douma 3.39,73-ga. "Lihtsalt halb päev, olin väga nõrk, juba 600 enne lõppu tundus, et suren maha. Tuim jooks, ei särtsu ega midagi. Väga piinlik," ütles Noot Jooksuportaalile.
Teises jooksus kaasa teinud Allar Lamp sai samuti oma jooksus 11. koha ajaga 3.48,90. Jooksu võitis prantslane Kevin Benallou 3.43,84-ga. "Olin kehvavõitu. Viimane ring kujunes väga "mürgiseks", jalad olid piimhapet täis ja üldse kohe ei liikunud. Viimased 100 meetrit osutus nagu luupainajaks, tahaks kiiresti joosta, aga jalad lihtsalt ei liigu. Vahel on ka selliseid jookse, mis siin ikka. Ega elu sellepärast seisma ei jää. Tuleb tööd edasi teha," lausus Lamp Jooksuportaalile. | Andi Noot ja Allar Lamp võistlesid Belgias 1500 m distantsil | https://sport.err.ee/86803/andi-noot-ja-allar-lamp-voistlesid-belgias-1500-m-distantsil | Andi Noot ja Allar Lamp võistlesid laupäeva hilisõhtul Belgias Oordegemis rahvusvahelisel kergejõustikuvõistlusel 1500 meetri distantsil, kus mõlemad said oma jooksus 11. koha. |
Tallinna kiirabi operatiivjuhi Monika Ildi sõnul on jalgrattapatrullid tegutsenud juba mitu suvist hooaega.
Jalgrattapatrullid töötavad 1. juunist 31. augustini.
Rattapatrullis on kaks liiget, kellel on olemas vajalik varustus.
"Kui jalgrattapatrull saab väljakutse, reageerib ka kiirabibrigaad. Jalgratturitel on lihtsalt võimalus suvistel kitsastel ja turistidest tulvil tänavatel kiiremini abivajajani jõuda. Nagu elu on näidanud, on jalgrattapatrullid suvel vanalinnas ainuvõimalik variant," tõdes Ild.
Jalgrattapatrullid on töös vanalinnas, kesklinnas ja ka suurematel suvistel üritustel. | Homsest alustavad Tallinnas tööd kiirabi jalgrattapatrullid | https://www.err.ee/560837/homsest-alustavad-tallinnas-tood-kiirabi-jalgrattapatrullid | Alates homsest alustavad taas suvist tööd Tallinna kiirabi jalgrattapatrullid. |
Londonit on kritiseeritud pärast 18 Albaania migrandi päästmist laupäeval, kui nende paat hakkas lekkima Inglise ranniku lähistel ja kui selgus, et rannikuala patrullib kõigest kolm Briti piirivalvealust.
Alates Suurbritannia ja Prantsuse julgeolekumeetmete karmistamisest Calais' sadamalinnas, "oleme näinud väiksel hulgal migrante, kes üritavad kasutada ohtlikumaid teid Suurbritanniasse pääsemiseks," sõnas peaminister David Cameroni kantselei.
Järgmiste kuude jooksul liitub patrullijatega kuus rannavalvealust, teatas valitsus.
Teisipäeval laiendati Briti piirivalve pädevust, mille alusel on neil õigus tõusta laevadele ja vahistada inimesi, keda kahtlustatakse inimsmugeldamises.
Briti politsei esitas esmaspäeval süüdistuse kahele britile, keda kahtlustatakse 18 albaanlase toimetamises Prantsuse rannikult.
Prantsuse võimud lammutasid eelmisel aastal ligi 200 inimsmugeldajate võrgustikku, 30 jõuku võeti kinni Calais ' sadamalinna piirkonnas, kus tuhanded migrandid üritavad läbi Eurotunneli Suurbritanniasse pääseda.
Siseminister Bernard Cazeneuve on hoiatanud, et kõik inimsmugeldamisega tegelevad Prantsuse kodanikud vahistatakse. | Briti võimud tõhustavad patrullimist La Manche'i väinas | https://www.err.ee/560851/briti-voimud-tohustavad-patrullimist-la-manche-i-vainas | Suurbritannia saadab La Manche'i väina rohkem patrulle, kes hakkavad pärast karmimate meetmete rakendamist Prantsusmaal Calais's otsima väina ületavaid migrante. |
Politsei- ja piirivalveameti juhtivpiiriametniku Eve Kalmuse sõnul võidavad PPA ning MTA koostööst ennekõike veokijuhid.
"Ühisprojekti eesmärk on tõsta piiriületuse kiirust ja piiripunkti läbilaskevõimet ning tõhustada piiri- ja tollikontrolli," rääkis Kalmus.
"Kui kõik isiku ja sõiduki dokumendid on korras, piisab nüüd vaid ühest kontaktist piiril, et inimene saaks edasi üle piiri liikuda. Esimene päev näitas, et piiriületajad olid esialgu veidi üllatunud, aga suhtusid muudatusse positiivselt," lisas Ida tollipunkti juhataja Voldemar Linno.
Tänavu esimese nelja kuu jooksul ületas Narva-1 piiripunkti kaudu piiri kokku 25 357 veoautot, mullu ületas samal perioodil piiri 24 473 veoautot. | Veokijuhid saavad Narva piiripunktist läbi ühe peatusega | https://www.err.ee/560831/veokijuhid-saavad-narva-piiripunktist-labi-uhe-peatusega | Alates sellest nädalast teevad maksu- ja tolliametnikud Narva-1 piiripunkti veokite terminalis lisaks tollikontrollile ka piirikontrolli ning veoautode juhid saavad piiri ületada vaid ühe peatusega. |
"Kui (Saksamaa) astub sellisesse mängu, siis see võib meie diplomaatilistele, majanduslikele, poliitilistele, kaubanduslikele ja sõjalistele sidemetele haiget teha, sõnas Erdogan ajakirjanikele Izmiris.
"Kõik need (sidemed) tuleks ümber arvestada," sõnas ta.
Saksa parlamendi alamkoda hääletab neljapäeval resolutsiooni üle, mis hõlmab ka armeenlaste massitapmise nimetamist "genotsiidiks".
Türgi presidendi sõnul on ta sel teemal kõnelenud ka Saksa kantsleri Angela Merkeliga. "Me hindame olukorda pärast hääletust," sõnas Erdogan.
"(Saksa resolutsioon) ei ole rahvusvaheliselt siduv," lisas ta.
Armeenlaste sõnul tapsid Osmani impeeriumi väed aastatel 1915-1917 1,5 miljonit armeenlast. Jerevan ja välismaal elavad armeenlaste diasporaad on pikka aega püüdnud leida rahvusvahelist toetust tapatalgute genotsiidiks tunnistamisele.
Türgi sõnul tapeti samal ajavahemikul 300 000 - 500 000 armeenlast ja sama palju türklasi kodusõjas, mis puhkes armeenlaste otsuse tõttu alustada osmanitest valitsejate vastu ülestõusu ja asuda riiki tungivate Vene vägede poolele. | Erdogan hoiatas Berliini Armeenia genotsiidi hääletuse suhtes | https://www.err.ee/560850/erdogan-hoiatas-berliini-armeenia-genotsiidi-haaletuse-suhtes | Türgi president Recep Tayyip Erdogan hoiatas teisipäeval Saksamaad resolutsiooni heaks kiitmise eest bundestagis, milles tunnistatakse armeenlaste tapmine Osmani impeeriumi ajal genotsiidiks. |
MDMA sai populaarseks 1990. aastatel, kuid see muutus ebapopulaarseks viimase aastakümne lõpus seoses uimasti kvaliteedi langusega.
Ametnikud on mures uute MDMA tablettide "potentsi" paranemise pärast, sõnas agentuuri teadusjuht Paul Griffiths. Amfetamiinikasutajad on "naiivsemad" uimasti ohtude nagu ülekuumenemise ja vedelikupuuduse suhtes, lisas ta.
Griffithsi sõnul kasutavad uimastite tootjad ning diilerid "keerukat turustamistehnikat" MDMA müümiseks. Sealjuures müüakse pimedas helendavaid tablette ning teisi, mis on toodetud konkreetsete ürituste nagu festivalide tarbeks.
Suurem osa MDMA-st toodetakse Hollandis, teatas Portugalis baseeruv agentuur.
Kõige populaarsem uimasti EL-is on jätkuvalt kanep. Ametnike hinnangul oli EL-is kanepimüügist saadud tulu 2013. aastal 9,3 miljardit eurot. Kokku oli keelatud uimastite müügitulu samal aastal 24 miljardit eurot. | EL: MDMA on noorte seas taas populaarne | https://www.err.ee/560846/el-mdma-on-noorte-seas-taas-populaarne | Metüleendioksümetamfetamiin ehk MDMA on Euroopa Liidu noorte seas taas populaarseks muutumas, teatas EL-i uimastiagentuur teisipäeval. |
"Vabade kunstide osakonna dekaan Andres Tali tegi ebaausaid trikke, mille tulemusena nõuti, et kandideeriksin uuesti sama nõukogu ees, kes mulle juba viieaastase mandaadi andis. Tsiteerides härra rektori telefonikõnet, "ei valitud mind seetõttu, et minu õpetussüsteem on kitsarinnaline ja kapseldunud ning ei suhestu kaasaegse kunstiga," rääkis Postimehele Priit Pärn, kes valiti samasse ametisse juba 2014. aastal.
""Kitsarinnaline" on valesti kuuldud, "kitsalt koolkondlik" oli see lause. See oli minu personaalkõne lohutuseks mitte tagasivalitud professorile, kellele pidin vajalikuks kaarte avada, see info ei oleks pidanud jõudma ajakirjandusse," kommenteeris EKA rektor Mart Kalm. | Kunstiakadeemia ja Priit Pärna teed lähevad lahku | https://kultuur.err.ee/312365/kunstiakadeemia-ja-priit-parna-teed-lahevad-lahku | Eesti Kunstiakadeemia animatsioonitudengid on ärritunud ja planeerivad ülelinnalisi protestiaktsioone, kuna õppejõud Priit Pärn ei osutunud ülikooli nõukogu viimasel koosolekul ainsa kandidaadina valituks vabade kunstide animatsiooniosakonna juhatajaks ja professoriks. |
Vazquez mängis sel hooajal Reali eest 33 mängu ja lõi Meistrite liiga finaali penaltiseerias sisse ka ühe löögi. Küll aga jäi välja tema poolkaitsjast meeskonnakaaslane Isco, samuti vigastatud kaitsja Dani Carvajal.
Hispaania koondis:
Väravavahid: Iker Casillas (Porto), David de Gea (Manchester United), Sergio Rico (Sevilla)
Kaitsjad: Marc Bartra (Barcelona), Jordi Alba (Barcelona), Gerard Pique (Barcelona), Cesar Azpilicueta (Chelsea), Hector Bellerin (Arsenal), Sergio Ramos (Madridi Real), Juanfran (Atletico Madrid)
Poolkaitsjad: Sergio Busquets (Barcelona), Mikel San Jose (Bilbao Athletic), Cesc Fabregas (Chelsea), Thiago Alcantara (Müncheni Bayern), Bruno Soriano (Villarreal), Andres Iniesta (Barcelona), Koke (Madridi Atletico)
Ründajad: Pedro (Chelsea), David Silva (Manchester City), Alvaro Morata (Juventus), Aritz Aduriz (Bilbao Athletic), Nolito (Vigo Celta), Lucas Vazquez (Madridi Real). | Hispaania EM-koosseisu pääses ka koondisekogemuseta Reali ründaja | https://sport.err.ee/86817/hispaania-em-koosseisu-paases-ka-koondisekogemuseta-reali-rundaja | Hispaania jalgpallikoondise peatreener Vicente del Bosque nimetas lõpliku EM-finaalturniirile sõitva koosseisu ja 23-mehelisse nimistusse kuulub ka seni koondisekogemuseta Madridi Reali ründaja Lucas Vazquez. |
Argentina jalgpallielus valitsevad segadused, kuna 30. juunil taheti sealsele alaliidule (AFA) valida uut presidenti, kuid valitsus lükkas need vähemalt 90 päeva jagu edasi ja saatis kaks inspektorit alaliitu uurima, kuidas on viimane toiminud teletuludega.
Rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA) on senise praktika põhjal näidanud säärase käitumise suhtes, kus riigivõim sekkub kohaliku jalgpalliliidu tegemistesse, nulltolerantsi. Seega võib FIFA Argentina rahvusvahelisest vutielust vähemalt ajutiselt kõrvale jätta, nagu on tehtud varem Nigeeria, Kameruni, Kuveidi ja Indoneesiaga.
Argentina jalgpalliliidu peasekretär Damian Dupiellet lausus La Redi raadiojaamale, et just sel põhjusel pöördutakse FIFA ja ka CONMEBOLI (Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere regiooni koondisi ühendav organisatsioon) poole ning küsitakse neilt nõu. "Täitevkomitee otsustab homme [täna - toim.], kas koondis peab Argentinasse naasma," sõnas Dupiellet, pidades silmas hetkel juba USA-s Copa Americaks valmistuvat koondist.
Argentina on tänavuseks Copa Americaks loositud D-alagruppi ning peaks järgmisel esmaspäeval, 6. juunil pidama esimese alagrupikohtumise Tšiiliga. Hiljem ootavad ees veel matšid Panama ja Boliiviaga. | Argentina vutikoondis võib jääda viimasel hetkel Copa Americalt kõrvale | https://sport.err.ee/86822/argentina-vutikoondis-voib-jaada-viimasel-hetkel-copa-americalt-korvale | Argentina jalgpallikoondis võib kõige halvema stsenaariumi kohaselt jääda juunis algavalt Copa America turniirilt eemale. |
Eesti koondislane Siim-Sander Vene pääses Žalgirise särgis väljakule viieks ja pooleks minutiks, kuid punkte ei visanud, sest tema ainus üritatud kolmene ei tabanud. Küll võttis ta kolm lauapalli ja kaotas korra palli.
Žalgirist vedasid 14 punktiga Renaldas Seibutis ja Ian Vougioukas. Kümme silma lisas Jerome Randle. Kaotajate edukaimad olid Martynas Mažeika 13 ja Mindaugas Gridžiunas 12 punktiga.
Nelja võiduni peetava seeria järgmine kohtumine peetakse reedel, 3. juunil Klaipedas. | Žalgiris läks Leedu finaalseeriat uuesti juhtima | https://sport.err.ee/86808/zalgiris-laks-leedu-finaalseeriat-uuesti-juhtima | Kaunase Žalgiris alistas Leedu meistrivõistluste finaalseerias Klaipeda Neptunase kodus 78:54 (15:16, 22:11, 21:9, 20:18) ja asus kokkuvõttes mängudega kaks-üks juhtima. |
Iljuštšenko alustas kõrgusel 1.83 ning ületas selle ja hiljem võidutulemuseks jäänud 1.86 esimesel katsel. Tema kolm üritust olümpianormi kõrgusel 1.93 ebaõnnestusid.
1.86 on kolm sentimeetrit vähem kui kolme päeva eest Saksamaal näidatud 1.89, kuid tegemist on tema paremuselt teise võistlusega pärast 2013. aastat ja lapse sünnitamist.
Udras maadles kõvasti igal kõrgusel, sest nii algkõrgus 1.75, 1.80 kui ka tänavune tippmark 1.83 alistusid alles kolmandal üritusel. 1.86 ajas ta kolmel korral maha. | Iljuštšenko ja Udras tõid Riiast Eestile kaksikvõidu | https://sport.err.ee/86807/iljustsenko-ja-udras-toid-riiast-eestile-kaksikvoidu | Eesti kõrgushüppajad teenis Riia kergejõustikuvõistlusel kaksikvõidu, kui esimeseks tuli Anna Iljuštsenko (1.86) ja teiseks Grete Udras (1.83). |
Stoltenberg pidas kõnelusi Poola kaitseministri Antoni Macierewicziga, kes ütles, et Poolasse ja kolme Balti riiki paigutatavad pataljonid annavad regioonile suurema julgeolekutunde.
Stoltenberg ja Macierewicz arutasid ettevalmistusi 8.-9. juuli tippkohtumiseks ning seda, kui palju ja kuhu NATO täiendavaid jõude alliansi idatiivale paigutatakse. Venemaa tegevuse üle murelik Poola taotleb NATO märkimisväärset alalist kohalolekut oma territooriumil ja regioonis.
Vene asevälisminister Aleksei Meškov ütles Moskvas, et Venemaa rakendab vastumeetmeid NATO sõjalise kohaloleku suurendamisele oma piiride lähedal, kuid ei andnud täpsemat teavet.
"Me peame tagama meie riigi julgeoleku," tsiteeris uudisteagentuur Tass Meškovi sõnu. | Stoltenberg: NATO tippkohtumine peetakse "kriitilisel ajal" | https://www.err.ee/560856/stoltenberg-nato-tippkohtumine-peetakse-kriitilisel-ajal | NATO juulikuine tippkohtumine Varssavis peetakse "kriitilisel ajal", mil alliansil tuleb tegemist teha selliste väljakutsetega nagu terrorioht ja Venemaa enesekehtestamispüüded, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg teisipäeval Poola pealinnas. |
Mätase viskekindlus tõusis just otsustavateks katseteks, tema seeria Läti pealinnas oli 76.38 - 76.04 - 76.77 - 75.03 - 78.87 - 81.97. Enne tänast oli tema hooaja tippmark 79.19.
Mätase järel sai kolmanda koha kaks korda 80 meetrit ületanud Magnus Kirt, kelle parimaks jäi 81.17. Sellega jäi tal hooaja parimast (81.68) pisut üle poole meetri vajaka.
Kirdi seeria Riias oli X - 81.17 - 80.43 - 75.17 - 75.90 - X. Neljandaks tuli teine eestlane Tanel Laanmäe, kel jäi parimaks hooaja tippmarki tähistav 79.11 (79.11 - 73.64 - 77.52 - 75.80 - 73.81 - X). | Risto Mätas viskas peaaegu 82 meetrit, 80 meetri vormi näitas ka Magnus Kirt | https://sport.err.ee/86806/risto-matas-viskas-peaaegu-82-meetrit-80-meetri-vormi-naitas-ka-magnus-kirt | Risto Mätas viskas Riias peetud kergejõustikuvõistlusel oda viimasel katsel 81.97, millega tuli poolaka Lukasz Grzeszczuki (82.78) järel teiseks. |
Kruuda kaardilugejaks saab tema vana partner Martin Järveoja, kes sel hooajal luges kaarti Sander Pärnale, aga keda nüüd nimekirjas pole.
Veel ei ole ka teada, kas vahetus on ajutine või sõidab Kruuda Ford Fiesta R5-ga WRC2 sarjas kogu ülejäänud hooaja.
Viie etapi järel juhib WRC2 arvestuses tänavu kaks etappi võitnud waleslane Elfyn Evans (Ford; 62 punkti), kellele järgnevad Peruu piloot Nicolas Fuchs (Škoda; 55) ja rootslane Pontus Tidemand (Škoda; 43). | DMACK vahetab Itaalia ralliks Pärna Kruuda vastu välja | https://sport.err.ee/86812/dmack-vahetab-itaalia-ralliks-parna-kruuda-vastu-valja | DMACK-i meeskond andis täna teada, et autoralli MM-sarja järgmisel etapil Itaalias istub WRC2 roolis Sander Pärna asemel Karl Kruuda. |
Keenias asuvas Dadaabi laagris elab üle 300 000 somaallase, vahendas BBC.
Nkaisserry ütles, et Keenia teeb põgenike tagasisaatmiseks tihedat koostööd ÜRO ja Somaalia valitsusega. Keenia valitsus on eraldanud põgenike tagasisaatmiseks 10 miljonit dollarit. Nkaisserry sõnul viiakse tagasisaatmine läbi inimlikul moel.
Dadaabi laager püstitati 1991. aastal, et majutada Somaalia konflikti eest põgenevaid perekondi. Osad inimesed on elanud laagris rohkem kui 20 aastat.
Nkaisserry sõnul tahetakse laager sulgeda julgeolekukaalutlustel, väites, et laagris on kavandatud rünnakuid Keenia pinnal.
Mullu aprillis, pärast Somaalia mässuliste rühmituse al-Shabab rünnakut 100 kilomeetri kaugusel asuvas ülikoolis, lubas Keenia samuti laagri kinni panna, kuid ei viinud ähvardust täide. Seekordne otsus on ministri sõnul lõplik.
Al-Shabab, mida seostatakse al-Qaedaga, on viimastel aastatel viinud Keenias läbi mitu rünnakut. | Keenia sulgeb maailma suurima põgenikelaagri | https://www.err.ee/560855/keenia-sulgeb-maailma-suurima-pogenikelaagri | Novembris suletakse maailma suurim põgenikelaager, ütles Keenia siseminister Joseph Nkaisserry. |
Niit läbis 100 meetrit ajaga 10,62 (vastutuul 0,4 m/s) ning kaotas bahamalasele Adrian Griffithile (10,39) ja poolakale Karol Zalewskile (10,60).
200 meetris oli eestlase tulemus 20,83 (-1,1 m/s) ja ta pidi tunnistama üksnes Zalewski (20,70 paremust).
100 meetris on Niidu isiklik tippmark 10,19 (2012) ja 200 meetris 20,43 (2011). | Marek Niit jõudis Riias kahel korral esikolmikusse | https://sport.err.ee/86805/marek-niit-joudis-riias-kahel-korral-esikolmikusse | Marek Niit sai Riias peetaval kergejõustikuvõistlusel meeste sajas meetris kolmanda ja poole pikemal maal teise koha. |
Toona 21-aastane Vassiljev kujunes järgnevatel aastatel Eesti koondise üheks kõige olulisemaks mängumeheks. Tänase päeva seisuga on tema nimel 87 mängu ja 21 väravat.
Aastatel 2010, 2011 ja 2013 on Vassiljev valitud Eesti kõige paremaks jalgpalluriks. Lisaks on ta neli korda (2009, 2011, 2012, 2013) teeninud aasta kauneima koondisevärava Hõbepalli. Samuti sai ta 2014. aastal viimase 20 aasta kauneima värava eest Kuldpalli.
2011. aastal valiti Vassiljev aasta kodanikuks ja 2013. aastal omistati talle Valgetähe IV klassi teenetemärk. | Täna 10 aastat tagasi debüteeris Eesti koondises Konstantin Vassiljev | https://sport.err.ee/86800/tana-10-aastat-tagasi-debuteeris-eesti-koondises-konstantin-vassiljev | Täna kümme aastat viigistas Eesti jalgpallikoondis Tallinnas peetud maavõistlusmängus Uus-Meremaaga 1:1. Ragnar Klavan viis kodumeeskonna 3. minutil juhtima, Danny Hay viigistas 27. minutil. Eesti koondises debüteeris Konstantin Vassiljev. |
Oma parimaks jäänud tulemuse hüppas Kutberg kohe avakatsel. Sellele järgnes seeria 7.35 - 7.15 - 5.40 - 7.53 - 7.50. Tal tuli tunnistada kahe lätlase - Janis Leitise (7.78) ja Elvijs Misansi (7.73) - paremust.
Kutbergi rekord on tunamullu sisehooajal Tartus hüpatud 7.80. Tänavu oli ta välishooajal saanud varasemalt kirja 7.38 ja sisehooajal 7.64. | Eesti kaugushüppaja tuli Riias kolmandaks | https://sport.err.ee/86809/eesti-kaugushuppaja-tuli-riias-kolmandaks | Henrik Kutberg teenis Riias toimuval kergejõustikuvõistlusel meeste kaugushüppes kolmanda koha tulemusega 7.58. |
"Alates 2011. aastast on umbes 3500 Vene kodanikku läinud välisriikidesse, peamiselt Süüriasse ja Iraaki, et osaleda rahvusvaheliste terroriorganisatsioonide tegevuses," ütles Sõromolotov, esinedes Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) terroritõrjekonverentsil Berliinis.
"Need, kes ühel päeval võivad Venemaale tagasi tulla, saaksid mängida eriti ohtlikku rolli ekstremismi ja terrorismi propageerimisel ja levitamisel. Sestap tuleb sellist tegevust tõhusalt piirata. Meil on selles teatud positiivne kogemus," sõnas asevälisminister.
"Viimasel ajal on Vene eeluurimisagentuurid algatanud umbes 1100 kriminaalasja isikute suhtes, kes on toime pannud terrorikuritegusid väljaspool meie riiki, peamiselt Süüria territooriumil, ning paljud neist on ka süüdi mõistetud," lisas Sõromolotov. | Minister: Venemaalt on läinud välismaale võitlema umbes 3500 inimest | https://www.err.ee/560845/minister-venemaalt-on-lainud-valismaale-voitlema-umbes-3500-inimest | Umbes 3500 venemaalast on läinud Süüriasse, Iraaki ja teistesse riikidesse võitlema terroristide ridades ning kodumaale naastes piiratakse nende tegevust, ütles Vene asevälisminister Oleg Sõromolotov teisipäeval. |
"Suvekuudel külastab Euroopat suur hulk turiste, kes võivad olla terroristide sihtmärgid," vahendas BBC välisministeeriumi teadet.
Oma reisihoiatuses USA kodanikele, hoiatas välisministeerium rünnakute eest kogu Euroopas. Ministeerium märkis, et rünnakud võivad tabada turismiatraktsioone, restorane, kaubanduskeskusi jm.
Eraldi toodi välja Euro 2016 jalgpalliturniir. Samuti märgiti ära Tour de France ning Poolas Krakowis toimuv katoliku kiriku noortepäev, kuhu oodatakse kuni 2,5 miljonit külastajat.
Jalgpalli Euroopa meistrivõistlused toimuvad 10. juunist 10. juulini erinevates paikades. Pariisi oodatakse teistest riikidest kuni miljon jalgpallifänni.
Prantsusmaal kehtib juba eriolukord pärast mullu novembris toimunud terrorirünnakuid Pariisis, mille tagajärjel hukkus 130 inimest.
Tänavu märtsis hukkus naaberriigis Belgias Brüsseli lennujaamas ja metroojaamas toimunud rünnakus 32 inimest. | USA hoiatas, et jalgpalli EM võib olla terroristide sihtmärk | https://www.err.ee/560844/usa-hoiatas-et-jalgpalli-em-voib-olla-terroristide-sihtmark | USA välisministeerium hoiatas, et juunis Prantsusmaal peetav jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir võib olla terrorirünnakute sihtmärk. |
Šadeiko sai tulemuse kirja vaid kahel katsel, võidutulemuse hüppas ta kolmandal korral, lisaks tuli viimasel katsel veel 5.75. Võitis 6.62-ga ukrainlanna Marina Behh.
Šadeiko tippmark sel alal on kolme aasta eest Tallinnas hüpatud 6.35, millega ta mahub viimasena Eesti kõigi aegade esikümnesse.
Šadeiko oli üles antud ka kaugushüppega samal ajal toimuvale naiste 100 meetri jooksule, kus ta siiski ei startinud. | Grit Šadeiko piirdus Riia kaugushüppes 5.80-ga | https://sport.err.ee/86810/grit-sadeiko-piirdus-riia-kaugushuppes-5-80-ga | Riias toimuval kergejõustikuvõistlusel teenis mitmevõistleja Grit Šadeiko naiste kaugushüppes 5.80-ga seitsmenda koha. |
57-aastane Blatt tegi endale nime erinevate Euroopa klubide ja koondiste eesotsas. Nii tuli ta 2014. aastal Tel Avivi Maccabi Euroliiga võitjaks ja valiti ka sarja parimaks treeneriks. Venemaa koondise juhtis ta 2007. aastal Euroopa meistriks ja 2012. aastal Londoni olümpiapronksini.
Blatt oli edukas ka NBA-s, juhtides Cavaliersi eelmisel kevadel NBA finaalidesse, kus kaotati Golden State Warriorsile. Tänavuse hooaja keskel lasti ta heast bilansist (30 võitu, 11 kaotust) hoolimata lahti. Tõenäoliselt oli oma osa kehvas läbisaamises staar LeBron Jamesiga. | David Blatt näib jätkavat karjääri Türgis | https://sport.err.ee/86796/david-blatt-naib-jatkavat-karjaari-turgis | Viimati poolteist aastat Cleveland Cavaliersi juhendanud David Blatt naaseb Euroopasse ja hakkab juhendama Türgi klubi Darüssafaka Dogust, kirjutab korvpalliajakirjanik David Pick Twitteris. |
Roheliste põhjendusel pole Karis ühegi erakonna liige, on juhtinud edukalt maaülikooli ja Tartu ülikooli ning on tõestanud oma sõltumatust ka riigikontrolörina, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Karis vastas roheliste ettepanekule oma Facebooki kontol, et kavatseb jätkata tööd riigikontrolörina.
"Mul on olnud ja küllap on ehk ka tulevikus võimalus erinevates ametites riiki teenida, praegu on mulle usaldatud riigikontrolöri amet, mida pidades tegutsen oma parima äranägemise järgi ja kus ma saan anda panuse Eesti riigi toimimise paremaks muutmisse," kirjutas Karis. | Rohelised näeksid järgmise presidendina Alar Karist | https://www.err.ee/560832/rohelised-naeksid-jargmise-presidendina-alar-karist | Parlamendivälise erakonna Eestimaa Rohelised juhatus tegi ettepaneku valida Eesti uueks presidendiks praegune riigikontrolör Alar Karis. |
21-aastane laulja sai tuule tiibadesse "Eesti otsib superstaari" saatest. Praegu tuntakse Lintsi elektro-popansambli Würffel solistina, kusjuures kollektiivi trummar Kaspar Kalluste mängib liigajalgpalli Tallinna FC Reaali rivistuses. Viimasel Eesti Muusikaauhinnad galal nomineeriti Würffel nii "Aasta popalbumi" kui ka "Aasta debüütalbumi" kategoorias.
Rosanna Lints on aastate jooksul mitmel korral osalenud Eesti Laulul, kus 2012. aastal saavutas koos POP Maniacsiga 4. koha.
Homme, 1. juunil avatakse A. Le Coq Arena publikule kell 17.00. Hümnid kõlavad kell 18.45, Eesti – Andorra maavõistluse avavile kell 19.00. Pääsmed on saadaval Piletilevis. Mängust teeb algusega kell 18.45 otseülekande ka ETV2. | Eesti - Andorra mängul esitab Eesti hümni Rosanna Lints | https://sport.err.ee/86813/eesti-andorra-mangul-esitab-eesti-humni-rosanna-lints | Kolmapäeva õhtul A. Le Coq Arenal peetaval Joel Lindpere lahkumismängul esitab Eesti hümni Rosanna Lints. |
Linnapea sõnul avaldatakse laagri täpne asukoht paari päeva jooksul, kui võimalikud kohad on üle vaadatud, vahendas BBC.
Sajad migrandid elavad praegu Pariisi tänavatel.
Uude laagrisse rajatakse nii päevakeskused kui pakutakse ka ööbimisvõimalusi.
Prantsusmaal on ametlikud migrandilaagrid juba Calais' ja Dunkirki sadamate läheduses.
BBC ajakirjaniku Lucy Williamsoni sõnul kavatsevad vähesed Pariisi jõudnud migrandid sinna ka püsima jääda. | Pariisi rajatakse migrandilaager | https://www.err.ee/560839/pariisi-rajatakse-migrandilaager | Pariisi põhjaossa rajatakse järgmise kuue nädala jooksul migrandilaager, ütles linnapea Anne Hidalgo. |
Monaco-Prantsuse pianist Nicolas Horvath esines 25. mail kavaga Jaan Räätsa klaverimuusikast Strasbourg'is Euroopa Parlamendi hoones, märkides sellega Eesti eesistumise algust Euroopa Nõukogu Ministrite komitees. Ettekandel olid teosed "Raadio 4", "Toccata", Sonaat nr 9 (rev. 2014) ja "Liikumine". Horvath mängis selle kontserdi "Estonia" klaveril.
Tuntud heliloojate oopuste kõrval valis Madalmaade Kammerkoor oma kavasse "The Tempest" ka noore eestlanna Evelin Seppari teose "Near", esitades seda Manoj Kampsi juhatusel viies Hollandi mainekas muusikakeskuses, viimaste kontserdipaikadena Amsterdami Concertgebouw' kammersaal ja Eindhoveni Muziekgebouw.
Mihhail Gerts dirigeeris oma nüüdses koduteatris Theater Hagenis Saksamaal 25. mail Pjotr Tšaikovski ooperit "Jevgeni Onegin".
Paavo Järvi dirigeeris viit kontserti Orchestre de Paris'ga: 25. mail Pariisi uues Filharmoonias, 27. mail Genfi Victoria Hallis, 28. mail Zürichi Tonhalles, 29. mail Luzerni kultuuri- ja kongressikeskuses ning 30. mail Berni Cultur Casinos. Enam mainekamaid kontserdisaale on raske leida. Tema kavas olid Richard Dubugnoni „Kapriisi“ nr 2 op. 72 esiettekanne, Robert Schumanni Klaverikontsert (solist Khatia Buniatishvili) ja Dmitri Šostakovitši VI sümfoonia h-moll.
Festivalil "Mozart & Pärt" Los Angeleses tuli 26. ja 27. mail tuli ettekandele kava "The Angels", kus Los Angelese Filharmoonia orkestriga Gustavo Dudameli juhatusel kõlasid Arvo Pärdi "Cantus in Memory of Benjamin Britten" ja IV sümfoonia "Los Angeles". 28. ja 29. mail sündisid samal festivalil Arvo Pärdi uue orkestriteose "Greater Antiphons" maailmaesiettekanded helilooja kohalviibides ja Gustavo Dudameli dirigeerimisel. 29. mai õhtul festivali viimasel kontserdil esitasid organistid Aaron David Miller ja Damin Spritzer Arvo Pärdi teosed "Trivium", "Annum per annum" ja "Spiegel im Spiegel".
Eesti bariton Lauri Vasar laulis Pariisi Rahvusooperis Aribert Reimanni ooperi "Lear" uuslavastuse etendustel 26. ja 29. mail Glosteri krahvi osas, lavastanud Calixto Bieito, dirigeeris Fabio Luisi, need õhtud toimusid Garnier' palees.
Briti saartel jätkas kammerkoor The Sixteen Harry Christophersi juhatusel oma mammut-turneed "The Choral Pilgrimage" 27. mail Rochesteri katedraalis, 28. mail Winchesteri katedraalis ja 31. mail Prembrokeshire St David's Cathedralis, kavas kõikjal kolm Arvo Pärdi teost, "The Deer's Cry", "The Woman with the Alabaster Box" ning "Nunc dimittis".
Olari Elts dirigeeris 28. mail Porto Muusikamaja Sümfooniaorkestrit Portugalis, selles kavas pealkirjaga "Wartime Music" olid ettekandel Erkki-Sven Tüüri "Elamata elu paine" ning Dmitri Šostakovitši VII sümfoonia ("Leningrad").
Peterburi filharmoonia Šostakovitši-nimelises suures saalis esitasid 28. mail organist Andres Uibo, viiuldaja Mari-Liis Uibo, Peterburi bass Vladimir Miller ja meie kontratenor Ka Bo Chan eesti muusikast Arvo Pärdi teose "Fratres" (viiulile ja orelile), Andres Uibo loodud „Ave Maria“ ning Galina Grigorjeva uusoopuse "Platš Peresvjatoi Bogoroditsõ" bassile ja kontratenorile oreliga esiettekande.
Hendrik Vestmann dirigeeris 29. mail Berliini Koomilises Ooperis populaarse austria helilooja Heinz Karl Gruberi ooperit "Lood Viini metsadest".
Risto Joost juhatas 29. mail kontserti oma Leipzigi Raadio kooriga Saksamaal Chemnitzi lossikirikus, kus tuli ettekandele Arvo Pärdi suuroopus "Kanon pokajanen".
Arvo Pärdi ettekandeid veel: Briti kammerkoor The Tallis Scholars laulis 28. mail Itaalias Cremonas Monteverdi festivalil Peter Phillipsi käe all Arvo Pärdi pala "The Woman with the Alabaster Box", mis oli ainus tänapäevateos varajase muusika kõrval. Samal päeval esitas Ensemble Polyfoon Belgias Burchtis Pärdi "Magnificati", juhatas Lieven Deroo. 29. mail tuli Šveitsis, Zürich-Wollishofenis (kirikus Auf der Egg) ettekandele Arvo Pärdi teos "Saara oli 90-aastane". Esitasid solistid ja VokalEnsemble ZhdK, juhatas Markus Utz.
Tenor Mati Turi esines 29. mail Inglismaal Opera Northis, taas Richard Wagneri ooperis "Jumalate hämarik" Siegfriedi rollis, dirigeeris Richard Farnes, etendus Opera Northi pealaval Leedsi Grand Theatre'is. Juba 30. mail laulis ta Stuttgartis Modest Mussorgski ooperis "Hovanštšina" vürst Andrei Hovanski keskset osa. Lavastuse on teinud Andrea Moser, juhatas Simon Hewett, praegune Stuttgarti Ooperi peadirigent.
Eesti noor lauljatar, Viinis elav Katrin Targo astus üles 31. mai keskpäeval pidulikul missal Viinis Johann Caspar Ferdinand Fischeri (1662-1746) "Missa Sancti Domini" sopranisolistina. Ettekanne toimus kuulsas St. Stephani katedraalis. | Maikuu lõpunädal on toonud Eesti muusikale juurde rohkesti tunnustust | https://kultuur.err.ee/312366/maikuu-lopunadal-on-toonud-eesti-muusikale-juurde-rohkesti-tunnustust | Maikuu viimasel nädalal on toimunud erakordselt palju rahvusvahelisi muusikasündmusi meie muusikast ja meie muusikutega, mis on lisanud Eesti mainele taas rohket tunnustust. Meenutame neid päevi 25. maist kuni 31. maini. |
Radwanska juhtis pühapäeval 6:2, 3:0 ja kõik näis kulgevat tema soovitud rada mööda, kuid siis katkestas vihm mängu, mis sai jätkuda tervelt 40 tundi hiljem. Seejärel oli kõik muutunud, Pironkova võitis kümme geimi järjest ja kogu mängu.
28-aastane bulgaarlanna pääses Prantsusmaa lahtiste veerandfinaali esmakordselt. Mullu jäi ta pidama kolmandasse ring, varem polnud pääsenud isegi teisest ringist edasi. Küll aga jõudis ta kuus aastat tagasi Wimbledonis poolfinaali. Pironkova läheb veerandfinaalis vastamisi kogenud austraallanna Samantha Stosuriga. | Maailma teine reket kaotas Pariisis edetabeli 102. numbrile | https://sport.err.ee/86804/maailma-teine-reket-kaotas-pariisis-edetabeli-102-numbrile | Prantsusmaa lahtiste naisüksikmängutabelisse teisena asetatud poolatar Agnieszka Radwanska langes neljandas ringis konkurentsist, sest kaotas bulgaarlannale Tsvetana Pironkovale 6:2, 3:6, 3:6. |
22. mail ei naasnud Anni-Ly oma koju Tallinnas. 26. maist ei ole lähedastel õnnestunud temaga enam kontakti saada.
Politseinikud on suhelnud tüdruku sõpradega ning kohaliku lastekaitse ja turvakeskuse töötajatega, kuid tüdruku asukoht on endiselt teadmata.
Anni-Ly on 163 cm pikk ja keskmise kehaehitusega. Tal on pikad punast värvi juuksed ja halli värvi silmad. Jalas olid tal sinist värvi teksapüksid ja seljas musta värvi jope. Anni-Ly kannab prille.
Kõigil, kel on infot tüdruku asukoha kohta, palub politsei sellest teada anda telefoninumbril 612 4810 või hädaabinumbril 112. | Politsei otsib 17-aastast Anni-Lyd | https://www.err.ee/560835/politsei-otsib-17-aastast-anni-lyd | Põhja prefektuur otsib 17-aastast Anni-Lyd, kellega pole lähedased alates 26. maist ühendust saanud. |
Arstid ähvardavad streikida
Tervishoiutöötajad ei jõudnud koosolekul riikliku lepitaja Henn Pärna juures tööandjatega kokkuleppele ning Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa ütles, et ei välista pärast tänast enam ühtki võimalust, sealhulgas ka streiki.
Ossinovski sõnul tooks arstide liidu palgatõusu ettepanek ravijärjekordade pikenemise
Keskerakonna Savisaare leer upitab esimeest presidendiks
Keskerakonna pressiesindaja Taavi Pukk ütles, et Savisaare toetajaskond Keskerakonnas eesotsas Olga Ivanova , Heimar Lenki, Oudekki Loone ja Marika Tuus-Lauliga tellis lendlehti kirjaga "Savisaar presidendiks!" Marika Tuus-Laul arvab, et Savisaar ei julge veel kindlalt öelda, et presidendiks kandideerib, kuid on otsuse teinud.
Pelgulinna gümnaasiumi õpilased näitasid prints Andrew'le programmeerimisoskusi
Peaminister Taavi Rõivas ja Suurbritannia prints Andrew külastasid Pelgulinna gümnaasiumit, kus õpilased näitasid riigiesindajatele programmeerimisoskusi.
Presidendivalimised: EKRE fraktsioon kohtub Jõksi ja Jõerüüdiga
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsioon kohtub presidendikandidaadi kandidaatide Allar Jõksi ja Jaak Jõerüüdiga.
Eestil on tuumaõnnetuse puhuks tegevusplaan olemas
Kuigi maailm on tuumajaamadest lähtuva ohu mõttes turvalisem paik kui 30 aasta eest, ei saa tuumaõnnetuste toimumise võimalust täielikult välistada. Eestil on olemas kiirgushädaolukorra lahendamise plaan ning loota saab ka rahvusvahelisele abile, kirjutab keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna nõunik Reelika Runnel kommentaariks Keskkonnakuu raames linastuvale filmile ''DUGA3 - Vene rähn''.
Kirjanike liit: Eesti kultuurilukku jääb Ellen Niit sooja ja säravana
30. mail lahkus meie seast luuletaja, kirjanik ning tõlkija Ellen Niit - temale kirjutas lühikese järelhüüde Eesti Kirjanike Liit. | Audiogalerii 31. mail: arstide vastuolust tööandjatega, Savisaare presidendikampaaniast ja printsi külaskäigust Pelgulinna kooli | https://www.err.ee/560836/audiogalerii-31-mail-arstide-vastuolust-tooandjatega-savisaare-presidendikampaaniast-ja-printsi-kulaskaigust-pelgulinna-kooli | ERR.ee kokkuvõte sündmustest, mis 31. mai uudistepäevast. |
Komisjoni esimehe Kalle Laaneti sõnul on haldusreformi seaduse eelnõu vastuvõtmiseks valmis.
Valitsuse algatatud haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE) sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda ning määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid.
Haldusreformi eesmärk on selliste omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.
Eelnõu kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5000 inimest. 80 protsendil Eesti omavalitsustest on elanikke täna vähem kui 5000.
Vastavalt eelnõule on kohalikel omavalitsustel kuni 2016. aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust. Ühinemistoetusteks on kokku ette nähtud kuni 80 miljonit eurot. | Haldusreformi eelnõu lõpphääletus toimub 7. juunil | https://www.err.ee/560838/haldusreformi-eelnou-lopphaaletus-toimub-7-juunil | Põhiseaduskomisjon esitas haldusreformi seaduse eelnõu kolmandaks lugemiseks riigikogu 7. juuni istungile. |
Ossinovski sõnul on riigi jaoks esikohal patsiendi huvid, mis tähendab arstiabi kättesaadavust ja lühemaid ravijärjekordi.
"Ravikindlustusraha jagamine tähendab valikuid. Arstide liidu ettepaneku kohane palgatõus saab järgmistel aasatel tulla vaid ravijärjekordade pikenemise hinnaga ning see ei ole minu hinnangul aktsepteeritav," ütles Ossinovski.
Ta möönis, et tervishoid vajab lisaraha ning vastavad ettepanekud on valitsusele esitamisel. Samas on tema sõnul selge, et otsused ei sünni üleöö.
"Praegu tuleb kollektiivlepingule leida lahendus olemasolevatest vahenditest. Ma kutsun üles osapooli patsiendi huvisid esikohale seades kompromissi otsima – selles on meil ühine vastutus," sõnas minister.
Tööandjad on teinud ettepaneku, et arstide keskmine töötasu peaks tõusma riigi keskmise palga tõusuga vähemalt samas tempos. See tähendaks, et uuest aastast tõuseks arstide keskmine töötasu 5,4% ja 2018. aastal 6%.
Ossinovski aga rõhutas, et ennaktempos vajavad järeleaitamist õdede ja hooldajate palgad. "Uuringud on näidanud, et eeskätt õdesid on Eesti tervishoidu juurde vaja ning üks selle eeldusi on ka õetöö tänasest väärilisem tasustamine. Samuti vajab oluliselt rohkem väärtustamist hooldajate töö patsiendi heaolu eest hoolitsemisel," ütles ta.
Ossinovski sõnul on uueks aastaks pakutud tervishoiutöötajatele kõrgemat palgatõusu kui Eesti keskmine. ministri sõnul on see asjaolusid arvestades väärikas pakkumine ega kahjusta raviteenuse kättesaadavust. | Ossinovski sõnul tooks arstide liidu palgatõusu ettepanek ravijärjekordade pikenemise | https://www.err.ee/560830/ossinovski-sonul-tooks-arstide-liidu-palgatousu-ettepanek-ravijarjekordade-pikenemise | Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles riikliku lepitaja juures toimunud kohtumisel, et arstide liidu ettepaneku kohane palgatõus saab järgmistel aasatel tulla vaid ravijärjekordade pikenemise hinnaga ning see ei ole tema hinnangul aktsepteeritav. |
Inglismaa läheb EM-finaalturniirile viie ründajaga ning Sturridge kaasati hoolimata säärelihasevigastusest. Rashford debüteeris aga äsja Austraalia vastu ning lõi kohe ka värava. Temast sai 18-aastaselt Inglismaa läbi aegade noorim debüütmängul tabamuseni jõudnud pallur.
Inglismaa koondis:
Väravavahid: Joe Hart (Manchester City), Tom Heaton (Burnley), Fraser Forster (Southampton).
Kaitsjad: John Stones (Everton), Nathaniel Clyne (Liverpool), Chris Smalling (Manchester United), Ryan Bertrand (Southampton), Kyle Walker (Tottenham), Gary Cahill (Chelsea), Danny Rose (Tottenham).
Poolkaitsjad: Adam Lallana (Liverpool), Dele Alli (Tottenham), Jordan Henderson (Liverpool), Raheem Sterling (Man City), Ross Barkley (Everton), Eric Dier (Tottenham), Jack Wilshere (Arsenal), James Milner (Liverpool).
Ründajad: Jamie Vardy (Leicester City), Marcus Rashford (Man Utd), Wayne Rooney (Man Utd), Daniel Sturridge (Liverpool), Harry Kane (Tottenham). | Noor ründeäss Marcus Rashford pääses Inglismaa EM-koondisesse | https://sport.err.ee/86802/noor-rundeass-marcus-rashford-paases-inglismaa-em-koondisesse | Inglismaa jalgpallikoondise EM-finaalturniirile sõitvasse koosseisu pääsesid ründajad Marcus Rashford ja Daniel Sturridge, kuid Andros Townsend, Danny Drinkwater ja Fabian Delph jäid välja. |
Ellen Niit (13.07.1928 – 30.05.2016)
Pärast pikka sisukat elu ja aastaid kestnud rasket haigust jõudis lõpule Ellen Niidu elutee. Kunagine pärjatud purjesportlane ületas Toonela jõe.
Ellen Niitu meenutades tuleb loomulikult kõigile esimesena meelde ta imeline lasteluule. Karud saavad aru, muidugi saavad. Mänguvesi on mõnes mõttes etemgi veel kui päris vesi. Ja muidugi suure maalritöö ime.
Kõigepealt sai aga 1928. aastal sündinud Ellen Hiob tuntuks päris noore tüdrukuna, kui kirjutas luuletuse, kus on kirjas, et õnn on inimese enda teha: ta sünnib tema mõtetest ja teost. Nii ongi, ehkki see alati väga kergelt kätte ei tule.
Koos Jaan Krossi ja Ain Kaalepiga asus Ellen 60ndate alguses teostama Suurt Eesti Luule Uuendust. Nad hakkasid kirjutama vabavärssi, ning ühtlasi selgitama, et ka vabavärsis on võimalik luua tõeliselt head luulet. Praegu täiesti iseenesestmõistetav luulevorm oli tollastes oludes kuulmatu ja lausa vastaline. Olukord muutus väga pinevaks ja Ellen oli sunnitud lahkuma Kirjanike Liidu luulekonsultandi kohalt, kellena ta töötas kohe pärast ülikooli lõpetamist aastatel 1956 - 1961. Uue töö leidis ta televisioonistuudio lastesaadete mittekoosseisulise toimetajana. 1963. aastast alates on ta olnud vabakutseline kirjanik ja tõlkija.
Elleni täiskasvanutele kirjutatud luule kuulub eesti luule klassikasse: kogud "Maa on täis leidmist" (1960), "Linnuvoolija" (1970), "Paekivi laul" (1998) jt.
Ellen Niit on olnud ka viljakas luuletõlkija ungari, soome ja vene keelest. Mõned ungari kirjanduses väga olulised Petöfi luuletused on tal õnnestunud tõlkida lausa jahmatava täpsusega: ta on leidnud eesti keelest kõige õigemad sõnad, värsimõõdu, riimi. Otsekui oleks Petöfi ise need eesti keeles kirja pannudki.
Eesti rahva südamesse on Ellen Niit jõudnud aga ikkagi lastele kirjutatud raamatutega. Ülikooli lõpetamise järel valis ta kandidaadi(magistri)töö teemaks lastekirjanduse. Esimene trükis ilmunud raamat oli värsslugu "Kuidas leiti nääripuu" (1954), seejärel "Rongisõit" (1957), mis koos Gustav Ernesaksa viisiga on vist peas kõigil eestlastel. Edasi juba Pille-Riin, Krõll, surematu onu Ööbik, ja Kõik Need Teised.
Ellen Niitu on autasustatud Valgetähe III klassi teenetemärgiga (1999), Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga (2009), väiksematest preemiatest ja austusavaldustest rääkimata.
Eesti kultuurilukku jääb Ellen Niit sooja ja säravana. Olgu suislepapuud tema tähtedetaguses aias alati viljadest lookas! | Kirjanike liit: Eesti kultuurilukku jääb Ellen Niit sooja ja säravana | https://kultuur.err.ee/312363/kirjanike-liit-eesti-kultuurilukku-jaab-ellen-niit-sooja-ja-saravana | 30. mail lahkus meie seast luuletaja, kirjanik ning tõlkija Ellen Niit - temale kirjutas lühikese järelhüüde Eesti Kirjanike Liit. |
Ilves tõdes, et tehnoloogia ja e-lahendused, innovatsioon ning valitsuse ettevaatav tegevus erinevat ettevõtlust toetava keskkonna kujundamisel ja digiteenuste pakkumisel annavad majandusele hoogu ja muudavad samas inimeste igapäevaelu lihtsamaks. Järeleandmised nendes teemades toovad tema sõnul aga tagasimineku.
"Mahajääjad jäävadki maha, sest eesminejad lähevad kaugele ette, 21. sajand on kellegi järele ootamiseks liiga kiire. Me vajame valitsuste julgust, tehnoloogiaettevõtete haaret, idufirmade nutikust, noorte teadlikkust õppida tõepoolest vajalikke asju ja vanemate töövõtjate valmisolekut ümberõppeks," sõnas president.
Yorki hertsog, prints Andrew on Suurbritannias kuninganna esindajana ettevõtlus- ja tehnoloogiavaldkonna patroon, kelle tegevuse eesmärk on majanduskasvu ja kõrgelt kvalifitseeritud töökohtade loomise soodustamine. Praegu on tema tegevuse põhivaldkonnad haridus ja oskused, ettevõtlus ning teadus, tehnoloogia ja insenerikunst.
Yorki hertsog, kes oli täna Tallinnas alanud tehnoloogiakonverentsi Latitude59 peaesineja, on Suurbritannias algatanud riigi ühe populaarsema pitching ürituse idufirmadele – Pitch@Palace. Homme toimub Latitude59-l ka Pitch@Palace Eesti, kus enda ideid esitlevad lõppvooru jõudnud üheksa võistkonda. | Ilves: tehnoloogia annab majandusele vajalikku hoogu, mahajääjad jäävadki maha | https://www.err.ee/560829/ilves-tehnoloogia-annab-majandusele-vajalikku-hoogu-mahajaajad-jaavadki-maha | President Toomas Hendrik Ilves ütles kohtumisel Yorki hertsogi, prints Andrew'ga, et Eesti ja Suurbritannia on mõlemad näited, kuidas avatus uuele tehnoloogiale ja infotehnoloogia võimalustele ning julgus neid kasutada lisab edukust kõigis valdkondades. |
Halep jõudis Prantsusmaal kahe aast eest finaali, lisaks on ta pääsenud poolfinaali nii Wimbledonis kui ka USA lahtistel ning kahel korral Austraalia lahtiste veerandfinaali.
32-aastase Stosuri jaoks oli tegemist juba neljanda korraga Roland Garrosi väljakutel veerandfinaali jõuda ja alati on olnud endine Austraalia lahtiste tšempion seal ka võidukas: 2010. aastal katkes edutee finaalis, 2009. ja 2012. aastal poolfinaalis. | Kogenud austraallanna peatas Simona Halepi edenemise | https://sport.err.ee/86801/kogenud-austraallanna-peatas-simona-halepi-edenemise | Prantsusmaa lahtiste naisüksikmängu neljandas ringis langes konkurentsist kuuenda paigutusega rumeenlanna Simona Halep, kes jäi kolm päeva kestnud kahe vihmapausiga kohtumises alla austraallannale Samantha Stosurile 6:7 (0:7), 3:6. |
Meeste tennise esinumber Novak Djokovic mängib kaheksandikfinaalis hispaanlase Roberto Bautista-Agutiga ning otsustas ühe järjekordse pausi ajal publikust vihmavarju haarata ja veidi pealtvaatajaid lõbustada.
Novak Djokovic takes a fan's umbrella out on court for a walk before his match resumes... #RG16 https://t.co/BormPE5WUM
— Eurosport UK (@Eurosport_UK) May 31, 2016 | VIDEO | Djokovic haaras pealtvaataja vihmavarju ja jalutas sellega mööda väljakut | https://sport.err.ee/86799/video-djokovic-haaras-pealtvaataja-vihmavarju-ja-jalutas-sellega-mooda-valjakut | Prantsusmaa lahtiseid on sel nädalal kimbutanud vihmahood ja seetõttu on mitmeid kohtumisi katkestatud ja edasi lükatud. |
110. hooaja parimateks kolleegideks valiti orkestriartist Maria Goršenina, balletiartist Daniel Kirspuu, ooperisolist René Soom, kooriartist Olga Zaitseva, produtsent Kristel Konsa, riietaja Merli Maidla, dekoratsiooniala juhataja asetäitja Kristel Linnutaja, haldusjuht Vello Ojamäe ja näitejuht Helgi Sallo.
Preemiad andis üle Rahvusooper Estonia nõukogu esimees Arne Mikk. | Rahvusooper Estonia jagas kolleegipreemiaid | https://kultuur.err.ee/312356/rahvusooper-estonia-jagas-kolleegipreemiaid | Täna, 31. mail toimunud hooaja lõpukoosolekul tehti teatavaks Rahvusooper Estonia kolleegipreemiate saajad. |
Miedz on lasknud nüüd viimase kümne mänguga endale lüüa vaid ühe värava. Neist kümnest kohtumisest viis on lõppenud seisuga 0:0, vahendab Soccernet.ee.
Head kaitsetööd on Miedz teinud ilma Eesti kaitsja Artjom Artjuninita, kes pääses Poola esiliiga väljakule viimati märtsikuus.
Kokkuvõttes on sel aastal Subbotini arvel 10 liigamängu (neist põhikoosseisus vaid 2) ja kolm kollast kaarti. Artjuninil on kirjas märtsikuust neli täismängu ja üks värav.
Liigatabelis paikneb Miedz enne viimast vooru 18 meeskonna seas 7. kohal. | Miedzi kaitse püsib Artjuninita korras | https://sport.err.ee/86798/miedzi-kaitse-pusib-artjuninita-korras | Kahe Eesti jalgpalluri koduklubi Legnica Miedz tegi Poola esiliiga eelviimases voorus Bytowi Bytoviaga väravateta viigi. Igor Subbotin sekkus vahetusest 71. minutil. |
Steinmeieri sõnul sooviks ta, et britid jääksid ELi, kuid tal ei ole mingit mõju Suurbritannia referendumile ning otsus sõltub ainult brittidest endist, vahendas Reuters.
Minister tõi välja, et fantaasia valdkonda kuuluvad arutelud teemal "mis juhtub kui..." on spekulatiivsed ning need võivad Briti referendumi ettevalmistamisele soovimatut mõju avaldada.
Esmaspäeval näitas Telegraphi tellitud arvamusküsitlus, et ELi jäämist pooldab 51 protsenti brittidest.
Suurbritannias toimub referendum 23. juunil. | Saksa välisminister: Berliin ei peaks brittide EList lahkumise üle spekuleerima | https://www.err.ee/560828/saksa-valisminister-berliin-ei-peaks-brittide-elist-lahkumise-ule-spekuleerima | Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust mõjuks küll ülejäänud ELile negatiivselt, kuid Berliin ei peaks sellise stsenaariumi peale mõtlema, ütles Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier. |
Costa Rica alaliidu teatel on tegemist sama vigastusega, mille tõttu Navas jäi eemale mulluselt Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere regiooni (CONCACAF) turniirilt Gold Cup.
"Madridi Real pühendub nüüd vigastuse ravimisele, et probleem lõplikult lahendada," kirjutas Costa Rica jalgpalliliit. "Arstid leiavad, et kui vigastust kohe ei ravita, siis võib see Achilleuse kõõlusele põhjustada tüsistusi."
Navas liitus Realiga 2014. aastal pärast hiilgavaid esitusi MM-finaalturniiril, kus Kesk-Ameerika meeskond jõudis üllatuslikult poolfinaali, alistades alagrupis nii Uruguai kui ka Itaalia.
Eelseisval Copa America turniiril mängib Costa Rica ühes alagrupis USA, Kolumbia ja Paraguaiga. | Madridi Reali väravavaht jääb Copa Americalt eemale | https://sport.err.ee/86797/madridi-reali-varavavaht-jaab-copa-americalt-eemale | Madridi Reali väravavaht Keylor Navas ei aita sel suvel Copa Americal Costa Rica koondist, sest pallurit vaevab krooniline kõõlusepõletik. |
Hussari teise mängufilmi "Luuraja ja luuletaja" peategelaseks on sarmitu salapolitseinik Gustav Tukk, kes kohtub salapärase mustlannaga. Peagi selgub, et tegemist on Vene luure poolt talle seatud lõksuga. Et vastase kavatsustele paremini jälile saada, antakse Gustavile käsk suhet jätkata. Paraku kipub ülesanne mehel üle jõu käima, sest eneselegi ootamatult on ta vaenlasesse armunud. Mustlanna vastu tunneb romantilist huvi ka luuletaja Miku Tähn, kes on paras tüütus. Käivituvad protsessid, mis ei tõota ühtegi head lahendust. Peaosades Jan Uuspõld, Rain Tolk ja Lana Vatsel.
"Luuraja ja luuletaja" esilinastus Eestis toimub 21. septembril. Filmi stsenarist ja režissöör on Toomas Hussar, kunstnik Kristina Lõuk, operaator Rein Kotov, produtsent Ivo Felt. Toomas Hussari eelmine mängufilm "Seenelkäik", mis linastus 2012. aastsal, oli kohalik kassahitt, meelitades kinodesse ligi 75 tuhat inimest. | "Luuraja ja luuletaja" esilinastub Karlovy Vary filmifestivalil | https://kultuur.err.ee/312355/luuraja-ja-luuletaja-esilinastub-karlovy-vary-filmifestivalil | Toomas Hussari uue mängufilmi "Luuraja ja luuletaja" rahvusvaheline esilinastus toimub Tšehhis Karlovy Vary filmifestivalil juulis. Film valiti East of the West võistlusprogrammi. |
Jõks on kutsutud fraktsioonile oma seisukohti tutvustama 1. juunil ning Jõerüüt 9. juunil.
Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et ehkki erakonna volikogu tegi ettepaneku esitada 12. juunil toimuvale kongressile presidendikandidaadiks Mart Helme, siis riigikogu valimisvoorus oma kandidaati tõenäoliselt välja ei panda.
"Võimuerakonnad kardavad Mart Helmet nagu vampiirid tammepuust vaia. Nad teavad, et omavalitsusjuhtidest koosnevas valimiskogus ta ilmselt võidaks ning seepärast üritatakse iga hinna eest keegi teine ära valida juba riigikogus," ütles Martin Helme.
"Meie eesmärk opositsioonijõuna on ära hoida Reformierakonna käepikenduse saamine Kadriorgu ja leida meile maailmavaateliselt vastuvõetav ning rahvast ühendav kandidaat. Peame vajalikuks Allar Jõksi ja Jaak Jõerüüdiga kohtuda, et otsustada, kas võiksime neid kui erakondade üleseid kandidaate riigikogu valimisvoorus toetada." | EKRE fraktsioon kohtub Jõksi ja Jõerüüdiga | https://www.err.ee/560827/ekre-fraktsioon-kohtub-joksi-ja-joeruudiga | Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsioon kohtub presidendikandidaadi kandidaatide Allar Jõksi ja Jaak Jõerüüdiga. |
Seto naiste ilusad ja väärikad riided on ikka imetluse objektiks olnud. Riided, ehted ja peakatted pole olnud ainult praktilised esemed või iluasjad, vaid need on andnud kogukonnaliikmetele teavet nende kandjate kohta. Rõivad on näidanud, kas tüdruk on juba meheleminekueas, kas ta on noor abielunaine, vana naine või vanatüdruk. Seto naiste erinevatel peakatetel on olnud rituaalne ülesanne tõmmata piire erinevate seisuste ja igade vahele.
Silmatorkavaim ja ühtlasi igapäevaseim seto naiste peakatete hulgas on olnud abielunaise linik. Keeruliste pulmarituaalide käigus sai neiust naine, mis veel 20. sajandi alguses tähendas muuhulgas ka igavest ja igapäevast peakatmise kohustust. Seto kultuuris on naiste pea katmist põhjendusi otsitud religioonist. Usuti, et Jumalaema on kandnud samasuguseid peakatteid ja riideid nagu seto naised.
Seto kultuur pole muidugi olnud ainus kultuur, kus oleks kästud naisel pea katta. Paljudel kristlastel on olnud see komme, samuti juutidel ja moslemitel. Lihtne oleks võõra kultuuri või religiooni kohta öelda, et näiteks naiste pea katmine on tava, mida ei peaks jätkama. Seto kultuuri puhul peetakse naiste pea katmist tänapäeval tavaliselt vanaks ja ilusaks tavaks. Miks siis mosleminaiste peakatted tunduvad nii hirmutavad ja ohtlikud? Miks tahaksime "päästa" mosleminaisi, aga mitte pearätikuga õigeusklikke või ilusate linikutega seto naisi? Mida tunnevad naised seto liniku või moslemi pearäti all? Mis eristab erinevate kultuuride pea katmise traditsioone tänapäeval?
Seto naiste peakatetega seotud folkloorist annab ülevaate rahvaluuleteadlane Andreas Kalkun. Kuraator Rebeka Põldsam esitleb Londoni kunstnik Sarah Maple'i ja Maroko päritolu New Yorgi kunstnik Meriem Bennani kunstiteoseid, mis kommenteerivad peakatmise traditsioone suurlinnade perspektiivist vaadatuna.
Näitus on avatud 1. juunist 31. augustini. | Seto Talumuuseumis avatakse näitus kaetud peaga naistest | https://kultuur.err.ee/312354/seto-talumuuseumis-avatakse-naitus-kaetud-peaga-naistest | Seto Talumuuseumis avatakse 1. juunil kell 16 folkloori ja kaasaegse kunsti näitus "Kaetud peaga naised". |
Meeskond pani aprillis Henaole sõidukeelu, kuna tiimil tekkisid kahtlused tema bioloogilise passi osas. Seejärel jälgisid kolumbialase andmeid erapooletud eksperdid, kes kuulutasid nüüd ratturi puhtaks.
28-aastane jalgrattur võitis tänavu Tour Down Underil kolmanda koha ning teenis mägedekuningale määratud särgi. Lisaks sai ta Baski velotuuril teise koha ja võitis võistluse punktiarvestuses. | Sky rattur Henao saab tagasi võistlusrajale | https://sport.err.ee/86795/sky-rattur-henao-saab-tagasi-voistlusrajale | Team Sky meeskonna profirattur Sergio Henao vabastati kahtlustustest ja võistluskeeld teda ei ähvarda. |
„Kui Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker otsustab kohtuda Venemaa juhtidega, siis ootan, et ta edastaks selgelt Euroopa Liidu ühised seisukohad ELi-Venemaa suhetes, eelkõige kutsuks Venemaad üles täitma rahvusvahelisi kohustusi Euroopa julgeoleku ja inimõiguste suhtes, lõpetama agressiooni Ukrainas ning Krimmi ebaseadusliku annekteerimise," ütles Kaljurand BNS-ile.
"Iseküsimus on, kas Euroopa Komisjoni presidendi osalemine Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil on tingimata vajalik, seda ajal, mil Euroopa Liit on Venemaa suhtes - põhjendatult - kehtestatud majandussanktsioonid,“ lisas ta.
Esmaspäeval sai teatavaks, et Juncker külastab juuni keskel Venemaad, kus osaleb Peterburis toimuval majandusfoorumil ning kohtub selle kõrvalt tõenäoliselt ka Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.
Tegemist oleks Euroopa Liidu liidrite kõrgeima tasemega visiidiga Venemaale pärast seda, kui Venemaa annekteeris Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare 2014. aastal ja asus toetama Ida-Ukrainas tegutsevaid separatiste.
Ajaleht Politico kirjutas teisipäeval, et USA ja Suurbritannia ning mõned Ida-Euroopa ja Balti riigid on andnud Euroopa Komisjoni juhile privaatselt märku, et ei toeta visiiti. Venemaa juhtkond kasutaks külaskäiku ära ainult selleks, et tugevdada oma rahvusvahelist ning eelkõige siseriiklikku positsiooni, leiavad kriitikud.
Visiit tuleks ka kõigest kümmekond päeva enne seda, kui Euroopa Liidu liidrid peaksid otsustama Venemaa suhtes kehtestatud majandussanktsioonide pikendamise.
Esmaspäeva hilisõhtul esines kaudse kriitikaga Junckeri visiidi suhtes ka president Toomas Hendrik Ilves, kes postitas sotsiaalmeediasse viite artiklile, mis kajastas visiidi suhtes vallandunud kriitikat. | Kaljurand kahtleb Junckeri Venemaa-visiidi vajalikkuses | https://www.err.ee/560825/kaljurand-kahtleb-junckeri-venemaa-visiidi-vajalikkuses | Välisminister Marina Kaljurand avaldas kahtlust Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kavandatava Peterburi-reisi vajalikkuse suhtes ning soovitas Junckeril kutsuda Venemaad üles täitma oma rahvusvahelisi kohustusi. |
Tuletõrjujad püüdsid kogu öö jooksul Pulgaoni relvalaos leeke kontrolli alla saada, vahendas Reuters.
Ministeeriumi teatel oli hukkunute hulgas kolm sõdurit ja 13 tuletõrjujat, vigastada sai 17 inimest.
Tulekahju tõttu evakueeriti tuhanded lähedalasuvas külas elavad inimesed.
Tulekahju põhjus ei ole teada, kuid kaitseministeerium märkis, et sõjavägi algatas juhtunuga seoses uurimise.
Viimastel aastatel on Indias toimunud relvaladudes hulk tulekahjusid.
2800 hektari suurusel alal olevas Pulgaoni laos hoitakse erinevat tüüpi laskemoona, lõhkeaineid ja rakette. | Indias hukkus relvalao tulekahju ja plahvatuse tõttu 16 inimest | https://www.err.ee/560824/indias-hukkus-relvalao-tulekahju-ja-plahvatuse-tottu-16-inimest | India suurimas relvalaos puhkes tulekahju, mis tõi kaasa ka plahvatuse. Hukkus vähemalt 16 leeke kustutada püüdnud inimest, teatas kaitseministeerium. |
"Me ei peaks seda tegema ja me ei kavatse seda teha. Me hoiame Kuriilid endale ja me ei anu Jaapanilt rahulepingut," ütles Lavrov vastuseks ajalehe Komsomolskaja Pravda lugejate küsimustele.
Lavrov rõhutas, et Venemaa kui Nõukogude Liidu õigusjärglane võttis endale kõik selle riigi kohustused.
Jaapani ja Venemaa vahel puudub Kuriili saarte territoriaalvaidluse tõttu rahuleping.
Nõukogude Liit okupeeris Lõuna-Kuriilid 1945. aastal Teise maailmasõja lõpufaasis. Jaapan peab nn Põhjaterritooriume endale kuuluvaks.
Lavrovi sõnul on Venemaa Nõukogude Liidu õigusjärglane ning võttis endale kõik selle riigi kohustused. Jaapani ja Venemaa vahel 1956. aastal sõlmitud kokkuleppe kohaselt peavad Moskva ja Tokyo kõigepealt sõlmima rahulepingu ning "alles seejärel võidakse vaadata küsimust sellest, et Nõukogude Liit võib hea tahte avaldusena loovutada Shikotani ja Habomai".
"Pidada kõnelusi mingi vastastikku vastuvõetava terroritoriaalvaidluse lahenduse üle ilma Teise maailmasõja tulemusi tunnustamata on võimatu. Sellest me räägime kõikidel kõnelustel meie Jaapani partneritega," lisas Lavrov. | Lavrov: Venemaa ei kavatse Kuriili saartest loobuda | https://www.err.ee/560823/lavrov-venemaa-ei-kavatse-kuriili-saartest-loobuda | Venemaal pole kavatsust tagastada Kuriili saari Jaapanile ja ta ei anu Tokyolt rahulepingut, ütles täna Vene välisminister Sergei Lavrov. |
Nimelt on Filter Mulgi Rattaralli teadaolevalt ainus mäefinišiga rattavõistlus Eestis, kui Kõrgemäe tõusuprotsendiks on koguni 18%.
"Teadupärast on just mäe tipus lõppevad etapid olnud suurtuuridel publikumagnetiteks. Minu teada on Kõrgemäe üks järsemaid asfaltkattega tõuse Eestis ja see annab harrastajatele võimaluse kogeda suurte võidusõitudega kaasnevaid emotsioone," lausus Filter Maanteekarikasarja peakorraldaja Mihkel Reile.
Osalejad saavad valida 38 ja 97 km pikkuste distantside vahel. Tuletame meelde, et alates sellest hooajast on lühikesel võistlusmaal eraldi stardigrupid, mis annavad igaühele võimaluse endale sobiv seltskond valida. Soodushinnaga eelregistreerimine lõppeb kolmapäeva südaööl. Praeguse seisuga on külalisvõistlejaid oodata nii Lätist, Soomest kui ka Venemaalt.
Actual Print Lastesõitudest tasuta osa võtta soovijad peavad end hiljemalt võistlusnädala neljapäeva südaööks aerobike.ee internetilehel eelregistreerima. | Pühapäeval toimuv Mulgi Rattaralli lõpeb mäefinišiga | https://sport.err.ee/86792/puhapaeval-toimuv-mulgi-rattaralli-lopeb-maefinisiga | Pühapäeval toimuval Filter Maanteekarikasarja 3. etapil, Mulgi 6. Rattarallil, saavad Eesti rattasõbrad natukenegi kogeda seda tunnet, mida pidi läbi elama Giro d'Italia eelviimase etapi mäefinišis võidutsenud Katjuša staar Rein Taaramäe. |
53 kilomeetrisele distantsile startis kokku 11 paari, kellest lõpptulemuse sai kirja 9. Tartu Ratsakooli õpilane Elisabeth Kaldvee, kes treenib Egle Kalevi käe all ja tituleeriti möödunud hooaja parimaks poniklassi kestvusratsutajaks.
Noor sportlane on ka tänavu teinud häid tulemusi ja lisas oma saavutuste kollektsiooni ka 2016. aasta poniklassi kuldmedali.
Kaldvee ja Salsa läbisid distantsi keskmise kiirusega 16,91 km/h ja nende lõppajaks jäi 3.08.05. Hõbemedali saavutas Eliise Laur ponil Kilvet Viljandimaalt, tema keskmiseks kiiruseks kujunes 16,90 km/h ja aeg 3.08.07. Pronksi sai kaela Liisa Juurmann (Tartu Ratsakool, treener Egle Kalev), ponil Galaxy tulemusega 16,90 km/h ja 3.08.10. | Eesti meistrid kestvusratsutamise poniklassis on Elisabeth Kaldvee ja Salsa | https://sport.err.ee/86785/eesti-meistrid-kestvusratsutamise-poniklassis-on-elisabeth-kaldvee-ja-salsa | Lääne-Virumaal Arma ratsatalus selgitati laupäeval Eesti meister kestvusratsutamise poniklassis, kus osalesid ratsasportlased vanuses 12-16 a. Tasavägises võistluses võitis kulla Elisabeth Kaldvee ponil Salsa. |
Kokku hõlmab 1.-5. juunini vältav programm 89 erinevat esituskohta vanalinnas ja ligi 500 sündmust. Publik saab nautida kokku 105 kontserti ja 99 etendust (sh ka tantsuetendused), osaleda on võimalik 67 ekskursioonil ja 91 töötoas. Lisaks pakutakse lastele 110 erinevat üritust.
Igal päeval on oma teema, millele keskendutakse:
1. juunil on selleks "Muutuvad lood" ja lastekaitsepäeva puhul ongi programmi keskmes lapsed. Kell 12 toimub XXXV Tallinna Vanalinna Päevade laste avarongkäik, algusega Harju tänavalt Raekoja platsile. Osalevad korstnapühkijad, OMAtsirkus, Kesklinna lasteaiad ja Nõmme muusikakooli puhkpilliorkester.
Tallinna lastehaigla toetusfond korraldab heategevusprojekti "Tee väike ime" toetuseks face to face annetuste kogumise aktsiooni kell 12-15 Raekoja platsil. Ent päev pakub palju ka täisealistele, selle kulminatsiooniks on õhtune avakontsert "Avatud linn" Raekoja platsil, kus tulevad lavale Ivo Linna, Liis Lemsalu, Marek Jürgenson jt. Jarek Kasari on spetsiaalselt 35. vanalinna päevadeks kirjutanud uudisteose.
2. juunil on fookuses Tallinna iidsed linnaväravad. Huvilised saavad teada, millised olid ja kus täpselt paiknesid ajaloolised hiigelväravad. Neid markeerivad kunstnik Elo Liivi loodud installatsioonid, mis püstitatakse kunagisele asukohale Harju ja Karja tänaval. Päeva lõpetab koostöös Eesti Kooriühinguga korraldatav kontsertringkäik väravate vahel. Raekoja platsil annab kell 20 kontserdi ansambel Jäääär.
3. juunil sulandub Toompea all-linna ellu, oma uksed avavad paljud seal paiknevad asutused, nagu riigikogu, EELK konsistoorium, Eesti kaubandus-tööstuskoda, Kanada saatkond, Ungari instituut, Eesti teaduste akadeemia, Tallinna balletikool. Ootamatusena kostab seal paljudelt rõdudelt muusikat. Õhtul musitseerib Raekoja platsil Elina Born & bänd ning Luscher Matieseni sisehoovis The Ilves Sisters, kus õed Ilvesed esitavad meeleolukaid ja tantsulisi klassikamuusikahitte Bachist Piazzollani. Pika päeva vältab Katariina kirikus rahvusvaheline konverents "Tänane vanalinn: teemapark või elukeskkond?", kus kõik soovijad saavad kaasa rääkida arutelus vanalinna tuleviku üle, vastates küsimusele, kas majandushuvid kaaluvad üles unikaalse elukeskkonna säilitamise.
4. juuni sündmuste juhtmõtteks on "Muutuvad tornid". Avatud on 17 linnamüüri torni, kus antakse kontserte, avatakse näitusi ja meistrikodasid. Üheks tähtsündmuseks on kontsertkava "Eesti luule" Kadri Voorand Quarteti esituses Paksu Margareeta katusel kell 21. Päeva jooksul peetakse mõõgavõitlejate rahvusvahelist turniiri ja lilleballi.
5. juuni keskendub muutuvale inimesele; sel teemal arutletakse Hannes Hermaküla eestvõttel mitmes kirikus. Vanalinna päevad lõpevad Snelli tiigil etendatava muusikalis-koreograafilise vaatemänguga "Muutuv maailm". | Tallinnas algavad juba 35. vanalinna päevad | https://menu.err.ee/291027/tallinnas-algavad-juba-35-vanalinna-paevad | Vanalinna päevad toimuvad tänavu Tallinnas 35. korda ning kannavad seekord pealkirja "Muutuv linn". |
"Kurja kutsumine 2“ ("The Conjuring 2")
Kirgliku õudukafännina on James Wani panusest žanrifilmidesse raske mööda vaadata. 2013. aastal ilmunud "Kurja kutsumine“ on siiani tema õnnestunuim tükk ning vaevalt ta teisegi osaga latti allapoole laseb. Keeruka kaameratöö ja verdtarretavate tondilugude poolest tuntud Wan, kes vahepeal oma sõrme mainstream -kinole loovutas, on lubanud "Kurja kutsumise“ järje jaoks panuseid veelgi tõsta ja 133-minutine kestusaeg (tänapäeva õudusfilmi puhul ennekuulmatu) on sellele kindlaks tõestuseks. Kui sel suvel vaid üht žanrifilmi vaadata, on "Kurja kutsumine 2“ selle jaoks kahtlemata parim valik. Linastub 10. juunil.
"Patupuhastus: Valimisaasta" ("The Purge: Election Year")
Ka see teos on minu vaatevälja jõudnud peamiselt seetõttu, kuivõrd meelelahutuslik sama seeria eelmine film (sedapuhku teine osa) oli. Esimesest "Patupuhastusest“ ma suurt ei pea – sel polnud peale hea idee praktiliselt midagi pakkuda –, aga teine oli oma dünaamilisuses vägagi korralik ja sama võib oodata ka kolmandast. Tegemist on õudussugemetega märuliga, mille peaosas äärmiselt sarmikas Frank Grillo. Linastub 1. juulil.
"Star Trek tundmatusse“ ("Star Trek Beyond")
Uue "Star Treki“ puhul oleks targem olla pisut skeptiline, kuna J.J. Abramsi asemel on lavastajatoolile sattunud neli "Kiirete ja vihaste“ filmi lavastanud Justin Lin. Annet tal kahtlemata on ja märulit suudab ta lavastada samuti, aga kui hästi Lin "Star Trekile“ omase stiili ja tunnetusega kohandub, on juba omaette asi. Halba filmi siit aga kindlasti karta pole – seda ei saa stuudio endale nii suure teose puhul lihtsalt lubada – ja korralik seiklusmärul peaks praktiliselt garanteeritud olema. Linastub 22. juulil.
"Tuled surnuks“ ("Lights Out")
Mõne aasta eest levis sotsiaalvõrgustikes kulutulena ülihirmus lühifilm nimega "Lights Out“ ning Hollywoodi tavapärast tööpõhimõtet järgides on sellest nüüdseks täispikk õudukas vändatud. Ma ei ole päris veendunud, kas ja kuidas see kontsept üldse sellises formaadis töötada võib, aga põnev see projekt igatahes on. Eriti meeldib mulle asjaolu, et režissöörikohale on lubatud seesama mees, päritolult rootslane, kes algupärase lühifilmi lavastas ning kes suurt midagi muud oma karjääri jooksul teinud polegi. Linastub 22. juulil.
"Suitsiidisalk“ ("Suicide Squad")
See on paras no-brainer – "Suitsiidisalk“ on kõigi eelduste kohaselt universaalselt selle suve oodatuim film. Jared Leto Jokker, Margot Robbie Harley Quinn, läbi peaks lipsama ka Ben Afflecki Batman – mida veel rohkemat tahta? Lisada juurde David Ayeri režii ja meid ootab ees DC üks paremaid filme üle aastate (mitte, et see lati väga kõrgele seaks), mis tõotab tulla ühtaegu lõbus, põnev ja hullupööra meelelahutuslik. Vastulöök Marveli "Deadpoolile“. Linastub 5. augustil. | Rasmus Rammo suvised filmisoovitused | https://kultuur.err.ee/312353/rasmus-rammo-suvised-filmisoovitused | Kultuuriportaal võttis ette rubriigi, kus mitmed Eesti filmikriitikud ning selle ala spetsialistid annavad soovitusi, milliseid suviseid filme kinodesse vaatama tasub minna. Esimesena annab enda soovitused kriitik Rasmus Rammo. |
Eile teatas ajaleht Fontanka, et Peterburi kohanimede komisjon otsustas nimetada ühe Krasnoselski piirkonna silla Ahmad Kadõrovi järgi. The Moscow Times kirjutas, et üks komisjoni liikmetest, ajaloomuuseumi töötaja Galina Nikitenko tunnistas hiljem, et teda survestati hääletamisel.
Mainekas filmirežissöör Aleksander Sokurov ja näitleja Olev Basilašvili protestisid mõlemad silla uue nime vastu. "Peterburi elanikud peavad ennekuulmatuks, et blokaadi üle elanud linnas viidatakse sellele kurikuulsale nimele," kirjutas Sokurov Peterburi kubernerile saadetud kirjas.
Laupäeval avaldati nime vastu Peterburis meelt, paljud inimesed hoidsid käes silte nimedega, mida nemad sillale sobivaks peavad.
Interfaxi teatel on internetis avaldatud petitsioonile silla uue nime vastu allkirja andnud üle 10 000 inimese. "Probleem on selles, et sild üle Dudergovski kanali ei peaks kandma sellise inimese nime, kellel ei ole Peterburiga mingisugust pistmist. Ahmad Kadõrov võis ju tõepoolest teha palju ära Tšetšeenia konflikti lõpetamiseks, kuid andke andeks, kuidas Peterburg sellega seotud on?" seisab petitsiooni tekstis.
Eelmine Peterburi linnapea Georgi Poltavtšenko keeldus eelmise aasta jaanuaris ühele linna tänavaist Ahmad Kadõrovi nime andmast, põhjendades seda nii, et Tšetšeenia president ei osalenud kunagi otseselt Peterburi elus.
Ahmad Kadõrovist sai Tšetšeenia president 2003. aastal, ta tapeti Groznõis aastal 2004. Praegu juhib Tšetšeeniat tema poeg Ramzan Kadõrov.
Idee sillale Kadõrovi nimi anda tehti avalikuks tänavu märtsis. Homme koguneb Peterburi kohanimede komisjon silla nime asjus erakorralisele istungile. | Peterburi elanikke pahandab plaan sillale Ahmad Kadõrovi nimi anda | https://www.err.ee/560819/peterburi-elanikke-pahandab-plaan-sillale-ahmad-kadorovi-nimi-anda | Venemaal kogutakse allkirju plaani vastu anda ühele Peterburi sillale Tšetšeenia esimese presidendi Ahmad Kadõrovi nimi. |
Palmaru kuulus põhikoosseisu ja vahetati välja 79. minutil, kui seis oli 1:4. Viimasel minutil vormistas Fart kaotusseisu viisakamaks. Kolm punkti kogunud Fart paikneb liigatabelis eelviimasel, 11. kohal, vahendab Soccernet.ee.
Järgmise nädala esmaspäeval võib Palmarust saada Eesti esimene 100-kordne naisinternatsionaal. Poolkaitsja, kellel on hetkel kirjas 98 kohtumist, on kutsutud koondisesse 3. ja 6. juunil Tartus toimuvateks EM-valikmängudeks Belgia ning Bosnia ja Hertsegoviina vastu. | Palmaru koduklubi sai Norras järjekordse kaotuse | https://sport.err.ee/86779/palmaru-koduklubi-sai-norras-jarjekordse-kaotuse | Kaire Palmaru koduklubi Fart sai Norra naiste jalgpalli esiliigas kuuenda kaotuse seitsmest mängust, jäädes alla Grand Bodöle 2:4. |
Esmaspäeval jäeti üle 16 aasta esimest korda pidamata terve mängudepäev, kui vihma sadas kogu päeva vältel.
Plaanis on jätkata ka pühapäeval pooleli jäänud naiste 4. ringi mänge, kus 6. asetatud rumeenlanna Simona Halep juhtis pühapäeva õhtuse seisuga austraallanna Samantha Stosuri vastu avasetis 5:3 ning teisena asetatud poolatar Agnieszka Radwanska on bulgaarlanna Tsvetana Pironkova vastu juhtimas 6:2, 3:0.
Täna tulevad väljakule tulema ka maailma esireketid, serblane Novak Djokovic ja ameeriklanna Serena Williams. | Prantsuse lahtistel segab vihm teist päeva järjest mängude pidamist | https://sport.err.ee/86791/prantsuse-lahtistel-segab-vihm-teist-paeva-jarjest-mangude-pidamist | Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel on vihm teist päeva järjest segamas mängude pidamist ning teisipäevased matšid algasid mõned tunnid planeeritust hiljem ning praeguseks hetkeks on taas väljakud kinni kaetud ja mängud peatatud. |
Mida "Pööriöö uni" ERSO üldiste püüdluste kontekstis tähendab?
Triin Ruubel: Tegemist on ühe hästi põneva ja värskendava projektiga. Sõnateatriga kõrvuti ei satu ERSO eriti sageli koos töötama. On huvitav jälgida teatri prooviprotsessi, mis tegelikult meie prooviprotsessist niiväga ei erinegi. Kujundid ja tempo, üleminekud, arendus – kõikide nende asjade kallal töötame ka meie muusikas.
"Pööriöö uni" toob Estonia kontserdisaali kindlasti ka publikut, kes siia ERSO-t kuulama võibolla nii tihti ei satu. Nüüd saavad nad klassikalisele muusikale läheneda teistmoodi, läbi sõna ja teatri.
"Pööriöö unes" ei ole muusika enam nii abstraktne. Kõik need karakterid ja emotsioonid, mis Mendelssohn on helidesse komponeerinud, ärkavad seal laval ka päriselt ellu.
Sinna juurde see valgus ja video! Tegemist on nii mitmetasandiliselt ilusa projektiga! ERSO muusikud rõõmustavad väga, et saavad sellest kõigest osa olla.
Millisena sa tajud Mendelssohni muusikat?
Mendelssohni muusikas on eufoorilist rõõmu ja ülevoolavust. Tema muusikat, isegi seda, mis pole kirjutatud "Pööriöö une" jaoks, iseloomustab alati teatud muinasjutulisus ja ka ta kõige lüürilisemates fraasides on alati optimismi.
Milline on tavaliselt muusikute standardreaktsioon, kui nad kuulevad, et kolleegid teevad Mendelssohni?
Mingit standardreaktsiooni ei olegi eriti ja võib-olla sellepärast, et Mendelssohn ise on nii tuttav. Tema muusikat mängitakse alati rõõmuga. Tugevaid reaktsioone kutsub esile pigem muusika, mida nii tihti ei mängita ega tunta.
Mis on Mendelssohni muusika esitamise puhul tehniliselt spetsiifiline?
Kiire, väga nobe dünaamiliste ja karakteersete kontrastide vaheldumine. Üldse palju väledust ja kergust, mis on pillimängijale väljakutseks.
Kuidas sa tajud muusikuna koostööd näitlejatega?
See on nii huvitav! Alati tundub, et teatrilavastusted on peamiselt improvisatoorsed ja emotsionaalsed, aga nüüd ma näen seda tehnilist poolt – ajastamise täpsus, laval liikumine, sekundiga karakterisse minek. Eks muusikuna on ka sellest palju õppida. Ja NO99 noored näitlejad on täiesti erakordsed! Neis on sellist sügavat jõulisust ning nende emotsionaalne mitmekesisus on nii kaasahaarav.
Milline dirigent on Olari Elts?
"Pööriöö uni" projektina peegeldab minu meelest kõike seda, milline ta ise on. Ta on hästi avatud olemise ja mõtlemisega. Ta ei ole ainult muusikapõhine, vaid huvitub ka teistest meediumitest ning oskab neid klassikalise muusika juurde tuua. Me oleme näiteks Olari Eltsiga teinud huvitavaid projekte videoinstallatsioonide ja animatsiooniga. Ta toob sellesse, mis me teeme, teistsugust mõõdet. Tal on hästi avatud fantaasia. Muusikuna on ta energia lõputu ja sütitav.
Esietenduseni on jäänud üks päev ja lavastus hakkab lõplikku vormi võtma. Milline kogemus on seda lavastust vaadata?
See on täiesti muinasjutuline kogemus! Koos täiesti imelise valgustehnika, originaalsete videolahenduste, elava orkestrimuusika ja virtuoosse näitlemisega on tegemist tõeliselt mitmetasandiliselt unenäolise elamusega.
Kuidas sa tajud – miks selline lavastus praegu?
Võib-olla on inimestel praegu janu millegi reaalsusekaugema järele. Ja eriti just millegi kergelt maagilise ja ärkveololekust eemalduva järele.
Täna ma mõtlesin näiteks proovis, et üldse: kui lahe, et praegu just selline teos välja tuleb. Just nüüd, kui kõik ärkab jälle elule pärast nii pikka ja sünget talve. Sellest ajast peale, kui ma eelmisel nädalal esimesse proovi tulin, on olnud hea mõelda nendele maagilistele ja unenäolistele asjadele, millest "Pööriöö uni" räägib. See lavastus loob võimaluse sellisesse kergelt unenäolisesse maailma ära kaduda ning eemalduda korraks kõigest aktuaalsest.
Mis tunne on olla pärast kümmet aastat tagasi Eestis?
(Ohkab ja naerab.)
On see standardküsimus?
Seda küsitakse jah hästi palju. Sügisel, kui ma tagasi tulin ja ERSO-s tööle asusin, siis taheti väga teada, et kuidas siin Eestis siis ikkagi on olla jälle. Ja kõik küsisid mult sedasama küsimust, et ma kordaksin, et on küll äge. Talvel pimedas ja külmas ma natuke aega korraks kahtlesin, et kas ikka on nii äge. (Naerab.) Aga nüüd, kus on jälle suvi ja selline projekt ja issand jumal, selline valgus, siis ma olen jälle seda meelt, et väga hea on.
Sa mõtled valgust õues või seda valgust, mis on teatrisaalis?
Jah, õues. Ja teatrisaalis ka. Inimesed naeratavad ja kõikidel on veri soontes üles sulanud. | Triin Ruubel: inimestel on janu maagilisuse järele | https://kultuur.err.ee/312346/triin-ruubel-inimestel-on-janu-maagilisuse-jarele | Teater NO99 toob 1. juunil Estonia kontserdisaali lavale Felix Mendelssohni ja William Shakespeare'i ainetel loodud Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi lavastuse "Pööriöö uni", kus teevad kaasa ERSO orkestrandid, tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Olari Elts ja Teater NO99 trupp. ERSO kontsertmeister Triin Ruubel ütles ERR kultuuriportaalile, et inimestel on praegu janu millegi reaalsusekaugema järele ja lavastuse unenäoline maailm aitab korraks aktuaalsest kaugeneda. |
"Kui volikogus on selline otsus vastu võetud ja selleks on üks või teine kandidaat, siis kindlasti fraktsiooni liikmed peavad toetama seda, et ta saaks võimaluse olla kandidaadiks riigikogus," ütles Eesmaa ERR-i uudisteportaalile.
Et volikogu poolt valitud kandidaati peaks toetama kogu fraktsioon ühtselt arvas ka Eesmaa fraktsioonikaaslane Jüri Ratas.
Samas lisas Eesmaa siiski, et täielikku garantiid ei saa toetuse osas anda. "Lõppkokkuvõttes on suures saalis hääletamine salajane, nii et lõplikku garantiid ei saa anda. Aga loomulikult ei tohiks olla siis sellel kandidaadil probleeme 21 allkirja saamisega, et olla kandidaadiks riigikogu esimeses presidendivalimiste voorus," arvas Eesmaa.
Selles, et praegu erinevate potentsiaalsete kandidaatide osas juba kampaania käigus tööd tehakse, Eesmaa midagi halba ei näe. Näiteks tegid Edgar Savisaare toetuseks tema toetajad lendlehed, millele oli kirjutatud "Savisaar presidendiks". Savisaar ise teatab otsuse kandideerimise kohta aga 7. juunil.
"Ma ei näe selles probleemi. Ma olen näinud sarnast bukletti Mailis Repsi kohta. Seal on mõned inimesed öelnud ka mõne hea sõna tema kohta," lausus Eesmaa. | Eesmaa: volikogus valitud kandidaati peaks toetama kogu fraktsioon | https://www.err.ee/560818/eesmaa-volikogus-valitud-kandidaati-peaks-toetama-kogu-fraktsioon | Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Enn Eesmaa ütles, et kui partei volikogu presidendikandidaadi ära valib, peaks teda toetama kogu fraktsioon. |
Lahendusi tuleb ekspertide sõnul otsida süsteemi ehk poliitiliste valikute tasandil ehk teisisõnu, milliseid teenuseid saab lubada ja mida mitte. Nende hinnangul võib riigi ülesannete üleandmine ja asutuste liitmine probleemi heal juhul leevendada, kuid ei ole põhimõtteline lahendus, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Samas märkisid eksperdid, et valitsuse avaldatud riigivalitsemise reformi kava on positiivne samm, sest selge plaani olemasolu aitab valitsusel paremini reformi eesmärke ja tegevusi selgitada. Kollegiumi kuuluv vandeadvokaat Jüri Raidla leiab, et praegu on aeg küps ka maavalitsusi puudutava ettepaneku elluviimiseks.
"Kohaliku haldusreformi ette valmistamise käigus, sealhulgas ka haldusreformi seaduse menetlemise käigus on jõutud tõdemuseni, et maavalitsused ja -vanemad tänasel kujul, kus nad on keskvalitsuse struktuuriüksused, võiksid saada likvideeritud," rääkis Raidla.
Vandeadvokaadi hinnangul on tegemist väga õige mõttega, kuid Raidla ei toeta nelja või kuue uue regionaalse juhtimisüksuse loomist. "Väike riigis pole regionaalset territoriaalset juhtimisüksust üldse tarvis, sest neid funktsioone saavad täita ministeeriumid," leidis Raidla.
Samas avaldas Raidla lootust, et tulevikus saaksid Eestis olema väiksemate omavalitsuste asemel suuremad maakondlikud juhtimisüksused. "Siis tulevad tagasi kenad muinasaegsed päevad, kus maavanem nagu näiteks Lehola Lembitu on muutunud taas maakondliku omavalitsuse juhiks ehk selliseks maavanemaks nagu omal ajal muistsed eestlased seda ette kujutasid," selgitas Raidla. | Raidla: haldusreformi käigus võiks taastada maavanemate "muistsed" õigused | https://www.err.ee/560821/raidla-haldusreformi-kaigus-voiks-taastada-maavanemate-muistsed-oigused | Mõttekoja Praxis ja tööandjate keskliidu hinnangul on riigireform hakanud paremini edenema, kuid samas pole tähelepanu jätkunud mitmele olulisele küsimusele. Ekspertide arvates on tõsine proovikivi strateegiliste valikute eelarvestamise viimine uuele tasemele. Nende sõnul on riigieelarves vähe vaba raha investeeringuteks ja avalike teenuste rahastamiseks senisel tasemel. |
Seni sai Kopli tänavat pidi sõita Kesklinna suunas, alates ööst vastu 1. juunit muudetakse liikluskorraldust ja sõita saab ainult Kopli suunas. Muudatus tehakse selleks, et buss nr 52 saaks asendada trammiliiklust.
Tallinna Transpordiamet palub olla tähelepanelik ning järgida liikluskorraldusvahendite nõudeid.
1. juunil algavad Kopli trammiliini rekonstrueerimistööd. Remonti mineva trammitee pikkus on 16 kilomeetrit ehk Viru väljakust Kopli depooni. Mitmes etapis planeeritud tööd kestavad 2017. aasta oktoobrini.
1. ja 2. trammiliini asendavad bussid nr 52.
I etapp
1) trammiliiklus suunal Viru ring – Kopli suletakse 1.06.2016;
2) ehitustööd lõigul Viru ring – Suur-Rannavärava tee toimuvad 1.06 -31.08.2016;
3) Balti jaama kõrvale rajatakse ajutine tagasipöördering 1.06 - 31.08.2016;
4) trammiliiklus taastatakse lõigul Viru ring – Balti jaama ajutine tagasipöördering alates 1.09.2016.
II etapp
1) uue Skoone bastioni kõrvalt kulgeva trammitee ehitamine Suur-Rannavärava tänavast Balti jaama ajutise tagasipöörderingini toimub 2017. aasta suvel, kuna tööde tegemine sõltub vallikraavi tugimüüri eksponeerimiseks vajalikest ettevalmistustest.
III etapp
1) Kopli suunalise trammitee ehitamine alates Balti jaamast kuni Kopli depooni september 2016 – oktoober 2017;
2) Kopli depoo rekonstrueerimine 2017. aasta kevad-sügis.
Rekonstrueerimistööd lähevad maksma ligi 20 miljonit eurot. | Tallinna Kopli tänaval muudetakse osaliselt liikluskorda | https://www.err.ee/560817/tallinna-kopli-tanaval-muudetakse-osaliselt-liikluskorda | Seoses Kopli suunalise trammitee remondiga muudetakse ööl vastu 1. juunit Kopli tänava sõidusuunda Telliskivi ja Volta tänava vahelisel lõigul. |
Ellen Niit tuli eesti lastekirjandusse aastal 1954 lumevärske värsslooga "Kuidas leiti nääripuu", millest sai üks mu lapsepõlve suurimaid luule-elamusi – selles polnud jälgegi Kremli tähtedest ja tänust Stalinile, mis 50ndate aastate lasteraamatutes näis olevat obligatoorne. Lisaks hoogsale kirjeldusele paelus lapsest lugejat värsside kõlavus ja riimide täpsus: refräänina korduv "Lenda, lenda, libe suusk, aita leida näärikuusk!" jäi juba esimesel lugemisel nagu iseenesest pähe. On tähelepanuväärne, et ka Niidu teine lasteraamat – jutustus "Pille-Riini lood" – on mitmete kordustrükkide läbi jäänud läbi mitme põlvkonna püsima meie laste lugemislaudadele, kuigi elu-olu on ju vahepeal väga palju muutunud. Küllap vajavad sellise turvalise koduelu kirjeldust ka praegused lapsed.
Niidu loomingut – nii lasteraamatuid kui ka täiskasvanute luulet – iseloomustab nõtke värsi, rikka emakeele ja tabavate kujundite kõrval suur siirus, Ellen Niit ei tee tühje suuri sõnu ega liialda tunnetestki kõneldes.
Siirus ja emalik mõistmine ning osavõtlikkus loovad Ellen Niidu lasteluules eriliselt turvalise, kuid samas elava ja vallatusterikka maailma. Olgu siis tegu paharetist Krõlli või lastega, kellel on juba loomu poolest "koer sees" – kõigi tegudel hoiab luuletaja emalikult pilku peal.
Ellen Niidu loomingust on leidmist nii lastel kui ka täiskasvanutel: ilma "Rongisõiduta", "Suure maalritöö" ja vaimukate mudilasteluuletusteta ei kujuta juba mitu põlvkonda oma lapsepõlve ette, noores eas loetakse meelsasti tema noorpõlvevärsse, eriti luuletust, mis algab sõnadega "Ma arvasin nõnda, et meri /on alati sinine / ja varjatud kullateri/ täis on viimne kui inime" ning üle keskeapiiri jõudes leitakse tuge Niidu "Maailma pidevusest" ja "Paekivi laulust". Aga ei saa unustada ka tema tõlketööd: lisaks Kornei Tśukovski ja paljude teiste vene lasteluuletajate loomingule on Niit nõtkesse eesti keelde tõlkinud ungari klassiku Sandor Petöfi luulet. Paljud ei aimagi, et sageli tsiteeritud read "Elu ma ohverdan sinu eest, armastus, / armu ma ohverdan sinu eest, vabadus." on tõlkinud Ellen Niit.
Hea rütmitaju ja puhtad leidlikud riimid on teinud Ellen Niidust paljude kullaprooviga lastelaulude tekstide autori. Tema luuletusi on viisistanud paljud heliloojad: alates Gustav Ernesaksast, jätkates Arne Oidi ja Valter Ojakääruga ning lõpetades Vaiko Eplikuga.
On ääretult kurb, et Ellen Niidu andeka sule alt ei tule enam ainsatki uut rida. Kuid tema rikkast, mitmekesisest ja huvitavast loomingust saavad veel mitmed põlvkonnad avastada nii mõndagi ilusat, head ja hingekosutavat. Maa on täis leidmist, nagu on öelnud luuletaja Ellen Niit – kullateraga inimene. | Leelo Tungal: Ellen Niit oli kullateraga inimene | https://kultuur.err.ee/312345/leelo-tungal-ellen-niit-oli-kullateraga-inimene | 30. mail lahkus meie seast luuletaja, kirjanik ning tõlkija Ellen Niit - temale kirjutas lühikese järelhüüde kirjanik ja tõlkija Leelo Tungal. |
Taaskord pidi pettumusega eemale jääma Dortmundi Borussia nimekas ääreründaja Marco Reus, kes sai oma 27. sünnipäeval teada, et vigastusprobleemide tõttu ta Löwi lõplikku valikusse ei kuulu.
Reus pidi ka kaks aastat tagasi toimunud MM-finaalturniiri kodust vaatama, kuna sai toona viimases sõpruskohtumises vigastada.
Sel korral on mees küll näiliselt mängukõlbulik, kuid vigastustest räsitud hooaeg ei võimalda Löwi sõnul tema peale täielikult panustada ning seetõttu jäi ta ka valikust välja.
"Meie arstid ei suutnud tema seisukorrast täit selgust anda. Tal on tõsiseid probleeme traumadega ning arstid kahtlesid väga, kas ta suudaks kurnavat suurvõistlust ja selleks valmistumist üle elada," vahendas Reuters Löwi sõnu.
Lisaks jättis Löw koondisest välja ka Leverkuseni Bayeri mängumehed Julian Brandti ja Karim Bellarabi ning Hoffenheimi poolkaitsja Sebastian Ruby.
Uuema generatsiooni meestest kaasas Löw Joshua Kimmichi (Müncheni Bayern), Leroy Sane (Schalke) ja Julian Weigl'i (Dortmundi Borussia) ning vigastusprobleemide kiuste pääsevad Prantsusmaale ka vanameistrid Mats Hummels (Dortmundi Borussia) ja Bastian Schweinsteiger (Manchester United).
Saksamaa koondis mängib EM-finaalturniiril C-alagrupis koos Poola, Ukraina ja Põhja-Iirimaaga.
Saksamaa EM-koondis:
Väravavahid: Manuel Neuer (Müncheni Bayern), Bernd Leno (Leverkuseni Bayer), Marc-Andre ter Stegen (Barcelona).
Kaitsjad: Jerome Boateng (Müncheni Bayern), Emre Can (Liverpool), Jonas Hector (Köln), Benedikt Höwedes (Schalke), Mats Hummels (Dortmundi Borussia), Shködran Mustafi (Valencia), Antonio Rudiger (Roma).
Poolkaitsjad: Julian Draxler (Wolfsburg), Sami Khedira (Juventus), Joshua Kimmich (Müncheni Bayern), Toni Kroos (Madridi Real), Mesut Özil (Arsenal), Leroy Sane (Schalke), Bastian Schweinsteiger (Manchester United), Julian Weigl (Dortmundi Borussia).
Ründajad: Mario Gomez (Besiktas), Thomas Müller (Müncheni Bayern), Lukas Podolski (Galatasaray), Andre Schürrle (Wolfsburg), Mario Götze (Müncheni Bayern). | Borussia staar jäi teist suurturniiri järjest Saksamaa koondisest välja | https://sport.err.ee/86793/borussia-staar-jai-teist-suurturniiri-jarjest-saksamaa-koondisest-valja | Saksamaa jalgpallikoondise peatreener Joachim Löw teatas teisipäeval need neli nime, kes tema esialgsest 27-mehelisest nimekirjast välja jäävad ning EM-finaalturniirile ei sõida. |
Klubi teatas pressiteate vahendusel, et Peseiroga jõuti lepingu katkestamises ühisele kokkuleppele. Peseiro tuli viis kuud tagasi ametisse Julen Lopetegui asemele, kes sai enne vallandamist peatreener olla napilt poolteist aastat.
Peseiro, kes varem on töötanud Kreekas, Rumeenias, Saudi Araabias, Araabia Ühendemiraatides ja Egiptuses, tuli Porto eesotsa hetkel, mil klubi oli tabelis kolmandal kohal.
Tiitlini meeskonda viia tal ei õnnestunud ning hooaja lõpuks jäädi suurimast rivaalist Benficast maha 15 punktiga.
Aastatel 2002-13 võitis Porto 11-st võimalikust liigatiitlist 9, kuid on viimased kolm aastat pidanud leppima sellega, et meistriks on kroonitud nende suurim rivaal Benfica.
Pärast Jose Mourinho lahkumist on Portos 12 hooaja jooksul olnud üheksa erinevat peatreenerit. | Porto vallandas järjekordse peatreeneri vaid viiekuulise ametisoleku järel | https://sport.err.ee/86783/porto-vallandas-jarjekordse-peatreeneri-vaid-viiekuulise-ametisoleku-jarel | Portugali üks kuulsamaid jalgpalliklubisid Porto vallandas peatreener Jose Peseiro pärast vaid viiekuulist ametisolekut. |
Töödest enim on tähelepanu pälvinud Eesti Pekingi saatkond, kuid tegelikult on ta samasuguse minimalismiga lähenenud ka palju lihtsamatele ülesannetele.
On märkimisväärne, et maa tühjenemise aegu on saanud Siimusti, Avinurme, Torma jt kohad kvaliteetsed kauplusehooned, mille asulat tapvat suurust on arhitekt osanud kenasti rahustada ning plekkkasti tõrget vältinud oskusliku puidukasutusega. Nii tema korterelamud Koplis, Kadriorus, Kuressaares, eramud Meriväljal või Nõmmel, ikka sobivad nad oma kohale ja neis saab sujuvalt kulgeda inimeste rahulik elu.
Preemia määranud fondi nõukogu esimes Mart Kalm leiab, et Andres Põime on arhitekt, kes ei tõsta ka siis häält, kui teised arhitektid ümberringi karjuvad. Kalmi sõnul on olukorras, kus suur osa Eesti arhitektuuri tahab tähelepanu äratada röögatu vormi, värvi või materjaliga, väga kena, et mõni mees suudab seal vahel ikka viisaka inimese kombel tasasel häälel rääkida.
Perekond Kreisi fondi preemia on varem pälvinud arhitektid Katrin Koov (2015), Toomas Rein (2014), Ülevi Eljand (2013) ja Rene Valner (2012). | Perekond Kreisi arhitektuuripreemia pälvis Andres Põime | https://kultuur.err.ee/312348/perekond-kreisi-arhitektuuripreemia-palvis-andres-poime | Täna, 31. mail antakse perekond Kreisi arhitektuuripreemia üle arhitekt Andres Põimele, kes on väikeses perebüroos Stuudio 3 töötades pidanud vaoshoitud joont ning hoidunud kommertsarhitektuuri pealetükkivusest. |
Õiguskantsler Ülle Madise juhtis riigikogu liikmete tähelepanu sellele, et vanemahüvitise saaja võib tööandja süül osast hüvitisest ilma jääda. Seda juhul, kui hüvitise saaja teeb tööd vaid natuke, kuid tööandja otsustab kogu teenitud raha korraga välja maksta, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Probleem pole küll laialt levinud, aastas puudutab see umbes kümmet inimest, aga Madise sõnul tuleb õiglus jalule siiski jalule seada.
"Nagu ikka, kui seaduse tõttu kas või üks inimene satub põhiseaduse vastasesse olukorda, siis tulen ja seisan teie ees ja palun selle seaduse ära muuta," lausus Madise Toompeal.
Riigikogu kiitis õiguskantsleri ettepaneku heaks, vastu ei olnud keegi, sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka sõnas, et seadusemuudatus on juba ette valmistatud: "Loodan, et kahe nädala pärast on see seadus ka siin saalis vastu võetud."
Õigusrikkujate tööle saamise piirangud tuleks samuti üle vaadata
Õiguskantsler tõi riigikogu ette veel ühe mure: praegu ei saa teatud tegevusalal või ametikohal töötada need, keda on kunagi kohtulikult karistatud. Ülle Madise sõnul on taoline probleem laiem ja läbib kogu Eesti õiguskorda. Seega tuleks need piirangud üle vaadata.
Näiteks ei tohi kas kuriteos süüdi mõistetud või ka karistatud inimesed töötada päästjate, politseinike, kohtunike, aga ka ministeeriumi ametnikena.
"Need on väga üldsõnalised ja tundub, et täpselt läbimõtlemata piirangud. Mitmete ametite puhul kehtivad eluaegsed keelud sõltumata sellest, kas see tegu on enam kuritegu - vahepeal on hulk tegusid dekriminaliseeritud. Ei vaadata ka seda, kas kuritegu tehti alaealisena," loetles Madise.
Madise rõhutas, et nii mõnelgi puhul, näiteks kohtunikuks saamisel või lastega töötamisel on piirangud ise-enesestmõistetavad, aga üldiselt peaks piiranguid üle vaadates lähtuma põhimõttest, et teatud hetkel saaks inimene, kes on karistuse ära kandnud, oma eluga nii-öelda puhtalt lehelt edasi minna.
Põhiseaduskomisjon toetas õiguskantsleri ettepanekut.
"Riigiametis teenimine ei pea olema garanteeritud ainult sellega, et inimesel tekib tahtmine olla riigiametnik. Olukorda, kus riigiametitel on keelatud võtta tööle sobiv inimene, ei saa ka kuidagi õigustada," selgitas põhiseaduskomisjoni liige Jüri Adams.
Riigikogu otsustas teatud ametis töötamisele seatud piirangud üle vaadata. | Riigikogu otsustas õiguskantsleri ettepanekul muuta ebaõiglast vanemahüvitise maksmise korda | https://www.err.ee/560816/riigikogu-otsustas-oiguskantsleri-ettepanekul-muuta-ebaoiglast-vanemahuvitise-maksmise-korda | Riigikogu nõustus õiguskantsler Ülle Madise ettepanekuga muuta vanemahüvitise ja elukutsevalikule kehtestatud eluaegsete piirangute seadust, mis ei ole praegu põhiseadusega kooskõlas. Riigikogu loodab muudatused paari nädala jooksul ellu viia. |
Heade asjade laat toimub juba neljandat korda. Algselt ühekordsena kavandatud ettevõtmine osutus ootamatult populaarseks ning on aasta-aastalt jätkunud, olles iga kord pisut oma nägu.
Laadal on algusest peale leidunud armastusega tehtud käsitööd (ja seda ka toidukauba osas), midagi mõnusat selga panekuks, ehteks külge riputamiseks ja hamba alla pistmiseks. Nii ka sel aastal, kui oma näputööga on lisaks professionaalsetele käsitöölistele kaubitsemas mitmedki Linnateatri töötajad, avatud on pannkoogi- ja jäätisekohvik. Linnateatri rahvas tuulutab ka oma kappe ja avab täika, kust leiab midagi mõnusat selga leida nii suviseks kui ka talviseks ajaks.
Heade asjade laat kuulub ka 35. Tallinna Vanalinna Päevade programmi, mis kannab sel aastal alapealkirja "Muutuv linn".
Laat toimub 3. juunil kell 11-15 Linnateatris. | Tallinna Linnateater peab reedel heade asjade laata | https://menu.err.ee/291026/tallinna-linnateater-peab-reedel-heade-asjade-laata | Tallinna Linnateatris on saanud traditsiooniks tulla üheks kevadiseks päevaks tagasi oma juurte juurde ning muutuda taas keskaegseks kaupmehemajaks. |
Vahesaar läheb võistlustele kõrgete ootustega: "Red Bull Slackship kujutab endast 25 meetri kõrgusel paralleelsetel liinidel hüppamist. Liinid on teineteisest ühe meetri kaugusel ning enamus punkte tuleb ühelt liinilt teisele hüpete eest. Olen spetsiaalselt selle võistluse jaoks treeninud ning harjutanud just erinevaid elemente ühelt liinilt teisele. Kui need õnnestuvad, siis olen päris kindel, et võidan."
Oma suurimaks konkurendiks sel aastal peab ta prantslast Louis Boniface’i, kes tegeleb igapäevaselt akrobaatikaga.
Slackline on spordiala, kus sooritatakse keerulisi trikke kitsal nailonlindil balansseerides. Spordiala sai alguse 1970-ndate Ameerikas. Aasta-aastalt on slackline üha enam harrastajaid kogunud. Nüüdseks on tegemist rahvusvahelise spordialaga. | Tauri Vahesaar sõidab Poola eksootilisel spordialal võitjatiitlit kaitsma | https://sport.err.ee/86794/tauri-vahesaar-soidab-poola-eksootilisel-spordialal-voitjatiitlit-kaitsma | Sel pühapäeval, 5. juunil toimub Poolas Gdynias järjekorras teine Red Bull Slackship võistlus. Kutsete alusel peetav võistlus toimub 25 meetri kõrgusel laevateki kohal, purjelaeva “Dar Młodzieży” (The Gift of Youth) mastide vahel. Võistlustulle astub ka eelmise aasta võitja Tauri Vahesaar. |
Wild Beastsi eelmine album "Present Tense" ilmus kaks aastat tagasi ja osutus vähemalt kommertsiaalses mõttes bänd kõige edukamaks. Nüüd on tulekul nende diskograafia viies kauamängiv. "Boy King" ilmub endiselt Domino Recordsi all ja selle esimese singli põhjal paistab, et nad on läinud veel elektroonilisemaks, mis iseenesest on ainult tervitatav. | Päeva video: Wild Beasts - "Get My Bang" | https://kultuur.err.ee/312344/paeva-video-wild-beasts-get-my-bang | Kendali art-rock-sünt-pop-kvartetil on üle paari aasta taas uut materjali oodata. |
Praegust eelarverekordit hoiab enda käes Sky, kelle käsutuses on pisut alla 10 miljoni naela ehk umbes 13 miljonit eurot, kirjutab Spordipartner.ee.
Spekuleeritakse, et kui Vincenzo Nibali peaks Bahreini tiimi siirduma, võtab ta Astanast kaasa Alessandro Vanotti ja Valerio Agnoli. Skyst võib üle tulla Nicolas Roche. | Loodav Bahreini rattatiim tuleb rekordilise eelarvega | https://sport.err.ee/86782/loodav-bahreini-rattatiim-tuleb-rekordilise-eelarvega | Portaal Cycling Weekly kirjutab, et uue Bahreini klubi esitlus toimub enne Tour de France'i. Kinnitamata andmetel jääb ambitsioonika meeskonna eelarve vahemikku 11,5-13,7 miljonit inglise naela ehk kuni 18 miljonit eurot. |
Kohus tühistas HTM-i 2014. aasta 22. juuli kirja, millega jäeti rahuldamata linna sama aasta 14. mai taotluse hariduslike erivajadustega õpilaste õppetegevuse finantseerimiseks 1. septembrist 2010 kuni 31. detsembrini 2013 ja 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2014 tekkivate kulude katteks kokku 7 933 334 eurot.
Kohtuotsusega kohustub HTM nimetatud linna taotluse uuesti lahendama, ütles kohtu pressiesindaja Krista Tamm ERR.ee-le.
Pooled vaidlesid kohtus selle üle, kuidas tõlgendada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse sätet, et hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli.
Seaduse järgi tagab riik koolide asutamise ja pidamise nägemis- ja kuulmispuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele, toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele.
Halduskohus leidis, et kohtumenetluses on tõendatud riigi kohustus eraldada raha eelnimetatud hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks koolide ülalpidamiseks.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus kohustab kohalikku omavalitsusüksust hariduslike erivajadustega õpilastele vajadusel koolid luua. Riigikohus on oma varasemas otsuse leidnud, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadus määratleb hariduslike erivajadustega laste õpetamisele suunatud koolide asutamise ja ülalpidamise riigi ülesandena.
Samas märkis riigikohus, et kuigi samast seadusest tuleneb riigi kohustus vastavate haridusasutuste asutamiseks ja ülalpidamiseks, ei tulene piiranguid hariduslike erivajadustega laste õpetamisele suunatud koolide asutamiseks munitsipaalkoolidena või erakoolidena.
Eesti hariduse infosüsteemi järgi on praegu Eestis hariduslike erivajadustega õpilaste koole kokku 36 ning Tallinna linnas oli 2014/2015 õppeaastal üks riigiomanduses, kuus munitsipaalomanduses ja kaks eraomanduses olevat erikooli.
Tallinnas on hariduslike erivajaduslike õpilastele riigi peetav erikool Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool. Koolis on klassid tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ja väikeklassid autismi spektri häiretega ning aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega õpilastele. Koolis on õppekohti 70 õpilasele.
Hariduslike erivajadustega õpilasi Tallinna munitsipaalkoolides on kohtuistungi aja seisuga 1416. Kaebusest nähtuvalt ei ole seega tegemist kohaliku omavalitsusüksuse eelarvest väikese osa moodustava kuluga.
Halduskohus leidis, et lubamatu ja õigusvastane on olukord, kus hariduslike erivajadustega õpilaste õppe tagamine sõltub lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse suutlikkusest.
Riigikohus on oma varasemas otsuses rõhutanud, et sotsiaalselt olulise riikliku ülesande täitmiseks tuleb vajalikud vahendid eraldada õigeaegselt ja viisil, mis ei sea ülesande täitmist sõltuvusse konkreetse kohaliku omavalitsuse finantsvõimekusest.
Hariduslike erivajadustega õpilaste koolide rahastamine peaks olema riigi ja kohaliku omavalitsuse ühine ülesanne. Kohtu hinnangul ei ole aga riik antud asjas omapoolset ülesannet täitnud.
Halduskohtu otsus on vaidlustatav Tartu ringkonnakohtus 30 päeva jooksul
Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ütles ERR.ee-le, et Tallinna linn on mitu korda pöördunud haridus- ja teadusministeeriumi poole, et lahendada hariduslike erivajadustega laste õppe rahastamise probleem.
"Meie eesmärk oli jõuda omavahel kokkuleppele, et riik asuks täitma talle seadusega pandud kohustust, mida siiani on täitnud Tallinna linn. Paraku ei soovinud ministeerium teemat sisuliselt arutada ja probleemi lahendada ning linn oli sunnitud kohtu poole pöörduma. Sellega väljendab riik üksnes oma küünilist ja ükskõikset suhtumist erivajadustega õpilastesse," ütles Kõlvart.
Kõlvarti sõnul kipub ajalugu kahetsusväärselt korduma ning sarnaselt hariduslike erivajadustega õpilaste õppe rahastamist puudutava kohtuvaidlusega käis Tallinna linn neli aastat kohtus ka erakoolide rahastamise asjus.
Abilinnapea märkis, et hariduslike erivajadustega lastele mõeldud koolide järele nõudlus kasvab aasta-aastalt, näiteks 2014. aastast on Tallinna koolides haridusliku erivajadusega õpilaste arv kasvanud 12 protsenti.
Ministeerium kaebab otsuse edasi
Haridusministeeriumist öeldi ERR.ee-le, et tegu esimese astme kohtu jõustumata otsusega, mille riik kaebab edasi.
Ministeerium rõhutas seejuures, et samalaadses kaasuses Tartu linnaga tegi aprilli alguses kohus vastupidise otsuse ning andis õiguse ministeeriumile.
Kohus osutas siis, et omavalitsused võivad vabatahtlikult ka erivajadustega laste koole pidada ning riik ei peale neile need kulusid hüvitama. Riik peab ise HEV-koole ja tagab sellega HEVidele õppekohtade olemasolu üle Eesti.
Tallinna otsuse osas on ministeeriumi seisukoht, et riik on hariduslike erivajadustega (HEV) lastele üle Eesti õppimisvõimalused taganud. See ei takista kohalikke omavalitsusi ka ise oma HEV-lastele eraldi koole pidamast.
"Riik annab omavalitsustele nende laste eest ka haridustoetust suuremas määras kui tavalaste eest. Küll ei tähenda see, et riik peab omavalitsuste peetavate HEV-koolide kõik kulud kinni maksma. Sel põhjusel ei nõustu ministeerium kohtu seisukohaga ning kaebab otsuse edasi," öeldi ministeerimist. | Kohus: haridusministeerium peab Tallinna taotlust õppetegevuse rahastamises uuesti vaagima | https://www.err.ee/560815/kohus-haridusministeerium-peab-tallinna-taotlust-oppetegevuse-rahastamises-uuesti-vaagima | Tartu halduskohus rahuldas Tallinna linna kaebuse haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) vastu ning pani ministeeriumile kohustuse uuesti vaagida linna taotlust erivajadustega õpilaste õppetegevuse finantseerimiseks. |
Mere kui puhkuse ja vaba aja veetmise koha esile tõstmiseks vallutavad merekohin ja rannahääled kogu Eesti. Merehääl jõuab läbi kaubanduskeskuste ja -kettide igasse Eesti maakonda, kokku umbes 150 kauplusesse. Kuulata saab lainete loksumist, puupaatide kriginat, kajakate laulu ja ka pillimängu.
Artist Siseraadiote muusikapsühholoogi Dali Kase sõnul tekitab kuuldav heliklipp mõnusa suvetunde ning loob inimestesse puhkuse meeleolu. "Suvel tuleb ikka aeg maha võtta ning mere ääres viibimine on selleks üks paremaid viise, sest mere lähedus ning merekohin mõjub enamikele rahustavalt,” ütles Kask ning lisas, et inimesed kipuvad stressist taastuma kõige kiiremini just lainete loksumise ja loodushelide saatel. Kase sõnul on mere rahustav efekt tingitud osaliselt ka selle suurusest ja võimsusest. "Mere ääres istudes ja mere piiritust hoomates jääb argielu tahaplaanile ning see aitab meil hetkes viibida ja rahuneda," lisas Kask.
Merekultuuriaasta projektijuhi Karen Jagodini sõnul soovitakse selle klipiga kutsuda kõiki mere äärde aega veetma ja puhkama, sest hoolimata asupaigast, ei ole meri meist kunagi kaugel. "Sel aastal toimub mere ääres mitmeid festivale ja spordiüritusi ning teemapäevi," ütles Jagodin. Lisaks on suvi täis ka erinevaid noortele suunatud merelaagreid ning ka merekultuuriaasta pakub võimaluse kõigil proovida merega seotud veespordivahendeid. "Pop-up merekool "Meresõber" jõuab ühtekokku seitsmesse suuremasse linna üle Eesti ning annab kõigile võimaluse sõita kajakiga, proovida lohesurfi ja SUP-lauda ning purjetada," kutsus Jagodin kõiki mere äärde.
Kõige mere ääres toimuvaga saab end kursis hoida läbi merekultuuriaasta kodulehe kalendri, kus on kirjas kõik merega seonduvad sündmused: festivalid, näitused, laagrid, kontserdid, etendused, rannaretked, teemapäevad, loengud, seminarid jpm.
Lisaks merehäälele kõlavad kauplustes ka Eesti parimad merelaulud, millega kutsutakse üles kõiki valima parimat merelaulu. Hääletada saab kuni 12. juunini ERRi portaalis Menu. Kaheteistkümnele enim hääli kogunud laulule luuakse uued orkestri seaded ning need kantakse ette suurejoonelisel merelaulude galakontserdil 16. juulil Lennusadamas. | Suvel kõlab kaubanduskeskustes ja poodides merekohin | https://menu.err.ee/291025/suvel-kolab-kaubanduskeskustes-ja-poodides-merekohin | Juuniga saab alguse merekultuuriaasta kolmas teemalaine, mis on pühendatud merega seotud vaba aja veetmisele. Meri seostub paljudele eeskätt puhkuse ja lõõgastusega ning parim aeg mere nautimiseks on just suvi. |
Föderaalse tööbüroo juht Frank-Jürgen Weise ütles, et tööturg areneb jätkuvalt positiivses suunas. "Töötus vähenes kevade jooksul. Tööhõive suurenes tunduvalt nagu ka nõudlus töökohtade järele," märkis ta.
Töötuse määr on Saksamaal langenud 6,1 protsendini, mis on kõige madalam tulemus alates Saksamaade taasühinemisest 1990. aastal.
Saksamaa majandus kasvas möödunud aastal 1,7 protsenti, kasvu vedasid peamiselt jõuline eratarbimine ja riigi suured kulutused põgenikele. Sarnast kasvu prognoositakse ka tänavuseks aastaks.
Eelmisel aastal saabus Saksamaale üle miljoni migrandi, mistõttu kardeti, et kasvab ka tööpuudus, kuna sisserännanuid on raske tööturule integreerida. | Saksamaal on veerandsaja aasta väikseim tööpuudus | https://www.err.ee/560813/saksamaal-on-veerandsaja-aasta-vaikseim-toopuudus | Saksamaal vähenes töötute arv mais oodatust rohkem ning jõudis viimase 25 aasta madalaimale tasemele, teatas föderaalne tööbüroo. |
Tšornobõli tuumakatastroof 1986. aastal vapustas maailma niivõrd, et kiiresti vaadati üle tuumaohutust tagavad kokkulepped ja asuti neid täiendama. Seetõttu on maailm praegu tsiviilkasutuses olevate objektide ohutuse mõttes kahtlemata turvalisem paik kui 30 aastat tagasi. Õnnetusi võib juhtuda aga kõigist konventsioonidest ja kokkulepetest hoolimata. 2011. aastal Fukushimas toimunud tuumaõnnetus tõestas taaskord, et õnnetusi ei põhjusta tavaliselt tuumatehnoloogia, vaid ikkagi seda juhtiv inimene.
Maailmas on viimase 70 aasta jooksul toimunud neli tuumareaktoritega seotud tõsisemat avariid. Seitsmenda ehk kõrgeima raskusastmega tuumakatastroofiks loetakse 1986. aastal toimunud Tšornobõli avariid ja 2011. aastal toimunud avariid Fukushima Daiichi tuumaelektrijaamas. Viienda raskusastmega tuumaõnnetusteks loetakse reaktori avariisid 1979. aastal Three Mile Islandil USAs ja 1957 aastal Windscalesis Ühendkuningriikides, kus toimus piiratud ulatusega radioaktiivse ainete leke.
Õnnetuste kõrval ei maksa ära unustada tahtlike tuumarünnakute võimalust, mis tänapäeva segaste suhetega maailmas nii ilmvõimatu ei olegi. Tuumapommi valmistamise ja lõhkamisega on hiljuti ähvardanud näiteks Põhja-Korea. On üsna ebatõenäoline, et Eesti valitaks tuumarünnaku objektiks, kuid igasuguse tuumaõnnetuse tagajärjed mõjutaksid meid suure tõenäosusega ikkagi, olgu selleks siis teatud kaupade importimise keeld, abi andmise vajadus kannatanud riigile vms.
Tuumaelektrijaamade piiramisrõngas
Teadupärast Eestil endal ühtegi tuumaelektrijaama ega töötavat tuumaseadet ei ole, ka tuumkütust mitte. Seega ei saa me rääkida Eestist lähtuvast tuumaohust ja tuumaõnnetuse korral oleme me alati mõjutatud osaliseks, mitte õnnetuse põhjustajaks. Samas oleme ümbritsetud naaberriikide tuumaelektrijaamadest ja peame olema valmis tegelema tuumaõnnetuse tagajärgedega.
Eestile lähimad tuumaelektrijaamad on Leningradi tuumaelektrijaam Sosnovõi Boris Venemaal (79 km Narvast) ja Loviisa tuumaelektrijaam Soomes (103 km Eesti rannikust Kunda kohal). Olenevalt tuule suunast ja kiirusest võib nendest tuumajaamadest pärinev radioaktiivne pilv Eestisse jõuda mõne tunniga ning põhjustada keskkonna ulatuslikku radioaktiivset saastumist ja olulisi kiirgusdoose elanikele. Leningradi või Loviisa tuumaelektrijaamas toimunud avarii korral on peamisteks riskipiirkondadeks Ida-Virumaa, Põhja- ja Kirde-Eesti. Väiksemat ohtu kujutavad endast meile õnnetused kaugemal asuvates tuumaelektrijaamades Olkiluotos Soomes (270 km Tallinnast) ja Oskarshamnis Rootsis (345 km Saaremaast).
Täielikult välistada ei saa ka tuumakütusel töötava satelliidi või radioaktiivset materjali transportiva lennuki kukkumise võimalust Eesti territooriumile või lähedusse. Näiteks 1978. aastal kukkus Nõukogude Liidu satelliit Kanada territooriumile ning saastas tuumkütusega suure territooriumi.
Aeg on kriitilise tähtsusega
Tuumaõnnetuse mõju avaldumisel inimesele mängivad tähtsat rolli aeg kui kaua kiirgusväljas viibitakse, kaugus õnnetuspaigast ning võimalus otsese saaste eest varjuda. Õnnetuspaiga vahetus läheduses olevate inimeste kiirgusdoos suureneb paratamatult ja sellest tulenevalt kasvab muuhulgas kasvajate tekkimise tõenäosus.
Näiteks Tšornobõli õnnetuse käigus paiskus atmosfääri suures koguses radioaktiivset joodi, mis läbis Euroopas pilvena suuri vahemaid. Joodi radioaktiivne isotoop (I-131) suurendab kilpnäärme kasvajate tekkimise riski esmajoones lastel. Kilpnäärme kasvajate esinemise sagenemist on dokumenteeritud kuni 500 kilomeetri kaugusel sündmuskohast. Tšornobõlist pärineva joodi tõttu on kilpnäärmekasvajate tekkimise riskigruppi arvatud Valgevene ja Ukraina teatud alade inimesed sünniaastaga 1968-1985.
Tuumaelektrijaamade lähiümbruses on oluline, et jooditablette oleks piisavalt. Kuna kilpnääre neelab aktiivselt joodi, siis õigeaegse jooditablettide tarbimisega kilpnääre küllastub ning organism ei omasta tuumaõnnetuse tagajärjel keskkonda sattunud joodi radioaktiivset isotoopi. Jooditablettide varu võiks rahvusvahelise praktika kohaselt olla tagatud tuumarajatistest kuni 50 kilomeetri kaugusel elavatele inimestele. Eestil riiklikku jooditablettide varu hetkel tagatud ei ole, kuna meile lähimad tuumaelektrijaamad jäävad sellest piirist kaugemale.
Äärmiselt oluline on õigeaegselt teada saada radioaktiivsuse taseme suuremisest ja selle Eesti riigipiiri ületamisest. Selleks on Eestis kiirgusohust varajase hoiatamise seirevõrk, mis koosneb 15 automaatsest kiirgusseirejaamast. Jaamad mõõdavad üle Eesti reaalajas õhu gammakiirgust ning alarmitaset ületava kiirgustaseme korral edastavad automaatselt teate keskkonnaameti valvemeeskonnale, kes informeerib vajalikke asutusi ning elanikkonda.
Valmisolek ja kokkulepped
Kiirgusega seotud hädaolukordade lahendamiseks on Eestis kehtestatud kiirgushädaolukorra lahendamise plaan, milles on kirjeldatud erinevate asutuste vastutus ja ülesanded olukorra lahendamisel. Reaalse õnnetuse korral tuleb järgida riigiasutuste operatiivselt jagatavaid juhtnööre.
Tuumaõnnetuse tagajärjed võivad olla väga rasked ning riigil ei pruugi olukorra lahendamiseks jätkuda ressursse. Õnneks mõistetakse maailmas, et tuumaõnnetus ei ole vaid otseselt kannatavate riikide mure vaid tegemist on üleilmse probleemiga. Seetõttu on oluline riikide omavaheline koostöö ja tuumaohutuse tagamise võrgustike toimimine.
Ka Eesti on selleks, et mitte jääda tuumaõnnetuse korral üksi, ühinenud mitmete rahvusvaheliste konventsioonidega, mille eesmärgiks on tuumaohutuse suurendamine, tuumaõnnetustele kiire reageerimine ja abi andmine. Tuumaõnnetuse korral on rahvusvahelise aatomienergia agentuuri (IAEA) kaudu võimalik küsida abi teistelt riikidelt. Kahepoolsed koostöölepped tuuma- või kiirgusõnnetuse korral vastastikuse abistamise kohta on Eestil sõlmitud Rootsi, Soome ja Lätiga.
Ükskõik, kui palju me tuumaohutuse suurendamiseks ei pingutaks, õnnetuste juhtumist me täielikult välistada ei saa. Õnnetused ei juhtu enamasti mitte tuumaenergia kasutamise vaid inimlike eksimuste tõttu. Samuti ei saa välistada ka poliitilisi põhjuseid. Tuumaenergia tootmine nõuab palju tehnilisi teadmisi ja oskusi ning tahet sellega heaperemehelikult ümber käia.
Reelika Runnel kommenteeris Eesti valmisolekut tuumaõnnetuseks ETV2s linastuva filmi ' 'DUGA3 - Vene rähn '' (The Russian Woodpecker, USA/Ukraina 2015) raames. Film on eetris teisipäeval, 31. mail algusega 22.05 ja jjälgib ukraina kunstnikku Fjodor Aleksandrovitši, kes on veendunud, et Tsornobõli katastroofi näol polnud tegemist õnnetusega, vaid seda tehti sihilikult ja kõik oli seotud lähedalasuva radariga Duga-3, mis ei osutunud nii efektiivseks, nagu loodeti. | Eestil on tuumaõnnetuse puhuks tegevusplaan olemas | https://novaator.err.ee/259097/eestil-on-tuumaonnetuse-puhuks-tegevusplaan-olemas | Kuigi maailm on tuumajaamadest lähtuva ohu mõttes turvalisem paik kui 30 aasta eest, ei saa tuumaõnnetuste toimumise võimalust täielikult välistada. Eestil on olemas kiirgushädaolukorra lahendamise plaan ning loota saab ka rahvusvahelisele abile, kirjutab keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna nõunik Reelika Runnel kommentaariks Keskkonnakuu raames linastuvale filmile ''DUGA3 - Vene rähn''. |
Süüdistuse kohaselt olid Vladimir (60), Dmitri (38), Aleksandr (56), Sergei (43) ja Arkadi (66) kuritegeliku ühenduse liikmed, mis pakkus alates 2011. aasta jaanuarist kuni 2012. aasta veebruarini Tartus ja Tallinnas ettevõtetele nn arvevabriku teenust ning aitas neil sellega käibemaksu tasumisest kõrvale hoida, ütles prokuratuuri pressiesindaja Arno Põder ERR.ee-le.
Samas kriminaalasjas on esitatud süüdistus maksukuriteos või sellele kaasaaitamises veel neljale inimesele ja ühele ettevõttele. Harju maakohus alustas kriminaalasja arutamist üldmenetluses eile ja istungid kestavad praeguse plaani järgi kuni aasta lõpuni.
Eeluurimisel kogutud andmetel kaasati arvevabriku skeemi kokku 18 varifirmat, mida formaalselt juhtisid variisikud, aga mis tegelikult olid kuritegeliku ühenduse kontrolli all. Samuti kasutati kahtluste hajutamiseks kolme puhverfirmat, millel oli olemas ka reaalne majandustegevus.
Süüdistuse järgi väljastasid vari- ja puhverfirmad "arvevabriku teenust" kasutanud ettevõtetele fiktiivseid arveid, mille alusel tegid ettevõtted nende pangakontodele rahaülekandeid.
Fiktiivseid arveid oma raamatupidamises kasutades oli ettevõtetel võimalik maha arvata sisendkäibemaksu ja vähendada nii riigile tasutavat maksusummat. Maksudest hoidunud ettevõtted tegutsesid peamiselt ehituse, sõidukite rendi, metallkonstruktsioonide tootmise ning romukulla ja väärisesemete kokkuostu valdkonnas.
Süüdistuse kohaselt võtsid kuritegeliku ühenduse liikmed osa varifirmadele laekunud rahast välja sularahana ja osa kandsid teistele pangakontodele. Seejärel toimetati enamik rahast ringiga tagasi maksudest hoiduvate ettevõtete kätte.
Põhja ringkonnaprokuröri Stella Veberi sõnul oli süüdistatavate tegevus uurimisandmeil väga põhjalikult läbi mõeldud. "Variisikuid viidi ka arvevabriku "klientide" objektidele, et nad oskaksid vajadusel ettevõtete tööd ja tehingute üksikasju uurijatele kirjeldada. Samuti kasutati erinevaid konspiratsioonivõtteid. Sellest hoolimata õnnestus koguda süüdistuse esitamiseks piisavalt tõendeid," märkis prokurör.
Süüdistuse põhjal jätsid vähemalt viis ettevõtet sellise skeemi abil riigile aasta jooksul tasumata kokku 2,03 miljonit eurot käibemaksu.
"Arvevabriku" abil toime pandud maksukuriteos on süüdistus esitatud OÜ-le Goldimex ja selle juhatuse liikmele Andreile (37), samuti Borissile (36) ja Maksimile (37), kes kuulusid kahe praeguseks likvideeritud ettevõtte juhatusse. Maksukuriteole kaasaaitamises süüdistatakse Ljubovi (59), kes oli skeemis puhverfirmana kasutatud ettevõtte juhatuse liige.
Kohus on arestinud võimaliku konfiskeerimise tagamiseks ettevõtete kontodel ligi 100 000 eurot, neli sõiduautot ja kümnete tuhandete eurode väärtuses kuldmünte.
Maksu- ja tolliameti (MTA) uurimisosakonna juhataja Rain Kuusi sõnul teeb selliste kuritegelike ühenduste tegevuse võimalikuks ettevõtted, kes on valmis "arvevabriku teenust" kasutama.
"Tegelikkuses on aga suur tõenäosus, et ka hästitoimiva maksupettuse võrgustiku osalised pannakse oma tegevuse eest vastutama, mida ei kaalu üles ka ajutiselt saadud maksuvaba sularahakäive. Lisaks sellele, et konfiskeeritakse isikute kuritegelikust tegevusest saadud tulu, nõutakse tasumata maksud sisse ettevõtetelt, kes arveveskit kasutades need tasumata jätsid," selgitas Kuus.
Kriminaalasja uuris MTA ja uurimist juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur, kuid kohtus esindab riiklikku süüdistust Põhja ringkonnaprokuratuur. | "Arvevabrikante" süüdistatakse kahe miljoni euro suuruses maksupettuses | https://www.err.ee/560814/arvevabrikante-suudistatakse-kahe-miljoni-euro-suuruses-maksupettuses | Prokuratuur esitas viiele inimesele süüdistuse kuulumises kuritegelikku ühendusse, mis aitas nn arvevabrikuga kaasa vähemalt kahe miljoni euroni ulatunud maksupettusele. |
Eesti lugejale on tuttavad Radzinski julged ja poeetilised biograafiad, mille peategelasteks on suurte poliitiliste murrangute juhtfiguurid nagu Stalin, Rasputin, Nikolai II, Napoleon, Aleksander II jt.
Vestlus salvestati 28. mail 2015 Kirjanike Maja musta laega saalis. Režissöör Elo Selirand, toimetaja Reet Weidebaum, produtsent Kadi Priske.
ETV2 eetris on saade 31. mail kell 20. | Kultuuriportaal soovitab: "HeadRead. Edvard Radzinski" ETV2-s | https://kultuur.err.ee/312352/kultuuriportaal-soovitab-headread-edvard-radzinski-etv2-s | 31. mail on ETV2 ekraanil salvestus kirjandusfestivali HeadRead 2015 vestlusõhtult näitekirjaniku, stsenaristu ja biograafi Edvard Radzinskiga, kellega vestles ajaloolane David Vseviov. |