text
stringlengths 0
388k
| heading
stringlengths 1
196
| url
stringlengths 30
223
| leadin
stringlengths 4
5.8k
|
|---|---|---|---|
Tallinna ringkonnakohus jättis läbi vaatamata Kenderi kaitsja Paul Kerese kaebuse Harju maakohtu 27. juuni määrusele, millega määrati Kenderile kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis.
Kaitsja tõdes, et kuigi maakohtu vastav määrus ei ole vaidlustatav, siis on tema hinnangul kaebeõiguse piirang ekspertiisimääruste osas vähemalt osaliselt vastuolus põhiseadusega.
Keres leidis, et selle maakohtu määrusega on riivatud Kenderi inimväärikust ja õigust eraelu puutumatusele.
Ringkonnakohus peab väidet, et kellegi ekspertiisile allutamine iseenesest on tema inimväärikust riivav, ekslikuks.
"Küsimuse püstitamine, kas isikul esineb psüühikahäire, ei tähenda tema alavääristamist. Psüühikahäire olemasolu ja iseloom on asjaolud, mis omavad tähtsust nii kriminaalmenetluse käigu jaoks kui ka kriminaalasja lahendamisel," tõdes ringkonnakohus.
Samas nõustus kohus määruskaebuse seisukohaga, et ekspertiisi raames vajalik delikaatsete isikuandmete töötlemine kujutab endast põhiseadusega kaitstud eraelu puutumatuse riivet, kuid leiab, et see riive pole nii intensiivne, et see muudaks määruskaebe korras vaidlustamise võimaluse puudumise ebaproportsionaalseks.
Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta määruskaebuse nende väidete suhtes, mille kohaselt on maakohtu määrus ebaseaduslik, sest ringkonnakohtul puudub menetluslik pädevus Harju maakohtu 27. juuni kohtumääruse läbi vaatamiseks.
Kenderi kaitsjal on aega ringkonnakohtu määruse vaildustamiseks riigikohtus kuni 1. septembrini.
Kaitsja hinnang määratud ekspertiisi kohta
Vandeadvokaat Kerese sõnul omab kohtuarstlik ekspertiis vaieldamatult vahetut ja teatud juhtudel ka ebasoodsat mõju Kenderi kui menetlusosalise õiguspositsioonile.
"Isiku allutamine kohtuarstlikule ekspertiisile kujutab endast põhiseaduses tagatud põhiõiguste piiramist. Põhiseadus kaitseb igaüht inimväärikust alandava kohtlemise ja tahtevastaselt meditsiinistele katsetele allutamise eest," märkis Keres ja lisas, et inimese allutamine kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisile mõjutab vältimatult põhiseaduses nimetatud inimese tahte- ja valikuvabadust.
Lisaks on maakohus Kerese hinnangul vastava määruse tegemisel rikkunud ka põhjendamiskohustust ja eiranud ausa menetluse põhimõtteid, kuna otsustas ekspertiisi läbiviimise väljaspool kohtu nõupidamistuba, samuti on kohus ekspertiisile küsimuste formuleerimisel eiranud süütuse presumptsiooni.
Advokaadi kinnitusel puuduvad kohtumääruses igasugused põhjendused, sest kohus ei ole sõnagagi motiveerinud, milleks Kaur Kenderi vaimuseisundit vaja uurida on.
"Prokuratuur ei väida, et Kender ei ole süüdiv või et ta oleks piiratud süüdivusega. Sellekohast analüüsi kohtumäärusest ei nähtu," ütles ta.
Kohus määras Kenderile ekspertiisi
Harju maakohus määras Kenderile kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi, milles otsitakse muuhulgas vastust küsimustele, kas ta vajab psühhiaatrilist ravi ning kas ta on võimeline kandma süüdimõistmisel karistust.
Psühhiaatrilist ekspertiisi taotles Kenderile Põhja ringkonnaprokurör Lea Pähkel, kelle hinnangul ilmnesid kohtuistungil uued asjaolud, kui Kender tunnistas, et tal esinevad raevuhood.
Kohus tegi ekspertiisi ülesandeks psühhiaater Katrin Einole ja psühholoog Tiina Kompusele.
Kohtumääruse järgi peavad eksperdid uurima, milline oli Kenderi psüühiline seisund kuriteo toimepanemise ajal, kas ta oli võimeline mõistma talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal teo olemust ja seda juhtima, samuti seda, kas tal esineb psüühikahäireid, mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida ning kas tal esineb isiksusehäireid, mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida.
Eksperdid selgitavad ka, kas Kenderil esineb kognitiivseid defitsiite, mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida, samuti seda, kas ta on võimeline kandma süüdimõistmisel karistust ning kas ta vajab psühhiaatrilist ravi.
Süüdistus
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Kaur Kenderit tema kirjutatud õudusnovelli tõttu lapsporno valmistamises.
Politsei käivitas 2014. aasta detsembri lõpus kriminaaluurimise seoses internetilehel nihilist.fm Kaur Kenderi nime alt tulnud postitusega, mis kandis pealkirja Untitled 12.
Uurimise põhjustanud tekst oli 85 000 tähemärki pikk ning koosnes suuresti räigetest ja detailsetest suguühte kirjeldustest mehe ja laste vahel, mille kultuuriministeeriumi juures tegutsev ekspertkomisjon hindas pornograafiliseks.
Kender väitis politseile, et tegemist ei ole lapspornoga, vaid seksuaalmaniaki-sarimõrvari psühholoogilise lagunemise ja psühhiaatrilise kollapsiga, mis on kirjutatud läbi tohutu groteskiprisma.
Põhja ringkonnaprokurör Lea Pähkel ütles ERR-i uudisteportaalile, et kriminaalmenetlust alustati laekunud kuriteoteate peale, kuna igasuguse alaealisi pornograafilises situatsioonis kujutava teose – seal hulgas ka kirjalikus vormis – tootmine on seadusega keelatud.
"Selle, kas Kaur Kenderi konkreetne tegu kvalifitseerub lapspornograafia tootmise alla või mitte, peab otsustama kohus,“ ütles Pähkel.
Mai alguses alanud protsessil Kender end lapsporno valmistamises süüdi ei tunnistanud.
Karistusseadustik näeb lapsporno valmistamise eest ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. | Kender peab läbima vaimse tervise ekspertiisi | https://www.err.ee/572963/kender-peab-labima-vaimse-tervise-ekspertiisi | Kaitsjal ei õnnestunud õudusnovelli tõttu lapsporno valmistamises süüdistatavat kirjanikku Kaur Kenderit psühhiaatrilisse ekspertiisi saatmisest säästa. |
Kutse 7.-10. septembrini NBA ja Nike’i koostöös toimuvasse talendilaagrisse „Basketball Without Borders“ („Piirideta korvpall“) sai Itaalias Siena Mens Sana 1871 korvpalliakadeemias teist hooaega alustav 17-aastane Hugo Erkmaa ning Prantsusmaalt Limoges CSP-st kodumaale naasnud samuti 17-aastane Matthias Tass, vahendab basket.ee.
Trevisos alguse saanud ja tänavu juba 15. korda toimuv talendilaager pakub ainulaadset võimalust harjutada NBA treenerite juhendamisel koos paljude teiste Euroopa talendikate noorkorvpalluritega.
Tuntumatest Euroopa korvpallitähtedest on samas laagris aastate jooksul kaasa teinud näiteks Marc Gasol (Hispaania), Milos Teodosic (Serbia), Nicolas Batum (Prantsusmaa) ja Jonas Valanciunas (Leedu).
Mullu osales Helsingi laagris NBA-st Gerald Henderson. | Kaks Eesti noorkorvpallurit kutsuti üle-Euroopalisse talendilaagrisse | https://sport.err.ee/91112/kaks-eesti-noorkorvpallurit-kutsuti-ule-euroopalisse-talendilaagrisse | Kaks eestlasest noormängijat sõidavad mullu ülimenukaks osutunud noormängijate talendilaagrisse Helsingisse, mille korraldajaks on NBA ja Nike. Laagrisse on kutsutud 1999. aastakäigu andekamad noored. |
Väljas selgub, et tuult pole ollagi. On parasjagu mahe suvelõpu vihmapäev, just hea, et jalutada, mõelda oma mõtteid, olla veel natuke suves, aga rohkem juba sügises, ja tundagi sellest rõõmu.
Jupp maad tuleb minna majade vahelt, et jõuda parki. Ja siin on suursugune tühjus – kogu ilu vaid minu päralt. Kõik, kes siin tavaliselt aega veetmas käivad, püsivad täna toas. Veidi eemal paistab küll noor pere, lapsevanker on kaetud vihmakattega. Ja üks armunute paar on vana kastani alla varjunud, mind nad möödumas ei märkagi.
Kõnnin mööda kruusateid, imetlen lillepeenraid. Roosid õitsevad veel kaua, kui ei tule varajast külma. Floksidelt juba pudeneb õisi, kuid ilu jagub neil vihmas kõndijale siiski.
Laste karussellid täna ei keerle ja mänguväljakul pole hingelistki.
Imekombel leian barokkaiast turistide grupi, nemadki trotsivad ilma ja on jalgratastel; kuid siis nad juba kogunevadki ja lahkuvad. Nõnda saan ka selles parginurgas olla omaette. Näen, et ühe suve kestvate istutuste vahele on siin ilmunud püsililli; loodan, et neid tuleb aasta-aastalt juurde, nii oleks hoopis loodussäästlikum.
Sadu läheb tugevamaks. Väikeses purskkaevus siriseb vesi nüüd juba suure vihmaga võidu. Tunnen, et seelikuäär on pargis uidates märjaks saanud, mu niru vihmavari seda katma ei ulatu. Aga tujule ei tee see midagi.
Mõtlen, et mida vanemaks me saame, seda raskem on leida uut, mis veel üllataks, mida poleks juba ühel või teisel viisil näinud, lugenud, kogenud. Ja ometi võib elamuse saada lihtsalt tühjadest teeradadest. Lõppevast suvest. Tundest, mis tekib, kui kõndida üksi läbi vihmasaju.
Tagasi pargi serva jõudes unistan õhtusöögist, kuumast puljongist, kus leeme sees on hautatud värskeid porgandeid, tomateid ja pruuni riisi, maitseks kenakesti küüslauku. Ja siis tee. Ja tume šokolaad.
Tagasiteel märkan, et mulle kõnnin vastu... ma ise. Keegi päris samasugune naine – kummikud, seelikusaba lehvimas, soe jakk, juuksed samamoodi klambriga kinnitatud, ja muidugi vihmavari. Samasugune kipakas nagu minul. Läheb samas suunas, kust minul on parasjagu tulek.
Tema mind tähele ei pane (olen selles vihmas vist nähtamatuks muutunud).
Naeratan. | Miniatuur. Tühja pargi lummus | https://kultuur.err.ee/313475/miniatuur-tuhja-pargi-lummus | Vihm. Tuul veel takkajärgi – aina lõgistab mu paokile jäetud akent. Suvi saabki varsti läbi. Kuid see pole öeldud kurvalt, sugugi mitte. Ja tuppa ma selle vihma pärast ei jää. Ikkagi õue. Soe jakk ja põlvikud. Paks õlasall. Kummikud. Veidike kipakas punane vihmavari. Ongi minek. |
Galat kanti üle 11 telekanalil, kuid vaatajaid oli ülekannetel vaid 6,5 miljonit. See on 34 protsenti väiksem number kui möödunud aastal ja 39 protsenti väiksem kui 2014. aastal, vahendas EW.
Veebis jälgis videoauhindade üleandmist aga pea 63 miljonit inimest, mis on 70 protsenti rohkem kui möödunud aastal. Show' d jälgis Facebooki vahendusel 45.8 miljonit inimest, mis on lausa 940 protsenti suurem number kui 2015. aastal.
USA-s näitab telerivaatamise arv langustrendi. Sel suvel teatas telekanal NBC ootamatust vaatajanumbrite langusest suveolümpia ajal. | MTV videoauhindade gala vaatajanumbrid kahanevad jätkuvalt | https://menu.err.ee/292045/mtv-videoauhindade-gala-vaatajanumbrid-kahanevad-jatkuvalt | Kuigi sel aastal osalesid MTV VMA galal muusikamaailma superstaarid eesotsas Beyonce, Rihanna ja Britney Spearsiga, nappis suurejoonselisel showl televaatajaid. |
34-aastane Calderon tuli koos rahvusmeeskonnaga 2006. aastal maailma- ning 2011. aastal Euroopa meistriks. Olümpiamängudel on Calderon koos Hispaaniaga võitnud kaks hõbe- ning ühe pronksmedali.
Alates 2005. aastast ookeanitaguses korvpalliliigas NBA mängiv Calderon jätkab klubikarjääri Los Angeles Lakersi ridades.
. @JmCalderon"Creo que es el sitio y el momento de dejar la Selección" #GraciasCalde pic.twitter.com/XIVB1hzmJb
— FEB (@baloncestofeb) August 30, 2016 | Jose Calderon lõpetas koondisekarjääri | https://sport.err.ee/91113/jose-calderon-lopetas-koondisekarjaari | Hispaania korvpallikoondist 15 aastat esindanud tagamängija Jose Calderon teatas teisipäeval, et lõpetas koondisekarjääri. |
"Revolvri" lavastab Karl Koppelmaa, kunstnik on Johannes Valdma, valguskunstnik Oskar Punga. Osades Lauli Otsar, Markus Habakukk, Jürgen Gansen, Karmo Nigula (Eesti Draamateater) ja Risto Vaidla.
Kuulatakse ikka seda inimest, kelle käes on revolver! Ungari legendaarse kirjaniku Gabor Görgey 1968. aastal kirjutatud metafoorne näidend on täna ja siin püüdnud Eesti uue teatrigeneratsiooni tähelepanu. Lavakooli värskeimad lõpetajad Karl Koppelmaaga eesotsas on leidnud materjalist tugeva pinnase, millelt tõukuda filosoofilisse sfääri, kuid ka isiklike lugude radadele. Ja sündinud ongi "Revolver".
29. septembril esietendub Rahvusraamatukogu teatrisaalis Andrus Kivirähu kirjutatud ja Aare Toikka lavastatud "Alias". Lavastuse kunstnik on Kristel Maamägi, muusikaline kujundaja Peeter Rebane, valguskunstnik Sander Põllu, videokunstnik Sander Põldsaar. Osades Merle Palmiste (Eesti Draamateater), Piret Rauk (Kuressaare Linnateater) ja Tanel Saar.
Julia ning Piret on klassiõed. Julia on nautinud terve elu kuulsust ja tähelepanu, Piret, vastupidi, on elanud peaaegu nähtamatult. Pärast paljusid aastaid saavad kaks klassiõde jälle kokku. Ning hakkavad mängima "Aliast". Autor Andrus Kivirähk ja lavastaja Aare Toikka jätkavad VAT Teatris intiimse kahe tegelase draama traditsiooni (varasemalt "Karin ja Pearu" ning "Ingel, ingel, vii mind taeva").
16. novembril esietendub Lutz Hübneri lugu "Müller peab lahkuma". Lavastaja Margo Teder, kunstnik Pille Jänes, osades Elina Reinold, Liisa Pulk, Maria Avdjuško, Meelis Põdersoo, Ago Soots ja Tanel Saar.
Lapsesuu ei valeta. Aga lapsevanema oma? Lapsevanemad on kogunenud klassijuhataja tundi selge eesmärgiga - tagandada õpetaja Müller! Tuntud saksa autor Lutz Hübner kirjeldab terava huumoriga lapsevanemate heitlusi haridusmaastikul. Eduühiskonnas tähendab heasse kooli pääsemine helge tuleviku kindlustamist. Seepärast tormavad täiskasvanud lahingusse nii raevukalt, et tasapisi hakkab segamini minema, kelle nimel üldse võideldakse. "Müller peab lahkuma!" jõudis Saksamaal lavalaudadele 2010. aastal ja osutus suureks hitiks. Eesti lavaversioonis asub südika õpetaja Mülleri rolli Elina Reinold.
21. veebruaril on meil Aare Toikka/Cervantese "Don Quijote" esietendus. Lavastaja Aare Toikka, kunstnik Kaspar Jancis, koreograaf Marge Ehrenbusch. Kurva Kuju Rüütli rollis Ago Soots.
2017. aastal saab 401. päikeseringi mööda sellest, mil Cervantes igaviku radadele lahkus. Meie lavastuse tegijad toovad lavale Cervantese aegumatud tegelased tänastes seostes. Eluvõitluste tuuleveskid käivad endistviisi ringi ja jahvatavad hea hooga. Galeeriorjaks täna küll kedagi ei müüda, nagu juhtus romaani autoriga, kuid näiteks eesti laevakaitsjad istuvad endiselt Indias türmis ja kirjutavad aukandjaile härdaid kirju. Inimhinge muutusi need tühised 400 aastat pole kaasa toonud. Ikka kuulsus ja au, ahnus ja heldus, arm ja rõõm, iha, kurbus, kadedus ning need teised paažid. Eraldatud saart maailmameres ei õnnestu Koomilisel Rüütlil oma teekaaslasele kinkida. Surivoodil tuleb pattu kahetseda ja lüüasaamist tunnistada. Nuta või naera!
27. aprillil toob Tanel Saar teatrilavale suure meistri Priit Pärna legendaarse joonisfilmi "Eine murul". Lavastuse helilooja on Madis Muul.
VAT Teatri trupp, kes on teinud laval tummfilmi ("Faust"), vaatemängustanud värssi ("Tsaar Saltaan"), tantsinud balletti ("Aadam ja Eeva"), pöördub nüüd joonisfilmi klassika poole. Mis sest välja tuleb, seda näeb esietendusel.
Lisaks on plaanis töös koostöölavastused Itaalia teatriga Elsinor ja Eesti NUKU teatriga. Lavaloo, mis sünnib koostöös teatriga Elsinor, kirjutavad Giuditta Mingucci ja Mihkel Seeder, muusika loob Ardo Ran Varres. Lavastus esietendub märtsikuus Eestis ja Itaalias ning läheb siis tuurile Itaaliasse.
Koostöölavastus NUKU Teatriga sünnib Mehis Heinsaare lugude ainetel. Lavastab Aare Toikka, muusika teeb Lauri Saatpalu. Lavastus esietendub juunis. | VAT Teatri 30. hooajal tuleb välja seitse uut lavastust | https://kultuur.err.ee/313477/vat-teatri-30-hooajal-tuleb-valja-seitse-uut-lavastust | Esimene VATi esietendus on 5. septembril Tartus Draama festivalil, kus publiku ette jõuab Gabor Görgey "Revolver". |
Wisdomi vastu tundis huvi ka Glasgow hiid Celtic, kuid eelmisel hooajal Liverpooliga nelja aasta pikkuse lepingu sõlminud Wisdom otsustas Austria meisterklubi kasuks.
Inglismaa U-21 koondist kümnel korral esindanud Wisdom on nüüd laenule saadetud viimasel neljal hooajal. Eelmise hooaja veetis mees Norwich Citys, üle-eelmisel hooajal kuulus ta West Bromwich Albioni ridadesse ning hooaeg enne seda mängis mees Derby County eest.
Liverpooli eest on mees platsile saanud 22 ametlikus kohtumises, Inglismaa kõrgliiga mänge on nende hulgas 14. | Liverpooli kaitsemängija lahkus laenulepingu alusel klubist | https://sport.err.ee/91106/liverpooli-kaitsemangija-lahkus-laenulepingu-alusel-klubist | Ragnar Klavani koduklubi Liverpooli 23-aastane paremkaitsja Andre Wisdom liitus ühe aasta pikkuse laenulepingu alusel Austria kõrgliigaklubi Salzburgi Red Bulliga. |
28. augustil südaöö paiku löödi Riia maanteel tüli käigus 54-aastast meest terava esemega.
Löögiga tekitati mehele raske tervisekahjustus, mille tõttu ta hiljem suri.
Politsei pidas kuriteos kahtlustatavana kinni 50-aastase naise. | Naist kahtlustatakse mehe surma põhjustamises | https://www.err.ee/572971/naist-kahtlustatakse-mehe-surma-pohjustamises | Politsei kahtlustab Pärnus pühapäeval mehe surma põhjustamises naist. |
''Kui koer kuuleb kõnet, analüüsib ta kuuldavate sõnade emotsionaalset sisu ja tähendust aju erinevates osades, kuid mõnukeskus hakkab tööle vaid juhul, kui nii kõne intonatsioon kui ka tähendus väljendab kiitust,'' selgitas Ungaris Eötvös asuva Lorandi ülikooli etoloog Attila Andics ERR Novaatorile. Teisisõnu tekitavad kiidusõnad koertes naudingut vaid juhul, kui inimene mõtleb siiralt, mida ta samal ajal ütleb või oskab vähemalt oma tegelikke tundmusi oskuslikult varjata.
Andicsi ja ta kaaslaste järeldused põhinevad aju võimsate magnetväljadega pildile püüdva magnetresonantstomograafiga tehtud ülesvõtetel. Teadlased uurisid, millised ajupiirkonnad aktiveerusid 13 koera ajus positiivsete, nagu ''tubli'' ja ''super'', ning neutraalsete, näiteks ''sellegipoolest'' ning tähendust ja tähenduseta sõnade kuulmise peale.
''Inimestega tehtud katsetest on teada, et aju parem poolkera tegeleb peamiselt intonatsiooni ja vasak ajupoolkera sõnade tähenduse lahti mõtestamisega. Meie tulemused näitavad, et sama võib näha koerte puhul,'' märkis etoloog. Paar aastat varem ilmunud töös näitas Andics kolleegidega, et koerad kasutavad emotsionaalse sisuga häälte nagu nutmise ja naermise tõlgendamiseks paremat ajupoolkera. Kattuvust inimeste vastavate ajupiirkondadega nähti ka toona.
Nii võib tema sõnul oodata, et sõnavara ja kõne varjundite mõistmiseks vajalikud närvivõrgustikud pole ainuomased vaid inimestele, vaid neid võib leida ka kõigi nende vahele jäävate liikide ajust. Selle avaldumiseks läheb tarvis vaid sobivat ontogeneetilist keskkonda. Näiteks on vaja koertel perekonda, kus nendega sageli räägitakse ning kuuldav jutt on nende jaoks ka oluline või tähtis.
Kuigi Attila tegi katseid vaid koertega, spekuleerib ta, et sama võib näha ka mitmete teiste liikide puhul. ''Muidugi on see mõneti keeruline. Võid küll näiteks hamstri äärmiselt hoolivasse perekonda panna, kuid ta ei hakka eriliselt hoolima, kus ta elab. Kõik sõltub konkreetsest loomast ja keskkonnast,'' muigas etoloog.
Küll aga rõhutab ta, et inimesed peaksid koerte läheduses oma sõnadega ettevaatlikumad olema. ''Nad ei saa aru mitte vaid sellest, kuidas me asju ütleme, vaid võtavad eelneva kogemuse alusel arvesse ka seda, mida me ütleme,'' sõnas Andics.
Uurimus ilmus ajakirjas Science. | Koerad hoomavad kiituse siirust | https://novaator.err.ee/259435/koerad-hoomavad-kiituse-siirust | Koerad kasutavad sõnade tähenduse ja inimkõne intonatsiooni eristamiseks samu ajupiirkondi kui inimesed, leiavad koerte ajutegevust jälginud teadlased. Töö viitab veenvamalt kui kunagi varem, et inimeste neljajalgsed sõbrad mõistavad korraga nii inimeste poolt kasutatavate sõnade tähendust kui ka alatooni. |
Kolmandas sarjaeelses videolõigus näitab oma tantsuoskusi Xenia Rudakova.
"Uus tase" on Kanada draamasari, mille keskmes on tantsustuudio Uus Tase õpilased koos oma murede, rõõmude ja argipäevaga. Kogu sarja vältel jälgitakse tantsustuudio liikmete elusid ja tegevust ning antakse aimu teest, mida mööda jõuda suurte ja ihaldatud auhindadeni. Kuna kaamerad jälgivad tantsutrupi elu kogu ilus, ei puudu sarjast ka rikkalikud tunded ja armastus.
"Tants on rohkem kui lihtsalt liikumine, see on eneseväljendusviis, see on elustiil, see on elu. Tantsusari "Uus tase" on populaarsust kogunud paljudes erinevates riikides, loodame, et ka meie vanemad lapsed ja noored leiavad selle sarja üles. Sari on tehtud reality stiilis ja tänu sellele ka ehk pisut ootamatu, aga tegemist on siiski puhta lavastusega. See on sari, milles kõneleb kirg tantsimise ja elu suhtes," iseloomustab peagi ekraanile jõudvat sarja ETV2 peatoimetaja Marje Jurtšenko.
"Uus tase" on ETV2 eetris alates 5. septembrist argipäeviti kell 18.55. | ETV2 uue tantsusarja eel näitas oskusi Eesti artist Xenia Rudakova | https://menu.err.ee/292047/etv2-uue-tantsusarja-eel-naitas-oskusi-eesti-artist-xenia-rudakova | Uue sarja "Uus tase" eel valmisid ETV2 eetrisse verivärsked tantsuklipid, kus näitavad oma oskusi meie oma Eesti artistid. |
"Pikalt veninud haldusreform peab saama ühel hetkel oma lahenduse. Me ei saa reformide tegemist pidevalt edasi lükata ja takerduda lõpututesse vaidlustesse," ütles riigihalduse minister Arto Aas. "Haldusreformi venimine, tähtaegade lükkamine kaugesse tulevikku ja erakorraliste valimiste korraldamine ei ole Eesti inimeste ja omavalitsuste huvides," lisas minister.
Kuigi õiguskantsler viitas, et sundühendamiste tähtajad on liiga lühikesed, lähtub haldusreformi seadus seni kehtinud Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusest, mille kohaselt peavad omavalitsuste ühinemistega kaasnevad tegevused olema valitsuse algatatud ühinemistel teostatud hiljemalt 120 päeva enne uue volikogu valimisi.
Tähtaegadega on Aasa sõnul järgitud ka loogikat, et alates haldusreformi seaduse jõustumisest 1. juulil 2016 on kõigil omavalitsustel olnud võimalik algatada haldusreformi eesmärki järgides ühinemisläbirääkimisi ja teada, mis tingimustel valitsus algatab nende ühendamise miinimumsuuruse kriteeriumile vastavaks. "Seega on omavalitsustel aega, et vältida sundühendamise etappi sattumist," sõnas Aas.
Samuti on Aasa sõnul oluline tähele panna, et valitsus ühendab need omavalitsused, kes omaalgatuslikus etapis ei ühine ja ei vasta elanike arvu miinimumkriteeriumile. Praeguse seisuga on juba ühinemisläbirääkimistesse kaasatud 187 omavalitsust 213-st, ehk ligi 88 protsenti kõigist Eesti valdadest ja linnadest. | Aas: haldusreformi läbiviimise tähtajad on põhiseadusega kooskõlas | https://www.err.ee/572970/aas-haldusreformi-labiviimise-tahtajad-on-pohiseadusega-kooskolas | Haldusreformi seadus on põhiseadusega kooskõlas ning reformiga venitamine ei ole enam Eesti inimeste ja omavalitsuste huvides. |
Tarva peatreeneri Andres Sõbra sõnul on tal Eichfussi tagasituleku üle väga hea meel. "Ta on meil korra juba olnud ka," vahendab klubi kodulehekülg Sõbra sõnu. "Anname talle kõige parema võimaluse. Ta saab koju tulla, ta saab oma jala korda. Tema kogemused ja oskused on meie meeskonnale suureks abiks. Väga vägev värk."
Eichfuss on viimasel olnud ajal hädas põlvevigastusega. Mees andis mõista, et põlv veel täiesti terve pole ja vajab ravi ning hooaja esimestes kontrollmängudes ta veel kaasa ei löö. “Loodan, et varsti olen palliplatsil tagasi," sõnas 27-aastane Eichfuss. "Tahan saada jala korda ja võistkonda võimalikult ruttu aidata. Hea tunne on. Ikkagi jõudsin siia tagasi, kust kõik alguse sai." | Timo Eichfuss liitus Rakvere Tarvaga | https://sport.err.ee/91105/timo-eichfuss-liitus-rakvere-tarvaga | Kaheksa hooaega järjest TÜ/Rocki koosseisu kuulunud Timo Eichfuss on otsustanud minna tagasi kodulinna ja mängib algaval hooajal Rakvere Tarva särgis. |
"Aitäh, Ameerika inimesed, kes minu poolt hääletasid. Ma olen eestlane, aga ma armastan Ameerikat," kiitis Vaher fänne pärast saatest väljalangemist.
Vaher tegi oma viimase etteaste kuulsas talendisaates möödunud nädala alguses. "Ma tegin kõik, mida suutsin. Proovisin olla originaalne, eriline ja teistsugune," kinnitas Vaher, kes paraku poolfinaali ei jõudnud.
Eestlasest akrobaat lisas, et mõtles eelmise aasta oktoobris pensionileminekust, kuid tunneb end pärast saadet taas elavana. | Talendisaatest välja langenud Vello Vaher: ma tegin kõik, mida suutsin | https://menu.err.ee/292046/talendisaatest-valja-langenud-vello-vaher-ma-tegin-koik-mida-suutsin | USA talendisaates "America's Got Talent" osalenud Eesti akrobaat Vello Vaher tänas kõiki fänne, kes tema poolt hääletasid. |
Nominendid:
R opeye Spiderblock
Autor(id): Jaanus Tamme
Kategooria: insenertehnilise toote disain
Edasipääs II vooru
Ropeye PRO Loop
Autor(id): Jaanus Tamme
Kategooria: insenertehnilise toote disain
Edasipääs II vooru
Solu
Autor(id): Sten Lindvest, Joona Kallio
Kategooria: insenertehnilise toote disain
Edasipääs II vooru
Smart Socket Extension
Autor(id): Mihkel Güsson
Kategooria: insenertehnilise toote disain
Edasipääs II vooru
AirPatrol SmartHeat
Autor(id): Mihkel Güsson
Kategooria: insenertehnilise toote disain
Edasipääs II vooru
Valgusti HELKIV ÖÖPILV
Autor(id): Terje Salupuu, Katrin Kaev, Anti Leib
Kategooria: elukeskondliku toote disain
PALE. Kotikollektsioon mööblinaha jääkidest
Autor(id): Kaari Sibrits
Kategooria: elustiili toote disain
Edasipääs II vooru
Koera GPS jälgimisseade
Autor(id): Egert Uibo
Kategooria: insenertehnilise toote disain
Edasipääs II vooru
UKU
Autor(id): Mihkel Güsson, Helene Vetik, Karl Saluveer, Indrek Rebane, Siim Ainsaar, Mihkel Heidelberg, Tanel Luure, Erich Jagomägi
Kategooria: insenertehnilise toote disain
"Kui sa ei söö, söön mina"
Autor(id): Anni Varm
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Spectre
Autor(id): Moonika Kase
Kategooria: elustiili toote disain
Edasipääs II vooru
Nööpsadul
Autor(id): Liisi Elken
Kategooria: elustiili toote disain
Edasipääs II vooru
PAC Rippvalgusti
Autor(id): Martin Tauts
Kategooria: elukeskondliku toote disain
VAL75
Autor(id): Aap Piho
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
HING
Autor(id): Madis Tammistu, Maria Naur
Kategooria: elustiili toote disain
Edasipääs II vooru
Golden Goat kleit
Autor(id): Aleksandra Niskevits
Kategooria: elustiili toote disain
Tsirkus
Autor(id): Piret-Eve Kändler
Kategooria: elustiili toote disain
Moodul-lauad TORELT
Autor(id): Tea Tammelaan, Peeter Saart
Kategooria: elukeskondliku toote disain
NÖRK RACK - Köiest nagisüsteem
Autor(id): Johanna Tammsalu
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
Lühter North
Autor(id): Tauri Mae, Mari Saarepera
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
Seinašabloon "Elulill II"
Autor(id): Merili Sulg
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
Pajakinnas ja- lapp
Autor(id): Anna-Liisa Palok, Liisi Raa
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Karakterkindad ja käeehted
Autor(id): Kristel Suigussaar
Kategooria: elustiili toote disain
Edasipääs II vooru
Ego
Autor(id): Andres Labi, Janno Roos
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Okka akustiline paneel
Autor(id): Margus Siilik
Kategooria: insenertehnilise toote disain
Rippvalgusti Black
Autor(id): Tauri Mae, Mari Saarepera
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Tapeedimuster "Flamingod"
Autor(id): Silja Eleanora Kulagina
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Metsakõlakojad RUUP
Autor(id): Birgit Õigus
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
BRUT
Autor(id): Liisa Kuusik
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
Seljakott Nulku
Autor(id): Kristiina Nurk
Kategooria: elustiili toote disain
Eksootilised rannatekstiilid
Autor(id): Liivi Leppik
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Ray
Autor(id): Elmet Treier
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
Nurrum kassipesa
Autor(id): Toomas Mäelt
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
Väike ridikül
Autor(id): Kristiina Nurk
Kategooria: elustiili toote disain
Pikakereliste väikekoerte transpordikotid
Autor(id): Jaanika Aadamsoo
Kategooria: elustiili toote disain
Edasipääs II vooru
Veranda
Autor(id): Birgit Pählapuu
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
Eesti etnograafilistest jalanõudest inspireeritud kingade kollektsioon
Autor(id): Tiiu Niinemets
Kategooria: elustiili toote disain
Edasipääs II vooru
Bona Fide
Autor(id): Tõnis Vellama
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
Chairdrobe
Autor(id): Teele Koel, Delija Thakur, Lennart Lind, Lisette Eriste, Mariette Nõmm
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Rulamööbel "Rannakarp"
Autor(id): Risto Kozer, Janar Ilves
Kategooria: elustiili toote disain
TUBULAR
Autor(id): Leonardo Meigas
Kategooria: elukeskondliku toote disain
KLEIT/TUUNIKA
Autor(id): TRIINU PUNGITS
Kategooria: elustiili toote disain
Laud "Elu"
Autor(id): Liivar Põldkivi
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Pikendusjuhe ÖÖÖ
Autor(id): Andres Meisterson
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
Kollektsioon "Casual Chic"
Autor(id): Anneli Kree
Kategooria: elustiili toote disain
Edasipääs II vooru
JALG
Autor(id): Argo Männiste, Veiko Kallas
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Seljakott „Go To The Library bag“
Autor(id): Stella Soomlais
Kategooria: elustiili toote disain
Edasipääs II vooru
kellukalamp
Autor(id): Elmet Treier
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Fleximoover
Autor(id): Kaspar Torn, Aivo Arusaar, Janno Nõu, Martin Pärn, Sven Sõrmus
Kategooria: insenertehnilise toote disain
Edasipääs II vooru
Valgusti FLOT
Autor(id): Mihkel Mölder
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
rooste ja rustik
Autor(id): Elmet Treier
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Lastemööbel, hobused
Autor(id): Maile Grünberg
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
Taburet DOT
Autor(id): Joonas Torim
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
Norkke X Noahoidja
Autor(id): Meelis Mölder
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Vaagnad ,, Keraamillist inspiratsiooni''
Autor(id): Maris Loitmets
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Kollektsioon "Revealed"
Autor(id): Liina Adamson-Ehte
Kategooria: elustiili toote disain
Edasipääs II vooru
Küünlaalus ,,Lumepall'
Autor(id): Maris Loitmets
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Glens
Autor(id): Karl Annus
Kategooria: elustiili toote disain
Edasipääs II vooru
Dünaamiline sirm "MaMe"
Autor(id): Kaur Vahtrik, Kristi Vaino
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
Seinašabloon "Teemant"
Autor(id): Merili Sulg
Kategooria: elukeskondliku toote disain
"Mere monstrid" köögikomplekt
Autor(id): Maria Sidorenko
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
Mehitamata roomiksõiduk
Autor(id): Elmar Bergmann, Ragnar Plinkner
Kategooria: insenertehnilise toote disain
Teleskoopilised objektid
Autor(id): Maria Sidorenko
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
Kotikollektsioon
Autor(id): Piret Loog
Kategooria: elustiili toote disain
Fookuskauguse mõõtmise seade XV-1
Autor(id): Mihkel Mäll, Mihkel-Emil Mikk
Kategooria: insenertehnilise toote disain
Edasipääs II vooru
Vorm 1 objektid
Autor(id): Maria Sidorenko
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
tool BRANCH
Autor(id): Triin Maripuu
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
GINKGO ehteseeria
Autor(id): Tanel Veenre
Kategooria: elustiili toote disain
Lasteriided
Autor(id): Ruth Mändma, Anne Määrmann
Kategooria: elustiili toote disain
Edasipääs II vooru
Serveerimisaluste komplekt “OnGlass”
Autor(id): Mariana Laan
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Vaibakollektsioon Moss Woody
Autor(id): Monika Järg
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
Kollektsioon "Iceberg" lastele
Autor(id): Anneli Kree
Kategooria: elustiili toote disain
Deisi
Autor(id): Harri Ehrlich
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Seinašabloon "Kasemets"
Autor(id): Merili Sulg
Kategooria: elustiili toote disain
Kauss
Autor(id): Villem Tõnisberg
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
Lindude pesakast "Hype"
Autor(id): Märt Kapsta
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
Feltive
Autor(id): Eva Liisa Kubinyi
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
Fitbi-spordi mugavalt!
Autor(id): Argo Ader, Rain Aduson
Kategooria: elustiili toote disain
Generator F
Autor(id): Tarmo Luisk
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
Taust ja Lendav Laev
Autor(id): Tarmo Luisk
Kategooria: elukeskondliku toote disain
PackRobot pakiautomaat
Autor(id): Lauri Hirvesaar
Kategooria: insenertehnilise toote disain
Edasipääs II vooru
Võta aega
Autor(id): Tarmo Luisk
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Kudumikollektsioon PROMENADE
Autor(id): VILVE UNT
Kategooria: elustiili toote disain
Edasipääs II vooru
WolfBerry lasteatraktsioonide tooteseeria
Autor(id): Meelis Unt
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
Vineervalamu GNISS
Autor(id): Henri Viljarand
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Arkiplant/ 1. sari
Autor(id): Häli-Ann Tooms, Birgit Jaanus, Taavi Kaldaru
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
Riiul PIGGY
Autor(id): Jana Jõgi
Kategooria: elukeskondliku toote disain
padbag
Autor(id): Aavo Ermel
Kategooria: elustiili toote disain
Iglusaun
Autor(id): Creative Woodworks OÜ
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
Nufnuf - nutikad asjad tarkadele koertele
Autor(id): Aivar Roop, Ene Kivi, Liis Talvis
Kategooria: elustiili toote disain
Diivan-iste KAX
Autor(id): Raul Abner
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Tugitool TIP
Autor(id): Raul Abner
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Riiul VINE
Autor(id): Raul Abner
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Moodulkapp MAX
Autor(id): Raul Abner
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Seeria MAN
Autor(id): RAUL ABNER
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
Kummut PIX
Autor(id): Raul Abner
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Terra pleedid
Autor(id): Mare Kelpman
Kategooria: elustiili toote disain
Avalik lauatennise laud "Urban"
Autor(id): Risto Kozer, Janar Ilves
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Bike-ID turvamärgistuse komplekt
Autor(id): Riho Muuga
Kategooria: insenertehnilise toote disain
Edasipääs II vooru
DS Modulaarne valgustus platform
Autor(id): Tõnu Kallas
Kategooria: insenertehnilise toote disain
Mantlid, jakid kevad 2015 - kevad 2016
Autor(id): Mare Kelpman
Kategooria: elustiili toote disain
Edasipääs II vooru
Nymphē
Autor(id): Sofia Hallik
Kategooria: elustiili toote disain
Multifunktionaalne unisex kott
Autor(id): Gerda Retter
Kategooria: elustiili toote disain
Edasipääs II vooru
Unemask
Autor(id): Karmen Heinmaa
Kategooria: elustiili toote disain
Edasipääs II vooru
Norkke HEX Noahoidja
Autor(id): Meelis Mölder
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Aksessuaarid
Autor(id): Taimi Saar
Kategooria: elustiili toote disain
VIVO 2016
Autor(id): Merle Nisuma
Kategooria: elustiili toote disain
Lugemispesa-mänguala "AAS"
Autor(id): Rita Assor, Tarmo Luisk, Taavi Tulev
Kategooria: elukeskondliku toote disain
kõrvarõngad "MURTUD"
Autor(id): Lisa Kröber
Kategooria: elustiili toote disain
Jääkideta nahadisain
Autor(id): Gerda Retter
Kategooria: elustiili toote disain
Edasipääs II vooru
Kassi pesa/wc Juno
Autor(id): Liis Lindmaa, Anatoli Tafitšuk
Kategooria: elukeskondliku toote disain
Edasipääs II vooru
Disainivaldkonnas tegutsevad loomeinimesed said kandideerida kolmes kategoorias. Rahvusvaheline žürii, kuhu kuulusid Henning Horn (Saksamaa), Severin Filek (Austria), Aivar Habakukk (Eesti), Pedro Gomes (Portugal), Veronica Fossa (Itaalia), Harri Koskinen (Soome) valisid välja 156-st tootest 115 väärilist tööd, millest enim punkte saanud 55 tööd esitletakse Eesti Disainiauhindade näitusel Viru keskuses 12.-15. septembril. 55 uuemat toodet tutvustatakse ka Disaini aastaraamatus.
Esmakordselt antakse välja auhindade ülene tunnustus ELUMUUTVA DISAINI AUHIND kõige suurema mõjuga disaintootele, mille puhul hinnatakse võimekust aktuaalsete kriisiolukordadele lahendusi leida; ette näha tuleviku stsenaariume ja muudatusi ühiskonnas; võimet luua radikaalseid muutusi meie igapäevaellu ja positiivset elustiili muutust. Elumuutva disaini auhinnale ei saa kandideerida; zürii teeb valiku nominentide hulgast.
Alates 2006. aastast annab Eesti Disainerite Liit välja tootedisaini auhinda BRUNO, millega erialaliit soovib avalikkusele esitleda innovatiivseid, kõrge standardiga uusi tooteid, mis kutsuks eestlasi tarbima kodumaist disaini ning motiveeriks ettevõtjaid kaasama tootearendusse professionaalseid disainereid. Auhind on tunnustus väljapaistvate võimetega disaineritele ja nende koostööpartneritele.
Auhind on nime saanud disainikateedri rajaja prof Bruno Tombergi järgi.
Alates 2012. aastast antakse Eesti Disainiauhindu välja koostöös Eesti Disainerite Liidu, Eesti Disainikeskuse, ADC*Estonia ja Teenusmajanduse Kojaga. Disainiauhindade autasustamistseremoonia toimub Tallinna disainifestivali Disainiöö raames 16. septembril Kultuurikatlas. | Selgusid tootedisainiauhinna Bruno esimesed tulemused | https://kultuur.err.ee/313479/selgusid-tootedisainiauhinna-bruno-esimesed-tulemused | Brunole kandideerinutest sõeluti välja teise ringi jõudnud. Kokku oli hindamiseks üles seatud 156 uudset toodet, mis on valminud viimase kahe aasta jooksul alates eelmise, 2014. aasta Bruno auhindamisest. |
Arsenali eest 247 ametlikku mängu kaasa teinud 35-aastast Rosickyt on karjääri jooksul painanud mitmed rasked vigastused, mille tõttu jäid mehel vahele 2008/2009 ning 2015/2016 liigahooajad.
Oma kodulinnaklubi Praha Spartaga liitus Rosicky juba 1988. aastal seitsme aasta vanusena ning jäi klubisse kuni 2001. aastani, mil temast sai toonast Bundesliga rekordit tähistava 21 miljoni euro suuruse üleminekusumma eest Dortmundi Borussia mängija.
Rosicky aitas oma esimesel hooajal klubi Bundesliga tiitlini, kokku lõi mees 149 Bundesliga kohtumises 20 väravat. Tšehhi koondist on mees esindanud 105 korral ning löönud 23 väravat, riigi parimaks jalgpalluriks on mees valitud kolmel korral.
Velký návrat je tu! Rosický se dnes na rok upíše @ACSparta_CZ https://t.co/eRyGYHbqvZ pic.twitter.com/y0ERAsQhB6
— Deník Sport (@DenikSport) August 30, 2016 | Tšehhi jalgpallilegend Tomaš Rosicky taasliitub Praha Spartaga | https://sport.err.ee/91104/tsehhi-jalgpallilegend-tomas-rosicky-taasliitub-praha-spartaga | Viimasel kümnel hooajal Inglismaa kõrgliigaklubisse Londoni Arsenali kuulunud Tomaš Rosicky liitub teisipäeval oma kasvatajaklubi Praha Spartaga. |
Võtame näiteks olukorra, kus lähete üle tee. Te ilmselt ei arvuta mõttes välja läheneva auto kiirust ega võrdle seda enda kiirusega, et arvutada välja, kas jõuate ohutult üle tee. Või näiteks ei arvuta te välja, kas auto pidurdusteekond on piisav, et saada pidama punase tule all. Küll aga teeb sedasorti keerukaid arvutusi teie aju.
Ajakirjas Journal of Neuroscience ilmunud artiklist tuleb välja, et meie aju teeb taolisi arvutusi selleks, et saada ja hinnata meid ümbritsevast keskkonnast informatsiooni.
Uuringu esimese autori, Princetoni ülikooli värske doktori Stephanie Chani hüpoteesi kohaselt teeb meie aju taolisi tõenäosusarvutusi seepärast, et see on lihtsam, kui olukorda erinevate muutujate alusel kirjeldada. Samas suudab aju lõpuks välja tulla oluliselt lihtsama selgitusega, mis aitab meil teha otsuse.
Uuringu tarvis palusid teadlased inimestel võrrelda erinevaid olukordi, ilma et nad mõtleksid numbritele. Olukorrad, millesse inimesed pandi, toimusid virtuaalses safaripargis, mis oli jaotatud siniseks, roheliseks, roosaks ja kollaseks piirkonnaks. Igas piirkonnas oli kujutatud erinev valik elevante, kaelkirjakuid, jõehobusid, lõvisid ja sebrasid. Katsealuste ülesanne oli otsustada, millistes piirkondades erinevate loomade kombinatsioonid peaksid asetsema.
Inimestele näidati 30 kuni 40 looma üksteise järel. Pärast seda, kui katsealune oli saanud aru, kuidas loomad piirkonniti jaotuvad, paluti neil vaadata pilte, millel oli kuni kuus looma ning paigutada selle alusel need loomad piirkondadesse, kus nad kõige tõenäolisemalt asuksid. Kuna iga loom oli vähemalt korra esinenud igas värvipiirkonnas, ei olnud katsealustel langetada ühest hinnangut
Sellega mõõdeti suhtelist tõenäosust ehk inimeste võimet teha kiiresti otsus talle suurimana tunduva tõenäosuse alusel. Saamaks aru, kuidas inimese aju selle kestel tegutseb, mõõdeti aju erinevate piirkondade aktiivsust funktsionaalse magnetresonantsomograafiaga (fMRT).
Ülesande lahenduse juures oli kõige aktiivsem otsimkusagaras, mille ülesanne on planeerida ning teha kiireid otsuseid olukordade muutuste kohta, näiteks aitab valmistuda liigutusteks.
Kui katses osalenud inimesed püüdsid teha teha arvutusi, ei tulnud neil see välja selliselt, et selle alusel oleks olnud võimalik kiiresti olukorda hinnata. „Meie ajud on aritmeetikas väga kehvad. Seetõttu on meie kaudsed arvutused palju paremad kui üksikasjalikud arvutused,“ selgitas uuringu üks autoritest Princetoni ülikooli neuroteaduste instituudi professor Kenneth Norman.
Ta selgitas, et kui meie esivanemad oleksid pidanud tegema otsuseid ainult teadmise põhjal, teised olendid käituvad teatud olukordades teatud viisil, oleksid meie esivanemad ilmselt lihtsalt hukka saanud. Selle uuringu tulemused aitavad aga mõista, et otsmikusagaral on oluline roll olukorra hindamisel ning selle muutumisel vastavalt tegutsemisel.
See tähendab, et kui te järgmine kord üle tee lähete ja teile tundub, et auto läheneb teile väga kiiresti, annab otsmikusagar teile märku, et peaksite seisma jääma, et mitte auto alla jääda. | Meie aju suudab lahendada keerukaid matemaatilisi ülesandeid | https://novaator.err.ee/259431/meie-aju-suudab-lahendada-keerukaid-matemaatilisi-ulesandeid | Isegi kui me ei oska lahendada keerukaid matemaatikaülesandeid, on iga inimese aju siiski matemaatikas väga tugev, sest lahendab pidevalt keerukaid ülesandeid. |
"Mõistlik on varuda kõigeks aega. Võimalusel palume kasutada staadionile tulekuks ühistransporti, jalgratast või liikuda jala. Autoga tulles peab varuma aega ja arvestama, et staadioni läheduses on parkimiseks piiratud võimalused," lausus Eesti Jalgpalli Liidu peadirektor Tõnu Sirel.
Publikul palutakse jälgida piletil märgitud infot sissepääsu kohta, riietuda vastavalt ilmastikule ning jätta koju oma söök ja jook, samuti suuremad kotid ja ohtlikud esemed. Staadionile sisenemisel tuleb läbida turvakontroll.
Pärnu Rannastaadion avatakse publikule homme, 31. augustil kell 17.00. Mängueelne soojendus algab kell 17.45, koondiste rivistus ja hümnide esitamine leiab aset kell 18.15. Avavile kõlab kell 18.30. | Eesti - Malta maavõistluse piletid on välja müüdud | https://sport.err.ee/91103/eesti-malta-maavoistluse-piletid-on-valja-muudud | Kolmapäeva õhtul Pärnu Rannastaadionil peetava Eesti - Malta maavõistluse piletid on välja müüdud, kohapeal piletimüüki ei toimu. Kohtumisele on oodata ligi 2600 pealtvaatajat, mistõttu soovitavad korraldajad järjekordade vältimiseks tulla staadionile varakult kohale. |
Napilt said oma jala seitsme vapra ukse vahele südamlik kogupereseiklus "Minu sõber lohe" ning briti komöödiaveteranid Jennifer Saunders ja Joanna Lumley, kelle pika ajalooga kultusseriaali "Täitsa hullud" alusel on valminud viimaks täispikk kinoseiklus.
Koht
Originaalpealkiri
Eesti pealkiri
Nädal
Vaatajaid
Vaatajaid kokku
1
The Secret Life of Pets
Lemmikloomade salajane elu
2
14766
70734
2
Sausage Party
Vorstipidu
1
4513
4513
3
War Dogs
Sõjakoerad
2
2257
12634
4
Bad Moms
Pahad emmed
3
2239
25568
5
Suicide Squad
Suitsiidisalk
4
1841
53798
6
Pete's Dragon
Minu sõber lohe
1
1797
1797
7
Absolutely Fabulous: The Movie
Täitsa hullud
1
1397
1397 | Eesti top 7. Lemmikloomad, vorstid, lohe ja pahad tüdrukud | https://kultuur.err.ee/313480/eesti-top-7-lemmikloomad-vorstid-lohe-ja-pahad-tudrukud | Mitte ükski varasematest filmidest ega uustulnukatest ei suutnud jagu saada animaseiklusest "Lemmikloomade salajane elu", mis on kogunud esimese kümne päevaga juba üle seitsekümne tuhande vaataja. Teisele kohale võitles end karmilt keelava vanusepiirangu kiuste (või just tänu sellele) häbitu animakomöödia "Vorstipidu". |
試合終了後のバルセロナU-12。特にキャプテン6番のカプテビラくんの対応が小学生に思えない！ pic.twitter.com/7eosUUgc1s
— はるた (@harutavvs) August 28, 2016
Barcelona noormängijaid hõlmav La Masia jalgpalliakadeemia on üks hinnatumaid maailmas. Lisaks Barcelona staaridele Lionel Messile, Andres Iniestale ja endisele kaptenile Xavile on La Masia kasvandikeks ka praegune Manchester City peatreener Pep Guardiola ja abitreener Mikel Arteta ning Londoni Chelsea mängija Cesc Fabregas.
Barcelona U-12 noormeeste kaptenipaela kannab Adria Capdevila Puigmal. | VIDEO | Barcelona noormängijad lohutasid kaotusest löödud vastaseid | https://sport.err.ee/91097/video-barcelona-noormangijad-lohutasid-kaotusest-loodud-vastaseid | FC Barcelona jalgpalliklubi noormehed osalesid nädalavahetusel Jaapanis toimunud kuni 12-aastastele mõeldud turniiril ning alistasid finaalis kohaliku meeskonna Omiya Ardija 1:0. Tulemusest enam pälvis maailma meedia tähelepanu see, kuidas La Masia kasvandikud kohtumise järel oma kaotusest löödud eakaaslasi lohutasid. |
Kaitsjate varasemate taotluste täitmise tulemusena lisandunud täiendav teave edastati kõigile kaitsjatele tutvumiseks ning selle pinnalt on kaitsjatel võimalik esitada täiendavaid taotlusi, ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja Martin Vallimäe ERR.ee-le.
ERR-ile teadaolevalt said kaitsjad eelmisel nädalal uute taotluste esitamiseks aega 10 päeva ehk kuni 5. septembrini.
Pärast seda võivad kahtlustatavad süüdistuse saada ning kriminaalasi kohtusse jõuda mõne nädala jooksul.
Algselt oli kaitsjatele antud aega materjalidega tutvumiseks ja taotluste esitamiseks kuni 28. juunini, kuid siis pikendas prokuratuur kaitsjate palvel seda tähtaega kuni 1. augustini ning seejärel veel augusti lõpuni.
Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Savisaarele on esitatud kahtlustus neljas altkäemaksu võtmise episoodis, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastuvõtmises.
Lisaks Savisaarele on kuriteokahtluse all Tallinna linnavolikogu esimees Kalev Kallo, ärimehed Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin, Hillar Teder, Vello Kunman, Paavo Pettai ja ekspoliitik Villu Reiljan ning juriidilise isikuna MTÜ Eesti Keskerakond. | Kaitsjad saavad Savisaare ja ettevõtjate kriminaalasjas taotlusi esitada septembri alguseni | https://www.err.ee/572961/kaitsjad-saavad-savisaare-ja-ettevotjate-kriminaalasjas-taotlusi-esitada-septembri-alguseni | Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea ametist kriminaaluurimise tõttu kõrvaldatud Edgar Savisaare ja ettevõtjatest kahtlustatavate kriminaalasjas saavad kaitsjad uusi taotlusi esitada septembri alguseni. |
Äpis on saatekava, saab vaadata otse-eetrit ja saateid uuesti vaadata.
"Vaatajad tahtsid lihtsat äppi - üks näpuvajutus ja “telekas" käib," ütles ERR-i IKT arendusdirektor Jaanus Lillenberg. "Ka ülejäänud äpi funktsionaalsus on lihtne ja kasutajasõbralik - kahte kätt tarvis ei lähe."
Seni on ERR-i teleprogrammid olnud otse ja järelvaadatavad ERR-i äpis, nüüd on iga kanal otse- ja järelvaadatav ka eraldi äpis. Otse on nähtavad kõik saated, millel ei ole internetis näitamise õiguste piirangut.
Äpp jookseb Android 4.1 ja uuema op-süsteemiga seadmetel ning alates iOS 8.0 Apple nutiseadmetel.
Androidi äpi saad siit: https://play.google.com/store/apps/details?id=ee.err.tv.etv
iOS-i äpi saad siit: https://itunes.apple.com/ee/app/err-etv/id1146923883?mt=8
Kuna ETV-nimelisi äppe on palju, siis leiab õige ETV lihtsamini üles, kui otsingusse Appstores ja Google Plays panna “ERR ETV". Kõik kolm äppi töötavad ka iPadil, Appstores leidmiseks tuleks valida "iphone apps" otsingu valikutest.
Androidi rakenduse paigaldamisel küsib see ligipääsu telefonile. Luba on vajalik, et telefon oskaks teleäpi sissetuleva kõne puhul katkestada.
Uue ETV äpi kasutajavaade: | ETV, ETV2 ja ETV+ saab vaadata uue väga lihtsa äpiga | https://www.err.ee/572946/etv-etv2-ja-etv-saab-vaadata-uue-vaga-lihtsa-apiga | ERR rõõmustab vaatajaid uute teleprogrammide äppidega. ETV, ETV2 ja ETV+ on alates teisipäevast vaadatavad uue väga lihtsa ja intuitiivse äpiga. |
''Väga kõrge puu otsast alla kukkumine on parim stsenaarium, mille suutsime välja mõelda. Samale järeldusele jõudsid üheksa ortopeedi, kellega konsulteerisime. On küllaltki tõenäoline, et see polnud küll piisav Lucy tapmiseks, küll aga surmavate vigastuste tekitamiseks,'' märkis Austinis asuva Texase ülikooli antropoloog John Kappelman ERR Novaatorile antud intervjuus. Arvutuste kohaselt oli Lucy õhulennu pikkuseks umbes 13,7 meetrit. Ümberarvutatuna tähendab see, et kokkupõrkel ulatus tema liikumiskiirus ligi 60 kilomeetrini tunnis.
Järeldused põhinevad kõrge lahutusvõimega röntgenkiirte-kompuutertomograafiga tehtud ülesvõtetel. Tehnika võimaldas jagada Lucy säilmed 35 000 õhukeseks viiluks, mille alusel sai omakorda koostada kolmemõõtmelise arvutimudeli, mis võimaldas omakorda aimu saada pingete jaotumisest iidse inimlase luudes ja tema liikumisviisist.
Kappelmanile jäi aga uuringute käigus silma olendi moondunud parem õlavarre luuots, mis näis olevat surutud märkimisväärse jõuga luu diafüüsi. ''Meditsiinikirjanduses tuntakse seda neljaosalise õlalähedase mõrana. Tänapäeval diagnoositakse seda näiteks puhkudel, kui inimesed autoõnnetustes kokkupõrke eel käed vastu auto armatuurlauda toetavad,'' selgitas Kappelman. Tihti sirutavad inimesed instinkiivselt käed sarnaselt ette ka kõrgelt kukkudes.
''Kummalisel kombel äratab see Lucy mõnes mõttes ellu. Ilmselt meist igaüks oskab temaga ühel või teisel viisil samastuda ja mõelda, kuidas ta vahetult enne oma lähenevat lõppu käed ette sirutas, et üritada oma kukkumist pehmendada. See teeb lihtsalt kuidagi hardaks''.
Täiendavate uuringute käigus leidis antropoloog kolleegidega tõendeid, et Lucy parem abaluu rammiti kokkupõrkel vastu rangluud ja esimest ribi, mille tulemusel murdusid mõlemad. Kere kokkupuude maaga tekitas täiendavaid mõrasid muu hulgas vaagnaluus, selgroolülides ja koljus. Kukkumisel vabanenud energia purustas australopiteekuse põlved ja pahkluud. Võib spekuleerida, et puutumata ei jäänud ka siseorganid.
Ajakirjas Nature esitletav stsenaarium pole samas nähtud mõrade tekitamiseks ainus võimalus. Luud muutuvad fossiliseerumise käigus ja orgaaniliste kudede lagunedes hapramaks, misläbi viivad nende peale kuhjuvad raskemad setted nende mõranemiseni. Täiendavaid kahjustusi võivad tekitada ka hilisemad geoloogilised protsessid, viitas ERR Novaatoriga rääkinud Londoni ülikooli kolledži paleoantropoloog. Või teiste sõnadega, mõrasid on ühe või teise selgituse eelistamiseks ''liiga'' palju.
Samuti võib Lucy säilmetes nähtavatele kahjustustele sarnanevaid mõrasid näha näiteks ka märksa maalähedasema eluviisiga loomade nagu muistsel ajal elanud elevantide ja ninasarvikute kontides. Ühe või teise hüpoteesi lõplikult kõrvale heitmine nõuab aga täiendavat võrdlusmaterjali. Sarnane kriitika on läbi käinud ka teistest leidu kajastavatest artiklitest. Kappelman end sellest aga heidutada ei lase ja avalikku ruumi jäänud kriitikat ebaproportsionaalselt ulatuslikuks.
''Lugejatele meeldivad vastuolud, aga kui uurimusega oleksid tõsised ja põhjendatud probleemid, poleks see Nature'is avaldamist leidnud. Lugejad võivad muidugi näpuga näidata, et uurimiset on kritiseeritud, kuid sarnast kohtlemist leiavad kõik tööd, mis valdkonnas avaldatakse. Ma ei oleks üllatunud, kui keegi ühel hetkel küsiks, kuidas sa tead, et Lucy üldse suri''.
''Otseloomulikult polnud meist keegi seal ja ei näinud, kuidas Lucy hinge heitis, kuid meil on võimalus haiglasse minnes näha sarnaseid vigastusi praktiliselt iga päev,'' sõnas aga Kappelman. Paleoantropoloog peab võimalikuks, et kahel jalal käimiseks tarvilikud kohastumused olid juba vähendanud australopiteekuste võimet puude otsas turnida ja õnnetus oli seeläbi varmam tulema. | Iidne inimlane Lucy hukkus puu otsast alla kukkumise tõttu | https://novaator.err.ee/259434/iidne-inimlane-lucy-hukkus-puu-otsast-alla-kukkumise-tottu | Ühe kõige tuntuma nüüdisinimese eellase Lucy säilmeid uurinud teadlased järeldavad, et australopiteekuste sekka arvatav inimlane suri umbes 3,2 miljonit aastat puu otsast alla kukkudes tekkinud vigastustesse. |
USA valitsusametnikud lausa kolmest eri ametkonnast - kaitseministeeriumist, välisministeeriumist ja lõpuks ka presidendikantseleist ehk Valgest majast - pidasid vajalikuks kutsuda üles Türgi relvajõude keskenduma oma sõjalises operatsioonis Süüria pinnal ISISeks nimetatud terrorismiorganisatsioonile ja vältima kokkupõrkeid Süüria kurdide juhitud omakaitseüksustega.
Türgi alustas eelmisel kolmapäeval oma piiri ääres Süüria territooriumil sõjalise operatsiooniga, millega algselt vabastati piiriäärne Jarabluse linn ISISe käest, kuid mille järel on Türgi relvajõud aeg-ajalt astunud lahingusse ka Süüria kurdide üksustega, kes on Ameerika ühendriikide juhitud ISISe vastase koalitsiooni üks osapooli.
USA kaitseminister Ashton Carter kinnitas, et USA on võtnud ühendust nii Türgi relvajõudude kui Süüria kurdide omakaitseüksustega.
"Me oleme üles kutsunud mõlemat poolt mitte võitlema üksteisega ja keskendume jätkuvalt ISISega võitlemisele - see on meie koostöö alus mõlemaga - et nad üksteisega lahingusse ei astuks ja hoiaks kinni oma geograafilistest kokkulepetest," ütles Carter
Need kokkulepped on USA ametnike sõnul aga sellised, et kurdide relvajõud ei tule Eufrati jõest lääne poole - eelpoolmainitud Jarabluse linn on Eufrati läänekaldal - ja paljude hinnangul on Türgi sõjalise operatsiooni varjatud eesmärgiks hoida ära kurdide minek järjest enam läände, võttes enda kontrolli alla suurema osa Türgi-Süüria piirist, kui ISISe võitlejad on minema löödud.
Türgi näeb kurdide Süüria omakaitsevägedes aga ohtu: nende hinnangul teevad Süüria omakaitseväed koostööd Türgis sees terrorirünnakuid korraldava kurdide töölispartei ekstremistidega. Lühidalt kokkuvõttes: Türgi hinnangul pole Süüria pinnal terroristideks vaid ISIS, vaid ka kurdide võitlussalgad.
USA valge maja julgeolekunõukogu nõunik Ben Rhodes ütles eile valge maja pressikonverentsil, et kui USA toetab Türgi panust Jarabluse vabastamisel ja oma lõunapiiri kontrolli alla võtmisel, kuid on vastu türklaste võitlusele Süüria opositsiooniliste kaitsejõududega. „ISISega võitlemine on juba piisavalt suur töö," ütles ta.
Türgi valitsuse ametlikuks seisukohaks on see, et Türgil peab olema õigus kaitsta oma piire ja keegi ei saa dikteerida Türgile, milliste terrorirühmituste vastu nad võidelda tohivad - märkis eile Türgi valitsuse minister Omer Celik Reutersi uudisteagentuuri vahendusel. | USA kutsus Türgit üles keskenduma võitlusele ISISega | https://www.err.ee/572968/usa-kutsus-turgit-ules-keskenduma-voitlusele-isisega | USA kaitseminister Ashton Carter ja Valge maja julgeolekunõunik Ben Rhodes kutsusid esmaspäeval Türgit üles lõpetama lahingutegevus Süüria kurdide juhitud kaitsejõududega, sest see võtab liiga palju tähelepanu ära võitluselt ISISeks kutsutud terrorirühmitusega. |
Ürituse eesmärk on populariseerida rannavõrkpalli tudengite seas ja anda harrastajatele sügisene viimane karastus rannaliival, olenemata ilmast, vahendab volley.ee. Vajalik on vaid õige riietus. Võistlema võivad tulla kõik soovijad. Eelregistreerimine toimub SIIN.
Registreerida saab end ka kohapeal, kus saab end kirja panna ajavahemikus 11.30-11.55. Kolme- kuni neljaliikmelised võistkonnad moodustatakse loosi tahtel. ISIC kaardi (õpilaspileti) alusel on osalustasu kolm eurot, kõigile teistele neli eurot. Eesti Võrkpalli Liit koostöös Tallinna Tudengipäevadega autasustab esikolmikuid medalite, diplomite ning auhindadega. | Harrastajate rannavõrkpallihooaja lõpetab Pirita Tudengivolle | https://sport.err.ee/91098/harrastajate-rannavorkpallihooaja-lopetab-pirita-tudengivolle | Pirita Tudengivolle on Eesti Võrkpalli Liidu ja Tallinna Tudengipäevade koostöös esmakordselt korraldatav sügisene rannavõrkpalliturniir, mis on mõeldud tudengitele ja harrastusvõrkpalluritele. 24. septembril algusega kell 12 Pirita rannas (rannahoone ees asuval alal) toimuv turniir lõpetab ühtlasi 2016. aasta rannavõrkpallihooaja. |
"Volikogu kutsub mind tagasi, kuna ma ei vasta [avaliku teenistuse - BNS] seadustele. Ja ongi kõik. See on väga lihtne asi. Homme on meil järjekordne linnavolikogu, kas nad otsustavad homme või mõnel teisel päeval, ma ei tea," ütles Solovjov teisipäeval BNS-ile.
Kahes alama astme kohtus korruptsioonikuritegudes süüdi mõistetud Solovjovi ja Kohtla-Järve endise aselinnapea Jüri Kollo süüdimõistmine jõustus esmaspäeval lõplikult, kui riigikohus ei võtnud meeste kassatsioonkaebuseid menetlusse.
Solovjovi (68) sõnul kavatseb ta jääda pesnionile ning mitte enam linnajuhtimise juurde naasta.
"Ma olen pensionär, hakkan saama pensioni ja ongi kõik," märkis endine Kohtla-Järve juht.
Keskerakonna peasekretäri Oudekki Loone kinnitusel kavatseb partei Solovjovi väljaarvamist arutada.
"Kindlasti me arutame seda teemat ja kindlasti see on problemaatiline. Me räägime ka temaga, mida meie erakonna liige selle kohta ütleb," ütles Loone BNS-ile.
Millal Keskerakonna juhatus Solovjovi küsimust arutama asub, ei osanud Loone esialgu öelda, sest praegu on käimas presidendivalimised.
Viru maakohus tunnistas mullu Jevgeni Solovjovi süüdi omastamises, konkurentsialastele süütegudele kihutamises ja aususe kohustuse rikkumisega seonduvates kuritegudes, võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises ning usalduse kuritarvitamises ja karistas teda viieaastase tingimisi vangistusega. Jüri Kollo mõisteti süüdi ametialases võltsimises ja omastamises ning teda karistati nelja aasta ja kolme kuulise tingimisi vangistusega. Solovjovi, Kollot, üht äriühingut ning äriühinguga seotud isikut süüdistati erinevates Kohtla-Järve varaliste huvide järgimise kohustuste rikkumistes.
Süüdistuse järgi korraldas Kohtla-Järve linnavalitsus 2009. aastal eri tööde tegijate ja teenuste osutajate leidmiseks hankemenetlusi ning hinnakonkursse, mille käigus kuritarvitas Solovjov süüdistuse järgi oma ametiseisundit, luues põhjendamatuid soodustingimusi tuttavatele ettevõtjatele.
Solovjov on äriregistri andmeil Keskerakonna liige alates 2003. aastast. | Kuritegudes süüdimõistetud Kohtla-Järve linnapea Solovjov lahkub ametist | https://www.err.ee/572959/kuritegudes-suudimoistetud-kohtla-jarve-linnapea-solovjov-lahkub-ametist | Kohtla-Järve keskerakondlasest linnapea Jevgeni Solovjov, kelle süüdimõistmine korruptsioonikuritegudes jõustus esmaspäeval lõplikult, lahkub linnapea ametist. |
Muusikapäev jätkab traditsiooni ja kutsub kõiki võtma hetkeks aeg maha, et märgata ja kuulata muusikat meie ümber. Nii täitub rahvusvahelisel muusikapäeval elava muusikaga terve Eestimaa, alates kaevandusmuuseumist, lõpetades KUMU kunstimuuseumiga, jätmata vahele Kihnut ja Ruhnutki.
Muusikale tähelepanu juhtimiseks kuuleb kontserte nii tavapärastes kui ka ebaharilikes paikades. Nõnda võib näiteks ooperilavadelt tuntud Mati Turi leida esinemas Kalma saunast, Reva laudas paitavad kõrvu Saku Mandoliinid, Võru metsade vahel RUUP kõlakojas avaneb võimalus kuulda Eesti noorte segakoori, Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses asuvad üles Kristjan Kannukene ja Henri Zibo, kuid armastatud klassikatähed rivistavad end üles ka näiteks Jõhvi kontserdimaja saalis.
Muusikapäev keskendub klassikalisele muusikale, ent kava on mitmekülgne ja muusikalisi tervitusi kuuleb jazzist pärimusmuusikani. Muusikapäevaga ühineb üle mitmesaja esineja, nende seas parimaid professionaalid ja tippkollektiivid, kuid samuti peetakse oluliseks ka noori muusikaõppureid, kes sel päeval juba legendaarsete muusikutega lava jagavad. Seega võib näiteks Sindi seltsimajas kuulda Tallinna muusikakeskkooli noori interpreete, kui samal ajal astub Telliskivi loomelinnakus üles Eesti riiklik sümfooniaorkester. Pianist Johan Randvere ja klarnetist Marten Altrov annavad 1. oktoobril lausa kuus lühikontserti, alustades Võru turult, kulgedes kontsert kontserdi haaval pealinna poole.
Hommikutervituseks antakse seekord teatepulk Tartule, kui kaarsilla täidavad hommikutunnil muusikaga Tartu noortekoor ja üliõpilaste segakoor, kus teiste seas kõlab pidulikult Olav Ehala ja Leelo Tungla loodud muusikapäeva tunnuslaul "Laulu sünd".
Esmakordselt toimub väliskontsertide programm "Eesti muusik maailmas", mis pöörab tähelepanu kohalike muusikute professionaalsusele ja loob kultuurisilla maailma metropolidega. Nagu igas sadamas leidub eestlane, on igas suurlinnas mõni Eesti muusik. Tänavu kuuleb muusikapäeva kontserte ka maailma metropolides, alustades New Yorgist ja Washingtonist, lõpetades Londoniga, kus esinejate ridades Hando Nahkur, Sten Heinoja jt.
Samuti käivitatakse esimest korda lisaprogramm "Kõlame kaasa!", mis kutsub endast märku andma kõiki, kes tahavad rahvusvahelise muusikapäeva pidustuste osaks olla. "Programmiga on oodatud liituma kõik kes soovivad muusikapäeval koos kõlada ning ka ise sel puhul tasuta avaliku kontserdi korraldada," täpsustas projektijuht Marili Jõgi.
Lisaks kontsertidele on kavas kohtumised heliloojatega ja palju muud põnevat. Nii on võimalus lähemalt tutvuda näiteks omanäoliselt värske käekirjaga Tatjana Kozlova-Johannesega või esitada küsimusi õhuliste ja ülevate helidega publiku südame võitnud Pärt Uusbergile.
Muusikapäeva sõlmib kokku traditsiooniline Eesti muusikanõukogu ja Eesti kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali muusikapreemiate tseremoonia, mis tänavu toimub KUMU kunstimuuseumis algusega kell 19. Dirigent Risto Joosti juhatamisel saab kuulda Tallinna kammerorkestrit. Sündmuse lavastajaks on Veiko Tubin ning õhtujuhiks Priit Pius. Tseremooniat on kõikidel huvilistel võimalik jälgida ETV otseülekande vahendusel.
Kõik lühikontserdid üle Eesti on publikule tasuta, küll aga tuleb mõne toimumispaiga eripära tõttu eelregistreeruda. | Muusikapäev toob endaga üle 150 tasuta lühikontserdi | https://kultuur.err.ee/313481/muusikapaev-toob-endaga-ule-150-tasuta-luhikontserdi | Juba neljandat aastat toimuv muusikapäev toob 1. oktoobril kuulajateni rohkem kui 150 tasuta lühikontserti, millele lisanduvad kohtumised heliloojatega, lisaprogrammid "Kõlame kaasa!" ja "Eesti muusik maailmas", muusikapreemiate tseremoonia ning palju muud põnevat. |
Meedikute sõnul hukkus Kõrgõzstani pealinnas Biškekis toimunud plahvatuses lõhkeainelastis auto juht. Viga sai kaks saatkonna töötajat ja veel üks inimene, lisasid arstid.
Kiirabi teatel viidi kannatanud rohkete killuhaavadega haiglasse.
"Enesetaputerrorist juhtis väikebussi Mitsubishi-Delica. Kõik kolm kannatanud on Kõrgõzstani kodanikud," ütles asepeaminister Ženiš Razakov.
Kohapeal tegutsevad kõik eriteenistused, miilitsatöötajad eraldasid saatkonnakvartali. Siseministeerium nimetas juhtunut terrorirünnakuks.
Allikas Kõrgõzstani jõuametkondadest ütles Interfaxile, et korrakaitseametkonnad ei ole veel tuvastanud enesetaputerroristi isikut. Tema sõnul tegutsevad kohapeal miilitsad ja julgeolekutöötajad, kes muu hulgas püüavad tuvastada hukkunut ja auto omanikku | Kõrgõzstanis sai rünnakus Hiina saatkonnale viga kolm inimest | https://www.err.ee/572969/korgozstanis-sai-runnakus-hiina-saatkonnale-viga-kolm-inimest | Kõrgõzstanis plahvatas teisipäeval Hiina saatkonda ramminud lõhkeainelastis auto, kolm inimest sai viga ja enesetapupommar hukkus, teatasid politsei ja meedikud. |
"Tahan aidata selle rahaga jalgratta noorte võistkondi minu kodupiirkonnas. Just selliseid võistkondi, kus ma ise üles kasvasin,“ vahendab Spordipartner Viviani sõnu. "Samuti tahan annetada raha Pescantina välivelodroomile, kus minu jaoks kõik alguse sai. Seal õppisin trekil sõitma ja soovin praeguseid kohalikke lapsi aidata."
Viviani võitis Rio olümpial omniumi viimase ala punktisõidu, edestades kuue ala kokkuvõttes Mark Cavendishi ja Lasse Norman Hansenit. | Trekisõidu olümpiavõitja annetab kuldmedali eest saadud preemia kodulinna rattaklubile | https://sport.err.ee/91096/trekisoidu-olumpiavoitja-annetab-kuldmedali-eest-saadud-preemia-kodulinna-rattaklubile | Rio olümpial omniumis esikoha pälvinud Elia Viviani annetab Itaalia Olümpiakomiteelt (CONI) preemiaks saanud 75 000 eurot Verona lähistel asuvale rattaklubile ja trekile, kus tema sportlastee alguse sai. |
Madise teatas oma seisukohas riigikohtule, et haldusreformi seadus jääb oma põhiosas riigikogule põhiseadusega antud valiku ruumi piiresse, kuid paraku ei võimalda haldusreformi seaduses kehtestatud ajakava kohaliku omavalitsuse üksuste sundühendamist põhiseadusega kooskõlas oleval viisil.
"Sundühendamise läbiviimine on planeeritud ajaliselt kohaliku omavalitsuse volikogu valimistele sedavõrd lähedale, et sundühendamise määruse võimalik vaidlustamine tekitab olukorra, kus volikogu kandidaatidele ja valijatele ei ole piisavalt varakult selge, millise kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes valimisi
läbi viiakse," kirjutas Madise.
Seetõttu on õiguskantsleri hinnagul põhiseadusest tulenevate õiguskindluse ja demokraatia põhimõtetega vastuolus haldusreformi seadusest sätestatud tähtajad omavalitsuste ühendamiseks.
"Tuleval aastal valitsuse määrusega sundühendatavad vallad saavad määruse vaidlustada ja nii ei pruugi valimiste ajaks uued vallapiirid ega volikogu suurus teada olla. Kohalikel elanikel on õigus iga nelja aasta tagant uus volikogu valida," on Ülle Madise seisukoht.
Ühinemistoetuse maksmine üksnes vabatahtlikele liitujatele on Madise hinnagul põhiseaduspärane, kuid ühinemiskulu katmise ülempiir 100 000 eurot piirab tema sõnul põhiseadusvastaselt kohaliku omavalitsuse finantsilist sõltumatust.
Riigikogu andis 7. juunil heakskiidu haldusreformiseadusele, mis määrab omavalitsuse minimaalseks suuruseks 5000 elanikku ning sätestab tähtajad, milleks peavad Eesti vallad ja linnad uutele kriteeriumidele vastama. Seadus sätestab, et nimetatud omavalitsused peavad järgmise 15. maiks esitama oma arvamuse liitumise kohta.
Kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad Eestis 2017. aasta 15. oktoobril.
Riigikogu palus riigikohtult ajapikendust 15. septembrini, et esitada omapoolne arvamus Viljandimaal asuva Kõpu vallavolikogu haldusreformi alasele taotlusele. Riigikohtusse kavatseb pöörduda veel ligi paarkümmend valda, Juuru vald Raplamaal on seda juba teinud. Põhiseaduskomisjon arutab riigikohtule arvamuse kujundamist teisipäeval. | Õiguskantsler näeb haldusreformi seaduses põhiseadusega vastuolusid | https://www.err.ee/572953/oiguskantsler-naeb-haldusreformi-seaduses-pohiseadusega-vastuolusid | Õiguskantsler Ülle Madise näeb riigikogus heaks kiidetud haldusreformi seaduses vastuolusid põhiseadusega, leides, et sundühendamine jääb kohalikele valimistele liiga lähedale. |
Siim Kallase esitasid 44, Allar Jõksi 21 ja Mailis Repsi 26 riigikogu liiget.
Siim Kallase esitasid 15 Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni liiget: Andres Anvelt, Toomas Jürgenstein, Kalev Kotkas, Helmen Kütt, Kalvi Kõva, Jaanus Marrandi, Marianne Mikko, Sven Mikser, Eiki Nestor, Ivari Padar, Urve Palo, Heljo Pikhof, Mark Soosaar, Tanel Talve, Rainer Vakra, ning 29 Eesti Reformierakonna fraktsiooni liiget: Yoko Alender, Peep Aru, Deniss Boroditš, Remo Holsmer, Jüri Jaanson, Liina Kersna, Johannes Kert, Toomas Kivimägi, Eerik-Niiles Kross, Kristjan Kõljalg, Ants Laaneots, Kalle Laanet, Maris Lauri, Lauri Luik, Madis Milling, Meelis Mälberg, Kalle Palling, Keit Pentus-Rosimannus, Heidy Purga, Mati Raidma, Laine Randjärv, Valdo Randpere, Andre Sepp, Imre Sooäär, Anne Sulling, Aivar Sõerd, Urve Tiidus, Vilja Toomast ja Terje Trei).
Allar Jõksi esitasid 14 Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liiget: Raivo Aeg, Maire Aunaste, Siim Kiisler, Aivar Kokk, Viktoria Ladõnskaja, Andres Metsoja, Marko Mihkelson, Kalle Muuli, Mart Nutt, Juhan Parts, Helir-Valdor Seeder, Priit Sibul, Ken-Marti Vaher ja Einar Vallbaum, ning seitse Eesti Vabaerakonna fraktsiooni liiget: Jüri Adams, Andres Ammas, Krista Aru, Monika Haukanõmm, Andres Herkel, Ain Lutsepp ja Artur Talvik.
Mailis Repsi esitasid 26 Eesti Keskerakonna fraktsiooni liiget ehk Dmitri Dmitrijev, Enn Eesmaa, Peeter Ernits, Olga Ivanova, Jaanus Karilaid, Mihhail Korb, Valeri Korb, Siret Kotka, Heimar Lenk, Oudekki Loone, Aadu Must, Andrei Novikov, Anneli Ott, Jüri Ratas, Martin Repinski, Mailis Reps, Kersti Sarapuu, Erki Savisaar, Kadri Simson, Mihhail Stalnuhhin, Märt Sults, Tarmo Tamm, Marika Tuus-Laul, Viktor Vassiljev, Vladimir Velman ja Toomas Vitsut.
Valimiskomisjon koguneb koosolekule kell 11, et kandidaadid registreerida.
Presidendiks valituks osutub kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu 2/3 enamus ehk kes saab vähemalt 68 häält.
Kui ükski kandidaat ei saa ka teises voorus nõutavat häälteenamust, korraldatakse täna kell 16 kahe teises voorus kõige rohkem hääli saanud kandidaadi vahel kolmas voor. | Fraktsioonid esitasid teise vooru Kallase, Jõksi ja Repsi | https://www.err.ee/572960/fraktsioonid-esitasid-teise-vooru-kallase-joksi-ja-repsi | Riigikogu fraktsioonid esitasid Siim Kallase, Allar Jõksi ja Mailis Repsi kandidaatideks presidendivalimiste teise hääletusvooru, mis toimub teisipäeval kell 12. |
Jazzklubi kunstiline juht Oleg Pissarenko on kindel, et lahkumine on ainuõige otsus: "Olen näinud kultuuri ja äri vahel erinevaid koostöövorme," rääkis Pissarenko Tartu Postimehele, "laias laastus on kaks võimalust: kas äri toetab kultuuri või kultuur teenib ärihuve. Kultuuriinimesena pean õigeks esimest võimalust."
Oleg Pissarenko märkis, et mida aeg edasi, seda enam ta nägi, et senine koostöövorm teenib pigem ärihuve ega võimalda täita MTÜ põhikirja eesmärke, milleks on edendada, propageerida ja populariseerida džässi ja rütmimuusika valdkonda Tartus, Lõuna-Eestis ja mujal.
Seda, et Tartu Jazzklubi oma tegevuse hoopis lõpetaks, Pissarenko sõnul siiski karta ei tasu. Põhimõtteliselt on klubi valmis tegevust jätkama esimesel võimalusel, kuid praeguseks pole veel leitud MTÜ Rajamuusika soovidele vastavat lahendust. | Tartu Jazzklubi lahkub ülikooli kohvikust ja otsib järgmist peatuspaika | https://menu.err.ee/292037/tartu-jazzklubi-lahkub-ulikooli-kohvikust-ja-otsib-jargmist-peatuspaika | Mai lõpus tõmbas Tartu Jazzklubi (TJC) joone alla oma neljandale hooajale Ülikooli kohvikus, Taaralinna džässisõbrad saatsid klubi suvepuhkusele teadmisega, et septembri alguses kohtutakse samas kohas taas, ent nüüd on TJC otsustanud kohvikust lahkuda ning otsib uusi koostööpartnereid. |
Eelmisel hooajal Esiliiga A-s kindlalt seitsmenda koha saanud Irbis oli Eesti teisel liigaastmel esindatud olnud koguni kaheksal viimasel aastal, vahendab Soccernet.ee. Rahapuuduse tõttu maanduti aga tänavuseks hooajaks tugevuselt neljandas liigas.
Teises liigas jõudis Irbis kaasa teha 15 mängu, millest nopiti kokku vaid kümme punkti.
Kiviõli esindusmeeskonna jaoks viimaseks jäänud mängule 7. augustil Tartu Santose duubelmeeskonna vastu tuli kodumängust hoolimata kohale vaid 11 mängijat. | Kiviõli Irbis lõpetas keset hooaega tegevuse | https://sport.err.ee/91099/kivioli-irbis-lopetas-keset-hooaega-tegevuse | Veel eelmisel hooajal Premium liiga koha eest heidelnud Kiviõli Irbis alustas tänavust hooaega majandusraskuste tõttu teises liigas, kuid seal mängimine oldi sunnitud keset hooaega lõpetama. |
Prantsusmaa taotleb septembris Euroopa Komisjonilt Euroopa Liidu ja USA vahelise vabakaubandusleppe kõneluste peatamist, teatas asekaubandusminister Matthias Fekl.
"Nendele läbirääkimistele pole Prantsusmaal enam poliitilist toetust," lausus Fekl raadiokanalile RMC, lisades, et Prantsusmaa kutsub üles lõpetama need kõnelused.
Fekli hinnangul on kõnelused kallutatud USA kasuks. "Ameeriklased annavad meile ainult riismeid, sedasi liitlastevahelised kõnelused ei käi. Vajame nende kõneluste selget ja kindlat peatamist, et neid taaskäivitada healt aluselt," lisas ta.
Läbirääkimisi niinimetatud Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingu (TTIP) üle on peetud kolm aastat ning seni pole suurtest edasiminekutest teatatud.
Saksa majandusminister ja asekantsler Sigmar Gabriel ütles pühapäeval, et tema hinnangul on kõnelused nurjunud.
Euroopa Komisjon teatas eile siiski, et kõnelused jätkuvad.
Eesti institutsioonid ütlesid samuti ERR-ile, et nende teada kõnelused jätkuvad ning Eestil on sealt rohkem võita kui kaotada, ehkki mõju on pigem kaudne. | Prantsusmaa kutsub üles peatama EL-i ja USA vabakaubandusleppe kõnelusi | https://www.err.ee/572958/prantsusmaa-kutsub-ules-peatama-el-i-ja-usa-vabakaubandusleppe-konelusi | Prantsusmaa taotleb septembris Euroopa Komisjonilt Euroopa Liidu ja USA vahelise vabakaubandusleppe kõneluste peatamist. |
61-aastane Chapman tulistas The Beatlesi muusikut John Lennonit surmavalt 1980. aastal. Chapman ütles kriminaalhoolduse ametile, et mõistab nüüd oma teo isekust, kurjust ja ettekavatsetust, vahendas BBC.
Amet keeldus aga Chapmani vabastamisest, öeldes, et kuigi selleks on soodsaid faktoreid, kaaluvad kuriteo ettekavatsetus ja olemus need siiski üle. Chapmani vabastamine ei sobiks ameti hinnangul kokku ühiskonna heaoluga ning õõnestab seadusekuulekust.
Chapmanile kehtestati 1981. aastal 20-aastane kuni eluaegne vanglakaristus, kui ta mõisteti süüdi teise astme mõrvas. Lennon oli 40-aastane, kui Chapman teda Manhattani kodu ees neli korda tulistas.
Chapman võib kümnendat korda vabastamist taotleda 2018. aasta augustis. | John Lennoni mõrvarit ei vabastatud tingimisi | https://menu.err.ee/292031/john-lennoni-morvarit-ei-vabastatud-tingimisi | Kohus keeldus taas tingimisi vabastama John Lennoni mõrvarit Mark Chapmani. |
1. Jaoskonnas toimub valimine valimisametnike nähes ja see välistab hääletaja mõjutamise. Samamoodi olid riigikogu liikmed oma otsuses vabad, sest ametnikud jälgisid segavate inimeste puudumist hääletuskabiinist.
Elektroonilisel valimisel on hääletuskabiin ükskõik kus interneti levialas ja valijat võib meelitada või ähvardada oma valikut tegema ning seega ei ole tagatud hääletamise vabadus.
2. Jaoskonnas paberil valimine on lõpuni salajane. Keegi ei näe valija poolt sedelile tehtud valikut. Samal ajal on avalikult vaadeldav ja pildistatav sedelite kogunemine hääletuskasti, nende väljavõtmine ja kokkulugemine.
Ka riigikogus näitasid ametnikud enne hääletamist, et kast oli seest tühi. Elektroonilisel valimisel peab pimesi uskuma, et valimiste tarkvara on aus, võimalus kandidaadile hääl anda on tõepoolest olemas (äraostetud programmeerija ei ole seda tõkestanud) ning tulemuse kokkulugemise tarkvara on ausalt koostatud. Elektroonilisel valimisel on salajane nii hääletuskastile ligipääs(serverite loomine, paroolid), hääle andmise tarkvara (selle väärkasutus laseks hääli juurde võltsida) kui ka tulemuse kokkulugemine.
3. Jaoskonnas antud häälte lugemine on avalikult jälgitav ja tulemuse kujunemine seeläbi garanteeritult aus. Hääletaja jääb anonüümseks kogu protsessi jooksul. Elektrooniliste häälte lugemine on keeruline tasakaal pimedast usust valimistel kasutatud tarkvara ja seda kasutanud inimeste vahel.
Praegused seadused ei näe ette võimalust elektrooniliselt antud hääli korduslugeda. Korduslugemine annab aga võimaluse valimistulemuse selgitamisel tehtud vigu parandada. Eestis ei ole e-hääli kunagi loetud esimese korra järel.
4. Jaoskonnas loetud tulemus selgub avalikult ja selle põhjal koostatakse valimistulemuse protokoll. Elektroonilisel hääletamisel tuleb usaldada tarkvara, et see arvutas õigesti tulemused ja tal ei olnud koostaja poolt antud eesmärki, et mõni kandidaat saab endale ka mõne teise kandidaadi hääled.
5. Jaoskonnas paberil antud hääl on odavam kui elektrooniliselt antud hääl. Pabersedeli trükkimine on väiksem kulu kui mõne lisavõimaluse lisamine elektroonilise hääletamise tarkvarale.
6. Eeltoodust lähtudes on igati põhjendatud, et parlament ise ei kasuta elektroonilist hääletamist salajaseks valimiseks ja kasutavad paberit hääletajale vabaduse ning hääle salajasuse tagamiseks. Võimalus protsessi läbiviivaid inimesi näha ja toiminguid korrata kaalub üles võimalikud vead, mida elektroonilise hääletamisega ei saagi parandada.
Eliit on alati targem kui keskmine inimene ja Toompeal näidati, et paberil valimine on jätkuvalt tänapäevane.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Kiri: miks riigikogu ei e-hääleta presidenti? | https://www.err.ee/572956/kiri-miks-riigikogu-ei-e-haaleta-presidenti | Nagu nägime eilsest presidendivalimiste esimesest voorust, ei ole riigikogu salajastel hääletustel siiani üle läinud e-valimisele. Demokraatias ongi valimiste standard endiselt paberil. Toon välja põhimõttelised eelised, mis paberil valimisel on võrreldes elektroonilise valimisega. |
MX2 klassi vabatreeningul sõitis Hardi Roosiorg välja 36 osaleja hulgas 27. ning ajatreeningul 29. aja. Kvalifikatsioonisõidus tuli Roosiorul avaringil kohe kukkumine ja ta langes viimaseks, kuid sellest hoolimata parandas ta sõidu jooksul tublisti kohti ja oli lõpuks 25.
Esimeses finaalsõidus tuli esimesel ringil taas väike kukkumine, aga noormees sai kiirelt püsti ja sõitis end lõpuks punktisaajate sekka, olles 20. Teises sõidus heitles Roosiorg kaasmaalase Karel Kutsariga enamus sõidust, kuid pidi konkurendi paremust tunnistama ning eestlased ületasid lõpujoone vastavalt 20. ja 21. kohal.
Kahe sõidu kokkuvõttes sai Roosiorg kahe punktiga 24. koha, etapi esikolmiku moodustasid hollandlased Jeffrey Herlings, Brian Bogers ja hispaanlane Jorge Prado Garcia (kõik KTM). MM-liidrina jätkab Herlings (644 punkti), teine on šveitslane Jeremy Seewer (568 p) ja kolmas prantslane Benoit Paturel (460 p), kes oli Hollandis seitsmes. Roosiorg lõpetas hooaja kuue punktiga, mis annab talle hetkel 52. koha.
"Laupäevaga võib nii palju rahule jääda, et peale esimese ringi kukkumist suutsin ennast kvalifikatsioonisõidus 25. koha peale sõita, treeningsõitudega aga väga rahule jääda ei saa. Pühapäeval oli soojendussõit üsna hea ja sain seal kirja 17. aja. Esimeses sõidus kukkusin esimesel ringil, kuid suutsin end 19. kohale sõita, millega võib väga rahule jääda. Teises võitlesin terve sõidu Kareliga, mille ajal kukkusin kaks korda, kuid suutsin siiski tema taga 21. koha peal lõpetada. Viimase MM-etapiga jäin üldjoontes rahule, kuna suutsin sõita punktikoha peal," võttis oma hooaja viimase MM-etapi kokku Roosiorg, kelle järgmine võistlus on eeloleval nädalavahetusel kodurajal Langel peetav Eesti meistrivõistluste etapp.
"Hooaeg punktidega lõpetada on iseenesest hea tulemus, aga kahjuks varjutasid Hardi hooaega vigastused ning õige hoo sai ta üles alles nüüd. Enne hooaega oli eesmärk, et ta suudaks end 30 parema sekka sõita ning kogemusi hankida ja sellega sai ta kenasti hakkama. Ta oli pea alati 30 kiirema seas ning sai ka MM-punkte. Suured tänud Lauri Lehtlale, kes Hardiga terve aasta tegelenud on ning ka kõikidele teistele meeskonna liikmetele. Nüüd on meil jäänud sõita veel Eestis ja Lätis toimuvad meistrivõistluste etapid ning saamegi hooajale joone alla tõmmata," rääkis Sahkar KTM Racing juht Lauri Roosiorg, kes on ka eeloleva Eesti meistrivõistluste Lange etapi peakorraldaja. | Hardi Roosiorg lõpetas MM-hooaja punktidel | https://sport.err.ee/91095/hardi-roosiorg-lopetas-mm-hooaja-punktidel | Möödunud nädalavahetusel sõideti Asseni ringrajale ehitatud krossirajal selle aasta viimane Euroopas toimuv MM-etapp, kus startis ka Eesti meeskonna Sahkar KTM Racing sõitja Hardi Roosiorg. Nii talle kui tiimile oli see tänavu viimaseks MM-etapiks, kuna ülejäänud kaks osavõistlust peetakse Ameerika Ühendriikides ja sinna pole meeskonnal plaanis minna. |
Sel hooajal mitmeid ilusaid esikohti saanud ja Ungari velotuuri üldvõidu pälvinud Räim saabub Eestisse pärast kolmapäeval toimuvat Pro-Kermesse ühepäevasõitu.
Peetri alevikus algav ja lõppev sõit tõotab tulla pingeline, sest Filter Maanteekarikasarja üldarvestuses on seis tasavägine. Juhib Kristjan Oolo (Peloton) 3072 punktiga. Järgnevad Viljar Kuljus (Rein Taaramäe Rattaklubi) 2994 ja Kardo Aia (Püha Loomaaed) 2987 silmaga.
Esmaspäevase seisuga oli end Eesti ühele suuremale rattavõistlusele kirja pannud ligi 470 osalejat. Külalisvõistlejaid on oodata Venemaalt, Soomest ja Lätist. Põhiregistreerimine kestab kolmapäeva südaööni. Eelmisel aastal võitis põhidistantsi Vahur Valvas (Rein Taaramäe Rattaklubi).
Maanteesõidus saab valida 107,8 ja 66,5 km radade vahel. Mägiratturitele on välja pakutud 42,5 ja 26 km distantsid. Toimub ka kombineeritud distsipliinide arvestus. Hansaviimistluse Eriti Kõva Tegija võistluses peetakse nendele meestele ja naistele eraldi pingerida, kes läbivad alguses pika mägirattadistantsi ning seejärel lühema maanteesõidu. Ajad summeeritakse ja paremad saavad auhinna. | Eesti meister Mihkel Räim stardib Tallinna rahvasõidul | https://sport.err.ee/91094/eesti-meister-mihkel-raim-stardib-tallinna-rahvasoidul | Laupäeval toimuva Filter Maanteekarikasarja finaaletapi, Fakto Auto Tallinna Rahvasõidu üheks suurfavoriidiks on valitsev Eesti meister grupisõidus Mihkel Räim. See on esimene kord, kui Iisraeli klubis Cycling Academy Team leiba teeniv Räim sinimustvalges vormis Eesti pinnal stardib. |
Keskmine palk tõusis 1163 eurole
Keskmine brutopalk oli aprillis 1141 eurot, mais 1129 eurot ja juunis 1220 eurot. Juunikuu kõrgem palk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude ning puhkusetasude suurenemisest, teatas statistikaamet.
Keskmine palk oli teises kvartalis kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Võrreldes 2015. aasta teise kvartaliga tõusis keskmine brutopalk peaaegu kõigil tegevusaladel (välja arvatud mäetööstus).
Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk kinnisvaraalases tegevuses (23,5 protsenti). Keskmisest kiirem palgakasv oli ka haldus- ja abitegevustes (13,5 protsenti), majutuses ja toitlustuses (12,6 protsenti) ning info ja side tegevusalal (11,5 protsenti).
Majandusministeerium soovitab Eestil 2020. aasta Expost kõrvale jääda
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on teinud valitsusele ettepaneku, et Eesti jääks 2020. aastal toimuvast Dubai maailmanäitusest (Expo) kõrvale, kuna see läheks maksma vähemalt 6 miljonit eurot ning raha saaks kasutada hoopis näiteks ettevõtetele kasulikemal erialamessidel osalemiseks.
"Expol osalemise otsustab sügisel valitsus," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) avalike suhete osakonna nõunik Kadri Tonka BNS-ile. Ministeeriumi koostatud ettepanekust selgub, et MKM soovitab siiski valitsusel otsustada Dubais toimuvast maailmanäitusest kõrvale jääda.
Dubai maailmanäitus on niinimetatud põhi-Expo, mis toimub iga viie aasta järel, viimane näitus oli 2015. aastal Milanos. Araabia Ühendemiraadid on esitanud Eestile ka ametliku kutse 2020. aasta 20. oktoobrist kuni 2021. aasta 10. aprillini toimuval üritusel osalemiseks, seisab otsuse ettepanekus.
Soome idufirma aitab Eesti restoranidel üle jäänud päevapraed maha müüa
Soomes mõne kuuga edu saavutanud idufirma ResQ Club laienes Eestisse, kus aitab restoranidel päästa muidu prügimäele mineva toidu.
Äripäev kirjutab, et mobiiliäpina ja veebilehitsejas toimiva rakenduse abil saavad restoranid üle jäävad toidud platvormile üles panna ning kasutajad näevad kaardilt, millised restoranid parasjagu üle jäänud toitu pakuvad.
Roogade hinnad on tavahinnast soodsamad, nende eest tasutakse äpi kaudu ja toidule peab ostja restorani ise järele minema.
Üldjuhul käib jutt päevapraadidest, mida valmistatakse hommikul suurem kogus ja mille minekut on raske täpselt ennustada.
Ilmateade
Täna on pilves selgimistega ilm. Sajab hoovihma, paiguti on äikest, õhtuks sadu lakkab. Hommikupoolikul pöördub tuul edelast loodesse 5-12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 17 m/s, õhtul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 15..18°C.
Saastetasude alandamine päästis Eesti elektriekspordi
Eesti tõusis suvel taas elektrit hoogsalt eksportivaks maaks, sest suudab tänu saastetasude mitmekordsele alandamisele ja CO2 kvoodi erakordselt madalale hinnale põlevkivielektrit edukalt Nordpooli börsile müüa.
"Käesoleva aasta teises kvartalis oli CO2 heitmekvoodi hind kuus eurot tonni kohta, mis on aastavõrdluses 23 protsenti madalam. Teise aspektina on meie konkurentsivõimele positiivset mõju avaldanud 1. juulist kehtima hakanud paindlik ressursitasude süsteem," ütles Eesti Energia energiakaubanduse juht Veiko Räim Postimehele.
Keskkonnaministri Marko Pomerantsi vastuseisust hoolimata alandas valitsus tänavu suvel tagasiulatuvalt põlevkivi keskkonnatasusid ligi kuus korda ning kui selleks aastaks kehtestatud maksumäära kohaselt pidid energeetikud maksma iga kaevandatud põlevkivitonni eest riigile tasu 1,58 eurot, siis nüüd alandati seda summat tagasiulatuvalt 0,275 euroni.
Eesti Energia saab asjatundjate hinnangul tänu oma tehnoloogilisele paindlikkusele katlaid üksteise järel sisse ja välja lülitada ning toota siis, kui on võimalik kõrgema hinnaga müüa.
ETV, ETV2 ja ETV+ saab vaadata uue väga lihtsa äpiga
ERR rõõmustab vaatajaid uute teleprogrammide äppidega. ETV, ETV2 ja ETV+ on alates teisipäevast vaadatavad uue väga lihtsa ja intuitiivse äpiga.
Äpis on saatekava, saab vaadata otse-eetrit ja saateid uuesti vaadata.
"Vaatajad tahtsid lihtsat äppi - üks näpuvajutus ja “telekas" käib," ütles ERR-i IKT arendusdirektor Jaanus Lillenberg. "Ka ülejäänud äpi funktsionaalsus on lihtne ja kasutajasõbralik - kahte kätt tarvis ei lähe."
Seni on ERR-i teleprogrammid olnud otse ja järelvaadatavad ERR-i äpis, nüüd on iga kanal otse- ja järelvaadatav ka eraldi äpis. Otse on nähtavad kõik saated, millel ei ole internetis näitamise õiguste piirangut.
Äpp jookseb Android 4.0 ja uuema op-süsteemiga seadmetel ning alates iOS 8.0 Apple nutiseadmetel.
Androidi äpi saad siit.
iOS-i äpi saad siit. | 5 uudist, mida täna hommikul teada: keskmine palk tõusis taas, MKM soovitab Expost loobuda ja Soome idufirma aitab restoranipidajaid | https://www.err.ee/572955/5-uudist-mida-tana-hommikul-teada-keskmine-palk-tousis-taas-mkm-soovitab-expost-loobuda-ja-soome-idufirma-aitab-restoranipidajaid | Siin on viis uudist, millega päeva alustada! |
URR on ansambel U: 2013. aastal alguse saanud kontserdisari, kus U: tutvustab erinevaid olulisi teemasid nüüdismuusikas. Kontsertidest toimuvad otseülekanded Klassikaraadio eetris. Seoses Eesti Raadio esimese stuudio remondiga toimuvad kontserdid 2016. aasta kevadest kultuurikatla väikeses saalis.
Kui sarja URR kaks eelmist kontserti (URR-10: Eksootika ning URR-11: Kestus) olid pigem eksperimentaalsemat laadi, siis URR-12 avab U: hooaja tõsise, nüüdismuusika mõistes klassikalise kavaga, kus ettekandele tuleb mitmete suurmeistrite muusika. Kontserdil on vaatluse all teema "Duod". U: koosseisu puhul (flööt, klarnet, viiul, tšello, klaver, löökpillid) on üsna tüüpiline, et heliloojad käsitlevad sellele koosseisule muusikat kirjutades pille paarikaupa. U: jaoks, töötades ilma dirigendita, on äärmiselt oluline paindlik lavaline teineteisetunnetus ning üksteise absoluutne mõistmine.
URR-12 püüab sarnaseid "paarisuhteid" luubi all uurida, eesmärgiga tuua kuuldavaks ansamblisiseseid kõlamängusid ja teha nähtavaks teineteisetunnetus, mis muidu kuulajate, aga ka vaatajate põhitähelepanu ehk ei pälviks.
U: sügishooaja tihe kontserttegevus saab tõsise hoo sisse oktoobri alguses, kui 8. oktoobril antakse koos EMTA üliõpilastega kontsert Värske Heli festivalil Tallinnas. 12. ja 13. oktoobril toimuvad kontserdid Palermos, koostöös Curva Minore ja Sitsiilia improvisatsiooni orkestriga, 15. oktoobril esineb U: esimese Eesti muusikakollektiivina prestiižikal Veneetsia biennaalil, kus esitamisele tuleb vägagi nõudlik kava. Oktoobri lõpus ning novembri alguses osaleb U: Virtuosi Século festivalil Recifes, Brasiilias ning detsembris on plaanis juba traditsiooniks saanud vana-aasta uue muusika kontsert.
Kõikidel eelpool loetletud kontsertidel tuleb esitamisele erinev kava, mis ansambli liikmete endi sõnul on hullumeelne.
URR-12: Duod toimub 6. septembril algusega kell 19.00 kultuurikatla väikeses saalis.
Ansambel U: koosseis: Helena Tuuling, Merje Roomere, Levi-Danel Mägila, Tarmo Johannes, Taavi Kerikmäe, Vambola Krigul. | Ansambel U: alustab oma tegevuse 14. hooaega duodega | https://menu.err.ee/292032/ansambel-u-alustab-oma-tegevuse-14-hooaega-duodega | Järgmisel teisipäeval alustab ansambel U: oma tegevuse 14. hooaega, kui antakse kontsert sarjast URR – U: Rahvusringhäälingus. |
Maakohus jättis Rohumetsa (41) talle 2010. aastal mõistetud 10-aastase vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna tema puhul on uue kuriteo riskiprotsendid kõrged, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR.ee-le.
Rohumetsa karistusaja algus on 31. august 2009 ja lõpp 29. august 2018.
2010. aasta mais mõistis Harju maakohus Rohumetsa süüdi peaaegu kogu süüdistuse ulatuses ning karistas teda kaheksa-aastase vangistusega, kuid luges tema süüdistusest aegunuks 1992. aastal toimepandud teise astme kuriteod.
Sama aasta oktoobris karmistas Tallinna ringkonnakohus Rohumetsa karistust ning määras talle uue otsusega 10-aastase vangistuse.
Rohumets tunnistas end kinnisel kohtuprotsessil kuritegudes süüdi osaliselt.
Rohumets mõisteti süüdi lapse vägistamises, sugukire vägivaldses rahuldamises nooremate kui 16-aastaste suhtes, laste kasutamises pornograafilise teose valmistamisel ning lapsporno valmistamises ja selle võimaldamises.
Süüdistuse kohaselt pani Rohumets ajavahemikul 1992-2009 toime erinevaid seksuaalkuritegusid 10 lapse suhtes, kellest nooremad olid alla viieaastased.
Süüdistatava kasutuses olnud andmekandjatelt leidsid Põhja prefektuuri lastekaitsetalituse töötajad üle 2000 pildi, millel oli kujutatud alla 14-aastaseid lapsi erootilistes situatsioonides.
Rohumets vahistati 2009. aasta septembris. | Kohus jättis pedofiili vanglasse | https://www.err.ee/572954/kohus-jattis-pedofiili-vanglasse | Tartu maakohus ei vabastanud esmaspäeval vanglast enne tähtaega laste seksuaalses kuritarvitamises süüdimõistetud Jaanus Rohumetsa. |
“Eesti geenivaramu andmebaasi põhjal näeme, et Eestis, nii nagu ka mujal maailmas, on teist tüüpi diabeet väga sagedaseks haiguseks keskealiste ja vanemate inimeste seas – 60. eluaastaks põeb seda haigust juba rohkem kui iga kümnes eestimaalane,” rääkis geenivaramu statistik ja TÜ matemaatilise statistika doktorant Kristi Läll.
“Teist tüüpi diabeedi põdejatel on eelkõige haiguse tüsistuste tõttu suur risk kaotada töövõime juba enne pensioniiga. Haigus tüsistub hilisjärgus sageli neerupuudulikkuse, nägemishäirete ja perifeersete veresoonte kahjustusega, mis võib viia näiteks jalgade amputeerimiseni. Enneaegset suremust esineb diabeedihaigete seas kaks kuni kolm korda sagedamini kui ülejäänud rahvastikus,” täiendas geenivaramu vanemteadur Krista Fischer.
“Klassikalistest epidemioloogilistest uuringutest teame, et üks tähtsamaid riskifaktoreid teist tüüpi diabeeti haigestumiseks on ülekaalulisus. Samas ei ole kaugeltki mitte kõik ülekaalulised inimesed diabeetikud ning teisalt on teist tüüpi diabeeti põdejate hulgas ka normaalkaalulisi inimesi. Haigestumine sõltub siiski paljude erinevate faktorite ühisest panusest, sealhulgas geneetilisest taustast. Päriliku eelsoodumuse osatähtsus diabeeti põhjustavate tegurite seas on ligi 50 protsenti. Viimasel ajal on palju tähelepanu pööratud geneetilise riski hindamise võimalustele,” selgitasid Läll ja Fischer.
Nemad koos teiste geenivaramu teadlastega töötasid välja varasemast tõhusama teist tüüpi diabeedi geneetilise riskiskoori ning avaldasid selle Nature tütarajakirjas Genetics in Medicine.
Riski aitavad määrata SNPd (loetakse ka „snipid“)
Uudse ja täpsema diabeedi riskiskoori arvutamise metoodika välja töötamiseks kasutasid geenivaramu teadlased üle 7500 erineva DNA järjestuse variatsiooni ehk SNP.
SNP ehk ühenukleotiidne polümorfism on DNA järjestuse variatsioon, mis on toimunud ühe genoomi nukleotiidi (A, T, C või G) muutumisel. Näiteks, kui ühel inimesel on DNA ahela teatud positsioonis tsütosiin ehk C-nukleotiid, siis teisel inimesel võib samas kohas paikneda tümiin ehk T-nukleotiid.
Teadlastel on miljonite SNPde kohta infot peamiselt tänu viimasel kümnendil avaldatud rohketele ülegenoomsetele uuringutele. Kuigi sageli on SNP-de seosed haigustega kaudsed ja nende rakubioloogilised toimemehhanismid ei ole lõpuni selged saab neid siiski kasutada haigestumisriskide hindamisel. Haigusriskide hindamisel võib abi olla ka nendest SNP-dest, mille haigusseoselisus ei ole statistilises skaalas väga selge.
Ka need 7500 SNPd, mida Eesti geenivaramu teadlased värskes diabeedi riskiskoori uuringus arvesse võtsid, valiti juba varem avalikustatud teadusartiklites leitud tulemuste põhjal. Uudse riskiskoori jaoks tuli Tartu teadlastel välja mõelda tõhusam algoritm SNP-de valikuks ja nende mõjude arvesse võtmiseks.
Nii paljude geenivariantide kasutamine riskiskoori väljatöötamisel on varasemalt kasutatud paari või paarikümne SNPga võrreldes erinev ja uudne lähenemine rääkis Kristi Läll raadiosaates Labor. “Näiteks viimati enne meie tööd avaldatud riskiskoori uuring hindas diabeediriski 65 SNP alusel.”
“Kuna üksikute SNP-de mõjud diabeeti haigestumise riskile on väga väikesed, siis kombineerime need kokku üheks riskiskooriks, see tähendab üheks haigestumisriski hindavaks kvantitatiivseks parameetriks, mis võimaldab geneetilist riski hinnata paremini kui see varem võimalik on olnud,” kõneles Läll.
Uuringust selgus ka kehakaalu ja geneetilise riski kombineeritud toime.
“Nii näiteks nägime, et ülekaaluliste, kuid mitte veel tõsiselt rasvunud üle 40-aastaste isikute (kehamassiindeks 25-30) seas esines teist tüüpi diabeeti keskmiselt viiel kuni kuuel protsendil. Kui ülekaalule lisandus ka kõrge geneetiline risk (riskiskoor kõrgeima viiendiku seas), siis ulatus haigestumise tõenäosus juba kümne protsendini.
Samas haigestus madala geneetilise riskiga (kuid siiski ülekaalus) inimestest teist tüüpi diabeeti vaid kolm protsenti. See tähendab, et kõrgema geneetilise riskiga inimestel on tõenäosus diabeeti haigestuda üle kolme korra suurem kui madala geneetilise riskiga inimestel,” rääkis Läll.
Uuringus kasutati rohkem kui 10 000 Eesti geenidoonori andmeid. Esmalt keskendusid teadlased nende inimeste geenikaardi andmetele, kellel oli diabeet diagnoositud juba ajal, kui nad geenivaramuga liitusid. Just varasemalt diabeeti haigestumise infot kasutades selgitati, milline arvutuslik geneetiline riskiskoor on kõige tugevamalt diabeediga seotud. Alles seejärel uuriti, kuidas väljatöötatud riskiskoor suudab ennustada tulevikus teist tüüpi diabeeti haigestumist.
Tagasiside tulevik
Tagasiside tähtsust näitab asjaolu, et ülekaalu vältimisega on ka kõrge geneetilise riski korral võimalik olulisel määral vähendada diabeeti haigestumise tõenäosust. Nii esines normaalse kehakaaluga isikutel ka kõrge geneetilise riskiskooriga uurimisrühmas diabeedijuhte siiski ligi kaks korda vähem kui kergelt ülekaalulistel, kuid madala geneetilise riskiskooriga uuritavatel.
Doktorant Kristi Läll selgitas, et kuna diabeedi riskifaktoriks on ülekaalulisus, siis on diabeedi teke kõige tõenäolisem just nende hulgas, kellel esinevad koos nii kõrge geneetiline risk kui ka liigkõrge kehakaal. “See tähendab, et kui sul on kõrge geneetiline risk teist tüüpi diabeedi suhtes, võid sa haigestuda varasemas eas või väiksema ülekaalu korral. Ent kui sa oled ülekaalus, aga sul on madal geneetiline risk, ei pruugi sa veel haigeks jääda. Kindlasti vajab eraldi rõhutamist see, et madal geneetiline risk ei välista haigestumist.“
“Üks võimalus diabeeti ennetada on kasutada geneetilist riskiskoori. Kui patsiendile öelda, et teil on kõrge geneetiline risk, te olete suuremas ohus, ja sellepärast peaksite te diabeedi edasi lükkamiseks või vältimiseks oma eluviisidele ja kehakaalule eriti suurt tähelepanu pöörama, võib see mõjuda motiveerivalt, et inimesed jälgiksid enam oma toitumist, liikumisharjumusi ning nende kaudu ka kehakaalu.”
Eesti geenivaramus on käesoleval ajal täies ulatuses määratud ligi 2500 geenidoonori genoomi järjestus. Tänu sellele on näidisprojektina alustatud ka esimeste geenidoonorite nõustamist.
Esialgu on tagasisidet antud küll mitte teist tüüpi diabeedi geneetiliste riskide vaid näiteks perekondliku hüperkolesteroleemia kohta, mida iseloomustab niinimetaud halva ehk LDL kolesterooli kõrge tase veres.
“Projekti käigus kutsume nõustamisele inimesi, kellel on geneetiline eelsoodumus kõrgenenud kolesteroolitaseme esinemiseks ja seetõttu kõrgenenud tõenäosus südame-veresoonkonna haigustesse haigestumiseks,” selgitas geenivaramus tagasiside andmisega tegelev meditsiinigeneetik, vanemteadur Neeme Tõnisson. “Õigeaegse kolesteroolitaset alandava raviga on haigestumisriske võimalik edukalt vähendada.”
Ta lisas, et lähitulevikus loodetakse hakata geenidoonoreid nõustama ka pärilike vähiriskide, näiteks päriliku rinna- ja munasarjavähi riski osas. Ka sellistel juhtudel on meedikutel võimalik pakkuda tõhusat jälgimist ja ennetavat sekkumist. “Et geenivaramus välja töötatud uudset diabeedi riskiskoori metoodikat on pidanud piisavalt usaldusväärseks mainekas rahvusvaheline eelretsenseeritav teadusajakiri, loodame pikemas perspektiivis ka arvutuslike geneetiliste riskiskooride kasutamist tagasisides. Seda lootuses, et geneetilise riski teadmine motiveerib isikuid pöörama enam tähelepanu tervislikele eluviisidele ja selle kaudu vähendama haigestumisriske,” sõnas Tõnisson.
Vasakult esimene geenivaramu statistik ja artikli juhtautor Kristi Läll. Taustal Silva Kasela ja töörühma juht Krista Fischer. (Foto: Jüri Parik)
Kas tead, mis on teist tüüpi diabeet ja kui paljud seda põevad?
• Inimese organism kasutab veresuhkrut ehk glükoosi energiaallikana. Kui me sööme, siis seedimisel sisse söödud süsivesikud lagunevad glükoosiks ja see imendub verre. Kõhunäärmes toodetakse hormooni insuliin, mis aitab glükoosi verest rakkudesse viia ja nii veresuhkrutaset normaalsena hoida.
• Teist tüüpi diabeedi korral on insuliini toime keharakkudele nõrgenenud – esineb nn insuliinresistentsus ehk suhteline insuliinipuudulikkus. Seetõttu on glükoosi tase veres püsivalt liiga kõrge.
• Kui inimesel on teist tüüpi diabeedi suhtes kõrge geneetilise risk, võib haigus tekkida näiteks varasemas eas või väiksema kaalutõusu korral kui neil, kelle geneetiline risk on keskmine või madal.
• Teist tüüpi diabeediga inimeste oodatav eluiga väheneb keskmiselt 5–10 aastat ning kui inimene põeb teist tüüpi diabeeti, on tal 2–3 korda kõrgem risk surra südame-veresoonkonna haigustesse.
• Teist tüüpi diabeet on üsna sage haigus üle 40-aastaste inimeste seas: Eestis põeb üle 40-aastaste inimeste hulgas teist tüüpi diabeeti ligi 8 protsenti rahvastikust. Üle 70- ja 75-aastaste hulgas on teist tüüpi diabeedi põdejaid juba 15 protsenti. | Geenivaramu uudne riskiskoor ennustab diabeeti täpsemalt kui varasemad | https://novaator.err.ee/259432/geenivaramu-uudne-riskiskoor-ennustab-diabeeti-tapsemalt-kui-varasemad | Teist tüüpi diabeet on komplekshaigus, mida põeb umbes kaheksa protsenti maailma täiskasvanutest. Tartu ülikooli Eesti geenivaramu teadlased mõtlesid välja uudse ja senisest tõhusama metoodika, kuidas hinnata geneetilist riski teist tüüpi diabeeti haigestumiseks. |
Praeguse seisuga on end pühapäevasele jooksule kirja pannud äsja Rios olümpiamaratoni läbinud ja mullu Kahe Silla jooksu võitnud Tiidrek Nurme ning Rios Nurmet napilt edestanud Roman Fosti. Neile astuvad vastu Keeniast pärit ja paar aastat tagasi Pärnus võidutsenud Ibrahim Mukunga Wachira, olümpiakogemusega 3000 meetri takistusjooksja Kaur Kivistik ja teised.
Naiste arvestuses ennustatakse parimaks kahekordset New Yorgi maratoni võitjat ning Rio olümpiamaratoni 12. kohaga lõpetanud lätlannat Jelena Prokopcukat. Talle tulevad konkurentsi pakkuma Eesti parimaks peetav Liina Tšernov ning teised. Nii Fosti kui Nurme on mõlemad rõhutanud, et tippude huvi poolest on Kahe Silla jooks Eesti tugevaima konkurentsiga.
"Plaanin pühapäeval tugevat jooksu, kuid enne pean veel olümpiamaratonist kuhjunud väsimuse välja saama. Praegu tunnen, et keha ei tööta veel päris nii nagu sooviksin," tõdes Fosti, kel veel seni Kahe Silla jooksu võit auhinnakapist puudub.
"Vaadates startijate nimekirja ja tippude huvi, saab taas tõdeda, et Kahe Silla jooksust kujuneb ka tänavu Eestis kõige tihedama konkurentsiga rahvajooks," märkis peakorraldaja Vahur Mäe. "Usutavasti näeme esmakordselt finišiprotokollis üle 2000 osaleja nime," ennustas korraldaja.
Lisaks pühapäeval kell 12.00 startivale jooksule on end tänase seisuga kirja pannud ligi 750 käijat kepikõndijat ja nii mõnedki ratastoolisõitjad. Kolmandat aastat on kavas kostüümijooks Endla kostüümidraama, kus rada oodatakse läbima kostümeeritult. Stardi eel annab žürii punasel vaibal end näitavatele osalejatele hinnangu ning parimat kostüümiomanikku premeerib teater uue hooaja esietenduste priipääsmega.
Sportlikku tegevust jagub hulganisti laupäevagi. Vaasa pargis toimub traditsiooniline sporditurg, kus jagatakse infot erinevate sportimisvõimaluste ja -teenuste kohta. Samas antakse stardid ka tasuta lastejooksudele, kuhu on oodatud kuni 11-aastased poisid ja tüdrukud. Esmakordselt on kavas Kahe Silla noortejooksud, kus 3 km distantsil saavad kaasa lüüa 10-21 aastased noored. Päeva lõpetab Kahe Silla jooksu ühistreening Roman Fostiga.
Eelregistreerimine kestab 1. septembrini www.2silda.ee kuni kell 23.59 ja Pärnu Keskuse infoletis kuni kell 20.00. 3. ja 4. septembril on võimalik end registreerida võistluskeskuses Endla teatris stardipäeva hinnaga.
Kahe Silla jooksu korraldab Pärnu Kahe Silla Klubi koos peasponsori Salomoni ning arvukate toetajate ja partneritega. Spordisündmuse algatajaks 2001. aastal oli teiste seas kahekordne sõudmise olümpiahõbe Jüri Jaanson, kes nägi mõttekaaslastega jooksus vahendit aidata korrastada Pärnu jõe kahe silla vahele jäävaid kallasradu. Tänaseks on mõlemad kaldad tervenisti läbitavad ning jõe äärde rajatud kergliiklusteed on väga populaarsed liikumisharrastajate seas. | Nädalavahetusel toimuval Kahe Silla jooksul tulevad starti nii Nurme kui Fosti | https://sport.err.ee/91100/nadalavahetusel-toimuval-kahe-silla-jooksul-tulevad-starti-nii-nurme-kui-fosti | Pärnus 3. ja 4. septembril toimuv Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks jätkab viienda etapina Selver Eesti Linnajooksude sarja. 16. korda toimuv rahvajooks toob kahel päeval starti ligi neli tuhat spordisõpra, sealhulgas Eesti jooksjate paremiku ning tugevad külalised piiri tagant. |
Eilse seisuga läbis Ratasepp kuuendat päeva järjest täispika triatloni vähem kui üheteistkümne tunniga, kõige tugevama aja tegi ta neljandal päeval, olles esimesest päevast, mil värskena starti mindi, pea paar minutit kiirem. Esimesest päevast alates on ajad 10:38.12, 10:48.35, 10:51.54, 10:36.19, 10:48.14 ning 10:59.20. Kuue päeva kokkuvõttes on Ratasepa võistlusaeg 64:42.37.
Tema põhikonkurent Richard Widmer on näidanud samuti ülitugevaid aegu. Tema eesmärk on teha kõik kümme päeva alla 11 tunni. Seni on see õnnestunud mõlemal mehel. Tugevaid tulemusi premeerib ka mitteametlikult viiekordse täispika triatloni maailmarekordi ületamine. Nimelt lõid mehed viienda päeva lõpus IUTA viiekordse ultratriatloni rekordit 64:01.22 pea kümnetunnise edumaaga - Ratasepp ajaga 53:43.15, Widmer 53:42.33. Viienda päevaga võttis Widmer Ratasepa ees üldarvestuses 42 sekundiga edumaa ning läks selle vahega võistlust juhtima.
Seitsmenda võistluspäeva hommikuks hoiab Widmer Ratasepa ees 12 minutit ja kuus sekundit edumaad. Ratasepp tunnistas, et viies võistluspäev oli tema jaoks üks raskemaid, sest neljanda päeva õhtul andis kurk veidi tunda ning keha reageeris viienda päeva eelsel ööl higistamisega. “Õnneks taastumisprotseduurid, korralik toit ja rohke uni parandasid hommikuks oluliselt enesetunnet,” ütles Ratasepp.
Ta rääkis, et seetõttu oligi kuues päev ennekõike mõeldud veidike taastumiseks, kuid sellest ei tulnud midagi välja, sest ilm muutus kardinaalselt. “Neli tundi tuli ratast vändata vihmas ning tuulistes oludes, mistõttu väsinud tingimustes oli sooja sees hoidmine väga keeruline,” tõdes ultratriatleet. Korraldajad isegi katkestasid pärast pärast ujumist 35 minutiks võistluse, sest vihmasadu oli tugev ning taevas oli äikesepilv.
Ratasepp ütles, et enesetunde poolest oli kuuenda päeva jooksumaraton, pärast seda kui rattal külmasaanud jalad olid üles soojenenud, senistest jooksumaratonidest nauditavaim.
Taaskord suutis teda üllatada ka Widmer, kes sõitis lühikestes riietes läbi vihma ja tuule, kordagi peatumata. “Minul kulus riiete vahetusele ja sooja toidu manustamisele umbes kuus minutit – seega sisuliselt oli ta rattarajal kuus minutit sõiduga kiirem.”
Võidumõtteid Ratasepp ei mõlguta, vaid võtab päev korraga, sest Widmer on näidanud end igast küljest ülimalt tugeva ja vastupidavana.
Šveitsi kümnekordsel ultratriatlonil tuleb iga päev läbida üks täispikk triatlon – 3,8 km ujumist, 180 km ratast ning joosta üks maraton, 42,2 km. Kümnekordne ultratriatlon algas 24. augustil ning lõpeb 2. septembril. | Rait Ratasepp hoiab kümnekordsel ultratriatlonil kuue päeva järel teist kohta | https://sport.err.ee/91093/rait-ratasepp-hoiab-kumnekordsel-ultratriatlonil-kuue-paeva-jarel-teist-kohta | Eesti ultratriatleet Rait Ratasepp jätkab Šveitsis kümnekordset ultratriatlonit. Kui kolmanda päeva kokkuvõttes oli Ratasepp sakslasest Richard Widmerist 17 minutit ja 31 sekundit ees, siis kuuenda päeva lõpuks on Widmer Rataseppa edestanud 12 minuti ja kuue sekundiga. Täna algas seitsmes võistluspäev. |
Rosaariumi juubelihooaja kontserdil astuvad septembri esimesel laupäeval publiku ette musikaalsed näitlejad Saara Kadak Rakvere teatrist koos Jakko Maltisega, Piret Krumm Eesti Draamateatrist koos Sander Nõmmistuga, Pääru Oja Eesti Draamateatrist koos Indrek Kruusimaaga, Kristjan Üksküla Tallinna Linnateatrist ning Priit Strandberg Vanemuise teatrist.
Jänedal 2007. aastal edukalt alustanud Rosaarium muutus juba järgmisel suvel kontserdisarjaks. Käesoleval aastal täitub sarjal kümnes hooaeg ning toimub 18. kontsert.
Kontserdisarja Rosaarium kümnenda sünnipäeva kontsert algab 3. septembril kell 18 ja toimub Jäneda mõisa roosiaias, halva ilma korral Jäneda Pulli Tallis. | Kontserdisari Rosaarium tähistab sünnipäeva noorte näitlejatega | https://kultuur.err.ee/313482/kontserdisari-rosaarium-tahistab-sunnipaeva-noorte-naitlejatega | Kontserdisarja Rosaarium suvehooaja lõpuakordiks on 3. septembril toimuv kontsert Jäneda mõisa roosiaias, kus astub üles viis noort näitlejat. |
Kümme aastat ÜRO põgenikeagentuuri juhtinud Guterres sai 15-liikmelise julgeoleknõukogu mitteametlikul hääletusel 11 toetus- ja kolm vastuhäält, üks esindaja oli erapooletu.
Tegemist on kolmanda korraga, kus 67-aastane portugallane on edestanud kõiki teisi 31. detsembril ametist lahkuva Ban Ki-mooni mantlipärijaks pürgijaid.
Esimeses voorus kogus Guterres 12 toetushäält ning kolm jäi erapooletuks ehk "ilma arvamuseta".
Kuigi kolmandas voorus Guterresi reiting pisut langes, on ta diplomaatide hinnangul selge soosik uueks maailmaorganisatsiooni juhiks.
Teiseks platseerus üllatuslikult Slovakkia välisminister Miroslav Lajčák üheksa toetus-, viie vastu- ja ühe erapooletu häälega. Eelmises voorus oli ta olnud kuues.
Kolmandat kohta jagasid bulgaarlannast UNESCP juht Irina Bokova ja Serbia endine välisminister Vuk Jeremić, kes said seitse toetus-, viis vastu- ja kolm erapooletut häält. | Portugali ekspeaminister on soosik ÜRO juhi kohale | https://www.err.ee/572949/portugali-ekspeaminister-on-soosik-uro-juhi-kohale | Portugali endine peaminister Antonio Guterres on pärast esmaspäeval peetud kolmandat hääletusvooru endiselt soosik ÜRO järgmise peasekretäri ametisse, teatasid diplomaadid. |
Allardyce'i sõnul austavad meeskonnakaaslased Rooneyt väga ning tema jätkamine kaptenina oli ainuõige otsus. "Rooney on Inglismaale olnud suurepärane kapten. Kapteni roll on klubitasandil suureks vastutuseks, kuid veelgi enam on see vastutuseks koondisetasandil."
"Kõik on kinni isiksuses. Kas mängija suudab kapteniks olemise vastutusega hakkama saada? Ma arvan, et Rooney on seda nautinud. Mõned mängijad ei soovi sellist vastutust," arvas Allardyce.
Allardyce jättis oma esimesest valikust koondise juhendajana välja nii Ross Barkley kui Marcus Rashfordi. "Meile tuleb kasuks, kui mängijad, kes valituks ei osutu - nagu Ross Barkley - on pettunud ning tulevad ja ütlevad, et nad väärivad kohta. See on Inglismaale kasulik."
"Rashfordi kuulumine U-21 koondisesse osutub nii meile kui talle tulevikus hindamatuks," lisas Allardyce 18-aastase Rooney klubikaaslase kohta. | Wayne Rooney jätkab Inglismaa koondise kaptenina | https://sport.err.ee/91101/wayne-rooney-jatkab-inglismaa-koondise-kaptenina | Inglismaa jalgpallikoondis alustab uut MM-valiksarja pühapäeval, kui võõrsil minnakse vastamisi Slovakkiaga. Koondise peatreeneri Sam Allardyce'i sõnul jätkab kaptenina 30-aastane Manchester Unitedi mängija Wayne Rooney. |
Äripäev kirjutab, et mobiiliäpina ja veebilehitsejas toimiva rakenduse abil saavad restoranid üle jäävad toidud platvormile üles panna ning kasutajad näevad kaardilt, millised restoranid parasjagu üle jäänud toitu pakuvad.
Roogade hinnad on tavahinnast soodsamad, nende eest tasutakse äpi kaudu ja toidule peab ostja restorani ise järele minema.
Üldjuhul käib jutt päevapraadidest, mida valmistatakse hommikul suurem kogus ja mille minekut on raske täpselt ennustada.
Eestis jääb igal aastal toitlustusettevõtetes üle ligi 22 000 tonni toitu, ResQ Clubiga on Eestis praeguseks liitunud üle 20 restorani Tallinnas ja Pärnus. | Soome idufirma aitab Eesti restoranidel üle jäänud päevapraed maha müüa | https://www.err.ee/572952/soome-idufirma-aitab-eesti-restoranidel-ule-jaanud-paevapraed-maha-muua | Soomes mõne kuuga edu saavutanud idufirma ResQ Club laienes Eestisse, kus aitab restoranidel päästa muidu prügimäele mineva toidu. |
"Mulle ei meeldinud kumbki osatäitmine, aga arvatavasti olid mulle jumala poolt antud siiski mõlema õe omadused – üks oli poisilik ja teine daamilik. Ma olen elu ära elanud ja pean tunnistama, et mul on vaja ikka väga pingutada, et minust daam saaks, sellepärast ma sinnapoole eriti ei püüdlegi," muheles Terje laupäeval Tõstamaal toimunud üritusel, kirjutab Õhtuleht..
Näitlejaks Terje ennast siiski ei pea, kuna ta on õppinud telerežissööriks ning töötanud sellel ametipostil 17 aastat: "Ma leian, et kui sa oled midagi õppinud, siis seda sa ka oled, näitleja on minu kohta palju öelda," lausus ta. Millest see aga tuleb, et mängufilm "Vallatud kurvid" on ikka rahva lemmikuks jäänud, tema aru ei saa: "Film on ju tõesti vanaks jäänud." | Terje Luik: kino on tavaliselt üks suur pettus ja kaadritejaht | https://menu.err.ee/292033/terje-luik-kino-on-tavaliselt-uks-suur-pettus-ja-kaadritejaht | "Vallatute kurvide" peaosaline, kaksikõdesid mänginud Terje Luige filmikarjäär sai alguse 57 aastat tagasi, kui ta valiti sellesse filmi Mareti ja Vaike osa mängima ligi kolmesaja kandidaadi seast, esimest korda nägi ta filmi aga alles selle esilinastusel. |
Meeste üksikmängu teise ringi pääses ka maailma viies reket Rafael Nadal, kes oli 6:1, 6:4, 6:2 parem usbekist Denis Istominist (ATP 107.).
Kanadalane Milos Raonic (ATP 6.) alistas 7:5, 6:3, 6:4 sakslase Dustin Browni (ATP 86.), prantslane Gael Monfils (ATP 12.) oli 6:4, 6:2, 7:6 (5) parem Luksemburgi tennisistist Gilles Müllerist (ATP 37.).
Naiste üksikmängu avaringis jäi olümpiavõitja Monica Puig 4:6, 2:6 alla hiinlannale Zheng Saisaile (WTA 61.), kolmandana asetatud hispaanlanna Garbine Muguruza kaotas maailma 137. reketist belglannale Elise Mertensile esimese seti 2:6, kuid võitis kaks järgmist 6:0 ja 6:3.
Täna kell 20.00 alustab US Openit ka Anett Kontaveit, kes läheb avaringis vastamisi venelannast maailma 20. reketi Jelena Vesninaga.
Kontaveit oli Vesninaga vastamisi ka hiljuti New Havenis toimunud turniiril kaheksandikfinaalis, kus pidi seisul 4:6, 0:1 jalavigastuse tõttu vastasele loobumisvõidu andma.
Paari võitja kohtub teises ringis sakslanna Annika Becki (WTA 41.) või läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud mängijaga. | Tiitlikaitsja Djokovic pääses US Openil teise ringi, Kontaveit kohtub täna tugeva venelannaga | https://sport.err.ee/91102/tiitlikaitsja-djokovic-paases-us-openil-teise-ringi-kontaveit-kohtub-tana-tugeva-venelannaga | USA lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmängu avaringis oli serblasest tiitlikaitsja Novak Djokovic (ATP 1.) 6:3, 5:7, 6:2, 6:1 parem poolakast Jerzy Janowiczist (ATP 247.). Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 90.) kohtub naiste üksikmängu esimeses ringis Eesti aja järgi kell 20 algavas kohtumises venelanna Jelena Vesninaga (WTA 20.). |
"Käesoleva aasta teises kvartalis oli CO2 heitmekvoodi hind kuus eurot tonni kohta, mis on aastavõrdluses 23 protsenti madalam. Teise aspektina on meie konkurentsivõimele positiivset mõju avaldanud 1. juulist kehtima hakanud paindlik ressursitasude süsteem," ütles Eesti Energia energiakaubanduse juht Veiko Räim Postimehele.
Keskkonnaministri Marko Pomerantsi vastuseisust hoolimata alandas valitsus tänavu suvel tagasiulatuvalt põlevkivi keskkonnatasusid ligi kuus korda ning kui selleks aastaks kehtestatud maksumäära kohaselt pidid energeetikud maksma iga kaevandatud põlevkivitonni eest riigile tasu 1,58 eurot, siis nüüd alandati seda summat tagasiulatuvalt 0,275 euroni.
Eesti Energia saab asjatundjate hinnangul tänu oma tehnoloogilisele paindlikkusele katlaid üksteise järel sisse ja välja lülitada ning toota siis, kui on võimalik kõrgema hinnaga müüa.
Fortumi hinnangul mõjutab Eesti elektrienergia ekspordipotentsiaali oluliselt Läti, kus on suured hüdroenergia varud, mis muudavad just kevadel sealse elektri väga odavaks ning põlevkivielektrijaamade edule aitab kaasa ka asjaolu, et suvel tuumajaamasid tavaliselt remonditakse ja hooldatakse, mis annab meile võimaluse rohkem eksportida.
Valitsus langetas põlevkivi ressursitasusid ajutiselt selle aasta 1. juulist kuni 2018. aasta jaanuarini ning selle rahaline mõju sektorile on ligikaudu 40 miljonit eurot aastas, alates 2018. aastast peaks rakenduma uus turuhinnast sõltuvate keskkonnatasude süsteem.
Põlevkiviga on otseselt seotud ligikaudu 7500 töökohta ning tööjõumakse ning ressursi- ja saastetasusid sai riik põlevkivisektorilt möödunud aastal ligikaudu 140 miljonit eurot. | Saastetasude alandamine päästis Eesti elektriekspordi | https://www.err.ee/572947/saastetasude-alandamine-paastis-eesti-elektriekspordi | Eesti tõusis suvel taas elektrit hoogsalt eksportivaks maaks, sest suudab tänu saastetasude mitmekordsele alandamisele ja CO2 kvoodi erakordselt madalale hinnale põlevkivielektrit edukalt Nordpooli börsile müüa. |
"Expol osalemise otsustab sügisel valitsus," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) avalike suhete osakonna nõunik Kadri Tonka BNS-ile. Ministeeriumi koostatud ettepanekust selgub, et MKM soovitab siiski valitsusel otsustada Dubais toimuvast maailmanäitusest kõrvale jääda.
Dubai maailmanäitus on niinimetatud põhi-Expo, mis toimub iga viie aasta järel, viimane näitus oli 2015. aastal Milanos. Araabia Ühendemiraadid on esitanud Eestile ka ametliku kutse 2020. aasta 20. oktoobrist kuni 2021. aasta 10. aprillini toimuval üritusel osalemiseks, seisab otsuse ettepanekus.
Eesti kontseptsiooni ei ole veel hakatud ette valmistama. Näituse teema on inglise keeles "Connecting Minds, Creating the Future", mis pakub MKM-i sõnul ekspositsiooni kujundamiseks mitmekülgseid võimalusi. Expo peateema on jaotatud kolmeks alateemaks: võimalus, mobiilsus ja kestlikkus.
Eesti osalemine Expol annaks võimaluse riiki üldiselt tutvustada, eelkõike Araabia Ühendemiraatide ning lähiregiooni riikide elanikele, kes moodustavad eeldatavalt suurima osa plaanitud 25 miljonist külastajast, märkis ministeerium. Samas läheks osalemine Eestile maksma minimaalselt 6 kuni 7 miljoni eurot, kui arvestada logistikat, ent ka ehitus- ja osalemiskulusid.
"Kuna eeldatav peamine kasusaaja on IKT-sektor, võiks eeldada ka sektori poolset kaasfinantseeringut, milleks aga valmisolek puudub," märkis ministeerium. Samuti ei saa sel eelarveperioodil maailmanäitusel osalemise kulusid katta Euroopa Liidu struktuurivahenditest, samas kui näiteks Milano Expol osalemiseks sai EL-i vahendeid panustada 1,2 miljonit eurot.
MKM pöördus ka ettevõtlusorganisatsioonide poole, et selgitada välja huvi Dubai Expol osalemise vastu. Eesti Turismifirmade Liit märkis, et riigi nähtavuse ja mainekujunduse huvides osaleks osalemine vajalik, ent vaid turism ei saa olla osalemise põhjuseks. Teenusmajanduse Koda märkis, et osaleda tuleks vaid siis, kui see on osa pikaajalisemast plaanist.
Eesti Toiduainetööstuse Liidu hinanngul on osalemine vajalik, et tutvustada Eesti toiduaineid ja toidukultuuri. Majandusministeeriumi andmetel on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu liikmed valmis maailmanäituse raames küll üritusi ja kohtumisi korraldama, ent mitte sellesse rahaliselt investeerida..
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda vastas, et peab Eesti riigi ja maine tutvustamist küll väga oluliseks, ent arvab siiski, et Eesti ei peaks Dubai Expol osalema, vaid selle asemel kasutada rahalisi vahendeid hoopis näiteks muudel rahvusvahelistel messidel ühisstendi püsitamiseks. Ettevõtjad soovivad rohkem osaleda erialamessidel, märkis koda.
Nii soovitabki MKM valitsusel mitte toetada osalemist Expo2020-l Dubais ning panna riigikantseleile ülesanne informeerida eitavast otsusest Araabia Ühendemiraatide valitsust.
Eelmisel aastal moodustas kaubavahetus Eesti ja emiraatide vahel kokku 37,4 miljonit eurot, millega riik oli Eesti kaubanduspartnerite seas 41. kohal. Kaubavahetusest moodustas eksport 33,8 miljonit eurot. Araabia Ühendemiraatide investorid on Eestisse eelmise aasta lõpu seisuga teinud otseinvesteeringuid 4,2 miljoni euro mahus.
Eesti on varasemalt osalenud suurtest maailmanäitustest muuhulgas 2000. aastal 3,5 miljoni euro eest Saksamaal Hannoveris, 2010. aastal 3,8 miljoni euro eest Hiinas Šanghais ja 2015. aastal 4,9 miljoni euro eest Itaalias Milanos. | Majandusministeerium soovitab Eestil 2020. aasta Expost kõrvale jääda | https://www.err.ee/572945/majandusministeerium-soovitab-eestil-2020-aasta-expost-korvale-jaada | Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on teinud valitsusele ettepaneku, et Eesti jääks 2020. aastal toimuvast Dubai maailmanäitusest (Expo) kõrvale, kuna see läheks maksma vähemalt 6 miljonit eurot ning raha saaks kasutada hoopis näiteks ettevõtetele kasulikemal erialamessidel osalemiseks. |
Kõigest mõned minutid pärast presidendivalimiste esimese vooru tulemuste selgumist kogunesid Reformierakonna riigikogu liikmed oma fraktsioonituppa koosolekule ning koosolekul kujunes ka olukord, kus kõigil oli võimalus öelda, kelle poolt nad hääletasid, kirjutab Eesti Päevaleht.
Leht märkis, et mitmel Reformierakonna saadikul oli ette näidata hääletuskabiinis telefoniga tehtud foto sedelist, kus ristike on Eiki Nestori nime taga. Üks neist oli Aivar Sõerd, kes postitas foto ka sotsiaalmeediasse.
Seejärel avalikustasid oma valiku ka paljud teised, kuid mitte näiteks Yoko Alender ja Remo Holsmer. Leht märkis, et Alender ja Holsmer on Marina Kaljuranna kandidatuuri toetajad nagu ka Eerik-Niiles Kross, Keit Pentus-Rosimannus ja Liina Kersna.
Samas kinnitas Kersna lehele, et Marina Kaljuranna toetajate leeris ei olnud mingit kokkulepet, et nad ei toetaks Nestorit ja kinnitas, et ta ise hääletas Eiki Nestori poolt.
"Oli ette teada, et kui mõni hääl jääb [Nestoril või Kallasel] puudu, siis näidatakse näpuga just Marina Kaljuranna toetajate peale. Meid süüdistada on lihtne," nentis ta. | Leht: osa reformierakondlasi pildistas valimiskabiinis telefoniga oma hääletussedelit | https://www.err.ee/572951/leht-osa-reformierakondlasi-pildistas-valimiskabiinis-telefoniga-oma-haaletussedelit | Osa reformierakondlasi pildistas esmaspäeval presidendivalimiste esimeses voorus valimiskabiinis telefoniga oma hääletussedelit. |
"Ega me lõpuni ei tea, kas puudu jäi meilt või mõlemast erakonnast, see polegi nii hirmus tähtis. Selge on, et salajastel hääletustel on ka varem hääli puudu jäänud ja eri erakondadest. Paraku on salajastel hääletustel nii, et saadik teeb oma valiku parima äranägemise järgi. Ma arvan, et me ei tahaks sellist ühiskonda, kus saaks lõpuni hääli kontrollida," märkis Rõivas usutluses Eesti Päevalehele.
Rõivas tõdes, et hääletustulemus tegi karuteene ka Siim Kallasele ja Marina Kaljurannale, kuna nüüd on nende taha toetuse koondamine palju keerulisem.
"Aga kordan, minu jaoks ei ole eraldi eesmärk nimeliselt välja selgitada, kes täpselt hääletamata jätsid. Peab arvestama ka sellega, et riigikogu liikmed on oma mandaadis sedavõrd vabad, et salajastel isikuhääletustel ei ole kellelgi võimalik nende tegevust kontrollida. Pigem olgu nii, mitte et hakkame pärast värviliste pliiatsitega neid kuidagi koordineerima," kinnitas Rõivas. | Rõivas: me ei tahaks ühiskonda, kus saaks lõpuni hääli kontrollida | https://www.err.ee/572944/roivas-me-ei-tahaks-uhiskonda-kus-saaks-lopuni-haali-kontrollida | Reformierakonna esimees Taavi Rõivas tõdes esmaspäeval riigikogus presidendivalimiste esimeses voorus toimunu kohta, et tegelikult puudub selgus, kas Eiki Nestoril (SDE) jäi viis häält saamata Reformierakonnalt või mõlmalt erakonnalt ehk Reformierakonnalt ja SDE-lt kokku. |
Kell 6.59 juhtus ränk liiklusõnnetus Saare maakonnas Valjala vallas Sakla külas Masa-Laimjala-Tumala maantee 8. kilomeetril, kus Toyota Avensis sõitis teelt välja heinamaale ja selle juht, turvavööga kinnitamata 56-aastane mees, hukkus.
Kell 9.13 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Rohu tänav 14 juures, kus 35-aastase naise juhitud Renault Megane põrkas kokku 33-aastase mehe juhitud Saab 900-ga. Avariis sai viga Renault'is olnud nelja-aastane poiss, kes toimetati Tallinna lastehaiglasse.
Kell 19.27 juhtus liiklusõnnetus Viljandis Kraavi ja Supeluse tänava ristmikul, kus 40-aastane naine kaotas kontrolli jalgratta üle ning sõitis vastu maja seina. Rattur toimetati Viljandi haiglasse.
Kell 20.24 juhtus liiklusõnnetus Tartus Toominga tänava 2 juures, kus 40-aastane naine kaotas tugevas vihmasajus kontrolli jalgratta üle ja kukkus. Rattur toimetati Tartu ülikooli kliinikumi. | Liiklusõnnetuses hukkus inimene, kolm inimest sai viga | https://www.err.ee/572943/liiklusonnetuses-hukkus-inimene-kolm-inimest-sai-viga | Esmaspäeval juhtus üle Eesti neli liiklusõnnetust, milles üks inimene hukkus ja kolm inimest sai viga. |
Eesti Päevaleht märgib, et esimeses voorus toimunu viitab, et Reformierakond on Rõivase juhtimisel teinud presidendikampaanias vea, kui ei ilmutanud kevade ja suve jooksul huvi teiste poliitiliste jõududega presidendikokkuleppe sõlmimise vastu ega suutnud isegi erakonna sees kindlalt ühe kandidaadi seljataha asuda.
"Mis saaks olla selgem tõendus erakonna juhi nõrkusest? Kõigest mõned minutid enne hääletustulemuste väljakuulutamist antud intervjuudes ütles Taavi Rõivas, et Reformierakond seisab esimeses voorus kindlalt Eiki Nestori ja teises voorus Kallase seljataga. Tegelikult aga sai Nestor viis häält vähem, kui oleks pidanud saama Reformierakonnaja sotside kokkuleppe pidamise korral," kirjutab Eesti Päevaleht.
Postimees leiab, et tekkinud olukord annab tunnistust Taavi Rõivase läbikukkumisest Reformierakonna esimehena. "Võimetus teha otsuseid ja soov mängida korraga kahte mängu, mida kumbagi kontrollida ei suudetud, viis vastasseisuni nii erakonnas kui koalitsioonis," kirjutab Postimees.
Postimehe hinnangul tähendas viis kadunud häält, mis Eiki Nestoril (SDE) ilmselt Reformierakonnalt saamata jäid, pettumust, kuna kokkulepped Reformierakonnaga ei pea ning Reformierakonnale pettumust lootuses, et kokkulepped erakonna sees võiksid pidada.
Õhtuleht arvab, et Taavi Rõivas Reformierakonna juhina ei kontrolli enam olukorda ja saadikud hääletavad südametunnistusest lähtudes. | Ajalehed: valimiste esimeses voorus toimunu näitab Reformierakonna esimehe nõrkust | https://www.err.ee/572942/ajalehed-valimiste-esimeses-voorus-toimunu-naitab-reformierakonna-esimehe-norkust | Teisipäevased ajalehed leiavad oma juhtkirjades, et esmaspäeval riigikogus presidendivalimiste esimeses voorus toimunu näitas Reformierakonna esimehe Taavi Rõivase nõrkust. |
Avapoolajal Sami Khedira väravast juhtima läinud Juventuse teise tabamuse eest hoolitses Cristiano Ronaldo 70. minutil ning lõppskoori vormistas Emre Can 86. minutil.
Jaanuaris operatsioonil käinud Eesti koondise kapteni Ragnar Klavanita mänginud Cagliari Calcio kaotas võõrsil 0:3 AC Milanile. Luca Ceppitelli omaväravale lisandusid Lucas Paqueta ja Milano uue kangelase Krzysztof Piateki tabamused.
Juventus jätkab võimsa tabeliliidrina, pühapäevane võit tõstis heas hoos Milani neljandaks. 23 vooruga 21 punkti kogunud Cagliari jätkab 15. kohal, väljalangemistsoonist kolme silma kaugusel.
Teised tulemused:
Bologna - Genoa 1:1
Atalanta - SPAL 2:1
Sampdoria - Frosinone 0:1
Torino - Udinese 1:0 | Juventus naasis võidulainele, Klavanita Cagliari kaotas Milanile | https://sport.err.ee/909411/juventus-naasis-voidulainele-klavanita-cagliari-kaotas-milanile | Itaalia jalgpalli kõrgliiga eelmises voorus Parmaga viigistanud Torino Juventus sai pühapäeval kindla 3:0 võidu Sassuolo üle. |
Khashoggi laip tükeldati pärast 2. oktoobril Saudi Araabia Istanbuli konsulaadis toime pandud mõrva, kuid tema säilmeid ei ole leitud.
Saudi ministri Adel al-Jubeiri sõnul ületasid tapmisega seotud ametiisikud oma volitusi ning 11 inimest on kuriteos süüdi mõistetud.
Kuid küsimusele, kus on Khashoggi surnukeha, vastas ta telekanali CBS intervjuus: "Me ei tea."
Jubeir ütles, et kohtuasjaga tegelev prokurör olevat taotlenud Türgilt tõendeid, ent pole vastust saanud.
Küsimusele, miks vahi all olevad isikud ei ole surnukeha asukohta avaldanud, vastas Jubeir: "Me uurime endiselt."
"Meil on nüüd terve hulk võimalusi ja me küsime, mida nad surnukehaga tegid. Uurimine jätkub ning ma arvan, et lõpuks saame tõe teada," lausus minister.
Jubeiri usutleti reedel, samal päeval, mil USA president Donald Trump eiras kongressi seatud tähtaega raporti esitamiseks selle kohta, kes tappis Washington Posti kolumnisti Khashoggi, kes oli avalikult kritiseerinud kroonprints Mohammed bin Salmanit.
Luure Keskagentuuri (CIA) hinnangul andis Saudi operatsiooniks korralduse mõjuvõimas kroonprints, kuid Ar-Riyadiga tihedais liitlassuhetes olev Valge Maja on seda järeldust eiranud.
New York Timesi andmeil on CIA saanud jälile, et kroonprints oli andnud 2017. aastal oma juhtivale abile korralduse kasutada Khashoggi vastu kuuli, kui too kodumaale ei naase.
"Ma ei kavatse kommenteerida anonüümsetel allikatel põhinevaid artikleid," ütles Jubeir CBS-ile.
"Me teame, et kroonprints seda ei tellinud. See ei olnud valitsuse sanktsioneeritud operatsioon," lisas ta. | Riigiminister: Saudi võimud ei tea, kus on ajakirjaniku surnukeha | https://www.err.ee/909410/riigiminister-saudi-voimud-ei-tea-kus-on-ajakirjaniku-surnukeha | Saudi võimud ei tea, kus on teisitmõtlejast ajakirjaniku Jamal Khashoggi surnukeha, kuigi väidetavad mõrtsukad on trellide taga, ütles pühapäeval avaldatud usutluses kuningriigi välisasjade riigiminister. |
Baranov kuulus Beroe algkoosseisu ja vahetati 80. minutil puhkama, just nagu Beroe viimastes kontrollmängudes on tavaks olnud. Mängu ainsa värava lõi 42. minutil portugallane Pedro Eugenio, kirjutab Soccernet.ee.
Liigahooaega jätkab neljandal tabelireal olev Beroe täpselt nädala pärast, kui järgmisel pühapäeval sõidetakse külla tabeli eelviimasele meeskonnale Sofia Septemvrile.
Loe lähemalt portaalist Soccernet.ee. | Baranov aitas Beroel ettevalmistuse võidukalt lõpetada | https://sport.err.ee/909405/baranov-aitas-beroel-ettevalmistuse-voidukalt-lopetada | Eesti jalgpallikoondise keskkaitsja Nikita Baranovi uus tööandja Stara Zagora Beroe alistas enne Bulgaaria liigahooaja jätkumist peetud viimases kontrollmängus 1:0 esiliigaklubi Galabovo Botevi. |
"Prantsusmaa maine on jäänud sellest puutumata, kuid ütlen avameelselt: investorid, poliitilised liidrid ja erasektori toimijad esitavad palju küsimusi," sõnas Le Maire AFP-le Araabia Ühendemiraatides Dubais valitsustevahelisel tippkohtumisel (World Government Summit).
Ministri sõnul peab Prantsusmaa reageerima niinimetatud kollavestide protestidesse kanaliseeritud ühiskondlikule rahulolematusele laiahaardelise vastusega "ebavõrdsusele" ja "ebaõiglusele".
Le Maire on olnud president Emmanuel Macroni püüdluste esirinnas korraldada ümber Prantsusmaa majandus.
Majandusminister ütles AFP-le, et Macron on astunud samme "Prantsuse majandusmudeli põhimõtteliseks ümberkorraldamiseks, kuid möönis vajadust pöörata rohkem tähelepanu "neile, kes tunnevad end kõrvaletõrjutuna".
"Me viime selle transformatsiooni lõpule...sest see on hakanud tulemusi andma, mille seas on majanduskasvu tempo, mis on Euroopa ja ülemaailmse ebakindluse kiuste tugev," lausus Le Maire.
Prantsusmaal on kestnud 13 nädalat meeleavaldused, mis puhkesid pärast valitsuse otsust tõsta kütuseaktsiisi ning kasvasid liikumiseks elukalliduse ja Macroni vastu.
Kollavestide meeleavaldused on kujunenud Macroni praeguseks pooleteiseaastase ametiaja suurimaks proovikiviks ja president loodab, et sammud osalusdemokraatia poole, mida ta 2017. aasta presidendivalimiste kampaania ajal lubas, rahuldavad protestijate nõudmised suurema sõnaõiguse üle riigi valitsemises.
President on juba püüdnud rahulolematust vaigistada 10. detsembril teatavaks tehtud majanduslike meetmete paketiga, mille maksumus on hinnanguliselt 10 miljardit eurot. | Prantsuse minister: protestide jätkumine tekitab investorites küsimusi | https://www.err.ee/909407/prantsuse-minister-protestide-jatkumine-tekitab-investorites-kusimusi | Valitsusvastastel meeleavaldustel ei ole õnnestunud Prantsusmaa mainet rikkuda, kuid investorid on hakanud 13 järjestikusel laupäeval korraldatud protestide tõttu küsimusi esitama, ütles majandusminister Bruno Le Maire pühapäeval. |
Iisrael kogub oma territooriumi läbivatelt Palestiina turgudele mõeldud kaupadelt tollimaksudena umbes 127 miljonit USA dollarit kuus ja annab selle üle Palestiina omavalitsusele.
Iisraeli parlament võttis eelmisel aastal vastu seaduse rahaülekannete osalisest peatamisest vastuseks omavalitsuse otsusele maksta hüvitist iisraellaste vastaste rünnakute tõttu Iisraeli vanglates karistust kandvate palestiinlaste peredele.
"Nädala lõpuks viiakse lõpule terroristide palkade mahaarvamise seaduse elluviimine," ütles Netanyahu iganädalase valitsuse istungi algul ajakirjanikele.
"Järgmisel pühapäeval kutsun kokku julgeolekukabineti ja me kiidame heaks vajaliku otsuse rahaliste vahendite mahaarvamisest. Keegi ei tohiks kahelda, et seda tehakse järgmise nädala algul," sõnas peaminister.
Majandusminister Naftali Bennett kutsus varem pühapäeval Netanyahut kõnealust seadust jõustama pärast seda, kui nädalavahetusel vahistati 19-aastase Ori Ansbacheri tapmises kahtlustatav palestiinlane.
Ansbacheri surnukeha leiti neljapäeva õhtul Jeruusalemmast lõunas ja ta maeti reedel Tekoa asundusse.
Ehkki mõrvas kahtlustatavale palestiinlasele pole veel süüdistust esitatud, nõuavad valimisvõitlusesse sisenenud Iisraelis paljud palestiinlste karistamist.
Netanyahu on langenud 9. aprilli valimiste eel marurahvuslike jõudude surve alla reageerida karmikäeliselt Iisraeli ja selle kodanike vastastele rünnakutele.
Iisrael on rahaülekandeid Palestiina Omavalitsusele peatanud varemgi, näiteks pärast Palestiina ÜRO kultuuriorganisatsiooni (UNESCO) täieõiguslikuks liikmeks võtmist 2011. aastal.
Omavalitsusel on piiratud suveräänsus osa üle Läänekaldast ja see toetub suuresti välismaailma rahalisele abile.
Juuditari tapnud palestiinlase motiivid olid natsionalistlikud
Noore juuditari tapnud palestiinlasest mees lähtus natsionalistlikest motiividest, teatas Iisraeli julgeolekuteenistus Shin Bet pühapäeval, päev pärast arvatava ründaja vahistamist.
19-aastase Ori Ansbacheri sunukeha leiti neljapäeval Jeruusalemmast kagus ning mõrvas kahtlustatav 29-aastane Arafat Irfaiya vahistati laupäeval.
Nii politsei kui Shin Bet olid varem öelnud, et juurdlus ei ole seni tuvastanud, kas tegemist oli terrorirünnakuga või oli see ajendatud muust motiivist.
Kuid enne aprillikuiseid üldvalimisi olid poliitikud ja Iisraeli meedia varmad hinnangut andma.
"Mul ei ole mingit kahtlust mõrvari natsionalistlikes motiivides," ütles riigiraadiole avaliku julgeoleku minister Gilad Erdan. | Netanyahu lubas külmutada Iisraeli rahaülekanded Palestiina võimudele | https://www.err.ee/909354/netanyahu-lubas-kulmutada-iisraeli-rahaulekanded-palestiina-voimudele | Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu lubas pühapäeval külmutada rahaülekanded Palestiina omavalitsusele. Tegemist on vastusega iisraellanna tapmisele arvatava palestiinlase käe läbi. |
Benfica läks juhtima juba kohtumise avaminutil, kuid lõi järgmise 44 minuti jooksul "vaid" kaks väravat. Tõeline torm algas Nacionali värava all teisel poolajal, kui 50. ja 64. minuti vahel sahistas kodumeeskond vastaste võrku neljal korral. Viimased kolm löödi 85., 88. ja 90. minutil. Kaks väravat kirjutati Haris Seferovici ja Jonase nimele.
Liigatabelis hoiab Benfica 50 punktiga teist kohta, Porto on kogunud ühe silma enam. Bragal on kolmandana 49 punkti, Lissaboni teine suurklubi Sporting on 39 punktiga neljas. Nacional võitleb liigasse püsimajäämise nimel ja on 18 meeskonna arvestuses praegu 16. | Armutu Benfica lõi liigamängus kümme väravat | https://sport.err.ee/909396/armutu-benfica-loi-liigamangus-kumme-varavat | Portugali jalgpalli kõrgliiga 21. voorus sai märkimisväärse sooritusega hakkama Lissaboni suurklubi Benfica, kes alistas Nacionali koguni 10:0. |
Kohtumisest jäid Kalju poolel külmetuse ja pisivigastuste tõttu eemale kapten Maximiliano Ugge ning noored ründajad Peeter Klein ja Alex Matthias Tamm, kirjutab Soccernet.ee.
Küll aga testis Kalju 26-aastast Moldova kaitsvat poolkaitsjat Eugen Zasavitšit, kes esindas viimati kodumaa kõrgliigasse kuuluvat Chisinau Zimbrut. Baltimaad pole moldovlasele siiski sugugi võõrad, sest aastatel 2015-16 mängis ta kaks hooaega Trakai ridades, kohtudes Kaljuga Euroopa liiga eelringi duellis, mille Kalju kahe mängu kokkuvõttes võitis.
Juba kolmapäeval sõidab Kalju meeskond Marbellasse, kus peab kümnepäevase treeninglaagri raames kolm kohtumist Norra klubidega.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Moldova poolkaitsjat testinud Kalju leppis lätlastega väravateta viiki | https://sport.err.ee/909393/moldova-poolkaitsjat-testinud-kalju-leppis-latlastega-varavateta-viiki | Eesti meister Nõmme Kalju jätkas hooaja ettevalmistust Infoneti jalgpallihallis peetud kohtumisega Läti klubi Metta vastu, kellega tehti väravateta viik. |
Veel kaks ja pool minutit enne kolmanda veerandaja lõppu jõudis Pärnu seisuni 53:55, lätlased lõpetasid veerandaja aga 9:1 spurdiga ning alustasid otsustavat neljandikku kümnepunktilisest eduseisust. Sellest neile võiduks ka piisas.
Pärnu klubi resultatiivseim oli 17 punkti visanud Siim-Markus Post, Henri Wade-Chatman lisas 15 ja Mihkel Kirves 13 silma. Rihards Lomazs viskas Ventspilsi kasuks 19 punkti, Aaron Westley Johnson toetas meeskonnakaaslast 18 punkti ja kümne korvisööduga.
Rapla Avis Utilitas oli võõral väljakul Valmierast üle 82:69. Ka selles mängus sai otsustavaks kolmas veerandaeg, mille külalismeeskond võitis 26:18. Dominique Hawkins viskas 19 punkti ja jagas viis resultatiivset söötu, Indrek Kajupanga arvele jäi 16 punkti.
Tugev viimane veerandaeg, mis võideti 11 punktiga, tõi Valga-Valkale 84:76 võidu Läti Ülikooli üle. Hea mängu tegi Lynden Rose Jr., kes viskas 20 punkti, noppis kaheksa lauapalli ning jagas seitse korvisöötu.
Õhtu viimases mängus sai väärtusliku võidu TalTech, kes oli lisaaja järel 102:97 üle Ogrest. Viimase veerandaja eel 13 punktiga juhtinud Eesti klubi lubas Ogrel mängu tagasi tulla, kuid pööras kohtumise Oliver Metsalu ja Levi Giese tabavate visete toel siiski võidusadamasse. Toomas Raadiku arvele jäi 28 punkti, Jaan Puidet lisas 15 punkti, üheksa lauapalli ja kaheksa korvisöötu.
Liigatabelis tõusis Rapla (10-11) tänase võiduga seitsmendaks. Pärnu on üheksa võidu ja 13 kaotusega kümnes, kuus võitu ja 14 kaotust annavad Valga-Valkale 12. koha. Üheksa kaotuse kõrvale 13. võidu teeninud TalTech on tabelis viies, Ventspils jätkab 21 võidu ja ühe kaotusega liidripositsioonil. | Pärnu näitas Eesti-Läti liiga liidrile hambaid, TalTech võitis lisaajal | https://sport.err.ee/909372/parnu-naitas-eesti-lati-liiga-liidrile-hambaid-taltech-voitis-lisaajal | Eesti-Läti korvpalliliigas osutas Pärnu Sadam koduväljakul liiga liidrile Ventspilsile korralikku vastupanu, kuid kaotas mängu siiski 72:82. |
Kogu turniiri heas hoos olnud ja kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Kerr Kriisa viskas 29 minutiga 27 punkti (kahesed 4/8, kolmesed 4/5, vabavisked 7/8), võttis viis lauapalli, andis kolm resultatiivset söötu, tegi kaks vaheltlõiget, kolm pallikaotust ja kolm isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Žalgirise poolelt toetasid eestlast Gabrelius Celka 17 ja Gytis Macionis 15 silmaga. Rytase parimana tõi Daniel Baslyk 23 punkti.
MVP-ks valitud Kriisa mängis neljas kohtumises keskmiselt 27,5 minutit, mille jooksul tõi 19 punkti (kahesed 60%, kolmesed 48%, vabavisked 88,9%), andis 5,5 resultatiivset söötu ja võttis 3,5 lauapalli. | Kriisa tegi suurepärase mängu ja Žalgiris võitis noorte Euroliiga etapi | https://sport.err.ee/909391/kriisa-tegi-suureparase-mangu-ja-zalgiris-voitis-noorte-euroliiga-etapi | Eesti korvpallur Kerr Kriisa ja Kaunase Žalgirise U-18 meeskond lõpetas noorte Euroliiga etapi nelja võiduga, kui finaalis alistati Vilniuse Lietuvos Rytas numbritega 92:79 (20:12, 21:20, 27:22, 24:25). |
"Ma arvan, et kõnelused on praegu seiskunud," lausus senati eelarvekomitee vabariiklasest esimees Richard Shelby telekanalile Fox News, süüdistades patiseisus demokraate.
Tähtaeg valitsuse osalise tööseisaku kordumist välistava eelarvemeetme heakskiitmiseks saab ümber reedel.
Ühendriikide ajaloo pikima, 35 päeva kestnud valitsuse osalise tööseisaku lõpetas 25. jaanuaril ajutine eelarvemeede.
Kõneluste tüliõun on piirijulgeolek, millele ilmselt lubatakse kokkuleppe korral ilmselt täiendavat rahastust.
Ärileht Wall Street Journal kirjutas reedel, et mõlema partei kongresmenide sõnul lähenetakse kompromissile ja läbirääkimised käivad 1,3 miljardi ja kahe miljardi dollari vahele jääva piirijulgeolekupaketi üle.
Kompromissleppe jääks seega kaugele president Donald Trumpi soovitavast 5,7 miljardi eraldamisest piirimüürile.
"Aeg läheb, aga meil on mõned probleemid demokraatidega ICE asjus," lausus Shelby, viidates USA immigratsiooni- ja tolliametile.
Trump, kes korraldab esmaspäeval Texase osariigi piirilinnas El Pasos kampaaniaürituse, ütles pühapäeval, et demokraatide juhtkond on sidunud oma kongresmenide käed.
"Nad pakuvad väga vähe raha hädasti vaja minevale piirimüürile ja on hakanud nüüd lambist nõudma lage kinnipidamiskeskustes hoitavate süüdimõistetud vägivaldsete kurjategijate arvule," säutsus president.
Demokraat Jon Tester väljendas aga tööseisaku ärahoidmise võimalikkuse suhtes ettevaatlikku optimismi.
"Me peame hoidma seda oma tähelepanu keskmes, kuid ma olen väga lootusrikas kokkuleppele jõudmises," lausus ta.
On siiski ebaselge, mida Trump kavatseb teha, kui tema lauale jõuab kompromissettepanek, mis ei sisalda tema meelest piisavalt raha piirijulgeolekuks. | Senaator: USA eelarvekõnelused on ummikus | https://www.err.ee/909390/senaator-usa-eelarvekonelused-on-ummikus | USA kongressi vabariiklaste ja demokraatide kõnelused eelarve üle on jõudnud immigratsiooni teemal taas ummikusse, ütles vabariiklasest senaator pühapäeval. |
Kodumeeskond City läks juba 25. minutiks 4:0 juhtima. Esmalt oli neljandal minutil täpne Raheem Sterling, 13. ja 19. minutil suurendas eduseisu Sergio Agüero ning seejärel sahistas Kepa võrku Ilkay Gündogani löök. 56. minutil tegi Agüero penaltipunktilt seisuks 5:0 ja Sterling vormistas lõppskoori kümme minutit enne lõpuvilet. Pärast kohtumise lõppu otsustas Chelsea peatreener Maurizio Sarri mitte suruda City lootsi Pep Guardiola pakutud kätt.
Chelsea 0:6 kaotus on nende suurim alates 1991. aastast, mil jäädi 0:7 alla Nottingham Forestile. Premier League'is oma 11. kübaratrikiga hakkama saanud Agüero tõusis selles arvestuses nüüd Alan Sheareriga esikohta jagama.
Teises pühapäevases mängus tõid Davinson Sancheze, Christian Erikseni ja Son Heung-mini väravad Tottenhamile 3:1 võidu Leicesteri üle. Külaliste ainsa tabamuse eest hoolitses Jamie Vardy. Inglasest ründajal oli võimalus ka penaltist kaotusseisu vähendada, kuid tema löögi tõrjus Hugo Lloris.
Hooaja 21. võidu teeninud City tõusis uuesti liidriks. Nii neil kui Liverpoolil on koos 65 silma, Liverpool on aga pidanud ühe mängu vähem. Kolmandana jätkaval Tottenhamil on 60 punkti. | Manchester City küttis Chelseale koguni kuueväravalise sauna | https://sport.err.ee/909384/manchester-city-kuttis-chelseale-koguni-kuuevaravalise-sauna | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas naasis liidripositsioonile Manchester City, kes alistas Londoni Chelsea pühapäeval koguni 6:0. |
Kolmapäeval allkirjad saav kokkulepe "suurendab oluliselt Poola sõjaväe võimeid", ütles kaitseminister Mariusz Błaszczak pühapäeval ajakirjanikele ja lisas, et Poola peaks raketid kätte saama 2023. aastaks.
USA kaitsetööstushiiu Lockheed Martin valmistatud HIMARS on võimeline tulistama välja kuus juhitavat raketti 70 kilomeetri kaugusele või ühe 300-kilomeetrise tegevusraadiusega raketi.
HIMARS-süsteemid on praegu 19 riigi kasutuses ja USA juhitav koalitsioon on kasutanud neid Süürias ja Iraagis äärmusrühmituse Islamiriik (IS) vastases võitluses.
Mullu märtsis allkirjastas Varssavi 4,75 miljardi dollari suuruse lepingu USA-s toodetud raketitõrjesüsteemide Patriot hankimiseks.
Poola paremkonservatiivne valitsus on astunud samme riigi sõjalise võimekuse suurendamiseks naaberriigi Ukraina kaguosas jätkuva sõja ning Venemaa üha agressiivsema käitumise taustal.
Poola võõrustab NATO üht neljast piirkonnas paiknevast liitlasvägede lahingugrupist, mida juhib USA, ja taotleb Washingtonilt kahepoolsel alusel riiki alalise sõjaväebaasi rajamist.
Algaval nädalal külastavad Poolat teisipäeval ja kolmapäeval peetava Lähis-Ida konverentsiga seoses Ühendriikide välisminister Mike Pompeo ja asepresident Mike Pence. | Poola ostab USA firmalt mobiilseid raketisüsteeme HIMARS | https://www.err.ee/909381/poola-ostab-usa-firmalt-mobiilseid-raketisusteeme-himars | Poola teatas pühapäeval, et ostab 414 miljoni dollari (365 miljoni euro) eest Ühendriikide kaitsetööstusfirmalt mobiilsed raketisüsteemid HIMARS. |
Sprindid pidid toimuma laupäeval, külma tõttu lükati need edasi pühapäevale. Täna hommikul oli Calgaryst 90 kilomeetri kaugusel läänes asuvas Canmore'is üle 30 külmakraadi, poolteist tundi enne meeste sprindi planeeritud algusaega näitas kraadiklaas 26 külmakraadi ja korraldajad otsustasid, et võistlusi ei toimu.
Announcement:
The jury has come to the decision that the men's and the women's sprint will NOT be taking place today. #CAN19
— IBU World Cup (@IBU_WC) February 10, 2019
"Temperatuuri koha pealt ilmateade väga soodne ei ole," rääkis Eesti koondise peatreener Indrek Tobreluts eile ERR-ile. "Siin võib-olla on paar-kolm tundi aega, kus vahemikus on temperatuur lubatud piirides. Eks näha ole, mis kohtunikud otsustavad." | Canmore'i MK-etapil jäeti sprindid krõbeda pakase tõttu ära | https://sport.err.ee/909380/canmore-i-mk-etapil-jaeti-sprindid-krobeda-pakase-tottu-ara | Laskesuusatamise MK-etapil Kanadas Canmore'is pidid sportlased täna lumele tulema sprindidistantsidel, kuid jätkuvalt paukuva pakase tõttu jäeti need ära. |
"MM-i 13. koht ei kõla kõige hullemalt, aga see pole loomulikult mu lõppeesmärk," rääkis Alusalu telefoniintervjuus ERR-ile. "Rahule ei saa jääda, ootused olid kindlasti kõrgemad."
"Praeguse seisuga mul finišispurti ei ole, eesmärk oligi otsida auke ja äraminekuvõimalusi," jätkas esimesest vahefinišist ühe punkti korjanud Alusalu. "Kui lõppeesmärk on ikkagi pjedestaal, siis alguses on väga raske eest ära minna. Tänane sõit oli kiire, kiirusevahet tekitada oli päris keeruline. Pärast esimest vahefinišit saime kuuekesi väikese vahe sisse, aga siis tuli ikkagi grupp järgi. Äraminekuvõimalust ei tekkinud."
Alusalu osales Inzellis ka 3000 meetri distantsil, kus sai 19 finišeerunud võistleja seas 18. koha. "Vormiajastus läks hästi, tundsin ennast hästi ja treeningud näitasid, et kõik oli okei. 3000 meetriga ma kindlasti rahule ei jää ja ootasin ka enamat. See oli natuke kiirustatud võistlus, tehnilise koha pealt kindlasti mu hooaja halvim. Tundsin, et ei suutnud enda tsooni saada. Ei olnud päris see, mida ma ootasin."
Alusalu on veel nädal aega Inzellis ja läheb seejärel Kanadasse, kus märtsi alguses toimuvad mitmevõistluse maailmameistrivõistlused. MK-sarja finaaletapp toimub 9. ja 10. märtsil Salt Lake City's. | Pettunud Alusalu: ootused olid kindlasti kõrgemad | https://sport.err.ee/909379/pettunud-alusalu-ootused-olid-kindlasti-korgemad | PyeongChangi olümpiamängudel kiiruisutamise ühisstardiga sõidus esimesena medalita jäänud Saskia Alusalu pidi Inzellis toimunud MM-il samal distantsil leppima 13. kohaga. |
Viimati 2017. oktoobris Antwerpis võidutsenud 33-aastane Tsonga seljatas kaasmaalase 73 minutit kestnud kohtumise järel.
Eelmisel aasta aprillis käis Tsonga põlveoperatsioonil ning jättis vahele järgmised seitse kuud. Praeguseks on prantslane ATP edetabelis langenud 210. reale, viimati võitis nii madala edetabelikohaga mängija turniiri kümme kuud tagasi, kui toona 355. positsioonil paiknenud Pablo Andujar võidutses Marrakechis. | Tsonga võidutses 15 kuud kestnud tiitlipõua järel taas ATP turniiril | https://sport.err.ee/909366/tsonga-voidutses-15-kuud-kestnud-tiitlipoua-jarel-taas-atp-turniiril | Montpellier's toimunud ATP tenniseturniiri võitis Jo-Wilfried Tsonga, kes alistas Prantsusmaa siseasjaks kujunenud finaalis Pierre-Hugues Herberti 6:4, 6:2. |
Ljubtšenko tuli maailmameistriks jääsurfi lühirajaslaalomis ja kursisõidus. Kiirussõidus said nii Ljubtšenko kui Raul Mihkel Anton kirja 58-kilomeetrise tunnikiiruse, millega jäädi jagama teist-kolmandat kohta.
Varasemast kuuluvad Ljubtšenko auhinnakappi hõbemedalid 2017. ja 2018. aasta MM-idelt. Möödunud aastal valiti mees Hiiumaa aasta sportlaseks. Igapäevaselt töötab Ljubtšenko Hiiumaa spordikoolis purjelaua ja jääpurjelaua treenerina. | Eesti jääsurfar tuli kahekordseks maailmameistriks | https://sport.err.ee/909362/eesti-jaasurfar-tuli-kahekordseks-maailmameistriks | Hiidlane Boris Ljubtšenko võitis USA-s Wisconsinis lõppenud jää- ja lumesurfi maailmameistrivõistlustelt kaks kuldmedalit. |
"Olen kindel ühes - olukord ei kujune nii heaks, nagu see olnuks Brexiti puudumisel. See on selge," sõnas Lagarde Araabia Ühendemiraatides Dubais valitsustevahelisel tippkohtumisel (World Government Summit).
"Sõltumata sellest, kas kõik lõpeb hästi, kas tuleb sujuv lahkumine koos tolliliitudega nagu mõned eeldavad, või jõhker lahkumine 29. märtsil ilma pikenduseta, ei kujune olukord nii heaks, nagu see on praegu," lausus ta.
IMF-i direktor ärgitas kõiki osapooli Brexitiks valmistuma, sest see pöörab praeguse kaubanduspraktika Suurbritanniaga pea peale.
Suurbritannia peaks lahkuma Euroopa Liidust 29. märtsil, kuid endiselt pole selge, mis tingimustel see aset leiab, sest lahkumisreegleid ja tulevasi suhteid käsitlevat lahutuslepet ei ole suudetud veel vastu võtta.
IMF-i direktor hoiatas valitsusi majandusliku tormi eest
IMF hoiatas pühapäeval valitsusi võimaliku majandusliku tormi eest ajal, kui maailmamajanduse kasvutempot ähvardavad tõsised riskid.
"Kokkuvõtteks - me näeme majandust, mis kasvab aeglasemalt, kui me ootasime," ütles IMF-i direktor Christine Lagarde Araabia Ühendemiraatides Dubais valitsustevahelisel tippkohtumisel (World Government Summit).
Jaanuaris langetas IMF maailmamajanduse kasvuprognoosi 3,7-lt protsendilt 3,5-le.
Lagarde tõi peamiste maailmamajanduse olukorda õõnestavate faktoritena välja "neli pilve" ja hoiatas tormi puhkemise eest.
Riskide seas on tema sõnul "kaubanduspinged ja imporditollide tõstmine, rahapoliitika karmistamine, Brexiti tulemusega seotud ebakindlus ja selle ülekandemõju ning Hiina majanduse kasvutempo üha hoogsam aeglustumine".
Kaubanduspingete mõju - peamiselt Ühendriikide ja Hiina kui maailma kahe suurima majanduse tariifitüli - on maailmamajanduses juba tunda, ütles iMF-i direktor.
"Meil ei ole mingit aimu, kuidas see välja kukub ja mida me teame, on see, et selle mõju kaubandusele, usaldusele ja turgudele on juba tunda," lausus ta, manitsedes valitsusi protektsionismist hoiduma.
Lagarde mainis ka laenamiskulude riske valitsuste, firmade ja majapidamiste "suure võlakoorma" kontekstis.
"Kui pilvi on liiga palju, piisab tormi puhkemiseks ühest pikselöögist," sõnas ta. | Lagarde: Briti majandus ei saavuta Brexiti järel praegust olukorda | https://www.err.ee/909349/lagarde-briti-majandus-ei-saavuta-brexiti-jarel-praegust-olukorda | Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) direktor Christine Lagarde hoiatas pühapäeval, et Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust tähendab, et riigi majanduse olukord ei ole tulevikus enam kunagi nii hea kui praegu EL-i liikmena. |
Briti kogukondade ja omavalitsuste minister James Brokenshire ütles BBC-le, et alamkoda hääletab May Brexiti-kava üle kõige hiljem 27. veebruaril.
Briti valitsuse sammu eesmärk on vältida kokkupõrget parlamendiga eeloleval neljapäeval, kui alamkoda arutab ja hääletab järgmiste sammude üle Brexiti-protsessis. Mõned seadusandjad tahavad võtta protsessi juhtimise enda kätte ja tüürida Suurbritanniat pehmema lahkumise poole EL-ist.
Brokenshire kinnitas, et Briti valitsusel on olemas strateegia ja ajakava EL-iga sõlmitud lahutusleppe vastuvõtmiseks parlamendis.
"Kindluse annab kokkulepe ja just sellepärast tahame me näha inimesi koondumas meie ja selle protsessi ümber, mis meil praegu käsil on," sõnas minister.
"Juhul kui sisulist hääletust varem ei toimu - teisisõnu, kui olukord ei ole lahendust leidnud, saab parlament uue võimaluse kõige hiljem 27. veebruaril," lausus Brokenshire.
Opositsiooniline Tööpartei nimetas May strateegiat ajaraiskamiseks, mille eesmärk on sundida parlamenti viimasel hetkel lahutuslepet toetama.
"Meid ei tuleks panna olukorda, kus aeg on ära kulutatud ja peaminister ütleb, et teil on valida kas minu leppe või millegi veel hullema vahel," sõnas leiboristide kõneisik Brexiti küsimustes Keir Starmer ajalehele Sunday Times.
Ühendkuningriik lahkub EL-ist 29. märtsil, kui jätkuvalt pole selge, missugustel tingimustel lahutus aset leiab, sest lahkumisreegleid ja tulevasi suhteid käsitlevat lahutuslepet ei ole suudetud veel vastu võtta.
EL-i liidrid kordasid neljapäeval Brüsselis May'ga kohtudes, et ei ava novembris sõlmitud ja jaanuaris Briti alamkojas maha hääletatud lahutuslepet. May soovib lepet avada pärast seda, kui parlament andis talle volitused saavutada EL-ilt õiguslikult siduvad muudatused Iiri kaitsemeetme asjus ja lisada need lahutusleppesse.
May valitsus jätkab kõnelusi igal rindel. Esmaspäeval kohtuvad Strasbourg'is EL-i pealäbirääkija Michel Barnier ja Briti Brexiti-minister Stephen Barclay. Reedel kohtusid Dublinis Iiri ja Briti peaprokurör. May ise on lubanud Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga uuesti kohtuda enne veebruari lõppu.
Algaval nädalal külastab Varssavit ja Pariisi Briti välisminister Jeremy Hunt. | Briti valitsus taotleb parlamendilt Brexiti-kokkuleppeks lisaaega | https://www.err.ee/909359/briti-valitsus-taotleb-parlamendilt-brexiti-kokkuleppeks-lisaaega | Briti valitsus palus pühapäeval parlamendil anda peaminister Theresa May'le rohkem aega Euroopa Liiduga lahkumise tingimustes kokkuleppele jõudmiseks. |
Finišijoone ületas Alusalu 14., aga eestlannale tõi 13. koha esimeses sprindifinišis korjatud üks punkt. Võitis hollandlanna Irene Schouten, kellele järgnesid kanadalanna Ivanie Blondin ja venelanna Elizaveta Kazelina. Esimesena jäi medalita itaallanna Francesca Lollobrigida.
PyeongChangi olümpiavõitja Nana Takagi sai 15. koha, hõbemedalist Kim Bo-Reum kukkus ja pidi katkestama.
Ühisstardiga sõidu lõppjärjestus Inzelli MM-il:
1. Irene Schouten 60 punkti
2. Ivanie Blondin 40
3. Elizaveta Kazelina 20
4. Francesca Lollobrigida 10
5. Ayano Sato 6
6. Elena Möller Rigas 5
...
13. Saskia Alusalu 1 | Saskia Alusalu sai MM-il oma trumpalal 13. koha | https://sport.err.ee/909360/saskia-alusalu-sai-mm-il-oma-trumpalal-13-koha | Saskia Alusalu sai Saksamaal Inzellis toimunud kiiruisutamise üksikalade maailmameistrivõistlustel ühisstardiga sõidus 13. koha. |
Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.
NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.
NATO Balti riikide õhuturbemissiooni teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus teenib Poola lennusalk nelja F-16 hävituslennukiga. | Saksa õhuväe piloodid teevad Eesti kohal harjutuslende | https://www.err.ee/909357/saksa-ohuvae-piloodid-teevad-eesti-kohal-harjutuslende | Ämari lennubaasis teenivad Saksa õhuväe piloodid teevad algaval nädalal hävituslennukitel Eurofighter Eesti kohal harjutuslende. |
Tass ja Saint Mary's Gaels kaotasid võõrsil NCAA tugevuselt 4. meeskonnaks peetavale Gonzaga Bulldogsile koguni 46:94, kirjutab Korvpall24.
Gonzaga alustas kohtumist 11:0 vahespurdiga ja poolajapausiks oli Saint Mary's juba 20:53 kaotusseisus. Kodumeeskonna ülemvõim jätkus ka teisel poolajal ning Saint Mary's teenis oma hooaja suurima kaotuse. 48-punktiline allajäämine on ühtlasi meeskonna ajaloo suuruselt neljas kaotus.
Vahetusest sekkunud Tass teenis rekordiliselt mänguaega – 28 minutit – ning kogus selle ajaga 2 punkti (kahesed 0/4, kolmesed 0/1, vabavisked 2/3), ühe lauapalli ja 2 isiklikku viga. | Rekordiliselt mänguaega teeninud Tass sai ülisuure kaotuse | https://sport.err.ee/909358/rekordiliselt-manguaega-teeninud-tass-sai-ulisuure-kaotuse | Eesti korvpallur Matthias Tass ning Saint Mary's pidid USA üliõpilasliigas NCAA tunnistama suurt kaotust. |
Ilves sai kirja 111 meetri pikkuse õhulennu, mille eest teenis 92,7 punkti. Eesti kahevõistleja läks suusarajale 24., liidrist kaks minutit ja 45 sekundit hiljem.
Rajal andis Ilves veel seitse kohta ära ja lõpetas võistluse 31., võitjast Jörgen Graabakust 3.51,3 hiljem. Norralane sai etapivõidu fotofiniši abil, temaga sama aja sõitis välja jaapanlane Akito Watabe.
Hüppevooru parima soorituse (132 meetrit) teinud austerlane Mario Seidl, kes läks rajale Watabest 43 sekundit varem, pidi leppima kolmanda kohaga. | Kristjan Ilves jäi Lahti MK-etapil esimesena punktideta | https://sport.err.ee/909337/kristjan-ilves-jai-lahti-mk-etapil-esimesena-punktideta | Kristjan Ilves sai Soomes Lahtis toimunud kahevõistluse MK-etapil 31. koha ehk jäi esimesena punktikohalt välja. |
Tartu ülikooli etnoloogia osakonna soome-ugri uurimistoimkonna viimase aja uurimisprojektid* on olnud põhiliselt seotud soome-ugri rahvaste usundiga. Me käsitleme soome-ugri animismi põlisrahvastele minevikus ja tänapäeval omase tunnetusviisina. Püüame mõista elavat looduseusu kogemust süvitsi ja uurida põlisrahva usundi arengut seoses inimeste kohandumisega nõukogudejärgsete ühiskondlike muutustega. Oleme lähtunud eeldusest, et animistlik maailmapilt on kätketud igapäevastesse lugudesse ja toimingutesse, ent see maailmataju väljendub ka rituaalides ning isegi looduseusu ametlike organisatsioonide asutamises. Laiemas plaanis soovime levitada teadmisi ohustatud soome-ugri põlisusunditest ning soodustada usulise mitmekesisuse mõistmist.
Kurioosumid ja rekonstruktsioonid
Kauge aja kirjamehed ei väsinud kordamast fantastilisi kirjeldusi soomeugrilaste metsikutest kommetest ja kentsakast ellusuhtumisest. Meid kirjeldati januste verejoojate, andunud ebajumalakummardajate ja ennastunustavate nõidadena. Viimased kolmsada aastat on soomeugrilased koos oma animismiga olnud aga ka teadlaste ratsionalistliku vaatluse objektiks.
Animismi mõiste pakkusid välja renessansiaegsed õpetlased tähistamaks arusaama, et kõigil loodusnähtustel on hing. Moodsa tugitooli-antropoloogia klassik Edward Burnett Tylor määratles 1871. aastal animismi usuna hingestatud olenditesse. Tollal suhtusid akadeemilised ringkonnad animismi kui väärasse tunnetusviisi, mis on teadusliku maailmapildi võidukäigu tulemusel ajaloo prügikasti pudenemas (sarnaselt muude religioonide, näiteks kristluse ja islamiga). Animismi mõiste oli akadeemilise ideoloogia tööriist näitamaks maailmareligioonidele kätte nende õige koht (kõigi nende sättimine animismiga samale pulgale pidi ambitsioonikamaid spirituaalseid traditsioone alandama).
Juba oma klassikalises monograafias "Primitiivne kultuur" kasutas Tylor animismi olemuse avamisel neenetsite usundiga seotud näiteid, mis ta oli hankinud soome keeleteadlase ja etnograafi Matias Aleksanteri Castréni uurimustest. Seega olid soome-ugri rahvaste põlisusundi uuringud haaratud ka animismi teooria väljatöötamise protsessi. Soome-ugri animism on soodustanud evolutsionistliku teooria sündi, ent hiljem on meie sugulasrahvaste usundit omakorda uuritud arenguõpetuse taustal, käsitledes animismi tunnuseid jäänustena kauge mineviku vaimsest kultuurist.
Animismiuuringute uus laine
Animismi üle mõtisklemine oli üks varajase kultuurievolutsiooni märgilisi teoreetilisi ettevõtmisi. Ühes klassikalise evolutsionismi langusega antropoloogias ja etnoloogias hääbusid ka püüded animismi mõtestada. Viimastel aastakümnetel on paljud teadlased (nende hulgas näiteks Philippe Descola, Tim Ingold, Graham Harvey, Eduardo Viveiros de Castro ja Deborah Bird Rose) tõstnud animismi taas teaduslike arutluste hulka. Tänapäeval ei mõisteta põlisusundeid enam minevikust pärinevate naiivsete maailma seletamise moodustena. Animismi käsitletakse tervikliku tajumise, mõtlemise ja tegutsemise viisina, mis hõlmab inimesi ja kõiki teisi olendeid.
Meie määratleme soome-ugri animismi kui loomade ja vaimudega seotud, põlisrahvastele omast tunnetuse ja tegutsemise viisi. Animistlik mõtlemise ja toimimise laad on põimitud soomeugrilaste eluviisiga ja areneb vastasmõjus valitsevate religioonide ja ideoloogiate ning laiemate ühiskondlike muutustega.
Tänapäeval pole soome-ugri maailmas kristluse, islami või ateismiga kokku puutumata inimesi ega evolutsionistlikes unenägudes terendavat ürgset soome-ugri looduseusundit. Aga sellel laias ilmas toimuvast teadlikul animismil on tänapäevalgi soomeugrilaste kogukondades mitmesuguseid funktsioone.
Meid huvitabki see, milline on soomeugrilaste animism tänapäeval. Oleme püüdnud mõista animistliku kogemust süvitsi, käsitledes inimeste arusaamade mitmekesisust nii põliskultuuri püsimise kui ka postsotsialistlike ühiskondlike muutuste taustal. Animismi saab uurida selle avalike manifestatsioonide kaudu (nagu näiteks kollektiivsed ohverdusrituaalid), aga ka inimeste mõtete ja tunnete väljendamise viise jälgides.
Oma uuringute raames oleme viimastel aastatel käinud etnograafilistel uurimisretkedel komide, maride, hantide, manside ja metsaneenetsite juures. Kõige intensiivsemalt on meie toimkond aga töötanud udmurtide seas. Eri aastaaegadel toimuvad udmurdi ohverdustaiad on meil peaaegu kõik põhimõtteliselt kirjeldatud ja üles filmitud. Ilmneb, et soome-ugri animism on omal kombel elus igal pool, ent mängib kohalikus elus ja inimeste tundmustes eri paikades erisugust rolli.
Uurimistööd alustades eeldasime, et tänapäevasele soome-ugri animismile on omased kolm tunnust. Arvasime, et suur osa meie hõimlaste looduseusust on justkui nähtamatu, jäädes kätketuks inimeste igapäevastesse mõtteharjumustesse, käitumise ja eneseväljenduse viisidesse. Teiseks oletasime, et kollektiivsed ohverdusrituaalid on sotsiaalselt kõige tähendusrikkamad ja märgilisemad animismi ilmingud, võimaldades ilmekalt analüüsida põlisusundi ühiskondlikku toimimist. Kolmandaks mõtlesime, et pärast nõukogude aega toimunud animistliku traditsiooni avalikud arengud suunavad looduseusundit rohkem ametliku institutsionaliseerumise suunas (luuakse usuorganisatsioonid, mis hakkavad inimestele ette kirjutama, kuidas olla ja mida teha), muutes animismi järgijad poliitilis-bürokraatliku süsteemi osaks.
Seega tundus meile, et soome-ugri animism areneb tänapäeval korraga nii inimeste intiimse kogemuse, kogukondliku eneseteadvustamise viisi kui ka avaliku ühiskondlik-poliitilise jõuna. Kõik näis loogiline ning me asusime heas usus asja uurima. Mis sellest välja tuli, sellest juba järgmistes lugudes.
* PUT590 "Tänapäevane soome-ugri animism: funktsioonid ja sotsiaalne kontekst" (2015–2018), hõimurahvaste programmi projekt "Soome-ugri religioossed identiteedi-manifestatsioonid" (2018–2019), Tartu ülikooli baasgrandid "Soome-ugri etnilised ja religioossed diskursused" (2018) ja "Soome-ugrilased multietnilises ühiskonnas: kohtumine religioonide piiridel" (2019–2021).
Loe artiklit Sirbist. | Art Leete: Soome-ugri animism: otsides tänapäevaseid mudeleid | https://kultuur.err.ee/909168/art-leete-soome-ugri-animism-otsides-tanapaevaseid-mudeleid | Art Leete kirjutab selle nädala Sirbis, et animistlik maailmapilt on kätketud igapäevastesse lugudesse ja toimingutesse. |
Istanbuli Galatasaray 3:2 (25:27, 25:15, 25:19, 19:25, 15:9) võidumängus jätkas Venno sealt, kus eelmine mäng pooleli jäi, kirjutab portaal Võrkpall24. Eesti koondise diagonaalründaja tõi 27 punkti, tema kasuteguriks jäi +16.
Izmiri Arkase värve kaitsev Täht tegi tagasihoidlikuma esituse, tuues 12 silma (+2). Izmir hoiab jätkuvalt kolmandat kohta, olles kogunud 17 mänguga 37,44 punkti.
Loe edasi Võrkpall24.ee portaalist. | Venno ja Tähe tasavägisest duellist väljus võitjana vanem ning kogenum | https://sport.err.ee/909353/venno-ja-tahe-tasavagisest-duellist-valjus-voitjana-vanem-ning-kogenum | Türgi võrkpalliliigas kohtusid omavahel Eesti koondislased Oliver Venno ja Robert Täht. |
Lugu nimega "Isn't It Obvious" räägib sellest, et kui soovid midagi oma elus muuta, siis tuleb teha jõupingutusi. "Mitte keegi meist ei saa üleöö edukaks - see võtab aega ja nõuab pingutust, kuid me kõik oleme võimelised oma täiuslikku potentsiaali saavutama, kui oleme valmis vastavateks katsumusteks," selgitas vokalist Ian Karell.
Pärast seda, kui bänd avalikustas EP "Game Changer", albumi "Leap" ning singli "100", on bänd jõudnud oma kõlaga järgmisele tasemele, säilitades metal žanri ekstreemse olemuse, kuid vürtsitades seda elektroonikaga ja atmosfäärilise puhta kitarri kõlaga.
Lugu lindistati Eestis ning selle miksis Suurbritannias produtsent Dan Welleri, kes on tuntud eelkõige koostööst bändidega Enter Shikari, Young Guns ja Sikth.
Horror Dance Squad on Eesti modernse metali bänd, kes on Eesti lavalaudadel esinenud juba 2014. aastast. Metal-muusika on bändile omaselt vürtsitatud nii elektroonika kui ka räpiga ning tegutsemisaja jooksul on avalikustatud EP "Game Changer" ja album "Leap". Bänd on andnud arvukalt kontserte nii Eestis kui välismaal ja koos esinenud artistidega nagu Comeback Kid, Dead By April, Adept, Eskimo Callboy, We Butter The Bread With Butter, Deez Nuts, August Burns Red ning mänginud ühel maailma suurimal metalfestivalil Wacken Open Air. | Horror Dance Squad näitab uue singliga värsket kõla | https://menu.err.ee/909326/horror-dance-squad-naitab-uue-singliga-varsket-kola | Kodumaine metalcore bänd Horror Dance Squad tuli välja uue, raju ja värske kõlaga singliga "Isn't It Obvious". |
Eesti epeenaiskond koosseisus Katrina Lehis, Irina Embrich, Julia Beljajeva ja Kristina Kuusk alistas avaringis Austria veenvalt 41:23.
Järgmisena mindi vastamisi Rumeeniaga, kelle vastu saavutati küll kuuenda matši lõpuks 30:19 eduseis, kuid pärast mida laguneti täielikult. Irina Embrich kaotas oma minimatši kaheksa torkega, lubades vastased vaid kolme punkti kaugusele. Kuigi Julia Beljajeva suutis seejärel seisu ühe torke võrra parandada, ei saanud Eesti ankrunaine Katrina Lehis rumeenlanna Ana Maria Popescu vastu ja eestlannadel tuli vastu võtta valus 40:41 kaotus.
Esimeses kohamängus alistas Eesti kindlalt 45:34 Rootsi, seejärel seljatati Ukraina tulemusega 45:41. Matšis üheksandale kohale jäädi 35:36 alla Lõuna-Koreale. Finaalis lähevad vastamisi Venemaa ja Poola, kolmanda koha sai prantslannad alistanud Hiina. | Suurest eduseisust kaotanud epeenaiskond sai MK-etapil kümnenda koha | https://sport.err.ee/909329/suurest-eduseisust-kaotanud-epeenaiskond-sai-mk-etapil-kumnenda-koha | Hispaanias Barcelonas toimuval epeevehklemise MK-etapi naiskonnavõistlusel kaotas Eesti kaheksandikfinaalis suurest eduseisust Rumeeniale ning pidi leppima kümnenda kohaga. |
Kohe alanud aasta algul, kui otsisin endas jõudu astuda vastu entroopiale ja omandada välimus, millega kõlbaks tööle minna, sain Messengeri kaudu sõnumi oma Iisraelis elavalt kolleegilt, suurepäraselt tõlkijalt, kes andis mullu minu tagasihoidlikul toimetamisel Tallinnas välja keskaegse juudi poeedi Rooma Immanueli raamatu. Mulle saadetud fotol ilutses Hobujaama trammipeatus saladuslike plakatitega, mille üle järgnenud nädalate jooksul arutasid sõna otseses mõttes kõik.
Minu kirjasõbra nördimus oli piiritu: "Näe, saadeti pilt," kirjutas ta mulle. "Mis jõledus see siis niisugune on?!" Esmapilgul oli pilt tõepoolest jube, rääkimata sellest, et oli võimatu aru saada, millega seoses soovitavad reklaami autorid eestlastel ja venelastel seista trammipeatuses eraldi poole peal. Mina mõtlesin, nagu muide ka minu Iisraeli kirjasõber, et küllap lahutavad nii meelt kohalikud neonatsid. Huvi pärast otsustasin helistada plakatil trükitud telefoninumbritele. Mingit selget infot kummagi numbri automaatvastaja ei andnud, kuid kuuldust sai siiski selgeks, et reklaam pole seotud mitte millegi muu kui märtsis toimuvate parlamendivalimistega. Kirjutasin Messengeri: "Trash: telefonis teatab vana mehe hääl, et varsti on valimised ning valija peab olema õige poole valikus kindel … Paistab mingi farsi moodi asi olevat." Varsti leidis mu hüpotees kinnitust: see reklaam ei olnud natsiideoloogia kirvega tahutud avaldus, vaid integratsiooni eest seisva erakonna Eesti 200 mänguline provokatsioon.
Tegin oma kirjasõbrale selle värskema info teatavaks. Tema vastas mulle, et algul oli ta ise ka nii mõelnud, kuid palunud igaks juhuks asja täpsustada inimesel, kes talle trammipeatuse pildi oli saatnud, küsides, kas tegemist ei ole mitte satiiriga. Vastus olevat olnud kategooriline: "Ei, kõik see on absoluutselt tõsine." Ja see eraisiku esmareaktsioon, veel enne igasugust arutelu meedias, oli väga iseloomulik. Rahvusküsimus ongi Eestis seepärast keeruline, et selle mis tahes mainimine ka mis tahes muu teemaga seoses provotseerib terve kuhja psühholoogilisi komplekse, juhtides tähelepanu kõrvale asja tegelikust olemusest. Võib-olla olid reklaamplakatitega installatsiooni korraldanud arvestanud muu hulgas eelkirjeldatud reaktsiooniga. Ja see tuligi, peaaegu hetkega ja kõige erinevamatest suundadest.
Kas poliitik võib kunsti teha?
On kummaline, et plakatiaktsiooni algataja ja erakonna Eesti 200 juht Kristina Kallas ei saanud paremalt sugugi vähem hoope kui vasakult. Kirja teel polemiseeris Kallasega Urmas Reinsalu, Postimehe stuudios aga oponeeris talle Reinsalu erakonnakaaslane, Isamaa aseesimees Viktoria Ladõnskaja-Kubits. Ühtaegu avaldas Jevgeni Krištafovitš (teda ei saa samuti kuidagi vasakpoolseks nimetada) massiteabevahendites nende õnnetute plakatite aadressil mitu teravat repliiki. Tegelikult rõhutasid Ladõnskaja ja Krištafovitš just aktsiooni sobimatut vormi ega vastustanud kõnealuse ettevõtmise sisu. Krištafovitš räägib kultuurikoodist ning nimetab Eesti 200 aktsiooni ebaprofessionaalseks haltuuraks ja karjuvaks maitsetuseks just seepärast, et teatraalsetel performance'itel ei ole poliitikas kohta. 1 Ladõnskaja ja Kallase pooletunnises vestluses näib mulle võtmena fraas, mille Isamaa aseesimees pillas otsekui kogemata: "Poliitik ei saa tegelda kunstiga." 2
Sellel tahan peatuda põhjalikumalt. Näen nii kategoorilises väites soovi kommunikatsiooni äärmiselt lihtsustada. Selline soov on poliitiku puhul ka arusaadav: tema sõnavõtt erinebki selle poolest kunstniku või näiteks matemaatiku etteastest, et ta lähtub pragmaatiliselt auditooriumi eeldatavast reaktsioonist. Teiste sõnadega öeldes: professionaalne poliitik räägibki enamasti seda, mida tema valija tahab kuulda ja millest suudab aru saada. Seevastu kunstnik räägib seda, mida mõtleb ja tunneb. Matemaatik ei hakka aga üldse kohandama oma üht või teist traktaati auditooriumi tunnetusvõimega, sest talle on tähtis esitada oma matemaatiliste ideede kompleks teaduse tõestuslikus ja adekvaatses vormis. Nii Ladõnskaja kui ka Krištafovitš reageerisid Eesti 200 aktsioonile professionaalsete poliitikutena, samal ajal kui Kallase kavatsus näis mulle märksa laiemana.
Mina näen Hobujaama peatuse plakatiaktsiooni peamist kunstilist komponenti selles, et seal, nagu mis tahes kunstiteoses, on viide teisele kunstiteosele. Ja see teos on film "14 käänet", mille tegi 2017. aastal samuti erakonda Eesti 200 kuuluv Marianna Kaat ning kus ta käsitleb neidsamu integratsiooniprobleeme.
Filmi alguses on stseen, kus üks selle tegelasi, Eesti passiga vene noormees, kes on peagi minemas Peterburi produtsendiks õppima, teeb koos oma koolikaaslastega videoklipi: noored kannavad metsas metallist piirdeaia juppe, mille nad paigutavad eri suundadesse. Ühele riputavad nad kirjad ainult eesti, teisele aga vene keeles, jaotudes ise kahte gruppi. Nad arutavad, kas soovivad elada puuris või suures maailmas …
Kuidas lugeda kunstilist teksti?
Muidugi on poliitilise sisu esitamine kunstivahenditega julge ja üllas, kuid ühtlasi ohtlik – eeldab ju kunstiline tekst ilmtingimata rohkesti tõlgendusvõimalusi. Õigust lugeda keerukat teksti nii, nagu ise tahavad, on kasutanud paljud poliitilised jõud.
Sellel alal on teistest enam edu saavutanud Venemaa riiklikud massiteabevahendid. Lühiülevaadet nende reaktsioonist Hobujaama trammipeatuse plakatitele saab lugeda Postimehest. 3 Seal on üldiselt kõik enam-vähem selge: hirmu- ja nördimuselaine, umbes nii, et "… sellist pole tänapäeva maailmas ja üldse maailmas ammu nähtud. Juba alates Lõuna-Aafrika apartheidi ajast", vürtsitatuna kellegi MTÜ Vene Kool Eestis "eksperdi" arvamusega, kuidas Eestis õnnetuid vene inimesi ahistatakse.
Kuigi suurem osa Vene kanalite vaatajaid usub seda propagandistlikku jama jäägitult, on märksa hullem teine fakt, millele igati põhjendatult on osutanud ajakirjanik Andrei Kuzitškin oma kirjutises "Eesti 200 kui poliitilise abordi ohver": "Selle aktsiooni tegelikuks kasusaajaks said … Keskerakond ja selle funktsionäär Raimond Kaljulaid. [—] Selle poliitiku nime on positiivses kontekstis maininud paljud Venemaa meediavahendid: TASS, Ren TV, Komsomolskaja Pravda, Gazeta.ru, Russia Today, Izvestija, portaal 360 ja teised. Raimond Kaljulaidi on nimetatud "Keskerakonna silmapaistvaks esindajaks, kes on astunud välja venelasteks ja eestlasteks jaotamise vastu". On huvitav, et ühtaegu informatsiooniga provokatsiooniliste plakatite kohta Tallinna südames, samuti asjaolu kohta, et Keskerakond seda aktsiooni taunis, teatas ajaleht Izvestija peaminister Jüri Ratase venekeelsest uusaastatervitusest". 4
Eesti 200 aktsiooni ei jätnud puutumata ka teine Keskerakonna väljapaistev tegelane, Euroopa Parlamendi liige Yana Toom, kes pühendas Eesti 200 plakatitele koguni kaks oma Brüsseli päeviku väljaannet. Eurosaadiku mõlema väljaastumise mõtteliseks dominandiks sai segregatsiooni mõiste.
Esimesest raevukast vastulöögist, mille Toom andis Kristina Kallasele, jäi mulle eriti meelde fraas: "Kui Euroopa või Ameerika poliitik lubaks endale niisuguseid mänge valijatega, kes on teinud läbi reaalse [minu kursiiv – M. T.] rassismi ja segregatsiooni, jääks temast hetkega järele poliitiline laip." Sõna "reaalne" lõikas kõrva. Kas tõesti on isegi Yana Toomi arusaamise kohaselt segregatsioon Eestis kunstlik? Võib-olla ta ütles sõna "reaalne" kogemata? Ent see ei olnud keelevääratus, sest oma teises "kõnes Catilina vastu" Brüsseli oraator vaid kinnitas minu aimdust, öeldes otse: "Segregatsiooni meil ei ole, on vaid vabatahtlik eraldumine." 5
Ma ei kujutanud ette, et saan kunagi olla Yana Toomiga milleski sama meelt, kuid selle teesiga on tõepoolest raske mitte nõustuda.
Tehisapartheid
Õhtune jutuajamine pojaga (7aastane):
"Isa, ma räägin eesti keelt paremini kui … [edasi loetakse üles kõigi lasteaiarühma vene poiste nimed], aga teised poisid räägivad paremini kui mina."
"Kullake, kas sul on sellepärast ebamugav?"
"Ei."
"Sul polegi vaja võistelda kellegagi eesti keele oskuses, pealegi on sul teine emakeel. Sa oskad ju vestelda, vastata küsimustele ja saad aru, mida sulle räägitakse?"
"Öelda ma midagi oskan, aga kõigest ei saa eesti keeles aru."
"Isegi mina ei mõista eesti keeles kõike! Ja ma ei suuda kaugeltki väljendada end nii, nagu oskan seda teha vene keeles, aga ma ei häbene seda ega tunne end sellepärast ebamugavalt."
Termin "segregatsioon" ei ole mulle tõepoolest lähedane, sest see sisaldab mingit sunniviisilisuse komponenti. Siinsete venelaste eraldumine on täiesti vabatahtlik ning adekvaatsem sõna on sel juhul "getostumine". Seda kinnitab ka tõik, mida märkasid paljud: ulatuslikum ja emotsionaalsem tagasiside tuli Eesti 200 aktsioonile just eestlaste poolt. Paljudele Eesti venelastele siin probleemi polegi: jah, nad seisavad ja tahavad seista omaette, eestlastest eraldi, ja see on nende teadlik valik.
Kuigi mina Venemaa passi omanikuna märtsivalimistel hääletada ei saa, ei taha ma elada getos ega ajada sinna oma lapsi (pealegi veel Eesti kodanikke). Räägin õige mõne sõnaga sellest, mida kujutab endast lasteaed "venekeelse elanikkonna kompaktsetes elukohtades". See, mida Eesti 200 pakub "segregatsiooni" lahendusena välja teoorias, on Eesti paljudes paikades juba praktiliselt olemas.
Minu mõlemad pojad (5- ja 7aastane) käivad Lasnamäel tavalises eestikeelses lasteaias. Vanema poisi rühmast pool on vene lapsed, noorema omas on neid kaks kolmandikku. Igapäevases suhtluses eakaaslastega on neil mõlemal vene keelt rohkem kui küllaga. Sealjuures mõistavad nad, nagu mulle näib, kaht tähtsast asja: 1) teise emakeelega inimesed on n-ö käegakatsutavad ja 2) ametlikus olukorras (õppetunnid, teadaanded, suhtlemine õpetajatega) kasutatakse eesti keelt. Ma ei kujuta ette, kuidas seesugune suhtluse korraldus võiks võtta minu lastelt identiteedi või rünnata nende enesemääramist, ent võin juba praegu öelda, et keelte funktsionaalset jaotust mõistes on neil kindlasti kergem elada.
Kui saatsin vanema poja eelkooli, närveerisin veidi rohkem. Ma ei olnud ju temaga kunagi nagu kord ja kohus eesti keeles rääkinud ning tema keeletaset kontrollida ma ei saanud. Rahustasin end teadmisega, et kogu hariduse, mille ta oli jõudnud oma kuuendaks eluaastaks omandada, oli ta saanud eesti keeles. Kui ta läks eelkooli tundidesse, selgus, et seal on märksa tähtsamad hoopis muud omadused: uudishimu, tähelepanelikkus, püüdlikkus jne, keel ise ei ole aga eesmärk omaette, vaid vahend. Tegelikult on nii ka täiskasvanute elus. Ainult selle vahega, et laps omandab keele mängides, täiskasvanu aga kulutab selle õppimisele palju aega ja vaimujõudu.
Kardetavasti teevad need emad-isad, kes saadavad oma lapsed venekeelsesse lasteaeda või kooli, kus nende kokkupuude eesti keelega on napp, oma lastele karuteene. Miks nad jätkavad seda visadusega, millele leiaks nähtavasti parema rakenduse, on olulisemaid küsimusi, millele peab tähelepanu osutama ka järgmine vabariigi valitsus, olenemata koalitsiooni koosseisust. Eesti 200 aktsioon paljastas selle, et probleem on olemas ning et ühiskond reageerib sellele haiglaselt. Küsimus, miks see nii on, väärib eraldi ja tõsist käsitlemist.
Oma eraelu seisukohalt võin öelda, et ma ei ole kunagi häbenenud ega häbene ka edaspidi, et räägin tänaval vene keeles, ning ei minust ega minu lastest pole üritanud keegi – piisava koguse eesti keele juures meie igapäevaelus – "teha eestlasi". Rääkimata juba sellest, et kui jutt läheb rahvusele, tuleb mulle esmajoones meelde ingliskeelsel sõnamängul põhinev tuntud anekdoot: "Nationality? – Russian. – Occupation? – No, no, just visiting". 6
Vene keelest tõlkinud Mait Eelrand.
1 https://arvamus.postimees.ee/6493673/jevgeni-kristafovits-eesti-200-ei-moista-ei-eestlaste-ega-ka-eestivenelaste-kultuurikoodi
2 Täielik venekeelne variant: https://rus.postimees.ee/6494682/kristina-kallas-mezhetnicheskiy-konflikt-uhodit-kornyami-v-90-e-i-bronzovuyu-noch; lühike eestikeelne ümberjutustus: https://poliitika.postimees.ee/6495356/ladonskaja-kubits-skandaalsest-plakatiaktsioonist-see-oli-plahvatus-mis-tugevasti-oonestas-loimumist
3 https://poliitika.postimees.ee/6495423/vene-riigimeedia-vordleb-eesti-200-plakatikampaaniat-apartheidiga
4 https://www.vecherka.ee/917198/andrei-kuzichkin-eesti-200-kak-zhertva-politicheskogo-aborta
5 http://yanatoom.ee/ru/, vt "Брюссельский дневник".
6 Kodakondsus (teine tähendus: rahvus)? – Vene(lane). – Amet (teine tähendus: okupatsioon)? – Ei, ei, lihtsalt külastus.
Loe artiklit Sirbist. | Mihhail Trunin: Poliitiline aktsioon Eesti moodi | https://kultuur.err.ee/909166/mihhail-trunin-poliitiline-aktsioon-eesti-moodi | Mihhail Trunin kirjutab selle nädala Sirbis, et poliitilise sõnumi esitamine kunstivahenditega on julge ja üllas, kuid ohtlik – eeldab ju kunstiline tekst ilmtingimata tõlgendusvõimalusi. |
Meeste 6x1,6 km paarissprindis läksid kaks esimest kohta Norra võistkondadele – esimeseks tuli Norra I koosseisus Emil Iversen ja Johannes Hösflot Kläbo (18.57,19) ning teiseks Norra II koosseisus Sindre Björnestad Skar ja Eirik Brandsdal (+0,65). Norralastele järgnes Soome teatemeeskond Iivo Niskanen ja Ristomatti Hakola.
Naiste 6x1,4 km paarissprindis jõudis pjedestaalile kaks Roots naiskonda. Esikoha pälvis Rootsi I (Ida Ingemarsdotter ja Maja Dahlqvist) ajaga 18.24,96 ning kolmandaks tuli Rootsi II (Evelina Settlin ja Hanna Falk), kaotades võitjale 4,18 sekundiga. Rootslaste vahele mahtus Norra naiskond Tiril Udnes Weng ja Maiken Caspersen Falla, kes jäid võitjatest maha 1,84 sekundiga. | Paarissprintides domineerisid Norra ja Rootsi | https://sport.err.ee/909348/paarissprintides-domineerisid-norra-ja-rootsi | Soomes Lahtis peetud murdmaasuusatamise MK-etapil näitasid paarissprintides võimu Norra mehed ja Rootsi naised. |
Erlich kommenteeris meedias, et lauljatar, kes avaldas äsja oma värske albumi "thank u, next" tundis, et tema jaoks on liiga vähe aega, et Grammyde gala etteasteks valmistuda, vahendas Independent.
Grande vastas produtsendi väidetele Twitteris. "Ma olen oma suu kinni hoidnud, aga nüüd sa valetad minu kohta. Ma suudan etteasteks valmistuda ka ühe ööga ja sa tead seda, Ken," kirjutas lauljatar sotsiaalmeedias.
Grande ütles, et produtsent piiras tema eneseväljendust ja loomingut ning see oli põhjus, miks ta Grammydel ei esine. "Ma loodan, et show on kõike seda, mida sa tahtsid ja enamat," lisas Grande.
Meedias on varem kirjutatud, et lauljatar tahtis esineda oma singliga "7 Rings", kuid korraldajad ei nõustunud sellega.
Tänavustel Grammydel esinemisest on loobunud ka Kendrick Lamar, Drake, ja Childish Gambino.
Grammysid jagatakse USA-s ööl vastu esmaspäeva.
mhmmm here it is ! "too late for her to pull something together......" pic.twitter.com/YwuBOUkZjr
— Ariana Grande (@ArianaGrande) February 7, 2019 | Ariana Grande süüdistas Grammy produtsenti valetamises | https://menu.err.ee/909321/ariana-grande-suudistas-grammy-produtsenti-valetamises | Ariana Grande vaidlustas Grammyde produtsendi Ken Erlichi selgituse, et popstaar loobus auhinnagalal esinemast, kuna poleks jõundud lühikese ajaga etteastet ette valmistada. |
Võistluse võitis 162,63 punktiga soomlanna Jenni Saarinen ning kolmandaks tuli samuti soomlanna Vera Stolt 150,28 punktiga.
Meeste konkurentsis sai EM-il 17. koha pälvinud Aleksandr Selevko 177,698 punktiga kolmanda koha. Kuldmedali võitis norralane Sondre Oddvoll Bre 190,44 punktiga, teiseks tuli rootslane Alexander Majorov 187,58 punktiga.
Nordics Open on Põhjala riikide vahel peetav iluuisutamise võistlus, mida peetakse juba aastast 1919. Võistlustele on llubatud alates 2011. osalema ka teiste Rahvusvahelise Uisuliidu liikmesriikide võistlejaid. | Gerli Liinamäe saavutas Põhjamaade meistrivõistlustel teise koha | https://sport.err.ee/909345/gerli-liinamae-saavutas-pohjamaade-meistrivoistlustel-teise-koha | Iluuisutaja Gerli Liinamäe võitis Rootsis Linköpingis toimunud Põhjamaade iluuisutamise meistrivõistlustel naiste üksiksõidus 150,51 punktiga teise koha. |
Eesti võistkonnast jättis rajale minemata Doris Kudre, et säästa valutavat õlga esmaspäevaseks teatesõiduks. Eesti koondise parima koha eest hoolitses taas Daisy Kudre, kes lõpetas 570 tõusumeetriga raja 15. kohaga. See on vaid koha võrra nõrgem tema senisest parimast kohast EM tavarajal.
Daisy Kudre: "Tegemist oli eelkõige füüsiliselt väga raske rajaga, kuid ka tehniliselt ei saa rajameistrile midagi ette heita. Pingutasin maksimaalselt, aga tänane kaotus parimatele tuli peamiselt ikka füüsilisest allajäämusest, ehkki ei saa välistada ka mõningaid väiksemaid vigu teevalikul. Mulle oleks rohkem sobinud kiirem ja tehnilisem maastik, aga tänastes oludes jään oma tulemusega pigem rahule."
Euroopa meistriks tuli rootslanna Tove Alexandersson ajaga 1:21.33, teine oli venelanna Maria Ketškina (+2.51) ja kolmas soomlanna Salla Koskela (+4.12). Daisy Kudre tulemuseks oli 1:34.42 (+13.03).
Teise eestlannana startinud Epp Paalberg oli 27. (+29.12).
Meeste seas võitis sel EM-il juba sprindikulla ja lühiraja hõbeda teeninud norralane Lars Moholdt ajaga 1:31.50. Ta edestas 34 sekundiga venelast Sergei Gorlanovit ja 38 sekundiga rootslast Erik Rosti. Taas oli neljas 46-aastane vanameister Eduard Hrennikov Venemaalt (+2.17).
Eesti koondise esinumber Mattias Jaama püsis raja esimesel kolmandikul tihedas juhtgrupis, kuid teise ringi rasketel tõusudel tekkis liidritega vahe sisse ja finišiks oli see +14.21, mis andis 22. koha. Kevin Hallop lõpetas 33. kohal (+27.10).
Esmaspäeval on EM-il viimase alana kavas naiste ja meeste teatesõidud. | Daisy Kudre sai EM-il 15. koha | https://sport.err.ee/909344/daisy-kudre-sai-em-il-15-koha | Türgis toimuvatel suusaorienteerumise Euroopa meistrivõistlustel võisteldi eelviimasel võistluspäeval ühisstardist tavarajal. Meeste raja linnulennuliseks pikkuseks oli 18,1 km ja naistel 14,4 km. |
" Vootele Ruusmaa debüüt "Tavaline don Quijote" tundub olevat eeskätt lüüriline päevik, ühe eluperioodi ja selle põhiküsimuse läbikirjutamine. Ajale omane proosalähedus ja äng ei tee lugemist kergeks – küll aga kerglaseks, kui lugeja pole valmis pühenduma.
Lugemise suhteline raskus tuleneb teemade tõsidusest. Näiliselt. Seda toetavad autori napid illustratsioonid, sõnades on avarust, tohutut vaikust. Midagi ka haikulaadsest lihtsusest. Ent avara ja püha vaikuse asemel leiab hoopis vaigistatud siseelu. Või teisiti: siin on vastumeelsus maailma vastu, vastumeelsus teha sõnu, sõnu, sõnu. Tumm, tähenduseta maailm – nii võib ehk kokku võtta selle, millega seisin silmitsi, kui proovisin ette autori Quijote-maski.
Sest just sellise lugemisstrateegia juurde mind viidi. Autor on luuletustena pakkunud välja hulga impressioone, et lugeja saaks lasta neil endas kajada. Kuid impressiooni juurde kuulub ka vaataja pilk, nimetagem seda maskiks. Näib, et tajupildist tähtsam ongi ümberkehastumine, maskikandmine ise. Kogu teos näib kulgevat "kas tõesti olen nõus / nahka vahetama?" (lk 19) tähe all. Autori ja jutustaja (maski) vahel on pidev pinge.
Otseselt maskile on pühendatud teose viiest tsüklist teine, kõige ühtlasem osa. Siit leiab häälestuse ülejäänud teose lugemiseks, katse leida endast tavaline don Quijote. Ja muidugi ennast temas. Oleks luules vähem hetkesolu ja rohkem tagasivaatamist, võiksin näha teatud noorusetapile pitseripanemist: näete, selline ma olin, tavaline rüütel, pateetilisuseni idealist. Aga ei, kibe küünik ei ela oma elu, vaid püüab ideaalidest pettumise juuri välja kaevata ehk jõuda iseenda äratundmiseni.
On ju luule esimene tegelane Mina ja selle Mina ekstrapoleerimine üks luule võimalikke lõppeesmärke. Aga mõte liigub minaselguse poole kõrvaltpilgust paisunud tegelase, maski kaudu. Iseenesest jabur mõte: püüda selgust ümberkehastumises. Siiski ehk mitte täienisti, kui kaaluda maski küsimust, "kes mõtles / mind välja?" (lk 34). Ümberkehastumine lubab endast välja astuda, ennast silme ette seada.
*
Teos jaguneb kuueks osaks, peamine järgnevusprintsiip näib olevat öise ja päevase (kuigi domineerib must, ööga seostuv) ükskõikne vahetumine. Ehkki luuletusi oleks võinud rühmitada "kellaaja" järgi (algavad hommikuga, lõppevad ööga), ei kõlaks see kokku sisulise vastuseisuga naiivsele ühtsusepüüule.
kardin on sõel
toa ja õue vahel,
mis sõõratab
päeva ja ööd,
tuult ja suitsu
tolmuks
aknalauale (lk 71)
Narratiiv on luulekogus nimme lõhutud, ööpäev liigub mööda killustatud ülekordamise kaunis jõhkrat partituuri. Seda kinnitab sisuline hoiak: "hommikul veristan / jalad kustunud / tähtedel // korjan jupikaupa / kokku purunenud / ööd" (lk 53). Iga jagu liigub ööst hommikusse või päevast öhe ja midagi sarnast toimub ka aastaaegadega. See kiirmontaaži meenutav võte mõjub lausa fenomenoloogilise eksperimendina.
Tõepoolest, impressioone antakse edasi halastamatu vaimse intiimsusega. Peaaegu metoodiline järeleandmatus isikliku afekti läbikaemises ja tajupildi konstrueerimises teeb ilma maskita lugemise vahel lausa talumatuks. On see autori või siinkirjutaja refleks, kuid maski distantseeriv mõju on lausa hädavajalik.
Luuleimpressioonid näivad võrsuvat üksikutest tajuimpulssidest. Enamasti on selline punctum loodud ühelaadse kujundina, ootamatust võrdlusest paisunud metafoorina. Korduv allstruktuur aitab mõtet leida seal, kus see on hästi peidetud. Vahel kuhjub aga kesksele kujundile liigliha, kujundite kukerpallid püüavad juba terviklikule väljendile veel midagi lisada.
Lugejale on see raske, lausa läbielamine. Kui lugeja on veendunud, et tahab loetut mõista, peab ta ümber kehastuma ja partituuri läbi mängima. See on omamoodi sisu-vormi kokkukõla. Sest luulekogu läbistab sisekonflikt, jaanoksalik ehk, mille talumise olematu kergus väljendub ka lugemises eneses.
Nii näib värsi katkendlik rütm ja kõlakeel nimme trotsivat raske mõtte kaunist väljendust. Ometi pole see kakofooniline. Kaks-kolm riimi ja alliteratsiooni on küll õnnestunud, aga on sama juhuslikud kui kõnekeeleski. Ometi pole see kõnekeel. Tekkimas on oma hääl ja materialiseerumisprotsess, Oksa sarkastilise paatose asemel ehk paatoslik sarkasm.
salaja teritan
sametises rahus
järgmist hommikut,
mis pidi väidetavalt
õhtust targem olema
võib-olla siis
hoopistükkis
teravam? (lk 59)
*
Ent mask jääb. Ja nii on ka iga luuletus teatud mõttes repliik. Samas ei ole tekstid sugugi dramaatilised. Kirjeldatud sündmused on pigem nagu detailid vanalt fotolt kui midagi etendatavat. Legendi järgi pärinevad teatrimaskid matuserituaalilt, kus näitleja kandis kadunukese surimaski ja etendas tema elu tähtsamaid tegusid. Persona kui sotsiaalne roll oli Roomas kodaniku vältimatu tunnus just surimaskide tähenduses – need sidusid inimese tema esivanematega. Tavalise don Quijote puhul jääb aga mulje, et iga mask on surimask.
Mida ma sellega silmas pean? Ilmselt seda, et tavaline don Quijote ei tunne kompromissi: iga valik näib talle lõplik. Sellest ka võimetus otsustada. Kuigi tal puudub oma Sancho Panza ja Rocinante – üksindus, jällegi praeguse aja Quijote tunnus –, peab ta võitlust, mis on samavõrd püha kui tema eelkäijal. Selle erinevusega, et teravmeelne hidalgo võitleb igavese au ja kuulsuse, armastuse eest, tavaline hidalgo aga nendesse väärtustesse uskumise eest. Või hoopis vastu? Igatahes on tema hullus sama kategooriline. Ja iga hullusel põhinev otsus samuti igaviku palge ees, eluajaks. Selles mõttes on iga mask ja roll tõepoolest surimask, ta on päriseks.
Kategoorilisuse sobitamine maise eluga on idealisti, maksimalisti, perfektsionisti probleem. Ent igaüks neist kolmest on aeglane surm, sest siinses elus pole ju ometigi ühtegi valikut, mis kangekaelsuses lõpuni taltuks: "pigem oksendan / kui otsustan" (lk 57). Asi ei ole soovis olla õnnelik, vaid "lihtsalt, et – ei oska" (lk 20). Ideaalsed nõuded empiirilisele maailmale. Tavaline don Quijote pole niisiis kinnisideeinimene, vaid kinniskahtluseinimene. Iseendast teadlikuks saanud kahtlus, peegelduste regressioon. Aga selle momendi raamistamine maskina on julge samm, kui mask ka eest ära käib …
Mask võrdleb end Hamletiga: "kas naerda või mitte naerda" (lk 20). Kui mask käib eest, võib naerda, tõesti, ja mitte lihtsalt üksindusmuiet muiata. Aga kui mask on näoga üheks saanud, siis mitte, siis lihtsalt ei oska. Ka nutta mitte. Siis on mask tumm ja maailm tumm, kuigi käratsevad mõlemad.
Mulle näib, et Hamleti parafraas pole põhiküsimus, põhiline pole isegi tegelik "mis oleks õilsam?". Pole ju Hamleti eksimus vale vastus sellele kuulsale küsimusele – ennemini vastamatajätmine. Näib, et tavaline don Quijote on sarnases afektis. Aga miks jääb siis põhiküsimus vastamata, võib-olla isegi küsimata: millega ta tegeleb?
Väikese lahtikirjutusena antud seisundipuntrast meenub Madis Kõivu "keegi ei ole mult mu olemiseks luba küsinud" [1]. Moraalne küsimus eeldab moraalset süsteemi, aga lõpuni pidetus seisundis ei saa sellest rääkidagi, "tuhat häiret" on sügavamal. Küsimus pole selles, kas mu vanematel oli õigus mind luba küsimata ilmale tuua, vaid selles, kuidas suhestub empiiriline mina esmase Minaga – mis õigusega on mind pandud oma olemasolu eest vastutama? Kes seda tegi?
Siia tahtsingi, küll vastumeelselt, jõuda. Julgen väita, et oma olemasolu eest vastutuse võtmine on "üheainsa tõesti tõsise filosoofilise probleemi" [2] põhi. Kui küsimus seisneks selles, "mis oleks õilsam", oleks tegu Simsoni, mitte Wertheriga.
Ei, see on isoleeritud teema ja kaudselt pole võimalik sellega suhestuda. Aga otse silmsidet hoida on jällegi ohtlik – kuristikku vaadata. Oht on selles, et esmane Mina ehk minateadvus kaotab pinnase, kui kuristik talle vastu vaatab. Temast edasi ei pääse, edasi on ratsionaalselt lahendamatu võrrand, mida saan kirjeldada kõige rohkem Absurdina.
hirm elada –
tõdemus, mis
ehmatas
poolsurnuks
paberil arglik
pisike must
rist (lk 56)
See tõdemus (kuigi loodan, et mu tõlgendus ei vasta tõele) on aga sügavaim punkt, kus isiksuse lõim võib juurduda. Küsimus on tähenduse närtsimises: kui mina pole mina, siis pole mul ka tähendust. Täpsemalt öeldes: kui minu esmane Mina seab kahtluse alla empiirilise Mina loa ülepea olemas olla, lahtub igasugune maine mõttekus (järele jääb tumm maailm); samas saab mitteempiirilisel põhinev tähenduse loomine sellest vastasseisust alles võimalikuks. See on otsustav kriisipunkt, kus elu murdehetkedel ära käiakse ja kust tagasi tullakse: võib trotsida, rõõmuga lootuse hüljata ja iseenda piires tähendusi luua; võib uskuda, "sest see on absurdne"; võib unustada, kui võimalik. Aga edasiminek olgu võimatu, ahvatlusist hoolimata.
*
Kui otsida "Tavalisest don Quijotest" strateegiat viimase ja põhilise sõlmpunktiga tegelemiseks, leiab selle ehk luule viimasest tegelasest: Sinast. Ütlen seda kahtlusega, sest see sõltub sellest, kas Quijote-maskist räägitu peab mingiski teisendis paika. Niisiis Quijote Minu ja Sinu "armastus valati ühest tassist teise / ning sinu oma jäi tühjaks // minu tass ajas üle" (lk 22), millest kujunes "justkui ülemise naabri / veeuputus" (lk 23). Muide, selles stroofis võrdleb Quijote end Noaga – milline äraspidisus! Ja tsükkel lõppeb järgmiste sõnadega: "kas armastus on / või mitte, / sel pole vahet, // sest ootan äraminekut, / et saaksid jõuda / koju" (lk 24). Kõneleb trotslikult allaheitlik mask, lugeja töö on edasi liikuda. Ent see on juba siinkirjutaja usk ja arvamus. Sel ilmselt ülemäära komplitseeritud viisil hakkan aga vähemasti tasapisi kuulma, kuidas "ritsikate / laulus säriseb vaikus" (lk 44).
Ruusmaa debüüt on mulle nähtavas seega julge ja omahäälne. Näen tavalises don Quijotes õnnestunud koondkuju praeguses ajas täiskasvajatele; kohtusin isegi temaga peeglis, see kõik on tõepoolest "tavaline". Kõige, mis on välja jäänud (looduse-loomuse vastuseis tehnikale, kirjandustehniline analüüs, religioossed tõlgendusvõimalused, võrratu luuletus "Patsid"), ja kõige muu, mida ei näinud – sellegi nimel soovitan "Tavalist don Quijotet" pühendunult lugeda, sest see on eeskätt kontsentreeritud impressioon. Tükike maailmas olemise sise must.
Püüdsin pikalt vastu panna võrdlusele imažismiga, sest rikutud on ju enamikku Ezra Poundi reegleid ja soovitusi, aga … nojah, hilja. Kui juba, siis on siin vahest veel, ütleme, fernandopessoalikku mitmust, Juhan Liivi patenditud eestlase jonnakat raskust, kindlasti meie kaasaegseid Eestist ja välismaalt. Aga kõige rohkem on siin elu, pisikest ja õrna.
[1] Madis Kõiv. "Kolm tamme. Studia memoriae III" – Tallinn: Õllu, 1995.
[2] Albert Camus. "Sisyphose müüt" – Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 7. | Arvustus. Kohtumine peeglis ehk Vootele Ruusmaa eksistentsiaalsed impressioonid | https://kultuur.err.ee/909158/arvustus-kohtumine-peeglis-ehk-vootele-ruusmaa-eksistentsiaalsed-impressioonid | Vootele Ruusmaa
"Tavaline don Quijote"
Värske Raamat nr 22
SA Kultuurileht, 2018 |
Mängu ainus värav löödi 34. minutil, Artjunin tegi kaasa teise poolaja. Bulgaaria kõrgliigat jätkab Etar järgmisel pühapäeval kodumänguga Dunavi vastu, kirjutab Soccernet.ee.
Vigastuspausi pidava Matvei Igoneni koduklubi Lilleström viigistas sõprusmängus Djurgardeniga.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Artjunin hoidis CSKA kuival | https://sport.err.ee/909340/artjunin-hoidis-cska-kuival | Artjom Artjunini tööandja Veliko Tarnavo Etar alistas viimases talvises kontrollmängus 1:0 Bulgaaria jalgpalli kõrgliigas teist kohta hoidva Sofia CSKA. |
Tel Avivis, Jeruusalemmis, Haifas ja mitmes muus paigas toimuv MustonenFesti Iisraeli kontserdisari kätkeb endas 20 ülesastumist. Koos Iisraeli orkestrite ja ansamblitega musitseerivad Tartu Ülikooli kammerkoor, Püha Miikaeli poistekoor, Hortus Musicus, vokaal- ja instrumentaalsolistid, nende hulgas 2018. aasta Klassikatähed. Kontserdisari kestab Iisraelis märtsi keskpaigani.
MustonenFesti Eesti kontsertseerias toimus kokku 13 kontserti erinevates Eesti paikades. Festivalist võttis Eestis osa 400 muusikut. Enim pälvisid tähelepanu festivali avakontsert Orffi "Carmina Burana", Raveli teoste ja Gubaidulina uudisteosega ning lõppkontsert Barrocade, kooride ja solistidega, kes esitasid Corellit, Purcelli, Vivaldit ja Bachi. Viimane loob ka tähendusliku silla Eesti ja Iisraeli MustonenFestide vahel, kuna nii solistid kui ka Püha Miikaeli poistekoor esinevad sama kavaga mõlemas riigis. | MustonenFest jätkab Iisraelis 110 Eesti muusikuga | https://kultuur.err.ee/909333/mustonenfest-jatkab-iisraelis-110-eesti-muusikuga | Laupäeva õhtul lõppes Estonia kontserdisaalis MustonenFesti Eesti pool. Pühapäeval saab hoo sisse suurürituse Iisraeli osa. Eestist suundub festivalile 110 muusikut, nende seas kaks koori, instrumentalistid ja solistid. |
Ahto Lobjakas selgitas, et see kompass oli spetsiifiliselt suunatud sellele, et mõõta erinevate parteide programmide kattuvust sellega, mida on poliitikutelt või valimistelt soovinud Eesti kirikute nõukogu.
Saavutati tulemus, kus esikohal on Keskerakond, teisel kohal Isamaa ja kolmandal kohal sotsid, mis on kõik parteid, mis moodustavad ka tänase valitsuse.
"Peapiiskopi eelistuste kattumine tänase poliitilise konjunktuuriga on üsna huvitav ja tekitanud ka igasugust vastukaja. Konservatiivsemad ringkonnad EELK-st, näiteks Meiekirik.net, ei saa aru, miks peapiiskop on lasknud esikolmikusse tõusta sotsidel. Eriti kui arvestada, et selle kompassi nimi oli ristiinimese valimiskompass, siis sotside positsiooni kirjeldatakse väga teravalt, nimetatakse äärmuslikuks, kristlikke arusaamu lammutavaks. Enam-vähem sama probleem on ka Keskerakonnaga, kelle seisukohad eriti kooseluseaduse kohal on liikunud parempoolsete kirikutegelaste arvates liialt vasakule," rääkis Lobjakas.
Andrus Karnau soovis omalt poolt parandada, et siin ei ole tegemist parempoolsuse või ka konservatiivsusega, vaid hoopis vanameelsusega.
Karnau viitas ka Keskerakonna poliitilistele konkurentidele, kes EELK peapiiskoppi Urmas Viilma teravalt kritiseerisid. Nad ütlesid, et see, et Urmas Viilma valis Keskerakonna ristiinimesele kõige sobivamaks valikuks, on kuidagi seotud miljonite eurodega, mille Ratase valitsus on otsustanud nii Luteri kirikule kui ka Õigeusu kirikule eraldada.
"Aga kui me võtame Urmas Viilma pikema analüüsi lahti, siis ma julgeks kahelda, kas see asi on ainult rahas," lausus Karnau.
Samas nentis ta, et Luteri kirik on alati hoidnud võimul oleva partei poole.
"Me näeme, et Urmas Viilmal on olnud erakondadele terve hulk ettepanekuid ja nad puudutavad väga erinevaid valdkondi alates kirikute restaureerimisest ning sellest, kas kirikutele annetuste tegemine võiks olla tulumaksuvaba või mitte. Siis nad räägivad usuõpetusest, abielu reguleerimisest mehe ja naise suhtena, mida kirik tahaks näha," loetles Karnau.
"Viilma on teinud analüüsi ja võrrelnud, et kuidas need kirikute nõukogu poolt tehtud ettepanekud on parteide programmides kajastunud, siis kui me seda analüüsi loeme, siis me näeme, et tegelikult oma programmi koostades on Keskerakond olnud kõikidest erakondadest kõige nutikam. Terve hulk punkte on ta peaaegu sõna-sõnalt võtnud oma programmi üle," tõdes Karnau.
"Ülejäänud erakonnad, kas ei ole sellele pöördumisele tähelepanu pööranud või ei ole seda tähtsaks pidanud," lisas ta.
Karnau märkis, et kui Keskerakond on kirikute nõukogu ettepanekud üle võtnud ja neid toetanud, siis on mõistetav, et see partei saab Viilma poolt kõige enam tähelepanu ja osutub tema soosikuks.
Lobjakas pakkus teatava liialdusena, et siin saigi selgeks, et EKRE-st nendel valimistel enam asja ei ole. "Kui Urmas Viilma viib EELK Keskerakonna taha, siis ma arvan, et sellel on reaalne valimispoliitiline mõju," lausus Lobjakas.
Lobjakas pakkus ka, et kirik on selle sammuga saatnud Keskerakonnale sõnumi, et kirik sõltub võimust niipalju, et tal on vaja seda toetada. "See on märgiline sündmus selle kiriku ajaloos. Ja EKRE üle parda viskamine on osa sellest silma pilgutamisest," sõnas Lobjakas. | "Olukorrast riigis": Keskerakond on enim kiriku ettepanekuid üle võtnud | https://www.err.ee/909336/olukorrast-riigis-keskerakond-on-enim-kiriku-ettepanekuid-ule-votnud | Ajakirjanikud Andrus Karnau ja Ahto Lobjakas arutasid saates "Olukorrast riigis" Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) loodud valimiskompassi üle ja pakkusid, et Keskerakond teenis EELK soosingu, sest on enim kiriku ettepanekuid üle võtnud. |
KIseli varasem tippmark oli 2017. aasta 15. veebruaril Lee Valleys joostud 1.52,15. "Pärast ebaõnnestumist Rootsis otsustasime treeneriga, et stardin kiiresti ja asun kohe "jänese" selja taha. Pidin taas rada jagama ning olin väljaspool, mis tegi ülesande pisut keerulisemaks. Siiski kõik õnnestus ning sain soovitud positsioonile," rääkis Kisel ajakirja Jooksja Jooksuportaalile. Kisel läbis esimese 200 m ringi 25,8 sekundiga ja sai 400 m vaheajaks 52,9 ning 600 m vaheajaks 1.20,9.
"Kolme ringi järel olin grupist paari meetri jagu ees, kuid viimased 100 m jätsid pisut soovida ja lõpetasin jooksu neljandana. Igati hea vigade parandus esmaspäevasele jooksule tehtud ja loodetavasti õnnestub seda isiklikku rekordit veel tuleval nädalavahetusel Eesti meistrivõistlustel kärpida," lootis Kisel.
Jooksu võitis hollandlane Maarten Plaum ajaga 1.50,64. | Rasmus Kisel jooksis Belgias Eesti kõigi aegade viienda tulemuse | https://sport.err.ee/909335/rasmus-kisel-jooksis-belgias-eesti-koigi-aegade-viienda-tulemuse | Keskmaajooksja Rasmus Kisel võistles laupäeval Belgias Gentis rahvusvahelise sisevõistluse eelprogrammis 800 m jooksus, saades ajaga 1.51,60 neljanda koha. Tegemist on mehe isikliku rekordi ja Eesti kõigi aegade viienda tulemusega sisetingimustes. |
Theatrumi "Kuningas Lear", autor William Shakespeare, tõlkija Georg Meri, lavastaja Vladimir Baitšer, kunstnik Vladimir Anšon, valguskunstnik Margus Vaigur, helikujundaja Tõnis Leemets. Mängivad Lembit Peterson, Mare Peterson, Liina Olmaru, Eva Eensaar, Anneli Tuulik, Laura Peterson, Ketter Üksküla, Sulev Teppart, Marius Peterson, Nero Urke, Kristjan Üksküla jt. Esietendus 19. XI 2018 Theatrumi teatrisaalis.
William Shakespeare'i näidenditega on nõnda, et ühte osa neist lavastatakse tänapäeval tihi, teisi harva ja kolmandaid peaaegu mitte kunagi. Kui näiteks "Hamletiga" on valmis vapralt rinda pistma paljud ning seda üsna regulaarselt, siis "Kuningas Leari" kallale niisama tarmukalt ei tormata.
Nii on see ka Eesti lavastusloos: kui teha teatri- ja muusikamuuseumi lavastuste andmebaasis päring, saab "Hamletile" palju rohkem vasteid kui "Kuningas Learile". Lavastustest esimene, Paul Pinnaga nimiosas, jõudis publiku ette 1911. aastal Estonia teatris. Vaprale ettevõtmisele järgnes mitmekümneaastane paus, enne kui Riiklik Draamateater 1945. aastal oma lavastusega välja tuli. Nende kahe esmalavastuse kohta saab põgusa ülevaate näiteks Karin Kase raamatust "Shakespeare Eesti teatrilaval" (1958). Jälle järgnes pikk paus, enne kui 1990. aastal sai lavaküpseks Ugala ning 1994. aastal Vanemuise "Kuningas Lear".
Aastatuhandevahetusest peale on lavastusi olnud mitu, sealhulgas ilmselt paljudele mällu sööbinud 2001. aasta lavastus Eesti Draamateatris grand old lady Ita Everiga peaosas. Nüüd siis Theatrum, kes sai oma "Hamleti" 15 aastat tagasi. Oma Hamletit pole Lembit Peterson saanud (2003. aastal mängis ta isa vaimu), kuid nüüd oma Leari sai. Petersonil on väga vedanud, võrreldes paljude teiste väga väärt Eesti näitlejatega, kellel Lear ongi jäänud mängimata.
Maailmateatri sajandeid pikast lavastusloost on teada, et "Kuningas Learil" on oht muutuda perekonnadraamaks. Õigemini küll kahe perekonna draamaks, sest Gloucesteri ja tema kahe poja lugu sekundeerib Leari ja tema tütarde põhiloole. Perekonnadraama tõstab fookusesse vanemate ja laste suhted, Leari kasvamine inimesena jääb tagaplaanile. Kahe fookuse ja lähenemise, vanemate ja laste konflikti ning iseeneseks sündimise loo vahel tasakaalu loomine võib osutuda keerukaks, kuid õnnestumise korral on saavutus seda tähelepanuväärsem ja rahuldust pakkuvam. Theatrumil on "Kuningas Leariga" vaieldamatult oma asi ajada, oma tasakaal luua.
Petersoni Lear esitab võimuta jäänud, kannatava, puhastustulest läbi käiva ja rahuni jõudva vana mehe, aga väga selgelt ka oma tütreid armastava isa loo. Kui lavastus algab, on meie ees pisut diktaatori olekuga juht, kes viipab lennuki ukselt, pilk päikeseprillide taha varjatud, isalik-üleolevalt alamale rahvale. Edasi on kõik tseremoniaalne, kontrolli all: paraadfotod, õukond ja pere liikmed, kõik kulgeb stsenaariumi kohaselt. Leari vanemad tütred kõnelevad mikrofoni, nagu kord ette näeb, öeldes seda, mida ürituse žanr ja formaat ette näeb. Lear on rahul, kõik kulgeb nii, kuis peab, ei mingeid üllatusi, kõrvalekaldeid.
Pauk tuleb sellest luuavarrest, kust seda on kõige vähem oodata: kui käes on Cordelia, Leari noorima lemmiktütre kord pidada ürituse konteksti sobiv kõne, selgub, et talle sugugi ei sobi ei mängureeglid ega ka formaat. Tema sõnum on aus ja siiras, mitte mikrofoni, vaid südamest südamesse kõneldud. Stsenaariumi üle kontrolli kaotanud Lear, ühtaegu hämmeldunud ja segaduses, teeb tormaka otsuse jätta Cordelia kaasavarast ilma. Nii ta läheb … Uhkus ei luba eksimist tunnistada, sammugi oma tahtmises tagasi anda. Kompromisse pole olemas. Eriarvamuse eest ootab pagendus, nagu juhtub Kentiga. Nii alustab Petersoni Lear oma pikka ja vaevalist teekonda iseendasse.
Kuigi võimust loobunud, üritab Lear ikkagi käituda kui valitseja, kes saabub oma hoovkonnaga alamate juurde toita, majutada ja lõbustada. Nagu näidend ette näeb, eskaleerub konflikt vanemate tütardega Leari saatjaskonna teemal. Theatrumi lavastuses on see konflikt mitmetahuline ja keeruka struktuuriga ega lõhu lihtlabaselt sidet Leari ja tütarde vahel. Petersoni Lear saab tülis tütardega kahekordselt haiget: esmalt seetõttu, kuna saab teada, et avalikkuse ees nii kuulekalt talle kiidulaulu laulnud tütred on tegelikult teisel arvamusel (õigupoolest on neil oma arvamus ja seisukoht), ning teiseks sellepärast, et tema reaktsioon põhjustab kannatusi tema tütardele. Selles lavastuses on Leari raevul ja needmisel täiesti füüsiline mõju Gonerilile ja Reganile. On ilmselge, et just Leari sõnad viivad konfliktist räsitud Gonerili nurisünnituseni.
Leari ümbritsevaga siduv võrgustik rebeneb, suhteniidistik muutub järjest olematumaks, headel aegadel Leari ümbritsenud saatjaskond kaob. Looduse stiihia ebamäärasel nõmmel on Theatrumi lavastuses asendunud hoopis konkreetsema, looduskatastroofiga assotsieeruva urbanistliku segadikuga, tormist laastatud jäätmaaga. Sellel jäätmaal kohtab ka Leari endise hiilguse riismeid, nagu tema prügikasti visatud jalutuskepp või kate, mis algselt peitis tema võimu sümboleid. Selline segadik, kus kõik see, mis varem oli tähtis, on korraga ära visatud, prügikottidesse pakendatud, peegeldab väga ilmekalt Leari hinges toimuvat. Uhke Leari asemel on meie ees kuidagi pisemaks tõmbunud Lear: enam ei ole ta kuningas, veel ei ole ta tõusnud inimesena.
Kõik oluline, mis temaga selles faasis toimub, leiab aset Learis eneses, kogu läbielamiste raskuspunkt on nüüd kandunud sinna. Ka videoprojektsioonina kujutatud välgud (kõuemürinat me ei kuule) meenutavad aju elektriimpulsse, neuronite ja sünapside tantsu. Sellise intensiivsusega tegelase sisemuses toimuvaid protsesse pole kerge kujutada, kuid Petersoni Lear näib justkui iseeneses piiridest välja murdvat, koopteerides endasse teda ümbritsevate väheste kaaslaste presentatsioonivõime.
Nii näiteks võiks arvata, et Narri korrutatud tõde on samapalju Leari peas toimuv sisevõitlus ja -vaidlus kui reaalselt Leari saatva Narri jutt. Lõpuks sõltub ju Narri olemasolu ja eksistents sellest, et on olemas see, kelle narr ta olla saab – kuningas on narr ja narr on kuningas. Sisemist ja välist illustreeriv projektsioon leiab aset ka kohtumõistmisstseenis tütarde üle. Nimelt on see Theatrumi lavastuses esitatud Leari sisemonoloogina.
Kui mängida "Kuningas Leari" ülevas võtmes perekonnadraamana, tekib vajadus üleinimliku, universaalse mõõtme järele. Peterson laseb Leari loos näha ja tõmmata paralleele Kristuse kannatuslooga. Eriti ilmseks saab see lavastuse lõpuosas, stseenis, kui Cordelia ootab oma eaka isa ärkamist ning Lear lamab kui ristilöödu. Ka tuleb midagi tuttavlikku, piltidelt nähtut, Leari hoiakusse, käte asendisse. Kui Lear ärkab, tõmbub universum korraks kokku: Lear on kõigest kurnatud ja väsinud vanamees oma armsa tütre kõrval.
Edaspidi on Learis kõik kristalliseerunud, välja puhastunud: lavastuse lõpus tõuseb meie ette teistsugune Lear, keegi, kes jaksab vankumata kanda surnud Cordeliat. Kuigi Lear küsib peegli järele ja proovib sulega, kas Cordelia veel hingab, on selge, et Petersoni Learil pole illusiooni, et Cordelia elab. Tema otsus heita tütre kõrvale maha ning surra on kaalutletud, sihikindel ning täidetud kirjeldamatult suurema otsustavuse ja võimuga, kui Learil kuningana kunagi kasutada oli. On natuke kahju, et Theatrumi lavastus ei lõpe selle stseeniga, vaid järgneb teine (tekstitruu) finaal.
Theatrumi lavastuses on muidu mõnevõrra mustvalgele tegelaskonnale (kui hästi lihtsustada, siis positiivsed tegelased on Cordelia ja Edgar ning negatiivsed Edmund, Goneril ja Regan) leitud jooni, mis hajutavad kontrastset piiri. Paljud tegelased on saanud uusi tähendusi selle kaudu, kuidas nad peegeldavad Leari muutumist ja arengut ning kuidas rakendab tema neid eneses toimuva visualiseerimiseks. Kuna Theatrumi mänguruum on väike, kasutatakse üsna palju mikrotasandi miimikat. Kes Theatrumile omast põhjalikkust (lavastus kestab koos kahe vaheajaga ikkagi neli ja pool tundi) paljuks ei pea, saab kindlasti mõtteainet pakkuva kogemuse.
Loe artiklit Sirbist. | Maris Peters: Petersoni Lear – isa, inimene ja Kristus | https://kultuur.err.ee/909165/maris-peters-petersoni-lear-isa-inimene-ja-kristus | Maris Peters kirjutab selle nädala Sirbis Theatrumi etendusest "Kuningas Lear". Kahe fookuse ja lähenemise, vanemate ja laste konflikti ning iseeneseks sündimise loo vahel tasakaalu leidmine võib osutuda keeruliseks ülesandeks. Seda tähelepanuväärsem saavutus on õnnestumine. |
Õppematerjal valmis Eesti Käsipalliliidu ja Spordikoolituse ja -teabe SA koostöös ning treenerite jaoks saadaval Eesti Käsipalliliidus. See koosneb kahest osast, millest esimene keskendub teoreetilisele poolele ning teine pakub mahukat harjutusvara käsipallitreeneritele.
Esimene osa jaguneb omakorda neljaks: käsipalli poolt esitatavad nõuded tippmängijatele, kõrge meisterlikkusega mängijate kehaline ettevalmistus, noormängijate areng ja kehaline ettevalmistus ning treeningtöö planeerimine käsipallis. Järgmised 45 lehekülge on pühendatud käsipallurite harjutusvarale.
Õppematerjali autoriks on suurte kogemustega treener ja Tartu Ülikooli pikaaegne õppejõud Milvi Visnapuu, kes on nii mängija kui treenerina tulnud Eesti meistriks, kuulunud Eesti koondisse ning toiminud meie rahvusnaiskonna peatreenerina. 2009. aastal doktorikraadi kaitsnud Visnapuu on 2004. aastast EOK-i käsipallitreenerite kutsekomisjoni esimees. | Valmis uus õppematerjal käsipallitreeneritele | https://sport.err.ee/909331/valmis-uus-oppematerjal-kasipallitreeneritele | Aastakümneid käsipallureid ja treenereid Tartu Ülikoolis koolitanud Milvi Visnapuu sulest valmis uus ja mahukas õppematerjal. See on mõeldud viienda taseme treeneritele ning sisaldab enam kui 130 leheküljel erialakoolituse materjale ja harjutusvara. |
Kaotusele vaatamata oli Raieste mängu parim, kui ca 29 minuti jooksul viskas 20 punkti (kahesed 5/6, kolmesed 3/6, vabavisked 1/2), võttis neli lauapalli, andis neli söötu, tegi ühe vaheltlõike ja pallikaotuse ning neli viga. Meeskonnakaaslastest paistsid silma lätlane Arturs Kurucs 12, Miguel Burgos ning Lautaro Tomas Lopez mõlemad kümne silmaga, kirjutab Korvpall24.ee.
Läänekonverentsi tabeliseis on Baskonia duubli jaoks raske, kuna seitsme võidu ja 14 kaotusega ollakse eelviimasel ehk 11. kohal. Järgmisena kohtutakse 16. veebruaril võõrsil Bodegas Rioja Vega meeskonnaga.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Sander Raieste 20 punktist võiduks ei piisanud | https://sport.err.ee/909328/sander-raieste-20-punktist-voiduks-ei-piisanud | Sander Raieste meeskond Baskonia duubel pidas Hispaania korvpalli tugevuselt kolmandas liigas (LEB Silver) maha ägeda mängu liigatabelis samal pulgal oleva Teslacard Circulo Gijon Baloncesto tiimiga ning pidi koduväljakul tunnistama vastase paremust 77:83 (25:9, 18:27, 24:25, 10:22). |
"Eesti 200 inimesed ei ole võtnud endale eesmärgiks saada riigikogusse töökohta, meil kõigil on juba olemas oma töökohad erinevates sektorites. Praegu oleme kogu oma energia rakendanud selleks, et oma pika plaani ideed inimesteni viia ning saavutada erakonnana valimistel tulemus, mis viiks meid valitsusse seda teoks tegema," ütles Alamäe.
"Mina kandideerin riigikogu valimistel, et tuua poliitikasse ettevõtjate vaadet. Kas ja mis kohal keegi pärast valimisi tööle hakkab, otsustavad valijad," lisas Alamäe.
ERR küsis Alamäe käest riigikokku mineku kohta esmalt eelmise nädala reedel. Selgele küsimusele, kas valituks osutudes ta ka riigikokku tööle minna kavatseb ta selget vastust ei andnud.
Alamäe kandideerib riigikogu valimistel Eesti 200 esinumbrina Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas. | Alamäe: Eesti 200 inimeste eesmärk ei ole saada riigikogusse töökohti | https://www.err.ee/909317/alamae-eesti-200-inimeste-eesmark-ei-ole-saada-riigikogusse-tookohti | Eesti 200 juhatuse liige ja AS Nortal omanik Priit Alamäe ei soovinud ERR-ile öelda, kas ta riigikokku valituks osutumise korral ka parlamenti tööle läheb. Ta märkis küll, et Eesti 200 inimeste eesmärk ei ole saada riigikogusse töökohta. |
Iraklis võitis 78:66 (15:18, 21:7, 14:13, 28:28) Karditsase meeskonda. Sten-Timmu Sokk mängis 20 minutit ja viskas seitse punkti (vabavisked 1/2, kolmesed 2/5). Lisaks võttis ta ühe lauapalli, andis kuus korvisöötu, tegi ühe vaheltlõike, kolm pallikaotust ja kolm isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Turniiritabelis jätkab Iraklis (14-3) 16 meeskonna seas teisel kohal.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Soku koduklubi teenis neljanda järjestikuse võidu | https://sport.err.ee/909247/soku-koduklubi-teenis-neljanda-jarjestikuse-voidu | Kreeka korvpalli esiliigas teenis Sten-Timmu Soku koduklubi Thessaloniki Iraklis neljanda järjestikuse võidu. |
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapea Tõnis Mölderi sõnul on aasta esimese kuu statistika tavapärane. "Statistika kohaselt sõidab kiirabi välja keskmiselt päevas 4-5 korda, kui inimesed on libedaga kukkunud. Küll on statistika järgi olnud päevi, mis on olnud väga erakordsed. Näiteks möödunud detsembris oli päevi, mil kukkumiste tõttu väljakutsete arv ületas suisa 30 piiri. Need olid küll mõned üksikud päevad, mil tegemist oli ekstreemsete ilmastikutingimustega," nentis abilinnapea Mölder.
"Meil toimuvad regulaarsed arutelud, mis puudutavad talviseid probleeme – libedust, lumekoristust erinevates linnaosades, samuti vee äravoolu. Üldine seisukoht on see, et linnas tervikuna on olukord rahuldav, kuid tuleb tõdeda, et on ka kohti, mis on ebarahuldavas seisukorras. Pluss- ja miinuskraadide vaheldumine teeb tänavad kahtlemata libedaks," ütles abilinnapea.
Mölderi sõnul lepiti kokku, et linnaosade valitsused jätkavad graniitsõelmete jagamist nendele kinnistuomanikele, kes seda soovivad ning nendesse piirkondadesse, kuhu on lume koristamiseks vaja lisajõudu, linnaosavalitsused seda ka palkavad.
"Samuti hakkab Tallinna Kiirabi igapäevaselt edastama andmeid selle kohta, kui palju oli päevas kukkumisi ning millistel aadressidel need toimusid. Vastavalt sellele saab munitsipaalpolitsei informeerida, kas siis kinnistu või teega piirneva maja omanikku või näiteks ka mõnda linna ametiasutust," lisas Mölder.
Infot libedatest teedest saab teada anda munitsipaalpolitsei telefonile 14 410 või Tallinna abitelefonile 1345. | Kiirabi argipäev: 4-5 väljakutset libeduse tõttu kukkunutele | https://www.err.ee/909318/kiirabi-argipaev-4-5-valjakutset-libeduse-tottu-kukkunutele | Tallinna kiirabil oli jaanuaris 142 väljakutset, mis olid seotud libedaga kukkumiste ja põrutustega. |
Võõrustaja Hannover polnud kohtumises kordagi tagaajaja rollis ning pälvis hooaja suurima võidu. Hannoveri resultatiivseim mängija oli Timo Kastening üheksa ja Stuttgardil David Schmidt seitsme tabamusega, vahendab Käsipall24.ee.
Hannover on 20 voorust kogutud 14 punktiga 13. kohal ning silma rohkem teeninud Stuttgart paikneb vahetult nende ees 12. positsioonil. | Patraili koduklubi lõpetas võimsal moel kaotustejada | https://sport.err.ee/909248/patraili-koduklubi-lopetas-voimsal-moel-kaotustejada | Vigastust raviva Eesti käsipallikoondislase Mait Patraili koduklubi TSV Hannover-Burgdorf lõpetas Saksamaa kõrgliigas seitsmemängulise kaotustejada 33:22 (19:12) võiduga TVB 1898 Stuttgardi üle. |
Shiftworks ja Creativity Lab osalesid Narva linna poolt väljakuulutatud riigihankes ja tegid pakkumuse vastavalt hanke tingimustele 62 500 euro mahus ning lisasid hanke dokumentidele lisaeelarve tegevuste jaoks, mida kandidaatlinn kindlasti peaks tegema, kuid mille mahus vahendeid Narva eelarvesse praegu planeeritud ei ole.
Creativity Lab juhatuse liikme Ragnar Siil ütles, et tulenevalt Euroopa Komisjoni nõuetest ja hindamiskomisjoni tagasisidest Narva projektile on selge, et hankes etteantud eelarve piires ei ole võimalik konkurentsivõimelist taotlust koostada. "Linnavolikogu ütles pärast 2019. aasta eelarve vastuvõtmist, et vajadusel leitakse kultuuripealinna projektile lisaraha. Nüüd, kui need vajalikud tegevused on pakkumuses detailselt mustvalgel nii eesti kui ka vene keeles lahti kirjutatud, ootasime linna poolt kinnitust, et vahendid nende teostamiseks leitakse. Need kulud ei pea käima läbi hankepartneri, vaid linn võib neid teenuseid ka teistelt pakkujatelt sisse osta. Oluline on aga kindlus, et need asjad saavad tehtud. Meie meeskond peab vastutustundetuks võtta vastu projekti, mis ei saa tulemust tuua. Kõik see oli detailselt kirjas meie hankepakkumuses," ütles Siil.
Tegevused, mis olid hanke tingimustest välja jäetud, kuid eduka taotluse jaoks vajalikud, on näiteks rahvusvaheliste ekspertide, kunstilise juhi ja kunstinõukogu kaasamine, koostöö teiste kandidaatlinnadega, kultuuritegijate rahvusvahelised koostööprojektid ja hindamiskomisjoni visiidi korraldamine Narva. Vastavalt hanke rahalisele piirangule ja küsitud teenuste nimekirjale ei lisanud pakkuja neid ja mitmeid teisi kulusid oma pakkumuse põhieelarvesse, vaid selgitas nende vajadust hanke lisas.
Shiftworks ja Creativity Lab koostasid 2018. aastal vastavalt lepingule Narva linnaga eduka Euroopa kultuuripealinna eeltaotluse, tänu millele Narva pääses koos Tartuga teise vooru. "Meil on väga hea meel, et Narva inimesed sellesse projekti entusiasmiga suhtuvad ja liikumisega MyNarva2024 tugeva sammu kodanikuühiskonna arengu suunal on astunud. Narvakad kindlasti väärivad Euroopa kultuuripealinna tiitlit ja soovime neile selle taotlemisel edu, aga just linnavõimu poliitiline tahe ja võimekus on kultuuripealinna rahvusvahelise hindamiskomisjoni valikukriteeriumides olulisemadki kui lennukad kunstilised ideed," lausus Siil. | Euroopa kultuuripealinna taotluse hanke võitja loobub lepingust Narvaga | https://kultuur.err.ee/909316/euroopa-kultuuripealinna-taotluse-hanke-voitja-loobub-lepingust-narvaga | Shiftworks ja Creativity Lab loobuvad Euroopa kultuuripealinna 2024 taotluse ettevalmistamise lepingust Narva linnaga. |
18-aastane Henri Drell kerkis kaotusmängus meeskonna parimaks. Kaksikduubli teinud eestlane tõi 33 minutiga 23 punkti (kahesed 3/9, kolmesed 3/4, vabavisked 8/10), võttis 12 lauapalli, andis kolm resultatiivset söötu, tegi ühe vaheltlõike, viis pallikaotust ning neli isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
19-aastane Kristian Kullamäe viibis väljakul 23,5 minutit ja viskas kümme punkti (kahesed 2/7, kolmesed 2/6), andis ühe resultatiivse söödu, võttis kaks lauapalli, tegi kaks pallikaotust ning viis isiklikku viga.
Baunach (5-16) asub turniiritabelis viimasel ehk 16. kohal. Eestlaste liigahooaeg jätkub 14. veebruaril, kui kohtutakse Hamburg Towers'iga (14-7).
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Henri Drell säras Baunachi kaotusmängus kaksikduubliga | https://sport.err.ee/909246/henri-drell-saras-baunachi-kaotusmangus-kaksikduubliga | Kristian Kullamäe ja Henri Drelli koduklubi Baunach Young Pikes pidi Saksamaa korvpalli esiliigas tunnistama Rostock Seawolvesi 78:64 (17:20, 17:16, 22:10, 22:18) paremust. |