küsimus
stringlengths 66
4.16k
| vastusevariandid
sequencelengths 3
15
| vastus
int64 0
14
|
|---|---|---|
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
Õige pea algab kampaania „Puhka Eestis”. Kampaania sõnum on väga lihtne: oleks tore, kui eestlased puhkaksid Eestis. Viimastel aastatel eelistavadki paljud eestimaalased suvel Eestis puhata. Kaugemale sõita ei ole mõtet, sest Eesti suved on soojad. Ka sügisel on veel ilusad ilmad ja siis nauditakse siinset loodust. Soojale maale sõidetakse talvise puhkuse ajal. Puhkus võib olla lihtsalt üks tore nädalalõpp, näiteks võib kaunis looduses puhata kaks-kolm päeva. Eestlased on harjunud, et puhkus peab olema pikk, puhatakse enamasti terve kuu või koguni terve suve. „Puhka Eestis” kampaania sõnum ongi, et puhkus ei pea olema tingimata paar nädalat pikk. Puhata saab ka lühema ajaga. Soovitatav on reisi plaanimisel kasutada reisibüroo töötaja abi, kes hotelliga ise ühendust võtab. Majutushindade võrdlemine võtab palju aega. Selle töö teeb teie eest ära reisibüroo töötaja. Ja mis kõige olulisem – reisibüroo kaudu saab toa hotellis soodushinnaga! Reisiplaani büroo koostada ei aita. Muuseumide nimekirja peate ise koostama. Te peate ise leidma ka sobiva transpordivahendi ja otsustama, millega te reisida tahaksite, kas autoga, bussiga või laevaga. Reisibüroo oskab soovitada alati parimaid kohti. Näiteks Roosta puhkekülas Läänemaal saab aktiivselt puhata ja sportida. Liivarand ja matkarajad pakuvad tegevust lastele ja nende vanematele. Enamik seal puhkajatest ongi noored pered. See koht ei sobi aga noorpaaridele ja pensionäridele, kes tahavad omaette olla ning rahu ja vaikust nautida. Muidugi pole vaikne maaelu ainus puhkamise võimalus. Puhkuse võib veeta ka linnas. Eestis on väga ilusaid linnu. Nagu selgus ühest uuringust, eelistavad kohalikud elanikud puhata mereäärstes linnades, enamasti Pärnus või Haapsalus. Turistide jaoks, kes tulevad väljastpoolt Eestit, on lemmikkohaks saanud hoopiski Kuressaare. Vähe on neid, kes soovivad terve puhkuse Tallinnas veeta. Kampaania „Puhka Eestis” kohta leiab infot kodulehelt visitestonia.com. Alguses oli kodulehe info ainult eesti ja vene keeles, kuid nüüd on valmis ka soomekeelne variant. Kuna Eestisse oodatakse turiste kaugematestki riikidest, siis tulevikus on kodulehel info ka saksa ja inglise keeles.
Küsimus:
Välismaale puhkama sõidetakse
| [
"suvel.",
"talvel.",
"sügisel."
] | 1 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
Õige pea algab kampaania „Puhka Eestis”. Kampaania sõnum on väga lihtne: oleks tore, kui eestlased puhkaksid Eestis. Viimastel aastatel eelistavadki paljud eestimaalased suvel Eestis puhata. Kaugemale sõita ei ole mõtet, sest Eesti suved on soojad. Ka sügisel on veel ilusad ilmad ja siis nauditakse siinset loodust. Soojale maale sõidetakse talvise puhkuse ajal. Puhkus võib olla lihtsalt üks tore nädalalõpp, näiteks võib kaunis looduses puhata kaks-kolm päeva. Eestlased on harjunud, et puhkus peab olema pikk, puhatakse enamasti terve kuu või koguni terve suve. „Puhka Eestis” kampaania sõnum ongi, et puhkus ei pea olema tingimata paar nädalat pikk. Puhata saab ka lühema ajaga. Soovitatav on reisi plaanimisel kasutada reisibüroo töötaja abi, kes hotelliga ise ühendust võtab. Majutushindade võrdlemine võtab palju aega. Selle töö teeb teie eest ära reisibüroo töötaja. Ja mis kõige olulisem – reisibüroo kaudu saab toa hotellis soodushinnaga! Reisiplaani büroo koostada ei aita. Muuseumide nimekirja peate ise koostama. Te peate ise leidma ka sobiva transpordivahendi ja otsustama, millega te reisida tahaksite, kas autoga, bussiga või laevaga. Reisibüroo oskab soovitada alati parimaid kohti. Näiteks Roosta puhkekülas Läänemaal saab aktiivselt puhata ja sportida. Liivarand ja matkarajad pakuvad tegevust lastele ja nende vanematele. Enamik seal puhkajatest ongi noored pered. See koht ei sobi aga noorpaaridele ja pensionäridele, kes tahavad omaette olla ning rahu ja vaikust nautida. Muidugi pole vaikne maaelu ainus puhkamise võimalus. Puhkuse võib veeta ka linnas. Eestis on väga ilusaid linnu. Nagu selgus ühest uuringust, eelistavad kohalikud elanikud puhata mereäärstes linnades, enamasti Pärnus või Haapsalus. Turistide jaoks, kes tulevad väljastpoolt Eestit, on lemmikkohaks saanud hoopiski Kuressaare. Vähe on neid, kes soovivad terve puhkuse Tallinnas veeta. Kampaania „Puhka Eestis” kohta leiab infot kodulehelt visitestonia.com. Alguses oli kodulehe info ainult eesti ja vene keeles, kuid nüüd on valmis ka soomekeelne variant. Kuna Eestisse oodatakse turiste kaugematestki riikidest, siis tulevikus on kodulehel info ka saksa ja inglise keeles.
Küsimus:
Eestlane puhkab tavaliselt
| [
"kaks-kolm päeva.",
"ühe kuu.",
"paar nädalat."
] | 1 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
Õige pea algab kampaania „Puhka Eestis”. Kampaania sõnum on väga lihtne: oleks tore, kui eestlased puhkaksid Eestis. Viimastel aastatel eelistavadki paljud eestimaalased suvel Eestis puhata. Kaugemale sõita ei ole mõtet, sest Eesti suved on soojad. Ka sügisel on veel ilusad ilmad ja siis nauditakse siinset loodust. Soojale maale sõidetakse talvise puhkuse ajal. Puhkus võib olla lihtsalt üks tore nädalalõpp, näiteks võib kaunis looduses puhata kaks-kolm päeva. Eestlased on harjunud, et puhkus peab olema pikk, puhatakse enamasti terve kuu või koguni terve suve. „Puhka Eestis” kampaania sõnum ongi, et puhkus ei pea olema tingimata paar nädalat pikk. Puhata saab ka lühema ajaga. Soovitatav on reisi plaanimisel kasutada reisibüroo töötaja abi, kes hotelliga ise ühendust võtab. Majutushindade võrdlemine võtab palju aega. Selle töö teeb teie eest ära reisibüroo töötaja. Ja mis kõige olulisem – reisibüroo kaudu saab toa hotellis soodushinnaga! Reisiplaani büroo koostada ei aita. Muuseumide nimekirja peate ise koostama. Te peate ise leidma ka sobiva transpordivahendi ja otsustama, millega te reisida tahaksite, kas autoga, bussiga või laevaga. Reisibüroo oskab soovitada alati parimaid kohti. Näiteks Roosta puhkekülas Läänemaal saab aktiivselt puhata ja sportida. Liivarand ja matkarajad pakuvad tegevust lastele ja nende vanematele. Enamik seal puhkajatest ongi noored pered. See koht ei sobi aga noorpaaridele ja pensionäridele, kes tahavad omaette olla ning rahu ja vaikust nautida. Muidugi pole vaikne maaelu ainus puhkamise võimalus. Puhkuse võib veeta ka linnas. Eestis on väga ilusaid linnu. Nagu selgus ühest uuringust, eelistavad kohalikud elanikud puhata mereäärstes linnades, enamasti Pärnus või Haapsalus. Turistide jaoks, kes tulevad väljastpoolt Eestit, on lemmikkohaks saanud hoopiski Kuressaare. Vähe on neid, kes soovivad terve puhkuse Tallinnas veeta. Kampaania „Puhka Eestis” kohta leiab infot kodulehelt visitestonia.com. Alguses oli kodulehe info ainult eesti ja vene keeles, kuid nüüd on valmis ka soomekeelne variant. Kuna Eestisse oodatakse turiste kaugematestki riikidest, siis tulevikus on kodulehel info ka saksa ja inglise keeles.
Küsimus:
Reisibüroo kaudu saate
| [
"odavama hotellitoa.",
"muuseumide nimekirja.",
"sobiva sõiduvahendi."
] | 0 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
Õige pea algab kampaania „Puhka Eestis”. Kampaania sõnum on väga lihtne: oleks tore, kui eestlased puhkaksid Eestis. Viimastel aastatel eelistavadki paljud eestimaalased suvel Eestis puhata. Kaugemale sõita ei ole mõtet, sest Eesti suved on soojad. Ka sügisel on veel ilusad ilmad ja siis nauditakse siinset loodust. Soojale maale sõidetakse talvise puhkuse ajal. Puhkus võib olla lihtsalt üks tore nädalalõpp, näiteks võib kaunis looduses puhata kaks-kolm päeva. Eestlased on harjunud, et puhkus peab olema pikk, puhatakse enamasti terve kuu või koguni terve suve. „Puhka Eestis” kampaania sõnum ongi, et puhkus ei pea olema tingimata paar nädalat pikk. Puhata saab ka lühema ajaga. Soovitatav on reisi plaanimisel kasutada reisibüroo töötaja abi, kes hotelliga ise ühendust võtab. Majutushindade võrdlemine võtab palju aega. Selle töö teeb teie eest ära reisibüroo töötaja. Ja mis kõige olulisem – reisibüroo kaudu saab toa hotellis soodushinnaga! Reisiplaani büroo koostada ei aita. Muuseumide nimekirja peate ise koostama. Te peate ise leidma ka sobiva transpordivahendi ja otsustama, millega te reisida tahaksite, kas autoga, bussiga või laevaga. Reisibüroo oskab soovitada alati parimaid kohti. Näiteks Roosta puhkekülas Läänemaal saab aktiivselt puhata ja sportida. Liivarand ja matkarajad pakuvad tegevust lastele ja nende vanematele. Enamik seal puhkajatest ongi noored pered. See koht ei sobi aga noorpaaridele ja pensionäridele, kes tahavad omaette olla ning rahu ja vaikust nautida. Muidugi pole vaikne maaelu ainus puhkamise võimalus. Puhkuse võib veeta ka linnas. Eestis on väga ilusaid linnu. Nagu selgus ühest uuringust, eelistavad kohalikud elanikud puhata mereäärstes linnades, enamasti Pärnus või Haapsalus. Turistide jaoks, kes tulevad väljastpoolt Eestit, on lemmikkohaks saanud hoopiski Kuressaare. Vähe on neid, kes soovivad terve puhkuse Tallinnas veeta. Kampaania „Puhka Eestis” kohta leiab infot kodulehelt visitestonia.com. Alguses oli kodulehe info ainult eesti ja vene keeles, kuid nüüd on valmis ka soomekeelne variant. Kuna Eestisse oodatakse turiste kaugematestki riikidest, siis tulevikus on kodulehel info ka saksa ja inglise keeles.
Küsimus:
Roosta puhkeküla sobib hästi
| [
"lastega peredele.",
"pensionäridele.",
"noorpaaridele."
] | 0 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
Õige pea algab kampaania „Puhka Eestis”. Kampaania sõnum on väga lihtne: oleks tore, kui eestlased puhkaksid Eestis. Viimastel aastatel eelistavadki paljud eestimaalased suvel Eestis puhata. Kaugemale sõita ei ole mõtet, sest Eesti suved on soojad. Ka sügisel on veel ilusad ilmad ja siis nauditakse siinset loodust. Soojale maale sõidetakse talvise puhkuse ajal. Puhkus võib olla lihtsalt üks tore nädalalõpp, näiteks võib kaunis looduses puhata kaks-kolm päeva. Eestlased on harjunud, et puhkus peab olema pikk, puhatakse enamasti terve kuu või koguni terve suve. „Puhka Eestis” kampaania sõnum ongi, et puhkus ei pea olema tingimata paar nädalat pikk. Puhata saab ka lühema ajaga. Soovitatav on reisi plaanimisel kasutada reisibüroo töötaja abi, kes hotelliga ise ühendust võtab. Majutushindade võrdlemine võtab palju aega. Selle töö teeb teie eest ära reisibüroo töötaja. Ja mis kõige olulisem – reisibüroo kaudu saab toa hotellis soodushinnaga! Reisiplaani büroo koostada ei aita. Muuseumide nimekirja peate ise koostama. Te peate ise leidma ka sobiva transpordivahendi ja otsustama, millega te reisida tahaksite, kas autoga, bussiga või laevaga. Reisibüroo oskab soovitada alati parimaid kohti. Näiteks Roosta puhkekülas Läänemaal saab aktiivselt puhata ja sportida. Liivarand ja matkarajad pakuvad tegevust lastele ja nende vanematele. Enamik seal puhkajatest ongi noored pered. See koht ei sobi aga noorpaaridele ja pensionäridele, kes tahavad omaette olla ning rahu ja vaikust nautida. Muidugi pole vaikne maaelu ainus puhkamise võimalus. Puhkuse võib veeta ka linnas. Eestis on väga ilusaid linnu. Nagu selgus ühest uuringust, eelistavad kohalikud elanikud puhata mereäärstes linnades, enamasti Pärnus või Haapsalus. Turistide jaoks, kes tulevad väljastpoolt Eestit, on lemmikkohaks saanud hoopiski Kuressaare. Vähe on neid, kes soovivad terve puhkuse Tallinnas veeta. Kampaania „Puhka Eestis” kohta leiab infot kodulehelt visitestonia.com. Alguses oli kodulehe info ainult eesti ja vene keeles, kuid nüüd on valmis ka soomekeelne variant. Kuna Eestisse oodatakse turiste kaugematestki riikidest, siis tulevikus on kodulehel info ka saksa ja inglise keeles.
Küsimus:
Välismaalastele meeldib puhata
| [
"Haapsalus.",
"Kuressaares.",
"Tallinnas."
] | 1 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
Õige pea algab kampaania „Puhka Eestis”. Kampaania sõnum on väga lihtne: oleks tore, kui eestlased puhkaksid Eestis. Viimastel aastatel eelistavadki paljud eestimaalased suvel Eestis puhata. Kaugemale sõita ei ole mõtet, sest Eesti suved on soojad. Ka sügisel on veel ilusad ilmad ja siis nauditakse siinset loodust. Soojale maale sõidetakse talvise puhkuse ajal. Puhkus võib olla lihtsalt üks tore nädalalõpp, näiteks võib kaunis looduses puhata kaks-kolm päeva. Eestlased on harjunud, et puhkus peab olema pikk, puhatakse enamasti terve kuu või koguni terve suve. „Puhka Eestis” kampaania sõnum ongi, et puhkus ei pea olema tingimata paar nädalat pikk. Puhata saab ka lühema ajaga. Soovitatav on reisi plaanimisel kasutada reisibüroo töötaja abi, kes hotelliga ise ühendust võtab. Majutushindade võrdlemine võtab palju aega. Selle töö teeb teie eest ära reisibüroo töötaja. Ja mis kõige olulisem – reisibüroo kaudu saab toa hotellis soodushinnaga! Reisiplaani büroo koostada ei aita. Muuseumide nimekirja peate ise koostama. Te peate ise leidma ka sobiva transpordivahendi ja otsustama, millega te reisida tahaksite, kas autoga, bussiga või laevaga. Reisibüroo oskab soovitada alati parimaid kohti. Näiteks Roosta puhkekülas Läänemaal saab aktiivselt puhata ja sportida. Liivarand ja matkarajad pakuvad tegevust lastele ja nende vanematele. Enamik seal puhkajatest ongi noored pered. See koht ei sobi aga noorpaaridele ja pensionäridele, kes tahavad omaette olla ning rahu ja vaikust nautida. Muidugi pole vaikne maaelu ainus puhkamise võimalus. Puhkuse võib veeta ka linnas. Eestis on väga ilusaid linnu. Nagu selgus ühest uuringust, eelistavad kohalikud elanikud puhata mereäärstes linnades, enamasti Pärnus või Haapsalus. Turistide jaoks, kes tulevad väljastpoolt Eestit, on lemmikkohaks saanud hoopiski Kuressaare. Vähe on neid, kes soovivad terve puhkuse Tallinnas veeta. Kampaania „Puhka Eestis” kohta leiab infot kodulehelt visitestonia.com. Alguses oli kodulehe info ainult eesti ja vene keeles, kuid nüüd on valmis ka soomekeelne variant. Kuna Eestisse oodatakse turiste kaugematestki riikidest, siis tulevikus on kodulehel info ka saksa ja inglise keeles.
Küsimus:
Kodulehte saab varsti lugeda ka
| [
"vene keeles.",
"soome keeles.",
"inglise keeles."
] | 2 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
5. detsembril toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas koolide joonistusvõistlus! Osalemissoovist tuleb teatada hiljemalt 1. detsembriks aadressil erm@erm.ee. Kool on registreeritud siis, kui on saanud selle kohta vastuse. Võistlus toimub juba 19. korda ja kõigist võistlustöödest pannakse kokku näitus, mis avatakse 15. detsembril. Võistlema oodatakse koolide esindajaid üle Eesti. Ühest koolist võib igasse vanuserühma registreerida kaks õpilast. Kui varasematel aastatel on võistlusel olnud kolm vanuserühma, siis seekord on vanuserühmi neli. Osalejate arv on sellegipoolest piiratud – registreeritakse kuni 100 joonistajat. Need, kes nimekirjast välja jäävad, peavad ootama järgmist võistlust. Võistlejate ülesanne on tutvuda muuseumi näitustega, valida seal välja ese, mis neile meeldib, ja joonistada sellest pilt. Kuidas seda eset pildil kasutada, selle peavad lapsed ise välja mõtlema. Kuid see ei ole siiski pilt vabal teemal. Sel aastal peavad õpilased joonistama pildi sellest, kuidas vanal ajal tööd tehti. Järgmisel aastal saab joonistusvõistlus juba 20-aastaseks ja selle tähtpäeva puhul on võistluse teema „Minu riik – minu kodu”. Eesti Rahva Muuseum annab joonistajatele kasutada joonistusalused ja valge paberi. Samuti jagab muuseum võistlejatele kriite ja värvilisi pliiatseid. Aga näiteks harilikud pliiatsid või värvilised paberid tuleb võistlejatel endal kaasa võtta. Meeles tuleb pidada, et guašš- ja vesivärve ning pintsleid võistluse ajal kasutada ei tohi. Kõik võistlusel valminud pildid jäävad muuseumisse hoiule. Võistluse päeval saab muuseumi näitustega tutvuda kella 10.00–11.30, soovi korral saavad õpilased nõu küsida ka muuseumi töötajatelt või kuulata giidi. Joonistusvõistlus algab keskpäeval ja joonistamiseks on aega kolm tundi. Kell 15.00 alustab tööd võistluse žürii, kelle ülesanne on võidutöö välja valida. Samal ajal on võistlejatel aega omavahel tuttavaks saada. Võistluse tulemused kuulutatakse välja kell 17.00. Igale võistlusest osavõtjale jääb külaskäigust Eesti Rahva Muuseumisse mälestuseks väike suveniir. Võitjaid ootavad aga väärilised auhinnad Tartu Kunstikoolilt ja kunstitarvete firmalt Vunder. Kunstiõpetajad saavad hinnalise kunstiajaloo raamatu. Esimese koha võitjad saavad kinkekaardi, mille eest saab kunstipoest osta õli- ja vesivärvide komplekti või muid joonistustarbeid. Antakse välja ka eripreemiaid ja valitakse publiku lemmik.
Küsimus:
Võistlusele saab registreerida
| [
"1. detsembrini.",
"5. detsembrini.",
"15. detsembrin"
] | 0 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
5. detsembril toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas koolide joonistusvõistlus! Osalemissoovist tuleb teatada hiljemalt 1. detsembriks aadressil erm@erm.ee. Kool on registreeritud siis, kui on saanud selle kohta vastuse. Võistlus toimub juba 19. korda ja kõigist võistlustöödest pannakse kokku näitus, mis avatakse 15. detsembril. Võistlema oodatakse koolide esindajaid üle Eesti. Ühest koolist võib igasse vanuserühma registreerida kaks õpilast. Kui varasematel aastatel on võistlusel olnud kolm vanuserühma, siis seekord on vanuserühmi neli. Osalejate arv on sellegipoolest piiratud – registreeritakse kuni 100 joonistajat. Need, kes nimekirjast välja jäävad, peavad ootama järgmist võistlust. Võistlejate ülesanne on tutvuda muuseumi näitustega, valida seal välja ese, mis neile meeldib, ja joonistada sellest pilt. Kuidas seda eset pildil kasutada, selle peavad lapsed ise välja mõtlema. Kuid see ei ole siiski pilt vabal teemal. Sel aastal peavad õpilased joonistama pildi sellest, kuidas vanal ajal tööd tehti. Järgmisel aastal saab joonistusvõistlus juba 20-aastaseks ja selle tähtpäeva puhul on võistluse teema „Minu riik – minu kodu”. Eesti Rahva Muuseum annab joonistajatele kasutada joonistusalused ja valge paberi. Samuti jagab muuseum võistlejatele kriite ja värvilisi pliiatseid. Aga näiteks harilikud pliiatsid või värvilised paberid tuleb võistlejatel endal kaasa võtta. Meeles tuleb pidada, et guašš- ja vesivärve ning pintsleid võistluse ajal kasutada ei tohi. Kõik võistlusel valminud pildid jäävad muuseumisse hoiule. Võistluse päeval saab muuseumi näitustega tutvuda kella 10.00–11.30, soovi korral saavad õpilased nõu küsida ka muuseumi töötajatelt või kuulata giidi. Joonistusvõistlus algab keskpäeval ja joonistamiseks on aega kolm tundi. Kell 15.00 alustab tööd võistluse žürii, kelle ülesanne on võidutöö välja valida. Samal ajal on võistlejatel aega omavahel tuttavaks saada. Võistluse tulemused kuulutatakse välja kell 17.00. Igale võistlusest osavõtjale jääb külaskäigust Eesti Rahva Muuseumisse mälestuseks väike suveniir. Võitjaid ootavad aga väärilised auhinnad Tartu Kunstikoolilt ja kunstitarvete firmalt Vunder. Kunstiõpetajad saavad hinnalise kunstiajaloo raamatu. Esimese koha võitjad saavad kinkekaardi, mille eest saab kunstipoest osta õli- ja vesivärvide komplekti või muid joonistustarbeid. Antakse välja ka eripreemiaid ja valitakse publiku lemmik.
Küsimus:
Võistlusel on õpilased jagatud
| [
"kahte vanuserühma.",
"kolme vanuserühma.",
"nelja vanuserühma"
] | 2 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
5. detsembril toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas koolide joonistusvõistlus! Osalemissoovist tuleb teatada hiljemalt 1. detsembriks aadressil erm@erm.ee. Kool on registreeritud siis, kui on saanud selle kohta vastuse. Võistlus toimub juba 19. korda ja kõigist võistlustöödest pannakse kokku näitus, mis avatakse 15. detsembril. Võistlema oodatakse koolide esindajaid üle Eesti. Ühest koolist võib igasse vanuserühma registreerida kaks õpilast. Kui varasematel aastatel on võistlusel olnud kolm vanuserühma, siis seekord on vanuserühmi neli. Osalejate arv on sellegipoolest piiratud – registreeritakse kuni 100 joonistajat. Need, kes nimekirjast välja jäävad, peavad ootama järgmist võistlust. Võistlejate ülesanne on tutvuda muuseumi näitustega, valida seal välja ese, mis neile meeldib, ja joonistada sellest pilt. Kuidas seda eset pildil kasutada, selle peavad lapsed ise välja mõtlema. Kuid see ei ole siiski pilt vabal teemal. Sel aastal peavad õpilased joonistama pildi sellest, kuidas vanal ajal tööd tehti. Järgmisel aastal saab joonistusvõistlus juba 20-aastaseks ja selle tähtpäeva puhul on võistluse teema „Minu riik – minu kodu”. Eesti Rahva Muuseum annab joonistajatele kasutada joonistusalused ja valge paberi. Samuti jagab muuseum võistlejatele kriite ja värvilisi pliiatseid. Aga näiteks harilikud pliiatsid või värvilised paberid tuleb võistlejatel endal kaasa võtta. Meeles tuleb pidada, et guašš- ja vesivärve ning pintsleid võistluse ajal kasutada ei tohi. Kõik võistlusel valminud pildid jäävad muuseumisse hoiule. Võistluse päeval saab muuseumi näitustega tutvuda kella 10.00–11.30, soovi korral saavad õpilased nõu küsida ka muuseumi töötajatelt või kuulata giidi. Joonistusvõistlus algab keskpäeval ja joonistamiseks on aega kolm tundi. Kell 15.00 alustab tööd võistluse žürii, kelle ülesanne on võidutöö välja valida. Samal ajal on võistlejatel aega omavahel tuttavaks saada. Võistluse tulemused kuulutatakse välja kell 17.00. Igale võistlusest osavõtjale jääb külaskäigust Eesti Rahva Muuseumisse mälestuseks väike suveniir. Võitjaid ootavad aga väärilised auhinnad Tartu Kunstikoolilt ja kunstitarvete firmalt Vunder. Kunstiõpetajad saavad hinnalise kunstiajaloo raamatu. Esimese koha võitjad saavad kinkekaardi, mille eest saab kunstipoest osta õli- ja vesivärvide komplekti või muid joonistustarbeid. Antakse välja ka eripreemiaid ja valitakse publiku lemmik.
Küsimus:
Seekord joonistavad õpilased pilte
| [
"vabal teemal. ",
"tööst vanal ajal. ",
"tähtpäevadest."
] | 1 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
5. detsembril toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas koolide joonistusvõistlus! Osalemissoovist tuleb teatada hiljemalt 1. detsembriks aadressil erm@erm.ee. Kool on registreeritud siis, kui on saanud selle kohta vastuse. Võistlus toimub juba 19. korda ja kõigist võistlustöödest pannakse kokku näitus, mis avatakse 15. detsembril. Võistlema oodatakse koolide esindajaid üle Eesti. Ühest koolist võib igasse vanuserühma registreerida kaks õpilast. Kui varasematel aastatel on võistlusel olnud kolm vanuserühma, siis seekord on vanuserühmi neli. Osalejate arv on sellegipoolest piiratud – registreeritakse kuni 100 joonistajat. Need, kes nimekirjast välja jäävad, peavad ootama järgmist võistlust. Võistlejate ülesanne on tutvuda muuseumi näitustega, valida seal välja ese, mis neile meeldib, ja joonistada sellest pilt. Kuidas seda eset pildil kasutada, selle peavad lapsed ise välja mõtlema. Kuid see ei ole siiski pilt vabal teemal. Sel aastal peavad õpilased joonistama pildi sellest, kuidas vanal ajal tööd tehti. Järgmisel aastal saab joonistusvõistlus juba 20-aastaseks ja selle tähtpäeva puhul on võistluse teema „Minu riik – minu kodu”. Eesti Rahva Muuseum annab joonistajatele kasutada joonistusalused ja valge paberi. Samuti jagab muuseum võistlejatele kriite ja värvilisi pliiatseid. Aga näiteks harilikud pliiatsid või värvilised paberid tuleb võistlejatel endal kaasa võtta. Meeles tuleb pidada, et guašš- ja vesivärve ning pintsleid võistluse ajal kasutada ei tohi. Kõik võistlusel valminud pildid jäävad muuseumisse hoiule. Võistluse päeval saab muuseumi näitustega tutvuda kella 10.00–11.30, soovi korral saavad õpilased nõu küsida ka muuseumi töötajatelt või kuulata giidi. Joonistusvõistlus algab keskpäeval ja joonistamiseks on aega kolm tundi. Kell 15.00 alustab tööd võistluse žürii, kelle ülesanne on võidutöö välja valida. Samal ajal on võistlejatel aega omavahel tuttavaks saada. Võistluse tulemused kuulutatakse välja kell 17.00. Igale võistlusest osavõtjale jääb külaskäigust Eesti Rahva Muuseumisse mälestuseks väike suveniir. Võitjaid ootavad aga väärilised auhinnad Tartu Kunstikoolilt ja kunstitarvete firmalt Vunder. Kunstiõpetajad saavad hinnalise kunstiajaloo raamatu. Esimese koha võitjad saavad kinkekaardi, mille eest saab kunstipoest osta õli- ja vesivärvide komplekti või muid joonistustarbeid. Antakse välja ka eripreemiaid ja valitakse publiku lemmik.
Küsimus:
Õpilased peavad võistlusele kaasa võtma
| [
"joonistuspaberi.",
"värvid ja pintslid.",
"harilikud pliiatsid."
] | 2 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
5. detsembril toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas koolide joonistusvõistlus! Osalemissoovist tuleb teatada hiljemalt 1. detsembriks aadressil erm@erm.ee. Kool on registreeritud siis, kui on saanud selle kohta vastuse. Võistlus toimub juba 19. korda ja kõigist võistlustöödest pannakse kokku näitus, mis avatakse 15. detsembril. Võistlema oodatakse koolide esindajaid üle Eesti. Ühest koolist võib igasse vanuserühma registreerida kaks õpilast. Kui varasematel aastatel on võistlusel olnud kolm vanuserühma, siis seekord on vanuserühmi neli. Osalejate arv on sellegipoolest piiratud – registreeritakse kuni 100 joonistajat. Need, kes nimekirjast välja jäävad, peavad ootama järgmist võistlust. Võistlejate ülesanne on tutvuda muuseumi näitustega, valida seal välja ese, mis neile meeldib, ja joonistada sellest pilt. Kuidas seda eset pildil kasutada, selle peavad lapsed ise välja mõtlema. Kuid see ei ole siiski pilt vabal teemal. Sel aastal peavad õpilased joonistama pildi sellest, kuidas vanal ajal tööd tehti. Järgmisel aastal saab joonistusvõistlus juba 20-aastaseks ja selle tähtpäeva puhul on võistluse teema „Minu riik – minu kodu”. Eesti Rahva Muuseum annab joonistajatele kasutada joonistusalused ja valge paberi. Samuti jagab muuseum võistlejatele kriite ja värvilisi pliiatseid. Aga näiteks harilikud pliiatsid või värvilised paberid tuleb võistlejatel endal kaasa võtta. Meeles tuleb pidada, et guašš- ja vesivärve ning pintsleid võistluse ajal kasutada ei tohi. Kõik võistlusel valminud pildid jäävad muuseumisse hoiule. Võistluse päeval saab muuseumi näitustega tutvuda kella 10.00–11.30, soovi korral saavad õpilased nõu küsida ka muuseumi töötajatelt või kuulata giidi. Joonistusvõistlus algab keskpäeval ja joonistamiseks on aega kolm tundi. Kell 15.00 alustab tööd võistluse žürii, kelle ülesanne on võidutöö välja valida. Samal ajal on võistlejatel aega omavahel tuttavaks saada. Võistluse tulemused kuulutatakse välja kell 17.00. Igale võistlusest osavõtjale jääb külaskäigust Eesti Rahva Muuseumisse mälestuseks väike suveniir. Võitjaid ootavad aga väärilised auhinnad Tartu Kunstikoolilt ja kunstitarvete firmalt Vunder. Kunstiõpetajad saavad hinnalise kunstiajaloo raamatu. Esimese koha võitjad saavad kinkekaardi, mille eest saab kunstipoest osta õli- ja vesivärvide komplekti või muid joonistustarbeid. Antakse välja ka eripreemiaid ja valitakse publiku lemmik.
Küsimus:
Pärast joonistamist on õpilastel aega
| [
"näitust vaadata.",
"võistlejatega tutvuda.",
"giidi kuulata."
] | 1 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
5. detsembril toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas koolide joonistusvõistlus! Osalemissoovist tuleb teatada hiljemalt 1. detsembriks aadressil erm@erm.ee. Kool on registreeritud siis, kui on saanud selle kohta vastuse. Võistlus toimub juba 19. korda ja kõigist võistlustöödest pannakse kokku näitus, mis avatakse 15. detsembril. Võistlema oodatakse koolide esindajaid üle Eesti. Ühest koolist võib igasse vanuserühma registreerida kaks õpilast. Kui varasematel aastatel on võistlusel olnud kolm vanuserühma, siis seekord on vanuserühmi neli. Osalejate arv on sellegipoolest piiratud – registreeritakse kuni 100 joonistajat. Need, kes nimekirjast välja jäävad, peavad ootama järgmist võistlust. Võistlejate ülesanne on tutvuda muuseumi näitustega, valida seal välja ese, mis neile meeldib, ja joonistada sellest pilt. Kuidas seda eset pildil kasutada, selle peavad lapsed ise välja mõtlema. Kuid see ei ole siiski pilt vabal teemal. Sel aastal peavad õpilased joonistama pildi sellest, kuidas vanal ajal tööd tehti. Järgmisel aastal saab joonistusvõistlus juba 20-aastaseks ja selle tähtpäeva puhul on võistluse teema „Minu riik – minu kodu”. Eesti Rahva Muuseum annab joonistajatele kasutada joonistusalused ja valge paberi. Samuti jagab muuseum võistlejatele kriite ja värvilisi pliiatseid. Aga näiteks harilikud pliiatsid või värvilised paberid tuleb võistlejatel endal kaasa võtta. Meeles tuleb pidada, et guašš- ja vesivärve ning pintsleid võistluse ajal kasutada ei tohi. Kõik võistlusel valminud pildid jäävad muuseumisse hoiule. Võistluse päeval saab muuseumi näitustega tutvuda kella 10.00–11.30, soovi korral saavad õpilased nõu küsida ka muuseumi töötajatelt või kuulata giidi. Joonistusvõistlus algab keskpäeval ja joonistamiseks on aega kolm tundi. Kell 15.00 alustab tööd võistluse žürii, kelle ülesanne on võidutöö välja valida. Samal ajal on võistlejatel aega omavahel tuttavaks saada. Võistluse tulemused kuulutatakse välja kell 17.00. Igale võistlusest osavõtjale jääb külaskäigust Eesti Rahva Muuseumisse mälestuseks väike suveniir. Võitjaid ootavad aga väärilised auhinnad Tartu Kunstikoolilt ja kunstitarvete firmalt Vunder. Kunstiõpetajad saavad hinnalise kunstiajaloo raamatu. Esimese koha võitjad saavad kinkekaardi, mille eest saab kunstipoest osta õli- ja vesivärvide komplekti või muid joonistustarbeid. Antakse välja ka eripreemiaid ja valitakse publiku lemmik.
Küsimus:
Võitjad saavad auhinnaks
| [
"kinkekaardi.",
"väikese suveniiri.",
"kunstiajaloo raamatu"
] | 0 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
Juba teist aastat on Tallinnas avatud kassikohvik Nurri. Kohviku omanik Helen on ise suur kassisõber. Ükskord nägi ta telesaadet, kus räägiti Londoni kassikohvikust. Helen hakkas kohvikute kohta uurima ja sai teada, et neid on paljudes maailma linnades. Esimene kassikohvik asutati 1998. aastal Taiwani pealinnas Taipeis. Viimastel aastatel on kassikohvikuid avatud ka Euroopas, näiteks väga populaarne kassikohvik asub Viinis. Helen tahtis, et Eesti kassisõpradel oleks ka selline koht, kus saaks kassidega koos olla. Kui Helen kohviku avas, siis ta ei teadnud veel, mitu kassi kohvikusse elama mahub. Ta võttis esialgu kolmteist kassi. Seda oli siiski liiga palju. Kõikidele kassidele ei jätkunud piisavalt ruumi ega mõnusaid pesasid, kuhu varju minna. Kassid pidid paremate kohtade pärast omavahel võitlema. Õnneks leidis Helen seitsmele kassile uued peremehed. Ülejäänud kuus kassi jäid kohvikusse päriselt elama ja nüüd ongi seal nende kodu. Kohviku kassid saavad omavahel hästi läbi ja on hea tervisega. Domino, Molly ja Triinu on emased kassid, Susser, Vusser ja Karvapall isased. Triinu on kõige tagasihoidlikum kass, tema pesa on kohviku tagaruumis. Susser ja Vusser mängivad pidevalt, nemad ei ole kunagi paigal. Karvapall on kõige noorem, temale meeldib istuda laua peal ja teiste mängu pealt vaadata. Kõige vanem ja tähtsam kass on Domino. Tema lemmikkoht on aknalaual, kust ta saab välja vaadata. Mollile meeldib magada leti peal. Kassikohvikus on tore kassidega koos aega veeta, neid vaadata või nendega mängida. Oma kassiga kohvikusse siiski tulla ei tohi. Aga inimestel, kes plaanivad kassi võtta, on kohvikus käimisest palju kasu. Külastaja õpib kassidega õigesti käituma ja nendest aru saama. Nii saab külastaja otsustada, kas kass talle koduloomaks sobib. Kohvikust muidugi ühtegi kassi kaasa võtta ei saa. Kassikohvikus kehtivad külastajatele kindlad reeglid. Kui kassid magavad, siis ei tohi neid segada. Häirida ei tohi ka neid kasse, kes mängida või suhelda ei soovi. Loom tuleb inimese juurde siis, kui ta tahab. Mõni kass lubab ennast puudutada, mõni tahab süles olla. Kasse võib toita kassitoiduga, mida kohvikus müüakse. Kasse võib ka pildistada, aga selleks peab enne luba küsima. Nagu kõigis kassikohvikutes, on ka Nurris külastustasu. Sissepääs kassikohvikusse maksab täiskasvanule viis eurot. Üliõpilased ja pensionärid saavad kohvikusse poole hinnaga. Õpilased sissepääsu eest maksma ei pea, nemad on kassidele lihtsalt head mängukaaslased. Tõelistel kassisõpradel on võimalik osta 100-eurone perepilet pooleks aastaks.
Küsimus:
Maailma esimene kassikohvik avati
| [
"Londonis.",
"Taipeis.",
"Viinis."
] | 1 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
Juba teist aastat on Tallinnas avatud kassikohvik Nurri. Kohviku omanik Helen on ise suur kassisõber. Ükskord nägi ta telesaadet, kus räägiti Londoni kassikohvikust. Helen hakkas kohvikute kohta uurima ja sai teada, et neid on paljudes maailma linnades. Esimene kassikohvik asutati 1998. aastal Taiwani pealinnas Taipeis. Viimastel aastatel on kassikohvikuid avatud ka Euroopas, näiteks väga populaarne kassikohvik asub Viinis. Helen tahtis, et Eesti kassisõpradel oleks ka selline koht, kus saaks kassidega koos olla. Kui Helen kohviku avas, siis ta ei teadnud veel, mitu kassi kohvikusse elama mahub. Ta võttis esialgu kolmteist kassi. Seda oli siiski liiga palju. Kõikidele kassidele ei jätkunud piisavalt ruumi ega mõnusaid pesasid, kuhu varju minna. Kassid pidid paremate kohtade pärast omavahel võitlema. Õnneks leidis Helen seitsmele kassile uued peremehed. Ülejäänud kuus kassi jäid kohvikusse päriselt elama ja nüüd ongi seal nende kodu. Kohviku kassid saavad omavahel hästi läbi ja on hea tervisega. Domino, Molly ja Triinu on emased kassid, Susser, Vusser ja Karvapall isased. Triinu on kõige tagasihoidlikum kass, tema pesa on kohviku tagaruumis. Susser ja Vusser mängivad pidevalt, nemad ei ole kunagi paigal. Karvapall on kõige noorem, temale meeldib istuda laua peal ja teiste mängu pealt vaadata. Kõige vanem ja tähtsam kass on Domino. Tema lemmikkoht on aknalaual, kust ta saab välja vaadata. Mollile meeldib magada leti peal. Kassikohvikus on tore kassidega koos aega veeta, neid vaadata või nendega mängida. Oma kassiga kohvikusse siiski tulla ei tohi. Aga inimestel, kes plaanivad kassi võtta, on kohvikus käimisest palju kasu. Külastaja õpib kassidega õigesti käituma ja nendest aru saama. Nii saab külastaja otsustada, kas kass talle koduloomaks sobib. Kohvikust muidugi ühtegi kassi kaasa võtta ei saa. Kassikohvikus kehtivad külastajatele kindlad reeglid. Kui kassid magavad, siis ei tohi neid segada. Häirida ei tohi ka neid kasse, kes mängida või suhelda ei soovi. Loom tuleb inimese juurde siis, kui ta tahab. Mõni kass lubab ennast puudutada, mõni tahab süles olla. Kasse võib toita kassitoiduga, mida kohvikus müüakse. Kasse võib ka pildistada, aga selleks peab enne luba küsima. Nagu kõigis kassikohvikutes, on ka Nurris külastustasu. Sissepääs kassikohvikusse maksab täiskasvanule viis eurot. Üliõpilased ja pensionärid saavad kohvikusse poole hinnaga. Õpilased sissepääsu eest maksma ei pea, nemad on kassidele lihtsalt head mängukaaslased. Tõelistel kassisõpradel on võimalik osta 100-eurone perepilet pooleks aastaks.
Küsimus:
Kassikohvikus elab praegu
| [
"13 kassi.",
"7 kassi.",
"6 kassi."
] | 2 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
Juba teist aastat on Tallinnas avatud kassikohvik Nurri. Kohviku omanik Helen on ise suur kassisõber. Ükskord nägi ta telesaadet, kus räägiti Londoni kassikohvikust. Helen hakkas kohvikute kohta uurima ja sai teada, et neid on paljudes maailma linnades. Esimene kassikohvik asutati 1998. aastal Taiwani pealinnas Taipeis. Viimastel aastatel on kassikohvikuid avatud ka Euroopas, näiteks väga populaarne kassikohvik asub Viinis. Helen tahtis, et Eesti kassisõpradel oleks ka selline koht, kus saaks kassidega koos olla. Kui Helen kohviku avas, siis ta ei teadnud veel, mitu kassi kohvikusse elama mahub. Ta võttis esialgu kolmteist kassi. Seda oli siiski liiga palju. Kõikidele kassidele ei jätkunud piisavalt ruumi ega mõnusaid pesasid, kuhu varju minna. Kassid pidid paremate kohtade pärast omavahel võitlema. Õnneks leidis Helen seitsmele kassile uued peremehed. Ülejäänud kuus kassi jäid kohvikusse päriselt elama ja nüüd ongi seal nende kodu. Kohviku kassid saavad omavahel hästi läbi ja on hea tervisega. Domino, Molly ja Triinu on emased kassid, Susser, Vusser ja Karvapall isased. Triinu on kõige tagasihoidlikum kass, tema pesa on kohviku tagaruumis. Susser ja Vusser mängivad pidevalt, nemad ei ole kunagi paigal. Karvapall on kõige noorem, temale meeldib istuda laua peal ja teiste mängu pealt vaadata. Kõige vanem ja tähtsam kass on Domino. Tema lemmikkoht on aknalaual, kust ta saab välja vaadata. Mollile meeldib magada leti peal. Kassikohvikus on tore kassidega koos aega veeta, neid vaadata või nendega mängida. Oma kassiga kohvikusse siiski tulla ei tohi. Aga inimestel, kes plaanivad kassi võtta, on kohvikus käimisest palju kasu. Külastaja õpib kassidega õigesti käituma ja nendest aru saama. Nii saab külastaja otsustada, kas kass talle koduloomaks sobib. Kohvikust muidugi ühtegi kassi kaasa võtta ei saa. Kassikohvikus kehtivad külastajatele kindlad reeglid. Kui kassid magavad, siis ei tohi neid segada. Häirida ei tohi ka neid kasse, kes mängida või suhelda ei soovi. Loom tuleb inimese juurde siis, kui ta tahab. Mõni kass lubab ennast puudutada, mõni tahab süles olla. Kasse võib toita kassitoiduga, mida kohvikus müüakse. Kasse võib ka pildistada, aga selleks peab enne luba küsima. Nagu kõigis kassikohvikutes, on ka Nurris külastustasu. Sissepääs kassikohvikusse maksab täiskasvanule viis eurot. Üliõpilased ja pensionärid saavad kohvikusse poole hinnaga. Õpilased sissepääsu eest maksma ei pea, nemad on kassidele lihtsalt head mängukaaslased. Tõelistel kassisõpradel on võimalik osta 100-eurone perepilet pooleks aastaks.
Küsimus:
Kõige vanem kass armastab
| [
"tagaruumis magada.",
"teistega mängida.",
"aknast välja vaadata."
] | 2 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
Juba teist aastat on Tallinnas avatud kassikohvik Nurri. Kohviku omanik Helen on ise suur kassisõber. Ükskord nägi ta telesaadet, kus räägiti Londoni kassikohvikust. Helen hakkas kohvikute kohta uurima ja sai teada, et neid on paljudes maailma linnades. Esimene kassikohvik asutati 1998. aastal Taiwani pealinnas Taipeis. Viimastel aastatel on kassikohvikuid avatud ka Euroopas, näiteks väga populaarne kassikohvik asub Viinis. Helen tahtis, et Eesti kassisõpradel oleks ka selline koht, kus saaks kassidega koos olla. Kui Helen kohviku avas, siis ta ei teadnud veel, mitu kassi kohvikusse elama mahub. Ta võttis esialgu kolmteist kassi. Seda oli siiski liiga palju. Kõikidele kassidele ei jätkunud piisavalt ruumi ega mõnusaid pesasid, kuhu varju minna. Kassid pidid paremate kohtade pärast omavahel võitlema. Õnneks leidis Helen seitsmele kassile uued peremehed. Ülejäänud kuus kassi jäid kohvikusse päriselt elama ja nüüd ongi seal nende kodu. Kohviku kassid saavad omavahel hästi läbi ja on hea tervisega. Domino, Molly ja Triinu on emased kassid, Susser, Vusser ja Karvapall isased. Triinu on kõige tagasihoidlikum kass, tema pesa on kohviku tagaruumis. Susser ja Vusser mängivad pidevalt, nemad ei ole kunagi paigal. Karvapall on kõige noorem, temale meeldib istuda laua peal ja teiste mängu pealt vaadata. Kõige vanem ja tähtsam kass on Domino. Tema lemmikkoht on aknalaual, kust ta saab välja vaadata. Mollile meeldib magada leti peal. Kassikohvikus on tore kassidega koos aega veeta, neid vaadata või nendega mängida. Oma kassiga kohvikusse siiski tulla ei tohi. Aga inimestel, kes plaanivad kassi võtta, on kohvikus käimisest palju kasu. Külastaja õpib kassidega õigesti käituma ja nendest aru saama. Nii saab külastaja otsustada, kas kass talle koduloomaks sobib. Kohvikust muidugi ühtegi kassi kaasa võtta ei saa. Kassikohvikus kehtivad külastajatele kindlad reeglid. Kui kassid magavad, siis ei tohi neid segada. Häirida ei tohi ka neid kasse, kes mängida või suhelda ei soovi. Loom tuleb inimese juurde siis, kui ta tahab. Mõni kass lubab ennast puudutada, mõni tahab süles olla. Kasse võib toita kassitoiduga, mida kohvikus müüakse. Kasse võib ka pildistada, aga selleks peab enne luba küsima. Nagu kõigis kassikohvikutes, on ka Nurris külastustasu. Sissepääs kassikohvikusse maksab täiskasvanule viis eurot. Üliõpilased ja pensionärid saavad kohvikusse poole hinnaga. Õpilased sissepääsu eest maksma ei pea, nemad on kassidele lihtsalt head mängukaaslased. Tõelistel kassisõpradel on võimalik osta 100-eurone perepilet pooleks aastaks.
Küsimus:
Kohvikus saab külastaja
| [
"oma kassiga käia.",
"kasse tundma õppida.",
"endale kassi valida."
] | 1 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
Juba teist aastat on Tallinnas avatud kassikohvik Nurri. Kohviku omanik Helen on ise suur kassisõber. Ükskord nägi ta telesaadet, kus räägiti Londoni kassikohvikust. Helen hakkas kohvikute kohta uurima ja sai teada, et neid on paljudes maailma linnades. Esimene kassikohvik asutati 1998. aastal Taiwani pealinnas Taipeis. Viimastel aastatel on kassikohvikuid avatud ka Euroopas, näiteks väga populaarne kassikohvik asub Viinis. Helen tahtis, et Eesti kassisõpradel oleks ka selline koht, kus saaks kassidega koos olla. Kui Helen kohviku avas, siis ta ei teadnud veel, mitu kassi kohvikusse elama mahub. Ta võttis esialgu kolmteist kassi. Seda oli siiski liiga palju. Kõikidele kassidele ei jätkunud piisavalt ruumi ega mõnusaid pesasid, kuhu varju minna. Kassid pidid paremate kohtade pärast omavahel võitlema. Õnneks leidis Helen seitsmele kassile uued peremehed. Ülejäänud kuus kassi jäid kohvikusse päriselt elama ja nüüd ongi seal nende kodu. Kohviku kassid saavad omavahel hästi läbi ja on hea tervisega. Domino, Molly ja Triinu on emased kassid, Susser, Vusser ja Karvapall isased. Triinu on kõige tagasihoidlikum kass, tema pesa on kohviku tagaruumis. Susser ja Vusser mängivad pidevalt, nemad ei ole kunagi paigal. Karvapall on kõige noorem, temale meeldib istuda laua peal ja teiste mängu pealt vaadata. Kõige vanem ja tähtsam kass on Domino. Tema lemmikkoht on aknalaual, kust ta saab välja vaadata. Mollile meeldib magada leti peal. Kassikohvikus on tore kassidega koos aega veeta, neid vaadata või nendega mängida. Oma kassiga kohvikusse siiski tulla ei tohi. Aga inimestel, kes plaanivad kassi võtta, on kohvikus käimisest palju kasu. Külastaja õpib kassidega õigesti käituma ja nendest aru saama. Nii saab külastaja otsustada, kas kass talle koduloomaks sobib. Kohvikust muidugi ühtegi kassi kaasa võtta ei saa. Kassikohvikus kehtivad külastajatele kindlad reeglid. Kui kassid magavad, siis ei tohi neid segada. Häirida ei tohi ka neid kasse, kes mängida või suhelda ei soovi. Loom tuleb inimese juurde siis, kui ta tahab. Mõni kass lubab ennast puudutada, mõni tahab süles olla. Kasse võib toita kassitoiduga, mida kohvikus müüakse. Kasse võib ka pildistada, aga selleks peab enne luba küsima. Nagu kõigis kassikohvikutes, on ka Nurris külastustasu. Sissepääs kassikohvikusse maksab täiskasvanule viis eurot. Üliõpilased ja pensionärid saavad kohvikusse poole hinnaga. Õpilased sissepääsu eest maksma ei pea, nemad on kassidele lihtsalt head mängukaaslased. Tõelistel kassisõpradel on võimalik osta 100-eurone perepilet pooleks aastaks.
Küsimus:
Kohvikus on keelatud
| [
"kasse äratada.",
"kasse pildistada.",
"kasse toita."
] | 0 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
Juba teist aastat on Tallinnas avatud kassikohvik Nurri. Kohviku omanik Helen on ise suur kassisõber. Ükskord nägi ta telesaadet, kus räägiti Londoni kassikohvikust. Helen hakkas kohvikute kohta uurima ja sai teada, et neid on paljudes maailma linnades. Esimene kassikohvik asutati 1998. aastal Taiwani pealinnas Taipeis. Viimastel aastatel on kassikohvikuid avatud ka Euroopas, näiteks väga populaarne kassikohvik asub Viinis. Helen tahtis, et Eesti kassisõpradel oleks ka selline koht, kus saaks kassidega koos olla. Kui Helen kohviku avas, siis ta ei teadnud veel, mitu kassi kohvikusse elama mahub. Ta võttis esialgu kolmteist kassi. Seda oli siiski liiga palju. Kõikidele kassidele ei jätkunud piisavalt ruumi ega mõnusaid pesasid, kuhu varju minna. Kassid pidid paremate kohtade pärast omavahel võitlema. Õnneks leidis Helen seitsmele kassile uued peremehed. Ülejäänud kuus kassi jäid kohvikusse päriselt elama ja nüüd ongi seal nende kodu. Kohviku kassid saavad omavahel hästi läbi ja on hea tervisega. Domino, Molly ja Triinu on emased kassid, Susser, Vusser ja Karvapall isased. Triinu on kõige tagasihoidlikum kass, tema pesa on kohviku tagaruumis. Susser ja Vusser mängivad pidevalt, nemad ei ole kunagi paigal. Karvapall on kõige noorem, temale meeldib istuda laua peal ja teiste mängu pealt vaadata. Kõige vanem ja tähtsam kass on Domino. Tema lemmikkoht on aknalaual, kust ta saab välja vaadata. Mollile meeldib magada leti peal. Kassikohvikus on tore kassidega koos aega veeta, neid vaadata või nendega mängida. Oma kassiga kohvikusse siiski tulla ei tohi. Aga inimestel, kes plaanivad kassi võtta, on kohvikus käimisest palju kasu. Külastaja õpib kassidega õigesti käituma ja nendest aru saama. Nii saab külastaja otsustada, kas kass talle koduloomaks sobib. Kohvikust muidugi ühtegi kassi kaasa võtta ei saa. Kassikohvikus kehtivad külastajatele kindlad reeglid. Kui kassid magavad, siis ei tohi neid segada. Häirida ei tohi ka neid kasse, kes mängida või suhelda ei soovi. Loom tuleb inimese juurde siis, kui ta tahab. Mõni kass lubab ennast puudutada, mõni tahab süles olla. Kasse võib toita kassitoiduga, mida kohvikus müüakse. Kasse võib ka pildistada, aga selleks peab enne luba küsima. Nagu kõigis kassikohvikutes, on ka Nurris külastustasu. Sissepääs kassikohvikusse maksab täiskasvanule viis eurot. Üliõpilased ja pensionärid saavad kohvikusse poole hinnaga. Õpilased sissepääsu eest maksma ei pea, nemad on kassidele lihtsalt head mängukaaslased. Tõelistel kassisõpradel on võimalik osta 100-eurone perepilet pooleks aastaks.
Küsimus:
Õpilased saavad kassikohvikus käia
| [
"tasuta.",
"poole hinnaga.",
"5 euro eest."
] | 0 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
Kunstimuuseumis ehivad lava maast laeni ulatuvad valged kangad. Muusika mängib ja valgus on suunatud lavale, kus mitme meetri kõrgusel teeb kangaste vahel kukerpalle punapäine neiu. See on Grete Gross – Eesti esimene professionaalne õhuakrobaat. Juba homme toimub siin tema tsirkuseetendus. Kohtume Gretega etenduse proovis. Neiu tutvustab ennast: „Olen Grete Gross ... professionaalne tsirkuseartist.” Tundub, et nii nimetab ta ennast esimest korda. Pole midagi imestada, alles kevadel lõpetas Grete Soomes Lahti tsirkusekooli. Tegelikult on Grete Tallinna tüdruk. Ta käis Õismäel gümnaasiumis ja oli väga tubli õpilane. Õpetajad arvasid, et kuldmedaliga gümnaasiumi lõpetanud neiu astub Tartu Ülikooli ja õpib näiteks matemaatikat. Eeskujulikud õpilased teevad ju nii. See, et Grete läks Soome tsirkusekooli, oli õpetajatele kerge ehmatus, aga nad said neiust aru: õppima peab seda, mis huvi pakub. „Ka vanemad ei võtnud mu plaani alguses tõsiselt. Aga pärast seda, kui isa ja ema nägid minu etendusi, on nad mind täielikult toetanud,” jutustab Grete. „Ainult sõbrad olid kurvad, sest nende jaoks oli Soome liiga kaugel. Nüüd olen õnneks Eestis tagasi.” „Sain varakult aru, et mujal maailmas on tsirkus midagi palju enamat kui meil Eestis,” räägib neiu. „Käisin seitse aastat tsirkusestuudios ja reisisime sageli välismaale. Oli vaimustav vaadata prantsuse artiste ja näha, kui suure kirega nad oma etendusi teevad. Suureks eeskujuks said meile saksa artistid, kelle esinemine oli alati väga täpne. Ühel festivalil tegime inglise tsirkusega ühise kava – nendega koos oli küll uhke tunne laval olla,” jutustab Gross. Grete selgitab, et tänapäeval tähendab tsirkus midagi muud kui metsloomade trikid: karud tsirkuses enam ei tantsi. Etenduse teevad põnevaks hoopis artistide trikid ja nende kaudu jutustatud lood. Vaataja elab kaasa ja tunneb, kuidas ükskord ajab etendus nutma, siis naerma. Vaatajas tekivad emotsioonid. Kloune moodsas tsirkuses pole, sest klounide kummalised naljad ei sobi kavasse. Grete päev möödub loomulikult trennisaalis. Kuigi ta veedab seal oma päevast viis tundi, siis ainult heast vormist ei piisa. Vähemalt kolm tundi päevas istub neiu arvuti taga, et suhelda festivalide korraldajatega, broneerida esinemiskohti, vastata kirjadele. Üks tund päevas jääb Gretel raamatute lugemiseks. „Minu jaoks on lugemine oluline, et ma saaksin uusi mõtteid, millest oma etendusi teha,” räägib ta.
Küsimus:
Kunstimuuseumis saab vaadata
| [
"kanganäitust.",
"valgusmängu.",
"tsirkuseetendust."
] | 2 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
Kunstimuuseumis ehivad lava maast laeni ulatuvad valged kangad. Muusika mängib ja valgus on suunatud lavale, kus mitme meetri kõrgusel teeb kangaste vahel kukerpalle punapäine neiu. See on Grete Gross – Eesti esimene professionaalne õhuakrobaat. Juba homme toimub siin tema tsirkuseetendus. Kohtume Gretega etenduse proovis. Neiu tutvustab ennast: „Olen Grete Gross ... professionaalne tsirkuseartist.” Tundub, et nii nimetab ta ennast esimest korda. Pole midagi imestada, alles kevadel lõpetas Grete Soomes Lahti tsirkusekooli. Tegelikult on Grete Tallinna tüdruk. Ta käis Õismäel gümnaasiumis ja oli väga tubli õpilane. Õpetajad arvasid, et kuldmedaliga gümnaasiumi lõpetanud neiu astub Tartu Ülikooli ja õpib näiteks matemaatikat. Eeskujulikud õpilased teevad ju nii. See, et Grete läks Soome tsirkusekooli, oli õpetajatele kerge ehmatus, aga nad said neiust aru: õppima peab seda, mis huvi pakub. „Ka vanemad ei võtnud mu plaani alguses tõsiselt. Aga pärast seda, kui isa ja ema nägid minu etendusi, on nad mind täielikult toetanud,” jutustab Grete. „Ainult sõbrad olid kurvad, sest nende jaoks oli Soome liiga kaugel. Nüüd olen õnneks Eestis tagasi.” „Sain varakult aru, et mujal maailmas on tsirkus midagi palju enamat kui meil Eestis,” räägib neiu. „Käisin seitse aastat tsirkusestuudios ja reisisime sageli välismaale. Oli vaimustav vaadata prantsuse artiste ja näha, kui suure kirega nad oma etendusi teevad. Suureks eeskujuks said meile saksa artistid, kelle esinemine oli alati väga täpne. Ühel festivalil tegime inglise tsirkusega ühise kava – nendega koos oli küll uhke tunne laval olla,” jutustab Gross. Grete selgitab, et tänapäeval tähendab tsirkus midagi muud kui metsloomade trikid: karud tsirkuses enam ei tantsi. Etenduse teevad põnevaks hoopis artistide trikid ja nende kaudu jutustatud lood. Vaataja elab kaasa ja tunneb, kuidas ükskord ajab etendus nutma, siis naerma. Vaatajas tekivad emotsioonid. Kloune moodsas tsirkuses pole, sest klounide kummalised naljad ei sobi kavasse. Grete päev möödub loomulikult trennisaalis. Kuigi ta veedab seal oma päevast viis tundi, siis ainult heast vormist ei piisa. Vähemalt kolm tundi päevas istub neiu arvuti taga, et suhelda festivalide korraldajatega, broneerida esinemiskohti, vastata kirjadele. Üks tund päevas jääb Gretel raamatute lugemiseks. „Minu jaoks on lugemine oluline, et ma saaksin uusi mõtteid, millest oma etendusi teha,” räägib ta.
Küsimus:
Grete lõpetas kuldmedaliga
| [
"tsirkusekooli.",
"gümnaasiumi.",
"ülikooli."
] | 1 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
Kunstimuuseumis ehivad lava maast laeni ulatuvad valged kangad. Muusika mängib ja valgus on suunatud lavale, kus mitme meetri kõrgusel teeb kangaste vahel kukerpalle punapäine neiu. See on Grete Gross – Eesti esimene professionaalne õhuakrobaat. Juba homme toimub siin tema tsirkuseetendus. Kohtume Gretega etenduse proovis. Neiu tutvustab ennast: „Olen Grete Gross ... professionaalne tsirkuseartist.” Tundub, et nii nimetab ta ennast esimest korda. Pole midagi imestada, alles kevadel lõpetas Grete Soomes Lahti tsirkusekooli. Tegelikult on Grete Tallinna tüdruk. Ta käis Õismäel gümnaasiumis ja oli väga tubli õpilane. Õpetajad arvasid, et kuldmedaliga gümnaasiumi lõpetanud neiu astub Tartu Ülikooli ja õpib näiteks matemaatikat. Eeskujulikud õpilased teevad ju nii. See, et Grete läks Soome tsirkusekooli, oli õpetajatele kerge ehmatus, aga nad said neiust aru: õppima peab seda, mis huvi pakub. „Ka vanemad ei võtnud mu plaani alguses tõsiselt. Aga pärast seda, kui isa ja ema nägid minu etendusi, on nad mind täielikult toetanud,” jutustab Grete. „Ainult sõbrad olid kurvad, sest nende jaoks oli Soome liiga kaugel. Nüüd olen õnneks Eestis tagasi.” „Sain varakult aru, et mujal maailmas on tsirkus midagi palju enamat kui meil Eestis,” räägib neiu. „Käisin seitse aastat tsirkusestuudios ja reisisime sageli välismaale. Oli vaimustav vaadata prantsuse artiste ja näha, kui suure kirega nad oma etendusi teevad. Suureks eeskujuks said meile saksa artistid, kelle esinemine oli alati väga täpne. Ühel festivalil tegime inglise tsirkusega ühise kava – nendega koos oli küll uhke tunne laval olla,” jutustab Gross. Grete selgitab, et tänapäeval tähendab tsirkus midagi muud kui metsloomade trikid: karud tsirkuses enam ei tantsi. Etenduse teevad põnevaks hoopis artistide trikid ja nende kaudu jutustatud lood. Vaataja elab kaasa ja tunneb, kuidas ükskord ajab etendus nutma, siis naerma. Vaatajas tekivad emotsioonid. Kloune moodsas tsirkuses pole, sest klounide kummalised naljad ei sobi kavasse. Grete päev möödub loomulikult trennisaalis. Kuigi ta veedab seal oma päevast viis tundi, siis ainult heast vormist ei piisa. Vähemalt kolm tundi päevas istub neiu arvuti taga, et suhelda festivalide korraldajatega, broneerida esinemiskohti, vastata kirjadele. Üks tund päevas jääb Gretel raamatute lugemiseks. „Minu jaoks on lugemine oluline, et ma saaksin uusi mõtteid, millest oma etendusi teha,” räägib ta.
Küsimus:
Neiu otsus minna Soome õppima kurvastas
| [
"Grete õpetajaid.",
"Grete vanemaid.",
"Grete sõpru."
] | 2 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
Kunstimuuseumis ehivad lava maast laeni ulatuvad valged kangad. Muusika mängib ja valgus on suunatud lavale, kus mitme meetri kõrgusel teeb kangaste vahel kukerpalle punapäine neiu. See on Grete Gross – Eesti esimene professionaalne õhuakrobaat. Juba homme toimub siin tema tsirkuseetendus. Kohtume Gretega etenduse proovis. Neiu tutvustab ennast: „Olen Grete Gross ... professionaalne tsirkuseartist.” Tundub, et nii nimetab ta ennast esimest korda. Pole midagi imestada, alles kevadel lõpetas Grete Soomes Lahti tsirkusekooli. Tegelikult on Grete Tallinna tüdruk. Ta käis Õismäel gümnaasiumis ja oli väga tubli õpilane. Õpetajad arvasid, et kuldmedaliga gümnaasiumi lõpetanud neiu astub Tartu Ülikooli ja õpib näiteks matemaatikat. Eeskujulikud õpilased teevad ju nii. See, et Grete läks Soome tsirkusekooli, oli õpetajatele kerge ehmatus, aga nad said neiust aru: õppima peab seda, mis huvi pakub. „Ka vanemad ei võtnud mu plaani alguses tõsiselt. Aga pärast seda, kui isa ja ema nägid minu etendusi, on nad mind täielikult toetanud,” jutustab Grete. „Ainult sõbrad olid kurvad, sest nende jaoks oli Soome liiga kaugel. Nüüd olen õnneks Eestis tagasi.” „Sain varakult aru, et mujal maailmas on tsirkus midagi palju enamat kui meil Eestis,” räägib neiu. „Käisin seitse aastat tsirkusestuudios ja reisisime sageli välismaale. Oli vaimustav vaadata prantsuse artiste ja näha, kui suure kirega nad oma etendusi teevad. Suureks eeskujuks said meile saksa artistid, kelle esinemine oli alati väga täpne. Ühel festivalil tegime inglise tsirkusega ühise kava – nendega koos oli küll uhke tunne laval olla,” jutustab Gross. Grete selgitab, et tänapäeval tähendab tsirkus midagi muud kui metsloomade trikid: karud tsirkuses enam ei tantsi. Etenduse teevad põnevaks hoopis artistide trikid ja nende kaudu jutustatud lood. Vaataja elab kaasa ja tunneb, kuidas ükskord ajab etendus nutma, siis naerma. Vaatajas tekivad emotsioonid. Kloune moodsas tsirkuses pole, sest klounide kummalised naljad ei sobi kavasse. Grete päev möödub loomulikult trennisaalis. Kuigi ta veedab seal oma päevast viis tundi, siis ainult heast vormist ei piisa. Vähemalt kolm tundi päevas istub neiu arvuti taga, et suhelda festivalide korraldajatega, broneerida esinemiskohti, vastata kirjadele. Üks tund päevas jääb Gretel raamatute lugemiseks. „Minu jaoks on lugemine oluline, et ma saaksin uusi mõtteid, millest oma etendusi teha,” räägib ta.
Küsimus:
Tsirkusestuudio õpilased esinesid koos
| [
"inglastega.",
"sakslastega.",
"prantslastega."
] | 0 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
Kunstimuuseumis ehivad lava maast laeni ulatuvad valged kangad. Muusika mängib ja valgus on suunatud lavale, kus mitme meetri kõrgusel teeb kangaste vahel kukerpalle punapäine neiu. See on Grete Gross – Eesti esimene professionaalne õhuakrobaat. Juba homme toimub siin tema tsirkuseetendus. Kohtume Gretega etenduse proovis. Neiu tutvustab ennast: „Olen Grete Gross ... professionaalne tsirkuseartist.” Tundub, et nii nimetab ta ennast esimest korda. Pole midagi imestada, alles kevadel lõpetas Grete Soomes Lahti tsirkusekooli. Tegelikult on Grete Tallinna tüdruk. Ta käis Õismäel gümnaasiumis ja oli väga tubli õpilane. Õpetajad arvasid, et kuldmedaliga gümnaasiumi lõpetanud neiu astub Tartu Ülikooli ja õpib näiteks matemaatikat. Eeskujulikud õpilased teevad ju nii. See, et Grete läks Soome tsirkusekooli, oli õpetajatele kerge ehmatus, aga nad said neiust aru: õppima peab seda, mis huvi pakub. „Ka vanemad ei võtnud mu plaani alguses tõsiselt. Aga pärast seda, kui isa ja ema nägid minu etendusi, on nad mind täielikult toetanud,” jutustab Grete. „Ainult sõbrad olid kurvad, sest nende jaoks oli Soome liiga kaugel. Nüüd olen õnneks Eestis tagasi.” „Sain varakult aru, et mujal maailmas on tsirkus midagi palju enamat kui meil Eestis,” räägib neiu. „Käisin seitse aastat tsirkusestuudios ja reisisime sageli välismaale. Oli vaimustav vaadata prantsuse artiste ja näha, kui suure kirega nad oma etendusi teevad. Suureks eeskujuks said meile saksa artistid, kelle esinemine oli alati väga täpne. Ühel festivalil tegime inglise tsirkusega ühise kava – nendega koos oli küll uhke tunne laval olla,” jutustab Gross. Grete selgitab, et tänapäeval tähendab tsirkus midagi muud kui metsloomade trikid: karud tsirkuses enam ei tantsi. Etenduse teevad põnevaks hoopis artistide trikid ja nende kaudu jutustatud lood. Vaataja elab kaasa ja tunneb, kuidas ükskord ajab etendus nutma, siis naerma. Vaatajas tekivad emotsioonid. Kloune moodsas tsirkuses pole, sest klounide kummalised naljad ei sobi kavasse. Grete päev möödub loomulikult trennisaalis. Kuigi ta veedab seal oma päevast viis tundi, siis ainult heast vormist ei piisa. Vähemalt kolm tundi päevas istub neiu arvuti taga, et suhelda festivalide korraldajatega, broneerida esinemiskohti, vastata kirjadele. Üks tund päevas jääb Gretel raamatute lugemiseks. „Minu jaoks on lugemine oluline, et ma saaksin uusi mõtteid, millest oma etendusi teha,” räägib ta.
Küsimus:
Moodsas tsirkuses on kõige huvitavam vaadata
| [
"metsloomi.",
"artiste.",
"kloune."
] | 1 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
Kunstimuuseumis ehivad lava maast laeni ulatuvad valged kangad. Muusika mängib ja valgus on suunatud lavale, kus mitme meetri kõrgusel teeb kangaste vahel kukerpalle punapäine neiu. See on Grete Gross – Eesti esimene professionaalne õhuakrobaat. Juba homme toimub siin tema tsirkuseetendus. Kohtume Gretega etenduse proovis. Neiu tutvustab ennast: „Olen Grete Gross ... professionaalne tsirkuseartist.” Tundub, et nii nimetab ta ennast esimest korda. Pole midagi imestada, alles kevadel lõpetas Grete Soomes Lahti tsirkusekooli. Tegelikult on Grete Tallinna tüdruk. Ta käis Õismäel gümnaasiumis ja oli väga tubli õpilane. Õpetajad arvasid, et kuldmedaliga gümnaasiumi lõpetanud neiu astub Tartu Ülikooli ja õpib näiteks matemaatikat. Eeskujulikud õpilased teevad ju nii. See, et Grete läks Soome tsirkusekooli, oli õpetajatele kerge ehmatus, aga nad said neiust aru: õppima peab seda, mis huvi pakub. „Ka vanemad ei võtnud mu plaani alguses tõsiselt. Aga pärast seda, kui isa ja ema nägid minu etendusi, on nad mind täielikult toetanud,” jutustab Grete. „Ainult sõbrad olid kurvad, sest nende jaoks oli Soome liiga kaugel. Nüüd olen õnneks Eestis tagasi.” „Sain varakult aru, et mujal maailmas on tsirkus midagi palju enamat kui meil Eestis,” räägib neiu. „Käisin seitse aastat tsirkusestuudios ja reisisime sageli välismaale. Oli vaimustav vaadata prantsuse artiste ja näha, kui suure kirega nad oma etendusi teevad. Suureks eeskujuks said meile saksa artistid, kelle esinemine oli alati väga täpne. Ühel festivalil tegime inglise tsirkusega ühise kava – nendega koos oli küll uhke tunne laval olla,” jutustab Gross. Grete selgitab, et tänapäeval tähendab tsirkus midagi muud kui metsloomade trikid: karud tsirkuses enam ei tantsi. Etenduse teevad põnevaks hoopis artistide trikid ja nende kaudu jutustatud lood. Vaataja elab kaasa ja tunneb, kuidas ükskord ajab etendus nutma, siis naerma. Vaatajas tekivad emotsioonid. Kloune moodsas tsirkuses pole, sest klounide kummalised naljad ei sobi kavasse. Grete päev möödub loomulikult trennisaalis. Kuigi ta veedab seal oma päevast viis tundi, siis ainult heast vormist ei piisa. Vähemalt kolm tundi päevas istub neiu arvuti taga, et suhelda festivalide korraldajatega, broneerida esinemiskohti, vastata kirjadele. Üks tund päevas jääb Gretel raamatute lugemiseks. „Minu jaoks on lugemine oluline, et ma saaksin uusi mõtteid, millest oma etendusi teha,” räägib ta.
Küsimus:
Grete teeb iga päev trenni
| [
"üks tund.",
"kolm tundi.",
"viis tundi."
] | 2 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal küsimusele kolme variandi hulgast õige vastus. Tekst:
Viis aastat tagasi nägid Helen ja Juhan telesaates lõiku Londoni kassikohvikust ning mõtlesid kohe, et võiksid Tallinnas sama teha. Raamatupidaja töö õmblusettevõttes oli Helenile ajapikku igavaks muutunud. Ka Juhan tundis, et ei arene IT-spetsialistina enam edasi: probleemid kordusid päevast päeva, miski ei tundunud enam huvitav. Alguses ei uskunud Juhan, et nad kassikohviku nii ruttu avavad. „Helen kirjutas ettevõtte asutamiseks projekti. Sinna märkisime, et vajame kohviku jaoks 10 000 eurot. Mõne päeva pärast tegi Elmari raadio Heleniga intervjuu ning pärast seda levis info kiiresti. Inimesed lisasid meie projektile veel raha juurde. Kahe kuuga kogusime isegi suurema summa, 11 000 eurot. Kohviku avasime kevadel. Meie idee meeldib inimestele, kohvikul on Facebookis 13 000 sõpra,“ rõõmustab Juhan. Kohvikuruumi leidsid Juhan ja Helen lihtsalt. Nende sõber, kes elab Hispaanias, tahtis Tallinnas tühjalt seisva kontori välja üürida. Kui Helen ja Juhan talle kassikohvikust rääkisid, andis ta ruumid hea meelega neile kasutada. Välismaal on sellised kohvikud populaarsed. Ka Nurri kohviku külastajate seas on välismaalasi. Näiteks üks õpetaja Prantsusmaalt käib peaaegu iga päev kassikohvikus. Samuti on kohvik populaarne Eestis töötavate soomlaste seas, kes igatsevad oma Soomes elava kassi järele. Üks soomlane aga hoopis töötab kassikohvikus. Nimelt teeb soomlanna Marita kohviku kassidest Kassiraadio (kattiradio.com) soomekeelseid saateid. „Kui nägin televisioonist uudist, et Tallinnasse tehakse kassikohvik, võtsin kohviku omanikega ühendust ja saime kohvikusse väikese stuudioruumi. Olen siit raadiosaateid teinud juba neli aastat,“ jutustab Marita. Seepeale heliseb tema telefon: „Nurrnurr!“ Ka suure kassisõbra telefonihelin kõlab nagu kassi häälitsus. Nurri kassikohvikus elab pidevalt kümme kassi. Selleks, et külalised teaksid, mis on kasside nimed ja milline on nende iseloom, on kohviku seintel pildid. Seal on kirjas, mis igale kassile meeldib ja mis mitte. Näiteks kass nimega Kosmos tunneb ennast hästi seltskonnas, juba esimesel päeval oli tal mitu last ümber ja ta nautis tähelepanu. Kõige tagasihoidlikum on Herakles, ta on arg ja inimeste suhtes väga ettevaatlik. Kõige väiksem ja noorem kass Nora ei karda midagi ja teeb seda, mida tahab. Kohvikul läheb hästi ja kliente on järjest rohkem, kuid mõni mure on siiski ka. „Häid teenindajaid on keeruline leida, otsime neid pidevalt. Teenindajad tulevad suvevaheajaks tööle ja kui kolme kuuga ameti selgeks saavad, on suvi läbi ja neil tuleb kooli minna. Aga näiteks kokkadega on meil vedanud, nad on tõesti andekad ja on siin mitu aastat töötanud. Klientidele meeldivad huvitavad toidud ja muidugi meie vahvad kassid,“ räägib Juhan.
Küsimus:
Kellena töötas Helen enne kohviku avamist?
| [
"Raamatupidajana.",
"Õmblejana.",
"IT-spetsialistina."
] | 0 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal küsimusele kolme variandi hulgast õige vastus. Tekst:
Viis aastat tagasi nägid Helen ja Juhan telesaates lõiku Londoni kassikohvikust ning mõtlesid kohe, et võiksid Tallinnas sama teha. Raamatupidaja töö õmblusettevõttes oli Helenile ajapikku igavaks muutunud. Ka Juhan tundis, et ei arene IT-spetsialistina enam edasi: probleemid kordusid päevast päeva, miski ei tundunud enam huvitav. Alguses ei uskunud Juhan, et nad kassikohviku nii ruttu avavad. „Helen kirjutas ettevõtte asutamiseks projekti. Sinna märkisime, et vajame kohviku jaoks 10 000 eurot. Mõne päeva pärast tegi Elmari raadio Heleniga intervjuu ning pärast seda levis info kiiresti. Inimesed lisasid meie projektile veel raha juurde. Kahe kuuga kogusime isegi suurema summa, 11 000 eurot. Kohviku avasime kevadel. Meie idee meeldib inimestele, kohvikul on Facebookis 13 000 sõpra,“ rõõmustab Juhan. Kohvikuruumi leidsid Juhan ja Helen lihtsalt. Nende sõber, kes elab Hispaanias, tahtis Tallinnas tühjalt seisva kontori välja üürida. Kui Helen ja Juhan talle kassikohvikust rääkisid, andis ta ruumid hea meelega neile kasutada. Välismaal on sellised kohvikud populaarsed. Ka Nurri kohviku külastajate seas on välismaalasi. Näiteks üks õpetaja Prantsusmaalt käib peaaegu iga päev kassikohvikus. Samuti on kohvik populaarne Eestis töötavate soomlaste seas, kes igatsevad oma Soomes elava kassi järele. Üks soomlane aga hoopis töötab kassikohvikus. Nimelt teeb soomlanna Marita kohviku kassidest Kassiraadio (kattiradio.com) soomekeelseid saateid. „Kui nägin televisioonist uudist, et Tallinnasse tehakse kassikohvik, võtsin kohviku omanikega ühendust ja saime kohvikusse väikese stuudioruumi. Olen siit raadiosaateid teinud juba neli aastat,“ jutustab Marita. Seepeale heliseb tema telefon: „Nurrnurr!“ Ka suure kassisõbra telefonihelin kõlab nagu kassi häälitsus. Nurri kassikohvikus elab pidevalt kümme kassi. Selleks, et külalised teaksid, mis on kasside nimed ja milline on nende iseloom, on kohviku seintel pildid. Seal on kirjas, mis igale kassile meeldib ja mis mitte. Näiteks kass nimega Kosmos tunneb ennast hästi seltskonnas, juba esimesel päeval oli tal mitu last ümber ja ta nautis tähelepanu. Kõige tagasihoidlikum on Herakles, ta on arg ja inimeste suhtes väga ettevaatlik. Kõige väiksem ja noorem kass Nora ei karda midagi ja teeb seda, mida tahab. Kohvikul läheb hästi ja kliente on järjest rohkem, kuid mõni mure on siiski ka. „Häid teenindajaid on keeruline leida, otsime neid pidevalt. Teenindajad tulevad suvevaheajaks tööle ja kui kolme kuuga ameti selgeks saavad, on suvi läbi ja neil tuleb kooli minna. Aga näiteks kokkadega on meil vedanud, nad on tõesti andekad ja on siin mitu aastat töötanud. Klientidele meeldivad huvitavad toidud ja muidugi meie vahvad kassid,“ räägib Juhan.
Küsimus:
Mitu eurot kogus kassikohviku projekt?
| [
"10 000.",
"11 000.",
"13 000."
] | 1 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal küsimusele kolme variandi hulgast õige vastus. Tekst:
Viis aastat tagasi nägid Helen ja Juhan telesaates lõiku Londoni kassikohvikust ning mõtlesid kohe, et võiksid Tallinnas sama teha. Raamatupidaja töö õmblusettevõttes oli Helenile ajapikku igavaks muutunud. Ka Juhan tundis, et ei arene IT-spetsialistina enam edasi: probleemid kordusid päevast päeva, miski ei tundunud enam huvitav. Alguses ei uskunud Juhan, et nad kassikohviku nii ruttu avavad. „Helen kirjutas ettevõtte asutamiseks projekti. Sinna märkisime, et vajame kohviku jaoks 10 000 eurot. Mõne päeva pärast tegi Elmari raadio Heleniga intervjuu ning pärast seda levis info kiiresti. Inimesed lisasid meie projektile veel raha juurde. Kahe kuuga kogusime isegi suurema summa, 11 000 eurot. Kohviku avasime kevadel. Meie idee meeldib inimestele, kohvikul on Facebookis 13 000 sõpra,“ rõõmustab Juhan. Kohvikuruumi leidsid Juhan ja Helen lihtsalt. Nende sõber, kes elab Hispaanias, tahtis Tallinnas tühjalt seisva kontori välja üürida. Kui Helen ja Juhan talle kassikohvikust rääkisid, andis ta ruumid hea meelega neile kasutada. Välismaal on sellised kohvikud populaarsed. Ka Nurri kohviku külastajate seas on välismaalasi. Näiteks üks õpetaja Prantsusmaalt käib peaaegu iga päev kassikohvikus. Samuti on kohvik populaarne Eestis töötavate soomlaste seas, kes igatsevad oma Soomes elava kassi järele. Üks soomlane aga hoopis töötab kassikohvikus. Nimelt teeb soomlanna Marita kohviku kassidest Kassiraadio (kattiradio.com) soomekeelseid saateid. „Kui nägin televisioonist uudist, et Tallinnasse tehakse kassikohvik, võtsin kohviku omanikega ühendust ja saime kohvikusse väikese stuudioruumi. Olen siit raadiosaateid teinud juba neli aastat,“ jutustab Marita. Seepeale heliseb tema telefon: „Nurrnurr!“ Ka suure kassisõbra telefonihelin kõlab nagu kassi häälitsus. Nurri kassikohvikus elab pidevalt kümme kassi. Selleks, et külalised teaksid, mis on kasside nimed ja milline on nende iseloom, on kohviku seintel pildid. Seal on kirjas, mis igale kassile meeldib ja mis mitte. Näiteks kass nimega Kosmos tunneb ennast hästi seltskonnas, juba esimesel päeval oli tal mitu last ümber ja ta nautis tähelepanu. Kõige tagasihoidlikum on Herakles, ta on arg ja inimeste suhtes väga ettevaatlik. Kõige väiksem ja noorem kass Nora ei karda midagi ja teeb seda, mida tahab. Kohvikul läheb hästi ja kliente on järjest rohkem, kuid mõni mure on siiski ka. „Häid teenindajaid on keeruline leida, otsime neid pidevalt. Teenindajad tulevad suvevaheajaks tööle ja kui kolme kuuga ameti selgeks saavad, on suvi läbi ja neil tuleb kooli minna. Aga näiteks kokkadega on meil vedanud, nad on tõesti andekad ja on siin mitu aastat töötanud. Klientidele meeldivad huvitavad toidud ja muidugi meie vahvad kassid,“ räägib Juhan.
Küsimus:
Kus elab kohviku ruumide omanik?
| [
"Hispaanias.",
"Prantsusmaal.",
"Soomes."
] | 0 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal küsimusele kolme variandi hulgast õige vastus. Tekst:
Viis aastat tagasi nägid Helen ja Juhan telesaates lõiku Londoni kassikohvikust ning mõtlesid kohe, et võiksid Tallinnas sama teha. Raamatupidaja töö õmblusettevõttes oli Helenile ajapikku igavaks muutunud. Ka Juhan tundis, et ei arene IT-spetsialistina enam edasi: probleemid kordusid päevast päeva, miski ei tundunud enam huvitav. Alguses ei uskunud Juhan, et nad kassikohviku nii ruttu avavad. „Helen kirjutas ettevõtte asutamiseks projekti. Sinna märkisime, et vajame kohviku jaoks 10 000 eurot. Mõne päeva pärast tegi Elmari raadio Heleniga intervjuu ning pärast seda levis info kiiresti. Inimesed lisasid meie projektile veel raha juurde. Kahe kuuga kogusime isegi suurema summa, 11 000 eurot. Kohviku avasime kevadel. Meie idee meeldib inimestele, kohvikul on Facebookis 13 000 sõpra,“ rõõmustab Juhan. Kohvikuruumi leidsid Juhan ja Helen lihtsalt. Nende sõber, kes elab Hispaanias, tahtis Tallinnas tühjalt seisva kontori välja üürida. Kui Helen ja Juhan talle kassikohvikust rääkisid, andis ta ruumid hea meelega neile kasutada. Välismaal on sellised kohvikud populaarsed. Ka Nurri kohviku külastajate seas on välismaalasi. Näiteks üks õpetaja Prantsusmaalt käib peaaegu iga päev kassikohvikus. Samuti on kohvik populaarne Eestis töötavate soomlaste seas, kes igatsevad oma Soomes elava kassi järele. Üks soomlane aga hoopis töötab kassikohvikus. Nimelt teeb soomlanna Marita kohviku kassidest Kassiraadio (kattiradio.com) soomekeelseid saateid. „Kui nägin televisioonist uudist, et Tallinnasse tehakse kassikohvik, võtsin kohviku omanikega ühendust ja saime kohvikusse väikese stuudioruumi. Olen siit raadiosaateid teinud juba neli aastat,“ jutustab Marita. Seepeale heliseb tema telefon: „Nurrnurr!“ Ka suure kassisõbra telefonihelin kõlab nagu kassi häälitsus. Nurri kassikohvikus elab pidevalt kümme kassi. Selleks, et külalised teaksid, mis on kasside nimed ja milline on nende iseloom, on kohviku seintel pildid. Seal on kirjas, mis igale kassile meeldib ja mis mitte. Näiteks kass nimega Kosmos tunneb ennast hästi seltskonnas, juba esimesel päeval oli tal mitu last ümber ja ta nautis tähelepanu. Kõige tagasihoidlikum on Herakles, ta on arg ja inimeste suhtes väga ettevaatlik. Kõige väiksem ja noorem kass Nora ei karda midagi ja teeb seda, mida tahab. Kohvikul läheb hästi ja kliente on järjest rohkem, kuid mõni mure on siiski ka. „Häid teenindajaid on keeruline leida, otsime neid pidevalt. Teenindajad tulevad suvevaheajaks tööle ja kui kolme kuuga ameti selgeks saavad, on suvi läbi ja neil tuleb kooli minna. Aga näiteks kokkadega on meil vedanud, nad on tõesti andekad ja on siin mitu aastat töötanud. Klientidele meeldivad huvitavad toidud ja muidugi meie vahvad kassid,“ räägib Juhan.
Küsimus:
Mida salvestatakse kassikohvikus?
| [
"Raadiosaateid.",
"Telesaateid.",
"Telefonihelinaid."
] | 0 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal küsimusele kolme variandi hulgast õige vastus. Tekst:
Viis aastat tagasi nägid Helen ja Juhan telesaates lõiku Londoni kassikohvikust ning mõtlesid kohe, et võiksid Tallinnas sama teha. Raamatupidaja töö õmblusettevõttes oli Helenile ajapikku igavaks muutunud. Ka Juhan tundis, et ei arene IT-spetsialistina enam edasi: probleemid kordusid päevast päeva, miski ei tundunud enam huvitav. Alguses ei uskunud Juhan, et nad kassikohviku nii ruttu avavad. „Helen kirjutas ettevõtte asutamiseks projekti. Sinna märkisime, et vajame kohviku jaoks 10 000 eurot. Mõne päeva pärast tegi Elmari raadio Heleniga intervjuu ning pärast seda levis info kiiresti. Inimesed lisasid meie projektile veel raha juurde. Kahe kuuga kogusime isegi suurema summa, 11 000 eurot. Kohviku avasime kevadel. Meie idee meeldib inimestele, kohvikul on Facebookis 13 000 sõpra,“ rõõmustab Juhan. Kohvikuruumi leidsid Juhan ja Helen lihtsalt. Nende sõber, kes elab Hispaanias, tahtis Tallinnas tühjalt seisva kontori välja üürida. Kui Helen ja Juhan talle kassikohvikust rääkisid, andis ta ruumid hea meelega neile kasutada. Välismaal on sellised kohvikud populaarsed. Ka Nurri kohviku külastajate seas on välismaalasi. Näiteks üks õpetaja Prantsusmaalt käib peaaegu iga päev kassikohvikus. Samuti on kohvik populaarne Eestis töötavate soomlaste seas, kes igatsevad oma Soomes elava kassi järele. Üks soomlane aga hoopis töötab kassikohvikus. Nimelt teeb soomlanna Marita kohviku kassidest Kassiraadio (kattiradio.com) soomekeelseid saateid. „Kui nägin televisioonist uudist, et Tallinnasse tehakse kassikohvik, võtsin kohviku omanikega ühendust ja saime kohvikusse väikese stuudioruumi. Olen siit raadiosaateid teinud juba neli aastat,“ jutustab Marita. Seepeale heliseb tema telefon: „Nurrnurr!“ Ka suure kassisõbra telefonihelin kõlab nagu kassi häälitsus. Nurri kassikohvikus elab pidevalt kümme kassi. Selleks, et külalised teaksid, mis on kasside nimed ja milline on nende iseloom, on kohviku seintel pildid. Seal on kirjas, mis igale kassile meeldib ja mis mitte. Näiteks kass nimega Kosmos tunneb ennast hästi seltskonnas, juba esimesel päeval oli tal mitu last ümber ja ta nautis tähelepanu. Kõige tagasihoidlikum on Herakles, ta on arg ja inimeste suhtes väga ettevaatlik. Kõige väiksem ja noorem kass Nora ei karda midagi ja teeb seda, mida tahab. Kohvikul läheb hästi ja kliente on järjest rohkem, kuid mõni mure on siiski ka. „Häid teenindajaid on keeruline leida, otsime neid pidevalt. Teenindajad tulevad suvevaheajaks tööle ja kui kolme kuuga ameti selgeks saavad, on suvi läbi ja neil tuleb kooli minna. Aga näiteks kokkadega on meil vedanud, nad on tõesti andekad ja on siin mitu aastat töötanud. Klientidele meeldivad huvitavad toidud ja muidugi meie vahvad kassid,“ räägib Juhan.
Küsimus:
Milline kass kardab inimesi kõige rohkem?
| [
"Kosmos.",
"Nora.",
"Herakles."
] | 2 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal küsimusele kolme variandi hulgast õige vastus. Tekst:
Viis aastat tagasi nägid Helen ja Juhan telesaates lõiku Londoni kassikohvikust ning mõtlesid kohe, et võiksid Tallinnas sama teha. Raamatupidaja töö õmblusettevõttes oli Helenile ajapikku igavaks muutunud. Ka Juhan tundis, et ei arene IT-spetsialistina enam edasi: probleemid kordusid päevast päeva, miski ei tundunud enam huvitav. Alguses ei uskunud Juhan, et nad kassikohviku nii ruttu avavad. „Helen kirjutas ettevõtte asutamiseks projekti. Sinna märkisime, et vajame kohviku jaoks 10 000 eurot. Mõne päeva pärast tegi Elmari raadio Heleniga intervjuu ning pärast seda levis info kiiresti. Inimesed lisasid meie projektile veel raha juurde. Kahe kuuga kogusime isegi suurema summa, 11 000 eurot. Kohviku avasime kevadel. Meie idee meeldib inimestele, kohvikul on Facebookis 13 000 sõpra,“ rõõmustab Juhan. Kohvikuruumi leidsid Juhan ja Helen lihtsalt. Nende sõber, kes elab Hispaanias, tahtis Tallinnas tühjalt seisva kontori välja üürida. Kui Helen ja Juhan talle kassikohvikust rääkisid, andis ta ruumid hea meelega neile kasutada. Välismaal on sellised kohvikud populaarsed. Ka Nurri kohviku külastajate seas on välismaalasi. Näiteks üks õpetaja Prantsusmaalt käib peaaegu iga päev kassikohvikus. Samuti on kohvik populaarne Eestis töötavate soomlaste seas, kes igatsevad oma Soomes elava kassi järele. Üks soomlane aga hoopis töötab kassikohvikus. Nimelt teeb soomlanna Marita kohviku kassidest Kassiraadio (kattiradio.com) soomekeelseid saateid. „Kui nägin televisioonist uudist, et Tallinnasse tehakse kassikohvik, võtsin kohviku omanikega ühendust ja saime kohvikusse väikese stuudioruumi. Olen siit raadiosaateid teinud juba neli aastat,“ jutustab Marita. Seepeale heliseb tema telefon: „Nurrnurr!“ Ka suure kassisõbra telefonihelin kõlab nagu kassi häälitsus. Nurri kassikohvikus elab pidevalt kümme kassi. Selleks, et külalised teaksid, mis on kasside nimed ja milline on nende iseloom, on kohviku seintel pildid. Seal on kirjas, mis igale kassile meeldib ja mis mitte. Näiteks kass nimega Kosmos tunneb ennast hästi seltskonnas, juba esimesel päeval oli tal mitu last ümber ja ta nautis tähelepanu. Kõige tagasihoidlikum on Herakles, ta on arg ja inimeste suhtes väga ettevaatlik. Kõige väiksem ja noorem kass Nora ei karda midagi ja teeb seda, mida tahab. Kohvikul läheb hästi ja kliente on järjest rohkem, kuid mõni mure on siiski ka. „Häid teenindajaid on keeruline leida, otsime neid pidevalt. Teenindajad tulevad suvevaheajaks tööle ja kui kolme kuuga ameti selgeks saavad, on suvi läbi ja neil tuleb kooli minna. Aga näiteks kokkadega on meil vedanud, nad on tõesti andekad ja on siin mitu aastat töötanud. Klientidele meeldivad huvitavad toidud ja muidugi meie vahvad kassid,“ räägib Juhan.
Küsimus:
Millest tunneb kassikohvik kogu aeg puudust?
| [
"Uutest klientidest.",
"Headest teenindajatest.",
"Andekatest kokkadest"
] | 1 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal küsimusele kolme variandi hulgast õige vastus. Tekst:
Simuna noored tunnevad end noortekeskuses kui oma kodus. Hiljuti tegime ühiselt korda keskuse puhkeruumi. Poisid töötasid hommikust õhtuni. Tüdrukud leidsid keldrist vanad toolid ja andsid neile täiesti uue ilme. Üks asi oli meil aga siiani õnnest puudu – köök. Eelmisel aastal korraldas ühing Heategu Noortele kokandusringi. Selleks koguneti meie kohalikku kohvikusse Hõbelusikas. Olime väga üllatunud, et huvilisi nii paju kokku tuli. Kahjuks ei mahtunud kõik soovijad kohvikusse ära. Nii mõtlesimegi, et selline kokandusring võiks järgmisel korral olla hoopis Simuna noortekeskuses. Selleks on oma kööginurk hädavajalik. Oli selge, et omal jõul me kööginurka valmis ei ehita. Osalesime siis Hooandja konkursil, kuhu meil tuli esitada oma kööginurga idee. Konkursi tingimus oli, et viis kõige enam hääli kogunud ideed saavad raha. Panime Hooandja Facebooki lehele oma kööginurga kirjelduse üles ja palusime selle poolt hääletada. Olime nädal aega viiendal kohal, kuid viimasel hääletamise päeval langesime järsku seitsmendaks. Palusime siis sõpradel meie poolt hääletada. Kui konkurss läbi sai, olimegi kolmandad. Saime kööginurga kiiresti valmis ja avasime selle detsembris. Otsustasime, et pakume avamisel jõulutoitu. Just sellist, mille oleme ise teinud, mitte poest ostnud. Nii tegimegi Marteni vanaema õpetuse järgi verivorste. Päris jõuluroog see küll polnud, sest me ei pakkunud vorstide juurde kapsaid ega kartuleid. Aga otsustasime, et järgmisel korral meisterdame kõik koos piparkooke ning kaunistame need glasuuriga. Veebruari alguses alustaski tegevust kokandusring. Juhendaja pakkus välja, et las poisid teevad sel korral Napoleoni tordi ja tüdrukud küpsetavad vahvleid. Siis tekkis äge vaidlus ja korraga tahtsid kõik teha erinevaid asju. Lõpuks jõudsime kokkuleppele, et poisid teevad tordi järgmiseks korraks. Sel korral teevad tüdrukud vahvleid. Poiste ülesandeks jäi laua katmine. Peab ütlema, et sellega tulid nad väga hästi toime. Poisid olid isegi lilled laudadele sättinud ja kohvitasside kõrvale kenad salvrätikud otsinud. Kevadel oli noortekeskuses üks vahva kursus, kus õpetati ise pastat valmistama. Kursuse juhendaja soovitas meil hakata raha koguma ja osta pastamasin, sest ise on pastat teha ääretult lihtne. Ja ise tehes kulub ka vähem raha. Vaja läheb vaid head masinat, õli, soola, muna ja jahu. Saime kõik aru, et oma kätega valmistatud pasta maitseb sada korda paremini kui poest ostetud. Kui meil natuke raha koguneb, siis kavatseme uuel aastal osta selle masina ka oma noortekeskusesse.
Küsimus:
Millist ruumi noortekeskuses veel polnud?
| [
"Keldrit.",
"Kööki.",
"Puhkeruumi."
] | 1 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal küsimusele kolme variandi hulgast õige vastus. Tekst:
Simuna noored tunnevad end noortekeskuses kui oma kodus. Hiljuti tegime ühiselt korda keskuse puhkeruumi. Poisid töötasid hommikust õhtuni. Tüdrukud leidsid keldrist vanad toolid ja andsid neile täiesti uue ilme. Üks asi oli meil aga siiani õnnest puudu – köök. Eelmisel aastal korraldas ühing Heategu Noortele kokandusringi. Selleks koguneti meie kohalikku kohvikusse Hõbelusikas. Olime väga üllatunud, et huvilisi nii paju kokku tuli. Kahjuks ei mahtunud kõik soovijad kohvikusse ära. Nii mõtlesimegi, et selline kokandusring võiks järgmisel korral olla hoopis Simuna noortekeskuses. Selleks on oma kööginurk hädavajalik. Oli selge, et omal jõul me kööginurka valmis ei ehita. Osalesime siis Hooandja konkursil, kuhu meil tuli esitada oma kööginurga idee. Konkursi tingimus oli, et viis kõige enam hääli kogunud ideed saavad raha. Panime Hooandja Facebooki lehele oma kööginurga kirjelduse üles ja palusime selle poolt hääletada. Olime nädal aega viiendal kohal, kuid viimasel hääletamise päeval langesime järsku seitsmendaks. Palusime siis sõpradel meie poolt hääletada. Kui konkurss läbi sai, olimegi kolmandad. Saime kööginurga kiiresti valmis ja avasime selle detsembris. Otsustasime, et pakume avamisel jõulutoitu. Just sellist, mille oleme ise teinud, mitte poest ostnud. Nii tegimegi Marteni vanaema õpetuse järgi verivorste. Päris jõuluroog see küll polnud, sest me ei pakkunud vorstide juurde kapsaid ega kartuleid. Aga otsustasime, et järgmisel korral meisterdame kõik koos piparkooke ning kaunistame need glasuuriga. Veebruari alguses alustaski tegevust kokandusring. Juhendaja pakkus välja, et las poisid teevad sel korral Napoleoni tordi ja tüdrukud küpsetavad vahvleid. Siis tekkis äge vaidlus ja korraga tahtsid kõik teha erinevaid asju. Lõpuks jõudsime kokkuleppele, et poisid teevad tordi järgmiseks korraks. Sel korral teevad tüdrukud vahvleid. Poiste ülesandeks jäi laua katmine. Peab ütlema, et sellega tulid nad väga hästi toime. Poisid olid isegi lilled laudadele sättinud ja kohvitasside kõrvale kenad salvrätikud otsinud. Kevadel oli noortekeskuses üks vahva kursus, kus õpetati ise pastat valmistama. Kursuse juhendaja soovitas meil hakata raha koguma ja osta pastamasin, sest ise on pastat teha ääretult lihtne. Ja ise tehes kulub ka vähem raha. Vaja läheb vaid head masinat, õli, soola, muna ja jahu. Saime kõik aru, et oma kätega valmistatud pasta maitseb sada korda paremini kui poest ostetud. Kui meil natuke raha koguneb, siis kavatseme uuel aastal osta selle masina ka oma noortekeskusesse.
Küsimus:
Kus toimus noorte kokandusring?
| [
"Ühingus Heategu Noortele.",
"Kohvikus Hõbelusikas.",
"Simuna noortekeskuses."
] | 1 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal küsimusele kolme variandi hulgast õige vastus. Tekst:
Simuna noored tunnevad end noortekeskuses kui oma kodus. Hiljuti tegime ühiselt korda keskuse puhkeruumi. Poisid töötasid hommikust õhtuni. Tüdrukud leidsid keldrist vanad toolid ja andsid neile täiesti uue ilme. Üks asi oli meil aga siiani õnnest puudu – köök. Eelmisel aastal korraldas ühing Heategu Noortele kokandusringi. Selleks koguneti meie kohalikku kohvikusse Hõbelusikas. Olime väga üllatunud, et huvilisi nii paju kokku tuli. Kahjuks ei mahtunud kõik soovijad kohvikusse ära. Nii mõtlesimegi, et selline kokandusring võiks järgmisel korral olla hoopis Simuna noortekeskuses. Selleks on oma kööginurk hädavajalik. Oli selge, et omal jõul me kööginurka valmis ei ehita. Osalesime siis Hooandja konkursil, kuhu meil tuli esitada oma kööginurga idee. Konkursi tingimus oli, et viis kõige enam hääli kogunud ideed saavad raha. Panime Hooandja Facebooki lehele oma kööginurga kirjelduse üles ja palusime selle poolt hääletada. Olime nädal aega viiendal kohal, kuid viimasel hääletamise päeval langesime järsku seitsmendaks. Palusime siis sõpradel meie poolt hääletada. Kui konkurss läbi sai, olimegi kolmandad. Saime kööginurga kiiresti valmis ja avasime selle detsembris. Otsustasime, et pakume avamisel jõulutoitu. Just sellist, mille oleme ise teinud, mitte poest ostnud. Nii tegimegi Marteni vanaema õpetuse järgi verivorste. Päris jõuluroog see küll polnud, sest me ei pakkunud vorstide juurde kapsaid ega kartuleid. Aga otsustasime, et järgmisel korral meisterdame kõik koos piparkooke ning kaunistame need glasuuriga. Veebruari alguses alustaski tegevust kokandusring. Juhendaja pakkus välja, et las poisid teevad sel korral Napoleoni tordi ja tüdrukud küpsetavad vahvleid. Siis tekkis äge vaidlus ja korraga tahtsid kõik teha erinevaid asju. Lõpuks jõudsime kokkuleppele, et poisid teevad tordi järgmiseks korraks. Sel korral teevad tüdrukud vahvleid. Poiste ülesandeks jäi laua katmine. Peab ütlema, et sellega tulid nad väga hästi toime. Poisid olid isegi lilled laudadele sättinud ja kohvitasside kõrvale kenad salvrätikud otsinud. Kevadel oli noortekeskuses üks vahva kursus, kus õpetati ise pastat valmistama. Kursuse juhendaja soovitas meil hakata raha koguma ja osta pastamasin, sest ise on pastat teha ääretult lihtne. Ja ise tehes kulub ka vähem raha. Vaja läheb vaid head masinat, õli, soola, muna ja jahu. Saime kõik aru, et oma kätega valmistatud pasta maitseb sada korda paremini kui poest ostetud. Kui meil natuke raha koguneb, siis kavatseme uuel aastal osta selle masina ka oma noortekeskusesse.
Küsimus:
Mitmendaks jäi noortekeskus konkursi lõpus?
| [
"Viiendaks.",
"Seitsmendaks.",
"Kolmandaks."
] | 2 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal küsimusele kolme variandi hulgast õige vastus. Tekst:
Simuna noored tunnevad end noortekeskuses kui oma kodus. Hiljuti tegime ühiselt korda keskuse puhkeruumi. Poisid töötasid hommikust õhtuni. Tüdrukud leidsid keldrist vanad toolid ja andsid neile täiesti uue ilme. Üks asi oli meil aga siiani õnnest puudu – köök. Eelmisel aastal korraldas ühing Heategu Noortele kokandusringi. Selleks koguneti meie kohalikku kohvikusse Hõbelusikas. Olime väga üllatunud, et huvilisi nii paju kokku tuli. Kahjuks ei mahtunud kõik soovijad kohvikusse ära. Nii mõtlesimegi, et selline kokandusring võiks järgmisel korral olla hoopis Simuna noortekeskuses. Selleks on oma kööginurk hädavajalik. Oli selge, et omal jõul me kööginurka valmis ei ehita. Osalesime siis Hooandja konkursil, kuhu meil tuli esitada oma kööginurga idee. Konkursi tingimus oli, et viis kõige enam hääli kogunud ideed saavad raha. Panime Hooandja Facebooki lehele oma kööginurga kirjelduse üles ja palusime selle poolt hääletada. Olime nädal aega viiendal kohal, kuid viimasel hääletamise päeval langesime järsku seitsmendaks. Palusime siis sõpradel meie poolt hääletada. Kui konkurss läbi sai, olimegi kolmandad. Saime kööginurga kiiresti valmis ja avasime selle detsembris. Otsustasime, et pakume avamisel jõulutoitu. Just sellist, mille oleme ise teinud, mitte poest ostnud. Nii tegimegi Marteni vanaema õpetuse järgi verivorste. Päris jõuluroog see küll polnud, sest me ei pakkunud vorstide juurde kapsaid ega kartuleid. Aga otsustasime, et järgmisel korral meisterdame kõik koos piparkooke ning kaunistame need glasuuriga. Veebruari alguses alustaski tegevust kokandusring. Juhendaja pakkus välja, et las poisid teevad sel korral Napoleoni tordi ja tüdrukud küpsetavad vahvleid. Siis tekkis äge vaidlus ja korraga tahtsid kõik teha erinevaid asju. Lõpuks jõudsime kokkuleppele, et poisid teevad tordi järgmiseks korraks. Sel korral teevad tüdrukud vahvleid. Poiste ülesandeks jäi laua katmine. Peab ütlema, et sellega tulid nad väga hästi toime. Poisid olid isegi lilled laudadele sättinud ja kohvitasside kõrvale kenad salvrätikud otsinud. Kevadel oli noortekeskuses üks vahva kursus, kus õpetati ise pastat valmistama. Kursuse juhendaja soovitas meil hakata raha koguma ja osta pastamasin, sest ise on pastat teha ääretult lihtne. Ja ise tehes kulub ka vähem raha. Vaja läheb vaid head masinat, õli, soola, muna ja jahu. Saime kõik aru, et oma kätega valmistatud pasta maitseb sada korda paremini kui poest ostetud. Kui meil natuke raha koguneb, siis kavatseme uuel aastal osta selle masina ka oma noortekeskusesse.
Küsimus:
Mida pakuti kööginurga avamisel?
| [
"Poest ostetud kapsaid.",
"Ise tehtud verivorste.",
"Glasuuriga piparkooke."
] | 1 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal küsimusele kolme variandi hulgast õige vastus. Tekst:
Simuna noored tunnevad end noortekeskuses kui oma kodus. Hiljuti tegime ühiselt korda keskuse puhkeruumi. Poisid töötasid hommikust õhtuni. Tüdrukud leidsid keldrist vanad toolid ja andsid neile täiesti uue ilme. Üks asi oli meil aga siiani õnnest puudu – köök. Eelmisel aastal korraldas ühing Heategu Noortele kokandusringi. Selleks koguneti meie kohalikku kohvikusse Hõbelusikas. Olime väga üllatunud, et huvilisi nii paju kokku tuli. Kahjuks ei mahtunud kõik soovijad kohvikusse ära. Nii mõtlesimegi, et selline kokandusring võiks järgmisel korral olla hoopis Simuna noortekeskuses. Selleks on oma kööginurk hädavajalik. Oli selge, et omal jõul me kööginurka valmis ei ehita. Osalesime siis Hooandja konkursil, kuhu meil tuli esitada oma kööginurga idee. Konkursi tingimus oli, et viis kõige enam hääli kogunud ideed saavad raha. Panime Hooandja Facebooki lehele oma kööginurga kirjelduse üles ja palusime selle poolt hääletada. Olime nädal aega viiendal kohal, kuid viimasel hääletamise päeval langesime järsku seitsmendaks. Palusime siis sõpradel meie poolt hääletada. Kui konkurss läbi sai, olimegi kolmandad. Saime kööginurga kiiresti valmis ja avasime selle detsembris. Otsustasime, et pakume avamisel jõulutoitu. Just sellist, mille oleme ise teinud, mitte poest ostnud. Nii tegimegi Marteni vanaema õpetuse järgi verivorste. Päris jõuluroog see küll polnud, sest me ei pakkunud vorstide juurde kapsaid ega kartuleid. Aga otsustasime, et järgmisel korral meisterdame kõik koos piparkooke ning kaunistame need glasuuriga. Veebruari alguses alustaski tegevust kokandusring. Juhendaja pakkus välja, et las poisid teevad sel korral Napoleoni tordi ja tüdrukud küpsetavad vahvleid. Siis tekkis äge vaidlus ja korraga tahtsid kõik teha erinevaid asju. Lõpuks jõudsime kokkuleppele, et poisid teevad tordi järgmiseks korraks. Sel korral teevad tüdrukud vahvleid. Poiste ülesandeks jäi laua katmine. Peab ütlema, et sellega tulid nad väga hästi toime. Poisid olid isegi lilled laudadele sättinud ja kohvitasside kõrvale kenad salvrätikud otsinud. Kevadel oli noortekeskuses üks vahva kursus, kus õpetati ise pastat valmistama. Kursuse juhendaja soovitas meil hakata raha koguma ja osta pastamasin, sest ise on pastat teha ääretult lihtne. Ja ise tehes kulub ka vähem raha. Vaja läheb vaid head masinat, õli, soola, muna ja jahu. Saime kõik aru, et oma kätega valmistatud pasta maitseb sada korda paremini kui poest ostetud. Kui meil natuke raha koguneb, siis kavatseme uuel aastal osta selle masina ka oma noortekeskusesse.
Küsimus:
Mida tegid poisid kokandusringis?
| [
"Valmistasid tordi.",
"Küpsetasid vahvleid.",
"Katsid laua."
] | 2 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal küsimusele kolme variandi hulgast õige vastus. Tekst:
Simuna noored tunnevad end noortekeskuses kui oma kodus. Hiljuti tegime ühiselt korda keskuse puhkeruumi. Poisid töötasid hommikust õhtuni. Tüdrukud leidsid keldrist vanad toolid ja andsid neile täiesti uue ilme. Üks asi oli meil aga siiani õnnest puudu – köök. Eelmisel aastal korraldas ühing Heategu Noortele kokandusringi. Selleks koguneti meie kohalikku kohvikusse Hõbelusikas. Olime väga üllatunud, et huvilisi nii paju kokku tuli. Kahjuks ei mahtunud kõik soovijad kohvikusse ära. Nii mõtlesimegi, et selline kokandusring võiks järgmisel korral olla hoopis Simuna noortekeskuses. Selleks on oma kööginurk hädavajalik. Oli selge, et omal jõul me kööginurka valmis ei ehita. Osalesime siis Hooandja konkursil, kuhu meil tuli esitada oma kööginurga idee. Konkursi tingimus oli, et viis kõige enam hääli kogunud ideed saavad raha. Panime Hooandja Facebooki lehele oma kööginurga kirjelduse üles ja palusime selle poolt hääletada. Olime nädal aega viiendal kohal, kuid viimasel hääletamise päeval langesime järsku seitsmendaks. Palusime siis sõpradel meie poolt hääletada. Kui konkurss läbi sai, olimegi kolmandad. Saime kööginurga kiiresti valmis ja avasime selle detsembris. Otsustasime, et pakume avamisel jõulutoitu. Just sellist, mille oleme ise teinud, mitte poest ostnud. Nii tegimegi Marteni vanaema õpetuse järgi verivorste. Päris jõuluroog see küll polnud, sest me ei pakkunud vorstide juurde kapsaid ega kartuleid. Aga otsustasime, et järgmisel korral meisterdame kõik koos piparkooke ning kaunistame need glasuuriga. Veebruari alguses alustaski tegevust kokandusring. Juhendaja pakkus välja, et las poisid teevad sel korral Napoleoni tordi ja tüdrukud küpsetavad vahvleid. Siis tekkis äge vaidlus ja korraga tahtsid kõik teha erinevaid asju. Lõpuks jõudsime kokkuleppele, et poisid teevad tordi järgmiseks korraks. Sel korral teevad tüdrukud vahvleid. Poiste ülesandeks jäi laua katmine. Peab ütlema, et sellega tulid nad väga hästi toime. Poisid olid isegi lilled laudadele sättinud ja kohvitasside kõrvale kenad salvrätikud otsinud. Kevadel oli noortekeskuses üks vahva kursus, kus õpetati ise pastat valmistama. Kursuse juhendaja soovitas meil hakata raha koguma ja osta pastamasin, sest ise on pastat teha ääretult lihtne. Ja ise tehes kulub ka vähem raha. Vaja läheb vaid head masinat, õli, soola, muna ja jahu. Saime kõik aru, et oma kätega valmistatud pasta maitseb sada korda paremini kui poest ostetud. Kui meil natuke raha koguneb, siis kavatseme uuel aastal osta selle masina ka oma noortekeskusesse.
Küsimus:
Mida tehti noortekeskuses kevadel?
| [
"Õpiti pastat tegema.",
"Koguti raha kursuse jaoks.",
"Osteti uus pastamasin."
] | 0 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
German Golub (27) sai üleöö kuulsaks, kui tema filmikooli lõputöö „Minu kallid inimesed” sai Ameerikas tudengifilmide Oscari. Pärast selle uudise ilmumist tunneb ajakirjandus 2020. aastal Balti filmikooli lõpetanud Germani vastu suurt huvi. Reporterid kogunevad kohvikusse, kus telemajas operaatorina töötav German intervjuusid jagab. Filmi autor jääb aga rahulikuks. Tema näost ei paista üldse edevust, ta vaid naeratab õrnalt. „See on mööduv tähelepanu,” ütleb German. „Tegelikult on oluline, milliseid filme ma teen. Iga film on meeskonnatöö, ainult kuulsast nimest filmi tegemiseks ei piisa. Ega ma ei tee filme auhindade võitmiseks, sellel pole mõtet. Ma teen filme inimestele. Mulle meeldib filmi tegemise protsess. Kui film on valmis, siis on see juba vaataja jaoks.” Germani arvates on filmi tegemise juures tähtis see, et oleks huvitav. „Sa võid režissöörina teenida palju raha, aga mis edasi? Rahas pole ju midagi põnevat. Hoopis huvitavam on käia põnevates kohtades.” Näiteks tegi German kooli ajal filmi täiesti metsiku looduse keskel. „Ma pigem läheksin uuesti sinna tagasi, oleksin selles teistsuguses keskkonnas, sest just see on huvitav. Võimas loodus pani mind mõistma, kui väike on inimene. Režissöör võib filmivõtete ajal jagada käske ja teisi käsutada, kuid looduses pole tal mingit võimu.” Pärnust pärit ja seal venekeelse gümnaasiumi lõpetanud German ei astunud kohe filmikooli, vaid läks hoopis Tartu kunstikooli 3D-graafikat õppima. See ala muutus aga pikapeale igavaks, kogu aeg pidi istuma arvuti taga. German tahtis teha tööd inimestega ja õppis seepärast hiljem veel Tallinna Polütehnikumis fotograafiat. Alles 2016. aastal astus ta Balti filmikooli, et saada režissööriks. Esimest kinoskäiku mäletab German hästi, sest ta läks kinno ilma vanemateta, päris üksi, kuigi ta oli vaid 8-aastane. Germani vanemad ei teadnud, et poiss oli mitu kuud kinopileti jaoks raha kogunud. Film oli vist „Star Wars“. Kinos käimine hakkas talle nii väga meeldima, et järgmisel korral kutsus ta ka sõbrad kaasa. Koos sõpradega oli German kodulinnas Mai kinos sage külaline. Vana kinomaja eriline atmosfäär tekitas omaette elamuse. Germani päevad on pikad, täis teletööd ja filmielu, seepärast ta vabal ajal filme ei vaata. Oma hobiks peab German purjetamist. Paadiga merel sõites kogub ta energiat, et jaksaks uusi filme teha. Veel tahab German õppida ratsutama, sest hobused on talle lapsest saadik meeldinud. Pealegi on loomade käitumine vahel huvitavamgi kui inimeste käitumine.
Küsimus:
German töötab
| [
"kohvikus.",
"telemajas.",
"ajakirjanduses."
] | 1 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
German Golub (27) sai üleöö kuulsaks, kui tema filmikooli lõputöö „Minu kallid inimesed” sai Ameerikas tudengifilmide Oscari. Pärast selle uudise ilmumist tunneb ajakirjandus 2020. aastal Balti filmikooli lõpetanud Germani vastu suurt huvi. Reporterid kogunevad kohvikusse, kus telemajas operaatorina töötav German intervjuusid jagab. Filmi autor jääb aga rahulikuks. Tema näost ei paista üldse edevust, ta vaid naeratab õrnalt. „See on mööduv tähelepanu,” ütleb German. „Tegelikult on oluline, milliseid filme ma teen. Iga film on meeskonnatöö, ainult kuulsast nimest filmi tegemiseks ei piisa. Ega ma ei tee filme auhindade võitmiseks, sellel pole mõtet. Ma teen filme inimestele. Mulle meeldib filmi tegemise protsess. Kui film on valmis, siis on see juba vaataja jaoks.” Germani arvates on filmi tegemise juures tähtis see, et oleks huvitav. „Sa võid režissöörina teenida palju raha, aga mis edasi? Rahas pole ju midagi põnevat. Hoopis huvitavam on käia põnevates kohtades.” Näiteks tegi German kooli ajal filmi täiesti metsiku looduse keskel. „Ma pigem läheksin uuesti sinna tagasi, oleksin selles teistsuguses keskkonnas, sest just see on huvitav. Võimas loodus pani mind mõistma, kui väike on inimene. Režissöör võib filmivõtete ajal jagada käske ja teisi käsutada, kuid looduses pole tal mingit võimu.” Pärnust pärit ja seal venekeelse gümnaasiumi lõpetanud German ei astunud kohe filmikooli, vaid läks hoopis Tartu kunstikooli 3D-graafikat õppima. See ala muutus aga pikapeale igavaks, kogu aeg pidi istuma arvuti taga. German tahtis teha tööd inimestega ja õppis seepärast hiljem veel Tallinna Polütehnikumis fotograafiat. Alles 2016. aastal astus ta Balti filmikooli, et saada režissööriks. Esimest kinoskäiku mäletab German hästi, sest ta läks kinno ilma vanemateta, päris üksi, kuigi ta oli vaid 8-aastane. Germani vanemad ei teadnud, et poiss oli mitu kuud kinopileti jaoks raha kogunud. Film oli vist „Star Wars“. Kinos käimine hakkas talle nii väga meeldima, et järgmisel korral kutsus ta ka sõbrad kaasa. Koos sõpradega oli German kodulinnas Mai kinos sage külaline. Vana kinomaja eriline atmosfäär tekitas omaette elamuse. Germani päevad on pikad, täis teletööd ja filmielu, seepärast ta vabal ajal filme ei vaata. Oma hobiks peab German purjetamist. Paadiga merel sõites kogub ta energiat, et jaksaks uusi filme teha. Veel tahab German õppida ratsutama, sest hobused on talle lapsest saadik meeldinud. Pealegi on loomade käitumine vahel huvitavamgi kui inimeste käitumine.
Küsimus:
German teeb filme
| [
"kuulsuse pärast.",
"auhindade võitmiseks.",
"vaatajate jaoks."
] | 2 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
German Golub (27) sai üleöö kuulsaks, kui tema filmikooli lõputöö „Minu kallid inimesed” sai Ameerikas tudengifilmide Oscari. Pärast selle uudise ilmumist tunneb ajakirjandus 2020. aastal Balti filmikooli lõpetanud Germani vastu suurt huvi. Reporterid kogunevad kohvikusse, kus telemajas operaatorina töötav German intervjuusid jagab. Filmi autor jääb aga rahulikuks. Tema näost ei paista üldse edevust, ta vaid naeratab õrnalt. „See on mööduv tähelepanu,” ütleb German. „Tegelikult on oluline, milliseid filme ma teen. Iga film on meeskonnatöö, ainult kuulsast nimest filmi tegemiseks ei piisa. Ega ma ei tee filme auhindade võitmiseks, sellel pole mõtet. Ma teen filme inimestele. Mulle meeldib filmi tegemise protsess. Kui film on valmis, siis on see juba vaataja jaoks.” Germani arvates on filmi tegemise juures tähtis see, et oleks huvitav. „Sa võid režissöörina teenida palju raha, aga mis edasi? Rahas pole ju midagi põnevat. Hoopis huvitavam on käia põnevates kohtades.” Näiteks tegi German kooli ajal filmi täiesti metsiku looduse keskel. „Ma pigem läheksin uuesti sinna tagasi, oleksin selles teistsuguses keskkonnas, sest just see on huvitav. Võimas loodus pani mind mõistma, kui väike on inimene. Režissöör võib filmivõtete ajal jagada käske ja teisi käsutada, kuid looduses pole tal mingit võimu.” Pärnust pärit ja seal venekeelse gümnaasiumi lõpetanud German ei astunud kohe filmikooli, vaid läks hoopis Tartu kunstikooli 3D-graafikat õppima. See ala muutus aga pikapeale igavaks, kogu aeg pidi istuma arvuti taga. German tahtis teha tööd inimestega ja õppis seepärast hiljem veel Tallinna Polütehnikumis fotograafiat. Alles 2016. aastal astus ta Balti filmikooli, et saada režissööriks. Esimest kinoskäiku mäletab German hästi, sest ta läks kinno ilma vanemateta, päris üksi, kuigi ta oli vaid 8-aastane. Germani vanemad ei teadnud, et poiss oli mitu kuud kinopileti jaoks raha kogunud. Film oli vist „Star Wars“. Kinos käimine hakkas talle nii väga meeldima, et järgmisel korral kutsus ta ka sõbrad kaasa. Koos sõpradega oli German kodulinnas Mai kinos sage külaline. Vana kinomaja eriline atmosfäär tekitas omaette elamuse. Germani päevad on pikad, täis teletööd ja filmielu, seepärast ta vabal ajal filme ei vaata. Oma hobiks peab German purjetamist. Paadiga merel sõites kogub ta energiat, et jaksaks uusi filme teha. Veel tahab German õppida ratsutama, sest hobused on talle lapsest saadik meeldinud. Pealegi on loomade käitumine vahel huvitavamgi kui inimeste käitumine.
Küsimus:
Germani arvates on režissööri töö juures oluline
| [
"põnevus.",
"raha.",
"võim."
] | 0 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
German Golub (27) sai üleöö kuulsaks, kui tema filmikooli lõputöö „Minu kallid inimesed” sai Ameerikas tudengifilmide Oscari. Pärast selle uudise ilmumist tunneb ajakirjandus 2020. aastal Balti filmikooli lõpetanud Germani vastu suurt huvi. Reporterid kogunevad kohvikusse, kus telemajas operaatorina töötav German intervjuusid jagab. Filmi autor jääb aga rahulikuks. Tema näost ei paista üldse edevust, ta vaid naeratab õrnalt. „See on mööduv tähelepanu,” ütleb German. „Tegelikult on oluline, milliseid filme ma teen. Iga film on meeskonnatöö, ainult kuulsast nimest filmi tegemiseks ei piisa. Ega ma ei tee filme auhindade võitmiseks, sellel pole mõtet. Ma teen filme inimestele. Mulle meeldib filmi tegemise protsess. Kui film on valmis, siis on see juba vaataja jaoks.” Germani arvates on filmi tegemise juures tähtis see, et oleks huvitav. „Sa võid režissöörina teenida palju raha, aga mis edasi? Rahas pole ju midagi põnevat. Hoopis huvitavam on käia põnevates kohtades.” Näiteks tegi German kooli ajal filmi täiesti metsiku looduse keskel. „Ma pigem läheksin uuesti sinna tagasi, oleksin selles teistsuguses keskkonnas, sest just see on huvitav. Võimas loodus pani mind mõistma, kui väike on inimene. Režissöör võib filmivõtete ajal jagada käske ja teisi käsutada, kuid looduses pole tal mingit võimu.” Pärnust pärit ja seal venekeelse gümnaasiumi lõpetanud German ei astunud kohe filmikooli, vaid läks hoopis Tartu kunstikooli 3D-graafikat õppima. See ala muutus aga pikapeale igavaks, kogu aeg pidi istuma arvuti taga. German tahtis teha tööd inimestega ja õppis seepärast hiljem veel Tallinna Polütehnikumis fotograafiat. Alles 2016. aastal astus ta Balti filmikooli, et saada režissööriks. Esimest kinoskäiku mäletab German hästi, sest ta läks kinno ilma vanemateta, päris üksi, kuigi ta oli vaid 8-aastane. Germani vanemad ei teadnud, et poiss oli mitu kuud kinopileti jaoks raha kogunud. Film oli vist „Star Wars“. Kinos käimine hakkas talle nii väga meeldima, et järgmisel korral kutsus ta ka sõbrad kaasa. Koos sõpradega oli German kodulinnas Mai kinos sage külaline. Vana kinomaja eriline atmosfäär tekitas omaette elamuse. Germani päevad on pikad, täis teletööd ja filmielu, seepärast ta vabal ajal filme ei vaata. Oma hobiks peab German purjetamist. Paadiga merel sõites kogub ta energiat, et jaksaks uusi filme teha. Veel tahab German õppida ratsutama, sest hobused on talle lapsest saadik meeldinud. Pealegi on loomade käitumine vahel huvitavamgi kui inimeste käitumine.
Küsimus:
German läks kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist
| [
"filmikooli.",
"kunstikooli.",
"polütehnikumi."
] | 1 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
German Golub (27) sai üleöö kuulsaks, kui tema filmikooli lõputöö „Minu kallid inimesed” sai Ameerikas tudengifilmide Oscari. Pärast selle uudise ilmumist tunneb ajakirjandus 2020. aastal Balti filmikooli lõpetanud Germani vastu suurt huvi. Reporterid kogunevad kohvikusse, kus telemajas operaatorina töötav German intervjuusid jagab. Filmi autor jääb aga rahulikuks. Tema näost ei paista üldse edevust, ta vaid naeratab õrnalt. „See on mööduv tähelepanu,” ütleb German. „Tegelikult on oluline, milliseid filme ma teen. Iga film on meeskonnatöö, ainult kuulsast nimest filmi tegemiseks ei piisa. Ega ma ei tee filme auhindade võitmiseks, sellel pole mõtet. Ma teen filme inimestele. Mulle meeldib filmi tegemise protsess. Kui film on valmis, siis on see juba vaataja jaoks.” Germani arvates on filmi tegemise juures tähtis see, et oleks huvitav. „Sa võid režissöörina teenida palju raha, aga mis edasi? Rahas pole ju midagi põnevat. Hoopis huvitavam on käia põnevates kohtades.” Näiteks tegi German kooli ajal filmi täiesti metsiku looduse keskel. „Ma pigem läheksin uuesti sinna tagasi, oleksin selles teistsuguses keskkonnas, sest just see on huvitav. Võimas loodus pani mind mõistma, kui väike on inimene. Režissöör võib filmivõtete ajal jagada käske ja teisi käsutada, kuid looduses pole tal mingit võimu.” Pärnust pärit ja seal venekeelse gümnaasiumi lõpetanud German ei astunud kohe filmikooli, vaid läks hoopis Tartu kunstikooli 3D-graafikat õppima. See ala muutus aga pikapeale igavaks, kogu aeg pidi istuma arvuti taga. German tahtis teha tööd inimestega ja õppis seepärast hiljem veel Tallinna Polütehnikumis fotograafiat. Alles 2016. aastal astus ta Balti filmikooli, et saada režissööriks. Esimest kinoskäiku mäletab German hästi, sest ta läks kinno ilma vanemateta, päris üksi, kuigi ta oli vaid 8-aastane. Germani vanemad ei teadnud, et poiss oli mitu kuud kinopileti jaoks raha kogunud. Film oli vist „Star Wars“. Kinos käimine hakkas talle nii väga meeldima, et järgmisel korral kutsus ta ka sõbrad kaasa. Koos sõpradega oli German kodulinnas Mai kinos sage külaline. Vana kinomaja eriline atmosfäär tekitas omaette elamuse. Germani päevad on pikad, täis teletööd ja filmielu, seepärast ta vabal ajal filme ei vaata. Oma hobiks peab German purjetamist. Paadiga merel sõites kogub ta energiat, et jaksaks uusi filme teha. Veel tahab German õppida ratsutama, sest hobused on talle lapsest saadik meeldinud. Pealegi on loomade käitumine vahel huvitavamgi kui inimeste käitumine.
Küsimus:
Esimene kord käis German kinos
| [
"üksi.",
"vanematega.",
"sõpradega."
] | 0 |
Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst:
German Golub (27) sai üleöö kuulsaks, kui tema filmikooli lõputöö „Minu kallid inimesed” sai Ameerikas tudengifilmide Oscari. Pärast selle uudise ilmumist tunneb ajakirjandus 2020. aastal Balti filmikooli lõpetanud Germani vastu suurt huvi. Reporterid kogunevad kohvikusse, kus telemajas operaatorina töötav German intervjuusid jagab. Filmi autor jääb aga rahulikuks. Tema näost ei paista üldse edevust, ta vaid naeratab õrnalt. „See on mööduv tähelepanu,” ütleb German. „Tegelikult on oluline, milliseid filme ma teen. Iga film on meeskonnatöö, ainult kuulsast nimest filmi tegemiseks ei piisa. Ega ma ei tee filme auhindade võitmiseks, sellel pole mõtet. Ma teen filme inimestele. Mulle meeldib filmi tegemise protsess. Kui film on valmis, siis on see juba vaataja jaoks.” Germani arvates on filmi tegemise juures tähtis see, et oleks huvitav. „Sa võid režissöörina teenida palju raha, aga mis edasi? Rahas pole ju midagi põnevat. Hoopis huvitavam on käia põnevates kohtades.” Näiteks tegi German kooli ajal filmi täiesti metsiku looduse keskel. „Ma pigem läheksin uuesti sinna tagasi, oleksin selles teistsuguses keskkonnas, sest just see on huvitav. Võimas loodus pani mind mõistma, kui väike on inimene. Režissöör võib filmivõtete ajal jagada käske ja teisi käsutada, kuid looduses pole tal mingit võimu.” Pärnust pärit ja seal venekeelse gümnaasiumi lõpetanud German ei astunud kohe filmikooli, vaid läks hoopis Tartu kunstikooli 3D-graafikat õppima. See ala muutus aga pikapeale igavaks, kogu aeg pidi istuma arvuti taga. German tahtis teha tööd inimestega ja õppis seepärast hiljem veel Tallinna Polütehnikumis fotograafiat. Alles 2016. aastal astus ta Balti filmikooli, et saada režissööriks. Esimest kinoskäiku mäletab German hästi, sest ta läks kinno ilma vanemateta, päris üksi, kuigi ta oli vaid 8-aastane. Germani vanemad ei teadnud, et poiss oli mitu kuud kinopileti jaoks raha kogunud. Film oli vist „Star Wars“. Kinos käimine hakkas talle nii väga meeldima, et järgmisel korral kutsus ta ka sõbrad kaasa. Koos sõpradega oli German kodulinnas Mai kinos sage külaline. Vana kinomaja eriline atmosfäär tekitas omaette elamuse. Germani päevad on pikad, täis teletööd ja filmielu, seepärast ta vabal ajal filme ei vaata. Oma hobiks peab German purjetamist. Paadiga merel sõites kogub ta energiat, et jaksaks uusi filme teha. Veel tahab German õppida ratsutama, sest hobused on talle lapsest saadik meeldinud. Pealegi on loomade käitumine vahel huvitavamgi kui inimeste käitumine.
Küsimus:
Vabal ajal German
| [
"vaatab filme.",
"käib ratsutamas.",
"purjetab."
] | 2 |
Vali lünka sobivaim variant: "Igale noorele on tähtis, et tema tuba oleks mugav ja seal oleks hea olla. Siin mõned soovitused, _____ oma tuba põnevaks muuta. Tüdrukutele " | [
"all",
"kuidas",
"panema",
"enda",
"kust",
"reisinud",
"julge",
"loomi",
"seinal",
"koristamise",
"mugava",
"sobivad",
"kuhu",
"ning",
"soovima"
] | 1 |
Vali lünka sobivaim variant: "oma tuba põnevaks muuta. Tüdrukutele _____ kollased või lillad toonid, mis on praegu eriti moes. Poisid võivad oma toas kasutada tugevamaid värve. Aga kui sul on mõni kindel lemmikvärv, kasuta seda. Kuidas teha tuba huvitavamaks? Kui armastad " | [
"all",
"kuidas",
"panema",
"enda",
"kust",
"reisinud",
"julge",
"loomi",
"seinal",
"koristamise",
"mugava",
"sobivad",
"kuhu",
"ning",
"soovima"
] | 11 |
Vali lünka sobivaim variant: "kollased või lillad toonid, mis on praegu eriti moes. Poisid võivad oma toas kasutada tugevamaid värve. Aga kui sul on mõni kindel lemmikvärv, kasuta seda. Kuidas teha tuba huvitavamaks? Kui armastad _____ sobib sinu tuppa lemmiklooma pildiga tapeet. Kui oled geograafia- ja reisihuviline noormees või neiu, võiks sinu toa " | [
"all",
"kuidas",
"panema",
"enda",
"kust",
"reisinud",
"julge",
"loomi",
"seinal",
"koristamise",
"mugava",
"sobivad",
"kuhu",
"ning",
"soovima"
] | 7 |
Vali lünka sobivaim variant: "sobib sinu tuppa lemmiklooma pildiga tapeet. Kui oled geograafia- ja reisihuviline noormees või neiu, võiks sinu toa _____ olla maakaart. Nii saad märkida kaardile need kohad, kuhu sa oled " | [
"all",
"kuidas",
"panema",
"enda",
"kust",
"reisinud",
"julge",
"loomi",
"seinal",
"koristamise",
"mugava",
"sobivad",
"kuhu",
"ning",
"soovima"
] | 8 |
Vali lünka sobivaim variant: "olla maakaart. Nii saad märkida kaardile need kohad, kuhu sa oled _____ Koolitarbeid tuleks hoida sellises kohas, " | [
"all",
"kuidas",
"panema",
"enda",
"kust",
"reisinud",
"julge",
"loomi",
"seinal",
"koristamise",
"mugava",
"sobivad",
"kuhu",
"ning",
"soovima"
] | 5 |
Vali lünka sobivaim variant: "Koolitarbeid tuleks hoida sellises kohas, _____ neid on lihtne üles leida. Poisid, kes tavaliselt tuba väga koristada ei armasta, peaksid vajalikud asjad riiulitele " | [
"all",
"kuidas",
"panema",
"enda",
"kust",
"reisinud",
"julge",
"loomi",
"seinal",
"koristamise",
"mugava",
"sobivad",
"kuhu",
"ning",
"soovima"
] | 4 |
Vali lünka sobivaim variant: "neid on lihtne üles leida. Poisid, kes tavaliselt tuba väga koristada ei armasta, peaksid vajalikud asjad riiulitele _____ Kõige paremad on ratastel kapid, sest neid on lihtne " | [
"all",
"kuidas",
"panema",
"enda",
"kust",
"reisinud",
"julge",
"loomi",
"seinal",
"koristamise",
"mugava",
"sobivad",
"kuhu",
"ning",
"soovima"
] | 2 |
Vali lünka sobivaim variant: "Kõige paremad on ratastel kapid, sest neid on lihtne _____ ajal liigutada. Parim koht rõivaste ja jalanõude hoidmiseks on garderoob. Kirjutuslaud või arvutilaud peaks olema akna " | [
"all",
"kuidas",
"panema",
"enda",
"kust",
"reisinud",
"julge",
"loomi",
"seinal",
"koristamise",
"mugava",
"sobivad",
"kuhu",
"ning",
"soovima"
] | 9 |
Vali lünka sobivaim variant: "ajal liigutada. Parim koht rõivaste ja jalanõude hoidmiseks on garderoob. Kirjutuslaud või arvutilaud peaks olema akna _____ Arvesta ka sellega, et toas peab liikumiseks ruumi jääma. Kui sulle meeldib näiteks pildistada, võid seinale riputada " | [
"all",
"kuidas",
"panema",
"enda",
"kust",
"reisinud",
"julge",
"loomi",
"seinal",
"koristamise",
"mugava",
"sobivad",
"kuhu",
"ning",
"soovima"
] | 0 |
Vali lünka sobivaim variant: "Arvesta ka sellega, et toas peab liikumiseks ruumi jääma. Kui sulle meeldib näiteks pildistada, võid seinale riputada _____ tehtud pilte. Kui oskad, võid seina peale midagi joonistada. Vana mööbli võid üle värvida ning lisada kaunistusi. Sinu tuba peaks välja nägema just selline, nagu oled sina ise. Ole " | [
"all",
"kuidas",
"panema",
"enda",
"kust",
"reisinud",
"julge",
"loomi",
"seinal",
"koristamise",
"mugava",
"sobivad",
"kuhu",
"ning",
"soovima"
] | 3 |
Vali lünka sobivaim variant: "tehtud pilte. Kui oskad, võid seina peale midagi joonistada. Vana mööbli võid üle värvida ning lisada kaunistusi. Sinu tuba peaks välja nägema just selline, nagu oled sina ise. Ole _____ ja katseta! " | [
"all",
"kuidas",
"panema",
"enda",
"kust",
"reisinud",
"julge",
"loomi",
"seinal",
"koristamise",
"mugava",
"sobivad",
"kuhu",
"ning",
"soovima"
] | 6 |
Vali lünka sobivaim variant: "Kinkimise rõõm on suurem kui kingi saamise rõõm. Enne kingi tegemist peab aga mõtlema, _____ kinkida ja kuidas seda õigesti teha. Kingitus ei tohi olla kiiruga ostetud. Võta selle valimiseks aega. Kõigepealt tuleb " | [
"ebamugavalt",
"kui",
"sama",
"enne",
"mida",
"soovib",
"hind",
"mõelda",
"sõbrale",
"hoolite",
"mälestuseks",
"vähemalt",
"kellest",
"rõõmu",
"näitavad"
] | 4 |
Vali lünka sobivaim variant: "kinkida ja kuidas seda õigesti teha. Kingitus ei tohi olla kiiruga ostetud. Võta selle valimiseks aega. Kõigepealt tuleb _____ milline kingituse saaja on ja mis talle sobib. Kindlasti on lihtsam teha kingitust oma " | [
"ebamugavalt",
"kui",
"sama",
"enne",
"mida",
"soovib",
"hind",
"mõelda",
"sõbrale",
"hoolite",
"mälestuseks",
"vähemalt",
"kellest",
"rõõmu",
"näitavad"
] | 7 |
Vali lünka sobivaim variant: "milline kingituse saaja on ja mis talle sobib. Kindlasti on lihtsam teha kingitust oma _____ teda tunned sa ju kõige paremini. Kingitus peab tulema südamest ja kindlasti pole selle " | [
"ebamugavalt",
"kui",
"sama",
"enne",
"mida",
"soovib",
"hind",
"mõelda",
"sõbrale",
"hoolite",
"mälestuseks",
"vähemalt",
"kellest",
"rõõmu",
"näitavad"
] | 8 |
Vali lünka sobivaim variant: "teda tunned sa ju kõige paremini. Kingitus peab tulema südamest ja kindlasti pole selle _____ kõige olulisem. Kui kingitus maksab liiga palju, tunneb kingituse saaja end " | [
"ebamugavalt",
"kui",
"sama",
"enne",
"mida",
"soovib",
"hind",
"mõelda",
"sõbrale",
"hoolite",
"mälestuseks",
"vähemalt",
"kellest",
"rõõmu",
"näitavad"
] | 6 |
Vali lünka sobivaim variant: "kõige olulisem. Kui kingitus maksab liiga palju, tunneb kingituse saaja end _____ Tal võib tekkida tunne, et peab järgmisel korral sulle samuti kalli kingituse tegema. Kingitus võiks olla selline, mis jääb sõbrale " | [
"ebamugavalt",
"kui",
"sama",
"enne",
"mida",
"soovib",
"hind",
"mõelda",
"sõbrale",
"hoolite",
"mälestuseks",
"vähemalt",
"kellest",
"rõõmu",
"näitavad"
] | 0 |
Vali lünka sobivaim variant: "Tal võib tekkida tunne, et peab järgmisel korral sulle samuti kalli kingituse tegema. Kingitus võiks olla selline, mis jääb sõbrale _____ Näiteks kenas raamis foto, millel mõlemad sõbraga peal olete. Kindlasti teeb palju " | [
"ebamugavalt",
"kui",
"sama",
"enne",
"mida",
"soovib",
"hind",
"mõelda",
"sõbrale",
"hoolite",
"mälestuseks",
"vähemalt",
"kellest",
"rõõmu",
"näitavad"
] | 10 |
Vali lünka sobivaim variant: "Näiteks kenas raamis foto, millel mõlemad sõbraga peal olete. Kindlasti teeb palju _____ isetehtud kingitus. Tee midagi oma kätega. Nii näitad kingi saajale, " | [
"ebamugavalt",
"kui",
"sama",
"enne",
"mida",
"soovib",
"hind",
"mõelda",
"sõbrale",
"hoolite",
"mälestuseks",
"vähemalt",
"kellest",
"rõõmu",
"näitavad"
] | 13 |
Vali lünka sobivaim variant: "isetehtud kingitus. Tee midagi oma kätega. Nii näitad kingi saajale, _____ tähtis ta sulle on. Muidugi võib alati kingituse saajalt küsida, mida ta endale " | [
"ebamugavalt",
"kui",
"sama",
"enne",
"mida",
"soovib",
"hind",
"mõelda",
"sõbrale",
"hoolite",
"mälestuseks",
"vähemalt",
"kellest",
"rõõmu",
"näitavad"
] | 1 |
Vali lünka sobivaim variant: "tähtis ta sulle on. Muidugi võib alati kingituse saajalt küsida, mida ta endale _____ Lillede ostmisel arvesta, et kõik värvid tähendavad midagi. Näiteks punased roosid " | [
"ebamugavalt",
"kui",
"sama",
"enne",
"mida",
"soovib",
"hind",
"mõelda",
"sõbrale",
"hoolite",
"mälestuseks",
"vähemalt",
"kellest",
"rõõmu",
"näitavad"
] | 5 |
Vali lünka sobivaim variant: "Lillede ostmisel arvesta, et kõik värvid tähendavad midagi. Näiteks punased roosid _____ siirast armastust. Kollased roosid sobivad sõbrale, sest kollane on sõpruse värv. Kui lillede ümber on paber, võta see " | [
"ebamugavalt",
"kui",
"sama",
"enne",
"mida",
"soovib",
"hind",
"mõelda",
"sõbrale",
"hoolite",
"mälestuseks",
"vähemalt",
"kellest",
"rõõmu",
"näitavad"
] | 14 |
Vali lünka sobivaim variant: "siirast armastust. Kollased roosid sobivad sõbrale, sest kollane on sõpruse värv. Kui lillede ümber on paber, võta see _____ üleandmist kindlasti ära. Peaasi on aga, et kingitus tuleks südamest." | [
"ebamugavalt",
"kui",
"sama",
"enne",
"mida",
"soovib",
"hind",
"mõelda",
"sõbrale",
"hoolite",
"mälestuseks",
"vähemalt",
"kellest",
"rõõmu",
"näitavad"
] | 3 |
Vali lünka sobivaim variant: "Matkamine on tore hobi ja sellega võivad tegeleda igas vanuses inimesed, väikestest lastest vanaemade-vanaisadeni. Kui tavaline matk enam põnev ei tundu, võib _____ öömatkale. See ei tähenda siiski, et matk toimub täpselt " | [
"aega",
"kestab",
"puud",
"ei",
"kui",
"päike",
"hääli",
"matkajuhiga",
"raske",
"jõudnud",
"matkal",
"saavad",
"keset",
"minna",
"väsis"
] | 13 |
Vali lünka sobivaim variant: "öömatkale. See ei tähenda siiski, et matk toimub täpselt _____ ööd ja öösel üldse magada ei saa. Öömatk võib alata siis, kui " | [
"aega",
"kestab",
"puud",
"ei",
"kui",
"päike",
"hääli",
"matkajuhiga",
"raske",
"jõudnud",
"matkal",
"saavad",
"keset",
"minna",
"väsis"
] | 12 |
Vali lünka sobivaim variant: "ööd ja öösel üldse magada ei saa. Öömatk võib alata siis, kui _____ loojub. Või lõpeb öömatk hoopis varahommikul päikesetõusuga. Nii jääb " | [
"aega",
"kestab",
"puud",
"ei",
"kui",
"päike",
"hääli",
"matkajuhiga",
"raske",
"jõudnud",
"matkal",
"saavad",
"keset",
"minna",
"väsis"
] | 5 |
Vali lünka sobivaim variant: "loojub. Või lõpeb öömatk hoopis varahommikul päikesetõusuga. Nii jääb _____ ka puhkamiseks. Öömatkale on kõige parem minna suve lõpus või sügise alguses, " | [
"aega",
"kestab",
"puud",
"ei",
"kui",
"päike",
"hääli",
"matkajuhiga",
"raske",
"jõudnud",
"matkal",
"saavad",
"keset",
"minna",
"väsis"
] | 0 |
Vali lünka sobivaim variant: "ka puhkamiseks. Öömatkale on kõige parem minna suve lõpus või sügise alguses, _____ ööd on veel soojad, aga pimedaks läheb üsna vara. Pimedal ajal ei tohi kindlasti üksi matkama minna. Sellisel " | [
"aega",
"kestab",
"puud",
"ei",
"kui",
"päike",
"hääli",
"matkajuhiga",
"raske",
"jõudnud",
"matkal",
"saavad",
"keset",
"minna",
"väsis"
] | 4 |
Vali lünka sobivaim variant: "ööd on veel soojad, aga pimedaks läheb üsna vara. Pimedal ajal ei tohi kindlasti üksi matkama minna. Sellisel _____ peab olema matkajuht, kes tunneb öist ja pimedat metsa ning teab teed. Kõik matkajad " | [
"aega",
"kestab",
"puud",
"ei",
"kui",
"päike",
"hääli",
"matkajuhiga",
"raske",
"jõudnud",
"matkal",
"saavad",
"keset",
"minna",
"väsis"
] | 10 |
Vali lünka sobivaim variant: "peab olema matkajuht, kes tunneb öist ja pimedat metsa ning teab teed. Kõik matkajad _____ endale lambid, millega puude vahel teed valgustada. Öömatk " | [
"aega",
"kestab",
"puud",
"ei",
"kui",
"päike",
"hääli",
"matkajuhiga",
"raske",
"jõudnud",
"matkal",
"saavad",
"keset",
"minna",
"väsis"
] | 11 |
Vali lünka sobivaim variant: "endale lambid, millega puude vahel teed valgustada. Öömatk _____ tavaliselt kaks kuni kolm tundi. Matka ajal tehakse söögipaus ja pakutakse teed. Koos targa " | [
"aega",
"kestab",
"puud",
"ei",
"kui",
"päike",
"hääli",
"matkajuhiga",
"raske",
"jõudnud",
"matkal",
"saavad",
"keset",
"minna",
"väsis"
] | 1 |
Vali lünka sobivaim variant: "tavaliselt kaks kuni kolm tundi. Matka ajal tehakse söögipaus ja pakutakse teed. Koos targa _____ on öises metsas väga põnev. Ta oskab rääkida igasuguseid lugusid loodusest ja loomadest. Huvitav on kuulata ka lindude " | [
"aega",
"kestab",
"puud",
"ei",
"kui",
"päike",
"hääli",
"matkajuhiga",
"raske",
"jõudnud",
"matkal",
"saavad",
"keset",
"minna",
"väsis"
] | 7 |
Vali lünka sobivaim variant: "on öises metsas väga põnev. Ta oskab rääkida igasuguseid lugusid loodusest ja loomadest. Huvitav on kuulata ka lindude _____ ja arvata ära, missugune lind häält tegi. Pärast sellist matka " | [
"aega",
"kestab",
"puud",
"ei",
"kui",
"päike",
"hääli",
"matkajuhiga",
"raske",
"jõudnud",
"matkal",
"saavad",
"keset",
"minna",
"väsis"
] | 6 |
Vali lünka sobivaim variant: "ja arvata ära, missugune lind häält tegi. Pärast sellist matka _____ metsas hirmu isegi pimedal ajal." | [
"aega",
"kestab",
"puud",
"ei",
"kui",
"päike",
"hääli",
"matkajuhiga",
"raske",
"jõudnud",
"matkal",
"saavad",
"keset",
"minna",
"väsis"
] | 3 |
Vali lünka sobivaim variant: "Tänapäeval on loomapood nagu väike loomaaed. Pered, kes kaubanduskeskustes sisseoste teevad, lähevad lastega alati ka loomapoest läbi. Paljud ei saa endale _____ võtta ja siis käiakse neid lihtsalt poes vaatamas. Praegu on moes " | [
"eelmisel",
"karvadeta",
"nagu",
"hammustada",
"kasvavad",
"osta",
"hoiavad",
"kurb",
"peal",
"jaoks",
"looma",
"raha",
"kaks",
"meeldib",
"sest"
] | 10 |
Vali lünka sobivaim variant: "võtta ja siis käiakse neid lihtsalt poes vaatamas. Praegu on moes _____ endale loomapoest väike jänes. Kahjuks arvavad inimesed vahel ekslikult, et loom jääbki nii väikseks. Kui aga jänes kasvab suuremaks, tuuakse ta poodi tagasi. See on muidugi väga " | [
"eelmisel",
"karvadeta",
"nagu",
"hammustada",
"kasvavad",
"osta",
"hoiavad",
"kurb",
"peal",
"jaoks",
"looma",
"raha",
"kaks",
"meeldib",
"sest"
] | 5 |
Vali lünka sobivaim variant: "endale loomapoest väike jänes. Kahjuks arvavad inimesed vahel ekslikult, et loom jääbki nii väikseks. Kui aga jänes kasvab suuremaks, tuuakse ta poodi tagasi. See on muidugi väga _____ olukord, kuid õnneks leiab loom alati uue kodu. Pood kingib siis jänese mõnele lapsele, kel endal pole " | [
"eelmisel",
"karvadeta",
"nagu",
"hammustada",
"kasvavad",
"osta",
"hoiavad",
"kurb",
"peal",
"jaoks",
"looma",
"raha",
"kaks",
"meeldib",
"sest"
] | 7 |
Vali lünka sobivaim variant: "olukord, kuid õnneks leiab loom alati uue kodu. Pood kingib siis jänese mõnele lapsele, kel endal pole _____ looma ostmiseks. Loomapoe müüjate arvates on rott väga tore lemmikloom. Kahjuks ostetakse rotte harva, " | [
"eelmisel",
"karvadeta",
"nagu",
"hammustada",
"kasvavad",
"osta",
"hoiavad",
"kurb",
"peal",
"jaoks",
"looma",
"raha",
"kaks",
"meeldib",
"sest"
] | 11 |
Vali lünka sobivaim variant: "looma ostmiseks. Loomapoe müüjate arvates on rott väga tore lemmikloom. Kahjuks ostetakse rotte harva, _____ paljud kardavad teda. Inimestele ei meeldi roti pikk ja ilma " | [
"eelmisel",
"karvadeta",
"nagu",
"hammustada",
"kasvavad",
"osta",
"hoiavad",
"kurb",
"peal",
"jaoks",
"looma",
"raha",
"kaks",
"meeldib",
"sest"
] | 14 |
Vali lünka sobivaim variant: "paljud kardavad teda. Inimestele ei meeldi roti pikk ja ilma _____ saba. Tegelikult on rott väga tore kaaslane. Ta tahab inimesega igal pool koos olla, istub õla " | [
"eelmisel",
"karvadeta",
"nagu",
"hammustada",
"kasvavad",
"osta",
"hoiavad",
"kurb",
"peal",
"jaoks",
"looma",
"raha",
"kaks",
"meeldib",
"sest"
] | 1 |
Vali lünka sobivaim variant: "saba. Tegelikult on rott väga tore kaaslane. Ta tahab inimesega igal pool koos olla, istub õla _____ või poeb taskusse. Võib isegi öelda, et rott on samasugune lemmikloom " | [
"eelmisel",
"karvadeta",
"nagu",
"hammustada",
"kasvavad",
"osta",
"hoiavad",
"kurb",
"peal",
"jaoks",
"looma",
"raha",
"kaks",
"meeldib",
"sest"
] | 8 |
Vali lünka sobivaim variant: "või poeb taskusse. Võib isegi öelda, et rott on samasugune lemmikloom _____ koer või kass. Tal on väga hea iseloom. Tõsi, loom ei taha üksinda olla ja seepärast võiks osta korraga " | [
"eelmisel",
"karvadeta",
"nagu",
"hammustada",
"kasvavad",
"osta",
"hoiavad",
"kurb",
"peal",
"jaoks",
"looma",
"raha",
"kaks",
"meeldib",
"sest"
] | 2 |
Vali lünka sobivaim variant: "koer või kass. Tal on väga hea iseloom. Tõsi, loom ei taha üksinda olla ja seepärast võiks osta korraga _____ rotti. Üksinda elades muutub iga väikeloom kurjaks ja võib ka " | [
"eelmisel",
"karvadeta",
"nagu",
"hammustada",
"kasvavad",
"osta",
"hoiavad",
"kurb",
"peal",
"jaoks",
"looma",
"raha",
"kaks",
"meeldib",
"sest"
] | 12 |
Vali lünka sobivaim variant: "rotti. Üksinda elades muutub iga väikeloom kurjaks ja võib ka _____ Üllatavalt palju ostetakse ka madusid. Meil müüdavad maod ei ole küll eriti suured, paljud " | [
"eelmisel",
"karvadeta",
"nagu",
"hammustada",
"kasvavad",
"osta",
"hoiavad",
"kurb",
"peal",
"jaoks",
"looma",
"raha",
"kaks",
"meeldib",
"sest"
] | 3 |
Vali lünka sobivaim variant: "Üllatavalt palju ostetakse ka madusid. Meil müüdavad maod ei ole küll eriti suured, paljud _____ vaid meetri või pooleteise meetri pikkuseks. Kui tekib plaan lemmikloom osta, siis tuleks see ost väga põhjalikult läbi mõelda. Iga loom vajab palju hoolt ja armastust." | [
"eelmisel",
"karvadeta",
"nagu",
"hammustada",
"kasvavad",
"osta",
"hoiavad",
"kurb",
"peal",
"jaoks",
"looma",
"raha",
"kaks",
"meeldib",
"sest"
] | 4 |
Vali lünka sobivaim variant: "Kelly Sildaru on Eesti edukaim ekstreemsportlane ehk vigursuusataja. Kelly hakkas _____ juba siis, kui oli veel päris väike. Võistlustel ongi konkurendid temast palju vanemad olnud. 2017. aastal sai Kellyst maailma " | [
"algas",
"kõrgem",
"suusatamist",
"hindeid",
"mille",
"toob",
"korda",
"noorim",
"vanus",
"kuldmedal",
"osav",
"vigastas",
"kus",
"pidi",
"võistlema"
] | 14 |
Vali lünka sobivaim variant: "juba siis, kui oli veel päris väike. Võistlustel ongi konkurendid temast palju vanemad olnud. 2017. aastal sai Kellyst maailma _____ kahekordne X-mängude võitja. Kogu Eesti tundis uhkust, kui talle autasustamisel " | [
"algas",
"kõrgem",
"suusatamist",
"hindeid",
"mille",
"toob",
"korda",
"noorim",
"vanus",
"kuldmedal",
"osav",
"vigastas",
"kus",
"pidi",
"võistlema"
] | 7 |
Vali lünka sobivaim variant: "kahekordne X-mängude võitja. Kogu Eesti tundis uhkust, kui talle autasustamisel _____ kaela pandi. Kelly on sündinud 17. veebruaril 2002. aastal Tallinnas. Suusatama õppis ta juba kaheaastaselt. Kõik " | [
"algas",
"kõrgem",
"suusatamist",
"hindeid",
"mille",
"toob",
"korda",
"noorim",
"vanus",
"kuldmedal",
"osav",
"vigastas",
"kus",
"pidi",
"võistlema"
] | 9 |
Vali lünka sobivaim variant: "kaela pandi. Kelly on sündinud 17. veebruaril 2002. aastal Tallinnas. Suusatama õppis ta juba kaheaastaselt. Kõik _____ sellest, et kogu perele meeldis koos aega veeta ja sporti teha. Seejärel hakkas Kelly oma isa juhendamisel kuus " | [
"algas",
"kõrgem",
"suusatamist",
"hindeid",
"mille",
"toob",
"korda",
"noorim",
"vanus",
"kuldmedal",
"osav",
"vigastas",
"kus",
"pidi",
"võistlema"
] | 0 |
Vali lünka sobivaim variant: "sellest, et kogu perele meeldis koos aega veeta ja sporti teha. Seejärel hakkas Kelly oma isa juhendamisel kuus _____ nädalas trenni tegema. Isa juhendab ka Kelly nooremat venda Henryt. Henry on väga andekas poiss ja on nüüdseks juba sama " | [
"algas",
"kõrgem",
"suusatamist",
"hindeid",
"mille",
"toob",
"korda",
"noorim",
"vanus",
"kuldmedal",
"osav",
"vigastas",
"kus",
"pidi",
"võistlema"
] | 6 |
Vali lünka sobivaim variant: "nädalas trenni tegema. Isa juhendab ka Kelly nooremat venda Henryt. Henry on väga andekas poiss ja on nüüdseks juba sama _____ kui Kelly. 2018. aastal pidi Kelly võistlema Korea olümpiamängudel, kuid kahjuks " | [
"algas",
"kõrgem",
"suusatamist",
"hindeid",
"mille",
"toob",
"korda",
"noorim",
"vanus",
"kuldmedal",
"osav",
"vigastas",
"kus",
"pidi",
"võistlema"
] | 10 |
Vali lünka sobivaim variant: "kui Kelly. 2018. aastal pidi Kelly võistlema Korea olümpiamängudel, kuid kahjuks _____ ta oma jalga ega saanud võistelda. Kuigi loodeti, et Kelly " | [
"algas",
"kõrgem",
"suusatamist",
"hindeid",
"mille",
"toob",
"korda",
"noorim",
"vanus",
"kuldmedal",
"osav",
"vigastas",
"kus",
"pidi",
"võistlema"
] | 11 |
Vali lünka sobivaim variant: "ta oma jalga ega saanud võistelda. Kuigi loodeti, et Kelly _____ Eestile medali. Kelly jaoks oli see muidugi raske aeg. Aga siis oli talle toeks tema vend Henry. Kelly ütleb, et Eesti sportlasel on sellise ala tippu jõuda väga raske. Siin ei saa kuskil harjutada, sest meil pole selleks piisavalt suuri mägesid. Eesti kõige " | [
"algas",
"kõrgem",
"suusatamist",
"hindeid",
"mille",
"toob",
"korda",
"noorim",
"vanus",
"kuldmedal",
"osav",
"vigastas",
"kus",
"pidi",
"võistlema"
] | 5 |
Vali lünka sobivaim variant: "Eestile medali. Kelly jaoks oli see muidugi raske aeg. Aga siis oli talle toeks tema vend Henry. Kelly ütleb, et Eesti sportlasel on sellise ala tippu jõuda väga raske. Siin ei saa kuskil harjutada, sest meil pole selleks piisavalt suuri mägesid. Eesti kõige _____ mägi on ju ainult 318meetrine! Seepärast hakkas Kelly trenni tegema välismaal, " | [
"algas",
"kõrgem",
"suusatamist",
"hindeid",
"mille",
"toob",
"korda",
"noorim",
"vanus",
"kuldmedal",
"osav",
"vigastas",
"kus",
"pidi",
"võistlema"
] | 1 |
Vali lünka sobivaim variant: "mägi on ju ainult 318meetrine! Seepärast hakkas Kelly trenni tegema välismaal, _____ ta vorm aina paremaks muutus. Kelly õpib praegu gümnaasiumis. Kuna ta on igal aastal Eestist ära peaaegu kuus kuud, siis õpib ta interneti teel. See pole Kellyle raske. Seda näitab ka tema tunnistus, Kelly saab koolis vaid häid " | [
"algas",
"kõrgem",
"suusatamist",
"hindeid",
"mille",
"toob",
"korda",
"noorim",
"vanus",
"kuldmedal",
"osav",
"vigastas",
"kus",
"pidi",
"võistlema"
] | 12 |
Vali lünka sobivaim variant: "ta vorm aina paremaks muutus. Kelly õpib praegu gümnaasiumis. Kuna ta on igal aastal Eestist ära peaaegu kuus kuud, siis õpib ta interneti teel. See pole Kellyle raske. Seda näitab ka tema tunnistus, Kelly saab koolis vaid häid _____ Kui tal on vahel raske, siis kuulab ta muusikat." | [
"algas",
"kõrgem",
"suusatamist",
"hindeid",
"mille",
"toob",
"korda",
"noorim",
"vanus",
"kuldmedal",
"osav",
"vigastas",
"kus",
"pidi",
"võistlema"
] | 3 |
Vali lünka sobivaim variant: "Igas suuremas linnas jalutades võib seintel või aedadel näha grafitit. Need on joonistused või _____ mille autoriks on tavaliselt anonüümsed kunstnikud. Mida grafiti tähendab? Sõnaraamatu järgi on grafiti kiri või pilt, mis on harilikult tehtud aia " | [
"aastat",
"küsita",
"populaarseks",
"enne",
"mida",
"sõnumid",
"hakkasid",
"mugav",
"tunti",
"igaüks",
"oskab",
"teoseid",
"kunstnikult",
"peale",
"täis"
] | 5 |
Vali lünka sobivaim variant: "mille autoriks on tavaliselt anonüümsed kunstnikud. Mida grafiti tähendab? Sõnaraamatu järgi on grafiti kiri või pilt, mis on harilikult tehtud aia _____ või hoone seinale. Enamasti ei " | [
"aastat",
"küsita",
"populaarseks",
"enne",
"mida",
"sõnumid",
"hakkasid",
"mugav",
"tunti",
"igaüks",
"oskab",
"teoseid",
"kunstnikult",
"peale",
"täis"
] | 13 |
Vali lünka sobivaim variant: "või hoone seinale. Enamasti ei _____ selleks omaniku käest luba. Grafitit " | [
"aastat",
"küsita",
"populaarseks",
"enne",
"mida",
"sõnumid",
"hakkasid",
"mugav",
"tunti",
"igaüks",
"oskab",
"teoseid",
"kunstnikult",
"peale",
"täis"
] | 1 |
End of preview. Expand
in Dataset Viewer.
No dataset card yet
New: Create and edit this dataset card directly on the website!
Contribute a Dataset Card- Downloads last month
- 4