text
stringlengths
107
174k
translit
stringlengths
23
196k
బొత్సకు రాహుల్ తెచ్చి పెట్టిన చిక్కులు | Botsa in crisis with Rahul gandhi's order | బొత్సకు రాహుల్ తెచ్చి పెట్టిన చిక్కులు - Telugu Oneindia బొత్సకు రాహుల్ తెచ్చి పెట్టిన చిక్కులు | Published: Monday, February 11, 2013, 10:36 [IST] హైదరాబాద్: ఎఐసిసి ఉపాధ్యక్షుడు రాహుల్ గాంధీ విధానం పిసిసి అధ్యక్షుడు, రవాణా శాఖ మంత్రి బొత్స సత్యనారాయణకు చిక్కులు తెచ్చి పెట్టింది. ప్రతి ఒక్కరూ ఒకే పదవిని కలిగి ఉండాలని, రెండో పదవిని వదిలిపెట్టాలని ఆయన ఆదేశించారు. దీంతో ఇటు మంత్రిగానూ, అటు పిసిసి అధ్యక్షుడిగానూ రెండు గుర్రాలపై స్వారీ చేస్తున్న బొత్స ఏదో ఒక పదవిని వదులుకోవాల్సిన అనివార్యతలో పడ్డారు. ఢిల్లీ వెళ్లిన బొత్సకు ఆ చేదు రుచి తెలిసి వచ్చిందట. పిసిసి అధ్యక్షుడిగా బొత్స స్థానంలో మరొకరిని నియమించే ప్రయత్నాలు జరుగుతున్నట్లు వార్తలు వచ్చాయి. పిసిసి పదవి నుంచి తప్పుకోవాలని నేరుగా చెప్పకుండా, ఏ పదవిలో కొనసాగుతారో నిర్ణయించుకోవాలని బొత్సకు కాంగ్రెసు ఆంధ్రప్రదేశ్ వ్యవహారాల ఇంచార్జీ చెప్పినట్టు తెలుస్తోంది. బొత్సకు ఇప్పటికే పిసిసి పదవిపై వెగటు పుట్టినట్లు చెబుతున్నారు. పిసిసి పదవి చేపట్టిన కొత్తలో బొత్సలో కనిపించిన ఉత్సాహం ఇటీవల కాలంలో కనిపించడం లేదని, పిసిసి అధ్యక్షునిగా కన్నా మంత్రిగా కొనసాగడమే మంచిదన్న అభిప్రాయాన్ని తన సన్నిహితుల వద్ద బొత్స వ్యక్తం చేసినట్టు చెబుతున్నారు. రాష్ట్ర విభజన విషయంలోను, కాంగ్రెస్ ఎమ్మెల్యే బహిష్కరణ విషయంలోను బొత్స చేసిన ప్రకటనలు తీవ్ర వివాదాస్పదమయ్యాయి. వీటిపై అధిష్ఠానానికి ఫిర్యాదులు కూడా వెళ్ళాయి. పిసిసి పదవి నుంచి తనను తప్పించడం ఖాయమన్న విషయం బొత్సకు ఐదారు నెలల కిందటే తెలిసిందని అంటున్నారు. పిసిసి పదవిని వదలుకునేందుకు బొత్స మానసికంగా ఎప్పుడో సిద్ధమైనట్లు చెబుతున్నారు. పిసిసి అధ్యక్ష పదవి నుంచి బొత్స వైదొలగితే ఆయన స్థానంలో ఎవరు వస్తారన్న చర్చ కూడా కాంగ్రెస్ వర్గాల్లో జోరుగా సాగుతోంది. ఈసారి పిసిసి పదవిని తెలంగాణ వారికి ఇస్తారా? లేక మళ్ళీ సీమాంధ్రకే కట్టబెడతారా? అన్నది కచ్చితంగా తెలియడం లేదు. botsa satyanarayana rahul gandhi congress బొత్స సత్యనారాయణ రాహుల్ గాంధీ కాంగ్రెసు It is said that PCC president Botsa Satyanarayan is in trouble with AICC vice president Rahul Gandhi's new policy.
botsaku rahul techi pettina chikkulu | Botsa in crisis with Rahul gandhi's order | botsaku rahul techi pettina chikkulu - Telugu Oneindia botsaku rahul techi pettina chikkulu | Published: Monday, February 11, 2013, 10:36 [IST] hyderabad: aicc upadhyakshudu rahul ghandy vidhaanam pisisi adhyakshudu, ravaanhaa saakha manthri botsa satyanarayanaku chikkulu techi pettimdi. prathi okkaroo oche padavini kaligi undaalani, rendo padavini vadilipettaalani aayana adhesinchaaru. dheentho itu mantrigaanuu, atu pisisi adhyakshudigaanuu remdu gurraalapai svaarii cheestunna botsa aedo ooka padavini vadulukovalsina anivaaryathalo paddaru. dhillii vellina botsaku aa cheedu ruchi thelisi vachindata. pisisi adhyakshudigaa botsa sthaanamloo marokarini neyaminchee prayatnalu jarugutunnatlu varthalu vacchai. pisisi padavi nunchi tappukovalani neerugaa cheppakundaa, e padaviloe konasagutaro nirnayinchukovaalani botsaku kaangresu aandhrapradesh vyavaharaala inchargy cheppinattu thelusthondi. botsaku ippatike pisisi padavipai vegatu puttinatlu chebutunnaru. pisisi padavi chepattina kottalo botsalo kanipinchina utsaaham edvala kaalamlo kanipinchadam ledani, pisisi adhyakshuniga kanna mantrigaa konasagadame manchidanna abhipraayaanni tana sannihitula oddha botsa vyaktham chesinatu chebutunnaru. rashtra vibhajana vishayamloonu, congresses aemalyae bahishkarana vishayamloonu botsa chosen prakatanalu teevra vivaadaaspadamayyaayi. viitipai adhishtaanaaniki phiryaadulu kudaa vellaayi. pisisi padavi nunchi tananu tappincgadam khayamanna wasn botsaku aidaru nelala kindate telisindani antunaru. pisisi padavini vadalukunenduku botsa maanasikangaa eppudo siddhamainatlu chebutunnaru. pisisi adyaksha padavi nunchi botsa vaidolagite aayana sthaanamloo yavaru vastaaranna charcha kudaa congresses vargaallo jorugaa saagutondi. eesaari pisisi padavini telamgaanha variki esthara? leka malli seemaandhrake kattabedatara? annadhi kachitanga theliyadam ledhu. botsa satyanarayana rahul gandhi congress botsa satyanarayna rahul ghandy kaangresu It is said that PCC president Botsa Satyanarayan is in trouble with AICC vice president Rahul Gandhi's new policy.
పాపకు జన్మనిచ్చిన కివీస్ లెస్బియన్ క్రికెటర్ - MaaMaata.com పాపకు జన్మనిచ్చిన కివీస్ లెస్బియన్ క్రికెటర్ క్రికెట్‌లో తొలి లెస్బియన్ జంటగా నిలిచిన న్యూజిలాండ్‌కు చెందిన అమీ సెటర్త్‌వైట్-లియా తహుహుకు కొత్త ఏడాది మరపురానిదిగా మారింది. గత సోమవారం (ఈనెల 13న) తమ జీవితంలోకి కొత్త పాప వచ్చిందని లియా తెలిపింది. ఈ విషయాన్ని తహుహు తాజాగా తన ఇన్‌స్టాగ్రామ్ అకౌంట్‌లో పోస్ట్ చేసింది. దీంతో నెటిజన్లు ఈ జంటకు శుభాకాంక్షలు తెలిపారు. పాప పేరు గ్రేస్ మేరీ సాటర్త్‌వైట్‌గా పెట్టామని తహుహు తెలిపింది. 2010లో తహుహుకు సాటర్త్‌వైట్ పరిచయమైంది. 2013లో తమ మధ్య బంధం గురించి వీరిద్దరూ ప్రకటించారు. ఆ తర్వాతి ఏడాదే వీరిద్దరిక ఎంగేజ్మెంట్ జరిగింది. 2017లో పెళ్లి చేసుకుని ఒక్కటయ్యారు. న్యూజిలాండ్‌లో ఎల్జీబీటీ (లెస్బియన్, గే, బై సెక్సువల్, ట్రాన్స్‌జెండర్) మధ్య జరిగే వివాహాలు చట్టబద్ధమే. ఈక్రమంలో వీరిద్దరూ పెళ్లి చేసుకున్న తొలి లెస్బియన్ జంటగా నిలిచారు. అనంతరం క్రికెట్ ప్రపంచంలో మరికొన్న ిజోడీలు వెలుగు చూశాయి. న్యూజిలండ్ ప్లేయర్ హీలీ జెన్సెన్-నికోలా హాన్‌కాక్, సౌతాఫ్రికా ప్లేయర్ డేన్ వాన్ నీకెర్క్-మారిజాన్నే కాప్ మధ్య లెస్బియన్ వివాహాలు జరిగాయి. గతేడాది తమ కుటుంబంలోకి కొత్త వ్యక్తి రాబోతుందని ఆమీ ప్రకటించింది. ఈక్రమంలో క్రికెట్ తాత్కాలిక విరామం ప్రకటించనున్నట్లు తెలిపింది. మరోవైపు వచ్చే ఏడాది సొంతగడ్డపై జరిగే వన్డే ప్రపంచకప్‌ ద్వారా అంతర్జాతీయ క్రికెట్‌లోకి పునరాగమనం చేస్తానని అమీ ప్రకటించింది.
paapaku janmanichhina kiwis lesbian cricqeter - MaaMaata.com paapaku janmanichhina kiwis lesbian cricqeter cricket‌loo tholi lesbian jantaga nilichina newzilaand‌ku chendina ami seterth‌wyatt-lia tahuhuku kothha edaadi marapuraanidigaa marindi. gta soomavaaram (eenela 13na) thama jeevitamloki kothha paapa vachindani lia telipindi. yea vishayanni tahuhu thaazaaga tana in‌stagram akkount‌loo poest chesindi. dheentho netijanlu yea jantaku shubhaakaankshalu teliparu. paapa peruu grays maeri satarth‌wyatt‌gaaa pettamani tahuhu telipindi. 2010loo tahuhuku satarth‌wyatt parichayamaindi. 2013loo thama madhya bandham girinchi veeriddaroo prakatinchaaru. aa tarvati edade veeriddarika engagement jargindi. 2017loo pelli cheesukuni okkatayyaru. newzilaand‌loo elgybty (lesbian, gee, by sexuval, trance‌gender) madhya jarigee vivahalu chattabaddhame. eekramamlo veeriddaroo pelli cheskunna tholi lesbian jantaga nilicharu. anantaram cricket prapanchamloo marikonna ijodeelu velugu chushayi. neusiland player heali gensen-nikola hahn‌cac, southaafricaa player dane wan niekerk-maarijaanne cop madhya lesbian vivahalu jarigaay. gatedadi thama kutumbamloki kothha vyakti rabotundani aami prakatinchindhi. eekramamlo cricket taatkaalika viramam prakatinchanunnatlu telipindi. maroovaipu vachey edaadi sontagaddapai jarigee oneday prapanchakap‌ dwara antarjaateeya cricket‌loki punaragamanam chestanani ami prakatinchindhi.
టాలీవుడ్ స్టార్ హీరోయిన్ సమంత ముఖ్య పాత్రలో వచ్చిన తాజా చిత్రం యశోద. సస్పెన్స్ క్రైమ్ థ్రిల్లర్ నేపథ్యంలో వచ్చిన ఈ చిత్రాన్ని హరి, హరీష్ దర్శకత్వం వహించారు. శ్రీ దేవీ మూవీస్ పతాకంపై శివలెంక కృష్ణ ప్రసాద్ నిర్మించారు. ఇప్పటికే ఈ చిత్రం వచ్చిన పోస్టర్లు, టీజర్, ట్రైలర్ వల్ల భారీ స్థాయిలో అంచనాలు నెలకొన్నాయి. ఈ భారీ అంచనాల నడుమ శుక్ర వారం యశోద పాన్ ఇండియా స్థాయిలో విడుదలైంది. MoreOTT News OTT : మరో ఇంట్రెస్టింగ్ పొలిటికల్ డ్రామా… Tollywood : ఓటీటీలోకి హిట్ మూవీస్ Unstoppable : అగ్ర హీరోలతో భారీ మల్టీస్టారర్ తొలి షో నుంచే పాజిటివ్ టాక్ ను తెచ్చుకున్న యశోద, అన్ని సెంటర్ లలో కలెక్షన్ల పరంగా కూడా దూసుకెళ్తుంది. 3 కోట్ల బడ్జెట్ తో ప్రారంభమైన ఈ చిత్రం 40 కోట్ల బడ్జెట్ వరకు ఎందుకు వెళ్లిందో సినిమా చూస్తే అర్థమవుతుందని ప్రేక్షకులు అంటున్నారు. అలాగే సమంత కూడా మంచి నటనతో ఆకట్టుకుందని సినీ విశ్లేషకులు అభిప్రాయపడుతున్నారు. సమంత కెరీర్ లో ఒక బిగ్ హిట్ పడటం ఖాయమని ఫ్యాన్స్ ధీమా వ్యక్తం చేస్తున్నారు. ఇది ఇలా ఉండగా, యశోద సినిమా ఎప్పుడు ఓటిటిలోకి వస్తుంది. ఏ ఓటిటి ప్లాట్ ఫాంలో అందుబాటులోకి రానుందని ప్రేక్షకులు ఎదురుచూస్తున్నారు. అలాంటి వారికి చిత్ర యూనిట్ గుడ్ న్యూస్ చెప్పింది. యశోద స్ట్రిమింగ్ పార్ట్ నర్ గా ప్రముఖ ఓటిటి ప్లాట్ ఫాం అమెజాన్ ప్రైమ్ వీడియోను ఖరారు చేసిన్నట్టు వెల్లడించారు. అయితే ఈ చిత్రం ఎప్పుటి నుంచి స్ట్రీమింగ్ చేస్తారో అనేది మాత్రం క్లారిటి రావాల్సి ఉంది.
tollywood starr haroine samanta mukhya paathralo vacchina thaajaa chitram yasoda. suspens crime dhrillar nepathyamlo vacchina yea chitranni harry, harshith darsakatvam vahinchaaru. shree deevee movies pathakama sivelenka krishna prasad nirminchaaru. ippatike yea chitram vacchina postarlu, teaser, triler will bhaaree sthaayiloo anchanalu nelakonnayi. yea bhaaree anchanala naduma shukra vaaram yasoda pan india sthaayiloo vidudalaindi. MoreOTT News OTT : mro intresting politically drama… Tollywood : otiitiilooki hitt movies Unstoppable : agra herolato bhaaree multistarrer tholi sho nunche positive taac nu techukunna yasoda, anni senter lalo kalekshanla paranga kudaa doosukeltundi. 3 kotla budgett thoo praarambhamiena yea chitram 40 kotla budgett varku yenduku vellindo cinma chusthe ardhamavutundani preekshakulu antunaru. alaage samanta kudaa manchi antanatho aakattukundani sinii vishleshakulu abhipraayapadutunnaaru. samanta kereer loo ooka big hitt padatam khayamani fyaans dheema vyaktham chesthunnaaru. idi ila undaga, yasoda cinma eppudi otitiloki osthundi. e otiti plaat faamlo andubaatuloki ranundani preekshakulu eduruchustunnaru. alaanti variki chitra unit gd nyuss cheppindhi. yasoda streaming part nar gaaa pramukha otiti plaat faam amejaan prime veediyoonu khararu chesinnattu velladincharu. ayithe yea chitram epputi nunchi streaming chestaaro anede mathram clarity raavaalsi undhi.
చిలకలగూడ : చిలకలగూడ ఠాణా ఎదుట ఓ రౌడీషీటర్‌ హల్‌చల్‌ చేశాడు. మద్యం మత్తులో చేయి కోసుకుని రెండు గంటల పాటు పోలీసులకు చుక్కలు చూపించాడు. ఎట్టకేలకు అతడిని పట్టుకున్న పోలీసులు చికిత్స నిమిత్తం గాంధీ ఆస్పత్రికి తరలించారు. వివరాల్లోకి వెళితే.. సికింద్రాబాద్, వారాసిగూడకు చెందిన షేక్‌అమీర్‌ రౌడీ షీటర్‌. అతడికి భార్య, ముగ్గురు పిల్లలు ఉన్నారు. వారాసిగూడకు చెందిన యువతి (19)ని ఆమె ఇంట్లోనే నిర్భంధించి గత మూడు రోజులుగా లైంగిక దాడికి పాల్పడుతున్నాడు. అడ్డు చెప్పిన బాధితురాలి తల్లిపై దాడి చేశాడు. విషయం తెలుసుకున్న స్థానికులు బాధితురాలిని అతడి భారి నుంచి తప్పించడంతో ఆమె గురువారం రాత్రి చిలకలగూడ ఠాణాలో ఫిర్యాదు చేసింది. దీనిపై సమాచారం అందడంతో అమీర్‌ అక్కడి నుంచి పరారయ్యాడు. నా పైనే ఫిర్యాదు చేస్తావా నిన్ను చంపేస్తా అంటూ బాధితురాలికి ఫోన్‌ చేసి బెదిరించాడు. ఈ క్రమంలో నిందితుడి ఆచూకీ తెలుసుకునేందుకు పోలీసులు శుక్రవారం అతడి బావను అదుపులోకి తీసుకున్నారు. దీంతో శుక్రవారం సాయంత్రం చిలకలగూడ ఠాణా వద్దకు వచ్చిన అమీర్‌ చేతిలో ఓ బ్లేడ్, నోటిలో మరో బ్లేడ్‌తో వీరంగం చేశాడు. పట్టుకునేందుకు ప్రయత్నించగా బ్లేడుతో చేతిని కోసుకున్నాడు. రక్తం కారుతున్నా లెక్క చేయకుండా ఠాణా పరిసరాల్లో పరుగులు పెట్టి భయాందోళనకు గురిచేశాడు. పట్టుకునేందుకు ప్రయత్నిస్తే గొంతు కోసుకుంటానని బెదిరించడంతో పోలీసులు వెనక్కితగ్గారు. దాదాపు రెండు గంటల పాటు హైడ్రామా కొనసాగింది. ఇద్దరు ఏసీపీలు, నలుగురు ఇన్‌స్పెక్టర్లు, ఎస్‌ఐలు, సిబ్బంది చాకచక్యంగా అతడిని అదుపులోకి తీసుకుని చికిత్స నిమిత్తం గాంధీ ఆస్పత్రికి తరలించారు. అమీర్‌ను పీడీ యాక్టుపై జైలుకు పంపినా అతని నైజంలో మార్పురాలేదు. హత్య, దోపిడీ, స్నాచింగ్, కొట్లాట కేసుల్లో నిందితుడిగా ఉన్న షేక్‌అమీర్‌పై చిలకలగూడ ఠాణాలో రౌడీషీట్‌ ఉంది. 2015లో అరెస్టై ఏడాది జైలుశిక్ష అనుభవించాడు. ఆ తర్వాత కూడా తన పాత పంథానే అనుసరిస్తున్నాడు. ఈ క్రమంలో వారాసిగూడకు చెందిన యువతి తనను అమీర్‌ నిర్భంధించి లైంగికదాడికి పాల్పడినట్లు ఫిర్యాదు చేసింది. వైద్యచికిత్సల అనంతరం బాధితురాలని భరోసా కేంద్రానికి పంపించారు. నిందితుడిపై పలు సెక్షన్ల కింద కేసులు నమోదు చేసి రిమాండ్‌కు తరలించినట్లు ఏసీపీ శ్రీనివాసరావు తెలిపారు. సాఫీగా సాగిపోతున్న జీవితంలో కల్లోలం ఎదురైంది. అది కకావికలం చేసేసింది. కులాసాగా ఉన్న వ్యక్తి ఒక్కసారిగా మంచపట్టాడు. అయ్యో ఎందుకిలా జరిగింది అని రోజుల తరబడి ఆవేదనతో కుమిలిపోయాడు. అంతలోనే ఆయనలోని సంకల్పం ఓటమిని అంగీకరించనివ్వలేదు. ఆత్మవిశ్వాసంతో అడుగు ముందుకేశాడు. చక్రాల కుర్చీనుంచే పెద్ద కుటుంబానికి అండగా నిలిచాడు. గౌరిబిదనూరు: గౌరిబిదనూరు పట్టణంలో ఉండే టైలర్‌ రమేష్‌ను చూస్తే ఎవరైనా పెద్ద ఆఫీసరేమో అనుకుంటారు. ఒకప్పుడు ఆయన అలాగే ఉండేవారు. కానీ విధి ఆడిన వింత నాటకంలో పావుగా మారారు. అనారోగ్యంతో జీవితం చీకటిమయమైనా చలించలేదు. అంగ వైకల్యం పీడిస్తున్నా శ్రమనే నమ్ముకుని సాగుతున్నారు. 53 సంవత్సరాల రమేష్‌ బి.కాం. డిగ్రీ పూర్తీ చేశారు. హిందీలో విశారద పాసయ్యారు. చార్టెడ్‌ అకౌంటెన్సీ (సీఏ)లో 3 సంవత్సరాల శిక్షణ పొందారు. అనంతపురం జిల్లా హిందూపురం సమీపంలోని సూపర్‌ స్పిన్నింగ్‌ మిల్లులో గోడౌన్‌ ఇన్‌చార్జ్‌గా ఉద్యోగం చేసేవారు. 1992లో... ఆయనకు 27 ఏళ్ల వయసులో విధి చిన్నచూపు చూసింది. వెన్నపూసకు అంతుతెలియన జబ్బు సోకింది, నడుము కింది భాగం స్పర్శ లేకుండా పోయింది. కాళ్లలో కదలిక శూన్యమైంది. కూర్చోవడం, లేవడం కూడా చేతనయ్యేది కాదు. మంచమే నేస్తమైంది. నాన్‌ కంప్రెసివ్‌ మైలోపతి విత్‌ ప్యారాప్లీగియా అనే నరాల జబ్బుతో కలిపి మొత్తం 8 నాడీ జబ్బులు సోకినట్లు వైద్యులు నిర్ధారించారు. ఇవి నయం కాదని, చికిత్స లేదంటూ వైద్యులు సైతం చేతులెత్తేశారు. దీంతో ఉద్యోగానికి రాజీనామా చేశారు. అప్పుడే రమేష్‌లో పట్టుదల, దీక్ష, సంకల్పంగా మారింది. తన తండ్రితో పాటు 4 తరాలుగా కుటుంబపోషణకు జీవనాధారమైన టైలరింగ్‌పై మమకారం కలిగింది. మంచం మీద నుంచే టైలరింగ్‌కు శ్రీకారం చుట్టారు. గుడ్డలను కొలతలకు తగినట్లు కత్తిరించడంలో నైపుణ్యం పొందారు. అంతలోనే కుటుంబాన్ని పోషిస్తున్న తండ్రి మరణం మరో పిడుగుపాటు మాదిరిగా తాకింది. కుటుంబం ఆకలి తీర్చడం తనపై పడింది. రోజుకు 14 గంటలపాటు కూర్చొని గుడ్డలు కత్తిరిస్తూ ఉంటారు. ఆ గుడ్డలను వేరే టైలర్లు షర్టులుగా కుడితే రమేష్‌ వాటికి కాజాలు వేసి ఇస్త్రీ చేసి సిద్ధం చేస్తారు. ఇలా సుమారు 20 మంది టైలర్లకు ఆయనే గుడ్డలు పంపి షర్టులు, ఫ్యాంట్లు కుట్టిస్తారు. పాఠశాలల యూనిఫారంలు ఆర్డర్లు తీసుకొని గుడ్డలను కత్తిరించి టైలర్లకు కుట్టడానికి ఇస్తూన్నారు. దీనితో నెలకు రూ. 6–7 వేల వరకు ఆదాయం వస్తూ ఉంది. రమేష్‌ చికిత్స కోసం 15 రోజుల కొకసారి బెంగుళూరుకు వెళ్లి రావడం తప్పనిసరి. ఈ మధ్యలో తన రెండు ఊపిరితిత్తుల్లో ఒకటి పని చేయడం మానేసింది.రాత్రి వేళల్లో, చలికాలంలో ఆక్సిజన్‌ తీసుకోవడం తప్పనిసరి అయ్యింది. అయినా రమేష్‌ వెనుకంజ వేయరు. ఇంట్లోని తన తల్లి, సోదరిలు, వారి పిల్లలు అంతా 8 మంది పోషణ ఆయనపైనే ఉంది. ఆక్సిజన్‌కే ఎక్కువ ఖర్చు అవుతూ ఉంది. రమేష్‌ పెళ్లి చేసుకోలేదు. వీల్‌ చైర్‌ సహాయంతో తిరుగుతూ ఉంటారు. ఆయన శ్రమను గుర్తించి ప్రభుత్వం తాలూకా స్థాయిలో రాజ్యోత్సవ ప్రశస్తి, కన్నడ సాహిత్య పరిషత్తు ప్రశస్తిలను బహూకరించడం విశేషం.
chilakalaguda : chilakalaguda taanaa eduta oa roudisheeter‌ hal‌chal‌ chesudu. madyam mattulo cheeyi kosukuni remdu gantala paatu pooliisulaku chukkalu choopinchaadu. ettakelaku atadini pattukuna pooliisulu chikitsa nimitham ghandy aaspatriki taralinchaaru. vivaraalloki velithe.. sikindraabaad, vaaraasiguudaku chendina shiekh‌amer‌ rowdii sheater‌. atadiki bhaarya, muguru pillalu unnare. vaaraasiguudaku chendina yuvati (19)ni aama intloone nirbhandhinchi gta muudu roojulugaa laingika daadiki paalpadutunnaadu. addu cheppina badhiturali tallipai daadi chesudu. wasn thelusukunna sdhaanikulu baadhituraalini athadi bhari nunchi thappinchadamtho aama guruvaaram ratri chilakalaguda taanaalo phiryaadhu chesindi. dheenipai samaachaaram andadamtho amer‌ akkadi nunchi paraarayyaadu. naa piene phiryaadhu chestava ninnu champesta anatu baadhithuraaliki fone‌ chessi bedirinchaadu. yea kramamlo ninditudi aachuukii telusukuneenduku pooliisulu sukravaaram athadi baavanu adupulooki teeskunnaru. dheentho sukravaaram saayantram chilakalaguda taanaa vadaku vacchina amer‌ chetilo oa blade, nootiloo mro blade‌thoo viiramgam chesudu. pattukunenduku prayatninchagaa bledutho chethini kosukunnadu. raktham karutunna lekka chaeyakumdaa taanaa parisaraallo parugulu petti bhayandolanaku gurichesadu. pattukunenduku prayatniste gontu kosukuntanani bedirinchadamtho pooliisulu venakkitaggaaru. dadapu remdu gantala paatu hydrama konasaagindi. iddharu esplu, naluguru in‌spectorlu, yess‌ailu, sibbandi chaakachakyamgaa atadini adupulooki tisukuni chikitsa nimitham ghandy aaspatriki taralinchaaru. amer‌nu pd actupy jailuku pampina atani naijamlo maarpuraaledu. hathya, doopidii, snatching, kotlata caselloo ninditudigaa unna shiekh‌amer‌pai chilakalaguda taanaalo roudisheet‌ undhi. 2015loo arestai edaadi jailusiksha anubhavinchadu. aa tarwata kudaa tana paata panthaane anusaristunnadu. yea kramamlo vaaraasiguudaku chendina yuvati tananu amer‌ nirbhandhinchi laingikadaadiki paalpadinatlu phiryaadhu chesindi. vaidyachikitsala anantaram baadhithuraalani bharosa kendraaniki pampinchaaru. ninditudipai palu sekshanla kindha casulu namoodhu chessi remand‌ku taralinchinatlu acp srinivaasaraavu teliparu. saaphiigaa saagipotunna jeevitamlo kallolam eduraindi. adi kakavikalam chesesindi. kulasaga unna vyakti okkasariga manchapattaadu. ayyo endukilaa jargindi ani rojula tarabadi aavedanato kumilipoyadu. anthalone aayanalooni sankalpam ootamini angeekarinchanivvaledu. aatmaviswaasamto adgu mundukesadu. chakraala kurcheenunche peddha kutumbaaniki amdaga nilichaadu. gauribidanuru: gauribidanuru pattanhamloo umdae tyler‌ ramesh‌nu chusthe evarainaa peddha aafisaremo ankuntaru. okappudu aayana alaage undevaaru. conei vidhi adina vintha naatakamlo pavuga maararu. anaaroogyamtoo jeevitam cheekatimayamainaa chalinchaledu. anga vaikalyam peedistunna shramane nammukuni saagutunnaaru. 53 samvatsaraala ramesh‌ b.kaam. degrey puurtii chesar. hindeelo visaarada pasayyaru. charted‌ accountancy (cae)loo 3 samvatsaraala sikshnha pondhaaru. ananthapuram jalla hindupur sameepamloni suupar‌ spinning‌ millulo godoun‌ in‌charges‌gaaa udyogam cheeseevaaru. 1992loo... ayanaku 27 ella vayasuloe vidhi chinnachuupu chusindi. vennapoosaku antuteliyana jabbu sookindhi, nadumu kindhi bhaagam sparsa lekunda poindhi. kaallaloo kadalika shoonyamaindi. koorchovadam, levadam kudaa chetanayyedi kadhu. manchame nestamaindi. naane‌ compressive‌ mylopati vith‌ parapligia aney neural jabbutho kalipi motham 8 naadii jabbulu sokinatlu vaidyulu nirdharincharu. ivi nayam kadhani, chikitsa ledantu vaidyulu saitam chetulettesaru. dheentho udyoganiki raajeenaamaa chesar. appudee ramesh‌loo pattudala, dekshith, sankalpamgaa marindi. tana tandritho paatu 4 tharaalugaa kutumbaposhanaku jeevanaadhaaramaina tilering‌pai mamakaram kaligindi. mancham medha nunche tilering‌ku sreekaaram chuttaaru. guddalanu kolatalaku taginatlu kattirinchadamlo naipunyam pondhaaru. anthalone kutumbaanni poshistunna thandri maranam mro pidugupaatu maadhirigaa taakindi. kutunbam akali teerchadam tanapai padindhi. rojuku 14 gantalapatu kurchoni guddalu kattiristuu untaruu. aa guddalanu vaerae tilerlu shartulugaa kudithe ramesh‌ vatiki kaajaalu vaysi istri chessi siddham chestaaru. ila sumaaru 20 mandhi tailarlaku ayane guddalu pampi shartulu, phyaantlu kuttistaaru. paatasaalala uniforumlu arderlu tesukoni guddalanu kattirimchi tailarlaku kuttadaniki istuunnaaru. deenitho nelaku roo. 6–7 vaela varku aadaayam vastuu undhi. ramesh‌ chikitsa choose 15 rojula kokasari benguluruku vellhi raavadam tappanisari. yea madyalo tana remdu oopiritittullo okati pania cheeyadam maanesindi.ratri velallo, chalikaalamlo oksygen‌ tiisukoevadam tappanisari ayyindi. ayinava ramesh‌ venukanja veyaru. intloni tana talli, sodarilu, vaari pillalu antha 8 mandhi poeshanha aayanapaine undhi. oksygen‌ke ekuva karchu avutu undhi. ramesh‌ pelli cheskoledu. wheelie‌ chair‌ sahayamtho tiruguthu untaruu. aayana shramanu gurthinchi prabhuthvam taaluukaa sthaayiloo rajyothsava prasasti, qannada sahithya parishattu prasastilanu bahookarinchadam visaesham.
ఆ ఆవేదన నిజం లోచన ప్రశ్నార్థకం January 4, 2021 January 4, 2021 editor 0 Comments 04 January 2021 రైతు ఉద్యమాన్ని రైతు ఉద్యమంగానే చూడాలని, దానిని జాతీయోద్యమం అన్నట్టు చిత్రించడం సరికాదని అంటున్నారు డాక్టర్‌ ఎన్‌. ‌జయప్రకాశ్‌ ‌నారాయణ్‌ (ఐఏఎస్‌) . ‌ఢిల్లీలో జరుగుతున్న రైతు ఉద్యమం పంజాబ్‌, ‌హరియాణా రైతులదేనని, కొన్ని భయాలూ, అపోహల వల్లనే అది రూపుదిద్దుకుందని కూడా అన్నారు. అయినా ఢిల్లీకి జలుబు చేస్తే మనం తుమ్మవలసిన అవసరం లేదన్నారు. కేంద్రం తెచ్చిన ఆ మూడు వ్యవసాయరంగ సంస్కరణ బిల్లులతో రైతుకు సంకెళ్లు తెగిపోతాయని ఆశించవచ్చునని ఆయన చెబుతున్నారు. స్వాతంత్య్రం వచ్చిన తరువాత కూడా బంద్‌లు, రాస్తారోకోలు సరికాదని అంటున్నారు. మిగిలిన ఏ రంగంలోను లేని ఆంక్షలు రైతులకు మాత్రం ఎందుకు విధిస్తున్నారని ఆయన ప్రశ్నించారు. ఆ ఆంక్షల నుంచి రైతును గట్టెక్కించి, అదనపు ఆదాయం చేకూర్చడమే కేంద్ర ప్రభుత్వ లక్ష్యమని ఆయన నమ్ముతున్నారు. కనీస మద్దతు ధరకీ, చట్టానికీ సంబంధం ఉండదనీ, గోధుమ-వరికి తప్ప మిగిలిన పంటలకు కనీస మద్దతు ధర వల్ల ఒక్క రూపాయి ఆదాయం కూడా పెరగదని ఆయన తేల్చి చెప్పారు. చిన్నరైతులు పంటను ఎక్కడికో పట్టుకెళ్లి ఎలా అమ్ముకుంటారన్న ప్రశ్న అర్ధరహితమని, ఒకచోట పంట ధర పెరిగితే అన్నిచోట్లా పెరుగుతుందని, ఇది ఆర్థిక సూత్రమని చెబుతున్నారాయన. బానిసత్వంలో ఉండొద్దని, సంకెళ్లు తెగిపోవాలనే ఎవరైనా కోరుకుంటారని చెబుతూ, అవి కొనసాగాలని కోరుకునే వారు ఎవరూ ఉండరని ఆయన చెప్పారు. యథాతథ స్థితిలో, సంకెళ్లలోనే ఉండాలంటూ రోడ్డెక్కేవారు ఉండరని కూడా చెప్పారు. ఈ ఉద్యమంలో ఆవేదన ఒక వాస్తవమే అయినా, రైతుల ఆలోచన ప్రశ్నార్ధకంగానే ఉందని ఆయన స్పష్టం చేశారు. డాక్టర్‌ ‌జేపీతో జాగృతి జరిపిన ముఖాముఖీ పాఠకుల కోసం.. ఢిల్లీలో రైతులు ఆందోళన చేస్తున్నారు. ఆరంభంలో వారు కోరినట్టే కనీస మద్దతు ధర, వ్యవసాయోత్పత్తుల మార్కెటింగ్‌ ‌కమిటీ వ్యవస్థ సుస్థిరతలకి కేంద్ర ప్రభుత్వం హామీ ఇస్తున్నది. అయినా ఈ ప్రతిష్టంభన ఎందుకు? ఒకటి మొదట అర్థం చేసుకోవాలి. ఈ దేశంలో 20 కోట్ల రైతు కుటుంబాలు ఉన్నాయి. ఇంకా ఎక్కువే కావచ్చు. ఇంతటి విశాల దేశంలో కేవలం పంజాబ్‌, ‌హరియాణాలు, కొద్దిగా పశ్చిమ యూపీ నుంచి.. ప్రధానంగా అవిభక్త పంజాబ్‌ ‌నుంచే ఈ ప్రతి ఘటనలు, నిరసనలు ఏమిటి? అయినా ఇదేదో జాతీయోద్యమం అన్నట్టు చిత్రించకూడదు. ఢిల్లీకి జలుబు చేస్తే మనం కూడా తుమ్మవలసిన అవసరం లేదు. పత్రికలు, టీవీ చానళ్లు అక్కడ ఎక్కువ ఉంటాయి కాబట్టి ప్రచారం వస్తుంది. కానీ అక్కడివాళ్లకేమీ ఉండదు. మనమే ఇక్కడ ఉండి భూతద్దంలో చూస్తున్నాం. ఇంత విశాల దేశంలో మంచివీ, అవసరమైనవీ కొన్ని కొన్ని చట్టాలు వచ్చినప్పుడు కూడా కొన్ని ప్రాంతాలలో భయాలూ అపార్థాలూ వచ్చే అవకాశం ఉంది. ఇప్పుడు ఆనాటి అవిభక్త పంజాబ్‌ ‌రాష్ట్రంలో, అంటే పంజాబ్‌, ‌హరియాణాలలో అదే జరుగుతోంది. స్వాతంత్య్రం వచ్చిన కొత్తలోనే అక్కడ ఒక చట్టం తెచ్చి, దానితో మండీలు అని గొప్పగా పెద్ద ఎత్తున ఏర్పాటు చేశారు. ప్రతాప్‌సింగ్‌ ‌ఖైరాన్‌ ‌ముఖ్యమంత్రిగా, చౌతూరామ్‌ ‌వ్యవసాయమంత్రిగాను ఉండగా అది జరిగింది. వారిద్దరూ కూడా రైతు మంచిని కోరినవారు. సంక్షేమాన్ని ఆకాంక్షించినవారు. ఆ రోజుల్లో దేశంలోని ఏ రాష్ట్రంలోను జరగనంత మంచిని రైతులకు చేసిపెట్టారక్కడ. ఇక మండీల నాయకులు కూడా అంతే. వీరు రాజకీయంగా, సామాజికంగా, ఆర్థికంగా పలుకుబడి ఉన్నవాళ్లు. మహారాష్ట్రలో చెరుకు కర్మాగారాల నిర్వాహకుల మాదిరిగా అన్నమాట. వారేమీ చెడ్డవారు కాదు. రైతు కుటుంబాలకు ఎంతో మంచి చేసినవారే. మార్కెటింగ్‌ ‌చట్టాలలో ఇవాళ ఏం చేశాం! ఒకటి- రైతు తన పంటను మండీలలోనే అమ్ముకో నక్కరలేదు. ఎక్కడ సౌలభ్యంగా ఉంటే, ఎక్కడ ధర ఎక్కువ ఉంటే, తనకు సంతోషం కలిగించే చోటు ఎక్కడైనా అమ్ముకో వచ్చునని అన్నాం. అంటే మండీల గుత్తాధిపత్యం సడలిపోయినట్టే కదా! వందలో పది పోతే 90కి పడిపోయినట్టే కదా! 70 అయితే ముప్పయ్‌ ‌పడిపోయినట్టే కదా! మొత్తంగా మండీల నాయకుల ప్రభావం తగ్గిపోతుంది. రైతులేమో ఈ మండీల నాయకులకు విధేయులుగా ఉన్నారు. ఎక్కడో మండీయే అన్నం పెడుతున్నదన్న భావన. రెండోది- మండీలలో అమ్ముకోకపోతే సెస్‌ ‌చెల్లించనవసరం లేదని చెబుతున్నాం, రైతులకు అనుకూలంగా. ఇందువల్ల మండీల ఆదాయం పోతుంది. ఇక అపోహ గురించి: ఒక బలమైన అపోహను పంజాబ్‌ ‌రైతుల మనసులలో నాటారు. దేశంలో గోధుమ, బియ్యం ప్రధానంగా ప్రభుత్వం సేకరించేది పంజాబ్‌, ‌హరియాణాల నుంచే. బియ్యం ఇక్కడే ఎక్కువ. అయినా ఇక్కడ నుంచి కంటే, అక్కడ నుంచే బియ్యం సేకరణ ఎక్కువ. అక్కడ బియ్యం తినే వాళ్లుండరు. అయినా అది మనం ఇక్కడ ఉత్పత్తి చేసుకునే తరహా బియ్యం కాదు. ముతక బియ్యం. తెలుగు ప్రాంతాలలో ఉత్పత్తి చేసే బియ్యం రెండు రకాలు. సన్న బియ్యం. ముతక బియ్యం. ఇందులో సన్నబియ్యం మనం ఉంచుకుని, ముతక బియ్యం సరఫరా చేస్తాం. కానీ దేశంలో వరి, గోధుమ అవసరానికి మించి ఉత్పత్తి అవుతోంది. ఫలితం మార్కెట్‌లో రేటు బాగుండడం లేదు. ఒకప్పుడు ప్రభుత్వం చెల్లించే ధర కంటే, మార్కెట్‌లో ధరే ఎక్కువ. కానీ పదేళ్లుగా మార్కెట్‌లో ధరే తక్కువగా ఉంది. కాబట్టి ఈ చట్టాలు తెచ్చి కనీస మద్దతు ధర ఎత్తేస్తారనీ, సేకరణ నిలిపివేస్తారనీ అపోహ రేగింది. ఇప్పుడు ఆ మూడు చట్టాలకు వ్యతిరేకంగా ఉన్న వాళ్లంతా ప్రధానంగా, నా ఉద్దేశంలో 99 శాతం, వరి, గోధుమ రైతులే. కాబట్టి ఇలా అపోహలు, అపార్థాలు ఉన్నప్పుడు రాజకీయ కారణాలు కూడా వెనుక ఉంటాయి. పైగా, యాభయ్‌ ఏళ్లుగా నష్టపోతూనే ఉన్నాం, బాధలు పడుతూనే ఉన్నాం అన్న బాధ రైతాంగంలో ఉంది. ఇలాంటి సమయంలో ఒక్కసారి వ్యవసాయరంగంలో వేడిపుడితే ఏమవుతుంది? రాజకీయ పక్షాలు కూడా అధికారంలో ఉంటే ఒకరకంగా, విపక్షంలో ఉంటే ఒక రకంగా మాట్లాడుతుంటాయి. వీటన్నిటి ఫలితమే ఆ ప్రతిష్టంభన. నెల దాటిపోయింది. ఢిల్లీ పరిస్థితులను బట్టి ఉద్యమం పేరుతో అక్కడికి వచ్చిన 25మంది వరకు రైతులు దుర్మరణం పాలయ్యారు. రైతులకు మద్దతుగా అంటూ ఒక న్యాయవాది ఆత్మహత్య చేసుకున్నారు. ఖలిస్తాన్‌వాదుల చేతులలోకి ఉద్యమం వెళ్లిపోతున్నదన్న మాట మరొకటి. అంటే రోజులు గడిచే కొద్డీ కొత్త కొత్త కోణాలు కనిపిస్తు న్నాయి. కాబట్టి ఈ సమస్యకి పరిష్కారం ఏమిటి? ఎప్పుడు? ఇక్కడ ఓ మూడు అంశాలు ఉన్నాయి. ఒకటి- రైతు ఉద్యమాన్ని రొమాంటిక్‌గా చూడడం సరికాదు. వాస్తవాలను సాకల్యంగా, హేతుబద్ధంగా, చర్చ, తర్కాల పునాదిగా చూడాలి. అలా కాకుండా మా రైతు, మా వర్గం అంటూ ఉద్వేగంతో వ్యవహరిస్తే వాస్తవాల దగ్గరకి వెళ్లలేరు. రెండు- నేను మొదటి నుంచి కూడా బలవన్మరణాలను గట్టిగా వ్యతిరేకిస్తూనే ఉన్నాను. ఆత్మహత్యల రాజకీయం చాలా ప్రమాదం. స్వాతంత్య్రం వచ్చిన తొలినాళ్లలోనే డాక్టర్‌ అం‌బేడ్కర్‌ ‌సుస్పష్టంగా చెప్పలేదా! ఆనాడు చేశారంటే, తెల్లవాళ్లు మనకి ప్రాధమిక హక్కులు ఇవ్వలేదు. ఓటు హక్కు ఇవ్వలేదు. ఏ హక్కు ఇవ్వలేదు. కాబట్టి వాటిని సాధించుకోవడానికి రకరకాల మార్గాలు అనుసరించా రప్పుడు. ఇప్పుడు స్వాతంత్య్రం వచ్చింది. మనం ఎన్నుకున్న ప్రభుత్వం ప్రాథమిక హక్కులు ఇచ్చింది. ఓటు హక్కు ఇచ్చింది. కాబట్టి హింస, నిరాహార దీక్షలు, బలవన్మరణాలు, ఇతరుల హక్కులకు భంగం కలిగిస్తూ చేసే బంద్‌లూ రాస్తారోకోలూ ఆధునిక వ్యవస్థలో సరికాదు. స్వతంత్ర సమాజంలో, రాజ్యాంగ బద్ధ పాలనలో సరైనవి కాలేవు. దురదృష్టవశాత్తు దేశంలో ఏ రాజకీయ పార్టీ డాక్టర్‌ అం‌బేడ్కర్‌ ‌మాటను పాటించడం లేదు. కాబట్టి చర్చలో, సమస్య పరిష్కారంలో ఉద్విగ్నతకు చోటివ్వడాన్ని నేను పూర్తిగా వ్యతిరేకిస్తాను. అసలు విషయం పక్కదోవ పడుతుంది కదా! మూడు- మనది సంక్లిష్ట సమాజం. ఎన్నో వర్గాలూ, భాషలూ, మరెన్నో సంస్కృతులు. అయినా మనం సమైక్యంగా ఉండడం అత్యద్భుతం. అయినా కొన్ని భిన్నాభిప్రాయాలు ఉంటాయి. ఒకప్పుడు ఖలిస్తాన్‌ ఉద్యమం ఉంది. ఈశాన్యంలో అలజడి ఉంది. అయినా గానీ రైతు సమస్యను రైతు సమస్యగానే చూద్దాం. రైతు వేదన గొప్ప వాస్తవం. ఆ వేదన మూలాలను బట్టి పరిష్కారాలను అన్వేషించాలి. అర్థమయ్యేటట్టు వారికి చెప్పాలి. రెచ్చగొట్టి ఉద్వేగానికి తావివ్వకూడదు. నేను ప్రభుత్వాన్నీ, పత్రికలనీ కోరేదేమిటంటే ఎవరికి ఎవరినీ దూరం చేయకండి. అంతకంటే రైతుకు అన్యాయం జరుగుతోందని అంతా ఒప్పుకుంటున్నాం కదా! వాళ్లకి న్యాయం జరగాలనే కదా మన కోరిక. ఇందుకు రెండు ప్రధాన మార్గాలు ఉన్నాయి. ఒకటి: ప్రభుత్వం దుర్మార్గంగా వేసే సంకెళ్లు తొలగించి, రైతుకు ఆర్థిక స్వేచ్ఛ కల్పించాలి. ఇప్పుడు కేంద్రం తెచ్చిన ఆ మూడు చట్టాలు అలాంటి ఆర్థిక స్వేచ్ఛను ప్రసాదించడానికి ఉద్దేశించినవే. ఇప్పటిదాకా రైతాంగానికి దశాబ్దాలుగా జరుగుతున్న అన్యాయాలను ఆపడానికి చేసిన ప్రయత్నమది. అయితే ఇవి కూడా సరిపోవనే అంటున్నాను నేను. ఇవికాక, రైతాంగానికి అదనంగా లబ్ధి చేకూర్చే రీతిలో ప్రభుత్వ విధానాలు ఉండాలి. ఈ దిశగా కొన్ని ప్రయత్నాలు జరుగు తున్నాయి కూడా. ఇంకా చేయాలి. సంకెళ్లు అంటే- మీరు ఉత్పత్తి చేసినదేదైనా ఇక్కడే అమ్మాలన్న ఆంక్ష రైతుకు తప్ప మిగిలిన ఏ రంగంలో అయినా చూస్తామా! ఒక పెన్సిల్‌, ఒక కంప్యూటర్‌, ఒక యంత్రం ఉత్పత్తి చేస్తే ఫలానా చోట తప్ప అమ్మరాదని చెబుతున్నామా? వీళ్లకే అమ్ముకోవాలని నిర్దేశిస్తున్నారా? ఒక టీచర్‌నీ, ఒక ఇంజనీర్‌నీ మీ సేవలు ఒక పరిధికేనని ఎవరైనా శాసిస్తున్నారా? ఒక డాక్టర్‌ని ఇక్కడే వైద్యం చేయాలనీ, లేదా ఒక ఆర్కిటెక్ట్‌ను ఇందుకోసమే పని చేయాలనీ లక్ష్మణరేఖలు గీసిపెడుతున్నదా ప్రభుత్వం? అలాగే వ్యాపారం. ఈ వ్యాపారమే చేయాలనీ, ఇక్కడే చేయాలనీ ఆదేశిస్తున్నారా? మరి రైతులకు మాత్రమే ఈ నిబంధన ఏమిటి? రైతులకు అన్యాయంగా పడిన సంకెళ్లను తెంచడానికే ఆ చట్టాలు తెచ్చారు. కానీ ఈ విషయాలు రైతుకు అర్ధమయ్యేటట్టు చెప్పడంలో ఎక్కడో లోపం జరిగింది. ఇక పత్రికలు, టీవీ చానళ్లు చూస్తుంటే మరీ వింతగా ఉంది. ఆ ఉద్యమాన్ని అందమైన దృశ్యంగా చిత్రీకరించే ప్రయత్నం చేస్తున్నారు. కానీ ఈ వర్ణనలలో కూరుకుపోతూ అసలు సంక్షోభానికి కారణం ఎక్కడ ఉంది? ప్రభుత్వాల పాత్ర ఏమిటి? ఈ చట్టాల వల్ల రైతుకు అధిక ధర లభిస్తుందా? లేదా? వంటి చర్చకు చోటు తగ్గించేస్తున్నారు. అక్కడే వండుకుని తినడం, చలిలో పడుకోవడం.. ఉద్వేగంగా చెబుతున్నారు. ఆ నినాదాలు, హడావుడి దృశ్యీకరిస్తున్నారు. దీనితో రైతు సంక్షేమం అన్న ఆశయం తెర వెనక్కి పోతోంది. గోధుమ, వరి రైతులే ఈ చట్టాలను వ్యతిరేకిస్తు న్నారు. కనీస మద్దతు ధర గురించి పట్టుపడు తున్నారు. చట్టబద్ధం చేయాలంటున్నారు. కానీ ఇది రైతాంగం మొత్తం సంక్షేమాన్ని కోరే ఉద్యమమే అయితే 21 వరకు పంటలకే పరిమితమైన కనీస మద్దతు ధరను మిగిలిన పంటలకు వర్తింప చేయాలన్న డిమాండ్‌ ఎం‌దుకు రావడం లేదు? కనీస మద్దతు ధర వల్ల ఏ పంటకీ అదనంగా ఒక్క రూపాయి కూడా ఆదాయం పెరగదు. అన్నీ నామమాత్రమే. కనీస మద్దతు ధర పరిధిలో ఉన్న పంటలను కూడా నామమాత్రంగానే కొనుగోలు చేస్తారు. అది పేరుకే. ఈ వస్తువు నా దగ్గర ఉంది అని చెబితే కొనే నాథుడు లేడు. కనీస మద్దతు ధరతో కాస్త మేలు జరుగుతున్నది గోధుమ, బియ్యం ఉత్పత్తులకే. పెట్టుబడి మీద ఓ పదిరూపాయలు అదనంగా వస్తాయేమో! అదీ చాలదు. ఇక పత్తి వంటి పంటల మీద ఖర్చులు కూడా తిరిగి రావు. చాలా మద్దతు ధరలు కాగితం మీదనే ఉన్నాయి. ఇంతకు ముందు శరద్‌జోషి, మహేంద్ర సింగ్‌ ‌తికాయత్‌ ‌వంటి వారు రైతు ఉద్యమాలు నడిపారు. ఇవాళ్టి ఉద్యమం వాటి కంటే ఏ విధంగా భిన్నమైనదంటారు? నా ఆలోచనలను ప్రభావితం చేసిన ఇక్కడి పెద్దలలో శరద్‌జోషి ఒకరు. ఆయన నాకు మిత్రుడు, గురువు కూడా. వ్యవసాయం, రైతు సంక్షేమం వంటి అంశాలలో ఆయనకు మించిన దూరదృష్టి కలిగిన వారు దేశంలో ఇంకొకరు లేరు. పంటలకు గిట్టుబాటు ధరలు రాకపోవడానికి కారణం ప్రభుత్వ విధానాల వల్లనేనని ఈ దేశంలో ఎలుగెత్తి చాటిన మొదటి వ్యక్తి జోషి గారు. సాధికారికంగా, వాస్తవిక ఆధారాలతో ఈ విషయం వెల్లడించారాయన. ఈ దేశంలో రైతు ఉద్యమ ధోరణులు రెండు రకాలు. నాకు ఆర్థిక స్వేచ్ఛను ఇవ్వండి. మార్కెట్‌లో ధర పెరిగే వెసులుబాటు కల్పించి, మా ఆదాయం పెరిగే మార్గాలు మూసేసి సంకెళ్లు వేయకండి. ఈ సంకెళ్లు, గుదిబండలు తొలగిస్తే మేమే మా కాళ్ల మీద నిలబడతాం. అనేది ఒక పంథా. ఇది శరద్‌ ‌జోషి ధోరణిలోనిది. నిజమే, ప్రభుత్వం నుంచి సాయం పొందే హక్కు దేశ ప్రజలందరికీ ఉంది. రెండో రకం ధోరణి: ఇది తికాయత్‌ ‌గారిది. ఆత్మనిర్భరత, స్వావలంబన వంటి వాటి జోలికి వెళ్లకుండా ఉచితాలు కోరుకుంటారు. సబ్సిడీలు కావాలంటారు. మరొకటి ఇవ్వండి అని కోరతారు. ఇవాళ్టి ఉద్యమ పోకడలో తికాయిత్‌ ‌కనిపిస్తాడు. అయితే ఈ రెండు ధోరణులు రైతు శ్రేయస్సు కోసమే. మొదటిది మాత్రం రైతుల సమస్యలన్నీ ప్రభుత్వం పరిష్కరించజాలదని నమ్ముతుంది. ఆర్థిక స్వేచ్ఛ ప్రధానమంటుంది. రాజ్యాంగంలోని 12-1జి ఇస్తున్న స్వేచ్ఛను రైతుకు లేకుండా చేయవద్దు అంటుంది. రైతుకు సంకెళ్లు ఉన్న వాస్తవాన్ని అంతా అంగీకరిస్తున్నారు. నేనే కాదు, ఎందరో ఆర్థికవేత్తలు ఇదే నిజమని చెబుతున్నారు. దీనిని కాదనే అవకాశమే లేదు. వాస్తవాన్ని గమనించిన ప్రభుత్వం ఇన్నాళ్లకు మేల్కొని చెంపలు వేసుకుని ఈ మూడు చట్టాలు చేసింది. వచ్చిన చట్టాలు ఏం అద్భుతాలు చేసి చూపుతాయో వేచి చూడాలి. వీటితో నష్టం ప్రశ్న అయితే లేదు. మూడు చట్టాలతో దళారీ వ్యవస్థకు చోటు ఉండదని, రైతే నేరుగా పంటను అమ్ముకోవచ్చునని ప్రభుత్వం చెబుతున్నది. కానీ పాత పద్ధతే మేలు, అంటే చట్టాలు రాని క్రితం పరిస్థితే చాలునన్నట్టు ఉద్యమకారులు చెబుతున్నారు. ఇదెంత వరకు వాస్తవం? సంకెళ్లు కావాలనీ, మేమంతా వాటి మధ్యనే ఉంటామనీ రైతులందరి తరఫున చెప్పే హక్కు వాళ్లకి లేదు. ఆందోళన చేస్తున్నవారు పంజాబీలు. వారి ఇష్టం మేరకు ఆ రాష్ట్ర ప్రభుత్వం చేత సంకెళ్లు వేయించుకోవచ్చు. వేరేవారిని ఎందుకు బాధించడం? స్వేచ్ఛ అవసరం లేదని మీరు అనుకున్నంత మాత్రాన ఎవరికీ ఆ అవసరం లేదని ఎలా అంటారు? నిజానికి ఇది పంజాబ్‌ ‌రైతుల సొంత వ్యవహారం కానేకాదు. నాది, మీది కూడా. చట్టాలతో పంటను ఎక్కడైనా అమ్ముకోవచ్చుననే స్థిరంగా చెబుతోంది. మండీలలో మద్దతు ధర బాగా ఉంటే అక్కడే అమ్ముకోవచ్చు. ఎవరూ వద్దనడం లేదు. ఇంతవరకు మండీలకే అమ్మాలని చట్టం. మండీల కంటే బయట ఎక్కువ ధర వస్తే అక్కడ అమ్ముకోవచ్చు అని ఇప్పుడు అంటోంది. బయటే అమ్మి, మండీలను వదిలివేయ మని అనడం లేదు. బయట అమ్ముకోవడానికీ అవకాశం ఇస్తోంది. బాగుంటే, ఇష్టమైతేనే అమ్ముకోవచ్చునంటున్నది. ఎక్కడ ధర వస్తే అక్కడ అమ్ముకోమంటున్నది. అంటే ఆంక్షలు ఎత్తేశారు. మధ్య దళారీలు, దళారీ వ్యవస్థ పోవాలన్నది చిరకాల నినాదం. అయితే ఈ నినాదం నీడలో రైతుల కొన్ని వాస్తవిక సమస్యలు కూడా, దళారీ వ్యవస్థతో సంబంధం లేనివి- మరుగున ఉండి పోతున్నాయి. అసలు దళారీ వ్యవస్థను నిర్మూలిస్తే రైతాంగ సమస్యలన్నీ సమసిపోతాయా? కావు. అసలు దళారీ అన్న పదాన్ని జాగ్రత్తగా అర్ధం చేసుకోవాలి. ఆ వ్యవస్థని ప్రపంచమంతటా విధిగా భావిస్తారు. ఉత్పత్తిచేసే వాడికీ, కొనుగోలు దారుడికీ నడుమ ఎవరూ లేకపోతే అసలు ఆర్థిక వ్యవస్థలో కదలికే ఉండదు. ఒక సబ్బు తీసుకోండి! ఫ్యాక్టరీ దగ్గరికి వెళ్లి మనం కొనడం సాధ్యం కాదు. హోల్‌సేల్‌ ‌వర్తకుడు, డిస్ట్రిబ్యూటర్‌ ‌రిటైలర్‌, ‌రవాణా చేసేవాడు… పేరు ఏదైనా ఒక మధ్యవర్తి అనివార్యం. కానీ ఇక్కడ వీళ్లు ఎక్కువైపోయారు. పైగా గుత్తాధిపత్యం సంపాదించారు. దీనినే ఆ మూడు చట్టాలలోని మార్కెటింగ్‌ ‌చట్టం అరికడుతోంది. అంతేకాదు, దళారీల మధ్య పోటీ పెంచుతుంది. అప్పుడు రైతుకు ఆదాయం పెరుగుతుంది. వినియోగదారుడికి భారం తగ్గుతుంది. ఇప్పుడు ఎలా ఉంది? కొన్ని వ్యవసాయోత్పత్తులను మనం బయట వంద రూపాయలకు కొంటే, రైతుకు వెళ్లేది 25 రూపాయలే. కొన్ని పంటలయితే పది రూపాయలే కూడా. అదే మధ్యవర్తుల మధ్య పోటీ పెరిగితే రైతుకు యాభయ్‌ ‌రూపాయలు దక్కుతాయి. ఇప్పుడు మార్కెట్లు మాఫియాల చేతులలోకి పోయాయి. అందుకే ఈ చట్టాలు మార్కెటింగ్‌ ‌వ్యవస్థను ఆధునీకరించేందుకు ఉపకరిస్తాయి. ఇదంతా అర్థం కావడానికి కొంత సమయం పడుతుంది. పైగా ఇది విస్తృతమైన సమస్య. నిజానికి ఈ దేశంలో సగం జనాభాకు చెందిన సమస్య. రైతుకు ఆదాయం ముఖ్యం. ఈ చట్టం దానికి హామీ ఇస్తున్నది. ఒక ఉదాహరణ. మన రాష్ట్రంలో పండే ఒక రకం సన్న బియ్యం ధర 2012లో బస్తాకు 750 రూపాయలకు పడిపోయింది. ఇదే బియ్యం అటు కర్ణాటక, ఇటు మహారాష్ట్రలలో 1200 ధర పలుకుతోంది. కానీ పాత చట్టాల వల్ల రవాణా మీద ఆంక్షలు. ఇక్కడ కొనేవాడు లేడు. అలా అని నిల్వ చేయలేరు. అంటే తెగనమ్ముకోవాలి. అప్పుడు నేను, ఇంకొంతమంది సంకేతాత్మకంగా చేతులకు సంకెళ్లు వేసుకుని వెళ్లి సరిహద్దులలో అటు మహారాష్ట్ర, ఇటు కర్ణాటక ప్రాంతాలలో ధాన్యం అమ్మాం. దీనితో కొద్దిరోజులలోనే అదే ధర ఇక్కడా ఇచ్చారు. రూ. 3,600 కోట్లు అదనపు ఆదాయం వచ్చింది రైతులకి. దీనిని ఎలా కాదంటారు? ప్రభుత్వం చాలా చేయాలన్నది సరైన వాదన. ఇంకా చాలా చేయాలీ అంటూనే, ఇప్పుడు చేసినదానిని కూడా కాదనడం, చేయకుండా ఆపేయాలనడం సరైన వాదన అనిపించు కోదు. ఈ రెండింటికీ చాలా తేడా ఉంది. రైతు ఉద్యమాలంటే సేద్యంలో కీలకంగా ఉండే కౌలు రైతుల, రైతుకూలీల సమస్యలను కూడా ప్రస్తావిస్తూ ఉంటాయి. ఢిల్లీలో రైతులు వీరి గురించి ఎందుకు ప్రస్తావించడం లేదు? ప్రస్తావించడం లేదు. కానీ ఇందుకు నేను తప్పు పట్టను. అన్ని సమస్యలు ఒకేసారి పరిష్కారం కావు. ఏ చట్టమైనా, ఉద్యమమైనా ఏకకాలంలో పరిష్కారాన్ని అందించలేవు. ఇక, నేను కౌలురైతునే అనుకుందాం. శిస్తు యజమానికి ఇచ్చి మిగిలినది అమ్ముకుంటాను. ఇప్పుడు మార్కెట్‌లో ధర పెరిగే అవకాశం వచ్చింది. అది కౌలు రైతుల ఉత్పత్తికీ వర్తిస్తుంది. చిన్నరైతుకీ, పెద్ద రైతుకీ అందుతుంది. చిన్నరైతు పక్క రాష్ట్రానికి తీసుకుపోయి అమ్ముకుంటాడా అంటూ కొందరు విమర్శిస్తున్నారు. ఇది సరైన అవగాహన కానేకాదు. ఒక వస్తువుని మీరు ఎక్కువ ధరకు అమ్ముకున్నారు. వెంటనే నా వస్తువుకీ ధర పెరుగుతుంది. ప్రతివారు పక్క రాష్ట్రానికో, దేశానికో పోయి ఉత్పత్తిని అమ్మరు. కానీ ఆ వస్తువుని రవాణా చేసే అవకాశం ఉండి, ఆంక్షలు లేకుంటే అన్ని చోట్లా దాని ధర సమానమే అవుతుంది. అంటే ధర పెరుగుతుంది. ఇది ఆర్థిక సూత్రం. కాబట్టి మంచి ధర రావడానికి చిన్నాపెద్దా తేడా ఉండదు. ఈ అంశం గురించి ఢిల్లీలో ఆందోళన చేస్తున్నవాళ్లు ఆలోచించడం లేదు. రైతులలో ఆవేదన ఉంది. కానీ ప్రయోజనాల గురించి పట్టించుకోవడం లేదు. ఇది నేను స్పష్టంగా చెబుతున్నాను. వారికి చిత్తశుద్ధి ఉంది. కసి కూడా ఉంది. నాయకత్వం రైతాంగానికి ఏం కావాలో యోచించాలి. ఇంకా ఏం కావాలో ప్రభుత్వాన్ని అడగాలి. అవి పొందాలి. కసి వేరు, విజ్ఞత వేరు. ఆర్తి వేరు, అవగాహన వేరు. ఎంతో కొంత మేలు జరుగుతూ ఉంటే వద్దనడం విజ్ఞత కాదు. అందుకే శరద్‌జోషి వంటి నాయకులు రావాలి. వాళ్లు నన్ను అడిగితే- ఇప్పుడు వచ్చిన స్వేచ్ఛను, ప్రయోజనాలను పొందండి. తరువాత, ఈ స్వేచ్ఛ చాలదు. మాకు సుదీర్ఘకాలంగా అన్యాయం జరిగింది. సేద్యం ప్రపంచంలో ఎక్కడైనా కష్టతరమే. మిగతా వ్యాసంగాల వంటిది కాదు. మాకు ఎప్పుడూ నష్టమే. కాబట్టి ఆ ప్రయోజనాలతో పాటు అదనంగా నాలుగైదు ప్రయోజనాలు సమకూర్చండి అని ప్రభుత్వాన్ని కోరమని చెబుతాను. కానీ వారు అలా అడగడం లేదు. చట్టాలు రద్దు చేయమంటున్నారు. చట్టంలో కనీస మద్దతు ధరను చేర్చమంటున్నారు. కానీ కనీస మద్దతు ధరకీ, చట్టానికీ సంబంధం లేదు. ఒక అంచనా ప్రకారం దేశంలో నాలుగు లక్షల మంది వరకు రైతులు బలవన్మరణాలకు పాల్పడ్డారని తెలుస్తోంది. కానీ ఈ అంశం ఢిల్లీ రైతుల ఆందోళనలో కనీసంగా కూడా ఎందుకు ప్రస్తావనకు రావడం లేదు? కానీ రైతుల బలవన్మరణాల గురించి ఏ ఒక్కరోజు తీవ్రంగా ఆలోచించని పార్టీలు, మీడియా ఇప్పుడు ఎందుకు అక్కడ రైతులకు మద్దతు పలుకుతున్నాయి? ప్రపంచంలో ప్రజాస్వామ్య రాజకీయాలలో దురదృష్టం ఏమిటంటే- ఎక్కడైనా జనం తిరగబడ్డా రంటే, అక్కడ నాలుగు ఓట్లు ఉన్నాయంటే, అదే చాలు. మంచిచెడ్డలు అక్కరలేదు. విషయం ఏమిటో అసలే అక్కరలేదు. సందిట్లో సడేమియా అన్న సంస్కృతి పెరిగిపోయింది. ఇంతకు ముందు అనుకున్నట్టు ఒక రాజకీయ పక్షం అధికారంలో ఉండగా ఒకటి అంటుంది. విపక్షంలో కూర్చుంటే ఒక మాట అంటుంది. ఇవాళ ఒక మాట, రేపు వేరొక మాట. ఉదాహరణకి: తెలంగాణ ప్రభుత్వం ఇప్పుడు ఏమని ప్రకటించింది? రైతులు పండించిన పంటంతా ప్రభుత్వం కొనడం ఎలా సాధ్యం అంటున్నది. మరి, ఇదే కదా కేంద్రం తెచ్చిన చట్టం చెబుతున్నది! మీకు ధర వచ్చిన చోట అమ్ముకోవాలని చెబుతోంది. కేంద్రం చట్టం కూడా అదే కదా చెప్పింది! తర్కం ఉపయోగిస్తే ఒకరకంగా మాట్లాడతాం. రాజకీయం కోసం మరొక రకంగా మాట్లాడతాం. అసలు పంట పండించే రైతు అంతరంగం ఏమిటి? తన కష్టానికి తగిన ఫలితం. అందుకు అతడికి ఇష్టమైన చోట అమ్ముకునే స్వేచ్ఛ ఉండాలి. అందుకు ఇప్పుడున్న సంకెళ్లు పోవాలి. అంతేతప్ప, ప్రపంచంలో ఎవరైనా బానిసత్వం ఉండాలని, తాను బానిసత్వంలోనే కొనసాగాలనీ కోరుకుంటాడా? బానిసత్వం కోరుకుంటూ రోడ్డెక్కినవాళ్లని ప్రపంచంలో ఎక్కడైనా చూస్తామా! అసలు ఇంతవరకు జరిగిన పోరాటాలన్నీ సంకెళ్లు తెంచుకోవడానికి కాదా! అలాగే, సంకెళ్లు తీసేశాం, హక్కులు ఇచ్చేశాం అంటేనే చాలదు. వారి ఆరోగ్యం, వారి పిల్లల విద్య, పనిచేసే స్థలంలో భద్రత వీటి మాటేమిటి? అవన్నీ నిజమే. కానీ ముందు సంకెళ్లు పోవాల్సిందే. తరువాత అంతకు మించి పొందాలి. ఇది ఆలోచించాలి. కానీ అది జరగడం లేదు. ఇందుకు పత్రికల బాధ్యత కూడా ఉంది. చాలా పత్రికలు గుడ్డిగా రాస్తున్నాయి. రైతుల ఉద్యమాన్ని రొమాంటిసైజ్‌ ‌చేస్తున్నాయి. చానళ్లు అరుపులు, కేకల చర్చలకే పరిమితమవుతున్నాయి. చట్టాల వల్ల లాభాల గురించి బేరీజు వేయడం లేదు. ఎనభయ్‌ ‌శాతం ఇలాగే ఉన్నాయి. ముందుచూపు లేదు. అవగాహన లేదు. అయితే నేను ఎవరి చిత్తశుద్ధిని శంకించడం లేదు. ఉన్న పరిస్థితి మారాలనే అంటున్నాను. బఫర్‌స్టాక్స్‌కీ, పంట దిగుబడికీ మధ్య ఎలాంటి సమతౌల్యం ఉండాలంటారు? ఆర్థికవేత్తలు, ఆహార రంగ నిపుణులు చెబుతున్నదాని ప్రకారం మనదేశంలో దాదాపు 15 మిలియన్‌ ‌టన్నులు – కోటీ యాభయ్‌ ‌లక్షల టన్నులు- ఉన్నాయి. ఇవి చాలు, ఈ నిల్వలతో ఎలాంటి కొరతనైనా దేశం ఎదుర్కొనవచ్చు. ఈ సంవత్సరం మన దిగుబడి ఎంత? ఎనిమిది కోట్ల 30 లక్షల టన్నులు. ఇవాళ ఆహార కొరత ఎక్కడ ఉన్నా ఆర్డర్‌ ఇస్తే మరునాడు ఓడలో దిగిపోతుంది. భారత్‌తో పాటు ప్రపంచంలోనే మిగులు ఉంది. పూర్వం మాదిరిగా ఆహారం లేక చచ్చిపోవడం లేదు. మారుమూల కూడా ఆహారం అందని స్థలం లేదు. అయితే ఆహారం పొందని వాళ్లు ఉండవచ్చు. భారతదేశం వరకు కొనుక్కుందామంటే ఆహారానికి లోటే లేదు. ఇది నేను కచ్చితంగా చెబుతాను. బీదరికం ఉంది. దానికి డబ్బులు ఇవ్వాలి. అది వేరు. కోట్లకొద్దీ టన్నులు ఆహారపు నిల్వలు ఉంచుకోవా లన్నది పురాతన ఆలోచన. ఆహార పదార్ధాలతో అమెరికా నుంచి వచ్చే ఓడల కోసం ఎదురు చూసే రోజులు పోయాయి. రెండో ప్రపంచ యుద్ధంలో సైనికుల కోసం అన్నీ దాచిపెట్టారు. అలా దాచి పెట్టడం ఎనభయ్‌ ఏళ్లనాటి ఆలోచన. మన దేశంలో గడచిన 15-20 ఏళ్ల లెక్కలు చూడండి! వర్షాలు పడిన సంవత్సరాలు ఉన్నాయి. పడని సంవత్స రాలు ఉన్నాయి. అలాగే తుపాన్లు వచ్చినవి రానివీ, వరదలు వచ్చినవీ, రానివీ కూడా సంవత్స రాలు ఉన్నాయి. కానీ ఆహారధాన్యాల ఉత్పత్తి తగ్గలేదు. ఆకలి బాధ ఉంది. అది ఉత్పత్తికి సంబంధించిన బాధ అనలేం. ఆహార భద్రత పేరుతో కోట్ల టన్నులకొద్దీ దాచనక్కరలేదు. కిలో బియ్యం పథకం చూడండి. కిలో రెండు రూపాయలకు తీసుకుని, రేషన్‌ ‌షాపు దగ్గరే పదిహేను రూపాయల వంతున నలభయ్‌ ‌శాతం మంది మిల్లర్లకి అమ్ముకుంటారు. మిల్లర్లు దానినే ముప్పయ్‌ ‌రూపాయలకు ప్రభుత్వానికి విక్రయిస్తారు. అంటే మొదట మిల్లర్లే ప్రభుత్వానికి కిలో బియ్యం ముప్పయ్‌ ‌రూపాయలకి అమ్ముతారు. రేషన్‌ ‌షాపులో అదే రెండు రూపాయలు. అక్కడే మళ్లీ పదిహేను రూపాయలకు మిల్లరే కొని, మళ్లీ ఎఫ్‌సిఐకి ముప్పయ్‌ ‌రూపాయలకి అమ్ముతారు. కాబట్టి చిత్తశుద్ధితో యోచించి, ధనాన్ని వృధాగా పోనీయ రాదు. దానిని రైతుకు సాయపడడానికి ఖర్చు చేయాలి. ఒకరోజు ముప్పయ్‌ ‌రూపాయలు ఉన్న టొమేటో ఇంకొక రోజు రెండు రూపాయలు కూడా ధర పలకకపోవడం ఏమిటి? ఇది మారాలి. భారత ఆహార సంస్థకి, రైతులకీ బంధం ఏమిటి? గోధుమ పంటకి ప్రత్యక్ష సంబంధం ఉంటుంది. వరి రైతుతో ఉండదు. వరి రైతుకీ, భారత ఆహార సంస్థకి మధ్య మిల్లర్లు ఉంటారు. ప్రకృతి కరుణ మీద ఆధారపడి ఉన్న సేద్యంలో ఒడిదుడుకులు సహజం. ప్రకృతి, ప్రపంచ పరిస్థి తులు, మారిపోతూ ఉండే విధానాలు, ప్రాధాన్యాలు – వీటి నడుమ రైతును భద్రంగా ఉంచడానికి ఇప్పటికి చేపట్టగలిగిన జాగ్రత్తలు ఏవంటారు? భారత రైతు సంకెళ్లతో ఉన్న మాట నిజం. కష్టపడి పండించిన పంటను కూడా నిల్వ ఉంచుకో కూడదని చెప్పే దుర్మార్గపు చట్టాలు చేశారు ఇక్కడ. మా చిన్నప్పుడు చూశాం. ఊళ్లోకి తహసీల్దార్‌ ‌వస్తే మా తాతగారు, ఇతర రైతులు కనిపించేవారు కాదు. కారణం, పండించి ఏవేవో కారణాలతో దాచిపెట్టిన ధాన్యం గురించి తమని ప్రశ్నిస్తారని. ఇదేమిటి? ఇప్పుడు వచ్చిన చట్టాలు ఆ సంకెళ్లు తెంచడానికి ఉపయోగపడతాయి. వీటితోనే అద్భుతాలు జరిగిపోతాయని మాత్రం అనుకోలేం. అయినా ఈ చట్టాలు నేటి అవసరమే. ఎందుకంటే వ్యవసాయ రంగంలో సంక్షోభం ఒక వాస్తవం. ఇక్కడే కాదు. ప్రపంచంలో చాలా దేశాలలో సేద్యం సంక్షోభాన్నే ఎదుర్కొంటున్నది. ఆ దేశాలు వ్యవసాయ రంగాన్ని రక్షించుకోవడానికి రైతుకు అదనపు ఆదాయం సమకూరుస్తున్నాయి. ఇక్కడ కూడా అది జరగాలి. అందుకు ఏం చేయాలి! పంటల రేటు పడిపోవడం సర్వసాధారణం. వ్యవసాయం అంటే పరిశ్రమలో ఉత్పత్తిలా ఉండదు. అక్కడ డిమాండ్‌కు తగ్గట్టు ఉత్పత్తి చేసే అవకాశం ఉంటుంది. సేద్యంలో అది అసాధ్యం. కాబట్టే ధర పడిపోవడం రైతుకు సర్వసాధారణం. ఎంత మహా నాయకుడైనా, ఆఖరికి రైతే అయినా ఈ సంవత్సరం దిగుబడి ఇంత అని చెప్పగలరా? హెచ్చుతగ్గులు నిజం. కానీ పంట తగ్గితే రైతులు డబ్బుల కోసం తెగనమ్ముకోవాలి. అదృష్టం బాగుండి విరివిగా పండితే, అధికార యంత్రాంగం ధర పడిపోయేదాకా నిద్రపోదు. ఇప్పుడు వచ్చిన నిత్యావసర వస్తువుల చట్టం ఈ పరిస్థితిని చక్కదిద్దేందుకు పనిచేస్తుంది. కానీ ఇది చాలదు. ధర లేనపుడు ఈ చట్టం రైతుకు ఉపయోగపడదనే చెప్పాలి. అందుకే ధర పడిపోతే తెగనమ్మవలసిన పరిస్థితి రాకుండా, పంట బాగున్నప్పుడు ధరను యంత్రాంగం దింపకుండా చూడడానికి ఈ చట్టం ఉపయోగపడుతుంది. ధర వచ్చేదాకా పంటను నిల్వ చేసుకునే అవకాశం రైతుకు ఉండాలి. అంటే అతడు పంట దాచుకోగలగాలి. అదే సమయంలో ఇంట్లో గడవాలి. మళ్లీ పంటకు పెట్టుబడి పెట్టాలి. ఈ రెండు ప్రయోజనాల కోసం రైతు వద్ద ఉన్న నిల్వను తనఖా పెట్టుకోవాలి. గిడ్డంగులు ఏర్పాటు చేసి, అందుకు అవకాశం ఇవ్వాలి. ఇందుకోసం ప్రధాని మోదీ వెంటనే లక్ష కోట్లతో నిధి ఏర్పాటును ప్రకటించాలి. నిజానికి ఈ సమస్య గోధుమ, వరి రైతులకు రాదు. పత్తి, మిర్చి,పసుపు, పళ్లు, కూరలు పండించేవారికే వస్తుంది. వీటి ధరలలో ఎగుడుదిగుళ్లు ఎక్కువ. మన దిగుమతులలో రెండు చాలా భారీ స్థాయిలో ఉన్నాయి. అవి- వంటనూనెలు, పప్పులు. గోధుమ, బియ్యం నిల్వలలో మనది అగ్రస్థానం. అలాగే వంటనూనె, పప్పుల దిగుమతులలో కూడా మనదే అగ్రస్థానం. కాబట్టి సమతూకం దెబ్బ తింటున్నది. ఆ రెండు దిగుమతుల మీద సుంకాలు విధించమని చిరకాలం నుంచి చెబుతుంటే, మొత్తానికి నూనెల మీద వేశారు. పప్పులు మీద నేటికీ సుంకాలు లేవు. అయితే నూనెల మీద వేసిన సుంకాలతో వచ్చిన ఆదాయాన్ని ప్రభుత్వం ఖజానాకు పంపుతోంది. అలా కాకుండా, పప్పులు పండించే రైతులకు ఎకరాకు లేదా బస్తాకు ఇంతని ముట్టచెబితే మంచిది. దానితో పంట పెంచుతారు. కొంత కాలానికైనా వాటి దిగుమతి అవసరం తగ్గుతుంది. ఇది మెట్ట ప్రాంత రైతులకు గొప్ప ప్రయోజనం కూడా. రైతులలో డెబ్బయ్‌ ‌శాతం వారే. ప్రభుత్వం వ్యూహాత్మకంగా వ్యవహరించాలి. దీనిని ప్రభుత్వం వెంటనే ప్రకటించ వచ్చు కూడా. రైతుకీ, వినియోగదారులకీ మధ్య దూరం తగ్గించాలి. విదేశీ మార్కెట్‌లతో అనుసంధానం చేయాలి. పెట్టుబడులు తేవాలి. మనకు పండించే శక్తి, సామర్థ్యం పుష్కలం. కానీ విదేశీ మార్కెట్‌లో మన వాటా చాలా పరిమితం. నామమాత్రం.
aa aavedana nijam lochana prashnaarthakam January 4, 2021 January 4, 2021 editor 0 Comments 04 January 2021 rautu udyamaanni rautu udyamangaane chudalani, dhaanini jaateeyoodyamam anattu chithrinchadam sarikaadani antunaru dr‌ ene‌. ‌jaiprakash‌ ‌narayan‌ (ias‌) . ‌dhelleeloo jarugutunna rautu vudyamam punzab‌, ‌harayana raituladenani, konni bhayalu, apohala vallaney adi roopudiddukundani kudaa annatu. ayinava dhilliiki jalubu cheestee manam tummavalasina avsaram ledannaru. kendram tecchina aa muudu vyavasaayaranga samskaranha billulatoe raithuku sankellu tegipotayani aasinchavachchunani aayana chebutunnaru. swaatamtyram vacchina taruvaata kudaa band‌lu, rastarokolu sarikaadani antunaru. migilina e rangamloonu laeni aankshalu raithulaku mathram yenduku vidhistunnaarani aayana prashninchaaru. aa aankshala nunchi raitunu gattekkinchi, adanapu aadaayam chekurchadame kendra prabhutva lakshyamani aayana nammutunnaru. kaneesa maddatu dharaki, chattaniki sambandam undadanee, gooddhuma-variki tappa migilina pantalaku kaneesa maddatu dara will okka rupai aadaayam kudaa peragadani aayana theelchi cheppaaru. chinnaraitulu pantanu ekadkoo pattukelli elaa ammukuntaranna prasna ardharahitamani, okachota panta dara perigithe annichotla peruguthundani, idi aardika suutramani chebutunnarayana. baanisatvamlo undoddani, sankellu tegipovalane evarainaa koorukuntaarani chebuthoo, avi konasaagaalani koorukuney varu yevaru undarani aayana cheppaaru. yathaatatha sthithilo, sankellalone undaalantuu roddekkevaaru undarani kudaa cheppaaru. yea vudyamamloo aavedana ooka vastavame ayinava, raitulu aaloochana prashnaardhakamgaane undani aayana spashtam chesar. dr‌ ‌jepeetho jagruthi jaripina mukhamukhi paathakula choose.. dhelleeloo raithulu aamdolana chesthunnaaru. arambamlo varu korinatte kaneesa maddatu dara, vyavasaayotpattula marcheting‌ ‌committe vyvasta susthiratalaki kendra prabhuthvam haamii istunnadi. ayinava yea pratishtambhana yenduku? okati modhata ardham cheskovali. yea desamlo 20 kotla rautu kutumbaalu unnayi. enka ekkuvae kaavachhu. intati visala desamlo kevalam punzab‌, ‌hariyaanaalu, koddhiga paschima yup nunchi.. pradhaanamgaa avibhakta punzab‌ ‌nunche yea prathi ghatanalu, nirasanalu emti? ayinava idhedho jaateeyoodyamam anattu chitrinchakudadu. dhilliiki jalubu cheestee manam kudaa tummavalasina avsaram ledhu. patrikalu, tv chaanallu akada ekuva untai kabaadi prcharam osthundi. conei akkadivallakemi undadhu. maname ikda undi bhootaddamlo chustunnam. inta visala desamlo manchivee, avasaramainavee konni konni chattaalu vacchinappudu kudaa konni praantaalaloo bhayalu apaarthaaluu vachey avaksam undhi. ippudu aaaat avibhakta punzab‌ ‌rashtramlo, antey punzab‌, ‌hariyaanaalalo adae jargutondhi. swaatamtyram vacchina kottalone akada ooka chattam techi, daanitho mandeelu ani goppagaa peddha ettuna erpaatu chesar. prathap‌sidhu‌ ‌khairan‌ ‌mukhyamantrigaa, chauthuram‌ ‌vyavasaayamantrigaanu undaga adi jargindi. vaariddharuu kudaa rautu manchini koorinavaaru. sankshemaanni aakaankshinchinavaaru. aa roojulloo desamloni e rashtramlonu jaragananta manchini raithulaku chesipettarakkada. eeka mandeela naayakulu kudaa antey. viiru raajakeeyamgaa, saamajikamgaa, arthikamga palukubadi unnavaallu. mahaaraashtralo cheruku karmagarala nirvaahakula maadhirigaa annamaata. varemi cheddavaru kadhu. rautu kutumbaalaku entho manchi chesinavare. marcheting‌ ‌chattaalalo evala yem chaesam! okati- rautu tana pantanu mandeelalone ammuko nakkaraledu. yakkada soulabhyamgaa vunte, yakkada dara ekuva vunte, tanuku santosham kaliginchae chootu ekkadaina ammuko vachunani annam. antey mandeela guthadipathyam sadalipoyinatte kada! vandalo padi pothe 90ki padipoyinatte kada! 70 ayithe muppay‌ ‌padipoyinatte kada! mothama mandeela naayakula prabavam taggipothundi. raitulemo yea mandeela naayakulaku vidheyulugaa unnare. ekado mandeeye annam pedutunnadanna bhavna. rendodi- mandeelaloo ammukokapothe cess‌ ‌chellinchanavasaram ledani chebutunnam, raithulaku anukuulamgaa. induvalla mandeela aadaayam pothundhi. eeka apoha girinchi: ooka balamaina apohanu punzab‌ ‌raitulu manasulaloe naataaru. desamlo gooddhuma, bhiyyam pradhaanamgaa prabhuthvam sekarinchedi punzab‌, ‌hariyaanaala nunche. bhiyyam ikade ekuva. ayinava ikda nunchi kante, akada nunche bhiyyam sekarana ekuva. akada bhiyyam tiney vallundaru. ayinava adi manam ikda utpatthi chesukune taraha bhiyyam kadhu. muthaka bhiyyam. telegu praantaalaloo utpatthi chese bhiyyam remdu rakaalu. sanna bhiyyam. muthaka bhiyyam. indhulo sannabiyyam manam unchukuni, muthaka bhiyyam sarafara chesthaam. conei desamlo vari, gooddhuma avasaraniki minchi utpatthi avtondi. phalitham maarket‌loo raetu bagundadam ledhu. okappudu prabhuthvam chellinche dara kante, maarket‌loo dhare ekuva. conei padellugaa maarket‌loo dhare thakkuvaga undhi. kabaadi yea chattaalu techi kaneesa maddatu dara ettestaaranii, sekarana nilipivestaaranii apoha regindi. ippudu aa muudu chattaalaku vyatirekamga unna vallantha pradhaanamgaa, naa uddesamlo 99 saatam, vari, gooddhuma raitule. kabaadi ila apohalu, apaarthaalu unnappudu rajakeeya kaaranaalu kudaa venuka untai. paigaa, yabhay‌ elluga nashtapotune unnam, abadhalu paduthoonee unnam annana baadha raitangamlo undhi. ilanti samayamlo okkasari vyavasaayaramgamlo vedipudithe emavutundi? rajakeeya pakshaalu kudaa adhikaaramloo vunte okarakamgaa, vipakshamlo vunte ooka rakamgaa maatlaadutuntaayi. veetanniti falitame aa pratishtambhana. nela daatipoyindi. dhillii paristhithulanu batti vudyamam paerutoe akadiki vacchina 25mandhi varku raithulu durmaranam palayyaru. raithulaku madduthugaa anatu ooka nyaayavaadi aatmahatya cheskunnaru. khalistan‌vaadula chetulaloki vudyamam vellipotunnadanna maata marokati. antey roojulu gadiche koddi kothha kothha koonaalu kanipistu nnaayi. kabaadi yea samasyaki parishkaaram emti? eppudi? ikda oa muudu ansaalu unnayi. okati- rautu udyamaanni romaantic‌gaaa chudadam sarikaadu. vaasthavaalanu saakalyamgaa, hethubaddhamgaa, charcha, tarkaala punaadhigaa chudaali. ola kakunda maa rautu, maa vargham anatu udvegamto vyavahariste vaastavaala daggaraki vellaleru. remdu- neenu modati nunchi kudaa balavanmaranaalanu gattiga vyatirekistune unnaanu. aatmahatyala rajakeeyam chaaala pramaadam. swaatamtyram vacchina tolinallalone dr‌ am‌bedkar‌ ‌suspashtamgaa cheppaleda! aanadu chesarante, tellavaallu manki praadhamika hakkulu ivvaledhu. votu hakku ivvaledhu. e hakku ivvaledhu. kabaadi vatini saadhinchukoevadaaniki rakarakaala margalu anusarinchaa rappudu. ippudu swaatamtyram vacchindi. manam ennukunna prabhuthvam praadhimika hakkulu icchindi. votu hakku icchindi. kabaadi himsa, niraahaara deekshalu, balavanmaranaalu, itharula hakkulaku bhangam kaligisthuu chese band‌luu rastarokolu adhunika vyavasthaloo sarikaadu. swatanter samaakamloe, raajyaamga baddha paalanaloe sarainavi kaalevu. duradrushtavashaattu desamlo e rajakeeya parti dr‌ am‌bedkar‌ ‌matanu patinchadam ledhu. kabaadi charchalo, samasya parishkaaramlo udvignataku chotivvadaanni neenu purtiga vyatirekistaanu. asalau wasn pakkadova paduthundi kada! muudu- manadhi sanklishta samajam. anno vargaaluu, bhaashaluu, marenno samskruthulu. ayinava manam samaikyamgaa undadam atyadbhutam. ayinava konni bhinnabhiprayalu untai. okappudu khalistan‌ vudyamam undhi. eshaanyamlo alajadi undhi. ayinava gaanii rautu samasyanu rautu samasyagaane chuuddaam. rautu veedhana goppa vastavam. aa veedhana moolaalanu batti parishkaaralanu anveshinchaali. arthamayyetattu variki cheppaali. rechagotti udvegaaniki taavivvakuudadu. neenu prabhutvaannii, patrikalanee koredemitante evarki yevarini dooram cheyakandi. anthakante raithuku anyaayam jarugutondani antha oppukuntunnam kada! valaki nyayam jaragaalane kada mana korika. induku remdu pradhaana margalu unnayi. okati: prabhuthvam durmargamga vese sankellu tolaginchi, raithuku aardika swaechcha kalpinchaali. ippudu kendram tecchina aa muudu chattaalu alaanti aardika svechchanu prasaadinchadaaniki uddesinchinave. ippatidaka raitanganiki dasaabdaalugaa jarugutunna anyaayaalanu aapadaaniki chosen prayatnamadi. ayithe ivi kudaa saripovane antunnaanu neenu. ivikaka, raitanganiki adanamga labdhi chekurche riithiloo prabhutva vidhaanaalu vundali. yea disaga konni prayatnalu jarugu tunnayi kudaa. enka cheyale. sankellu antey- meeru utpatthi chesinadedaina ikade ammalanna aanksha raithuku tappa migilina e rangamloo ayinava chustama! ooka pensill‌, ooka computers‌, ooka yantram utpatthi cheestee phalana choota tappa ammaradani chebutunnama? veellake ammukovalani nirdesistunnara? ooka teachar‌ny, ooka inhaniir‌ny mee sevalu ooka paridhikenani evarainaa sasistunnara? ooka dr‌ni ikade vydyam cheyalani, ledha ooka arkhitekt‌nu indukosame pania cheyalani lakshmanarekhalu geesipedutunnadaa prabhuthvam? alaage vyaapaaram. yea vyaapaarame cheyalani, ikade cheyalani aadesistunnara? mari raithulaku maatrame yea nibaddhana emti? raithulaku anyaayamgaa padina sankellanu tenchadaanike aa chattaalu techhaaru. conei yea vishayalu raithuku ardhamayyetattu cheppadamloo ekado lopam jargindi. eeka patrikalu, tv chaanallu chusthunte mareee vintagaa undhi. aa udyamaanni andamina drushyamgaa chithreekarinche prayathnam chesthunnaaru. conei yea varnanalalo kuurukupootuu asalau sankshobhaniki kaaranam yakkada undhi? prabhuthwaala patra emti? yea chattala will raithuku adhika dara labhistunda? ledha? vento charchaku chootu tagginchestunnaru. akkade vandukuni tinadam, chalilo padukovadam.. udvegamgaa chebutunnaru. aa ninaadaalu, hadavudi drushyeekaristunnaaru. deenitho rautu sankshaemam annana aashayam tera venakki potondi. gooddhuma, vari raitule yea chattaalanu vyatirekistu nnaaru. kaneesa maddatu dara girinchi pattupadu tunnaru. chattabaddham cheyalantunnaru. conei idi raitangam motham sankshemaanni corey udyamame ayithe 21 varku pantalake parimitamaina kaneesa maddatu dharanu migilina pantalaku vartimpa cheyaalanna demanded‌ em‌duku raavadam ledhu? kaneesa maddatu dara will e pantaki adanamga okka rupai kudaa aadaayam peragadhu. annii namamatrame. kaneesa maddatu dara paridhiloo unna pantalanu kudaa naamamaatramgaane konugolu chestaaru. adi peruke. yea vasthuvu naa daggara undhi ani chebithe kone nathudu leedu. kaneesa maddatu daratho kasta maelu jaruguthunnadhi gooddhuma, bhiyyam utpattulake. pettubadi medha oa padiruupaayalu adanamga vastayemo! adhee chaladu. eeka patthi vento pantala medha kharchulu kudaa tirigi raao. chaaala maddatu dharalu kaagitam meedane unnayi. intaku mundhu sharad‌joshiy, mahender sidhu‌ ‌tikayat‌ ‌vento varu rautu udyamaalu nadipaaru. ivalti vudyamam vaati kante e vidhamgaa bhinnamainadantaaru? naa alochanalanu prabhaavitam chosen ekkadi peddalaloo sharad‌joshiy okaru. aayana anaku mitrudu, guruvu kudaa. vyavasaayam, rautu sankshaemam vento amsaalaloo ayanaku minchina dooradrushti kaligina varu desamlo inkokaru laeru. pantalaku gittubaatu dharalu rakapovadaniki kaaranam prabhutva vidhanala vallanenani yea desamlo elugetti chaatina modati vyakti joshiy garu. saadhikarikamgaa, vastavika aadhaaraalato yea wasn velladinchaaraayana. yea desamlo rautu udyama dhooranulu remdu rakaalu. anaku aardika svechchanu ivvande. maarket‌loo dara perigee vesulubatu kalpinchi, maa aadaayam perigee margalu moosesi sankellu veyakandi. yea sankellu, gudibandalu tolagiste maymay maa kaalla medha nilabadataam. anede ooka pantha. idi sharad‌ ‌joshiy dhoranilonidi. nijame, prabhuthvam nunchi saayam pondhee hakku deesha prajalandarikee undhi. rendo rakam dhoorani: idi tikayat‌ ‌gaaridi. aatmanirbharata, swaavalambana vento vaati joliki vellakunda uchitaalu korukuntaru. subsidiilu kavalantaru. marokati ivvande ani korataru. ivalti udyama pokadalo tikait‌ ‌kanipistaadu. ayithe yea remdu dhooranulu rautu shraeyassu kosamey. modhatidhi mathram raitulu samasyalannee prabhuthvam parishkarinchajaaladani nammutundi. aardika swaechcha pradhaanamantundi. raajyaangamlooni 12-1z istunna svechchanu raithuku lekunda cheyavaddu antundhi. raithuku sankellu unna vasthavanni antha angeekaristunnaaru. nene kadhu, endaro aardhikavettalu idhey nijamani chebutunnaru. dheenini kaadane avakaasamae ledhu. vasthavanni gamaninchina prabhuthvam innallaku melkoni chempalu vaesukuni yea muudu chattaalu chesindi. vacchina chattaalu yem adbhutaalu chessi chuuputaayoo vaechi chudaali. veetitho nashtam prasna ayithe ledhu. muudu chattaalatho dalaarii vyavasthaku chootu undadani, raithe neerugaa pantanu ammukovachhunani prabhuthvam chebutunnadi. conei paata paddhathe maelu, antey chattaalu raani kritam paristhite chalunannattu vudyamakaarulu chebutunnaru. identa varku vastavam? sankellu kaavaalanii, memanta vaati madhyane untaamanee raitulandari tarafuna cheppe hakku valaki ledhu. aamdolana chestunnavaaru panjaabeelu. vaari istham meraku aa rashtra prabhuthvam chetha sankellu veyinchukovacchu. vaeraevaarini yenduku badhinchadam? swaechcha avsaram ledani meeru anukunnanta maatraana evariki aa avsaram ledani elaa antaruu? nijaniki idi punzab‌ ‌raitulu sonta vyavaharam kaanekaadu. naadhi, meedhi kudaa. chattaalatho pantanu ekkadaina ammukovachhunane sthiramgaa chebuthoondhi. mandeelaloo maddatu dara bagaa vunte akkade ammukovacchu. yevaru vaddanadam ledhu. inthavaraku mandeelake ammalani chattam. mandeela kante bayta ekuva dara oste akada ammukovacchu ani ippudu antondi. bayate ammy, mandeelanu vadiliveya mani anadam ledhu. bayta ammukovadaniki avaksam isthondi. bagunte, ishtamaithene ammukovachunantunna. yakkada dara oste akada ammukomantunnadi. antey aankshalu ettesaru. madhya dalaareelu, dalaarii vyvasta poovaalannadi chirakala ninaadam. ayithe yea ninaadam needalo raitulu konni vastavika samasyalu kudaa, dalaarii vyavasthatho sambandam laenivi- maruguna undi potunnayi. asalau dalaarii vyavasthanu nirmoolisthe rytanga samasyalannee samasipotaya? kaavu. asalau dalaarii annana padaanni jagrataga ardam cheskovali. aa vyavasthani prapanchamantataa vidhigaa bhaawistaaru. utpattichese vaadikee, konugolu daarudikee naduma yevaru lekapote asalau aardika vyavasthaloo kadalike undadhu. ooka sabbu theesukookandi! faktory daggarki vellhi manam konadam sadhyam kadhu. hol‌sel‌ ‌vartakudu, distribyuutar‌ ‌retailer‌, ‌ravaanhaa cheeseevaadu… peruu edaina ooka madhyavarti anivaaryam. conei ikda veellu ekkuvaipoyaaru. paigaa guthadipathyam sampaadinchaaru. deeninay aa muudu chattalaloni marcheting‌ ‌chattam arikadutondi. anthekaadhu, dalaareela madhya pooti penchutundi. appudu raithuku aadaayam perugutundhi. viniyogadhaarudiki bhaaram taggutumdi. ippudu elaa undhi? konni vyavasaayotpattulanu manam bayta vandha roopaayalaku konte, raithuku velledi 25 rupayale. konni pantalayithe padi rupayale kudaa. adae madhyavartula madhya pooti perigithe raithuku yabhay‌ ‌rupees dakkutaayi. ippudu maarketlu maphiyala chetulaloki poyay. andhuke yea chattaalu marcheting‌ ‌vyavasthanu aadhuneekarinchenduku upakaristaayi. idantha ardham kaavadaniki kontha samayam paduthundi. paigaa idi visthrutamaina samasya. nijaniki yea desamlo sagam janabhaku chendina samasya. raithuku aadaayam mukhyam. yea chattam danki haamii istunnadi. ooka udaaharanha. mana rashtramlo pandee ooka rakam sanna bhiyyam dara 2012loo bastaaku 750 roopaayalaku padipoindi. idhey bhiyyam atu karnataka, itu maharashtralalo 1200 dara palukutondi. conei paata chattala will ravaanhaa medha aankshalu. ikda konevadu leedu. ola ani nilwa cheyaleru. antey teganammukovali. appudu neenu, inkontamandi sanketaatmakamgaa chetulaku sankellu vaesukuni vellhi sarihaddulaloo atu maharashtra, itu karnataka praantaalaloo dhanyam ammam. deenitho koddirojulalone adae dara ikkada icchaaru. roo. 3,600 kootlu adanapu aadaayam vacchindi raitulaki. dheenini elaa kaadantaaru? prabhuthvam chaaala cheyaalannadi saraina vaadhana. enka chaaala cheyali antune, ippudu chesinadaanini kudaa kaadanadam, chaeyakumdaa aapeyaalanadam saraina vaadhana anipinchu kodu. yea rendintikee chaaala teedaa undhi. rautu udyamalante sedyamlo keelakamga umdae kaulu raitulu, raitukuuliila samasyalanu kudaa prastaavistuu untai. dhelleeloo raithulu viiri girinchi yenduku prastaavinchadam ledhu? prastaavinchadam ledhu. conei induku neenu thappu pattanu. anni samasyalu oksari parishkaaram kaavu. e chattamaina, udyamamainaa yekakaalamlo parishkaaraanni andinchalevu. eeka, neenu kouluraitune anukundam. sistu yajamaaniki ichi migilinadi ammukuntaanu. ippudu maarket‌loo dara perigee avaksam vacchindi. adi kaulu raitulu utpattikee vartistundi. chinnaraitukii, peddha raituki andutundi. chinnaraitu pakka raashtraaniki teesukupooyi ammukuntada anatu kondaru vimarsistunnaaru. idi saraina avagaahana kaanekaadu. ooka vastuvuni meeru ekuva daraku ammukunnaru. ventane naa vastuvukee dara perugutundhi. prativaaru pakka rashtraniko, desaniko poeyi utpattini ammaru. conei aa vastuvuni ravaanhaa chese avaksam undi, aankshalu lekunte anni chotlaa dani dara samaname avuthundi. antey dara perugutundhi. idi aardika sutram. kabaadi manchi dara raavadaaniki chinnapedda teedaa undadhu. yea amsham girinchi dhelleeloo aamdolana chestunnavallu aalochinchadam ledhu. raitulalo aavedana undhi. conei payojanaala girinchi pattinchukovadam ledhu. idi neenu spashtangaa chebutunnanu. variki chittasuddhi undhi. kasi kudaa undhi. naayakatvam raitanganiki yem kaavaalo yochinchali. enka yem kaavaalo prabhutwaanni adgaali. avi pondhaali. kasi vary, vignata vary. arti vary, avagaahana vary. entho kontha maelu jaruguthu vunte vaddanadam vignata kadhu. andhuke sharad‌joshiy vento naayakulu ravali. valluu nannu adigithe- ippudu vacchina svechchanu, prayojanalanu pondandi. taruvaata, yea swaechcha chaladu. maaku sudeerghakaalamgaa anyaayam jargindi. sedyam prapanchamloo ekkadaina kashtatarame. migta vyaasamgaala vantidhi kadhu. maaku yeppudu nashtame. kabaadi aa prayojanaalato paatu adanamga naalugaidu prayojanalu samakuurchandi ani prabhutwaanni koramani chebuthaanu. conei varu ola adagadam ledhu. chattaalu raddhu cheyamantunnaru. chattamlo kaneesa maddatu dharanu cherchamantunnaru. conei kaneesa maddatu dharaki, chattaniki sambandam ledhu. ooka anchana prakaaram desamlo nalaugu lakshala mandhi varku raithulu balavanmaranalaku palpaddarani thelusthondi. conei yea amsham dhillii raitulu aandolanalo kaneesamgaa kudaa yenduku prastaavanaku raavadam ledhu? conei raitulu balavanmaranaala girinchi e okkaroju teevramgaa aalochinchani partylu, media ippudu yenduku akada raithulaku maddatu palukutunnaayi? prapanchamloo prajaasvaamya raajakeeyaalalo dhuradhrhushtam aemitante- ekkadaina janam tiragabadda rante, akada nalaugu otlu unnayante, adae chaalu. manchicheddalu akkaraledu. wasn aemito asale akkaraledu. sanditlo sademia annana samskruthi perigipoyindi. intaku mundhu anukunnattu ooka rajakeeya paksham adhikaaramloo undaga okati antundhi. vipakshamlo koorchunte ooka maata antundhi. evala ooka maata, repu veroka maata. udaaharanaki: telamgaanha prabhuthvam ippudu emani prakatinchindhi? raithulu pandinchina pantanta prabhuthvam konadam elaa sadhyam antunnadi. mari, idhey kada kendram tecchina chattam chebutunnadi! meeku dara vacchina choota ammukovalani chebuthoondhi. kendram chattam kudaa adae kada cheppindhi! tharkam upayogisthe okarakamgaa matladatam. rajakeeyam choose maroka rakamgaa matladatam. asalau panta pandinche rautu antarangam emti? tana kashtaniki tagina phalitham. ndhuku atadiki ishtamaina choota ammukune swaechcha vundali. ndhuku ippudunna sankellu povaali. antetappa, prapanchamloo evarainaa banisatwam undaalani, thaanu baanisatvamlone konasaagaalanii korukuntada? banisatwam korukuntu roddekkinavallani prapanchamloo ekkadaina chustama! asalau inthavaraku jargina poraataalannii sankellu tenchukoovadaaniki kaadha! alaage, sankellu teesesam, hakkulu ichesam antene chaladu. vaari aaroogyam, vaari pellala vidya, panichaesae sthalamlo bhadrata viiti matemiti? avanni nijame. conei mundhu sankellu povalsinde. taruvaata antaku minchi pondhaali. idi alochinchali. conei adi jargadam ledhu. induku pathrikala badyatha kudaa undhi. chaaala patrikalu guddiga raastunnaayi. raitulu udyamaanni romanticize‌ ‌chestunnayi. chaanallu arupulu, kekala charchalake parimitamavutunnaayi. chattala will labhala girinchi bereeju vaeyadam ledhu. enabhay‌ ‌saatam ilaage unnayi. munduchuupu ledhu. avagaahana ledhu. ayithe neenu evari chittasuddhini sankinchadam ledhu. unna paristiti maralane antunnaanu. baffer‌stocks‌kee, panta digubadiki madhya yelanti samathoulyam undaalantaaru? aardhikavettalu, aahaara ranga nipunhulu chebutunnadaani prakaaram manadesamlo dadapu 15 mallan‌ ‌tannulu – koty yabhay‌ ‌lakshala tannulu- unnayi. ivi chaalu, yea nilvalatho yelanti koratanainaa desam edurkonavacchu. yea savatsaram mana dhigubadi entha? yenimidhi kotla 30 lakshala tannulu. evala aahaara korata yakkada unnaa aurdar‌ isthe marunaadu oodaloo digipotundi. bharat‌thoo paatu prapanchamloonee migulu undhi. poorvam maadhirigaa aahaaram leka chachipovadam ledhu. marumula kudaa aahaaram andhani sdhalam ledhu. ayithe aahaaram pomdadani valluu vumdavacchu. bhaaratadaesam varku konukkundamante aahaaraaniki lotay ledhu. idi neenu kachitanga chebuthaanu. beedarikam undhi. danki dabbul ivvaali. adi vary. kotlakoddi tannulu aaharapu nilvalu unchukova lannadi puraathana aaloochana. aahaara padaardhaalato americo nunchi vachey oodala choose yeduru chuse roojulu poyay. rendo prapancha yuddamlo sainikula choose annii daachipettaaru. ola dhaachi pettedam enabhay‌ ellanati aaloochana. mana desamlo gadachina 15-20 ella lekkalu chudandi! varshalu padina samvastaralu unnayi. padani samvatsa ralu unnayi. alaage tupaanlu vacchinavi ranivi, varadhalu vachinavi, ranivi kudaa samvatsa ralu unnayi. conei aahaaradhaanyaala utpatthi taggaledu. akali baadha undhi. adi utpatthiki sambamdhinchina baadha analem. aahaara bhadrata paerutoe kotla tannulakoddii dachanakkaraledu. kilo bhiyyam pathakam chudandi. kilo remdu roopaayalaku tisukuni, reshan‌ ‌shaapu daggare padihenu rupees vanthuna nalabhay‌ ‌saatam mandhi millarlaki ammukuntaru. millarlu daanine muppay‌ ‌roopaayalaku prabhuthvaaniki vikrayistaaru. antey modhata millerle prabhuthvaaniki kilo bhiyyam muppay‌ ‌roopaayalaki ammuthunthaaru. reshan‌ ‌shapulo adae remdu rupees. akkade malli padihenu roopaayalaku millare koni, malli epf‌ciiki muppay‌ ‌roopaayalaki ammuthunthaaru. kabaadi chittasuddhito yochinchi, dhanaanni vrudhaagaa poneeya radhu. dhaanini raithuku saayapadadaaniki karchu cheyale. okarooju muppay‌ ‌rupees unna tometo inkoka roeju remdu rupees kudaa dara palakakapovadam emti? idi marali. bhartiya aahaara samsthaki, raitulakee bandham emti? gooddhuma pantaki prathyaksha sambandam umtumdi. vari raituto undadhu. vari raituki, bhartiya aahaara samsthaki madhya millarlu untaruu. prakruthi karuna medha aadhaarapadi unna sedyamlo odidudukulu sahajam. prakruthi, prapancha paristhi tulu, maaripothuu umdae vidhaanaalu, pradhanyalu – viiti naduma raitunu bhadhramgaa unchadaaniki ippayiki chepattagaligina jagratthalu evantaru? bhartiya rautu sankellatho unna maata nijam. kashtapadi pandinchina pantanu kudaa nilwa unchuko koodadani cheppe durmargapu chattaalu chesar ikda. maa chinnapudu chusan. oolloki tahasildar‌ ‌oste maa thathagaru, itara raithulu kanipinchevaaru kadhu. kaaranam, pandinchi evevo kaaranaalatoo dachipettina dhanyam girinchi tamani prasnistaarani. idemiti? ippudu vacchina chattaalu aa sankellu temchadaaniki upayogapadataai. veetithone adbhutaalu jarigipotayani mathram anukolem. ayinava yea chattaalu neti avasarame. endhukante vyavasaya rangamloo sankshoebham ooka vastavam. ikade kadhu. prapanchamloo chaaala deeshalaloo sedyam sankshobhanne edurkontunnadi. aa deshalu vyavasaya rangaanni rakshinchukoovadaaniki raithuku adanapu aadaayam samakuurustunnaayi. ikda kudaa adi jaragala. ndhuku yem cheyale! pantala raetu padipovadam sarvasaadhaaranam. vyavasaayam antey parisramaloe utpattila undadhu. akada demanded‌ku taggattu utpatthi chese avaksam umtumdi. sedyamlo adi asadhyam. kaabatte dara padipovadam raithuku sarvasaadhaaranam. entha mahaa nayakudaina, aakhariki raithe ayinava yea savatsaram dhigubadi inta ani cheppagalara? hecchutaggulu nijam. conei panta taggithe raithulu dabbula choose teganammukovali. adhrushtam bagundi virivigaa pandithe, adhikaara yantrangam dara padipoyedaka nidrapodu. ippudu vacchina nityaavasara vasthuvula chattam yea paristhitini chakkadiddenduku panichestundi. conei idi chaladu. dara laenapudu yea chattam raithuku upayogapadadane cheppaali. andhuke dara padipote teganammavalasina paristiti raakunda, panta bagunnappudu dharanu yantrangam dimpakunda chudadaaniki yea chattam vupayogapaduthundi. dara vachedaka pantanu nilwa chesukune avaksam raithuku vundali. antey atadu panta dachukogalagali. adae samayamlo intloo gadavali. malli pantaku pettubadi pettali. yea remdu payojanaala choose rautu oddha unna nilvanu thanakhaa petkovali. giddangulu erpaatu chessi, ndhuku avaksam ivvaali. indukosam pradhani moedii ventane laksha kotlatho niddhi erpaatunu prakatinchaali. nijaniki yea samasya gooddhuma, vari raithulaku radhu. patthi, mirch,pasupu, pallhu, kooralu pandinchevaarike osthundi. viiti dharalalo egududigullu ekuva. mana digumatulalo remdu chaaala bhaaree sthaayiloo unnayi. avi- vantanoonelu, pappalu. gooddhuma, bhiyyam nilvalaloo manadhi agrasthaanam. alaage vantanuune, pappula digumatulalo kudaa manadhe agrasthaanam. kabaadi samatookam dhebba tintunnadi. aa remdu dhigumathula medha sunkalu vidhinchamani chirakalam nunchi chebutunte, mottaniki noonela medha vessaru. pappalu medha naetikii sunkalu leavu. ayithe noonela medha vaesina sunkaalato vacchina aadaayaanni prabhuthvam khajaanaaku pamputhondi. ola kakunda, pappalu pandinche raithulaku ekaraaku ledha bastaaku intani muttachebithe manchidhi. daanitho panta penchutaru. kontha kalanikaina vaati dhigumathi avsaram taggutumdi. idi metta praanta raithulaku goppa prayojanam kudaa. raitulalo debbie‌ ‌saatam vaare. prabhuthvam vyoohaatmakangaa vyavaharinchaali. dheenini prabhuthvam ventane prakatincha ochhu kudaa. raituki, viniyogadaarulakee madhya dooram tagginchaali. videsi maarket‌lato anusandhanam cheyale. pettubadulu tevaali. manaku pandinche sakta, saamarthyam pushkalam. conei videsi maarket‌loo mana vaataa chaaala parimitam. naamamaatram.
ఏపీలో డేటా లేదు : పార్లమెంట్! - mirchi9.com Home › Telugu › ఏపీలో డేటా లేదు : పార్లమెంట్! ఏపీలో డేటా లేదు : పార్లమెంట్! Updated 18:00 January 20, 2022 విచ్చలవిడిగా పెరుగుతోన్న పెట్రోల్, డీజిల్ ధరల రీత్యా దేశవ్యాప్తంగా ప్రజలు ఎలక్ట్రిక్ వాహనాల వైపు మొగ్గు చూపుతున్నారు. దీంతో గత ఏడాదిలో ఎలక్ట్రిక్ వాహనాల వినియోగం ఊపందుకుంది. ఎలక్ట్రిక్ వాహనాల వినియోగం పెరిగేందుకు ఉత్పత్తిదారులకు కేంద్ర ప్రభుత్వం పలు ప్రోత్సాహకాలను కూడా అందిస్తోంది. ఇదిలా ఉంటే దేశవ్యాప్తంగా ఏయే రాష్ట్రాలలో ఎన్ని ఎలక్ట్రిక్ వాహనాల వినియోగం జరిగిందనే దానిపై జాతీయ మీడియా ఛానల్ ఓ కధనాన్ని ప్రసారం చేసింది. 2021, డిసెంబర్ 8వ తేదీన పార్లమెంట్ నుండి వచ్చిన జాబితాను పరిశీలిస్తే… ఇందులో ఆంధ్రప్రదేశ్, తెలంగాణ మరియు మధ్యప్రదేశ్ రాష్ట్రాలు మటుమాయం అయ్యాయి. యూపీలో అత్యధిక ఎలక్ట్రిక్ వాహనాలు వినియోగిస్తుండగా, లడఖ్ లో స్వల్పంగా ఈ వాహనాల వినియోగం ఉంది. అయితే జగన్ నేతృత్వంలోని ఆంధ్రప్రదేశ్ గానీ, కేసీఆర్ ఆధ్వర్యంలోని తెలంగాణ సర్కార్ గానీ వీటి యొక్క డేటా తమ వద్ద లేదని వెలిబుచ్చింది. రెండు తెలుగు రాష్ట్రాల ప్రభుత్వాల నిర్లక్ష్యానికి నిదర్శనంగా ఈ ఉదంతం నిలుస్తోంది.
epeelo deetaa ledhu : parlament! - mirchi9.com Home › Telugu › epeelo deetaa ledhu : parlament! epeelo deetaa ledhu : parlament! Updated 18:00 January 20, 2022 vicchalavidigaa peruguthonna petrol, deejil darala reetya desavyaaptamgaa prajalu elektrik vaahanaala vaipu moggu chuuputunnaaru. dheentho gta edaadilo elektrik vaahanaala viniyogam oopandukundi. elektrik vaahanaala viniyogam perigenduku utpattidaarulaku kendra prabhuthvam palu prothsaahakaalanu kudaa amdisthomdi. idilaa vunte desavyaaptamgaa yeye raashtraalalo yenni elektrik vaahanaala viniyogam jarigindane dhaanipai jaateeya media channel oa kadhanaanni prasaaram chesindi. 2021, dissember 8va tedeena parlament nundi vacchina jaabitaanu parisheelistae… indhulo aandhrapradesh, telamgaanha mariyu madhyapradesh rastralu matumayam ayyaayi. upilo athyadhika elektrik vahanalu viniyogistundagaa, ladakh loo svalpamga yea vaahanaala viniyogam undhi. ayithe ysjagan netrutvamloni aandhrapradesh gaanii, kcr aadhvaryamloni telamgaanha sorcar gaanii viiti yokka deetaa thama oddha ledani velibucchindi. remdu telegu rastrala prabhuthwaala nirlakshyaaniki nidharshanamgaa yea udantam nilustondi.
అనుక్షణం జీవితంలోని వ్యర్థతత్త్వాన్ని మోహపు చేతుల్తో నెట్టేస్తూ, పువ్వుల్నీ లేలేత చివుళ్ళనీ, నిర్మలమైన పసినవ్వుల్నీ, నునువెచ్చటి ఉదయకాంతుల్ని, చెట్లసందుల్లోంచి జాలువారుతూ నిశ్శబ్దంగా ప్రవహించే వెన్నెల కాంతుల్నీ, అసలుసిసలు కల్తీలేని ప్రేమల్ని ప్రేమించే వాళ్లకోసం, ఈ నెమలీకల స్పర్శలా ఉండే కవితాక్షరాలు. ఎప్పటికీ మానని కర్కశమైన గాయాలూ, చీకటీ, చేదూ, కత్తుల దారుల్లో నడిచొచ్చిన పాదాలూ, వీటన్నిటి మీద రాసే పూసే మంత్రపు మల్హా ములీ కవితలు. మనం సౌందర్యవంతంగా మృదుల మనోహరమైన ఓ ఆలోచనై నప్పుడు... అప్పుడు మనల్నెవరైనా ఆలోచిస్తే... వాళ్ళకెంత ఓదార్పూ... ఒకానొక ఉక్కిరి బిక్కిరి తనంలోంచే పెనగులాడి బయల్వెడలిన క్షణాన ఓ మలయ పవసం, ఓ కొండపూవు పరిమళం ఎంతటి హాయినిస్తాయి... ఇంతటి... చల్లటి గాలి వీవెనకు చెమట ఆరిన ఉపశమనంలాగా... జీవితాన్ని బేహాద్గా ప్రేమించాలి, కామించాలి, ఎడారుల్లో పచ్చని అడవుల్ని, బీటలు వారిన చెరువుల్లో నీటిపూటల్నీ చూడాలి, దర్శింపజేయాలి.
anukshanam jeevitamlooni vyardhatattvaanni mohapu chetulto nettestuu, puvvulnee laelaeta chivullanee, nirmalamaina pasinavvulni, nunuvecchati udayakaantulni, chetlasandullonchi jaaluvaarutuu nissabdangaa pravahinchae vennala kaantulnee, asalusisalu kalteeleni premalni praeminche vallakosam, yea nemaleekala sparsala umdae kavitaaksharaalu. eppatikee maanani karkasamaina gaayaaluu, cheekatii, cheeduu, kattula daarullo nadichochina paadaaluu, veetanniti medha raase poose mantrapu malha muli kavithalu. manam soundaryavantamgaa mrudula manooharamaina oa aalochanai nappudu... appudu manalnevaraina aalochisthe... vaallakenta odaarpuu... okanoka ukkiri bikkiri tanamlonche penaguladi bayalvedalina kshanaana oa malaya pavasam, oa kondapuuvu parimalam entati haayinistaayi... intati... challati gaalani veevenaku chemata aarina upasamanamlaagaa... jeevithanni behadga preminchaali, kaaminchaali, edaarulloo pachchani adavulni, beetalu vaarina cheruvullo neetipootalnee chudaali, darsimpajeyaali.
వెంకటాపూర్ (దామెర) - వికీపీడియా వెంకటాపూర్ (దామెర) (వెంకటాపూర్ (ఆత్మకూరు) నుండి దారిమార్పు చెందింది) వెంకటాపూర్, తెలంగాణ రాష్ట్రం, వరంగల్ గ్రామీణ జిల్లా, దామెర మండలంలోని గ్రామం.[1] ఇది మండల కేంద్రమైన దామెర నుండి 17 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన వరంగల్ నుండి 17 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 157 ఇళ్లతో, 566 జనాభాతో 443 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 281, ఆడవారి సంఖ్య 285. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 6 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 578126[2].పిన్ కోడ్: 506006. గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి , ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.సమీప బాలబడి ఆత్మకూరులో ఉంది. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల వరంగల్లోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల ఓబ్లాపూర్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప మేనేజిమెంటు కళాశాల హనుమకొండలోను, వైద్య కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు వరంగల్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల వరంగల్లో ఉన్నాయి. సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులుప్రైవేటు బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి.
venkatapur (damera) - wekepedia venkatapur (damera) (venkatapur (atmakuru) nundi daarimaarpu chendhindhi) venkatapur, telamgaanha raashtram, varangal grameena jalla, damera mandalamlooni gramam.[1] idi mandla kendramaina damera nundi 17 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina varangal nundi 17 ki. mee. dooramloonuu undhi. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 157 illatho, 566 janaabhaatho 443 hectarlalo vistarimchi undhi. gramamlo magavari sanka 281, aadavari sanka 285. scheduled kulala sanka 6 kaagaa scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 578126[2].pinn kood: 506006. gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati , prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi.sameepa balabadi aatmakuuruloo undhi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala varangallonu, inginiiring kalaasaala oblaapuurloonuu unnayi. sameepa maenejimentu kalaasaala hanumakondalonu, vydya kalaasaala, polytechnic‌lu varamgalloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala varangallo unnayi. sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo undhi. postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo undhi. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo undhi. piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. laand lyn telephony gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo undhi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha bassulupraivetu buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa undhi. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo undhi. jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi.
కాకతీయ మ్యారేజెస్‌లో ఇప్పుడు ప్రీమియం మెంబర్‌షిప్ ఉచితం.. కులం ఏదైనా మ్యారేజ్ బ్యూరో ఒక్కటే ..ఫోన్ నెం: 9390 999 999, 7674 86 8080 Oct 20 2021 @ 03:54AM హోం చిత్రజ్యోతి Cinema News నా తమ్ముడు హిట్‌ కొట్టాడు అన్నపూర్ణ మ్యారేజెస్ - అన్ని కులాల వారికి పెళ్లి సంబంధాలు చూడబడును ప్రవేశం ఉచితం PH: 9397979740/50 ‘‘మోస్ట్‌ ఎలిజిబుల్‌ బ్యాచిలర్‌’ చిత్రంతో అఖిల్‌కు ఇంత పెద్ద హిట్‌ వచ్చినందుకు నాకు చాలా ఆనందంగా ఉంది. అఖిల్‌ను చూస్తే తమ్ముణ్ణి చూసిన అనుభూతి కలుగుతుంది. హీరోగా అఖిల్‌ లాంచింగ్‌ గురించి నాకు అనిపించిన అంశాలు నాగార్జునగారితో షేర్‌ చేసుకునేవాణ్ణి’’ అని అల్లు అర్జున్‌ అన్నారు. అఖిల్‌, పూజాహెగ్డే జంటగా ‘బొమ్మరిల్లు’ భాస్కర్‌ దర్శకత్వం వహించిన చిత్రం ‘మోస్ట్‌ ఎలిజిబుల్‌ బ్యాచిలర్‌’. మంగళవారం జరిగిన సక్సెస్‌మీట్‌లో అల్లు అర్జున్‌ మాట్లాడుతూ ‘‘ముకుంద’, ‘డీజే’ సినిమాల నుంచి పూజాను చూస్తున్నాను. సినిమా సినిమాకు నటిగా ఆమె మరో మెట్టు పైకెక్కుతున్నారు. మరింత అందంగా కనిపిస్తున్నారు. ఈ సినిమాతో ప్రతిభావంతురాలైన నటిగానూ నిరూపించుకున్నారు. ‘బొమ్మరిల్లు’ భాస్కర్‌ ఈ సినిమాతో సూపర్‌ హిట్టు కొట్టాడు. తెలుగు రాకపోయినా గోపీసుందర్‌ మ్యూజిక్‌ అద్భుతంగా ఇచ్చారు. బన్నీవాసు, వాసూవర్మ, నాన్నగారు... అందరూ సినిమా సక్సెస్‌ కావాలని చాలా కష్టపడ్డారు. సొంత ఓటీటీ ఉన్నా కూడా థియేటర్లలోనే సినిమాలు విడుదల చేయాలని నాన్నగారు నిర్ణయించుకున్నారు. రాబోయే సినిమాలును కూడా ఇలాగే ఆదరించాలి’’ అని ప్రేక్షకులను కోరారు. అల్లు అరవింద్‌ మాట్లాడుతూ ‘‘అక్కినేని, అల్లు ఫ్యామిలీది 65 ఏళ్ల జర్నీ. ఇది ఇంకో రెండు తరాలు సాగుతుంది. ప్రేమికులు, పెళ్లి చేసుకోవాలనుకునేవాళ్లు తప్పనిసరిగా చూడాల్సిన సినిమా ఇది. భాస్కర్‌ ఈ సినిమాలో ఒక క్లారిటీ ఇచ్చాడు. రియల్‌ లైఫ్‌లో ప్రతి ఒక్కరూ తమ జీవితంలోకి తరచి చూసుకునేలా సినిమా ఉంది. నా పని చాలా తేలిక చేసిన బన్నీవాసుకి ధన్యవాదాలు. హిందీలో ఆఫర్లు వచ్చినా తెలుగు సినిమాలు చేయమని పూజాను కోరుతున్నాను’’ అన్నారు. ‘‘అల్లు అరవింద్‌ గారితో వర్క్‌ చేయడం నా అదృష్టం. నన్ను గుండెల్లో పెట్టుకొని పనిచేశారు. కొడుకులా చూసుకున్నారు. ఆయనతో మళ్లీ పనిచేయాలనుంది. ప్రేక్షకులు ఇచ్చిన ఈ హిట్‌ను గిఫ్ట్‌లా తీసుకుంటున్నాను’’ అని చెప్పారు. ‘‘సక్సెస్‌ఫుల్‌ సినిమాలో భాగమైనందుకు సంతోషంగా ఉంది. టీమ్‌ ఎఫర్ట్‌తోనే ఈ విజయం సాధ్యమైంది. నా నటన బాగుందని చాలామంది ఫోన్లు చేసి అభినందిస్తున్నారు’’ అని పూజాహెగ్డే చెప్పారు. దర్శకుడు వంశీ పైడిపల్లి మాట్లాడుతూ ‘‘వైవాహిక జీవితం బాగుండాలంటే ఏం చేయాలో చెప్పిన సినిమా ఇది. దీనికోసం భాస్కర్‌ ఎంత కష్టపడ్డాడో నాకు తెలుసు’’అన్నారు. ‘‘ఇలాంటి సక్సెస్‌ చూడడానికి ఎన్నాళ్లు పడుతుందో అనుకున్నాను. కానీ ఈ చిత్రంతోనే ప్రేక్షకులు బ్లాక్‌బస్టర్‌ ఇచ్చారు. ఒక దర్శకుడికి ఇంతకన్నా ఏం కావాలి. బన్సీవాసు, వాసూవర్మ, అరవింద్‌గారికి థ్యాంక్స్‌. ఈ సినిమాతో అఖిల్‌ కుటుంబ ప్రేక్షకులకి దగ్గరయినందుకు ఆనందంగా ఉంది’’ అని ‘బొమ్మరిల్లు’ భాస్కర్‌ చెప్పారు.
kaakateeya marages‌loo ippudu premiuum member‌ship uchitam.. kulam edaina marage beuro okkate ..fone nem: 9390 999 999, 7674 86 8080 Oct 20 2021 @ 03:54AM homem chitrajyoti Cinema News naa thamudu hitt‌ kotadu unpurna marages - anni kulala variki pelli sambandhaalu chudabadunu pravesam uchitam PH: 9397979740/50 ‘‘most‌ eligible‌ byaachilar‌’ chitramtoo akhil‌ku inta peddha hitt‌ vachinanduku anaku chaaala aanandamgaa undhi. akhil‌nu chusthe tammunni chusina anubhuuti kalugutundhi. heeroga akhil‌ lanching‌ girinchi anaku anipinnchina ansaalu naagaarjunagaarito shere‌ chesukunevanni’’ ani aallu arjan‌ annatu. akhil‌, pujahegde jantaga ‘bommarillu’ bhaskar‌ darsakatvam vahimchina chitram ‘most‌ eligible‌ byaachilar‌’. mangalavaaram jargina successes‌miet‌loo aallu arjan‌ maatlaadutuu ‘‘mukunda’, ‘dege’ cinemala nunchi poojaanu chustunnanu. cinma cinimaaku natigaa aama mro mettu paikekkutunnaaru. marinta andamgaa kanipistunnaru. yea cinematho pratibhaavanturaalaina natigaanuu niroopinchukunnaaru. ‘bommarillu’ bhaskar‌ yea cinematho suupar‌ hittu kotadu. telegu rakapoina gopisundar‌ music‌ adhbhuthanga icchaaru. bannivasu, vasuuvarma, naannagaaru... andaruu cinma successes‌ kaavalani chaaala kashtapaddaaru. sonta otity unnaa kudaa theaterlalone cinemalu vidudhala cheyalana naannagaaru nirnayinchukunnaru. raboye sinimaalunu kudaa ilaage aadarinchaali’’ ani praekshakulanu koraru. aallu aravindh‌ maatlaadutuu ‘‘akkineeni, aallu fyaamileedi 65 ella journey. idi each remdu tharaalu saagutundi. praemikulu, pelli chesukovalanukunevall tappanisariga chudalsina cinma idi. bhaskar‌ yea cinemalo ooka clarity icchadu. reall‌ life‌loo prathi okkaroo thama jeevitamloki tarachi chuskunela cinma undhi. naa pania chaaala theelika chosen banneevaasuki dhanyavaadaalu. hindeelo offerlu vachchinaa telegu cinemalu cheymanu poojaanu korutunnanu’’ annatu. ‘‘aallu aravindh‌ gaaritho varey‌ cheeyadam naa adhrushtam. nannu gundelloo pettukoni panichesaaru. kodukula choosukunnaaru. aayanatho malli panicheyaalanundi. preekshakulu ichina yea hitt‌nu gift‌laaw teesukuntunnanu’’ ani cheppaaru. ‘‘successes‌fully‌ cinemalo bhaagamainanduku santoshamgaa undhi. dm‌ effert‌thone yea vision saadhyamaindi. naa natana bagundani chaalaamandi phonlu chessi abhinandistunnaaru’’ ani pujahegde cheppaaru. dharshakudu vamshee paidipalli maatlaadutuu ‘‘vyvahika jeevitam bagundalante yem cheyalo cheppina cinma idi. deenikosam bhaskar‌ entha kashtapaddado anaku thelusu’’annatu. ‘‘ilanti successes‌ chudadaaniki ennaallu padutundo anukunnanu. conei yea chithramthone preekshakulu black‌buster‌ icchaaru. ooka darsakudiki intakanna yem kavaali. bansivasu, vasuuvarma, aravindh‌gaariki thanks‌. yea cinematho akhil‌ kutumba prekshakulaki daggarayinanduku aanandamgaa undhi’’ ani ‘bommarillu’ bhaskar‌ cheppaaru.
తెలుగు చిత్ర పరిశ్రమలో ఒకానొక సమయంలో స్టార్ హీరోయిన్గా ఒక వెలుగు వెలిగిన హీరోయిన్లలో రమ్యకృష్ణ కూడా ఒకరు.. ఎన్నో వైవిధ్యమైన సినిమాల్లో నటించి తనకంటూ ఒక ప్రత్యేకమైన గుర్తింపు తెచ్చుకుంది ఈ సీనియర్ ముద్దుగుమ్మ… రమ్యకృష్ణ తాజాగా సెకండ్ ఇన్నింగ్స్ లో కూడా ప్రస్తుతం ఉన్న యువ హీరోయిన్లకు పోటీగా తన నటనతో అదరగొడుతుంది. ఐదు పదులు వయసు వచ్చినా కూడా యువ హీరోయిన్ లాగా తన అందాన్ని మైంటైన్ చేయడం విశేషం. గత కొంతకాలం నుంచి రమ్యకృష్ణ ఫోటోషూట్స్ చూస్తుంటే యువతకు మతి పోయేలా ఉంటున్నాయి అని అనడంలో అతిశయోక్తి లేదు. ర‌మ్య‌కృష్ణ ప్రస్తుతం వరుస సినిమాలతో బిజీగా ఉన్న ఈ సీనియర్ ముద్దుగుమ్మ ఒక డాన్స్ షో కి జడ్జ్ గా కూడా వ్యవహరిస్తుంది. ఇక ఈ సీనియర్ ముద్దుగా ఒక‌ప‌క్క‌ సినిమాలు తో మ‌రోపక్క టీవీ షోస్ తో ఎంత బిజీగా ఉన్నా సోషల్ మీడియాలో మాత్రం తన హాట్ హాట్ ఫోటోషూట్లతో నెటీజన్స్ కు పిచ్చెక్కిస్తుంది. తాజాగా ఫ్లోరల్‌ డిజైన్ స్లీవ్ లెస్ టాప్ లో రమ్యకృష్ణ తన అందాల విందు చూస్తుంటే ఇప్పుడున్న హీరోయిన్లు ఎందుకు పనికిరారేమో అని కూడా అనిపిస్తుంది. ఇద్దరు పిల్లలకు తల్లి అయినా కూడా అదే ఎనర్జీతో, అదే అందంతో కనిపిస్తుంది. బాహుబలి లో చెప్పినట్టు నా మాటే శాసనం అనే విధంగా ఆమె అందం యువతను కట్టిపడేస్తుంది. ఈ సీనియర్ ముద్దుగుమ్మకు ఐదు పదుల వయసు వస్తున్న కూడా ఇప్పటికీ మూడు పదుల వయసులో ఉన్న యువ‌ హీరోయిన్ లాగా కనిపిస్తుందని నెటీజన్స్ రమ్యకృష్ణ ఫొటోస్ కి కామెంట్స్ చేస్తున్నారు.
telegu chitra parisramaloe okanoka samayamlo starr heroinga ooka velugu veligina heroinlalo ramakrishnan kudaa okaru.. anno vaividhyamyna cinemallo natinchi tanakamtuu ooka pratyekamaina gurthimpu thecchukundi yea seniior muddugumma… ramakrishnan thaazaaga sekend innings loo kudaa prasthutham unna yuva heroinlaku poteegaa tana antanatho adaragodutundi. iidu padulu vayasu vachchinaa kudaa yuva haroine lagaa tana andaanni maintain cheeyadam visaesham. gta konthakaalam nunchi ramakrishnan photoshoots chusthunte yuvataku mathi poyela untunnai ani anadamlo atisayokti ledhu. ra‌mya‌krishna prasthutham various sinimaalatoe bijeegaa unna yea seniior muddugumma ooka daawns sho ki jadje gaaa kudaa vyavaharistundi. eeka yea seniior muddugaa ooka‌pa‌k‌ cinemalu thoo ma‌ropakka tv shose thoo entha bijeegaa unnaa social midiyaalo mathram tana hat hat photoshootlatho netigens ku picchekkistundi. thaazaaga floral‌ design sleeve leese tap loo ramakrishnan tana anadala vindhu chusthunte ippudunna heroinelu yenduku panikiraremo ani kudaa anipisthundhi. iddharu pillalaku talli ayinava kudaa adae enarjeetho, adae andamtho kanipistundhi. baahbuali loo cheppinattu naa mate saasanam aney vidhamgaa aama andam yuvatanu kattipadestundi. yea seniior muddugummaku iidu padula vayasu vasthunna kudaa ippatikee muudu padula vayasuloe unna yuva‌ haroine lagaa kanipistundani netigens ramakrishnan photos ki comments chesthunnaaru.
దొంగలు హల్‌చల్‌ Mar 2 2021 @ 23:34PM ఒంగోలుతోపాటు జిల్లాలోని పలు ప్రాంతాల్లో వరుస చోరీలు పట్టపగలే దొంగ తనాలు గ్రూపులుగా విడిపోయిన సీసీఎస్‌ సిబ్బంది నిఘా అంతంతమాత్రమే పోలీసుల మధ్య వర్గ విబేధాలు.. ఆధిపత్యపోరుతోపాటు సమన్వయం లేకపోతే దొంగలు ఒంటి కాలి మీద తెగబడతారు.!!! ఒంగోలు నగరంతోపాటు జిల్లాలోని పలు ప్రాంతాల్లో దొంగలు చెలరేగిపోతున్నారు. కేవలం గత నెలక్కొటి గమనిస్తే దొంగలు పట్టని పగ్గాలు లేకుండా చెలరేగిపోయారనే విషయం ఇట్టే అర్థమవుతోంది. నడి వీధుల్లో వేలాది మంది ప్రజలు సంచరిస్తున్నా మిట్టమధ్యాహ్నం నిర్భయంగా ఇళ్లలో చొరబడి దోపిడీలకు పాల్పడుతూ పోలీసులకు సవాల్‌ విసురుతున్నారు. ఇదిలా ఉంటే, గస్తీ తిరగాల్సిన రక్షక్‌ వాహనాలు మూలనపడడం, బ్లూకోట్స్‌ సిబ్బంది గస్తీ కొరవడడంతో దొంగలు రెచ్చిపోతున్నారు. ఒంగోలు(క్రైం), మార్చి 2 : జిల్లాలో దొంగల బెడద అధికమైంది. పట్టపగలే స్వైర విహారం చేస్తున్నారు. వరుస చోరీలను పరశీలిస్తే కనీసం పగలు కూడా పోలీసుల గస్తీ కరువైందని చెప్పవచ్చు. దొంగతనాలు అదుపుచేయడం, దొంగలను పట్టుకోవడం కోసం ప్రత్యేకంగా ఏర్పాటు చేసిన సెంట్రల్‌ క్రైం స్టేషన్‌ సిబ్బంది గ్రూపులుగా ఏర్పడి దొంగతనం కేసుల దర్యాప్తు నత్తనడక నడిచే విధంగా చేస్తున్నారు. అంతే కాకుండా ఒంగోలు నగరంలో గస్తీ తిరగాల్సిన రక్షక్‌ వాహనాలు సైతం మూలనపడటం వాటిని పట్టించుకునే వారు లేక పోవడంతో పదిరోజులలో ఒంగోలు వన్‌టౌన్‌ పరిధిలో వరుసుగా మూడు దొంగతనాలు పట్టపగలు జరగడం పోలీసుల పనితీరుకు అద్దం పడుతోంది. రక్షక్‌, బ్లూకోట్సు సిబ్బంది గస్తీ కొరవడింది. అదే క్రమంలో సీసీఎస్‌ పోలీసులు అవగాహన లేకుండా ఉన్నారు. ముఖ్యమైన ప్రాంతాలలో సైతం సిబ్బంది గస్తీ తిరుగుతున్న దాఖలాలు లేవు. ఒక నేరస్థుడిని పట్టుకునే విషయంలో సీసీఎ్‌సలో ఉన్న గ్రూపుల కారణంగా దొంగ దొరకకుండా పరారీ అయ్యాడు. ఓ దొంగ పారిపోయిందిలా... నగరంలోని ఇందిరమ్మ కాలనీలోని ఓ అద్దె ఇంటిలో నివాసం ఉంటూ ఓ దొంగ చోరీలకు పాల్పడుతున్నట్లు సీసీఎస్‌ పోలీసులు కొందరు గుర్తించారు. అదే వ్యక్తి కోసం ఇంకొంతమంది సీసీఎస్‌ పోలీసులు అతని సొంతూరు వెళ్లి కుటుంబ సభ్యులను వాకబు చేశారు. తన కోసం పోలీసులు తిరుగుతున్నారని సమాచారం తెలుసుకొని దొంగ పరారీ అయ్యాడు. సీసీఎస్‌ పోలీసుల మధ్య సమన్వయం లేకపోవడం వలనే దొంగ పరారీ అవ్వడానికి కారణంగా చెప్పవచ్చు. ఇలాంటి సంఘటనలు చాలా జరిగినట్లు సమాచారం. అందుకు వారి మధ్య గ్రూపులు ఉన్నాయని అనేందుకు ఈ సంఘటన తార్కణంగా చెప్పవచ్చు. ఇదే క్రమంలో ఒంగోలు వన్‌టౌన్‌ సంబంధించిన రక్షక్‌ వాహనం మర్మమతులకు గురై నాలుగు రోజులు అవుతున్నా కనీసం పట్టించుకోలేదు. పది రోజులలో వరుస దొంగతనాలు గత నెల 20న లాయర్‌పేట ఎక్ష్‌టెన్షన్‌లో నివాసం ఉండే పట్నం సుధాకర్‌ తన కుటుంబ సభ్యులతో గుడూరు వెళ్లారు. సాయంత్రం ఐదు గంటల సమయంలో దొంగలు ఇంటి తలుపు పగలకొట్టి లోపలకు చొరబడి ఏడు సవర్ల బంగారం, రూ.35 వేలు నగదు అపహరించుకెళ్లారు. 27న పట్టపగలు ఆర్టీసీ బస్టాండ్‌ వద్ద శ్మశాన వాటిక సమీపంలో 60 ఏళ్ల వృద్ధురాలిని బురిడీకొట్టి మూడు సవర్ల బంగారం గొలుసు అపహరించుకెళ్లారు. 28న పట్టపగలు మిట్టమధ్యాహ్నం నగరం నడిబొడ్డులో ఉ న్న బండ్లమిట్టలో చక్కా మల్లికార్జునరావు ఇంట్లో సుమారు 30 సవర్ల బంగారు ఆభరణాలు, కిలో వెండితోపాటు సుమారు నా లుగున్నర లక్షల రూపాయల విలువ చేసే వస్తువులను మూ టగట్టుకుని దర్జాగా మోటర్‌సైకిల్‌పై వెళ్లినట్లు ప్రత్యక్ష సాక్షుల సమాచారం. వరస మూడు ఘటనలు పట్టపగలే చోటుచేసుకోవడం గమనార్హం. దొంగలను పట్టుకునేందుకు చర్యలు తీసుకున్నాం ఒంగోలు డీఎస్పీ కేవీవీఎన్‌వీ ప్రసాద్‌ నగరంలో ఇటీవల వరుస దొంగతనాలు జరిగాయి. సిబ్బంది ఎన్నికల బందోబస్తులో నిమగ్నమయ్యారు. ఇటీవల జరిగిన బండ్లమిట్ట దొంగతనం కేసులో సీసీ ఫుటేజి పరిశీలిస్తున్నాం. అంతే కాకుండా ఈ తరహా నేరస్థులు ఎవరు, అలాంటి వారు ప్రస్తుతం ఎక్కడ ఉన్నారు అనే విషయాలను సేకరిస్తున్నాం. కందుకూరులో పట్టపగలే మరో దొంగతనం కందుకూరు, మార్చి 2: పట్టణంలో పట్టపగలే మరో దొంగతనం జరిగింది.దొంగలు 10 సవర్ల బంగారం, 10వేల నగదు అపహరించుకుపోయారు. పోలీసుల వివరాల ప్రకారం కనిగిరి రోడ్డులో మార్కెట్‌ యార్డు సమీపంలోని శ్రీనివాసనగర్‌లో శ్రీకంఠం నాగరాజు కుటుంబ సభ్యులు నివసిస్తున్నారు. ఇంట్లో ఎవరూ లేని విషయాన్ని గుర్తించిన దొంగలు ఇంట్లోకి ప్రవేశించి బీరువా పగులగొట్టారు. అందులోని బంగారం, నగదు అపహరించుకుపోయారు. సాయంత్రం ఇంటికొచ్చి చూసుకున్న నాగరాజు కుటుంబీకులు దొంగతనం జరిగిన విషయాన్ని గుర్తించి లబోదిబోమన్నారు. ఇటీవలే పట్టణ ంలోని సాయినగర్‌లో నాలుగు ఇళ్లలో దొంగలుపడి అపహరించుకుపోయిన విషయం తెలిసిందే. అక్కడ కూడా ఇలాగే ఇంట్లో ఎవరూ లేని ఇళ్లను గుర్తించి ఈ దొంగతనాలకు తెగబడ్డారు. దొంగతనం జరిగిన ఇంటిని కందుకూరు డియ్‌సపి కండే శ్రీనివాసరావు, సీఐ విజయకుమార్‌, పట్టణ ఎస్సై కేకే తిరుపతిరావులు సందర్శించి కేసు నమోదు చేసి దర్యాప్తు చేస్తున్నారు.
dongalu hal‌chal‌ Mar 2 2021 @ 23:34PM ongolutopatu jillaaloni palu praantaallo various choreelu pattapagale donga tanaalu groupulugaa vidipooyina ccs‌ sibbandi nigha antantamatrame pooliisula madhya vargha vibedhaalu.. aadhipatyaporutopaatu samanvayam lekapote dongalu onti kaali medha tegabadataru.!!! ongolu nagaramtopatu jillaaloni palu praantaallo dongalu chelaregipotunnaru. kevalam gta nelakkoti gamaniste dongalu pattani paggaalu lekunda chelaregipoyarane wasn itte ardhamavthondi. nadi veedhullo velaadi mandhi prajalu sancharistunna mittamadhyahnam nirbhayamgaa illalo chorabadi dopideelaku paalpadutuu pooliisulaku sawal‌ visurutunnaaru. idilaa vunte, gastii tiragaalsina rakshak‌ vahanalu moolanapadadam, bluecoats‌ sibbandi gastii koravadadamto dongalu recchipotunnaru. ongolu(craim), marchi 2 : jillaaloo dongala bedada adhikamaindi. pattapagale swaira vihaaram chesthunnaaru. various choreelanu paraseelisthe kanisam pagalu kudaa pooliisula gastii karuvaindani cheppavacchu. dongathanaalu adupucheyadam, dongalanu pattukovadam choose pratyekamgaa erpaatu chosen central‌ craim steshion‌ sibbandi groupulugaa erpadi dongatanam cases daryaptu nattanadaka nadichee vidhamgaa chesthunnaaru. antey kakunda ongolu nagaramlo gastii tiragaalsina rakshak‌ vahanalu saitam moolanapadatam vatini pattinchukune varu leka poovadamthoo padirojulalo ongolu vass‌toun‌ paridhiloo varusugaa muudu dongathanaalu pattapagalu jargadam pooliisula paniteeruku addam paduthoondi. rakshak‌, blucotsu sibbandi gastii koravadindi. adae kramamlo ccs‌ pooliisulu avagaahana lekunda unnare. mukhyamaina praantaalaloo saitam sibbandi gastii thiruguthunna dhaakhalaalu leavu. ooka nerasthudini pattukune vishayamlo cca‌salo unna groupula kaaranamgaa donga dorakakunda parari ayadu. oa donga paaripoyindilaa... nagaramlooni indiramma kaalaneeloni oa aadhay intiloo nivaasam untu oa donga choreelaku paalpadutunnatlu ccs‌ pooliisulu kondaru gurtincharu. adae vyakti choose inkontamandi ccs‌ pooliisulu atani sonturu vellhi kutumba sabhyulanu vakabu chesar. tana choose pooliisulu tirugutunnarani samaachaaram thelusukoni donga parari ayadu. ccs‌ pooliisula madhya samanvayam lekapovadam valanee donga parari avvadaniki kaaranamgaa cheppavacchu. ilanti sanghatanalu chaaala jariginatlu samaachaaram. ndhuku vaari madhya groupulu unnayani anenduku yea sangatana taarkanamgaa cheppavacchu. idhey kramamlo ongolu vass‌toun‌ sambamdhinchina rakshak‌ vaahanam marmamatulaku gurai nalaugu roojulu avutunnaa kanisam pattinchukoledu. padi rojulalo various dongathanaalu gta nela 20na laawyer‌peta eksh‌tension‌loo nivaasam umdae putnam sudhakar‌ tana kutumba sabhyulato guduru veltaru. saayantram iidu gantala samayamlo dongalu inti talupu pagalakotti loopalaku chorabadi edu savarla bangaram, roo.35 velu nagadu apaharinchukellaaru. 27na pattapagalu rtc bustand‌ oddha shmashana vatika sameepamlo 60 ella vruddhuraalini buridikotti muudu savarla bangaram golusu apaharinchukellaaru. 28na pattapagalu mittamadhyahnam nagaram nadiboddulo u nna bandlamittalo chakka mallikarjunarao intloo sumaaru 30 savarla bagare aabharanalu, kilo vendithopaatu sumaaru naa lugunnara lakshala rupees viluva chese vastuvulanu moo tagattukuni darzaga moter‌cykil‌pai vellinatlu prathyaksha sakshula samaachaaram. varasa muudu ghatanalu pattapagale chotuchesukovadam gamanarham. dongalanu pattukunenduku caryalu teesukunnaam ongolu dsp kvvn‌vee prasad‌ nagaramlo edvala various dongathanaalu jarigaay. sibbandi ennikala bandobastulo nimagnamayyaru. edvala jargina bandlamitta dongatanam kesulo cc footage pariseelistunnaam. antey kakunda yea taraha neerasthulu yavaru, alaanti varu prasthutham yakkada unnare aney vishayalanu sekaristunnam. kandukoorulo pattapagale mro dongatanam kandukuri, marchi 2: pattanhamloo pattapagale mro dongatanam jargindi.dongalu 10 savarla bangaram, 10vaela nagadu apaharinchukupoyaaru. pooliisula vivaraala prakaaram kanigiri roedduloe maarket‌ yaardu sameepamloni srinivasanagar‌loo sreekantam naagaraaju kutumba sabyulu nivasistunnaaru. intloo yevaru laeni vishayanni gurtinchina dongalu intloki pravaesinchi beeruva pagulagottaru. andulooni bangaram, nagadu apaharinchukupoyaaru. saayantram intikochi chusukunna naagaraaju kutumbeekulu dongatanam jargina vishayanni gurthinchi labodibomannaru. iteevale pattanha mloni sainagar‌loo nalaugu illalo dongalupadi apaharinchukupoyina wasn telisindhe. akada kudaa ilaage intloo yevaru laeni illanu gurthinchi yea dongatanaalaku tegabaddaru. dongatanam jargina intini kandukuri diy‌sapi kande srinivaasaraavu, ci vijayakumar‌, pattanha essai kake tirupatiraavulu sandharshinchi kesu namoodhu chessi daryaptu chesthunnaaru.
బీజేపీతో నాలుగేళ్లు పాటు కలిసి కాపురంచేసినా చంద్రబాబుకి ప్రత్యేక హోదా, విశాఖకు రైల్వే జోన్‌ గుర్తుకురాలేదు. వాళ్లతో విడాకులు తీసుకున్న తర్వాతే చంద్రబాబుకు అన్నీ గుర్తుకు వచ్చాయి. గత ఎన్నికల్లో చంద్రబాబు ఇచ్చిన హామీలకు దిక్కూ మొక్కూ లేకుండా పోయిందన్నారు వైసీపీ అధినేత జగన్ మోహన్ రెడ్డి. విశాఖ జిల్లా ప్రజా సంకల్ప యాత్రలో భాగంగా ఆదివారం నాడు ‘కంచరపాలెం’లో జరిగిన బహిరంగ సభలో ప్రభుత్వ అసమర్ధపాలనపై నిప్పులు కురిపించారు జగన్. ఈ సందర్భంగా జగన్ మాట్లాడుతూ.. రాష్ట్రంలో గజదొంగల పాలన సాగుతోంది. కేవలం గ్రాఫిక్స్‌తోటే పాలన సాగిస్తున్నారు. చంద్రబాబువి అన్నీ మాటలే తప్ప చేతల్లో కనిపించడం లేదు. విశాఖపట్నం విషయానికి వస్తే.. ఈ నాలుగేళ్లలో అభివృద్ది లేదు కాని.. ఎక్కడ చూసినా భూములు దోచేయడం మాత్రం కనిపించింది. రాజశేఖర్ రెడ్డిగారి హయాంలో పేదలకు కేటాయించిన భూముల్ని చంద్రబాబు లాక్కుంటున్నారు. తన బినామీకు ఆ భూముల్ని కట్టబెడుతున్నారు. చంద్రబాబు కేబినెట్‌ మీటింగ్‌లు ప్రజల కోసం కాదు.. తన బినామీలకు చాక్లెట్లు, బిస్కెట్లకు భూములు కట్టబెట్టేందుకే చంద్రబాబు కేబినెట్‌ మీటింగ్‌లు నిర్వహిస్తున్నారు. ప్రైవేటు సంస్థలతో కుమ్మక్కు అవుతున్నారు. విశాఖపట్నంకి ఇప్పటి వరకూ రైల్వే జోన్ సాధించలేకపోయారు. మెట్రో రైలు తీసుకువస్తానని హామీ ఇచ్చారు. దాన్ని కూడా పక్కనపెట్టేశారు. ఎన్నికల్లో చంద్రబాబు ఇచ్చిన హామీలకు దిక్కూ మొక్కు లేదు కాని.. 40 లక్షల ఉద్యోగాలు ఇచ్చాం అంటూ జనం చెవుల్లో పూవులు పెడుతున్నారు. దీనికోసం 3 రోజులు మీటింగ్‌లు పెట్టి మరీ రూ. 150 కోట్ల ప్రజాధనాన్ని వృధా చేశారు. అందులో ప్రత్యేకంగా తిండి కోసం రూ. 57 కోట్లు చెల్లించారు. చంద్రబాబు హయాంలో విశాఖలో ఐటీ రంగం పరిస్థితి దారుణంగా ఉంది. పదేళ్ల క్రితం రాజశేఖర్ రెడ్డిగారి హయాంలో 18 వేల మందికి ఉద్యోగాలు కల్పిస్తే.. ఇప్పుడు పెరగాల్సింది పోయి 16 వేలకు పడిపోయింది. ఇక ఎగుమతులు విషయంలోనూ నాన్న గారి హయాంలో 2 వేల కోట్లు రూపాయిలు ఎగుమతులు ఉంటే.. ఇప్పుడు 16 వేలకు పడిపోయింది. స్థానిక మంత్రిగా ఉన్న గంటా శ్రీనివాస్ రావు భూములతో వ్యాపారం చేస్తున్నారంటూ మండి పడ్డారు జగన్. తనవి కాని ప్రభుత్వ భూములను తనవే అన్నట్టుగా తప్పుడు పత్రాలను సృష్టించి బ్యాంక్ నుండి లోన్‌లను కూడా తీసుకున్న ఘనత మన మంత్రిగారికే చెల్లిందన్నారు జగన్. hima das: will continue to improve my timing: sprinter hima das - ప్రాక్టీస్ ఎక్కడైనా.. టార్గెట్ ఒక్కటే: హిమదాస్ | Samayam Telugu
beejepeetho naalugellu paatu kalisi kapuranchesina chandrababuki pratyeka hoda, visaakhaku railway zoan‌ gurtukuraaledu. vaallatho vidaakulu teeskunna tarvate chandrababuku annii gurtuku vacchai. gta ennikallo chandrababau ichina haameelaku dikkuu mokkuu lekunda poyindannaru ycp adhineta ysjagan mohun reddy. visaka jalla praja sankalp yaatralo bhaagamgaa aadhivaram nadu ‘kancharapalem’loo jargina bahiranga sabhalo prabhutva asamardhapaalanapai nippulu kuripinchaaru ysjagan. yea sandarbhamgaa ysjagan maatlaadutuu.. rashtramlo gajadongala paalana saagutondi. kevalam graphics‌thote paalana saagistunnaaru. chandrababuvi annii maatale tappa chetallo kanipinchadam ledhu. visakhapatnam vishayaniki oste.. yea naalugellalo abhivruddi ledhu kanni.. yakkada choosinava bhoomulu docheyadam mathram kanipinchindi. raajasheekhar reddigaari hayaamloo paedalaku ketaayinchina bhoomulni chandrababau lakkuntunnaru. tana binaameeku aa bhoomulni kattabedutunnaru. chandrababau kebinet‌ meating‌lu prajala choose kadhu.. tana binaameelaku chaakletlu, bisketlaku bhoomulu kattabettenduke chandrababau kebinet‌ meating‌lu nirvahistunnaaru. praivetu samsthalatho kummakku avutunnaru. visakhapatnanki ippati varakuu railway zoan saadhinchalekapoyaaru. metroe railu teesukuvastaanani haamii icchaaru. daanni kudaa pakkanapettesaaru. ennikallo chandrababau ichina haameelaku dikkuu mokku ledhu kanni.. 40 lakshala udyogaalu icham anatu janam chevullo poovulu pedutunnaru. deenikosam 3 roojulu meating‌lu petti mareee roo. 150 kotla prajaadhanaanni vruda chesar. andhulo pratyekamgaa timdi choose roo. 57 kootlu chellinchaaru. chandrababau hayaamloo visaakhalo iit rangam paristiti daarunamga undhi. padeella kritam raajasheekhar reddigaari hayaamloo 18 vaela mandiki udyogaalu kalpiste.. ippudu peragaalsindi poeyi 16 velaku padipoindi. eeka egumatulu vishayamloonu naanna gaari hayaamloo 2 vaela kootlu roopaayilu egumatulu vunte.. ippudu 16 velaku padipoindi. stanika mantrigaa unna ganta shreeniwas raao bhuumulatoe vyaapaaram chestunnaarantoo mandi paddaru ysjagan. tanavi kanni prabhutva bhuumulanu tanave annattugaa tappudu pathraalanu srushtimchi byank nundi lon‌lanu kudaa teeskunna ghanata mana mantrigaarike chellindannaru ysjagan. hima das: will continue to improve my timing: sprinter hima das - practies ekkadaina.. target okkate: himadas | Samayam Telugu
పోలీసుల్ని ఆశ్రయించిన రొమాంటిక్ షార్ట్ ఫిల్మ్ హీరోయిన్, ఏం జరిగిందంటే.. | Actress approaches Police - Telugu Oneindia » పోలీసుల్ని ఆశ్రయించిన రొమాంటిక్ షార్ట్ ఫిల్మ్ హీరోయిన్, ఏం జరిగిందంటే.. పోలీసుల్ని ఆశ్రయించిన రొమాంటిక్ షార్ట్ ఫిల్మ్ హీరోయిన్, ఏం జరిగిందంటే.. Published: Tuesday, July 19, 2016, 17:32 [IST] కాకినాడ: సినీ నటి సిరిప్రియ మంగళవారం నాడు తూర్పు గోదావరి జిల్లా రాజానగరం పోలీసులను ఆశ్రయించారు. వారం రోజుల క్రితం సామర్లకోటకు చెందిన ప్రసన్న కుమార్‌ను ఆమె పెళ్లి చేసుకుంది. ప్రసన్న కుటుంబ సభ్యుల నుంచి తనకు రక్షణ కల్పించాలని ఆమె పోలీసులను కోరింది. సిరిప్రియ నటించటిన ఓ సినిమా త్వరలో విడుదల కానుంది. ఆమె పలు షార్ట్ ఫిలింలలో నటించింది. ఆమె అసలు పేరు చంద్రకళ అని తెలుస్తోంది. ప్రసన్న కుమార్ ఆమెకు ఫేస్‌బుక్ ద్వారా పరిచయమయ్యాడు. ఆరేళ్లుగా ప్రేమించుకున్నారు. వారం క్రితం పెళ్లి చేసుకున్నారు. తాను వారం క్రితం ప్రసన్నను పెళ్లి చేసుకున్నానని, అతని కుటుంబ సభ్యులు తమ ప్రేమ వివాహాన్ని అంగీకరించడం లేదని, తన భర్తను తన నుంచి వేరు చేసేందుకు చూస్తున్నారని, తమకు రక్షణ కల్పించాలని ఆమె చెబుతున్నారు. తాను జీవనం కోసం రొమాంటిక్ స్మార్ట్ ఫిల్మ్స్‌లో నటిస్తున్నానని చెప్పారు. సినిమాల్లో ఉండే వాళ్లంతా తప్పులు చేస్తూ బతకరని, అలాగే మంచివాళ్లే ఉండరన్నారు. తనను తాను నిరూపించుకునేందుకు అవకాశమివ్వాలని తన భర్త కుటుంబ సభ్యులను కోరుతున్నానని చెప్పారు. కుటుంబానికి తనను కోడిలిగా చేసుకోవడం ఇష్టం లేకుంటే, తన భర్తను తనను వదిలేయాలని, తామిద్దరం వేరుగా బతుకుతామని, తమకు కుటుంబ సభ్యుల నుంచి ఎలాంటి హాని కలగకూడదన్నారు. కాగా, ప్రసన్నకుమార్ పైన సామర్లకోట పోలీస్ స్టేషన్లో మిస్సింగ్ కేసు నమోదై ఉంది. దీంతో రెండు రోజుల క్రితం అతనిని కుటుంబ సభ్యులు ఇంటికి తీసుకెళ్లారు. దీంతో ఈ వివాదం వెలుగు చూసింది. ప్రసన్న కుమార్ కూడా ప్రేమ వివాహం చేసుకున్న భార్యతో కలిసి జీవించేందుకు ఇష్టపడుతున్నాడు. కుటుంబ సభ్యులు అభ్యంతరం చెబుతున్నారు.
pooliisulni aasrayimchina romaantic shortt fillm haroine, yem zarigindante.. | Actress approaches Police - Telugu Oneindia » pooliisulni aasrayimchina romaantic shortt fillm haroine, yem zarigindante.. pooliisulni aasrayimchina romaantic shortt fillm haroine, yem zarigindante.. Published: Tuesday, July 19, 2016, 17:32 [IST] kakinada: sinii nati siripriya mangalavaaram nadu turupu godawari jalla rajanagaram pooliisulanu aasrayinchaaru. vaaram rojula kritam saamarlakotaku chendina prasanna kumar‌nu aama pelli chesukundi. prasanna kutumba sabhyula nunchi tanuku rakshana kalpinchalani aama pooliisulanu korindi. siripriya natinchatina oa cinma tvaralo vidudhala kaanundi. aama palu shortt philimlaloo natinchindi. aama asalau peruu chandrakala ani thelusthondi. prasanna kumar aameku phas‌boq dwara parichayamayyaadu. aarellugaa preminchukunnaaru. vaaram kritam pelli cheskunnaru. thaanu vaaram kritam prasannanu pelli chesukunnanani, atani kutumba sabyulu thama prema vivaahaanni angikarinchadam ledani, tana bharthanu tana nunchi vary chesenduku chuusthunnaarani, tamaku rakshana kalpinchalani aama chebutunnaru. thaanu jeevanam choose romaantic smart fillms‌loo natistunnaanani cheppaaru. cinemallo umdae vallantha tappulu chesthu batakarani, alaage manchivalle undarannaru. tananu thaanu niroopinchukunenduku avakaasamivvaalani tana bharta kutumba sabhyulanu korutunnanani cheppaaru. kutumbaaniki tananu kodiliga chesukovadam istham lekunte, tana bharthanu tananu vadileyaalani, taamiddaram vaerugaa batukutamani, tamaku kutumba sabhyula nunchi yelanti haani kalagakudadannaru. kaagaa, prasannakumar piena samarlakota plays stationlo missing kesu namodai undhi. dheentho remdu rojula kritam atanini kutumba sabyulu intiki teesukellaaru. dheentho yea vivaadham velugu chusindi. prasanna kumar kudaa prema vivaham cheskunna bhaaryatho kalisi jeevinchenduku ishtapadutunnadu. kutumba sabyulu abhyantharam chebutunnaru.
ఇలా చేస్తే ఇండియా పరువుపోతుంది.. ఉపరాష్ట్రపతి వెంకయ్య ఆందోళన | Vice President Venkaiah Naidu Comments On CAA, NRC protest - Telugu Oneindia ఇలా చేస్తే ఇండియా పరువుపోతుంది.. ఉపరాష్ట్రపతి వెంకయ్య ఆందోళన | Published: Sunday, December 29, 2019, 16:18 [IST] పౌరసత్వ సరవణ, ఎన్ఆర్సీ చట్టాలకు వ్యతిరేకంగా దేశవ్యాప్తంగా జరుగుతున్న నిరసనల్లో హింస, విధ్వంసం చోటుచేసుకోవడం బాధాకరమని ఉపరాష్ట్రపతి వెంకయ్యనాయుడు అన్నారు. ప్రజాస్వామ్యంలో ప్రజలకు నిరసన తెలిపే హక్కు ఉంటుందని, అయితే విధ్వంసకర రీతిలో నిరసనల్ని మాత్రం ఎవరూ సహించబోరని చెప్పారు. మాజీ సీఎం మర్రి చెన్నారెడ్డి శతజయంతి ఉత్సవాల్లో భాగంగా హైదరాబాద్ లో నిర్వహించిన ఓ కార్యక్రమంలో మాట్లాడుతూ ఆయనీ కామెంట్లు చేశారు. దేశానికి చెడ్డపేరు.. అహింసే భారతదేశానికి అస్థిత్వంగా ఉందని, ప్రజలు శాంతియుతంగా తమ నిరసన, వ్యతిరేకత తెలియపర్చాలేగానీ, వినాశకర పద్ధతులవైపు మళ్లడం వల్ల దేశానికి చెడ్డపేరొస్తుందని వెంకయ్య చెప్పారు. రాజకీయ పార్టీలు ప్రత్యర్థుల్లా తలపడాలేగానీ శత్రువుల్లా కొట్టుకోవద్దని, వ్యక్తిగత దూషణలతో ప్జలకు తప్పుడు సంకేతాలు వెళతాయని, రాజకీయ చర్చలు ఎప్పుడైనా హుందాగా ఉండాలని ఉపరాష్ట్రపతి సూచించారు. మరిన్ని vice president వార్తలు సీఎం రమేష్ రాజకీయం .. కుమారుడి పెళ్ళికి సీఎం జగన్ కు ఇన్విటేషన్.. షాక్ ఇచ్చిన జగన్ ? అమరావతి రైతులపై స్పందించిన వెంకయ్యనాయుడు... రాజకీయాల్లో లేనని వ్యాఖ్య నేరాలు ఇలా తగ్గుతాయి, చట్టాలతో కాదు, ఉపరాష్ట్రపతి వెంకయ్యనాయుడు బీజేఎల్పీ నేతగా ఫడ్నవీస్.. రేపు శివసేన:..వారసుడికే అందలం?: తెగే దాకా లాగుతున్నట్టే 19కి చేరిన గురుదాస్‌పూర్ పేలుడు మృతుల సంఖ్య.. రాష్ట్రపతి, ఉపరాష్ట్రపతి సంతాపం సీఎం జగన్‌కు వెంకయ్య హెచ్చరిక: పద్దతి మార్చుకోండి: లేకుంటే అదే జరుగుతుంది..! vice president venkaiah naidu ఉపరాష్ట్రపతి వెంకయ్య నాయుడు Protests in destructive manner are not acceptable says Vice President M Venkaiah Naidu On CAA, NRC agitation
ila cheestee india paruvupotundi.. uparaashtrapati venkaya aamdolana | Vice President Venkaiah Naidu Comments On CAA, NRC protest - Telugu Oneindia ila cheestee india paruvupotundi.. uparaashtrapati venkaya aamdolana | Published: Sunday, December 29, 2019, 16:18 [IST] pourasatva saravana, nrc chattaalaku vyatirekamga desavyaaptamgaa jarugutunna nirasanallo himsa, vidhvamsam chotuchesukovadam baadhaakaramani uparaashtrapati venkayyanaayudu annatu. prajaaswaamyamlo prajalaku nirasana telipae hakku untundani, ayithe vidhvamsakara riithiloo nirasanalni mathram yevaru sahinchaborani cheppaaru. maajii seeyem marri chennareddy shathajayanthi utsavaallo bhaagamgaa hyderabad loo nirvahimchina oa kaaryakramamlo maatlaadutuu aayanee commentlu chesar. deeshaaniki cheddaperu.. ahimse bharatadesaaniki asthithvamgaa undani, prajalu saantiyutamgaa thama nirasana, vyatiraekata teliyaparchaalegaanii, vinaasakara paddhatulavaipu malladam will deeshaaniki cheddaperostundani venkaya cheppaaru. rajakeeya partylu pratyarthullaa talapadaalegaanii shatruvulla kottukovaddani, vyaktigata duushanhalathoo pjalaku tappudu sanketaalu velathaayani, rajakeeya charchaloo eppudaiana humdaagaa undaalani uparaashtrapati suuchinchaaru. marinni vice president varthalu seeyem ramesh rajakeeyam .. kumarudi pelliki seeyem ysjagan ku inviteshan.. shake ichina ysjagan ? amaravati raitulapai spandinchina venkayyanaayudu... rajakeeyaallo laenani vyaakhya neeraalu ila taggutaayi, chattaalatho kadhu, uparaashtrapati venkayyanaayudu bjlp nethagaa phadnavis.. repu sivasena:..vaarasudike andalam?: tege dhaaka lagutunnatte 19ki cherina gurdas‌puur peludu mrutula sanka.. rastrapathi, uparaashtrapati santaapam seeyem ysjagan‌ku venkaya hechcharika: padhathi marchukondi: lekunte adae jarudutundhi..! vice president venkaiah naidu uparaashtrapati venkaya nayudu Protests in destructive manner are not acceptable says Vice President M Venkaiah Naidu On CAA, NRC agitation
అవయవాల నిల్వకాలం పెంపునకు కొత్త విధానం - EENADU అవయవాల నిల్వకాలం పెంపునకు కొత్త విధానం వాషింగ్టన్‌: అవయవ మార్పిడిని సులభతరం చేసే ఒక వినూత్న విధానాన్ని అమెరికా శాస్త్రవేత్తలు కనుగొన్నారు. సేకరించిన అవయవాన్ని ఎక్కువ సమయం పాటు నిల్వ చేసే వెసులుబాటు ఈ విధానంతో సాధ్యమవుతుంది. ఫలితంగా మరింత ఎక్కువ మంది రోగుల ప్రాణాలను కాపాడటానికి వీలవుతుంది. సాధారణంగా దాత అవయవాలను ఐస్‌లో దాదాపు 4 డిగ్రీల సెల్సియస్‌ వద్ద నిల్వ చేస్తారు. అంతకన్నా తక్కువ ఉష్ణోగ్రతకు చల్లబరిస్తే ఆ అవయవం మరింత ఎక్కువ కాలం పాటు మనుగడ సాగించగలదు. అయితే సున్నా డిగ్రీల సెల్సియస్‌ కన్నా తక్కువ ఉష్ణోగ్రతల వద్ద అవయవంలో మంచు స్ఫటికాలు ఏర్పడుతుంటాయి. దీనివల్ల అది దెబ్బతింటుంది. తాజా పద్ధతిలో ప్రత్యేక రసాయనాలను ఉపయోగించడం ద్వారా శాస్త్రవేత్తలు ఐదు మానవ కాలేయాలను మైనస్‌ 4 డిగ్రీల సెల్సియస్‌ వద్ద నిల్వ చేశారు. దీంతో ఈ అవయవ నిల్వ కాలం 9 గంటల నుంచి 27 గంటలకు పెరిగింది. ప్రయోగ సమయంలో ఐదు కాలేయాలపై ఎలాంటి ఐస్‌ ఏర్పడలేదు. వాటి పనితీరు సాధారణంగానే ఉన్నట్లు గుర్తించారు.
avayavala nilvakaalam pempunaku kothha vidhaanam - EENADU avayavala nilvakaalam pempunaku kothha vidhaanam washington‌: avayava maarpidini sulabhatharam chese ooka vinootna vidhanaanni americo shaasthravetthalu kanugonnaru. saekarinchina avayavaanni ekuva samayam paatu nilwa chese vesulubatu yea vidhanamtho saadhyamavutundi. falithamgaa marinta ekuva mandhi rugula praanaalanu kaapaadataaniki veeluavutundi. saadharanamga daatha avayavaalanu ais‌loo dadapu 4 degreela celsius‌ oddha nilwa chestaaru. antakanna takuva ushnogrataku challabariste aa avayavam marinta ekuva kaalam paatu manugada saaginchagaladu. ayithe sunnaa degreela celsius‌ kanna takuva ushnogratala oddha avayavamlo manchu spatikaalu erpadutuntaayi. dheenivalla adi debbatintundi. thaajaa paddhatilo pratyeka rasaayanaalanu upayoginchadam dwara shaasthravetthalu iidu human kaaleyaalanu minuses‌ 4 degreela celsius‌ oddha nilwa chesar. dheentho yea avayava nilwa kaalam 9 gantala nunchi 27 gantalaku pergindhi. prayooga samayamlo iidu kaaleyaalapai yelanti ais‌ erpadaledu. vaati paniteeru saadhaaranamgaane unnatlu gurtincharu.
మిస్టర్ డిపెండబుల్ కి అరుదైన గౌరవం ... By Kothuru Ram Kumar , {{GetTimeSpanC('6/24/2020 6:00:00 PM')}} 6/24/2020 6:00:00 PM Kothuru Ram Kumar మిస్టర్ డిపెండబుల్ కి అరుదైన గౌరవం ...! భారత టెస్టు క్రికెట్‌లో గొప్ప బ్యాట్స్‌మెన్‌ చాల మంది ఉన్నారు. అందులో మనకు గొప్ప బ్యాట్స్‌మెన్‌ అనగానే ముందుగా వినిపించే పేరు సచిన్ టెండూల్కర్. అయితే ఆ తర్వాత సునీల్ గవాస్కర్, విరాట్ కోహ్లీ, రాహుల్ ద్రవిడ్ ఇలా వరుసగా అందరు గుర్తుకు వస్తారు. అయితే కానీ.. గత 50 ఏళ్లలో భారత గొప్ప టెస్టు బ్యాట్స్‌మెన్ ఎవరు..? ఇదే ప్రశ్నతో విజ్డెన్ ఇండియా ఓ పోల్‌ని నిర్వహించగా ఎవరూ ఊహించని రీతిలో రాహుల్ ద్రవిడ్ విజేతగా నిలిచాడు. పోల్‌లో మొత్తం 11,400 మంది అభిమానులు తమ అభిప్రాయాన్ని చెప్పగా.. రాహుల్ ద్రవిడ్‌కి ఏకంగా 52 శాతం ఓట్లు పడినట్లు విజ్డెన్ ఇండియా ప్రకటించింది. సచిన్ ఆఖరి వరకూ గట్టి పోటీనిచ్చినా రెండో స్థానానికి పరిమితమైనట్లు వెల్లడించిన విజ్డెన్ ఇండియా.. విరాట్ కోహ్లీ, సునీల్‌ గవాస్కర్ వరుసగా 3, 4 స్థానాలతో సరిపెట్టారు. జగ్గర్‌నాట్ పబ్లికేషన్స్ భారత జట్టు టెస్ట్ మ్యాచ్‌లపై 'ఫ్రం ముంబై టు డర్బన్' అనే పుస్తకాన్ని ప్రచురించింది. దానిలో భారత్ టీమ్ చేసిన అద్భుత ప్రదర్శనలున్నాయి. రచయితలు ఎస్.గురునాథ్, వీ.జే.రఘునాథ్‌లు ఈ పుస్తకంలో 28 టెస్టు మ్యాచ్‌ల గురించి వివరించారు. టెస్ట్ క్రికెట్‌లో ద్రవిడ్‌ను ఓపెనింగ్ బ్యాటింగ్ చేయమన్నా చేసేవాడు. అలాగే కీపింగ్, ఫినిషర్‌గా జట్టుకు అవసరమైన సమయాల్లో తన బాధ్యతలను సమర్ధవంతంగా నిర్వర్తించేవాడు. భారత క్రికెట్‌పై ద్రవిడ్ ప్రభావం ఎక్కువే. వైట్ బాల్ క్రికెట్‌లో గంగూలీ ప్రభావం ఎక్కువే కానీ.. ఓవరాల్ క్రికెట్‌లో మాత్రం అందరి కన్నా ద్రవిడ్ ప్రభావమే ఎక్కువ. భారత్ తరఫున 200 టెస్టులాడిన సచిన్ టెండూల్కర్ 53.78 సగటుతో 15,921 పరుగులు చేశాడు. ఇక రాహుల్ ద్రవిడ్ 164 టెస్టులాడి 52.31 సగటుతో 13,288 రన్స్ చేయగా.. సునీల్ గవాస్కర్ 125 టెస్టుల్లో 51.12 సగటుతో 10,122 పరుగులు చేశాడు. ఆఖరిగా భారత కెప్టెన్ విరాట్ కోహ్లీ ఆడిన 86 టెస్టుల్లోనే 53.62 సగటుతో 7,240 పరుగులు చేశాడు.
mister dependable ki arudaina gouravam ... By Kothuru Ram Kumar , {{GetTimeSpanC('6/24/2020 6:00:00 PM')}} 6/24/2020 6:00:00 PM Kothuru Ram Kumar mister dependable ki arudaina gouravam ...! bhartiya testu cricket‌loo goppa bats‌men‌ chaala mandhi unnare. andhulo manaku goppa bats‌men‌ anagane mundhuga vinipinche peruu sachiin tendoolkar. ayithe aa tarwata suniel gawaskar, virat kohli, rahul dravid ila varusaga andaru gurtuku vastharu. ayithe conei.. gta 50 yellalo bhartiya goppa testu bats‌men yavaru..? idhey prashnatho wizden india oa pol‌ni nirvahinchaga yevaru oohinchani riithiloo rahul dravid vijethagaa nilichaadu. pol‌loo motham 11,400 mandhi abhimaanulu thama abhipraayaanni cheppaga.. rahul dravid‌ki ekamgaa 52 saatam otlu padinatlu wizden india prakatinchindhi. sachiin aakari varakuu gatti potinicchina rendo sdhaanaaniki parimitamainatlu velladinchina wizden india.. virat kohli, suniel‌ gawaskar varusaga 3, 4 sthaanaalathoo saripettaaru. jaggar‌nott publicetions bhartiya jattu test match‌lapai 'fram mumbayee tu derban' aney pusthakaanni prachurinchindi. danilo bharat dm chosen adbhuta pradarsanalunnaayi. rachayitalu yess.gurunath, vee.j.raghnatha‌lu yea pustakamlo 28 testu match‌l girinchi vivarinchaaru. test cricket‌loo dravid‌nu opening baatting cheyamanna cheeseevaadu. alaage keeping, finisher‌gaaa jattuku avasaramaina samayaalloe tana baadhyatalanu samardhavantamgaa nirvartinchevaadu. bhartiya cricket‌pai dravid prabavam ekkuvae. wyatt bahl cricket‌loo ganguulee prabavam ekkuvae conei.. ovaraal cricket‌loo mathram andari kanna dravid prabhaavame ekuva. bharat tarafuna 200 testulaadina sachiin tendoolkar 53.78 sagatutho 15,921 parugulu chesudu. eeka rahul dravid 164 testuladi 52.31 sagatutho 13,288 runs cheyagaa.. suniel gawaskar 125 testullo 51.12 sagatutho 10,122 parugulu chesudu. aakhariga bhartiya capten virat kohli adina 86 testullone 53.62 sagatutho 7,240 parugulu chesudu.
'నేను ఇప్పుడిప్పుడే ఓ వలీ అల్లాహ్‌ను కలిసి వస్తున్నాను' అని ఆ పండితుడు జవాబిచ్చాడు వలీ అల్లాహ్‌ అంటే అల్లాహ్‌ సన్నిహితుడు అని అర్థం. ఆయన వలీ అల్లాహ్‌నే అని ఎలా చెబుతారు? ఆయన గుణగణాలేమిటో కాస్త వివరిస్తారా? అని ఆతృతతో అడిగాడా స్నేహితుడు. అప్పుడా పండితుడు ఇలా చెప్పారు.. 'నేను స్టేషన్‌లో రైలు దిగగానే కూలీ కోసం ఎదురుచూస్తున్నాను. ఇంతలో కూలీలందరూ తోసుకుంటూ వచ్చారు. నా దృష్టి కాస్త దూరంలో ఉన్న ఓ కూలీపై పడింది. అతను ఎంతో ప్రశాంతంగా నమాజులో లీనమై ఉన్నాడు. నమాజు ముగించే వరకూ అతనికోసం ఎదురుచూశాను. అతని నమాజు ముగిసింది. అతన్ని పిలిచాను. 'రైలు వచ్చే సమయంలో నీతోటి కూలీలందరూ ఉరుకులు పరుగులు తీస్తుంటే నువ్వేంటి తీరిగ్గా నమాజు చదువుకుంటున్నావు ' అని అడిగాను. 'ఉపాధినిచ్చేది ఆ దేవుడు. నా అదృష్టంలో రాసిఉన్నది తప్పకుండా నాదాకా చేర్చుతాడు. మిమ్మల్ని నాకోసం ఇలా నిరీక్షింపచేసింది ఆ దేవుడే కదా. అలాంటప్పుడు నమాజును ఆలస్యం ఎందుకు చేయాలి?' అని జవాబిచ్చాడు. ఇప్పుడు చెప్పండి అతనికంటే గొప్ప వలీ అల్లాహ్‌ ఇంకెవరుంటారు? అని పండితుడు అడిగాడు. దైవాన్ని, పరలోకాన్ని నమ్మి, జవాబుదారీతనంతో వ్యవహరించేవారే వలీ అల్లాహ్‌ లక్షణాలను తమలో పొందుతారని ఖురాన్‌ పేర్కొంటోంది.
'neenu ippudippude oa valee allahah‌nu kalisi vastunnaanu' ani aa pandithudu javaabichaadu valee allahah‌ antey allahah‌ sannihithudu ani ardham. aayana valee allahah‌naa ani elaa chebuthaaru? aayana gunaganalemito kasta vivaristaaraa? ani aatrutato adigada snehithudu. appuda pandithudu ila cheppaaru.. 'neenu steshion‌loo railu digagaaney cooley choose eduruchustunnanu. imtaloe kooleelandaruu thosukuntu vachcharu. naa drhushti kasta dooramlo unna oa kooleepai padindhi. athanu entho prasaantamgaa namajulo liinamai unaadu. namaju muginche varakuu atanikosam eduruchusanu. atani namaju mugisindhi. atanni pilichaanu. 'railu vachey samayamlo neethoti kooleelandaruu urukulu parugulu teestunte nuvventi teeriggaa namaju chaduvukuntunnavu ' ani adiganu. 'upaadhinichedi aa devudu. naa adrushtamlo raasiunnadi tappakunda nadaka cherchutaadu. mimmalni nakosam ila nireekshimpachesindi aa devude kada. alantappudu namajunu aalasyam yenduku cheyale?' ani javaabichaadu. ippudu cheppandi atanikante goppa valee allahah‌ inkevaruntaaru? ani pandithudu adigadu. daivaanni, paralokaanni nammi, javaabudaareetanamto vyavaharinchevaare valee allahah‌ lakshanaalanu tamalo pondutaarani khurran‌ perkontondi.
README.md exists but content is empty. Use the Edit dataset card button to edit it.
Downloads last month
1
Edit dataset card