Datasets:

TalTechNLP

/

err-newsroom-keyphrases

like 0

https://sport.err.ee/591933/klavan-uksikud-keskendumisvead-karistatakse-kohe-ara

Klavan: üksikud keskendumisvead karistatakse kohe ära

Liverpooli keskkaitsja Ragnar Klavan rääkis, et hetkelised puudused keskendumises karistatakse Inglismaa kõrgliigas heade ründajate poolt kohe ära.

Klavani käest uuriti, miks on Liverpool 2017. aasta 15 liigamänguga teinud ainult kaks nullimängu, vahendab Soccernet.ee. "On raske seda mingi ühe konkreetse asja süüks panna, aga peame meeskonnana ühtselt töötama," ütles eestlane klubi kodulehele. "Muidugi on meie eesmärk mitte üheski mängus ühtki väravat sisse lasta, aga see on jalgpall ja kõigil on head ründajad." "Sellel tasemel piisab ühest hetkelisest keskendumise kaotusest. Siin karmis liigas karistatakse sellised asjad kohe ära," lisas Klavan.

https://sport.err.ee/1608187003/eok-premeeris-em-il-pronksi-voitnud-neljapaati-10-000-euroga

EOK premeeris EM-il pronksi võitnud neljapaati 10 000 euroga

Eesti Olümpiakomitee premeeris Itaalias Vareses sõudmise Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali võitmise eest Eesti paarisaerulise neljapaadi võistkonna liikmeid Kaspar Taimsood, Allar Raja, Tõnu Endreksoni, Jüri-Mikk Udamit kokku 10 000 euroga ning nende treenerit Veikko Sinisalo 5000 euroga.

EOK presidendi Urmas Sõõrumaa sõnul on käimasolev olümpiaaasta jõudnud pakkuda nelja esimese kuu jooksul palju positiivset. "Loodan, et meie neljapaadi meeskond sai sellest medalist lisamotivatsiooni olümpiakoha kindlustamiseks järgmisel kuul Luzernis," märkis Sõõrumaa. "Õnnitlen veelkord meie sõudenelikut, treener Veikko Sinisalo, alaliitu ja taustajõude, toetajaid ja kõiki teisi, kelle panus aitas Eesti neljapaadil kolmeaastase medalipõua lõpetada. Selle paatkonna teekond ei ole veel oma kulminatsioonini jõudnud," lisas Sõõrumaa. Rahvusvaheliste tiitlivõistluste medalipreemiad määratakse vastavalt EOK täitevkomitee poolt kinnitatud korrale. Euroopa meistrivõistluste pronksmedali preemia on 5000 eurot, nelja ja enama liikmega võistkonnale määratakse kahekordne preemiasumma, mis jagatakse sportlaste arvuga. Väljamaksmisele kuuluvad preemiarahad eraldab EOK taotlusel kultuuriministeerium.

https://sport.err.ee/80292/kuni-20-aastaste-mm-i-finaali-joudsid-soome-ja-venemaa

Kuni 20-aastaste MM-i finaali jõudsid Soome ja Venemaa

Soomes toimuvatel kuni 20-aastaste jäähoki maailmameistrivõistlustel jõudsid finaali peoperemehed ja Venemaa.

Soome alistas poolfinaalis Rootsi ning Venemaa USA võrdse skooriga 2:1 (0:1, 2:0, 0:0). Finaal algab homme Helsingis kell 20.30. Rootsi ja USA vahelises pronksikohtumises pannakse litter mängu kell 16.00.

https://www.err.ee/576524/valge-maja-ei-kaitse-ega-kritiseeri-fbi-juhti

Valge Maja "ei kaitse ega kritiseeri" FBI juhti

Valge Maja teatas esmaspäeval, et ei kaitse ega kritiseeri Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) juhi James Comey otsust algatada uus uurimine presidendiks kandideeriva eksvälisministri Hillary Clintoni elektronkirjavahetuse asjus.

Comey tegi avalduse reedel, päevi enne 8. novembril toimuvaid valimisi, vahendasid BNS ja BBC. Valge Maja pressiesindaja Josh Earnesti sõnul ei kavatse administratsioon Comeyt "ei kaitsta ega kritiseerida". Earnest ütles, et president Barack Obama hinnangul on Comey "aus mees", kuid tõi esile ka normid, mis "piiravad avalikku arutelu faktide ümber, mis kogutakse (käimasoleva juurdluse) kontekstis". "President usub, et nende normide, tavade ja juhiste järgimine on oluline," lisas esindaja. Clinton kasutas välisministrina valitsuse ja eraasjade ajamiseks eraserverit. Uudisteagentuur Associated Press avalikustas serveri olemasolu 2015. aastal ning sestpeale on see korduvalt olnud vabariiklaste ja avalikkuse löögi all. Juunis märkis Comey, et puuduvad tõendid selle kohta, nagu rikkunuks Clinton välisministrina seadust. Ta nimetas tollal Clintoni tegevust ettevaatamatuks. FBI uus juurdlus puudutab elektronkirju, mis leiti Clintoni lähedase abi Huma Abedini mehe ja endise kongresmeni Anthony Weineri arvutist. Osa kirjadest käsitlevad ka demokraatide presidendikandidaati. FBI omas juba varem volitusi Weineri arvuti uurimiseks, kuid see puudutas siiani vaid kahtlustuste kohaselt sobimatu sisuga kirjavahetust kongresmeni ja ühe alaealise tüdruku vahel. Comey sõnul kavatseb agentuur välja selgitada, kas uutes avalikuks tulnud e-kirjades on salajast informatsiooni. Ühtlasi antakse hinnang nende tähtsuse kohta uurimisele. Trump: FBI on leidnud tohutu koguse hävitava sisuga e-kirju Kuigi FBI on alles uurimas ligi 650 000 e-kirja sisu ja seda, kas tegu on Clintoni juhtumi puhul üleüldse oluliste või uute kirjadega, teatas vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump esmaspäeval Michiganis toimunud kampaaniaüritusel, et FBI on leidnud "tohutu koguse" Clintoni e-kirju, mis sisaldavat "täiesti hävitavaid asju". Omakorda Ohios kampaaniat tegev Clinton aga teatas, et FBI on igati oodatud tema nõuniku e-kirjut kontrollima. "Nad peaksid neile pilgu peale heitma ning ma olen kindel, et nad jõuavad samale järeldusele, mille nad jõudsid ka möödunud aastal minu e-kirju vaadates: mingit juhtumit seal ei ole," rõhutas ta. Clinton ja mitmed juhtivad Demokraatliku Partei poliitikud on varem nõudnud, et FBI juht annaks kiiremas korras oma reedel saadetud napisõnalise kirja kohta täpsemaid selgitusi, sest kirja lakoonilisus võimaldab Trumpi kampaanial FBi teadet enda huvides kasutada ning seda olematu sisuga täita.

https://www.err.ee/557837/tallinna-tartu-maanteel-segas-liiklust-avarii-tagajargede-likvideerimine

Tallinna-Tartu maanteel segas ​liiklust avarii tagajärgede likvideerimine

Tallinn-Tartu maantee 33. kilomeetril likvideeriti täna hommikupoolikul seal juhtunud liiklusõnnetuse tagajärgi.

Esmalt pumbati ümber avariisse sattunud veoki lastiks olnud bituumeni, pärast pumpamistööde lõppu tõsteti avariiline veok püsti. Selleks ajaks suleti liiklus Tallinn-Tartu maanteel mõlemas suunas ja maanteel liikunud sõidukid suunati ümbersõidule. Täna hommikul kella poole kümne paiku juhtus liiklusõnnetus Tallinn-Tartu maantee 33. kilomeetril, kus bituumenit vedanud veoauto sõitis teelt välja vastu posti. Veoauto juht toimetati tervisekontrolliks haiglasse.

https://www.err.ee/615816/vabadussoja-voidusamba-umbruses-tehakse-sugisel-remonti

Vabadussõja võidusamba ümbruses tehakse sügisel remonti

Sel sügisel tehakse Vabadussõja võidusamba ümbruses erinevaid remonttöid, muu hulgas vahetatakse välja samba jalami äärmised graniitplaadid ja uued paigaldatatkse koos rulatõketega.

Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) avalike suhete juht Madis Idnurm teatas ERR-i uudisteportaalile, et võidusamba jalami vahetatavaid horisontaalseid graniitkiviplaate on kokku 17 ja vertikaalseid graniitkiviplaate on samuti kokku 17. Lisaks renoveeritakse Vabaduse väljaku pool asuv istetasapind, samuti Mayeri trepi poolse istetasapinna alumised ääred. Samuti teostatakse võidusamba taguse seina Komandandi tee poolse külje remont. Käsipuu all paikneva seina osa graniitkiviplaadid võetakse lahti ja paigaldatakse tagasi või asendatakse uutega vastavalt nõuetele. Samuti paigaldatakse uuesti üksikud lahtised plaadid Komandandi tee poolse seina ülejäänud osas. Võidusamba taguse seina Komandandi tee poolse kaldtee nõlvapoolse äärise remonttööde käigus võetakse lahti kaldtee nõlvapoolse äärise kõik graniitkiviplaadid, aluskonstruktsioon korrastatakse ning graniitkiviplaadid paigaldatakse tagasi vastavalt nõuetele. Eelpool märgitud töid teostab Mekx-E OÜ ning need lähevad maksma 72 179 eurot. Summale lisandub käibemaks. Rulatõkked graniitplaatidel Idnurm rääkis, et RKAS ei ole senini rikutud poleeritud graniidist kiviplaate asendanud, küll aga on mõned aastad tagasi Võidusamba jalamit katvate plaatide ääri parandatud. "Paraku rikuti plaatide servad mõne nädala jooksul uuesti ära. Kuna olemasolevaid kiviplaate ei ole võimalik enam taastada, siis asendatakse need uutega ning nende edasise kahjustamise ärahoidmiseks võetakse kasutusele täiendavad meetmed. Poleeritud pinnaga kiviplaatidele paigaldatav tõke on 1 cm kõrgune, 1,6 cm laiune ja 16 cm pikkune roostevabast terasest valmistatud metallist," ütles ta. Idnurmi sõnul on kasutatavad lahendused ja tegevuskava väljatöötatud koostöös Võidusamba territooriumi arhitekti Kersti Lootusega. Tumedat tooni metall-liistude hankimine ja paigaldamine läheb maksma alla 4000 euro.

https://www.err.ee/552390/eelnou-sveitsist-saadetakse-edaspidi-valja-18-000-valismaalast-aastas

Eelnõu: Šveitsist saadetakse edaspidi välja 18 000 välismaalast aastas

Parempoolse Šveitsi Rahvapartei (SVP) poolt esitatud migratsiooniteemalise seaduseelnõu heakskiitmine võib kaasa tuua selle, et riigist saadetakse igal aastal välja umbes 18 000 välismaalast.

28. veebruaril rahvahääletusele mineva ettepaneku kohaselt saadavad Šveitsi võimud edaspidi riigist välja kõik välismaalased, kes mõistetakse süüdi kriminaalkuriteos, vahendas The Local. 2010. aastal kiideti heaks sarnane eelnõu, mille kohaselt saadetakse praegu riigist välja raskeid kuritegusid - mõrv, vägistamine, relvastatud rööv, narkokaubandus ning ka sotsiaaltoetuste väljapetmine - sooritanud välismaalasi. Värske eelnõu alusel aga võetaks arvesse kõik kriminaalkuriteod. SVP on ka seisukohal, et võimud on seni kehtinud võimalusi ebapiisavalt kasutanud, sest aastas on riigist välja saadetud vaid keskmiselt 500 välismaalasest kurjategijat. Erakond on seisukohal, et seaduserikkujatest välismaalaste väljasaatmine tõstab seaduskuulelike kodanike turvalisust. Samas poliitilistest konkurentidest kriitikud leiavad, et eelnõus sätestatud reeglid on vastuolus õigusriigi põhimõtetega, samuti ei täitvat need eesmärki ning nende rakendamine oleks kantonite jaoks ka liiga kulukas. Eriti häirib kriitikuid see, et uus seadus hakkaks puudutama ka välisriikide kodanikke, kes on tegelikult Šveitsis sündinud ja seal kogu elu elanud. Näiteks 40 aastat riigis elanud hispaanlannast koduabiline saadetaks automaatselt riigist välja, kui ta unustab kolm kuud sotsiaalmaksu maksta. Kui aga kaks teismelist - üks Šveitsi ja teine välisriigi kodanik - varastavad pargitud autost pudeli alkoholi, saaks esimene ainult väikese trahvi, teine aga saadetaks riigist välja. Seega kokkuvõtlikult võib seadus tuua kaasa selle, et igal aastal tuleb riigist välja saata umbes 18 000 inimest. Hoolimata kriitikute hoiatustest näitavad aga arvamusküsitlused, et suurem osa hääleõiguslikest kodanikest toetab SVP ettepanekut.

https://kultuur.err.ee/631733/arvustus-reaalistlikud-lastejutud

Arvustus. Reaalistlikud lastejutud

Uus raamat Jürgen Rooste "Lendrebased ja teised" Reaali Kirjastus

Lastele kirjutamine on üks kaelamurdmine. Hullem ehk isegi kui naistele. Nood võivad unelema minnes isegi apsakaid andeks anda, kui printsile ikka piisavalt heast tõust valge hobune istumise alla kirjutada. Laps on halastamatu ja, kui ikka ei sobi, viskab teose käest, sukeldub teadagi kuhu. Olgu ta siis peenkoolist või kust. Lapsemeelse vanainimesena kuulutan nüüd ennast asjatundjaks – mitte eksperdiks, ekspert tuleb sõnast eksima – ja raamatu üsna toredaks. Miks üsna, tuleb selles osas, kus kohustuslik norimine ette nähtud. Muidu hakkavad jälle, et teadagi, omad joped kõik, kiilakad karvikud hoiavad kokku, kiidavad üksteist vastastikku. Kuidas muidu see Jürgen kirjanikupalgale sai. Eriti valimiste eel on ju vaja igal poole tonte maalida ja siis väita, et nägid esimesena. Jutud on toredad, peaksid kõlbama lapsele küll. Jutud sõprusest, hoolest lemmiku pärast, sellest, kui nõme võib kool olla ja viimane, lendrebaste jutt on paras maailma ja mõtete äraseletamine. Kui nüüd lapsemeelsus välja lülitada ning üritada teeselda tavalist elust vähe räsitud, aga muidu hea südame ja maksaga rõõmsameelset meesterahvast, siis sobib ka ülevanemale koolieale. Ei pea olema Reaalkoolis käinud, et kõigele pihta saada. Vilistlane Rooste arvatavasti paneb mõne sisenalja kuskil, et ma allapoole tavalist kohast, mis nüüdseks 9-klassiliseks alandatud, oma tunnistused saanud, siis ei pannud tähele. Ega vist oleks arugi saanud. Ülevanem kooliiga on kohmakas. Ütleme siis nooremale, keskmisele ja vanemale keskeale, eriti meestele. Mehed-vennad, üks jutt võib meile küll meelde tuletada ammust esimest armastust. Seda ikka päris ammust, liivakasti veerel juhtunut. Tühja me teadsime, misasjast ülepea jutt, aga muinasjutud rääkisid, olla olemas. Sellepärast nad muinasjutud ongi. Jürgen veeretab jutukera, nagu üks jutt peab minema, aga lõpus paneb pirni, mille peale korralik kogenud mehepoeg kõveralt irvitab: nagu elust! Täpselt sihukesed need naised ongi, ise keeravad jama kokku, aga pärast ikka poisid süüdi. Jõuaks siis norimiseni. Vaat üks jutt on paras õudukas. Igas koolis omad jubejutud. See on kolmas jutt raamatus ja väga hea. Kokku mässitud laste räägitud hirme, mida lennust lendu edasi antakse, juba abiturient, kes esmaklassilise aulasse viib, pajatab koll-koll-koll. Hirmus ja hirmus teravmeelne. Ainult, kartes küll kõlada totaka nunnutajana, ehk ei ole päris lastele veel paslik. Kuigi Karl Martin Sinijärv on teinud luuletuse: Kui panna laps kappi hakkavad riided kartma. Laps on ju jube. Need tänapäeva lapsed pealegi ei karda enam jõuluvana ka. Võimalik, et mõni mees on lootusetult ajale jalgu jäänud oma hirmudega. Siiski on jutus tore arutus niinimetatud vana kooli õpetaja üle. See peaks nagu tähendama head, et ikka õpitakse kah, mitte ei arutata loovuse üle... aga vahel võib vana kool tähendada ennastupitavat mõnitamist. Ise küll vaid paar korda kogenud. Teagi, kumb see hirmsam, kummitus või õps, kelle tunnis mõtled vaid, millal see kord lõpeb. Tund, veerand, aasta, aine, saaks ometi minema. Ms, selle järgi võiks õpetajaid natuke ehk hinnata. Kui huligaanid ei küsi, sest ei julge, ei ninatarguta, sest ei julge ja mõtlevad ainult põgenemisele, mõni plahvatab ka, siis tasuks uurida. Kuigi ise üldiselt suht karmi kooli poolt, kus ikka õpitakse, mitte ei arendata sotsiaalseid oskusi. Noh, tore raamat, Asko Künnapi pildid teadagi lahedad. Karl Martin – tema riiulist ma selle üldse sisse vehkisin – ütles, et tuleb veel. Ikka Reaali vilistlastelt. Maffia! Kus on valimiste valvurite ninad?!!!

https://sport.err.ee/591365/eesti-curlinguvoistkond-asub-mm-il-voitlusse-olumpiapunktide-eest

Eesti curlinguvõistkond asub MM-il võitlusse olümpiapunktide eest

Pühapäeval Kanadas, Lethbridge's algavatel segapaaride curlingu maailmameistrivõistlustel esindavad Eestit Maile Mölder ja Erkki Lill. Lisaks MM-i kohale on mängus ka kvalifikatsioonipunktid 2018. aasta taliolümpiamängudel osalemiseks.

Eesti Curlingu Liidu president Rainer Vakra sõnas, et algav MM on Eesti curlingu hooaja tippsündmus. “Olümpiavõimalus paneb pinge alla mängijad, treenerid ja kindlasti ka alaliidu, sest panused ja ootused on väga kõrged. Samas ka konkurents on väga tugev, sest kõik Kanadasse tulnud võistkonnad on tugeva ettevalmistusega ja valmis võitlema olümpiapääsme eest,” sõnas Vakra. Segapaaride curlingu MM-il võistleb tänavu 39 võistkonda, kes on jagatud viide alagruppi. Eesti segapaar mängib A alagrupis ja kohtub Brasiilia, Horvaatia, Valgevene, Soome, Ungari, Jaapani ja Läti koondistega. MM-i esimeses mängus kohtub Eesti segapaar täna Brasiilia koondisega. Vakra sõnul on Eesti võistkonnale loodud parimad võimalused nii treeningtingimuste, ettevalmistusturniiride, varustuse kui ka treenerite koosseisu näol. Võistkond treenib Martin Lille ja Brian Gray juhendamisel. Maile Mölder ja Erkki Lill esindasid Eestit segapaaris-curlingu MM-il ka 2015. aastal ning toona jõudsid nad veerandfinaali ja saavutasid 5. koha. Tänavused maailmameistrivõistlused on 2018. aasta taliolümpiamängude teine kvalifikatsiooniturniir. Olümpiamängude kvalifikatsioonipunkte teenib 16 parimat võistkonda ning arvesse lähevad 2016. ja 2017 aasta MM-ilt teenitud punktid. Olümpiamängudele pääseb 8 maailma parimat tiimi, sealhulgas ka olümpiamängude võõrustajana Korea. Praeguseks Marie Turmanni ja Harri Lille poolt 2016. aasta MM-il teenitud seitsmele kvalifikatsioonipunktile tuleb teenida lisa ning võistkonnal Maile Mölder/Erkki Lill tuleb Kanadas saavutada vähemalt 6.-9. koht. “Tegemist on siiski hinnanguga ja olümpiale pääsemine sõltub ka konkurentide MMi kohtadest,” lisas Vakra. Heade tulemuste puhul ning juhul kui Eesti segapaaril õnnestub tänavu teeninda piisavalt kvalifikatsioonipunkte olümpiamängudele pääsemiseks, peetakse Eesti esinduse välja selgitamiseks kodumaine kvalifikatsioonivõistlus. Kümnendad segapaaride curlingu maailmameistrivõistlused algavad 22. aprillil ja kestavad 29. aprillini.

https://sport.err.ee/1092257/ott-tanak-arajaanud-safari-rallist-see-olnuks-unikaalne

Ott Tänak ärajäänud Safari rallist: see olnuks unikaalne

Autoralli MM-sarja kuuluva Keenia Safari etapi korraldajad teatasid eelmisel nädalal, et tingituna üleilmsest koroonaviiruse pandeemiast tänavu võidusõitu ei korraldata. Valitseva maailmameistri Ott Tänaku sõnul näib ralli aga põnev ning Hyundai piloot loodab, et tulevikus saab siiski ka Aafrikas kihutada.

"See olnuks eriline. See olnuks unikaalne. Olen näinud mõningaid pilte teedest, kus me pidanuks sõitma. See oleks olnud otsekui ekskursioon keset Aafrikat, kuid pole hullu – loodetavasti on meil selleks tulevikus jätkuvalt võimalus," kommenteeris Tänak ralliportaalile DirtFish. Safari ralli kuulus MM-sarja kalendrisse viimati 2002. aastal, ja praegustest MM-sarja rallipilootidest on Keenias kaasa teinud vaid üheksakordne maailmameister Sebastien Loeb. Tänaku avaldusega liitus ka kuuekordne maailmameister Sebastien Ogier. "Arvan, et olime kõik väga elevil. Meie põlvkond pole sel kontinendil võistelnud ja ehkki ma sellest palju ei tea, olen kindel, et see oleks midagi hoopis teistsugust. Juba Türgi MM-ralli oli natuke ekstreemne, aga usun Keenia oleks seda samuti. [Ralli ära jäämisest] on kahju, sest paljud nägid selle tagasi toomise nimel suurt vaeva." Autoralli MM-sarjas sõideti enne pandeemiat kolm etappi. Praeguse seisuga peaks sari jätkuma augusti alguses Soomes.

https://www.err.ee/580202/soome-politsei-kahtlustab-varjupaigataotlejat-10-aastase-tudruku-vagistamises

Soome politsei kahtlustab varjupaigataotlejat 10-aastase tüdruku vägistamises

Soome politsei kahtlustab varjupaigataotlejast meest 10-aastase tüdruku vägistamises.

Juhtum leidis aset Pirkanmaa maakonnas ühes väiksemas asulas, mille nime ohvri ja tema lähedaste huvides ei avalikustata, vahendas Yle. Politsei on kinnitanud, et kahtlustatava näol on tegu varjupaigataotlejaga. 1994. aastal sündinud noormees peeti kinni natuke aega enne jõulupühi. Süüdistuse esitamise tähtaeg on 10. veebruar. Ajalehtede Aamulehti ja Ilta-Sanomat andmetel oli sündmuskohaks ühe kortermaja õueala. Eeluurimist alustati pärast seda, kui tüdruk rääkis juhtunust oma isale, kes võttis omakorda ühendust politseiga. Enne isale rääkimist oli tüdruk rääkinud juhtunust ka oma sõpradele. "Meil on tõenditena arvesse võetud tüdruku enda ütlused, mida toetavad ka muud tõendid," selgitas politseikomissar Hannu Kallioniemi. Kallioniemi sõnul tundsid tüdruk ja kahtlustatav enne juhtumit teineteist. "Millisel moel nad teineteist tundsid, on endiselt selgitamisel," täpsustas ta.

https://www.err.ee/579917/rain-kooli-aeg-ongi-liigestest-lahti

Rain Kooli: aeg ongi liigestest lahti

"Shakespeare’i mainitud aeg ei ole tegelikult iial liigestes kinni. Kui on, siis on see olemine vaid näiline või juhuslik. See tähendab, et igaüks, kes soovib head ja elamisväärset maailma, peab selle eest iga päev üha uuesti oma valikute, otsuste ja sammudega seisma," kirjutab ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma aastalõpuessees.

Talvine mets on müstiline paik. Eriti kui lisaks teadmisele, et kuupäev viitab talvele, juhtub ka päriselt lund ning külmakraade olema. Õhk tundub eriliselt puhas, vaikus eriti kõrvatorkav. Helid – olgu need siis mõne linnu huik või kusagil praksatav oks – kostavad eriti võimsate, klaaride ja valjudena. Samas suvel paistab, lõhnab ja kostab sama paik hoopis teistmoodi. Lehtede kahin, rikkalikum linnustik, alustaimestu elanikud… kõik voogab ja hingab, lliigub ja loob ja lehvitab. Eestis, Soomes ja teistes põhjamaades ollakse looduslikel põhjustel harjutud elu tsüklilisusega. Talv, kevad, suvi ja sügis on määratlenud siinsete elanike olemist aastatuhandeid, jääajast saadik. Hiljem on lisandunud uusi, väiksemaid ja keerulisemaid mehhanisme iseloomustavaid tsükleid. Põllumajanduslik aastaring, tellimuse täitmine käsitöölise kojas, tööpäev kontoris. Valimised, ametiajad, toodete ja ettevõtete elukaared… Nüüdismaakera koos sellel elutseva inimkonnaga on liiga suur, keeruline ja sumedast loogikast läbi imbunud nähtus, et see võiks alluda sisemistele korrapäradele. Nii mõnigi inimene planeedil nimega Maa on püüdnud leida hoomatavaid tsükleid ka kogu maakera toimimisest. Uskudes, et üleilmse tähtsusega mullistused järgivad mingit kindlat korrapära ja on seega ennustatavad. Ma mõistan vajadust selle mõttekäigu järele. See on lohutav. Kui maailmas valitseks mingigi hoomatav organiseeritus, oleks elu talutav(am) – isegi keset kõige karmimaid katsumusi annaks usku tõsiasi, et kõik on ajutine ja varsti läheb paremaks. Paraku on nüüdismaakera koos sellel elutseva inimkonnaga liiga suur, keeruline ja sumedast loogikast läbi imbunud nähtus, et see võiks alluda suurematele sisemistele korrapäradele. Neid korrapärasid on võimalik küll leida, kuid alles tagantjärele. Ning ka siis sõltub mustri vorm ja tsüklilisus sellest, kuhu määratleja parasjagu paigutas joonlaua nullpunkti. Korrapära ja tsüklid esinevad ainult vabas looduses. Inimkonna jaoks sõltub kõik lugematute mõjude, koos- ja vastumõjude pidevalt muutuvast kogumist. Ning kaugeltki mitte kõik neist mõjudest ei ole prognoositavad. Browni liikumine, mitte seinakell. *** ”Maailm, millega me harjunud olime, läks paigast lahti,” ütles president Toomas Hendrik Ilves lõppevat aastat 1. jaanuaril sisse juhatades. Õigemini juhatas ta nende sõnadega välja mulluse, 2015. aasta. Ta viitas rändekriisile, sõjale Ukrainas ja Süürias ning kodumaise valitsuskoalitsiooni mõtete ja suuna ebaselgusele. Nii mõndagi on sellest ajast muutunud. Süürias on Aleppo pärast arutut hulka tsiviilohvreid tervenisti valitsussõbralike vägede käes ning lääneriikide juhid on paratamatult sunnitud (kas või omaette) kaaluma, mis kasu valitsusvastaste toetamisest siis lõppude lõpuks oli. Eestis on uus valitsus ning sisekaemusega peab tegelema Reformierakond, kelle edu valemi üks osa oli vastasseis Edgar Savisaare Keskerakonnaga. Nagu Frodo ja Guglunk J.R.R. Tolkieni ”Sõrmuste isandas”, olid mõlemad teineteisest sõltuvuses, ihaldasid sama võimu… ning Reformierakond taandus tavaliseks sisuliselt selsamal sekundil kui Savisaar poliitilisse põrmu paiskus. Maailm, millega me harjunud olime, läks paigast lahti. Ülejäänud maailm pole kunagi paigas olnudki. Palju rohkem aga ei ole muutunud. Ikka veel on maailmas aastakümneid küdenud konflikte, ikka on silmitut vaesust ja näljahäda, sõgedat julmust ja uskumatut isekust. Vaimupimedust ja väiklust. Meeletu hulk lahendamata probleeme maakera ülerahvastatusest ja ressursside ebavõrdsest jaotumisest tuumarelvastuse ning kliimamuutusteni. Ilvese sõnu tulebki lugeda väga täpselt nende esitamise vormis. Maailm, millega me harjunud olime, läks paigast lahti. Ülejäänud maailm pole kunagi paigas olnudki. Shakespeare’i mainitud aeg ei ole tegelikult iial liigestes kinni. Kui on, siis on see olemine vaid näiline või juhuslik. *** Mis see nüüd siis on, küsite? Süsimust tulevikuprognoos või allavandunud inimese pessimismilaine? Juhanliivilik ärapööramine? Siiski mitte. Pigem meeldetuletus. Võib-olla ebamugav, võib-olla tüütu. Aga meeldetuletus selle kohta, et maailm – eriti veel hea ja elamisväärne maailm – ei ole kunagi valmis, ka siis, kui meile juhuslikel rahulikumatel aegadel nii tundub. Ajalugu ei lõpe kunagi. Ja see tähendab, et me peame, meeldib see meile või mitte, igaüks iga päev uuesti ja uuesti selle hea ja elamisväärse maailma eest seisma. Oma valikute, otsuste ja sammudega, ükskõik kui tagasihoidlikud ja väliselt tähtsusetud need ka ei tunduks. Ühest mõttetust kilekotist kuni otsuseni mitte kapseldada ühtki rahvust või religiooni vihkamisse selle liikmete tegude tõttu. Ühest ostust kohalikult talutootjalt kuni kaalutletud valikuni valimistel. Ühest tagasimakset mitteeeldavast heateost mõne ligimese suhtes kuni sisemise tungini rajada oma pilt maailmast tõestatud teabele. Ka kõige vähemad võivad ajalugu muuta. *** – Meid kõiki ühendab fakt, et me elame sellel planeedil. Me kõik hingame sama õhku. Meile kõigile on südamelähedane meie laste tulevik. Ja me oleme kõik surelikud. John F. Kennedy

https://sport.err.ee/848635/korgesse-seltskonda-naasnud-parma-alustab-miinuspunktidelt

Kõrgesse seltskonda naasnud Parma alustab miinuspunktidelt

Itaalia jalgpalliklubi Parma alustab Serie A hooaega viie miinuspunktiga, meeskonna ründajale Emanuele Calaiole määrati kaheaastane võistluskeeld.

18. mail saatis varem Spezias mänginud Calaio Spezia ja Parma vahelise kohtumise eel oma endistele meeskonnakaaslastele Filippo de Colile ja Claudio Terzile "kahtlase sisuga" sõnumeid, mängu 2:0 võitnud Parma tagas kolme punkti toel koha kõrgliigas. Intsidenti uurinud prokurörid ei leidnud, et tegemist oleks olnud kokkuleppemänguga, kuid Itaalia jalgpalliliit pöördus föderaalkohtu TFN-i poole ning TFN määras ründajale kahe-aastase võistluskeelu, 20 000 euro suuruse trahvi ning võttis Parmalt hooaja alustuseks ära viis punkti. 2015. aastal pankrotistunud Parma langes Itaalia tugevuselt neljandasse liigasse Serie D-sse, aga tõusis kolmel järgnenud hooajal astme võrra kõrgemale.

https://www.err.ee/640213/k-komando-varustuses-on-neli-taserit

K-komando varustuses on neli taserit

Eesti politsei eriüksuse K-komando varustuses on neli elektrišokirelva ehk taserit.

K-komando sai taserid oma varustusse 2008. aastal ning seni neid aktiivselt kasutada pole vaja olnud, ütles K-Komando juht Hannes Perk ERR-ile. "Tasereid oleme kaasa võtnud erinevatele operatsioonidele ja kinnipidamistele, kuid seni pole me neid kurjategijate vastu pidanud kasutama," märkis Perk. Tema sõnul on aga paaril korral kasutatud kaasavõetud taserit koera hirmutamiseks, kuna elektrišokirelv teeb loomi hirmutavat häält. Taserite korrektseks kasutamiseks on vajalik läbida põhjalik koolitus. "Taseri kasutamisel peab arvestama laskekaugusega ning meeles peab pidama, et elektrilöögi saanud inimene võib väga õnnetult kukkuda," lisas Perk. K-komando varustuses on taserid, millest lastakse välja kaks juhet nõeltega, mis läbistavad kurjategija riided ning annavad talle viie sekundi jooksul 50 000-voldise elektrilöögi, mis ta halvab. Taserite kasutamisel jääb alles logifail, mille järgi saab nende kasutamise üle ka järelevalvet teha. Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ütles "Aktuaalsele kaamerale", et patrullpolitseinikud saavad taserid järgmise aasta suvel. Hanke eeldatav maksumus on 172 000 eurot.

https://sport.err.ee/81715/kelly-sildaru-tousis-maailma-edetabelis-teiseks

Kelly Sildaru tõusis maailma edetabelis teiseks

Äsja X-Mängudel kuldmedali võitnud Kelly Sildaru kerkis AFP naiste pargisõidu maailma edetabelis teisele positsioonile, kusjuures esikohast lahutab vaid 0,37 punkti.

Maailma edetabeli liider on 3750,37 punktiga norralane Tiril Sjastad Christiansen, kes teenis Aspenis teise koha. Võidutsenud Sildarul on koos nüüd 3750 punkti ehk vahe on vaid 0,37 punkti. Kolmandal kohal asub 3662,79 punktiga kanadalanna Yuki Tsubota. Eelmises edetabelis olid esikolmikus samad sportlased, aga järjestus oli teine: siis juhis Tsubota, kellele järgnesid Christiansen ja Sildaru. Vigursuusatamise üldtabelis asub Sildaru 3600 punktiga neljandal kohal. Teda edestavad ameeriklanna Devin Logan (5429,64 punkti), kanadalanna Rachael Karker (3805,11) ja sakslanna Sabrina Cakmakli (3693,78).

https://sport.err.ee/1608754390/tamm-ja-fcsb-said-voidulisa-mets-ja-zurich-votsid-liidritelt-viigipunkti

Tamm ja FCSB said võidulisa, Mets ja Zürich võtsid liidritelt viigipunkti

Eesti jalgpallikoondislase Joonas Tamme tööandja FCSB alistas Rumeenia kõrgliiga kohtumises 2:1 Arad UTA. Tamm kuulus algkoosseisu ning sai kirja täismängu.

Tammel oli lähedal nullimäng, aga 90+1. minutil lõi Aradi ainsa värava Claudiu Keserü, vahendab Soccernet.ee. Teenitud kolme punktiga tõusti liigatabeli seitsmendal kohale. Kuuendast kohast lahutab neid kaks silma, kusjuures FCSB-l on üks mäng vähem peetud. Arad UTA asub 12. tabelireal. Karol Mets sai kirja täismängu, kui tema tööandja Zürich mängis 0:0 viiki Sveitši kõrgliiga liidri Berni Young Boysiga. Eelmise aasta meistermeeskond on käimasoleval hooajal esinenud viletsalt – senise 11 vooruga on Zürich teeninud kõigest viis punkti ning sellega ollakse liigatabeli absoluutses põhjas. Lähimast võistkonnast ollakse maas nelja punktiga. Samal ajal edestab Young Boys teist positsiooni hoidvat Servette'i viie punktiga. Kuidas läks teistel välismaal mängivatel Eesti jalgpalluritel, loe lähemalt Soccernet.ee-st.

https://menu.err.ee/1608421907/money-heist-saab-korvalsarja

"Money Heist" saab kõrvalsarja

Hispaania sari "Money Heist" saab kõrvalsarja, kus peategelast mängib seriaalis Berlini kehastanud Pedro Alonso.

Uus sari keskendubki ühe "Money Heisti" populaarsema tegelase loole, kandes nime "Berlin: A New Series". Berlin tapeti "Money Heisti" teises hooajas, ent ta ilmus ka järgmistes osades meenutustena. Este atraco llega a su fin... pero la historia continúa... Berlín 2023, solo en Netflix. This heist might come to an end... But the story continues... Berlin 2023, only on Netflix. #LCDP5 #MoneyHeist pic.twitter.com/lANhx8Ayv4 — La Casa de Papel (@lacasadepapel) November 30, 2021 Berlini kehastav Pedro Alonso tõdes, et tal on projekti üle väga hea meel, ent samas on vastutus suur, sest originaalsari on niivõrd menukas. Netflixi jõuab sari 2023. aastal. "Money Heisti" viis viimast episoodi jõuavad Netflixi 3. detsembril. Hispaania raharöövisarja autor on Alex Pina ning selles mängivad Alvaro Morte (Professor), Ursula Corbero (Tokyo), Itziar Ituno (Lisbon), Pedro Alonso (Berlin), Alba Flores (Nairobi), Miguel Herran (Rio) jt. Sarja esimene hooaeg jõudis vaatajateni 2017. aastal.

https://www.err.ee/1608740572/lukasenka-keelas-valgevenes-hinnatousud

Lukašenka keelas Valgevenes hinnatõusud

Valgevene president Aleksander Lukašenka andis vastava korralduse riigi majandusküsimuste komisjoniga kohtumise järel, vahendas Valgevene väljaanne Belta.

Koosoleku raames käsitleti inflatsiooni ja riigis tõusnud hindu. Lukašenka väljendas suurt rahulolematust nende suhtes, kes ei suuda turuolukorras tagada õiglaseid hindasid erinevates tootekategooriates. Valgevene riigipea teatas hinnatõusude keelust peale majandusküsimuste komisjoni koosoleku lõppu. Valgevene riigipea ähvardas ka neid, kes püüavad hindu tagantjärgi muuta ümberarvutuste abil. Lukašenka sõnul võib hinnatõusu keelule siiski esineda erandeid. Valgevene president täpsustas, et selliste erandite tegemise otsuseid võivad teha näiteks riigi kaubandusminister, riigi piirkondi koondava komisjoni esimees ning Minski linna linnavalitsus. Hinnatõus Valgevenes on Lukašenka sõnul ennekuulmatu. Valgevene allikate kohaselt on riigis inflatsioon 13,8 protsenti. Aasta lõpuks võib see jõuda 19 protsendini. Lukašenka sõnul tühistab hinnatõus kõik riigi püüdlused palkade ja pensionite tõstmiseks. Valgevene riigipea hoiatas ka toidukohti ja teisi ettevõtteid, et nad tegevust ei lõpetaks ega turult lahkuks. Lukašenka ähvardas selle puhul karmide tagajärgedega. Valgevene riigipea sõnul võetakse korralduse eirajad vahi all ning nad saavad kriminaalsüüdistuse. Freedom House järgi on Valgevene mittevaba ühiskond. Valgevenet diktaatori kombel juhtiv Lukašenka on ka varem ebatavaliste otsuste ja avaldustega silma paistnud.

https://www.err.ee/571448/rain-kooli-pokemon-absoluutne-paha-voi-siiski-ka-voimalus

Rain Kooli: Pokemon – absoluutne paha või siiski ka võimalus?

Pokemon Go on miski, mille mitteteadmine nõuab täna juba teadlikku pingutust. Ma ei ütleks selle kohta isegi mäng ega rakendus, vaid pigem võib Pokemon Go-d kutsuda nähtuseks. Kõigis maailma vähegi arenenumates riikides võib kohata igas vanuses inimesi, kes avalikes kohtades oma nutitelefonidega imelikke liigutusi teevad või häälekalt arutavat, milline mängutegelane neil õnnestus kinni püüda.

Kohe kui Pokemon Go oma maailmavallutust alustas, hakkasid sellega seoses ilmuma ka uudised ja artiklid, mis toonitasid kõike uue hittmänguga seotud negatiivset. Küll oli keegi Pokemone jahtides auto alla jäänud, küll üle mingi serva pudenenud või – meie kodumaisel näitel – aknast välja kukkunud. Politseinikud üle ilma väljendasid oma sügavat muret inimeste ohtutunde kadumise pärast. Hulk lugusid rääkis ka kurjategijatest, kes Pokemon Go-d ära kasutades inimesi röövinud olid. Osa kasvatusteadlastest aga väljendas oma järjekordset muret laste ja noorte arengu pärast. Pokemon Go-s nähti taas kord sukeldumist reaalsest maailmast virtuaalsesse, tegelikkusest irdumist ja päris asjadega kontakti kaotamist. Ja see on huvitav. Pokemon Go-d võib umbusklikult põrnitseda või põlglikult tõrjuda – aga samas võib oma lapsed käekõrvale haarata ja koos nendega mööda kodulinna lipata. Tähistasime nädalake tagasi pisut ennetavalt mu abikaasa sünnipäeva kogu pühapäeva kestnud sihitu uitamisega mööda Tallinna. Lisaks vahvale tundele – olla oma kodulinnas turisti rollis – kohtasime me aga palju teisi inimesi, kellest osa kindlasti viibis meie kodulinnas ka tegelikult turistina, aga paljud ei olnud ka. Need olid just need inimesed, kes avalikes kohtades oma nutitelefonidega imelikke liigutusi tegid või häälekalt arutasid, milline Pokemon Go tegelane neil õnnestus kinni püüda. Vaatasin neid ja keda ma nägin? Kas tõesti juhmistunud, tegelikkusest võõrdunud ja arvutiekraani tinistavas lummuses kängu jäänud zombie'sid? Ei. Ma nägin heatujulisi, õhetavate põskedega lapsi, noori ja täiskasvanuid, kes olid meiega kohtumise hetkeks ilmselgelt juba päris pika tee maha vantsinud, aga jaksasid endiselt edasi rühkida. Nägin inimesi, kes avastasid muu hulgas lavakunstikateedri, Kanada saatkonna, hulga ausambaid, meie ajaloolisi linnatorne ja palju muud, mille olemasolu näiteks 12-aastane noormeeste seltskond muidu tõenäoliselt iial poleks teadvustanud. Muidugi on Pokemon Go lihtsalt üks äriline ettevõtmine palju hulgas. Muidugi on suur osa sellest täiskasvanutele mõistetamatu (nagu muidugi olid juba esimesed salaseltsiluurekad või autokaardimängud aastakümneid tagasi). Muidugi on iga asja ettevaatamatu või mõõdutundetu tegemine potentsiaalselt ohtlik. Aga asi, mida Pokemon Go kindlasti ei tee, on kasutajate surumine eemale tegelikkusest sügavamale virtuaalsusesse. Tegelikult hoopis vastupidi – Pokemon Go suurim fenomen on see, et see mitte ei liigu klassikalisel teljel reaalsus-virtuaalsus lisanduva virtuaalsuse poole, vaid on just nimelt viinud nutiseadmete kasutajad virtuaalsusest tagasi reaalsusesse. Kui Pokemon Go midagi teeb, siis see hägustab reaalsuse ja virtuaalsuse piire, aga see ongi täiesti uus ja omamoodi lähenemist nõudev areng nüüdistehnilises maailmas. On kindlasti asju ja nähtusi, mis on üheselt taunitavad, samas aga on palju selliseid, millesse võib suhtuda Juhan Liivi süngitseval kombel – aga võib ka mitte. Pokemon Go-d võib umbusklikult põrnitseda või põlglikult tõrjuda – aga samas võib oma lapsed käekõrvale haarata ja nendega mööda kodulinna lipata. Ning avastada selle käigus enda jaoks uuesti nii oma lapsed kui ka selle linna. ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

https://menu.err.ee/1140129/etv2-teemaohtu-tahistab-artur-rinne-110-sunniaastapaeva

ETV2 teemaõhtu tähistab Artur Rinne 110. sünniaastapäeva

Pühapäevane teemaõhtu ETV2 ekraanil on seekord pühendatud Artur Rinne 110. sünniaastapäevale.

19.30 "Meie Artur", 1968 Muusikaline portreefilm Artur Rinnest. Kaastegevad ansamblid Nils Petersoni ja Leo Tautsi juhtimisel. Osalevad näitlejad Sulev Nõmmik, Richard Peramets, Milvi Jürgenson, Tõnu Mikiver, Mari Möldre jpt. Filmi autorid Grigori Kromanov ja Mati Põldre, operaator-lavastaja Mati Põldre, helirežissöör Heino Pedusaar, reporterid Lembit Lauri ning Rein Saluri, filmi direktor Anneliis Simm. 20.25 "Laulab Artur Rinne", 1979 Artur Rinne laulab Kadriorus populaarseid laule. Režissöör Endel Nõmberg, toimetaja Kalmer Tennosaar. 20.55 "Ob-la-di, Ob-la-da", 2000 Saade valmis laulja 90. sünniaastapäeva tähistamiseks. Olavi Pihlamägi räägib Artur Rinne elukäigust, oma isa meenutab tütar Mallika Koel, Siberi-aastaid meenutab Lea Rebane. Arhiivilõikudelt saame nautida Artur Rinne esinemisi. Saatejuht Reet Linna, režissöör Maire Radsin. 21.35 "Mets mühama. Artur Rinne", 1981 Ekraanil populaarne laulumees. Saadet aitab siduda Eino Baskin. Saateks mängivad Artur Rinne kauaaegsed kolleegid Emil Laansoo ansamblist. Režissöör Toomas Lasmann. 22.05 "Eetriaastad. Artur Rinne", 1980 Televisiooni üht esimest muusikarežissööri Artur Rinnet ja Eesti Televisiooni sidus suur ning tõsine huvi muusika ja laulu vastu. Saatejuht Hubert Veldermann. 22.50 "Helisev päev", 1960 Eesti Televisiooni esimene muusikafilm. Laulavad Georg Ots, Artur Rinne, Heli Lääts, Ott Raukas, Kalmer Tennosaar, ER meeskvartett - Eri Klas, Arved Haug, Kalju Terasmaa ja Uno Loop. Eesti Raadio estraadiorkestrit juhatab Rostislav Merkulov, trompetil Abi Zeider. Stsenarist Valter Ojakäär, režissöör Artur Rinne, operaator Anton Mutt, helirežissöör Ernst Veber, kunstnik Linda Andreste. 23.35 "ETV kuld. Estraad", 2002 Peotuju hoiavad üleval nostalgilised meloodiad Eesti estraadi kuldajast. Laulud valis Vahur Kersna.

https://sport.err.ee/586091/17-punkti-visanud-kitsing-aitas-bakken-bearsi-poolfinaali-lavele

17 punkti visanud Kitsing aitas Bakken Bearsi poolfinaali lävele

Taani korvpalli kõrgliigas sai Kristjan Kitsingu koduklubi Aarhusi Bakken Bears Stevnsgade vastu suure 118:70 võidu ning läks kolme võiduni mängitavat veerandfinaalseeriat 2:0 juhtima.

Eestlane viibis väljakul 15 minutit, kuid viskas selle ajaga 17 punkti, sama palju suutis Bakken Bearsi eest visata ka John Williamson. Kitsing tabas kahepunktiviskeid 4/6 ja kolmepunktiviskeid 3/4, lisaks võttis ta ka neli lauapalli ja tegi ühe vaheltlõike. Seeria kolmas mäng toimub Bakken Bearsi kodusaalis esmaspäeval, võidu korral pääseks eestlase koduklubi poolfinaali, kus tuleb vastaseks kas põhiturniiri neljas Nästved või viies Svendborg. Svendborg juhib seeriat 2:0.

https://sport.err.ee/88721/touri-rattureid-kontrollitakse-soojuskaamera-ja-rontgeniaparaadiga

Touri rattureid kontrollitakse soojuskaamera ja röntgeniaparaadiga

Rahvusvaheline jalgrattaliit UCI jätkab Tour de France’il rataste kontrollimist, et tuvastada võimalikke valemängureid, kes mootori või reeglitevastaste jooksude abi kasutavad.

Kui varem on UCI kinnitanud, et nende tahvelarvuti on mootori leidmiseks parim seadeldis, siis nüüd kasutatakse soojuskaamerate ja röntgeniaparaadi abi. Röntgeniaparaat on üles seatud finišis asuvasse telki, soojuskaamerat saab kasutada ka sõidu vältel, vahendab Rattauudised.ee. Pärast pühapäevast etappi kontrolliti nii üldliidri Chris Froome’i (Sky) ja Peter Sagani (Tinkoff) sõiduvahendeid. Kokku on Touri vältel testitud 82 ratast, mehaanilist dopingut pole tuvastatud. Sky mehaanik Gary Blem vestles pärast kontrolli pisut UCI ametnikega. „Rattad olid korras, kuid rääkisin ratta kaaluga seonduvast,“ täpsustas Blem. „Hommikuti pärast ratta pesemist võib kaal olla suurem kui etapi lõpus, mil vesi on aurustunud. Sellistel puhkudel on mänguruum oluline. UCI lubab eksida 10 grammiga, kuid seda on vähe. Me proovime probleemide vältimiseks teha alati nii, et ratas kaaluks 60 grammi rohkem kui 6,8 kilo. Peame olema hoolikad.“

https://sport.err.ee/1608569569/krossisoitja-talviku-tuli-hollandis-neljandaks-magi-alustas-hooaega-rootsis

Krossisõitja Talviku tuli Hollandis neljandaks, Mägi alustas hooaega Rootsis

Nädalavahetusel olid mitmed Eesti krossisõitjad stardis erinevate riikide meistrivõistlustel. Hollandi meistrivõistlustel tegi kaasa Jörgen-Matthias Talviku, kes sai MX2 klassis kõrge neljanda koha. Rootsi meistrivõistluste hooaeg algas Saxtorpi krossirajal, Indrek Mägi oli etappidel kaheksas ja üheksas.

Hollandi meistrivõistlustluste teine etapp toimus eile Oldebroekis ja MX2 klassis oli stardis ka kaks eestlast. Avasõidus tegi Talviku ilusa stardi, kuid sõidu edenedes andis ta mõned kohad ära ning jõudis finišisse seitsmendana. Martin Michelis lõpetas sõidu 34. kohal. Esikoha teenis EMX 250 klassi euroopa meistrivõistluste liider Rick Elzinga Hollandist. Teine ja kolmas koht läksid Lucas ja Sacha Coenenitele, vahendas msport. Teises sõidu lõpetas Talviku neljandana. Võidu võttis taas Elzinga, teisena lõpetas Lucas Coenen ja kolmandana Bastiaan Boegh-Tamm. Michelis lõpetas sõidu 26. kohal. Etapi kokkuvõttes tuli Talviku 32 punktiga neljandale kohale. Esikoha sai 50 punktiga Elzinga, teine oli 44 punktiga Lucas Coenen ja kolmas 34 punktiga Andrea Bonacorsi. Martin Michelis oli 26. kahe punktiga. Rootsi meistrivõistlustel oli kavas kaks esimest etappi Saxtorpi krossirajal ja sarnaselt eelmistele aastatele lööb seal sarjas MX1 klassis kaasa Indrek Mägi. Avasõidu lõpetas Mägi seitsmendana. Võidu võttis MM-sarjas kaasa lööv Alvin Östlund, teine oli Miro Sihvonen ja kolmas Anton Gole. Teisel sõidul tuli eestlane kümnendaks. Esimene oli taas Östlund, teiseks tuli Emil Jönrup ja kolmandaks Eddie Hjortmarker. Etapi kokkuvõttes tuli Mägi 25 punktiga kaheksandaks. Esimese koha sai 50 punktiga Östlund, teine oli 40 punktiga Sihvonen ja kolmas 38 punktiga Jönrup. Pühapäeval toimunud teisel etapil ebaõnnestus Mägi avasõidu start. Eestlane hakkas kiiresti kohti parandama ning lõpuks õnnestus tal üheksandaks tõusta. Taas noppis võidu Östlund, teise koha sai Jönrup ja kolmanda koha Danne Karlsson. Teises sõidus jõudis Mägi samuti üheksandana finišisse. Neljanda järjestikuse sõiduvõidu teenis Östlund, teiseks tuli Emil Berggren ja kolmandaks Jönrup. Etapi kokkuvõttes tuli Mägi 24 punktiga üheksandaks. Esikoha teenis 50 punktiga Östlund, teine oli 42 punktiga Jönrup ja kolmas 37 punktiga Berggren. Kahe etapi järel on Mägi 49 punktiga üheksandal kohal.

https://kultuur.err.ee/1608577945/kirjanik-alexander-genis-mang-paastab-maailma-sellega-et-oigustab-tema-olemasolu

Kirjanik Alexander Genis: mäng päästab maailma sellega, et õigustab tema olemasolu

Kirjandusfestivalil Prima Vista väliskülaline, USA-s elav juudi päritolu vene kirjanik, esseist, kirjanduskriitik ja raadiosaatejuht saatis festivali korraldajatele pöördumise, milles räägib kirjandusest, kultuurist ja mängust. Avaldame pöördumise täismahus.

Oma kaugeltki mitte enam lühikese elu jooksul ei ole ma üle elanud nii ränki päevi kui need, mis saabusid 24. veebruaril. Muidugi ei saa seda võrrelda nuhtlusega, mis on tabanud õnnetuid ja sangarlikke ukrainlasi, kes kaitsevad end agressiooni eest. Tundes koos kogu maailmaga kaasa sõja ohvritele, ei saa ma olla mõtlemata sellele, et sõjasüüdlaseks sai minu keele kodumaa. Ja see langeb topeltkoormana igaühele, kes seda keelt kasutab ja sellest kunagi lahti ei saa. Võiks arvata, et niisugusel ajal saab rääkida ainult sõjast, aga see ei ole nõnda – kas või sellepärast, et me niigi harva diskuteerime millegi muu üle. Selleks, et õigustada meie viibimist sellel festivalil, selleks, et vältida festivali justkui esteetliku teema – "Mängu piirid" – tõttu tekkivaid süümepiinu, selleks, et mitte pidada südametuks kohta elevandiluust tornis ning kaitsta justkui sündmatut asendit "taplusest kõrgemal", tahan ma ära kasutada õppetundi, mille sai kirjanik, kes oli samalaadses – lootusetus – olukorras ja pääses sellest õpetlikul viisil, andes meile edaspidiseks eeskuju. Ma räägin Hermann Hessest ja tema suurromaanist "Klaaspärlimäng", mille ta kirjutas Teise maailmasõja ajal, kusjuures selle rahva keeles, kes sõja valla oli päästnud. "Klaaspärlimängust" endast ma räägin üksikasjalikult oma loengus, kus me isegi üritame mängida ühe eksperimentaalpartii, praegu aga rääkigem mitte niivõrd raamatust kui selle autorist. Elanud kogu sõjaaja Šveitsis, tegi Hesse kõik, mida üks normaalne inimene sai teha ja pidi tegema. Ta toetas Saksamaale jäänud sõpru ja mõttekaaslasi, aitas põgenikke ja ajas nende asju võimude juures, leinas hukkunuid ja surnuks piinatuid, materdas natsismi oma kõnedes ja kirjades. See aga ei seganud tal äärmiselt selgelt hoida lahus kodanikupositsiooni kirjanikupositsioonist. Seda tunnistab vastus tundmatule autorile, kes oli kutsunud teda üles "kirjutama rohkem aktuaalsetel teemadel" ja heitnud ette soovi tegelikkuse eest pakku pugeda. Oli aasta 1939. Sõda oli juba alanud, kuid Hesse ei lasknud sellel enda üle võimust võtta. "Kirjanik erinebki selle poolest normaalsetest inimestest," selgitas ta oma kirjasaatjale, "et ei lase sõjal ennast käsutada, kuna sõjale, mida me mõlemad vihkame, annab toitu tema pidev tung muutuda totaalseks." 1946. aastal sai Hesse oma šedöövri eest Nobeli preemia. Kujutame ette maatasa pommitatud Euroopat esimesel sõjajärgsel aastal. Miljonid meeleheitel inimesed, surm, nälg ja kaos. Aga romaanis ei ole sellest sõnagi. Ometi oli sõda Hessel pidevalt meeles, kui ta Klaaspärlimängust haaratud Kastaaliat välja mõtles. See puhas vaimuriik on Hesse järgi inimese eksisteerimise – ja ellujäämise – vältimatu tingimus. Aga miks mäng? Sellele küsimusele vastas teine selle ala suurmeister – Johan Huizinga. Sama sõja eel kirjutatud raamatus "Mängiv inimene", mida ei saa sellel festivalil meenutamata jätta, alustab ta oma uurimust sellest, et väidab: võib salata peaaegu kõike abstraktset – õigust, ilu, tõde, Jumalat –, kuid ei saa salata mängu. Aga tunnistades mängu, me tunnistame ka Vaimu, sest mis ka ei oleks mängu olemus, "mäng ei ole midagi ainelist". Mängu väärtus on selles, jätkab Huizinga, et "ränga vaimse rõhumise ajajärkudel" see "toob ajutist, piiratud täiuslikkust", ja et "mäng nõuab absoluutset korda". Teiste sõnadega, kui jalgpalli mängitakse kätega, siis ei ole see jalgpall. Jagades seda suhtumist Mängu, uskus Hesse, et kõige rohkem on Kastaaliat vaja ajaloo lootusetult tumedatel tundidel, kui tundub, et nüüd küll ei ole aristokraatliku ja peadmurdva "Klaaspärlimängu" aeg: ei lähe sellest leib odavamaks ega vaiki ka kahurid. Kuid olles küll ebapraktiline ning vähestele vajalik ja arusaadav, päästab mäng maailma sellega, et õigustab tema olemasolu – nii nagu Bach, luule või ehakuma. Mängu on tarvis selleks, et toetada ja kasvatada õhukest kihti kunstieliiti, kes hoolitseb kõige haruldasemate kultuuriõite eest. Arvatakse, et kui langevad pommid, siis säärase intellektuaalse meelelahutuse eest hoolitsemine võita ei aita. Kuigi tegelikult just Hesse ja kõik temataolised on abiks sellega, et sõja ajal metsistunud inimkonnal on, kuhu tagasi tulla.

https://www.err.ee/571571/kallas-kordas-lubadust-ka-valimiskogus-kandideerida

Kallas kordas lubadust ka valimiskogus kandideerida

Reformierakonna auesimees Siim Kallas kordas neljapäeval, et kandideerib kindlasti ka valimiskogus, kui riigikogus jääb president valimata.

"Täna mingisugust sellist lubadust ei eksisteeri, et Reformierakond teises voorus või pärast riigikogu seab tingimata üles Marina Kaljuranna. Need on üsna läbimõtlemata avaldused," ütles Kallas ERR-i raadiouudistele. Kallas lisas, et kui ta saab riigikogus piisavalt hääli, et pääseda valimiskokku, siis pole tal mingit põhjust kandideerimisest loobuda. "Miks ma peaks loobuma sellest asjast. Eks siis pärast otsustatakse. Mina pole oma seisukohta muutnud ja olen algusest peale öelnud, et ma lähen lõpuni. See on nii," rääkis Kallas. Marina Kaljurand ütles kolmapäeval pärast Reformierakonna juhatuse koosolekut, mis kinnitas riigikogus presidendikandidaadiks Kallase, et tema on Reformierakonna presidendikandikandidaat valijameeste kogus juhul, kui riigikogus jääb president valimata. See on tekitanud segadust, kuna juhatuse otsus valimiskogu ega Kaljuranda ei maini. Küsimusele, kuidas ta käitub olukorras, kui Kallas peaks valimiskogus vastaskandidaadiks olema, vastas Kaljurand, et ei pea praegu õigeks sellel teemal spekuleerida. "On hea, et juhatus oma otsuse tegi ja toetas minu ettepanekut, et riigikogus on kandidaadiks Reformierakonna auesimees Siim Kallas ja mina valijameeste kogus," ütles Kaljurand.

https://novaator.err.ee/829305/tehnikauudised-droonid-pahalaste-kaes-ja-vankumatu-usk-facebooki

Tehnikauudised: droonid pahalaste käes ja vankumatu usk Facebooki

Kuigi tehnoloogiat rakendatakse üldjuhul positiivsete muutuste saavutamisel, on progress andud kurjategijatele innovatiivsed töövahendid. Sellegipoolest näitavad uuringud, et tehnoloogia varjuküljed ja sellega seotud skandaalid ei pane inimesi oma harjumusi muutma.

FBI: kurjategijad kasutasid pantvangikriisi jälgimise häirimiseks droone Autor: Andri Koolme/Flickr Creative Commons Nimelt lennutasid vangistatud inimeste eest lunaraha nõudnud kurjategijad möödunud talvel ühe USA suurlinna äärelinnas toimunud pantvangikriisi käigus mitut väiksemat drooni. Kaugjuhitavate lennuvahenditega tehti kiireid sööste kõrgemal asunud vaatluspunkti suunas, kus korrakaitsjad jälgisid ja koordineerisid operatsiooni käiku. Kurjategijad olid edukad, mistõttu kaotasid droonirünnaku tõttu korrakaitsjad pantvange võtnud pahalased silmist. Droonide ebaseaduslik kasutamine on kasvav trend ning sagedaimini kasutatakse neid nutitelefonide ja narkootikumide smuugeldamiseks vanglatesse. Lisaks sellele on Mehhiko narkokartellid rakendanud droone piiriüleses narkoveos USA-sse. Teisalt on ka võimud leidnud droonidele nutikaid kasutusviise. Näiteks kasutati 2015. aastal kaugjuhitavaid lennuvahendid Suurbritannias Suffolkis, kus droonide abil kaardistati hooneid, kuhu kurjategijad võiksid sissemurda. Mullu avaldas Vice dokumentaalfilmi, kus näidati, kuidas võimud otsivad soojustundlike kaameratega varustatud droonidega kanepikasvatusi. Andmelekked pole muutnud USA Facebooki kasutajate harjumusi Facebook nutitelefonis. Autor: Reuters/Scanpix Hoolimata hiljutisest andmelekke skandaalist, on enamik Facebooki kasutajatest USA-s jäänud sotsiaalmeedia platvormi rakendusele lojaalseks. Eelmisel kuul tunnistas Facebook 87 miljoni kasutaja andmete ebaseaduslikku jagamist Cambridge Analytica’le. Andmelekke abil püüti mõjutada USA 2016. aasta presidendivalimisi ning Brexiti kõnelusi. Samas pärast skandaale pole kasutajate tarbimismustris täheldatud olulisi muudatusi. Kuigi veerand uuringus osalenud Facebooki kasutajatest nentisid, et kasutasid rakendust vähem või üldse mitte, kompenseeris nende kasutajate passiivsuse teine neljandik kasutajatest, kes tunnistasid, et kasutavad Facebooki aga hoopis rohkem. Ülejäänud pooled vastanutest kinnitasid, et kasutavad Facebooki rakendusi täpselt samamoodi edasi nagu varem. Umbes 64 protsenti vastanutest kasutas Facebooki vähemalt korra päevas. Vahetult pärast Cambridge Analytica skandaali oli sama näitaja 68 protsenti, seega on muutus on minimaalne. Küsimusele, kui teadlikud ollakse privaatsussätetest, vastas 74 protsenti kasutajatest, et ollakse seadete olemasolust ollakse teadlikud. Teadlikkust kinnitanud uuringus osalenutest 78 protsenti kinnitasid, et oskavad seadeid vajadusel muuta. Samad numbrid Twitteri puhul olid 55 ja 58 protsenti ning Instagrami kasutajate puhul 60 ja 65 protsenti. Analüütikute hinnangul om Facebook õnnega koos, et andmeid ei kasutatud millekski halvemaks kui poliitiliseks reklaamiks. Cambridge Analytica teatas eelmisel nädalal, et ettevõte suletakse. Samas jätkab Facebook andmelekke uurimisega. Windows 10 värskeim uuendus põhjustab arvutites ja nutiseadmetes Chrome veebilehitseja hangumist Windows 10. Autor: Reuters/Scanpix Windowsi 10. aprilli avaldatud uuenduse installimist on mitmed kasutajad täheldanud probleeme Google Chrome’ga. Veebilehitseja, kas hangub või ei avane üldse.Probleeme on ka mõnede rakendustega nagu näiteks Cortana ja Visual Studio, mis võivad jääda laadima või hanguda. Probleem leidis esmalt kajastust Redditis, kus kasutajad ilmnenud tõrgetele foorumites tähelepanu juhtisid. Microsofti sõnul on nad paranduse kallal töötamas ning loodavad selle valmis saada 8. maiks. Kui Chrome arvutis hangub, soovitab Microsoft järgmist: proovida klaviatuuri kombinatsiooni: Windowsi logoga nupp + Ctrl + Shift + B. Tahvelarvutis tuleks kaks sekundi jooksul vajutada kolm korda korraga mõlemat volüüminuppu (valjemaks ja vaiksemaks). Kui Windows kombinatsioonidele reageerib, peaks sellele järgnema lühike piiksuv heli ja ekraan peaks värskenduse ajal vilkuma Sülearvuti puhul peaks piisama arvuti kaane sulgemisest ja taasavamisest. Väidetavalt viivitas Microsoft aprill uuendusega, sest see põhjustas häireid riistvara töös ja nö sinist “surmaekraani” (blue screen of death). Peale Chrome, Cortana ja Visual Studio tarkvara pole teiste rakendustega probleeme täheldatud.

https://sport.err.ee/1123855/noor-eesti-poolkaitsja-viibib-testimisel-as-romas

Noor Eesti poolkaitsja viibib testimisel AS Romas

Tallinna Kalevi poolkaitsja Martin Vetkal viibib jalgpalliportaalile Soccernet teadaolevalt testimisel Itaalia kõrgliigas sel hooajal viienda koha saanud AS Roma juures.

Itaalia väljaanne Gazzetta Regionale ja AS Roma tegemisi kajastav veebileht Vocegiallorossa.it on Vetkali liitumisest kirjutanud kahel korral juba ka kindlas kõneviisis, ent kumbki klubi pole poolkaitsja üleminekust veel ametlikult teatanud, vahendab Soccernet.ee. Itaalia lehe kinnitusel ühineb Vetkal AS Roma U-17 meeskonnaga, mida juhendab Fabrizio Piccareta. Tallinna Kalevi spordidirektorit Joel Lindperet ei õnnestunud Eesti portaalil kommentaariks tabada. Ehkki Vetkal on kõigest 16-aastane ja tähistab 17. sünnipäeva alles järgmise aasta veebruaris, oli ta mullu koduseks EM-finaalturniiriks valmistunud Eesti U17 koondise põhimeeste hulgas. Tallinna Kalevi eest sai ta eelmisel hooajal väljakule kaheksas kõrgliigamängus ja lõi viimases voorus Viljandi Tulevikule ka värava, mis tegi temast ühtlasi Premium liiga ajaloo noorima väravalööja. Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.

https://sport.err.ee/1011424/caroline-wozniacki-loobub-jaanuaris-tippspordist

Caroline Wozniacki loobub jaanuaris tippspordist

Endine maailma esireket Caroline Wozniacki teeb tippspordiga lõpparve peale Austraalia lahtiseid meistrivõistluseid.

2018. aastal Austraalia lahtistel meistrivõistlustel võidutsenud Wozniacki andis teada, et tippspordist taandumine ei ole seotud tema tervisega. "Ma olen saavutanud kõik, millest ma olen unistanud," kirjutas taanlanna sotsiaalmeedias. "Ma olen endale alati öelnud, et kui kätte jõuab aeg, mil väljakul eemal olles on rohkem asju, millega ma tahan tegeleda, siis tuleb tennisega lõpetada. Ma olen jõudnud järeldusele, et elus on veel palju muud, mida saavutada. Üks neist eesmärkidest oli abielu Davidiga ning järgmine temaga ringi reisimine ning reumatoidartriidist teadlikkust tõsta (eelseisev projekt)." View this post on Instagram I've played professionally since I was 15 years old. In that time I've experienced an amazing first chapter of my life. With 30 WTA singles titles, a world #1 ranking for 71 weeks, a WTA Finals victory, 3 Olympics, including carrying the flag for my native Denmark, and winning the 2018 Australian Open Grand slam championship, I've accomplished everything I could ever dream of on the court. I've always told myself, when the time comes, that there are things away from tennis that I want to do more, then it's time to be done. In recent months, I've realized that there is a lot more in life that I'd like to accomplish off the court. Getting married to David was one of those goals and starting a family with him while continuing to travel the world and helping raise awareness about rheumatoid arthritis (project upcoming) are all passions of mine moving forward. So with that, today I am announcing that I will be retiring from professional tennis after the Australian Open in January. This has nothing to do with my health and this isn't a goodbye, I look forward to sharing my exciting journey ahead with all of you! Finally, I want to thank with all my heart, the fans, my friends, my sponsors, my team, especially my father as my coach, my husband, and my family for decades of support! Without all of you I could have never have done this! A post shared by Caroline Wozniacki (@carowozniacki) on Dec 6, 2019 at 5:31am PST Wozniacki on maailma esireket olnud 71 nädalat. Esmakordselt tõusis ta tabelitippu 20-aastaselt 2010. aasta oktoobris ning viimati oli ta parim 2018. aasta veebruaris. Karjääri jooksul on Wozniacki võitnud 30 WTA turniiri.

https://www.err.ee/599495/koalitsioon-plaanib-maksustada-viit-aastat-uletavad-kontsernisisesed-laenud

Koalitsioon plaanib maksustada viit aastat ületavad kontsernisisesed laenud

Peaminister Jüri Ratase sõnul plaanib riik varem kavandatud panditulumaksu asemel maksustatakse tulumaksuga kontsernisisesed laenud, mida pole tagasi makstud viie aasta jooksul.

"Praeguse seisu järgi töötame suunas, et kõik ema- ja niinimetatud sõsarühingutele antud laenud deklareeritakse, kehtestatakse üldine kuritarvituse vastane säte, mille rakendamiseks koostatakse juhend. Kui laenu pole tagasi makstud viie aasta jooksul, siis käsitletakse laenu kasumi jaotisena ning maksustatakse tulumaksuga," kirjutas Ratas Eesti Tööandjate Keskliidule ja Eesti Kaubandus-Tööstuskojale. Kuigi valitsus on loobunud senisel kujul panditulumaksu kehtestamisest, on praegune raamistik laenude ja kasumisjaotuse eraldamiseks Ratase sõnul siiski ebapiisav. "Tulumaksu idee kohaselt peaks maksustama kasumit seal, kus see luuakse. Kui emaettevõte võtab tütarettevõttest teenitud kasumi tagasi laenuna ja investeerib selle mujale, siis pole kasumi maksukohustuse edasi lükkamine täitnud Eesti huve. Jaotamata kasumi maksuvabastuse idee kohaselt peaks Eestis teenitud kasumi maksuvabastus teenima ikkagi Eesti huve," ütles peaminister. Varem plaanis valitsus kehtestatada panditulumaks teatud kontsernisisestele laenudele, samuti kontsernikonto kaudu tehtavatele finantseerimistehingutele, kui need on tehtud eesmärgiga laenata Eestis teenitud kasumit teistele kontserni ühingutele. Seda ideed kritiseerisid tugevalt erinevad ettevõtlusorganisatsioonid, märkides, et see kahjustab olulisel määral Eesti ettevõtluskeskkonda. Eelmisel nädalal otsustas valitsus ideest loobuda. Kaubanduskoda ei toeta viieaastaste kontsernilaenude maksustamist Kaubandus-tööstuskoda ei toeta valitsuse kava maksustada panditulumaksu alternatiivina kontsenrisiseseid laene, mille tähtaeg on enam kui viis aastat, leides jätkuvalt, et seadusemuutmise asemel tuleks probleemidega sisulisemalt tegelema hakata. "Mitteametlikult on esitatud igasuguseid versioone, kuidas probleemi lahendada. Kuid kuna kõikide puhul on põhiprobleem jäänud samaks nagu oli ka seaduseelnõu juures, siis ei ole meil olnud võimalik neid toetada," ütles kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts BNS-ile. Ta lisas, et koda jääb endiselt oma põhiseisukoha juurde, et probleemidega lahendamiseks on vaja nendega tegeleda, mitte muuta seadust. Eesti Tööandjate Keskliit pole valitsuse uue plaani osas veel seisukohta kujundanud.

https://www.err.ee/1204729/eesti-kalleim-valisesindus-on-peakonsulaat-san-franciscos-odavaim-pihkvas

Eesti kalleim välisesindus on peakonsulaat San Franciscos, odavaim Pihkvas

Eesti välisesindustest on kalleim töökoha maksumus peakonsulaadis San Franciscos, kus välisministeeriumi koostatud ülevaate järgi on see 5340 eurot kuu kohta.

Ühe töötaja maksumuse sisse on arvestatud büroo kulud, hoonete ja ruumide majandamiskulud, IT-seadmed ja internet. Välisministeeriumi 2021. aastaks koostatud ülevaate järgi järgnevad kuludelt ühe töötaja kohta kuus San Francisco peakonsulaadile suursaatkonnad Dublinis (3156 eurot) ja Tokios (3133 eurot). Kulukuse esikümnesse mahuvad veel suursaatkonnad Tel Avivis (2859 eurot), Prahas (2620 eurot), Pekingis (2504 eurot), Moskvas (2391 eurot), Kopenhaagenis (2252 eurot), Madridis (2153 eurot) ja Canberras (2128 eurot). Näiteks suursaatkonnas Londonis on ühe kuu maksumus ühele töötajale 2105 eurot. Naabrite juures erinevad kulud päris märkimisväärselt: Vilniuses asuva suursaatkonna kulud on 2032, Helsingis 1147, Stockholmis 840 ja Riias 780 eurot. Kõige väiksem on ühe töökoha maksumus Peterburi peakonsulaadi Pihkva talituses (406 eurot), peakonsulaadis Peterburis (420 eurot) ja NATO alalises esinduses (435 eurot). Igale välisesindusele arvutat eraldi töökoha maksumus lähtuvalt kuludest ja töötajate arvust. Aluseks võeti tänavune periood 1. jaanuarist kuni 30. septembrini ja selle perioodi tekkepõhised kulud. Kulud sisaldavad bürookulusid, nagu paber, pliiats, printerite ja koopiamasinate tindi- ja tahmakassetid, esindustesse tellitud ajalehed-ajakirjad ja muud teavikud, kontoritehnika rent ja hooldus, kontorimööbli parandused jms. Lisaks arvestati sisse hoonete ja ruumide majandamiskulud, näiteks küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, korrashoiuteenused ja materjalid, hoonete ja ruumide rent, valve, kindlustus ja remont. Summad sisaldavad ka hoonete, ruumide ja seadmete amortisatsioonikulusid. Tekkepõhistes kuludes on sees 2020. aasta üheksa kuu internetiühenduse kulud. Igale töökoha maksumusele lisandub veel välisministeeriumi poolt kasutusele antavate IT seadmete maksumus, mis sisaldab arvutit, kuvarit, klaviatuuri ja hiirt, samuti litsentside tasu.

https://sport.err.ee/1147227/ogier-ja-evans-soidavad-ypres-i-ralliks-soojaks-belgia-vaiksemal-voistlusel

Ogier ja Evans sõidavad Ypres'i ralliks soojaks Belgia väiksemal võistlusel

Toyota Gazoo Racingu sõitjad Sebastien Ogier ja autoralli MM-sarjas liidripositsiooni hoidev Elfyn Evans valmistuvad Ypres'i etapiks Belgia kohalikul Hemicuda Rallyl võisteldes.

Hemicuda Rally toimub Belgia teedel 24.-25. oktoobrini. Lisaks Ogier'le ja Evansile teevad võistlusel kaasa Hyundai WRC2 piloodid Ole Christian Veiby ja Nikolai Grjazin. Kuna alles hiljuti MM-sarja kalendrisse lisatud Ypres'i rallil ei ole nii kuuekordne maailmameister Ogier kui Evans võistelnud, siis kasutavad nad Hemicuda Rallyt soojendusvõistluseks just seda etappi silmas pidades. Ypres'i ralli toimub 19.-22. novembrini ning seal on varasematel aastatel võidu kihutanud vaid Hyundai piloodid Thierry Neuville ja Craig Breen ning M-Spordi sõitja Esapekka Lappi. "Kuna testimisvõimalused on piiratud, siis me peame vaatame teiste variantide poole," ütles Evans portaalile Dirtfish. "Me loodame saada võimalikult palju kilomeetreid ja valmistuda järgmiseks MM-etapiks nii hästi kui suudame."

https://novaator.err.ee/1608218959/koloniaalvoimu-mojul-suri-valja-suur-osa-guadeloupe-saarte-roomajatest

Koloniaalvõimu mõjul suri välja suur osa Guadeloupe saarte roomajatest

Inimtegevuse laastavast mõjust looduslikule mitmekesisusele räägitakse aina enam nii Eestis kui ka üleilmselt. Kariibi meres paikneva Guadeloupe saarestiku ulatusliku roomajate väljasuremise põhjustasid eurooplaste sisse toodud kiskjad ja intensiivne põllumajandus, selgub värskest uurimusest. Tähelepanekutest võib kasu olla ka tänapäeval.

Uurimuses analüüsiti kuuelt eri saarelt pärit ligikaudu 43 000 luutükki. Tulemustest selgus, et võrreldes varasemaga suri pärast eurooplaste kolonisatsiooni välja 50–70 protsenti mao- ja sisalikuliikidest. Enne eurooplaste saabumist oli kohalik põlisrahvas elanud sisalike ja madudega koos tuhandeid aastaid. Eelkoloniaalsel perioodil roomajaid analüüsi põhjal välja ei surnud. Vastupidi, bioloogiline mitmekesisus isegi kasvas kahe uue sisaliku liigi võrra. Pikaajalised andmed Guadeloupe saarestiku kohta on murettekitavad, sõnas uuringu üks eestvedaja Nicole Boivin, Max Plancki inimajaloo instituudi professor. Maod ja sisalikud on tema sõnul saartel läbi ajaloo vastu pidanud vaatamata mitmetele klimaatilistele ja inimtekkelistele muutustele. Viimase paarisaja aastaga on nende mitmekesisus aga märkimisväärselt vähenenud. Guadeloupelt pärit fossiilide alusel analüüsisid teadlased seoseid kehasuuruse, elupaiga ja väljasuremisohu vahel. Kõige rohkem on kannatada saanud keskmise suuruse ja maise eluviisiga liigid. See viitab sellele, et roomajate väljasuremise taga on muu hulgas saarele toodud kiskjad, nagu näiteks mangustid ja kassid. Väljasuremismustrid toovad ühtlasi päevavalgele koloniaalvõimuga saabunud intensiivse põllumajanduse ulatusliku mõju. See väljendub näiteks elupaikade hävimises, pinnase kahjustumises ja putukaliikide kadumises. Guadeloupelt korjatud andmed näitavad, et erinevalt eurooplastest toetas põliselanike eluviis sisalike ja madude mitmekesisust. Sedalaadi minevikuteadmised annavad olulist teavet tuleviku loodushoiu kujundamiseks, selgitas Boivin. Uurimus ilmus ajakirjas ScienceAdvances.

https://sport.err.ee/97161/aasta-parim-naisujuja-romanjuk-soovib-suvisel-mm-il-isiklikke-rekordeid-pustitada

Aasta parim naisujuja Romanjuk soovib suvisel MM-il isiklikke rekordeid püstitada

Laupäeva õhtul autasustas Eesti Ujumisliit möödunud aasta parimaid ujujaid. Parima naisujuja tiitli pälvis olümpiamängudel 31. koha saavutanud Maria Romanjuk ning parima meesujuja tiitli Rios 33. koha saavutanud Martin Allikvee.

Maria Romanjuki sõnul on konkurents Eesti parima naisujuja tiitlile iga aastaga aina kasvanud. “Mulle meeldib konkurents ning tihe konkurents teeb võistlemise veelgi huvitavamaks,” ütles Romanjuk alaliidu pressiteate vahendusel. Nagu ka teistel tippujujatel, on Romanjuki suvised eesmärgid seotud maailmameistrivõistlustega. “Suvel on MM Budapestis, seal tahaks kindlasti ujuda isiklikke. Usun, et ka kõrvalalad nagu näiteks kompleks võiksid mul hästi minna. Kõrvalalad on mul alates septembrist väga hästi läinud, eriti rahul olen just detsembris toimunud lühiraja Eesti meistrivõistluste tulemustega. Seal ujutud tulemused annavad lootust, et sellel aastal võib midagi huvitavat eest oodata,” rääkis 2016. aasta Eesti parim naisujuja. Romanjuki ja Allikvee treener Dmitri Kapelin valiti 2016. aasta parimaks treeneriks. “Ta on selline karm, aga oskab väga hästi tehnikat vaadata ja õpetada ning ta ajastab meie vormi alati õigeks ajaks. Inimesena on Dmitri hästi toetav ja tore ning alati valmis aitama, kui on raskusi,” rääkis Romanjuk oma treenerist. Allikvee lisas: “Dima on trennis range, aga nii kui trenn läbi saab oleme nii-öelda sõbrad. Minu jaoks teebki see teda eriliseks ja parimaks.” Tihedas meeste konkurentsis Ralf Tribuntsovi ja Martin Liivamägi ees parima meesujuja tiitli endale napsanud Martin Allikvee sõnul on meeste konkurents sellele tiitlile alati hästi tihe, mis teebki just asja huvitavaks. “Minu eeliseks oli see, et pääsesin olümpiamängudele ning Euroopa meistrivõistlustel saavutasin olümpiaaladest kõrgeima koha.” “Mul on suur au olla 2016. aasta Eesti parim meesujuja. See tähendab mulle väga palju ning ma teen kõik selleks, et saaksin veel seda auhinda käes hoida,” rääkis Allikvee, lisades 2017. aasta plaanide kohta: “Suvel pean kaitseväkke minema ning soses sellega tuleb see hooaeg mul veidi tagasihoidlikum. Sellegipoolest teen trenni ikka edasi ja mõtlen juba tulevikule ehk järgmisele hooajale.” Parima meesjuuniori tiitli pälvis Kregor Zirk ning parima naisjuuniori tiitli Kertu Ly Alnek. Poiste klassi parimaks tunnistati Ivan Štšeglov, tüdrukute klassi võidu sai Kertu Kaare. Teiste kategooriate võitjad leiab Eesti Ujumisliidu kodulehelt.

https://sport.err.ee/615744/liverpool-ostis-arsenalist-43-miljoni-eest-inglismaa-koondislase

Liverpool ostis Arsenalist 43 miljoni eest Inglismaa koondislase

Briti meedia andmetel on Londoni Arsenali ja Liverpooli jalgpalliklubid jõudnud kokkuleppele Alex Oxlade-Chamberlaini ülemineku osas.

Liverpool on valmis maksma paremal äärel tegutseva inglase eest ligi 43 miljonit eurot. Usutakse, et mees sõlmib Ragnar Klavani koduklubiga kuue aasta pikkuse lepingu, kirjutab Soccernet.ee. Oxlade-Chamberlain viibib hetkel Inglismaa koondise juures, kuid on väidetavalt saanud juba ka loa minna Liverpooli meditsiinilisse kontrolli. Veel eile oli suur tõenäosus, et mees liitub hoopis Arsenali linnarivaali Londoni Chelseaga. 24-aastane Chamberlain on Arsenalis pallinud alates 2011. aastast, olles eelnevalt esindanud Southamptonit. Koondises on tal kirjas 27 mängu ja kuus väravat. Neljapäeval kinnitasid mõlemad klubid tehingu toimumist.

https://sport.err.ee/1608641821/teisipaevast-saab-soetada-pileteid-tallinna-wta-turniirile

Teisipäevast saab soetada pileteid Tallinna WTA turniirile

Teisipäeval, 28. juunil algab piletimüük septembri lõpus toimuvale WTA 250 Tallinn Open tenniseturniirile. Nõusoleku turniiril osalemiseks on andud Eesti esireketid Anett Kontaveit ja Kaia Kanepi.

"Esmakordselt Tallinnas toimuv WTA turniir toob meile koju kätte naistennisistide maailma paremiku," ütles Eesti Tennise Liidu peasekretär Allar Hint,kes on ka Tallinn Open turniiri direktor. "Tenniseliit on pikalt töötanud selle nimel, et WTA turniir Eestisse tuua, arendamaks jätkusuutlikku tipptennist. Kutsume kõikitennisehuvilisi kõrgetasemelisi mänge vaatama ja meie Anetile ning Kaiale kaasa elama." Tallinn Open turniiri pileteid saab soetada 24.-25. septembril toimuvatele. Põhiringi mängud peetakse 26. septembrist 2. oktoobrini. 26.-29. septembriks saab pileteid osta hommikustele sessioonidele, 30. septembrist 1. oktoobrini peetakse veerand- ja poolfinaalid, kus saab pileteid osta nii hommikustele kui ka õhtustele sessioonidele. 2. oktoobril toimub turniiri finaal. Piletitasku keskkonnas saab osta nii turniiri passe, üksikpileteid kui VIP pileteid, mis pakuvad tennisemängu vaatamise kõrval sissepääsu turniiri lounge 'i. "Soovime 2500-kohalised tribüünid iga päev täis saada, et pakkuda pealtvaatajatele võimalust koduväljakutel naiste tipptennisele kaasa elada ning toetada mängijaid professionaalse aktiivse kaasaelamisega," ütles Hint. Neljapäeval, 7. juulil toimub traditsiooniline erinevate elualade kuulsuste tenniseturniir, kus sel aastal osaleb ka WTA Tallinn Open toetajate meeskond. Lisaks saab näha tennise järelkasvu – WTA 250 Tallinn Open pallilaste suvekooli kasvandikke aitamas EMV mängijaid pallidega. WTA 250 TallinnOpen rahvusvaheline turniir toimub 26. septembrist 2. oktoobrini Forus Tennisekeskuses Tondil. Nädal enne seda (alates 19. septembrist) peetakse Tokyos WTA 500 turniir ja Soulis WTA 250 turniir. Vahetult pärast Tallinn Openit algab WTA 500 osavõistlus Tšehhis Ostravas. Naiste profitennise organisatsioon WTA korraldab maailmas kokku 55 turniiri, mis jagunevad auhinnarahade suuruse järgi WTA 250, WTA 500 ja WTA 1000 turniirideks.

https://www.err.ee/1608254439/tallinnas-puhkes-kortermajas-tulekahju-inimesed-kannatada-ei-saanud

Tallinnas puhkes kortermajas tulekahju, inimesed kannatada ei saanud

Tallinnas süttis esmaspäeva õhtul põlema kortermajas korter. Inimesed tulekahjus kannatada ei saanud.

Häirekeskus sai kell 20.41 teate, et Lubja tänaval asuva kolmekorruselise maja kolmanda korruse aknast on suitsu näha. Päästjate kohalejõudes oli lisaks aknale juba ka katuselt leeki näha. Päästjad alustasid kohe kustutus- ja päästetöödega. Põlenud korteris inimesi ei olnud ja põlengus kannatanuid ei ole. Kustutustööd käivad. Põlengule reageerisid kesklinna ja Lilleküla komandod.

https://kultuur.err.ee/596836/kinodesse-jouab-dokumentaalfilm-noukogude-liidu-hipiliikumisest

Kinodesse jõuab dokumentaalfilm Nõukogude Liidu hipiliikumisest

1. juunil esilinastub Sõpruse kinos Terje Toomistu Eesti-Saksa-Soome koostööfilm "Nõukogude hipid".

Pöörane lillelaste sõit Nõukogude Liidu hipiliikumise jälgedes viib 1970. aastate psühhedeelsesse underground 'i, kus rock-muusikast joovastunud pikajuukselised noored lõid range režiimi kiuste oma maailma, süsteemi, milles püüeldi rahu ja vabaduse poole. Aastaid hiljem võtab seltskond Eesti hipisid ette teekonna Moskvasse, kus siiani tähistatakse lillelaste püha 1. juunil. See päev on seotud traagilise sündmusega 1971. aastast, mil tuhanded hipid arreteeriti KGB poolt. Film "Nõukogude hipid" esilinastub 1. juunil, aga 2. juunil kell 18.30 toimub kinos Sõprus järjekordne üritus sarjast "Kohtumine tegijatega", kus kinokülastajatega kohtuvad filmi režissöör ja stsenarist Terje Toomistu ning produtsent Liis Lepik.

https://sport.err.ee/1608486485/sappinen-tahaks-juba-valjakule-saada-ja-varavaid-luua

Sappinen: tahaks juba väljakule saada ja väravaid lüüa

Detsembri lõpus siirdus viimasel kahel aastal Eesti parimaks jalgpalluriks valitud Rauno Sappinen Poola kõrgliigaklubisse Gliwice Piast. Eesti koondislane on talvistes treeningmängudes löönud väravaid ja jaganud sööte ning ametliku debüüdi võib Sappinen teha eeloleval nädalavahetusel.

Rauno Sappinen teadvustab väga hästi, et Piast ostis ta mängijaõigused just väravate pärast. "Põhiasi, miks Piast mu enda ridadesse tõi, on väravaid. Stiil, mida meeskond mängib, soosib seda ning võimalusi peaks tekkima. Igatsus võistlusmängu järele on suur ning tahaks juba väljakule saada ja enda tööd hästi teha ja väravaid lüüa," rääkis Sappinen Soccernetile. Piast veetis kaks eelmist nädalat Türgis, kus pidas kolm treeningkohtumist, enne seda harjutati nädala jagu Poolas. Kolme meeskonna juures veedetud nädalaga on Sappinen enda hinnangul kenasti kohanenud ning uue töökoha osas jagub tal vaid kiidusõnu – organisatsioon on väga professionaalne, tingimused eeskujulikud, meeskonnas valitsev atmosfäär sõbralik. "Sisse sulandumine polnud üldse raske, sest kollektiiv on toetav. Tegime treeninglaagrites kõvasti tööd, mis oli minu kui meeskonna uue liikme seisukohast väga hea, sest sain rahulikult kohaneda ja nüansse tundma õppida. Individuaalselt võttes läks hästi. Julgen väita, et näitasin end heast küljest," ütles Sappinen. Sappinenil on võimalik Piasti eest debüteerida laupäeval, kui koduväljakul minnakse vastamisi liigatabelis teisel kohal oleva Szczecini Pogoniga. Loe pikemalt Rauno Sappineni kogemusest Poolas portaalist Soccernet.ee.

https://sport.err.ee/1608220036/denis-grabe-osaleb-esmakordselt-maailma-uhel-prestiizsemal-turniiril

Denis Grabe osaleb esmakordselt maailma ühel prestiižsemal turniiril

Eesti edukaim piljardimängija, kes nädalapäevad tagasi võitis koos oma paarilise Mark Mägiga paarismängu MM-il pronksmedali, alustab juba sel nädalavahetusel Gibraltaril toimuval World Pool Masters nimelisel turniiril.

Turniiri näol on tegemist piljardi ühe aasta suursündmusega, mida kantakse telepildi vahendusel üle rohkem kui neljakümnes riigis ning kuhu pääsevad osalema kutsetega vaid 24 piljardisportlast üle maailma. Kohal on nii endised maailmameistrid kui valitsev maailmameister, teiste suurturniiride võitjad ja medalistid ning muul moel ala jälgijatele atraktiivsed selle ala maailma tipud. "Nagu turniiri nimetus ka ütleb, siis turniiril ühtegi tavalist/lihtsat vastast ei ole. Pühapäevases esimeses kohtumises on Grabe vastane Filipiinide esindaja Roberto Gomez. Täpselt nädal aega tagasi kohtus Eesti paarismängu MM-i veerandfinaalis küll Filipiinidega ja seal võeti veenev 9-4 võit, kuid uuel turniiril ei ole sellel enam mingit tähtsust," ütles Eesti Piljardiliidu esindaja Kristjan Kuusik. Võidu korral kohtub Grabe Austria esindaja, kahekordse paarismängu ja ühekordse individuaalmängu MM-võitja Albin Ouschaniga. "Kui Grabe mängib sama mõtestatult ja enesekindlalt nagu nädal tagasi, siis võime oodata korralikku tulemust ja nauditavat tipptasemel piljardit ka sellelt turniirilt," lisas Kuusik. Grabe sai kõrgeklassilise turniirile kutse ka eelmisel aastal, kuid koroonaviiruse leviku tõttu jäeti mullune turniir ära. Turniiri auhinnafond on kokku 100 000 dollarit, millest võitja võtab 25 000 dollarit.

https://www.err.ee/553711/usa-s-georgia-osariigis-hukati-vanim-surma-moistetud-vang

USA-s Georgia osariigis hukati vanim surma mõistetud vang

USA-s hukati vanim surma mõistetud vang, 72-aastane Brandon Astor Jones.

Jonesile määrati surmanuhtlus 36 aastat tagasi, kui ta mõisteti süüdi poejuhataja mõrva eest. Hukkamist lükati mitu tundi edasi, kui tema avokaadid esitasid ülemkohtule viimase hetke kaebuse. Jonesile tehti surmasüst Georgia aja järgi täna varahommikul Jacksoni vanglas, kirjutab BBC. Tema ja Van Roosevelt Solomon mõisteti mõlemad 1976. aastal süüdi poejuhataja Roger Tacketti mõrva eest. Solomon hukati 1985. aastal. Jones'i toetajad väitsid, et mees oli Tacketti tulistamist eitanud ja kohus ei olnud arvestanud vaimse haiguse ilmingute ja lapsepõlveaegse seksuaalse väärkohtlemisega. Surmanuhtluse infokeskus teatas enne Jones'i hukkamist, et mehe juhtum tõstatab küsimusi surmanuhtluse proportsionaalsuse ja diskrimineeriva rakendamise kohta. Föderaalkohtunik tühistas Jones'i surmanuhtluse 1989. aastal, väites, et aruteluruumi oli toodud piibel, mis võis otsust mõjutada. Jones'ile määrati surmanuhtlus uuesti aastal 1997. Georgias on alates 1976. aastast hukatud umbes 60 inimest ja surma on mõistetud veel kümneid. Surmanuhtlus on legaalne 31 USA osariigis, sellest on loobunud 19 osariiki. 2015. aasta oktoobri seisuga ootas USA-s surmanuhtlust pea 3000 vangi.

https://www.err.ee/1608600652/kim-jong-un-suudistas-ametnikke-loiduses-reageerimisel-covid-19-puhangule

Kim Jong-un süüdistas ametnikke loiduses reageerimisel COVID-19 puhangule

Põhja-Korea teatas kolmapäeval 232 880 uuest palavikujuhtumist ja veel kuuest surmajuhtumist. Riigi liider Kim Jong-un süüdistas ametnikke "ebaküpsuses" ja "loiduses" COVID-19 puhangu käsitlemisel. Kogu Põhja-Korea rahvas on viiruse vastu vaktsineerimata.

Riigi viirusetõrje üksuse teatel on alates aprilli lõpust kiiresti leviva palaviku tõttu surnud 62 inimest ja haigestunuid on üle 1,7 miljoni. Öeldakse, et enam kui miljon inimest paranes, kuid vähemalt 691 170 on "arstide hoole all". Väliseksperdid ütlevad, et enamik haigestunutest põeb COVID-19 omikron-varianti , kuigi Põhja-Korea on ametlikult kinnitanud vaid väikese arvu juhtumeid. Ekspertide sõnul võivad Põhja-Koreas olla kohutavad tagajärjed, arvestades selle nõrka tervishoiusüsteemi ja rahvusvaheliselt pakututud vaktsiinide tagasilükkamist. 26 miljonilit elanikku on vaktsineerimata. Põhja-Korea uudisteagentuur KCNA edastas, et Kim kritiseeris teisipäeval valitseva partei poliitbüroo koosolekul ametnikke nende pandeemiale liiga hilise reageerimise pärast, mis tema sõnul rõhutas "riigi ebaküpsust kriisiga toimetulekuks" ja süüdistas ametnikke loiduses. Alates COVID-19 puhangu esmakordsest tunnistamisest on Põhja-Korea teatanud 1,72 miljonist palavikuga patsiendist, teisipäeva õhtuse seisuga ka 62 surmast. Riik ei ole alustanud massilist vaktsineerimist ja selle testimisvõimalused on piiratud, mistõttu paljud eksperdid võivad olla mures, et haigus levib laialt ja kiiresti. KCNA andmetel on riik püüdnud paremini korraldada "palavikuga inimestelt proovide kogumist, transportimist ja testimist, paigaldades samal ajal täiendavaid karantiiniruume". KCNA ütles ka, et tervishoiuametnikud on välja töötanud COVID-19 ravijuhendi. Samuti on alustatud viirusnakkuse raviks tõhusate ravimite väljatöötamist ja tootmist, kuid KCNA ei andnud üksikasju selle kohta, milliste ravimitega oli tegemist. Põhja-Korea on mobiliseerinud oma relvajõud, sealhulgas 3000 sõjaväelist meditsiinitöötajat, loonud 24-tunnise ravimite kohaletoimetamise süsteemi, 500 reageerimisrühma on valmis võtma viiruseproove ja tegelema nakatunud patsientidega. Riigitelevisioon näitas suurt hulka vägesid, mis olid kogunenud väljakule viirusetõrjetööd toetama. ÜRO inimõiguste büroo pressiesindaja ütles teisipäeval, et Pyongyangi poolt COVID-19 vastu võitlemiseks võetud meetmetel võivad olla riigi inimõigustele laastavad tagajärjed, kuna viiruse ohjeldamise piirangud võivad piirata inimeste põhivajadusi nagu näiteks piisavalt toitu hankida. Lõuna-Korea on pakkunud, et saadab Põhja-Koreasse meditsiinitarbeid, sealhulgas vaktsiine, maske ja testikomplekte, samuti tehnilist koostööd, kuid Pyongyang pole veel vastanud.

https://sport.err.ee/1143244/korvpalliliit-esitas-taotluse-novembrikuise-em-i-mulli-korraldamiseks

Korvpalliliit esitas taotluse novembrikuise EM-i "mulli" korraldamiseks

Rahvusvaheline korvpalliliit (FIBA) teatas septembri keskel, et tulevased EM-valikmängud novembris ja veebruaris peetakse koroonaviiruse ohu tõttu sarnaselt näiteks NBA-le "mullides". Eesti Korvpalliliit esitas taotluse novembrikuise meeste valiksarja B-alagrupi mängude korraldamiseks.

Eesti kuulub samasse alagruppi Venemaa, Itaalia ja Põhja-Makedooniaga. Valiksarja kalendri kohaselt pidanuks eestlastel novembris olema kaks kodumängu – 27. novembril Venemaa ja kolm päeva hiljem Põhja-Makedoonia vastu. Taotlusprotsessis annab see Eestile eelise. "Kui me ei taotleks korraldusõigust, siis jääksime ilma planeeritud koduväljakueelisest. Koondise jaoks on kindlasti oluline need mängud Eestis mängida," põhjendas otsust alaliidu peasekretär Keio Kuhi. "Mulli" nõudeid võrdles Kuhi väiksemas mahus EM-finaalturniiri alagrupi korraldamisega. "Korraldajariik peab tagama kõrgetasemelise mängude korralduse, millele lisanduvad koroonaviirusest tulenevad eritingimused ja meetmed. Suur rõhk on mängijate testimisel ja turvanõuetel. Näiteks peavad kõik osalevad meeskonnad ja kohtumiste teenindav personal ööbima eksklusiivselt neile broneeritud hotellis," selgitas peasekretär. FIBA kinnitab võistluskeskuste asukohad neljapäeval, 8.oktoobril. Ühte linna plaanitakse koondada 4-8 võistkonda (üks või kaks alagruppi), kes mängiksid kontrollitud keskkonnas omavahel kõik planeeritud kohtumised ära. Eesti paikneb B-grupis võidu ja kaotusega teisel kohal.

https://www.err.ee/884173/volinik-prantsusmaa-saab-ajutiselt-el-i-eelarvereegleid-rikkuda

Volinik: Prantsusmaa saab ajutiselt EL-i eelarvereegleid rikkuda

Euroopa Liidu majandusvolinik Pierre Moscovici ütles kolmapäeval, et Prantsusmaa võib vajadusel lühikest aega rikkuda Euroopa Liidu eelarvereegleid.

"Kui reegleid vaadata, siis eelarvepuudujäägi ülemmäära võib piiratud mahus, ajutiselt ja erakorralistes oludes ületada," ütles Moscovici ajalehele Le Parisien. "Iga sõna loeb. Kolmeprotsendilise ülemmäära rikkumine ei tohi kesta enam kui kaks järjestikkust aastat ja ei tohi ületada aastas 3,5 protsenti," lisas Moscovici. Pärast nädalaid kestnud vägivaldseid kollavestide meeleavaldusi teatas Prantsuse president Emmanuel Macron esmaspäeval, et tuleb vastu osadele meeleavaldajate nõudmistele ning tõstab muu hulgas miinimumpalka. Meetmete kogukulu on umbes 11 miljardit eurot. Moscovici sõnul on meetmed hädavajalikud, et leevendada Prantsusmaa elanike ostujõu probleemi. Selleks aastaks plaanis valitsus 2,6-protsendist ja 2019. aastaks 2,8-protsendist eelarvepuudujääki. Majandusteadlased prognoosivad aga, et uued meetmed tõstavad tuleval aastal defitsiidi 3-3,5 protsendini. Samuti võivad need tõsta Prantsusmaa avasektori võlataseme esmaskordselt üle 100 protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on oluliselt rohkem kui Euroopa Liidus lubatud 60 protsenti SKP-st. Volinik: puudujäägireeglid on Prantsusmaa ja Itaalia jaoks samad Prantsusmaale ja Itaalia ei kehti erinevad eelarvepuudujäägi standardid, ütles Euroopa Komisjoni majandusvolinik Pierre Moscovici kolmapäeval. Itaalia, mis seisab eelarvepuudujäägi ületamise tõttu silmitsi EL-i karistustega, nõuab, et Prantsusmaad koheldaks samamoodi nagu Itaaliat. "Ei ole mingit erikohtlemist mõndadele ja ülepakutud rangust teistele," ütles Moscovici.

https://www.err.ee/552040/uletootmise-tottu-jaid-tuuleenergiatootjad-ilma-osast-toetusrahast

Ületootmise tõttu jäid tuuleenergiatootjad ilma osast toetusrahast

Tuulepargid, mis saavad energiatootmise eest toetust, tootsid möödunud aastal elektrit kokku 610,7 gigavatt-tundi, kuid toetatav tuuleenergia ülempiir on 600 gigavatt-tundi aastas. Seetõttu liigselt toodetud hulga eest ükski tootja toetust ei saa.

Elektrituruseadusega on Eestis sätestatud toetust saava tuuleenergia ülempiir – 600 gigavatt-tundi aastas. Selle piirini jõudis toetatava tuuleenergia kogus eelmise aasta 25. detsembri õhtul kella 21 ja 22 vahel. Alates 25. detsembri õhtust kuni eelmise aasta viimase tunnini toodetud tuuleenergia eest ükski tootja toetust ei saa. Seega jäi toetatava tuuleenergia ülempiiri täitumise tõttu toetuseta alla kahe protsendi toetusele õigust omavate tuuleparkide aastasest toodangust. 2015. aasta tuuleenergia toetusteks kulub kokku enam kui 32 miljonit eurot. Toetusraha tuuleenergia tootjatele tuleb elektritarbijate taastuvenergia tasust. Tuuleenergiat toodeti mullu viiendiku jagu rohkem kui aasta varem Eleringi andmetel andsid Eesti tuuleelektrijaamad 2015. aastal võrku 692,5 gigavatt-tundi elektrienergiat, mis on 116,5 gigavatt-tundi ehk 20 protsenti enam võrreldes 2014. aastaga. Eelmise aasta kuude võrdluses toodeti kõige enam tuuleenergiat detsembris – 92,6 gigavatt-tundi. Detsembri keskmine tuule kiirus oli Pakri ja Virtsu mõõtepunktides vastavalt 7,1 ja 4,5 meetrit sekundis, mis on vastavalt 58 ja 31 protsenti kõrgem võrreldes 2014. aasta detsembriga. Eesti Energia neljas tuulepargis toodeti kokku rekordkogus ehk üle 220 gigavatt-tunni tuuleenergiat. Eesti Energia tootis lõppeval aastal Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu tuuleparkides kokku ca 223 gigavatt-tundi tuuleenergiat, millest piisab 90 000 keskmise tarbimisega kodumajapidamisele aastaks ajaks.

https://www.err.ee/1608278130/prantsusmaa-rahvuspuha-paraadil-osalesid-ka-eesti-kaitsevaelased

Prantsusmaa rahvuspüha paraadil osalesid ka Eesti kaitseväelased

Prantsusmaa rahvuspühal Bastille päeval toimus paraad Pariisis Champs-Elyseel.

Vaatamata kasvanud koroonaviiruse levikule, osales paraadil ligi 5000 sõjaväelast, vahendas "Aktuaalne kaamera". Paraadil oli esindatud ka Eesti, kelle eriüksuslased on panustanud Mali operatsioonil. Rahvuspüha paraadi lubati kohapeale vaatama kuni 25 000 inimest, kui neil oli kaasas tõend vaktsineerimise või läbipõdemise kohta. Prantsusmaa rahvuspüha ehk Bastille'i päev sai nime samanimelise kindluse vallutamise järgi 1789. aastal, mis pani aluse prantsuse revolutsioonile ja vabariigi väljakuulutamiseni.

https://www.err.ee/560978/rein-kilk-suudistus-on-alusetu-ja-isegi-absurdne

Rein Kilk: süüdistus on alusetu ja isegi absurdne

Ettevõtja Rein Kilk märkis AS Pere maksejõutuse kriminaalasjas saadud süüdistuse kohta, et selles heidetakse ette täiesti seaduslikke tehinguid.

Kilk ütles ERR.ee-le, et süüdistuses heidetakse ette AS Perele 100-protsendilise tütarühingu asutamist ning tütarühingule varade üleandmist. "Tütarühingu asutamises ja tütarühingule varade üleandmises ei ole midagi ebaseaduslikku ega isegi ebatavalist, kui tütarühingu 100-protsendiline osalus jääb kuuluma emaühingule. Täpselt nii see käesoleval juhul oli – Pere oli ja jäi LT Pagari 100-protsendilieks omanikuks ning LT Pagar jäi kinnistute 100 protsedi omanikuks," selgitas Kilk. Kilgi sõnul jääb antud juhul arusasaamatuks, keda ja kuidas selline tegevus kahjustab. "Ei ole mitte väheoluline, et raha varade müügist laekus samuti Pere pankrotipessa ning veel suuremas summas, kui on varade väärtuseks hinnanud prokuratuur," tõdes Kilk. "Mõistusevastane ning ausalt öeldes piinlik on sellist etteheidet Eesti vabariigi nimel koostatud süüdistusest lugeda. Tütarühingu asutamine ja tütarühingule varade üleandmine on tavapärane ja lubatav tegevus, mida praktiseeritakse laialdaselt ja igapäevaselt," kinnitas Kilk. Kilk selgitas, et kui mingi vara X (nt kinnistu) asendub 100-protsendilise osalusega tütarühingus, kes oli ja jäi varade omanikuks ning kellel muud kohustused puudusid, siis ei saa see ju kuidagi põhjustada emaühingu maksejõuetust, kuid prokuratuuri esindaja Eesti Vabariigi nimel arvab paraku teisiti. "Süüdistuses räägitakse ebamääraselt ka tehase rendileandmisest, kuid milline tähendus sellel tervikuna on, ma tõesti aru ei saa. Puudub igasugune analüüs, kas tehase rendileandmine oli kasulik või kahjulik. Ei oska täpsemalt kommenteerida," ütles Kilk. Kilk kinnitas, et Eesti õigussüsteemis tal tervikuna kahtlusi pole, isegi kui mõne selle esindaja teadmised majandusest põhinevad Vilde "Pisuhännast" - igasugune äri on teistel naha üle kõrvade tõmbamine jms. "Süüdistus on alusetu ja isegi absurdne. Jään ootama kohtu seisukohavõttu," ütles Kilk. Erakonna pressiesindaja Ingrid Mühling ütles ERR-i uudisteportaalile, et peasekretär Kert Karus rääkis Kilgiga partei liikmelisuse peatamisest. "Temaga on räägitud, aga selle otsuse saab teha siiski inimene ise," ütles Mühling.

https://sport.err.ee/847585/san-antonio-spurs-saatis-kawhi-leonardi-piiri-taha

San Antonio Spurs saatis Kawhi Leonardi piiri taha

Korvpalliliigas NBA leidis lahenduse Kawhi Leonardi saaga, kui San Antonio Spurs saatis kahekordse hooaja parima kaitsemängija DeMar DeRozani vastu Toronto Raptorsisse.

Lisaks Leonardile liigub Raptorsisse ka Danny Green, Spurs saab vastu austerlasest keskmängija Jakob Pöltli ja 2019. aasta drafti esimese ringi valiku. Suve alguses avaldas Leonard, et sooviks karjääri jätkata Los Angeleses. "Rääkisime Leonardiga suvel palju, erinevatest asjadest nii väljakul kui selle kõrval," sõnas Spursi peatreener Gregg Popovich. "Üritasime näha, mis oleks parim võimalik lahendus ja lõpuks ilmus välja see tehing." "Ma ei taha minevikku vaadata. Mul on väga hea meel, et DeMar ja Jakob meiega liitusid. Ma ei ole huvitatud minevikust rääkimisest, ma ei taha isegi Tim Duncanist rääkida," sõnas Popovich talle omase huumoriga. USA meedia sõnul kinnitas Raptors DeRozanile NBA suveliiga ajal, et meest ei vahetata meeskonnast ära, samal ajal kestab Leonardi leping veel ühe aasta ning erinevate allikate sõnul ei kavatse ääremängija tõenäoliselt Raptorsiga seda pikendada. Just learn from my story! Loyalty is just a word in this game SMH — Isaiah Thomas (@isaiahthomas) July 18, 2018 Smh cold game — Damian Lillard (@Dame_Lillard) July 18, 2018

https://sport.err.ee/1608220894/eesti-kohtunikku-fuusiliselt-mojutanud-cska-peatreener-paases-hoiatusega

Eesti kohtunikku füüsiliselt mõjutanud CSKA peatreener pääses hoiatusega

Korvpalli VTB Ühisliiga poolfinaalseerias Peterburi Zeniidi ja Moskva CSKA vahel puhkes pärast üleeilset teist mängu väike skandaal CSKA peatreeneri Dimitris Itoudise ümber, kes oli matši järel Eesti kohtunikku Aare Hallikot füüsiliselt mõjutanud.

Mängu komissar Vladimir Hlopikov märkis Zeniidi 107:104 võiduga lõppenud kohtumise protokollis, et Itoudis oli lõpuvile järel kohtunikku füüsiliselt mõjutanud, kirjutab Sport-Express. Jutt käis just Hallikost, kellega CSKA juhendaja oli lõpuvile järel aktiivselt suhelnud, vahendab Delfi. VTB Ühisliiga juhtkond otsustas, et CSKA peatreener pääseb selle intsidendi eest hoiatusega. "Liiga direktoraadi otsusega hoiatati CSKA korvpalliklubi meeskonna peatreener Dimitris Itoudist kohtunikuga suulisesse kontakti astumise eest, mis toimus pärast Zeniidi ja CSKA poolfinaali teist mängu," teatas VTB Ühisliiga. Halliko ei tahtnud juhtunut pikemalt kommenteerida. "Kui Venemaa press midagi kirjutab, siis kirjutab, mul ei ole siin midagi kommenteerida," sõnas kogenud vilemees Delfile. Küsimusele, mida Itoudis talle ütles, vastas Halliko: "Peale mängu ikka öeldakse vahest aitäh, seekord üritas mulle midagi rääkida, aga mingit diskussiooni ei toimunudki. Mina läksin ära riietusruumi. Ma isegi ei oska öelda, mille peale see hoiatus anti."

https://kultuur.err.ee/1003614/kaspar-viilupi-poffi-minutid-meisterlikust-taani-trillerist-teeseldud-vahini

Kaspar Viilupi PÖFFi-minutid: meisterlikust Taani trillerist teeseldud vähini

Pimedate Ööde filmifestival on taas alanud ning samamoodi jätkuvad kogu festivali aja PÖFFi-minutid, kus anname jooksvalt soovitusi, mida sellest üle 200 täispika linateosega programmist tasuks vaadata. Avaloos jagame neli soovitust algavaks nädalavahetuseks

"Erand" ("Undtagelsen") Režissöör: Jesper W. Nielsen Võib julgelt öelda, et selliste väikeste, aga kuratlikult salakavalate filmide pärast tasubki PÖFFil käia. Taani linateos "Erand" võib sünopsise põhjal tunduda ehk isegi suvaline. Neli naist töötavad sõjakuritegusid uurivas MTÜ-s, kui ühel päeval hakkavad nad ootamatult saama ähvarduskirju. Kui esialgu tunduvad selle taga olevat Serbia kriminaalid, siis õige pea hakkavad naised süüdistama üksteist, aga mis kõige huvitavam – kahtlustatakse ka iseend. "Erand" ("Undtagelsen") Suurepäraste näitlejatöödega "Erand" kerib vaataja kiirelt enda võrku, sest peategelased on läbi ja lõhki inimlikud. Igaüks neist kehastab n-ö everyman 'i, pole otseseid kangelasi ega pahalasi, vaid iga tegelane kogu selles müsteeriumis on samavõrd nii ohver kui ka süüdlane. Vaataja ninapidivedamisega minnakse lõpuks nii kaugele, et film hakkab tööle pigem alateadlikul tasandil. Vaikselt, kaader kaadri järel hakkad küsitavuse alla seadma ka oma otsuseid ja tegusid. Film tungib vägisi ellu ja kaob piir reaalsuse ja ettekujutuste vahel. Selline filmipärl, mis meie kinolevisse ilmselt kunagi ei jõuaks – kui siis ehk kuskile Artise kinokavade lõppu kolmeks päevaks –, kuid seal on tegelikult olemas kõik see, mida heast filmikunstist otsida. Tugevate filosoofiliste küsimuste kõrval (Kust tuleb kurjus? Miks me teistele halba teeme? Kes on ohver, kes süüdlane?) on "Erandil" ka erakordselt tugev stsenaarium, mis pakub pidevalt üllatusi ning mõjub kui üks tõeliselt vaatemänguline thriller, vaatamata vaid umbes kahele võttepaigale ja pealtnäha igavale sisukirjeldusele. "Erand" linastub 15. novembril kell 21.00 Coca-Cola Plazas, 18. novembril kell 20.15 Coca-Cola Plazas ja 26. novembril kell 21.45 Coca-Cola Plazas. "Sellest elust" ("About That Life") Režissöör: Shady El-Hamus Kui eelmine soovitus "Erand" rääkis sellest, kuidas igaüks meist võib olla samaaegselt nii ohver kui ka süüdlane, siis ka Justfilmil linastuv "Sellest elust" vaatab tuttavatele probleemidele veidi teise nurga alt otsa. Hollandi noortefilmi peaosas on kamp Amsterdamis elavaid tüüpe, kes on per se pagulased. Lugu ei ürita aga näidata mitte nende raskusi ühiskonda kohandumisel, vaid pigem kinnitab: igas noores on grammike hullust ja anarhismi, sõltumata nahavärvist ja päritolust. Kolm peaosas olevat tüüpi igasugu pättuseid: küll ei viitsi nad koolis olla, küll teevad narkot, küll lähevad litsimajja. Kõik see on aga lihtsalt roadmovielik rännak selle poole, et pääseda Amsterdami kõige ägedama ööklubi listi. Seiklustest tulvil teekond näitab küll ühelt poolt macho -käitumist humoorikas ja tempokas võtmes, aga samas paljastab, kuidas iga meremüraka taga on ka pehmem pool. Pingesituatsioon kaovad ühiskondlikud maskid ja välja tuleb inimese reaalne pale. Need hetked on kindlasti ka "Sellest elust" tugevuseks. "Sellest elust" ("About That Life") Režissöör Shady El-Hamus ei suhtu pagulasteprobleemi pealiskaudselt, vaid näitab, et nad on tegelikult täpselt samasugused noored, kes tahavad lõbutseda ja võimalikult vähe täiskasvanute nõu kuulda võtta. Kui kästakse koju jääda, siis muidugi hiilivad nad kodust välja. Kui klubisse sisse ei lasta, siis küll nad mingi lahenduse leiavad. Tänu sellele on ka "Sellest elust" küllalt elujaatav ja rõõmsameelne film, sest vaatamata kõigile salskustele, millega peategelased hakkama saavad, näitab film noorte elu kogu eheduses ja mahlakuses. Justfilm suudab ikka ja jälle kinnitada, kui tugevad ja enesekindlad võivad olla noorte probleemidest kõnelevad linateosed. Ei pea kõlama patroniseerivalt, et oma sõnumiga kohale jõuda – võib ka näidata elu nii, nagu ta päriselt on. "Sellest elust" linastub 16. novembril kell 18.30 Solarise Apollo kinos, 19. novembril kell 15.30 Solarise Apollo kinos ja 24. novembril kell 18.30 Solarise Apollo kinos. "Majakas" ("The Lighthouse") Režissöör: Robert Eggers Ma üldiselt järgin reeglit, et soovitan ainult filme, mida olen juba näinud. Mis ma ikka oskan rääkida filmist, mis endal nägemata? Kahjuks jõuab aga PÖFFi esimestel päevadel vaid ühel (!) korral ekraanile arvatavasti selle aasta üks oodatuimaid filme, mida lihtsalt tuleb soovitada. Eestis polegi veel palju inimesi, kes seda näinud oleksid (tean isegi seda, et enamik PÖFFi-tiimist pole seda näinud!), seega ka ilma nägemata soovitus on ilmselt kohane. "Majakas" ("The Lighthouse") Režissöör Robert Eggers, kes mõned aastad lõi nii õudusfilmifännid kui ka laiema autorikinopubliku täiesti pahviks enda kõheda ning ajastutruu õõvalooga "Nõid" ("The Witch"), on nüüd taas end proovile pannud. Robert Pattinson ja Willem Dafoe on majakavahid, kes on väikesel saarel kahekesi kinni. Vaid kaks näitlejat ja piiratud võttekoht pole aga Eggersil ainsaks väljakutseks. Lisaks kõigele muule on film ka 4:3 formaadis ning filmitud täielikult mustvalgena, seega umbes pooled kinokülastajad on selle peale juba kiiremas korras selja pööranud ja minema jooksnud. Raske öelda, kuidas see ekraanil töötab, aga kogu eelturundus – kaasa arvatud mitmed intervjuud – on ikkagi huvi viimase piirini kasvatanud. Näiteks on Robert Pattinson väitnud, et oli enamiku võtteperioodist maani täis ja tuias kaamera ees ringi totaalses deliiriumis. Oli isegi olukord, kus ta pidi Willem Dafoe täis oksendama, kes lubas selle peale isegi filmist lahkuda. Method acting viidud maksimumi, ja ma ei jõua ära oodata, et seda hullust ekraanilt näha. Tõsi, vähemalt paariks üksikuks seansiks jõuab film detsembris ka kino Sõpruse ekraanile, aga PÖFFi publikuga on ikka ägedam. Kellel veel piletit pole, siis vaadake, äkki veel saate. "Majakas" linastub 16. novembril kell 21.00. "Hädavale" ("White Lie") Režissöörid: Yonah Lewis, Calvin Thomas Kanada film "Hädavale" on näide sellest, kuidas mängida lausa häirivalt pinev lugu välja niiviisi, et vaataja teab tegelikult kõike, mis toimuma hakkab. Film jälgib pea eranditult ainult Kacey Rohli kehastatud tantsijannat, kellel on vähk. Aga – üllatus, üllatus – tegelikult näeb peategelane lihtsalt iga päev vaeva, et jätta mulje, et tal on melanoom. Päriselt tal seda haigust pole ning vaataja mõistab seda juba esimestel minutitel. Mis saab edasi? Miks ta seda teeb? Kas ta tõesti teeb seda kõike raha pärast? Pealtnäha on film muidugi hästi klassikaline karakteridraama, kus tänu Rohli vapustavale rollisooritusele püsib vaataja pidevalt segaduses ja näeb üha kasvava valede koorma all vaevlevat tegelast. Samas muutub selline valede rägastik kiiresti ka vaatajale omaette katsumuseks – pidevalt on tunne, et okei, nüüd kukub kogu kaardimaja kokku, saladused tulevad ilmsiks ja toimub pööre. Aga seda ei tule. Ja ei tule ikka. Ja no ikka üldse ei tule. Võib öelda, et ma reetsin selle filmi kohta kõik, aga samas ongi "Hädavale" pigem kogemuslik elamus. "Hädavale" ("White Lie") Filmile võib ette heita seda, et hetkeksi ei avata tegelikult laiemat konteksti, miks on otsustanud peategelane sellise tee valida, kuid samas muudab see tagasi mõeldes filmi hoopis peapeale. Tänu sellele võib "Hädavalet" vaadata kui portreed psühhopaadist, täiesti vaimselt häiritud tegelasest, kellel puudub igasugune arusaam reeglitest. Ühiskond ja normaalsus on tema jaoks mõistmatu, ta lihtsalt kulgeb meiega samas aegruumis, aga ei toimi samade reeglite järgi. Täpselt sama jäledusttekitava efekti saavutas ka sel aastal Eesti kinodes jooksnud "Ärtuemand", mis räägib kasulapse ja ema vahelisest armusuhtest. Kui tahate poolteist tundi ebamugavust, siis minge vaadata. Ja kui teile meeldivad žanrifilmid, siis võite ka julgelt võimaluse anda – lihtsakoelise draama pinna all pulbitseb hoopis ülirealistlik õudusfilm! "Hädavale" linastub 17. novembril kell 21.30 Solarise Apollo kinos, 19. novembril kell 17.45 Solarise Apollo kinos ja 22. novembril kell 21.30 Tartus Athena keskuses.

https://www.err.ee/576073/maksuamet-tahab-alkoturiste-panna-jalgima-kaamerad

Maksuamet tahab alkoturiste panna jälgima kaamerad

Eesti maksu- ja tolliamet tahab paigaldada kümmekonnale seni katmata piiriületuskohale numbrituvastuskaamerad ning taotleb seadusemuudatust, mis lubaks teha Lätist toodud alkoholi ebaseaduslike edasimüüjate paljastamiseks pimeoste.

Alkoholi aktsiisitõus on viinud olulise osa eestlasi piir taha Lätist soodsama aktsiisimääraga alkoholi ostma, seadus lubab praegu enda tarbeks Lätist üle piiri tuua korraga 10 liitrit kanget ja 110 liitrit lahjat alkoholi, kirjutab Postimees. Maksuamet tahab olla valmis olukorraks, kus hinnaerinevuse kasvades hakkavad Eestisse tekkima odava Läti alkoholi edasimüügi võrgustikud ning märgid näitavad, et põhjust muret tunda on. Selle suve nn Läti alkoralli rekordrikkumine avastati eelmisel nädalal, kui tolliametnikud pidasid Eestis kinni kaubiku, mille juht oli võtnud Lätist peale poolteist tonni õlut kavatsusega toimetada see Soome ning tõenäoliselt oli eesmärk alkohol edasi müüa, sest õlle poehind on Soomes Lätiga võrreldes üle kahe korra suurem. "Tal oli juba olnud mitu edukat sõitu Iklast üle piiri ja siit edasi Soome. Me saime talle jälile just tänu numbrituvastussüsteemile," ütles maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhataja Urmas Koidu.

https://sport.err.ee/682560/iluuisutamises-oli-esimesena-pohjust-roomustada-kanadal

Iluuisutamises oli esimesena põhjust rõõmustada Kanadal

PyeongChangi olümpiamängude iluuisutamise võistkonnavõistluse võitis Kanada koondis (73 punkti), kelle järel said kahvatumad medalid olümpialipu all võistlevad venelased (66) ja USA (62).

Kanada koondises jõudsid oma karjääri neljanda olümpiamedalini Tessa Virtue ja Scott Moir, kes selles arvestuses tõusid kõigi aegade esikohta jagama rootslase Gillis Grafströmi ja venelase Jevgeni Pljuštšenkoga. Viimasel päeval oli kavas kolm ala. Neist meesüksiksõidu vabakavas oli parim kanadalane Patrick Chan (179,75), naisüksiksõidu vabakavas venelanna Alina Zagitova (158,08) ja jäätantsu vabatantsus võidutsesid Virtue ja Moir (118,10). Paarissõitjatest kuulusid Kanada koondisesse Meagan Duhamel - Eric Radford ning naisüksiksõitjatest käisid Kaetlyn Osmond ja Gabrielle Daleman. Olümpialipu all esinevate venelaste koosseisu kuulus ka Eestist pärit Natalja Zabijako. Neli aastat tagasi Sotši olümpiamängudel debüteerinud võistkonnavõistluses jäi toona peale kodupubliku ees võistelnud Venemaa koondis.

https://sport.err.ee/691458/video-austria-suusahuppaja-lendas-planicas-enam-kui-250-meetrit

VIDEO | Austria suusahüppaja lendas Planicas enam kui 250 meetrit

Suusahüppajad lõpetavad MK-sarja sellel nädalavahetusel Sloveenias Planica lennumäel ning maailmarekord sattus ohtu juba kvalifikatsioonis.

Kvalifikatsiooni parim mees oli norralane Johann Andre Forfang, kes teenis 241 meetri pikkuse hüppe eest 243,4 punkti. Päeva pikima hüppe tegi austerlane Gregor Schlierenzauer, kelle lend kandus koguni 253,5 meetri kaugusele. Maandumisel pani mees aga käed maha ning seetõttu sai ta kvalifikatsioonis kümnenda koha. Bist du deppert!? 253,5 wahnsinnige Meter! #Schlierenzauer #Planica #skijumpingfamily pic.twitter.com/hNxl9Fea1V — Eurosport DE (@Eurosport_DE) March 22, 2018 253,5 meetrit on ka seni kehtiv ametlik maailmarekord, milleni jõudis austerlane Stefan Kraft möödunud aasta 18. märtsil Vikersundis.

https://www.err.ee/1114307/prantsusmaa-lukkab-proteste-pohjustanud-pensionireformi-edasi

Prantsusmaa lükkab proteste põhjustanud pensionireformi edasi

Prantsusmaa valitsus lükkab lahkarvamusi põhjustanud pensionireformi edasi, viidates koroonaviirusest tulenevale majanduskriisile.

Peaminister Jean Castex teatas reedel pärast kohtumist ametiühingutega, et pensionireform pannakse vähemalt aasta lõpuni ootele. Ta lisas, et valitsus kavatseb lähikuudel reformikava üksikasju veel läbi rääkida ega tõtta seda suvel peale suruma. Kava lõpetaks rea erikohtlemisi, mille alusel saavad näiteks raudteetöötajad teistest varem pensionile minna ning juristid maksavad vähem makse. Lisaks tahab valitsus ametiühingutega läbi rääkida, kas tõsta pensioniiga 62 eluaastalt kõrgemale või tõsta makse, et riigi pensionisüsteem oleks vastavalt oodatava eluea tõusule jätkusuutlik. Kava on esile kutsunud ametiühingute streike ja meeleavaldusi. Peljatakse, et muutused sunnivad inimesi vähema raha eest kauem töötama. President Emmanuel Macron on osutanud, et 42 režiimist koosnev riiklik pensionisüsteem tuleb muuta ausamaks. Pensionireform oli 2017. aastal Macroni peamine valimislubadus, mille ta lootis sel suvel lõpule viia. Praegu ähvardab Prantsusmaa majandust 11-protsendiline langus ja tööpuudus ning selle tagajärjel on paljud Macroni plaanid küsimärgi all.

https://kultuur.err.ee/1608332873/europanorama-toob-kinolinale-poneva-valiku-euroopa-ja-austraalia-luhifilme

Europanorama toob kinolinale põneva valiku Euroopa ja Austraalia lühifilme

14.-16. septembril toob Europanorama 2021 projekt Artisesse põneva valiku Euroopa ja Austraalia lühifilme. Linateosed on jagatud kolmeks seansiks ja on vaatajaile tasuta.

Europanorama 2021 projekt esitleb valikut noorte Euroopa ja Austraalia filmirežissööride erinevatest stiilidest ja lähenemistest (animatsioon, eksperimentaalfilm, draama ja dokumentaalfilm). Kinos Artis tulevad ekraanile Iirimaa, Prantsusmaa, Luksemburgi, Rootsi, Norra, Belgia, Rumeenia ja Austraalia filmid. Programm pakub pilguheitu kaasaegsele Euroopa filmitegemisele ning jõuab ekraanile koostöös Ljubljana rahvusvahelise lühifilmide festivali ja Transit Film Bazaariga. Kokku tuleb näitamisele 18 filmi, mille hulgas on ka kaks pikemat: 60- ja 90-minutiline. Teemadering on kirev ja märkimisväärselt põnev: näiteks saab näha nii filmi plaatanipuust, kes rõõmustab oma lähedal asuvasse majja kolinud perekonna üle, filmi kahest üksikul saarel ärkavast inimesest, kes ei tea, kuidas nad sinna said ja kes on see teine inimene, kui ka Jaava saarel traditsioonilisse moslemiperre sündinud poisist, kes läheb geina oma paradiisi otsima Austraaliast. Igal õhtul linastub 2-tunnise seansi jooksul 4-7 filmi ingliskeelsete subtiitritega. PROGRAMM: T 14.09 18:30-20:30 (Iirimaa) K 15.09 18:30-20:30 (Prantsusmaa, Luksemburg, Rootsi, Norra, Belgia, Rumeenia) N 16.09 18:30-20:30 (Austraalia)

https://kultuur.err.ee/997447/imbi-paju-luuletus-kirjutamisest

Imbi Paju. Luuletus kirjutamisest

Imbi Paju luuletuse esmatrükk.

Luuletus kirjutamisest Suurimad kirjanikud läbi aegade on võtnud aega mõtiskluseks mõtete uurimiseks hinges Artur Alliksaar leidis oma sõnadele sügavuse leiutas uusi sõnu kirjutamine võib viia une see võib olla piin nauding hingamine muutub sõnad takerduvad ideed ja mõistus jooksevad kokku kirjutamine võib olla valus haavatud minevik viha kartlikkus kaastunne armastus rahutus üksindus sõnad võivad panna naerma nutma armuma mõtiskledes lõi Shakespeare tragöödiaid komöödiaid sonette aja ilust läbi ajastute kirjutamine on mõtisklus sügavusse minek ja hakkad nägema sa näed istu vaikselt kuula oma meeleolu õnnelik sünge melanhoolne rõõmus kurb kasvata soojust ja avatust endas ole lihtsalt valmis las sõnad ja mõtted üllatavad mine meelekihtide alla hirmud ja kohtuotsus teevad haavatavaks. midagi pole kirjutades võimalik teha valesti sest sõnad, mida sa jagad, on puudutanud sind on jagatud soojus jagatud usaldus jagatud kogemus keegi ei heida sulle ette kui sa ainult ise ei süüdista end liigses emotsionaalsuses vaata aega mõtiskledes võta paber ja pliiats kuula hääli enda ümber J.S. Bachi Larghetto klaver ja prantslane David Fray ta käed puudutavad klahve samal ajal kui sinu käsi mis hoiab pliiatsit ühineb selles muusikas valgel puhtal lehel ja muutub peegliks armastuseks mida sa jagad tingimusteta. Pühendatud J. T.-le 2019

https://www.err.ee/677933/usa-kaubanduskomisjon-otsustas-bombardieri-dumpingumaksu-vastu

USA kaubanduskomisjon otsustas Bombardieri dumpingumaksu vastu

USA riiklik rahvusvahelise kaubanduse komisjon otsustas reedel mitte nõustuda valitsuse otsusega kehtestada 300-protsendiline tasakaalustav tollimaks Kanada Bombardieri lennukitele.

Komisjon otsustas häältega 4-0, et USA tootjatele ei ole kahju tekitatud, mis tähendab, et riigi kaubandusministeerium on sunnitud tollimaksust loobuma, kuivõrd tollimaksu kehtestamine vajaks nii komisjoni kui ministeeriumi heakskiitu. Kaubandusministeeriumi mitte toetamine on komisjoni jaoks haruldane käik, kuid oma põhjendusi see ei avalda enne märtsi. Boeing esitas Bombardieri suhtes kaebuse, kui lennufirma Delta Air Lines tellis 75 CS-seeria lennukit. Boeingu süüdistuse kohaselt müüs Bombardier lennukeid hinnaga 19,6 miljonit dollarit tükk, mis on oluliselt vähem kui 33,2 miljoni dollarine tootmishind ja kaugelt vähem kui 79,5 miljoni dollarine kataloogihind. Kuigi praeguse seisuga ei ole veel ühtegi lennukit tarnitud, otsustas USA kaubandusministeerium, et Bombardier sai ebaõiglast riigiabi ning müüs lennukeid dumpingu-hindadega. Bombardieri hinnangul kahju aga ei tehtud, kuivõrd Boeing ei paku sarnaseid lennukeid ja seega ei konkureeri Bombardieriga. Oktoobris pärast kaubandusministeeriumi esialgset otsust ostis Prantsuse Airbus CS-seeria programmis enamusosaluse ning teatas, et lennukid ehitatakse Airbusi tehases Alabamas. "Tänane otsus on võit innovatsioonile, konkurentsile ja õigusriigile. See on samuti võit USA lennufirmadele ja USA lennureisijatele," teatas Bombardier pärast otsuse avalikustamist. Kanada välisminister Chrystia Freeland sõnas, et on otsusega väga rahul. "Kanada valitsus toetab alati jõuliselt lennutööstust ja selle töötajaid ebaõiglaste kaubandusmeetmete eest," ütles ta pressiteate vahendusel. Otsust nimetas heaks uudiseks Briti tööstusele ka Briti peaminister Theresa May. "Bombardier ja selle innovaatiline tööjõud mängivad olulist rolli Põhja-Iirimaa majanduses," säutsus peaminister Twitteris. Boeingu kõneisik teatas, et ettevõte peab põhjalikult uurima komisjoni otsust, enne kui otsustatakse mida edasi teha. Boeingul on võimalus komisjoni otsus kohtus vaidlustada.

https://www.err.ee/973112/usa-kaitseminister-kinnitas-osama-bin-ladeni-poja-surma

USA kaitseminister kinnitas Osama bin Ladeni poja surma

USA kaitseminister Mark Esper kinnitas neljapäeval, et terrorivõrgustiku Al-Qaeda asutaja Osama bin Ladeni poeg ja pärija Hamza bin Laden on surnud.

Esperilt küsiti telekanalis Fox News, kas Hamza bin Laden on surnud. Esper vastas: "Selline on minu arusaam... Mul pole sel teemal üksikasju. Isegi kui oleks, siis ma pole kindel, kui palju ma neid teiega jagada saaksin." USA meedia teatas augustis USA luureametnikest allikatele tuginedes, et bin Laden tapeti viimase kahe aasta jooksul USA osalusega operatsioonis. USA president Donald Trump ja teised kõrgemad ametnikud pole seda avalikult kinnitanud ega ümber lükanud. Osama bin Ladenil oli 20 last ning Hamza oli 15. Umbes 30-aastasest Hamzast oli enne surma saamas Al-Qaeda juht.

https://www.err.ee/977008/brexitiga-tuleb-eestis-uhendkuningriigi-juhiload-valja-vahetada

Brexitiga tuleb Eestis Ühendkuningriigi juhiload välja vahetada

Valitsus otsustas täiendada Brexiti tuleku eel liiklusseadust, et Ühendkuningriigi juhilubade omanikel oleks võimalik ka edaspidi Eestis autot juhtida.

Seadusemuudatus võimaldab pärast Brexitit aastase üleminekuperioodi, et Eestis alaliselt elavate isikute Ühendkuningriigi juhiload ei muutuks kehtetuks. Enne Brexitit Eestisse elama asunud isiku Ühendkuningriigi juhiluba kehtib pärast Brexitit veel 12 kuud ning selle aja jooksul tuleks juhiloa omanikul see vahetada Eesti juhiloa vastu. Väljavahetamine toimub ilma eksamiteta ning tasuda tuleb vaid riigilõiv. Kui toimub lepinguta Brexit, siis enne Brexitit Eestisse elama asunud isiku Ühendkuningriigi juhiluba kehtib pärast selle aasta 31. oktoobrit veel 12 kuud. Teisalt kui Ühendkuningriik lahkub EL-ist lepinguga, siis Eestisse elama asunud isiku Ühendkuningriigi juhiluba kehtib veel 12 kuud pärast üldise Brexiti ülemineku aja lõppu ehk alates järgmise aasta 31. detsembrist kuni 2021. aasta lõpuni. Kui üleminekuaeg saab läbi, muutub Ühendkuningriigi juhiluba Eesti seaduse silmis kolmanda riigi juhiloaks, ehk edaspidi on tegu tavapärase Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni juhiloaga. See tähendab, et Eestisse reisimisel selline juhiluba jätkuvalt kehtib, kuid kui isik asub Eestisse alaliselt elama, siis peab ta juhiloa vahetama Eesti juhiloa vastu 12 kuu jooksul alatest alaliselt elama asumisest.

https://www.err.ee/1608162721/enim-raha-voetakse-valja-swedbanki-ja-lhv-progressiivsetest-fondidest

Enim raha võetakse välja Swedbanki ja LHV progressiivsetest fondidest

Pensioni teisest sambast lahkujad soovivad esimeses järgus võtta välja 1,29 miljardit eurot ehk 24 protsenti teise samba mahust. Enim soovivad teisest sambast lahkuda mahult kõige suuremates Swedbanki ja LHV progressiivsetes fondides kogujad, indeksfondides kogujad plaanivad teistest enam kogumist jätkata.

Pensionifondidega liitunutest soovib teisest sambast lahkuda fonditi alates kuuest kuni 28 protsendini. Proportsionaalselt soovivad teise sambasse kogunenud raha võtta välja Swedbanki progressiivse K60 ja Luminori agressiivse A Pluss pensionifondiga liitunud. Siiski on fondidel märgatav suuruse vahe, Swedbanki K60 fondi maht on lahkujaid arvestamata 1,2 miljardit eurot ja Luminori A pluss fondil ligi 81 miljonit eurot. Kõige vähem soovivad teisest sambast väljuda indeksfondidega liitunud. LHV indeksfondist soovib lahkuda vaid kuus protsenti pensionikogujatest, Tuleva Maailma Aktsiate fondist seitse protsenti, SEB indeksfondist samuti seitse protsenti, Swedbanki 90-99 indeksfondist 10 protsenti. Suurim summa läheb välja maksmisele progressiivsetest fondidest – 336,2 miljonit eurot makstakse välja Swedbanki K60 fondist ja 224,6 miljonit eurot LHV L fondist. Fondimahust moodustavad need vastavalt 28 ja 22 protsenti. Fondimahust suurim osakaal ehk 34 protsenti tuleb välja maksta SEB Energilisel pensionifondil, kust soovitakse välja võtta 60 miljonit eurot, fondi jääb 115,9 miljonit eurot. 174,3 miljonit eurot ehk fondimahust 33 protsenti makstakse välja ka Swedbanki agressiivsest K100 fondist. SEB ja Swedbank kaotavad pensionireformi tulemusena kõikide fondide peale kokku mahust 27 protsenti, Luminor 25 protsenti, LHV 21 protsenti ja Tuleva 10 protsenti. Rahandusministeerium märgub, et arvestades pensionifondide vara likviidsust ei mõjuta selline mahu kaotas pensionifondide osakute väärtust

https://www.err.ee/1142409/venemaa-ajakirjanikele-pakuti-tasuta-koroonavaktsiini-suur-osa-keeldus

Venemaa ajakirjanikele pakuti tasuta koroonavaktsiini, suur osa keeldus

Venemaal pakuti testimisjärgus Sputnik V koroonavaktsiini riigimeedia ajakirjanikele, kellest enamus keeldus vaktsineerimisest. Vaktsiini on praeguseks testitud ligikaudu 400 inimesel.

Uudisteagentuuri RIA ja telekanalite Russia-1 ning Russia-24 ajakirjanikud teatasid, et neile on pakutud testimisjärgu vaktsiini Sputnik V, vahendas Reuters. Kaks RIA ning kaks Russia-1 ja Russia-24 omanikfirma VGTRK ajakirjanikku ütles Reutersile, et neile pakuti vabatahtlikku vaktsineerimist. Ühe RIA ajakirjaniku sõnul keeldus suurem osa tema kolleegidest vaktsineerimisest, sama ütles VGTRK ajakirjanik. RIA kinnitas Reutersile, et töötajatele pakuti vaktsiini ning eelkõige neile, kes pole jäänud kaugtööle. Ei RIA ega VGTRK ei avaldanud, kui paljud töötajad vaktsineeriti. Vaktsiini on seni testitud ligikaudud 400 inimese peal, teatas Venemaa tervishoiuministeerium sel nädalal. Pärast testperioodi saavad esimesena vaktsiini niinimetatud eesliini töötajad, kelle seas on tervishoiutöötajad, õpetajad ja ajakirjanikud. Üks vaktsiini väljatöötamisega seotud teadlane ütles intervjuus Reutersile, et väljaspoolt ametlikku testimisprogrammi vakstineeritavaid ei jälgita nii tähelepanelikult, kuid soovi korral saavad nad oma terviseandmeid vastaval veebisaidil saata.

https://sport.err.ee/1608763072/rannajooksu-voitsid-olavi-allase-ja-birgit-pihelgas

Rannajooksu võitsid Olavi Allase ja Birgit Pihelgas

Pühapäeval Pärnu Kahe Silla klubi hooaja lõppu tähistanud Pärnu Rannajooks tõi rajale 952 spordisõpra. Pikal distantsil pälvisid võitja-au Olavi Allase ja Birgit Pihelgas.

Esialgsete andmete kohaselt läbis 10 km distantsi 518 osalejat, 5 km rahvarajale suundus 148 spordisõpra ning lastejooksudel võttis mõõtu 286 noort. Meeste seas oli pikal distantsil ajaga 31.56,2 võidukas Olavi Allase (Tartu SS Kalev), kel jäi veidi üle kolme sekundi puudu mulluse võitja Deniss Šalkauskase rajarekordi alistamisest. Teisena lõpetas Ats Sõnajalg (Sparta; 33.03,6), kolmandana 33.22,4 kirja saanud Šalkauskas (TÜ ASK). "Rajarekordi alistamisele mõtlesin alles viimasel paaril kilomeetril," rääkis Allase, kes enda sõnutsi oli vaid kaks ja pool nädalat tagasi koroonaviiruse läbi põdenud. "Seepärast jätsin ka Balti meistrivõistlused krossijooksus vahele ja kuna mul vend [Johannes Laur] ka soovis Pärnus joosta, otsustasime tulla," avaldas võidumees. Naiste tasavägises konkurentsis mahtus esikolmik 20 sekundi sisse: mullust edu kordas 38.04,6-ga Birgit Pihelgas (Petersport), kellele järgnesid Jana Treier (Sparta) 38.13,7 ja Liliana Torn (Täppsportlased) 38.22,1-ga. "Alles eile [laupäeval] võistlesin Lätis Baltimaade esivõistlustel krossijooksus ja tugev pingutus andis tunda," rääkis Pärnumaa parim naisjooksja, kes põdes enda sõnul septembris koroonat ja on sellest alles taastumas. Lühemal distantsil pani paremuse veenvalt 16.15,4-ga maksma Enari Tõnström (KJS Sakala), kes sai jagu Ando Aasmast (18.26,2) ja Treeningpartneri liikmest Igor Krawczykist (18.46). Naiste seas oli rivaalidest peajagu üle Anneli Ratassepp, aeg 19.12,1. Teise-kolmandana järgnesid Susan Keedus Treeningpartnerist (22.10,6) ja Elevi Piperal (23.00,2). Ühes Rannajooksuga tõmmati joon alla Kahe Silla klubi kolmiküritusele, mille arvestusse kuulusid ka kevadine Luitejooks ning septembri alguses toimunud Jüri Jaansoni kahe silla jooks. Parimad selgusid kolme distantsi aegade liitmise teel, autasustati esikolmikuid ning vanuseklasside võitjaid. Meeste üldarvestuses jättis Franko Reinhold (jooksumees Franko) võidu Pärnumaale, järgnesid Treeningpartneri tiimi liikmed Enar Mustonen ja Raido Krimm. Naiste seas oli parim Mirtti Verbitskas Anu Jooksutrennidest, teise-kolmandana finišeerisid Inga Kree (SK Jooksupartner) ja võitja klubikaaslane Kätlin Maiste.

https://kultuur.err.ee/313328/tammsaare-muuseumis-esitletakse-varsket-kirjanduskriitikat

Tammsaare muuseumis esitletakse värsket kirjanduskriitikat

17. augustil esitleb kirjanduskriitik Arno Oja Tammsaare muuseumis oma raamatut "Kajaloodi vari". Teos sisaldab artikleid ja arvustusi aastatest 1989-2016. Kogumik pakub põnevaid vaatenurki, andekat mõtte- ja keelemängu ning head läbilõiget nende aastate eesti kirjandusest.

Arno Oja on erudeeritud kriitik, kelle arvustustes põimuvad sügavad teadmised elegantse kirjandusliku mängu ja taheda huumorimeelega. Arno Oja huvikeskmes on alati olnud värskelt ilmunud kirjandus, eriti luule. Ta mahukas raamat kaardistab tundlikult viimaste aastakümnete eesti kirjanduse arengut. Kell 17 algavale esitlusele on oodatud kõik huvilised.

https://www.err.ee/642140/eesti-keele-tasemeeksamid-muutuvad-soomes-regulaarseks

Eesti keele tasemeeksamid muutuvad Soomes regulaarseks

Täna toimub eesti keele tasemeeksam Soomes neljandat korda. Helsingist on saanud eksamipunkt, kus soovijatel on edaspidi võimalik regulaarselt kaks korda aastas tõendada oma eesti keele oskust B1 ja B2 tasemel.

Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Riina Koolmeister märkis, et inimeste huvi ja vajadus sooritada eesti keele tasemeeksameid väljaspool Eestit on aastatega kasvanud. "Soomes elavad eesti keele huvilised käivad meelsasti eesti keele kursustel ja tahavad õpingute vahel oma teadmisi tasemeeksamil kontrollida," ütles Koolmeister. "Eelkõige on tasemeeksami sooritamisest huvitatud need inimesed, kes plaanivad Eestisse õppima või tööle tulla. Lisaks välismaalastele võib eksaminandide seas olla ka väliseestlasi, kes on omandanud hariduse mõnes muus keeles," lisas ta. Sihtasutuse Innove testide keskuse juht Rain Sannik ütles, et kursuslaste ja eksamisooritajate vanus on vahemikus 16-80+ aastat ning seetõttu on ka nende põhjused ja motivatsioon erinevad. "Noored soovivad oma õpinguid jätkata Eesti kõrgkoolides, populaarsemad valikud on näiteks Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiin, Tallinna Tehnikaülikool ning Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut. Kõrgkooli sisseastumisel on tarvis tõendada eesti keele oskust," lisas Sannik. "Vanematel inimestel on motivaatoriks sageli kas suvekodu või äritegevus Eestis, kuid eesti keelt õpitakse ka lihtsalt isiklikust huvist." Eesti keele eksamid viiakse läbi Helsingi Eesti Majas. Helsingi eksamipunkti koordinaator on Helja Kirber, kes juhatab ka välismaal elavatele Eesti lastele mõeldud Üleilmakooli. Täna Helsingis toimuvale B1 taseme eksamile on registreerunud 8 inimest. Esmakordselt toimus Euroopa keeleõppe raamdokumendist lähtuv ehk rahvusvahelistele standarditele vastav eesti keele tasemeeksam väljaspool Eestit 2015. aastal. Soomes läbiviidud eksamitel on seni osalenud kokku poolsada inimest, kes kõik on eksami edukalt sooritanud. Eesti keele tasemeeksameid nii Eestis kui Soomes korraldab sihtasutus Innove. Eestis korraldatakse eksameid neljal tasemel: A2, B1, B2 ja C1, Soomes esialgu kahel tasemel: B1 ja B2. Eestis saab teha tasemeeksameid Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Narvas ja Pärnus. Kõigis eksamipunktides algavad eksamid ühel ajal ja samade eksamiülesannetega ning eksamit viivad läbi selleks koolitatud eksaminaatorid.

https://www.err.ee/1608642130/teise-5g-sagedusloa-hind-on-kerkinud-ule-4-5-miljoni-euro

Teise 5G sagedusloa hind on kerkinud üle 4,5 miljoni euro

Teise 5G sagedusloa konkursil sagedusalas 3,6 gigahertsi on selle hind tõusnud pisut üle 4,5 miljoni euro. Esimese konkursi lõpphinnaks kujunes Elisa pakutud 7,2 miljonit eurot.

"3,6 gigahertsi 5G sageduskonkursi sagedusluba teise enampakkumisega on jõutud 28. juuni kella 9 seisuga 30. vooruni hinnaga 4 500 300 eurot. Pakkumusi saavad esitada kõik kolm pakkujat [Telia, Tele2 ja Leedu Bite] ning iga voor esitatakse vähemalt üks pakkumus," ütles konkursi läbi viiva tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) pressiesindaja Aap Adreas Rebas. Iga pakkumuste vooru käigus tõuseb hind vähemalt 100 000 euro võrra. Rebase hinnangul teine voor veel mõnda aega kestab. "Arvatavasti teine voor veel lõppemas ei ole jah. Et konkurents on täitsa olemas. Võib-olla viimase vooruga on see, et konkurents on natukene väiksem, et siis võib-olla ei lähe nii kaugele, aga eks paistab," rääkis Rebas. Esimese sagedusloa konkursil oli võidukas Elisa Eesti 27. mail tehtud 7,2 miljoni euro suuruse pakkumisega. Kokku kulus võitja välja selgitamiseks 57 vooru. Esimeses voorus osales kokku neli pakkujat – juba sagedusloa saanu edasistes konkurssides osaleda ei saa. Elisa hinnangul oli esimene sagedusluba kolmest pakkutavast kõige väärtuslikum, sest sellele ei rakendu rangemaid piiranguid seoses Venemaa piirialadega külgnemisega. Elisa avas võidetud sagedustel 5G võrgu 16. juunil. Esialgu pakub ettevõte uuel sagedusalal internetipakette, mida saab kasutada koos väliruuteriga. Teistele seadmetele avab Elisa võrgu selle aasta neljandas kvartalis. Kui teise sagedusloa konkursil peaks võitja selguma alustab TTJA ka kolmanda 5G sagedusloa konkursiga.

https://www.err.ee/831062/artur-talvik-lahkus-vabaerakonnast

Artur Talvik lahkus Vabaerakonnast

Vabaerakonna endine esimees Artur Talvik teatas pühapäeval sotsiaalmeedias, et astus erakonnast välja. Poliitikas tegutsemist lubas ta aga jätkata.

"Vabamees tervitab! Lühike, aga väga huvitav oli minu parteiline karjäär. Palju mõtlemisainet edasi tegutsemiseks," kirjutas ta Facebookis, kus tänas ka kõiki kaasvõitlejaid selle aja eest. "Huvitav fakt - liitusin erakonnaga naistepäeval ja astusin välja emadepäeval," lisas ta. "Võitlusvaim on taas kõrge ja poliitikast lahkuda ei plaani," märkis Talvik lõpetuseks. Laupäeval toimunud Vabaerakonna üldkogul valiti partei uueks esimeheks Andres Herkel. Senine juht Artur Talvik uuesti ei kandideerinud.

https://www.err.ee/677284/prantsuse-kalameeste-protest-sulges-kaks-sadamat

Prantsuse kalameeste protest sulges kaks sadamat

Prantsuse kalamehed, kes protesteerivad elektriimpulssidega kalapüügi vastu, tõkestasid Calais' ja Boulogne'i sadamad.

Kalapaadid peatasid parvlaevade tee Calais' sadamasse sisenemisel või sealt lahkumisel, vahendas BBC. Boulogne'is põletasid kalamehed aga kaubaaluseid ja rehve, et takistada veokitel sadamasse pääsemist ja sealt väljumist. Calais on peamine Suurbritannia ja Prantsusmaa ühenduskoht, mida kasutavad iga päev tuhanded turistid ja veokid. Ettevõtte P&O Ferriesi juht Janette Bell ütles, et Calais' sadama blokeerimine on vastuvõetamatu. "Me kutsume Prantsuse võime üles kiiresti blokaadi lõpetama, et Calais' sadama saaks tegevuseks taas avada," ütles ta pressiteate vahendusel. Calais sadama pressiesindaja sõnul peab sadam kalameestega läbirääkimisi. Protest mõjutas ka Inglismaal Doveri sadamat, sest P&O ning DFDS Seaways pidid kõik kavandatud teenused edasi lükkama. P&O teatas, et kaks autopraami on Doveri sadamas kinni ning ootavad La Manche'i väina ületamist. Kaks praami ootavad aga Calais's. Euroopa Parlament hääletas hiljuti elektriimpulssidega kalapüügi keelustamise poolt. Peamiselt kasutavad sellist kalapüügiviisi Hollandi traalerid.

https://sport.err.ee/1608229098/prantsusmaa-lahtistel-esitleti-rafael-nadalile-puhendatud-kuju

Prantsusmaa lahtistel esitleti Rafael Nadalile pühendatud kuju

13-kordne Prantsusmaa lahtiste meister ja maailma kolmas reket Rafael Nadal oli kohal, et avalikustada endale pühendatud kuju Roland Garrose staadioni sissepääsu ees.

"See kuju on suurejooneline," ütles eelmise aasta Prantsusmaa lahtiste meister. "Ma arvan, et see on väga reaalne. Kui seda oma silmaga näinud ei ole, siis lähedal olles märkate. See on puhas ja modernne kuju ja ma olen väga rahul." Nadal loositi Prantsusmaa lahtistel ühele tabelipoolele koos maailma esireketi Novak Djokovici ja 20-kordse suure slämmi turniirivõitja Roger Federeriga (ATP 8.). Federer ja Djokovic kohtuksid võidukate turniiride puhul juba veerandfinaalis. Djokovici võidu puhul toimuks poolfinaalis eelmise aasta turniiri finaali taaskohtumine Nadaliga, mille hispaanlane võitis. Nadal ütles, et suur kolmik hakkab juba vanemaks saama, mistõttu on mõned noored mängijad maailma edetabelis roninud, mis omakorda väljendus ka loosiõnnes. "Kui see juhtub, siis on sellised tagajärjed [loosis]. Ma näen seda täieliku normaalsusena. Ma ei muretse selle pärast. Mul on palju tööd ees ja näen seda kui võimalust Djokoviciga [poolfinaalis] mängida," ütles hispaanlane. Nadal läheb avaringis vastamisi austraallase Alexei Popyriniga (ATP 62.), kellest ta on sel aastal korra juba 6:3, 6:3 jagu saanud. "Ta on noor, tal on jõudu," ütles Nadal. "Tal on tugevad löögid. Nagu alati, pean selleks valmis olema. Pean treenima järgmised paar päeva ja olema parimas võimalikus vormis. Ma tean, et iga ring tuleb raske, austan igat vaenlast. Popyrin on ohtlik, pean hästi mängima ja ootan juba, et seda teha," ütles 13-kordne meister.

https://sport.err.ee/1608726244/tanak-uus-meremaa-ralli-eel-sealsed-teed-tunduvad-suureparased

Tänak Uus-Meremaa ralli eel: sealsed teed tunduvad suurepärased

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalal 11. etapiga Uus-Meremaal. Üldarvestuses teisel kohal paiknev Ott Tänak (Hyundai) kiitis kümneaastase vaheaja järel MM-sarja naasva ralli teid ning loodab seal hea tulemuse teha, et vahet üldliidriga vähendada.

"Võistlesin Uus-Meremaal kümme aastat tagasi ja mul on sellest head mälestused, seetõttu ootan sinna naasmist. Olen vaadanud videoid, et mälu värskendada ja teed tunduvad suurepärased, neil on head kumerused ja tunduvad, nagu oleksid rallisõitmiseks loodud," kiitis Tänak Hyundai pressiteate vahendusel. "Kuna see on teisel pool maakera, pole me saanud sarnastel teedel testida, mis tähendab, et õiget seadistust on keeruline paika panna," jätkas Tänak. "Peame lihtsalt endast parima andma ja testikatsest võimalikult palju õppima ning siis ralli käigus kohanema. Loodetavasti töötab auto sajaprotsendiliselt ja suudame teha hea tulemuse." Tänakul on senise kümne ralliga kogutud 154 punkti, liidrile Kalle Rovanperäle (Toyota) kaotab ta 53 punktiga. Uus-Meremaa ralli algab testikatsega 29. septembri südaööl, esimene kiiruskatse sõidetakse Eesti aja järgi 29. septembri hommikul kell 9.08. ERR-i spordiportaal vahendab rallit otseblogis.

https://sport.err.ee/1608383963/flora-loi-tammekale-uheksa-vastuseta-varavat

Flora lõi Tammekale üheksa vastuseta väravat

Tallinna FC Flora alistas jalgpalli Premium liigas kolmapäeval koduväljakul Tartu Tammeka 9:0.

Flora poolelt lõi kolm väravat Sergei Zenjov, kaks tabamust lisasid Markus Poom ja Henrik Ojamaa, ühe korra tegi skoori Rauno Sappinen ja üks omavärav läks kirja Tammeka mängijale Mikk Raidile. 26 mänguga on Flora kogunud 61 punkti ja jätkab tabelis teisel kohal, liidrile FCI Levadiale kaotatakse kuue punktiga. Tammeka asub 19 puntiga eelviimasel üheksandal kohal.

https://www.err.ee/1097246/vello-loemaa-kindralid-valmistuvad-eelmiseks-sojaks

Vello Loemaa: kindralid valmistuvad eelmiseks sõjaks

Kui kellelegi meeldib mõelda, et kindralid valmistuvad eelmiseks sõjaks, siis tegelikult kõlbab see ütlus kõigi kohta. Seda juhul, kui kõik need, kelle otsustest ja juhtimisest sõltuvad inimelud, ei oska ette vaadata, arutleb Vello Loemaa.

Kogu Eesti mängib nüüd võrkpalli, kuid see ei puutu praegu asjasse, tore mäng ju ning ilm ka sobib. Rohkem köidab tähelepanu, et meedia vahendab pea igapäevaselt uudiseid halvamaiguliste kõverate langusest haigusjuhtumite graafikus ning ministrite ja ametnike õpetlikke sõnumeid. Jutt on sellest, et järgmiseks nakkuse puhanguks ja just koroonaviiruse tõttu soetatakse vajalik varu kaitsevahendeid, me ei sulge piire ja üldse saame hakkama seni rakendatud piiranguteta. "Järgmisel korral me ei sulge Eestit, vaid sulgeme viiruse" (Jüri Ratas). Hästi, kui nii. Planeerimise jaoks on vaja eeldusi ja käepärane on võtta nad eelnevast, nüüd just eriti värskest kogemusest. Kuid kuulutades, et tegemist oli lihtsalt "koroonapuhanguga, mitte epideemiaga" (Martin Kadai), siis arvestatav osa eeldusi lükatakse kõrvale. Värske kogemus on kasulik, kuid ei saa unustada ka muid ohte ja tegureid. Õpitut tuleb osata ära kasutada. Seni puuduolevate spetsialistide palkamine võib tõsta valmidust ja tegutsemisvõimet võitluses nakkushaigustega, kui seda muidugi harjutatakse õppustel. Järgmine kriis võib tabada hoopiski mingit muud kitsaskohta. Inimene õpib oma muhkudest, kuid riigina vajame siiski rohkem ettenägemisvõimet. Ja väikese riigina, kus ressursid on piiratud - rohkem paindlikkust. "Oleks" on paha poiss, nii räägime ja nii ongi. Kuid, kas tõesti on lõppude lõpuks õigus seal, kus kuulutati viirus ja sellest tulenev haigus olematuks? Reibas järeldus, et järgmiseks korraks oleme valmis ja täisrelvis, ei pruugi pädeda, kui tulevad mängu uued tegurid. "Kriisikommunikatsioon suudab saavutada informatsioonilise mõju, mis kestab maksimaalselt kuu aega" (Ilmar Raag). Sealjuures on inimeste isiklik, kuid ikkagi puudulik kogemus esikohal. Teisisõnu, kunagine strateegilise kommunikatsiooni nõunik tõdeb, et inimesel on haugi mälu. Aga vastane on ju nähtamatu ja see ei muuda teda olematuks. Juhtimise detsentraliseerimine annab tulemusi kitsamas valdkonnas, kuid laiemalt tuleb arvestada ka kõrvalmõjusid. Otsustajad peavad end harima, olgu nad poliitikud või lihtsalt kitsa valdkonna spetsialistid. "Kuid kindlasti kindralid ei hala, et liiga vähe sõdureid sai surma ja võidusära on seetõttu väiksem." Kindralid loevad kaotusi, sest järgmiseks lahinguks on vaja ellujäänud võitlusvõimelised sõdurid lahingukorda seada. Me ju harjutame, et "iga okas loeb". Kuid kindlasti kindralid ei hala, et liiga vähe sõdureid sai surma ja võidusära on seetõttu väiksem. Peale Esimest maailmasõda Vabadussõjas olid meil kaotused ja võidetud priiuse hind oli kallis. Kuid peale külma sõja lõppu toimunud veretu taasiseseisvumine pole ohvrite puudumise tõttu ära teeninud näägutamist, hoopis vastupidi. Arvatavasti paljudele ju meeldib Sunzi (Sun Tzu) teos "Sõja seadused", milles on juttu ka sellest, et parim võit, st vastase alistumine, on lahingut pidamata. Koroonaviiruse esimese ohvri lähedastele tulid kõrgetasemelised kaastundeavaldused. Kuid see ohver ei jäänud viimaseks. Mujal maailmas kaotasid elu sajad inimesed eesliinil, need, kes abistasid ja ravisid nakatunuid. Meil on teiste riikide kurva statistikaga võrreldes läinud hästi, kui nii võib öelda. Hispaanias kuulutati välja kümnepäevane lein ja selleks on suur põhjus. Usun, et ka meil tuleks mõelda tõsiselt nii meie endi kui ka mujal maailmas pandeemia põhjustatud kaotatud inimeludele ja mälestamisele. Mis kõige olulisem, saadud õppetunnid peaksid parandama meie käitumist. Soojade suveilmade lähenedes ei tuleks lasta oma peal üle soojeneda. Lisaks korduvatele meeldetuletustele lihtsatest ettevaatusabinõudest, nagu 2+2 reegel, tuleks avalikus ruumis olla tähelepanelikum. Labases keeles ja otsesõnu - inimesed, palun ärge töllerdage! Kõndige rahulikult, järgige parema käe reeglit, olge ettearvatavad oma liikumisega ning ärge ummistage spontaansete puntidena niigi kitsaid koridore, vahekäike vms. Arvestage, et selles ruumis liiguvad ka teised inimesed. Pole ju raske olla viisakas ja arvestada teiste inimestega. Kui kellelegi meeldib mõelda, et kindralid valmistuvad eelmiseks sõjaks, siis tegelikult kõlbab see ütlus kõigi kohta. Seda juhul, kui kõik need, kelle otsustest ja (juhtimis)tegevusest sõltuvad inimelud, ei oska ette vaadata. Kuid ka igaüks meist on endale vähemalt igapäevases elus boss. Nii et õppigem endi ja teiste kogemusest ning kasutagem neid õppetunde. Järgmine suur häda võib olla hoopis teistsugune. Iseenesest võib tõdeda, et oleks võinud hullemini minna. Kuid suudaksime veel paremini, kui iga maksumaksja palgal ametiisik tegutseks just meie riigi huvides ja jätaks kõrvale kõik muud jagelemised. ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

https://www.err.ee/936087/riigiametnike-palgaandmetest-ilmneb-kurioosseid-preemiasummasid

Riigiametnike palgaandmetest ilmneb kurioosseid preemiasummasid

Avaliku teenistuse seaduse järgi võib ametniku põhipalgale maksta aasta jooksul juurde muutuvpalka, mille suurus on kuni 20 protsenti tema aastasest põhipalgast. Riigiametnike palgaandmed paljastavad aga, et leidub ka näiteks asutus, kes on maksnud ametnikule 1 euro ja 86 senti lisatasu.

Muutuvpalgaks arvestatakse ametnikule makstud tulemuspalka, preemiat ja lisatasu täiendavate tööülesannete eest. Riigi ametiasutuste palgaandmed näitavad, et mulluste väikseimate muutuvpalgasummade "edetabelis" troonivad politsei- ja piirivalveamet ning vanglad. Näiteks PPA-s eelmisel aastal ühe kuu töötanud liikluspolitseinik, kes sai põhipalgaks 1246,49 eurot, teenis sellele lisaks muutuvpalka kolm eurot. Tartu vangla neljanda üksuse valvur, kes aastaga teenis 19 037,62 eurot, sai sellele lisaks neli eurot muutuvpalka, teist sama vangla valvurit premeeriti kaheksaeurose lisatasuga. Tallinna vangla teise üksuse valvur on saanud 6,65 eurot muutuvpalka, mitu Viru vangla järelevalveosakonna töötajat aga 8,40 eurot. Kümneeurose muutuvpalgaga on palgatabelis esindatud ka näiteks päästeamet, kelle ridadest sai niisuguse summa endale üks meeskonnavanem. Lisaks muutuvpalgale lisandub ametnike põhipalgale ka lisatasu puuduva ametniku ülesannete täitmise eest, valveaja, ületunnitöö, öötöö ja riigipühal tehtava töö eest ning ka tasud, mida on ametnikule makstud teiste seaduste alusel seoses teenistusülesannete täitmisega. Kõiki neid nimetatakse palgaarvestuses koondinimega "muu tulu". Sellelt realt leiab ametnike palgaandmetest keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo inspektorile makstud 1,86 euro suuruse lisatasu. PPA on oma patrulligrupi, üldsüütegude grupi ja teenindustalituse töötajaile maksnud lisatasu näiteks summades 2,78, 3,54 ja 3,09 eurot. Alla kümneeurost lisatasu on saanud ka maksu- ja tolliameti, rahvusarhiivi ning Tartu ja Viru vangla ametnikud. Kõige suuremat lisatasu ületunnitöö, öötöö jms eest said aga samuti vanglaametnikud: näiteks Viru vanglas teenis üks vanemvalvur 24 726-eurose aastapalga juures 25 461 eurot muud tulu. Tallinna ja Viru vanglas said kolm töötajat üle 18 000 euro lisatasu ning 11 ametnikku said lisatasuna 15 000 kuni 18 000 eurot. Palgatabeli kõige kopsakamate lisatasude poolelt leiab maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektori Valdur Laidi, kes 73 800-eurose aastapalga juures teenis muutuvpalgana 14 500 eurot. Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri Tea Varraku 49 834-eurosele aastapalgale lisandus muutuvpalgana 14 368 eurot ning PPA migratsioonibüroo juhataja Maige Lepp sai jaanuarist kuni 9. veebruarini tehtud töö eest 3645 eurot, ent 14 000 eurot muutuvpalka. Üle 10 000 euro suurust muutuvpalka said mullu ka MTA tollipoliitika nõunik Svetlana Raudonen, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman, patendiameti peadirektor Margus Viher, sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe ning siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort.

https://menu.err.ee/681139/kaunimate-aastate-vennaskond-tahistab-oma-25-sunnipaeva

Kaunimate Aastate Vennaskond tähistab oma 25. sünnipäeva

6. veebruaril toimub Tartus Karlova teatrimajas Kaunimate Aastate Vennaskonna 25. sünnipäeva tähistav kontsert, kus nad tutvustavad oma viimase aja loomingud ja heidavad valgust peagi algavale juubelituurile.

1993. aasta veebruaris esietendus Vanemuise väikese maja ovaalsaalis Kulno Süvalepa laulude õhtu "Kaunimad aastad su elus", mida mängiti 125 korda ja mis püsis mängukavas 1998. aastani. Koos selle lavastusega sündis Kaunimate Aastate Vennaskond – nüüdseks juba 25 aastat ühist joont ajav sõpruskond. "Süvalepa laulud on mu elu kujundanud. Need laulud on andnud mulle sõbrad, teinud mind rikkamaks nii vaimselt kui materiaalselt," meenutas Hannes Kaljujärv. Tänaseks on Kaunimaet aastate Vennaskond lisaks Kulno Süvalepa lauludele oma repertuaari tublisti avardanud, esitades flirti, mängulisust, elurõõmu ja sensuaalsust täis tuliste hispaaniakeelsete lugude ning mustlasromansside kõrval ka ohtralt omaloomingut. "Meie suurim soov on publikut ikka aina üllatada ja pakkuda kordumatuid hõrke elamusi väärikalt, stiilitundeliselt ja pidulikult, kuid samas humoorikalt ja hoogsalt," sõnasid nad.

https://sport.err.ee/687621/kasipallileegion-johannson-jatkab-rumeenias-liidrina-varikult-19-varavat

Käsipallileegion: Johannson jätkab Rumeenias liidrina, Varikult 19 väravat

Välismaal mängivatel Eesti käsipalluritel oli vastuoluline nädal – saadi valusaid kaotusi, kaotati play-offi pääsemise lootusi, ent samas visati "kamba" peale kokku 67 väravat erinevates liigades. Positiivseima uudisena jätkab Martin Johannson Rumeenia meistriliigas liidrina, ent ka Ott Variku kahe mänguga visatud 19 väravat väärib eraldi tähelepanu.

Saksamaa Bundesligas võitles Dener Jaanimaa koduklubi TuS N-Lübbecke viimasel sekundil välja 26:26 (12:14) viigi tabeli viimase TV 05/07 Hüttenbergi vastu. Just eestlasest paremsisemine oli täpsete tabamustega viimastel minutitel tähtsas rollis. Kokku jäi Jaanimaa arvele kolm väravat ja neli resultatiivset söötu. Saksamaal tuli võite vaid kolmandast liigast TSV Hannover-Burgdorf sai aga võõrsil hävitava 19:30 (8:14) kaotuse Frisch Auf! Göppingenilt, kellega juba teisipäeval kohtutakse kodusaalis uuesti – Saksamaa karikasarja veerandfinaalis. Pühapäeval sai Mait Patrail kirja ühe värava ja ühe söödu ning hannoverlased langesid liidrikohalt kolmandaks. Tugevuselt järgmises sarjas, teises Bundesligaski polnud eestlastele hea nädal. Esseni TUSEM kaotas kodus 26:27 (14:17) HSC 2000 Coburgile, Karl Roosna sai protokolli kaks väravat ja ühe resultatiivse söödu. Janar Mägi oli täpne korra kui EHV Aue alistus 27:33 (14:17) vahetule konkurendile HSG Konstanzile ning langes uuesti väljalangemisjoone alla, 17ndaks. Oluliselt paremini läks meie meestel kolmandas liigas. Karl Toom viskas kolm väravat ja aitas TV 1893 Neuhauseni lõunatsoonis 32:27 (17:12) võidule TSG Hasslochi üle. Armi Pärt jäi küll nullile, kuid Mecklenburger Stiere alistas võõrsil DHK Flensborgi 32:26 (15:15) ja Schwerini klubi tõusis põhjatsoonis kolmandaks. Johannsonile ja Pinnonenile võidud, Celminš jääb medaliheitlusest eemale Rumeenia kõrgliigas jätkas võimsalt Bukaresti Steaua. Martin Johannson väravaid ei visanud, aga tabeli viimane Iasi CS Politehnica alistati 32:24 (18:13). Kolm vooru enne põhiturniiri lõppu on Steaual liidrina 49 punkti, Turda AHC Potaissa on aga ainult ühe punkti kaugusel. Sloveenias ei õnnestunud Andris Celminši koduklubil RK Maribor Branikil end medaliheitlusse viiva nelja parema hulka mängida. Viimases põhiturniiri voorus tehti 25:25 (14:10) viik MRD Dobovaga, Celminši arvele kirjutati kolm tabamust. Kokku viskas Eesti koondise paremsisemine põhiturniiril 54 väravat. Mõlemad Islandil mängivad eestlased viskasid eelmisel nädalal viis väravat ning said võidu ja kaotuse. Mikk Pinnoneni UMF Afturelding alistas meeste meistriliigas Reykjaviki Vikinguri 29:24, tribüünil vaatas koduklubi meeste kaotust ka Alina Molkova, kes naiste esiliigas pidi mõned päevad hiljem vastu võtma 21:26 kaotuse Reykjaviki Valuri B-tiimi käest. Jürgen Rooba ja Amo HK lootused Rootsi kõrgliigasse tõusta said suure löögi kui pühapäeval jäädi 29:31 alla tabelis nelja punkti võrra eespool olnud IF Hallby HK-le. Eestlasest paremäär viskas viis väravat, aga tema koduklubi on kolm vooru enne põhiturniiri lõppu viie silma kaugusel üleminekumängudele viivast neljandast kohast. Siuntio IF-i eestlased viskasid kahe mänguga 34 väravat Soome kõrgliigas jagunesid meeskonnad kahte nelikusse ja mängitakse sarnaselt Eestiga vaheturniire. Tugevamas nelikus kaotasid Valdar Noodla ja Helsingi Dicken esmalt Riihimäe Cocksile 23:35 ja pühapäeval Vantaa Atlasele 15:22. Noodla viskas vastavalt ühe ja kaks väravat. Nelja eestlast koondav Siuntio IF võitleb pääsu eest veerandfinaali nõrgemas nelikus. Eelmisel nädalal saadi esmalt valus 21:25 kaotus Grankulla IFK käest, kuigi eestlased viskasid 15 väravat – Ott Varik üheksa, Sten Maasalu viis ja Taavi Tibar ühe. Põlvevigastusest kuu aega tagasi võimsalt naasnud Ardo Puna paraneb nüüd kämblamõrast. Kips võetakse kohe maha ja Eesti pommitaja loodab kiirelt platsile tagasi saada. Laupäeval oli Siuntio võõrsil kindlalt 38:25 üle Åbo IFK-st ning jälle olid eestlased suures rollis. Mängu parimaks valitud Varik tabas kümme, Maasalu viis ja Tibar neli korda. Kolm vooru enne lõppu on SIF seitsmes, kuid veerandfinaali viivast kuuendast kohast lahutab kolm punkti. Varik on 139 väravaga tõusnud vaid kolme tabamuse kaugusele liiga parimast snaiprist, Cocksi koondislasest Nico Rönnbergist. Bramanis: olen esiliigas kõvasti mänguaega saanud Oleme siiani veidi puudulikult kajastanud Jesper Bruno Bramanise tegemisi Hollandis, kus ta tänavuse hooaja eel liitus mulluse hõbedatiimi HC Kras/Volendamiga. Sügisel kuulus 20-aastane eestlane põhimeeskonna ridadesse, tehes debüüdi eurosarjaski. Edasi mängis Bramanis peamiselt klubi B-meeskonna eest ning reeglite järgi Hollandi ja Belgia klubisid ühendavas tugevas BENE-liigas mingist hetkest alates kaasa teha ei saanud. "Kohalikud reeglid on keerulised, aga olen B-tiimis kõvasti mänguaega saanud ja meil läheb seal hästi," sõnas Bramanis, kelle meeskond juhib kaks vooru enne lõppu Hollandi esiliigat ning on ühe võidu kaugusel liigavõidust ja tõusust meistriliigasse. Viimati alistati WHC Den Haag 25:20 kui eestlases paremsisemine viskas kaks väravat. "Kui BENE-liiga nüüd lõpeb, siis moodustub kaheksast meeskonnast Hollandi kõrgliiga play-off ning seal tohin jälle esindusmeeskonna eest mängida," selgitas Bramanis keerukate seaduste järgi toimivat kohalikku käsipallielu. "Õnneks olen esiliigas korralikult mänginud ja hiljuti tegin põhitiimi eest kaasa ka Hollandi karikasarjas, kus saime suure 35:14 võidu. Mängisin 20-25 minutit, aga postid jäid seekord mu visetele ette."

https://www.err.ee/583558/wikileaks-avaldas-tuhandeid-vaidetavaid-cia-dokumente

WikiLeaks avaldas tuhandeid väidetavaid CIA dokumente

WikiLeaks avaldas teisipäeval tuhandeid dokumente, mis olid väidetavalt saadud USA Luure Keskagentuuri (CIA) küberluure keskusest.

Pea 9000 dokumendi ehtsust ei ole seni olnud võimalik tõendada, ekspertide hinnangul tunduvad need ehtsad. WikiLeaksi sõnul pole varem salastatud luurematerjale sellises koguses avaldatud. WikiLeaksi sõnul kajastatakse CIA-d käsitlevates dokumentides "enamust selle häkkimisarsenalist". Ühendus lisas, et leke pärineb küberjulgeoleku kogukonnast ning et ühendus sai ja avalikustas osa dokumentidest. "See erakordne kogu, kus on sadu miljoneid rida koodi, annab selle omanikule CIA kogu häkkimisvõimekuse ... Tundub, et arhiiv ringles USA valitsuse häkkerite ja allhankijate seas viisil, mis ei vajanud volitust, ning üks neist andis WikiLeaksile osa sellest arhiivist, kirjutas WikiLeaks. Ühenduse väitel selgub dokumentidest, et CIA on tootnud üle tuhande pahavarasüsteemi ehk viiruseid ja muud tarkvara, mis suudab tungida ja kontrolli haarata teatud elektrooniliste seadmete üle. Kõnealuse pahavaraga on muu hulgas sihikule võetud nutitelefone, Microsofti tarkvara ja Samsungi nutiteleviisoreid, mida saab WikiLeaksi sõnul kasutada mikrofonidena. Väidetavalt uuris CIA võimalusi ka autode ja veokite elektroonikasse tungimiseks. Nutitelefonidesse tungimisega suudab CIA minna mööda maailmas laialtlevinud rakendustes, nagu WhatsApp, Signal, Telegram, Weibo ja Confide, kasutatavast krüpteeringust, sest CIA kogub oma küberrelvadega suhtlusandmeid enne nende krüpteerimist. WikiLeaksi leke tundub viitavat, et CIA pole suutnud oma küberrelvi piisavalt kaitsta ning on lubanud neil langeda teiste häkkerite kätesse. "Paljud haavatavused CIA küberarsenalis on laialtlevinud ning välisriikide luureametid või küberkurjategijad on ehk juba suutnud mõned neist leida," lisas WikiLeaks. WikiLeaksi väitel näitavad dokumendid, et CIA on kübersõjas võrdväärne USA riikliku luureagentuuriga (NSA), mis on valitsuse peamine elektroonilise luurega tegelev amet, kuid järelevalve CIA üle on NSA-st nõrgem. CIA ei kinnitanud ega lükanud ümber väidet, et dokumendid on ehtsad. Lisaks keelduti kommenteerimast nende sisu. "Me ei kommenteeri väidetavate luuredokumentide ehtsust ega sisu," ütles CIA pressiesindaja Jonathan Liu kirjas. "Pole kahtlust, et tulevärk juba käib," kommenteeris väidetavat leket Georgias tegutseva Rendition Infoseci julgeolekuekspert Jake Williams."Mind ei üllataks, kui juba praegu muutuksid - ja lõpeksid - inimeste karjäärid." Kui dokumendid osutuvad ehtsaks, on USA luurekogukonna jaoks tegu järjekordse katastroofilise infolekkega WikiLeaksi ja selle liitlaste poolt. WikiLeaks on aastate jooksul avalikustanud massiliselt salastatud materjale, muu hulgas sadu tuhandeid USA välisministeeriumi ja Pentagoni dokumente.

https://sport.err.ee/1608469211/alanud-on-registreerimine-tallinna-maratonile

Alanud on registreerimine Tallinna Maratonile

Eesti suurim rahvaspordisündmus toimub tänavu 10. ja 11. septembril. Paljudele jooksusõpradele juba harjumuseks saanud Tallinna Maratoni virtuaaljooksudest saab osa võtta 1.-30. septembrini.

Liikumisharrastajate motiveerimiseks on oluliselt langetatud osavõtutasusid. Tipptasemel pikamaajooksjaid ja tuhandeid harrastajaid kaasava rahvusvahelise Tallinna Maratoni programmis on laupäeval, 10. septembril kavas poolmaraton (21,1 km) ja RIMI Sügisjooks (10 km) ning pühapäeval, 11. septembril klassikaline maratonijooks (42,2 km). Tallinna Maratoni täpne ajakava, stardi-finišipaik ja võistlustrassid kinnitatakse pärast seda, kui selgub, millistel tingimustel on võimalik suursündmust septembris korraldada. Lõpliku otsuse tegemine sõltub avalikele üritustele kehtestatud reeglitest ja Terviseameti soovitustest. Juhul, kui Tallinna Maraton tänavu siiski tavapäraselt toimuda ei saa, on võimalus küsida osavõtutasu täies ulatuses tagasi, osalus üle viia järgmisse aastasse või osaleda virtuaaljooksul. Paralleelselt tavapärase suursündmusega toimub 1.-30. septembrini Tallinna Maratoni virtuaaljooks, millel saab kaasa lüüa mistahes maailma nurgas. Eesti suurimal virtuaalsel spordisündmusel on võimalik osaleda väga populaarseks osutunud kombineeritud maratonil, ehk "maratoni kombol", mis on jõukohane igale jooksusõbrale ja liikumisharrastajale. Täispikk maratonidistants tuleb septembrikuu jooksul läbida kas joostes või käies osade kaupa, kuni vajalik kilometraaž täis saab. Samuti toimub virtuaalne lastejooks. Tallinna Maratonil osalemine muutub sel aastal oluliselt soodsamaks, sest osavõtutasusid otsustati langetada sõltuvalt distantsist kuni veerandi (25%) võrra. "Pikalt kestnud koroonakriis ja järsult kasvanud igapäevased kulutused, mis ilmselt suurenevad lähiajal veel, võtavad paljudel inimestel vähemaks võimalusi ning motivatsiooni tegeleda spordi- ja liikumisharrastusega," märkis Tallinna Maratoni peakorraldaja Mati Lilliallik. "Rahvaspordisündmused on tuhandetele regulaarsete treeningute ja liikumisharjumuste motivaatoriks ning oluliseks eesmärgiks terveks aastaks. Selleks, et raskel ajal inimesi omalt poolt veidigi aidata, otsustasime langetada osavõtutasusid kõikidel Tallinna Maratoni põhidistantsidel. Eelarvet püüame tasakaalus hoida liikumisrõõmu armastavatest inimestest hoolivate ja spordisündmuste jätkumisse panustavate toetajate kaasabil," lausus Eesti suurima rahvaspordisündmuse korraldaja. Spordiürituste Korraldamise Klubi poolt alates 2000. aastast toimunud Tallinna Sügisjooksud ja alates 2010. aastast korraldatud Tallinna Maratonid on seni liikuma pannud üle veerand miljoni liikumisharrastaja. Eesti ajaloo osavõturohkeima rahvusvahelise spordisündmuse osavõturekord sündis Eesti Vabariigi juubeliaastal 2018, kui Tallinna Maratoni ja Sügisjooksu distantsidel osales kokku 23 940 jooksjat ja liikumisharrastajat 67 riigist. Eesti suurimale jooksusündmusele saab registreerida internetiaadressil www.jooks.ee.

https://sport.err.ee/1608616999/ottomar-ladva-saavutas-teise-koha-maailma-suurima-pokkeriurituse-turniiril

Ottomar Ladva saavutas teise koha maailma suurima pokkeriürituse turniiril

Ottomar Ladva saavutas kõrge teise koha maailma suurima pokkerifestivali GG Online Championshipi (GGOC) high-roller 'i turniiril võidusummaga 354 000 eurot.

Ülikõrge 25 500-dollarilise osalustasu tõttu on high-roller' i turniir suunatud vaid kõrges mängus karastunud pokkeriproffidele. Võistluse lõppfaasis sõlmisid Eestist pärit Ladva ning Kanada pokkerimiljonär Daniel Dvoress omavahelise kokkuleppe auhinnarahade jagamiseks. Lühikeses heitluses tiitlile jäi aga peale viimane. Ladva on võistelnud edukalt ka teistel GGOC turniiridel. Samal päeval suutis ta võita veel Sunday Saver high-roller' i turniiri ning teenida 50 000 eurot auhinnaraha. Ainuüksi viimase kahe aasta jooksul on 24-aastane Ottomar Ladva teeninud GG-võrgustikus üle kuue miljoni euro auhinnaraha. Peale pokkeriturniiri võitude on Haapsalust pärit noormees saavutanud palju ka malespordis, seda juba Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilasena. Ottomar Ladva on neljakordne Eesti malemeister, Eesti noorim malemeister ning saavutanud 12-aastaselt kiirmale Euroopa noorte meistrivõistlustel kolmanda koha. Peale maletamise näitab praegu Mehhikos elav noormees online -pokkeriturniiridel maailma tippvormi. Eesti esimaletajast Ladvast on vaid paari aastaga saanud üks maailma hinnatumaid online -pokkeriproffe, kes on pälvinud Eesti parima pokkerimängija aunimetuse. Pokkerimänedžeri Herli Olopi sõnul on Ladva sage külaline ka ülikõrgetel enam kui 10 000-dollarilise sisseostuga turniiridel. Ainuüksi viimase kahe aasta jooksul on ta teeninud GG-võrgustikus üle kuue miljoni euro auhinnaraha. "Sellest summast tuleb küll lahutada turniiride sisseostud, kuid ilmselgelt on Ladva võidumarginaal keskmisest märksa kõrgem. Seejuures käib jutt turniiridest, mille tase on erakordselt tugev, kus lööb kaasa maailma absoluutne pokkeriparemik," selgitas Olop. GG Online Championship lõppes kolmapäeval, kus osales sadu Eesti pokkerimängijaid. Suurfestival koosneb 131 turniirist ning selle üldine auhinnafond on garanteeritult vähemalt 150 miljonit dollarit. Ainus Eesti pokkerituba, mis tegutseb maailma suurimas pokkerivõrgustikus GG Network, on OlyBet. Tänu sellele saavad OlyBeti mängijad osaleda nii turniiripokkeri maailmameistrivõistlustel (WSOP) kui teistel suurturniiridel, mille auhinnafondid ulatuvad kümnetesse miljonitesse eurodesse.

https://www.err.ee/1608563986/kallas-venemaa-tegevusel-ukrainas-on-genotsiidi-tunnused

Kallas: Venemaa tegevusel Ukrainas on genotsiidi tunnused

Venemaa tegevus Ukrainas võib kvalifitseeruda genotsiidiks, ütles peaminister Kaja Kallas ning lubas saata ka Eesti eksperdid sõjakuritegude uurimist toetama. Teisipäeval ütles ka ka Ameerika Ühendriikide president Joe Biden, et peab Ukrainas toimuvat genotsiidiks.

"Venemaa juhid on oma tahet Ukraina riik ja rahvas hävitada nii sõnades kui tegudes selgelt demonstreerinud. Venemaa sõjal Ukraina vastu on selged genotsiidi märgid," ütles Kallas pressiteate vahendusel."Seejuures ei ole me veel näinud Kremli kuritegude täit ulatust," lisas ta. Peaminister lubas ka inglisekeelses sotsiaalmeedia postituses astuda samme, et süüdlased saaksid kohtu ette toodud ja karistatud: Looking at the Kremlin's words and deeds, it's becoming clear that Russia's crimes committed in Ukraine can amount to genocide. All those guilty must face justice and be punished accordingly. Estonia will support investigations every way we can. 2/2 — Kaja Kallas (@kajakallas) April 13, 2022 Ameerika Ühendriikide president Joe Biden süüdistas teisipäeval esimest korda avalikult Vene presidenti Vladimir Putinit Ukraina genotsiidis. "Jah, ma nimetasin seda genotsiidiks. Üha selgemaks on saanud, et Putin lihtsalt üritab tühistada seisundit "olla ukrainlane"," rääkis Biden. "Ja tõendid kogunevad. Üha rohkem tõendeid tuleb välja sõna otseses mõttes kohutavatest asjadest, mida venelased on Ukrainas teinud. Ja me saame ainult rohkem ja rohkem teada laastamisest," ütles Biden. "Me laseme juristidel rahvusvaheliselt otsustada, kas see on nii või mitte, kuid mulle tundub, et kindlasti on." Biden pole varem Ukrainas toimuvat nii otsesõnu genotsiidiks nimetanud. Ukraina president Volodomõr Zelenski tunnustas Twitteris oma USA kolleegi. "Tõelised sõnad," ütles ta ja lisas: "Asjade õigete nimedega nimetamine on kurjuse vastu seismiseks hädavajalik." Eesti saadab Ukrainasse ka oma eksperdid Zelenski kutsus kolmapäeval riigikogu ees peetud kõnes Eestit kaasa aitama Vene sõjakuritegude uurimiseks Ukrainas. Riigikogus algatasid 84 saadikut kolmapäeval avalduse Venemaa Föderatsiooni sõjakuritegudest ja genotsiidist Ukrainas, milles tunnistatakse Venemaa sõjaväe ning sõjalise ja poliitilise juhtkonna tegevus Ukraina vastases sõjalises agressioonis Ukraina rahva vastaseks genotsiidiaktiks. Kallase kinnitusel saadab ka Eesti oma eksperdid Ukrainasse. "Eesti ja Euroopa Liit toetab Ukraina prokuröri ja Rahvusvahelist Kriminaalkohust nende kuritegude uurimisel. Saadame uurimist toetama ja tõendeid koguma ka oma eksperdid. Eesti prokuratuuri eestvedamisel kogub Eesti ka ise tõendeid," teatas Eesti peaminister. Eesti soovib energiasanktsioonide kehtestamist Kallas teatas ka, et Eesti soovib Venemaale järgmise Euroopa Liidu sanktsioonide paketi koostamist, mis sisaldaks ka energiakandjate ostmise piiramist. "Kremli sõjamasina peatamiseks on energiasissetuleku lõpetamine keskse tähtsusega, sest see on Putini režiimi suurim tuluallikas. Meie fookus on sellel, et Euroopa Liit kehtestaks esimesel võimalusel uue sanktsioonipaketi, mille keskmes oleks energiakandjad. Selleks olen teinud ka ettepaneku, et EL liidrid koguneksid võimalikult ruttu neid otsuseid tegema," ütles peaminister. "Peame aitama Ukrainal see sõda võita ja rünnak seljatada. Seni, kuni sõda Ukrainas ei ole lõppenud, pole vaba maailm teinud Ukraina aitamiseks piisavalt. Meie fookus peab püsima sõjalise abi andmisel ja maksimaalsel Kremli poliitilisel ja majanduslikul isoleerimisel," lisas Eesti valitsusjuht.

https://www.err.ee/1608563854/kadaka-puiestee-viadukti-umberehitus-paneb-seal-liikluse-moneks-ajaks-kinni

Kadaka puiestee viadukti ümberehitus paneb seal liikluse mõneks ajaks kinni

Tallinn plaanib lammutada Nõmmel pool sajandit tagasi valminud ja praeguseks amortiseerunud Kadaka puiestee viadukti ning ehitada selle asemele uue silla koos kergliiklusteega, see aga tähendab, et autoliiklus suunatakse mõneks ajaks ümber.

Viadukt on hoolimata aegade jooksul tehtud remontidest halvas seisus. Abilinnapea Svet ütles Nõmme linnaosavalitsuses toimunud avalikul arutelul, et ehitusega alustatakse kas sellel või äärmisel juhul järgmisel aastal. Remondiaegne liikluskorraldus selgub siis, kui hankega on leitud firma ja graafik tehtud. "Püüame alati teha nii, et see võimalikult vähe halvendaks liiklust, aga räägime sisuliselt uue silla ehitamisest, nii et ilmselt on seal mõnd aega liiklus takistatud," nentis Svet. "Küll me suudame koos transpordiameti ja linnaosavalitsusega leida sellise liikluskorralduse lahenduse, mis võimaldab inimestel ajutiselt ka ilma selle viaduktita hakkama saada ja loodame, et kohalikud inimesed suhtuvad vajalikesse piirangutesse mõistvalt. Millised need hakkavad olema, selgub pärast seda, kui on leitud ehitaja". Abilinnapea sõnul sõltub ehituse algus hindadest. Kevade lõpuks peaks Tallinnal olema rohkem selgust, kuhu suunda on Ukraina sõda ehitusturgu nihutanud ja millised on hinnamuutused, millega arvestada. "Ei ole küsimus, kas me seda [viadukti] teeme, küsimus on selles, kas alustame ehitusega sellel aastal või äärmisel juhul järgmisel," kinnitas ta. Projekteerija Roadplan OÜ ja Estkonsult OÜ esindaja Indrek Kustavuse sõnul ei ole liikluse ümbersuunamise ja kinnipanekuga detailselt tegeldud, aga see lahendatakse ära järgmises projektistaadiumis. Uus viadukt on suhteliselt hooldevaba ja kauakestva konstruktsiooniga, kuna sellel pole vuuke ega tugiosi. Projekt näeb ette ka uue kergliiklustee rajamise Kalda ja Tähetorni tänava vahelisse lõiku ühele poole sõiduteed. Mõlemale poole ei tule kergliiklusteed seepärast, et lääne poole kergliiklusteed rajades tuleks sealt palju puid maha võtta ja seda soovitakse vältida. Kustavus ütles, et viadukti osas on kõige olulisem muudatus see, et see ala läheb oluliselt lühemaks ja madalamaks. Sild on tehtud nii, et oleks tagatud avarus ja väikeloomade läbipääs. "Kui teha siia tüüpiline suusatunnel torutunneli näol, siis sealt see liikumine kindlasti ei ole nii soositud ei metsloomadele ega ka tervisesportlastele, kes seda kasutavad. Suusarada on toodud natuke kergliiklejatele lähemale, et tagada sealt üheavaline läbipääs," kirjeldas ta. Võrreldes praegusega peaks kergliiklejate olukord tunduvalt paranema. Samuti peaks ümberehitus aitama liiklust rahustada, vähenevad järsud kalded ja järsu kaldega lõikude pikkus. Muutub ka liikluskorraldus Ümberehituse järel muutub ka Kadaka puiestee liikluskorraldus. Kui praegu saab viadukti piirkonnas sõita 50-kilomeetrise tunnikiirusega, siis pärast remonti vähendatakse seda 40 kilomeetrile tunnis. Viaduktile tuleb kaks sõidurada ning linnast väljuval suunal jääb alles Kalda tänavale pööramiseks mõeldud parempöörderada. Uusi juurdepääsuteid Kadaka puiesteele ei tule ning olemasolev väravaga suletud mahasõit Tähetorni 21k kinnistule likvideeritakse. Linnast väljuval suunal vasakpöörderada ei tule, kuna selleks ei ole ruumi. Kalda tee ja Kadaka puiestee ristmikule plaanib linn tulevikus panna valgusfoori. Viadukti läbilaskevõime Kustavuse sõnul pärast ümberehitust ei muutu ja ummikuohu kasvu ei ole oodata. Olemasolevat müratõket ei ole plaanis pikendada. Vladimir Svet ütles, et müra põhiallikaks on teatavasti liiklus ning asjaolu, et sillal tuleb pärast rekonstrueerimist sõita aeglasemini, kuna sõiduruum läheb kitsamaks, vähendab müra märksa tõhusamalt kui müratõkkeseinte rajamine. Ümberehituse põhiprojekti taotlus on kavas esitada juuni alguses, seejärel saavad ametid seda täpsustada ja sinna märkusi teha.

https://sport.err.ee/1064776/wta-pikendas-tennisistide-voistluspausi

WTA pikendas tennisistide võistluspausi

Naiste profitennise organisatsioon WTA lükkas võistluspausi 2. maini ehk lisaks varemnimetatule jäävad ära ka Stuttgardi, Istanbuli ja Praha turniirid. Stuttgardis jõudis Anett Kontaveit mullu finaali.

Juba varem oli WTA teatanud mitmete turniiride ärajäämisest. Nii ei saa tennisistid sel aastal mängida teiste seas Indian Wellsis, Miamis, Charlestonis, Bogotas ja Guadalajaras. Aasta teine suure slämmi turniir Prantsusmaa lahtised peaks praeguse kava kohaselt algama 25. mail.

https://www.err.ee/851376/uro-pohja-korea-pole-tuuma-ja-raketiprogrammi-lopetanud

ÜRO: Põhja-Korea pole tuuma- ja raketiprogrammi lõpetanud

Põhja-Korea ei ole peatanud oma tuuma- ja raketiprogramme, rikkudes sellega ÜRO sanktsioone, teatab ÜRO julgeolekunõukogu raport.

Raporti koostasid Põhja-Koreale kehtestatud ÜRO sanktsioonide täitmist jälgivad sõltumatud eksperdid, vahendas BBC. Salajane raport edastati reedel ÜRO julgeolekunõukogule. Raport on sattunud ka mitme meediaväljaande kätte. "[Põhja-Korea] ei ole lõpetanud oma tuuma- ja raketiprogramme ning on jätkanud julgeolekunõukogu resolutsioonide eiramist, suurendades ebaseaduslikku naftatoodete laevalt-laevale kandmist, samuti kivisöe ülekandmist merel 2018. aasta jooksul," seisab raportis. Raporti andmetel on Pyongyang üritanud ka välismaiste vahendajate abil tarnida väikeseid relvi, kergerelvi ja muud sõjaväelist varustust Liibüale, Jeemenile ja Sudaanile. Eksperdid järeldavad, et Põhja-Korea tegevus on muutnud finantssanktsioonid ebatõhusaks. Põhja-Korea pole seni raportis leitut kommenteerinud. Eelmisel nädalal ütlesid USA ametnikud, et vaatamata soojenenud sidemetele president Donald Trumpi valitsusega ja lubadustele riik tuumarelvitustada, paistab, et Pyongyang ehitab uusi ballistilisi rakette. Anonüümsed USA ametnikud ütlesid Washington Postile, et satelliidi abil on märgatud jätkuvat tegevust paigas, kus riik on varem ballistilisi rakette tootnud. Trump kohtus juunis Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga ning nad lubasid siis töötada tuumarelvitustamise suunas. Samas ei täpsustanud nad, kuidas see peaks toimuma. Põhja-Koreale kehtib praegu seoses tuuma- ja raketiprogrammiga hulk rahvusvahelisi ja USA sanktsioone. Põhja-Koread pahandavad USA manitsused Põhja-Korea välisminister pani laupäeval USA-le pahaks teiste riikide manitsemist Pyongyangile kehtestatud sanktsioonide rikkumise pärast. USA välisminister Mike Pompeo nõudis eeskätt Venemaalt ja Hiinalt, aga ka teistelt riikidelt Põhja-Koreale kehtestatud rahvusvahelistest sanktsioonidest kinnipidamist, et säilitada surve Pyongyangile, kellelt oodatakse tuumadesarmeerimist. Hoolimata Põhja-Korea hea tahte sammudest "tõstab Washington häält, nõudes KRDV (Korea Rahvademokraatliku Vabariigi) vastaste sanktsioonide säilitamist", pahandas välisminister Ri Yong-ho Singapuri julgeolekukonverentsil.

https://www.err.ee/1132003/valitsus-soidab-sagadi-moisa-valjasoiduistungile-riigieelarvet-arutama

Valitsus sõidab Sagadi mõisa väljasõiduistungile riigieelarvet arutama

Valitsus sõidab kolmapäeval Sagadi mõisa väljasõiduistungile Sagadi mõisa, et jätkata põhjalike aruteludega 2021. aasta riigieelarve teemal.

9. ja 10. septembril toimuval väljasõiduistingil arutatakse ka järgmise nelja aasta eelarvestrateegiat. Valitsus alustas järgmise aasta riigieelarve ja aastate 2021–2024 riigi eelarvestrateegia aruteludega juba eelmisel neljapäeval. Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Riigieelarves kajastuvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud. Tavapäraselt kinnitab valitsus eelarvestrateegia kevadel, kuid riigieelarve alusseadusse tehtud muudatus lubab valitsusel eriolukorra tõttu lükata eelarvestrateegia kinnitamine septembri lõppu. Valitsus lähtub riigieelarve eelnõu koostamisel rahandusministeeriumi uuest majandusprognoosist.

https://novaator.err.ee/597751/teie-olete-siis-see-mees-kes-saab-palka-komeedil-maandumise-eest

"Teie olete siis see mees, kes saab palka komeedil maandumise eest?"

Täna õhtul on eetris selle hooaja viimane "Novaatori" teadussaade. Selle puhul meelitasime kaamera ette Rosetta missiooni juhtivteaduri Matt Taylori, kes tõesti saabki palka kosmoselaeva juhtimise ja komeedil maandumise eest.

Pildil intervjueerib ERR Novaatori toimetaja Randel Kreitsberg Matt Taylorit ja nende intervjuu algas küsimusega: "Teie olete siis see mees, kes saab palka kosmoselaeva juhtimise ja komeedil maandumise eest?" Mida Matt Taylor vastas, saab teada juba täna õhtul kell 20.45 ETVst. Muu hulgas saab saatest teada, mida teevad suvised muusikafestivalid meie kõrvadega ning samtui saab vastuse televaataja Mari, kes küsis meilt, kas suurem mari on parem kui väike.

https://menu.err.ee/1608220612/nagy-bogo-avaldas-taispika-albumi-erinevad-maailmad

Nagy Bögö avaldas täispika albumi "Erinevad maailmad"

Folkbänd Nagy Bögö avaldas sel reedel viimase osa albumist "Erinevad maailmad", millelt kokku leiab 12 laulu ja instrumentaalpala.

Koosseisu teine album võtab liikmete sõnul indie -popiliku suuna, kuid ei jäta siiski kõrvale pärimusmuusika elemente. Kõlab nii mõtlikke laule kui ka energilisi torupillilugusid. Eelmisel nädalal ilmus albumi kolmandast osast lugu "Kaunim kahekesi" koos muusikavideoga. Nüüd lisandusid sellele "Vambola nachos", "Kodu poole, kulla poole" ja albumi nimilugu. ""Erinevad maailmad III" lood on kindlasti kõige suvisemad, veidi ülemeelikud," ütles bändi laulja ja kitarrist Jaan-Eerik Aardam. "Albumi nimilugu võtab kokku kogu albumit kandnud idee: bändi liikmed elavad üle Eesti laiali, igaüks teatud mõttes omas maailmas. Muusikas leiavad aga need maailmad oma ühisosa saades tervikuks," lisas flöödimängija Katariina Tirmaste. Albumi esimene osa ilmus jaanuaris ning teine märtsis. "Iga osa lood moodustavad samuti justkui omaette väikse maailma haakudes vastava aastaajaga ja seetõttu tundus meile loogiline ka niiviisi maailmade kaupa plaadi muusikat avaldada," sõnas Aardam. Nagy Bögö debüütalbum "Kõik, mis torupillist" ilmus 2019. aastal.

https://www.err.ee/860401/holland-aitab-norral-otsida-assange-i-kaduma-lainud-abi

Holland aitab Norral otsida Assange'i kaduma läinud abi

Norra politsei teatas esmaspäeval, et Hollandi uurijad aitavad neil otsida WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i abi Arjen Kamphuisi, kes läks Norras kolm nädalat tagasi teadmata asjaoludel kaduma.

47-aastane hollandlasest küberjulgeolekuekspert on kadunud 20. augustist, kui ta lahkus Norra põhjaosas Bodo linnas asunud hotellist. Sotsiaalmeedias levib arvukalt vandenõuteooriaid. Bodosse appi tulnud Hollandi uurijad jäävad sinna nädala lõpuni, teatas Norra politsei. "Kamphuisi pole jätkuvalt leitud ning kaasus on avatud mitmetele tulemitele, kuid me pole jätkuvalt leidnud midagi, mis viitaks, et toime pandi kuritegu," lisas politsei. WikiLeaks teatas 2. septembril Twitteris, et Kamphuisi kadumaminek on "kummaline". WikiLeaksi sõnul oli Kamphuisil lennupilet 22. augustiks lennuks Bodost lõunas asuvasse Trondheimi linna, kuid ta ei kasutanud seda. Kamphuisiga seotud telefon lülitati 30. augustil lühikeseks ajaks sisse Norra edelaosas asuva Stavangeri linna lähistel. Linn asub Bodost 1600 kilomeetri kaugusel. Politsei ei teadnud öelda, kas telefoni kasutas Kamphuis.

https://sport.err.ee/1608165421/hea-tousu-teinud-quartararo-voitis-martinile-esimene-pjedestaalikoht

Hea tõusu teinud Quartararo võitis, Martinile esimene pjedestaalikoht

Mootorrataste ringrajasõidu MM-sarja teisel etapil Doha GP-l teenis esikoha prantslane Fabio Quartararo (Yamaha; 42.23,997), kellele järgnesid kaasmaalane Johann Zarco (Ducati; +1,457) ja hispaanlane Jorge Martin (Ducati; +1,500).

Viiendalt stardikohalt teele läinud Quartararo võistlus ei alanud hästi ja esimeselt ringilt tuli ta alles üheksandana, kuid hakkas siis tõusma ja teenis karjääri viienda MotoGP etapivõidu. Võistlus oli eriline mõlemale pjedestaalile mahtunud Ducati sõitjale. Ka avaetapil teiseks tulnud Zarco kerkis 40 punktiga MM-sarja üldliidriks ja esimest hooaega MotoGP sarjas kihutava Martini jaoks oli tegemist esimese esikolmikukohaga. Neljandana lõpetas võistluse hispaanlane Alex Rins (Suzuki; +2,088), viiendana avaetapi parim Maverick Vinales (Yamaha; +2,110) ja kuuendana itaallane Francesco Bagnaia (Ducati; +2,642). Valitsev maailmameister Joan Mir (Suzuki) lõpetas seitsmendana (+4,868). Doha etappidel ta poodiumile ei jõudnudki, sest eelmise nädala võistlus tõi neljanda koha.

https://sport.err.ee/592767/em-pronksist-jooksja-porus-kaks-korda-dopinguga

EM-pronksist jooksja põrus kaks korda dopinguga

Venemaa keskmaajooksja Jekaterina Šarmina rikkus poole aasta jooksul kaks korda dopingureegleid ja peab nüüd vähemalt 2022. aasta lõpuni võistlusradadelt eemale jääma.

Mullu novembris määrati 30-aastasele sise Euroopa meistrivõistluste 1500 meetri pronksile 2018. aasta detsembrini kehtiv keeld, kuna tema verenäitajad viitasid keelatud ainete tarvitamisele. Korduv dopingureeglite rikkumine tõi kaasa sellele veel nelja aasta lisamise. Venemaa antidoping ei valgustanud teise juhtumi üksikasju. Lisaks 2011. aasta sise EM-i pronksile on Šarminal auhinnakollektsioonis veel hõbemedal 2005. aasta juunioride EM-ilt ja universiaadikuld aastast 2013. Samal aastal tuli ta kodusel MM-il 1500 meetris kuuendaks. Šarmina kõrval sai kahe aasta pikkuse võistluskeelu teinegi Venemaa jooksja Jekaterina Doseikina, kes ei andnud dopinguküttidele võistlusväliste testide tegemiseks teada oma asukohast.

https://www.err.ee/1153380/laiade-massideni-voivad-koroonavaktsiinid-jouda-alles-aasta-parast

Laiade massideni võivad koroonavaktsiinid jõuda alles aasta pärast

Kui koroonavaktsiinide väljatöötamisega lõpusirgel olevad ravimitootjad EL-is müügiloa kätte peaksid saama, jõuavad need kõige optimistlikuma stsenaariumi järgi esimeste Eesti inimesteni veel selle aasta lõpus või järgmise alguses. Ent masside vaktsineerimiseni ei jõua ilmselt enne järgmise aasta teist poolt.

Euroopas ei ole veel ükski ravimifirma oma koroonavaktsiinile müügiluba saanud, kuid selle ootel on kolm ettevõtet. Neist kahega - AstraZeneca ja Janssen - on ka Eesti EL-i ühishankes sõlminud lepingu, mis peaks kahe hanke peale kokku tagama vajalikud vaktsiinidoosid kuni poolele Eesti elanikkonnast. AstraZeneca on oma protsessiga kaugemale jõudnud ja prognoosib, et aasta lõpuks või järgmise aasta alguses peaks vaktsiin tarbijateni jõudma. Janssenil läheb kauem aega. Kuna vaktsiini esialgu kõigile ei jagu, hakataks seda andma triaaži põhimõttel. "Esimesed sihtrühmad oleksid vastavalt vajadusele eesliini töötajad - tervishoiutöötajad, sotsiaalvaldkonna töötajad, kelle puhul on nii kõige suurem nakkuse risk kui ka kõige suurem nakkuse edasikandmise risk riskirühmadele," selgitas sotsiaalminister Tanel Kiik ERR-ile. Eakatele ei pruugi sobida Samuti saaksid esimeses järjekorras vaktsiini kroonilised haiged, eesliinitöötajad muudest valdkondadest ja riigasutustest ning eakad. Viimastega on siiski üks konks. "Sõltub, mis on konkreetse vaktsiini näidustused. Kui öeldakse, et seda vaktsiini ei tohi kasutada näiteks üle 55-aastastel elanikel, mis võib juhtuda, et vaktsiin sobib ainult 18-55-aastastele ehk täisealistele kuni keskea lõpuni. Ja siis me peame loomulikult vaatama ka eakate vaktsineerimise küsimuse eraldi üle," ütles Kiik. See on ka põhjus, miks riik osaleb praegu kahe vaktsiini hankes. Ent sellega pole plaanis piirduda. "Minu ettepanek valitsusele on taotleda tegelikult veel mõnes lepingus osalemist, et me saaksime justnimelt kõigile ühiskonnagruppidele sobiva vaktsiini," selgitas Kiik. Kui Euroopa ravimiamet müügiloa annab, siis esimesed tarned võivad jõuda Eestisse aasta lõpus. "Aga need tarned kindlasti ei ole suured. Ja pigem realistlikuks peetakse aasta algust, aga laialdasem vaktsineerimine jääb tõenäoliselt järgmise aasta teise poolde. See on see periood, kus ilmselt hakkab tulema juba erinevate lepingupartnerite poolt vähemalt esialgsete lubaduste alusel vaktsiinitarneid, kus võib oodata juba suuremaid koguseid," hindab Kiik. Eesti on praegu arvestanud AstraZeneca lepingu puhul poole elanikkonna vaktsineerimiseks vajalike doosidega. Janssenilt lisaks ostetava kogusega saaks vaktsineerida veel 200 000 kuni 300 000 Eesti elanikku. Kokku võimaldaks see vaktsineerida ära 60-70 protsenti elanikkonnast, mis vastab küsitluses saadud huvile. Üks vaktsiinidoos ei pruugi anda ka veel täielikku või pikaajalist kaitset haiguse vastu. "Inimeste vaktsineerimine ei tähenda seda, et inimeste mõttes on mured murtud. See võib tähendada seda, et tuleb teha kas igal viiruse hooajal või siis igal aastal korduvvaktsineerimist, mis automaatselt tähendab seda, et tegelikult me ei saa arvestada ühe inimese kohta ühe doosi või kahe doosiga, vaid võib-olla me peame arvestama väga mitme doosiga," selgitas minister. EL peab tõsisemaid läbirääkimisi kokku seitsme vaktsiinitootjaga. "Hetkel oleme ühinenud kahe lepinguga, tulevikus on veel viis. Vaatame nende tingimused, osad on uudsemate tehnoloogiatega. Mõistlik on vaktsiiniportfellis ka hajutada erinevate tehnoloogiate kasutamist," leiab Kiik. Milline erinevate vaktsiinide efektiivsus ehk mõju on, on alles selgumisel. Samuti võib see erineda vanuseti. Vaktsiinikatsetused on tehtud peamiselt noorte ja keskealiste inimeste peal. "Täit tabelit erinevate vaktsiinide efektiivsuse kohta erinevates vanuserühmades veel ei ole," tõdes Kiik.

https://www.err.ee/563510/is-vottis-vastutuse-nice-i-veresauna-eest

IS võttis vastutuse Nice'i veresauna eest

Sunniäärmuslik Islamiriik võttis vastutuse veoautorünnaku eest, milles sai Bastille´ päeval Nice´is surma 84 ja vigastada üle saja inimese, teatas pühasõdalastega seotud uudisteportaal Amaq laupäeval.

Amaq teatas viitega ISi julgeolekuallikale, et neljapäevase veresauna korraldas rühmituse sõdur vastuseks üleskutsele rünnata ISiga võitleva koalitsiooni riikide sihtmärke. Samas ütlesid Bouhleli tundnud inimesed, et ta oli pigem probleemidega ja vägivaldne mees, keda islam ei huvitanud. Naabrite sõnul oli kolme lapse isa ägeda loomuga, kippus jooma ja naisi taga ajama ning oli parasjagu abikaasast lahutamas. Isa sõnul esines Bouhlelil vägivallahooge, mille käigus ta peksis kõik enda ümber puruks. "Alati, kui tal oli kriis, viisime ta arsti juurde, kes andis talle rohtu," ütles Mohamed Mondher Lahouaiej Bouhlel telekanalile BFM television. Isa sõnul ei olnud poeg neli aastat Tuneesias käinud ega hoidnud perega sidet. "Minu teada ta ei palvetanud, ei käinud mošees, ei olnud usuga kuidagi seotud," lisas isa, kelle sõnul Bouhlel ei pidanud ka püha kuu ramadaani ajal kinni paastust ega teistest tavadest. Prantsusmaa kaguosas Nice'i linnas sõitis neljapäeva hilisõhtul rahva sekka veoauto ning hukkunus vähemalt 84 inimest. Politseinikud lasid ründaja maha, kuid enne seda jõudis ta populaarsel rannapromenaadil inimesi rammides sõita umbes kaks kilomeetrit.

https://www.err.ee/558967/err-ee-ajajoon-cia-sautsus-bin-ladeni-tapmiseni-viinud-sundmuste-jada

ERR.ee ajajoon: CIA säutsus bin Ladeni tapmiseni viinud sündmuste jada

USA keskluureagentuur (CIA) avaldas Twitteris sündmuste jada, mis toimus viis aastat tagasi al-Qaeda liidri Osama bin Ladeni tabamise päeval. ERR.ee koostas info põhjal ülevaatliku ajajoone.

CIA kirjutab Twitteris, et USA sõjaväe haarang 2011. aasta 2. mail Abbottabadis Pakistanis tappis Osama bin Ladeni. Agentuuri kinnitusel oli edukas missioon CIA ja USA luureühenduse (IC) juhitud aastatepikkuse põhjaliku operatsiooni ja analüüside kulminatsioon. CIA selgitas, et 2010. aasta lõpus tuvastati Abbottabadi hoonetekompleksis käiv käskjalg. Kompleksi ja selle peahoone julgeolekumeetmed olid sellele piirkonnale ebatavalised. "Hoone turvameetmed: kõrged müürid/okastraat; topeltväravad; puudus interneti- või telefoniühendus; prügi põletati, mitte ei kogutud," kirjeldab CIA Twitteris. Agentuur selgitab, et rünnakrühm harjutas elusuuruses hoonetekompleksi koopia peal, millel olid liigutatavad seinad, et valmistada meeskonda ette igasuguseks ruumide paigutuseks, millega operatsiooni käigus võidakse kokku sattuda. "Osama bin Ladeni surm märkis USA juhitud kampaania jaoks märkimisväärset võitu al-Qaeda laiali ajamiseks ja alistamiseks," märkis CIA. CIA lisas, et haarang bin Ladeni tabamiseks oli luuremeeskonna ja sõjaliste partnerite ühine jõupingutus ja koostöö. CIA avaldas Twitteris täpse sündmuste käigu 2011. aasta 2. mail, Osama bin Ladeni tabamise päeval nagu see oleks toimunud täna. ERR.ee tegi CIA info põhjal interaktiivse ajajoone:

https://sport.err.ee/599152/kalju-tuli-fci-vastu-mangu-lopus-kahevaravalisest-kaotusseisust-valja

Kalju tuli FCI vastu mängu lõpus kaheväravalisest kaotusseisust välja

Koduses Premium liigas pidasid teisipäeva õhtul ülipõneva trilleri valitsev Eesti meister FCI Tallinn ja Nõmme Kalju.

FCI Tallinn läks kohtumist kahe väravaga juhtima, kui Pavel Dõmov lõi esimese värava 10. minutil ja teise tabamuse lisas Kirill Nesterov 66. minutil. Kalju ei andnud aga alla ning esmalt lõi Karl Mööl 71. minutil esimese värava tagasi ja kohtumise üleajal lõi Artjom Dmitrijev ka viigitabamuse. Liigatabelis on Nõmme Kalju 30 silmaga hetkel kolmandal kohal ja FCI Tallinn 21 silmaga neljandal real. Teisipäeva õhtul kohtuvad veel Pärnu Vaprus - Paide Linnameeskond, Viljandi Tulevik - Tartu Tammeka ja ERR-i spordiportaali telemängus Narva Trans - Tallinna Levadia.

https://www.err.ee/610146/lihatoostuse-omanik-urmas-laht-pole-juhi-kohalt-lahkuva-mart-luigega-rahul

Lihatööstuse omanik Urmas Laht pole juhi kohalt lahkuva Mart Luigega rahul

Eesti sealihakasvatajaid koondava Ühistu Eesti Lihatööstus nõukogu esimehe Urmas Lahe sõnul ei ole omanikud lihatööstusest lahkuva juhataja Mart Luige tehtuga rahul.

„Olukord on selline, kus me peame juhi välja vahetama,“ ütles Laht Maalehele. „Ettevõtte ootused, mis talle pandi, ei ole täitunud ja majandustulemid on väga nõrgad, et mitte öelda olematud ja meil tuli ta lihtsalt välja vahetada.“ Lahe sõnul polnud süsteemsust ning tehti ülemääraseid kulutusi, mida tegelikult poleks vaja olnud teha. Seda, kas majanduslikult on õigesti toimitud, analüüsivad praegu tema sõnul revidendid. „Mulle tundub, et tal äritegemisest suurt aimu tegelikult ei ole,“ ei hoidnud Laht kohalt lahkuva juhataja kohta kriitikat tagasi. „Või ei ole ta harjunud sellega, et ettevõttes peab väga tõsiselt ka raha lugema.“ Luik selgitas, et tal tekkis nõukogu esimehega järjest suurem arvamuste lahknevus edasise arengu suhtes ning ta otsustas ise ära tulla. „Omanike ootus oli natuke liiga optimistlik, ütleme nii. Ettevõtte käivitusfaas on tööstuses oluliselt ressursimahukam,“ vastas Luik nõukogu esimehe kriitikale. Plaanitust aeglasema arengu põhjustas Luige hinnangul selleaastane tooraine hinna kasv. Juuli keskel teatas Luik, et liitub valimisliiduga "Tegus Tallinn" ja lahkub lihatööstuse juhi kohalt.

https://sport.err.ee/829737/giro-neljanda-etapi-voitis-tim-wellens-kangert-kaotas-viis-sekundit

Giro neljanda etapi võitis Tim Wellens, Kangert kaotas viis sekundit

Maanteratturite hooaja esimese suurtuuri Giro d'Italia neljanda etapi võitis belglane Tim Wellens (Lotto-Fix All).

Wellens, Michael Woods (Cannondale), Enrico Battaglin (Lotto-Jumbo), Simon Yates (Mitchelton-Scott) ning Davide Formolo (Bora-Hansgrohe) liikusid peagrupilt eest viimasel kilomeetril ning finišikoridoris saatis edu belglast. Tanel Kangert (Astana) lõpetas peagrupis, mis ületas finišijoone võitjast viis sekundit hiljem. Giro üldliidrina jätkab austraallane Rohan Dennis (BMC), hollandlane Tom Dumoulin (Sunweb) kaotab talle ühe sekundiga. Kolmas on britt Simon Yates (+0,17). Liidrile 50 sekundit kaotav Kangert on üldarvestuses 15.

https://kultuur.err.ee/1227607/suri-children-of-bodomi-rajaja-ja-solist-alexi-laiho

Suri Children of Bodomi rajaja ja solist Alexi Laiho

Möödunud nädalal suri 41-aastasena Soome metal -bändi Children of Bodom rajaja, solist ja kitarrist Alexi Laiho.

Laiho lahkumisest teatas tema bänd Bodom After Midnight, kelle ta rajas endise bändikaaslase Daniel Freybergiga 2020. aastal pärast seda, kui Children of Bodom 2019. aastal lahku läks, vahendab NME. Statement from Bodom After Midnight: It is with heavy hearts and great sadness that we have to announce the passing of Alexi Laiho. We are absolutely devastated and heartbroken for the sudden loss of our dear friend and band member. Daniel, Mitja & Waltteri pic.twitter.com/AohWJpfnFg — Napalm Records (@NapalmRecords) January 4, 2021 Laiho sündis Soome linnas Espoos 1979. aastal ja lõi Children of Bodomi koos trummari Jaska Raatikainesega 1993. aastal, tollal veel nimega Inearthed. Children of Bodom avaldas oma debüütalbumi 1997. aastal ja oli laiemates hinnatud oma unikaalse meloodilise death metal 'i kõla tõttu.

https://menu.err.ee/289150/berliini-filmifestival-avaldab-austust-david-bowie-le-ja-alan-rickmanile

Berliini filmifestival avaldab austust David Bowie'le ja Alan Rickmanile

Möödunud jaanuaris surid 69-aastaselt vähki inglise laulja David Bowie ja näitleja Alan Rickman. Berliini filmifestival plaanib mõlema auks linastada filme, kus nad näitlejatena osalesid.

Linastusel näidatakse filme nagu näiteks "The Man Who Fell to Earth" ("Mees, kes langes Maa peale", 1976), kus Bowie mängis tulnukat, kes saabub Maale oma sureva planeedi jaoks vett otsima, kirjutab BBC. Lisaks ka Ang Lee draamafilm "Sense and Sensibility" ("Mõistus ja tunded", 1995) , kus Rickman mängis kolonel Brandonit. See film võitis 1996. aastal Berliini filmifestivalil Kuldse Karu peaauhinna. David Bowie'le teeb austusavalduse ka Lady Gaga 15.veebruaril Los Angeleses toimuval Grammy auhindade galal. Popstaar Lady Gaga jaoks oli Bowie alati olnud suureks inspiratsiooniks. David Bowie't on iseloomustatud kui vapustavat muusikut, kes väljendas enda loomingulisust mitmel distsiplineeritud viisil. Seevastu Alan Rickmanil oli hinnatud võime ennast ümber kujundada vastavalt rollile ja tal oli ka väga iseloomulik hääl. Lisaks Bowie'le ja Rickmanile tehakse austusavaldus ka Itaalia filmitegija Ettore Scolale, kes suri jaanuaris 84-aastaselt. Linastatakse tema 1983. aastal ilmunud filmi "Le Bal". Berliini filmifestival toimub 11.-21. veebruaril.

https://sport.err.ee/887282/merike-anderson-aitas-koduklubi-51-punktilise-voiduni

Merike Anderson aitas koduklubi 51-punktilise võiduni

Kui alles hiljuti said Merike Anderson ja Belgia klubi Castors Braine Euroliiga tasemel 50-punktise kaotuse, siis laupäeval pöörati see skoor ümber ja võideti riigi meistriliigas koguni 51 punktiga Antwerpi naiskonda.

102:51 (36:6, 17:19, 25:13, 24:13) tulemusega lõppenud kohtumises oli eestlannast tagamängija oma tiimis resultatiivsuselt neljas, kui kogus 18,5 minutiga 11 punkti (kahesed 0/3, kolmesed 3/9, vabavisked 2/3), ühe lauapalli, ühe korvisöödu, ühe pallikaotuse ja kolm isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee. Castors Braine'i edukaim punktikütt oli Emmanuella Mayombo 24 punktiga, Celeste Trahan-Davis tõi 20 silma ja 16 lauapalli, Albina Razheva lisas 20 punkti ning mängu pani käima kaheksa punkti kõrvale koguni 18 resultatiivset söötu ja kümme vaheltlõiget kirja saanud Mariona Ortiz. Castors Braine on 10 võidu ja ühe kaotusega liigatabelis liidrikohal, Antwerp Giants Dames (1-7) on 12 tiimi hulgas eelviimasel ehk 11. kohal. Loe edasi Korvpall24.ee portaalist.

https://www.err.ee/856656/meedia-hiina-voib-tuhistada-piirangu-laste-arvule-peres

Meedia: Hiina võib tühistada piirangu laste arvule peres

Hiina võib olla tühistamas piirangut laste arvule peres, viitas riiklik väljaanne esmaspäeval tsiviilkoodeksi eelnõule, mis lõpetaks aastakümneid kestnud vastuolulise pereplaneerimise poliitika.

Väljaande teatel puuduvad uues eelnõus viited "pereplaneerimisele", mis praegu sätestab, et peres ei tohi olla üle kahe lapse. Poliitikat on viidud ellu trahvi, aga ka kurikuulsate sundabortide ja steriliseerimisega. Tsiviilkoodeksi eelnõu jõuab Hiina rahvakongressi 2020. aastal. Hiina Kommunistlik Partei alustas 1979. aastal rahvastiku juurdekasvu aeglustamiseks ühe lapse poliitikat. 2016. aastal tõsteti piiri kahele lapsele, kuid kasvab mure, et vananev ja kahanev tööjõud võib aeglustada riigi majandust ning naiste ja meeste arvu erinevus viia sotsiaalprobleemideni.

https://kultuur.err.ee/645625/kaspar-viilupi-poffi-minutid-kust-laheb-kunstfilmi-ja-porno-vaheline-piir

Kaspar Viilupi PÖFFi-minutid: kust läheb kunstfilmi ja porno vaheline piir?

PÖFFi põhivõistlusprogramm tulistab sel aastal igas võimalikus suunas, kuid selle valiku kõige provokatiivsem linalugu on kindlasti RP Kahli "Mõte ekstaasist". Ei juhtu just tihti, et mõni festivalifilm kaldub oma tervikuga pigem pornograafia poole.

Sünopsis jätab filmist äärmiselt leebe mulje. Vaatajale lubatakse kergelt ulmeliselt mõistulugu, mis mõtlikult ja lüüriliselt rändab mööda Los Angelest, paljastades samm-sammult davidlynchiliku krimkasündmustiku. See nagu annaks lootust, kas pole? Tegelikkus on aga hoopis midagi muud. Eksperimentaalsuse ja visuaalse julguse poolest meenus 2015. aastal PÖFFil linastunud (ja hiljem üllastuslikult ka kinolevvi jõudnud) Gaspar Noé "Love", mis ei olnud küll linateosena eriti meeldejääv, kuid mõjus narratiivse teosega ning võis mõista, miks oli vaja ekraanile tuua neid lugematuid seksistseene. "Mõte ekstaasist" on aga kaootiline ja seosetu, RP Kahl võttis napilt pooletunnise lühifilmi mõõtu loo ning toppis sinna lihtsalt täiesti külma kõhuga tund aega seksistseene otsa. Ma olen ilmselt loll ja ei saa lihtsalt suurest kunstist aru, aga kogu full frontal alastus ning seksuaalvahekorrad ekraanil ei lisanud midagi loole juurde, kaotasid ka ära muidu üpris võluva atmosfääri ning tundus lihtsalt, et režissööri arvates "kui ikka naine ekraanil end rahuldab, siis on kõik kohe poole kunstilisem". Unista edasi, seks teatrilaval ja filmis mõjus uudse ja šokeerivana umbes sada aastat tagasi, nüüd peab midagi paremat välja mõtlema. Õnneks tuleb "Mõte ekstaasist" lõpus kerge pööre ja kui seanss lõpeb, siis ilmselt päris vihast sinise ja pettununa ei lahku, sest jäeti ikkagi mulje päris filmist. Kusagil algab ja kusagil lõpeb, välja koorus isegi kerge mõte ja kui kivist tahta vett välja pigistada, siis ehk tõesti oli hetkeks põnev ka. Kui aga järele mõelda siis oleks hea tahtmise korral saanud sellest täiesti mõistliku 20-minutilise filmijupi. Lühike ja tihe teos, mis näitab ühe mehe otsekui deliiriumis otsinguid, mille puhul jääb segaseks, miks ja keda ta lõpuks ikkagi taga ajab. Praegune käkk on aga talumatu ja tüütav, kardetavasti lahkub väga suur osa inimesi saalist. Või siis vastupidi, "Svingerid" skoorib praegu täie hooga kinotabelites, seks müüb, äkki siis meeldib inimestele ka "Mõte ekstaasist"? Kurat seda teab. Linastub 29. novembril kell 21:00 ja 30. novembril kell 20:00 Tallinnas, 1. detsembril kell 21:30 aga Tartus. Kui poole kohaga Saksa filmi (režissöör RP Kahl on nimelt sakslane) "Mõte ekstaasist" võib külma südamega vaatamata jätta, siis ei tasu siiski lootust kaotada - sealt tuleb ka palju põnevamat, originaalsemat ning meeldejäävamat kino. Debüütfilmide võistlusprogrammi kuulub Isabel Prahli "Tuhat võimalust kirjeldada vihma", mis räägib 21. sajandi moodsast probleemist, mille juured on väidetavalt Jaapanis. Perepoeg on lukustanud end oma tuppa ega lahku sealt mingi hinna eest. Vanemad on paanikas, peksavad ust, lunivad teda, saadavad ukse alt kirjakesi, viivad akna taha suure meelitava plakati, aga millestki pole abi. Poeg on otsustanud eralduda maailmast, ning filmi edenedes paljastub, kuidas see otsus hakkab mõjutama ka pereliikmete ning lähedaste elusid. Ühelt poolt on "Tuhat võimalust kirjeldada vihma" fookuses noored - vaataja näeb, kuidas peretütar kannatab pidevate tülide all, püüdes siiski murede kiuste sobituda seltskonda, kus põhiliselt juuakse, laaberdatakse ja ollakse suvaliste jorssidega vahekorras. Joonistub välja mudel tänapäeva noortest ning sellest, mis on neile tähtis ja kuidas perekondlikud käärimised neid mõjutavad. Teine ning kohati isegi tugevam külg keskendub aga täiskasvanutele ning nende vajadusele kellegi eest hoolitseda. Kui kaob võimalus tegeleda enda pojaga, siis võtavad ema ja isa ette paanilise ja sihikindla katse leida mingid teised väljundid, kuhu enda hellus, tähelepanu ja südamlikkus suunata. Näiliselt see aitab, kuid tegelikult süvendab see reaalseid probleeme - poeg lukustas end tuppa just seetõttu, et vanemaid ei ole tema arvates kunagi päriselt huvitanud, mida ta teeb ja kuidas elab, nüüd otsustasid nad mõistmise asemel kodus minema joosta ning tegeleda kummaliste asjadega kusagil eemal kellegi teisega. Need kaks poolt jooksevad üsna eraldi, kuid maalivad kokku valusa ning ausa portree peresuhete lagunemisest ning selle kohutavatest tagajärgedest. "Tuhat võimalust kirjeldada vihma" laseb vaataja hästi sisse, tegelased on usutavad ning lähevad hinge, kuigi kohati häirib liigne naivism. Paljud noortekampadesse kuuluvad tegelased on kirjutatud väga selgepiiriliselt, nad on kas jobud või litsid, kaabakad või nohikud, nende taga pole suuremat hinge ega inimlikkust. Aga need kõik asjad on andestatavad, kuna esimese filmi kohta on "Tuhat võimaust kirjeldada vihma" tugev ning meeldejääv, suutes inimese asemel panna linateose peategelasena toimima hoopis ühe äärmiselt igava välimusega valge ukse. Ma ei tea, kuidas, aga kõik kaadrid, milles seda ust näidati, olid pinevad ja hoidsid tooli serval. Kas ta tuleb nüüd välja? Äkki saadab ukse alt mingi kirja? Võib-olla sõimab kedagi? Sellise trikiga ei saa isegi suured filmitegijad tihti hakkama. Linastub 29. novembril kell 17:15 Tallinnas ja 3. detsembril kell 17:30 Tartus.

https://sport.err.ee/88822/tallinna-levadia-leidis-florasse-siirdunud-treenerile-asendaja

Tallinna Levadia leidis Florasse siirdunud treenerile asendaja

Jalgpalli Esiliigas mängiva FC Levadia U-21 noortemeeskonna peatreeneriks on alates tänasest Vladimir Vassiljev. Ühtlasi jätkab Vassiljev FC Levadia Jalgpallikooli tegevjuhina ning 2004. aastal sündinud poiste (U-13) võistkonna treenerina.

“See minu jaoks uus väljakutse,” ütles täna Maarjamäel U-21 meeskonna peatreenerina esimese treeningu läbi viinud Vassiljev klubi kodulehe vahendusel. “Olen Argo Arbeiteri kõrval kaks aastat meeskonna abitreener olnud ning tunnen kõiki poisse väga hästi. Olen ambitsioonikas ja mul on edasiseks tööks palju mõtteid.” “Meil on väga hea ja tugev meeskond – paljud poisid võiksid juba Premium Liigas mänguminuteid saada, näiteks Cristofer Kuusma ja Magnar Vainumäe valmistuvad koos esindusega mänguks Praha Slavia vastu. Üritan oma teadmiste ja kogemustega noortele mängijatele palju juurde anda. Siit on meil ainult edasi minna,” rääkis Vassiljev. FC Levadia U-21 peab oma esimese kohtumise Esiliigas uue peatreeneri juhendamisel eeloleval laupäeval, 16. juulil kell 13:00 Maardus sealse Maardu Linnameeskonna vastu.

https://sport.err.ee/91568/maleolumpia-meeskond-voitis-andorrat-naised-viigistasid-kolumbiaga

Maleolümpia: meeskond võitis Andorrat, naised viigistasid Kolumbiaga

Aserbaidžaani pealinnas Bakuus peetaval maleolümpial alistas Eesti meeskond reedel Andorra esinduse, naiskond viigistas Kolumbiaga.

Kahel esimesel laual (Aleksandr Volodin mustadega, Ottomar Ladva valgetega) tegid eestlased viigi, aga kolmandal laual sai Tarvo Seeman mustadega ja Roman Jezov valgetega oma vastastest jagu. Seitsme vooru järel on kaheksa punkti kogunud Eesti tõusnud 56. kohale. Ainuliider on 13 punktiga USA. Punktiga jäävad maha Venemaa, Gruusia, Ukraina, India, Inglismaa ja Läti. Eesti meeskond kohtub täna Monacoga. Eesti naised tegid Kolumbiaga 2:2 viigi. Mai Narva pidi esimesel laual mustadega konkurendi paremust tunnistama, aga teisel laual oli Monika Tsiganova valgetega võidukas. Margareth Olde (mustad) ja Triin Narva (valged) mängisid oma vastastega viiki. Eesti naiskond asub seitsme vooru järel üheksa punktiga 39. kohal. 12 punktiga jahivad esikohta Venemaa, Hiina, Aserbaidžaani esindusnaiskond, USA ja Holland. Täna läheb Eesti naiskond vastamisi Tšehhiga.

https://www.err.ee/991244/usa-kaitseminister-pole-mingit-marki-et-turgi-plaaniks-pealetungi-peatada

USA kaitseminister: pole mingit märki, et Türgi plaaniks pealetungi peatada

USA kaitseminister Mark Esper ütles reedel, et pole mingit märki selle kohta, nagu kavatseks Türgi peatada oma pealetungi kurdi võitlejate vastu Süüria kirdeosas.

"Minu jutuajamiste põhjal minister (Hulusi) Akariga, ei näe ma mingit märki sellest, et nad on valmis lõpetama," lausus Esper pressikonverentsil. Pentagon märkis varem reedel, et Esper olevat jutuajamises oma kolleegiga jõuliselt julgustanud Türgit peatama pealetungi Süürias, hoiatades, et sel võivad olla Ankarale tõsised tagajärjed. USA rahandusminister Steven Mnuchin teatas reedel, et riik on valmis kehtestama Türgile märkimisväärsed majandussanktsioonid, mille eesmärk on lõpetada pealetung Süüria kirdeosas. Mnuchini sõnul on USA vajadusel võimeline peatama Türgi majanduse. President Donald Trump ei ole siiski veel määrust sanktsioonide kohta allkirjastanud. Türgi president Recep Tayyip Erdogan ütles enne seda, et riik ei kavatse teiste maade ähvarduste tõttu pealetungist loobuda.