Datasets:

TalTechNLP

/

err-newsroom-keyphrases

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 15

https://sport.err.ee/84764/videod-tampa-bay-voitis-detroiti-ka-teist-korda

VIDEOD | Tampa Bay võitis Detroiti ka teist korda

Jäähoki Stanley karikavõistluste esimeses ringis alistas Tampa Bay Lightning kodus Detroit Red Wingsi 5:2 (1:0, 1:1, 3:1) ja asus seeriat kaks-null juhtima.

Heas hoos oli Lightningu keskründaja Tyler Johnson, kes viskas kaks väravat ja andis kaks resultatiivset söötu. 25-aastane Johnson esines Red Wingsi vastu kenasti ka eelmise hooaja samas faasis, kui viskas Lightningu nelja võidu jooksul kuus väravat. Tõsi, kolmes Detroidi võidumängus ei saanud ta ühtegi resultatiivsuspunkti. Florida Panthers alistas kodus New York Islandersi 3:1 (1:0, 1:0, 1:1) ja viigistas seeria üks-ühele. Samasugune seis on ka ka paaris Chicago Blackhawksi ja St. Louis Bluesi vahel, kus viimase mängu võitis Blackhawks võõrsil 3:2 (0:0, 1:1, 2:1). Play-offiga tehti algust ka Anaheimis, kus kohalik Ducks kaotas Nashville Predatorsile 2:3 (1:1, 1:1, 0:1).

https://sport.err.ee/87243/driftinadalavahetusel-osalejad-naitavad-ennast-parnu-linnatanavatel

Driftinädalavahetusel osalejad näitavad ennast Pärnu linnatänavatel

Selle laupäeva õhtul on ilusamapoolse ilma korral võimalus näha Pärnus, Rüütli tänaval üle 30 võimsa võistlusauto, kes osalevad 11.-12.06 auto24ringil peetaval Summer Bash 2016 nimelisel PRO-drifti nädalavahetusel.

Rongkäigu start on auto24ringilt orienteeruvalt kell 20.15, edasi liigutakse Pärnu-Lihula maanteele kuni jõutakse Pärnusse, Tallinna maanteele. Sealt edasi liigutakse Akadeemia teele ning peatutakse umbes pooleks tunniks minutiks Rüütli tänaval, kus kõigil huvilistel on võimalus autode ja sõitjatega tutvuda. Pärast tutvumist liigub autoderivi läbi Pika tänava tagasi Audrusse auto24ringile. Ajakava: Laupäev, 11.06 13.00 Väravad avatakse pealtvaatajatele 12.30-17.30 treeningsõidud 17.45 Sõitjate koosolek 18.05-20.00 Kvalifikatsioonisõidud 20.00-09.00 Vaikus rajal ja boksialas. Pühapäev, 12.06 11:00 Väravad avatakse pealtvaatajatele 11:40 Lõuna 12:00 - 12:20 Sõitjate koosolek (kohustuslik) 12:30 - 13:00 Sõitjate tutvustus/paraad 13:20 Finaalsõidud/Tandem (Top32) ~15:30 Auhinnatseremoonia

https://www.err.ee/1608749251/partel-peeter-pere-kuidas-vahendada-vastasseisu-tanavatel

Pärtel-Peeter Pere: kuidas vähendada vastasseisu tänavatel?

Inimese liikumisviisi otsuse langetab ta ise, selle tingib aga ehitatud ruum. Inimene liigub sellega, mis on efektiivne, ohutu ja mugav. Kui meil pole tingimusi rattateedeks ja jalutamiseks, jäävadki kõik autodesse, kirjutab Pärtel-Peeter Pere.

Käib sõda. Ajad on pingelised. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem on öelnud, et "kõige suurem oht Eestile on omavaheline kraaklemine". Mida saaks me konkreetselt teha, et meie igapäevaelus oleks vähem vastasseisu? Igaüks võib ise mõõta temperatuuri ruumis, kui juttu tuleb kas tõukeratastest või autostumisest. Mis toimub Tallinna tänavatel, see ärritab inimesi. Suured teetööd ootavad oma aega eri põhjustel. Õnneks on võimalik juba praegu teha midagi, mis võiks rahustada inimesi, kes sõidavad kas auto, rattaga või käivad jala. Tallinna linnavolikogu liige Mart Kallas (EKRE) esines 22. septembril volikogus äärmiselt hea küsimuse ja ettepanekuga: "Mul on ettepanek Tanel Kiigele, kes on hiljuti oma rolli asunud. Käisin hiljuti Rootsis, sellises linnas nagu Uppsala ja seal oli põhimõtteliselt selline tänav, kus kõik mahtusid ilusti ära, nii jalgrattad, autod kui ka tõuksid. Ja milles see erinevus seisnes Tallinnast, et nad kõik pidasid üksteisest lugu, kõik suhtusid üksteisesse aupaklikult ja otsiti silmakontakti, kiirused olid väiksed. Silm puhkas siukse liikluskorralduse ees. Kuidas me saaksime Tallinnas näiteks teie abil sellise vastasseisu, mis on praegu täielikult tekkinud - tõuksijuhid vihkavad täielikult autotransporti, autojuhid vihkavad lihtsalt silmad mustaks tõuksijuhte - kuidas me selle vastasseisu saaksime lahendatud?" Ma soovin Kallast tunnustada väga konstruktiivse küsimusepüstituse eest. Tema reisikirjeldus ja küsimus sarnanevad sellega, mida on arhitektid, linnaplaneerijad, liikuvuseksperdid ja oma kodulinna väärtustavad elanikud aastakümneid saavutada soovinud. Liigume me linnas kuidas tahes: kellel võiks olla midagi tänava vastu, kus korraga on võimalik sõita autoga, rattaga, kõndida ning isegi poode-ärisid pidada? Madalal rippuvad viljad ja kiired lahendused linnavalitsuse laual Vastus, kuidas vastasseisu lõpetada, peitub linnavolikogu liikme küsimuses: kiirused sõiduautodele peavad olema madalad. See ei ole autojuhtide elu keerulisemaks tegemine, see on aeglasemalt sõitmine. Kui kiirus on 20-30 km/h, on võimalik süsteemset muutust esile kutsuda: jalgratastega saab sõita sõiduteel, mitte enam kõnniteel. Kui ühel tänaval puudub laius rajada eraldatud ohutut rattateed, tuleb värvida sõiduteele rattarada. Kui meil on ühesuunaline tänav autoliiklusele, saab panna mõlemas suunas ratastega liikumise lubamiseks liiklusmärgid ja autodele vastassuunas joonida rattaraja sõiduteele. Tõsiasi on see, et väga paljudes kohtades juba sõidavad rattad mõlemas suunas. Häda on siis, kui ratturid ei tea, millisel pool tänavat sõita tuleb või sõidavad koguni kõnniteel. Kõige alus on EKRE linnavolikogu liikme mainitud madal kiirus. See tähendab 5-30 km/h. Kas teadsite, et kui auto sõidab inimesel otsa kiirusel 30 km/h, on see nagu teiselt korruselt alla kukkumine. 50 km/h on neljandalt. Kiiruste vahe on vaevalt kahekordne, surmasaamise tõenäosuste erinevus 50 vs 30 km/h vahel on kolm-neli korda (allikad: ÜRO ja Maailma Tervishoiuorganisatsioon). Mart Kallase nähtud tänavaelu Uppsalas on ehk midagi sellist nagu oli Eestis Wabariigi ajal. Selle tänavaelu saame taas luua suuresti nende väikeste muudatustega ja kõik saavad linnas sõbralikult elada. Inimese liikumisviisi otsuse langetab ta ise Linnas elavad inimesed. Pole kellegi asi öelda, kuidas nad liikuma peavad. Inimese liikumisviisi otsuse langetab ta ise, selle tingib aga ehitatud ruum. Inimene liigub sellega, mis on efektiivne, ohutu ja mugav. Kui meil pole tingimusi rattateedeks ja jalutamiseks, jäävadki kõik autodesse. See ei ole hea ka autojuhtidele, sest me kõik ei mahu lihtsalt oma autodega linna ära. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles 6. oktoobril linnavolikogus, et meil ei jätku "matemaatiliselt võttes" ruumi kõikide eraautode jaoks ning praegune kasv ei saa jätkuda. Linnapeaga saab ainult nõus olla. Erasõidukite arv peab vähenema, see on linna liikuvuskavaski sees: aastaks 2030 saab Tallinnas olema 350 autot 1000 elaniku kohta, praeguse 470 asemel. (Muuseas, alles eelmisel aastal oli see suhe 450/1000.) "Meil on vaja leida lahendusi, et saaksime jagada meie ühist eluruumi. Vajadus uuendusteks on kahtlemata olemas." Ruum linnas ei ole lõputu. Eriti kehtib see südalinnas ja mistahes ruumis, kus inimesed juba elavad. Tallinn kasvab ja autostumine suureneb. Ruum püsib meil sama, kasutajate hulk ja liikumistihedus kasvavad. Meil on vaja leida lahendusi, et saaksime jagada meie ühist eluruumi. Vajadus uuendusteks on kahtlemata olemas. Mis on takistus? Või kes? Kogu Tallinna arengu takistus on Tallinna transpordiamet ja selle 16 aastat ametis olnud juht Andres Harjo, kelle töö tulemus on linna jätkuv autostumine. Võtame näiteks rattateed. Harjo näitas 10. oktoobril Tallinna linnavolikogus ümmarguse jutu ajamise meistriklassi. Ta rääkis, kuidas kõik rattateede mõlemas suunas lubamise jutt on mõistetav ja suund on ju linnavalitsusel õige niikuinii ning "me jätkame seda tööd". Aga. Küll on vaja arvestada ühistranspordisõidukite juhtide "negatiivse tagasisidega", rääkida inimestele "kodusest kasvatusest" ja sellest, kuidas me näeme erinevate "kasvatuste vilju" ratturite peal; kuidas "järgmisel aastal" minnakse mõlemas suunas rattasõidu lubamisega edasi, näiteks "hajaasustusega piirkondades" nagu Nõmme. Suusõnaline lubadus teha kümmekond tänavat järgmiseks aastaks, selle uskumine on naiivne. Kui ka tehakse kümme, mis kasu on sellest rattastrateegia arvudes paika pandud eesmärkide viimisel? See on klassikaline Tallinn: annab lusikaga, võtab kulbiga. Nii see asutus linna arengustrateegiatele vastu töötabki. Rattateedest kaugemale vaadates näeme, et transpordiametil puudub igasugune tegevuskava "Tallinn 2035" elluviimiseks. Nad ei mõõda rattaliiklust, nende digitaalne liiklusmudel mõõdab ainult sõiduautode liiklusvooge. Transpordiametis puudub pädev juht, mistõttu puuduvad plaanid, puuduvad süsteemid ja puudub andmepõhine ühistransport. Lahendus Ruumi ei ole kõikide autode jaoks, nagu ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Las siis need, kes ei taha autoga sõita, liiguvad jalgsi, ratta või ühistranspordiga. See juhtub ainult siis, kui meil on taristu, täpselt on nagu igas linnas, kus on mõõdetud rattaliikluse kasvu, selgelt tõestatud. Värv pole taristu. Madalad kiirused ja rattarajad mõlemas suunas ühesuunalistel tänavatel on aga hea algus. Võiks isegi öelda, et ajutine kompromiss. 30 km/h peab olema linnatänavatel vaikimisi norm, muu on erand. Mõlemas suunas ühesuunalistel teedel rattateedel peab olema norm, muu on erand. Kõnniteedel tuleb lisaks ratastega sõitmisele ka igasugune autode parkimine ja peatumine keelata, pollaritega kui vaja. Kullerite autodele peab looma oma "5 minuti" parkimiskohad, kuhu tarvis. Koolide ümbruses tuleb keelata eraautode sõitmine, näiteks saab olla Vanalinna Hariduskolleegium, mis asub kesk Vanalinna. Mitte ükski kirjeldatud võtetest ei eelda asfaldipanekut ega kuude ja aastate pikkust menetlust. Liiklusmärgid, jooned sõiduteele, sellest alustuseks piisab. Kui ükski erakond pole inimkesksemate tänavate vastu, siis miks lastakse transpordiametil pealinna autostumise kasvatamist jätkata? Kõik kirjeldatu on Tanel Kiige teha ja Kõlvarti heaks kiita. Kiigele allub igat linnaplaneerimis- ja liikuvusuuendust torpedeeriv transpordiamet. Kiik saab leida transpordiametile uue juhi, kes mõistab valdkonda, oskab juhtida ning viia ellu linna strateegiaid. Või liputab saba koera?

https://kultuur.err.ee/655549/keelesauts-palju-onne-sunnipaeva-osas

Keelesäuts. Palju õnne sünnipäeva osas!

Tänase keelesäutsu osas tuleb öelda, et see on üsna ründav ühe sõna osas. Liiga tihti on avalikus keelepruugis näha ja kuulda, et keegi märkab midagi millegi osas, teeb ettepaneku millegi osas või avaldab arvamust millegi osas.

Näiteks „maaklerid näevad hinnatõusu üürituru osas“ ja „valitsus arutab võimalusi alkoholiaktsiisi osas“. Sõna „osas“ vohamist on keeleuurijad juba mõnda aega jälginud, alguses huviga ja mida aeg sedasi, seda suurema hämminguga. Naljaga pooleks öeldes pole ilmselt kaugel aeg, kui soovime üksteisele „palju õnne sünnipäeva osas“, „kõike head uue aasta osas“ ning altari ees kõlab jah-sõna asemel „olen nõus abiellumise osas“. Järele mõeldes võime avastada, et eesti keeles me arutleme millegi üle, meil on arvamus millegi kohta, hirm millegi pärast ja huvi millegi vastu, me avaldame tänu millegi eest ja tunneme vajadust millegi järele. Üsna kohmakas on eesti keeles öelda „soovin head algava päeva osas“ ja kui selgelt ja arusaadavalt kõlab, kui lihtsalt öelda „kena päeva“! Kuulake varasemaid säutse siit.

https://www.err.ee/1608253002/lavly-perling-isamaa-vajab-muutust-eesti-parast

Lavly Perling: Isamaa vajab muutust Eesti pärast

Eestil on vaja Isamaa poliitikat, milles rahvuslus on ühendatud moodsa maailma dünaamika, võimaluste ja väljakutsetega, ütles Isamaa esimeheks kandideeriv Lavly Perling laupäeval Isamaa suurkogul peetud kõnes.

Isamaad on Eestile vaja. Praegu taas rohkem kui kunagi varem. Sellist Isamaad, mis määrab Eesti poliitika suuna, aga mis kõige olulisem – pakub Eesti inimestele lootust ja lahendusi. Isamaa on kõige eestimeelsem erakond Eestis. Nii on ja nii jääb. Meil on julgust ja nutikust leida üles, pakkuda välja ja viia ellu Eestile omaseid lahendusi, mis lähtuvad just meie riigist, meie kultuurist, ajaloost ja meie olemusest. Ma kandideerin Isamaa esimeheks, sest ma usun, et Eestil on vaja Isamaa poliitikat, kus rahvuslus on ühendatud moodsa maailma dünaamika, võimaluste ja väljakutsetega. Ainult nii anname oma isamaa, oma Eesti edasi järeltulevatele põlvedele tugeva ja kaitstuna. Isamaa inimestes on olemas see tarkus ja jõud, mille kaudu seda Eestile pakkuda. Jah, Eesti peab olema kasvava eestlaste arvuga riik, aga see on võimalik üksnes siis, kui me loome keskkonna, kus inimesed tahavad luua peresid, kasvatada lapsi, rajada ettevõtteid ja lasta oma loomingul lennata. Kus tehakse ägedaid asju. Esimestena. Kus riigi jõukus soodustab iga Eesti inimese soovi siin olla ja siia jääda. Las noored lähevad, õpivad, saavad targaks. Aga loome neile Eesti, kuhu nad tahaks oma tarkuse ja kogemusega tagasi tulla. Teeme nii, et maailma majanduse ja teaduse tipud tahavad siia tulla, sest siin on võimalused ja vabadus. Ettevõtluse tarvis on siin loodud konkurentsivõimelt Euroopa parim majanduskeskkond, aga koduaknast võid vaadata Eestimaa looduse võlusid - metskitse metsaserval söömas või rebast õue peal. Just jõukat Eestit eelistavad oma elukeskkonnana ka meie oma noored pered, sest siis on neil siin tööd ja leiba. Ja nad tunnevad end siin väärtuslikena. Isamaa on ja jääb minu juhtimisel parempoolselt mõtlevaks ja käituvaks erakonnaks, kes hoiab meie rahvusriiki - kaitstud julgeoleku, jõukust loova majanduse ja rahvuslike väärtuste kursil. Eesti eest seismine on minu jaoks kompromissitu, on alati olnud. Olen alati elus lähtunud nii inimese kui tippjuhina põhimõttest, et meil on oma Eesti riik, siin kehtivad meie reeglid – ja me oskame, tahame ja suudame enda eest seista. Rõhk muide on sõnal "meie". Meie oskame, meie kõik koos vastutame oma riigi eest. Meie oskame seista selle eest, et Eesti keel, rahvus ja kultuur säiliks, et Eestit saadaks majanduslik jõukus ja et Eestis ei oleks 40 000 suhtelises vaesuses elavat last. Praegu puudub Eesti riigi valitsemisel kõik see, mis on alati olnud Isamaa tugevus – siht, eesmärk, tahe. Eesti inimesed väärivad muutunud Isamaad. Nad väärivad lootust ja lahendusi. Iseäranis muutuvas maailmas, kus taas valitseb ebakindlus ning kus muutustega sammu pidamiseks on vaja avatud silmi ja raudset tahet. Nad väärivad eestimeelset alalhoidlikku, pärisasjadega tegelevat poliitikat, mis loob jõukust. Isamaa ei hakka kunagi lubama inimestele tasuta asju, aga me hindame kõrgelt kristliku väärtusruumi arusaamasid nõrgemate abistamisest, ligimese märkamisest ja tänulikkuse tähendusest. Isamaa vajab muutust. Mitte iseenda, vaid Eesti pärast. Minul ja minu meeskonnal ning toetajatel on tahe seda muutust ellu viia. Ma tänan siinkohal kõiki oma toetajaid usalduse ja soovi eest Isamaad muuta. Minu kummardus teile. Eestile ja Isamaale mõeldes tulid mul meelde Lennart Meri kunagised sõnad tahtest ja tahtejõust: "Inimesed hakkavad väsima, ja ma taban end mõttelt: mis väsib meis kiiremini, kas füüsiline vastupidavus või tahtekindlus? Nõrgad osutuvad tugevaiks, tugevad nõrkevad. Pole nagu mingit seaduspärasust. Küsimus on siiski tahtes. Tahtejõud otsustab kõik. Ta sunnib pingutama muskleid, julgustavalt naeratama väsinule, loobuma ahvatlevast ja petlikust karastavast veelonksust, sunnib väsimust ületades edasi astuma." Helir-Valdor Seeder on teinud oma tööd ja toonud erakonna siia, kus oleme. Ma tänan sind ja kõiki teisi, kes sinuga koos on viinud Isamaa kaudu Eestis ellu rahvuslikku poliitikat. Kuid siit tuleb edasi minna. Me oleme erakond ja erakond peab tahtma juhtida riiki. Erakonnal peavad olema suured ideed, ambitsioon, hea nimi. Head inimesed muidugi ennekõike, aga just need on Isamaal olemas. Isamaa inimesi kuulates ja nendega rääkides pole kahtlust, et potentsiaal Isamaas on meeletu. Me peamegi rääkima Eesti, Euroopa ja maailma päästmisest, aga et oma konservatiivset, rahvuslikku poliitikat ellu viia, vajame tugevat erakonda. Sellist, kus inimesi kuulatakse ja nendega räägitakse. Sellist, kus igaüks mõistab oma tähtsust ja tähendust erakonnale ning erakond väärtustab igaühte. Kust ei saadeta ära, vaid kuhu kutsutakse juurde uusi tegijaid. Kus ei jäeta bussi pealt maha, sest sul on oma arvamus. Kus Eesti elu on tähtsam kui isiklik koht valimisnimekirjas. "Erakonna juhina tajuks ma vastutust ja kohustust anda end just selle piirkonna teenistusse, mis erakonnale ja Eestile kõige tähtsam." Tugevat erakonda saadab hea nimi. Juba siin ja praegu ütlen ma aitäh kõikidele meie erakonna kohalike omavalitsuse juhtidele, kes on jaganud minuga mõtteid ja palunud mul tulla kohalike omavalitsuse valimistel just nende piirkonda kandideerima. Erakonna juhina tajuks ma vastutust ja kohustust anda end just selle piirkonna teenistusse, mis erakonnale ja Eestile kõige tähtsam. Erakonnajuhiks olemine tähendab oma inimeste, oma organisatsiooni, Eesti eest seismist. See tähendab vastutuse võtmist kõige raskemates kohtades kohalike omavalitsuste valimiste valimisel, valitsusvastutuse kandmise julgust, peaministrierakonna ambitsiooni, sest Isamaa inimesed väärivad seda. Teie väärite. Ja meie valijad väärivad. Hea nimi pole aga pelgalt siseriiklik teema. See on meie julgeoleku küsimus, kui tihedad ja vahetud on meie suhted sõsarparteidega Euroopas. Isamaal on olnud ajalooliselt hea maine meie partnerite hulgas, sest oleme nendega ikka suhelnud ja meie euroopameelsus on olnud teada ja tajutav. Meie Soome sõsarpartei Kokoomus, mis nädalapäevad tagasi võitis kohalikud valimised, defineerib end muideks Soome kõige euroopameelsema erakonnana. Isamaa on olnud ja peab jääma julgeoleku teemade eestkõnelejaks. Pole võimalik aga olla julgeolekupoliitika eestkõneleja, omamata aktiivseid suhteid sõsarparteidega. Eesti julgeolekupoliitika on liitlassuhete ehitamine ja hoidmine, ka erakonna kaudu. Isamaa jaoks algab see koostööst meie sõsarparteidega. Aktiivsest, mitte formaalsest koostööst. Isiklike suhete loomisest, sest tugeva erakonna loomulik osa on liidrite omavahelised isiklikud suhted Euroopa tasandil. Isamaa inimesed väärivad taas võidumaitset. Mitte pidevat künnise hirmu. Me ju kõik tajusime viimatise erakondade toetusuuringu tulemustes, kui suur on Eesti inimeste lootus Isamaa osas. Eesti inimesed ootavad Isamaa tagasi suurte hulka. Teeme selle siis ära! Nii nagu perekond on ühiskonna tuum, on Eesti konservatiivse rahvusliku poliitika tuum see, kuidas läheb Isamaa erakonnal. Kuidas ajada seda Eesti asja kõike väärtuslikku säilitades ja samas Eesti inimestele pärisasjadega tegelemise poliitikat pakkudes. Minul on pakkuda plaan Isamaa taas suureks ja tugevaks tegemiseks, sest mulle läheb Isamaa korda: Esiteks: juba juuni lõpust oleme opositsiooni juhtiv jõud. Opositsioon saab olema Isamaa nägu. Me näitame, et tegelik alternatiiv tänasele seisakuvalitsusele ei ole mitte räuskav populism, vaid Isamaa kui reaalne ja valitav jõud. Isamaaline jõud. Teiseks: me peame oma erakonna taas üles ehitama. Minu eesmärk on tugev organisatsioon ja kaasatud liikmed. See tähendab, et aasta pärast tegutsevad Isamaa piirkonnad ja osakonnad igas vallas ja linnas. Töö inimestega käib läbi kogu valimistsükli, toimetavad piirkondade arendusjuhid, hoitakse oma liikmeid ja kutsutakse juurde uusi tegijaid. Info liikumine on kahesuunaline ja erakonna poliitikakujundamisse on kaasatud oma ala parimad. Luban, et järgmisel korral ei pea te taluma seda siin, sest teil on tahtmise korral küll võimalus tulla ja olla koos teiste liikmetega, aga teil on võimalus ka tänane päev veeta oma pere ja lähedastega ning samas erakonna asjades kaasa rääkida e-riigile ja e-erakonnale kohaselt. Kolmandaks: muutes Isamaa valitavaks ning ehitades uuesti üles erakonna organisatsiooni täitub meie kolmas eesmärk - Isamaa on 2023. aastal riigikogu valimisel kolme juhtiva erakonna seas. Eesti inimesed väärivad Eestist hoolivat alalhoidlikku poliitikat pakkuvat Isamaad. Sellist, mis hindab konservatiivsust, aga mitte arhailisust, arengut, mitte seisakut, mis kõnetab noori ja toob oma valijad koduerakonna juurde tagasi. Meie inimesed väärivad meie poolt pakutavat lootust ja lahendusi. Jõukat Eesti. Hoitud riiki, maad ja rahvast. Meie võimuses on teha otsus, et Isamaa asub selle nimel tööle. Teeme siis seda. Usaldage mind ja minu meeskonda ning ma luban seista Isamaa eest just nii nagu olen seisnud Eesti eest.