Datasets:

TalTechNLP

/

err-newsroom-keyphrases

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 15

https://kultuur.err.ee/1058327/merle-karro-kalberg-oppida-oppida-oppida-kuidas-ja-kus

Merle Karro-Kalberg. Õppida, õppida, õppida! Kuidas ja kus?

Uus aeg eeldab teadmiste uutmoodi omandamist ja uut õpiruumi. Inspireerivat koolimaja on küll vaja, kuid muudatused saavad alguse hoiakute ümberkujundamisest, kirjutab Merle Karro-Kalberg Sirbis.

Muutuv kooliruum. Eesti Arhitektide Liidu juhend tänapäevast õpikäsitlust toetava koolikeskkonna kujundamiseks. Koostajad Kadri Klementi, Katrin Koov ja Terje Ong. Graafiline disain ja illustratsioonid: Tuumik Stuudio. Keeletoimetaja Kerli Linnat. Eesti Arhitektide Liit 2019. 90 lk. Leidub hulganisti tõendeid ja uuringuid selle kohta, et igapäevane mõõdukas füüsiline aktiivsus vähemalt üks tund päevas mõjub hästi vaimsele tervisele ning õppimis- ja keskendumisvõimele. On tehtud ka uuringuid ja kaitstud doktoritöid, mis näitavad, et Eesti laste päevane keskmine liikumisaktiivsus pole praegu piisav, et see toetaks vaimset heaolu ning õppimis- ja keskendumisvõimet. Vähene liikumine ei tähenda ainult vaimset lodevust, vaid viib ka füüsise närbumiseni ja rasvumiseni, mida omakorda peetakse paljude tervisehädade peapõhjuseks. Näib, et kool on koht, kus alustada selle kitsaskohta lahendamisega ning anda lastele ja noortele aktiivset liikumisaega. Aktiivsuse suurendamisega käib kaasas muutunud õpikäsitlus: edukaks toimimiseks kiiresti muutuvas infoühiskonnas on tarvis teistsuguseid oskusi ja teadmisi, kui olid need, mida anti kümme aastat tagasi. Aina rohkem hinnatakse meeskonnas töötamise, teabe otsimise ning infotulvast vajaliku väljasõelumise oskust. Sellest tulenevalt küsitakse, kuidas uusi teadmisi-oskusi kõige paremini edasi anda ning kuidas toetab muutunud õpikäsitlust ümbritsev ruum. Selliseid teemasid käsitlebki arhitektide liidu välja antud juhend "Muutuv kooliruum". Vihikuna vormistatud juhend annab teoreetilise ülevaate uuendatud õpikäsitusest, visandab laia joonega, millised peaksid olema õppimine ja õpetamine, kuidas ruum seda toetab. Inspiratsiooni pakub rohke pildimaterjal. Toetav ruum Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme kirjutab, et kooliarhitektuur on vaikimisi olnud toeks hariduses valitsevatele ideoloogiatele, mis on tõukunud ajast või riigikorrast. Näiteks ehitati totalitarismi perioodil koolimaju, kus kasvatusasutuse peamine eesmärk oli võimukuulekus, inimese allutamine valitsevale ideoloogiale. Seetõttu leiame neis majades kitsaid kõrgete lagedega koridore, suletud uste ridu, rohkesti õpilastele keelatud ruume jms, kus laps tajub oma väiksust ja tühisust. Juhendi koostajate arvates vajab praegune noor põlvkond paremaid sotsiaalseid oskusi – eneseväljendamise, mitmekesisuse väärtustamise oskust, loovat ja kriitilist mõtlemist, riskijulgust ja ka ebaõnnestumistest ülesaamist. Kuidas ruum saab seda toetada, seda püütaksegi selgitada. Konspekti vormis läbitakse juhendis eri teemad. Selgitatakse, milline on liikuma kutsuv kooliruum, millised sammud viivad hea kooliruumini, arutletakse selle üle, milline on kool sotsiaalse, vaimse ja füüsilise ruumina ning tuuakse kooliruumi loomise-ümbermõtestamise lähteülesande näidis. Rõõmustab, et siseruumi kõrval on samaväärselt tähelepanu pööratud väliruumile: kooliruum ei jää seinte vahele, uude terviklikku õpikäsitlust toetavasse ruumi on kaasatud kooliõu. Ka aktiivset kooliteed on nähtud terviku osana. Juhendi kõige atraktiivsem osa on pildid õpikeskkondadest, mis täiskasvanulegi lusti pakuvad. Mõned näited eeldavad laiemat joont, nt puuonnidega seiklusrada, erilahendusega veeatraktsioonid, kuid on ka taskukohasemaid lahendusi. Näiteks nutikas infograafika: akna kohale on inglise keeles kirjutatud window, matemaatikaklassis on seinale kantud konstandi π väärtus. Enamik vihiku näiteid pärineb Skandinaavia maadest ja need tõestavad, et hoolimata PISA testi tulemustest on meil palju arenguruumi. Õnneks on riigid, kelle poole alt üles vaadata, lähedal. Seal tajutakse keskkonda tervikuna ja teadmisi ei pea omandama ainult klassiruumis õpiku taga. Keskkond peab soodustama uurimislusti. Uudishimu tekitav ruum Millised on siis takistused sellise ruumi loomisel? Enamasti on need, nagu ikka, uuenduste juurutamist saatvad eelhoiakud ja ajaga kivistunud mõttemallid. Need ja muud kitsaskohad tulevad hästi välja õpilaste arvamustest. Näiteks: "Meie koolis ei taheta väga lasta koolimajast väljapoole. Isegi kui on ilusad ilmad. See on minu arvates suur probleem." Mõned piiravad põhjused tunduvad halenaljakad, justkui oleksime ennast ise puuri pannud ja võtme minema visanud ning nüüd viskleme seal, oskamata sealt välja tulla. Ruumi poolest võib koolimaja liikumist ja muudatusi soodustada, kuid kui koolis leitakse, et majja tuleb siseneda ja sealt väljuda vaid ühest uksest ning need uksed, mis avanevad sise- või tagahoovi, peavad kinni olema, jääb ruumi potentsiaal kasutamata. Palju kartusi on seotud turvalisusega. Selge see, et kui lapsevanem oma kullakalli hommikul lasteasutusse saadab, eeldab ta, et laps on kindlas keskkonnas, kust ta õhtul sama tervelt ja rõõmsalt naaseb. Mõneti on turvalisuse tagamine kujunenud uueks keskkonna kavandamise diskursuseks, mis välistab kõikvõimaliku loovuse. Koolimajas võib näiteks olla astmeline trepistik-fuajee, aga kui õpetajad kardavad, et lapsed seal turnides kukuvad, siis parema lahenduse otsimise asemel keelatakse astmestiku kasutamine üldse ära. Õueruumi kasutamist takistab mustaks saamise kartus ja et koolimaja määrdub. Kes meist poleks olnud mõnes asutuses, olgu siis koolimajas või haiglas, kus tundub, et ruumi kasutamine ja päevarütm sõltub koristaja graafikust, tema heast või halvast tujust? Ebamäärane hirm siseruumidesse toodava pori ees pärsib nii mõndagi. Viimased uuringud on aga näidanud, et mida rohkem laps mulla ja poriga kokku puutub, seda rikkalikum on tema organismi mikrofloora ning seda tugevam immuunsüsteem. On ka teooriaid, mis seovad lapsi kimbutavad allergiad ja nõrga immuunsüsteemi ümbritseva keskkonna steriilsusega. Teine määrdumise tahk on laste riietus. Teame ju ütlust, et pole halba ilma, on ainult ebasobiv riietus. See käib ka koolilaste ja nende õueruumi kasutamise harjumuste kohta. Vihiku innustavatelt piltidelt vaatavad vastu keskkonnad, kus saab mängida veega, joosta poris, kelgutada jne. Need tegevused eeldavadki eririietust. Kelgutama ei saa minna teksapükste ja dressipluusiga. Veemängus ollakse jalgu- ja käsipidi vees. See tähendab, et vaja on kummikuid ja kummipükse. Liikumisaktiivsust soodustav kool ja õu eeldavad vastavalt riidessepanekut ja lapsevanemad peavad toetama liikumisharjumuste kujundamist. Kuigi on vaja veel kõvasti tööd teha, rõõmustab, et olukord paraneb ka meil. Näiteks on viimastel aastatel Tartu kaasava eelarve hääletustel võidutsenud koolihoovide atraktiivsemaks muutmise ideed, alles hiljuti sai Tartu ülikooli liikumislabori programm "Liikuma kutsuv kool" üleeuroopalisel auhinnakonkursil #BeActive Awards esikoha. Riigigümnaasiumide ja põhikoolide hooned kavandatakse uute põhimõtete järgi ning ka vanades koolimajades vaadatakse ringi sooviga ruum loovalt kujundada: kas või nii, et uut mööblit tellides arvestatakse vajadusega toolid-lauad rühmatööks hõlpsalt ümber paigutada. Mõtteviisi vahetamiseks peab olema häid näiteid ja eeskujulikke algatusi. Soovituslik vihik "Muutuv kooliruum" on üks sellistest.

https://www.err.ee/632153/tallinna-narva-maanteel-hukkus-auto-alla-jaanud-naine

Tallinna-Narva maanteel hukkus auto alla jäänud naine

Tallinna-Narva maantee 19. kilomeetril Jõelähtmel hukkus laupäeva õhtul auto alla jäänud naine.

Kella 21 paiku sai politsei teate, et Jõelähtme vallas Tallinna-Narva 19. kilomeetril lebab teel naise surnukeha. Esialgsetel andmetel võis naine hukkuda autolt saadud löögi tagajärjel. Hetkel on naine tuvastamata. Õnnetuse asjaolud selgitab politsei välja kriminaaluurimisel. Politsei palub kõigil, kes juhtusid selles piirkonnas liikuma ja nägid liiklusõnnetust pealt, võtta ühendust politseiga telefonil 112 või 51 05 599.

https://sport.err.ee/1608188695/selgus-venelaste-asendushumn-olumpiamangudeks

Selgus venelaste asendushümn olümpiamängudeks

Vene sportlased kuulevad Tokyo ja Pekingi olümpiamängudel esikoha võitmisel korral helilooja Pjotr Tšaikovski teost "Klaverikontsert nr. 1".

Seoses dopingukorruptsiooniga ei saa Venemaal neil mängudel oma lipu ja nime all võistelda ning saavutatud tulemused ei kajastu olümpiaajaloos riigi kontol. Muude tehniliste tingimuste tõttu ei saa näiteks Venemaa olümpiavormil olla kirjas "Venemaa" ja võidu korral ei kuule sportlased rahvushümni. Algselt soovisid venelased hümni asemele populaarset Teise maailmasõja aegset rahvalaulu "Katjuša", aga see leiti olevat liialt seostatav Venemaaga ja rahvusvaheline spordikohus ei andnud vastavat õigust. Nüüd kinnitas rahvusvaheline olümpiakomitee "asendushümniks" aga Tšaikovski tuntud teose "Klaverikontsert nr. 1", mis leidis lõppenud talvel rakendust ka iluuisutamise MM-il.

https://sport.err.ee/613619/video-vueltal-hakkab-pilke-puudma-sky-liikuv-hotell

VIDEO | Vueltal hakkab pilke püüdma Sky liikuv hotell

Sky meeskonna taustajõudude struktuuri ja klubi organisatsioonilist taset peetakse maailma parimaks. Laupäeval algaval Vueltal püüab pilke Briti tiimi massiivne liikuvhotell.

Kokkupakitud kahekorruselises klaasseintega elamus on kõik eluks vajalik: kööginurk, söögisaal, puhkeala ja tööruum, kirjutab Spordipartner. "See pole mõeldud ainult ratturitele, vaid sama palju ka taustajõududele," kinnitas Sky juht Dave Brailsford. "Oleme viimastel panustanud sellesse, et töötajad end paremini tunneksid." And here's how the Team Sky Race Hub takes shape! ⏱ pic.twitter.com/ZZbSNv5NJf — Team Sky ???? (@TeamSky) August 16, 2017 You've seen the pictures, but you've not had the special @WoutPoels guided tour of the Race Hub. Let him show you around! pic.twitter.com/w7FFTPzpIn — Team Sky ???? (@TeamSky) August 18, 2017 Our new Team Sky Race Hub is making its debut this week at the Vuelta! Take a look around... ???? > https://t.co/u7qMMOLyOC pic.twitter.com/VmTwlWDTK1 — Team Sky ???? (@TeamSky) August 16, 2017

https://sport.err.ee/95249/lennukatastroofist-eluga-paasenud-mangija-isa-ta-hakkab-taas-mangima

Lennukatastroofist eluga pääsenud mängija isa: ta hakkab taas mängima

Kolumbias kohaliku aja järgi esmaspäeva õhtul toimunud lennukatastroofis hukkus suur osa Brasiilia jalgpalli meistriliigaklubi Chapecoense mängijatest. Üks kolmest eluga pääsnud jalgpallurist oli Helio Neto, kelle isa sõnul saab mees taas jalgpalli mängima hakata.

„Mu poeg paraneb jõudsalt,“ kirjutas Helam Marinho Zampier Facebookis. „Tal oli just jalaoperatsioon ning arstid kinnitavad, et ta hakkab jälle mängima.“ 31-aastane keskkaitsja Neto oli üks kuuest inimesest, kes tragöödiast eluga pääses. Lennuki pardal oli 77 inimest, lisaks Netole pääsesid eluga veel Chapecoense kaitsja Alan Ruschel, väravavaht Jakson Follmann, üks ajakirjanik ning kaks lennuki meeskonnaliiget. Esialgsetel andmetel lõppes Kolumbias Medellinis maanduma pidanud lennukil kütus. Neto sai õnnetuses raskeid rindkere- ning kopsuvigastusi, Follmanni parem jalg amputeeriti ning Ruschelil opereeriti selgroogu. Chapecoenset tabanud tragöödia järel on paljud jalgpalliklubid üle maailma ohvreid minutilise leinaseisakuga mälestanud, FIFA soovitas kõikidel nädalavahetusel toimuvatel kohtumistel mängijatel käe ümber kanda musti leinalinte.

https://sport.err.ee/867475/taht-ja-izmir-said-turgis-venno-ja-galatasaray-ule-seljavoidu

Täht ja Izmir said Türgis Venno ja Galatasaray üle seljavõidu

Robert Tähe koduklubi Izmiri Arkas Spor korraldas möödunud nädala lõpus kontrollturniiri, mille ka ise ära võitis.

Otsustaval mängupäeval läks Izmir vastamisi Oliver Venno tööandja Istanbuli Galatasarayga, võites 3:0 (15, 18, 16), vahendab Võrkpall24.ee. 25-aastane Täht tõi võitjatele 18 punkti (+14). Eesti koondise nurgaründaja säras rünnakul, realiseerides 18 tõstest suisa 15 (83%). Kaks punkti kogus ta blokiga ja ühe serviga. Galatasaray tegi meeskondlikult väga kehva mängu. Erandiks ei kujunenud kahjuks ka Venno, kes tõi diagonaalründajana vaid seitse punkti (efektiivsusnäitaja 0). Türgi liiga uue hooajaga tehakse algust pühapäeval. Loe edasi portaalist Võrkpall24.ee.

https://sport.err.ee/744455/de-carvalho-jattis-sotsiaalmeedia-postituse-tottu-mangijad-pingile

De Carvalho jättis sotsiaalmeedia postituse tõttu mängijad pingile

Portugali jalgpalliklubi Sportingu president Bruno de Carvalho teatas, et ta eemaldab mängudelt peaaegu kogu põhikoosseisu Facebooki postituste pärast.

Intsident sai alguse neljapäeval peale Euroopa liigas 0:2 kaotatud mängu Madridi Alteticole. De Carvalho kritiseeris mängijaid, tõstes teiste seas esile eriti kaitsjate Sebastian Coatesi ja Jeremy Mathieu halba sooritust. Reedesel treeningul mängijad protesti märgiks ei osalenud ning neist 19 postitasid Facebooki seinale kirja De Carvalholt saadud kommentaaride kaitseks. "Me võitleme alati oma klubi nimel, oma fännide nimel, enda nimel," seisis postituses. "Sellel põhjusel, me väljendame oma pahameelt mängujärgselt avalikult pälvitud kommentaaride eest meie klubi presidendilt." Mängijad märkisid samuti, et nad tunnevad, et ei saa klubilt piisavalt toetust. "Kõik olukorrad tuleks lahendada klubisiseselt," lisasid sportlased. De Carvalho teatas vastuseks, et kõik postituse teinud mängijad on eemaldatud järgmistest mängudest. "Sel korral on mu kannatus katkenud," ütles De Carvalho.

https://www.err.ee/932695/politsei-avastas-kuusiku-jaaknahud-kiiruseuletamise-tottu

Politsei avastas Kuusiku jääknähud kiiruseületamise tõttu

Politsei avastas EKRE väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri kandidaadi Marti Kuusiku alkoholitarvitamise jääknähud, kui Kuusik kiiruseületamise tõttu kinni peeti.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Tuuli Härson ütles ERR-ile, et 4. märtsil peatas politsei Rakvere linnas Kuusiku lubatud sõidukiiruse ületamise tõttu. "Sõiduki kiiruseks mõõdeti 74 km/h kohas, kus lubatud kiirus on 50 km/h. Kontrollimisel tuvastati juhil ka alkoholi tarvitamise tunnused," rääkis Härson. Härson ütles, et politsei koostas väärteomaterjali kiiruseületamise ning mootorsõidukijuhile lubatud alkoholi piirmäära ületamise kohta Liiklusseaduse paragrahvi 224 lõige 1 ja paragrahvi 227 lõige 2 alustel. Liiklusseaduse paragrahvi 224 lõige üks järgi karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Liiklusseaduse paragrahvi 227 lõige kaks järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Selliseid meetmeid Kuusiku puhul siiski ei rakendatud. "Kuna juht avaldas kahetsust ning oli valmis läbima mõjutusprogrammi KOJU, siis väärteomenetlus lõpetati rahatrahvi määramata. Kui seda kohustust ei täideta 10 kuu jooksul, siis võib politsei väärteomenetluse taas avada," lisas Härson veel. Kuusiku sõnul on ta praegu sel nädalal alanud liikluskoolitust läbimas.

https://sport.err.ee/977564/rannajalgpallikoondis-alustas-ootamatult-saabunud-finaalturniiri-magusa-voiduga

Rannajalgpallikoondis alustas ootamatult saabunud finaalturniiri magusa võiduga

Eesti rannajalgpallikoondis alustas Euroliiga B-divisjoni finaalturniiri dramaatilise võiduga Aserbaidžaani üle.

Treeneriteduo Aleksei Galkini ja Kristian Marmori juhendatud Eesti võitis Aserbaidžaani lisaajal 4:3, saades nõnda tabelisse kaks punkti. Kübaratriki lõi Sander Lepik, ühe värava lisas Rasmus Munskind, vahendab Soccernet.ee. Kui Eesti pääses finaalturniirile tänu Bulgaaria loobumisele ja sai turniirile vastu tulla sihiga kõrgemasse divisjoni tõusta, siis Aserbaidžaan jäi A-divisjonis viimaseks ning on sunnitud võitlema oma senise koha kaitsmise nimel. Reedel kell 12.15 kohtub Eesti Tšehhiga, kes neljapäeval kaotas 2:4 Rumeeniale. Kaheksast meeskonnast koosnevast finaalturniirist pääseb järgmiseks aastaks A-divisjoni vaid kogu turniiri võitja. Loe rohkem Soccernet.ee-st.

https://sport.err.ee/955688/eesti-jalgpalluri-karjaar-on-jatkumas-balkanil

Eesti jalgpalluri karjäär on jätkumas Balkanil

Lõppenud hooajal Sofia Levskit esindanud endine Eesti jalgpalli noortekoondislane Bogdan Vaštšuk on Balkanil jätkamas ning tema uueks koduklubiks saab eelduste kohaselt NK Široki Brijeg.

Bosnia liiga mulluse kolmandaga seob Vaštšuki nende makedoonlasest peatreener Goce Sedloski, kelle käe all mängis Vaštšuk FC Riias, vahendab Soccernet.ee. Riiaga sidus 23-aastast poolkaitsjat veel pooleaastane leping, kuid Jabuka.tv sõnul õnnestus Vaštšukil see lõpetada ning Bosniasse siirdub ta vabaagendina. Ametlik kinnitus peaks tulema lähipäevil. Loe lähemalt portaalist Soccernet.ee.

https://www.err.ee/573397/clinton-ja-trump-nimetasid-teineteist-usa-le-ohtlikuks

Clinton ja Trump nimetasid teineteist USA-le ohtlikuks

USA demokraatide presidendikandidaat Hillary Clinton kritiseeris teisipäeval vabariiklasest rivaali Donald Trumpi, nimetades teda ohuks riigi rahvuslikule julgeolekule, Trumpi sõnul on riigile ohtlik hoopis Clinton.

Clinton hoiatas Floridas, et Trump viiks USA Lähis-Idas tagasi sõtta. Sõjaveteranidele ja nende perekondadele tuletas ta meelde Trumpi solvangut lahingus hukkunud Ühendriikide sõduri moslemitest vanemate aadressil. "Kogu tema kampaania on olnud üks pikk solvang kõigi kõigile, kes on mundrit kandnud," ütles Clinton Tampas Lõuna-Florida ülikoolis. Trump avalikustas 88 erukindrali ja -admirali kirja, kes kutsuvad USA rahvusliku julgeoleku poliitikas "kurssi korrigeerima". Ärimagnaat üritas sellega tagasi lükata esileedi argumendid, mille kohaselt on tema parim inimene teenima USA relvajõudude kõrgeima juhina. "Me usume, et selline muutus on võimalik ainult kellegi juhtimisel, kes ei ole sügavalt seotud ja suuresti vastutav meie sõjaväe kärpimise ning meie riiki ja maailma ähvardavate ohtude eest. Sel põhjusel toetame Donald Trumpi kandidatuuri järgmise ülemjuhataja kohale," seisab kirjas. Clintoni sõnul on Trump erinevalt oma eelkäijatest John McCainist ja Mitt Romneyst endale hilinenult sõjaväelise taustaga toetajad leidnud. Eksvälisminister tõstis esile asjaolu, et talle on toetust avaldanud erukindral John Allen ja endine Luure Keskagentuuri (CIA) direktor Michael Morell. "Nad teavad, et saavad minuga arvestada ja et ma oleksin seda tüüpi relvajõudude ülemjuhataja, kes kaitseb meie riiki ja sõdureid. Nad teavad, et nad ei saa loota Donald Trumpile," ütles Clinton teel Floridasse. "Nad näevad temas ohtu ja riski." Trump ütles Virginias kampaaniaüritusel, et "me kavatseme ISIS-e probleemi lahendada". "Aga me peame tagasi pöörduma oma riigi ehitamise juurde, sest see on teel põrgusse." Vabariiklaste kandidaat hoiatas, et Clinton ei suuda Vene presidendile Vladimir Putinile ja teistele jõulistele liidritele vastu seista. "Putin vaatab teda ja naerab," ütles Trump. Clintoni asepresidendi kandidaat Tim Kaine ütles Põhja-Carolinas Wilmingtonis peetud kõnes, et Trump eksitab valijaid oma välispoliitilistes seisukohtades. Kaine'i sõnul väidab Trump, et oli Iraagi sõja vastane, ehkki ütles sõja eel mitmele väljaandele, et toetab sõda. "Emotsionaalselt ebastabiilse, faktidest teadmatuses, enesekeskse ja kogenematu Donald Trumpi relvajõudude ülemjuhatajaks saamise väljavaade tekitab minus surmahirmu," lausus Kaine. Demokraatide asepresidendikandidaat ütles, et Trumpil on diktaatorite vastu "veider imetlus", ta on lugupidamatu USA sõjaväe vastu ja ei saa aru USA suhteid Venemaa, Ladina- ja Lõuna-Ameerika ning Lähis-Idaga puudutavatest põhifaktidest.

https://www.err.ee/1608509849/ukraina-valitsusasutusi-tabas-kuberrunnak

Ukraina valitsusasutusi tabas küberrünnak

Ukraina valitsusasutusi ja pankasid tabas kolmapäeval massiivne küberrünnak.

Küberrünnak mõjutas Ukraina parlamendi, välisministeeriumi ja julgeolukuteenistuste veebilehekülgede tegevust. Küberrünnak mõjutas ka pankade tegevust, vahendas BBC. Venemaa saatkond alustas diplomaatide evakueerimist Ukrainast. Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles kolmapäeval, et selle põhjuseks on "rünnakud Venemaa diplomaatiliste esinduste vastu kogu Ukrainas." Saksamaa välisminister Annalena Baerbock kohtus kolmapäeval oma Prantsusmaa kolleegi Jean Yves Le Drianiga. Baerbocki sõnul rebis Venemaa president Vladimir Putin Minski leppe tükkideks ja üritab nüüd ajalooratast tagasi pöörata. Mõlemad välisministrid ütlesid, et on valmis käivitama veel karmimaid Moskva-vastased sanktsioonid. Mõlemad ministrid siiski kinnitasid, et jätkavad diplomaatiliste lahenduste otsimist. Venemaa tunnustas esmaspäeval Ida-Ukraina Donetski ja Luganski rahvavabariikide iseseisvust. Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas ka korralduse alustada seal "rahuvalve missiooni".

https://www.err.ee/948745/alkoholiaktsiisi-langetamise-eelnou-labis-esimese-lugemise

Alkoholiaktsiisi langetamise eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogus läbis esimese lugemise Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõu, mille alusel langeb alates 1. juulist õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiis 25 protsenti.

Kuna juhtivkomisjon ega läbirääkimiste käigus ükski fraktsioon eelnõu tagasilükkamise ettepanekut ei teinud, lõpetati eelnõu esimene lugemine ilma hääletamiseta. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati kolmapäev kell 17.15. Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et alkoholi aktsiisimäärade langetamise eesmärk on anda võimalus ettevõtjatele vähendada alkoholi hindasid aktsiisimäära vähendamise arvelt, et ohjata 2015. aastast hoogustunud alkoholi piirikaubandust Läti suunalt. Valitsuskoalitsiooni hinnangul võivad alkoholi odavnemise tulemusena väheneda alkoholi Lätist soetamise kogused ja kasvada Eestist, sealhulgas põhjapiiril, ostetud alkoholi kogused. Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest tegemist on riigieelarve tulude kiireloomulise küsimusega. Valitsuse 23. mail kinnitatud tegevusprogrammis aastateks 2019-2023 nähakse ette aktsiisimäärade vähendamine maksutulude Eestisse toomise eesmärgil. Riigikogu hääletas 61 poolthäälega maha Reformierakonna samasisulise eelnõu, millega oleks näiteks õlleaktsiisi langetatud 16,92 eurolt 11,3 eurole üheportsendilise etanoolisisalduse kohta hektoliitris.

https://sport.err.ee/644751/saarepuu-naitasime-alajuhtidele-et-kilp-on-mk-tasemel-mees

Saarepuu: näitasime alajuhtidele, et Kilp on MK tasemel mees

Täna Kuusamos alanud murdmaasuusatamise MK-sarja avaetapil sai Marko Kilp sprindis 11. ja Raido Ränkel 15. koha.

"Olen hooaja algusega rahul," ütles treener Anti Saarepuu Vikerraadiole. "Täitsime tihedas konkurentsis olümpianormi." Team Haanjal on olnud Eesti suusaliiduga vägikaigast vedada ja nüüd sai Saarepuu rahulolevalt alajuhtide poole vaadata. "Veel eelmisel nädalal arvasid osad suusaliidu inimesed, et Kilp pole MK tasemel mees, kuid tänased tulemused tõestasid teist," lausus Saarepuu. "Lahkehelisid meil veel on, aga mul pole energiat sellega tegeleda. Ma keskendun treenimisele."

https://www.err.ee/991367/endine-suursaadik-trump-survestas-ministeeriumi-mind-vallandama

Endine suursaadik: Trump survestas ministeeriumi mind vallandama

USA endine suursaadik Ukrainas Marie Yovanovitch tunnistas president Donald Trumpi keeldu trotsides reedel esindajatekojas, väites, et Trump oli survestanud välisministeeriumi teda vallandama ja Ukrainast tagasi ära tooma.

Yovanovitch ütles üle üheksa tunni suletud uste taga kestnud kuulamisel, et tema vastu korraldati kampaania, mis põhines alusetutel ja valeväidetel kahtlaste motiividega isikute poolt. Diplomaat kutsuti Kiievist tagasi, kui Trumpi isiklik advokaat Rudy Giuliani survestas Ukraina ametiisikuid uurima alusetuid korruptsiooniväiteid demokraat Joe Bideni ja selle poja Hunteri vastu, kes oli seotud Ukraina gaasifirmaga.

https://www.err.ee/581925/udu-tottu-hilinevad-lennud-tallinna-kardla-liinil

Udu tõttu hilinevad lennud Tallinna-Kärdla liinil

Tallinnast Kärdlasse laupäeva hommikul kell 9.15 väljuma pidanud lend ja kell 10 Kärdlast tagasi Tallinnasse startima pidanud lend hilinevad udu tõttu 3,5 tundi, teatas Transaviabaltika.

Tallinna–Kärdla uus väljalennu aeg on kell 12.45 ja Kärdla–Tallinna uus väljalennu aeg kell 13.30. Lennu hilinemise põhjustab udu Kärdla lennujaamas. "Ilmastikuolusid silmas pidades kipubki meie jaoks väljakutseks olema lennata Kärdlasse, kus on lennujaamale kehtestatud maandumiseks märksa rangemad miinimumnõuded kui Kuressaares,“ ütles Transaviabaltika esindaja Rene Must, viidates sellele, et Kärdla lennuväljal pole täppismaandumise seadet (ILS).

https://sport.err.ee/832985/martin-loo-palvis-mk-sarja-etapil-15-koha

Martin Loo pälvis MK-sarja etapil 15. koha

Maailmakarikasarja teisel etapil Albstadtis Saksamaal näitas Eesti parim maastikurattur Martin Loo head vormi ning sõitis välja oma sportlaskarjääri MK-sarja teise tulemuse, 15. koha.

Loo parim koht maailmakarikaetapilt on pärit samuti Albstadtist, kui ta sai 2016. aastal protokolli kirja 11. koha. Sõidu võitis valitsev maailmameister Nino Schurter, kes näitas aktiivsust üles kohe sõidu algusest peale. Teise koha pälvis prantslane Stephane Tempier kaotades võitjale 16 sekundit. Kolmandana ületas finišijoone cyclo-crossi valitsev Euroopa meister Mathieu Van Der Poel (+0.40). Loo vahetas teisel ringi jooksu ning langes 40. kohale. Tõusvas joones sõites parandas ta iga ringiga kohti. Lõpuks kogunes tal kaotust võitjale neli minutit ja viis sekundit. Naiste sõidul pälvis esikoha samuti valitsev maailmameister Jolanda Neff, kes edestas lähimaid rivaale enam kui kahe minutiga. Teise koha teenis Euroopa meister Yana Belomoina ja kolmanda koha Hollandi meister Anne Tauber. Ainsa eestlannana stardis olnud Janika Lõiv sai protokolli kirja 61. koha. Kolmas MK-sarja etapp toimub juba järgmisel nädalavahetusel Nove Mestos, Tšehhis.

https://sport.err.ee/1005984/kuressaare-ja-vaprus-peavad-otsustava-uleminekumangu

Kuressaare ja Vaprus peavad otsustava üleminekumängu

Laupäeval, 23. novembril toimub Saaremaal otsustav jalgpalli Premium liiga üleminekumäng, kui FC Kuressaare võõrustab Pärnu JK Vaprust.

Möödunud laupäeval Pärnu Rannastaadionil peetud avamängust võtab Kuressaare kaasa kolmeväravalise edu, kui Vaprus alistati 4:1. Pärnu suutis küll 23. minutil Kristen Saartsi tabamusest mängu juhtima minna, kuid avapoolaja lõpus tõi Märten Pajunurm tänu penaltile tabloole viigiseisu. Teisel kolmveerandtunnil näitas paremat minekut Kuressaare, kui värava said kirja Märten Opp, Nikita Komissarov ja Sander Seeman. Kuressaare peatreener Dmitrijs Kalašnikovs: "Kaalul on palju ja oleme terve nädal tõsiselt valmistunud mänguks Pärnuga. Tahame näidata, et oleme seda kohta väärt ja lõpetada hooaeg hea ning võitlusliku mänguga!" Kaitsja Märten Pajunurm: "Viimane lahing sel aastal kodusel Kure Arenal. Tuleb kompromissitu lahing Premium Liiga kohale, kus peame terve mängu olema valvsad ja võitlema, et pakkuda rõõmu meie suurepärasele kodupublikule!" Pärnu peatreener Taavi Midenbritt: "Kuressaarel on olemine päris soe ja turvaline, aga meil tuleb rõõmustamiseks ajalugu teha." Väravavaht Siim-Sten Palm: "Esimene mäng ei õnnestunud päris nii nagu lootsime, aga ka selles mängus oli näha, et kui me täidame kõik meeskonnale seatud ülesanded ja suudame 90 minutit olla keskendunud, siis tekib meil piisavalt võimalusi, et see mäng enda kasuks pöörata. Seis ei ole lihtne aga meie eesmärk on minna ja lüüa nii palju väravaid, kui vaja edasipääsuks!" Kohtumise avavile kõlab 23. novembril Kuressaare kunstmurustaadionil kell 13.00. Mängu kohtunik on Kristo Tohver, keda abistavad Silver Kõiv ja Sten Klaasen. Neljas kohtunik on Juri Frischer.

https://www.err.ee/606170/saksamaal-sai-meeleavaldusel-vigastada-76-politseiametnikku

Saksamaal sai meeleavaldusel vigastada 76 politseiametnikku

Saksamaal sai neljapäeval Hamburgis vägivaldseks muutunud globaliseerumis- ja kapitalismivastasel meeleavaldusel vigastada vähemalt 76 politseiametnikku, teatasid võimuesindajad.

"Politseinikke rünnatakse siiani," ütles hilisõhtul Hamburgi politseijõudude eestkõneleja. Pressiesindaja sõnul olid enamuste politseinike vigastused siiski kergemat laadi. Politsei postitas suhtlusvõrgustikku Twitter fotosid põlevast sõiduautost ja purukspekstud akendega poodidest. Teisipäeval ajas märulipolitsei laiali seadusvastaselt püstitatud protestilaagri. Käiku läksid veekahurid ja pisargaas, viis inimest sai viga. Neljapäeval osales protestimarsil juba umbes 12 000 inimest ja politsei pidi rahvahulga ohjeldamiseks taas kasutama veekahureid ja pisargaasi. Protestijad vastasid kivide, pudelite ja ilutulestikurakettidega. G20 tippkohtumist võõrustavas Hamburgis valmistutakse antikapitalistide peamiseks meeleavalduseks reedel. Meeleavaldus kannab nime "Tere tulemast põrgusse" ja võimude hinnangul võib sündmusel puhkeda vägivald. Protesti organiseerija Andreas Blechschmidti sõnul tahetakse meeleavaldusel edasi anda "sõjakat sõnumit ..., kuid sellega tahetakse sümboolselt öelda, et G20 ülemaailmne poliitika vastutab põrgulike tingimuste nagu näljahäda, sõja ja kliimakatastroofi eest". Blechschmidt ütles AFP-le, et meeleavaldusel üritatakse blokeerida ligipääs tippkohtumise toimumispaika ning protestijad "jätavad endale võimaluse osutada jõulist vastupanu" politseile. Reedel algava kahepäevase tippkohtumise ajaks oodatakse tänavatele kuni 100 000 meeleavaldajat. Tippkohtumine on suurim rahvusvaheline üritus, mida Hamburgis on kunagi võõrustatud. Kohtumisel osaleb 10 000 delegaati ja 5000 meediatöötajat. Kohtumist turvab umbes 20 000 politseinikku, kes on varustatud soomukite, kopterite ja droonidega. Lisaks valmistati ette 400-kohaline kinnipidamiskeskus, kus on ka kinnipidamise vormistamiseks kohtunikud. Kohtumise eel ja ajal toimub umbes 30 meeleavaldust, mida korraldavad globaliseerumisvastased ja keskkonnaaktivistid, ametiühingud, tudengi- ja usurühmitused. Oodatakse, et suurem osa neist saavad olema rahumeelsed, kuid mõnda juhivad äärmuslike vaadetega vasakpoolsed ja anarhistlikud rühmitused, mida tuntakse "musta blokina". Politsei ja bloki liikmete vahel on korduvalt puhkenud vägivaldseid kokkupõrkeid. Kuna tippkohtumine leiab aset Hamburgi messikeskuses, on politsei seda ümbritsevas piirkonnas kehtestanud laia puhvertsooni, kuhu ei lubata ühtegi sõidukit ega jalgratturit. Messikeskuse ümber on omakorda tekitatud väiksem turvaala, kuhu lubatakse vaid volitatud isikud. Tippkohtumise esimeseks päevaks tekitatakse turvaala ka Elbe jõe kaldal asuva vastavatud Elbphilharmonie kontserdihalli ümber, kuhu Saksamaa kantsler Angela Merkel kutsus tippkohtumisel osalejad reede õhtuks kontserti nautima. Mõistetavalt nõuab ka selline ettevõtmine rangeid turvameetmeid.

https://sport.err.ee/1608515135/naiste-kasipalli-meistrivoistlustel-lahevad-vastastikku-kehra-ja-mella

Naiste käsipalli meistrivõistlustel lähevad vastastikku Kehra ja Mella

Eesti naiste käsipalli meistrivõistlustel kohtuvad esmaspäeval Kehra spordihoones HC Kehra ja Reval-Sport/Mella. Võistkonnad asuvad tabeli eri otstes, kui koduvõistkond pole veel võidumaitset tunda saanud ning külalised pole tänavu veel kaotusekibedust maitsnud. Kolmapäeval toimuma pidanud mäng HC Tabasalu/Audentese ja Aruküla/Mistra vahel lükati edasi.

Kehra ja Mella on tänavu juba korra kohtunud, kui jaanuari keskel toimunud mängus suutis Reval-Sport oma paremuse kindlalt 33:25 maksma panna. "Mella vastu tuleb meil kaitses palju tegemist, sest tegemist on väga aktiivse ja jõulise võistkonnaga, kuid me ei anna lihtsalt alla ja proovime lõpuni võidelda," ütles tollal meistrivõistlustel Kehra eest kolme mänguga 23 väravat visanud Merili Heinla. Reval-Sport/Mella on meistrivõistlusi alustanud võimsalt, kui kolmest mängust on võetud sama palju võite ning keskmiselt on seda tehtud lausa üheksa väravaga. Võistkonna resultatiivseimaks mängijaks on turniiri resultatiivsustabelit juhtiv Angelika Šalk, kes on skoorinud koguni 28 korda. Anastasjia Bušina on oma tiimi edusse panustanud 23 tabamusega. "Ootan meeskondlikku mängu, üksteise emotsionaalset toetamist ja vägevat naiskonnavaimu," rääkis Bušina enne eelmist omavahelist kohtumist. Eriti muljetavaldav on meistrivõistlustel olnud just Reval-Sport/Mella kaitsetöö, kui kolme kohtumisega on endale lastud visata vaid 65 väravat, edestades koguni 25 tabamusega selles arvestuses teisel kohal paiknevat Aruküla/Mistrat. Siinkohal tasub kindlasti ära mainida Mella väravas tänavu hiilgavat tööd tegevat Darja Belokurovat, kellel on selle numbri väiksuses kindlasti suur roll. Naiste meistrivõistluste järgmised kohtumised: 28.02 19:00 HC Kehra - Reval-Sport/Mella (Kehra Spordihoone) 07.03 19:00 HC Kehra - Aruküla/Mistra (Kehra Spordihoone)

https://www.err.ee/991173/aafrika-ekspert-loodame-et-ahmed-suudab-etioopia-demokraatiale-poorata

Aafrika ekspert: loodame, et Ahmed suudab Etioopia demokraatiale pöörata

Etioopias elanud ja töötanud endine diplomaat Karin Kaup Lapõnin ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et rõõmustab Nobeli rahupreemia Etioopia peaministrile Abiy Ahmedile andmise üle.

Aastatel 2014-2017 Etioopia pealinnas Addis Abebas Euroopa Liidu välisteenistuses töötanud Kaup Lapõnin ütles, et see oli tema jaoks suur üllatus ja ta arvas, et rahupreemia läheb rootslasest kliimaaktivistiline Greta Thunbergile. "Etioopias elanuna, tema kolleege tundnuna ja tema valitsusega lävinuna on mul selle üle tohutult hea meel," lausus Kaup Lapõnin. Kaup Lapõnin rääkis, et kui Ahmed ühe partei poolt valitsetud Etioopias peaministriks valiti, siis tuli suure üllatusena, et ta hakkas tegema päris suuri institutsionaalseid reforme, võttis ette majanduslikud reformid, vabastas poliitvangid ja avas mõnel määral meediavabadust. Samuti otsustas ta erastada osaliselt monopoolsed ettevõtted nagu Etioopia telekom, Ethiopian Airlines. "Etioopia on olnud tegelikult diktatuuririik ja kui mina seal oma perega aastatel 2014-2017 elasin, siis meenutas see riik mulle väga Nõukogude Liitu," lausus Kaup Lapõnin. "Need inimesed, kes Etioopias täna poliitilist olukorda jälgivad, ütlevad, et võib-olla ei ole need reformid veel päriselt inimesteni jõudnud. Igasugune demokratiseerimine, mida ta püüab teha, toob mõnevõrra kaasa ka stabiilsuse vähenemist ja ka kuritegevuse tõusu," märkis ta. Kaup Lapõnin ütles, et Etioopia on Ida-Aafrika julgeolekugarant nii eurooplastele kui ka Ameerika Ühendriikidele, sest naabruses asuvad konfliktiriigid nagu Somaalia ja Lõuna-Sudaan. "Ma arvan, et ta on selle ära teeninud oma kolme väga suure edusammu eest. Selle Etioopia ja Eritrea vahelise üle 20 aasta kestnud vaenutegevuse lõpetamisel. Viimastel aastatel enam sõjategevust ei olnud, inimesed ei saanud lihtsalt üle piiri. Teine asi, mille eest talle see preemia omistati, oli tema roll hiljuti Sudaanis toimunud riigipöörde rahuläbirääkimistel ja uue Sudaani peaministri ametisse saamisel. Ja kolmas põhjus, miks ta rahupreemia sai olid siseriiklikud reformid," sõnas Kaup Lapõnin. "Mul on väga hea meel, et rahupreemia läheb Aafrikasse, kus konfliktide lahendamisel toimuvad positiivsed pöörded," ütles ta veel. Kaup-Lapõnini sõnul ei ole Nobeli rahupreemia andmisel Abiy Ahmedile tegemist avansiga. "Loodame, et ta suudab siseriiklikult selle ääretult suure, üle 100 miljoni inimesega riigi demokraatiale pöörata. Ta lisas, et Ahmed on ka Eesti sõber, sest endise IT-ministrina tegi just tema ettepaneku praegusele IT-ministrile sõlmida Eestiga vastastikuse abistamise kokkulepe, mis on praeguseks ka peaaegu kokku lepitud.

https://kultuur.err.ee/679726/tanel-vallimae-eliidist-ja-elitismist

Tanel Vallimäe. Eliidist ja elitismist

Mille hea pärast liberaalselt meelestatud poliitilised jõud üldse omal ajal hakkasid seisusliku korra kukutamisega vaeva nägema?

2017 ei olnud poliitikas tavaline aasta. Seda iseloomustab antielitistlike kampaaniate edu, nagu ka nende esinumbrite peavoolupoliitikasse tulek. See on uus nähtus, mitte tavapärane valimiste­järgne ühe eliidi vahetumine teisega. Näis, et võitsid eliidivastased. Tuntuim näide on kampaanias senise eliidi ehk soo vastu võidelnud Donald Trumpi valimisvõit ja ametisseastumine. Samuti hakati 2017. aastal rakendama Brexitit, mille pooldajate kampaania oli olnud samuti antielitistlik. Eliidiks, kellega võideldakse, on senine tippametnikkond, eurobürokraatia Brüsselis, mitmesugused eksperdid. Globaalse antielitismi foonil tuleb rääkida ühest Eestile omasest tendentsist, nimelt soovist eliiti esile tõsta, eliidile avalikku tunnustust otsida, kriitika eest kaitsta. Pealtnäha võideldakse populistliku antielitismiga, kuid see nähtus võib olla populismist isegi ohtlikum. Niisugune püüd ei avaldu Eesti arvamusliidrite mõtetes liiga tihti, kuid siiski järjekindlalt. Kaugemas plaanis võib see päädida kestva elitistliku mõttelaadiga ning hakata kujundama poliitikat. Tõsiasja, et on inimesi, kelle kohta võib kasutada sõna "eliit", ei ole mõtet kahtluse alla seada. Mõnikord on tegemist loomuliku, mõnikord pealesurutud eliidiga. Eestis on alati olnud kõrgema staatusega inimesi, kelle arvamus on lugenud rohkem kui teiste oma, nt vanemad, vaimulikud, õpetlased jt. 1980. aastatel oli Eesti ühiskonna arengus väga oluline osa kultuurieliidil. Teisest küljest on eksisteerinud meile võõras baltisaksa aadel ning nõukogude ajal tekkinud kunstlik eliit, mida nimetati nomenklatuuriks. See oli seltskond, kuhu kuulumine tagas turvalisuse, eelised, ringkaitse ja mingites piirides karistamatuse. Eksimuste korral viidi üldjuhul teisele juhtivale kohale. Osa valdkondade puhul ei tekita võõristust, kui seal tegutsejate paremikku eliidiks nimetatakse. Näiteks on olemas eliitväeosa, spordieliit jms. Kuid see ei olnud nii nomenklatuuri puhul. 1990ndatel oli Eesti, tegelikult kõigi postkommunistlike riikide liberaalsete poliitiliste suundade esindajatele omane loobuda inimestevahelisest eristusest. Kui kommunistlik retoorika hüljati, ei räägitud enam klassidest ja sotsiaalsetest kihtidest. Kuigi ideoloogias orienteeruti sellele, et inimene peab olema edukas, ei räägitud koos klasside kõrvaleheitmisega ka eliidist. Luges indiviid. Ja see ei olnud nii ainult poliitikas, vaid ka muudes valdkondades, nt kultuurielus ja teaduses. Sotsiaalteadlaste arutlustes puudub rõhuasetus ühiskonna problemaatikale nii, et räägitaks klassidest. Mujal lääneriikides ei häbeneta seda teha. Klassiprobleemide asemel on eesti teadlased esile tõstnud muud teemad, nt rahvussuhted, sugudevahelise võrdsuse küsimuse jne. Võib ju väita, et meil ei ole sellist klassiühiskonda nagu paljudes lääneriikides välja kujunenudki, ent ometi tegelevad ka vägagi egalitaarsete ühiskondade teadlased klassiteemade uurimisega. Miks teaduses nii läks ning kas sellega on vasakpoolse ideoloogia mõju kuidagi tõhusamalt taltsutatud, on omaette küsimus. Igal juhul on sel olnud ka üks tulemus. Nimelt ei ole ühiskonnas teadlaste kaasabil inimesi lahterdatud – igasugune klassipõhine ühiskondlike probleemide tematiseerimine seda ju tahes-tahtmata teeb. Siiski, ühiskonna lõhesid ja jagunemist püüti kunagi nähtavale tuua teadlaste pakutud teise Eesti kujundiga, mille puhul toodi esile, et teine Eesti on edukate ehk esimese Eesti poolt kõrvale tõrjutud. See väljend on moraliseeriv ja lahterdav, olgugi et heade kavatsustega käibele lastud. Ilmselt see on ka põhjus, miks sõnapaar on nüüdseks käibelt maas. Kui sotsiaalteadlased on klassid avalikes mõttevahetustes kõrvale jätnud, siis poliitikute seas on asjad võtnud omapärase pöörde, kus populismiga võitlemise sildi all propageeritakse elitismi. Populismi peetakse õigusega ohtlikuks, kuna jagab inimesed heaks rahvaks ja temale vastanduvaks halvaks eliidiks. Nii kasutatakse sel puhul väljendit "lõhe rahva ja eliidi vahel", mille populistid on väidetavalt tekitanud. Kritiseeritakse pööbli eliidivastast sõimu, mida õhutavad populistid. Äsja ministriks saanud Toomas Tõniste ei olnud kindlasti mingi erand, kui leidis, et keegi "ei taha lugupeetud inimesest üleöö muutuda pätiks ja kaabakaks". 1 Poliitikuks olemine toob kaasa teenimatu lugupidamatuse, mida ettevõtja ei pea taluma. Eliidivastast kriitikat nähakse siin kadedusena, nivelleerimispüüuna, sooviga alla tõmmata edasijõudnuid. Teenimatu kriitikaga silmitsi seisva eliidi tunnustamine aitavat taluda pööbli sõimu ja parandada arutelu ja otsuste kvaliteeti. Poliitikud pakuvad ka ootamatuid elitismi avaldumise väärvormide näiteid. Sotsiaaldemokraadid ei ole avalikkuses kuigi palju silma jäänud ühiskondlikest klassidest rääkimisega, ehkki kas pole lihtne tööinimene see, kelle eest sotsiaaldemokraat peaks seisma, nimetame seda siis klassiks või kuidagi teisiti? Selle asemel teatakse praegu sotse kui alkoholitarbimise vastase võitluse eestseisjaid. Mis on omapärane, kui arvestada, et õllepudeli hind puudutab ilmselt tavalisi tööinimesi kõige valusamalt. Samal ajal on rahvatervise teema, millega sotsid õigustasid aktsiiside tõstmist, üks paternalismi ja elitismi vorme, millega sobib tegelda pigem konservatiivsetel jõududel IRLil või EKRE-l. See oleks vähemalt kooskõlas nende maailma­vaatega. Reformierakonnal omakorda on traditsioon aeg-ajalt välja tulla elitistlike avaldustega, mille hulka kuulub ka Siim Kallase omaaegne kahekojalise parlamendi idee 2014. aasta sügisel. See ei ole Eesti poliitilises ajaloos uus mõte, kahekojaline parlament on lühikest aega olnud meil kasutusel ka varem. Kõige tähtsam aga on see, kuidas nn ülemkoda moodustatakse ja mis on selle roll. Siim Kallas oli mures, et valimiste ajal lähevad üha rohkem käiku lühiajalised ideed ja programmid, nii et lõpuks ei ole kedagi, kes tunneks huvi pikaajaliste programmide vastu: "Eesti on väike ja Eesti eliit on ka väike. Minu idee on selles, et võimalikult suur osa sellest eliidist oleks kaasatud riigi otsuste kujundamise protsessi. See, kuidas rahvuslikku eliiti aeg-ajalt ühendada ja panna arutama ühiselt huvipakkuvaid küsimusi, on aastaid kinnisidee olnud". 2 Elitismi propageerimise juures on huvitav see, et kaks Eestit tuuakse uuesti sisse, kuid ümberpööratud kujul. Kaitset ei vaja nüüd muidugi mitte teine, vaid esimene Eesti, s.o eliit, keda ei tunnustata. Miks on vaja määratleda, et keegi kuulub eliiti, ja eliiti esile tõsta? Milliseid probleeme see ühiskonnas lahendab? Sellega, et tõustakse eliidina esile, kaasneb eeldus, et on olemas need, s.t kõik ülejäänud, kes on eliidist vähem väärtuslikud või vähemalt nendega võrreldes silmapaistmatud. Eliidi esiletõstmine ei too kaasa muud, kui lisab ühiskondlikku teadvusse uue kollektiivse määratluse ja kinnistab selle. Omal ajal kirjutas Peeter Helme: "Oleme seega üks eliidita rahvas, peata rahvas. Ja peaksime seda endale ka tunnistama." Autorile tegi muret pseudo­eliidi teke, keda reklaamib kollane meedia, kuivõrd "Toompeal koos käiv seltskond ei ole paraku mingi eliit". Vaja olevat moraalset ja vaimset eeskuju. Selle seisukohaga ei saa täielikult nõustuda. Probleem on ikkagi pigem kellegi eliidina esiletõstmise soovis eneses. 3 Eliiti kuulumise tunnustamine piirab üksik­indiviidide võimalusi nii nagu vanasti piiras staatus, pidurdab sotsiaalset mobiilsust ja on seega mitteliberaalne. Kui on vaja teatud staatusi ühiskonnas esile tuua, teistest paremaks pidada, siis mille hea pärast liberaalselt meelestatud poliitilised jõud üldse hakkasid seisusliku korra kukutamisega vaeva nägema? Kunstlikult kellegi eliidina esiletõstmine või teatud institutsionaalsete võimaluste loomine elitismi kinnistamiseks toob kaasa ainult pingeid. Põhimõtteliselt võib nõustuda Mihkel Mutiga: "Avatud ühiskonnas jõuab vastavate võimete ning sooviga isik üldjuhul eliidi hulka (mõned isikuomadused mõistagi soodustavad seda, nagu kompromissivalmidus, oskus teisi tunnustada jne). Eesti on väga avatud ja tema eliit on tekkinud peaaegu loomulikult." Kui aga hakata rõhutama kellegi eliiti kuulumist, seda staatust kinnistama ja kaitsma, siis juhtub see, millele Mutt samas artiklis osundab: "X oli täiesti normaalne inimene, aga nii kui tõusis eliidi hulka, keeras ära! (Sääraseid on kõikjal, ka loomeinimeste seas, nii et vaatad ega usu oma silmi.) Ja kui X peaks tagasi „ellu“ jõudma, siis on jälle enam-vähem normaalne, nagu poleks ära käinudki!" 4 1 http://epl.delfi.ee/news/lp/toomas-toniste-valismaal-meid-kiidetakse-aga-omad-teevad-maatasa?id=78934140 2 http://www.err.ee/520841/kallas-voimalikult-suur-osa-eesti-eliidist-tuleb-kaasata-otsustusprotsessi 3 http://ekspress.delfi.ee/arvamus/peeter-helme-eestis-puudub-eliit?id=31668099 4 https://arvamus.postimees.ee/4324643/mihkel-mutt-eliit-ja-rahvas-nagu-meri-ja-tuul Artikkel ilmus Sirbis!

https://kultuur.err.ee/1018238/kontserdiarvustus-karm-lahing-ilma-sojata

Kontserdiarvustus. Karm lahing ilma sõjata

Marduk [SWE] + Unlight [GER] ja Attic [GER] klubi Tapper 19. detsember 2019

Rootsi black metal 'i artist Marduk figureerib järjekindlalt igasuguste kõigi aegade parimate bläkialbumite esikümnetes kord ühe, siis teise plaadiga. Eesti kallaste vallutamine on neil seni aga läinud üsna konarlikult, lausa ebatavalise ebaõnne tähe all. Edasises faktitäpsuses pole ma kindel, aga 1999. aastal Pärnus välja kuulutatud esinemine tühistati viimasel hetkel väidetavalt sealpoolse promootori vea tõttu. Selle asemel esinesid mitmed eesti bändid. 2007. aastal esineti Nõmme kultuurikeskuses koos ..., 2012 oli plaanitud kontsert koos Melecheshiga, mis ka minu arusaamist mööda ei toimunud. 2013. aastal astuti üles Hard Rock Laagris teise päeva peaesinejana, aga teel olid kaduma läinud kõik instrumendid ja esinemisriided ehk lavale tuldi oma riiete ja laenatud pillidega. Lisaks sellele läks läbi mingi generaator ehk heli oli täiesti tuksis ja kogu asi kõlas nagu padja alt, vaikselt ning tuhmilt. See olukord kontserdi käigus küll paranes, aga ega täit efekti kontserdist enam ei õnnestunud esile manada. Pärast kogu seda draamat oli Mardukit nüüd lõpuks oodata Tapperisse ja ootused olid õigustatult kõrged. Mardukil on olnud siin probleeme selgitamisega, miks nad kirjutavad lugusid II maailmasõjast ja genotsiidist, miks on nende kinnismõte natsi-Saksa armee ning nende tegevus II maailmasõjas. Eks sellest on võimalik teha igasuguseid valejäreldusi ja neid on ka tehtud, aga Marduk on olnud alati varmas sellistele süüdistustele mingi trollimisega vastama. Nii ei ole võib-olla ka päris juhuslik see, et neid soojendab kontserdil kaks saksa bändi. Aga eks annaks ilmselt hea tahtmise juures sellestki kinni hakata, et nende uus trummar sellest aastast on sakslane. Esimene (saksa) bänd Unlight võiks ju olla lausa Marduki ellu toodud kratt, sest üks rootslaste tuntud varaseid plaate kannab nime "Those of the Unlight". Muusikaliselt on Unlight küll tuntud ja pikaajaline tegija põrandaaluses bläkmetalis, aga laivis on neil probleeme stuudiolindistuste kvaliteedi kordamisega. Tulemus on üsna harju keskmine teise laine black metal koos oma kindlalt paika jooksutatud audiovisuaalse märgisüsteemiga. Meelde jäävad ehk mõned keskmisest meloodilisemad soolod ja vahekohad. Rõõmus eesti matsirahvas üritab ka sakste suvelauludele oma jõminaga vahele segada. Pea kogu laivi vältel on kosta erinevaid pähetulevaid algastme saksa keele väljendeid, nagu "Jawohl, Helga", "Teufel mit uns" ja nii edasi. Saksad aga ei tee matse mitte märkamagi, ilmselt hirmust sattuda mingisse trollimisvaidlusse, mis võib esinemismeigi püüdliku salapära päris ära lõhkuda. Nii täristataksegi lõpuni, aga päris õiget jõudu siin sees ei ole. Küll aga mõjub väga energiliselt saksa saatanliku hevibändi Attic esinemine. Arusaadav, et King Diamondi vari on nii suur, et selle varju kipuvad jääma kõik bändid, kes natukenegi vokaali falsetti kasutavad – meenuvad mitmed rootsi bändid, kes on selle templi otsaette saanud, nagu In Solitude, Portrait, alguses ka Ghost. Attic on aga selles mõttes erinev, et nad ei tundu üldse tundvat vajadust end oma suurest eeskujust eristada, vaid vastupidi – kopeerivad kohe rõõmuga. Kamoon, viimane plaat "Sanctimonious" on kontseptplaat, mis toimub nunnakloostris, kus üks abtiss vaeseid nunnasid kuritahtlikult kräunutab. Tuleb tuttav ette? Väga hea! Jätkugu hevimetal-näosaade, sest King Diamondi täieliku ja jäägitu aktsepteerimisega oma ellu on Attic end vabastanud ka võrdlusega tekkivast krambist ja nende esinemine on täiesti rokenroll. Laulja XXX võtab kõik need hirmkõrged noodid välja puhtalt ja valjult, nii et võtab prilliklaasid mõraseks. Kõigil tegelastel on peal selline näpuga ümber silma tõmmatud mustade ringidega primitiivne näomaaling, mis on selgelt kummardus 1980. aastatele (vaadake Celtic Frosti, Sarcofago, Sodomi vanu pilte jne) Atticu esinemine on teater täiskäigul, mis võiks vabalt kukkuda välja nagu Piip ja Tuut, aga suudab mõjuda pigem nagu Grand Guignol vs Spinal Tap. Laulja Meister Cagliostro (laenanud nime 18. sajandi itaalia müstikult) marsib suure ristiga lavale nagu maamõõtja ja paneb selle võidukalt tagurpidi keset lava püsti. Kontserdi lõpus võtab ta selle taas asjalikult töövahendina uuesti kätte ja kõmbib rist kaenlas minema. Ostan plaadi ja kodus veendun taas, et tegin õigesti. Marduk alustas neile sobilikult pahaendeliselt hoopis kolme kurjakuulutava martial industrial 'i looga, mida ette mängides rahval bändi oodata lasti. Ma küll lugusid ei tuvastanud, aga on alust kahtlustada sellist meest nagu Henry Möller. Viimasel on bläkiringkondadega tihedad sidemed ja ta teeb sarnast muusikat koostöös näiteks nimede Arditi ja Puissance all. Arditi on netis avaldanud lausa kolmeloolise väljaande Marduki kaveritest, mis on ka kindlasti kuulamist väärt, et kogeda, kuidas black metal 'i lood on martial -stiili ümber pandud. Pärast seda aga, kui bänd lavale tuli, sai selgeks, kui sobilik on see, et Tallinna räsinud torm (sain ise mingi oksatükiga keset vanalinna vastu pead nagu mürsukilluga), saabus umbkaudu samal ajal kui Marduk. Kui tormidele on ikka nimesid pandud (tõsi, enamasti küll naiste omi), siis võinuks selle praeguse tormi nimi küll vabalt Marduk olla. Nüüd, täisvõimsusel klubis nende laivi kuulates oli juba ununenud, kui järelejätmatult kiire see bänd on. Kiirus ja järelejätmatus on alati olnud Marduki kaubamärk. Korrakski ei võeta jalga kõri pealt ära ja kogu see täristamine viibki justkui sõjatsooni. Tulirelvade laskmise heli analoogia on lihtne tekkima. Sellele aitavad veel omalt poolt kaasa lugude peale ja vahele mängitud pommirünnaku-helid, õhusireenid ning muu selline. Sõjaihalejatele mõjuks ehk isegi päris hästi hoiatava näitena. Me võime seda ju nautida, aga kui poleks võimalik selle eest astuda õue värsket õhku hingama ja see kestaks tunni asemel näiteks aasta, võib peast päris hulluks ajada. Küte leidis väikese hingamispausi täpselt pool tundi pärast algust, hiljem tuli veel paar pausi sisse. Mõni ime, et neil oli vaja hingetõmbeaega. Ma ise poleks poolt lugugi seda black metal 'i kardiot vastu pidanud. Kontserdile mõjusid need vaiksed vahekohad aga väga hästi, justkui maitsemeele puhastamisena, et siis lasta end täielikul helilaviinil edasi peksta. Veteranbändina on Mardukil võimalik laenata kõigist oma karjääri perioodidest, aga kuna nende muusika olemus on olnud alati üsna sarnane, siis mõjus kõik monoliitselt. Peaaegu kõik lood olid erinevatelt plaatidelt. Nii kõige popimatelt, nagu "Panzer Division Marduk" või "Wormwood", kui ka vähem tunnustatud perioodi albumitelt, nagu "Nightwing" või "World Funeral". Marduki II maailmasõja armastus on neid toonud Eestisse ka loomingus, sest viimasel albumil "Viktoria" on lugu "Narva", mis räägib Narva lahingutest. Ideaalse sobivuse kiuste lugu aga kahjuks siiski Tallinnas ei kõlanud. Nii et näiteks lüüriline rida "Estonian limbs scattered across the town square of pain" jäi kohalikul publikul kuulmata.

https://www.err.ee/907542/usa-prokurorid-taotlevad-trumpi-inauguratsioonikomitee-dokumente

USA prokurörid taotlevad Trumpi inauguratsioonikomitee dokumente

USA föderaalprokurörid edastasid esmaspäeval kohtu kaudu president Donald Trumpi inauguratsioonikomiteele korralduse ligipääsuks selle dokumentidele osana juurdlusest komitee rahakogumise ja selle kasutamise suhtes.

Trumpi inauguratsioonikomitee pressiesindaja ütles AP-le, et komitee sai taotluse kätte ja vaatab seda läbi. Ta lisas, et komitee "kavatsus on juurdlusega koostööd teha". Pressiesindaja ei öelnud, missuguseid dokumente prokurörid taotlesid. Manhattanil asuv USA prokuratuur AP-le kommentaare ei jaganud. Ärileht Wall Street Journal (WSJ) teatas kohtukorralduse koopiale viidates, et prokurörid küsisid "kõiki dokumente" komitee rahastajate kohta ja ülestähendusi "kasu" kohta, mida doonorid annetuste eest said. Eelmise aasta lõpus edastas WSJ, et föderaalprokurörid uurivad, kas komitee doonorid tegid annetusi poliitiliste teenete eest, mis võrduks föderaalsete korruptsiooniseaduste rikkumisega. Lehe andmeil keskendub juurdlus ka sellele, kas komitee kasutas seadust rikkudes ka 107 miljonit dollarit, mille see oli kogunud Trumpi inauguratsiooni tähistavate ürituste korraldamiseks. Kohtukorraldusega taotlesid prokurörid ka dokumente, mis puudutavad annetusi, "mille tegid välisriikide kodanikud või mis tehti nende nimel", edastas leht. Päevaleht New York Times kirjutas eelmise aasta lõpus, et föderaalprokurörid uurivad, kas keegi Katarist, Saudi Araabiast või teistest Lähis-Ida riikidest tegi Trumpi inauguratsioonikomiteele ja Trumpi-meelsele poliitilisele kampaaniakomiteele (PAC) ebaseaduslikke makseid. USA föderaalseadus keelab välismaa annetused presidendi inauguratsioonile ja PAC-idele. Inauguratsioonikomitee juht Tom Barrack kinnitas AP-le, et Trumpi kampaaniameeskonna ja Venemaa võimalikku kokkumängu 2016. aasta presidendivalimistel uuriv eriprokurör Robert Mueller küsitles teda 2017. aastal. Barrack ütles AP-le ka, et ta ei ole Muelleri juurdluse sihtmärk. Trump vannutati Ühendriikide presidendiks 2017. aasta 20. jaanuaril.

https://sport.err.ee/1608354080/fifa-president-vaisab-reedel-tallinna

FIFA president väisab reedel Tallinna

Maailma jalgpalliliite ühendava FIFA president Gianni Infantino külastab reedel Tallinna, kus kohtub vabariigi valitsuse, Tallinna linna ja Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) esindajatega.

Infantino külaskäik toimub EJL-i suure juubeli eel: nimelt möödub 14. detsembril sada aastat EJL-i asutamisest. Sellega seoses kohtub Infantino reedel EJL-i töötajatega, kellega teeb ühispildi. FIFA president külastab Toompea lossi, Tallinna raekoda ja A. Le Coq Arenat ning annab kell 15 pressikonverentsi, millest teevad otseülekande EJLTV Youtube'i kanal ja Eesti jalgpalli Facebooki leht. Praegune FIFA president külastas viimati Eestit 2018. aastal UEFA superkarikafinaalil ja tema eelkäija 2009. aastal, mil tähistati saja aasta möödumist Eesti jalgpalli sünnist.

https://sport.err.ee/1119050/eesti-voistkonna-kapten-arvasin-et-meestelt-tuleb-ka-punkt-naised-ullatasid

Eesti võistkonna kapten: arvasin, et meestelt tuleb ka punkt, naised üllatasid

Tondi tennisekeskuses jätkub Eesti-Läti maavõistlus. Rahvusvõistkonna kapteni Ekke Tiidemanni sõnul on Anett Kontaveit ja Kaia Kanepi teda positiivselt üllatanud, Jürgen Zoppilt ja Vladimir Ivanovilt oodanuks ta natuke enamat.

"Minu meelest on naised siiani mänginud väga hästi. Paarismäng oli neil selline nagu ta oli, aga heas mõttes üllatas, et nad mõlemad on siiani vaid võidupunkte toonud. Anetil on muidugi veel üks mäng ees. Ma arvasin, et meestelt tuleb ka ikka mõni punkt," rääkis Tiidemann. Kontaveit ja Kanepi alistasid Läti duo Anastasija Sevastova ja Jelena Ostapenko tulemusega 4:6, 7:5, 10:7. "Nad mängivad väga harva paari. Keeruline oli lühikese ajaga neile käike selgeks teha. Tegelikult nad oskavad neid, aga vajavad meeldetuletamist," jätkas Tiidemann. "Esimene sett oli rabe. Kuidas ma ütlen? Liiga palju neil just plaani polnud. Proovisid üht ja teist ning lõpuks kujunes mingi plaan. Nad on tublid, sest need kombinatsioonid, mis me kokku leppisime, tegid nad ära ja võitlejad on nad kõvad. Natuke oli kuskil õnne ka ja kokkuvõttes oli väga okei." Mis plaaniga Kontaveit ja Kanepi mängima läksid? "Põhiplaan oli mängida läbi vastaste võrgumängija. Ostapenko oli nõrgem, sestap oli see suur plaan. Sevastova peale mängides ei tundnud nad end mugavalt. Ta sai seal mõned hästi kätte ka ja nad tegid ridamisi vigu. Ostapenko ei olnud aga võrgus kuidagi valmis. Naiste võrgumäng ongi heitlik," lisas Tiidemann. Neljapäeva õhtul on kavas veel üks paarismäng, sedapuhku segapaarismäng, mille formaat näeb ette, et mängida saavad kõik. "Minu meelest oli nii, et peale igat geimi saab teha ühe vahetuse," selgitas Tiidemann. Enne õhtuseid kahte üksik- ja ühte segapaarismängu on Eesti ja Läti võistkonnad 4:4 viigis.

https://kultuur.err.ee/315567/esitletakse-hiina-luulet-juri-talveti-tolkes

Esitletakse hiina luulet Jüri Talveti tõlkes

Täna, 26. jaanuaril kell 18 esitletakse raamatupoes Puänt (Pärnu mnt 4) Hiina luuletaja Jidi Majia eestikeelset tõlkekogu "Aeg. Valik luulet".

Jidi Majia luulest ja tema tähendusest maailmakirjanduses räägib raamatu tõlkija, luuletaja ja kirjandusteadlane, Tartu Ülikooli professor Jüri Talvet. Luuletusi loevad Karmo Nigula ning Zhuoya Wu. 1961. aastal Sichuani provintsi Liangshani Yi autonoomses piirkonnas sündinud Jidi Majia kirjutab küll hiina keeles, kuid laulab ülemlaulu väiksele yi mägirahvale, kelle 2-6 miljonit omakeele kõnelejat elab hajutatult mitmel pool Edela-Hiinas, peamiselt Sichuani, Guizhou ja Yunnani provintsis. Jüri Talveti sõnul üritab Jidi Majia muistsete ja uuemate eepiliste laulikute eeskujul hõlmata oma rahva minevikku ja hinge, vahekorda surmaga, taeva ja pühadusega üksikutesse episoodidesse väga konkreetsest loodusest – taimedest (tatar kui sigitusjõu sümbol), loomadest (vana võitlushärja surmaeelsed tunded), meestest ja naistest, kes on elanud loodusega ühes rütmis aastasadu ja keda otsekui alasti lapsi kisuvad sellest välja tehnilise progressi terasküünised. See on valu ja kurbuse pealäte Jidi Majia luules. Ent Jidi Majia luule ei ole traditsiooniline eepika. Ta ei varja, et talle on eeskujuks olnud moodne maailmakirjandusest. Tal on avarust, ülemaailmset haaret, mis on kooskõlas tema veendumusega, et rahvad on võrdsed ja et kõigil neil peaks üksteisele öelda olema mõistvuse, sõpruse ja armastuse sõnu. Jüri Talvet, kes on luuletused tõlkinud inglise keelest, on raamatu varustanud ka sisuka eessõnaga. Lisaks sisaldab kogumik luuletuste hiinakeelseid originaaltekste ja autori joonistusi. Raamatu on kujundanud Kalle Müller ja toimetanud Taimi Paves. Raamatu kirjastas Ars Orientalis ja selle väljaandmist toetas Foreign Language Teaching and Research Publishing Co.,Ltd.

https://www.err.ee/581322/mullune-teraviljasaak-oli-viimase-viie-aasta-vaikseim

Mullune teraviljasaak oli viimase viie aasta väikseim

Esialgsetel andmetel oli 2016. aastal teraviljasaak 934 100 tonni ehk viimase viie aasta väikseim.

Teraviljasaagist 455 500 tonni moodustas nisu, 357 400 tonni oder ja 32 400 tonni rukis. Hektarilt saadi keskmiselt 2658 kilo teravilja, sealhulgas nisu 2769, otra 2641 ja rukist 2616 kilo, teatas statistikaamet. 2016. aasta teravilja külvipind oli ligilähedaselt sama suur kui aasta varem. Teravilja kasvatati 351 400 hektaril, mida oli 0,3 protsenti rohkem kui aasta varem. Nisu kasvatati 164 500 hektaril, mis oli kolm protsenti vähem kui eelmisel aastal. Odra kasvupind suurenes kolm protsenti ja oli 135 300 hektarit. Rukki kasvupind vähenes varasema aastaga võrreldes 13 protsenti ja oli 12 400 hektarit. Kaunviljasaak oli 109 500 tonni, mida oli 27 protsenti rohkem kui 2015. aastal. Hektarilt saadi keskmiselt 1975 kilo kaunvilja. Kaunvilja kasvatati 55 400 hektaril, mis oli 77 protsenti enam kui 2015. aastal ja mis oli ühtlasi ka läbi aegade suurim kaunvilja kasvupind. Rapsi- ja rüpsiseemne saak oli 102 500 tonni. 2016. aastal kasvatati rapsi ja rüpsi 70 100 hektaril. Hektarilt saadi keskmiselt 1462 kilog rapsi- ja rüpsiseemet. Kartulisaak oli 89 800 tonni, mis oli 23 protsenti vähem kui varasemal aastal. Kartuli kasvupind oli 2016. aastal 5600 hektarit. Hektarilt saadi keskmiselt 15 920 kilo kartuleid.

https://sport.err.ee/605207/ogier-meil-polnud-tana-hommikul-onne

Ogier: meil polnud täna hommikul õnne

Autoralli MM-etapil Poolas hoiab valitsev maailmameister Sebastien Ogier (Ford) 15. kiiruskatse järel kuuendat kohta. Liidripositsioonil olevale belglasele Thierry Neuville'ile (Hyundai) kaotab ta 1.43,2.

"Meil polnud täna hommikul õnne," ütles prantslane oma tööandja M-Spordi pressiteenistuse vahendusel. "Päeva esimesel kiiruskatsel lõhkusime rehvi ning sama juhtus kohe järgmise katse alguses. Lisaks sellele sai auto veel ka löögi." Vaatamata ebaõnnele ei kavatse Ogier alla anda. "Mõnikord juhtub nii, et kui asjad hakkavad viltu minema, siis ka lähevad," tunnistas neljakordne maailmameister. "Nüüd tuleb lihtsalt võidelda."

https://www.err.ee/994621/toomas-peterson-lammutame-linnahalli

Toomas Peterson: lammutame Linnahalli

Tahes või tahtmata peame Linnahalli ja Rahvusraamatukoguga midagi ette võtma. Aga kas nii väike riik ja rahvas peab rajama endale monumente, mis tulevikus muutuvad kulukateks ja tülikateks, arutleb Toomas Peterson.

Luis Bunueli filmis "Kodanluse diskreetne võlu" ei õnnestu tegelastel kuidagi ühise laua taha istuda. Bunuel osundab osavalt läbi pildikeele inimsuhete keerukusele, selles meile armsaks saanud turumajanduslikus ümbruses. Nii on ka Tallinna Linnahalliga, maamärgiga keset pealinna ja okupatsiooniaegse tunnusmärgiga mere ääres. Poliitikud, ametnikud ja muud asjatundjad ei suuda kuidagi leida ühist keelt, kuidas selle märgiga edasi liikuda, kas rekonstrueerida ligi 200 miljoni euro eest, lammutada või jätta sellisena nagu ta on tulevastele põlvedele. Ajaloost on tuttav, et mingil hetkel hakkavad kogukonnad, riigid, impeeriumid rajama oma taustsüsteemiga võrreldes liiga suuri ehitisi - olgu põhjenduseks kas religioossed või kaitsvad funktsioonid-, kui tundub, et peamised probleemid on lahendatud, kui ressursse jätkub ka tulevikus ning otseselt ükski vaenlane ei ähvarda. Samal ajal see mobiliseerib suurema osa kogukonnast ühiste eesmärkide nimel, loob elule uusi mõtteid. Oleme saanud okupatsiooniajast hiigelmahuka Linnahalli, Rahvusraamatukogu, taasiseseisvumise järel oleme rajanud Eesti Rahva Muuseumi ja Kunstimuuseumi peahoone Kumu. Tahes või tahtmata peame Linnahalli ja Rahvusraamatukoguga midagi ette võtma. Aga kas nii väike riik ja rahvas peab rajama endale monumente, mis tulevikus muutuvad kulukateks ja tülikateks? Eriti siis, kui majandusstruktuurid muutuvad ning valgumine linnadesse vaibub ning paljuski muutub elu mobiilsemaks ja virtuaalsemaks. Võib-olla peame pigem ehitama väiksemaid ja mobiilsemaid hooneid ajaloo, kultuuri ja tuleviku eksponeerimiseks? Linnahalli on mõtteliselt püütud täita mitmete funktsioonidega. Olgu siis selleks mahukas ja kaasaegne konverentsikeskus, ooperi- ja balletiteater või üle 4000-kohaline kontserdisaal. Mingil ajal oli mõttes sinna isegi kasiino rajamine. Siiski tundub, et kõikide nende mõtete realiseerimine Linnahalli hoones ei tekita kuidagi ühist sünergiat ning võib kahandada iga üksiku funktsiooni väärtust. Ja otse loomulikult on kogu Linnahalli uus projekteerimine ning ehitus piisavalt aeganõudev, kuid meie vajaksime näiteks konverentsikeskust üsna kohe. Konverentsikeskus Ligi 25 miljonit eurot maksva konverentsikeskuse võiksime rajada Tallinna lennujaama lähistele, sinna, kus ristuvad inimeste liikumisteed – maanteed, raudteed, õhuteed, kus liikleb tramm. Uues konverentsikeskuses võime korraldada ülemaailmseid kokkusaamisi, messe, spordiüritusi. Kui peame vajalikuks kahaneva elanikkonna juures jätkusuutlikku majanduskasvu ja tingimuste loomist ettevõtluse arendamiseks ning tõeliselt toimivat regionaalpoliitikat, tuleb luua sünergiline ja logistiliselt koostoimiv teedevõrk. Selle osadeks on kaherajalised maanteed Tallinnast Tartusse, Pärnu, Narva, Rail Baltic, teised raudteed ja muidugi tunneliühendused Helsingi ja Tallinna ning Muhu saare ja mandri vahel. Helsingi ja Tallinna vahelise tunneli ja Rail Balticu ühendamisega leiame endid meie jaoks suure kaubatee äärest. Ajaloost teame, et rikastusid just need kogukonnad, mis asetsesid suurte kaubateede ääres. "Arenenud turumajandusega riikides on suurte konverentsikeskuste loomine olnud loomulik ja tasuv ühiskonna arendamise ja korraldamise viis." Teede ühenduslüliks Tallinna lennujaama juures saabki konverentsikeskus. Aga milleks meile selline keskus? Peamiselt selleks, et tagada meie jätkuv majanduskasv, et suurendada viimasel ajal aeglustunud turistide arvu arvu. Arenenud turumajandusega riikides on suurte konverentsikeskuste loomine olnud loomulik ja tasuv ühiskonna arendamise ja korraldamise viis. Konverentsikeskus suurendab jõukamate turistide arvu, loob eeldusi uute lennuliinide avamiseks, täidab meie hotellide kohti. Uus konverentsikeskus ei pea olema arhitektuuriliselt mingi hall ega tuim kast, vaid ta peab kujunema tuntavaks maamärgiks Tallinna lennujaama saabujatele ja sealt lahkuvatele reisijatele. Ooperiteater Teise võimaliku hoone, ooperiteatri, võiksime rajada täiesti eraldiseisvana, et tagada sellele esitatavad tänapäevased nõudmised nii suuruse, helikõla kui ka muude ruumide mõttes. Asukoht peab olema kesklinnas ning hoone ise peaks arhitektuuriliselt ja logistiliselt sulanduma linna. Üheks võimalikuks asukohaks võib olla Linnahalli ja sadamate vaheline ala. Kuigi Tallinna linna keskele on ehitatud viimastel aastakümnetel igasuguseid väljanägemiselt mõttetuid hooneid, peame hakkama looma linnakeskust selle klassikalises tähenduses. Seda enam, et hetkel veel kestab urbaniseerumise protsess, sest praeguses turumajandusfaasis inimesed kogunevad sinna, kus on töökohad ning kus kaupade ja teenuste hinnad on tänu mastaabiefektile odavamad. Üldisemalt sõnastades, alles hiljuti maalt tulnutena, peame üha enam harjutama linnas elamist, peame looma peamise linnakeskuse koos satelliitinnadega, kus võrdselt saavad kulgeda autod, jalgratturid, ühistransport ning jalakäijad. Finantseerimine Loomulikult kerkib kohe küsimus – kuidas konverentsikeskust ja ooperiteatri ehitamist finantseerida? Üheks allikaks võiks olla riigivõlakirjade emiteerimine suunatult just meie elanikele. Meil kõigil on võimalus oma pangaarvetel nullintressiga seisvat vaba raha intressitootlusega ringlusse lasta. Seejuures mitte üksnes kuhugi ebamäärasesse pensionifondi, vaid reaalselt kasutatavasse ja hea tootlusega objekti. Kaaluda võib ka riigivõla mõistlikku suurendamist. Laias laastus on meie sisemajanduse kogutoodang, olenevalt arvutusmetoodikast, umbes 30 miljardit eurot aastas ja valitsussektori võlg ligi 8 protsenti SKT-st ehk siis umbes 2,5 miljardit. See on osa riigi finantsjuhtimisest, mida pärast 2017. aasta suurt majanduskriisi juhiti väga puritaanlikul ja üldisi fiskaalpoliitika põhimõtteid eirates. Kui soovime olla eurotsooni jätkuvad liikmed, peame mängima kohalike reeglitega, mitte keetma oma suppi üldise katla nurgas. Targalt paigutatud laen võiks luua uusi töökohti, suurendada sisetarbimist, tõsta tootlikkust, parandada konkurentsivõimet lähiturgudel ning pikemas perspektiivis suurendada majanduskasvu. "Raha muutumisel järjest suuremaks fiktsiooniks, on suur oskus selle konverteerimine millekski reaalseks." Meie tipp-poliitikud on olnud peaasjalikult nn kasinuse apologeedid, sest see nõuab poliitilist konsensust, aga eelkõige tarku laenude paigutamise otsuseid, lihtsam on edasi vesta talupojatarkusest ja tulevastele põlvedele koormuste tekitamisest ning kulgeda edasi vaikses rütmis. Raha muutumisel järjest suuremaks fiktsiooniks, on suur oskus selle konverteerimine millekski reaalseks, olgu siis selleks teedevõrk, haridus, teadus või siis noorte töökohad. Euroopa Keskpanga praegune tegevus eurode juurdetrükkimisega viib varem või hiljem inflatsiooni kasvule, ajalugu on näidanud, et sellises olukorras võidavad suurema laenukoormusega ja selle edukalt paigutanud kooslused. Ja lõpuks, mitte vähemtähtsana, ehitame konverentsikeskuse ja ooperimaja avaliku- ja erasektori koostööprojekti (PPP) raames, andes sellega tööd meie inimestele ja firmadele muu hulgas ka sellepärast, et millegipärast ootame juba aastaid uut, tsükliliselt tekkivat majanduskriisi. Linnahall Ülal näitasin võimalikke arenguteid konverentsikeskuse ja ooperiteatri osas, aga mida ikkagi teha olemasoleva, V.I. Lenini nimelise Tallinna Kultuuri- ja Spordipalee ehk Linnahalli hoonega? Kas me vajame ka tulevikus sellist hiigelmahukat ja minevikule iseloomulikku polüfunktsionaalset hoonet? Hoonet, mille tulevane ülalpidamine võib meile muutuda liialt koormavaks? Hoonet, millel on üksnes okupatsiooniaegne nostalgiline maik? Vastus on küllaltki ootuspärane - lammutame Linnahalli, avame vaated merele, rajame sinna või sinna lähedale ooperiteatri ning ehitusmaterjali saab kasutada juba muude, meile vajalike, tänapäevaste funktsioonidega, väiksemate ja mobiilsemate hoonete ehitamiseks. Luis Buñuel püüdis oma filmis kõik asjaosalised ühise laua taha tuua, kas meil see Linnahalliga õnnestub või mitte, sõltub juba meie ühistest jõupingutustest ja jääb vaid loota, et sellega ei jätku üks lõputu õudus ning milles ei ole enam kübetki diskreetset võlu.

https://kultuur.err.ee/876955/loetud-ja-kirjutatud-vaatab-latti

"Loetud ja kirjutatud" vaatab Lätti

Seekord tuleb kirjandussaates "Loetud ja kirjutatud" juttu Läti kirjandusest. Stuudios on eesti kirjanduse läti keelde tõlkija Maima Grīnberga.

Saadet juhib Peeter Helme. "Loetud ja kirjutatud" on eetris laupäeval kell 14.05.

https://www.err.ee/574757/briti-valisminister-venemaad-ahvardab-paariariigi-staatus

Briti välisminister: Venemaad ähvardab paariariigi staatus

Koos Süüria valitsusvägedega Aleppot pommirahe all hoidvat Venemaad ähvardab paariariigi staatus, ütles Briti välisminister Boris Johnson.

"Nad heidavad ühe pommi, ootavad seejärel abitöötajate saabumist ning seda, et tsiviilelanikud tõmbaksid vigastatud rusudest välja, ja heidavad viis minutit hiljem järgmise pommi," ütles Johnson ajalehele The Sun. Välisministri sõnul on Briti valitsusel tõendeid, et Vene sõjalennukid on korraldanud selliseid, "kaheldamatult sõjakuriteoks" liigituvaid õhurünnakuid. "Meil on tõendeid. Meil on piisavalt alust uskuda, et just venelased on seda teinud. Me üritame seda täielikult dokumenteerida, sest minu hinnangul on see kahtlemata sõjakuritegu," lausus Johnson. Tema sõnul kaaluvad Suurbritannia ja USA erinevaid valikuvõimalusi surve suurendamiseks Moskvale. "Võimsaim relv meie käes on häbi. Maailma suhtumine Venemaasse on karmistunud ning minu hinnangul usutakse üha enam, et Venemaad ähvardab paariariigiks muutumise oht," ütles Johnson. "Kui nad niimoodi jätkuvad, minetavad nad maailmas kogu poolehoiu ja imetluse. Ma arvan, et sellest nad hoolivad," sõnas välisminister. "Kui Putini strateegia on Venemaa suurus ja hiilgus, siis ähvardab teda risk näha seda põrmu varisemas, sest tema tegudesse suhtutakse põlgusega," ütles Johnson. Süüria valitsusväed teatasid 22. septembril pealetungi alustamisest Aleppole. Kolm päeva varem teatas Damaskus, et ei pea enam kinni 12. septembril jõustunud relvarahust. Damaskus ja selle liitlane Venemaa on alates pealetungi algusest andnud Aleppo idapoolsetele linnaosadele pea katkematult õhulööke. Lisaks on ülestõusnute käes olevaid alasid tabanud tünnipommid ja suurtükituli. Valitsusvägede ja Venemaa rünnakud on teinud maatasa terveid elamukvartaleid ja löönud rivist välja haiglaid, viies ülestõusnute käes olevad alad humanitaarkatastroofi lävele.

https://sport.err.ee/603979/rio-olumpiavoitja-ohustas-110-m-tokkejooksu-maailmarekordit

Rio olümpiavõitja ohustas 110 m tõkkejooksu maailmarekordit

110 m tõkkejooksu valitsev olümpiavõitja Omar McLeod näitas Jamaica meistrivõistlustel suurepärast minekut, võidutsedes ajaga 12,90.

Kolmanda järjestikuse Jamaica meistritiitli võitnud McLeod jooksis välja kõigi aegade viienda tulemuse, jäädes vaid sekundikümnendikuga alla maailmarekordile 12,80, mis on 2012. aastast ameeriklase Aries Merritti nimel. McLeodist on kiiremini jooksnud veel kuubalane Dayron Robles (12,87), hiinlane Liu Xiang (12,88) ja ameeriklane David Oliver (12,89). Eelmine Jamaica rekord oli 12,94, mille jooksis 2014. aastal Hansle Parchment. McLeod ütles pärast võistlust Reutersile, et nüüd on tema sihiks maailmarekord. "Jaa! Mu uus treener Edrick Floreal ütles, et kui eelmisel aastal minu käest maailmarekordi kohta küsiti, puiklesin kogu aeg kõrvale, ma isegi ei tea, miks," meenutas McLeod. "Aga ta pani mind uuesti tõketesse armuma. Ta pani mind tundma, nagu oleksin tõkkejooksuga alles alustanud. Pidin enda tehnikat parandama ja nüüd hakkab kõik paika loksuma." "Ja ta ütles, et kui nüüd keegi küsib, kas ületan maailmarekordi, peaksin jaatavalt vastama. Ja ma kavatsen seda ka teha," lisas McLeod. Seejuures jooksis McLeod nii suurepärase aja vaatamata sellele, et riivas ka paari tõket. "Riivasin vist kaht tõket," tunnistas ta. Teise koha sai McLeodi järel Ronald Levy ajaga 13,13 ja kolmas oli Parchment 13,19-ga.

https://sport.err.ee/855069/mourinho-tegime-tahtsatel-hetkedel-uskumatuid-vigu

Mourinho: tegime tähtsatel hetkedel uskumatuid vigu

Inglismaa jalgpalli kõrgliiga teises mänguvoorus sai Manchester United üllatuskaotuse, kui jäi võõrsil 2:3 alla Brighton & Hove Albionile.

"Meid karistasid tehtud vead," rääkis Unitedi peatreener Jose Mourinho kohtumise järel. "Minu jaoks räägib see mängu loo. Me tegime tähtsatel hetkedel uskumatuid vigu. Vigu, mis said meile saatuslikuks." "Meie suhtusime mängu nii, nagu me ei olekski tahtnud võita," lisas mängu neljandal üleminutil Unitedi teise värava löönud Paul Pogba Sky Sportsile. "Neis oli meist rohkem viha ja seda oli väljakul näha. Olen süüdi. Minu suhtumine ei olnud õige. Jätkame üritamist ja loomulikult on see meile õppetunniks."

https://sport.err.ee/1608298872/100-miljonit-naela-maksnud-jack-grealishist-sai-manchester-city-mangija

100 miljonit naela maksnud Jack Grealishist sai Manchester City mängija

Manchester City teatas neljapäeva õhtul, et pikalt jahitud Jack Grealishiga sõlmiti kuueaastane leping ja 25-aastane inglane liitub Inglismaa meistritega umbkaudu 100 miljoni naela eest.

Seni Aston Villa särki kandnud Grealish on hetkel üks jalgpallimaailma kuumimaid nimesid ja Manchester Cityga oli seostatud teda juba pikalt. 100 miljonit naela teeb temast kalliduse poolest ajaloo kuuenda jalgpalluri ning kalleima inglase. Grealish, kes suvisel EM-finaalturniiril kuulus ka Inglismaa koondisesse, sõlmis helesinistega kuueaastase lepingu. "City on parim tiim Inglismaal ja nende treenerit peetakse üheks maailma parimaks. See, et saan osa sellest klubist on minu jaoks unistuse täitumine," ütles Grealish. "Viimase kümne hooaja jooksul on nad võitnud pidevalt tähtsaid karikaid. Guardiola tulek tõstis nad veelgi uuele tasemele ja see jalgpall, mida see meeskond mängib on Euroopas kõige ilusam," ei olnud Grealish kiitusega kitsi. HE'S HERE! We are delighted to announce the signing of @JackGrealish on a six-year deal. Welcome to City, Jack! #ManCity | https://t.co/axa0klD5re pic.twitter.com/5Y3gMREmKL — Manchester City (@ManCity) August 5, 2021 GREALISH ➡️ CITY ✅ #ManCity | https://t.co/axa0klD5re pic.twitter.com/c4DYdWztdB — Manchester City (@ManCity) August 5, 2021

https://sport.err.ee/853816/kasipallinoored-kaotasid-luksemburgile

Käsipallinoored kaotasid Luksemburgile

Gruusias jätkuvatel kuni 18-aastaste noormeeste käsipalli Euroopa meistrivõistluste teise divisjoni turniiril kaotas Eesti neljandas alagrupimängus Luksemburgile 24:31 (13:16) ja kõrgete kohtade nimel ei võitle.

"Numbrid on ilmselt hullemad kui mängupilt, sest kohati tegutsesime päris hästi," kommenteeris Eesti koondise peatreener Marko Koks. "Natuke kaootiline, tõusude ja mõõnadega mäng oli täna. Kohati ei saanud kaitset pidama, hätta jäime vastaste vasakukäelise Mitreaga, ent siis hoidis meid püsti Viilop ja periooditi oli ju täiesti võrdne mäng." Koks tõi välja koondise peamise kitsaskoha: "Meie realiseerimine kuuelt meetrilt jätab päevast päeva soovida. Alla 50 protsendi visketabavus nii ääre- kui joonemängijate puhul on lubamatu. Ja siin ei aita ainult sellest rääkimine või videotelt asjade ülevaatamine – siin peavad mängijad individuaalset tööd tegema ja enda sees selle realiseerimiskindluse leidma." Teistes A-alagrupi mängudes said Fääri saared 34:23 jagu Leedust ning Makedoonia alistas Šveitsi 32:31. Neljapäeval kohtub Eesti Makedooniaga, kel tabelis kaheksa punkti. Šveitsil on kuus, Fääri saartel ja Luksemburgil neli, Eestil kaks ning Leedu jätkab punktita. Viimase kohtumise tulemusest sõltumata lõpetab Eesti alagrupi viienda kohaga ning mängib pühapäeval turniiril 9.-10. kohale.

https://sport.err.ee/1093171/snuukrielu-jatkub-1-juunil

Snuukrielu jätkub 1. juunil

Juuni esimesel päeval algab Milton Keynesis esimene profisnuukri turniir pärast koroonaviiruse pandeemia puhkemist.

Meistrite liiga võistlusel osaleb 64 mängijat, teiste seas valitsev maailmameister Judd Trump. Kõigile mängijatele ja ametnikele tehakse enne turniiri algust koroonaviiruse test ja kuni 11. juunini kestva turniiri jooksul viibivad nad Marshall Arena kompleksis isolatsioonis. Võistluste auhinnafond on 200 000 naela, millest võitja võtab 30 000 ja tagab koha novembris toimuval Champion of Champions turniiril. Mõistagi peetakse turniir pealtvaatajateta.

https://sport.err.ee/260372/eesti-kadettide-epeemeeskond-sai-em-il-13-koha

Eesti kadettide epeemeeskond sai EM-il 13. koha

Eesti kadettide epeemeeskond koosseisus Maksim Serhovets, Igor Guljajev, Ilian Bobrov ning Jaron Kiiroja sai Euroopa meistrivõistlustel 13. koha.

Võistkonnavõistluse avaringis oli Eesti vaba. Kaheksandikfinaalis kaotati Kreekale 22:31. Kohamatšides kaotati esmalt Prantsusmaale 31:45, seejärel alistati 45:37 Bulgaaria ning otsustavas kohtumises Soome 45:27. Kokku osales 23 riiki.

https://www.err.ee/1608356090/uuring-bideni-toetus-langes-septembris-veel

Uuring: Bideni toetus langes septembris veel

Telekanali ABC News värskest uuringust selgub, et president Joe Bideni populaarsus langes septembris ameeriklaste seas veelgi. Bideni tegevuse presidendina kiidab heaks nüüd 45 protsenti ameeriklastest.

Bideni toetust räsib sisserändekriis riigi lõunapiiril ja vägivalla kasv USA suurlinnades. Samuti ei suuda Biden kongressis läbi suruda ambitsioonikat taristuprogrammi. Ainult 33 protsenti ameeriklastest kiidab heaks Bideni tegevuse sisserändekriisi ohjeldamisel. Afganistani tegevuse suhtes toetas Bidenit 38 protsenti vastanutest. Juulis toetas 55 protsenti ameeriklastest Bideni plaani tuua väed välja. 57 protsenti ameeriklastest toetab Bideni tegevust pandeemia ohjeldamisel. Võrreldes augustiga langes see number seitse protsendipunkti. 55 protsenti ameeriklastest toetab Bideni taristuprogrammi. 44 protsenti ameeriklastest ei toeta Bideni taristuprogrammi, augustis oli see number veel 35 protsenti. Küsitlus tehti 24.–28. septembril. Uuringus osales 1101 täiskasvanud ameeriklast. Augustis toetas samas ABC Newsi Bideni tegevust presidendina 47 protsenti ameeriklastest. USA senat ja esindajatekoda kiitsid neljapäeval heaks ajutise lahenduse keskvalitsuse rahastamiseks, millega välditi administratsiooni osalist sulgemist. Biden peab riigi juhtimisel üha rohkem arvestama ka demokraatliku partei eri fraktsioonidega. Vasakpoolsed nõuavad suuremaid kulutusi ja maksude tõstmist. Mõõdukamad demokraadid tahavad jõuda vabariiklastega kokkuleppele.

https://kultuur.err.ee/969254/asian-dub-foundation-kutsub-eestit-uhinema-kliimastreigiga

Asian Dub Foundation kutsub Eestit ühinema kliimastreigiga

19.–21. septembrini peetav festival Station Narva pakub lisaks muusikaprogrammile ja ettevõtluspäevale kava üle linna. Koos Londoni dub-punk-grupiga Asian Dub Foundation kutsub festival 21. septembril ühinema üleilmse kliimastreigiga Narva Veneetsias.

Kavas on avalikud vestlused, animafilmide programm, ragbi ja fotograafia töötoad NATO esindajate juhendamisel ning õhtused avastusretked valgusinstallatsioonidega täituvas Kreenholmi tööstuskompleksis. Tänavuse Station Narva festivali muusikaprogramm toimub 20. ja 21. septembril Narva etenduskunstide keskuses Vaba Lava ja klubis Ro-Ro. Üles astuvad näiteks islandlased GusGus ja Hatari ning Nepaali-Tiibeti päritolu elektrooniline muusik Aïsha Devi. Välisartistidest ehk nimekaim on jungle 'i, dub 'i, rock 'i ja räpi sünteesijad Asian Dub Foundation. Märkimist väärivad Venemaa shoegaze 'i kooslus Blankenberge ning italo disco duo PEU Soomest. Kodumaistest tegijatest on programmis Narvas filmitud muusikavideo "Für Oksana" välja andnud nublu, Eesti urban -muusik Yasmyn, post-rock 'i nelik Kaschalot ja meloodilise indie rock 'i ansambel Lemon Trees. Laupäeval, 21. septembril Vaba Lava blackbox 'is üles astuva Dub Foundationi loomingus ristuvad jungle 'i rütmid, dub 'ilikud bassikäigud, kitarririfid, ja viited bändi liikmete Lõuna-Aasia päritolule. Enam kui veerandsaja aastase tegevusaja jooksul on ADF jaganud lava nii Rage Against the Machine'i kui Beastie Boysiga ning teinud koostööd Radioheadi ja Iggy Popiga. Tänavu on bänd loonud taustamuusikat noore kliimaaktivisti Greta Thunbergi hoiatusklippidele ja esitanud Pariisi Immigratsioonimuuseumis oma kontserdikava "Alžiiri lahing" uustõlgendust. Samuti anti sel aastal uuesti välja nende Mercury Prize'i nominendist 1998. aasta läbilöögialbum "Rafi's Revenge". Station Narva 2019 muusikaprogrammi esinejad päevade kaupa Reede, 20. september GusGus (IS), Aisha Devi (CH), nublu (EE), Blankenberge (RU), Yasmyn (EE), AveNova (EE), MOJA (JP), Lemon Trees (EE), Keetai (EE) Laupäev, 21. september Asian Dub Foundation (UK), Hatari (IS), Inturist (RU), Molchat Doma (BY), Psychoterror (EE), Gram-Of-Fun (EE), PEU (FI), Kaschalot (EE), Absolut-2 (EE)

https://www.err.ee/882306/investorid-kahtlevad-usa-ja-hiina-kaubandussoja-lopus

Investorid kahtlevad USA ja Hiina kaubandussõja lõpus

Investorid ei usu hetkel Hiina ja USA kaubandussõja lahendamisse ja New Yorgi börsil toimus seetõttu järsk langus. Ka teated Ühendriikide majanduskasvu aeglustumisest ei kõla julgustavalt.

Hiina ja USA liidrid tunduvad olevat eri meelt selles, mida hiljutisel kohtumisel Argentiinas kokku lepiti, vahendasid ERR-i teleuudised, Washington Post, Vox ja Yle. Esmaspäeval läksid börsikursid üles, kuna Hiina ja USA president teatasid vaherahust kaubandussõjas. President Donald Trump aga ärritas hiljem hiinlasi oma säutsudega Twitteris. Ta ähvardas seada Hiina kaupadele lisatolle, kui Hiina ei tee märkimisväärseid muudatusi oma kaubanduspoliitikas. "President Xi ja mina soovime, et see kokkulepe teoks saaks ja tõenäoliselt nii ka läheb. Kuid ärge unustage, et ma olen Tollimaksumees," märkis Trump oma Twitteri-postituses. ....I am a Tariff Man. When people or countries come in to raid the great wealth of our Nation, I want them to pay for the privilege of doing so. It will always be the best way to max out our economic power. We are right now taking in $billions in Tariffs. MAKE AMERICA RICH AGAIN — Donald J. Trump (@realDonaldTrump) December 4, 2018

https://sport.err.ee/1608140323/juhkami-ja-allik-alustasid-veerandfinaalseeriaid-eriilmeliste-kaotustega

Juhkami ja Allik alustasid veerandfinaalseeriaid eriilmeliste kaotustega

Saksamaa võrkpalli kõrgliiga kahe võiduni peetavaid veerandfinaalseeriaid alustasid kaotusega nii Friedrichshafen kui ka Königs Wusterhauseni Netzhoppers.

Martti Juhkami ja Friedrichshafen, kes võitsid põhiturniiri, pidasid viimasena play-off 'i pääsenud Bühliga maha põnevusduelli, mis kaotati lõpuks 2:3 (17, -21, -21, 20, -13). Juhkami kuulus Friedrichshafeni algkoosseisu, ent vahetati kolmanda geimi järel välja. Eestlase kontole kanti 12 punkti, kirjutab Võrkpall24.ee. Netzhoppers ja Karli Allik jäid kodus peetud avamängus 0:3 (16, 21, 20) alla tiitlikaitsjale Berliinile, kes lülitati tänavu mäletatavasti karikasarjas üllatuslikult veerandfinaalis konkurentsist. Allik sekkus vahetusest ja kogus kuus punkti. Loe pikemalt Võrkpall24.ee -st.

https://sport.err.ee/950724/eesti-noorte-karikavoistluste-edukaim-klubi-oli-audentese-sk

Eesti noorte karikavõistluste edukaim klubi oli Audentese SK

Pühapäeval Kadrioru staadionil toimunud Eesti noorte karikavõistlustel oli edukaim klubi Audentese SK, olles parim nii neidude kui noormeeste arvestuses.

Noormeeste klubide arvestuses kogus Audentese SK 160 punkti, järgnesid Rakvere KJK Vike 124 ning SK Fortis 106 punktiga. Neidude arvestuses teenis Audentes 155 punkti, teiseks tuli 148 punktiga Tartu SS Kalev ja kolmandaks 144 punkti kogunud TÜ/ASK. Põnevaid duelle peeti sprindidistantsidel, kus nii 100 kui 200 m võidud läksid samadele sportlastele. Noormeeste 100 m jooksus alistas Henri Sai (SK Altius) Ken-Mark Minkovski (Audentese SK), Saia võiduaeg oli 10,59, Minkovski läbis staadionisirge 10,63 sekundiga. Nii Sai kui Minkovski täitsid sellega U-20 Euroopa meistrivõistluste normi. Kolmas oli Robin Sapar (KJK Vike) ajaga 11,00. Neidude samal distantsil võidutses Marit Kutman (TÜ/ASK) ajaga 12,02, teiseks tuli Liisa-Maria Truupõld (Tartu SS Kalev) 12,21 sekundiga ja kolmas oli Karoli Käärt (Audentese SK) tulemusega 12,22. Noormeeste 200 m jooksus võidutses samuti Sai, saades kirja aja 21,34. Minkovski oli teine 21,42-ga ja kolmandaks jooksis end Sander Valt (Audentese SK) ajaga 22,84. Ka sel distantsil täitsid Sai ja Minkovski U-20 EMi normi. Neidude 200 m oli taas kiireim Kutman, läbides distantsi 24,61 sekundiga. Teiseks tuli Ann Marii Kivikas (SK Altius) ajaga 25,03 ja kolmandaks Carina-Renne Valdek (Audentese SK) tulemusega 25,40. Heitealadel säras Kevin Sakson (Haapsalu KJK), kes võitis nii kettaheite kui kuulitõuke suurepäraste tulemustega. Kuulitõukes sai Sakson kirja 18.34, kettaheites oli tema võidutulemuseks 58.33, mis tähendab samuti U-20 EM-i pileti teenimist. Kuulitõukes oli Saksonil juba varasemast U-20 EM-i norm täidetud. Lilian Turban (SK Elite Sport) võidutses neidude kõrgushüppes tulemusega 1.76. Neidude kaugushüppes triumfeeris tulemusega 6.09 Kärt Õunapuu (KJK Saare), jättes enda selja taha 5.96 hüpanud Liisa-Maria Lusti (Audentese SK). Lukas Lessel (SK Elite Sport) sai noormeeste 400 m tõkkejooksus kirja aja 53,44, mis on samuti U-20 EM-i norm. Karikavõistlustel võistlesid U-16, U-18 ja U-20 vanuseklassi sportlased ühes arvestuses, kasutati U-20 vanuseklassi vahendeid.

https://sport.err.ee/596399/video-alonso-moodus-indianapolises-kahest-konkurendist-korraga

VIDEO | Alonso möödus Indianapolises kahest konkurendist korraga

Kahekordne vormel-1 sarja maailmameister Fernando Alonso osaleb 28. mail Indianapolise ovaalil legendaarsel Indy 500 võidukihutamisel.

Eilsel treeningpäeval läbis igapäevaselt McLareni vormel-1 meeskonnas leiba teeniv hispaanlane 2,5-miilisel ovaalil 117 ringi, saades kirja paremuselt 24. aja. Andretti tiimi värve esindav Alonso esitas ka meeldejääva manöövri, kui möödus ühe korraga kolmekordsest Indy võitjast Helio Castronevesist ja endisest vormel-1 piloodist Juan Pablo Montoyast.

https://www.err.ee/604106/veel-uks-uuring-ennustab-keskerakonna-edu-kohalikel-valimistel

Veel üks uuring ennustab Keskerakonna edu kohalikel valimistel

Kui juunis toimuksid kohalikud valimised, siis võidutseksid neil Keskerakond ning valimisliidud ja üksikkandidaadid, selgus BNS-i ja Postimehe tellimusel uuringufirma Kantar Emor poolt juuni keskel läbiviidud uuringust.

Keskerakonna poolt hääletaks kohalikel valimistel üle-riiklikult 27 protsenti, valimisliitude ja üksikkandidaatide poolt annaks hääle 25 protsenti vastanutest, selgus küsitluse tulemustest. Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voogil tõdes Postimehes, et kohalike valimiste eel on Keskerakonna toetus taastunud ja praegused erakondade eelistajate proportsioonid on ligilähedased aasta alguse seisuga. Uuringu tulemuste kohaselt järgnevad üleriigiliselt Keskerakonnale Reformierakond 19 protsendi, Sotsiaaldemokraatlik Erkond (SDE) 11 protsendi, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) üheksa protsendi ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) viie protsendiga. Tallinnas juhib Keskerakond ülivõimsalt 44 protsendiga, järgnevad Reformierakond 15, valimiliidud või üksikkandidaadid 12, sotsiaaldemokraadid 11, EKRE üheksa ja IRL viie protsendiga. Eestlastest toetab valimisliite ja üksikkandidaate 32 protsenti, Reformierakonda 24, EKRE-t 14, SDE-d 11, Keskerakonda kaheksa ja IRL-i seitse protsenti. Muukeelsetest toetab Keskerakonda 68, SDE-d 11, valimisliite ja üksikkandidaate üheksa ning Reformierakonda kaheksa protsenti vastanutest, teised erakonnad venekeelsetelt toetust ei saaks. Uuringufirma Kantar Emor 9.-16. juunini veebi-intervjuude teel tehtud küsitluses osales 1330 alalist elanikku vanuses 16-74 aastat.

https://kultuur.err.ee/1608316169/rakvere-teatris-esietendub-muusikaline-armastuslugu-tavaline-ime

Rakvere teatris esietendub muusikaline armastuslugu "Tavaline ime"

Rakvere Teatri suures saalis esietendub reedel, 27. augustil, Jevgeni Švartsi muusikaline armastuslugu "Tavaline ime", mille lavastab Eili Neuhaus. Lavastuse peaosades astuvad lavale Saara Pius printsessina ja Ott Lepland karu rollis.

Jevgeni Švartsi ühiskondliku draamana kirjutatud lugu on saanud Eili Neuhausi lavastuses uue rõhuasetuse, kus ka igal poliitikul on inimlik pool. Ott Leplandi sõnul saavad vaatajad selle lavastuse põhilise info ja mulje kätte rohkem sõnalise poole pealt ning muusikalised vahepalad on sinna hoolikalt sisse pikitud. "See roll on mulle olnud mugavustsoonist oluliselt välja astumine. See on olnud väga huvitav protsess ning annab kogemust ja uusi tuuli elus juurde. Lavastaja Eili Neuhaus ja kogu Rakvere Teatri trupp on mind väga palju aidanud," märkis Lepland. Saara Pius tõi samuti välja Ott Leplandi dramaatilisema poole. "Me kõik teame, et Otil on näitlejapisik sees ja komöödiaanne on tal väga hea, aga selles lavastuses teeb ta suurepärase draamarolli ja me näeme hoopis teistsugust Otti." Lavastusele on muusika loonud Hando Põldmäe, Doris Kareva ja Leelo Tungla sõnadele loodud laulu "Mu pea on sinu süles" saab kuulata Youtube'is. Lavastuses mängivad Saara Pius, Ott Lepland (külalisena), Margus Grosnõi, Ülle Lichtfeldt, Eduard Salmistu ja Toomas Suuman. Lavastuse tõlkija on Katrin Ruus, kunstnik Reili Evart ning valguskujundaja Märt Sell. Repetiitor Kristjan Veermäe. Rakvere teatris on traditsioon hooaja esimesel kodusaali etendusel lüüa gongi. Teinegi hooaja alguse traditsioon ulatub aastate taha. Alates 2002. aastast tunnustatakse neid, kes on teatrile hooaja jooksul tugevaks toeks olnud. Teatritruuduse ordeniga tänab ja tunnustab Rakvere teater külastajat, kes leiab tee teatrisse eriti sagedasti. Külalislahkuse ordeni annab teater parimale võõrustajale. Samuti tänab teater ordeniga möödunud hooajal vastutulelikkusega silma jäänud koostööpartnerit. Nii gongi kui ordenite saajaid saab näha ning kuulda pärast esietendust suures saalis. Pärast esietendust ning tseremooniat on kõigil võimalus osaleda hooaja avapeol "Imede öö", mis toimub teatri taga rahvaaias, muinasjutulises atmosfääris, kella 22-st kuni keskööni.

https://www.err.ee/1120877/ain-kapp-kaaluma-peaks-hotellivautserite-jagamist-soomlastele

Ain Käpp: kaaluma peaks hotellivautšerite jagamist soomlastele

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) juhi Ain Käpa sõnul on sektor hädas ja Soome poole suunatud kampaania peaks olema senisest jõulisem, mille üheks võimaluseks oleks soomlastele vautšerite jagamine, et nende teine või kolmas öö on kompenseeritud.

EHRLi juht Ain Käpp ütles ERRile, et siseturism seda puudujääki ei kata, mis välisturistide puudusest on tekkinud. Käpa sõnul läks siseturism küll suvel hästi käima ning majutus ja restoranid on inimeste üle rõõmsad, kuid tegelikult on sektor ikkagi väga suures kriisis. Käpp sõnas, et konverentsiturism, samamoodi ka äriturism, mida nagunii suvel on vähem, on väljasurnud ning lisas, et ettevõtete esindajad ei reisi enam niimoodi ringi ja ootavad olukorra stabiliseerumist maailmas. Ain Käpp tõi näite, et kui siseturism on leevendust toonud Pärnule ja saartele, siis tegelikult juulikuus, kui ajalooliselt on täituvus 90 pluss, oli Tallinna hotellide käive kokku langenud meeletutes kogustes ehk siis 68 protsenti vähem käivet, kui aasta tagasi. "Täna on meil 42 protsenti ja märkimisväärselt väiksema hinnaga," ütles EHRL-i juht. Selle kohta, kas peaksime Soomele enda kohta suuremat kampaaniat tegema, et soomlased Eestisse reisima tuleks ütles Käpp, et paljud riigid annvad valitsuse kaudu signaali, et inimesed puhkaks oma riigis ja ei reisiks, aga kõik riigid konkureerivad ka selle nimel, et saada enda juurde välisturiste. "Muideks turism oli Eestis enne kriisi kaheksa protsenti meie riigi SKP-st, nii et see oli hästi suur osa, ja loomulikult Eesti on ka teinud Soome poole kampaaniat, aga see võiks olla veidi jõulisem, isegi võib-olla vautšerite jagamiseni, et teine või kolmas öö on kompenseeritud," lausus Käpp. Ain Käpp lisas, et välisturist Eestile on hästi oluline ja see, et Soome on Eesti kõrval ja et me saime poolest juunist Soome piiri ikkagi lahti, on väga oluline. Võrreldes näiteks Eesti ja Riia hindu, selgub, et odavam on minna nädalavahetuseks Riiga. Sellega Ain Käpp täielikult ei nõustunud. Ta ütles, et kui võtta üks nädalavahetus linnas, kus on kõrge nõudlus, siis hinnad kujunevadki vastavalt nõudlusele, aga see, mis toimub teistel päevadel, on märkimisväärselt väiksema täituvusega ja ka kindlasti väiksemate hindadega. EHRLi juht ütles, et ühe päeva järgi ei saa üldistada, et Eesti hotellid on kuidagi kallid ning terves Eestis on hinnad 20–30 protsenti või isegi rohkem hoopis langenud. Sügise kohapealt, kui ka siseturism lõppeb, on Käpa sõnul palju teadmatust. Käpp ütles, et ta loodab, et Eesti ei kaota ära seda kompetentsi, mis on täna olemas turismi, hotellinduse või restoranidega, sest on väga suur töö ja kompetents üks restoran niimoodi käima saada, et turistid tahavad seal söömas käia. "Kui need inimesed ei saa enam seda tööd teha või töötavad kuskil muudes sektorites või ka välismaal, siis see kompetents mingi hetk kaob ja see on ka Eesti riigi nägu, kui head on meie restoranid ja hotellid," ütles EHRLi juht. Sügise kohta sõnas ta aga veel, et tänavused riigipoolsed abimeetmed on kõik lõppenud. "Väga paljud kohad on sunnitud veelgi inimesi koondama, sest ei teata, mis sügisel tuleb," ütles Käpp. Ta rõhutas veelkord, et sektor on hädas ja märkis ka, et tegelikult räägitakse igapäevaselt läbi valitsusesindajatega, mida saaks sektori heaks teha, et justnimelt neid inimesi, ettevõtteid ja seda teadmist Eestis hoida. "Aga täna oleme õppinud sellest kriisist tegema lühiajalisi plaane, vaatama, kuidas päev muutub ja siis kohe reageerima," ütles Käpp. Muidugi loodetakse, et sügisel hakkab liikuma äriturism, kuid kõik sõltub sellest, kuidas maailmas viirus kontrolli alla saadakse.

https://sport.err.ee/1608190156/skandaalist-mojutatud-kalju-naiskond-loobus-nii-karikast-kui-ka-esiliigast

Skandaalist mõjutatud Kalju naiskond loobus nii karikast kui ka esiliigast

Karikavõistluste veerandfinaalis loobumiskaotuse andnud Nõmme Kalju naiskond on otsustanud ka esiliigast taanduda ning püüab komplekteerida võistkonna, kes osaleks rahvaliigas.

Kalju naiskond mängis veel eelmisel hooajal meistriliigas, kuid jäi seal viimaseks, kaheksandaks, vahendab Soccernet.ee. Uuel hooajal pidi Kalju osalema esiliigas, mis pole veel piirangute tõttu alanud, kuid peatreener Fredo Getulio Aureliot tabanud suur ahistamisskandaal on tiimile halvasti mõjunud. Getuliole määras EJL eluaegse jalgpallis tegutsemise keelu ning ajutiselt võttis Kalju naiskonna juhtimise üle klubi jalgpalli suunajuht ja meeskonna keskkaitsja Mikk Reintam. "Kahjuks meie klubi tabanud skandaal on mõjutanud tõsiselt võistkonna komplekteerimist," lausus ta. "Et mitte täielikult loobuda, tahame komplekteerida hetkel allesjäänud mängijatest selleks hooajaks naiste rahvaliiga võistkonda." "Mina kui Nõmme Kalju jalgpalli suunajuht olen hetkel täitnud lihtsalt asendustreeneri rolli, kuniks leiame antud positsioonile sobiliku kandidaadi - treeneri, kes oleks huvitatud panustama naiste jalgpalli arengusse." Loe edasi Soccernet.ee portaalist.

https://sport.err.ee/94565/ogier-uuest-voimalikust-tooandjast-pean-saama-enne-autot-proovida

Ogier uuest võimalikust tööandjast: pean saama enne autot proovida

Neljakordne autoralli maailmameister Sebastien Ogier teatas, et on pidanud läbirääkimisi mitme erineva meeskonnaga.

"Pole saladus, et olen olnud erinevate tiimidega ühenduses ja nüüd kavatsen nende esindajatega kohtuda," ütles prantslane. "Samuti tahan ma enne lepingu sõlmimist autot proovida, et ma teaksin, millega tuleval aastal sõidan." Kui Ogier praegune tiim, hooaja lõpus MM-sarjast lahkuv Volkswagen lubab, siis alustab mees uue hooaja nimel tõsisemat tegevust pärast tänavuse hooaja lõppu ehk järgmisel nädalal. "Meil on kokkulepe, et saaksin hakata oma tuleviku nimel tööd tegema," sõnas Ogier. "Sellega on kiire, sest järgmise aasta Monte Carlo rallini pole palju aega enam jäänud." Ogier loodab ka tuleval hooajal tiitli eest võidelda. "Ma tahan endale tasemel autot ja meeskonda," ei varjanud prantslane. "Tahan jätkata sealt, kus pooleli jäin."

https://sport.err.ee/87796/korvpalli-meistriliiga-jatkub-uuel-hooajal-sarnase-formaadiga-plaanitakse-taas-tahtede-mangu-pidamist

Korvpalli meistriliiga jätkub uuel hooajal sarnase formaadiga, plaanitakse taas tähtede mängu pidamist

Teist aastat järjest toimus Lepaninas 9.-10. juunil Alexela KML Nõukogu ja Eesti Korvpalliliidu ühine väljasõiduistung. Lisaks koosolekutele oli ajakavas oma koht ka sportlikule tegevusele, milleks Lepaninas on head võimalused.

Esmalt tehti kokkuvõtted lõppenud hooajast nii klubide kui ka alaliidu poolt ning vaadati juba ka eelseisva hooaja poole. Vastu võeti otsus jätkata Alexela korvpalli meistriliigas senisele sarnase formaadiga – neli ringi, erandina Tartu Ülikool, kes mängib kolm ja Kalev/Cramo, kes mängib kaks. Räägiti ka külalismängude võimalikest asukohtadest, mis viiks kõrgeima liiga korvpalli ka väiksematesse Eesti linnadesse. Välja pakutud linnade hulgas olid Paide, Viljandi, Jõhvi või Kohtla-Järve, Haapsalu ning Jüri. Otsustati kavva võtta ka uus projekt, Tähtede mäng, mis võiks esmase ettepaneku järgi toimuda järgmise aasta veebruaris. Klubid esitasid oma mõtted rahvusvaheliste sarjade osas, milles osaleda plaanitakse. Suuri muutusi võrreldes lõppenud hooajaga tulemas ei ole. Viis klubi osalevad lisaks kohalikule meistriliigale ühes sarjas – Audentes (U-20 EYBL), Tarvas (BBL), Rapla (BBL), Pärnu (BBL) ning Valga (LBL, kaks ringi). Ülejäänud klubid plaanivad kahte lisa: Tartu Ülikooli ja TLÜ/Kalevi meeskonnad osalevad FIBA ja BBL-i sarjades, TTÜ BBL-is ja ISBL-is ning Cramo jätkab VTB ning FIBA mängimist. Arutleti välismängijate piirangute küsimuse üle. Otsustati jätkata senise süsteemi järgi, kuid EKL pöörab rohkem tähelepanu litsentsitasude summade analüüsimisele. Räägiti ka eesti mängijatest välismaal, konkreetsemalt noormängijate võtmes, ning üles kerkis idee ellu kutsuda mentorlusprogramm. Mentorid jälgivad ja annavad noormängijatele nõu välismaale mineku ja välisklubis olemise kohta, sh käivad mänge vaatamas ning toetavad regulaarses suhtluses. Esimeste mentorikandidaatidega, kelleks on mitmed nimekad endised ja praegused koondislased, on läbirääkimised käimas. Viimaks, sõna sai meeste rahvuskoondise peatreener Tiit Sokk, kes tutvustas koondise tegevuskava ja kandidaate. Eesti Korvpalliliit, Alexela KML-i nõukogu ning klubide esindajad kogunevad sarnasel ettevõtmisel taas järgmise aasta 8. - 9. juulil.

https://sport.err.ee/599897/pikalt-polve-ravinud-fabio-aru-asub-dauphinel-voistlustulle

Pikalt põlve ravinud Fabio Aru asub Dauphinel võistlustulle

Aprilli alguses treeningul kukkunud ja põlve vigastanud Astana rattur Fabio Aru naaseb võistlusareenile, osaledes pühapäeval algaval ja kaheksast etapist koosneval Critérium du Dauphiné velotuuril.

Giro d'Italiast loobuma pidanud Aru koht pole Tour de France'il sugugi kindel, sest tema ettevalmistus on tagasilöögi tõttu olnud tagasihoidlik, kirjutab Spordipartner. Andekas itaallane võistles viimati märtsi alguses Tirreno-Adriaticol, mille ta bronhiidi tõttu pooleli pidi jätma. Astana on öelnud, et Touril on nende esinumber Jakob Fuglsang. Kui Aru peaks Critérium du Dauphinél aga jõudu näitama, pole välistatud, et Astana mängib kaardid ümber.

https://www.err.ee/1092414/piimatootjad-saavad-piima-eest-mais-kuni-viiendiku-vahem-raha

Piimatootjad saavad piima eest mais kuni viiendiku vähem raha

Piimakarjakasvatajad peavad leppima sellega, et saavad maikuus piima eest 15-20 protsenti vähem raha ning lehmad hakkavad lüpsma kahjumit, kuna toota tuleb alla omahinna. Paljud kardavad, et ees ootab järjekordne piimanduskriis, kirjutab Maaleht.

"Piima hind on langenud madalamaks, kui põllumehel on reaalsed tootmiskulud ja kõik sõltub nüüd sellest, kui kaua meil seda langust taluda tuleb," ütles ajalehele tulundusühistu Epiko nõukogu esimees Märt Riisenberg. Epiko varub 280 tonni piima päevas, pool sellest jääb koduturule, ülejäänu veetakse Leetu ja Lätti. Riisenberg ütles, et maikuus saavad nende ühistu tootjad 26-28 senti toorpiima kilost ja juunikuus vaid 26-27 senti. Enim on hind langenud Saaremaal. Kärla POÜ juht Ülar Tänak ütles, et Saaremaa tootjate piimahind on maksimaalselt 25 senti. "Kagu-Eestis saab mõni tootja isegi 24 senti piimakilost. Kardan, et alles sügisel näeme, mis on kriis," ütles ajalehele kauaaegne Põlvamaa Põllumeeste Liidu juht Karin Sepp. Põllumajandus-kaubanduskoja andmetel on praegu tootjatele makstavaks toorpiima baashinnaks keskmiselt 25-27 senti kilost. Hind on lühikese aja jooksul 15-20 protsenti langenud. Piimatootmise omahind on umbes 30 senti kilolt.

https://www.err.ee/1608332714/helen-veski-baraseva-vead-riigieelarves-kas-onnetus-huudis-tulles

Helen Veski-Baraševa: vead riigieelarves – kas õnnetus hüüdis tulles?

Kui tegevuspõhisele eelarvestamisele üleminek on pealtnäha niivõrd tõhus ja õilis reform, siis milles on probleem? Lühike vastus: probleemi põhjustasid läbimõtlematus ja liigne kiirustamine, kirjutab Helen Veski-Baraševa.

31. augustil avaldatud riigikontrolli auditiaruanne näitab, et 2020. aasta riigieelarve seaduse kõik koondsummad on valed. Rahandusministeeriumi sõnul on vigade põhjuseks andmekvaliteet ja viimase hetke parandused, kuid veel ühe põhjusena on meedias kõlama jäänud tegevuspõhine eelarve. Eelarve koondsummad olid valed ka 2019. aasta riigieelarve seaduses (küll väiksemas mahus), mil eelarve veel tegevuspõhine ei olnud. Seega ei saa koondsummade vigades otseselt tegevuspõhist eelarvestamist süüdistada. Aga kaudselt võib-olla siiski? Tehakse palju tööd, mille tulemust kasutatakse vähe 2020. aasta riigieelarve seadus oli eriline. Nii arvutus- ja hooletusvigade poolest kui ka seetõttu, et esimest korda oli riigieelarve täies mahus tegevuspõhine. Tegevuspõhise eelarvestamise kontseptsioon ei ole midagi uut ja on eri lähenemistega kasutusel olnud mitmetes riikides. Tegemist on tulevikku vaatava eelarvega, kus keskendutakse tulemuste saavutamisele. Seega ei tehta kulutusi mitte seetõttu, et neid on aastaid tehtud ja et need on seetõttu ilmselt õigustatud, vaid tekib arusaam, kas riigi tegevused viivad üldse eesmärkideni. Reformi idee seisneb selles, et eesmärgid seostatakse tegevustega ja nendeks kuluva rahaga, leitakse avaliku sektori pakutavate teenuste hinnad ning saadud tulemusinfo põhjal tehakse efektiivsemalt eelarveotsuseid. Lihtsamalt öeldes peaks selguma, kui palju maksab Eesti riigile näiteks juhiloa või passi väljastamine, aga ka eelarvepoliitika kujundamine ning iseseisev sõjaline kaitsevõime. Reformi tulemusena on eeldatavasti parem jälgida, kas raha kulub sinna, kus on seda kõige rohkem vaja, ning riigil hõlpsam tuvastada dubleerivad tegevused ja teenused. Selleks et tulemusi mõõta, on eelarves tegevuste juurde määratud mõõdikud ja sihttasemed. Mõni näide 2020. aasta riigieelarve seaduse programmide mõõdikutest: Eelarvepoliitika meetme mõõdik: "Avatud, läbipaistva ja kaasava eelarvestamise indeks võrreldes OECD riikidega (läbipaistvus, avaandmed, kaasatus), koht riikide järjestuses". Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna mõõdik: "Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed". Viimase mõõdiku sihttasemeks on seatud "Jah". Kas selliselt seatud sihttase on otstarbekas? Milliseid efektiivseid juhtimisotsuseid saab teha, kui mõõdikule anda jaatav või eitav vastus? Kas selle jaoks oli vaja tegevuspõhist eelarvet? Abstraktsete ja ebaselgete mõõdikute seadmine võib kujuneda üheks peamiseks puuduseks tegevuspõhisel eelarvestamisel. Kui tegevuspõhisele eelarvestamisele üleminek on pealtnäha niivõrd tõhus ja õilis reform, siis milles on probleem? Lühike vastus – probleemi on põhjustanud läbimõtlematus ja liigne kiirustamine. Üks eeldus tegevuspõhise eelarve eduka reformiga alustamiseks on maailmapanga avaldatud raamatu järgi võimekusse investeerimine ehk tehnoloogia, oskuste ja tööjõu olemasolu tagamine. Riigikontroll on juba riigi 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse auditis juhtinud tähelepanu, et selle eelduse täitmine on vajalik. Muu hulgas soovitas riigikontroll toona rahandusministril ja riigihalduse ministril tagada tegevuspõhiseks eelarvestamiseks vajaliku ühtse metoodika ja selle rakendamist võimaldava infosüsteemi olemasolu ning leppida kokku, kuidas hakatakse eelarvet juhtima ja saadavat tegevusinfot kasutama. Neli aastat hiljem on realiseerunud peamine risk - tehakse palju tööd, mille tulemust kasutatakse vähe. "Otsuseid ei tehta tegevuspõhise info põhjal ehk peetakse topeltarvestust." Tegevuspõhisele eelarvele ülemineku läbimõtlematust, liigset kiirustamist ja reformiks vajaliku võimekuse puudumist ilmestavad riigikontrolli auditi tulemused. Selle kohaselt on riigiasutuste eelarvestamise ja eelarve täitmise info saamiseks tehtava töö maht märkimisväärselt suurenenud, sest otsuseid ei tehta tegevuspõhise info põhjal ehk peetakse topeltarvestust. Samuti oli rahandusministeeriumi ettevalmistus üleminekuks puudulik nii metoodika kui ka IT-tehnilise poole pealt: asutused ei saa rahandusministeeriumilt piisavalt tuge ning infosüsteemid on liiga keerulised ja nõuavad käsitööd. Ilmselt on ajamahukas ja ambitsioonikas reform ka rahandusministeeriumi ametnikele osutunud niivõrd keeruliseks, et aja- jm ressursi puuduse tõttu kannatab aasta riigieelarve seaduse kvaliteet. Seega, õnnetus hüüdis tulles. Riigieelarvega on hädas ka riigikogu liikmed Peale riigiasutuste on tegevuspõhise riigieelarvega hädas ka riigikogu liikmed. Riigieelarve seadus on võrreldes varasemaga muutunud märgatavalt lühemaks ja sisult mittemidagiütlevaks. Kuna eelarvedokument ei anna kuludest ega investeeringutest detailset ülevaadet, peaks riigikogu liikmetele seaduse menetlemisel olema abiks seaduse eelnõu seletuskiri. 2020. aasta riigieelarve seaduse menetlemiseks esitati riigikogu liikmetele tervelt 443 lehekülje pikkune seletuskiri, mille formaat on võrreldes varasemaga sisuliselt täiesti muutunud. Enne tegevuspõhist eelarvet kirjeldati seletuskirjas üksikasjalikult, millele täpselt eelarves raha kulub. Nüüd on eelnõu seletuskirjas toodud, mis on programmide eesmärgid ja olulised tegevused, kuid väga raske, kui mitte võimatu on leida infot selle kohta, millele raha kulub. Info kulutuste sisu kohta ei ole oluline mitte ainult riigikogu liikmele, vaid see pakub huvi ka kodanikule. Eeldatavasti eksisteerib kesktee, kus eelarve on samal ajal läbipaistev, õigete numbritega ja tegevuspõhine. Selleni jõudmiseks tuleb aga teha tööd. Ja seejuures peame teadma, miks me seda teeme, uskuma selle vajalikkusesse ning olema veendunud, et valitud tee on kõige mõistlikum võimalus sinna jõuda. Vastasel juhul hüüab sama õnnetus juba teist korda. Ning ärgem unustagem, et tulevikus peab hakkama tulemusinfot ka läbi töötama (NB! põhjalikult ja mõtestatult), et töö ja vaev end ikka ära tasuksid.

https://www.err.ee/1077888/norstati-uuring-keskerakonna-tous-peatus

Norstati uuring: Keskerakonna tõus peatus

Keskerakonna koroonakriisi algusest kestnud toetuse tõus peatus, näitab Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat tehtud uuring. Esikohal on erakondade seas jätkuvalt Reformierakond.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 31,2 protsenti, Keskerakonda 26,5 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 15,8 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 18. märtsist 14. aprillini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti kodanikku. Ühegi erakonna toetus nädalaga oluliselt ei muutunud, kuid viimaste tulemuste põhjal on peatunud Keskerakonna kuus nädalat kestnud tõus. Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (kaheksa protsenti), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,6 protsenti) ning Isamaa (5,3 protsenti). Koalitsioonierakondi toetab kokku 47,6 protsenti ja opositsioonierakondi 38,8 protsenti vastajatest. Tulemuste presenteerimisel on Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Erakondade toetuse muutus. Autor/allikas: Norstat Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 18.03-23.03, 24.03-30.03, 31.03-06.04 ja 07.04-14.04 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses.

https://sport.err.ee/948746/sveitsi-ulemkohus-lubas-semenya-testosterooni-taset-alandamata-voistlema

Šveitsi ülemkohus lubas Semenya testosterooni taset alandamata võistlema

Šveitsi ülemkohus otsustas esmaspäeval, et Lõuna-Aafrika keskmaajooksja Caster Semenya ei pea ajutiselt täitma IAAF-i kehtestatud uusi reegleid, mis nõuavad, et kõrge testosterooni tasemega naissportlased seda ravimite abil vähendaks.

Kuu aja eest lükkas Lausanne'is paiknev spordikohtus tagasi kahekordse olümpiavõitja ja kolmekordse maailmameistri Semenya kaebuse rahvusvahelise kergejõustikuliidu (IAAF) vastu. IAAF-i uuendatud reglemendi kohaselt peavad Semenya-laadsed naissportlased, kellel on loomulikult kõrge testosterooni tase, seda kuuekuulise perioodi jooksul ravimite abil vähendama ning seejärel ülejäänud profisportlase karjääri jooksul testosterooni uuel tasemel hoidma. Vastasel juhul ei luba IAAF sportlastel enam rahvusvahelistel võistlustel osaleda. Oodatult kaebas lõuna-aafriklanna otsuse edasi samuti Lausanne'is asuvasse Šveitsi ülemkohtusse, mis otsustas esmaspäeval IAAF-i reglemendi ajutiselt peatada, kuniks kohus langetab lõpliku otsuse.

https://sport.err.ee/866801/prantsusmaa-lahtiste-uut-valjakut-umbritsevad-kasvuhooned

Prantsusmaa lahtiste uut väljakut ümbritsevad kasvuhooned

Aasta teise suure slämmi turniiri ehk Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste tennisekeskuse uuendus Pariisi äärelinnas on täies hoos ja üheks ehk erilisemaks muudatuseks on väljak, mida ümbritsevad kasvuhooned.

Uus n-ö kasvuhooneväljak asendab senist 1. väljakut, mida rahva seas kutsuti härjavõitlusareeniks, kuna see oli ringikujuline. Kasvuhoonetest ümbritsetud väljak hakkab Prantsusmaa ühe edukama naistennisisti järgi kandma Simonne Mathieu nime. Mathieu võitis Prantsusmaa lahtised 1938. ja 1939. aastal. 1. väljak plaanitakse 2019. aastal lammutada. Court Simonne Mathieu ⁦ @FFTennis ⁩ Vivement 2019 !! pic.twitter.com/LUlRnFkIM6 — Nathalie Dechy (@natdechy) October 2, 2018 Simonne Mathieu väljak mahutab 5000 pealtvaatajat ja see on keskuse suuruselt kolmas väljak – suuremad on vaid peaväljak ehk Philippe Chatrier' väljak ning Suzanne Lengleni väljak. Põhjus, miks väljakut ümbritsevad kasvuhooned, on väga lihtne – nimelt laieneb Roland Garrosi tennisekeskus Serres d'Auteuil' botaanikaaeda ja selleks, et väljak keskkonda sobituks ega rikuks botaanikaaia üldmuljet, ehitati selle ümber kasvuhooned, mis täidetakse neljalt kontinendilt pärit taimedega. View this post on Instagram ???? The new court : Simonne-Mathieu is here ! #RolandGarros #Paris ???? C.Guibbaud/FFT A post shared by Roland-Garros (@rolandgarros) on Oct 6, 2018 at 12:55am PDT Lisaks uuele väljakule läbib põhjaliku uuenduskuuri ka Chatrier' nime kandev peaväljak. Pärast tänavusi Prantsusmaa lahtisi lammutati ligi 80 protsenti senisest väljakust maha ja ehitatakse uueks. Väljak saab uued tribüünid, mis peaksid valmis saama tuleva aasta turniiriks ning 2020. aasta Prantsusmaa lahtisteks peaks peaväljakul olema ka suletav katus. Siiani on Roland Garros ainus slämmiturniir, kus polnud võimalik vihma korral katuse all mängimist jätkata. Tennisekeskus saab veel kolm uut väljakut – number 7, 9 ja 18, mis hakkab hiljem kandma hoopis 14. väljaku nime. 7. väljak hakkab mahutama 1500 ja 9. väljak 550 pealtvaatajat. 18. väljakust saab suuruselt neljas mänguplats, mille ääres on 2200 istekohta.

https://www.err.ee/1608268236/pelletitoostus-voib-sattuda-el-i-kliimavaidluste-keskpunkti

Pelletitööstus võib sattuda EL-i kliimavaidluste keskpunkti

Kui Euroopa Komisjon tuleb järgmisel nädalal välja mahuka kliimameetmete kavaga, mis sisaldab ka metsanduse valdkonna ettepanekuid biomassi põletamise reguleerimiseks, võib ka Eestis oluline pelletitööstus sattuda puidu põletamise vastaste ja pooldajate konflikti keskmesse.

Brüsselis peetavate vaidlustega kursis olev allikas rääkis anonüümsust paludes ajalehele Financial Times (FT), et biomassi küsimus on uue kliimapaketi poliitiliselt üks kõige sensitiivsem teema, mis on ajanud tülli ka EL-i erinevate valdkondade ametid, nagu näiteks Euroopa Komisjoni keskkonnakaitse ja energeetika allüksused. Financial Times avaldas eelmisel nädalal mahuka ülevaate vastuoludest, kus keskkonnakaitsjad leiavad, et puitu üldjuhul ei peaks energia tootmiseks põletama, metsarikkamad Soome ja Rootsi ning vaesemad Kesk-Euroopa riigid aga sooviks, et Euroopa Liidus ei kehtestataks rangemaid piiranguid metsamaterjali kasutamisele energia tootmiseks. FT viitab Soome, Rootsi, Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Ungari, Slovakkia, Poola ja Sloveenia majandus- ja energeetikaministrite märtsis saadetud ühiskirjale, milles nad kutsuvad EL-i süsinikuheitmete vähendamise eesmärgi karmistamise plaanide valguses jätma kõigile bioenergia allikatele alles taastuvenergia staatus. See võimaldaks jätkata senist praktikat, kus puitu kasutatakse suures osas energia tootmiseks. "Eesti jaoks, kui metsad on säästlikult majandatud, on sealt varutud bioenergia, nagu näiteks raiejäätmed ja madalakvaliteediline puit igati mõistlik kasutada kliimaneutraalsuse eesmärkide täitmiseks. Igasuguseid puidutööstuse jäätmeid on samuti kasulik ja otstarbekas kliimaneutraalse energia tootmisel ära kasutada," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda ERR-ile. Energia tootmiseks kasutatav biomass, mis hõlmab nii puitu, orgaanilisi jäätmeid kui ka energiatootmiseks kasvatatavaid põllukultuure, annab maailmas umbes poole taastuvenergia toodangust, EL-is isegi 60 protsenti. Kuna seda käsitletakse teatud nõuete täitmisel süsinikuneutraalsena, siis subsideerivad Euroopa ja Aasia mitmete riikide valitsused miljardite ulatuses puidupelletite tootmist, märgib Financial Times. Kuna aga pelleteid valmistatakse puidust - mets on aga üks peamisi süsiniku sidujaid atmosfääris - siis on see äärmiselt vastuoluline teema, tõdeb FT. Praegused EL-i reeglid lubavad ka tüvepuidu kasutamist energia tootmiseks, ehkki kutsuvad seda minimeerima. Kriitikute sõnul on EL-i reeglid liiga lõdvad ning subsiidiumid koos taastuvenergia eesmärkidega soodustavad sellise puidu põletamist, edastab FT. Pelletitootjad ise küll väidavad, et nende küttegraanulid on valdavalt valmistatud metsatööstuse jääkidest ning muust väheväärtuslikust puidust, kuid metsakaitsjate kinnitusel ei ole see alati nii ja pelleteid tehakse ka palgipuust. Samuti survestab pelletite tootmine üha rohkem metsa raiuma, tõdevad keskkonnakaitsjad. Nii näiteks kirjutab Eesti ja Euroopa suurimaid pelletitootjaid Graanul Invest oma eelmise aasta tegevusaruandes, et 54,52 protsenti ettevõtte toormest moodustas puistematerjal ehk puidutööstuse jäätmed - hake 33,15 protsenti, saepuru 17,07 ja höövlilaast 4,31 protsenti. "Madalakvaliteediline tüvepuit, mis ei leidnud kasutamist muudes tööstusharudes, moodustas 45,48 protsenti meie tootmise toorainest," märkis ettevõte. Samas ütles aga üks teemaga kursis olev anonüümsust palunud spetsialist ERR-ile, et miskipärast on just idapoolsete EL-i liikmesriikide kinnitusel neil eriti palju väheväärtuslikku palgipuud, mida sobib ainult pelletiteks teha. Kui arenenud metsatööstusega Rootsi ja Soome suudavad puidust valmistada ka kõrgema lisandväärtusega tooteid ning neil on ka tugev puidukeemiasektor, siis idapoolsed EL-i riigid kasutavad proportsionaalselt märksa enam puitu energiatootmiseks. "Põhimõtteliselt ei tee ka täna ükski majanduslikult mõtlev pelletitootja palgipuust pelleteid. Korralik palk maksab kordades rohkem kui pelletiteks sobiv materjal. Ka ebakvaliteetsel puul on tüvi, aga see ei tähenda, et sellest saaks saekaatris kõrgema väärtusega toodet teha," ütles MKM-i pressiesindaja Rasmus Ruuda. "Seega on küsimus pigem selles, kas täiendav regulatsioon teeb olukorra selgemaks või üksnes toob kaasa täiendavat regulatiivset segadust ja ebamäärasust. Metsad on üle Euroopa erinevad. Üks direktiivi lause ei suuda kuidagi neid erinevusi arvesse võtta, seetõttu on mõistlik siin usaldada liikmesriikide metsamajanduse poliitikaid," lisas Ruuda. Keskkonnaühenduse Eesti Metsa Abiks metsanduse- ja looduskaitse ekspert Mati Sepp rääkis ERR-ile, et kuna Eestis on suur osa vanadest palgimetsadest juba maha raiutud ning praegu võetakse maha umbes 60-aastaseid metsi, mis metsanduse mõttes on suhteliselt noored, siis neist tulebki rohkem väheväärtuslikku tooret, millest kvaliteetset saematerjali ei saa. Kuna aga tööstused nõuavad korralikku palki, siis suureneb ka surve üha rohkem raiuda, mis tähendab aina enamate metsade mahavõtmist. "Kui me aga võtame maha 60-aastase metsa, siis sellega kaotame pikaks ajaks süsiniku sidumise võime," ütles Sepp. Tema sõnul on metsatöösturite survel Eesti seadusandja alandanud metsaseadustes raiumiskõlbliku metsa vanusepiiri, mis võimaldab ka nooremaid metsi maha võtta. Lisaks on Eesti saekaatrid seadistatud võtma vastu ainult peenemat palki, mis tähendab, et need ei suudagi jämedamat metsamaterjali töödelda ning seegi võib minna pelletiteks, ütles Sepp. Pelletite tootmist tüvepuidust võivad kasvatada ka valitsuste subsiidiumid või olukord, kus ilmastiku tõttu on puitu vähe, kuid metsavarujad peavad täitma oma lepingulised kohustused graanulitootjate ees. Kõik see kokku suurendabki survet üha rohkem hektareid raiuda, tõdes ta. Financial Timesi valdusesse sattunud Euroopa Komisjoni sisedokumendi kohaselt plaanib komisjon oma ettepanekuga vähemalt osaliselt puidu põletamist piirata, kuid keskkonnakaitsjad sooviks, et EL läheks kaugemale ning välistaks puidu üldse taastuvate energiaallikate seast. "Me ei peaks subsideerima puude mahavõtmist ja nende põletamist. Idee, et võid süsinikuemissioone säästa sellega, kui süsinikku põletad, ei saa fundamentaalselt töötada," ütles keskkonnakaitseorganisatsiooni BirdLife esindaja Ariel Brunner FT-le. Ka Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna esinduse koostatud analüüsis Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste kohta leitakse, et metsamajandamise [süsiniku] sidumisvõime tagamiseks peaks Eesti raiemahud perioodi 2020-2050 alguses langema umbes kümne miljoni tihumeetrini aastas tänaselt 12-lt miljonilt ning perioodi lõpupoole olema kaheksa miljonit tihumeetrit aastas. Metsafirma vastustas Sepa väited Artikli ilmumise järel saatis ERR-ile oma kommentaari metsanduskontserni Graanul Mets kuuluva OÜ Valga Puu keskkonnaspetsialist Elisabeth Rähn, kes vastustas kaks Mati Sepa väidet. Tema sõnul toimub puude raiumine metsaseaduse ja metsamajandamise eeskirjas sätestatu järgi ning sõltub puuliigist, kasvukohast, metsa seisukorrast jm. "Ei vasta tõele, et meil "praegu võetakse maha" umbes 60-aastaseid metsi. Teiseks on puidu väärtuse langemine seotud muuhulgas ikkagi vanuse kasvamisega, risti vastupidi sellele, mida väidab Mati Sepp," kirjutas Rähn. Teiseks ei nõustunud ta Sepa väitega, et kui praegu võetakse maha 60-aastast metsa, siis sellega kaotame pikaks ajaks süsiniku sidumise võime. "Väide oleks tõsi, kui raiutud vana puistu asemele uut ei rajataks või see looduslikult ei tekiks. Metsa uuendamine on kõigile kohustuslik ning üldiselt sellist olukorda ei teki. Veelgi enam, süsiniku sidumine on kõige intensiivsem just nooremates puistutes. Eriti tugev on see noortes lehtpuu puistutes võrreldes 60-aastase metsaga," märkis metsafirma esindaja.

https://www.err.ee/1001259/valge-maja-abid-teadsid-ukraina-survestamisest-enne-telefonikonet

Valge Maja abid teadsid Ukraina survestamisest enne telefonikõnet

Kaks Valge Maja riikliku julgeoleku ametnikku lõid Ukraina survestamise osas häirekella juuli alguses mitu nädalat enne USA presidendi Donald Trumpi telefonivestlust Ukraina kolleegi Volodõmõr Zelenskõiga, selgus reedel avaldatud juurdlusdokumentidest.

Demokraadid on alustanud USA kongressi esindajatekojas vabariiklasest presidendi suhtes tagandamisjuurdlust 25. juuli telefonivestluse tõttu, milles Trump väidetavalt survestas Zelenskõid uurima demokraadist rivaali Joe Bidenit ja tema kahtlastesse tegevustesse segatud poega Hunter Bidenit. Oma tahtmise saamiseks hoidis ta väidetavalt kinni Ukrainale mõeldud sadade miljonite dollarite jagu sõjalist abi. Valge Maja ametnikud Fiona Hill ja Alexander Vindman ütlesid oktoobris tagandamisjuurdlust juhtivatele komiteedele ütlusi andes, et nad teavitasid 10. juulil Valge Maja advokaati John Eisenbergi Trumpi lähikondlaste survekampaaniast Kiievile osutada Trumpile poliitilist abi, selgus reedel avaldatud tunnistuste protokollidest. Hill teavitas enda sõnul Eisenbergi presidendi toonase riikliku julgeoleku nõuniku John Boltoni suunistest juhindudes. Bolton oli kategooriliselt vastu püüdlustele survestada Ukrainat otsima Trumpi demokraatidest rivaalide kohta kompromiteerivat materjali. Nii Hill kui ka Vindman ütlesid uurijatele, et ukrainlaste survestamist juhtisid Valge Maja kantseleiülema kohusetäitja Mick Mulvaney ja USA suursaadik Euroopa Liidu juures Gordon Sondland. Nende sõnul keelitas Sondland 10. juuli kohtumistel Ukraina ametnikke otsesõnu algatama Bidenitele keskenduvat uurimist vastutasuks Trumpi ja Zelenskõi kohtumisele. Bolton oli Sondlandi tegevuse pärast maruvihane ja katkestas tol päeval peetud kohtumise, ütles Hill. Ta lisas aga, et Sondland pidas teisegi kohtumise ja ütles, et see oli Mulvaney algatatud poliitika. "Mine ja ütle Eisenbergile, et mina ei osale üheski narkoleppes, mida Sondland ja Mulvaney kokku keedavad," vahendas Hill Boltoni sõnu talle. "Mine ja ütle talle, mida sa oled kuulnud ja mida ma olen öelnud." Hill oli toona USA riikliku julgeoleku nõukogu Euroopa ja Venemaa poliitika eest vastutav direktor. Ukraina ekspert Vindman töötas tema alluvuses. Hilli ja Vindmani ütlustest selgub, et Valge Maja kõrged ametnikud olid Ukraina-mahhinatsioonide ebaseaduslikkusest teadlikud tükk aega enne Trumpi ja Zelenskõi 25. juuli vestlust. 10. juuli kohtumise ja presidentide telefonivestluse vahelisel ajal külmutas Mulvaney 391 miljoni USA dollari väärtuses julgeolekuabi andmise Ukrainale, mille riiklik julgeoleku nõukogu oli eelnevalt heaks kiitnud. Telefonivestluse järel teavitas Vindman Eisenbergi uuesti oma muredest. Vindman oli olnud telefonivestluse juures ja tema sõnul ei olnud vähimatki kahtlust, et Trump survestas Ukrainat alustama uurimisi, mis võiksid tulla kasuks tema 2020. aasta tagasivalimiskampaaniale. Trumpi ja tema lähikondlaste Ukraina survestamise püüdlused tulid esmakordselt avalikkuse ette septembris, kui selgus, et Luure Keskagentuuri (CIA) töötajast vilepuhuja oli esitanud luure peainspektorile kaebuse Trumpi käitumise kohta telefonivestluse ajal.

https://www.err.ee/856590/musk-otsustas-tesla-borsile-jatta

Musk otsustas Tesla börsile jätta

USA autofirma Tesla tegevjuht Elon Musk teatas reedel, et ettevõte siiski börsilt ei lahku, olles varasemalt tõstatanud spekulatsiooni, et ta plaanib ettevõtte börsilt ära viia.

Musk kohtus neljapäeval Tesla nõukoguga ja andis neile teada, et parim variant on jätta Tesla börsile, millega nõukogu nõus oli, kirjutas Musk ettevõtte blogis. Tema sõnul arutati küsimust ka aktsionäridega ja sellele andsid oma hinnangu Silver Lake, Goldman Sachs ja Morgan Stanley. "On ilmne, et enamik Tesla aktsionäre usuvad, et meil on kasulikum olla börsifirma," kirjutas Musk. "Kuigi enamik aktsionäre ütlesid, et nad jääksid Teslaga kui see börsilt lahkub, oli nende seisukoht põhimõtteliselt "palun ära tee seda"," lisas ta. Augusti algul teatas tegevjuht Twitteris, et tahab Tesla börsilt ära viia, mille järel on selle aktsia langenud enam kui 20 protsenti.

https://www.err.ee/1116961/enam-kui-nadala-eest-metsa-eksinud-mees-leiti-surnult

Enam kui nädala eest metsa eksinud mees leiti surnult

23. juulil Lääne-Virumaal Kadrina vallas metsa läinud, ent koju mitte naasnud 69-aastane Mikhail leiti 1. augustil surnult.

Politsei teatas, et mees leiti laupäeval kella 17 paiku Harjumaal Kuusalu vallas Kolgu külas asuvalt soiselt alalt surnult. Mikhaili leidsid enam kui nädal kestnud mastaapsetel otsingutel osalenud vabatahtlikud. Mehe surma põhjuse selgitab ekspertiis. Politsei tuletab seenel ja marjul käijatele meelde, et metsa eksimine pole häbiasi ning eksides tuleb helistada hädaabinumbril 112 pigem varem kui hiljem. Abi saabumiseni tuleks leida võimalikult lage koht ja püsida paigal, et otsijad leiaksid eksinu võimalikult kiiresti. Enne metsa minekut tuleks võtta kaasa laetud akuga telefon ja pista taskusse vile. Lähedastele tuleks anda teada, kuhu piirkonda metsa minnakse. Samuti tuleks kaasa võtta joogipudel ja midagi söödavat, panna selga pikad riided juhuks, kui tuleb metsas ööbida.

https://sport.err.ee/1089206/kolleeg-kahtleb-vetteli-jatkamises-f1-sarjas

Kolleeg kahtleb Vetteli jätkamises F1 sarjas

Vormel-1 piloot Sergio Perez pakub, et neljakordne maailmameister Sebastian Vettel pigem lõpetab käimasoleva aasta järel F1 karjääriga, kui et liitub mõne teise võistkonnaga.

Teisipäeval tuli ametlik teade, et Vettel ja Ferrari võistkond lepingut ei pikenda ja sakslane on alates 2021. aastast vaba mees. 30-aastast Perezit see uudis ei üllatanud ja arvab, et oma rolli mängis ka Ferrari teise piloodi Charles Leclerci mullune edukas debüüthooaeg. "Kuulsime, et asjad ei lähe võib-olla hästi. Mõlemal poolel pole selliseid tundeid nagu aastaid varem," lausus mehhiklane Motorsport.com-i vahendusel. "Ma arvan, et võtmefaktoriks on olnud siin Leclerc. Nad panustavad tulevikus selgelt noorele sõitjale, kes tegi meeskonnaga uskumatult hea esimese hooaja ja ma arvan, et sellest võivad hargnevad paljud asjad." Perez pakkus, et Vettel on isolatsiooni ajal asju mõistnud ja ennast kõrvalt vaadanud. "Kõik sõltub sellest, kui palju on tal tahtmist. Ta võib ehk jätkata McLarenis, aga ma kahtlen selles," pakkus Racing Pointi võistkonna piloot. "Tõenäoliselt võib see olla tema viimane aasta F1 sarjas. Ma näen teda pigem lõpetamas kui mõne teise tiimi eest sõitmas, aga ega me ei tea. Räägin rohkem kui fänn. Ma ei tea, mis mõtteid ta mõtleb." Perezi enda tulevik F1 sarjas peaks olema aastani 2022 kindel, sest seni kehtib tema leping Racing Pointi võistkonnaga, kes alates järgmisest hooajast hakkab kandma Aston Martini nime.

https://www.err.ee/1608587386/esimeste-paevadega-on-vaktsiinikahju-huvitist-taotlenud-ule-200-inimese

Esimeste päevadega on vaktsiinikahju hüvitist taotlenud üle 200 inimese

1. maist käivitus Eestis vaktsiinikindlustus ning praeguseks on raske tervisekahju hüvitise saamiseks haigekassale taotluse esitanud 241 inimest.

Vaktsiinikahju hüvitis on ühekordne väljamakstav tulumaksuvaba hüvitis inimesele, kellel on Covid-19 vastase vaktsineerimise tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustus. Hüvitist on õigust saada vaid neil, kelle tervisehäda on kestnud vähemalt neli kuud ning on arstide poolt fikseeritud. Kõige suurem osa taotlustest jõuab haigekassani patsiendiportaali www.digilugu.ee vahendusel. Haigekassa finantsosakonna juhi Riho Peeki sõnul on oluline nii patsiendiportaali, e-maili kui ka kirja teel taotluse esitajatel jälgida, et kõik vajalikud andmeväljad saaksid täidetud, küsimused vastatud ja nõutud dokumendid lisatud. "Tähtis punkt taotluses on näiteks nii haigekassale kui ka ravimiametile nõusoleku andmine oma terviseandmete nägemiseks. Ilma nõusolekuta on taotluse menetlus keerulisem ning inimene peab kõik vajalikud terviseandmed ise koos taotlusega esitama," lisas ta. Praeguseks on sarnaseid puudusi taotlustes ka esinenud. "Näiteks ei ole inimese tervisekahju taotluse esitamise hetkeks kestnud neli kuud. Samuti ei ole inimene sageli kaebustega arsti poole pöördunud ehk tal puuduvad vajalikud dokumendid. Osa taotlejatest ei ole samas andnud haigekassale ja ravimiametile nõusolekut oma terviseandmete nägemiseks patsiendiportaalis, kuid ei ole ka ise vajalikke dokumente esitanud," selgitas Peek. Kuigi haigekassale on tänaseks esitatud 241 taotlust, ei ole veel selge, kui paljud neist saadetakse edasi ravimiametile menetlusse. Menetluse aeg haigekassa jaoks esimeses etapis on 30 päeva. Kokku võib taotluse menetlemine kesta kuni 150 päeva. Tänavu hüvitatakse tagasiulatuvalt Covid-19 vaktsiinide põhjustatud kahjujuhtumid, mis ilmnesid alates detsembrist 2020. Alates 2023. aastast laieneb süsteem ka muudele vaktsiinidele, sh immuniseerimiskava vaktsiinid, gripi, puukentsefaliidi ja nn reisivaktsiinid. 2022. aastal rahastatakse vaktsiinikindlustuse fondi riigieelarvest. Hüvitiste summaks on aasta lõpuni arvestatud miljon eurot.

https://www.err.ee/1149282/usa-laiendab-nord-stream-2-ehitamise-vastu-suunatud-sanktsioone

USA laiendab Nord Stream 2 ehitamise vastu suunatud sanktsioone

USA administratsioon laiendas piiravaid meetmeid torujuhtme Nord Stream 2 projekti suhtes, et mitte võimaldada selle ehitamist, teatas Wall Street Journal teisipäeval välisministeeriumi direktiivile viidates.

"Välisministeerium laiendas sanktsioonide ulatust poolelioleva Vene taustaga torujuhtme suhtes, mis on Saksamaa, Venemaa ja USA pingete allikaks," märgib väljaanne. Välisministeeriumi dokumendi kohaselt laienevad 2019. aastal rakendatud sanktsioonid nüüd ka ettevõtetele, mis osutavad teenuseid või finantseerivad projekti teenindamisega seotud laevade moderniseerimist ja varustamist. "Tahame olla kindlad, et kõik pooled saavad aru, et võivad sattuda meie sanktsioonide alla," vahendas ajaleht välisministrit energiaressursside küsimustes nõustava Francis Fannoni sõnu. Dow Jones'i teatel kutsub USA välisministeerium Venemaad lõpetama oma energiaressursside kasutamine muude pealesunnitud eesmärkide läbiviimiseks. Moskvat süüdistatakse sõltuvuse tekitamises Venemaa energiavarustusest, et laiendada oma mõju ning nõrgestada Euroopa julgeolekut. USA võimud on viimastel kuudel teinud aktiivseid katseid Nord Stream 2 peatamiseks. Kongressis ettevalmistatud kaitse-eelarve kavas nähakse ette sanktsioonide tugevdamine torujuhtmete Nord Stream 2 ja TurkStream suhtes. Kava näeb ette sanktsioone torujuhtme paigaldamiseks vajalike laevade müügi, rentimise või pakkumise hõlbustamise korral, neile kindlustuse ja edasikindlustuse pakkumise korral, samuti nende laevade tehnilise moderniseerimise ja neile teenuste osutamise puhul.

https://www.err.ee/1162209/tallink-langetab-kaubaveo-hinnad-oktoobrieelsele-tasemele

Tallink langetab kaubaveo hinnad oktoobrieelsele tasemele

Tallink tõstis oktoobris reisipiirangute tõttu kaubaveohindu, peale Eesti ja Soome vahelise teeninduskohustuse hanke võitu otsustas laevafirma langetada hinnad taas oktoobrieelsele tasemele.

Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniamet (TRAFICOM) teatas möödunud reedel, et Eesti ja Soome vahelise kaubavedude kindlustamise hanke on võitnud Tallink Grupp ja Viking Line. "Meil on väga hea meel, et Traficomi otsus on meie jaoks positiivne ning võimaldab meil nüüd väga olulisele Eesti ja Soome vahelisele liinile kaubaveo piisava mahu tagamiseks täiendavaid väljumisi lisada," ütles Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene. Tallink otsustas oktoobrist tõsta kaubaveohindu, kuna Soome riik keelas ära turismireisid. Nõgene sõnul jäi firmale tühjade laevade opereerimisel valik kas lõpetada sõitmine või korrigeerida hindu. Oktoobrikuu võrdluses langes Tallinki kaubaveomaht aastaga 18,7 protsenti 27 800 ühikule. Tallink lisab laupäevast ka täiendavaid väljumisi Tallinna-Helsingi liinile, laev Star väljub täiendavalt laupäeviti Helsingist kell 7.30, Tallinnast kell 10.30 ja Helsingist kell 13.30. Traficomi otsuse eesmärk on tagada meretranspordi jätkumine praeguses koroonaolukorras ning võimaldada ka pendelrännet Eesti ja Soome vahel. Tänavu juunis kiitis Soome parlament heaks 24,7 miljoni euro suuruse täiendava rahaeralduse meretranspordile pandud teenindamiskohustuse kulude katmiseks. Määruse järgi võib Traficom kehtestada teatud marsruutidel laevafirmadele kohustuse tegutseda ning maksta ka selle eest hüvitist. Koroonakriisiga toime tulemiseks sai Tallink Eesti riigilt 100 miljonit eurot käibekapitali laenu, möödunud nädalal kiitis ka Soome valitsus heaks riigigarantii kuni 90 miljoni euro ulatuses 100 miljoni euro suurusele laenule.

https://www.err.ee/852953/macron-kutsus-putinit-ules-sentsovi-puhul-inimlikku-lahendust-leidma

Macron kutsus Putinit üles Sentsovi puhul inimlikku lahendust leidma

Prantsusmaa presidendipalee teatas, et reedel toimunud telefonivestluses kutsus riigipea Emmanuel Macron oma kolleegi Vladimir Putinit üles leidma inimlikku lahendust Venemaa poolt vangistatud Ukraina režissööri Oleg Sentsovi asjus.

Sentsov, kes nõuab, et nii tema kui 64 teist ukrainlasest poliitvangi Venemaa vanglatest tagasi koju saadetaks, on pidanud näljastreiki juba 89 päeva. Mehe advokaadi ja õe sõnul on Sentsovi seisund juba äärmiselt eluohtlik. Õe kinnitusel on vend talle kirjutanud, et "lõpp on lähedal". "Vabariigi President väljendas president Putinile oma muret, arvestades, et härra Sentsovi tervis on teadaolevalt ohtlikult halvenenud, ja rõhutas, et on oluline, et Venemaa leiaks olukorrale kiiremas korras humanitaarse lahenduse," edastas Macroni kantselei oma teates. Élysée palee teatel rääkisid presidendid veel ka olukorrast Süürias. Krimmi elanik Sentsov oli vastu poolsaare okupeerimisele ja annekteerimisele Venemaa poolt ning ta peeti uute võimude poolt kinni. 2015. aastal mõisteti ta Venemaa kohtu poolt süüdi terroriaktide kavandamises ja talle määrati 20 aasta pikkune vanglakaristus. Sentsov on neid süüdistusi eitanud ning seetõttu on ta keeldunud ka armuandmistaotluse esitamisest president Vladimir Putinile. Nii Ukraina kui ka mitmed lääneriigid on kutsunud aktiivselt üles poliitvangiks peetud Sentsovi vabastama.

https://sport.err.ee/1608760213/itaallaste-streik-lukkas-kalev-cramo-ja-keila-kk-mangu-edasi

Itaallaste streik lükkas Kalev/Cramo ja Keila KK mängu edasi

Pühapäeval, 23. oktoobril toimuma pidanud PAF Eesti-Läti ühisliiga kohtumine BC Kalev/Cramo ja Keila KK vahel lükati edasi.

Edasi lükkamise põhjuseks on Kalev/Cramo taotlus seoses Itaalias toimuva transpordisektori üldise streigiga, vahendab basket.ee. Kalev/Cramo täpsustas ühismeedias, et Itaalia transporditööliste streigi tõttu tühistati meeskonna tagasilend Eestisse. Kalevlased mängisid kolmapäeval Itaalias FIBA Euroopa karikasarja raames Kiievi Budivelnikuga. Kalev/Cramo jääb vähemalt kuni järgmise nädala kolmapäevani Itaaliasse, sest siis minnakse FIBA Euroopa karikasarjas vastamisi kohaliku kõrgliigaklubi ja Joonas Riismaa leivaisa Brindisiga. Kalev/Cramo ja Keila KK mängu uus toimumisaeg lepitakse kokku lähiajal.

https://www.err.ee/582358/tartu-ulikooli-rektori-kandidaadid-on-volli-kalm-ja-margit-sutrop

Tartu ülikooli rektori kandidaadid on Volli Kalm ja Margit Sutrop

Tartu ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna nõukogu otsustas esitada ülikooli rektori valimistele kaks kandidaati - professor Margit Sutropi ja praeguse rektori, professor Volli Kalmu.

Loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaan Peeter Burk ütles, et kahe kandidaadi esitamine valdkonna poolt on mõistlik ning nii peaks tekkima valimiskampaaniasse arutelu ülikooli arengueesmärkide ja nende saavutamiseks vajalike tegevuste üle, vahendasid ERR-i raadiouudised. Rektorikandidaatide väitluskoosolek toimub 9. märtsil ning hiljemalt 16. märtsil esitavad nõukogu ja senat hinnangu kandidaatide sobivuse kohta rektori ametikohale. Nõukogu ja senat võivad kandidaadid pingeritta seada. Uue rektori valimiskoosolek peetakse 30. märtsil. Valituks osutub kandidaat, kes kogub üle poole valimiskogu häältest. Kui rektor ei osutu valituks, pikeneb ametis oleva rektori ametiaeg ühe aasta võrra. Volli Kalmu viieaastane ametiaeg Tartu ülikooli rektorina saab täis 30. juunil.

https://www.err.ee/556801/akadeemik-vene-maailma-idee-ei-toota

Akadeemik: "Vene maailma" idee ei tööta

Praegune Kremli kontseptsioon "Vene maailmast" (Russkii mir) pole realistlik ega tööta, ütles teist aastat Eestis viisakeelu nimekirjas seisev akadeemik Valeri Tiškov, kes on üks Venemaa tuntumaid antropolooge.

Tiškov teeb selget vahet Venemaa kui riigi (rossiiskii) ja vene kui etnilise rahvuse (russkii) identiteedil ja natsionalismil. Viimastel aastatel Euroopas paljusid ärevaks teinud "Vene maailma" idee levitamist peab Tiškov just vene etnilise natsionalismi näiteks ja probleemiks, kirjutab Postimees. "Tollal oli see mir väljaspool Venemaa piire asuv russofiilide maailm. Praegu on hakatud Russkii mir ’i kohta rääkima, et see on Venemaa ja kõik teised üheskoos, kus Venemaa on keskus," selgitas Tiškov.

https://sport.err.ee/592500/nurme-ja-kivistik-uritavad-viljandi-jarve-jooksu-voidu-kodumaale-jatta

Nurme ja Kivistik üritavad Viljandi järve jooksu võidu kodumaale jätta

1. mail Viljandi staadionil startiva Suurjooksu ümber Viljandi järve peamisteks favoriitideks on kaks Eesti olümpiameest Tiidrek Nurme ja Kaur Kivistik ning mullune jooksu võitja, Ibrahim Mukunga Keeniast. Naiste seas püüavad poodiumikohti omavahel jagada õed Liina, Leila ja Lily Luik.

Viis päev enne starti käisid ümber Viljandi järve jooksu rajaga tutvumas treeningpartnerid ja sõbrad Nurme ning Mukunga. Viljandi järvejooksu omapäraks on alates 1928. aastast olnud see, et korraldajate mahamärgitud trassi jooksjatel ees ei ole ning iga osaleja peab ise endale sobiva raja leidma. Ainsaks reegliks on, et ületada tuleb kaks järve äärde jäävat silda. Enne rajale minekut sõnas Nurme, et tema kindel eesmärk on tänavu jooks võita. Suurimaks konkurendiks pidas ta mullust võitjat Mukungat, kellele maastikul jooksmine sobib kõige paremini. „Kivistik on ka kindlasti väga tugev konkurent - olümpiajooksja, aga praegu arvan, et Mukunga on kõige kõvem vastane,” selgitas Nurme pressiteate vahendusel. „Minu enda vorm on praegu päris hea.” Seni ühe korra ümber Viljandi järve jooksul osalenud ja 2008. aastal kolmanda koha saanud Nurme ei välistanud võimalust, et heade olude korral võib püüda Pavel Loskutovile kuuluvat rajarekordit, mis on 34.50. See pärineb just tollest aastast, mil Nurme Viljandis pjedestaalile jõudis. Kolmest konkurendist tegi viimati hea jooksu Kaur Kivistik, kes startis eelmisel nädalal Portugalis kümne kilomeetri pikkusel maanteejooksul ja lõpetas selle ajaga 30.44 teise kohaga. Tiidrek Nurme võistles aprilli keskel USA-s sama pikal staadionijooksul, kus ta lõpetas ajaga 29.11. Mukunga sel kevadel võistlustel startinud ei ole. Ta saabus eelmisel nädalal Keeniast. Naiste arvestuses on kindlad favoriidid starti asuvad kolmikõed Liina, Leila ja Lily Luik. Neist kahel esimesena nimetatul on ümber Viljandi järve jooksu võit juba varasemast olemas. Liina võitis mullu ning Leila 2013. aastal. Mullu startisid nad kolmekesi Rio de Janeiro olümpiamängudel ja seal sai õdedest parima koha Lily Luik. Suurjooks ümber Viljandi järve stardib tänavu 88. korda ning tegemist on Eesti kõige pikema traditsiooniga rahvaspordivõistlusega. 11,5 kilomeetri pikkusele jooksule ja kepikõnnile saab registreerida end veebis kuni neljapäeva viimase minutini. Kogu registreerimiseks vajalik info on jooksu kodulehel www.viljandijarvejooks.ee. Neljapäeva hommikuks oli end kirja pannud üle 3700 jooksja ja kõndija. Suurjooksu võistlused algavad pihta juba 30. aprillil kui kell 13 antakse Viljandi staadionil start esimesele lastejooksule. 300-700 meetri pikkusel distantsil saavad joosta alla 12-aastased lapsed.

https://sport.err.ee/91216/saksamaa-jalgpallikoondis-sai-uue-kapteni

Saksamaa jalgpallikoondis sai uue kapteni

Äsja koondisekarjääri lõpetanud Bastian Schweinsteigeri asemel saab Saksamaa jalgpallimeeskonna kaptenipaela endale väravavaht Manuel Neuer.

Hetkel Manchester Unitedisse kuuluv Bastian Schweinsteiger tegi Saksamaa eest kaasa 121 kohtumises ning tuli kaks aastat tagasi ka maailmameistriks. Koondisekarjääri viimaseks mänguks jäi eilne 2:0 võidumatš Soomega, vahendas Soccernet.ee. "Rahvuskoondisena oleme me õnnelikul positsioonil, et meil on mitmeid juhtivaid mängijaid, kel on kapteni profiil. Minu jaoks on Manuel Neuer loogiline järeltulija Bastian Schweinsteigerile," kommenteeris otsust peatreener Joachim Löw. Alates 2011. aastast Müncheni Bayerni väravat kaitsval Neueril on Saksamaa koondise eest kirjas 71 mängu.

https://menu.err.ee/1608563977/ajujaht-alustab-15-hooaega-ja-ootab-kandideerima

"Ajujaht" alustab 15. hooaega ja ootab kandideerima

Eesti suurim iduettevõtete kiirendiprogramm "Ajujaht" alustab 15. hooaega, kandideerida on võimalik kuni 8. maini.

Startup Estonia juhi Eve Peetersoni sõnul ei saa iduettevõtluse rolli Eesti majanduses alahinnata, sest juba täna maksavad iduettevõtted Eestile aastas ca 125 miljonit eurot tööjõumakse, loovad teadmisi ja meelitavad ligi välismaiseid talente. Paljud praegused edulood on alguse saanud just "Ajujahist". "Eesti väikest rahvaarvu silmas pidades on nii Eesti iduettevõtete kui ka nendest võrsunud ükssarvikute arv oluline indikaator, et meil on olemas ideed ning tugev ökosüsteem ja tugiorganisatsioonide võrgustik iduettevõtluse toetamiseks. "Ajujahi" eesmärk ei ole midagi vähemat kui muuta maailma ning juubeliprogramm on disainitud just järgmiste rahvusvaheliste edulugude loomiseks," selgitas Peeterson. Ta lisas et uus hooaeg on mitmes mõttes eriline ning võrreldes varasemate aastatega ka märkimisväärselt uuenenud. Jätkuvalt otsitakse silmapaistvaid äriideid, kuid eelkõige oodatakse sel aastal kandideerima juba toimivaid meeskondi ja ettevõtteid, kes vajaksid lisatõuget, et jõuda iduettevõtlusega järgmisele tasemele. Algaval hooajal läbivad konkursile valitud iduettevõtted täiemahulise kiirendiprogrammi. Muuhulgas pakutakse tuge esimeste klientide leidmisel, eksporditurgudele sisenemisel ja kapitali kaasamisel. "Ajujahti" on tänavu kaasatud rekordarv võtmementoreid, kes jagavad tiimidele praktilisi nõuandeid kogu programmi vältel. Auhinnafond on enam kui 300 000 eurot ning programmi toetajad panevad välja ka mitmeid temaatilisi eriauhindu. Kaheksaosaline telesaade on eetris oktoobrist detsembrini ETV-s.

https://sport.err.ee/642403/fc-flora-kohtub-anieri-klubi-fc-lahtiga

FC Flora kohtub Anieri klubi FC Lahtiga

Eesti jalgpallikoondise ründaja Henri Anieri koduklubi FC Lahti teatas, et 20. jaanuaril võõrustatakse treeningmängu raames Eesti meisterklubi Tallinna Florat.

Mäng saab Soomes Mukkula hallis avavile kell 15.15 ning pärast esinduste kohtumist lähevad vastamisi ka mõlema klubi duublid, kirjutab Soccernet.ee. Flora on varasemalt teatanud, et 26. jaanuaril sõidetakse külla Rootsi meistrile, Magnus Pehrssoni juhendatavale Malmöle. Tänavu suvel Lahtiga liitunud Henri Anier lõi Soome kõrgliigas 14 mänguga 6 väravat. Ründaja leping Lahtiga kestab järgmise aasta lõpuni. Flora on Anieri kasvatajaklubi.

https://www.err.ee/1608705757/elektri-borsihind-langeb-teisipaeval-261-94-eurole

Elektri börsihind langeb teisipäeval 261,94 eurole

Elektri börsihind langeb teisipäeval 261,94 eurole megavatt-tunni eest, esmaspäeval oli päeva keskmine hind 366,19 eurot megavatt-tunnist.

Teisipäeval on ka Soomes hind Eestiga samal tasemel, Lätis kujuneb päeva keskmiseks hinnaks 324,59 ning Leedus 334,30 eurot megavatt-tunnist. Kõige odavam on elekter öötundidel kuni kella viieni, mil see jääb alla 60 euro. Odavaim tund on kella ühest kaheni, mil hinnaks kujuneb 55,74 eurot megavatt-tunnist. Kalleim tund on hommikul kella üheksast kümneni, mil hind kerkib 548,26 euroni megavatt-tunnist. Augustis kujunes keskmiseks hinnaks Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas 361,35 eurot megavatt-tunni eest.

https://www.err.ee/940764/prantsusmaad-kulastas-eelmisel-aastal-rekordarv-turiste

Prantsusmaad külastas eelmisel aastal rekordarv turiste

Prantsusmaad väisas mullu pea 90 miljonit turisti. Tegemist on riigi jaoks uue rekordiga, mis sündis turiste heidutanud kollavestide meeleavaldustest ja terroriohust hoolimata, teatas valitsus.

"Prantsusmaa püsis 2018. aastal maailma popima sihtkohana," teatas valitsuse turismikomitee. Turistide arv kerkis 2017. aastast kolm protsenti 89,4 miljoni inimeseni. Järgmiseks aastaks seati eesmärgiks võõrustada sadat miljonit turisti. Enim, ehk 7,4 protsenti, kasvas turistide arv Aasiast, ehkki suurema osa külastajatest ehk 79 protsenti moodustasid endiselt eurooplased. Riigi statistikaamet Insee oli juba varem viidanud, et mullu oli tugev turismiaasta. Mullu teatas see, et 2018. aastal veetsid turistid hotellides, kämpingutes ja hostelites kokku 438,2 miljonit ööd. Seda oli üheksa miljoni võrra rohkem kui aasta varem. Seejuures ei võta see arvesse majutust, mida on vahendanud platvormid nagu Airbnb, millel on ainuüksi Pariisis pakkumisel 65 000 korterit. Rekordkõrgele tõusid ka turistide kulutused, mis suurenesid viie protsendi võrra 56,2 miljardi euroni, teatas valitsus. Lisaks sellele suurenes aastaga ka oluliselt äriturism, kuivõrd Pariis võõrustas mullu 212 rahvusvahelist konverentsi, paigutades linna Rahvusvahelise Kongresside ja Messide Liidu (ICCA) tabeli tippu. Aasta varem korraldati Pariisis 190 konverentsi. Käesolevat aastat alustas Prantsuse turismisektor mõningate raskustega, sest turiste on heidutanud tihti vägivaldsed iganädalased kollavestide meeleavaldused. Rahvusvaheliste lennureisijate Pariisi lennujaamades langes detsembris 5-10 protsendi võrra ja langus jätkus aasta esimestel kuudel. Läinud nädalal teatas Insee, et esimeses kvartalis langes turistide viibitud ööde arv 2,5 protsenti. Seejuures oli langus Ile-de-France'i regioonis, kuhu kuulub ka Pariis, 4,8 protsenti. "Esimeses kvartalis on olnud 'kollavestide' mõju," ütles turismiminister Jean-Baptiste Lemoyne reedel. Valitsus märkis aga, et turismikäive jätkas aasta esimesel kahel kuul siiski kasvamist.

https://sport.err.ee/94434/ardo-arusaar-alistas-bundesligas-kahekordse-mm-pronksi

Ardo Arusaar alistas Bundesligas kahekordse MM-pronksi

Eesti kreeka-rooma maadleja Ardo Arusaar (kuni 98 kg) sai eile Bundesligas väärt võidu, kui alistas kahekordse MM-pronksi Viktor Lörinczi Ungarist 5:0.

Võidukas oli ka Arusaare koduklubi KSV Ispringen tervikuna. TUS Adelhausen alistati punktidega 14:9 ja Bundesligas hoitakse hetkel teist positsiooni.

https://kultuur.err.ee/314727/veiko-ounpuu-uus-filmiprojekt-valiti-les-arcsi-kaastootmisturule

Veiko Õunpuu uus filmiprojekt valiti Les Arcsi kaastootmisturule

Veiko Õunpuu uus mängufilm "Viimased" valiti osalema kaastootmisturule Les Arcs, mis toimub 10.-13. detsembril Prantsusmaal. Eesti Filmi Instituudi turundusjuhi Eda Koppeli sõnul pääses "Viimased" esimese Eesti projektina Les Arcsi kaastootmisturu kahekümne finalisti hulka. "Les Arcs on väga mainekas kaastootmisturg, mille peamine fookus on autorikino, ning sinna pääsemine on filmi tegijatele suur tunnustus," kommenteeris Koppel.

"Sealne turg on üks konkreetsemaid, kus sõlmitakse reaalseid kokkuleppeid. Meie jaoks tuli kutse Les Arcsi ideaalsel ajal. Soovime filmga võttesse minna 2017. aasta augustis, Eesti ja Soome rahastus katab umbes kaks kolmandikku eelarvest ning selle puuduva osa leidmiseks kohtume seal võimalike kaastootjate ja müügiagentidega," lisas filmi produtsent Katrin Kissa. "Viimased" on Eesti ja Soome koostöös valmiv krimilugu kuritööst ja kättemaksust, kust ei puudu ka Õunpuule omane must huumor. Filmi tegevus toimub Lapimaa tundras asuvas kaevanduskülas, kus elavad mehed leiavad lohutust vaid viinast ja harva külla põikavatest prostituutidest. Filmi peategelane on noor kaevur Rupi, kes kaubitseb tablettidega. Ta on sunnitud reetma oma parimat sõpra, kes seejärel tapetakse. Olukorra muudab veelgi hullemaks see, et Rupi armub sõbra kaunisse leske… "Viimaste" võtted toimuvad Lapimaal 2017. aasta sügisel ning 2018. aasta kevadel. Filmi eelarve on 1,6 miljonit eurot ja selle Soome-poolne kaastootja on Bufo, mille seni tuntuimaks filmiks on kuus Jussi auhinda võitnud festivalihitt "Betooniöö". "Viimaste" peaosadesse on kinnitatud Pääru Oja Eestist ja Tommi Korpela Soomest. Filmi stsenaariumi kirjutasid Heikki-Huttu Hiltunen, Veiko Õunpuu ja Eero Tammi. "Viimaste" produtsent on Katrin Kissa, operaator Sten Johan Lill, filmile kujundab kostüümid Jaanus Vahtra.

https://www.err.ee/1608485018/haiglaravi-vajab-325-koroonapatsienti-suri-neli-inimest

Haiglaravi vajab 325 koroonapatsienti, suri neli inimest

Teisipäevahommikuse seisuga on haiglas 325 koroonaviirusega nakatunud patsienti, neist 201 vajab haiglaravi raskeloomulise Covid-19 tõttu.

Nendest omakorda 152 ehk 75,6 protsenti on vaktsineerimata ja 49 ehk 24,4 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 47 uut haigusjuhtu. Intensiivravil on 15 inimest, neist juhitaval hingamisel 13. Suri neli koroonaviirusega nakatunud inimest, kaks olid vaktsineerimata: 67-aastane mees, 77-aastane naine ja 88-aastased mees ja naine. Kokku on Eestis surnud 2037 koroonaviirusega nakatunud inimest. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 13 314 testitulemust, millest 6520 osutus positiivseks. Viimase 7 päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 360,6 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 575,7 vaktsineerimata inimest päevas. Viimase 14 päeva haigestumus saja tuhande elaniku kohta on 5460,5. Ööpäeva jooksul manustati 2294 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 208. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 405 182 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 62,4 protsenti.

https://sport.err.ee/1608334433/uefa-president-ceferin-ahvardas-fifa-t-boikotiga

UEFA president Ceferin ähvardas FIFA-t boikotiga

Euroopa Jalgpalliliidu (UEFA) president Aleksander Ceferin ähvardas FIFA-t Euroopa meeskondade boikotiga, kui maailmameistrivõistluste potentsiaalsed muudatused saavad teoks.

Eelmine nädal avalikustas endine Londoni Arsenali peatreener Arsene Wenger, et FIFA kaalub võimalust hakata maailmameistrivõistlusi korraldama iga kahe aasta tagant. UEFA presidendi Aleksander Ceferin sõnul ei ole muudatus meeltmööda Euroopa alaliitudele, kes ei soovi iga kahe aasta tagant osaleda maailmameistrivõistlustel, vahendab Reuters. "Kui muudatused saavad teoks, siis Euroopa jalgpallikoondised ja alaliidud võivad otsustada, et ei osale iga kahe aasta tagant. Nii palju kui tean, siis lõuna-ameeriklased (CONMEBOL) ei ole samuti muudatuse poolt," kommenteeris Ceferin FIFA poolt välja käidud muudatust. Ceferini hinnangul kaotab jalgpalli maailmameistrivõistlused oma prestiiži, kui turniir hakkab toimuma iga kahe aasta tagant. Samuti väljendas Ceferin muret, et muudatuse tõttu ei saa jalgpallurid enam piisavalt puhata ja pikemas plaanis võib see negatiivselt mõjuda nende klubikarjääridele. "Ma loodan, et FIFA tuleb mõistusele ja lõpetab selle teema. Nad ei ole otseselt suhelnud ühegi organisatsiooni või alaliiduga. Ka mina kuulsin sellest kõigest läbi meedia," tõdes Ceferin. Ühtlasi kinnitas Ceferin, et UEFA-l ei ole soovi hakata korraldama Euroopa meistrivõistlusi iga kahe aasta tagant.

https://www.err.ee/1608436271/otse-kell-13-dontsenko-kiik-ja-kalda-koroonaolukorrast

Otse kell 13: Dontšenko, Kiik ja Kalda koroonaolukorrast

Terviseameti nakkushaiguste osakonna nõunik Irina Dontšenko, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning Tartu Ülikooli peremeditsiini professor, perearst ja koroonaviiruse seireuuringu juht Ruth Kalda annavad kolmapäeval pressikonverentsi, mida saab algusega kell 13 jälgida ERR-i portaalis.

Pressikonverentsil tehakse ülevaade COVID-19 hetkeolukorrast, omikroni tüve levikust ja värske seireuuringu tulemustest.

https://www.err.ee/1000250/kusitlus-polissoomlaste-edu-teiste-soome-parteide-ees-uha-kasvab

Küsitlus: Põlissoomlaste edu teiste Soome parteide ees üha kasvab

Põlissoomlased jätkavad Soome populaarseima erakonnana ja selle edumaa teiste parteide ees üha suureneb, selgus neljapäeval avaldatud arvamusküsitluse tulemustest.

Küsitluse viis Yle tellimusel läbi uuringufirma Taloustutkimus ja selle käigus küsitleti 3400 inimest. Küsitluse veamarginaal on 1,4 protsenti. Opositsioonis olevate Põlissoomlaste toetus on eelmise küsitlusega võrreldes kasvanud 2,1 protsenti ja on nüüd 23 protsenti. Järgneb samuti opositsioonis olev Koonderakond, mida toetab küsitluse andmeil 17,3 protsenti valijaist. Kolmandaks on tõusnud valitsusse kuuluvad rohelised 14,2-protsendise toetusega. Peaminister Antti Rinne Sotsiaaldemokraatlik Partei (SDP) on 13,9-protsendise toetusega neljas. Viies on valitsusse kuuluv Keskerakond (Keskusta), mida toetab 12,9 protsenti valijaist. Järgnevad Vasakliit 7,9 protsendi, Rootsi Rahvapartei (RKP) 4,3 ja kristlikud demokraadid 3,2 protsendiga. Soomet valitseb alates 6. juunist Rinne juhitav viie erakonna valitsus, kuhu kuuluvad SDP, rohelised, Keskerakond, Vasakliit ja RKP. Valitsuserakondade koondtoetus on 53,2 protsenti.

https://www.err.ee/892152/tallinn-otsib-viise-ilutulestikukahjude-leevendamiseks

Tallinn otsib viise ilutulestikukahjude leevendamiseks

Pürotehnika kasutamisega seotud probleeme arutanud Tallinna linnavalitsuse liikmed otsustasid otsida viise, et leevendada ilutulestikuga kaasnevaid kahjusid. Oluline on selles küsimuses ka koostöö riigiga.

Enne traditsioonilist aastavahetuse ilutulestikku pöördus erakonna Eestimaa Rohelised Tallinna osakond avaliku kirjaga Tallinna linnavalitsuse poole, selgitades pürotehnikaga kaasnevaid kahjusid inimeste tervisele ja looduskeskkonnale. Oma kirjas leiavad rohelised, et paugutamist tasuks piirata ning tegid ettepaneku, mille kohaselt võiks Tallinn järgmisel vana-aasta õhtul ilutulestiku asendada laservaatemängu ja teiste valguslahendustega. Abilinnapea Züleyxa Izmailova (Roheliste erakond) sõnul seisneb pürotehnika peamine terviserisk suitsuga eralduvates metalli- ja peenosakestes. "Need osakesed on kantserogeensed ja kahjustavad hingamisteid. Aga kahju tekib ka linna ökosüsteemidele ja koduloomadele. Paljud inimesed otsivad siiani taga hirmuga kodust põgenenud koeri ja kasse," tõdes abilinnapea. Eilsel nõupidamisel arutasid Tallinna linnavalitsuse liikmed pürotehnika kasutamisega seonduvaid probleeme ning otsustasid, et leitakse viis, kuidas ilutulestikuga kaasnevatele kahjudele leevendust leida. Samas toonitas abilinnapea Izmailova, et probleemi lahendamisel on oluline koostöö riigiga. Ta tõi näiteks, et kui ilutulestikku saaks osta vaid mõnel aastavahetusele eelneval päeval, kaoks pikalt vältav paugutamine, mis algab juba detsembris. Sellisel juhul on vaja riiklikke piiranguid. "Küll aga saab omavalitsus seada ruumilisi piiranguid, kehtestades näiteks ilutulestikuvabad tsoonid, nagu seda on tehtud paljudes Euroopa linnades" ütles Izmailova. Igal aastavahetusel kaasneb pürotehnika kasutamisega õnnetusjuhtumeid, sest paljudel inimestel puuduvad teadmised ja oskused, kuidas ohtlikke rakette õigesti kasutada. Pärast äsjast aastavahetust pakub palju kõneainet õnnetus, kus ilutulestiku raketi tõttu süttis pereettevõtte Nurmiko aiand, mis põlengus täielikult hävis.

https://www.err.ee/1608526370/euroopa-liit-kehtestas-sanktsioonid-veel-14-venemaa-arimehele

Euroopa Liit kehtestas sanktsioonid veel 14 Venemaa ärimehele

Euroopa Liit lisas sanktsioonide nimekirja 14 Venemaa ärimeest, kellel on lähedased sidemed Kremliga ning ka 146 föderatsiooninõukogu liiget.

Uute sanktsioonide alla jäävad Venemaa suurfirmade miljardäridest juhid, kelle ettevõtted on näiteks söe ja väetiste tootjad, Aerofloti juht, vahendas Financial Times. Uute sanktsioonide alla lähevad näiteks Euroopa suurima väetisetootja PhosAgro juht Andrei Gurjev ja väetisetootja Uralchem suuromanik Dmitri Mazepin, samuti ka Mazepini poeg, vormelisõitja Nikita Mazepin. Digisektorist puudutavad sanktsioonid Rostelecomi president Mihhail Osejevskit ja VK tegevjuhti Vladimir Kirijenkot. Sanktsioonidega laiendati ka piiranguid Valgevene finantssektorile. Praeguseks on sanktsioonid kehtestatud ligikaudu 862 Venemaa kodanikule ja 53 ettevõttele.

https://sport.err.ee/1608301428/pisarais-messi-kinnitas-barcelonast-lahkumist-psg-ga-pole-asi-veel-paigas

Pisarais Messi kinnitas Barcelonast lahkumist, PSG-ga pole asi veel paigas

Barcelona jalgpalliklubi tähtmängija Lionel Messi kinnitas pressikonverentsil, et lahkub klubist, kus ta on veetnud kogu senise mängijakarjääri, aga pallimist ei lõpeta.

"Kuni olen konkurentsivõimeline ja kuni mu keha vastu peab," kommenteeris kuuel korral maailma parimaks jalgpalluriks valitud mees küsimust jätkamise kohta. "Nii kaua kui saan - jätkan võistlemist." Kui Barcelona president Joan Laporta ja Prantsusmaa ajaleht L'Equipe on teatanud, et argentiinlase karjäär jätkub Pariisi Saint-Germainis, siis mängija ise seda ei kinnitanud. Pariisi Saint-Germain ei soovi kuuldusi Messi saabumisest kommenteerida. "Me ei ole selles positsioonis, kus saaks midagi kinnitada," teatas klubi kõneisik. Neljapäeval teatas Barcelona, et Messiga uut lepingut pole võimalik sõlmida ja seega mees Barcelonas mängimist ei jätka. Põhjusena öeldi olevat rahalised takistused ja Hispaania liiga reeglid. Messi on esindanud FC Barcelonat terve oma karjääri ja võitnud klubi ridades muuhulgas neli Meistrite liiga karikat ja kümme Hispaania liiga meistritiitlit. "See on minu karjääri kõige raskem moment," lausus pressikonverentsil pisaratega võidelnud argentiinlane. "Kui klubi mulle seda teatas, siis lihtsalt tardusin. Mulle justkui kallatuks pähe ämber jääkülma veega ja see annab endiselt tunda." "Kui ma jõuan koju, siis läheb kindlasti hullemaks. Aga mind ümbritsevad minu lähedased, jätkan jalgpalli mängimist ja kui ma seda teen, siis läheb kindlasti pisut lihtsamaks."

https://sport.err.ee/1608397079/usa-lahtised-voitnud-raducanu-palkab-uue-treeneri

USA lahtised võitnud Raducanu palkab uue treeneri

Suurbritannia noor tennisetäht Emma Raducanu (WTA 20.), kes võitis USA lahtised, on palkamas oma uueks treeneriks sakslast Torben Beltzi.

Beltz on tuntud endise esireketi Angelique Kerberi peatreenerina, kellega võideti Austraalia ja USA lahtised. Esmaspäeval ilmus aga uudis, et sakslased koostööd ei jätka. Austrias Linzi turniiriks valmistuv Raducanu avaldas pühapäeval, et tal on Austraalia lahtisteks meistrivõistlusteks uus peatreener, kuid nime ta veel ei avaldanud. Raducanut ja Beltzi nähti koos tennisetähe kodu lähedal kohvikus. 18-aastane Raducanu otsustas lõpetada koostöö senise treeneri Andrew Richardsoniga pärast USA lahtiseid, kuna soovis leida kellegi, kellel on rohkem kogemusi tipptennisistide juhendamisega. Raducanu šokeeris septembris tennisemaailma, kui jõudis USA lahtistel finaali, kus ta alistas Leylah Fernandezi tulemusega 6:4, 6:3. Ühtlasi sai USA lahtiste võiduga Raducanust kõigi aegade esimene kvalifikatsioonist alustanud mängija, kes slämmiturniiri on võitnud. Samuti ei kaotanud Raducanu terve turniiri jooksul mitte ühtegi setti.

https://sport.err.ee/94676/martin-reim-ei-ole-rahul-et-olime-nii-haavatavad

Martin Reim: ei ole rahul, et olime nii haavatavad

Eesti koondis alustas Kariibi mere regioonis peetavaid maavõistlusi 1:1 viigiga FIFA edetabelis 73. kohal asuva Saint Kitts ja Nevise vastu.

Devaughn Elliot viis Saint Kittsi ja Nevise kaheksandal minutil juhtima, Eestile viigi toonud tabamuse eest hoolitses 41. minutil Rauno Sappinen, kellele see oli ka debüütväravaks A-koondises. „Nende üllatav treenerivahetus vahetult enne kohtumist muutis ka vastaste mängu ülesehitust," vahendas jalgpall.ee Eesti koondise peatreeneri Martin Reimi sõnu. "Tavaliselt olid nad mänginud 4-4-2 süsteemis, kuid täna vajusid nad päris kiiresti kaitsesse, kus nad olid viie mehega. Võib-olla võrdleksin vastast Gibraltariga, kes oli kaitses ja panustas kiiretele kontrarünnakutele.“ „Kuigi omasime avapoolajal palju palli ja initsiatiivi, siis ei leidnud me viimasel kolmandikul õigeid lahendusi, et ohustada vastase väravat. Üritasime mängida liialt läbi keskvälja. Teine poolaeg oli parem, kuna hakkasime äärest teravamaid tsenderdusi andma,“ lisas Reim. „Halb oli see, et tegime mängus mitmeid rumalaid vigu, millest vastased said häid kontrarünnakuid. Kuna nad olid kiired, siis tekkis ka palju ärevaid momente, kaasa arvatud avapoolaja [vastastele värava toonud] trahvilöök." "Positiivne oli see, et mängijad ei kohkunud väravast ära ning võtsid kiiresti uuesti initsiatiivi," jätkas Reim. "Poolaja lõpu poole suutsime ka pika sisseviske järel värava lüüa – Rauno [Sappinen] oli õige mängija õiges kohas." "Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi nägime mängus ka häid asju, siis ei ole rahul, et oleme nii haavatavad mitmes momendis," tõdes koondise peatreener. "Kindlus nii keskel kui ka taga peaks olema parem. Samuti jäi puudu kvaliteedist ründefaasis, kus oleks keegi võinud individuaalselt vastase üle mängida ja ohtu tekitada.“ Eesti koondise järgmiseks vastaseks on Antigua ja Barbuda (FIFA edetabelis 82. kohal), kellega ollakse vastamisi kohaliku aja järgi 22. novembril kell 19:00 (Eesti aja järgi 23. novembril kell 01:00 öösel).

https://sport.err.ee/1608306438/zalgirise-legendi-karjaar-klubis-jatkub

Žalgirise legendi karjäär klubis jätkub

Leedu korvpalliklubi Kaunase Žalgirise 37-aastane veteran Paulius Jankunas pikendas veel aasta võrra lepingut.

Suure ääre ja keskmängija positsioonil tegutsev Jankunas on Kaunases sündinud ja Žalgirises veetnud pea terve karjääri. Vaid hooajal 2009/2010 mängis ta Moskva oblasti Himkis. Eelmisel hooajal Euroliigas osales ta 34 kohtumises keskmiselt 16 minuti jagu. Ta viskas keskmiselt 3,9 punkti ja haaras 4,4 lauapalli mängus. Jankunas teatas tegelikult karjääri jätkumisest vahetult pärast eelmise Euroliiga hooaja lõppu, aga kinnitas nüüd seda ka allkirjaga. "Suvel ei olnud teist varianti. Me olime sellest [spordidirektor] Paulius Motiejunasega rääkinud ja surunud kätt," kommenteeris Jankunas. "Me tunneme teineteist pikalt ja mõnikord on lihtne sõna olulisem kui tegelik allkiri. Mu puhkus lõppes ja järgnesid formaalsused." Eelmisel hooajal lõpetas Žalgiris Euroliiga põhiturniiri 18 meeskonna konkurentsis 17 võidu ja 17 kaotusega 11. kohal ega pääsenud sõelmängudele.

https://www.err.ee/875380/liikluses-sai-viga-kolm-inimest

Liikluses sai viga kolm inimest

Kolmapäeval juhtus üle Eesti kolm liiklusõnnetust, milles sai viga kokku kolm inimest.

Kell 16.25 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Männiku teel, kus 51-aastane naine sõitis Ford Sharaniga parklas otsa 68-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel. Kell 16.54 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Pae ja Väike-Saale tänava ristmikul, kus järsult pidurdanud 64-aastase mehe juhitud liinibussis kukkus 68-aastane naine. Reisija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Kell 17.20 juhtus liiklusõnnetus Viljandimaal Viljandi-Rõngu maantee 41. kilomeetril, kus 78-aastane mees sõitis Ford Fiesta tagant otsa sõiduteel seisnud haagisega metsaveoautole Volvo FH, mida juhtis 42-aastane mees. Fordis olnud 75-aastane naine toimetati Tartu ülikooli kliinikumi. Liiklusõnnetuse ajal oli õnnetuskohal tihe udu.

https://sport.err.ee/1608412862/euroopa-meister-torn-kahjuks-polnud-meie-klassis-konkurents-liiga-tihe

Euroopa meister Torn: kahjuks polnud meie klassis konkurents liiga tihe

Eelmisel nädalavahetusel toimus autoralli Euroopa meistrivõistluste viimane Kanaari saarte etapp. Tänavused ERC sarja juunioride klassi Euroopa meistrid Ken Torn ja Kauri Pannas alustasid hooaja viimast võistluspäeva absoluutarvestuse 25. kohalt.

Juba meistritiitli võitnud eestlased ei pidanud enam hooaja viimasel võistlusel riske võtma ja said sõita pingevabas tempos. Parim laupäevane katseaeg oli eestlastel viimase katse 13. aeg. Hooaja viimane Euroopa meistrivõistluste etapp lõpetati absoluutarvestuse 22. kohal. Eestlaste absoluutarvestuse hooaja parimaks resultaadiks jäi augustis sõidetud legendaarse Barum ralli 15. koht. Kuigi tänavu ralliradadel debüüdi teinud Ford Fiesta Rally3 vastu polnud sel hooajal väga suurt huvi ja konkurents ERC Junior tiitlile oli väike, siis ei vähenda see eestlaste saavutust tulla uue autoga meistriteks. Teist hooaega M-Sport Poland meeskonna poolt ettevalmistatud võistlusautoga Euroopa meistriks tulnud eestlaste jaoks on küll tänavune hooaeg lõppenud, kuid töö uue hooaja nimel juba käib. Saarlaste soov on astuda samm edasi nii auto, kui ka taseme mõttes, kuid vara on veel kindlatest plaanidest rääkida. "Saame Kanaaride ralliga rahul olla, sest tõime auto ühes tükis finišisse ja see on ilusaks punktiks siia aasta lõppu. Hooaeg ise oli väga äge ja saime omajagu autos istuda. Selle eest soovin tänada meie suurepäraseid toetajaid, kes endiselt meisse usuvad ja kaasa elavad. Samuti suur tänu M-Sport Poland meeskonnale, kes valmistas alati ette suurepärase auto, millega oli erinevates oludes omamoodi põnev sõita. Aastale tagasi vaadates polnud kahjuks meie klassis konkurents liiga tihe, kuid need vähesed, kes käisid nendega suutsime võidu sõita ja tasuks Euroopa meistritiitel. Nüüd juba vaatame uue hooaja poole ja loodetavasti oleme ka järgmisel hooajal rajal," rääkis Torn lõppenud hooajale tagasi vaadates. Kaardilugeja Kauri Pannas lisas: "Kuigi 2021. hooaeg ei alanud minu jaoks kõige paremini ja korra oli isegi tunne, et see hooaeg võib mul vahele jääda, siis nüüd saan öelda, et hooaeg on tehtud ja hästi. Kõik läks oodatust paremini ja ma olen ülimalt õnnelik selle üle. Saavutasime teist aastat järjest Euroopa meistritiitli ja selle eest teen tugeva kummarduse Ken Tornile. Samuti suured tänud toetajatele ja meeskonnale. Kõige rohkem jään sellest hooajast mäletama kahte starti R5 ralliautoga ja head saavutust kodusel Saaremaal, mis on alati mul hinges. Usun ja loodan, et te kuulete meist veel."

https://kultuur.err.ee/311796/paeva-video-roosevelt-colours-moving-on

Päeva video: Roosevelt - "Colours / Moving On"

Isikupärase nurga alt nu-discole lähenev Kölni muusik, laulja ja produtsent Roosevelt ehk Marius Lauber on tantsumuusika radaril püsinud juba paar aastat tänu paarile perfektsele singlile.

Nüüd on lõpuks teada antud ka kauaoodatud albumi ilmumistähtaeg. Roosevelti omanimeline debüüt tuleb välja 19. augustil leibeli Greco Roman all. Tegemist on firmaga, kes lükkas tuule tiibadesse sellistele artistidele nagu Disclosure ja Totally Enormous Extinct Dinosaurs. Roosevelti uus video kasutab populaarset "kaks ühes" stiili ehk pakub koos kaht erinevat pala ja mitte ehk nii väga erinevat peamiselt kontrastidele üles ehitatud pildijada.

https://www.err.ee/555439/uro-julgeolekunoukogu-kiitis-heaks-uued-sanktsioonid-pohja-korea-vastu

ÜRO julgeolekunõukogu kiitis heaks uued sanktsioonid Põhja-Korea vastu

ÜRO julgeolekunõukogu kiitis ühehäälselt heaks resolutsiooni, mis laiendab olemasolevaid sanktsioone Põhja-Korea vastu.

Sanktsioone laiendati selle tõttu, et Põhja-Korea korraldas 6. jaanuaril oma neljanda tuumakatsetuse, väites, et tegemist oli vesinikupommiga, vahendas Reuters. Uute sanktsioonide kohaselt tuleb vaadata läbi kõik kaubad, mis viiakse Põhja-Koreasse või tulevad sealt välja. Samuti lisati ÜRO musta nimekirja 16 Põhja-Korea kaubanduse esindajat Süürias, Iraanis ja Vietnamis ning 12 Põhja-Korea ettevõtet. Resolutsiooni koostasid USA ja Hiina. Hääletamine resolutsiooni üle pidi toimuma algselt juba eile, kuid Venemaa palus rohkem aega selle tekstiga tutvumiseks.

https://sport.err.ee/1608548986/epp-mae-paases-kindla-voiduga-em-il-finaali

Epp Mäe pääses kindla võiduga EM-il finaali

Budapestis toimuvatel maadluse Euroopa meistrivõistlustel pääses Epp Mäe naiste kuni 76 kg kaalus finaali.

Poolfinaalis alistas Mäe 10:0 rumeenlanna Catalina Axente. Matši alguses sai Mäe Axente kiirelt matile maha ja läks 4:0 juhtima. Seejärel sai ta rumeenlanna jalast kinni ja teenis sellega veel neli punkti. Matš kestis minut ja 44 sekundit. Teises poolfinaalis alistas türklanna Yasemin Adar 2:0 ungarlanna Bernadett Nagy. Adar on Tokyo olümpiamängude hõbemedalist, 2017. aasta maailmameister ja neljakordne Euroopa meister. Finaal toimub neljapäeva õhtul. Eelmisel aastal krooniti Mäe Euroopa meistriks, kui ta sai finaalis jagu venelannast Natalja Vorobjovast. Enne poolfinaali: Veerandfinaalis alistas Mäe 6:0 itaallanna Enrica Rinaldi. Juba esimese kolmeminutilise perioodi järel juhtis eestlanna 4:0. Teise kolmeminutlise perioodi keskpaigas sai Mäe seljavõidu ning 6:0 võit oli tõsiasi. Mäe vastaseks tuleb poolfinaalis rumeenlanna Catalina Axentega, kes sai 2:1 jagu Kamile Gaucaitest. Teises poolfinaalis lähevad vastamisi türklanna Yasemin Adar ja ungarlanna Bernadett Nagy.

https://www.err.ee/575569/allikas-gazprom-tahab-el-iga-oktoobri-lopuks-kokkuleppe-solmida

Allikas: Gazprom tahab EL-iga oktoobri lõpuks kokkuleppe sõlmida

Venemaa gaasikontsern Gazprom ja Euroopa Komisjon tahavad oktoobri lõpuks jõuda kokkuleppele tingimustes, mis muudavad Gazpromi tegevust Euroopa Liidu turul, kirjutab Wall Street Journal (WSJ) viitega informeeritud allikale.

Viimased kokkuleppe punktid loodetakse kooskõlastada Gazpromi juhtide, Venemaa valitsuse esindajate ja Euroopa Komisjoni esindajate kohtumisel, mis toimub oktoobri lõpus. Kokkulepe aitab Gazpromil vältida miljarditesse dollaritesse ulatuva trahvi maksmist ja vastutasuks nõutakse Gazpromilt tegevuspõhimõtete muutmist. Kokkuleppe ühe osana sõlmitakse gaasi hind lahti nafta hinnast. Kui nafta hind on viimastel aastatel järsult langenud, siis on see kaasa toonud ka Gazpromi tulude vähenemise. Edaspidi saab Gazprom gaasi hinda tõsta sõltumatult nafta hinnast, kirjutab WSJ. Osa kokkuleppe punkte on veel lahtised. Komisjon on valmis lubama Gazpromil küsida klientidelt erinevat hinda, kui need tahavad oma gaasi eksportida eri turgudele, mis algselt ei ole leppes kirjas. Arutelu jätkub, kuidas sel juhul hinda kujundada.

https://www.err.ee/554305/yana-toom-haaras-keskerakonna-narva-leeris-voimu

Yana Toom haaras Keskerakonna Narva leeris võimu

Keskerakonna Narva piirkonnas viidi eile lõpule pikalt kestnud segadus võimu ümber. Yana Toom saavutas sisevalimistel võidu veenva ülekaaluga, noppides 200 häält ja asudes sellega kohalikke keskerakondlasi juhtima. Toomi vastu piirkonna juhiks kandideerinud Mihhail Stalnuhhini osaks sai vaid 41 häält, samuti jäi ta välja piirkonna juhatusest.

Narva piirkondlikust kongressist võttis osa rekordiline arv delegaate - 254, seda on saja võrra rohkem kui aasta tagasi. Piirkonna senise esimehe Andrus Tamme sõnul jäi Stalnuhhin juhatusest välja seetõttu, et ta oli väljendanud soovi kandideerida just piirkonna esimeheks, kuid sai vähem hääli kui Yana Toom, vahendas ERR-i venekeelne portaal. Yana Toom lubas avada Narvas oma esinduse, kuid mitte püsivat kohta nagu Tallinnas, vaid kord nädalas avatud oleva büroo, kus jurist pakub linnakodanikele juriidilist nõustamist. Toom möönis, et pingeid Narva piirkonnas veel on, nii on ka Narva linnavolikogus jätkuvalt kaks Keskfraktsiooni, kuid olukord on stabiliseerumas. Toom ei soovinud vastata, kas ta kavatseb järgmistel kohalikel valimistel kandideerida Narvas. "Eks 2016. aasta näitab. Kui kõik sujub edukalt, pinged leevenevad, erakonna töö stabiliseerub, siis tõenäoliselt ei ole mul hädavajalik Narvaga tegelda. Vaatame, kuidas läheb," kommenteeris Toom. Narva Keskerakonna uude piirkondlikku juhatusse valiti Aleksandr Jefimov, piirkonna endine esimees Andrus Tamm, Narva linnapea Tarmo Tammiste, Olev Silland, Aleksei Voronov, Vladimir Mižui, Georgi Ignatov, Sergei Nikitin ja Larissa Olenina. Narva keskerakondlaste seas lõhenes võim möödunud sügisel, mil enamik Keskfraktsiooni saadikuid lahkus linnavolikogus fraktsioonist, luues uue, "Ühtse Narva" fraktsiooni. Selle 18-st liikmest 14 on keskerakondlased. Senisele linnapeale Eduard Eastile avaldati umbusaldust ning uueks linnapeaks valiti Tarmo Tammiste.

https://sport.err.ee/588612/kehv-ilm-jattis-hiina-etapi-teise-vabatreeningu-sootuks-ara

Kehv ilm jättis Hiina etapi teise vabatreeningu sootuks ära

Vormel-1 MM-etapil Hiinas läks sõitjatel esimene vabatreening vihmastes oludes suhteliselt aiataha. 20 piloodist sai tulemuse kirja vaid 14 ja sessioon tuli kahel korral katkestada. Teist vabatreeningut aga ei alustatudki.

Hommik tervitas hiinlasi tiheda vihmasajuga ja kuigi vabatreeningu alguseks andis see pisut järele, tuli treening 45 minutiks turvakaalutlustel katkestada, sest meditsiinihelikopter ei saanud niisketes ja udustes oludes korralikult oma tööd teha. Pärast seda pääsesid sõitjad rajale ja kiireima ringi tegi Red Bulli piloot Max Verstappen (1.50,491), kellele järgnesid Williamsitel Felipe Massa (1.52,086) ja Lance Stroll (1.52,507). Kui treeningu lõpuni jäi umbes 25 minutit, tuli see taas helikopterist tulenevatel tingimustel katki jätta. Kuna situatsioon ei näinud paranevat, otsustati vabatreening sootuks lõppenuks kuulutada. Aega ei saanud kirja kumbki Ferrari piloot (Sebastian Vettel ja Kimi Räikkönen), samuti Mercedese sõitja Lewis Hamilton. Tema võistkonnakaaslasele Valtteri Bottasele jäi üheksas aeg (1.54,664). Teisele treeningule otsustati kehvades tingimustes enam üldse mitte startida.

https://kultuur.err.ee/1608679612/rezissoor-lars-von-trieril-diagnoositi-parkinsoni-tobi

Režissöör Lars von Trieril diagnoositi Parkinsoni tõbi

Taani režissööril Lars von Trieril diagnoositi Parkinsoni tõbi, teatas produktsioonifirma Zentropa Entertainment.

"Larsil on hea tuju ja ta saab ravi, et "Riget Exoduse" lõpule viia," seisis avalduses. "Riget Exodus" on von Trieri kultusliku üleloomuliku sarja kolmas ja viimane osa. Kaks esimest hooaega olid eetris aastatel 1994 ja 1997. Seriaal keskendub Kopenhaageni Rigshospitaleti neurokirurgia osakonna töötajatele ja patsientidele. von Trier on võitnud 1996. aasta filmi "Breaking the Waves" eest Cannes'i filmifestivali žürii peaauhinna ning 2000. aastal võitis ta Kuldse Palmioksa muusikali "Dancer in the Dark" eest. von Trieri tööde hulka kuuluvad "Europa", "Breaking the Waves", "Dogville", "Antichrist" ja "Nymphomaniac". Tema viimane film "The House That Jack Built", ilmus 2018. aastal.

https://kultuur.err.ee/652396/festivali-docpoint-avab-kiur-aarma-ja-raimo-joeranna-dokumentaal-rodeo

Festivali DocPoint avab Kiur Aarma ja Raimo Jõeranna dokumentaal "Rodeo"

Üheksas DocPoint Tallinn toimub 31. jaanuarist 4. veebruarini ning festivali avab Raimo Jõeranna ja Kiur Aarma hoogne dokumentaalfilm "Rodeo", mis räägib taasiseseisvumisaja Eesti esimesest valitsusest.

Esmakordselt avatakse juba aastaid kahte riiki ühendav rahvusvaheline dokifestival nii Tallinnas kui Helsingis sama filmiga "Rodeo", tähistades sellega mõlema riigi 100. sünnipäeva. 1992. aastal sai taasiseseisvunud Eesti esimese põhiseadusliku valitsuse peaministriks ootamatult noor ja kogenematu Mart Laar. Ümberringi valitsevas kaoses ei ennustatud ta valitsusele paari kuudki, ometi suudeti võimul püsida kaks aastat ning viia läbi hulga radikaalseid reforme. Peaminister ja teda ümbritsevad poliitkauboid olid teotahet täis, aga nõu-hau loodi käigu pealt, sest keegi ei teadnud täpselt, kuidas üht riiki tegema peaks. Noore perutava riigi kontrolli all hoidmine hakkas olema ebapopulaarsete aga vajalike otsuste valguses järjest keerulisem. Peatselt jäi vaid üks küsimus: kui kaua suudetakse sadulas püsida? Lisaks "Rodeole" on festivali programmis veel kolm kodumaist filmi. "Alberti leiutamine" - Eesti kaastootmises valminud kulinaarne meistriteos ühest legendaarse El Bulli restorani taga seisvast hullumeelselt loovast kokast Albert Adriàst, IDFAl esilinastunud Ingel Vaikla film "Roosenberg" kloostrist Belgias ning Ülo Pikkovi animadokumentaal "Lahtilaskmise lugu". Ühtlasi on sel aastal DocPoint Tallinna programmis esindatud ka viimase aasta parimad soome tõsielufilmid: 90ndate Eesti-Soome kuritegelikest sidemetest rääkiv "Paha politseinik"; paremäärmuslikke ja pagulasvastaseid meeleolusid meisterlikult käsitlev "Keemispunkt"; ootamatu ja üllatav "Kepphobuste revolutsioon" ning dramaatilise lõpuga "Nokia - mobiiltelefoni lugu". Kokku linastub sel aastal DocPoindil üle 40 värske doki kõikjalt üle maailma. Festival toimub kinodes Sõprus ja Artis, festivali programm avalikustatakse 12. jaanuaril.

https://sport.err.ee/92035/vladimir-ivanov-paases-kasahstanis-veerandfinaali

Vladimir Ivanov pääses Kasahstanis veerandfinaali

Vladimir Ivanov (ATP 662.) jõudis Kasahstanis Šimkendis peetaval 10 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril veerandfinaali.

Ivanov alistas teises ringis kvalifikatsioonist alustanud usbekk Pavel Tsoi (ATP -) 7:6 (7:3), 6:3. Avaringis sai neljanda asetusega eestlane jagu jaapanlasest Kento Yamadast (ATP 1983.) 6:4, 6:2. Veerandfinaalis ootab Ivanovi kas usbekk Jurabek Karimov (ATP 768.) või venelane Andrei Levine (ATP -). Paarismängus on Ivanov koos venelase Mihhail Fufõginiga jõudnud samuti veerandfinaali.

https://www.err.ee/1608334427/carri-ginter-ametnikud-tombavad-riigikogule-mutsi-pahe

Carri Ginter: ametnikud tõmbavad riigikogule "mütsi pähe"

Riigikohus otsustas, et riik rikub sideandmete kasutamisel inimeste põhiõigusi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium surub silmad kinni ja laseb riigikogul sama teha, kirjutab Carri Ginter.

15. septembril on riigikogus kolmandal lugemisel paljuräägitud kobareelnõu 301 SE (Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus 301 SE). 1 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud eelnõu on tähelepanu pälvinud eelkõige sellega, et riikliku julgeoleku huvides tõrjutakse sidevõrkudest välja ühe kindla Hiina tootja seadmeid. 2 Samal ajal on avalikkuse tähelepanuta jäänud, et eelnõuga soovitakse riigikogus jätta puutumata elektroonilise side seaduse (ESS) § 111 1 lõige 2. Sama paragrahvi, mille Euroopa Kohus on hukka mõistnud, kui inimõigusi rikkuva. 3 Paragrahvi, milles sätestatud sideandmete säilitamiskohustus tuleb riigikohtu hiljutise otsuse kohaselt "lugeda Eesti õiguskorrast väljaarvatuks alates selle sätte vastuvõtmisest". 4 Samuti kinnitas Eestis kehtiva sideandmete säilitamise korra vastuolu Euroopa Liidu õigusega sel kevadel ka Euroopa Kohus. Viidatud lahenditele järgnesid mitmed murelikud kommentaarid. Peaprokurör Andres Parmase sõnul võib saabunud lahend mõjutada tuhandeid kriminaalmenetlusi. Justiitsministeerium lisas, et kohtu otsus võib kuritegude avastamist ja uurimist raskendada. 5 Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ütles, et ilma sideandmete kasutamiseta läheb kuritegude uurimine keerulisemaks ja ajamahukamaks. 6 Professor Jaan Ginter möönis samuti seda, et tulevikus võib muutuda kuritegude avastamine keerulisemaks. 7 Tegelikult ei olnud lahendites midagi uut. See, et sideandmetega toimuv rikub põhiõigusi, sai Euroopa Kohtus kirja juba 2014. aastal tehtud Digital Rights Ireland otsuses. Sama kinnitas Euroopa Kohus 2016. aasta Tele2 Sverige otsuses. 2017. aastal kirjutasin koos kolleeg Piret Schasminiga ajakirjas Juridica artikli pealkirjaga "Lahendite Tele2 Sverige ja Digital Rights Ireland mõju sideandmete mugavkasutusele Eestis." 8 Meie sõnum oli selge: "Niisiis ei ole elektroonilise side andmeid lubatud säilitada ega kasutada muul eesmärgil kui üksnes raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või menetlemiseks. Lihtsustatult ei tohiks neid andmeid muuks otstarbeks üldse olemas olla." 2017. aasta sügisel kirjutasin koos kolleeg Kätlin Sehveriga, et kui seadusandja sideandmete regulatsiooni korda ei tee, on tulevikus põhiõigusega vastuolus kogutud sideandmete tõendina kasutamine kriminaalmenetlustes takistatud. 9 Justiitsministeerium vastas sellele üleolevalt, et autorid ilmselt ei tea, millest räägivad. 10 Justiitsminister Urmas Reinsalu avaldas lausa arvamust, et Eestis kehtival sideandmete regulatsioonil (mis põhineb 2014. aastal Euroopa Kohtu poolt põhiõigustega vastuolu tõttu kehtetuks tunnistatud sideandmete direktiivil) pole häda midagi. 11 Ohtudele, mida ebaseadusliku regulatsiooni muutmata kaasnevad, viitasid ka mitu 2016. ja 2017. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas minu juhendamisel kaitstud magistritööd ning teadusajakirjas Juridica õigusteadlaste poolt avaldatud artiklit. "Kahjuks ei pidanud ametnikud ka Lõhmuse arvamust piisavaks, et algatada eelnõu ESS § 111 lg 2 muutmist." Üks kriitikat avaldanud õigusteadlastest oli Uno Lõhmus, endine vandeadvokaat, riigikohtu esimees ja inimõiguste kohtu ja Euroopa Kohtu kohtunik. Kahjuks ei pidanud ametnikud ka Lõhmuse arvamust piisavaks, et algatada eelnõu ESS § 111 1 lg 2 muutmist. Mis juhtub, kui riigikogu praegusel kujul ESS § 111 1 lg-s 2 sätestatud sideandmete säilitamiskohustuse 15. septembril "ära koputab"? Esiteks halvab see õiguskaitseorganite tööd. Sätet, mis riigikohtu lahendi põhjal tuleb "lugeda Eesti õiguskorrast väljaarvatuks alates selle sätte vastuvõtmisest", ei ole võimalik Euroopa Liidu õigusega vastuolu tõttu kohaldada ei politseil, prokuratuuril ega kohtul. Teiseks säilib segadus ja teadmatus selles osas, mida ja kes Eestis inimeste sideandmetega teeb. Vaatamata rohketele päringutele ei õnnestunud meil pääseda ligi ühelegi logile, kus kajastuks see, kes on meie telefoniandmetele ligipääsu omanud või seda kasutanud. Nii palub ettevõtlus-ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt riigikogul ignoreerida riigikohtu ja Euroopa Kohtu poolt ühemõtteliselt põhiõigusi rikkuva sätte olemasolu seaduses. Ja seda 26. aastat pärast seda kui Siim Kallas taunis jälgimisühiskonna teket kodanike riigi manifestis sõnadega: "Taotlen riiki, mis ei vaata Kodaniku kappi, kapi taha ega roni magamistuppa, rääkimata juba lastetoast." Ministeeriumi ametnikud võivad hellitada lootust, et Euroopa Liidu õigusega vastuolu kõrvaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse 392 SE eelnõuga, millega läheb sideandmete nõudmiseks lubade andmise õigus prokuratuurilt kohtule. Riigikohus on sellisele lahendusele öelnud selge "ei!". 12 Loomulikult võib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium jätkata "Godot'd oodates" režiimil. Sest nagu nigel vaktsineerimiskorraldus ja külmlao kobarkäkk demonstreeris, osatakse Eestis vastutust hajutada. Riigikogul on SE 301 järgmise nädala päevakorrast väljaarvamisega võimalik näidata, kelle käes on õigusloomelised ohjad. Ainult nii on võimalus panna vastutus sinna, kuhu see kuulub. Kui seadusandja otsustab siiski eelnõu 301 SE järgmisel kolmapäeval muutmata kujul seaduseks muuta, ei tee ta sellega narriks kedagi muud kui iseennast. Kuidas seletada valijatele, et Hiinas toodetud võrguseadmete tõrjumiseks võimaluste loomine on olulisem ja kiireloomulisem kui oma kodanike põhiõiguste kaitsmine. 1 Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus 301 SE 2 https://www.err.ee/1608250608/huawei-seadus-lukkub-sugisesse-5g-sagedusalade-konkurssi-pole-seni-oodata 3 https://www.err.ee/1608251358/riigikohus-riik-ei-saa-telefoniside-andmeid-kriminaaluurimiseks-valja-nouda 4 RKKKo 1-16-6179, p 49: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=1-16-6179/111 5 https://www.err.ee/1608128344/parmas-euroopa-kohtu-otsus-voib-mojutada-tuhandeid-kriminaalmenetlusi 6 https://www.err.ee/1608251964/vaher-sideandmeteta-laheb-kuritegude-uurimine-keerulisemaks 7 https://www.err.ee/1608129427/professor-kuritegude-toendite-otsimine-muutub-keerulisemaks 8"Lahendite Tele2 Sverige ja Digital Rights Ireland mõju sideandmete mugavkasutusele Eestis." 9 https://epl.delfi.ee/artikkel/80207790/advokaadid-kas-teadsite-et-eesti-riigiasutused-koguvad-ja-kasutavad-inimoigusi-rikkudes-suurt-osa-teie-elektroonilise-side-andmeid?fbclid=IwAR0tpKkcO4G7-WTjQQzd1zfGCA9bG1uoOTnP7OLaci4rREnJceijc-fABgQ 10 https://epl.delfi.ee/artikkel/80211168/kristel-siitam-nyiri-advokaadid-kasutavad-sideandmete-kogumisest-raakides-kunstilisi-liialdusi?fbclid=IwAR3qqUqysTDtXi2v1G4Kz4RE6qRk7hB-T3DsgGI9fplobKYv4YyMIV_y4pw 11 https://epl.delfi.ee/artikkel/80252354/urmas-reinsalu-sideandmetest-on-saanud-kurjategijate-puudmisel-uued-sormejaljed?fbclid=IwAR1j7rreaGFmrP88bCDCGGQtM_XKEWT7FoqktriML1m6lt_49I7SiMx_Dm4 12 https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-riik-ei-saa-sidefirmade-kogutud-andmeid-kuritegude-uurimiseks-valja-nouda

https://www.err.ee/1608276174/uno-lohmus-kes-millist-presidenti-otsib

Uno Lõhmus: kes millist presidenti otsib?

Presidendi valimine valimiskogus võikski olla ainus valimisviis - see suurendaks mõnevõrra presidendi legitiimsust, muudaks valimisprotseduuri lihtsamaks, ehk isegi rahustaks veidi neid, kes soovivad presidendi otsevalimisi, kirjutab Euroopa Kohtu endine kohtunik Uno Lõhmus.

Mina otsin ja sina otsid. Keda muud kui presidenti. Jüri Ratas ja Kaja Kallas on lubanud personaalselt presidendi leidmisega tegeleda. Kumbki ei saa veel raporteerida, et mina leidsin ja sina leidsid. Toomas Sildam arvab, et põhjus on meie viie aasta taguses presidendivalimises, kus riigikogu ja valimiskogu ebaõnnestusid ja valimine läks uuesti parlamenti, kus erakonnad lõpuks oma näo päästmiseks otsustasid toetada 25. tunnil tollase spiikri Eiki Nestori leitud ühiskandidaati. Eelmiste presidendivalimiste protseduurist jäi tõepoolest mõru maik suhu, eriti kandidaatide kandidaatidele ja nende poolehoidjatele, kes mitu kuud kihutasid vallast valda ja linnast linna, et avada end võimalikele valijatele. Tõsi, võitis meedia, millele jagus sel sündmustevaesel ajal leheveergude ja eetri täitmiseks kõneainet. Tilgakese tõrva lisas hääletuskord valimiskogus. Presidendivalimistel, nagu kõigil valimistel, pole oluline üksnes tulemus. Ka protseduur peab olema aus ja mõistlik. Üksnes siis võib tulemust pidada legitiimseks. Presidendi valimise seaduse koostajad ei andnud kandidaatidele pikka kihutusperioodi, kui nad kirjutasid seadusse, et kandidaadi registreerimine algab neli päeva enne esimest hääletust riigikogus. Kandidaadi lühikese kompamisperioodi põhjal võib teha kaks erinevat järeldust: kas eeldati, et kandidaadiks esitatakse Eestis väga tuntud inimene või presidendi piiratud funktsioonide tõttu on tema vaated ja tõekspidamised ameti täitmiseks väheolulised. Seadus ei takista siiski kandidaadiks pürgijate endi tutvustamist enne kandidatuuri ülesseadmist, kuid siis peab arvestama võimalusega, et pürgimine pürgimiseks ka jääb. Presidendi institutsioon on tekitanud ühiskonnas eriarvamusi. Osa arvab, et presidenti pole üldse vaja, osa nõuab presidendi valimist rahva poolt. Osa pole rahul valimiste protseduuriga, osa aga leiab, et põhiküsimuseks on selgus, millist presidenti me vajame. Ärge järgnevast otsige vastust kõigile küsimustele ega selgitust kõigile seisukohtadele. Järgnevalt mõned mõtted neile, kes mõtlevad kaugemale kui presidendi isik. Presidendi puhul tuleb kõigepealt eristada institutsiooni ja inimest, kes seda ametit täidab. Need, kes eitavad presidendi vajadust, eitavad institutsiooni vajadust. Need, kes soovivad presidendi otsevalimisi, ülehindavad tema võimupädevust ning panustavad enam presidendi isikuomadustele. Institutsiooni ja presidendi eristamine on siiski tinglik, sest presidendiametit pidav inimene kujundab institutsiooni maine ning mõningal määral ka mõjujõu. Mäletatavasti kompas Lennart Meri institutsiooni piire, kutsudes appi riigikohtu. Esimesed põhiseaduslikkuse järelevalve asjad algatas president ning need käsitasid riigipitsati hoidmist ja teenetemärkide seadust. Presidendi otsevalimised annavad institutsioonile suurema legitiimsuse, kuid parlamentaarses konstitutsioonilises korras, mille Eesti põhiseaduse koostajad on valinud, tekib otsevalimistega pinge suure legitiimsuse ja piiratud volituste vahel, mis ühelt poolt võib põhjustada valijate vaimustuse kiire raugemise ja rahulolematuse presidendiga, kuid teiselt poolt presidendi soovi sekkuda üha enam poliitilisse protsessi. Soome näitele toetujad ei pruugi öelduga nõustuda. On teisigi riike, kus presidenti parlamentaarses süsteemis valitakse otsevalimistel, kuid see ei ole tõend sellise korra ilmselgest eelisest. Presidendi institutsiooni vajaduse eitajad alahindavad presidendi tasakaalustavat rolli ühiskonnas ning tema kui põhiseaduse valvuri ülesannet. Parlamentaarne süsteem, mida arendati Euroopa konstitutsioonilises monarhias 18. ja 19. sajandil, tekkis samm-sammulisel üleminekul pärilikust valitsejast ministriteks, kelle positsiooni määras parlamendi nõusolekul tava. Valitsuse juhi ja riigipea funktsioonid eraldati. Peaminister sai täitevvõimu peaks, monarhile jäi sümboolne esindusfunktsioon ning konstitutsiooni valvuri ja vahemehe roll. President, kellel pole täitevvõimu funktsioone, kehastab ja esindab konstitutsioonilist võimu, mis rõhutab riigi autoriteeti. Ta esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises, nimetab ja kutsub tagasi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad. Ta nimetab kohtunikud, määrab peaministrikandidaadi, nimetab ametisse valitsuse liikmed ning täidab muid ülesandeid. Mõne ülesande täitmisel puudub tal otsustusvabadus või on seda vähe, kuid tema tegevus tugevdab valitsemise legitiimsust, lisades sellele moraalse, tseremoniaalse ja institutsionaalse varjundi. Valitsusjuhi ja täitevvõimu mitteesindava presidendi eraldamine aitab säilitada parteipoliitilise valitsuse ja riigi alalise (viis aastat) institutsiooni sümboolset lahusust. Presidendilt eeldatakse poliitilist neutraalsust. Paraku jääb EKRE poolt väljahõisatud esimese võimaliku kandidaadi Henn Põlluaasa programmilist kõnet (Delfi 01.07.2021) lugedes mulje, et kandidaat täielikult veel ei taju, et presidendi institutsioon pole parteipoliitiliste eesmärkide elluviimise koht. President ei esinda täidesaatvat võimu ega vastuta päevapoliitika eest, mistõttu on teda võimalik valitsuse poliitiliste otsuste tõttu vähem kahjustada. Sellisena saab ta edukamalt täita esindusfunktsiooni, mõjutades rahva imagot nii kodu- kui välismaal. Vabana päevapoliitikast ja erakondlikkusest saab president tegutseda kui rahva südametunnistus, rääkides nendega, keda poliitilises protsessis on unustatud. Kodanikkonna juhina hõlmab tema tegevus kunsti ja kultuuri patroneerimist, heategevuse toetamist ning julgustamist. Presidendil on põhiseaduse valvuri roll, mida on raske alahinnata. Ta on esimene kaitsekilp, kui riigikogu teadlikult või teadmatusest võtab vastu norme, mille põhiseaduspärasus on kahtluse all. Kõik see peaks veenma nii selles, et presidendi institutsioon konstitutsioonilises demokraatias on vajalik, kuid ka selles, et presidendikandidaati ei tuleks otsida üksnes poliitikute hulgast. Poliitikust kandidaadi puhul on alati õhus kahtlus, kas ta suudab piisavalt distantseeruda oma erakonnast ja selle huvidest, mistõttu on oht, et temast saab vaid rahva ühe osa president. Paraku on parteidemokraatiale iseloomulik, et erakonnad võistlevad mitte üksnes valijagruppide häälte eest, vaid ka ametipositsioonide eest, mis on üks kauplemise objekt. Sestap pole tõenäosus jõuda piisava konsensuseni riigikogus suur ning valimisprotsess võib kolida valimiskogusse. Presidendi valimine valimiskogus võikski olla ainus valimisviis. See suurendaks mõnevõrra presidendi legitiimsust, muudaks valimisprotseduuri lihtsamaks, ehk isegi rahustaks veidi neid, kes soovivad presidendi otsevalimisi. Paraku on erakonnad näidanud soovimatust - arusaamatu, mis kaalutlustel - luua selge ja ausam valimiskord. Liiati kui omavalitsuste esindajate mõju valimiskogus on eelmiste valimistega võrreldes kaks korda vähenenud. Tänane valimiskogu koosneb 107 volikogude esindajast ja 101 riigikogu liikmest. 2016. aastal oli valimiskogus 234 volikogude esindajat. Kas pole küsimus selles, et väiksem volikogude esindajate arv võimaldab erakondadel paremini olukorda kontrollida? Üks on siiski kindel: sügisel ei jää Kadrioru loss tühjaks.

https://www.err.ee/686533/linnapea-tselluloositehas-100-000-elanikuga-tartu-lahedusse-ei-sobi

Linnapea: tselluloositehas 100 000 elanikuga Tartu lähedusse ei sobi

Tartu linnapea Urmas Klaasi (Reformierakond) sõnul ei saa rajada tselluloositehast 100 000 inimesega linna ja selle lähiümbruse väljatossutamise ning linna senise majandusmudeli löögi alla seadmisega. Tartlastele ei sobi, et tehas võib 54 päeva aastas levitada haisu, leiab Klaas.

Ütlesite 22. veebruari kõnes, et Tartul peaks olema tselluloositehase asjus vetoõigus ehk tartlased peavad saama öelda lõpliku "ei" või "jah" sõna. Milleks seda tarvis on? See on eelkõige sõnum valitsusele ja ministeeriumitele, kes eriplaneeringut juhivad, et taolist olulise keskkonnamõjuga ja ka majandusliku mõjuga tehast tänase teadmise järgi Tartu lähedusse ei saa planeerida ilma tartlaste seisukohta arvestamata. Peaminister Jüri Ratas ütles teisipäeval, et ükskõik kes on otsuse tegemise ajal ehk 2020. aasta sügisel valitsuses, tehakse kaalutletud ja säästvast arengust lähtuv otsus. Kas te ei usu valitsusse? See eriplaneering algatati argumentatsiooniga, et on vaja uurida Eestit laiemalt. Olid ju vaatluse all nii Pärnumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa kui ka Tartu- ja Viljandimaa. Nüüd on jäänud vaatluse alla territoorium Viljandimaal ja Tartu maakonnas. On ikkagi väga suur tõenäosus, et see asukoht võib olla Tartule ohtlikult lähedal ja sellisena on eriplaneering oma sisu kaotanud. Nii et see ei jäta kahjuks rahandusministeeriumi ega keskkonnaministeeriumi tegevusest väga usaldusväärset muljet. Mul on kahju seda öelda, aga nii see on. Sellisel kujul algatati eriplaneering 12. mail 2017. Miks te varem ei reageerinud? Otsuse vaidlustamiseks oli ju aega 30 päeva ehk juuni keskpaigani. Seda otsust on vaidlustatud erinevate organisatsioonide poolt. Tartus me oleme lähtunud siiani sellest, et uuringutes pole ju midagi paha. Aga nüüd, enne veel, kui kompleksmõjude analüüsini on jõutud, oleme meie selgeks teinud selle, et need normid, mille järgi uuringuid tehakse, on tartlaste jaoks väga murettekitavad. Üks kriteerium on, et keskkonnaministri määrusega kehtestatud välisõhu häiring võib olla selline, et tehas tohib 54 päeva aastas levitada haisu, mis kindlasti tartlastele ei sobi. Teine asi on see, et tehasel oleks selline keskkonnamõju Emajõe ja Peipsi järve vee kvaliteedile, et me ei täida endale veemajanduskavas võetud kohustusi ja vee kvaliteet läheb veel kehvemaks. See on info, mis meil täna võimaldab öelda, et tehase rajamine on sobimatu 100 000 elanikuga linna ja Emajõe vahetusse lähedusse. Mis hetkel saite aru, et eriplaneeringu raames pole linnal vetoõigust? Vetoõigus on poliitiline sõna. Loomulikult, kui peaminister Vikerraadios ütleb, et ei ole sellist paragrahvi, siis ma arvan, et kui me oleme mõistlikud inimesed – ja ma loodan, et ka valitsuses on mõistlikud inimesed – siis saadakse aru, et kõik ei peagi käima paragrahvi järgi. Paragrahve on küll ja küll, millele võib viidata. Et ei ole veemajanduskava täidetud või siis, et Emajõkke lastava heitvee koormus on kõvasti suurem, kui on näiteks Tartu Veevärgi poolt lastaval heitveel. Küllap neid paragrahvegi leiab. Millest hakkab Tartu linn oma edasises strateegias lähtuma? Kas minnakse planeeringumenetluse asjaosalisena kaasa ja esitatakse arvamusi või võetakse juba eos seisukoht, et see tehas Tartu lähedale ei sobi? Igal juhul Tartu volikogu saab ja peab 7. märtsil seda ütlema. Aga need seisukohad, mida ma olen väljendanud ja mis tuleb senisest menetluskäigust välja, siis sellise keskkonnakoormusega tehast 100 000 elanikuga ülikoolilinna külje alla ei ole võimalik kavandada. Kui volikogu asub teiega samale seisukohale, siis kuidas hakkab Tartu linn tehase planeerimist tõkestama? See sõltub valitsuse vastusest tartlaste seisukohale. Ja siis tuleb edasi minna. Kindlasti ei ole siin välistatud kohtu poole pöördumine, vaidlustamised. Me oleme ette valmistanud ka need teemad, mida peab arvestama juhul, kui planeering läheb edasi. Jüri Ratas ütles selgelt, kuivõrd oluliseks ta peab, et see planeerimismenetlus edasi läheks. Mis on need asjad, mida Tartu linn saaks praegu kohtus vaidlustada? Sest eriplaneeringu algatamise vaidlustamiseks on hilja. Siin on kindlasti erinevaid võimalusi. Ja ka meie juristid töötavad selle kallal, kui vaja. Aga kõigepealt on tarvis saavutada ka valitsuse poolt see mõistmine, et kohalikul omavalitsusel on oma autonoomia. Sellest üle sõita ei tohi. Tartu linnal ja Tartu maakonnal on oma arengudokumendid, mis taolist tootmist ette ei näe. Nendest dokumentidest samamoodi üle sõita ei tohi. Ja on keskkonnakaitseks kokkulepitud normid ja kokkulepped veemajanduskavas, millest ka üle sõita ei tohi. Nii et ma soovin, et meil valitsusega tekiks mõistlik dialoog ja arutelu. Kuivõrd tõenäoliseks te peate, et tekib olukord, kus planeeringuga minnakse edasi ja Tartu linnavalitsus hakkab kõiki etappe vaidlustama lihtsalt selleks, et planeeringut blokeerida. Tartu linnavolikogu ja linnavalitsus, kui nad on 7. märtsil kokku saanud ja oma otsuse teinud, siis peavad kaaluma kõiki adekvaatseid võimalusi Tartu huvide kaitseks. Kas te ei usu, et kui Tartu linnale tuleb vetoõigus, siis hakkavad vähem mängima ratsionaalsed argumendid ja rohkem selline "mitte minu tagaõues" printsiip? Veelgi enam, Tartu linnavalitsuse või -volikogu tehtud otsustest sõltub poliitikute saatus järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel. Kui me vaatame senist mõttevahetust ja ühisistungeid Tartu linnavolikogu komisjonides, siis need arutelud on olnud väga asjalikud. Igale poole on kaasatud teaduskraadidega teadlased, Tartu Ülikooli professorid. Kõik saavad ju aru sellest, et loomulikult on tarvis puitu väärindada. Küsimus on, kuidas me seda teeme. Tuleb aru saada, et selline tootmine kujutab endas väga suuri riske linna vahetus läheduses, kui mitte öelda tema elutoas. Kui suur on Reformierakonna sees toetus teie hinnangule, et Tartu lähedale tselluloositehas ei sobi? Reformierakonna juhatus arutas eelmisel nädalal seda sama temaatikat ja tartlaste muredest saadakse igal pool väga hästi aru. Ja kui asi jõuab sinnamaani, et tõesti peab võtma riigi tasandil väga selge poliitilise seisukoha, siis väga selgesti Tartu reformierakondlased paluvad seda erakonnal teha. Reformierakond on ju ettevõtjate erakond. Ka mina ju toetan väga ettevõtlust ja Tartu linn soovib, et ettevõtlus areneks. Ka puidu väärindamine on väga mõistlik ettevõtmine, aga me peame aru saama, et seda ei saa teha 100 000 inimesega linna ja selle lähiümbruse väljatossutamisega. Välisõhu kvaliteedi halvenemine ja mõju Emajõele on ju see, mis otseselt mõjutab ka Tartu linna ettevõtluskeskkonda. Me väärindame Emajõge, meil järjest tekivad targa linna kontseptsiooni ellu viies uued töökohad IT- ja meditsiinivaldkonnas. See on otseselt meie senise majandusmudeli väga selge ohtuseadmine. Nii et ühte majanduslikku otsust tehes ei tohi seada löögi alla juba väljakujunenud majanduslikke struktuure. Aga ikkagi, kas te usute, et see tehasevastane seisukoht Reformierakonnalt ka tuleb? Kas Kaja Kallas, Hanno Pevkur ja Kristen Michal astuvad teie selja taha? Mina omalt poolt olen neid informatsiooniga varustanud ja kõigi arengutega kursis hoidnud. Ning kui selline valikukoht tekib, siis loomulikult peab Reformierakond oma seisukoha kujundama. Praegu me oleme sealmaal, et asi on Tartu volikogu ja linnavalitsuse ajada ning meie ajame seda asja kindlakäeliselt.