Datasets:

TalTechNLP

/

err-newsroom-keyphrases

like 0

https://www.err.ee/562585/uuring-eurooplased-usaldavad-uhendriike-ja-obamat

Uuring: eurooplased usaldavad Ühendriike ja Obamat

Eurooplased suhtuvad Ameerika Ühendriikidesse väga positiivselt ning usaldavad maailmale olulistes otsustes ülekaalukalt USA presidenti Barack Obamat, näitas kümnes Euroopa riigis läbi viidud avaliku arvamuse uuring.

Uuringufirma Pew Research Center viib selliseid uuringuid läbi maailmas pea igal aastal, keskendudes iga kord eri piirkonnale. Sel korral võeti luubi alla kümme Euroopa suurriiki ja küsiti samu küsimusi veel USAst, Kanadast, Hiinast, Jaapanist, Austraaliast ja Indiast, vahendasid ERRi raadiouudised. Hoolimata USAs levivatest arvamustest, et maailm ei austa ega hinda Ühendriike enam, näitab uuring, et USA maine eriti Euroopas on jätkuvalt kõrge - kümnest Euroopa riigist vaid Kreekas suhtub enamik vastajatest USAsse negatiivselt - 58 protsenti võrreldes 38 protsendi positiivse suhtumisega. Kümne Euroopa riigi positiivse-negatiivse suhtumise mediaan on 63 protsenti, kõige positiivsemalt suhtub USAsse Poola - 74 protsenti vastanutest, talle järgneb 72 protsendiga Itaalia ja 69 protsendiga Rootsi. Uuring näitab samuti, et 16 vastanud riigist vaid jaapanlased arvavad, et USA on praegu maailmas võrreldes kümne aasta taguse ajaga vähem oluline. Kõigis ülejäänud riikides arvab enamik vastajatest, et USA mängib maailmas kas sama olulist või veel tähtsamat rolli kui kümme aastat tagasi. Samamoodi hinnatakse Euroopas ja Aasias president Barack Obamat, kelle toetusnumbrid on küll võrreldes ametisse astumise ajaga madalamad, kuid kelle puhul usub suur enamus, et ta teeb maailma olulistes küsimustes õigeid otsuseid. Trumpi usaldab vaid üheksa protsenti vastanuist Uuring küsis ka võimalike presidendikandidaatide kohta ning kui keskmiselt ütleb 77 protsenti eurooplastest praeguse presidendi kohta, et usaldavad teda maailma asjades ja 22 protsenti ei usalda, siis Hillary Clintoni nime kuuldes on see number madalam - keskmiselt 59 protsenti usaldaks ja 27 protsenti ei usaldaks. Donald Trumpi puhul on aga numbrid täiesti vastupidised: mediaantulemusega 85 protsenti vastanutest ei usu, et Trump teeks maailmale olulistes küsimustes õigeid otsuseid ja 9 protsenti usub, et teeks. President Barack Obama on ka oma kodumaal tasapisi, aga märkimisväärselt kasvatanud oma reitingunumbreid. Juunikuus läbi viidud kümnekonna küsitluse keskmisena kiidab tema töö heaks keskmiselt 51,1 protsenti ameeriklastest, negatiivselt hindab teda 45 protsenti, on portaal RealClearPolitics välja arvutanud. Alles selle aasta alguses oli seis vastupidine: 52 protsenti ameeriklastest laitis presidendi hakkamasaamist oma tööga ja 43,7 protsenti kiitis selle heaks.

https://sport.err.ee/645611/enam-kui-aasta-eemal-olnud-arsenali-poolkaitsja-laheb-taas-loikusele

Enam kui aasta eemal olnud Arsenali poolkaitsja läheb taas lõikusele

Pikalt vigastusega audis olnud Londoni Arsenali jalgpalluri Santi Cazorla tagasitulek venib veelgi, sest hispaanlasel tuleb jälle operatsioonilauale heita.

Cazorla vigastas esimest korda hüppeliigese kõõlust 2013. aastal Hispaania koondise eest mängides ja käis Arsenali eest platsil viimati mullu oktoobris. Hiljuti andis mitmetel operatsioonidel käinud poolkaitsja intervjuu väljaandele Marca, kus avaldas soovi uueks aastaks areenile naasta, aga kolmapäeval teatas ta veel ühest lõikusest, mis nihutab naasmisaega veelgi. Karjääri jooksul ka põlvesidemete lõikusel käinud hispaanlane avalikustas hiljuti, et oleks infektsiooni tõttu vahepeal jalast peaaegu ilma jäänud. 32-aastase Cazorla leping Arsenaliga lõppeb kevadel.

https://www.err.ee/609962/euroopa-komisjon-eraldab-rail-balticule-110-5-miljonit

Euroopa Komisjon eraldab Rail Balticule 110,5 miljonit

Euroopa Komisjon võttis teisipäeval vastu ametliku otsuse eraldada Rail Balticu projektile kolmandas taotlusvoorus mõeldud 110,5 miljonit eurot; toetuslepingud allkirjastatakse hiljemalt novembris.

"Euroopa Liidu liikmesriigid kiitsid 6. juulil heaks Euroopa ühendamise rahastu (CEF) komitees esildatud rahastamisotsuse eraldada 2,7 miljardit eurot 152 olulise transpordiprojekti jaoks," ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja Victoria Von Hammerstein-Gesmold BNS-ile. "Pärast heakskiitu võttis Euroopa Komisjon 25. juulil vastu ametliku otsuse rakendada ühe- ja mitmeaastates tööprogrammides tehtud [kaasrahastamise] valikuotsused," lisas ta. "Komisjoni Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet (INEA) on koostanud individuaalprojektide toetusesaajatega toetuslepingud, mida hakatakse sõlmima nüüdsest kuni novembrini," ütles Hammerstein-Gesmold. Rail Balticule mõeldud 110,5 miljonist eurost läheb 98,4 miljonit Leedule, ligi 7 miljonit Lätile ja 5,2 miljonit Eestile. Suurim osa Euroopa Komisjoni vahenditest ehk 1,8 miljardit suunataksegi Euroopa raudteevõrgu arendamisse. Kõik projektid valiti rahastamiseks välja konkurentsipõhistel projektikonkurssidel, mis käivitati 13. oktoobril 2016. Saadi 349 kaasrahastamise taotlust kogusummas 7,5 miljardit eurot. Seni on kolm Balti riiki ja ühisettevõte RB Rail AS saanud Rail Balticu ehitamiseks CEF-ist kaks eri toetust. Projektide koguväärtus on 765 miljonit eurot, millest CEF-i toetus moodustab kokku 85 protsenti abikõlblikest kuludest ehk maksimaalselt 633 miljonit eurot. Rail Balticu projekt hõlmab kiire rahvusvahelise raudtee ehitust Tallinnast Leedu-Poola piirini. Rööpme laius on 1435 millimeetrit ehk Euroopa standard ja reisirongid sõidavad kiirusega kuni 240 kilomeetrit tunnis, samas kui kaubarongid sõidavad kiirusega kuni 120 kilomeetrit tunnis.

https://kultuur.err.ee/314648/90-raamatut-90-paevaga-kaur-kender-iseseisvuspaev

90 raamatut 90 päevaga. Kaur Kender, "Iseseisvuspäev"

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1998. Kohe 1. jaanuaril keelatakse suitsetamine kõigis California baarides ja restoranides. Venemaal võetakse kasutusele uued rublad, et tõkestada inflatsiooni. 19 Euroopa riiki keelavad inimese kloonimise. 26. jaanuaril esineb Bill Clinton televisioonis ja eitab seksuaalsuhteid Valge maja praktikandi Monica Lewinskyga. Film "Titanic" võidab 11 Oscarit, Rootsi lõpetab Estonia parvlaeva huku uurimise. Euroopa Liit teatab, et 11 riiki on täitnud kõik tingimused euro kasutuselevõtuks. Eesti kaotab sel aastal surmanuhtluse. Ühinevad Hoiupank ja Hansapank. Tartus avatakse purskkaev suudlevate tudengite skulptuuriga, valmib ka büroohoone, mida rahvas kutsub plaskuks. Sel aastal ilmub Kauksi Ülle romaan "Paat" ja Kaur Kenderi "Iseseisvuspäev". Kauksi Ülle romaani on nimetatud ka pornoromaaniks, nii hull asi siiski pole. Peategelane, nagu Kauksi Ülle tekstides ikka, on naine. Palju juttu on ka lehmadest, jookseb selge paralleel naiste ja lehmade vahel. Kui selle raamatu kirjutanuks mõni mees, näiteks Kaur Kender, oleks teda nimetatud šovinistiks. Kauksi Ülle tegelased on lihalikud ja kogu nende lihalikku erootikat looritab maaelu, mis pole kah kuidagi idülliline, vaid on vatijoped, kartulid, nagu juba öeldud, lehmad, piim, lüpsikud, mehed, kes on reeglina ebasümpaatsed, igatahes midagi on neil viga. Kaur Kender oma "Iseseisvuspäevaga" on nagu Kauksi Ülle vend, tema tegelased Karl ja Marks on kui Kauksi Ülle "Paadist" pärit meeste edasiarendused. "Iseseisvuspäev" on võimas, räige, jõuline, omas ajas mõjub ta väga värskelt. Millega siis ikkagi on tegemist? Kõige õigem oleks öelda, et see on ajalooromaan, mis räägib Eesti taasiseseisvumise eelsest ajast ja ka iseseisvumisest ja sealt veidi edasi. Peategelased Karl ja Marks loovad kah sedasama meie Eesti riiki. Nad annavad oma panuse, teevad äri, edendavad majandust. Tänane lugeja võiks öelda, et nad on lihtsalt pätid, aga kui me asetame nad tollasesse konteksti, siis on nad selgelt väikeettevõtjad, sest toona nii see äri enamjaolt käiski. Tänaseks on need Karlid ja Marksid hästilõhnavad, ilusate triiksärkidega ja räägivad veidi teistest väärtustest, oma äri algusest ilmselt üldse mitte. Sellele Karli ja Marksi pealisülesandele viitavad ka nende meeste nimed. Kui "ja" nende vahelt ära võtta, saame nime Karl Marks(x), kelle tuntuim teos on "Kapital". Karlil ja Marksil on kah oma Kapital, kauboikapital. Peale "Iseseisvuspäeva" on Kender kirjutanud veel raamatuid ja otsinud ka mujalt uusi väljakutseid. Näiteks on ta toimetanud ajalehte Sirp. Ka on Kender kirjutanud lastest nii nagu Tuglas kirjutas "Väikese Illimari". Kui Tuglast mõni teabki peamiselt "Väikese Illimari" pärast, siis Kenderi lastelooga läks kehvemini, kohus saatis ta psühhiaatrilisse ekspertiisi. Sari " 90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

https://sport.err.ee/866786/anthony-tiim-tegi-parema-pakkumise-wilderi-esindaja-keelduvad-kohtumisest

Anthony tiim tegi parema pakkumise, Wilderi esindaja keelduvad kohtumisest

Briti poksija Anthony Joshua esindajad tegid enda sõnul oluliselt parema pakkumise Deontay Wilderile, et mehed kõikide tiitlivööde peale poksiksid.

Joshua alistas hiljuti venelase Aleksandr Povetkini ja säilitas raskekaalu WBA, IBF-i, WBO ning IBO tiitlivööd, Wilderi käes on WBC tiitel. Pärast Povetkini alistamist kinnitas Joshua, et tema järgmine matš on 13. aprillil taas Londonis Wembleyl ja kui Wilder tema pakkumist vastu ei võta, poksib ta kellegi teisega. Seejärel teatas Wilderi esindaja, et läbirääkimised luhtusid ja nad ei soovi kõnelusi jätkata, enne kui neile korralik pakkumine tehakse. 1. detsembril USA-s skandaalse Tyson Furyga ringi astuv Wilder nimetas esmaspäevasel pressikonverentsil Joshuat argpüksiks, kuna pole suutnud nendevahelist matši paika saada. "Me muudkui palume kokkusaamisi ja nad järjest keelduvad, mis on veidi imelik, arvestades, et jutt käib poksimaailma suurimast matšist," ütles Joshua promootor Eddie Hearn Sky Sportsile. "Pärast Povetkini matši kirjutasime Wilderi tiimile ja ütlesime, et peame ruttu tegutsema ja matši kinnitama. Nad vastasid, et ei soovi kokku saada ja ootavad meie pakkumist, enne kui järgmise sammu astuvad." "Seepeale tegime neile palju parema pakkumise kui esimese, selles on summad pooleks jagatud – see on väga atraktiivne pakkumine," jätkas Hearn. "Küsisime uuesti, kas oleks võimalik kokku saada, aga nad vastasid endiselt eitavalt."

https://sport.err.ee/1608145261/uus-meremaa-sai-taas-legendaarset-karikat-kergitada

Uus-Meremaa sai taas legendaarset karikat kergitada

Maailma ühe vanema rahvusvahelise spordivõistluse ehk matšpurjetamise Ameerika karika võitis tiitlikaitsja Uus-Meremaa paatkond, kes alistas Itaalia esinduse Luna Rossa Prada Pirelli sõitudega seitse-kolm.

10. märtsil alanud avamerepurjetamise mõõduvõtul jäi Uus-Meremaa eesotsas võistkonna juhi Grant Daltoniga 1:2 ja 2:3 taha, aga võitis seejärel viis sõitu järjest ning koos sellega karika, mis on sel spordialal mängus juba 1851. aastast. Koduse Aucklandi lähedal oli Uus-Meremaa paatkonna tüürimeheks olümpiavõitja Peter Burling, kellele see oli juba Ameerika karika võiduks, sest sama võistkonnaga oli ta parim ka neli aastat tagasi Bermuuda vetes toimunud purjetamises. "Arvestades, kuidas COVID on meie elu muutnud ja seejuures ikka selliseid üritusi korraldada on suur tunnustus kõigile, kes siin elavad, valitsusele ja kõigile, kes üritavad meie riiki koroonavabana hoida," sõnas Burling võistluse järel. Uus-Meremaa Kuninglik Jahtklubi on võitnud nüüd Ameerika karika neljal korral (varasemalt ka aastatel 1995, 2000, 2017) ning vastavas arvestuses jäädakse alla vaid New Yorgi Jahtklubide, kes valitses võistlust enam kui sajandi 1980. aastani.

https://sport.err.ee/881673/shiffrin-vottis-hooaja-esimeses-ulisuurslaalomis-kindla-voidu

Shiffrin võttis hooaja esimeses ülisuurslaalomis kindla võidu

Mäesuusatamise MK-sarja etapil Lake Louise'is võidutses pühapäevases ülisuurslaalomis tiitlikaitsja Mikaela Shiffrin.

Kui reedel ja laupäeval sõidetud kiirlaskumistes Shiffrin poodiumile ei pürginud, siis hooaja esimeses ülisuurslaalomis oli ameeriklanna kindlalt esimene. 23-aastane mäesuusataja edestas teise koha saanud norralannat Ragnhild Mowinckelit 0,77 sekundiga ja kolmandaks tulnud sakslannat Viktoria Rebensburgi 0,83 sekundiga. Mõlemad Lake Louise'i kiirlaskumised võitnud austerlanna Nicole Schmidhofer oli tänasel ülisuurslaalomil 11., kaotades Shiffrinile 1,09 sekundiga. MK-sarja üldarvestuses jätkab liidrina Shiffrin, kellele järgnevad šveitslanna Michelle Gisin ja austerlanna Nicole Schmidhofer. Meeste MK-etapil USA-s Beaver Creekis näitas pühapäevases suurslaalomis parimat kiirust sakslane Stefan Luitz. Luitz edestas teise koha saanud austerlast Marcel Hirscherit 0,14 sekundiga. Kolmandaks tuli šveitslane Thomas Tumler (+0,51).

https://menu.err.ee/294157/kinoteater-ootab-pilte-tutvumiskeskkonna-tinder-vestlustest

Kinoteater ootab pilte tutvumiskeskkonna Tinder vestlustest

17. veebruaril esietendub Kanuti Gildi SAALis Kinoteatri uus lavastus "Ei tao", mis räägib internetipornost. Selle lavastuse oodatakse kuvatõmmiseid tutvumiskeskkonna Tinder eestikeelsetest vestlustes.

Vestluseid kasutatakse lavastuses "Ei tao" anonüümselt, kuid kolm parimat saavad enda valitud etendusele tasuta pileti. Pilte vestlustest oodatakse Facebooki või meilile [email protected]. Kinoteatri "Ei tao" puhul on tegemist näitleja Sander Rebase monolavastusega, mis räägib internetipornost. Lavastuse temaatika, millest ei ole kuigi palju räägitud, toob esile meie praegusele maailmale olemuslikke küsimusi: üksindus, anonüümsus, enesekesksus, kiirus, visuaalsus, vägivald. Esietendus toimub 17. veebruaril Kanuti Gildi SAALis, aga lavastus on võimalik näha veel mitmel korral nii märtsis kui ka aprillis. Loe täpsemalt siit.

https://sport.err.ee/690136/tana-selgub-narvas-saalijalgpalli-meistriliiga-teine-finalist

Täna selgub Narvas saalijalgpalli meistriliiga teine finalist

Reedel kell 19.30 selgub Narva Spordikeskuses Betsafe saaliliiga teine finalist, kui poolfinaalseeria otsustavas kohtumises lähevad vastamisi Narva United FC – Tallinna SK Augur Enemat.

Seeria on olnud seni väga tasavägine ja pakkunud kahe mängu peale kokku vaid neli väravat. Narva kallutas avavaatuse kodus enda kasuks 2:1, kuid pealinnas suutis SK Augur Enemat võita 1:0. Narva United – Augur Enemat paari võitja kohtub finaalis Tallinna FC Cosmosega, kes võitis meistritiitli 2016. aastal. Cosmos surus oma tahte peale Viimsi FC Rinopalile, kes alistati poolfinaalseerias mängudega 2:0 (kodus 6:4, võõrsil 3:1). Finaalseeria peetakse kolme võiduni – esimene, kolmas ja vajadusel ka viies mäng mängitakse põhiturniiril kõrgema koha saavutanud võistkonna koduväljakul. Enne finaalseeria algust selgub ka Eesti karikavõitja, kui 25. märtsil toimub Kalevi Spordihallis kell 13 finaalmäng Narva United FC – Viimsi FC Rinopal. Finaalseeria eeldatav ajakava: 30.03-1.04 Finaali 1. mäng 6.-8.04 Finaali 2. mäng 14.-15.04 Finaali 3. mäng 20.-22.04 Finaali 4 mäng (vajadusel) 28.-29.04 Finaali 5. mäng (vajadusel)

https://www.err.ee/632662/tallinna-sadam-kaalub-virtsu-kuivastu-liinile-kolmanda-laeva-toomist

Tallinna Sadam kaalub Virtsu-Kuivastu liinile kolmanda laeva toomist

Tallinna Sadam kaalub kolmanda laeva toomist Virtsu-Kuivastu liinile ja praegu analüüsitakse, kas alus prahtida või osta, rääkis riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester.

Kolmapäevasel majanduskomisjoni istungil olid kohal Tallinna Sadama juhtkonna esindajad, et anda aru ettevõtte arengutest. Sven Sester rääkis ERRile, et muu hulgas puudutati ka uue laeva teemat. "Võimaliku uue laeva osas nentis Tallinna Sadama juht peaasjalikult vajadust kolmanda laeva toomise järele Virtsu-Kuivastu liinile. See võiks olla üks eraldi teema - näha on, et reisijatevood on kasvamas ja tulevikus kasvavad," lausus ta. Sesteri sõnul teeb Tallinna Sadam ka täiendavaid analüüse, milline oleks kasvava vajaduse valguses parim lahendus - kas laeva prahtimine või ostmine. Lähtutakse ka sellest, milline oleks efektiivseim mudel. Samuti puudutati istungil Tallinna Sadama aktsiaemissioni, mis on kokku lepitud koalitsioonileppes ja peaks toimuma järgmisel aastal. "Hetkel käib töö selle nimel, et tulevast prospekti kokku panna ja erinevate nõustamismeeskondadega tööd teha," lausus majanduskomisjoni esimees, soovimata täpsetest kuupäevadest rääkida. "Valitsus koguneb sel teemal eraldi veel kindlasti selle aasta sees ja valitsuse otsusest sõltub see, kuidas protsesside ajakavad lähevad. Aga seda võin küll öelda, et eesmärk on pandud järgmisesse aastasse tulla avaliku emissiooniga välja," kinnitas Sester. Sadam tüürib läbi aegade suurima käibe suunas Tallinna Sadam andis ülevaate arengutest, et majanduskomisjon saaks aru, kuidas nende ärimudelid toimivad ja milline on kasumlikkus. "Kokkuvõttes võib öelda, et majandusnäitajad on head, sel aastal tõotavad tulla läbi aegade kõige suuremad käibenumbrid," märkis Sester. Tema sõnul on selle põhjuseks kindlasti ka uus teenusliik - ligi aasta on juba töötatud saartevahelistel liinidel ja see käive on lisandunud Tallinna Sadama üldkäibesse. Komisjoni esimees tõdes, et kui ka eraldi gruppide lõikes vaadata, võis eri näitajatest näha, et sadama areng on olnud dünaamiline.

https://www.err.ee/579800/eesti-ettevotete-puhaskasum-kahanes-mullu-7-2-protsenti

Eesti ettevõtete puhaskasum kahanes mullu 7,2 protsenti

Eesti ettevõtete puhaskasum ulatus 2015. aastal kokku 3,08 miljardi euroni, mis on 7,2 protsenti vähem kui 2014. aastal, näitavad statistikaameti kogutud andmed.

Ettevõtete müügitulu vähenes mullu 0,9 protsenti 52,97 miljardile eurole. Ettevõtete kulud vähenesid samas 0,8 protsenti 50,59 miljardile eurole. Kokku töötas Eesti ettevõtetes 2015. aastal 434 299 inimest, mis on 1,9 protsenti enam kui tunamullu. Ettevõtete palgakulud kasvasid mullu aastaga 6,3 protsenti ja olid kokku 4,933 miljardit eurot. Dividende maksid ettevõtted mullu 1,45 miljardit eurot, mis on 22,2 protsenti rohkem kui aastal 2014. Uusi ettevõtteid tulu mullu juurde 5143 ja kokku oli ettevõtteid 78 615.

https://sport.err.ee/1608250530/eriksen-hakkab-kasutama-sudamestimulaatorit

Eriksen hakkab kasutama südamestimulaatorit

Neljapäeval teatas Taani jalgpalliliit, et EM-finaalturniiri mängus Soome vastu platsil kokku kukkunud ja südame seiskumise tõttu elustamist vajanud Christian Eriksenile pannakse südamestimulaator.

29-aastane Eriksen kukkus kokku mängus Soomega, kui tema süda seiskus. Mees vajas elustamist ja viidi haiglasse, kus tema seisund õnneks paranes. Taani jalgpalliliidu Twitteris teatati neljapäeval, et Eriksen hakkab edaspidi kandma südamestimulaatorit. "Pärast seda, kui Christian on läbinud mitmed uuringud, otsustati, et talle tuleks panna ICD (südamestimulaator – toim.). See seade on vajalik, et pärast südameseiskumist vältida rütmihäireid," ütles Taani koondise arst Morten Boesen. Taani jalgpalliliit kinnitas oma teates, et Eriksen on lahendusega nõus ja seda lahendust soovitavad ka mitmed taani ja välismaised eksperdid. Oma teadaande lõpetab alaliit palvega anda Eriksenile ja tema perele mõneks ajaks rahu ja privaatsust. Taani koondis kohtub B-alagrupi teise vooru kohtumises neljapäeval Belgiaga. Update regarding Christian Eriksen. Danish version in next tweet. pic.twitter.com/a4Ra97xUXP — DBU - En Del Af Noget Større (@DBUfodbold) June 17, 2021

https://www.err.ee/1608693022/joosep-vimm-elektritoukerataste-rendi-voiks-oisel-ajal-peatada

Joosep Vimm: elektritõukerataste rendi võiks öisel ajal peatada

Ohutusest rääkides peaksime minema kaugemale, kui see, mida elektritõukerataste rendifirmad ise on välja käinud. Öise kiirusepiirangu asemel peaksime tõsiselt kaaluma öisel ajal teenuse peatamist, kirjutab Joosep Vimm.

"Need paganama tõukerattad!" See on nii mõnegi mõte nähes kõnniteed blokeerivat tõuksihunnikut või lugedes üha uusi uudiseid õnnetustest. Ei ole midagi teha, elektritõukerattad on tulnud, et jääda. Nende arv on linnas kasvanud aastatega mitmekordselt. Peame nüüd leppima kokku, kuidas edasi, sest sobimatu taristu ja ebaselged reeglid viivad konflikti ja vigastusteni. Samal ajal peame mõistma, et tegemist on nuhtlusega vaid siis, kui asjad halvasti korraldatud on. Selged reeglid ja hea taristu abil pakuvad renditõukerattad hoopis positiivseid lahendusi. Minu meelest on siin eriti oluline roll linnal parema taristu väljaehitamisel. See tähendab, et elektritõukerattad ei jagaks tänavaruumi hoopis rahulikuma liikumiskiirusega jalakäijatega, vaid samaväärsel kiirusel liikuvate jalgratastega. Tallinn rajab aina enam eraldatud rattaradu ja -teid. Seda on vaja teha aga praegusest rohkem. See peab olema selge prioriteet. Küsimus ei ole lihtsalt tõuksijate või ratturite mugavuses, vaid kõigi linlaste turvalisuses. Ohutusest rääkides peaksime minema kaugemale, kui see, mida rendifirmad ise praegu välja käinud on. Öise kiirusepiirangu asemel peaksime tõsiselt kaaluma öisel ajal teenuse peatamist, sest sel ajal juhtub rohkem õnnetusi ja seda pigem just alkoholijoobes juhtidega. Kas see kellaaeg on 22, 23 või südaöö, mil teenus ööseks peatub, on arutelu koht. Küll aga näeme mitme lähiriigi linna kogemuse pealt, et selline piirang vähendab õnnetuste hulka. Kindlasti oleks vajalik vaadata Tallinnas toimunud õnnetuste statistikat ning arutada ühiselt koos politsei ja rendifirmadega, kuidas see probleem võimalikult efektiivselt just meie oludele sobivalt lahendada. Oluline ongi kogu protsessi käigus tõukerataste renti pakkuvate ettevõtjatega läbi rääkida. Innovatsiooni liikuvuses veavad meie ettevõtjad. See tähendab, et tuleb arvestada ka näiteks tõukerataste ärimudeliga, et ettevõtete motivatsioon ja ind ei känguks. Kilomeetri kauguselt renditõuksi üldiselt otsima ei minda. Samal ajal ei saa kõnniteed olla lihtsalt parkimisplatsid tõuksidele. Seda ütles sisuliselt ka majandusministeerium. Kas tõukeratastele peaks hakkama rajama tihedat parklavõrgustikku? Või on siin mingi lihtsam lahendus, mis vähem asfalti ladumist ja eelkõige infotehnoloogilist arendust nõuab? Lõpetuseks tahan avaldada kummastust ettepaneku kohta, et tõukerataste rendifirmad peaksid ise taristuinvesteeringud kinni maksma. Mitu neljarealist maanteed on rajatud autode maaletoojate raha eest? See on kergelt öeldes imelik idee. Tallinna linnal on teedesse investeerimiseks arvestatavad vahendid. Küsimus on prioriteetide seadmises.

https://kultuur.err.ee/1608583066/hoff-i-heategevusoksjonil-saab-osaleda-ka-otseulekande-vahendusel

HÕFF-i heategevusoksjonil saab osaleda ka otseülekande vahendusel

Pühapäeval toimuval Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali lõpuoksjonil, mille tulu läheb Ukraina toetuseks, saab osaleda ka otseülekande vahendusel.

Kell 15.30 algaval oksjonil, mille ülekanne jõuab vaatajani Facebookis, lähevad enampakkumisele Eestis vändatud filmidega seotud eksklusiivsed esemed. Osta saab näiteks "Harry Potteri" staari Tom Feltoni autogrammiga esemeid, "Vanamehe filmis" kasutatud nukku, Indrek Hargla autogrammiga "Apteeker Melchiori" raamatuid, õudusfilmi "Karv" peanaha mulaaži ja raamitud plakatit, "Teneti" lauamängu ja T-särki, Tanel Toomi autogrammiga "Tõe ja õiguse" plakatit, filmist "Omerta 6/12" pärit märulipolitsei kiivrit ja kostüüme, peagi ekraanile jõudva korvpallifilmi "Kalev" pusasid, "Lotte" mänguasja, "Kuuenda saladuse" smaragdsõrmust ja palju muud. Esemed on välja pannud Eesti filmitegijad ja -stuudiod. Oksjonit juhib Mart Sander. Saadud tulu annetab festival mittetulundusühingule Slava Ukraini, kes paneb kokku ja toimetab Ukrainasse humanitaarabisaadetisi. Haapsalu kultuurikeskuses toimuv oksjon juhatab ühtlasi sisse festivali lõputseremoonia, kus kuulutatakse välja võitjad ja näidatakse filmi "Kurjad surnud 2".

https://www.err.ee/994574/saaremaa-ettevotjad-ja-vallavoim-motlevad-stockholmi-liinist

Saaremaa ettevõtjad ja vallavõim mõtlevad Stockholmi liinist

Saaremaa ettevõtjate liit arutas reedel võimalusi tuleval suvehooajal lennuühenduse avamiseks Kuressaare ja Stockholmi vahel.

Arutelul osalenud vallavanem Madis Kallas märkis Saarte Häälele, et ettevõtjad ja vald on lisaühenduste loomisest äärmiselt huvitatud. "Oleme näiteks lennunduses juba pikalt kaardistanud võimalikke ühendusi Riia, Helsingi ja mõne Rootsi linnaga. Praegu oleme jõudnud läbirääkimistega kõige kaugemale Rootsi liiniga," rääkis ta. Kallase sõnul on praegu kokku lepitud, et lennufirmadega võetakse veel ühendust ja täpsustatakse üle lennu hinnad ning erinevad detailid.

https://www.err.ee/866588/valisminister-ungari-on-huvitatud-louna-gaasikoridoriga-liitumisest

Välisminister: Ungari on huvitatud Lõuna gaasikoridoriga liitumisest

Budapest on pikemas vaates huvitatud Lõuna gaasikoridori projektiga ühinemisest, ütles Ungari välisminister Péter Szijjártó kohtumisel Aserbaidžaani energeetikaministri Pərviz Şahbazoviga Moskvas foorumi "Vene energeetikanädal" kõrvalt.

"Szijjártó ütles kohtumisel, et Ungari on pikemas vaates huvitatud Lõuna gaasikoridoriga ühinemisest ja märkis kahe riigi asjaomaste ministeeriumite suhtlemise vajadust," seisis Aserbaidžaani energeetikaministeeriumi teates. Aserbaidžaani president Ilham Alijev käivitas 29. mail 2018 Lõuna gaasikoridori projekti, mis näeb ette taristu loomise Aserbaidžaani gaasi tarnimiseks Euroopasse. Projekt maksab üle 40 miljardi euro. Projekti peaosised on Şahdənizi gaasivälja teine järk, Lõuna-Kaukaasia Bakuu-Gruusia-Türgi torujuhtme laiendamine, Trans-Anatoolia torujuhtme (TANAP) rajamine Türgi läänepiirini ja Trans-Aadria torujuhtme rajamine Kreekasse, Albaaniasse ja Aadria mere põhjast Lõuna-Itaaliasse. Euroopa ootab 2020. aastal 10 miljardit kuupmeetrit Aserbaidžaani gaasi, lisaks läheb kuus miljardit Lääne-Türki.

https://sport.err.ee/693727/klavani-konkurent-jaab-hooaja-lopuni-vigastusega-palliplatsilt-korvale

Klavani konkurent jääb hooaja lõpuni vigastusega palliplatsilt kõrvale

Liverpooli keskkaitsja ja Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskonnakaaslane Joel Matip sai pühapäeval peetud liigamängus Crystal Palace’iga vigastada ja vajab operatsiooni.

26-aastane Matip vigastas 2:1 võidumängus enda reit ja seda niivõrd tõsiselt, et Kameruni kaitsjal jääb suure tõenäosusega nädalavahetusel peetud mäng sel hooajal viimaseks. Liverpooli kaitseliini üht põhimeest saab suure tõenäosusega allesjäänud hooajaks asendama horvaat Dejan Lovren. Lisaks Matipile kuuluvad Liverpooli vigastatud mängijate sekka veel Adam Lallana, Emre Can ja Joe Gomez. Liverpoolil jääb koduses liigas mängida veel kuus kohtumist. Meistrite liigas ootab klubi ees veel vähemalt kaks kohtumist, kui veerandfinaalis mängitakse Manchester City’ga. Paari avamäng peetakse kolmapäeval.

https://sport.err.ee/643151/dortmund-korvaldas-aubameyangi-meeskonna-juurest

Dortmund kõrvaldas Aubameyangi meeskonna juurest

Dortmundi Borussia jalgpallimeeskond teatas, et Pierre-Emerick Aubameyangil jääb mäng Stuttgartiga distsiplinaarpõhjustel vahele.

28-aastane Gaboni ründaja on varemgi pahandustesse sattunud ja neljapäeva hommikul lekkisid meediasse esimesed teated järjekordsetest ebakõladest. Hiljem kinnitas Dortmund, et kohtumine Stuttgartiga tuleb Aubameyangil vahele jätta, täpsemaid asjaolusid ei selgitatud, kirjutab Soccernet.ee. Dortmund on viimasest seitsmest mängust võitnud vaid ühe ja oma "panuse" on andnud ka ründaja, kes viimati 14. oktoobril võrku sahistas. Nädalavahetusele läheb Dortmund vastu kolmandalt kohalt, liigat juhtivast Bayernist jäädakse kuue punkti kaugusele. Aubameyang liitus Dortmundiga 2013. aastal ja on korduvalt märkinud, et sooviks edasi liikuda. Enamasti saadab ta vihjeid Real Madridile, aga möödunud suvel flirtis tugevalt ka AC Milaniga.

https://www.err.ee/612767/mcmaster-kaitses-trumpi-avaldust-usa-sojalisest-lahendusest-venezuelas

McMaster kaitses Trumpi avaldust USA sõjalisest lahendusest Venezuelas

USA presidendi rahvusliku julgeoleku nõunik Herbert McMaster kaitses pühapäeval presidendi avaldust, et ta ei välista USA "sõjalist lahendust" Venezuela sisepoliitilisele kriisile.

McMasteri sõnul tahtis Donald Trump, et tema meeskond analüüsiks, mis võib järgmisena juhtuda sisepoliitilises kriisis Venezuelas. Ametnikud "tahavad tulla toime mitte ainult praeguse olukorraga, vaid paremini mõista, kuidas see kriis võib areneda", lausus McMaster telekanalile ABC. USA tahab kaitsta Venezuela rahvast ning "ennetada veelgi suuremat humanitaarkatastroofi", lisas ta. Trump "ei võta üheski taolises olukorras valikuvariante laualt iialgi ära ning see, mida meie talle võlgneme, on valikuvõimalused", ütles McMaster. CIA: Venezuelast võib saada USA-le "risk" Kui kaos sisepoliitilises kriisis Venezuelas süveneb, siis võib Venezuelast kujuneda risk USA-le, ütles USA Luure Keskagentuuri (CIA) juht pühapäeval. Venezuelast "võib vägagi saada risk" USA-le, kui kaos riigis suureneb, ütles Mike Pompeo telekanalile Fox News. "Seal on kuubalased, venelased, iraanlased, Hezbollah. See on koht, mis ähvardab muutuda väga-väga halvaks kohaks. Seetõttu peab Ameerika seda võtma väga tõsiselt," lausus Pompeo. USA president Donald Trump ütles reedel, et kaalub Venezuelas ägeneva poliitilise kriisi puhul ka variante, millesse on kaasatud Ühendriikide sõjavägi. "Meil on Venezuela osas palju erinevaid võimalusi, sealhulgas ka sõjaline," ütles Trump ajakirjanikele. Pompeo sõnul üritas Trump USA sõjaliste sammude tõstatamisel "anda Venezuela rahvale lootust ja võimalust luua olukord, milles demokraatiat saab taastada". Vabariiklasest senaator ei mõista Trumpi Venezuela-avaldust USA senati relvateenistuse komitee vabariiklasest liige väljendas arusaamatust president Donald Trump avalduse üle, et ta ei välista Ühendriikide poolt "sõjalist lahendust" Venezuela sisepoliitilisele kriisile. "Mul ei ole aimugi, miks me peaksime kasutama sõjalist jõudu Venezuelas," ütles Lõuna-Carolinast valitud senaator. Grahami sõnul on ta "üsnagi pistrik" ja teab, miks Ameerika väed on Afganistanis, Süürias, Iraagis, Lõuna-Koreas ja Euroopas. Kuid Venezuela? "Ma olen mõistlikul määral avatud meelega, kuid lõppude lõpuks peaksime sõjaväge kasutama, kui on olemas rahvusliku julgeoleku huvi, mida saab selgitada Ameerika rahvale. Ma ei näe sellist Venezuelas sõjalise jõu aspektist."

https://sport.err.ee/1145667/ulivoimas-nadal-voitis-prantsusmaa-lahtistel-100-matsi-ja-13-tiitli

Ülivõimas Nadal võitis Prantsusmaa lahtistel 100. matši ja 13. tiitli

Liivaväljakute kuningaks kutsutav 34-aastane Rafael Nadal jätkas Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel enda suurepärast seeriat, triumfeerides Pariisi liival juba 13. korda. Sellega tõusis Nadal slämmivõitude arvestuses Roger Federeri kõrvale – mõlemal on 20 suure slämmi turniiri võitu.

Maailma teine reket püsib Prantsusmaa lahtiste finaalides võitmatuna, seekordses finaalis alistas Nadal maailma esireketi Novak Djokovici kaks tundi ja 41 minutit kestnud kohtumises 6:0, 6:2, 7:5. Djokovicil kulus koguni 55 minutit, et esimene geim võita. See neljas kord, kui Nadal on Pariisis triumfeerinud settigi kaotamata. Nadal on nüüd Prantsusmaa lahtistel võitnud 100 ja kaotanud vaid kaks (!) matši – 2009. aastal jäi ta kaheksandikfinaalis üllatuslikult alla rootslasele Robin Söderlingile, 2015. aastal kaotas ta veerandfinaalis Djokovicile (siia arvestusse ei lähe 2016. aasta, kui Nadal jõudis kolmandasse ringi, aga jättis turniiri vigastuse tõttu pooleli – toim). Nadal on tenniseajaloos alles viies mängija – ja teine mees –, kes saanud ühel slämmiturniiril vähemalt 100 võitu. Esikohal on selles arvestuses Martina Navratilova, kes sai Wimbledonis 120 võitu ja 14 kaotust. Meeste arvestuses juhib Federer, kel on Austraalia lahtistel 102 võitu ja 15 kaotust ning Wimbledonis 101 võitu ja 13 kaotust. Ühtlasi on Nadal ka viies mängija ning teine mees, kes on võitnud 20 suure slämmi turniiri. Temast ja Federerist eespool on Margaret Court 24, Serena Williams 23 ja Steffi Graf 22 slämmivõiduga. Nadal on enda võidud võtnud 15 aastaga – karjääri esimese slämmivõidu teenis ta 2005. aasta Prantsusmaa lahtistel. See oli Nadali ja Djokovici 56. omavaheline matš (Djokovic juhib 29:27) ning 16. suure slämmi turniiridel (Nadal juhib 10:6). Slämmifinaalides on nad nüüd vastamisi olnud üheksal korral ja Nadal asus selles arvestuses 5:4 juhtima.

https://www.err.ee/558499/turgi-raketirunnakus-sai-uks-surma-10-haavata

Türgi raketirünnakus sai üks surma, 10 haavata

Türgis Kilise linnas Süüria piiri lähistel aset leidnud raketirünnakus hukkus üks ja sai viga kümme inimest.

Päeva esimeses pooles tabas kaks raketti maju Kilise kesklinna lähistel, vigastades kokku 16 inimest. Nüüd lisandus neile veel 10 haavatut, vahendas Reuters. Viimastel nädalatel on seda Süüria piiri lähistele jäävat Türgi linna korduvalt rakettidega rünnatud.

https://sport.err.ee/584999/martin-loo-sai-vaatamata-ebaonnele-hispaanias-5-koha

Martin Loo sai vaatamata ebaõnnele Hispaanias 5. koha

Hispaanias, Valladolidis peetud maastikurataste UCI C1 kategooria võidusõidul sai maastikurattur Martin Loo 5. koha. Pühapäevase sõidu võitis Hispaania rattur David Valero Serrano. Teine oli hispaanlane Pablo Rodriguez Guede ja kolmas Portugali rattur David Rosa.

"Paarsada meetrit pärast starti juhtus minu ees olnud sõitjal ketiga midagi ja jäin karpi korraks. Kaotasin palju kohti selle tulemusel ja ülejäänud sõidu tuli järjest ettepoole rühkida ja lõpuks jõudsin tõusta viiendaks," kommenteeris Loo oma tänast sõitu pressiteate vahendusel. Järgmisel pühapäeval osaleb Martin Loo Austrias C1 kategooria võidusõidul.

https://www.err.ee/1608589222/biden-valis-valja-valge-maja-uue-pressiesindaja

Biden valis välja Valge Maja uue pressiesindaja

USA president Joe Biden teatas neljapäeval, et valis Valge Maja uueks pressiesindajaks Karine Jean-Pierre'i. Temast saab esimene mustanahaline ja homoseksuaalne ameeriklane, kes hakkab juhtima Valge Maja pressiteenistust.

Praegune Valge Maja pressijuht Jen Psaki lahkub ametist 13. mail. Jean-Pierre on pressijuhi asetäitja olnud alates Bideni ametiaja algusest. Biden lubas valimiskampaanias, et proovib kõrgete ametnike määramisel arvestada USA demograafilist mitmekesisust. Pressijuht on tähtsaim Valge Maja ametnik avalikkusega suhtlemisel. "See on ajalooline hetk. On au ja privileeg olla selle poodiumi taga," ütles Jean-Pierre. Psaki sõnul pakkus Biden Jean-Pierre'ile pressijuhi ametikohta neljapäeval. "Tal on aastakümnete pikkune kogemus, kuigi ta näeb välja väga noor. Tema ametisse nimetamine annab hääle paljudele ja näitab, mis on võimalik, kui inimesed teevad kõvasti tööd ja unistavad suurelt", ütles Psaki. Esimene naissoost Valge Maja pressisekretär oli Dee Dee Meyers. Tema nimetas ametisse USA endine president Bill Clinton.

https://www.err.ee/576850/india-pealinnas-suleti-ohusaaste-tottu-koolid

India pealinnas suleti õhusaaste tõttu koolid

India pealinnas Delhis suleti kolmeks päevaks kõik koolid, sest õhusaaste tase on tõusnud erakordselt kõrgele.

Pärast erakorralist valitsuse istungit lubas peaminister Arvind Kejriwal, et õhusaastega võitlemiseks on kavas hulk meetmeid, vahendas BBC. Viieks päevaks keelustati Delhis ehitus- ja lammutustööd. Linna peatänavaile pihustatakse vett, et õhk oleks vähem tolmune. Lisaks suletakse Badarpuri põlevkivielektrijaam. Inimestel soovitatakse võimalikult palju toas püsida ja võimalusel kodus töötada. Delhis ületas õhus olevate eriti peente osakeste (PM2,5) hulk üle 90 korra taset, mida Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ohutuks peab, India norme ületas saastetase 15 korda. India meteoroloogiateenistuse andmetel oli nähtavus Delhis pühapäeva hommikul 200 meetrit. Talvekuudel on Delhi õhusaaste põhjustatud sellest, et paljud vaesemad inimesed põletavad öösiti sooja saamiseks prügi. Lisaks põletatakse Delhi ümbruses põllumajandusjäätmeid, et haritavat maad puhastada, ning see leegitseb mitu päeva. Selline põletamine on küll keelatud, kuid katsed nii talitavaid talunikke trahvida ei ole seni neid eriti mõjutanud. Õhusaaste on Indias peamine enneaegse surma põhjus.

https://www.err.ee/968519/leedu-valitsus-saadab-eurovolinikuks-noore-majandusministri

Leedu valitsus saadab eurovolinikuks noore majandusministri

Leedu valitsus kinnitas kolmapäeval riigi kandidaadiks Euroopa Komisjoni voliniku kohale majandus- ja innovatsiooniministri Virginijus Sinkeviciuse.

Sinkevicius kuulub võimuparteisse Leedu Talurahva ja Roheliste Liit (LVŽS), mis Euroopa Parlamendis kuulub fraktsiooni Rohelised/Euroopa Vabaliit, kirjutab Politico. Väljaande hinnangul on 28-aastase ministri näol tegu värvika kandidaadiga, kes on muuhulgas paistnud silma sellega, et hoiab oma töölaual USA presidendi Donald Trumpi kampaania nokamütsi kirjaga " Make America Great Again". Kodumaal aga peavad paljud kriitikud teda liiga nooreks ja kogenematuks. Teisipäeval kohtus Sinkevicius Brüsselis Euroopa Komisjoni tulevase presidendi Ursula von der Leyeniga ning tema kandidatuuri avalikustas kolmapäeval ametlikult president Gitanas Nauseda. Nauseda kommenteeris, et tema andmetel läks ministri kohtumine Von der Leyeniga väga hästi ning Sinkevicius olevat saamas olulist kohta uues Euroopa Komisjonis. Millist, seda Leedu riigipea ei täpsustanud. Võimaluse üle, et Sinkevicius esitatakse kandidaadiks Euroopa Komisjoni voliniku kohale, on Leedus juba nädalaid spekuleeritud. Kuid kindel otsus olevat tehtud eelmisel nädalal, kui kohtusid president Nauseda, peaminister Saulius Skvernelis ja LVŽS juht, mõjuvõimsaks oligarhiks nimetatud Ramunas Karbauskis. LVŽS-i puhul on märkimisväärne, et kuigi erakonna kaks eurosaadikut istuvad Euroopa Parlamendis koos fraktsiooniga Rohelised/Euroopa Vabaliit ei kuulu partei samal ajal Euroopa roheliste katusorganisatsiooni Euroopa Roheline Partei (EGP). Kuna praktikas toetab LVŽS majanduslikke ja sotsiaalpoliitilisi seisukohti, mis on teistest rohelistest tunduvalt paremal, on paljud üleüldse kahtleval seisukohal, kas Leedu parteid saab tegelikkuses üldse roheliseks erakonnaks pidada. Kuigi Sinkeviciuse näol on hetkeseisuga tegu ainsa rohelise taustaga kandidaadiga, pole veel selge, kas Euroopa Parlamendi rohelised teda päriselt omaks ja enda esindajaks Komisjonis tunnistavad. Reaalsus on aga see, et ükski tavapärane roheline partei pole hetkel Euroopa Liidus peaministriparteiks ning seega ongi ainsaks võimaluseks oma esindaja Euroopa Komisjoni saada jätta see võimalus Leedu tsentristliku agraarpartei esindajale.

https://sport.err.ee/609458/sigrid-sepp-ujus-mm-il-isikliku-tippmargi

Sigrid Sepp ujus MM-il isikliku tippmargi

Ungari pealinnas Budapestis peetavatel ujumise maailmameistrivõistlustel teenis Sigrid Sepp naiste 50 meetri seliliujumises isikliku rekordi 29,24-ga 36. koha.

Sepp parandas oma kahe aasta vanust tippmarki 18 sajandikuga, aga jäi vaid kuue sajandiku kaugusele Alina Kendziori nimel olevast Eesti rekordist. Eelujumiste kiireim oli hiinlanna Yuanhui Fu 27,21-ga. Viimasena viis poolfinaali aeg 28,22.

https://www.err.ee/1608108049/kallas-ja-macron-raakisid-kaitsekoostoost

Kallas ja Macron rääkisid kaitsekoostööst

Peaminister Kaja Kallas vestles reedel telefoni teel Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, kõne all olid Eesti ja Prantsusmaa kaitsekoostöö ning välispoliitika.

Kallas tänas Macroni Prantsusmaa panuse eest regiooni ja kogu NATO julgeoleku tagamisel. "Prantsusmaa on Eestile oluline liitlane," ütles Kallas. "Meie kaitseväelased teenivad koos Malis ja Prantsusmaa panus meie regiooni julgeolekusse on väga suur. Läinud aastal panustasid prantslased NATO õhuturbesse Ämaris ja sel kevadel naastakse Eestis paiknevasse NATO lahingugruppi," lisas peaminister. Järgmisel nädalal osalevad Macron ja Kallas Saheli regiooni riikide (Burkina Faso, Mali, Mauritaania, Niger, Tšaad) koostööd koordineerival videokohtumisel. Eesti osaleb Malis Prantsusmaa juhitud operatsioonil Barkhane rühmasuuruse üksuse ning eriväelastega sihtüksuses Takuba, lisaks osalevad Eesti staabiohvitserid ÜRO rahuvalvemissiooni ning Euroopa Liidu väljaõppemissiooni tegevuses. Kallas ja Macron rääkisid ka suhetest USA uue administratsiooniga, NATO tulevikust ja suhetest Venemaaga. Peaminister tutvustas ka uue valitsuse prioriteete ning Macron ja Kallas kinnitasid mõlemad kliimaneutraalsuse eesmärgi olulisust nii Euroopa Liidus kui ka igas liikmesriigis. Kallas võttis vastu Macroni kutse esimesel võimalusel kahepoolselt kohtuda.

https://www.err.ee/1018396/helsingin-sanomate-uuring-polissoomlaste-populaarsus-aina-kasvab

Helsingin Sanomate uuring: Põlissoomlaste populaarsus aina kasvab

Soomes kasvab üha opositsioonilise erakonna Põlissoomlased populaarsus, ilmnes laupäeval avaldatud Helsingin Sanomate arvamusuuringust.

Suurima opositsioonipartei toetus on nüüd 22,7 protsenti ehk 0,3 protsendipunkti kõrgem kui novembris avaldatud küsitluses. Vaid aasta tagasi toetas sama uuringu järgi Põlissoomlasi 8,6 protsenti soomlastest, vahendas Helsingin Sanomat. Tulemus ületab Põlissoomlaste varasemat toetusrekordit 2011. aasta suvel, kui erakonda juhtis veel Timo Soini. Teisel kohal on 17,2 protsendiga samuti opositsioonis olev Koonderakond. Kristlikke Demokraate toetab 4 ja liikumist Nyt 1,7 protsenti valijatest. Valitsusparteidest on peaministri välja vahetanud sotsiaaldemokraatide (SDP) reiting 15,1 protsenti, rohelisi pooldab 12,5 ja Keskerakonda 11,1 protsenti soomlastest. Oma toetust kasvatasid veidi Vasakliit (8,4 protsenti) ja Rootsi Rahvapartei (4,5 protsenti). Seega toetab valitsuskoalitsiooni hetkel 51,6 protsenti valijatest. Juha Sipilä poolt 2015. aastal moodustatud paremtsentristlikku valitsust, kuhu kuulusid Keskerakond, Põlissoomlased ja Koonderakond, toetas pärast sama pikka valitsusaega 49,4 protsenti valijatest. Muudatused kõigi erakondade toetuses jäid veamarginaali piiresse. Kantar TNS küsitles ajavahemikus 25. novembrist 20. detsembrini 2226 inimest. Detsembris oli Soome poliitikas rohkesti poliitilisi pöördeid. Keskerakond nõudis sotsiaaldemokraadist peaministri Antti Rinne lahkumist ametist ja tema asemele tõusis Sanna Marini valitsus.

https://www.err.ee/842092/narva-eksprefekt-jai-voltsitud-dokumentide-kriminaalasjas-osaliselt-suudi

Narva eksprefekt jäi võltsitud dokumentide kriminaalasjas osaliselt süüdi

Narva endine prefekt Artur Pärnoja jäi võltsitud dokumentide esitamise kriminaalasjas osaliselt lõplikult süüdi, kuna riigikohus tema kaitsja kaebust arutusele ei võtnud.

Kuna riigikohus Pärnoja ja Diana Kožina kriminaalasjas esitatud kaebusi ei aruta, siis jõustus Tartu ringkonnakohtu mai lõpus tehtud otsus. Mai lõpus jättis ringkonnakohus muutmata Pärnoja õigeksmõistmise ühes võltsitud dokumendi kasutamise episoodis, kuid muutmata teises episoodis süüdimõistmise. Riigikohtu suuniste järgi uue otsuse teinud ringkonnakohus jättis Viru maakohtu otsuse muutmata osas, millega Pärnoja mõisteti õigeks võltsitud dokumendi kasutamises 2013. aasta 3.novembri episoodis, kuid süüdi 2008. aasta 23. juuli episoodis, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-ile. Samuti mõistis ringkonnakohus õigeks Diana Kožina dokumendi võltsimises 3. novembri 2013 avalduse esitamisega seonduvas episoodis ning valeütluse andmises süüdistuses, kuid süüdi 2008. aasta 23. juuli episoodis. "Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et üheselt ei ole ümber lükatud Pärnoja versioon, et ta andis ülekande jaoks vajaliku summa kannatanule sularahas," märkis kohus. Tamme sõnul on ainsateks tõenditeks Pärnoja ja kannatanu vastukäivad ütlused. "Asjas ei ole kogutud tõendeid, mis näitaks, et 300 000 krooni ei pärinenud Pärnojalt ja Kožina oli sellest teadlik, esitades oma avalduses tahtlikult ebaõigeid andmeid. Avalduse puhul ei ole tuvastatud tõele vastavaid asjaolusid ning kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatavate kasuks," leidis kohus. Pärnojale esitatud võltsitud dokumendi kasutamise süüdistus on omakorda seotud Kožina süüdistusega avalduse võltsimises. "Kuna avalduse võltsitust ei ole võimalik tuvastada, puudub ka alus väita, et sama dokumendi esitamisega on Pärnoja toime pannud talle etteheidetava kuriteo," märkis kohus. Ühtlasi leidis kohus, et kuna tõendid ei lükka ümber seda, et Pärnoja andis ülekande jaoks vajaliku summa sularahas kannatanule, ei saa ka tõsikindlalt väita, nagu oleks Kožina andnud sularaha üleandmise kohta ebaõigeid ütlusi ning sel põhjusel tuli Kožina valeütluste andmises õigeks mõista. Samas jättis ringkonnakohus muutmata Viru maakohtu mullu 19. juuni otsuse 2008. aasta 23. juuli võltsitud lepingu esitamises. Ühtlasi jäi muutmata Pärnojale selle eest määratud rahaline karistus. Samas kuriteoepisoodis jäi süüdi ka Kožina ning muutmata jäi talle selle eest mõistetud rahaline karistus. Süüdistus Viru ringkonnaprokuratuur süüdistab Pärnoja selles, et ta omastas 300 000 krooni, mille kannatanu oli Pärnoja juhtimisel tegutsenud OÜ Sidiv Õigusbüroole laenanud. Selles osas mõistis maakohus Pärnoja õigeks ning ka ringkonnakohus jättis selle muutmata. Tagasimaksmise kohustusest vabanemiseks esitas Pärnoja sama laenu puudutanud tsiviilvaidluse raames kohtule OÜ Sidiv Õigusbüroo eelmise juhatuse liikme Diana Kožina allkirjastatud avalduse, milles Kožina kinnitas, et OÜ Sidiv sai 2008. aasta 300 000 krooni laenu hoopis Artur Pärnojalt, mille viimane andis väidetavale kannatanule Diana Kožina juuresolekul, märkis süüdistus. Samuti esitas Pärnoja tsiviilvaidluse raames kohtule dokumentaalse tõendina väidetavalt 23.07.2008 sõlmitud laenulepingu, mille kohaselt laenas OÜ Sidiv Artur Pärnojalt 300 000 krooni. Süüdistuse kohaselt tuvastas dokumendiekspertiis, et nimetatud laenuleping on tegelikult koostatud ja allkirjastatud tagantjärgi, alles 2013. aastal.

https://www.err.ee/1608154390/peamised-viiruselevitajad-on-kergelt-podejad

Peamised viiruselevitajad on kergelt põdejad

Kes juba kiirabiga haiglasse satub, on reeglina koroonaviiruse vastu testitud. Viiruse superlevitajad on aga nende lähikondsed, kes põevad kergelt ega käi end ka testimas.

Koroonaga nakatunud patsiendid, kes seisundi halvenedes kiirabi kutsuvad, on reeglina kopsupõletikus ning oma diagnoosist juba teadlikud, ütleb Tallinna kiirabi juht Raul Adlas. Koroona haiguspilt on selline, et haigus eskaleerub ühel hetkel väga kiiresti. Selleks ajaks on inimene reeglina juba nädal aega kodus kõrges palavikus olnud ning suhelnud perearstiga, kes ta koroonaproovi tegema on saatnud. Kiirabi koroonadiagnoose ei kontrolli, aga teisiti kui koroonaga praegu kopsupõletikku ei esinegi. "Kopsupõletikud, millega meid kutsutakse, on kõik koroona. Enamus patsiente, kes kiirabi kutsuvad, juba teavad, et on koroonapositiivsed," ütleb Adlas. Nakkuse levitajad on aga nende raskelt haigetega koos elavad lähikondsed, kes põevad väga kergete sümptomitega ja leegivad mööda ilma ringi. Nad ei võta ühendust oma perearstiga ega lase end testida. "Teame, et enamus koroonahaigeid ei jää kopsupõletikku, aga on väga-väga nakkavad. Kel on kerge köha, kurk kipitab, need sageli ei lähe testima, aga on nakkuse ohtlikud levitajad, käies kergete sümptomitega sünnipäeval, tööl jne. Nad ei pea testimist ega isolatsioonis olemist oluliseks ega vajalikuks, just nemad levitavad," kirjeldab Adlas. Selliste testimata levitajate hulka adubki kiirabi seetõttu, et nad on nakatanud oma pereliikmeid, kes lõpuks haiglaravi vajavad. Kopsupõletikuga haiglasse Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma mainis kolmapäeval, et haiglad langetavad igas tunnis otsuseid, keda haiglasse vastu võtta. Kõik sinna enam ära ei mahu. Mille alusel nende selekteerimine siis käib? "Erakorralises meditsiini osakonnas on ravi järjekorras inimeste prioriseerimine tavaline protseduur ning hetkel on see suurenenud koormuse tõttu intensiivne. Iga haigla otsustab hospitaliseerimise oma parima meditsiinilise teadmise kohaselt. Riiklikul tasandil juhtnöörid erakorralise ja plaanilise ravi ning hospitaliseerimise otsustamiseks on väljatöötamisel. Otsustamist ja prioriseerimist on vaja sellisel juhul, kui haiglaravi vajavate patsientide arv ületab haiglakohtade arvu," selgitas terviseameti meediasuhete spetsialist Merilin Vernik. Tallinna kiirabi juht Raul Adlas ütleb, et võrreldes möödunud kevadega, mil oli koroona esimene laine, triaažipõhimõtted muutunud ei ole. Raskemas seisundis haiged viiakse haiglasse, kergemate sümptomite korral aga jätab kiirabi haige pärast nõustamist ja näitajate mõõtmist kodusele ravile. "Mõõdame elulisi näitajaid, temperatuuri, kuulame kopsu. Patsient jääb kodusele ravile oma palavikualandaja ja hingamisharjutustega. Vahel harva tema olukord muutub raskemaks, siis tuleb uuesti kiirabi kutsuda ja ta tuleb viia haiglasse," ütleb Adlas. Näidustused, millega patsient haiglasse viiakse, on selgelt paigas. "Kel on kopsupõletik, see vajab haiglaravi, sõltumata sellest, kas on koroona või ei. Aluseks on elulised näitajad, mis lihtsustatult ütlevad, kas hapnikusisaldus on piisavalt suur, et inimese organid saaksid normaalselt talitada. Kui hapnikutase on madal kopsupõletikust tingitud probleemina, siis see on hospitaliseerimise näidustus," selgitab Adlas. Lisaks on näidustuseks rasked kaasuvad haigused, mida koroonaviirus ägestab, näiteks krooniline südamepuudulikkus. "Kopsupõletik ise ei pruugi olla eluohtlik, aga need kaasuvad konditsioonid vajavad ravimist. Seda keerulist algoritmi pole eelmisest kevadest saati muudetud," ütleb Adlas. Ta lisab, et haigla, kuhu patsient lõpuks satub, ei pruugi olla see, kuhu ta kiirabiga alul viidi. "Osa viiakse Tallinnast Tartusse, Pärnusse, Haapsallu, Raplasse. Sõltub, kus on tema konditsioonile sobilik palat või osakond olemas," selgitab Adlas. See valik, millisesse osakonda patsient paigutatakse, sõltub juba konkreetsest haiglast ja ajahetkest ehk milline situatsioon haiglas parasjagu valitseb.

https://sport.err.ee/1608389345/tamme-koduklubi-mangis-tabeli-eelviimasega-viiki

Tamme koduklubi mängis tabeli eelviimasega viiki

Joonas Tamme koduklubi Vorskla Poltava pidi Ukraina kõrgliiga kohtumises leppima 0:0 viigiga.

Tamme koduklubi võõrustas 13. vooru kohtumises eelviimasel tabelireal paiknevat Odessa Tšornomoretsi, vahendab Soccernet.ee. Eesti koondise keskkaitsja sai kirja täismängu. 25 punkti teeninud Vorskla paikneb Ukraina kõrgliigas 4. kohal.

https://sport.err.ee/904313/sappineni-ja-den-boschi-septembrist-kaotuseta-pusinud-seeria-sai-dramaatilise-lopu

Sappineni ja Den Boschi septembrist kaotuseta püsinud seeria sai dramaatilise lõpu

Eesti jalgpallikoondislase Rauno Sappineni ja tema koduklubi Den Boschi 28. septembrist kaotuseta püsinud seeriale tegi kahe hilise väravaga lõpu FC Eindhoven.

Sappinen, kelle kontol on 19 mänguga kuus väravat, alustas kohtumist varumehena, kuid sekkus mängu 61. minutil, mil seisuks oli 0:0. Den Boschi kahjuks, lasid Hollandi esiliiga liidrid endale lõpu eel, 87. ning 90. minutil lüüa kaks väravat, millega otsustati ka mängu saatus, vahendab Soccernet.ee. Üsna ulmelisena tunduv ligi neli kuud kestnud kaotuseta seeria sisse mahtus 13 võitu ja kolm viiki. Liigatabelis püsib Den Bosch endiselt liidripositsioonil, kuid FC Twente jääb maha kõigest kahe punktiga ning nende jaoks on 22. vooru kohtumine veel pidamata. Go Ahead Eagles jääb hetkel maha nelja ja Rotterdami Sparta viie punktiga.

https://menu.err.ee/984163/disco-tallinn-avab-uue-hooaja-stee-downesi-ja-kaire-vilgatsiga

Disco Tallinn avab uue hooaja Stee Downesi ja Kaire Vilgatsiga

Peo- ja kontsertidesari Disco Tallinn avab viienda hooaja reedel, 27. septembril NR99 kohvikus kahe kontserdiga, kui üles astuvad Briti laulja Stee Downes ja Kaire Vilgats.

Stee Downes on Iiri juurtega vokalist, produtsent ja DJ, kes seisab populaarse house' i-pala "Want You In My Soul" taga. Just antud loo edu on teinud temast ühe tuntuima uue põlvkonna house -vokalisti. Teise peaesinejana annab spetsiaalselt antud õhtuks kokku pandud erilise diskokontserdi Kaire Vilgats. Kontserte juhatavad sisse ja välja resident-DJd Widenski ja Tom Lilienthal. Disco Tallinn on senise nelja aasta jooksul peamiselt Tallinnas, aga vahel ka väljaspool pakkunud kordumatuid muusika- ja toiduelamusi. Sarja raames on Eestis esinenud Louie Vega, Dimitri From Paris, Joey Negro, Kraak & Smaak, Tortured Soul, Nicky Siano jpt. Ka kohalikud artistid, nagu näiteks Ivo Linna, Tõnis Mägi, Vaiko Eplik, Jarek Kasar jt on esitanud erilisi diskokontserte.

https://www.err.ee/579836/vejonis-ja-vesnjakov-tahavad-taastada-lati-vene-komisjoni-too

Vējonis ja Vešnjakov tahavad taastada Läti-Vene komisjoni töö

Läti president Raimonds Vējonis jõudis kolmapäevasel kohtumisel Vene suursaadiku Aleksandr Vešnjakoviga üksmeelele, et tuleval aastal tuleks elavdada Vene-Läti valitsusvahelise komisjoni tööd.

Läti kohustus korraldama komisjoni istungi tuleva aasta esimeses pooles. Presidendi pressiteenistusest öeldi BNS-ile, et Vešnjakovi lahkumisvisiidil arutati Läti-Vene suhteid, sh kultuuri- ja transpordikoostööd, võitlust seadusvastase rändega ning ka muid valdkondi. Pooled hindasid kõrgelt Vene-Läti piiri demarkeerimiskomisjoni tööd, mis selle aastaga lõpetas oma praktilise töö piiri märkimisel. Jutuks oli ka Euroopa Liidu ja Venemaa dialoog. Vešnjakov lähetati Lätti saadikuks 2008. aasta veebruaris. Tuleval aastal saabub tema asemele Jevgeni Lukjanov.

https://sport.err.ee/1221244/rahvusvahelise-poksiliidu-uuel-presidendil-on-ambitsioonikad-plaanid

Rahvusvahelise poksiliidu uuel presidendil on ambitsioonikad plaanid

Rahvusvahelise poksiliidu AIBA uue presidendi Umar Kremljovi sõnul on ta amatöörpoksi staatuse taastamiseks välja töötanud reformikava.

Detsembris AIBA presidendiks nimetatud Kremljovil seisab ees keeruline ametiaeg, sest rahvusvaheline olümpiakomitee ROK on poksiorganisatsiooni funktsionaalse liikmelisuse finants- ja juhtimisprobleemide tõttu peatanud ning Tokyo olümpiamängudel korraldab poksivõistlused hoopis rahvusvahelise võimlemisliidu presidendi poolt juhitud töögrupp. Kremljov rääkis Reutersile, et on välja töötanud reformikava, et amatöörpoksi staatus 2024. aasta Pariisi olümpiaks ROK-i silmis taastada. "Olen reformide elluviimiseks planeerinud kuus või seitse kuud. See on ambitsioonikas plaan ja seda pole lihtne täita," sõnas ka Venemaa poksiföderatsiooni peasekretärina töötav Kremljov. Venelase sõnul peab ta läbirääkimisi rahvusvaheliste firmadega, et sponsorite näol järgmise kahe aastaga poksi tuua 50 miljonit dollarit. "Usun, et õige pea saame uued sponsorid ja toetuste suuruse avalikustada," rääkis Kremljov. "Praegu on AIBA-l võlad ja suhtlus rahvusvaheliste alaliitudega on nullilähedane. 2024. aasta olümpiamängudeks suudab iseseisev AIBA meelitada sponsorrahastust ja aidata alaliitudel turniire korraldada. Peame AIBA-st 2024. aastaks tegema kõige puhtama organisatsiooni ja selle juhtimise muutma läbipaistvaks," lisas venelane.

https://sport.err.ee/585569/video-hendrik-themas-on-voidulainel-kuid-ees-ootab-tugev-latlane

VIDEO | Hendrik Themas on võidulainel, kuid ees ootab tugev lätlane

15. aprilli Xplosioni juubeliüritusel poksiringi astuv Hendrik Themas on tõelisel võidulainel saavutades juba kolmanda järjestikuse võidu viimati Yakuza võitlusspordiüritusel leeduka Stankisi üle.

Eelseisval Xplosioni õhtu ühes peamatšis ootab Hendrik Themast ees aga juba palju keerulisem vastane Stas Makarenko, kes saabub siia Lätist. Makarenko on pidanud maha 14 matši, millest võitnud 11, seevastu Themase profirekord on 8 matši, millest on ta võitnud 5 ning 3 viimast järjestikku. Matš saab olema XFS reeglite järgi (Xplosioni oma kickboxingu reeglid), kehakaalus kuni 81 kg. „See matš saab Hendrikule kindlasti olema juba tõsisemaks proovikiviks, sest vastane on temast kogenum ning sama tugeva võitlejahingega. Siiski, treenides Hendrikuga igapäevaselt koos, olen kindel, et ta pakub vastasele võrdväärset konkurentsi tänu oma tänasele tippvormile. Väga suur tõenäosus on, et Hendrik oma võitudeseeriat jätkab,“ kommenteeris eelseisvat matši võistluste peakorraldaja Mirkko Moisar. Üritus toimub TTÜ Spordihoones aadressil Männiliiva tänav 7, Tallinn. Xplosioni poksigaala avab vaatajatele uksed kell 19:00 ning show algab kell 20:00. Hendrik Themase ja Mantas Stankisi matši helgemad hetked:

https://sport.err.ee/242693/saalijalgpalli-meistriliigas-alustatakse-uuel-nadalal-play-off-mangudega

Saalijalgpalli meistriliigas alustatakse uuel nädalal play-off mängudega

Triobet saaliliigas peetakse sel nädalavahetusel viimaseid põhiturniiri mänge, millele järgnevad põnevad play-off kohtumised. Põhiturniiri võidu ehk koha poolfinaalis on kindlustanud SK Augur Enemat, teisena pääseb otse poolfinaali Narva United FC.

Põhiturniiril on mängida veel üks voor ning seejärel selgub, kes lähevad vastamisi veerandfinaalides. Omavahel kohtuvad kolmanda ja kuuenda koha omanikud, lisaks lähevad play-off kohtumiste esimeses ringis vastamisi 4.-5. koha saanud meeskonnad. Veerandfinaalidega tehakse algust juba uuel nädalal, kui peetakse mänge kodus-võõrsil printsiibil. Esimene kohtumine mängitakse põhiturniiril madalama koha saavutanud võistkonna koduväljakul. Seejärel ootavad meeskondi ees poolfinaalid, kus mängitakse kahe võiduni. Esimesed kaks mängu on planeeritud 20.-26. veebruarini ning vajadusel peetakse vastasseisu otsustav kolmas matš hiljemalt 1. märtsil. Triobet saaliliiga esimesed kaks finaalmängu peetakse 6.-12. märtsini ning vajadusel toimub otsustav kolmas lahing hiljemalt 19. märtsil. Pronksikohtumine (üks mäng) leiab samuti aset ajavahemikus 6.-12. märts, kui poolfinaalide kaotajad mängivad omavahel põhiturniiril kõrgema koha saavutanud võistkonna koduväljakul. Liiga viimane voor algab laupäeval, kui lähevad vastamisi FC Ararat TTÜ – FC Cosmos, SJK Dina – Narva United ning FC Rinopal – FC Molycorp Silmet. Pühapäeval tõmbab põhiturniirile joone alla Nõmme BSC Olybet – SK Augur Enemat kohtumine.

https://sport.err.ee/927063/kohus-ei-lasknud-dopinguarsti-vabadusse

Kohus ei lasknud dopinguarsti vabadusse

Viimased 35 päeva Müncheni eeluurimisvanglas kinni istunud Mark Schmidt palus end uurimise ajaks vabastada, kuid kohus ei tulnud tema soovile vastu.

40-aastane Schmidt arreteeriti märtsi alguses ja teda süüdistatakse rahvusvahelise dopinguvõrgustiku loomises. Seefeldis toimunud suusatamise maailmameistrivõistlustel vahistati veredopingu kasutamise tõttu ka viis sportlast. Teiste seas võeti kinni ja kuulati üle Eesti koondislased Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu, kirjutab Delfi. "Kohtuotsuse kohaselt ei lasta minu klienti vabadusse," sõnas Schmidti advokaat Andreas Kreys ajalehele Bild. "Kohe, kui oleme selle kohta ametliku teate saanud, esitame kaebuse, sest me peame selle otsuse põhjendust väga nõrgaks." Lisaks Schmidtile on vahi all tema isa Ansgard ning tema kolm abilist - Sven M., Diana S. ja üks anonüümne kaastööline.

https://www.err.ee/859482/eesti-ostab-soomelt-liikursuurtukkide-tarbeks-laskemoona

Eesti ostab Soomelt liikursuurtükkide tarbeks laskemoona

Soome valitsus kiitis neljapäeval heaks 155-mm haubitsatele mõeldud laskemoona müümise Eestile.

Lõplikku allkirja vajava tehingu hind on 8,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks, teatas Soome kaitseministeerium. Ministeerium lisas oma teates, et Eesti palvel ei kuulu laskemoona kogus ja kvaliteet avalikustamisele. Laskemoona ost on seotud Lõuna-Korea liikursuurtükkidega, mis peaks Eestisse jõudma 2020. aastal. K9 Thunder on lisaks Soomele ja Norrale kasutusel Poolas, Türgis ja Indias.

https://sport.err.ee/691257/olympiakose-alistanud-cska-kindlustas-euroliiga-pohiturniiri-voidu

Olympiakose alistanud CSKA kindlustas Euroliiga põhiturniiri võidu

Korvpalli Euroliigas peeti kolmapäeva õhtul neli kohtumist, keskses matšis alistas Moskva CSKA kodupuidul 89:81 Pireuse Olympiakose ning kindlustas ühtlasi põhiturniiri võidu.

Võidukat CSKA-d vedas 25 punkti visanud Nando De Colo, Olympiakose parim oli Georgios Printezis 24 silmaga. 27 vooru järel on CSKA-l 22 võitu ja viis kaotust, eelmisel aastal lõpetati põhihooaeg 21 võidu ja üheksa kaotusega. 85:73 võiduga Istanbuli Anadolu Efesi üle tagas play-off'i koha Moskva Himki, suure sammu astus edasipääsu suunas Baskonia, kes oli 103:79 üle Bambergist ning hõivab nüüd 14 võidu ja 13 kaotusega kaheksanda koha. Õhtu viimases mängus oli Malaga Unicaja 95:91 üle Barcelonast. Võitjate resultatiivseimaks kerkis 21 punkti visanud Daniel Diez, Barcelonat ei päästnud ka Ante Tomici 22 punkti ja 11 lauapalli. Tabeliseis: Euroliiga tabeliseis Autor: Euroleague.net

https://sport.err.ee/1032943/taaramae-kaotas-valencias-sekundeid-groenewegen-voitis-teise-etapi

Taaramäe kaotas Valencias sekundeid, Groenewegen võitis teise etapi

Rein Taaramäe (Total Direct Energie) sai Valencia velotuuri kolmandal etapil (Orihuela - Torrevieja; 168 km) 58. koha, kaotades grupifinišiga lõppenud võistlusel võitjale Dylan Groenewegenile (Team Jumbo-Visma) seitsme sekundiga.

Groenewegen võitis Valencia tuuril juba teise etapi. Finišis edestas ta hollandlast Fabio Jakobseni (Deceuninck - Quick Step) ja sloveenlast Matej Mohorici (Bahrain - McLaren). Team Jumbo-Visma rattur kukkus seejuures 30 kilomeetrit enne lõppu, kuid tal õnnestus tänu meeskonnakaaslaste abile jõuda peagrupile järele. "Täna oli kerge päev, kuid ma kukkusin 30 kilomeetrit enne lõppu. Seetõttu olid mul mõned mehaanilised probleemid," rääkis Groenewegen peale finišit. "Lõpus olid mõned kurvid ja ma suutsin heal positsioonil olla. Meeskonnakaaslased tegid head tööd ja finiš tuli väga hästi välja." Kokkuvõttes kerkis liidriks Jack Haig (Mitchelton Scott), kellele järgnevad Tadej Pogacar (UAE - Team Emirates) ja Alejandro Valverde (Movistar Team). Taaramäe hoiab 36. positsiooni, kaotades esimestele 58 sekundiga. Velotuuri neljandal etapil ootab rattureid ees 170-kilomeetrine etapp, mille finiš on 5,1-kilomeetrise tõusu otsas. Keskmiseks protsendiks on sel 12.

https://novaator.err.ee/260144/mobiilne-mikroskoop-muudab-telefoni-vahisensoriks

Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks

Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

"Tänapäeval laborites DNA järjestamiseks kasutatavatel seadmetel on küll fantastiline läbilaskevõime ja mõnikord võib nendega järjestada päevas kümmekond inimgenoomi, kuid tavaliseks diagnostikaks piisab palju vähemast. Järgmise põlvkonna DNA järjestamise meetoditel on potentsiaali muuta molekulaardiagnostikat oluliselt demokraatlikumaks ja arengumaades praegusest kättesaadavamaks," selgitas uurimuse kaasautor Mats Nilsson ERR Novaatorile. Vähem kui 500 dollarit maksvatest seadmetest võiksid võita ka vanemad heaoluriigid. "Hea oleks, kui diagnostikat tehtaks samas kohas, kus ravi määratakse, " laiendas Stockholmi ja Uppsala ülikooli molekulaardiagnostika professor. Tüüpiliselt tuleb haigusi põhjustavate mutatsioonide leidmiseks võetavad koeproovid saata analüüsiks parema tehnikaga varustatud laboritesse, mis võivad asuda nätieks teises linnas. Sageli saab geenianalüüside laiemal kasutamisel määravaks ka nende hind. Ajakirjas Nature Communications ilmunud töös kasutas töörühm enda ehitatud mobiilset mikroskoopi, et otsida KRAS geenis leiduvat mutatsiooni, mis esineb 30 – 50 protsendi soolevähi juhtumite puhul. Pandud diagnoosid kattusid kuue koeproovi näitel traditsiooniliste järjestamisseadmete abil tehtud analüüside alusel tehtud järeldustega. Seadme tööpõhimõte on lihtne. Väikesesse konteinerisse asetatud koeproovis leiduva DNA paljundamise järel lasti sel reageerida erinevate biokeemiliste ühenditega, mis hakkavad kiirgama kindlate mutatsioonide ja pärilikkusaine järjestuste korral valgust. Mutatsioonidele viitavad fluorestsentsi saab registreerida omakorda telefoni kaameraga. Nilsson nentis, et hetkel pole lihtsuse mõttes tegu siiski kompaktkaamera kasutamisega. Analüüsitavate proovide ettevalmistamine nõuab eksperdi teadmisi. Mitmeid samme saaks aga tema sõnul veel lihtsustada ja automatiseerida, mahutades need samas mikroskoobiga sama kesta sisse. Kuigi Nilsson kasutas kolleegidega seadme võimekust demonstreerivas töös seda vähitüüpide määramiseks, oletab ta, et eeskätt võiks see leida rakendus pigem nakkushaiguste diagnoosiks. "Lihtsaimaks näiteks on gripiviirus, ent sealt edasi arengumaadele mõeldes ka näiteks Ebola ja Zika viirus. Samuti saaks selle abil parandada näiteks tuberkuloosiravi tehes esmalt kindlaks, kas bakteritel on mõni resistentsuse andev mutatsioon või mitte," mõtiskles professor.

https://www.err.ee/560023/nato-kaitsevae-juhatajad-arutasid-heidutuse-tugevdamist

NATO kaitseväe juhatajad arutasid heidutuse tugevdamist

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras osales täna Brüsselis NATO sõjalise komitee istungil, mis keskendus juulis toimuva Varssavi tippkohtumise ettevalmistamisele.

Sõjaline komitee esitas oma ettepanekud NATO heidutushoiaku tugevdamiseks ja reageerimisvõime tõstmiseks nii alliansi idatiival kui ka lõunast varitsevate ohtude tõrjumiseks, teatas kaitseväe peastaap. Kindralleitnant Terras rõhutas oma sõnavõtus vajadust tuua Balti riikidesse ja Poolasse vähemalt ühe pataljoni lahingugrupi suurused üksused, mis tagavad esmase heidutuse ning loovad koos asukohariigi relvajõududega vajaliku sõjalise võime, millele on tarvidusel võimalik lisada toetusvägesid. "Liitlaste pataljonide paigutamine Poola ning Balti riikidesse on ühtviisi oluline nii NATO idatiiva riikidele kui ka terve alliansi julgeolekut silmas pidades. NATO tugevdatud kohalolek meie piirkonnas loob tugevama heidutuse, mis omakorda kaitseb võrdselt nii Eesti kui Hispaania julgeolekut, sest NATO on ühtne julgeolekuruum," ütles Terras. NATO riikide kaitseväe juhatajad kuulasid täna ära NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi hinnangud hetkeolukorrale, arutasid Afganistanis käimasoleva toetusmissiooni Resolute Support viimaseid arenguid ning kohtusid Gruusia ja Ukraina ametivendadega. NATO sõjaline komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitseväe juhatajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele väejuhatustele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes.

https://menu.err.ee/635489/mariliis-jogeva-avaldas-videosingli-uue-bandiga

Mariliis Jõgeva avaldas videosingli uue bändiga

Mariliis Jõgeva on kokku pannud uue bändi ning meeskonna ja avaldas uue singli "Go" koos videoga.

"Go" on esimene singel tema peagi ilmuvalt täispikalt albumilt "Helerohelised Huuled". "Viimased paar aastat olen tegelenud oma uue albumi kirjutamisega. Mul on äärmiselt hea meel, et see nüüd on valmis ja ma saan jälle õhinaga lavale minna. Uue materjali puhuks panin kokku ka uue bändi ning värske meeskonna, kellega koos anda suurepäraseid kontserte," ütles Mariliis. Mariliis on tuttav Eesti Laul 2015 konkursilt, kus ta poolfinaali pääses.

https://kultuur.err.ee/641821/georg-otsa-muusikakooli-direktoriks-valiti-ivo-lille

Georg Otsa muusikakooli direktoriks valiti Ivo Lille

Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli direktori ametisse asub Ivo Lille, kes töötab praegu Eesti muusika- ja teatriakadeemias õppejõuna, mängib saksofoni paljudes ansamblites ja orkestrites ning on mitmete muusikaürituste ja -ettevõtmiste eestvedaja.

Saksofonist Ivo Lille on õppinud Georg Otsa nimelises Tallina muusikakoolis. Kõrghariduse omandas ta Eesti muusika- ja teatriakadeemias ning samas on ta kaitsnud ka doktorikraadi, magistriõpingud läbis Ivo Lille Soomes Sibeliuse Akadeemias. Lille on töötanud õpetajana Nõmme muusikakoolis, alates 2004. aastast on ta Eesti muusika- ja teatriakadeemia õppejõud. Valikukomisjoni esimehe, ministeeriumi kutsehariduse osakonna asejuhataja Teet Tiko sõnul sai Lille valikul määravaks tema selge visioon kooli juhtimisest ja arengueesmärkidest. "Ivo Lille kandidatuuri kasuks rääkisid nii pikaajaline pedagoogilise töö kogemus kui ka doktorikraad oma erialal. Ta on tunnustaud muusik nii klassikalise kui ka džässmuusika valdkonnas," lisas Tiko. Lille alustab tööd Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli direktorina lähikuudel. Direktori konkursil osales kokku 10 kandidaati.

https://kultuur.err.ee/1608191467/kaspar-viilup-koledas-raudteejaamas-toimunud-oscarid-mojusid-kiretult

Kaspar Viilup: kõledas raudteejaamas toimunud Oscarid mõjusid kiretult

Ameerika filmiakadeemia auhinnagalale eelnenud n-ö punase vaiba erisaade, kus näitlejatega tehti intervjuusid, andis lootust üle aastate parimaks tseremooniaks. Üleliigset rahvast oli vähem ja need, kes kohal olid, rebisid kildu ja tundsid end mõnusalt. Kahjuks hääbus see esmamulje kiirelt.

Ühelt poolt tuleb muidugi tunnustada, et Ameerika filmiakadeemia võttis režissöör Steven Soderbergi eestvedamisel hullumeelsena näiva eesmärgi: teha koroonapandeemia vaatamata Oscari-gala, mis oleks võimalikult ligilähedane tavapärasele. Tõsi, legendaarses Dolby teatris toimusid vaid üksikud (tõenäoliselt?) ettesalvestatud lõigud ja ülejäänud tseremoonia oli liigutatud Los Angelese rongijaama, kuid vähemalt pealtnäha oligi ju kõik sarnane. Keegi ei kandnud maske, filmistaaridel oli taas põhjust tellida tippdisaineritel uusi kostüüme ja kuldmehikesi jagati suures osas käest-kätte. Nagu päris, peaaegu. Paraku jäi aga mulje, et ilma glamuurita – näiteks sümfooniaorkestri asemel mängis muusik Questlove lihtsalt ürituse taustaks plaate – jookseb Oscaritest õhk välja nagu auklikust kummimadratsist. Ja just nii vähehaaval kogu gala hääbuski: Regina Kingi ja Laura Derni sissejuhatavad kõned olid liigutavad ja ajakajalised, kandsid endas lootusrikka tuleviku sõnumeid ja olid ka üllatavalt särtsakad. Mida edasi, seda enam hakkas meenutama auhinnatseremoonia aga hoopis mõnd salongiõhtut, kus väikse rahva ees üksteisele medaleid jagatakse. Peaaegu igaüks saab midagi, pole vaja karta, et keegi ilma jääb! Utreerisin küll pisut, aga salongilikkus paistis paraku silma ka auhinnakõnedest. Kui sa ikkagi seisad Dolby teatri laval, sind vaatavad sajad filmimaailma tipptegijad, prožektorid on näkku surutud ja kümned kaamerad jõllitavad kurjakuulutavalt ainiti sind, siis mõistab ilmselt ka kõige kalestunum superstaar, et see on suur ja oluline hetk. Kui aga rongijaama on ehitatud pisike kohvik, kus sadakond inimest istub tühjade lauade taga ja kordamööda kutsutakse kedagi lavale, pole ka tänusõnades seda särtsu ja emotsionaalsust, millega harjunud oleme. Samas tekib põhjendatud küsimus: kas kõik peab jätkuma vanaviisi? Võimalik, et Soderbergi välja pakutud mudelil, kus klassikalise teleülekande asemel saab filmimaailma aasta suurimast õhtust omamoodi linateos, võiks olla perspektiiv ka tulevikus. See oli ka tänavuse gala ainus tugevus, kuna täpselt läbimõeldud kaameratöö, omalaadne värvilahendus ja justkui kinolik pildiformaat lõi mõnes mõttes küll illusiooni filmist, ent sellega peaks veel palju-palju kaugemale minema. Raudteejaama ehitatud väikesel võtteplatsil näeb see lõpuks tahes-tahtmata välja nagu tubateater. Ja kui veel näitlejad ka eriti kirglikud pole, siis lagunebki kõik kiirelt koost. Küll aga võimaldaks just selline filmilik lähenemine anda Oscaritele juurde seda särtsu, millest seal viimastel aastatel puudu on jäänud. Näiteks ei peaks üldse kogu tseremoonia niivõrd piinliku täpsusega toimuma otseülekandes, vaid Ameerika filmiakadeemia kaliibrit arvestades võiks sinna vahele toota mingeid hullumeelseid filmiklippe, mis seoksid galaõhtu üheks tervikuks. Sul on olemas maailma filmitegijate- ja näitlejate täielik koorekiht, kelle abil annaks vabalt teha maailma parimat telesaadet. Seekordne eksperiment näitas, et potentsiaal selleks on olemas, kahjuks ei suudetud seda veel realiseerida. Äkki järgmisel aastal? Üks katse kukkuks aga eriti valusalt läbi. Sel korral lootis akadeemia väga, et parima meespeaosatäitja Oscari pälvib postuumselt Chadwick Boseman, mistõttu liigutati peapreemia ehk parima filmi auhind varasemaks ning viimaseks jäeti hoopis näitlejapreemiad. Edasine on aga vaid ajalugu, sest võimas postuumne tänuavaldus jäi tulemata ning seetõttu olid ka peaauhinna tänukõned justkui kiirustades ja üle jala tehtud. Mida siis sellega lõpuks üldse saavutati? Kahjuks mitte kõige vähematki, seega sellist jama võiks küll edaspidi vältida.

https://sport.err.ee/1608483026/serviti-sai-lihtsa-viljandi-veidi-keerulisema-voidu

Serviti sai lihtsa, Viljandi veidi keerulisema võidu

Meeste käsipalli Balti liigas sai laupäeval suure võidu tabeli punase laterni alistanud liidermeeskond Põlva Serviti. Edukas oli ka lähim jälitaja Viljandi HC.

Serviti alistas Ludza Latgolsi võõrsil 38:23. Koguni 11 väravaga kurvastas kodumeeskonda Tõnis Kase. Raiko Rudissaar toetas omasid seitsme tabamusega. Viljandi oli märksa tasavägisemas vastasseisus üle Alytuse Varsa-Stronglasasest 27:24. Kristo Voika tõi omadele seitse ja Ott Varik kuus väravat. Kolmanda kaotuse järjest teenis aga HC Kehra/Horizon Pulp&Paper, kes jäi võõrsil alla HK Ogre/HYDROX-ile 34:37. Kehrale ei piisanud ka Sigmar Seermanni tosinast väravast. Tulemused: Viljandi HC - Alytuse Varsa Stronglasas 27:24 ZRHK Tenax Dobele - HC Vilnius 34:33 HK Ogre/HYDROX - HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 37:34 SK Tapa - Kaunase Granitas-Karys 35:34 SK Latgols Ludza - Põlva Serviti 23:38 Tänavu Balti liigas 16 mängust 14 võitnud Serviti jätkab 28 punktiga liiga liidrina, aga Viljandi jääb vaid paari silma kaugusele. Kolmas on 21 punktiga Vilniuse Šviesa, kel aga võrreldes esimese kahega kaks mängu varuks. Pühapäeval peetakse veel viis kohtumist, sealjuures liider Serviti mängib võõrsil Ogrega, Vijandi võõrustab Kaunase Granitas-Karyst.

https://sport.err.ee/844235/kasipallineiud-voitsid-em-turniiril-aserbaidzaani

Käsipallineiud võitsid EM-turniiril Aserbaidžaani

Eesti kuni 16 aastaste neidude käsipallikoondis kohtus Göteborgis Euroopa lahtistel meistrivõistlustel Aserbaidžaaniga ja võitis tulemusega 25:21 (11:10).

Polina Gorbatsjova viskas Eesti kasuks 15 väravat, Elina Tšerkassova viis, Anastasija Bušina ja Karina Paju kaks ning Heete Kuuskla ühe. Eesti koondis mängib neljandas vahegrupis, kus neljapäeval kohtutakse varahommikul Islandiga ja pärastlõunal Soomega. Eesti 2002 tütarlatse koondis: Merili Heinla, Heete Kuuskla, Marili Alle (kõik HC Kehra), Polina Gorbatšjova, Valeria Pavlenko, Karina Pau, Maria Mironova, Tatjana Kavunenko, Anastasija Bušina, Elina Tšerkassova, Elizaveta Mironova, Darja Belokurova, Alina Karzubova (kõik SK Reval-Sport). Peatreener Martin Noodla, treenerid Ella Kungurtseva ja Ragnar Põldma, füsioterapeut Marina Karžetskaja.

https://www.err.ee/599241/aas-kutsus-sarapuu-linna-ariuhingute-noukogudest-tagasi

Aas kutsus Sarapuu linna äriühingute nõukogudest tagasi

Seoses korruptsioonikahtlustusega Tallinna abilinnapea kohalt tagasi astunud Arvo Sarapuu peab linnavalitsuse korraldusega lahkuma ka linna äriühingute nõukogudest.

Tallinna linnapea ülesannetes Taavi Aas kutsus linnavalitsuse korraldusega 1. juunist Arvo Sarapuu tagasi Tallinna Soojuse, Tallinna Tööstusparkide ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse nõukogust. Samast kuupäevast võtab Sarapuu koha Tallinna Soojuses üle Mihhail Kõlvart, Tallinna Tööstusparkides Eha Võrk ja Jäätmete Taaskasutuskeskuses Kalle Klandorf. Seoses prügiäriga uurimise alla sattunud Sarapuu tegi eelmise nädala reedel avalduse, kus teatas, et pole süüdi, kuid lahkub poliitikast. Kaitsepolitseiamet ja riigiprokuratuur menetlevad alates 1. märtsist kriminaalasja, mille raames esitati Sarapuule kahtlustus teadvalt toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses. Lisaks kahtlustatakse kahte meest suures ulatuses toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises - need on Sarapuule kuuluva ATKO juhatuse liige ja Sarapuu väimees Margo Tomingas ning osaühing Baltic Waste Management omanik ja juht Kaido Laanjärv.

https://sport.err.ee/88615/em-norralastest-vennad-said-1500-m-jooksus-kuld-ning-pronksmedali

EM | Norralastest vennad said 1500 m jooksus kuld- ning pronksmedali

Kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel Amsterdamis võitis meeste 1500 meetri jooksu 23-aastane norralane Filip Ingebrigtsen ajaga 3.46,65. Pronksmedali võitis tema vend Henrik Ingebrigtsen.

Hõbemedalile jooksis ennast hispaanlane David Bustos, kelle aeg oli 3.46,90. Pronksmedali saanud vendadest Ingebrigtsenitest vanem, 25-aastane Henrik, edestas kodupubliku ees jooksnud Richard Doumat 14 sajandiksekundiga, saades kirja aja 3.47,18. Tulemused: 1. Filip Ingebrigtsen NOR 3.46,65 2. David Bustos ESP 3.46,90 3. Henrik Ingebrigtsen NOR 3.47,18 4. Richard Douma NED 3.47,32 5. Florian Carvalho FRA 3.47,32 6. Lee Emanuel GBR 3.47,57 7. Jake Wightman GBR 3.47,68 8. Filip Sasinek CZE 3.47,76

https://www.err.ee/583665/yana-toom-soidab-martsis-uuesti-suuriasse-ja-kohtub-de-misturaga

Yana Toom sõidab märtsis uuesti Süüriasse ja kohtub de Misturaga

Eesti eurosaadik Yana Toom sõidab sel kuul uuesti Süüriasse. Muu hulgas on plaanis kohtuda Süüria rahukõnelusi vahendava ÜRO erisaadiku Staffan de Misturaga.

Toom ütles ERR-ile, et oma reisi täpset aega ja täpseid sihtpunkte ta turvalisuse kaalutlustel ei avalda. Küll aga ütles ta, et ta sooviks külastada Aleppot. "Assad ei ole üldse peamine ja ma ei ole üldse kindel, et see kohtumine toimuks, aga plaan oli minna vaadata seda humanitaarset olukorda kohapeal. Ja me teeme seda koostöös Punase Ristiga," ütles Toom. Toom märkis, et üritatakse organiseerida kohtumisi ka opositsiooni esindajatega, aga see on väga keeruline. Kui peaks ette tulema ka kohtumisi Venemaa esindajatega, siis nendega kohtutakse Liibanonis, mitte Süürias, ütles ta. Temaga koos sõidab veel kuus Euroopa parlamendisaadikut ja kõik võtavad kaasa ajakirjanikud. Toom rääkis, et näiteks Eesti välisminister Sven Mikseriga ta tulevast visiidist rääkinud ei ole, küll aga peaminister Jüri Ratasega. "Just humanitaar olukorrast ja sellest, kuidas ma seda näeb ja miks ma selliseid asju teen. Jüriga ma olen sellest rääkinud küll. Aga see ei tähenda, et Jüri peaministrina kiidab minu tegevuse heaks. See ei ole peaministriga kooskõlastatud tegevus," rääkis Toom. Toom ütles, et arvab, et kõik pooled Süürias on sooritanud sõjakuritegusid. "Ma arvan, et kõik osapooled Süüria konfliktis on sooritanud sõjakuritegusid. See on vist fakt. Ja sõjakuritegide puhul võib tegelikult kindel olla, et kõik süüdlased mõistetakse süüdi. Mul ei ole mingit kahtlust, et kui see nii on, siis nii see ka läheb," lausus Toom. ERR küsis Toomilt, mis eesmärgini ta oma visiitidega jõuda soovib. "Kindlasti ma saan targemaks. Kui sa oled kohapeal, räägid inimestega, siis see pilt on ikka hoopis teistsugune. Meie meedias on sellest väga must-valge lähenemine," lausus ta. Samuti loodab Toom, et pingutades koos kolleegidega Euroopa Parlamendist, saavad nad survestada Euroopa Liitu rohkem Süüria humanitaarkriisiga tegelemisse. Süüriaga seotud kõnelustel peaks Toomi sõnul olema üks osapool Euroopa Liit, sest Euroopa Liit on see, kes tegeleb põgenikekriisiga. "See ei ole USA, see ei ole Venemaa, see oleme meie. Aga laua taga meid ei ole," sõnas saadik. Toom märkis, et maksab reisi ja ööbimised kinni oma isiklikest kuludest.

https://menu.err.ee/1155293/usa-presidendivalimised-panid-meemimeistrid-kiiresti-toole

USA presidendivalimised panid meemimeistrid kiiresti tööle

USA presidendivalimistest inspireerituna on sotsiaalmeedias läinud ringlema ka mitmed meemid, kus kajastatakse valimistega tekkinud emotsioone.

Tulemuste ootamine on stressirohke Mitmeid meeme on tehtud selle kohta, et valimistulemuste ootamine tekitab stressi ja ärevust. Me: ima stay off social media for my mental health today Also me: pic.twitter.com/5M82z10Tgd — Mona (@KARMEN300) November 3, 2020 How all of us feel tonight #ElectionDay2020 pic.twitter.com/Ff0I3TKzZU — Stephanie Hardin (@stephhardin31) November 4, 2020 While we're waiting for election news.... #joketime #uselections pic.twitter.com/uCYZZTTbOp — Fearless Apron (@FearlessApronPH) November 4, 2020 2020 total election votes so far: 139,817,274 Calories I've eaten in the past 48 hours: 197,513,872 — #1 samir (@samir) November 5, 2020 Tulemuste ootamisel lõppu ei paista Nalja on tehtud ka selle kohta, et tulemuste saabumine võtab kaua aega. Eriti oodatakse Nevada tulemusi, sest kui Joe Bidenil seal võita õnnestub, on ta valimised võitnud. everyone: PANICKING STRESSED CHECKING UPDATES FREAKING OUT WAITING ON NEVADA AND MICHIGAN meanwhile Nevada: pic.twitter.com/XeKWWCcor9 — ᴮᴱAri⁷ (@moonddng) November 4, 2020 This is everyone checking the map every 5 minutes to see if the votes in Nevada changed pic.twitter.com/GwfFff77ID — s☻lly⁷ (@strawbearysal) November 4, 2020 i'm going to nevada to count these votes myself pic.twitter.com/Vzx4gtYv2t — ellexa // vote blue (@luvyoutosaturn) November 4, 2020 me waiting for results #Election2020 pic.twitter.com/UM5cOKwOJI — Cpt. Nikol ???? (@Alexka25) November 3, 2020 everyone when nevada finally finishes counting their votes pic.twitter.com/ZyC4BUpLXZ — ???????????????????????????? | VOTE era (@swishthecure) November 4, 2020 And you thought voting at #Eurovision took a long time... pic.twitter.com/Pf00ww4gN6 — Eurovision Song Contest (@Eurovision) November 4, 2020 Valmivad uued versioonid valimistulemuste kaardist Inimesed hakkasid ka valimistulemuste kaardist oma versioone tegema. Näiteks, milline näeks kaart välja siis, kui igaüks hääletaks oma teksavärvi poolt. the electoral map if people voted their jean color pic.twitter.com/2jgELGVxZb — Derek Guy (@dieworkwear) November 3, 2020 Selline oleks kaart aga siis, kui Trump võidaks vaid nendes osariikides, kus kaardi koostaja kihutamise eest trahvi on saanud. An electoral map if Trump only wins the states where I've gotten speeding tickets. pic.twitter.com/Rb96exKW33 — Craig Calcaterra (@craigcalcaterra) November 3, 2020 Võitjaks on aga pakutud ka üllatustulijaid. Many people have been asking me to do a final election map prediction. pic.twitter.com/R2hxfQaHR0 — Mac ???? (@GoodPoliticGuy) October 31, 2020 2016 vs. 2020 Lisaks asuti sotsiaalmeedias võrdlema ka 2016. ja 2020. aasta valimisi. Me voting in 2016 vs 2020. pic.twitter.com/KXe0XSgIIM — Megan Basham (@megbasham) November 3, 2020 Me Voting in 2016 Me Voting in 2020 pic.twitter.com/vLqfKtqqtT — C. Robert Cargill (@Massawyrm) November 3, 2020 voting in 2016 voting in 2020 pic.twitter.com/BUWJW5CnbN — keely flaherty (@keelyflaherty) November 3, 2020 Kuidas reageerib ülejäänud maailm? Meemides käsitletakse ka teiste riikide elanike reaktsioone. Vote responsibly! Prove the rest of the world wrong #Vote2020 #ElectionDay2020 pic.twitter.com/dxF6gigmV6 — Tony Mtz. ???????????????? (@Tony96116971) November 3, 2020 Thinking of all of my American friends today! #ElectionDay2020 pic.twitter.com/v3dNWUZuo6 — Tracy Brunet (@TracyMBrunet) November 3, 2020 Mexico and Canada watching the US like. #USElections pic.twitter.com/KwupcoHpb5 — Aaron Gonzalez (@daaman81) November 4, 2020

https://menu.err.ee/650037/taasuhinenud-nexus-kuulutas-valja-esimese-suurema-kontserdi

Taasühinenud Nexus kuulutas välja esimese suurema kontserdi

Ajastusõprade rõõmuks teatas tüdrukuteansambel Nexus taasühinemisest ja 15. aastapäeva puhul kontserdituurile minekust. Ühe esimese kontserdina kuulutas bänd välja ülesastumise stiilifestivalil Retrobest.

Nexus loodi 2003. aastal muusikaprodutsent Vahur Valgmaa poolt. Oma aja populaarseima tüdrukutebändi moodustasid Merlyn Uusküla, Janne Saar ja Helen Randmets. Tüdrukud lõpetasid aktiivse tegutsemise kõigest kolm aastat hiljem, kuid nende unustamatud hitid "Nii Kuum", "Hingetuna" ja "Lubasid Tulla" on endiselt nostalgitsejate hinges ja südames. Nexuse esinemine Retrobest festivalil on bändile üks suve tähtsündmustest. Merlyn Uusküla sõnul panustab bänd palju, et anda oma fännidele Otepääl unustamatu elamus. "Kõik meie lood saavad kõlama nii nagu nad kõlasid aastaid tagasi. Ei mingeid uusversioone," lubas Uusküla. Nexus astub Retrobesti lavale originaalkoosseisus ja live -bändiga. Esinemist saadab valgus- ja pürotehnika show. Retrobest festivali peaesinejateks on varem välja reklaamitud Alphaville, CC Catch, Baccara, The Gibson Brothers, Bad Boys Blue ja klubimuusikalegend Chicane. Retrobest "Suvepuhkus" toimub 29 ja 30 juuni Otepääl looduskauni Pühajärve ääres. Nexus esineb järgmisel suvel muusikasündmuse avapäeval.

https://sport.err.ee/639240/maratonmatsi-voitnud-williams-paases-finaali-wozniacki-vastu

Maratonmatši võitnud Williams pääses finaali Wozniacki vastu

Singapuris toimuval naiste tennise WTA-sarja hooaja finaalturniiril jõudsid finaali Caroline Wozniacki ja Venus Williams.

Kui Taani esindaja Wozniacki (WTA 6.) oli poolfinaalis 7:6 (11:9), 6:3 üle tšehhitarist Karolina Pliškovast (WTA 3.), siis ameeriklanna Williamsi (WTA 5.) jaks käis 6:7 (3:7), 6:2, 6:3 üle prantslannast Caroline Garciast (WTA 8.). Garcia pääses avasetis küll 2:0 juhtima, kuid Williams viigistas ja nii jõuti kiiresse lõppmängu, kus prantslanna suutis punktiks realiseerida kaks enda pallingut, ameeriklanna aga mitte ühtegi. Teises setis läks Williams ette 3:0 ning murdis vastase pallingugeimi ka 5:2 eduseisul. Kolmandas setis nähti ühte servimurret, mille ameeriklanna tegi kaheksandas geimis. Kohtumine kestis kaks tundi ja 32 minutit.

https://sport.err.ee/601881/eesti-noored-toid-maailma-suurimalt-vorkpalliturniirilt-kaheksa-medalit

Eesti noored tõid maailma suurimalt võrkpalliturniirilt kaheksa medalit

8.-11. juunini toimus Soomes Vantaas 33. korda maailma suurim noorte võrkpalliturniir Power Cup, kuhu sellel aastal tuli kokku 865 võistkonda ning üle 7000 tüdruku-poisi.

Turniiri mastaapsus on muljetavaldav – tuhanded lapsed mängivad ja juhivad kohtunikena mänge sadadel väljakutel hommikust õhtuni. Sarnaselt eelmistele aastatele tegid edukalt kaasa ka Eesti võistkonnad, vahendab volley.ee. Poeglaste B-vanuseklassis tegid edukalt kaasa kolm Eesti esindust, kui Rakvere Spordikooli poeglapsed saavutasid 21 võistkonna konkurentsis hõbemedali. Esimesena medalita jäänud Selver Tallinn hõivas neljanda ja Spordiklubi Tats kaheksanda koha. Suurepärase esituse tegid Eesti esindused ka C-vanuseklassis, võites kolmest medalist kaks. 22 võistkonna arvestuses riputati kuldmedalid Selveri poeglaste kaela, Tatsi poeglapsed võitlesid välja pronksmedali. Rakvere Spordikool saavutas kaheksanda ja Selver Tallinn II 13. koha. D-vanuseklassis jõudis esikolmikusse Kohila Võrkpalliklubi, teenides pronksmedali. Tats tuli kaheksandaks, Paide Võrkpalliklubi oli 13., Selver Tallinn II 19., Rakvere Spordikool 22., Selver Tallinn III 32., Selver Tallinn I 33., Rakver Spordikool I 34. , Paide Võrkpalliklubi II 36. Kokku võistles Vantaas 40 D-vanuseklassi poeglaste võistkonda. E-vanuseklassis näitas Eesti võistkondadest parimat mängu ATO Spordiklubi, tulles kuuendaks. Selver Tallinn I mängis ennast kümnendaks, Rakvere Spordikool oli 15., Spordiklubi Tats I 16., Kohila Võrkpalliklubi 18., Spordiklubi Tats II 29. E-vanuseklassis võttis omavahel mõõtu 38 võistkonda. F-vanuseklassis lõpetas Kohila Võrkpalliklubi turniiri eelviimase, 18. kohaga. Silmapaistvalt mängisid ka Eesti tütarlapsed. Sarnaselt poeglaste B-vanuseklassi turniirile lõppes ka tütarlaste turniir (24 osalejat) Eesti võistkonna hõbemedaliga, kui teise koha vääriliselt esines Spordiklubi Tats. Selver Tallinn I oli 18. ja Paide Võrkpalliklubi 19. Kui kuldmedali võitsid Selveri C-vanuseklassi poeglapsed, siis täistabamuseni jõudsid ka Selveri sama vanuseklassi tütarlapsed, kes olid 42 osaleja seas parimad. Spordiklubi Tats lõpetas turniiri seitsmenda, Keila Võrkpalliklubi 10., Viljandi Spordiklubi oli 19., Selver Tallinn I 21., Spordiklubi Duo Tartu 23., Spordiklubi Tats II 28., Kohila Võrkpalliklubi 36., Selver Tallinn Spordikool II 37 ja Selver Tallinn II 41. D-vanuseklassis osales 56 võistkonda, kelle hulgast osutus parimaks Rakvere Spordikool, kes saavutas kuldmedali. Viljandi Spordikool oli 7., Selver Tallinn II 18., Spordiklubi Duo Tartu 22., Kohila Võrkpalliklubi 29., Viljandi Spordikool II 30., Paide Võrkpalliklubi II 38., Keila Võrkpalliklubi 39., Spordiklubi Tats 40., Paide Võrkpalliklubi I 44. ja Rae/Peetri 50. Ka E-vanuseklassis jõudis Eesti esindus medalivõiduni, kui hõbemedalid riputati Rae/Peetri tütarlaste kaela. Viljandi Spordikool lõpetas turniiri 6., Kohila Võrkpalliklubi 9., Spordiklubi Tats I 16., Rae/Peetri II 26., Spordiklubi Tats II 46. ja ATO Spordiklubi 61. kohaga. Selles vanuseklassis mängis 62 võistkonda. F-vanuseklassis tuli Kohila Võrkpalliklubi 25 võistkonna seas 23. kohale. Kahe kuldmedaliga oli Selver Tallinn võistluste paremuselt kolmas-viies võistkond. Rakvere Spordikool kogus ühe kuld- ja ühe hõbemedali, Spordiklubi Tats ühe hõbe- ja ühe pronksmedali, Rae/Peetri ühe hõbe- ja Kohila Võrkpalliklubi ühe pronksmedali.

https://kultuur.err.ee/316017/arvustus-keha-ori-ja-vaimu-vang

Arvustus. Keha ori ja vaimu vang

Janika Läänemets arvustab Armin Kõomäe ja Tõnis Vilu uusi teoseid.

Armin Kõomägi "Minu erootika saladus" Sebastian Loeb (240 lk) Meie prosaistide lemmikžanriks on üksikute eranditega ikka olnud romaan. Sellele vaatamata on eesti kirjanduses kujunenud välja kõrgetasemeline lühiproosatraditsioon, mille jätkajaid leidub ka tänapäeval. 2017. aastagi on juba tulemusi andnud: äsja ilmus Armin Kõomäe värske novellikogu "Minu erootika saladus". Möödunud aasta lõpus tuli trükist veel Tõnis Vilu "Kink psühholoogile". "Minu erootika saladus" on Kõomäe neljas lühiproosakogumik, mis koondab 16 novelli. Tekstidele eelnevad lühikesed kommentaarid, milles autor tutvustab novellide saamislugusid ja kirjeldab nende sünnile tõuke andnud seiku. Kõnealused ülestähendused pakuvad huvitava sissevaate tekstiloome põnevasse ja ettearvamatusse maailma, kuid ei lisa novellidele sisulist väärtust, mispärast oleks võinud need teosest ka välja jätta. "Minu erootika saladus" on mitmepalgeline kogu või, laenates autori enda väljendit, "eriskummaline kirjanduslik koogelmoogel" (lk 183), kus segunevad reaalsus ja fantaasia, argipäev ja absurd ning traagika ja koomika. Valimikust leiab lood varateismelise poisi seksuaalsuse tärkamisest ("Saladus"), välitöödele kamandatud maksuameti keskealisest naistöötajast ("25 aastat hiljem"), Oidipuse kompleksi käes vaevlevast poliitkommentaatorist ("Täius"), salapärasest naistelemmikust vanapapist ("Mees, kes vaatas naisi") ning väliseestlasest majandusprofessorist ja tema kummalistest, otse kafkalikest seiklustest esivanemate maal ("Kahjur"). Lisaks veel dialoogi seksisõltlase ja psühhoanalüütiku vahel ("Munn"), paar düstoopilist tulevikupilti ("Getteri evangeelium", "Punamütsike") ning palju muud. Omaette kurioosum on metatekstuaalne "Soovilugu", kus mõtisklus autori ja lugeja suhtest läheb sujuvalt üle raamatu tagant selle lehekülgedele sattunud lugeja sekeldustele autorist hüljatud tühjas tekstimaailmas. Kokku annab see kõik kokteili, mis taas, Kõomäge ennast tsiteerides, kogenematumat raamatusõpra "keskmise astme kirjandusliku joobega" (lk 81) ähvardab või vähemalt paiguti silme eest veidi kirjuks kipub võtma. Autor paneb oma tekstide eklektilise laadi oma vastuvõtliku loomu arvele, kirjeldades end kui "käsna, kes kipub imema endasse eri stiile, kui nendele liiga lähedale tikub" (lk 93). Ometigi kerkivad novellide kirevast kompotist esile korduma hakkavad teemad, nagu seksuaalsus ja oma keha orjuses olemine, mehe ja naise suhted, asjade- ja edukultus ning tühja(lt) elatud elu nukker koomika. Indrek Hargla nimetas Kõomäe eelmist novellikogu "Minu Mustamäe" (2013) "urbanistliku künismi meistritööks" 1 ning sama epiteediga võiks iseloomustada ka "Minu erootika saladust", olgugi et viimasel puudub esimese värskus. "Minu erootika saladus" käib oma eelkäija jälgedes ning pakub lugejale läbisegi nii huumorit, irooniat kui ka groteski. Teosest ei puudu paroodiaelementki (vt nt piiblitekste matkivat "Getteri evangeeliumit", mis ei erine valimiku ülejäänud novellidest üksnes sõnakasutuse ja lausestuse, vaid ka šrifti ja teksti paigutuse poolest). Samuti võlub Kõomägi jätkuvalt oma detailitundlikkuse ja üldistusvõime ning vaheda ja ladusa keelega. Tõnis Vilu "Kink psühholoogile" Eesti Keele Sihtasutus (85 lk) Kui Kõomäe tekstide tase on mõnevõrra kõikuv, ulatudes esmaklassilisest ("Saladus", "Mees, kes vaatas naisi", "Goglomov") keskpäraseni (pooltoorena mõjuv "Vastuvoolu"), siis Tõnis Vilu "Kink psühholoogile" pole ühtlasem mitte ainult kvalitatiivselt, vaid ka sisult ja stiililt. Vilugi jätkab varasemast tuttaval rajal – nagu raamatus "Igavene kevad" (2015), tegeleb ta ka kõnealuses teoses vormimängudega. Kui "Igavest kevadet" esitleti kui vabavärsis romaani, siis "Kink psühholoogile", alapealkirjaga "Revolutsiooni laulud", võiks kanda žanrimääratlust vabavärsis jutustus novellides. See on "ühe bipolaarse patsiendi poeetiline päevaraamat" 2, pilguheit bipolaarse meeleoluhäire all kannatava luuletaja sisemaailma. Teos on esitatud minategelase sisemonoloogina: ta vaatab tagasi sümptomite esmakordsele avaldumisele, jutustab aastatest ravimite mõju all ning kiikab mure ja lootusega tulevikku, andes nõnda tõetruu pildi bipolaarse häire olemusest. Minategelane kirjeldab seda kui "unetut, mustavat spiraali, kõigepealt aegamisi üles viimasele korrusele ja siis otsejoones kiiresti alla" (lk 77). Kord on ta kõrgendatud, vahel lausa ekstaatilises meeleolus, siis jälle maadleb depressiooni ja enesetapumõtetega. Kui Kõomäe tegelased on sageli oma keha ja kehaliste vajaduste orjad, siis Vilu tegelast kammitsevad tema sundmõtted ja rahutu vaim, mis loovad barjääri tema ja ümbritseva maailma vahele. "Asjad lähevad mööda, nagu ikka, aga nüüd ei taha nad enam musse kinni jääda," kurdab ta (lk 55). Haigusest saab lõks, inimesest omaenda vaimu vang. "Kink psühholoogile" pole aga lugu resignatsioonist, Vilu kangelane unistab paremast tulevikust, "uuest maailmast, enda sees ja ümber" (lk 53). Kas seda on võimalik saavutada ja kui, siis mis hinnaga, on muidugi iseasi. Selles, et miski peab muutuma, on teose peategelane aga veendunud. "Ma ei saa niimoodi edasi minna, mul on vaja mingit sisemist revolutsiooni. Ka välimist. Ja polegi vist väga oluline, kas otsitav on täiesti uus või unustatud vana hea. Revolutsioon on siis, kui igal pool ees on kuristik ja on painav vajadus sellest üle hüpata. Teisele poole! [---] Ma ei tea, mis on teisel pool kuristikku, aga ma pean selle üles otsima, või muidu pole ma elanud" (lk 76–77). Kui irooniline Kõomägi vaatleb oma tegelasi (ka neid, kelle tegevust ja mõtteid ta vahendab minavormis) distantsilt, siis lüüriline Vilu loob oma teoses väga isiklikult mõjuva tekstimaailma. "Minu erootika saladus" ja "Kink psühholoogile" esindavad nii mõneti lausa vastandlikke tekstiloomise tehnikaid. Eripalgelisi teoseid ühendab hea kunstiline tase. Nende tegelased võivad küll kõiksugu haiguste ja hädadega kimpus olla, kuid meie lühiproosa enda tervisliku seisundi üle pole hetkel küll põhjust kurta. 1 Indrek Hargla "Urbanistliku künismi meistritöö". – Looming 2013, nr 12, lk 1707–1709. 2"Lugege katkendit: Tõnis Vilu "Kink psühholoogile"". – ERR 27. XII 2016; http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/12843411-de21-4fe7-be2c-e9c60f503d05/lugege-katkendit-tonis-vilu-kink-psuhholoogile

https://sport.err.ee/870337/wimbledoni-tenniseturniiri-ootab-ees-uuendus

Wimbledoni tenniseturniiri ootab ees uuendus

Alates järgmisest hooajast ootab Wimbledoni tenniseturniiri ees uuendus. Nimelt hakatakse mängima otsustavas setis kiiret lõppmängu.

Otsuse peale hakati mõtlema peale seda, kui tänavu meeste üksikmängu poolfinaalis mängisid Kevin Anderson ja John Isner otsustavat setti pea kolm tundi. Peale seda, kui Anderson oli võitnud seti seisuga 26:24 kutsus ta üles korraldajaid mõtlema uue formaadi peale. "Kuigi me teame, et otsustavad setid venivad nii pikaks väga harva, siis me tunneme, et kiire lõppmäng seisult 12:12 on vajalik tennisistidele võrdsete võimaluste loomiseks ja ühtlasi jõuab mäng lõpplahenduseni mõistliku ajaga," ütles Inglismaa Tenniseliidu esimees Philip Brook. Well that's some @Wimbledon news: pic.twitter.com/11FjUHIAl8 — Courtney Mace Nguyen-Du (@FortyDeuceTwits) October 19, 2018 Tenniseajaloo pikim kohtumine leidis aset just Wimbledoni tenniseturniiril 2010. aastal, kui esimeses ringis mängisid ameeriklane John Isner ja prantslane Nicolas Mahut kokku 11 tundi ja viis minutit. Otsustav sett kestis sellest kaheksa tundi ja 11 minutit. Siiani on kiire lõppmänguga formaati kasutanud suure slämmi turniiridest vaid US Open, kus kiire lõppmäng mängitakse otsustavas setis seisult 6:6.

https://www.err.ee/677855/jaapan-argitas-hiinat-pohja-korea-tuumaprogrammi-piiramiseks-suuremale-koostoole

Jaapan ärgitas Hiinat Põhja-Korea tuumaprogrammi piiramiseks suuremale koostööle

Jaapani välisminister Taro Kono ärgitas pühapäeval Hiinat suurendama koostööd Põhja-Korea tuumaprogrammi piiramiseks.

Kono kohtus oma Hiina ametivenna Wang Yi'ga Pekingis. Kono kiitis kohtumisel Hiina-Jaapani suhetes tehtud edusamme ning kutsus Pekingit üles astuma samme Pyongyangi tuumarelvaprogrammi piiramiseks. "Usun, et tähtis pole mitte ainult arutada meie kahte riiki puudutavaid küsimusi, vaid ka see, et Jaapan ja Hiina seisavad külg külje kõrval rahvusvaheliste küsimustega toimetulemisel," sõnas Kono. "Iseäranis pakiliseks küsimuseks rahvusvahelise kogukonna jaoks on hetkel Põhja-Korea," ütles Jaapani ametnik. Sel aastal möödub 40 aastat Jaapani ja Hiina sõprusleppe allkirjastamisest. Jaapan soovib ka kolmepoolset kohtumist Hiina ja Lõuna-Koreaga Pyongyangi tuumaprogrammi ja mitmete teiste regionaalsete küsimuste üle. Kohtumine pidi toimuma mullu detsembris, kuid lükati edasi seoses Lõuna-Korea presidendi Park Geun-hye tagandamisega. Wangi sõnul on "Hiina-Jaapani suhted määravalt tähtsas etapis". "On positiivseid edusamme, kuid jätkuvalt ka häireid ja tõkkeid," lisas ta.

https://sport.err.ee/614272/rasmus-magi-ei-osale-teemantliiga-finaaletapil

Rasmus Mägi ei osale Teemantliiga finaaletapil

Eesti 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi ei osale Zürichis peetaval kergejõustiku Teemantliiga finaaletapil.

Kuigi algselt oli eestlane koha finaaletapil kindlustanud, siis hetkel tema nime enam protokollist ei leia ja usutavasti on põhjuseks jalavigastus, mis ta ka MM-ilt kõrvale jättis. 400 meetri tõkkejooksus tulevad ülehomme starti maailmameister Karsten Warholm, ameeriklased Kerron Clement ja Bershawn Jackson, türklane Yasmani Copello, britt Jack Green, šveitslane Kariem Hussein ja Briti Neitsisaarte esindaja Kyron McMaster. Eestlastest teeb Zürichis kaasa odaviskaja Magnus Kirt.

https://kultuur.err.ee/1608667576/autovabaduse-puiesteel-esineb-kitarrist-ja-produtsent-raul-ojamaa

Autovabaduse puiesteel esineb kitarrist ja produtsent Raul Ojamaa

Reedel, 29. juulil kell 21.00 esineb Tartus Autovabaduse puiesteel kitarrist ja produtsent Raul Ojamaa. Oma "Tartu 2024 esitleb" etteastes ühendab Ojamaa elektroonilise muusika akustiliste instrumentidega.

Ojamaad seovad praegu Tartuga vanemad ja teised sugulased. Lisaks salvestas ta ka mõned plaadid laululaval asuvas Clockworki stuudios. "Võrreldes oma praeguse kodulinna Tallinnaga meeldib mulle Tartu puhul tema avarus, rahulikkus ja parkide rohkus. Tartu on turvaline ja võtab avasüli vastu," rääkis Ojamaa. Autovabaduse puiestee kontserdil esitab artist oma viimase kahe aasta soolomaterjali, milles ta ühendab kaks kirge – kitarri ja elektroonilise muusika. "Kavas on nii atmosfäärilisi ja meloodilisi kui tummisemaid klubisugemetega lugusid. Enda kava olen üles ehitanud DJ-seti esteetikal, kus lood mitte ei lõppe, vaid sulavad ühest teise." Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024, Tiigi seltsimaja ja Tartu linna eestvedamisel toimuvad Vabaduse puiesteel 1. juulist kuni 14. augustini kontserdid, tantsuõhtud, toiduturg ja paljud teised sündmused. "Tartu 2024 esitleb" programmis esinevad Justament ja Stefan (01.07), Rita Ray (16.07), Horoskoop ja Gerli Padar (23.07), Raul Ojamaa (29.07) ning Ewert and the Two Dragons (14.08). Tartu koos Lõuna-Eestiga on Euroopa kultuuripealinn aastal 2024.

https://sport.err.ee/1608118240/norra-maesuusataja-voitis-24-aastase-vaheaja-jarel-mm-il-meeste-slaalomi

Norra mäesuusataja võitis 24-aastase vaheaja järel MM-il meeste slaalomi

Mäesuusatamise maailmameistrivõistlustel Itaalias Cortina d'Ampezzos ei saanud eestlased Juhan Luik ja Tormis Laine meeste slaalomis tulemust kirja.

Karjääri esimese individuaalse maailmameistritiitli võitis 29-aastane norralane Sebastian Foss-Solevag koguajaga 1.46,48. Meeste slaalomi kulla võitis norralane viimati 1997. aastal. Kahe sõidu kokkuvõttes pälvis hõbeda avalaskumise järel üllatuslikult juhtinud austerlane Adrian Pertl, kes kaotas lõpuks võitjale 21 sajanikuga. Pronksi teenis võitja kaasmaalane Henrik Kristoffersen (+0,46). Suurim kullasoosik austerlane Marco Schwarz sõitis teisel laskumisel rajalt välja. Kokku sai tulemuse kirja 49 sportlast.

https://sport.err.ee/1011018/thingnes-bo-ei-usu-enam-enda-voimalusse-mk-sarja-uldvoit-votta

Thingnes Bö ei usu enam enda võimalusse MK-sarja üldvõit võtta

Eelmisel hooajal laskesuusatamise MK-sarja domineerinud ja ülivõimsalt üldvõidu võtnud norralane Johannes Thingnes Bö, kes võitis ka uue hooaja esimese individuaalse võistluse ehk sprindi, teatas pärast 20 km tavadistantsi kümnendat kohta, et ei usu enam enda võimalustesse sel hooajal üldvõit võtta.

Kahe võistluse järel on üldliider seitsmel järjestikusel hooajal MK-üldvõidu võtnud, kuid mullu tervisega kimpus olnud prantslane Martin Fourcade, kel on koos täpselt 100 punkti. Teine on Tarjei Bö 92 punktiga ja kolmas Thingnes Bö 91 punktiga. 26-aastane Thingnes Bö jäi tavadistantsil Fourcade'ile puhtalt sõidus alla kaks minutit ja 22 sekundit, mis on tema tavapärast taset arvestades väga harukordne juhus. Kuna Thingnes Bö ütles juba suvel, et jääb jaanuaris isakssaamise tõttu osadest võistlustest kõrvale, tõdes ta pärast eilset sõitu, et võimalus üldvõitu võtta on äärmiselt väike. "Mõeldes, et saan jaanuaris isaks ja võtan aja maha, on see kindlasti raske," rääkis ta Norra ajakirjanikele üldvõiduvõimalustest. "Kui ma poleks eelmisel aastal kollast särki võitnud, oleks see olnud väga raske, et jäin nüüd juba teise võistluse järel kollasest särgist ilma ja oleksin seda ruttu tagasi tahtnud." Kuna ta enda üldvõitu enam ei usu, hoiab Thingnes Bö pöialt hoopis vanemale vennale Tarjeile, kes teenis MK-sarja üldvõidu 2011. aastal. "Martin on nüüd tagasi kollases särgis, aga usun, et Tarjeil on võimalus ka pärast jõule tema kannul küsida. Minul on kristallgloobuse võitmine väga raske, aga usun, et Tarjei ja Martin hakkavad mõlemad selle nimel võitlema," arutles Thingnes Bö. "Samas, mõistagi tahan seda ka mina." Fourcade ei uskunud, et Thingnes Bö on nii kaua võistlustest eemal, et üldvõidu nimel konkureerida ei suudaks. "Mul on ka kaks last. Ühelt poolt arvad, et oled lapse nimel valmis kõigest loobuma, teisalt oled sa ikkagi võitleja. Kui on võistlused, hakkab jalge alt tulitama, raske on kaua eemal olla," tõdes Fourcade.

https://sport.err.ee/96937/u-19-jalgpallikoondis-viigistas-tadzikistaniga

U-19 jalgpallikoondis viigistas Tadžikistaniga

Eesti U-19 koondis viigistas Venemaal Peterburis toimuval Valentin Granatkini memoriaalil 1:1 Tadžikistaniga.

Esimesel poolajal omas Tadžikistan paremaid võimalusi, kuid Eesti suutis värava puhtana hoida. 29. minutil lõid vastased värava suunas ohtliku löögi, mille suutis hästi blokeerida Markus Seppik, mõned minutid hiljem pidi mängu sekkuma väravavaht Ingmar Krister Paplavskis, kes tõrjus vastaste pealöögi, vahendab jalgpall.ee. Avapoolaja viimastel hetkedel teenis Eesti karistuslöögi keskjoone lähedalt paremalt äärelt. Markus Poomi tsenderduse suutis täpse pealöögiga väravaks vormistada Marko Lipp, kes avas tabamusega eestlaste väravatearve tänavusel Granatkini memoriaalil. Teisel poolajal omas initsiatiivi Tadžikistan. 63. minutil tegid vastased ilusa rünnaku, kui täpse söödu värava ette realiseeris väravaks Šeriddin Bobojev. Seejärel jäi Eesti surve alla ning viimasel 15 minutil omasid vastased arvukalt võimalusi. Mitmel korral läksid vastaste löögid väravast napilt mööda ning korduvalt päästis Eestit Paplavskise hea tegutsemine postide vahel. Eesti kogus alagrupiturniiril kolme mänguga kaks punkti, mis andis oma grupis neljanda ehk viimase koha. Tadžikistan kogus neli punkti ning enne Kreeka – Bulgaaria viimase vooru mängu on kreeklastel koos kolm ning Bulgaarial neli punkti. Eestit ootab turniiril ees veel kolm mängu 9.-16. kohale. Esimene neist toimub laupäeval meie aja järgi kell 18, kui vastaseks on B-alagrupi kolmanda koha meeskond. Hetkel on B-grupis mängitud kaks vooru ning kolmanda koha võivad saavutada nii India, Valgevene kui ka Läti. B-grupi viimane voor mängitakse täna õhtul.

https://sport.err.ee/1608357743/watford-lopetas-peatreeneriga-lepingu

Watford lõpetas peatreeneriga lepingu

Inglismaa jalgpalli kõrgliiga hooaeg on jõudnud seitsmenda vooruni ning Watford teatas, et on lõpetanud peatreener Xisco Munoziga koostöö.

Munoz sai peatreeneriks 2020. aasta detsembris ning ta aitas klubil tõusta tagasi Premier League'i. Sel hooajal on esimesest seitsmest kohtumisest võidetud vaid kaks ja klubi juhtkond pole meeskonna esitustega rahul. Klubi asub seitsme punktiga edetabelis 14. kohal. Klubil on viimase kümne aasta jooksul olnud 16 erinevat peatreenerit. Watfordi järgmine mäng Premier League'is toimub 16. oktoobril, kui vastamisi minnakse Liverpooliga

https://www.err.ee/1134785/piltuudis-vorumaa-kutsehariduskeskuse-seina-kaunistab-kalamosaiik

Piltuudis: Võrumaa Kutsehariduskeskuse seina kaunistab kalamosaiik

Läbi Võrumaa Kutsehariduskeskuse kunstikonkursi valiti asutuse seina kaunistama mosaiikpannoo ahvenatest, kunstiteose autor on Jass Kaselaan.

Keraamiline mosaiikpannoo maksis käibemaksuta 27 000 eurot ning see asub kutsehariduskeskuse peahoones. "Ahven on oma olemuselt tugev, vastupidav ja kiire kogukondliku eluviisiga kala. Ahvena motiivi kasutamine pannool on siduvaks kujundiks hoone ümbrust ilmestavate veekogude ning Lõuna-Eesti maastikuga. Kalade vastastikune paigutus mosaiikpannool loob kujutluse koolitunnist, omavahelisest suhtlemisest, õpetuste jagamisest ja omandamisest," seisab kunstiteose kirjelduses.

https://sport.err.ee/1006743/kasipallileegion-celmins-ja-gristsuk-joudsid-eurosarjas-16-hulka

Käsipallileegion: Celminš ja Grištšuk jõudsid eurosarjas 16 hulka

Eelmisel nädalal peeti Euroopa käsipalliväljakutel lisaks koduliigade kohtumistele ka tähtsaid mänge eurosarjades. Eestlastest jõudsid Martin Grištšuk ja Andris Celminš oma koduklubidega 16 parema sekka ning Dener Jaanimaa sai Meistrite liigas võiduga võrreldava viigipunkti võõrsil.

Euroopa Meistrite liiga alagrupiturniirid on veel täies hoos, seal mängiti üheksas voor. Tugevuselt järgmistes sarjades selgusid aga 16 paremat. EHF Cupil loositakse meeskonnad neljapäeval nelja neljasesse alagruppi, EHF Challenge Cupil aga jätkatakse karikasüsteemis ehk kaheksandikfinaalidega. Dener Jaanimaa: oli meeldiv jälle Kielis mängida ja punkt näpata Dener Jaanimaa naasis Kieli, kus ta viimati kohaliku THW Kieliga 2016. aastal jõudis Meistrite liiga finaalturniirile. Zaporožje HC Motor andis Saksamaa suurklubile võimsa lahingu ning sai kätte 32:32 (16:17) viigi. Jaanimaa tulistas neljal korral väravale, ent kordagi ei tabanud. "Oli meeldiv Kielis jälle mängida ja veelgi meeldivam näpata siit üks punkt. Võitlesime täna lõpuni ja kindlasti teenisime selle punkti. Kielil puudusid küll mitmed mängijad vigastuste tõttu, aga tegime väga hea esituse. Võinuksime võitagi, ent lõpus jäi natuke jõust puudu," kommenteeris Jaanimaa Motori kodulehele. Viigi tegid võõrsil ka Andris Celminš ja Velenje RK Gorenje, mängides Põhja-Makedoonia klubi Skopje RK Metalurgiga 23:23 (13:10), kuid jõudis EHF Cupi alagrupiturniirile koondtulemusega 47:42. Eestlane kätt valgeks ei saanud, aga viskas kolmapäeval ühe värava koduliigas Gorenje 29:25 (16:11) võidumängus MRD Dobova üle. Martin Grištšuki arvele jäi üks tabamus, kui Praha HC Dukla alistas EHF Challenge Cupi kolmandas ringis bosnialaste RK Gracanica 21:20 (12:6) ning pääses 16 hulka koondtulemusega 47:41. Samas sarjas jäid Kristo Voika ja Nove Veseli TJ Sokol teist korda napilt, 25:27 (11:12) alla Luksemburgi klubile Differdange'i Red Boys ning langesid tulemusega 46:49. Voika viskas kaks väravat. Mõlemad eestlased olid võistlustules ka Tšehhimaa kõrgliigas. Reedel 29-aastaseks saanud Voika arvele jäi kolm tabamust, ent Sokol leppis 26:26 (13:13) viigiga Zubri HC ROBE vastu. Grištšuk väravaid ei visanud, kui Dukla alistas Brno SHC Malomerice 37:24 (20:10). Liigatabelis on Dukla 16 punktiga kolmandal ja Sokol 15 silmaga viiendal kohal. Eestlaste vastasseisust Rootsis väljus võitjana Hendrik Varul Saksamaa 2. Bundesligas jätkus eestlaste klubide kaotustejada, tõsi eelmisel nädalal kohtuti esinelikusse kuuluvate tiimidega. HSG Krefeld sai viienda, TV Emsdetten neljanda kaotuse järjest ning 13 vooru järel paiknetakse tabeli kahel alumisel astmel. Emsdettenil on kaheksa ja Krefeldil kaks punkti. Kolmapäeval jäi Krefeld võõrsil 22:34 (13:18) alla ASV Hamm-Westfalenile, Karl Roosna viskas ühe värava ja andis ühe resultatiivse söödu. Pühapäeval kaotas Emsdetten samuti võõrsil ThSV Eisenachile 24:31 (15:16), Karl Toom tabas samuti korra, aga andis neli väravani viinud söötu. Tugevuselt neljandas liigas, Oberliga Nordsee grupis jätkasid võidukalt Rasmus Ots ja SG VTB/Altjührden. Kodusaalis alistati enne kohtumist vaid ühe silma võrra tagapool paiknenud HC Bremen 31:24 (15:9). Üheksa vooru järel on Otsa koduklubi liigas 14 punktiga kolmandal kohal, liidrist kaks silma maas. Rumeenia meistriliigas said võidulisa Martin Johannson – kes viskas ühe värava – ja Bukaresti Steaua, kui 33:28 (14:12) mängiti üle CSM Vaslui ning tõusti 22 punktiga kolmandaks. Hollandi kõrgliigas jäi Jesper Bruno Bramanis pöidlavigastusega eemale ja HV KRAS/Volendam kaotas Beeki Anytime Fitness/BFC-le 23:27. Soomes aitas Sten Toomla kolme väravaga Helsingi IFK 35:29 (14:16) koduvõidule Pargas IF-i üle. Ott Variku arvele jäi kolm ja Sten Maasalule kaks tabamust, kuid Siuntio IF valitseva meistri Riihimäe Cocksi käest punkte ei näpsanud, vaid kaotas võõrsil 21:32 (11:17). Rootsi esiliigas peeti eestlaste omavaheline lahing, kus nii Armi Pärt kui Hendrik Varul viskasid kolm väravat, aga viimane väljus Hammarby IF – HIF Karlskrona vastasseisust 34:30 (16:14) võitjana. Prantsusmaa esiliigas tabas Jürgen Rooba viis korda, ent Nice'i Cavigal Handball kaotas Strasbourg'i Eurometropole'ile 23:30 (14:17).

https://www.err.ee/561005/merkeli-sonul-oleks-suurbritannia-jaamine-euroopa-liitu-koigile-kasulik

Merkeli sõnul oleks Suurbritannia jäämine Euroopa Liitu kõigile kasulik

Saksamaa kantsleri Angela Merkeli sõnul loodab ta, et Suurbritannia jääb Euroopa Liitu, sest see oleks kõigile kasulik.

Merkel ütles, et britid peavad otsustama 23. juuni referendumil, kas nad tahavad jääda EL-i või mitte, vahendas BBC. "Ma olen korduvalt öelnud, et mina isiklikult loodan ja soovin, et Suurbritannia jääb Euroopa Liitu. Me töötame Suurbritanniaga koos hästi, eriti, kui me räägime läbi Euroopa Liidu uute reeglite üle," ütles kantsler. Merkel rõhutas EL-i ühisturu tähtsust ja ütles, et EL-i liikmesriigid saavutavad läbirääkimistes paremaid tulemusi, kui liidust väljaspool olevad riigid. "See poleks mitte ainult meie huvides, vaid see võib olla ka Suurbritannia huvides, kui riik saab Euroopa Liidu lahutamatu osana kogu oma poliitilise kaalu läbirääkimistelaua taha tuua," rääkis ta. Lahkumise pooldaja Kate Hoey ütles BBC-le, et Saksamaa huvides on see, kui Suurbritannia jääb Euroopa Liitu. "See ei tähenda, et see on Suurbritannia huvides," lisas ta. BBC poliitikatoimetaja Laura Küenssberg ütles, et Merkeli sõnum on huvitav, sest mõni nädal tagasi ütlesid allikad, et Merkel ei plaani referendumi kohta midagi öelda.

https://www.err.ee/1608086164/usa-esindajatekoda-edastas-senatile-ametlikult-trumpi-tagandamisotsuse

USA esindajatekoda edastas senatile ametlikult Trumpi tagandamisotsuse

USA esindajatekoda edastas esmaspäeval senatile ametlikult Donald Trumpi tagandamisotsuse, milles teda süüdistatakse Kapitooliumi mässu õhutamises.

Trumpi tagandamisprotsess senatis peaks algama veebruari teisel nädalal. Esindajatekoda hääletas 13. jaanuaril ootuspäraselt Trumpile mässule õhutamise süüdistuse esitamise poolt, millega käivitati tema vastu ametlik tagandamisprotseduur. Esindajatekojas andis ametisüüdistuse esitamise poolt hääle 232, vastu oli 197 rahvaesindajat ja neli jättis hääletamata. Demokraatidega liitus kümme vabariiklast. Vabariiklastest saadikud andsid nädalavahetusel mõista, et Trumpi süüdimõistmine seoses kongressi ründamisega osutub keeruliseks. Vabariiklaste juhtivad poliitikud on esitanud tagandamisele poliitilisi ja põhiseaduslikke vastuargumente, suurendades kahtlust, kas demokraatidel, kes kontrollivad sajakohalises senatis 50 kohta, õnnestub saavutada süüdimõistvaks otsuseks 17 vabariiklase toetus. Trumpile esitatud süüdistus puudutab 6. jaanuaril Washingtonis peetud kõnet, mille järel tungisid tema toetajad USA kongressihoonesse. Vägivallas hukkus viis inimest. Senati vabariiklaste juht Mitch McConnellil õnnestus tagandamisprotsess nihutada veebruari, öeldes, et Trumpil on advokaatide värbamiseks ja enda kaitsmiseks aega vaja. McConnell märkis, et esindajatekojas esitati Trumpile süüdistus erakordselt kiiresti ehk kõigest ühe päevaga, kuid senat sellist tempot endale lubada ei saa. "Selle järg ei tohi olla ebapiisav protsess senatis, mis jätab ekspresident Trumpi ilma tema õigusest õiglasele kohtumõistmisele või kahjustab senatit või presidendiametit ennast," märkis McConnell.

https://kultuur.err.ee/1608443918/konkurss-vene-teatri-direktori-kohale-kukkus-labi

Konkurss Vene Teatri direktori kohale kukkus läbi

Detsembri alguses välja kuulutatud konkurss Vene Teatri direktori ja juhatuse liikme kohale kukkus läbi, teatri nõukogu ei leidnud viie kandidaadi seast sobivat inimest.

Vene Teatri nõukogu esimees Jaak Allik ütles ERR-ile, et viie konkursil osalenud kandidaadi hulgas ei olnud nii tugevat juhti kui Margus Allikmaa. "Põhjused olid erinevad, kuid leidsime, et hetkel ei sobi meile ükski kandidaat," selgitas ta ja lisas, et nüüd hakkavad nõukogu liikmed ise sobivaid kandidaate otsima. Järgmine Vene Teatri nõukogu koosolek toimub 10. jaanuaril, kus arutatakse võimalikke kandidaate. Senine Vene Teatri juht Margus Allikmaa alustab 1. veebruarist 2022 tööd Kultuurkapitali juhina. Vene Teatris asus ta tööle 2018. aasta veebruaris, enne Allikmaad juhtis Vene Teatrit Tõnu Lensment.

https://www.err.ee/1161186/valitsus-eraldab-haigekassale-koroonaga-voitlemiseks-kaheksa-miljonit-eurot

Valitsus eraldab haigekassale koroonaga võitlemiseks kaheksa miljonit eurot

Valitsus eraldab reservist haigekassale kaheksa miljonit eurot selleks, et tagada koroonaviiruse tingimustes tervishoiuteenuste osutamine ja ümberkorraldamine.

Peaminister Jüri Ratas selgitas, et täiendavalt kaheksa miljoni euro eraldamine on abiks tervishoiuteenuste kättesaadavuse hoidmisel. "Nakatunute arvu järsk kasv on toonud kaasa vajaduse õdede, kiirabi, perearstide ja eriarstide töö ümberkorraldamiseks. Suuname tervishoidu lisaraha, et vajalik arstiabi oleks Eesti inimestele tagatud," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. "Lisaraha võimaldab tasustada tervishoiutöötajate lisatöötunde ning raviasutuste töö ümberkorraldamist. Samuti võimaldab see katta lisakulu olukorras, kus on vajalik leida asendustöötajad raviasutustesse, kus tervishoiutöötajad on haigestunud," lisas minister. Haigekassale eraldatavast 8 miljonist eurost on 6,9 miljonit eurot mõeldud eriarstiabi ja kiirabi, 0,9 miljonit perearstiabi ja 0,2 miljonit eurot õendusabi lisakulude katmiseks. Lisaks otsustas valitsus eelmisel nädalal eraldada terviseametile 4,8 miljonit eurot koroonaviiruse testimiseks, millest 2,5 miljonit eurot PCR testide prognoositust suurema kulu katmiseks ning 2,3 miljonit eurot antigeeni testide soetamiseks. Testimise eesmärk on võimalikult varakult avastada koroonaviirusesse nakatunud ja isoleerida nakkuskolded, et tõkestada viiruse levikut.

https://kultuur.err.ee/1026138/tartu-kunstimaja-avab-piibe-arraku-juubelinaituse

Tartu kunstimaja avab Piibe Arraku juubelinäituse

Reedel, 24. jaanuaril kell 17.30 avab Tartu kunstimaja väikeses saalis Piibe Arraku 80. sünnipäevale pühendatud juubelinäituse.

Piibe Arrak on Tartu vanema põlvkonna kunstnik, kes enda sõnul väärtustab n-ö vana kooli kunstilisi põhimõtteid ja maalikunsti traditsioonide kestmajäämist, kuigi arendab pidevalt oma kunstilist maailmavaadet. Tema suurimad eeskujud on olnud Arnold Akberg keskkoolis, Alfred Kongo Tartu kunstikoolis, Erich ja Melanie Arrak Veeriku vabaateljees, Ann Audova, Linda Kits, Silvia Jõgever kunstimaja aktistuudios ning abikaasa Eevart Arrak. Piibe Arrak on Tartu kunstnike liidu ja Eesti maalikunstnike liidu liige. Näitus on läbilõige Piibe Arraku loomingust kuue kümnendi jooksul. 1960. aastatele on iseloomulik lai, hoogne pintslilöök ja summutatud koloriit. Järgmisel kümnendil kasutab ta eelkõige portreedes õhukest värvikihti ja pühkimistehnikat. 1980. aastatel on valdav pastell ja akvarell ning uudse teemana kujutab ta vanu äramängitud lelusid. 90. aastaid domineerivad Norra maastikud ning sealt edasi kujutab ta rohkelt Eesti looduslikke pühapaikasid, milles kajastub mure Eesti ürglooduse säilimise ja hoidmise pärast. Läbi elu on aga Arraku lemmikteema olnud lilled. Eriline koht on nende hulgas pahtlilabida abil paksu reljeefse värviga maalitud töödel. Näitus on avatud 16. veebruarini.

https://novaator.err.ee/258325/graafik-libedatorje-nouab-tonnide-jagu-soola

Graafik: libedatõrje nõuab tonnide jagu soola

Viimaks kohale jõudnud talv on miinuskraadide ja taevast langeva lumega toonud tänavatele lumekoristusmasinad, mille ahtrist näib paiskuvat pea katkematult tänavate jäävabana hoidmiseks soola ja soolvett. ERR Novaator uuris, kui palju soola tänavatele jõuab.

Nagu märkis Tallinna tehnikaülikooli teedeinstituudi direktor professor Andrus Aavik, kasutatav soola kogus sõltub õhutemperatuurist, ajastusest (pärast lume või lörtsi sahkamist või jäite puhul) ja tee laiusest. Näiteks jäite tõrjumisel võib -2 °C kuni -4 °C juures piisata ruutmeetri kohta vaid kümnest grammist soolast. Seevastu -7 °C kuni -10 °C juures võib lörtsikoristuse järel soola vaja minna isegi 70 grammi – 7,5 meetri laiusel teelõigul kuluks seda kilomeetri kohta enam kui pool tonni. „Alla -7 kuni -10 kraadi NaCl helvessool ei tööta ehk ei sulata jääd või lund. Mingil määral aitab seda temperatuuri alandada (kuni -12 kuni-14) kraadi) NaCl helvessoola niisutamine CaCl2 lahusega. Üle -16 kraadi ei ole mõtet soola puistata ja töötab ainult mineraalmaterjal nagu peen killustik või liiv,“ lisas Aavik. Vaata täpseid soolakoguseid allolevalt graafikult. Vasakpoolne graafik käsitleb niisutatud soola, parempoolne 25-protsendilise soolalahuse soovitatavat kogust ühe kilomeetri kohta 7,5 meetri laiusel teelõigul. Niisutatud soola kogus on antud kilogrammides, soolalahuse oma liitrites.

https://www.err.ee/1608601081/saksamaa-plaanib-schroderilt-ara-votta-kontoriruumid

Saksamaa plaanib Schröderilt ära võtta kontoriruumid

Saksamaa võimuliit tahab ekskantsler Gerhard Schröderilt ära võtta Berliini kontoriruumid, et karistada teda tema jätkuvate sidemete eest Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

Ajaleht Bild kirjutab, et Saksamaa koalitsioon soovib otsuse Schröderi ruumide suhtes teha neljapäeval. Schröder on Saksamaa võimupartei sotsiaaldemokraatide liige (SPD), vahendas Politico. Schröder saaks aga riigilt iga kuu edasi 8300 eurot, kuna on riigi endine kantsler. Tema kontoriruumid asuvad Berliinis kuulsal Unter den Lindeni puiesteel. Tal on kuus tuba ja see läheb Saksamaa maksumaksjale maksma 407 000 eurot aastas. Lähedal asub ka Venemaa saatkonna hoone. Schröder on pälvinud kriitikat nii Saksamaal kui ka välismaal, kuna pole jätkuvalt sidemeid Putiniga katkestanud. Ajalehele New York Times antud intervjuus avaldas Schröder veendumust, et Putin ei saa sõjakuritegudes süüdi olla, sest käsku ei andnud tema, vaid see tuli madalamalt tasemelt. Schröderi sõnul ei saa sellist riiki nagu Venemaa pikemaks ajaks ei poliitiliselt ega majanduslikult isoleerida. Schröderi parlamendibüroo töötajad lahkusid märtsis protestiks ekskantsleri Vene-suhete üle kõik korraga ametist.

https://www.err.ee/1608094945/usa-merevagi-on-suurendanud-kohalolekut-mustal-merel

USA merevägi on suurendanud kohalolekut Mustal merel

USA merevägi on suurendanud kohalolekut Musta mere regioonis, pärast seda kui president Joe Biden hoiatas Moskvat, et Ühendriigid tegutsevad kindlalt Venemaa agressiooni vastu antud piirkonnas.

Arleigh Burke'i klassi hävitaja USS Porter sisenes Mustale merele eelmise nädala lõpus. Selle käigus ühines ta teise USA mereväe hävitaja USS Donald Cooki ja tankimislaevaga USNS Laramie. Laevad on ühinenud NATO patrullide ja õppustega selles piirkonnas. Tegemist on USA mereväe suurima kohaolekuga Musta mere piirkonnas alates 2017. aastast. "Nende operatsioonide eesmärk on täiustada ühiseid õhutõrjeprotseduure, et paremini kaitsta USA mereväe laevu," teatas USA kuues laevastik oma avalduses. "Allianss on suurendanud oma kohalolekut Mustal merel ja see on vastus Venemaa ebaseaduslikule Krimmi annekteerimisele," ütles NATO pressiesindaja. Kolm kuuest Musta mere rannikuäärsest riigist - Türgi, Rumeenia ja Bulgaaria on NATO liikmed. Ukraina ja Gruusia teevad alliansiga koostööd, ühinedes regulaarselt NATO sõjaliste õppustega Musta mere piirkonnas. Kuues Musta merega piirnev riik Venemaa hakkas oma mõjuvõimu regioonis laiendama 2008. aastal. Selle käigus annekteeris Venemaa kaks Gruusia piirkonda, sealhulgas Abhaasia, mis on rannikuprovints. Pärast Krimmi vallutamist on Moskva tugevdanud Musta mere laevastiku ja kasutanud seda oma sõjaliste operatsioonide toetamiseks Süürias. Venemaa on Krimmi poolsaare militariseerinud ja on sinna paigutanud üle 30 000 sõjaväelase. 2018. aasta novembris vallutas Venemaa Kertši väinas kolm Ukraina mereväe laeva. Alused anti Ukrainale tagasi 2019. aasta novembris. NATO on viimastel aastatel Mustal merel suurendanud patrullimist ning paigutanud õhuväe hävitajad Rumeenia Constanta linna lähedale Mihail Kogalniceanu lennubaasi.

https://sport.err.ee/641910/lampard-astus-mourinho-kaitseks-valja

Lampard astus Mourinho kaitseks välja

Chelsea legend Frank Lampard astus oma endise peatreeneri Jose Mourinho kaitseks välja ning rõhutas, et Manchester Unitedi nigel hoog pole peatreeneri süü.

Mourinho käe all kaks korda Premier League’i võitnud Lampard vihjas Unitedi mängijate kvaliteedile ja pidas just seda tõeliseks põhjuseks, miks United hetkel liigat ei valitse, vahendab Soccernet.ee. "Mourinho on treener, kellele meeldib võita ja ta on leidnud oma viisi, kuidas teistest parem olla. See viis on Guardiolast ja Contest küll erinev, ent see ongi tema enda moodus ning seda ei tasu kritiseerida," ütles Lampard Omnisportile. "Kui United sel hooajal ei võida, siis näen, et põhjuseks on mängijate nigel kvaliteet. Manchester Cityl on sel hooajal väga tugev tiim, Chelsea on siiani väga tugev, ent Unitedit vaadates tundub, et nad on tipptiimide lähedal, kuid miskit jääb ikka puudu. Ausalt öeldes usun, et Manchesteri punane klubi tõstab hooaja jooksul pead ning on hooaja lõpus tiitlikonkurentsis tagasi," lisas Lampard. United on võitnud viimase nelja liigamängu jooksul vaid korra, viigistades Liverpooliga ning kaotades Chelseale ja Huddersfieldile.

https://www.err.ee/556708/saartsi-hinnangul-oleks-simsoni-leeriga-vahemalt-teoreetiliselt-voimalik-teha-uus-koalitsioon

Saartsi hinnangul oleks Simsoni leeriga vähemalt teoreetiliselt võimalik teha uus koalitsioon

Valitsuserakonnad jälgivad Keskerakonna siseheitlust huviga, sest vähemalt teoreetiliselt oleks Keskerakonna nn Simsoni leeriga võimalik ka koalitsiooni ümber mängida, leiab politoloog Tõnis Saarts.

Kõigest sellest rääkida on tema sõnul aga vara, sest esmalt tuleb jälgida, kuidas sündmused edasi arenevad. "Kas fraktsioon laguneb või mitte, kui suureks tüli läheb? Valitsuserakonnad jälgivad seda protsessi, pigem soosivad seda protsessi. Reformierakond ja võib-olla ka sotsiaaldemokraadid mingil määral näevad siin võimalust teha mõni teistsugune koalitsioon, mis neile oleks mõnevõrra sobivam ja tooks teatavat värskust ja väljapääsu tupikseisudest ja teemadest," analüüsis Saarts intervjuus Vikerraadiole. Väitega, et Keskerakond on lõhkisem kui kunagi varem, Saarts ei nõustu, sest lõhesid on Keskerakonna ajaloos olnud palju ja need on viinud päris mitmete prominentsete liikmete lahkumiseni. "Praegu on tegemist tõsise sisetüliga, aga kas see viib uue lõhenemiseni nii, et üks leeridest lähebki erakonnast ära, on vara öelda," lausus ta. Saartsi arvates tuleb silmas pidada, et Simsoni leeri jaoks olid fraktsiooni esimehe valimised strateegilise tähtsusega. "Nemad tunnevad, et nad on oma positsioone erakonnas kindlustanud ja neil ei ole veel põhjust uksi paigutada." Siiski on Saartsi hinnangul Keskerakonna jaoks tegemist erakordse olukorraga, kus pool erakonnast ja ka fraktsioonist tahab muutusi. "Seda situatsiooni lahendada on keeruline, sest kumbki pool alla anda ei taha. Kumbki pool ei tunne, et tal on jõuhoovad kõik käes, et üht poolt kuidagi välja tõrjuda või ust näidata. Keskerakonna riigikogu fraktsiooni kuulub 27 saadikut (14+13), Reformierakonnal on 30, sotsiaaldemokraatidel 15, IRL-il 14, Vabareakonnal 8 ja EKRE-l 7 liiget.

https://sport.err.ee/875255/selver-alistas-teistkordselt-maaulikooli-ja-joudis-poolfinaali

Selver alistas teistkordselt Maaülikooli ja jõudis poolfinaali

Meeste Eesti karikavõistluste veerandfinaalis mängis Tallinna Selver teist korda üle esiliigasse kuuluva Eesti Maaülikooli Spordiklubi ning pääses poolfinaali. Avamängu võitis Selver 3:0, korduskohtumise 3:1 (22:25, 25:23, 25:20, 25:16).

Selles tabelipooles on peetud kaks kohtumist, kui Rakvere VK sai esimeses ringis kahel korral jagu TalTechist ning läheb veerandfinaalis vastamisi Saaremaa Võrkpalliklubiga, kirjutab Volley.ee. Teise tabelipoole veerandfinaalides kohtuvad esiliigameeskond Tallinna Ülikooli ja Bigbank Tartu ning Pärnu Võrkpalliklubi ja esiliigasse kuuluv TalTech/Kiili. Pärnu ja TalTech/Kiili avamängu võitis Pärnu 3:1, kordusmäng toimub 10. novembril kell 18 Pärnus.

https://www.err.ee/863729/endine-saare-maavanem-liitus-eesti-200-ga

Endine Saare maavanem liitus Eesti 200-ga

Endine Saare maavanem Toomas Kasemaa liitus poliitilise liikumisega Eesti 200, mis plaanib muutuda erakonnaks ja osaleda eelseisvatel riigikogu valimistel.

Kasemaa väitel loodab ta Eesti 200 ridades arendada Eesti elu edasi positiivselt, mitte negatiivsetes ja lõhestavates debattides. "Meie tänased poliitilised debatid on äraspidised, käskivad, keelavad ja lubavad, mitte ei lähtu soovitud tulemusest ning inimeste otsustusvabadusest. Näiteks alkoholitarbimist soovitakse reguleerida pelgalt maksupoliitikaga. Tegelikkuses soovime ju arendada inimeste tervislikke eluviise, abistada ja ravida sõltuvushäiretega inimesi ning tuua nad tavapärasesse elurütmi kogukonda tagasi," selgitas Kasemaa Endise maavanema sõnul peab kogu Eesti poliitika olema kaasav ja kõnetav. "Kuidas jõuda riigini, mis tegutseb näoga kodaniku poole, kaitstes põhiseaduslikke ja üldisi demokraatlikke väärtusi ja arvestades pikaajalist arengut, mitte ainult tänast olukorda? Üks on kindel, seda saab ja peab tegema demokraatlikul teel. Kaasav eelarve ei tohi olla omavalitsuste eelarvest väikene protsendike, vaid kogu Eesti poliitika peab olema kaasav ja kõnetav." Toomas Kasemaa oli Saare maavanem aastatel 2006-2011. Ta kuulus Reformierakonda aastatel 2006-2012. Eesti 200 on lubanud muutuda erakonnaks ja osaleda eelseisvatel riigikogu valimistel. Erakonnastumiseks on vaja, et sel oleks vähemalt 500 liiget. Eelmisel nädalal ütles Eesti 200 üks eestvedajaid Margus Tsahkna, et liikumisel on ligi 300 liiget. Tsahkna lubas, et veidi enam kui kuuga soovitakse 500 liiget täis saada ja kutsuda kokku erakonna asutamiskongress.

https://www.err.ee/1021497/iraani-raketirunnak-usa-vagede-vastu-iraagis-kergitas-nafta-hinda

Iraani raketirünnak USA vägede vastu Iraagis kergitas nafta hinda

Maailmaturu nafta hinnad reageerisid kolmapäeval Iraani raketirünnakule USA vägede vastu Iraagis järsu tõusuga, kuid taandusid seejärel mõnevõrra.

USA toornaftatehingute peamine indeks WTI tõusis New Yorgi börsil esmalt üle 4,5 protsendi kartuste suurenemise tõttu naftatarnete pärast Lähis-Idast, kus pinged on haripunktis. Hiljem hakkas WTI järk-järgult langema ja oli Eesti aja järgi kell 5 hommikul 63,63 USA dollari tasemel barreli eest ehk 0,93 protsenti kõrgemal kui enne raketirünnakut. Londoni Põhjamere brendi hind oli samal kellaajal 69,34 dollari peal barreli eest, olles kerkinud 1,10 protsenti. Kulla hind reageeris raketirünnakule rohkem kui kaheprotsendise tõusuga, kerkides esimest korda viimase kuue aasta jooksul üle 1600 dollari tasemele untsi eest, kuid langes hiljem veidi.

https://menu.err.ee/839638/saatesari-aeg-peatub-viib-kuulajad-eurovisioonile

Saatesari "Aeg peatub" viib kuulajad Eurovisioonile

Eesti 1990ndate muusikaelust pajatava saatesarja tänane osa meenutab, kuidas algas Eesti teekond Eurovisiooni lauluvõistlusel.

Algus oli raske, 1993. aastal ei õnnestunud 17-aastasel Janika Sillamaal idabloki riikidele mõeldud eelvoorust veel suurele eurolavale murda. Selle debüüdi tegi aasta hiljem Dublinis Silvi Vrait, kelle esitatud "Nagu merelaine" kogus kaks punkti. Kuidas on 1993. aasta lauluvõistlusega seotud Jaak Joala? Mis segas Janika Sillamaa esinemist Ljubjanas? Miks naasis helilooja Ivar Must Soomest Eestisse? Mis juhtus Silvi Vraidiga kaks päeva enne 1994. aasta Eurovisiooni lõppkontserti? Kas häälteostmine Eurovisioonil oli tõesti võimalik? Toonast perioodi meenutavad Janika Sillamaa, Ivar Must, Kaari Sillamaa ja Jüri Pihel. Kuula 15. juunil kell 14.05 Vikerraadiost. Saate autor on Taavi Libe.

https://kultuur.err.ee/607634/galerii-positiiv-akendele-kolib-noor-eesti-fotokunst

Galerii Positiiv akendele kolib noor Eesti fotokunst

14. augustini on Positiivi galerii akendel avatud kunstirühmituse BFO16 näitus "Esimene".

BFO16 liikmed on Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna esimese kursuse üliõpilased Elis Jurkatam (s 1997), Eliis Laul (s 1991), Hanna-Christina Laupmaa (s 1994) ja Martin Buschmann (s 1980). Tegemist on hüperrealistlikus võtmes loodud väljapanekuga, kus kunstitudengid kompavad iroonilis-mänguliselt nüüdiskunsti piire. Pelgulinnas näitust tehes juhinduti erinevates asumites levivast kogukonna vaimust ning linnaosade arendamisega kaasnevast monetiseerimisest ja eksklusiivsusvajadusest. Martin Buschmann selgitas, et BFO16 liikmed on viimase kahe kuu vältel sisuliselt Pelgulinnas elanud ja nii otsustati ulatada kaaspelgulinlastele abikäsi. "Juulis ja augustis on galerii Positiiv akendel avatud BFO16 eksklusiivkauplus. Müügil on ainulaadsed tooted, mille puhul on tunda selget soovi ekspluateerida asumi vaimsust, mängida inimeste tunnetel ja konverteerida see rahasse." BFO16 liikmete sõnul on nende siiraks sooviks tekitada eksklusiivsustunde ja unistamise segu klientides ja sellega suruda neid tarbijaühiskonna magusasse nõiaringi. Kõik kaubad on kas unikaalsed või limiteeritud seeriad. Soovitakse tagada eesti parimat teenindust, et saada vastav sertifikaat, mille tulemusena saaks hindu veelgi rohkem kõrgustesse kruvida. Aknaostlemist armastavate klientide rõõmuks on Positiivi galerii näituse ajal avatud ebaregulaarselt.“ Näitus "Esimene" Positiivi galeriis (aadressil Roo 21a) on avatud kuni 14. augustini.

https://menu.err.ee/845601/brainstorm-esineb-novembris-tallinnas-erikulaline-on-ewert-sundja

Brainstorm esineb novembris Tallinnas, erikülaline on Ewert Sundja

Hiljuti fänne uue albumi ja mitme muusikavideoga rõõmustanud Brainstorm annab 10. novembril kontserdi Rock Cafes. Erikülalisena on laval ka Ewert Sundja.

Läti poproki lipulaev ja paljude eestlaste poolt palavalt armastatud bänd Brainsrom jõuab sügisel oma kõige uuemat albumit "About the Boy Who Plays the Tin Drum" esitlema ka Eestisse. Uue albumi kallal töötamist alustati ligi poolteist aastat tagasi ning plaati salvestati kolmes erinevas kohas – Riias ja Ikškiles Lätis ning Rootsi pealinnas Stockholmis. Album ilmus nii läti, inglise kui ka vene keeles ning lood sündisid koostöös Rootsi produtsentide Povel Olsoni ja David Larssoniga. Albumit iseloomustab kõige paremini rõõm – rõõm lugude kirjutamisest ja koostööst, laulmisest ja mängimisest, rõõm aja veetmisest inimestega, kes on tuttavad juba lasteaiast peale. Bändi klahvpillimängija Maris Mihelsons peab albumit üheks Brainstormi parimaks ning laulja Renars Kaupers sõnab, et tegemist on optimaalse tasakaaluga bändi energia, naudingute ja kosmiliste unistuste vahel. Uue albumi palasid ja Brainstormi vanemaid hitte saab kuulda juba 10. novembril Rock Cafes.

https://www.err.ee/561712/kaljurand-raakis-india-valisministriga-laevakaitsjate-juhtumist

Kaljurand rääkis India välisministriga laevakaitsjate juhtumist

Välisminister Marina Kaljurand rääkis täna telefoni teel India välisministri Sushma Swaraj'iga. Ministrid rääkisid muu hulgas ka laevakaitsjate kohtuprotsessist.

Kaljurand tõstatas Eesti laevakaitsjate juhtumi ning avaldas lootust, et India siseriiklikud protseduurid Eesti ja India vahelise karistatud isikute üleandmise lepingu allkirjastamiseks lõpetatakse peatselt. Ta väljendas ka muret, et laevakaitsjate kohtuprotsessis on olnud viivitusi ja laevakaitsjad on juba üle kahe aasta pidanud oma perest ja lähedastest eemal viibima. India välisminister ütles, et juristina saab ta aru, kuivõrd keeruline on laevakaitsjate kohtuprotsess ning emana mõistab ta lähedaste muret. Ta avaldas lootust, et protsess saab lahenduse.

https://sport.err.ee/859335/briti-rugemendi-ragbimeeskond-voitis-tartus-eesti-meistritiitli

Briti rügemendi ragbimeeskond võitis Tartus Eesti meistritiitli

Tartus toimunud olümpiaragbi Eesti meistrivõistlustel sai kuldmedalid kaela hoopis Briti armee Yorkshire'i rügemendi meeskond, kes viibib NATO liitlasprogrammi raames Eestis.

Meeskonna kapteni Jared Bambridge'i sõnul tuli võimalus Eestis ragbit harrastada brittidele positiivse üllatusena, mis on kujundanud nende kogemust Eestist ja eestlastest kogu siinviibitud aja vältel. "Tänu Tallinna Kalevi ragbimeeskonnale on viimased kuud olnud suurepärane algus meie teenistusele Eestis, NATO eFP raames. Võimalus mängida ragbit Tallinna Kaleviga, nii treeningutes kui ka meeskonna koosseisuliste mängijatena liigamängudel, on ületanud kõik ootused, sest esimest korda Eestisse saabusime arvasime, et niipea ragbit mängida ei saa. Nüüd osaleme kaks korda nädalas Kalevi trennides, lisaks veel mängud siin ja Soomes nädalavahetustel," rõõmustas Bambridge. Bambridge'i sõnul on Eesti ragbikogukond olnud erakordselt avatud ning teinud Briti sõduritele nende kohanemise äärmiselt nauditavaks. "Meeskond on väga kirju – koos mängivad kogenud mängijad, aga ka uustulnukad. Ometi on meeskond kasvanud üha tugevamaks ning selle tulemusena ei võideta ainult medaleid ja trofeesid, aga leitakse ka suurepäraseid sõpru!" ütles Bambridge, kelle sõnul on eestlastel ragbimänguks tohutu potentsiaal. "Tegu on rahvaga, kellel on loomulik sporditalent – isegi uued tulijad kohanevad mänguga kiiresti ning saavad ka osaks ragbikogukonnast ja -kultuurist. Kokkuvõttes soovime tänada siinseid ragbimängijaid, fänne ja meeskonda selle suurepärase võimaluse eest," ütles Bambridge lõpetuseks. Eesti Ragbi Liidu presidendi Ragnar Toompere jaoks ei tulnud brittide turniirivõit üllatusena. "Yorkshire'i rügemendi võistkond on Briti sõjaväe mitmekordne meister ragbis, mitmed nende sõdurid on minevikus olnud elukutselised ragbimängijad kas Yorkshire'is või siis näiteks Fijil, kus ragbi on sisuliselt religioon," ütles Toompere. "Põhimõtteliselt on nende meeste töökirjelduses hoida end vormis ning mängida neetult head ragbit ja kurb, aga tõsi – selle vastu meie poisid praegu veel ei saa, ei füüsilise võimekuse ega ka mängutehnika mõttes," lisas Toompere. "Ja ega põhjust kahetsust tunda ei ole. Britid on tulnud siia, et aidata tagada Eesti julgeolekut – nad on need Eesti100 kuldmedalid igal juhul välja teeninud!" ütles Toompere. Turniiril pälvis teise koha RFC Märjamaa Vikat ning Kalevi ragbiklubi tuli kolmandaks. Turniiri korraldaja, alles hiljuti tegevust taasalustanud Tartu Ülikooli ragbimeeskond tuli võistlustel neljandaks.

https://www.err.ee/573553/usa-libertaaride-presidendikandidaat-ja-mis-on-aleppo

USA libertaaride presidendikandidaat: "Ja mis on Aleppo?"

Telekanali MSNBC hommikuprogrammis üles astunud USA libertaaride partei presidendikandidaat Gary Johnson jäi piinlikku olukorda, kui ei saanud aru Süüria linna Aleppot puudutavast küsimusest.

Telesaate "Morning Joe" saatejuht Mike Barnicle küsis endiselt New Mexico kubernerilt eile, millised oleksid valituks saades tema plaanid Aleppoga, vahendas Politico. "Ja mis on Aleppo?" uuris Johnson seepeale. "Te teete nalja," ei uskunud Barnicle, et kandidaat tõepoolest ei tea, millest jutt. Johnson aga tunnistas, et tegu ei ole naljaga. Kui saatejuht talle seepeale selgitas, et Aleppo on põgenikekriisi epitsenter Süürias, suutis Johnson viimaks vastata. Tema hinnangul tuleks Süüria kriisi lahendamiseks Venemaaga diplomaatilist koostööd teha, kuid kuna USA on toetanud opositsioonilist Süüria Vabastusarmeed, mis omakorda on seotud islamistidega, ning samas toetavad ameeriklased kurde, on tegu tõeliselt suure segadusega. Teine saatejuht Joe Scarborough küsis seepeale Johnsonilt, kas tema arvates on välispoliitika nii tähtsusetu, et USA presidendiks kandideerija ei pea isegi teadma, mis on Aleppo, kus on Aleppo ja miks see paik on nii tähtis, vastas riigipeaks pürgija, et ta mõistab nii Aleppot kui seal käivat kriisi. "Kui me aga sõjaliselt sekkume, kui seome end nende humanitaarteemadega, oleme lõpuks olukorras, mis enamikul juhtudest ei ole parem ja paljudel juhtudel on veel halvem," vastas Johnson. Real Clear Politicsi arvamusküsitluste kohaselt toetab Johnsonit 8,6 protsenti valijaist. Johnson oli libertaaride kandidaat ka 2012. aasta presidendivalimistel, kui sai Barack Obama ja Mitt Romney järel ühe protsendi häältest. Libertaaride partei seisukohad on üsna radikaalsed, näiteks soovivad nad loobuda tulumaksust ja maksuametist, legaliseerida kõik narkootikumid ja loobuda toetustest. BREAKING: 'What is Aleppo?' - US Presidential candidate Gary Johnson a few minutes ago on national TV: pic.twitter.com/Y3S6VMY8fh — Piers Morgan (@piersmorgan) September 8, 2016

https://www.err.ee/913428/prantsusmaa-arstid-voivad-saada-oiguse-maarata-patsiendile-kodust-tootamist

Prantsusmaa arstid võivad saada õiguse määrata patsiendile kodust töötamist

Prantsusmaa valitsus on käinud välja eelnõu, mille kohaselt oleks võimalik haigestunud töötajale pakkuda ametlikku viisi kodunt tööd teha. Tegemist on osaga valitsuse soovist vähendada rohket töövõimetuslehtede võtmist Prantsusmaa töötajate poolt.

Plaani heaks kiitmise korral oleks arstidel võimalus määrata nende poole pöördunud inimesele töövõimetuslehe asemel kodunt töötamine (le télétravail). Sisuliselt puudutaks see inimesi, kelle töö iseloom seda võimaldab ning kelle tervislik seisund on parajasti selline, et nad pole nii haiged, et ei suudaks üldse midagi teha, kuid pole ka niivõrd heas vormis, et tööpostile kohale laekuda, kirjutab Times. Prantsusmaal on sagedane töövõimetuslehtede võtmine olnud juba pikka aega probleemiks ning mõttekoja Sapiens Institute hinnangul läheb see riigi majandusele maksma umbes 108 miljardit eurot aastas. President Emmanuel Macron on oma ametiaja algusest saadik üritanud Prantsusmaa majandust efektiivsemaks muuta ning lahendada küsimusi, millest tema eelkäijad on sageli üritanud eemale hoida. Erasektoris võtavad prantslased keskmiselt 17 haiguspäeva aastas. Avalikus sektoris, kus osa ametnikke on tavamõistes väljaspool vallandamisohtu, võetakse keskmiselt 26 haiguspäeva aastas. Ettepanek on - nagu ka arvata oli - võetud ametiühingute poolt vastu terava kriitikaga. Prantsusmaa suurim ametiühing CGT teatas kommentaariks, et perearstidel puudub kvalifikatsioon määrata inimestele tööd, sest nad ei ole kursis patsiendi töö eripäradega.

https://www.err.ee/581075/endine-volkswageni-tegevjuht-eitab-heitmenaidupettusest-teadmist

Endine Volkswageni tegevjuht eitab heitmenäidupettusest teadmist

Endine Volkswageni tegevjuht Martin Winterkorn eitas neljapäevasel tunnistusel Saksamaa parlamendiuurimisel varasemaid teadmisi ettevõtte heitmenäidupettusest.

Winterkorn astus tegevjuhi kohalt tagasi 2015. aasta septembris mõned päevad peale uudise avaldamist Volkswageni petutarkvara olemasolust, öeldes et ei olnud sellest teadlik. "Tegevjuhina ma võtsin poliitilise vastutuse," ütles ta neljapäeval seadusandjatele. "Uskuge mind, see oli kõige raskem samm mu elus." Winterkorn ütles, et ei kommenteeri detaile, kuna tegemist on kriminaaljuurdlusega ning ei vastanud, millal täpselt ta petuskeemist teada sai. Seni on USA esitanud süüdistuse kuuele Volkswageni tolle aja juhtivtöötajale. Saksamaa parlamendi uurimiskomisjon seati üles möödunud aasta juulis. Komisjoni eemärk on uurida, kas Saksamaa valitsus oli heitmenäitajate erinemisest teadlik. Skandaal algas, kui Volkswagen tunnistas 2015. aasta septembris, et paigaldas 11 miljonisse autosse tarkvara, mis tuvastas, kui autot kontrolliti ja sellel ajal vähendas lämmastikuoksiidide heite hulka.

https://www.err.ee/897409/valgevene-tahab-tarnida-endale-naftat-ka-baltimaade-sadamate-kaudu

Valgevene tahab tarnida endale naftat ka Baltimaade sadamate kaudu

Valgevene president Aleksandr Lukašenko andis neljapäeval valitsusele ülesande leida võimalus tarnida Valgevenele naftat Baltimaade sadamate kaudu.

"Püstitasin juba ülesande ja me peame selle lahendama: avama alternatiivsed naftatarned Baltimaade sadamate kaudu. Kui leedulased ei nõustu, tuleb leppida kokku lätlastega ja osta seda naftat. Töödelda seda Navapolatski naftatehases ja tagada selle tarned Balti vabariikidesse," ütles Lukašenko majandusarengu- ja lõimimisnõupidamisel. President tahaks ka osa töödeldud naftatoodetest Baltimaadele müüa. "Võib leppida kokku, et see on meie ühisnafta, mida me töötleme moderniseeritud Navapolatski naftatehases. Seda enam, et meil on selles osas isegi mõningaid võimalusi," märkis president uudisteagentuuri BelTA vahendusel. Kontserni Belneftehim juht Andri Rõbakav ütles pärast nõupidamist, et kontsernis luuakse töörühm, mis hakkab alaliselt uurima Valgevene naftatarnevõimalusi. "See küsimus on meil alati "kuumas" reservis. Tänase päeva seisuga on kõige tulusam kindlasti Vene nafta. Kuid see kaotab oma tulusust aasta-aastalt, läheneb maailmaturuhinnale. Pole saladus, et mõnel aastal tarnisime muud naftat Baltimaade kaudu. Need kanalid ei ole külmutatud. Me seirame neid võimalusi alalises režiimis. Täna on need olemas," ütles ta.

https://sport.err.ee/847912/ott-tanak-soome-ralliteid-tuleb-austada

Ott Tänak: Soome ralliteid tuleb austada

Ott Tänak sõnas järgmisel nädalal peetava Soome ralli eel, et tegemist on kiire ja tehnilise võistlusega, kus sel aastal tuleb läbida ka palju seni tundmatuid teid.

"Soome ralli on alati üks mu lemmikuid. See on üsna spetsiifiline ralli: väga suured kiirused, aga ka üsna tehniline ja hüpetega. Neid teid peab austama. Tänavu on kasutusel palju uusi teid, mida me pole veel näinud ja see lisab väljakutset," lausus eestlane Toyota pressiteate vahendusel. "Ma arvan, et meie ettevalmistus on möödunud väga hästi. Lisaks võistluseelsele testimisele võtsin eelmisel nädalal osa Rally Estoniast ja võitsin selle - nii paljude fännide ees oli see väga meeldiv. Ma olen kindel, et mõned neist lähevad ka Soome rallile ja loodan neile ka seal hea tulemuse pakkuda." Toyota võistkonnajuhi Tommi Mäkineni sõnul on võistlus väga tore kogu tiimile. "Eriti fantastilise toetuse tõttu, mille saame Soome rallifännidelt ja olen kindel, et paljud tulevad ka Eestist Otti toetama." lausus neljakordne maailmameister. "Eelmisel aastal oli meie jaoks väga eriline see ralli võita. Loodame seda tänavu korrata. Teame, et Yaris WRC on sellistel teedel tugev ja kõik kolm meie sõitjat tunnevad end kiiretel katsetel enesekindlalt. Oleme väga hästi valmistunud, aga usun, et rivaalid pakuvad meile kõvasti konkurentsi." Seitsme etapi järel hoiab Ott Tänak parima Toyota mehena MM-sarjas 77 punktiga kolmandat kohta. Ettepoole jäävad Thierry Neuville (Hyundai; 149) ja Sebastien Ogier (Ford; 122). Ülejäänud Toyota sõitjatest on Esapekka Lappi neljas (70) ja Jari-Matti Latvala üheksas (37). Võistkondlikus arvestuses juhib samuti Hyundai (212). Neile järgnevad M-Sport-Ford (184), Toyota (161) ja Citroen (129).

https://sport.err.ee/1608086311/mitmekesiselt-tulemuslik-doncic-puudis-statistikatabelis-kinni-jordani

Mitmekesiselt tulemuslik Doncic püüdis statistikatabelis kinni Jordani

Dallas Mavericks kaotas korvpalliliigas NBA esmaspäeval küll Denver Nuggetsile 113:117 (31:38, 27:32, 36:22, 19:25), kuid kaotajate täht Luka Doncic jõudis tähelepanuväärsete näitajateni.

Sloveenist tagamees korjas 35 punkti, võttis 11 lauapalli ja jagas 16 resultatiivset söötu ehk tegi karjääri viienda kolmikduubli, mille raames saanud vähemalt 30 punkti ja 15 tulemuslikku söötu. Ühtlasi sai Doncicist kuues mängija NBA ajaloos, kes kogunud ühes mängus kolmikduubli, 30 punkti, vähemalt 15 resultatiivset söötu ja neli vaheltlõiget. Varem on seda suutnud LeBron James, Brandon Knight, Russell Westbrook, Magic Johnson ja Pete Maravich. Kõigele lisaks püüdis eurooplane kinni ka Michael Jordani. Doncicil on kirjas 16 kolmikduubliga lõppenud mängu, kus ta on visanud vähemalt 30 silma. NBA kõigi aegade vastavas tabelis jagab ta nüüd koos Jordaniga kaheksandat kohta.

https://kultuur.err.ee/1608248451/loe-katkendit-ljudmila-ulitskaja-novellikogust-voorad-lapsed

Loe katkendit Ljudmila Ulitskaja novellikogust "Võõrad lapsed"

Kirjastus Tänapäev andis välja Vene kirjaniku Ljudmila Ulitskaja teose "Võõrad lapsed", mille on vene keelest tõlkinud Ilona Martson. Avaldame teosest novelli "Õnnelik juhus".

Õnnelik juhus Niipea kui päike kütma hakkas ja muda ära kuivas, asus kollane ja kõhn Halima, pleekinud siidirätik otse kulmudele seotud, voodiriideid kuivatama. Ta tassis õue välivoodid ja kuhjas neile tekke, vaipu, sulgmadratseid nii suures ja kirevas kuhjas, et jäi arusaamatuks, kuidas mahub see kõik kahte imetillukesse keldrituppa, kus ta koos oma kiilaks pügatud mehe Ahmeti ja hulga eri vanuses lastega elutses. Seesinane kuhi kõrgus just Kljukvinite akna all, nemad elasid kahekordse puumaja esimesel korrusel. Kuniks talve jooksul kogutud keldriniiskust hõnguvad tekid ja padjad päikese käes üles soojenesid, küünitas eriliselt kiusakas Kljukvina-mutt ennast lillepottide vahelt aknast välja ja kirus heatahtlikult ja monotoonselt Halimad. "Kolja-poiss, Kolja-poiss, tule siia!" käsutas ta oma masuurikast lapselast Kolkat. "Las käia, aja ümber!" Kolja lippas rõõmsalt õue ja, varitsenud hetke, kui Halima ära käib, ajas välivoodi ümber. Polnud selge, kas Halima pahandas või mitte. Ta oli sõnakehv ja kannatlik. Korjas asjad üles, ladus välivooditele kuhja ja pani tütar Roza nende kõrvale istuma – valvuriks. Tavaliselt olid Halima üles seatud välivoodid märguandeks – naised riputasid pärnade vahele tõmmatud pesunööridele talvemantlid ja tekid, samas kui tarade peale asetati, nagu suured värvilised kassid, prisked padjad. Vaipu ja põrandariideid klopiti keppidega, tulistades välja hubaseid kodutolmu pilvekesi. Kljukvina-mutt seisis ikka veel akna all ja käratses. Seejärel tuli talle pähe, et oleks tore oma plüüsist jakki tuulutada. Õue viia ta seda ei tihanud – panevad viimati pihta – ja otsustas seda pööningul tuulutada. Ta kutsus Kolka, käskides tal pööningule tassida "kasuk", nagu ta oma jakki lugupidavalt kutsus ning võtnud eeskojas naela otsast võtme, ronis Kolka sabas pööningule. Lai puidust trepp juhatas teisele korrusele, tõmbus seal koomale, pöördus järsult ja peatus madala väikese ukse juures. Kljukvina-mutt keeras tabaluku lahti ja nad astusid hiiglama suurde ruumi, mille varane päike oli juba jõudnud soojaks kütta. Katuseküljed olid viltused, katus tõmbas keset pööningut viilu sisse ja sööstis ülespoole, aga ühe kaldus seina sees säras suur kahe poolega aken, mille kaudu langes pööningule heitliku ja ähmase valguse triibuline vihk. Kolja-poiss oli siin juba varem käinud – ja iga kord vaimustunult seisma jäänud kolihunniku ees, uurides ahnelt kummalisi piirjooni, mille moodustasid õrna tolmukirmega kaetud samovaritoru, sarvest riidenagi, tagajalgadele tõusnud kirst ja külili lebav tolmukorraga kaetud kapp. Kolka oligi selle kallale sööstmas, kuid vanaema, riputanud jaki pesunöörile, asus teda väljapääsu poole sikutama. Ta keeras madala ukse lukku ja hakkas ühelt tursunud jalalt teisele loksudes mööda puidust treppi kohmakalt alla laskuma. Kolja-poiss kõndis tal kannul, nuputades palavikuliselt, kuidas võti sisse vehkida ja üksipäini pööningule pääseda. Kuid eit hoidis võtit pihus, aga käe oli surunud põlletaskusse. Kolka läks õue ja silmitses mõtlikult katust. Pööninguaken seisis paokil; suure pärna kaheharuline tüvi võttis alguses suuna pööninguaknale, kuid keerdus siis eemale, nii et selle abil küll katusele ronida ei saanud. Hiljem valminud kolmekordne tellismaja, selle kvartali pilvelõhkuja, seisis tihkelt vastu puumaja, kuid kolmekordse maja katus ulatus umbes pooleteise meetri jagu Kolja majast kõrgemale. "Kui sissepääs kolmekordse maja pööningule on avatud, võiks risikda," arvas Kolka. Ta kimas täie auruga kolmandale korrusele. Seal oli kaks korteriust, aga nende vahel oli veel üks, kehvem, pööningu oma. See oli lukus. Kuid Kolka terane peanupp lõikas – ta läks kojanaise Vitka käest pööninguvõtit küsima. Luiskas vilunult, et katusele oli veerenud pall, ja mitte ükskõik milline, vaid kõigis piirkonna hoovides tuntud Šurka nahkpall, ja keegi poistest ei teadvat, kuhu see sai, aga tema, Kolka, olevat isiklikult näinud, kuidas pall katusele lendas. Ja kui Vitka aitab tal pööningu võtme hankida, saavad nemad kaks Šurka palli päriseks! Vitka silmad lõid põlema ja ta lubas jalamaid appi tulla. Võtme hankimine polnud Vitkale eriline vaev: ema magas norinal kitsal koikul ahju taga, võtmekimp aga vedeles väikese hunnikuna keset lauda. Kolme minuti pärast seisid mõlemad pööninguukse juures, sobitades võtmeid lukuauku. Kõrvaluksest välja astunud Konjuhhovi-vana vaatas neid kahtlustavalt ja küsis, mis nad seal teevad. Vitka kohmetus, aga Kolka teatas lahkelt ja valelikult: "Tädi Nastja käskis luudasid tuua, need on siin hoiul …" "Aa," venitas Konjuhhov rahulolevalt ja läks jalutuskepiga kolistades trepist alla. Lõpuks andis uks järele. Lame pööning ei pakkunud Koljale mingit huvi. Seal oli hiirehais, vana kummuli voodi ja titevann … "Meie omaga ei anna võrreldagi …" vilksas Kolkal läbi pea. Ja ta kujutles, kuidas hiigelsuurel hunnikul turnib, kuidas samovaritoru kumisema lööb ja kui vahvasti ta seal elama hakkab … Pööninguaknast pugesid nad katusele. Lame, ammu üle värvimata katus, ilma ühegi piirdeta, üksnes roostes katuseplekiga lõppev, kõmises jalge all. Alla oli kõhe vaadata. "Ei ole ju palli," sosistas Vitka, "kuhu see sinu pall siis sai, ah?" Aga ise jõllitas võlutult alla. Maa muutus allpool ümaraks, ja isegi selliselt kõrguselt oli hästi näha, kui ümmargune see on, ja kui tohutu. Ühelt poolt paistsid puha väikesed majad, ja silmapiir oli otsekui avatud, aga majad ei lõppenud, vaid üksnes sulandusid rohekashalli vinesse. Kõige kõrgemad pärnad olid neist madalamal. Puud polnud veel õieti lehte läinud, oksad üksnes haljendasid kergelt, ja nende vahelt paistis hoov, ja naabermaja hoov, ja tükk võnkuva trammiga tänavat. Tuletõrjetorn tundus olevat päris lähedal ja justkui väiksemat mõõtu, nagu ka Pimenovi kiriku jässakas kere. "Mis pall?" küsis Kolka, kelle mõtted olid nutikast luiskeloost eemale triivinud, "ah jah, pall … Paistab, et on sinna veerenud," ütles Kolka ja võttis kindlalt sihi katuse serva suunas, mis kahekordse maja kohal kõrgus. "Sa istu seni paigal, ma ronin kõrvalmaja otsa, äkki pall on seal," ütles oma pööningust sisse võetud Kolka, lasi jalad juba üle ääre rippu ja klammerdus katuse serva külge. Ta vabastas sõrmed ja maandus osavalt kahekorruselise maja katusele. See oli viilkatus, sellel oli ebamugav liikuda. Ta astus paokil pööninguakna juurde ja vaatas avatud raamist kinni hoides alla. Ta nägi tagahoovi, suurt raagus tamme, kuuripealsete samblikke, Šurka tuvilat, onu Dima Orlovi läikivat, kõigi poolt jumaldatud Opel Kadetti … Ta kükitas maha – tahtis näha veel sedagi, mis pilgule varjatuks jäi: kirevate sulgtekkidega välivoodit, liivakasti, väikest Ninkat ja Valerkat, kes alles äsja liivaga olid mänginud, doominolauda … Kljukvina-mutt, pööningu võti kõlisemas, ei suutnud ikka veel maha jahtuda. "Näh kus, ladus oma kaltsud otse nina alla," pröökas ta. Pärast tõusis, võttis kühvli, kühveldas ahjust natuke tuhka ja astus akna juurde. Halima oli just selja pööranud ning vanaeit puistas osava, isegi kuidagi sportliku liigutusega tuha aknast otse välivoodile ja peitis ennast kavala näoga kardina taha nagu väike tüdruk – jälgis Halimad. Kuid too oli ametis kahe noorema poja ninade kasimisega ega pööranud üldse ringi. Ja äkki vilksatas otse Kljukvina silme eest mööda imelik kogu. Must, väike, kukkus see kivina ülalt alla, otse keset Halima kaltsuhunnikut, ja välivoodi lagunes röhkides koost. Halima seisis kahvatu Kolka kohal. Naine vaatas poisikesele näkku, märkas suust voolamas peenikest vereniret, ja haaras ta sülle. "Elus? Kas sa oled elus? Käed, jalad terved?" Ja kukkus tatari keeli pomisema, surudes rõõmsalt enda vastu seda kavalat poisiklutti, masuurikat, keda hoovis keegi ei sallinud. Ja mitte veel päriselt aru saades, mis juhtus, lidus Kljukvina-mutt oma vatist jalgel välivoodi poole ja kisendas: "Kurivaim! Mitte poiss, vaid kurivaim! Ja kust ta küll alla sadas?" Kolka, elus ja terve, kuid läbi hammustatud keelega, sai õhtul kere peale. Järgmisel päeval viis kiuslik Kljukvina-mutt, Kolka käe otsas, Halimale pidulikult suure moosipiruka, mis oli kärbeste eest rätiga kinni kaetud. Kõik naabrid nägid, kuida Kljukvina Halimale kummarduse tegi ja valju riiaka häälega ütles: "Anna mulle andeks, Halima. Sööge terviseks." Aga Halima, meenutades ühekorraga nii kõhna hobust ja kui ka lilla pearätiga pantrit, seisis uksel, pikk, imeliselt kaunis.

https://www.err.ee/577655/stockholmis-suri-eesti-eksiilvalitsuse-peaministri-asetaitja-enno-penno

Stockholmis suri Eesti eksiilvalitsuse peaministri asetäitja Enno Penno

Stockholmis suri kolmapäeval Eesti kunagise eksiilvalitsuse teedeminister, haridusministri kohusetäitja ja peaministri asetäitja Enno Penno.

22. aprillil 1930 Tallinnas sündinud Penno oli Eesti poliitik ja eksiilvalitsuse liige, kes kuulus teedeminister Aleksander Warma valitsusse 1. jaanuarist 1962 kuni 1. märtsini 1963 ning 1. märtsil 1990 nimetas Heinrich Mark ta enda järglasena peaministri asetäitjaks. Penno valitsus otsustas 16. juulil 1992 lõpetada oma tegevus üheaegselt VII riigikogu esimese istungjärgu algusega 5. oktoobril. Sel päeval selgus, et majandusminister Mihkel Mathiesen, kes oli tegevuse lõpetamise vastu protesteerinud juba 16. juulil, on 15. septembril ametisse nimetanud uue valitsuse. Aastal 1944 põgenes Penno koos vanematega Soome ja sealt edasi Rootsi. Ta töötas 1965. aastal külalislektorina USA-s Illinoisi ülikoolis. Stockholmis töötas ta aastatel 1964-1982 Kooperatiivide Liidu ehitusosakonna peainsenerina ja sealt edasi 10 aastat Stockholmi linnavalitsuse kinnisvaraametis ja linnaehitusametis. Penno oli Eesti Demokraatliku Uniooni peasekretär, Rootsi osakonna esimees ja keskjuhatuse esimees. Samuti oli ta Eesti Rahvusnõukogu juhatuse esimees ning tegev Eesti Rahvusfondis, Eesti Komitees, Eesti Laenu-Hoiu Ühisuses ja juhtis aastatel 1981-1986 Eesti Teaduslikku Seltsi Rootsis. Penno kuulus aastatel 1990–1992 Rootsi Kvaliteediliidu Ehitussektsiooni juhatusse ja kuni 1996. aastani Rootsi Ehitusinspektorite Ühingu juhatusse. Pennol on Rootsi Ehitusinspektorite Ühingu teenetemärk, Eesti piirivalve rinnamärk "Mõõk ja Ilves", Eesti gaidide ja skautide II järgu Tammetähetäht ning Riigivapi III klassi teenetemärk aastast 1999. Penno valiti 1966., 1968. ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse.

https://sport.err.ee/1608719692/eesti-triatleet-joudis-noorte-em-il-esikumnesse

Eesti triatleet jõudis noorte EM-il esikümnesse

Lääne-Prantsusmaal La Baule linnas peetud triatloni noorte Euroopa meistrivõistlustel pälvis Gregor Rasva üheksanda ja Liis Kapten 25. koha.

Rasva tuli A-finaalis veest välja esimeses grupis, ujudes 300 meetrit ajaga 4.22. Kaheksakilomeetrisel rattadistantsil mõõdeti eestlase ajaks 10.23 ning kahekilomeetrisel jooksul 6.16. Koguaeg 22.22 andis Rasvale tihedas konkurentsis üheksanda koha. Seejuures jäi kuldmedal vaid 11 sekundi kaugusele. "Ujumine läks väga hästi – tulin teisena välja. Rattale minnes olime alguses kuuekesi eest ära, kuid kahjuks me ei suutnud teistelt eest ära sõita," rääkis Rasva pärast võistlust. "Kui suur grupp meid kätte sai, siis sain aru, et tuleb jooksuvõistlus. Jooksule läks koos 23 meest. Esimesel kilomeetril oli meid koos enam-vähem 12. Teisel kilomeetril hakkasid esimesed juurde panema ning siis kaotasin nendega kontakti. Viimasel 200 meetril oli mul võitlus 8.–12. koha peale ning lõpetasin üheksandana, mille üle olen väga õnnelik." Euroopa meistriks krooniti prantslane Tristan Douche ajaga 22.11. Ta edestas finišijoonel hispaanlast Hector Tolsa Garciat (+0,00) ja britti Brandon Pyed (+0,01). Neidude konkurentsis sai esmakordselt A-finaali jõudnud Liis Kapten 25. koha ajaga 26.08. Eestlanna ujus 300 meetrit ajaga 4.48, sõitis kaheksa kilomeetrit rattaga 11.34-ga ning jooksis kaks kilomeetrit ajaga 8.06. "Vastupidiselt eelvõistlusele ei läinud A-finaal päris nii nagu lootsin," tõdes Kapten. "Start õnnestus hästi. Sain ees minema ja tegin pika vettejooksu. Esimese poi juures olin esimese kuue seas. Mõni hetk hiljem sain aga soolavett juua ja kalu näha, sest mind suruti vee alla ja ma ei suutnud piisavalt kiiresti tegutseda, et vee peale tulla. Rattasse sain seega teises suures pundis ning distantsi jooksul tundsin end enam-vähem. Püüdsime paar ratturit samuti kinni. Teine vahetusala mul ei õnnestunud ning jooks tuli raskelt. Sellegi poolest tunnen, et andsin endast kõik. Siit saab ainult edasi!" Euroopa meistriks tuli prantslanna Lea Houart ajaga 24.12. Hõbe- ja pronksmedali teenisid britid Lauren Mitchell ja Millie Breese. B-finaalis võistelnud Etriin Etverk sai 18. koha ajaga 26.40, mis andis talle EM-i üldarvestuses 48. tulemuse. Pühapäeval on Prantsusmaal kavas segateatevõistlus.

https://sport.err.ee/686894/video-lebron-jamesi-30-punktist-ei-piisanud-clevelandi-voidule-viimiseks

VIDEO | LeBron Jamesi 30 punktist ei piisanud Clevelandi võidule viimiseks

Dario Saricu tabamused aitasid neljapäeva õhtul peetud mängus Philadelphia 76ersil hoida eduseisu ning võita 108:97 Clevelandi nende koduväljakul. Kaotus vähendas Clevelandi edu kesk-divisjonis. Nüüd juhivad nad Indianat (34-27) vaid kahe mänguga.

Põnevas ja tasavägises mängus viskas LeBron James küll 30 punkti, üheksa lauapalli ja kaheksa söötu, kuid selleks ei piisanud mängu võitmiseks. Võitjate poolel oli resultatiivseim 22 punktiga J.J. Redick. Tulemused: Philadelphia – Cleveland 108:97 Los Angeles – Miami 131:113 Brooklyn – Sacramento 111:116 Minnesota – Portland 99:108

https://sport.err.ee/864409/tour-de-france-i-voitjat-suudistatakse-taas-kallaletungis

Tour de France'i võitjat süüdistatakse taas kallaletungis

Viimasel ajal tihti pahandustesse sattud 1997. aasta Tour de France'i võitja Jan Ullrich on saanud uue süüdistuse. Väidetavalt ründas ta teisipäeval Hamburgi lennujaamas 34-aastast meesterahvast.

Saksamaa politseile tehti kaebus mõned tunnid pärast juhtunut ja selleks hetkeks oli Ullrich lennanud juba Londoni kaudu USA-sse. Ullrich oli võimude huviorbiidis ka augusti alguses, sest kõigepealt tungis ta oma filminäitlejast naabri Til Schweigeri koju ja ähvardas viimast. Mõned päevad hiljem ründas ta aga süüdistuse kohaselt Frankfurdis üht lõbutüdrukut. Pärast juhtumeid kirjutati 44-aastane sakslane sisse psühhiaatriakliinikusse. Väljaande Bild andmetel lendas ta USA-sse just ravi jätkamise eesmärgil.

https://kultuur.err.ee/313113/viljandis-naeb-kaasaegset-soome-plakatikunsti

Viljandis näeb kaasaegset Soome plakatikunsti

3. augustil avatakse Viljandi Linnagaleriis Haapsalu graafilise disaini festivali külalisnäitus "Tänapäeva Soome plakat".

Plakat on meedium, mis kuulub igapäevaellu. Harva teadvustatakse, et tegu on kunstiga. Graafilise disaini näitus keskendub plakatile kui kunstiteosele ning toob esile autori ja tema loomekäekirja. Näituse kuraatori Marko Kekishevi sõnul annab väljapanek ülevaate Soome plakati hetkeseisust. "Plakatikollektsioon koosneb 88 teosest ning esindatud on sealse plakatikoolkonna rahvusvaheliselt tuntuks teinud meistrid Tapani Aartomaa, Erik Bruun ja Jukka Veistola. Nautida saab maailmas tuntud Kari Piippo, Pekka Loiri ja Hilppa Hyrkäse, aga ka juba tuntuse saavutanud noorte autorite loomingut." Näitus on avatud 30. augustini.

https://www.err.ee/560213/osborne-brexiti-korral-oleks-kaubanduslepete-solmimine-vaga-raske

Osborne: Brexiti korral oleks kaubanduslepete sõlmimine väga raske

Briti rahandusminister George Osborne hoiatas laupäeval, et Ühendkuningriigil saab olema äärmiselt raske sõlmida kaubandusleppeid Euroopa Liidu riikidega, kui ta ühendusest lahkub.

Rääkides BBC-ga enne G7 rahandusministrite kohtumist Jaapanis Sendais, hoiatas Osborne raskuste eest uute lepete sõlmimisel EL-i riikidega, püüdes samal ajal saavutada uusi kaubandusleppeid ka EL-i mittekuuluvate maadega. "On absoluutselt selge, kui rääkida siin Prantsusmaa, Saksamaa ja teiste Euroopa riikide rahandusministritega, et kui Suurbritannia EL-ist lahkub ja soovib juurdepääsu ühisturule -- juurdepääsu, mida me vajame töökohtade ja investeeringute jaoks kodus, siis me peame maksma EL-i eelarvesse ja me peame nõustuma inimeste vaba liikumisega, kuid meil ei ole absoluutselt mingit sõnaõigust selle poliitika kujundamisel," märkis Osborne. Suurbritannia otsustab 23. juuni referendumil, kas jääda EL-i või lahkuda sellest 28-liikmelisest blokist. Rahandusminister Osborne teeb nagu peaminister David Camerongi kampaaniat blokki jäämise nimel. "Kui me EL-ist lahkume, peame kaheaastase perioodi jooksul rääkima esmalt 27 riigiga läbi meie lahkumise üle, seejärel peame nende 27 Euroopa riigiga läbi rääkima uute kokkulepete üle ja samal ajal sõlmima üle 50 kaubandusleppe maadega, mis ei ole isegi Euroopas," lisas ta. "Seda saab olema äärmiselt raske teha," hoiatas ta. Selle perioodi ajal ei ole ettevõtetel mingit kindlust oma tuleviku osas ja seega ei võeta ka uusi töötajaid ega investeerita," ütles minister. "See annab löögi inimeste sissetulekutele, see annab löögi majade väärtusele, see annab löögi ettevõtetele ja töökohtadele. Inimesed hakkavad sellest aru saama," lisas Osborne. Veidi enam kui kuu enne hääletust toetab liitu jäämist 55 ja lahkumist 45 protsenti brittidest, ilmneb võrgulehe What UK Thinks avaldatud kuue arvamusuuringu keskmisest tulemusest.

https://sport.err.ee/1608429674/cavendish-sattus-haiglast-paasemise-jarel-relvastatud-roovi-ohvriks

Cavendish sattus haiglast pääsemise järel relvastatud röövi ohvriks

Suurbritannia tipprattur Mark Cavendish teatas sotsiaalmeedias, et sattus novembri lõpus kogu perega relvastatud röövi ohvriks.

Suvisel Prantsusmaa velotuuril neli etapivõitu noppinud ja selles arvestuses legendaarse Eddy Merckxiga samale pulgale jõudnud Cavendish kukkus 21. novembril Gentis toimunud trekivõistlusel raskelt ja murdis kaks roiet. Britt pidi kaheks ööks jääma Belgia haiglasse arstide järelvalve alla ning naasis seejärel koju, kuid langes koheselt pärast seda koos abikaasa ja lastega oma kodus relvastatud röövlite ohvriks. "27. novembri varajastel hommikutundidel murdsid neli relvastatud meest meie koju sisse, ähvardasid mu abikaasat ja lapsi ning ründasid mind vägivaldselt. Noaähvardusel rööviti meilt muuhulgas kaks väärtuslikku kella, aga veelgi tähtsam, meilt võeti meie turva-, privaatsus- ja väärikustunne," kirjutas Cavendish sotsiaalmeedias kolmapäeval.

https://www.err.ee/1608351479/filipiine-raputas-maavarin

Filipiine raputas maavärin

Filipiinide peasaarel leidis ööl vastu esmaspäeval aset maavärin magnituudiga 5,7, teatas USA geoloogiateenistus. Esialgu pole suurematest kahjudest ega ohvritest teatatud.

Tõuge tabas Luzoni saarel asuvat Batangase provintsi kell 01.12 kohaliku aja järgi. Pealinna Manila elanikud ärkasid hoonete vappumise peale. "See oli väga tugev, kuid siiani pole teatatud maavärinaga seotud ebameeldivatest vahejuhtumitest," kinnitas Tagaytay linna tsiviilkaitseametnik Jose Clyde Yayong. Looci linnas elava Leonardo Tristani sõnul põgenesid sealsed elanikud maavärina järel tänavatele. "Mu naine karjus, et maavärin, ja tormas välja," rääkis Tristan uudisteagentuurile AFP.

https://sport.err.ee/611082/neymar-ajaloolisest-uleminekust-ma-vajasin-uut-valjakutset

Neymar ajaloolisest üleminekust: ma vajasin uut väljakutset

Neljapäeva õhtul kinnitas Prantsusmaa jalgpalliklubi Pariisi Saint-Germain, et brasiillasest ründestaar Neymar esindab algaval hooajal nende värve. Üleminekusummaks olev 222 miljonit eurot on enam kui kaks korda suurem sellest, mis maksis Manchester United eelmisel suvel seni maailma kallimaks jalgpalluriks olnud Paul Pogba eest.

"Ma olen võitnud kõik, mida üks mängija saab võita," kirjutas Barcelonaga kahel korral Hispaania liiga ning ühel korral Meistrite liiga võitnud Neymar oma Instagrami kontol. "Ma olen alistanud kõik, mida sportlane saab alistada. Ma olen läbi elanud unustamatuid momente, aga mängija vajab uusi väljakutseid. Seetõttu ei kuula teist korda elus oma isa soovitusi." "Barcelona ja Kataloonia jäävad alatiseks mu südamesse. Mul oli au mängida koos parima sportlasega, keda ma olen iial näinud - Lionel Messiga. Temast sai mu partner, sõber väljakul ning väljaspool seda ja ma olen uhke, et sain temaga koos mängida. Olen kindel, et ma ei näe temast paremat." "Ma liitun ühe Euroopa ambitsioonikama klubiga," lisas brasiillane, kes hakkab PSG-s teenima 45 miljonit eurot aastas. "PSG ambitsioon, kirg ja energia meelitaski mind nende juurde. Ma olen selleks väljakutseks valmis ning annan endast kõik, et oma uusi meeskonnakaaslasi aidata." La vida de un deportista se mueve por desafíos. Algunos son impuestos, otros son fruto de nuestras decisiones. El Barcelona ha sido más que un desafío. Jugaba con aquellos cracks en el video juego. Llegué a Catalunya a los 21 años, lleno de desafíos. Recuerdo mis primeros días en el Club, compartiendo el vestuario con ídolos como Messi, Valdés, Xavi, Iniesta, Puyol, Piqué, Busquets y otros con la expectativa de jugar en un Club que es “més que un club”. El @fcbarcelona es una nación que representa a Catalunya! Tuve el honor de actuar con el mayor atleta que he visto en mi vida y estoy seguro que no veré a otro mejor, @leomessi se convirtió en mi compañero, amigo dentro y fuera del terreno de juego. Orgulloso de jugar contigo. Formé un ataque con @leomessi y @luissuarez9 que ha quedado para la historia. He conquistado todo lo que un deportista puede conquistar. He vivido momentos inolvidables! Vivo en una ciudad que es más que una ciudad, es una patria. Amo Barcelona y Catalunya. Pero un deportista (YO) necesita desafíos. Y por segunda vez en mi vida le llevaré la contraria a mi papa. Papa, entiendo y respeto tu opinión, pero mi decisión está tomada, te pido que me apoyes como siempre lo has hecho. El @fcbarcelona y Catalunya estarán siempre en mi corazón pero necesito nuevos desafíos. He aceptado la propuesta del @psg para buscar nuevas conquistas y ayudar al Club a alcanzar los títulos que la afición espera. Me han presentado un plan de carrera osado y me veo preparado para este desafío. Agradezco el cariño de la afición blaugrana y todo lo que he aprendido con los deportistas con quien he compartido vestuario. Asimismo siento en mi corazón que ha llegado el momento de irme. El @psg será mi nueva casa durante los próximos años y trabajaré para hacer honor a la confianza que depositan en mi futbol. Cuento mucho con el apoyo de todos. Aficionados, de mis amigos, de los profesionales que me acompañan y de mi familia, que ha sufrido mucho con problemas que han ocurrido en este periodo de mi carrera y merecen paz. Es una decisión difícil, pero tomada con la madurez de mis 25 años. @fcbarcelona , gràcies per tot! @psg , J'arrive! Que Dios nos bendiga y nos proteja! A post shared by Nj ???????? ???? neymarjr (@neymarjr) on Aug 3, 2017 at 12:53pm PDT Paris Saint-Germain are absolutely thrilled to announce the arrival of @neymarjr!!! ➡️ https://t.co/chFTIcsb7X #BemvindoNeymarJR???????? pic.twitter.com/lWk6nIX1S1 — PSG English (@PSG_English) August 3, 2017 Mas é MUITO #ParisDoBrasil!???????? #BemVindoNeymarJR pic.twitter.com/YnS0e7MofB — PSG Brasil (@PSGbrasil) August 3, 2017 There's just something special about seeing 'Neymar' on the back of a yellow shirt! ???????????? @PSG_inside #AllezParis #PSG #BemvindoNeymarJR pic.twitter.com/7L46fxY8WE — Dugout (@Dugout) August 3, 2017