Datasets:

TalTechNLP

/

err-newsroom-keyphrases

like 0

https://sport.err.ee/1068517/toniste-ja-kanter-soovivad-eok-presidendivalimiste-edasilukkamist

Tõniste ja Kanter soovivad EOK presidendivalimiste edasilükkamist

Eesti olümpiakomitee presidendiks kandideeriv Tõnu Tõniste ja olümpiavõitja Gerd Kanter saatsid organisatsiooni liikmetele pöördumise, milles paluvad valimiste edasi lükkamist sobivamale ajale.

Praegu kehtiva plaani kohaselt valitakse EOK uus president 15. aprillil, kuid EOK täitevkomitee koguneb 6. aprillil ja peab kuupäeva kinnitama. Paraku kehtib Eestis praegu koroonaviiruse leviku takistamiseks eriolukord. EOK presidendiks kandideerivad praegu seda ametit pidav Urmas Sõõrumaa, kes kogus kandidatuuri ülesseadmisel 75 ehk enam kui poolte liikmete toetushääle ja senine asepresident Tõnu Tõniste, kes sai 20 toetusallkirja. "Leiame, et praegusel hetkel oleks kõige õigem otsus lükata EOK presidendi valimised edasi aega, mil meil on võimalik taas avalikke arutelusid pidada, oma seisukohti ja tegevusplaane selgitada, et teil, otsuse tegijatel, oleks võimalikult palju adekvaatset infot enne selle Eesti spordi tulevikku määrava otsuse tegemist," kirjutasid Tõniste ja Kanter ühispöördumises. Alljärgnevalt Tõniste ja Kanteri pöördumine täispikkuses: Lugupeetud Eesti Olümpiakomitee Täitevkomitee liikmed ja kolleegid, Seisame täna silmitsi maailma ja olukorraga, mis on meile kõigile uus ja täiesti ootamatu. Koroonakriisi kiire ja üha laialdasem levik on meie tavapärased tegevused ja plaanid peatanud ning keegi meist ei tea veel täna täpselt, milline saab olema maailm pärast koroonakriisi. Sellises olukorras on meil loomulikult kõigil soov säilitada veidigi normaalsust ning tavapärast tegevust ja asjadega edasi minna, kuid igal asjal ja tegevusel on oma aeg ning koht. Täna peaks meie prioriteetide seas olema meil kõigil vaid üks selge eesmärk – hoida tervist ja tagada meie kõigi heaolu sellel keerulisel ajal. Meil tuleb keskenduda sellele, mis on just nüüd ja praegu oluline ning ka spordi vaatenurgast peaks see oluline olema meie ühiskonna ja inimeste toetamine. Meie sportlastel on kindlasti palju ideid ja näpunäiteid, mida jagada tänases olukorras hakkama saamiseks, vaimu ja meele erksana hoidmiseks läbi füüsilise tegevuse ja liikumise. Paljud treenerid on kiiresti kohanenud ja teinud oma trennid e-kanalites rohkematele inimestele kättesaadavaks. Kasutagem seda võimalust näitamaks meie ühiskonnale, kui oluline roll on spordil meie igapäevaelus ja kes teab - ehk on selle kriisi tulemuseks ka suurem huvi mõne spordiala vastu tulevikus? Kui praegu on õige aeg spordi vaimsuse kasvatamiseks meie Eestis ja üksteise toetamiseks, siis see, milleks praegu ehk ei ole kõige õigem aeg, on Eesti spordi järgmiste aastate juhtimise üle otsustamine. Eesti spordi juhtimise tuleviku küsimus on sedavõrd oluline, et seda ei tuleks praegustes oludes teha kiirustades ja põhjalikult sel teemal diskuteerimata. Leiame, et praegusel hetkel oleks kõige õigem otsus lükata EOK presidendi valimised edasi aega, mil meil on võimalik taas avalikke arutelusid pidada, oma seisukohti ja tegevusplaane selgitada, et teil, otsuse tegijatel, oleks võimalikult palju adekvaatset infot enne selle Eesti spordi tulevikku määrava otsuse tegemist. Viimane valimiste voor näitas, et paljud teist ei ole ehk veel jõudnud oma otsust põhjalikult kaaluda ning otsusele jõuda – ehk seda ka põhjusel, et meil kõigil on tähelepanu EOK presidendi valmistest suurematel ja olulisematel, elulistel teemadel. Valimiste edasi lükkamine aitaks meil kõigil veenduda, et otsus on tehtud õigel ajal piisavalt informeeritult ja kaalutletult, mitte selle pealt, kes praegusel hetkel rohkem võimu omab, mõjutusvahendeid või raha oma valimiskampaaniasse kaasab või suuremaid lubadusi annab. Kahjuks pole täna see aeg, millal saame avalikke arutelusid sel teemal pidada ja otsustajate küsimustele silmast silma vastata. See aeg tuleb. Kui valgus tunneli lõpus on paistmas, normaalne elurütm taastumas, siis on kindlasti taas õige aeg algatada arutelud tuleviku teemal ning teha otsused EOK juhtimise üle järgnevateks aastateks. Loodame siiralt, et austatud Täitevkomitee liikmed kaaluvad meie ettepanekut EOK presidendivalimised edasi lükata kuni eriolukorra lõppemiseni. Austusega, Tõnu Tõniste Gerd Kanter

https://sport.err.ee/967595/malogina-ja-narmonti-voiduseeriad-katkesid

Malõgina ja Narmonti võiduseeriad katkesid

Möödunud nädalal näitasid häid esitusi Eesti tenniseneiud Elena Malõgina ja Helena Narmont, kes jõudsid vastavalt Savitaipales ja Dublinis üksikmänguturniiril veerandfinaali.

Malõgina alistas Savitaipales World Tennis Touri 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiri avaringis 17-aastase Ella Haavisto 6:2, 6:2 ja teises ringis tasavägiselt alanud kohtumises 16-aastase Tšehhi tüdruku Natalie Augustinova 7:6 (3), 6:0, vahendab Tennis.ee. Veerandfinaalis oli vastaseks 20-aastane Ekaterina Kazionova (WTA 640.), kellel oli turniiri esimene asetus. Malõgina sai küll tublisti vastu, kuid pidi lõpuks 6:7 (1), 2:6 kaotust tunnistama. Paarismängus oli Malõgina paariliseks venelanna Polina Bahhmutkina, kellega koos mängiti ka aprillis Kasahstani turniiridel. Esimeses ringis alistati Anastasia Bursa - Arina Petrova 6:3, 6:1 ja teises ringis Tamara Bižukova - Vilena Petrova 7:6 (3), 6:1. Poolfinaalis oldi vastamisi veel ühe Venemaa paariga Eva Garkuša - Jekaterina Kazjonova, kuid neile jäädi pingelises kohtumises 7:6 (3), 6:7 (2), 5:10 alla. Helena Narmont (ITF 1666.) tegi karjääri parima võistluse Dublinis World Tennis Tour 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiril, kus jõudis kvalifikatsioonist alustades veerandfinaali. Seal jäi ta paraku 3:6, 4:6 alla turniiril esimese asetuse teeninud 19-aastasele prantslannale Alice Robbele, kes paikneb WTA edetabelis 709. real. Narmont alistas teel veerandfinaali neli vastast: kohaliku 18-aastase Emma Brennani 6:2, 6:4, 17-aastase tšehhitari Kristyna Bedrnova 7:5, 6:3, 18-aastase slovakitari Sofia Milatova 6:3, 5:4 ret. ja rohkem kui tuhat kohta edetabelis eespool oleva 23-aastane itaallanna Giulia Crescenzi (ITF 301.) 7:6 (5), 6:4.

https://www.err.ee/744858/reformierakond-on-rahaliselt-rekordilises-puudujaagis

Reformierakond on rahaliselt rekordilises puudujäägis

Reformierakonna omakapital ei ole kunagi varem olnud nii suures puudujäägis kui pärast 2017. aasta kohalikke valimisi, kui netovara oli miinuses ligi 740 000 eurot, selgub partei aruannetest erakondade rahastamise järelevalve komisjonile (ERJK).

Möödunud aasta aruande peab Reformierakonna juhatus kinnitama enne laupäeval toimuvat üldkogu, kes selle omakorda peaks heaks kiitma. Reformierakonna juhatus arutas dokumenti möödunud reedel, kuid kvoorumit ei saadud kokku. Praegu on käimas sellele juhatuse liikmete allkirjade kogumine digitaalselt. Võrreldes 2015. aasta riigikogu valimistega on 2017. aasta netovara puudujääk ligi kaks korda suurem. Võrreldes 2013. aasta kohalike valimistega on 2017. aasta netovara puudujääk ligi neli korda suurem. Alates 2011. aastast ei ole mitte ühelgi erakonnal olnud nii suurt netovara puudujääki kui Reformierakonnal 2017. aastal ehk ligi – 740 000 eurot. Sellest ajast alates on kõige suurem netovara miinus olnud Isamaa ja Res Publica Liidul (IRL) 2015. aasta lõpus, mis oli miinus 486 830 eurot. "Vastab tõele, et erakonna netovara oli eelmise aasta lõpus negatiivses seisus, praeguseks on antud summa juba märkimisväärselt vähenenud, kuid ka kõige konservatiivsema hoiakuga on plaan aasta lõpuks plussi saada," ütles ERR-ile erakonna peasekretäri kohusetäitja Ene Kaups. Kaupsi sõnul on tegemist tavapärase valimisjärgse olukorraga, analoogne seis oli näiteks pärast 2013. aasta kohalikke valimisi valimisi. "Nii nagu siis, on ka nüüd maksegraafikud koostatud ja võetud kohustused saavad õigeaegselt tasutud. Kusjuures, eelmisel aastal kogus Reformierakond kõige rohkem annetusi." "Kindlasti ei ole olukord, kus erakonnal ei ole olnud peasekretäri, tulnud kasuks, kuid mul ei ole mingitki kahtlust, et erakonna võimekas meeskond läheb valimistele vastu igas mõttes tugevalt ja kindlalt," kommenteeris Kaups olukorda. Reformierakonna juhatus vabas partei peasekretäri kohalt Tõnis Kõivu tänavu märtsi alguses.

https://sport.err.ee/1608669193/anett-kontaveidi-endine-treener-aitab-emma-raducanul-valmistuda-usa-lahtisteks

Anett Kontaveidi endine treener aitab Emma Raducanul valmistuda USA lahtisteks

Mullu USA lahtised tennisemeistrivõistlused võitnud Emma Raducanu (WTA 10.) valmistub oma tiitlit kaitsma Anett Kontaveidi (WTA 2.) endise treeneri Dmitri Tursunovi käe all.

Raducanu on tuntuks saanud oma sagedaste treenerivahetuste poolest. Enne eelmise aasta USA lahtiseid palkas ta Nigel Searsi asemel Andrew Richardsoni, kuid pärast tiitlivõitu loobus Raducanu Richardsoni teenetest ja seejärel alustas koostööd sakslase Torben Beltziga. Aprillis läksid aga Raducanu ja Beltzi teed lahku ning nüüd teatab Inglismaa meedia, et Raducanut juhendab Dmitri Tursunov. Esialgu kestab nende koostöö kuni augusti lõpus algavate USA lahtisteni. Kontaveidi ja Tursunovi koostöö lõppes juuni alguses. Raducanu pole tänavu ühelgi turniiril veerandfinaalist kaugemale jõudnud, kuid sellegipoolest on ta maailma edetabelis oma karjääri kõrgeimal ehk 10. kohal. Seda suuresti tänu eelmise aasta USA lahtiste võidule. Suurbritannia esireket naaseb võistlustulle järgmisel nädalal, kui ta osaleb Washingtonis toimuval WTA 250 kategooria turniiril. Raducanu on turniiril teise asetusega, esimese asetusega on maailma seitsmes reket Jessica Pegula. Osalejate nimekirjas on ka Kaia Kanepi (WTA 36.), kes on kuuenda asetusega.

https://www.err.ee/572537/politsei-tabas-puhapaeval-27-roolijoodikut

Politsei tabas pühapäeval 27 roolijoodikut

Politsei tabas pühapäeval 27 alkoholi tarvitanud mootorsõiduki juhti. Liiklusõnnetusi oli kaks, neist ühes hukkus inimene.

Hukkunuga liiklusõnnetus juhtus kell 13.20 Võru vallas Võru–Räpina maantee kolmandal kilomeetril, kus esialgsetel andmetel jalakäija, 32-aastane mees, hüppas ette teadmata põhjusel 72-aastase mehe juhitud mootorsõidukile Volkswagen Caravelle, teatas politsei. Jalakäija hukkus. Kella 18.45 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Pärnu maantee 5 juures, kus esialgsetel andmetel mootorratas Yamaha FZ6-N juhtinud 25-aastane mees kaotas mootorratta üle juhitavuse ja kukkus. Mootorrattur toimetati sündmuskohalt AS Ida-Tallinna Keskhaigla Ravi tänava korpusesse.

https://sport.err.ee/828124/nolvak-ja-tiisaar-paasesid-turgi-mk-etapil-pohiturniirile

Nõlvak ja Tiisaar pääsesid Türgi MK-etapil põhiturniirile

Eesti rannavõrkpalliduo Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar võitsid maailma karikasarja etapil Türgis Mersinis kaks kvalifikatsioonivooru ning tagasid endale pääsu põhiturniirile.

Avaringis alistasid Nõlvak ja Tiisaar Taani paari Daniel Jonasseni ja Morten Overgaardi seisuga 2:0 (21:13, 21:18) ja teises kvalifikatsiooniringi võitis rannavõrkpalliduo hispaanlasi Raul Mesa ja Christian Garciat samuti seisuga 2:0 (22:20, 21:17), vahendab Volley.ee. Mersini turniir on tugevuselt kolme tärni turniir.

https://sport.err.ee/81328/tarvi-sikk-sai-laskesuusatamise-juunioride-mm-il-13-koha

Tarvi Sikk sai laskesuusatamise juunioride MM-il 13. koha

Rumeenias Cheile Gradisteis peetavatel juunioride ja noorte laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel sai Tarvi Sikk meesjuunioride 15 km tavadistantsil eestlastest parimana 13. koha.

Sikk teenis esimesest lasketiirust ühe trahviminuti, kuid läbis ülejäänud tiirud puhaste paberitega ja lõpetas 13. kohaga, kaotades võitjale 5.49,6. Tegemist on tema karjääri parima tulemusega. Maailmameistriks tuli samuti ühe möödalasu teinud austerlane Felix Leitner, kes lõpetas ajaga 41.55,4. Hõbemedali võitis kõik märgid tabanud itaallane Andrea Baretto, kes kaotas võitjale 1.50,8 ning pronksi sai kahel lasul eksinud ameeriklane Sean Doherty, kaotades 2.01,1. Kaks möödalasku teinud Peeter Kompus sai 46. (+8.55,0) ja viiel lasul eksinud Timo Truu 60. koha (+11.16,2). Võistluse lõpetas 102 noormeest.

https://www.err.ee/644587/alkoholimuuja-kaibe-suurenemine-latis-katab-muugi-vahenemise-eestis

Alkoholimüüja: käibe suurenemine Lätis katab müügi vähenemise Eestis

SuperAlko ja CityAlko poode pidava Aldar Eesti OÜ juhi Riho Maureri sõnul on aktsiisitõus Eesti kaupluste müüki vähendanud, kuid Lätis asuva kolme kaupluse müüki jõudsasti suurendanud.

„Lätis on tõus sadades protsentides. Eestit ja Lätit ühe tervikuna vaadates ei ole meie ettevõtte müügid kunagi olnud nii suured kui nüüd,” kinnitas ta Eesti Päevalehele. „Selle aasta teisel poolaastal on Eestit külastanud Soome turistide arv 20% vähenenud, järgmiseks aastaks võib prognoosida selle näitaja kasvu. Need turistid, kes soovivad reisilt alkoholi ka kaasa osta, siirduvad oste sooritama pigem Lätti,” märkis Maurer. Tema sõnul tähendas pühade saabumine varem alkoholikauplustele müügi 30–40% kasvu, ent viimastel aastatel seda enam pole. „Meie Läti alkoholikaupluste müük pühade ajal aga kahekordistub tavakuudega võrreldes. Eestimaalaste ja Soome turistide käitumine on siin sarnane.” Seda, kas soomlaste ostuharjumused on muutunud, ei osanud Maurer täpsemalt kommenteerida. „Hinnanguliselt võiks öelda, et lahja alkoholi ostmine on vähenenud rohkem kui kange alkoholi ostmine,” lisas ta. Seda kinnitab ka asjaolu, et kõige rohkem on Eestis vähenenud ja Lätis samal ajal suurenenud õllemüük. Maureri sõnul vähenes õllemüük Eestis ligikaudu 30%, aga Lätis suurenes sadades protsentides.

https://kultuur.err.ee/313790/pille-riin-purje-teatrikommentaar-27-lennul-on-rohtu

Pille-Riin Purje teatrikommentaar: 27. lennul on rohtu

VAT Teatri lavastus „Revolver“: lavastaja Karl Koppelmaa, osades 27. lennust võrsunud näitlejad.

VAT Teatri nutikas mängukava on rikastunud uuslavastusega "Revolver", mil väljakutsuv žanrimääratlus: absurd relvaähvardusel. Mängivad viis noort näitlejat, kes lõpetanud lavakooli 27. lennu. Vabakutselise Karl Koppelmaa lavastus tõukub ungari kirjaniku Gábor Görgey 1969. aasta näidendist "Vader, kus tukk on?". Näitetrupp käitub algtekstiga suveräänselt, mängulaad on tulvil kelmikaid üllatusi. Kavaleht seletab brikolaaži mõistet ja brikolööride viisikuna Lauli Otsar, Markus Habakukk, Jürgen Gansen, Karmo Nigula ja Risto Vaidla mängu viskuvadki. Tajutav on järjepidevus 27. lennu koolitöödega, silla saab luua lavastuseni "Uhkus ja eelarve", aga mitte ainult, meenub näiteks lavakava "...ja Sõna sai lihaks". Vaimukas ja sisutihe emakeele- ja kultuuritunnetus, tsitaadipildid Läti Henriku Liivimaa kroonikast Tšehhovini, lustiv-löövad sõnamängud, vahetud seosed Eesti eluga mitmes vald- ja kildkonnas... Nii rikkalik mänguvõttestik muudab vaataja meeled kohemaid erksaks. Tajutav oli revolverdamise improvisatsioonilisus, mille ulatusest ainsa vaatamisega aimu ei saa. Kui mängus on ilmselt 7–8 padruniga revolver, võib too põrguline ka kogemata pauku teha või mitte teha!? Eriti ligitulevaks muutub lavaelu hetkest, mil üks tegelasi avaldab soovi näitemängus paus teha, et vahetumalt arutleda mängu tagamaade üle. Järgnevaid lugusid endast ja oma vanavanematest võib võrrelda Merle Karusoo elulooteatriga, ent miski on ka põhimõtteliselt teisiti. Noorte pihtimuslaadis torkab silma-kõrva kerguse vaim, isiklikkus mitte ängi, vaid naeratuse kaudu, mis tõsidust ei lahjenda, vastupidi. Mängurõõmust laetud "Revolvri" energia inspireerib. Tahaks veel lugusid kuulata, ei ole kiiret! Viimasel ajal on me teatripildis ja arutlusis "kiirʼ küll tulema" autoriteatri isiklikkuse ja n-ö aegunud valmisnäidendite vastandamine. Tundub, et sellegi vastu on 27. lennul rohtu, mis avitab. "Revolver" liidab kaks poolust nõnda, et kumbki teist ei halvusta ega välista. Muuhulgas viidatakse laval Juhan Viidingule. Mulle meenus Rahvusraamatukogu Tornisaalis Viidingu "avatud laul": see on see luuletus vasakust ja paremast ja kolmandamast käest...

https://www.err.ee/1123030/kiik-koige-mustemad-stsenaariumid-pole-realiseerunud

Kiik: kõige mustemad stsenaariumid pole realiseerunud

Kuigi ametlik koroonaviirusega nakatunute arv 100 000 elaniku kohta on käesolevaks nädalaks tõusnud Eestis 9,9-ni, on positiivsete testide osakaal kõigist testidest endiselt väga madal, jäädes 1,1 kuni 1,3 protsendi juurde.

Viimase nädala haigestumised on seotud eelkõige suurte kolletega – ööklubid, peod, pereüritused – vähemal määral on olnud haigestumisi töökohal, ütles kolmapäeval terviseameti peadirektori kt Mari-Anne Härma. Olulise osa registreeritud koroonajuhtumitest moodustavad sissetoodud juhud, neid oli viimase nädala jooksul 21, mille seas on ka 11 Sillamäe sadamasse saabunud laeva meeskonna liiget, kes on tänaseks Eestist lahkunud. Koroonaviirust toodi Eestisse möödunud nädalal näiteks Prantsusmaalt, Hispaaniast, Saksamaalt, Venemaalt ja ka Indiast. Viimase kahe nädalaga (27. juuli kuni 9. august) lisandus Eestis 118 uut COVID-19 haiget, 62 neist Tartumaal. Kõik kolm aktiivset kollet asuvad Tartus. Haigestumus 100 000 elaniku kohta on eelkõige Tartu ööklubidest alguse saanud puhangu toel tõusnud pea kümneni (9,9), mis on natuke kõrgem kui Euroopa keskmine. Sellest järeldub, et Eestis on praegu ligikaudu 130 haigestunut, ütles Härma. Haigestunute juurdekasv on viimase nädala jooksul olnud 39 protsenti, kuid kuivõrd tegu on piiritletud kolletega, kus nakatumise kohad ja 90 protsenti kontaktsetest on terviseametile teada ja jälgimise all, siis Härma sõnul ärevust tunda pole vaja. "Seni, kuni levik on piiritletud kolletes, ei näe põhjust muretsemiseks," märkis ta. Üks põhjus, miks nakatunuid ametlikku statistikasse on rohkem lisandunud, on märkimisväärselt suurenenud testide arv. Avastatud nakatunute määr testide koguarvust on aga sama, mis nädalatel enne Tartu puhangut: 1,1 kuni 1,3 protsenti. See tähendab Härma sõnul, et koroonaviiruse varjatud levikut Eestis praegu pole. Kiik: olukord on rahuldav Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et koroonanumbrite kohta Eestis võib praegu öelda "rahuldav", sest seni pole realiseerunud mustemad stsenaariumid, kus nähti Tartu puhangu taga juba teise laine kohalejõudmist. "Pigem on praegune trend stabiilne. Murettekitavam on maailmas ja ka Euroopas toimuv, kus kasvukiirus on olnud väga suur," märkis Kiik. Kiige sõnul arutatakse olukorda ka neljapäevasel valitsuse istungil, kuid uusi üleriigilisi piiranguid suure tõenäosusega ei kehtestata. "Hetkel üleriigiliste meetmete järgi teadaoleva info põhjal vajadust ei ole," märkis ta. Vanuse poolest on tänaseks tõusnud suurimaks nakatumiste grupiks 20- kuni 29-aastased, kellele järgnevad 30- kuni 40-aastased. Sellega ei erine Eestis muust Euroopast, kus piirangute lõdvendamisega hoogu saanud meelelahutusturismiga on samuti kiiresti kasvanud noorte nakatunute osakaal. Härma soovitas kõigil noortel, kel on kahtlus, et ollakse olnud kontaktis haigestunuga või kui on kas või nõrgad sümptomid, pöörduda perearsti poole. Peale Tartumaa on ülejäänud maakondades olukord võrdlemisi rahulik.

https://kultuur.err.ee/1122060/fine5-tantsuteater-alustab-hooaega-hapra-iluga

Fine5 Tantsuteater alustab hooaega "Hapra iluga"

Fine5 Tantsuteater alustab hooaega 26. ja 27. augustil kell 19.00 Sakala 3 teatrimaja Kammersaalis esietenduva uuslavastusega "Habras ilu".

"Hapras ilus" võtab Fine5 Tantsuteater ette teekonna kehameele sügavamale territooriumile, pindmistest mõtte- ja liikumiskihtidest kaugemale, et uurida inimese elupulsi tuksumist selle hapramas staadiumis. Õigusega olla muutuv, teistsugune ja sellest erilist ilu ammutav. See on samm võõrandumise poole argise plastikmaailma olmelisetest peibutustest ja välise kattevõõba pealetungivast lummusest. Koreograaf Tiina Olleski sõnul on lavastuse loomise inspiratsiooniallikaks parkinsonismist mõjutatud keha jälgimine. "Vaadeldes oma ema, kuidas ta mõte töötab, kuidas keha liigub ja toimib, märkasin tema teistsuguses olemises midagi kõnekat ja ilusat," ütles Ollesk. "Selles hapras staadiumis kohtuvad vaimu ja füüsise erilisus, elutarkus ja loomulikkus, mis inspireerisid mind koreograafina. Lavastuse eesmärgiks pole parkinsonismi ilmingute kopeerimine või reprodutseerimine laval, pigem viis läbitud loomeprotsess meid eemale paljudest harjumuspärase tantsumaastiku loomekujunditest, et leida teistsuguse liikumisteksti kujundikeel." "Tähtis on minu jaoks ka see, et vaatajate ette astuvad sügavama elu- ja lavakogemusega tantsijaisiksused. Usun, et see rännak julgustab meid kõiki nägema, et tantsukunst on rikas ja võib ka meie kultuuriruumis olla aktsepteeritud täiskasvanud, küpse inimese tõsiseltvõetava loomingulise väljendusvahendina," lisas lavastaja. Fine5 Tantsuteatri uuslavastus on neile, kes märkavad ja usaldavad end jälgima elavat keha, meis kulgevat aega ja olemise haprust, sest kõige imelisemad asjad siin maailmas on ühtaegu nii tugevad kui ka väga õrnad – loodus, inimsuhted, vabadus, inimese keha. Lavastuses teevad kaasa tantsijad Helen Reitsnik, Olga Privis, Renee Nõmmik ja Simo Kruusement. Kostüümikunstnik on Kristina Viirpalu, muusikaline kujundaja Valentin Siltsenko, valguskunstnik Ants Kurist, fotograaf Ksenija Kurs.

https://www.err.ee/916721/brusselis-jatkuvad-lahkumistahtaja-lahenedes-taas-brexiti-konelused

Brüsselis jätkuvad lahkumistähtaja lähenedes taas Brexiti kõnelused

Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier kohtub teisipäeval Briti läbirääkimismeeskonnaga, et otsida võimalusi läbimurdeks enne 29. märtsil kukkuvat lahutustähtaega.

Barnier ütles laupäeval, et EL on valmis andma Londonile täiendavaid tagatisi, et aidata lahkumisleping Briti parlamendist läbi suruda. Barnier märkis samuti, et Euroopa juhid on valmis pakkuma Ühendkuningriigile ka lühikest "tehnilist viivitust", mis annaks parlamendile aega lõpliku lahutusleppe ametlikuks ratifitseerimiseks. Tema sõnad on andnud lootust, et pooled võivad leida lahenduse muu hulgas ka Iiri piiri puudutava nõndanimetatud kaitsemeetme osas, mis on Brexiti-meelsete seadusandjate jaoks peamine takistus. Osa Briti parlamendiliikmeid kardavad, et meede, mis hoiab Suurbritannia seotuna EL-i kaubandusreeglitega, kuni leitakse viis piiri lahtihoidmiseks, on "lõks", mis seoks ÜK määramata ajaks EL-i kaubandusreeglitega. Barnier' sõnul on selles küsimuses on olnud vääritimõistmist. "Selle piiramine ajaga või ühepoolse lahkumisklausli rakendamine seaks kahtluse alla selle usaldusväärsuse," sõnas ta. Prantsusmaa endine välisminister Barnier kohtub kell 18 Eesti aja järgi Brüsselis Briti justiitsministri Geoffrey Coxi ja Brexiti ministri Stephen Barclayga. "Me oleme nüüd jõudnud nende kõneluste eriti kriitilisse etappi," lausus esmaspäeval Briti peaministri Theresa May pressiesindaja. Coxi kohalolekut kõnelustel peetakse eriti tähtsaks, sest tema on lõppastmes see, kes annab õigusliku hinnangu Brexiti-leppe ja Iiri kaitsemeetme kohta. Hinnang võib otsustada, kas määravalt tähtsad Briti parlamendiliikmed kiidavad leppe heaks või mitte. Coxi varasemat mittesoosivat arvamust peeti üheks põhjuseks, miks May lepe jaanuaris Briti parlamendis läbi kukkus. "Etendust juhib Cox," ütles kõrge EL-i allikas. "Üritame leida ristumispunkti meie seisukohtadega ja me pole veel seal," lisas allikas. Jaanuarikuisest kaotusest hoolimata rõhutavad EL-i liidrid jätkuvalt, et lahkumislepet ei taasavata, ning kõnelused Brüsselis keskenduvad Londonis olevate skeptikute veenmiseks eraldiseisva dokumendi koostamisele. Leppe heakskiitmise lootusi suurendasid mitme May erakonnas oleva käremeelse Brexiti-toetaja positsiooni leebumine. Nad loobusid nõudest kirjutada Iiri kaitsemeetme muudatused lahkumisleppesse. Samas nõuab enamik neist jätkuvalt kaitsemeetmele ajapiirangut või ühepoolset lahkumisklauslit. Lisaks panid nad kokku advokaatide meeskonna, kelle ülesanne on vaadata üksikasjalikult üle kõik ettepanekud, mis Cox Brüsselist tagasi toob. "Paljud toorid, kellele May lepe ei meeldi, on vastu tahtmist jõudmas selle poolt hääletamise seisukohani," ütles Eurasia Groupi analüütik Mujtaba Rahman, kes on endine ÜK ametnik. "Hoolimata sellest, mis ta (Barnier'lt) saab, pöörab Cox tagasi oma eelmise õigusliku seisukoha, et kaitsemeede võib jätta ÜK "määramata ajaks" lõksu," ennustas Rahman. ÜK peaks praeguse seisuga lahkuma EL-ist 29. märtsil kell 23 (Eesti aeg 30. märtsil kell 1)

https://sport.err.ee/1608521060/murray-suundub-kolmandat-korda-endise-treener-lendli-kae-alla

Murray suundub kolmandat korda endise treener Lendli käe alla

34-aastase Andy Murray esindajad andsid teada, et sportlane asub taas treenima endise treeneri Ivan Lendliga. Kolmekordne suure slämmi tšempion jätkab pärast puusaoperatsioonidest taastumist oma vormi leidmist.

Murray töötas Lendliga aastatel 2011-2014, võites sel perioodil USA lahtised, Wimbledoni ning olümpiakulla. Teisel korral Lendliga töötades (2016–2017) võitis Murray teise Wimbledoni tiitli, veel ühe olümpiakulla ja tõusis maailma esinumbriks. Murrayle tehti 2019. aastal teine ​​puusaoperatsioon ning õhus oli karjääri lõpetamine. Nüüd on ta maailma edetabelis tagasi, täpsemalt 84. kohal. Detsembris läks ta lahku kauaaegse treeneri Jamie Delgadoga. Murray töötas koos ka Johanna Konta endise treeneri Esteban Carrilli ja sakslase Jan de Wittiga. Viimati mängis ta eelmisel kuul Dubais, kus teda alistas noor itaallane Jannik Sinner.

https://sport.err.ee/874589/hobuste-voidusoidul-startida-tahtnud-purjus-mees-vahistati

Hobuste võidusõidul startida tahtnud purjus mees vahistati

Ameerika Ühendriikides Kentuckys vahistas politsei korrarikkuja, kes varastas purjuspäi hobuse ja tahtis võistlustel startida.

Politsei teatel hiilis 24-aastane Michael Wells-Rody Louisville'is Breeders' Cupi nime kandnud võistlusel keelatud alasse, haaras ühe hobuse ja siirdus sellega võistlustrassile viiva värava suunas, kus ta aga peatati. Mees oli sel hetkel alkoholi mõju all ja käitus kohatult ning peab esmaspäeval kohtusse ilmuma. Võistluse võitsid hobune Accelerate ja džoki Joel Rosari.

https://www.err.ee/944711/deutsche-banki-tarkvaratorge-vois-jatta-osa-kahtlasi-tehinguid-tahelepanuta

Deutsche Banki tarkvaratõrge võis jätta osa kahtlasi tehinguid tähelepanuta

Saksamaa panganduskontsern Deutsche Bank tuvastas, et nende arvutisüsteemis olnud tarkvaratõrge tekitas olukorra, et ligi kümmekond aastat ei saatnud süsteem õiguskaitseorganitele teateid mõnede potentsiaalselt kahtlaste rahaülekannete kohta.

Juhtum on järjekordseks tagasilöögiks Deutsche Banki mainele - pank on juba maksnud sadu miljoneid dollareid trahve rahapesuvastaste reeglite rikkumise ja sanktsioonide eiramise eest ning ettevõte on mitmes riigis samadel põhjustel endiselt uurimise all, kirjutab ajaleht Financial Times. Panga pressiesindaja kinnitas, et probleem puudutab mitmeid finantskuritegu vastaseid süsteeme. 2010. aastal kasutusse võetud tarkvara pidi tagantjärele uurima kahtlasi mustreid klientide käitumises. Sisuliselt seisnes probleem selles, et tarkvara 121 parameetrist olid kaks valesti seadistatud. Viga avastati panga enda töötajate poolt, kui eelmisel sügisel hakati sisemisi tööprotsesse reformima. Pressiesindaja rõhutas, et Deutsche Bank tegutseb vea võimalikult kiire parandamise nimel ning on sellel teemal kontaktis ka võimuesindajatega. Hetkel pole siiski kindel, kas nimetatud probleemi tõttu üldse jäi mõni kahtlane tehing avastama, sest pangas on kasutusel mitmeid finantskuritegude vastaseid süsteeme ning seega võisid need teised süsteemid problemaatilisi ülekandeid siiski korrektselt tähele panna. Mure Deutsche Banki sisekontrolli pärast suurenes käesoleval nädalal pärast seda, kui ajaleht New York Times kirjutas, et pank oli otsustanud mitte teavitada võimuorganeid potentsiaalselt kahtlastest rahaülekannetest, mida tehti praeguseks USA presidendiks saanud Donald Trumpi ja tema väimehe kontodelt ning millele pööras aastatel 2016-2017 tähelepanu üks panga töötaja. Uudis tarkvaratõrke kohta sai teatavaks päev enne seda, kui toimub aktsionäride koosolek, mille puhul ei saa välistada, et hakkavad kõlama üleskutsed vahetada välja Deutsche Banki austerlasest esimees Paul Achleitner. Viimane oli tugeva surve all juba enne tarkvaratõrke avastamist - käesoleval nädalal kukkus Deutsche Banki aktsia hind taas kord ajaloo madalaimale tasemele.

https://sport.err.ee/612644/nomme-kalju-alistas-kiirest-varavast-tartu-tammeka

Nõmme Kalju alistas kiirest väravast Tartu Tammeka

Jalgpalli Premium liiga 23. vooru viimases kohtumises sai Nõmme Kalju kodus 1:0 jagu Tartu Tammekast.

Kalju võiduvärava lõi Artjom Dmitrijev 2. minutil. Pealinlased lõpetasid mängu kümnekesi, sest 73. minutil eemaldati Artur Valikajev. Tabeliseis: Tallinna Flora 61, Kalju 54, Tallinna Levadia 51, FCI Tallinn 42, Narva Trans 25, Sillamäe Kalev 25, Tammeka 24, Paide Linnameeskond 20, Viljandi Tulevik 16, Pärnu Vaprus 8 punkti.

https://sport.err.ee/594343/arsenal-lopetas-manu-kaotuseta-seeria

Arsenal lõpetas ManU kaotuseta seeria

Inglismaa jalgpalli kõrgliigas alistas Arsenal koduväljakul 2:0 Manchester Unitedi ja säilitas lootuse lõpetada hooaeg esinelikus.

Arsenali väravad sündisid teisel poolajal kolme minuti jooksul – 54. minutil oli täpne Granit Xhaka ja 57. minutil Danny Welbeck. Ühtlasi lõpetas Arsenal ManU pika kaotuseta seeria liigamängudes, enne tänast kaotasid nad viimati oktoobrikuus. Arsenal on praegu liigatabelis 63 punktiga kuuendal kohal, neil on mängida jäänud veel neli kohtumist (34 mängitud). Viiendal kohal paikneval ManU-l on 65 punkti (35 mängust), neljandal kohal oleval Manchester Cityl 69 punkti (35 mängust) ja kolmandal kohal oleval Liverpoolil 70 punkti (36 mängust).

https://sport.err.ee/586255/vaata-suusaajakiri-3-saade

VAATA | Suusaajakiri, 3. saade

"Suusaajakirja" kolmandas saates teeme kokkuvõtte tänavuse hooaja murdmaasuusatamise, lumelaua, kahevõistluse ja suusahüpete noortesarjast. Oma senisest karjäärist räägib kahevõistleja Kristjan Ilves, kes 2017. aasta suusaalade MM-il sai Eesti sportlastest parima tulemuse.

https://sport.err.ee/243062/raul-must-joudis-sulgpalli-eesti-meistrivoistluste-finaali-kahes-manguliigis

Raul Must jõudis sulgpalli Eesti meistrivõistluste finaali kahes mänguliigis

Tartus sulgpalli Eesti meistrivõistlustel mängib Eesti esireket Raul Must homme kahes finaalis. Üksikmängus läheb Must püüdma kaheteistkümnendat meistritiitlilt. Poolfinaalis alistas Must Heiko Zooberi 21:13, 21:9. Musta finaalivastane on Mihkel Laanes, kes sai jagu Kristjan Täherannast.

Meeste paarismängus suutsid Must ja Kaljumäe alistada kahel viimasel aastal Eesti meistrivõistlustel hõbeda saanud paari Karl Kivinurme ja Vahur Lukini kolmes geimis 21:19, 12:21, 21:17. Naiste üksikmängus selgub Kati Tolmoffi loobumise järel uus meistritiitli omanik. Finaali said oodatult kaks parima paigutusega mängijat Getter Saar ja Kristin Kuuba. Kuuba võitis Kati-Kreet Marrani 21:14, 21:12. Saar vajas 16-aastase Mari Ann Karjuse võitmiseks kolme geimi 15:21, 21:19, 21:11. Kuubal on võimalus tiitel võtta ka segapaarismängus, kus ta mängib finaalis eelmise aasta meistrite Helina Rüüteli ja Raul Käsneri vastu. 53. Eesti meistrid selguvad A Le Coq Sport Spordihoones homme algusega kell 10.00.

https://www.err.ee/958010/euroopa-komisjon-itaaliat-eelarvepuudujaagi-asjus-esialgu-ei-karista

Euroopa Komisjon Itaaliat eelarvepuudujäägi asjus esialgu ei karista

Euroopa Komisjon teatas kolmapäeval, et otsustas praegu mitte karistada Itaaliat kõrge eelarvepuudujäägi eest, kuivõrd Rooma lubas puudujääki kärpida.

"Komisjon järeldas, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus Itaalia vastu selle võlakoorma tõttu ei ole praegu õigustatud," ütles komisjoni majandusvolinik Pierre Moscovici. Otsus tuleb pärast seda, kui Itaalia peaminister Giuseppe Conte ütles, et riigi eelarvepuudujääk on kursil jääda sel aastal 2,04 protsendi juurde sisemajanduse koguproduktist (SKP). Juuni alguses tegi Brüssel Itaaliale hoiatuse puudujäägi ja võlakoorma suurenemise tõttu ja alustas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, mis oleks võinud viia üle kolme miljardi eurose trahvini. Oktoobris lükkas Euroopa Komisjon tagasi Itaalia populismis süüdistatud koalitsioonivalitsuse suurte kulutustega eelarvekava. Hiljem leppisid Brüssel ja Rooma kokku, et puudujääk jääb 2,04 protsendi juurde. Märtsis tõsteti prognoos aga 2,4 protsendini tulenevalt majanduse väljavaate halvenemisest. Esmaspäeval teatas Rooma eelarveistungi järel, et sel aastal leitakse eelarvesse 6,24 miljardit eurot lisatulu ja kulutused kasvavad ainult 130 miljoni euro võrra. Lisaks sellele jääb kulutamata varajaseks pensioniks eraldatud raha, kuivõrd nõudlus selle järele oli oodatust väiksem. Politico kirjutab, et Euroopa Komisjoni seisukoha pehmenemine Itaalia eelarvepuudujäägi asjus võib muuhulgas olla otseselt seotud ka Rooma kompromissivalmidusega Euroopa Liidu uute juhtide valimisel.

https://sport.err.ee/243043/torino-juventus-kasvatas-edumaa-lahima-jalitaja-ees-kumnele-punktile

Torino Juventus kasvatas edumaa lähima jälitaja ees kümnele punktile

Kuuendat järjestikust Itaalia jalgpalli meistritiitlit püüdev Torino Juventus alistas Serie A 25. vooru avamängus kodus Palermo 4:1.

Tiitlikaitsja läks Claudio Marchisio 13., Paulo Dybala 40. ja 89. ning Gonzalo Higuaini 63. minuti tabamustest 4:0 juhtima, külaliste auvärava lõi väljakukohtuniku poolt antud üleaja kolmandal minutil Ivailo Tšotšev. Kuuenda järjestiku võidu võtnud Juventus on kogunud 63 punkti ning edestab teisel kohal olevat kohtumise vähem pidanud AS Romat kümne silmaga. Palermo on 20 meeskonna seas 18. positsioonil, seejuures lahutab neid päästvast 17. kohast juba kaheksa punkti.

https://kultuur.err.ee/310117/arvustus-viies-laine-kubiseb-kliseedest

Arvustus. "Viies laine" kubiseb klišeedest

Uus film kinolevis "Viies laine" Lavastaja: J Blakeson Osatäitjad: Chloë Grace Moretz, Liev Schreiber, Maika Monroe, Zackary Arthur, Nick Robinson, Ron Livingston 5/10

Ulmelistel noorteromaanidel põhinevate filmiseeriate hulk hakkab vaikselt juba väljakannatamatutesse kõrgustesse tõusma, eriti kuna enamik neist täpselt sama malli järgi kavandatud on. Tugevast naispeategelasest on saanud "Näljamängude" eeskujul nüüdseks juba norm ja "Viies laine" järgib nii seda kui ka mitmeid teisi viimastel aastatel kanda kinnitanud stampe piinliku täpsusega. Otseselt halb see film ei ole, aga kinokülastaja, kes midagi vähegi tõsiseltvõetavamat otsib, jääb sel korral küll pika ninaga. Kusjuures treiler näitab "Viienda laine" puhul suhteliselt täpselt ära, missuguse teosega tegemist on, nii et siinpuhul on reklaamklipist isegi reaalset kasu. Kasulik on see siiski ainult potentsiaalse vaataja jaoks, kuna film ise kaob küllalt avameelse treileri tõttu tõenäoliselt iga tõsisema ulmefänni huviorbiidilt ning kaotab seetõttu olulisel hulgal raha. Üleüldse on "Viienda laine" puhul kuri kartus, et film võib kassaedu poolest üsna tagasihoidlikuks jääda, kuna isegi teismelised, kellele see teos peaasjalikult suunatud on, peavad varem või hiljem praktiliselt identsetest ulmeseeriatest tüdinema. Kassahitti sellest igatahes ei saa. Üldiselt on tegu lihtsalt üdini keskpärase filmiga. Põnevaid elemente on küllaga ja isegi idee võiks oma ebaoriginaalsusest hoolimata korraliku käsitluse puhul hästi töötada, aga otsesed rumalused nullivad kahjuks igasuguse potentsiaali. Kardan, et osaliselt on pelgalt rahuldavas lõpptulemuses süüdi algmaterjali puudulikkus – Rick Yancey samanimeline romaan on mul küll lugemata, kuid olen suhteliselt veendunud, et seegi pole oluliselt põhjalikum või terviklikum teos. Mõni võib väita, et "Viienda laine" sihtgrupiks ongi vähenõudlikud teismelised, aga see ei õigusta läbivat pealiskaudsust ja lihtsakoelisust, mis filmist vastu vaatas. Mis mind selliste filmide puhul eriti vihale ajab, on see, et need ei suuda kuidagi ilma armukolmnurgata läbi ajada. Rumal ja sunnitud armulugu devalveerib tohutult ülejäänud sündmuste tõsiseltvõetavust ja see kehtib ka "Viienda laine" korral, mis teatud olukordade ebausutavuse tõttu isegi "Videviku" saagaga võrdlust väärib. Väheke romantikat ei tee filmi tingimata halvemaks, kui see loogiliselt kohalt ja orgaaniliselt tuleb, aga "Viienda laine" puhul see loomulikult nii ei ole. Kas filmitegijatel (või kirjanikel) on siis tõesti oma loo osas nii vähe enesekindlust, et ei julgeta nõmedalt pealesurutud armulugu välja jätta? Kõige negatiivse kõrval on filmis nii mõndagi õnnestunut: näiteks märul on üldiselt täitsa korralik, ehkki kannatab kohati jälle väriseva kaameratöö arvelt. Põhilised kiidusõnad lähevad näitlejate arvele, kes end ilmselgelt tobedast stsenaariumist heidutada lasknud pole ja dramaatiliselt täiesti tugevad rollisooritused teevad. Eriliselt pingutab Chloë Grace Moretz, kes esmakordselt potentsiaalse kassahiti peaossa paigutatud on, ning seda kurvem on asjaolu, et film tervikuna nii kesiselt välja kukub. Kõige paremini jääb meelde Liev Schreiber, kes kahepalgelise kolonel Voschina samaaegselt just parajalt aukartust äratav ja sümpaatne on. Kuigi olen siiani keskendunud peamiselt halvale, ei tundnud ma end filmi lõppedes sugugi petetuna. Nagu öeldud, on "Viies laine" täpselt selline, nagu ta treileri järgi paistab ja midagi rohkemat talt tegelikult oodata polegi. Ta on mõeldud rangelt vaid inimestele, keda ei huvita, kuivõrd etteaimatav kõik ekraanil toimuv on ega vaevu nähtut analüüsima, ja säärasel primitiivsel tasandil võib "Viiendat lainet" ehk isegi õnnestunuks lugeda. "Näljamängudest" ta igatahes olulisel hulgal halvem ei ole.

https://www.err.ee/1608316076/tiit-vahi-me-ei-heiduta-vaid-arritame-venemaad

Tiit Vähi: me ei heiduta, vaid ärritame Venemaad

Endine peaminister Tiit Vähi ütles, et Eesti julgeolekupoliitika on väga ühekülgne ning Venemaa heidutamise asemel me hoopis ärritame seda.

"Me räägime julgeolekust ühekülgselt. Et raketibaasid ja tankibaasid ja lennukibaasid. Et me heidutame sellega Venemaad. Tegelikult me hoopis ärritame Venemaad. Miks me ärritame Vene karu? Teeme parem koostööd," ütles Vähi Keskerakonna majanduskonverentsil. Ta lisas, et esmalt tuleks meie julgeolekukontseptsioon ja seejärel ka Ida-Viru majanduskontseptsioon üle vaadata. "Üks kõrgete pagunitega kindral ütles, et Tapal on hea investeerimiskliima, sest NATO sõdurid armastavad pizzat. No kuulge. Teha pizzat ei saa olla majanduskontseptsioon," sõnas Vähi. Vähi pidas oluliseks kultuurilist koostööd Venemaad, sealhulgas spordis. Ta leidis, et see parandab ka meie julgeolekut. "Ma tooksin juurde ka Afganistanis toimunu. Kolm-neli päeva enne Kabuli hõivamist Talibani poolt ütles Biden, et sellist äraminekut kui Saigonis ei tule. Aga tuli veel hullem. Ehk tuleb loota enda peale ja mitte mingil juhul pole mõtet panustada jõule. Ainult rumal mõtleb nii, isegi kui ta on tugev. Tark panustab mõistusele ja suhete arengule," sõnas Vähi.

https://www.err.ee/991150/huvitaja-tulevikus-voib-google-osata-otsida-vastuseid-ka-heliloikudest

"Huvitaja": Tulevikus võib Google osata otsida vastuseid ka helilõikudest

Helipõhist otsingusüsteemi loova iduettevõtte Snackable AI looja Mari Joller leiab, et helide maailm ning audiosisu muutuvad iga päev aina olulisemaks.

"Snackable AI teeb põhimõtteliselt helil põhineva sisu otsitavaks. Nii nagu me oleme harjunud kasutama Google'is sõnal ja pildil baseeruvat informatsiooni, siis Snackable missiooniks on teha audiosisu inimkonnale paremini otsitavaks," rääkis Joller Vikerraadio saates "Huvitaja". Inimkond asub aina enam helilist sisu tarbima, olgu see siis podcastide, audioraamatute, raadiosaadete, Youtube'i videoblogide või personaalsete helisalvestuste kaudu. Nutiassistendid, nagu Alexa, Siri või Google Assistant vähendavad vajadust vaadata ekraanile ja suurendavad kuulamise osatähtsust. See muudabki oluliseks ka vajaduse luua süsteem, mis oleks võimeline miljarditest tundidest audiomaterjalist välja otsima kasutaja soovitud sisu. Helilõigu kuulamisel saab inimene osaks nii kõnelejate tunnetest kui ka salvestusel valitsenud õhkkonnast. "Martin Luther King'il oli kuulus kõne, kus ta rääkis oma unelmast. Kogu tema hääl, intonatsioon ja inimeste mass, kogu see tagapõhi annab edasi emotsiooni. Kui seda lihtsalt tuimemalt raamatust loed, ei anna ta edasi emotsionaalset siduvust selle inimese, sündmuse või selle kõne olulisusega," rääkis Joller. Snackable AI-l on ka teine pool. Otsitud materjalist koostatakse uus helilõik, kuhu koondatakse kasutajale välja otsitud helisisu kompaktse kokkuvõttena. Olukorras, kus inimene ekraani vaadata ei taha või ei saa, tuleb otsingule saadav vastus esitada loogilisena nii, et kuulaja saab aru, millise helilõigu ja milliste rääkijatega on tegu. Selleks peab tehisintellekt eelnevalt aru saama nii sellest, millise saatega on tegu ning kes selles kõnelevad. Näiteks, kui kõnelejaid on kaks, on tegemist tõenäoliselt intervjuuga. Praegu keskendub Snackable enam professionaalselt loodud helile, ehk hea kvaliteediga müravabas helistuudios salvestatud sisule, millest on arvutil lihtsam tehisintellektile arusaadavat materjali luua. Snackable AI ei ole Jolleri jaoks esimene helimaailmas tegutsev iduettevõte. "Snackable asutamine oli seotud minu eelmise firmaga, mis oli proaktiivne assistent nimega Scarlet. See oli nutisekretär, kes pööras kogu inimese ja masina vahelise suhtluse peapeale. Kui masin on tark, miks sunnib ta mind siis küsimusi esitama. Ta peaks ise aru saama minust, minu graafikust, huvidest ja vajadustest ning minule õigel ajal vastuseid andma," rääkis Joller. Mobiiliäpp Scarlet näitas, et inimesi köitis just info lühidus, konkreetsus ning personaalsus. "Kui me läksime meediafirmade juurde, et uurida, kus sellist sisu veel on, mida rakenduse ümber luua, siis me nägime, et helimaailm on viimane must kast. Kus andmeid helide ümber on väga vähe, võib-olla on sul pealkiri, võib-olla mingit muud infot veel, aga tegelikult sa selle heli sisse ei näe," kirjeldas Joller. "Tulemas on audioaastad. Kõnel baseeruvad rakendused on väga kiiresti kasvamas ja meil on väga võimas potentsiaal viia inimesteni õige sisu õiges kontekstis läbi nende rakenduste," rääkis Joller, kes tänu hiljutisele suurinvesteeringule, mille firma pälvis, plaanib Eestis peagi laieneda ning asuda kõnest aru saavat tehisintellekti arendama just Eestis. Ta lisas, et ettevõte tahab just Eestis võtta tööle veel heal tasemel masinõppe- ning keeletöötluse spetsialiste ja ka tarkvara arendajaid.

https://sport.err.ee/1608483086/spordipuhapaevas-on-kulas-kultuuriminister-tiit-terik

"Spordipühapäevas" on külas kultuuriminister Tiit Terik

Täna kell 18.15 on Vikerraadio eetris "Spordipühapäev", mille külaliseks on kultuuriminister Tiit Terik. Saadet juhib Juhan Kilumets.

Terik võttis kultuuriministri ameti üle kolm kuud tagasi. Pikemas intervjuus räägime ministriga Team Estoniast, spordi rahastamise kitsaskohtadest ja treenerite toetamisest, aga juttu tuleb ka noortespordist ja liikumisharrastusest. Teeme kiire kokkuvõtte ka aasta esimesest tennise suure slämmi turniirist ja võtame ühendust Pekingiga, kuhu mõne päeva eest jõudsid Eesti olümpiadelegatsiooni esimesed liikmed. Tiit Karuks räägib oma kommentaaris olümpiamängudest ja üllatusi täis Kaia Kanepist.

https://sport.err.ee/90493/ivo-suur-voitis-filter-pirita-temposoidu-ja-taastas-kokkuvottes-liidrikoha

Ivo Suur võitis Filter Pirita temposõidu ja taastas kokkuvõttes liidrikoha

Pirital toimunud Filter Temposõidu Karikasarja 6. etapi võitis Ivo Suur (Sparta ProTeam), kes läbis 10 km pikkuse distantsi ajaga 12.56,4. See teeb keskmiseks kiiruseks 46,4 km/h. Teiseks tuli Suurele 27 sekundit kaotanud ja esmakordselt liidrisärgis startinud Kert Martma (CFC Spordiklubi - Arctic Sport) ja kolmandaks rohkem kui pool minutit kaotanud Andre Kull.

Kiireimaks naiseks tõusis kokkuvõttes 58. positsiooni saanud Kelly Kalm ajaga 15.09,9. Üldliidri kohta kindlustanud Kalmile järgnesid Mari-Liis Mõttus (15.24,1) ja Krista Karing (15.35,0). Filter Temposõidu Karikasarja üldliidriks – arvesse võetakse viit paremat tulemust – tõusis pärast üheetapilist pausi Suur. Teiseks langes Martma. Filter Temposõidu Karikasarja finaal toimub 11. septembril Iklas, kus on punktid tavaetappidega võrreldes 100 võrra kõrgemad. Sel pühapäeval toimub Filter Maanteekarikasarja 7. etapp, Võru 11. Rattaralli.

https://sport.err.ee/975835/liverpool-jatkab-inglismaal-voidulainel

Liverpool jätkab Inglismaal võidulainel

Inglismaa jalgpalli kõrgliigas alistas Liverpool võõrsil Burney 3:0 ja jätkab täiseduga.

Skoor avati mängu 33. minutil, kui Chris Wood (Burnley) saatis palli oma väravasse. Neli minutit hiljem suurendas külaliste edu Roberto Firmino, kes oli ka 80. minutil kohtumise viimase tabamuse autor. Kindla võidu teenis ka Liverpooli rivaal ja tiitlikaitsja Manchester City, kes oli kodus parem Brightonist 4:0 (2. Kevin De Bruyne, 42., 55. Sergio Agüero, 79. Bernardo Silva). Lähedal kolmele punktile oli ka Chelsea, kes kodus kohtumises Sheffield Unitediga teisel poolajal siiski kaheväravalise edu maha mängis. Matš lõppes 2:2 (19., 43. Tammy Abraham - 46. Callum Robinson, 89. ov Kurt Zouma). Tulemused: Southampton - Manchester United 1:1, Chelsea - Sheffield United 2:2, Crystal Palace - Aston Villa 1:0, Leicester City - Bournemouth 3:1, Manchester City - Brighton 4:0, Newcastle United - Watford 1.1, West Ham United - Norwich City 2:0, Burnley - Liverpool 0:3. Tabelitipp: 1. Liverpool 12 punkti (4 mängust), 2. Manchester City 10 (4), 3. Leicester City 8 (4), 4. Crystal Palace 7 (4), 5. West Ham United 7 (4), 6. Arsenal 6 (3), 7. Manchester United 5 (4), 8. Sheffield United 5 (4). Pühapäeval kohtuvad Everton - Wolverhampton ning Põhja-Londoni derbis Arsenal - Tottenham Hotspur.

https://www.err.ee/588458/filipiinide-president-duterte-kavatseb-kulastada-vaidlusalust-saart

Filipiinide president Duterte kavatseb külastada vaidlusalust saart

Filipiinide president Rodrigo Duterte teatas neljapäeval, et tal on kavas külastada Lõuna-Hiina meres asuvat vaidlusalust Thitu saart ning heisata seal Filipiinide riigilipp.

Samuti kinnitas ta Reutersi teatel ajakirjanikele, et kavatseb Filipiinide sõjalist kohalolekut saarel tugevdada ning rajada sinna sõjaväekasarmud. Duterte visiit saarele peaks toimuma Filipiinide iseseisvuspäeval 12. juunil. Pekingi arvates on Lõuna-Hiina mere piirkond, mille kaudu liigub iga aasta umbes 5 triljoni väärtuses kaupu, Hiina Rahvavabariigi territoorium ning oma seisukoha kinnitamiseks on sinna rajatud ka militariseeritud tehissaari. Lõuna-Hiina meri ja umbes 30 000 saarest ning karist koosnev Spratly saarestik on tuntud ka oma rikkalike nafta- ja gaasivarude poolest ning hiinlaste arvates on neil õigus 90 protsendile seal asuvatest territooriumidest. Hiina territoriaalnõudmistega konkureerivad aga veel Brunei, Malaisia, Filipiinid, Vietnam ja Taiwan. Piirkonna tulevikuga on paratamatult seotud ka USA, kellel on osade vaidluses olevate riikidega liitlassuhted. Thitu saar asub kusjuures Hiina poolt rajatud Subi tehissaare läheduses. Väidetavalt on Peking paigutanud nimetatud tehissaarele ka maa-õhk tüüpi raketisüsteeme ja muud relvastust. Duterte on erinevalt oma paljudest eelkäijatest kritiseerinud teravalt lähedaseks liitlaseks olevat USA-d, eriti eelmist presidenti Barack Obamat, ja asunud soojendama suhteid Hiina ja Venemaaga. Samas on Duterte tervitanud Donald Trumpi valimisvõitu ning avaldanud arvamust, et suhted Ameerika Ühendriikidega võivad nüüd taas paremaks muutuda.

https://www.err.ee/558018/oiguseksperdid-on-halli-passi-omanikele-el-i-valimistel-haaleoiguse-andmise-osas-eriarvamusel

Õiguseksperdid on halli passi omanikele EL-i valimistel hääleõiguse andmise osas eriarvamusel

Kui endine Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik Rait Maruste toetab Euroopa parlamendi liikme Yana Toomi ja tema Läti kolleegide petitsiooni, millega soovitakse europarlamendi valimistel hääletusõigust ka halli passi omanikele, siis Tartu ülikooli õigusteadlane Carri Ginter leiab, et antud petitsioon on vastuolus EL-i aluslepingutega.

Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi hinnangul on ebaõiglane, et Eesti elavad kodakondsuseta isikud ehk nn. halli passi omanikud europarlamendi valimistel osaleda ei saa. Et nende inimeste hääleõigust laiendada koostas Toom koos Läti kolleegidega ka vastava petitsiooni, vahendasid ERR-i raadiouudised. "Petitsiooni eesmärk on anda Euroopa Parlamendi valimistel hääleõigus neile, kes elavad Euroopa Liidu, maksavad makse aga keda seadus käsitleb kolmandate riikide kodanikena," selgitas Toom. "See, mis toimub Euroopa Liidus, puudutab meid kõiki. Kaasa arvatud ka halli passi omanikke," lisas europarlamendi saadik. Petitsioonis välja toodud argument on, et seda palju mõnel liikmesriigil on europarlamendis kohti otsustatakse riigi elanike arvu põhjal. Sestap on ebaõiglane, kui osa potentsiaalseid valijaid oma esindajat europarlamenti saata ei saa. Argumentatsiooniga nõustub ka endine Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik Rait Maruste. "Euroopa Parlamenti on käsitletud kui kogu Euroopa Liidu elanikkonna esindusorganit ja seetõttu oleks loomulik eeldada, et ka need inimesed, kes kodanikud ei ole, saaksid osaleda europarlamendi valimistel," leidis Maruste. Ginter: petitsioon ei ole kooskõlas EL-i leppega Tartu ülikooli Euroopa õiguse dotsent Carri Ginter petitsiooni sisuga aga ei nõustu, kuna tema sõnul on see vastuolus Euroopa Liidu aluslepinguga. "Euroopa Liidu leping ütleb järgmist: Euroopa Liidu kodanikud valivad parlamendi ja Euroopa Liidu kodanikud on liikmesriikide kodanikud," rääkis Ginter. Samuti ütleb alusleping, et parlament koosneb Euroopa Liidu kodanike esindajatest. "Ma ei oska öelda, kuidas sealt loetakse välja, et esindatakse kedagi teist peale liidu kodanike," nentis õigusteadlane. Rait Maruste tsiteeris sarnaselt Ginterile samu aluslepingu sätteid, kuid tema hinnangul ei ütle need, et halli passi omanikud ei võiks parlamendi valimistel osaleda. Tema sõnul on vastus mõistete erinevas tõlgendamises. Kodanik ja kodakondsus Nimelt kui Eestis lähtub kodaniku staatus kodakondsusest, siis Maruste väitel on EL-i tasandil kodaniku mõiste laiem ja see haarab enda alla ka alalised elanikud. Seega EL-i kodanik ei pea olema konkreetse liikmesriigi kodanik, vaid piisab ka alalisest elamisloast. Maruste vaadet jagab ka Yana Toom, kelle sõnul Brüsselis tähendab väljend "Citizens of Europe" kõiki alalisi liikmesriikide elanikke. "Kodakondsus on pigem mentaalne mõiste siin majas (Euroopa Parlamendis - toim.) ja kodanik on see, kes elab sellele ühendusele kaasa ja tahab osaleda selle ühenduse elus ja töös," selgitas Toom. Nii Rait Maruste kui ka Yana Toomi sõnul tõlgendavadki erinevad liikmesriigid kodakondsust erinevalt. Toom tõi näiteks Hollandi, kus europarlamenti võivad valida ka alalise elamisloaga inimesed. Garri Ginteri arvates ei saa see üldse arutluskoht olla, kuna kodanik tähendab olenemata keelest ikkagi kodanikku. Sama meelt on ka Euroopa Parlamendi infobüroo Eesti kontori meedianõunik Pille Vaher, kelle sõnul ei vasta tõele, et mõnes liikmesriigis saaksid europarlamenti valida mitte-kodanikud. Vaher märkis, et segadus võib olla tekkinud riigiti selle kohta, kuidas selle riigi kodanikuks saadakse.

https://sport.err.ee/90953/eesti-vorkpallikoondis-ei-suutnud-algedu-voiduks-vormistada

Eesti võrkpallikoondis ei suutnud algedu võiduks vormistada

Poola Lubinis laagris viibiv Eesti rahvusmeeskond alustas kolmest vaatusest koosnevat sõprusmängude seeriat Belgia vastu kaotusega, kui avakohtumises jäädi kahe võidetud geimi järel kolmes järgnevas vastasele alla. Samad meeskonnad lähevad vastamisi ka homme ja ülehomme.

Juuli alguses Euroopa liiga võitjaks kroonitud Eesti alustas mängu hästi, võites esimese geimi 25:23 ja teise 25:22 resultaadiga. Seejärel sai hoo sisse tänavu Maailmaliigas kõrge üheksanda koha teeninud Belgia esindus, kes loovutas kahes järgnevas geimis eestlastele vaid 14 ja 19 punkti. Ka viiendas geimis olid paremad "Punased Draakonid," saavutades 15:11 paremusega 3:2 võidu, vahendab volley.ee. Rünnakul 55-protsendilist (40-st 22) efektiivsust näidanud ja üheksaga plussi jäänud Robert Täht kogus üleplatsimängijana 25 punkti. Renee Teppan lisas Eesti koondise tulemusse 16, Keith Pupart 12 ja Andri Aganits 10 silma. Belgia meeskond oli mõnevõrra parem nii pallingu vastuvõtul (57%-54%), rünnakul (52%-47%) kui blokipunktide arvestuses (12-11). Pallinguässasid lõid vastased kaheksa ja meie neli. Mängujärgses kommentaaris tõi Täht välja pallingu tähtsuse: "Nagu esimesele treeningmängule kohane, siis sellist sundimatut "soperdamist" oli päris palju. Vastased lõid kogu mängu väga head servi, aga kui esimesed kaks geimi suutsime oma side-outi ilusti hoida, siis edaspidi jäime sellega hätta. Kui mõni hea serviga vastane püsib iga geim kolm kuni neli korda servijoone taga nii, et meie ei suuda ära lüüa, siis ongi keeruline võita." Siiski oli Eesti koondise nurgaründaja optimistlik: "Väga pikalt siin analüüsida ei ole mõtet, homme tuleb vigade parandus teha." Laupäeval alustatakse Eesti - Belgia mänguga kell 18 ja pühapäeval kell 17.

https://www.err.ee/1098721/mitmed-kauplused-tahaksid-keskustes-lahtiolekuaegu-luhendada

Mitmed kauplused tahaksid keskustes lahtiolekuaegu lühendada

Mitmed kaupluseketid tahaksid kaubanduskeskustes poed tund-paar varem sulgeda, kuna isegi enne kriisi tiksus viimaste tundidega ärile vaid miinust - keskuste jaoks aga paistavad need viimased tunnid oluliselt hinnalisemad, kirjutab ajaleht Äripäev.

Rõivaid müüva Põldma Kaubanduse juht ja omanik Heinar Põldma vaatles Äripäeva palvel oma 67 Eesti kaupluse külastamisaegu poole aasta jooksul, eelmise aasta septembrist kuni selle aasta veebruarini: külastajaid oli selle aja peale kokku 2,5 miljonit ning selgus, et pooltes kauplustes ootasid teenindajad viimasel tunnil kliente, keda ei tulnudki. Eriolukorra järel on kaubanduskeskused lubanud ajutiselt kauplustel vähendada oma lahtiolekuaegasid või lubanud neil oma äri avada erinevalt keskuse lahtioleku ajast. Näiteks Rocca al Mare ja Kristiine keskuse juht Kristjan Maaroos rääkis ajalehele, et nemad suhtuvad esialgu 15. juunini mõistvalt kauplustesse, kes on oma lahtiolekuaega lühendanud, kuid siiski on tarbija jaoks oluline, et kui tullakse keskusesse, siis kauplustel on ühtsed lahtiolekuajad.

https://menu.err.ee/1113975/andreas-poom-andis-valja-uue-singli-in-your-garden

Andreas Poom andis välja uue singli "In Your Garden"

Laulja Andreas Poom andis välja uue singli "In Your Garden", millele valmis ka suvine muusikavideo.

"Loo esmane idee sündis juba kolm aastat tagasi, aga eelmisel suvel süvenesime produktsiooni. Kuna tegemist on minu jaoks olulise looga mu laulukirjutamise arengus, tahtsin selle kindlasti inimestele kuulamiseks välja anda," rääkis Poom. "See on veidi äkilise iseloomuga lugu reetmisest ja pettumisest," kirjeldas ta uut lugu. Video filmiti juunikuus Palmse mõisa aias Johannes Arro juhtimisel. "Palmse mõisa aed oli selle video jaoks ideaalne lokatsioon, saime nii päikest kui vihma, aga olen lõpptulemusega väga rahul," ütles Poom.

https://www.err.ee/994823/usa-ekspresident-carter-toimetati-vaagnaluumoraga-haiglasse

USA ekspresident Carter toimetati vaagnaluumõraga haiglasse

USA endine demokraadist president Jimmy Carter kukkus oma kodus Georgia osariigis Plainsis ja toimetati kergete vigastustega haiglasse, edastas teisipäeval agentuur Associated Press.

Vabaühenduse Carter Center andmeil on 95-aastase Carteri vaagnaluus mõra, kuid ekspresident ei lase end sellest häirida. "Ta on heas tujus ja loodab taastumist kodus jätkata," märkis keskus Twitteris. Carterile ei ole see tänavu esimene kukkumine. 6. oktoobril lõi ekspresident kukkudes ära oma pea, mis vajas 14 õmblust. See ei takistanud teda siiski sinise silma ja seotud peaga järgmisel päeval vabaühenduse Habitat for Humanity üritusel osalemast. Mais kukkus Carter oma kodust metskalkunijahile suundudes ja murdis puusaluu. 2017. aastal vajas Carter dehüdratsiooni tõttu abi, kui ta oli ehitamas Kanadas Winnipegis maju Habitat for Humanity projekti tarvis. 2015. aastal eemaldati tal vähi tõttu väike osa maksast. James Earl Carter noorem oli USA 39. president aastatel 1977-1981.

https://sport.err.ee/991739/soomer-sai-argentina-mm-etapil-15-koha

Soomer sai Argentina MM-etapil 15. koha

Hannes Soomer (MPM WILSport Racedays) sai Argentinas toimunud Supersport klassi MM-etapil 15. koha. Põneva võidusõidu võitis Jules Cluzel (GMT94 Yamaha).

"Vahel on ka selliseid nädalavahetusi, kus kõik ei lähe sugugi hästi," ütles Soomer peale võistlust. Värske kattega San Juani Villicumi ringrajal oli enamik sõitjaid hädas tolmu tõttu väga libedate rajatingimustega, millele ka Soomer ei suutnud leida sobivat seadet. Pühapäeval oli San Juani Villicumi ringrajal reedest ja laupäevast pisut jahedam, õhusooja 20 kraadi ja raja temperatuur 36 kraadi. Esimesel ringil langes Soomer 14. stardikohalt 20. positsioonile. Esimese kurvi stardisaginas tõstis tema ees sõitja ratta üles, mida pidi tegema ka Soomer. Pika sirge lõpus tegi ta aga ise vea ja läks pikaks. Kaheksandaks ringiks oli Soomer tõusnud 15. kohale, millel ta ka lõpetas. "Mootorratas ei lubanud lihtsalt kiiremini sõita," tõdes Soomer. "Vahel on selliseid nädalavahetusi, kus kõik sugugi ei klapi ning see nädalavahetusel oli üks neist," võttis ta Argentina kogemuse kokku. Põneva võidusõidu võitis Jules Cluzel (GMT94 Yamaha), kes juhtis teisest ringist lõpuni välja, kuid tema selja taga toimus pidev kohtade vahetus ning lõpuks finišeeris teisena Lucas Mahias (Kawasaki Pucetti Racing) ja kolmandana Isaac Vinales (Kallio Racing). Soomer kaotas võitjale 48,523 sekundit. MM-arvestuses teenis Soomer ühe punkti ning on 34 punktiga 14. kohal. Liider on šveitslane Randy Krummenacher (202 p). Supersport klassi maailmameistrivõistlused lõpevad 26. oktoobril Kataris.

https://sport.err.ee/242323/parimaks-mangijaks-valitud-kutisaar-kiirete-varavate-jarel-lasime-pea-norgu

Parimaks mängijaks valitud Kütisaar: kiirete väravate järel lasime pea norgu

Eesti naiste saalihokikoondis jäi Itaalias alanud MM-valikturniiril 0:7 alla Šveitsile. Seejuures oldi pärast teist kolmandikku maailma kolmanda naiskonna vastu vaid üheväravalises kaotusseisus.

Eesti koondise abitreener Joel Heine ütles, et naiskond oli mänguks väga hästi häälestunud ja seda oli alguses ka näha. „Alustasime hästi, mängisime head kaitset ja naised said sellest kindlust, esimesel kolmandikul oli meil peaaegu sama palju skooritegemise võimalusi nagu vastasel, kuigi Šveits muidugi hoidis palli rohkem,“ märkis Heine ja lisas, et heast algusest saadud võitlusvaim tuli kaasa ka teise kolmandikku. „Võib-olla olid mängijad palliga veidi ettevaatlikud, oleks vaja olnud rohkem enesekindlust ja sellist suhtumist, et vahet ei ole, kui hea vastane on, ma saan hakkama,“ rääkis Heine. Heine ütles, et ka kolmas kolmandik algas hästi, aga pärast paari vahetust, kus Šveits kõvasti survet avaldas, ja teist väravat, oli näha kerget fookusekaotust. „Hetkeks oli näha, et mängijad lasid pettumuse ligi,“ ütles ta. Ka täna Eesti koondise parimaks mängijaks tunnistatud Kati Kütisaar sõnas, et esimesed kaks kolmandikku näitas naiskond oma senise ajaloo parimat kaitsetööd. „Viimasel kolmandikul lõi Šveits meile paar kiiret väravat ja seepärast lasime pea norgu, kuigi oleks pidanud külma närvi säilitama ja samasuguse võitlusvaimuga kaitsema nagu enne,“ märkis Kütisaar. Heine nimetas seisu 0:7 Šveitsiga väravate vahe mõttes heaks tulemuseks, kuid möönis, et kuna esimesed kaks kolmandikku näidati nii head mängu, siis lõpptulemuse üle rõõmustada on siiski raske. „Järgmistes mängudes peame hoidma kahe esimese kolmandiku kaitsetööd ja meil läheb veel hästi,“ oli abitreener lootusrikas.

https://sport.err.ee/1018495/naiste-koondise-rundaja-mangis-aastaloputurniiril-hoopis-varavavahina

Naiste koondise ründaja mängis aastalõputurniiril hoopis väravavahina

Eesti naiste jalgpallikoondise ja Soome kõrgliigaklubi Aland Unitedi ründaja Signy Aarna mängis laupäeval traditsioonilisel aastalõputurniiril väravavahina.

Aarna kaitses naiste esi- ja teise liiga turniiril võistkonna Lootose Vutid väravat, vahendab Soccernet.ee. Lootose Vutid jäi kahe võidu ja ühe kaotusega oma alagrupis teiseks, edasi poolfinaali pääses igast alagrupist ainult parim. Avavoorus tegi Aarna nullimängu, teises kohtumises löödi tema valvatavasse väravasse üks ja viimases samuti üks pall. Postide vahel seisis ta hoolimata sellest, et Lootose Vuttide koosseisu kuulus endine Eesti koondise puurilukk Imbi Hoop. Viimane mängis laupäeval kaitsjana. "Ma mõtlesin, et ma väljaku peale ei hakka minema - kui siia tulla, siis väravavahina," jäi Aarna põhjenduseks oma positsioonivaliku kohta. Ta lisas: "Imbi ei tahtnud väravas mängida, nii et kõik klappis väga hästi." "Kusjuures paar nädalat tagasi oli meil Põlvaga üks kohalik turniir, kus ma olin samuti väravas. Aga enne seda polnud ma põhimõtteliselt kümmekond aastat väravas olnud," tõdes Aland Unitedi ründaja.

https://sport.err.ee/834595/zopp-paases-onneliku-kaotajana-prantsusmaa-lahtiste-pohiturniirile

Zopp pääses õnneliku kaotajana Prantsusmaa lahtiste põhiturniirile

Eesti esireket Jürgen Zopp pidi küll Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste kvalifikatsiooni otsustavas ringis vastase paremust tunnistama, kuid pääses lõpuks siiski n-ö õnneliku kaotajana põhitabelisse.

Zopp (ATP 138.) on üks neljast õnnelikust kaotajast, kes põhiturniirile pääses, loosi tahtel läheb ta seal vastamisi 14. asetatud ameeriklase Jack Sockiga (ATP 15.). Nad on omavahel vaid korra kohtunud –kuus aastat tagasi peetud Winston-Salemi ATP turniiri kvalifikatsiooni avaringis jäi tasavägises matšis 6:4, 7:6 (8) peale Sock. 30-aastane Zopp on Prantsusmaa lahtiste põhitabelis mänginud kolmel korral, viimati 2014. aastal, kui tegi ka enda parima tulemuse, jõudes teise ringi. Zopp sõnas Postimehele, et kvalifikatsiooni viimases mängus vaevas teda viirushaigus. "Sain kõhuviiruse, eile oli palavik ja kõik muud kõhuviirusega kaasnevad asjad. Aga täna on kindlasti parem, trenni küll veel ei teinud ja taastusin," selgitas Zopp.

https://menu.err.ee/288851/mart-avandi-nuud-on-see-labi-saanud-mille-nimel-vaeva-on-nahtud

Märt Avandi: nüüd on see läbi saanud, mille nimel vaeva on nähtud

Täna pärastlõunal selgusid Oscarite nominatsioonid ning Eesti-Soome koostööna valminud filmi Vehkleja" nimekirjast ei leia. Linateose peaosalise Märt Avandi sõnul ei tea ta ka ise, mis nüüd edasi saama hakkab.

Avandi rääkis Vikerraadios Sten Teppanile antud intervjuus, et ei ole ise veel filmi režissööri Klaus Häröga Oscarite teemal jõudnud rääkida, kuid küll nad jõuavad seda teha. Asjaolu, et "Vehkleja" üldse nii kaugele jõudis nagu Kuldse Gloobuse nominatsioon ning Oscari parima üheksa võõrkeelse filmi valikusse, on Avandi sõnul tohutult suure töö tulemus, mille nimel on väga palju vaeva nähtud. "Minu siiras imetlus ja kummardus neile," sõnas näitleja filmi meeskonnast rääkides, kes liialdamata on andnud sadu intervjuusid ning viimased kuud ise Los Angeleses kohapeal elanud. "Ränk vaev on selle taga, et see kõik juhtuks, mis juhtus," sõnas näitleja. See, mis nüüd edasi saama hakkab, on ka mehele endale teadmata. "Nüüd on see läbi saanud, mille nimel on vaeva nähtud," sõnas ta. Kui mõnel festivalil "Vehklejat" veel näidatakse, siis vaadatakse ilmselt täpsemalt edasi, mismoodi käituda: "Aga praegusel hetkel puudub plaan, mis edasi teha." Möödunud nädalal selgusid LA-s Kuldgloobuste omanikud ning seal käis kohal ka Avandi ise, kelle sõnul oli ta kui laps kommipoes ning on väga õnnelik, et sai vaatajana sellisest üritusest osa võtta. "Vähe on näitlejaid, kes selle kogemuse osaks saavad ja ma olen väga uhke selle üle," sõnas ta. Galal kohtus näitleja ka paljude maailma suurnimede ja oma eeskujudega, kuid kellegagi ühele pildile või autogrammi küsima ta ei kippunud. "Inimene on ikka inimene," leidis ta, et n-ö tsunfti peol, kuhu võõraid ligi ei lasta, tasuks ennast staaride olukorda panna. "Mulle küll ei meeldiks, et teatripäeval teatripeol keegi tuleks minu juurde ja ütleks, et kuule teeme pilti, see segaks mind kindlasti." Kuldgloobuste pidu kujunes Avandi sõnul kiiresti suhteliselt mitteametlikuks ning mõnusalt vaba olemine tekkis juba poole gala pealt.

https://kultuur.err.ee/313220/ilmar-taska-jagab-muljeid-paides-ja-votikveres

Ilmar Taska jagab muljeid Paides ja Võtikveres

Paide arvamusfestival toob publiku ette Ilmar Taska, kes kõneleb Rahva Raamatu aias 12. augustil teekonnast filmist kirjandusse ja nende kunstivormide omavahelisest suhtest ning jagab muljeid Londonist, kus viibis kogumiku "Best European Fiction" esitlusel suurimas raamatupoes Waterstones Piccadilly ning romaanist "Pobeda 1946", mis saavutas uue aktuaalsuse seoses Brexitiga.

Romaanis "Pobeda 1946" (kirjastus Varrak) on sõjaliitlastest üleöö saanud rivaalid ja eesriie lahutab äkki nii pereliikmeid kui sõpru. Seal mõtiskleb üks inglasest kangelane murettekitavate uute piiride ja lahkuminekute üle. Kuid aasta number on siis alles 1946. "Ka praegu on Euroopa käe pinnal laienemas veresooned, mis tähistavad uusi piire, täiendavaid passikontrolle. Nagu on näidanud BREXIT, saavad suunad Euroopas muutuda üleöö," märkis Taska ERRi kultuuriportaalile. "Võivad tekkida uued kooslused, nii nagu Eestiski sõjajärgsel ajal, mil siia tulvas sisserännanute vool ning inimesi asustati ümber. Praegused sündmused on tekitanud ka üha suuremat huvi lähiajaloo vastu. Ilmar Taska kõrvutab tänapäeva kriitilisi sündmusi ajalooga ning tutvustab oma loomingut, mille temaatika puudutab Euroopa murranguslist ajajärku, mis on üha aktuaalsem ka praeguste sündmuste valguses. Et ilukirjandus võimaldab näha seda aega erinevate tegelase silmade läbi, saab selle kaudu tuua ajalugu ka tänapäeva inimestele lähemale." Taska astub üles kell 13.30. Rahva Raamatu aias esinevad veel Maarja Vaino, Epp Petronne, Contra, Väino Laisaar jt. 13. augustil kell 13 on romaan "Pobeda 1946" Võtikvere raamatukülas aga vaatluse all veel teisest aspektist. Kirjanik Imbi Paju ja psühhoanalüütikud Ants Parktal ning Meelis Sütt analüüsivad arhetüüpe, mis sõjajärgne aeg sünnitas: ohver, vastupanuliikuja, kollaborant. Kõik need arhetüübid on saanud hääle romaanis "Pobeda 1946", sellel moraalselt hallil territooriumil, kuhu uus riigikord inimesed paiskas. Taska romaan väldib mustvalgeid asetusi ja hoiakuid, kuid annab võimaluse ühe laiendatud perekonna loo raames neid rolle analüüsida. Kirjanduspäeva patrooniks on Veronika Kivisilla, kirjanikest astuvad üles Jan Kaus, Kai Aareleid, Kertu Rakke jt. Imbi Paju kirjandussalongis on lisaks kirjanikele ja kirjandusekspertidele meie mälu ja elu üle mõtisklemas ka psühhoanalüütikud, ajaloolased ja muusikud.

https://www.err.ee/837836/stoltenberg-tervitas-saksamaa-otsust-kaitsekulutusi-tosta

Stoltenberg tervitas Saksamaa otsust kaitsekulutusi tõsta

NATO peasekretär Jens Stoltenberg kiitis neljapäeval Saksamaa kava suurendada 2024. aastaks kaitsekulutusi 80 protsenti 2014. aasta tasemega võrreldes, nimetades seda sammuks õiges suunas.

Saksa kantsler Angela Merkel ütles kolmapäeval, et Saksamaa kaitsekulutused tõusevad 2025. aastaks 1,5 protsendile sisemajanduse koguproduktist. Ehkki see ei küündi NATO nõutud kahe protsendini SKP-st, tähendab see siiski kaitsekulutuse 80-protsendist suurenemist viimase 10 aasta jooksul. Järgmisel aastal plaanib Berliin suurendada kaitse-eelarvet kolme miljardi euro võrra 41,5 miljardini. USA president Donald Trump on sarjanud korduvalt Euroopa liitlasi suutmatuse eest täita NATO eesmärki kulutada 2024. aastaks kaitsele kaks protsenti SKP-st ning eriti teravalt on kriitikat saanud Saksamaa. Saksamaa teadaanne katisekulutuste suurendamisest võib vähendada pingeid enne 11.-12. juulil Brüsselis peetavat tippkohtumist, mille üks peateemasid on kaitsekulutused ja õiglane koormajagamine. "Tervitan asjaolu, et Saksamaa on peatanud kärped...ja plaanib suurendada aastakümne jooksul kaitsekulutusi 80 protsenti," ütles Stoltenberg NATO uude peakorterisse alliansi kaitseministrite kohtumisele saabudes. "Need on sammud õiges suunas, ma tervitan neid ja see on osa mustrist, mida me näeme nüüd üle kogu Euroopa ja Kanadas, kus liitlased kulutavad rohkem," lausus Norra ekspeaminister. Saksa valitsuse otsust tervitas ka USA kaitseministereriumi pressiesindaja Eric Pahon, öeldes, et on "Saksamaa jõupingutustest julgustatud". Ühendriikide Luure Keskagentuuri (CIA) endine ülem ja praegune välisminister Mike Pompeo ütles aprilli lõpus NATO välisministrite kohtumisel, et Saksamaa ei tee piisavalt 2014. aasta NATO Walesi tippkohtumisel kokku lepitud kaitsekulutuste eesmärgi saavutamiseks. Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen ütles neljapäeval Brüsselis, et Berliin "toetab täielikult kahe protsendi eesmärki". "Bundeswehr on taas kasvamas, seda kaasajastatakse," ütles ta. "Järgmisel aastal oleme 1,3 protsendi juures SKP-st."

https://menu.err.ee/1608143917/eelmise-nadala-vaadatuimate-telesaadete-edetabeli-vallutasid-etv-saated

Eelmise nädala vaadatuimate telesaadete edetabeli vallutasid ETV saated

Eelmise nädala vaadatuimate telesaadete esikümnest leiab vaid ETV saated.

Enim vaatajaid meelitas Kantar Emori andmetel ekraanide ette "Pealtnägija", mida vaatas otse või eetripäeval järele 229 000 inimest. Vaadatavuselt järgnesid "Pealtnägijale" "Aktuaalne kaamera. Nädal" ja "Aktuaalne kaamera", mis köitsid vastavalt 212 000 ja 203 000 televaataja tähelepanu. Populaarsed olid ka "Hommik Anuga" (199 000 vaatajat) ja "Õnne 13" (178 000 vaatajat). Televaatajate pilgud haaras ka "Aktuaalse kaamera" sünnipäevasaade "AK 65", mis meelitas ekraanide ette 161 000 inimest. Esikümnesse mahtusid ka spordiuudised, laskesuusatamise MK-etapi meeste segateatesõit ja "EnsV".

https://sport.err.ee/84911/34-aastane-kuulitoukaja-raigo-toompuu-taitis-amsterdami-em-normi

34-aastane kuulitõukaja Raigo Toompuu täitis Amsterdami EM-normi

Nädalavahetusel Tennessee osariigis Clarksville'is toimunud kergejõustikuvõistlusel teenis meeste kuulitõukes esikoha Raigo Toompuu. Võidu tõi eestlasele tulemus 19.82, mis tähendab seda, et ta sai seitsme sentimeetriga jagu tänavusest Amsterdami EM-normatiivist.

Toompuu, kes on ühtlasi iseenda treener, avas hooaja tegelikult juba poolteist nädalat tagasi, kuid siis jäi EM-normist (19.75) veel veidi puudu - ta tõukas parimal katsel 19.53, vahendab Delfi ja Eesti Päevaleht. "Eks see oli endalegi kerge üllatus, et nii vara vormi jõudsin. Parimal juhul olen hetkel võimeline 20 meetrit tõukama, aga olümpianorm 20.50 pole veel reaalne," sõnas haapsallane.

https://www.err.ee/614704/usa-rannikule-jouab-laupaeval-orkaan-harvey

USA rannikule jõuab laupäeval orkaan Harvey

Mehhiko lahel Ühendriikide ranniku poole liikuv Harvey tugevnes neljapäeval orkaaniks ning randub Texases ja Louisianas laupäeva varahommikul, teatasid meteoroloogid.

Tugevad tuuled ja vihmasadu jõuavad piirkonda juba reedel. Tormi kese asus neljapäeval 490 kilomeetri kaugusel Corpus Christist edelas ja liikus loodesse. Texase kuberner Greg Abbott andis päästeteenistustele korralduse tõsta valmisoleku taset ja kuulutas 30 rannikuäärses maakonnas ennetavalt välja eriolukorra. Meteoroloogide hinnangul võivad tormil olla laastavad tagajärjed ja see võib enne randumist tugevneda kolmanda kategooria orkaaniks. Inimesi on hoiatatud ka tulvade ja võimalike maalihete eest. Texase rannikulinn Corpus Christi on andnud elanikele soovituse kodudest lahkuda ja varju otsida, kuid lähedalasuvates Port Arkansase ja Arkansas Passi asulates anti elanikele käsk evakueeruda. Maru teele jääb ka suurlinn Houston, kuid seal on esialgu asjasse rahulikumalt suhtutud. Võimuesindajad hoiatasid siiski, et paduvihmad kestavad oma viis päeva. Ühtlasi on esmaspäeval suletud koolid. Valge Maja eestkõneleja Sarah Huckabee Sandersi sõnul on president Donald Trumpi informeeritud ja ta jälgib asjade edasist kulgu suure tähelepanuga.

https://sport.err.ee/832651/eok-vottis-vastu-kaks-uut-liiget

EOK võttis vastu kaks uut liiget

Eesti Olümpiakomitee täiskogu kinnitas uueteks liikmeteks Eesti Lendavataldriku Föderatsiooni ja Eesti Firmaspordi Liidu.

Eesti Lendavataldriku Föderatsioon koondab ja ühendab ultimate frisbiga tegelevaid spordiklubisid, -ühendusi ja –seltse. Liidu eesmärk on arendada ultimate frisbit Eestis, korraldada turniire ja tutvustada ala ja selle viimine laiema avalikuse ette. Eesti Firmaspordi Liit on spordiorganisatsioon, mille missioon on olla partneriks Eesti tööandjatele töötajate sportliku elustiili kujundamisel. Liidu liikmeteks on ettevõtted või nende juurde loodud spordiklubid. Liidu eesmärk on pakkuda töökollektiividele ja töötajatele laialdast võistlus- ja harrastusspordikalendrit, senisest soodsamaid ja mugavamaid treenimis- ning võistlemisvõimalusi, muuta töötajate spordi toetamine tööandjatele mugavamaks, korraldada osalemist rahvusvahelistel firmaspordi üritustel. Eesti Olümpiakomitee liikmeskonda kuuluvate spordialaliitude arv suurenes Eesti Lendavataldriku Föderatsiooni ja Eesti Firmaspordi Liidu vastuvõtmisega 70-le, lisaks kuulub EOK-sse 17 üleriigilist spordiühendust, 19 piirkondlikku liitu ja 16 füüsilist isikut, kokku 122 liiget.

https://www.err.ee/870656/moskva-tuumarelvaleppest-lahkumine-on-usa-le-ohtlik-samm

Moskva: tuumarelvaleppest lahkumine on USA-le ohtlik samm

Külma sõja aegsest tuumarelvaleppest lahkumine, mille kavatsusest on USA president Donald Trump teatanud, on ohtlik samm, ütles pühapäeval Vene asevälisminister Sergei Rjabkov.

"See oleks väga ohtlik samm. Olen kindel, et rahvusvaheline üldsus mitte üksnes ei mõista seda, vaid see kutsub esile ka terava hukkamõistu," ütles Rjabkov Vene riiklikule uudisteagentuurile TASS. Ta lisas, et Moskva ei langeta USA otsusega seoses tormakaid otsuseid, kuid ütles, et USA avaldust tuumarelvaleppest lahkumise kohta võib pidada ultimaatumiks. Rjabkov avaldas usutluses Interfaxile lootust, et pühapäeval Moskvasse saabuv USA riikliku julgeoleku nõunik John Bolton selgitab põhjalikult ja professionaalselt USA seisukohta leppe suhtes. Vene föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov ütles, et USA üritab hävitada lepete süsteemi tuumarelvade globaalse tasakaalu säilitamiseks ning saavutada tuuma- ja tavarelvade vallas ühepoolset sõjalist ülimuslikkust. "Pole kahtlust, et Ühendriigid otsivad iga võimalust, et hävitada külma sõja ajal loodud lepete süsteem globaalse tuumajõudude tasakaalu säilitamiseks. USA ei vaja enam jõudude tasakaalu. Ameeriklased soovivad tuuma- ja tavarelvade vallas ühepoolsed sõjalist ülekaalu, et suruda kogu maailmale peale oma tahet ja huve," lausus Kossatšov. Gorbatšov kritiseeris Trumpi otsust lahkuda tuumaleppest Endine Nõukogude Liidu liider Mihhail Gorbatšov kritiseeris pühapäeval USA presidendi Donald Trumpi otsust lahkuda tuumarelvade piiramise leppest, mille ta oli 1987. aastal allkirjastanud koos Ühendriikide tolleaegse liidri Ronald Reaganiga. "Kas on tõesti nii raske mõista, et nendest kokkulepetest taganemine näitab vähest tarkust?" ütles 87-aastane Gorbatšov intervjuus Interfaxile. "Sellest leppest lahti saamine on viga," ütles ta ja rõhutas, et ametnikud "ei tohi puruks rebida vanu desarmeerimisleppeid". "Kõik need lepped, mis on suunatud tuumadesarmeerimisele ja tuumarelvade piiramisele, tuleb säilitada, et säästa elu Maal," sõnas Gorbatšov. Trump teatas laupäeval, et USA kavatseb lahkuda keskmaa tuumajõudude lepingust (INF). Gorbatšov hoiatas, et Trumpi samm "õõnestab kõiki jõupingutusi, mida Nõukogude Liidu juhtkond ja ka USA ise tegid tuumadesarmeerimiseni jõudmiseks".

https://sport.err.ee/595737/inglismaa-korgliigas-selgus-viimane-valjalangeja

Inglismaa kõrgliigas selgus viimane väljalangeja

Inglismaa jalgpallimeistrivõistluste kõrgliigas kaotas Hull City võõrsil Crystal Palace'ile 0:4 ja langes aste madalamale.

Kolmemängulise kaotustejada ning sama pika väravateta seeria lõpetanud Londoni klubi tabamuste eest hoolitsesid Wilfried Zaha 3., Christian Benteke 34., Luka Milivojevic 85. (pen.) ja Patrick van Aanholt 90. minutil. Seega on voor enne hooaja lõppu selgunud kõik kolm väljalangejat. Lisaks Hullile peavad kõrgliigaga hüvasti jätma Middlesbrough ja Sunderland. Esiliigast on edasipääsu taganud Newcastle United ning Brighton & Hove Albion. Kolmanda kõrgliiga pileti lunastab play-offi võitja, kus on peetud esimesed poolfinaalid. Eile tegid Fulham ja Reading 1:1 ning täna Huddersfield Town ja Sheffield Wednesday 0:0 viigi.

https://www.err.ee/608398/liikluses-sai-viga-neli-inimest

Liikluses sai viga neli inimest

Kolmapäeval juhtus üle Eesti neli raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku neli inimest.

Kell 10.37 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Õismäe teel, kus 70-aastane mees tagurdas Volvoga otsa maja ees pingil istunud 74-aastasele naisele. Juht lahkus õnnetuskohalt, kuid naasis pärast politsei telefonikõnet. Viga saanud naine toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Kell 11.55 juhtus liiklusõnnetus Narva-Jõesuus Koidula tänaval, kus jalgrattaga sõitnud 66-aastane mees kukkus. Rattur toimetati Narva haiglasse. Kell 14.20 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Raasiku vallas Kiviloo külas, kus viieaastane poiss sõitis laste ATV-ga vastu kive. Laps toimetati Tallinna lastehaiglasse. Kell 17.45 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Harku vallas Klooga maanteel Rannamõisa kiriku juures, kus 32-aastane mees sõitis autoga otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud 60-aastasele mehele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

https://novaator.err.ee/1608458984/lugeja-kusib-kes-on-talviti-toas-ringi-lendavad-pikkade-tiibadega-putukad

Lugeja küsib: kes on talviti toas ringi lendavad pikkade tiibadega putukad?

Paljude eestimaalaste kodudes kütteperioodil välja ilmuva kiilassilma kogu eluring on erakordne: munad munetakse varre otsa, vastsed maskeerivad end prügihunnikuteks ja valmikud vahetavad värvi nagu kameeleonid.

Tartu Ülikooli entomoloogia kaasprofessor Tiit Tederi sõnul on Eestis tosin liiki kiilassilmasid. Enamik talvitub vastsena, harilik kiilassilm aga valmikuna, kellele meeldib end peita näiteks puukoore alla või vanade lehtede vahele. Ta ei põlga ära ka inimese rajatud kuure, kasvuhooneid ja elumaju. Mõned külma ilma, lume ja lindude eest tuppa peitu pugenud kiilassilmad võivad kütteperioodi tulles avastada end väga suvistest oludest ning rahuliku talvitumise asemel asuvad hoopis ringi lendama. Just siis jäävad nad ka inimesele silma ja võivad tekitada hirmu, nagu oleks majja mingid kahjurid elama asunud. Tegelikult on kiilassilm hoopis kahjurite hävitaja ja seetõttu iga aiapidaja suur sõber. Putukamaailma dinosaurusel on omad veidrused Tederi sõnul on kiilassilmad üsna arhailised olendid, kelle juured ulatuvad ligi 250 miljoni aasta taha. Pika evolutsiooni jooksul on neil välja kujunenud mitu põnevat omapära. Näiteks pistavad kiilassilmad oma munad peaaegu sentimeetri pikkuse peenikese varre otsa seisma. Munad on küll harjumuspärase ovaalse kujuga, aga selline arhitektuuriline lähenemine nende paigutamisel on putukate puhul üsna erandlik. Tederi sõnul võib olla tegemist kohanemisega, mis aitab ära hoida kannibalismi. Ühele lehele muneb emane mitukümmend muna ja varajasemad koorujad võivad nälja kustutamiseks õdesid-vendi einena kasutada. Kui munad pole lehe peal puntras koos, vaid igaüks oma ridva küljes, on väiksem tõenäosus, et uus põlvkond end aplusega tasalülitaks. Ka sipelgatel ja teistel tillukestel kiskjatel on neid sealt raskem kätte saada. Kiilassilmal on kehaväline seedimine nagu ämblikulgi. See tähendab, et kui kiilassilma vastne oma õõnsad lõuad lehetäile või liblikaröövikule sisse lööb, juhib ta ohvri kehasse kõigepealt seedeensüüme, mis saagi organid mõne minutiga ära lagundavad. Seejärel imeb ta poolseeditud vedeliku ohvri seest oma kõhtu. Tühjaks imetud lehetäisid aga niisama kõrvale ei heideta. Täide kestad ja ka muu lähiümbruses oleva sodi kleebib vastne maskeeringuna selja peale. "Olen korduvalt saanud inimestelt fotosid ja küsimusi, et mis see tillukene liikuv sodihunnik või prügitomp küll on," muigab Teder. Pole just tavaline, et putukad on võimelised valmikuna värvi muutma, talvituvad kiilassilmad aga just nii talitavad. "On arvatud, et see aitab neil paremini ümbruskonda sulanduda ja seeläbi vaenlastele märkamatuks jääda," selgitab Teder. Kevadel ja suvel, kui nende elukeskkond on roheline, on ka kiilassilmad rohelised, sügisel muutuvad aga beežikas-roosakaks. Putukad üldiselt vanadusse ei sure Talvine diapaus, mil putukas on justkui tardunud, pikendab tema eluiga. Kiilassilma arenguetappide pikkus sõltub ilmaoludest, aga meie laiuskraadidel on tavapärane, et muna areng kestab ligi nädala ning vastse- ja nukujärk umbes paar nädalat. "Kiilassilma vastsed söövad kõike, millest jõud üle käib ning just sel põhjusel kasvatatakse kiilassilmasid lausa tööstuslikult ning lastakse kasvuhoonetesse biotõrje eesmärgil laiali," toob Teder välja. Suve hakul ringi lendama asuvad valmikud alustavad munemist umbes nädal pärast nukust koorumist. Need, kes alles sügiseks tiivad selga saavad, võivadki tänu heale talvitumiskohale elada veel pool aastat ja uuel kevadel järglaste saamiseni jõuda. "Siiski tuleb silmas pidada, et vanadusse putukad üldiselt ei sure – enamasti pistab keegi nad enne nahka," tõdeb Teder ning toob välja, et ka tuppa talvituma tulnud kiilassilmad on üsna suures ohus. Sügise hakul toas ringi lendavaid kiilassilmasid saaks tema sõnul veel aidata: "Parim, mis nendega teha, on nad ettevaatlikult kas karbis või tiibadest kinni võttes õue tagasi aidata ja kui läheb hästi, siis leiavad nad endale seal uue koha, kus talv mööda saata." Südatalvised virgujad, keda näiteks küttepuudega tuppa tuuakse, ei jõua aga uut kevadet ära oodata ja saavad tõenäoliselt hukka.

https://sport.err.ee/1608144250/kolm-eesti-sulgpallurit-osalevad-maailma-prestiizseimal-voistlusel

Kolm Eesti sulgpallurit osalevad maailma prestiižseimal võistlusel

Maailma vanim ja prestiižeim turniir YONEX All England Open toimub 111. korda ning oli eelmise aasta viimane võistlus, kus koos osalesid maailma tipud. Varasemalt on Eesti mängijatest All England Openil osalenud vaid Kati Tolmoff. Tänavu lisanduvad sellesse nimekirja Kristin Kuuba, Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel.

Inglismaal Birminghamis 17.-21. märtsini toimuv võistlus on BWF HSBC World Tour Super 1000 kategooria turniir, kus tänavu on auhinnafond 850 000 dollarit. All England Open algab kolmapäeval, 17. märtsil, kui peetakse kõik 80 esimese ringi mängu. Kristin Kuuba (BWF 55.) kohtub naisüksikmängu esimeses ringis taaskord Tai esindajaga, kuid seda puhku endise maailmameistri Ratchanok Intanoga (BWF 6.). Eesti sulgpallifännidele on Intano tuttav 2016. aasta Rio olümpiamängudelt, kui alagrupifaasis kohtus ta tolle aja Eesti esireketi Kati Tolmoffiga. Tookord jäi tailanna peale. Naispaarismängus kohtuvad Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel (BWF 60.) esimeses ringis Taani paari Christine Buschi ja Amalie Schulziga (BWF 53.). Taani paariga on Rüütel varasemalt kohtunud, kui paarismängus koos Kuubaga alistati 2018. aasta Leedu Euroopa karikaetapi finaalis taanlannad kahes geimis. Meesüksikmängus on üle pika aja platsil taas maailma esireket Kento Momota. Tema viimane võistlus oli 2020. aasta jaanuaris. Naisüksikmängus andis esmaspäeval teada olümpiavõitja Carolina Marin (BWF 3.), et peab All England Openi vahele jätma vigastuse tõttu, mis kimbutas teda juba märtsi alguses toimunud Swiss Openist alates. Eestist on YONEX All England Openil ka neljas esindaja. Nimelt on Artur Zaluzhnõi ametis peakohtuniku asetäitjana.

https://sport.err.ee/1221541/timberwolvesi-tahtmangija-nihestas-rannet-ja-jaab-nadalateks-valjaku-aarde

Timberwolvesi tähtmängija nihestas rannet ja jääb nädalateks väljaku äärde

Minnesota Timberwolvesi tähtmängija Karl-Anthony Towns nihetas vasakut rannet ja peab jääma kohtumistest eemale mitmeks nädalaks.

Towns nihetas rannet laupäevaõhtuses 116:111 võidukohtumises Utah Jazzi vastu. Tegemist on sama randmega, mida Towns mullu vigastas. Operatsiooni korvpallur ei vaja, kuid järgmistel nädalatel ta väljakule siiski ei pääse. "Ma ei suuda hetkel midagi kinni püüda. Viimati jäin kohtumisele ainult selleks, et vastaste tähelepanu hajutada," tunnistas Towns. "Jäin pingile juhuks, kui meeskond mind oleks vajanud. Ma ei tahtnud lihtsalt loobuda ja kohe röntgenisse minna." Townsi jaoks on tegemist olnud äärmiselt raske aastaga. Lisaks vigastustele on 25-aastane korvpallur koroonaviiruse pandeemia tõttu kaotanud seitse pereliiget, sealhulgas oma ema ja onu.

https://www.err.ee/1608524771/usa-otsib-uusi-energiaallikaid-ja-peab-labiraakimisi-venezuelaga

USA otsib uusi energiaallikaid ja peab läbirääkimisi Venezuelaga

USA otsib uusi energiaallikaid ja Washington peab seetõttu läbirääkimisi Venezuelaga. Hiljuti kohtus USA delegatsioon Caracases Venezuela presidendi Nicolas Maduroga.

Maduro kirjelduse järgi olid läbirääkimised " üksteise suhtes lugupidavad". Maduro sõnul kestsid läbirääkimised umbes kaks tundi. See oli esimene kõrgetasemeline kohtumine kahe riigi vahel pärast 2019. aastat, vahendas Financial Times. "Leppisime kokku töötama tulevikku suunatud tegevuskava kallal. Jätkame koordineerimist," ütles esmaspäeval Maduro. USA oli suurim Venezuela nafta ostja, kuid 2019. aastal kehtestas Washington Caracase suhtes sanktsioonid. USA süüdistas Madurot presidendivalimiste varastamises. Venemaa invasioon Ukrainasse aga muutis geopoliitilist olukorda. USA ja Euroopa Liit (EL) otsivad maailmas alternatiivseid energiaallikaid. USA kaalub sanktsioonide nimekirja lisada ka Venemaa naftasektori. USA tahab nüüd Maduroga suhteid parandada ja võib seetõttu sanktsioone leevendada. Maduroga kohtumist kinnitas ka Valge Maja pressisekretär Jen Psaki. "Püüame suhelda energiatootjatega ja nendega, kellel on naftavarud. Peame suhtlema igasuguste riikidega üle maailma," ütles Psaki. USA endise presidendi Donald Trumpi kehtestatud karmid sanktsioonid mõjusid Venezuela majandusele laastavalt. Maduro suutis aga Venemaa ja Hiina toel jääda edasi riigi presidendiks.

https://www.err.ee/1608297387/oopaeva-jooksul-andis-positiivse-koroonaproovi-244-inimest

Ööpäeva jooksul andis positiivse koroonaproovi 244 inimest

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 6365 koroonaviiruse proovi, millest esmaseid positiivseid teste oli 244 ehk 3,8 protsenti testide koguarvust.

Uutest nakatunutest 182 inimest ehk 74,6 protsenti olid vaktsineerimata, teatas terviseamet. 16 nakatunu vaktsineerimiskuur on pooleli ning 46 (18,9 protsenti) nakatunu vaktsineerimiskuur on lõpetatud. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 163,1 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 4,8 protsenti. Ööpäeva jooksul avati kuus uut COVID-19 haigusjuhtumit, haiglaravi vajab 44 patsienti. Haiglaravil viibivatest patsientidest kuus inimest ehk 13,6 protsenti on lõpetatud vaktsineerimisega (neist sümptomaatilise COVID-19 tõttu viis inimest). Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 64 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 29 inimest (65,9 protsenti). Uusi surmajuhtumeid ei registreeritud. Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 99 inimesel. 78 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest on Tallinnas. Tartumaale lisandus 40, Pärnumaale 36, Põlvamaale 12 ning Ida-Virumaale üheksa. Raplamaale lisandus kaheksa, Järvamaale kuus ning Võru- ja Lääne-Virumaale neli uut nakatunut. Jõgeva- ja Viljandimaale lisandus kolm, Hiiu- ja Valgamaale lisandus üks uus nakatunu. Lääne- ja Saaremaale ei lisandunud ühtegi nakatunut. 18 juhul puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht. Ööpäeva jooksul manustati 6264 vaktsiinidoosi. Vaktsineerimisi on tehtud kokku 649 250 inimesele ning vaktsineerimiskuur on lõpetatud 569 508 inimesel. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 58,2 protsenti.

https://kultuur.err.ee/311033/estonias-saavad-kokku-kaks-orkestrit-ja-regilaul

Estonias saavad kokku kaks orkestrit ja regilaul

Järgmisel pühapäeval, 20. märtsi õhtul kell 18 vallutavad Estonia kontserdisaalis publikut oma sära ja jõuga kahe riigi orkestrid.

Kontserti juhatab üks parimaid Läti dirigente Normunds Šnē. Laval on Sinfonietta Rīga ja Tallinna Kammerorkester ja see on nende orkestrite esimene ühine kontsert. Kõlab värske ja ärgas kava 20. ja 21. sajandi teostest, mis loodud kahele orkestrile ning kus oluline osa on rütmirõõmu kandvatel soololöökpillidel. Kontserdikava keskmes on 20. sajandi ühe olulisema helilooja Béla Bartóki tuntum teos "Muusika keelpillidele, löökpillile ja tšelestale", mis on korduvalt kõlanud erinevates filmides, sealhulgas filmis "Olles John Malkovich". Esiettekandele tuleb armastatud teatrihelilooja Tauno Aintsi uudisteos "Kontsert kahele", mille algidee on orkestrimuusika kohta lausa tavatu – regilaul. Ka tulemus on senikuulmatu – kaks orkestrit vaheldumisi eeslaulja rollis. Aints selgitab: "Regilaulu põhimõte võimaldab mul jagada muusikalist materjali orkestrite vahel - mõlemad on vaheldumisi ees- või järellauljad."

https://kultuur.err.ee/880001/suri-itaalia-lavastaja-bernardo-bertolucci

Suri Itaalia lavastaja Bernardo Bertolucci

Itaalia filmilavastaja Bernardo Bertolucci, kes on lavastanud teiste hulgas filmid "Viimane tango Pariisis" ja "Konformist", suri esmaspäeval 77-aastasena, teatas Itaalia meedia.

Bertolucci pressiesindaja teatas, et lavastaja suri vähki. Ta oli enam kui kümme aastat veetnud ratastoolis, kuhu ta jäi pärast seda, kui 2003. aastal diski prolapsile tehtud operatsioon ebaõnnestus ja ta kaotas kõndimisvõime. Bertolucci töötas nii Euroopas kui ka Hollywoodis, kuigi tema suhetes filmistuudiodega olid nii omad tõusud kui ka mõõnad. Olgugi et ta järgis oma töös filmestuudiote kehtestatud süsteemi raame, õnnestus tal alati luua filme, mida peeti tema sisemaailma projektsioonideks. Varastel 60ndatel alguse saanud filmikarjääri jooksul kujunes Bertolucci Itaalia uue laine – koos ja võrdselt Antonioni, Fellini ja Pasoliniga – võtmetegelaseks, kes läks oma 1987. aasta filmiga "Viimane keiser" edukalt üle suuremahuliste Hollywoodi filmide tootmisele. "Viimane keiser" oli filmiadaptsioon Hiina viimase imperiaalse valitseja Pu Yi eluloost, millega Bertolucci tegi 1987. aasta Oscarite jagamisel puhta töö, võites kõik üheksa kategooriat, kus ta oli nomineeritud, sealhulgas parima filmi ja parima režissööri kategooria. Ühes sellega sai temast esimene ja ainus itaallane, kes on võitnud parima režissööri Oscari. "Viimane keiser" on üks filmidest, mis on võitnud kõige rohkem Oscareid ja oli ka esimene Lääne suurfilm Hiinast, mis oli tehtud koostöös Hiina valitsusega, kes andis talle pretsedentitu loa filmida Pekingi keelatud linnas. Kaader Itaalia lavastaja Bernardo Bertolucci filmist "The Dreamers" (2003). Autor: Rights Managed/RPC / FICTION FILMS / PENINSULA/SCANPIX Bertolucci sündis 1940. aastal Parmases luuletaja ja õpetaja perre ning kasvas üles kirjandus- ja kunstilembeses keskkonnas. Tema isa Attilio sõber oli Pier-Paolo Pasolini, kes oli tollal romaanikirjanik ja luuletaja ja võttis 20-aastase Bertolucci oma assistendina 1961. aasta debüütfilmi "Accattone" juurde tööle. See osutus Bertolucci suureks läbimurdeks: Pasolini aitas teda veelgi, soovitades teda kirjutama stenaariumi filmile "La Commare Secca" (ingliskeelse pealkirjaga "The Grim Reaper"), millest sai Bertolucci 1962. aasta režissööridebüüt. "Konformist" tähistas ka Bertolucci koostöö algust filmioperaatori Vittorio Storaroga. Koos lõid nad visuaalselt võrgutavaid meistriteoseid, sealhulgas filmi "The Spider's Stratagem" (1970), "Viimane tango Pariisis" (1972) ja "1900" (1976). "Viimane tango Pariisis", kus astusid üles Marlon Brando ja Maria Schneider, tegi Bertolucci rahvusvaheliselt tuntuks ja ka kurikuulsaks ning võimaldas tal oma 300-minutilisse filmi "1900" väravata tippklassi näitlejad, nagu Robert De Niro, Gérard Depardieu ja Burt Lancaster. Pärast filmiga "Viimane keiser", mille produtsent oli Jeremy Thomas, saavutatud suurt edu jätkas Bertolucci koostööd Thomasega. Duo tegi filmid nagu "The Sheltering Sky", "Stealing Beauty" ja "The Dreamers". Viimases naasis Bertolucci tagasi radikaalse poliitika ja erootika peadpööritava kombinatsiooni juurde, millest oli aastakümneid varem kujunenud tema kaubamärk. Bertolucci viimane film oli "Me and You", mis oli adaptsioon Niccolò Ammaniti romaanist. Ta oli alates 1978. aastast abielus filmitegija Clare Peploega, kuid neil polnud ühtegi last.

https://sport.err.ee/1140387/killing-jai-em-il-neli-b-finaali-kohta-teeninud-noorsoudjatega-rahule

Killing jäi EM-il neli B-finaali kohta teeninud noorsõudjatega rahule

Serbias Belgradis lõppesid pühapäeval alla 19-aastaste noorsõudjate Euroopa meistrivõistlused. Kuigi Eestil ühtki finaalipääset hankida ei õnnestunud, hindavad asjaosalised tulemusi üle keskmise tugevaks.

Avapäeval vahesõidu võitnud ja poolfinaali pääsenud Viljandi sõudja Helene Dimitrijev võitles seal finaalipääsme eest, ent see eesmärk jäi saavutamata: ta oli 8.52,32-ga viies, jäädes vajalikust kolmandast kohast ligi poole minuti kaugusele. Sõidu võitis ukrainlanna Daria Stavõnoga 8.18,21-ga. B-finaalis Viljandi sõudjale seal vastaseid ei leidunud: 8.13,70-ga finišeerinud neiu sai üldkokkuvõttes seitsmenda koha ja oli sellega koondise parim. A-finaalis võitis 8.06,09-ga kuldmedali Valgevene esindaja Vialeta Dzmitrõjeva. "Dimitrijev oli hea, ta sõitis juba Eesti meistrivõistlustel kindlalt. Siin läks kõik tõusvas joones: eelsõit oli veidi konarlik, aga mida aeg edasi, seda kindlamalt tuli. Eriti tasemel olid vahesõidud," hindas esitusi järelkasvukoondiste projektijuht Matti Killing. Tallinna noormees Artjom Holostõhh näitas ühepaadil niisamuti head minekut, sest lõpetas B-finaalis ajaga 7.41,76 teise ning kokkuvõttes kaheksanda kohaga. Selle sõidu võitis sloveen Sergej Cupkovic ajaga 7.39,10. Meistritiitli kindlustas 7.25,17-ga prantslane Victor Marcelot. "Holostõhh sõitis võitluslikult, B-finaalis rabeles kaheksanda koha väga vapralt välja. Finaal olnuks tänavu veel keeruline. Enamik paarisaerumehi istusid nüüd neljases ja see, et ta ühesel kaheksandaks tuli, on tema jaoks kõva saavutus. Noormees õigustas oma kohalolekut," rääkis Killing. Narva duo Mihhail Netšajev – Ignat Gontšarov võistlesid paarisaerulisel kahepaadil B-finaalis, kus olid 6.53,17-ga neljandad, kokkuvõttes kümnendad. Sõidu võitis 6.43,04-ga Türgi 6.45,65 kirja saanud Sloveenia ja 6.47,59-ga lõpetanud Tšehhi ees. Kuldmedali tagas 6.39,02-ga Hispaania paar Pablo Morena – Caetano Horta Pombo. Killingu sõnutsi näitasid Narva poisid ühtlast sõitu. "Ilmselt oli see nende lagi. Esimene ja viimanegi sõit olid võitluslikud. Tunda andis vähene võistluskogemus: ilmselt sel tasemel vastutus ja ootused panid neile pinged peale." Poiste paarisaerunelik Karl Kristofer Orgse, Uku Siim Timmusk, Hannes Lehemets ja Jaan Sander Kleingi võistlesid B-finaalis, kus olid Hispaania (6.15,98) järel 6.16,83-ga teised, üldarvestuses kaheksandad. Seejuures edestati sama aja kirja saanud Leedu kvartetti. Euroopa meistriks krooniti 6.10,55-ga lõpetanud Venemaa. "Neljapaadil jäi poolfinaalis oskustest vajaka: 200 meetrit enne lõppu said korraks kolmanda koha kätte, kuid andsid lõpus taas käest. Nad ise mainisid, et läksid finišeerides roolimisega alt," jutustas koondise juhendaja, kelle sõnutsi võib B-finaalis nähtuga igati rahule jääda: "poisid olid hooaja tippvormis." Eesti kaheksapaat lõpetas võistlemise avapäeval vahesõidus, mis andis neile kokkuvõttes seitsmenda positsiooni. Okteti minek jäi juhendaja sõnul veidi ebaõnne taha. "Need rumalad 26 sajandikku, Eestis nägin mehi paremini liikumas. Vahel on nii, et esimesed sõidud tulevad uuel meeskonnal paremini välja ja seejärel ilmneb väike tagasiminek," rääkis koondise juht, kelle arvates on Eesti poisid siiski konkurentsivõimelised. "On aeg uusi mehi proovida, kes mõne aasta pärast võiks vanamehi kimbutama hakata, nende sussidesse astuda ja paadid üle võtta." Kas suure paadi välja viimine oli õigustatud? "Kindlasti, seda arutasime juba enne paatkonna võistlusele lähetamist. Vaja on võistluskogemust. Ükski meie paatkond alla oma võimete ei esinenud ja mulle tundub, et siin oleme viimaste aastate parimas seisus," rääkis Killing, kes hindas koondise etteastet tugeva neljaga. "Viie jaoks võinuks paar õnnestumist lisaks olla: näiteks nelja- ja kahekspaadi finaali pääsemine, mis jäi napilt täitmata."

https://www.err.ee/1608544288/elektri-borsihind-kukub-laupaeval-61-protsenti-61-9-eurole

Elektri börsihind kukub laupäeval 61 protsenti 61,9 eurole

Elektri keskmine hind elektribörsil Nord Pool kukub laupäeval 61,1 protsenti 61,9 eurole megavatt-tunni kohta.

Kalleim on elekter õhtul üheksa ja kümne vahel, millal megavatt-tunni eest tuleb välja käia 187,9 eurot. Odavaim on energia hommikul neljast viieni, siis maksab elektri megavatt-tund 4,59 eurot. Soome keskmine elektri hind on laupäeval vaid 21 eurot, seejuures ulatub maksimaalselt 65,47 eurot megavatt-tund. Lätis ja Leedus on laupäeval elektri hinnad Eesti tasemel.

https://www.err.ee/613427/soome-ringhaalingu-hinnangul-on-tallinn-euroopa-juhtiv-ostukeskuste-linn

Soome ringhäälingu hinnangul on Tallinn "Euroopa juhtiv ostukeskuste linn"

Soome rahvusringhääling Yle nimetab Tallinna uutest ostukeskustest ja ehitusprojektidest rääkiva artikli pealkirjas Eesti pealinna "Euroopa juhtivaks ostukeskuste linnaks".

Hinnang põhineb väitel, et Tallinnas on ühe elaniku kohta rohkem kaubanduspinda kui üheski teises Euroopa pealinnas. Ajakirjanik Risto Vuorinen nendib artiklis, et sellest hoolimata ehitatakse Tallinnas üha uusi ostukeskusi. Emori uuringuekspert Kersten Jõgi seletab seda olukorda asjaoluga, et sisuliselt on pool Eestit pealinna kaubanduselu mõjupiirkonnas. Välismaiste klientide ostud moodustavad umbes 10 protsenti kogu Eesti jaekaubandusest. Pikas ülevaatlikus artiklis räägivad oma projektidest näiteks Pro kapital, Porto Franco ja Tallink.

https://www.err.ee/1608703750/eesti-kohal-lendas-usa-strateegiline-pommitaja-b-52

Eesti kohal lendas USA strateegiline pommitaja B-52

Reedel lendasid Balti riikide õhuruumis USA strateegilised pommitajad B-52. Üks neist jäi pikaks ajaks Eesti õhuruumi.

"Tegu oli liitlastega varasemalt planeeritud koostööõppusega, harjutamaks Eesti üksustega rutiinseid protseduure," ütles ERR-ile õhuväe teavitusspetsialist, vanemseersant Siim Verner Teder. B-52 lennukeid nähti reedel ka Rootsi kohal. A couple of USAF B52's just flew over my house! WOW! pic.twitter.com/AgHfPdOQ2e — Sam (@Samir_Madani) September 2, 2022 B-52 on Ameerika Ühendriikide õhuväe suurim pommitaja, mis võeti esmakordselt kasutusele juba 1955. aastal. Pidevate uuenduste tulemusel on lennuki praegu kasutuses olev variant varustatud moodsate mootorite, raadioelektroonika ja relvastusega. Lennuki relvastusesse kuuluvad nii traditsioonilised kui ka juhitavad pommid, miinid ning mitmesugused tiibraketid. Moderniseeritud B-52 varustuse hulka kuulub ka terve rida kaasaegseid elektroonilise sõjapidamise vahendeid. B-52 suudab kanda kuni 27,5 tonni erinevat relvastust ja võib lennata kiirusega kuni 1047 km/h, 15 kilomeetri kõrgusel ning ilma tankimata kuni 16 000 kilomeetri kaugusele. Pommitaja suurim kaal õhkutõusmisel on 220 tonni. B-52 Eesti kohal. Autor/allikas: Flightradar24.com

https://www.err.ee/883613/prangli-laevaliini-teenindamiseks-tegi-odavama-pakkumise-leedo-firma

Prangli laevaliini teenindamiseks tegi odavama pakkumise Leedo firma

Vjatšeslav Leedole kuuluv Tuule Liinid hakkab ilmselt järgneval kahel aastal teenindama Prangli ja mandri vahelist Kelnase-Leppneeme parvlaevaliini, kuna esitas hankel odavama pakkumuse kui praegune vedaja, Rein Kilgi firma Kihnu Veeteed.

Tuule Liinide pakkumine perioodiks alates 18. detsembrist kuni 2020. aasta lõpuni on 834 057 eurot ilma käibemaksuta, Kihnu Veeteedel oli 967 812 eurot. Viimsi abivallavanem Margus Kruusmägi on asunud läbirääkimistesse Tuule Liinidega hankelepingu sõlmimiseks, selgub pakkumiste avamise protokollist. Rein Kilgile ning Kaspar Kokale kuuluva Kihnu Veeteede juhi Andres Laasma hinnangul ei tohiks Viimsi vald elutähtsa teenuse osutamiseks Leedole kuuluva Tuule Liinidega lepingut sõlmida, kuna tegemist on sisuliselt riiulifirmaga. "Meil on täna keeruline lõpuni kommenteerida oma edasisi samme, kuna Viimsi valla lõplikku otsust pole veel meieni jõudnud. Praegu on meil info, et vald otsustas alustada läbirääkimisi Vjatšeslav Leedole kuuluva Tuule Liinid OÜ-ga. Nimetatud ettevõtte puhul on tegemist sisuliselt riiulifirmaga. Seetõttu on äärmiselt kummaline ja kahtlusi ning küsimusi tekitav, et vald üldse sellisele ettevõttele niivõrd elutähtsa teenuse osutamiseks pakkumiskutse saatis," ütles Laasma BNS-ile. Kihnu Veeteede juht tõi esile, et Tuule Liinid esitas eelmisel riigihankel ühispakkumise Saaremaa Laevakompaniiga, mille suhtes on praeguseks alustatud pankrotimenetlust ja varasem hange seetõttu tühistati. "Teatavasti Vjatšeslav Leedo teine laevafirma, Väinamere Liinid, käib maksmata sadamatasude pärast – võlgnevus umbes miljon eurot – Saarte Liinidega kohtus. On arusaamatu, et nüüd on otsustanud vald alustada läbirääkimisi ettevõttega Tuule Liinid OÜ, kes kuulub samale omanikule ja kel puudub igasugune kogemus parvlaevaühenduse korraldamisel ja kes varem iseseisvalt ei oleks kvalifitseerunud," rääkis Laasma. Prangli laevaliiklust korraldas riigihanke tulemusena alates 2013. aastast Kihnu Veeteed, kellega sõlmitud hankeleping lõppes 30. oktoobril. Vastavalt riigihanke seadusele tuli Viimsi vallal välja kuulutada uus avatud hankemenetlus, mida Viimsi Vallavalitsus ka tegi. Uues hankes tegi parema pakkumuse ühispakkujad OÜ Tuule Liinid ja Saaremaa Laevakompanii, kelle pakkumus tunnistati edukaks. Sel hetkel polnud Saaremaa Laevakompanii pankrotti välja kuulutatud ega menetlust alustatud. Kihnu Veeteed vaidlustas hanke tulemused, ent riigihangete vaidlustuskomisjon jättis selle rahuldamata. "Pankrotimenetluse algatamine ei ole pakkujale kohustuslik hankemenetlusest kõrvaldamise alus, see on hankija õigus, mitte kohustus," ütles Viimsi vallas sisekommunikatsiooni spetsialist Elis Mäeots BNS-ile. Vaidlustuse tõttu polnud Viimsi vallal enam seadusekohaselt ja õigeaegselt läbiviidud menetluses hankedokumentidest erinevatel tingimustel lepingut sõlmida, kuna hanke periood oli fikseeritud kindla alguse- ja lõpptähtajaga ehk 1. novembrist 2018 kuni 31. oktoobrini 2023, mistõttu ei jäänud Viimsi vallal üle muud, kui hankemenetlus kehtetuks tunnistada. "Sellises olukorras, kus pädeva asutuse tegevus on riigihangete seaduses sätestatud korras vaidlustatud ja avaliku teenindamise leping lõpeb enne vaidlustuse või kaebuse lahendamist, või kui muul viisil avaldub otsene oht teenuse osutamise katkemiseks, on pädeval asutusel õigus majanduslikult soodsamat võimalust valides leida uus vedaja," märkis Mäeots. Ajutiselt teenindab Prangli laevaliini AS Kihnu Veeteed Kuna liiniveo katkemine Prangli saare ja mandri vahel ei ole mõeldav, on Viimsi vallavalitsus AS-ilt Kihnu Veeteed tellinud ajutiselt reise parvlaevaga Vesta tähtajaga kuni 18. detsembrini. Paralleelselt viis Viimsi vallavalitsus läbi pakkumismenetluse tulenevalt ühistranspordiseadusest, mille kohaselt võib sõitjateveo ja sõidukiteveo puhul laeva- ja parvlaevaliikluses sõlmida riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest lähtudes avaliku teenindamise otselepingu, aga mitte kauemaks kui kaheks aastaks. Riigihanke üldpõhimõtteid jälgides korraldatigi pakkumismenetlus, saates välja pakkumiskutsed viiele ettevõttele liiniveo korraldamiseks Prangli saarele. Laekus kaks pakkumust ehk Tuule Liinid OÜ ja Kihnu Veeteed AS. Parima pakkumuse esitas Tuule Liinid OÜ. Tuule Liinid peaks Prangli ja mandri vahelist liiklust hakkama teenindama riigile kuuluva parvlaevaga Wrangö, mis antakse vedajale üle riigi ja vedajaga sõlmitud lepingu alusel. Praegu teenindab Kihnu Veeteed Kelnase-Leppneeme liini endale kuuluva asenduslaevaga Vesta, kuna Wrangö oli tehniliste probleemide tõttu rivist väljas. Veeteede Ameti kommunikatsioonijuht Jane Niit ütles BNS-ile, et Wrangö võeti reede õhtul vastu, nüüd seisab see Hundipea sadamas ja ootab uut operaatorlepingut. Viimsi vallavalitsus võib Tuule Liinidega sõlmida operaatorlepingu teisipäevasel istungil.

https://kultuur.err.ee/314361/kultuuriportaal-soovitab-preester-samurai-pihtimus-etv-s

Kultuuriportaal soovitab: "Preester-samurai pihtimus" ETV+'s

27. oktoobril jõuab ETV+ ekraanile värske Vene kinokunst, kui linastub režissöör Egor Baranovi film "Preester-samurai pihtimus".

Takura Nakamura, kes ristimisel sai nimeks isa Nikolai, on Jaapanis kristliku õigeusukiriku preester. Tema vend aga on ühe väga võimuka kuritegeliku klanni pea. Noorena oli Nikolai klanni teenistuses, kuid siis pühendus jäägitult Jumala teenimisele. Nüüd astus ta välja neiu kaitseks, keda peksid teise klanni esindajaiks osutunud jõhkardid, ja see andis põhjuse alustada Nikolai venna vastu tõelist sõda, milles hukkus palju inimesi. Nikolaile tekitas see kohutavaid süümepiinu. Vend otsustas saata Nikolai pakku, et päästa ta elu, ja nii sattus isa Nikolai Venemaa kolkasse, Glubokoje külla, mis oli uppumas sisekonfliktidesse. Sellele kolkakülale ihub hammast Andrei Neljubin, kellel on oma rikkaks saamise plaan, mille nimel on ta valmis kõigeks. Kummalisel kombel suudab isa Nikolai äratada külaelanikes üksmeele ja sisendada neile, et ühisel jõul suudavad nad kellele tahes vastu seista. Film "Preester-samurai pihtimus" on ETV+ ekraanil 27. oktoobril kell 21.00. PS! Filmi on võimalik vaadata eestikeelsete subtiitritega, mis tuleb eraldi valida nii teles kui veebis.

https://www.err.ee/1102958/airbus-kiitis-magnetic-mro-kabiinielementide-tehase-heaks

Airbus kiitis Magnetic MRO kabiinielementide tehase heaks

Lennukitootja Airbus kinnitas Eestis asuva kabiinielemente tootva tehase sobivust ning alates esmaspäevast on tehase omanikul, Magnetic MRO-l ülevaade lennukitootja hangetest, ütles Magnetic MRO juht Risto Mäeots.

Märtsis sõlmisid Magnetic MRO ning Airbus lennukite hoolduslepingu Euroopa lennukitootja õhusõidukite tugiteenusteks ja hoolduseks. Eelmisel aastal Eestisse toodud tehas sai kolmapäeval kinnituse, et on lennukifirmale sobiv ning saab nüüd hangetel osaleda. "Reaalselt on tootmine olemas. Airbusi tehas täna kinnitas, et neile sobib meie tehas ja alates sellest nädalast hakkame saama ametlikult Airbusi hangetest ülevaadet. Kõik hanked, mis Airbus välja paneb, neid hakkame nägema," ütles Mäeots Eesti lennundusjuhtide pressikonverentsil. "Kui me nüüd hankes osaleme ja võidame, siis võime toota kabiinielemente paarile tuhandele uuele Airbusi lennukile. See on suur turg ja meil on kõik võimalused olemas," lisas ta. Eesti lennundusettevõtete juhid räägivad suud puhtaks Autor/allikas: Priit Mürk/ERR Eesti lennunduse murekohana tõid pressikonverentsil osalenud välja laiema avalikkuse teadlikkuse puudumise, lisades, et kuna lennundus on suur tuluallikas nii riigile kui ka töötajale, ei ole valdkonna kasvatamisele küllalt tähelepanu antud. Mäeots ütles ERR-ile, et küllaldasi meetmeid pole lennundusele Eestis loodud. "Ei räägi mitte puusalt, vaid tean ka fakte. Magnetic MRO omab tütarettevõtet Hollandis, kes omakorda omab mehitatud jaamasid erinevates lennujaamades Euroopas ja Aafrika mandril ja näeme, kuidas erinevad riigid käituvad. Võin näitena tuua, et näiteks Saksamaal on meile öeldud, et meie töötajad saavad seal kuni järgmise aasta keskpaigani dotatsiooni. Eestis teatavasti siis juuni lõpuni," ütles Mäeots. Ta tõi välja, et võimalusi meetmeteks on mitmeid, näiteks võiks pakkuda ettevõtetele maksusoodustusi ja rendipuhkusi. X/Fly juht Jan Palmer tõi sektori probleemina välja, et Eestil on ühe ainsana Euroopa riikidest tegemata kodutöö selles osas, mis lennud ja sihtkohad tegelikult vajalikud ja olulised on. "Arutlused on samad üle Euroopa, aga üks asi, mis Eestil tegemata on, on kodutöö, et mis ja milliseid ühendusi on absoluutselt vaja. Keegi ei tea, räägime ainult sagedusest, aga peame aru saama, mis on riigile vajalik. Kõik teised riigid on seda teinud, siin ei räägi keegi sellest. Kõik tahavad aina rohkem, aga ei tea miks," ütles Palmer.

https://www.err.ee/693755/kristiine-linnaosavanem-initsiatiiv-lasteaia-kulastamiseks-oli-molemapoolne

Kristiine linnaosavanem: initsiatiiv lasteaia külastamiseks oli mõlemapoolne

Kristiine linnaosas asuvas Tihase lasteaias mudilastele unejuttu lugemas käinud linnaosavanem Jaanus Riibe rõhutab, et tema külaskäik lasteasutusse oli mittepoliitiline ning initsiatiiv külastuseks oli tema sõnul mõlemapoolne. Haridusamet poliitiku külaskäigule hinnangut anda ei soovi.

Kristiine linnaosavalitsus teatas, et linnaosavanem Jaanus Riibe külastas esmaspäeval rahvusvahelise lasteraamatute päeva puhul samas linnaosas asuvat Tihase lasteaeda ja luges sealsetele mudilastele unejuttu. ERR tundis huvi, kas initsiatiiv linnaosavanemaga kohtuda tuli lastelt endilt või linnaosavanemalt. Riibe vastas, et ta isiklikult seda kohtumist kokku ei leppinud, ent tema teada oli initsiatiiv mõlemapoolne. "Ma arvan, et see oligi mõlemapoolne. Kuna meie töötajad teadsid, et selline päev on tulemas, siis nad suhtlesid Tihase lasteaiaga ja mõlemad osapooled olid nõus. Tegemist ei olnud ülelinnaosalise kampaaniaga, vaid piirdus ühe lasteaiaga. Meie soov ei olnud midagi muud kui propageerida lugemist, väärtustada eesti keelt ja juhtida sellele tähelepanu. Midagi halba me sellega teha ei soovinud," kommenteeris Riibe. "Lugesin väikese lookese, see kestis mõned minutid, neli-viis minutit, sellega see ka piirdus. Käisin kahes vanemas rühmas, mõlemas lugesin raamatust ühe peatüki, mis kokku võttis 10-15 minutit," täiendas Riibe. Linnaosavanem selgitas, et unejutuks kujunes ettelugemine seetõttu, et tema päevakavas sobis külaskäik just kell 13, mil lapsed olid veel ärkvel ja mil neile tavaliselt unejuttu enne lõunauinakut ette loetakse. "Lapsed võtsid väga hästi vastu, kuulasid tähelepanelikult ja tegid lõpuks aplausi." "Lapsed võtsid väga hästi vastu, kuulasid tähelepanelikult ja tegid lõpuks aplausi. Me ei soovinud kedagi häirida sellega ega soovinud midagi halba, kuna eile oli tõesti rahvusvaheline lasteraamatute päev. Tegemist oli linnaosavanema jaoks küll uudse olukorraga, kuid kuna selline tähtpäev eile oli, siis võtsin selle võimaluse vastu ja leidsin võimaluse lastele ette lugeda. Kuigi digiajastu on väga põnev, siis raamatud on samuti väga põnevad," põhjendas Riibe lastele ettelugemist. "See ei olnud poliitikaga seotud, see oli lihtsalt rahvusvaheline lasteraamatute päev. Ka teised linnaosavanamad käivad regulaarselt lasteaedades erinevatel üritustel, seal toimuvad lastenäitused, etendused, kontserdid. See, et linnaosas juhtiv või töötav inimene külastab oma piirkonna lasteaeda, on täiesti tavapärane," hindas ta. Jaanus Riibe valis etteloetavad palad Eesti autorite kogumikust "Pisike puu". "Tagantjärele võin veel öelda seda, et ma olen saanud ka selle Tihase lasteaia lapsevanematelt positiivset tagasisidet, nad on öelnud, et see, et selline asi toimus, oli tore ja tõenäoliselt jätab lastele hea mälestuse. Siin ei ole poliitikaga seotud ega sellega kitsalt, et linnaosa juhib poliitik, vaid selle päeva enda sõnum on oluline," rõhutas Riibe. Tallinna haridusamet jättis kommenteerimata, kas poliitikute külaskäigud lasteaedadesse või koolidesse on nende hinnangul õigustatud, vaid piirdus üksnes lühikese üldise kommentaariga: "Tallinna haridussüsteemis kehtib detsentraliseeritud juhtimise põhimõte. See tähendab, et iga lasteaia igapäevast tööd juhib ja korraldab direktor, kelle teha on muuseas ka otsused seoses külaliste kutsumise ja lubamisega lasteaeda," vastas ameti infojuht Leini Jürisaar.

https://www.err.ee/1002788/austraalia-ulikoolid-votsid-vastu-valismojutuse-vastased-eeskirjad

Austraalia ülikoolid võtsid vastu välismõjutuse vastased eeskirjad

Austraalia võttis vastu uued eeskirjad, et võidelda välisriikide, eelkõige Hiina, mõjutustegevusega ülikoolides.

Uute eeskirjade järgi peavad ülikoolid tugevdama oma küberturbesüsteeme, viima enne partnerluste sõlmimist läbi kontrolli ja õpetama personali mõjutustegevust ära tundma. Austraalias on viimasel ajal kerkinud mure Hiina mõju pärast ülikoolides, seda pärast rida häkkimisi, vastuolulisi annetusi ja Pekingiga seostatud poliitilist hirmutamist. Akadeemikuid manitsetakse ettevaatlikkusele tundliku teabe jagamisel ning mõistma, kuidas koostööd välismaa teadlastega võidakse kuritarvitada. "Eeskirjad on mõeldud selleks, et ülikoolid saaks aru ohtudest ja teaks, mis meetmeid enda kaitsmiseks võtta," ütles haridusminister Dan Tehan. Riigi ülikoolid on võtnud Pekingilt vastu ka kümnete miljonite väärtuses annetusi, et luua Konfutsiuse instituute, mille kaudu õpetatakse Hiina kultuuri, kuid hoidutakse seda tehes kompartei mainet kahjustavatest teemadest. Peking eitab ülikoolide mõjutamist. Välisministeeriumi pressiesindaja Geng Shuang ütles neljapäeval, et jutt Hiina imbumisest Austraalia asutustesse on täielik jama. "Hiina loodab, et Austraalia järgib õigluse, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid ning väldib tavaliste vahetusprogrammide politiseerimist," ütles Geng.

https://kultuur.err.ee/1608623737/eesti-keeles-ilmus-ukraina-kirjaniku-andrei-kurkovi-hitt-teos-hallid-mesilased

Eesti keeles ilmus Ukraina kirjaniku Andrei Kurkovi hitt-teos "Hallid mesilased"

Kirjastus Tänapäev andis välja Ukraina kirjaniku Andrei Kurkovi teose "Hallid mesilased", milles on Ukrainas toimuva sõja valguses saanud hitt-teos ning ingliskeelne tõlge on edetabelite tipus kõikjal maailmas. Teos ilmus "Punase raamatu" sarjas, selle on tõlkinud Mait Eelrand.

Ukrainas Donbassis käib mitmendat aastat sõda, mille mõte on peategelasele Sergeitšile uduseks jäänud. Sergeitš ja tema lapsepõlvevaenlane Paška, mõlemad rahvuselt venelased, on ainsad elanikud külas, kust kõik on põgenenud, hukatud või teadmata kadunud. Küla, kus pole elektrit ega poodi, ja kus aeg-ajalt kõlavad plahvatused, jääb nn halli tsooni. Üldse on värvid elust kadunud ning kõik tundub hall. Kui Sergeitš hoiab pigem ukrainlaste poole, siis Paška mehkeldab venelastega. Sergeitši hoiavad elus tema mesilased, kelle eest ta peab hoolitsema, sest nemad – nagu kogu loodus – on targemad kui inimesed. Kuid ühel hetkel tunduvad ka mesilased kuidagi teistsugused. Mesilaste heaolu nimel sõidab ta oma tarudega suveks Krimmi, kus ka tatarlaste elu on kibedaks tehtud. Sergeitši mõtisklused ja meenutused aitavad mõista, mis Ukrainas alates 2014. aastast toimub. Andrei Kurkov on üks tuntumaid tänapäeva Ukraina kirjanikke, kelle raamatuid on tõlgitud mitmekümnesse keelde. Eesti keeles on seni ilmunud tema kuulsaim teos "Võõra surm" (Tänapäev, 2007) ja autobiograafiline "Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest" (Äripäev, 2014).

https://www.err.ee/1090026/prantsusmaa-toetab-oma-turismisektorit-18-miljardi-euroga

Prantsusmaa toetab oma turismisektorit 18 miljardi euroga

Prantsusmaa avalikustas neljapäeval 18 miljardi euro suuruse meetmete paketi koroonakriisist räsitud turismisektori abistamiseks.

"Turism on ilmselt vastakuti kaasaja kõige rängemate katsumustega," ütles peaminister Edouard Philippe pressikonverentsil. "Kuna turism on Prantsuse majanduse üks kroonijuveele, on selle päästmine riiklik prioriteet," lisas ta. Prantsusmaad külastas valitsuse andmete kohaselt eelmisel aastal 90 miljonit turisti, millega see oli maailma kõige enam külastatud riik. Turism annab kaheksa protsenti Prantsusmaa 2,3 triljoni euro suurusest majanduse kogutoodangust. "See nii prantslaslik elunautimine, mis on meie identiteedi südames - kokkusaamised, ühised söömaajad, vestlused - sattusid esmalt ohtu karantiini tõttu ning nüüd ka piirangute leevendamise ajal," ütles Philippe. Prantsuse peaministri sõnul on valitsuse eesmärk ajal, kui 95 protsenti hotellidest on suletud, hoida ära pankrotid ja töökohtade kaotus. Selleks kompenseerib valitsus ettevõtetele 70 protsenti töötajate palkadest, kes on saadetud koju ning seda tehakse vähemalt septembri lõpuni. Prantsuse peaminister püüdis kodanikke veenda, et suvine puhkustehooaeg ei jää ära ning inimestel on endiselt võimalik suve teises pooles riigi kuulsatesse randadesse sõita.

https://kultuur.err.ee/898397/tartu-uus-teater-otsib-lavastusprojekti-ilusad-inimesed-jaoks-intervjueeritavaid

Tartu Uus Teater otsib lavastusprojekti "Ilusad inimesed" jaoks intervjueeritavaid

2019. aasta sügisel esiestendub Tartu Uues Teatris dokumentaalse alusmaterjaliga lavastus "Ilusad inimesed". Lavastuse sünniks soovib teater teha aga intervjuusid n-ö ilusate inimestega, millele ka kogu materjal üles ehitatakse.

Küsimused, mis Tartu Uut Teatrit huvitavad, on: Kas n-ö ilusatel inimestel on ühiskonnas lihtsam läbi lüüa? Kas oled oma välimuse nimel vaeva näinud või lausa ekstreemsusi ette võtnud? Kas sinu välimus on sulle oluline? Inimesed, kes sooviksid neile küsimustele vastata, peaksid võtma ühendust aadressil [email protected]. Meili tuleb panna kirja oma nimi ja kontaktandmed ning teater võtab ise ühendust. Osalemissoove oodatakse kuni veebruari lõpuni, intervjuusid tehakse märtsist maini. Kõik intervjuud on anonüümsed ja neid kasutatakse algmaterjalina lavastuse loomiseks. Intervjueeritavaid tänab teater kutsega. "Ilusate inimeste" lavastustiimi kuuluvad Piret Jaaks, Gabriela Liivamägi, Martin Rästa, Siim Tõniste, Roland Laos ja Henessi Schmidt.

https://novaator.err.ee/588257/juhend-milline-on-ohutu-plastik

Juhend: milline on ohutu plastik?

Plastikust joogipudel, seebikarp või ühekordselt kasutatavad toidunõud – milliseid neist võib põletada nii, et seeläbi keskkonda ja iseend ei kahjusta. Mida tähendavad pakenditel leiduvad tootemärgised? On aeg teha teadlikke valikuid.

Plastikud on polümeersed orgaanilised ained – sisuliselt pikaahelalised süsivesinikud – ja seeläbi mitte väga palju erinevad puidust, paberist, kummist, villast ja muust orgaanikast. Plastikuid on võimalik toota erinevast orgaanilisest ainest nagu tselluloos, kivisüsi, nafta, aga ka mais, kartul ja soja. Levinuimaks biolagunevaks plastikuks ongi just maisitärklisest toodetud plastik, samas kui nafta baasil toodetud mittelagunevad plastikud säilivad keskkonnas kümneid ja sadu aastaid. Plastikust kui olulisest reostajast ei ole mõtet pikalt rääkida, sest teema on laialt tuttav. Piisab kui ära märkida, et lisaks klassikalistele kilekottidele jm plastikjäätmetele on aktuaalseks keskkonnaohuks kujunenud ka mikroplastikud – plastiktoodete mikrosuuruses tükikesed, mis sisenevad plankterite abiga toiduahelasse ja häirivad üha enam mitmete organismide elu. Plastikpakendeid on väga erineva keemilise koostisega ning lihtsama molekuliga plastiku lagunemisel ja põletamisel jäävad alles vaid süsihappegaas ja veeaur. Nii võid õhukesi läbipaistvaid poe puuviljaletis leitavaid kilekotte suht rahumeeli põletada – olgugi, et praktikas pole põlemine kunagi 100 % puhas, siis mingit olulist toksilist reostust selle põletamisega õhu ei leki. Plastikute toksilisus sõltub lisaainetest, mille abil mõjutatakse plastiku omadusi. Plastikute toksilisus sõltub lisaainetest, mille abil mõjutatakse plastiku omadusi. Erinevad lisaained teevad nö tavalise plastiku kas pehmemaks, värvilisemaks, läikivamaks, klaasjamaks jne. Ja just selliste lisaainete esinemise puhul (nt PVC-le lisatavad ftalaadid, mis muudavad meie täispuhutavad rannamänguasjad pehmemaks ja vastupidavamaks) on oluline vaadata, kas ja kuidas antud tooteid kasutada. Õnneks elame me infoajastul ja ammu juba ei saa pugeda selle sildi taha, et me midagi ei tea – tuleb vaid aktiivsemalt huvi tunda. Nii on ka plastiktoodetel vastava märgistuse abil võimalik lihtsa vaevaga teada saada, millest see tehtud on. Elades maailmas, mis on igapäevaselt kokkupuutes nii paljude erinevate kemikaalide ja plastiktoodetega, oleks patt seda mitte teada. Seepärast siis järgnevalt lihtne “valgusfoori” stiilis juhend, mille võite igapäevaseks järgimiseks kasvõi külmkapi peale kinnitada. Esitame Zooloogid 2.0 ajaveebis ilmunud ühikese ülevaate kasutuses olevate plastiktoodete ohtlikkuse kohta: PET või ka PETE - polüetüleentereftalaat Kasutatakse pakendite tootmiseks: kosmeetika, kodupuhastustarbed ja vedelseebid, karastusjoogid ja pudelivesi, salatikastmed, toiduõli jm toidupakendid. Üks levinuimaid pakendi plastikuid. Ohtlikkus: ei sisalda ohtlikke aineid nagu ftalaadid ja bisfenool-a. Tasub jälgida, et pakendid ei satuks kuuma allikate lähedusse (nt köögipliidid), sest kõrgete temperatuuride tulemusena erituvad toksilised ained selle sisusse. Nt kaua päikese käes seisnud joogipudelil on “plastikumaitseline” vesi. Pakendid on mõeldud vaid ühekordseks kasutamiseks. HDPE ehk kõrge tihedusega polüetüleen Naftal baseeruv polüetüleenist tehtud termoplast – tugev, läbipaistmatu ja mingil määral ka kõrgemaid temperatuure talub plastik. Kasutatakse: toidukarbid, vee- ja kanalisatsiooni torud, plastikust aiamööbel, kilekotid, mänguasjad. Ohtlikkus: tegemist on ühe ohutuima plastikuga, mis kannatab ka mingil määral kuumutamist – ei ole siiski sobilik kuumade jookide pakendamiseks nagu kohv-tee. Sellest plastikust joogi- ja söögi pakendeid võib taaskasutada. PVC ehk polüvinüülkloriid Plastiku pehmendajateplastik na kasutatakse PVC koostisosana toksilisi ftalaate, mis lekivad plastikust ka välja – seega ei sobi PVC nt toidu- ja jooginõude materjaliks. Tegemist on tugeva ja ilmastikukindla plastikuga ja seda kasutatakse palju väljaspool toiduainetööstust. Võimalusel vältida kasutamist. Kasutamine: täispuhutavad rannamänguasjad ja kummipaadid, duššikardinad, riietus, kandekotid, põrandakatted, juhtmeisolatsioon, kunstnahk. Ohtlikkus: PVC sisaldab ohtlikke ftalaate, mille kahjulike mõjude hulgas on kantserogeensus ning hormonaalsüsteemi häired. Kunagi lisati PVC-le ka pliid, mida on kasulik teada vanade PVC toodete puhul. PVC põletamisel eritub atmosfääri hulgaliselt toksilisi kloororgaanilisi ühendeid, dioksiine – mille kahjulikud mõjud ulatuvad kantserogeensusest arenguhäirete ja immunsüsteemi kahjustusteni. LPDE ehk madala tihedusega polüetüleen Samuti naftal baseeruv LPDE on kasutusel pehmetes pigistatavates tuubides ja pudelites, klassikalistes poekilekottides ja prügikottides, piima- ja mahlapakkide koostisosana, aga ka näiteks nööpides. Leidub nii läbipaistva kui -paistmatuna. Ohtlikkus: LPDE-d peetakse üheks ohutuimaks plastikuks. Teadustöödes on testitud LPDE-st põlemise käigus eralduvaid gaase ja toksilisi aineid ning on leitud, et atmosfääri eralduvad kontsentratsioonid on sarnased märja puidu põletamisega. PP ehk polüpropüleen Polüpropüleen on tugev ja kuumakindel, ka mikrolaine ahjus ja nõudepesumasinas kasutatav suhteliselt ohutu plastik. Kasutuskohad: pudelikorgid, beebipiima pudelid, plastikust toidunõud, prügikastid, mikrolaine ahju kõlbulikud toidupakendid, margariini ja või pakendid. Ohtlikkus: selle plasti korduvakasutamine (nt tööle kaasa võetava toidu pakendamiseks) on ohutu. Pane tähele, et mikrolaplastik ine ahju kõlbulikkus on eeskätt seotud plasti vastupidavusega mikrolaine kiirgusele ning ohutuim on mikrolaine ahjus kasutada klaasist nõusid. Sama lugu nõudepesumasinaga. PS ehk polüstüreen Polüstüreen on meile tuttav kui valge mummuline vahtplast, mida kasutatakse kiirtoidu kioskites kohvi ja friikartulite pakendamisel ning majade soojustamisel. Lisaks vahtplastile leidub naftast toodetud polüstüreeplastik ni ka tugeva “mitte-mummulise” plastikuna. Kasutuskohad: igasugune insulatsioon mis on seotud kas kuuma või külma leviku piiramisega, aga ka CD plaatide karbid, munapakendid. Ohtlikkus: PS sisaldab mitmesuguseid toksilisi aineid, teiste seas kantserogeene, neurotoksilisi, tsütotoksilisi aineid, verd ning hormonaalsüsteemi kahjustavaid aineid. Polüstüreeni ei tohi korduvkasutada ega põletada. Ära hoia kaasa pakendatud toitu polüstüreenpakendis pikemat aega ning võimalusel väldi ning kasuta taaskasutatavaid nõusid. Muud plastikud (PC ehk polükarbonaadid) See on keeruline kategooria, mis tähendab, et siia alla võivad kuuluda mitmed plastikud, mis nt sisaldavad või ei sisalda bisfenool-a (BPA) sarnaseid komponente. Levinuimad plastiku tüübiks selle märgistuse all on polükarbonaadid (PC) ehk sellised “kõlisevad” selged plastikanumad, aga ka näiteks biolagunevad plastikud (PLA) – nii et tõepoolest väga erinevad materjalid. Lisaks võib PC tähistada seda, et antud plastikust pakend on tehtud ümbertöödeldud polükarbonaadist. Kasutuskohad: polükarbonaate kasutatakse mitmete plastikpudelite (sh beebi piimapudelid) tootmisel, aga ka kasvuhoone katetena, kontokasutuses töökohtade vaheseinadena, suurte kontorites kasutatavate veeanumatena, kaitseprillides Ohtlikkus: kuna toksiline bisfenool-a, mida kasutatakse PC tootmisel, on praeguseks keelustatud, siis kaasneb polükarbonaadist toodetel reeglina ka märgis BPA vaba (ingl k BPA free). BPA kahjulikud mõjud on seotud viljatusega, loote ja laste arenguhäiretega, BPA on kantserogeenne ja hormonaalsüsteemi häiriv aine. Kokkuvõtteks: Plastikust anumaid toidu pakendamisel kasutades on mõistlik igal juhul vältida nende kuumutamist ning enamikul juhtudel ka toidu pikaajalist säilitamist ja taaskasutamist. Valige õrnatoimelised ökoloogilised nõudepesuvahendid ning eelistage käsipesu nõudepesumasinale. Vältige plastikute põletamist ja kasutage eelistatult klaasist ja metallist taaskasutatavaid toidunõusid.

https://sport.err.ee/690705/koondisekaaslane-therese-johaug-on-supervormis

Koondisekaaslane: Therese Johaug on supervormis

Dopingukaristuse ära kandnud Norra murdmaasuusataja Therese Johaug naaseb järgmisel hooajal areenile, aga konkurentide arvates on ta juba praegu vähemalt sobiva raja korral väga heas hoos.

"Mind ajas naerma, kui palju Therese osadel treeningutel teistest üle oli," lausus koondisekaaslane Ragnhild Haga Aftenpostenile ja võrdles tema seisu Marit Björgeniga. "Ma usun, et Marit saab aru, et peab muutuma teravamaks, kui tahab järgmisel hooajal Theresega sammu pidada. See oli Therese lemmikprofiil, aga minu arvates on ta supervormis. Põnev on temaga vastamisi asuda. Ootan seda." Rahvuskoondise treener Roar Hjelmeset tunnistab, et pole Johaugi viimase aja tegemistega detailselt kursis. "Aga Therese oli hea siis, kui ta lahkus ja on kindlasti hea ka naastes," kommenteeris ta. "Ta võib siin ja seal lahinguid anda ning Therese on kindlasti kõva kandidaat ka Tour de Ski ja MK-sarja üldvõidule." Tunamullu oktoobris näitas Johaugi dopinguproovi keelatud aine klostebooli tarvitamist. Sportlase ja tema esindajate sõnul põhjustas positiivse tulemuse huulekreem, mida ta raviotstarbel kasutas, aga siiski määrati talle lõpuks 18-kuuline võistluskeeld. Varasemalt on on Johaugil kaks MK-sarja üldvõitu (2014 ja 2016) ja kaks Tour de Ski esikohta (2014 ja 2016). MM-idelt on tal seitse kuldmedalit ja olümpiamängudelt täiskomplekt medaleid, aga individuaalne kuld puudub.

https://www.err.ee/652596/araablased-nouavad-ida-jeruusalemma-tunnustamist-palestiina-pealinnana

Araablased nõuavad Ida-Jeruusalemma tunnustamist Palestiina pealinnana

Jordaania teatas laupäeval, et Araabia Liiga taotleb Palestiina rahvusvahelist tunnustamist riigina pealinnaga Ida-Jeruusalemmas pärast seda, kui Washington tunnustas Jeruusalemma Iisraeli pealinnana.

Välisminister Ayman Safadi tegi selle avalduse ühisel pressikonverentsil Araabia Liiga liidri Ahmed Abul Gheitiga. Liiga pidas laupäeval Ammanis läbirääkimisi Jeruusalemma staatuse üle. Kõnelustel osalesid Egiptuse, Saudi Araabia, Maroko ja Palestiina Omavalitsuse välisministrid ja Araabia Ühendemiraatide välisasjade riigiminister. "On olemas poliitiline otsus tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana ja meie üritame saavutada rahvusvahelist poliitilist otsust tunnustada Palestiina riiki ... pealinnaga Ida-Jeruusalemmas," märkis Safadi. Abu Gheiti sõnul toimub Araabia välisministrite laiendatud istung Jeruusalemma küsimuses jaanuari lõpus. USA presidendi Donald Trumpi vastuoluline otsus tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana on põhjustanud proteste Araabia ja muudes islamiriikides ning selle on mittesiduvas resolutsioonis mõistnud hukka ÜRO Peaassamblee. Jeruusalemma staatus on üks Iisraeli-Palestiina konflikti tundlikumaid küsimusi. Iisrael okupeeris Jeruusalemma ja Läänekalda 1967. aasta sõjas ning annekteeris hiljem Ida-Jeruusalemma. Rahvusvaheline kogukond ei ole viimast sammu kunagi tunnustanud. Iisrael peab Jeruusalemma oma jagamatuks pealinnaks, samas kui palestiinlased näevad selle idaosa oma tulevase riigi pealinnana. Safadi sõnul on araablastel kolm peamist eesmärki, sealhulgas Trumpi otsuse tühistamine. "Rahvusvahelise õiguse kohaselt on Jeruusalemm okupeeritud maa," märkis ta. Varem laupäeval kohtus Araabia diplomaatidega Jordaania kuningas Abdullah II, kelle sõnul tuleb Jeruusalemma küsimus lahendada palestiinlaste ja Iisraeli õiglase ja pikaajalise rahuleppe raamistikus. Jordaania allkirjastas rahuleppe Iisraeliga 1994. aastal ning on Jeruusalemma islami pühapaikade haldaja.

https://sport.err.ee/998971/usa-gp-kolmanda-vabatreeningu-kiireim-oli-verstappen-leclerc-jai-raja-aarde

USA GP kolmanda vabatreeningu kiireim oli Verstappen, Leclerc jäi raja äärde

Vormel-1 MM-sarja USA GP kolmandal vabatreeningul oli kiireim Red Bull Racingu piloot Max Verstappen, kelle kiireimaks ringiajaks mõõdeti 1.33,305.

Verstappen edestas 0,218 sekundiga Sebastian Vetteli (Ferrari) ja 0,513 sekundiga Lando Norrist (McLaren). Esikümne väärilisi aegu näitasid veel Valtteri Bottas (Mercedes; +0,599), Lewis Hamilton (Mercedes; +0618), Alexander Albon (Red Bull Racing; 0,678), Carloz Sainz (McLaren; +1,103), Kimi Räikkönen (Alfa Romeo; +1,208), Pierre Gasly (Toro Rosso; +1,212) ja Daniel Ricciardo (Renault; +1,469). Charles Leclerc aga tulemust kirja ei saanudki, sest Ferrari piloodil oli probleeme mootoriga, mis jättis ta raja äärde. Laupäeval sõidetakse USA-s veel kvalifikatsioon ning pühapäeval põhisõit, millele saab kaasa elada ERR-i spordiportaalis otseblogi vahendusel. A nightmare FP3 for Charles Leclerc! Ferrari now have a lot of work to do ahead of qualifying... #USGP???????? #F1 pic.twitter.com/O2HrMfEEVl — Formula 1 (@F1) November 2, 2019 FP3 CLASSIFICATION @redbullracing 's @Max33Verstappen takes P1 in the final practice session ahead of Sebastian Vettel and Lando Norris #USGP???????? #F1 pic.twitter.com/dP7y6eQoNz — Formula 1 (@F1) November 2, 2019

https://www.err.ee/1608734410/venekeelsed-lapsed-ei-pea-hakkama-koos-eesti-lastega-vene-tahestikku-oppima

Venekeelsed lapsed ei pea hakkama koos eesti lastega vene tähestikku õppima

Pärast eestikeelsele õppele üleminekut ei pea vene perede lapsed vene keele tundides koos eesti keelt emakeelena kõnelevate klassikaaslastega vene tähestikku õppima. Neile luuakse võimalus õppida eraldi oma emakeelt ja kultuuri, kinnitas haridus- ja teadusministeerium.

2024. aastal algab Eestis üleminek eestikeelsele õppele. Haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna juhataja Ingar Dubolazov kinnitas portaalile Rus.err.ee, et on arutatud, kuidas säilitada eestikeelsele õppele üleminekul venekeelsete laste identiteeti ja kultuuri. "Eesti keelest erineva emakeele ja kultuuri õpe algab kohe 1. klassist ning sellel on kindlasti oluline roll õpilase identiteedi kujunemisel," ütles Dubolazov ja selgitas, et klassis, kus õppetöö toimub täielikult eesti keeles, ei ole vene keel edaspidi tõepoolest enam kohustuslik õppeaine. "Kuid õpilasel, kelle kodune keel erineb eesti keelest, ja juhul, kui sama kodukeelega lapsi on koolis vähemalt kümme, võimaldatakse õpilase ja lapsevanema soovi korral õppida oma emakeelt ja kultuuri 1. klassist alates kahe nädalatunni ulatuses. Seejuures on oluline, et ühe kooli baasil oleks olemas vähemalt kümme last, kes soovivad oma emakeele ja kultuuri õpet. Kui nii palju lapsi ühes koolis pole, on võimalus võtta ühendust konkreetse rahvusvähemuse seltsiga. Haridus- ja teadusministeerium rahastab emakeele ja kultuuri õpet seltside loodud rahvusvähemuste huvikoolides," selgitas ministeeriumi esindaja. Igal koolil on oma lähenemine Praegu ei vabastata eesti õppekeelega koolides vene kodukeelega õpilasi vene keele tundidest, kuid õpetajad püüavad materjale oma võimete kohaselt kohandada. "Kohtla-Nõmme Koolis käivad vene keele tundides kõik lapsed. Õpetaja kasutab erinevaid õpikuid ja valib materjali vastavalt laste võimetele ja oskustele," ütles Kohtla-Nõmme kooli direktor Mariliis Oder. Selles koolis jagunevad lapsed kolme kategooriasse: keelekümbluskogemusega lapsed, viiendast klassist keeleõpet alustanud lapsed ja rohkem tuge vajavad õpilased. Oder märkis, et ainult õppeaine ja emakeele kokkulangemise tõttu ei vabastata lapsi õppetundidest ning sageli on vene emakeelega õpilastel hea suuline oskus, kuid nad vajavad tuge kirjutamises ja grammatikas. "Oluline on õpitulemuste omandamine. Kohtla-Nõmme Koolis ei ole kõikide vene keelt emakeelena kõnelevate laste oskused sellised, et nende tundi saaks muu tunniga asendada," nentis direktor ja lisas, et võõrkeeletundides on üks levinud õppemeetodeid ekspertide kaasamine ehk tugevamad õpilased arendavad meeskonnatöö ja eneseväljendusoskust, tegutsedes nn protsessijuhtide rollis. "Kokkuvõtvalt saabki öelda, et oluline ei ole emakeel, vaid jõudmine õpitulemusteni. Just nagu eesti keele tunnis õpivad ka eesti keelt emakeelena kõnelevad õpilased eesti keelt. Selliseid teemasid käsitleme tavaliselt lastevanemate koosolekutel ning seeläbi saavad vanemad teadlikumaks ka sisust ja põhjustest," ütles Oder. Kohtla-Järve Gümnaasiumis õpivad venekeelse põhikooli lõpetanud õpilased vene keelt eesti emakeelega õpilastest eraldi. "Meie kooli õppekava on eestikeelne. Oleme eestikeelne kool. Ehk siis kõiki aineid (välja arvatud võõrkeeled) õpetatakse eesti keeles. Ja samas koolid, mis asuvad siin, Ida-Virumaal, ei saa eirata venekeelsete inimeste olemasolu ning nende emakeele arengut ja mentaalsust tuleb samuti igati toetada - kui me soovime, et meie riigis võrsuksid kodanikuteadlikud, riigitruud ja täisväärtuslikud Eesti riigi väärtusi tunnistavad noored," ütles Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur. Selles koolis on lähenemine vene keele tundidele seotud põhikooliga, mille vene emakeelega õpilane lõpetas. Eesti kooli lõpetanud vene peredest pärit õpilased saavad läbida näiteks vene kirjanduse kursuse. Vene põhikooli lõpetanutele õpetatakse aga vene keelt ja kirjandust eestikeelsetest õpilastest eraldi. "Ning kindlasti õpetab seda õpetaja, kellele vene keel on emakeel. Vene emakeelega õpilased ei tohi kaotada oma emakeelt ning seda tuleb koolis toetada. Kuna Ida-Virumaal on venekeelse elanikkonna osakaal suur, isegi 70 protsenti ja rohkem, siis ei saa seda olukorda alahinnata ja eirata," rõhutas Agur. Eri tasemega lastele erinevad ülesanded Ka Tallinna Laagna Gümnaasiumi vene emakeelega õpilastel on võimalus õppida vene keelt eraldi, kuid mitte prantsuse kallakuga klassis. "Prantsuse kallakuga klassis lisandub seitsmendas klassis kolmas võõrkeel ja seal õpetatakse vene keelt ühes rühmas, aga tegelikult töötab tunnis õpetaja kahe keeleoskuse alusel jagatud rühmaga," ütles Laagna Gümnaasiumi direktor Urmas Sadam. Võrumaal Meremäe Koolis antakse lastele vene keele tundides erinevaid ülesandeid, osa lapsi õpib teistest õpikutest. "Neile antakse ka lisaülesandeid: kirjutavad jutustusi, kirjandeid, teevad oma võimetekohaseid grammatikaülesandeid. Näiteks kuuenda klassi poiss kirjutas hiljuti jutustuse oma päevast (teised õpivad tähti), septembri algul jutustuse oma koolivaheajast jne. Lisaks sellele on klassis olemas venekeelne Alias ja teised venekeelsed mängud, mida saab kasutada keelelise väljendusoskuse arendamiseks. Loovtööna on vene emakeelega õpilane andnud vene keele tundi ja teinud sellest kokkuvõtte. 8. klassi tüdrukud plaanivad loovtööna teha vene keele päeva," kirjeldas direktor Leelo Viidu Meremäe Kooli vene keele tunde. Haridusministeeriumi esindaja Ingar Dubolazov ütles omakorda, et kui kool pakub esimese võõrkeelena vene keelt, siis vene emakeelega õpilased saavad valida inglise, saksa või prantsuse keele. "Teise ehk nn B-võõrkeele õpetamise võib asendada oma emakeele ja kultuuri õppimisega ning sellisel juhul ei toimu see kindlasti samas rühmas keelt algajana õppijatega. Asendamisel on oluline silmas pidada, et B-võõrkeelt ning oma emakeelt ja kultuuri õppides on sihttase ja õpitulemused erinevad. Kindlasti ei hakka vene emakeelega õpilased koos eesti emakeelega lastega vene tähestikku õppima," kinnitas Dubolazov.

https://www.err.ee/829865/triin-ulla-sidusam-ja-sobralikum-uhiskond-on-voimalik

Triin Ulla: sidusam ja sõbralikum ühiskond on võimalik

Me oleme kapseldunud kogukondadesse, mille vundamendi moodustavad sagedamini keel, rahvus ja geograafia kui konkreetsed huvid ja see, mida me endast inimestena kujutame. Samas on normaalsed, rahvusest sõltumatud suhted inimeste vahel tõestatult võimalikud, eriti kui neid suhteid edendada varajasest noorusest peale, kirjutab lõimumisprogrammi Noortekohtumised juht Triin Ulla.

Vean juba 2015. aastast SA Archimedese noorteagentuuri lõimumisprogrammi Noortekohtumised. See ilma suurema avalikkuse tähelepanuta edenev programm, mis toob igal aastal kokku pea 1500 Eesti ja Vene kultuuritaustaga noort üle Eesti, on oma missiooniks seadnud luua parem kasvupinnas arusaamisele ja sallimisele ühiskonnas. Et tänased noored oleksid suunanäitajad ka erinevatest kultuuridest pärit täiskasvanutele, kelle teineteisemõistmise ja läbisaamise vahel laiutab teinekord sügav kuristik. Olles tihti ka vahetult ühe või teise niisuguse noortekohtumise juures, on mul olnud võimalus näha seda, et läbi ühiste eesmärkide nimel koos tegutsemise on võimalik luua ühtset väärtusruumi. Noored on vahetud, neil on hoolimata rahvuslikust taustast sarnased mured ja rõõmud, teemad, mis vajavad lahendusi. Erinevalt täiskasvanutest ei lasta ennast aga mõjutada sellest, kuidas nende avalikku ruumi püütakse mürgitada kahe riigi vaheliste poliitiliste mängude või majandussuhete rägastikuga. See ei tähenda, et need teemad ei võiks laual olla, tekitada diskussioone või et need poleks olulised, kuid väiksed inimesed oskavad olla sellest suuremad ja suuremeelsemad. Neid kõiki ühendab soov siin või mõnes teises riigis elada ja hakkama saada, olla õnnelikud, olla mitte mõjutatud ajaloolisest taagast, mis nende vanemaid ja vanavanemaid jätkuvalt enda küüsis hoiab. Hiljaaegu sattusin kuskilt lugema, et Eesti on integratsiooni edulugu. Keskeltläbi võikski niimoodi arvata ning Noortekohtumiste pinnalt päris kindlasti. Oleme kolme aasta jooksul tõestanud, et sidusam ja sõbralikum ühiskond on hea tahtmise ja sobiliku formaadi korral täiesti võimalik. Normaalsed, rahvusest sõltumatud suhted inimeste vahel on võimalikud, eriti kui neid suhteid edendada varajasest noorusest peale. Möödunud aasta lõpus korraldasime ka vastava uuringu programmis osalenute seas, et oma kõhutundele ka pisut toekamat empiirilist tõestust saada. Uuringutulemused kinnitasid, et Noortekohtumiste programm on soodustanud avatust, sallivust ja positiivseid kontakte noorte vahel, aga samuti tõstnud venekeelsete noorte riigikeeles suhtlemise julgust. Programmi mõjul on tugevalt paranenud just eesti noorte hoiakud kultuurilise mitmekesisuse suhtes ning Eesti elanikena aktsepteeritakse julgemalt ka eri päritolu inimesi. Eesti noorte empaatia kasvatamine on oluline. Seda nii kohalike noorte endi jaoks kui ka nende noorte jaoks, kelle Eesti juured pole loetletavad mitme põlvkonnaga, kuid keda me väga soovime näha oma tulevikku Eestiga sidumas. Eesti riik pole nii rikas ega inimrohke, et saaks endale lubada sotsiaalselt tõrjutud inimesi – selle asemel tuleks mõelda, kuidas nad võiksid olla meie riigile väärt ressurss. Mida rohkem näeme ja kohtleme oma riigi teise kultuuritaustaga inimesi juba eos kui viiendat kolonni, seda keerulisemaks ja võimatumaks muutub ka lõimumine. See eeldab mõlemapoolset head tahet, eelarvamuste mahasurumist ja soodsat pinnast usalduslike suhete loomiseks. Paljudel Noortekohtumiste programmis osalenud noortel puudus varasemalt pea igasugune kontakt teist emakeelt kõnelevate noortega. See on selge märk sellest, et meie ühiskonnas on jätkuvalt barjäärid, mis pärsivad normaalset läbikäimist. Me oleme kapseldunud kogukondadesse, mille vundamendi moodustavad sagedamini keel, rahvus ja geograafia kui konkreetsed huvid ja see, mida me endast inimestena kujutame. Just sellepärast on vajalik ka niisuguste foorumite ja puutepunktide loomine – riigi senised pingutused pole aga piisavalt vilja kandnud. Ehk on tänastel noortel võimalus seda kõike muuta. Vaadata julgelt tulevikku, kus hindamise aluseks poleks keel, rahvus, ajalugu või kultuur, vaid see, kes sa oled inimesena. Iga inimene on Eestile väärtus, kui ta ka siin elamist väärtustada oskab. • 11. ja 12. mail toimub Jõhvis esimest korda Noortekohtumiste programmis osalenute suurkohtumine.

https://www.err.ee/654001/hawaiil-anti-ekslikult-hoiatus-ballistilise-raketi-lahenemise-kohta

Hawaiil anti ekslikult hoiatus ballistilise raketi lähenemise kohta

Hawaiil hirmutas laupäeval inimesi ekslikult antud hoiatus läheneva ballistilise raketi kohta, teatasid USA meedia ja võimuesindajad.

Sõnumis soovitati inimestel varju otsida ja rõhutati, et tegemist pole harjutusega. USA meedia andmetel on võimuesindajad kinnitanud, et tegemist oli eksitusega. Hawaii päästeteenistus teatas suhtlusvõrgustikus Twitter, et saartele mingit ohtu pole. "Varasem hoiatussõnum saadeti ekslikult ja mingit ohtu pole," kinnitas USA mereväeülem Dave Benham ajalehele Washington Post. Hawaii kuberner David Ige ütles telekanalile CNN, et sõnumi saatmise põhjustas vahetuse vahetumise ajal aset leidnud valele nupule vajutamise tõttu. "Töötaja vajutas valele nupule," sõnas Ige. Kuberner lubas, et valehoiatuse saatmise põhjused kõrvaldatakse vältimaks selle kordumist. Hawaii senaator oli juba varem kinnitanud, et tegemist oli inimliku eksitusega.

https://www.err.ee/1608508286/viking-line-teatas-mullu-kasumisse-joudmisest

Viking Line teatas mullu kasumisse jõudmisest

Soome laevafirma Viking Line müügitulu kasvas 2021. aastal enam kui 70 miljoni euro võrra 258 miljonile eurole, ärikasum oli võrreldes aasta varasema 49 miljoni euro suuruse kahjumiga 32 miljonit eurot.

"Aasta tulemusi võib pidada rahuldavaks, arvestades, et 2021. aasta algas piirangutega ja vaktsineerimine hakkas mõju avaldama alles mais. Reisijate maht taastus alates juunist. Seejärel püsisid mahud suhteliselt heal tasemel kuni aasta lõpuni, mil Covid-19 omikroni tüvi tõi kaasa nõudluse aeglustumise, mida kannustasid regulatiivsed piirangud ja koroonahirmud," ütles Viking Line'i tegevdirektor Jan Hanses. "Lisaks paranenud tulule müüdi meie laev Mariella ettevõttele Corsica Ferries, samal ajal, kui Turu linn lunastas Viking Line'ile kuuluva terminali ja sellega seotud inventari. Need kaks ühekordset tehingut mõjutasid kasumit positiivselt, kuid ka ilma nendeta oli aasta äritulu positiivne," lisas Hanses. 2021. aasta neljanda kvartali müügitulu oli 89,3 miljonit eurot (aasta varem 34,6 miljonit) ja ärikasum 1,6 miljonit eurot (–14,1 mln eurot). Neljandas kvartalis kasvas nõudlus teenuste järele Ahvenamaa, Soome ja Rootsi vahelises liikluses, teatas Viking Line. "Eesti ja Soome vaheline liiklus jäi regulatiivsete piirangute tõttu tõkestatuks. Kvartali lõpupoole nähti reisimise aeglustumist viiruse suurenenud leviku ja sellele järgnenud regulatiivsete meetmete tõttu." Uus laev Viking Glory alustab Turu-Stockholmi liinil 1. märtsist. Reisijate koguarv Viking Line'i laevadel oli aruandeperioodil 2 315 137 (aasta varem 1 927 302).

https://www.err.ee/1608629989/valge-maja-on-valmis-leevendama-hiina-kaupadele-seatud-tollimakse

Valge Maja on valmis leevendama Hiina kaupadele seatud tollimakse

President Joe Biden pooldab nüüd tollimaksude leevendamist osadele Hiinast pärit tarbekaupadele. Pressisekretäri Karine Jean-Pierre sõnul on osa Donald Trumpi kehtestatud tariife "vastutustundetud" ega edenda USA majanduslikku ega riiklikku julgeolekut ning suurendavad selle asemel kulusid peredele ja ettevõtetele.

Biden otsib võimalusi rekordilise inflatsiooni ja ametiühingute survega toime tulekuks ja üks viis on leevendada või kaotada Hiina päritolu tarbekaupadele kehtestatud kõrged tollimaksud. "Bideni administratsioon töötab nende juhuslike tariifide ja meie prioriteetide vastavusse viimise nimel," märkis Jean-Pierre teisipäeval. Trumpi administratsioon kehtestas aastatel 2018–2019 Hiina impordile nelja erineva meetme käigus ligikaudu 360 miljardi dollari suurused aastased tollimaksud. 2018. aasta 6. juulil kehtestatud tollimaksud on tähtajalised ja lõpevad 5. juulil. Maksude eesmärk oli peatada see, mida USA nimetas Hiina ebaausaks kaubandustavaks, kuid neid makse maksavad Ameerika ettevõtted ja tarbijad, kes ostavad Hiina kaupu, ütles USA Kaubanduskoja asepresident ja rahvusvaheliste suhete juht Myron Brilliant. Bideni administratsioon on juba ammu teatanud, et tema hinnangul ei olnud Trumpi kaubandussõda Hiinaga läbimõeldud ja tollimaksud peavad olema paremini suunatud.

https://www.err.ee/1608367107/alar-karise-ametlik-foto-pildistati-ahhaa-keskuses

Alar Karise ametlik foto pildistati Ahhaa keskuses

Esmaspäeval ametisse astunud president Alar Karisest on valminud ka ametlik foto, mis pildistati teaduskeskuses Ahhaa.

Ametliku foto autor on Rene Riisalu. Foto on pildistatud Karise kodulinnas Tartus, Ahhaa keskuses. "Ilus koht, kus mõelda veidi teadusest ja tulevikust," põhjendas sotsiaalmeedias kohavalikut Karis, kes on hariduselt molekulaargeneetik ja arengubioloog ning töötanud varem Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektorina. Presidendi ametlik foto on dokument, millel on kindlad mõõdud ja vormistus. Foto kasutustingimustega saab tutvuda presidendi kantselei kodulehel.

https://www.err.ee/979050/hiljuti-juurdeehituse-saanud-ulenurme-gumnaasium-on-taas-lastele-kitsaks-jaanud

Hiljuti juurdeehituse saanud Ülenurme gümnaasium on taas lastele kitsaks jäänud

Tartumaal, Kambja vallas asuvas Ülenurme gümnaasiumis alustas sel aastal kooliteed üle saja esimese klassi õpilast, mis on tore, ent direktor Olev Saluveeri sõnul toob nii suur esimesse klassi astujate arv kaasa ka probleeme – kui õpilaste arv jätkab kasvamist, siis lähiaastatel jääb olemasolev algkool õpilastele kitsaks.

Selle aasta 1. septembril alustas Ülenurme gümnaasiumis kooliteed viis esimest klassi. Tegu pole küll rekordaastaga, aga lastenappuse üle kurta ei saa. Prognooside järgi kasvab Ülenurmes laste arv lähema seitsme aasta jooksul tempoga 50-60 last aastas. "Põhiosa kasvust moodustavad esimese klassi õpilased. Tänavu aasta avati meil viis klassi, järgmisel aastal võib tulla ka kuus esimest klassi ja tulevikus on näha ka võimalust seitsme klassi vajaduse järele," ütles ERR-ile Kambja valla haridusnõunik Maia Uibo. Põhjus, miks laste arv aastast aastasse kasvab, on Uibo sõnul näiteks selles, et Ülenurme gümnaasium asub vähem kui kümne kilomeetri kaugusel Tartu linnast ehk piirkonda on kolinud palju noori peresid ja trend jätkub ka tulevikus. "Tung Ülenurme kooli on täiesti olemas ka mujalt, sest siin mängib rolli Tartu linna lähedus. Kuna kool on puupüsti täis, siis mujalt me eriti Ülenurme gümnaasiumisse vastu ei võta, nende arv on suhteliselt väike," lisas Uibo. Seega kasvabki laste arv peamiselt Kambja valda sissekirjutust omavate võsukeste pealt. Seesugused prognoosid tekitavad valla- ja koolijuhtide laupadele aga uusi murekortse, sest praegustesse ruumidesse rohkem õpilasi enam ei mahu. "Meil on tõesti kitsas. Kuigi me saime uue juurdeehituse poolteist aastat tagasi algklasside maja näol, kus klassiruumi tuli juurde. Meil on täna 1066 õpilast ehk 60 õpilast rohkem, kui oli eelmine õppeaasta. Me kasvame väga kiiresti ja need prognoosid on sellised, et seitse aastat ette mõeldes, kõik need, kes on sündinud juba aastal 2018, siis peaks 2025. aastal olema siin Ülenurmel ligi 1500 õpilast, aga ükski kool ei peaks nii suur olema," rääkis Ülenurme gümnaasiumi direktor Olev Saluveer. Nagu Saluveer, ütleb ka Uibo, et praegune hoone on uute õpilaste vastuvõtmiseks kitsas ja lähiaastatel jääb puudu paarisajast koolikohast. "Kui me tahaksime, et kõik lapsed käiksin siin oma valla koolides, siis see number on ikka sinna 500 kanti, aga kui me võtame koolikohti momendil, oleks puudu siis algkooli osas umbes 200 ringis ja põhikooli osas 150. See ei tähenda, et need lapsed tuleksid kõik ühel aastal kooli," märkis Uibo. Saluveeri sõnul on seesuguses olukorras igati põhjendatud uue algkooli ehitamine piirkonda. Direktori nägemuse järgi võiks see olla kusagil 400 õpilasele. Omaette küsimus on, kuhu uus kool rajade, sest Saluveer ütles, et olemasolevale gümnaasiumikompleksile enam juurdeehitust teha pole mõistlik. Uibo ütles, et volikogu teisipäevase arutelu põhjal kool tuleb, aga millal ja kuhu, sellest on vara rääkida. "Kõigepealt me teeme valmis järgmise lasteaia, mille ehitus põhimõtteliselt kohe algab, projekteerimine käib, lammutamine käib seal ja siis hakkame otsima kohta uuele koolile. Meie lapsed jagunevad erinevate piirkondade vahel ja võib-olla on see vajadus kooli ehitada justnimelt Ülenurme alevikust kaugemale."

https://sport.err.ee/840173/nikolai-novosjolov-voitis-euroopa-meistrivoistlustel-hobeda

Nikolai Novosjolov võitis Euroopa meistrivõistlustel hõbeda

Nikolai Novosjolov teenis Serbias Novi Sadis peetavatel epeevehklemise Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali, kui kaotas esikohamatšis prantslasele Yannick Borelile 14:15.

Alagrupist jõudis edasi neli eestlast, kellest kõige kaugemale pääses Novosjolov. Finaalis läks ta esimese perioodiga Boreli vastu 7:5 juhtima ja saavutas kohe järgmises juba kolmetorkelise edu, aga prantslane viigistas 9:9. Seejärel tehti paal topelttorget ja siis torkas Novosjolov eduseisuks 12:11. Järgnes veel paar topelttorget ja Novosjolov jõudis Euroopa meistritiitlist ühe torke kaugusele. Paraku suutis seljaga vastu seina Borel viigistada 14:14 ja topelttorke järel kohtumise siiski võita. Tegemist oli eestlasele karjääri kolmanda individuaalse EM-medaliga. 2012. aastal tuli samuti hõbe ja mullu pronks. Novosjolov oli avaringis vaba, alistas seejärel soomlase Jaakko Paavolaineni 15:8, poolaka Mateusz Nyczi 15:9, kaasmaalase Sten Priinitsi 14:11 ja taanlase Patrick Jörgenseni 15:14. Poolfinaalis läks ta vastamisi Ukraina esindaja Bogdan Nikišiniga ja võitis kõige napimalt 10:9. Jüri Salm piirdus põhiturniiril teise ja Peeter Turnau avaringiga.

https://www.err.ee/933268/setomaa-sotsid-seadsid-erakonna-juhi-kandidaadiks-lauri-laanemetsa

Setomaa sotsid seadsid erakonna juhi kandidaadiks Lauri Läänemetsa

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) Setomaa üldkoosolek otsustas kolmapäeva õhtul seada tänavu juunis toimuval üldkogul erakonna esimehe kandidaadiks endise Väätsa vallavanema ja SDE praeguse juhatuse liikme ning omavalitsuskogu esimehe Lauri Läänemetsa.

"Otsustasime seada üles Lauri Läänemetsa kandidatuuri, kuna ta on tõestanud end rahva- ja maalähedase eestvedajana, kellel on oskust kuulata ja soovi kaasata senisest enam erakonna liikmeid ja ka Tallinna-väliseid seisukohti," ütles sotsiaaldemokraatide Setumaa osakonna juht, vallavanem Raul Kudre. Läänemetsa sõnul näeb ta oma eesmärgina tuua erakonna juhtimisse tagasi värskust ja leida viise, kuidas valijaid senisest selgemini kõnetada. "Eesti viimaste aastate areng ja sellega kaasnev sotsiaalse ebavõrdsuse kasv on mänginud sotsiaaldemokraatidele kätte kõik trumbid, aga paraku oleme suutnud need suuresti maha mängida. Sotside kehv tulemus viimastele riigikogu valimistel näitab, et sihi kaotanud erakond vajab oma eesmärkide uuesti mõtestamist. Sotsidel on aeg tulla tagasi rahva sekka ja vaadata ka Tallinnast kaugemale," ütles Läänemets. Alates 2010. aastast SDE-sse kuuluv Läänemets on erakonna juhatuse liige ja omavalitsuskogu esimees. Läänemets kogus viimastel riigikogu valmistel Järva- ja Viljandimaal 994 häält, millega ta oli oma piirkonnas Helmen Küti järel teine häältemagnet. Läänemets on Marina Kaljuranna asendusliige riigikogus. Praegu juhib erakonda Jevgeni Ossinovski. SDE üldkogu toimub 9. juunil.

https://sport.err.ee/857607/aasta-parimaks-jalgpalluriks-valiti-luka-modric

Aasta parimaks jalgpalluriks valiti Luka Modric

Monacos toimunud galal nimetas rahvusvaheline jalgpalliorganisatsioon UEFA aasta parimaks jalgpalluriks Madridi Reali ja Horvaatia koondise poolkaitsja Luka Modrici.

Aasta parima mängija nominendid olid Modrici kõrval ka tema endine meeskonnakaaslane Cristiano Ronaldo ja Liverpooli ründaja Mohamed Salah. Modric kuulus tänavu Meistrite liiga karika võitnud meeskonda ning aitas Horvaatia koondisel jõuda MM-finaali, kus pälviti Prantsumaa järel teine koht. Aasta parimaks naisjalgpalluriks valiti Pernille Harder, kes pallib VFL Wolfsburgi ridades. Parimaks Meistrite liiga mängijaks valiti Keylor Navas, parimaks kaitsjaks Sergio Ramos, parimaks poolkaitsjaks Luka Modric ja parimaks ründajaks Cristiano Ronaldo. Kõik mehed kuulusid Madridi Reali meeskonda.

https://sport.err.ee/843652/eesti-tantsupaar-saavutas-ajaloolise-tulemuse

Eesti tantsupaar saavutas ajaloolise tulemuse

Pühapäeval Taipeis toimunud WDSF Grand Slami turniiril jõudis Eesti esipaar standardtantsudes Madis Abel – Aleksandra Galkina (TK Leevi) kõrges konkurentsis finaali ja saavutas kuuenda koha.

Varem pole Eesti tantsusportlased Grand Slam turniiril finaali jõudnud. Hetkel on Abel-Galkina maailma jooksvas edetabelis 2490 paari hulgas seitsmendal kohal. Ladina-Ameerika tantsudes saavutasid Konstantin Gorodilov ja Dominika Bergmannova (TK Kreedo Dance) kümnenda koha.

https://sport.err.ee/1141642/sebastien-loebi-ja-hyundai-koostoo-sai-otsa

Sebastien Loebi ja Hyundai koostöö sai otsa

Üheksakordse autoralli maailmameistri Sebastien Loebi ja Hyundai meeskonna kaks aastat kestnud leping järgmisele hooajale enam ei pikene.

Loeb liitus Korea autotootja tiimiga eelmise hooaja eel ja sõitis mullu kaasa kuuel MM-rallil, tulles parimana Tšiilis kolmandaks. Tänavu jõudis ta koos kauaaegse kaardilugeja Daniel Elenaga osaleda Monte Carlo ja Türgi rallidel, neist viimane lõppes taas pjedestaalil ehk kolmanda kohaga. Kahel järelejäänud etapil Sardiinias ja Belgias prantslane ei osale ning hooaeg jäi tavatult napiks seetõttu, et planeeritud rallisid Keenias ja Uus-Meremaal ei sõidetud. Hyundais veedetud aastaid jääb kaunistama mullune tootjate MM-tiitel ja ka tänavu ollakse veel Toyotaga igati konkurentsis. "Hyundai andis mulle parima WRC auto, millega olen kunagi sõitnud ja tundsin heameelt, et sain sõita viimase põlvkonna WRC masinaga," lausus tulevikus Dakari rallile keskenduv Loeb tiimi pressiteate vahendusel ja jättis õhku võimaluse, et kunagi võib koostöö siiski jätkuda. Loebi lahkumine tähendab, et järgmisel hooajal avaneb senisest enam võimalusi mõnel teisel sõitjal. Tänavu on Ott Tänaku ja Thierry Neuville'i kõrval saanud rooli keerata veel Dani Sordo, Craig Breen ja Pierre-Louis Loubet.

https://sport.err.ee/90629/bolt-aitas-jamaica-meeskonna-taaskord-kullale

Bolt aitas Jamaica meeskonna taaskord kullale

Rio olümpiamängudel võitis meeste 4 x 100 meetri teatejooksu Jamaica nelik koosseisus Asafa Powell, Yohan Blake, Nickel Ashmeade ja Usain Bolt. Viimasel etapil taas konkurentidele kandu näidanud Bolt tõi Jamaica finišisse ajaga 37,27.

Hõbemedali võitis üllatuslikult Aasia rekordi 37,60 püstitanud Jaapan ning pronksi Kanada 37.64-ga. Kolmandana ajaga 37,62 finišisse jõudnud ameeriklased diskvalifitseeriti määrustevastase teatevahetuse tõttu. Bolti jaoks oli see üheksas olümpiakuld, sama on varem kergejõustiklastest suutnud ameeriklane Carl Lewis ja soomlane Paavo Nurmi. Ühe neist kuldadest võib Bolt siiski kaotada, kuna Pekingi mängudel koos Boltiga teatejooksus võidutsenud Nesta Carteri dopinguproov osutus tänavu tehtud kordustestides positiivseks. Tulemused: 1. Jamaica 37,27 2. Jaapan 37,60 3. Kanada 37,64 4. Hiina 37,90 5. Suurbritannia 37,98 6. Brasiilia 38,41 USA ning Trinidad ja Tobago diskvalifitseeriti

https://www.err.ee/854226/pouane-suvi-voib-kaasa-tuua-pollumeeste-pankrotilaine

Põuane suvi võib kaasa tuua põllumeeste pankrotilaine

Mitme keeruliste ilmaoludega suve järel võivad paljud põllumehed lõpetada aasta pankrotiga. Iseäranis keeruline on vastalustanud noortalunikel, kel mingit puhvrit keeruliste aastate üleelamiseks tekkida pole jõudnud, tõdeb Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg.

Kas ja kui palju pankrotte ees ootab, sõltub Hamburgi sõnul eeskätt pankade ja sisendimüüjate vastutulelikkusest. "Nii mõnelgi teraviljakasvatajal on olnud kaks-kolm rasket aastat seljataga, kus on oma kohustusi pankade ees refinantseeritud. Lõpmatuseni ilmselt ei hoita neid luti otsas," ütleb Hamburg. Ta selgitas, et isegi kui laenu põhiosa tasumine õnnestub peatada, siis intresse peavad talunikud ikka edasi maksma, mis on aga röövellikud, mistõttu see olukorda kuigivõrd ei leevenda. Hamburg ütleb, et ministri üleskutse pankadele ja sisendimüüjatele anda talunikele lisaaega ja olla oma nõudmistega kannatlik ja vastutulelik, tegelikult ei toimi, sest tingimused on siiski jäigad ja neid murda ei õnnestu. Kuivõrd suve algul tundus viljakasvatajatele, kes peamiselt kauplevad oma toodanguga börsil, et suvi tuleb hea. Nõnda löödigi suurte koguste peale tehinguhinnad lukku. Põuaga saagita jäämine tähendab, et oma lepingulised kohustused ostuhuviliste ees tuleb ikkagi täita. Kui pole saaki, tuleb maksta kopsakaid trahve lepingutingimuste rikkumise eest. Erakordselt põuase suvega on hädas kogu Euroopa. Selle kahjud jäävad kõik põllumeeste kanda, keegi neile seda ei kompenseeri. "Sellist hulka raha pole kusagilt võtta, et keegi kahjud kinni maksaks," tõdeb Hamburg. Järgmiseks aastaks on eraldatud saagikindlustustoetusele kaks miljonit eurot, aga ise praegu talunikud oma saaki kindlustada ei saa - Eestis pole kindlustusseltse, kes saagi kindlustada võtaks. Kümmekond aastat tagasi selline meede turul oli, ent tingimused ei ahvatlenud seda kasutama: kindlustusmakse oli kõrge ja kompensatsioonimäär nii väike, et talunikud hindasid selle mõttetuks. Ka järgmine suvi löögi all Olukord on raske igas põllumajandussektoris, mitte üksnes viljakasvatajatel, ehkki talvesööda seis on iseäranis kehv, ütleb Hamburg. Piimalehmi üksnes põhuga sööta ei saa, siis kannatab nii piima kvaliteet kui väljalüps. Rapsi hind on aga nii kõrge, et kui seda juurde anda, hakkab see mõjutama piima hinda. "Pole silogi piisavalt anda," tõdeb Hamburg. Juba on ohus ka järgmise suve saak, sest talirapsi pidanuks maha külvama hiljemalt nädal tagasi, ent senine põud ei andnud selleks võimalust. "Tuha sisse pole mõtet külvata," ütleb Hamburg mõrult. "See teeb ka tuleviku kõhedaks. Probleemivaba sektorit ei ole." Olukorra tõsidus vaheldub piirkonniti. Lõuna-Eestis, mis kannatas põua käes kõvasti, võis kolmandik kuni pool saagist hävineda, ent kõige raskemad olud valitsevad Ida-Virumaal - seal pole põllult oodata pooltki saagist. Toetused makstakse varem välja Maaeluministeerium ja PRIA on omalt poolt lubanud olukorra leevendamiseks iga-aastased toetused tänavu varem välja maksta, aga enne detsembri algust seda ilmselt ei juhtu. "Kõigil kindlasti probleeme ei ole, aga tõde selgub aasta lõpus, kui saagid on salves ja maksmata arved hunnikus laual, ühise põllumajanduspoliitika toetus teise serva peal. Otsetoetuste laekumiseni on võlausaldajad rahulikud," kommenteerib Hamburg. Kui paljud talunikud oma majandustegevusele joone alla peavad tõmbama, saab hinnata pärast seda, aasta lõpus, usub Hamburg.

https://www.err.ee/953851/president-nimetas-ametisse-viis-uut-kohtunikku

President nimetas ametisse viis uut kohtunikku

President Kersti Kaljulaid nimetas kolmapäeval ametisse viis uut esimese astme kohtunikku, kes asuvad tööle Harju ja Pärnu maakohtutes ning Tartu halduskohtus.

Pärnu maakohtus alustab peagi tööd kohtunik Agle Elmik, Harju maakohtus kohtunikud Kadi Kark ja Martin Tuulik ning Tartu halduskohtus kohtunikud Maria Lõbus ja Reelika Kitsing. President soovis uutele kohtunikele teravat sulge mitte ainult õiguspäraste ja õiglaste, vaid ka arusaadavate otsuste kirjapanekul. "Otsuste arusaadavusel on samuti oma osa kohtute usaldusväärsuse ja sõltumatuse tagamisel ja eelkõige peavad teie otsused ja määrused olema mõistetavad neile, keda need puudutavad. Vajadusel oma otsustuste ilusas eesti keeles selgitamine avalikkusele tuleb kohtute autoriteedile samuti ainult kasuks," ütles Kaljulaid. Kohtunikke esitles riigikohtu esimees Villu Kõve ja nad andsid riigipea ees kohtunikuvande. President nimetas ametisse uued kohtunikud. Autor/allikas: Raigo Pajula

https://www.err.ee/682728/11-linna-kus-loppeb-koige-toenaolisemalt-jargmisena-joogivesi

11 linna, kus lõppeb kõige tõenäolisemalt järgmisena joogivesi

Kaplinn on esimene suurlinn, kes seisab moodsal ajal silmitsi joogivee lõppemise ohuga. Veepuudus on aga oluliselt laiem probleem, mille eest on eksperdid ammu hoiatanud.

Kuigi vesi katab üle 70 protsendi maakerast, siis magevett on siin vaid kolm protsenti. Enam kui miljardil inimesel puudub ligipääs veele ja veel 2,7 miljardit tunneb sellest puudust vähemalt ühel kuul aastas. 2014. aasta küsitlus maailma 500 suurima linna kohta näitab, et üks neljast linnast on veevarustuse osas tugeva surve all. ÜRO hinnangute järgi ületab magevee nõudlus aastaks 2030 pakkumise 40 protsenti – see tuleb kliimamuutusest, inimtegevusest ja rahvastiku kasvust. Seetõttu reastas BBC 11 linna, kust lõppeb kõige tõenäolisemalt joogivesi otsa. 1. São Paulo Brasiilia rahanduspealinn ja üks kümnest suurima rahvaarvuga linnast maailmas tegi Kaplinnaga sarnase kannatusteraja läbi aastal 2015, kui nende peamise veehoidla tase langes alla nelja protsendi mahutavusest. Kriisi tipul oli 21,7 miljoni elanikuga linnas vähem kui 20 päeva jagu veevaru ja politsei pidi veeautosid eskortima, et neid ei rüüstataks. Arvatakse, et probleemi tõi Edela-Brasiiliasse põud, aga ÜRO saadik kritiseeris ka riigivõimu, kes ei osanud korralikult planeerida ja investeerida. Veekriis loeti lõppenuks aastal 2016, aga jaanuaris 2017 on peamiste veehoidlate tase 15 protsenti madalam kui sel perioodil oodatud. 2. Bangalore See Lõuna-India linn on saanud kohalikuks tehnoloogiakeskuseks, mis on omakorda toonud sinna hüppeliselt kinnisvaraarendusi. See on pannud aga tugeva surve linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemidele. Linna veevärk on ajast ja arust, mistõttu kaotab linn üle poole oma joogiveest jäätmetele. India on hädas ka veereostusega: linna järvede uuring näitas, et 85 protsendi järvede vesi sobib vaid kastmiseks ja tööstuslikuks jahutuseks. Üheski järves pole joogiks või supluseks sobivat vett. 3. Peking Maailmapank defineerib veenappust olukorrana, kus ühes asukohas on alla tuhande kuupmeetri magevett inimese kohta aastas. Aastal 2014 oli kõigil 20 miljonil Pekingi elanikul 145 kuupmeetrit. Hiinas elab peaaegu 20 protsenti maailma rahvastikust, aga seal on vaid seitse protsenti maailma mageveest. 2015. aasta ametlikud andmed näitasid, et 40 protsenti Pekingi pinnaveest on nii reostatud, et see ei kõlba isegi põllumajanduseks ega tööstuslikuks kasutamiseks. 4. Kairo Niiluse jões sisaldub 97 protsenti Egiptuse veest, aga üha enam satub sinna ka töötlemata jäätmeid põllumajandusest ja majapidamistest. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni andmeil paistab Egiptus madala kuni keskmise sissetulekuga riikide seas silma veereostuse tõttu surnute arvu poolest. 5. Jakarta Nagu paljud rannikulinnad, seisab Indoneesia pealinn silmitsi veetaseme tõusuga. Jakartas on olukord aga hullem otsese inimtegevuse pärast: enam kui poolel linna kümnest miljonist elanikust pole juurdepääsu veevärgile, mistõttu on nad hakanud kaevama ebaseaduslikke kaeve — see aga kuivendab põhjaveekihte. Sellise tühjendamise tagajärjel on 40 protsenti Jakartast nüüd allpool veetaset. Põhjaveekihid ei täitu tugevatest vihmadest hoolimata, kuna betooni ja asfalti ülekaalu tõttu ei suuda põllud vihmavett imada. 6. Moskva Neljandik maailma mageveevarudest on Venemaal, aga riik kannatab Nõukogude ajast pärit reostusprobleemide käes. See on eriti suureks mureks Moskvas, kus veevarud sõltuvad 70 protsendi ulatuses pinnaveest. Ametlikud regulaatorasutused tunnistavad, et 35 kuni 60 protsenti kõikidest Venemaa veevarudest ei vasta hügieeninõuetele. 7. Istanbul Türgi ametlikel andmetel on riik tugeva veenõudluse surve all, kuivõrd veevaru inimese kohta langes 2016. aastal alla 1700 kuupmeetri aastas. Kohalikud eksperdid on hoiatanud, et aastaks 2030 võib riik olla veenappuses. Viimastel aastatel on tihedalt asustatud piirkonnad, nagu 14 miljoni elanikuga Istanbul, hakanud kuivematel kuudel kannatama veepuudust. Aastal 2014 langes linna veehoidla tase alla 30 protsendini selle mahust. 8. México Veepuudus pole Mehhiko pealinna 21 miljonile elanikule midagi uut: üks viiest inimesest saab oma kraanist vett vaid paar tundi nädalas ja veel 20 protsendil on kraanivett vaid osal päevast. Linn impordib 40 protsenti oma veest kaugetest paikadest, aga neil pole suuremõõtmelist süsteemi reovee ümbertöötlemiseks. Veekadu torusüsteemide tõttu on arvatavasti umbes 40 protsenti. 9. London Kui inimesed mõtlevad veepuudusele, pole London ilmselt esimene linn, mis neil pähe tuleb. Reaalsus on BBC hinnangul teine: kuivõrd linna aastane sademete hulk on umbes 600 mm, saab London 80 protsenti oma veest jõgedest. Londoni ametkondade sõnul on linn võimete piiril ja tõenäoliselt seisab silmitsi varustusprobleemidega aastal 2025 ning tõsise veenappusega aastal 2040. 10. Tokyo Jaapani pealinnas sajab küll palju, kuid vaid neljal kuul aastas. Niisiis tuleb vett koguda, kuna oodatust kuivem vihmahooaeg võib viia veepuuduseni. Vähemalt 750 hoonel Tokyos on vihmavee kogumise ja kasutamise süsteem. 30 miljoni elanikuga linn sõltub 70 protsendi ulatuses pinnaveest: jõgedest, järvedest ja sulalumest. 11. Miami Florida osariik on üks viiest USA osariigist, kus sajab igal aastal enim. Osariigi kuulsaimat linna Miamit ähvardab aga kriis, kuna möödunud sajandi alguse soode kuivendamise projektil olid ootamatud tagajärjed: Atlandi ookeani vesi imbus põhjaveekihi, mis oli linna peamine mageveeallikas. Kuigi probleem tuvastati juba 1930ndatel, lekib põhjavette endiselt merevett, eriti kuna linna veetase on kiirelt tõusnud. Naaberlinnad on hädas juba praegu: Miami lähedal asuv Hallandale Beach on pidanud merevee sissevoolu tõttu sulgema kuus oma kaheksast kaevust.

https://sport.err.ee/906905/rumeenia-klubi-loobub-ilja-antonovi-teenetest

Rumeenia klubi loobub Ilja Antonovi teenetest

Rumeenia kõrgliiga uustulnuk FC Hermannstadt tegi talvepausil korraliku kaadrivahetuse ning teiste seas on klubist lahkumas Eesti koondise poolkaitsja Ilja Antonov. 26-aastane mängumees selgitas Soccernet.ee -le oma olukorda.

Antonovi lahkumine tõusis Rumeenia meedias päevakorda juba enam kui kolm nädalat tagasi. Paar päeva hiljem andis vastavasisulise pressikonverentsi klubi president Teodor Birt, kes kinnitas toona, et nii 2020. aasta suveni lepinguga seotud oleva Antonovi kui kuue ülejäänud mängijaga kavatsetakse kontrahtid enneaegselt lõpetada. Jaanuari keskpaigas läks Antonov Hermannstadtiga Türgi treeninglaagrisse kaasa, sai seal ka korralikult mänguaega, kuid olukord pole muutunud. "Kui tagasi tulin (detsembris puhkuselt - Soccernet.ee), siis nad andsid mulle teada, et peatreener ei arvesta hooaja teises pooles minuga ja mulle oleks võib-olla parem, kui leiaksin uue klubi," rääkis Antonov. Klubi säärane järsk käitumine oli Antonovi jaoks äärmiselt üllatav, sest esialgu olid kõik temaga rahul. "Mulle meeldis kõik, mis seal toimus, olime õigel teel ja tulemused järjest paranesid. Pärast seda, kui puhkuselt tagasi tulin, tegin kolm päeva trenni. Seejärel allkirjastasid nad lepingud mingite uute mängijatega ning tulid minu juurde ja ütlesid, et "ei, I don't need you anymore." "Praegu töö käib ja mõned variandid on olemas," kinnitas Antonov, et uue koduklubi osas olukord lootusetu pole. "On vaja otsustada lihtsalt õige variandi kasuks, võib-olla lähen kusagile laenule, võib-olla lõpetan Hermannstadtiga lepingu, kui mulle huvipakkuv klubi pakkumise teeb."

https://menu.err.ee/1608654871/revals-avaldas-suvise-kantriloo-oma-hambaga

Revals avaldas suvise kantriloo "Oma hambaga"

Eestikeelset kantrirokki viljelev ansambel Revals avaldas uue loo, mis kannab pealkirja "Oma hambaga".

"Teksti idee tuli ühest vanast vesternist, kus eakas kauboi pakutud mündi kulla ehedust oma katkiste hammastega kindlaks teha proovis. Eks kasutame ka meie tänapäeva elus väljendit "kas hammas hakkab peale". Ja kui ei hakka, siis järelikult pole suurem asi kraam, mida ise järgi proovida," avas ansamblitest Bombillaz ja Räpina Jack tuntud sõnasepp Kill Kaare laulu sõnade tagamaad. Loo idee ja sõnade autor Rait Sohkin lisas: "Soov oli teha üks ehe ja aus lugu, millel oleks mõnus minek nii autoraadios kui ka tantsuplatsil. Laul sai kõige paremas mõttes vanakooli kantri, mida väärindab KillBaba justamendilik sõnademäng ning bändi head energiat värvib Tõuni unikaalne pedal steel." "Elus ei saa midagi teada, kui pole ise järele proovinud - oma hambaga," arvasid Revalsi liikmed.

https://sport.err.ee/90082/kaimise-olumpiavoitja-sai-kaheksa-aasta-pikkuse-voistluskeelu

Käimise olümpiavõitja sai kaheksa aasta pikkuse võistluskeelu

2008. aasta Pekingi olümpiamängudel käimises kuldmedali võitnud Alex Schwazer sai dopingu pruukimise eest kaheksa aasta pikkuse võistluskeelu.

31-aastane itaallane põrus dopingukontrollis esimest korda 2012. aastal, kui mehe organismist leiti epo jälgi. Pärast kolme ja poole aastase karistuse kandmist tippsporti naasnud Schwazer jäi keelatud steroididega vahele käesoleva aasta mais. Itaallane väitis, et pole teadlikult dopingut kasutanud ning kaebas otsuse edasi rahvusvahelisse spordi arbitraažikohtusse, kes meest õigeks ei mõistnud. Lisaks olümpiavõidule on Schwazeri auhinnakapis 2005. aasta Helsingi ja 2007. aasta Osaka MM-ilt pronks ning 2010. aastal Barcelonas teenitud Euroopa meistritiitel.

https://sport.err.ee/844224/kokamagi-tousis-mma-maailma-edetabelis-kumnendale-kohale

Kokamägi tõusis MMA maailma edetabelis kümnendale kohale

Juuni lõpus vabavõitluse Euroopa meistrivõistlustel hõbedale tulnud Kaupo Kokamägi (kergekaal, -70,3 kg) tõusis vabavõitluse rahvusvahelise alaliidu IMMAFi maailma edetabelis 363 punktiga kümnendale kohale.

Tabeli liider on 964 punktiga USA võitleja Quitin Thomas, teisel kohal 728 punktiga rootslane Tobias Harila ning kolmas 614 punktiga Valgevene esindaja Vitaly Andrukovich, keda Kokamägi võitis EM-il juba eelringis. Värske Euroopa meister ukrainlane Pavel Senchenko jagab tabelis neljandat ja viiendat kohta bulgaarlase Ferdun Osmanoviga, kes aga tegelikult juba amatöörspordiga lõpparve teinud ning liikunud edasi profikarjääri juurde. Euroopa meistrivõistluste tulemuse kohta ütles Kokamägi, et medal on suur ja ilus, aga valet värvi: "Olin päris lähedal, aga veidi jäi ikka puudu. Sisimas teadsin, et olen võimeline sellisel tasemel häid saavutusi saama, kuna olin ka varem tugevaid vastaseid võitnud ja heal tasemel meestega tasavägiseid matše pidanud, kuid nüüd on ka selge märk maas," lisab Kokamägi, kelle järgmiseks sihiks on maailmameistrivõistlused, mis toimuvad 11. – 18. novembril Bahreini pealinnas Manamas. Riikide arvestuses juhib tabelit pika edumaaga Rootsi (14409 punkti), teine on Bahrein (7546 punkti) ja kolmas on Bulgaaria (7144 punkti). Eesti on 625 punktiga 27. kohal.

https://www.err.ee/1031310/klaas-kiik-ja-asser-taunivad-tu-kliinikumis-vastanduste-otsimist

Klaas, Kiik ja Asser taunivad TÜ kliinikumis vastanduste otsimist

SA Tartu Ülikooli Kliinikum asutajate esindajad ehk sotsiaalminister Tanel Kiik, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ja Tartu linnapea Urmas Klaas, kes ühtlasi on kliinikumi nõukogu esimees paluvad ühisavalduses säilitada kliinikumi töötajatel töörahu ning taunivad vastandusi otsivaid avaldusi.

Tartu Ülikooli Kliinikumi osa kliinikute juhid saatsid teisipäeva hommikul suhtekorraldusfirma Powerhouse vahendusel meediale pöördumise, milles nõuavad kliinikumi nõukogu esimehe Urmas Klaasi ja kliinikumi juhatuse esimehe Priit Eelmäe tagasiastumist. Nõukogu esimehele Klaasile heidavad kliinikute juhid muu hulgas ette, et ta ei ole oma tööga hakkama saanud ning õigustab emotsionaalselt vägivaldse juhtimisstiili jätkumist kliinikumis. Kliinikumi asutajate esindajad Kiik, Asser ja Klaas ise pöördumist saanud ei ole, vaid lugesid seda ajakirjandusest. Samas kinnitavad nad, et nõukogu mõistab tekkinud juhtimiskriisi tõsidust ja on astunud väga konkreetseid samme olukorra lahendamiseks. Kliinikumi asutajate – Tartu Ülikooli, Tartu linna ja riigi – esindajad ja nõukogu on kohtunud kliinikute juhtidega. Kliinikumi nõukogu moodustas reedel, 31. jaanuaril kliinikumi struktuuri- ja juhtimisreformi läbi viimiseks töörühma, mida juhib nõukogu liige, Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil. Erinevaid osapooli ja kompetentse esindav töörühm koguneb reedel, 7. veebruaril. "Nõukogu jaoks on oluline muutused ette valmistada ja ellu viia kaasavalt. Seetõttu on kliinikute juhid kutsutud struktuuri- ja juhtimisreformi arutama 13. veebruaril Tartu Ülikooli senati saali. Meil on väga kahju, et osa juhte on enne seda kohtumist valinud koostöö asemel avaliku rünnaku," seisab ühisavalduses. Asutajate esindajad rõhutavad, et vastandusi otsivate avaldustega ei ole võimalik arendada koostööd. "Palume kliinikumi töötajatel säilitada töörahu, et raviasutuses oleks võimalik keskenduda oma põhitööle. Nõukogu tegeleb aktiivselt lahenduste leidmisega. Keskendume Eesti ainukese ülikoolihaigla tugevdamisele, mitte lammutamisele. See on meie kõigi ühine roll ja vastutus." Konflikt Tartu Ülikooli Kliinikumis vallandus, kui Eelmäe tutvustas jaanuari algul kliinikute juhtidele planeeritava juhtimis- ja karjäärimudeli elluviimise ajakava, mille kohaselt pakuti kõigile tähtajatuid ametikohti, kuid juhikohad oleksid muutunud tähtajaliseks ja senistele juhtidele pakuti võimalust neile kohtadele kandideerida. Seepeale esitas 16 kliinikujuhti Eelmäele umbusaldusavalduse ning nad palusid kliinikumi nõukogul juhatuse esimees usalduse kaotamise tõttu tagasi kutsuda. Nõukogu 31. jaanuari koosoleku tulemused kliinikute juhte ei rahuldanud.

https://sport.err.ee/651919/sterling-vottis-city-voidumangus-endale-omaparase-liigarekordi

Sterling võttis City võidumängus endale omapärase liigarekordi

Pärast viiki Crystal Palace’iga, mis lõpetas Manchester City 18-mängulise võiduseeria, naasti harjumuspäraste võitude juurde tagasi ning Watford alistati 3:1.

Mäng algas City jaoks ideaalselt, kui Raheem Sterling skooris juba 36. sekundil ning võttis endale huvitava rekordi – nimelt on ta sel liigahooajal nii kiireima kui hiliseima värava autoriks, hiliseim tuli 96. minuti 35. sekundil 2:1 võidumängus Bournemouthi vastu, vahendab Soccernet.ee. Tottenham võttis väga rasketes ilmastikuoludes 2:0 võidu Swansea üle, kui algkoosseisu kuulunud Fernando Llorente lõi suluseisust värava, kuid kohtunikud lugesid olukorra määrustepäraseks. Swansea tabas mängu lõpus ka posti ning avaldasid londonlastele tõsist survet, kuid Dele Alli õnnega pooleks löödud värav otsustas mängu saatuse. Tulemused: Southampton – Crystal Palace 1:2 (1:0) 17. Shane Long – 69. James McArthur, 80. Luka Milivojevic Swansea – Tottenham 0:2 (0:1) 12. Fernando Llorente, 89. Dele Alli West Ham – West Bromwich 2:1 (0:1) 59., 90+4. Andy Carroll - 30. James McClean Manchester City – Watford 3:1 (2:0) 1. Raheem Sterling, 13. ov. Christian Kabasele, 63. Sergio Agüero – 82. Andre Gray

https://menu.err.ee/934676/royal-blood-lisandus-positivuse-esinejatenimekirja

Royal Blood lisandus Positivuse esinejatenimekirja

Briti rokkbänd Royal Blood esineb sel suvel esmakordselt Baltikumis Positivus festivalil.

Royal Blood on Brightonist pärit rokkduo, mis alustas tegevust 2013. aastal ning on tänaseks välja andnud kaks täispikka albumit – "Royal Blood" (2014) ning "How Did We Get So Dark?" (2017). Bändi kuuluvad bassist/vokalist Mike Kerr ning trummar Ben Thatcher. 2014. aastal võitis bänd maineka muusikaajakirja NME parima live -bändi ning parima uue bändi auhinnad, samuti auhindasid bändi ka Brit Awards, Kerrang! Awards, Q Awards, GMA Awards ning aasta albumi kategoorias oli Royal Blood nomineeritud ka Mercury auhindade jagamisel. Oluline toetus tuli BBC-lt kui bänd lisati Sound of 2014 nimekirja ja ansambli Arctic Monkeys trummarilt Matt Heldersilt, kes kandis Royal Bloodi t-särki Glastonbury festivalil esinedes ning kutsus bändi hiljem ka nende kontserdi külalisesinejaks. Royal Blood on tuuritanud ka selliste elevate legendidega nagu Iggy Pop ja Foo Fighters. Sel aastal esinevad Positivusel The 1975, Royal Blood, Disclosure (DJ set), Underworld, Cut Copy, Elderbrook, Superorganism, Ivan Dorn, Daddy Was A Milkman, Ewert and The Two Dragons, Ansis, Adam Naas, Husky Loops, Emma Jean Thackray, Very Cool People, Funk Therapy Collective ja paljud teised. Positivus Festival toimub 26. ja 27. juulil Salacgrivas, Lätis.

https://www.err.ee/589954/ametiuhingud-tervishoiususteemi-reformimine-on-kriitlise-tahtsusega

Ametiühingud: tervishoiusüsteemi reformimine on kriitlise tähtsusega

Eesti ametiühingute keskliit on seisukohal, et tervishoiusüsteemi reformimine on Eesti ühiskonnale kriitilise tähtsusega ning sellega tuleb tegeleda esmajärjekorras.

Ametiühingute arvates on vaja tegeleda nii lisarahastuse saamise kui sisemiste protsesside reformimisega. „Eesti tervishoiusüsteemi reformimine on väga pakiline. Vananeva ühiskonna tingimustes on keeruline tulla toime tervishoiusüsteemiga, mis on tugevasti alarahastatud, patsiendile keerukas ja liigselt orienteeritud üksikute raviprotseduuride tootmisele ning sotsiaalkaitsesüsteemidega piisavalt seostamata,” nentis Eesti keskliidu esimees Peep Peterson. Ametiühingujuht paneb valitsuskoalitsioonile südamele, et vajalikud poliitilised otsused tuleb viivitamatult ära teha, vastasel juhul kannatab seetõttu terve Eesti ühiskond. „Tervishoiusüsteemi reformimine ei tohiks olla tervishoiusüsteemi töötajate võitlus tuuleveskitega, vaid meie kõigi ühine jõupingutus ning koostöö tervema Eesti nimel. Vaja on tegeleda lisarahastuse saamisega haigekassa eelarvesse, ennetustegevuste laiendamisega, patsiendikesksete ravitellimuste juurutamisega ning tervishoiutöötajate järjepideva palgatõusuga,“ loetles Peterson.

https://www.err.ee/638494/ametiuhingute-ja-tooandjate-esindajad-lepivad-kokku-alampalgas

Ametiühingute ja tööandjate esindajad lepivad kokku alampalgas

Ametiühingute keskliit ja tööandjate keskliit jõuavad kolmapäeval ilmselt kokkuleppele alampalga osas, mis tähendab, et tõenäoliselt tõuseb alampalk järgmisest aastast 500 euroni.

Keskliidud alustasid järgmise kahe aasta alampalga määrade osas läbirääkimsi augusti alguses, vahendasid ERR-i teleuudised. Ametiühingud on varasemalt välja käinud ettepanekud, et miinimumpalga võiks tõsta pooleni Eesti keskmisest palgast ning kolme aastaga 620 euroni kuus. Aastast 2001 on tööturu osapooled töötasu alammääras läbi rääkinud ja selle laiendatud kollektiivlepinguga kokku leppinud. Käesoleval aastal on kehtiv tunnitasu alammäär 2,78 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga ehk 40 tundi nädalas töötamise korral 470 eurot. Töötasu alammäärast madalamat tasu töötajale ei või maksta.

https://sport.err.ee/904128/eesti-jaatantsijad-em-il-edasi-ei-paasenud-prantslased-parandasid-maailmarekordit

Eesti jäätantsijad EM-il edasi ei pääsenud, prantslased parandasid maailmarekordit

Eesti jäätantsijad Katerina Bunina ja German Frolov Valgevene pealinnas Minskis peetavatel iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustel rütmitantsust edasi ei pääsenud.

Eesti paar teenis kohtunikelt rütmitantsu eest 44,82 punkti, mis andis neile 25 võistleja seas viimase koha. Edasi vabatantsule pääses 20 paari. Bunina – Frolovi isiklik tippmark on mullu novembris Tallinnas teenitud 51,45 punkti, aga ka selle kordamine poleks neid edasi viinud. Rütmitantsu järel on kindlalt liidrikohal viiendad järjestikust EM-kulda püüdev Prantsusmaa paar Gabriella Papadakis – Guillaume Cizeron, kes parandasid pisut enda nimel olevat maailmarekordit, teenides 84,79 punkti. Senised rekordinumbrid olid 84,13. Teisel kohal on 81,37 punktiga venelased Aleksandra Stepanova – Ivan Bukin ning kolmandal kohal Itaalia paar Charlene Guignard – Marco Fabbri 79,05 punktiga. Jäätantsus selguvad Euroopa meistrid laupäeva pärastlõunal.

https://sport.err.ee/1021672/hooaja-eel-viga-saanud-zach-smith-voib-juba-uuel-nadalal-kalev-cramosse-naasta

Hooaja eel viga saanud Zach Smith võib juba uuel nädalal Kalev/Cramosse naasta

BC Kalev/Cramo korvpallimeeskonna tegemistega ennast pingsamalt kursis hoidvad korvpallifännid on märganud, et meeskonna nimekirjast pole seni maha võetud hooaja alguses Kaunase Žalgirisega peetud kontrollmängus käeluu murdnud ameeriklast Zach Smithi. Põhjus on selles, et 24-aastast ja 203 cm pikkust tsentrit on tõenäoliselt isegi klubisse tagasi oodata.

Korvpall24.ee portaal uuris vägevaks õhuakrobaadiks tituleeritud Smithi kohta Kalev/Cramo 96:61 võidumängu järel Valmiera üle klubi mänedžerilt Kaarel Sibulalt. Sibul avaldas, et Smithi agendilt tuli info, et kodumaal ennast ravinud ameeriklane on uue nädala keskel minemas arsti juurde uuringutele. Kui tohtrid otsustavad, et mees on traumast täielikult taastunud ja annavad omapoolse rohelise tule, siis on Smith valmis koheselt tagasi Eestisse lendama. Sibula sõnul on talle kinnitatud, et neli kuud tagasi kätt vigastanud Smith pole USA-s istunud tegevusetult ning proovinud ennast vormis hoida. Kuna aga katkine käsi on mehe treeninguid kindlasti oluliselt piiranud, siis Smithi reaalset olukorda saab hinnata alles siis, kui ta Tallinnasse peaks jõudma.

https://www.err.ee/908072/trumpi-hinnangul-kaotab-is-nadalaga-kogu-territooriumi

Trumpi hinnangul kaotab IS nädalaga kogu territooriumi

USA president Donald Trump ütles kolmapäeval, et tema hinnangul kaotab äärmusrühmitus ISIS kogu selle valduses oleva territooriumi Süürias nädala jooksul.

President kinnitas samas, et keskendub jätkuvalt võitlusele äärmuslastega. Trump rääkis rahvusvahelisel konverentsil Washingtonis tulevasest võitluses ISIS-e vastu seoses detsembris langetatud ootamatu otsusega kõik 2000 USA sõdurit Süüriast välja tuua. "Ühendriikide sõjavägi, meie koalitsioonipartnerid ja Süüria Demokraatlikud Jõud (SDF) on vabastanud sisuliselt kogu varem ISIS-e käes olnud ala Süürias ja Iraagis," ütles Trump 79 riigi kõrgete ametnike kohtumisel välisministeeriumis. "Millalgi järgmisel nädalal peaks ametlikult teatatama, et meie valduses on 100 protsenti kalifaadist," märkis ta. Trump kinnitas, et Ühendriigid jäävad endiselt "väga, väga karmiks" ("very, very tough") ning julgustas ka teisi riike panustama, sealhulgas rahaliselt. "Riismed -- neil on vaid riismed --, kuid riismed võivad olla väga ohtlikud," lausus ta. "Võite olla kindlad, et teeme kõik vajaliku, et lüüa puruks iga kübe ja iga viimne kui isik selles ISIS-e hulluses ja kaitsta meie inimesi radikaalse islamiterrorismi eest," lisas ta. USA ametnikud on viimastel nädalatel öelnud, et ISIS on kaotanud oma kunagistest aladest 99,5 protsenti. Rühmituse viimane viie ruutkilomeetrine maalapp asub Eufrati orus, sinna on koondunud suurem osa selle võitlejaist ning ala on SDF-i piiramisrõngas. Sellest hoolimata muretsevad paljud, et USA lahkumine võib senist edu ohustada. Kuigi lahkumine täidaks Trumpi eesmärgi, siis kõrged sõjaväe ametnikud on lahkumise vastu lobitööd teinud mitu kuud. Nende hinnangul on IS jätkuvalt oht ja kui USA praegu lahkub, võib rühmitus end taas koguda. Sõjaväelased kahtlustavad, et IS tegi strateegilise otsuse hoida madalat profiili kuni USA lahkumiseni ning seepärast ärgitavad nad presidenti püsima Süürias kuni IS on täielikult välja juuritud. USA välisminister Mike Pompeo ütles koalitsiooni esindajatele, et sõdurite äraviimine on muutus koalitsiooni taktikas, mitte missioonis. "Sel uuel ajastul saab olema keskselt tähtsad kohalik korrakaitse ja info jagamine ning meie võitlus ei pea olema alati tingimata sõjaliselt juhitud." Trumpi teade "pole Ameerika võitluse lõpp. Seda võitlust kavatseme jätkata koos teiega," lisas ta. Kõrged sõjaväelased aga tunnistasid kolmapäeval kongressis, et sõdurite äraviimine teeb nende töö raskemaks. Owen West, abikaitseminister erioperatsioonide asjus, ütles esindajatekoja relvateenistuste komisjonis, et ta jagas sõdurite Süüriast äratoomisel samu muresid, mille pärast kaitseminister James Mattis mullu ameti maha pani. Westilt küsiti, kas tema hinnangul Mattis eksis, kui ta oli presidendiga sõdurite äratoomises eri meelt. "Ei," vastas ta. Samal istungil ütles staabiülemate ühendkomitee operatsioonide asejuht kindralmajor James Hecker, et sõdurite äratoomise tõttu saab ISIS-e survestamine olema raske. "Surve, mida saame rakendada, väheneb," lausus ta. "Mure on see, et kui viime oma üksused Süüriast välja, siis võib see võtta ISIS-e üksustelt Süürias osa surve maha," ütles Hecker. "Seega on meie missioon üritada välja mõelda, kuidas saame hoida Süürias survet peal ilma kohapealsete sõduriteta." Heckeri sõnul peavad USA lahkumise järel koormat kandma teised. Seda seisukohta ta üksikasjalikult ei selgitanud. Pompeo ärgitas koalitsiooni jagama rohkem luureinfot, võtma tagasi ja kohtu alla andma kinni peetud välisvõitlejad ning Süüriat kiiremini stabiliseerima, et ISIS ei saaks end Iraagis, Süürias või mujal uuesti koguda. Tema sõnul algab võitluses uus etapp, kus ISIS-e vastased peavad rinda pistma "detsentraliseeritud džihaadiga" ja selle vastu võitlema rohkema kui vaid sõjalise jõuga. ISIS-e võitlejad teevad Süürias ja Iraagis vabastatud aladel atentaate, seavad üles kontrollpunkte ja jagavad lendlehti. Nende eesmärk on valmistada ette pinnas vastuhakule, mis võib USA üksuste lahkumisel jõudu koguda. Süüria konflikti jälgivate aktivistide sõnul näitavad märgid vastuhaku kasvule. Suurbritannias asuva vabaühenduse Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse juhi Rami Abdel Rahmani sõnul on ISIS-el jätkuvalt 4000-5000 võitlejat ning paljud neist peidavad end tõenäoliselt kõrbekoobastes ja mägedes. ÜRO-s kolmapäeval ringelnud raporti sõnul on ISIS-e äärmuslased "jätkuvalt peamine ja kõige paremini varustatud rahvusvaheline terroristlik oht". ÜRO andmeil on ISIS-e võitlejad oma kantsis Ida-Süürias "intensiivse sõjalise surve" all, kuid näivad võitlustahtelised ning suudavad teha vasturünnakuid. Kaitseametnike arvates põgenesid paljud ISIS-e võitlejad võimuvaakumiga paikadesse Süüria põhja- ja lääneosas. USA kaitseministeeriumi raport hoiatas sel nädalal, et isegi kui ISIS-e üksused on jooksus, siis suudab rühmitus "jätkuvalt koordineerida pealetunge ja vastupealetunge ning tegutseda detsentraliseeritud vastuhakuna".

https://www.err.ee/1127865/ratas-peab-pompeoga-telefonivestluse

Ratas peab Pompeoga telefonivestluse

Peaminister Jüri Ratasel on järgmisel nädalal kavas telefonikõnelus USA välisministri Mike Pompeoga.

"Mul on lähipäevadel kavas telefonikõne välisminister Pompeoga," ütles Ratas teisipäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast". Valitsuse pressiesindaja ütles ERR-ile, et vestlus võiks toimuda järgmise nädala teises pooles, kuid täpsemat aega ei ole veel paika pandud. Ratase sõnul oleks vestluse teemadeks Kolme mere initsiatiivi tippkohtumine, Ameerika Ühendriikide ja Eesti kahepoolsed suhted ning tema soov oleks kindlasti rääkida ka NATO temaatikal. "Kindlasti ma teen talle ka ettepaneku leida sobilik ajaline aken, et tema või keegi tipptasemel saaks osaleda Kolme mere tippkohtumisel," lisas peaminister. Ratase sõnul ta mõistab, et novembri algul toimuvad Ameerika Ühendriikides presidendivalimised, mistõttu ei ole suur tõenäosus, et Tallinnasse võiks saabuda USA president. "Kui see (tippkohtumine - toim.) 19.-20. oktoobril toimub, siis on küsimus, kas see toimub Tallinnas või läbi Tallinnast juhitud videosilla. Vaadataes täna kogu maailma koroonaviirusesse haigestumise pilti, siis kindlasti peame tagama seda, et Kolme mere initsiatiivi üritus toimub. See, kas keegi Ameerika Ühendriikide poolt võiks seal osaleda, ma arvan, et jah - selle nimel me pingutame," rääkis Ratas. Kolme mere initsiatiivi tippkohtumise pressiesindaja ütles neljapäeval ERR-ile, et otsuse sündmuse toimumise vormi suhtes teeb korraldusktoimkond lähipäevil ning sellest teatatakse uuel nädalal. Korraldustoimkonnas on presidendi kantselei, välisministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.

https://kultuur.err.ee/898572/tallinna-linnateatri-lavale-jouab-peeter-tammearu-lavastus-abielukriisist

Tallinna Linnateatri lavale jõuab Peeter Tammearu lavastus abielukriisist

Tallinna Linnateatri väikeses saalis esietendub 19. jaanuaril Austria päritolu kirjaniku Daniel Glattaueri näidend "Südameharjutus", mille lavastab Peeter Tammearu.

"Südameharjutus" on komöödia teineteisest võõrandunud abielupaarist, kes on olnud abielus 17 aastat ning jõudnud oma suhtega kriisi, mille tulemusel otsustab naine tuua mehe perenõustaja juurde. Näidend on kirjutatud 2014. aastal ning 2018. aastal jõudis kinolinale samal tekstil põhinev film. "Mulle tundub, et lõhkuvat suhtumist on ümberringi palju, unustatakse, et on olemas mingid suuremad kokkulepped ja liidud," ütles lavastaja Peeter Tammearu. "Ma arvan, et meie lavastus on mõeldud ennekõike pereinimestele," lisas ta. Peeter Tammearu tegutseb külalislavastajana, kuid tunnistab, et Linnateatri uksest sisse astuda on kodune tunne. Aastatel 1996–2002, enne kui ta siirdus Viljandi Ugalat juhtima, töötas Tammearu Linnateatris koosseisulise näitlejana ning aastatel 2016–2018 andis ta siin rohkem kui sada etendust Andrus Kivirähki monolavastusega "Köster". "Südameharjutus" on Tammearu kolmas lavastus Linnateatris. "Linnateater ei ole esimene teater, kus ma tööle asusin, ega ka see, kus ma olen kõige kauem töötanud, aga minu jaoks on see hingekodu," ütles Tammearu. "Ma ei usu, et ma oleksin ühegi teise teatri raskustele, muredele ja rõõmudele nii palju kaasa elanud kui Linnateatri omadele. Kuigi sellest ajast, mil ma siin kuus aastat töötasin, on juba terve igavik möödas, on mul siin ikka veel palju sõpru ja tuttavaid," sõnas ta. "Südameharjutuse" kunstnik on Martin Mikson, valguskujundaja Merily Loss, muusikalised kujundajad Feliks Kütt, Peeter Tammearu ja Andres Raag. Näidendi tõlkis Piret Pääsuke. Mängivad Piret Kalda, Andres Raag ja Kaspar Velberg.