Datasets:

TalTechNLP

/

err-newsroom-keyphrases

like 0

https://sport.err.ee/1608680179/kasipalli-u-18-koondis-kaotas-em-il-austriale

Käsipalli U-18 koondis kaotas EM-il Austriale

Eesti U-18 vanuseklassi noormeeste käsipallikoondis sai teisipäeval 26:32 (11:17) kaotuse Austria eakaaslastelt.

Kohtumine algas eestlaste jaoks vaevaliselt. Kuigi võideldi, siis vastane realiseeris paremini, hädas oldi Austria kaitsega ning sellest tulenevalt jäädi tagaajaja rolli. Valus kaotus tabas Eesti koondist kaheksandal minutil, kui kaitses aktiivselt panustanud Karl Kramm sai karistusena punase kaardi. Poolajale tuli minna kaotusseisus 11:17. Teine poolaeg sarnanes esimesele poolajale. Kuigi eestlased proovisid erinevaid võimalusi vastasest jagu saada, siis raskusi valmistas Austria koondise väravavaht, kellest üle mängimine ei õnnestunud. Teisel poolajal oli hetki, kus koondislased said justkui uue hingamise ning 45. minutil suudeti 19:26 kaotusseis vähendada kolme väravani, aga nii Joonas Vassiljevi kui Ilja Kosmiraki hüppeliigesele viga tegemine tõi tagasilöögi ning võidupunktid läksid Austriale tulemusega 26:32. "Jäime täna Austria koondisele alla ilmselt kõikide asjadega. Austria oli mänguks hästi ette valmistunud ja ilmselt vist ka kodutöö paremini teinud. Kuigi teisel poolajal olid meil omad võimalused mängu enda kasuks pöörata, siis otsustavatel hetkedel me eksisime. Kaks erinevat päeva, kaks erinevat mängu," võttis kaotuse kokku peatreener Kalmer Musting. "Kohe mängu alguses Karl Krammile määratud punane kaart halvas meie mängu. Kramm on kaitses oluline mängija ning ka võistkonna liider, kes motiveerib ka meeskonda. Kui Hendrik Koks oli eile üleplatsimees, siis täna kahjuks sellist minekut ei olnud. Ka olid kohtumises Austria vastu meie mõlemad väravavahid tagasihoidlikud," analüüsis Musting mängijaid. Eesti ja Austria kohtumise parimaks Eesti koondise mängijaks valiti Karl Kõverik, kes viskas kohtumises kuus väravat. Väravaviskajad Austria koondise vastu mängides: Marcus Rättel, Karl Kõverik 6, Joonas Vassiljev, Hendrik Koks 3, Randel Matthias Lepp, Hugo Liiv, Ilja Kosmirak 2, Karl Markus Kannel, Alvar Soikka 1. 8.-14. augustini Rumeenias toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel võitlevad kaheksa võistkonda mitte ainult turniiri võidu, vaid ka koha eest järgmise aasta MM-ile. U-18 koondised on EM-il jagatud kolme turniiri vahel, mis leiavad samaaegselt aset Iisraelis, Lätis ja Rumeenias. Rumeenias toimuval turniiril on osalevad koondised jagatud kahte alagruppi, kus A-grupis mängivad Austria, Slovakkia, Ukraina ja Eesti ning B-grupis Rumeenia, Soome, Suurbritannia ja Moldova. Neljapäeval mängib Eesti U-18 koondis Ukrainaga, 13. ja 14. august mängitakse vastavalt alagrupis saavutatud kohtadele.

https://www.err.ee/1608138124/neljapaevast-kehtivad-ule-eesti-ranged-koroonapiirangud

Neljapäevast kehtivad üle Eesti ranged koroonapiirangud

Valitsuse otsusel kehtivad neljapäevast kuu aja vältel senisest oluliselt rangemad piirangud, et vähendada kontakte inimeste vahel, saada koroonaviiruse levik Eestis kontrolli alla ja tagada Eesti tervishoiusüsteemi toimepidevus.

Alates neljapäevast tohib avalikus väliruumis koos liikuda mitte rohkem kui kahekesi ja teistest tuleb hoida kahemeetrist vahemaad, teatas valitsuse pressiesindaja. Piirang ei laiene koos liikuvale perele ega olukordadele, kus seda pole võimalik mõistlikult täita. 2+2 reeglit tuleb järgida igal pool avalikus ruumis liikumisel, nii tänavatel, mänguväljakutel, pargis ja parklates, kuid ka looduses liikudes, kui näiteks rabamatkal kohtab teisi inimesi. 2+2 reegel kehtib juba varasemast kõikjal avalikus siseruumis. Alates neljapäevast peavad distantsõppele jääma ka 1.-4. klassi õpilased, samuti ei lubata kontaktõppele põhikooli lõpueksamiteks ja riigieksamiteks valmistujaid. Erandina nähakse ette, et algklasside õpilastel on vältimatutel juhtudel võimalik siiski viibida ka koolihoones ja osaleda seal korraldatud tegevustes. Koroonaviiruse leviku tõkestamise piiranguid arvestades, tohib koolis viibida õppija, kes vajab hariduslikke tugiteenuseid, konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks või osaleb praktilises õppes, teeb eksameid või teste. Edaspidi ei ole võimalik viia läbi kontakttegevusena olümpiaadideks ettevalmistumist kuni vähemalt 11. aprillini. Valitsus annab tungiva soovituse mitte viia lapsi ilma hädavajaduseta lasteaeda ega lastehoidu. Haridus- ja teadusministeerium saadab võimalikult ohutuks töö korraldamiseks asutustele juhised, kus kordab üle peamised ennetusmeetmed ja töökorralduse põhimõtted. Alates neljapäevast on avalikes siseruumides keelatud sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe. Siseruumides võivad treenimisega jätkata üksnes spordialaliidu võistlussüsteemi kuuluvad professionaalsed sportlased, Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ning võistkondlike sportmängude meistriliigade sportlased. Esiliiga osavõtjate treenimine siseruumides on keelatud. Sarnaselt praegusega ei laiene piirang erivajadusega inimeste ega rehabilitatsiooniga seotud tegevustele. Välitingimustes kogu huviharidus, huvitegevus, täiendkoolitus, täiendõpe, noorsootöö, sportimine ja treenimine on lubatud üksnes 2+2 liikumisreeglit arvestades. See tähendab, et koos tohivad liikuda ja sportida maksimaalselt kaks inimest (arvesse läheb ka juhendaja) ning teistest inimestest tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti koos liikuvatele peredele. Välitingimustes sportimise piirangud ei laiene ka professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele ega koondise kandidaatidele. Samuti ei laiene piirangud riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele, erivajadustega inimeste ja rehabilitatsiooni tegevustele. Alates neljapäevast on sise- ja välitingimustes lubatud sportida ainult siis, kui nendes osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis võistlevad professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ning võistkondlike sportmängude meistriliigade sportlased. Esiliiga spordivõistlused on keelatud. Spordivõistlustest ning spordi ja liikumisüritustest tohib osa võtta sisetingimustes maksimaalselt kuni 50 ja välitingimustes maksimaalselt kuni sada inimest. Nagu varem, ei laiene ka nüüd liikumisürituste piirang erivajadusega inimeste ja rehabilitatsiooni tegevustele. Piirangud ei laiene ka riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele. Kuni 11. aprillini peavad avalikuks kasutamiseks mõeldud saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad olema suletud. Piirang ei laiene Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele, meistriliigade sportlastele, erivajadusega inimestele, rehabilitatsiooni tegevustele, riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud inimeste treenimisele. Kohaliku omavalitsuse korraldatud teenusena tohivad sauna kasutada inimesed, kellel kodus pesemisvõimalused puuduvad. Kuni 11. aprillini peavad kõik avalikud siseruumid olema külastajate jaoks suletud. See puudutab nii teatreid, kinosid, muuseume, näitusasutusi, konverentse, kuid ka laste mängutube, keegli- ja piljardisaale, ööklubisid, kasiinosid jne. Asutustes, kus saab jätkata organisatsiooni-sisest tööd, tohib seda edasi teha, kui järgitakse koroonaviiruse leviku tõrje nõuedeid. Näiteks puudutab see proove etendusasutustes või uurimistööd muuseumites. Piirangud ei puuduta veebiülekandena korraldatavaid konverentse, kontserte või teatrietendusi, kus osalevad üksnes esinejad ja vajalik personal. Kõikides avalikes siseruumides on keelatud eratellimusel ürituste korraldamine. Kirikud tohivad avatuks jääda individuaalseks palvetamiseks, avalikud jumalateenistused ja usulised talitused lubatud ei ole. Endiselt tohib läbi viia matusetalitusi, kuid seda on soovitav teha üksnes väikeses lähedaste ringis, võimalusel tuleb järgida 2+2 liikumise põhimõtet ning kanda maski. Peielauda ei ole soovitav kodus pakkuda, välja arvatud oma leibkonna liikmetele. Välitingimustes on edaspidi lubatud viibida üksnes muuseumide vabaõhualal, avalikel koosolekutel ning avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel. Kehtima jääb nendes kohtades viibimise või nendest üritustest osavõtmise keeld ajavahemikus kella 21-6. Muuseumites peab välialal jälgima, et ala täitumus ei oleks rohkem kui 25 protsenti ning kinni tuleb pidada 2+2 liikumisreeglist. Välitingimustes jääb avalike koosolekute ja avalike usuliste talituste läbiviimine lubatuks, kuid nendest ei tohi osa võtta rohkem kui kümme inimest. Alates 11. märtsist on keelatud toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis kohapeal söömine-joomine. Lubatuks jääb ainult toidu kaasamüük. Toidu kaasamüümisel tuleb jälgida, et ruumi täitumus ei ületaks 25 protsenti, kehtib maskikandmise kohustus ja järgida tuleb 2+2 reeglit. Väliterrassidel teenuse osutamine ei ole lubatud. Piirang kehtib ka toitlustusele hotellides ja muudes majutusettevõtes. Klientidele tohib toitu kaasa müüa või pakkuda toitlustust näiteks toateeninduse kaudu. Alates neljapäevast tohivad jääda avatuks ainult esmavajalikud kauplused, see tähendab toidukauplused, apteegid, abivahendeid ja meditsiiniseadmeid müüvad kauplused, telekommunikatsiooniettevõtete esinduste müügikohad, prillipoed, lemmikloomapoed ja tanklad. Tanklakohvikutes kohapeal toitlustuse pakkumine lubatud ei ole. Poodides, mis tohivad jääda avatuks ning kaubanduskeskuste üldkasutatavates ruumides tuleb arvestada ruumi kuni 25 protsendilise täitumuse nõude, 2+2 liikumispiirangu ja maskikandmise kohustusega. Kõik ülejäänud kauplused peavad jääma suletuks. Kaubelda tohib üksnes juhul, kui klient ei pea kauba kättesaamiseks sisenema ettevõtte müügisaali. Kaupu võib müüa ja väljastada üksnes kaupluse välitingimustes asuval müügi- või väljastusalal ning kaubanduskeskuse katuse all asuval parkimisalal luues sinna väljastuspunkti. Väljaspool müügisaali kaupade üleandmisel tuleb kliente hajutada, näiteks märkida väljastuspunkti järjekorras maha kahemeetrised vahemaad. Soovitav on kasutada kullervedu või e-kaubandust. Kaubanduskeskuse üldkasutatavad ruumid, mille kaudu on ligipääs näiteks toidupoodi, on jätkuvalt avatud. Samuti peab olema tagatud juurdepääs kaubanduskeskuse üldalal asuva teenusepakkuja juurde ja pakiautomaatideni. Teenindusettevõtted tohivad oma tegevust jätkata, kuid alates neljapäevast muutub rangemaks ruumitäitumuse piirang. Ruumitäitumuse nõuet alandatakse 50-lt protsendilt kuni 25-le protsendile. Järgida tuleb kõiki koroonaviiruse leviku tõrje reegleid: 2+2 reeglit, maskikandmist, desinfitseerimisnõuete täitmist vastavalt terviseameti juhistele. Teenuse osutajatena tohivad tegevust jätkata näiteks postkontorid, pangakontorid, raamatukogud, ilu- ja juuksurisalongid, kingsepa- ja kellassepatöökojad, autoremonditöökojad, rehvivahetuspunktid jne. Teenuse osutajad on ka mobiilikauplused, kus pakutakse mobiili/arvutite jm tehnika parandamise teenust. Lisaks piirangutele soovitab valitsus tungivalt vältida erapidude korraldamist ning vähendada kontakte teiste inimestega miinimumini. Kui kohtumine on hädavajalik, ei tohiks seda teha korraga rohkem kui kuue inimesega.

https://sport.err.ee/829628/otsustavas-setis-raudset-narvi-naidanud-kontaveit-paases-madridis-edasi

Otsustavas setis raudset närvi näidanud Kontaveit pääses Madridis edasi

Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 29.) alistas Madridis toimuval kõrgetasemelisel tenniseturniiril teises ringis valgevenelanna Aliaksandra Sasnovitši (WTA 58.) 6:2, 4:6, 6:2.

Viiest murdepallist kolm realiseerinud Kontaveidil kulus avaseti tulemusega 6:2 võitmiseks 29 minutit, esimeselt servilt võitis ta avasetis 78 protsenti punktidest. Teises setis leidis valgevenelanna ka oma mängu ning pööras tasavägise seti enda kasuks üheksandas geimis saadud servimurdega. Teine sett kestis 45 minutit. Kolmandas setis lõi Kontaveit kaks ässa, murdis Sasnovitši pallingu teises ja kaheksandas geimis ja pääses tund ja 45 minutit kestnud kohtumise järel kolmandasse ringi. Seal ootab eestlannat maailma kümnes reket, tšehhitar Petra Kvitova. Enne mängu: Kontaveit ja Sasnovitš on varasemalt kohtunud kuuel korral, kumbki on võitnud kolm matši. Tänavu on eestlanna ja valgevenelanna mänginud kahel korral ning mõlemal korral on võidutsenud Valgevene esindaja. Jaanuaris peetud Brisbane'i turniiril triumfeeris Sasnovitš kaheksandikfinaalis numbritega 1:6, 7:6 (2), 6:3. Kaks kuud hiljem alistas valgevenelanna Eesti esireketi Indian Wellsi turniiri avaringis kahes setis 6:2, 6:4. Madridi turniiri avaringis Venus Williamsit (WTA 8.) 3:6, 6:3, 6:2 võitnud Kontaveit alistas Sasnovitši viimati 2017. aasta aprillis peetud Bieli turniiril, kus finaali jõudnud eestlanna oli tänasest teise ringi vastasest poolfinaalis parem 6:4, 4:6, 7:5. Kontaveidi ja Sasnovitši vaheline Madridi turniiri teise ringi kohtumine algab täna kõige varasemalt kell 19.00.

https://sport.err.ee/92144/serviti-edenes-karikavoistlustel-kaheksa-sekka

Serviti edenes karikavõistlustel kaheksa sekka

Eesti meeste käsipallikarikavõistlustel edenes Põlva Serviti veerandfinaali, kui alistas kaheksandikfinaali kordusmängus Põlva Tarbijate Ühistu 37:32 (19:14) ning sai kahe kohtumise kokkuvõttes vastasest jagu 79:57.

Mesikäpa hallis peetud kordusmängus oli Serviti resultatiivseim Raiko Rudissaar 8 väravaga. Henri Hiiend lisas 6 väravat ning Tõnis Kase ja Andreas Rikken 5 väravat. Tarbijate Ühistu kasuks viskasid Ülljo Pihus ja Mihkel Muld 6 väravat. 2016. aasta karikavõistluste 1/8-finaalid: 24.09 kell 14:00. Aruküla SK - HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (Aruküla Põhikool; 17:36) 24.09 kell 16:00. HC Tallas - Oskar (Kuristiku Gümnaasium; 26:15) 30.09 kell 19:30. HC Viimsi - Tartu Ülikool/Glassdrive (Viimsi Keskkool; 23:51) 2.10 kell 17:15. HC Tallinn - HC Kehra/Primend (Kuristiku Gümnaasium; 18:13) SK Tapa - HC Tallas 2 20:0 (10:0; 10:0) HC Viimsi/Tööriistamarket - Viljandi SK 83:46 (39:18; 44:28) Viljandi HC - Põlva/Arcwood 60:47 (31:21; 29:26) Põlva Serviti - Põlva Tarbijate Ühistu 79:57 (42:25; 37:32)

https://www.err.ee/1234168/indoneesia-merevae-sonul-leiti-merest-kadunuks-jaanud-lennuki-tukke

Indoneesia mereväe sõnul leiti merest kadunuks jäänud lennuki tükke

Indoneesia võimude sõnul leiti laupäeval kadunuks jäänud reisilennuki Boeing 737 tükke ning inimsäilmeid.

Enam kui kümme laeva ja neli lennukit otsivad koos sukeldujatega läbi kohta, kus lennuk kadunuks jäi, vahendab BBC. Pühapäeval leiti merest lennukitükke ning ka inimsäilmeid. Lisaks usuvad võimud, et on radaritega kindlaks teinud lennuki musta kasti aukoha. Lennufirma Sriwijaya Air lennuki pardal oli 62 inimest ning see jäi kadunuks laupäeval neli minutit pärast õhkutõusu.

https://www.err.ee/580609/stockholmist-teele-asunud-baltic-queen-hilineb-tallinnasse

Stockholmist teele asunud Baltic Queen hilineb Tallinnasse

Stockholmist neljapäeva hommikul kell 10.45 Tallinnasse jõudma pidanud Tallinki laev Baltic Queen hilineb tormi tõttu.

Baltic Queen hilineb tormi tõttu poolteist tundi ning jõuab Tallinnasse kell 12.15.

https://www.err.ee/1126983/estonia-noukogu-arutab-aivar-mae-kaitumist-puudutavat-raportit-neljapaeval

Estonia nõukogu arutab Aivar Mäe käitumist puudutavat raportit neljapäeval

Rahvusooper Estonia nõukogu esimees Ivari Ilja ütles ERR-ile, et Estonia majavälise usaldusisiku raport rahvusooperi töökeskkonna ja selle probleemide kohta on valmis ning nõukogu hakkab seda arutama selle nädala neljapäeval.

Ilja rääkis, et analüüs on põhjalik, kuid raporti sisu ta enne nõukogu istungit ei kommenteeri. Samuti ei soovinud Ilja öelda, kui palju inimesi kokku on usaldusisiku juures rääkimas käinud. Seda, kas nõukogu arutlusel osaleb Aivar Mäe ise või tema esindaja vandeadvokaat Paul Keres, Ilja veel täpselt ei teadnud. "Aivar Mäe osalemine on soovituslik, aga kui ta saadab oma esindaja või võtab ta kaasa, siis kellelgi midagi selle vastu ei ole," ütles Ilja. Ilja sõnul selguvad paljud asjad ilmselt juba 27. augusti arutelul, kuid kindlasti saab asjas selgust enne 3. septembrit. "3. septembriks peab otsus tehtud olema," ütles Ilja. Politsei alustas 26. juunil seksuaalse ahistamise paragrahvi alusel meneltlust selgitamaks välja sündmuste kulg ja episoodid seoses väidetega, et Estonia teatri juht Aivar Mäe on käitunud teatri naissoost töötajate suhtes ebasobivalt. Nõukogu kutsus appi usaldusisiku, kelle poole said pöörduda kõik praegused ja endised rahvusooperi töötajad ning kes aitas juhtumi ülevaate koostamisega.

https://www.err.ee/1608435866/briti-parlament-karmistas-koroonareegleid

Briti parlament karmistas koroonareegleid

Briti parlamendi alamkoda kiitis teisipäeval heaks karmimad koroonareeglid omikrontüve leviku ohjeldamiseks, kuid peaminister Boris Johnson seisis silmitsi kriitikaga omaenda erakonnakaaslastelt, kes on piirangute vastu.

Meetmed jõustuvad juba sel nädalal. Inglismaal tuleb inimestel kanda maski pea kõikjal siseruumides. Samuti muutuvad eneseisolatsiooni reeglid ning ööklubidesse ja rahvarohketele üritustele pääsemiseks tuleb esitada tõend vaktsineerimise või negatiivse koroonatesti kohta. Mitmed Johnsoni Konservatiivse Partei liikmed on kritiseerinud uusi reegleid. Kriitiliste tooride sõnul kahjustavad need reeglid õigustamatul määral vabadust. Konservatiiv Steve Baker süüdistab Johnsoni "õnnetu düstoopia" loomises "ebaproportsionaalsete" piirangutega. Johnsoni sõnul on uusi meetmeid vaja jõustada kiiremas korras, et ennetada haiglate üle koormamist COVID-19 omikronvariandi juhtumitega. Esmaspäeval ütles peaminister, et vähemalt üks inimene on uue variandi kätte surnud. Uute piirangute vastu astus välja 96 toorist saadikut. Briti terviseminister Sajid Javid ütles seadusandjatele, et koroonaviiruse omikrontüvi on tõsine oht. Viimasel nädalal on Johnsoni toetus arvamusküsitlustes langenud seoses teadetega, et ta rikkus oma meeskonnaga koroonareegleid eelmiste jõulude ajal.

https://www.err.ee/576360/pence-toendid-viitavad-sellele-et-kuberrunnakute-taga-seisab-venemaa

Pence: tõendid viitavad sellele, et küberrünnakute taga seisab Venemaa

Vabariiklaste asepresidendikandidaat Mike Pence ütles, et on olemas "tugevad tõendid" ja "märkimisväärsed luureandmed," mis viitavad sellele, et Demokraatliku Partei presidendikandidaadi Hillary Clintoni kampaaniameeskonda tabanud küberrünnakute ja häkkimiste taga seisab Venemaa.

Pence'i avaldus ABC telesaates "Good Morning America" on järjekordne näide, kuidas ta presidendikandidaat Donald Trumpiga eriarvamusel on. Nimelt on viimane öelnud, et USA-l polevat mingit kinnitust, et küberrünnakute taga seisavad just nimelt Venemaaga seotud jõud, vahendasid ABC ja AP. USA luureteenistused ja eksperdid on korduvalt süüdistanud Moskvat küberrünnakutes ja rõhutanud, et sellise ulatusega tegevuse on saanud heaks kiita vaid väga kõrged Vene ametiisikud. Indiana kuberner märkis intervjuus, et juhul kui Trump ja ta ise valimistel võitjateks osutuvad, siis "lähtuvad nad nendest faktidest". "Loomulikult on sellel väga tugevad tagajärjed, kui sellega (küberrünnakutega - Toim.) on seotud riiklikud tegijad," lisas ta. Trumpi on kampaania ajal süüdistatud sageli liigselt leplikus hoiakus Venemaa tegevuse suhtes. Samuti on pälvinud tähelepanud mitu tema nõunikku, kellest mõnel on olnud väga lähedased suhted Moskva võimuringkondadega. Pence'i puhul on aga USA meedias üha rohkem räägitud sellest, kuidas ta on pidanud end Trumpi väidetest distantseerima ning seetõttu olevat ka nende omavahelised suhted problemaatilised.

https://www.err.ee/1222759/euroopa-liit-ostab-100-miljonit-lisaannust-koroonavaktsiini

Euroopa Liit ostab 100 miljonit lisaannust koroonavaktsiini

Euroopa Liit ostab 100 miljonit lisaannust Biontechi ja Pfizeri koroonavaktsiini, teatas teisipäeva õhtul Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

See tähendab, et vaktsiinide koguarv ühenduses ulatub 300 miljoni annuseni. Von der Leyeni sõnul on jõutud arvamusele, et vaktsiin on tõhus ja ohutu. Vaktsineerimine koroonaviiruse vastu algas pühapäeval kogu Euroopa Liidus, kuid on kulgenud aeglases tempos ning vaktsiinidoose on vähem, kui oodati. See on mitmes riigis tekitanud kriitikat Euroopa Komisjoni ühishanke suhtes.

https://www.err.ee/940031/trump-ja-duda-kohtuvad-washingtonis-12-juunil

Trump ja Duda kohtuvad Washingtonis 12. juunil

USA president Donald Trump võtab 12. juunil Washingtonis vastu Poola kolleegi Andrzej Duda.

"Visiit kinnitab üle pikaajalised ajaloolised ja kultuurilised sidemed Ameerika Ühendriikide ja Poola, eriti arvestades, et hiljem käesoleval aastal möödub 80 aastat Teise maailmasõja algusest," vahendas Politico Valge Maja pressiteadet. "Kaks riiki tähistavad ka 20 aasta möödumist Poola liitumisest NATO-ga ning 30 aasta möödumist kommunistliku režiimi kokkuvarisemisest." Valge Maja teatel arutlevad kaks riigijuhti riigikaitset, julgeolekut, energeetikat ja kaubandust puudutavatel teemadel. 2017. aasta juulis oli Trump omakorda Varssavis, kus astus üles kõnega, kus kinnitas muuhulgas oma pühendumist NATO artiklile 5. Poola eesmärgiks on olnud pikemat aega, et USA paigutaks oma vägesid alaliselt riigi territooriumile ning väidetavalt peetakse sellel teemal Varssavi ja Washingtoni vahel tõsiseid läbirääkimisi. Muuhulgas on meedias mainitud võimalust, et USA Poolas asuv baas võiks hakata kandma nime Fort Trump, sest sellise nime käis osaliselt naljatledes välja Duda ise, kui ta Trumpiga 2018. aasta septembris kohtus.

https://www.err.ee/1608679147/peterson-vottis-vaid-kuuks-ajaks-enda-nounikuna-toole-suhtekorraldaja-andres-eilarti

Peterson võttis vaid kuuks ajaks enda nõunikuna tööle suhtekorraldaja Andres Eilarti

Praegu suhtekorraldusfirmas töötav endine Maalehe peatoimetaja Andres Eilart läks kuuks ajaks tööle tervise- ja tööminister Peep Petersoni (SDE) nõunikuks.

"Andres Eilart on tervise- ja tööministri nõunik üheks kuuks, kuni ametisse saab asuda püsiva kohaga töötaja," ütles ERR-ile sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Veskimäe. Veskimäe sõnul taandab Eilart end teemadest, kus võiks erasektori töö tõttu tekkida huvide konflikt. "Teadaolevalt selliseid teemasid praegu ei ole," ütles Veskimäe. Veskimäe lisas, et lepingu kehtimise ajaks on Eilart vähendanud töökoormust erasektoris. Eilarti tööleping kehtib tema sõnul 1. augustist kuni 31. augustini. "Tulin ministrile vastu ning aitan kokkuleppe kohaselt riiki augusti lõpuni, kui sellele kohale saab asuda alaline töötaja. Seejärel jätkan eraesektoris," kommenteeris Eilart ise. Andres Eilart töötas aastatel 2015-2020 Maalehe peatoimetajana ning alates 1999. aastast Eesti Päevalehes erinevatel ametikohtadel, sh majandustoimetuse ja uudistetoimetuse juhatajana ning peatoimetaja asetäitjana. Aastal 2004 oli Eilart üks tänase Delfi Ärilehe asutajatest. Tal on TTÜ majandusharidus ja ta on välja andnud mitu kunstiteemalist raamatut. Ta on ka kunstikoguja ja -tutvustaja. Praegu töötab ta suhtekorraldusfirmas Agenda PR konsultandina. Suhtekorraldusfirma kodulehel on tema tööülesannetena märgitud, et mees nõustab kliente meediasuhete korraldamisel ja koolitusel, strateegilises kommunikatsioonis, turunduskommunikatsioonis ja kriisikommunikatsioonis.

https://www.err.ee/1608208102/euroopa-liidu-koroonapass-peaks-valmima-juunis

Euroopa Liidu koroonapass peaks valmima juunis

Euroopa Liidu kodanikud saavad järgmisel kuul ligipääsu koroonapassile, mis on mõeldud reisimise lihtsustamiseks, kinnitas esmaspäeval Euroopa Komisjoni pressiesindaja.

Euroopa Liit loob oma kodanikele digitaalset tervisepassi, mida komisjon kutsub roheliseks sertifikaadiks. Dokumendis on kuvatud inimese vaktsineerimisstaatus, koroonatestide tulemused ja kas inimene on koroona läbi põdenud. "See saab suveks valmis, et võimaldada turvalist reisimist," ütles komisjoni pressiesindaja Christian Wigand ja lisas, et pass peaks kasutusele võetama juuni lõpuks. Pressiesindaja Johannes Bahrke lisas, et 18 EL-i riiki ja Island testivad digidokumenti kahenädalase perioodi vältel tagamaks, et sellel pole tehnilisi vigu. Digipassi peetakse Euroopa suvise puhkuseperioodi eel hädavajalikuks, kuivõrd see lubaks turismist sõltuvatel riikidel oma uksed turistidele taasavada. Sarnaste lahendustega on välja tulnud ka teised riigid. Nende seas Iisrael oma rohelise passiga ja Suurbritannia, kes teatanud, et lubab kodanikele rahvusvahelist reisimist vaktsineerimispassi alusel. EL-i tervisepassi saab esialgu kasutada ainult reisimiseks Euroopas, kuid Euroopa Komisjon teeb tööd, et saada sellele tunnustus ka teistelt riikidelt nagu USA.

https://www.err.ee/562487/el-valmistub-google-ile-esitama-kolmandat-korda-suudistust

EL valmistub Google'ile esitama kolmandat korda süüdistust

Euroopa Komisjon valmistub USA tehnoloogiakontsernile Google esitama kolmandat korda süüdistust, mis seekord hõlmab domineeriva positsiooni ärakasutamist netireklaami vallas, kirjutab Wall Street Journal (WSJ) viitega anonüümsetele allikatele.

Lehe andmetel kavatseb komisjon juba suvel esitada Google'ile mitmeid süüdistusi konkurentsireeglite rikkumises. Väidetavalt on Google mitmel moel takistanud veebisaidioperaatoritel paigutada oma kodulehele reklaami, mis konkureerisid Google'i reklaamiga. Teiseks uurib komisjon, kuidas Google on takistanud reklaamifirmadel vahetamast Google'i reklaamiteenust konkureeriva reklaamiplatvormi vastu. Kui kahtlused vastavad tõele, siis võib Komisjon algatada Google'i vastu kolmandat korda süüdistuse EL-i konkurentsireeglite rikkumises. Reklaamitulud moodustasid eelmisel aastal 90 protsenti Google'i tuludest, mis olid 75 miljardit dollarit.

https://www.err.ee/1608521312/sky-newsi-ajakirjanikud-sattusid-ukrainas-tule-alla

Sky Newsi ajakirjanikud sattusid Ukrainas tule alla

Suurbritannia telekanali Sky News ajakirjanikud sattusid Ukrainas reportaaži tehes tule alla.

Sky Newsi peakorrespondent Stuart Ramsay suundus esmaspäeval oma meeskonnaga Kiievist Butša linna poole, kus Ukraina sõjavägi oli päev varem hävitanud Vene sõjaväekonvoi. Ramsay sõnul lubasid linnas olevad kontaktid neile konvoid näidata ning juhtunust rääkida. Butšasse ajakirjanikud ei jõudnud, kuna Ukraina sõjaväelased ei lasknud neid ohu tõttu edasi. Tagasi Kiievi poole sõites jäi ajakirjanike auto aga tule alla. Ramsay sõnul arvasid nad algul, et neid tulistavad Ukraina kontrollpunktis olnud sõjaväelased, kuid hiljem väitsid ukrainlased, et neid varitses Vene sabotööride luuresalk. Ajakirjanikel õnnestus autost välja saada ja peituda lähedal olnud laohoonesse, kust politsei nad hiljem Kiievisse toimetas. Ramsay, kes postitas juhtunu kohta ka videoreportaaži, sai juhtunus ka kergemalt vigastada ning operaator Richie Mockler sai kaks tabamust kaitsevesti. Nüüd on Ramsay ja ta meeskond tagasi Suurbritannias.

https://sport.err.ee/906595/real-joudis-probleemideta-karikavoistluste-poolfinaali

Real jõudis probleemideta karikavõistluste poolfinaali

Nädal tagasi koduväljakul põneva kohtumise järel Girona 4:2 alistanud Madridi Real otsustas kordusmängus asjad juba avapoolajal, võites lõpuks mängu 3:1 ja tagades koha Hispaania karikavõistluste poolfinaalis.

Walesi superstaaril Gareth Bale'il oli võimalus jõuda oma Reali-karjääri sajanda väravani, kuid hoopis teine veteranründaja Karim Benzema võttis 14 000 pealtvaataja ees peetud mängus skoorimise au enda õlule, vahendab Soccernet.ee. 27. minutil lõpetas Benzema ilusa löögiga kombinatsiooni, mille ise küljejoone juures algatas. Puhkepausi eel lõi ta veel teisegi värava ja Pedro Porro teise poolaja värav suures plaanis enam mängu pinget ei toonud. Lõppseisu vormistas Reali kolmanda värava löönud Marcos Llorente. Kahe mängu kokkuvõttes 7:3 eduga poolfinaali liikunud 19-kordne karikavõitja liitub poolfinaalis Real Betisi, Valencia ja Barcelonaga. Girona võttis vastu aga neljanda järjestikuse kaotuse (neist kaks on tulnud Reali ja üks Barcelona vastu), võiduta on nad juba alates 5. detsembrist.

https://www.err.ee/651007/liikluses-sai-viga-kolm-inimest

Liikluses sai viga kolm inimest

Kolmapäeval juhtus üle Eesti kaks raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku kolm inimest.

Kell 17.41 juhtus liiklusõnnetus Viljandi-Rõngu maantee 47. kilomeetril, kus 54-aastase mehe juhitud Volvo V70 põrkas kokku vastu liikunud Volkswagen Jettaga, mida juhtis 19-aastane naine. Kiirabi toimetas mõlemad juhid Tartu ülikooli kliinikumi kontrolli. Kell 19.53 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Keila vallas Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee 24. kilomeetril, kus 30-aastane naine sõitis Ford Focusega teelt välja ning rullus üle katuse. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

https://kultuur.err.ee/923682/kaspar-viilup-apple-sorgib-laisalt-sabas

Kaspar Viilup: Apple sörgib laisalt sabas

Tehnoloogiahiid Apple avaldas 25. märtsil toimunud meediaüritusel mitmeid uusi teenuseid, mis märgib suurimat suunamuutust Apple'i tegevuses pärast Steve Jobsi lahkumist. Kosmeetiliste muudatuste asemel on tegemist tõesti uute platvormidega, aga on selles midagi uut? Tegelikult mitte.

iTunesi muusikapood oli omal ajal uuenduslik ja pakkus klassikalise "ostan CD ja pistan mängijasse" mudeli kõrvale värskendust, töötades eriti hästi koos aastaid MP3-mängijate turgu valitsenud iPodidega. Tänaseks on kõik kolinud üle voogedastusplatvormidele ja iTunes tundub pigem kui surnuaed, kuhu satuvad veel vaid üksikud asjaarmastajad vanast harjumusest. Seda kinnitas ka näiteks Vaiko Eplik, kes pani oma uue plaadi "Uus karjäär uues linnas" esialgu digitaalselt vaid iTunesi, aga sealt osteti seda mõne nädala vaid paar eksemplari ning lõpuks jõudis album siiski ka Spotify'sse. Üha kallinevate ja laias laastus ikka samasuguste telefonide kõrvale peaksid uued teenused Apple'i staatust justkui parandama, aga mitmed neist tunduvad juba enne kasutajateni jõudmist põhjendamatud. Võtame näiteks ajakirjadele keskenduva platvormi News+, mis peaks 10 dollari eest koondama 300 erinevat ajakirja, kus lisatasu eest saab ajakirju veel juurde tellida. Eestiski pakub näiteks Rahvusraamatukogu teenust Pressreader, kus on tasuta olemas 800 ajalehte ja ajakirja 80 riigist 40 keeles. Samuti võimaldab Tallinna Keskraamatukogu ligipääsu keskkonnale RBdigital, kust saab laenata ja lugeda e-ajakirju inglise, vene ja hiina keeles. Ilmselt on sarnaseid võimalusi ka mujal maailmas, seega langeb antud teenus lihtsalt kategooriasse "lollidelt tulebki raha ära võtta". Kui palju on üldse neid, kes praegu veel ajakirju lugeda tahaksid? Kas selleks on vaja luua uus teenus? Sama hüsteerilise rähklemisena mõjub Apple'i krediitkaart Apple Card, mis ei muuda tegelikult võrreldes Apple Pay'ga eriti midagi - kui varem toetasid nad aktiivselt n-ö kaardivabasid makseid, siis uue teenusega on digitaalsete lahenduste kõrval võimalik endale tellida ka füüsiline kaart. Miks? Millest selline suunamuutus? Ehk on see kinnituseks, et tehnoloogias on kätte jõudnud vaakum ning teatud valdkondades on arenemine keeruline, kuid Apple Card ei näe isegi vaeva novaatorlusega, see on lihtne pööre mitme sammu võrra ajas tagasi. Tõsi, Apple pakub mõneprotsendilisi soodustusi ja laseb sul jälgida, mille peale raha kulutasid, aga selline teenus oleks pidanud sündima juba 15 aastat tagasi, praegu on see lihtsalt, khm, suvaline. Pisut mõistetavam võiks tunduda Apple Arcade, kuid nad jäid sellega selgelt liiga hiljaks. Videomänguplatvorm, kus Apple hakkab pakkuma väidetavalt 100 uut ja eksklusiivset mängu, kõlab ägedalt, aga seame selle laiemasse konteksti. Möödunud nädalal avaldas Google oma konverentsil Stadia, mis võimaldab mängida absoluutselt kõiki videomänge ükskõik mis platvormil, mis vähegi toetab Google Chrome'i, lisaks toovad nad uuel teenusel välja uue "Doomi" mängu. Playstation arendab aktiivselt enda mängude voogedastuskeskkondi, tuues teenuse Playstation Now üha enamatesse riikidesse ning pakkudes juba paar nädalat võimalust mängida kõiki Playstationi mänge nutiseadmetes. Sarnase teenusega on välja tulnud ka mänguplatvorm Steam, mis lubab samuti voogedastust ükskõik millisesse seadmesse. Apple'i teenus tundub nende kõrval kui hale vari, mille kohta ei avaldatud ka eriti infot, seega võib see olla lihtsalt paaniline ja kokkuklopsitud hädalahendus, et kuidagi konkurentsis püsida. Avaldatud neljast teenusest ainus, mida tasub huviga oodata, on tegelikult Apple TV+, mis hakkab aktiivselt konkureerima Netflixiga. Selleks aastaks on neil omatoodangule planeeritud kaks miljardit dollarit, mis on paljulubav, kuid põhiliseks küsimuseks saab siin kasutajate aeg. Minul on Netflixi riiulis umbes 20 sarja, mille vaatamiseks pole lihtsalt vaba aega, seega kas sinna kõrvale mahub veel üks teenus, mis pakub sama agaralt uut materjali? Võib-olla mahub ja ehk suudavad nad Netflixi edestada, kuid selleks tuleb näha väga palju vaeva - hetkel toetavad Netflixi kõikvõimalik seadmed alates suvalisest telekast lõpetades nutiseadmetega ning kõik töötab veatult, samuti annavad nad piisavalt tihedalt välja uut materjali, mis sunnib sinna tagasi minema. Kui Apple täidab need kaks tingimust - piiritu kasutajamugavus kõigil seadmetel, mis tundub neid arvestades ülimalt ebatõenäoline, ja iganädalane huvitav originaalsisu -, siis läheb Netflixil keeruliseks. Nende teenuste leiutamine on Apple'i jaoks ilmselt ainuke lahendus - hetkel on nad veel turuliidrid ning inimesed kihutavad pimesi uute telefonide ning arvutite suunas, vaatamata sellele, et midagi uut peale disainivärskenduste ja mõne millimeetri jagu õhema kesta seal pole. See moment aga, kus tasakaalupunkt muutub ning nende võimekus eimillestki midagi teha lõpeb, pole enam kaugel. Seetõttu peavadki nad katsetama uutes valdkondades ja laiendama oma mõjusfääri, et lähitulevikus saabuv löök poleks nii valus. Kahjuks tundub aga, et kui Tim Cookil ja tema tiimil pole häid ideid seadmete osas, siis ka teenuste mõttes sörgivad nad pigem laisalt sabas ja üritavad uuesti ratast leiutada. Eks me näe, mis sellest kõigest sünnib, aga kui sarnaste uuendustega oleks tulnud välja ükskõik mis teine tegija, siis poleks see väljaannete esikülgedele jõudnud. Kui on üks asi, mida Apple oskab, siis on see turundus, milles nad püsivad murdmatult esirinnas. Nagu öeldakse - nad oskavad sitast saia teha, ja nii hästi oskavad seda vähesed.

https://novaator.err.ee/1125378/plastprugi-reostab-veelindude-seedimist

Plastprügi reostab veelindude seedimist

Kuigi veelinnud võivad plastprügisse füüsiliselt kinni jääda ja niimoodi hukkuda, ohustab plastprügi linde veel teiselgi moel. Merelinnud nagu jää-tormilinnud söövad saastunud veest sisse plastprügi, mis eritab mürgiseid kemikaale lindude seedesüsteemi, selgub rahvusvahelisest uuringust.

Ookeanides hulpiv plastprügi kujutab endast mereelustikule üha suuremat ohtu. Sealhulgas ohustab plast veelinde, kes prügi sageli toidu pähe alla neelavad. Kõhtu sattunud prügi võib lindu füüsiliselt vigastada või tema sooled ära ummistada. Nüüd näitas uus rahvusvaheline uuring, et kahju võib olla suuremgi. Selgus, et allaneelatud plastist võib ajapikku eralduda linnu makku kemikaale, mis ohustavad linnu tervist. Tõetruu seedimismudel Uuringu põhiautor Hollandi Wageningeni mereuuringukeskuse teadur Susanne Kühn on pea 10 aastat uurinud jää-tormilinde. Tema sõnul neelavad need linnud alla sedapalju prügi, et 93 protsendil jää-tormilindudest leidub kõhus mingil määral plasti. Sestap pidas Kühn oluliseks uurida lähemalt plastisöömise mõju lindude tervisele. Jää-tormilind. Autor/allikas: Natural England/Flickr (CC BY-NC-ND 2.0) Uuringus taaslõid Kühn ja kolleegid mudelina jää-tormilinnu kõhus valitsevad tingimused ning sinna sattuva plastprahi. Jää-tormilindude kõhus leiduva toitainerikka vedeliku ehk kõhuõli said uurijad Fääri saarte jahimeeste käest. Vaja oli hankida ka mudeldatav plastreostus. Varasemates uuringutes kasutati mudelites tavaliselt ühes tükis plastpelleteid, millele lisati vahel kunstlikku saastet. Kühni sõnul pole sellised plastpelletid aga ehtsa meresaastega võrreldavad. Sestap kogusid Kühni uurijad rannalt erineva kujuga plastprahti ja panid leitust kokku tõetruu saastenäite, mille üks jää-torimilind võiks päriselt kogemata sisse süüa. Uurijad segasid saastenäite kõhuõlisse ning seadistasid segu linnu kõhuga võrreldavale temperatuurile. Ühtlasi loksutasid nad segu samamoodi, nagu see ehtsas seedekulglas liikudes loksuks. Kindlate ajavahemike tagant mõõtsid uurijad segu keemilist koostist. Nad pidasid silmas, kui palju keemilisi ühendeid mingi aja jooksul plastist kõhuõlisse lekkis. Juba tibudki söövad plasti Selgus, et kõhtu sattunud plastist lekkis kõhuõlisse ajapikku erinevaid kemikaale. Mõnel juhul lekitas plast mürkaineid veel enam kui kolm kuud pärast kõhukeskkonda sattumist. Lekkinud ained olid erinevad lisandid, mida plastitootjad oma materjalidesse omaduste parandamiseks segavad: plastifikaatorid [elastust suurendavad ained – toim.], tulehülgajad ja stabilisaatorid. Uurijaid hämmastas ka tõsiasi, et katses kasutatud jää-tormilinnutibudelt pärinev kõhuõli sisaldas juba enne katset vähesel määral plastist pärit kemikaale. Järelikult võisid tibude vanemad neile toidu pähe plasti sööta. Plastisöömise pikaajaline mõju lindude tervisele pole veel selge. Samas nähtub varasematest uuringutest, et organismi sattunud keemilised ühendid võivad rikkuda linnu normaalset hormoontalitust ning muuta linnu geene. Susanne Kühn loodab, et avastus tõstab inimeste teadlikkust ookeanide plastreostuse halvast mõjust. Ta lisab, et inimkonnal on vaja kiiresti mereplasti hulka vähendada. Artikkel ilmus ajakirjas Frontiers in Environmental Science.

https://menu.err.ee/289826/adele-i-teisik-petab-ara-ka-koige-vilunuma-silma

Adele'i teisik petab ära ka kõige vilunuma silma

Internetti on vallutamas noor rootslanna, kes on kogunud tuhandeid fänne, sest näeb äravahetamiseni sarnane välja popstaar Adele'iga.

22-aastane Ellinor Hellborg elab Rootsis ning tegeleb meigivaldkonnas. Ellinor Hellborg: Been hearing l look like adele, so i finally did an adele inspired look! A photo posted by @ellinorhellborg on Jan 13, 2016 at 9:39am PST Classic soft cut crease A photo posted by @ellinorhellborg on Jan 31, 2016 at 7:56am PST ☆ 20k+ followers post! ☆ Hi and thank you to all new followers! I'm so flattered by all your lovely comments ♡✨ I realise most of you came here because of the Adele-inspired look I posted 9 weeks ago, but I want to remind everyone that I'm not an impersonator or anything. I'm not trying to look like her (or anyone else), I'm my own person. If you think I look like her (or anyone else) that's perfectly fine, but please keep this in mind! Have a lovely evening everyone! ????????��????✨ A video posted by @ellinorhellborg on Mar 14, 2016 at 12:28pm PDT Adele: 25 out November 20th A photo posted by @adele on Oct 22, 2015 at 6:55am PDT

https://menu.err.ee/291006/tana-tallinnas-esinev-simple-plan-naudib-kohalikke-vaatamisvaarsusi

Täna Tallinnas esinev Simple Plan naudib kohalikke vaatamisväärsusi

Täna õhtul esineb Tallinnas ansambel Simple Plan, mille liikmed saabusid Eestisse juba eile.

Bändimehed naudivad kohapeal Tallinna vaatamisväärsusi ja ilusat suveilma, nagu tõestavad ka arvukad fotod meeste sotsiaalmeedias. Show in Tallinn today! Lets do this! Who's coming? A photo posted by Pierre Bouvier (@pierrebouvier) on May 30, 2016 at 1:48am PDT I'm a Frenchman in Tallinn A photo posted by Jeff Stinco (@jeffstinco) on May 29, 2016 at 6:48am PDT When the sunset is at 10pm in Estonia... My room smells lovely... And look carefully for the shape of the sun... A heart...❤️ #heartshapedsun #sunsetlove #nofilter A photo posted by David Desrosiers (@daviddesrosiers) on May 29, 2016 at 12:09pm PDT Another day-off in Europe, another round of golf. Walked 14km by myself on this absolutely beautiful course and had the best time. So nice to spend time outside on such a perfect day. Can't wait for the show tomorrow, Tallinn! See you there! #TeamSP #teamsptour A photo posted by Chuck Comeau (@chuckcomeau) on May 29, 2016 at 11:30am PDT Simple Plan on Kanada populaarseim punk-pop kooslus, mille asutasid kunagised koolikaaslased Pierre Bouvier (vokaal), Jeff Stinco (kitarr), David Desrosiers (bass), Sebastien Lefebvre (kitarr) ja Chuck Comeau (trummid). Bänd on välja andnud viis albumit, mis on pääsenud muusikaedetabelite tippu ja saavutanud mitmel korral kuld- ja plaatinaalbumi staatusi. Bänd on müünud üle maailma ligi kümme miljonit albumit. Simple Plan esineb Tallinnas Club Factorys täna. Uksed avatakse kontserdile kell 18.30.

https://www.err.ee/594372/juri-leppik-prokuratuuri-tugevnemine-kohtuvoimu-suhtes-on-ohtlik

Jüri Leppik: prokuratuuri tugevnemine kohtuvõimu suhtes on ohtlik

Vandeadvokaat Jüri Leppiku sõnul viib prokuröride palga võrdsustamine kohtunike palgaga süsteemi tasakaalust välja. Advokaadi hinnangul peab kohtunike palk olema prokuröride omast kõrgem.

Justiitsministeeriumi kava prokuratuuri sõltumatuse tagamiseks välja töötav seaduseelnõu näeb ette iseseisvalt kohtumenetluses osalevate ringkonnaprokuröride töötasu sidumise maa- ja halduskohtu kohtunike ametipalga koefitsiendiga, juhtivprokuröride ja riigiprokuröride töötasu aga ringkonnakohtu kohtunike ametipalga koefitsiendiga, kirjutab Leppik Eesti Päevalehes oma arvamusloos. "Teisisõnu: täitevvõimu osiseks olev prokuratuur soovib saada töötasu poolest võrdseks või paremini tasustatuks, kui on õigusemõistjad. Näen siin rünnakut kohtuvõimule: töötasude õigusemõistjatega sidumise kaudu soovitakse samastada oma rolli kohtu rolliga," märkis ta. Leppiku sõnul tuuakse põhjenduseks, et tänapäeval on prokurör kriminaalmenetluse sisuline juht, kes langetab eeluurimise ajal enamiku olulise õigusliku tähendusega otsuseid ning prokurörist sõltub menetluse algus, kulg ja lõpp. "Kõik see ei võimalda aga nihutada kriminaalmenetluse juhi ja otsustaja tegevust õigusemõistmise alla. Juba ammu on ühiskonnas olnud kõneks, et 90 protsenti praeguseid kriminaalmenetlusi saab lahendi lihtmenetluses (lühimenetlus, kokkuleppemenetlus, käskmenetlus, kiirmenetlus), kus kohtuvõimu kaasarääkimine on viidud miinimumini. Kõnealuses kavatsuses aga rõhutatakse, et kohtu otsuse tegemiseks on olulise eeltöö ära teinud prokurör ja see tähendavat, et prokuröri töö kvaliteedile ja sisule on sama kõrged nõuded kui kohtunike omale. Sellest võib järeldada, et tasu väärtustamise kaudu soovitakse samastuda õigusemõistjatega," tõdes Leppik. "Arvestades, et prokuratuur jääks endiselt täitevvõimu asutuseks, tahetakse luua prokuröridele sõltumatus ministeeriumist, kuid nende töötasu soovitakse tõsta kõrgemaks kui võimude lahususe lõppkontrollijal ja tagajal – õigusemõistjal," märkis ta. Leppiku sõnul ei ole küsimus ainult rahas ega selles, kui palju keegi palka saab, vaid võimude lahususe väärtustamises ja süsteemi terviklikkuses. "Demagoogiline on põhjendus, et prokurör kui riigiametnik peab olema sama tark kui asja lahendav kohtunik. Kõik professionaalid peavad olema targad ja neil peavad olema vajalikud teadmised. Kui riik hakkab õigusemõistmise süsteemis kõrgemalt väärtustama institutsioone, kelle ülesanne on asi ette valmistada ja õigusemõistmiseks kohtusse viia, siis mõjutatakse sellega kaudselt kohtusüsteemi sõltumatust," märkis Leppik. Leppiku sõnul tuleks vaadata tasakaalustatult üle kogu süsteemile jaotatav raha ning välja töötada kavatsus, mis peale prokuröride tagaks süsteemselt ka kohtus tegutsevate advokaatide võrdse tasustamise, eelkõige nende, kes osutavad riigi ülesandel õigusabi.

https://www.err.ee/575045/latis-uuritakse-suurt-parteide-rahastamisskeemi-kinni-on-peetud-poliitikuid-ja-arimehi

Lätis uuritakse suurt parteide rahastamisskeemi, kinni on peetud poliitikuid ja ärimehi

Läti meedia teatel kahtlustatakse kolmapäeval kinni peetud ärimees Julijs Kruminšit kahe erakonna ebaseaduslikus rahastamises. Ärimehe advokaat on kinnitanud, et Kruminš on kahtlustatavaks kahe kriminaalmenetluse raames.

Advokaat Egons Rusanovsi sõnul lasti Krumins neljapäeval hommikul juba tagasi vabadusse. Kaitsja ei soovinud kommenteerida, milles miljonäri täpsemalt kahtlustatakse, vahendasid BNS, Läti ringhääling ja Läti venekeelne Delfi. Läti korruptsioonitõrjebüroo (KNAB) on teatanud, et nad on alustanud kriminaalmenetlust, mis puudutab ebaseaduslikku parteide rahastamist. Võimude sõnul võib uurimise all olev rahastusskeem olla väga laiaulatuslik, hetkeseisuga on menetluse käigus kinni peetud neli inimest. Seaduse kohaselt ei tohi üksikisik ühe aasta jooksul annetada poliitilise erakonnale suuremat summat kui 50 miinimumpalka. 2016. aastal on ülempiiriks seega 18 500 eurot. Ajalehe Neatkariga andmetel seob Kruminšit ja kaht erakonda (Südamest Läti Eest (NSL) ning Roheliste ja Talurahva Liit (ZSS)) rahvasaadik Romans Mezeckis, kes oli varem valitud Jurmala linnavolikokku. Mezeckis kuulub ise erakonda Südamest Läti Eest, kuid Jurmala linnavolikokku valiti ta Roheliste ja Talurahva Liidu nimekirjas. Samuti organiseeris ta roheliste eurosaadiku Iveta Grigule valimiskampaaniat. Esimesed teated suurema kriminaalmenetluse alustamise kohta saabusid siis, kui otsiti läbi Jurmala linnapea Gatis Truksnise tööruumid. Linnapea, kes vahepeal kiirabiga ära viidi ning kes ka haiguslehe esitas, peeti siiski kinni ning hiljem teatati ka ärimees Kruminsi kinnipidamisest. Samuti otsiti sama menetluse raames läbi ka NSL-i kontor ning peeti kinni ka partei ning Kruminsiga lähedalt seotud Jorens Raitums. Kuudluste kohaselt on Raitums vastutanud ka erakonna eelarve eest, kuigi partei juhi Inguna Sudraba kinnitusel pole Raitums kunagi erakonda kuulunud, küll aga olevat elukutselise finantsistiga, kes erakonda abistab. Omal ajal NSL-ist välja heidetud Viesturs Tamuzs rääkis Läti ringhäälingu raadiouudistele, et talle tundus erakonnale annetud raha päritolu kahtlane. "See on skeem ja teenib konkreetsete inimeste huve. Ma usun, et Raitums esindab nende inimeste huve ning vastutab rahavoogude eest," rääkis ta ja avaldas arvamust, et Raitums saab suure rahasumma, mille ta siis jagab ära pseudorahastajate vahel, kes selle siis tükkhaaval parteile annetavad. "Ma eeldan ka seda, et see raha tuleb Venemaalt ning et see on viis, kuidas Venemaa huve esindada," märkis Tamuzs juba 2014. aastal. Raitumsi kohta on teada ka see, et 2012. aasta lõpuni kuulus talle ettevõte MC Turaida Property, kuid hiljem sai selle omanikuks Kruminsi tütar Maija Cernavska. Samuti juhitakse tähelepanu sellele, et 2014. aastal ostis MC Turaida Property Jurmalas toimunud oksjonil tähelepanuväärselt madala hinnaga eksklusiivset kinnisvara piirkonnas, kus Kruminsi perekond tegeles hotelliäriga. Samal päeval, kui toimus oksjon, oli Krumins aga annetanud sel hetkel Jurmalas võimul olnud Roheliste ja Talurahva Liidule 15 000 eurot. Neljandaks kinnipeetuks aga olevat olnud ärimees Eriks Igaunis, kuigi viimase esindajad on mehe seotust juhtumiga eitanud. Läti ringhäälingu teatel lasti nii Krumins kui ka teised kahtlustavad neljapäeva hommikul vabadusse. Krumins andis kusjuures ajakirjanikele ka arestimaja ees intervjuu, kus lükkas süüdistused tagasi ning kritiseeris teravalt KNAB-i tegevust. Kahtlustatavate suhtes on kehtestatud riigist lahkumise keeld. Kolmapäeval eemaldati töökohustuste täitmiselt ka Kurzeme ringkonnakohtu esimees Aija Ornina, kes kinnitas BNS-ile, et KNAB kahtlustab teda selles, et ta andis Kruminsile konfidentsiaalset informatsiooni ning "nõustus miljonärilt saadud pakkumisega". Samas väitis ta, et tema juhtum polevat seotud parteide ebaseadusliku rahastamisega, mille asjus Krumins ja Truksnis kinni peeti. Krumins kuulub Läti miljonäride sekka 1997. aastast alates. Ta tegeleb naftatransiidiäriga. Kui ZZS on valitsuspartei, kuhu kuulub ka peaminister Maris Kucinskis, siis NSL on opositsioonis ning neil on seimis 7 saadukohta. NSL loodi alles 2014. aastal ning selle juhiks sai endine riigikontrolör Inguna Sudraba. Sama aasta oktoobris toimunud valimistel saavutatud edu ehk 7 saadikukohta olid paljudele üllatuseks. Samuti küsisid mitmed analüütikud, milliste vahenditega õnnestus uuel parteil teha suhteliselt kallist valimiskampaaniat.

https://sport.err.ee/1608216694/fia-direktor-hubriidautod-teevad-mm-sarja-tootjatele-veel-atraktiivsemaks

FIA direktor: hübriidautod teevad MM-sarja tootjatele veel atraktiivsemaks

Rahvusvahelise autoliidu (FIA) rallidirektori Yves Mattoni sõnul juhatavad järgmisest hooajast kasutusele võetavad hübriidmootoritega autod sisse kõige atraktiivsema hooaja autoralli MM-sarja ajaloos.

Matton ütles ralliportaalile DirtFish, et WRC eesmärk olla esimene FIA sari, mis kasutab 100-protsendiliselt jätkusuutlikku kütust, demonstreerib sarja pühendumust tulevikule ning teeb selle autotootjate jaoks väga atraktiivseks. "Ma olen veendunud, et WRC pole kunagi atraktiivsem tundunud," rõhutas Matton. "Me oleme teinud ära alles osa tööst hübriidautoga. Loomulikult on hübriid positiivne, aga nüüd usun, et hübriid ja jätkusuutlik kütus saavutavad meie jaoks seda, et oleme MM-sari, mis on tõeline turundustööriist tootjate jaoks," lisas rallidirektor. "See oli ainus viis, kuidas MM-sarjal tulevikku oleks. Et veenda mõned tootjad sarjaga liituma, nüüd on meil neile õiged tööriistad. Me peame olema ühendatud sellega, mida nad oma klientidele edasi müüvad." Mõned sarjas osalevate tiimide insenerid ja tehnikud on kahelnud, et hübriid- ning sisepõlemismootorite samaaegne kasutus võib mõjutada autode jõudlust. "See tuleb väljakutse," ütles üks allikas. "Kütuse keemiline koostis on väga erinev sellest, mis meil seni olnud on, aga oleme kavandanud mootori järgmiseks kolmeks aastaks ja see mootor kavandati praeguse kütuse ümber. Meile öeldi, et saame lihtsalt paagi täis lasta ja edasi sõita. Kuidas me seda praegu teame? Mootor töötab ilma probleemideta, aga mida me teame selle mõjust usaldusväärsuse ja pikaealisuse kohta." Matton vastas, et hanke võitnud tarnija on pühendunud sellele, et luua toimiv kütusesüsteem: "Ma ei taha selle kohta rohkem öelda, sest iga kord kui me midagi tutvustame, mõned inimesed hakkavad kaebama. Nad ei saa sellest aru: see on positiivne uudis." FIA rallipealik lisas, et autode juures ei ole tähtis võimsus, vaid hoopis toode ise. "Nad mõtlevad jõudluse peale, aga me ei otsi jõudlust. Meil on toode, mis demonstreerib ühiskonna head trendi ja ma saan ainult öelda, et meid ei huvita jõudlus üksi. Isegi, kui kaotame natuke jõudlust selle kütusega, ei oleks see probleem," ütles Matton.

https://sport.err.ee/959641/konta-alistas-kahekordse-tsempioni-ning-hoiab-inglannade-voidulootusi-elus

Konta alistas kahekordse tšempioni ning hoiab inglannade võidulootusi elus

Wimbledoni slämmiturniiril langes naiste üksikmängus konkurentsist kahekordne võitja Petra Kvitova (WTA 6.), kes kaotas Johanna Kontale (WTA 18.) 6:4, 2:6, 4:6.

Esimese seti 6:4 võitnud Kvitova kaotas teise seti alguses kaks geimi järjest punkti omal pallingul ning jäi 0:4 kaotusseisu, mille Konta vormistas 6:2 võiduks. Kolmas sett algas kahekordsel Wimbledoni võitjal sarnaselt teisele, kui jäi 1:5 kaotusseisu. Seejärel murdis Kvitova vastase servi, päästis kaks matšpalli ning asus 4:5 Kontale kandadele, kuid britt enam oma servil ei eksinud ja pääses veerandfinaali, kus kohtub tšehhitar Barbora Strycovaga (WTA 54.). 2017. aastal poolfinaali jõudnud Konta võib tänavu edu korral poolfinaalis vastamisi minna Serena Williamsiga. Ühtlasi on Konta ainuke inglanna, kes koduseinte vahel mängimist jätkab. Flying the flag ???????? @JohannaKonta fights back from a set down for the second match in a row to progress to her second #Wimbledon quarter-final, defeating two-time champion Petra Kvitova pic.twitter.com/UC4IxYpDAO — Wimbledon (@Wimbledon) July 8, 2019

https://novaator.err.ee/259269/vene-kosmoselaev-sojuz-ms-startis-bajkongori-kosmodroomilt

Vene kosmoselaev Sojuz-MS startis Bajkongõri kosmodroomilt

Täna öösel startis Kasahstani Bajkongõri kosmodroomilt rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) poole Vene kosmoselaev.

Pardal on NASA astronaut Kate Rubins, jaapanlane Takuya Onishi ja Venemaa kosmonaut Anatoli Ivanišin. "Ja õhkutõus!" kinnitas kommentaator NASA telekanalis, mis edastas Kasahstanist otseülekannet. Uue seeria piloteeritava kosmoselaeva Sojuz-MS start oli algselt määratud 21. juunile, kuid lükkus edasi, sest tehnikutel oli vaja läbi viia täiendavaid tarkvarateste.

https://sport.err.ee/85247/rein-taaramae-alustas-romandia-velotuuri-84-kohaga

Rein Taaramäe alustas Romandia velotuuri 84. kohaga

Kuus päeva kestval Romandia velotuuril oli tänasel esimesel päeval stardis ka Rein Taaramäe.

Proloogina läbisid ratturid täna 3,95 kilomeetri pikkuse võistlusraja. Esimesena ületas finišijoone hispaanlane Jon Izaguirre lõppajaga 5 minutit ja 33 sekundit, temast jäi kuus sekundit maha hollandlane Tom Dumoulin. Kolmandana lõpetas seitse sekundit võitjast hiljem Poola rattur Michal Kwiatkowski. Rein Taaramäe kaotas võitjale 32 sekundiga ja lõpetas 84. kohal.

https://sport.err.ee/1608554743/kanepi-alustas-charlestonis-raske-voiduga

Kanepi alustas Charlestonis raske võiduga

Eesti teine reket Kaia Kanepi (WTA 57.) alistas Charlestonis alanud WTA keskmise taseme (WTA 500) turniiri avaringis ameeriklanna Shelby Rogersi (WTA 44.) 6:7 (2:7), 7:5, 6:2.

Kanepi tõrjus esimeses setis koguni seitse sett-palli, aga kaotas seejärel ikkagi kiires lõppmängus. Teises setis jäi eestlanna murdega taha, aga suutis seti lõpu enda kasuks pöörata. Ligemale kolm tundi kestnud mängu otsustavas setis asus Kanepi juhtima 2:0, 4:1 ja võitis lõpuks kolmandalt matšpallilt 6:2 ning tagas pääsu teise ringi. 32 parema seas on eestlanna vastaseks poolatar Magdalena Frech (WTA 87.), kelle avaringi vastane Petra Kvitova (WT 29.) jättis kohtumise teises setis pooleli. Kanepi ja Frech seni kohtunud ei ole. Charlestoni turniiri kõrgemad asetused on valgevenelanna Arina Sabalenka (WTA 5.), hispaanlanna Paula Badosa (WTA 3.) ja tšehhitar Karolina Pliškova (WTA 7.). Anett Kontaveit (WTA 6.) sel turniiril kaasa ei löö.

https://sport.err.ee/604151/kasmu-lahel-teenis-esikoha-john-kaju

Käsmu lahel teenis esikoha John Kaju

Vahetult enne Jaanipäeva peeti surfi slaalomi võistlussarjade esimesed võistlusetapid. Tugevate loodetuulte tingimustes valiti võistluskohaks madala lainetusega turvaline Käsmu laht.

Kohaliku Eru surfiklubi ja Lepispea kämpingu soe vastuvõtt meelitas üritusele hulgaliselt osalejaid. Eesti meistrivõistluste sarja registreerus 26 võistlejat ja Fun slaalom (harrastajate) sarja 16 võistlejat. Võistlus koosnes ühest kvalifikatsiooniringist ning kaheksast võistlusõidust. Kolme fliidi kohta tegi see kokku 27 starti. Eesti meistrivõistluste sarjas võitis esimese etapi puhta seeriaga John Kaju (Saaremaa surfiklubi/Surfhouse). Teiseks tuli üllatuslikult esimest aastat täiskasvanute arvestuses võistlev Tristen Erik Kivi (Saaremaa surfiklubi). Kolmanda koha võitis napilt Erno Kaasik (Team Extreme) ühepunktilise eduga Timo Runge (Team Mahe) ees. Naiste arvestuse võitis Brigita Viilop Cerly Aulik (Team Chica) ja Katrin Sula ees. Parim noor oli Marcus Pertelson, järgnesid Brigita Viilop ja Renar Rolaht (TPLK). Fun slaalom sarja esimese etapi esikoht läks Hiiumaale. Kuldmedali võitis Martin Berkmann (Hiiumaa surfiklubi). Teise koha saavutas Andres Valkna (Team Jahe) ja kolmandaks tõusis viimase sõidu võiduga noor Brigita Viilop. Grand master vanusearvestuses saavutas esikoha Andres Valkna. Teise ja kolmanda koha saavutasid Eru surfiklubi esindajad Kaivi Aasa ja Anti Puusepp. Surfi slaalomi sarjad koosnevad neljast etapist. Võistlused toimuvad tuuleprognoosi peale minimaalselt kahepäevase etteteatamise tähtajaga. Etapid on algselt planeeritud Võsule, Tallinnasse, Pärnusse ja Saaremaale, kuid paremate tingimuste korral ei ole välistatud mõni teine sobivam rand.

https://sport.err.ee/88543/em-meeste-400-meetri-tokkejooksus-voidutses-copello

EM | Meeste 400 meetri tõkkejooksus võidutses Copello

Amsterdamis jätkuvatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel sai 400 meetri tõkkejooksus esikoha Türgit esindav Yasmani Copello. Eilses poolfinaalis 48,42 jooksnud Copellole piisas finaalis võiduks ajast 48,98.

Hõbeda sai kaheksa sajandikku nõrgema ajaga hispaanlane Sergio Fernandez, tiitlikaitsja Kariem Hussein Šveitsist pidi leppima pronksiga. Esimesena jäi medalita soomlane Oskari Mörö, kes eilses poolfinaalis lükkas finaalist välja Rasmus Mägi. Poolfinaalis 49,50-ga kolmandaks jäänud Mägi jagas kokkuvõttes kümnendat kohta, Jaak-Heinrich Jagor sai 13. koha oma selle hooaja parima 49,65-ga. Tulemused: 1. Yasmani Copello TUR 48,98 2. Sergio Fernandez ESP 49,06 3. Kariem Hussein SUI 49,10 4. Oskari Mörö FIN 49,24 5. Rhys Williams GBR 49,63 6. Karsten Warholm NOR 49,82 7. Martin Kucera SVK 49,82 Jack Green GBR katkestas

https://menu.err.ee/289541/noarootsi-vallas-toimub-saunaralli

Noarootsi vallas toimub saunaralli

Täna toimub Noarootsi vallas Noarootsi Saunaralli 2016.

Tegemist on võistkondliku võistlusega, mis hõlmab aktiivseid ettevõtteid ja inimesi üle Noarootsi valla, tutvustamaks nii valla turismiobjekte kui ka ajalugu. Iga võistlusel osaleva võistkonna eesmärk on läbida teatud ajavahemiku jooksul võimalikult palju saunasid, kogudes sellega punkte. Igal saunaomanikul on varuks ka Noarootsi vallaga seotud lisaküsimused/ülesanded, mille edukas lahendamine annab võistkonnale lisapunkte. Enim punkte kogunud võitskond on võitja. Auhindade üleandmine ning sellega kaasnev pidu toimub õhtul Roosta puhkekülas, kus esineb ansambel Good Emotion.

https://sport.err.ee/839381/reie-tagalihast-vigastanud-janek-oiglase-osalemine-em-il-sattus-ohtu

Reie tagalihast vigastanud Janek Õiglase osalemine EM-il sattus ohtu

Janek Õiglane vigastas eelmisel nädalal trennis tagareit, mis tähendab, et mullusel MM-il neljanda koha teeninud kümnevõistleja ei osale nädalavahetusel peetaval Ratingeni võistlusel.

Õiglane lootis Saksamaal Ratingenis täita EM-normi, kuid nüüd on eestlase osalus nädalavahetusel eeloleval nädalavahetusel peetaval kõrgetasemelisel võistlusel välistatud. Samas polevat vigastus esialgse info põhjal väga tõsine, mistõttu säilib kümnevõistlejal veel võimalus norm enne 15. juuli tähtaega täita. Eesti kümnevõistlejatest on EM-normi tänaseks täitnud viis sportlast: Maicel Uibo, Karl Robert Saluri, Karel Tilga, Johannes Erm ja Taavi Tšernjavski. Berliini pääsevad kolm parimat, kelleks praeguse seisuga on Uibo (8514 p), Saluri (8137 p) ja Tilga (8101 p). Ratingenis asub Õiglase loobumisel ainsa eestlasena võistlustulle seitsmevõistleja Grit Šadeiko, kes läheb samuti püüdma EM-i kohta. Normi täitmiseks peab eestlanna Saksamaal koguma vähemalt 5900 punkti.

https://menu.err.ee/1608618445/taavi-libe-juhib-suvel-taas-vikerhommikut

Taavi Libe juhib suvel taas "Vikerhommikut"

6. juunist alustab Taavi Libe taas "Vikerhommiku" juhtimist, tema kaassaatejuhiks saab Kadi Jaanisoo.

Kolm aastat tagasi lahkus Libe "Vikerhommikust", kuna pidev unevõlg hakkas tervisele halvasti mõjuma. "Nüüdseks on tervis taastunud ja uni parem, kuid eks ole näha, kuidas kella poole viiene ärkamine mõjub. Eks ma olen väheke vanem ka juba," sõnas Libe. Ta teeb suvel koos Jaanisooga "Vikerhommikut" kahel päeval nädalas, mis on poole väiksem koormus võrreldes varasemaga. Libe jõudis 2013. kuni 2019. aastani juhtida 850 "Vikerhommikut", kuid praegu ei julge ta lubada, kas 1000 võiks kokku tulla. "Esiteks tuleb proovida, kas ma veel üldse oskan ja teiseks sobitada "Vikerhommik" oma töörütmi, kus kesksel kohal on saadete tegemine TV3-s," sõnas ta. Viimase kolme aasta jooksul on Taavi Libe hommikuste autosõitude ajal palju raadiot ja erinevaid hommikuprogramme kuulanud ning nimetab, et tugevaid hommikusaateid ja -tegijaid on Eesti raadiomaastikul omajagu, kuid "Vikerhommik" tõuseb kindlasti esile oma inforohkuse osas. "Eks minu ja Kadi ülesanne on seda kõike serveerida mõnusas hommikuses kastmes," ütles ta. Taavi Libe ja Kadi Jaanisoo alustavad "Vikerhommikus" 6. juunil kell 5.30 ning teevad suvel saadet esmaspäeviti ja teisipäeviti. Suvistel kolmapäevadel ja neljapäevadel on Kirke Erdi kõrval hommikut tegemas raadiouudiste toimetaja Johannes Voltri, kes on Vikerraadios juhtinud saateid "Huvitaja" ja "Uudis+". Teistel päevadel jätkavad "Vikerhommikuid" Märt Treier, Anu Välba, Kerttu Kaldoja, Kadri Põlendik, Jaan Elgula ja Mart Normet. Kantar Emori raadioauditooriumi uuringu põhjal on "Vikerhommik" ülekaalukalt Eesti kõige kuulatavam hommikuprogramm. Perioodil 2021. aasta oktoobrist kuni 2022. aasta märtsini kuulas "Vikerhommikut" ligi 180 000 inimest nädalas.

https://sport.err.ee/1023178/meedia-valverde-lahkub-aga-xavi-ei-saa-enne-suve-barcelona-juhendajaks

Meedia: Valverde lahkub, aga Xavi ei saa enne suve Barcelona juhendajaks

Hispaania meedia sõnul vallandab FC Barcelona jalgpalliklubi lähipäevil senise peatreeneri Ernesto Valverde, kuid klubi legend Xavi veel ohje ei haara.

Nädalavahetusel väisasid Katari, kus Xavi töötab Al Saddi peatreenerina, Barcelona jalgpallidirektor Eric Abidal ja tegevdirektor Oscar Grau. Kõigi suuremate Hispaania väljaannete sõnul andis legendaarne keskväljamaestro meeste pühapäevasel kohtumisel mõista, et kavatseb vähemalt hooaja lõpuni jätkata Al Saddis. Kataloonia päevaleht Mundo Deportivo kirjutab allikatele tuginedes, et Xavi võib Barcelona uueks peatreeneriks saada juunis, kui võtab ohjad üle Valverde vallandamise järel sildtreeneriks saavalt Francisco Javier Garcia Pimientalt. Pimienta on praegu Hispaania tugevuselt kolmandas liigas mängiva Barcelona B-meeskonna juhendajaks. Barcelona esindusmeeskond juhib Hispaania kõrgliigat, kuid on viimases neljas mängus saanud kolm viiki. Äsja langeti poolfinaalis välja Hispaania superkarikast. Xavi esindas Barcelonat 767 ametlikus mängus ja tuli klubi koosseisus kaheksakordseks Hispaania meistriks, Hispaania koondisega tuli ta maailmameistriks ning võitis kahel korral EM-i.

https://novaator.err.ee/1608594760/riigikaitseopetaja-patriotismi-sustimisega-noorte-kaitsetahet-ei-suurenda

Riigikaitseõpetaja: patriotismi süstimisega noorte kaitsetahet ei suurenda

Kuigi gümnaasiumi riigikaitsekursusel harjutatakse ka relvakäsitlust, pole sõjaline ettevalmistus omaette eesmärk. Kui riigikaitseõpetus muutub liiga militaarseks, siis see võib anda vastupidise efekti, samuti ei veena tänapäeva noori isamaa-armastusele rõhumine, leiab Saue Gümnaasiumi ja Tallinna 32. keskkooli riigikaitseõpetaja Rene Rässa.

"Niimoodi ringiga liikudes ja laiemat tausta avades saavad õpilased riigikaitse vajalikkusest palju paremini aru." "Isamaaliste tunnete kasvatamise asemel selgitan pigem seda, kuidas sõjad ja konfliktid tekivad ja millised on nende ideoloogilised taustad. Paradoks ongi selles, et niimoodi ringiga liikudes ja laiemat tausta avades saavad õpilased riigikaitse vajalikkusest palju paremini aru," märkis Rässa. Seega ei tuleks riigikaitseõpetust käsitleda sõjalise algõpetusena: "See kuvand võiks ära kaduda. Pigem võiks see aine olla heas mõttes kodanikuõpetus, kus selgitatakse, kuidas riigikaitse toimib ja milline on kodaniku panus sellesse. Riigikaitse algab igast inimesest endast ja sellest, kui korrektselt ta oma tegemistesse suhtub. Kui ta saab aru, kuidas maailm ümberringi töötab, siis ta mõistab ka riigikaitse ja selle juurde kuuluva sõjalise kaitse tähtsust," arutles Rässa. Ukraina sõda on Rässa sõnul tekitanud õpilastes hulga küsimusi, mistõttu on ta aine sisu mõnevõrra ümber kujundanud: "Näiteks olen selgitanud põhjalikumalt, kuidas praeguse sõja taga ei ole lihtsalt üks hull mees, vaid aastakümneid toiminud ideoloogiline masinavärk." Populaarne valikaine Riigikaitset õpetatakse hetkeseisuga 136 gümnaasiumis ja 20 kutseõppeasutuses, mis moodustab kõikidest gümnaasiumidest ligikaudu 80 protsenti ja kõikidest kutseõppeasutustest 70 protsenti. Kokku saab aastas riigikaitseõpetust ligi 6000 õpilast, kellest umbes pooled on tüdrukud. Ukraina sõda koolide huvi riigikaitseõpetuse valikainete nimekirja lisamise vastu kasvatanud ei ole. "Samas nendes koolides, kus riigikaitset juba õpitakse, on reeglina tegemist populaarsuselt esikolmikusse kuuluva valikainega. Teeme tööd selle nimel, et neid koole veelgi juurde tuleks, sügisest peakski mõned koolid lisanduma," kommenteeris kaitseressursside ameti peadirektori ülesannetes Anu Rannaveski. "Kõige olulisem on, et õpilane saaks aru riigikaitse ja julgoleku teemal toimuvatest aruteludest ja oskaks nendel teemadel kriitiliselt mõelda." Rannaveski lisas, et riigikaitseõpetus peaks aitama noortel mõista, et oma riigi püsimise nimel tuleb kõigil panustada: "Sõjaline riigikaitse on ainult üks osa riigikaitseõpetusest. Kõige olulisem on, et õpilane saaks aru riigikaitse ja julgoleku teemal toimuvatest aruteludest ja oskaks nendel teemadel kriitiliselt mõelda. Samuti on oluline, et õpilasest kasvaks patriootlik, eetiline ja vastustundlik kodanikuühiskonna liige," rääkis Rannaveski. Koolitund mõjutab ajateenijate hoiakuid Ajateenistuse läbinud noorte seas läbi viidud küsitlused on näidanud, et koolis riigikaitset õppinud noored tulevad ajateenistusse keskmisest positiivsemate hoiakutega ja on ajateenistuses saadud kogemusega rohkem rahul. "Samamoodi tuli välja, et noorte jaoks on oluline riigikaitseõpetuse, sealhulgas välilaagri kvaliteet," ütles Rannaveski. Ta lisas, et kui ajateenistuse kogemus on positiivne, siis minnakse ka reservteenistusse kõrgema motivatsiooniga. Riigikaitseõpetuse ainekava järgi koosneb aine 70 tunnist, millest pool veedetakse klassiruumis ja teine poole välilaagris. "Kui enne võisid välilaagrit korraldada erinevad organisatsioonid, siis selle aasta algusest korraldab kõiki välilaagreid kaitseliit, mis peaks tagama selle, et laagri sisu on kõikide koolide puhul ühesugune," märkis Rannaveski. Rene Rässa arvas, et välilaagri ühtlustamine tuleb ainele kasuks: "Üks kõige suurem probleem praeguse riigikaitseõpetuse juures on lähenemiste seinast seina kõikumine. Ma olen kuulnud hästi militaarsest lähenemisest, kus tundi alustatakse valvelseisakuga, ja sellistest, kus asju tehakse oluliselt vabamalt. Ka riigikaitselaagri puhul on esinenud sarnaseid kõikumisi." Valikainena on õpilaste motivatsioon kõrgem Riigikaitset hakati Eesti koolides õpetama 1927. aastal ja esimene riigikaitseõpik ilmus aastal 1933. Tänapäevases vormis jõudis riigikaitseõpetus koolidesse 1990. aastate keskel. Alguses õpetati ainet umbes 30-40 koolis, pikemaaegselt on riigikaitset õpetatud näiteks Tallinna Reaalkoolis ja Tallinna 21. koolis, samuti Narva Pähklimäe Gümnaasiumis ja Narva Soldino Gümnaasiumis. Kui ainet taasiseseisvunud Eestis õpetama hakati, puudus esialgu ühtne ainekava, mis tähendas, et tunnid võisid olla sisustatud üksjagu erinevalt. Aine sisu ühtlustati 2011. aastal, kui kinnitati riigikaitseõpetuse ainekava ja aine lisasti valikainena gümnaasiumi riiklikku õppekavasse. Kuigi on arutatud ka selle üle, kas riigikaitseõpetus võiks ühel hetkel muutuda kohustuslikuks, siis sellekohast plaani riigil praegu ei ole. "Huvi aine vastu on juba praegu päris kõrge. Lisaks on uuringud näidanud, et vabatahtlikus korras on õpilaste motivatsioon aine läbimiseks suurem. Samuti tuleb arvesse võtta, et kui teha aine kohustuslikuks, peab küsima, millise teise aine arvelt see peaks juhtuma," arutles Anu Rannaveski.

https://sport.err.ee/836682/magi-lopetas-saksamaal-ja-roosna-essenis-voidukalt

Mägi lõpetas Saksamaal ja Roosna Essenis võidukalt

Käsipallur Janar Mägi pani Saksamaa karjäärile võiduka punkti, kui EHV Aue alistas esiliiga viimases ehk 38. voorus kodus Hageni VfL Eintrachti 29:25 (12:14).

Aue oli enamuse mänguajast juba varem väljakukkumisega leppima pidanud Eintrachti vastu tagaajaja rollis. Otsustavalt haarati ohjad kümme minutit enne kohtumise lõppu 22:23 kaotusseisus, kui visati kolm vastuseta väravat. Mägi sooritas oma viimases mängus kaheksa pealeviset, millest tabas kolm, vahendab Käsipall24.ee. Võidukas oli ka tulevaks hooajaks aste madalamas liigas osalevasse HSG Krefeldi siirduva Karl Roosna tänavune tööandja TuSEM Essen, kes sai samuti omal väljakul 34:31 (17:18) jagu Wilhelmshavener SV meeskonnast. Avapoolaja ühe väravaga kaotanud Essen tegi teise pooltunni alguses 4:0 vahespurdi ning tagasi enam ei vaadanud. Roosna sooritas lahkumismängus kaks pealeviset, mis kumbki ei tabanud.

https://kultuur.err.ee/312476/semper-ja-ojasoo-teevad-teatriga-no99-aastase-pausi

Semper ja Ojasoo teevad teatriga NO99 aastase pausi

Lavastajad ja teatrijuhid Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo teevad teatris NO99 tegutsemises aastase pausi.

Teater jätkab tegevust, direktori kohustes asub tööle senine dramaturg Eero Epner, vahendas "Aktuaalne kaamera". Postimehele teadaolevalt on aastase vaheaja võtmine tingitud Semperi ja Ojasoo soovist end koguda ning ammutada inspiratsiooni tulevaste lavastuste tarbeks. Samas on anonüümseks jääda soovivad allikad väitnud Eesti Päevalehele, et tegemist on hädavajaliku jahtumisajaga pikalt kestnud sisepingete leevendamiseks.

https://sport.err.ee/955552/karlson-euroopa-mangudel-poolfinaalist-edasi-ei-paasenud

Karlson Euroopa mängudel poolfinaalist edasi ei pääsenud

Valgevenes Minskis jätkuvatel Euroopa mängudel jõudis aerutaja Joosep Karlson 1000 m sprindis poolfinaali, aga sealt finaali ei pääsenud.

Mõlema eelsõidu kolm esimest tagasid koha finaalis ja üheksa meest pääsesid aegadega poolfinaali. Algselt jäi Karlson esimesena poolfinaalist välja, kuid ühe sportlase diskvalifitseerimise tõttu pääses eestlane edasi. "Kindlasti oli esimene eesmärk esimesest voorust edasi saada. Selle hooaja vaieldamatult parim aeg, hooaja parima parandus tuli üle seitsme sekundi," ütles ajaga 4.00,066 lõpetanud Karlson ERR-ile. "Kui mai alguses tundus, et olen mudaliiga vend, pole veel liikuma saanud, siis viimane ettevalmistus on kindlasti täkkesse läinud. Nagu näha, distantsi lõpp oli päris terav." Poolfinaali kiireim oli ajaga 3.48,374 venelane Kirill Šamšurin, veel tagasid koha finaalis leedulane Vadim Korobov ja ungarlane Tamas Kiss. Karlson pidi poolfinaalis leppima viimase ehk üheksanda kohaga, eestlane finišeeris ajaga 4.03,934. Karlsoni kommentaarid pärast eelsõitu:

https://sport.err.ee/89746/nigeeria-ja-jaapan-loid-avamangus-kahe-peale-uheksa-varavat-portugal-alistas-argentina

Nigeeria ja Jaapan lõid avamängus kahe peale üheksa väravat, Portugal alistas Argentina

Eesti aja järgi ööl vastu reedet peeti Rio olümpiamängude jalgpalliturniiril mitmeid alagrupimänge, kus pakuti nii suureskoorilisi võite kui ka põnevaid ja tasavägiseid heitlusi.

Kõige väravaterohkema mängu pidasid maha B-grupi meeskonnad Nigeeria ja Jaapan, kui Nigeeria suutis tänu Portugali klubis CD Feirense pallivale 20-aastasele ründajale Oghenekaro Etebole 5:4 võita. Etebo arvele jäi koguni neli tabamust. Teises B-grupi mängus avasid Rootsi ja Kolumbia oma turniiri 2:2 viigiga. C-grupi favoriidid Mehhiko ja Saksamaa mängisid omavahel 2:2 viiki ning Lõuna-Korea alistas grupi autsaideri Fidži koguni 8:0. Kübaratriki lõi Leverkuseni Bayeri hingekirja kuuluv 22-aastane Ryu Seung-woo. D-grupis oli Honduras 3:2 üle Alžeeriast ning Portugal sai 2:0 jagu Argentinast. Portugali väravad lõid FC Porto omanduses olevad Goncalo Paciencia ning Pite. Meeste jalgpalliturniiril peetakse järgmised alagrupimängud 10. augustil.

https://sport.err.ee/91145/leicesteriga-inglismaa-meistriks-tulnud-poolkaitsja-liitus-turgi-meisterklubiga

Leicesteriga Inglismaa meistriks tulnud poolkaitsja liitus Türgi meisterklubiga

Eelmisel hooajal Inglismaa kõrgliiga võitnud Leicester City ridadesse kuulunud Gökhan Inler liitus Türgi meisterklubi Besiktasega.

32-aastane Inler tegi Daniel Drinkwateri and N'Golo Kante hea vormi pärast kaasa vaid viies kõrgliigakohtumises, kuid sai sellegipoolest meistrimedali kaela. Varem on Šveitsi koondist 88 korral esindanud Inler kuulunud Napoli, Udinese, Zürichi ja Aarau ridadesse. Gökhan İnler, Atınç Nukan ve Caner Erkin sağlık kontrolünde... #Beşiktaş pic.twitter.com/ry3LbDxZWa — Beşiktaş JK (@Besiktas) August 31, 2016

https://www.err.ee/848311/nordica-oli-sunnitud-ka-puhapaeval-lende-tuhistama

Nordica oli sunnitud ka pühapäeval lende tühistama

Nordica kaubamärki kasutav Eesti riiklik lennufirma Nordic Aviation Group tühistas töötajate massilise haigestumise tõttu laupäeval mitu lendu ja oli sunnitud seda praktikat jätkama ka pühapäeval.

Nordic Aviation Groupi kuuluv ja Poola LOT-i kaasosalusega Regional Jet pakub allhanke korras teenuseid nii LOT-ile kui Põhjamaade SAS-ile. Nii jäi pühapäeval ära LOT-i lend Kopenhaagenisse väljumisega kell 11.10. Nordica pressiesindaja Toomas Uibo ütles laupäeval Postimehele, et firmas on haiguslehel üle 20 inimese ja see põhjustabki lennugraafikutes häireid. Uibo sõnul on mitmed töötajad ka puhkuse katkestanud ja appi tulnud, ent kõiki lende pole suudetud päästa. Uibo kinnitusel ei tohi stjuardessid ka väiksema külmetusega lennata. "Isegi kui töötaja tunneb ennast enam-vähem okeilt, siis niimoodi ta ei tohi ka lennata," ütles Uibo ja lisas, et kui ollakse sunnitud lende ära jätma, saadetakse reisijad sihtpunktidesse teisi teid pidi. Esmaspäevaste lendude kohta märkis Uibo, et olukord on küll pingeline, aga lendude toimumise nimel tehakse tööd 24/7. Ühtlasi avaldas Uibo tänu neile Nordica töötajaile, kes olid valmis enda puhkuse katkestama ja ettevõttele appi tulema, et võimalikult palju lende siiski toimiks. Nordica näeb kiire kasvu tõttu vajadust suurema tööjõupuhvri järele Nordica pressiesindaja Toomas Uibo sõnul on lennufirma sedavõrd jõudsalt kasvanud, et olemasolevast tööjõupuhvrist ei piisa olukordades, kus kümmekond protsenti Tallinna baasi töötajatest korraga haigestub. "Kuumalaine tõttu käisid töötajad väga uljalt konditsioneeridega ümber ja päris mitmed said külmetuse. Aga teatavasti sellest piisab, et lennata mitte tohtida," kommenteeris Uibo BNS-ile olukorda, kus laupäeval jäi Nordical ära kolm ja pühapäeval üks reis. Seejuures haigestusid nii sjuardessid kui ka piloodid. "Loomulikult me sooviksime, et töötajate lendava koosseisu puhver oleks suurem. Selle nimel on siin kogu aeg tööd tehtud, aga firma areneb natuke kiiremini, kui me suudame inimesi tööle saada," märkis Uibo ja lisas, et puudu on just need 30–40 inimest, kellele parasjagu koolitusi tehakse. Teenistusvalmis on väljaõppel viibivad töötajad juba paari kuu pärast. "Tööjõuprobleem on täna kõigil lennuettevõtetel. Selles mõttes pole me kuidagi üksinda ja paraku jääb samadel põhjustel paljudel lennufirmadel lende ära," selgitas Uibo ning möönis samas, et kümme protsenti haigestunud töötajaid on tõepoolest paljuvõitu.

https://sport.err.ee/855303/madridi-atletico-loovutas-avavoorus-punkte

Madridi Atletico loovutas avavoorus punkte

Eelmisel nädalal Tallinnas Euroopa superkarika võitnud Madridi Atletico jalgpallimeeskond alustas uut liigahooaega viigiga.

Võõrsil Valencia vastu mindi 26. minutil Angel Correa väravast 1:0 juhtima. Resultatiivse söödu andis Antoine Griezmann. 56. minutil õnnestus kodumeeskonnal aga Rodrigo tabamusest viigistada. Teises esmaspäevases kohtumises oli Bilbao Athletic kodus 2:1 üle Leganesist. Suurklubid Barcelona ja Madridi Real olid esimeses voorus võidukad. Barcelona alistas laupäeval kodus Alavesi 3:0 ja Real pühapäeval samuti kodus Getafe 2:0.

https://sport.err.ee/87376/laanmae-viskas-tartus-voimsa-isikliku-rekordi-kanter-pidi-leppima-teise-kohaga

Laanmäe viskas Tartus võimsa isikliku rekordi, Kanter pidi leppima teise kohaga

Tartus esmaspäeval toimunud Gustav Sule mälestusvõistlusel näitasid väga võimast minekut meie odaviskajad Tanel Laanmäe ja Magnus Kirt. Kettaheitja Gerd Kanter pidi leppima teise kohaga.

Meeste odaviske võitis Tanel Laanmäe, kes viskas uueks isiklikuks rekordiks 85.04. Mehe eelmine isiklik rekord oli rohkem kui meetri võrra kehvem - 83.82. Teise koha sai 84.47-ga Magnus Kirt, kelle isiklik tippmark on mullu septembris Kohilas visatud 86.65. Seejuures viskasid mõlemad eestlased oma parimad tulemused võistluste viimastel katsetel. Kolmandaks jäeti lätlane Ainars Kovals 76.61-ga. Risto Mätas viskas vaid kaks katset, millest esimene lendas 73.74 peale ning teine tulemust ei andnud. Meeste kettaheites läks võit 63.68-ga rootslasele Daniel Stahlile, Gerd Kanter oli 63.44-ga teine ning Martin Kupper 62.85-ga kolmas. Märt Israel suutis 59.72 ning sai 5. koha. Naiste kõrgushüppes konkureerisid võidu peale Anna Iljuštšenko, kes sai kirja 1.84 ning meie teine number Grete Udras, kelle laeks jäi 1.81. Meeste kuulitõukes jäi meie parim Kristo Galeta 19.17-ga kolmandaks, võitis bosnialane Mesud Pezer (20.35) ning kolmanda koha sai valgevenelane Aleksei Nitšjapar 19.67-ga. Meeste kaugushüppes läks võit Lätti, kui 7.87-ga oli parim Elvijs Misans. Henrik Kutberg sai 7.72-ga teise ning Hans-Christian Hausenberg 7.49-ga kolmanda koha. Kõiki tulemusi näeb SIIT.

https://www.err.ee/1608489206/austraalia-voib-kasutada-eakate-hoolduses-kaitsevae-abi

Austraalia võib kasutada eakate hoolduses kaitseväe abi

Austraalia võib kasutada oma kaitsejõude, et aidata eakate hooldusega tegeleval sektoril COVID-19 puhanguga toime tulla.

Koroonaviiruse leviku tõttu on paljud hooldekodud lukku keeratud ning töötajaid pole piisavalt, ütles reedel peaminister Scott Morrison. Valitsus on sattunud surve all omikroni tüve leviku pärast vanadekodudes. Kriitika osaliseks sai ka eakate austraallaste ja eakate hoolduse minister Richard Colbeck, kes osales kirketimatšil sel ajal, kui ta oleks pidanud aru andma parlamendi komisjonile. Morrisoni sõnul palus ta kaitseministril ja terviseministril leida võimaluse, kuidas kaitsejõud saaksid toetada hooldekodusid, kus paljud töötajad on pidanud nakatumiste tõttu isoleeruma. Peaminister ütles, et umbes 560 vanadekodu elanikku on surnud alates eelmise aasta lõpust, kui omikron riigis levima hakkas. Morrison ütles ajakirjanikele, et kaitsejõududest ei saa hooldekodude niinimetatud varitööjõud ja hoiatas lihtsate lahenduste eest keeruliste probleemidega tegelemisel. Samas märkis ta, et kõiki võimalusi tuleb kaaluda. Austraalia kaitsejõud on juba olnud abiks pandeemiaga tegelemisel. Kindralleitnant vastutas vaktsiinide jagamise eest ja sõdurid aitas silma peal hoida suurlinna lukustamisel.

https://sport.err.ee/836117/nadalil-ei-tekkinud-kolmandasse-ringi-paasemisega-mingeid-raskusi

Nadalil ei tekkinud kolmandasse ringi pääsemisega mingeid raskusi

Prantsusmaa lahtistel jätkas võidukalt maailma esireket Rafael Nadal, kes alistas teises ringis argentiinlase Guido Pella 6:2, 6:1, 6:1.

Kolmandas ringis läheb 31-aastane Nadal vastamisi kodupubliku ees mängiva Richard Gasquet'ga, kes oli hiljuti Tallinnaski käinud tuneeslasest Malek Jazirist üle 6:2, 3:6, 6:3, 6:0. Kolmanda asetusega horvaatlane Marin Cilic alistas poolaka Hubert Hurkaczi 6:2, 6:2, 6:7 (3), 7:5 ning kuuenda asetusega Lõuna-Aafrika tennisist Kevin Anderson uruguaylase Pablo Cuevase 6:3, 3:6, 7:6 (5), 6:4.

https://sport.err.ee/1608490037/kalev-cramo-sai-voorsil-napi-voidu

Kalev/Cramo sai võõrsil napi võidu

Paf Eesti-Läti korvpalliliigas alistas BC Kalev/Cramo võõrsil Pärnu Sadama meeskonna 79:78. Tartu Ülikool Maks & Moorits sai kodusaalis 77:62 tulemusega jagu Tallinna Kalevist.

Tasavägise kohtumise avaveerandi võitis Pärnu 25:20. Poolajavileks võitles külalismeeskond kaotusseisust välja ning vaheajale mindi 42:42 viigiseisul. Viimase veerandaja eel oli seis jätkuvalt viigis, 56:56. Neljandal veerandajal läks Pärnu korduvalt juhtima, kuid Kalev/Cramo suutis kaotusseisu kiirelt vähendada. Pool minutit enne kohtumise lõppu viis Artur Konontsuki kaugvise Pärnu 78:77 juhtima, ent Kalev/Cramo järgmisel rünnakul pääses Silas Melson vabaviskejoonele ning ameeriklane tabas mõlemad visked. Pärnul oli pärast Melsoni vabaviskeid aega üheks rünnakuks, kuid Mihkel Kirvese vise läks mööda ning Kalev/Cramo teenis napi 79:78 võidu. Võitjate resultatiivseim oli Donovan Jackson 22 punktiga, Kristjan Kitsingu arvele jäi 16 punkti ja viis lauapalli ning Silas Melson kogus 13 punkti ja andis viis korvisöötu. Pärnu eest tegi kaksikduubli Mihkel Kirves, kes tõi meeskonna parimana 16 punkti ja 11 lauapalli. Kalev/Cramo on võitnud 16 kohtumist ja kaotanud kõigest kaks ning hoiab turniiritabelis kolmandat kohta, Pärnu paikneb üheksa võidu ja üheksa kaotusega seitsmendal kohal. Õhtu teises kohtumises sai Tartu Ülikool Maks & Moorits kodusaalis 77:62 tulemusega jagu Tallinna Kalevist. Koroonaviiruse tõttu jäid mängust eemale tartlaste peatreener Nikolajs Mazurs ja abitreener Tiit Sokk, lisaks ka mõned mängijad. Tartu Ülikool Maks & Mooritsat ajutiselt juhendanud Olari Naritsa sõnul komistati esimesel veerandil. "Esimene veerandaeg oli meil kehv, me ei olnud kuidagi valmis ja alguses ei leidnud õiget vahetuste rütmi ka. Lasime neil avaveerandil visata 30 punkti, aga pärast saime kaitses asjad toimima ja mängu lõpuks jäi neile ju ainult 62," märkis Narits, kes jäi meeskonnaga rahule. Tartlaste eest tegid kaksikduubli Adomas Drungilas, kes viskas 18 punkti ja haaras 11 lauapalli, ning Emmanuel Wembi, kes tõi 12 punkti ja 13 lauapalli. Kaotajate resultatiivseim oli Tadas Pazera 14 punktiga. Tartu Ülikool teenis 12 kaotuse kõrvale viienda võidu ning on tabelis 10. kohal, Tallinna Kalev on kolme võidu ja 15 kaotusega 14. ehk viimasel kohal.

https://www.err.ee/1608080998/tuludeklaratsiooni-saab-esitada-alates-15-veebruarist

Tuludeklaratsiooni saab esitada alates 15. veebruarist

Tulumaksudeklaratsiooni saab käesoleval aastal esitada 15. veebruarist kuni 30. aprillini. Tulumaksu tagastamist alustab maksuamet 26. veebruarist ja see kestab 1. oktoobrini.

Suuri muudatusi tulu deklareerimisel eelnevate aastatega võrreldes ei ole. Tuludeklaratsiooni paberil esitanud inimestele algab enammakstud tulumaksu tagastamine 19. märtsist. Sellest aastast võib füüsiline isik talle kuuluvalt kinnistult metsa raiumisest või raieõiguse võõrandamisest saadud tulust maksustamisperioodil maha arvata kuni 5000 eurot. Eesti tulust võetakse mahaarvamisi arvesse sõltumata välisriigis saadud tulu osakaalust. Lapsevanema tuludeklaratsioonis arvesse võetavat lapse maksuvaba tulu vähendatakse lapse aastatulu võrra. Lapse aastatulu hulka arvatakse lapse maksustatavale tulule lisaks ka äriühingult saadud dividendid ja muud väljamaksed, mida ei maksustata füüsilise isiku tuluna. Möödunud aastal esitati 747 000 tuludeklaratsiooni. Enammakstud tulumaksu tagastati 187 miljonit eurot ja juurdemaksmisele kuulus 55 miljonit eurot.

https://www.err.ee/919553/macroni-erakond-kritiseeris-suurfirmade-annetusi-alde-le

Macroni erakond kritiseeris suurfirmade annetusi ALDE-le

Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni erakonna Liikumine Vabariigi Eest (REM) kampaaniajuht kritiseeris Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsiooni ALDE suurettevõtetelt toetusena saadud 425 000 euro pärast.

Skandaal ohustab ALDE ja REM-i partnerlust. Prantsuse väljaanne Le Monde ja telekanal France 2 paljastasid varem sel nädalal, et ALDE võttis alates 2014. aastast vastu 425 000 eurot ettevõtetelt nagu Google, Microsoft ja Bayer. Rahaga kaeti oma iga-aastaste konverentside kulud. Selline sponsorlus on Prantsusmaal ning mitmes teises Euroopa riigis keelatud, kuid Euroopa Liidu tasandil lubatud. "Mitte ükski meie Euroopa seadusandja ei liitu järgmises parlamendis poliitilise erakonna või grupeeringuga, mis sellist rahastamist välja kannatab," ütles teisipäeval Macroni partei Republique en Marche (REM) kampaaniajuht Stéphane Séjourné. "See on poliitilises elus vastuvõetamatu... ning me teeme kõik, et muuta seadusi kõikide Euroopa poliitiliste gruppide suhtes," lisas ta. ALDE, kes seisab silmitsi ohuga kaotada skandaali tõttu uus oluline partner, teatas teisipäeval, et segaduste vältimiseks lõpetab selliste annetuste vastuvõtmise. REM moodustati pärast viimaseid Euroopa Parlamendi valimisi 2014. aastal. ALDE on 68 saadikukohaga europarlamendi suuruselt neljas fraktsioon. ALDE pressiesindaja Didrik de Schaetzen ütles AFP-le, et suurettevõtete annetuste vastuvõtmine on "väga tavaline" ja "seaduslik". Kokku moodustasid pahameelt tekitanud annetused 4 protsenti ALDE eelarvest. "Kuid oleme seda erakonnas alati arutanud," lisas ta. Aastal 2017 võeti Prantsusmaal vastu seadus, mille eesmärk oli parandada läbipaistvust Prantsuse poliitilises süsteemis ning vähendada parlamendisaadikute mõjutamist erinevate huvigruppide poolt. REM kavatseb esitada sarnased muudatusettepanekud ka EL-i tasemel, ütles Séjourné.

https://www.err.ee/1115029/egiptuse-parlament-andis-rohelise-tule-voimalikule-sekkumisele-liibuas

Egiptuse parlament andis rohelise tule võimalikule sekkumisele Liibüas

Egiptuse parlament andis esmaspäeval rohelise tule vägede sekkumisele Liibüas, kui president Abdel Fattah al-Sisi oli enne seda kõnelenud rahvaesindajatele võimalikust sõjalise operatsiooni vajadusest naaberriigis.

"Parlament kiitis ühehäälselt heaks Egiptuse relvajõudude liikmete lähetamise lahingmissioonidele väljaspool kodumaa piire, et kaitsta Egiptuse riiklikku julgeolekut kuritegelike relvarühmituste ja välismaiste terroristide vastu," kirjutati avalduses. Türgi tegi esmaspäeval üleskutse lõpetada otsekohe Liibüa sõjapealiku Khalifa Haftari toetamine, pärast Ankaras peetud kolmepoolseid kõnelusi Liibüa, Malta ja Türgi ametnike vahel. Türgi asus sel aastal jõulisemalt toetama rahvusvaheliselt tunnustatud Liibüa ühtsusvalitsust (GNA), mille pealinnale Tripolile Haftari väed mullu aprillis pealetungi alustasid. Liibüas on valitsenud kaos alates 2011. aastast, mil kukutati diktaator Muammar Gaddafi. Haftari toetavad Egiptus, Araabia Ühendemiraadid ja Venemaa. Sisi ütles möödunud nädalal, et riik ei kavatse jääda pealtvaatajaks, kui mistahes arengud Liibüas võivad põhjustada otsese ohu mitte ainult sealsele turvalisusele, vaid riiklikule julgeolekule Egiptuses. Sisi hoiatas juba juunis, et Türgi-toetatud jõudude pealetung Liibüas võib viia Egiptuse otsese sõjalise sekkumiseni naaberriigis. "Kui Liibüa rahvas palub meil sekkuda, siis on see signaal maailmale, et Egiptus ja Liibüa jagavad ühiseid huvisid, julgeolekut ja stabiilsust," sõnas president. Sudaani julgeolekujõud vahistasid piiril Liibüaga umbes 160 inimest, kes olid palgasõduritena teel sõjast haaratud naaberriiki Liibüasse, teatasid pühapäeval riigiga seotud paramilitaarväed. "Sudaani-Liibüa piiril asuvad julgeolekujõud pidasid kinni 160 inimest, kes kavatsesid töötada Liibüas palgasõduritena. Teiste seas oli ka kaks välismaalast," seisis Sudaani Kiirtoetusjõudude (RSF) avalduses. RSF-i juhib Sudaani valitseva üleminekunõukogu juhtliige Mohamed Hamdan Dagalo. "Sudaanlaste saatmine Liibüasse võitlema ei ole aktsepteeritav," lausus RSF-i komandör Põhja-Darfuri osariigis Jaddo Hamdan. "Me oleme jälginud ja valvanud piiri Liibüaga, et võidelda ebaseadusliku rände, inimkaubanduse ja piiriüleste kuritegelike ettevõtetega," lisas ta. Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa teatasid mõned nädalad tagasi ühisavalduses, et on valmis kaaluma sanktsioonide kehtestamist välisriikidele, kes rikuvad Liibüa relvaembargot.

https://www.err.ee/599489/kudrin-kogu-vene-naftatoostus-tuleb-kiiresti-erastada

Kudrin: kogu Vene naftatööstus tuleb kiiresti erastada

Vene strateegiliste uuringute keskuse nõukogu juht Aleksei Kudrin ütles neljapäeval, et kogu Vene naftatööstus tuleb seitsme-kaheksa aasta jooksul erastada.

"Kogu naftasektor tuleb lähema seitsme-kaheksa aasta jooksul erastada. Me ei vaja seal riigiettevõtteid," ütles Kudrin neljapäeval Peterburi majandusfoorumil. Tema arvates "riiklik staatus toob neile pigem kahju, kui kasu". Endine rahandusminister soovitas taas kord vähendada riigi osalust majanduses. "See on meie sünnimärk, et me ei vähendanud riigimajandust, vaid mõnel puhul hakkasime selle juurde isegi naasma," ütles Kudrin. "Venemaa vajab majanduskasvuks uut välispoliitikat" Kudrin rääkis ka seda, et Venemaa vajab majanduskasvuks uut välispoliitikat, sest riigi mitte-toormelise väljaveo maht väheneb järjest. Kudrini sõnul ulatus varemalt mitte-toormelise väljaveo maht 140 miljardi dollarini, praegu kasinalt 109 miljardini. Peamine, milles Vene väljavedu Euroopa omale alla jääb, on väiksemate tariifide, tollide ja teiste sarnaste aladega eeliskauplemise vähene osa. Praegu, arvestamata Sõltumatute Riikide Ühendust, tuleb nende peale vaid üks protsent, kuue aastaga tahetakse see viia kahekümne protsendini, samas USA ümber käib umbes 40 protsenti kaubandusest just eelislepingute alusel, vahendas portaal Fontanka. Foorumil oli jutuks, et maailma majanduses on märgata suundumust protektsionismile. Kudrin nimetas seda katseks seedida kogutut ja vaadata ringi ning märkis, et kõik riigid rohkendavad oma kaubandussidemeid. "Vene kasvustrateegiaid kasutatakse vaid 40 protsendi ulatuses" Kudrin selgitas, et kõikidest Venemaal välja töötatud majanduskasvu strateegiatest on seni täidetud vähem kui pool ja see kajastab riigi planeerimise ebatõhusust. Tema sõnul on see tase püsinud 2000. aastatest, mil ta koos praguse Sberbanki juhi German Grefiga töötas välja "Strateegia 2010". Seejärel töötati välja "Strateegia-2020" ja presidendiseadlused, milles on samuti strateegilise planeerimise iva. Kõiki neid täidetakse umbes 40 protsendi ulatuses. Nädala alguses esitas Kudrin koos äriõigusvahemehe Boriss Titoviga Stolõpini klubi nimel ametlikult oma strateegilised reformikavad aastateks 2018 kuni 2024. Kudrin ütles majandusfoorumil ka, et Venemaa peab kümnekordistama tehnoloogiate ja tellijatega töötavate edumeelsete kõrgkoolide hulka. Eeskujuks tõi Kudrin Peterburi tehnikaülikooli, mis täidab maailma suurimate ettevõtete tellimusi. Endise rahandusministri Kudrini sõnul peab selliseid kõrgkoole olema vähemalt 150 - 20 miljonilinnas ja suurtes aglomeraatides ehk linnastuis. "Vene kaitsevõime sõltub juhtkohast tehnoloogiaturul" Venemaa võimest säilitada juhtkoht tehnoloogiaturul sõltub muu hulgas ka riigi kaitsevõime, rääkis Kudrin. "Mulle näib, et lähema seitsme aasta küsimus on, kas Venemaa suudab haakuda tehnoloogiarevolutsiooniga. Sellega seostub tootlikkus, kasvutempo, elatustase ja isegi riigi kaitsevõime säilitamine," ütles ta. Venemaa jaoks on järgmisel kuuel aastal esmatähtis säilitada juhtkoht tehnoloogiaturul ja seda edendada, lisas ta. Kui seda suudetakse, siis püsib Venemaa maailma juhtriikide seas. Kui ei suudeta, siis ei püsita, rõhutas ta. Kudrin märkis, et riigihaldusreformita ja selle rakenduskavata ei ole tehnoloogiline juhtkoht võimalik.

https://menu.err.ee/290317/naitleja-saara-kadak-loob-kaasa-korsikute-uues-singlis

Näitleja Saara Kadak lööb kaasa Kõrsikute uues singlis

Rakvere teatri näitleja Saara Kadak lööb kaasa Kõrsikute värskes singlis.

Lugu kannab pealkirja "Ma koju läen". Loo viisi autor on Roy Orbison, eestikeelsete sõnade autor on Kustas Kikerpuu. Möödunud aasta lõpus avaldas Kadak Kõrsikutega ühise loo "Jõgi".

https://sport.err.ee/613340/parnut-ootavad-kodus-ees-keerulised-meistrite-liiga-kohtumised

Pärnut ootavad kodus ees keerulised Meistrite liiga kohtumised

22.-28. augustini peetakse esmakordselt Eestis naiste jalgpalli Meistrite liiga alagrupikohtumisi, kui Pärnu JK võõrustab Läti, Hollandi ja Belgia meistreid.

Eestit väisavad augusti lõpus Standard de Liege’i naiskond, kes loositi pärnakate vastasteks esimesest tugevusgrupist, Amsterdami Ajax, kes kuulus teise tugevusgruppi ja Riia Jalgpallikool, kes asus madalaimas grupis. Eesti meister oli loosimisel kolmandas tugevusgrupis. Igast valikgrupist pääseb edasi parim naiskond ning lisaks kümne grupi peale parim teise koha saavutanud klubi. Standard de Liege’i naiskonna näol on tegemist mitmekordse Belgia meistriga, olles selle tiitli võitnud 20 korral. Aastatel 2012-2015 mängiti Belgia ja Hollandi klubide ühisliigas, kus suudeti kahel korral saavutada üldarvestuses teine koht ja olla parim Belgia klubi ning 2015. aastal võeti ka liigavõit. Belgia klubi parimaks saavutuseks Meistrite liigas on sarnaselt Pärnule seni olnud 32 parema naiskonna hulka jõudmine. Amsterdami Ajax on valitsev Hollandi meister ning karikavõitja, kelle koosseisu kuuluvad ka mitmed mängijad, kes juuli lõpus krooniti Hollandi koosseisus Euroopa meistriteks. Nendeks olid kaitsjad Liza van der Most ja Stephanie van der Gragt, poolkaitsjad Desiree van Lunteren ja Kelly Zeeman ning ründaja Sisca Folkertsma. Ajaxi jaoks on tegemist debüüdiga Meistrite liiga alagrupiturniiril. Riia Jalgpallikool ei ole Pärnu jaoks võõras vastane. Sarnaselt Eesti klubile on Riia naiskond oma riigi meister ning püsinud sel hooajal võitmatuna. Võistkonnad on varasemalt omavahel mänginud erinevatel rahvusvahelistel turniiridel, kus võite on saanud mõlemad pooled. Viimati mindi vastamisi Leedus Amber Cupil, kus Pärnu pidi tunnistama vastaste paremust. Septembris kohtutakse Lätis ka Balti liiga raames. Riia naiskonna laeks Meistrite liigas on seni jäänud alagrupiturniiril osalemine. Turniiri ajakava: 22. august: kell 12:00 AFC Ajax – Riia Jalgpallikool (Pärnu Rannastaadion) kell 20:00 R. Standard de Liege – Pärnu Jalgpalliklubi (Pärnu Rannastaadion) 25. august: kell 12:00 R. Standard de Liege – Riia Jalgpallikool (Pärnu Rannastaadion) kell 18:00 Pärnu Jalgpalliklubi – AFC Ajax (Pärnu Rannastaadion) 28. august: kell 18:00 Riia Jalgpallikool – Pärnu Jalgpalliklubi (Pärnu Rannastaadion) kell 18:00 AFC Ajax – R. Standard de Liege (Vändra staadion)

https://sport.err.ee/1199551/ineos-grenadiers-toob-endise-spordidirektori-meeskonda-tagasi

Ineos Grenadiers toob endise spordidirektori meeskonda tagasi

Suurbritannias registreeritud ratturite profiklubi Ineos Grenadiersi meeskonnaga taasliitub Rod Ellingworth, kes alles mõned päevad tagasi lahkus Bahrain McLarenist juhataja kohalt.

Ellingworth töötas Ineose meeskonnas spordidirektorina ka aastatel 2010 - 2019 ning aitas klubisse kuuluvad ratturid mitmel korral Tour de France'i võiduni. Ellingworth oli Dave Brailsfordi juhitud tiimis oluliseks lüliks. Bahrain McLaren palkas briti enda juurde, et ka nende meeskond oleks suvisel suursündmusel edukas. 2020. aastal pälviski Mikel Landa kokkuvõttes kõrge neljanda koha, vaatamata sellele, et koroonaviiruse pandeemia räsis tiimi kõvasti. Ellingworth käis veel eelmisel nädalal Bahreinis mitmel kohtumisel enne, kui teatas ametlikult tagasiastumisest. Üheks põhjenduseks oli soov töötada ja arendada noori talente. Ineose meeskonnas on palju 23-aastaseid ja nooremaid rattureid, sealhulgas näiteks Tom Pidcock, Carlos Rodriguez, Ethan Hayter, Ivan Sosa, Pavel Sivakov, Egan Bernal ja Jhonathan Naravaez. Ineos ei ole veel ametlikult Ellingworthi palkamist kinnitanud.

https://www.err.ee/955840/tallinna-tartu-maanteel-jaab-kaks-kiiruskaamerat-vahemaks

Tallinna-Tartu maanteel jääb kaks kiiruskaamerat vähemaks

Maanteeamet tõstab selle nädala jooksul Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteelt kaks kiiruskaamera kabiini jäädavalt ümber uude asukohta.

Seoses Pikknurme–Puurmani 2+1 teelõigu ehitusega Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel kilomeetritel 142,2–146,9 tõstetakse selle nädala jooksul kaks kiiruskaamera kabiini jäädavalt ümber uude asukohta. Üks mõõtekabiin läheb Harjumaale Lääne Harju valda Tuulna külla (Tallinna–Paldiski maantee kilomeetril 35,9. Suund: Tallinn–Paldiski). Teine mõõtekabiin läheb Lääne-Virumaale Rakvere valda (Rakvere–Haljala maantee kilomeetril 3,3. Suund: Haljala–Rakvere). Esmalt tehakse seadistus- ja häälestustööd ning liikluskorraldus viiakse vastavusse uute oludega. Maanteeamet teavitab liiklejaid, kui kiiruskaamerad käivitatakse. Käesoleva aasta alguse seisuga on Eesti riigimaanteedel 66 mõõtekabiini, millest neljas on võimalik kiirust mõõta mõlemas suunas. Lisaks on maanteeameti kasutuses kaks mõõtekabiini Tallinna linnas ehk kokku on Eestis 68 kiiruskaamera mõõtekabiini. Kõige rohkem, 24 mõõtekabiini oli siiani Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee kilomeetritel 41-150. 11 mõõtekabiini on nii Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel (kilomeetritel 92–141) ja ka Tallinna–Narva maanteel (kilomeetritel 127–202).

https://novaator.err.ee/1608210232/vaid-kolm-protsenti-maast-on-inimtegevusest-puutumata

Vaid kolm protsenti maast on inimtegevusest puutumata

Vaid kolm protsenti maast on ökoloogiliselt inimtegevusest puutumata, leiavad teadlased põhjalikus maa ökosüsteeme kaardistavas uuringus.

Nendest vähestest ökosüsteemidest, mis on täielikult puutumata, on vaid 11 protsenti kaetud kaitsealadega. Suur osa puutumata elupaikadest asub põhjapoolsetel laiuskraadidel, Kanada metsades või Gröönimaa tundras, mis just ei pakata elurikkusest. Samas on inimtegevusest puutumata ka eluriigirikkaid vihmametsad Amazonases, Kongos ja Indoneesias. "Need on parimad, viimased kohad maal, mis pole kaotanud ühtegi meile teadaolevat liiki," ütleb teadusportaalile Science News Oscar Venter, Põhja-Briti Columbia Ülikooli looduskaitseteadlane, kes ise uuringuga polnud seotud. Tema jaoks on selliste kohtade tuvastamine ülioluline, eriti kaitset vajavate piirkondade jaoks nagu Amazonase vihmamets, mida ohustab inimtegevus. Looduskaitseteadlased on juba pikka aega üritanud kaardistada kui suur osa maast on veel inimtegevusest kõrvale jäänud. Eelmised satelliitpiltidel ja esialgsetel demograafilistel andmestikel põhinevad hinnangud on leidnud, et umbes 20-40 protsenti maast oli vaba ilmselgetest inimmõjutustest, nagu teed, valgusreostus või metsaraie. Samas võib pealtnäha puutumata mets enda all peita kahjustatud ökosüsteemi. "Jahtimine, pealetungivate liikide mõjud ning kliimamuutus võivad ökosüsteeme kahjustada, kuid neid ei anna hõlpsalt satelliitide pealt tuvastada," ütles Cambridge'i Ülikooli looduskaitsebioloog Andrew Plumptre. Nii näiteks võib vähemate lõvide või hüäänidega Serengeti rahvuspark Aafrikas kosmosest vaadatuna tunduda puutumata, olgugi, et sealt puuduvad mitmed ökosüsteemile omased põhiliigid. Loodusteadlased alles vaidlevad selle üle, mida täpsemalt puutumata ning funktsioneeriv ökosüsteem endast kujutab. Cambridge'i Ülikooli teadlased liigitavad selleks elukeskkonnad, mis alates 1500. aastast on säilitanud täieliku liigirikkuse. Nii saadakse mõistest aru ka Rahvusvahelises looduskaitseliidus, mis hindab liikide väljasuremist, olgugi, et inimesed on ökosüsteeme vorminud suuri imetajaid välja suretades juba tuhandeid aastaid.

https://www.err.ee/996028/tasuta-uhistranspordi-mojul-puupusti-tais-bussid-tekitavad-kusimuse-ohutusest

Tasuta ühistranspordi mõjul puupüsti täis bussid tekitavad küsimuse ohutusest

Tasuta ja üha populaarsem ühistransport tähendab, et senisest enam inimesi peab maakonnaliinidel bussides püsti seisma. Politsei hinnangul toob see õnnetuse korral oluliselt rängemad tagajärjed, kuid riigi hinnangul pole kõigile reisijatele istekoha võimaldamine mõeldav.

"Kui seal bussis on seisvad inimesed ja see buss tõesti satub liiklusõnnetusse, siis need seisvad inimesed saavad seal kindlasti viga, kui see juhtub maanteekiirusel. Ja lisaks sellele, et nad ise saavad viga, tekitavad nad oma paiskumisega nendele inimestele, kes bussis istuvad, lisavigastusi," ütles politse- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo ERR-ile. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatteri sõnul ei ole ühistranspordikeskused maakonnabussides seismise keelamisest rääkinud ning seisukohtade korral ei tohiks bussid sõita kiiremini kui 60 kilmoeetrit tunnis. "Kui on seisukohad, siis on sellel bussil tegelikult kiirus piiratud kuuekümnele kilomeetrile tunnis," rääkis Tatter. Loigo sõnul on igapäevane liikluspilt siiski teistsugune: "Õhtusel tipptunnil peaksid siis enamus maakonnaliinid sõitma meil 60 kilomeetrit tunnis. Tegelikult selle vastu eksitakse." MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus tegevdirektor Vello Jõgisoo tõdeb, et reeglitest püütakse küll kinni pidada, seda peaks võimaldama ka graafikud, aga paraku sõidetakse mõnikord ikkagi kiiremini. "Me ei saa päris niimoodi teha, et igal nädalal on erinev graafik. Aga me oleme arvestanud ikkagi sellise reservajaga, et kui on seisvaid reisijaid, siis buss sõidabki kuuekümnega. Kuigi, mis seal salata, vahest sõidetakse ka kiiremini. Aga reeglina bussijuhid peavad sellest kinni," rääkis Jõgisoo. Loigo sõnul on kiirusepiirangust kinni pidades bussijuhil rohkem reageerimisaega ja õnnetusse sattumise oht väiksem. Aga kui õnnetus maanteel ikkagi juhtub, on häda suur. "Kui vaadata seda liiklusõnnetuste statistikat, siis kui täna tundub, et pilt võiks olla suhteliselt paremapoolne, siis alati on mul kuklas teadmine, et üks suur bussiõnnetus ja kogu meie vigastatute ja hukkunute statistika on hoopis teine ja väga mustades värvides," tõdes ta. Tatter märkis, et suuremas osas bussides on juba turvavööd, mis peaks ohutust suurendama, kuid kõigile ei ole võimalik istekohta kindlustada. "Kui me räägime Harjumaast või Ida-Virumaast, kus tipptundidel on väga palju reisijaid, siis seal kõikidele inimestele istekohtade tagamine ei ole realistlik," ütles ta. Jõgisoo sõnul nõuaks kõigile reisijatele istekoha pakkumine kuni viiskümmend protsenti lisaraha. Liialt kalliks peab seda ka Ida-Viru ühistranspordikeskuse juht Heiki Luts. "See oleks tõesti kõige ohutum, aga me ei ole täna selleks valmis. Et kui me mingitele väljumistele teatud nädalapäevadel peaksime panema topeltbusse või suuremaid busse, see ei ole majanduslikult põhjendatud," leidis Luts. Tartumaa ühistranspordikeskuse juhataja Tõnis Piir lisas, et sel juhul peaks bussid osa liinist pooltühjana sõitma: "Kui liini keskel tuleb bussi rahvast nii palju, et on mõned seisjad, siis igaks juhuks me ei saa sellele liinile suuremaid busse panna, sest suuremad bussid on ka kallimad." Tatteri sõnul nõuaks niisugune muutus miljoneid lisaeurosid ning riik on oma prioriteedid mujale seadnud. "Riigi prioriteet on see, et luua maakondlik tasuta ühistranspordi liinivõrgustik. Sellega seoses on riiklik dotatsioon kolme aastaga tõusnud kahekümne ühelt miljonilt neljakümne kahele. Järgmisel aastal isegi on kavandatud nelikümmend üheksa miljonit," rääkis MKM-i osakonnajuhataja. Jõgisoo ütles, et kui valida antaks, valiks ta tasuta ühistranspordi asemel ohutuse ning teda toetab ka Loigo: "Eks ta on riigi otsustamise koht ja küsimus. Kui me peame ikkagi oma inimesi kalliks ja väärtuslikuks, siis kui need inimesed on töövõimetud ja vigased, siis nende haiguskulud on võib-olla märkimisväärselt suuremad, kui busside arvu suurendamine."

https://sport.err.ee/912131/kahekordne-cyclo-crossi-euroopa-meister-lopetas-karjaari

Kahekordne cyclo-crossi Euroopa meister lõpetas karjääri

Kahel korral cyclo-crossis Euroopa meistriks kroonitud Helen Wynan lõpetab oma 15 aastat väldanud profikarjääri. 37-aastane Suurbritannia rattur lubab lemmikalaga seotuks jääda ning aidata arendada naiste ja laste rattasporti.

Kümme korda Suurbritannia meistriks tulnud ja 2014. aasta maailmameistrivõistlustel pronksi võitnud Wyman pälvis karjääri jooksul 77 võitu. Wyman tunnistas, et võttis loobumisotsuse vastu, sest ei suutnud parimatele väärilist konkurentsi pakkuda, kirjutab Spordipartner.ee. Wyman on juba rahaliselt toetanud Suurbritannia noori naisrattureid, et nood saaksid erinevatest võistlustest osa võtta. Wyman lisab, et hakkab koos oma abikaasaga pakkuma Prantsusmaa-kodust erinevaid rattaspordiga seotud vaba aja veetmise üritusi.

https://sport.err.ee/1608332315/kaheksale-brasiilia-jalgpallurile-maarati-mangukeeld

Kaheksale Brasiilia jalgpallurile määrati mängukeeld

FIFA määras täna kaheksale Brasiilia jalgpallurile viiepäevase mängukeelu.

Mängukeelu saanud mängijad on Fred (Manchester United), Thiago Silva (Chelsea), Alisson Becker, Fabinho, Roberto Firmino (Liverpool), Ederson, Gabriel Jesus (Manchester City) ja Raphinha (Leeds United). Viiepäevase mängukeelu tõttu ei saa mängijad osaleda sel nädalavahetusel toimuvatel Premier League'i mängudel. Lisaks ei saa Thiago Silva ja Fred osaleda järgmisel nädalal toimuvatel Meistrite liiga kohtumistel. Thiago Silva koduklubi Chelsea mängib Peterburi Zenitiga, Fredi koduklubi Manchester United kohtub Young Boys'iga. Mängukeeld määrati brasiillastele, kuna jalgpallurid ei liitunud koduklubide soovil Brasiilia jalgpallikoondise 2022. aasta MM-valiksarja mängudega. Samasugune mängukeeld määrati ka Mehhiko koondislasele Raul Jimenezele (Wolverhampton Wonderers) ja Paraguay koondislasele Miguel Almironile (Newcastle United). FIFA reeglite kohaselt peavad jalgpalliklubid koondisekutse korral lubama mängijatel liituda oma rahvuskoondistega. Inglismaa klubide soovimatus lubada Lõuna-Ameerika mängijatel liituda oma rahvuskoondistega on seotud koroonaviirusega. Rahvuskoondisest naastes oleksid mängijad pidanud jääma kahenädalasse karantiini.

https://www.err.ee/990444/5300-eestlast-on-esitanud-taotluse-jaada-parast-brexitit-uhendkuningriiki

5300 eestlast on esitanud taotluse jääda pärast Brexitit Ühendkuningriiki

Umbes 5300 Eesti kodanikku on esitanud Briti võimudele taotluse saada elamisluba juhuks, kui Ühendkuningriik Euroopa Liidust lahkub (Brexit).

Briti siseministeeriumi viimaste andmete kohaselt on kokku esitanud elamisloa taotluse 5300 eestlast, kellest 1300 on seda teinud septembris. Taotluse esitamine ei tähenda automaatselt elamisloa saamist ning selle saamine eeldab pikemat asjaajamist. Ühendkuningriigi võimud ei esita kodakondsuste kaupa statistikat, kui palju taotlustest tagasi lükatakse. Ei ole täpselt teada, kui palju Eesti kodanikke kokku Ühendkuningriigis elab ning kui paljusid mõjutab viisavaba liikumise lõppemine. Eesti võimude andmeil elab Ühendkuningriigi umbes 15 000 eestlast, kuid nende seas võivad olla ka topeltkodakondsusega inimesed või need, kellel juba on alaline elamisluba. Kokku on Briti võimudele elamisloa taotluse esitanud 1 860 200 inimest, millest 520 600 esitati septembris. Ühendkuningriigi siseministeeriumi teatel oli 30. septembriks menetletud 1,5 miljonit taotlust, millest 61 protsenti said elamisloa, 38 protsendile on antud elamisloale eelnev staatus ja ülejäänud on tagasi lükatud. Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikidele ning Šveitsi kodanikele kehtib lihtsustatud kord elamisloa omandamiseks Ühendkuningriigis. Ühendkuningriik peaks praeguste andmete kohaselt lahkuma Euroopa Liidust 31. oktoobril.

https://sport.err.ee/987878/ratasepa-viie-paeva-triatloni-ajad-uletavad-eelmise-aasta-tulemust-pea-neli-tundi

Ratasepa viie päeva triatloni ajad ületavad eelmise aasta tulemust pea neli tundi

Viie täispika triatloni läbimisega sai Rait Ratasepp 40-kordse ultratriatloni distantsist lahutada 19 km ujumist, 900 km ratast ja 211 km jooksu. Ees ootab veel distants Tallinnast Madridi ja tagasi: 133 km ujumist, 6300 km rattasõitu ja 1477 km jooksu.

Seni parim täispika triatloni finišiaeg jääb esimesse päeva, kui mees lõpetas ajaga 10:44.52, möödunud aastal kulus tal selleks 11:32.14. Kolme viimase päeva maratoni ajad jäävad viie sekundi sisse. Tartust pärit ultratriatleet Rait Ratasepp on Kanaari saarel Fuerteventura vaid iseendale korraldatava 40 päeva kestva triatloni-maratoniga jõudnud kuuendasse päeva. Kuigi Ratasepp on võrreldes eelmise aasta 20-kordse ultratriatloniga rada veidi muutnud on raskusaste jäänud samaks. Tema praegused finišiajad peegeldavad võrreldes möödunud aasta katsumusega väga tugevat füüsilist ja vaimset treenitust. Kui möödunud aastal olid esimese viie täispika triatloni läbimise ajad raske rajaprofiili ja kliima tingimustes vastavalt 11:32.14; 11:57.11; 11:58.42; 11:51.13 ja 11:52.45, siis 40-kordse ultratriatloni esimesel kahel päeval finišeeris Ratasepp uskumatult hea ajaparandusega, alla 11 tunni, vastavalt 10:44.52 ja 10:58.12. Järgnevate päevade finišiajad olid 11:04.20; 11:06.03 ja 11:21.49. Ratasepp on tänavu viie triatloni läbimisega olnud kolm tundi ja 56 minutit kiirem möödunud aastast. Parimad ajad alade lõikes jäävadki tal esimesse päeva: 3.8 km ujumise parim aeg 1:11.49, 180 km rattasõidu parim aeg 5:38.23 ja maratonijooksu aeg 3:27.54. Viimasel kolmel päeval on Ratasepp maratoni läbinud väga ühtlase ajaga, kõikudes kõigest viie sekundi vahemikus: kolmas ja viies päev kulus maratoni läbimiseks 3:35.23 ja neljandal päeval 3:35:18. Kui maratonijooks ja ujumine on Ratasepal ajaliselt stabiilsed, siis igapäevast finišivahet suurendab väga tugev tuul ja ootamatused (näiteks lambakari teel ja teetööd) 2079 tõusumeetriga rattarajal. Tuuled on Fuerteventural ettearvamatud ning kindlasti on veel palju keerulisi ilmasid veel ees. Maksimumkiiruse, mis Ratasepp laskumisel on tänu taganttuulele saavutanud, on 82 km/h. Sportlase keskmine pulss on jäänud rattal vahemikku 109-131 ja maratonijooksul 120-136.

https://www.err.ee/635563/leedu-piimatoostus-laks-estoveri-vastu-kohtusse

Leedu piimatööstus läks Estoveri vastu kohtusse

Leedu piimatööstus AB Žemaitijos Pienas läks OÜ Estover vastu kohtusse, kuna leiab, et eestlased rikuvad nende kaubamärgiomaniku õigusi.

AB Žemaitijos Pienas esitas hagi OÜ Estover vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks ja tulevikus rikkumisest hoidumiseks. Leedu firma kinnitusel kuuluvad neile kaubamärgid Pik-Nik ja Pik-Nik Kids, kuid Estover rikub nende kaubamärgiomaniku õigusi toodetega, mis kannavad nime Piknikupulgad ja Hiirte juustu piknikupulgad. Kohus kuulutab kohtuotsuse 22. novembril.

https://www.err.ee/619565/uuring-keskerakonna-toetus-tallinnas-pole-piisav-uksi-jatkamiseks

Uuring: Keskerakonna toetus Tallinnas pole piisav üksi jätkamiseks

Ligi kuu enne kohalikke valimisi tehtud küsitlusest selgub, et ehkki Keskerakonna toetus on Tallinnas suurim, ei taga see piisavalt kohti üksi jätkamiseks.

Postimehe ja BNS-i tellitud uuringus andis selle koostaja Kantar Emor ligi 400 tallinlasele ette erakonnad ja valimisliidud koos kolme esimese kandidaadi nimega linnaosade kaupa. 8.–14. septembrini tehtud küsitlusest selgub, et kui valimised oleks täna, hääletaks Keskerakonna poolt 39,5 protsenti valijatest. Edgar Savisaare valimisliidu ja Tegusa Tallinna poolt aga kokku 7,8 protsenti. Uuringujuht Aivar Voog ütles, et kui võtta võrdluseks juunikuine traditsiooniline uuring, mis tehti enne Savisaare otsust eraldi kandideerida, siis on näha, et kõige rohkem ongi tänaseks kaotanud Keskerakond. Juunis toetas neid veel 44 protsenti. Sellest hoolimata on Tallinna valimiste selge liider Keskerakond ka ilma Savisaareta ja seda põhiliselt mitte-eestlaste toetusega. "Eestlaste eelistus kuulub Reformierakonnale," sõnas Voog. Septembri küsitluse põhjal toetab Reformierakonda 19,9 protsenti ning Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 12 protsenti. Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) toetus on septembri küsitluse põhjal napp viis protsenti. Veidi suurema toetusega (7 protsenti) on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE). Tartu ülikooli politoloogi Rein Toomla sõnul võiks uuringu põhjal Tallinna 79-liikmelises volikogus Keskerakond saada 34, Reformierakond 17, sotsiaaldemokraadid 11, Savisaare ja Tegusa Tallinna ühendus 6, EKRE 6 ning IRL 5 kohta. "Kui Keskerakond ja Savisaar saavad kahe peale kokku üle poole kohtadest, siis ülejäänud ei saa omavahel moodustada sellist koalitsiooni, kus ei ole Keskerakonda. Muidu tuleks võtta kampa Savisaar," sõnas Toomla, kes peab ise kõige tõenäolisemaks sotside ja Keskerakonna liitu. Kui vaadata seniseid üle-eestilisi kohalike omavalitsuste küsitlusi, siis on kõige suurema (25 protsenti) toetusega septembris endiselt Keskerakond, kuid toetus on kogu Eesti peale mõnevõrra langenud. "See on nähtavasti tingitud erakonna sisemisest lõhestatusest," hindas Voog. Sotsiaaldemokraatide eelistamine on kasvanud 11,4 protsendilt 15-le ning Voogi sõnul eeldatavasti Keskerakonna arvelt. "Kas seda võib siduda nende efektiivsema valimiskampaaniaga või pigem on see seotud Keskerakonna nõrkustega (sisemine lõhestatus), selgub hiljem," lisas ta. Valimisliite pooldab 22 protsenti vastanutest ja Reformierakonda 19 protsenti.

https://www.err.ee/1608178954/kaupluseketid-nouavad-muujatele-lubatud-vaktsiini

Kaupluseketid nõuavad müüjatele lubatud vaktsiini

Coop, Selver, Maxima, Rimi, Prisma ja Circle K saatsid sotsiaalministeeriumile avaliku pöördumise, kus tuletatakse meelde, et toidupoodide müüjad ootavad riigilt lubatud vaktsiinisüsti.

Kettide teatel andis sotsiaalministeeriumi asekantser Maris Jesse veebruaris kaubandusettevõtetele edasi rahustava sõnumi, et toidupoodide müüjad on eesliinitöötajad ja nendega on eelisvaktsineerimise kavas selgelt ka arvestatud. "See sõnum oli kergendus rohkem kui ligi 20 000 inimesele, kes hoiavad käigus Eesti suuri ja väiksemaid toidupoode ning puutuvad iga päev kokku sadade ja tuhandete inimestega. Ootasime lootusrikkalt aprilli, et olla valmis, kui jõuab kätte järjekord grupile nr 5, kuhu toidupoodide müüjad koos toidutootjatega arvati," seisis pöördumises. Kaupluseketid asusid tegema ettevalmistusi: kaardistati vaktsineerimisest huvitatud töötajad, koostati vastavalt ministeeriumi juhistele nimekirjad. Grupi number 5, kuhu kuuluvad ka müüjad, vaktsineerimine pidi algama alates aprillist. Nüüd on käes aprilli keskpaik, kuid müüjad pole lubatud vaktsiini saanud. "Tänaseks ei ole meiega jagatud mingit täiendavat infot ei vaktsineerimiskava ega vaktsineerimiskorralduse kohta. Rääkimata sellest, et vaktsineerimisega oleks algust tehtud. Kahjuks ei tea me isegi seda, kuhu ja kellele vaktsineerimist soovivate töötajate nimekirjad peaksime esitama. Piinlik on samuti sellepärast, et ei oska midagi vastata ka segaduses töötajate küsimustele, kes oma vaktsineerimist ootavad," märgiti pöördumises. "On arusaadav, et vaktsiinitarnete heitlikkuse tõttu on keeruline vastata küsimusele millal? Kuid kui vaktsineerimine käib ka päriselt konkreetse plaani järgi, siis peab olema suhteliselt lihtne vastata küsimusele – mitme doosi pärast jõuab järjekord kaubanduse eesliini töötajateni?" lisasid kaupluseketid. Pöördujad soovivad valitsuselt ja sotsiaalministeeriumilt vastust küsimusele, kuidas ja millal jaekaubanduse eesliini töötajad vaktsineeritakse.

https://sport.err.ee/999999/tass-pustitas-ncaa-s-oma-lauapallide-rekordi

Tass püstitas NCAA-s oma lauapallide rekordi

Eesti korvpalluri Matthias Tassi kodumeeskond Saint Mary's Gaels alustas uut hooaega NCAA üliõpilasliigas napi võiduga, kui neutraalsel väljakul alistati lisaaja järel Wisconsin Badgers 65:63.

Enam kui 3 000 pealtvaataja ees peetud kohtumises juhtis Saint Mary's pikale pausile minnes 30:24, kuid normaalaja lõpuks oli seis viigis 54:54. Lõplikult kallutati mäng enda kasuks alles lisaaja viimasel minutil, vahendab Korvpall24.ee. Saint Mary'se ridades teist ülikooliaastat veetev Tass alustas esimest korda oma NCAA-karjääri jooksul algviisikus. 20-aastase ääre- ja keskmängija arvele kogunes 27 minutiga viis punkti (kahesed 2/6, vabavisked 1/2), kümme lauapalli, neli resultatiivset söötu ning kaks pallikaotust, enne kui ta lisaajal viie veaga pingile langes. Lauapallide arv tähistab tema NCAA-karjääri parimat tulemust. Loe edasi Korvpall24.ee portaalist.

https://www.err.ee/650033/raplamaal-hukkus-auto-alla-jaanud-jalakaija

Raplamaal hukkus auto alla jäänud jalakäija

Neljapäeva hommikul hukkus Raplamaal Röa külas auto alla jäänud jalakäija.

Õnnetus juhtus kell 7.54 Tallinna-Rapla-Türi maantee 36. kilomeetril, kus Rapla suunas liikunud Škodale jooksis vasakult poolt teele ette 68-aastane naine, kes sai autolt löögi ja hukkus. Esialgsetel andmetel kandis naine helkurit ja tal oli teed ületades käes taskulamp. Sõiduautot juhtis 69-aastane kaine ja juhtimisõigust omav mees, kes viibis autos üksinda ja õnnetuses viga ei saanud. Mehel oli kinnitatud turvavöö ja autol olid all talverehvid. Õnnetuse hetkel oli pime ja sadas vihma. Tegemist oli sirge ja hea nähtavusega asfaltkattega teelõiguga, kus oli olemas töötav tänavavalgustus. Suurim lubatud sõidukiirus teelõigul on 90 km/h. Rapla politseijaoskonna patrullitalituse juht Margus Kaldma avaldab kaastunnet hukkunu lähedastele. "Praegusel pimedal ajal peavad jalakäijad arvestama, et autojuhid ei pruugi neid märgata ja alati enne teeületust tuleb korduvalt veenduda selle ohutuses," ütles Kaldma. Liiklusõnnetuse asjaolude selgitamiseks käivitati kriminaaluurimine, mida juhib Lääne ringkonnaprokuratuur.

https://www.err.ee/1608335078/leedu-parlament-kiitis-heaks-sojavaele-erivolituste-andmise-piiril

Leedu parlament kiitis heaks sõjaväele erivolituste andmise piiril

Leedu parlament kinnitas reedel president Gitanas Nauseda otsuse anda sõjaväelastele Valgevene piiril erivolitused.

Leedu sõjavägi saab nüüd võimaluse Valgevene piiri läheduses patrullida ja anda täitmisele kuuluvaid korraldusi ning kui neid ei täideta, siis ka inimesi jälitada ja vahistada. Samuti saab sõjavägi õiguse peatada autosid ja neid läbi otsida, kasutades selleks vajadusel erivarustust. Üle Valgevene-Leedu piiri on sel aastal tulnud üle 4100 migrandi.

https://sport.err.ee/845889/arsenal-ostis-uruguay-poolkaitsja

Arsenal ostis Uruguay poolkaitsja

Arsenal jõudis Sampdoriaga kokkuleppele 22-aastase poolkaitsja Lucas Torreira ülemineku üksikasjades.

Juuni algusest vaikselt sisisenud diil sai uue hoo sisse, kui Uruguay maailmameistrivõistlused lõppesid. Nädala alguses läbis Torreira Londonis juba meditsiinilise läbivaatuse ja nüüd teatas Arsenal, et lepingud on allkirjastatud. Sky Sportsi andmetel on üleminekutasuks ligikaudu 30 miljonit eurot, kirjutab Soccernet.ee. "Lucas Torreira näol oleme palganud noore mängija, kellel on väga palju talenti," kiitis Arsenali peatreener Unai Emery. "Olen kahel viimasel hooajal nautinud tema esituste vaatamist Sampdoria eest ja me kõik nägime maailmameistrivõistlustel, mida ta suudab." Veerandfinaali jõudnud Uruguay koondise eest tegi Torreira kaasa kõigis viies mängus. Nüüd ootab poolkaitsjat väike puhkus, enne kui ta augusti alguses meeskonna treeningutega liitub.

https://sport.err.ee/634144/puhapaeval-toimub-nommel-88-rabajooks

Pühapäeval toimub Nõmmel 88. Rabajooks

Pühapäeval, 8. oktoobril toimub Harku raba teedel juba 88. korda Rabajooks. Rabajooks on traditsiooniline Nõmme spordiüritus, mis toimub kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta ning üritusele on oodatud ka kepikõndijad.

Rabaringi pikkus on 6,3 km. Stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Start on avatud kella 11.00 kuni kella 12.00, rajale lastakse iga viie minuti tagant. Finišis saab igaüks ise oma aega elektrooniliselt ajatabloolt vaadata, kiipidega ajavõttu Rabajooksul ei ole. Finiš suletakse kell 13.00. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut. Esimesed 2000 lõpetanut saavad täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioonilise vimpli. Osavõtjakaardi saab täita enne starti kohapeal. Nõmme linnaosa vanema Tiia-Liis Jürgensoni sõnul on rõõm tõdeda, et inimesed väärtustavad järjest rohkem oma tervist ning Nõmme terviseradadel näeb iga päev peresid, kes siin tervisekilomeetreid koguvad. "Selliseid rahvaspordiüritusi, mis järjepanu toimunud üle 40 aasta, pole Eestis just palju. Rabajooks on hea võimalus tulla perega välja, nautida Harku raba loodust ning tunda rõõmu liikumisest,“ lausus Jürgenson pressiteate vahendusel. Rabajooksu kohta on täpsem info ja jooksu juhend koduleheküljel www.rabajooks.ee.

https://sport.err.ee/616173/hummelsi-lopuminutite-varav-kindlustas-saksamaale-jatkuva-puhta-seeria

Hummelsi lõpuminutite värav kindlustas Saksamaale jätkuva puhta seeria

Jalgpalli MM-valikturniiri Euroopa tsoonis jätkab seitsmenda vooru järel täiseduga tiitlikaitsja Saksamaa, kes alistas võõrsil Tšehhi 2:1.

Timo Werner viis juba neljandal minutil külalised juhtima, aga 78. minutil Vladimir Darida viigistas. Kolm punkti kindlustas sakslastele Mats Hummelsi pealöök kümme minutit hiljem. Teistes sama alagrupi kohtumistes alistas Põhja-Iirimaa võõrsil San Marino 3:0 ja Norra kodus Aserbaidžaani 2:0. Seitsme vooru järel on C-grupis Saksamaal 21, Põhja-Iirimaal 16, Tšehhil üheksa, Norral ja Aserbaidžaanil seitse ning San Marinol null punkti. F-grupis jätkab liidrina Inglismaa, kes sai võõrsil 4:0 jagu Maltast (53., 90+2. Harry Kane, 86. Ryan Bertrand, 90+1. Danny Welbeck), kusjuures kolm väravat löödi viimase viie minuti jooksul. Teisel kohal on grupis Slovakkia, kes oli tänu Adam Nemeci 81. minuti tabamusele kodus 1:0 üle Sloveeniast. Kolmandas täna peetud mängus jäi Leedu kodus 0:3 alla Šotimaale. Seitsme vooru järel juhib F-gruppi 17 punktiga Inglismaa, järgnevad Slovakkia 15, Šotimaa ja Sloveenia 11, Leedu viie ja Malta null punktiga. E-grupis sai esimese ja kohe suure kaotuse Poola, kes alistus võõrsil Taanile lausa 0:4. Christian Erikseni arvele jäi värav ja kaks resultatiivset söötu. Teistes sama grupi mängudes alistas Montenegro võõrsil Kasahstani 3:0 ja Rumeenia kodus Armeenia 1:0. Seitsme vooru järel on Poolal 16, Montenegrol ja Taanil 13, Rumeenial üheksa, Armeenial kuus ja Kasahstanil kaks punkti.

https://www.err.ee/883938/operail-voib-saada-noude-venemaa-rongionnetuse-pohjustamises

Operail võib saada nõude Venemaa rongiõnnetuse põhjustamises

Venemaal Omski lähedal 30. novembril toimunud rongiõnnetuse üheks põhjustajaks peavad Venemaa ametnikud Operaili (endine EVR Cargo) Tapa depoodes remonditud vagunit, mistõttu võib riigile kuuluvat ettevõtet halvemal juhul oodata miljonitesse eurodesse ulatuv kahjunõue.

Äripäev kirjutas, et Venemaa uurimiskomisjon jõudnud esialgsele järeldusele, et õnnetuse üheks põhjustajaks oli varasemalt samast kohast läbi sõitnud rongikoosseisu kuulunud Operaili vagun, mille üks rattapaar oli üheksa kilomeetrit rööbastelt väljas. See omakorda lõhkus tee, mille tagajärjel läks rong sõjatehnikaga külili. Pärast õnnetust kontrolliti Venemaa Raudteel nädala jooksul 51 Tapa depoodes remonditud vagunit ning nendest 12 ei vastanud nõutud tehnilistele nõuetele, seisab uurimiskomisjoni protokollis. Kui Vene poolelt tuleb kahjunõue, saab selle esialgu Eesti Raudtee, kes selle siis Operailile kui vagunite omanikule edasi annab. Eesti Raudtee juht Erik Laidvee ütles ERR-ile, et sündmustest ei tasu siiski ette rutata ega süüd veel Operailile omistada. "Nii lihtne asi ei ole. Meie spetsialistid olid kohapeal ja meil on palju küsimusi, mis annavad aluse väita, et [Operaili] vagun ei olnud süüdi intsidendis, mis seal juhtus," ütles Laidvee. "Väidetakse, et vagun läks rööbastelt maha, sõitis üheksa kilomeetrit rööbastelt maas, siis hüppas rööbastele tagasi ja sõitis 85 kilomeetrit uhkelt edasi. Pärast seda sõitis veel üks kaubarong täiskiirusega sellelt lõigult läbi ja temaga ei juhtunud mitte midagi. Siis alles kolmas rong, mis tuli, sellelt läksid osad vagunid maha," selgitas Eesti Raudtee juht. Kui läheb vaidlustamiseks, mis Laidvee hinnangul tõenäoliselt ees seisab, võetakse see ette koos Operailiga. Intsidendi näol on tegu tehnilise küsimusega ning poliitikat asja segada ei maksa, ütles Laidvee. Operail vaidlustas vastaspoole väited "Me oleme vastaspoole väited vaidlustanud, kuna selles intsidendis on väga palju tehnilisi nüansse, mis vajavad veel täpsustamist ja selgitamist ning menetlustoimingud hetkel veel käivad," kommenteeris Operaili juhatuse esimees Raul Toomsalu. "Näiteks on uurimistegevusel ilmnenud, et kuigi väidetakse, et meie ühe vaguni tagumine rattapaar sõitis üheksa kilomeetrit rööbastelt maas ning hüppas siis rööbastele tagasi, on ka sama rongi teistel vagunitel väljasõidu tunnustega rattapaare, mis tegelikult asetsesid rongis meie vagunist eespool ning mis võisid põhjustada meie vaguni rööbastelt mahajooksu," selgitas Toomsalu. "Lisaks liikus samal trassil pärast meie vaguniga rongi ka teine rongikoosseis ning alles sellest järgmise rongiga, mis sama trassi läbis, juhtus kahetsusväärne õnnetus. Seega on veel palju küsimusi õhus ning me oleme tihedas suhtluses kõigi osapooltega, et välja selgitada, mis täpselt juhtus," ütles Toomsalu veel.

https://www.err.ee/1091748/easyjet-kuberrunnakuga-varastati-uheksa-miljoni-kliendi-andmed

EasyJet: küberrünnakuga varastati üheksa miljoni kliendi andmed

Briti odavlennufirma EasyJet kinnitas teisipäeval, et küberrünnak paljastas üheksa miljoni kliendi andmed.

Lennufirma sõnul varastati peamiselt klientide e-maili aadressid ja reisiandmed, kuid kurjategijad pääsesid ligi ka 2208 kliendi krediitkaardiandmetele, vahendas BBC. Ettevõte jätkab rünnaku uurimist ning andis sellest teada ka Briti teabevoliniku ametile (ICO). EasyJeti sõnul sai ettevõte esimest korda rünnakust teada juba jaanuarikuus. "Me võtame turvalisust väga tõsiselt ning jätkame investeeringuid turvalisse keskkonda," kinnitas ettevõte pressiteates. "Meil ei ole tõendeid, et kellegi isiklikke andmeid oleks kurjasti ära kasutatud, kuid ICO soovituse järgi me võtame ühendust umbes üheksa miljoni kliendiga, kelle reisiandmetele ligi pääseti, ning anname neile nõu, kuidas vähendada võimalikku andmepüügiohtu," lisas EasyJet. Miljonid inimesed, kelle e-maili aadressidele ja reisiandmetele kurjategijad ligi pääsesid, peavad muutma oma paroole ning panema vähele võimalikke ootamatuid tehinguid. BBC finantsanalüütiku Kevin Peachey hinnangul püüavad petturid ka andmevarguse järel olukorda ära kasutada. Peachey sõnul võivad petturid esineda EasyJeti, pankade või ametkondade esindajatena ning väita, et tegelevad hiljutise küberrünnaku mõjude lahendamisega. Tegelikult nad aga püüavad sel viisil ise inimeste isiklikke andmeid varastada.

https://www.err.ee/1608406046/usa-lisas-venemaa-usuvabaduse-musta-nimekirja

USA lisas Venemaa usuvabaduse musta nimekirja

Ameerika Ühendriigid lisasid esmaspäeval Venemaa nende riikide musta nimekirja, kus piiratakse varjamatult usuvabadust, teatas USA välisministeerium.

Välisminister Antony Blinken määratles Venemaa, Hiina ja veel kaheksa riiki muret valmistavate riikidena, kus viiakse läbi ja sallitakse "süstemaatilisi, kestvaid ja ränki usuvabaduse rikkumisi". Nimekirjast võeti välja sinna eelmisel aastal arvatud Nigeeria, kuhu Blinken sel nädalal visiidile asub. Ülejäänud riigid selles nimekirjas on Myanmar, Eritrea, Iraan, Põhja-Korea, Pakistan, Saudi Araabia, Tadžikistan ja Türkmenistan. Alžeeria, Komoorid, Kuuba ja Nicaragua on paigutatud jälgimisnimekirja. USA ei loobu oma kohustusest seista usuvabaduse eest kõigi jaoks ja igas riigis, ütles Blinken.

https://sport.err.ee/607761/veel-purita-mangiv-waterford-on-korgliiga-kursil

Veel Purita mängiv Waterford on kõrgliiga kursil

Sander Puri koduklubi Waterford on kaheksa vooru enne Iirimaa esiliiga lõppu kuuepunktilise edumaaga liidrikohal.

Üleeile alistati võõrsil 1:0 viiendal kohal olev Longford Town. Mängu ainsa värava lõi 57. minutil Paul Keegan, vahendab Soccernet.ee. Äsja treeningutele naasnud Sander Puri veel koosseisu ei kuulunud. Reedel läheb Waterford koduväljakul vastamisi just oma lähima jälitaja Cobh Ramblersiga.

https://sport.err.ee/861612/17-aastane-maailma-134-reket-joudis-esimest-korda-wta-turniiril-finaali

17-aastane maailma 134. reket jõudis esimest korda WTA turniiril finaali

Augusti viimasel päeval 17-aastaseks saanud USA tennise tulevikutäht Amanda Anisimova alistas Hiroshimas peetava WTA tenniseturniiri poolfinaalis kõrgeimat paigutust omanud hiinlanna Shuai Zhangi ja jõudis esimest korda finaali.

Läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile jõudnud Anisimova (WTA 134.) sai Zhangist (WTA 41.) tund ja 48 minutit kestnud matšis jagu 7:6 (4), 7:5, mängus oli ka kaks vihmapausi. Seejuures polnud Vene juurtega Anisimova kunagi varem ühelgi WTA turniiril ka poolfinaali jõudnud. . @AnisimovaAmanda stuns top-seeded Zhang, 7-6(4), 7-5, to reach her first career WTA final! Awaits Wang/Hsieh winner! #hanacupidopen pic.twitter.com/WcliOdPxsJ — WTA (@WTA) September 15, 2018 Tänu finaalipääsule tõuseb mullune US Openi juunioride turniiri võitja Anisimova kindlasti esisaja sisse, temast saab järgmisel nädalal noorim esisajamängija ning esimene 2001. aastal sündinutest, kes saja hulka jõudnud. Seni oli tema karjääri parim edetabelikoht 126. Anisimova tegi profidebüüdi 2016. aastal. Veel 15-aastasena sai ta jagu edetabelis 150 sekka kuuluvast mängijast, vähem kui aasta hiljem võitis ta esimese ITF-i turniiri. Tänavu kevadel alistas Anisimova 16-aastasena edetabelis esikümnesse kuuluva tšehhitari Petra Kvitova. Anisimova on kolmas 2001. aastal sündinud naismängijatest, kes sel hooajal finaali jõudnud – juulis alistas Olga Danilovic Moskva finaalis Anastassia Potapova, mõlemad on 17-aastased. Hiroshima finaalis läheb Anisimova vastamisi 2. asetatud Taiwani mängija Su-Wei Hsiehiga (WTA 40.), kes oli 6:4, 6:4 parem 4. paigutusega hiinlanna Qiang Wangist.

https://sport.err.ee/966081/sveitsi-kohus-muutis-otsust-ja-semenya-ei-saa-mm-il-osaleda

Šveitsi kohus muutis otsust ja Semenya ei saa MM-il osaleda

Kahekordne olümpiavõitja Caster Semenya ei saa Doha maailmameistrivõistlustel 800 meetri tiitlit kaitsta, kuna Šveitsi kohus tühistas oma esialgse otsuse tema võistluskeeld tühistada.

Mais lükkas Lausanne'is paiknev rahvusvaheline spordikohtus tagasi Semenya kaebuse rahvusvahelise kergejõustikuliidu (IAAF) vastu. IAAF-i uuendatud reglemendi kohaselt peavad Semenya-laadsed naissportlased, kellel on loomulikult kõrge testosterooni tase, seda kuuekuulise perioodi jooksul ravimite abil vähendama ning seejärel ülejäänud profisportlase karjääri jooksul testosterooni uuel tasemel hoidma. Vastasel juhul ei luba IAAF sportlastel enam rahvusvahelistel võistlustel osaleda. Oodatult kaebas lõuna-aafriklanna otsuse edasi samuti Lausanne'is asuvasse Šveitsi ülemkohtusse, mis otsustas juuni alguses IAAF-i reglemendi ajutiselt peatada, kuniks kohus langetab lõpliku otsuse. Täna tuli aga teade, et Šveitsi kohus on otsustanud oma esialgset otsust muuta, vahendab sportlase esindaja. 28-aastane Semenya on võitnud olümpiakullad nii 2012. aastal Londonis kui ka 2016. aastal Rio de Janeiros. Lisaks on tal sellelt distantsilt kolm MM-tiitlit aastatest 2009, 2011 ja 2017.

https://www.err.ee/1608436205/otepaa-vald-lopetas-puudega-lapse-ebavordse-kohtlemise

Otepää vald lõpetas puudega lapse ebavõrdse kohtlemise

Otepää vallavolikogu muutis põhiseadusega vastuolus olnud määrust, mille alusel vallavalitsus jättis puudega lapse ranitsatoetuseta.

Otepää vallas elava kuueliikmelise pere pesamuna alustas sel sügisel kooliteed. Oma erivajaduse tõttu ei ole tal võimalik õppida koduvallas Otepääl, vaid ta käib 40 kilomeetri kaugusel Tartus hariduslike erivajadustega laste koolis. See oli ka põhjus, miks vald jättis pere ranitsatoetuseta, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. Pere pöördus õiguskantsleri poole ja palus tal hinnata, kas vald kohtleb peresid võrdselt, kui ei maksa puudega lapse vanemale esmakordselt kooli mineva lapse koolitoetust, kui laps ei saa puude tõttu õppida valla koolis. Novembris teatas õiguskantsler Ülle Madise, et Otepää vald kohtleb ranitsatoetuse andmata jätmisel ebavõrdselt nii puudega lapse vanemat kui last. Madise palus vallavolikogul viia määrus kooskõlla põhiseadusega. Ühtlasi palus ta vallal 15. detsembriks teada anda, kuidas on ettepanekut järgitud. Esmaspäeval peetud vallavolikogu istungil muutsidki volinikud sotsiaalhoolekandelise abi andmise korda. Kommenteerides kogu tekkinud teemat, ütles pereisa Herko Sunts nüüd, et avaliku sektoriga asjade ajamisel peavad inimesed olema ikka väga pädevad ja teadma oma õigusi. "Paraku pole väga paljud selleks suutelised ja loobuvad. Vahel on tunne, et ametnikkond teebki oma suvalt otsuseid ja nad arvavad, et kes ikka viitsib sellega jännata," märkis ta. "Antud juhul oli ka meie perel loobumise mõtteid, aga kuna teema sai üles võetud, sai otsustatud, et selle juhtumiga tuleb ikkagi lõpuni minna." Suntsi sõnul tekib just küsimus vallavalitsuse kompetentsusest õigusvaldkonnas. "Selles juhtumis ei pidanud olema palju juuraharidust, et saada aru: asi on põhiseaduse ja muude aktidega vastuolus," ütles ta. "Vallamaja juristid oleks pidanud ju selle kohe läbi hammustama, kui see teema seal lauale tuli." Toetust pere veel saanud ei ole. "Küll oleme esitanud Otepää vallavalitsusele vaide selle otsuse kohta, et meile ranitsatoetust ei eraldatud," ütles Sunts. "Kuna vaide läbivaatamise tähtaeg on kümme päeva, aga vallavalitsusel on võimalus asjaolude täpsustamiseks seda pikendada 30 päevani, nii nad ka tegid ning on lubanud mulle vastuse anda 31. detsembriks." Otepää vallavalitsuse kommunikatsioonijuht Monika Otrokova ütles, et volikogu esimees ja vallavanem on varem korduvalt selgitanud, et määrus on ajale jalgu jäänud ja tuleb üle vaadata. "Paraku sattus määruse muutmise teema omavalitsuse volikogu valimiste aegsesse perioodi, mistõttu muudatuse sisseviimine võttis aega," märkis ta. "Samas menetleti seda pärast volikogu sotsiaalkomisjoni kinnitamist esimesel võimalikul istungil." Otrokova lisas, et määruse muudatus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ja seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates tänavu 1. septembrist. "Muudatuse jõustumisel on võimalik Herko Suntsi avaldus ranitsatoetuse saamiseks rahuldada," kinnitas valla kõneisik.

https://sport.err.ee/97200/viienda-liiga-klubid-lulitasid-inglismaal-kaks-endist-karikavoitjat-konkurentsist-valja

Viienda liiga klubid lülitasid Inglismaal kaks endist karikavõitjat konkurentsist välja

Inglismaa jalgpallikarikavõistluste kolmanda ringi korduskohtumistes serveerisid üllatuse tugevuselt viiendas liigas osalevad Lincoln City ja Sutton United, kes lülitasid konkurentsist välja kaks varasemat karikavõitjat.

Viienda liiga liider Lincoln alistas kodus üleaja tabamusest 1:0 esiliigasse kuuluva Ipswich Towni ning Sutton sai võõrsil 3:1 jagu Ipswichist aste madalamal mängivast AFC Wimbledonist. Avapoolajal kaotusseisu jäänud viienda liiga uustulnuk Sutton viigistas 75. minutil ning lõi kaks viimast väravat üleajal. Mõlemat ootavad neljandas ringis kodumängud esiliigameeskondade vastu. Lincoln võõrustab Brighton & Hove Albionit ning Sutton Leeds Unitedit. Kõrgliigaklubide omavahelises duellis oli Burnley kodus 2:0 üle Sunderlandist. Crystal Palace’ile tõi teisel poolajal 0:1 kaotusseisust 2:1 võidu tugevuselt kolmandas liigas palliva Bolton Wanderersi üle Christian Benteke kaks väravat. Tulemused: Lincoln City (V) - Ipswich Town (II) 1:0 Crystal Palace - Bolton Wanderers (III) 2:1 AFC Wimbledon (III) - Sutton United (V) 1:3 Barnsley (II) - Blackpool (IV) 1:2 (1:1) la. Burnley - Sunderland 2:0 Fleetwood Town (III) - Bristol City (II) 0:1

https://www.err.ee/646784/hispaania-tuhistas-euroopa-vahistamismaaruse-puigdemonti-suhtes

Hispaania tühistas Euroopa vahistamismääruse Puigdemonti suhtes

Hispaania tühistas Euroopa vahistamismääruse Kataloonia tagandatud liidri Carles Puigdemonti ja nelja endise ministri suhtes, teatas ülemkohus teisipäeval.

Kohtu avalduses öeldi, et kohtunik Pablo Llarena otsustas vahistamismääruse tühistada, sest pärast Kataloonia iseseisvuse väljakuulutamist Hispaaniast Belgiasse põgenenud poliitikud tahavad Kataloonia valimisteks kodumaale naasta. Hispaania vahistamiskäsk jääb kohtuallikate sõnul jõusse ning riiki saabumisel peetakse nad kinni. Llaren märkis ka, et Euroopa vahistamismäärus komplitseerib ka kogu juurdlust Kataloonia liidrite suhtes, kellest mõned on endiselt Hispaanias - kas uurimise ajaks vangi pandud või vabastatud kautsjoni vastu. Kõiki neid süüdistatakse mässus, mässule õhutamises ja riigi raha väärkasutamises. Tema sõnul võib Belgia tõrjuda mõningaid vahistamismääruse taga olevaid põhjendusi, mis võib vähendada Puidgemonti ja nelja eksministri vastu esitatud süüdistusi ja luua seega ebavõrdsuse nende suhtes, kes on praegu Hispaanias. Ootamatu otsus tuli vaid päev pärast seda, kui Puidgemont koos oma ministritega Brüsselis väljaandmisistungil osales. Belgia kohus lõpetab Kataloonia eksliidri väljasaatmiskaasuse Belgia kohus lõpetab kolmapäeval ametlikult Hispaania Kataloonia regiooni endise liidri Carles Puigdemonti deporteerimisnõude arutamise, teatas prokuratuur teisipäeval. "Istungil esitatakse kohtunikule (tühistamise) palve ja tal pole muud võimalust kui otsustada, et kaasusel pole alust," teatas prokuratuur pärast seda, kui Hispaania tühistas teisipäeval ametlikult Euroopa vahistamisorderi Puigdemonti suhtes.

https://www.err.ee/1608713299/sveits-tahab-saksa-piiri-lahedale-rajada-tuumajaatmete-hoidla

Šveits tahab Saksa piiri lähedale rajada tuumajäätmete hoidla

Saksa ringhääling ZDF kirjutab, et Šveits tahab Saksamaa piiri lähedale rajada tuumajäätmete hoidla. Šveitsi võimude hinnangul valiti asukoht geoloogilistel põhjustel.

"Baden-Württembergi piiri lähedal asuv Nördlich Lägerni piirkond on kolme viimati uuritud võimaliku asukoha seas selgelt kõige turvalisem valik," ütles Šveitsi radioaktiivsete jäätmete ladustamise ameti (Nagra) juht Matthias Braun. Tuumajäätmete hoidla ehitustööd algavad eeldatavasti 2031. aastal. Jäätmete ladustamine algab 2050. aastal, vahendas ZDF. Saksamaa majandusminister Robert Habeck kinnitas hiljuti, et Berliin plaanib endiselt tuumaenergiast järk-järgult loobuda. Riiki räsib aga energiakriis. Elektrivõrguga on Saksamaal ühendatud kolm tuumajaama: Isar 2 Baierimaal, Neckarwestheim 2 Baden-Württembergi liidumaal ja Emsland Alam-Saksimaal. Kliimaaktivistid leiavad, et tuumajäätmed ohustavad keskkonda.

https://www.err.ee/1199356/biden-valis-terviseministri-kandidaadiks-xavier-becerra

Biden valis terviseministri kandidaadiks Xavier Becerra

USA valitud president Joe Biden ütles, et nimetab tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ministri kandidaadiks senise California peaprokuröri Xavier Becerra.

62-aastane Becerra on endine ladinaameeriklasest kongresmen, vahendas Reuters. Ta asub ministriks ajal, mil USA terviseametnikud püüavad koroonaviiruse leviku uut lainet ohjeldada. Samuti valmistub riik massiliseks ameeriklaste vaktsineerimiseks. USA-s on viimasel ajal uued ööpäevased rekordid nakatumistes ja ka koroonahaigete surmades. Becerra oli kongressis ajal, mil see kiitis heaks president Barack Obama ühe saavutuse, Obamacare'ina tuntud tervishoiuprogrammi. Praegu juhib ta Californias 20 osariigi koalitsiooni, mis kaitseb Obamacare'i vabariiklaste rünnakute eest, muu hulgas tänavu novembris ülemkohtus olnud juhtumis. "Biden täidab oma lubadust moodustada mitmekesine kabinet," kommenteeris nii Becerra kui ka Bideni liitlane, Long Beachi linnapea Robert Garcia. Tema sõnul on Becerra tervishoiu valdkonnas tugev ning aus ja tark. Aastatel 1993 kuni 2017 oli Becerra esindajatekoja liige enne, kui naasis oma koduosariiki Californiasse, kus sai peaprokuröriks. Sellel ametikohal oli enne teda praegune valitud asepresident Kamala Harris. Biden valis USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskust juhtima Rochelle Walensky. Trumpi koroonaviirusega tegeleva meeskonna liikme ning riikliku allergia ja nakkushaiguste instituudi direktori Anthony Fauci nimetas Biden enda meditsiininõunikuks. Biden valis nn koroonaviiruse tsaariks oma juhtimisoskuste poolest hinnatud majandusnõuniku Jeff Zientsi, kes hakkab pidama järelevalvet koroonaviirusega võitlemise üle. Biden, kes valmistub ametisse astumiseks 20. jaanuaril, on juba teatanud oma valikuid ministrikohtadele. Ta on liikunud edasi oma meeskonna moodustamisega ja üleminekuga Valgesse Majja vaatamata sellele, et president Donald Trump pole valimistulemusi tunnistanud ning teeb jõupingutusi tulemuste ümberlükkamiseks. Hulga Trumpi kaebusi on kohtud tagasi lükanud.

https://sport.err.ee/600730/pesapalli-profiliigas-jouti-harvaesineva-saavutuseni

Pesapalli profiliigas jõuti harvaesineva saavutuseni

Põhja-Ameerika pesapalli profiliigas MLB juhtus teisipäeval märkimisväärne sündmus, kui Cincinnati Redsi mängija Scooter Gennett tegi 13:1 võidumängus St. Louis Cardinalsi vastu neli kodujooksu.

Ühtlasi sai 27-aastasest Gennettist esimene Cincinnati mängija, kes selle saavutuseni jõudnud. "See on täiesti sürreaalne," kommenteeris pesapallur ise matši järel. "Mind on tõeliselt õnnistatud. Olen siit pärit, siin sündinud. See on kindlasti suur au." MLB-s on nüüd ühes mängus rekordilise nelja kodujooksuni jõudnud 17 mängijat. Esimesena sai sellega 1894. aastal hakkama Bobby Lowe ja viimati viis aastat tagasi Texas Rangersi pesapallur Josh Hamilton.

https://sport.err.ee/1608662302/virumaal-joosti-ohtul-ja-oosel-maratoni

Virumaal joosti õhtul ja öösel maratoni

Kadrinas taastati Eesti staadionimaratonide traditsioon ning toimus 8. Virumaa staadionimaraton.

Kadrina staadionil anti seitsme tunni jooksul start kahele maratonile, mille raames joosti ka poolmaratoni. Õhtumaratoni kiireimad olid maratonis meestest Allan-Peeter Jaaska (3:05.46) ja naistest Ulvi Lond (4:23.28) ning poolmaratonis Lauri Enn (1:26.59) ja Aet Kiisla (2:00.34). Südaööl startinud Eesti ainsa öösel joostava maratoni võitis meestest Lauri Valdmaa (3:04.06) ja naistest Jane Vain (4:39.28). Poolmaratoni kiireimad olid Ragnar Virma (1:42.10) ja Sille Kaljurand (1:43.58). Mõlemad maratonid läbisid lühikese aja jooksul neli jooksjat: Arunas Dubinskas Leedust ning German Terehhov, Ulvi Lond ja Maichl Suur Eestist. Kahe maratoni vahel joosti ka klassikaline staadionijooks ehk 10 000 m, mille kiireimad olid Lauri Enn (39.22,3) ja Kristel Vallaste (40.12,5). Eestis joosti staadionil maratoni ehk läbiti 105 400 m pikkust ringi ja lisaks veel 195 meetrit aastase vaheaja järel. Virumaa staadionimaraton toimus eelmistel kordadel Ida-Virumaal: Iisakus (2014-2017), Narvas (2018-1019) ja Vokas (2020). Lisaks on Eestis staadionil maratoni joostud korra ka Võrus (2016). Eesti staadionimaratonide tipptulemuste omanikud on Margus Luhtoja ajaga 2:49.29 (2017, Iisaku) ja Klarika Kuusk ajaga 3:12.51 (2020, Voka).

https://sport.err.ee/836183/nomme-kaotas-euroopa-rannajalgpalli-meistrite-karikal-tiitlikaitsjale

Nõmme kaotas Euroopa rannajalgpalli meistrite karikal tiitlikaitsjale

Rannajalgpalli Euro Winners Cup ehk meistrite karikavõistluste turniiril toimusid play-off -kohtumised ning Nõmme BSC OIyBeti vastaseks 16 parema hulgas oli tiitlikaitsja Portugali meeskond SC Braga. Maailmaklassist vastase vastu suurüllatust ei tulnud ning Eesti meeskonnal tuli vastu võtta 2:9 kaotus, mis oli neile teine järjestikune.

Mäng algas seekord rahulikumalt, kuid siiski avas SC Braga skoori juba viiendal minutil. Kohe sellele järgnenud lahtilöögist tõi aga 1:1 viiginumbrid tabloole Aleksander Saharov. Paar minutit hiljem kastutas vastaste väravavaht Dona ära talle jäetud vaba ruumi ning lõi tugeva löögi otse väravale, millele sai pea vahele Indrek Palm, kuid löök maandus siiski otse lati alla. Esimese kolmandiku viimasel minutil teenis Braga trahvilöögi umbes poole väljaku peal, mille vastaste ründaja keerutas suurepärase löögiga otse tagumise posti kõrvale, jättes Nõmme 1:3 kaotusseisu. Teist kolmandikku alustas Nõmme hästi, kui Vaiko Tammeväli leidis vastaste karistusalas hea viskega Andreas Aniko, kes mängis palli endale rinnaga ette ning lõi käärlöögiga palli posti kõrvale, seisuks 2:3. Braga vastas aga seejärel kolme väravaga, kasvatades eduseisuks 2:6. Viimasel kolmandikul kasvatas Portugali meeskond edu veel kolme väravaga, millele Nõmmel enam vastust polnud. Lõppseisuks 2:9 kaotus. Reedel jätkub turniir Nõmme BSC OlyBeti jaoks kohtadele 9.-16., kus vastaseks Rumeenia meeskond ACS West Deva. Mäng algab Eesti aja järgi kell 16.

https://sport.err.ee/82561/juunioridest-joudis-uisudistantsi-30-sekka-vaid-kaarel-kasper-korge

Juunioridest jõudis uisudistantsi 30 sekka vaid Kaarel Kasper Kõrge

Rumeenias Rasnovis peetavatel põhja talialade juunioride ja U-23 maailmameistrivõistlustel teenis Kaarel Kasper Kõrge meesjuunioride 15 km vabatehnikasõidus Eesti parimana 26. koha, kaotust võitnud venelasele Ivan Jakimuškinile kogunes 1.55,5.

Ülejäänud eestlastest oli Martin Luts 67. (+4.23,7), Karl Erik Rabakukk 79. (+5.24,2) ja Rico Jaanipere katkestas. Naiste 10 km distantsil sai Seila Peek 60. koha. Tema kaotas võitnud rootslannale Ebba Anderssonile 3.57,4. Täna sõidavad samu distantse ka kuni 23-aastaste vanuseklassi sportlased.

https://sport.err.ee/80673/tallinnas-algab-sulgpalli-euroopa-karikaetapp

Tallinnas algab sulgpalli Euroopa karikaetapp

Neljapäeval algab TTÜ spordihoones neli päeva kestev sulgpalli Euroopa karikaetapp, kus teevad kaasa ka Eesti tipud. Võistlus annab punkte maailma edetabelisse ja tulemused lähevad arvesse Rio olümpiale kvalifitseerumisel.

Kodusel võistlustel on suured ootused Eesti sportlastel. Meeste üksikmängus on favoriit Eesti esireket Raul Must, kellel on võistlustel esimene paigutus. Naiste seas püüab turniirivõitu kolmanda asetuse saanud Kati Tolmoff. Tolmoffile, kes peab veel olümpiale pääsu kindlustama, on Eesti võistluse tulemused seetõttu väga olulised. Esmakordselt on kodusel võistlusel eestlastel lootus poodiumikohta püüda ka paarismängus. Eelmisel aastal juunioride EM-il pronksi saanud Kristin Kuubal ja Helina Rüütelil on naiste paarismängus turniiritabelis teine paigutus. Eesti esireketid alustavad võistlust reedel põhiturniiril. Võistluste esimesel päeval mängitakse kvalifikatsiooniturniir. Edasipääsu põhivõistlusele püüavad ka mitmed Eesti mängijad. Naiste üksikmängus on suurimad võimalused edasipääsuks noorte koondise tippudel Kristin Kuubal, Helina Rüütelil ja Kati-Kreet Marranil. Eesti sportlased mängivad ka meeste üksikmängu, segapaarismängu ja meespaarismängu kvalifikatsioonis. Võistlusmängud TTÜ spordihoones algavad kell 9 ning kestavad õhtul kaheksani. Euroopa karikaetapp toimub Eestis seitsmendat korda. Olümpiahooaeg on toonud Tallinnasse rohkelt võistlejaid, kokku 234 sulgpallurit 33 riigist. Suurimate koondistega on Soome, Prantsusmaa. Kõige kaugemad külalised on Taist ja Sri Lankalt.

https://sport.err.ee/1608129346/kontaveit-ma-ei-saa-eeldada-et-koik-mangud-nii-luhidalt-kestavad

Kontaveit: ma ei saa eeldada, et kõik mängud nii lühidalt kestavad

Anett Kontaveit (WTA 24.) alistas kõrgetasemelise Doha tenniseturniiri teises ringis endise maailma esireketi Angelique Kerberi (WTA 26.) 6:1, 6:4. Matš kestis täpselt tunni.

Kontaveit on Dohas kolmandasse ringi jõudnud kahe üsna lühikese kohtumisega. Avaringis alistas eestlanna Austraalia lahtiste finalisti Jennifer Brady (WTA 13.) 6:1, 6:2 vaid 56 minutiga. "Keskendun tennisele ja lähen väljakul andma endast paremat. Aga jah, olen seniste mängudega rahul - servi, tõrjumise, agressiivsuse ja kõigega. Tõsi, pikk kohtumine väsitab rohkem, aga ma ei saa eeldada, et kõik mängud nii lühidalt kestavad," vahendab Delfi Sport eestlanna sõnu. "Tennis võib mõnikord tõesti tunduda lihtne mäng ja siis kritiseerida, et kuidas ta ei saa seda palli joonte vahele. Tegelikult pole tennis nii lihtne midagi. Täna tuli mul alguses kõik hästi välja, panin Kerberi surve alla, sain ta liikuma ning pallid nurkadesse löödud," lisas Kontaveit. "Iga vastane on erinev ja ma võtan üks mäng korraga ega vaata kaugele ette," sõnas Kontaveit lõpetuseks. "Aga nii head võidud annavad kahtlemata enesekindlust."

https://sport.err.ee/832805/rapla-taastas-pronksiseerias-eduseisu

Rapla taastas pronksiseerias eduseisu

Korvpalli meistriliiga pronksiseeria kolmandas mängus teenis võidulisa Rapla, kes alistas koduväljakul Pärnu Sadama 90:79.

Seeria teises mängus pärnakate paremust tunnistama pidanud Rapla haaras avaveerandi järel kümnepunktilise edumaa, kui külaliste 19 punktile vastati 29 silmaga. Teine veerand kulges jällegi Pärnu taktikepi all, kui veerand võideti numbritega 22:12 ja poolajale mindi 41:41 viigiseisul. Vaheaja järel haaras initsiatiivi taas Rapla, kui kolmas veerand võideti numbritega 21:14 ja viimane veerand 28:24. Rapla parimana sai Sven Kaldre kirja 21 punkti ja kaheksa lauapalli. Pingilt sekkunud Dominique Hawkins lisas 19 silma, 15 punkti loopis Indrek Kajupank. Kaotajate resultatiivseimana tõi Siim-Markus Post 27 punkti ning võitis ka 11 lauapalli. Mihkel Kirves panustas 14 punkti ja kuue lauapalliga. Kolme võiduni peetava seeria neljas kohtumine peetakse teisipäeval Pärnus.

https://sport.err.ee/876733/ivanov-jai-17-aastasele-soomlasele-kindlalt-alla

Ivanov jäi 17-aastasele soomlasele kindlalt alla

Soome pealinnas Helsingis peetava 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril langesid Vladimir Ivanov ja Karl Kiur Saar avaringis konkurentsist välja.

31-aastane Ivanov (ATP 730.) jäi veidi üle tunni kestnud kohtumises kindlalt 1:6, 1:6 alla 17-aastasele soomlasele Otto Virtanenile (ATP 871.), kelle isa Pasi juhendas kunagi Eesti esireketit Jürgen Zoppi, viies ta esimest korda esisaja sekka. Ivanovil polnud mängu jooksul ühtegi murdepalli, Virtanen aga realiseeris kümnest murdevõimalusest viis. Koos bulgaarlase Vasko Mladenoviga jätkab Ivanov võistlemist paarismängus, kus neil on kõrgeim asetus. Läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud Saar (ATP 1133.) pidi tunnistama teisena asetatud sakslase Louis Wesselsi (ATP 330.) paremust. Teise ringi jõudis seega eestlastest ainsana Kristjan Tamm. Samuti valikvõistluselt alustanud Tamm (ATP 1420.) alistas esmaspäeval kaks ja pool tundi kestnud kohtumises 6:4, 5:7, 7:6 (4) õnneliku kaotajana põhitabelisse pääsenud šveitslase Patrik Hartmeieri (ATP 1301.). Teises ringis läheb Tamm vastamisi teise šveitslase, viiendana asetatud Marc-Andrea Hüsleriga (ATP 392.), kes oli 6:3, 6:1 parem soomlasest Nutti Jokinenist (ATP -).

https://sport.err.ee/925913/mark-selby-mangud-said-mangitud-enne-pohiturniiri-algust

Mark Selby mängud said mängitud enne põhiturniiri algust

Äsja snuukri maailma esinumbri positsiooni Ronnie O'Sullivanile kaotanud Mark Selby ei pääsenud Hiina lahtistel isegi põhiturniirile.

Karjääri jooksul 15 reitinguturniiri võitnud Selby kaotas kvalifikatsioonis maailma 92. numbrile Craig Steadmanile 3:6. Selbyl pole see hooaeg üleliia hästi kulgenud. Septembris võitis ta küll Hiina meistrivõistlused, aga pole pärast seda kordagi finaali jõudnud. Suurturniiridest võitis ta Mastersil ühe mängu ehk jõudis veerandfinaali, aga UK Championshipil piirdus avaringiga. Kuna O'Sullivan Pekingis ei mängi, siis järelejäänud mängijatest on maailma edetabelis kõrgeimal kohal valitsev maailmameister, kes kohtub avaringis eksmaailmameister Ken Dohertyga.

https://www.err.ee/1608710866/pentus-rosimannuse-teekond-kontrollikoja-liikmeks-pole-veel-tapselt-paigas

Pentus-Rosimannuse teekond kontrollikoja liikmeks pole veel täpselt paigas

Millal toimuvad Euroopa Kontrollikoja Eesti liikmekandidaadi kuulamised Euroopa Parlamendis, pole Eestis seni täpselt teada. Kandidaadiks esitatud Keit Pentus-Rosimannus peaks praeguse seisuga ministri ametis jätkama kuni riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia menetluse lõpuni.

Valitsus otsustas neljapäeval, et esitab Euroopa Kontrollikoja liikmekandidaadiks reformierakondlasest rahandusministri Pentus-Rosimannuse. Kuigi rahandusministri asendajana valitsuses Pentus-Rosimannuse nime välja käinud maaeluminister Urmas Kruuse (samuti Reformierakond) ütles samal päeval ERR-ile antud intervjuus, et "selle kandidaadiga venitamine oli jõudnud juba päris piinlikku faasi", siis ei teadnud Eestis reede seisuga ükski ametkond, millal hakkavad Euroopa Parlamendis Eesti kandidaadi kuulamised. Euroopa Parlamendi Eesti esindusest selgitati, mismoodi protseduur välja näeb: kui kandidaat on ametlikult esitatud, siis kutsutakse ta Euroopa Parlamendi eelarvekontrolli komisjoni (CONT) kuulamisele; komisjon esitab oma arvamuse, mis tähendab kandidaadile heakskiidu andmist või mitte. Seejärel hääletab Euroopa Parlamendi täiskogu kahe kuu jooksul kandidaadi sobilikkuse üle. Kuivõrd CONT pole veel paika pannud, millal kuulamine toimub, ei teata ka Eestis, millal Pentus-Rosimannus peab komisjoni ette astuma. CONT-i esimene istung toimub 29. septembril ning on see on esimene võimalik kuupäev, mil kuulamine võib toimuda. Täpsemat infot Euroopa Parlamendi Eesti esindusest ei olnud reedel ka ei riigikantseleil, riigikontrollil ega rahandusministeeriumil. Pentus-Rosimannus juhib praegu rahandusministrina järgmise aasta riigieelarve ning riigi eelarvestrateegia koostamist ning praeguse seisuga peaks ta selle töö enne kandidatuurile pühendumist lõpule viima. Riigikontrollist öeldi ERR-ile, et riigikontrolli roll antud küsimuses piirdub sellega, et vabariigi valitsuse seaduse järgi tutvub valitsus Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadi esitamisel eelnevalt riigikontrolöri arvamusega. "Järgnev protsess kulgeb vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele ja selles osas peaks vajalik kompetents olema riigikantseleil," märgiti riigikontrollist. Riigikantseleist kinnitati üle Eesti-sisese protseduuri ajaline järjestus, kuid mis ja millal Euroopas kandidaadiga juhtuma hakkab, polnud ka kantseleile täpselt teada. Eesti praeguse esindaja Juhan Partsi volitused Euroopa Kontrollikoja liikmena lõppevad koos käesoleva aastaga. Riigikantselei: kandidaadi valimisel seadust ei rikutud Küll kinnitati riigikantseleist, et protseduuriliselt ja formaalselt oli neljapäeval valitsuses toimunu korrektne. Teatavasti ei toetanud üks valitsuserakond, Isamaa, Pentus-Rosimannuse kandidatuuri, väites, et otsus tehti kiirustades, koalitsioonis piisavalt konsulteerimata ning sobivamaid kandidaate otsimata. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles neljapäeval ERR-ile, et tema teada ei olnud valitsuse istungil riigikontrolöri, nagu seadus ette näeb, ning et riigikontrolöri seisukoht võeti "möödaminnes telefoni teel". Riigikantseleist öeldi ERR-ile aga, et riigikontrolör Janar Holm esitas oma arvamuse kirjalikult ja väljendas oma toetust Pentus-Rosimannuse kandidatuuri kohta valitsuse kabinetinõupidamisel suuliselt. Samuti ei rikutud riigikantselei hinnangul mingeid reegleid sellega, et praeguse rahandusministri esitas valitsusele kandidaadiks rahandusministri asendaja (Kruuse). Riigikantseleist öeldi, et korruptsioonivastase seaduse järgi ei ole tegu toimingupiirangu rikkumisega, sest formaalselt esitas selle teema istungile asendusminister, mitte rahandusminister ise. Samuti ei olnud tegu ametiseisundi korruptiivse kasutamisega ehk ebavõrdse või põhjendamatu eelise tekitamisega ametiisikule, sest seadus ei näe ette kontrollikoja liikmekandidaadi leidmiseks avalikku konkurssi. Seadus näeb ette, et "riik pakub oma kandidaadi valitsuse otsusega ja riigikontrolör hindab sobivust – seda protsessi järgitigi," öeldi riigikantseleist.

https://kultuur.err.ee/1068836/reedel-sirbis-palgalohe-teatriauhinnad-filmikriitika-olukord

Reedel Sirbis: palgalõhe, teatriauhinnad, filmikriitika olukord

ERR kultuuriportaal tutvustab reedel ilmuvat Sirpi.

BARBI PILVRE: Klaaslae all Võrdse palga päevaks 23. III 2020 olid Eesti naised teeninud välja meeste eelmise aasta palga. Tallinna ülikooli (TLÜ) uuring näitab, et statistiliste andmetega saab selgitada peaaegu poolt naiste ja meeste palkade erinevusest. Sotsioloogid Marge Unt, Kadri Täht ja Triin Roosalu kommenteerivad esialgseid tulemusi. Et hoida sooline palgalõhe avalikkuse tähelepanu keskmes, on paljudes riikides hakatud tähistama võrdse palga päeva. Eestis oli see sel aastal 23. märtsil, sest selleks päevaks olid naised teeninud välja meeste 2019. aasta lõpuks saadud palga. Eestis on Euroopa suurim naiste ja meeste vaheline palgalõhe: Eurostati andmetel oli meil naistöötajate brutotunnitasu 2018. aastal 22,7% madalam kui meestöötajatel, seevastu Euroopa Liidu keskmine pärast Ühendkuningriigi lahkumist on 14,8%. Kuna senised analüüsid ei ole suutnud seletada, miks meeste ja naiste palgad meil sedavõrd erinevad, tellisid ETAg ja sotsiaalministeerium palgalõhe selgitamiseks teadlastelt põhjalikumad uuringud. TLÜ sotsioloogide käsilolev teadusprojekt "Soolise palgalõhe vähendamine" ehk REGE (Reducing Gender Wage Gap),* aitabki välja selgitada ja mõista põhjusi, miks meil on Euroopa suurim lõhe naiste ja meeste palkade vahel. Projektis osalevad Tallinna ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ja statistikaameti esindajad. RAILI MARLING: Neoliberalism ja feminism: vastased või liitlased? Neoliberalism loonud feminismile kõhedust tekitava teisiku, turusõbraliku ja kaubastatava libafeminismi. Tänapäeva maailmas näivad kaubastuvat peaaegu kõik eluvaldkonnad ning oleme harjunud neist rääkides kasutama majandusest laenatud sõnavara. Investeerime suhetesse või harrastustesse, räägime tootlikkusest, mõõdame oma sotsiaalset kapitali, oleme ettevõtlikud tööl, kodus ja puhkehetkel. Enamasti tähistatakse võõrkeelses teaduskirjanduses seda nähtust mõistega neoliberalism, mis ei tähenda pelgalt turufundamentalismi, vaid ka omaksvõetud käitumisviisi või ratsionaalsust. Nii käsitleb seda näiteks ameerika politoloog Wendy Brown, kes muu hulgas lähtub Michel Foucault' viimastest loengutest. Meil tuntakse pigem Foucault' varasemaid töid, milles ta analüüsib diskursuse mõiste abil lääne kultuuri distsiplinaarseid aspekte. Pärast Foucault' viimaste loengusarjade avaldamist (ja inglise keelde tõlkimist) on temast saanud üks neoliberalismi analüüsides sagedasti kasutatud ja vaidlustatud autoreid. Selles artiklis lähtungi Foucault' loengutest ja nende tõlgendustest ja keskendun sooküsimustele, mille kontekstis on neoliberalismi üle palju arutletud. Tutvustan ka Londoni ülikooli professori Angela McRobbie vaateid, kes on analüüsinud feminismi ja neoliberalismi suhteid viimase paari aastakümne meedias. EESTI TEATRI AUHINNAD 2020 JA ŽÜRII ESIMEESTE KOMMENTAARID MARIA MÖLDER: Töö muusikaajakirjanduse eesliinil Tiia Teder: "Klassikaraadio üks väärtus on eri vaatepunktide ja inspiratsiooni väljapakkumine. Need tekitavad omakorda kuulajates dimensioone, mida nad kasutavad eluks ja loominguks." Klassikaraadio saab 1. aprillil 25aastaseks. Plaanis oli suur pidulik kontsert, aga raadio leidlik toimetus mõtleb välja teistsuguse võimaluse, kuidas viirusohtlikul ajal distantsi hoides väärikat pidupäeva tähistada. Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder, tegevtoimetaja Marge-Ly Rookäär ning vastutavad toimetajad Kersti Inno, Ivo Heinloo, Johanna Mängel, Liina Vainumetsa, Miina Pärn ja Lisete Velt avavad lugejale uksed Klassikaraadio minevikku, olevikku ja tulevikku. Luulesalv. KRISTIINA EHIN ja SILVER SEPP Paavo Haavikko "Kogutud luuletuste" eestindus KADRI KASEMETS: Miks on vaja igaühe maastikukogemust? Ruumiotsuste tegemisel tuleb arvestada ka iga inimese maastikukogemusega. Kuidas loob ruumi paigakogemus ja kuidas seda uurida? Mikrogeograafilise ehk igale inimesele olulise maastiku kaudu saab kõige vahetumalt mõista, mida inimesed oma keskkonnas tähtsaks peavad. Ka seda, milline tähendus on maastikus loodusel ning materiaalsusel. Tihtilugu seda ei teadvustatagi. TEET TEINEMAA: Kas filmikriitika surm või kuldaeg? Infohulga tohutu paisumise ajal on ehk kriitiku roll heade filmide väljasõelujana olulisem kui iial enne. Levinud arvamuse kohaselt ei lähe filmikriitikal hästi. Palju on juttu olnud, et filmikriitika on sattunud suisa ohustatud liikide nimekirja. Trükiajakirjanduse maht on peaaegu kõikjal maailmas vähenenud ja reklaamiraha kokku kuivanud. Süüdi on teadagi digipööre, mis ajakirjanduse internetti viis. Mõned leiavad, et suurlinnades sattus traditsiooniline ajakirjandus löögi alla veelgi varem, tasuta jagatavate ja reklaami täis ajalehtede tõttu, mida lehitsedes sai ja hõlpsalt ja, mis peamine, tasuta rahuldada oma päeva-, klatši- ja spordiuudiste vajaduse. Digipöörde tõttu asendab Hiina virtuaalkaubamaju teenindav pakikuller nüüd kirjakandjat ning viimane tegeleb lehtede-kirjade kojutoomise asemel reklaamlehtede levitamisega. Traditsioonilisest ajakirjanduslikust (filmi)kriitikast räägitakse tihti apokalüptilisel toonil: lõpp on lähedal või juba käes ning nüüd ei aita muu, kui kas tõusta fööniksina tuhast või pillid kotti panna. Digižungli polüfoonias on kriitik minetanud oma võimaluse filmid suureks teha või need mutta tampida. Seega kerkib küsimus: kellel on üldse tänapäeval filmikriitikat vaja ja kuhu see kuulub? KARLO FUNK: Argine põnevus. Tõsielusarjade kiirlahkamine Kui film tehnoloogiana tekkis, olid esimesed tööd dokumentaalfilmid, nagu vendade Lumière'ide filmitud "Töötajad lahkumas Lumière'i tehasest". Kui praegu kuidagi iseloomustada 17meetrist filmilõiku, siis on see sotsiaalne teos kollektiivsest teost, mõeldud kollektiivseks kogemiseks. Tööpäev on läbi ja prantslastest vendade vabriku töötajad, valdavalt naised, väljuvad väravast. Olukord on argine, võimalikult tavaline, ilmselt ka selleks, et maandada vaataja hämmastust selle üle, et sündmus toimub liikumises ja seinal. Esialgu ei olnud publiku hämmastamiseks vaja enamat kui tükikest tegelikkust. KADRI MÄLK: Sõjaaja "Schmuck" ja force majeure Kuigi tiheda sõelaga peanäitused messihallis ja Pinakothek der Moderne jäid suletuks, ei olnud väiksematel väljapanekutel vähimatki väsimuse ega impotentsuse märki. Oodata oli suurt vaatemängu. Ikkagi juba 1959. aastast toimuv suurnäitus, millesarnast teist ei tea. Märtsi teiseks nädalaks loodeti Münchenisse kokku saada 120 ehteüritust. Mitte miski ei ennustanud üleeuroopalise pandeemia "poeetikat", kuigi terasemad ninad juba tundsid tukivingu isegi Ameerika Ühendriikides. Ja tühistasid järjest lende. Nagu ka galeriid. Force majeure jääb meenutama selle aasta suurüritust "Schmuck". KIWA kommentaar: "Kitsarinnalisus elab edasi" KADRI AAVIK: Mida sina planeedi päästmiseks teed? Kas sellest piisab? Meie tegevus inimese ja inimkonnana peaks lähtuma küsimusest: millise hinnangu annavad meile järgmised põlvkonnad? Jonathan Safran Foer, We Are the Weather: Saving the Planet Begins at Breakfast, Farrar, Straus and Giroux 2019, 288 lk. Koroonaepideemia tõttu kehtestatud eriolukord on kinnitanud seda, et riigid ja üksikindiviidid suudavad ohu korral inimelule ja tervisele kiiresti ja üsnagi efektiivselt mobiliseeruda. Näeme koroonaviiruse ohjeldamiseks kollektiivseid pingutusi, mis nõuavad isikliku mugavuse ja vabaduse ohverdamist ühiskonna jätkusuutliku (lähi)tuleviku, eelkõige nõrgemate ühiskonnaliikmete, tervise ja heaolu nimel. Selles olukorras ei tundu pandeemia ohjeldamiseks tehtavad kollektiivsed pingutused liialduse ega (liigse) ohverdusena, vaid iseenesestmõistetava vajaliku sammuna. KADRI TAPERSON: Kuna me teame loomadest nii palju Mis juhtub katseloomadega pärast katseid? Praegune loomkatsete käsitlus sisaldab suuri vigu. Juba eelmise sajandi viiekümnendatel kirjutasid kaks inglise bioloogi William Russell ja Rex Burch kolmest R-ist, (Replacement, Reduction, Refinement) loomkatsete asendamisest, vähendamisest ja täiustamisest, mis jõudis Euroopa seadustesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiivi 2010/63/EL 2013. aastal. Need kolm R-i annavad võimaluse loomkatsetest ajapikku loobuda, sest direktiiv ütleb nii: "Asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtteid tuleks meetodite valikul rakendada alternatiivsete meetodite kasutamise nõude range hierarhia kaudu." Nii inglise teadlased kui direktiivi loojad rõhutavad, et loomkatsete lõpetamine on oluline, kuna me teame loomadest tänapäeval juba palju. Me teame, et nad kannatavad. Teadupärast on Euroopa Liidus kosmeetikatoodete loomadel katsetamine juba keelustatud, aga sellega ei kaasne teistes riikides toodetud kosmeetikatoodete müügikeeld. Arvustamisel Nora Ikstena "Mees sinises vihmamantlis" Olli Jalose "Taevakumm" näitused "Vello Vinn. Vastupeegeldused" ja "Umbluu. Aeg ja ruum. Vello Vinn feat. Kiwa" Pärnu näitused: maalikunstnike liidu aastanäitus "Globaalne/lokaalne", kaheksas "Anna uus elu" ja Stuudio 22 "Muutused ja peegeldused" Von Krahli teatri "Pigem ei" "Eesti lood" 2020 arhitektide liidu ja BFMi tudengite koostöös valminud arhitektuuriteemalised lühifilmid

https://sport.err.ee/677697/videod-vene-korgushuppaja-naitas-suureparast-lennukust

VIDEOD | Vene kõrgushüppaja näitas suurepärast lennukust

Venemaa kõrgushüüpaja Maria Lasitskene püstitas kodumaal Volgogradis peetaval võistlusel oma isikliku siserekordi, saades kirja 2.04. Varasem tippmark alistus ühe sentimeetriga.

Välitingimustes sai venelanna eelmisel suvel jagu ka 2.06-st. Naiste kõrgushüppe maailmarekord 2.09 püsib juba enam kui 30 aastat bulgaarlanna Stefka Kostadinova nimel. Hello 2.04 ✌???? pic.twitter.com/eq57rimjF6 — Maria Lasitskene (@MariaKuchina) January 27, 2018 Pärast 2.04 ületamist proovis valitsev maailmameister ka isiklikku rekordit 2.07, mis enam ei alistanud. 2.07 is really close... pic.twitter.com/xP0mi6IR6T — Vladas Lasitskas (@VladasLasitskas) January 27, 2018 25-aastane Lasitskene on üks neid Venemaa kergejõustiklasi, kel on luba võistelda ka rahvusvahelisel areenil.

https://sport.err.ee/1608108862/kvalifikatsioonist-alustanud-venelane-joudis-oma-esimesel-suurel-slammil-veerandfinaali

Kvalifikatsioonist alustanud venelane jõudis oma esimesel suurel slämmil veerandfinaali

Austraalia lahtistel meistrivõistlustel teeb ajalugu kvalifikatsiooniturniirilt alustanud venelane Aslan Karatsev (ATP 114.), kes alistas kanadalase Felix Auger-Aliassime (ATP 19.) tulemusega 3:6, 1:6, 6:3, 6:3, 6:4.

Kuigi kahe seti järel võis tunduda, et 20. asetusega Auger-Aliassime teenib Margaret Court Arenal 27-aastase venelase üle kerge võidu, siis pööras Karatsev seisu enda kasuks, olles ühtlasi kolmas kvalifikatsioonist alustanud mängija, kes on profitennise ajastul jõudnud Austraalia lahtistel veerandfinaali. Viimati sai sellega hakkama Goran Ivanisevic 1989. aastal. Lisaks on Karatsev Alex Radulescu järel üle 25 aasta esimene tennisist, kes on jõudnud suure slämmi turniiri debüüdil nii kaugele. Rumeenlane sai sama tulemusega hakkama Wimbledoni turniiril. "Alguses oli vastasega väga raske mängida. Ta on väga hea ja mängis väga kiiresti. Mul kulus enda rütmi leidmiseks kaks setti," tunnistas Karatsev peale võitu. "Ma panin sellesse matši kogu oma südame ja olen väga õnnelik." Vaadates veel ajalukku, siis on Karatsev viimase 30 aasta jooksul madalaima edetabelikohaga mängija, kes on Austraalia lahtistel veerandfinaali jõudnud. 1991. aastal oli Patrick McEnroe samuti 114. positsioonil. Järgmises ringis kohtub venelane kas Dominic Thiemi (ATP 3.) või Grigor Dimitroviga (ATP 21.).

https://www.err.ee/878671/veoki-ja-soiduauto-kokkuporkes-sai-naine-viga

Veoki ja sõiduauto kokkupõrkes sai naine viga

Tallinnas Mustamäel sai teisipäeval keskpäeva paiku veoki ja sõiduauto kokkupõrkes viga naine.

Õnnetus juhtus kell 12.07 A.H. Tammsaare teel, kus 24-aastane mees sõitis veoautoga DAF parempoolsesse ritta reastumisel otsa Subarule, mida juhtis 43-aastane naine. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Subaru üle eraldusriba vastassuunavööndisse, vastu kivipiiret. Subaru juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

https://sport.err.ee/1608533812/legendaarne-camp-nou-staadion-hakkab-kandma-spotify-nime

Legendaarne Camp Nou staadion hakkab kandma Spotify nime

Hispaania jalgpallihiid FC Barcelona teatas teisipäeval, et klubi uueks peasponsoriks saab voogedastusplatvorm Spotify, kelle nime hakkavad kandma nii võistkonna särgid kui kodustaadion Camp Nou.

Partnerluse raames hakkab Barcelona kuulus staadion Camp Nou kandma ametlikku nime Spotify Camp Nou, see on esimene kord, kui Kataloonia hiiu koduväljak sponsornime saab. Alates hooajast 2022/23 ilmub Spotify logo nii mees- kui naiskonna särkidel. Kuigi Spotify ja Barcelona ei täpsustanud summasid, teatas Kataloonia raadiojaam Rac1, et partnerlus on väärt 280 miljonit eurot. Alates 2017. aastast on Barcelona meeskonna särgisponsoriks olnud Rakuten, 2018. aastast on klubi naiskond kandnud särgil Stanley Black & Deckeri logo. Lisaks on klubi suursponsoriteks Nike ja Beko.

https://www.err.ee/865607/sirbi-peatoimetaja-selgub-9-oktoobril

Sirbi peatoimetaja selgub 9. oktoobril

Kultuurilehe Sirp peatoimetaja selgub tuleva nädala teisipäeval, kui valikukomisjon oma otsuse teeb.

Sihtasutuse Kultuurileht nõukogu esimees Toomas Väljataga ütles ERR-ile, et toimetaja valib salajasel hääletusel komisjon, kuhu kuuluvad Mart Meri, Johanna Ross, Tiit Aleksejev, Ragne Kõuts, Hardo Pajula, Maarin Ektermann, Mart Juur, Pille Riin Larm ja Märt Matis Lill. Sirbi peatoimetajaks kandideerib neli inimest ning Väljataga on varem öelnud, et kõik kandidaadid sobiksid sellele kohale ja eeldatavasti saab peatoimetaja esimese korraga valitud. Sirbile otsitakse uut peatoimetajat, kuna praegu seda ametit pidav Ott Karulin otsustas lahkuda ja uuesti ei kandideeri. Uus peatoimetaja peaks tööle asuma tuleva aasta alguses. Sirbi peatoimetaja ülesanne on ajalehe sisulist ja toimetuse tööd korralduslikult juhtida.

https://www.err.ee/616965/lihula-vald-ettepanekut-monumendi-taaspustitamiseks-pole-tehtud

Lihula vald: ettepanekut monumendi taaspüstitamiseks pole tehtud

Lihula vallale ei ole tehtud ettepanekut Saksa mundris võidelnute mälestussamba taaspüstitamiseks. Vallavolikogu esimees ei pea seda ka mõistlikuks.

Lihula vallavolikogu esimees Jaak Kastepõld kinnitas samuti ERR-ile, et vallale ei ole seoses sambaga tehtud ühtegi ettepanekut ega ükleskutset ja et tema seda ka mõistlikuks ei pea. "Ei ole ettepanekuid tehtud ja ei ole üleskutset. See on selline hetke poliitilise punkti saamiseks, aga kindlasti ei ole tegemist mõistliku teemaga enam," ütles Kastepõld. "Mõistlik oleks oma tehtust õppida ja kui on teada, et mingi teema või toimetus on punase rätikuna mõjunud, siis pole tarvis ühiskonna üleskütmisega uuesti tegelema hakata. Lihula sambal on tänaseks väärikas koht olemas ja kõigil on võimalus seda külastada. Meil on palju pakilisemaid asju, millega vaja tegeleda, ees ootavad valimised ja ühinemine ja eelkõige on inimestel ootus reaalsete igapäevaeluliste asjade osas. Puudub igasugune vajadus lauale tõsta teemasid, mis pigem põhjustavad pingeid ja keeravad pea peale meie argitoimetused, seda pole mitte kellegile tarvis," lisas ta. EKRE Lihula osakond meenutas möödunud laupäeval Lihula kalmistul sealt 13 aasta eest teisaldatud ausammast ja otsustas hakata taotlema samba taaspüstitamist. Lihula monument teisaldati 2. septembril 2004 Juhan Partsi valitsuse korraldusel ja see tõi kaasa konflikti kohalike elanikega. Viimastel andmetel on sammas Lagedi vabadusvõitluse muuseumis.

https://www.err.ee/597906/saksa-parlamendi-delegatsioon-tuhistas-visiidi-turki

Saksa parlamendi delegatsioon tühistas visiidi Türki

Saksa parlamendi delegatsioon tühistas kolmapäeval visiidi Türki seoses keeluga pidada kõnelusi ametnikega ning külastada Türgi parlamendihoonet.

Delegatsiooni juht, roheliste ridadesse kuuluv Claudia Roth, juhtis neljaliikmelist gruppi, mis 25. maist kuni 28. maini pidi külastama Ankarat, Diyarbakiri ja Istanbuli. "Eile saime teada, et praegu pole hea hetk Türgi kõrgeimal tasemel pidada poliitilisi kõnelusi Saksa parlamendiga Türgis," ütles Roth, kelle väitel informeeriti sellest Saksa suursaadikut Ankaras. Tegemist on poliitilise provokatsiooniga, lisas ta. NATO liikmete Saksa ja Türgi suhted on alla käinud seoses mullu juulis korraldatud putšikatsele järgnenud repressioonidega ning referendumiga aprillis, kus hääletati Türgi presidendivõimu laiendamise poolt.

https://www.err.ee/640828/kodanikuuhendused-laksid-nursipalu-raiete-asjus-kohtusse

Kodanikuühendused läksid Nursipalu raiete asjus kohtusse

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) ja nursipalulasi koondav seltsing Inimsõbralik Nursipalu andsid Tallinna halduskohtusse kaebuse, mis käsitleb keskkonnaameti väljastatud raadamisluba, mille alusel möödunud nädala jooksul kiirkorras ligi 95 hektaril tehti lageraie.

Oktoobri lõpus esitas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) keskkonnaametile Nursipalu katastriüksuseid käsitlevad metsateatised ning vaid loetud päevade pärast ehk 25. oktoobril tagastati RMK-le raiet ja raadamist lubavad otsused. Metsa maha võtmine algas kohe järgmisel päeval pärast lubade väljastamist, kusjuures kohalike elanike sõnul alustasid masinad kogunemist juba loa väljastamisele järgnenud ööl. Kuna kogu protsess viidi läbi kiirkorras, siis ei jõudnud ühendused Nursipalu raiesse õigeaegselt sekkuda ning seda juriidilise jõuga peatada. Keskkonnameti poolt väljastatud raadamisluba on kaebuse esitajate hinnangul õigusvastane, sest puudub raadamise aluseks olev alusdokument metsaseaduse tähenduses ehk antud juhul planeering. Lisaks sellele on pooleli Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti kohta koostatav keskkonnamõju hindamine (KMH), mille käigus hinnatakse ka raadamise mõju kõnealuses piirkonnas asuvale erakordsele loodusele. Raadatava ala puhul oli tegemist enim vaidlusi tekitanud miinipildujate sihtmärgialaga, seega on ühendusel tekkinud ka kahtlus, et antud teguviisiga üritati ennetada potentsiaalselt kohalike elanike ja loodussõprade kasuks langetatavat otsust. Kevadel pöördus EMA korduvalt nii kaitseministeeriumi, keskkonnaministeeriumi kui teiste asjasse puutuvate instantside poole, juhtimaks riigiametite tähelepanu Keretü looduskaitseala kõrgele keskkonnakaitselisele väärtusele ning tõsiasjale, et miinipildujate harjutusvälja loomine ja sellega kaasnevad raadamised võivad kohalikule looduskeskkonnale liiga koormavaks osutuda. Kaebajate väitel asub raadatud ala ümbruses üle 40 kaitsealuse liigi elu- ja asupaiga, Kagu-Eesti kauni kuldkinga kasvukoht, Lõuna-Eesti suurim metsisekukkede mängu- ja kohtumispaik, merikotka ja must-toonekure püsielupaigad ning teised Eesti seadustes ja Euroopa liidu direktiivides ära märgitud ohustatud loodusväärtused.

https://www.err.ee/1608477986/pfizer-ja-biontech-alustavad-omikron-spetsiifilise-vaktsiini-katsetamist

Pfizer ja BioNTech alustavad omikron-spetsiifilise vaktsiini katsetamist

Pfizer ja BioNTech on alustanud uue Covidi vaktsiini kliinilisi uuringuid, mis on suunatud omikroni variandile. Ettevõtted plaanivad uuest vaktsiinist saadavat kaitset testida vaktsineerimata inimestel. Seda nii esimese, teise kui ka kolmanda doosina.

"Viirus nõuab meilt inimeste jaoks uute lähenemisviiside leidmist kõrge kaitsetaseme säilitamiseks ning me usume, et selliste variantidepõhiste vaktsiinide väljatöötamine ja uurimine nagu see, on eesmärgi saavutamiseks hädavajalik," ütles Kathrin U. Jansen, Pfizeri asepresident ning vaktsiinide uurimise ja arenduse juht. Uuringus osaleb enam kui 1400 täiskasvanut, tõenäoliselt Ameerika Ühendriikides. Ka USA ettevõte Moderna kavatseb peagi alustada omaenda omikron-spetsiifilise vaktsiini katsetamist. Samamoodi on uue vaktsiini kallal tööd alustanud Oxfordi ülikool ja AstraZeneca. Vaktsiiniarendajad plaanisid juba algul oma esialgseid Covidi vaktsiine uute variantide ilmnemisel kohandada, kuid kiiresti leviva omikron tüve saabumine viimase kahe kuu jooksul on seda protsessi kiirendanud. BioNTechi tegevjuht ja kaasasutaja Ugur Sahin ütles, et uued andmed näitavad, et "vaktsiinist põhjustatud kaitse infektsioonide ja kerge kuni mõõduka haiguse vastu väheneb kiiremini kui varasemate tüvede puhul". "See uuring on osa meie teaduspõhisest lähenemisviisist, mille eesmärk on töötada välja variantidel põhinev vaktsiin, mis saavutab sarnase kaitse taseme omikroni vastu nagu varasemate variantidega, kuid pikema kaitseperioodiga," lisas ta. Ettevõtted väidavad, et loodavad sel aastal toota neli miljardit annust oma Covid-19 vaktsiini. Uue vaktsiini katsetamise käigus saavad 615 täiskasvanut kaks annust praegust Pfizer-BioNTechi vaktsiini, millele järgneb üks või kaks annust omikronile sihitud vaktsiini. Teine 600-liikmeline rühm, kes said kolm praegust vaktsiiniannust, saavad samuti omikroni- vaktsiini. Lõpuks saab väike 200 vaktsineerimata täiskasvanust koosnev rühm kolm annust ainult uut omikronile suunatud vaktsiini. Mõne päeva jooksul pärast omikroni variandi tuvastamist Lõuna-Aafrikas ütlesid vaktsiinitootjad, et nende vaktsiinide uued versioonid selle variandi jaoks võivad olla valmis saja päeva jooksul. Kuid endiselt on kahtlusi, kas uuendatud vaktsiin oleks parem kui praegused versioonid. Need olid mõeldud Hiinast pärit algse viiruse tapmiseks ning pakuvad kõrgetasemelist kaitset alfa- ja deltavariantide vastu. Viimastel päevadel ütles Oxford-AZ vaktsiini väljatöötamist juhtinud prof Andrew Pollard, et omikron on levinud sellise kiirusega, et uuendatud vaktsiini valmistamine ja juurutamine on "üsna keeruline", et midagi muuta.