Datasets:

TalTechNLP

/

err-newsroom-keyphrases

like 0

https://www.err.ee/1608187165/turistide-ootuses-kreeka-vaktsineerib-esmalt-saarte-elanikud

Turistide ootuses Kreeka vaktsineerib esmalt saarte elanikud

Kreeka avab 15. mail turismihooaja ning vaktsineerib seetõttu eelisjärjekorras saarte elanikke, teatasid võimud neljapäeval.

Kreekal on sadu asustatud saari ning riik ootab kannatamatult külastajaid tagasi pärast mullust aastakümnete kõige kehvemat turismiaastat, vahendas Reuters. Turismisektor moodustab viiendiku Kreeka majandusest ning annab iga viienda töökoha. Kreeka vaktsineerib saarte elanikke kiiremini kui maismaal ka operatiivsetel põhjustel nagu vaktsiinide transport ja hoiustamine. Võimude sõnul on plaan enamik saarte elanikest saada vaktsineeritud mai lõpuks. "Saared on meie jaoks tähtis prioriteet ja suur vastutus," ütles terviseminister Vassilis Kikilias. "Me kutsume üles vaktsineerima kõiki, eriti eakaid, riskigruppe, aga ka noor inimesi," lisas ta. Kikilias ütles, et Kreeka peaks saama maikuus kaks kuni kaks ja pool miljonit vaktsiinidoosi ning juunis veel kolm ja pool kuni neli miljonit. Vaktsineerimise eest vastutav ametnik Marios Themistokleous ütles, et Kreeka jõuab vähem kui tuhande elanikuga saarte vaktsineerimisega lõpule lähipäevil. "Me läheme edasi teistele saartele, nii et järgmise kuu jooksul saab kaetud enamik meie saarte elanikest," lisas ta. Kolmapäeval tuvastati Kreekas 3015 positiivset koroonaproovi ning suri 86 viirusesse nakatunud inimest. Kokku on Kreekas viirus tuvastatud 323 644 inimesel, surnud on 9713 nakatunut.

https://kultuur.err.ee/315701/heikki-leis-avab-kronovoorid

Heikki Leis avab "Kronovoorid"

Kolmapäeval, 8. veebruaril avab Heikki Leis Kiek In de Köki galeriis uue fotonäituse "Kronovoorid".

"Aeg on inimeste leiutis, mis on oma looja vastu pöördunud. Korrastajast on saanud orjastaja, me oleme iseenda loodud süsteemi vangid. Aeg ilmub sinna, kuhu jõuab inimene. Kas ta eksisteerib ka seal, kus meid ei ole? Millise korra järgi elavad need inimkauged paigad siis, kui aja kulgu ei fikseerita? Me ei tea seda, sest me käime ajaga koos," seisab näituse teates. "Heikki Leis fikseerib aja seal, kus seda vaja pole. Seal, kus elu kulgeb omasoodu. Aja doktriini lipu all võitleva ristirüütli relvaks on kell, mille ta vallutatud aladele püsti paneb. Tema struktureemispingutused aga lakkavad olemast hetkest, kui ta on sealt lahkunud. Järgi jääb vaid pilt, fikseeritud sündmus, pelk fakti konstateering. Mis on neis kohtades kell praegu? Kas seal üldse on mingi kell? Kultuuri ja looduse võitluses on inimene võitlemas edukat sõda, aga täielikult ei õnnestu meil oma vaenlast, kontrollimatut loodust iial korrale kutsuda. Leis varastab endale (ja meile) neid hetki, mis meile ei kuulu. Ei enne ega ka pärastpoole." Fotod on valminud aastatel 2013-2016 ning näitus jääb avatuks neljanda aprillini.

https://sport.err.ee/89737/src-zoom8-mm-il-tousis-haud-kolmandaks-ja-luur-neljandaks

SRC Zoom8 MM-il tõusis Haud kolmandaks ja Luur neljandaks

Saaremaal Roomassaares peetava SRC Zoom8 klassi MM-i teisel võistluspäeval tõusis Jakob Haud (Rein Ottosoni Purjespordikool) kolmandaks ning Keith Luur (Pärnu Jahtklubi) neljandaks. Tüdrukutest on avapäeva seisuga eestlastest parim 14. kohal olev Mari-Ann Raud (Tallinna Jahtklubi). Liidritena püsivad Soome purjetajad.

Tänasel, MM-i teisel võistluspäeval olid 120 noort purjetajat juba rolli sisse elanud ning stardijoonel oli palju trügimist, mis päädis kahe üldise tagasikutsega. Siiski said kolm võistlussõitu pealelõunal kenasti peetud. Sellega sai murtud ka võistluste selgroog – kahe päeva peale on toimunud kuus sõitu. Kirja saadud sõitude arv on nüüd ka piisav, et iga sportlane saaks oma kehvima sõidutulemuse „maha visata“. Eesti sportlastele olid tänased sõidud edukad. Mullune MM-i pronksmedalist ja kahe aasta tagune Euroopa meister Jakob Haud kerkis avapäevaga võrreldes koguni 19 kohta ning hõivas kolmanda koha 20 punktiga. Mullune Euroopa meister Keith Luur, kes avapäeva lõpetas viiendana, parandas oma positsiooni ühe koha võrra neljandaks 23 punktiga, sealjuures sai ta kuuendas sõidus kirja võidu. Tüdrukute arvestuses on Mari-Ann Raud parima eestlannana 14. kohal 63 punktiga. Mullusel MM-il hõbemedali võitnud Marie Pihlas (Saaremaa Merispordi Selts) asub hetkel 24. kohal 104 punktiga. Kuue sõidu järel püsivad nii poiste kui ka tüdrukute arvestuses liidripositsioonil soomlased – Ilari Muhonen 16 punktiga ja Cecilia Dahlberg 10 punktiga.

https://www.err.ee/576044/ilves-soovib-riigilt-arma-talu-kulude-katmist-ka-edaspidi

Ilves soovib riigilt Ärma talu kulude katmist ka edaspidi

Skandaal president Toomas Hendrik Ilvesele kuuluva Ärma talu rahastuse üle pole veel vaibuda jõudnud, kui Ilves esitas juba uue taotluse, et riik hüvitaks ka tulevikus Ärma talu kulud ja seda "mõistlikus ulatuses".

Ilvesele kuuluva Ärma talu rahastuse üle pole veel vaibuda jõudnud, kui Ilves esitas juba uue taotluse, et riik hüvitaks ka tulevikus Ärma talu kulud ja seda "mõistlikus ulatuses". 19. oktoobril edastas presidendi kantselei riigikantseleile taotluse esitada valitsusele otsustamiseks president Toomas Hendrik Ilvesele tema eelistatud ametihüvede kohaldamine. Selle järgi soovib Ilves pärast ametivolituste lõppemist enda kasutusse esindus- ja tööruume Tallinnas Roheline aas 5 majas ning enda elukoha, Viljandi maakonnas Abja vallas Veskimäe külas asuva Ärma talu korrashoiuga seotud mõistlike kulude hüvitamist. Presidendi ametihüve seaduse kohaselt on pärast ametivolituste lõppemist presidendil õigus saada oma kasutusse elu-, esindus- ja tööruumid ruumide üüri- ja korrashoiukulude hüvitamisega riigi poolt või saada riigilt hüvitist presidendi elukoha korrashoiuga seotud mõistlike kulude eest. Nende hüvede vahel otsustab valitsus korraldusega ühe aasta jooksul alates presidendi ametivolituste lõppemisest, arvestades presidendi ühiskondlikku positsiooni ja funktsioone, mida president täidab pärast ametivolituste lõppemist, riigi rahalisi võimalusi ning presidendi arvamust. Eelnõu kohaselt antakse Ilvese kasutusse esindus- ja tööruumid Tallinnas Roheline aas 5 majas ja hüvitatakse Ärma talu korrashoiuga seotud mõistlikud kulud alates tema ametivolituste lõppemisest. Presidendi esindus- ja tööruumide üüri- ja korrashoiukulud ning tema elukoha korrashoiuga seotud mõistlike kulude hüvitamiseks vajalikud rahalised vahendid on ette nähtud presidendi kantselei eelarves. Täpsemat selgitust, mida saab lugeda elukoha korrashoiuga seotud mõistlikeks kuludeks, seadusandja ette näinud ei ole. Pärast presidendi ametivolituste lõppemist on presidendi ametihüvede rakendamisel senise praktika kohaselt elukoha korrashoiuga seotud mõistlikuks kuluks loetud näiteks parkaia ja hoone hooldust ning korrashoidu, riiklikke makse, kindlustust ja kommunaalkulusid. Tuginedes analoogiale, on president Ilvese elukoha korrashoiuga seonduvate mõistlike kulude hüvitamiseks vajalikud vahendid presidendi kantselei 2016. aasta eelarves olemas ning sellest lähtuvalt on ka esitatud taotlus 2017. aasta eelarve koostamise käigus. Riigi kulud ametist lahkunud presidentidele ulatuvad aastas sadadesse tuhandetesse eurodesse, endistele riigipeadele ja nende abikaasadele on ette nähtud ametipension ja esindustasu, samuti katab presidendi kantselei ekspresidentide büroo- ja transpordikulud. Endistele riigipeadele kulub üle 150 000 aastas Endistele riigipeadele on presidendi ametihüve seaduse järgi ette nähtud bürooruumid, samuti maksab riik palka nende nõunikele, sekretäridele ja autojuhtidele, vahendab Postimees. Lisaks presidentidele näeb vabariigi presidendi ametihüve seadus ette ametipensioni ka presidendi abikaasale ning toitjakaotuspensioni presidendi lesele. Ametist lahkunud presidendi ametipension on 3966 eurot kuus ning seda saavad nii Arnold Rüütel kui ka Toomas Hendrik Ilves. Kokku kulub endiste riigipeade ja nende abikaasade pensionideks ja muudeks tasudeks aastas üle 157 000 euro.

https://www.err.ee/1608220288/ministeerium-muretseb-et-toetus-soodustab-vaartuslike-hoonete-lammutamist

Ministeerium muretseb, et toetus soodustab väärtuslike hoonete lammutamist

Kultuuriministeerium muretseb, et omavalitsustele jagatud toetus tingimusel, et nad uue hoone ehitamiseks vana lammutaks, seab ohtu kultuuriväärtuslike ehitiste säilimise.

Kui maja ei ole piisavalt suure kultuurilise väärtusega, et riiklikult võtta muinsuskaitse alla, siis jääb see otsus omavalitsuse teha. Nii tuleb teha valik, kas ka mõnda halvas seisus hoonet pidada kohalikult kultuuriliselt tähtsaks või oleks otstarbekam see üldse lammutada. Väikse eelarvega omavalitsuse jaoks on ka oluline, milline valik on rahaliselt teostatav. Seega mõjutavad neid otsuseid riigitoetused, selgitas ERR-ile kultuuriministeeriumi muinsukaitsenõunik Liina Jänes. "Üldse ei vaidlusta seda, et uute energiatõhusate hoonete ehitamiseks toetust anda, aga selle sidumine lammutamisega, see oli see aspekt, mis veider tundus," ütles Jänes. "See ei ole ainult kultuuripärandi suhtes veider, see on ka keskkonna jajajälje suhtes tervikuna. Hoone ehitamisele kuluv energia on 80 protsenti kogu hoone elukaare energiast, kütmisele kulub ainult 20 protsenti." Kultuuriministeerium tõi välja näiteks Mooste kultuurimaja ja Peri külakeskuse. Mõlemad asuvad Põlva vallas. Vallavanem Georg Pelisaar tunnistas, et esimese lammutamist kaalutakse ja teise suhtes on nii juba otsustatud. Kõne all oleva meetme raames küll toetust ei taotletud, kuid vald otsib Pelisaare sõnul sarnaseid võimalusi. "Renoveerimiseks me mujalt vahendeid ei saa, samas seda kultuurimaja kasutab praegu kool ka võimlana. Ilmselgelt tänapäeval ei klapi juba omaaegne ventilatsioon nõuetega. Kas valida võimalus, et me taastame hoone ja seda täies mahus omavalitsuse eelarvest või siiski me otsustame selle hoone lammutada ja hoopis ehitada uus. Mingil juhul me ei saa sellist varianti, kus kõik oleks rahul," tõdes Pelisaar. Rahandusministeeriumi nõunik Tarmo Kivi ütles, et kultuuriväärtuslike hoonete lammutamiseks toetust ei anta. Kultuuriväärtuslikkust hindab siiski omavalitsus ise. Kivi nentis, et kui selgub, et on tekkinud surve kultuuri lammutada, tuleb midagi muuta. "Kas on midagi mida me omalt poolt saame teha nii selle meetme kui võib olla teiste meetmete osas, mida alles välja töötama hakatakse?" arutles ta.

https://sport.err.ee/82388/foto-rein-taaramae-sai-algarve-velotuuril-vigastada

FOTO | Rein Taaramäe sai Algarve velotuuril vigastada

Eesti profirattur Rein Taaramäe jätab Portugalis peetava Algarve velotuuri viimase päeva eel vigastuse tõttu pooleli.

"Ei saa Achilleuse kõõluse vigastuse tõttu Algarve viimasel etapil startida ja pole aimugi, millest valu tekkis," kirjutas eestlane oma Twitteri kontol. "Nüüd mõned päevad eemal." Velotuuri eelviimase etapi sõitis Taaramäe peagrupis lõpuni ja hoidis enne tänast üldkokkuvõttes kohe Tanel Kangerti (Astana) järel 45. kohta. Velotuur lõppeb 169-kilomeetrise etapiga teekonnal Almodovar - Malhao. Ületada tuleb ka üks teise ja kaks kolmanda kategooria mäge. Neist teise kategooria mäge ületatakse kahel korral, teisel katsel finišitõusuna. Can't start last stage in Algarve, achilleus injury, why the paine really arrived i have no idea. Now some days off. pic.twitter.com/V2DxnoMBTL — Rein Taaramäe (@ReinTaarame) February 21, 2016

https://sport.err.ee/88797/barcelona-soetas-veel-uhe-prantslasest-kaitsja

Barcelona soetas veel ühe prantslasest kaitsja

FC Barcelona ja Paris Saint-Germain jõudsid kokkuleppele äärekaitsja Lucas Digne ülemineku osas - prantslasest mängumees kannab uuel hooajal Barcelona vormi.

22-aastane äärekaitsja läks Barcelonale maksma 16,5 miljonit eurot, mis võib lõpuks tõusta kuni 20,5 miljoni euro suuruseks, olenevalt Barcelona edukusest, vahendab soccernet.ee. Prantsusmaa suurklubis jäi Digne' läbimurre tegemata. Kahe aasta jooksul pääses prantslane PSG eest väljakule 43 korral ning viimase aasta veetis Digne laenul Serie A-s, kandes Roma vormi. 30 mängu ja kolme väravaga aitas äärekaitsja saavutada Romal liigas kolmas koht. Digne on Barcelonale suvise üleminekuakna jooksul teine prantslasest täiendus. Eile tehti avalikuks keskkaitsja Samuel Umtiti liitumine katalaanidega, kes läks valitsevale Hispaania meistrile maksma ligikaudu 25 miljonit eurot.

https://sport.err.ee/1608632293/malogina-kaotas-kummalise-mangu-kus-voitis-vaid-uhe-servigeimi

Malõgina kaotas kummalise mängu, kus võitis vaid ühe servigeimi

Kuigi Elena Malõgina (WTA 423.) võitis Denaini ITF-i W25 turniiri teises ringis Leyre Romero Gormazi (Hispaania, WTA 376.) vastu vaid ühe servigeimi, oli ta teises setis võidule lähedal.

Esimeses setis kaotas Malõgina seisul 0:2 oma servi vastase seitsmendalt murdepallilt, kuid võttis kohe ühe murde tagasi. Kahjuks see ei tähendanud võitluse algust, sest kolmes järgmises geimis teenis Malõgina kokku vaid kaks punkti – sett 6:1 vastasele, vahendab Tennisnet.ee. Teist setti alustas Malõgina murdega ja võitis seejärel ka oma servigeimi, kuid vastane viigistas 2:2. Sealtpeale algas vastastikune murdmine, mis eriti kummaliseks muutus seisult 4:3 Malõgina kasuks – järgmised kolm geimi võitis tõrjuja nulliga ning oma viimases servigeimis sai Gormaz ühe ja Malõgina kaks punkti. Alles tie-break'i seisul 2:3 võitis Malõgina kaks punkti järjest oma servil, aga paraku oli 4:3 tema ainus edu. Vastane läks ette 5:4, 6:5, 7:6 ja 8:7 ning võitis kolmandalt matšpallilt. Tulemus seega 6:1, 7:6 hispaanlanna kasuks. Malõgina võitis oma servilt ainult 36% punktidest (esimeselt servilt 42 ja teiselt 25%), kuid ka vastase punktid servigeimides jäid alla poole (45%). Murdepalle realiseeris Malõgina 15-st 6 ja Gormaz 17-st 9.

https://sport.err.ee/1608092677/kitsinguta-rytas-teenis-viienda-jarjestikuse-voidu

Kitsinguta Rytas teenis viienda järjestikuse võidu

Eesti korvpallikoondislase Kristjan Kitsingu koduklubi Vilniuse Rytas võõrustas reedel Leedu korvpalli kõrgliigas Panevežyse Lietkabelise meeskonda, kellest oldi üle 78:72.

Põlvevigastusest taastuv Kristjan Kitsing Rytase koosseisu ei kuulunud, kirjutab Korvpall24.ee. Augustas Marciulionis viskas Rytase parimana 17 punkti. Lukas Uleckas lisas 16 silma ning Mindaugas Girdziunas kogus 14 punkti. Turniiritabelis on Rytas 12 võidu ja viie kaotusega teisel kohal. Lietkabelis on 11 võidu ja viie kaotusega kolmas.

https://sport.err.ee/96048/andreas-mikkelsen-haarab-skoda-rooli

Andreas Mikkelsen haarab Škoda rooli

Norra rallitäht Andreas Mikkelsen istub uue hooaja esimesel MM-etapil Škoda Fabia RS5 rooli ja teeb tehasevõistkonna eest kaasa WRC2 arvestuses.

Tänavu esindas viimasel kolmel hooajal MM-sarjas kokkuvõttes pronksile tulnud Mikkelsen Volkswagenit ja Saksamaa autotootja lahkumisotsus jättis 27-aastase rallipiloodi ootamatult lageda taeva alla. Täna teatas Mikkelsen oma kodulehekülje vahendusel, et keskendub juba 2018. aastale ja kasutab tulevat aastat peamiselt enese vormishoidmiseks. "Me ei tea veel, mida eesolev hooaeg pakub," sõnas Mikkelsen. "Aga loomulikult tahan sõita nii paljudel rallidel kui võimalik ja teeme hetkel selle nimel tööd." Praeguseks on selgunud nii palju, et Mikkelsen ja kaardilugeja Anders Jäger istuvad esimesel etapil Monte Carlos Škoda rooli. Mis saab edasi, pole teada. Siiski tunnbe norralane Škodasse naasmise üle heameelt. Just Tšehhi autotootja masinaga võitis ta kunagi kaks IRC sarja tiitlit. "Nüüd, kus olukord on selline nagu ta on, on tore jälle Škodas sõita. Meil on palju häid mälestusi." "Loodetavasti jõuame Monte Carlos tulemuseni, mida Škoda soovib. Tegemist on raske ralliga, kuid mul on sealt häid tulemusi. Sel aastal lõpetasime teisel kohal ning see oli ühtlasi Andersi esimene WRC võistlus WRC autoga."

https://www.err.ee/1153087/lukasenko-sulges-valgevene-piirid-leedu-lati-poola-ja-ukrainaga

Lukašenko sulges Valgevene piirid Leedu, Läti, Poola ja Ukrainaga

Valgevene liider Aleksandr Lukašenko sulges neljapäeval osaliselt piirid Leedu, Läti, Poola ja Ukrainaga, asendas siseministri ja nimetas ametisse kolm karmikäelist julgeolekuametnikku.

Minsk teatas koroonaviirusele viidates piirangute kehtestamisest oma kõigil välispiiridel peale Venemaa. Poola teatel lubas Valgevene riiki sisse ainult veoautosid ja Valgevene kodanikke. Sõiduautode sisenemiskeelust teatas neljapäeva õhtul ka Leedu. Lukašenko, kelle lahkumist opositsioon nõuab 9. augusti presidendivalimiste võltsimise järel siiani jätkuvate protestide ja streikide toetusel, teatas juba 17. septembril, et riik peaks sulgema piiri Poola ja Leeduga. Samas ei olnud ta seni oma plaani ellu viinud. Mõlemad naaberriigid on Valgevene opositsiooni ühed suurimad toetajad. Lukašenko on sattunud Euroopa Liiduga, mille liikmed Leedu, Poola ja Läti on, teravasse vastasseisu, kuna EL toetab opositsiooni nõudmist uute ja ausate presidendivalimiste korraldamiseks. Lisaks teatas Valgevene neljapäeval Ivan Kubrakovi määramisest riigi uueks siseministriks. Kubrakov oli Minski miilitsaülem ning juhtinud Lukašenko võimult lahkumist nõudva opositsiooni meeleavalduste jõhkrat mahasurumist pealinnas. Senine siseminister Juri Karajev nimetati koos veel kahe julgeolekuametnikuga uuele kohale presidendi abideks ja regioonide julgeolekuinspektoriteks. Teised kaks on Valeri Vakultšik, kes juhtis kaheksa aastat riigi julgeolekuametit KGB-d ning asesiseminister Aleksandr Barsukov. Vakultšik hakkab vastutama Poola piiri ääres asuva Bresti oblasti eest, Karajev Poola ja Leeduga külgneva Grodno oblasti ning Barsukov Minski eest. Lukašenko positsioon riigis on vaatamata meeleavalduste jätkumisele, kuna esmaspäeval opositsiooniliidri Svjatlana Tsihhanovskaja üleskutsel algama pidanud üldstreigid ei ole suurt jõudu kogunud ega riigi majandust peatanud. Valimiste järel Leetu põgenenud opositsiooni presidendikandidaadi Tsihhanovskaja hinnangul näitavad Lukašenko viimased sammud siiski tema nõrkust. "Režiim hävitab ennast ise. Nii piiride sulgemine kui ka uued ametissenimetamised on märk võimu nõrgenemisest. Ta teeb ebajärjekindlaid otsuseid, kuna on paanikas," ütles ta oma avalduses. Valgevene julgeolekujõud on alates protestide algusest kinni pidanud 16 000 inimest, kellest enamus on siiski hiljem vabastatud. "Lukašenko on närvis ja raskustes, kuna ei suuda proteste lõpetada. Ta mõtleb, et kui vahetab julgeolekujuhte, siis see omab mõju. Lukašenko loodab endisel proteste lämmatada," rääkis analüütik Aleksandr Klaskovski Reutersile. Lisaks käskis Valgevene diktaator neljapäeval tugevdada vabatahtlikke kaitseüksusi, mis teoorias eksisteerivad ka praegu, kuid ei ole seni riiki haaranud kriisi mingit rolli mänginud.

https://sport.err.ee/647545/patraili-viimase-sekundi-varav-paastis-hannoveri-kaotusest

Patraili viimase sekundi värav päästis Hannoveri kaotusest

Saksamaa käsipalli kõrgliigas osutus eilse kohtumise kangelaseks Eesti koondislane Mait Patrail, kelle tabamus päästis Hannover-Burgdorfile viigipunkti.

Hannover oli võõrsil Mindeni vastu pidevalt kaotusseisus, mitu korda isegi seitsme väravaga, kuid suutis siiski viigitada 29:29. Seejuures sai otsustavaks Patraili viimase momendi värav. Kohtunik määras lõpusekundil külaliste kasuks vea ja viskele läinud Patrail suutis palli kuuemehelisest müürist ja väravavahtist mööda saata. Kokkuvõttes jäi eestlase arvele neli tabamust. Eelmised neli mängu võitnud Hannover hoiab Saksamaa kõrgliigas 24 punktiga Flensburg-Handewitti (25), Berliini Füchse (25) ja Rhein-Neckari (24) järel neljandat kohta. Seejuures on ülejäänud kolmikul mäng varuks. Dener Jaanimaa klubi Melsungen on 22 punktiga kuues ja Hannoveri eilne vastane Minden 14 punktiga kümnes.

https://www.err.ee/1608464510/moskva-ja-astana-vahel-puhkes-tuli-kasahstani-infoministri-ule

Moskva ja Astana vahel puhkes tüli Kasahstani infoministri üle

Kasahstani ja Venemaa vahel puhkes tüli Kasahstani valitsuse uude koosseisu määratud ministri üle, keda Moskva peab russofoobiks. Askar Umarovi nimetamist Kasahstani infoministriks kritiseeris kaks kõrget Venemaa ametnikku.

SRÜ riikidega koostöö edendamise Venemaa föderaalagentuuri (Rossotrudnitšestvo) juht Jevgeni Primakov teatas, et keeldub kategooriliselt koostööst Umaroviga ning nimetas teda "russofoobseks rämpsuks", vahendas Deutsche Welle. Primakov avaldas teisipäeval oma sotsiaalmeedia kontol Umarovi venekriitilisi väljaütlemisi ning kommenteeris neid avaldusega: "Rossotrudnitšestvo ei pea sidet ega ei tee koostööd russofoobse rämpsuga, mis välistab täielikult igasuguse koostöö ülalmainitud ministriga ja tema juhitud ministeeriumiga." Kasahstani president Kassõm-Žomart Tokajev kinnitas teisipäeval riigi uue valitsuse koosseisu, määrates selle infoministriks Umarovi. Venemaa on juba varem kehtestanud Umarovile sissesõidukeelu tema väidetavate Vene-vastaste väljaütlemiste eest. Primakovi hinnangul näitab Umarovi määramine kabineti liikmeks, et äsja ohvriterohked rahutused üle elanud ja Venemaa juhitud Kollektiivse Julgeoleku Organisatsiooni (ODKB) riikide väed appi kutsunud Tokajevil on vaja teha "raskeid ja teadlikke kompromisse". "Need on ilmselt põhjalikult läbi mõeldud ja ette planeeritud kompromissid, mis ei suuda lõhkuda meie rahvaste vahelist vennalikku sõprust, eriti, kui härra Umarov võtab avalikult tagasi oma natsistlikud ja šovinistlikud sõnad venelaste kohta Kasahstanis," lisas Primakov. Umarovit tabas ka Venemaa kosmoseagentuuri Roskosmos juhi Dmitri Rogozini kriitika, kes teatas oma sotsiaalmeediakanalil, et ei sooviks uut ministrit näha Kasahstanis asuvas, kuid Venemaa kontrolli all oleval Baikonuri kosmodroomil. "Me ei oleks Baikonuril rõõmsad minister Umarovi üle. Me ei oota teda sinna," kirjutas Rogozin. Umarov ise teatas vastuseks teda tabanud kriitikale, et teda püütakse demoniseerida. "Soovin veel kord kinnitada oma pühendumist rahvastevahelise sõpruse ja tolerantsuse põhimõtetele, Kasahstani rahva ja vennalike naaberrahvaste ühtsusele, kellega me saame korraldada kasulikku kogemuste vahetamist," ütles Umarov. Samas ta ei eitanud, et Primakovi tsiteeritud avaldused tegi just tema. Tokajev tegi muudatusi Kasahstani valitsuse koosseisus pärast seda, kui aasta alguses puhkesid riigis energiahindade järsust tõusust tingitud rahutused ja välja kuulutati eriolukord. Tokajevi kutsel saabusid Kasahstani ODKB riikide, peamiselt Venemaa sõjaväeüksused. Tokajevi korraldusel peaks neljapäeval algama nende väljaviimine Kasahstanist.

https://sport.err.ee/1608095398/selgus-hyundai-koosseis-soome-talveralliks

Selgus Hyundai koosseis Soome talveralliks

Autoralli MM-etapil Lapimaal sõidab Hyundai WRC meeskonna kolmanda auto roolis iirlane Craig Breen. Põhisõitjatena tulevad mõistagi starti Ott Tänak ja Thierry Neuville.

Breeni karjääri üks paremaid tulemusi MM-sarjas on sündinud just talverallil, nimelt tuli ta 2018. aastal Rootsis teiseks. Hooaja avaetapil Hyundai kolmandas autos sõitnud Dani Sordo jääb seekord kõrvale. Monte Carlo ralli Hyundaile eriti hästi ei läinud, sest Neuville mahtus küll pjedestaali madalaimale astmele, kuid Sordo piirdus viienda kohaga ja Tänak katkestas. Toyota piloodid Sebastien Ogier ja Elfyn Evans teenisid aga kaksikvõidu. Hooaja teiseks MM-etapiks olev Soome talveralli peetakse 26.-28. veebruaril.

https://sport.err.ee/1608220594/maailma-kolmas-reket-halep-jatab-prantsusmaa-lahtised-vahele

Maailma kolmas reket Halep jätab Prantsusmaa lahtised vahele

2018. aasta Prantsusmaa lahtistel enda karjääri esimese slämmitiitli võitnud rumeenlanna Simona Halep teatas, et ei osale tänavusel turniiril.

29-aastane maailma kolmas reket rebestas eelmisel nädalal peetud Rooma turniiril enda vasaku jala säärelihast ning rumeenlanna sõnul pole ta vigastusest piisavalt taastunud. "Kahjuks vajab mu jalg veel puhkust ning Prantsusmaa lahtised algavad minu jaoks liiga vara. Slämmiturniirist loobumine on mulle sportlasena tohutult raske, ent see on hetkel ainuõige otsus," lausus kahekordne slämmivõitja ühismeedias. "Teadmine, et ma Pariisis ei võistle, teeb mind küll kurvaks, kuid suunan oma energia nüüd taastumisele. Loodan väljakule naasta niipea kui võimalik." Eelmisel aastal jõudis endine maailma esinumber Halep Prantsusmaa lahtistel neljandasse ringi, kus kaotas hilisemale võitjale poolatar Iga Swiatekile 1:6, 2:6. Tänavused Prantsusmaa lahtised algavad 30. mail.

https://www.err.ee/1608181591/kaks-vene-dessantlaeva-sisenes-mustale-merele

Kaks Vene dessantlaeva sisenes Mustale merele

Samal ajal, kui Venemaa on koondanud Ukraina idapiirile suurimad sõjajõud pärast 2014. aastat, jätkab Moskva ka oma mereväe tugevdamist Mustal merel.

Laupäeval läbisid Bosporuse väina ja suundusid Mustale merele Venemaa Põhjalaevastiku suured dessantlaevad "Aleksandr Otrakovski" ja "Kondopoga", teatasid Türgi uudisteväljaanded. Samuti andis Moskva teada Kaspia flotilli 15 sõjalaeva viimisest Mustale merele. Väidetavalt on dessantlaevade sihiks Ukrainalt annekteeritud Krimmi poolsaarel asuv Sevastoopoli sõjasadam. Interfaxi andmeil on Vahemerel veel kaks suurt Vene dessantlaeva - Balti laevastiku koosseisu kuuluvad "Kaliningrad" ja "Koroljov". Need saabusid Vahemerele juba märtsis, kui läbisid Gibraltari väina. Venemaa Musta mere laevastik teatas varasemalt, et 15 Kaspia merel baseeruvat sõjalaeva toodi õppuste eesmärgil Mustale merele. Lisaks andsid Vene relvajõud teada rohkem kui 50 sõjalennuki osalusel toimuvatest lahinguõppustest Musta mere kohal. Pinged Ukraina idapiiril ja Musta mere piirkonnas on järsult kasvanud, kuna Venemaa on oluliselt suurendanud oma vägede hulka regioonis. NATO, Ameerika Ühendriigid ja teised riigid on kutsunud Venemaad üles pingeid leevendama. Moskva ja Lääne suhete teravnemisele lisas veelgi hoogu USA otsus saata riigist välja kümme Vene diplomaati, millele Venemaa vastas samaga. Laupäeval teatas Venemaa sisejulgeolekuteenistus FSB Ukraina konsuli lühiajalisest kinnipidamisest Peterburis.

https://www.err.ee/591828/usa-valisministeeriumi-pressiesindajaks-sai-fox-newsi-endine-uudisteankur

USA välisministeeriumi pressiesindajaks sai Fox Newsi endine uudisteankur

USA välisministeeriumi teatel saab ameti uueks pressiesindajaks telekanali Fox News endine uudisteankur Heather Nauert.

Nauert täidab ametikoha, mis püsis seni tühjana pärast USA presidendi Donald Trumpi ametisseastumist jaanuaris. Pressiesindaja kohuseid täitis senini karjääridiplomaat Mark Toner, kes oli president Barack Obama viimastel ametiaastatel ministeeriumi asepressiesindaja. Praegu pole teada, mis kuupäeval Nauert reporteritele ülevaateid andma hakkab. Nauert töötas 15 aastat teleajakirjanikuna ning alustas oma karjääri ABC Newsis. Hiljuti töötas ta hommikusaates "Fox and Friends", mis on väidetevalt üks president Trumpi lemmiksaateid.

https://sport.err.ee/683326/olumpiavoitjaks-tuli-haga-bjorgen-ja-parmakoski-jagavad-pronksi

Olümpiavõitjaks tuli Haga, Björgen ja Pärmäkoski jagavad pronksi

PyeongChangi taliolümpiamängudel võidutses naiste murdmaasuusatamise 10 km vabatehnikadistantsil norralanna Ragnhild Haga, kes edestas hõbedale tulnud rootslannat Charlotte Kallat 20,3 sekundiga.

37-aastane norralanna Marit Björgen ning temast kümme aastat noorem soomlanna Krista Pärmäkoski sõitsid välja täpselt sama aja, kaotades Hagale 31,9, seetõttu saavad mõlemad naised kaela pronksmedali. Käesoleval MK-hooajal Rukal naiste 10 km distantsi võitnud ning nii Davosis kui Toblachis teiseks tulnud Haga jaoks oli see esimeseks olümpiakullaks, Kalla on OM-ilt nüüd kogunud kolm kuld- ja neli hõbemedalit. Esimesena jäi pjedestaalikohalt välja ameeriklanna Jessica Diggins (+35,2). Rajal oli ka eestlanna Tatjana Mannima, kes kaotas olümpiavõitjale 3.36,5 ning sai 50. koha. "Viimasel laskumisel korrutasin endale: "see on sinu karjääri kõige tähtsam laskumine, sa pead jalgele jääma". Ma andsin endast kõik, kartes, et Kalla on veel kiirem," rääkis Haga reporteritele. "Olen sellega, kuidas võimalusest haarasin, äärmiselt rahul."

https://www.err.ee/1608266733/prantsusmaa-taasalustab-uhiseid-sojalisi-operatsioone-maliga

Prantsusmaa taasalustab ühiseid sõjalisi operatsioone Maliga

Prantsusmaa teatas reedel, et taasalustab ühiseid sõjalisi operatsioone Maliga pärast nende katkestamist eelmise kuu alguses seoses teise riigipöördega selles Lääne-Aafrika riigis vähem kui aasta jooksul.

Pärast konsultatsioone Mali üleminekuvõimude ja regiooni teiste riikidega otsustas Prantsusmaa "jätkata ühiseid sõjalisi operatsioone ja nõustavaid missioone, mis olid peatatud alates 3. juunist", ütles Prantsusmaa relvajõudude minister avalduses. Pariisi otsustas ühisoperatsioonid peatada pärast seda, kui kolonel Assimi Goita, kes juhtis eelmise aasta riigipööret, tagandas üleminekuaja presidendi ja peaministri. See samm tekitas diplomaatilise hukkamõistu. USA peatas julgeolekuabi Mali julgeolekujõududele ning Aafrika Liit ja Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus (ECOWAS) peatasid Mali liikmesuse. Prantsusmaal on umbes 5100 sõjaväelast Saheli piirkonnas osalemas operatsioonis Barkhane, mis hõlmab viit riiki - Burkina Fasot, Tšaadi, Malit, Mauritaaniat ja Nigerit. Operatsioonis osaleb ka Eesti oma kaitseväe üksusega. 10. juunil teatas Prantsuse president Emmanuel Macron oma riigi sõjalise kohaloleku märkimisväärsest vähendamisest Sahelis, kus on ligi aastakümme võideldud džihadistidest mässuliste vastu. Macron ütles, et olemasolev Barkhane operatsioon lõpeb ning Prantsusmaa kohalolek muutub osaks niinimetatud Takuba rahvusvahelisest üksusest, mille selgrooks saavad sajad Prantsuse sõdurid. Takuba üksuses on praegu umbes 600 sõjaväelast, pooled neist prantslased. Osaleda on lubanud ka Tšehhi, Eesti, Itaalia, Rumeenia ja Rootsi.

https://www.err.ee/1608148726/maire-suurkivi-kuidas-teha-nii-et-riskiruhmade-vaktsineerimine-onnestuks

Maire Suurkivi: kuidas teha nii, et riskirühmade vaktsineerimine õnnestuks?

Vaktsineerimise üldine tempo on aeglane, sest vaktsiini napib. Samal ajal saaks saabuvaid nappe doose targemalt kasutada, kui vaid haigekassa ja terviseamet peaksid kinni algsest plaanist vaktsineerida esmalt ära riskigrupid, kirjutab perearst Maire Suurkivi.

Olen Lääne- Virumaal enam-vähem keskmise suuruse, keskmise vanuselise jaotuse ja keskmise krooniliste haigete arvuga nimistuga kaksikpraksises töötav perearst. Umbes pooled inimesed minu nimistus on linliku eluviisiga, pooled on maainimesed. Lisaks töötan Rakvere Haiglas sisehaiguste valvearstina ja seda tööd tehes puutun kokku ka raskete koroonahaigetega. Mina olen mures mitte vaktsineerimise üldise aeglase tempo pärast, vaid riskigruppide vaktsineerimise pärast. Kuigi koroonahaigust võib ka muidu terve inimene raskelt põdeda, siis just riskigruppi kuuluvad inimesed on need, kes täidavad haiglaid ja eriti intensiivravi palateid. Just nende inimeste kaitsmiseks vajame praeguseid rangeid piiranguid. Juba mõnda aega ei ole piirangute eesmärk haiguse leviku pidurdamine, ammugi haigusest jagu saamine, vaid meditsiinisüsteemi kollapsi vältimine. Tänu läbipõdemisele ja vaktsineerimisele tekib aja jooksul haiguse vastu karjaimmuunsus ja epideemia raugeb. Lastes epideemial loomulikul teel areneda, kaotaksime liiga palju elusid ja meditsiinisüsteem ei peaks vastu. Liigume kiiremini, kui kokkulepped peavad "Samal ajal ootavad perearstid pikisilmi vaktsiini oma nimistu kõige haavatavamatele." Vaktsineerimise planeerimisel lepiti kokku, et prioriteet on riskirühmade vaktsineerimine ja seda viivad läbi perearstid. Praegune elu näitab, et kokkulepped ei pea. Nüüd korraldatakse olukorras, kus suur osa riskigruppidest on veel kaitseta, "massvaktsineerimisi" haiglates ja eraraviasutustes. Samal ajal ootavad perearstid pikisilmi vaktsiini oma nimistu kõige haavatavamatele. Märtsi teise nädala lõpuks oli meie keskus kokku teinud 72 doosi (36 doosi nimistu kohta) Pfizer/BioNTechi vaktsiini oma nimistute kõrgeima riskigrupi inimestele ja 240 doosi AstraZeneca vaktsiini, mis oli ette nähtud elutähtsate teenuste osutajatele. Kuna viimastest jäi doose üle, saime ära vaktsineerida ka pisukese osa oma madalama riskiastmega patsientidest. Kui mul on kasutada kõigest 36 doosi, aga esmases riskigrupis (inimesed 80+) on üle 70 nime, siis tuleb põhjalikult mõelda, kuidas teha nii, et nappidest doosidest saadav kasu oleks maksimaalne ja seda nii üksikisikule, ühiskonnale kui ka meditsiinisüsteemile. Kõigepealt otsustasin vaktsiini pakkuda nendele, kes on aktiivsed, liiguvad ka kodust väljas - mõni käib veel töölgi -, on terve mõistuse juures ja saavad hästi hakkama. Veel pidasin vajalikuks kiiresti vaktsineerida ära need, kellest teadsin, et nad elavad ühes leibkonnas nooremate põlvkondadega. Lapsed võivad olla viiruselevitajad ja ühises majapidamises pole võimalik vältida lähikontakte. Mõtlesin ka selle peale, kes kellega koos elab. Et kui üks on 86 ja teine 79, siis vaktsineerisin ikka mõlemad korraga. Tegime üle 70 doosi päevas samal ajal keskuse igapäevatööd katkestamata. Kui viia läbi suuremaid ümberkorraldusi, teha koostööd naaberperearstiga või vaktsineerida nädalavahetusel, poleks probleem vaktsineerida sada ja enamgi inimest päevas. Massvaktsineerimises osalemiseks pakuti perearstidele vormiliselt võimalust, kuid sisuliselt lülitati meid välja, sest etteantud tingimused olid utoopilised. Doosid pidid tehtud saama nädalavahetusel ja vaktsineeriv keskus pidi olema liitunud üleriigilise digiregistratuuriga. Kiiret vastust nõudev kiri tuli ajal, mil enamus perearste olid tööga hõivatud ja lugesid seda alles pärast vastamise aja kukkumist. Üleriigilise digiregistratuuriga on liitunud vaid mõned perearstikeskused. Ja miks just nädalavahetusel peab vaktsineerima? Mis juhtub, kui doosid tehakse ära järgmise nädala esimeses pooles, aga see-eest lähevad need tõesti nendele, kes seda kõige enam vajavad? Digiregistratuur kasvatas perearstide telefonikoormust Meedias teatati, et 13.-14. märtsiks saavad üleriigilises digiregistratuuris AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerimiseks sobiva aja valida kõik 65-aastased ja vanemad sõltumata elukohast või perearsti nimistu asukohast. Eelmisel nädalavahetusel testiti digiregistratuuri ja pakkumisel oli ligikaudu 6000 vaktsineerimisaega. Sihtrühma kuulub üle 300 000 inimese, kuidas siis kõik saavad registreerida? Oleks olnud aus öelda, et saavad ainult need, kes on digitaibukamad, kiiremad, tervemad, omavad isiklikku transporti. Kuna inimesed jäid registreerimisel hätta, siis küsiti loomulikult nõu ja abi oma perearstilt. Nädala teises pooles olid pea pooled kõned seotud massvaktsineerimisega. Kus vaktsineeritakse? Miks perearst ei vaktsineeri? Misasi see digiregistratuur on? Kas te äkki ise paneksite mu sinna kirja, sest ma ei oska ju? Kas mina oma haigustega tohin üldse seda AstraZeneca vaktsiini saada? Miks digiregistratuur maas on? Ma sain aja aga kuhugi Tartusse, ega te ei tea, kuhu ma täpselt minema pean ja kuidas ma sinna saan? Ma ikka ei lähe, kuidas ma nüüd aja ära kustutan? 12. märtsi hilisõhtul lugesin, et Rakvere haigla süstis nädalavahetusel 422 doosi, 25 protsenti vaktsineeritavatest olid väljastpoolt Lääne-Viru maakonda. Samal ajal on Rakvere haigla nakkusosakond täis meie maakonnast pärit haigeid, jätkub mujalegi jagamiseks. Riskirühmad vajavad vaktsineerimisel perearstide tuge "Pelgalt selle pärast, et ametkonnad saaksid hoobelda, et nüüd on tehtud nii palju doose, ei ole mina nõus oma niigi ülekoormatud õdesid vabadel päevadel tööle sundima." Miks ikkagi ei võimaldatud neid doose perearstidele? Me oleksime kindlasti suutnud sama arvu ja rohkemgi doose ära teha. Kui suudetaks põhjendada, et miks just nädalavahetusel peavad saabunud doosid tehtud saama, oleksime valmis töötama ka nädalavahetustel. Pelgalt selle pärast, et ametkonnad saaksid hoobelda, et nüüd on tehtud nii palju doose, ei ole mina nõus oma niigi ülekoormatud õdesid vabadel päevadel tööle sundima. Perearstid oleksid kutsunud inimesi vaktsineerima vastavalt nende tõelisele riskile. Mitte kõik inimesed vanuses 65+ ei kuulu kõrge riski gruppi. Mul on nimistus 40. eluaastates ühe neeruga südamepuudulikkust põdev pereisa, kelle risk haigestumise korral haiglaravile sattuda on selgelt kõrgem kui 66-aastase terve suusamaratone sõitva üksi elava mehe oma. Ma väga loodan, et nädalavahetusel vaktsineeritute hulgas oli ka minu riskirühma patsiente, aga tundes oma nimistu inimesi kardan, et need kõige haavatavamad jäid ikkagi ilma. Mida tõi uus töönädal? Pidime vastama patsientide küsimusele, miks mind üldse ei teavitatud nädalavahetusel toimunud vaktsineerimise võimalusest, või siis, et miks te mind üldse teavitasite kui ajad olid niikuinii kinni. Tuli välja, et üks vanapaar, kel õnnestus aeg saada, sai kogu asjast nii valesti aru, et läks kokkulepitud kellaajal oma perearstikeskuse suletud ukse taha, mitte haigla vaktsineerimispunkti. Väga palju on arupärimisi teemal, et miks minu noored terved kontoritööd tegevad sugulased Tallinnas on juba vaktsineeritud, aga mulle pole vaktsiini isegi mitte pakutud. Neljapäevaks ei saanud ma nimekirja patsientidest, kes käisid nädalavahetusel vaktsineerimas. Kolmapäevaks lubatud 30 Pfizeri vaktsiinidoosi nimistu kohta tulid meile kohale, aga mitte lubatud tööpäeva jooksul. Üks kahe nimistuga keskus Lääne- Virumaal jäi lubatud 60 doosist ilma ja see selgus alles pärast tööpäeva lõppu. Aga järgmiseks päevaks oli neil vaktsineerimine planeeritud, praksise töö ümber korraldatud, inimesed kohale kutsutud... Ettepanek Vaktsineerimise üldine tempo on aeglane täiesti objektiivsel põhjusel - vaktsiini napib. Samal ajal saaks saabuvaid nappe doose targemalt kasutada, kui vaid haigekassa ja terviseamet peaksid kinni algsest plaanist vaktsineerida esmalt ära riskigrupid. Kui vaktsiinide tellimise keskkond oleks selgem. Kui perearstidele doose eraldataks, kui lubatud doosid lubatud ajal ja kogusese saabuksid. Kui saadaks ometi aru, et vaktsiini efektiivsus ei sõltu sellest, kas see on süstitud laupäeval või esmaspäeval. Praegu jääb mulje, et ametkondade põhieesmärk on iga hinna eest näidata kõrgeid vaktsineerituse numbreid. Numbrite taga sisu ei nähta. Praegu tahaksin mina teada, kui suur osa riskigrupist on meil vaktsineeritud. Sellist vaktsineeritusega hõlmatust, mis tagaks kogukonnaimmuunsuse ja seega ka kaitse nõrgematele, me kardetavasti enne suurt suve ei saavuta.

https://sport.err.ee/677351/naiste-kodune-jalgpallihooaeg-algab-28-martsil

Naiste kodune jalgpallihooaeg algab 28. märtsil

Millised on naiste 2018. aasta koondise- ja klubihooaja tähtsamad kuupäevad ja sündmused? Heidame pilgu juba selgunud olulisematele päevadele.

Naiste kodune jalgpallihooaeg saab alguse 28. märtsil, kui Superkarikafinaalis lähevad vastamisi Pärnu JK ja Tallinna FC Flora. Meistriliiga esimene voor toimub laupäeval, 31. märtsil, kui väljakule tulevad kõik kõrgliiga naiskonnad. Sel hooajal on kavas ka eelmisel aastal taaskäivitunud Balti liiga, kus Eesti klubidest osalevad FC Flora ja Pärnu JK. Naiste koondise aasta algab juba veebruari alguses, kui Maltal peetakse kaks maavõistlusmängu kohaliku koondisega. Tüdrukute U17 ja U19 koondisi ootab septembris ja oktoobris ees EM-valikturniir. Lisaks osalevad naiste A koondis ja neidude koondised Balti turniiril. Eesti klubijalgpalli päev, mil selgub nii naiste kui ka meeste karikavõitja, toimub 27. mail A. Le Coq Arenal. Valik olulistest kuupäevadest: Esmaspäev, 5. veebruar 16.00 Malta – Eesti maavõistlus, Malta Neljapäev, 8. veebruar 19.30 Malta – Eesti maavõistlus, Malta Kolmapäev, 14. veebruar Naiste koondise mitteametlik sõpruskohtumine 19.00 Eesti – PK-35 Vantaa (Soome), EJL jalgpallihall Laupäev, 24. veebruar Taliturniiri A-turniiri esimesed kohtumised Pühapäev, 25. veebruar Taliturniiri B-turniiri esimesed kohtumised Laupäev, 3. märts Naiste koondise mitteametlik sõpruskohtumine 13.00 PK-35 Vantaa (Soome) – Eesti, Vantaa Pühapäev, 4. märts Naiste koondise mitteametlik sõpruskohtumine 15.00 HJK (Soome) – Eesti, Helsingi Reede, 23. märts Balti liiga I voor Kolmapäev, 28. märts Superkarikafinaal: Pärnu JK – Tallinna FC Flora, Sportland Arena Laupäev, 31. märts Meistriliiga I voor Pühapäev, 8. aprill Esiliiga I voor 10., 11., 17., 18. aprill Karikavõistluste 1/4-finaal(id) Pühapäev, 22. aprill Teise liiga I voor 1. ja 2.mai Karikavõistluste 1/2-finaal(id) Laupäev, 27. mai Eesti klubijalgpalli päev A. Le Coq Arenal 13.00 Naiste karikavõistluste finaal 30. juuni – 4. juuli U17 ja U19 Balti turniir 7. august – 13. august Meistrite liiga alagrupiturniir 8. august – 11. august 2018/2019. aasta karikavõistluste 1/16-finaalid 31. august – 2. september Naiste A-koondise ja U15 Balti turniir Eestis 23. september – 29. september U17 EM-valikturniir Tallinnas 2. oktoober – 8. oktoober U19 EM-valikturniir Põhja-Iirimaal Laupäev, 13. oktoober Meistriliiga viimane voor Pühapäev, 14. oktoober Esiliiga viimane voor

https://kultuur.err.ee/1608525044/viktoriin-tutvu-naistepaeva-puhul-eesti-naistega-euroopa-liidu-institutsioonides

Viktoriin: tutvu naistepäeva puhul Eesti naistega Euroopa liidu institutsioonides

Rahvusraamatukogu hariduskeskus pani naistepäeva puhul kokku viktoriini, mis tutvustab lähemalt kuut naist, kes esindavad Eestit Euroopa Liidu erinevates institutsioonides.

Viktoriinist saab muuhulgas vastuse, kes Eesti naistest esindavad Eesti huve ja väärtusi Euroopa Liidu erinevates institutsioonide ning millega tegelevad diplomaadid ja volinikud tööst vabal ajal. Proovi viktoriini siin.

https://sport.err.ee/93116/paris-saint-germain-tousis-monaco-korvale-teist-kohta-jagama

Paris Saint-Germain tõusis Monaco kõrvale teist kohta jagama

Prantsusmaa jalgpallimeistrivõistluste kõrgliiga üheksandas voorus sai Paris Saint-Germain võõrsil 2:1 jagu AS Nancy-Lorraine'ist.

Tiitlikaitsja väravad lõid Lucas Moura 13. ja Edinson Cavani 18. minutil, kaotajate poolelt oli 55. minutil täpne Alou Diarra. Teised eilsed tulemused: Montpellier HSC - SM Caen 3:2, Bastia - Angers SCO 1:2, Lorient - Nantes 1:2, EA Guingamp - Lille OSC 1:0. Turniiritabeli esikuuiku moodustavad OGC Nice 23, PSG ja AS Monaco 19, Toulouse 17, EA Guingamp 14 ning Lyoni Olympique 13 punktiga.

https://sport.err.ee/1608074020/fifa-valjastas-rahvusvahelise-litsentsi-18-eesti-kohtunikule

FIFA väljastas rahvusvahelise litsentsi 18 Eesti kohtunikule

FIFA kinnitas Eesti Jalgpalli Liidu poolt esitatud nimekirja, mille alusel teenisid rahvusvahelise litsentsi 18 Eesti muru-, saali- ja rannajalgpallikohtunikku.

Meestest said väljakukohtuniku litsentsi Juri Frischer, Kristo Tohver, kellele väljastati ka videokohtuniku litsents, ning esmakordselt Joonas Jaanovits. Abikohtuniku litsentsi teenisid Aron Härsing, Sten Klaasen, Silver Kõiv, Veiko Mõtsnik, Neeme Neemlaid ja Sander Saga. Naistest määrati väljakukohtuniku litsents Reelika Turile ja Triinu Vaherile ning abikohtuniku litsentsi said Karolin Kaivoja, Anni Koppel ja Anni Rahula. Saalijalgpallikohtunikest väljastati litsents Jagnar Jakobsonile ja Grigori Ošomkovile ning rannajalgpallis teenisid litsentsi Ago Kärtmann ja Andrei Karhu. FIFA litsents väljastatakse üheks kalendriaastaks ja see võimaldab vastavalt oma spetsifikatsioonile teenindada rahvusvahelisi mänge FIFA ja UEFA egiidi all toimuvatel erinevatel võistlustel.

https://www.err.ee/1608652927/jaan-toots-peab-selgeks-saama-mille-eest-keskerakond-voitleb

Jaan Toots: peab selgeks saama, mille eest Keskerakond võitleb

Keskerakonna esimeheks pürgiva ettevõtja Jaan Tootsi sõnul peab selgelt välja joonistuma, mille eest Keskerakond võitleb. Teenekas keskerakondlane Olev Raju aga ütles, et toetab Tootsi kandidatuuri, sest paljud asjad on erakonnas ligadi-logadi.

Poolteist kuud tagasi pakkus Keskerakonna Valga osakond, et Jaan Toots võiks hakata juhtima erakonna volikogu. Ehkki lõpphääletusel jäi Toots alla endisele keskkonnaministrile Tõnis Möldrile, oli vahe kõigest üks hääl. "Peale seda hakati mulle piirkondadest helistama, et kas ma ei mõtleks selle peale, et ma võiks ka erakonna esimeheks kandideerida," rääkis Toots, kes on nüüd mõne nädalaga praktiliselt kogu Eesti läbi sõitnud. Esialgu mõtles ta rohkem juhatuse liikme kohale. Toots arvutas reede õhtupoolikul, et sinna on teda pakkunud vähemalt 19 piirkonda. Teada on, et vähemalt Mustamäe, Saaremaa ja Tartu piirkond on Tootsi ka juhatuse esimehena üles seadnud. Mustamäe ja Saaremaa esitasid korraga ka Jüri Ratase kandidatuuri. Toots rõhutas juba mitmendat korda, et ta ei kandideeri kellegi vastu. Aga tal on enda sõnul mitmeid mõtteid. "Keskerakonnas on see asi, et meil peab selgelt välja joonistuma, et mille eest me võitleme. Viimasel ajal on see suhteliselt segaseks jäänud," selgitas Toots. Tartu juhatuse liige: asjad on ligadi-logadi Mida ta täpselt sellega mõtleb, lubas esimehekandidaat avada 13. augustil, kui tema koduväljakul Tartus Keskerakonna kongressi peetakse. Ka Saaremaa piirkonna esimees Mihkel Undrest ootab Tootsi kõnet. Enne ta mehe häid ja halbu külgi välja tooma ei hakka. "Demokraatlikus ühiskonnas on alati parem, kui on mitu kandidaati," ütles Undrest. Niisamuti põhjendas Tootsi ja Ratase korraga esitamist Mustamäe piirkonna juht Lauri Laats. Tartu piirkonna juhatuse liige Olev Raju aga näeb sarnaselt Tootsile, et erakonna fookus peaks täpsemaks saama. "Üle poole erakonna liikmeid on seeniorieas," rääkis teenekas majandusteadlane Raju. "Aga need põhilised seenioride punktid, mis väga valusad on, need vanade hooldekodud ja muu, need on lahendamata," ütles Raju. Tartu piirkond esitas juhatuse esimehe kandidaadiks ainult Jaan Tootsi. "Tartu piirkond ei ole praeguse olukorraga rahul, mis erakonnas on," põhjendas Raju. "Paljud asjad on ligadi-logadi," lisas ta. Raju sõnul teeb tartlastele tuska see, Jüri Ratas pole väga paljudesse piirkondadesse kaua aega jõudnud. "Kuidagi on asi läinud valitsuse-Toompea-Tallinna keskseks," selgitas Raju. Jaan Toots aga on käinud nii Põlva-, Võru-, Valga-, kui Tartumaa kõige olulisematel erakondlikel sündmustel ehk konverentsidel. Lõuna- ja Kagu-Eesti on talle olulised. Toots viiks Keskerakonna hääle raadiosse "Ma tahtsin juba kaks aastat tagasi, et me äkki kõik koos suudaksime teha veebis Tartu televisiooni vähemalt tund aega nädalas," rääkis Toots ning lisas, et ei loobu ka unistusest rajada Tartusse linnahall. Tartu televisioon polnud niisama valimiste-eelne mängukann. Jaan Toots selgitas, et erakond vajab väljundit. "Meil ei ole ajalehte, meil ei ole raadiot, meie toetajad kuulevad meist ainult läbi üldajakirjanduse," ütles Toots. Ka erakonna legendaarne ajaleht Kesknädal ilmub ränkade eelarvekärbete tõttu ainult veebis. Toots selgitas, et Kesknädala tagasitoomisega ei tohiks piirduda. Televisioon on kallis, aga raadio oleks erakonnale jõukohane. "Mina toon siin väga eeskujuks EKRE-t, kes igal pühapäeval esinevad ja pärast kolm päeva seda arutatakse ja kommenteeritakse. Mina leian, et selline raadio peab ka Keskerakonnal olema," rääkis Toots. Segadust tekiavad koalitsioonide lagunemised Nii Raju kui Toots räägivad, et erakonnas on neid, kes ootavadki rohkem suhtlust. Mitte ainult raadio või ajalehe teel vaid otse, nii, et asju läbi arutataks. Nii näiteks on paljudele segaseks jäänud, mis valikuid riigi tasandil tehakse. "Kas oli õige omaaegne EKRE valitsusest lahkumine?" küsis Raju. "Sest mis puutub reformierakonnaga valitsuses olekusse, siis minule tehti 25 aastat tagasi väga ilusti selgeks, et Reformierakonnaga koos valitseda ei ole võimalik." EKRE ja Isamaaga hoitud võimuliidu lagunemise kohta on küsimusi teistelgi Keskerakondlastel, tõdeb Toots. "Kui valitsusest välja minnakse, oleks pidanud arutama seda juhatusega, tegema kollegiaalse otsuse, aga seda tehti väga väikses ringis," märkis Toots, kelle sõnul tegi see muret ka juhatuse liikmetele. "Jüri Ratasel on hästi hea suur omadus, ta oskab hästi koalitsioone kokku panna," kiitis Toots. "Iseasi, kuidas nendest välja tullakse." Keskerakonna peasekretäri Andre Hanimägi andmetel on Jaan Tootsi kandidatuuri esitanud Keskerakonna Tartu linna piirkonna seenioride juhatus, Tartu linna piirkonna juhatus, Seenioride kogu juhatus, Valgamaa piirkonna Valga osakonna juhatus, Mustamäe piirkonna juhatus, Saaremaa piirkonna juhatus, Ida-Virumaa piirkonna Toila osakonna juhatus, Ida-Virumaa piirkonna Alutaguse osakonna juhatus ja Haabersti piirkonna juhatus. Jüri Ratase kandidatuuri on esitanud Lääne-Virumaa piirkonna juhatus, Viljandimaa piirkonna juhatus, Kohtla-Järve piirkonna juhatus, Kristiine piirkonna juhatus, Viljandimaa piirkonna Põhja-Sakala osakonna üldkoosolek, Harjumaa piirkonna juhatus, Tartumaa piirkonna juhatus, Läänemaa piirkonna juhatus, Ida-Virumaa piirkonna juhatus, Pärnumaa piirkonna juhatus, Narva piirkonna juhatus, Hiiumaa piirkonna juhatus, Naiskogu KENA juhatus, Võrumaa piirkonna juhatus, Põlvamaa piirkonna juhatus, Põhja-Tallinna piirkonna juhatus, Jõgevamaa piirkonna juhatus, Raplamaa piirkonna juhatus, Lasnamäe piirkonna juhatus, Järvamaa piirkonna juhatus, Seenioride kogu juhatus, Pirita piirkonna juhatus Valgamaa piirkonna juhatus, Mustamäe piirkonna juhatus, Ida-Virumaa piirkonna Sillamäe osakonna juhatus, Noortekogu juhatus, Saaremaa piirkonna juhatus, Nõmme piirkonna juhatus, Kesklinna piirkonna juhatus, Vilju Arna Valgamaa piirkonnast ja Haabersti piirkonna juhatus.

https://novaator.err.ee/654396/kas-umarmudil-ja-mudakrabi-soovad-mere-tuhjaks

Kas ümarmudil ja mudakrabi söövad mere tühjaks?

Globaliseerumise ja rahvusvahelise kaubavahetusega üha kasvav võõrliikide levik on looduskeskkonna üheks põhiliseks probleemiks. Võõrliigid mõjutavad kohalikke ökosüsteeme, toiduahelaid, võetakse ära nišše. Teisest küljest on liikide levik loomulik protsess – näiteks Läänemere elustik sisuliselt võõrliikidest koosnebki. Vahe on leviku kiiruses, mis on tänu inimesepoolsele abile on väga erinev loomulikust levimiskiirusest.

Läänemeri on praegugi pidevalt muutumises olev ökosüsteem ja nii ümarmudil (Neogobius melanostomus) kui ka mudakrabi (Rhithropanopeus harrisii) on liigid, mis jõudsid siia alles 2000ndate alguses. Pärit on need loomad vastavalt Kaspia regioonist ja Põhja-Ameerikast ning Läänemerre jõudsid ilmselt laevade ballastveega. Praeguseks on ümarmudil kiirelt kogu Läänemere hõivanud ja on nii kutseliste kalurite kui õngemeeste jaoks levinud saagikala, ning ka mudakrabi laiendab oma levilat - võib teada saada hiljutisest Zooloogid 2.0 ajaveebi artiklist. Võõrliikidele omaselt on tegemist ekstreemseid olusid (soolsus ja temperatuur) taluvate vastupidavate liikidega ja nii on hädavajalik teada saada, milline võib olla nende liikide mõju koduse Läänemere merepõhja elustikule: keda süüakse ja keda mitte ning kuidas see kohalike liikide (nt lesta ja ahvena) toidulauda mõjutab. Põnev oleks ka teada saada, kas kaks võõrliiki võiks omavahel kiskja-saakloom suhetes olla? Ümarmudilad teadlaste mõõtelaual. Autor: Kristiina Nurkse. Meie merede uus liik, mudakrabi ehk harilik rändkrabi. Autor: Kristiina Nurkse. Kõike eelnevat Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased uurisidki. Konkreetsed hüpoteesid, mis püstitati, olid järgnevad: – Kas ümarmudil toitub mudakrabist või vähemalt häirib oluliselt mudakrabi toitumisaktiivsust? – Kui see hüpotees leiab kinnitust, siis tähendab see seda, et kahe võõrliigi koosesinemise mõju kohalikele liikidele on väiksem kui kahe üksiku liigi mõjude summa. – Kuidas mõjutab temperatuur mõlema võõrliigi toitumisaktiivsust? Kuna liigid pärinevad erinevatelt laiuskraadidelt, siis on ideaalsed elutingimused neil erinevad. Kuidas toimub eksperiment? Loomi (neidsamasid mudakrabisid ja ümarmudilaid) hoiti eksperimendi käigus 50 liitristes akvaariumites, mis olid sisustatud selliselt, et imiteeriksid maksimaalselt Läänemere looduslikke tingimusi. Kohalikest Saaremaa vetest pärinesid nii katseloomad kui nende toidulauale kogutud põhjaloomad: söödav rannakarp (Mytilus trossulus), balti lamekarp (Macoma balthica), vesiking (Theodoxus fluviatilis) ja kirpvähid (Gammarus spp). Erinevates akvaariumites hoiti kas ümarmudilaid või mudakrabisid või mõlemaid koos, akvaariume oli nii 7 kui 20 kraadise veetemperatuuriga (vastavalt kevad-sügisene ja suvine keskmine veetemperatuur). Eksperimendi lõpus, 48 tunni möödudes, koguti kokku ja loeti liikide kaupa üle kõik settesse alles jäänud toiduobjektid, et hinnata seda kui palju ja keda meie värsked võõrliigid katse ajal nahka panid. Üheks põnevamaks osaks bioloogiks olemise juures on välitööd. Pildil on Merli Rätsep ja Kristiina Nurkse üles tähendamas vee all nähtut. Autor: Kristiina Nurkse. Mida me teada saime? Uuringust tuli välja, et mudakrabil ja ümarmudilal on tõepoolest mõju meie põhjaloomastiku arvukusele: eriti oluline on ümarmudilate mõju ja just kirpvähkide ja pehmema kojaga molluskite arvukusele. Kirpvähid on kalade jaoks hinnatud toit: olgugi et liikuvad, on nad arvukas liigirühm ja suupäraselt pehme toit (võrreldes nt kõva kojaga karpidega). Eksperimendist tuli välja, et ümarmudilad vähendavad põhjaloomastiku liigirikkust rohkem kui mudakrabid – eriti kehtibki see nendesamade kirpvähkide puhul. Kõrgem temperatuur omakorda suurendab kiskluse mõju: selle põhjus võib olla mudilate lõunapoolses päritolus (ümarmudil on pärit Ponto-Kaspia piirkonnast). Esimene uurimisküsimus eksperimendis kinnitust ei leidnud: katses osalenud ümarmudilad mudakrabisid ei söönud, mudakrabide toitumisaktiivsust ei vähendanud ja krabide suhtes mingisugust agressiivsust üles ei näidanud. Varasemad looduses tehtud uuringud näitavad, et see võimalus on olemas ning tõenäoliselt on see seotud toiduobjektide rohkuse-vähesusega. Kui toitu on piisavalt, siis on nt kirpvähid ümarmudilale eelistatud toiduobjektid, sama ajal kui toidunappuse puhul võib käiku minna ka mõni suupärases suuruses mudakrabi. Selliste mõrdadega saadi kätte ümarmudilad. Autor: Kristiina Nurkse. Mis edasi? Kas see ongi teadus? Kuidas need paar üksikut lisateadmist aitavad meil paremini hakkama saada Läänemerre kolivate võõrliikidega? Ja kas me nüüd teame piisavalt ümarmudila ja mudakrabi söömisharjumuste kohta? Vastus on klassikaline: keerulistele ja komplekssetele küsimustele (nagu see, kuidas võõrliigid Läänemerd mõjutavad?) vastuse saamine vajab täiendavaid uuringuid. See on teaduse paradoks, et ühtedele küsimustele vastuse leidmisega tekib alati juurde uusi ning lõplik tõde tuleb paljude uuringute lõpptulemusena küll lähemale, kuid ei selgu siiski kunagi. See on põhjus, mis tekitab omajagu kommunikatsioonikonflikte teadlaste ja teadusväliste inimeste vahel. Nii väga kui teadlased ka ei sooviks, ei ole võimalik vastata uurimisküsimustele 100% kindlusega ja lõppeks on ka evolutsiooniteooria "kõigest" teooria. Selle mõistmine on omamoodi eeltingimus teaduse tegemisest aru saamiseks: on terve hulk noori teadlasi, kes sellise määramatusega leppida ei suuda ja seeläbi ka teaduse tegemisest loobuvad. Veel rohkem on aga neid inimesi väljaspool teadusmaailma, kelle arvates teadlased on "soolapuhujad" ning "tegelikult midagi teada ei saagi". Fakt on, et iga üksik uuring – nagu ka ülalpool kirjeldatud eksperiment – annab väärtuslikku ja esmakordset infot, mis aitab meile joonistada suurt pilti. Väikeste detailide uurimisega koguneb mingil hetkel piisavalt suur teadmiste pagas, mille pealt saavad teadlased teha soovitusi riigijuhtidele ning mis lõpuks võivad kujuneda õpikutõdedeks. Väikesed on need uuritavad tükid aga sellepärast, et suure ja kompleksse uurimisküsimuse mudeldamine 50 liitrises akvaariumis on võimatu. Nii tulebki alustada väikestest küsimustest ja jupp-haaval nende abil suurematele küsimustele vastuseid otsida. Keda ikka väga huvitab, siis teadusartikkel ise ka: Nurkse et al., 2017

https://www.err.ee/1608308702/itaalia-minister-70-protsenti-metsatulekahjudest-pohjustavad-inimesed

Itaalia minister: 70 protsenti metsatulekahjudest põhjustavad inimesed

Itaalia keskkonnaministri Roberto Cingolani sõnul põhjustavad 70 protsenti riigi metsatulekahjudest inimesed. Võimud kahtlustavad, et süütamistega on seotud organiseeritud kuritegevus.

Lõuna-Euroopa võitleb viimaste aastakümnete ühe karmima kuumalainega. Tuul ja kuiv ilm soodustavad tulekahjude levikut. Tulekahjude tõttu on surnud vähemalt viis inimest. Kuigi kliimamuutused ja metsamaade halb majandamine soodustavad tulekahjude puhkemist, siis keskkonnakaitsjad ja võimud kahtlustavad ka maffia tegevust, teatas Politico. "Tulekahjud said alguse enamasti pahatahtlikust tegevusest," ütles Cingolani. 80 protsenti metsatulekahjudest ja 55 protsenti tulekahjudega seotud kuritegevusest toimub piirkondades, kus aktiivselt tegutsevad ka maffiajõugud. Itaalia maffia tegutseb nii metsatööstuses kui energeetikas. Maffia tegutseb näiteks päikesepaneelide rentimise äris. "Inimesed ütlevad, et tulekahjud puhkesid, kuna on kuumem ja sajab vähem. See on jama. Väited, et kõik need tulekahjud on tingitud loodusest või püromaanidest, ei ole lihtsalt usutav," ütles looduskaitseorganisatsiooni Legambiente juht Enrico Fontana. "Ndrangheta on Euroopa Liidu stiimulpaketi rahadest väga huvitatud. Ilmselt nad eeldavad, et osa sellest rahast eraldatakse ka metsandusele," ütles kohalik põllumeeste esindaja Vincenzo Linarello.

https://www.err.ee/641841/eero-rebo-miks-on-eesti-riigikaitsjatele-vaja-nursipalu-harjutusvalja

Eero Rebo: miks on Eesti riigikaitsjatele vaja Nursipalu harjutusvälja?

Lühike ja sirgjooneline vastus: selleks et, õppida sõdima ning seejärel harjutades hoida end lahinguvalmis. Kasarmu nelja seina vahel ei ole võimalik omandada oskusi ja kogemusi, mida Eesti sõdur vajab tänapäeva või tulevikku lahinguväljal.

2008 .aastal otsustas meie valitsus, et selline harjutusväli on hädavajalik ning see luuakse Võrumaal Nursipalus. Oluline tegur selliste valikute tegemisel on väljaõppekoha kaugus kasarmust. Tänaseni toimus suur osa raskerelvade laskmisi Tapal või Sirgalas. Võrust Virumaale on pikk tee, mis võtab maksumaksja raha ja sõduri aega. Kumbagi ei ole meie riigis ülearu. Eriti kriibib hinge olukord kaitseliitlastega, kes nädalavahetustel tulevad riigikaitselisi oskusi omandama. Et nad saaksid miinipildujatest ja tankitõrjerelvadest lasta, tuleb reisida Võrust, Põlvast või mujalt Lõuna- Eestist Virumaale. Tavaliselt algab reis reedel, laupäevaks jäävad laskmised ning pühapäeva varahommikul tuleb tagasiteele asuda, sest relvad ja sõiduvahendid vajavad koju tagasi jõudes ka hooldust. Ajateenijad ja reservväelased lähevad tavaliselt nädalaks ning seavad üles laagri, kust käiakse mitmel harjutusel, mis on ajas ja ruumis kokku surutud. Oskuste omandamise seisukohalt pole see üliintensiivne tegevus just alati ideaalne. Õpetame ju reservväge, kelle oskused ja teadmised peaksid püsima aastaid. Nursipalu asub Taara kasarmutest 15 kilomeetri kaugusel, mis on piisavalt lähedal, et sinna hommikul minna ning harjutuse lõppedes naasta. Võrus paikneb ka Lahingukool, mis ei õpeta teoreetikuid, vaid tulevasi juhte – Eesti allohvitsere ja ohvitsere. Nursipalus asub vana Nõukogude raketibaas, kuhu oleme ehitanud linnavõitluse linnaku ja lasketiirud, olemas on ka teeninduslinnak, milles on varjualune, tualettruum ja pesemisvõimalus. Lasketiirus lastakse kindlas suunas ning liikumine on piiratud, laskeväljal aga on võimalik manööver, seal saab lasta eri suundades ja eri kaugustel paiknevaid sihtmärke ning kasutada ka raskerelvade tuld. Ehk tegutseda nii nagu lahinguväljal. Kogenud allohvitser võrdles lasketiirus laskmist tähtede kirjutamisega ning laskeväljal harjutamist essee kirjutamisega – täpne tuli eri relvadest ja liikumine peavad ladusaks tervikuks kujunema. Jalaväebrigaadi tugevus on erinevate relvade ja üksuste koostöö ning kui me seda rahuajal ei harjuta, ei tule see tule all välja. Miks meile raskerelvad? Mõningate Nursipalu inimestega kõneledes jääb kõlama mõte, et poisid, laske püssi, kuid tankitõrjerelvad või miinipildujad, kõik mis müra teeb, tehke valgel tahvlil selgeks ja ärge siin suurt pauku korraldage. Kahjuks on idapiiri taga oleval vastasel soomusmasinad ning neid on palju. Pelgalt püssiga lastes, kasutamata raskerelvi on meist vaid küünemusta võrra rohkem kasu, kui vastase tulekul teepervel protestiplakatiga seistes. Nursipalu tulevik on järgmine: 2. jalaväebrigaad, kaitseliitlased ja Lahingukool saavad harjutusvälja, kus saab lasta ja liikuda kasutades kaitseväe 81 ja 120mm miinipildujad, tankitõrje granaadiheitjad ning kaitseliitlaste 90mm tagasilöögita kahureid. On rajatud plats lõhkamistöödeks ja maastikusõidurada autojuhtide õppeks. Vaja on teid, valle, tuletõrje veevõtukohti ja muud sellist, millega tagada inimeste ja keskkonna kaitse. Riigikaitsjad on olnud aastaid kohalike inimestega dialoogis ning oleme oma plaane avatult ja ausalt tutvustanud. Tehtud on mitu uuringut ning koos on käidud vaatamas, kuidas üks või teine laskmine välja näeb. Suur osa harjutusväljast on ohuala, kus soovime laskmiste ajal liikumist piirata – see soov ühildub looduskaitsjate sooviga tagada loomade, lindude ja taimedele kaitstud paik. Tegelik küsimus Nursipalus ei ole ju harjutusvälja ehitamine, vaid kas kaitseväel ja Kaitseliidul on Lõuna-Eestis koht, kus tegeleda oma rahuaegse põhitegevusega ehk valmistuda Eesti kaitseks. Kui sellist võimalust ei teki, ei ole võimalik tagada lahinguvalmis üksusi ega tõsiseltvõetavat riigikaitset. •

https://www.err.ee/1608718357/augustis-uletas-paikese-ja-tuuleenergia-voimsus-vorgus-esmakordselt-400-mw

Augustis ületas päikese- ja tuuleenergia võimsus võrgus esmakordselt 400 MW

August oli märkimisväärne selle poolest, et Elektrilevi võrguga ühendatud tootjate maksimaalne võimsus ületas esimest korda 400 megavati piiri, ütles võrguettevõtte juht Mihkel Härm.

Elektrilevi ühendusel olevad elektritootjad andsid augustikuus võrku 85,7 gigavatt-tundi (GWh). Võrku antud kogus kasvas eelmise aasta augustiga võrreldes 33 GWh ehk 61 protsenti, kuid võrreldes juuniga langes kahe GWh võrra. Päikeseelektrijaamade võrku antud maksimaalne võimsus oli augustis 372,4 megavatti. Juulis oli see 339,4 megavatti ja aasta tagasi augustis oli maksimaalne päikesevõimsus 234,5 megavatti. "August oli märkimisväärne ka selle poolest, et Elektrilevi võrguga ühendatud tootjate maksimaalne võimsus ületas esmakordselt 400 megavati piiri. 11. augusti keskpäeval anti tuulise ning päikeselise ilma koosmõjuna ühes tunnis võrku 402 megavatt-tundi," märkis Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm. Septembri esimestel nädalatel on taas olnud rekordiline liitumistaotluste hulk. "Esitatud on pea 550 elektritootja liitumistaotlust nädalas. Pingutame igapäevaselt, et kõik soovijad võimalikult kiiresti meilt pakkumise saaksid," ütles Härm. Augustis esitati Elektrilevile 1761 liitumistaotlust ning elektritootja liitumislepinguid sõlmiti 516. Võrguühendus valmis 589 elektritootjale.

https://sport.err.ee/1608409910/watford-loi-manu-le-neli-varavat-gerrardi-ajastu-algas-voidukalt

Watford lõi ManU-le neli väravat, Gerrardi ajastu algas võidukalt

Inglismaa jalgpalli kõrgliigas teenis laupäeval suure kaotuse Manchester United, kes jäi võõrsil 1:4 alla Watfordile.

Kodumeeskond Watford oleks kohtumist võinud juhtima minna juba 11. minutil, kuid David De Gea tõrjus Ismaila Sarri penalti. Kiko Femenia lõi tagasi põrganud palli võrku, kuid VAR määras korduspenalti ning ka selle suutis De Gea tõrjuda. See Watfordi aga ei morjendanud, sest vaheajale mindi Josh Kingi 28. ja end kodufännide ees heastanud Sarri 44. minuti väravatest 2:0 eduseisus. Donny van de Beek vähendas viis minutit pärast teise poolaja algust külaliste kaotusseisu minimaalseks, aga kapten Harry Maguire'i kohmakas tegutsemine tõi talle 20 minutit hiljem teise kollase kaardi ning muutis ManU olukorra heade rünnakutega nõelanud Watfordi vastu oluliselt raskemaks. Kümne mehega jäänud Manchesteri klubi jätkas viigivärava otsimist, ent kohtumise lisaminutitel jõudis Joao Pedro ja Emmanuel Dennise väravate näol veelkord sihile hoopis Watford, kes teenis lõpuks 4:1 võidu ja tõusis tabelis nõnda 16. kohale. Viimasest viiest mängust neli kaotanud ManU on 17 punktiga seitsmendal kohal. Steven Gerrard alustas oma ajastut Aston Villa peatreenerina Birminghami klubi viiemängulise kaotusteseeria lõpetamisega, kui koduväljakul alistati 2:0 Brighton. Tabeliliider Chelsea oli Antonio Rüdigeri, N'Golo Kante ja Christian Pulisici väravate toel 3:0 üle Leicesterist. Teised tulemused: Burnley - Crystal Palace 3:3 Newcastle - Brentford 3:3 Norwich - Southampton 2:1 Wolverhampton - West Ham 1:0

https://www.err.ee/618151/kohus-teeb-tuhja-kasseti-tasu-kohtuasjas-otsuse-oktoobris

Kohus teeb "tühja kasseti tasu" kohtuasjas otsuse oktoobris

Tallinna ringkonnakohus vaagis teisipäeval autoreid esindavate organisatsioonide nõuet, milles leitakse, et riik peab neile hüvitama salvestusseadmete ja -kandjate loetelu täiendamata jätmisega tekitatud kahju.

Ringkonnakohus teeb MTÜ Eesti Autorite Ühingu, MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühingu ja MTÜ Eesti Esitajate Liidu kaebuses otsuse 26. oktoobril. Samas andis kohus 2. oktoobrini pooltele aega kohtule teatada kompromissi võimalikkusest, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR-ile. Mullu septembris tühistas riigikohus ringkonnakohtu kevadise vaheotsuse, kuna leidis, et autoriõiguse seaduse asemel tulnuks selles küsimuses kohaldada infoühiskonna direktiivi. Vaidlus käib nn tühja kasseti tasu üle, mida küsitakse salvestusseadmete ja -kandjate tarnijatelt ja müüjatelt, sõltumata sellest, milleks salvestuskandjat või -seadet ka tegelikult kasutatakse. "Tegemist on hüvitisega autorile, teose esitajale ja fonogrammitootjale ning tasu määr on alates 2006. aastast kolm protsenti salvestusseadmete ja kaheksa protsenti salvestusvahendite tarnimise hinnast ilma käibemaksuta," ütles riigikohtu pressiesindaja Merje Talvik ERR-ile toona. Eesti Autorite Ühingu, Eesti Fonogrammitootjate Ühingu ja Eesti Esitajate Liidu hinnangul on autoritel, keda nad esindavad, aastatel 2010–2013 jäänud saamata õiglane tasu, kuna valitsus ei ole kaasajastanud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt "tühja kasseti tasu" arvestatakse. Valitsuse vastav määrus kehtib alates 2006. aasta jaanuarist. Riigikohtu halduskolleegium märkis, et antud asjas tuleb mõõta valitsuse määruse kooskõla infoühiskonna direktiiviga. Kolleegiumi arvates on infoühiskonna direktiivi sõnastus ja eesmärk piisavalt selged, et nendest tuletada autori, esitaja või fonogrammitootja õigus saada hüvitist. Direktiivi säte ei pruugi aga olla selge küsimuses, kui suur oleks pidanud hüvitis olema. Aastatel 2010–2013 vähenes nimekirja kantud kaupadelt kogutav tasu oluliselt. Kolleegium peab tõenäoliseks, et osa tulust jäi autoritel saamata seetõttu, et valitsus rikkus kohustust täiendada nimekirja uute turule tulnud seadmetega (arvutid, nutitelefonid jne). Samas ei saa eeldada, et määruse nõuetekohane täiendamine oleks autoritele taganud hüvitiste senise taseme säilimise. Nõuetekohase hüvitise kindlakstegemisel ei saa lähtuda vaid tänapäevaste salvestusseadmete müügikäibest, sest neid seadmeid kasutatakse ka paljudel muudel otstarvetel kui teoste reprodutseerimine, leidis kohus. Muuhulgas on arvuteid võimalik kasutada nt muusika kuulamiseks ja filmide vaatamiseks viisil, mille puhul ei ole "kassetitasu" kogumist ette nähtud. Vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda inimeste tarbimisharjumustest, mis võivad ajas muutuda.

https://sport.err.ee/90159/maailmameister-marko-luhamaa-innustab-noori-sporti-tuleb-harrastada-lobusalt

Maailmameister Marko Luhamaa innustab noori: sporti tuleb harrastada lõbusalt

Neljapäeval 11. augustil Tartus juhendas karate maailmameister Marko Luhamaa tasuta treeningut heategevusliku programmi raames “Et suvi ei läheks luhta”. Treeningul osales üle 70 noore.

Marko Luhamaa: "Minult on palju küsitud, et anna mõni nõuanne noortele, kuidas maailmameistriks saada. Minu nõuanne on olnud alati lihtne – tõsise trenni kõrval õpi oma harrastusest alati ka fun’i leidma. Ja just selle põhimõtte juurutamiseks tegimegi ühe lõbusa trenni. Paistab, et osalised jäid ka rahule. Eks vaadake pilte."

https://www.err.ee/553330/eesti-otsingu-ja-paastemeeskond-osaleb-oppusel-taanis

Eesti otsingu- ja päästemeeskond osaleb õppusel Taanis

Eesti otsingu- ja päästemeeskond (EST-USAR) sõidab täna pärastlõunal Taani, et osaleda Euroopa Liidu elanikkonna kaitseõppusel.

Õppuse stsenaariumi kohaselt tuleb päästjail tegeleda maavärina tagajärjel kannatada saanud inimeste päästmise ja purustuste likvideerimisega. Õppusel osalemise peamine eesmärk sel korral on anda meeskonna uutele liikmetele võimalus harjutada rahvusvahelist koostööd päästesündmusel ja seeläbi parandada oma valmisolekut siseriiklikuks reageerimiseks varingupääste sündmustele. Taani suundunud Eesti otsingu- ja päästemeeskonna koosseisus on 40 inimest, nende seas päästjad, meedikud, logistikud, staabitöötajad, IT ekspert ja ka kaks otsingukoera. Meeskonnaga on kaasas ka abitreener ja vaatleja. Õppus toimub Taani päästeasutuse päästekolledži treeningkeskuses Tinglevis. Lisaks Eesti otsingu ja päästemeeskonnale testivad oma võimekust Austria, Itaalia ja Euroopa Liidu elanikkonna kaitse koordineerimise meeskond ning lisaks tehniline tugi meeskonnale. Seekordse õppusel osalemise teeb eriliseks asjaolu, et esimest korda osaleb otsingu- ja päästemeeskond õppusel rahvusvaheliselt klassifitseeritud meeskonnana. Eelmise aasta novembris läbis Eesti otsingu- ja päästemeeskond INSARAG klassifitseerimisharjutuse, mille tulemusena omistati meeskonnale rahvusvaheliselt aktsepteeritud MUSAR (Medium Urban Search and Rescue) sertifikaat. Rahvusvahelises otsingu- ja päästemeeskondade võrgustikus on Eesti meeskonna nimetus EST-USAR. Õppus kestab 1. veebruarini.

https://sport.err.ee/864514/zenjov-sai-poola-karikavoistlustel-jala-valgeks

Zenjov sai Poola karikavõistlustel jala valgeks

Sergei Zenjov sai Poola karikavõistluste esimeses ringis kirja täismängu ja värava, kui Krakowi Cracovia alistas tugevuselt teise liiga võistkonna Rybniki ROW-i 3:1.

Kodumeeskond ROW läks 42. minutil juhtima, kirjutab Soccernet. Kui teist poolaega oli natuke vähem kui veerand tundi mängitud, suutis Zenjovi koduklubi kahe minutiga kaks väravat lüüa. 77. minutil sai jala valgeks ka Eesti ründetuus ise, vormistades lõpptulemuse. Avaringist pääses edasi ka Henrik Ojamaa ja Artur Pika koduklubi Legnica Miedz, alistades Nowy Saczi Sandecja 3:0. Eesti koondislased platsil ei käinud.

https://sport.err.ee/85756/belgia-koondise-kapten-peab-em-ilt-korvale-jaama

Belgia koondise kapten peab EM-ilt kõrvale jääma

Manchester City ja Belgia koondise kapten Vincent Kompany peab suvise jalgpalli EM-i kubemevigastuse tõttu vahele jätma.

„See on minu jaoks väga kurb uudis,“ kirjutas Kompany oma Facebooki lehel. „Ma võiksin alla anda, kuid ma ei tee seda. Ma jään rahulikuks ja positiivseks. Ma usun, et mu sõbrad ja meeskonnakaaslased mängivad EM-il hästi.“ Kompany mängis kolmapäevases Meistrite liiga poolfinaalis Madridi Reali vastu kümme minutit ning vahetati seejärel välja. Terve hooaja jooksul vigastustega kimpus olnud Kompany on Manchester City eest sellel hooajal kaasa teinud vaid 22 kohtumises võimalikust 57.

https://sport.err.ee/607855/metsa-koduklubi-sai-eluolulised-voidupunktid

Metsa koduklubi sai eluolulised võidupunktid

Karol Metsa tööandja Stavangeri Viking teenis Norra kõrgliigas äärmiselt olulised võidupunktid, kui 2:0 alistati võõrsil Odd.

Tänu kahele kiirele Samuel Adegbenro väravale mindi kohtumist Oddi vastu juhtima ja enam eduseisu käest ei antudki. Mets jättis sel hooajal teist korda kohtumise vahele ja seda mitte vigastuse, vaid kollaste kaartide tõttu, vahendab Soccernet.ee. Viking on küll jätkuvalt Norra liigas viimasel kohal, aga vahe Tromsöga on nüüd vaid üks punkt. Üleminekumängudele viiv 14. koht on nelja punkti kaugusel, seal paikneb praegu Nikita Baranovi koduklubi Kristiansund.

https://menu.err.ee/951487/maaeluministeerium-saadab-instagramikuke-eesti-ringreisile

Maaeluministeerium saadab Instagramikuke Eesti ringreisile

Maaeluministeeriumiga koostöös alustas hiljuti tegevust esimene kodulinnust Instagramimõjutaja kukk Porthos, kelle tegemiste abil on võimalik saada ülevaade maaelu mitmekesisusest.

"Möödas on ajad, mil influencer id kajastasid üksnes linnaelu. Kukk Porthos on võtnud ette ambitsioonika retke mööda Eestimaad, mille käigus ta vaatab maaelu rohujuure tasandilt ja vägagi terava pilguga," sõnas maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Karolin Lillemäe. Kukk Porthos startis eile, 10. juunil Pärnust, andes oma ringreisile avapaugu suvepealinna ülevaatusega. "Juba esimesed sammud viisid kuke kokku nii Eestimaa rõõmude kui ka kitsaskohtadega. Näiteks pidasid lapsed teda kanaks, mis on selge märk, et suurem kokkupuude maaeluga tuleks järeltulevatele põlvedele üksnes kasuks," lisas Lillemäe. Kukk Porthose kodu asub Ranna rantšos ning koos oma perenaise Ande Baikoviga on ta osalenud juba paljudel üritustel ning külastanud isegi telestuudiot. Oma Instagrami kontol näitab kukk nii enda kui ka teiste loomade tegemisi, demonstreerib maaelu mitmekesisust, võtab sõna olulistel teemadel ning suunab inimesi maale elama ja puhkama. Oma ringreisil kogetust annab kukk operatiivselt teada sotsiaalmeedias Instagrami kontol @kukkporthos. View this post on Instagram ???? Kiresin oma suure Eesti ringreisi avatuks. Mulle kui mõjulinnule sobib turneed just Pärnust alustada, sest siin kuulutati välja Eesti Vabariik. ???????? #kukkporthos #avatudtalud #suvepealinnpärnu A post shared by Kukk Porthos (@kukkporthos) on Jun 12, 2019 at 3:05am PDT

https://www.err.ee/576643/talviku-hinnangul-peab-ilvese-ja-eas-i-juhtumis-keegi-vastutuse-votma

Talviku hinnangul peab Ilvese ja EAS-i juhtumis keegi vastutuse võtma

Rahandusministeeriumi auditi tulemused Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) president Toomas Hendrik Ilvese ettevõttele antud toetuse kohta eeldavad, et keegi peab nüüd vastutuse võtma, leiab riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liige ja korruptsioonivastase komisjoni esimees Artur Talvik.

"See on väga karm, aga väga õiglane hinnang. On väga oluline, et keegi peaks selles loos nüüd ikkagi vastutuse võtma," ütles Talvik kolmapäeval BNS-ile. "Ma ei ütle sugugi, et see peab olema Ilves. Vastupidi ametnikud, need, kes sel ajal ministrid olid, kes olid EAS-i nõukogus," selgitas Talvik oma seisukohta. "See on üldise poliitkultuuri küsimus ja Reformierakond on seda poliitkultuuri kahjuks kandnud kõik see aeg, millal ta on nagu võimul olnud," märkis riigikogu korruptsioonivastase komisjoni esimees. "Üks inimene, kes käib kõikidest niiöelda sahkerdamisega seotud nõukogudest läbi on Kalev Lillo, kes oli ka tollel ajal seal nõukogus. Ja need inimesed täiesti rahumeeli käivad õigete nägudega ringi justkui poleks mitte midagi juhtunud, juskui nad oleks õigeid otsuseid teinud," rääkis Talvik. Lillo sai laiemalt tuntuks 2012. aasta Reformierakonna rahastamisskandaali ajal, kui Silver Meikar väitis, et just Lillo tõi talle sularaha, mille Meikar oma nime all erakonnale annetas. "Ja teine asi, mis mind väga häirib on see, et kui avalikkus oma pahameelt näitas, kuidas siis poliitiline klass üritas seda näidata väiklase huvina. Tegemist oli kõige ehtsama õigluse jaluleseadmise küsimusega. Miks mingid inimesed on priviligeeritumad kui teised meiesuguses väikses ühiskonnas," ütles Talvik. Riigikogu korruptsioonivastase komisjoni esimees Talvik ütles, et esmaspäeval kavatseb tema juhitud komisjon seda teema arutada. "Meil on esmaspäeval kohtumine [ettevõtlusminister] Liisa Oviiriga ja tegelikult tahtsime sinna ka toonast ministrit Juhan Partsi, aga praegu oleme saanud just Partsilt vastuse, et ta ei saa tulla," rääkis Talvik. Rahandusministeeriumi kolmapäeval avaldatud auditist selgub, et Ilvese ettevõte Ermamaa peaks maksma EAS-ile tagasi 90 protsenti Ärma talu ehitamiseks saadud toetusest ja EAS on eksinud esitades vaid 10-protsendilise tagasinõude. Lisaks tuleks rahandusministeeriumi auditi alusel riigil deklareerida 90 protsenti Ermamaale makstud toetusest mitteabikõlbulikuks ja alustada protseduuri selle tagasi maksmiseks Euroopa Komisjonile. Samuti soovitavad audiitorid EAS-il üle vaadata oma 2012. aasta otsus küsida Ermamaalt tagasi vaid 10 protsenti makstud toetusest ja küsida tagasi toetust oluliselt suuremas ulatuses.

https://www.err.ee/606808/ajaleht-tsetseenia-voimud-hukkasid-jaanuaris-kumneid-inimesi

Ajaleht: Tšetšeenia võimud hukkasid jaanuaris kümneid inimesi

Venemaa ajalehe Novaja Gazeta andmetel hukati jaanuaris Tšetšeeni Vabariigis vähemalt 27 inimest ja seda ilma mingi kohtupidamise või süüdistuste esitamiseta. Ajalehe väitel on hukatuid tõenäoliselt veelgi rohkem.

Ajalehe analüüsi kohaselt leidsid hukkamised aset käesoleva aasta 25. ja 26. jaanuari vahelisel ööl. Kinnipidamised algasid aga juba eelmise aasta detsembris, vahendasid lisaks Novaja Gazetale ka Yle, telekanal Dožd, Moscow Times jt. Kokku on talvel toimunud vahistamistelaine ajal võetud kinni rohkem kui 200 inimest, kellest osa märgiti Tšetšeenia võimude poolt ametlikult vahistatuteks alles kuu aega pärast tegelikku kinnipidamist. Novaja Gazeta on juhtunut uurides külastanud mitmeid Tšetšeenia külasid, kus kinnipidamised aset leidsid. Ajakirjanike küsimustele reageerisid kohalikud inimesed suure hirmuga. Lisaks on allikas Tšetšeenia võimuorganites kinnitanud 67 vahistamist. Ajaleht avaldas ka 27 hukatu nimed. Leht kirjutab, et hukatud inimestest seitse oli peetud kinni homoseksuaalsusega seoses. Ülejäänud peeti kinni muudel põhjustel, mis Novaja Gazeta hinnangul võivad olla seotud väidetava ekstremismiga. Mingit ametlikku informatsiooni vahistamiste põhjuste ja nende inimeste saatuse kohta ei ole. Tšetšeenia võimude kinnitusel on Novaja Gazeta väidete näol tegu valedega. Inimõigusorganisatsioon Memorial teatas omakorda, et saab vähemalt osaliselt ajalehe väiteid kinnitada. Kreml on samuti juba teemat kommenteerinud - presidendi pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul teemat uuritakse, kuigi "informatsiooni allikas on ebaselge". Novaja Gazeta kinnitusel on nad oma informatsiooni edastanud ka Vene uurimiskomiteele. Aprillis aga kirjutas ajaleht sellest, kuidas Tšetšeenia võimud on läbi viinud ulatusliku geivastase vägivallakampaania, mille raames on piinatud kümneid geisid või geideks peetud mehi. Novaja Gazeta väitel viiski kahe gei tapmise uurimine nad ka teiste kohtuväliste hukkamiste jälile. Inimõiguslased, opositsioonipoliitikud ja neid toetavad meediaväljaanded on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et Ramzan Kadõrovi juhitud Tšetšeenias on tõsiseid probleeme inimõigustega ning et seal kehtivad avalikult ülejäänud Venemaast erinevad reeglid.

https://www.err.ee/1608478556/eksperdid-pandeemia-haripunkt-on-helsingis-saavutatud

Eksperdid: pandeemia haripunkt on Helsingis saavutatud

Soomes levib kiiresti koroonaviiruse omikroni variant, eksperdid siiski eeldavad, et lähikuude jooksul pandeemia leeveneb. Helsingi piirkonna nakkushaiguste peaarsti Asko Järvineni sõnul on pandeemia haripunkt Helsingis juba saavutatud.

"Mitme rahvusvahelise uuringu kohaselt kestab omikroni variandi haripunkt umbes 3-5 nädalat. Seetõttu võib Uusimaal veebruaris pandeemia hakata leevenema," ütles Järvinen. Sarnasel seisukohal on ka epidemioloog Jussi Sane. "Ma arvan, et aasta algus on selle pandeemia omamoodi lõppmäng. Vaktsineerimise määr on kõrge, paljud on haiguse juba läbi põdenud, " ütles Sane. Helsingi ülikooli viroloogia professori Olli Vapalahti sõnul on inimeste immuunsus koroona suhtes parem kui kunagi varem. "Oleme praegu täiesti teistsuguses olukorras kui pandeemia alguses. On alust arvata, et olukord leeveneb kiiresti," ütles Vapalahti. Vapalahti hoiatas, et veel pole teada, kuidas viirus edasi areneb. "On aus tunnistada, me ei tea, mis edasi saab," ütles Vapalahti. Eksperdid eeldavad, et koroonaviirus ei kao maailmast täielikult. See liigub edasi endeemilisse faasi ja ei koorma tervishoidu enam nii palju. Viirus levib inimeste seas edasi ja tekivad uued variandid, vahendas Yle. Helsingi ja Uusimaa piirkonna linnad loobusid eelmisel nädalal koroonaisolatsiooni nõudmisest. Koroonaviirusega nakatunud inimesed peavad edaspidi järgima tavapärast haiguspuhkuse kava. Vantaa linnavalitsus teatas esmaspäeval, et inimesed saavad koroonaga nakatumise korral minna tööle, kui neil sümptomid puuduvad. Soome peaminister Sanna Marin kirjutas teisipäeval Twitteris, et valitsus kaalub piirangute kiiremat leevendamist. See puudutab eelkõige restoranide lahtiolekuaja pikendamist.

https://sport.err.ee/929482/saaremaa-vorkpalliklubi-alistas-rakvere-ning-palvis-pronksi

Saaremaa võrkpalliklubi alistas Rakvere ning pälvis pronksi

Eesti meistrivõistluste pronksiseeria neljandas kohtumises alistas Saaremaa Võrkpalliklubi neljageimilises kohtumises Rakvere Võrkpalliklubi 3:1 ning pälvis sellega kolmanda koha.

Saaremaa alustas esimest kahte geimi võitudega 25:19, 26:24, kuid Rakvere oli parem kolmandas 25:16. Neljandas geimis asus Saarema 16:10 juhtima, kuid seejärel Rakvere viigistas seisu 19:19-le ning asus ise liidripositsioonile. Saaremaa ei lasknud Rakvere kaugele ning tegi seisult 21:21 neljapunktilise spurdi, võitis geimi ja kohtumise ning sellega saadi kaela Eesti meistrivõistluste pronksmedal. Saaremaa vastuvõtt oli 52 protsenti, rünnakuid realiseeriti 42-protsendiliselt, blokipunkte saadi viis, servil löödi neli ässa ning tehti 16 viga. Rakvere vastuvõtt oli 59%, rünnak 36%, blokipunkte kogunes kaheksa ning serviti kaheksa ässa. Saaremaa Võrkpalliklubi parim oli 13 punktiga Eddie Rivera. 11 silma lisas Helar Jalg ja kümme Samuel John Boehm. Rakvere resultatiivseim oli 23 punktiga Taavi Nõmmistu. 16 silma kogus meeskonnale Andris Õunpuu. Esimeses kahes kohtumises jäi peale Saaremaa tulemustega 3:1 (25:17, 21:25, 25:14, 25:19) ja 3:1 (25:20, 21:25, 25:18, 25:19) ning kolmandas Rakvere 3:2 (25:20, 17:25, 25:20, 17:25, 15:10).

https://www.err.ee/1026249/vene-kindralstaabi-aseulem-suutis-varastada-ligi-100-miljonit-eurot

Vene kindralstaabi aseülem suutis varastada ligi 100 miljonit eurot

Sõjaväeuurijad esitasid Venemaa kindralstaabi aseülemale ja sideülemale kindralpolkovnik Halil Arslanovile süüdistuse kahes eriti suures kelmusepisoodis kogusummas 6,7 miljardile rublale (97,6 miljonile eurole), selgub kohtus teatavaks tehtud süüdistusest.

"18. oktoobril 2019 esitati Arslanovile süüdistus kahes riisumiskuriteos riigilepingu täitmise raames, vastavalt 191 437 536 rubla ja vähemalt 6,5 miljardi rubla ulatuses," tegi süüdistuse teatavaks teise ringkonna sõjaväekohtu kohtunik, kes menetles teisipäeval kindrali vara arestimist. Dokumentidest selgub, et kriminaalasi Arslanovi vastu algatati 6. augustil 2013 seoses riisumisega riigilepingu sõlmimisel relvajõudude eritehnika teenindustöödeks. Asja uurimise lõpptähtajaks on seni määratud 6. veebruar 2020, selgus materjalidest. Korrakaitseametkondade etteheited Arslanovile said teatavaks mullu sügisel. Temaga koos on uurimise all AS-i Vojentelekom tippjuhtkond ja AS-i Ersiai peadirektor. Arslanov võeti vahele tänu teiste uurimisaluste koostööle uurimisega, märgivad meedia allikad. Kindral ise, kes on allkirja vastu vabaduses, end süüdi ei tunnista. Tähelepanu väärib, et uurimise ajal, 2017. aastal on teda auastmes ülendatud.

https://sport.err.ee/1608761311/erik-reinbok-piirdus-u-23-mm-il-uhe-matsiga

Erik Reinbok piirdus U-23 MM-il ühe matšiga

Hispaanias Pontevedras toimuvatel maadluse U-23 MM-il piirdus vabamaadleja Erik Reinbok ühe matšiga.

Reinbok kaotas kehakaalu -79 kg kaheksandikfinaalis ameeriklasele Carter Alphonse Staroccile ülekaalukalt 0:10. Starocci jõudis küll poolfinaali, aga seal pidi ta tunnistama kasahhi Daulet Jergeši 8:7 paremust. Seetõttu Reinbok lohutusringi ei pääsenud. Eestlastest tegi MM-il parima tulemuse Ranet Kaljola, kes saavutas kreeka-rooma maadluse kehakaalus -82 kg viienda koha.

https://sport.err.ee/1087709/itaalias-jatkav-laak-eesmark-on-hakata-vaikselt-manguaega-kasvatama

Itaalias jätkav Laak: eesmärk on hakata vaikselt mänguaega kasvatama

Eesti rahvusnaiskonna diagonaalründaja Kertu Laak (22) jätkab karjääri oodatult Itaalia kõrgliigaklubis Chieri, millega ta sõlmis mullu kaheaastase lepingu.

"Minu kõrval jätkab diagonaalide osakonnas sarnaselt tänavusele hooajale Belgia mängija Kaja Grobelna, kellelt õppisin juba läinud hooajal väga palju. Järgmise hooaja pisike eesmärk olekski tema kõrval hakata vaikselt mänguaega kasvatama," sõnas Laak Võrkpall24.ee-le. Chieri kogus tänavu Itaalias 14 naiskonna seas kaheksa võitu ja 11 kaotust ning paiknes hetkel, mil hooaeg lõpetati, seitsmendal kohal. "Tiimina jäime kindlasti päris näljaseks, sest play-off 'id teatavasti ei toimunud. Ma arvan, et oleme ka järgmisel hooajal Itaalia kõrgliigas arvestatav vastane. Loodetavasti on ka Itaalias olukord sügiseks rohkem maha rahunenud, nii et ootan uusi katsumusi juba huviga!" lisas Laak. Loe edasi Võrkpall24.ee portaalist.

https://www.err.ee/1030278/meedialiit-loodab-uue-juhi-martsiks-ametisse-saada

Meedialiit loodab uue juhi märtsiks ametisse saada

Meediaettevõtete liit asub omale uut juhti otsima nii avaliku töökuulutuse kui ka sihtotsingu abil. Postimehe peatoimetajaks läinud meedialiidu senise juhi Mart Raudsaare asemele loodetakse uus juht ametisse saada hiljemalt märtsiks.

Kuna Raudsaare peatoimetajaks minek toimus sisuliselt üleöö, jäi meediaettevõtete liit neljapäevast juhita. Uus juht loodetakse leida kuu aja jooksul. Meedialiidu neljapäeval kogunenud nõukogu otsustas erakorralise punktina arutluse alla tulnud uue juhi valimiseks panna välja avalikud töökuulutused, ent paralleelselt otsitakse juhti ka sihtotsinguga. "Me otsustasime, et me kuulutame esmaspäeval välja konkursi uue juhi kohale ja tähtajaks paneme kaks nädalat. Praegu just leppisime sõnastuse kokku ja [kuulutuse] avaldavad liikmeslehed. Siis vaatame, et kes ja kuidas ja mismoodi. Meil on mõned kandidaadid mõttes ka, aga mõtlesime, et teeme avaliku konkursi. Aga ei taha midagi siin enne lukku panna, siin võib huvitavaid inimesi tulla veelgi," kommenteeris meedialiidu nõukogu liige Meelis Mandel ERR-ile. "Veebruari lõpuks või märtsiks võiks ikka uus juht olla kombel või teisel ametis."

https://www.err.ee/1608403043/tootute-arv-langes-kvartaliga-7400-inimese-vorra

Töötute arv langes kvartaliga 7400 inimese võrra

Tänavu kolmandas kvartalis oli töötuid 39 900, mida on võrreldes eelmise perioodiga 7400 inimese võrra vähem.

Töötuid mehi oli 23 100 ja naisi 16 800, pooled neist on olnud tööta alla kuue kuu, teatas statistikaamet. Statistikaameti analüütiku Katriin Põlluääre sõnul liigub töötute arv stabiilselt kriisieelsete näitajate suunas. "Pandeemiaaeg tõi juurde paarkümmend tuhat töötut, kuid viimased kvartalid näitavad nende hulga stabiilset vähenemist. Pandeemiaeelse tasemeni, kus töötuse määr kõikus nelja kuni viie protsendi vahel, on veel natuke minna, kuid oleme sellele lähedal. Iseasi, kuidas mõjutab koroonaviiruse jätkuv levik meid lähikuudel," ütles Põlluäär. Töötuse määr oli kolmandas kvartalis 5,7 protsenti, mis on selle aasta madalaim. "Viimati oli näitaja nii madal eelmise aasta esimese kvartalis, kus see oli 5,1 protsenti. Samas veel aasta tagasi oli töötuse määr 7,6 protsenti," selgitas Põlluäär. Hõivatuid oli kolmandas kvartalis 15–74-aastaste seas 657 600. "See näitab samuti liikumist kriisieelse olukorra suunas. Eelmisel aastal samal ajal oli hõivatuid 652 000," lisas Põlluäär. Täisajaga töötas kolmandas kvartalis 87 protsenti hõivatutest, osaajaga hõivatuid oli 86 000. Osaajaga töötajatest üle poolte ehk 68 protsenti olid naised. Vaeghõivatuid ehk osaajaga töötajaid, kes soovivad töötada rohkem ja on valmis lisatööd kahe nädala jooksul vastu võtma, oli kolmandas kvartalis 4900, mis on viimaste aastate madalaim. Mitteaktiivseid inimesi oli tööturul 278 300. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga, õpingud ja haigused või vigastused. Töötuse määr näitab, kui suur osa majanduslikult aktiivsest rahvastikust ehk tööjõust on töötud. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastaste hulgas.

https://sport.err.ee/692564/relvastatud-presidendi-tottu-peatatud-liigahooaeg-voib-jatkuda

Relvastatud presidendi tõttu peatatud liigahooaeg võib jätkuda

Kreeka valitsus andis teisipäeval enam kui kaheks nädalaks peatatud kohalikule jalgpalli kõrgliigale taas rohelise tule.

11. märtsil toimunud kohtumises Ateena AEK ning Thessaloniki PAOK-i vahel jättis kohtunik matši lõpu eel lugemata PAOK-i värava, mistõttu tormas teiste seas väljakule ka vööl relva kandnud klubi president Ivan Savvides. Pärast kohtumist loeti löödud värav siiski määrustepäraseks ning PAOK-ile anti 1:0 võit. Järgmisel päeval nõustusid Kreeka kõrgliigaklubid ühiselt liiga distsiplinaarkoodeksit muutma ning riigi kultuuri- ja spordiaseminister Georgios Vassiliadis andis teada, et kõik kõrgliigakohtumised ning mängud Kreeka karikavõistlustel lükatakse määramata ajaks edasi. Teisipäeval avaldas ministeerium, et võistlustele on taas antud roheline tuli. Liigatabelis on PAOK 52 punktiga teisel kohal, AEK on kogunud kaks silma enam. Savvides vabandas oma tegude eest, kuid PAOK-i ja Kreeka jalgpalli võivad sellele vaatamata oodata karistused. Kõrgliiga distsiplinaarkomisjon teeb oma otsuse teatavaks nädala lõpus, klubi võib oodata nii rahaline karistus kui punktide kaotus. Rahvusvaheline alaliit FIFA on Kreekale märku andnud, et kõnealuse intsidendiga tuleb tegeleda konkreetselt ja otsustavalt, vastasel juhul võib Kreeka jalgpalliliitu ees oodata rahvusvaheline võistluskeeld. Euroopa Klubide Assotsiatsioon ECA on PAOK-i juba oma ridadest välja visanud.

https://sport.err.ee/1608699145/barcelona-rundaja-langes-oma-kodus-taas-roovi-ohvriks

Barcelona ründaja langes oma kodus taas röövi ohvriks

Hispaania meedia kirjutab, et FC Barcelona jalgpallimeeskonna ründaja Pierre-Emerick Aubameyang langes viimase kahe kuu jooksul teist korda röövi ohvriks.

Kui suve alguses murdsid vargad Aubameyangi Castelldefelsis asuvasse koju sisse siis, kui mängijat ja tema perekonda majas polnud, oldi Barcelona politsei sõnul nüüd jultunumad. Hispaania meedia teatel murdsid ööl vastu pühapäeva mängija koju sisse neli meest, kes ähvardasid endist Arsenali kaptenit ja tema perekonda tulirelvadega, lõid ründajat mitu korda ning sundisid teda seifi avama, et väärisesemeid varastada. El Pais kirjutab, et Aubameyang ei saanud röövi käigus vigastada. Viimastel aastatel on Hispaanias röövi ohvriks langenud veel näiteks Samu Castillejo, Casemiro, Lucas Vazquez, Gerard Pique, Jordi Alba Zinedine Zidane, Isco ja Fede Valverde. Hispaania tippklubid on oma mängijatele andnud juhtnööre, kuidas end võõrsilmängude ajal kaitsta, näiteks soovitatakse palluritel rohkem panustada turvasüsteemidesse ning ühtlasi sotsiaalmeediasse oma kodudest mitte pilte postitada.

https://www.err.ee/558549/eesti-inimoiguste-keskuse-ekspert-kolme-guinealase-valjavaated-eestis-uut-elu-alustada-on-olematud

Eesti Inimõiguste Keskuse ekspert: kolme guinealase väljavaated Eestis uut elu alustada on olematud

Eesti Inimõiguste Keskuse (EIK) õiguseksperdi Kristi Toodo sõnul on kolme Harku kinnipidamiskeskusest pealinna tänavatele sattunud väidetava Guinea kodaniku väljavaated Eestis või Euroopa Liidus uue elu alustamiseks olematud, kuna isikud otsustasid riigi koostööst loobuda hoolimata sellest, et EIK-i nõustajad neile seda soovitasid.

EIK-i õigusekspert Kristi Toodo ütles ERR-i uudisteportaalile antud kommentaaris, et EIK-i õigusnõustajad on nädalavahetusel meedia fookusesse sattunud illegaalsete Guinea isikutega korduvalt Harku kinnipidamiskeskuses kohtunud. "Neile on selgitatud erinevaid menetlusi, koostöö olulisust politsei- ja piirivalveametnike ning kolmanda sektori esindajatega. Samuti on neid hoiatatud võimalike tagajärgede eest valeandmete ja -ütluste esitamise korral," sõnas Toodo. Seejuures märkis õigusekspert, et noormeestel pole õigust ühelegi täiendavale teenusele peale välitmatu sotsiaalabi, mis tagab toidu, riietuse ja ajutise majutuse kodutute varjupaigas. Samuti on neil õigus vältimatule arstiabile. "Eraldi majutuskeskust neile hetkel rajatud ei ole ning erinavalt pagulastest ja varjupaigataotlejatest, ei ole sellele sihtrühmale abi osutamas ka ükski MTÜ," sõnas Toodo. EIK-i ekspert lisas, et liikudes mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, ei muutu isikute staatus ega suurene võimalused nende Euroopas viibimist seadustada. "Kahtlemata on isikute vaba valik riigiga mitte koostööd teha, kuid mingil juhul ei või ka unustada inimsmugeldajate ning kaubitsejate rolli, kes suure raha eest sisse rändavatele isikutele “nõu” annavad ning neile sõnu suhu panevad," rääkis Toodo. "Paraku sellises olukorras olevad inimesed peavad kriminaalse ühenduse liikmeid sõpradeks või heategijateks ning kõiki vastuvõtva riigi ametnikke ja teisi isikuid pigem ei usaldata."

https://www.err.ee/566384/usa-s-hukkus-lennuonnetuses-neli-inimest

USA-s hukkus lennuõnnetuses neli inimest

USA-s California osariigis kukkus alla patsientide transpordiks mõeldud lennuk. Õnnetuses hukkusid kõik pardal viibinud neli inimest.

Lennuk kuulus meditsiinitranspordi teenuseid pakkuvale firmale Cal-Ore Life Flight, vahendas CNN. Lennuk Piper Cheyenne kolme meeskonna liikme ja ühe patsiendiga tõusis õhku kohaliku aja järgi kell 00.30 Crescent City lennuväljalt ning suundus Oaklandi lennujaama. Kell 01.00 teatas lennuki piloot hädaolukorrast ja märkis, et pardal on suitsu, teatasid Humboldti maakonna võimuesindajad. Viis minutit hiljem kadus lennukiga side. Kella 10 hommikul ajal leidsid päästemeeskonnad lennuki vraki McKinleyville´ist põhja pool mägiselt maastikult.

https://sport.err.ee/1608542470/aasias-selgusid-kaks-jalgpalli-mm-finaalturniirile-kvalifitseerujat

Aasias selgusid kaks jalgpalli MM-finaalturniirile kvalifitseerujat

Jaapani jalgpallikoondis alistas Sydneys toimunud MM-valikmängus Austraalia 2:0 ja kindlustas MM-finaalturniiri pileti. Tänu neile tagas koha Katari turniiril ka Saudi Araabia.

Jaapan lõi enam kui 40 000 pealtvaataja ees mõlemad väravad kohtumise viimastel minutitel. Sellega sai hakkama alles 84. minutil vahetusest sekkunud Kaoru Mitoma, kes skooris 89. ja 90+4. minutil. Jaapani võit tähendab, et nad on kindlustanud Aasia tsooni B-grupis koha kahe parema seas nagu ka Saudi Araabia, sest Austraalia neid enam püüda ei saa. Küll aga on austraallased taganud koha sõelmängudes A-grupi kolmanda koha omanikuga ehk Araabia Ühendemiraatide, Liibanoni või Iraagiga. A-grupist on koha finaalturniiril olemas Iraanil ja Lõuna-Koreal. Vastava duelli võitja läheb otsustavas maailmajagude vahelises play-off 'is vastamisi Lõuna-Ameerika tsooni viienda koha meeskonnaga. Jaapan on alates 1998. aastast osalenud kõikidel MM-finaalturniiridel. Kolmel korral (2002, 2010, 2018) on jõutud kaheksandikfinaali. Esimest korda 1994. aastal finaalturniirile jõudnud Saudi Araabia pääses valikturniirilt edasi kuuendat korda.

https://kultuur.err.ee/1070973/kumu-pakub-1990-aastate-pusiekspositsiooni-veebituuri

Kumu pakub 1990. aastate püsiekspositsiooni veebituuri

31. märtsil kell 20 teeb 1990. aastate kunstile keskenduval püsiekspositsioonil veebituuri Eesti Kunstimuuseumi nüüdiskunsti kogu juhataja Annika Räim. Tuuri kantakse otse üle Kumu Facebooki lehel.

Tuur on osa Kumu kunstimuuseumi näituste veebitutvustuste seeriast, mis algas kuraatorituuriga näitusel "Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis". Lähinädalatel rulluvad publiku ees virtuaalselt lahti kolm Kumu näitust, mida tutvustavad kuraatorid räägivad lähemalt näitusesaalides eksponeeritud teostest ja näitusest tervikuna. Olgu see näitus virtuaalne kohvipaus, kultuuriline õhtuoode või klassi kunstiajaloo külastus – valikuid on mitmeid ja avastamisrõõmu veelgi rohkem. Käesoleval tuuril saab vaataja näha teoseid, mis iseloomustavad avangardseid ja murrangulisi 90. aastaid Eesti kunstis. Veebruaris avatud püsiekspositsioon "Tulevik on tunni aja pärast. Eesti kunst 1990. aastatel" võtab vaatluse alla taasiseseisvumisajal kujunenud uued nähtused ja kunstivormid, pöörates tähelepanu uuele meediale, foto- ja videokunstile ning installatsioonidele. Püsiekspositsioonis on töid mitmelt 1990. aastatel tooni andnud autorilt. Ekspositsiooni pealkiri pärineb kultusbändi J.M.K.E laulust ning viitab ühiskondlikele ja kultuurilistele muutustele perioodil, mil ootused ja lootused olid suunatud tulevikku. Püsiekspositsiooni kuraator on Eha Komissarov. Pärast live-tuuri jääb video Kumu Facebooki lehele ka järelvaatamiseks.

https://sport.err.ee/653884/suurvoistlust-korraldava-otepaa-lumekahurid-ootavad-monusat-talveilma

Suurvõistlust korraldava Otepää lumekahurid ootavad mõnusat talveilma

Sel talvel peetakse Otepääl esmakordselt laskesuusatamise noorte ja juunioride maailmameistrivõistlused. Ettevalmistused suurvõistluseks käivad täies hoos juba praegu.

Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni presidendi Aivar Nigoli sõnul on korraldajatel käed tööd täis, kuid sellele vaatamata sujub kõik plaanipäraselt. "Praegu tegeleme sellega, et kõik sportlased, kes vajavad viisasid, need ka saaksid. Lisaks tagame, et kõik noored laskesuusatajad saaksid vajadusel oma relvad tuua Euroopa Liitu," lausus Nigol. "Käsil on ka majutuste broneerimised ja logistika, et kõik võistkonnad saaksid meeldivalt liigelda. Meie eesmärgiks on, et iga võistleja ja tiimiliige saaks soojalt vastu võetud ja neil tekiks tunne, et nad on siia väga oodatud," lisas ta. Esimesel võimalusel hakatakse Otepääl ette valmistama aga ka suurvõistluse radasid. "Valmisolek lumetootmiseks on meil hetkel kõrgendatud," annab Nigol Tehvandil toimuvast aimu. "Kui ilm vähegi paraneb, siis käivitub lumetootmise süsteem koheselt. Tehvandi spordikeskuses käib praegu kogu tegevus selle nimel, et rajad saaksid valmis ja kvaliteetsed. Peame paluma vaid ilmataati, et ta oleks meie vastu armuline," lisas Nigol. Ilmateenistuse juhtivsünoptik Taimi Paljak rõõmustab aga kõiki spordisõpru. "Lund saate nüüd lähipäevil usinasti tegema hakata küll," lausus ta. "Järgnevatel päevadel lubab nii öösiti kui ka päeval Otepääle enam kui viite miinuskraadi." Sünoptik lisas, et nädala jooksul võivad külmakraadid kukkuda isegi miinus kümneni. Tehvandi Spordikeskuse juhatuse liikme Jaak Mae sõnul pingutavad kõik võistluse toimumise nimel ning lumekahurid on tootmise ootel. "Lumega on sisuliselt vaja katta ca neli kilomeetrit suusarada," lausus Mae. “Kõige pikemaks võistlusringiks on 3,3 kilomeetrit, kuid sinna lisandub veel trahviring, soojendusring ning staadion." Mae sõnul on selle distantsi katmiseks lumevajaduse suurusjärk 15 000 kuupmeetrit. "Kasutusel on kümme lumekahurit, mis suudavad toota 350 kanti tunnis," rääkis Mae. "Laias laastus võib öelda, et vajame nädalakest ühte korralikku talve, sest tootmise järel peab lumi ka veidi seisma." Mae lisas, et muretsemiseks pole põhjust, sest võistlusteni on jäänud enam kui kuus nädalat ning ilm lubab lund tootma hakata juba õige pea. Laskesuusatamise noorte ja juunioride maailmameistrivõistlused leiavad Tehvandil aset 26. veebruarist 4. märtsini. Suurvõistlusele on oodata üle 350 sportlase pea 40 riigist.

https://www.err.ee/579507/aleppo-twitteri-tudruk-kohtus-president-erdoganiga

Aleppo Twitteri-tüdruk kohtus president Erdoganiga

Seitsmeaastane süüria tüdruk Bana al-Abed, kelle kirjeldused Aleppo pommirünnakutest jõudsid Twitteri vahendusel laia maailma, kohtus kolmapäeval Ankaras Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga.

Erdoğan võttis Bana ja tema perekonna vastu oma palees, teatas uudisteagentuur Anadolu, avaldades ka pildi tüdrukut embavast presidendist. Kohtumisest võttis osa ka presidendiproua Emine Erdoğan. Bana on üks tuhandetest inimestest, kes viimastel päevadel on Türgi ja Venemaa vahendatud kokkuleppe alusel Aleppo mässuliste käes olevast linnaosast evakueeritud. Tüdruk evakueeriti esmaspäeval ja Türgi ametnikud lubasid, et ta võib perega Türki tulla. Bana Twitteri-kontot jälgib 330 000 inimest, kelle jaoks on tüdrukust saanud Süüria tragöödia sümbol. President Bashar al-Assadi režiim nimetab Bana ja tema ema igapäevaseid säutse propagandaks. Türgi on võtnud Süüria sõja vältel vastu 2,7 miljonit põgenikku, kuid viimasel ajal eelistab ta hoolitseda nende eest, kes ei ole haavatud, Süüria pool piiri. Banale tehti aga erand.

https://sport.err.ee/85461/sotsis-algusest-lopuni-juhtinud-rosberg-voitis-neljanda-jarjestikuse-etapi

Sotšis algusest lõpuni juhtinud Rosberg võitis neljanda järjestikuse etapi

Vormel-1 sarjas jätkus Nico Rosbergi (Mercedes) tänavune võimas seeria, kui sakslane domineeris Venemaal, Sotšis sõidetud GP-etappi stardist finišini. Tänavuse hooaja kõik neli etappi võitnud Rosberg juhib hooaja kokkuvõttes maksimumpunktidega.

Mercedesele tõi kaksikvõidu valitsev maailmameister Lewis Hamilton, kes jääb nelja etapi järel nüüd meeskonnakaaslasest maha juba 43 punktiga. Kolmanda koha sai Kimi Räikkönen (Ferrari) ning neljas oli noorem soomlane Valtteri Bottas (Williams). Sebastian Vetteli (Ferrari) sõit lõppes juba esimesel ringil, kui mehe rammis tee äärde venelane Daniil Kvjat (Red Bull). Venemaa GP tulemused: 1. Nico Rosberg, Mercedes 2. Lewis Hamilton, Mercedes 3. Kimi Räikkönen, Ferrari 4. Valtteri Bottas, Williams 5. Felipe Massa, Williams 6. Fernando Alonso, McLaren 7. Kevin Magnussen, Renault 8. Romain Grosjean, Haas 9. Sergio Perez, Force India 10. Jenson Button, McLaren 11. Carlos Sainz, Toro Rosso 12. Daniel Ricciardo, Red Bull 13. Jolyon Palmer, Renault 14. Marcus Ericsson, Sauber 15. Daniil Kvjat, Red Bull 16. Felipe Nasr, Sauber 17. Esteban Gutierrez, Haas 18. Pascal Wehrlein, Manor Katkestajad: Max Verstappen, Toro Rosso, 34, mootoririke Sebastian Vettel, Ferrari, 0, avarii Nico Hülkenberg, Force India, 0, avarii Rio Haryanto, Manor, 0, avarii

https://kultuur.err.ee/1608687406/tartu-linnaraamatukogus-avati-naitus-eesti-ja-kreeka-kultuuriparandist-kaukaasias

Tartu linnaraamatukogus avati näitus eesti ja kreeka kultuuripärandist Kaukaasias

Tartu linnaraamatukogu näituseruumis avati Marika Mikkori ja Georgios Grigoriadise näitus "Eesti ja kreeka kultuuripärand Kaukaasias".

Retrospektiivne ülevaade võtab kokku raamatu "Eestlased Musta mere rannikul" autori Marika Mikkori 40-aastase töö. Väljapanek annab ülevaate Kaukaasia eestlaste ja kreeklaste temaatikast nii Marika Mikkori kui ka Georgios Grigoriadise ekspeditsioonide, näituste ja publikatsioonide põhjal. Näitusele on välja pandud on 1990. aastate näituste plakateid, fotosid ja artikleid. 20. sajandi alguses käisid Kaukaasias tervist parandamas ja inspiratsiooni ammutamas Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare ning näitusel on kasutatud ka klassikute tsitaate. Samuti saab lugeda Kaukaasia eestlaste luuletusi esivanemate ja uue kodumaa kohta. Vaatamiseks on väljas näituse kaasautori, Suhhumist pärit Georgios Grigoriadise fotomaterjaliga illustreeritud artiklid Suhhumi kreeklaste ajaloost. Väljapanekut tutvustav üritus toimub 24. augustil kell 17. Näitus jääb avatuks 17. septembrini.

https://sport.err.ee/1608503639/aston-martini-f1-meeskonna-endine-boss-asub-toole-konkurendi-juures

Aston Martini F1 meeskonna endine boss asub tööle konkurendi juures

Mullu vormel-1 MM-hooaja kokkuvõttes viiendana lõpetanud Alpine-Renault' võistkonna uueks bossiks saab endine Aston Martini pealik Otmar Szafnauer.

Rumeeniast pärit, aga juba lapsena Ameerika Ühendriikidesse siirdunud Szafnauer on F1 maailmas kogenud insener, kes töötanud varem Honda juures ja hiljem Force Indias, millest sai pärast administreerimist ja omanikuvahetust Aston Martin. Eelmisel hooajal jagasid Alpine'i juhi rolli Marcin Budkowski, kes lahkus meeskonna juures jaanuaris ja Davide Brivio, endine Suzuki MotoGP tiimi juht, kes jätkab Alpine talendiakadeemia ja võidusõiduoperatsioonide valdkonna vastutava tegijana. Meeskonnaga liitub ka Bruno Famin, kes asub tööle Pariisi lähedal Viry-Chatillonis asuva vormeli jõuallikat arendava tehase juhina. Ta on saavutanud edu nii Dakari rallil kui ka Le Mans'i 24 tunni sõidul. Sarnaselt eelmisele hooajale jätkavad sõitjatena ülikogenud Fernando Alonso ja prantslane Esteban Ocon, kes jõudis 2021. aastal Ungaris ka etapivõiduni.

https://menu.err.ee/642773/jurvetson-selgitas-ahistamissuudistuse-tagamaid-need-vaited-pole-toesed

Jurvetson selgitas ahistamissüüdistuse tagamaid: need väited pole tõesed

Ärimagnaadi Elon Muski lähedane sõber ja Eesti päritolu investor Steve Jurvetson kommenteeris sotsiaalmeedias, miks ta lahkus riskikapitalifirmast Draper Fisher Jurvetson (DFJ) ning lükkas tagasi seksuaalset ahistamist puudutavad süüdistused.

"On hämmastav, kui kiiresti ühe uudistetsükli jooksul teevad inimesed järelduse, et kuna ma lahkusin firmast DFJ, on täiesti väärad väited seksuaalsest ärakasutamisest ja ahistamisest tööpostil usaldusväärsed. Las ma olen täiesti aus: need väited pole tõesed," kirjutas Jurvetson Facebookis. Jurvetsoni hinnangul on meedias levivad pealkirjad kokkusattumus eeldustega, et tema lahkumine on seotud DFJ sisejuurdluse tulemustega. "Need süüdistused said alguse kuulujuttudest, mitte kaebusest," selgitas mees. Jurvetsoni väitel lahkus ta firmas inimvaheliste suhete tõttu. "Kolm kuud kestnud sisejuurdlus, mis pole veel tulemusteni jõudnud (võtan need tulemused hea meelega vastu, kui need saabuvad), muutis normaalse tiimitöö dünaamika osadeks, mis isoleerib kommunikatsiooni ja püsib advokaatide nõuannetel. Kui sellele lisada stress (selline, mida võivad tekitada kaudsed väited ajakirjanduses) ja tähtajad (meie iga-aastane kohtumine partneritega on täna), näitavad inimesed oma teistsugust külge. Nii tegin mina ja tegid ka minu partnerid," kirjutas Jurvetson. Mehe väitel on kurb näha, kuidas asjad kokku kukkusid ning kibedus inimeste vahel kasvas. "Ma olen sellest kogemusest õppinud palju. Ma olen näinud, et minu suhtlusstiil võib olla stressiolukorras haavav. See kõik on muutnud minu suhteid partneritega ja isiklikus elus," ütles Jurvetson. Mees vihjas, et väidetavad süüdistused võisid alguse saada isiklikust solvumisest. "Ma olen õppinud, et privaatne suhe (see, mis ei puuduta töötajaid, tulevasi töötajaid või teisi inimesi töökohalt) ei olegi nii isiklik ja privaatne. Ja ma olen õppinud, et ebaterve suhe, kus teine osapool saab haavata, on vihane ja põlglik, võib lõppeda tagajärgedega, mis on digitaalajastule kohased," kirjutas mees. Jurvetson rõhutas, et tema personaalne elu ja teiste inimeste personaalne elu peab jääma personaalseks. "Avalikkus ei peaks selle üle arvamust avaldama. See on viimane asi, mida ma selle teema kohta ütlen," lausus ta. Jurvetson tänas postituse lõpus oma lähedasi, kes teda läbi kriisi toetanud on ja lisas, et kavatseb oma erialast tööd jätkata. Oktoobris avaldas DFJ kõneisik Carol Wentworth, et firma palkas advokaadibüroo suvel kohe pärast seda, kui nendeni jõudsid süüdistused Jurvetsoni kohta. Siseuurimise avalikustas tehnoloogiauudiste leht The Information avaldades startup firma juhi Keri Kukrali Facebooki postituse, mis hoiatas Draper Fisher Jurvetsoni asutajate eest. "Olukord, millest ma end leidsin, ei olnud tavapärane ja ma pole olnud üheski teises sarnases situatsioonis. Mul ei olnud tagamõtteid, mis oleksid olnud seotud investeeringute või karjääri upitamisega," kirjutas naine, jättes mainimata ühtegi kindlat nime. Kukral täpsustas, et juhtum oli väga personaalne ja kaugeltki mitte professionaalne.

https://www.err.ee/689777/maaeluminister-tamm-minister-ei-ole-robot

Maaeluminister Tamm: minister ei ole robot

Maaeluminister Tarmo Tammele heidetakse ette, et keskerakondlasest seakasvataja Urmas Laht on nn searaha jagamisel ministri nõustajana selges huvide konfliktis, kuid minister sellega nõus ei ole.

Tamm rääkis usutluses Postimehele, et tema etteheites konflikti ei näe, kuna seda ei ole olemas, sest kellegi isiklik ettepanek ei lähe läbi, nõukogu peab olema konsensuslikult nõus. "Ja minister ei ole robot, kes sellele mehaaniliselt alla kirjutab," märkis ta. Tamme sõnul kohtub ta tihti põllumeestega ja kuulab neid, kuid otsuse teeb ta ise, mitte nõukoda ega nõunik. Lahe võtmist nõukoja liikmeks põhjendas Tamm sellega, et tegemist on ikkagi tegevpõllumhehe ja Keskerakonna liikmega.

https://www.err.ee/596115/haabersti-ringristmikku-labib-iga-paev-ule-20-000-inimese

Haabersti ringristmikku läbib iga päev üle 20 000 inimese

Statistikaameti andmetel elab Tallinnas ja selle läänepoolsel tagamaal, kust lühim tee Tallinna kesklinna jõudmiseks läbib Haabersti ristmikku, ligi 60 000 inimest. Iga päev läbib tööle jõudmiseks Haabersti ristmikku hinnanguliselt 21 000 inimest.

Haabersti ring on oluliseks sõlmpunktiks Tallinna liikluses. Sealt saab alguse Rannamõisa tee, mis on oluliseks tuiksooneks eeslinnastunud piirkondadele Tabasalu ja Vääna suunal. Seda läbib Paldiski maantee, mis ühendab Keilat ja Paldiskit Tallinnaga. Ka Õismäe elanikest suur osa läbib teel kesklinna seda ristmikku. Seega on Haabersti ringristimik sõlmpunktiks kogu Tallinna läänepoolsele tagamaale. Kuna Haabersti ring on olnud liiklusõnnetusterohke liiklussõlm ning on tuntud suurte ummikute poolest tipptundidel, on selle renoveerimist oodatud aastaid. Tänavu mais algasid Haabersti ringristmiku ümberehitustööd, mis peaksid kestma 2018. aasta septembrini. Kui paljusid elanikke need ümberehitustööd mõjutavad? Statistikaameti analüüsis on arvesse võetud Tallinna töörände tagamaa need piirkonnad, kust lühim tee Tallinna kesklinna jõudmiseks läbib Haabersti ringristmikku. Tallinnas ja selle läänepoolsel tagamaal, kust Tallinna kesklinna jõudmiseks tuleb läbida Haabersti ristmik, elas 1. jaanuaril 2017. aastal ligi 60 000 inimest. Kõik nendest iga päev Tallinnasse ei tule. Hinnangu igapäevaselt Tallinnas tööl käivate elanike arvu kohta saab 2011. aasta rahvaloenduse töörände andmetele tuginedes. Nende põhjal käib antud piirkonnast Tallinnasse tööle ligi 19 000 inimest. Lisaks neile käivad Tallinnas lasteaias või koolis lapsed ja noored ning mittetöötavad elanikud, kes käivad pealinnas erinevaid teenuseid tarbimas. 2017. aastaks on see arv tõenäoliselt suurem, sest eeslinnastumisprotsess on jätkunud ja tagamaa ning linna äärealade rahvaarv suurenenud. Lisaks liigub hulk inimesi ka vastassuunas Tallinnast välja. Rahvaloenduse andmetel käis Tallinnast Harku valda tööle 1200, Keila linna 450 ja Keila valda 120 inimest. Tõenäoliselt läbib ka nendest suur osa Haabersti ringristmikku. Seega ligikaudu 21 000 inimest läbib teel tööle Haabersti ringristmikku. Haabersti ringristmiku mõjuala Tallinna tagamaa töörände andmetel Kuidas liigelda kui Haabersti ring on suletud? Rannamõisa teed mööda linna sisenevale 16 000 elanikule on alternatiivne lühim tee kesklinna mööda Vabaõhumuuseumi teed, mis niigi on kesklinna jõudmiseks lühim tee 6000 Kakumäe elanikule. Keila poolt mööda Paldiski maanteed liiklejatele (neid on hinnanguliselt 44 000) on alternatiivseim lühim tee Kadaka tee. Kui vähendada tagamaad ainult Keilani, väheneb Paldiski maanteed mööda potentsiaalsete liiklejate arv 23 000-ni. Sõpruse puiestee ja Pärnu maantee on alternatiiviks vaid paarisajale liiklejale. Kõigi 60 000 elaniku summaarne teekond kodust Tallinna kesklinna läbi Haabersti ringristmiku on 207 000 km. Kui ringi läbida ei saa, pikeneb see teekond 13 000 km võrra. Lühim tee Tallinna kesklinna, kui ringristmik on suletud

https://www.err.ee/1036607/ashraf-ghani-valiti-teiseks-ametiajaks-afganistani-presidendiks

Ashraf Ghani valiti teiseks ametiajaks Afganistani presidendiks

Ashraf Ghani valiti teiseks ametiajaks Afganistani presideniks, näitavad eelmise aasta 28. septembri valimiste lõplikud tulemused, mille riiklik valimiskomisjon teisipäeval teatavaks tegi.

"Valimiskomisjon kuulutab 50,64 protsenti häältest võitnud Ashraf Ghani Afganistani presidendiks," ütles komisjoni esimees Hawa Alam Nuristani Kabulis pressikonverentsil. "Aidaku jumal tal afganistani rahvast teenida... ja ma palvetan ka, et meie riiki tuleks rahu," lisas esimees. Tulemuste selgumine viibis pea viis kuud, sest Ghani põhivastane, Afganistani tegevjuht Abdullah Abdullah väitis, et tulemused on võltsitud, sundides need üle lugema. Teadmatus ähvardas Afganistani uue poliitilise kriisiga olukorras, kus USA püüab saavutada islamistliku Talibaniga kokkulepet, mis võimaldaks tal väed välja viia. Talibanilt oodatakse vastutasuks mitmesuguseid julgeolekutagatisi, aga ka lubadust pidada rahukõnelusi Afganistani valitsusega. Kui kõik läheb loodetult, on Ghani see, kes hakkab Talibaniga tuleviku üle läbirääkimisi pidama. Abdullah meeskond teatas veel nädala algul, et ei akstepteeri võltsitud valimistulemusi. Praegune asepresident Abdul Rashid Dostum, mõjuvõimas usbeki sõjapealik ja Abdullah' liitlane, on ähvardanud moodustada paralleelvalituse, kui võltsitud tulemused välja kuulutatakse. Abdullah kaotas Ghanile juba 2014. aasta presidendivalimised, siis anti Ühendriikide sekkumise tulemusena talle tegevjuhi ametikoht. Valimistel antud 2,7 miljonist häälest praagiti kontrollimisel välja ligi miljon, mis tähendab, et valimisaktiivsus oli kõigi aegade madalaim. Lõpuks läks arvesse 1,8 miljonit häält, Afganistanis on aga umbes 35 miljonit elanikku ja 9,6 miljonit registreeritud valijat. Valimiste kaotaja vaidlustas tulemused Afganistani mulluste presidendivalimiste kaotaja Abdullah Abdullah vaidlustas teisipäeval avalikustatud lõplikud tulemused, mille kohaselt võitis Ashraf Ghani teise ametiaja, ning lubas moodustada omaenda paralleelvalitsuse. "Meie meeskond on puhaste ja biomeetriliste häälte põhjal võitja ning me kuulutame oma võitu," lausus Abdullah pressikonverentsil Kabulis. "Petturid on ajaloo häbi, me teeme teatavaks oma täieliku valitsuse."

https://www.err.ee/986965/450-000-diiselauto-omanikku-laks-volkswageni-vastu-kohtusse

450 000 diiselauto omanikku läks Volkswageni vastu kohtusse

Saksamaal algas esmaspäeval kohtuprotsess, kus 450 000 Volkswageni autoomanikku nõuab ühishagis autofirmalt hüvitist heitgaaside kohta antud valeinfo eest.

Tegu on Saksamaa esimese ühishagiga, mille muutis võimalikuks mullu tehtud seadusemuudatus. Kui Volkswagen peaks kohtuasja kaotama, saavad autoomanikud esitada ettevõttele kahjunõude. Kohtuasja arutamine võtab aga tõenäoliselt mitu aastat, autotooja enda hinnangul vähemalt neli aastat, kirjutab BBC. Juba varem jõudis Volkswagen Saksamaal kokkuleppele riigiga, lubades ajakohastada mootorsõidukite heitkoguste kontrolli tarkvara. See on üks põhjustest, miks autotootja peab ühishagi alusetuks. Aastal 2015 tunnistas Volkswagen, et kasutas heitgaasi näitudega petmiseks ebaseaduslikku tarkvara. USA keskkonnaamet leidis, et tarkvara abiga oli diiselautode heitgaaside näit tegelikkusest kümneid kordi väiksem. Nn heitgaasipettus on Volkswagenile läinud maksma juba 30 miljardit eurot. Ameerika Ühendriikides pidi Volkswagen maksma hüvitist rohkem kui 25 miljardit dollarit (22,5 miljardit eurot), Austraalias nõustus ettevõtte maksma autoomanikele 127 miljonit Austraalia dollarit (79 miljonit eurot).

https://sport.err.ee/653754/kristjan-ilves-joudis-sel-hooajal-neljandat-korda-mk-punktidele

Kristjan Ilves jõudis sel hooajal neljandat korda MK-punktidele

Kristjan Ilves teenis Itaalias Val di Fiemmes peetud kahevõistluse MK-etapil 28. koha. Hüpete järel jagas eestlane 27.-28. positsiooni.

Etapi võitis norralane Jörgen Graabak (25.56,4), kellele Ilves kaotas 2.23,5. Teiseks tuli sakslane Johannes Rydzek (+18,3) ja kolmandaks austerlane Lukas Klapfer (+18,4). Kaheksa hulka jõudsid veel MK-sarjas liidrikohta hoidev norralane Jan Schmid (+18,6), jaapanlane Akito Watabe (+21,3), norralane Espen Andersen (+24,2), sakslane Fabian Riessle (+28,3) ja soomlane Eero Hirvonen (+31,1). MK-sarja kokkuvõttes juhib 383 punktiga Schmid, kellele järgnevad Rydzek (357) ja Andersen (341). Neljandat korda sel hooajal MK-punktidele jõudnud Ilves on 30. (41). Enne murdmaasõitu: Ilves hüppas 120 meetrit ja teenis 116,3 punkti. Liider Jarl Magnus Riiberist (134,5 meetrit ja 143,9 punkti) läheb ta rajale hiljem ühe minuti ja 50 sekundit. Hüppevooru järel on norralastel kolmikjuhtimine, sest Riiberile kaotab vaid sekundiga Espen Andersen ning kolmas on olümpiavõitja Jörgen Graabak (+0.12). MK-sarja liidrist norralane Jan Schmid asub kaheksandal kohal (+0.47).

https://www.err.ee/693934/id-kaardi-voi-passi-saab-katte-ka-keila-teenindusest

ID-kaardi või passi saab kätte ka Keila teenindusest

Politsei- ja piirivalveamet alustas kolmapäeval isikut tõendavate dokumentide väljastamist Keila konstaablijaoskonnas, teenindus on avatud kaks korda nädalas, kolmapäeviti ja neljapäeviti.

"Ootame meie Keila majja nii Keila, Saue, Paldiski kui ka teisi ümbruskonna elanikke oma ID-kaarti, passi või relvaluba kätte saama," ütles Lääne-Harju politseijaoskonna juht Veiko Randlaine. "Enam ei pea dokumendi kättesaamiseks Tallinna sõitma, mis tähendab nii aja kui ka transpordikulu kokkuhoidu. Keilas ei saa küll dokumente taotleda, aga ID-kaardi puhul saab seda teha meie e-teeninduses, sel juhul ei pea Tallinna teenindust külastama ka dokumendi taotluse esitamiseks," märkis ta. Keila konstaablijaoskonnas (Keskväljak 8a) väljastatakse dokumente kahel päeval nädalas – kolmapäeval ja neljapäeval kell 10–16. Dokumente ei väljastata lõunapausil kell 12.30-13 ning aega külastamiseks ei pea ette broneerima. Teistes Eesti piirkondades asuvate teeninduste külastamiseks saab ette broneerida kodulehel http://broneering.politsei.ee/. "E-teenindus aadressil etaotlus.politsei.ee on avatud ööpäev läbi ning e-taotluse esitamine on kiire ja mugav, kui lisada korrektne dokumendifoto, et taotluse saaks kohe töösse võtta. Enamik ID-kaardi taotlusvormi välju on juba eeltäidetud ning tavaliselt kulub taotluse esitamiseks vaid mõni minut," ütles Randlaine. E-taotluskeskkonnas ehk e-teeninduses saab taotleda korduvat ID-kaarti täiskasvanule ja esmast ID-kaarti lapsele, kelle sünd on Eestis registreeritud. Mullu juunis avatud PPA e-teeninduse kaudu on praeguseks esitatud ligi 26 000 ID-kaardi taotlust.

https://www.err.ee/676749/eesti-netflixi-vaataja-naeb-vaid-12-protsenti-sellest-mida-usa-kasutaja

Eesti Netflixi vaataja näeb vaid 12 protsenti sellest, mida USA kasutaja

Eesti on samas pajas mitmete Aafrika ja Kagu-Aasia riikidega, mis näevad vaid murdosa seriaalidest ja filmidest, mida Netflix pakub oma koduturul Ameerika Ühendriikides.

Tarbimisotsuseid teha aitav veebiportaal Finder.com võttis ette ja reastas riigid selle alusel, kui palju saavad Netflixi tarbijad protsentuaalselt kätte nn filmiriiulist võrreldes USA teenusekasutajaga. USA-s pakub Netflix novembri seisuga 1157 teleseriaali ja 4593 filmi. Ühendriikide lähistel Kariibi mere maades on vastav näitaja kuni 80 protsenti sellest ja Lõuna-Ameerika riikides kuni 60 protsenti. Euroopa riikidest on parimal positsioonil Iirimaa ja Leedu tarbijad, kes saavad kätte ligi pool sisust, mida näeb USA-s. Numbriliselt tähendab see üle 500 teleseriaali ja üle 2400 filmi. Skandinaavia maad on 38 protsendi peal. Eestis näeb Netflixis 170 telesarja ja 550 filmi, mis on vastavalt 15 ja 12 protsenti USA tasemest. Tallinna ülikooli meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus ütles ERR-ile, et peab üllatavaks, et tasemed riigiti nii erinevad on. "Ma oleks oodanud suuremat ühtlust. Ma ei tea vastust, miks see nii on. See võib sõltuda mingist spetsiifilistest leviga seotud asjaoludest - kas nende levitajate aktiivsusest kes, näiteks Leedu puhul nii nende kui Netflixiga asju ajavad," lausus Ibrus. "Või ehk hoopis vastupidi - Eestis kinolevi aktiivsus on viimastel aastatel tõusnud ning sestap on litsentsid seeläbi kinni ning Netflixi ei jõua. Ma usun, et see dünaamika võib päris keeruline olla," kommenteeris õppejõud.

https://sport.err.ee/1108863/veel-uheksa-nba-mangijat-on-nakatunud-koroonaviirusesse

Veel üheksa NBA mängijat on nakatunud koroonaviirusesse

Nädal enne seda, kui NBA võistkonnad reisivad hooaja jätkamiseks Floridasse, on positiivse koroonaproovi andnud veel üheksa korvpallurit.

Alates testimise algusest 23. juunil on positiivse proovi andnud 25 mängijat ja kümme muul viisil võistkonnaga seotud inimest, teatas NBA neljapäeval. "Kõik nakatunud mängijad, treenerid või teised tiimiliikmed jäävad isolatsiooni, kuni arst annab neile loa isolatsioon lõpetada," kirjutas liiga teadaandes. NBA võistkonnad reisivad 7. juulil Orlandosse, kus liiga jätkab Disney teemapargis hooaega 30. juulil. Nädala keskel kinnitas NBA komissar Adam Silver, et kui koroonaviirus peaks võistkondade seas levima hakkama, lõpetatakse ka mängudega. "Kui juhtub midagi väljaspool meie vaatevälja, siis kindlasti muudame oma plaane. Me testime igapäevaselt," lausus Silver TIME 100 Talksi intervjuu vahendusel. "Me ei ole täpset numbrit määranud, aga juhtumite hulga suurenemine ja viiruse levik meie kogukonna sees on kindlasti piisavad põhjused pidurit tõmmata." New Orleans Pelicans kinnitas sellel nädalal, et kolm nende mängijat on andnud positiivse proovi, Denver Nuggets sulges möödunud nädalavahetusel kahe uue juhtumi järel oma treeningkeskuse.

https://www.err.ee/1608213055/oiguskantsler-eelarve-ule-otsustamine-on-liikunud-riigikogust-valitsusse

Õiguskantsler: eelarve üle otsustamine on liikunud riigikogust valitsusse

Riigikogu liige Aivar Sõerd (RE) pöördus õiguskantsleri poole, kuna tema hinnangul ei võimalda liigse üldistusastmega koostatud riigieelarve täita riigikogul põhiseaduslikku kohustust eelarvemenetluses kaasa rääkida. Õiguskantsler nõustus, et eelarveküsimuste otsustamine on läinud lubamatus ulatuses üle valitsusele.

"Probleem on selles, et riigieelarve on koostatud sellise üldistusastmega, et riigikogult on sisuliselt ära läinud otsustusõigus eelarve üle. Kui eelarve üldistusaste on sellisel tasemel, et riigieelarvet menetledes ei ole võimalik aru saada, millest tulud ja kulud koosnevad, siis ei ole võimalik riigikogul eelarvest aru saada, mida üks või teine rida sisaldab. See tähendab, et põhiseaduses sätestatud riigikogu otsustusõigus ei ole realiseeritav," rääkis Sõerd ERR-ile. Õiguskantsler Ülle Madise märkis vastuses Sõerdile, et asjakohane oleks riigieelarve seaduses välja toodud nõudeid täpsustada. Seepeale saatis õiguskantsler ka rahanduskomisjonile, riigieelarve kontrollikomisjonile ja eelarve arusaadavamaks muutmise toetusrühmale märgukirja. Õiguskantsler tõi välja, et riigielu strateegilised valikud tuleb põhiseaduse järgi langetada riigikogul, kui aga riigieelarve on koostatud sedavõrd suure üldistusastmega, et sellest ei nähtu, kuhu ja kuidas tuleb raha kulutada, ei ole tagatud võimude lahusus ega võimuharude vaheline tasakaal. 2021. aasta riigieelarve kulud on õiguskantsleri hinnangul esitatud nii üldisel tasemel, et eelarvest ei saa selget ülevaadet, mille tarbeks raha tegelikult kasutatakse. Lisateavet esitatakse küll seletuskirjaga, aga sellele ei saa erinevalt seadusest endast esitada parlamendis muudatusettepanekuid. Sõerd soovib tulemuspõhisest eelarvest loobumist Sõerdi hinnangul tuleks olukorra parandamiseks loobuda tulemuspõhisest riigieelarvest, millele mindi üle alles 2020. aastal. "Eelnevast tulenevalt on vaja koheselt ette võtta riigieelarve baasseaduse muutmine. Teiseks tunnistada läbikukkunuks tulemuspõhine riigieelarve koostamise printsiip ja loogika. Võib liialdamata öelda, et riigieelarve näidatakse olevat tegevuspõhisena, aga tegelikult ta seda pole," rääkis Sõerd. Tegevuspõhine eelarve on Sõerdi sõnul ehitatud üles abstraktsetele, elukaugetele ja tihti aegunud statistikale põhinevatele mõõdikutele. "Valitsus võib soovi korral koostada endale erinevaid tegevuspõhiseid eelarveid ja hinnata nende järgi oma suuri saavutusi. Riigikogu aga soovib saada menetlemiseks ja kulude üle otsustamiseks riigieelarvet, mille järgi tegelik elu käib ja mille järgi tegelikult kulutusi tehakse," sõnas ta. Õiguskantsler juhtis tähelepanu, et riigieelarve menetlus on avalik just selleks, et tagada avalikkuse kontrolli raha kasutamise üle. Riigi raha kasutamist saavad nii parlament, kodanikud kui näiteks ajakirjandus kontrollida vaid siis, kui eelarveprotsess on läbipaistev ja arusaadav. Ka Madise märkis, et pärast tegevuspõhisele eelarvestamisele üle minekut ei selgu riigikogus vastu võetud eelarvest enam kulude sisu. Sellest, kui palju raha ühes või teises valdkonnas kuskile suunatakse, on võimalik teada saada alles pärast eelarve vastuvõtmist ministeeriumi eelarvest. Sõerdi sõnul pöördus ta asjas õiguskantsleri poole mullu detsembris, kui Reformierakond oli veel opositsioonis ning õiguskantsleri hinnangut pole ta veel erakonnakaaslasest rahandusministriga arutanud. Mitmes valitsemisalas ei kehti raha jaotusel võimude lahusus Õiguskantsler tõi välja, et tänavuses riigieelarves on mitmeid valitsemisalasid, kus on avaralt määratletud valdkonna all vaid üks programm. Näiteks on justiitsministeeriumi all toodud välja vaid üks tulemusvaldkond, milleks on õigusriik ja ka selle all on leitav üks programm. Nii kogu valdkonna kui programmi kulud on mõlemad 174,5 miljonit eurot, ehk need kattuvad täielikult. "Riigikogu ei ole seaduses andnud justiitsministeeriumi kogukulude kohta muud käitumisjuhist, kui et minister võib kulutada 174,5 miljonit eurot usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programmi raames, mille sisu ja eesmärgid saab minister ise määrata," kirjutas õiguskantsler. See tähendab, et justiitsministeeriumi valitsemisalas toodud kulude üle jääb kontroll täielikult valitsusele ja riigikogu selles kaasa rääkida ei saa. Õiguskantsler küsib ka, mis mõte on kulusid jaotada tegevusvaldkondade põhjal, kui parlament ei saa sellest lähtudes teha otsuseid, mis erinevad neile ette antud eelarvest, kuna programmide sisu määratakse dokumendis, mille koostamisel riigikogu kaasa ei räägi. Lahendusena pakub õiguskantsler riigieelarve seaduse täiendamist nii, et seal oleks kirjas ka nõuded kulude täiendavale liigendamisele eelarves. Sellisel juhul saaks parlament ka eelarvemenetluses sisuliselt osaleda.

https://novaator.err.ee/650436/reformatsioon-500-ilma-lutherita-poleks-eesti-vabariiki

Reformatsioon 500: Ilma Lutherita poleks Eesti vabariiki?

Kui küsida ajalooõpetaja Jaak Juske käest, milline on olnud reformatsiooni mõju Eestile, ei mõtle ta kaua ja toob seosed välja peatse Eesti 100. sünnipäevani. Seda muidugi klausliga, et teeme hiiglaslikke üldistusi.

ALGUSESSE: Eesti – koloniaalmaa? TEINE OSA: Kuidas reformatsioon sündis? Kes oli Martin Luther? KOLMAS OSA: Pildirüüste – ületähtsustatud või mitte? VIIES OSA: 10 käsku tänapäeval. Kas vajame uut katekismust? Luther väärtustas haridust, lugemise õpetamist, propageeris laste kooli saatmist; tänu tema käima lükatud maailmavaate muutusele tõlgiti piibel eesti keelde, sündis kohalik kirjakeel; tänu kirjakeele arengule kasvas eestlaste eneseteadvus, mis andis võimaluse 19. sajandil ajakirjanduse ja haritlaskonna ning nn ärkamisaja tekkeks. Milleni see kõik välja viib? Aga palun väga: iseseisva riigi sünnini, mida veebruaris 100. korda tähistame. Tundub ilus ja lihtne seoste hulk. Aga ehk liiga lihtne? "Eesti kirjakeel on ju eesti kultuuri, eksistentsi ja eestlase identiteedi peamine näitaja ja tunnus. Aga kas võib öelda, et kirikukirjandus ja piibel olid ainsad tegurid, mis eestlaste lugema õppimisel põhilist rolli mängisid? Ma pole selles alati veendunud," sõnas Jüri Kivimäe. Kuigi oli just Lutheri idee, et jumala ja inimese suhte tugevdamiseks peaks inimene ise suutma piiblit lugeda ning seetõttu tuleks pühakiri tõlkida ka varem barbaarseteks nimetatud keeltesse nagu ka saksa keel. Sealt edasi tuli ainuvõimalik loogiline samm: poisid tuleb kooli saata, veidi aja möödudes nõudis ta sama ka tüdrukute kohta. Jaak Juske räägib Tallinna täiskasvanute vanalinna koolis toonase Mihkli nunnakloostri võlvide all trükitud raamatutest ja esimeste gümnaasiumite avamisest. Just siin majas trükiti 1739. aastal esimene eestikeelne piibel. Eestis olid aga ehk pisut teine olukord. 16. sajandi algupoolel aga veel eesti kirjakeelt ei olnud. Toonaseid tekste on alles üsna vähe, ajaloolaste õnneks on 17. sajandi algusest säilinud Tallinna Püha Vaimu õpetaja Georg Mülleri jutlused oma eesti kogudusele. Tema võttis kiiresti üle ka Lutheri idee, et just lauluga võiks anda edasi kiriklikku sõnumit. "Lutherist alates kirik laulab," sõnas Kivimäe. Müller jätkas Lutheri mõtet ja rõhutas oma jutlustes, et kogudus peab õppima laule õigesti laulma, aga lisaks sellele tuleb mõista ka sõnu. Selleks, et sõnumit täpsemalt kohale viia, asus Müller üles kirjutama eestikeelseid sõnu, nii nagu ta oma koguduselt kuulis. Tema jutluste tekstid on siiski raskesti loetavad, nad on ühel hetkel ladina, saksa ja eesti keele segused. "Tänapäeval Mülleri jutluseid lugedes on väga raske neist aru saada. /---/ Samas on Mülleril üllatavalt huvitavaid sõnu ja sõnakasutust. Ta oli keeleandekas jutlustaja. Ta ütleb: "See, mida ma teie suust üles kirjutasin." See tähendab: ta rääkis oma kogudusega ja kirjutas selle üles. See on eesti keele keeruline sünd," sõnas Kivimäe. Pühavaimu kirikust sai eestlaste koguduse kirik ja Eesti kultuuri arendaja. Jaak Juske selgitab: Kivimäe tõi välja, et 16. sajandi koolides Tallinnas oli usuõpetus ilmaliku õpetusega seotud, sest lektüür, mida õpilased läbi töötama pidid, ulatus kirikutekstidest antiikautoriteni. "See polnud ainult piiblilugude pähe õppimine," märkis ta. Niisiis ei saa öelda, et vaid kiriklik ja luterlik maailm õpilaste haridust suunas, need on Kivimäe sõnul üldisemad humanismi ilmed, mida Tallinna koolikorraldusest näha võib. Eesti keele varasemad kirjapanekud on aga tõesti enamasti seotud kirikuga – kas jutluste või kiriklike tekstidega. Ka Lutheri katekismus sai eesti keelde tõlgitud küllalt varakult. Piibli tõlke panust eesti keelde võib hinnata ka sellest küljest, et tõlkija pidi sageli sõnu välja mõtlema. "Ühelt poolt on Mülleril raskusi piibli sõnadega, mida Eestis pole. Näiteks lõvi ehk lõukoer – Eesti metsades pole ju lõvi, [järelikult pole ka seda sõna]. Ta pidi sõnu kohandama. Üllatav on ka, et ta kasutab sõna emakeel." Aga Müller kasutas ka murdekeelseid ja rahvakeelseid sõnu. Kes neid teese luges? Sageli on Lutheri ideede toonase aja kohta ootamatult kiire leviku eelduseks peetud trükikunsti. Tõepoolest, Kivimäe sõnul oli Liivimaale jõudnud jutlustajatel sageli kaasas raamatuid ja õpikuid, mis trükitud Saksamaal ja mujal. Ent mõeldes eestikeelsete katekismuste peale, tekib küsimus, kui suur hulk meie kaugetest esivanematest neid lugeda oskas? "Varatrükiste kaudu levisid ideed. Ka siis, kui oskas lugeda vaid üks, kes rääkis edasi kümnele, kes lugeda ei osanud," arvas Kivimäe. Enamasti olid raamatud muidugi mõeldud kooliõpetajatele ja vaimulikele. Valdav osa linnarahvast, ka sakslased ei osanud lugeda ega kirjutada. See ei tähenda aga, et neis raamatutes kirjutatu rahvast mööda läks, sest suulise kultuuri tõttu oldi harjutud kuulama, näiteks jutlust kirikus. Rääkides vaid Lutheri reformatsiooni põhiideede levimisest, tekib mitmeid küsimusi, sest suur osa tema töödest oli ju kirjutatud ladina keeles ja üsna keerulises sõnastuses. Lutherit võib aga pidada väga tõhusaks õpetajaks: väikese katekismuse ja kümne konkreetselt sõnastatud käsku olid oluliselt lihtsamalt mõistetavad ja levisid seetõttu kärmelt. Miks just luterlus Eestis kanda kinnitas? Jaak Juske selgitab seda Eestis ainsa tänaval nähtaval oleva Martin Luteri kuju juures, Tallinna vanalinnas. Kui räägime 500 aastat pärast Lutherit peavoolu meedia usaldusväärsuse kadumisest, võib usalduse tekke põhjuseid leida just reformatsioonist. Et trükitud raamatud olid haruldased ja sisaldasid niivõrd väärtuslikku ja püha infot, võib oletada, et trükisõna usaldamine on just saanud alguse 16. sajandist. "Võime sõnastada [ise] Luther kümne käsu põhimõtted, aga eelkõige loeme seda ikkagi tekstist. Nad on nii kirja pandud. Kõik ülejäänu on tõlgendus. Reformatsiooniga kaasneb meediarevolutsioon – see on fenomenaalne," jutustas Kivimäe. Tema hinnangul on suur erinevus eelkõige selles, et trükiste tulekuga on võimalik infot uuesti ja uuesti üle lugeda. Pisut markantse võrdlusena: varem domineeris enamasti suuline pärand (muidugi käsikirjaliste tekstide kõrval)ehk kui raekojast midagi välja hõigati, kandus see edasi suuliselt. Trükitud katekismus on aga miski, mis on kindlalt paberile pandud. Kas Eesti vabariigi sündi saab seostada reformatsiooniga? "Põhjuslike seoste pikas ahelas on seda võimalik näidata," arvas Kivimäe, kuid lisas selle järele, "ei saa öelda, et vabariik sündis tänu sellele, et kunagi oli trükitud ja tõlgitud eesti keelde Lutheri katekismus või ka täispiibel. See oleks mõtteline lühiühendus. Põhjuste ahelaid on palju enam, kuigi hea tahte korral leiaksime tagasiviiteid reformatsioonile." EDASI: 1 0 käsku tänapäeval. Kas vajame uut katekismust? Vaata ka ETV eetris olnud saadet " Reformatsioon 500". Sarja viiendas osas küsitakse: millist mõju on Lutheri ideed avaldanud meie kultuurile ja igapäevaelule? Autor-toimetaja Aivi Parijõgi, režissöör Aile Ellmann. ALGUSESSE: Eesti – koloniaalmaa? TEINE OSA: Kuidas reformatsioon sündis? Kes oli Martin Luther? KOLMAS OSA: Pildirüüste – ületähtsustatud või mitte?

https://www.err.ee/904858/usa-kehtestas-venezuela-riiklikule-naftafirmale-sanktsioonid

USA kehtestas Venezuela riiklikule naftafirmale sanktsioonid

USA kehtestas sanktsioonid Venezuela riiklikule naftafirmale PDVSA, teatas Valge Maja riikliku julgeoleku nõunik John Bolton.

"Me jätkasime (Venezuela presidendi Nicolas) Maduro ja tema lliitlaste korruptsiooni paljastamist ning tänane otsus tagab, et nad ei saa enam röövida Venezuela inimeste vara," vahendas Reuters Boltoni sõnu ajakirjanikele. Samuti kutsus USA Venezuela sõjaväge üles austama võimu rahumeelset üleminekut, vahendas BBC.

https://sport.err.ee/978449/rannajalgpallikoondis-loi-seitse-varavat-ja-saavutas-seitsmenda-koha

Rannajalgpallikoondis lõi seitse väravat ja saavutas seitsmenda koha

Eesti rannajalgpallikoondise jaoks lõppes Portugalis toimunud Euroliiga superfinaal võiduga B-divisjoni kohamängus, kui Gruusia alistati 7:1 ja saavutati seitsmes koht.

Eesti võitis avakolmandiku tänu vastase omaväravale ja oma tabamustele 3:0. Teisel kolmandikul väravaid ei löödud ning viimasel kolmandikul haaras Eesti seitsmeväravalise eduseisu. Kohtumise lõpus suutis Gruusia teha lõppseisuks 1:7. Lisaks vastaste omaväravatele tegid Eesti ridades skoori Sander Lepik (2), Rasmus Munskind, Erol Kigaste ja Ervin Stüf. Eesti suutis sel turniiril alistada alagrupifaasis lisaajal Aserbaidžaani, kes suutis lõpuks meie alagrupi võita. Alagrupis jäädi sellegipoolest neljandaks, sest tunnistati Tšehhi ja Rumeenia paremust.

https://www.err.ee/932096/kundas-hukkus-kortermaja-tulekahjus-kaks-ja-sai-kannatada-kuus-inimest

Kundas hukkus kortermaja tulekahjus kaks ja sai kannatada kuus inimest

Kundas sai laupäeva õhtul kortermajas puhkenud tulekahjus surma kaks inimest. Üks ohvritest, naine, hukkus sündmuskohal, põletushaavu saanud mees suri hiljem haiglas.

Häirekeskus sai kell 21. 14 teate, et Kundas Mäe tänaval asuva neljakorruselise kortermaja trepikoda on suitsu täis. Sündmuskohale jõudnud päästjad alustasid kohe ühe akna peal olnud inimese päästmisega. Päästjad avastasid tulekolde kortermaja keldrist ja trepikoda oli suitsu täis. Trepikojast leidsid päästjad hukkunud naise. Seitse inimest sai tulekahjus kannatada, neist neli viidi haiglasse, kolmele andsid meedikud esmaabi kohapeal. Tulekahju likvideeriti kella 21.36-ks.

https://www.err.ee/1201744/prantsusmaa-asub-arendama-supersodureid

Prantsusmaa asub arendama supersõdureid

Prantsusmaa kaitseministeeriumi eetikakomitee kiitis heaks supersõdurite programmi loomise.

Prantsusmaa kaitseministeeriumi eetikakomitee leidis oma raportis, et Prantsusmaa peab sammu pidama teiste riikidega, kes juba arendavad supersõdureid, teatas The Times. Prantsusmaa sõjavägi avaldas detailid supersõdurite programmi uurimissuundade kohta. Nende hulgas on rohud, mis pikendavad sõdurite ärkvel olemist ja kirurgia, mis parandavad kuulmist. Samuti uuritakse implantaate, mis vabastavad stressivastaseid aineid või parandavad aju võimekust. "Prantsusmaa ei plaani oma sõdureid geneetiliselt muuta, kuid me peame valmistuma tulevikuks, kuna teistel riikidel ei pruugi olla sarnaseid eetilisi piiranguid," ütles Prantsusmaa Florence Parly. Hiinlastel ei ole mingeid eetilisi piire ja luureallikad näitavad, et Peking juba teeb inimkatsetusi oma sõduritega, ütles USA rahvusliku luure direktor John Ratcliffe.

https://www.err.ee/552830/ekspert-see-oleks-uskumatu-reetmine-kui-soome-eesti-abipalvele-eitavalt-vastaks

Ekspert: see oleks uskumatu reetmine, kui Soome Eesti abipalvele eitavalt vastaks

Soome välispoliitika instituudi teadur Charly Salonius-Pasternak leiab, et kui Eesti paluks Soomelt sõjalist abi, oleks mõeldamatu, et Soome sellele keelduvalt vastaks.

Eesti kaitseminister Hannes Hanso avaldas äsja Soome meediakontsernile Lännen Media antud intervjuus veendumust, et Soome ja soomlased võitleksid raske olukorra tekkimise puhul Eesti vabaduse eest. "Ma võtaksin seda uskumatu reetmisena (takinkääntö - Toim.), kui Soome ei aitaks teist Euroopa Liidu liikmesriiki, kes kuulub ka eurotsooni," ütles Salonius-Pasternak ajalehele Turun Sanoma t. Teaduri arvates ei saaks Soome Eestile eitavalt vastata, sest tegelikult on ka Soome ise juba pikemat aega lähtunud veendumusest, et Soome saaks raskes olukorras rahvusvahelist abi. Praegusel ajal sätestab Euroopa Liidu riikide solidaarsust sõjalise rünnaku korral ka Lissaboni leping. Samuti võib abi andmisest keeldumine tuua Soome jaoks kaasa ka majanduslikke ja muid otseseid tagajärgi, arvas Salonius-Pasternak. "Kõike seda arvesse võttes ei kujuta ma ette olukorda, kus Soome saaks öelda "ei", kui Eestit on rünnatud," märkis ta. Teaduri sõnul on aga täiesti eraldi küsimus see, milline see sõjaline abi täpsemalt on. Ehk sõjaline abi ei pruugi otseselt tähendada seda, et Eestisse saadetakse näiteks Soome sõdureid.

https://kultuur.err.ee/311754/kristiina-poska-minu-joud-tuleb-muusikast

Kristiina Poska: minu jõud tuleb muusikast

Hooaja viimases "Plekktrummis" oli külas Kristiina Poska, kes on hetkel kõige hõivatum naisdirigent maailmas. Saatekülalisega vesteldi tema muusikalisest teekonnast ja kogemusest maailma lavadel.

Kristiina Poska sõnul ei ole teda karjääris edasi aidanud mingisugune kindel trump: "Mulle endale tundub, et paljuski on olnud õnne asi, et ma olen olnud õigel ajal õiges kohas. Mõned teised inimesed ütlevad, et sa oled ju selleks terve elu töötanud, aga ma tean, et dirigendid töötavad nii kui nii koguaeg. Loomulikult on sul vaja talenti, veel rohkem on vaja teha tööd ja siis on vaja õnne ka. Ja mingisugusel hetkel on vaja kohata inimesi, kes sinusse usuvad ja kes saavad sind aidata. Noorel kunstnikul on see igas vallas oluline punkt." Hoolimata oma senistest saavutustest ei unista Poska maailmakuulsate orkestrite ees seismisest. "Ma loodan, et kui ma edasi arenen, tulevad mulle ka vastavad võimalused, aga ma ei mõtle, et ma tahaks võimalikult vara võimalikult häid orkestreid dirigeerida. Pigem ma mõtlen, et teatud asjad on mulle natuke liiga vara tulnud. Minu unistused on pigem seotud repertuaariga ja sellega, et saada ise paremaks," rääkis ta oma eesmärkidest. Dirigendina on tema ampluaa juba praegu olnud väga lai. "Ma olen teinud tõesti väga erinevaid asju. Ma olen teinud seda tuumik-klassikalist repertuaari nagu "Boheem", "Traviata", "Don Giovanni", "Võlufööt" ja "Hansuke ja Greteke", mis on ülimalt olulised suured teosed. Aga ma olen teinud ka Britteni "Suveöö unenägu", Weilli "Seitse surmapattu", samuti "West Side Story`it", "My Fair Ladyt", mis on jällegi hoopis midagi muud," loetles ta teoseid, millega ta on töötanud. Veel ei tunne ta, et see muusikaline mitmekesisus talle liiast oleks. "Minu vanuses ma veel tahan kõike teha ja olen kõigest huvitatud. Ma näen pigem ohtu selles kui teha ainult ühte-kahte asja. Kuigi ma loomulikult ei välista seda, et kui ma elu jooksul õpin ennast tundma ja ühel hetkel tean, et sellest heliloojast minuga head nahka ei saa, siis ma parem ütlen juba alguses "ei", aga seni kui ma seda veel ei tea, siis ütlen loomulikult "jaa". Kui ükskord ei klapi, siis võib-olla proovin teise korra veel, aga võib-olla kahekümne aasta pärast ütlen, et ma ei pea seda enam proovima. Ma ei taju seda killustatusena, pigem on see väga rikastav," selgitas ta. Isegi loomingulisi madalseise peab Poska pigem positiivseks: "Loomingulisi kriise tuleb muidugi ette ja ma olen inimene, kes endas pidevalt kahtleb. Ma arvan, et iga kunstnik on seda rohkem või vähem, aga kuni see ei ületa seda kriitilist piiri ja ei muutu destruktiivseks, on see pigem positiivne. Ma olen paraku ka selline inimene, et kui midagi läheb hästi, siis ma võtan seda iseenesest mõistetavalt. Kui midagi ei lähe nii hästi, siis isegi kui see on sääsk, ma teen sellest elevandi. Samas on ka madalpunktid võimalused õppimiseks ja arenguks. Nii et ma olen õppinud selliseid hetki hindama." Suur töökoormus ei ole tema tegutsemistahet ja jõudu vähendanud. "See jõud tuleb muusikast. Ma näiteks ei ole haiguse tõttu kunagi ühtegi etendust ära öelnud. Kui on vaja, on see energia alati olemas, iseasi, kas sa valdad ligipääsu sellele. Iga etendus ja iga kontsert on selline "kas nüüd või mitte kunagi" situatsioon ja kui on vaja, on see jõud alati olemas," rääkis Poska.

https://sport.err.ee/80193/mihkel-raim-profikarjaariks-on-oige-aeg

Mihkel Räim: profikarjääriks on õige aeg

Paar hooaega Prantsusmaa amatöörklubides sõitnud 22-aastane jalgrattur Mihkel Räim peab sügisel Iisraelis registreeritud profiklubiga Cycling Academy lepingu sõlmimist järgmiseks sammuks teel kõrgemale sportlikule tasemele.

"Ei tähtsustaks seda, et sain taas profiks," tunnistas maailmameistrivõistluste 15. kohaga ja kahel korral MK-etappidel kuue hulka jõudmisega 2015. aastal oma karjääri parim hooaja teinud Mihkel Räim Saaremaasport.ee -le. "Oleks võinud veel Prantsusmaal ka amatöörina sõita, aga mingil hetkel tundsin, et nüüd on see õige aeg ja õige klubi ning ehk saab tulevikus tänu sellele klubile ka sammu veelgi kõrgemale teha." Tänaseks on Mihkel Räimel uue klubiga esimene kolmenädalane treeninglaager Iisraelis juba seljataga. "Tundub olevat väga professionaalne tiim, eriti arvestades seda, et oleme kontinetaalmeeskond ja meil on palju asju, mida teistel klubidel ei ole," jagas noor rattur oma tööandjale tunnustust. Räime sõnul on ta aru saanud, et klubijuhid arvestavad temaga päris tõsiselt. "Meil on tiimis 13 sõitjat ja kõik alati võita ei saa," lausus ta. "On ka musta töö tegijaid ja kindlasti pean ka mina siin vahepeal oma panuse andma, et ka teised saaks võita. Mind võeti tiimi ühe sprinterina, kokku on meid kaks. Mina arvan, et mina saan oma sõidud, tema oma sõidud, mõnikord toetame üksteist ja peame ka edu saavutama." Hooaja peaeesmärkide kohta ei osanud Mihkel Räim veel konkreentselt midagi öelda. "Eks ta oleneb hetkevormist," sõnas ta. "Meil on päris palju sõite ameerikas ja seal võiks midagi teha. Tõenäoliselt on märtsis avastardid."

https://menu.err.ee/856164/etv-viis-peolaua-aarde

ETV viis peolaua äärde

Muinastulede õhtul istuti ETV vahendusel Klooga rannas peolauda, et kuulata uhiuusi isamaalisi laule ja võtta kokku juubelisuvi. Ülekannet sai jälgida ka ERR.ee lehelt.

Kontserdituuri "Mööda piiri" raames esinevad politsei- ja piirivalveorkesteri saatel Tõnis Mägi, Liisi Koikson, Ott Lepland, Mari Kalkun, Karl-Erik Taukar ja Mari Jürjens. Saatejuhid olid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino. Režissöör Keiti Väliste, produtsent Rait Roland Veskemaa Eesti Vabariik 100 suursündmuste juhi Margus Kasterpalu sõnul on traditsiooniline muinastulede öö väga sobiv juubelinädala lõpetamiseks. "Pärast sündmusterohket nädalat on hea koguneda rannas ja mujalgi muinastulede ümber, et veeta pere ning sõprade keskel hetk rahulikus mõtiskluses. Armastatud Eesti inimeste lõkketuleäärseid mõtisklusi koos tagasivaatega peonädalal Eesti eri paigus toimunule vahendab sel õhtul ka Eesti Televisiooni eriprogramm," lisas Kasterpalu. Otseülekanne algas telerite ja portaali vahendusel kell 18.45.

https://kultuur.err.ee/922827/intsikurmu-festival-laheb-neljandat-aastat-tallinn-music-weekile

Intsikurmu festival läheb neljandat aastat Tallinn Music Weekile

Intsikurmu festivali hooaeg algas talifestivaliga Kultuurikatlas, järgmisel nädalal algaval Tallinn Music Weekil osaletakse juba neljandat aastat järjest.

TMW 2019: Intsikurmu Festivali Night toimub muusikanädala teisel päeval, neljapäeval 28. märts Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis. Rohelisse saali pääseb sisse alates kell 18.00. Üles astuvad Karina, WCKD Nation, Melby, Puuluup, Daniel Levi, Happyendless ja Iris Gold. Intsikurmu Festival Night programm neljapäeval, 28. märtsil: 18.00 uksed 18.30 Karina 19.30 WCKD Nation 20.30 Melby 21.30 Puuluup 22.30 Daniel Levi 23.30 Happyendless 00.30 Iris Gold Folkpopi duot nimega Karina peetakse hetkel üheks kõige intrigeerivamaks ja parima vastuvõtu osaliseks saanud indie-kollektiiviks Soomes. Hiljuti 2019 Hyundai Nordic Music Prize'ile nomineeritud kollektiivi iseprodutseeritud debüütalbum "Karina" ilmus 2018. aasta märtsis ja pälvis Soome meedialt hulganisti kiiduavaldusi. Laule nagu "Bambi" ja "Täällä sinua juhlitaan" nimetati aasta parimate pop-palade hulka kuuluvaks. "Haarav kogu sulneid folgihõngulisi ballaade, mis lauldud nende emakeeleks olevas soome keeles," kirjutas Ja Ja Ja Music. Wckd Nation on Sloveenia muusikaskeenes uus, kuid koheselt mõjuv nähtus. Alates 2018. aasta septembrist on välja antud kaks singlit, mille Sloveenia suurimad raadiojaamad kohe ka üles korjasid. Kuskil popikäänakuga džässi ja neosouli vahel paiknev Wckd Nation pakub puhtaid, klassikalise R&B õhkkonnast mõjutatud gruuve. Täies mahus originaalpaladest koosneva repertuaariga Wckd Nation, kelle kolmas singel ilmub märtsi lõpus, on alustamas oma esimest tuuri väljaspool Sloveeniat. Melby kõlapilt on dünaamiline segu komponentidest nagu folk, psühh, indie ja pop. Pärast 2016 alguses haarava debüütsingli "Human" avaldamist on Stockholmi psühhpopi kollektiivi käekäik olnud järjepidev. 2017 mais anti Rama Lama Records alt välja omanimeline EP, millelt ilmunud singlid "Cross" ja "Pat" pälvisid kiidusõnu väljaannetes nii Rootsis kui ka mujal, nagu näiteks Amazing Radio, Ja Ja Ja Music ja The Line of Best Fit. Neozombiepostfolk duo Puuluup kutsub luuperiga paneeritud elektrohiiukannelde maailma, kus keerlevad poognad, katkevad jõhvid ning Ramo ja Marko vaatlevad vaevu vaoshoitud kirega oma surnuist ärganud rahvapille. Ansambli repertuaar kõneleb kaloririkastest Vormsi pulmatoitudest, platoonilisest armastusest kaasaegsete elektritootmisviiside vastu, loomadest ja muust päevakajalisest ning ajatust. Eestikeelsete laulude kõrval otsib Puuluubi lüürika väljendusvõimalusi ka rohkem ja vähem tundmatute keelkondade vahel ekseldes. Kontserdile sobib kaasa võtta lapsed, ema ning naabrionu, ehkki vahel võib minna pisut lärmakaks. Daniel Levi kaunistab oma rokijuuri kaasaegsete popelementidega, mis loovad ajatu kõla. Danieli USA-s möödunud lapsepõlv on tema muusikale ja esinemistele avaldanud tohutut mõju ning teeb temast Eesti muusikaareenil värske ja unikaalse artisti. Daniel Levi on sõprade rühm, kes on alates keskkoolist koos musitseerinud nakatades eesti rahvast oma ohjeldamatu energia ning kõrgelennuliste etteastumistega. Nende muusikaks on sõnumiga pop. Nende kontsert aga on pidu, milles peitub sügavus. HAPPYENDLESS i liikmed on tuntud produtsendid, kes on seotud paljude lugude ja albumitega, mis on kujunenud oluliseks osaks Leedu muusikaloost. Bändina oldi väga edukad 2000. aastate lõpus, kui avaldati kaks menukat albumit – "Room For Mistakes" ja "Cinema" –, võideti MTV parima Balti artisti tiitel aastal 2008 ja saadi nomineeritud MTV Euroopa publikulemmiku tiitlile. Pärast viieaastast pausi ja mõningaid koosseisumuutusi on HAPPYENDLESS tagasi oma uue albumiga "KINETIKA". Muusika on tasakaalustatud segu elektroonilistest kõladest ja kaunitest vokaalpartiidest. Bändi live-esitus põhineb 3D videoprojektsioonidest, modulaarsüntesaatoritest ja erinevatest muusikainstrumentidest koosneval tervikul. Pärast vaid käputäie singlite üllitamist on Taani-Jamaika-Briti lauljatar Iris Gold juba kõigile muljet avaldanud. Tema muusika juured on tõetruus hiphopis ja soulihõngulises popmuusikas. Ta kasvas üles kuulates Jefferson Airplane'i, Beastie Boys'i ja kõike vahepealset. Iris Goldi laivid on Prince'ist, Wu-Tang Clan'ist ja Janelle Monáest inspireeritud kogemus. Tallinn Music Week 2019 toimub 25. märtsist 31. märtsini. Eelmise aasta Eesti muusikaettevõtluse auhinna aasta muusikasündmus/muusikafestival võitja ja 2019. aasta nominent Intsikurmu festival läheb vastu oma seitsmendale aastale. Olemusfestival on tänaseks välja kuulutanud seitse artisti: Lola Marsh, Ivan Dorn, Pom Poko unofficial, KuradiSaar, Anna Kaneelina, Iris Gold, Jan Helsing, Pluuto.

https://menu.err.ee/289768/saage-tuttavaks-nemad-voistlevad-juba-puhapaeval-klassikatahtede-saates

Saage tuttavaks: nemad võistlevad juba pühapäeval "Klassikatähtede" saates

Juba sellel pühapäeval oma kolmandat hooaega alustavas "Klassikatähtede" saates astuvad zürii ja televaatajate ette kaheksa noort ja säravat muusikut.

Kristiina Rokashevich (klaver) elab ja õpib juba kuuendat aastat Londonis. Nüüd märtsis sõidab Eestisse tihedamalt kui varem. Loomulikult selleks, et osaleda "Klassikatähtede" saates. 27. märtsil 18-aastaseks saav Jakob Peäske (fagott) on seekordne Klassikatähtede pesamuna. Kuigi Jakobi mõlemad vanemad on muusikud, sai ta tõuke tõsisemateks muusikaõpinguteks hoopis oma sõbralt. Eelnevalt oli Jakob kirglik jalgpallifänn. Soomes Sibeliuse akadeemias akordionit õppiva Mikk Langeprooni unistuste maa on USA ja unistuste saal Carnegie Hall. Lähemaks ja rohkem käega katsutavamaks unistuseks on aga soov mängida ERSO-ga. See soov võib täituda juba läbi Klassikatähtede saate! Merike Heidelberg (vioola) asus pärast G. Otsa nimelise muusikakooli lõpetamist õppima hoopis Tallinna Tehnikaülikoolis arvutisüsteeme, omandades sellel erialal bakalaureuse kraadi. Nüüd on Merike aga taas muusikaõpingute juures tagasi. Rakverest pärit Jaan Mesi unistas algul küll kitarri või saksofoni õpingutest, aga kuna kohad nendele erialadele muusikakoolis olid täis, siis sattus poiss trompetit õppima ning pole seda hiljem kunagi kahetsenud. Nüüd tunneb Jaan, et pidulik ja uhke kõlaga trompet on ta parim sõber. Jaanipäeva aegne päikesepoiss Karl Johan Kullerkupp on pärit ülikoolilinnast Tartust, kuid praegu elab ja õpib Tallinnas. Pikka aega oli noormehe suurim rõõm laulmine, nüüd on selle koha tema südames hõivanud löökpillid. Silvia Ilves on tšellot mänginud juba 17 aastat. Praegu õpib ta tšellomängu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Silvial on ka kaks poega ning Silvia enda sõnul on ta eluperioodides olnud rohkem värve kui vikerkaares. Lisaks tšellomängule jumaldab Silvia ilusaid kleite. 4-aastaselt klaveriõpinguid alustanud Sten Heinoja treenib eelmisest aastast oma kätt Londoni kuninglikus muusikakõrgkoolis Royal College of Music, kus talle võimaldati täisstipendium magistriõppe läbimiseks. Klaverimängu harjutamiseks kulub Stenil päevas vähemalt kuus tundi. Steni sõnul on pianisti elukutse parim, mida ta oskab ette kujutada. Kolmapäeval, 16. märtsil saab kõiki kaheksat osalejat kuulda Estonia kontserdisaalis toimuvas "Klassikatähed 2016" kontserdivoorus. Finalistide galakontsert ERSO-ga, Olari Eltsi dirigeerimisel, toimub Estonia kontserdisaalis 20. aprillil. Lisaks žüriile saavad arvamust avaldada ka televaatajad ning just publik on see, kes otsustab, kellest saab Klassikatäht 2016. Saatejuht on Marko Reikop. Publikusse registreerumine ja lisainfo telekonkursist "Klassikatähed 2016". Osalejate tegemisi ja saadetes toimuvat jälgib saate Facebooki leht. Saatesari valmib Eesti Kontserdi, Klassikaraadio ja ETV koostöös.

https://sport.err.ee/260831/kindla-voidu-saanud-kontaveit-joudis-indian-wellsi-pohiturniirile

Kindla võidu saanud Kontaveit jõudis Indian Wellsi põhiturniirile

Eesti esitennisist Anett Kontaveit (WTA 125.) alistas USA-s toimuva Indian Wellsi tenniseturniiri teises kvalifikatsiooniringis bulgaarlanna Sesil Karatantševa (WTA 216.) 6:1, 6:2 ning jõudis põhitabelisse.

Eestlanna tegi kõigest 45 minutit kestnud kohtumises kaks topeltviga vastase 12 vastu, Kontaveiti esimese servi õnnestumise protsent oli 60 bulgaarlanna 35 vastu. Esimesest servist võitis Kontaveit 84 protsenti punktidest, Karatantševa 50. Põhiturniiri esimeses ringis läheb Kontaveit vastamisi 25-aastase jaapanlanna Misaki Doiga, kes on maailma edetabelis 47. kohal.

https://sport.err.ee/1608720547/iluvoimlemise-maailmameistrivoistlustel-eestlased-finaali-ei-paasenud

Iluvõimlemise maailmameistrivõistlustel eestlased finaali ei pääsenud

Sofias lõppenud iluvõimlemise maailmameistrivõistlustel esindas Eestit seitse võimlejat. Nii rühmkava kui ka individuaalvõimleja Melany Keler finaalvõistlusele ei pääsenud. Rühmkava rahvuskoondis kogus 46.750 punkti ja jäi 20. kohale. Keler sai kvalifikatsioonivõistlusel 42. koha.

Rühmkava koondise treener Natalja Bestšastnaja sõnul oli MM-il ebaõnnestumine ootamatu. "Ei saa öelda, et tiimil jäi puudu treeningmahust või võistluskogemusest. Rühmkava koondis tegi korraliku suvise ettevalmistuse ning jõudis MM-ile heas vormis. See oli totaalne ebaõnnestumine. Võimlejad tegid viie rõnga kava võistluskatses nii palju vigu, neid oli võimatu ette aimata. Esimese kavaga kaotatud kümmet punkti oli teise kavaga võimatu tagasi teenida," sõnas Bestšastnaja. Maailmameistrivõistlustel teenisid iluvõimlemise esimesed Pariisi olümpiamängude pääsmed rühmkavades Bulgaaria, Iisrael ja Hispaania. Individuaalarvestuse mitmevõistluse võitis Sofia Rafaelli (133.250 punkti), teiseks jäi Darja Varfolomejev (Iisrael, 132.450) ning kolmandaks Bulgaaria esindaja Stiliana Nikolova (128.800). Ka individuaalarvestuse kolm parimat kindlustasid oma riigile olümpiapääsmed Pariisi olümpiamängudele. Järgmised OM punktid teenitakse 2023. aasta MM-il, mis toimub Bakuus. Kokku pääseb 2024. aasta olümpiamängudele 14 rühmkava võistkonda ja 24 individuaalvõimlejat.

https://sport.err.ee/82582/eurocupi-playoffi-avalook-tehtud-nizni-novgorod-ja-gran-canaria-pooleldi-veerandfinaalis

Eurocupi playoffi avalöök tehtud: Nižni Novgorod ja Gran Canaria pooleldi veerandfinaalis

Kolmapäeval peeti korvpalli eurosarjas Eurocup kaheksandikfinaalide avavaatused ehk esimene kahest kohtumisest.

Teatavasti siin läheb arvesse (erinevalt FIBA Europe Cup sarjast) summa kahe mängu kokkuvõttes. Selles plaanis tegid kõige tugevama avalduse pühapäeval Tallinnat väisav Nižni Novgorod ning Gran Canaria. Aga mängudest järjekorras. Olgu etteruttavalt öeldud, et üsna üllatuslikult kaheksast mängust neli võitis külalismeeskond, lisaks üks lõppes viigiga, kirjutab portaal basket.ee. Berliini Alba - Müncheni Bayern 82:82 (47:41). Ligi 9000 pealtvaataja tunnistusel tüüriti viigisadamasse, hoolimata sellest, et Alba tabas kaheseid pea 70 % Bayerni 50 % vastu. Elmedin Kikanovic tõi Alba poolel 24 p (visked 12/9), Jordan Taylor 18+4+5, teisel pool Duško Savanovic 15+7lp, Paul Zipser 14 p, Deon Thompson 13+6lp. Limoges CSP - Gran Canaria 65:82 (29:37). 5200 pealtvaatajat pidid pettuma. Soomlane Sasu Salin tõi Las Palmase meeskonna kasuks 18 silma (kolmesed 6/4), D.J Seeley 16 p, Brad Newley 15 p, kaotajate poolel Leo Westermann 13+5+6 ja Nobel Boungou-Colo 13+6+3. Kollasärgid tabasid kaugelt lausa imeliselt - 28st 15. Strasbourg - Oldenburg 76:78 (41:46). Ligi 5000 pealtavaatajat ning edu lauas 42-30 polnud prantslastele piisav. Saksa selle hooaja komeet jäi peale ja andis endale hea võimaluse kaheksa hulka pressida. Rickey Paulding tõi võitjaile 24p+5lp, Nemanja Aleksandrov ja Brian Randle toetasid 13 p-ga; kaotajate kasuks tõi Rodrigue Beaubois 17 p, Paul Lacombe 14+4+3 ja Matt Howard 8+11+3. Banvit Bandirma kaotas Milano EA7-le 69:72 (38:30) vaid 2900 silmapaari ees, kuid üllatav on tulemus siiski. Türklased võitsid laua 40-33. Rakim Sanders tõi võitjaile 19 p, Andrea Cinciarini ja Mantas Kalnietis toetasid 13-ga, Krunoslav Simon tõi 15+5+5; Banviti edukamad olid Courtney Fortson 18+7rs, Adrien Moerman 7+10+4. CAI Zaragoza - Trento lõppes 85:83 (44:45), toetamas oli 8000 inimest. Tomas Bellas viskas 14 silma, Viatšeslau Kravtsov 14+7lp, Henk Norel 12+8lp, itaallaste poolel Davide Pascolo 19+6lp ja Julian Wright 22+6lp. Nižni Novgorod võitis kodus Peterburi Zeniiti 102:76 (56:34), pannes kanna kõvasti 1/4-finaali ukse vahele. Nižni Novgorod oli parem korvisöötude skaalas 25-13 ning tegi 8 palikaotust Zeniidi 16 vastu. Vooru MVP Victor Rudd tõi 28+8+4, Ivan Strebkov 21 p, Semjon Antonov 16, Zeniidil Ryan Toolson 14+4+3, Zabian Dowdell 15p, Artjom Vihrov 14 ja Janis Timma 11+17+4 (isiklik rekord lauapallide osas). Stelmet Zielona Gora - Kaasani Uniks 68:72 (35:30). 3000 pealtvaatajat. Korvisöödud 19-13 Uniksile. Keith Langford tõi võitjaile 19p, Quino Colom 17+11rs, Latavious Williams 15+8lp, Poola klubi kasuks tõi Mateusz Ponitka 21 p, Vlad Moldoveanu 10 p. Izmiri Pinar Karsiyaka - Istanbuli Galatasaray 67:64 (38:27). Korvisöödud Izmiri kasuks 21-13, pallikaotusi tegi kodumeeskond 6 pealinlaste 15. Colton Iverson sai võitjate särgis kirja 16+10+3, Kenny Gabriel 13+5+3, teisel pool Errick McCollum 21+13+3, Blake Schilb 12+4lp ja Stephane Lasme 11+7lp. Korduskohtumised peetakse kõik tuleval nädalal - teisipäeval ja kolmapäeval.

https://www.err.ee/1081863/veljo-otsason-vajame-ettevotjaid-kes-lahendavad-toelisi-probleeme

Veljo Otsason: vajame ettevõtjaid, kes lahendavad tõelisi probleeme

Eesti idusektor sisenes kriisi tugevalt positsioonilt ning tänu sellele on meil veel suhteliselt hea seis. Eesti iduettevõtjad ja investorid saavad kriisist väärtusliku ellujäämise kogemuse, samal ajal peame ühiselt panustama, et õppetunnid ei läheks meile liiga kalliks maksma, kirjutab Veljo Otsason.

Mida pikemalt kriis maailmas kestab, seda suurem on selle mõju Eesti majandusele ja kohalikele iduettevõtetele. Eesti idusektor on viimase kümne aastaga tohutult arenenud, pakub olulist tööhõivet ja maksutulu ning moodustab 3 protsenti SKT-st, rääkimata innovatsioonist ja positiivsest kuvandist riigile. Aktiivne idusektor on üks põhjuseid, miks Eesti ettevõtlikud noored kodumaale jäävad, mitte välismaale ei koli. Ajutine kergendustunne On paratamatu, et kõik iduettevõtted kriisi üle ei ela. Võidavad eelkõige need, mis lahendavad päris probleeme, on paindlikud ja kiired uue reaalsusega kohanemisel. Lühiajaliselt on suurim mõju ettevõtetele, mille käive on otseselt piirangute tõttu vähenenud ja/või kes on just aasta esimeses pooles plaaninud investeeringuid kaasata. Teisalt leidub ka neid, mille toode või teenus on just kriisi ajal veelgi vajalikumaks osutunud - näiteks kullerteenuste, kaugtöö või e-kaubandusega seotud ettevõtted. Kergendustunne Eesti piirangute leevendamisest on tõenäoliselt ajutine. Paljud idufirmad on hakanud tõsisemalt arvestama võimalusega, et kriis võib kesta kuni kaks aastat ning mõned valdkonnad ei taastu ka peale kriisi samale tasemele. WHO hoiatab, et hullem on veel ees. Arvatakse, et kriis tuleb tõenäoliselt pikem ja sügavam kui eelmine ning me veel ei tea, milline maailm välja näeb aasta või kahe pärast. Kriis tekitab ka täiesti uusi võimalusi. Eestis ja kogu maailmas on kriiside ajal või vahetult peale neid sündinud väga edukaid ettevõtteid. Näiteks Skype asutati peale dot-com krahhi ning TransferWise, Pipedrive, Click & Grow peale eelmist majanduskriisi. Maailm vajab just kriisi ajal julgeid ettevõtjaid, kes lahendaksid olulisi probleeme ning muudaksid maailma ja inimeste elu paremaks. Iduettevõtted vajavad ajutiste raskuste ületamisel abi Nagu kõik ettevõtted vajavad ka idufirmad ajutiste raskuste ületamisel abi. Paraku ei ole traditsiooniliste ettevõtete aitamiseks mõeldud meetmed alati rakendatavad idufirmadele, mis ei teeni jooksvat kasumit, vaid investeerivad jõuliselt tootearendusse ja kasvu ning on seetõttu riskantsemad. Idufirmadele suunatud meetmed on meil veel arutluse all, samal ajal kui Prantsusmaa, Saksamaa, Inglismaa on oma meetmed juba käiku pannud. Kuna Eesti laenukoormus on erakordselt väike, on meil soovi korral piisavalt püssirohtu, et majandust ja ka iduettevõtteid kriisi ajal toetada ning uueks kasvutsükliks hea hoog sisse anda. "Kriisi ajal on mõtet panustada innovatsiooni ja idusektori arengusse, sest see stabiliseerib majandust ja on ka otseselt kasumlik." Näiteks saab riik aidata kriisi ajal likviidsust suurendada ning kapitaliturgu stimuleerida kaasinvesteeringutega. Peale kriisi on võimalik nendest headel tingimustel tehtud investeeringutest kasumlikult väljuda, nagu nägime ka eelmise kriisi järgselt. Kriisi ajal on mõtet panustada innovatsiooni ja idusektori arengusse, sest see stabiliseerib majandust ja on ka otseselt kasumlik. Riiklikul riskikapitalifondil SmartCap on olemas kompetents ja valmisolek, et valitsuse ja turuosalistega koostöös panna kokku idusektorile sobivad meetmed. Idufirmad sõltuvad investorite kapitalist, kuid paljud investorid on muutunud ettevaatlikumaks ning võtnud investeeringute tempot maha, et aru saada, kuhu maailm liigub ja millised on valdkonnad, mida uues maailmas on vaja. Fondid tegelevad enamasti portfellifirmadega ning hoiavad kapitali selleks, et kaitsta tehtud investeeringuid. Ingelinvestorid hoiavad vahendeid muudeks ootamatuteks väljaminekuteks. Nii ongi raha kaasamise võimalused piiratud ning turg ei toimi nagu enne. Mõnes mõttes on juhtunud sama, mis riikide vahel – piirid on kinni ja igaüks tegeleb oma asjadega. Olukord maailma majanduses ja sellega kaasnev investorite meelestatus löövad kohalikku idusektorit valusalt, sest väliskapitali olemasolu on olnud Eesti idufirmadele ülioluline. Eesti idufirmadesse investeeriti eelmisel aastal ligi 300 miljonit eurot, kuid vaid 25 miljonit eurot sellest tuli Eesti investoritelt. Idufirmadel jagub ressursse keskmiselt 2-5 kuuks. See tähendab, et nüüd on viimane aeg, et panna riigi ja turuosaliste koostöös paika plaan, kuidas aidata idusektoril kriis üle elada ja sellest tugevana väljuda ning mitte kaotada elujõulisi ja tugeva visiooniga ettevõtteid. Ajutisi abimeetmeid ei tohiks kasutada status quo pikendamiseks ja muutumise edasilükkamiseks, vaid selleks, et kiiresti ümber kohaneda. Kui kriis tuleb pikem ja sügavam, on osade äride ja töökohtade pikem elus hoidmine majandusele tervikuna isegi kahjulik, sest aeglustab kohanemist uue reaalsusega. Nagu ka riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk on öelnud, ei saa ükski riik väga pikalt 70 protsendi ulatuses sissetulekut kompenseerida. Sama kehtib ka idufirmade kohta, kes peavad aega ja ressursse kasutama eelkõige ümbermõtestamiseks. Kriis näitab elavalt, kui palju me ühiskonnas üksteisest sõltume. Ma usun, et me saame riigina kriisist üle ning väljume sellest isegi tugevamana, kui teeme rohkem koostööd, oleme raskel ajal solidaarsed ja kokkuhoidvad ning keskendume pikaajalisele vaatele.

https://sport.err.ee/89231/aksaluta-manginud-seinajoki-sai-suure-voidu

Aksaluta mänginud Seinäjoki sai suure võidu

Soome jalgpallimeistrivõistluste kõrgliiga 18. voorus sai SJK Seinäjoki koduväljakul suure 4:1 võidu FC Lahti üle. Mihkel Aksalu teadmata põhjustel koosseisu ei kuulunud.

2:1 võiduga lõppenud avapoolaja järel püsis SJK eduseis kuni päris mängu lõpuni minimaalsena, kuid viimase viie minutiga õnnestus valitseval Soome meistril lüüa kaks väravat lisaks, vahendas Soccernet.ee. Seinäjoki kapten ja väravavaht Aksalu jäi esmakordselt sel hooajal platsil käimata. Tabelis jätkab nädala keskel Meistrite liigast välja langenud Seinäjoki seitsmendal positsioonil, kuid eurosarjakoht ei jää punktide poolest kaugele.

https://www.err.ee/559661/keskfraktsioon-lubab-ooistungitega-jargmisel-nadalal-jatkata

Keskfraktsioon lubab ööistungitega järgmisel nädalal jätkata

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Mailis Repsi sõnul on täna kell 14 seiskunud haldusreformi menetlemine läbinud alles esimese vaheetapi ning tegelikult läheb võitlus sisukama reformi nimel edasi ka järgmisel nädalal.

"Istungi tööaja lõpp ei tähenda seda, et sellega katkeks ka pooliku haldusreformi vastu seismine. Muudatusettepanekud pole veel poole pealegi jõudnud ning see tähendab, et ka järgmise nädala teisipäevane ning kolmapäevane istung möödub meil haldusreformi tähe all," rääkis fraktsiooni aseesimees Mailis Reps. "Vaatamata sellele, et öösel oli meil mitmeid töiseid nõupidamisi, ei ole me kahjuks kompromissile lähemale jõudnud. Me oleme valmis vaheaegade võtmist katkestama, kuid seda vaid juhul, kui valitsus viib seadusesse sisse muudatused, mis meie hinnangul on haldusreformi edukaks rakenduseks hädavajalikud. Hetkel pole nende poolt mingisugust sisulist arutelugi näha, rääkimata kompromissist. Seega tuleb jätkata ka obstruktsioonimeetmete rakendamisega," lausus Reps. Riigikogus jätkus haldusreformi seaduse eelnõu teine lugemine Riigikogu jätkas haldusreformi seaduse eelnõu muudatusettepanekute läbivaatamist. Istungi tööaja lõpuks oli riigikogul läbi vaadatud 121 muudatusettepanekust 55. Valitsuse algatatud haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE) sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda, määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid ning omavalitsuste ühinemisel kaasnevad õigused ja kohustused. Haldusreformi eesmärk on omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid. Eelnõu kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. Samas on eelnõus kirjas, et haldusreformi eesmärgi saavutamiseks on soovituslik vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustumine. 80 protsendil Eesti omavalitsustest on elanikke täna vähem kui 5 000. Eelnõu kohaselt on kohalikel omavalitsustel kuni käesoleva aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust, milleks on kokku ette nähtud kuni 80 miljonit eurot. Kui ka pärast vabatahtlikke ühinemisi on jätkuvalt kriteeriumitele mittevastavaid omavalitsusi, teeb valitsus neile tuleval aastal esmalt ettepaneku vabatahtlikuks ühinemiseks ning kui ka see ei anna tulemust, siis ühendab need omavalitsused. Haldusreformi arutelu jätkatakse järgmisel töönädalal.

https://www.err.ee/555051/tallinnas-hukkus-liiklusonnetuses-jalakaija

Tallinnas hukkus liiklusõnnetuses jalakäija

Mustamäe teel tagurdati otsa 86-aastasele naisterahvale, kes astus teise auto varjust sõiduteele. Naine sai üliraskelt vigastada, meedikutel ei õnnestunud teda päästa.

Häirekeskus sai teate liiklusõnnetusest Tallinnas, Mustamäe tee 124 juures täna kell 17. "Esialgsetel andmetel väljus sõidukist Jeep jalakäija, 86-aastane naine, ning hakkas auto tagant teed ületama. Sõidukijuht, 37-aastane mees, ei märganud jalakäijat ja tagurdas naisterahvale otsa," teatas PPA. Meedikud püüdsid sündmuskohal naist elustada, kuid kahjuks ei õnnestunud tema elu päästa. Sõidukit juhtinud mees oli kaine ja juhtimisõigusega. Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna välijuht Pirko Pärila sõnul on kõik õnnetuse täpsemad asjaolud selgitamisel. "Autojuhid peavad enne iga manöövri sooritamist olema kindlad selle ohutuses. Sõidukijuhtidel tuleb olla eriti tähelepanelik ning veenduda nii kõrval- kui ka tahavaatepeeglisse vaadates, et sõidu alustamine on ohutu. Arvestada tuleb kõikide võimalike pimedate nurkadega, mis võivad raskendada juhi nägemisulatust," ütles Pärila. Juhtunu osas alustatud kriminaalmenetlust, mida juhib Põhja ringkonnaprokuratuur ja viib läbi Põhja prefektuur.

https://sport.err.ee/1608222916/slovakkia-alistas-venemaa-ja-jatkab-mm-il-taiseduga

Slovakkia alistas Venemaa ja jätkab MM-il täiseduga

Riias toimuvatel jäähoki maailmameistrivõistlustel läksid esmaspäeval vastamisi A-alagrupis seni kaks võitu teeninud Slovakkia ja Venemaa. Slovakkia võitis kohtumise 3:1 ja tõusis grupi ainuliidriks.

Avakolmandikul väravaid ei visatud, Slovakkia viis täpselt pool tundi kestnud mängu järel juhtima Miloš Kelemen. Aleksandr Barabanov viigistas napilt minut hiljem seisu, aga Martin Gernati ja Marek Daloga väravad otsustava perioodi lõpus tõid slovakkidele lõpuks 3:1 võidu. Viimati võitis Slovakkia hokikoondis Venemaad 2010. aasta olümpiamängudel, kui Vancouveris võeti alagrupiturniiril 2:1 võit. Sellele järgnesid üheksa kaotust. Slovakkia on võitnud kõik kolm seni peetud kohtumist ja tõusis ühtlasi grupi ainuliidriks. Venemaa sai kahe võidu kõrvale esimese kaotuse. Mõlemad seni peetud mängud on A-alagrupis võitnud ka Šveits, kes mängib teisipäeval Rootsiga. Enne mängu: Venemaa alustas MM-i 4:3 (1:1, 1:1, 2:1) võiduga Tšehhi üle ning alistas seejärel Suurbritannia lausa 7:1 (4:1, 1:0, 2:0). Venelaste parimana on Anton Burdasov visanud kolm väravat ja andnud ühe resultatiivse söödu. Slovakkia turniir algas 5:2 (3:0, 0:0, 2:2) võiduga Valgevene koondise üle ning seejärel saadi 2:1 (1:0, 1:1, 0:0) jagu ka Suurbritanniast.

https://sport.err.ee/1608383819/tartu-bigbank-peab-molemad-euromangud-kodusaalis

Tartu Bigbank peab mõlemad euromängud kodusaalis

Tartu Bigbank võõrustab võrkpalli CEV Cupil maailma paremikku kuuluvat Kaasani Zeniti, mõlemad mängud peetakse Tartus. Kohtumised toimuvad 9. ja 10. novembril kell 19.

"Pakkusime Kaasanile idee teha mõlemad mängud Eestis ja tiheda mängugraafiku tõttu sobis see neile," avab Bigbanki mänedžer Hendrik Rikand loo tausta. Venemaa meistrivõistlustel, mida Kaasan nelja vooru järel täiseduga juhib, ootab neid enne tartlastega kohtumist ees duell Moskva Dünamoga ja pärast Eestis käimist mäng Peterburi Zenidiga. Mõlemad klubid kuuluvad Kaasani peakonkurentide hulka, vahendab Võrkpall24.ee. "Ma arvan, et need on erilised mängud tartlastele, aga ka kogu ülejäänud Eestile. Nii head võistkonda vist polegi Eestis käinud, kui võtta isegi kokku koondised ja klubid. Kaasanis mängib ju lisaks tuntud venelastele ka USA koondise sidemängija Micah Christenson ja Poola koondise nurgaründaja Bartosz Bednorz," ütles Rikand. ETV2 näitab mõlemat mängu otsepildis.

https://www.err.ee/1608207247/ministeerium-jagab-suvistele-huvihariduslaagritele-kuus-miljonit

Ministeerium jagab suvistele huvihariduslaagritele kuus miljonit

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) eraldab distantsõppega tekkinud hariduslünkade leevendamiseks korraldatavate huvihariduslaagrite läbiviimiseks kuus miljonit eurot.

Ministeerium jagab kolme- kuni viiepäevaste õpilaagrite korraldamiseks toetust kuni 120 eurot osaleja kohta. Ministeeriumi peaspetsialist Mari Tikerpuu seletab, et kuigi laagrid peaksid toetama õppekava eesmärkide täitmist, on esikohal osalejate õpihuvi turgutamine. "Ministeeriumis tegelikult tõesti ei ole kedagi, kes arvaks, et praeguse distantsõppe järel tuleks kõik õpilased vägisi koolipinki suruda. Õpimotivatsiooni ei ole muidugi ka asi, mida kujundada paari päevaga. Küll on võimalik taas tekitada huvi ja toetada natuke õpirõõmu. Kindlasti poole aastaga tekkinud võlgu laagri tegevused ei kompenseeri," ütles Tikerpuu. Ta lisab, et toetust jagatakse pigem neile laagrikorraldajatele, kes suudavad kaasata õpilasi, kes on kõige rängemalt distantsõppe tõttu kannatanud. Siin võiks abiks olla õpetajad, kes tunnevad oma õpilasi kõige paremini. Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov: "Kõik koolid ju täna tegelevad sellega ja nad teavad, mis klassides, millistes ainetes on need õpilased, kelle on olnud keeruline hakkama saada või siis kelle õpitulemused on langenud. Kelle teadmised täna ei ole sellel tasemel, kus selle konkreetse klassi lõpetamisel võiksid need teadmised olla." Timakov kiidab laagrite ideed kuid muretseb, kas abikäsi ulatatakse kõigile võrdselt. Timakovi sõnul on ka oluline mõista, et õpilüngad ei ole ületamatult suured ja neid on kõige parem tasa teha järgmise õppeaasta jooksul. Tartu Ülikooli haridusteadlase Margus Pedaste nõustub ja ütleb, et õpilastel on vaja omavahelist suhtlust ja võimalust suvel puhata. "Meil ei ole vaja ainult mõelda selle peale, millised on ainealased eesmärgid vaid ka selle, millised on inimeste ühiskonnaga kokku kasvamisega seonduvad eesmärgid, enesearenguga laiemalt, inimeseks kasvamisega, sotsialiseerumisega, teistega koostöö tegemisega seonduvad eesmärgid," leiab Pedaste. Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi direktor Merike Kaste kiidab õpilaagrite mõtet. Kaste sõnul siiski ei pruugi gümnasistidel laargi vastu huvi olla, sest suvel õpilased tihti töötavad. Ka arvab Kaste, et kui suvel jääb õpilastel võimalus taastuda suudetakse sügisest õpilüngad tasa teha. "Gümnaasiuminoored ütlevad, et sa ei leia endale sõpra, sõbrannat, sest ei ole kuskil käia, midagi ei ole teha. Gümnaasiumiõpilase põhitegevus psühholoogilises arengus on suhtlemine eakaaslastega, iseenda leidmine. Ma arvan seda, et kõige tähtsam sellel suvel siiski on, et meie vaimud saaksid terveks," arutleb Kaste.

https://www.err.ee/834291/liikluses-sai-viga-seitse-inimest-uks-hukkus

Liikluses sai viga seitse inimest, üks hukkus

Neljapäeval juhtus üle Eesti kaheksa liiklusõnnetust, milles sai seitse inimest viga ja üks hukkus.

Kell 7.35 juhtus liiklusõnnetus Saaremaal Kuressaare-Sääre maantee 7. kilomeetril, kus 56-aastane mees sõitis Škoda Octaviaga ülekäigurajal otsa teed ületanud 14-aastasele neiule. Jalakäija toimetati Kuressaare haiglasse. Kell 11.43 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Majaka tänaval Majaka trammiipeatuses, kus peatusest liikumist alustanud trammis kukkus 80-aastane naine. Reisija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Kell 13.42 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Tornimäe tänava parklas, kus 23-aastane naine tagurdas Peugeot Partneriga otsa sõiduki taga olnud 81-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse. Kell 16.40 juhtus liiklusõnnetus Ida-Virumaal Soldina külas Tallinna-Narva maantee 209. kilomeetril, kus 19-aastane mees sõitis Mazda 6-ga ette peateel liikunud mootorrattale Yamaha, mida juhtis 32-aastane mees. Mootorrattur hukkus. Kell 16.30 juhtus liiklusõnnetus Tartus Näituse ja A.Haava tänava ristmikul, kus 40-aastane mees ei andnud Ford Galaxyga vasakpööret tehes teed jalgrattaga otse sõitnud 41-aastasele mehele. Rattur toimetati Tartu ülikooli kliinikumi. Kell 16.58 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Harku vallas Viti metsavahi tee ja Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ristmikul, kus jalgrattal sõiduteed ületanud 75-aastane mees põrkas kokku lähenenud Opel Agilaga, mida juhtis 67-astane mees. Rattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Kell 17.29 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Vabaduse puisteel, kus 39-aastane naine sõitis Volkswagen Pologa tagant otsa ees peatunud Volkswagen Passatile, mida juhtis 20-aastane naine. Saadud löögist paiskus Volkswagen Passat otsa ees liikunud Audi A6-le, mida juhtis 26-aastane mees. Volkswagen Polo juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Kell 22.17 juhtus liiklusõnnetus Tartus Tammsaare tänaval, kus jalgrattal sõiduteed ületanud 35-aastane mees kaotas tee äärekivist üle sõites kontrolli ratta üle ning kukkus. Rattur toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.

https://kultuur.err.ee/633440/maria-aua-tuuleveski-rahakassa

Maria Aua: tuuleveski-rahakassa

Eesti dokumentalistide hulgas on lahvatanud vaidlus, kas tegelastele dokfilmis osalemise eest maksmine on eetiline.

Olin üks nendest, kes publiku seas kaasa elades aplodeeris, kui selle suve vihmasel augustikuul anti Esna mõisa hubases saalis Sandra Jõgevale üle Doki Kild ehk Eesti Dokumentalistide Gildi kolleegipreemia filmi "Armastus … “ (2017) eest. Auhind selgitakse välja demokraatlikult, anonüümse hääletamise tulemusel, valida saab viimase aastaringi jooksul esilinastunud dokumentaalfilmide seast. Auhinna väärtus on sümboolne: see pole rahaline preemia, vaid dokitegijate ühine tunnustus igal aastal eri vormingus trofee kujul. Preemia anti välja juba neljandat korda ja võitu tähistas sel korral tuuleveskikujuline metallist rahakassa. Kui Sandra oli auhinna kätte saanud ja tagasi oma kohale istunud, kuulsin teda lausumas, et kui kingitakse rahakassa, siis peaks alustuseks mõni münt sees olema, muidu võib see halba õnne tähendada. Tõepoolest: metallist miniatuurne tuuleveski hakkaski peagi ebakõla jahvatama, sest auhinna saanud film tekitas gildi liikmete seas ambivalentseid tundeid. Demokraatia on küll enamuse tahe, aga sel korral tuli võit väga napi häälteenamusega. Terje Toomistu "Nõukogude hipid“ (2017) jäi teiseks vaid nelja häälega. Dokumentalistide suvekool, mille raames toimus eelmainitud tagasihoidlik, ent ka pidulik auhinnagala, lõppes segaste tunnete ja lahtiste otstega. Gild arutas praktilisi päevakorralisi küsimusi ning oldigi juba valmis lahkuma, kui "Nõukogude hipide“ produtsent Liis Lepik tõstatas laiale ringile tagantjärele küsimuse: kas gild kiidab tõepoolest heaks sellise filmi premeerimise, mille tegelased on tasustatud, sisuliselt kinni makstud? Kas vaatajaga on niiviisi aus oldud? Sandra Jõgeva pole kunagi teinud saladust sellest, et eelarvest on üht-teist eraldatud tegelastele ja tema seisukohalt ei ole selles midagi ebanormaalset – filmi subjekt riskib paljuga ning temale maksmine on seejuures loomulik. Gildi liikmete seas tekitas see aspekt lahkhelisid ja tõstatas üldise probleemi: kuivõrd eetiline on niisugune filmitegemine, kui tegelaste ja režissööri vahelisi suhteid reguleerib raha? Veelgi enam: kas rahaga on võimalik kergendada dokitegija vastutuskoormat filmis osaleja ees? Teisest küljest on raha loomingulise protsessi abivahend ja selle kasutamisel ei ole reegleid. Ilmnes ka tõsiasi, et need, kes olid "Armastuse …“ poolt hääletanud, ei oleks seda ehk teinud, kui oleksid varem teadnud tasustamisest. Esnasse need küsimused rippuma jäidki, aga mitte kauaks. Armastuse valem Pisut üle kuu aja hiljem kogunes gild taas, et pooleli jäänud arutelu jätkata. Osalesin koosolekul, kus kuulasin suurema osa ajast vanemate kolleegide sõnavõtte. Olin aga ise üsna veendunud, et Doki Killu on saanud film, mille tugevus seisneb eristumises ülejäänud viimase aja dokiloomingust ning tegelaste tasustamise aspekt on siinjuures justkui orgaaniline asjade käik. Uskusin, et "Armastus … “ võitis Killu värskuse ja oma brutaalse siiruse eest. See film lööb ja raputab, paneb vaataja ahhetama. Filmile on küll ette heidetud liialt reportaažlikku kaamerakäsitsust, kuid selle töö puhul ei kujutakski ette esteetikast nõretavat ilupilti. Kaadri nurgas vilksav mikrofonitutt on täiesti omal kohal. Iseasi, kas niisugune kaameratöö oli teadlik valik või omasoodu kulg. Kolleegid aga kõnelesid dokitegija ja filmitava vahelisest suhtest, rahast ja vastutusest. Kuna iga režissöör on omanäoline ja iga film erijuhtum, siis ei ole ka juhendit, mismoodi kedagi tasustama peaks. Õige ning vale piirid on iga režissööri enese määratleda. Filmitegemisel ei saa kehtestada üldisi reegleid ega printsiipe, see hävitaks loominguvabaduse. Ühine mure aga seisneb selles, mis saab siis, kui filmitavatega kaubategemisest peaks saama uus normaalsus. Dokitegijad nägid seal ohtu. Usaldav suhe tegija ja filmitava vahel on dokitegemise saladus. Klassikalise arusaama järgi vahendatakse vaatajale reaalsust. Aus ja usaldav suhe filmitava ja filmija vahel ongi võti, mis avab uksed tõelusse. Rahaga reguleeritud suhted võivad aga tekitada moonutusi ja muuta dokitegemise kui kunsti lihtsustatuks ja kaubastatuks. Tasustamisel võivad moodustuda tingimuslikud suhted, aga dokitegemine peaks siiski põhinema tingimusteta armastusel. Aus küsimus, aus vastu(tu)s Selles tühja rahakassa loos aga mängib minu meelest olulisimat rolli dokumentalisti vastutuse küsimus ning seda inimese ees, kellest filmi tehakse. Filmis osaleja usaldab end režissööri hoolde nagu lennureisija piloodi kätte. Pärast filmi valmimist filmitegija puhkab ja taastub ning liigub edasi järgmiste lugude juurde, kangelane peab aga kogu elu koos selle filmiga kuidagimoodi edasi elama. Millist kogemust me sellele inimesele siis edaspidiseks eluks soovime? See on küsimus, mida dokitegija võiks enese käest küsida enne filmima või monteerima asumist, sest tema loomingu aines sõltub teise inimese elust. Kui nägin "Armastust …“ esmakordselt esilinastusel kaheksa kuud tagasi, siis ei suutnud ma kõiki küsimusi enesele kohe teadvustada, aga kukla taga nad siiski tekkisid. Kõige teravamalt vahest see: kuidas küll tulevad filmiga toime peategelased ja nende pereliikmed? Eelkõige läksid mõtted peategelase Veronika pisitütrele. Seal näis ka mulle, et "Armastuse …“ loojad ei ole enesele vastutust võtnud ning ehk on see ka põhjus, mis vallandas gildis tundepuntra. "Armastus …“ on lugu allakäigust ja oma mina kaotamisest. See oli minu arvates selle filmi sõnum. Film lõpeb äravajuvalt ja nukralt, filmitegelased lasevadki minna ja me ei näe ekraanil võitlust oma sisemiste paharettidega. Sandra on küll öelnud: "Mind on pannud see lugu palju enesesse vaatama, ehk toimib see ka teiste puhul nii.“ Julgen arvata, et publikul, vähemalt minul, ei tekkinud sisekaemuse momenti, pigem jäi tühjustunne. Sest filmil ei ole psühholoogiliselt ülesehitavat jõudu – kui tegelastes ei toimu muutust, ei toimu seda ka vaatajas. Filmis on küll intiimseid kaadreid, aga sügavam tasand on jäänud saavutamata. "Armastusest … “ jookseb läbi palju teemasid: põlvkondadevahelised suhted, isa-tütre suhe, paarisuhe, sõltuvus, isiksuse küsimused … Nendest on aga üldiselt üle libisetud ja kogu lugu serveeritud kui sündmuste kronoloogilist kulgu, mis kokkuvõttes moodustab ühe "sotsiaalse maali“. Rahalised ja isiklikud suhted Antropoloogiline huvi ekstsentriliste tegelaste vastu on igati mõistetav, aga sellistest isikutest filmi teha on keeruline ülesanne – neile on raske lähedale saada. Distants – olgugi et kaamera ees ollakse justkui vaba – jääb alles hingelisel tasandil. Seepärast jääb minul kui vaatajal loomata hingeline side ekraanil olevaga. Tekib ka küsimus, kas režissööri ja filmis osaleja vahel seda üldse oligi. Stseenis, kus Fred lööb kunstiaka­deemias maalide ülesriputamiseks naelu seina, turtsatab Veronika pahuralt: "Tee ometi midagi hingega, mida sul ei ole.“ Mulle tundub, et hingeline distants on ka selle loo nael. Sandra on küll väitnud: "Tunnen oma filmi peategelasega tugevat seost ja hingesugulust.“ 1 Sidususe ja äratundmise moment võis tõesti olla, aga suhted, mis omavahel on loodud, ei ole justkui hingelised ning sügavamate sidemete puudumine sai asendatud rahaliste kokkulepetega andmaks filmitegijale garantii, et pikaajaline filmimine ühel hetkel tuulde ei lendaks, kui tegelastes peaks toimuma äkiline tujumuutus. Tasu pakkumine hoidis filmis osalejaid justkui ohjes. "Mina isiklikult arvan, et inimene, kes laseb enda elust filmi teha, riskib tegelikult päris paljuga ja ka avab ennast väga palju. Nii et mina arvan, et see on loomulik, et see ei ole mingisugune tasuta nähtus,“ 2 on Sandra kommenteerinud maksmise aspekti. See mõttekäik annab aga dokitegemisele kommertsliku varjundi. Autoridoki tegemise iseloom erineb televisiooni tõsielusaadetest ja osaluseksperimentidest. Gildi liikmed kaitsesidki alateadlikult seda suhtumist, et filmis tuleb suhted luua, mitte neid osta. Selles seisnebki dokumentaalfilmi tegemise kunst. Kui filmitakse pühendunult aastaid, on filmi­tegijal tõepoolest tarvis mingit garantiid. Kuid mis saab olla sellest parem, kui tugev suhe filmitava ja filmija vahel. Eetilised küsimused ei teki niivõrd sellest, kas ja kui palju on kellelegi makstud, vaid tagajärgedest, mida film enesega kaasa toob. Emotsionaalseid probleeme, mida filmis osalejad ja nende lähedased hiljem kogevad, ei lahenda ükski kopikas. Lõpuks peab dokumentalist koputama oma südametunnistusele ja küsima, kas tema töö on nii tähtis, et see kaalub üles teise inimese eluga mängimise. Ma ei soovi seal publiku seas istudes enam nii rõõmsalt aplodeerida. Gildis aset leidnud sündmused on minus esile kutsunud meelemuutuse. Tühi rahakassa osutus saatuslikuks vihjeks: kui filmitegemisel hakatakse rahalisi tehinguid inimsuhetega segama, siis võib olukord kujuneda keeruliseks. Teisest küljest aga on Doki Killu sümbolväärtuseks tunnustus ja selle on Sandra pikaajalise filmimise, ja võib isegi öelda, et hulljulge töö eest, täiesti ausalt välja teeninud. 1 http://www.saladused.ee/sandra-jgeva-seisab-silmitsi-vraste-saladuste-ja-oma-deemonitega 2 http://ekspress.delfi.ee/areen/joovad-ropendavad-kakerdavad-kaklevad-soimavad-nutavad-ja-armastavad?id=76922546

https://sport.err.ee/1003999/wada-asepresident-minu-jarele-luurasid-venemaa-huve-kaitsnud-ettevotted

WADA asepresident: minu järele luurasid Venemaa huve kaitsnud ettevõtted

Aasta lõpus ametist lahkuva Rahvusvahelise Antidopingu WADA asepresidendi Linda Hellelandi sõnul sattus ta Venemaa dopinguskandaali järel suurriigi käepikenduseks olnud Norra ettevõtete huviorbiiti.

42-aastane Helleland kuulub Norra Konservatiivsesse Parteisse ja oli aastatel 2015-18 riigi kultuuriministriks, Venemaa dopinguskandaali järel on ta WADA-t kritiseerinud jõuetuses ja liiga pehmete meetmete kasutamises. Oma äsja ilmunud raamatus "Ren idrett, skittent spill" (Puhas sport, räpased mängud) kirjutab Helleland, et dopinguskandaali järel sattus ta Venemaa huvisid kaitsvate Norra ettevõtete huviorbiiti. "Minuga tulid rääkima kaks inimest PST-st (Norra julgeolekuteenistusest). Nad ütlesid mulle, et mind jälgisid mitu Norra firmat, kes tegutsevad Vene huvides. Teadsin, et WADA asepresidendina olen eriti haavatav, kuid et sellises spionaažis on osalised ka Norra ettevõtted, oli üsna hirmutav," tõdes Helleland raamatus. "Hakkasin mõtlema, kes võib selle taga olla ja kellega olen hiljuti rääkinud. Minu peast käisid läbi kohtumised, e-kirjad ja sõnumid. Teadsin mitmeid firmasid, kes tegid tihedat koostööd poliitikutega. Mõtlesin sellele, mida olin kellelegi öelnud ja mida võisid venelased teada tahta." Helleland oli üks kahest WADA liikmest, kes hääletas eelmise aasta septembris toimunud täitevkomitee kohtumisel Venemaa Antidopingu RUSADA liikmesuse taastamise vastu. Oma raamatus kritiseerib norralanna teravalt ka Rahvusvahelist Olümpiakomiteed ROK-i, nimetades seda "vanameestest koosnevaks organisatsiooniks, mis valib oma liikmed alaliitudest sõltumatult" ja Agenda 2020, ROK-i tulevikunägemust, mis ei ole Hellelandi arvates enamat "toredast PowerPointi esitlusest".

https://kultuur.err.ee/1608077176/meelis-muhu-filmi-tegemise-kaigus-kogesin-inimeste-viha-metsloomade-vastu

Meelis Muhu: filmi tegemise käigus kogesin inimeste viha metsloomade vastu

18. jaanuaril esilinastub ETV eetris Meelis Muhu lühidokumentaalfilm "Kasuemad", mis valmis sarjas "Eesti lood". ERR-ile antud intervjuus kinnitas režissöör, et üritab filmiga näidata, kuidas üha rohkem muutuvad metsloomad ja -linnud inimestele tülikaks.

Selgita lühidalt, millest räägib lühidokumentaal "Kasuemad". Minu film näitab Eesti metsloomaühingu vabatahtlike tegevust hätta sattunud metsloomade abistamisel. Kuidas sa selle teemani jõudsid? Neli aastat tagasi lugesin ajalehest Järva Teataja, et Paides elab ja tegutseb Virge Võsujalg, kes aitab üles kasvatada ilma emata jäänud oravapoegi, rebaseid ja metslinde. Intervjuu oli värvikas ja jäi mulle pikaks ajaks meelde. Rööbiti hoomasin muutuvat Eesti loodust ning seda, kuidas neid muutusi kajastatakse. Märkasin, et üha rohkem metsloomi ja linde on muutunud inimestele tülikaks, mis sest, et nad on just inimtegevuse tagajärjel kaotanud suure hulga oma loomulikust elukeskkonnast. Konflikt inimeste ja metsloomade vahel on paisumas ning nõrgemaks pooleks jäävad paraku metsaelanikud. Mõned ütlevad, et see on looduslik valik. Selle taustal on kasuemade tegevus eriti tänuväärne. Ühelt poolt näitab film inimeste pühendumust ja loomaarmastust, teisalt püstitab film ka vastuolulise küsimuse, kas ja mil määral peaks inimesed looduse masinavärki sekkuma. Kuivõrd sa filmis tehes nende vastandlike pooluste peale mõtlesid? Inimene on looduse kolonisaator, kes võtab looduselt rohkem kui tagasi annab. Uued elamurajoonid, raudteed, polügoonid, lisaks lageraie – kõik see on kellegi ja millegi arvelt. Hukkunud loomad maanteedel, karud ja põdrad linnaruumis, lisaks veel ajujaht huntidele, heidutusjaht rändlindudele, jahiturism. Selline pöörane aeg vajab suure südamega inimesi ning usun, et metsaelanike abistavad vabatahtlikud aitavad kindlasti tekkinud olukorda natukenegi tasakaalustada. Kas selle filmi käigus avastasid ka midagi sellist, mis tuli sinu jaoks täieliku üllatusena? Kui palju teadis varem Eesti metsloomaühingu tööst? Selle filmi tegemise käigus kogesin inimeste viha metsloomade vastu, näiteks oli ühes ajalehes pealkiri "Mahalaskmine võib olla hulkurkarule parim". Tänapäeva inimene on loodusest juba nii võõrandunud, et on tekkinud hirm metsloomade vastu. Pelgama aga peaks ju ikkagi hoopis teist inimest, enamik hädasid tuleb ju ligimestelt. Eesti metsloomaühing on noor organisatsioon ja ega ma palju enne filmi tegemist nendest midagi ei teadnud. Tänaseks on ühingu liikmetest välja kujunenud tugev, üle-eestilise võrgustikuga vabatahtlike organisatsioon. Ja veelgi toredam on, et nende kõrval tegutseb ka teisi metsloomi abistavaid vabatahtlikke. See annab lootust nii inimestele kui ka metsloomadele. Ekraanil näeme ikkagi loomi, kelle lood lõppevad õnnelikult, aga kas filmi tootmise käigus jäi kaamera ette ka lugusid, mis lõppesid kurvemalt? Kas palju materjali jäi kõrvale? Selles filmis on jaoks nukraid ja traagilisi hetki, kuid ülekaalus on õnnelikud lõpuga lood, sest soovin selle filmiga pakkuda elurõõmu ja optimismi. Praegune aeg on selline, et muret ja stressi on meie ümber liiga palju. Dokumentaalfilmidel on erinevaid eesmärke ja üks neist on pakkuda lootust. Las see film siis hoiab tuju ja käivitab ka nunnumeetri. Metsloomade olukord on üks looduse elujõulisuse indikaator ning tegelikult tuleb tulevikus teha sellel teemal täispikk dokfilm, sellel teema avamiseks on veel teisigi vaatenurki. Mis sul loominguliselt veel töös on? Kas koroonaperiood mõjus inspireerivalt või pigem vastupidi? Hetkel on mul töös paar lühidokki ja rööbiti kogun materjali kahe täispika dokfilmi jaoks. Väga palju on vaja lugeda ja läbi vaadata arhiivimaterjale. Koroona mind loominguliselt ei vaimusta ja nagu enamik inimesi, ootan ka mina selle taandumist. Kelle võiks "Kasuemad" kõige enam sobida? Kas näiteks nõrganärvilised vaatajad võiksid vaatamata jätta, kuna ekraanil näeb ikka ka mõnd šokeerivat hetke? Minu film on sedakorda väga vaatajasõbralik. Jah, seal on paar kurba hetke, aga üldine meelolu on positiivne ning film sobib suurepäraselt ETV ekraanile.

https://www.err.ee/1608151660/lutsar-ule-80-aastaste-vaktsineerimisega-tuleks-kiirustada

Lutsar: üle 80-aastaste vaktsineerimisega tuleks kiirustada

Vanemate kui 80-aastaste koroonapatsientide hulk haiglas ei näita kahanemise märke, mistõttu tuleks kiirustada nende vaktsineerimisega, ütles teadusnõukoja juht Irja Lutsar.

"Üle 80-aastaste inimeste hulk haiglates ei ole tugevalt langenud. On küll langenud nende osakaal [kõigist haigetest], aga seda selle arvelt, et rohkem on nooremaid inimesi haiglas. Aga üle 80-aastaseid on ikka väga palju haiglas," tõdes Lutsar. "Nii, et me peame oluliselt suurendama vanema grupi vaktsineerimist ja vaatama, et mis need põhjused on, miks nad veel vaktsineeritud ei ole," lisas ta. Lutsar oletas, et vahepealne teadmine, mille alusel hoiduti eakate vaktsineerimisest AstraZeneca vaktsiiniga, viis tähelepanu nooremate vaktsineerimisele. "Mitte, et kedagi oleks vaja süüdistada - inimesed on teinud otsuseid sel ajal, kui neid teha sai - aga võib-olla AstraZeneca vaktsiinil olev 70-aasta piir tõi selle fookuse vanemate inimeste pealt vaktsineerimise mõttes ära ja see peaks nüüd sinna jälle tagasi minema," rääkis ta. Lutsari sõnul arutas valitsuse teadusnõukoda oma esmaspäevasel istungil üldist olukorda ning tõdes, et see on endiselt "väga kriitiline". "Nakatumise numbrid ei ole enam sellises suures tõusus nagu need olid paar nädalat tagasi, aga ega veel mingit langust ka näha ei ole, pigem on väike tõus. Nakatumine on [kõrge] kolmes maakonnas - Harjumaal, Lääne- ja Ida-Virumaal, aga nakatumisi on ka teistes piirkondades. Lõuna-Eesti on numbrid väiksemad, aga kahtlemata mitte olematud," rääkis Lutsar. Tema sõnul nentis teadusnõukoda, et kuna piiranguid on juba praegu väga ulatuslikud, siis palju rohkem polegi enam võimalik teha. "Aga ka teadusnõukoja teised liikmed on öelnud, et piirangutest on kasu ainult siis, kui nendest kinni peetakse," rõhutas viroloogiaprofessor Lutsar.

https://www.err.ee/1608318227/kas-riigikogu-valibki-esmaspaeval-eestile-uue-presidendi-nii-voib-minna

Kas riigikogu valibki esmaspäeval Eestile uue presidendi? Nii võib minna

Presidendi valimise alguseni riigikogus on jäänud neli päeva. Kui suur on aga võimalus, et 30. augusti pärastlõunal võtavad keskkriminaalpolitsei isikukaitsebüroo ametnikud Alar Karise kui valitud presidendi oma kaitse alla? See võimalus pole väike, aga pole ka kindel.

Riigipea valimiseks parlamendis on vaja vähemalt 68 riigikogu liikme häält. Reformi- ja Keskerakonna võimuliit esitab presidendikandidaadiks endise riigikontrolöri, kahekordse ülikooli rektori ja praeguse Eesti Rahva Muuseumi direktori Alar Karise. Kuna mõlemad suured erakonnad tahavad presidendi valida parlamendis, et saada vabad käed kohalike valimistega tegelemiseks ja Karis jättis fraktsioonidega kohtudes hea mulje, ei karda Kaja Kallas ja Jüri Ratas erakonnakaaslaste häälte ärakukkumist. Ent koalitsioonil on vaid 59 häält. Kust tuleb veel vähemalt üheksa riigikogu liikme toetus? EKRE 19-liikmelise fraktsiooniga ei saa presidendi valijad arvestada, sest rahvuskonservatiividel on enda kandidaat, Henn Põlluaas, ja nende huvides on riigipea valimise venimine. See annab EKRE-le võimaluse jätkata Põlluaasa kampaaniatuuriga, mis on oluline osa nende kohalike valimiste kampaanias. Isamaa, kellel on riigikogus 12 inimest, andis kolmapäeval märku, et on valmis Alar Karist toetama. Ametlikult ütleb küll nende esimehe Helir-Valdor Seederi avaldus, et Isamaa ei sea Alar Karise kandidatuuri üles ja 30. augustil hääletab iga parlamendifraktsiooni liige südametunnistuse järgi. See tähendab vaid seda, et nad ei anna koos Kesk- ja Reformierakonnaga allkirju Karise esitamiseks presidendikandidaadiks, ehk et opositsiooniline Isamaa ei näita enda avalikku toetust võimuliidule. Seederi avalduse võtmelause on aga siin, peidetud kirjeldusse, millised on Isamaa ootused presidendile: "Soovime, et president saaks valitud riigikogus." Kui Isamaa soovib, et president saaks valitud riigikogus, tuleb Isamaal toetada Karise valimist. Nii lihtne see ongi. Kui kõik Isamaa fraktsiooni liikmed annaksid Karisele parlamendis oma hääle, võiks ta kokku saada 71 häält. Aga kui üks-kaks riigikogu liiget on haiged või muul põhjusel ei osale, muutub presidendi valimine küsitavaks. Ja ilmselt kõik isamaalased ei pruugi Karise poolt olla, mis viibki tema võimaliku toetuse napilt alla 68 hääle. Olukorra võiksid lahendada sotsiaaldemokraadid, kes võtsid otsustamiseks kõige rohkem aega. Mõjukas sotsiaaldemokraat, riigikogu liige Jevgeni Ossinovski rääkis, kuidas nad pakkusid teistele erakondadele, et presidendiks võiks valida europarlamendi liikme Marina Kaljuranna või et jätkata võiks tänane riigipea Kersti Kaljulaid, kuid "need on kõrvale heidetud ilma sisuliste argumentideta". Tegevpoliitikuid ei võtnud erakonnajuhid tõesti kaaluda, Kaljulaidi teist ametiaega soovisid aga ainult sotsid. "Meie tahame valida Eestile parimat presidenti," selgitas Ossinovski sotside tegevust. Alar Karis on ühes kevadises intervjuus öelnud, et parimaid ei valita kunagi – kas parimad ise ei taha või neid ei taheta. Sotsiaaldemokraadid teatasid lõpuks enne neljapäeva keskpäeva, et nende fraktsioonis hääletavad kõik nii, nagu õigeks peavad, sest konsensust Karise toetamises või mittetoetamises ei saavutatud. See tähendab, et osa sotsiaaldemokraate hääletab tema poolt. Niisiis, Isamaa ja sotsiaaldemokraadid võivad päästa 30. augustil riigikogus presidendi valimise, kui Reformi- ja Keskerakond hääletavad ühtselt, nagu on lubanud.

https://www.err.ee/1608690052/sojahaudade-komisjon-on-otsustanud-22-haua-umbermatmise

Sõjahaudade komisjon on otsustanud 22 haua ümbermatmise

Sõjahaudade komisjon on otsustanud 22 sõjahaua ümbermatmise, nendest viis on sõjamuuseum juba lahti kaevanud. Kõigi ebasobivas asukohas paiknevate sõjahaudade ümbermatmine võtab veel aastaid.

Sõjahaudasid on Eestis ligi 130. Nende sobivust praegusesse asukohta hindab kaitseministeeriumi sõjahaudade komisjon. Hauad matab ümber sõjamuuseum. "Ebasobivas asukohas olevateks haudadeks loetakse eeskätt need hauad, mis on parkides, haljasaladel, linnaväljakutel, tiheasustusega aladel. Need kohad, kus inimesed liiguvad ja kus ei ole mõistlik, et väljaspool kalmistuid on maetud inimsäilmed," selgitas ERR-ile Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill. Viis hauda on sõjamuuseum juba lahti kaevanud. Otepääl näiteks säilmeid ei leitudki, Nõos on säilmed üles kaevatud ja ootavad ümbermatmist Nõo kalmistule septembris. Kaevamistööde ootel on praegu 17 sõjahauda, kuid Lill lisas, et nimekiri veel täieneb. Järjekorras olevatest haudadest suurim asub Tartus Raadil. "Andmed on hästi vastukäivad, aga arvata võib, et kuskil 250 ümber neid maetuid seal võib olla. Ehitustööde käigus võib neid haudu olla ka segi paisatud. See arv, mis kaevetööde käigus lõpuks leitakse, võib olla väiksem, aga võib ka olla suurem," sõnas Lill Raadi sõjahaud plaanitakse sügisel ümber matta, sellega koos teisaldatakse ka sealne monument. Kuna arheoloogilised kaevamised nõuavad hoolikat käsitööd, siis tegeleb muuseum iga asukohaga ükshaaval. Talveks peab tegema pausi. "Külmunud maaga on neid töid väga keerukas teha, kui mitte võimatu," nentis Lill. See tähendab, et sõjahaudade ümbermatmine võtab veel aastaid, kuid okupatsioonisümbolitega hauatähised plaanitakse siiski asendada enne aasta lõppu. "Riigikantselei juures tegutseva töörühma ülesandeks ongi ennetavalt need hautähised ära asendada neutraalsetega," rõhutas riigikantselei strateeglise kommunikatsiooni nõunik Priit Talv. Selleks loob monumendikomisjon neutraalse hauatähise kavandi augusti lõpuks. Seni on komisjon kaardistanud 200 okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärki, nendest enamik on seotud haudadega. Talv tõdes, et juuni lõpus, kui komisjon loodi, teati 130 mälestusmärgist. Siis seati eesmärgiks nendest ebasobivad leida ning eemaldada aasta lõpuks, kuid punasümbolitega mälestusmärke on oodatust rohkem. "Meil ei ole veel täielikku ülevaadet kas neid on 200, 300 või 400. Teine, mis võib muuta meie ajagraafikut, on ilma. Kui läheb eemaldamiseks, teisaldamiseks, siis pisut mõjutab seda ilm. Täna on meil jätkuvalt aasta lõpp eesmärgiks," tõdes Talv Hauad, mille osas on kaitseministeeriumi sõjahaudade komisjoni otsustanud, et need vajavad ümbermatmist: 1. Otepää vald, Otepää 2. Rakvere, Lai tn 3. Haljala vald, Võsu 4. Nõo vald, Nõo 5. Pärnu linn, Vanapargi 6. Hiiumaa, Emmaste 7. Järva vald, Ambla 8. Järva vald, Järva-Madise 9. Järva vald, Järva-Jaani 10. Järva vald, Puiatu 11. Elva linn, Tartu mnt ääres 12. Anija vald, Kehra alev 13. Viljandi vald, Viiratsi alevik 14. Viljandi vald, Suislepa 15. Viljandi vald, Kärstna 16. Tartu, Raadi 17. Põhja-Sakala vald, Pilistvere 18. Põhja-Sakala, Suure-Jaani 19. Põhja-Sakala, Võhma 20. Viru-Nigula, Kunda Kukerpallimägi 21. Viru-Nigula, Aseri, Kõrtsialuse 22. Viru-Nigula, Letipea

https://kultuur.err.ee/920507/uues-teater-muusika-kinos-kooliteatri-koolkonnad-kaspars-putnins-jm

Uues Teater. Muusika. Kinos: kooliteatri koolkonnad, Kaspars Putniņš jm

Tutvustame TMK märtsinumbrit.

Teater. Muusika. Kino teatrikuises numbris on vaatluse all koolinoorte teatripedagoogika: Maret Oomer, Toomas Lõhmuste, Rita Ilves ja Jan Teevet võrdlevad kooliteatri erinevaid suundumusi ja koolkondi, Terje Bernadt täiendab pilti tsirkuse ja akrobaatika poolelt ning Anu Sööt ja Raho Aadla selgitavad refleksiooni ja tagasiside erinevust tantsupedagoogikas. Maarja Vaino ja Tõnis Kark analüüsivad Tanel Toomi mängufilmi "Tõde ja õigus", Lauri Kärk ja Anatoli Zabolotski meenutavad Kaljo Kiisa mängufilmi "Hullumeelsus" viiekümne aasta tagust saamislugu, Jan Kaus annab ülevaate viimase PÖFFi põhivõistlusprogrammi filmidest. Mai Simson ja Mart Humal kõrvutavad Rudolf Tobiase oratooriumi "Joonas" kaht versiooni, Marju Riisikamp ja Heili Meibaum arvustavad festivali "Tallinn feat. Reval" ning Tiina Mattisen on ERSO ajalooga jõudnud 1980-ndate algusesse. "Vastab" Kaspars Putniņš, "Persona grata" on Mait Joorits.

https://www.err.ee/1069855/tuhaurnide-hulk-wuhanis-tekitab-kusimusi-pandeemia-tegeliku-ulatuse-kohta

Tuhaurnide hulk Wuhanis tekitab küsimusi pandeemia tegeliku ulatuse kohta

Sotsiaalmeedias on hakanud levima pildid tuhandetest urnidest Wuhani matusebüroodes, mis on tekitanud küsimusi koroonaviiruse pandeemia tegeliku ulatuse kohta Hiinas ning ka surnute arvus.

Covid-19 puhang sai alguse just Wuhanis, kus Hiina valitsuse ametlikel andmetel on viirus nõudnud 2535 inimese elu. Surnud tuhastati ning sellest nädalast lubati omakestel nende urnidele järele minna. Hiina sotsiaalmeedias hakkasid seepeale ringlema fotod, kus oli näha tuhandeid urne, kirjutab Bloomberg. Urne väljastas kaheksa matusebürood. Hiina väljaande Caixin andmetel toodi ühte matusebüroosse nii kolmapäeval kui neljapäeval umbes 2500 urni, teise matusebüroo kõrval seisis alusel umbes 3500 urni. Bloombergi andmetel pole siiski teada, kui paljud nendest urnidest olid täidetud ja paljud tühjad. Bloomberg sai ühendust kaheksast matusebüroost kuuega, kust öeldi, et neil pole luba [surnute] numbritest rääkida. How many people died in #Wuhan and #China? Conservative estimation based on numbers of urns being given out at 8 crematoriums in Wuhan by financial analyst @charles984681 Total death in Wuhan: 59K Total death in China: 97K Total infection in China: 1.21 M #CCPVirus #COVID2019 pic.twitter.com/epvvy9dAXn — Jennifer Zeng 曾錚 (@jenniferatntd) March 27, 2020 5,000 + 3,500 = 8,500 urns just in one of #Wuhan funeral home. Official Chinese #WuhanCoronavirus death toll total is 3,287. China #CCP coverup continues. #ChinaLiesPeopleDie https://t.co/gd1FNvbXOz — Solomon Yue (@SolomonYue) March 26, 2020

https://kultuur.err.ee/605688/juuni-reaktoris-urmas-alas-star-treki-fannisarjad-ja-parimad-ulmelood

Juuni Reaktoris: Urmas Alas, Star Treki fännisarjad ja parimad ulmelood

Tutvustame värsket ulmeajakirja Reaktor numbrit.

Selle kuu Reaktori intervjuu on Urmas Alasega, kes oli kaheksakümnendate lõpu ja üheksakümnendate alguse Eesti viljakamaid ulmeautoreid. Meenutuseks taasavaldatakse ajakirjas ka üks tema Pioneeris ilmunud lugu. Maniakkide Tänav viis ulmikute hulgas läbi küsitluse ja pani vastuste põhjal kokku nimekirja läbi aegade parimatest Eesti ulmelugudest. Reaktori juttude osas jätkatakse 2017. aasta jutuvõistluse paremiku avaldamist. Seekord jõuavad lugejateni Aliise "Surmasööjad", Mairi Lauriku "Zombid tekitavad laipu" ning Piret Saul-Gorodilovi "Prinditud (l)ootused". Lisaks avaldatakse Kaido Tiigisoone jutt "Kassiliiv" ning Karmo Taltsi "Koletu Kristatos". Jätkub ka Tõnis Hallaste arvustusrubriik, kus ta lahkab eelmisel kuul ilmunud jutte. Raamatuarvustusi on sel kuul tervelt kolm ning lisaks neile veel üks arvustus Star Treki fännisarjadest. Jüri Kallas arutleb ajakirjade ning ulme populariseerimise teemal ning loomulikult ei puudu ka Kalveri rubriik "Palju õnne". Loe ajakirja siit.

https://menu.err.ee/841848/messi-sai-moskva-kondiitritelt-sunnipaevaks-endakujulise-sokolaadi

Messi sai Moskva kondiitritelt sünnipäevaks endakujulise šokolaadi

Moskva Altufjevo kondiitri viis töötajad nägid nädal aega vaeva, et valmistada Argentina koondise ründajale Lionel Messile 24. juuniks elusuuruses šokolaadiskulptuur, edastas Reuters.

Lionel Messil ja Argentina koondisel ei ole käimasolevatel jalgpalli maailmameistrivõistlustel just kõige paremini läinud: esimestes alagrupimängudes on ette näidata viik 1:1 Islandiga ja kaotus 0:3 Horvaatiale, ning staar ise pole väravaid veel lüüa suutnud, nii et lohutus 31. sünnipäevaks peaks talle ära kuluma. Messi maiuskuju kaalub 60 kilogrammi ning toimetati kohale Messi esindajate kaudu. Kuju on nüüd püstitatud Argentina koondise baasi Bronnitõsse Moskvast 50 kilomeetri kaugusel. "Me mõtlesime, et miks mitte kinkida Lionel Messile Lionel Messi," kommenteeris peakondiiter Daria Malkina. Kuna Argentina koondisel on kahest mängust vaid üks võit, võib šokolaadikuju jääda ainsaks auhinnaks, mille Messi ja Argentina MMil pälvivad.

https://www.err.ee/834332/eas-peab-valisspetsialistidele-keelenoude-seadmist-ebavajalikuks

EAS peab välisspetsialistidele keelenõude seadmist ebavajalikuks

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) peab ebavajalikuks riigi soovi kehtestada A2-tasemel eesti keele oskuse nõude ajutiselt Eestis elavatele välismaalastele, kes soovivad taotleda uut või pikendada olemasolevat elamisluba.

EAS-i juhi Alo Ivaski sõnul põhjustab Eesti tööjõupuudus igal aastal mitmete suurinvesteeringute ärajäämise ning keelenõude kehtestamine siia ajutiselt elama ja töötama tulnud tippspetsialistidele annab veelgi suurema konkurentsieelise lähiriikidele. Ivask märkis, et nii välisinvesteeringute kui ka välismaalastest spetsialistide meelitamisel võistleb Eesti naaberriikidega. "Eesti palgad on näiteks Põhjamaadega võrreldes madalamad ja Eesti on maailmas vähem tuntud, seega peame tegema lisapingutusi, et talent, sealhulgas IT-spetsialist, valiks mitme võimaluse seast töötamiseks just Eesti," lisas ta. EAS-ile teadaolevalt puudub sarnane keelepiirang ajutiselt riigis viibivatele välismaalastele nii Soomes, Rootsis, Hollandis, Saksamaal kui ka Taanis. EAS-i programmi Work in Estonia programmijuhi Kaidi-Kerli Kärneri sõnul osales EAS mitu kuud aktiivselt sisserände töörühma aruteludel. "Kuigi oli mitmeid eriarvamusi, milliseid sisserände piirarve peaks kehtestama ja millistel alustel, siis töörühm ei arutanud kordagi sellises vormis eesti keele oskuse tingimuse lisamist, nagu on praeguses eelnõus ette nähtud. Seda enam oli meile üllatuseks, kui eelnõusse lisati vastav punkt. Antud piirangu kehtestamise vajadusele puudub ka analüüs," märkis ta. Kärner lisas, et kahel riigis viibimise seaduslikul alusel on eesti keele oskuse nõue juba kehtestatud ning seal on see täiesti asjakohane: kodakondsus ja pikaajalise elaniku elamisluba. Kärner viitas ka asjaolule, et eelnõu seletuskirjas ei põhjendata, miks just kolmandate riikide kodanikud peavad tõendama keeleoskust, samas kui Euroopa Liidu kodanikud seda tegema ei pea. "Ajutist elamisluba taotlevad kolmandate riikide kodanikud ja seega kehtiks A2-keeletaseme oskuse nõue ainult neile. Euroopa Liidu kodanikud sellist nõuet täitma ei peaks, kuna nemad ei taotle ajutist elamisluba töötamiseks," sõnas Kärner. Riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõuga muudetakse sisserände piirarvu regulatsiooni, milles jäetakse piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid. Praegu ei saa nimetatud inimesed mitmel järjestikusel aastal sisserände piirarvu täitumise tõttu Eestisse tulla. Tippspetsialisti all mõistetakse erialase ettevalmistusega välismaalast, kellele Eesti tööandja peab maksma vähemalt kahekordset Eesti keskmist brutopalka. Eelnõu viib praeguses sõnastuses sisse ka A2-tasemel eesti keele oskuse nõude välismaalastele, kes on töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat ja kes soovivad taotleda uut või pikendada olemasolevat elamisluba. Eelnõuga pikendatakse ühtlasi lühiajalise töötamise maksimaalset aega seniselt üheksalt kuult ühele aastale. EAS tegi riigikogu põhiseaduskomisjonile ettepaneku kaaluda põhjalikult välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu vastava punkti vajalikkust.