Datasets:

TalTechNLP

/

err-newsroom-keyphrases

like 0

https://sport.err.ee/654886/djokovic-pidi-suures-kuumuses-uhe-uleliigse-seti-vastu-pidama

Djokovic pidi suures kuumuses ühe üleliigse seti vastu pidama

Kuuekordne Austraalia lahtiste võitja Novak Djokovic suutis neljapäeval ülirasketes tingimustes oma teise ringi matšis 4:6, 6:3, 6:1, 6:3 üle mängida prantslase Gael Monfilsi.

Neljapäeval näitas termomeeter Melbourne'is varjus tipphetkel koguni 39,9 kraadi ning väljaku pinnal mõõdeti koguni 69-kraadine temperatuur. Serblane kogus ennast pärast kaotatud avasetti kiiresti ning matši võitjas lõpuks kahtlusi ei tekkinud ning Djokvic on nüüd Monfilsi vastu võitnud kõik senised 15 mängu. Järgmisena kohtub serblane 21. paigutatud hispaanlase Albert Ramos-Vinolasega, kes oli 6:4, 6:2, 7:6 üle ameeriklasest Tim Smyczekist.

https://sport.err.ee/1608540229/kuprose-koondis-jai-enne-mangu-eestiga-kahest-kaitse-tugitalast-ilma

Küprose koondis jäi enne mängu Eestiga kahest kaitse tugitalast ilma

Kui Eesti koondist on enne Rahvuste liiga tähtsaid mänge Küprosega räsinud nii mõni vigastus kui ka koroonapuhang Levadia leeris, siis muretu pole ka vastaste peatreeneri Nikos Kostenoglu elu.

Mängudest Eestiga jääb aga eemale 20 korda koondist esindanud kaitsja Marios Antoniades, kes põrkas eile Famagusta Anorthosise ja Pafose vahelises liigamängus vastasega nii valusalt kokku, et viidi staadionilt kiirabiga minema, vahendab Soccernet.ee. Samuti pidi Kostenoglu kaitsjate seast oma valikust välja arvama Belgias mängiva Konstantinos Laifise ja Nikosia Apoeli esindava Andreas Karo, kel koondisemänge vastavalt 42 ja 12. Viimases sügiseses koondisemängus olid nii Laifis kui ka Antoniades Küprose kolmemehelise keskkaitseliini liikmetena algkoosseisus. Haigestunud on ka poolkaitsja Vassilios Papafotis, kellel koondisemänge seni kirjas kolm. Nelja puuduja asemele kutsus Kostenoglu kaks meest. Mullu A-koondises debüteerinud Limasoli AEL-i keskkaitsjal Konstantinos Sotirioul on mänge kirjas viis, Limassoli Apolloni ridadesse kuuluva 22-aastase Danilo Špoljarici jaoks oleks platsile pääsedes tegu koondisedebüüdiga. Loe edasi Soccernet.ee portaalist.

https://menu.err.ee/290391/poorioo-tartu-lugu-sai-varske-video

Pööriöö "Tartu lugu" sai värske video

Ansambel Pööriöö viimane singel "Tartu lugu" sai tuliuue ja huvitava video.

Laulu viis ja sõnad: Tõnis Kark Video: Maili Kark, Tõnis Kark Fotograaf: Endel Apsalon

https://sport.err.ee/1149733/eurosarjas-eduka-debuudi-teinud-treier-aitas-koduklubi-voidule

Eurosarjas eduka debüüdi teinud Treier aitas koduklubi võidule

Eesti korvpalluri Kaspar Treieri kodumeeskond Sassari Dinamo võõrustas kolmapäeval FIBA Meistrite liiga alagrupiturniiril türklaste Istanbuli Galatasarayd, keda võideti tulemusega 93:84 (20:12, 24:18, 21:25, 28:29).

Vahetusmeeste pingilt tulnud Treier teenis 16,5 minutit mänguaega, mille jooksul viskas kolm punkti (vabavisked 1/2, kahesed 1/1). Lisaks võttis ta kolm lauapalli, andis ühe korvisöödu, tegi ühe pallikaotuse ja neli isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee. Sassari parimana tõi Marco Spissu 22 punkti, võttis kuus lauapalli ja andis kaheksa korvisöötu. Galatasaray resultatiivseim oli 24 punkti ja seitsme lauapalliga endine Kaunase Žalgirise, Istanbuli Anadolu Efesi ja Valencia suur äär Brock Motum oli Neljaliikmelises A-alagrupis on Sassaril seega üks võit kirjas. 4. novembril peetakse Meistrite liigas teine alagrupimäng, kui taas koduväljakul võetakse vastu Janari Jõesaare endine koduklubi Tenerife Iberostar, mis alistas avavoorus 98:73 Kristjan Kitsingu ja Kaido Saksa endise tööandja Aarhuse Bakken Bearsi. Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee.

https://sport.err.ee/1608364710/hamilton-voitis-kvalifikatsiooni-aga-turgis-alustab-esikohalt-bottas

Hamilton võitis kvalifikatsiooni, aga Türgis alustab esikohalt Bottas

Vormel-1 Türgi GP kvalifikatsiooni võitis Lewis Hamilton (Mercedes), kuid briti asemel alustab pühapäevast lõppsõitu esikohalt tema tiimikaaslane Valtteri Bottas.

Hamilton võtab Türgis kasutusele hooaja neljanda mootori ehk ühe rohkem kui on lubatud, aga kuna vahetab vaid ühe komponendi, ei lange ta sõitjaterivi lõppu ning loovutab stardirivis kümme kohta. Laupäevases kvalifikatsioonis oli britt tiimikaaslasest Valtteri Bottasest 0,130 sekundit kiirem ja alustab seega 11. kohalt, soomlase kõrval saab esireast alustada Max Verstappen (Red Bull, +0,328). Neile järgnevad Charles Leclerc (Ferrari, +0,397), Pierre Gasly (AlphaTauri, +0,458), Fernando Alonso (Alpine, +0,609), Sergio Perez (Red Bull, +0,838) ja Lando Norris (McLaren, +1,086).

https://sport.err.ee/83680/video-raskustes-moskva-himki-sai-uhisliigas-raske-voidu

VIDEO | Raskustes Moskva Himki sai Ühisliigas raske võidu

Pika mõõnaperioodi tõttu äsja peatreenerit vahetanud Moskva Himki korvpallimeeskond sai esmaspäeval VTB Ühisliigas raske võidu, kui võõrsil mängiti 80:78 üle Volgogradi Kranõi Oktjabr.

Aleksei Šved kogus võitjate parimana 24 punkti, Tyrese Rice sai kirja 15 silma ja 7 korvisöötu, kuid efektiivsusteguri (27) järgi oli parim hoopiski 12 punkti, 9 lauapalli, 6 söötu ja 5 vaheltlõiget kogunud Sergei Monja. Kaotajate poolel oli parim Ibekwe Ekene, kes kogus 19 punkti, 11 lauapalli, 6 korvisöötu ja 4 kulpi. Moskva Himki (17-8) on Ühisliigas hoidmas 5. kohta, Krasnõi Oktjabr (10-15) on esimesena play-offist väljas ehk 9. kohal. Teises esmaspäevases mängus sai kuuendal positsioonil olev Saratovi Avtodor (14-8) võõrsil 92:73 jagu tšehhide Nymburkist (14-11), kes hoiab tabelis viimast play-offi viivat kohta. Paul Stoll kogus võitjate poolel 17 punkti ja 8 korvisöötu, Chasson Randle vastas 15 silmaga.

https://www.err.ee/1608643123/ministeerium-rkas-i-kehtestatud-uurihind-kaib-pogenikele-ule-jou

Ministeerium: RKAS-i kehtestatud üürihind käib põgenikele üle jõu

Tallinnas Kopli tänava hoonesse majutatud Ukraina sõjapõgenikele tuli üllatusena algul nigelas seisus olnud korteritele kehtestatud kõrge üürihind. Sotsiaalministeerium leiab, et RKAS-i määratud hinnad käivad põgenikele üle jõu ja neid tuleb langetada, kuid RKAS-i väitel panid nad maksumuse paika just ministeeriumi juhtnööride järgi.

Kopli tänava põgenike majutuskoha elanikud saatsid mitmele ametiasutusele ühispöördumise, kus tõid välja, et RKAS kavatseb neilt küsida üüri lähtuvalt turuhindadest, ehkki korterite seisukord oli esialgu väga vilets. Lisaks arvestatakse kommunaalkulusid ruutmeetripõhiselt, mis ei võimalda igal perel oma kulusid ise kontrollida. Pöördumise said nii Tallinna linn kui ka sotsiaalministeerium ning Tallinna abilinnapea Betina Beškina kirjutas seepeale sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole, et niisugune otsus ei ole põhjendatud. "Saame aru, et arvestatud üürihindade puhul on Riigi Kinnisvara AS lähtunud turul olevatest üürihindadest," lausus ta ja nimetas sellist põhimõtet mõistetavaks, kuid mitte selle Kopli tänava hoone osas, mille algse väga halva seisukorra tunnistajaks olid ka põgenikke abistanud linna töötajad. "Üürihinna kehtestamise puhul tuleks arvestada eluruumide seisundit põgenike sissekolimisel, üürnike poolt juba tehtud remonttöid ning hoone üldist olukorda, energiaklassi ning tegelikke elutingimusi," sõnas Beškina. RKAS-i haldusteenuste direktor Karel Aasrand ütles ERR-ile, et nemad tuginesid üürilepingute väljatöötamisel ja hinnataseme pakkumisel sotsiaalministeeriumi 14. aprillil valitsusele tehtud ettepanekule, mille järgi määratakse üüritasu turupõhiselt sarnaste elamispindade üüritasu võrdlemise teel. "Sellest kujunesid ka viidatud hinnatasemed ning lepingu üldtingimused," sõnas ta. Aasrand lisas, et praegu on RKAS-i ettepanekul käimas arutelud rahandus- ja sotsiaalministeeriumiga, et üüriteemale sobiv lahendus leida. Ka RKAS ise ootab tema kinnitusel kiireid arenguid, et saada selgust, kas arutelud toovad lähiajal uue lahenduse või millised saavad olema lõplikud üürtingimused. "Vastasel juhul on segadus veel suurem ning seda pole põgenike jaoks nii olulises teemas kellelegi vaja. Kõigi ametite eesmärk oli ja on, et siia jäävad sõjapõgenikud leiaksid võimalikult kiiresti ja valutult nii esialgse tasuta majutuse kui ka saaksid võimaluse sõlmida pikaaegse üürilepingu," lausus RKAS-i haldusteenuste juht. Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Veskimäe ütles, et ministeerium RKAS-i hinnapoliitikat konkreetse hoone puhul ei mõista. Ta märkis, et riigile kuuluvad hooned ei ole tavalised üüripinnad – tavaolukorras neid üürile ei anta. "Sotsiaalministeeriumi seisukoht on, et üürimäärade kehtestamisel tuleb võtta arvesse sarnaste eluruumide üürimäärasid, üürile andmisega kaasnevaid kulusid ja asjaolu, et konkreetne hoonete omanik annab ruumid kasutusse vaid kommunaalkulude eest. Loomulikult on mõistlik arvestada ka üürnike poolt juba tehtud remonditöid," lausus ta. Sarnased elamispinnad on ministeeriumi hinnangul Tallinna linna sotsiaal- ja munitsipaaleluruumid. See tähendab, et RKAS peaks küsima sellist kulu, mis katab ära korterite haldamisega seotud kulud. "Seni välja pakutud hinnad käivad põgenikele üle jõu ja riivavad ka nendesse pindadesse panustanud vabatahtlike õiglustunnet - seda oleme korduvalt RKAS-ile rõhutanud. Nüüd on RKAS-i kord üürihindu vastavalt korrigeerida. Vee- ja elektrimõõtjate paigaldamine õiglaseks kommunaalkulude jaotuseks on mõistlik ning selle saavad kokku leppida hoone omanik ja haldaja," lisas Veskimäe. Tema sõnul tegi valitsuskabinet otsuse kaasata põgenike eluruumide leidmiseks vajadusel RKAS 21. aprilli nõupidamisel. Beškina kirjas välja toodud mure kohta, et sellesse majutuskohta elama asunud sõjapõgenikele pole piisavalt infot antud ning neile võiks veel kord selgitada, millised on nende kohustused ja võimalused abi saada, ütles Veskimäe, et nii Mäepealse kui ka Kopli tänava hoonete elanikele on kogu aeg kättesaadavad sotsiaalkindlustusameti kriisispetsialistid, kes nõustavad ja vastavad küsimustele. Eluruumi kasutamisega seotud õigused ja kohustused pannakse aga paika üürilepingus.

https://kultuur.err.ee/842729/kunstihoones-avatakse-13-balti-triennaali-unusta-tont-teine-peatukk

Kunstihoones avatakse 13. Balti triennaali "Unusta tont" teine peatükk

29. juunil kell 18 avatakse Tallinna Kunstihoones Baltimaade selle aasta suurima rahvusvahelise kunstifestivali 13. Balti triennaali "Unusta tont" teine peatükk, mis keerleb kuuluvuse ja identiteedi mõistete ümber. Näitus jääb avatuks 2. septembrini.

Avamisega kaasneb performance 'i-programm reedel, 29. juunil ja laupäeval, 30. juunil. Kavas on etteasted kunstnikelt Adam Christensenilt, Merike Estnalt, Lina Lapelytėlt, Paul Mahekelt ning rühmitustelt Young Boy Dancing Group ja Young Girl Reading Group. 13. Balti triennaali näitused otsivad vastuseid küsimusele: mida tähendab kuuluvus killustatud identiteetide ajastul ja toob Tallinna, Vilniusse ja Riiga tunnustatud rahvusvahelisi ning kohalikke kunstnikke, kes mõtestavad kuuluvuse ja identiteedi mõisteid, lähtudes nii üksikisiku rollist 21. sajandil kui ka Balti riikide eripärasest asukohast Euroopa kaardil ja ajaloos. Peakuraator Vincent Honoré sõnul on Tallinna näituse keskmes keha. "See tähendab liikuvat keha, killustatud keha, loomulikku keha, poliitilist keha ja ihaldavat keha. Sensuaalsus on näitusel mõõdiku rollis, millega kuuluvust arvestada." Identiteet pole Honoré jaoks niisiis ainult poliitiline või geograafiline, vaid ka isiklik, seksuaalne, kehaline. Näituse jaoks on paljud kunstnikud loonud uued teosed, lähtudes triennaali teemapüstitusest. Näitusel osalevad kunstnikud Carlotta Bailly-Borg, Nina Beier, Hannah Black, Miriam Cahn, Adam Christensen, Jesse Darling, Michael Dean, Merike Estna, Daiga Grantiņa, Derek Jarman, Jamila Johnson-Small, Lina Lapelytė, Kris Lemsalu, Klara Lidén, Elīna Lutce, Paul Maheke, Pierre Molinier, Ieva Rojūtė, Ülo Sooster, Achraf Touloub, Ola Vasiljeva, Young Boy Dancing Group, Young Girl Reading Group (Dorota Gawęda ja Eglė Kulbokaitė). Vincent Honoré on Londonis elav prantsuse päritolu kuraator, kes on pikalt töötanud näiteks Tate Moderni galeriis ja David Roberts Art Foundationis. Praegu töötab ta peakuraatorina mainekas Haywardi galeriis. Honoré valiti triennaali kuraatoriks kutsutud konkursil, mille žüriisse kuulusid Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskus ja kim? Kunstikeskus Riias. Võitjaks osutunud Honoré projekti puhul paistis silma eriliselt huvitav triennaali ülesehitus, läbitöötatud visioon, põnev visuaalkeel ja väga kaasaegne teemapüstitus. 1979. aastal asutatud Balti triennaali ajaloos on tänavu esimene kord, kui triennaali korraldavad kolm Balti riiki üheskoos. Triennaal toimub Leedus (11. mai – 12. august), Eestis (29. juuni – 2. september) ja Lätis (21. september – 18. november). Kolm näitust on erinevad, koondudes sama pealkirja alla nagu ühe raamatu eri peatükid. Näituse viimasel nädalavahetusel, 1.–2. septembril toimub performance 'i-kunsti programm Kanuti Gildi SAALis.

https://sport.err.ee/1014315/holland-tuli-esimest-korda-naiste-kasipalli-maailmameistriks

Holland tuli esimest korda naiste käsipalli maailmameistriks

Naiste käsipalli maailmameistriks krooniti Holland, kes alistas Jaapanis peetud turniiri finaalis Hispaania 30:29.

Suurema osa avapoolajast juhtis Hispaania (2:0, 6:2, 9:5), kuid Holland jõudis 9:9 viigini ja viigiseisult 13:13 lõpetas avapoolaja kolme väravaga järjest. Pärast pausi möödus mäng juba hollandlannade juhtimisel (19:15, 22:17), kuid mitmel puhul jõudis Hispaania siiski vaid ühe värava kaugusele ja viimaks ka 29:29 viigini. Otsustava värava viskas siiski Hollandi naiskond ja nii juhtus teist korda ajaloos, kus maailmameister selgitati vaid üheväravalise paremusega. Esmakordselt juhtus see 1999. aasta MM-il (Norra - Prantsusmaa 25:24). Finaalmängus olid Hollandi resultatiivseimad Estavana Polman üheksa ja Lois Abbingh seitsme väravaga. Hispaania parim oli seitse tabamust visanud Alexandrina Cabral Barbosa. Hollandile oli see viimaks täistabamus, sest kahel eelmisel MM-il ja kahel viimasel EM-il on tunnistatud vaid kahvatumaid medaleid. Rio de Janeiro olümpia lõpetati neljandatena. Kolmanda koha kohtumises oli Venemaa parem Norrast 33:28. Poolfinaalis oli Holland saanud jagu Venemaast 33:32 ja Hispaania Norrast 28:22.

https://www.err.ee/558690/uuring-40-protsenti-eesti-firmajuhtidest-peab-korruptsiooni-eestis-laialt-levinuks

Uuring: 40 protsenti Eesti firmajuhtidest peab korruptsiooni Eestis laialt levinuks

Eesti avaliku- ja erasekori juhtide seas läbi viidud pettuseriskide uuringust selgus, et korruptsiooni ja pettuste osakaal on Eestis tõusuteel ning 40 protsendi juhtide arvates on korruptiivne käitumine Eestis laialt levinud, mullu arvas sama 31 protsenti vastajatest, kuid ligi neljandiku juhtide hinnangul kahjustab korruptsioonivastaste meetmete kasutuselevõtmine nende konkurentsivõimet Eesti turul.

"Korruptsiooni ja pettuseriskide tajumist mõjutavad ühelt poolt järelevalveasustuste poolt avastatud ning avalikustatud sündmused, teiselt poolt pööravad ka ettevõtete juhid iga aasta järjest enam tähelepanu äritegevuse seaduslikkusele, läbipaistvusele ja heale äritavale," ütles EY juhtivkonsultant Marilin Pikaro. Tema sõnul on konkurentsitingimustes Eestis surve ebaseaduslikule käitumisele jätkuvalt aktuaalne teema ning 22 protsenti uuringule vastanud juhtidest on veendunud, et kui nad ise altkäemaksu ei paku, siis teeb seda konkurent ja võidab tehingu. "See näitaja ei ole võrreldes 2015. aastaga oluliselt muutunud," nentis Pikaro. Uuringu kohaselt on viimase kahe aasta jooksul 36 protsenti vastajatest oma organisatsioonis kokku puutunud mõne avastatud pettusejuhtumiga - kõige sagedamini avastatud pettusteks olid omastamine, vargus, raha välja "kantimine", andmetega manipuleerimine ning teatud tehingupartnerite soosimine või neile soodsamate tingimuste loomine. Seejuures ületas 21 protsendil juhtudel pettusega kaasnev kahjusumma 100 000 euro piiri ning 10,4 protsendil juhtudel jäi organisatsioonile tekitatud kahju vahemikku 50 000– 100 000 eurot. 44 protsenti vastajatest oli osaliselt või täielikult nõus sellega, et ebaeetiline käitumine jääb tippjuhtkonnale sageli märkamata. Suurimateks takistusteks väärkäitumisest teatamata jätmisel pidasid vastajad lojaalsust kolleegide ja organisatsiooni ees ning muret oma karjääri pärast. EY partneri Ivar Kiigemägi sõnul pannakse valdav enamus pettusejuhtumitest toime ettevõtte töötajate poolt, kuid keskmistes ja suurtes ettevõtetes on tippjuhtidel küllaltki keeruline olla kursis iga töötaja poolt vastu võetud otsuse, tehingu ja tegevusega. "Juhina tuleks töötajaid usaldada, samas süsteemne monitooring kas audiitori või sisekontrolli poolt on vajalik tagamaks organisatsiooni hea kontrollikeskkond ning kindlustunne suuremate riskide maanduse osas," märkis Kiigemägi. Huvitava faktina leiab osa Eesti ettevõtete juhtidest, et korruptsioon on üksnes avalikus sektoris esinev nähtus ega laiene erasektorile, nii arvas 17 protsenti vastajatest. 62 protsendi vastajate arvates on isiklike kingituste või meelelahutuse pakkumine heade ärisuhete hoidmiseks erasektoris pigem õigustatud, avalikus sektoris on kingituste tegemine õigustatud 22 protsendi juhtide arvates. Paralleelselt Eesti uuringuga avalikustas EY ka ülemaailmse korruptsiooni- ja pettuseriskide küsitluse tulemused, kus toodi eraldi välja Baltikumi juhtide suundumused ja arvamused pettuseriskide avastamisel. 29 protsenti Baltikumi juhtide arvates on altkäemaks ning korruptsioon riigis jätkuvalt väljakutsed, Ida-Euroopas arvas sama 46 protsenti vastajatest ning arenenud turgudel nagu Soome, Saksamaa või Suurbritannias 21 protsenti. 51 protsenti Baltikumi ettevõtete juhte leidis, et nende valitsustel on küll olemas tahe korruptsiooni- ja pettusejuhtumeid avastada ning nende toime panijaid süüdi mõista, kuid ei ole selles erilist edu saavutanud. Võrdlusena oli Ida-Euroopas samal arvamusel 56 protsenti uuringule vastajatest ning arenenud riikides 40 protsenti. Eesti juhtide seas viidi veebipõhine küsitlus läbi märtsis ja aprillis organisatsioonide juhtimisfunktsiooni omavate inimeste hulgas, kokku osales küsitluses 315 vastajat. Uuringu eesmärk oli paremini mõista seisukohti äritegevusega seotud riskide, sealhulgas pettused, korruptsioon, juhtimisel Eesti äriühingutes ja avaliku sektori asutustes. EY globaalses korruptsiooni- ja pettuseriskide uuringus viidi läbi intervjuud vahemikus oktoober 2015 kuni jaanuar 2016. Uuringus osales kokku 2825 vastajat 65 riigist, sealhulgas viidi läbi 75 intervjuud Baltikumis. Ernst & Young Baltic AS (EY) on Baltimaade konsultatsiooni- ja audiitorbüroo. EY Eesti esinduses töötab üle 110 inimese.

https://www.err.ee/1112108/end-valjapressimises-suudi-tunnistanud-mees-sai-tingimisi-karistuse

End väljapressimises süüdi tunnistanud mees sai tingimisi karistuse

Viru maakohus mõistis tingimisi vabadusekaotuse 38-aastasele Artjomile, kes nõudis Narvas elavalt naiselt 10 000 eurot, ähvardades maksmata jätmise korral teha avalikuks naise osalusega intiimvideo.

Täna jõustunud kohtuotsuse põhjal mõisteti mees süüdi väljapressimises. Teda karistati tingimisi 2-aastase vabadusekaotusega. Karistust ei pöörata täitmisele, kui mees käitub vähemalt kaks ja pool aastat seaduskuulekalt. Kannatanu sai väljapressijalt ähvardusi eelmise aasta detsembrist kuni selle aasta aprillini. Artjom nõudis naiselt summasid alates 5000 eurost kuni 10 000 euroni, ähvardades vastasel juhul tuua avalikkuse ette mehe kätte sattunud mälupulgal oleva intiimvideo, milles osales ka naine. Kannatanu ei allunud ähvardustele ja pöördus abi saamiseks politsei poole. Aprilli alguses peeti Arjom kinni ja juba juuni keskel toodi ta kohtu ette. Abiprokurör Sofja Hristoforova sõnul ei suudetud juurdluse käigus tuvastada, kuidas pikantse sisuga mälupulk Artjomi kätte sattus. "Õnneks naine ei maksnud süüdistatavale raha ja nii olid ta kannatused vaid moraalsed," ütles Hristoforova ERRi venekeelsele portaalile. Tegu oli kokkuleppemenetlusena tehtud kohtuotsusega.

https://www.err.ee/1608399368/tallinna-koolid-lubavad-opilasi-taas-koolipinki

Tallinna koolid lubavad õpilasi taas koolipinki

Tallinna koolid plaanivad järgmisel nädalal seni distantsõppel olnud õpilased kooli lubada. Kodusõppele saadetakse järgnevatel nädalatel klassid valikuliselt lühemaks ajaks ja tihtipeale rotatsiooni korras. Tallinna haridusamet koolide valikutesse enam ei sekku.

ERR-iga vestelnud Tallinna koolijuhid tõid välja, et linna korraldusest peetakse kinni ning püütakse tagada õpilaste hajutatust. Põhiliselt saadetakse distantsõppele neid klasse, kus on avastatud mõni nakatunu. Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur otseselt distantsõppes suurt probleemi ei näe ning sõnas, et selle käigus on ka nemad õppinud õppima. "Võtame olukorda kui erinevate õppevormide tutvustamist," ütles ta. Piibur lisas, et järgmisest nädalast jäävad neil tõenäoliselt koju 2.–3. klassid, sest nendes klassides on leitud mõni nakatunu. Seni distantsõppel olnud lapsed lubatakse taas kooli. Sarnaselt käitub ka Pirita majandusgümnaasium, mille direktor Toomas Pikhof ütles, et nemad lähtuvad linna korraldusest, kus 30–50 protsenti õpilastest peaks kodus olema. Kuna Pirita majandusgümnaasiumis on haigestunud õpilasi just gümnaasiumiastmes, otsustati need klassid saata järgmisel nädalal distantsõppele, et katkestada viirusahelaid. Põhikooli õpilased on aga taas koolis. Kesklinnas tegutseva 21. kooli direktor Meelis Kond kinnitas, et seni distantsõppel olnud 4.–8. klassid naasevad järgmisel nädalal kooli. "Kuna meil on on 1385 õpilast, on hajutamine keeruline," ütles Kond. Lõplikku otsust pole nad veel langetanud, kuid praeguse plaani kohaselt lähevad 21. koolis distantsõppele uuel nädalal 11. klassid. Kond lisas, et kuna kolmandatest klassidest mitmed on nagunii suunatud karantiini, siis nemad õpivad järgmisel nädalal kodus ja sellega õnnestubki koolis õpilasi hajutada. Mustamäe humanitaargümnaasiumi direktor Viktoria Shapovalova ütles, et seni distantsõppel olnud klassid naasevad kooli, kuid hajutamisega tegelevad nemadki. Shapovalova sõnul lähtub kool haridusministri soovitusest mitte hoida klasse distantsõppel üle kolme päeva. Seetõttu asuvad nemad rotatsiooni korras klasse saatma mõneks päevaks distantsõppele. Järgmisest nädalast alates on kolmandad, üheksandad ja gümnaasiumiklassid kahe kuni kolme päeva kaupa distantsõppele. Ka Lasnamäe gümnaasium otsustas järgmisel nädalal just samad klassid distantsõppele saata. Direktor Andrei Kante rääkis, et ehkki nad sooviksid hoida kõik õpilased kontaktõppel, siis senised kogemused on muutunud teda ettevaatlikuks. Samuti Kante juhitud Lasnamäe vene gümnaasium läheneb samamoodi, kuid olukord on veidi lihtsam, kuna nende õppetöö toimub kahes majas. Seetõttu saavad seal üheksandikud õpet jätkata, et lihtsustada nende hakkamasaamist. Kante tõi veel välja, et ehkki haridusministeeriumist soovitatakse õpet korraldada nn mullides, siis enam kui tuhande õpilasega koolis ei ole seda reaalsuses tegelikult võimalik teha. Tallinna haridusametist öeldi ERR-ile, et nemad enam arvet selle üle ei pea, kuidas koolid oma distantsõpet korraldavad ning hajutatust tagavad. See jääb iga kooli enda otsustada ja korraldada. Küll aga on antud välja korraldus, mille kohaselt tuleb õpilasi hajutada 30–50 protsendi ulatuses.

https://sport.err.ee/83134/meldooniumiga-porus-kuus-gruusia-maadlejat-nende-seas-olumpiahobe

Meldooniumiga põrus kuus Gruusia maadlejat, nende seas olümpiahõbe

Täna on tulnud taas teateid sportlastest, kes on sarnaselt Maria Šarapovale jäänud keelatud aine meldooniumiga vahele.

Üks neist on maadluse olümpiahõbe, grusiin Davit Modzmanašvili, kelle eelmisel kuul antud positiivset dopinguproovi kinnitas Gruusia rahvuskoondise treener Vahtang Blagidze. Kuna tegemist on tema karjääri teise dopingurikkumisega, võib Modzmanašvilit oodata eluaegne võistluskeeld. Lisaks põrus meldooniumiga veel viis Gruusia koondislast, aga kuna nad on süüd eitanud, siis pole nende nimesid veel avalikustatud. 29-aastane Modzmanašvili võitis 2012. aastal Londonis kuni 120 kg kaaluvate meeste seas vabamaadluse hõbemedali ja tuli aasta varem MM-il pronksile. Venemaa uudisteagentuur R-Sport teatas, et meldooniumiga on põrunud veel lühirajauisutaja Jekaterina Konstantinova, kes võitis tänavusel EM-il 3000 meetris hõbeda.

https://sport.err.ee/1608181489/viimsi-joudis-voidu-kaugusele-saaliliiga-tiitlist

Viimsi jõudis võidu kaugusele saaliliiga tiitlist

Reedel peeti Eesti saalijalgpalli finaalseeria teine kohtumine, kui Viimsi FC Smsraha alistas Tartu Ravens Futsal Ares Security seisuga 6:3 ja sai kirja teise võidu.

Viimsi avas skoori 11. minutil, kui täpne oli Sergei Kostin. Kaks minutit hiljem vastas Ravensi poolelt väravaga Juhan Kondike, kuid 17. ja 19. minutil suurendasid Viimsi eduseisu Artur Bõstrov ja Edwin Stüf. Esimesel poolajal sai Ravensi poolelt värava kirja ka Aleksandr Pruttšenko, ent vaheajale mindi siiski 2:3 kaotusseisus, vahendab jalgpalliliidu koduleht. Teisel poolajal pani oma sõna maksma Viimsi, kui kuue minuti jooksul olid täpsed Igor Ivanov, Jevgeni Merkurjev ja Artur Bõstrov. Lõpuvile eel lisas Ravensi arvele värava Mats Plado. Kohtumine lõppes seisuga 6:3, mis tähendas Viimsi jaoks finaalseeria teist võitu. Saaliliiga finaalseeria peetakse kolme võiduni. Seeria esimese mängu võitis Viimsi koduväljakul möödunud nädalavahetusel 3:1. Kolmas mäng toimub Viimsis laupäeval, 24. aprillil kell 18. Vajadusel peetakse seeria neljas ja viies matš vastavalt Ravensi ja Viimsi koduväljakul. Laupäeval näeb jalgpall.ee lehe vahendusel otsepilti pronksimängust, kui Narva United FC kohtub Viimsis kell 15.00 FC Cosmosega. Kolmanda koha omanik selgitatakse ühe mängu tulemusel.

https://www.err.ee/573209/nasa-avaldas-esimesed-fotod-jupiteri-pohja-ja-lounapoolusest

NASA avaldas esimesed fotod Jupiteri põhja- ja lõunapoolusest

USA kosmoseagentuur (NASA) avaldas reedel esimesed fotod Jupiteri põhja- ja lõunapoolusest ning lõunapooluse virmalistest, mille võttis esmakordsel möödumisel planeedist üles kosmoselaev Juno.

Jupiteri orbiidil tiirlev Juno jõudis 27. augustil kuuetunnise teekonna jooksul Jupiteri põhjapoolusest lõunapooluseni planeedist 4200 kilomeetri kaugusele. "See paistab kui midagi, mille sarnast me pole kunagi näinud ega ette kujutanud," ütles Juno peauurija Scott Bolton San Antonio asuvast Edela Uurimisinstituudist (Southwestern Research Institute). Kõrge kvaliteediga fotod tegi planeedist kaamera nimega "JunoCam", mis on üks üheksast Juno pardal olevast seadeldisest. Juno saatis juhtimiskeskusesse esimesed infrapuna lähivõtted Jupiteri põhja- ja lõunapoolustest. "Meie Päikesesüsteemi suurim planeet on tõeliselt unikaalne. Meil on võimalus veel 36 tiiru käigus uurida, kui unikaalne see tegelikult on," sõnas ta. "Esimesed infrapunavaated Jupiteri põhja- ja lõunapoolustele toovad välja soojad ja kuumad laigud, mida ei ole kunagi varem nähtud," ütles Roomas asuva Instituto di Astrofisica e Planetologia Spaziali professor Alberto Adriani. "Kuigi me teadsime, et esimesed infrapunavaated Jupiteri lõunapoolusele võivad paljastada planeedi lõunavalguse, olime me seda esmakordselt nähes hämmingus," sõnas ta. Juno jõudis Jupiteri orbiidile pärast viieaastast, 2,7 miljardi kilomeetri pikkust teekonda 4. juulil. Lähenemise ajal lülitati ettevaatusabinõuna välja kosmoseaparaadi kaamera ja muud instrumendid. Need lülitati taas sisse mitu päeva hiljem. Jupiter on viies planeet Päikese poolt lugedes ning selle atmosfäär koosneb vesinikust ja heeliumist. Juno jääb Jupiteri orbiidile tiirlema 20 kuuks, teeb selle aja jooksul 37 tiiru ümber planeedi ning sellele üha lähenedes peaks 2018. aastal ära põlema. First-ever images of Jupiter’s north pole by @NASAJuno! It's unlike anything seen before: https://t.co/miaMV4gGig pic.twitter.com/P0TotRlmNu — NASA (@NASA) September 2, 2016

https://sport.err.ee/953043/uruguay-alustas-copa-americat-suure-voiduga

Uruguay alustas Copa Americat suure võiduga

Tänavu Brasiilias peetava Lõuna-Ameerika suurturniiri Copa America läbi aegade edukaim riik Uruguay alustas selle aasta turniiri 4:0 võiduga kümnekesi lõpetanud Ecuadori üle.

Uruguay asus juba kuuendal minutil Nicola Lodeiro väravast juhtima. 24. minutil teenis Jose Quinteros punase kaardi ja Ecuador jäi vähemusse. Enne poolajavilet suurendasid Uruguay eduseisu Edinson Cavani ja Luis Suarez. Mängu viimane värav sündis 78. minutil, kui Arturo Mina lõi omavärava. Uruguay kuulub C-alagruppi, kus lisaks Ecuadorile on veel ka viimase kahe Copa America võitja Tšiili ja Jaapan. B-grupis mängisid Paraguay ja Katar 2:2 viiki. Esimese mänguvooru järel on alagrupi liider Argentina alistanud Kolumbia, Argentina on ainsana punktita. Tulemused: Paraguay – Katar 2:2 Uruguay – Ecuador

https://sport.err.ee/1608287577/alzeeria-judoka-loobus-olumpiast-et-mitte-maadelda-iisraeli-sportlasega

Alžeeria judoka loobus olümpiast, et mitte maadelda Iisraeli sportlasega

Alžeeria judoka Fethi Nourine loobus Tokyo olümpiamängudel osalemist, et vältida võimalikku kohtumist Iisraeli sportlasega Tohar Butbuliga.

Kuni 73 kg kaaluvate meeste seas heitlev Nourine loositi esimeses ringis vastamisi Sudaani judoka Mohamed Abdalarasooliga, aga võidu korral oodanuks teda Iisraeli esindaja. Intervjuus Alžeeria televisioonile sõnas Nourine, et ei tee oma "käsi mustaks" ja tema otsus on lõplik. "Me töötasime palju, et olümpiale jõuda ning see uudis tuli šokina, välguna," kommenteeris alžeerlase treener Amar Benikhlef. "Meil ei olnud loosiga õnne. Tuli Iisraeli vastane ja seetõttu tuli loobuda. Tegime õige otsuse." Nourine treener Benikhlef on ka ise suurvõistlusel sarnaselt käitunud, loobudes võistlemast 2019. aasta MM-il. Alžeerial ja Iisraelil puuduvad diplomaatilised suhted juba 30 aastat. Rahvusvaheline judoliit (IJF) on asunud olukorda uurima ning määranud nii sportlasele kui ka treenerile esialgse võistluskeelu. 2019. aasta MM-il loobus Iraani sportlane Saeid Mollaei samuti Iisraeli judokaga kohtumast ja seetõttu määras rahvusvaheline alaliit riigile nelja aasta pikkuse rahvusvahelistel võistlustel osalemise keelu.

https://kultuur.err.ee/995751/kultuuriportaal-soovitab-roberto-rosselini-rooma-lahtine-linn-etv2-s

Kultuuriportaal soovitab: Roberto Rosselini "Rooma - lahtine linn" ETV2-s

25. oktoobril jõuab ETV2 eetrisse Itaalia režissööri Roberto Rosselini 1945. aasta film "Rooma - lahtine linn" ("Roma citta aperta"), kus oli nomineeritud ka parima stsenaariumi Oscarile.

Vaid napilt mõni kuu pärast Teise maailmasõja lõppu Roomas kinodesse jõudnud Roberto Rosselini manifestfilmi saab pidada neorealismi liikumise läbimurdeks, mis kinnistas pärastsõjajärgse Itaalia filmikunsti igaveseks maailmakaardile. Ameeriklaste poolt filmitud linateos viib vaataja 1944. aasta talve viimaste sõjapäevadeni, mil toimus ulatuslik vastupanuliikumine Saksa okupatsiooni vastu. Filmi peaosalisteks on rühm Itaalia patrioote, kelle staap asub trükitöölise Francesco korteris. Rakukese kommunistist juht Manfred vahistatakse lõpuks fašistide poolt ja ta hukatakse. Hukkub ka Manfredi abikaasa Pina (Anna Magnani) ja preester Pietro (Aldo Fabrizi), kes keeldub natsidega koostööd tegemast. Roberto Rosselini, kes läbi terve karjääri keskendus oma töödes tõrjutuse ja humaansuse temaatikale, tegi "Rooma - lahtist linna" filmides tehniliste vahendite puudumisest hoopis vooruse, tuues sedaviisi maailma kinokunsti täiesti ootamatu dokumentaalse lähenemise. Filmi osatäitjate ülemängimata ehedad rollisooritused ja kaamera vaba liikumine tegid filmist 1946. aasta Cannes'i filmifestivalil publiku ning žürii absoluutse lemmiku, mistõttu omistati sellele parima filmi auhind. Alates linateose võidukäigust sai Itaalia neorealism eeskujuks kõigile noortele filmilavastajatele, kes tahtsid samamoodi nii ajalugu kui ka ühiskonda kujutada ausalt ja ilustamata. Filmi ühes peaosas teeb oma esimese suurema rolli ka hilisem Oscari võitja ja Itaalia filmiajaloo üks kuulsamaid naisnäitlejaid Anna Magnani. Linatöö stsenaariumi üheks autoriks on aga hilisem tipplavastaja Federico Fellini.

https://sport.err.ee/849774/paide-linnameeskonna-mangija-siirdus-taani-esiliigasse

Paide Linnameeskonna mängija siirdus Taani esiliigasse

Paide Linnameeskonna tänavuse hooaja parim väravakütt Samson Iyede sõlmis reedel lepingu Taani esiliigaklubiga BK Fremad Amager.

Järvamaa esindusklubi jaoks on tegemist ajaloolise päevaga, sest 20-aastasest nigeerlasest sai Paide Linnameeskonna esimene mängija, kes siirdunud üleminekusumma eest välisklubisse. Üleminekusumma ja -tingimused on klubide kokkuleppel konfidentsiaalsed. Samson Iyede liitus Paide Linnameeskonnaga 2017. aasta juulis Taani tippklubi FC Midtjyllandi akadeemiast. Eelmise hooaja teise poolega jäi tema saldoks 19 Premium liiga mängu ja neli väravat, tänavu lõi Iyede 17 mänguga kaheksa väravat. Viimastel kuudel suurt resultatiivsust näidanud ründaja valiti maikuu Premium liiga parimaks mängijaks. Paide Linnameeskonna tegevjuht Jaanus Pruuli: "Tänane päev on Paide Linnameeskonna ajaloos uueks teetähiseks ning tõestab, et suur töö hakkab end ära tasuma. Kuigi üheltpoolt oleme mõistagi nukrad, et meie ründeliin jäi ilma Samsoni kaliibriga mängijast, kaalub siiras rõõm ja uhkus selle kaotuse kindlasti üles. Samson saab teha oma karjääris olulise sammu ning omab häid võimalusi jätkata resultatiivselt ka hiljuti MM-il 16 hulka jõudnud Taani tugevuselt teises liigas. Iyede üleminek tõestab, et ka Eesti klubil on võimalik noort välismängijat edukalt arendada ja on ilmselge, et meie treenerite meeskond väärib kiidusõnu. Tänavu oleme taustajõudusid tugevdanud – peatreener Zahovaiko, abitreener Erki Kesküla ja väravavahtide treener Jüris Sahkuri kõrval on täiskohaga esindusmeeskonna treeningute juures füsioterapeut Raiko Karpov. Eriti tõstaks esile aasta alguses meie tiimiga liitunud Eesti kiireima mehe Marek Niidu head tööd, sest meeskonna füüsiline võimekus ja vastupidavus on tänavu oluliselt tõusnud." Paide Linnameeskonna valitud kurss on kindel – soovitakse olla Eesti noortele mängijatele parimaks väljundiks Premium liigas, nad soovivad leida ja arendada põnevaid talente välismaalt, hoida meeskonnas ka piisava koguse kogemust ning pakkuda sellele kooslusele väga häid treeningtingimusi. Selleks peavad nad olema järjekindlad ja kannatlikud, kuid samm-sammu haaval tõuseb nende keskmine tase ning kaugel pole enam ka aeg, kus igal aastal hakkab esindusmeeskonna uksele koputama üha rohkem klubi oma kasvandikke Järvamaalt. Peatreener Vjatšeslav Zahovaiko: "Paide Linnameeskonna juhtkond tegi eelmisel aastal riskantse otsuse palgates minu kui kogenematu treeneri. Võtsin väljakutse vastu ja otsustasime üheskoos, et ehitame treeningplatvormi, mis on mõeldud andekatele noortele, kes soovivad/unistavad headeks jalgpalluriteks saamisest. Arvestades meie majanduslike võimalusi pidime leidma viisi, kuidas seda kõike maksimaalselt enda kasuks ära kasutada. Pannes prioriteedid paika, leidsime, et treeningprotsess ja selle realiseerimiseks vajalikud tingimused on esmatähtsad. Siinkohal soovin südamest tänada juhtkonda usalduse ja ratsionaalse mõtlemise eest. Usun, et staff'i ga oleme oma treeningprotsessi 1,5 aastaga viinud heale tasemele, kuigi arvan, et see on üks lõputu protsess, sest jalgpall areneb võimsate kiirustega ja me ei tohi sellest rongist maha jääda." Zahovaiko jätkab: "Mul on äärmiselt hea meel tõdeda, et meie töö hakkab vilju kandma. Samson, kes liitus meiega eelneval suvel, teeb oma karjääris järgmise saamu. Ma ei saa öelda, et Samsoni testiperiood andis meile kindlustunde, et tegemist on superandeka mängijaga. Midagi temas siiski oli ja me otsustasime anda talle võimaluse. Oma nooruse tõttu oli ta esiti üpris naiivse mõtlemisega, kuid nägime, et ta on õppimisvõimeline ja me lihtsalt pidime andma talle kohanemiseks aega. Tulles meile ääremängijana pidime olema kannatlikud ja leidma talle sobiva positsiooni oma potentsiaali realiseerimiseks. Nihutades teda ettepoole ründaja kohale saime koheselt aru, et see oli õige käik. Nüüd, kus ta on sõlminud lepingu uue klubiga, olen jätkuvalt oma algse arvamuse juures, et Samson ei ole superandekas mängija, kuid ta on ehe näide sellest, kuidas töökus ja sihipärane töö võib tuua edu. Soovin kogu südamest Samsonile edu edaspidises karjääris. Võime ju mõelda, et me kaotasime resultatiivse mängija, kuid tema lahkumine ei kurvasta mind absoluutselt, sest mul on teisi häid noori, kes väärivad mänguaega."

https://www.err.ee/987320/balticconnectori-gaasitorustik-saab-valmis-aasta-lopuks

Balticconnectori gaasitorustik saab valmis aasta lõpuks

Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnector gaasitorustik, mille pikkus on 55 kilomeetrit ja maksumus 43,4 miljonit eurot, valmib detsembriks.

Gaasiühenduse gaasitorustiku ehitustööd toimuvad Kiili, Saku, Saue ja Lääne-Harju vallas ning Keila linnas. 711-millimeetrise läbimõõduga toru paigaldamine algas Pakri poolsaarelt ning lõpeb Kiilis, teatas torustikku rajav ehituskonsortsium. Gaasitorustik keevitatakse kokku 12 meetri pikkustest sektsioonidest. Iga sektsioon kaalub sõltuvalt toru seina paksusest 1,8–2,6 tonni. Gaasitrass viiakse maanteede, raudteede ja jõgedega ristumiskohtades horisontaalpuurimise abil maa alla erilistesse kaitsehülssidesse. Kokku puuritakse gaasitoru paigaldamiseks ligi 1,5 kilomeetrit. Eesti elektrisüsteemi halduri teatel hakkab Balticconnector tööle järgmise aasta algusest, kui käivitub Soome-Eesti-Läti ühine gaasiturg. Kokkuleppe kohaselt liigub gaas Soome, Eesti ja Läti vahel alates järgmisest aastast ilma täiendavate kuludeta. See muudab turu atraktiivsemaks potentsiaalsetele gaasimüüjatele ning tihedam konkurents peaks tagama tarbijale soodsama gaasi hinna. Pärast Leedu ja Poola vaheliste gaasiühenduste valmimist ei sõltu siinne gaasiturg enam Gazpromi tarnetest. Eesti-Soome gaasiühendus koos Eesti ja Läti vahelise ühenduse tugevdamisega maksab kokku ligukaudu 300 miljonit eurot ja Euroopa Liit rahastab projekti enam kui 200 miljoni euroga. Balticconnectori merealuse osa pikkus Paldiskist kuni Inkooni Soomes on 77 kilomeetrit. Maapealse osa pikkus on Eestis 55 ja Soomes 21 kilomeetrit.

https://www.err.ee/678000/ministeerium-lubab-apteegireformi-rakenduskavaga-tanavu-valja-tulla

Ministeerium lubab apteegireformi rakenduskavaga tänavu välja tulla

Sotsiaalministeerium tegeleb praegu apteegireformi jõustamiseks vajaliku rakenduskava väljatöötamisega, lubades teha ettepanekud hiljemalt käesoleva aasta lõpuks.

Kui ravimiseaduse muudatused 2015. aastal riigikogus vastu võeti, jäeti pikk üleminekuperiood, mis lõpeb aastal 2020. Laias laastus kehtestab reform omandipiirangu, mille järgi peab apteegis vähemalt 50-protsendiline osalus olema proviisoril. Samuti ei tohi hulgimüüjad omada apteeki ega nende üle valitsevat mõju. Mõlemad piirangud jõustuvad 2020. aasta aprillis. Omandipiirangute jõustamisega seotud väljakutsed on sotsiaalministeerium kaardistanud. Mullu sügisese seisuga oli Eestis ligi 500 apteeki ja omandipiirangutele vastas neist 27 protsenti ehk ligi 130 apteeki. Seaduse rakendamise väljakutsena on sotsiaalministeerium välja toonud küsimused, kas senised omanikud soovivad apteeke müüa, kas proviisorid soovivad apteeke osta ja kas proviisoritel on piisavalt vahendeid apteekide ostmiseks? Ostjatega soetud riskidena toob ministeerium välja, et proviisoritel võib puududa julgus ettevõtlusega tegeleda. Selleks nähakse vajadust tõsta proviisoriõppe mahtu ja täiendada ärijuhtimise õppekavaga. Proviisorite finantsilise võimekuse tõstmiseks kaalutakse variantidena subsideeritud laenu või riigi tagatist laenule, apteekri lähtetoetuse tõstmist. Sotsiaalministeerium möönis seaduse rakendamise väljakutsete puhul, et praegu on ka teadmata apteegi hinna kujunemine. Võimaliku lahendusena kaalub ministeerium müügikeskkonna loomist ravimiameti veebilehele. Samuti võiks olla lubatud frantsiisilepingute kasutamine proviisorist omaniku ja kaubamärgi omaniku vahel. Vältimaks olukorda, kus senised apteekide omanikud hakkavad kasutama nn halle skeeme tegelike omandisuhete varjamiseks, pakub ministeerium ühe lahendusena konkurentsiameti õiguste laiendamist omandisuhete tuvastamiseks. "Tegelema praegu riigikogus vastuvõetud seadusemuudatuste jõustamiseks vajaliku rakenduskava väljatöötamisega ja teeme sellekohased ettepanekud hiljemalt käesoleva aasta lõpuks," ütles ministeeriumi pressiesindaja ERR-ile. Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse ütles Eesti Päevalehele, et riigikogu algatatud ja otsustatud muudatuse õnnestumises oma osa ka sellel, kas turuosalistel on head tahet. Suvel pöördus Benu apteegiketi omanik Tamro Eesti OÜ, mis kuulub Saksamaa Phoenixi kontserni, riigi poole palvega omandipiirangu säte ümber vaadata, nimetades uue korra jõustumist ebaseaduslikuks sundvõõrandamiseks. Riigikogu sotsiaalkomisjon kujunas seisukoha, et ravimiseadust ei muudeta ja seaduse rakendamisega minnakse edasi.

https://sport.err.ee/952774/operatsioonist-taastuv-chris-froome-tanas-fanne-toetuse-eest

Operatsioonist taastuv Chris Froome tänas fänne toetuse eest

Kolmapäeval rängalt kukkunud ja seejärel kaheksatunnisel operatsioonil käinud neljakordne Tour de France'i võitja Chris Froome viibib jäktuvalt St. Etienne'i haiglas. Laupäeval edestas Froome enda tänusõnad fännidele, kes ratturile raskes olukorras toeks on olnud.

"See on ilmselgelt raske aeg, aga viimastel päevadel saadud head soovid ja toetus on mulle andnud palju jõudu. Niivõrd suur toetus on tulnud mulle ootamatuna," lausus Froome Team Ineose veebilehel. "Sooviksin tänada ka enda meeskonda, kes on andnud endast pärast õnnetust kõik. Olen tänulik ka meditsiinitöötajatele, kes mind Roanne ja St. Etienne'i haiglates on abistanud. Ma tean, kui väga mul vedanud on, et olen täna siin ja ma võlgnen selle kõik parameedikutele ja meditsiinitöötajatele, kes mind aitasid." Team Ineose sõnul läheb mitmeid luid murdnud Froome'il taastumiseks vähemalt kuus kuud, mistõttu jääb britil tänavune Tour de France vahele.

https://sport.err.ee/1608331295/lati-sai-saksamaalt-geimi-katte

Läti sai Saksamaalt geimi kätte

Läti võrkpallikoondis kaotas Saku Suurhallis toimuval Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri D-alagrupi neljandas kohtumises Saksamaale 1:3 (22:25, 19:25, 27:25, 17:25).

Kui esimeses ja teises geimis kontrollisid sakslased mängu, siis kolmandas pääses Läti 11:11 viigiseisult juhtima koguni 19:12. Kuigi sakslased suutsid suure kaotusseisu tasa mängida ja 6:0 spurdi abil isegi 24:23 ette minna, said lätlased geimi kätte. Neljanda geimi alguses oli Läti vahepeal ühe-kahe punktiga peal, aga alates geimi keskpaigast haaras favoriit Saksamaa ohjad ja tüüris turvaliselt võidusadamasse. Lätil jääb pidada nüüd veel vaid kolmapäevane kohtumine Prantsusmaaga. Ka Eestil on vaja mängida olümpiavõitja Prantsusmaaga, aga eelnevalt tuleb ülitähtsas kohtumises minna vastamisi Horvaatiaga.

https://sport.err.ee/95289/andi-noot-parandas-voimsalt-800-m-jooksus-oma-sisetippmarki

Andi Noot parandas võimsalt 800 m jooksus oma sisetippmarki

Andi Noot tegi täna kontrolljooksu Tartu ülikooli spordihoones kergejõustikuveteranide lahtistel sisevõistlustel 800 m distantsil, kus parandas ligi kahe sekundiga oma isiklikku rekordit, saades lõpuajaks 1.52,25.

Selle tulemusega kerkis Noot Eesti kõigi aegade sise edetabelis 24. kohalt 8. kohale. Tema varasem tippmark sisetingimustes oli 1.54,29, mille jooksis 2014. aasta jaanuaris Lasnamäe kergejõustikuhallis, vahendas Jooksuportaal. Täna kohe algul teiste eest minema pühkinud Noot läbis soolojooksuna distantsi mõlemad pooled ehk kumbki 400 m lõigu 56,1 sekundiga. “Ega vanus pole enam see, mis hiilgeaegadel, aga kõigele vaatamata tuleb suruda ja joosta ka lühemaid distantse, et ikka särts sees hoida,” rääkis Andi Noot ajakirja Jooksja Jooksuportaali uudistele. Tema sügisene ettevalmistus on läinud 100 protsenti täkkesse ja tänane 800 meetrit läks kirja testjooksuna, et näha, millises seisus ta asub. “Kui treener on rahul ja ütleb, et oleme õigel teel, siis olen ka mina tänase soolojooksuga rahul, kuigi alati saaks kiiremini,” märkis Noot. Ta lisas, et on saanud hea jõu ja kiiruse tänu metsatööle, mida pärast hooaja lõppu siiani teinud. Enne märtsikuud Noot laagrisse ei lähe, vaid käib metsas tööl palke loopimas ja jookseb lumes. Andi Noot tahab talvel sisetingimustes kibedalt lajatada 800 m, 1500 m, miili, 2000 m ja 3000 m distantsidel, kuid peaeesmärk on Eesti 1500 m rekord ja sise EM norm 3.44,00. “Kõik peale 1500 m jooksude on ettevalmistus kiireks pooleteistkümneks kilomeetriks. Nüüd panen naelad jalga ja hakkan tegelema põhjaliku teritusega sisehooajaks,” valgustas Noot oma edasisi treeninguid.

https://kultuur.err.ee/1608352003/margit-mutso-vaikelinnal-on-palju-eeliseid

Margit Mutso: väikelinnal on palju eeliseid

Öeldakse, et pole halba heata. Midagi head võiks leida ka ühiskonda laastavas koroonapandeemias. Näiteks seda, et tänu ühiskonna sulgemisele jõudis laiemasse teadvusesse, et päris paljudel erialadel on võimalik teha vähemalt osa tööst kaugtööna, sõnas Margit Mutso kultuurikommentaaris.

Paljud on peale sundkaugtööd otsustanud, et jäävad ka edaspidi vabatahtlikult mingis osas koju tööd tegema. Enamgi veel – on neid, kes pistavad läpaka kotti ja kolivad kurjade ilmade tulles kuskile lõuna poole. Töö saab tehtud! Teadmisel, et töökoht ei pruugi piirata elukoha valikut, võib olla päris suur ja pigem positiivne mõju kogu ühiskonnale. Tänavu suvel kogunesid arhitektid paariks päevaks Lõuna-Eestisse, et arutleda teemal "Kahanevad linnad". Vaatluse all olid Eesti väikelinnad, mille elanikkond väheneb ja mida ähvardab vaikne hääbumine. Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks pakkus arhitektide liit välja idee hakata korrastama väikelinnade keskusi. Tänaseks on võistlusprojektide põhjal valminud kümmekond keskväljakut ja tulemust on põnev jälgida. Mõnel pool on uus kujundus võetud kohe omaks, teisal on tunda veel võõristust. Mõnel pool on arhitektid vaadanud linna pigem võõra pilguga, teisal aga lasknud kohalike harjumustel oma tööd mõjutada. Igal juhul on kesklinna elavdamisega astutud samm lähemale sellele, et inimesed vaatavad elukohta valides senisest rohkem aktiivse väikelinna poole. Kindlasti pole värske linnasüda piisav ajend suuremast äri ja kultuurikeskusest provintsilinna kolimiseks. Väikelinnal on kindlasti veel mitmeid eeliseid. Ja alati on võimalik oma aktsiaid veelgi tugevdada. Palju sõltub kohalikust omavalitsusest. Üks väikelinna eelis tõmbekeskuse ees on kindlasti eluaseme hind. Koroonapiirangute raames sai paljudele selgeks, et väikses linnakorteris lisaks kodukontoritele ka kodukooli pidada on väga keeruline. Ruumi napib. Olukorras, kus ka väljas käimine oli komplitseeritud, muutus nii mõnegi pere olukord talumatuks. Ja keegi ei ütle, et seda enam ei juhtu. Väikelinna on aga võimalik soodsamalt soetada eluase, kus lisaks tubadele on ka aialapp kasutada. Tugev ajend, mis võiks suunata perekondi väikelinnade poole vaatama, on laste vaimne ja füüsiline tervis. Stress, ärevus ja muud vaimsed piinad on noorte seas kasvav trend. Sellele sekundeerib ülekaaluliste noorte arvukuse tõus. Kui väikelinna valitsus võtaks oma eesmärgiks luua eelkõige lapsesõbralik keskkond, pakkuda noortele võimalusi huvitegevuseks, spordiplatse, ujulat, aga ka lihtsat igapäevast ohutut liikumist ratta, rula või tõuksiga või kui suudetaks luua meeldiv koolikeskkond väliklasside, avara ühisala ja tänapäevase tehnovarustusega, meelitada kohale head õpetajad, pakkuda paremaid tugiteenuseid kui suudavad suurlinnakoolid, siis võiks väikelinna konkurentsivõime kasvada hüppeliselt. Lisaks on väikelinnades puhtam õhk ja rohkem rohelust. Laps, tema areng ja tervis on see, mille nimel lapsevanemad on valmis tegema läbi kardinaalse elustiilimuutuse. Konkurentsivõime sõltub palju ka sellest, kui hea on linnaühendus muu maailmaga ehk milline on neti ja transpordiühendus. Kõige paremas olukorras on linnad, kust sõidab läbi rong. Rongil on bussiga võrreldes mitmeid eeliseid: sinna pääseb lapsekäruga, rattaga, ratastooliga, rongis on mugav teha tööd, sõidu ajal saab tõusta mõneks ajaks püsti, liikuda, kasutada mugavalt tualetti, muuta istekohta jne. Paar päeva nädalas käiarongiga suuremas linnas tööl on pigem meeldiv vaheldus. Siinkohal on aga paslik küsida, kas peaks üldse suunama inimesi suurlinnadest välja, on see ühiskonna huvides? Koondatud inimhulka on ju teenindada palju mugavam ja ökonoomsem kui hajutatud asumite puhul... Siinkohal võiks aga taas pöörata pilgu koroonale, mõelda selle kiirele levikule tihedas suures linnas, sellele kui kergesti on halvatav paari-kolme tõmbekeskusesse koondunud rahvaga ühiskond. Kui mitte pandeemia, siis näiteks suurõnnetuse, looduskatastroofi või tahtliku rünnaku puhul. On vist hea, kui kuskil on olemas tagala.

https://www.err.ee/1074334/riigisekretar-kuulutas-valja-konkursi-riigiarhivaari-ametikohale

Riigisekretär kuulutas välja konkursi riigiarhivaari ametikohale

Riigisekretär kuulutas välja avaliku konkursi riigiarhivaari ametikoha täitmiseks, kelle ülesanne on rahvusarhiivi juhtimine.

Viimased 20 aastat on töötanud riigiarhivaarina Priit Pirsko. Riigiarhivaari, nagu teiste avaliku teenistuse tippjuhtide teenistustähtaeg on viis aastat, mille järel saab ta soovi korral uuesti kandideerida. Lisaks rahvusrahiivi juhtimisele on riigiarhivaari ülesanne arhiivindusvaldkonna (arhivaalide kogumine, säilitamine ja neile juurdepääsu võimaldamine) kujundamine, arendamine ja elluviimine. Riigiarhiivi lähiaastate prioriteedid on arhiiviväärtusliku digitaalse teabe kogumine ja digitaalsele arhiiviainesele juurdepääsu tagamine, kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava (2018–2023) raames teostatavate dokumendi-, foto- ja filmipärandi digiteerimisprojektide läbiviimine, arhiiviteabele tugineva arhiivipedagoogilise tegevuse edendamine ning rahvusarhiivi Tallinna keskuse rajamine. Kandideerimistaotlus tuleb esitada hiljemalt 25. mail tippjuhtide valikukomisjonile. Lähemalt saab konkursist lugeda siit. Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus üksustega Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Valgas. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Ühtlasi kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. Rahvusarhiivi kogud hõlmavad: - ca 10 miljonit arhivaali (vanim 1240. aastast); - enam kui 20 miljonit digitaalkujutist veebis (ca 2,5 protsenti kogudest); - 9,5 miljonit meetrit filmijäädvustusi (vanimad 1908. aastast); - enam kui pool miljonit fotot (vanimad 19. sajandist); - enam kui 150 000 kaarti (vanim 17. sajandi esimesest poolest); - teadaolevalt 2200 pitserit; - ca 1500 pärgamentdokumenti.

https://www.err.ee/994222/solman-liidaks-valis-eesti-toetusruhma-esindaja-globaalse-eestluse-toogruppi

Solman liidaks Välis-Eesti toetusrühma esindaja globaalse eestluse töögruppi

Rahvastikuminister Riina Solman (Isamaa) vastas kirjas Reformierakonna esimehele Kaja Kallasele, et opositsioon saab valitsuse globaalse eestluse koostöökomisjonis kaasa lüüa läbi riigikogu Välis-Eesti toetusrühma esindaja. Solman teeb ettepaneku liita esindaja globaalse eestluse koostöökomisjoni.

Kallas saatis Solmanile kuu aega tagasi kirja, milles tegi ettepaneku kaasata globaalse eestluse koostöökomisjoni ka opositsioon. "Tänan Teid koostööettepaneku ja huvi eest üleilmse eestluse programmi vastu. Ma nõustun Teiega – kahtlemata peaks eestluse elujõud väljaspool Eestit olema kõigi erakondade ühishuvi ja julgustan Teid kõigiti koostööle. Hea võimaluse panustamiseks annab Riigikogus loodud Välis-Eesti toetusrühm, mida juhib Tarmo Kruusimäe (Isamaa)," seisis Solmani vastuskirjas Kallasele. "Toetusrühmaga ühinema olete kindlasti oodatud nii Teie kui ka kõik teised Riigikogu liikmed, nii opositsioonist kui valitsusliidust. Teen Vabariigi Valitsusele ettepaneku, et ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni saaks liikmena kuuluma ka Riigikogu Välis-Eesti toetusrühma poolt nimetatud esindaja," märkis Solman. "Lisaks eestluse elujõu kestmisele nii kodu– kui välismaal, loodame üleilmse eestluse programmi abil arendada rahvusvahelist kultuuri– ja majanduskoostööd, kujundada Eesti rahvusvahelist kuvandit, seega on kõik head mõtted ja sisuline koostöö väga oodatud," kirjutas Solman veel. Valitsus moodustas rahvastikuminister Riina Solmani ettepanekul juunis globaalse eestluse koostöökomisjoni. Solmani sõnul on koostöökomisjon üks olulisemaid arutelukogusid Globaalse Eesti programmi väljatöötamises, mis asendab alates 2021. aastast senist rahvuskaaslaste programmi. Koostöökomisjoni kuuluvad haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, sotsiaalminister, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, välisminister, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku esindaja, Integratsiooni Sihtasutuse esindaja, rahvuskaaslaste programmi nõukogu kaks esindajat ja väliseesti suuremate katusorganisatsioonide – Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, Eesti Kultuuriseltside Ühendus ja Rootsi Eestlaste Liidu esindajad.

https://sport.err.ee/95620/kelly-sildaru-voitis-teist-aastat-jarjest-kuulsa-dew-touri

Kelly Sildaru võitis teist aastat järjest kuulsa Dew Touri

USA-s Breckenridge'is toimunud freestyle-suusatamise Dew Touri pargisõiduvõistlused võitis naistest teist aastat järjest Kelly Sildaru, kes tänavu kogus 159,33 punkti.

Eile peetud hüppevooru järel juhtis võistlust Sildaru 86,33 punktiga. Teine oli 69,66 silmaga kanadalanna Kaya Turski ja kolmas 68,99 punktiga ameeriklanna Maggie Voisin. Neile järgnesid Isabel Atkin (67,33), Yuki Tsubota (60,33), Devin Logan (58,99), Nikki Blackall (50,99), Katie Summerhayes (43,33), Kim Lamarre (35,99) ja Keri Herman (35,33). Reilide avasõidus moodustasid esikolmiku Turski 77,33, Logan 72,00 ja Sildaru 67,33 punktiga. Eestlannale järgnesid Atkin 65,33, Summerhayes 55,00, Tsubota 52,66, Blackall 49,66, Voisin 46,00 ning Herman 42,33 silmaga. Üldarvestuses säilitas Sildaru 153,66 punktiga liidrikoha. Teine oli Turski 146,99 ning kolmas Atkin 132,66 silmaga. Teises sõidus sai Sildaru kirja 57,66 punktiga, mis tähendas, et kirja jäi tal esimese stardi 65,33 silma. Kokkuvõttes oli Sildarul seega 153,66 punkti, järgnesid Voisin 151,32 ja Turski 146,99 silmaga. Kolmandas sõidus tegi Voisin oma parima 84,33 punkti, kuid jäi Sildaru järel teiseks. Turski ebaõnnestus, saades kirja 77,33 silma ning sellega oli Sildaru kindlustanud üldesikoha. Viimases sõidus märgiti eestlannale protokolli tema päeva parimad 73,00 punkti. Kokkuvõttes moodustasid esikolmiku Sildaru 159,33, Voisin 153,32 ning Turski 146,99 silmaga. Enne võistlust: Tänavune võistlus on Breckenridge’i kehvade lumeolude tõttu tavatus formaadis. Trampliine on sel korral vaid üks, iga võistleja teeb neli hüpet ja arvesse lähevad kahe parema hinded. Seejärel sõidetakse kolm korda reile ja kirja läheb parim sõit. Kummalgi hüppel on võimalik saada kõige rohkem 50 punkti, reilitrikkide eest 100 punkti. Lisaks Sildarule on võistlustules Giulia Tanno, Devin Logan, Maggie Voisin, Kaya Turski, Tess Ledeux, Katie Summerhayes, Yuki Tsubota, Isabel Atkin ja Keri Herman.

https://www.err.ee/1608356498/halduskohus-ei-rahuldanud-saptk-kaebust-koroonapiirangute-kohta

Halduskohus ei rahuldanud SAPTK kaebust koroonapiirangute kohta

Tallinna halduskohus jättis Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) tänavu maikuus esitatud koroonapiirangute õiguspärasusele keskenduva kaebuse rahuldamata. SAPTK kavatseb otsuse vaidlustada.

SAPTK esitas halduskohtule kaebuse 19. mail, vaidlustades valitsuse 19. augusti 2020 korralduse nr 282 osas, mis puudutab välistingimustes toimuvatele avalikele koosolekutele kehtestatud piiranguid. Samuti tõstatas SAPTK kaebusega küsimuse, kas kogu Eesti territooriumil ning kõiki Eestis elavaid ja viibivaid inimesi puudutavate piirangute kehtestamine üldkorralduse kui üksikakti vormis on õiguspärane. Halduskohus teatas reedel, et ei rahuldanud SAPTK kaebust. Kohus asus seisukohale, et sarnaste piirangute kehtestamine korralduse vormis on võimalik sõltumata sellest, et piirangute mõjualasse kuuluvad praktiliselt kõik Eestis olevad isikud ja paigad. Kohus märkis, et korralduse vorm tagab isikutele isegi paremad võimalused oma huvide ja õiguste kaitseks, kuna korralduse saab igaüks, kelle õigusi see rikub, vahetult vaidlustada kohtule esitatava kaebusega. Sellist vahetut võimalust ei oleks, kui samasisulised piirangud oleksid kehtestatud määrusega. Viimasel juhul oleks sarnaste piiranguklauslite kohtulik kontroll võimalik vaid põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse raames. Sisulises vaidlusküsimuses asus kohus seisukohale, et vaidlusalused piirangud, mis eeskätt seisnesid õues toimuvast avalikust koosolekust osavõtjate arvu piiramises, olid kokkuvõttes sobivad, vajalikud ja mõõdukad COVID-19 haiguse levitamise tõkestamiseks ja eelkõige meditsiinisektori toimepidevuse tagamiseks. Kohtu hinnangul võis valitsus piirangud kehtestades lähtuda teadmisest, et kõnealuse haigusega nakatumine on võimalik ka õues, eriti kui inimesed seisavad pikemat aega teineteise läheduses, nagu see on avaliku koosoleku puhul. Samuti märkis kohus, et avalikul koosolekul osalejate arvu piiramine on üks paljudest ja eraldivõetuna ehk mitte väga suure mõjuga ettevaatusabinõudest, mis tervikuna vaadates aitavad aga usutavasti haiguse levikut tõkestada. Kohus rõhutas, vaidlusaluste piirangute näol on tegemist ettevaatusabinõuga võrdlemisi tundmatu ja raskesti prognoositava tegeliku mõjuga häda vältimiseks. Pidades sellega silmas, et puuduvad väga selged teadmised selle kohta, millistest tingimustest viiruse levik täpselt sõltub või millised oleks haiguse suurema leviku tegelikud tagajärjed, näiteks kui palju inimesi võiks vajada haiglaravi. Kohus küll nõustus kaebajaga, et põhiseaduses tagatud õigus avalikke koosolekuid pidada on demokraatliku õigusriigi üks alustalasid, ent see õigus ei ole piiramatu. Arvestades, et põhiseaduses endas on ette nähtud võimalus piirata seda õigust muu hulgas nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Kohus leidis samuti, et vaidlusalused piirangud ei piiranud avalike koosolekute piiramise õigust ülemäära intensiivselt, võttes arvesse, et piiranguid kohandati pidevalt epidemioloogilisest olukorrast lähtudes. Õues avalike koosolekute pidamine ei olnud kohtuasjas käsitletaval perioodil kunagi ka päris välistatud ning eeskätt mai-, juuni- ja juulikuus kehtinud osavõtjate piirarv võimaldas pidada juba täiesti arvestatava osavõtjaskonnaga avalikke koosolekuid. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna ringkonnakohtule hiljemalt 1. novembril. SAPTK juhataja Varro Vooglaidi sõnul valmistab kohtuotsus pettumust ning seetõttu kavatseb ta selle ringkonnakohtus vaidlustada. "Meie hinnangul ei ole kohus võtnud piisavalt arvesse tõsiasja, et valitsusel puuduvad igasugused tõendid selle kohta, nagu oleks välitingimustes toimuvatel avalikel üritustel või koosolekutel leidnud aset märkimisväärne koroonaviiruse levik," selgitas Vooglaid, osutades ühtlasi terviseameti esindaja kinnitusele kohtuistungil, et mitte ükski välistingimustes toimunud avalik üritus ega avalik kogunemine ei ole Eestis teadaolevalt viirusekoldeks kujunenud. "Samuti ei ole kohus omistanud kohast kaalu asjaolule, et meeleavaldused ei ole lihtsalt üks suvaline inimeste kogunemise vorm paljude seas, vaid tegu on ühe kõige olulisema poliitilise õiguse teostamise vahendiga, mille vastu peab demokraatlikus ühiskonnas valitsema eriline austus ning mida võib seetõttu piirata vaid äärmusliku vajaduse korral ja üksnes väga kaalukatele argumentidele tuginedes," lisas ta. Lisaks vajab Vooglaidi sõnul lõpuni vaidlemist ka see, kas kõigile Eestis viibivatele isikutele suunatud piirangute kehtestamine mitte õigustloova akti, vaid haldusaktiga on kohane. "Meie hinnangul on piirangute kehtestamine sellises vormis tõsiselt problemaatiline, kuna sisuliselt luuakse kehtivat õigust üksikaktidega, mis ei allu õiguskantsleri poolsele põhiseaduslikkuse järelevalvele ja panevad piirangute õiguspärasuse kontrollimise üksnes piirangute objektiks olevate kodanike õlule," selgitas ta.

https://www.err.ee/1608489290/riigisekretar-soovib-muuta-koik-korgemate-ametnike-lepingud-tahtajalisteks

Riigisekretär soovib muuta kõik kõrgemate ametnike lepingud tähtajalisteks

Riigisekretär Taimar Peterkop tegi ettepaneku laiendada oluliselt nende riigiametnike ringi, kelle praegused tähtajatud töölepingud saaks muuta tähtajalisteks. Ettepanek puudutab sisuliselt kõikide ministeeriumide ja riigiasutuste keskastme juhte.

Justiitsministeerium saatis mullu oktoobris kooskõlastusringile avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Justiitsministeeriumi eesmärk oli muuta üle kaheksa aasta kehtinud avaliku teenistuse seadus paindlikumaks selles, mis puudutab töökonkursse. "Eelnõuga soovitakse konkursside regulatsiooni muuta ametiasutuse jaoks vähem bürokraatlikumaks ja ametniku jaoks lihtsamaks, võimaldades ajutiselt äraoleva ametniku asendajal jätkata ametikohal ilma konkurssi läbimata olukorras, kus asendatav ei naase," märkis justiitsministeerium. Sellele tehtud ettepanekutest torkab silma riigisekretäri tagasiside, kus ta lubab eelnõu kooskõlastada üksnes juhul, kui arvestatakse märkusi ja ettepanekuid, mida riigisekretär tegi kokku 12. Neist kõige põhimõttelisem on 11. ettepanek, kus riigisekretär teeb ettepaneku oluliselt laiendada nende riigiametnike ringi, kelle töölepingud peaksid olema tähtajalised. Viieaastased töölepingud Avaliku teenistuse seadus ütleb praegu, et ametnik nimetatakse ametikohale määramata ajaks, välja arvatud erandjuhud. Erandite alla läheb riigisekretär ise, samuti ministeeriumide kantslerid, asekantslerid, riigikantselei direktor, valitsusasutuse juhid – nemad kõik määratakse ametisse viieks aastaks. Riigisekretär teeb ettepaneku laiendada määratud ajaks ametisse nimetatavate ametnike ringi ning lisada loetellu ka eelnimetatud tippjuhtidele vahetult alluvate üksuste juhid, kes nimetatakse ametikohale viieaastase teenistustähtajaga. Lihtsustatult tähendab see ettepanekut muuta avaliku sektori keskastme juhtide senised tähtajatud lepingud tähtajalisteks. Iga viie aasta järel korraldatakse ametikohale konkurss, kus mõistagi ka senine juht saab võimaluse kandideerida ja edu korral valituks osutuda. Samas punktis teeb riigisekretär ettepaneku kehtestada sarnaselt tippjuhtidega ka neile vahetult alluvate üksuste juhtidele ühtsed nõuded ning valiku, hindamise ja arendamise põhimõtted. "Tähtaegse teenistussuhte rakendamine peale avaliku teenistuse tippjuhtide ka nendele vahetult alluvate üksuste juhtide puhul ning ühtsete nõuete ning valiku, hindamise ja arendamise põhimõtete kehtestamine võimaldavad tõhustada seni üsna tagasihoidlikult rakendunud rotatsioonisüsteemi. Samuti tekitab see nii tippjuhtidele vahetult alluvate üksuste juhtidele kui ka nende alluvatele uusi arengu- ja karjäärivõimalusi ja soodustab tippjuhtidele järelkasvu loomist," põhjendas riigisekretär Peterkop muudatuse vajadust. Veidi robustsemalt kokku võttes soovib riigisekretär muuta olukorda, kus keskastme juhi kohal istutakse aastakümneid ning pannakse kinni uute ja võibolla ka võimekamate inimeste tulek neile kohtadele. Mitmed ministeeriumid toetavad Peterkopi ettepanekut toetavad ka mitmed ministeeriumid. Siseminister Kristian Jaani kirjutab oma arvamuses: "Teeme ettepaneku lisada eelnõusse ministeeriumide osakonnajuhatajatele viieaastase teenistustähtja kehtestamise. Muudatus toetab ametnike ja töötajate võimalusi karjäärimuudatusteks ja roteerumiseks. Samuti suurendab see ametnike ja töötajate kompetentsust, pühendumust, motivatsiooni ja mobiilsust, ennetades samas näiteks pinge- ja stressirohkest tööst tingitud väsimust või isegi terviseprobleeme." Sisuliselt samal seisukohal on ka riigihalduse minister Jaak Aab, kes tegi oma kommentaaris ettepaneku kehtivat seadust muuta nii, et lisaks valitsusasutuse juhile laieneks tähtajalise töölepingu põhimõte ka "tema asetäitjale ja valitsusasutuse struktuuriüksuse juhile". Toetus tuli ka keskkonnaministeeriumist, tõsi küll veel eelmise keskkonnaministri Tõnis Mölderi allkirjaga. Ka tema leidis, et viieaastased tähtajalised töölepingud tuleks teha nii ministeeriumide osakonna juhatajatele kui ka valitsusasutuse peadirektori asetäitjatele. Justiitsmister: riigisekretäri ettepanekud eelnõusse ei sobi Justiitsminister Maris Lauri teatas ERR-ile, et riigisekretäri ja ka paljude ministeeriumide ettepanekud soovivad olemuslikult muuta avaliku teenistuse mõningaid aspekte, seetõttu nad sellesse eelnõusse ei sobi. "Kuid mul on väga hea meel, et ametnikel on huvi arutada võimalike põhimõtteliste ja ulatuslike muudatuste üle avalikus teenistuses. See arutelu ei peaks sealjuures piirduma üksnes sellega, kui ulatuslikult kasutada tähtajalisi lepinguid. Olen, muide, juba teinud ettepaneku muuta kõigi riigiametite juhtide töölepingud tähtajaliseks, loodan, et see saab peagi ka heakskiidu valitsuses ja riigikogus," teatas Lauri. Keda muudatus puudutaks? Hetkel töötab ministeeriumides 217 keskastmejuhti, kelle keskmine staaž samal ametikohal on 4,5 aastat. 66 keskastmejuhti (30 protsenti) on ühel ametikohal töötanud üle viie aasta, neist 28 teenistujat (12 protsenti) üle kümne aasta. Ametites, inspektsioonides ja muudes valitsusasutustes on teenistuses 578 keskastmejuhti, kelle keskmine staaž samal ametikohal on 4,2 aastat. 208 keskastmejuhti (36 protsenti) on ühel ametikohal töötanud üle viie aasta, 38 (seitse protsenti) neist üle kümne aasta. Lisaks on valitsusasutustes peadirektorite asetäitjatena teenistuses 43 inimest, kelle keskmine staaž samal ametikohal on 4,1 aastat. 12 asetäitjat (28 protsenti) on ühel ametikohal töötanud üle viie aasta, neist seitse (28 protsenti) on ühel ametikohal töötanud üle 10 aasta. Siiski on viimastel aastatel seoses nelja valitsusasutuse ümberkorraldamisega vähenenud pikka aega samal ametikohal töötanud keskastmejuhtide arv.

https://www.err.ee/559373/purjus-rattur-sai-kukkudes-viga

Purjus rattur sai kukkudes viga

Valgas sai ööl vastu eilset purjus rattur kukkudes viga.

Õnnetus juhtus kell 1.30 Vabaduse tänaval, kus jalgrattaga sõitnud alkoholijoobes 54-aastane mees kukkus. Juhtunut näinud politseipatrull kutsus mehele kiirabi, kes toimetas ta Valga haiglasse.

https://sport.err.ee/876347/djokovic-lopetab-aasta-esimesena-zopp-langes-tabelis-13-kohta

Djokovic lõpetab aasta esimesena, Zopp langes tabelis 13 kohta

Eesti esireket Jürgen Zopp loovutas värskes meeste tennise maailma edetabelis 13 kohta ja paikneb nüüd 148. real.

Vladimir Ivanov tegi aga 74-kohalise tõusu ja kerkis 730. reale, tõustes tagasi Eesti teiseks numbriks. Kenneth Raisma loovutas kuus kohta ja on nüüd 743. positsioonil. Karl Kiur Saar tõusis koguni 96 kohta, 1133. positsioonile. Ülejäänud Eesti noormeestest on Mattias Siimar 1166. (eelmise nädalaga võrreldes -5), Kristjan Tamm 1420. (-115), Kristofer Siimar 1730. (-10) ja Daniil Glinka 1828. kohal (-108). Tabeli tipus kindlustas serblane Novak Djokovic viiendat korda aastalõpu esikoha. Djokovic on alles neljas mängija, kes viiel või enamal korral aasta ATP edetabelis esikohal lõpetanud. Varem on sellega hakkama saanud Pete Sampras (kuuel korral) , Jimmy Connors (viiel korral) ja Roger Federer (viiel korral). Küll aga sai Djokovicist vanim mees, kes hooaja esikohal lõpetanud – serblane on 31 aastat ja kuus kuud vana. Tänavu nii Wimbledonis kui US Openil võidutsenud Djokovic on läbi aegade esimene mees, kes on hooaja jooksul olnud edetabelis 20 parema seast väljas, aga lõpetab aasta esikohal. 2000. aastal oli venelane Marat Safin veebruaris edetabelis 38. real ja tõusis novembris esimeseks, aga ta ei lõpetanud hooaega esimesena. Kuna naiste hooaeg on tippudele juba lõppenud, olid WTA edetabelis vaid väikesed muudatused. Eesti esireket Anett Kontaveit jätkab 21. real, Kaia Kanepi aga loovutas neli kohta ja paikneb nüüd 62. real.

https://sport.err.ee/84842/mk-etapil-sofias-palvis-eesti-juunioriklassi-ruhm-pronksmedalid

MK-etapil Sofias pälvis Eesti juunioriklassi rühm pronksmedalid

Täna lõppes Sofias rühmvõimlemise MK-etapp, kus võistlustules olid nii meistri- kui juunioriklassi rühmad. Eesti oli esindatud nelja rühmaga – VK Rütmika Perfetto ja VK Janika Tallinn meistriklassis ning juunioriklassis VK Janika Diamonds ja VK Janika Tallinn Junior Elite. Neist Janika Diamonds teenis kolmanda koha.

Veebruaris Tartus toimunud juunioride EM-il pronksmedalid võitnud VK Janika Diamonds kuulub käesoleval hooajal kindlalt maailma rühmvõimlemise paremikku. Sellel nädalavahetusel oldi eelvõistluse järel kolmandal-neljandal kohal, jagades seda Soome OVO rühmaga. Finaalipäeva kindel katse tõi aga Eesti rühmale lõpparvestuses pronksmedalid. Juunioriklassis pälvis esikoha Venemaa rühm Viktoria, VK Janika Tallinn Junior Elite saavutas kokkuvõttes üheksanda koha. Meistriklassis kuulus esikoht Venemaa rühmale Expressia. Meie meistriklassi rühmad pääsesid mõlemad finaalvõistlusele, lõpptulemuseks jäi VK Rütmika Perfetto kuues ja VK Janika Tallinn rühma seitsmes koht Juuni alguses toimuvatele MM-võistlustele Tšehhis sõidavad eesti rühmad medalilootustega – välja minnakse kolme rühmaga juunioriklassis ning kahe rühmaga meistriklassis.

https://sport.err.ee/83167/zenjov-ja-gabala-joudsid-aserbaidzaani-karikavoistlustel-poolfinaali

Zenjov ja Gabala jõudsid Aserbaidžaani karikavõistlustel poolfinaali

Sergei Zenjovi koduklubi Gabala võitles endale kolmapäeval kindlalt välja koha Aserbaidžaani karikavõistluste poolfinaalis, kui veerandfinaali kordusmängus alistati Zira koguni 5:1.

Avamängu 2:1 võitnud Gabala jaoks oli kordusmängus kodupubliku ees vaja seetõttu endast kõik välja panna ning seda ka vägeval viisil tehti – üheväravaline eduseis kasvatati kokkuvõttes viieväravaliseks ning 5:1 võit ei jätnud kahtlust, kumb meeskond poolfinaalikohta väärib, vahendab Soccernet.ee. Zenjov alustas algkoosseisus ning tegi kaasa esimese poolaja, mille Gabala võitis tulemusega 3:1. Teised poolfinaalidesse jõudnud meeskonnad on Bakuu Inter, Karabahh ja Bakuu Neftši.

https://kultuur.err.ee/1094877/21-sajandi-50-olulist-romaani-olga-tokarczuk-ja-muriel-barbery

21. sajandi 50 olulist romaani. Olga Tokarczuk ja Muriel Barbery

Viiendik sajandist on möödas, kultuurikriitik ja kirjastaja Tauno Vahter võtab kolmapäeviti kultuuriportaalis kokku esimese kahe kümnendi parima ilukirjanduse, iseloomustades igal kolmapäeval kaht mõjukat romaani.

Olga Tokarczuk "Jacobi raamatud" Poola keeles 2014 ("Księgi Jakubowe") eesti keeles pole veel ilmunud 912 lk Poola ajaloo vähemkäidud müstilistel radadel Olga Tokarczukist (sündinud 1962) on pärast Nobeli kirjanduspreemiat saanud üks Poola kultuurielu tuntumaid sümboleid, kes paljuski kehastab ka riigi lõhestatust. Tokarczuk lõpetas Varssavi Ülikooli psühholoogina ning töötanud ka psühholoogilise nõustajana. Kirjandusse saabus ta 1980ndate lõpus luuletajana ning tuntuks sai 1990ndate keskel romaanidega "E.E." ning "Algus ja teised ajad" (e.k. 2012). Tokarczuk hakkas aktiivselt sõna võtma ka poliitilistel teemadel ning ta on selgelt vastu domineerivale Õiguse ja Õigluse partei suunale ning kohalikule marurahvuslusele, kes nimetavad teda "kristlusevastaseks", "ökoterroristiks" ning lihtsalt "poolavastaseks". Ilmselt ei vasta ta ka väga hästi vagura naisekuju etaloniks riigis, kus peetud ägedaid vaidlusi abortide üle. Kuigi poola keeleruumi suuruseks hinnatakse kuni 50 miljonit lugejat, on ka sellise suurusega rahva puhul tõlgete ilmumine suurtes keeltes võrdlemisi aeganõudev protsess. Tokarczuk pälvis 2008 Poola tähtsaima kirjanduspreemia Nike raamatuga "Bieguni" ("Rändajad"), mis koosneb umbes viiesaja aasta jooksul toimuvast 116 väga erineva pikkusega fragmentaarsest loost. Ajalugu ja fiktsiooni segavates tekstijuppides räägitakse mh teaduslikest avastustest, Chopini südame Poola toomisest, kaartidest, kokandusest ja lendamisest. 2018 pälvis raamatu ingliskeelne tõlge rahvusvahelise Man Bookeri auhinna ning rahvusvaheliselt on tegu Tokarczuki kõige tuntuma teosega. "Bieguni" eristub ka teemaderingi poolest, sest suur osa tema loomingust toimub pigem väiksemates asulates (eriti Lääne-Poola kirju ajaloolise taustaga aladel) ning jälgitakse palju argielu. Kui rahvusvaheliselt on Tokarczuki tuntuim teos "Bieguni", siis tema peateoseks peetakse tihti pigem 2014 ilmunud raamatut "Jacobi raamatud". Mingil määral võib selle põhjuseks olla ka raamatu pea 1000-leheküljeline maht, kuid ilmumisega kaasnenud poleemika on seotud siiski raamatu ajaloolise ainesega. Raamatu peategelane on päriselt elanud ajalooline isik, 18. saj juudi usujuht Jacob Frank, kes pani aluse frankismile, judaismil ja kristlusel põhinevale segausundile. Frank elas suurema osa elust Poolas, kuid peale ootuspäraste vastuolude kohalike judaistidega saadeti ta ka kirikukohtu alla ning pandi vangi. On öeldud, et "Jacobi raamat" lammutas poola ajalookirjanduse sienkiewiczlikku romantismi. Kuna Tokarczuk juhtis tähelepanu, et Poola on traditsioonilise ohvri rolli asemel olnud ka ise tagakiusaja, pälvis ta uuesti kohalike võitlevate rahvuslaste viha, nii et kirjastaja pidi talle vahepeal üritustel turvamehegi palkama.. Kõmu tuli siiski kasuks raamatumüügile, sest "Jacobi raamatuid" on Poolas müüdud mitusada tuhat eksemplari. Raamatu tohutu maht on selle tõlkimist pidurdanud, kuid pärast Nobeli preemiat märkis isegi selle Saksa kirjastaja, et suure auhinna saamine aitas tal ilmselt pääseda pankrotist. Küllap iseloomustab see ka natuke asjaolu, et Tokarczuk ei ole kõige laiema publiku autor ning "Jacobi raamatu" asemel tasuks alustuseks valida "Rändajad" (eestikeelne tõlge töös) või "Algus ja teised ajad" (olemas eesti keeles). 2013. aasta kevadel külastas Olga Tokarczuk Eestit Prima Vista festivalil. Muriel Barbery "Siili elegants" Prantsuse keeles 2006 ("L'Élégance du hérisson") eesti keeles 2012, tõlkinud Indrek Koff 296 lk Spliinist haaratud tüdruk kohtub kultuurse koristajaga Pea igal aastal lendab filminduses või kirjanduses orbiidile mõni uus teos, mille teema on kellegi imeline muundumine või varjatud anded. Pisut kaugemateks näideteks võib tuua "Minu veetleva leedi" või hoopis "Kauni naise", aga antud juhul on ehk kohasemad võrdlused näiteks "Hea Will Hunting" või "Forresteri leidmine". Kui siia lisada veel sortsuke vaimset toetust Jostein Gaarderi raamatust "Sofie maailm" (1991), võibki tulemuseks olla 2006. aasta prantsuse kirjanduse menuraamat "Siili elegants". Muriel Barbery (sündinud 1969) õppis ülikoolis filosoofiat ning töötas hiljem mitmel pool sama aine õppejõuna. Tema debüütromaan "Gurmaan" (2000) rääkis virtuoossest toidukriitikust ning pälvis aasta parima toiduteemalise raamatu auhinna ning tõlgiti mitmetesse keeltesse. 2006. aasta "Siili elegants" on neli romaani avaldanud Barbery konkurentsitult tuntuim teos, mis oli üks aasta müüdumaid raamatuid Prantsusmaal ja mitmel pool mujal. "Siili elegantsi" tegevus käib Pariisi ühes peenemas kvartalis Luxembourgi aedade lähedal kortermajas, kus elavad õitsval järjel hea positsiooniga inimesed. Raamatu kaks keskset tegelast on majas elava pere 12aastane tütar (isa on endine minister) ning kohalik 54aastane koristaja. Kumbki ei sobitu sellesse hetke ja rolli, milles nad parajasti on. Tüdruk Paloma on varaküps, peab kaht erinevat päevikut, ohkab maailma kaduvuse ja silmakirjalikkuse üle ning on otsustanud ennast järgmisel sünnipäeval ära tappa. Koristaja Reneé on väliselt stereotüüpne hall hiireke ja lihtsa töö peal päeva õhtusse veeretaja – aga kui uks sulgub, kuulab ta klassikalist muusikat ja loeb kõrgkirjandust. Peagi Paloma muidugi avastab, et Reneé pole hall hiireke, vaid tema sõnul "siil" – väliselt teravate okastega kaetud, aga kooriku all hingelt elegantne isiksus. Kui ühe surnud elaniku korterisse kolib uus majanaaber, jaapani härra Kakuro, tekib ootuspärane küsimus, kas Reneé on valmis oma senist elu muutma ja oma tõelisi huvialasid ka teistele näidata. Raamatu lõpuosast ning finaalist (mis ei pruugi olla siiski kõige ootuspärasem) olulisem on eelnev, Barbery lause on selge ja kergelt irooniliselt intelligentne, loomulikult on siin palju viiteid kirjandusele, muusikale ja igasugustele tsitaatidele. Raamatu põhjal valmis 2009. aastal film "Siil". Muriel Barbery on hiljem avaldanud veel muinasjutulise sümbolismi ja mütoloogia piirimail kõikuvad mõnevõrra leigemalt vastu võetud romaanid "Haldjate elu" (2015, e.k. 2016) ning "Võõras maa" (2019).

https://www.err.ee/1158507/lati-pohiseaduskohus-lubas-ka-samasoolistele-paaridele-vanemapuhkust

Läti põhiseaduskohus lubas ka samasoolistele paaridele vanemapuhkust

Läti põhiseaduskohus otsustas, et kui samasooliste paaride peredes sünnib laps, siis sellisel paaril on samad õigused vanemapuhkusele nagu on heteropaaridel.

Kohtu otsuse aluseks oli lapse sünnitanud naise avaldus, kelle naissoost partner ei saanud kümnepäevast puhkust, mida aga tööseadus näeb ette heteropaaride korral lapse isale. Pöörduja leidis, et see on vastuolus lapse huvidega, kuna ei võimalda pakkuda emotsionaalset ega füüsilist tuge partnerile ega lapsele. Avalduse teinud naine leidis, et tööseaduse vastav osa läheb vastuollu Läti põhiseaduse paragrahviga 110, mis kohustab riiki kaitsma kõiki perekondi. Sama leidis ka kohus, mis märkis oma 1. novembri otsuses, et põhiseadus sätestab riigi kohustuse kaitsta ka samasooliste perekondi, vahendas Läti ringhääling neljapäeval. Põhiseaduskohus rõhutas, et lapsi puudutavates õiguslikes suhetes tuleb esikohale seada lapse huvid ning seepärast tuleb püüda kõigiti tagada lapsele kasvamiseks perekondlik keskkond. Lisaks märkis kohus, et kuna põhiseadus nõuab kõigi perede kaitsmist, siis tuleks erinevate seaduste perekondi puudutavaid osi laiendada ka samasoolistele paaridele. Samas rõhutas põhiseaduskohus, et samasoolistele paaridele nii avanevad võimalused ei tähenda, et sellega oleks Lätis ka reguleeritud samasooliste kooselu. Läti parlament lükkas alles oktoobri lõpus tagasi rahvaalgatuse korras saabunud ettepaneku seadustada samasooliste paaride kooselu.

https://menu.err.ee/1608490454/david-lynch-sai-rolli-steven-spielbergi-filmis-the-fabelmans

David Lynch sai rolli Steven Spielbergi filmis "The Fabelmans"

Steven Spielbergi draama "The Fabelmans" sai oma näitlejaskonda uue liikme. Oscari võitnud filmirežissöör David Lynch paneb enda oskused hoopis näitlejana proovile.

Filmirežissöör Lynchile pole kaamera ees sattumine võõras, sest ta on näitlejana kaasa teinud mitmetes enda linateostest. Nii on ta mänginud näiteks FBI agenti sarjas "Twin Peaks". Samuti on mees oma hääle andnud "Family Guy" ja "Robot Chicken" tegelaskujudele. Lisaks Lynchile teevad "The Fabelmansis" kaasa Michelle Williams, Seth Rogen, Paul Dano, Julia Butters ja Gabriel LaBelle. Filmi on kirjutanud Spielberg koos Tony Kushneriga, kes viimati kirjutas stsenaariumi Spielbergi Oscari-pretendendile "West Side Story". Film põhineb osati Spielbergi lapsepõlvel ning näitlejad Williams ja Dano kehastavad linateoses filmirežissööri vanemaid. Lynchi osatäitja rolli kohta ei ole veel täpsemaid detaile selgunud. Film peaks linastuma 23. novembril 2022.

https://sport.err.ee/95645/falcao-kubaratrikk-tostis-monaco-ligue-1-liidriks

Falcao kübaratrikk tõstis Monaco Ligue 1 liidriks

Prantsusmaa jalgpallimeistrivõistluste kõrgliiga 16. voorus sai AS Monaco võõrsil 4:0 jagu Girondins de Bordeaux'st ning tõusis turniiritabeli tippu.

Djibril Sidibe viis külalised 2. minutil juhtima, ülejäänud kolm väravat kanti aga Radamel Flacao arvele, kes tegi skoori 4. ja 50. minutil mängust ning 63. minutil penaltist. Toulouse alistas tänu Ola Toivoneni kübaratrikile kodus Lorient'i 3:2, Lille OSC oli samuti omal väljakul 2:1 üle Montpellier HSC-st, AS Nancy-Lorraine 2:0 Angers SCO-st ning SC Bastia sama tulemusega Metzist. Marseille Olympique sai võõrsil 2:1 jagu Dijon FCO-st. 39 punkti kogunud Monaco tõusis OGC Nice'i ette liidriks tänu paremale väravate vahele. Kolmandal kohal olev tiitlikaitsja Paris Saint-Germain jääb duost maha nelja silmaga. Täna kohtuvad PSG ja Nice omavahel.

https://sport.err.ee/827865/igonen-naasis-vigastuspausilt-aga-kaotusest-see-ei-paastnud

Igonen naasis vigastuspausilt, aga kaotusest see ei päästnud

Vahepeal väikese vigastuspausi pidanud Matvei Igonen naasis täna Lilleströmi põhikoosseisu, ent klubi see kolmandast järjestikusest kaotusest ei päästnud.

21-aastane endine Infoneti väravavaht tegi Norra kõrgliiga seitsmendas voorus LSK eest täismängu ja kuigi võõrsil asuti Stabaeki vastu 22. minutil juhtima, tuli lõpuks vastu võtta 2:3 kaotus, vahendab Soccernet.ee. Liigatabelis on Lilleström nelja punktiga eelviimasel, 15. kohal. Stabaek tõusis võiduga seitsme punktiga 12. tabelireale.

https://www.err.ee/1608450026/hollandi-voimud-konfiskeerisid-1-6-tonni-kokaiini

Hollandi võimud konfiskeerisid 1,6 tonni kokaiini

Hollandi tolliametnikud konfiskeerisid Rotterdami sadamas umbes 1,6 tonni kokaiini, mis oli peidetud banaanide ja tsemendi sisse, teatas kolmapäeval kohalik prokuratuur.

Konfiskeeritud kokaiini turuväärtus on umbes 127 miljonit eurot. Kokaiin oli peidetud kolme konteinerisse, vahendas Euronews. "Esimene konteiner tuli Ecuadorist ja see oli täis banaane. Teises konteineris olevad narkootikumid leiti kakaoubade laadungi seest. See konteiner tuli samuti Ecuadorist," teatas prokuratuur. "Kolmandas konteineris, mis oli koormatud Portugali suunduva tsemendiga, oli viis narkootikume täis spordikotti," lisas prokuratuur. Hollandi tolliamet teatas teisipäeval, et konfiskeeris sel aastal 68 tonni ulatuses kokaiini. Eelmisel aastal konfiskeeriti 49 tonni kokaiini. Europol hoiatas hiljuti, et Hollandi suurtest sadamatest on saamas Lõuna-Ameerikast pärit kokaiini saadetiste keskused.

https://kultuur.err.ee/849580/loe-katkendit-doris-lessing-vanglad-milles-me-vabatahtlikult-elame

Loe katkendit: Doris Lessing, "Vanglad, milles me vabatahtlikult elame"

Loomingu Raamatukogu 22. numbrina ilmus nobelist Doris Lessingi "Vanglad, milles me vabatahtlikult elame", millesse on koondatud 1985. aastal CBC raadios peetud viis loengut. Inglise keelest tõlkinud Krista Kaer.

Doris Lessing arutleb üksikisiku vabaduse üle maailmas, kus inimeselt oodatakse pigem solidaarsust ja kogukonna arvamusele allumist kui iseseisvat mõtlemist ja omaalgatust, uurib grupikäitumist, vaatleb mõjutamise ja ajuloputuse näiteid ning viise, kuidas ajuloputust märgata ja vältida. Autor vihjab haaravas arutluses positiivsetele lahendustele ja räägib üksikisiku võimalustest säilitada kaine ja kriitiline mõtlemine, olla positiivses mõttes mässumeelne. Katkend: Kunagi elas keegi väga lugupeetud ja jõukas talunik, kellel oli üks paremaid piimakarju kogu maal ning kelle juures käisid nõu küsimas teised talunikud tervest mandri lõunaosast. See juhtus vanas Lõuna-Rodeesias, praeguses Zimbabwes, kus mina üles kasvasin. Toimumisaeg oli natuke pärast Teist maailmasõda. Ma tundsin seda talunikku ja tema peret hästi. Šoti päritolu talunik otsustas tuua Šotimaalt ühe väga erilise pulli. See juhtus just enne seda, kui teadlased avastasid, kuidas müüa potentsiaalseid vasikaid väikestes pakkides õhupostiga ühelt mandrilt teisele. Loom saabus ettenähtud ajal, muidugi lennukiga, ning teda tervitas talunikest, sõpradest ja asjatundjatest koosnev vastuvõtukomisjon. Pull maksis 10 000 naela. Ma ei tea, mis see teeks kokku praeguses vääringus, aga talunikule oli see väga suur summa. Pullile ehitati eraldi kodu. Ta oli suur ja muljetavaldav loom, väidetavalt leebe nagu talleke, ning talle meeldis, kui teda kõditati kuklast kepiga, ja seda tehti turvaliselt aediku varbade tagant. Tal oli oma talitaja, umbes kaheteistkümneaastane mustanahaline poiss. Kõik läks kenasti ning oli selge, et peagi saab pullist isa küllaldasele hulgale vasikatele. Ta oli ka vaatamisväärsus, uudistajad sõitsid pühapäeva õhtupoolikul kohale, seisid ümber aediku ja silmitsesid mõtlikult seda imepärast looma, kes nägi välja nii võimas ja oli nii vagur. Ja äkitselt tappis pull täiesti seletamatult oma talitaja, selle mustanahalise poisi. Seepeale toimus midagi kohtuistungisarnast. Poisi sugulased nõudsid ja said hüvitist. Sellega aga ei olnud lugu veel lõppenud. Talunik otsustas, et pull tuleb tappa. Kui see teatavaks sai, läksid paljud inimesed tema juurde ja palusid toreda looma elu eest. Kõik ju teadsid, et pullidel on kombeks äkitselt pööraseks minna. Karjapoissi oli hoiatatud ning küllap oli ta olnud lohakas. Endastmõistetavalt see enam ei korduks… Ja raisata kogu see jõud, potentsiaal, rahast rääkimata – mille pärast? "Pull on tapnud, pull on mõrtsukas ja teda tuleb karistada. Silm silma vastu, hammas hamba vastu," ütles järeleandmatu talunik ning laskekomando hukkaski pulli ja ta maeti maha. Nagu ütlesin, ei olnud see talunik mingi tohmakas ega maamats. Enamgi veel, ta veetis nagu kõik temasugused – valitsev valge vähemus – palju aega, kirudes kõikjal enda ümber elavaid mustanahalisi ja sõimates neid primitiivseteks, tagurlikeks, paganateks ja nii edasi. Tema tegu, looma süüdimõistmine kuriteos, pärines aga inimkonna kaugest minevikust, nii kaugest, et me ei teagi, kust see alguse on saanud, kuid kindlasti oli see aeg, mil inimene ei teadnudki õieti, kuidas inimeste ja loomade vahel vahet teha. Kõik taktitundelised vihjed sõpradelt või teistelt talunikelt tõrjus ta kõrvale vastusega: "Tänan väga, mina tean, kuidas hea ja kurja vahel vahet teha." Ja veel teinegi juhtum. Teise maailmasõja lõpul mõisteti surma üks puu. Seda puud seostati kindral Petainiga, keda peeti mõnda aega Prantsusmaa päästjaks ja seejärel Prantsusmaa reetjaks. Kui Petain häbisse langes, mõisteti puu pühalikult süüdi ning hukati vaenlasega koostöö tegemise eest. Ma mõtlen neist juhtumitest sageli – need esindavad seiku, mis saavad aja möödudes suurema tähenduse. Alati, kui tundub, et kõik kulgeb üsna sujuvalt – ja ma räägin inimeste asjadest üldiselt –, kerkiks järsku otsekui esile midagi kohutavalt primitiivset ja inimesed pöörduvad tagasi barbaarse käitumise juurde. Just sellest ma tahangi rääkida neis viies loengus – sellest, kui sageli ja millisel määral valitseb meid nii üksikisikute kui ka gruppidena meie metsik minevik. Ja ometi, kui mõnikord tundubki, et oleme abitud, suudame samas väga kiiresti – või liigagi kiiresti, et seda seedida – koguda teadmisi endast mitte üksnes kui üksikisikutest, vaid ka kui gruppidest, rahvastest ja ühiskonnaliikmetest.

https://sport.err.ee/1608581851/ralf-rangnick-asub-ametisse-austria-jalgpallikoondise-peatreenerina

Ralf Rangnick asub ametisse Austria jalgpallikoondise peatreenerina

Ralf Rangnick asub hooaja lõpus ametisse Austria jalgpallikoondise peatreenerina, kuid jätkab ka tööd Manchester Unitedi juures konsultandina.

Koondise juurde asub ta mais, kui tema kohustused Unitedi peatreenerina lõppevad. Rangnickuga sõlmiti kaheaastane leping. Juhul kui Austria jalgpallikoondis kvalifitseerub 2024. aasta EM-finaalturniirile, pikendatakse lepingut kahe aasta võrra. Kui Austria koondis peaks pääsema ka 2026. aasta MM-finaalturniirile, pikendatakse tema lepingut veelgi kaks aastat. Rangnick tuli Unitedisse Ole Gunnar Solskjaeri asemele novembri lõpus, nõustudes juhtima meeskonda kuni suveni. Paraku ei ole praegused tulemused Unitedi juhtkonnale meeltmööda ning Rangnick on sunnitud peatreeneri kohalt lahkuma. Tema koha võtab üle Erik ten Hag. Unitedi peatreenerina võitis Rangnick ainult 10 mängu 26-st. Hiljutised kaotused Arsenalile ja Liverpoolile ning viik Chelseaga vähendavad Unitedi lootust pääseda järgmisel hooajal Meistrite liigasse.

https://sport.err.ee/83560/hanto-mansiiskis-laks-voit-sakslasele-zahknale-53-koht

Hantõ-Mansiiskis läks võit sakslasele, Zahknale 53. koht

Laskesuusatamise MK-etapil Hantõ-Mansiiskis võitis meeste 12,5 jälitussõidu Simon Schempp 33.27,8-ga.

Sakslasele järgnesid norralane Johannes Thingnes Bö 8,5 ja kaasmaalane Erik Lesser 15,7 sekundi suuruse kaotusega. Scempp tegi kolm, Bö ühe ning Lesser kaks möödalasku. Rene Zahkna sai 53. (+6.36,9; 6) koha.

https://sport.err.ee/913263/video-hetk-mis-otsustas-mangu-saatuse-vaata-sander-raieste-tabavat-kaugviset

VIDEO | Hetk, mis otsustas mängu saatuse - vaata Sander Raieste tabavat kaugviset

Eesti meeste korvpallikoondis alistas neljapäeval MM-valikmängus Serbia 71:70. Otsustava kolmepunktiviske tabas kümme sekundit enne lõppu pärast Kristian Kullamäe söötu Sander Raieste.

Eesti sai pool sekundit enne kohtumise lõppu palli ja Kullamäe võttis rünnakult rahulikult, purjetas seejärel korvi alla ning söötis siis välja vabaks jäänud Raiestele, kes oli eelmisel kuuel pealeviskel eksinud, aga otsustaval momendil käsi ei värisenud. "Sel hetkel ma nii palju skoori peale ei mõelnud, nägin lihtsalt ära, et olin jäänud vabaks," iseloomustas Raieste olukorda ERR-ile. "Ole mees ja viska ise sisse, lihtsamat viset on raske ette kujutada. Tänu ka Kristianile, kes selle olukorra mulle kätte mängis. Tunne on ülev ja veteranidele poleks olnud võimalik paremat lahkumismängu korraldada." Järelejäänud aja jooksul õnnestus serblastel saada veel kolm vabaviset, aga Stevan Jelovac tabas neist vaid kaks esimest, kuid kolmandat enam mitte ja võit kuulus kodumeeskonnale.

https://www.err.ee/885676/jaapani-uus-kaitseplaan-tugevdab-voitlusvoimet-suurendab-eelarvet

Jaapani uus kaitseplaan tugevdab võitlusvõimet, suurendab eelarvet

Jaapani valitsus kiitis teisipäeval heaks uue kaitseplaani, mis suurendab kaitsekulutusi ja näeb ette võitlusvõime tõstmist, pidades silmas vajadust seista vastu võimalikele ohtudele Põhja-Koreast ja Hiinast.

Plaan näeb ette rekordilise 27 triljoni jeeni (240 miljardi USA dollari) eraldamise viieks aastaks alates 2019. aasta aprillist. Uus eelarve on kaks triljonit jeeni (17,6 miljardit dollarit) suurem kui eelmine viie aasta kaitse-eelarve. Kaitseplaani kohaselt tuleb helikopterikandja Izumo kohandada ümber selliselt, et see saaks pardale võtta 42 F-35B varghävitajat. Jaapan kavatseb järgmise kümnendi jooksul osta 147 F-35 tüüpi hävituslennukit, neist 105 tavalist F-35 ja 42 lennukit F-35B. Kaitseametnike sõnul vajab Jaapan suuremat heidutust, raketitõrjevõimekust ja võitlusvõimet, et tulla toime regionaalpingetest tulenevate potentsiaalsete ohtudega. Jaapan kavatseb kulutada ka 235 miljardit jeeni (2 miljardit dollarit), et osta kaks maismaal baseeruvat raketitõrjesüsteemi Aegis Ashore ja teisi süsteeme. Kriitikute sõnul annaks lennukikandja omamine Jaapanile rünnakuvõime, mis oleks vastuolus riigi patsifistliku põhiseadusega.

https://www.err.ee/1100416/ravimite-kaitlemist-lihtsustav-eelnou-labis-esimese-lugemise

Ravimite käitlemist lihtsustav eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogus läbis kolmapäeval esimese lugemise ravimiseaduse eelnõu, mille eesmärk on lihtsustada kõlbmatute ravimite vastuvõtmist ja käitlemist, lihtsustada ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni ning parandada üldist apteegiteenust.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi sõnul tõstavad muudatused ravimipoliitika kvaliteedi taset. "Tõhusatel, ohututel ja mõistlikult kasutatud ravimitel on meie elus oluline roll. Esiteks aitavad need lahendada paljusid terviseprobleeme ja parandada meie elukvaliteeti, kuid teisalt säästa ka haiglaraviga seotud kulutusi," nentis Mölder riigikogu pressiteates. Mölder lisas, et ravimid peavad olema järjepidevalt kättesaadavad, kindla kvaliteediga ning taskukohase hinnaga. Eelnõu seletuskirja järgi lihtsustatakse ühe punktina kõlbmatute ravimite märgistamist ja tarbijatelt tagastamist. "Edaspidi on kõikidel inimestel võimalik jätta vananenud ja kõlbmatud ravimid apteegi müügisaalis olevasse kogumisanumasse," selgitas Mölder. Ta märkis, et seaduse jõustumise järel on samuti võimalik tuua elupäästval eesmärgil erandkorras Eestisse müügiloata innovaatilisi ravimeid juba ravi kliiniliste uuringute staadiumis. "Näiteks patsiendid, kes põevad kroonilist või raskelt kurnavat haigust või kelle haigust peetakse eluohtlikuks ja keda ei ole võimalik müügiloa saanud ravimitega rahuldavalt ravida," sõnas Mölder.

https://www.err.ee/579825/suri-uhisraha-euro-esiisaks-peetud-hans-tietmeyer

Suri ühisraha euro "esiisaks" peetud Hans Tietmeyer

Suri endine Saksa keskpanga president Hans Tietmeyer, euro kavandaja, kes juhtis selle kasutuselevõtmist Saksamaal, teatas keskpank kolmapäeval.

Tietmeyer suri teisipäeval 85 aasta vanuselt. Tietmeyer oli mõjuvõimsa Bundesbanki president aastatel 1993-99, perioodil, mida iseloomustab Saksamaa taasühinemise järelmõju, Euroopas mindi üle ühisvaluutale ja loodi Euroopa Keskpank. "Hans Tietmeyer oli väljapaistev president, kes pidas oma tegevuses alati silmas valuutastabiilsuse eesmärki," ütles liidupanga praegune juht Jens Weidmann. Tietmeyer oli tuline keskpankade sõltumatuse pooldaja ning püüdis seda põhimõtet järgida ka Euroopa Keskpanga puhul, mille loomisel juhinduti suuresti Bundesbanki põhimõtetest ja mis asub Frankfurtis nagu viimanegi. Enne keskpanga juhtimist töötas Tietmeyer Saksa valitsuses ja oli kantsler Helmut Kohli nõunik.

https://kultuur.err.ee/907819/rahvusooper-estonia-vahetab-toomas-eduri-jarel-valja-ka-vello-pahni

Rahvusooper Estonia vahetab Toomas Eduri järel välja ka Vello Pähni

Rahvusooper Estonia loomingulist juhtimist ootavad ees suured muudatused: jaanuari keskel andis alates 2009. aastast rahvusballetti juhtinud endine tunnustatud balletitantsija Toomas Edur teada, et tema lepingut ei pikendatud ning nüüdseks on selge, et algselt kuni 2022. aastani kehtima pidanud tööleping peadirigent Vello Pähniga lõpetatakse juba sel kevadel.

Estoniast kinnitati Eesti Päevalehele, et peale Toomas Eduri lepingu mittepikendamise lõpetatakse kevadel ka peadirigendi ja loomingulise juhi Vello Pähni leping. "Kommentaare jagame lähemalt hooaja lõpus. Nagu ka Toomasega [Edur] käib praegu töö veel pool aastat. Näiteks hiljuti esietendus Rimski-Korsakovi ooper "Tsaari mõrsja", märtsis esietendub Eduri lavastatud "Romeo ja Julia" jne," sõnas ooperi kommunikatsioonispetsialist Lisanna Männilaan. Alates 2012. aastast Estonia loomingulise juhi ja peadirigendina töötanud Pähn ütles Eesti Päevalehele, et tema leping lõpeb 2022. aasta kevadel, kuid seda, kuidas ta jätkab, annab ta teada kevadel. "Praegu jätkub minu töö vastavalt lepingule," sõnas Pähn. Rahvusooperi nõukogu esimees Arne Mikk ütles, et vastab küsimustele loominguliste juhtide vahetuse kohta pärast järgmist rahvusooperi nõukogu istungit järgmisel neljapäeval.

https://www.err.ee/559179/500-eurose-tootmine-lopetatakse

500-eurose tootmine lõpetatakse

Euroopa Keskpank teatas, et lõpetab 500-eurose pangatähe tootmise ja välja andmise 2018. aasta lõpus.

Keskpanga nõukogu otsustas, et 500-eurone jäetakse europangatähtede teisest seeriast välja, kuna selle kasutamine võib hõlbustada ebaseaduslikku tegevust, vahendasid ERR-i teleuudised. 500-eurone kupüür jääb siiski seadusliku maksevahendina kehtima ning seda saab ka edaspidi kasutada. Euroopa Komisjon asus veebruaris koos Europoliga uurima 500-euroste kasutamist, sest ilmselt finantseeritakse nendega suures ulatuses terrorismi ja kuritegevust. Komisjoni uurimise algatas Prantsusmaa president Francois Hollande pärast Pariisi terrorirünnakuid, kui suurendati võitlust terrorisimi vastu.

https://www.err.ee/1153028/mare-ainsaar-libakusitlused-viivad-libatulemusteni

Mare Ainsaar: libaküsitlused viivad libatulemusteni

Ettepanek teha rahvaküsitlus teemadel "Kas Eesti Vabariik tunnustab abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna?" või "Kas Eesti Vabariigis kehtib abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna?" on selge näide libahundi loomisest, kirjutab sotsioloog Mare Ainsaar.

Elame teadmistepõhises maailmas ja nõustume, et enne oluliste otsuste tegemist peab tegema uuringuid. Uuringute all mõtleme mõjude uuringuid, kuid poliitikutele on nende igapäevatöös oluline ka rahva arvamus ehk avaliku arvamuse uuringud. Kuid mitte alati ei ole uuringud head ja ausad. Nimetame neid mittevajalikke uuringuid libauuringuteks. Nn libauuringud muutuvad kurja allikaks, kui neil on libahundi tunnused. Kuidas tunneme ära libauuringu? Siin on mõned lihtsad reeglid. Ta ei ole see, mis paistab. Näiteks väidab, et on uuring, aga tegelikult on arvamuse mõjutaja või reklaam. Ta ei ole tasakaalus ehk on metsa poole kaldu. Küsimuste puhul väljendub see tavaliselt selles, et valikuid on vaid ühest vallast ja valid, mida sa valid, välja tuleb ikka libahunt ehk kallutatud versioon. Ta ei ole adekvaatne ja selle asemel, et käituda tasakaalukalt, tekitab palju segadust, kas meelega või vahel ka meeleheitest. Kokkuvõttes ei aita libahundid kuidagi probleemide lahendamisel, vaid elavad oma kallutatud ebaloomulikku elu. Ettepanek teha rahvaküsitlus teemadel"Kas Eesti Vabariik tunnustab abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna?" või "Kas Eesti Vabariigis kehtib abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna?" on selge näide libahundi loomisest. Raske on ette kujutada olukorda, et inimesel oleks loomulikul viisil võimalik sellele küsimusele vastata "ei". Seega tekib mure, et millega on tegemist? Muidugi ei pea kõigil inimestel olema võimekust ära tunda libauuringut. Mida siis teha, kui ise ei ole sotsioloogi haridust saanud? Lahendused on siingi olemas: lisaks juristidele kutsuge ka päris sotsioloog seda looma uurima!

https://kultuur.err.ee/313987/ain-agan-minu-paevakava-ei-voimalda-koige-toimuvaga-kursis-olla

Ain Agan: minu päevakava ei võimalda kõige toimuvaga kursis olla

Muusik Ain Agan pälvis rahvusvahelisel muusikapäeval kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali muusikapreemia väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Soovisime talle õnne ja uurisime, mis hetkel põnevat toimumas on.

Mida selline tunnustus teie jaoks tähendab? Igasugune tunnustus ja lihtsalt pai on minu meelest väga olulised. Eesti Muusikanõukogu preemia pälvimine on mulle väga suur au. Eelkõige tähendab see minu jaoks paljudele kaasteelistele ja sõpradele tänutundega mõtlemist. Milliseid Eesti artiste või bände praegu kõige enam jälgite? Millest on Eesti muusikas vajaka? Minu päevakava ei võimalda kõige toimuvaga end kursis hoida, sest tahan ka näiteks teatrisse jõuda, aga kindlasti jälgin rohkem neid muusikuid ja kooslusi, kes püüavad väljaspool Eestit midagi korda saata. Neid õnneks on mitmeid. Mis teil praegu toimumas on? Milliste projektidega käib kõige aktiivsem töö, on mingeid üllatusi oodata? Sel aastal plaanime salvestada eelmise aasta Viljandi kitarrifestivali eriprojektiga KAHEKSA. Detsembris on kaks kontserti 2013. aasta Viljandi kitarrifestivali eriprojektiga koostöös Eesti Filharmoonia Kammerkooriga ja ka selle projekti salvestame ning plaanitavalt ilmutame koostöös ühe välismaise plaadifirmaga. Enne kõike seda leiab aset Viljandi kitarrifestival oma suurepäraste artistidega. Oktoobris tuleb uus projekt välja koostöös Brian Melvini, Raul Vaigla ja Tõnu Timmiga, samuti toimuvad mitmed kontserdid Lembit Saarsalu, Andre Maakeri, Villu Veski jpt. Lisaks kõigele olen täiskoormusega Elleri kooli rütmimuusika osakonna juhataja ja kitarriõpetaja, nii et igav ei ole. Mida uut võib oodata järgmiselt Viljandi kitarrifestivalilt? 11. kuni 15. oktoobrini toimuva kitarrifestivali plakatid on juba ammu üleval ja kava avalik ning suurepärane. Mis puudutab aga 2017. aasta festivali, siis selle kava on koos ja peaesineja avalikustame 15. oktoobril. Plaanis on ka eriprojekt, et tellida jälle uut eesti muusikat. Palju õnne ka ERR kultuuriportaali toimetuse poolt!

https://kultuur.err.ee/310745/berliinis-naidatakse-eesti-fotosid-ja-ehteid

Berliinis näidatakse Eesti fotosid ja ehteid

Berliini galeriis Showroom Trofejas avatakse 23. veebruaril Tallinna arhitektist fotograafi Mark Kovalenko ja Soomes töötava eesti ehtekunstniku Ilona Treimani ühisnäitus "Personal Touch 2", mille on kureerinud Harry Liivrand.

Eksponeeritakse Mark Kovalenko mustvalgeid melanhoolseid Tallinna vaateid ja autoportreid, mida tutvustati sügisel edukalt Münchenis, ning Ilona Treimani orgaanilistest vormidest tulenevad, metallist, taimsest materjalist ja poolvääriskividest ehted sarjast "ICE". See on Trofejases juba teine eesti fotoehtekunsti ühisnäitus. Kovalenkole ja Treimanile on see debüütnäituseks Berliinis, ühendavaks osaks nende loomingut läbiv tugev emotsionaalsus ja keskkonnatunnetus. Näitus on avatud 4. märtsini.

https://www.err.ee/1117749/kolmapaeval-kell-11-otse-uudistemajast-tonis-kons-eesti-poliitikast

Kolmapäeval kell 11 "Otse uudistemajast": Tõnis Kons Eesti poliitikast

Veebisaate "Otse uudistemajast" külaline on sel kolmapäeval Isamaa erakonnasisese ühenduse Parempoolsed käivitaja Tõnis Kons, kellega vestleb ajakirjanik Anvar Samost

"Otse uudistemajast" algab portaalis ERR.ee kolmapäeval kell 11. Saadet saab hiljem järelvaadata.

https://www.err.ee/690641/barnier-el-ja-britid-leppisid-kokku-21-kuulises-uleminekuperioodis

Barnier: EL ja Britid leppisid kokku 21-kuulises üleminekuperioodis

Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi läbirääkijad saavutasid esmaspäeval kokkuleppe Brexiti-järgses üleminekuperioodis, mis kestab 21 kuud pärast Ühendkuningriigi lahkumist EL-ist, ütles EL-i pealäbirääkija Michel Barnier esmaspäeval.

"Saavutasime kokkuleppe üleminekuperioodis," lausus Barnier pressikonverentsil Brüsselis pärast läbirääkimisi Briti Brexiti-ministri David Davisega. "Üleminekuperioodi pikkus saab olema piiratud," ütles Barnier. Leppe teksti alusel kestab üleminekuperiood 2019. aasta 29. märtsist 2020. aasta 31. detsembrini. "Sel perioodil ei osale Ühendkuningriik enam EL-i otsustusprotsessis, sest pärast seda kuupäeva (2019. aasta 29. märtsi) pole ta enam EL-i liige," lausus Barnier. "Sellest hoolimata säilitab ta ühisturu ja tolliliidu eelised... ning peab seetõttu austama kõiki Euroopa reegleid nagu seda teevad kõik liikmesriigid." Davise sõnul annab see "ettevõtetele ja kodanikele üle Suurbritannia ja EL-i nende nõutud kindluse". Barnier lisas, et Brexiti läbirääkijad leppisid hiljuti kokku ka "suures osas sellest, mis moodustab Ühendkuningriigi korralise lahkumise" EL-ist. Davis tervitas "olulist sammu" Brexiti leppe suunas Briti pealäbirääkija Davis tervitas viimaste päevade edu Brexiti kõnelustel "olulise sammuna" leppe saavutamisel. Davis avaldas esmaspäeval veendumust, et edusamme toetab ka neljapäeval algav Euroopa Liidu ülemkogu. Tema sõnul jõuti kõnelustel kokkuleppele, et rahvusvahelised kokkulepped kehtivad Suurbritannia suhtes ka üleminekuperioodil pärast Suurbritannia lahkumist EL-ist järgmise aasta märtsis. Davis lisas, et pooled leppisid kokku ühiskomitee loomises, mis hakkab lahendama üleminekuperioodil tekkivaid võimalikke vaidlusi. London ja EL kirjutavad Iiri piiri "toetuslahenduse" lahkumisleppesse Suurbritannia ja Euroopa Liidu läbirääkijad leppisid kokku Brexiti-järgse Iiri piiri "toetuslahenduse" kirjutamises tulevasse lahkumisleppesse, ütles Barnier. "Jõudsime täna kokkuleppele, et toetuslahendus peab olema lahkumisleppe õigusliku teksti osa," selgitas ta ajakirjanikele. Briti peaminister Theresa May lükkas selle idee kahe nädala eest vastuvõetamatuna tagasi. Leppekanne tähendaks, et seniteadmata sisuga "toetuslahendus" jõustub juhul, kui pooled ei suuda jõua Ühendkuningriigi EL-ist lahkumise ajaks muus lahenduses kokkuleppele või kõnelused on veel pooleli. Selle alusel oleks Brexiti järel teada konkreetne lahendus ja see jätab läbirääkijatele võimaluse leida Iirimaad ja Põhja-Iirimaad eraldavale piirile muu lahendus, näiteks EL-Briti kaubandusleppe raames.

https://www.err.ee/586158/sester-soitis-jordaania-energeetikaministrit-tanama

Sester sõitis Jordaania energeetikaministrit tänama

Eesti Energia üldkoosolek, rahandusminister Sven Sester kohtub pühapäeval Ammanis Jordaania energeetika- ja maavarade ministri dr Ibrahim Saifiga.

Rahandusministeeriumi teatel tänab Sester Jordaania riiki hea koostöö eest põlevkiviprojekti arendamisel. Uus elektrijaam võimaldab Jordaanial toota elektrit oma põlevkivist ja vähendada nii sõltuvust energiaimpordist. Eesti Energia osalusega Attarat Power Company viis möödunud nädalals lõpule Jordaania põlevkiviprojekti rahastamise. Eesti Energia investeerib Jordaania põlevkivielektrijaama rajamiseks loodud ettevõttesse 52,5 miljonit dollarit. Jaamast kuulub Eesti Energiale kümnendik. 554 MW brutovõimsusega põlevkivielektrijaam valmib 2020. aastaks.

https://www.err.ee/558739/riigikohus-ei-arutanud-keskerakonna-uut-pohikirja-vana-pohikiri-jaab-kehtima

Riigikohus ei arutanud Keskerakonna uut põhikirja, vana põhikiri jääb kehtima

Riigikohus ei võtnud arutlusele vaidlust Keskerakonna uue põhikirja kinnitamise üle. See tähendab, et kehtima jääb Keskerakonna vana põhikiri.

Vana põhikiri sätestas selgesõnaliselt, et erakonna liige arvatakse erakonnast välja, kui tema kohta on jõustunud kriminaalkorras süüdi-mõistv kohtuotsus. Keskerakonna juhatus ei kinnitanud aga Priit Toobali ja Lauri Laasi väljaarvamist, mistõttu jätkavad Toobal ja Laasi Keskerakonna liikmetena, vahendasid ERR-i teleuudised. Riigikohtu otsus Keskerakonna kongressil toimunud esimehe ja juhatuse valimistulemusi ei puuduta. Keskerakonda esindav vandeadvokaat Jüri Sirel on ERR.ee-le öelnud, et õigusselguse huvides tuleb see küsimus lõpuni menetleda ning seetõttu vaidlustati ringkonnakohtu lahend riigikohtus. 25. veebruaril jättis Tallinna ringkonnakohus Keskerakonna määruskaebuse rahuldamata ning jättis Tartu maakohtu registriosakonna 12. jaanuari kandemääruse muutmata. Keskerakond tegi registriosakonnale kandeavalduse erakonna põhikirja uue redaktsiooni registreerimiseks, kuid registriosakond ei kinnitanud põhikirjamuudatusi. Vana põhikirja järgi oli aga erakonna aseesimehi kaks, kuid kongressil kinnitati ametisse neli aseesimeest. Seetõttu analüüsib nüüd Keskerakond, kuidas tekkinud olukorras käituda.

https://www.err.ee/607067/riigid-leppisid-kokku-positsioonis-el-i-jargmise-aasta-eelarve-suhtes

Riigid leppisid kokku positsioonis EL-i järgmise aasta eelarve suhtes

Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kolmapäeval Brüsselis kokku nõukogu seisukohas EL-i 2018. aasta eelarveprojekti suhtes enne Euroopa Parlamendiga läbirääkimiste alustamist oktoobris, mida hakkab nõukogu eesistujana juhtima Eesti.

"Ma usun, et nõukogu seisukoht annab kindla aluse, mille põhjal leppida kokku selline 2018. aasta EL-i eelarve, mis viiks liitu edasi. Nõukogu teeb kooskõlas oma üldiselt kokkuhoidliku lähenemisega eelarvele ettepaneku suunata ressursid kõige suurema lisaväärtusega valdkondadele. Samuti aitab nõukogu seisukoht EL-il tegutseda kiirelt siis, kui tekivad uued väljakutsed,“ ütles Märt Kivine, kes on Eesti rahandusministri asetäitja ja eesistujariigi eriesindaja EL-i eelarve küsimustes. "Õigeaegne kokkulepe 2018. aasta eelarve suhtes on EL-i usaldusväärsuse proovikivi ja eesistujariigi prioriteet,“ lisas Kivine Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi pressiteate vahendusel. Nõukogu seisukoht 2018. aastaks hõlmab 158,9 miljardit eurot kulukohustustena ning 144,4 miljardit eurot maksetena, mis on vastavalt 0,6 ja 7,4 protsenti suurem võrreldes 2017. aasta EL-i eelarvega. Samas vähendas nõukogu algselt Euroopa Komisjoni poolt väljapakutud eelravekavas esitatud summasid vastavalt 1,7 ja 1 miljardi võrra. Kulukohustused on õiguslikud lubadused kasutada raha tegevusteks, mille rakendamine ulatub üle mitme eelarveaasta. Maksetega kaetakse kulud, mis tulenevad käesoleva eelarveaasta ja eelnevate eelarveaastate jooksul EL-i eelarvesse kirjendatud kulukohustustest. Järgmise aasta eelarvesse kavandatud maksed suurenevad märkimisväärselt, kuna eelduste kohaselt saavutab 2014.-2020. aasta programmide rakendamine pärast käivitusperioodi täie kiiruse. Nõukogu seisukohas on oluline rõhuasetus meetmetel, mille eesmärk on stimuleerida töökohtade loomist ja majanduskasvu, tugevdada julgeolekut ning tegeleda rändeküsimusega. Samuti jäetakse piisav varu EL-i mitmeaastase finantsraamistiku 2014-2020 ülemmäärade suhtes, juhuks kui tekib ootamatuid vajadusi, märkis nõukogu pressiteenistus. Nõukogu alaliste esindajate komitee kiitis kolmapäeval heaks ka kaks Euroopa Komisjoni ettepanekut, millega suurendatakse EL-i toetust noortele töötutele, et aidata neil tööd otsida, ning toetatakse 2016. aasta maavärinatest mõjutatud Itaalia piirkondade ülesehitamist. Paranduseelarve ühe projektiga suurendatakse 2017. aasta EL-i eelarvet 500 miljoni euro võrra kulukohustustena noorte tööhõive algatuse jaoks ja teisega võetakse kasutusele 1,2 miljardit eurot EL-i solidaarsusfondi raames pärast Abruzzos, Lazios, Marches ja Umbrias toimunud maavärinaid. Samuti kinnitas nõukogu komisjoni väljapakutud 719,2 miljonit eurot kulukohustustena ja 594,4 miljonit eurot maksetena Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi jaoks, et tulla toime rändesurvega. See raha võimaldab liikmesriikidel käsitleda rändevooge, integreerida isikuid, kel on õigus riiki jääda, ning saata tagasi neid, kel seda õigust ei ole. Nõukogu seisukoht sisaldab ka 200,0 miljonit eurot kulukohustustena ja 220,6 miljonit eurot maksetena ELi erakorralise toetuse mehhanismi jaoks ELi piires. See võimaldab ELil aidata liikmesriike, kes seisavad silmitsi loodus- või inimtegevusest tingitud katastroofiga, näiteks järsu ja massilise pagulaste ja rändajate sissevooluga. Seoses halduskuludega tunnustas nõukogu jõupingutusi, mis on tehtud töötajate 5% vähendamise eesmärgi saavutamiseks. Nõukogu rõhutas, et ELi institutsioonide töötajate hulka tuleb pidevalt jälgida, et tagada, et saavutatud kokkuhoid oleks püsiv. Nõukogu võtab oma seisukoha eeldatavasti ametlikult vastu septembri alguses. Sellega antakse eesistujariik Eestile volitused pidada EL-i 2018. aasta eelarve üle läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.

https://sport.err.ee/260575/konstantin-vassiljev-loi-poolas-taas-varava

Konstantin Vassiljev lõi Poolas taas värava

Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Konstantin Vassiljev jätkab Poola kõrgliigas oma imetegudega, kui lõi Bialystoki Jagiellonia järjekordses mängus värava.

Jagiellonia võõrustas 24. vooru raames Wroclawi Slaski ja kuigi 14. minutil jäädi kaotusseisu, pöörati poolajapausiks skoor ringi. Seejuures Jagiellonia 2:1 värava lõi just põhikoosseisus platsile jooksnud Vassiljev, vahendab Soccernet.ee. Tal on nüüd Poola kõrgliigas sel hooajal kirjas 13 väravat ja 12 resultatiivset söötu ehk ühe kahest annab ta iga 72 mänguminuti kohta. Teisel poolajal lõi Jagiellonia veel kaks väravat ja võitis 4:1. Vassiljev vahetati välja 86. minutil.

https://sport.err.ee/1608412046/phoenix-voitis-13-korda-jarjest-houston-kaotas-15-korda-jarjest

Phoenix võitis 13. korda järjest, Houston kaotas 15. korda järjest

Korvpalliliigas NBA jätkub Phoenix Sunsi hea hoog, kes alistas esmaspäeval võõrsil San Antonio Spursi 115:111 (24:20, 33:24, 33:31, 25:36).

See oli eelmise hooaja finalistile 13. võit järjest ja tähistab klubi ajaloo pikkuselt kolmandat võiduseeriat. Rekord on 17 (28. detsember 2006 kuni 29. jaanuar 2007). Kuigi Phoenix sai vastasest jagu nelja punktiga, siis tegelikult oli võit kindlam kui numbrid näitavad, kuna pisut enam kui kaks minutit enne lõppu oli Sunsi edu üle kümne silma. Devin Booker (Phoenix) oli 23 punktiga üleplatsimees, DeAndre Ayton lisas 21 silma ja 14 lauapalli. San Antonio parim oli 19 punktiga Derrick White. Phoenixiga vastupidises hoos liigub Houston Rockets, kes jäi võõrsil alla Boston Celticsile 90:108 (21:22, 26:30, 16:34, 27:22) ja kaotas juba 15. korda järjest. Kokku on meeskonnal tänavu üks võit ja 16 kaotust. Leedu korvpallur Domantas Sabonis loppis 21 punkti ja haaras 11 lauapalli ning Indiana Pacers oli võõrsil üle Chicago Bullsist 109:77 (31:16, 36:30, 22:15, 20:16). Tulemused: Cleveland - Brooklyn 112:117, Washington - Charlotte 103:109, Atlanta - Oklahoma City 113:101, Boston - Houston 108:90, Chicago - Indiana 77:109, Milwaukee - Orlando 123:92, New Orleans - Minnesota 96:110, San Antonio - Phoenix 111:115, Utah - Memphis 118:119, Sacramento - Philadelphia 94:102.

https://sport.err.ee/88007/konstantin-vassiljevi-kaval-soot-aitas-jagiellonia-kontrollmangus-voidule

Konstantin Vassiljevi kaval sööt aitas Jagiellonia kontrollmängus võidule

Eesti jalgpallikoondislase Konstantin Vassiljevi kavalalt lahtilükatud karistuslöögi järel avas tema koduklubi Bialystoki Jagiellonia sõprusmängus skoori.

Jagiellonia kohtus võõrsil Mariboriga, kes sai Sloveenia kõrgliigas lõppenud hooajal teise koha. Poolakad mängisid kaks poolaega kahe erineva koosseisuga, Vassiljev tegi kaasa esimese poolaja, vahendab Soccernet.ee. Jagiellonia võitis avapoolaja 2:0 ning terve kohtumise 3:2. Poola kõrgliigas algab uus hooaeg juuli keskel.

https://sport.err.ee/649159/nolvak-ja-tiisaar-joudsid-eevza-finaaletapil-poolfinaali

Nõlvak ja Tiisaar jõudsid EEVZA finaaletapil poolfinaali

Rannavõrkpallurid Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar osalevad sel nädalalõpul Ida-Euroopa Võrkpalliassotsiatsiooni (EEVZA) rananvõrkpalli sarja finaaletapil Moskvas. Laupäeval saadi küll kolmandas ringis kaotus, ent läbi lohutusringi pääseti siiski pühapäevasesse poolfinaali.

Reedel pidasid eestlased kaks kohtumist ning olid mõlemas võidukad. Kõigepealt saadi avaringis 2:0 (21:8; 21:14) jagu Venemaa duost Pavel Karpuhhinist - Maksim Adoninist. Teises ringis oldi samuti 2:0 (21:14; 21:18) üle teisest Venemaa paarist Pavel Šustrovist - Aleksei Gusevist ja jõuti kolmandasse ringi, vahendas Volley.ee. Seal kohtuti laupäeval ukrainlaste Konstantin Medjaniki - Eduard Reznikiga ja vastu tuli võtta 1:2 (19:21; 23:21; 9:15) kaotus ja langeti lohutusringi. Lohutusringis oli vastas Venemaa duo Ruslan Bõkanov - Maksim Hudjakov, kelles sai Eesti esipaar pärast tasavägist mängu jagu 2:1 (15:21; 22:20; 16:14). Nii pääseti poolfinaali, kus pühapäeval kell 10.40 kohtutakse venelaste Konstantin Semjonovi - Ilja Lešukoviga.

https://www.err.ee/880481/uro-eriesindaja-kritiseeris-uleilmsest-randeraamistikust-taanduvaid-riike

ÜRO eriesindaja kritiseeris üleilmsest ränderaamistikust taanduvaid riike

ÜRO rahvusvahelise rände eriesindaja Louise Arbour kritiseeris riike, kes taandusid ränderaamistiku allkirjastamisest.

Ülemaailmne turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkulepe pälvis ÜRO-s 192 riigi heakskiidu juulis pärast 18 kuud kestnud läbirääkimisi. Leppega liituvad riigid kinnitavad selle Marrakechis 10. ja 11. detsembril toimuval konverentsil. USA lahkus kõnelustest mullu detsembris, seitse kuud hiljem järgnes talle Ungari. Sestpeale on paktist kas avalikult lahti öelnud või ÜRO-d leppest taandumisest teavitanud Austraalia, Austria, Bulgaaria, Iisrael, Poola, Slovakkia, Šveits ja Tšehhi. Leppe on sihile võtnud poliitikud, kelle hinnangul ohustab see nende riigi suveräänsust. Arbouri sõnul tunnistab kokkulepe, et rändepoliitika kuulub riikliku suveräänsuse alla ja selle üle otsustab iga riik ise. "Mõned poliitikud, nagu selgus, asusid ütlema selliseid asju nagu "ränne on halb asi"," lausus Arbour. "See on täiesti naeruväärne. Ränne on asi. Mitte halb asi, mitte hea asi. Lihtsalt asi." Riigid kogevad nüüd "ostja kahetsust" pärast seda, kui pidasid teistega pikki läbirääkimisi ja leppisid kokku lõpptekstis, ütles Arbour. Arbour andis mõista, et ÜRO rändepaktist taanduvate riikide meelemuutus võib neile kahjuks tulla. "Asjassepuutuvate riikide asi on nüüd uurida, mis seisu see nad rahvusvaheliste mängijatena jätab ... pärast seda, kui nad nõustusid, said teistelt järeleandmisi ja leppisid tekstis kokku," lausus Arbour. Arbour lisas usutluses uudisteagentuurile Associated Press, et riigid asusid leppest taanduma kohati kummalistel põhjustel. Tema sõnul on asi kummaline, sest lepe pole juriidiliselt siduv. Kui riigid selle detsembris vastu võtavad, siis "pole ühtegi riiki, mis on kohustatud tegema midagi, mida ta ei taha", rõhutas ta. Sellest hoolimata "ootame väga suurt osalust, ÜRO liikmesriikide ülekaalukat osalemist" kokkuleppe ametlikul konsensusepõhisel heakskiitmisel, lisas Arbour. Siiski ei osanud ta öelda, kui palju riike või liidreid Marrakechi istungil osaleb. Raamistik sisaldab 23 eesmärki seaduslike rändevõimaluste loomiseks ning migreeruvate inimhulkadega paremaks toimetulekuks olukorras, kus maailmas on liikvel 258 miljonit inimest ehk 3,4 protsenti maakera rahvastikust. Marrakeshi konverentsi järel oodatakse, et ÜRO peaassamblee kiidab heaks rändepakti toetava resolutsiooni. Arbour ütles, et sõnal "migrant" on kahjuks pikalt olnud halb tähendus ja seda sõna on "mõistetud äärmiselt valesti". Ta tõi esile "uskumatu segaduse" inimeste peades, kes ei tee vahet sõja või poliitilise tagakiusu eest pagevate põgenike ning nende migrantide vahel, kes "ülekaalukalt järgivad riiki tulemiseks seaduslikke kanaleid" läbi turismi-, õpi- või tööviisade. Arbouri sõnul ülehindavad nende koduriigis olevate migrantide arvu, nende sooritatud kuritegude arvu ja töötuse määra, kuigi "reaalsus on hoopis midagi muud". Lisaks kritiseeris ta ka migrantide demoniseerimist ning mõiste "seadusvastane migrant" kasutamist. Mis puudutab migrantide halva kuvandi kõrvaldamist, siis "siin pole küsimus katses lükata täielikult kõrvale vägagi legitiimsed mured, mis valitsustel ja inimestel on oma piiride kontrollimise kohta", lausus Arbour. Rändepakti eesmärk on tekitada ja edendada "palju täpsem reaalsusetaju, et riikide valitsustel oleks poliitika, mis oleks loogiline", lisas ta.

https://sport.err.ee/1153475/rakvere-tarvas-seljatas-tallinna-kalevi-ning-avas-voiduarve

Rakvere Tarvas seljatas Tallinna Kalevi ning avas võiduarve

Korvpalli Eesti-Läti liigas avas reedel võiduarve Rakvere Tarvas, kes alistas kodusaalis Tallinna Kalev/TLÜ 82:75 (28:18, 15:24, 19:15, 20:18).

Nelja kaotuse kõrvale esimese võidu teeninud Tarvas võitis kohtumise avaveerandi kümne silmaga, kuid külalised pealinnast suutsid poolajaks vahe ühele vähendada. Mängu teine poolaeg osutus mõnevõrra tasavägisemaks, kui kolmanda veerandi võitsid võõrustajad nelja ning viimase veerandi kahe silmaga, teenides kokkuvõttes seitsmepunktilise võidu. Võitjate parimana tõi Kristaps Gluditis Rakverele 25 punkti, kaks lauapalli ja neli korvisöötu. Tormi Niits panustas 20 silma ja üheksa lauapalliga, pingilt sekkunud Sten Saaremäel lisas 15 punkti. Kalevi resultatiivseimad olid Brandis Raley-Ross ja Karl-Johan Lips, tuues vastavalt 24 ja 17 punkt.

https://www.err.ee/1097768/euroopa-investeerimispank-annab-eesti-energiale-70-miljonit-laenu

Euroopa Investeerimispank annab Eesti Energiale 70 miljonit laenu

Eesti Energia sõlmis Euroopa Investeerimispangaga (EIB) uue laenulepingu mahus 70 miljonit eurot, millega rahastatakse valguskaablil põhineva internetivõrgu investeeringuid.

Laenu pikkus on maksimaalselt 14 aastat, laenu väljavõtmise perioodiks on kolm aastat. Laenu võtab Eesti Energia kasutusele vastavalt vajadusele, teatas firma. Alates 2004. aastast on tegu seitsmenda laenulepinguga Eesti Energia ja EIB vahel, eelmine laenuleping pärineb 2019. aasta detsembrist summas 175 miljonit eurot. Kokku on EIB Eesti Energiale alates 2004. aastast laenanud ligikaudu 600 miljonit eurot.

https://www.err.ee/583145/europarlamendi-president-el-peaks-avama-liibuas-pogenikekeskused

Europarlamendi president: EL peaks avama Liibüas põgenikekeskused

Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani kutsus Euroopa Liitu üles rajama Liibüasse põgenike vastuvõtukeskusi ning rakendama Aafrikas "Marshalli plaani", et migratsioonitulva vähendada, kirjutas ajaleht Die Zeit esmaspäeval.

Liibüa keskused ei tohiks Tajani sõnul olla nagu koonduslaagrid, vaid peaksid pakkuma põgenikele väärikaid elutingimusi ja ligipääsu arstiabile, vahendas Politico. Tajani soovib võtta eeskuju Marshalli plaanist ehk ameeriklaste abiprogrammist Teises maailmasõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks. Uus Marshalli plaan võiks tema nägemuses tähendada muu hulgas haridusprogrammi ja tänapäevase põllumajanduse arendamist Aafrikas. "Me kas tegutseme kohe või saabub eelolevail aastail Euroopasse veel 20 miljonit aafriklast," nentis Tajani.

https://www.err.ee/1608726433/iraani-voimud-piirasid-protestide-tottu-internetile-ligipaasu

Iraani võimud piirasid protestide tõttu internetile ligipääsu

Iraani võimud piirasid neljapäeval internetile ligipääsu, kuna islamiriik proovib ohjeldada naiste õiguste eest seisvat protestiliikumist. USA lisas Teherani-vastaste sanktsioonide nimekirja Iraani moraalipolitsei.

Meeleavaldused puhkesid eelmisel nädalal, pärast Mahsa Amini matuseid. Islamiriigi julgeolekujõud kasutavad protestijate vastu üha suuremat vägivalda. Neljapäeval piirasid võimud ka internetile ligipääsu, piiratud on mitme sotsiaalmeediaplatvormi tegevus. Meeleavaldajad kasutasid sotsiaalmeedia rakendusi protestide organiseerimiseks, vahendas The Wall Street Journal. Internetile ligipääsu piiramine mõjutab miljonite iraanlaste igapäevaelu. Paljud inimesed kurtsid, et nad ei saa teha enam veebimakseid, häiritud on ka sularahaautomaatide töö. Pole veel selge, kas interneti sulgemine aitas võimudel meeleavaldusi ohjeldada. Protestidega seotud sotsiaalmeediapostituste hulk siiski vähenes, teatas The Wall Street Journal. Iraanist tuleb siiski järjest teateid riigi julgeolekujõude vägivallast protestijate vastu. Praeguseks on teateid 16 inimese hukkumisest. USA rahandusministeerium kehtestas neljapäeval sanktsioonid Iraani moraalipolitseile. Washington lisas sanktsioonide nimekirja veel Iraani kõrged julgeolekuametnikud. Mõned USA poliitikud leiavad, et Washington peab suurendama sidetehnoloogia eksporti Iraani. "Kongress kutsub rahandusministeeriumi üles tegema kõik endast oleneva, et aidata Iraani inimestel säilitada interneti-ühendus. Peame loobuma igasugusest bürokraatiast ja selle ära tegema," ütles kongressi väliskomisjoni liige Claudia Tenney. Miljardär Elon Musk teatas nädala alguses, et taotleb oma satelliit-internetisüsteemile Starlink erandit, et muuta oma teenus Iraanis kättesaadavaks.

https://kultuur.err.ee/614280/artises-naeb-hinnatud-lati-ja-leedu-filme

Artises näeb hinnatud Läti ja Leedu filme

23. ja 24. augustil toimuvad kinos Artis esmakordselt Balti filmipäevad, kus näidatakse kahel õhtul tasuta Läti ja Leedu auhinnatud filme. Kohal on ka filmitegijad ise, kelle käest saab küsimusi küsida.

"Ma olen siin" ("Es esmu šeit") Režissöör: Renars Vimba 23. august kell 19:00 Pärast isa surma on 17-aastane Raya sunnitud koos oma väikevennaga kolima vanaema juurde. Kuigi kumbki lastest vanaema tegelikult ei salli, siis valikut ei ole - oma emast ei ole nad juba mitu aastat kuulnud ning järgmine valik oleks lastekodu. Depressiivne väikeküla täidab Raya hinge üksildusega ning teda valdab üleüldine pettumus elus. Siiski proovib ta eluga edasi minna ning kooli kõrvalt hoolitseb Raya ka oma väikevenna- ning vanaemale kuuluva õunaaia eest. Ootamatu sündmuse tagajärjel, tuleb Rayal aga vastu võtta keerulisi otsuseid, mis oleksid üle jõu ka täiskasvanule. Tema unistus elust koos emaga Inglismaal hoiab aga noore tüdruku hinge siiski võitlusvalmis ning motiveerib tegutsema. Muidugi tärkab vales kohas ka armastus, mis Raya olukorra veel keerulisemaks teeb. Linastusel on kohal külaline - näitlejanna Elīna Vaska, kes kehastab filmis peategelast Rayat. "Emilija" Režissöör: Donatas Ulvydas 23. august kell 21:00 1972. aasta suvel lähevad noored Kaunase tänavatele, et nõuda Leedi iseseisvust. Nende seas on ka Emilija, kes marsib koos protestiva rahvaga oma unistuste elu poole. Siis toimub aga ootamatu pööre ning Emilija ei pea võitlema enam mitte ainult enda, vaid ka oma sõprade saatuse eest. Elu Kaunases ei ole selline, nagu Emilija ette kujutas - ta ei ole kindel, kas valed, reetmine ja armastus, mis tulid tema ellu kui välk selgest taevast, aitavad kaitsta tema suurt saladust. Linastusel on kohal külaline - režissöör Donatas Ulvydas. "Sangaile suvi" ("Sangailes vasara") Režissöör: Alanté Kavaïté 24. august kell 19:00 17-aastane Sangaile on vaimustuses trikilennukitest ning unistab piloodiks saamisest. Ainukeseks takistuseks on see, et ta kardab kõrgusi ning pole kunagi julgenud isegi kokpiti istuda. Suvisel lennushowl, mis toimub Sangaile vanemate järvemaja lähedal, kuhu Sangaile on tulnud suve veetma, kohtub ta kohaliku tüdruku Austega. Erinevalt Sangailest on Auste väga julge ning loov. Ta disanib ise rõivaid, tegeleb fotograafiaga ning elab oma elu täiel rinnal. Kahe tüdruku vahel tekib säde ning sõprusest kasvab välja suveromanss, mille käigus leiab Sangaile lõpuks inimese, kes aitab tal iseennast paremini mõista ning kes tõeliselt usub sellesse, et Sangailest võiks kunagi saada piloot. "Sangaile suvi” maailmaesilinastus toimus Sundace’i filmifestivalil, kus film võitis parima režii auhinna "Maailmakino” nimelises programmis. Film linastus ka prestiižel Berliini filmifestivalil ning on võitnud auhindu mitmetelt rahvusvahelistelt festivalidelt. Sangaile suvi oli ka Leedu kandidaat võõrkeelsele Oscarile. Kohal on külaline – näitlejanna Aiste Dirziute, kes kehastab filmis Auste tegelaskuju. "Ema, ma armastan sind" ("Mammu, es tevi mīlu") Režissöör: Janis Nords 24. august kell 21:00 12-aastane Raimonds üritab varjata koolis saadud halba märkust ning satub valede keerisesse, mis väljub kontrolli alt. Ta peab sukelduma Riia ööellu, et päästa oma saksofon, sõbrad ja staatus ema ees. Põnev lugu aususe tervendavast jõust. Tänaseks on film "Ema, ma armastan sind" linastunud enam kui 120 rahvusvahelisel festivalil, kus linateos on korjanud üle 15 erineva preemia, nende seas parima narratiivse loo tunnustus Los Angelese filmifestivalil, aasta parima Euroopa lastefilmi preemia Euroopa lastefilmide assosatsioonilt jpt. Läti filmifestivalil korjas Janis Nordsi teos parima režissööri, parima naisnäitleja ning publiku preemiad, samuti oli "Ema, ma armastan sind" 2014. aastal Läti kandidaat parima võõrkeelse filmi Oscarile.

https://sport.err.ee/858081/kanepi-voitis-esimest-korda-williamsi-vastu-seti-aga-kaotas-mangu

Kanepi võitis esimest korda Williamsi vastu seti, aga kaotas mängu

Viiendat korda 23-kordse slämmivõitja Serena Williamsiga (WTA 26.) kohtunud Kaia Kanepi (WTA 44.) võitis küll US Openi kaheksandikfinaalis esimest korda ameeriklanna vastu seti, kuid kaotas mängu 0:6, 6:4, 3:6.

Avaseti kaotas Kanepi vaid 18 minutiga 0:6. Tegemist oli selge klassivahega – Kanepi tegi küll vaid viis lihtviga, aga äralööke kogunes tal kõigest üks Williamsi 14 vastu. Teist setti alustas Kanepi servimurdega ja läks siis 2:0 juhtima. Uuesti murdis ta Williamsi servi seitsmendas geimis, minnes 5:2 juhtima, aga seejärel kaotas ta kohe enda pallingugeimi. Seisul 5:4 setivõidu eest servides jäi Kanepi 15:40 taha, aga suutis murdepallid päästa ja kolmanda settpalli realiseerida – karjääri esimene setivõit Williamsi vastu! Otsustavas setis jäi Kanepi murdega 0:3 taha, kuigi kolmandas geimis oli omakorda temal murdepall. Sellest ühest murdest Williamsile pääses, et sett 6:3 võita ja tagada koht veerandfinaalis. Kohtumine kestis lõpuks tund aega ja 37 minutit. Kanepi servis neli ässa ja tegi kolm topeltviga, Williams aga sai kirja koguni 18 serviässa ja lisaks ka neli topeltviga. Äralöökidest teenis Williams 47 ja Kanepi 22 punkti, lihtvigu kogunes Kanepil 18 ja Williamsil 22. Mängitud punktidest võitis Williams 85 ja Kanepi 61. Kanepi realiseeris kolmest murdevõimalusest kaks, Williams suutis seitsmest murdepallist ära kasutada viis. Seitsmendat US Openi võitu jahtiv Williams läheb veerandfinaalis vastamisi 8. asetatud tšehhitari Karolina Pliškovaga, kes oli 6:4, 6:4 parem 18. paigutusega austraallanna Ashleigh Bartyst. Kaia Kanepi Autor: AFP/Scanpix KANEPI - WILLIAMS: Kanepile on see teine aasta järjest ja üldse neljas kord US Openil 16 parema sekka jõuda. Varasemast kolmest korrast kahel on ta sealt edasi ka veerandfinaali jõudnud. Varem on Kanepi ja Williams omavahel mänginud neljal korral ja seni on kõik kohtumised võitnud Williams kahes setis, Kanepil pole õnnestunud tema vastu veel ühtegi setti võita. Viimati olid nad vastamisi neli aastat tagasi US Openil just kaheksandikfinaalis, siis jäi Williams peale 6:3, 6:3. See on ka ainus kord Kanepi karjääris, kui ta on jõudnud slämmiturniiril 16 parema sekka, aga sealt edasi pole pääsenud. "Kindlasti tuleb sellest teistsugune mäng kui täna. [Petersoniga] olid meil pikad pallivahetused, aga ma usun, et järgmises mängus selliseid pallivahetusi ei tule," arvas Kanepi pärast kolmandas ringis Eesti juurtega rootslanna Rebecca Petersoni alistamist. "Pean mängima samamoodi nagu siiani, ei tohi väga midagi muuta ja pean lootma, et mängin väga hästi. Mul on kogemus olemas, tean, mida oodata. Aga iga mäng on erinev, iga päev on erinev, seega eks paistab." "Ilmselgelt oskab ta võita, ta alistas esimesena asetatud mängija," kommenteeris Serena Williams eelseisvat matši. "Olen temaga palju mänginud ja meil on olnud väga tasavägiseid kohtumisi. Aga iga matš on uus. Igatahes oskab ta väga head tennist mängida."

https://www.err.ee/575676/usa-kaitsefirma-tegevjuht-tuli-eestisse-koostood-arutama

USA kaitsefirma tegevjuht tuli Eestisse koostööd arutama

Eestisse saabus esmaspäeval visiidile Ameerika Ühendriikide kaitsetööstusettevõtte Raytheon International tegevjuht John Harris.

Eesti Kaitsetööstuse Liidu (EKTL) kutsel visiidile tulnud Harris kohtub president Kersti Kaljulaiu, peaminister Taavi Rõivase, kaitseminister Hannes Hanso ning mitmete siinsete kaitsetööstuse esindajatega. Samuti osaleb ta teisipäeval liidu korraldatud konverentsil. EKTL-i juhatuse esimees Ingvar Pärnamäe ütles ERR-ile, et Raytheon on Eesti kaitsetööstusega koostööd kombanud umbes kaks aastat. "Paari Eesti ettevõttega on jõutud ka nii kaugele, et on allkirjastatud ühise koostöö deklaratsioonid," lisas Pärnamäe. Alanud visiit on Pärnamäe sõnul mõeldud selleks, et seda koostööd edasi laiendada ning selleks toimub John Harrisel poolteise päeva jooksul rida põhjalikumaid kohtumisi, kokku kuue kaitsetööstusettevõttega.

https://www.err.ee/825387/eesti-energia-muub-vkg-le-miljon-tonni-polevkivi-tehingu-hinda-ei-avaldata

Eesti Energia müüb VKG-le miljon tonni põlevkivi, tehingu hinda ei avaldata

Eesti Energia müüb Viru Keemia Grupile (VKG) kolme aasta jooksul pea miljon tonni põlevkivi, kuid lepingu hinda pooled ei avalikusta.

Lepingu detailid, kaasa arvatud toorme hind, jäävad poolte kokkuleppel konfidentsiaalseks. "Oleme praeguseks kasutanud Estonia kaevanduse kirdeosas pea poolteist aastat täiustatud kamberlaava meetodit ja kaks aastat tagasi rajasime esimese maa-aluse settetiigi. Tänu taolistele tehnoloogilistele lahendustele suudame põlevkivi kaevandada efektiivsemalt ja väiksemate keskkonnamõjudega ning meil on võimalus müüa seda ka teistele põlevkivisektori edendajatele. Usun, et kahe Eesti suurima põlevkivitööstuse edendaja koostöö on kogu valdkonna arengule igal juhul kasulik," ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter. Kontserni Viru Keemia Grupp juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul saab VKG juba juunist taaskäivitada ühe seni toorme puuduse tõttu konserveerituna seisnud Kiviter-tehnoloogial töötava põlevkiviõlivabriku ning luua kümmekond lisatöökohta. Vastavalt maapõueseadusele on Eestis võimalik aastas kaevandada kuni 20 miljonit tonni põlevkivi. Kaevandamismäär jaguneb vastavalt väljastatud kaevandamise lubadele nelja põlevkivi kasutaja – Eesti Energia, VKG, Kiviõli Keemiatööstus, Kunda Nordic Tsement – vahel. Sõltuvalt tootmise võimalustest ja vajadustest on põlevkivi kasutajad omavahel ka varem põlevkivi ostnud ja müünud.

https://sport.err.ee/841619/mehhiko-voidumarss-jatkus-ka-louna-korea-vastu

Mehhiko võidumarss jätkus ka Lõuna-Korea vastu

Jalgpalli MM-i F-alagrupi kohtumises alistas Mehhiko Lõuna-Korea 2:1. Mehhiko eest tegid skoori Carlos Vela ja Javier Hernandez, korealaste tabamse eest hoolitses üleminutitel Heung-Min Son.

Mängukäik: Kohtumise esimene hea võimalus oli 14. minutil Lõuna-Koreal, kui vasakult äärelt murdis läbi head tehnikat näidanud Hee-Chan Hwang. Hwangi pall tahaposti leidis värava eest äärekaitjsa Yong Lee, kuid mehe löögile pääses Mehhiko mängumees Hirving Lozano ette. 22. minutil pääses Sung-Yeung Ki täpse söödu järel rünnakule Tottenham Hotspuri äärepoolik Heung-Min Son, kuid mehe kahele järjestikusele löögile pääsesid Mehhiko kaitsjad ette. 23. minutil tegi Guillermo Ochoa esimese tõsise tõrje, kui oli sunnitud lükkama Sung-Yeung Ki ürituse üle lati. Kiirel vasturünnakul oli Hirving Lozano lähedal Mehhiko avaväravale, kuid Saksamaale värava löönud ründaja pallini ei ulatunud. Minut hiljem mängis Lõuna-Korea kaitsja Hyun-Soo Jang karistusalas käega, misjärel määras serblasest peakohtunik Mehhikole penalti. 11 meetri karistuslööki lööma läinud Carlos Vela ei eksinud ning viis mehhiklased 1:0 juhtima. 43. minutil oli Hirving Lozanol suurepärane võimalus Mehhiko eduseisu kahekordistamiseks, kuid ründaja saatis palli kõrgelt üle korealaste värava. 58. minutil pääses Lõuna-Korea karistusala joonelt löögile Andres Guardado, kuid väravavaht Hyun-Woo Cho suurepärane tõrje päästis korealased kaheväravalisse kaotusseisu jäämisest. 62. minutil mängiti ilusa rünnaku käigus Mehhiko karistusalas löögile Heung-Min Son, aga Tottenhami mängumehe löök blokeeriti. Kiirel vasturünnakul oli Carlos Velal samuti hea võimalus, kuid endise Arsenali mehe keriv löök jäi liiga kõrgeks. 66. minutil viis Javier Hernandez mehhiklased 2:0 juhtima. Kiirel vasturünnakul jäeti West Ham Unitedi mängumehele liiga palju ruumi ning ründaja karistas korealased koheselt ära, saates palli kindlalt Hyun-Woo Cho selja taha. 75. minutil oli korealastel suurepärane võimalus kaotusseisu vähendamiseks, kui Mehhiko kaitsja kehva tagasisöödu järel sai palli Hee-Chan Hwang. Poolkaitsja otsustas aga mitte kohe peale lüüa ning võimalus läks raisku. Üleminutitel vähendas Heung-Min Soni meisterliku sooritusega kaotusseisu ühele väravale, lüües karistusala joonelt palli Mehhiko värava ristnurka - 2:1. Paraku jäi aega liiga väheks ning seisu enam viigistada ei suudetud. kor Lõuna-Korea 1 F-alagrupp 90:00 2 Mehhiko mex 90+3' Heung-Min Son 26' Carlos Vela (pen.) 66' Javier Hernandez Koosseisud: Lõuna-Korea: Hyun-Woo Cho - Yong Lee, Hyun-Soo Jang, Young-Gwon Kim, Min-Woo Kim - Seon-Min Moon (77. Woo-Young Jung), Se-Jong Joo (64. Seung-Woo Lee), Sung-Yueng Ki, Hee-Chan Hwang - Jae-Sung Lee, Heung-Min Son Mehhiko: Guillermo Ochoa - Jesus Gallardo, Hector Moreno, Carlos Salcedo, Edson Alvarez - Andres Guardado (68. Rafael Marquez), Hector Herrera, Miguel Layun - Hirving Lozano (71. Jesus Corona), Javier Hernandez, Carlos Vela (77. Giovani dos Santos) Enne mängu: Kohtumist kommenteerib Alvar Tiisler, stuudiot juhib Aet Süvari. F-alagrupi avamängus alistas Mehhiko valitseva maailmameistri Saksamaa 1:0. Kohtumise ainsa värava lõi 35. minutil Hirving Lozano. Lõuna-Korea kaotas aga Rootsile, kui Andreas Granqvisti lõi penaltist värava. See on Lõuna-Korea ja Mehhiko 13. omavaheline kohtumine. Viimatises sõprusmängus 2014. aastal jäid mehhiklased peale koguni 4:0, muidu on korealastel aga omavahelistest kohtumistest ette näidata kolm võitu mehhiklaste kahe vastu. Seevastu ainsas MM-i kohtumises 1998. aastal võitis Mehhiko korealasi 3:1. MM-finaalturniiri alagrupimängudest on Mehhiko pidanud viimase 18 mängu jooksul vastase paremust tunnistama vaid kahel korral. Lõuna-Korea seevastu pole viimasel seitsmel kohtumisel võita suutnud.

https://www.err.ee/862499/narva-tiimanni-ja-daumani-tanav-vahetavad-nime

Narva Tiimanni ja Daumani tänav vahetavad nime

Narvas saavad seni eelmise sajandi alguse kommunistlike funktsionääride nimesid kandvad tänavad uued nimed.

Narva linn otsustas Tiimanni tänava nimetada ümber Soldinaks ja Daumani tänava uus nimi on Koidu. Narvas sai 1983. aastal tänav nime Ants Daumani (1885-1920) auks, kes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni ajal valiti Narva linnapeaks, pärast seda Narva linnanõukogu esimeheks ning kes oli Narva Tööliste Saadikute Nõukogu esimees jaanuarist märtsini 1918 ja oktoobrist 1917 Narva Sõja-revolutsioonikomitee esimees. Varasem Soldina tänav kandis eesti kommunisti ja Eesti Töörahva Kommuuni Narva linna Täitevkomitee esimehe Albert-August Tiimanni (1889-1942) nime alates 1974. aastast.

https://www.err.ee/1099923/otto-pukk-elektroonikatoostus-pusib-edukana-tanu-noortele

Otto Pukk: elektroonikatööstus püsib edukana tänu noortele

Eesti elektroonikatööstus püsib maailmakaardil edukana vaid siis, kui elektroonikatööstusesse tuleb peale noori, kes viivad valdkonda tulevikus edasi, kirjutab Otto Pukk.

Olgugi, et tänavu tuleb kooliaasta lõpp teistmoodi, on selgi kevadel paljudel noortel ees oluline valik, kuhu edasi õppima minna. Õppisin ülikoolis ise ärijuhtimist ja olen saadud teadmiste ja hariduse eest tänulik. Aga veel enam olen tänulik selle eest, et elu viis mind elektroonikatööstusesse. Selle valdkonna arenguid vaadates julgen noortele soovitada: kui tahate põnevat tööd, siis valige erialaks elektroonika. Elektroonikatööstuses kasutusel tipptehnoloogia ja robotid Aegunud on arusaamad, et tööstus on midagi "musta" või "räpast" ja Eesti on vaid odav allhankeriik. See oli tõesti nii, aga eelmisel sajandil. Praegusel ajal kasutab Eesti tipptasemel tehnoloogiat ja robootikat. Kui räägime Eesti elektroonikatööstusest, siis räägime kogu riigi kõige digitaliseeritumast ja automatiseeritumast tööstussektorist. Töö tehastes käib arvutite ja seadmetega, mille liigutusi juhitakse siit ning jälgitakse kliendi poolt teisel pool maakera. Eestis toodetakse seadmeid ülemaailmsetele tuntud ettevõtetele, tehakse kohapeal tipptasemel arendusi. Eestis toodetud elektroonikat võib leida nii kogu maailma mobiilsidevõrkudes, elektritõukeratastes, luksusautodes, lennukites, droonides kui meditsiiniseadmetes ja haiglates. Näiteks ainuüksi Saaremaal toodetud elektroonikat tellitakse eri kohtadesse üle kogu maailma, sealhulgas ka Hiinasse - see tähendab, et teeme kvaliteetseid asju. Eelarvamuste murdmisega aga peame veel vaeva nägema, et koolilõpetajaid meelitada enda tulevikku tööstusega siduma. Elektroonikatööstus on kiirelt arenev tööstusharu Elektroonikaseadmete kasutus tulevikus aina kasvab. Tärkav tööstusrevolutsioon Industry 4.0, tehisintellekti, virtuaalreaalsuse ja asjade internetiga võimaldavad arendada uusi tehnoloogiaid, mis muutuvad järk-järgult tööstuslike tootmisprotsesside osaks. Lisame eelnevale veel 5G mobiilsete andmesidevõrkude kasutuselevõtu ning on ilmselge, et elektroonikatööstus areneb lähiajal hüppeliselt veelgi. Elektroonikatööstuse jaoks loovad uusi võimalusi globaalsed megatrendid, nagu kliimamuutus ja üleminek puhtamale energiatootmisele, vananev rahvastik ja uuendused tervishoiusektoris. "Kuidas saaksime oma nappe ressursse tõhusamalt kasutada, arukaid ja puhtaid tehnoloogiaid paremini kasutada ning energiatõhusamalt tegutseda?" Kliimamuutused on praegu ilmselt iga tippjuhi jaoks mõtteainet pakkuv teema. Kuidas saaksime oma nappe ressursse tõhusamalt kasutada, arukaid ja puhtaid tehnoloogiaid paremini kasutada ning energiatõhusamalt tegutseda? Ning kuidas saaksime seda teha viisil, mis kaitseb keskkonda ja toetab töötajate arengut? Kuidas saaksime asju ajada uut moodi, mõeldes pikaajalisemalt, et luua uut väärtust ja jätta endast maha ettevõte ja ühiskond, mis on paremas seisus kui hetkel, mil need meile anti? Tootmine liigub kliendile lähemale Näeme, et elektroonikaseadmete tootmises jätkuvad geograafilised muutused: tootmine liigub Hiinast teistesse Aasia riikidesse, tagasi Euroopasse ja Ameerikasse ning kasvu on näha eriti Ida-Euroopas. Kuna uued tehnoloogiad tekivad ja arenevad ülikiiresti, muutub üha tähtsamaks ka toodete kiire turuletoomine. Seetõttu eelistavad kliendid tuua tootmise lähemale tootearendusmeeskonnale ja lõpptarbijale. Eesti elektroonikatööstuse jaoks on see globaalne trend kindlasti positiivne, tarvis on vaid piisavalt järelkasvu, kes ka tulevikus uusi avanevaid võimalusi Eesti kasuks suudaksid tööle panna. Raske õppustel, põnev päriselus Elektroonikaalase hariduse omandamine ei ole kindlasti kõige lihtsama tee valik. See eeldab ühe lisakeele omandamist tipptasemel – matemaatika, mis on tööstuses äärmiselt oluline vundament. Kuid julgen anda siiski noortele, nii poistele kui ka tüdrukutele, soovituse – kui närid end koolis läbi keerulisematest asjadest, saad võimaluse tööandjate juures õppida ja teha huvitavamaid ja põnevamaid asju. Eesti Elektroonikatööstuse Liit ja elektroonikaettevõtted teevad tihedat koostööd Eesti ülikoolidega, et õpitavad erialad oleksid kooskõlas tänapäevaste vajadustega ja noored, kes ülikoolipingist tulevad meile tööle, oleksid valmis lahendama tuleviku väljakutseid. Tunnen Eesti tööstussektoris tegutsedes suurt uhkust selle üle, kuhu Eesti on jõudnud. Eestis tehtud tööd hinnatakse kõrgelt kogu maailmas, meie lahendused on kohati lausa valdkonna tipus. Elektroonikatööstus on Eesti majanduse ja eeskätt ekspordi eestvedaja. Eesti elektroonikatööstus püsib aga maailmakaardil edukana vaid siis, kui elektroonikatööstusesse tuleb peale noori, kes viivad valdkonda tulevikus edasi.

https://sport.err.ee/850323/fulham-sai-olulise-rundeluli-paika

Fulham sai olulise ründelüli paika

Algavaks hooajaks Inglismaa kõrgliigasse tõusnud Fulham palkas Serbia koondise ründaja Aleksandar Mitrovici.

23-aastane Mirovic pallis Fulhami eest juba eelmise hooaja teises pooles, olles Newcastle Unitedist laenul. Nüüd said kaks klubi aga kokkuleppele ja serblane sõlmis Fulhamiga viie aasta pikkuse lepingu. Üleminekusummat ei avalikustatud, kirjutab Soccernet.ee. Karjääri jooksul on Mitrovic esindanud veel Brüsseli Anderlechti, Belgradi Teleoptikut ja Belgradi Partizani. Newcastle'i hingekirja kuulus ta aastast 2015. Muljetavaldavad numbrid on mehel ette näidata Serbia koondise eest, kus tal on kirjas 40 mängu ja 17 väravat. Tänavusel MM-il tegi ta kaasa kolmes mängu ja lõi ühe värava. Eesti koondislase Mattias Käidi koduklubi Fulham on sellel suvel üleminekuturul aktiivne olnud. Lisaks Mitrovicile on enda ridadesse toodud ligi 30 miljoni euro eest Nice'is pallinud poolkaitsja Jean Michel Seri ning tema klubikaaslane, keskkaitsja Maxime Le Marchand. Lisaks neile on Istanbuli Besiktasest saabunud hispaanlasest väravavaht Fabri ja ilmselt kõige nimekamaks liitujaks on hetkeseisuga Andre Schürrle, kes hangiti Dortmundi Borussiast kaheaastase laenulepingu alusel. Sky Sportsile teadaolevalt ostetakse Swansea Cityst ka keskkaitsja Alfie Mawson. 24-aastane inglane on kuuldavasti homme saabumas meditsiinilisele ülevaatusele ja tema eest tuleb Fulhamil välja käia umbes 22 miljonit eurot.

https://www.err.ee/1079308/tuntud-oigeusukirikud-olid-ulestousmispuhade-ajal-inimestest-tuhjad

Tuntud õigeusukirikud olid ülestõusmispühade ajal inimestest tühjad

Laupäeval pidasid mitmed maailma õigeusukirikud jumalateenistusi tühjades pühakodades koroonaviiruse pandeemia peatamiseks kehtestatud nõuete tõttu.

Moskvas, Peterburis ja Kiievis algasid jumalateenistused laupäeva öösel, et tähistada õigeusukiriku kõige tähtsamat püha. Usklikele tehti kirikutes toimuvast otseülekanne interneti või televisiooni vahendusel Ukrainas saadeti politsei sadade kirikute juurde, et tagada distantseerimise reeglid pühakodade lähistel jumalateenistuse ajal. Erand tehti pealinnas Kiievis Petšerski kloostris, kus politsei lubas usklikel siseneda kirikusse ühekaupa. Umbes sada inimest seisis kiriku lähistel ja ootas oma korda. Petšerski suurklooster, mis on üks Kiievi suurimaid turismiatraktsioone maa-aluse katakombide võrgustiku tõttu, on karantiini tõttu suletud. Enam kui 90 kloostris elaval mungal on tuvastatud koroonaviirus, neist vähemalt kaks on surnud, kirjutas Associated Press. Gruusias olid mõned kirikud usklikele avatud, kui koguduse liikmed tulid pühakotta enne kella üheksat, kui algas õhtune liikumiskeeld ja jäävad sinna kella kuueni hommikul, kui liikumiskeeld läbi saab. Vene Õigeusu Kiriku patriarh Kirill juhtis jumalateenistust inimtühjas Moskva Päästja Kristuse katedraalis. Mõned kirikud Venemaa eraldatud regioonides viivad arvatavalt läbi jumalateenistusi ka koos kogudusega, kirjutas AP. Küprosel keelasid võimud kirikus käimise ära ning ülestõusmispühade südaöiseid jumalateenistusi vaadati televisiooni vahendusel.

https://sport.err.ee/597523/nomme-kalju-loi-koduvaljakul-transile-kaks-vastuseta-varavat

Nõmme Kalju lõi koduväljakul Transile kaks vastuseta väravat

Koduses jalgpalli Premium liigas sai Nõmme Kalju teisipäeva õhtul peetud kohtumises kodusel Hiiu staadionil 2:0 jagu Narva Transist ning kindlustas tabelis kolmandat positsiooni.

Henrik Pürg viis kodumeeskonna nurgalöögijärgsest olukorrast 11. minutil juhtima ning Artjom Dmitrijev lõi teise värava 51. minutil penaltist. Liigatabelis on 13 mängu järel võrdselt 35 punktiga juhtimas Tallinna Levadia ja FC Flora. Kaljul on kolmandana 29 silma ja valitsev meister FCI jääb liidritest maha juba 15 silmaga. Mängueelsed kommentaarid: Nõmme Kalju treener Sergei Terehhov: "See hooaeg oleme Narvale juba kaotanud. Tegemist on väga hea meeskonnaga ja teeme kõik selleks, et neid võita ja kolm punkti koju jätta." Nõmme Kalju mängija Trevor Elhi: "Peame analüüsima, mis eelmises omavahelises mängus valesti läks ja tegema vigade parandused. Tahame jätta kolm punkti Nõmmele." Narva Transi treener Adiam Kuziaev: "Meid ootab raske mäng. Nad ihaldavad võtta revanši pärast esimese ringi kaotust. Kõige tähtsam võistkonna jaoks on uskuda oma jõudu ja jääda rahulikuks. Traumeeritud mängijate read on täienenud. Trauma tõttu ei saa mängida Nikita Savenkov." Narva Transi mängija Vadim Mihhailov: "Olen rõõmus, et saan jälle minna väljakule. Pärast traumat on alati raske tagasi tulla. On vaja töötada kaks korda rohkem, et olla jälle heas vormis. Meid ootab raske mäng, aga meil on vaja punkte. Kui saame mängida distsiplineeritult ja rahulikult, siis saame loota võitu."

https://menu.err.ee/1608374951/mauno-meesit-avaldas-kontsertvideo-loole-tormid

Mauno Meesit avaldas kontsertvideo loole "Tormid"

Helilooja ja kitarrist Mauno Meesit avaldas uuele loole "Tormid" kontsertvideo, mis filmiti suve lõpus toimunud öökontserdil Nõmbras.

"Kuna lugu on inspireeritud looduse dünaamikast, siis olen eriliselt õnnelik, et mul oli võimalus seda esmaesitada vabas õhus keset Nõmbra loodust," ütles Mauno Meesit ja lisas, et "Tormid" on osa pikemast materjalist, millega ta hetkel töötab. Festivali "Nõmbra Valgus" raames toimunud täispikal soolokontserdil tegid kaasa valguskunstnik Sten Valgus ja koreograaf Keithy Kuuspu. Esitusele tuli muusika Meesiti albumitelt ja telesarjast "Varjudemaa". Meesit salvestab uut albumit, mis plaanikohaselt avaldub järgmisel aastal.

https://sport.err.ee/1098877/suvevolle-avaetapp-toi-mangima-ule-600-inimese

Suvevolle avaetapp tõi mängima üle 600 inimese

2. juunil pandi 17 erinevas Eesti paigas pall mängu juba traditsiooniliseks saanud võrkpalliteisipäevakutel ehk Suvevollel. Kokku on sel aastal võistlusarjas kaheksa etappi.

Esimesel etapil käis üle Eesti mängimas 380 meest ja 264 naist ehk kokku 644 inimest. Kõige populaarsemad olid Taebla, Tallinna Pirita, Paide ja Tartu etapp, kirjutab volley.ee. Meeldivalt palju oli osalejaid ka väiksemates kohtades nagu Kärdlas ja Jõhvis. Eelmisel aastal oli avaetapil osalejaid ligi 500. Järgmine etapp toimub juba 9. juunil.

https://www.err.ee/1608517265/suurbritannia-kehtestas-sanktsioonid-mitme-valgevene-sojavaelase-vastu

Suurbritannia kehtestas sanktsioonid mitme Valgevene sõjaväelase vastu

Suurbritannia teatas teisipäeval, et kehtestas sanktsioonid mitme Valgevene sõjaväelase vastu Minski rolli eest Venemaa invasioonis Ukrainasse.

Sanktsioonide alla pandi neli kaitseametnikku ja kaks sõjaväelist ettevõtet, vahendas BBC. Briti välisminister Liz Truss põhjendas sanktsioone sellega, et Valgevene režiimi liider Aleksandr Lukašenko on aidanud kaasa Venemaa sissetungile Ukrainasse. Sanktsioonid määrati Valgevene kaitseministri asetäitja kindralmajor Viktor Gulevitši vastu, logistikaülema kindralmajor Andrei Burdõko vastu, relvastusjuhi kindralmajor Sergei Simonenko ning kaitseministri asetäitja kindralmajor Andrei Žuki vastu. Lisaks kehtestati sanktsioonid sõjaväeliste pooljuhtide tootja JSC Integrali vastu ning ettevõtte JSC 558 Aircraft Repair Planti vastu, mis hooldab sõjaväelennukeid õhuväebaasis, mida on Vene sõjaväelased kasutanud. Trussi sõnul paneb Suurbritannia Valgevene tundma Putini toetamise eest majanduslikke tagajärgi. Lukašenko ütles esmaspäeval, et Valgevenel ei ole kavas ühineda Venemaa sõjategevusega Ukrainas.

https://sport.err.ee/749893/patrailita-manginud-hannover-sai-saksamaal-ullatuskaotuse

Patrailita mänginud Hannover sai Saksamaal üllatuskaotuse

Eesti käsipallikoondislase Mait Patraili koduklubi TSV Hannover-Burgdorf kaotas Saksamaa meistrivõistluste kõrgliigas võõrsil HC Erlangenile 28:34 (16:15).

Võõrustajad juhtisid enamuse esimesest poolajast, korra juba nelja tabamusega 8:4, kuid puhkama mindi külaliste üheväravalises eduseisus. Teisel poolajal oli viimast korda viik seisul 20:20, mille järel Erlangen läks otsustavalt ette. Kümmekond minutit enne lõppu vaid 28:26 juhtinud väljakuperemehed võtsid siiski numbriliselt kindla kuueväravalise võidu, vahendab Käsipall24.ee. Vigastusest taastuv Patrail Hannoveri nimekirja ei kuulunud. Viimasest kuuest kohtumisest kolme võidu kõrvale kolmanda kaotuse saanud Hannover hoiab turniiritabelis 28. vooru järel 41 punktiga viiendat kohta. Neljamängulise võiduta seeria katkestanud Erlangen on 19 silmaga 13. positsioonil.

https://sport.err.ee/86822/argentina-vutikoondis-voib-jaada-viimasel-hetkel-copa-americalt-korvale

Argentina vutikoondis võib jääda viimasel hetkel Copa Americalt kõrvale

Argentina jalgpallikoondis võib kõige halvema stsenaariumi kohaselt jääda juunis algavalt Copa America turniirilt eemale.

Argentina jalgpallielus valitsevad segadused, kuna 30. juunil taheti sealsele alaliidule (AFA) valida uut presidenti, kuid valitsus lükkas need vähemalt 90 päeva jagu edasi ja saatis kaks inspektorit alaliitu uurima, kuidas on viimane toiminud teletuludega. Rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA) on senise praktika põhjal näidanud säärase käitumise suhtes, kus riigivõim sekkub kohaliku jalgpalliliidu tegemistesse, nulltolerantsi. Seega võib FIFA Argentina rahvusvahelisest vutielust vähemalt ajutiselt kõrvale jätta, nagu on tehtud varem Nigeeria, Kameruni, Kuveidi ja Indoneesiaga. Argentina jalgpalliliidu peasekretär Damian Dupiellet lausus La Redi raadiojaamale, et just sel põhjusel pöördutakse FIFA ja ka CONMEBOLI (Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere regiooni koondisi ühendav organisatsioon) poole ning küsitakse neilt nõu. "Täitevkomitee otsustab homme [täna - toim.], kas koondis peab Argentinasse naasma," sõnas Dupiellet, pidades silmas hetkel juba USA-s Copa Americaks valmistuvat koondist. Argentina on tänavuseks Copa Americaks loositud D-alagruppi ning peaks järgmisel esmaspäeval, 6. juunil pidama esimese alagrupikohtumise Tšiiliga. Hiljem ootavad ees veel matšid Panama ja Boliiviaga.

https://sport.err.ee/961647/u-21-koondise-peatreeneriks-sai-prins-selgus-ka-voolaidi-treenerite-meeskond

U-21 koondise peatreeneriks sai Prins, selgus ka Voolaidi treenerite meeskond

Eesti noormeeste U-21 ja U-23 koondise peatreeneriks kinnitati kuni 2020. aasta lõpuni Igor Prins. Meeste koondise peatreeneri kohusetäitja Karel Voolaid koostas oma abitreenerite meeskonna selliselt, et sinna kuuluvad nii endised koondise mängijaid kui ka noorema põlvkonna spetsialistid.

Igor Prins esindas Eesti meeste koondist mängijana aastatel 1992-1994 ühtekokku 20 korda. Premium liigas juhendas ta FC Levadia ja Nõmme Kalju FC meeskondi, pärast mida tegeles noorte jalgpalliga Läänemaal. Viimastel aastatel on Prins juhendanud Esiliiga B tasemel mängivat Pärnu Jalgpalliklubi, kus jätkab ka nüüd. "Meil seisab U-21 koondisega septembris algavas Euroopa meistrivõistluste valiksarjas ees tõsine pingutus. Peale on kasvamas uus ja väga huvitav põlvkond mängijaid, kelle jaoks eelseisvad kohtumised pakuvad võimalust end näidata, astuda just koondise keskkonnas samm edasi," lausus värske U-21 rahvusesinduse peatreener. Voolaidi abitreeneritena meeste koondise juures asusid tööle Mart Poom, Mario Hansi, Aivar Anniste, Vladimir Vassiljev ja Ott Meerits. "Igal treenerite meeskonna liikmel on oma vastutusala ja oskused, mida rakendame just tema valdkonnas. Pidasime esimese koosoleku, jagasime ülesanded ära ja asusime tööle, et olla septembrikuisteks EM-valikmängudeks valmis," lausus Karel Voolaid. Mart Poom jätkab koondise väravavahtide treenerina. Aastatel 1992-2009 esindas Poom meeste koondist 120 mängus. Treenerina on Poom lisaks Eesti koondisele ametis olnud Londoni Arsenalis ja oma jalgpallikoolis Nõmme United. Abitreener Mario Hansi on seni töötanud Voolaidi kõrval U-21 koondise juures, samuti pidanud Tartu JK Tammekas esindusmeeskonna peatreeneri, noortetöö juhi, esindusmeeskonna abitreeneri ja noortetreeneri ametit. Mängijana kuulus Hansi aastaid JK Tammeka esindusmeeskonda. Erialaselt on ta end täiendanud koolitustel Saksamaal ja Soomes. Eestis on Hansi läbinud C-, B- ja A-taseme treenerite koolituse ja õpib praegu UEFA Pro kursusel. Voolaidi abitreener Aivar Anniste töötab praegu JK Tallinna Kalevi U-21 võistkonna abitreenerina, varasemalt on ta olnud Eesti U-18 ja U-16 koondise abitreener. Aastatel 1997-2008 esindas Anniste mängijana meeste koondist 45 kohtumises ja lõi kolm väravat. Eesti klubidest mängis ta FC Flora, FC TVMK, Lelle SK, FC Valga, Viljandi JK Tulevik, Tartu JK Tammeka, FC Nõmme Unitedi, FCF Tallinna Ülikooli ja Viimsi JK eest, nüüd kuulub JK Tallinna Kalevi III võistkonna koosseisu. Välismaal esindas Anniste Norra klubisid Höneföss BK ja Ullensaker/Kisa IL ning Rootsis Enköping SK võistkonda. Anniste on läbinud C- ja B-kategooria treenerite kursused. Uus abitreener, kelle ülesandeks saab olema videoanalüüs, on Vladimir Vassiljev, kes töötab FCI Levadia esindusmeeskonna abitreeneri ja analüütikuna, duubelmeeskonna ja U-17 võistkonna peatreenerina. Alates 2012. aastast on ta Levadias olnud erinevate noortegruppide juhendaja. Koondistega on Vassiljev varasemalt kokku puutunud U-23 tasemel, kus ta oli Voolaidi abitreener. Vassiljevil on Tallinna Tehnikaülikoolist äriinfotehnoloogia magistrikraad. Jalgpallialaselt on ta end täiendanud Rootsis ja Eestis, kus läbis C-, B- ja A-taseme treenerite koolituse ja omandab praegu UEFA Pro litsentsi. Mängijana esindas Vassiljev FC Levadia, FC Infoneti, Viljandi JK Tuleviku ja Tartu JK Maagi ridu. Kehalise ettevalmistuste treenerina jätkab Ott Meerits, kes on mänginud nii noortekoondiste eest kui ka erinevates Premium liiga klubides, omab UEFA A litsentsi ning Tartu Ülikoolist spordifüsioteraapia magistrikraadi.

https://sport.err.ee/80760/flora-loi-avapoolajal-sillamaele-uheksa-varavat

Flora lõi avapoolajal Sillamäele üheksa väravat!

Bussi kraavivajumine ei jäänud Sillamäe Kalevi päeva suurimaks krahhiks - hilinenud treeningmängus sai Sillamäe 1:10 kaotuse Tallinna Floralt. Üheksa väravat kümnest löödi avapoolajal.

Juba viie minuti järel oli Flora 3:0 eduseisus. Seejärel lõi Sillamäe ühe tagasi, kuid pärast 20 minutit oli Flora koguni 6:1 juhtimas, vahendab Soccernet.ee. Kohtumise resultatiivseim oli nelja tabamusega Sakari Tukiainen, kaks korda sahistas Maksim Gussev. Värava said kirja ka florakatest Gert Kams, Andre Frolov, Rauno Alliku ja Albert Prosa ning ainsa sillamäelasena Jevgeni Kabajev. Tallinna FC Flora - JK Sillamäe Kalev 10:1 (9:1) 2., 20., 36., 45. Sakari Tukiainen, 4., 16. Maksim Gussev, 5. Gert Kams, 14. Andre Frolov, 31. Rauno Alliku, 78. Albert Prosa - 11. Jevgeni Kabajev Flora: Mait Toom (70. Magnus Karofeld), Markus Jürgenson, Nikita Baranov (46. Janar Õunap), Joonas Tamm, Gert Kams (59. Oskar Berggren), Andre Frolov, Brent Lepistu (46. Tõnu Paavo), Sander Laht (46. Hannes Anier), Maksim Gussev (46. Kaspar Paur), Sakari Tukiainen (46. Albert Prosa), Rauno Alliku (46. Zakaria Beglarišvili). Varus: Magnus Karofeld, Janar Õunap, Oskar Berggren, Tõnu Paavo, Hannes Anier, Zakaria Beglarišvili, Kaspar Paur, Albert Prosa. Sillamäe: Mihhail Starodubtsev, Pavel Puluntšu (74. Dmitri Gussev), Deniss Tjapkin (74. Anton Panov), Aleksandr Semahhin, Aleksandr Ivanjušin, Pavel Šuvalov (70. Irakli Torinava), Daniil Ratnikov (66. Emmanuel Gurtckaia), Kassim Aidara, Jevgeni Kabajev (72. Roman Grigorevski), Aleksandr Volkov, Aleksei Tšerkassov. Varus: Eduard Ussikov, Roman Grigorevski, Irakli Torinava, Emmanuel Gurtckaia, Dmitri Gussev, Anton Panov.

https://sport.err.ee/882225/levadia-naiskond-ei-pruugi-meistriliigas-jatkata

Levadia naiskond ei pruugi meistriliigas jätkata

Tallinna Levadia teenis Eesti naiste jalgpalli meistriliigas kolmanda koha, aga ei pruugi kõrgliigas jätkata.

"Naiskonna komplekteeritus on olnud meile viimastel hooaegadel murelapseks, sestap oleme mõelnud erinevate variantide peale, kuidas edasi minna," sõnas Levadia pressiesindaja Indrek Petersoo Soccernet.ee -le. "Mingil moel meie naiskonna tegevus kindlasti jätkub, aga kuidas see täpselt välja võiks näha, sellele annavad paar lähemat päeva vastuse. Võistkonna registreerimiseks on veel pisut aega, lähipäevade jooksul saabub lõplik selgus ja siis teeme oma otsuse teatavaks." Lõppenud hooajal pidi Levadia koosseisuprobleemide tõttu paar liigamängu kümnekesi mängima.

https://sport.err.ee/744148/hamilton-kaotas-bahreini-esimesel-treeningul-enam-kui-sekundiga

Hamilton kaotas Bahreini esimesel treeningul enam kui sekundiga

Vormel-1 MM-sarja hooaja teisel etapil Bahreinis näitas esimesel vabatreeningul kiireimat minekut Red Bulli piloot Daniel Ricciardo.

Ricciardo sõitis välja aja 1.31,060, millega edestas Mercedese meest Valtteri Bottast 0,304 sekundiga. Kolmanda-neljanda koha said Ferrari piloodid Kimi Räikkönen (+0,398) ja Sebastian Vettel (+0,410). Valitsev maailmameister Lewis Hamilton (Mercedes) oli Ricciardost aeglasem 1,212 sekundit. Tehnilise rikke tõttu ei saanud aega kirja Max Verstappen (Red Bull). Teine vabatreening algab kell 18.

https://sport.err.ee/1064264/zenjovilt-palli-saanud-kaaslane-loi-sahtjori-voiduvarava

Zenjovilt palli saanud kaaslane lõi Šahtjori võiduvärava

Puurivahist mööda mängides läks Sergei Zenjovi puude küll pikaks, aga Eesti koondislase jalast põrkas pall tiimikaaslasele Bajuržan Turõsbekile, kes lõi Karagandõ Šahtjori võiduvärava.

Šahtjor pidas täna Kasahstani kõrgliigas oma hooaja teise mängu ja võttis esimese võidu, alistades 1:0 mulluse hõbedameeskonna Almatõ Kairati, vahendab Soccernet.ee. Värav sündis 17. minutil. Zenjov kuulus põhikoosseisu ja vahetati välja 74. minutil. Kairati peatreener Aleksei Špilevski sai pärast esimest poolaega punase kaardi. Kolmapäevases mängus juba 27. minutil platsilt ära longanud Artjom Dmitrijev tänases kohtumises kaasa ei teinud, kui tema tööandja Okžetpes kaotas 0:1 Kõzõlorda Kaisarile. Okžetpes on kaotanud kuivalt kõik oma kolm liigamängu ja paikneb tabeli põhjas. Loe edasi Soccernet.ee portaalist.

https://sport.err.ee/1608705301/williamsi-alistanud-tomljanovic-lopetas-venelanna-pika-voiduseeria

Williamsi alistanud Tomljanovic lõpetas venelanna pika võiduseeria

USA lahtiste tennisemeistrivõistluste naiste üksikmängu 1/8-finaalis võitis Ajla Tomljanovic (WTA 46.) 7:6 (8), 6:1 venelannat Ljudmilla Samsonovat (WTA 35.), lõpetades sellega ka venelanna 13-mängulise võiduseeria.

Tomljanovic, kes alistas eelmises mängus oma viimast WTA matši mänginud Serena Williamsi, jõudis teist korda järjest suure slämmi veerandfinaali, alistades 7:6 (8), 6:1 venelanna Samsonova. Austraallane Tomljanovic lõpetas ligi kahetunnise võiduga Samsonova suurepärase 13-mängulise võiduseeria. Tomljanovic tuli esimeses setis tagasi seisult 2:5 ja tõrjus avasetis kaheksa settpalli. Lihtsalt väga hea tunne on võita, mis minu arvates sai ka palju tähelepanu," ütles Tomljanovic mängujärgsel pressikonverentsil. "Need on olnud tõeliselt pikad 48 tundi. Ma ei tundnud end täna terve päev endana," ütles Tomljanovic. "Tundsin end lihtsalt veidi kurnatuna. Pärast viletsat matši algust ei tahtnud ma niimoodi kaotada. Võtsin end kokku, võitlesin kõvasti ning mängisin kvaliteetset tennist." Soaking it all in. Alja Tomljanovic has reached her second straight Grand Slam quarterfinal! pic.twitter.com/4LH8dC0YVF — US Open Tennis (@usopen) September 5, 2022 Ons Jabeur alistas 1/8-finaalis 7:6 (1), 6:4 Veronika Kudermetova (WTA 18.) ning läheb veerandfinaalis vastamisi Tomljanoviciga.

https://www.err.ee/861281/meedia-haagis-peeti-kevadel-kinni-kaks-opcw-laborit-luuranud-venelast

Meedia: Haagis peeti kevadel kinni kaks OPCW laborit luuranud venelast

Hollandis Haagis peeti kevadel kinni kaks arvatavat Vene sõjaväeluure GRU agenti, kes üritasid luurata Šveitsis Spiezis asuvat laboratooriumit, mida Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW) kasutas Salisbury närvimürgirünnaku uurimises, teatasid Hollandi ja Šveitsi meedia.

Hollandi lehe NRC Handelsblad ja Šveitsi lehe Tages-Anzeigeri andmeil peeti kaksik kinni koostöös mitme Euroopa julgeolekuametiga. Šveitsi luureamet NDB kinnitas, et on juhtunust teadlik. Arvatavad agendid saadeti Venemaale tagasi. Spiezi laborit kasutati ka Süüria gaasirünnakute uurimisel. Labori pressiesindaja sõnul laborit aasta alguses küberrünnati, aga see nurjus ja andmetele ligi ei pääsetud. Juunis selgus, et veebis liikus labori nimel tehtud konverentsikutse, mis sisaldas pahavara. Vene saatkond Šveitsis ei tea oma sõnul kinnipeetud luurajatest Vene saatkond Šveitsis ütles reedel, et tal ei ole andmeid kahe väidetava Vene agendi kinnipidamisest. "Meil ei ole sellist informatsiooni ja me ei tea midagi väidetavast vahejuhtumist," ütles saatkonna pressiesindaja uudisteagentuurile Interfax. "Loomulikult me teame sellest, me oleme seda artiklit lugenud. See jättis palju küsimusi ja ausalt öeldes tundub see praegu õhutatava Vene-vastase kampaania järjekordse vooruna," sõnas ta. "Väidetavalt juhtus see poole aasta eest, nii et miks sellest nüüd kirjutada? Tsiteeritakse mingeid anonüümseid allikaid, kõik see on väga küsitav," lisas kõneisik.

https://www.err.ee/846536/maas-kaitsele-4-protsendi-kulutamine-maailma-turvalisemaks-ei-tee

Maas: kaitsele 4 protsendi kulutamine maailma turvalisemaks ei tee

Riigikaitsele sisemajanduse koguproduktist (SKP) 4 protsendi kulutamine ei tee maailma turvalisemaks, pigem tuleks rohkem austada reegleid ja rahvusvahelist korda, ütles Saksa välisminister Heiko Maas laupäeval.

"Teame, et rahu ja julgeolek pole asjatud. Aga (sisemajanduse koguproduktist) 4 protsendi kulutamine kaitsele ei tee maailma turvalisemaks," kirjutas Maas Twitteris. "Selle asemel vajame kiirkorras suuremat austust reeglite ja rahvusvahelise korra vastu," lisas ta viitega USA presidendile Donald Trumpile. Trump käis 11.-12. juulil toimunud NATO tippkohtumisel välja idee, et NATO liikmesriigid võiksid seada eesmärgiks tõsta kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st. Praegu tahavad riigid tõsta kaitsekulutused 2024. aastaks 2 protsendini.

https://sport.err.ee/601186/leverkuseni-bayeri-votab-ule-klubi-endine-tahtrundaja

Leverkuseni Bayeri võtab üle klubi endine tähtründaja

Saksamaa jalgpalliklubi Leverkuseni Bayeri peatreeneriks sai Heiko Herrlich, kes vahetas selle ametis välja Tayfun Korkuti.

45-aastane Herrlich esindas Bayerit aastatel 1989-93. Saksamaa koondises on mees pidanud viis kohtumist, milles löönud ühe värava. Lisaks Bayerile kandis Herrlich Mönchengladbachi ning Dortmundi Borussia dressi. Treeneritööd tegi ta viimati Regensburgi Jahnis, kelle viis kahe aastaga tugevuselt neljandast liigast 2. Bundesligasse. Kõrgliigas juhendas mees hooajal 2009/2010 VfL Bochumit. Bayer pidi lõppenud hooajal 1. Bundesligas leppima 12. kohaga.

https://www.err.ee/557433/karabahhi-kaitsevagi-teatas-et-kaotas-relvakonfliktis-hukkunutena-29-meest

Karabahhi kaitsevägi teatas, et kaotas relvakonfliktis hukkunutena 29 meest

Mägi-Karabahhi kaitsevägi kaotas laupäeval puhkenud relvakonfliktis hukkunutena 29 ja haavatutena 101 sõjaväelast, teatas tunnustamata vabariigi kaitseväe operatiivosakonna ülem Viktor Arstamjan teisipäeval.

"Tänase seisuga on kaotused elavjõus 29 sõjaväelast. Haavatud on 101 sõjaväelast," ütles ta Stepanakertis pressikonverentsil. Arstamjani sõnul kaotas Mägi-Karabahhi kaitsevägi konfliktis 14 tanki ja Aserbaidžaan 24 tanki.

https://menu.err.ee/607727/the-guardian-troonide-mangu-mojutusi-popkultuurile-voib-vorrelda-tahesodadega

The Guardian: "Troonide mängu" mõjutusi popkultuurile võib võrrelda "Tähesõdadega"

16. juuli õhtul jõuab teleekraanidele üle maailma "Troonide mängu" viimase hooaja esimene episood ning selles valguses võttis The Guardian kokku, kuivõrd on pseudoajalooline suurteos mõjutanud popkultuuri ja seriaalindust laiemalt.

Iga "Troonide mängu" ("Game of Thrones") episoodi jälgib HBO telekanali vahendusel orienteeruvalt 25 miljonit televaatajat, kuid sinna lisanduvad ka vaatajad kõikjalt üle maailma, rääkimata miljonitest, kes jälgivad sarja illegaalselt, sest tegemist on viimase viie aasta kõige enam illegaalselt alla laetud telesarjaga, vahendas The Guardian. Vaatajanumbrite kõrval on raske mööda vaadata ka sarja popkultuurilistest mõjudest. Lisaks sellele, et pseudoajaloolise maailma austajad kogunevad fänniüritustele, korraldatakse temaatilisi kontserte ning avatakse isegi draakonitest ja tuntud kangelastest inspireeritud baare, on "Troonide mäng" enim mõjutanud just seriaalindust laiemalt. Lühikese perioodi jooksul on ekraanile jõudnud "The Last Kingdom", "American Gods", "Preacher", "The Bastard Executioner" ja "Taboo", tulemas on veel BBC eepiline sõjalugu "Troy: Fall of a City", Sky Atlanticu "Britannia", Netflixi "Witchersaga" ja Hulu "Throne of Glass", mis kõik lähtuvad "Troonide mängu" edust, olles kas temaatiliselt, visuaalselt või tunnetuslikult sarnased. Variety telekriitik Maureen Ryan kinnitas, et inimesed varastavad ja laenavad tükikesi "Troonide mängust" ilmselt veel aastaid. "Sarja suurim tugevus on alati olnud tegelased ning see on viinud ka paljud telekanalid valede otsusteni, arvates ekslikult, et koomiksi- või raamatusarja järgi tehtud sari on koheselt hitt." Sedavõrd laiahaardelist mõju nagu "Troonide mängul" ei näe audiovisuaalses kultuuris just tihti, seetõttu võrreldakse seda tihti "Tähesõdadega", millest ajendatuna on loodud kosmoseulmet juba viimased 40 aastat. Ryani sõnul algatas "Troonide mäng" mingis mõttes ka telesarjade "kassahitistumise". "HBO poolt on "Troonide mängu" turundus seisnenud alati ka selles, et viia kallite audiovisuaalproduktsioonide fookus kinost üle televisiooni," lisas Aberystwythi ülikooli professor Martin Baker. "Kui vaadata laiemalt, siis toob "Troonide mäng" lauale väga kõrge produktsioonikvaliteedi suurepärase loojutustuse ja maailmaga," selgitas kirjanik Daniel José Older ja tõdes, et kui anda teistele lugude samasugust ruumi kasvada ning samavõrd suur eelarve, võiksime me näha veel mitmeid väga edukaid frantsiise. 16. juulil jõuab teleekraanidele üle maailma "Troonide mängu" viimane hooaeg, milles on kokku küll 13 episoodi, kuid neist seitse linastuvad sel suvel, kuus aga alles järgmisel aastal. Eesti vaatajad saavad näha uut episoodi 17. juulil kell 22.00 Fox kanalilt.

https://sport.err.ee/1608252960/poola-mangumees-kirjutas-em-i-ajalugu-umber

Poola mängumees kirjutas EM-i ajalugu ümber

Laupäevases Hispaania ja Poola vahelises mängus 55. minutil vahetusest sekkunud Kacper Kozlowskist sai EM-i ajaloo noorim mängumees.

Nädal aega rekordit enda käes hoidnud Inglismaa koondise mängija Jude Bellingham, kes väljakule astudes oli 17 aasta ja 349 päeva vanune, pidi uhke tiitli endast nooremale poolakale edasi andma, vahendab Soccernet.ee. Nimelt oli Kacper Kozlowski väljakule astudes 17 aasta ja 246 päeva vanune, mis tegi temast EM-i ajaloo noorima mängumehe. Vaatamata noorele eale on Pogon Szczecini poolkaitsja esindanud Poola rahvuskoondist neljal korral, kuid väravani pole ta seni jõudnud. Poola kõrgliigas on Kozlowski esindanud oma koduklubi 20 korral. Pärast 1:1 viiki Hispaaniaga paikneb Poola E-alagrupis viimasel tabelireal, kuid säilib võimalus alagrupist edasi pääseda.

https://sport.err.ee/81878/uci-halastas-katjusale-kuid-voistluskeeld-voib-tulla-ikkagi

UCI halastas Katjušale, kuid võistluskeeld võib tulla ikkagi

Rahvusvaheline Jalgrattaliit (UCI) ei määranud Rein Taaramäe koduklubile Katjušale, kelle kaks ratturit jäi viimase 12 kuu jooksul dopinguga vahele, võistluskeeldu.

Reeglite kohaselt ähvardas Katjušat 15-45-päevane võistluskeeld, kuid juhtumit menetlenud UCI iseseisev distsiplinaarkomisjon otsustas seda mitte rakendada, vahendab Spordipartner. Mäletatavasti jäi Katjuša rattur Eduard Vorganov hiljuti vahele meldoniumi kasutamisega. Mullusel Tour de France'il andis aga kokaiini sisaldanud proovi Luca Paolini. Küll ei pruugi Katjuša võistluskeelust siiski pääseda, sest Venemaa klubi kuulub dopingu vastu võitlevasse ühingusse MPCC, mille reeglid näevad ette, et 12 kuu jooksul antud kahe positiivse dopinguproovi järel peab meeskond ise end kaheksaks päevaks võistlustelt eemaldama.

https://novaator.err.ee/959749/linnud-tostavad-kuumaga-toime-tulemiseks-kehatemperatuuri

Linnud tõstavad kuumaga toime tulemiseks kehatemperatuuri

Lindudel on kuuma ilmaga toime tulemiseks mitmeid esmapilgul kummalisena tunduvaid kohastumusi.

Valdav osa lindudest on aktiivsed päeval, mistõttu peavad nad suvisel ajal taluma tavatult kõrget temperatuuri. Eriti head füsioloogilised kohastumused on kuumaga toimetulekuks kõrbealade lindudel, kuid arvestades viimaste kümnendite kuumalaineid parasvöötmes peavad ka Eesti linnud kuumaga kohastuma, kirjutab ajaveebis Linnuvaatleja innuökoloogia teadur Marko Mägi. Lindude keskmine kehatemperatuur on püsisoojaste loomade seas kõrgeim – kui imetajatel on see ligikaudu 37 °C, siis lindudel ligikaudu 41 °C. Kuigi kõrge kehatemperatuur tagab lendamiseks vajaliku kiire ainevahetuse, võib külmades ja tavatult kuumades oludes see linnule probleemne olla. Nii kuumades oludes enda jahutamiseks kui ka külma vältimiseks on lindudel mitmeid kohastumisi. Väike lind kaotab suhteliselt kiiremini vett kui suur. Kuna just veekao vähendamine on olulisim kuumalaine üleelamiseks, on lindude seas tavapärane päeva kuumimal ajal varjus püsimine ja veevannide võtmine. Kuid lisaks on neil varuks kohastumus, mis esmapilgul loogiline ei tundu: nimelt tõstavad linnud ajutiselt kehatemperatuuri tavapärasest kõrgemaks, 45–47 °C-ni. Seda nähtust nimetatakse ajutiseks hüpertermiaks, mis ei ole siiski palavik, mille puhul organismi kehatemperatuur tõuseb patoloogiliste protsesside tulemusena. Linnud ei jahuta end higistades. Neil puuduvad higinäärmed, mistõttu jahutavad nad end lõõtsutades ning selle käigus eraldub organismist ka vett. Kehatemperatuuri keskkonna temperatuurist ajutiselt kõrgemaks tõstes väheneb erinevus välistemperatuuri ja linnu kehatemperatuuri vahel, mistõttu on vähemalt päeva kuumimal perioodil võimalik vett säästa, sest temperatuuride ühtlustudes väheneb veekadu. Ajutine hüpertermia on lindude seas üsna tavaline, sest hoiab kokku energiat ja suurendab ellujäämust. Paraku ei ole veel teada, kuidas see nähtus on lindude seas levinud – kuna vastavaid uuringuid on vaja teha laboris, on seni nähtust kirjeldatud vähestel liikidel. Saamaks parema ülevaate, millised linnuliigid ja millises ulatuses ajutist hüpertermiat kasutavad, analüüsiti 33 erineva liigi – lisaks värvulistele kaasati ka tuvilised, öösorrilised, vurilalised, kanalised, siniraalised, papagoilised, kakulised ja käolised – uuringute andmed. Õhutemperatuuri tõustes üle 37 °C erines lindude "kuumenemine" sõltuvalt liigist seitsmekordselt: õhu soojenemisel ühe kraadi võrra tõstis näiteks händ-ruugetuvi (Zenaida macroura) kehatemperatuuri 0,05 °C, kangurlindlane Sporopipes squamifrons aga 0,37 °C. Oli teada, et termoregulatsiooni võime sõltub keha suurusest, kuid andmete koondamisel selgus, et mõnede lindude puhul on hüpertermia kujunemisel oluline pigem evolutsiooniline põlvnemine. Hüpertermiat kasutavad tõhusamalt laululinnud, papagoid ja kakud, kuid tuvid, öösorrid ning vurilad mitte nii väga. Keha temperatuuri tõstmisega said edukamalt hakkama väikesed värvulised, kes võrreldes suuremate lindudega vabanesid liigsest soojusest lõõtsutamata ka kuumades oludes; suurema kehaga öösorrilised ja vurilalised lõikasid hüpertermiast märksa vähem kasu. Kuigi vee aurustumise vähendamine hüpertermia abil oli tõhusam just väikestel värvulistel, suudavad ka suured linnud säästa olulisel määral vett eriti pikka aega kestva põua korral. Seega on hüpertermia väikeste, puuduliku lõõtsutamisvõimega lindude põhiline strateegia kuumas kliimas vett säästa. Siiski ei ole hüpertermiast kasu ekstreemsetes tingimustes, mil õhusooja on üle 50 °C, sest kehatemperatuur 45 °C (meelindlase Lichenostomus ornatus kehatemperatuur tõusis 45,51 °C-ni) on linnu jaoks lähedane surmavale ja pikka aega ei ole võimalik end nii kuumana hoida. Kliimasoojenemise tingimustes muutub hüpertermia kui ellujäämisstrateegia kasutamine järjest olulisemaks ning võib määrata liikide arvukust või levikut. Uurimus ilmus ajakirjas Functional Ecology.

https://www.err.ee/875502/eesti-avab-uuel-aastal-saatkonna-abu-dhabis

Eesti avab uuel aastal saatkonna Abu Dhabis

Eesti avab tuleval aastal suursaatkonna Araabia Ühendemiraatide pealinnas Abu Dhabis.

Välisminister Sven Mikseri sõnul on saatkonna avamine Abu Dhabis oluline nii suhetes Araabia Ühendemiraatidega kui Laheriikide piirkonnaga laiemalt. "Saatkonna avamine on meie jaoks suur samm ning see loob Eestile uusi võimalusi strateegilises regioonis. Kohalolu aitab suurendada meie teadlikkust Laheriikide piirkonnast ning samal ajal tutvustada aktiivselt Eesti seisukohti ja meile olulisi teemasid," sõnas Mikser. Üks olulisemaid eesmärke on Mikseri sõnul majandussuhete elavdamine nii sihtriigi kui ka piirkonnaga tervikuna. "Meil tuleb koostöös EAS-i kaubandusesindusega tagada saatkonna toetus Araabia Ühendemiraatide turule pürgivatele ettevõtetele," rõhutas välisminister. Ta tõi välja, et Araabia Ühendemiraadid on olnud ja on ka edaspidi majandussidemete sõlmpunktiks Aasia ja Aafrika vahel. Teine oluline töövaldkond tulevasel saatkonnal on teenuste ja konsulaarabi pakkumine Eesti kodanikele. "Plaanime samuti tutvustada piirkonnas Eestit ühe võimaliku turismisihtkohana," lisas ta. Eesti ja Araabia Ühendemiraatide diplomaatilised suhted sõlmiti 28. märtsil 2006. aastal. Saatkond on kavas avada 2019. aastal. Raha saatkonna avamiseks on ette nähtud riigi eelarvestrateegias aastateks 2019–2022.

https://www.err.ee/1209430/tallinnas-toimub-aastavahetuse-ilutulestik-kuues-kohas

Tallinnas toimub aastavahetuse ilutulestik kuues kohas

Et vältida suure hulga inimeste kogunemist, ei korralda Tallinna linn aastavahetusel suurt üritust Vabaduse väljakul, vaid hajutab ilutulestikud kuude erinevasse kohta.

Aastavahetuse ilutulestikud toimuvad kuues linnaosas, ainukesed linnaosad, kus linna poolt saluuti ei lasta, on Nõmme ja Kristiine, ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Kõlvart kutsus tallinlasi üles eraviisiliselt ilutulestikke mitte korraldama. "Et ei ostaks, et ei laseks, sest see on iga-aastane probleem nii inimestele kui koduloomadele. Kõik eraviisilised ilutulestikud peaksid ära jääma. Püüame kaitsta üksteist ja ka meie väiksemaid sõpru," lausus ta. Üks ilutulestik Inglirannas Kesklinnas toimub ilutulestik Russalka juures Inglirannas. Tegu on Tallinna suurima ilutulestikuga. Inimestel soovitatakse kohale mitte tulla ja jälgida saluuti erinevatest kohtadest. "Kuna see on vaadeldav praktiliselt südalinnast kuni Piritani, nii alt- kui ülalinnast, siis ei pea rahvas väiksele maa-alale kokku tulema. Valitud koht on mitmes mõttes turvaline," selgitas Kesklinna vanem Monika Haukanõmm. Kesklinna valitsus Ingliranna tuleetendust jälgima linna erinevatest kohtadest üksnes oma perekonna ja lähimate sõprade ringis. Et raketid tõusevad kuni 200 meetri kõrgusele, on ilutulestik tervikuna paremini vaadeldav just kaugemalt. Aastavahetuse ööl Inglirannas korraldatav tuleetendus vältab veidi üle seitsme minuti ja selle maksumus on 15 000 eurot. Lasnamäel lastakse ilutulestikku kahest kohast – Kotka kaubanduskeskuse tagant ja Linnamäe tänava Maxima lähedal asuvast Tondiloo pargist. Ilutulestikud kestavad seitse minutit.

https://www.err.ee/986098/usa-s-veipimisega-seotud-haigustesse-surnute-arv-tousis-12-inimesele

USA-s veipimisega seotud haigustesse surnute arv tõusis 12 inimesele

Veipimisega seotud haigusesse surnute arv tõusis USA-s 12 inimesele ning e-sigareti kasutamisega seotud kopsuvigastusega inimesi on riigis juba 805, ütlesid tervishoiuametnikud neljapäeval.

Haiguseid põhjustanud ainet pole leitud, kuid paljudel patsientidel oli kokkupuude e-sigarettidega, mis sisaldasid kanepi peamist psühhoaktiivset ainet THC-d, ütles uued andmed esitanud haiguste kontrolli ja ennetamise keskus CDC. Kopsuhaigusega patsientide plahvatuslikku kasvu seostatakse mustalt turult ostetud korduvkasutatavate täitevedelike pudelitega. CDC andmeil surid 12 inimest 10 osariigis Californiast Floridani. Samas esines 805 kinnitatud ja tõenäolist haigestumise juhtu 46 osariigis ja USA Neitsisaartel. Esimesest surmast teatati augustis. Tubakatööstuse juhid üritavad ennetada osariikide keelde tööstuse harus, mida nad peavad selle tulevikuks. Viimase kolme nädala jooksul on e-sigarettide müügi peatanud India ning USA Massachusettsi osariik. Veel kaks - New York ja Michigan - keelasid e-sigarettide maitsestatud vedelikud. President Donald Trump tahab keelata kõik peale tubakamaitseliste vedelike müügi alates oktoobrist.

https://www.err.ee/561309/egyptairi-reisilennuk-tegi-usbekistanis-pommiahvarduse-tottu-hadamaandumise

EgyptAiri reisilennuk tegi Usbekistanis pommiähvarduse tõttu hädamaandumise

Kairost Pekingisse teel olnud EgyptAiri reisilennuk tegi seoses pommiähvardusega hädamaandumise Usbekistanis. Egiptuse ametnike kinnitusel mingit lõhkekeha või reaalset ohtu lennukiga seoses polnud.

Lennuk maandus Usbekistani lääneosas Urganchis. Usbekistani rahvusliku lennufirma Uzbekistan Airways teatel evakueeriti kõik Egiptuse reisilennuki pardal olnud 118 reisijat ja 17 meeskonnaliiget turvaliselt, vahendas Reuters. Mingit ametlikku kommentaari pole EgyptAiri poolt veel antud, kuid Egiptuse võimuorganitega seotud allikate sõnul oli tegu valehäirega. Väidetavalt oli EgyptAiri peakontorisse helistatud ning teatatud, et nimetatud lennukis on pomm. Lennuk otsiti Usbekistanis põhjalikult läbi, kuid mingit lõhkekeha ei leitud. Eelmisel kuul kukkus Vahemere kohal alla EgyptAiri Airbus A320-232, mis oli teel Pariisist Kairosse. Hukkusid kõik pardal olnud 66 inimest. Lennukatastroofi põhjust ja täpsemaid asjaolusid pole endiselt suudetud välja selgitada. Pärast lennu MS804 juhtumit on lennufirmat tabanud pommiähvarduste laine, seni on kõik olnud valehäired.

https://menu.err.ee/1608261765/nadalavahetusel-toimub-noblessneri-sadamalinnakus-sume-festival

Nädalavahetusel toimub Noblessneri sadamalinnakus Sume festival

Sel nädalavahetusel, 2. ja 3. juulil toimub Noblessneri sadamalinnakus SUME Festival. Kahe päeva jooksul esinevad festivali pealaval nublu, Trad.Attack!, Ewert & The Two Dragons, NOËP ja paljud teised. Linnafestivali teist lava kureerib plaadifirma ja peosari TIKS.

Esmakordselt toimuv SUME Festival keskendub kodumaisele muusikale. "Juba eelmisel aastal, mil festival algselt toimuma pidi, soovisime külastajatele pakkuda parimat elamust just nimelt kohalikelt artistidelt. Otsustasime sel aastal festivali kahepäevaseks muuta, et muusikaprogrammi täiendada ja mitmekülgsemaks muuta – popist hip-hopini, folgist räpini," kommenteeris festivali projektijuht Marek Falgot. SUME Festivali pealaval astuvad reedel, 2. juulil üles nublu, Trad.Attack!, Rita Ray ja Anett ning laupäeval, 3. juulil NOËP, Ewert and The Two Dragons, Liis Lemsalu ja Gram-Of-Fun. Linnafestivali teist lava kureerib peosari ja plaadifirma TIKS. "Hea meel, et SUME festival meid kampa kutsus ja korraldajad meie arusaama ilusast muusikast nii palju usaldasid, et andsid meile ka TIKSu nimelise lava," rääkis üks TIKSu juhtidest Peeter Ehala. TIKS Music Garden laval esinevad reedel YASMYN, EiK ja Rahel ning laupäeval jonas.f.k, Maris Pihlap ja Jon Hazel. Mõlemal päeval valivad kontsertide vahel muusikat TIKSu residendid Liisi Voolaid, Sander Mölder, Peeter Ehala ja Joshua Stephenz. SUME Festival toimub Noblessneri sadamalinnakus, Põhjala Pruulikoja taga asuval rohelust täis avastamata alal aadressil Peetri 5. Festivali väravad avanevad mõlemal õhtul kell 17. Sündmusele sisenemiseks ei pea esitama koroonatõendit või tegema antigeeni kiirtesti, küll aga panevad korraldajad südamele, et saabuda üritusele hea tervise juures olles. SUME Festivali ametliku programmi lõpetavad mõlemal õhtul järelpeod Patarei Merekindluses.