Datasets:

TalTechNLP

/

CulturaXLongEt

like 0

Jaan Taltsi veerg - www.virumaa.ee « VE: HIV-positiivsed doonorid VE: digitaalne telepilt » Jaan Taltsi veerg Autor Avo | Avaldatud: 23. veebr. 2005 MÕTE ……. Sportiv riik Taasiseseisvunud Eestis on rohkem kui tosina aasta jooksul otsitud riigile oma nägu ja kohta, n-ö Nokiat. Seda alates Tiigrihüppest e-riigini, vahendajamaast Ida-Lääne suunal kuni geenivaramu projektini. Kas oleme transiidimaa või allhankija või hoopis «Welcom to Estonia»-turismimaa? Pangandus- ja finantskeskus ei kõla ka halvasti, see on osa nägemusi, millest on räägitud. Ühed toimivad, teised mitte. Aga mida arvata kaubamärgist «Eesti spordiriik» või «Sportiv riik»? Mulle tundub, et meil on selles osas eeldusi. Saavutusspordis oleme maailmas pidevalt kaasa rääkinud ja kui arvestada veel rahvaarvu, siis oleme kindlalt eesotsas. Võite ja saavutusi on olnud läbi aegade ja pole alust arvata, et see ei võiks jätkuda. Ent üksi edust tippspordis on vähe. Tähtsam on kogu rahva tegelemine spordiga ehk kaugemas perspektiivis saab eesmärgiks olla sportiv rahvas-riik. Sellise julge mõtte ütles ühes lauavestluses välja president Arnold Rüütel, kes võiks olla projekti patrooniks. Mõni võib küsida, miks seda kõike vaja on? No kuulge! Meil pole enam piisavalt kõlblikke noori mehi kaitseväkke. Palju noori neide peab prostituudi ametit. Ja kui palju noori on tegevuseta ja longib purjuspäi või narkouimas mööda tänavaid, ei tea keegi. Rääkimata siis aidsist ja kuritegevusest. Seda halba on liiga palju, nii et viimane aeg on alustada sellise riikliku projektiga. Meil on sportlik peaminister ja president. Paljud pankurid ja ettevõtjad spordivad ise ja toetavad nii tipp- kui rahvasporti. Olümpiakomitee ja alaliidud on tuleviku suhtes optimistlikult meelestatud. Muidugi on selle kohta vaja poliitilist otsust, mis võimaldaks rahalist katet, et ehitada juurde ujulaid, võimlaid ja lihtsaid spordiväljakuid. Suurematesse keskustesse aga staadione ja spordikeskusi. Koolidesse tuleb muretseda eelkõige spordiinventari ja -varustust. Peab ütlema, et seda kõike ka tehakse, aga konkreetse eesmärgi püstitamise korral saab seda teostada kiiremini. Kuna alustame koolidest, kust käib läbi kogu kasvav põlvkond, siis saabub ka aeg, mil kõik tulevased riigikogulased on nakatunud spordipisikuga. Ja see loob eeldused lahendada ka suuremad rahastamisküsimused üksmeeles. Siis ei pea ka rahvasport elama tippspordi armust, vaid rahaliste jõudude tasakaal vastab euroopalikule tavale. Nii oleksime ükskord super spordiriik, kus kõigil on hea tervis, jõutakse teha tööd ja eluiga pikeneb. Ja taas leidub Eestis noori tugevaid mehi, kes suudavad kanda relva ja, kui vaja, siis kaitsta oma kodu ja riiki. Selline tulevikuriik oleks eeskujuks kogu Euroopale. Eesti Spordileht nr 7 Selg annab tunda Nädalavahetusel kaheksandat korda peetud Reval Cupi seitsmevõistluselt kõrgeid tulemusi oodata ei olnud. Oli teada, et paljud maailmatipud loobuvad erinevatel põhjustel ja kes tulevad, pole parimas vormis. Nii ka läks. Indrek Turi haigestumine ja Kristjan Rahnu lubadus teha kaasa vaid paaril alal andis juba ette märku sellest, et Erki Noolele meie järelkasvust vastast ei ole. Küll aga olid tublid Andres Raja ja Mikk Pahapill, kes tegid isiklikke rekordeid ja hankisid väärtuslikke kogemusi tuleviku tarvis. Aga tase on noortel veel madalavõitu. Põhitegijateks kujunesid Nool ja noor Valgevene talent Andrei Kravtšenko. Erki lubaski seekord vähe, aga tegi suhteliselt hästi ja valmistas sellega iseendale ning kõigile teistele meeldiva üllatuse. Tubli. Tänase kommentaari teravik on suunatud ühele võistluse käigus ilmnenud probleemile. Ma küsiks, kui haige või vigastatud peab sportlane olema, et loobuda võistlemisest. Ja teiseks: kes seda peaks otsustama ja kuidas see mõjutab sportlase karjääri? Meedia vahendusel jäi mulle mulje, et Kristjan Rahnu langetas ise otsuse. Kui rääkida professionaalsest sportimisest, millega Rahnu minu teada tegeleb, siis üldjuhul sünnib selline otsus treeneri, arsti, alaliidu ja sportlase koostöös. Kuidas asi tegelikult oli, ma ei tea. Küll aga tean, et tippsportlane ei ole kunagi päris terve ja see, et kusagilt annab tunda, on tavaline. Võistlus ja selle toimumise kuupäev on aga alati eelnevalt teada. Mida siis teha, kui alati midagi valutab? Soovitan kõigile tänastele ja homsetele suurde sporti pürgijatele – tuleb lihtsalt kannatada ja harjuda väikese ja ka suure valuga võistlema. Mida kõrgem valulävi, seda suuremad eeldused on saada võitjaks. Profisportlane peab vigastustega arvestama. Aega, millal midagi ei valuta ja vorm hea, võib üldse tulemata jääda. Selle eest ma tahangi hoiatada. Ja kui selline õnneaeg saabubki, siis enda suva järgi valitud võistlustel saavutatud hea tulemus ei huvita kedagi. Vaja on hästi võistelda õigel ajal ja õiges kohas ning see iseloomustabki sportlase suurust. Treenitakse ikka selleks, et võistelda. Ja kui see on töö, mille eest ka makstakse, siis tuleb seda hästi teha. Loodan, et noored teevad õiged järeldused ja suudavad meie mitmevõistluse traditsioone kõrgel hoida. Eesti Spordileht nr 6 Sõudjatel suured plaanid Laupäeval, 29. jaanuaril Tallinna spordihallis peetud sõudeeromeetrite võistluse «Alfa 2005» hea korraldus ja maailma paremiku osalemine sellel igati õnnestunud ettevõtmisel näitasid veenvalt, et sõudmise vastu on Eestis jätkuvalt suur huvi ja ala populaarsus üha kasvab. Mullu Ateena olümpiamängudel koos Leonid Guloviga meeste paarisaerulisel kahepaadil neljanda koha saavutanud Tõnu Endreksoni uus Eesti rekord ja valgevenelasest võitja Pavel Šurmei aailmarekordi lähedane tulemus näitasid võistluse kõrget taset. Teades, et talvine ergomeetrite jõuproov on ainult üks osa ettevalmistusperioodil suviste startide õnnestumise nimel tehtavast tööst, on võistlusel kindel koht nii treeningul tehtu hindamisel kui ka ala propageerimisel. Nii Ateena olümpiamängudel hõbemedali pälvinud Jüri Jaanson kui sõudekoondise peatreener Jaan Tults kinnitasid, et jäid toimunuga väga rahule. Iga päevaga on muutumas usutavamaks sõudeliidu idee kuningliku kaheksapaadi projekti realiseerumisest. Alaliidu presidendi Rein Kilgi välja öeldud idee on olnud paljude sõudjate salaunistus, mis võib teoks saada. Teades-tundes sõudeliidu kogenud juhte, on kaheksapaadi olümpiale pürgimine tunduvalt loogilisem võrreldes paljude teiste võistkondlike spordialade olümpiaunistusega. Ateenas oli sõudmine meie edukaim ala, aga ka varasemad võidud maailmameistrivõistlustel ja edukad sõidud eelnevatel olümpiamängudel on märkimisväärsed saavutused. Nüüd tuleks ära kasutada tänane hea positsioon ja lisada veelgi tuure. Arvan, et suuremat rõhku tuleks panna sõudmisalasele tegevusele Tartus ja Viljandis, tean ka seda, et selles suunas on juba esimesed sammud astutud. Üksnes Pärnust ja Narvast võib jääda väheks, et suured plaanid realiseeruks. Lõpetuseks tahaksin soovida, et sõudmisest saaks sama populaarne suvine spordiala kui on talvel suusatamine. Loodan, et energiline ja optimistlik Kilk ja tema meeskond jõuavad eesmärgile. Jõudu ja tarmukust tegude realiseerimisel! Eesti Spordileht nr 5 Kesine algus Tennis ja ralli on selle nädala märksõnad. Autoralli ja tennise hooaeg algab juba aastaid jaanuari teisel poolel ja on ikka olnud meie spordisõprade huviorbiidis. Markko Märtin on kuum nimi rallimaailmas juba paar aastat ja oma sõitude ning etapivõitudega seda ka õigustanud, kuid lubatud eesmärk – tulla maailmameistriks – on seni veel täitmata. Tennisemängija Maret Ani üllatas eelmisel aastal Austraalias poolfinaalkohaga paarismängus ja tõusis meie esitennisistiks. Sellepärast ootasin nüüd põnevusega mõlema esimesi etteasteid. Seda enam, et tennis ja automotosport on eestlasi alati huvitanud ja olnud meile edukad alad varemgi. Kes meist ei mäletaks Endel Kiisa ja Nikolai Sevastjanovi haaravaid duelle Pirita-Kose ringrajalt, kuhu sõideti kokku üle Eesti ning kaugemalt tuldi kohale isegi päev varem. Kes koju jäid, said põnevast kihutamisest osa Gunnar Hololei meisterlike reportaažide kaudu. Seda teed jätkasid Lembit Teesalu, Jüri Raudsik jpt. Pirital sõideti ka vormelitega ja siin oli tegijaks Toivo Asmer. Mineviku rallikuulsused Toomas Diener, Eedo Raide, Georg Valdek jt sillutasid teed tänasele esipiloodile Märtinile, kellel on nüüd olemas kõik võimalused tõestada oma talendi suurust. Juba aastaid ootame koduses tennises uut Leiust. Paistab, et noormehed on saamatumad kui neiud. Nii ongi meie tänased lootused seotud Maret Aniga. Olgugi et need kaks ala on väga atraktiivsed ja huvipakkuvad miljonitele, on edu saavutamine tennises siiski tunduvalt raskem. Kui Märtin konkureerib maailma etappidel tavaliselt vaid mõne ekipaaži ja piloodiga, siis tenniseneiu Maret peab seda tegema mitte sadade, vaid tuhandetega. Nüüd kui mõlemal esimene vaatus läbi, võib öelda, et aastat alustati suhteliselt kesiselt, aga võimalusi seisu parandamiseks on kindlasti. Loodame, et Markko sõidutrajektoor ei leia juhuslikke kive ega lumevalle. Auto peab vastu ja lubatud MM-tiitel ka lõpuks tuleb. Mareti mäng aga muutub jõulisemaks ja ründavamaks, mis lubab vastaste vastu rohkem võidupunkte lüüa. Siis tulevad ka võidud. Eesti Spordileht nr 4 Liiga palju loodame Lootus on maagiline sõna, see aitab üle saada raskustest ja vahel isegi ellu jääda. Teame hästi Lance Armstrongi, maailma ühe parima sportlase lugu. Tänu tahtejõule, usule ja lootusele sai ta jagu raskest haigusest. Nüüd meie sportlaste viimase nädala ootustest-lootustest. ETV lubas Kristina Šmiguni head esinemist, kuna hea vorm on säilinud. Ja võistluspaik Nove Mesto sobib Kristinale. Raivo Laast ütles Eesti Päevalehes, et meil pole kedagi karta. Riho-Bruno Bramanis lisas, et Eesti on favoriit. Meil on oma (sala)kombinatsioonid ja tugevad rumeenlased ei kohuta. Keegi lootis, et Maret Ani võidab veel paar mängu ja saab Melbourne´is põhiturniirile. See on vaid osa eelmise nädala lubadustest, kuid aastas on 52 nädalat. Äkki lubame liiga palju? Olen Pärnumaal ja likvideerin maakodus looduse tekitatud segadust. Aga kuna töö siin niikuinii ei lõpe, võtan laupäeva vabaks. Puhkan, naudin telesporti ja ühtlasi saan vastuse, kas ehk liiga palju pole lubatud. Ootan põnevusega ülekannet Nove Mestost, käes värske päevaleht, kust loen, et Kristina on unustanud Otepää äparduse, tiimipealik lisab, et täna määrimisega probleeme pole, kuna tegu on 10 km uisutamisega. Tundub, et kõik klapib ja lootused on kõrged. Aga võta näpust. Meie hääletorud said esimesed vaheajad ja üllatuslikult teatasid, et Tšepalova ja Ševtšenko liiguvad väga kiiresti, Bjorgen on õppinud ka tavadistantse sõitma ning Neumannova tahab kodus võita. Nii ka läks. Järg on käsipalli käes. Esimesed kümme minutit vaidlevad kommentaatorid, kas meeskond mängib kaitses õiget formaati. Kas vaataja ikka saab sellest aru? Seis on 1:8. Kus siis on lubatud kombinatsioonid ja n-ö positsioonimäng? Jurtšenko kurdab, et ei saa masinat käima, kui saaks, oleks kõik võimalik. Tundub, et masin läks käima, aga võimsusest on veel puudu… Tuleb edasi timmida. Alagrupid on selleks, et terad sõkaldest eraldada. Ja kuigi vahel kukub tera valesse kohta, olen täna seda meelt, et Rumeenia ja Ukraina on meist tugevamad. Nagu teame, said ka korvpallipoisid paraja sauna ja treener Lust tunnistas kaotust. Leedukad tegid kohati jäähokiga sarnaseid vahetusi. Neil on korralik valik ja see otsustab. Meie potentsiaal on väike ja mina ei ole eriti optimistlik sportmänguvõistkondade suure edu suhtes. Ma ei ütle, et me mängime halvasti, suurtel riikidel on paremad mängijad ja seega võiduvõimalused mitu korda suuremad.Liigsed lootused nurjusid jälle, aga need olid ka põhjendamatult optimistlikud. Eesti Spordileht nr 3 Olin kolm päeva Lõuna-Eestis ja seal toimunust või sellest ajendatult tulebki tänane lugu. Reedel allkirjastati Põlva uues Mesikäpa spordihallis pidulikult leping, mis kajastab rahvasporti. Leping sai seitse allkirja, mis lubab loota, et asi ei jää ainult paberile. Tänu suusaliidu kutsele olin õhtul Otepääl MK-etapi avamisel. Toimus taaskohtumine armastatud spordialaga ja mis peamine, hea tuttava ja nüüdse staartreeneri Mati Alaveriga. Jutt läks ilma pikema sissejuhatuseta spordile, õigemini tippspordile. Olen lubanud oma kirjutistes luua lugejatele räägitavast reaalset pilti. Nädalavahetusel oli mul see võimalus Otepääl olemas. Kõigepealt püüdsin saada selgust Alaveri süsteemis, saada tõest pilti tema arvamuste-lubaduste ja tegelikkuse vahekorrast. Ütleme nii, et suusaspordi pärast ei maksa esialgu väga palju muretseda. Siinkohal räägime siiski ainult murdmaasuusatamisest. Suusatamise ümber on loodud suur ühine pere – sponsorid, treenerid, abipersonal, vabatahtlikud, fännid jt. Nimesid ei tahaks siinkohal nimetada, sest kõiki üles lugeda ei jõua ja ma ei taha kedagi solvata nimetamata jätmisega. Raske on teistel spordialadel seda järele teha, aga võtke häbenemata eeskuju. Kuuldes peatreeneri vastuseid Kristina .miguni võistlust puudutavatele küsimustele, jäi mind siiski kummitama Alaveri napisõnalisus. Kas selles suures meepotis ple siiski tilgake tõrva? Reedel üllatas president Rüütel oma suurepärase füüsilise vormiga, laupäeval aga tõestas Alaver, et ta on oma ala spetsialist ehk nagu suusarahvas teda kutsub – suusaprofessor. Eesti Spordileht nr 2 Rahulikult ja õigesti Tänasega alustan oma iganädalast veergu Eesti Spordilehes. Eksivad need, kelle arvates läheb siin nüüd ainult hirmsaks andmiseks. See pole minu kirjutiste eesmärk. Seda meelt olen aga küll, et tuleb anda, kui vaja ja tuleb kiita, kui vaja. Minu eesmärgiks oleks eelkõige luua realistlik pilt meie spordielust, mida sageli püütakse meie ette tuua ilustatult. Iseasi muidugi, kas minu arusaamad ühtivad alati lugejate omadega, aga nad ei peagi ühtima. Need kirjutised on siin minu vaated ja seisukohad. Igas eluvaldkonnas on omad kriitikud ja analüütikud. Paraku spordis see puudub. Usun, et ma tunnen sporti sedavõrd hästi küll, et olla spordikriitik. Päris taevasse ma kõike ei kiida, kuid põhja ka ei lase. Mingisugune reaalne nägemus võiks aga spordist olla küll, mida sageli kuskilt ei leia ega kuule. Üks minu lugude eesmärk peaks olema tähelepanu juhtimine väärarusaamadele spordis. Loodan vähemalt, et keegi võtab minu kirjutistest ka õppust ja hakkab asju hindama ka teisest vaatenurgast. See ei puuduta ainult tippsporti, vaid kõike spordiga seonduvat. Praegu tundub mulle, et tippsporti käsitletakse emotsioonidest ajendatuna. Teiseks tahan pakkuda spordisõpradele huvitavat lugemist, kus kõik ei keerle sugugi ainult spordi ümber. Püüan sporditeemade kaudu juhtida inimeste tähelepanu tegelikult hoopis sügavamatele ja tõsisematele asjadele. Et need lood oleksid õpetlikud mitmes plaanis. Teemad on sügavad, kuid tahaksin need lugejateni tuua kerges, arusaadavas vormis. Tänane lugu ongi rohkem sissejuhatav ja lühike hinnang möödunud aastale. Aasta 2004 oli üldjoontes positiivne ja sellisena ma seda ka hindan. Kolm olümpiamedalit oli saavutus, millega Ees-ti riik võib rahul olla. Ainult et nüüd on aeg sealmaal, et olümpiameestel võiks lasta juba rahus elada ja ajakirjanikel keskenduda uutele teemadele. Ma ei kujuta ette, mis nendest meestest siis veel oleks saanud, kui mõni neist oleks olümpiakulla võitnud. Olümpia ei saa siiski olla spordis ainus eesmärk. Sellepärast on praegu vara rääkida ka ainult Pekingi mängudega seonduvast. Enne järgmisi olümpiamänge on veel palju teisi suurvõistlusi. Kui laps sünnib, siis tuleb ikka vaadata, kuidas ta kasvab või kooliminekuks valmistub. Mitte aga sellest, et hakkame temast ministrit või inseneri kasvatama.

2021/01/27 19:56:31

http://www.virumaa.ee/2005/02/jaan-taltsi-veerg/

mC4

Rahvuslaste Tallinna Klubi - Ühendkuningriik uuesti iseseisev. Mis saab edasi? Kodu Arvamusartiklid Ühendkuningriik uuesti iseseisev. Mis saab edasi? Järelehüüe lapsepõlvekangelasele Nõges – tervislik, kuid mitte püksis Avaldatud: laupäeval, 01. veebruaril 2020. 16:33 Klikke: 2589 Ühendkuningriik on alates 1. veebruarist 2020 uuesti iseseisev. Ta on vaba Euroopa Liidu nimelise moodustise käskudest-keeldudest, kelle juhtidel on pikka aega olnud kinnisidee – muuta see rahvusvaheline organisatsioon hoopis riigiks. Sel vabadusel on aga oma hind. Nagu üldse igal vabadusel. Sestap on täiesti loomulik, et Ühendkuningriigi käitumist ja käekäiku pärast Brüsseli diktaadi alt vabanemist jälgivad tähelepanelikult nii selle sammu pooldajad kui vastased. Seda nii Ühendkuningriigis eneses kui ka väljaspool selle piire. Põhiküsimused on: 1) kuidas Euroopa Liidu "kaitsva tiiva" alt lahkunud riik tuleb üksinda toime? 2) kas ta üldse tuleb üksinda toime? Ühendkuningriigi käekäik alates 1. veebruarist 2020 mõjutab EL-i käekäiku rohkem kui paljudki julgevad tunnistada. Kui äsjalahkunu ei saa lähiaastail jalgu kuidagi alla, vaid jääbki põduraks, siis annab see suure trumbi kõigile riikliku iseseisvuse vastastele. Need saavad siis väita, et EL-ist lahkumine on liikmesriigile ülikahjulik, ja et liikmesriikidel oleks üldse arukam loovutada veelgi rohkem iseseisvust EL-i juhtkonnale. Seevastu kui Ühendkuningriik saab jalad alla, annab see lisajulgust Euroopa kõigile iseseisvuslastele. Sest näitab, et heaolu on võimalik ka mujal kui EL-i "kaitsva tiiva" all. Iseseisvuslaste elutargem osa ei rutta aga seejärel kohe üles kutsuma EL-ist lahkuma. Seda ennekõike sellepärast, et viimase aasta-paari jooksul on toimunud EL-is oluline jõujoonenihkumine. Selline, mis annab lootust, et logisev euromasinavärk on võimalik üle võtta ja korralikult, mõistuspäraselt tööle panna. Umbes nii, nagu püüdis "Praha kevade" aegses Tšehhoslovakkias "inimnäoga sotsialismi" ehitada Alexander Dubček oma mõttekaaslastega, veel varem aga Jugoslaavias Milovan Džilas oma mõttekaaslastega. Kui need katsed olnuks eluvõõrad, teostamatud ja ohutud, siis polnuks ju vaja neid nii karmilt maha suruda. Kuna aga suruti, siis räägib see selget keelt nende põhjendatusest. Kujundlikult öeldes: enne kui tormata päästepaatidesse ja laev hüljata, tuleb uurida, kas oleks ehk hoopis lihtsam eemaldada purjus või segiläinud kapten, tüürimees ja teised juhtkonnaliikmed, kes on seadnud laeva hukukursile, seada kurss õigeks ning parandada ära olemasolevad rikked ja kahjustused. Lahkumine eeldab valmisolekut EU-foorikutel on tõepoolest õigus selles osas, et äkiline lahkumine EL-ist oleks liikmesriikidele äärmiselt ebameeldiv, nõrgematele neist koguni ehk hukutav. Tõsi, seda mitte põhimõtte pärast, vaid põhjusel, et ükski liikmesriik pole selleks valmis. EL-i liikmesriikide majandus, tegelikult üldse kogu nende elu, on üksteisega praegu nii tihedalt läbipõimunud, et äkiline sidemetekatkestamine jätaks väga valusad, veritsevad haavad. (Ülilihtne ja valutu on see lahkumine ainult selliste iseseisvuslaste meelest, kellele loodus pole jaganud mõistust just üleliia. Aga nemad elavadki üksnes soovunelmates, ei arvesta tegelikkust, mistõttu nende mõju laiematele rahvahulkadele on tühine. Tuleb kohe lisada: õnneks.) Nüüdisaegne Euroopa meenutab paljuski Esimese maailmasõja eelset Euroopat. Reisida, tööd otsida ja äri ajada saab vabalt, riigipiir on olemas üksnes kaardil. Tagasilangemist ajastusse, mil seni loomuliku terviku moodustanud piirkondade vahele veeti okastraat, ei soovi tõenäoliselt lõviosa EL-i liikmesriikide elanikest. On ju ka eestlastel veel väga hästi meeles ajad, mil samasugune loomulik tervik – omaaegne Liivimaa kubermang – oli poolitatud. Täiesti loomuvastaselt. Euroopa Liidu juhtkonna keelava-käskiva rolli vastu aitab liikmesriikidel saada ikkagi üksnes omavaheline koostöö. NB! senisest veelgi tihedam koostöö. Ja seda mitte pelgalt riigiasutuste vahel, vaid ka üksikisikute vahel. Alles siis, kui EL-i liikmesriikide hulgas on moodustunud tugevad blokid, on lootust Brüsseli keskvõimule vastu saada. Kui soovitakse EL-ist välja astuda võimalikult valutult, siis parim, tegelikult lausa ainuvõimalik viis, on teha seda just blokkidena. Näiteks Visegrádi riigid koos, Põhjamaad (s.h. Eesti ja Läti) koos jne. Kui Kesk- ja Ida-Euroopa riigid saavad omavahel kokkuleppele, siis võib moodustuda koguni riikide ühendus Poolast Balkanini. Mäletatavasti oli selline, Doonau konföderatsiooni nime kandnud kava olemas juba 1848–49. aasta Ungari revolutsiooni ajal. Hiljem on seda korduvalt edasi arendatud. Tegelikult ei peagi äsjakirjeldatud blokkidemoodustumine tooma enesega ilmtingimata kaasa EL-i lagunemist. Sest kui Brüssel näeb, et neisse blokkidesse koondunud riikidel on tõsi taga ja nad tuleks hästi toime ka väljaspool EL-i, siis on arukam nende soovide ja ootustega arvestada, tõmmates pidurit kõigile püüetele muuta EL riigiks. Eesti-sugusele riigile oleks äkiline, ettevalmistamata lahkumine EL-ist sõna otseses mõttes hukutav. Siit siis juhtnöör Eesti eurovastastele: kui tahate, et Eesti lahkuks EL-ist, aidake esmalt muuta Eesti nii tugevaks, et ta tuleks hästi toime ka väljaspool EL-i! Selleks tehke aga koostööd oma mõttekaaslastega kogu EL-is, ennekõike meie piirkonnas ja endises idablokis. Oma soovunelmais elades kärarikkalt midagi nõuda oskab ju viimnegi loll. Hulga raskem (aga sellevõrra ka üllam) on tegutseda oma eesmärgi nimel arukalt, läbimõeldult ja sihikindlalt. Nagu maailmaparandamine, nii algab ka EL-i mõistuspäraseks muutmine iseendast. Kas britid saavad sellega hakkama või mitte, näitab juba tulevik. Meil on sellest õppida aga nii ühel kui teisel juhul.

2021/03/02 05:15:02

http://www.rahvuslasteklubi.org/tallinn/index.php/eesti/12-artiklid/270-uhendkuningriik-uuesti-iseseisev-mis-saab-edasi

mC4

Kennelköha ja leptospiroos - FendaF - mõeldes sinu lemmikule! Kennelköha ja leptospiroos FendaF > Tervis > Kennelköha ja leptospiroos Juba viimased 3 nädalat oleme me ise sisuliselt elanud karantiinis – teeme tööd kodust ning meie lemmikud on ilmselt väga segaduses, et kas selline ongi see meeldiv uus reaalsus? Siinjuures aga ei tohiks ära unustada ka meie lemmikuid kimbutavaid haigusi, mis eelkõige just kevadel ja sügisel aktuaalsed on. Nendeks on kennelköha ja leptospiroos. Kennelköha õnneks on sel aastal ilmselt väiksem mure, kuna koertenäitusi ja võistlusi ei ole lubatud hetkel korraldada, aga anname siiski omapoolsed soovitused kuidas seda kodus leevendada, kui koer selle kuskilt endale külge hangib. Leptospiroos on aga küll haigus, mida iga koeraomanik peaks kartma nagu tuld. Räägin seekord ära Faddy võitluse leptospiroosiga, mis kokkuvõttes lõppes meil meningiidiga ning millest taastumine võttis meil aega ca 6 nädalat. Tegemist on väga karmi haigusega, mis kehvematel juhtudel lõpeb surmaga. Etteruttavalt ütlen ka ära, et peamiselt kannavad seda edasi hiired ja rotid, kuid koer võib nakatuda ka haige koera pissi limpsides (see on ka põhjus, miks soovitatakse haige koeraga käia jalutamas kohtades, kus teisi koeri väga ei liigu). Kennelköha – kuidas seda kodus ravida? Kennelköha puhul on tegemist ülimalt nakkava haigusega ning see nakkab nii otsese kui kaudse kontakti kaudu. Selle haiguse puhul on kõige hullem see, et sa võid tuua selle ise enesele teadmata jalanõudega koju. Peiteaeg on kuni 10 päeva, mil koeral pole küll sümptomeid, kuid ta juba nakatab teisi. Seega on tegemist ka väga raskesti välditava haigusega – eriti töökoerte puhul, kes käivad nt varrukatrennis. Kennelköha vastu on küll võimalik vaktsineerida, aga nii nagu ikka – ei ole võimalik vaktsineerida kõikide tüvede vastu, seega täielikku kaitset vaktsineerimine ei paku. Õnneks kennelköha reeglina ei ole midagi hullu (ettevaatlik tasub olla kutsikatega ning koertega, kellel on nõrgem immuunsus) ning enamus koeri on võimalik koduste vahenditega täiesti terveks ravida. Etteruttavalt ütlen – kui kodused vahendid ei ole 2 päevaga koera olukorda paremaks teinud, tuleb kindlasti minna arsti juurde, on risk, et areneb kopsupõletikuks! Kuidas koduste vahenditega koera aidata? Kodused ravimeetodid (meie enda koerte peal läbi proovitud ning arstiga kogused läbi räägitud): Soe piim meega. Laske piim korraks keema tõusta ning lahustage selles veidi mett (saksa lambakoera puhul on kogused umbes – 250 ml piima ning 1 spl mett). Mina olen seda andnud 3-4 korda päevas, reeglina siis, kui saan aru, et koeral jälle kurgus kraabib ehk ta koledalt rögisema hakkab. See vahend on meie majas teinud imesid – sisuliselt kohe peale joomist jääb hull rögisemine järele 🙂 Pertussiin – jah, seesama laste köharohi. Jälgige, et te EI ANNUSTA rohkem, kui on lubatud väikesele lapsele (seal on vähesel määral sees etanooli). Väga väikeste koerte puhul ma soovitaks konsulteerida arstiga – ma isiklikult vähendaks nende puhul veel seda kogust, aga kuna ma veterinaar ei ole, siis ma ei oska öelda mis väikese koera puhul on õige kogus. Bromheksiin – käsimüügiravim Bromhexine-Grindeks 8 mg tabletid (inimeste apteegis täiesti olemas). Annustamine – 2 mg / 1 kg kaalu kohta ning anda 2 korda päevas ning võib anda 7-10 päeva jutti. Kuna üks tablett on 8 mg, siis 1 tablett on 4 kg kohta. Nt saksa lambakoeral siis 10 tabletti 2 korda päevas. Tegemist on lima vedeldajaga ning see päriselt aitab (ka nendel, kellel piim meega ja pertussiin pole aidanud). Kennelköhast oleme me teinud ka varem ühe postituse ning seda saab lugeda siit. Leptospiroos – salakaval ja ootamatu haigus Nagu ma juba enne mainisin, siis leptospiroosi puhul on tegemist väga tõsise ja raske haigusega ning sellesse tuleks suhtuda täie tõsidusega. Nimelt tuvastati Faddyl 25-ndal veebruaril kiirtestiga leptospiroos. Olime käinud enne seda juba kahel korral kliinikus aga pigem kõhugaaside pärast. Esimest korda läksime kliinikusse 19-ndal veebruaril seetõttu, et ta magas kehvemini (ma jälgin teda aktiivsusmonitoriga) ning tundus, et ta on rahutum kui tavaliselt. Saime Rimadyli ning lisaks kodus Espumisani peale sööki. Tundus, et läks paremaks kuni 22-sel veebruaril läksin kiirabisse, sest tal tõusis palavik. Veetsime kiirabis kokku ca 6 tundi – tegime vereanalüüsid, röntgenid, ultraheli ehk sisuliselt kõik võimaliku ning tuvastasime endiselt ainult kõhugaasid. Välistasime ka puugihaigused ning laual oli ka leptospiroos, kuid ka arst ütles, et tal pole sümptomeid. Ega me tänaseni ei tea mis hetkel Faddy selle endale kusagilt külge pookis ning kas tol hetkel tehtud test oleks näidanud positiivset tulemust. Igal juhul saime tollest hetkest antibiootikumi (amoksiklav) ravi peale ning lootsin, et pääsesime ehmatusega. Positiivne vastus – kuidas edasi? 25-ndal veebruaril tõusis tal palavik – 40,4 ning tal oli selgelt halb olla (seisis küürus ning pea all). Helistasin Timmu Loomakliinikusse ning saime ka juba paari tunni pärast aja. Jätsin ta päevaks statsionaari ning dr Liisa Jürisson otsustas, et teeme ka leptospiroosi testi. Kui dr Jürisson mulle helistas ning ütles, et vastus tuli positiivne, tundsin kuidas terve mu maailm jookseb kokku. Kurgus oli ainult üks mõte – kui suur on tõenäosus, et mu koer sellest eluga välja tuleb? Samal õhtul tegime antibiootikumis muudatuse ning alguse sai 28 päeva pikkune Doxycyclini ravi. Muuhulgas pandi samale ravile ka Ossu, kuna nad kokku puutuvad, temal lihtsalt ravi pikkus 21 päeva. Kui te arvate, et sellest hetkest oli mure möödas ning kõik läks ülesmäge, siis nii see ei olnud. Faddy viibis järgmised 4 tööpäeva (sinna vahele jäi veel närvesööv nädalavahetus) statsionaaris tilguti all, sest palavik lihtsalt keeldus alla tulemast. Öösel ei julgenud ma eriti magada, sest kuulasin kas Faddy ikka veel hingab. Õhtuti kodus istusin lihtsalt diivanil ning ei tahtnud ennast liigutada, sest ta magas vahelduva eduga (üleväsimus). Tööd tegin ainult siis, kui ta oli arstide järelvalve all statsionaaris. Kliinikust tulnud kõnedele vastasin suure hirmuga, sest ma ei teadnud mis uudistega nad mulle helistavad. Sisuliselt elad sa leptospiroosis koera kõrval kogu aeg nagu viitsütikuga pommi otsas ning sa ei tea kas tekkis mingi tüsistus või mitte. Kaasnevad haigused?! Mingil hetkel hakkasin ise selle haiguse kohta infot otsima – alates sellest kui suur on tõenäosus, et Faddy sellest eluga välja tuleb ning mis hetkel on oht möödas. Kurb on tõsiasi, et selle kohta palju infot ei ole – ilmselt inimesed ei ole väga tahtnud oma kogemusest rääkida. Küll aga avastasin enda jaoks olulist infot – kui lepto teisel nädalal on 50% juhtudest asümptomaatilised ehk neil mingeid sümptomeid enam ei esine, siis ülejäänutel tuvastati meningiit, uveiit (silma soonkesta põletik), lööve ja/või palavik. Kahjuks nii ka Faddul – teda tabas meningiit. Tal pea reaalselt kuumas – teate küll seda, kui koer on liiga kaua olnud päikese käes ning karv on tulikuum? Tema oli toas ning pea oli reaalselt kogu aeg kõrvetavalt kuum. Selleks ajaks olid trombotsüüdid kukkunud ca 50-ne peale (norm on 200-500) ning põletikunäitaja oli üle 200 (norm on 0-10). Kuna ma ei tahtnud aega kaotada seljaajuvedeliku võtmisega, siis alustasime kahtluse korral koheselt hormoonravi ning otsustasime vaadata kas see avaldab mõju. Õnneks avaldas! Juba järgmisel päeval oli tal selgelt parem olla ning palavik tuli alla! Esimest korda üle 2 nädala oli ta kehatemperatuur normis… 9-ndal märtsil käisime uuesti ennast arstile näitamas ning siis sain esimest korda hingata kergendatult – trombotsüüdid olid üles läinud (160 ringis) ning põletikunäitaja oli alla tulnud (vist oli ca 50). Aga taastumine võttis veel peaaegu 3 nädalat aega, seega kokku esimesest arsti visiidist sisuliselt 6 nädalat. Alles täna, 1. aprillil võin ma öelda, et Faddu on tagasi ehk ta teeb samu asju, mida enne haigust. Haigusega kaotas ta peaaegu 4 kilo ning siiani on veel selgroog väljas (ribid õnneks enam ei ole). Miks me ikkagi leptospiroosi ei kahtlustanud? Reeglina öeldakse, et sümptomiteks on isutus, apaatsus, võib esineda kehatemperatuuri tõus, mõndadel koertel on liigjoomine ja -urineerimine, kuid üsna levinud on oksendamine ja/või kõhulahtisus. Faddul nendest sümptomitest kiirabisse minnes oli tegelikult ainult üks – kehatemperatuuri tõus. Jah, esines mõningane isutus (sõi valikuliselt, aga sõi) ja mõningane apaatsus, aga need kaasnevad sisuliselt ka lihtsalt kehva enesetundega. Üks sümptom, millest väga ei räägita ja mida ei seostata leptospiroosiga, on kõhuvalu. Ja see Faddul selgelt ka oli. Kõige huvitavam kogu selle kadalipu puhul on see, et saksa testid leptospiroosi osas olid negatiivsed. Tegime kaks testi ning mõlema vastused olid negatiivsed. Arstiga järeldasime, et me saime piisavalt vara jaole ning tiitrid ei olnud veel piisavalt üles läinud. Sest reeglina jõuavad koerad leptospiroosiga kliinikusse alles siis, kui asi on väga kehva ning koer jääb reeglina ka 3-4 päevaks kliinikusse. Faddu ei pidanud kordagi mul kliinikusse ööseks jääma, sest tal ei olnud kunagi olukord nii kriitiline. Tal isegi ei läinud maksa- ega neerunäitajad paigast ära. Ja see on taaskord üks selgeid viiteid leptospiroosile. Minu soovitused oma koera kaitsmiseks: ära lase oma koeral juua lompidest ja kraavidest ära lase oma koeral limpsida võõra koera pissi (sa kunagi ei tea kas see koer on terve või haige) kevadel metsas käies ole eriti ettevaatlik (eriti kui koer jookseb lahtiselt), sest sa ei tea kus haige loom on käinud jälgi oma koera käitumist – kui tundub, et midagi on valesti, siis mine arsti juurde ning tehke test. Olgu selleks siis kehv magamine või aeglaselt lamama minemine – mõlemad viitavad kõhuvalule. Lõpetuseks soovitan mina ka siiski teha oma koerale kindlustuse. Just selliste ettenägematute olukordade tarvis. Isegi kui sa kogud kuskile eraldi kontole lemmiku ravi jaoks raha, siis ma usun, et sa lähed koeraga kiirabisse nädalavahetusel hoopis kergema südame ja vähemate sümptomitega, kui sa tead, et kindlustus selle sulle pärast ka hüvitab. Muidu võivad vähemalt osad meist lükata mineku esmaspäeva peale ning siis võib ka juba hilja olla. Ikka ilusat kevadet soovides ning olge terved ja hoitud! https://www.researchgate.net/figure/3-The-clinical-course-of-leptospirosis-Reprinted-with-permission-from-Feigin-Rd_fig3_265003774

2020/06/02 10:22:23

https://fendaf.ee/tervis/kennelkoha_ja_leptospiroos/?utm_source=rss&utm_medium=rss&utm_campaign=kennelkoha_ja_leptospiroos

mC4

12. september 2014 kell 11:53 Ameeriklased esitavad endale igal juhul küsimuse, mis on nende jaoks kaalul Narvas, et selle nimel elu anda, leiab Eesti Välispoliitika Instituudi analüütik Ahto Lobjakas. Kaitseminister Mikser ja teised jõuministeeriumite ametnikud süüdistavad Teid ebakonstruktiivses paanikaõhutamises. Vastamisi ei tundu siin seisvat aga mitte arvamused, vaid faktid. Faktid on väga lihtsad. NATO artikkel 5 – ühiskaitse tagaja – on konsensuslik. See tähendab, et iga NATO riigi valitsus peab artikli rakendamisega nõus olema. Kui kõik on nõus, siis igaüks ise otsustab, millega aidata agressiooni ohvrit. Palju olulisem – ja meie poolt vaadates kogu kurja juur – on asjaolu, et artikli 5 väljakuulutamine Eesti kaitseks tähendab iga riigi jaoks sõja kuulutamist Venemaale. See ongi see, mis teeb selle teema tundlikuks ja küsitavaks. Ja kindlasti otsused mitteautomaatseks. Sest sõda tähendab ühe riigi jaoks palju asju: alates laevade arestimisest vaenlase sadamates ja kodanike interneerimisest kuni võimaluseni saada rünnatud tuumapommiga. Venemaa on ju maailma suuremaid tuumariike. Sõja kuulutamine on iga riigi põhimõttelisemaid otsuseid. Keegi ei tee seda lihtsalt, nupulevajutusega. Demokraatlikes riikides toimub vältimatult parlamendidebatt. Meedia võib nõuda aega laiemaks aruteluks. Küsimuse all on ühiskonna tulevik ja võibolla elu ja surm. Ilmselgelt on igas riigis eri arvamusi, huvide kaalumist, riskide vaagimist. Meie liitlased on vabad ühiskonnad ikkagi. Teeme selle asja Eesti jaoks piltlikuks. Lätis Latgales võtab grupp rohelise mehikesi üle kohaliku omavalitsuse hoone. Läti valitsus nõuab liitlastelt artikli 5 väljakuulutamist. Mida teeb Eesti? Kuulutab kohe Venemaale kõigi jõududega sõja? Ilma igasuguse avaliku aruteluta? Kusjuures meil on see võimalik, oleme uue NATO liikmena lubanud artikli 5 rakendumist kiirendatud korras. Kõik pilgud oleksid muidugi suunatud USA-le. USA peab otsustama, kas minna sõtta, mis võib lõppeda tuumaholokaustiga. USA, mille esindajad presidendist diplomaatideni ütlevad alati avalikult ja varjamatult, et riigi otsused määrab lõppkokkuvõttes see, mis on rahvuse huvides. See seletab ka, miks liitlaste väed Eestis ei lähe Venemaa kallaletungi korral kohe Narva rindele. Neil ei oleks selleks ei ettevalmistust ega varustust, rääkimata logistilisest toest jms. Aga olulisemalt: neil ei ole mandaati. Nad alluvad tsiviilkontrollile. Ühelgi komandöril pole õigust sõda kuulutada. Seegi on elementaarne põhimõte – peale demokraatliku otsustusprotsessi –, mida tahame oma hädas keelata liitlastele. Need põhimõtted kehtivad USAs, Suurbritannias jm igal juhul, sõltumata sellest, mida meie nendest arvame. Need on rahvusvahelise elu põhitõed 21. sajandil. Vaevalt on see Teie kriitikutele teadmata. Miks on tekkinud olukord, kus üks räägib aiast ja teine pool aiaaugust? Kõige lihtsam võimalus on, et ei anta endale piisava detailsusega aru, kuidas toimib demokraatlik otsustusprotsess meie liitlaste seas ja NATO artikkel 5. Kaitseministrist ma seda ei usu. Küll näib probleeme olevat kaitseministeeriumi ametnikel ja riigikogu väliskomisjoni esimehel Marko Mihkelsonil, kes näivad arvavat, et kui USA 150 merejalaväelast ei torma sõjaolukorras Eesti piirile, siis NATO artikkel 5 ei toimi ja kõik ongi läbi. Ma loodan, et USA suursaadik on olukorda diskreetselt selgitanud. Paanikaõhutamise süüdistus viitab murele Eesti ühiskonna moraali (tuntud ka kaitsetahte nime all) pärast ja on sellisena ilmselt laiem probleem. Tundlikes teemades ei taluta arvamuste paljusust. See osutab kahjuks meie demokraatia ja vabadusharjumuse noorusele. Unustatakse Obama sõnumi teine pool: Eesti väärib kaitsmist vaba ja demokraatliku ühiskonnana. Ka alavääristatakse Eesti enda elanikke, keda ei peeta võimeliseks faktide alusel õigesti enda eest otsustama. Võimalus, et ma selle avalikest allikatest pärit faktide ja käibetõdede loeteluga midagi sellist ütlen, mis Venemaad üllatab, on kaduvväike. Lahendusi, mida näen, on kaks. Esiteks demokraatlikust otsustusprotsessist ja riiklikust suveräänsusest loobumine NATOs nii, et ühised väed paisatakse kohe iga agressori vastu. Teine oleks Iisraeli stiilis kahepoolne liitlassuhe USAga. Need ei ole konstruktiivsed mõtted tänases maailmas – aga ma ei näe ka muid ideid. Niisiis, uus julgeolekupoliitiline olukord tähendab demokraatia kriisi? Kui oleks päris kriis, siis me sellest ilmselt ei räägiks. Aga mikropraod on kindlasti, mis võivad kiiresti laieneda. Võimude suutmatus näiteks vastu panna kiusatusele kohelda praegust julgeolekukriisi kui sõja eelmängu. Viimaseks näiteks on sotside raskused arvamusvabadusega, Nestor paar päeva tagasi Kohvri kaasuses ja nüüd Mikser. Paati pääsenuna on nad avastanud, et tüüri juures püsib kõige paremini etteantud kurssi hoides. Küsimuste küsijais nähakse automaatselt probleemi. Küsimuste küsimine ongi ehk meie demokraatia peamine test. Küsimus, mis põhimõte on ameeriklaste jaoks kaalul näiteks Narvas, et selle nimel ohverdada oma heaolu ja potentsiaalselt elu, kõlab pühaduseteotusena. Aga mis on siin püha, mis teotab ja miks? Need on küsimused, mida tuleb endalt küsida ratsionaalsete inimestena, kes pole kariloomad. Ameeriklased küsiksid neid endalt igal juhul, tahame me seda või mitte. 19. november 2015 kell 13:57 Narva volikokku kuuluvad 15 Keskerakonna liiget lahkusid erakonna fraktsioonist ning moodustavad valmisliidu Ühtne Narva, kirjutab ERR uudisteportaal.

2021/07/31 09:20:21

https://www.aripaev.ee/blog/2014/09/12/mis-ajab-ameeriklase-narva-alla

mC4

KUIDAS KUIVATADA KINGI SEESTPOOLT KODUS - KASULIKUD NõUANDED Kuidas kuivatada kingi seestpoolt kodus Kumb meist ei satunud vihma või särtsu, ei saanud bussipeatuses märjaks või ei astunud pudelisse? Selline ebameeldivus võib juhtuda igaühele, on oluline tagajärjed õigesti kõrvaldada. Et mitte haigestuda, peate minema võimalikult kiiresti koju, võtma kuuma vanni, aurutama jalgu, jooma piima mee või tee ja vaarikate vahel. See aitab kaitsta teid külma eest. Aga mida teha niiskete kingadega? Kuidas kuivada kuni järgmisel hommikul, et see ei kaotaks oma kuju ja läike? Kuidas kuivatada kingi seestpoolt, et see ei oleks ebameeldiv lõhn? Käesolevas artiklis püüame tegeleda märgade jalatsitega ja vastata kõigile teie küsimustele. Kuidas märjad kingad kuivada? Kõige sagedamini tekib probleem hooajal - vihma või kevadel, kui lumi hakkab sulama ja vormib kõikjal. Mida teha märgade kingadega? Kõigepealt tuleb kingad, savi ja teekonna reaktiivide jäägid põhjalikult pühkida, kuivatamisel, mustus võib sattuda naha pinnale ja jätta ebameeldivaid jälgi ja täpid. Pühkige oma kingad niiske lapiga. Pärast seda peaksid kingad olema võimalikult avatud nii, et aurustuv niiskus väljuks. See tähendab, et võtame välja niisked sisetallad, lahti sidemeid ja eemaldame paelad, avame kõik lukud, lipsud ja velcro. Me avame kingad, keerame meie saapad nii palju kui võimalik. Seejärel tuleb valida kuivatusmeetod, mida me hiljem üksikasjalikult arutame. Kõige lihtsam on küttekehad, mis on igas kodus. Kuid pidage meeles, et liiga kuumad patareid võivad nahka deformeerida. Seetõttu on kõige parem jätta kingad kuiva juurde kuiva allika lähedal. Selleks, et kingad seestpoolt hästi kuivada, tuleb neid niisutada hästi niiskust absorbeerides. Tavapärane ajaleht toimetab selle ülesande kõige paremini - see adsorbeerib koheselt niiskust. Kuid see meetod ei sobi lumivalgete jalatsite jaoks - seal võib olla musta trükivärvi jälgi. Nendel tingimustel kuivavad kingad 5-6 tundi. Kui soovite protsessi kiirendada, peate muutma niisket paberit kingadelt võimalikult kuivaks. Need on võimalused jalatsite kuivatamiseks hädaolukorras ja ootamatutes olukordades. Pidage meeles, et sagedase niisutamisega halvenevad kingad, muutuvad deformeerunuks ja hakkavad veelgi lekkima. Seetõttu on parem niiske ilmaga kummist saapad - nad on hästi kulunud, neil on atraktiivne disain, ja mis kõige tähtsam, nad ei lase üldse kuluda. Mida veel saab kuivatatud kingad? Võitluses mugavate, kuivade ja mugavate jalatsite eest saate kasutada erinevaid kuivatamismeetodeid. Soojendusega põrand. Kui majas on põrandaküte, ei pea te võtma erimeetmeid - jätke oma kingad soojale pinnale. See on ideaalne lahendus, sest kingad kuivavad sel juhul järk-järgult ja ühtlaselt ilma liigse kuumutamiseta. Föön Kui jalatsid tuleb kiiresti kuivatada, siis kasutage föönit - lihtsalt suunake õhuvool. Loomulikult pead sa kõvasti tööd tegema, kuid saate oma jalatsid kuivada vaid poolteist tundi. Pea meeles, et jalatsite kuivatamise ajal tuleb seadistada külmrežiim, nii et õhuvool ei oleks kuum. Erilised kuivatid. Müügil on spetsiaalsed seadmed, mis on spetsiaalselt mõeldud jalatsite kuivatamiseks. Sellised kuivatid võivad olla kaasaskantavad või statsionaarsed, paljud neist on varustatud ionisaatoritega - need takistavad ebameeldiva lõhna teket. Ka mõnedes mudelites saab sisse ehitada UV-sterilisaatorid - nad desinfitseerivad kinga sisepinda ja kaitsevad seda küünte ja naha seente eest. Need kuivatid tuleb sisestada otse kingadesse, nad soojendavad teatud temperatuurini, kingad kuivavad mõne tunni pärast. Fänn Kui te ei soovi fööniga seista, lisage lihtsalt märgpaar ventilaatori võrku ja lülitage seade sisse. Tehke mõned tavalised silmused või konksud, millele kingad kinnitatakse. Veenduge, et õhuvool on täpselt kinga sees. Absorbeerivad materjalid. Ajalehe asemel saate kinga sisse panna veel ühe täiteaine, mis imab täielikult niiskust. See võib olla sooda, soola või lihtsalt riisi. Valitud tooted tuleks valada lõuendikottidesse ja asetada ligunenud kingadesse. Kasside pesakond on ka selle probleemi lahendamiseks suurepärane. See mitte ainult ei ima liigset niiskust, vaid vähendab ka ebameeldiva lõhna levikut. Kandke absorbeeriva materjaliga kingi (ajaleht), et mitte seda liiga pingul täita. Esiteks kahjustab see õhuringlust - kingad kuivavad kauem. Teiseks, tihe polster kingad võivad olla deformeerunud ja kuivad ebaloomulikus asendis. Nahast jalatsite kuivatamisel peaksite sisestama väikesed vahekäepidemed - plastikust või puidust pulgad, mis aitavad kuivaamisel kuju säilitada. Kuidas kuivatada kingi? Kui soovite, et teie talvel saapad ja saapad teeniksid teid rohkem kui ühe hooaja jooksul, peaksite neid korralikult hoolitsema. Kõige tähtsam on, et valesid viise jalatsite kuivatamiseks ei tohiks lubada. Ärge kunagi jätke oma kingi otse kuuma aku külge - see võib sulatada ja muuta selle kuju. Kui aku on kuum, jätke kingad kuivatamiseks lühikese vahemaa tagant - vähemalt 50 cm ja mitte vahetus läheduses. Ärge kunagi kuivatage kingi kuuma õhu puhuriga. Sellest liim võib sulatada, ainus lihtsalt läheb ära, kingad läbivad veel niiskust. Kui kannad suusatajatele või muudele professionaalsetele kingadele mõeldud saapaid, peate seda kuivatama spetsiaalse profiilkuivati ​​abil. Kui te seda reeglit ei järgi, halvenevad kvaliteetsete jalatsite omadused. Ärge kunagi kuivatage kingi ahjus isegi madalatel temperatuuridel. Pikaajalise kuumutamise korral lõheneb nahk lihtsalt, talvepaar on pöördumatult kahjustatud. Sa ei saa kingi ja elektripliidi, eriti avatud tüüpi, kuivada. Mitte ainult ei saa kingad rikkuda, tulekahju oht on samuti suur, see on väga ohtlik. Väga sageli satuvad jalad kampaaniatele ja piknikule, st loodusele. Sellistel tingimustel kuivatavad inimesed oma kingad tihti tulega. Seda tuleks teha väga ettevaatlikult, ilma et teie kingad oleksid tule lähedal. Sa ei saa jätta oma kingi öösel ja minna magama - üks säde võib olla tulekahju jaoks piisav, see ei ole ohtlik mitte ainult kingadele, vaid kogu laagrisse saab tulekahju. Sellistel juhtudel on kõige parem tuua kaasa varukott või spetsiaalne patareidega töötav kuivati. Et mitte sattuda ebameeldivatesse olukordadesse, peate riietuma vastavalt ilmastikutingimustele - kandma kummist saapaid vihmas ja lohises ning võtma tööks eemaldatavad jalanõud. Pidage meeles, et talvel kingad peavad olema kõrge kvaliteediga, sest teie tervis sõltub sellest. Kui jalatsid hakkavad lekkima, ei ole võimalik ainukese terviklikkuse täielikku taastamist - tasub mõelda uuele kingapaarile või saapale. Pea meeles, et me ei ole piisavalt rikkad, et osta odavaid kingi.

2020/04/06 23:21:12

https://et.freeconsumerreviews.org/6513-how-to-dry-shoes-from-the-inside-at-home.html

mC4

Valgas, suvel, 1927. aastal Elmar Anton I. Arhiivid Valga linnaarhiivi üldise seisukoha kohta võib ainult nii palju öelda, et ta niivõrd halvas seisukorras on, et lähem töötamine seal väga raske on. On olemas küll mingisugune nimestik, kuid sellest pole suurt kasu, sest arhiiv iseenesest pole korraldatud nimestiku järele. Arhiiv on asetatud mitmetesse ruumidesse: osa on kusagil keldris, mis kopitavad ja kõdunevad keldri rõskuses, osa on kusagil toapeal ja vedelevad seal korratult, osa on kusagil aidas, kust töölised neid üksikute lehtede kaudu laiali kannavad (Arhiivi praeguse seisukorra kohta andis minule andmeid endine kauemat aega olev linnasekretär härra Jänes, kuna ma ise igale poole juurde ei pääsenud. Samuti sain ka tema käest arhiivi ajaloo kohta teateid.). Peale selle pole ka seegi nimestik küllalt täpne, sest palju akte ja kirju on sõja ajal laiali kantud. Üldse on Valga linnaarhiiv küllalt palju kannatanud. 1890. aastate ümber viidi praeguse nimestiku järele korraldatud osa arhiivist Riiga, mis küll hiljem tagasi toodi, kuid juba korratult kottides jne, mis ajast peale algabki väikselt korratus. Raskemalt on aga arhiiv kannatada saanud ilmasõja aegu – eriti just okupatsiooniajal, kus tihti korra puudusel ja mitmete valitsuste vahetamisel arhiivist palju kaduma läks. Neil aastatel viidi osa arhiivist Siberisse, kus ta praegugi mitmekordsete nõudmiste peale vaatamata alles on. Küll on aga päris heas seisukorras uuem arhiiv, alates umbes 1920. aastast. Kaks korda olla käinud ka revident keskarhiivist ja käskinud korda seada arhiivi, kuid linn majanduslikel puudustel ei saavat seda teha, sest see nõudvat asjatundlikku ja hoolikat tööd ligikord paariks kuuks. Arhiivinimestiku järele on olemas akte ja pabereid umbes 1700. aastast, kuid hr Jänese teada olla arhiivis siiski olemas veel vanemaid pabereid, mida minule küll linnasekretär ei näidanud, vist teadmatusest, sest ta pole linnaarhiivi tundmisega kodus. Arhiivis on olemas raudkapis hoitud Jekaterina teise ja Gustav Adolfi poolt välja antud linnaks tunnistamise kirjad. Nendes kirjades antakse Valgale linnaõigused. Esimene on trükitud vene keeles, teine on kirjutatud ladina keeles. Viimane on küllalt raskelt loetav, sest on kirjutatud halvale paberile. Peale selle on olemas arhiivinimetiku järele arhiivis andmeid rahva arvu kohta Valga linnas alates juba 1794. a, keiserliku Katarina Aleksejevi käsud, 1802. kuni umbes 1806. Osoli mõisast, ametniku ja kodaniku vanne, tütarlaste kõrgemast koolist 1850. a, manifest 1826. a, Valga linna plaan 1824. a, juutidest 1879. - 1907. a, protokollid jne. Tööstus-kaubandusettevõtteid oli Valgas 1919. a 52. Äriettevõtteid oli 1920. aastal 78. 10. aprilli 1919. a rahvalugemise järele oli Valgas elanikke 15 552 (1808. a on olnud 523 elanikku, neist eestlasi 36), neist eestlasi 7427, lätlasi 6262, venelasi 505, sakslasi 325, poolakaid 263, juute 641, leedulasi 42, valgevenelasi 3, soomlasi 7, norralasi 4, rootslasi 5, inglasi 1, tatarlasi 1, grusiinlasi 2 ja mustlasi 14. Seltsid ja ühisused. 1919. a algul oli seltse ühes läti seltsidega 32 – lõpul ainult Eesti seltsid, mida on registreeritud ainult 5. 1920. a on tublisti enam. 1925. a on olnud hääleõiguslisi sakslasi 147, hääleõiguslisi juute 130. 1923. a ühendatakse Valga linnaga senini Paju valla päralt olev osa, nn Puraküla. 1919. a rahvalugemisel oli Purakülas elanikke 1832. Need üksikud väljavõtted olen teinud sellepärast, et saada muljet, kui suur on Valga ja kuivõrd kirju on ta rahvuste poolest. Kirikute arhiividest Kirikuid on olemas Eesti Valgas kaks: üks luteriusulistele ja teine õigeusulistele. Peale nende on olemas veel ka katoliku kirik, kuid kas ta tegutseb, kui palju temal (st kogudusel, kes tarvitavad seda kirikut) liikmeid on – seda ei läinud mul kahjuks korda teada saada. Enne ilmasõda on maha põlenud üks vene kirik ühes arhiiviga. Luteri nn Jaani kirikut tarvitavad 4 kogudust 1) Jaani kogudus, mis nüüd on kujunenud ainult saksa koguduseks 2) saksa Luke kogudus 3) Luke kogudus, mis piiri tõmbamisel Läti-Eesti vahel Läti Luke kirikust Eesti poole jäänud ning nüüd iseseisva kogudusena tegutsevad ja 4) Peetri kogudus, missugune asutati 1880. aastal puht eestlaste poolt. Viimane kogudus on praegu kõige elu jõulisem. Jaani kiriku arhiiv on Jaani koguduse üksikute liigete valve all. Üks osa arhiivist on kiriku juures vastavas seina sisse tehtud kapis, üks osa on Kesk tn 15/17 asuvas "saksa" pangas, osa on linnast väljas olevas kiriku maal oleval Laatsi mõisas. Laatsi mõisas on ka arhiivinimestik. Laatsi mõisas asuvat arhiivi ei läinud mul korda näha saada, ehkki ma kolm korda seal käisin, kuid kunagi ei õnnestanud minul kokku saada vastava osa arhiivi hoidjaga. Jaani koguduse arhiiv on samuti tuntavalt saanud kannatada enamlaste poolt nagu linnaarhiivgi. Kiriku ehitamisest: arhiivis leiduvate andmete järele. Enne praegust Jaani ehk ka nn linnakirikut on olnud üks puukirik (sakslaste ütluse järele nimetatakse Jaani kirikut sellepärast linnakirikuks, et see kirik on asunud juba algusest linnas, kuna praegust Luke kirikut, mis nüüd läti Valgas on, kutsutud maakirikuks. Sellest siis see vahetegemine Jaani – linnakirik, Luke – maakirik.) ning alles 1787 alati ehitama praegust kirikut. Ehitamise asju ehk nn pabereid algati juba 1785. a õiendama, kuid ehitama saadi alata alles 1787. a. Kiriku plaan oli ettenähtud valitsuse ehk nn kõrgemalt poolt, kuid et see plaan ei vastanud Valga linna suurusele – oli liiga suur, siis saadeti see plaan tagasi ning esitati linna poolt uus plaan. See plaan saadeti siis uuesti tagasi kinnitatult linnale ning nii alatigi siis ehitust eelnimetatud aastal kubermanguarhitekti Haberlandi juhatusel. Plaan kinnitati 5. märtsil 1787. a, missugust päeva võibki nimetada kiriku algus- ehk sünnipäevaks. Valga linn ütles ära kirikuehitamise toetusest rahapuudusel, nii pidi kogudus omal jõul annetustest, korjandustest ja laenudest saadud summadega kiriku üles ehitama, mis edenes ka väga visalt. Algkapitaliga saadi ehitada ainult kaks aastat so 1787 - 1789. a. Siis seisis ehitus rahapuudusel järgemööda 23 aastat. Vahepeal, vist 1802. a, kui Aleksander I oli isiklikult Valgas, pöörasid pastor ja linnanõukogu keisri poole palvega, et keiser toetaks kirikuehituse lõpuleviimist vastava summaga. Keiser olla lubanud selle toetuseks 15 000 reistaalerit. Tsiviilkuberner palus hiljem täpsemat aruannet, kui palju on tarvis kirikuehitamise lõpetamiseks. 17. dets (?) vastati nõukogule, et keiser lubab 15 000 asemele 5000 reistaalerit. See vähendus on tehtud aruande põhjal, mille järele keiser leidis 15 000 reistaalerit palju olevat. (Mõnes jaos paberites leidub, et Aleks. I on andnud 5000 rbl banka, mitte reistaalerit.) See 1802. a lubatud 5000 jõudis alles kohale 1813. aastal ning samal aastal alati selle ja vahepeal mitmel viisil kogutud summadega uuesti kirikuehitamist, mis 1789. a pooleli jäi. Mõned aktid näitavad aga, et kirikuehitamist jätkati 1812. a, mitte 1813. Kogusummas läks kirik, mis sai valmis mõnes aktis tähendatud 1814, mõnes 1816 a, 114 alberti taalerit, 20 marka, 11 005 rbl 60 kop hõberaha, 41 239 rbl 37 kop B.a. (See tähendatud summa oli pangas asuvate paberite järele, kuid kirikus olevast arhiivist leidsin, et kirik on maksma läinud: 11 857 rbl 60 kop hõberaha, 990 reistaalrit, 26 ½ marka alb. ja 22 674 reistaalrit b.a.) Rahapuudusel on torn hiljem ja plaani vastu ehitatud. Ka orel on hiljem ehitatud. Ehitus oli niivõrd nõrk, et 1822. a oli juba katuseremont. Kirikuehituse alul oli pastoriks Johan Bernhard Grünert, kes oli nii Luke kui ka Jaani koguduse pastoriks. Kirikuehituse lõpul oli pastoriks Wilhelm Preus. (Aktis on tähendatud Valga koguduse pastoriks oli...) Kiriku kell on maksma läinud 1800 rbl, mis on ka vist peale kiriku ehitamist ostetud. Valga linna- ehk Jaani kirikul oli kaunis palju nn pastoraalmaid, millest kaunis suur osa aga nüüd piiriõiendamisel Läti poole läks. Kogudus on katsunud noid maid Läti poolt tagasi saada ning on käinud Läti kohtudes, käies kõik Läti kohtuinstansid ehk nn astmed läbi, kuid tagajärgi pole saavutatud. Kiriku pastoraalmaad olid välja renditud talumeestele, mille eest talupojad maksid renti natuuras. 1837. a oli rendiks 8 vakka rukkid, 7 v. otre, 7,5 v. kaeru, 3 puuda linu, 7,5 naela võid, 2 kotti, 6 kanapoega, 78 muna. Peale selle oli veel nn Priester Gerechtigkeit (so nagu mina aru saan, mis võib võrrelda meieaegse kiriku liikmemaksuga. Eelmine summa oli maarent, kuna peale selle tuli veel maksa pastorile moon. Laatsi mõisa = Jankau nimele.) 1 ? vakka rukkeid, 1 ? v. otri ja 1 ? v. kaeru. Siis maksis veel Laatsi mõis (Laatsi mõisa – Jankau nimele), milles oli 3 talumeest, igat vilja vakk, Lindebaumi mõisas oli 5 talupoega – maksid igat vilja 1 ? vakka, Kapsta mõis (Aleksandershof) kus oli 7 talumeest – maksis 2 ? vakka igat vilja. Engelhardi mõis, kus oli 2 talumeest, maksis ? vakka igat vilja. Kõik need eelpool tähendatud mõisad kuulusid kirikule. Peale selle maksti pastorile veel Kaagjärve vallast 39 talu poolt 13 vakka igat vilja; 10 puuda linu, millest 8 puuda andsid talud, 2 puuda mõis; 39 paari kanu, millest 6 paari andis mõis, ülejäänud summa andsid talud. Peale kõige selle tuli veel teha hobuse- ja jalapäevi. Linna käest sai pastor 233, 12 ½ b. a. See taks oli maksev läti koguduse, mitte aga saksa koguduse kohta. Pastor võis seal toimida oma äranägemise järele. Sakslaste käest võeti ristimise eest 25 reistaalerit, matmise eest 15 r.t., laulatuse eest 20 r.t. ja püha õhtusöömaaja eest 25 kop. Lätlaste käest võeti ristimise eest 40 kop, matmine 25, laulatus 6 reistaalerit b.a., ehk seda võis ka maksta natuuras. Need aga, kes elasid linnas ja ei kuulunud talude alla, ei maksnud midagi. Kuid omajagu maksu oli ka linnaelanikel. Iga maja kohta tuli maksta, mis oli hinnatud 800 rbl – 1 rbl; maja, mis oli hinnatud 200 rbl peale – maksis 30 kop. Maja, mis hinnati üle 800 rbl – maksis 2 rbl. Kaupmees ja aadlimees, kellel polnud maja, maksis 1 rbl. Literaat, nagu kooliõpetaja, kaupmehe abiline jne maksis 1 rbl 20 kop. Kõik töölised ja teenijad maksid 30 kop. Töölised ja meistrid, kes olid vanad üle 60 aasta, need ei maksnud midagi. Selle kohustuse alla ei kuulunud võõrausulised (need andmed võetud 1879. a protokollist). 1823. a ühendati Luke ja Valga kogudus, mille ühenduslepingu olulisemad tingimused olid: 1) Luke ja Valga jäävad kui kaks iseseisvat kogudust igas suhtes, neile jäävad kõik õigused eraldi. 2) Mõlematel kirikutel on üks õpetaja. 3) Saksa ja Läti jumalateenistus pidi olema kordamööda. Mõlemad kirikud olid vabad mõlematele kogudustele jne. Omalajal on olnud kirikuarhiiv kõik linnavalitsuse hoiu all, mis nüüd aga, 1902. a, on antud linna poolt kirikule üle, kusjuures linnale jäid õigused kasutada kirikuarhiivi siis, kui temal seda tarvis. II. Traditsioonid Üldised ja geograafilised teated Hans Eineri märked: 1) 50 aasta eest öeldi Valgas olevat 3500 elanikku. Linnamajade piirkond ulatas: põhjas ja kirdes – Konnajõelt Riia uulitsal Pedeli jõeni, linna heinamaani ja Piprajõeni (linnapargist läbi jooksev ojakene). Idas: Piprajõge mööda naisgümnaasiumi kohale (praegu Vabaduse tn 13), sealt edasi Aia uulitsani. Lõunas: Aia ja Uut uulitsat mööda Piiri (endise Matus-aia) uulitsale kuni Konnajõeni. Läänes: Konnajõge mööda Treu majast Alveri majani. Väljaspool seda piirkonda olid ainult mõned üksikud majad. Näituseks, üle Piprajõe oli Veneküla, (endine Tannenbergi) praegune Tähe uulits, kuni 3-4 maja tema käänakust edasi, kus ta umbselt lõppes, 2 maja Kuperjanovi uulitsast paremat kätt Piprajõelt hakates ühes soldatite kasarmuga, mis praeguse poeglaste gümnaasiumi kohal seisis. Praeguse naisgümnaasiumi kohal seisis üks väikene linnamajakene, mida ühes praeguse linna hobustetalli juures oleva elumajaga sissesõitnud ohvitseride korteriks tarvitati. Linn lõppes õieti Otsa kõrtsiga, mis Säde pool aia uulitsat praeguse Grave maja asemel Vabaduse tänaval seisis. Praegust Aia ja Uut tänavat hüüti ühise nimega Taga uulitsaks. Tema linnapoolsel küljel oli rohkem, raudteepoolsel vähem maju. Olemas oli ka Sauna uulits, mis Mahrkaini saunaga lõppes, niisama ka Liiva uulits. Treu majast edasi Piiri tänaval üle oja olid ainult mõned üksikud majakesed. Kõik maa-ala väljaspool nimetatud piirkonda oli suuremalt jaolt põllu all. Praeguse Kungla (endise Vidriku mõisa tee) ja saksa surnuaia vahe kuni praeguse Poska (end. Nikolai) tänavani oli metsa ja võsa all. Teisel pool Poska tn algas Vidriku mõisa park, mis ka linnapargi aset täitis. Praegusest Pura külas oli olemas üle veskitammi minnes pahemat kätt: Eisfeldi (Karu) maja (Läti pool piirijoont), potisepp Hollesti (praegused Grünbergi) majad, nende vastu – paremat kätt – ruumikas Pura kõrts, mis alles paari aasta eest maha lõhuti, siis veel 3-4 maja Viljandi ja niisama palju Tartu teel: Luke (praegune Tiltini) veski, mida ka kauaaegse rentniku Ramschi nime järele harilikult Ramschi veskiks hüüti. Linnapool veskit olid Schamesi ja Maxfeldi majad, nende vastu Oldenbergi, praegune Schmidti maja Läti pool piiri. Nüüdsest Läti Valgast oli olemas Riia maanteel kõik majad, nende hulgas 4 kõrtsi, kuni praeguse Luke turuni ja köstri majani, rida majasid Konnajõe pahemal kaldal kuni Kassisaba (praegune Läti Kuru iela) uulitsani, Seminari uulitsal Rogge ja Krause majad, Luke platsi viimasel äärel Ecki, Thomsoni ja Wissori majad, Ruhja maanteel ainuke ehitus Kirbu kõrts, praeguse Läti Valga elektrijaama kohal. Kõik muu praeguse Luke linna maa-ala oli liivaga kaetud sööt ja Luke köstri põld. Valga kodanike tähtsamad tööalad olid kauplemine ja käsitöö. Kuni läinud aastasaja 70. aastateni maal kauplusi polnud. Ka puudusid alevid peale mõne üksiku. Ainsaks ostu- ja müügikohaks, kui vähesed maalaadad maha arvata, oli linn. Valka müügi ja ostu eesmärgil sõitva maarahva piirkond ulatas 40-50 verstani. Eesti poolt oli Valk kogu Helme, jaolt Karksi, Tarvastu, Rõngu, Otepää, Urvaste, kogu Sangaste, Laatre, Karula ja Hargla kihelkonna rahva turu- ja kaubalinnaks. Läti poolt sõitsid Valga turule Luke, Härgmäe, Trikati, Smilteni, Aumeistri ja Koivalinna kihelkonna rahvas. Turupäevi oli nädalas kaks: esmaspäev ja neljapäev. Laatu oli aastas kuus (praegu on turupäevi 3 ja laatu 12): Küünla-, Jaani-, Lauritse-, Mihkli-, Märdi- ja Jõululaadad. Kauplemine oli küllalt elav. Kaupmehed teenisid hästi. Pankroteerimisi ei tuntud. Need uuema aja saavutused jõudsid otsaga alles läinud aastasaja lõpul Valka, kui Valk ju raudteelinnaks oli saanud. Maarahvas tõi linna müügile oma majapidamissaadusi: linu, linaseemneid, vilja, lihaloomi, võid, mune jne. Iseäranis elav ja hästi organiseeritud oli linadega kauplemine. Linad ja linaseemned veeti siit Pärnu ja Riiga. Koju viis maarahvas linnast soola, heeringaid, räimi, rauda, nahka, venesaapaid (valgest juhtnahast), kübaraid, mütse, naisterahva rätikuid, lambiõli, tuletikke, tubakat, suurteks pühadeks ka mõni nael suhkrut, kohvi, pakikene teed jne. Alkoholsete joogikohtade poolest oli Valga oma suurusega võrreldes 1870-80 aastatel küllalt rikas. Kaupmehed ja teised jõukamad kodanikud saatsid oma tööst vaba aja "Musses" (saksa selts) mööda. Peale Musse oli veel kolm paremat ja puhtamat trahterit härrasmeeste ja käsitööliste jaoks. "Mustatööliste" ja sissesõitva maarahva jaoks olid linnas järgmised kõrtsid: Keldrikõrts, Schulbe kõrts, Rasumovski kõrts, Niemanni kõrts, Tiltini kõrts, Lindebaumi kõrts, Schreiberi kõrts, Korneli kõrts, Otsa kõrts. Peale nende maakrundil: Pura kõrts, Luke kõrts, Härgmäe kõrts, Härgmäe trahter, Sorru kõrts ja Kirbu kõrts. Tähtsamad tarbeainete hinnad tol ajal olid järgmised: leiva nael 2-3 kop, saia nael 4-5 kop, kringlid ja prantssaiad ½-3 kop tükk, rõõsa piima toop 3-5 kop, või nael 15-20 kop, veiseliha nael 6 kop, sealiha 8-12 kop nael, lamba- ja vasikaliha nael 5-8 kop, munad 1-2 kop paar, leivajahu puud 80-100 kop, saia (saratovi) jahu 4-7 kop nael, suhkru nael 10-15 kop, soola puud 20-30 kop, lehttubakas 3 kop nael, valmislõigatud tubakas pakkides ¼ naela 3-10 kop, sigarid sortide järele 1-5 kop tükk, tuletikud toosi suuruse järele 1-3 kop, paar venesaapaid 1 rbl 30 kop - 1 rbl 75 kop, kohvi nael 25-40 kop, toobiõlu 3 kop toop, pudeliõlu 3-5 kop pudel, baieri õlu 6-8 kop pudel, viinapits 2-3 kop, viina pool naela 5 kop, metsamaasikad maksid 5 kop, mustikad 3 kop ja palukad 2-2½ kop toop. Sõiduvoorimehi ei olnud. Küll pidas aga iga jõukam kaupmees omal hobused ja kutsari. Esimesed sõiduvoorimehed tekkisid Valka 1879. a ühe juudi algatusel. Kellel omal hobust polnud, võis neid hobuste postijaamast tellida, kus 10-15 hobust peeti. Veovoorimehi oli aga kaunis hulk, sest kõik poekaup tuli Riiast ja Pärnust hobustega tuua, niisama ka linad ja linaseemned sinna viia. Põllutöö vaheaegadel käis ka palju ümberkaudseid talumehi vooris. Lehmi peeti linnas rohkesti. Praegune linna heinamaa Vee tänavalt Piprajõeni oli ühiskarjamaa. Suvel, hommiku kella kuue ja pealelõunat kella kolme paiku ilmus linnakarjane turuplatsile linnakiriku juurde, ajas pasunat ja kohe ilmusid igast hoovist lehmad sinna ja hakkasid rongis ja reas Vee tänavat kaudu karjamaale liikuma, kust nad lõunavaheks ja õhtuks koju aeti. Märt Lõhmus jutustab: Olin 15 aastane, kui tulin Valka. Õppisin rätsepaks lätlase juures, sest eestlasi polnud tolkorral nii palju Valgas. Päris armas oli, kui vahel eesti keelt kuulsid rääkivat. Enamasti räägiti saksa keelt. Luke-poolses linnaosas elutsesid peaasjalikult lätlased, Paju pool kõige enam eestlasi. Seal, kus praegu asub vaksal, oli siis mõisa nurm. Praegune Klasmanni maja Vabaduse tänavas oli viimane maja vaksalipoolses küljes. Praegusele Võru uulitsale ehitati siis üks kõrts suure saaliga, seal oli ka piljard. Maja ehitas Laatsi mõisapidaja Jantkov, kõrtsipidajaks oli lätlane. Rohkem maju Võru linnaosas teiselpool raudteed polnud. Eesti koole polnud mujal kui Paju vallas Untina kool, missugune oli ainukene, kus eesti lapsed koolis käisid. See kool oli 3-4 versta Valgast. Asustamisküsimus ja rahvusline ärkamine ning selle arenemine Valgas kuni umbes 1905. a. Hans Eineri märkmed: Linnaseaduse maksmapanemisega (1874. a) ja kauplemise ning käsitöö vabanemisega oli maarahvale linna asumiseks tee avatud. Iga aasta tuli sadade kaupa uusi elanikke juurde. Tekkisid nn eeslinnad, nende ees Puraküla. Suurem jagu maalt linna asujaid olid eestlased. 1870 aastate lõpu poole loeti Valgas ju 5000 elanikku, nende hulgas umbes 1000 eestlast, kes suuremalt jaolt teenijad, käsitöölised, veovoorimehed, mõned ka väikeste majade omanikud ja kõrtsimehed. Olid küll ka Valgas mitmed eesti soost võrsunud jõukad kaupmehed, ärimehed ja suuremate majade omanikud, nagu näit. raehärra, kaupmees ja õllevabriku omanik Johan Lambert, suurkaupmehed Kampmann, Nehse, Oija (Oja), Kühl (Külm) j.t., aga need olid tolleaja mõiste järele kõik juba "saksad", kes maarahvaga ainult niipalju tegemist tegid, kui see neile ärielus tarvis läks. Eestlaste ümberrahvustamine oli tol korral täies hoos: jõukamaid ähvardas saksastumine, kehvemaid lätistumine. See sündis täitsa olude sunnil. Eestlastel polnud Valgas ühtegi omakeelset asutust, ei kirikut ega kooli, mille tähtsus rahvuse alalhoidmiseks suur on. Tõsi, Valga maakoguduse Luke kirikus peeti kaks korda kuus selle koguduse järel olevate Eesti valdade Sooru ja Paju rahvale eesti keeli jumalateenistust, aga sama koguduse läti-saksa õpetaja Ulmanni poolt, kes rääkis nii viletsasti eesti keelt, et seda hale oli pealt kuulda. Selle tagajärg oli, et niipea, kui linna asuvad eestlased vähegi kas saksa või läti keelega toime said, saksa ja läti koguduse liikmeks astusid. Veel halvem lugu oli koolide poolest. Linna algkoolides ja Kreiskoolis oli, nagu tol ajal igal pool, õpetuskeeleks saksa keel. Lätlastel oli oma kihelkonna- ja algkool (Valga vallakooli nime all). Kes siis eestlastest oma lastele algharidust tahtis anda, pidi neid kas saksa või läti kooli saatma, kus nad saksastusid ja lätistusid. Isegi eestikeelsed perekonnanimed tõlgiti seal kas saksa või läti keelde. Nii sai igast vaesest Rebasest – Fuchs, Karust – Bär, Kargajast – Springer, või jälle Lehest – Lapris, Varblasest – Svirbulis jne. Eesti keel, ehk nagu tol ajal nimetati – maakeel, oli Valgas põlatud keel. Isegi eesti teenijad häbenesid omavahel eesti keelt rääkida. Sellesse rahvusliselt nii kurvasse Valga eestlaste ajajärku tõi eesti ärkamisaja liikumine muudatuse. Nende meeste eesotsas, keda see liikumine vaimustas, seisis 1870. aastate keskel Valka asunud majaomanik ja trahteripidaja Kaarli Kornel (praeguse riigikogu liikme, rahvaerakondlase Karl Korneli vanaisa). Kaarli Kornel oli pärit Võrumaalt Vana-Antslast. Kehvade vanemate lapsena olnud tema esimene "leiva pällimine", nagu ta Einerile ise jutustanud, ümberrändaja, pimeda kerjaja juhtimine ja sellega laatadel ja kiriku uste taga ühes "leelutamine" (laulmine). Sellejärele olnud ta Sangaste kirikumõisas aedniku õpipoisiks ja ühtlasi õpetaja Sellheimi kutsariks, siis Antsla teoorjusega koormatud talu rentnikuks. 1860. aastate alul raputanud ta Liivimaa tolmu jalult ja läinud Venemaale. Kolme aasta pärast tõusnud temal suur kojuigatsus, ei jõudnud seda maha suruda ja rännanudki kodumaale tagasi. Hiljem ostis ta omale Karulas tubli talu, Vihtka, seda ise mõnda aastat pidades. Talu jaotusel poegadega vastollu sattudes müüs ta talu ära ja ostis omale Valka Kuperjanovi tänavasse "Piprajõe" kaldale väikese maja (praegu Beckeri oma), kus ta esialgu ise trahterit pidas, pärast aga teistele välja rentis, et temale mittemeeldivast tööst vabaneda. Oma elava iseloomu ja ladusa kõneanniga oskas Kornel teisi äratada ja koondada eesti kooli ja koguduse asutamisele Valka, missugune kavatsus, kuigi raskete takistustega võideldes, viimaks teostus. Kaarli Korneli tähtsamad kaasaitajad olid: 1) Zimm Ainson, rätsep ja majaomanik Venekülas (nüüdne Tähe tn), kihelkonnakooli haridusega, pärit Laatre kihelkonnast Unikülast. 2) Mihkel Põlde, väikekaupmees Korneli majas, pärit Pärnumaalt, näitlejate Karl Põlde ja Lina Reimanni, sündinud Põlde, isa. 3) Juhan Tamm, Otsa kõrtsi omanik ja pidaja, enne Vene vallakooli õpetaja Karulas. 4) Markus Kull, pärit Abjast, majaomanik ja aednik Aia tänaval. 5) Ferdinant Schreiber, majaomanik ja trahteripidaja Kesk tn. Esimese eesti kooli avamise ja koguduse asutamise kavatsuse pani Kornel oma kaasaaitajatega Schreiberi perekonnas ristsepeol viibides oma endisele hingekarjasele Karula õpetajale Evald Paslackile ette. Õpetaja Paslack kiitis kavatsuse heaks ja ajakohaseks ning suutis Valga saksa-läti koguduse õpetajale praost Kupfferile, kes ta kälimees oli, selgeks teha, kui hädatarviline on eesti koguduse ja kooli asutamine Valka. Suvel 1879. a pidas õpetaja Paslack Valga-Luke surnuaial esimese eestikeelse jumalateenistuse, mille laululehtede puhas sissetulek kooli avamise algkapitaliks määrati. Asi hakkas nihkuma ja 3. märtsil 1880. a avatigi Purakülas Viljandi maanteel potsep Holberti (praeguse Grünbergi) majas esimene eesti kool Valgas, kellele õpetaja Paslack praost Kupfferi ja bürgermeistri Dahlbergi juuresolekul kokkutulnud vanematele ja lastele kõnet ja palvet pidades nimeks pani "Valga Eesti Peetri kirikukool". Esialgseks kooliõpetajaks kuni kutselise kooliõpetaja ametisse panemiseni palgati Luke surnuaiavaht Karl Schmidt (lätlane), kes siis, nagu kooli päevaraamatust näha, kaks kuud, so kuni 3. maini 1880. a kooli on pidanud. Valga eesti koguduse asutamise päev oli 10. aug. 1880. a, mil päeval Karula õpetaja Paslack linnakirikus eestikeelse jumalateenistuse pidas, koguduse Jaani koguduse osakonna avatuks kuulutas ja Valga linna ja Kaagjärve ühes Läti poolega eestlasi üles kutsus omi kirikutähti, mis tänini kas Luke või teistes ümberkaudsetes kihelkondis, kust Valka asujad tulnud, sealt välja võtma ja Jaani koguduse õpetaja praost Kupfferi kätte viima, Eesti koguduse personalraamatu kokku seadmiseks. Ühtlasi õnnistati H. Einer jumalateenistuse lõpul praost Kupfferi poolt koguduse köstriks ja ka kooliõpetajaks. Kolmel esimesel aastal Eesti kogudusel omaette pastorit polnud. Käisid iga kuu Eesti naabruskoguduste, Karula, Hargla, Urvaste, Helme ja Tarvastu pastorid, kõige sagedamini aga Karula Paslack, jumalateenistust pidamas. Muil pühapäevil pidas H. Einer palvetunde ja toimis ettetulevaid ristimiste ja matmiste talitusi. Hans Einer seltskonnategelasena, tema enda märgete järgi Varsti tundsin, et kirikus ja koolis töötamisest Valga eesti seltskonna loomiseks, kogumiseks ja läti ning saksa mõjust vabastamiseks ja tagasitõrjumiseks küllalt polnud. Oli tarvis teisiti katsuda ajapuuduse ja oskuse peale vaatamata. Tööd oli palju ja töö oli raske, sest puudusid kohased eeltöölised ja juhatajad ning sellepärast pidi ise igal alal tegev olema, pidin laulukoori kokku seadma ja juhatama näitemänge, mida Valgas eesti keeles veel poldud nähtud, toimima näitemüüke jne. Kuna lauljaid leidus, oli näitemängu tegelaste ehk näitlejate leidmine palju raskem. Ei saadud linnast tarvilist arvu kokku, pidi maalt juurde tõmbama. Tähtsam mängija maalt oli tolleaegne Hummuli valla kirjutaja H. Winter abikaasaga, kes ju mõni aasta ennem Jõgevestes oma näitetrupiga näitemängu oli etendanud. Heaks etteütlejaks oli kooliõpetajate seminarist kasvandik (praeagune kirjanik) Anton Jürgenstein, kellele direktor Zimse minu palvel selleks loa andis, sest olin ise seminaris eesti keele õpetajaks. Esimene eesti näitemäng Valgas ettendati Musse seltsi saalis 7. (19.) veebruaril 1881. a. J. Kansvey "Mihkel ja Liisa ehk vaata, mis rikkusahnus võib teha". Osad olid järgmiselt jaotatud: Liisa – prl M. Undritz Valgast Leena – pr Winter Hummulist. Madis – hr Winter Hummulist Mihkel – hr M. Umalas Kaagjärvest Jaan – hr L. Eller Valgast Toomas – hr M. Kull Valgast Kohtuhärra – hr J. Põder Valgast Etendus algas H. Eineri poolt seatud kõnes ettekantud proloogiga, milles ärkamisaja püüdeid käsitati. Etendus läks ladusasti ning leidis kuulajates kiitust. Sellele esimesele näitemängule järgnesid umbes aasta jooksul "Pärmi Jaagu unenägu", "Artur ja Anna", "Säärane Mulk" j.t. Esimene eesti näitemüük Valgas peeti 5. (17.) juulil 1881. a hotell Bergi (praeguse Kommertsihotelli) aias. Kooliõpetaja H. Einer pidas kõne ja laulukoor laulis isamaalisi laule. Osavõtmine oli rahuldav. Näitemängude ja näitemüügi puhas sissetulek sai kooli inventari muretsemiseks tarvitatud. Esimese aasta jooksul sissetulnud rahaga osteti ilus 8 registriga harmoonium, seinakell ja paar maakaarti. Et kooli ülespidamine aineliselt nõrgul jalul seisis, siis tuli ka edaspidi näitemänge jne toimi. Eriti näitemüükide korraldamine kergenes siis, kui kogudus endale õpetajad sai, kes kogudust selleks üles kutsusid. Väsimata tööd tegid näitemüükide korraldamiseks õpetajad Rudolf Kallas, Fr. Lezius ja Paul Untritz. Ära tundes, et eesti seltskonna vaimline kui ka aineline arenemine palju jõudsamini edeneks, kui sellepoole sihitud äratused kindlast keskkohast – seltsist – välja läheksid, sai 1883. a seltsi asutamisega katset tehtud. Oli kavatsus kas seltskondlikku ehk kui seda ei saa, põllumeeste selts ellu kutsuda. Aga kohalikud võimud ja kubermanguvalitsus ei lubanud. Kaks aastad hiljem, so 1885. a said aga Valga lätlased, keda arvult enam ja kes kõik rattad siin kui ka Riias oskasid käima panna, omale "seltskondliku ühingu" (Valkas weesiga beedriba). Eestlastel õnnestus alles 1890. a lõpul seltsiosaliseks saada. Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne. Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda. 1900. a tehti katse uut Eesti seltsi ellu kutsuda, sest Karskuseselts oma erisihiga ei suutnud rahuldada kõiki siinset eesti ringkonda. Uut seltsi taheti asutada sarnase põhikirjaga ehk sarnasel alusel, nagu seda on Tartu saksa käsitööliste selts. Maikuul 1901. a tuli alles siseministeeriumist vastus, et sarnase põhikirjaga seltse, nagu Tartu "Handwerkverein", enam ei kinnitata; asutatagu kas käsitööliste selts või käsitööliste klubi. Mõlemate seltside tüübid aga meile ei meeldinud, sest nende liikmed oleks pidanud käsitöölised olema, kuna meile seltsi vaja oli, kelle liikmeteks igasuguse elukutsega isikud võiksid olla. Alustati uue põhikirja kokkuseadmisele, mille tõlgitsemine ja vastav kokkuseadmine asutajate poolt anti H. Einerile ja Valga maakonna politsei lauaülema Joh. Änilise hoolde. Oktoobril 1901. a saatsime "Valga eesti seltskondlise ühingu" põhikirja ülemusele kinnitamiseks. Juba kolme nädala pärast tuli põhikiri siseministeeriumist mõne väikese muudatusega tagasi, mille juures ehk hulgas sõna "eesti" kustutatud oli, nii et seltsi nimeks jäi järele "Valga seltskondlik ühing", missugune nimetus juba läti seltsil täiesti, saksa "Mussel" ja vene seltsil lisadega "Vene" juba oli. Palusime uuesti sõna "eesti" vahetegemiseks teiste kolme kohaliku seltsiga põhikirja sisse võtta. Vastati: sõna "eesti" põhikirja jätta milgil tingimisel ei lubata, sest see tähendaks rahvuslist eraldamist – rahvuslist šovinismi. Vahetegemiseks teiste kohalike seltside vahel võivat meie oma seltsi "Neljandaks Valga seltskondliseks ühinguks" nimetada ja seltsi 4. numbri alla panemine meile ei meeldinud. Võtsime ette seltsile mingisugust uut süütut nime anda. Minu, st H. Einer'i ettepanekul jäädi Säde (sädeme) nime juurde peatama, tõlkides aga vene keelde (mitte iskra), nii et ta tuld ei tähenda, vaid vett, lisades ülemusele nime selgituseks juurde: "Sõna Säde tähendab väikest jõekest, mis Valga ligidalt algab ja Burtneku (Asti) järve jookseb", sest vastasel korral poleks see nimi kinnitust leidnud ülemuse poolt. Tähendatud nimega oldi nõus ja nii sai Säde selts oma nime. Detsembri algul 1901. a saatsime siis parandatud ja täiendatud põhikirja 93 allkirjaga kinnitusele. Et ülemus võiks selles veenduda, et meie oma seltsi asutamisega mingit lahkpüüdeid, eraldamist ja rahvuslikku šovinismust taga ei aja, mida tol ajal väga kardeti, lasksime põhikirjale ka mitmed heatahtlikud muulased; sakslastel, venelastel ja lätlastel, alla kirjutada. Säde põhikiri kinnitati 28. dets. 1901. a siseministri abi senator Durnowo poolt ja jõudis asutajatele kätte jaanuaril 1902. a. Veebruarikuu esimesel pühapäeval oli Karskuseseltsi ruumides avamiskoosolek ja juhatuse valimine. Esimeheks valiti maakonna arst Andres Alver. Aprillikuul üüris selts endale Suure Sepa tn ruumid, kus ta samal aastal alkoholsete jookidega einelaua avas. Säde seltsiga oli Valga eesti seltskond omale elujõulise, kõiki seltskondlisi kihte rahuldava keskühingu saanud, millest ja mille najal peagi esimesed Valga ühistegevuslised ettevõtted oma alguse said. Nii asutati 1903. a Säde Laenu ja Hoiu ühisus, 1905. a Valga vastastikune krediitühisus. Ka Valga vanema seltsi Karskuseseltsi tegevus ei raugenud pärast Säde asutamist, nagu mõnelt poolt kardeti. Suur hulk liikmeid oli neil ühiseid. Nii umbes 20-aastase sihikindla töö järele oli Valga eesti seltskond niivõrd välja arenenud ja kasvanud, iseäranis Valga raudteelinnaks saamisest (1899), et ta juba kommunaalasjadest osavõtmise peale võis mõelda. 1901. a detsembril jõudsid uue linnavolikogu ja linnaametnike valimised kätte. Ju mitu kuud sai selleks rasket eeltööd tehtud. Hääleõiguslikud olid vana vene linnaseaduse järele ainult majaomanikud ja I ning II järgu äritunnistuse alusel kauplejad. Suurem jagu eesti valijaid oli aga alles hilja aja eest linna elama asunud, kelledel valimise korrast ja linna valitsemisaparaadist aimugi polnud. Tuli koosolekuid koosolekute järgi pidada, enne kui asjast aru hakati saama. Lepiti lätlaste ja venelastega kokku. Seati ühine volinike nimestik: 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast. Sakslased esinesid muidugi oma nimekirjaga, kuhu ka mõned eestlased ja lätlased olid sisse võetud. Hääletati kuulikestega, oli kandidaadi-nimeline kahe poolega kastikene. Valge kasti pool oli jaatav, must eitav. Valija viskas enda kuuli kas valge- ehk mustapoolsesse kasti, kust siis lõpuks tagajärjed kokku võeti. Et kohmetud valijad kuulisid pannes mitte ei eksiks ja kahtlaste üle kontroll oleks, seati mehed omavahel valimiskastide juurde minnes nii ritta, et igale "ustavale" järgnes kas "kohmetu" või "kahtlane". "Kohmetu" ja "kahtlase" kohus oli kuuli sinna kastipoolele panna, kuhu ta eelmineja "ustav" pani, temale järgneval ustaval oli aga võimalus seda näha ja kontrolleerida. Valimised läksid hästi. Eesti-Läti-Vene nimekiri võitis. Sakslased said täiesti lüüa. Valimised kinnitati jaanuaril 1902. a. Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer. Järgmistel linnavalimistel (1906) said eestlased juba ilma lätlaste abita läbi. Eesti valijate arv oli niivõrd kasvanud, et eesti erakonnal enamus oli ja ta linnavalitsuse enda käes pidas. Esimeste eesti seltside asutamise ja linnavalitsemise eestlaste kätte minemisega oli suur töö Valga eestistamises tehtud. See töö ei olnud mitte mõne üksiku isiku töö (nagu seda Postim. N 23 1925 arvab), vaid kogu siinsete arukamate, oma rahva tulevikku uskujate eestlaste ühiste püüdmiste saavutus. Valga ja ühtlasi ka ta ligema ümbruse eestistamine sai linnavalitsuse eestlaste kätte minemisega uut hoogu. Linn kasvas kiiresti. Tekkisid uued uulitsad ja linnaosad. Vanad liivauulitsad said kivikatte ning tehti ka kõnniteed, mis senini täiesti puudusid. Mõni aasta hiljem tehti ka elektrivabrik, mis niihästi uulitsaid kui ka majasid hakkas valgustama. Asutati ka linnapark. Nii oli püsiva töö järele saavutatud tagajärjed, mida veelise esimeste vagude ajajad ja agaramad töötajad Valga eestistamise põllul said maitseda. Nikolai Burnikov jutustas: 1860. a tulin Valka. Olin 13-aastane. Siis elasid enamasti sakslased Valgas, eestlasi olid mõned üksikud. Lambert (eestlane) ostis Schupe käest õllevabriku, missugune asutus veel praegu A/S Valga õlletehase nime all töötab, kuid uute omanike käes. Lambert tuli Laatrest viinapruulnikuna. Schupe oma raske haiguse tõttu pidi vabriku hädaga müüma, sest ta poeg õppis kaupmeheks ning läks Riiga suurkaupmeheks. Lambert oli poissmees ja selletõttu lasteta. Oma varanduse pärandas ta enda vennatütrele, kes abiellus ühe sakslase Hitzenpichleriga, ja oma juures perenaiseks oleva isiku tütrele (enda manulise tütrele), kes abiellus Nuia kaupmehe Grandbergiga. Ka olla Lambert palju võlgu olnud. Hitzenpichler tuli Lamberti asemele õllevabrikusse, kuid hiljem müüdi vist vabrik oksjonil. Ostjaks oli lätlane Sakit. Ta ehitas vabrikule paar maja juurde. Sakit oli Oseli mõisa rentnik ja suurkaupmees. Valka tuli ta Lätimaalt Miltinast väga rikkana. Ta kauples eriti linadega. Oma rikkuse sai ta ühe Läti kroonumõisa pikaldasest rentimisest. Ta kauples ka Miltinas edasi. Miltinas oli temal telegraaf sees olnud, nii et ta uuemate linahindadega väga teadlik oli. Tema surma järele müüs ta naine ja poeg vabriku lätlase Šmidtile, kes veel juurdeehitusi tegi. Et ta naine Saksamaale tahtis minna, müüs ta 1922. ehk 23. a vabriku praegustele omanikele eesotsas Uibopuuga. Lambert andis Valga linna kõrtsid eestlastele ja kutsus eestlasi kõrtsimeheks, sest ta ei osanud läti keelt. Haridust oli temal, olla osanud kirjutada ainult oma nime. Saksa keelt rääkis halvasti, aga kohtumõistja oli ta tark. Ta oli politsei raatser. Juute oli alguses Valgas vähe. Kui mina siia tulin, polnud ühtegi. Hiljem tuli kaks väljateeninud Nikolai soldatit. Neil olid suured õigused, võisid paunaga ümber käia ja teha, mis tahtsid. Kõige enam tuli juute Valka Kerenski aegu. Enne, kui neil majaostmise õigust polnud, oli neid vähe. Šamesil ja Šeinil oli küll maja enne, kui neil õigus maju omandada oli, kuid need polnud nende nimel. Šein ostis kellegi naise nimele ja tegi kohe obligatsiooni. Tema majaostja naise tütar aga tüssas teda natukene üteldes, et see on tema maja, tema nime peal ja juut pidi välja maksma, mis see tüdruk nõudis. Juut Jakobson, kes oli väljateeninud Nikolai soldat ning kes oli esimene juut Valgas, temal oli küll õigus maju ehitada ning osta. Tema maja on praegu Tartu tee ääres Punakülas. Esimene juut Jakobson oli kübarategija, ta poeg on kaupmees ning pojapoeg on praegu üliõpilane, lõpetas eesti keskkooli. Šein oli kogu aeg Valgas kaupmees. Varsti ei lastud ka temal enam elada. Tehti seadus, et ainult need võivad Valka jääda, kes Valgas on elanud enne 1880 a. Šein ostis kaks meest ülesse, kes pidid tunnistama ning tunnistasid ka, et ta on enne siin olnud, kuid vahepeal ainult ära olnud. Nii antigi temale luba siia jääda. Ta oli elajakaupmees, vedas elajaid Riiga jne. Ta kauples alguses vennanaise isaga ning sai sellel moel 600 rbl. Hiljem tegi ta laenu ning kauples jälle elajatega. Siis ostis ta linna käest poolilma metsa, millest ta saigi endale esimesed püksid. Linn müüs metsa selles mõttes, et kavatsuses olevale matusepaigale maad ehk ruumi saada. Hiljem aga selgus, et see maa pole enda otstarbeks küllalt kõlbulik. Praegu oleks aga linnale palke küll tarvis. Jaan Springer ja Andres Alver jutustasid: Esialgul oli siin eestlasi väga vähe ning needki, kes olid, olid enamasti ainult alamast soost. Eestlased on siia sisse rännanud. Eriti Andres Alver jutustab: Linnavalitsus oli sakslaste tsumfti käes. Mina sain alguses vene linakaupmehe juurde õpipoisiks. Käisin linu ostmas ainult Eestimaa osas, sest ma ei osanud läti keelt. Rätsep Madisson oli esimene, kes eestlastest ostis endale maja, teine oli Orav ja kolmas oli Kornel. Orav ostis hiljem Ränimõisa. Kornel tuli Valka Karulast, pidas restorani ning hiljem ostis endale maja. Ta oli täiseestlane, kes alati julgelt välja astus eestlaste eest. Umbes 30 a tagasi ehk enam, kui asutasime Valka karskusühingu seltsi. Hiljem hakkasime raha korjama, et koolimaja ja kirikut ehitada. Karula Rittmeister von Root kinkis meile selleks üks vakamaa maad praegusesse Laia tänavasse, teise vakamaa ostsime raha eest. See koht pidi olema eestlaste kodu ja põhi. Kirik ja kool jäi siiski kapitali puudusel ehitamata, ehitati hiljem ainult õpetajamaja. Kornel oli selles eestlaste ettevõttes üks tugevam liige. Lambert oli enne Valgas kui mina. Ta oli pikemat aega raehärra ning oli suur eestlaste armastaja. Lambert oli suur õllevabrikant ja linakaupmees ja rikas mees. Kui tema aga vanemaks ja nõrgemaks jäi ning ise igalt poolt osa ei saanud võtta, langes ta äri ja tegi võlgu. Tal oli ka kaks talu. Pea pankrottijäämise põhjus oli see, et linahinnad umbes poole odavamaks (100 rbl pealt 50 peale) langesid, kuna tal suured tagavarad valmis oli ostetud. Ka olla keegi tal ühe aidatäie linu maha põletanud Antslas. Ka elas ta küllalt suurelt, mis nõudis palju kulusid. Hiljem juba tuli eestlasi kaunis tublisti sisse, nagu Märtson, kes tuli Suistlest j.t. Karskuseseltsi peaasutajaks olid vist Kornel, Einer, Hiiop. Kornel oli siiski pea õhuandja. Einer oli alguses seminari õpilane, kuid hiljem Eesti koguduse köster ja kui eesti kool asutati, valiti ta sinna kooliõpetajaks. Kornel oli üldse kange mees. Temal oli maal talu ning selle maa krundi sees üks järv, mis oli mõisa päralt, kuid millele kaarditeed juurde ei läinud. Sügisel tuli mõisakubjas sellesse järve kalu vedama. Kornel tulnud juurde ja ütelnud: "Kes teid lubas siit kalu püüda?" Kubjas vastanud, et see on meie järv. "Teie küll, aga kust sa siia said," ja ei lasknud kalu ära viia. Kubjas kaevanud mõisnikule, kuid mõisnik vastanud: "Kui teie järve juurde minema, siis minu käest järele enne küsima – minu unustama tee järve äärde minemiseks tegemast." Nii oli Kornel mees, kes julges mõisnikule vastu hakata. Hiljem müüs Kornel talu ning tuli linna, missugusel põhjusel ta seda toimis – ei tea. Meie käisime temaga hästi läbi. Musses tegime Korneli j.t. eestvõttel pidu – teatrit. Mängisime Hummuli kirjutaja Winteri juhatusel "Pärmi Jaagu unenägu". Winter oli ise Pärmi Jaak, missuguse osa ta hästi mängis. Puhas sissetulek läks eesti seltskonna heaks. Mina (st Andres Alver) olin alguses sell 10 aastat, hiljem alles asutasin endale lina- ja viljakaupluse ning ostsin ka maja. Tubli kaupmees oli tol korral ka Ludi, kes ostis endale ka Räni talu, kuid lohaka elu tõttu jäi ta pankrotti. Tol korral olid kaubanduses Valgas tähtsamad "tuusad" Lambert, Nehse, Berg, Kampmann j.t. Nehse ja Kampmann olid küll vist rahvuse poolest eestlased, kuid kadakad. Märtsoni aegu anti juba krunte ehitamiseks ning nii algas linn kasvama. Märtson ei osanud läti keelt, oli täiesti kindel eestlane ning soodustas krundi andmist eriti eestlastele. Ärkamisaja üldist voolu oskasid ka Valga üksikud isikud hinnata. Näit. kui suri Jakobson, lasi Kornel tema auks kirikukella lüüa tund aega. Inimesed kõik küsivad, et tea, kellele lüüakse hingekella, keegi ei tea, kellele. Ka vöörmünder Nehse küsis samuti: "Kellele lüüakse kella?" – "Jakobsonile," vastas kellalööja. "Kes lubas, kes lubas lüüa." Aleksandrikooli asutamise küsimus ja kavatsused leidsid ka Valga eestlaste hulgas sooja vastukaja, korraldati isegi vist näitemüük Aleksandrikooli heaks. Eestlased üldse hoidsid endid väga kokku. Sangastest ja mujalt Valga ümbruskonnast tulid eestlased, ostsid ja rentisid läti talusid. Lätlased olid siin ümbruses suured joodikud, võrdlemisi hooletud ja loiud ning jäid vaeseks, kuna eestlased on aga visama ja vähema läbiajamise iseloomuga ning sellepärast omandasid nad lätlaste talud ja tulid seal hästi üle. Märt Lõhmus jutustas: Olin 15 a, kui tulin Valka õpipoisiks. Noorena olin Viljandi maakonnas, praeguses Tuhalaane, endises Pahuvere vallas. Isa oli Pahuvere mõisas üks rentnikuist (neid oli 6). Hiljem ostis Morna mõisa omanik Sivers Pahuvere mõisa ning jagas mõisa kruntidesse, igale rentnikule normaaltalu. Rentnikud võtsid loosi omavahel, kellele keegi osa juhtub. Minu isale langes just mõisa juurest, kuid teised rentnikud polnud nõus, sest kruntidele tuli uued hooned peale ehitada, ja nii tulime kõik sealt ära. Isa tuli Seeli mõisa, praegu Lätimaal, ja rentis sealt 50 vakamaad. Seal suri isa paari aasta pärast ning hiljem tulin mina Valka, kus ühe lätlase juures rätsepaks õppisin. Alguses oli eestlasi vähe Valgas ning neilgi, kes olid, puudus ühendus, polnud neil seltsi, kirikut ega kooli. Hiljem asutati eesti kool Valka. Esimene eesti kooliõpetaja oli tähendatud kooli alal läti surnuaia vaht Šmidt. Kuid see oli ainult vähe aega. Peale selle sai H. Einer eesti kooli õpetajaks ja köstriks. Teda õnnistas neile kohtile Karula õpetaja Paslak. Ühtlasi peeti ka tol korral Valga linnakirikus esimest korda eestikeelne jumalateenistus. Ka varem peeti küll eesti jumalateenistust, kuid Luke kirikus, selle kiriku juures oli ka vist eesti kogudus. Luke kirikuõpetajaks oli tol korral õpetaja Uulmann. Luke kiriku alla kuulus tol korral kolm kogudust: saksa, läti ja eesti. Eesti kogudus oli kõige väiksem, kui olin umbes 15 a, siis asutati see kogudus. Kuus kord pidas õpetaja siin jutlust, muidu pidas köster H. Einer. Einer oli tubli eestlane. Eineri asumisega tegevusesse kasvas eestlaste arv ikka kord korralt, surudes lätlasi aga ikka kord korralt Luke poole. Võru ja Paju poole ehitasid eestlased oma maju. Ka kesklinna tekkis eestlasi enam ja enam. Ka kaupmees Põder oli üks eestistamise tegelane. Üks tublimaist ja tähtsamaist tegelastest oli Kornel. Ka Orgussaar, kes küllalt tuntud oli Valgale 1905. a, oli eestistamises küllalt kaasaaitav. Ta oskas valimise aegu viimase kui Eesti kodaniku ehk rahvuse poolest eestlase hääle kokku koguda, andis juhatust valimiseks, kuidas kaste ja kuulega ümber käia, et eksituste ja teadmatuste all valimise tagajärjed ei kannataks. Karskusseltsi maja asutamisega oli eestlastel kokkukäimise punkt, mis palju kaasa aitas eesti vaimu loomiseks ja süvenduseks. Hiljem selgus juba, et eestlasi oli Valgas juba kaunis palju ning nii said eestlased ühel linnavolikogu valimisel volinikke kaunis palju. Hiljem ühinesid lätlased eestlastega ning võtsid sellel teel sakslastelt linnavalitsuse enda kätte. Linnapeaks sai eestlane. Viimaks oskasid sakslased lätlased oma poole meelitada, et neist sellel teel võitu saada. Lätlased läksid küll ka sakslaste poole, kuid kahjulikuks ei saanud. Eestlased olid juba kaunis tugevad, pidasid "Sädes" koosolekuid jne. Venelased hoidsid enam eestlaste poole. Sellel ajal oli valimisõigus ainult II gildi kaupmeestel ja majaomanikel. Kellel polnud kreposti lepingut maja peale, sellele hääleõigust ei antud. Eesti tegelased aitasid eestlastel kreposti lepingu muretseda hästi ruttu, et aga hääli saada. Lehtedest oli tol korral Valgas paar läti lehte ja saksa lehed. Valga linna esimene eestikeelne ajaleht, mis Valgas ilmus, oli "Sõna". H. Eineri valitud nimi. Toimetajaks oli Kornel, mina aitasin ka kaasa tellimistes jne. Leht ei läinud hästi ja jäi varsti kinni. Eesti ajalehtedest loeti tol ajal Valgas "Postimeest" ja "Sakalat". 1905. a ümber loeti "Uudiseid" kaunis palju, iga eestlase laua peal oli see olemas. Eesti valitsuse aegu ilmus Pommeri toimetusel "Rajalane", millest hiljem sai "Lõuna-Eesti" ja kes praegu töötab edukalt. Karl Zesnek jutustas: Olin 21 a, kui tulin Volmerist Valka. Linnavalitsus oli siis sakslaste käes. Eestlased ja lätlased astusid kokku ning kukutasid sakslased läbi. Viimane saksa linnapea oli von Dahl. Kui sakslaste valitsus Valga linnas kukutatud eestlaste ja lätlaste ühinemisega, tuli eestlaste ja lätlaste vahel tüli linnapea kandidatuuri pärast. Linnapea kohale kandideerisid Eesti poolt Märtson, lätlaste poolt dr Grandin. See oli umbes 1902. a. Ühe hääle enamusega sai siiski linnapeaks eestlane Märtson. Arvatavasti on üks lätlane ühe hääle eestlastele pannud. Arvan, et eestlane linnapeana omas eesti liikumise ja edenemise peale suurt mõju. Arvan, et anti suuremad õigused eestlaste linnalt krundi saamiseks jne. Iseenesest hakkas eestlaste arv Valga linnas suurenema, sest kui juba eestlane on linnapea, siis hakkab ju neid ikka enam ja enam tulema. Arvan, et lätlased sellepärast taganesid ikka lõuna poole, et nad tahtsid suurelt ja uhkelt elada, kuna eestlased olid leplikumad, ajasid läbi vähemaga, olid visamad vastu panema majanduslistele vapustustele ja muudkui sammusid nii lätlastele järele. Kus lätlane omaga välja ei tulnud, sinna tuli eestlane asemele ja kokkuhoidlikumalt elades ajas läbi omaga. Sarnane lugu oli eriti maal talude rentimistel. Eestlased on üldse üksteise vastu kokkuhoidlikumad. Enne ilmasõda tuli kord nii, et linnavolikogus polnud ühtegi lätlast. Lätlased ei leia kokkulepet omavahel. Üks lätlane tahab kusagil kohal üht näha, teine teist, ning nii jäävad hääletamisel nõrgaks ja kukuvad läbi. Nii sai eestlane ikka enam ja enam võimu enda kätte. Lätlased seadsid üles kandidaadid, kuid ei saanud kokkulepet ja kukkusid läbi. Eestlased aga hääletasid kõik ühe poolt, nii koondus jõud ja eestlased said sisse – lätlased jäid välja. Märtson hoolitses eriti eesti kooli eest. Praeguse keskkooli maja ehitamisel oli suur teene Märtsonil. Venestuse aegu pidi kõik koosolekud pidama vene keeles. Kohtus ja koolis oli ametlikuks keeleks vene keel. Et kõik linnavalitsuse ehk parem linnavolikogu liikmed vene keelt ei osanud, siis peeti harilikult koosoleku eelmisel õhtul eelkoosolek, kus arutati asjad läbi saksa, eesti ja läti keeles ning järgmisel õhtul esitati siis vene keeles eelmisel õhtul läbiarutatud ja otsustatud ettepanekud ja protokolliti need vene keeles. Nii läks iga koosoleku peale kaks õhtut. Lehtedest trükiti kõige enne Valgas "Walksche Anzeicher". Läti lehtedest oli vist "Lidums" (raiesmaa?). Nikolai Burnikov jutustas lehtedest, et esimesed lehed Valgas on olnud saksa ja läti lehed. Umbes 60 a tagasi oli Valgas üks leht, nimelt Walksche Anzeicher. Märtsoni aegu umbes loeti Eesti lehtedest "Sakalat" ja "Postimeest". Esimene eesti leht Valgas oli Pommeri toimetatud "Rajalane". Joh. Weidemann jutustas: Tulin Valka umbes 60 aasta eest kooliõpilasena. Linnavalitsus oli siis sakslaste käes, hiljem lätlaste ja sakslaste ning viimasel ajal eestlaste ja lätlaste käes. Eestlaste ja lätlaste ühinemisel kadus sakslaste valitsus ning linnapeaks sai siis eestlane Märtson. Volikogu liikmeid oli eestlastel ja lätlastel ühe palju, kuid linnapea valimisel olla üks lätlane vist eestlaste linnapeakandidaadi poolt hääletanud, nii siis saigi eestlane linnapeaks. Sakslased toetasid valimistel lätlasi. Sakslaste kaotus ärielus ja mujal oli sellepärast, et lapsed polnud midagi asjad, jõid ja raiskasid vanemate kogutud varanduse ning nii jäid pankrotti. Lehtedest oli Valgas kõige enne "Walksche Anzeicher". Eesti aegu andis välja Jaan Pommer eesti lehe "Rajalane". Hiljem sai sellest "Lõuna-Eesti". Paar aastat tagasi müüs J. Pommer "Lõuna-Eesti" Tartu Postimehele ehk Jaan Tõnissonile, missugune leht veel praegu Valgas samal nimel ilmub. Viimaste riigikoguvalimiste eel asutasid ka kihtkond põllumehi poliitilise tagamõttega uue lehe, nn. "Uus-Rajalane", mis ka praegu eksisteeriv. Kirikutest ja usust Valgas on olemas kaks luteriusuliste, üks veneusuliste ja üks katoliku kirik. Luteriusuliste kirikutest on teine praegu Läti Valgas. Peale eelpool ülesloetud kirikute on olemas veel väga mitmet seltsi palvemajad, mille kohta mul lähemad teated puuduvad ning mis linna ellu ka erilist mõju ei avalda. Luteriusuliste kiriku kohta jutustas minule H. Tammik (kohalik pastor) järgmist. Eesti Valgas olevat kirikut nimetatakse Jaani kirikuks ning ka linnakirikuks. Seda kirikut tarvitavad praegu neli kogudust: Saksa Jaani, Läti Jaani, Eesti Peetri ja Läti Peetri kogudused. Nendel neljal kogudusel on olemas kaks õpetajat, kahel esimesel kogudusel lätlane, kahel viimasel eestlane Tammik. Peetri koguduse sünnipäev on 10. aug. 1880. a. Esimene ametnik oli Hans Einer, köster, kes hiljem oli ka kirikukooli juht. Kogudusele on nime andnud õpetaja Paslak ja praost Kupfer. Hiljem polnud mõned praostid Peetri nimega rahul ning hakkasid teda kutsuma Eesti Jaani koguduseks. On ka mõned kirikuraamatud viimase nimega sisse seatud. Esimene õpetaja olla olnud Walk, teine Rudolf Kallas, kes Peetri koguduse suurenemisele palju on kaasa aidanud oma suure autoriteediga. Kolmas Leetsius, kes segapaari laulatuse pärast olla ametist tagandatud. Praegu olla ta kuulu järele Königsbergi Ülikoolis usuteaduse professor. Neljas Willem Reimann, äge rahvuslane. Viies Paul Undritz. Kuues Richard Wühner, oli kohapeal õpetajaks umbes 20 aastat, kes enamlaste poolt 1919. a Pihkvas tapeti. Selle õpetaja järele tuli vahe ja õpetajate vahetus. Peale selle oli õpetajaks seitsmendana Frey, kaheksandana Aksim ja praegu, 1924. a alates üheksandana Tammik. Peetri kogudus on välja kasvanud Jaani kogudusest siis, kui eestlaste arv suurenes. Mõisnik kinkis vakamaa maad eesti kiriku ja kooli jaoks, millele sealtsamast ka kogudus teise vakamaa juurde ostnud. Sellele maale ehitati esialgu ka õpetajamaja, mis praegugi samat ülesannet täidab, varsti kohe pidi ehitatama ka kirik ja kool samale krundile. Olla ka valmis olnud uue kiriku plaanid ja välja töötatud umbkaudne ehituseelarve. Kirik pidi maksma minema 40 000 rbl. 20 000 rbl oli raha rahvalt annetuste jne teel juba kogutud, missugune summa praegu on pangas Eesti markades. Enne ilmasõda olla olnud kirikuehitamise mõte eriti elavalt päevakorral, kuid kuulu järele kiriku nõukogu ja õpetaja Wühneri vahelisel tüli tagajärjel olla see viibinud ja vähe soiku jäänud. Kogudus iseenesest (st Peetri-Eesti) on viimasel ajal iga aastaga 200-250 liikme võrra suurenenud. 1925. a tuli juurde teistest kogudustest maalt ja linnast 198 inimest, välja läks aga ainult 59 inimest, neist läks 3 inimest vene usku abiellumisel, st vene usku minemise põhjuseks oli see, kui abiellumisel juhtus segapaarist vastav pool nõudma tingimata ümberristimist. Juurdetulejate hulgas on suurem protsent "vene usust" luteriusku tulejaid, 22 võõrast usust juurdetulijast oli 19 "vene" usulist. 1926. a tuli meie kogudusse juurde 214 inimest. Sellest oli 18 võõrast usust juurdetulejat. Viimasest arvust oli 16 vene usust tulejat. Kogudusest väljaminejaid oli 40. Sellest usust läks vene usku ainult 2 (Rahvas räägib, et vene usu preester avaldavat mõju vene usku tulemiseks, näit. kui naine on luterlane, siis ütlevat preester mehele, mis mees sa oled, kui sa oma naist nii palju mõjutada ei saa, et astuks sinu usku (seda rääkis Peetri õpetaja)). Ka sündivus on suurem olnud. Käesoleval aastal on suremine nähtavasti suurem, sest läinud aastal oli surnuid aasta jooksul 50, kuna sellel aastal on praegu juba 50 surnut – sündinuid ainult 36 inimest. Nagu ma eelpool tähendasin, tarvitavad seda Eesti pool olevat kirikut (Läti ehk Luke kirikust ma ei räägi) neli kogudust kahe õpetajaga. Õpetajad omale alluvate kogudustega on omavahel tülinas ja nimelt sellepärast, et mõlemad soovivad kirikut nimetada omaks. Eesti Peetri koguduse õpetaja Tammik, tugev rahvuslane, püüab selgeks teha, et see kirik kuulub Valga linnale ning et seega oleks Peetri kogudusel kui suuremal ja elujõulisemal kohalikul kogudusel kõige suuremad õigused kiriku üle. Senini oli Peetri (eesti) kogudus igatpidi rippuv saksa, so Jaani kogudusest. 1) Peetri kogudus tarvitas Jaani koguduse surnuaeda, kusjuures matmise maksud sai Jaani koguduse kassa. 2) Peetri koguduse liikmete laulatuse, ristimise, hingekellalöömise jne sissetulekud omas kõik Jaani koguduse – saksa koguduse kassa. Sarnasele korraldusele astus ägedasti vastu Peetri koguduse õpetaja Tammik. Ta tõrjus ehk keeldus osa neist maksudest Jaani koguduse kassasse maksmast ning algas tööd tegema selleks, et Peetri kogudus saaks iseendale surnuaia, mille tagajärjeks oli see, et käesoleval suvel avati ehk pühitseti sisse uus Peetri koguduse surnuaed. Peetri koguduse õpetaja Tammik jutustas mulle kiriku kuuluvuse jne kohta järgmist: "Õpetaja Walki aegu polnud praegune Peetri kogudus iseseisev, vaid ta oli kui üks Jaani koguduse pihtkond. Hiljem sai ta iseseisvaks koguduseks, kuid tarvitas ikkagi sama kirikut. Praegu tahab Jaani kogudus kirikut omaks nimetada ning nimetab seda kirikut Jaani kirikuks. Kuid selle kiriku õige nimi on Valga linnakirik. Ka kiriku toolide põhja all on vanast ajast järele jäänud nimetus Walksche Stadtkirche. Tartu kreposti raamatust leidsin ka ühe koha, kust võib oletada, et see kirik kuulub Valga linnale, mitte Jaani kogudusele. Vene aegu, kui võim sakste käes, on teinud Valga Saksa Jaani kogudus sarnase otsuse ja kirjaliku lepingu, et nemad annavad selle kiriku Peetri kogudusele 10 aastaks tarvitada ilma tasuta. Peetri kogudus pole aga sellele lepingule andnud allkirja. Nüüd 1923. a ütlesid nad Peetri kogudusele notariuse kaudu ülesse ja tahtsid hakata üüri nõudma. Konsistoorium keelas aga üürinõudmise ning ütles, et kirik on ühine, kusjuures remont tuleb teha vastamisi kokkuleppel. Paar aastat tagasi, kui Jaani kogudus tegi remondi. Meie pakkusime osa kulusid, nemad ei võtnud vastu, vististi selles mõttes, et nemad remonteerivad ise oma kiriku. Kui remont tehtud, lasid nad kuulujutu lahti, et Peetri kogudus ei kanna remondikulusid. Meie aga otsustasime, et teeme järgmise remondi omal kulul. Selle vastu jutustavad aga saksa koguduse juhtivamad isikud ja õpetaja, et kirik kuulub Jaani kogudusele, mitte linnale. Rahvasuus oleva nimetuse "linnakirik" olla ta sellest saanud, et nende, st Jaani koguduse kirikut kutsutud linnakirikuks vastandina Luke kirikule, keda kutsutud maakirikuks. Seda jutustasid minule Tuurmann, Joh. Weidemann ja saksa koguduse õpetaja. Tuurmann jutustas veel, et kirikul ehk Jaani kogudusel on olnud 5 talu. 4 jäi Eesti-Läti piiri õiendamisega Läti poole, mille Läti valitsus on üle võtnud. Üks talu jäi Eesti poole. Ka Eesti pool olev talu võeti koguduselt, kuid selle saime kätte sellel põhjusel, et see pole mitte kiriku maa, vaid linna patrimoniaalmaa. Minu ema oli luterlane, isa veneusuline. Ema küll pole tahtnud end lasta ristida, kuid "papp" aga ristinud, Nikolai I aegu ei saanud muidu abielluda. Mu kälimees läks vene usust luteriusku. Hiljem soovis ta aga saada politseisulase kohta. Sinna ei võetud aga muid kui veneusulisi. Ei aitanud kälimehel muud, kui pidi laskma end jälle salvida vene usuliseks. Õpetajad, kes ristisid lapsi ristiusku, trahviti (see käis vist segapaari kohta). Üks luteriusu õpetaja oli kord selle eest kohtus, et ta lapse oli ristinud luteriusku. Kohtus vastas õpetaja: "Ma ei ristinud mingisugusesse usku, vaid ma ristisin Kristuse käsu järele: "Minge maailma ja ristige rahvast isa, poja ja püha vaimu nimel." Pole kusagil öeldud, et mine ja ristige rahvas vene usku." Ta sai vabaks. Ühel naisel oli 3 last ristitud vene, 3 luteriusku. Ta kutsuti kohtusse selle eest. Küsitud temalt, miks ta nii ristinud. Ta vastanud tõlgile: "Kui ma Kuigatsis elasin, oli mul lähedal vene kirik ning siis ristisin lapsed vene usku. Hiljem, kui tulin elama Paju valda, jäi Kuigatsi kirik minust kaugele. Lähedal oli Paju valla kool. Et mu lapsed kõik siin talvel külmal ajal sündisid, ei olnud võimalik lapsi kirikusse Kuigatsi viia ristida ning lasin nad ristida Paju vallakooli õpetajal, kes ristis luteriusu kommete järele." Veneusulised on enamasti maalt sisse tulnud. Venestuse aegu nõuti nagu raudtee- ja mujal ametitel vene usku, nii et paljud koha pärast läksid vene usku. Hans Eineri märgete järele: varsti kohe peale selle, kui eestlased tugeval ühinemisel olid saanud linnapea koha ja omanud palju õigusi, tekkisid nüüd eestlaste eneste vahel tülid linnavolikogus. Palju omavahelist tüli sünnitas turu "platsi küsimus", millepärast aastate kaupa volikogus vägipulka veeti. Valga endine turuplats oli linnakiriku ümber. Kauplemine ja ärielu koondus peaasjalikult turu äärde ja selle ligidale Riia, Sepa ja Härrade tänavaile, kuna sealt kaugemal äriline vaikus valitses. Mäepoolsesse ehk vaksalipoolsesse linna, Vabaduse, Kungla, Laia ja Võru tänavaile olid aga uued linnaosad tekkinud, kelle majaomanikud kadeda silmiga alalinna ärimeeste peale vaatasid, kes turust ja turu ligidusest ikka rohkem ja rohkem "rasva" läksid. Turuküsimuses jagunesid "linnaisad" rahvuse peale vaatamata kahte leeri: "mäemeesteks" ja "alameesteks". Mäemehed, so uute linnaosade elanikud, nõudsid: turg toodagu mäelinna, millest aga alamehed, so vanalinna mehed-elanikud midagi teada ei tahtnud. Et turuplats linnakiriku ümber kitsaks kippus jääma, seda ei salanud ka alamehed. Nad otsisid aga uut ruumikamat platsi alalinnas. Pandi ette Rückeri aed ühes Läti seltsi aiaga, peale selle teisel pool Puiestee tn seisev rattasõitjate seltsi aed ühes Rasumovski (Kahni) aiaga. Muist mäemehi kavatsesid turgu peaaegu linnast välja viia, kroonu viinalao vastu, katoliku kiriku juurde Oosoli mõisa väljale, kus linnal suurem vaba plats oli, millele aga nende enamus päri ei olnud. Pärast pikki tülisid ja vaidlusi lepiti viimaks kokku: kaks (praegust) turuplatsi avada, üks ala- ja teine mäelinna. Alalinnas lõhuti seks otstarbeks Kesk tn Kronbergi (praeguse Adamsoni) ja Petersoni (praeguse Põderi) majade vahel seisev linna haigemaja maha ja selle krundist, mille juurde siiluke Kronbergi aiast tüki linnaheinamaa vastu vahetati, moodustati praegune heina- ja puuturg. Mäel osteti Vabaduse tänaval Rehdeli (praeguse Tamme) ja Siilaki majade vahel seisev eraisiku maja mahalõhkumiseks, ühendati selle krundiga kolme eraisiku käest ostetud kuni saksa surnuaia teeni ulatavad aiamaalapid ning nende taga olev saksa surnuaiani ja Isidori (vene) kirikuni küündiv linna vana kasarmukrunt. Et tururahvast alalinnast võimalikult eemale hoida, seks ehitati mäemeeste tahtel Tartu maanteelt läbi Pedeli luha uus turutee, praeguse Pika tänava alumine osa, milleks ülejõe olev maa-ala Räni talu omaniku käest põlisele rendile tuli võtta. Aga ka alamehed ei puhanud enne, kui nende turult Naha tänav mööda elektrijaama Tartu maanteeni pikendati. Esialgse kavatsuse järele pidi turgu peetamat 3 päeva alalinnas ja 3 päeva mäelinnas. Linna volikogu otsustas nimelt 3 päeva asemel kõik 6 äripäeva nädalas turupäevadeks välja kuulutada, mis ka sündis. Aga sellest ilusast linnaisade plaanist tõmbasid maamehed kriipsu läbi. Nad ilmusid nagu ennegi ikka esmaspäeval, neljapäeval ja laupäeval turule, kuna kolmel teisel päeval turuplatsil täieline tühjus haigutas. Kuna mäemeestel volikogus küll väikene ülekaal oli, viidi turg peaasjalikult ikkagi mäele, kuhu ka lihapoed ehitati. Alalinna turuplatsile jäeti puud, õled, heinad ja tõpralaadad ning ehitati kaalukoda. Linnaisad arvasid, et nüüd on turuküsimus lõpetatud ja rahu majas, kuid eksisid. Vana turu äärsed häid päevi näinud ärimehed, suuremalt jaolt muulased, ei võinud mäemeestele turu "evakueerimist" ja neilt kaugele viimist kuidagi andeks anda. Otsiti abinõusid, kuidas uuele mäeturu tegevusele kaikaid jalgu visata – ja leitigi. Luke mõisa omaniku nõusolekul ja kaastegevusel korraldati tema krundil, väljaspool linna piiri Luke kiriku juures uus (praegune Läti Valga) turuplats, mis suuremale jaole alalinnale ja Purakülale palju ligemal kui mäeturg. Et Luke turg Valga ümbruskonna maarahvale, välja arvatud Võru ja Priimetsa teed sõitjad, juurdepääsetavam oli kui linna turg, siis tõi ta linnale saamata jäänud tururaha näol palju kahju. Linnavalitsuse katsed ja kaebused teda sulgeda jäid tagajärjeta. Luke turu võistlus kestis kuni Eesti aja aluni, kus ta suleti. Turuplatsi pärast oli jant. Dr. Grandin tahtis turgu viia mäele – sinna, kus praegu on. Mõni tahtis siia, kus praegu on puu- ja heinaturg ning seda täita kuni jõeni, nii et sellest oleks saanud hiigla suur ja ajakohane turuplats – 13-14 vakamaad suur. Iga üks tahtis turgu tuua enda läve ette. Viimase kavandi poolt oli Kroonberg, esimese poolt mäel elajad volinikud ja majaomanikud. Esimesed võitsid ning turg viidi mäele. Märt Lõhmus jutustas: Turuplatsi asi tõi juba ka eestlaste oma vahel tüli. Alalpool elajad linnavolinikud ja majaomanikud tahtsid uut turgu seada praegusesse Rückeri ja Lätiseltsi aeda, Kroonberg tahtis praeguse puuturu kohale, sest temal olid seal majad. Mäelmine rahvas tahtis aga ülesse – praeguse turuplatsi kohale. Linnavolinikke oli tol korral 36. Üleval oli volimehi rohkem ja nii sai turg ülesse. Mina kartsin ka juba, et linn viib turu alla jõe äärde. Käisin mina ja paar teist meest öösel "ülemiste" linnavolinike juures. Linnapea abi Suija juurde ajasime öösel ülemised volinikud kokku ja seal tegime juba siis enamusega otsuse, et turg saab ülesse. Hiljem ei jätnud alalinna mehed siiski jonni ja asutasid Luke platsile uue turu. Luke plats polnud linna oma. Mõisnik muretses turuloa ja nii asutati sinna turuplats. Rahvas jäi enamasti sinna, sest seal, st Luke turul, polnud kardavoid, polnud kivisid mööda kolistamist ning nii jäi meie turg tühjaks. Hiljem kosus ka mäelmine turg, kuid erilise jõu omas mäelmine turg alles piiriõiendamisel. Andres Alver jutustas: Minu vennapoeg pandi kinni ja viidi Pihkvasse, istus kinni kahtluse all sellepärast, et kandis punast lipsi ja pidas karskuse seltsis "punaseid" kõnesid. Linnavalitsus oli võrdlemisi erapooletu, ei hoidnud kummagile poole. Rahvas hoidsid siis enamasti keisri poole. Tööliste klass, see mässas natukene. Siin oli tol korral suur sõjavägi, kes käis rahvast karistamas. Lätimaal tuli tapmisi rohkem ette kui Eesti pool. Tapjate ehk karistussalga juhataja oli Orlof. Hiljem olla tapmised vürst Liewen ära keelanud. Laatre Striik oli kaitsenud oma mehi, ta oli ütelnud, et pole kedagi siin karistada, siin on kõik rahu. Maalt toodi linna "mässajaid" ja pandi kinni. Valga linnakodanik Orgusar oli ka kinni olnud ning ka tappa saanud. Linnavalitsus oli mässu vastu. Orgusar oli rahva kõnepidaja. Karlson oli ka, kuid see põgenes varsti Saksamaale. Rahvas ise valis koosolekul Orgusare, Karlsoni ja Raudsepa (praegune Tartu raamatukaupluse omanik) juhatajateks. Keegi, vist üks üliõpilane Sarv väljastpoolt Valka organiseeris koosolekud ja kui oli valitud koosoleku juhatajad ehk nn. liikumise juhid, läks jälle oma teed. Karistussalgad olid siin Valgas rongi peal – olla olnud terve rong. Karistussalga juhataja oli olnud keegi Orlof. Ta oli olnud võrdlemisi äge mees. Kord oli linnas lasknud üks sõdur ühe paugu, seda kuuldes saanud Orlof ägedaks, kartnud vastuhakkamist ning ähvardanud suurtükkidega puruks lasta terve linna. Minu kälimees oli selles rongis konduktor, see kuulis ja rääkis. Valgas möödus 1905. aasta päris rahulikult. Valga linnas tapmisi ette ei tulnud. Koosolekuid ja rongikäike korraldati küll, kuid midagi erilist polnud. Streigiti ka kohati, kuid see polnud hästi organiseeritud ning ei kandnud tagajärgi. Tõnis Grünberg jutustas: 1905. a võttis kreisiülem kõige enne Säde ruumid ära. Oli see just siis, kui linnavolinike teine valimine oli lõppenud suure eestlaste kasuga – võiduga. Valisime veel parasjagu, kui toodi minule teade, et Säde selts on kinni pandud (olin tol korral Säde esimees ja linnapea abi). Läksin kohe paari teisega kreisiülemat otsima, kes oli parajasti jaamas. Olin temaga isiklikult tuttav. Küsisin, miks just Säde ruumid on kinni pandud ja sõjaväe tarvituseks võetud, kui on olemas kohasemaid vabu ruume. Kreisiülema sõnad olid mulle vastuseks: "Teie tahate Sädest Valka valitseda, see ei lähe". Meie ei leppinud sarnase olukorraga kaua, sest Säde majas töötas tol korral Laenu ja Hoiu Ühisus, Vastastiku Krediitühisused ja Vastastikune Kinnituse Selts. Nende tõttu saatsime Riia kubernerile, raha ja tööstus ning kaubandus-tööstus ministritele telegrammi, sest nende asutused olid seltside näol Sädes, paludes ruumid vabastada, et nimetatud majanduslised ühingud saaksid tegutseda. Sädest enesest kui nn. lõbuseltsist ei lausunud meie sõnagi. Nii saimegi varsti kohe Säde vabaks. Ka karskusseltsi paigutati 1905. a sõjaväed, sellepärast, et oli Eesti selts. Sinna jäid nad pikemaks ajaks. 1905. a oli ka igasugune koosolek keelatud. Meie, Säde juhatuse liikmed, käisime aga koos tagantuksest Laenu-hoiu ühisuses, ühes väikeses toas, kus asus rahakapp ning mis sellepärast oli ka sõduritest vaba. Paar koosolekut pidasime ühes kaupluse tagaruumis kesk päeva. Õhtused koosolekud olid väljaspool linna, kusagil talu ulu all, sest liikumine õhtul ja öösel oli linnas keelatud. Samal aastal oli meil siin Valga juhtivamate eestlaste seas arutamisel, kuidas väljarändajate voolu koondada, et nad laia Venemaale ära ei kaoks, nii et väljarändajad eestlased rändaks enam-vähem ühte kohta, moodustates sellega mingisuguse Eesti asunduse taolise maa-ala. Selle abinõuks oli meil kavatsus osta kusagile Venemaale mõni mõis, mille ümber väljarändajad endid koondaks ja moodustaksid sedaviisi eesti asunduse. Suurt sellel alal tegutseda aga ei saadud ärevate aegade tõttu. 1905. a tuli ka Sädes politilisi hõõrumisi. Linnavalitsus hoidis rohkem vana valitsuse poole, sest see vool, st 1905. a vool, kandis rohkem puhtpolitilist maiku, mitte rahvuslist liikumist. Kinnivõtmisi oli siin küllalt, kuid tapmisi polnud. Kõige punasemad siin olid lätlased. Jakob Stellmacher jutustas: Olin tol korral Sooru vallas – umbes 10 versta Valgast. Olin ise ka üks selle vabama voolu pooldaja. Et ma olen väikese haridusega ja sellepärast asjalikke kõnesid ei saanud pidada, aitasin kaasa puhttehniliste korraldustega. Kord korraldasime Sooru koolimajas jällegi ühte koosolekut. Olid parajasti koolimajas käimas koosolekuks ettevalmistused. Kui korralduse otstarbel parajasti koolimajja astusin, pühiti seda. Suures klassis oli keisri pilt, mina ütlesin: "Pühkige mõne vana luuakontsuga sellel vanamehel ka nägu puhtaks." Vist see lause saigi minule saatuslikuks. Mõne aja pärast, ühel laupäeva õhtul, kui parajasti saunast olin tulnud ja vabalt toas aluspesu väel olin, kuulsin korraga, et sõidetakse meie talu õue ning varsti küsitakse väljasolejalt koduselt: "Kas Jakob Stellmacher kodus." (sest harva oli leida tol ajal selle voolu pooldajat kodust). Ilma paha aimamata vastas kodune: "Jah." Tuldi sisse ning paluti mind end riietuda ja teadustati, et olen kahtluse all olev isik ning et pean kohe nendega sõitma Valka. Mind paigutati Valga vangimajja, kust hiljem viidi Pihkvasse, kust hiljem vabaks sain. Erilisi piinamisi meie kallal ei toimitud, olin raskem süüdlane ning sellepärast olevat pidatud mind järgmisel hommikul maha lastama, kuid vahepeal olla kõrgemalt poolt tapmine keelatud ning nii sain vabaks. Valga linn 1917–1920. aastani J. Jänese märgete järele Kihama lõi Valga linn 1917. a märtsikuu alul, kui mingisugune salkkond inimesi Petrogradist Valka jõudis, siinsetelt politseinikelt relvad ära võttis, raekoja välisseinalt linnavapi üle asetatud kullatud keisrikrooni kuju purustas, vanglast osa vange vabastas ja ajutise valitsuse poolt maksma pandud vabadusi jutlustates kõiki uue demokraatliku riigikorra peale üle minema kutsus. Sellest revolutsioonilisest vabaduse voolust iseäranis haaratuna tundsid Läti rahvusest linnaelanikud, kes ühes Kuramaalt juurde voolanud sõjapagulastega tegutsema hakkasid selleks, et üle võtta eestlastelt linnavalitsemist. Algas tormijooks linnavalitsuse peale. Tõendati, et vana korra järele valitud linnavolikogu ei ole rahva enamuse esindaja, mispärast ühes linnavalitsusega lahkuma peab, et anda aset uuele laialdasele demokraatilisel alusel valitud volikogule. Valga linna esimene Eesti linnapea Joh. Märtson, kes 1902. a vahetpidamata selles ametis olnud, ei leidnud enam võimalikuks kauemini omale kohale jääda ja lahkus esimesena. Et tekkinud seisukorra üle aru pidada, kutsuti kokku 22. märtsil linnavolikogu, kes dr. A. Tambergi juhatusel koosoleku alul vene ajutisele valitsusele kolmekordselt hurraa hüüdis ja vabaduse eest langenuid võitlejaid püstitõusmisega mälestas. Selle peale teatas juhataja, et lahkub ametist, nagu seda juba teinud linnapea Märtson. Koosolek olukorda arutates leidis, et praegune linnavolikogu koosneb ainult jõukate klasside esindajatest ja peamiselt eestlastest, mispärast otsustas volikogu koosseisu täiendada igast elanike kihist ja rahvusest. 22 volinikuga valida kuueliikmeline komisjon, keda volitada läbirääkima seltskondlike organisatsioonidega 22 uue volinike kohtade jaotamise asjus. Kuid lätlaste poolt teatati, et volikogu otsus pole neile vastuvõetav. Pandi ette kokku kutsuda Valga linna kõikide rahvuste organisatsioonide esindajate üldkoosolek, kes valiks ühise nõukogu, kelle kätte usaldada linnavolikogu kiire reorganiseerimine. Et kõik linnavalitsuse liikmed maha olid pannud volitused, astus 30. märtsil kokku linnavolikogu, kes lahkunute asemele valis linnapeaks Hans Eineri, linnapea asemikuks W. Grossi, nõunikeks J. Soo ja J. Sireli. Vaheajal oli 28. märtsil Vene klubis 39 Valga linna seltskondlike organisatsioonide esindajate poolt nõukogu juba valitud, kes 5. aprillil oma järgmise otsuse linnavalitsusele kinnitas: 1) Linnavolikogu kui vana korra pooldajat mitte usaldustväärivaks tunnistada ja temale ette panna täies koosseisus lahkuda. 2) Nõuda linnavalitsuselt volituste mahapanemist ja 10. aprilliks asjaajamise, linnavaranduste ja rahasummade üle andmist Valga seltskondlike organisatsioonide nõukogu täidesaatva komitee kätte, kes ajutiselt linna asju juhib, kuni uue valimisseaduse järele toimetatud linnavalimisteni. Valga linnal oli nüüd kaks valitsust korraga: vana volikogu ja uus nõukogu. Kuid 30. märtsil valitud linnavalitsus tegutses edasi ja arvesse võttes järjest täbaramaks muutuvat seisukorda, teatas asjaolust ühtlasi siseministrile ning otsustates 71 300 rbl väärtuses väärtbabereid linna kassast hoiule anda riigi renteisse. Et oma seisukohta kindlustada, tegi linnavalitsus linnapea asemikule W. Grossile ülesandeks isiklikult Valga Garnisoni ülemalt korra, rahu ja julgeoleku kaitseks sõjaväelist abi paluda, sest oli teada saadud, et kavatsetakse üle võtta linna varandused ja vangistada linnavalitsuse liikmed. W. Gross täitis ülesande ja Garnisoni ülema Rehebinderi korraldusel võeti linna raekoda sõjaväelise valve alla. Kuid see vihastas tööliste ja sõdurite nõukogu täidesaatvat komiteed nõnda, et raekoja valve kohe kõrvaldati, vana garnisoniülem vangistati ja raudteel Mõisaküla jaama saadeti, kus vagun vangistatutega kõrvalrööbastele (tupikusse) jäeti. Linnavolikogu aga ühes linnavalitsusega kuulutati linnupriiks. 10. aprillil saabus tööliste ja sõdurite nõukogu täidesaatvalt komiteelt järgmine ultimaatum: linnavolikogult kategooriliselt nõuda volituste mahapanemist ja linnavalitsuse üleandmist organisatsioonide nõukogu täidesaatvale komiteele. Selle nõudmise mittetäitmise korral tunnistada volikogu ühes linnavalitsusega vana korra pooldajateks ja nad kuulutada väljaspool seadust seisvateks. Samal päeval, so 10. aprillil teatas kubermangu komissar Riiast telegrammiga, et Valga linnavalitsuse korraldamise asjus saadetakse eriisik kohale. See eriisik, kubermangu komissari volinik Jaan Grikewits, ilmuski teisel päeval Valka, kelle tungival nõudmisel linnavalitsus otsustas maha panna volitused ja sellest teatada õhtul kella 7 erakordselt kokkukutsutavale volikogule ja telegrammiga siseministrile. Enne selle otsuse tegemist kaitses linnavalitsus visalt enda vankuma löödud seisukohta ja alistus viimaks paratamatusele. Valga seltskondlike organisatsioonide nõukogu täidesaatev komitee raudteeinseneri Kischkiniga eesotsas pidas terve päev raekojas ägedat võitlust linnavalitsusega, millest veel osa võtsid tööliste ja sõdurite saadikut. Lõpmata sõnavalingutes nõuti linnavalitsuse asjaajamise kiiret üleandmist organisatsioonide nõukogu poolt moodustatud ajutisele komiteele, keda kubermangu komissari esindaja ainumaks linnavalitsuse organiks tunnistas, kusjuures eestlastele kangekaelsust, vana korra poolehoidu ja ajutise valitsuse mittetunnistamist ette heideti. Õhtul oli volikogu koosolek, kus kubermangu komissari volinik seletas, et praegune linnavolikogu kui vana tsensuse õiguse alusel valitud ei rahulda kõikide elanikekihtide nõudeid, mispärast vajab ümberkorraldamist kõige kiiremas korras. Tormiliste läbirääkimiste peale tunnistati volikogu soovitavaks, et nende ajutisse linnavalitsuse organisatsiooni kuuluksid: 16 läti, 16 eesti, 4 vene, 2 poola ja 2 juudi rahvusest esindajat, 9 läti, 9 eesti ja 2 teiste rahvuste tööliste ning 2 sõjaväelaste esindajat. Peale selle otsustas volikogu maha panna volitused ja üle anda linnavalitsus uuele organisatsioonile niipea, kui nõukogu täidesaatva komitee koosseis lõpulikult kindlaks on määratud. Kolme päeva pärast oli täidesaatva komitee koosseis kindlaks määratud ja 14. aprillil saatis linnapea siseministrile järgmise telegrammi: "Teatan, et Liivi kubermangu ajutise komissari voliniku Grikewitsi nõudmisel Valga linna volikogu ühes linnavalitsusega maha on pannud volitused. Valitud on kuuekümneliikmeline kogukondlik nõukogu, kelledest 11 liiget moodustavad täidesaatva komitee. Palun juhatust, kas anda komiteele üle linna varandused." Ehkki siseministri 20. aprilli telegrammi järele vana volikogu täiendatud kujul ühes linnavalitsusega kohale pidi jääma kuni linnavalimisteni uue seaduse järele, mis pidi välja kuulutatama "Tooma nädalal", kuid 25. aprillil saabus Petrogradist uus telegramm, millega siseministri abi Leontjev teatas, et volikogu ühes linnavalitsusega on ametist vabastatud ja et linna asjaajamine üle tuleb anda kohalike seltskondlike ühenduste täidesaatvale komiteele. Nüüd polnud midagi parata. Samal päeval, so 25. aprillil, võttis linnavalitsuse üle ajutine täidesaatev komitee, kes ühtlasi otsustas evakueerimise korral Valga linnavalitsus üle viia Woroneschi linna. Uus ajutine linnavalitsus linnapea Kischkiniga eesotsas ei suutnud palju midagi ära teha, ajas joonivaid asju ja tegi eeltöid uuteks linnavalimisteks. Sõjavägedega ja pagulastega ülekuhjatud linnas oli seisukord täbar. Linnavalitsusele esitati tihti kõiksugu võimatuid nõudeid ja kui need täitmist ei leidnud, tarvitati lihtsalt omavoli. Halastamata laastati linna metsa sildade ehitamiseks ja plankudega teede sillutamiseks. Kogu mets ähvardus hääbuda, mispärast linnavalitsus 8. mail otsustas palgata ühe ametniku, kes linna metsavahil aitaks vähemalt raiutud puude arvugi kindlaks teha. 16. juulil olid linnavalimised uue korra järele, kuid linnapea koha pärast ei jõutud kokkuleppele. Eestlaste poolt ettepandud kandidaat H. Hellat ei leidnud vastuvõttu lätlastelt, sest viimased tugenesid suurearvulise Leedu ja Kuramaa sõjapagulastele, kelledele uus valimisseadus hääleõiguse andis. Et ka venelased lätlaste poole lõid, siis ei võtnud eestlased ühtegi pakutavat kohta linnavalitsuses vastu. Kuid hoolimata sellest moodustati uus linnavalitsus ilma eestlaste esindajateta. 26. juulil 1917. a andis ajutine linnavalitsus, kelle eluiga oli olnud kolm kuud, juhtimise üle uuele demokraatlisel alusel valitud linnavalitsusele, kuhu kuulusid Valgale võõrad neli lätlast ja üks juut, nimelt: linnapea K. Osolin, tema abid Pawlowitsch ja Meer; nõunikud I. Klawin ja Fr. Dickmann. Uus linnavalitsus katsus püsti hoida linna majandust, mis just kerge ei olnud. Iseäranis rahulolematust tekitas elanike hulgas kitsad toitlusolud, mis sügise poole vaesemates rahvakihtides eriti terava iseloomu omas. Esimese tähtsusega ained nagu jahu ja suhkur olid kauplustest ammu kadunud ning ehkki 1916. a juba oli avatud linna toitlusainete kauplus, ei suutnud see kaugeltki rahuldada vajadust, olgugi et ainete saamisel eesõigustatud seisukohal asus. Kui seniste raskustega korda oli läinud siseriigist sõjaväe võimude abil linnale mõni vagun jahu ehk suhkrut saada, siis jagati need ained elanikkudele toidukaardikeste järele välja, kusjuures kaupluse ees seisid alalised suured ostjate sabad, kes kindla korra järele selle veidikese kätte said. Oli jagamine möödas, kadusid ka sabad, kuni ilmus uus teadaanne, et on saada suhkrut ½ naela hinge pealt. Jälle oli linnakauplus rahvamurrust ümber piiratud, kes rahutult sabas korda ootas, linnavalitsust ja kaupluses teenivat personali vihaselt vandus ja kõiki kottitoppimisega kollitas. Iseäranis targad olid vanad naised, kes ässitavalt lärmi tegid ning korrapidamisest midagi teada ei tahtnud, mispärast ka toiduainete väljajagamine sõjaväelise kaitse all toimiti. Olgugi, et ärid tähtsamate toiduainete kui ka mõne teiste kaupade puuduse all väga kannatasid, nõnda, et mõned neist omad uksed pidid sulgema, ei tähendanud see veel kaubanduselu soiku jäämist, vaid õitsele lõi nüüd kaubitsemine väiksel mõõdul. Poed ja poekesed tekkisid aina hulgana juurde ja kunagi pole Valgas nii hoolsasti kaubeldud, õigemini öeldud, hangeldatud – spekuleeritud, kui just sellel ajal. Katsuti äri teha kasvõi käsikaubitsemisega, haruldaseks kaubaks saanud rullniidiga ja keelatud samakonniga – koduselt valmistatud puskariga, sest viinavabrikud seisid, kuid nii vajalik keelekaste, nagu seda on viin, ei tohtinud sõja ajalgi puududa. Kalli raha eest oli kõike veel saada ja jõukamatel kodanikkudel ei puudunud isegi võimalus varustada endid toiduainete tagavaradega. Kehvemate asjaolu ehk seisukorda pehmendas see asjaolu, et leidus alaliselt tööd sõjaväeasutuste juures: parandati teid, ehitati barakke, intentantuuriladusid, välja leivaküpsetamise ahje. Küpsetati leiba ja oldi ametis toitlusvarustuste valmistamisega tervele armeele, kusjuures paljudel korda läks mitte üksi tööd leida, vaid ka leiba ja riidevarustust hankida. Sõjavägi, omas enamuses Läti kütipolguga eesotsas, oli muutunud enamlasteks ja nimetasid endid nüüd uhkusega punaarmeelasteks. Nende hüüdsõnaks oli: "Maha sõda!". Rahutusi sünnitas linnas teade, et saksa sõjaväed ähvardavad läbi murda Düüna jõe taguseid Üksküla silla eelkindluseid ja vallutada Riia linna. Kuid veel ärevamaks muutusid meeled, kui kuuldi, et vaenlase lennukid on pommitanud Võnnu linna. Kardeti saksa tseppelinide ilmumist – ja seda ka mitte asjata. Augustikuu 26. ööl vastu 27. 1917. a, kui kõik juba magasid, kajas öösel kella 12 aegu kole õhku värisema panev raksatus, mis äratas kõik magajad. Raksatusele järgnes raksatus, mis närvidele otse masendavalt mõjus. Tseppelin! Tseppelin! kuuldus rahva seas hüüdeid, kes tänavatel hirmunult edasi tagasi jooksis ning keldritesse, väljadele ja linna ligidale metsa pagesid, et leida varju purustavate pommide eest. Terve kasarmu Kuperjanovi tänaval jooksis sõduritest tühjaks metsa. Varsti, kui oli tseppelinilt alla visatud veel mõned pommid, kadusid nad Riia sihis. Hommikul selgus, et vaenlane oli tahtnud õhust tabada Valga raudteejaama, kuid õnneks polnud märki läinud ükski pomm. Pommidest oli kaks kukkunud raudtee tehase lähedale ja üks Võru tänavale N 62 Erksiti päralt oleva maja juurde, kus tapnud majaperemehe vennanaise ühes tütrega sellel silmapilgul, kui nad toast välja õue rutanud. Samuti said veel Laatri mõisa väljal pommiga purustatud kaks inimest ja 10 sõjaväehobust. Teised pommid, kokku üle 40, olid kahju tegemata raudtee äärde, väljale ja heinamaale langenud. Pommitamise mõju tagajärg oli suur. Paljud ei julgenud linnas enam ööd magada ja käisid perekondade viisi ühes naiste ja lastega nädalpäevi külades ööbimas, kuni viimaks toibusid hirmust. Mõned aga hakkasid kiiresti omi maju müüma, et lahkuda aegsasti Valgast. Peale Valga pommitamise algas Riia frondil saksa sõjaväe otsustav pealetung. Üksküla kindlustused purunesid – vaenlane tungis üle Düüna ja vallutas septembrikuu alul Riia linna. See asjaolu andis tõuget Valga evakueerimisele, mis teostada kavatseti suurejooneliselt riigi- ja linnavalitsuste ning tööstuste äravedamisega Venemaale. Pidi järele jääma lage maa. Algas ametiasutuste, kohtute, koolide ja raudteelaste perekondade sisemaale kolimine, kelledele riigi poolt kolimiseks toetust anti. Ka linnavalitsus, mis kord oli määratud üle viia Woroneschi linna, otsustati nüüd evakueerida Novotscherkaski, kusjuures evakueerimistööd pandi linnapea Osolini ja linnavoliniku J. Pullisaare peale, kelledele ülesandeks tehti linna väärtused ja dokumendid aegsasti ära vedada. Kuid sellega ei saadud veel hakkama, kui 16. sept. linnapea teatas, et temale on käsk antud linnaarhiiv isiklikult ära viia Kurgani linna Tobolski kubermangu. Otsustati linnapeale teekuludeks avansina anda linnakassast 800 rbl. Et aga linnapea kui ka ta abi Pawlowitsch Kurgani reisist loobusid, viis kolm kasti täit linnaarhiivi Venemaale linnavolinik J. Pullisaar. Linnavalitsuse ja linna asutuste evakueerimisest ei tulnud aga midagi välja. See osutus teostamatuks. Sõja- ja sündmustekeerises ei olnud kellelgil enam aega selle küsimusega lähemalt tegemistki teha. Pealegi kerkisid uued raskused linnavalitsuses päevakorrale. Endine kindel kord oli sõjaväes lõdvenenud. Sõdurid uitasid linnas ümber, toimetasid miitinguid ja näisid väga vabad olevat. Tehti tegemist ainult politikaga, kuna sõjaline korraldus ja pidamine oli jäänud tahaplaanile. Räägiti rahutegemisest ilma maade võitmata ja kontrabutsioonita ning tõendati, et lahinguliinil kaevikutes on käimas vendlus vaenlastega, mis tähendada sõja peatset lõppu. Bresti rahulepingu järele oli vaimustus Valga sõjaväes suur: "Maha sõda!", "Rahu on tehtud!", "Koju!", kajas rõõmuhüüe meeskonnast meeskonda. Kasarmutes kui ka linnas erakorterites asuvad sõdurid tormasid õue – paugutasid lahingupadruneid õhku. Linn aina rõkkas rahupaukest. Korra-, rahu- ja julgeolekujärelvalve oli linnas puudulik. Kevadel kõrvaldatud politsei asemele oli loodud miilits, mis juhuslikult kokku seatud meeskonnast koosnes, kes distsipliinivaeselt töötas ja vahel sekka streikis, millest miilitsaülem kirjaga 26. septembril linnavalitsusele teatas, paludes seisukohta võtta. Vene oktoobrikuurevolutsiooniga oli võimule pääsenud enamline töölis- ja sõdurite valitsus. Selle uue valitsuse nimel hakkas Valgas kohe energiliselt tegutsema Läti-Vene tööliste ja sõdurite täidesaatev komitee, et kõrvaldada demokraatlikku linnavalitsust ja võtta enda kätte võimu igas ametiasutuses. Ta esines 12. nov. linnavalitsusele kategoorilise nõudmisega, et see endise politseiametnikele väljaandmiseks kuuluvad rahasummad üleannaks Iskolatile – Lätimaa täidesaatvale komiteele, mida täitmast aga linnavalitsus loobus, teatades, et ta vägivalla tarvitamise puhul tagajärgede eest ei vastuta. Peale Iskolati – puht Läti valitsusasutuste - tegutses Valgas veel Iskosil - 12. armee sõdurite täidesaatev komitee, kes ühes komandandiga linnavalitsusele teatas, et põhjafrondi sõjaväe demobiliseerimine lõplikult on otsustatud, mille tõttu Valgast iga päev regulaarselt 10-20 000 inimest läbi lähevad, mispärast linnaelanikkudel kokku tuleb tõmmata ehk ajutiselt küladesse kolida. See teadaanne tegi majaperemeestele suurt peavalu, sest korterid olid isegi juba liigkoormatud sõjaväelastega, kes korrashoiust midagi teada ei tahtnud ja ruumid varsti elamiskõlbmatuiks muutsid. Kuid põhjafrondil demobiliseerimisega alanud liikumine läks linnas paremini, kui seda oodata võiski. Saksa sõjavägi jäi pikemaks ajaks peatuma Riiga, mille tõttu vene purustatud vägede saatmine enam-vähem korralikult sündis. Sõjaväed ja nende lõpmatud voorid läksid ööd ja päevad läbi linna peatamata, nõnda et elanikkude ajutiselt küladesse kolimine ära jäi. Peatuma jäid ainult Austria sõjavangid, kes esiotsa linna taha barakkidesse olid paigutatud, kuid pärastpoole linna toodi ja Kuperjanovi tänavasse uude poeglastegümnaasiumi majja asetati. Nad olid esimesed elanikud selles poolvalmis haridustemplis (praegu töötab selles 1923. a alates poistekool). Veel täbaramaks muutus seisukord detsembrikuul. Tööliste ja sõdurite täidesaatev komitee hakkas juhtivat osa etendama ja omapäraselt revolutsiooni süvendama. Linnavalitsus, nähes, et tema olemasolu enam kuigi kindel pole, otsustas linnakassa 4 % riigirentpabereid 20 800 rbl väärtuses päästa ja nad Tartu renteisse hoiule viia, missugune otsus ka uue aasta alul täideti. Valgamaa tööliste, sõdurite ja maatameeste depudaatide nõukogu täidesaatev komitee oli oma lõpuotsuse linnavalitsuse kohta juba teinud ja teatas sellest kirjaga 3. jaanuaril 1918. a järgmiselt: 1) Lätimaa tööliste, sõdurite ja maatameeste depudaatide kogu otsuse põhjal kaotatakse ära Valga linna volikogu ühes linnavalitsusega. 2) Linnavalitsuse funktsioonid lähevad üle tööliste ja sõdurite nõukogu kätte. 3) Linnavalitsus peab ajaviitmata asuma likvideerimisele ja asjatoimetus ühes rahasummadega üle andma likvideerimiskomisjonile, kuhu kuuluvad seltsimees Skarstin, Schwanberg ja Franzen. Küll katsus linnavalitsus võimu veel enda käes hoida, kuid tagajärjeta, sest 8. jaanuaril 1918. a peeti raekojas ühine koosolek, mis on protokollitud järgmiselt: "Ühendatud Valga linnavalitsuse ja Valgamaa tööliste, sõdurite ja maatameeste saadikute nõukogu täidesaatva komitee volinikkude koosolek 8. jaanuaril 1918. a. Koos olid linnapea K. Osolin, tema abid J. Mesit, U. Meer, nõunik Fr. Dickmann. Valgamaa tööliste, sõdurite ja maatameeste saadikute nõukogu täidesaatva komitee volinikud: Karl Skarstin, Kristap Schwanberg ja Dora Franzen ning täidesaatva komitee poolt juurde kutsutud Erich Ragis ja Jakob Paegle. Linnapea Osolin päris ilmunud tööliste ja sõdurite nõukogu volinikelt nende ilmumise põhjuse, mispeale volinik Skarstin teatas, et nad ilmunud on üle võtma linna omavalitsuse tegevust ühes varandustega. Linnapea küsimustele, kas on nendele teada selles asjas tehtud linnavolikogu otsus ja mis volinikud ehk neid läkitanud täidesaatev komitee sellel juhtumisel teha mõtleb, kui linnavalitsus nõudmist ei täida, vastas Skarstin, et volikogu otsus on nendel teada ja et nõudmise mittetäitmise korral nemad abiks võtavad nõu, vastupanejad vangistavad ja nad kui nõukogu võimu vastased revolutsioonilise tribunali kätte annavad. Linnavalitsuse liikmed, alistudes jõule, panevad maha volitused teatades, et nad järelduste eest sellel puhul vastust ei kanna. Linna varanduste üleandmine algab järgmisel päeval kell 10 hommikul. (Järgnevad koosolijate allkirjad.) Teisipäeva õhtul teatas linnavalitsus asjaolust kokkukutsutud volikogule, kes otsustas linnavalitsust kohustada vankumata omi kohuseid edasi täitma. Selle otsuse põhjal katsus linnavalitsus veel kohale jääda, kuid 11. jaanuari hommikul ilmus sõdurite saatel enamlaste nõukogu täidesaatev komitee ja võttis linna raekoja oma alla. Kuus kuud vanaks saanud demokraatlik linnavalitsus oli likvideeritud ja kaotatud. Raekojas asus nüüd tööliste ja sõdurite nõukogu täidesaatev komitee tundmatute lätlaste, esimehe Manguse ja komissar Roosega eesotsas, kes linnaasju omal viisil juhtida katsusid. Seati kiires korras sisse kõiksugu komisjonid ja komiteed, kodanliku abielu registreerimine ning rahvakohus – tribunal, kes pidas istanguid saksa "Musse" seltsi ruumes ja raekojas. Algasid alalised miitingud, mis korraldati seltside ruumes, raekojas, kirikutes ja tänavatel. Tõendati, et enamline nõukogude valitsus ongi see õige valitsus, kelle vaenlasteks on kirik, kodanlus ja kapital, mis peab purustatama. Algasid kirikuvastased väljaastumised. Ühel pühapäeval, kui Läti koguduse õpetaja Kuptsche Jaani kirikus jumalateenistust pidas ja kogudusele armulauda valmistas ning parajasti kantslijutluse lõpetas, ilmus ülesse oreli juurde suur tahmase näoga töölise välimusega isik, kes rõdult alla vihaselt hüüdis: "Melns kuzens ir deesgan rehjis! Melno gaili nost!" (st Must kutsikas on küllalt haukunud! Must kukk maha!) Surmavaikus asus nende sõnade järele kirikus. Õpetaja ehmus, seisatas vähe pilki ülesse rahurikkuja poole heites, võttis siis kantslist raamatud ja sammus altari taha käärkambri. Et katkestatud jumalateenistust jätkata, kutsus õpetaja rahva kirikuteenija kaudu oma korterisse, kus armulaua väljajagamise takistamatult lõpetas. Varsti peale selle vahejuhtumise keelati jumalateenistus Jaani kirikus ja kirikut tarvitati miitingute pidamiseks. Miitingu korral täitus kirik sõduritest ja rahvast viimase võimaluseni täis, mis oli dekoreeritud seest punasega. Punased lipud seisid üleval rõdul, all altari ümber ja kõrgel altari seinal rinnutasid kaks kõrvikmütsides sõdurit, hoides kumbki punast lippu ülevalt alla. Oraatorid asusid üleval kantslis, kus pidasid rahvale "äratuskõnesid", kes hoolega kuulas ja vaimustatult braavo karjus. Istuti, pead paljastamatult, ja suitsetati koduselt. Et kirik rahvast tungil täis oli, siis tarvitasid sõdurid väljakäimiseks lahtiseid aknaid. Roniti ülesse aknalauale ja oldigi väljas, kus kiriku seina ääres veoautole asetatud puhkpillide orkester mängis internatsionaali. Pühakoja kaitseks ei julgenud keegi välja astu ja sõnagi võtta. Kuid kõik need "jutlustused" kantslist, vaimustavad kõned ja revolutsioonisüvendavad võtted ei parandanud põrmugi asja, vaid kiirustasid ainult ähvardavat lõppu lõunast. Veebruaril hakkas saksa sõjavägi Riiast liikuma põhja poole, et okupeerida Baltimaad. Taganevate punapolkude poolt mitte kusagil vastupanu leides olid nende löökkolonned juba Valga linna lähedusse jõudnud. Tööliste ja sõdurite valitsus lahkus kiiresti linnast ühes Vene väe jätistega 22. veebruaril 1918. a, maha jättes omad moonalaod, relvastatud tagavarad ja õudse mälestuse. Korraga kajas kell neli p.l. kõrvulukustav raksatus, millele teine veel tugevam järgnes. Paljudel majadel purunesid pihuks akende klaasid. Kaks hiigla suitsusammast tõusid raudtee piirkonnast kohutavalt üle linna. Raudtee veereservuaari maja ülemine osa on lennanud õhku ja selle läheduses põleb maja. Taganejad on veel miinidega põlema pannud linna "priimetsas" asuvad sõjaväe laskemoonalaod ja ise raudteel rongiga viimase meheni Tartu poole kadunud. Laskemoonalao põlemine sünnitas ennekuulmatud müra. Püssipadrunid lõhkesid raginal nagu põlevad kadakapõõsad, kuhu sekka kajasid võimsad granaatide mürtsud. Kahurite pommid lendavad metsa, versta kaugele eeslinna ja väljadele, kuhu õnneks lõhkematult kukuvad. Kuid seda kõike ei näi kuulvat ega nägevat rahvahulgad, kes Kuperjanovi tn nr 32, endise kino "Oase" ruumes asuva lahtimurtud sõjaväe relvalaost püsse, mõõku, padruneid ja kõiksugu teisi relvi takistamata laiali kannavad, kuna teised üle tänava asuvate välja leivaküpsetamisahjude juurest jahu ja põletispuude tagavarade äravedamisega kibedasti on ametis. Väliskord oli täiesti kadunud. Veel samal päeval, 22. veebruaril 1918. a astus endine demokraatlik linnavalitsus uuesti oma kohuste täitmisele ja otsustas pöörata vastava üleskutsega linnaelanike poole ja organiseerida ajutine kogukondlik julgeolekukaitse komitee. See otsus jäi täide viimata, sest saksa okupatsiooni eelväed jõudsid veel samal päeval Valka. Valka jõudnud saksa sõjaväed haarasid kohe kõik võimu enda kätte ja ei tahtnud midagi teada demokraatlikust linnavalitsusest. Et revolutsiooni keerus keema läinud rahvast taltsutada, tõmmati kõige esiti kaks meest, Aia tänaval oleva maja omanik Poola ja raudtee roopaseadja Lillipuu, Rückeri apteegi ja Wichmanni maja ees (kiriku juures) Kesk tn telefoniposti, kus pooduid paar päeva teiste hirmuks kõlkuda lasti. Kuuldavasti süüdistatud esimest salakuulamises Vene kasuks, kuna teine raudtee lõhkumise katsel olla tabatud. Algas vali okupatsiooniaeg. Sõjariistad korjati rahva käest ja linna komandantuurist anti igale kodanikule omaniku sõrmejäljega varustatud isikutunnistus. Seati sisse kiires korras saksa koolid, kohtud, politsei ja kõiksugu majandusohvitserid. Endise ametliku vene keele asemele omavalitsuse asutuses, kohtus ja koolis astus saksa keel. Rahukohtunikuks seati umbkeelne saksa sõjaväelane, kes tõlgi abil rahvaga asju arutas. Seltside ruumid rekvireeriti, kusjuures erakordselt halvasti toimetati "Säde" seltsi ruumega. Sinna asetati sõjaväe hobused. Ainult saksa "Musse" seltsi ruumid jäeti vabaks, remonteeriti tarviliselt ja avati siis suure pidulikkusega ning Saksa riigi hümniga, "Heil dir im Siegeskranz" lauluga. Linnaasjade juhtimine seisis linnapealiku major Lewini käes ja linnavalitsuse asemele seati magistraat, kellede liikmed nimetati Saksa sõjaväevõimude poolt ja kelledel ühes linnavolikoguga oli ainult nõuandev hääleõigus. Paar korda kutsuti ka kokku endine, enne revolutsiooni valitud volikogu, kuid mitte linnaasjade juhtimiseks, vaid okupatsioonivõimu soovide ja korralduste kuulamiseks. Esimene koosolek oli 27. märtsil, kus bürgermeister Raue teatas, et saksa okupatsioonivõim ei tunnista revolutsiooni ajal, 1917. a valitud volikogu, ei ka tema poolt maksma pandud korraldusi, mispärast kokku on kutsutud endine, 1914. a valitud volikogu. Teiselt, et sõjaväevõimude poolt magistraadi liikmeteks kohalike elanike hulgast on määratud kolm sakslast ja kolm eestlast, kes juba oma kohuste täitmisele on asunud, mis praegustes oludes ei saa kerge olema. Linnavolikogu kinnitas ühel häälel võimude poolt nimetatud ja Valgas lugupeetavate kodanikena tuntud isikud ametisse, nimelt: bürgermeistriks Oskar Raue, nõunikeks Hans Eineri, Theodor Rickweili, Simeon Haynbergi, Alfred Mõttuse ja Wilhelm Grossi, tõotates neile täielist volikogu usaldust. Bürgermeister Raue tänas volikogu temale avaldatud usalduse eest, mis teda kui baltisakslast peale kaheaastase Siberi vangistuse iseäranis rõõmustada (teatavasti saadeti ilmasõja ajal meie maa sakslased kui poliitiliselt kahtlased ajutiselt Siberisse). Peale selle otsustati bürgermeistri ettepanekul 60 000 rbl suuruses laenu teha magistraadiametnike palgamaksmiseks. Teine ja viimane koosolek peeti 10. mail, mis kandis erilist laadi, sest päevakorras osutus Valga linna "patukahetsus". Magistraad teatas volikogule, et vägede ülemjuhataja kindral von Heineccinse määrusega 3. maist Valga linnale 2000 ostrubla suurune rahatrahv peale on pandud sellepärast, et 1. mail Luke surnuaial on leitud punane lipp ja saksa sõdurite hulgas linnas laiali laotatud ässitava sisuga lendlehti. Linna volikogu pidi sellel puhul esinema avaliku "patukahetsemisega" ja võttis vastu linnavoliniku, kirikuõpetaja J. Kergi ettepanekul järgmise resolutsiooni: "Punase lipu leiu ja ässitava sisuga lendlehtede laialilaotamise asjus leiab linnavolikogu tarviliseks Valga linna lojaalsust tunnistada ja tõendada, et punane lipp mitte linnapiirides, vaid naabri Luke ametkonnas – Luke surnuaial on üles leitud. Linna volikogu mõistab ühemeelselt hukka ässitavasisuliste lendlehtede laialilaotamisega väljendatud kuritöö, kahetseb sügavasti, et sedasugust Valga linnas ja linna lähedal on sündinud. Valga linna elanikud on kustumata tänutundest täidetud saksa sõjavägede vastu, kes on vabastanud maa suurest hädaohust, ja on kindel, et ässitavad üleskutsed ainult sõjaajal juurdetulnud tumedate isikute töö on, kes ei kuulu Valga linna alaliste elanikkude hulka. Linna volikogu teeb bürgermeistrile ülesandeks eelpoolseisvat avaldust härra linnapealikule ette panna palvega, seda tema ekselensile komandeerivale kindralile esitada ja Valga linna elanikkude lojaalsust tema ekselensile kinnitada." Selle resolutsiooni vastuvõtu hääletamisel tõusid püsti kõik linnavolinikud täheks, et nad ettepandud lojaalsustunnistusega täiesti ühes nõus on. Nii sõnasõnalt protokollis. Kuid see "patukahetsus" ei päästnud linna peale pandud trahvist, nagu seda loodeti. 29. mail teatas linnapealik magistraadile, et kindralihärra Valga linna volikogu lojaalsustunnistuse rahuldustundega teatavaks on võtnud resolutsiooniga: Valga linnale trahvirahana peale pandud 2000 Ida rbl ära tarvitada Lõuna Liivi vaesema rahva heaks. Sakslased seadsid endid kohe koduselt sisse. Linnaelanikele anti käsk, et kõik, kelledel on kolm tuba, ühe puhtalt sisse seaksid saksa ohvitseri jaoks. Toas ei tohi olla lutikaid, kinnitati käsu lõpul. Elati ainult enda huvidele ja talitati mõisnike ja meie saksa olluste näpunäidete järele, kes nüüd oma pead tõstsid ja revolutsiooniaegseid arveid rahvaga õiendama hakkasid. Läbi linna marssisid tihti vangistatud tööliste salgad, keda punameelsuses ja mõisate ülevõtmises süüdistati. Tegutseti täis peremeestena. Rõõmustati ja imestati meie maa rohkete annete üle ja olla seda Eier, Speck und Butter – mis saksa sõjaväelased nüüd omaksetele kodumaale saatsid. Linnakodanikud olid päris hädas, sest sakslased ostsid turult kõik toiduained, tõendades ise: "Siin on veel maa, kust kõike võib saada. Meie kodumaal pole ammu enam seda küllust." Asi läks nii täbaraks, et viimaks 10. sept. sõjaväelastele ära keelati ilma sellekohase loata linnaturult võid ja teisi toiduaineid osta. Kuid ära keelati ka toiduainete turule ilma loata toomine. Igaüks, kes tahtis mingisuguseid toiduaineid müüa, teri veskile viia ehk seapõrsast veristada, pidi enne selleks ikka loa nõutama. Kõva kontroll seati sisse ja kui sellest hoolimata turule veel toiduained ilmusid, panid saksa sõjaväelased 26. sept. 1918. a vormilise tururüüstamise toime. Ühel hommikul piirati turg äkitselt igalt poolt sisse ja revolvripauguga märguandmise peale tormasid sõjariistus sõdurid igast küljest surmani ehmunud müüjate kallale, ladusid nende kaubad kanapojast seapõrsani oma vankritele ja kadusid saagiga, jättes kisendavaid, nutvaid ja needvaid müüjaid abitult tühjale turule, ümber paisatud korvide, kastide ja laudade juurde. 26 turukauplejat söandasid üles anda linna magistraadile kahju suuruse, mida nendele keegi küll ei tasunud. Kuid maamehed, kelledelt oli võetud toiduained ja elus seapõrsad, tänasid, et terve nahaga koju said. Linnakodanikud kannatasid kõvasti toiduainete puuduse all. Maalt lubati üles osta ainult kartuleid, mis linn toitluskauplus normi järele elanikele välja jagas. Leivajahu oli raske saada, sest sakslased korjasid kõik põllusaadused omale kokku ega hoolinud linnaelanikest midagi. Kui häda kord õige suureks läks, toodi mõni vagun rukkist Stettinist Valka näidates, nagu muretseksid nad leiba rahvale omalt maalt. Kuid kui palju siit välja veeti Saksamaale, seda ei tarvitsenud keegi teada. Elati edasi kõige paremas lootuses ning kiideti, et Saksamaa käib üle kõige. Kuid varsti langes "baromeeter" kiiresti. Selgus, et Saksamaa ilmasõjas kaotas ja sunnitud oli oma sõjavägesid Baltimaalt tagasi tõmbama. Niipea, kui sakslaste seisukord linnas teatavaks sai, algasid kohe tegevust endise demokraatliku linnavolikogu rühmade esindajad, kes omavahel kokku tulid ja 13. nov. magistraadile teatasid, et linnavalitsus kiires korras üle tuleb anda 1917. a valitud linnavolikogule. Et magistraat sellega nõus polnud, pöörasid volikogu rühmade esindajad 30. nov. järgmise avaliku seletuskirjaga Valga linna elanike poole: "Viimase aja sündmuste tagajärjel otsustasid 1917. a valitud linnavolikogu fraktsioonide esindajad omavahelisel nõupidamisel 13. nov. s. a. teatada praegusele magistraadile, et see viibimata linna omavalitsuse asjaajamise üle annaks 1917. a laialdasel demokraatlisel alusel valitud volikogule." Sellele järgnes 15. nov. magistraadi eitav vastus põhjendustega, et magistraadil kui nõuandval organil linnapealiku kõrval puudub üleandmiseks seaduslik õigus ja et franktsioonide esindajate nõudmine on linnapealikule edasi antud. Linnapealik palus 25. nov. ühe franktsioonide esindajatest oma jutule teatades, et volikogu võib oma kohuste täitmisele asuda tingimusel, et linnapealikule jäävad kõik tema endised õigused ja et volikogu saab etendama tema kõrval ainult nõuandva organi osa samuti kui magistraatki. Seda ettepanekut läbiarutades teatasid franktsioonide esindajad linnapealikule, et niisugustel tingimustel linnavolikogu omavalitsuse asjaajamist enda kätte võtta ei või. Linnavolikogu omal eranõupidamisel 30. nov. kiitis õigeks franktsioonide esindajate senise tegevuse ja kinnitas uuesti omalt poolt, et volikogu kui valitud demokraatlik omavalitsusorgan ei või nõuandva organina linnapealiku kõrval tegutseda, ei või niisugustel tingimustel linna omavalitsuse funktsioonisid oma peale võtta, ei või vastutust oma valijate ees kanda ja otsustas seletuskirjaga pöörata Valga linnaelanike poole. Küll katsus linnapealik asjaga veel viivitada, kuid parata polnud ühtegi. Bürgermeister sakslane O. Raue, Valga linna kauaaegne elanik, andis 2. dets. oma ameti üle vicebürgermeistrile H. Einerile, et lahkuda ise ühes okupatsioonivägedega Eestist. 11. dets. anti ka linna asjaajamine ühes varandustega üle endisele demokraatlikule linnavalitsusele – ning saksa magistraat oli omakord likvideeritud. Linnapealiku viimane teadaanne oli: Baltimaade seadusliku valitsuse korralduse põhjal 3. dets. 1918. a läheb maavalitsus 5. dets. peale ajutise Läti valitsuse kätte. Kui tähendatud päevadel valitsus olulistel põhjustel mitte ei või ülevõetud saada, on kodanlised valitsusasutused kohustatud oma tööd jätkama kuni üleandmiseni, mis sünnib kõige hiljem 15. dets. 1918. a. Vahepeal oli alanud nelja iseseisva väe kiire liikumine: 1) Vene nõukogude enamlaste väed tungivad Narva ja Pihkva frondilt peale. 2) Vene põhjakorpuse osad, kes ei jõudnud kuigi kaua vastu panna enamlastele, taganevad Pihkva poolt Eestisse ja põgenevad kannul olevate punaste eest Valga kaudu Ruhja, Mõisaküla ja Tõrva sihis. 3) Eesti mobiliseerib ja korraldab oma rahvaväge ja kaitseliitu. 4) Sakslased kolivad kodumaale, kusjuures igat Eesti tegevust takistada katsuvad ja aega viita püüavad, et saaksid ära vedada kõiki Eestist kokku korjatud saaki. Kuid enamlased, kes on juba Karula jaamas, ei kannata. Nad on omad saadikud Valka saatnud saksa sõdurite nõukoguga läbirääkima, kus kokku lepitakse, et sakslased linnast ära peavad minema kahe päeva jooksul. 17. dets. ongi nad Valgast lahkunud. Linnast on mitmed kaupmehed, majaperemehed ja intelligents enamlaste hirmul põgenenud. Meie relvakandev noorsugu Tallinna ja Pärnu poole läinud. Linn on tühi ja õudne. Enamlased lähenevad Võru poolt Valgale. 18. dets. 1918. a varahommikul marssisid enamlaste sõjaväed orkestrihelide saatel kaitseta Valka ning linn omas järsku teise ilme. Punased lipud majadel, punased kuulutuselehed seintel, punaste tähtiga pealkirjad ametiasutustel ja punased lindid sõduritel rinnas. Kurikuulus Läti Kütipolk oli jällegi Valka jõudnud ja enamlaste võimu maksma pannud. Alguses tegutsesid enamlased kaunis mõõdukalt ja jätsid puutumata linnavalitsuse. Kuid niipea, kui asjad halvenesid ja nad igal pool eestlaste hulljulgete pealetungimistega tagasi löödi, sündis järsk muudatus. 29. dets. kihutati veidi üle paari nädala ametis olnud demokraatlik linnavalitsus minema ja raekotta asus uuesti enamline tööliste ja sõdurite valitsus, mis oli palju kurjem endisest. Algasid hulgalised läbiotsimised, kinnivõtmised ja mahalaskmised ilma mingisuguseta kohtuotsuseta. 10., 20. ja 21. jaanuaril 1919. a tapeti maha inimesi Juudi surnuaia taga, raudtee ääres heinamaal, Luke platsil ja teistes kohtades. "Säde" seltsi ruumid piirati ühel õhtu peol ümber, otsiti kõik pidulised läbi, võeti viis isikut kinni ja lasti samal ööl maha. Valga linnatänavad kihasid enne siin mittenähtud isikutest, kes igas harus tegutsemas. Kaupluste kaubatagavarad konfiskeeritakse, linnast lahkunud kodanike varandust veetakse ära, riisutakse väärtasju ja võetakse pantvange. Valga enamlaste uuriv komisjon oma esimehe Sakisiga eesotsas tegutseb, halastamata vastalisi vangi ja surma saates. Valga vangimaja kongide kahekordsed lavad on kubinal vange täis. Seal puhkeb lahti mäss ja toimub hirmus vangide tapmine. 24 mahalaskmisele määratud vangi on koondatud iseäralisse kongi, et neid sealt öösel tapakohale toimetada. Kuid vangid kellegi eestlase Juukuri ja kahe tsaariaegse ohvitseri algatusel on nõuks võtnud võitluses langeda, et mitte kui lambad, seotud ja riideist paljastatud, mahatapetud saada. Üks neist palub väljakäigu kohale ja virutab ukseavaja valvuri rusikahoobiga põrandale, rabab selle laetud püssi ja surmab lamaja ja ka kontoriukse juures seisva teise valvuri. Rüsinal tormavad vangid väljakäikudele, et murda teed vabadusse. Kuid enne ukseni jõudmist suletakse kontori seesmine uks ja vangivalvurid annavad läbi kinnise ukse tuld. Kuulid lendavad käikudele, tungivad kinnistest kongiustest läbi, tapavad mõne seesistujatest ja haavavad surmavalt kõhust vangistatud Valga majaomaniku Villem Seppa. Võitlus läheb õue ja et põgenejad kaks valvuritelt võetud püssi juba on tühjendanud, pole enam millegiga pealetungijaid tagasi tõrjuda, vaid katsutakse pääseda õue kaudu üle müüri, kus aga õnnetuid surmavalt tabavad valvurite kuulid. Ainult kahel olla õnnestunud põgeneda, kuid teised on kõik, nagu soovisid, võitluses langenud, nende hulgas ka linna metsavaht Mihelson. (Andmeid andja härra Jänes oli üks pantvangidest, keda Valga vanglas kinni peeti ja kes ülalpool kirjeldatud vangide tapmist tema ema üteluse järele näinud.) Kogu rahutu aja jooksul tegutsesid halastamatult peamiselt lätlased ja linna terroriseerisid Läti enamlased oma kütipolguga, kuna eestlased kommunistid Valgas kuigi suurt osa ei etendanud. Kohutava kõuekõminana kuuldus Sangaste ja Tõrva poolt kahuripaukude ühtesulav mürin, mis Valga kodanikke rõõmuvärinaga, enamlasi aga hirmuga täitis. Katsuti rahvale seletada, et punavägi Tartu on tagasi võtnud ja purustatud Eesti sõjaväe jäänused põgenemas. Kuid enamlaste päevad näevad olevat loetud. Linna evakueerimine oli täies hoos ja enamlased lahkumisvalmis. Veetakse välja, mis iganes välja vedada suudetakse. Tänavailt ja majadest püütakse kinni inimesi, keda sunnitakse pealeladumistöid tegema ladude juures ja raudteejaamas. Nahksetes kuubedes, revolvrid käes, seisavad noored Läti naiskommunistid valvel ja kiirustavad töötegijaid tagant, kellede hulgas on nii mõnedki, kes pole kunagi kandnud raskeid jahu ehk soolaga täidetud kotte, nüüd aga higistades, surmahirmu all seda peavad tegema. Kuid vabastajad pole enam kaugel. Eesti väed lähenesid Valgale kahelt poolt korraga, laiaroopalised soomusrongid, Kuperjanovi partisanid ja Soomest appi tõttanud põhjapojad – Tartu poolt; kitsaroopalised soomusrongid ja jalaväe osad – Puhja ja Hummuli poolt. Kõige südikamalt tungis peale Paju mõisa poolt küljest lühikesel ajal kuulsaks saanud leitnant Juulius Kuperjanov oma partisanidega. 31. jaanuaril löödi otsustav lahing põhja pool Valka, 8 kilomeetrit kaugel – Paju mõisa all. Enamlaste patarei seisis linna lähedal Rückeli talu välja kõrgendikul ja andis ägedasti tuld Paju poole. Õhtueel taganesid enamlased ülepeakaela ja nende segipaisatud ahelad ruttasid joostes läbi linna. Kiiresti lahkusid nad linnast, võttes kaasa, mis võtta suutsid ja hoolimata segadusest ei unustatud ka vanglasse asetatud pantvange kaasa viimast. Valk oli vaba. Kuid Valga vabastamine maksis kallist hinda. Paju mõisa lahingus langesid nii mitmed paremad Eesti pojad; langes ka partisanide vahva juht Juulius Kuperjanov. Tormijooksul Paju mõisa peale tabas teda vaenlase kuul. Kogu öö olid Valga elanikud hirmul oma peiduurgastes – sest keegi ei teadnud, mis väljas sünnib. Hommikul, 1. veebruaril jõudsid esimesed Eesti sõjamehed – Kuperjanovi partisanide ratsasalk – Tartu teed Valka. Rõõmujoovastuses pisarsilmil võeti neid vastu. Varsti jõudsid ka linna "Pohjanpojad" oma vapra pealiku oberst Hans Kalmiga eesotsas. Ilmusid ratsanikud, soomusrongid jne. Vaenlase tagaajamist jätkati. Seal lähedal, kus oli seisnud enamlaste patarei, seisis nüüd Viiruti talu välja kõrgendikul eestlaste patarei, kust Riia poole taganevat vaenlast üle linna Säde soo peale pommitati. Eesti sõjaväed seadsid linnas varsti korra jalule, nõnda et võidi asuda linnavalitsuse organiseerimisele. 3. veebr. kell 7 õhtul astusid kokku raekotta Valga linna eesti seltskonna tegelased, kelledele Eesti ajutise valitsuse Põhja Liivimaa peavolinik H. Luht ette pani viieliikmeline ajutine linnavalitsus valida, kuhu kuulusid kolm eestlast ja kaks lätlast ning sekretär – eestlane. Ettepanek võeti ühel häälel vastu ja koosolek valis linnapeaks kirikuõpetaja Joh. Kergi, tema abiks Joh. Kusiki; nõunikuks Villem Rebase ja sekretäriks Hans Simsi. Valimisprotokoll pandi linna garnisoniülemale oberst Kalmile ette kinnitamiseks, kes selle oma käega järgmise resolutsiooniga varustas: "Eelseisvas protokollis valitud linnavalitsuse liikmeid arvan heaks Valga linnavalitsuse kohuseid ajutiselt hoidma. Hans Kalm, oberst, Valga garnisoni ülem ja Põhjapoegade rügemendi komandör." 4. veebruaril kuulutati garnisoniülema käsukirjaga revolutsiooni ajal valitud demokraatlik linnavolikogu ühes linnavalitsusega lahtilastuks ja uus ajutine linnavalitsus asus samal päeval raekotta. Leiti, et enamlaste valitsusest linnakassasse oli jäänud 2180 rbl 56 kop. Endise linnavalitsuse liikmed muulased J. Meist, A. Bindsche, K. Opmans ja S. Jesionovski, kelledest mõned ühes enamlise linnavalitsusega kuni lõpuni koos olid töötanud, ilmusid ka raekotta, kuid nendega ei räägitudki. Eestlaste ettepaneku peale anda üle linnavalitsus, vastasid nad süütult: "Enamlased pole meile midagi üle andnud, sellejärele pole meil teile ka midagi üle anda." Et läti seltskonna poolt, kelle aktivsemad tegelased linnapea Osoliniga eesotsas Valgast jalga olid lasknud, kahe nõuniku valimisi ette ei võetud, siis täiendati linnavalitsuse koosseisu veel kolme liikme võrra ja ametisse kutsuti eestlased: Jaan Soo, Märt Gross ja Villem Kattai. Nüüd alles hakati linna asju korraldama ja ümber vaatama, kusjuures selgus, et hoolimata vahelduvatest võimudest Valk seekord purustamatult sõjakeerest oli pääsenud. Et nutvaid ja tagaleinavaid elanikke rahustada, asuti esimeses järjekorras pantvangideks viidud ja tapetud ohvrite kindlakstegemisele. Leiti, et ära on viidud 65 kodanikku ning vägivalla ohvritena ära tapetud 107 inimest. Viimastest räägivad linnavalitsuse arhiiviandmed järgmist: 6. veebruaril 1919. a on Luke surnuaia ja Pärnu-Tallinna kitsaroopalise raudtee vahelt ühishauast 55 surnukeha välja kaevatud. Tapetutel on pea purustatud, rinnus haavad, käed selja peale seotud. Ühel on neljas sõrm vististi sõrmuse röövimisel maha raiutud. 22. veebruaril linna metsa lähedalt surnuaialt on 24 meesterahva laipa välja kaevatud. Nendest 12 sõjaväelaste riietes, neli nähtavasti hiljuti lahingus saadud haavadega, mis kinni seotud. Tapetud on pealisriieteta, saabasteta ning kõikidel on käed selja ehk rinna peale seotud. 9 on pead hirmsasti lõhkekuulidega purustatud, teistel kuulihaavad peas ja rinnus. 5. märtsil on Piina talu juurest kolmest hauast 16 erariietes surnukeha välja kaevatud, kõikidel käed selja peale kinni seotud. Katkilõigatud nööridest on näha, et ohvrid enne mahalaskmist üksteisega seotud on olnud. Nende pead on purustatud – mõnedel tikuhaavad kehas. 16. märtsil juudi surnuaia juurest 12 laipa välja kaevatud, nendest kuus ohvitseri vormiriideis, käed on neil seotud ja pead purustatud." Nõnda on siis 107 surnukeha üles leitud, kuid kui palju tapeti tee peal Valgast kaugemal, nende kohta puuduvad andmed. On ainult teada, et Valga Peetri koguduse õpetaja Richard Wühner ühes teistega Pihkva viidi ning seal surmati. 17. märtsil s. a. maeti Valga Jaani koguduse surnuaeda 51 tundmatut vägivallaohvrit, kuna 56 omaksete poolt ära olid viidud. Algas kibe töö lagastatud linnas. Väliskorra valveks seati kiires korras miilits, kelle meeskonnas puudusid esialgu relvad. Avati linnaköök, kust vaesematele elanikele anti suppi ja ¼ naela leiba päevas. Korraldati ulualust vaestele, kusjuures selgus, et Kuramaa sõjapagulased linna vanadekodu oma alla olid võtnud ja sealt kuidagi lahkuda ei tahtnud. Linna komandandi abiga puhastati vanadekodu pagulastest. Peatähelepanu oli aga koondatud sõjaväe peale, kes põgeneva vaenlase kannul oli tormanud Lätti, et vabastada Lätimaad enamlastest ja tagasi lüüa jultunud landesveri pealetung. Linn andis viimase võimaluseni kõik oma haigemaja pesu, vooditekid, haavasidumismaterjalid ja arstirohud, mida enamlased juhtumisi rikkalt olid maha jätnud. Organiseeriti "ühistöö", kes korjas igasuguseid vabatahtlikke andeid. Valmistas rahva väele varustust ja väikeste pakikeste näol kingitusi. Viimaseid viisid linna noored daamid sõduritele lahinguliinile kätte. Raudteejaamas oli avatud toitluspunkt, kus läbisõitvatele sõduritele toitu jagati. Sealsamas olid sisse seatud ruumid, kuhu lahingutes langenuid ja Valka toodud kodumaa kaitsjaid vastu võeti, puhtaks pesti ja puusärkidesse asetati ja linna Priimetsa surnuaeda maeti. Seal puhkavad 306 paremat Eestimaa poega, kellede hauakääpad Valga Naisseltsi tänuväärsel hoolekandel ilusasti on korraldatud. Kogu 1919. a möödus heitluste tähe all, kus kaalul seisis meie olemasolu. Kuid Eesti võitlused oma iseseisvuse eest lõppesid hiilgavalt. 2. veebruaril 1920. a kirjutati alla Eesti Vabariigi ja Nõukogude Vene valitsuse vahel sõlmitud rahulepingule. Päevakorrale kerkis nüüd Eesti-Läti piiri kindlaks määramise küsimus, mis osutus õige keeruliseks ja mida head naabrid teisiti lahendada ei suutnud, kui andsid asja otsustamise erapooletu vahekohtuniku Inglise kolonel Tallensi kätte, kes piiriliini mitte sugugi nii erapooletult ära ei märkinud, nagu seda Eesti poolt loodeti, vaid ebaloomuliku piirijoone tõmbas, mis asetas Valga linna ülihalba seisukohta, lõigates ära linnalt lõunapoolse ümbruse ühes juurdeveoteedega ja jättes Lätile Luke platsil asuva eeslinna kuni Konnaojani. Selle piirijoonega kaotas Valga linn 5 talukohta ja endise reaalkoolimaja hooned, kokku üle kuue miljoni marga väärtuses, millede eest tasu küsimus veel tänapäevani on lahendamata. Niipea, kui kindlaks oli määratud piiriliin, algas Valgas rahvarändamine. Eesti-Valga lätlased kolisid üle Läti-Valka ja vastupidi, kusjuures vastamisi vahetati, osteti ja müüdi maju. Mõned kes ülekolimise tuhinas küllalt kainelt arvestanud polnud eeslinna oludega, tundsid mõne päeva järele pettumust ja mis siis muud, kui kolud uuesti kokku ja uuesti jälle tagasi Eesti-Valka. Peagi rahunes rändamise laine ja igal ühel tuli leppida valitud uue elukohaga ja riigikodakondsusega. Eesti-Läti piirijoonega oldi küll esialgselt valmis ja riiki rajades valitses rahu, kuid nüüd hakkasid sõja tagajärjed teravasti oma mõju avaldama. Meie majandus ja tööstus oli purustatud ja nüüd algas elukalliduse tõus, mis alatasa kerkis, olgugi, et sõjaajal see isegi juba kohutavale kõrgusele oli jõudnud. Et mõningate toiduainete hinda praegustega võrrelda, olgu tähendatud, et linna toitluskauplusest vabadussõja alul 3. mail 1919. a linnavalitsuse poolt kindlaks määratud hindadega müüdi: rukkijahu puud 30 mrk (360), odrajahu puud 30 mrk (350), kartuli puud 8 mrk (60), soolatud räime nael 1 mrk 50 p (12), puud soola 16 mrk (70) (klambrites 1927. a hinnad). Toiduainetepuudus oli alaliselt suur, kuid siin tuli abiks vabariigi valitsus, andes Valga linnale kuue miljoni margalise laenu leiva, vilja ja muude hädaliste tarbeainete muretsemiseks, millega raskemast ajast üle saadi. Raha väärtuses valitses meil suur segadus, sest ühel ja samal ajal olid liikvel kuued rahamärgid: saksa riigimark ja Ida rbl, tsaari, duuma ja Keerenski ning viimaks ka Eesti mark. Keegi ei teadnud, missugust neist paremaks pidada. Ühed müüsid oma varanduse tsaari, teised saksa raha eest, kuid kes neid rahana alles hoidis, neid kõiki tabas täielik pankrott. Paberrahade väärtus langes nullini. Püsima jäid ainult kuld ja hõberahad ning Eesti mark. Et aga pabermarga kurss esialgu väga kõikuv oli ja meil kuld kui ka hõbe puudus, siis arvati väärtuste aluseks alaliselt kõige kallim aine – rukki kilogramm. Tsaari paberrahade väärtuse langemisega ja riigi väärtpaberi anoliseerimisega nõukogude valitsuse poolt kaotas ka Valga linn tuntavalt oma kapitalidest, nimelt 161 764 kuldrubla, mis Eesti markades arvatult võrdselt tasakaalustamisel oleks ühe aasta Valga linna kulude arve. Valga linnavalitsusse ei ulatanud enam tormipuhangud. Seal tegutses veel ikka ajutine linnavalitsus mõningate muudatustega omas koosseisus. Linnapea J. Kerg oli ameti üle andnud oma abile J. Kusikile, kes Valgast lahkudes seda omakorda J. Soole oli pärandanud. Sekretär H. Sims oli aga mõne päeva teenistuse järele saanud Valgamaa politseiülemaks. Alles järgmisel, 1921. a peeti 12. ja 13. veebr. Valgas ära esimesed Eesti-aegsed linnavalimised, kus neljakümneliikmeline volikogu valiti, kes moodustas viieliikmelise linnavalitsuse, kuhu kuulusid: linnapea Joh. Müllerson (arst), abi Joh. Pullisaar (kooliõp.), nõunikud Artur Kokult, Vilhelm Gross ja Hans Pohla. Rahutud ja rasked ajad olid möödas. Mina olin segastel aegul linnapoodis ametnikuks – poodi ja aida võtmed olid kõik minu käes. See linnapood asutati sellepärast, et toidukraami polnud enam kusagilt saada ning nii andis ehk muretses linn selle eest. Selle hoolitsejaks oli vastav komisjon ning mina olingi ka üks selle komisjoni liige. Komisjon jagas esialgu kaupasid kaupmeestele, kust need siis tsekkidega rahvale jagati raha eest. Majaperemees pidigi tsekid välja võtma ning need oma majaelanikele kätte andma, et nad saaks poodist vastavalt kaupa. Et kaupmehed õieti kraami rahvale kätte ei andnud, võtsid rohkem, kui hinnaks määratud oli jne, siis pidi linn enesele seadma väljaandmise koha – poodi. Tsepelini lendamine linna kohal sünnitas rahvale suurt hirmu. Kõige suurem hirm oli siis, kui oli linnakord vahelduvate valitsuste tõttu väga puudulik, see oli enne sakslaste sissetulekut. Olin parajasti poodis, rahvast valgus pood täis, karjuti "maha laske" ja "maha laske". Kartsin, et need ähvardused on selleks, et kavatsetakse ladut rüüstama hakata. Ähvardajate seas oli ka paar tutvat nägu lätlastest. Ütlin neile: "Kui teie olete tulnud üle võtma, siis võtke üle, kuidas kord ja kohus, saatke kõige enne rahvas välja. Püssimehed ajasid siis rahva välja. Selle suures segaduses ja rahvamurrus olid vahepeal juba mõned jahu- ja suhkrukotid reele viidud, kuid toodi tagasi. Poodi kange nad ei osanud kinni panna – keerasin siis ise kinni, võtsin võtme enda kätte ja hakkasin koju minema. Üks rabas mind kraest kinni ja karjus, et kuhu sa lähed – anna võti siia. Ma ütlesin: "Sinu ma ei tunne ja sinu kätte ma võtit ei anna, aga vot toda ma tunnen (näitasin ise ühe tuttava peale, kellel lasksin ka rahva poodist välja ajada) ja annan võtme tolle kätte." Samuti ütlesin neile: "Kui olete õiged ülevõtjad, siis tulge poodi ja võtke kraam ilusasti üle ning keerake ka tagumised uksed kinni." Kui koju tulin, lasti juba ladusid õhku, sest venelased põgenesid. Olin Jänesega, kes oli poodi sekretär, parajasti teel mingisuguste korralduste tegemiseks, kui teatas üks, et sakslased juba tulevad. Vahepeal oli linnas täieline korralagedus. Igal poisikesel olid relvad, kes aina plaksutasid tsepeliini, mis keerles linna kohal. Kui sakslased linna jõudsid, said need plaksutajad neilt haledasti tappa. Järgmisel päeval olid asjad selgitatud ning ma asusin tööle, kuid võtmeid polnud minul, andsin ju need eila ära. Viimaks sain ka selle isiku kätte, kellele võtmed andsin. Kuid tema ütles, et enne võtmeid ei anna, kui tuleb kokku komisjon. Ma naeratasin ja ütlesin, kui tahad elada – siis anna kätte. Viimaks taheti tema viia komandanti, kuid ta andis enne kätte ja nii sai asi jälle joonde. Teisel ehk kolmandamal ööl peale sakslaste siiatulekut rüüstati pood sakslaste poolt tühjaks. Anti ülemusele ülesse, – kästi otsida ja otsiti ka, kuid kust sa veel leiad. Oli küll nähtud, et tassitud kotte ja sõjaväelased nad ikka olnud, kuid muud midagi ei teatud seletada. Saksa sõjaväe ülemus ütles, et anname kraami asemele ja anti ka. Pärast oli asi päris korras, rüüstamisi enam ei tulnud. Sakslaste äraminek tuli kähku, kuid enne rüüstati turg puhtaks. Olukord oli linnas kaunis kibe sakslaste aegu. Ei lastud midagi turgu tuua – kõik rüüstati ja võeti tee peal ära saksa sõjaväelaste poolt. Turgu toomine ilma sellekohase loata oli keelatud. Ma käisin linnale maalt kraami ostmas päris kaugel. Kord, kui tulin Suislepi vallast, saatis keegi minule rukkijahu, kuid linna jõudmisel oli ära riisutud. Minul küll oli õigus tuua kraami, sest mina vedasin linnale kraami ning mulle anti siis vastavad tunnistused ja luba. Kui sakslased läksid, tulid venelased – enamlased. Enamlased andsid rahvale toidukraami vähe. Palju kraami kogusid nad maalt ja linnast ning saatsid minema. Ka soola, mis oli veel linnapoodis ainult, saadeti minema. Enamlaste äramineku aegu kannatas rahvas eriti. Toimiti läbiotsimisi – võeti kraami – tapeti inimesi jne. Alles siis, kui olid enamlased põgenenud ja linna jõudsid Eesti ja neile abiks olevad Soome vabatahtlikud, moodustati ajutine linnavalitsus, mille varjul võis rahulikumalt elama hakata. Olin segastel aegadel Valgas restoranipidaja, missugust ametid pean ka praegu. Äri läks minul hästi, sest olin 2-3 kuud ainukene Valga linna peal peale ilmasõja restoranide kinnipanekut. Sellepärast oli minul sissetulekud head, kuid ka väljaminekuid oli küllalt. Ehkki minu juures elasid sõjaväed – peamiselt saksa ohvitserid omi hobustega – õiendasid nad omad arved minuga päris ausalt ning olid minu kaitsjaks nii mõnigi kord, kui ähvardas mind hädaoht teiste sõdurite poolt. Kohe sakslaste sissetulekul võeti minult kõik viin, võisin kaubelda veiniga ja söögikraamiga. Olin kord kaunis purjus. Sakslased parasjagu põgenesid ja kolisid minema, ilma et nad mulle seda oleks öelnud. Korraga kuulan hommiku hoovivärava pihta kloppimist. Jooksen heas tujus värava juurde, päästan värava lahti ning ütlen neile: "Bitte". Aga kus siis oli mul alles vatt, sest need polnud enam sakslased, vaid enamlased, kes karjusid: "Ah "bitte" – raiume sinul kohe pea maha, kuid enne anna meile viina." "Mul pole viina," vastasin ma. "Too siis veini – kuid too nii palju, kui sinul on." Olin hirmul – tõin alguses ühe pudeli ning pakkusin neile, st kõige enne ülemale, kes istus ilusa hobuse seljas. "Ah sina saatana silmamuna, vai sina annad mulle kihvti," ütles ta, "Joo ise ja sure mu silmi all sina..." Jõin ise esimese pitsi, see lepitas teda. Siis andis, ehk õieti öelda, lasi ta minul anda ühe pitsi ka igale sõdurile, kes temaga kaasas oli – võttis veel ühe pitsi, käskis minul ka võtta ja ütles sedakorda küllalt saavat. Siis käskis ta viimane kui pudel veini ja viina välja tuua, ähvardades mind kohe siin tappa, kui hiljem leitakse veel üks pudel. Kandsin ka kõik välja – mis lepitas mind ja ülemat – ning meie saime päris sõbralikeks. Seekord lõppes siis nii. Kord, kui olin parajasti sulgenud oma äri kella 11 ümber õhtu ja lugesin parajasti raha omas toas, naine, mina ja naise õde, kui kuulen, et minu toa ukse peale kõvasti klopitakse – tahetakse ust sisse murda. Elasin teise korra peal – neil oli juba sisse murtud alt köögiuks ning selle kaudu pääsenud ülesse. Olime üleval kõik kabuhirmus. Naise õde rabas raha rüppe ning astus läbi akna kõrvale simsile, esimese-teise korra vahel olevale simsile – laiale äärele, mis oli meie majal kaunis lai. Mina ja naine tõime ruttu köie ning viskasime läbi akna alla – et häda ajal end alla lasta. See sündis kõik imekiiresti. Hea, et meil oli too uks, mille taga nad lõhkusid, topeltuks. Juba nõrkesid uksed püssipärade hoopide all. Naine hakkas nendega läbi ukse rääkima, üteldes, et mind pole kodus. Kuid nemad ei lasknud end petta. Nõudsid, et nemad peavad sisse saama seaduse nimel. Kui asi õige kardetavaks läks, hakkasin ma läbi akna appi karjuma – lasin end läbi akna ise alla. Mulle tuli abiks sõjaväelasi ja linnavahid. Nüüd hakkasime meie sisse murdma, sest riisujad olid pannud hoovivärava seestpoolt kinni. Kolm kuni neli meest jooksid selle viimaks oma raskusega puruks ning meie pääsesime hoovi peale. Ilma suurema kisata saime ka köögist sisse ning parasjagu riisujate selja taha. All trepil karjus salga ohvitser ülesse, et "käed ülesse! ". Sõdurid, kes olid riisujad, tundsid ülemat ning andsid alla. Vabandasid nad endid sellega, et nemad olla tahtnud läbiotsimist toimida, sest olla kuulnud, et siin müüakse viina, et siin olla viina. Ülem ajas nad minema ning lubas neid trahvi – vabandas minu ees ning kiitis minu leidlikkust, et olen abi kutsunud. Olen kindel, et kui oleks täitnud ma ukse taga olejate soovi ja nad sisse lasknud, poleks ma enam elavate hulgas olnud. Neil oli hobune reega hoovis – mind oleks sinna asetatud, kästud raha kaasa võtta ning ühes metsa viidud ja maha lastud. Nii tehti alati Valgas, klopiti ööse sisse – võeti peremees kinni, viidi reele, sõidutati mõni verst linnast eemale ning lasti maha. Nii pääsesin ma seekord. Mitu korda pääsesin ma sellepärast, et olin paos. Kord päästsin end sellel teel, et abiks võtsin 1905. a juhtumised. Ütlin, et ise olin ju ka tollel korral vabaduse eest võitleja. See mõjus ja ma olin jällegi vaba. Suur oli rahva rõõm, kui sammusid sisse Eesti sõjavägi soomlastega. Anti neile kõik heas meeles, mis oli. (Sisuliselt samat, mis Paul Saretov jutustas, jutustasid S. Jakobson, L. Jakobson ja Joh. Põder) Paul Saretov jutustas: Mäletan vahest umbes kuni 1890. aastateni. Käisin siin koolis 1888. a, varsti kohe tuli vene surve. Eesti ärisid tollel ajal Valgas pea polnudki, oli ainult mõni üks ning needki väikesed vürtsipoodnikud. Üks neist vähestest oli Põder, praegune Põder, poeg ja Mitri kaubamaja on välja võrsunust sellest väikesest vürtsipoest. Vana Põder elab veel praegu ning oma poja ja Mitriga peab suurt poodi. Vana Põderi väikene kauplus oli tollel ajal talurahva poolt väga lugupeetud. Peale Põderi oli veel üks eesti äri, see oli Alveri viinakauplus, kuid see mees püüdis leida sakste sõprust. Need olid kaunis lugupeetud ärid Valgas tol korral. Peale nende oli veel suurematest kaupmeestest Kikkan, saksastanud lätlane. Peale 1905. a, kui sakslaste võim Valgas langes, hakkas ta ennast lätlaseks pidama ja nimetama. Ka Taube koloniaalkauplus oli üks suuremaist. Ta oli puht sakslane. Siis oli üks suur raamatukauplus, keda pidasid vennad Ruudolfid. Teine neist on praegu surnud, kuna teine on laenu-hoiu ühisuses ehk kassas raamatupidaja. Tal oli ilus suur pood, nii et aukartus oli päris, kui pisikesena sisse läksid. Üks suur ärimees oli ka Kampmann, kes pidas riideäri. Need kõik olid peale Põderi saksameelsed ning see oli nii umbes 1890. aastate ümber. Nende aastate ümber tekkis neile saksa äridele konkurents eestlastest ja lätlastest. Nii näituseks konkureeris Rudolfi kirjutus- ja raamatukaupluses Paulin – rahvuse poolest lätlane. Temal oli kirjutusematerjalikauplus ja köitmisekoda. Siis oli veel tugevaks konkurendiks eestlane Leesik. Perekond, kes ise oli küll eestlane – rääkis saksa keelt väga viletsasti, kuid eestlaseks ta ennast ei pidanud. Poeg rääkis temal hiljem hädavaevalt eesti keelt. Ta oli väga uhke ja ennast täis. Peale selle tekkisid mõned väikesed raamatukauplused, kes sõidki välja hiljem suure Leesiku kaupluse just sellepärast, et ta uhke oli. Rudolfiga ühel ajal oli ka Pool, kes siis üldse kaupa ei andnud, kui küsisid eesti keeles. Rudolf sulges Pooli uksed võitjana 1904. ja 1905. a ümber. Viimase löögi tema surmale andis Raudsepp, kes ühes Karlsoniga ja Adamsoniga avasid Valka kirjutusmaterjalikaupluse, trüki- ja köitmisekoja. Hiljem töötas see äri praegugi veel tuntud nime all "Kultura". Kõik nad olid suured revolutsionäärid 1905. a, mille põhjusel see kolmikliit hakkaski lagunema. Karlson põgenes 1905. a Saksamaale Berliini, kus ta hiljem olla olnud Eesti saatkonnas tegutsenud. Raudsepp ja Adamson, kes ka kinni olla olnud 1905. a, said lahti ja jäid siia. Kui Tartus Varese raamatukauplus vabaks sai, läks Raudsepp Tartu ning peab veel praegugi raamatukauplust, mis on rahva poolt väga austatud. Siis jäi Adamson üksi – praegu peab seda äri Adamsoni leskproua. Samuti langes ka raua- ja koloniaalkauplus järk-järgult sakslastelt eestlaste ja lätlaste kätte. Varsti tekkis nn Abeli talurahvakauplus, mis leidis kaunis palju poolehoidu. Abel konkureeris surnuks eelmised suured kaupmehed Malneri ja Dunnovi. Need surid ka sellepärast välja, et nende lapsed olid väga alaväärtuslikud, kes ei osanud võistelda – jõid ja priiskasid. Hiljem tuli Abeli kõrvale vanade saksa kaupluste "väljasööjateks" ka Klasmann, kes väga suure poolehoiu rahvas võitis ning edukalt kuni hilja ajani töötas. Veel hiljem tõusid ka Maeriz ja ko, kes praegugi veel Maeriz ja Pihapi nime all kaubamajana edukalt tegutseb. Riidekaupluses suruti samuti saksa kaupmehi välja. Suureks ja tähtsamaks konkurentsiks sai sakslastele Slakomanov. Viimane kauples ja ajas oma kaupa välja peale kohapeal kauplemise ka veel rändavate riidekauplejate – nn harjukeste kaudu. Slakomanovi kõrval tegutsesid alguses kaunis suurelt ka mitmed teised, kuid kes oma kergemeelse elu tõttu ei suutnud palju vastu panna. 1895-96. a paiku asustas esimene eestlane Berg oma riidekaupluse. Ka see elas kerget poissmehe-elu – jäi pankrotti ja suri ka varsti. Kauples umbes 10 a. Peale Bergi pankrotti sai Neumann, kellel veel praegu on Valgas suurem riideäri. Neumanniga ühel ajal kauples riidega ka veel Tuurmann kuni sõjani. Eesti riigi asutamisel polnud temal Eesti raha. Ta ei usaldanud võla peale riskeerida nagu Neumann ja nii oli ta sunnitud oma äri lõpetama. Tuurmann oli saksastanud eestlane. Nüüd jutustan iseendast, kuidas olen saanud sarnaseks ärimeheks nagu praegu näete (Jutustaja on suurem ärimees Valgas. Müüb põllutööriistu, piimamasinaid, rattaid, pille jne, jne, jne.). Koolis käisin 2 talve valla- ja 2 talve Peetri kihelkonnakoolis, linnakoolis lõpetasin ka IV kursuse. Vanem vend pani mind sepaks õppima ühe sepa juurde, kuid viletsa tervise tõttu ei saanud selles ametis õppimises püsida ning olin sunnitud koju tagasi tulema. Isa soovitas minule hakata kaupmeheks, kujutades roosilisena selle elu – ma ise ei soovinud seda põrmugi ning tahtsin ka kaupmehe juurest ära põgeneda, kui mind pandi sellegi kaupmehe juurde selliks. Isa noomimiste tõttu jäin viimaks siiski alles. Esimesena olin Valgas kaupmees Austrini, teiseks Bearsoni juures – üks ja sama koht, kuid ainult peremehed vahetasid. Siit läksin Abeli juurde ning olin tema juures aasta ja viis kuud, kust siis läksin Petersoni juurde. Abeli ja Petersoni vahel oli ainult õue. Peterson oli ka kaunis suur ja tuntud ärimees, kauples õlle ja viinaga kuni monopoli avamiseni. Siis algas kauplema muu kauplemisega, muu kraamiga. Peterson oli esimese järgu tõusiku tüüp ning algupärane joodik. Ta oli niisugune joodik, kes jõi üksinda. Joobnuna noris ta tüli, mida harilikult kainena kahjatses. Sarnast elu ma ei sallinud ning lahkusin viie kuu pärast. Siit läksin ma Sutto juurde, kelle juures teenisin kaks aastat ning siis hakkasin ise kauplema. Alati plaanitsesin ja unistasin, et kui mul oleks 300 rbl, avaks ise kaupluse. Teenistusest jäi küll ka natukene järele, kuid selle ülejäägi kulutasin oma tiisikuses oleva haige venna peale. Hiljem jäin ka ise haigeks. Et ma köhisin, arvas peremees, et ka mina olen tiisikuses, ning oma laste pärast siis ütles minule üles. Läksin jalgsi hulka maad venna poole, et raha laenata. Vennanaine noomis ja sõimas mind ilusasti läbi, nii et olin sunnitud lahkuma sealt tühjade taskudega. Läksin otsejoones õemehe juurde, rääkisin temale oma häda ja asja. Tema laenas mulle niipalju, kui temal oli – 25 rbl. Selle rahaga sõitsin Riiga, sõlmisin ühe vabrikuga lepingu ja algasin põllutöömasinatega kauplema. Ta andis kauba komisjoni peale. Lepingu tegemiseks kulus ära 16 rbl. Koju tulnud Riiast, oli see 25 rbl läbi. Sain endale Valgas ka kusagile poodiruumid. Mu viimane peremees Sutta laenas mulle ruumide võtmiseks 10 rbl. Kinniste uste taga alles õnnestus mul ära müüa üks piimamasin, mille eest sain 65 rbl, isa tuttavalt sain ka 70 rbl ning nii sain muretseda endale patendi, mis maksis 116 rbl. Oma poodi avasin märtsil 1905. a. Sügisel tuli mäss. Pidasin Soorus ühe kõne, kui sõbrad kinni viidi, põgenesin Võrusse, jättes oma äsjaavatud äri siiapaika. Olin redus paar nädalat, kui tagasi tulin – olin jälle vaene. 1906. a otsisid mind mu sõbrad ülesse, müüsin neile kinniste uste taga paar masinat, mille raha eest sain muretseda jällegi patendi. Umbes 1908. a avasin kaupluse kõrval asjaharrastajana väikese töökoja ning algasin tegema võimasinaid. Uurisin ja puurisin iseseisvalt, kuidas teda tuleb teha. Masinad olin sunnitud andma oma tarvitajatele võlgu. Võlglased ei pidanud maksutähtajast kinni, mis sünnitas minule raskusi. Läksin Riiga Läti põllumeeste ekonomilisse ühisusse ning tegin neile ettepaneku, et nemad ostaks mu äri ja mina jääks Valka siis nende ärijuhiks. Nad olid sellega nõus ning nüüd jäi isiklikult minule ainult see väikene töökoda. See oli umbes 1908-09. aastal. Riia ekonomilise ühisuse seadsin korda. Ärijuhina tuli minul väikeseid kokkupõrkeid direktooriumiga. Minult nõuti, et teenijate määramine ja muretsemine Valka jääks nende hoolde, kuna mina nõudsin neid õiguseid omale ning ei leppinud nende nõudmistega. Varsti tegid minule eestlased etteheiteid, et olen ise eestlane ja püüan Läti elu edendada. Käskisin etteheitjatel asutada ka umbes sarnane selts, kuhu lubasin anda jõudu ja oskust abiks rakendada - varsti kohe tuli minul Läti ekonoomilise ühisuse direktooriumiga suurem kokkupõrge, sest nemad määrasid paar teenijat minu juurde ärisse, kellega mina polnud rahul ning kelle tagandamist ma nõudsin. Et nemad mu nõudmist ei arvestanud, lahkusin nende teenistusest. Kutsusin siis kokku mõned agaramad eestlased ja minule etteheitjad ning asutasime Põllumeeste Seltsi "Koit" Läti o.ü. alustel, millised põhikirjad minul olid käepärast. Asutajad liikmed olid: mina, A. Gross, J. Gross ja A. Endel. See oli 1910. a ümber. Saatsime põhikirja kinnitada, mis "varsti" kinnitati. Et mitte seltsi ilma ärita poleks, asutasin oma eraäri, et Koit'ile teed valmistada. Alles 1913. a saime Koit'i kinnitatud põhikirja kätte. Mina andsin võlgu Koit'i avamisel temale oma äri 8000 kuldrubla eest üle. Sellest summast võtsin 4000 rbl eest osatähti, kuna 4000 rbl pidin kätte saama aegajalt hiljem. Vaevalt sai Koit asutatud, kui Eesti oma mehed tulid minule kallale, pidasid mu palka Koit'i ärijuhina 100 rbl kuus paljuks (lätlastelt sain 150 rbl kuus). Kui olin eraärimees, oli minul krediitühisusest teatud summa, oma äri üleandmisel Koit'ile palusin ka selle võlasumma Koit'ile üle kirjutada. Krediitühisus aga vist ei usaldanud noort seltsi või kuidas, kuid Koit'ile kirjutati üle ainult umbes pool sellest summast, kuna ülejäänut osa, mis oli umbes 3000 rbl, hakati minu käest nõudma. Kirjutati ülesse kõik mu majas jne kraam ning taheti teha mulle oksjon, sest vekslid anti protesti. Viimaks läks mul korda saada Pärnu Krediitühisuselt Koit'ile 2000 rbl krediiti. Koit sai siis minule ära maksta 2000 rbl, nii et pääsesin siis oksjonist ja pääses kitsikusest ka Koit. Vaevalt oli saanud Koit kaubale, aasta aega kui tulid uued raskused. Nimelt tuli järgmisel aastal sõda ning hiljem põud ja Koit oli hädas. Palju oli Koit'il eriti Ameerika äridesse võlgu. Juhatus tahtis juba likvideerida, kuid ma polnud sellega kui ärijuht veel nõus ning ei andnud alla. Läksin Riiga ameeriklaste ärikontorisse ning rääkisin neile, et kui teie meiega kannatate, maksame teile pikapeale kõik ära, kuid kui teie ei kannata, oleme meie otsas – pankrott, ja teie ei saa ka midagi. Nad olid valmis kannatama ning sellega oli Koit jällegi päästetud. Koit'i asutamisel asutasime ka osakonnad Viljandisse ja Võrusse (Võrus oli asutatud õieti enne Valka). Viljandisse asutasime Ressari pankrotti jäämise tõttu, sest ta võlgnes ka meile, st Koit'ile, nii et see soodustas asutamist. 1915. a ähvardati mind mobiliseerida. Müüsin oma tehase ja läksin Rõbinskisse. Koitu jäi ärijuhiks endine raamatupidaja. Kolmveerand aasta pärast tuli ka Rõbinskisse mobilisatsioon. Sealt läksin siis sellepärast jälle Petrogradi, kuhu sain vabrikusse koha. Olin seal kuni revolutsioonini – kuni tuli nälg. Petrogradist tulin Rakveresse riigi metsatööstusesse kümnikuks. Peale sakslaste sissetulekut olin Rakveres, kuni sain loa Valka sõiduks. Kui Valka jõudsin, oli mu varanduseks naine, kaks last ja 400 rbl Kerenskit. See oli märtsil 1918. a. Tagasi tulnud, pakuti minule Valka Koit'i ärijuhi kohta, mida vastu ei võtnud, sest et meie ei saanud kaubale. Sõitsin Sooru venna juurde, et vaadata, mis tuleb ja mis saab. Elasin oma perekonnaga venna juures kuni juulikuuni. Juulikuul tulin Valka tagasi ja üürisin enesele väikesed ruumid. Venna maalt sain peenikest liiva ja tegin siis luiskasid, missugune äri päris hästi läks. Tuttavalt potisepalt sain potte ja muusikakauplusest ka võlgu muusikariistu. Nii algasin siis uuesti oma äri ning olen jõudnud nii kaugele, nagu praegu olen. Muidugi pole kõik kaup äris raha eest, vaid osa on äridelt võlgu. Tõnis Grünberg jutustas: Tulin Valka umbes 1896. a. Enne olin kooliõpetajaks Tartus H. Treffneri juures 9 ½ a. Seltskonnas mõõduandvaks olid Valgas siis sakslased. Karskusselts ja eesti kogudus oli juba asutatud. Esimestest eesti haritlastest Valgas on olnud August Mitt, kes edendas eesti rahvuslist liikumist kaunis jõukalt kohapeal, kuid ta suri varsti. Tol korral ei leidnud karskus poolehoidu. Karskusselts oli enam-vähem puhtrahvusline, asutati ta sellepärast, et selle asutamiseks sai kergemini luba kui mõne hariduslise seltsi peale. Hiljem asutati "Säde", missugune selts sai Valga rahvusliku kui ka muu elu keskkohaks. Koolidest, mis silmapaistvamad ja tähtsamad, oli olemas: poeglaste erakool, tütarlaste erakool, Eesti kirikukool, linna poeglaste algkool ja linna tütarlaste algkool. Poeglaste erakoolis oli 4 klassi ja progümnaasium, tütarlastel 7-klassiline. Mina teenisin poeglaste erakoolis esimese aasta õpetajana ning teised järgmised aastad, kui suri nimetatud kooli juhataja, linna ettepanekul kooli juhatajana. See oli 1897. a sügisel 12. okt. Seda kooli pidasin kuni Reaalkooli avamiseni. Reaalkooli avamine kuulutati küll juba enne välja – määrati ka direktor, kuid see kool ei leidnud õpilasi Valgas. Viimaks tegi direktor minule ettepaneku, kas ma Reaalkooli üle ei tuleks, ta andvat minule inspektori koha. Minu erakool töötas kaunis eesti vaimus – kutsuti eestlasi õpetajaiks nii palju kui võimalik. Eestlastest olid õpetajateks: mina, Bürger, Kärch, Piiskar Jaan, Kana (praegune Paide tegelane). Viimaks direktoriga kokkuleppel sai see erakool Reaalkooliks ümber muudetud – ostsid mu kooli inventari jne ära. Mina küll ei tahtnud seda erakooli enda käest ära anda, ütlesin enda seltskonnale, et ühe rumaluse ma nüüd teen, kui ma enda kooli käest annan, sest ega ta siis niisuguseks eesti kooliks enam ei jää. Seltskond arvas aga, et ei jõua end peal vee hoida. Mina ei palunud end Reaalkooli inspektoriks, vaid kirjutasin sisuliselt järgmise kirja: "Mina olen nõus teie kooli inspektori kohta vastu võtma." Sarnane ükskõiksus ja see kiri sai minule hiljem kasuks. Minu peale tuli 1905. a olude järele kaebusi. Rahvakoolide direktor tuli Valka ning temal olla kindralkuberneri telegramm taskus – mind Valgast Uurali saata, sellepärast, et ma poliitikat ajavat. Ma küsisin, et näidake see kaebus siia. Mulle ei näidatud. Ma ütlesin, et ma pole ajanud poliitikat, et ma linnapea abi olen, ega see poliitika pole, see on linna asjaajamine. Ja pealegi olin ma juba enne linnavalitsuses tegev – kui teie mind siia palusite, miks teie mind siis palusite siia. Ega ma midagi rohkem pole teinud. See, mis ma olen, olin siis ja olen ka praegu. See õiendus oli 1908. a kevadel, maikuul. See jutuajamine lõppes peale kahetunnilise arutuse õpetaja toas – ning hiljem jäi kõik jälle vait – endiseks. Kaebust, mis minu peale oli sisse antud, ei näinud ma, ehkki katsusin teada saada, kust seltskonnast need kaebused olid. Võibolla olid need koolist ehk vaimulikust seisusest, sest iga venelane ometigi seda ei teadnud, mis tegin. Reaalkooli ei saanud enam nii palju eestlasi õpetajateks sisse võtta. Kool, st minu endine kool, läks üle küll terves koosseisus – nii et ka õpetajad kõik, kuid eestlasi õpetajatena juurde ei saanud enam võtta. Selle asjaolu tõttu tuli kavatsus luua ehk asutada Valka uut – teist keskkooli. 1914. a avati linnavalitsuse poolt kommertskool. Kommertskool sellepärast, et kommertskool kuulus kaubandusministeeriumi alla ja seega oli siis selle kooli ülemvalitsus natukene kaugemal ning meil jäid vabamad käed tegutseda eesti vaimus. Ma läksin Reaalkoolist ära 1914. a juulikuul ja asusin kommertskooli koolijuhatajana tegutsema. Õpetajate koosseisu, niipalju kui ained lubasid, kutsusin eestlased. Eestlastest olid seal: mina, Luik (praegune Tartu linnapea), Kokult (praegune Valga linnapea), Kärch, Enno (kirjanik) eestikeele õpetajaks jne. See kool töötas kuni 1917. a sügiseni, kus ta siis evakueeriti – nii et läksin ühes oma kooliga Venemaale. Sattusin eesti asundusse Livonia-Kubani maakonda – sealt sain ka õpilasi juurde. Tagasi tulin sealt 1918. a suvel. Edasi ma oma kooli jätkata ei saanud. Juba tee peal kuulsin, et bürgermeister Valgas on Oskar Raue. Arvasin juba kohe siis, et mul tegutsemine siin on suletud ja nii ka oli. 1918. a suleti see kool. Suleti just sellepärast, et ma enne olin Raue valimiskasti juures ja lasin ta läbi kukkuda. Augustikuul kauplesin Valga koolide inspektorit Germanni, et kas ma Valka teenistust ei saaks. Esimene jutuajamine lõppes hästi, aga teine, niipea kui politilisest osakonnast teated olid kohale jõudnud, oli palju külmem. Lõppude lõpuks tuli minule ettepanek, et kui teie lubate koolis meie vaimus töötada, siis leidub tööd (Reaalkooli). Mina seda lubadust ei tahtnud anda ja sellepärast ei saanud sinna, st ei saanud Valka tööd. Läksin siis Karoli valda, et asutada siia uut eesti erakeskkooli. Loa muretsemise juures oli nii kaugel asjaajamine, et ei antud minule luba raudteel Valgast Võrru sõitmiseks – pidin kaks korda hobusega Võrus käima. Võrus samuti – esimene kord sobis jutt Võru rahvakoolide inspektor baron Engelhartiga hästi, kuid teine kord, kui minu kohta oli kogutud andmeid, ei antud mulle luba. Pidin selles suhtes Riiga sõitma, et sealt ülemuselt luba muretseda. Valgast ei antud mulle jällegi luba Riiga sõitmiseks raudteel – sõitsin kusagilt teisest jaamast. Riias minule kindlat teadet esimene kord ei antud. Kui teine kord läksin, olid asjad juba kaunis segi. Viimaks lubati ehk anti minule suusõnalik luba, et võin kooli avada. Öeldi: "Avage kool, meie teie tööd ei takista." Kuid kirjalikku luba mulle ei antud. Põhjuseks, miks minule nad loa andsid, oli see, et saksa võim oli juba kõikuv. Sellejärele avasin enda kooli nelja klassiga – päris kena õpilaste arvuga, kelle hulgas oli ka osa kommertskooli õpilasi. Seda kooli pidasin ainult aasta, sest enamlased tulid ja takistasid tööd. See oli õnn, et tol korral Karulas olin. Valgas olid mind enamlased taga otsinud – ning ma oleks langenud nende küüsi. 1919. a läksin Tallinna. Sain haridusministeeriumilt ettepaneku tulla majandusosakonna juhatajaks, kuhu ka 15. veebr. 1919. a üle kolisin. Seal olin sügiseni. 7. okt. 1919. a tulin tagasi Valka Reaalkooli peale, mis 1919. a veebruaril avati ning kelle juhatajaks oli Olaf Sild (praegune prof.). Sild oli kuni sügiseni. Peale selle tulin siis mina Tallinnast Valka ning asusin Reaalkooli Sildi asemele koolijuhatajaks. Hiljem sai see kool endale nimeks Reaalgümnaasium, nüüd aga töötab ta Gümnaasiumi nime all. Koolijuhatajana olen tegutsenud selles koolis kuni tänapäevani. Kooli ruumid olid viletsad – töötas kolmes majas – ning alles 3-4 a tagasi, kui kolisime siia uude majja, kus on töötamiseks paremad võimalused. See eratütarlastekool, mida alguses nimetasin, tegutses umbes kuni okupatsiooniajani. Selle kõrval tegutses ka juba varem tütarlaste algkool. Nimetatud tütarlaste algkoolist kasvas välja tütarlaste progümnaasium ja lõpuks gümnaasium nii umbes 1908-1910. a vahel. Selle kooli juhatajaks valis linn prl Marta Pärna, kes selles koolis on olnud juhatajaks kuni tänini. Peale 1905. a tekkis Valka ka üks algkool, mille üleval pidas Eesti haridusselts, kuhu sai paigutatud Eesti õpetajaid. Mõlemad eesti koolid, nii kiriku kui ka haridusseltsi algkool, töötasid hoolsasti, kuni Eesti valitsus nad enda koolivõrku võttis. "Sädest" (Täienduseks ja edasi nimetatud "Säde" seltsi kohta.) Tõnis Grünbergi peetud kõne "Säde" seltsi 25. aastapäeval: Veerandsada aastat tagasi oli Valga seltskondline ilme sootuks teine. Tema erines ka teistest maakonna linnadest, sest ta oli rahvusliselt kirjum ja mitmekesisem. Mõõduandjaks oli saksameelne seltskond, kellega võitlema tuli vene seltskond, kes riigiametnikkude näol püüdis ohjad oma kätte saada. Mõlemad otsisid abi ja tuge eestlaste ja lätlaste seast. Lätlastel oli ka juba oma selts olemas, aga eestlased olid teistest maha jäänud, sest suurem hulk nendest olid töölised, kes küll end eestlaseks tunnistasid, aga end seltskondliselt maksma panna ei suutnud. Oli olemas Eesti karskusselts, aga tema tegevus ei olnud küllalt mõjurikas, et kõiki eestlasi koondada. Oli katse tehtud lätlastega koos linnavalimistel esineda, aga ei see õnnestunud esimene kord. Eestlaste arv kasvas. Ilmus mõni haritlane, kes hoogu andis, ja tung ühinemiseks suurenes. Tärkas mõte seltskondliselt ühineda, asutada selts, nagu saksa "Musse", vene klubi ehk "Läti selts", mis aitaks tõket teha eestlaste ümberrahvustamisele. Mitmekordsete katsete ja aastapikuste ootamiste järele kinnitadi 1901. a 28. detsembril Valga linnas Liivi kubermangus asuva seltskondliku ühenduse "Säde" põhjuskiri. Põhikiri oli peale nime vene seltskondliku ühenduse omast võetud, et aga kinnitatud saaks. Eesti nimi oli kustutatud. Säde nimi oli ainult selletõttu põhikirja jäänud, et tema tähendus kinnitajatel arusaamatuks jäi ja "Säde" ainult jõe nimena esines. Põhikirjale olid 93 isikut alla kirjutanud, kelledest veel pooled elavate keskel, seltsi liikmeid aga ainult kaheksa. 1902. a 24. veebruaril peeti "Säde" seltsi asutav koosolek, mida juhatas Hans Einer, kirjatoimetajaks valiti Joh. Äniline. Otsustati 18-liikmeline juhatus ehk vanemate nõukogu moodustada. Ametite jaotamisel kujunes nõukogu järgmiseks: esimees dr. Andres Alver, abi G. Kogger, kassahoidja S. Haynberg, K. Suija ja P. Einer, kirjatoimetaja J. Äniline ning liikmed: T. Grünberg, J. Põder, J. Soo, J. Märtson, A. Thomson, J. Orgusaar, M. Kronberg, Ed. Kartau, A. Treu, H. Einer, G. Dallit. Revisjonikomisjoni liikmed K. Wassil, B. Aerfeldt ja A. Weidemann. Liikmemaksuks määrati kolm rubla aastas. Esimese tähtsa küsimusena kerkis nõukogu koosolekul kohe korteriküsimus päevakorrale, sest sellest olenes seltsi tegevuse edu ja seega ka tema tulevik. Ei olnud ju kerge neljandal lõbuseltsil väikeses Valgas poolehoidu ja lahedaid tegevusvõimalusi luua. Tuli tõsiselt ja põhjalikult kaaluda enne otsustamist. Kõige kohasemad ruumid oleks olnud H. Eineri majas, aga seal asus vanem eesti selts ees – Valga eesti karskuseselts. Paljud nõukogu liikmed olid arvamisel, et ei ole sünnis vanema seltsi käest ruume ära võtta, peab teisiti asjast üle saama. Pikemate vaidluste ja otsimiste tagajärjel lahendus küsimus 5. aprillil tehtud otsusega üürida Galkini maja Sepa tänaval ja 27. juunil avati ruumid muusika ja ilutuledega seltsi aias. Pea kuuleme uutest kavatsustest, mis liikmetevahelise mõttevahetuse tagajärjena valmisid, nagu laenu- ja hoiuühisuse asutamine, et eestlasi teiste rahvuste mõju alt vabastada ja majanduslikult iseseisvaks aidata saada. Juba esimese aasta lõpul kaotas selts oma esimehe, kes kui maakonna arst 11. jaanuaril 1903. a ametisõidul ühes saaniga jõkke libises, kus ta jää alla sattudes külma haua leidis. 19. jaanuaril kinnitas üldkoosolek otsuse asutada raamatukogu ja kutsuda ellu laenu- ja hoiuühisus, volitades nõukogu tarvilisi samme astuma. Suvel korraldati seltsi aias muusikaõhtuid, oli juba oma laulukoor ja viiulikvartett. Tegutses pidutoimkond, kes hoolitses aiakontserdite, perekonnaõhtute ja ka kõnede eest. Juba esimesed sammud seltskondliku elu arendamisel näitasid, et raske on nendes ruumides midagi suuremat toime panna – ruumid olid kitsad. 5. nov. otsustas nõukogu lahedamat korterit otsida. Vahepeal oli ka laenu- ja hoiuühisuse põhikiri kinnitatud ja asutav koosolek 22. nov., millest ka mitteseltsiliikmed olid kutsutud osa võtma, tegi üksmeelse otsuse: kassa avada 1. jaanuarist 1904. a. Säde peakoosolek 1. veebr. 1904. a on otsuse vastu võtnud tagavarakapitali koguma hakata, et kord tulevikus ruumide muretsemine kergem oleks. 28. veebruaril on juba aastapäeva pühitsetud pidusöögiga. 21. mail teatab nõukogu esimees, et korterikomisjon on Nehse pärijate maja läbi vaadanud ja ruumid seltsile kohaseks tunnistanud. Majas oli 14 tuba ja kui pahemal poolel vaheseinad välja võtta, saab 7-8 sülla pikkuse saali. Üüri nõuti 750 rbl (aastas?), kui leping 6-12 a peale sõlmida. Otsustati: Nehse pärijate maja kuueks aastaks üürida ja leping üldkoosolekule kinnitamiseks ette panna. Üldkoosolek astus 26. juunil kokku ja tegi otsuse 39 häälega poolt, 25 häälega vastuolekul: Nehse pärijate maja üürida. Juhatuse liikmed leidsid hiljem, et selle küsimuse otsustamiseks ? häältest peab poolt olema. Siis kutsuti uus üldkoosolek 11. juuliks kokku, kus 46 häälega otsustati ikkagi Nehse pärijate maja üürida. 20. nov. 1904. a on uutes ruumides avamispidu. Varsti järgneb esimene perekonnaõhtu 4. dets. Asutatakse härra G. Hellati juhatusel suurem laulukoor ning algab elav seltskondline tegevus, kus ruumid seda võimaldavad ja on võimalusi harjutusi pidada. Laenu- ja hoiuühisuse kõrval, kelle tegevus edukalt laieneb ja liikmete arv kasvab, ilmub 1. dets. teine ühistegeline asutus: Valga linna vastastikkune kindlustusselts. See oli ellu kutsutud, et kindlustusmaksusid kohapeal omas linnas ära kasutada, sest varemalt läksid kõik kindlustuse eest makstud summad võõrsile, ilma et vähemgi osa oleks kodulinna jäänud. Säde andis ruumid tasuta tarvitamiseks. 1905. a kevadel on juba nõnda kaugele jõutud, et asutakse elektrivalgustuse sisseseadmisele. Eesti seltskonna majandusline elu on hoogu võtmas sest ajast alates, kus linnavalitsus on eestlaste ja lätlaste käes. Seltsi asutamise võimalused on avaramad ja tuleb ellu veel teine rahaasutus: Valga vastastikkune krediitühisus. Teatavasti ei võinud laenu- ja hoiuühisused kui väikelaenuasutused ühele isikule üle 600 rbl laenu anda. Elu nõudmised aga ulatasid sellest kaugelt üle ning ei aitanud ka see, et ühtlasi ka liikmete naised ja lapsed vastu võeti, tuli tahtmatult edasi minna ja ka see samm sündis "Säde" ulu all ja krediitühisus hakkas uue võsuna tööle seltsi ruumides. Edusammude kõrval Eesti seltskondlises arenemises tuleb ootamalt seltsielus sündmust nimetada, mis ähvardas tegevust takistada ehk täielikult katkestada. Kreisiülem paigutas Säde ruumidesse Vene riigis ettetulnud rahutuste puhul Valka ilmunud sõjaväelased. Kui mina seltsi esimehena selle teate kätte sain, läksime kassahoidjaga koos kreisiülemalt seletust küsima, mispärast esimeses järjekorras Säde seltsi ruumidesse sõjaväge on asetatud, kui teisi ruume saadaval on. Peab tähendama, et see sündis linnavalimiste teisel päeval, kus ka järelvalimised olid eestlaste kasuks lõppenud. See oli muidugi Säde arvele pandud ja sain vastuseks ülemuselt: "Teie tahate linna majandust Sädest juhtida." Oli näha, et kohapealsed võimud, kes enne eesti seltskonna tegevust heatahtlikult olid sallinud, olid oma vaateid muutnud kohalise saksa seltskonna mõjul. Tuli abi kaugemalt otsida. Ette tuues, et nendes ruumides majanduslised asutused töötasid: laenu- ja hoiuühisus, vastastikkune krediitühisus ja linna kindlustusselts, vabastati ruumid ja tegevus võis jälle alata. Kõik tegevusharud edenevad, üks vähemal, teine suuremal sammul. Selgub, et ka need ruumid on kitsad. Pikemat aega kestavad läbirääkimised ühise seltsimaja ehitamise asjus. Osa võtsid Eesti karskuseselts, Laenu- ja hoiuühisus, Vastastikune krediitühisus, Hariduse selts, Eesti lugemise ringkond. Läbirääkimised ei andnud mingisuguseid tagajärgi, ei olnud ühelgi seltsil raha ega leitud ka pinda ühinemiseks. Tuli Sädel üksinda tegutseda. Oli ju ta 5 a vanaks saanud ja isegi 5. aastapäeva pidulikult pühitsenud. 6. märtsil 1907. a kiidab vanemate nõukogu korterikomisjoni ettepaneku heaks linna heinamaast 3 vakamaa suurust maatükki põlisele rendile küsida. 6. veebr. 1909. a kiidab üldkoosolek jälle ühe ettepaneku heaks eluaegsete liikmete maksuks 50 rbl määrata, et maja ehitamiseks kapitali koguda. Aastapäeval on esimene katse tehtud ka naisliikmeid seltsi ümber koondama hakata, sest pidusöögist osa võtma on ka naisterahvad kutsutud, mille juures mees- ja naisliikmed 1 rbl söökide eest maksavad, kuna joogid igaüks ise valida ja oma äranägemise ja tarvituse järgi muretseb. 19. veebr. 1909. a teeb üldkoosolek otsuse maad linnalt rentida ja otsustab ühel häälel majaehitust ette võtta, mille juures aga platsiküsimus otsustamata jäeti. 6. märtsil astub üldkoosolek uuesti kokku ja otsustab ühel häälel Nehse pärijate maja omandada ja volitakse J. Märtson, T. Grünberg, H. Sõrmus ja Hellat ostulepingut sõlmima, andes kõik omad juriidilised õigused selles suhtes nimetatud isikutele. Märtsikuu 24. päeval sõlmitakse notariaalne ostuleping Nehse pärijatega. Nüüd algab elav tegevus, moodustatakse rahaasjanduse komisjon, ehituse komisjon, mille liikmed dr. J. Mülerson, M. Gross, O. Rüütel, J. Braun, W. Kattai ja dr. Tamberg. Juba 25. märtsil peetakse esimene vanemate nõukogu koosolek omas majas ja seltsi esimees tutvustab sõlmitud ostulepinguga – õnne ning edu soovides selle tähtsa juhtumise puhul. Oldakse nõus üldkoosolek 5. aprilliks kokku kutsuda, kes annab voli 60 000-rublalise obligatsiooni teha ja selleks volitatakse linnapea J. Märtson ja vanemate nõukogule antakse õigus pärast tarvituse järele laenu muretseda ja ehituse juures tarvilisi muudatusi ette võtta ja isegi naabritelt maad juurde osta, mitte aga üle 60 000 rbl kulutades. Pidulik nurgakivipanek 26. juulil. Tehtakse nõukogule ülesandeks näitemüük korraldata ehituse toetuseks ja sisseseade muretsemiseks ja otsustatakse 25 rbl võlatähtede vastu seltsi liikmetelt raha laenata. Sellel teel koguti üldsummas 3300 rbl, mis suuremalt jaolt ilma %, osalt 5% määramata ajaks antuks loeti. Ilma % on andnud 200 rbl Joh. Müllerson, Joh. Kasmann, Henn Sõrmus, Johannes Märtson ja Tõnis Grünberg. 200 rbl 5%: Otto Rüütel, Johan Bürger ja Jüri Orgusaar. 100 rbl ilma %: Aleksander Tamberg, Jaan Mooses, Hans Rätsepp, Paul Saretok, Karl Vassil, Hermann Hellat, Jakob Horn. 100 rbl 5%: Jaan Soo, Hans Vagga, Johan Matt ja Ernst Enno. 50 rbl ilma % Joseph Plato ja Johan Pihap. 50 rbl 5%: Eduard Tomberg ja Zim Ainson. 25 rbl ilma %: Karl Põlde ja Anton Einer. Vähem summa tuli kokku ka eluaegsetest liikmemaksudest. Praegu on seltsil veel 5 eluaegset liiget. 28. mail lubas nõukogu Sangaste põllumeeste seltsil väljanäituse seltsi aias korraldada 18., 19. ja 20. juulil. Ehitus edeneb jõudsasti ja umbes aasta jooksul on kerkinud kena seltsihoone, aga teda on tulnud suurendada ja laiendada ning 23. sept. 1910. a teatab ehituskomisjoni esimees dr. J. Müllerson, et ehituskulud ulatavad juba 59 000 rbl, aga ehitus on alles pooleli. Otsustati üldkoosolek kokku kutsuda, et ehituse jätkamiseks krediiti nõutada. Üldkoosolek on asjaga nõus ja teeb otsuse kuni 85 000 rublani ehituse lõpuleviimiseks krediiti avada. Ühtlasi tärkab kavatsus osa laenu Hüpoteegipanka üle viia, et kergem oleks laenu tasuda. 25.-26. detsembrikuu ööl oli tuli ehitusel olevas majas lahti pääsenud, aga õnneks jõuti suurem kahju ära hoida. Kindlustusselts ja nõukogu hindasid kahju asjatundjate kaasabil ära ning selgus, et kinnisvara on 5142 rbl 10 kop väärtuses kannatanud. Juba enne ehituse lõpuliku valmissaamist leidub III korra üürnik – kohtuasutused, kelledele linnavalitsus ette pannud Sädesse asuda – mis ka sünnib. 23. jaanuaril 1911. a moodustatakse põhikirjakomisjon, kes pikemate võrdluste ja vaidluste tagajärjel uue põhikirja kava vastu võtab, so peajoontes "Vanemuise" seltsi põhikiri väikeste muudatustega. 27. märtsil on ehitus juba nõnda kaugele jõudnud, et üldkoosolek võib nendes kokku astuda. Varandusline seisukord on aruande järele: Platsi hind 2400 rbl Kinnisvara 9160 rbl Liikuv varandus 500 rbl Toolide käsiraha 500 rbl Krediitühisuse laenu 71698,46 rbl Seltsi liikmetelt 3300 rbl Laenu- ja hoiuühisuselt 500 rbl Materjalid 2001,54 rbl Varandus 116160 rbl Esimehe T. Grünbergi ettepanekul avaldab üldkoosolek ehituskomisjonile tänu suure töö ja nähtud vaeva eest, mis on võimaldanud seltsile ehitust nõnda edukalt lõpule viia, et varandusline seisukord on täiesti rahulolev. Ühtlasi otsustatakse ka seni püsinud vana majaosa maha lõhkuda ja uus kolmekordne asemele ehitada, et seltsi varanduslist seisukorda kindlustada, sest seltsi tegevus oleneb seltskonna osavõtust, kuna kinnisvarast saadav tulu püsiv on ja vähemalt laenuintressid kindlustab. Uue seltsimaja õnnistamine ja pidustused olid 21., 22. ja 23. aprillil, osavõtt on elav olnud, sest: Pühitsemisest 132 rbl Kontserdist 581,15 rbl Rahvakontserdist 67,80 rbl Näitemängust 469,75 rbl Ballist 201 rbl Pidusöögist 458 rbl Muud tulud 379,50 rbl Kulud 806,77 rbl Pidusöök 668 rbl Ülejääk 814,43 rbl Kokku 2289, 20 rbl Vaheajal on suve jooksul vana maja maha lõhutud ja 6. juunil on nõukogu, ära nähes, et vähempakkujad küllalt kõrget hinda nõuavad, otsustanud uus ehitus jälle seltsi arvel komisjoni abiga ette võtta. Moodustati viieliikmeline komisjon: dr. J. Müllerson, dr. A. Tamberg, M. Gross, K. Wassil ja J. Braun. Pikemate kavatsuste ja plaanide sõelumistel tuleb laenude küsimus 18. dets. üldkoosolekul lõpulikule otsustamisele, kus nõukogule kohustuseks tehakse osa laenu Hüpoteegiseltsi üleviia. Majade hindamise juures selgus, et Hüpoteegipank võib 45 000 rbl laenu võimaldada. Ka seltsi otsekoheste ülesannete arendamisel on elav tegevus käimas. 8. sept. on otsustatud muusikariistad tellida ja noodid seltsi arvel muretseda, et oma orkester saaks harjutustega alata. 24. jaanuaril 1912. a palgatakse härra Wirkhaus alaliseks palgaliseks, muusika- ja laulujuhiks. Tegevus edeneb sel alal jõudsasti. Kantakse ette ümberkogunud jõudude abil operette, näitemänge ja isegi juba ooperiga tehti algus. Seltsi tegevuse aruanne näitab 76 591,88 rbl tulusid kui ka kulusid. 25. jaanuaril 1913. a on uus ehitus nõnda kaugel, et nõukogu hotelliruumid 12 aastaks üürile annab, mille juures esimese aasta üüriks 1250 rbl oli, hiljem aga 2300 rbl aastas. Sel aastal on ka "Kauplusteteenijate abiandmise selts" Sädes ruumid leidnud ja seal omi harjutusi ning koosolekuid pidanud. 10. juulil on nõukogu otsuse vastu võtnud heinamaaplatsile elumaja ehitada, mis umbes 1600 rbl maksma lähab. Ka selle ehitusega jõutakse 1914. a lõpule. Nüüd võib selts terve oma jõu otsekoheste ülesannete arendamistööle rakendada. Kavatsus on ka oma näiteseltskond luua, kelle juhatajaks palgatakse härra Pettai. Ei saanud aga neid kavatsusi läbi viia nagu mõeldud, sest puhkes lahti ilmasõda. Paljud alalised seltsiliikmed ja tegelased pidid lahkuma, et sõjaväkke astuda. Einelauapidaja kurdab juba aasta lõpul, et tegevus on kahanemas ja tuleb üüri alandada. 25. aprillil on tekkinud sõjaolude tõttu majaomanike selts, kes ka Sädes ulualuse leidis ja senini seal on püsinud, maha arvatud väiksemad vaheajad, kus Säde ruumid teisteks otstarveteks olid ära võetud. Algavad võrdlemisi rasked ajad. Juba selle aasta 16. oktoobril palub nõukogu politseipristavi protokolli tegema kahju asjus, mis seltsi ruumidesse paigutatud sõjavangid on teinud. Tegelaste arv kahaneb aasta-aastalt. 1916. a üldkoosolekul ei ole juhatusel võimalik eelarvet esitada, sest seltsi ruume ei saa vabalt oma äranägemise järele tarvitada. Ühiskondlik elu on vaikumas ja üldkoosolek annab nõukogule voli ilma eelarveta tarvilised kulud katta ja seltsi asju ja tulusid korraldada oma heaksarvamise järele. Selts on ainelisse kitsikusse sattumas, tegevus on soiku jäänud, paljud tegelased lahkuma pidanud, ruumid sõjaväeasutuste tarvitada, sissetulekud ära jäänud, on raskusi kulude katmisel, võlaintressid jäävad maksmata. Siin aitab jälle seltsiliikmete soe süda. Säde seltsiliikmete ja linnategelaste ringkonnas oli küsimust kaalutud, kuidas mõnd tööstusettevõtet Valgas ellu kutsuda. Oli mitmesuguseid plaane arutatud, aga ei jäänud muud võimalusi üle, üksikud seltsiliikmed panid raha kokku ja ostsid linnas töötava linaketramisvabriku ära. Sõja ajal läks töö võrdlemisi hästi, vabrik andis kasu ja osanikud annetasid üle 11 000 rbl seltsile kulude katteks. 4. jaanuaril 1918. a on asi juba nõnda kaugel, et nõukogu aru peab, kunas ja kuidas selts oma saali ise tarvitada saab, aga see on alles kannatuste algus. 22. veebruaril jõuavad Valka saksa okupatsiooniväeosad ning Säde seltsi alumisel korrale einelaua ruumidesse asetatakse sõjaväe hobused, seega tehes ruumid hobuste talliks. Seltsi kahju on suur, põrandad ja ahjud saavad rikutud. Kahju hindamine sünnib saksa sõjaväe esindaja osavõttel ja tunnistakse kahjutasu nõudmine 76 845 rbl väärtuses õigustatuks. Aasta üldkoosolek tuleb alles 22. sept. 1918. a kokku. Suurem hulk seltsi alalisi liikmeid on Valgast lahkuma pidanud olude sunnil, küll jaolt enne saksa okupatsiooni, jaolt veel okupatsiooniajal. Liikmete nimekirjas on ainult 35 liiget ning nendest on 32 üldkoosolekul olnud. Vaevalt on sakslased lahkunud, kui 24. novembril arutatakse juba küsimust, kas einelaud alkoholiga või ilma välja üürida, koos on ainult 11 liiget ja sellepärast jääb asi otsustamata. 29. novembril tehtakse otsus 9 häälega poolt, 7 vastuhäälega ja ühe erapooletuga einelaud alkoholiga välja üürida, missuguse otsuse vastu J. Bürger protesti lubab sisse anda. Selle aasta lõpupäevad ja 1919. a algus on kõige raskemad, seltsi tegevus täiesti katkestati. Alles 1. veebruaril 1919. a jõuavad Eesti kangelased Valka, linna külje all tuli enne kibedaid võitlusi pidada. Seda kallimaks peame vabadust ja iseseisvust hindama. 20. veebruariks on jälle liikmeid kogunud Säde juurde ja nõukogu otsustab iseseisvuse aastapäeva rongikäigust osa võtta ja maja ehtida õhtul elektrituledega. 9. märtsil sünnib nõukogus uus ametite jaotus, osa nõukogu liikmetest on lahkunud. 27. aprillil on esimene eestiaegne üldkoosolek, millest 31 liiget osa võtavad ja mille avab seltsi abiesimees J. Soo. Vähendatakse seltsi eestseisuse liikmete arvu kuni 12. 8. märtsil 1920. a arutab nõukogu küsimusi tegevuse elustamiseks ja valib põhikirja komisjoni, kes ajakohase ja nõuetele vastava põhikirja pidi kokku seadma. 28. märtsiks kokku tulnud üldkoosolekust võtavad osa 68 liiget – liikmete kogu arv on 86. Eestseisus valitakse pea terves koosseisus tagasi uuesti, sest eelmisel aastal valitud liikmed olid kõik tagasi astunud peale M. Grossi. Liikmemaks tõstetakse 15 margani aastas – räägitakse ka jällegi raamatukogust ja lugemislauast. Määratakse saali üür 500 marga peale kindlaks, mille juures tantsu eest eraldi 250 marka tasuda tuleb. Tegevus on siiski veel väga piiratud tegelaste puudusel. On kavatsus loteriid korraldada 8. juunil, et võlgade tasuks raha muretseda. Aineline kitsikus on endiselt rusuv. Siin astub appi Vastastikune krediitühisus ning kustutab seltsi võlasummast 57 004 marka 24 penni. Sel puhul pean õigluse ja ausustunde sunnil juurde lisama, et Krediitühisus juba varematel aastatel omast puhtast kasust on mitu aastat järgemööda mõne tuhandega seltsi toetanud. Seltsi varanduslik seisukord on rahuldav, aga seal tuleb 12. mail seltsi suurem õnnetus – tuli hävitab saali, näitelava, jalutusruumi ja einelaua ruumid. Nõukogu ei kahtle, temal on kindel otsus valmis: tulest hävitatud ruumid kohe jälle üles ehitada. 21. mail kiidab üldkoosolek ühel häälel nõukogu otsuse õigeks ja annab asja nõukogu hoolde, volitates teda 2 miljoni margani laenu tegema ja ehituses parandusi ja muudatusi ette võtma. Räägitakse jälle ühinemisest teiste seltsidega, sest nüüd oleks jälle võimalus teiste seltside ja asutuste nõuetele vastavalt ruume muuta. Aga suurt huvi ei pakkunud see küsimus teistele ühingutele. Esimeses järjekorras seati mõlemate kassade ruumid korda, keda kui Säde esimesi võsusid võis lugeda alalisteks ja ustavateks kaaslasteks. 27. mail on juba nõukogu otsusele jõudnud, et näitelavapoolses otsas tarvis ehitust terves maja laiuses 24-28 jala võrra pikendada ja saali viiv trepp ümber ehitada. Tule läbi tehtud kahju on 85 000 marga väärtuses kindlaks määratud kindlustusseltsi esindajatega kokkuleppel. 2. juulil on üldkoosolekul küsimus otsustamisel ning see volitab nõukogu seltsimaja peale 2 miljoni väärtuses obligatsiooni tegema, et võlga sellega panga nõuetele vastavalt kindlustada. Vanemate nõukogu on sel juhusel, kus tõesti tööd ja raskusi küllalt võita tuli, ka jõudu ja julgustust saanud väljastpoolt. Nõnda korraldas Estonia selts Tallinnas 18. mail pidu Säde majaehituse toetuseks, mis 5600 marka ülejääki andis. Endised valgalased Tartus olid ka seltsi heaks pidu korraldanud, mis ehituskuludeks 50 227 marka andis. Järgmisel kevadel, 22. aprillil korraldas selts ise ka pidu ja ülemaalise korjanduse, mis 145 283 marka andis ja milledest 117 715 marka üle jäi. 1921. a üldkoosolek on liikmemaksu 50 margani aastas tõstnud ja eluaegsetele liikmetele 1000 marka määranud. 5. augustil annab üldkoosolek nõukogule voli veel 2 miljonit marka laenu teha ehituse lõpuleviimiseks ja näitelava sisseseadmiseks. Selle aasta sügisel on jälle töö käimas, valmistatakse hoogsalt, et võimalus oleks oludekohaselt ja seltskonnanõuete kohaselt ehk nõuetele vastavalt tegevust algada. Töötab laulukoor ja orkester alalise juhatajaga eesotsas, peetakse harjutusi nais- ja meeskooriga. 16. oktoobril võib nõukogu juba einelaua välja pakkuda ja 26. novembril 1921. a avatakse uued seltsiruumid pidulikult. Avamispidustused on 26 072 marka kogutulu andnud. On kogutud ka näiteseltskond, kes alalise palgalise näitejuhiga eesotsas korraldab etendusi. Pidutoimkond korraldab perekonnaõhtuid ja näokattepidusid. 1922. a on kavatsus liikumas Valgas esimest laulupäeva korraldada, millest osa võtaksid ka väljastpoolt kutsutud laulu ja mängukoorid. See teostub aga hiljem, sest ettevalmistused ja läbirääkimised venivad pikale. Laialistest kavatsustest ja mitmekesisest tegevusest hoolimata näitab selle esimese poolaasta aruanne, et kulud tuludest üle ulatavad ja teisel poolaastal tegevuse jätkamise puhul veel suuremad väljaminekud katta tulevad ja maja remonti nõuab, otsustab nõukogu veel 1 miljonit marka laenu teha. Ka võlaintressid on tasumata. Otsustatakse Vanemuise näiteseltskonnaga läbirääkimisi alata, et nende jõud hakkaks Valgas etendusi korraldama. 21. augustil kinnitatakse kokkulepe, et 1. sept. 1922. a kuni 1. juulini 1923. a juhatab ja korraldab etendusi kohaliste jõududega O. Treumundt, kes näitejuhina Säde teenistusse astub ja end kohustab igal nädalal ühe etenduse toime panema. Et osavõtmist elustada, võimaldakse esietenduste puhul tasuta 100 õpilasele ja 50 sõjaväelasele osavõtt ja teistkordsetele etendustele lastakse isegi 150 õpilast ja 100 sõjaväelast maksuta etendusele. 1924. a peetakse jälle Vanemuise näiteseltskonnaga läbirääkimisi ning asi lõpeb seekord, et vanemuislased oma jõududega hakkavad Valgas etendusi andma. 14. septembril oli juba esimene ettekanne Tartu jõududega. 24. märtsil 1925. aastal on liikmemaks 300 margani tõstetud, sest kulud on kasvanud iga aastaga – eluaegsetele 5000 marka. Laulupäev peetakse ära, mis esimene sarnane katse meie kodulinnas. Teda võib kõigiti kordaläinuks nimetada. Ka aineliselt on asi õnnestunud, sest pärast kulude katmist on 43 789 marka ülejäänud. Selle summa jagas selts järgmiselt: 21 894 marka määras nõukogu langenud sõdurite ausamba püstitamiseks ja 21 894 marka perekondade toetamiseks, kes 1. detsembri sündmustel kannatanud. Valitsuse garantii laenu saamisel. Ruume tarvitavad: Tuletõrjeselts, Kohaline Eesti kogudus jne. Keskkoht eesti elus Valga linna kohta on olnud Säde. Säde. esimehed algusest kuni käesoleva ajani: 1. Dr. Andres Alver 28. II 1902. a kuni 11. I 1903. aastani, 2. Tõnis Grünberg 19. I 1903. a kuni 16. VI 1914. aastani, 3. Dr. Johan Müllerson 16. VI 1914. a kuni 3. VI 1918. aastani, 4. Dr. Alf. Mõttus (haridusmin) 24. IX 1918. a kuni 25. XII 1918. aastani, 5. Albert Mägi 25. XII 1918. a kuni 9. III 1919. aastani, 6. J. Kuusik 9. III 1919. a kuni 29. III 1920. aastani, 7. Dr. A. Tamberg 29. III 1920. a kuni praeguni ja edasi. Rääkijate nimestik Nimi, vanus, elukutse ehk amet, aadress ehk elukoht, rahvus 1.Peeter Tamberg, 85 a, linna kassapidaja, linnavalitsus, saksastanud eestlane 2. Nikolai Burvikov, 80, lihunik, Kesk tn, venestunud lätlane 3. Jaan Spinger, 66, linapraaker, Riia tn 15, eestlane 4. Andres Alver, 79, Säde pangas kassahoidja, Riia tn 15, eestlane 5. Märt Lõhmus, 65, rätsep, Kungla tn 11, eestlane 6. Karl Zesnek, 59, puusepp-käsitööline, Kungla 7, lätlane 7. A. Tammik, 34, Peetri koguduse õpetaja, Lai tn, eestlane 8. Paul Saretok, 49, kaupmees, Kesk 15/17, eestlane 9. Tuurmann, 56, pangaametnik, Kesk 15/17, sakslane 10. Joh. Weidemann, 65, pangaametnik, Kesk 15/17, sakslane 11. Tõnis Grünberg, 63, Poeglaste Gümnaasiumi direktor, Turu 3, eestlane 12. Joh. Põder, 73, kaupmees, Kesk tn, eestlane 13. S. Jakobson, 65, kaupmees, Tartu maantee, juut 14. L. Jakobson, 55, kaupmehe abikaasa, Tartu mnt., juut 15. Jakob Stellmacher, 49, restoranipidaja, Kesk 33, eestlane 16. Jaan Soo, 58, linnapea abi, linnavalitsus, eestlane 17. Hans Einer, surnud 1927, eestlane 18. J. Jänes, 62, majaomanik, eestlane 12. juuni. Vanematekodust Valga linna on üle 50 km, sellepärast läks kogu pühapäevane päev kohaleminemiseks. Raudtee on kaugel 35 km ümber. Puhkasin reisiväsimusest end välja ning hakkasin endale korterit otsima, kus peatada. Kui selle olin leidnud, olid juba kõik ametiasutused kinni ja inimesed, kellega ma kokku soovisin saada, olid kõik ilusate ilmade tõttu rohelisesse läinud, nii et ühegagi kokku ei saanud, ehkki käisin läbi mitme korteri uksetagused. Läksin hommikul kell 11 linnavalitsusse. Tahtsin uurida linnaarhiivi. Rääkisin sekretäriga selles suhtes. See ütles, et pean rääkima enne linnapeaga, muidu ei võivat. Et ka teisi linnapeaga kokkusaada tahtjaid oli, tuli minul oodata just 2 ¾ tundi, enne kui linnapeaga kokku sain. Olin päris väsinud ja muljutud pikast ja tüütavast ootmisest. Kui korra sain, selgitasin linnapeale oma ülesande vajalikkust ja tähtsust. Too vaatas kella – see oli juba kaks läbi. Ütles, et nemad varsti lähevad kõik koju ning palus mind homme tulla, sest see ei maksvat algustki. Rahulolematusega pidin lahkuma. Õhtupoolsed käimised ei andnud tagajärgi, sest inimesi polnud kodus. 15. juunil. Hommikul kell 10 läksin uuesti linnavalitsusse, kuid seal ootasin tund aega sekretäri. Viimaks, kui see tuli rääkisin, et tahan tudvuneda arhiivis olevate Katarina ja Gustav Adolfi Valga linna linnaks tunnistamise kirju. Kirjutajal ja linnapeal polnud raudkapi võtmeid kaasas, nii et tuli oodata jällegi hea hulka aega, enne kui need kohale said. Tahtsin teha enesele esimesest paberist ärakirja, mille erilised tähed sünnitasivad aga raskusi. Lõuna tuli varsti, kõik läksid linnavalitsusest ära, nii et ka mina pidin jätma oma töö pooleli ja koju minema. 16. juunil. Jätkasin linnavalitsuses poolelijäänud tööd. Õhtu poolel kella 5 aegu läksin linnapea abi J. Soo poole, kes lubas kodus olla, kuid teda polnud kodus – oli kusagil koosolekul. Töötasin linnavalitsuses arhiivis, eriti uuema arhiivi kallal. 18. juunil. Töötasin linnavalitsuse arhiivis. 20. juunil. Töötasin linnavalitsuse arhiivis – sorisin eriti vanemat arhiivi, mis niivõrd korratuses, et midagi ei oska ülesse otsida, mida soovid – kõik on juhuslik, sest vanem arhiiv on korralagedalt ilma järjekorrata laiali mitmesse ruumi paisatud. Osa on toa peal, osa keldris ja osa aidas. 21. juunil. (Õhtapoole käisin ka mõnel pool, kuid siis ei juhtunud ühegagi kokku saama, olid kõik kodust ära, mõnikord ootasin ka koduste soovil, kuid asjata.) Samasugune toiming, mis 20. juunilgi. Uurisin kirikuarhiivist seda osa, mis asub Kesk tn 15/17 panga ruumides. Enne, kui isikud üles leidsin, kelle käes see osa on, tuli mul käia 5 isiku pool. See osa arhiivist kirjeldab eriti majanduslist asja ja eriti Jaani kiriku ehitamise lugu. Arhiiv on sakslaste käes. Vastutulek tagasihoidlik ja külm. 23. juunil. Uurisin kirikuarhiivist seda osa, mis asub kirikus. Saksa-läti koguduse õpetaja, kes eesti keelt ei oska, oli väga vastutulelik ja aitav. Pealelõunal käisin "Venepreestri" pool, et nende kirikuarhiivi järgmistel päevadel uurida. Ei saanud temaga kokku. 24., 25. ja 26. juunil käisin kodus. 27. juunil. Puhkasin reisiväsimusest. Õhtupoolel läksin õigeusupreestri poole, kellega jällegi kokku ei saanud. Samuti käisin ka Laatsi mõisas, kus pidi olema osa Jaani kiriku arhiivi, eriti arhiivinimestik. Ei saanud selle isikuga, kelle hoole all see oli, kokku. Laatsi mõisa on linnast 2-3 km. 28. juunil. Hommiku käisin Laatsi mõisas eelnimetatud sihiga, kuid polnud jällegi kodus. Samuti käisin "õiget usku" preestri pool, keda ka kodus polnud. Ka koolijuhataja Grünbergi polnud kodus. Linna kassapidaja Tamberg oli kodus. Ta ei oska eesti keelt – räägib vene, saksa ja läti keelt. 29. juunil. Käisin preester Meltsi pool, kellega viimaks ometigi õnnestus kokku saada. Ta ütles, et temale alluval kirikul on arhiiv ühes kirikuga (umbes 1914) ära põlenud. Uuemates polla midagi peale harilike asjaajamiste. Kroonika on ka ära põlenud, kuna uut veel pole. Ka käisin sellel päeval eesti Peetri koguduse õpetaja Tammiku pool, kus Eesti kogudusesse puutuvaid raamatuid sorisin ning õpetajalt seletusi pärisin. 30. juunil. Käisin Burvikovi pool, kes on vana mees – venestanud lätlane. Ladusa jutuga, millest märgata vahel võib, et räägib liig julgelt – mis kahtluse paneb jutu sisu tõelikust. Käisin ka Springeri ja Alveri pool. Mõlemad on eestlased. Räägivad võrdlemisi asjalikult ja rohkem "on"-iga kui "olevat"-iga. Käisin Märt Lõhmuse pool. Rääkis ta elavalt – täpselt ja küllalt pikalt, kusjuures kõrvalasju tikub kõnesse põimima. Eriti rääkis okupatsiooniajast. Käisin ka Zesneki pool. Rahvusliselt lätlane. On olnud ja on ka praegu linnavolikogus volinik. Räägib eesti keelt puudulikult. Käisin Soo ja Wassili pool, kuid ei saanud kokku. 2. juulil. Käisin Wassili pool. Ei saand kokku. Siis läksin Saretoki poole poodi, see kutsus mind peale poodi kinni panemist Säde aeda, kus ta mulle eriti pikalt ja laialt rääkis kaubanduslisest liikumisest ja arenemisest Valgas. Räägib väga asjalikult ning teadlikult – läbikaalutult ja tõetruult. – Vahepeal olin vanemate juures – 28. augustil. Sõitsin maalt Valka. Läksin Jänese poole, kes rääkis mulle linnaarhiivi seisukorrast ning andis mulle lahkesti omad märked 1917-1920. a tarvitada, mis ta ütles kokkuseadnud olevat vastavate dokumentide ja oma mälestuste ja nägemiste põhjal. Käisin ka kaks korda Wassili pool – kuid esimesel korral polnud teda kodus, teisel korral polnud tal aega mind vastu võtta. 30. augustil. Hommiku läksin T. Grünbergi poole. Polnud teda kodus, kutsuti kella 5 p.l. tagasi, siis vahest olla ta kodus. Vahepeal läksin Põderi poole. See on vana mees kuid äärmiselt tagasihoidlik ja kinnine. Vastab ainult lühidalt küsimustele, mis oskasin talle teiste jutustuste põhjal esitada. Kella 5 p.l. läksin T. Grünbergi poole, kes kõigiti vastutulelik oli. Andis mulle tarvitada Säde protokollide põhjal kokkuseatud Säde tegevuse ülevaate, mille ta ette oli kandnud Säde 25 a juubeli puhul. Räägib asjalikult. 31. augustil. Käisin S. ja L. Jakobsonide pool, kes on vanemad juudid Valgas. S. Jakobsoni isa on olnud esimene juut, kellele on antud majaostmise ja kauplemise õigused, sest ta oli väljateeninud Nikolai soldat olnud. Räägib rohkem enese isikust – läbielamustest, st mõtetest, kui asjast enesest. I. Stellmacher – räägib eriti 1905. a, kes on ise selle aja kannatusi läbi elanud ning selles asjas tegev olnud. Käisin veel J. Jänese pool, et ta annaks luba veel oma kirjutist minu käes hoida, sest ma ei jõudnud veel kõike mustalt ärakirjutada. Käisin ka H. Eineri omaste pool, kes andsid lahkelt kadunu märked mulle tarvitada. Märked on kokku seatud asjalikult ja tõetruult isiklikkude mälestuste ja lühikeste ülesmärkimiste põhjal.

2022/05/23 11:04:51

https://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/valga/valga.html/

mC4

Elkor.ee | Privacy Policy | Elkor.ee ETTEVÕTTE ELKOR PRIVAATSUSPOLIITIKA Põhineb isikuandmete kaitset käsitleval määrusel nr 2016/679 Isikuandmete ühine kasutamine Isikuandmed tähendavad mis tahes teavet, mis puudutab tuvastatud või tuvastatavat isikut (andmesubjekt); Isikuandmete töötlemine tähendab mis tahes tegevust või tegevusi, mis on seotud isikuandmete või isikuandmete kogumiga ja mis viiakse läbi automatiseeritud ressurssidega või ilma nendeta; see tähendab selliseid tegevusi nagu andmete kogumine, registreerimine, organiseerimine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine või muutmine, taastamine, läbivaatamine, kasutamine, avaldamine, saatmine, levitamine või muul viisil kättesaadavaks tegemine, ühtlustamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; Klient on üksikisik (andmesubjekt), keda saab identifikaatorit kasutades otseselt või kaudselt identifitseerida, kasutades seega tema kohta andmetöötlussüsteemis sisalduvaid isikuandmeid; Kliendi nõusolek tähendab mis tahes vabalt antud konkreetset, teadlikku ja üheselt mõistetavat avaldust andmesubjekti soovidest, kusjuures andmesubjekt kinnitab selgelt oma nõusolekut asjaomaste isikuandmete töötlemiseks; Inspektor on isik või juriidiline isik, agentuur või muu struktuur, mis, üksi või koos teistega, määrab isikuandmete töötlemise eesmärgid ja ressursid ning tagab juurdepääsu isikuandmetele; Volitatud isik on füüsiline või juriidiline isik, avalik asutus, agentuur või muu struktuur, mille nimel isikuandmeid töödeldakse; Mikroandmed (küpsised) on väikesed tekstiandmed (seotud veebisaitide külastamisega), mis luuakse ja salvestatakse kliendi seadmesse (arvuti, tahvelarvuti, mobiiltelefon jne) ettevõtte ELKOR veebisaitide külastamisel. Rohkem informatsiooni; Õigustatud huvid tähendavad ettevõtte ELKOR huvisid kvaliteetsete teenuste pakkumise vastu ning õiguslikku alust reegli suhtes, mille kohaselt ei ole andmesubjekti huvid, põhiõigused ja põhivabadused olulisemad kui ettevõtte omad. Ettevõte ELKOR jätab endale õiguse töödelda isikuandmeid ulatuses, mis on objektiivselt vajalik ja piisav, et tagada õigeaegsed, kvaliteetsed ja mugavad teenused ning luua ja toetada ettevõtte siseprotsesse, mis aitavad vältida pettusi seoses nendega; Profileerimine tähendab mis tahes automatiseeritud isikuandmete töötlemist, mis avaldub andmete kasutamisel, et hinnata isiku konkreetseid isiklikke aspekte, eriti nende aspektide analüüsimist ja prognoosimist, mis on seotud isiku isiklike soovidega: huvid, usaldusväärsus, käitumine, asukoht või liikumine. Profileerimist kasutatakse, et pakkuda boonuseid ning kehtestada ja levitada üksikpakkumisi, samuti nende sõnumite edastamiseks, mida pakutakse ainult otseturunduse eesmärgil (ärilised eesmärgid) ning mis ei too kliendi jaoks kaasa õiguslikke tagajärgi. Ettevõte ELKOR kogub, töötleb, salvestab, kopeerib, kustutab ja kaitseb klientide isikuandmeid isikuandmete kaitset käsitleva määruse nr 2016/679 ja muude Läti Vabariigis kehtivate normatiivaktide alusel. Vastavalt olemasolevatele üksikisikute andmetöötlussüsteemidega seotud seadustele järgib ettevõte ELKOR järgmisi põhimõtteid: Isikuandmete töötlemine on seaduslik ja aus; Saadud isikuandmeid töödeldakse konkreetsel eesmärgil; Andmeid ei salvestata kauem kui vaja ja need kustutatakse, kui eesmärk on saavutatud; Isikuandmete töötlemisel tagatakse üksikisikute õigused; Isikuandmete säilitamine on turvaline; Isikuandmeid ei jagata teiste ettevõtetega ega väljaspool Euroopa Liitu, kindlustades alati turvalist ja piisavat kaitset, lähtudes Läti kehtivatest õigusaktidest ja määrusest nr 2016/679 isikuandmete kaitse kohta. Privaatsuspoliitikat kohaldatakse iga kliendi isikuandmete töötlemise suhtes, samuti kliendile pakutavatele teenustele. Poliitika annab teavet selle kohta, kuidas ELKOR kogub, töötleb, salvestab, kopeerib, kustutab ja kaitseb kliendi isikuandmeid. ELKOR tagab alati isikuandmete seadusliku ja ausa töötlemise. Isikuandmete kategooriad sõltuvad kliendi poolt kasutatavatest teenustest ja toodetest; ELKORil on õigus töödelda järgmisi isikuandmete kategooriaid: Andmed, mida klient esitab ettevõttele ELKOR; Eesnimi, perekonnanimi, isikukood või sünnikuupäev; Aadress, telefoninumber ja e-posti aadress; Videoseire salvestused ja pildid; Sidekanalite andmed, sealhulgas teave e-kirjadest või kirjadest, mis on seotud kliendi kommunikatsiooniga ettevõttega; Mikroandmed ettevõtte ELKOR veebisaitide külastuste kohta; Klient saab soovi korral keelata mikroandmete kasutamise enda veebibrauseri seadetes, kuid sel juhul võib juurdepääs saidile olla piiratud; Kuupäevad ja kellaajad, mil klient oli Internetis ning seal veedetud aeg. Kliendilt saadud nõusolek või temaga sõlmitud leping – isikuandmete subjekt nõustub (andmesubjekti nõusolek) isikuandmete kogumise ja töötlemisega kindlate eesmärkide jaoks, kusjuures nimetatud leping põhineb vabal tahtel ja isiklikul otsusel, mida saab sõlmida või tühistada igal ajal, võimaldades seega ettevõttel ELKOR töödelda isikuandmeid. Kui leping tühistatakse, ei mõjuta see mingil moel töötlemise õiguspärasust või pakutud teenuste kvaliteeti, mis põhinevad lepingul enne selle tagasivõtmist. Ettevõtte ELKOR õigustatud huvid, mis tagavad kvaliteetsete teenuste pakkumise, kusjuures ettevõte jätab endale õiguse töödelda isikuandmeid ulatuses, mis on objektiivselt vajalik ja piisav, et tagada õigeaegsed, kvaliteetsed ja mugavad teenused ning luua ja toetada ettevõtte siseprotsesse. Ettevõtte juriidiilised kohustused, mis tähendavad, et ELKORil on õigus töödelda klientide isikuandmeid, et täita seaduslikke nõudeid ja vastata seaduslikele teabenõuetele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt. Lepingu sõlmimine ja rakendamine tähendab, et ettevõte ELKOR korreleerib ja töötleb teatud andmeid, mis on kogutud enne lepingu sõlmimist või lepingu kehtivusaja jooksul, et pakkuda klientidele kvaliteetset teenust. Avalike huvide rahuldamine või avaliku võimu teostamine tähendab, et ettevõttel ELKOR on õigus töödelda isikuandmeid ja sellistel juhtidel on isikuandmete töötlemise alused toodud ja kirjeldatud normatiivaktides. Kliendi isikuandmete töötlemisel võib ettevõte läbi viia profileerimist, et pakkuda boonuseid ja saata automaatseid üksikpakkumisi, mida pakutakse ainult ärilistel eesmärkidel ja mis ei too kliendi jaoks kaasa õiguslikke tagajärgi. Et sõlmida kliendiga leping ja see rakendada; Et hinnata kliendi suutlikkust täita lepingulisi kohustusi; Et tagada efektiivne rahavoogude juhtimine, sh klientide maksed ja võlgade haldamine; Et pakkuda tehnilist tuge seoses pakutavate teenustega; Et teostada videovalvet ja kaitsta ettevõtte ELKOR õigustatud huvisid (vara turvalisuse tagamine); Et aidata kaasa sektori arengule ja teha uusi teenuspakkumisi; Et töödelda statistilisi andmeid ja analüüsida turgu. Ettevõte ELKOR hangib isikuandmeid, kui klient: Liitub listiga, kellele ettevõte saadab uudiseid; Ostab ja kasutab ettevõtte tooteid ja teenuseid; Osaleb võistlustes, loteriides või uuringutes; Külastab ettevõtte veebisaite; Teda filmitakse videovalve varustusega. Ettevõttel ELKOR ja selle volitatud esindajatel on õigus töödelda klientide isikuandmeid, mis on saadud kolmandatelt isikutelt (nt liisingufirma), kui klient on sellega nõustunud ja seda tehakse isikuandmete kaitset käsitleva määruse nr 2016/679 alusel. Ettevõttel ELKOR ja selle volitatud esindajatel on õigus töödelda klientidelt saadud klientide isikuandmeid, tehes seda isikuandmete kaitset käsitleva määruse nr 2016/679 alusel. Ettevõttel ELKOR on õigus töödelda ja säilitada isikuandmeid kuni: Klient on tühistanud õiguse töödelda oma andmeid; Kätte on jõudnud ettevõtte õigustatud huvide rakendamiseks ja kaitsmiseks määratud tähtaeg; Kätte on jõudnud isikuandmete säilitamise tähtaeg, mis on määratud normatiivaktides; Kliendi ja ELKORi lepingulised kohustused aegusid; Isikuandmete kasutamise eesmärgid on saavutatud – see on määratletud eesmärkide määramise ajal. Ettevõte ELKOR edastab kliendi isikuandmeid ainult vajalikul ja piisaval määral vastavalt seaduse nõuetele ja võttes arvesse konkreetse olukorra objektiivseid asjaolusid; Vajadusel edastab ELKOR isikuandmeid ettevõtte volitatud esindajatele, tehes seda määruse nr 2016/679 alusel, ja/või partneritele, agentidele või teenuseosutajatele, kes on kaasatud kliendi tellitud või kasutatud kaupade või teenuste kvaliteeti tagamisse või parandamisesse; Ettevõtel on õigus edastada kliendiandmeid õiguskaitseasutustele ja teistele teistele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustele, kui see on nõutud seadusega või pärast asjaomaselt institutsioonilt teabenõue saamist. Ettevõte ELKOR kasutab kaasaegseid tehnoloogiaid ning võtab arvesse tehnilisi ja organisatsioonilisi nõudeid, et kaitsta klientide isikuandmeid volitamata juurdepääsu, andmete juhusliku kadumise, hävitamise või avalikustamise eest; Ettevõte kontrollib hoolikalt kõiki volitatud isikuid, partnereid, agente, teenusepakkujaid ja ettevõtte töötajaid, kes töötlevad klientide isikuandmeid ning hindab asjakohaste turbemeetemete kasutamist ja isikuandmete säilitamist kooskõlas seaduslike nõuetega; Ettevõte ei vastuta mis tahes loata juurdepääsu eest isikuandmetele ja/või isikuandmete kadumise eest, kui see ei sõltu ettevõttest (nt on olukord põhjustatud kliendi süül ja/või hooletusest). Kliendil on õigus igal ajal taganeda õigusest saada kommertsteadaandeid ja esitada vastuväiteid oma andmete profileerimisele; Selline taganemine ei mõjuta isikuandmete töötlemise õiguspärasust ja/või pakutud teenuste kvaliteeti, mis põhinevad lepingul enne selle tagasivõtmist; Kliendil on õigus muuta ettevõtte käsutuses olevaid isikuandmeid tema kohta; Kliendil on õigus nõuda isikuandmete kustutamist või nende töötlemise piiramist, kui need ei ole enam vajalikud põhjuste alusel, miks need koguti ja töödeldi pärast taotluse esitamist ("õigus olla unustatud"); Kliendil on õigus saada teavet füüsiliste või juriidiliste isikute kohta, kes on saanud teavet kliendi kohta; Kliendil on õigus saada oma isikuandmed või edastada need teisele andmeinspektorile ("andmete edastatavus"). See õigus hõlmab ainult neid andmeid, mida klient on ettevõttele andnud tema nõusoleku või lepingu alusel ning kui töötlemine on automatiseeritud; eespool nimetatud õiguste saamiseks tuleb esitada kirjalikud taotlused.

2021/04/16 11:22:27

https://www.elkor.ee/ee/privacy-policy/

mC4

KOOLI POOLELIJÄTMINE - HARIDUS - 2021 Põhiline - Haridus - Kooli poolelijätmine Selgitame, mis on koolist väljalangemine, millised tegurid on selle nähtusega seotud, selle põhjused, tagajärjed ja kuidas seda vältida. Kooli poolelijätmise põhjuseks võib olla olukord, kus lapsed on sunnitud töötama. Mis on kooli poolelijätmine? Koolist väljalangemise, koolist väljaarvamise või kooli pooleli jätmise all mõistetakse formaalharidussüsteemist lahkumist enne õpingute lõpetamisele vastava lõpliku kraadi saavutamist . See nähtus võib esineda nii alg- kui ka keskhariduses. Selle oluliste tagajärgede tõttu kogukonna kultuurilises ja professionaalses arengus on selle vastu võitlemiseks pühendatud arvukalt kohalikke, piirkondlikke ja rahvusvahelisi algatusi. Lisaks toimub koolist väljalangemine nii tööstusriikide riikides kui ka nn kolmandasse maailma kuuluvates riikides . Erinevus on see, et esimesel juhul toimub see tavaliselt kolmanda taseme või keskhariduse järgses õppeprotsessis, teisel juhul kogu kooliahelas: alg-, kesk- ja kolmanda taseme hariduses. Kooli poolelijätmise tüübid Kooli poolelijätmise viise on viis: Varane kõrb . Kui õpilane võetakse vastu kooli programmi ja ta ei käi kunagi koolis ega lõpeta oma tunde. Varane kõrb Kui üliõpilane lahkub õppekavast esimese nelja semestri jooksul. Hiline defektsioon . Kui üliõpilane lahkub viienda semestri õppekavast. Täielik kõrbemine . Kui õpilane loobub haridusplaanist täielikult ega naase selle juurde enam kunagi. Osaline rike . Kui tudeng võtab teatud tähtajalise ajutise puhkuse ja jätkab seejärel õpinguid. Kooli poolelijätmisel ei ole ühte või ühte põhjust, kuid see on tingitud mitmetest teguritest, nii tingivatest teguritest (mis hõlbustavad või raskendavad uuringut) kui ka määravatest teguritest (mis takistavad või võimaldavad uuringul olla tasased). Mõlemal juhul koonduvad üldiselt sotsiaalsed, kultuurilised ja majanduslikud põhjused, nii et õpilased lahkuvad koolist ja pühenduvad millelegi muule. Hõõrumine ei toimu pelgalt seetõttu, et inimesed ei taha õppida, vaid see on keeruline nähtus, mis reedab muid ühiskonna sügavamaid põhjuseid. Koolist väljalangemise tagajärjed Lisaks formaalsele haridusele pakub kooliminekut ka palju võimalusi sotsialiseerumiseks. Kooli poolelijätmine vaesustab ühiskonna kultuuri ja haridustaset, muutes selle mitmes mõttes haavatavamaks. Selle põhjuseks on asjaolu, et formaalne õppeaparaat on palju enamat kui lihtsalt viis õpilase praktiliste või kasutatavate teadmiste kaasamiseks. Vastupidi, formaalsest haridusest lahkumisel kaotab õpilane võimaluse kasutada ära süsteemi pakutavat varajase sotsialiseerumise protsessi, kodaniku-, moraali- ja demokraatlike väärtuste hariduse võimalusi, mida indiviid siis täiskasvanueas praktikas rakendab., kui on vaja siduda teistega. Ilmselt tuleb sellele lisada kutsealase õppeprotsessi katkestamine, mis kärbib võimalusi inimesest üle saada, sundides teda elama vähem kasumliku, ohverdatud või isegi ebaseadusliku töö teostamisest, kuna tal puuduvad kasulikud keerukamad tööriistad ühiskonnale muul viisil. Kooli väljalangemisega seotud tegurid Kooli poolelijätmise tegurid on selle käivitavad elemendid ja tingimused. Need võivad olla: Sotsiaalmajanduslikud tegurid Nagu pere vähene sissetulek ja koolitoetuse puudumine, vajadus varase töö järele enda ülalpidamiseks või täielik stiimulite puudumine koolist (tarvikud, raamatud, avalikud instituudid jne). Isiklikud tegurid . Need on emotsionaalsed, motiveerivad ja vastavad inimese väga konkreetsetele tingimustele. Psühholoogilised tegurid . Nagu raskused õppimisel, autism jne. Institutsionaalsed tegurid Õppevõimaluste või institutsionaalse abituse puudumine, näiteks kvootide puudumine, stipendiumide puudumine jne. Perekondlikud tegurid . Õppimist on väga raske jätkata, kui elate funktsionaalses, vägivaldses, lahus peres, kus on kuritarvitamine, narkomaania või surm. Sotsiaalsed tegurid . Haavatavus kuritegelike olukordade suhtes, kuulumine kuritegelikesse jõukudesse, õpilaste narkomaania jms. Kuidas vältida kooli poolelijätmist? Võitlus koolist väljalangevuse vastu tähendab ühist võitlust kõigi seda soodustavate tegurite, näiteks vaesuse, tõrjutuse, narkomaania ja kriminaalsuse vastu. Nii et see pole lihtne ülesanne. Head sammud selles suunas on aga järgmised: Edendada häid hariduskeskkondi, kus õpilastel on reaalsed võimalused kasvu ja õppimiseks: materiaalsed ressursid, korralikud võimalused, õpetamiseks ettevalmistatud õpetajad, kiusamise ja muude kahjulike sotsialiseerumisteta keskkond jne. Paku uuesti sisestusvõimalusi . Need võivad olla hilisõhtused õppekavad, täiskasvanute koolitus, hariduse edendamise kavad, stipendiumipakkumised või õppevahendid jne. Investeerige avalikku haridusse . Inimesel on väga keeruline õppida, eriti arengumaades, kui tal pole midagi süüa. Selleks saab riik osa oma eelarvest investeerida kvaliteetsesse avalikku haridusse, mis pakub tasuta võimalusi neile, kellel neid pole. Edendada rahvusvahelisi abiprogramme . On olemas rahvusvahelisi institutsioone ja sponsorlust, mis võitlevad koolist väljalangevuse vastu ja kuhu pääseb juurde, kui teil on vajalikku teavet. Kooli poolelijätmine Mehhikos Riikliku statistika- ja geograafiainstituudi (Inegi) 2015. aasta tsensuuridevahelise uuringu kohaselt suureneb Mehhikos kooli poolelijätjate arv õpilaste vananedes . Seega õpib 6–11-aastaselt 98% imikutest kooli, kuid vanuse tõustes vahemikku 12–17 kasvab ka väljalangevuse määr. Tegelikult langes 2015. aastal koolist välja 2, 2 miljonit teismelist (16, 2%). Sellise mahajätmise peamisteks põhjusteks on vähene huvi uuringu vastu, võimete või sissetulekuvõimaluste puudumine (48, 3%) ja vaesus (14, 2%).

2021/01/23 20:15:23

https://et.conbarro.com/desercin-escolar-401607

mC4

Suured nurgasohad (73 fotot): väikese ja väikese diivanvoodi suurus - Mööbel - 2019 Terasest uksed Köögi baari loendur Kummi tihendid: kirjeldus ja spetsifikatsioonid Lehtpuidust põrandalaud: omadused ja eelised Elutoa stiili valik: ülevaade praegustest suundumustest Kohvilaud: kõik varjundid toonides Köögi toolid siseruumides Miski ei tekita kodusarnast atmosfääri nagu polsterdatud mööbel ja selle peamine lemmik on diivan. Ta on igas kodus, olenemata kodu mõõtmetest, ning näitab sageli maja omanike staatust. Suur valikuvõimalusi on raske mõista, kuid tänapäeva mudelite lemmikud on suured nurgasohad. Neid esineb analoogide taustal märgatavalt, neil on mitmeid erinevusi ja eeliseid. Suured nurgasohvad - spetsiaalsete mudelite rida, mille peamiseks erinevuseks on avarad mõõtmed ja nurgakomponendi olemasolu. Mudelid valmistatakse raami alusel, sõltuvalt kuju ja transformatsioonimehhanismi omadustest. Nende eesmärk on luua vajadusel ruumi aktsentne tsoon, mis võimaldab diivanit voodisse muuta. Enamasti on see puhata mööbel, kuid kui see on vajalik, siis diivan muudetakse voodiks. Corner - suurte diivanite peamine eelis. Oma disaini tõttu ei tundu diivan sobib ideaalselt igasse ruumi ja see muutub üsna sobivaks isegi väikese korteri sisemuses. Nurgakomponent võimaldab säästa kasulikku ruumi: enamikus mudelites asub diivan seinale võimalikult lähedal ja tihti ei vaja seda lihtsamaks muutmiseks. Nurgasohvrite põhiliin koosneb universaalse nurga mudelitest, mida soovi korral saab muuta diivanil asuva sirge aluse ühelt küljelt teisele. See on mugav ja võimaldab teil istuda diivaniga igas toas, pöörates tähelepanu nurga küljele. Nurgakomponendid on jagatud kahte tüüpi: klassikaline, ühendatud raami peamise (sirge) osaga; modulaarne, esindades eraldi võetud komponente. Mõlemad sordid on unikaalsed. Tegelikult on need sirge diivan ja mugav tool. Saaremudelites võib diivan koosneda toolidest, mis koosnevad ühest toast ning mudelis ei saa olla üht, vaid kahte nurka (kahel küljel). Mõned kujundid on identsete külgedega. Need on universaalsed mudelid, mis on mõeldud avarate ruumide jaoks. Suured nurgasohvrid ei ole mitte ainult mugavad, sest enamik neist mudelitest on mugavad. Erinevalt kompaktsest ja mini-diivanist tagavad sellised mõõtmed kõige lõõgastavama atmosfääri ja mugavuse. Koht avaral diivanil võib olla 3 kuni 6 inimest, mis on eriti oluline õhtuse lõõgastumisel teleriekraanil või lauamängu pereüritustel. Suurte diivanite reas on alati võimalusi, kus saab öösel magada mitte ainult mööda, vaid ka üle kogu. Peale selle võib voodi pind sõltuvalt mudelist olla erinev: pehme, keskmise kõva või optimaalselt raske. Mõned disainilahendused on valmistatud ortopeedilise materjali täitmisega, nii et peale mugavuse on nende toetamine tervisele kasulik. Kena disain ja sisustus Enamikel juhtudel on moodsad diivanid ilusad, mis võimaldab teil teha esmaklassilise klassi sisemisi toone, tuues esile koduse omanike peen maitse. Tootjad kasutavad paljusid polsterdusmaterjale, tänu millele on isegi madalama hinnaga mudelid väärt ostmise väärtust ning võimaldavad samal ajal sobida ostuks kavandatud eelarvesse. Paljude mudelite täiendav eelis on võimalus pakendada stiilseid eurocovers. Sellest tulenevalt saate salvestada polsterdusmaterjali, mida just ostis diivanist mehaaniliste kahjustuste ja kulumise eest. Kummeeritud materjali elastsed kapslid aitavad kaasa vanade mööbli uuendamisele, pikendades seeläbi selle eluiga. Veelgi enam, selles disainis on veel üks pluss: tänu sellisele maskeeringule saate kombineerida mööblit, mis on disainilahenduses eraldi, üheks komplektiks (näiteks diivan koos tugitoolidega). Suure suurusega nurgasohvlid võivad muutuda sisekujunduseks, märkides märkamatult disaini ideed: need võivad olla valitud stiili sõltumatu aktsent või selle sisustus, mis ühendab harmooniliselt individuaalseid sisekujundusi. Tänu hästi valitud mudelile, millel on lisafunktsioonide olemasolu või puudumine, struktuuri spetsiaalne struktuur, elementide vorm, sobivad nad peaaegu igasse ruumi stiili, alates minimalismist ja kaasaegsest impeeriumi, neobarokk, araabia teemad ja glamuur. Rikkalik, erinevad suurused Mudelite vormid ja nende mõõtmed võimaldavad teil valida kõige sobivama variandi, mis sobib hästi ruumi kujundusega, see ei ole olemasolevate mööbli taustal arusaamatu plekk ega tee paigaldamist (ümberkorraldamist) raskeks. Peale selle on suuruse varieeruvuse tõttu võimalik teha valik, võttes arvesse kõiki nõudlikke eelistusi, mille jaoks on iga sentimeeter kasulik ala. Tänu toonide mängule ja suurte nurkade diivanite värvimisele saate valida mistahes mudeli, mis ei näe tülikas, tekitades visuaalse efekti ruumi segamini. Kaasaegne lähenemine polsterdusmaterjali värvile ja musterile võimaldab teil tuua ruumi maksimaalse valguse või varjata seda, kui see on päikese all üle ujutatud, et luua ruumi illusioon. Mehhanismi lihtsus Diivani nurgakomponent on voodi lahutamatu osa. Mööbli ümberkujundamine seisneb sirge osa kokkuklapitamises, mis koos nurgaga moodustab magamisvööndi. See kehtib kõigi mehhanismide kohta, olenemata sellest, kas need on ümbermineku, kokkuklapitavad või pöörduvad. Enamikus mudelites ei võta nurgasohva kokkuklapimine ja kokkupanek rohkem kui 10-15 sekundit. Lisaks on süsteem hoolikalt läbi mõeldud, nii et kasutaja ei pea tegema muudatusi ümberkujundamiseks. Nurgakonstruktsioonid on lihtsalt paigutatud: mitte ainult täiskasvanu, vaid ka teismeline suudab seda teha. Transformatsioonisüsteemide töökindlus ja ohutus Põhimõtteliselt on suurte nurgakülgede lineaarne vahemik varustatud lihtsa mehhanismiga, mis ei saa mingil moel kasutajale haiget teha. Isegi kui need ei õnnestu, ei pruugi metall (puu) isikule kahjustada. Tavaliselt on terasosade läbimõõt 1,5 cm või rohkem, nii et süsteemi jalad on usaldusväärsed ja vastupidavad, ei painuta, ei purune. Corner mudelid sobivad riigi, külaliste ja igapäevase mööbli valikuks. Ümberkujundamismehhanism on mugav, mitmekülgne ja mõeldud pikaajaliseks kasutamiseks, see võib rulli tõttu rullida, põrandale tõusta ja langeda, neil on täiendavad tuged kinnituseks või jalgadeta. Suure suurusega nurktoolid ei ole ainult kai ääres. Liini peamine osa on konstrueeritud nii, et mudelid kombineerivad mitmeid omadusi iseenesest, muutudes trafo mööbli universaalseks versiooniks. Öösel on see avar voodi, pärastlõunal - vajadusel mugav diivan, külalistemaja, kui majas on lapsi - koht, kus mängida. Harvadel juhtudel (sõltuvalt aluse jäikusest) võivad need diivanid muutuda mugavaks töökohaks: kui nad on varustatud jäigaga, saate töötada sülearvutiga, kirjutada, uurida väärtuslikku teavet. Paljud nurgakomponendid, ilma nende otsese sihtkoha rikkumata, on varustatud täiendavate korraldajatega, mis on mugav ja võimaldab maksimaalselt kasutada tööruumi. Meeldib, et on olemas mini-lauad, baarid, raamatute riiulid ja mitmesuguste külgseintes asuvate esemete ladustamine. Sohva struktuuri ja nurga olemasolu võimaldab teil nurgakonstruktsioonid sõna otseses mõttes igasse ruumi paigutada. Enamikul juhtudel saab mööblit paigaldada väikesesse elutuppa, lasteaeda, avarasse kööki või stiilsesse loggiasse (kuni 12 m). Mudelite unikaalsus seisneb selles, et diivan võib asuda mitte ainult seina vastu. Sellised mudelid näevad välja avarad stuudiokorterid, mis eraldavad söögikohti ja külalistemaju. Lisaks luuakse suurte nurgakülgede jaoks suured nurgavoodid, mis on ruumis eraldi riba. Lisaks ei ole mööbli stiili ühtlustamiseks vaja lahe akna ruumi sümmeetriliselt täita. Ja kui soovite, võite alati nurka teisele küljele muuta, kui see vastab disainile. Olemas on avarad voodipesu kastid Mõnedes suurte nurgasohvrite mudelites lisaks pealauale, mis asub istme all, on nurgaelemendi allosas üsna avar kast. See võib olla ühekordne või kahekordne, meenutav mingi kapp kahe nišiga. Sahtlite ruum võimaldab teil paigutada need pastellidesse ja muudesse kapis hoitavatesse asjadesse. Seega selgub, et säästa ruumi teistele asjadele. Lai hinnavahemik Kulud koosnevad komponentide vormi, hinna ja mahu keerukusest, polsterdusmaterjalist, lisafunktsioonidest. Hindade valik võimaldab teil valida ostjale sobiva variandi, samas kui see on kooskõlas olemasolevate mööblitega, erinevate mugavustega ümberkujundamise ja disaini vastupidavusega. Paljude eeliste tõttu on suurtel nurgas diivanitel mitmeid puudusi. Need on: Nad vajavad hoolt mitte ainult polsterdusmaterjali pinna suhtes.: sellised diivanid vajavad puhastamist, ümberkujundamismehhanismi määrimist ja võõrkehade diivanil puhastamist kuni vahtkatteni (rataste talitlus ja purunemise võimalus); Võib kiiresti raputadakui muundamismehhanism avaldab diivanraamile suurt koormust, mis viib nurgaelemendi ja sirge aluse vahelise tühimiku muutumiseni märkimisväärse vaheni; Suurte osade tõttu ei ole transportimisel alati mobiilsedmis raskendab mööbli kokkupanekut väikeste korterite ruumides, kõrvaldab osaliselt kokku pandud; Mitte alati vastupidav ja praktiline: selliste mudelite magamiskoha koormus suureneb inimeste arvuga ja raami alus on mõeldud kahele kasutajale (maksimaalselt väikese lapsega noored vanemad) ja peamine keha rõhk on täiteaine juures, mis ei ületa maksimaalset lubatud maksimaalset, moodustades ebameeldivad augud; Lülitage ühendusdetailide vahele lüngad: nurk ja sirge osa (eriti tundlike kasutajate jaoks on see takistus kokkuklapitava diivan ostmisele, sest peate ostma topperi, mis lamendab magamiskoha pinda). Kokkupandavad süsteemid Suure nurgasohva muutmine voodiks ja kokkupanek määrab diivanile nime. Isegi kui me arvestame, et tootja annab igale mudelile oma üsna valged nimed, milline mudel see on, muutub see selgeks tänu teisendussüsteemile. Süsteemide voltimine ja mudelite kokkupanemine erineb harva klassikalistest sirgetest ja standardsetest väikestest mudelitest. Ümberkujundamisel kombineeritakse kaks diivanosa ühte ristkülikukujulist istumisnurka. Vykatny mehhanismid on kompaktsed ja liiguvad edasi, liugesüsteemid moodustavad ühe ploki, ühendades kõik plokid, kui alustate ühe neist ümberkujundamist. Mõnedel diivanimudelitel on kolm lisaplokki. Moodulit saab voldida nii, nagu soovite, asetades moodulid mis tahes suunas (mööda ja üle). Täna on suurte suurustega nurgasohvlite populaarsed ümberkujundamissüsteemid järgmised. Tuttav klassikaline, sarnane raamatu avamisele: istme tõstmiseks, samal ajal langetades plokki tagasi ja lükates seda edasi (kõige usaldusväärsem mehhanism). "Raamatu" muutmine väikese erinevusega: ülestõstetud asendis istumine lükatakse edasi ja langetatakse põrandale, mille järel seljaosa langetatakse (iga päev kestev mehhanism). "Conrad" ("teleskoop") Lihtsa süsteemiga veeremismudel: sektsioon rullitakse istme alt välja, alus tõstetakse üles, voodipesu sahtlisse paigutatakse mittevajalikud diivanipadjad, matid pannakse täiteainega vastavalt raamatu printsiibile. "Pantograaf" ("tick-tac") Süsteem, millel on "jalgsi" muundamismehhanism, mis sarnaneb modifitseeritud "Eurobooki" skeemiga: teil on vaja istet tõmmata ette, hoides silmus ja kui see võtab õige positsiooni, jääb alles seljatoe langetamine. Sarnasus "pantograafiga": diivan on paigutatud ühele liigutusele, hoides istet ja tõmmates seda edasi, tõstes samal ajal magamiskoha teist plokki, mis on istme all. Mudel, mille sisemine kate on fikseeritud selja- ja sissetõmmatava istmega: silmus tõmmates, lükake istme plokk täielikult üles, seejärel tõstke see üles, moodustades ristkülikukujulise voodi koos aluspinnaga ja nurgaga. Ümberkujundamismehhanismi nimega mõistetav, sarnaselt akordioni karusnaha venitamisele: kahekordse (mõnikord kolme) ploki, mis on ühendatud ühe servaga ühendatud, tagaosa muutub üheks koiks. Lihtne "raamatute" mehhanism klõpsuga: iste tõstetakse iseloomuliku heli juurde ja alles siis langetatakse, võttes soovitud positsiooni. "Prantsuse voodi" "Akordioni" sarnasus väikese variatsiooniga: magamisvoodi matid on volditud vastavalt rulli põhimõttele, mistõttu need avanemise korral avanevad ükshaaval (süsteemil on täiendavad tuged jalgade tugevuse jaoks). Ameerika kokkuklapitav voodi, mille põhimõte on sõlmitud järgmiselt: istme tõstmisel moodustub magamiskoht automaatselt kolmest komponendist, mis vaheldumisi hõivavad õige positsiooni (suurepärane valikuvõimalus). Pöörlev mehhanism Unikaalne süsteem, millel on raami väiksem koormus ja plokkide tõstmise ja langetamise tarbetu keerukuse puudumine: diivanit lahti võtta, on aluse või nurga pikk osa risti teise osaga, kohustuslik kinnitus metallklambritega plokkide põhjas. Alternatiiv pöörlevale mehhanismile koos ühe sektsiooni pööramisega teise ja alumine kinnitus avab aga täiendava sektsiooni öise laua kujul. Suurte nurkade diivanite suurus on mitmekesine. Mudelite mõõtmed võivad varieeruda sõltuvalt iga tootja kehtestatud mudeli standarditest. Nurkade diivanid võivad olla standard- või mittestandardsed, kaks kuni kolm meetrit pikk ja rohkem. Selliste toodete minimaalne aluspikkus on 190 cm. Tähelepanu keskmes on avarad mudelid. Tänapäeval on kõige populaarsemad valikud tooted, mille mõõtmed on 210x200, 210x230, 210x240, 220x240 cm ja rohkem. Nad on mugavamad kui väikesed analoogid parameetritega 180x200, 160x200, 160x210 cm. Suure suurusega nurgakambrite värvipalett järgib praktilisi toone. Valge värvus on praegu taustal: see on ainus klassikalisest toonist, mida sellistele mööblitele ei sobi. Kui soovite tõesti lisada valgust ja näidata õigusi, saate seda värvi kasutada koos paleti teiste toonidega. Universaalsed klassikad jäävad tähelepanu keskele: beež, helehall, pruunid toonid materjali polsterduses on sagedamini kasutatavad kui teised. Neile lisatakse liiv, sinep, sood, vein ja oliivi toonid. Ja polsterdamise värv ei tohiks olla sama: trükised silmatorkavate mustrite kujul on populaarsed. Pitsmustrid on nõudluses nii palju kui taimede teemad, loomade värvid annavad teed kallis polsterdusstruktuurile. Mustvalge must värv on tänapäeval ebaharilik: küllastunud värvid on interjööris palju huvitavamad ja elavamad: nende abiga saate lisada värvi värvi, mis ei tekita meeleolu depressiivseid märkmeid. Nurgakambrite mudelite hulka kuuluvad teras, puit, vineer, täiteaine, polsterdus. Lisaks elastsete lamellide võre alusele (kase või männi ristpinnad, mis asuvad üksteisest üksteisest sama pikkusega ristsuunas) on mõnikord alus horisontaalseks serpentiinse kujuga võrguks, millel on painduv ühendus "rullidega" üksteisega. Selline alus on ebausaldusväärne, kuna pikad teraselemendid koormuse all on venitatud, mis deformeerib aluse peal asuva ploki täiteava. Täiteplokid ja moodulid Nurgasohvlite põhiliinil on istmed ja seljaosad, mis on täidetud vedruta polstriga. See materjal ei kogune staatilist elektrit, seega on see ohutu kasutajate tervisele. Sõltumata päritolust (loomulik või kunstlik) on selline täiteaine hüpoallergiline, see ei põhjusta allergiat, ei kogune tolmu nagu kevaddialoog, seega sobib see allergiate ja astmaatikute kasutamiseks. К наиболее качественной и долговечной набивке больших угловых диванов относят латекс. Kallimate mudelite puhul on loomulik, et see on kõrge jõudlusega Hevea kummipuu derivaat, ei muuda selle struktuuri aastaid. Selline täiteaine valmistatakse kahel viisil ja sõltuvalt sellest näeb see välja nagu tihe kiht mikroelementide või perforeeritud lapiga. Eelarveversioonides kasutatakse loodusliku lateksi kunstlikku analoogi - HR tüüpi tüüpi polüuretaanvahu, mis sisaldab väikest protsenti lateksi immutamisest. Sellise materjali omaduste järgi on see vähem elastne, kuid see on optimaalselt karm ja praktiline, mis on mõeldud 10-12 aastat nõuetekohaseks tööks. Lisaks pakendi põhikomponentidele kasutavad tootjad täiendavaid kihte, mille hulgas on kõige populaarsem tooraine holofiber, struttofiber, kookos, vilt, sintepon, sintepukh. Pinnale või istmeplokile lisatakse jäigad materjalid ning sinteponi ja sintepukhit kasutatakse sagedamini külgseinte (käetoed) ja dekoratiivsete padjade jaoks. Transformeeritavad mudelid on valmistatud sama paksusega madratsitest: see tagab sama pinna kõrguse. Sama reegel kehtib ka moodulite kohta: enamik neist on valmistatud sama paksusega, võttes arvesse suurust, lagunedes voodi võrdseteks elementideks. Nurgasohuseadmel võib olla vedrustruktuur, mis on jagatud kahte kategooriasse: sõltuvad ja sõltumatud vedrud. Esimeses tüübis on keeratud elemendid paigutatud vertikaalselt ja on omavahel ühendatud, seega koormusega aktiveeritakse suurem arv vedrusid. Teise ploki tüübil on ühtne koormuse jaotus, sest rõhu all on sellega seotud ainult töötavad vedrud. Ploki struktuur on mõnevõrra erinev: elemendid, mis moodustavad selle südamiku, on kinnitatud raami põhjale, mis on omavahel ühendatud tekstiilkattega, milles need on pakitud. Sellisel diivanil istudes või seljas, on selg olema alati õiges asendis, olenemata sellest, millise osa plokist kasutaja on sisse lülitatud. Ja see ei ole oluline, üks või kaks inimest "madratsivad" madratsit: igaüks tagaosa on sirge, ükski neist ei rullu teisele, sest kaal on erinev. Suurte nurgasohvikute polsterdusmaterjal on mitmekesine. Kõige populaarsemate materjalide hulka kuuluvad mööbli seinavaip, veluur, looduslik ja kunstlik nahk, kari ja žakard. Igal polsterdamistüübil on oma tugevad ja nõrgad küljed, erinevad kasutusaegade ja mehaaniliste kahjustuste suhtes. Nahkpolster on vastupidav ja praktiline, see materjal on mustuse ja tolmu kogunemise suhtes vastupidav, kergesti puhastatav, kulukas ja kulumiskindel. Nahkade puudus on kallis, nii et piiratud eelarvega kliendid peavad ostma ökoloogilisest nahast või kunstnahast valmistatud nurgasohvikute mudeleid. Tekstiilid on üsna erinevad ja ei ole piiratud stiili ja värvi valikuga. See ei ole nii aristokraatlik, tal on lühem kasutusiga, see ei ole vastupidav intensiivsele tööle ja mehaanilistele kahjustustele, mistõttu kaotab see kiiresti algse vormi atraktiivsuse. Sellised mudelid on aga suurepäraselt kaunistatud eemaldatavate kaanega "Euro", mis võimaldab teil teha need eksklusiivseks, pikendades tööiga. Suured nurgasohvrid on suurepärane disainilahendus, öeldes ostjad, jättes kommentaarid veebis. Sellised kujundused on mugavamad kui väike diivan, loovad hubase atmosfääri, näevad välja sobivad ja võimaldavad teil istuda kogu perega või mürarikkas ettevõttes. See mööbel on ainulaadne ja muudab külalistesse saabumise korral eluruumi magamistoaks, korraldades avarad magamiskohad ja mugavad magamistingimused, - kliendid kirjutavad ülevaadetesse. Kahjuks ei sobi selline diivan alati väikesesse ruumi, kus on piiratud ruumi ja kitsad ukseavad, nagu mõned kasutajad kahetsevad. Seepärast jääb mõnes ruumis paigutatud diivan siia, mistõttu tuleb enne paigaldamist hoolikalt valida ruumi. Vaadake videot: tupsu - suured plaanid (November 2019). Magamistoa kaunistamiseks on suur hulk värvilahendusi. Oluline on, et see ei sobiks mitte ainult ruumi omaniku iseloomuga, vaid samal ajal ka rahustav ja lõõgastav välimus. Hiljuti on kõige populaarsem disainerite seas muutunud hall-sinise tooniga magamistoaks. Sõltuvalt kliendi soovidest ja soovidest, on nende värvide varjundite abil võimalik kujundada ruumis nii romantilist kui ka konservatiivsemat meeleolu. Loe Edasi Erinevate suurustega nurgaköögid disainivad külmkapiga, mis aitab korraldada mööbli paigutust kõige ergonoomilisemal viisil, et luua läbimõeldud ja mugav interjöör. See sobib nii väikestele kui ka avaratele ruumidele. Eelised ja puudused Valmistatud nurgaköögikomplektid on esitatud paljudes mööbli kauplustes. Loe Edasi Kuumakindlad metallist värvid: valikuvõimalused Kodus ja tööl on esemeid ja seadmeid, mis soojenevad üle tavalise temperatuuri. Kuumakindlaid värve kasutatakse nende värvimiseks ja kaitsmiseks. Et vältida nende hävimist korrosioonist, niiskusest ja muudest negatiivsetest mõjudest, tuleb pinnale luua kaitsekiht. Selle jaoks sobivad metallile kuumakindel värv, mida nüüd arutatakse. Loe Edasi Plaatide tasandamise süsteem: plusse ja miinuseid Keraamilise kattematerjali paigaldamine eeldab, et pind oleks täiesti tasane. Seda tingimust tuleb järgida plaatide paigaldamisel mitte ainult põrandale, vaid ka seintele. Plaatpõranda täiuslikuks paigaldamiseks ei ole vaja olla spetsialisti ehitaja. Piisab, kui kasutate SVP-d (plaatide joondamise süsteemi), mida nimetatakse sageli 3D-ristideks. Loe Edasi Kas teil on maamaja ja sa tahad nautida lumeid pikematel talvelõhtutel sooja tekiga? Siis peaksite pöörama tähelepanu Invicta ahjule. Veidi ajalugu Invicta on Prantsuse ettevõte, mis on tootnud rohkem kui üheksakümmend aastat kaminaid ja ahju. See ettevõte on ka meie riigis asutatud. Loe Edasi Hoolimata kaasaegsetest tehnoloogiatest ja hästi varustatud eluasemest puudub kõigil inimestel ühtsus loodusega, nii et enamik linnaelanikke püüab veeta vaba aega väljaspool metropoli, korraldades riiklikke kohtumisi. Selleks ehitatakse paljud oma maatükil grillimaja, mis on ideaalne koht puhkamiseks ja sõprade kohtumiseks. Loe Edasi

2019/11/13 17:08:17

https://et.aviarydecor.com/1948-large-corner-sofas.html

mC4

Tubulo-interstitsiaalne neeruhaigus (N10-N16), Cystiidi uro kapslid Soojad vannid on soovitatav - kuni 40 kraadi. Kõigi IMP-de ühine tunnusjoon Hüpokineesia valu tekib sapipõie venitamise tulemusena. Väikese intensiivsusega vibukujulise valu võib olla ühe- või kahepoolne, tõenäoliselt ilmneb vöökoha külmumise tunne. Väiksemate ilmingutega on ambulatoorne jälgimine võimalik katsete kohustusliku järelevalvega. ICD-kood n11 Krooniline tubuliin-interstitsiaalne nefriit. In puhul diagnoosi krooniline püelonefriit, peate järgima süsteemi, siis kindlasti arstlikule läbivaatusele mitte harvem kui üks kord aastas, eelistatavalt iga kuue kuu. Käivitatakse krooniline püelonefriit: põhjused, sümptomid, diagnoos ja ravi Püelonefriit viitab põletikulistele neeruhaigustele, patoloogiline protsess ulatub neeruvaagna kompleksi ja neeru tubulointerstitsiaalse koesse. Kliinilised ja morfoloogilised tunnused määravad haiguse vormi - äge, krooniline. Haiguse krooniline vorm tekib, säilitades ägeda püelonefriidi sümptomid rohkem kui 3 kuud. Igal teisel patsiendil on kehv kliiniline pilt või protsessi latentsus, mis viib valede diagnooside ja valesti valitud ravi taktikateni. Selle haiguse tunnustamine on üsna keerukas menetlus, mis nõuab arstidele patsiendi ja pädevuse maksimaalset tähelepanu. Klassifikatsioon Cystiidi uro kapslid püellonefriidi klassifitseerimisel puudub ühtne lähenemine. Kliinipraktikal põhinevad kriteeriumid võivad jääda klassifitseerimise aluspõhimõtete juurde. Neerupõletikku eelnevate tegurite olemasolul võib krooniline püelonefriit jagada: primaarne. See vorm on harva diagnoositud. Tervisliku neerukude kahjustus on esmane. Urodünaamilisi häireid ja muid patoloogiaid, mis eelnesid ja aitasid kaasa neerukahjustusele, ei tuvastatud; sekundaarne. Seda vormi võib pidada tüsistuseks, mis on muude patoloogiliste protsesside tulemus, mis aitas kaasa neerukude põletiku tekkimisele. Kohalemisprotsessi kohaselt võib juhtuda krooniline püelonefriit: ühel viisil. Protsess mõjutab ühte neerud; kahes suunas. Põletik tekib mõlemas neerudes. Xp püelonefriidi ägenemine mcb krooniline püelonefriit koodid mkb 10 - stricture LMC ja kivide töötlemine purustamine Loodud Tervislikud neerud ja püelonefriit Sõltuvalt haiguse käigust võib vorm: latentne. Närvilised, kerged sümptomid; korduv. Ägenemiste ja remissioonide vaheldumine on selgelt määratletud. ICDs kodeeritakse krooniline püelonefriit pealkirja "Tubulaarsed interstitsiaalsed cystiidi uro kapslid all. Haiguse ajalugu diagnoositakse vastavalt ICD koodile N 11täpsustades protsessi käigus, faasis ja tüsistuste olemasolul või puudumisel. Cystiidi uro kapslid Närvikoesse sisestatud nakkushaigus põhjustab selle põletikku. Igasugune krooniline põletik kehas tonsilliit, seedetrakti haigused, hambakarius jne võib olla neerupõletiku allikas. Püelonefriidi kulg muutub krooniliseks, kui on läbi viidud meditsiiniliste soovituste ägedat vormi ebapiisav ravimine või kuritarvitamine, kaashobused ja soodustavad tegurid on tähelepanuta jäetud. Aidata kaasa mikroorganismide paljunemisele ja põletiku tekkimisele neerukudes erinevatele urodünaamilistele häiretele, mis esinevad: naistel kuseteede spetsiifilise struktuuri tõttu, hormonaalsed muutused raseduse ajal ja menopaus; urogenitaalüsi anatoomiliste omaduste tõttu lastel kuni cystiidi uro kapslid aastat ; eesnäärme hüperplaasiaga meestel. Kroonilise püellonefriidi käivitajana võib samuti tekkida urolitiaas, diabeet, immuunpuudulikkuse seisund ja sagedane hüpotermia. Kui urotiiaasi tekitab tihti krooniline püelonefriit, on seetõttu soovitatav kuseteede krooniline ravi, isegi kliiniku puudumisel. Sümptomid Püelonefriidi krooniline vorm jätkub tsükliliselt - pärast ägenemist ilmneb remissioon. Teravdamine toimub suurema põletiku taustal, mis kaotab remissiooni. Haiguse sümptomid sobivad järgmisteks sündroomideks: mürgistuse sündroom. Ülejäänud on pearinglus, peavalud ja üldine nõrkus; kuseelundi sündroom. Uurumise sagedus suureneb, domineerib öö diurees. Leukotsütturia koos neutrofiilide ja bakteriuuria levimusega on iseloomulik uriini analüüsile; valu sündroom. Nimme piirkonnas võib põhjustada valu, mis kiirgub kubemesse, reide. Väikese intensiivsusega vibukujulise valu võib olla ühe- või kahepoolne, tõenäoliselt ilmneb vöökoha milline mineraalvesi võib olla purjus kui tsüstiit tunne. Kopsutamisega alaseljale kaasneb valu neeru piirkonnas Pasternatsky sümptom ; hüpertensiivne sündroom. Tähelepanu tuleb pöörata - selline ühine arvamus, et turse on iseloomulik mis tahes neeruhaigustele, on vale. See patoloogia isoleeritud kujul ei põhjusta turset. Diagnostika Klassikaline kliiniline pilt võimaldab diagnoosi õigesti diagnoosida intervjueerimise ja patsiendi uurimise etapis. Kuid iseloomulikud eredad sümptomid ilmnevad üha vähem, haigusjuhtude arv suureneb minimaalse mittespetsiifiliste märkidega, mis raskendab diagnoosi ja aitab kaasa haiguse tähelepanuta jätmisele. Sellega seoses anamneetiliste andmete ja kaebuste kogumine viiakse läbi hoolikalt, selgub väljakutsuvatest punktidest. Õige töö algusjärgus võimaldab teil õigesti diagnoosida ja viia läbi eksam õiges suunas. Rakendatud laboratoorsete uuringute meetodid: üldine uriinianalüüs. Leukotsütturia kompleksis määratakse bakteriuuria abil. Uriin muutub leelisemaks, tihedus väheneb; uriini analüüs vastavalt nechyporenko. Bakterid, märkimisväärne leukotsütopeenia ja hematuria avastatakse. On võimalik teostada teisi meetodeid - Zimnitski, Addis-Kakovski sõnul; uriini levitamine Patogeeni kindlaksmääramiseks ja antibiootikumide sensitiivsuse kindlakstegemiseks; Neerude ultraheli. Näidatakse deformeeritud tassi-vaagnapiste süsteemi, parenhüümi suurenenud tihedust ja selle lamestamist. Pikaajalise patoloogilise protsessiga vähendatakse neeru suurust; errotoogiline erograafia. Juhtudel, kui kahtlustatakse kasvajate esinemist. Kasvajate vahel on remissiooni seisund. Viimane kord esineb sageli haiguse latentset liikumist. Remissiooni ja ägenemise faasid mõjutavad teineteist tähelepanuta. Ägenemisega kaasnevad kerged sümptomid. Mõned kliinikud eristavad muidugi kolmandat vormi - pidevalt korduv, kui kliinilised ja laboratoorsed sümptomid on püsivad, ei ole see protsess cystiidi uro kapslid ravitav. See voolu variant on kõige ebasoodsam. Ravi Kroonilise püellonfriidi raviplaan määrab kindlaks kliinilised sümptomid ja laboratoorsed andmed. Segakteri tundlikkuse määramine antibakteriaalsete ainete jaoks lihtsustab ravimivaliku protsessi. Ravi antibiootikumidega on ravimi aluseks, sest nemad teevad patogeeni eliminatsiooni neerukudest. Penitsilliini rühmas on antibakteriaalseid aineid laialt levinud. See valik põhineb kombinatsioonil kõrge efektiivsuse ja kasutamise ohutuse kohta lastel ja naistel raseduse ajal. Antibiootikumravi minimaalne kurss on 14 päeva. Pahaloomulise kasvu korral on ägenemiste esinemissagedus rohkem kui 2 korda aastas soovitatav antibiootikumide profülaktiline manustamine poole annusena 2 nädalat pärast põhikäitumist. Tsefalosporiini antibiootikumid, peamiselt viimastel põlvkondadel, on samuti väga aktiivsed mikroorganismide suhtes, mis on kindlaks määratud uriini bakkultuuriga. Need on minimaalsete kõrvaltoimete tõttu mugavad pikaajaliseks kasutamiseks. Kuid nende omapärase nefro- ja ototoksilisuse tõttu peab nende manustamine olema ettevaatlik, kasutamine on õigustatud haiguse keerulistes vormides. Vajadusel näidatakse ka teisi antimikroobsete toimeainete rühmi. Lisaks antibakteriaalsete ravimite kasutamisele tuleb eemaldada urodiinamika urolitiaasi, eesnäärme adenoomi, kuseteede elementide plastik jne rikkumine. Kasutage ka kangendavaid aineid. Kui valusündroom määrab spasmolüütikumid, hüpertensiooni korrigeerimiseks, antihüpertensiivsed ravimid. Kroonilise püelonefriidi ravimisel kasutatakse aktiivselt ravimeid - "neeruvaba tee". Kuid selleks, et rahvapärased abinõud oleksid kasulikud, tuleks neid kasutada ainult kombinatsioonis ravimraviga ja mõõdukate kogustega. Toitumine Kroonilise püelonefriidi ägenemise ajal on dieedi eesmärk vähendada neerude cystiidi uro kapslid. Mürgituse leevendamiseks esimesel kahel päeval on toit piiratud taimtoidu ja suures koguses vedelikuga. Järgmise nädala jooksul on dieet number 7 ette nähtud. Toit on peamiselt köögivilja- ja piimatoode, madala rasvasisaldusega liha sisaldub järk-järgult. Keemiline schazheniye on ette nähtud vürtsikas, suitsutatud, rasv on välistatudilma mehaanilise eriline purustamine tooteid ei nõuta. Toit on aurutatud või keedetud. Sool on täielikult välistatud või tarbitud miinimumsummas. Toidu tarbimise mitmekordisus - kuni 6 korda päevas väikestes kogustes. Ennetamine Kroonilise püellonefriidi tekke vältimise meetmed on suunatud haiguse ägedat vormi ravimiseks, urodünaamiliste häirete korrigeerimiseks, püsivate põletikuliste fookuste kõrvaldamiseks kehas. Taastumisvastaste ennetusmeetodite hulka kuuluvad haiguste ägenemise piisav ravi antibiootikumravi profülaktikaaruannete kasutamisega vastavalt näidustustele, toitumissoovituste järgimisele ja paralleelsete patoloogiliste seisundite vastu võitlemisele, mis võib püelonefriidi loomulikku vormi keerulisemaks muuta. Seotud videod Cystiidi uro kapslid püelonefriidi sümptomid ja ravi video kohta: Meditsiiniliste soovituste järgimise tagamiseks piisav ravi ja patsiendi vastavus kuidas lahendada tsüstiit healoomulise haiguse. Me räägime pidevalt neeru nefri põletikust tüdrukutest tassi ja vaagna süsteemis tubulo ja elundi peamist interstitsiaalset kudet. Protsessi arendamise põhjused võivad olla erinevad. Nende alusel moodustub diagnoos. Diagnooside tüübid Tervisekahjustuste ja -probleemide rahvusvaheline statistiline klassifikatsioon, mille terviseküsimusi käsitlevas Püstjahuti võib alustada põie küljes, mööda kogu munandimõõdu pikkust või ühest selle osast. Diagnoosi kasutatakse kliinilise uuringu alguses esialgsena. Kui on vajalik nakkusliku kroonilise püelonefriidi tekitaja, tuleb ICD 10 esitada täiendavaid streptokokkide ja stafülokokkide B95 koode, teiste bakterite B96 ja viiruslike ainete B97 koode. Kõige sagedamini on haigus seotud Escherichia Escherichia coliStaphylococcus aureus'e, Enterokoki ja Klebsiella'ga. Kroonilise püelonefriidi tunnused Krooniline haigus ei esine ilma eelsoodumusega tegureid. Need hõlmavad cystiidi uro kapslid neerude, kuseteede, kusepõie, kuse- ja seonduvate struktuuride süljenurk, väikesed vaagnad, välised suguelundid, suurus, positsiooni rikkumine, liikuvus, täiendavate ebatüüpiliste elementide olemasolu; primaarne või sekundaarne urineerimishäire, inkontinentsus või pikaajaline diureesi tahtlik piiramine vesikoureteraalne-vaagnapuhl, muutused põie toonides, kasvajad jms ; üldine cystiidi uro kapslid vähenemine, sagedased katarraalid või muud põletikulised haigused, kroonilise infektsiooniga fookuste esinemine eriti elunditega kokkupuutes, nt andestust või oophoriiti jne ; hormonaalsed, metaboolsed ja muud, mis mõjutavad proteiini ja vee-soola tasakaalu, häired urotiaas ; seljaaju, põrnakud ja närvijuhikud. Seal on soo ja vanuse tunnusjooned. Naisi on korda sagedamini kui mehi. Esmane diagnoos võib toimuda järgmiselt: imikutele kuni 3 aastat tänu sellele, et uriinisüsteemi patoloogiate selles vanuses on maksimaalne määratlus; tüdrukutega seksuaalse aktiivsuse tekkimisegamis on tingitud kokkupuutest partneri harjumata taimestikuga ja seksuaalse kontaktiga seotud neurofunktsionaalsete protsessidega; fertiilses eas naistel raseduse ajal või pärast katkestatud rasedust, varajases sünnitusjärgses perioodis, cystiidi uro kapslid sellel ajal on pinge suurenenud günekoloogiliste haiguste puhul; üle aastastel meestel eesnäärme muutuste tõttu; kliinilistel naistel hormonaalse seisundi muutuste tõttu.

2021/11/27 01:49:59

http://saaremahe.ee/tsuestiidiravi/cystiidi-uro-kapslid-831215.php

mC4

Märksõnaga Jaanus Otsa seotud artiklid Äripäevas Tuntud kinnisvaraärimehed Kaupo Kolsar, Jaanus Otsa ja Olaf Herman müüsid maha ettevõtte, mis omab skandaalse ärimehe Anders Tsahknaga seotud probleemse Keila hooldusravi haigla kinnistuid. Üheks ostjaks oli Tsahkna õepoeg. Uudised21. november 2019 Selle nädala Äripäeva artiklid juhtisid tähelepanu majanduse hallile sügisele keset sooja suve ning näitasid, kuidas on ettevõtjad Eestis tegutsenud, kui nad on sattunud raskustesse ja neid on tabanud sellised õnnetused nagu kahjum ja võlg. Pimesikufirmad tulevad peidust välja Pärast tegeliku kasusaaja avaldamise nõuet on mõnigi varju hoidnud firma saanud uue ja avaliku omaniku. Jaanus Otsa müüs Pärnus tootmishoone Investeerimisfond United Real Estate Fund MASF müüs kinnistu Pärnus aadressil Kodara 7, kus asub AQ Lasertool OÜ büroo- ja tootmishoone, teatas fond. Uudised9. oktoober 2018 Rikaste TOP: Eesti kõige jõukamad ehitusettevõtjad Äripäev reastas Eesti Rikaste TOP 500, kuhu kuulub ka ehitusettevõtete omanikke. Uudised26. aprill 2018 Homme raadios: riigi plaan teeb pankasid ettevaatlikuks Homme tuleb Äripäeva raadios juttu Eesti Energia kasvuvõimalustest, riigi plaanidest rahapesu tõkestamise reeglite lõdvendamisel ja kinnisvaraarendajate hinnangust omavalitsuse soovile arendada peale elupindade ka muud taristut. Jaanus Otsa kinnine investeerimisfond ostis Pärnus tootmishoone Investeerimisfond United Real Estate Fund MASF omandas täieliku osaluse OÜs Bradlink, millele kuulub Pärnus Kodara tänaval asuv kinnistu, millel on büroo- ja tootmishoone. Hoone üürnikud on OÜ Mecanova ja AS Wendre. Kes on kelmuses kahtlustatavad ehitusettevõtjad? Ehitusettevõtjate liidu ja Astlanda Ehituse juht Kaupo Kolsar on Keila hooldusravihaigla kriminaalasjas võtmeisik. Eesti edukamaid ehitajaid Kaupo Kolsar on võtmeisik Anders Tsahknaga seotud Keila hooldusravihaigla kriminaalasjas. Kolsar kinnitab, et on süütu. Arvamused9. august 2016 Tallinna linnavalitsuse ning Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare majandusministrina sõlmitud pikaajalised lepingud koormavad maksumaksjaid, kuid kuldavad samas valitud seltskonda ärimehi, kirjutab ajakirjanik Koit Brinkmann. Uudised25. juuli 2016 Tallinn nuumab koolide hooldajaid Tallinna linna koole ja lasteaedu hooldavad firmad said mullu Tallinna linnalt kokku 11,54 miljonit eurot ning nelja ettevõtte puhaskasum oli kokku 7 miljonit eurot, kirjutas Postimees. Arvamused15. veebruar 2016 Uudised18. detsember 2015 Nende seast selgub aasta ärimees Äripäev valib taas aasta silmapaistvaima ärimehe. Teie ees on nominendid, kes tiitlile rebivad. Otsa: riigifirmade osaline erastamine on vältimatu Ehitusettevõtjate liidu aastakonverentsil tõi ehitus- ja kinnisvaraettevõtja Jaanus Otsa välja, et järgnevatel aastatel on tarvis korrastada nii riigi kui ka eraettevõtete juhtimist ning muuta see läbipaistvamaks. TOP5. oktoober 2015 Äriplaani konverentsi parimad ärilaused Äripäev noppis möödunud nädalal toimunud Äriplaani konverentsilt hulga ärilauseid, millest panime kokku galerii. Mis on Reet Roosi ja Jaanus Otsa olulisim otsus? Ettevõtjad Reet Roos, Jaanus Otsa, Sven Pertens ja teised rääkisid Äripäeva konverentsil Äriplaan, mis on nende järgmise aasta kõige tähtsam otsus. Juhtkiri2. oktoober 2015 Putin paneb lääne kahvlisse Sekkumisega Süürias paneb Putin lääne olukorda, kus see lihtsalt peab Venemaaga arvestama. Kaldoja viskab nalja: pole Otsa käest raha saanud Silberauto omanik Väino Kaldoja lausus Äriplaani vestlusringi alguses naljaga, et pole Jaanus Otsa käest raha saanud ja talle selle eest Mercedest andnud. Täna Nordea kontserdimajas algaval Äriplaani konverentsil astuvad üles mõjukad Eesti omanikud, keda juba iga päev esinemas või lehes kirjutamas ei näe. Uudised25. september 2015 Ruhnu rahakott, kes saabub Katariina II-ga Uue aja kuulsaim suveruhnlane Aivar Tuulberg (53) võitis oma uhiuuel jahil Katariina II viimasel Muhu väina regatil teise koha, kuid kaotas altkäekamaksukahtlustuse tõttu ilmselt sama kiiresti hulga usaldust ja unetunde. Arvamused23. september 2015 Savisaar pani süütud kannatama Seoses Edgar Savisaare altkäemaksu skandaaliga on tahtmatult ja teenimatult sattunud eetilisse lõksu ka süütud kõrvalvaatajad, leiab Äripäeva toimetaja Harry Tuul. Uudised23. september 2015 Erakonnad, kus on teie äriplaan? Läheneva Äriplaani konverentsi puhul küsisime kõigi Eesti parlamendierakondade juhtidelt arvamuslugu riigi äriplaanist. Ainsana on laekunud Vabaerakonna juhi Andres Herkeli kirjutis. Teised erakonnad, milles asi? Kas tõesti polegi plaani? Uudised22. september 2015 Kelle ärisid Savisaare Tallinn nuumab? Tallinna linnapea Edgar Savisaar sai täna altkäemaksu võtmise kahtlustuse ning asjaga seostatakse ka ehitusettevõtja Aivar Tuulbergi, kelle ettevõtetel on linnaga mitu pikaaegset ehituslepingut. Sõõrumaa, Otsa ja Rand kompavad pimeduses Suurärimehed Jaanus Otsa, Urmas Sõõrumaa ja Raivo Rand, kes on Tallinna linnapeaga tihedalt ärikoostööd arendanud, ei osanud Edgar Savisaare kinnipidamisele valgust heita. Edgar Savisaar sai kahtlustuse altkäemaksu võtmises Kaitsepolitsei kahtlustab Tallinna linnapead Edgar Savisaart korduvas altkäemaksu võtmises. Uudised18. september 2015 Politseiamet maksab 3 miljoni eurost üüri äsja sündinud riiulifirmale Politsei- ja piirivalveamet hakkab oma Tallinnas asuva Politseimaja üüriarveid edaspidi tasuma PBG Holding Investile, mis on alles augusti keskel loodud osaühing ning registreeritud riiulifirmade kombinaadi Wasp Project aadressile. Politseimaja kinnistu läks Prantsuse investorile OÜ Pärnu Maantee 139, kes ostis tänavu veebruaris Saksa kinnisvarafirmalt Tallinnas Pärnu maanteel asuva Politseimaja, leidis kinnistule uue omaniku. Uudised11. september 2015 Vaata, keda saad viiesajase eest! Eesti esinduslikem ja mõjukaim majanduskonverents Äriplaan 2016 toob lavale enneolematult uhke valiku Eesti kapitaliste. Praegu veel võid liituda nende rohkem kui viiesaja osalisega, kes juba oma tulekust teada andnud. Aktiivselt Eestisse investeeriva Rootsi varahalduri East Capitali juht ja suuromanik Peter Elam Håkansson soovitab võtta avasüli vastu rohkem sisserändajaid ja tuua riigiettevõtted börsile. Uudised2. september 2015 Eesti esinduslikemale majanduskonverentsile Äriplaan on registreerunud 450 osalejat. Kui Sa pole veel kirjas, siis nüüd on viimane aeg. Kõik tegijad on kohal. Juhtkiri28. august 2015 Äriplaanil astub üles eesti ärikultuuri elav ajalugu Äripäeva tänase kaaneloo peategelane on Eesti äriajaloo vastuolulisemaid mehi. Rein Kilgi maine on pika ajaloo tegutsemisaja jooksul külge saanud nii hulga plekke, et nii mõnigi Äriplaanile tulija on pahandanud, miks Kilk üldse lavale tuleb. Uudised13. august 2015 Piilu Reet Roosi portfelli Reklaamiettevõtja Reet Roos selgitab oma investeerimispõhimõtteid ja tunnistab üles, missugused reklaamid talle endale meeldivad. Uudised5. august 2015 Uudised31. juuli 2015 Eesti ostukeskuste turg on üleküllastunud, kinnitab sügisel Äriplaanil esinev Cityconi juht Marcel Kokkeel. "Ma tõesti ei tea, mida uute kaubanduskeskuste arendajad saavutada tahavad," sõnab ta.

2020/02/16 22:17:35

https://www.aripaev.ee/t/jaanus-otsa

mC4

Postitatud: Laup Dets 01, 2012 21:28 Teema: oled sa lihtsalt üks uskumatult jube kokk.. Pigem lihtsalt vana kooli mees. Postitatud: Püh Dets 02, 2012 19:59 Teema: Hiinas on selline tore ütlus, et ''Ei ole olemas halba toorainet, vaid on olemas halvad kokad''. Kui kanaliha on kuiv, siis on probleemiks küpsetusviis ja/või küpsetusaeg. Õigete vürtside, ürtide jm võib kanaliha olla uskumatult maitsev. Tervislikud asjad võivad vabalt keele alla viia. Dipsy mainitud eined on küllaltki normaalsed tervislikkuse poolest õigetes kogustes, ning tundub, et talle tõesti need meeldivad. Usu või mitte, aga ma vahepeal tõesti vihkasin vett juua (Jõin rohkem piima, teed või mahla.). Vee ''maitse'' oli küllaltki eemaletõukav. Aga nüüd ma joon vett koguaeg, ning kui janu on, siis läheb käsi alati veekannu järele. Postitatud: Püh Dets 02, 2012 22:37 Teema: Saun, õlu ja soolapeekoni peal ahjukartulid olid ikka kuramuse head... Postitatud: Esm Dets 03, 2012 15:49 Teema: Mulle meeldivad head, maitsvad toidud ja joogid, olgu nad tervislikud või mitte. Postitatud: Esm Dets 03, 2012 23:01 Teema: Räägime parem, kuidas paksuks saada. Sest ma olen viimased 4-5 aastat üritanud edutult paksuks saada, aga kondid ikka kolisevad. Postitatud: Teis Dets 04, 2012 08:06 Teema: Söö. Kui ei mõju, söö rohkem. Postitatud: Teis Dets 04, 2012 14:06 Teema: Aga selles asi ongi, et ma söön korralikult. Mõnikord isegi rohkem kui normaalses koguses. Vaatamata sellele, kas toit on tervislik, ebatervislik, hästi rasvane või vähemrasvane. Postitatud: Teis Dets 04, 2012 14:18 Teema: ära liigu Postitatud: Kolm Dets 05, 2012 00:51 Teema: Ära aja kadedaks! Endagi tutvusringkonnas mitu säherdust skeletti, kes õgivad minust kolm korda rohkem. Selliste taustal tekkib selline perpetuum mobile illusioon: ühe kilo sööd sisse, sellest võtad kaks kilo juurde ja mõistatad, kust veel see kaka ja piss tekkib! Postitatud: Kolm Dets 05, 2012 05:22 Teema: Alati söö enne magama minekut ja tarbi kiireid süsivesikuid võimalikult palju (Ning proovi võimalikult vähe trenni teha.). See üldiselt aitab. Kui ei aita, siis lihtsalt tõsta toidu hulka. Viimati muutis seda erik_schults (Kolm Dets 05, 2012 05:43). Kokku muudetud 1 kord Postitatud: Kolm Dets 05, 2012 05:28 Teema: Ma sööngi alati enne magama minekut, sest täiskõhuga tuleb kõige parem uni. Postitatud: Nelj Dets 06, 2012 12:29 Teema: Lost, mine kaitseväkke, harjud suurte portsudega kolm korda päevas ära, tuled välja ja siis on kogu aeg kõht tühi aga enam trenni teha ei viitsi, lisaks õllekad sõpradega - instakilod! Postitatud: Reede Dets 07, 2012 00:57 Teema: Proovi sumode dieeti. See oli midagi sellist, et jätad hommikusöögi vahele, siis läheb su keha mingisugusesse säästmis režiimi ja siis söö üks korralik ekstra suur lõunasöök. Kaua üleval olemine pidavat kah kaalutõusu soodustama. Postitatud: Laup Dets 08, 2012 12:56 Teema: Naljakas jah - sumotorid peavad ikka jõhkrad õgardid olema. Sest see trennimahv on neil ikka väga suur peal, pakuks et suurem, kui tippsportlastel, sest tiitlivõistlused pole mitte kord, vaid 6 korda aastas. Ja kuidas sealjuures seda kehakaalu hoida... Postitatud: Püh Dets 09, 2012 08:33 Teema: Pärast seda, kui lihast lahti ütlesin, olen palju tervislikumalt toituma hakanud. Ei, liha kindlasti mitte ebatervislik pole (lihtsalt õige kogus, aga see on iga toiduga nii), aga lihtsalt sel juhul peab palju rohkem arvestama sellega, mis ainetest võib puudu jääda ja rohkem mõtlema oma toitumiskava peale. Õnneks on mu koolisöökla nii ropult rikas, et ma väga muretsema ei pea, et millestki puudus tuleks. Postitatud: Püh Dets 09, 2012 11:17 Teema: ma puht huvist küsin - miks sa lihast siis ära ütlesid? lihtsalt eksperimendi mõttes või oi ei kõik need vaesed loomakesed? Postitatud: Esm Dets 10, 2012 21:21 Teema: Alguses eksperimendi mõttes, aga vaikselt liigun selle parema poole. Ma ei ole mingi veggie-aktivist või mingi jõhker aktivist sel teemal, aga see oleks väga silmakirjalik, kui mul oleks loomadest kahju (ja seda mul tihtipuhku on), aga ise söön endale seda sisse. Üldiselt ma inimesi sellest aspektist ei kritiseeri ja ma olen ise ka üleminekuperioodis, aga kui hakkad siga tappes uluma või kahetsust tundma, siis nahhui süüa seda. Kui kahetsust ega mingit tunnet pole, siis pole midagi viga, vähemalt oled endaga aus. Kõige vähemalt oleks lihtsalt hea teada, kuidas loomi koheldakse, mis su taldrikule sattunud on. Arvestades seda, et ma olen USA-s, ning ma käisin Minnesota state festivalil, kus oli ka farmidega seotud asju tutvustamas, siis mul hakkas küll vastu, kui üks siga, nii täis nuumatud et ei jaksa üles tõusta, on väikeste põrsastega mingis väikeses kastis, kus üksteise otsas kõnnitakse. No nahhui?!?! Kuigi koolisöökla siin ja lähedalasuv pood on väga Fair Trade, local production, hästi koheldud loomade, keskkonnasõbraliku rõhuga (nt loomaliha ostetakse vähem sisse, et kasvuhoonegaaside mahtu vähendada), nii et siin mul isegi liha oleks okei. Aga nagu ütlesin, ma ei kurda, toidud on nii head ja mitmekesised, et lihast pole ammu puudust tundnud. Ma liha söömisel kindlasti nüüd mingit seppukut tegema ei hakka ega patja uluma, aga lihtsalt üritan seda vähem tarbida, ja hetkel on võimalik seda 0-ni kahandada. Postitatud: Esm Dets 10, 2012 21:31 Teema: Üldiselt ma inimesi sellest aspektist ei kritiseeri ja ma olen ise ka üleminekuperioodis, aga kui hakkad siga tappes uluma või kahetsust tundma, siis nahhui süüa seda.

2020/05/28 08:38:44

http://www.baka.ee/foorum/viewtopic.php?t=3284&start=20

mC4

Elvi Karus (78), kes oma energilisuse poolest passinuks paljudesse ametitesse, on elus leiba teeninud peamiselt müüjana – enamasti Tartumaal Tabiveres poes, aga ka turul. Praegu pensionipõlve pidav naine on lahkesti nõus mälestusi jagama. Teinekord tuli hakkama saada ka kriminaalse elemendiga. Kui teisi hingelisi poemajas polnud, sai loota vaid oma külmale närvile ja kindlale meelele. Pood asus raudtee ääres ja nii sattus ükskord päeva viimaseks ostjaks võõras mees. Tellis õlle kohapeal joomiseks. Kui ma võõrale vahetusraha tagasi ulatasin, haaras ta ootamatult mul käest kinni: "Kas sa ei karda? Võin su maha lüüa!" "Ei karda," ütlesin julge häälega ja vaatasin laoruumi poole, nagu oleks seal veel keegi. Tegelikult olin üksi, abi polnud kusagilt loota ja süda värises sees. Telefon poes ju oli, aga helistada polnud kuhugi, sest külas polnud seda kellelgi. Mees passis, kuni asjad kokku panin ja raha sahtlist seifi viisin. Seisis maja ees veel siis, kui aknaluuke sulgesin. Kodu poole minnes hoidsin end vaos, et lausa jooksma ei hakkaks. Edaspidi pelgasin õhtuti üksi sahtleid ja uksi kinni panema jääda. Kui mõni tuttav enne sulgemist poodi tuli, palusin tal ennast ära oodata. Kauplemisel tuleb kasuks oskus inimestega ladusalt suhelda ja koguni enda arvel nalja teha. Selle iseloomujoone olen kaasa saanud emalt, kes käis turul müümas mune, aedvilju ja muud kodust kraami. Emal ei läinud ükskord äri kohe mitte kuidagi, sest naaber ja konkurent muudkui huikas, et ostke, mul on kõige värskemad munad. Turupäev hakanud juba läbi saama, temal mitukümmend muna veel korvis ja tuju nadivõitu. Lõpuks jäänud üks mees tema leti ette seisma. Ema rehmanud käega, et eks te minge ostke sealt, kus on maru värsked, minul tulevad homme juba tibud välja. Mees hakanud naerma ja ostnud ära kogu tema kauba. Turul tuli vahel müümas käia minulgi. Eraettevõtjana, nagu selle kohta praegusel ajal öeldakse. Kui konkurents väga kibedaks kipub, tuleb kaupmehel ka lahingusse minna. Kõik minu leti ette seisma jäänud ostjad meelitas kord endale üks kurgimüüja, lubades parema hinna teha. Läksin aktiivse tädi juurde ja ähvardasin tasase häälega, aga kindlameelselt, et sinna ma nüüd seisma jään. Niipea, kui mõni ostja tuleb, meelitan enda juurde! Hoiatusest oli abi. Ühe korra aastakümneid tagasi sattusin oma kurkidega ka Leningradi turule. Seal sain kogeda sotsiaalse reklaami väge. Hommikul, kui kaalu välja sättisin, tuli minu juurde muldvana pisikest kasvu eideke ja küsis kaht kurgikest tasuta. Andsin talle need ja mutike saatis mulle ostjaid, nii et mul polnud teha muud, kui järjekord ära teenindada. Väike müügimees aitas ema Kuna mu koolieelikust pojale Matile lasteaiakohta ei antud, oli ta vabapidamisel ning lippas koduümbruses, poe ees ja seeski omatahtsi ringi. Mõnikord tegi poisipõnn poe lähistel hoolega reklaami, et siin müüb minu emme, tulge ostma! Küllap oleks ostetudki rohkem, kui inimestel oleks olnud rohkem raha ja poes rohkem ihaldusväärset kraami. Kui poeke oli ostjaid paksult täis, polnud mul hetkekski aega silmi kaalult ega rahalt kõrvale pöörata. Kord tuli naabrinaine mulle ütlema, et kas ka tead, kuidas su väike müügimees tegutseb. Poiss oli tassinud rosinad kommikühvliga õue ja jagas neid parajasti lahkelt mängukaaslastele. Sama teed kadusid sageli ka koju ostetud barankad ja muu suupärane kraam. Valvsad kodanikud poe ees ja sees Ajal kui need poelood juhtusid, ei olnud igas peres telefoni, muudest infokanalitest rääkimata. Kodanikuvalve toimis aga edukalt. Kord tormas poeuksest sisse otsustava näoga naisterahvas ja nõudis mandariine. Avaldasin imestust ja kinnitasin, et mul pole neid kes teab mis ajast müügil olnud. "Ära püüagi salata, teie maja lähedal prügikasti juures on värsked koored maas!" käratati mulle. No kuidas sa teed inimesele selgeks, et defitsiitset kaupa võidi müüa mõnes teises poes või ka linnas. Suitsuvorsti juhtus vahel vaid suurte pühade eel mõni kang maapoodi tulema, aga rahva iha vaesel ajal midagi paremat lauale saada oli suur. See andis inspiratsiooni ka küla vigurväntadele. Üks mees, keda kutsuti Rummu Jüriks ja kelle ristinime paljud ei teadnudki, läks lõunapausi ajal metsakombinaadi tööliste juurde ja hõikas: "Mis te passite, Elvi poodi toodi suitsuvorsti!" Irvhambal oli muidugi naljakas vaadata, kuidas naised kaupluse poole liduma pistsid, aga mida polnud, seda polnud. Ja muidugi olin mina see, kellel tuli vaat et ladu vorstihimulistele ette näidata. Asi oli aga naljast kaugel, kui kord Jõgeva kooperatiivist kontrollid kohale tulid. Mind süüdistati ei vähemas ega rohkemas kui ostja petmises 10 kopikaga. Kinnitasin kõva ja kõlava häälega, et pole kedagi petnud, sest numbrid klappisid mul kopika pealt. Vaadati siis saatelehed üle ja – tõsi mis tõsi, saiapäts maksis ikka 22, mitte 12 kopikat, nagu üks kiusakas papi oli kaevanud. Kaebupunn ise oli oma ettevõtmisest nii põnevil, et ootas koos paari teise uudishimulikuga poe lähistel põõsa taga. Lootis ehk näha, kuidas mind, käed raudus, ära viiakse! Jõgeva ülemustel ei jäänud kiibitsejad märkamata. Neile öeldi kõva häälega, et peate väga rahul olema, sest teil on väga aus ja oma tööd täpselt tegev müüja.

2021/09/26 13:01:38

https://tiiu-digi.ohtuleht.ee/1027324/jarjejutt-elvi-poelood-mis-te-passite-poodi-toodi-suitsuvorsti

mC4

Täpsem otsingu süntaks Raamatu Otsing toetab järgmist täiustatud süntaksit raamatute sisestusvälja otsingul. Lihtsaim viis seda teha on kasutadaTäpsem otsingkasutada. Selle funktsiooniTäpsem otsingsaab kasutada ka otse otsinguväljal, kasutadesTäpsem otsingusüntakskasutatakse. EtTäpsem otsingusüntakssaab kasutada ka siis, kui laadite otsingud registreeritud kasutajatele. EtTäpsem otsingusüntakskoosneb alati nnTegusõna, millele eelneb otsingustermin ja selle ":"(kahekordne punkt). Näiteks otsingudauthor:brownpärast kõiki raamatuid autoriga "pruun" (juhtum üldiselt ignoreeritakse). EtTegusõnaon käesoleval juhul "autor", otsingustermin "pruun" Kui otsitakse otsingutermineid eriliste tähemärkidega (nt ruumid, koolon jne), tuleb neid otsingutermineid otsida ühe või kahe jutumärkides.'Vastavalt."raamitud. Kui need raamimine märgid ilmnevad otsingustermin ise, neid tuleb korrata otsingustermin. See kehtib kõigiTegusõnad, mitte ainultauthor, mis on siin eeskujuks. Erimärkide näited: author:"Dan Brown"Otsib autorit "Dan Brown", st tühikuid ja eesnimesid. See sõna jada peab toimuma täpselt autori nime all, st kui autorit nimetatakse "Brown, Dan", ei leidu kõnealust raamatut selles näites (siin oleksauthor:brown author:danparemini). author:"Elisabeth ""Nobelpreisträgerin"" Jellinek"Otsi autori "Elisabeth" Nobeli preemia Võitja ' Jellinek '. Uuesti, määratud tekst peab toimuma täpselt autori nimi ja see näide ilmselt ei ole mõtet paljud raamatu otsingud. Jutumärkide kordamine otsinguterminis on siin näidatud erimärkide otsimisel. ToetatudTegusõnad JärgmineTegusõnadkasutatakseTäpsem otsingusüntaksToetab: author: Otsingud autori nimi võib toimuda mitu korda, siis iga määratud otsingustermin peab toimuma kusagil autori nimi. Näide:author:brown title: Otsingud raamatu pealkirja, võib toimuda mitu korda, siis iga täpsustatud otsingustermin peab toimuma kusagil raamatu pealkiri. Näide:title:sakrileg eanVõiisbn: Otsib asjaomaseid EAN (13 numbrit) või ISBN (10 numbrit). Veenduge, et number on õigesti kirjutatud ja numbrite arv. ISBNs võib olla ka "X" viimases kohas. Arvesse võetakse ainult õigesti sisestatud ISBN või EAN. Tühikuid ega sidekriipsu ei ole vaja määrata. Tavaliselt, kui on piisav, et määrata number (EAN või ISBN), algab EAN numbriseeriaga "978", nii et see muutub vahetuseks ka pärast vastavat ISBN (EAN ja ISBNs, kui EAN algab "978"). Võib ilmneda ainult üks kord otsingustermin. Näide:ean:9781234567890 noean:yes: Otsib ainult raamatuidIlmaISBN või EAN. Võib toimuda ainult üks kord ja ei ole otsingusterminit. onlyean:yes: Otsib ainult raamatuidkoosISBN või EAN. Võib toimuda ainult üks kord ja ei ole otsingusterminit. cover:hardcoverVõicover:paperback: Otsib ainult köidetud raamatuid või paberid. Võib toimuda ainult üks kord ja ei ole otsingusterminit. condition:newVõicondition:used: Otsib ainult uusi või kasutatud raamatuid. Võib toimuda ainult üks kord ja ei ole otsingusterminit. source:privateVõisource:dealer: Otsib raamatuid ainult raamatukaupljatelt (või antiquanilt) või eraisikutest isikutelt. Võib toimuda ainult üks kord ja ei ole otsingusterminit. publisher: Otsib raamatu väljaandja (resp. Publisher). Kuvatakse ainult need raamatud, mida on kasutatud väljaandja või kirjastajaga, et kasutada vastavat otsingusterminit kõikjal. Kui see võib ilmneda mitu korda, siis kõik otsingusterminid peavad ühtima. Näide:publisher:rororo -publisher: Otsib raamatu väljaandja (resp. Publisher). Kuvatakse ainult need raamatud, mis publitseerijal või väljaandjal on vastav otsingustermin.Ei oleon viinud näite:-publisher:rohwolt countryVõi-country: Otsib ainult teatud riigist pärit raamatuid või ei ole pärit konkreetsest riigist. Otsingustermin võib olla vastava riigi 3-kohaline ISO-kood või riigi nimi. Võimalik on mitu teavet, siis peab raamat olema pärit ühest määratud riigist või ei tohi olla pärit ühest määratud riigist. Tähelepanu: riik, kust raamat pärineb, ei pruugi olla midagi pistmist keelega, milles raamat on kirjutatud. Riik on tavaliselt raamatumüüja asukoht, kes saadab raamatu. Seepärast on see laevaveokulude määrav tegur. Näide:-country:USA currencyVõi-currency: Otsib ainult teatud valuutadega või ilma. Otsinguterminina saab kasutada valuuta nime (tavaliselt 3 tähte). Mitu teavet on võimalik, siis tuleb raamatut pakkuda ühes määratud valuutas. Näide:-currency:USD shipping: Tarneriik. Näidustuse puhul, nagucountry(ISO-kood). Määratleb riigi, kuhu lähetuskulud võetakse. Võib juhtuda ainult üks kord. Näide:shipping:DEU languageVõi-language: Otsib ainult määratud keeles või mitte määratud keeles kirjutatud raamatuid. Praegu saab keeleks määrata ainult "Saksa", "inglise", "Prantsuse" või "tundmatu". Ettevaatust: keele määratlemine, milles raamat on kirjutatud, ei ole usaldusväärne. Siin võib teha valeavaldusi. Kahtluse korral võtke edasimüüjaga ühendust vahetult enne ostmist. Võimalik on mitu teavet. Näide:language:german minpriceVastavalt.maxprice: Otsib ainult teatud miinimum-või maksimumhinnaga raamatuid ilma saatmiskuludeta. Lubatud on ainult numbrid (dot või kriipsu saab kasutada koma). Näidustus on €. IgaTegusõnavõib toimuda ainult üks kord. Näide:minprice:3 maxprice:15 includingshipping:yes: Kui see on märgitud, esitatakse hinnateaveminpriceResp.maxpricehind koos saatmiskuludega. minyearVastavalt.maxyearVõiyear: Otsib raamatuid, mis on avaldatud vähemalt või kõige rohkem või täpselt näidatud aastal (neljakohaline aasta). IgaTegusõnavõib toimuda ainult üks kord otsinguterminis. Näide:minjear:1953 maxyear:1958 edition: Otsib kindlat väljaannet, täpsustades ainult numbreid (mitte Rooma numbreid). Võib juhtuda ainult üks kord. Näide:edition:2 minvolVastavalt.maxvolVõivol: Otsib linti. Kui määratud on ainult miinimum-või maksimummäär, võrdub see sama numbriga muude kriteeriumide määramisel. Ainultvolotsib seda linti. IgaTegusõnavõib toimuda ainult üks kord otsinguterminis. Näide:minvol:2 maxvol:4 exactvol:yesSellisel juhul on ainult tulemused, mis on täpselt samad, misminvol,maxvolVõivolon sätestatud reguleerimisala. Onexcactvol:yestulemused, mis sisaldavad kõiki määratud mahtusid, kuid ka neid, mis ületavad neid, kuvatakse ka. picture:yes: Otsib ainult neid raamatuid, millel on eelvaatepilt. Võib toimuda ainult üks kord ja ei ole otsingusterminit. extraVastavalt.-extra: Soovitud või ebasoovitavad omadused raamatu. Otsingusterminid on praegu "Pod" (ümbertrükise printimine nõudmisel), "firstedition" (esimese väljaande jaoks), "allkirjastatud" (allkirjastatud raamatute puhul), "dustjope" (kaitsekatte jaoks), "ebook" (e-raamatute või elektrooniliste raamatute puhul), "audioraamat" (audioraamatuid), "alla laadida" ( elektrooniline allalaadimine), "tellimus" (ajakirjade tellimine) ja "oksjon" (oksjonil). Võib ilmneda mitu korda. Näide:-extra:pod extra:dustjacket platformVastavalt.-platform: Küsitleda või mitte-dequirable raamatuplatvormid. Võib kindlaks määrata, milliseid raamatuplatvorme (nt Amazon, E-Bay, Abebooks jne) peaks esitama päringuid või mitte. Võib toimuda mitu korda. Võimalikud platvormid Abebooks.co.uk, Abebooks.com, Abebooks.de, Abebooks.fr, Abebooks.it, Abo-direkt.de (ZS), Achtung-Buecher.de, Agapea.com, Alibris.co.uk, Alibris.com, Amazon.ca, Amazon.co.uk, Amazon.com, Amazon.de, Amazon.de (Int.), Amazon.es, Amazon.es (Int.), Amazon.fr, Amazon.fr (Int.), Amazon.in, Amazon.it, Amazon.it (Int.), Antiquariat.de, Apple.com, APress.com (AT), APress.com (DE), APress.com (GB), APress.com (JP), APress.com (US), Archiv, Audible.co.uk, Audible.de, Averdo.com, Awesomebooks.com, Bambook.com, BarnesAndNoble.com, Beck-shop.de, BetterWorldBooks.com, Biblicadirect.com, Biblio.com, Blackwell.co.uk, Bol.com, Bonanza.com, Book24.ru, Bookdepository.com, Booklooker.de, Bookspot.nl, Bookspot.nl (EB), Bookspot.nl (EN), Brandenburg-Buch.de, Bruna.nl, Bsigroup.com, Buchfreund.de, Buecher.de, Buecher.de (AT), Calendars.com, Casadellibro.com, Chelseagreen.com, Deutscher-pressevertrieb.de, Dodax.at, Dodax.ch, Dodax.de, Dodax.nl, Ebay.at, Ebay.au, Ebay.be (Franz.), Ebay.be (Holl.), Ebay.ca, Ebay.ca (Franz.), Ebay.ch, Ebay.co.uk, Ebay.com, Ebay.de, Ebay.es, Ebay.fr, Ebay.hk, Ebay.ie, Ebay.in, Ebay.it, Ebay.my, Ebay.nl, Ebay.ph, Ebay.pl, Ebay.sg, Ebook.de, Ebook.de (Audio), Ebook.de (EB), eBook.nl, eBooks.com (AU), eBooks.com (CA), eBooks.com (UK), eBooks.com (US), Eden.co.uk, Foyles.co.uk, Franzis.de, google.com, Gutenberg.org, Haugenbok.no, Hive.co.uk, Hoepli.it, Hugendubel.de, Hugendubel.de (EB), Hugendubel.de (TB), Iberlibro.com, Ibs.it, Indigo.ca, InformIT.com, Internet-bookshop.com, Jokers.ch, Jokers.de, Kiddinx-shop.de, Kobobooks.cn, Kobobooks.co.uk, Kobobooks.com, Kobobooks.com.au, Kobobooks.com.br, Kobobooks.fr, Kobobooks.it, Kobobooks.nl, Lafeltrinelli.it, Lehmanns.de, Libraccio.it, Lijsterrijk.nl, Lira.hu, Livre-Rare-Book.com, Lonlyplanet.com, Mann-ivanov-ferber.ru, Medimops.de, Momox-shop.fr, Musicnotes.com, Nationalgallery.co.uk, Notenbuch.de, Ordnancesurvey.co.uk, Ordochbok.se, Orellfuessli.ch, Orellfuessli.ch (AU), Orellfuessli.ch (EB), Ozon.ru, Palgrave.com (DE), Palgrave.com (GB), Palgrave.com (JP), Palgrave.com (US), Powells.com, Priceminister.com (Anc.), Priceminister.com (EB), Priceminister.com (Lit.), Priceminister.com (Manga), Priceminister.com (Oth.), Proxis.com, Rheinberg-Buch.de (G), Rheinberg-Buch.de (N), Scholastic.co.uk, Speedyhen.com, Springer.com (AT), Springer.com (CH), Springer.com (DE), Springer.com (GB), Springer.com (IT), Springer.com (JP), Springer.com (MX), Springer.com (US), Stanfords.co.uk, Textbooks.com, Tfaw.com, Thalia.at, Thalia.at (A), Thalia.at (EB), Thalia.at (F), Thalia.at (S), Thalia.de, Thalia.de (A), Thalia.de (EB), Thalia.de (F), Thalia.de (S), Thebookpeople.co.uk, Theworks.co.uk, ThriftBooks.com, TrinityRoad.com, Vitalsource.com, Vjbooks.com, Voordeelboekenonline.nl, Waterstones.co.uk, Wordery.com, Yakaboo.ua, Zookal.com, Zvab.com, ЛитРес.ру on:. keyword: Otsib määratud otsingusterminit. Otsingustermin peab ilmuma suvalises raamatus (autor, tiitel, kirjelduse tekst, väljaandja jne). Kui see võib toimuda mitu korda, siis iga määratud termin raamatus tuleb tsiteeritud igal pool. See on vaikekäitumine isegi juhul, kuiTegusõnaMääratud. Näide:-platform:Amazon.de -author: Tagastab ainult määratud otsingusterminiga vastavuses olevad tulemusedEi oleautori nimele lisatud. Kui see võib toimuda mitu korda, ei pruugi ükski määratud tingimustest ilmneda. Näide:-author:christine -title: Tagastab ainult määratud otsingusterminiga vastavuses olevad tulemusedEi olelisatud raamatu pealkirjast. Kui see võib toimuda mitu korda, ei pruugi ükski määratud tingimustest ilmneda. Näide:-title:geschichte -: Tagastab ainult määratud otsingusterminiga vastavuses olevad tulemusedEi oleKui see võib ilmneda mitu korda, ei pruugi ükski määratud tingimustest ilmneda. Näide:-:beschädigt dealer: Tagastab ainult selle kaupleja tulemused (nimi või nime osad). Näide:dealer:maier -dealer: Tagastab ainult määratud otsingusterminiga vastavuses olevad tulemusedEi oleettevõtjana. Näide:-dealer:maier sort: Sordi, määratleb tulemite loendi sortimise. Võimalikud mõisted on "hind" (hinna järgi), "priceship" (hind pluss saatmiskulud), "autor" (autori nime järgi), "pealkiri" (raamatu pealkirja järgi), "kõigepealt" (pärast saabumist, kiireim raamatute esimene) ja "tulemus" (kõige tulemustega raamatud esimesena). Kui otsingutermini ees on miinus "-", siis sortimine tühistatakse (kahanevas järjestuses). Võib juhtuda ainult üks kord. Näide:sort:-priceship listtype: Loendi tüüp määratleb, millised tulemite loend välja näeb. Võimalikud mõisted on "raamat", "tulemus" (tulemused, identsete raamatute kombineerimisel tulemused) ja "result_smart" (nagu "tulemus", ainult siis, kui on ainult üks tulemus, et raamat ise kuvatakse kohe). Võib juhtuda ainult üks kord. Näide:listtype:book pagesize: Lehe suurus, määrab, mitu elementi tulemus lehel peaks olema. Lubatud on ainult numbrid. Võib juhtuda ainult üks kord. Näide:pagesize:50 page: Lehekülg, määrab, millist lehte kohe kuvada (tavaliselt esimene). Ainult üks kord võib juhtuda ainult lubatud numbrikohtade puhul. Näide:page:5

2019/10/23 15:22:02

https://ee.diebuchsuche.com/c.php?cid=1003

mC4

Mobiilne elu ja mobiilne 4G internet - Telia Suurem Interneti-liige. Kahepoolne kontakter tervitab teie jaoks "naudib". We always keep within the EU law in our work. Aga need tööd pole ka kuhugi jõudnud. Teksti "Juurdepääs veebitelegrammi dokumendile" all on meilis link. Just make your work quickly, responsible and scrupulous and you will get a lot of tasks and will have the opportunity to earn a good money. Eesti Eesti Andmesidevõrgu aktsiaselts lubab, et kahe aastaga jõuab kiire internet pea kõigi Kagu-Eesti suuremate asulate elanikeni. Samas jätab ettevõte ütlemata, Suurem Interneti-liige. tuleb raha ja miks eelistatakse firma ühe omaniku, omavalitsuste loodud mittetulundusühingu baasvõrku. Neist pooled saavad Eesti Andmesidevõrgu Aktsiaseltsilt raha tagasi. Selleks tuleb esitada taotlus. Ettevõtte juhatuse esimees Hanna Kaplan lubas, et ülejäänud inimesele viiakse valguskaabel koju maksimaalselt kahe aastaga. Umbes sada liitujat on juba saanud ühenduse," ütles Kaplan. Hiljuti ettevõtte kodulehel avaldatud kaardilt näeb, kuhu kiire internet jõuab. Lisaks veel kolmandik Võrust ja suur hulk väiksemaid asulaid. Tõrva vallavanem Maido Ruusmann on siiski skeptiline. Koguti allkirju, koguti taotlusi ja ei midagi. Ühtlasi käivad kahe ettevõtte vahel läbirääkimised, et esimene saaks teise võrgus teenust pakkuda. Investorid jäävad saladuseks Andmesidevõrgu AS ei plaani piirduda kliendiga. Ettevõtte kodulehe teatel on just praegu viimane võimalus projektiga liituda. Lepingu järgi kulub inimesel optilise kaabli koduõuele saamiseks Suurem Interneti-liige. Sellele lisaks peab kolme kuuga kaabliotsa tuppa ühendama. Aga euroga viimast miili ei ehita. Sõltuvalt lähedalolevate liitujate hulgast maksab see kuni 10 eurot. Kui Elektrilevi sai ühenduste loomiseks 20 miljoni eurose projekti, siis Andmesidevõrgu aktsiaseltsil tuleb puudujääv summa endal leida. Äriplaan on väga hästi läbi mõeldud ja kõik nüansid on paigas. Mitu rahvusringhäälinguga rääkinud omavalitsusjuhti tõdesid samas, et küsimus, kust raha tuleb, on kogu projekti puhul kõige arusaamatum. Omavalitsustele seda öeldud ei ole. Kui see küsimus on, siis seda tuleks küsida Keijo Lindebergi käest," juhatas Kaplan. Läbi selle ettevõtte kuuluvad talle pooled Eesti Andmesidevõrgu AS-i aktsiad. Paraku ei leidnud ta aega rahvusringhäälinguga suhelda ja sestap jäävadki ettevõtmise väidetavad rahastajad saladuseks. Kas omavalitsuste MTÜ ajab advokaadiga äri? Teise poole Eesti Andmesidevõrgu aktsiatest sai endale läinud aasta septembris samanimeline mittetulundusühing. MTÜ Eesti Andmesidevõrk loodi Seni on mittetulundusühing tegelenud kiire interneti baasvõrgu rajamisega. Omavalitsuste loodud mittetulundusühingu ja erafirma side on segane. Juba aasta tagasi, kui Eesti Andmesidevõrgu AS inimesi liituma kutsus, ütlesid ettevõtte juhid, et projekt valmib koostöös omavalitsustega. Omavalitsused korraldasid seepeale kiire koosoleku ja teatasid, et nemad aktsiaseltsi asjadesse ei puutu. Mittetulundusühingu juhatuse liige Raivo Tammiksaar töötas samal ajal aktsiaseltsi tegevjuhina. Praeguseks on omavalitsuste loodud mittetulundusühing ja äriettevõttena toimiv aktsiaselts juba selgemalt seotud. Hanna Kaplan kuulub mõlema juhatusse. Ühele on kantud MTÜ rajatud või veel plaanitav baasvõrk ja teisele alad, kuhu AS viimast miili lubab. Umbes 90 protsendi ulatuses need kattuvad. Hanna Kaplan usub, et see seos on juhuslik. MTÜ Eesti Andmesidevõrk rajatud baasvõrk punasega ja Suurem Interneti-liige. rajatav baasvõrk sinisega. Eesti Andmesidevõrgul ei ole näiteks baasvõrku Räpinas. Mida on maailmas uut? Kiirus, vaid kiirus ei muud … Pea nelikümmend aastat on Tõnis Mägi seda lugu laulnud nüüdseks ja vähesed asjad on maailmas rohkem muutnud kui interneti ühenduste kiirused. Kuidas teada saada, mis Su netiühenduse kiirus tegelikult on? Veel paar aastat tagasi võis sellistest ühenduskiirustest vaid unistada. Ja neid kohti on veel, kus Eest Andmesidevõrgul ei ole baasvõrku, aga me siiski arendame seal," kinnitas Kaplan. Missugused on omavalitsuste loodud MTÜ ja eraettevõtte suhted, jäävad suuresti ärisaladuse taha. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et MTÜ Eesti Andmesidevõrk pole kaks aastat majandusaasta aruannet esitanud. Valga vallavanem Margus Lepik kinnitas, et sentigi MTÜ või omavalitsuste raha viimasele miilile ei kulu. Hanna Kaplan lisas, et viimase miili rajamine sõltub kõigest muust kui baasvõrgu omanikust. Hajaasustuses üksikuid liitujaid on väga keeruline baasvõrgu külge liita. 5 ADIMDA İNTERNET HIZLANDIRMA [2020] - UÇUŞA HAZIR MISINIZ? -Etkili İnternet Hızlandırma Yöntemleri Lisaks mängivad rolli kindlasti maastik, teed, raudteed. Kõik see kokku on see, mida tuleb iga liitumisaadressi puhul individuaalselt hinnata. Setomaa Vallavanem Raul Kudre ütles, et huvi projekti vastu oli nende vallas päris suur. Aga mis nüüd seis on, seda ei teagi," tõdes Kudre. Eesti kagunurka pole jõudnud ka riigihanke võitnud Elektrilevi. Kõik asjaosalised olid aktiivsemad paar aastat tagasi, enne riigihanget. Toona paluti vallalt koguni toetuskirju, et ühte või teist ettevõtet kiita. Mõlemad lubavad, et tulevad tegema. Suurem Interneti-liige. jätkuvalt ootame seda viimast miili," ütles Kudre. Siis ühe salanimekirja ma sain, et mis võiks Setomaa vallas toimuda. Aga need tööd pole ka kuhugi jõudnud. Samuti loodab oma haaret laiendada AS Eesti Andmesidevõrk. Samas võtab kõik aega. Pealegi tunnistab aktsiaseltsi juhatuse esimees Hanna Kaplan, et ta on selle ettevõtte ainus töötaja. Toimetaja: Mirjam Mäekivi.

2021/09/19 13:51:34

https://ddr.ee/suurenda-liige/suurem-interneti-liige-875690.php

mC4

Sündmuste veebikonverentsi ärakiri Tammy Fowles, raamatu autor BirthQuake: teekond terviklikkusesseja saidi kapten aadressil SagePlace, rääkis SÜNNIPÄEVADEST, kus kõik su elus on raputatud ja nihutatud, kus pragunevad alused ja killustiku alla on maetud aarded. Lõpuks muutuvad need, kes seda kogevad, lõpuks igal juhul muutunud. David: Tere õhtust kõigile. Ma olen David Roberts. Olen tänaõhtuse konverentsi moderaator. Tahan tervitada kõiki saidil HealthyPlace.com. Meie tänaõhtune teema on "SÜNNIPAKK: üleminek läbi kriisi teie elus". Meie külaline on PhD D. Tammie Fowles, raamatu "BirthQuake: teekond terviklikkusesse". Dr Fowlesi sait, SagePlace on siin HealthyPlace.com. Tere õhtust dr Fowles. Tere tulemast saidile HealthyPlace.com. Täname, et olete täna meie külaline. Mis on a BirthQuake? Dr Fowles: Tere, David. Tore siin olla. Sünnitusvärin on sisuliselt transformatsiooniprotsess, mille käivitab pöördepunkt või kriis, mida ma nimetan maavärinaks. Maavärinad tekivad enamikul meist, kui me seisame ristteel. Neid võib sattuda kaotus, suur elustiili muutus või isegi uus teadlikkus. David: Kui öelda "pöördepunkt" või "kriis", on see midagi monumentaalse suurusega või lihtsalt oluline muutus meie elus? Dr Fowles: Üldiselt on need monumentaalses mõõtmes. Lõppkokkuvõttes võib elustiili muutus või isegi ühtne teadlikkus seda siiski ajendada. Tavaliselt on need valusad kogemused, kuid valu on paljutõotav, kuna need käivitavad paranemisprotsessi. David: Kas saate tuua näite, millele viitate? Dr Fowles: Muidugi. Mees, kes on kogu oma elu töötanud suurettevõtte heaks, kaotab töö, on laastatud, depressioonis, kuid lõpuks avastab, et ta elu tundus tühjana ja astub teisele karjäärile, mis pakub suuremat premeerib. David: Oma saidil ütlete ühe eesmärgi kirjutada "BirthQuake: teekond terviklikkusesse"on aidata inimestel leida oma elus mõte ja eesmärk. Ma arvan, ja see kehtib eriti siin HealthyPlace.com, kus meie külastajad tegelevad mitut tüüpi psühholoogiliste probleemidega häired ja küsige: "miks see minuga juhtus?" kuidas üks algab teekonnal, et leida nende tähendus ja eesmärk elu? Dr Fowles: Noh, tähenduse ja eesmärgi avastamine on igaühe jaoks ainulaadne teekond. Enda jaoks oli asi selles, et ma ei otsinud enam oma elu mõtet, vaid selle asemel, et teha oma elu sisukamaks selle nimel, mida ma suutsin. Tähenduse loomiseks. David: Meil on Tammiega mõned publikuküsimused, siis jätkame: Must ingel: Mul on anoreksia. Pöördepunkt minu elus juhtus enne seda ja anoreksia protsessi läbimine on ülemineku osa ehk tervenemine. Kas see on see, mida sa räägid? Dr Fowles: Jah, ma ütlen, et teie taastumisprotsess viib paranemisele mitmel tasandil. Dottie: Umbes kaks aastat tagasi hakkasin tegelema laste seksuaalse kuritarvitamise probleemidega ja kogesin seda, mida kirjeldasin maavärinana. Mälestused tulid tagasi ujutama ja tundsin end selle kõige üksi. Kas see on tüüpiline reaktsioon või tunne? Dr Fowles: Absoluutselt, Dottie. Tegelikult panin ma oma raamatule nime BirthQuake kuna see protsess sarnaneb esialgu väga maavärinaga. See tervenemisprotsess, killustiku alla maetud varjatud aarded, see ümberehitus võib põhjustada taassünni. Jacob Needleman kirjutas: "Kui olete keset maavärinat, hakkate kahtlema, mida ma tegelikult vajan? Mis on mu kalju? "Ma oskan teie tunnet üksi ja üleolevalt täielikult hinnata. Avastate ka oma kalju, oma jõu. David: Põhimõtteliselt on see, mida te ütlete, - sünniprotsessi läbimisel arendate "uut teie" ja loodetavasti on inimene emotsionaalselt ja vaimselt mugavam kui isegi enne kriis juhtus. Dr Fowles: Jah, mõnel tasandil arendate te uut Davidit või taasavastate tõelise teie. Selle protsessi kaudu tugevdatakse teid. Sünnitusvärin mõjutab kogu inimest, mõjutab meid füüsiliselt, emotsionaalselt, vaimselt ja enamikul juhtudel ka meie välismaailmast. Kai: Kui tunneme, et me ei saa kaugemale minna, ei koge midagi halvemat, kas tunnete, et sellest taastumise protsess on üks osa sellest maavärinast, millest te räägite? Dr Fowles: Jah, ma teen, kuigi me ei pea alati sinna kohta jõudma. David: Kas BirthQuake'il on etappe - alates kriisist kuni tervenemiseni, "uue teie" leidmiseni? Kui jah, kas saate neid meie jaoks kindlaks teha? Dr Fowles: Kindlasti. Sünnivärina esimest faasi kutsun ma "uurimise ja integreerimise etapiks". Selle faasi käivitab värisemine või pöördepunkt. See etapp hõlmab üldiselt palju hinge otsimist, küsimusi, segadust ja ebakindlust. Just selles faasis hakkame uurima, mida me soovime / vajame / kardame jne. Tom Bender kirjutas, et "nagu aed, tuleb ka meie elu hea saagi saamiseks rohida" ja seda me selle esimese etapi ajal ka tegema hakkame. Vaatleme, kus meie elus on vaja umbrohutõrjet ning kus ja mida on vaja istutada ja kasvatada. Samuti kirjutas Bender, et selleks, et inimene ja ühiskond oleksid terved, peab olemas olema vaimne tuum ja vaimne tuum hõlmab austamist. Oluline küsimus, mida peame selle esimese etapi jooksul esitama, on järgmine: "Mida ma päriselt austan ja kuidas üldse kajastub minu elustiil seda, mida ma tõesti austan?" Järgmine etapp on "liikumise faas". Just siin hakkame muutusi tegema. Nad on alguses sageli väikesed. Näiteks võime muuta oma dieeti või kokku leppida kokku kohtumise nõustaja juurde. Viimane etapp on "laienemisfaas". Selles etapis ei mõjuta meie muutused ja majanduskasv mitte ainult meie enda elu, vaid puudutab ka teisi elusid. David: Dr Fowlesi veebisait kannab nime SagePlace. Kui teil on vaikne aeg, soovitan teil istuda arvuti taga ja lugeda seda suurepärast saiti. Teavet pole mitte ainult palju, vaid see on esitatud väga läbimõeldult. Siin on link dr Fowlesi raamatu ostmiseks: "BirthQuake: teekond terviklikkusesse". Siin on paar vaatajaskonna kommentaari seni öeldute kohta, seejärel veel publiku küsimused: flitecrew: Arvan, et minu kogemus kvalifitseerub maavärinaks. Kaotasin nõo, kolm nädalat hiljem kaotasin oma venna, seitse kuud hiljem suri ema temas uni, neli kuud hiljem diagnoositi mu õel ravimatu pankreasevähk ja ta suri ühe aasta hiljem. Olin loobunud oma õe hooldamise tööst ja kui see tehti, polnud mul ühtegi otsest perekonda jäänud ega tööd. Kuid neli aastat hiljem läheb mul hästi, ehkki see oli pikk ja keeruline teekond. Kai: Meil kõigil on olnud oma kohutavad kogemused. Oleme kõik vastuseid otsinud. Vastused peituvad ainult meie endis. Seda mõistan paranemisest. Montana: Ma kogesin mitu aastat tõsiseid röövimisi, mis tegelikult aitasid mul siseneda paranemisprotsessi ja eemaldada valu ja ahastus. Minu küsimus on, kuidas ühendada keha, vaim ja vaim, et leida tasakaal pärast sündi? Dr Fowles: Käitudes kõigi nende enese pühade külgedega. See võtab kindlasti aega, kuid need on omavahel selgelt seotud. Laurence J Bennet märkis, et "Tervendamine on saabunud asjade ümberkorraldamise ja taasintegreerimise protsess lahku. "See protsess võtab samm-sammult vaimu / keha / vaimu integreerimiseks teadliku pingutuse koht. On mõned imelised raamatud, mis võivad teile Montana jaoks abiks olla, näiteks Ken Pelletieri raamatud - "Mõistus tervendajana, mõistus tapjana"ja"Heli meel, heli keha. "Neid on veel mitu. David: Siin on kaks sarnast küsimust: Must ingel: Mis siis, kui kogu protsessi läbimise asemel nurjub. Kuhu see sind jätab? Keiki: Mis siis, kui paranemine ei õnnestu, nii et ripitate lahtised haavad (sõna otseses mõttes) ega tunne kunagi lohutust? Dr Fowles: Paranemine on protsess. Võite arvata, et olete läbi kukkunud, kui olete ainult komistanud. Ken Nerburn soovitab: "Peate endalt küsima mitte seda, kas te paranete, vaid kuidas te paranete." Võite arvata, et olete jõudnud lõppu, kui olete tegelikult lihtsalt teises pöördepunktis. tjs53221: Ma mõtlesin, kas on mingit võimalust uue sünnituse või sünnitõve kiirendamiseks. Olen kolm ja pool aastat lahutatud ja ei tundu, et saan valu üle ja saan oma eluga hakkama. Mida ma teha saan? Dr Fowles: Huvitav, kas olete otsinud nõustamist, kui olete otsinud mõne grupi tuge. Need on kaks kasulikku sammu. tjs53221: Jah. Olen teinud mõlemad. Dr Fowles: Ehk kui teil on jätkuvalt valu, jätkub teil endiselt kasvu. Isegi teie valu võib olla tee võimaluseni. Kas sa ajad? Kas olete otsinud selle valusa kogemuse õppetunde? Mida te nüüd teete, et enda jaoks tuge ja turgutust pakkuda? David: Üks asi, millest te oma raamatus räägite, on müüt "õnnelikult kunagi hiljem". Oleme sunnitud uskuma, et abikaasa, lapsed, valge pikse tara ja raha omamine on ideaal. Tegelikult ei jõua paljud inimesed selleni kunagi! Mida see tähendab? Dr Fowles: Frederick Edwards kirjutas elamisest "edasilükatud makseplaanil", see on see, mida me teeme, kui loodame, et mõni sündmus viib meid õnnelikult kunagi hiljem. Tõde on see, et pole olemas "õnnelikult kunagi pärast seda". täiskasvanulaps: Kuidas saate osaleda nendes pühades aspektides, kui teete kõik endast oleneva, et lihtsalt hingata ja hoida katus pea kohal? Kuidas saate oma perspektiivi tagasi, kui te ei tunne end turvaliselt? Dr Fowles: See ei tule koos õige partneri, tööga jne. See on väga hea küsimus, see, mis mulle südamesse puutub. Esiteks on prioriteet teha seda, mida peate tegema, et end turvaliselt tunda. See tuleb kõigepealt. Ärevuse ja hirmuga elades on keeruline omada positiivset väljavaadet või tervislikku vaatenurka, nii et mõnikord peate teiste perspektiivi "laenama". See aitab teil hoida enda suhtes ootusi tagasihoidlikena, astuda ühe sammu korraga ja usaldada oma parimate võimaluste piires, et teete pimedusest välja. Kui olete hakanud tundma end turvalisemalt ja see nõuab nii teie enda tööd kui ka jõudmist, muutub teie vaatenurk. David: Tahan siinkohal mainida, et meil on väga suur ajakirjakogukond - inimesed, kes peavad oma kogemustest veebipäevikuid. See pole kasulik mitte ainult rändurile, vaid ka külastajatele, kes tulevad kohale ja avastavad, et nad pole oma tunnetes üksi. Dr Fowles: Soovitan ka ajakirjandust. David: Siin on veel mõned vaatajaskonna kommentaarid seni öeldute kohta: Keiki: Inimesed ei jõua kunagi "valge pikse tara juurde", sest nad teevad enda sees liiga palju haiget. Joyce1704: Tõde on see, et olete nii õnnelik, kui lubate endal olla. See tuleb seestpoolt. Nagu ma tean, kui õpid kõiki väikeseid naudinguid armastama, sulavad suuremad probleemid peagi. 1962. aastal kannatasin peaaegu surmaga lõppenud autoõnnetuses, mille tagajärjeks oli täielik amneesia. Mul pidi olema usk, et alustada täiesti uut elu. Uskudes jumalasse ja jumalikku intellekti, rajasin uue elu. See polnud lihtne. Kai: Me ei ole inimesed, kes üritavad vaimseks saada, me oleme vaimsed olendid, kes üritavad inimeseks saada. Dr Fowles: Olen teiega, Joyce ja Pier, täiesti nõus. Reenie274: Mis saab ränkadest traumadest, millega võime oma elus kokku puutuda, asjadega, mis meil on veel lahendamata. Kas see puudutab ka neid? Dr Fowles: Absoluutselt. Nendega silmitsi seismine viib väga sageli sündimusvärinani. David: Veel üks publiku kommentaar: tjs53221: Ma mõnikord ajakirja. Ma arvan, et ma ei turguta end tegelikult sellepärast, et ma elan pidevalt valu peal. Montana: Tervenemine ja kasv nõuab harjutamist, harjutamist, harjutamist ja tahtmist, tahtmist, valmisolekut! Dr Fowles: Absoluutselt, Montana. Edwin Louis Cole täheldas: "Sa ei uppu vette kukkudes, vaid uppad sinna jäädes." Valu peal elamine võib olla teie jaoks endiselt osa protsessist, kuid peate sellest kallist kaugemale minema õde. Kas olete kuulnud dialoogist kui ajakirja tööriistast? David: Kas saate seda lühidalt selgitada? Dr Fowles: Dialoogiks on palju vorme. Kuid üks, mida ma sageli soovitan, on dialoog meie sisemise tarkusega. Igaüks meist sisaldab tohutut tarkuseladu, mida peame vaid kasutama. Kui me lihtsalt kirjutame iseendale, võib meid vaevata valu, viha ja segadus. Kui kirjutame oma sisemise tarkuse juurde ja lubame siis sellele sisemisele tarkusele vastata, siis hakkame tegema edusamme. Seal on hämmastav summa, mida saame iseendalt õppida. David: Üks asi, mida ma tahan küsida: konkreetselt, kuidas liigute valust kaugemale ümberkujundamise alustamiseks "teekonda terviklikkusele", nagu te seda kirjeldate? Dr Fowles: Ma arvan, et esimene samm on küsida endalt: "Kuidas ma siit kasvada saan?" Pole ühtegi konkreetset toimingut, mida igaüks meist saaks võtta ja mis toimiks meie kõigi jaoks. Ma vihkan, et mul võib olla valu. Ma vihkan haiget teha. Kuid kui ma haiget saan, olen õppinud endalt küsima, mis õppetunnid selle valuga kaasa elavad. Mida ma vajan? Mida ma pean tegema? Mida ma pean muutma? jne. James Hillman ütles kord: "Iga suurem muudatus hõlmab purunemist." Millist muutust see jaotus nõuab? David: Tahan tänada dr Fowlesit selle eest, et ta oli täna meie külaline ja jagas meiega oma teadmisi ja kogemusi. Ja tänud kõigile publikule nende tulemise ja osalemise eest. Loodetavasti leidsite sellest abi. Dr Fowles: Tänan teid Davidi eest, kes andis meile võimaluse seda piirkonda koos uurida. Ja tänan teid kõiki siin viibimise eest. Loodan siiralt, et teile oli sellest vestlusest abi. Head ööd. David: Tänan veelkord ja head ööd kõigile. Bipolaarne häire: tõsine psühhiaatriline seisund Autori kohta Dimitri Mihalas Kuidas mitte võtta teistest välja bipolaarset hüpomaania ärrituvust Ma tean, et olen väga tundlik. Olen sõltumatu ja mul oli alati raskusi enese väljendamisega, kui ... Kuulake saateid "Kuidas saada tegevdirektiiviks koolis ja kodus" koos Maureen Bechardi, M.S., ja Karen Huberty, M.Ed. Kuulake saateid "Kuidas saada tegevdirektiiviks koolis ja kodus" koos Maureen Bechardi, M.S., ja ...

2021/09/24 13:19:29

https://et.vox-pbx.com/topics/1267-birthquake-online-conference-transcript

mC4

Erinevad Viimistluspildid Magamistoas 💡 Sisekujundus | ET.HomeInteriorz.com - 2019 Põhiline Sisekujundus Tapeetide kujunduse ideed magamistuppa jaoks Tapeetide kujunduse ideed magamistuppa jaoks Ideed taustapildist kaunistamiseks Kombineeri mustreid Loo märkimisväärset kontrasti Tekstuuritud taustapilt Raami taustpilt Kasutage Wallpaper kui Wainscot Taustapildi taldrikud Tapeedi piirid Jätkake mustrit Kui otsite mitmekülgset, odavat ja hõlpsat lahendust suurepärase ja ainulaadse magamistoa loomiseks, on aeg anda taustale teine ​​pilt. Tänapäeva taustpilt ei ole midagi sellist nagu õudusunenägu, mis on võimatu eemaldada paberist, mida võite aastate jooksul meelde tuletada. Tegelikult on taustpilt peal kaunistamise stseenis suurel määral ja see pole kusagil nii tihti raske töötada kui varem. Enamikku tänapäevast paberit on lihtne üles riputada ja paljud koo kohe kohe seina küljest, kui otsustate uue disaini proovida. Võite kasutada ka eemaldatavat tapeet, et kaunistada oma rentimise magamistuba. Ja ärge arvake, et tapeette kasutamine piirdub täielikult kõikide nelja ruumi seintega. Kui te olete loominguline, võib selle kasutamine kaugemale ilmse. Hea näide on see eklektiline magamistuba, mille on kujundanud Elizabeth Dinkel Design, kes kasutas ainulaadset taustapildi koos vineerplaadiga, et luua hubane ja omapärane magamistuba. Lugege 11 veel suurepäraseid ideid ja näpunäiteid, kuidas kasutada oma toa jaoks erilist puudutust. Uuendatud Michelle Ullmani poolt Värvi asemel, miks mitte kasutada tapeet, et luua oma magamistoas värvilist akende seina? Kõige sagedamini valitakse voodi peal asuv sein, kuid võite ka teise seina esile tõsta või valida seina, mis vajab kõige rohkem huvi. Kui teie ruum on väike, valige piiratud palettaga taustapild, nagu siit kuvatakse kuld-ja valge paber. Kui teie ruum on pime, vali tumedat taustaga taustapilti - hoolimata tavalisest eksiarvamusest, töötavad pimedad seinad kõige paremini pimedas ruumis. Lõbutsege oma aktsent seina; vali taustpilt, mis tõesti lisab ruumi sädele. Kes ütles, et peate oma magamistoas valida ainult ühe tapeetmustrendi? Selle asemel miks mitte kasutada kahte? Mustreid ei ole raske segada, kui valite täiendavate värvide ja kujundustega paberid, nagu siin näidatud ruumis. Parim tulemus on see, kui kaks mustrit on erinevatel skaaladel (üks on teineteist suurem), kuid neil on värvipalett või vähemalt vähemalt kaks värvi. Kui sulle meeldib oma stiil julge, kasutage suurepärast ja silmapaistvat taustapilti, et luua dramaatiline kontrastsus teie peatoe ja muu sisustusega, nagu Elizabeth Dinkeli disain on näidatud siin. See on lihtne viis võtta oma magamistoas tavaline ja erakordne. Valige suur, julge mustrid, nagu siin, või valige hele või sügavale värviga taustapildile; vaid et hoida pilt kontrolli all, ära tegema mõlemat. Tekstuuritud tapeet on veel üks lihtne ja taskukohane viis oma magamistoale iseloomu lisada ja töötab eriti hästi neutraalses ruumis nagu siin näidatud. Kui teie palett on piiratud, on ruumi huvitavaks hoidmiseks oluline lisada palju tekstuuri. Leiad taustpilt, mis on valmistatud tekstureeritud rohupesu, nabbe käsitsi valmistatud paberist, koorega tekstuuridest ja isegi suledest. Kas soovite oma lapse magamistoas (või omaenda) lisada lõbusat seina, kuid neil ei ole piisavalt professionaalse kunstniku palgamiseks eelarvet või kunstioskusi, et seda ise luua? Pole probleemi, lihtsalt kasutage taustapilti. Täismassiga murranguliselt, mis katavad kogu seina, väiksemate hõbedaste kujundustega, nagu siin näidatud kalamudel, on taustapildiks iga teema, mida teie laps saab ette kujutada. Kas otsite ainulaadset võimalust akende seinte loomiseks, võltsitud peavarju, täitke suur, tühi sein või looge suurejoonelise kunsti illusioon? Lihtsalt riputage gorgeous tapeet, ja siis raami see dekoratiivne vormimine. Bam, nüüd on sul kõigil silmad - siin on oma ruumi tähelepanu keskpunkt, ja see ei maksnud õnne. Tegelikult on see projekt, mida sa võiksid seda teha juba nädalavahetuse jooksul. Kõige suurema mõju saavutamiseks vali julge või kummituslik disain. Wainscot lisab toas tohutult suurt riiki või suvila, kuid see võib olla kallis. Kui te armastad kangapäriste traditsioonilist välimust, kuid ei saa seda endale lubada - või kui te rendite ja ei saa seina püsivalt muuta, siis asetage eemaldatav tapeet triibuga disainiga nagu siin näidatud. Sa saad sama efekti nagu wainscot, kuid madalama hinnaga. Nii armas! Võite võltsida ka teisi puitpaneelide kujundusi: palkide, shiplap, taastatud puit, korgi ja puidutorud on kõik tapeet. Kasutage erinevates suundades kujundatud tapeetplaate või ruutu, et luua lõbus ja ainulaadne akende sein, nagu siit kuvatakse eklektiline magamistuba. Lihtsalt kasutades 6-xl või 12-tollist plaatidest - või mõnda muudki mustrist, mida sa armastad - lihtsalt suvalises suunas saad lisada pizatsi ja "vaata mulle" stiili. See on eriti lõbus viis teismelise magamistoas jazzida. Boonusena on lihtsam töötada väiksemate ruutudega kui suured tapeet. Taustapilt on suurepärane võimalus magamistoaga seinale lisada iseloomu, luksust või võlu. Ärge lõpetage seal. Samuti võite kasutada tapeett, et lisada värvi ja huvi kapi uksed, peatoed või isegi mööbel. Ainuke piir on teie kujutlusvõime. See ei ole magamistuba, vaid taustpiirid on populaarne lasteaedades ja laste tubades.Need on lihtne viis seinte kuhjamiseks ja dekoreerimiseks mõeldud teema sobitamiseks ilma liiga palju tööd ja kulutusi. Lõbutsege piiriga, mis tähistab teie lapse lemmikvärvi, looma, multifilmide, kujuteldava maa või hobi; Lõppude lõpuks on piiri eemaldamine lihtne, kui teie laps huvi välja kasvab. Traditsioonilise stiili, mis pole natuke pehme, kerge vaevaga jätkata oma taustapildi kasutamist aknaklaaside ja akende pehmendamiseks. On kõik korras, kui need ei ole täpselt sama mustrid, kui need on samade värvidega sarnased kujundused. Kui kasutate sama mustrit kogu ruumis, valige üks väga piiratud paletiga, näiteks siin näidatud lihtne sinine ja valge disain.

2019/09/21 00:24:11

https://et.homeinteriorz.com/wallpaper-design-ideas-for-bedrooms-5864

mC4

Terviseamet: Põhja-Itaaliast saabunud võrukad püsigu kaks nädalat kodus Tagasi uudiste juurde Loe kommentaare (31) Trüki Saada sõbrale Läinud laupäeval jõudis Põhja-Itaaliast koju tagasi suur bussitäis Võru inimesi, kes käisid seal suusatamas. Paegu on kogu Itaalia koroonaviiruse ohuala ja terviseamet paneb kõigile Itaalias käinutele südamele, et nad kasutaksid oma tervet mõistust ja püsiksid kaks nädalat pärast reisi kodus. "Itaalias ei ole enam tegemist üksikute juhtumitega, vaid kohaliku puhanguga, ja kahjuks pole ka teada, kust see alguse sai. Terviseamet tungivalt ei soovita praegu reisida Itaaliasse," ütles terviseameti meedianõunik Eike Kingsepp LõunaLehele. "Paneme kõigile inimestele südamele, et riskipiirkond on kogu Põhja-Itaalia, mitte ainult mõned üksikud piirkonnad. Reisil käinud Võru inimestel on soovitatav püsida kaks nädalat kodus ja jälgida väga tähelepanelikult, kas tekivad mingid sümptomid. Tegemist on ennetava meetmega, et nakkusohtlikud inimesed ei levitaks haigust. Eriti noorematel inimestel võivad Covid-19 sümptomid olla väga kerged, samas on nad nakkusohtlikud. Loomulikult ei tohiks sel perioodil jätkata tavapärast sotsiaalset suhtlust või, veel hullem, kasutada seda perioodi aktiivse lisapuhkusena," selgitas ta. Terviseamet paneb südamele, et inimesed püsiksid tõesti kodus ja väldiksid otsekontakte ning suhtleksid teiste inimestega ainult kas elektrooniliselt või telefonitsi. "Riskipiirkonnast saabunud ei peaks ise ka poes käima, vaid võiksid paluda sõpru-tuttavaid, kes neile ostud koju ukse taha tooks. Suuremates linnades toimetavad kauplused ka ise toiduained koju. Kus võimalik, võiks seda teenust kasutada. Kui on hädavajadus välja minna, siis ikkagi võiks ohupiirkonnast tulnud isik maski ette panna," ütles Eike Kingsepp. Mis puutub sellesse, et maskid on ka Võru apteekidest viimseni otsas, siis terviseamet tegeleb sellega, et maske juurde hankida. Ja päris viimases hädas saab ka ise maski meisterdada. "Viirus ei nakka lihtsalt niisama, et tänaval kõnnid inimesest mööda. Loetakse, et 15 minutit peab kontaktis olema ühe kuni pooleteise meetri läheduses, seepärast on ka toidukoti üleandmine ohutu," toonitati terviseametist. Itaalias käinud Võru buss praegu seisab Võru Itaalia-reisil käinud buss on desinfitseeritud, kinnitas bussi omanik Merling Reiside OÜ esindaja Inge Vill. "Suur buss oli, üle 30 inimese käis Põhja-Itaalias Šveitsi piiri ääres Matterhornis suusatamas. Võrust sõideti välja 20. veebruaril ja esialgu oli plaan tagasi jõuda pühapäeva öösel vastu esmaspäeva, kuid nüüd tuldi tagasi varem, juba laupäeval, 29. veebruaril. Kui suusareisile mindi, ei olnud veel teada, mis olukord on, alles kui kohale jõuti, tuli viiruseinfo. 25. veebruaril suhtlesime terviseameti ja välisministeeriumiga, küsisime, mida peab tegema. Meile öeldi, et see on enda otsustada ja kui keegi peaks haigestuma, siis tuleb minna lähimasse raviasutusse. Õnneks keegi reisil haigeks ei jäänud," rääkis Inge Vill. Bussifirmast helistati terviseametisse ka nädala lõpupoole ja saadi soovitused buss puhastada ning reisil käinutel soovitati kaks nädalat kooli või tööle mitte minna. "Selle info, et mitte kooli või tööle minna, andsime ka inimestele edasi. Buss puhastati ja bussijuhid on kaks nädalat kodus karantiinis," kinnitas Inge Vill. Kas Võru valla lapsevanemad võivad olla rahulikud, et nimetatud buss on koolilapsi vedama ohutu? Sest see Itaalia-buss on igapäevaselt ka laste koolibuss, muretsevad lapsevanemad. "Kui bussis teostati tavapärane nõutav puhastus, siis oli buss ohutu," kinnitas terviseamet. "Buss seisab, reisijate vedamiseks seda praegu ei kasutata," ütles Inge Vill. Terviseamet kutsub üles tervele mõistusele Kui laps on koolist kodus, et minimeerida sotsiaalseid kontakte, siis ei tohiks see laps koos teiste lastega õues mängida, teisi lapsi endale külla kutsuda või ise külla minna, toonitas terviseamet. Sama kehtib ka täiskasvanute puhul – vältida sotsiaalseid kontakte ja mitte jalutada linna peal. Anonüümsust palunud allikatest on LõunaLehele teada juhtumid, kus laps koolis ei käi, kuid on käinud õues teiste lastega mängimas. Ja samas on neid, kes ei pea tarvilikuks seda soovitust, et püsida kaks nädalat kodus. On juhtunud, et laps on kooli saadetud ja siis on tema klassikaaslased olnud rahulolematud – et mis sa koolis teed, sa pead kodus olema. Ning lapse kooli saatnud lapsevanem imestab omakorda, miks peab kodus olema, me ju ei tule riskipiirkonnast. Ilmselt peetakse silmas terviseameti kodulehel olevat 26. veebruari teadet, kus riskipiirkonnana on loetletud üksnes mõned Põhja-Itaalia piirkonnad. "Me saame uuendada oma kodulehe info kooskõlas teiste Euroopa riikidega. Praegu on ohupiirkond kogu Itaalia, soovitus on kaks nädalat kodus olla. Ja tõenäoliselt tekib riskipiirkonna riike lähiajal juurde," selgitas Eike Kingsepp. Soovitus kaks nädalat kodus olla ja väga tähelepanelikult oma tervist jälgida on antud selleks, et vältida meil siin Eestis haiguspuhangut, analoogselt talitatakse ka Soomes. Kui tekivad haigussümptomid, siis peab helistama oma perearstile või perearsti nõuandetelefonil 1220, kindlasti tuleb öelda, et käidi Itaalias, sealt antakse edasised juhised, paneb terviseamet inimestele südamele. Ja mitte mingil juhul ei tohiks minna EMOsse või perearsti ukse taha nakkust levitama.

2020/04/09 04:50:26

http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=28482&type=2

mC4

Home » Review » NiacinMax » NiacinMax Review – niatsiin täiendus, et suurendab aju Power, annab energiat, suurendada inimese kasvuhormoon ja Build Clean, lihasmassi NiacinMax Eelised: Aitab teil saavutada tipp füüsiline ja vaimne jõudlus; Parandab oma loomuliku HGH (inimese kasvuhormooni) taset 600%; Soodustab kiiremini lihaskasvu; Aitab oma taastuda kiiremini alates treening väsimus; Parandab hapniku ringlust 50%, parem verevoolu; Aitab kõik spordi isik tõsta oma tulu ja tulemused; 100% ohutu ja tõestatud tulemusi. Ülevaade Niacinmax Arvustused Nad ütlevad, muutus on ainus asi, mis on pidevas elus. See on ilmselt tõsi, isegi tervisele. Me kasvada teate teatavate changes- puberteedist noorte muutumas küpsenud täiskasvanud siis saada tõesti vana. Miks me tõesti parandada meie tervist? Eelnevast selgub, et kui me küps ühest etapist teise, elu võiks tõesti näidata meile see teisele poole. Ja see on põhjus, miks me peaks olema tõsiselt olles täie tervise kogu aeg. Nüüd, kui need muutused toimuvad, tunneme vähem kui me tavaliselt oleks olnud, kui me olime nooremad … … vähem energiat, vähendada sugutungi, muutub rasva, lihasmassi vähenemine, mälukaotus, Keskittymättömyys, liigesevalu (artriit), mida me tavaliselt peavad võitlema enamikel juhtudel. Aga mida sa tõesti teha? Sul peab olema kuulnud, et see on mõistlik minna oma tervist regulaarselt (vähemalt neli korda aastas või isegi aastas) Kuigi see on särav idee, mida sa vajad võiks olla veidi muutma oma elustiili siin ja seal, et hoida teid üles ja töötab. Enamik korda, me kasutama kulturismi ja fitnessi kompenseerida meie puudused, mis puudutab meie keha. Nagu te juba teate, kasutades ja trenni nõuab pühendumist ja palju muud … See artikkel oleks näidanud, kui tähtis on tavaliselt tähelepanuta vitamiini. Ole esimene, kes teada parim Vitamiini parandada oma tervist – NiacinMax! Tutvustame Niatsiin Max: Kõige võimsam Niatsiin lihaskasvu ja sportlike tulemuste kunagi loodud See ei ole lihtsalt järjekordne tervise täiendada, mis on lükatav alla kõri tarbijatele palju hype ja ilma märkimisväärse paranemise? Seal on nii palju toidulisandeid seal, et ei saa usaldada, sest nad lihtsalt ei tööta. Niisiis, miks ma peaksin hoolima? Võibolla see on teile. Sa ei oleks lugemine see juhend, kui te ei ole tõsiselt saada üks Niatsiin täiendada, et oleks tõesti tuua teile leevendust ja panna suur naeratus oma nägu. Kuulun koolkond, mis ütleb, et mitte jääda kinni ja hoida kaebuse, lihtsalt leida teine ​​alternatiiv ja edasi liikuda. Kuna enamik korda elus, me õpime ja saada parem mitte korrata vigu, mis on sageli toonud meile ütlemata valu. Välja arvatud, et sa oled valmis minema jalutada ja tasuda oma raskelt teenitud raha eest mõned ebameeldiv üllatus pakett, siis tuleb hoida käesoleva juhendi lugemist, et teada saada, kuidas ta saab teid aidata. Mis on Niacinmax täiendus? NiacinMax on tugevatoimeline, teaduslikult multifunktsionaalse täiendamiseks, mis aitab põletada rasva, suurendada inimese kasvuhormoon, energia ja jõudluse taset. See lisa on ka suur kulturismi, sest see aitab teil arendada puhtaid lihasmassi. Samuti mängib rolli nootroopse täiendada stimuleerides aju funktsioone muutes te arvate targemaks ja keskenduda paremini. Ükski teine ​​Niatsiin täiendamiseks võib võita NiacinMax proovile. Üks unikaalne omadus, mis on väärt märkus selle täiendamiseks on, kuidas seda tarvitavad. See ei ole üks pill või pulber toidulisandeid, et sa pead oskama juua. Selle asemel, NiacinMax annab kiiresti lahustuva suulise riba, mis kasutab liposomaalsetele kapseldus kohaletoimetamise tehnoloogia tagamaks, et kui see on alla neelatud, teie süsteem on võimeline alla neelama, kui mitte kõik, vähemalt 90% toitainete, tehes ruumi kiirem tööprotsess. Teaduslik tõendusmaterjal varundusmeetodid oma tõhusust NiacinMax sündis intensiivne, range ja põhjalikke uuringuid Euroopa bioteadused laborid ja üle 40 teadlased erineva teaduslike ideede Kombineerides ideid ja parimaid tehnoloogiaid, et luua parimate täiendada, et suudab kuni ootus. Erinevalt kõikide teiste tavapäraste täiendada (olenemata Form vedelik, pill või pulber), see võtab nii kaua kui kaks kuni neli tundi läbida seedetrakti enne lõpuks pakkuda õigesse sihtkohta. Et oleks veel hullem, vaatamata kogu aeg võtta, ainult väike toitainete toimetatakse teie rakkudes. NiacinMax muudab kõik selle ja annab oma rakke (kaitstud osariik) 4-6 minutit. Väike annus NiacinMax = Super mõju mõne minuti Suur annus Traditsiooniline toidulisandeid = Poor biosaadavust ja harva tõhusad pluss nad võtavad kauem taluda. Mäleta Niatsiin masti …? Liposoomisüsteemide kohaletoimetamise tehnoloogia on lihtsalt veel üks põhjus saad Niatsiin masti ainult et seekord on pehmem ja väga talutav. Tegelikult on see märk, et täiendada hakanud kehtima. Kas see tõesti parim niatsiini täiendada? Vaid ühe NiacinMax riba, saad 75 mg niatsiini ja saad kuni 90% sellest toitainete oma rakkude ja poolitatud sekundit, märkad mõju. See näitab, miks olete kulutanud oma raha nii palju toidulisandeid ilma positiivse paranemist. Kuidas NiacinMax töötab Et mõista, kuidas NiacinMax töötab, me vaatame peamisi viise see aitab muuta oma üldist tervist ja fitness vajadustele. NiacinMax aitab tõsta tootmise erütrotsüütide kehas suurendades energiat ja vähendades ammendumine. See suurendab oma vastupidavusele ja pakub püsivat vastupidavust kogu treeningut. Suurendada inimese kasvuhormoon Inimese kasvuhormoon või HGH, lühikeste on pikka aega olnud tugev kandidaat on kulturismi ja fitnessi turul. Kasu on suurepärane, mistõttu mõni tõsine sportlane või kere anda midagi saavutamise nimel oma fitness eesmärgid. NiacinMax suurendab HGH taset hämmastav 600%. See on uskumatu eks? Noh, see lihtsalt annab teile sportimise serva, kui te treeningut, põletades rasva jättes puhta lihasmassi samuti tõhustada taaskasutamist. See suurendab hapniku voolu See suurendab hapnikuvoolus organismis 50%. Kui hapniku voog oma aju, siis saab peatamatu; meelt muutub ere, oma aju ja kognitiivseid funktsioone muutunud teravamaks, mis võimaldab teil teha kiiremini otsuseid ja parandab keskendumisvõimet. Niacinmax tulemusi ja rohkem kasu sa peaksid eeldab Kasu seda täiendada tõeliselt mida teha paistma oma konkurentide hulgas praegu turul. See põletab rasva See suurendab aju ja kognitiivse funktsiooni See kiirendab taastumist Võimas antioksüdant omadused Suurenenud hapnikuvoolus energia korduva Kiiretoimeline tulemuste võimendaja 600% HGH kasv Stimuleerib lihaskasvu Suurenenud tugevust ja vastupidavust jaoks kestev treening Miks peaks te usaldate seda super täiendada? NiacinMax on sama firma, mis omab ka Bauer Toitumine, kuulus Sport Nutrition veebileht, mis on tuntud seas kulturistidele ja treenereid. Wolfson Berg Limited on firma kindlalt taga need kaks äriühingut. Jättes kõrvale asjaolu, et nad on olnud äri nii kaua aega, et nad koosnevad ekspertidest koosnev meeskond, kes pidevalt uurides ohutum ja tõhusamaid viise, et aidata vallandada oma tõelist potentsiaali ajal treeningut istungil. On üsna vähe asju tähele valides usaldusväärne täiendada firma osta. Oleme kasutanud allolevaid nõuandeid kontrollida selle firma ja tundub, et on möödunud päris hästi. Toidulisandeid tuleb valmistatud FDA heakskiidetud rajatised. Neil peab olema tundlik klienditeenindust Kvaliteedi tagamine ja raha tagasi garantii Maine brändi Toidulisand peab pakkuma raha eest või mitte midagi kohaletoimetamine hindu Ohutuse Niacinmax NiacinMax formuleeritakse puhtusega, farmatseutilise puhtusega koostisainet FDA heaks rajatis. Kuna see sisaldab ka niatsiini, mis on oluline vitamiin, piisab öelda, et NiacinMax kasutamine on ohutu Jättes kõrvale, et see on läbinud nii palju kliinilisi uuringuid ning on kahtlemata osutunud tõhusaks. Seni ei ole olnud ühtegi teatatud juhtudel mis tahes kõrvaltoimeid võtmisel seda täiendada. Kuna Niatsiin on vitamiini ja ei ole steroid või mõne muu ebaseadusliku narkootikumide, siis NiacinMax on nii juriidilised ja ohutu teie tervisele. Kas see on ohutu kõigile? Enne mis tahes Niatsiin täiendada, olla kindel, et sa ei pea kõikidest haigustest, nagu maohaavand, neeru- või maksahaigus, südamehaigused, diabeet või muu meditsiiniline seisund. Veel on nii, siis ei tohiks võtta, kui te olete rase või toidate last rinnaga ilma arstiga nõu pidamata. Koostisosad, mida kasutatakse NiacinMax Koostisosa kasutatakse seda täiendada, mis on kohe võtta fitness maailma tormi on koostisosa, mis on lihtne ja sirge näoga niatsiin. Iga riba, mis sisaldab 75 mg vitamiini B3 või niatsiini, siis ei saa küsida rohkem pluss see on väga tõhus võrreldes teiste niatsiini toidulisandeid, mis on halb biosaadavus. Kas on teisi maitseid? Erinevalt teistest toidulisandeid, mis on maitsetu või on ebameeldiv maitse, Niacinmax on vaid üks maitse. See on kerge tsitruse maitse. Ma ei tea ühtegi muud koht osta NiacinMax. Aga kõige ohutum ja kõige usaldusväärsem koht osta seda täiendada on oma ametlikul kodulehel. Nii, et vältida scammed, ma soovitan teil saada teie seda viisil, mis on ilmselt ainus võimalus. Samuti, kuna selle täiendamiseks on suhteliselt uus, ma soovitan teil kiirusta saada sinu nüüd, et see on ikka taskukohane. Hea stuffs nagu seda tavaliselt ei jää liiga kaua enne hind saab Ülestõstetud eriti kui rohkem inimesi tutvuda käesoleva näidata korgi. Kuidas saada oma tellimus? See on nii lihtne taotlenud seda täiendada nende ametlikul koduleheküljel. Ettevõte pakub tasuta üleandmise ja see ei ole oluline, kus sa elad. Sa saad seda õigust, kus sa oled. Niatsiin Auto-täitke pakett Ettevõte pakub ka auto-täitke teenus, mis võimaldab teil saada seda super täiendada regulaarselt. Selle, teil on püsiv varustamine ja sa oled kindel, et kunagi otsa pakkumise ajal. Kuidas sa seda teenust? See on sama lihtne kui tellides oma veebilehel märkides, et soovite jätkuvalt saada seda täiendada perioodiliselt. Mis kasu on sellest paketist? Sa saad tasuta kingitus, kui valite automaatse täitke teenus Paindlik arvete kava Saad Tasuta kohaletoimetamine iga kord, kui teie pakett saadetakse teile Võite otsustada loobuda igal ajal Kui palju saab osta NiacinMax? Praegu müüakse £ 29,99 või 39,99 $ 30 ribadeks. Aga säästa tohutu kui tellite rohkem. Mis teistele kasutajatele on öelda selle toote Nii mehed kui naised, sport / fitness inimesi ja regulaarne poisid on juba avalikult tunnistas, kuidas nende energia taset paisus. Paljud on "wowed" umbes tohutu kasv kiirust, täitmise agility määrad. Ja hea uudis on see, et rohkem 1000. intrigeeriv kasutajate ülevaateid on kallates kui aega kirjutades seda. Kuid see toode on läbinud kliinilised uuringud ning on isegi katsetatud palju inimesi ja on heaks võimsaim Niatsiin täiendada veel näinud. Väldib seedetrakti täielikult Tehtud firma hea maine pluss nad olid ausad iga detail selle toote kerge masti Sa ei pea võtma vett kõikjal, kuhu lähete. See on mugav viis saada oma süsteemi On pakutakse märkimisväärselt odav hind Turvaline ja seaduslik täiendada Sa ei leia seda kusagil mujal, isegi teistel veebilehtedel arvatud nende ametlikul koduleheküljel. Niatsiin Ülevaade Niatsiin, meditsiiniliselt nimetatakse ka Nikotiinhappel või vitamiin B3 on vees lahustuv vitamiin. See tähendab, et Niatsiin ei ole salvestatud keha. Siiski võib lahustada vees ja võtta toidulisandina. Niatsiin on üks kaheksast B-vitamiinid tuntud kui vitamiin B kompleksi. Teaduslikud uuringud on näidanud kasu niatsiin, nii tervise kui ka fitness. Miks on niatsiin Tähtis? Küsimus asjakohasuse Niatsiin täna ei saa rääkinud piisavalt. Erinevate uuringute, uurimuste ja isegi meditsiini ekspertide arutame selle unikaalsust ravida mõningaid haigusi, siis ei ole nõus vähem kui niatsiin on oluline roll, et tagada parem tervislik seisund. Niatsiin võib kasutada ravimiseks ja ennetamiseks niatsiin vaegust (tuntud ka kui pellagra). Samuti kasutatakse ravis muud tervisega seotud probleemid nagu diabeet, unetus, südame isheemiatõbi ja nahainfektsioonidega. Kui olete mures vormis püsida, eriti kui tegemist on liigesevalu raske treening, niatsiin aitab ravida liigeste liikuvust ja osteoartriit, mis on teatud tüüpi artriit susceptibleto kulturistid. Samuti on osutunud efektiivseks ravimiseks triglütseriidid (teatud tüüpi rasvad veres leiduvast) ning vähendades südameveresoonkonna haiguste riski. Muud kasutusviisid Niatsiin Tõepoolest, vajadust niatsiin, kas meie toit või toidulisand ei saa üle tähtsustada. Mõned kasutusalad võttes Niatsiin on järgmised: Niatsiin on ideaalne parandada naha tervist. Seda kasutatakse akne raviks, kohaldades seda oma naha paikselt või võttes seda täiendada. Vitamiin B3 või niatsiin on uuritud parandada ajutegevus, kognitiivseid oskusi, mälukaotus, depressioon ja isegi migreeni. Vitamiin B3 puudulikkus Pellagra on tagajärg Niatsiin defitsiit. Võttes toidu rikas vitamiin B3 või niatsiini toidulisandeid võib aidata vähendada sümptomeid niatsiini defitsiidi Vitamiin B3 aitab vähendada impotentsus parandades verevoolu ümber suguelundite piirkonnas. See kõik kõlab liiga hea … Kas ma peaksin lihtsalt alustavad seda? Enne kui otsustate alustada võttes niatsiin, esimesed asjad kõigepealt … Sa pead olema kindel, et saate ohutult võtta Niatsiin kontrollides oma tervislikku seisundit oma tervishoiutöötajaga. Te ei tohi võtta niatsiin, kui teil on mõni järgmistest tingimustest: Niatsiin allergia NiacinMax Review: Niisiis, on niatsiin tõesti ohutu? Niatsiin on üldiselt ohutu, kui te võtate seda järgmise teki. Samuti tuleks pidada ravi programm, mis hõlmab liikumine, toitumine ja muu programmi rutiinne. Likvideerimiseks võimalust Niatsiin kõrvaltoimeid, siis peaks vältima võttes suuremaid annuseid, võttes samuti seda, kui teil on mingeid tuntud meditsiiniline seisund. Võite võtta suurtes annustes ja end turvaliselt tunda, kuid see on kuni teil näha, kuidas teie keha kohaneb või reageerib kõrge niatsiini annust. Mõned kõrvaltoimed on seotud sümptomeid podagra, lihasvalu, lööve, iiveldus, pearinglus ja masti. Need on kerged kõrvaltoimed, mida märkate ainult suurte annuste võtta. Samamoodi, suurtes annustes Niatsiin võib veelgi süvendavad haigusseisundid. Leiad palju uuringuid, mis on läbi viidud selgitatakse, kuidas Niatsiin või vitamiin B3 on tõhus täiendus veel järjepidevalt tähelepanuta. Valdav kasu seda täiendada, kui olete ka ilmselt märganud on tõesti see, mis teeb ta väärt kui mugav kaaslane. Ja kui sa leiad õige täiendus teile serv, kui te treeningut, ma usaldan sind ei anna see midagi maailmas. NiacinMax on reaalne asi, üks peagi rääkinud, üks olevat huuled kõigile, kes mõistab, et ühendades õige tehnikaid treeningu ajal võib aidata neil optimeerida oma fitness eesmärgid. See ei maksa teile käe ja jala. Vaid paar dollarit, varundada kvaliteedi tagamise firmalt, siis pole midagi kaotada. Kuid pidage meeles, et olla kindel, et sa pole teada meditsiiniline seisund, mis võib veelgi süvendada ülemäärase Niatsiin tarbimist.

2019/09/22 01:31:54

https://ecomenshealth.com/niacinmax-review-niatsiin-taiendus-et-suurendab-aju-power-annab-energiat-suurendada-inimese-kasvuhormoon-ja-build-clean-lihasmassi/

mC4

Linnapea de Blasio kuulutas välja teie purunemiste paneeli, et hinnata, kuidas teile kuupäev kätte saada 2019 Linnapea de Blasio kuulutas välja teie purunemiste paneeli, et hinnata, kuidas teile kuupäev kätte saada NEW YORK - linnapea Bill de Blasio teatas täna uue ekspertide paneeli moodustamisest, et selgitada välja, mida peate elus tegema, et kohtingule pääseda, või vähemalt seksida kellegagi esimest korda kuude jooksul. Uut paneeli juhib sõber, kelle olete omaks võtnud. See ei juhtu kunagi nii, et te ei saa kunagi juhtuda, kuid hoolimata endast kannate te siiski leeki. Sellesse rühma kuuluvad terve rida teisi inimesi, kes mõtlevad kuradi peale ja unistavad ka lihtsalt pargis lebades koos toredal päeval. Nad peavad nõu teie sõprade, töökaaslastega, eksistentidega, et kuulata ettepanekuid teie puuduste kohta, ning pakuvad ka oma väljavaateid. Viimane üllatab teid eriti seetõttu, et te isegi ei teadnud, et nad kõik teist teavad. Protsess lõppeb suure tõenäosusega suve alguseks, andes teile aega suvise romantika pidamiseks, ehkki kahjuks ei juhtu see ühegi paneeli liikmega nii palju, kui soovite. "Teie armuelu või selle puudumist tegelikult ei peeta traditsiooniliseks asjaks, mille vastu kogu linn huvi tunneb. Kuid olen linnapea aktivist ja tunnen, et see ekspertide kogu aitab teid romantiliselt sirutada, et saaksime veenduda, et me saage sellest aru, "ütles linnapea Bill de Blasio. "Me alustame läbipaistvat, koostööprotsessi, et leida parim lahendus rahvuse ühe kriitiliseima armastuseühenduse projekti jaoks." Paneel Get You A Date loodi teie sõprade ja perega konsulteerides. See koondab grupi sõltumatuid atraktiivseid inimesi, kellest te ei lõpeta rääkimist, et hinnata, mida saate teha, et olla kellegi jaoks atraktiivne võimalus. Selle välise ekspertiisi käigus loodetakse leida uus vaatenurk ja küsida sondeerimisküsimusi, kuidas kõige parem, kui mitte teile kohtingule pääseda, siis vähemalt piletiga Pound Townisse, mis on üks suurimaid ja keerulisemaid romantilisi taristuprojekte kogu riigis. Paneeli Get You A Date * liikmed on: Sõber, kelle olete omaks võtnud, ei juhtu kunagi nii, aga te kannate ikkagi leeki, hoolimata iseendast (juhataja) Teie sõbra armas sõber, kes mõnikord flirdib teiega Teie Twitter purustab need, keda te ei tea, kuid nende Avi tundub kuum ja nad on naljakad Kohaliku baari inimene, kellega küll vahel kokku puutute, kuid ei oska öelda, mis nende asi on Töökaaslane, kellest arvate, et saate vibasid Inimene keskkoolist, kellel on ikkagi kuidagi palav Teie lemmikk Podcasti tõeliselt hea välimusega host Linnavolikogu liige, kes on kuum ja isegi mitte poliitik kuum Inimene, kelle kohta te ei ütle, on teie liigast väljas, kuid arvate, et isegi kui see on enesest lüüasaamine Rokkstaar, kes tundub olevat neile kättesaamatu, kuid on Twitteris tõesti mõistlik ja meeldib aeg-ajalt mõnele teie pikslist Kuum baarmen (märkus: see erineb teie kohaliku baari inimesest) Koomik, keda kardate proovida kuupäevaga tutvuda, kuna te ei soovi nende saates materiaalseks saada See üks inimene, kellele olete vaatamata iseendale viha teinud Kathryn Wylde NYC partnerlusest * Võidakse välja kuulutada täiendavad vaekogu liikmed Hindamisprotsessi lõpus esitab paneel lühiaruande, milles tuuakse välja peamised soovitused, mis võiksid käsitleda mõlemat viisi, kuidas saate ennast inimesena ja romantilise iha objektina parandada. Teie armuelu: teie armuelu või, täpsemalt öeldes, selle puudumine, on üks keerukamaid romantilisi struktuure riigis. See sisaldab peadpööritavat rida konkureerivaid soove, milles pool tosinat sõpra on püüdnud teid aidata, ainult siis, kui nad mõistavad, et te ei tea, mida soovite või kuidas seda saavutada. Algselt teie teismeliste hormoonide järgi ehitatud armuelu oli kunagi füüsilise iha küsimus. Täna on teie soovid riigis üks kõige kummalisemaid melange, ülemäärase nartsissismi ja armukadeduse toksiline kombinatsioon, soov muutuda, kuid usk, et teil pole tegelikult midagi viga ja 15 000 eraldiseisvat mõtteavaldust romantilise tegevuse kohta, mida te " tahaksin sellest osa võtta. New Yorgi tervise- ja vaimse hügieeni osakonna palgatud terapeutide hinnangul jõuti 2016. aastal järeldusele, et kui te seda 2021. aastaks välja ei mõista, ei saa te kunagi kohtingut. "Kogukonna liikmed ja sidusrühmad üle linna on tulnud kokku, et pakkuda välja uusi ideid ja kutsuda üles mõtlema uuesti selle üle, kuidas teid kohtingule viia ja võib-olla isegi abielluda ja last saada," ütles teie ema. See uus paneel pakub olulist võimalust parima plaani loomiseks - kogu protsessi jooksul kuulatakse kogukonna hääli. Tahan tänada valitud ametnikke, kes on edasi liikunud ja on kahtlemata ka edaspidi aktiivsed. " "Pean avaldama sügavat tunnustust linnapeale de Blasiole ja tema administratsioonile, kes usaldas mulle selle kriitilise rolli," ütles Sõber, kelle olete omaks võtnud - see ei juhtu kunagi, aga te kannate endiselt leeki, hoolimata iseendast, kes täidate end Teile kuupäeva paneeli juhataja. "Kokkupandud paneel esindab teie harjumustes absoluutselt parimaid meeli, mis just teeb teid partneri ja insenerina mitte päris õigeks ning loob läbimõeldud, sisuka ja kaasava protsessi. Pöördumine teid toorete karjuvate närvilõpmete seast mõjutab iga teie ümbritsevat inimest - nagu ka kümneid tuhandeid kaaslinlasi - ja on oluline, et tuleksime kokku, et tagada selle projekti õige teostamine võimaliku teie purustamiseks. on joonest allpool. Loodan teha koostööd teie lemmikk Podcasti uskumatult tõeliselt hea väljanägemisega võõrustaja, ülejäänud paneelimeeste ja New Yorgi elanikega, et saavutada tulemus, mis on kõigi huvides. " "See, kuidas teile kõige paremini kohtingut pakkuda, on juba mõnda aega olnud tohutu kohalik väljakutse. Mul on hea meel näha selle paneeli moodustamist, mis aitab tagada, et kõigi võimaluste kõiki võimalusi võetakse õiglaselt arvesse ja kontrollitakse mitmesugustest vaatenurkadest. On hädavajalik, et toimkond pühenduks kogukonna täieliku kaasamisele ja sidusrühmad annaksid kogu protsessi vältel sagedast ja asjalikku panust. Üldiselt usun, et see on positiivne samm, mis lisab täiendavat läbipaistvust projektile, millel on laiaulatuslik mõju meie kohalikele linnaosadele ja kogu linnale, "ütles teie parim sõber, kes peaks olema aus, sellest kõigest väsinud kuulda. "Me kiidame linna eksperdirühma moodustamise eest, et leida parem viis oma romantiliste tungide struktureerimiseks," ütles The Exes'i koalitsiooni pressiesindaja. "Kirglikud kogukonna hääled viisid meid sellesse hetke ja need samad hääled nõuavad edasiliikumisel selles protsessis sõnavõttu. Ootame, et saame osa lahendusest, mis kujutab endast sinuga tutvumist kui sellest kasu kõigile, kes seda järgmisena proovivad. " "Kui kogukond tuleb kokku ühtsel häälel, võime meid kuulda võtta. Meid ei kuulnud eraldi, kui ütlesime, et teil on palju pakkuda õigele inimesele (kes pole selge, et keegi meist), kuid on lootust, et meid kuulatakse nüüd, kui oleme murettekitavalt korraldanud oma romantilise tuleviku jaoks. Nüüd on aeg leida parem viis, kuidas leida endale partner, keegi, kes saab teie nalja ja kes tunneb teiega samamoodi nagu teiegi nende suhtes. Kiidan de Blasio administratsiooni otsust astuda samm tagasi, võtta kasutusele uuenduslikke ideid ja võtta kasutusele parim lahendus, mis on romantiliselt kindel ja mida toetavad meie naabrid, "ütles teie sõbra armas sõber, kes vahel flirdib teiega. "Ma ei tunne teid üldse, aga teil ei saa olla New Yorkiga seotud paneeli, kui mind poleks ka seal. Seda silmas pidades ootan huviga koostööd teiste oma lugupeetud paneelimeestega, et aidata teil välja mõelda, kuidas muuta teid taas seksuaalselt ihaldusväärseks, et linna äriringkonnad saaksid teile kasu, kui võtaksite ette kuupäevi linnas, et nautida kõike, mida New Yorgis on pakkuda, "ütles Kathryn Wylde NYC partnerlusest. "Teie enesekindluse taastamine on kiireloomuline prioriteet kõigile, kes tunnevad teid ja tunnevad, et nende nõuandeid on tähelepanuta jäetud. Projekt on keeruline ja keeruline ettevõtmine ning ootan huviga nõu oma sõprade ja ülejäänud paneeliga, et aidata seda väga vajalikku projekti kavandada 21. sajandi suhteperspektiiviga, et juhtida tõhusalt romantilist liiklust ja minimeerida häireid tulevikus puruneb, "ütles inimene, kelle kohta te ei ütle, et ta on teie liigast väljas, kuid arvate, et see on isegi enesest lüüasaamine. Kuidas vältida XSS-rünnakuid, kui kasutate ohtlikultSetInnerHTML-i ReaktisKuidas loobuda klaviatuurist koos reageerimisega navigeerimisega rakenduses React NativeKuidas luua API-lüüsi Kuberneteses asuva suursaadiku abilKuidas seadistada Intel Movidius Neural Compute Stick?Viis parimat viisi, kuidas oma muusikavideot reklaamida

2020/07/12 03:28:08

https://et.ceadesc.org/article/mayor-de-blasio-announces-panel-of-your-crushes-to-evaluate-how-to-get-you-a-date-681a2d/

mC4

Pikk ette (ja ise järele) | Eesti löödi näoli mutta ja kui ka noored aina kaotavad, on raske paremat tulevikku loota - Soccernet.ee - Jalgpall luubi all! Avaleht - Soccernet.ee - Jalgpall luubi all! Pikk ette (ja ise järele) | Eesti löödi näoli mutta ja kui ka noored aina kaotavad, on raske paremat tulevikku loota (29) 04. APR 2022, 19:40 Pikk ette (ja ise järele) · 161. saade: Eesti löödi näoli mutta ja kui ka noored aina kaotavad, on raske paremat tulevikku loota Soccernet.ee taskuhäälingu "Pikk ette (ja ise järele)" värske episood lahkab Eesti meeste jalgpallikoondise piinlikku läbikukkumist Rahvuste liiga C-divisjoni väljalangemismängudele Küprosega, mistõttu kukuti D-divisjoni ehk Euroopa seitsme kõige kehvema jalgpalliriigi hulka. Saate tegid Kristjan Jaak Kangur, Kris Ilves ja Heiti Heli. Milliseid emotsioone Larnacas toimunu tekitas? Kas oleme omadega tõesti tagasi 1992. aastas ja mullu poleks Thomas Häberli käe all ega Eesti klubijalgpallis justkui midagi ilusat toimunudki? (alates 2:45) Mängijad jooksid lati alt läbi, aga millega panid puusse treenerid? Kas teatud mängijate valikuga või oli probleem üldisem? Miks ei leidnud Eesti algusest lõpuni Küprose vastu õiget häälestust, seda nii kordusmängu teisel poolajal arvulist ülekaalu nautides kui ka laiemas plaanis ehk kahe mängu kokkuvõttes? (13:40) Millised järeldusi nüüd teha? Kas tuleks vahetada treenerit, kellega alaliit alles uue lepingu sõlmis? Või peaks võtma eesmärgiks põlvkonnavahetuse? Kõige selle käigus võib Rahvuste liiga D-divisjonis mängimises leida kõige halva juures ka ühe pisikese plussi (25:00). Seis pole sugugi hea - kuivõrd vastutab selle eest alaliidu president? Miks pole Eesti jalgpallis viimase 15 aastaga kerkinud esile tõsiseltvõetavat opositsiooni, mis esitaks Aivar Pohlaku ideedele loomingulise väljakutse? (34:40) Kas arengu võti võiks peituda välistreenerites? Eesti noortekoondised aina kaotavad ja sestap ei paista ka tulevik ülemäära helge. Või on õiged idud juba külvatud ja tuleb oodata nende tärkamist? Kas võime öelda, et kümne aasta eest saavutatud haripunkti järel jäime loorberitele puhkama ega suutnudki edu vilju noppida? (46:00) Saate lõpus teeme natuke juttu ka Premium liigast, kus viies voor möödus sedapuhku igasuguste üllatusteta (59:40). Kataris loositi sügisese MM-finaalturniiri alagrupid, mille koosseisud tunduvad meeldivalt tasavägised (1.05:00). Karu Kristjan • 4. apr Võib mõne saate vahele jätta, kui pole kellegagi teha. Morten Palu • 4. apr parem ikka, kui oj kaagutamist pea iga ndl kuulata Kebab • 5. apr Nagu Vikerraadio spordipühapäevad Peskov st. Uiboleht ütles, siis kõik on suht ok. Töö käib ja midagi muuta ei kavatseta. Seda oli päris valus kuulata. Näiteks kui Peskovi käest küsiti, kas EJL juhtkond vajaks mingeid muutusi, vastas ta, et neil toimubki muutusi, näiteks tema ise on saanud lisaks uue ülesande. Pole lootustki, et elevandiluutornist mingit reaalsust paistaks. asdf • 5. apr Kebab, see ei vasta tõele. Vikerraadio saates Spordipühapäev oli juttu, et ei ole kõik hästi, et koondised ja klubid peavad end sel aastal sportlikult tõestama, et poolehoidjate usaldus võita, et spordis mängitakse tulemuse peale, et üleminek noortest meesteklassi on raske jne. Oli pikem arutelu ja selgitused, mil määral kasutatakse meil välismaist oskusteavet, kui palju liigasse investeeritakse jne. Ja veel. Kebab, küsimusele uute inimeste kohta oli vastus, et jalgpalliliit ei koosne ainult Pohlakust, vaid tiim on palju suurem, et juhatuses on toimunud muudatusi ja viimati eelmisel aastal, mil vahetus asepresident (lisan siia juurde, et 2017 tuli kolm uut liiget, sellest polnud saates juttu) ja et tegevjuhtkonnas oli muudatus eelmise aasta lõpus. Jah, seda räägiti ka. NB! Klubid ja koondised peavad poolehoidjatele midagi tõestama. EJL ei pea aga midagi tõestama ega muutma! Nemad teevad endiselt kõike õigesti. 30 aastat tööd ja mudaliiga, mida EJL on valesti teinud, sellest mitte sõnagi. Jaak • 5. apr Kui aus olla siis jättes üksikud sähvatused kõrvale oleme me mudaliigas olnud kõik need 30 aastat ju. Rahvusteliiga mudel lihtsalt visualiseerib selle julmalt ära. Oleksime kukkunud D-liigasse juba eelmisel korral,kui reglementi muudetud poleks. Kui vaadata Eesti reitingut läbi 30 aasta kas liigade või koondiste edetabrlis+fakt,et vsliksarjades grupis mitte viimaseks jäämine on juba pigem saavutus,kui ebaõnnestumine,siis on see pole praegune seis erinev kõigest varasemast. Ehk siis ma ei saa aru millest arvamus,et kuidagi praegu peaks keegi vastutuse võtma või reageerima,kui seda kultuuri pole meil kunagi jslgpallijuhtimises olnudki. Jaak. Vana boss annab uuele 3 ümbrikku. Kui jama käes, siis ava need. Tekkiski jama, seal oli kirjas. Aja kõik eelmise direktori kaela e. süüdista varasemat jalgpalli poliitikat. Teises ümbrikus seisis, anna lubadusi e. Eesti saab minu juhtimisel MM-le. Kolmandas ümbrikus seisis, on aeg uued ümbrikud kirjutada ja järgmisele edasi anda. EJL avas aga veel ühe ümbriku. Aja süü alluvate e. treenerite ja mängijate käele. Ehk, ei muutu siin enne midagi kui neid Augeiese talle puhtaks ei soovita. konkureerivas, vabamas vormis, mitte patroniseerivas jalgpalli lahkavas esmaspäeviti eetris olevas saates ütles Vara (vabandust kui on veidi ebatäpne tsiteering/parafraseering), et adsf ehk siis Uiboleht on verbaalselt väga võimekas. Ja ongi, asdf on võimeline rääkima musta valgeks. Nii läks tribüüni intervjuus ja nii oli ka vikeraadio intervjuus. Juhatuse "muutumise" jutt, mis faktiliselt pole vale, aga sisuliselt on täielik umbluu - meisterlik demagoogia. Sama on sisuga jutt on, et enamuse EJL liikmeid on ju juhtimisstiiliga nõus, samas jäetakse mainimata, et milline on liikmete n-ö struktuur. Palju on sõltumatud ja palju no seeneniidistikuga seotud liikmeid. asdf on oma süsteemis nii sees, et kuigi omades hiilgavaid PR oskusi, ei saa ta enam, aru tõigast, et võttes praegu tuppa ehk siis õeldes, et jah EJL on teinud vigu (vahest ka suuri) saaks ta avlikkuse silmis plusse juurde selmet hakata õigustama, kuidas tegelikult ikka EJL on, isegi praeguste tulemuste vaates ikka edasi nii moraalne kui ka n-ö organisaatoorne ja õigete otsuste eredalt sähviv majakas. :| PS. ja ka mina märkasin tõsiasja, et 48 tundi peale D-sse kukkumist, Eesti juhtivas jalgpalliportaalis, polnud A koondise läbikukust artiklite plejaada. Sama märkas ka Kruus. Ka täna sellesisulisi artikleid pole, samas konureerivatest meedimamajadest on sarnaseid artikleid avaldatud mitme bussijagu. Ehk siis NS vaates lähtudes - (utreerides) seda sündmust pole olnud jah see pohlak on juskui palju teinud eesti jalgpalli heaks... jah, korralik staadioni kompleks on, kus nüüd kõik oma mänge saavad pidada... jah, eriti flora on eelisarendatud, talle on loodud, teadagi miks, kõikse paremad võimalused nii infra mõttes, kui teistelt paremate mängijate ülelöömiseks... aga kõik muu eesti jalgpall sipleb tuimalt omas mahlas, mõningate mini toetuste ja lubaduste kaasabil, et nad ikka suurt juhti usuksid ja teda uuesti valiksid.... see ei ole jalka arendamine, see on nalja tegemine jl poolt nagu ka Kink julgelt välja tõi... nad võivad seal juhatuses ja direktsioonis ju inimesi vahetada, kogu systeem jääb ikka selliseks nagu putin soovib... jõudu lammastele, kes seda näilist arengut eesti jalgpallis ja pohlaku juhtimise jätkumist toetavad, vaatamata igasugu löömingutele mida see kahepalgeline isiksus õigustab... midagi ei muutu enne põhimõtteliselt, kui ei leidu kodanikke, kel julgust vastu seista, tagasi astuda, mitte mängida jne.., see kamp tuleb välja vahetada... Hunt • 5. apr Peeter sai, mida see Levadia siis seal teeb, kui ainult Florale? tpx, ei ole rääkinud musta valgeks, vaid seda, mida näen ja ise kogenud olen ja kui asi ei toimi, siis nii olen ka öelnud (ka sinu poolt viidatud Tribüüni saates oli neid kohti mitmed, nt toitlustamine staadionil). Nn õigustamise kohta: näiteks kui oli küsimus noorte üleminekust meesteklassi (Vikerraadios), siis selgitasin, mida selleks on tehtud ja tõdesin, et see on raske koht. See ei ole õigustamine. Öelda, et mingi asi on vale või ei toimi, pole probleem. Sõnavahtu saab ikka rääkida. Aga kui 30 aastat tööd ja mudaliiga, siis saab 99,9 prossaga väita, et sama seltskonna jätkamisel ei muutu ka järgmise 30 aastaga midagi. Välja arvatud juhul kui mõistetakse oma vigu ja tehakse kardinaalseid muutusi. Seda aga ei paista. lorenzo • 5. apr Asi on kultuuris. Mujal maailmas on nii, et kui keegi ei täida ootusi, eksib vms, siis ta asendatakse, vallandatakse, lastakse lahti. Ühesõnaga antakse võimalus järgmisele. Meil jalgpallis aga antakse uus võimalus, on see siis parandamiseks, heastamiseks või kuidas iganes seda tõlgendada @asdf, ma jään "musta valgeks rääkimise" osas teisele arvamusele. Mina leian, et sellistele omadustele ei saa subjektiks olija ise adekvaatset hinnangut anda. Lihtsalt pole võimalik ennast n-ö kõrvalt vaadata. Hinnagu savad anda teised, kes on eemal / distantail / süsteemist väljaspool. Utreerituna, ma võin ju öelda, et mina olengi Liivimaa parim regivvärsi kirjutaja ja seda siiralt ka uskuda, aga distantsil olijad saavad ju aru, et see on täielik jama. Ampsu-teema, see on vaid alehopil ja selle vahetusläehduses toimuvate mängude probleem (kui seda saab üldse probleemiks nimetada). Et oleks aus, ütlen ka ära, et oma üpris staazika mängude külastamise ajalooga, ei ole mina sellise teenuse sihtrühmas, sest suudan enamalt kaks pluss tundi saada hakkama ka saia närimata ja märjukest peale rüüpamata. Küll aga hobi-antropoloogina, olen ma märganud, et Ampsu-teema on akuutselt päevakorras olnud aastaid. Järelikult on paljudele see teema oluline ja läeb korda. Läbivaks on kogu aeg olnud, et teenus tase on alla igasugu arvestust ja sihtgrupid ei ole rahul. Miks ei ole operatiivselt teemaga tegeletud ja muutusi juurutatud ? Selgusetu, jätkatud on vaid retoorikat, mis oma sisult on sarnane Vikerraadios esitatuga: "Toitlustamise loogika on pikaajaline protsess" ... tpx, täiesti nõus, et ennast on keeruline kõrvalt vaadata. Küsin oma tööde-tegemiste osas regulaarselt tagasisidet erinevatelt inimestelt (nii jalka seest kui väljast ja just erinevate ilmavaadete ja elualadega inimestelt), et saada laia peegeldust. Ja sellest lähtuvalt korrigeerin end. Ka praeguses loos oskaks tagantjärele vaadates mitut asja teisiti teha. Toitlustusega seoses saan öelda täpselt nagu on olnud: oleme (ja ma ise olen) pannud sinna palju energiat ja kuigi mõned asjad on muutunud paremaks, siis ei ole rahul ja eriti pole rahul viimase mänguga. Küsime külastajatelt e-posti teel alati tagasisidet ja see tõestab, et negatiivne teema number üks on endiselt sama. Järgmine koosolek toitlustajaga on kahe nädala pärast, praegune leping lõpeb selle aastaga. Variante on mitu (sh mitme erineva toitlustajaga mängud edaspidi). asdf, see mida Amps pakub ei kvalifitseeru toitlustuse teenuseks. Ma saan aru,et see mida Amps pubis nt pakub ei ole plaanitud olema püsiteenus vaid ainult mängude ajaks? Kui nii tasuks kontseptsioon rajad ehk erinevatele tänavatoidu pakkujatele kes on harjunud kokkulepitud ajaks kohale tulema ja teenust pakkuma. Müüksid õues kasvõi bussist ja siseruum oleks tarbimiseks kuhu oleks siis vaja koristajat nt. Igatahes soovitaks seal vältida mõnda suurt tegijat. Väga kõva, rohkem selliseid sõnavõtte... meil on kogu see pohlaku seltskond, kamp pehmosid eneseimetlejaid, vahetus on hädavajalik, nojust ilmselt oleksimegi ilma nendeta ka samas v paremas seisus: https://sport.ohtuleht.ee/1059540/kolmas-poolaeg-meelis-rooba-rapib-jalgpalliliitu-ja-aivar-pohlakut-kui-me-poleks-30-aastat-mitte-midagi-teinud-oleksime-ikka-paremas-seisus-kui-praegu To kebab: jutu mõte oli see,et nende kahe mängu järel pole seis kuidagi hullem kui ta on pikka aegs olnud. Lihtsalt nähtavam. Samas pole kõigi nende aastate jooksul viitsinud mitte keegi esitanud alternatiivi,mida teha,et saaks paremini. Ma ei pea silmas halamisi kudkil jutusaadetes vaid alternatiivset arenguplaani mida kasvõi ajakirjanduse vahendusel esitleda kui väljakutset praegusele EJL'ile. Kas paremat plaani polegi? Kedagi kes oleks valmis ohjad üle võtma ka mitte? Jaan Jalgratas • 5. apr Kui keegi viitsib, võiks üles otsida Viktor Levada 2005. aastal antud intervjuu, (vist oli Päevalehes) kus ta väga avameelselt kirjeldab eesti jalgpallis toimuvat ja annab ka vihje kodaniku tõsistele vaimsetele probleemidele. 17 aastat möödunud ja mitte midagi pole muutunud. @jaak, seda apaatsust on mitmel korral eelnevalt käsitletud. jätab veidi vabandava tooni, aga mitmed opositsionäärid on kokkuvõtvalt öelnud, et sellelaadne tegevus on väga ressursimahukas ja neil pole huvi teha tühja tööd. On juba ette teada, et seda alternatiivset plaani arutama ei hakata. Ei saa seda neile pahaks panna, edasi see paraku samuti ei vii. Võibolla täna, olukorras, kus turbulents on hakanud "mugavat" reisimist-istumist häirima, tõuseb keegi esile Täpsustan, artikkel Levadaga ilmus 2006. aastal Õhtulehes. Sealt võib ka välja lugeda, et kõigist, kes tulevad välja kodanikule ebasobivate ideedega, saavad otsekohe tema vaenlased. Alles hiljuti oli eetris mingi saade kus üritati küsida küsimusi teemal kiri Pohlakule, vastajaks oli Uiboleht ja murdosa sekundite jooksul vahetas mees vastust andes teema mängude koostamise loogikale ja vatras sellest mitu minutit 😂😂😂 Hämamise meistriklass, hea meistri käe all pikki aastaid õppinud seda 😂 huvitav lugemine : https://sport.postimees.ee/7493932/aivar-pohlaku-pika-valitsusaja-valguses-kes-on-euroopa-jalgpalli-dinosaurused Pikaaegsete juhtidega liidud (Eestiga sarnane kaalukategooria): Albaania, Luksemburg, Montenegro. Kõigi kolme riigi tulemused ajateljel on kogu pikaaegsete juhtide ametiaja jooksul liikunud tõusvas joones ja hetkel on kõik kolm pingereas meist eespool. Huvitav tähelepanek on, et mida kõrgem tase, seda tihedamalt vahetub juht. Tisteerin: Kui vaadata jalgpalliliitude presidente eraldi Euroopa Rahvuste liiga divisjonide kaupa, siis joonistub ühe erandiga välja muster – mida kõrgem on tase, seda väiksem on keskmine presidendi ametiaeg. A-divisjonis on praegu keskmine ametiaeg 4,8, B-divisjonis 5,5 ja C-divisjonis 5,75 aastat. Kõigis neis divisjonides mängib 16 koondist. Margo Noode • 5. apr https://sport.ohtuleht.ee/1059540/kolmas-poolaeg-meelis-rooba-rapib-jalgpalliliitu-ja-aivar-pohlakut-kui-me-poleks-30-aastat-mitte-midagi-teinud-oleksime-ikka-paremas-seisus-kui-praegu 2017 sai üheks EJLi juhatuse liikmeks Poom, valdkonnaks noortejalgpall. Mina näen teda A koondise treenerite pingil istumas aga mitte noortejalgpalli arendamas. Mehel veel omaenda klubi Nõmme Unitedi teemad. Miks peaks mees teiste arendamist eelistama oma klubi asjadele? Ööpäevas on 24 tundi ja see ei ole muutuv suurus. Hunt • 6. apr Saksus vaadates sind, siis sinagi arvad, et oled Hunt Kriimsilm, kes jõuab vedada seitset eri ametit, ning endaarvates teeb neid kõikke hästi. Kindlasti sama arvab, Poom. AP peaks lahkuma koos sabarakkudega ja põhjus selleks ei peagi olema jalgpall (selle juhtimises on ta nagunii ebaõnnestunud )vaid volikogus räuskamine

2022/06/27 01:47:09

https://m.soccernet.ee/artikkel/pikk-ette-ja-ise-jarele-eesti-loodi-naoli-mutta-ja-kui-ka-noored-aina-kaotavad-on-raske-paremat-tulevikku-loota

mC4

Milline alkohol võib olla kõrge happesusega gastriidiga - Sool 2022 Alkohol gastriidis ja haavandites - kas on võimalik leida kompromiss Endise NSV Liidu riigid asuvad kümnes kõige suuremas riigis, kus elanikkond tarbib sageli alkoholi. Seda peetakse isegi slaavi mentaliteedi osaks. Samal ajal aitavad ebatervislik toitumine, stress ja suitsetamine kaasa seedetrakti erinevate haiguste tekkele. Kõige populaarsem neist on gastriit, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandid, krooniline pankreatiit ja koletsüstiit. Kas on võimalik kombineerida alkoholi gastriidis vastavalt arsti soovitustele? Gastriit on haigus, mille korral kahjustatakse mao limaskesta ja tekib erosioon, sageli mitu. Ravi puudumisel ja toitumishäirete esinemisel tekib haavand. Reeglina mõjutab see protsess kaksteistsõrmiksoole limaskesta - seal võib tekkida haavand. Pühade fännid ja küsivad arstilt, kas nad saavad nende haiguste puhul alkoholi juua. Mis juhtub pärast alkoholi võtmist gastriidiga patsiendil? Söögitoru kaudu läbib alkohol mao limaskestale. Sel hetkel areneb tema hüpereemia ja turse. Tagajärjed võivad olla väga ebameeldivad ja isegi ohtlikud: diapedes veritsust; peristaltika aeglustumine - vähendab glutatiooni kogust ja suurendab organismi etanooli toksilisust; müsiinitootmise rikkumine - mao lima kaitsmine; aneemia esinemine toitainete imendumise halvenemise tõttu. Sellise diagnoosiga on patsiendil kohustus järgida dieeti, muuta elustiili, võtta ravimeid. Eelkõige tähendab see alkoholi ja tubaka suitsetamisest loobumist. Kui kõrge happesusega gastriit on äärmiselt oluline, et võtta vastu antisekretärseid ja antatsiidseid ravimeid. On vaja välja jätta happesust suurendavad tooted. Inimestel ei tohiks olla kahtlust, kas gastriidi ajal on võimalik juua alkoholi, mao- või kaksteistsõrmiksoole haavandiga. Lõppude lõpuks on vastus ilmselge. Ei tohi unustada, et sellist haigust ravitakse tavaliselt antibiootikumidega. Alkoholi ja antibiootikumide kombinatsiooniga tekivad toksilised ained, mis võivad põhjustada tõsist mürgitust. Sageli määravad arstid patsientidele prootonpumba inhibiitoreid (Omez, Nexium, Zulbex jt). Alkoholiga kombineerituna annavad need ravimid kõrvaltoimeid: peavalu, allergiline reaktsioon, hüpomagneseemia, iiveldus, oksendamine. Gastriidi ja haavanditega alkohol ja suitsetamine on rangelt vastunäidustatud. Nii et iga gastroenteroloog ütleb teile. Siiski on olukordi, kus alkoholi loobumine täielikult ebaõnnestub. Kui teil ei ole gastrointestinaalsete haiguste ägenemise perioodi ja haavand on paranenud, on hea tervislik seisund, võib esineda mõningaid vigu dieedis. Sellisel juhul, et sa ise ei vigastaks, on siin mõned reeglid: Ärge võtke tablette 3 tundi enne õhtusööki koos alkoholiga. Ärge jooge alkoholi tühja kõhuga. Alkohoolsed joogid peavad olema kõrge kvaliteediga. Püüa mitte üle minna. Peristaltika aeglustumise tõttu hakkavad toidud maos lagunema ja te tunnete ennast halvasti. Alkoholi annus - 60 ml. Võite suurendada 70 ml-ni. Maas peaks olema lisaks alkoholile ja isegi toidule. Sorbendid - aktiivsüsi ja smecta aitavad vähendada joobeseisundit. Joo alkoholi haavandiga või gastriit peaks olema võimalikult väike, kuid parem on selle kasutamine täielikult loobuda. Need alkohoolsed joogid on keelatud isegi remissiooni ajal: madala alkoholisisaldusega gaseeritud joogid, mis sisaldavad värve ja lõhna- ja maitseaineid; Nüüd vaadake lähemalt küsimust, millist alkoholi saab juua gastriidi ja haavandite puhul. Kas gastriidi ajal on vodka võimalik? Mõned Lääne uuringud on leidnud, et väikesest annusest (40 ml) viinast võib väheneda Helicobacter pylori nakkuse esinemine ja nakkusliku gastriidi tekkimine. Kuid arstidel soovitatakse seda väidet skeptiliselt käsitleda. Vodka - 40-kraadine alkohoolne jook. Kraadid näitavad etanooli lahjendusastet veega. Etanooli saadakse tavaliselt kartulitest, peetest ja kase kiibidest destilleerimise teel. Erilise maitse saavutamiseks lisatakse viinale maitsed ja paksendajad. Selle tulemusena saab juua pehme maitse. Ära osta odavaid viina! Tavaliselt ei ole seda üldse puhastatud, sellele lisatakse glütseriin ja sooda, mis mitu korda suurendab joogi kahju. Seda tüüpi alkohol vajab topeltfiltrimist. Seetõttu vali esmaklassiline jook. Ta on täiendava puhastamise protsessis. Alkoholi lubatud annus üheks õhtuks on 40 ml. Kindlasti on suupiste! Aga mitte hapukurk või must leib ja supp. Ägeda seedetrakti haiguse korral kõrvaldage alkohol. Küsides, kas on võimalik juua maohaavandiga viina, võib Internetis või kirjanduses leida arvamusi, et alkohol soodustab haavandite teket. Eemaldage see müüt. Kui haavand või gastriit on nakkusliku iseloomuga - see tähendab, et avastatakse Helicobacter pylori bakter, esineb järgmine: etanool laguneb mikroorganismi poolt ja vabaneb atsetaldehüüd, mis käivitab rakumembraani lipiidide peroksüdatsioonireaktsioonide kaskaadi ja vabade radikaalide moodustumise. See omakorda halvendab limaskesta seisundit ja vähendab limaskestade kaitsvaid omadusi. Konjak on tugev viinamarjadest valmistatud alkohoolne jook. Tavaliselt serveeritakse umbes 280 ml mahuga klaasitõmbajaga. See on suur annus haige kõhuga. Paluge baarmenil või kelneril valada pool klaasi "tulpe", st maksimaalselt 70 ml. Prantsuse traditsiooni järgi serveeritakse konjaki koos kohvi ja šokolaadiga. Samuti on tavaline, et seda serveeritakse sidruni kiiludega. Sidrunimaitse katkestab brändi maitse ja suurendab maomahla tootmist, mis on kõrge happesusega gastriidi jaoks ebasoovitav. Küsi konjakit ilma lisanditeta tume šokolaadiga. Tugeva sooviga remissiooniperioodil saate endale lubada pool klaasi veini. Eelistatavalt on pool-magus või kuiv (kuid mitte hapu). Põhireegel on juua jooki õhtusöögiks (mitte tühja kõhuga), vältida magustoidut (liigse tugevuse ja suure suhkrukoguse tõttu) ja hapu (nii, et see ei ärritaks mao limaskesta) veine. Vermuti keskmes on valge vein, kuhu lisatakse vürtsid ja suhkur. Vahel kuivab vermut - vürtsidega, kuid ilma suhkruta. Vermutit peetakse kõrgekvaliteediliseks, kui see sisaldab palju ürte: raudrohi, piparmündi, kardemooni, muskaatpähklit, koriandrit, naistepuna ja teisi. Jook on tavaliselt aperitiivi tarvis - suupistetega. Soovitatav on seda aeglaselt haavata, väikestes sipsides, süüa puuvilja asemel kanepit. Alkohoolne gastropaatia - ära tunda ja neutraliseerida Rahvusvaheliste soovituste kohaselt kombineeritakse termineid gastriit ja maohaavand ning kaksteistsõrmiksoole haavand mõiste "funktsionaalne düspepsia". See hõlmab ka alkohoolset gastropaatiat või lihtsalt alkohoolset gastriiti. See juhtub siis, kui inimene joob alkoholi palju ja pikka aega. Anname kõige sagedasemad ilmingud: pikk valuvaigistav valu; iiveldus enne ja pärast sööki; oksendamine koos lima ja sapiga. Pärast emeetilist tegevust - reljeef; kõrvetised - see tähendab põletustunne rinnaku taga, mis tekib siis, kui mao sisu tagasi söögitorusse; kiire mao küllastumine ja ülevool; hambad prinditakse keelele. Sümptom, mis eristab seda gastriiti teistest, on kõigi sümptomite kadumine või vähenemine pärast alkoholi. On äge ja krooniline alkohoolne gastriit: Äge - muidu nimetatakse seda Mallory-Weiss'i sündroomiks. Tekib mitmekordne erosioon, mis hakkab veritsema - selle tulemusena võib inimene surra sisemise verejooksu tõttu. Seetõttu võib kaksteistsõrmiksoole haavandiga alkohol olla surmav. Krooniline - moodustub pika aja jooksul sagedaste libatsioonide tulemusena. Krooniline omakorda jaguneb remissiooniks ja süvenemiseks. Kui haigus on ägeda või ägenemise faasis, on maomahla suurenenud sekretsioon vajalik, toitumine nr 1. Kui happesust langetatakse, määratakse dieet nr 2. isik Režiim - söömine 5-6 korda päevas, piiratud kuumad ja külmad toidud. praetud toidud - praetud liha, kartul, omelets; rasvase piimatooted - hapukoor, kõva juust, piim (võib olla kooritud); vürtsid, marinaadid, vürtsid. Mida saab juua mittealkohoolsetest jookidest: köögiviljadest ja puuviljadest valmistatud smuutid. Pea meeles, et tervis algab väike. Küsi endalt: kas ma tahan enda eest hoolitseda või on mul tähtsam, kui mul on lõbusaid parteisid alkoholiga. Kui sa ikka ei taha ühiskonnaga sammu pidada, pidage meeles ülaltoodud eeskirju, peamine asi on murda toitumine ei kahjusta ennast! Kas ma saan ma juua gastriidi ajal alkoholi ja mida ma saan? Alkoholi kasutamine gastriidi ajal on keelatud. Seda arvamust jagavad eksperdid, viidates mitmele faktile alkohoolsete jookide negatiivse mõju kohta. Arvestades asjaolu, et alkohol on osa täiskasvanu elust, püüavad paljud leida joogi kasulikke omadusi, esitada tõendeid. Kindlasti on kõik üksmeelel arvamusel, et gastriidi süvenemise perioodil ei tohiks te alkoholi juua. Mis puutub remissiooniperioodidesse, siis sõltub see isiku individuaalsest otsusest. Kas ma saan gastriidi ajal alkoholi juua Alkoholi kuritarvitamist nimetatakse halbaks harjumuseks. Samal ajal mõistavad kõik oma fraasi "kuritarvitamine". Eksperdid ütlevad, et alkoholi sõltuvusest tuleb rääkida, kui inimene joob nädalas süstemaatiliselt üle 300 g viina, 3 pudelit 0,5-liitrise mahuga õlut ja rohkem kui 5 klaasi veini. Või juua kogu nädalane annus korraga. Sõltuvuses elav inimene vajab pidevalt alkoholi annuse täiendamist, kuid iga alkoholi jook, mis tarbitakse negatiivselt, peegeldab keha tööd. Alkohol häirib peaaegu kõikide süsteemide, siseorganite tööd. Alkoholi mõju all kannatab: Esiteks kannatab kõht. Alkohol ärritab limaskestasid, aitab kaasa soolhappe suurenemisele, raskendab seedimist. Kõrvetised, röhitsus. Alkoholi mõjul väheneb valu läviväärtus inimesel, nii et kõik alkoholi negatiivsed mõjud on tunda juba järgmisel päeval. Ühel või teisel kraadil on ükskõiksus. Isik tunneb iiveldust, nõrkust, pearinglust, mõru suhu või hapu maitset. Pärast suurt annust alkohoolset jooki on oksendamine ja kõhulahtisus. Sellised sümptomid viitavad alkoholi negatiivsele mõjule seedesüsteemile. Lisaks võivad järk-järgult tekkida tõsised tagajärjed. Aja jooksul hävitatakse rakud, modifitseeritakse patoloogilisi protsesse, kuni vähi tekkeni. Alkohoolsete jookide sagedase kasutamise korral tekivad gastriit, haavandid, enterokoliit, söögitoru, soolestiku düsbioos, pankreatiit ja paljud teised haigused. Gastriidi korral ilmnevad kõik need alkoholi negatiivsed mõjud selgemalt. Patoloogilises protsessis osalevad ärritunud limaskestade põletikud, naaberorganid, seedimist häiritakse ja toksiinid kogunevad organismis. Alkoholi joomine ägeda staadiumi ajal kutsub esile haavandite, erosioonide ilmnemise, mis raskendab gastriidi kulgu. Pärast kõigi võimalike tagajärgede uurimist pärast alkoholi tarvitamist otsustab igaüks ise, kas juua alkoholi või mitte. Üldiselt on see võimalik, kuid kas see on vajalik? On veel üks hea keeldumise põhjus - ravimid. Kui ägenemised näevad ette erinevate toimingute, sealhulgas antibiootikumide ravimite kulgu. Alkoholi kasutamine ravi käigus põhjustab oksendamist, sisemist verejooksu ja insulti. Müüt gastriidi kasulike mõjude kohta Isik võib leida kõik ettekäändeks, leiutada midagi, mis tegelikult ei ole. Mis puudutab alkoholi, siis püüavad kõik õigustada oma soovi erineval määral. See ei puuduta ainult sõltuvust, vaid ka perioodiliselt purjus klaasi puhkusel. Osa elanikkonnast, alkoholi kaitsmisel, tuli välja versiooni, mis on hea juua gastriidiga. Eksperdid teavad sellest, kuid nad on vaiksed. Alkohol on tugev antiseptik, desinfitseerib mao limaskesta, sooled, tapab kahjulikke mikroorganisme. Seega, mida tugevam on jook, seda parem ja tõhusam. Kuid kõik pole nii lihtne. Gastriiti tekitavad Helicobacter'i bakterid, mille kasv algab teatud tingimustel. Alkohol rikub seedesüsteemi looduslikke protsesse, muudab siseorganite limaskestaks haavatavaks. Sellistes tingimustes suureneb patogeensete mikrofloorade, sealhulgas Helicobacter'i bakterite kasv. Lisaks ilmneb soole düsbioos, mis veelgi suurendab ebameeldivaid sümptomeid. Seetõttu peame järgima vanu ekspertide avaldust, et alkoholi ei saa seedida gastriitiga, mis on kategooriliselt koos haavandiga. Mis puudutab remissiooni perioodi, peate olema äärmiselt ettevaatlik. Alkohol kutsub esile gastriidi süvenemist ning kroonilise põletikulise protsessi ilmnemist. Kui te ei soovi alkohoolseid jooke täielikult loobuda, peaksite vähemalt järgima teatud reegleid, et mitte ennast kahjustada. Reeglid alkoholi tarvitamiseks gastriidi ajal Alkohoolsed joogid on piduliku pidu peamised atribuudid. Kõige kurbamad ja traagilised päevad ei tee neid ilma. Teatavatel tingimustel aitab alkohol leevendada pingeid, lõõgastuda, lõbutseda, lihtsalt murda igapäevast müra. Gastriidi juuresolekul tuleb end mitmel moel piirata - mitte süüa rasvaseid toite, praetud, vürtsikas, soolane, magus. Alkoholi juua on keelatud. Remissiooni ajal tunneb inimene head, võib unustada oma probleemi, kuid tasub meeles pidada, et alkohol kutsub esile halvenemist. Alkoholi negatiivsete mõjude vähendamiseks peate järgima järgmisi reegleid: Kui gastriit lubas ainult kvaliteetset alkoholi. Täiendavad keemilised lisandid, värvained, maitsed mõjutavad haigestunud kõhtu veelgi halvemini kui alkohol ise. Vahuveinid, kangendatud energistid, kokteilid, väikesed alkohoolsed joogid, konservid, villitud õlled on vaja keelduda. Olulist kahju seedesüsteemile põhjustavad mullid, mis esinevad šampanjas, madala alkoholisisaldusega jookides. Õlu on ohtlik pärmi sisaldusega, mis koos alkoholiga põhjustab patogeensete mikrofloorade kasvu. Iga alkoholijook tekitab happesuse suurenemise, võib tekitada kõrvetised. Selle soovimatu nähtuse ärahoidmiseks peaks enne alkoholi joomist süüa üks tükk või juua klaasi piima. Pärast alkoholi joomist on soovitatav joogivett eemaldada, et neutraliseerida vesinikkloriidhappe toime, et vähendada selle tootmist. Remissiooni ajal on lubatud üks kord kuus juua 100 g kvaliteetset viina, brändi, 200 ml kuiva punast veini. Sellises koguses ei kahjusta alkohol mao limaskesta, vaid omab antioksüdantset toimet. Ajakirjanduses ilmneb sageli, et filtreerimata õlu on kasulik seedesüsteemile, avaldab gastriidi ajal mao limaskestale heategevuslikku mõju. Kuid me räägime elust õllest, mis ei sisalda säilitusaineid, keemilisi lisandeid. Kui lähedal asuv õlletehas on looduslik toode, võite seda juua. Gastriidi lubatud annus - 1 kruus 1000 ml 30 päeva jooksul. Alkoholi ei tohi süüa tühja kõhuga. Esialgu peaksite süüa kuuma tassi, eelistatavalt mitte-rasvase, vürtsika ja praetud. Kartulipuder, supp, supp, putru, köögiviljad. Veelgi paremad piimatooted - kodujuust, juust, klaas hapukoort, jogurt, juust. Need tooted toimivad nagu sorbendid, ümbritsevad limaskesta, kaitsevad alkoholi negatiivse mõju eest, takistavad soolhappe suurenemist, kõrvetiste ilmumist. Sööge paremini munaga roheliste, singi, lahja kala, liha, kaaviariga. Igaüks peaks tundma oma keha. Jooge alkoholi, et parandada meeleolu, heaolu, suurendada energiavarusid. Aga tasub juua rohkem kui vaja, kuidas kõik toimib täpselt vastupidiselt. Seetõttu peaks igaüks teadma oma normi. Kui pärast teist klaasi brändit esineb kerge mürgistuse tunne, ei tohiks te kolmandat juua. Kui alkoholi tarbimise taustal on haigestunud isik, kellel on gastriit, ei saa sümptomaatilist ravi tablettidega teha. Vajadus otsida spetsialistidelt abi. Tabletid suurendavad alkoholi negatiivset mõju, suurendavad kõrvaltoimete ohtu. Mida saab alkoholi juua See puudutab alkoholi joomist mitte rohkem kui üks kord kuus, mitte rohkem kui 100 ml korraga. Veenduge, et toode on kvaliteetne ilma maitseainete, lõhna- ja maitseainete ning muude kemikaalide sisalduseta. Looduslik siider; Kuiv viinamarjavein. Samuti peate arvestama organismi omadustega. Keegi sobivam bränd, keegi tunneb end paremini viina pärast, ja keegi ei saa sallida midagi peale veini. Muidugi ei tohiks mitu alkohoolset jooki korraga kombineerida. Kõrge happesusega gastriidiga alkohol Iga alkohoolne jook kiirendab maomahla tootmist, suurendab soolhappe taset. Sel põhjusel on paljud märganud, et pärast klaasi alkoholi söögiisu paranemist. Positiivselt või negatiivselt mõjutab limaskesta vedelikku rohkem suupisteid. Te ei tohiks süüa rasvaseid toite, vürtsikaid, liiga soolaseid, maiustusi. Kõige sobivamad roogad on kõva juust, köögiviljasalat, muna, võileib võileib, kaaviar, madala rasvasisaldusega kala, sink, värsked kurgid. Kategooriliselt on võimatu juua kõrge happesusega gaseeritud jooke - kokteile, õlu, madala alkoholisisaldusega jooke, energeetikat. Ärge sööge punast veini, sel juhul on parem juua valge. Alkoholi joomise eeskirjad on identsed - kvaliteet, mõõdukas kogus, vastav suupiste. Madala happesusega lubas viina, brändi, kuiva punase veini. Gastriidi ja madala happesusega patsient tunneb alkoholi pärast mõnevõrra paremini kui kõrge happesusega isik. Siiski on kiusatus juua rohkem. Siis on negatiivseid tagajärgi. Madala vesinikkloriidhappe sisaldusega on soovitatav süüa sidrunit, apelsini, marju, šokolaadi, liha, kala, mereande. Sõltumata asjaoludest, mis on alkoholi kasuks või toonud kaasa mitmeid eksperte, arvati paljude uuringute põhjal, et alkoholi tarvitamine peaks haavandil olema. Ägenemise perioodil ei tohiks küsimust üldse tõstatada, remissiooni ajal ei tohiks keha paljastada ägenemise ohtu. Kohe tuleb mõista, et me räägime alkohoolsete jookide lubatud kogusest - mitte rohkem kui 20 ml puhast alkoholi päevas. Tõlgitud mitmesugusteks alkohoolseteks jookideks - 100 ml veini, 0,5 liitrit õlut, 50 ml viina või muu suure alkoholisisaldusega alkoholi. Nagu gastriidiga patsientidel, võib kuu jooksul olla ainult üks selline päev. Kõige kasulikum on vein, millel on antioksüdantne efekt, toonik, stimuleeriv. Üldiselt on alkohoolsed joogid vastuvõetavates annustes soodsad: Raske närviline ammendumine; Ületage füüsiline, moraalne; Esialgse etapi diabeet; Alkohol aktsepteeritavas koguses suurendab vereringet, suurendab survet, parandab üldist tervist ja jaotust. Sellel on antibakteriaalsed, antiseptilised omadused, mis sobivad mürgistuse ärahoidmiseks. See suurendab maomahla tootmist, parandab söögiisu, on vastu nohu. Tõhus ennetav aine pärast külmutamist. Alkohol lõdvestab närvisüsteemi, aitab toime tulla pingete, moraalse väsimuse, vabanemisega, stressiga. Boston Medical Centeri õlle uuringu kohaselt on kuivveinil kehale positiivne mõju: Vähendab kolesterooli sisaldust veres, vältides seeläbi südame, veresoonte haigusi; Normaliseerib vererõhku, eriti madalal; See vähendab kudede resistentsust glükoosile, mis on väga kasulik suhkurtõve korral; Lisaks loob sõprade, kolleegide, sugulastega suhtlemine lauas soodsa atmosfääri, aitab lõõgastuda ja avaldab soodsat mõju närvisüsteemile. See omakorda avaldab positiivset mõju üldisele tervisele, energia potentsiaalile. Klaas veini või klaasi brändi enne seksi suurendab libiido, parandab tunnet, pikendab suguühte ja aitab kaasa tugevale orgasmile. Kuna üks gastriidi põhjustest on stress ja närviline ammendumine, aitab alkohol sel juhul selle negatiivse teguri mõju ületada. Lugupeetud lugejad, teie arvamus on meile väga tähtis - nii et me kommenteerime me hea meelega gastriidi ajal alkoholi. See on kasulik ka teistele saidi kasutajatele. "Mul on 5 aastat maohapet. Pärast veini on see alati halb. Mõne minuti pärast, nõrkus, peavalu, iiveldus. Järgmisel päeval on üldiselt seedehäired, kõhuvalu ja kõhulahtisus. Valge toimib kehal paremini. Pärast klaasi brändi ei ole kõrvaltoimeid. Ma ei joo viina " "Mul on gastriit, ma ei saa öelda, et ma olen joomine. Veidi pühadel luban mul lõõgastuda. Ma joome veini, mõnikord konjakit. Kuid perioodid tahavad õlut. Ma ostan kvaliteeti. Ma ei joo rohkem kui 0,5 l. Ma ei joo kunagi kreekeritega, vorstiga, kiibiga. Ma söön kõva juustu, lillakesi või kala. Pärast seda ei ole kunagi süvenenud. " Millist alkoholi saab gastriidi ajal juua, on see, et iga gastroenteroloogi arvates on ebaõige, sest mis tahes tüüpi gastriidi puhul on alkohol dieetist välja jäetud. Alkohol toimib mao ja kogu trakti kahjustavalt. On palju vastuolusid alkoholi mõju kohta kehale patoloogiaga nagu gastriit. Esimene müüt on see, et on arusaam, et alkohol on inimkeha desinfektsioonivahend. Kuid see on ainult vabandus inimestele, kes kalduvad alkoholi jooma, tegelikult ei ole see midagi kasulikku. Teine müüt on see, et toitev, rasvane suupiste võib neutraliseerida alkoholi mõju mao seintele. See vale avaldus, vastupidi, selline suupiste koos alkoholiga põhjustab gastriidi ägenemist. Nagu teooria tõestab ja praktikaga kaasnes enamiku alkoholist põhjustatud surmajuhtumitega rasvase liha suupiste. Kolmanda müüdi põhiolemus on see, et enne kavandatud pidustust süüakse õli ja rasva, mis aitab maos alkoholiga toime tulla ja mitte purjus. Tõde on see, et sa pead sööma rohkem kui kilogrammi õli nii, et kogu seedetrakti pind oleks kaetud rasvaga, kuid rasv süvendab ainult gastriidi ja pohmeloomade probleemi. Enterosorbendid (näiteks aktiivsüsi) - see aitab toime tulla alkoholi toksilisele mõjule kehale. Neljas müüt või milline alkohol on gastriidi puhul vähem kahjulik. Arvatakse, et seda kallim alkohol on, seda vähem ohtlik see kehale. See ei ole. Igasugune alkohoolne jook sisaldab oma koostises alkoholi, nimelt on see meie kehale üsna mürgine element. On veel üks müüt, et alkohol aitab valu ületada. Alkohol ei aita ravida, vaid hoiab ära valu. Kuid müütide mõistmiseks on vaja teada, mis on gastriit. Praktiliselt 80% juhtudest põhjustab gastriiti bakter, mis ärritab mao sisemist vooderit. Patoloogia patogeenide seas on teisel kohal alkohoolsed joogid, nende pikaajaline kasutamine ja suurte annuste kasutamine. Alkohoolsete jookide määrad ei oma rolli, isegi õlut võib kutsuda esile ägeda gastriidi rünnak. Haigust iseloomustab kaks lekkevormi: Kõige olulisem sümptom on valu, mis süveneb pärast söömist. See ei ole kummaline, kuid äge gastriit esineb vähem väljendunud valu all. Esimese asja ravis on vaja välistada kõik patoloogiat põhjustanud tegurid. Kas gastriidi ajal on võimalik alkoholi juua - sageli kuulevad gastroenteroloogid, kuid nad reageerivad kategooriliselt, eriti kui haigus oli peamine alkohol. Alkohol suurendab või vähendab mao happesust? Teooria väidab, et alkohol suurendab happesust, mistõttu ei tohi alkoholi kasutada kõrge happesusega gastriidi puhul (soolhappe kontsentratsioon). Enamik eksperte järgib alkoholi täieliku tagasilükkamise seisukohta gastriidi ajal. Kokteil, šampanja ja erinevad tinktuurid võivad happesuse taset veelgi suurendada. Remisioonis, kui patoloogia sümptomid on vähem väljendunud, on lubatud võtta kvaliteetseid alkoholi, kuid ainult väikestes kogustes. 16. november 2016, 11:09 Ekspert artikkel: Svetlana Alexandrovna Nezvanova 1 kommentaar 5,794Mao limaskesta põletikuga kaasnevad erinevad sümptomid. Kõige sagedasem gastriidi esinemissagedus on iiveldus, mis võib häirida ükskõik millisel päeval ja erinevate haiguste puhul.

2022/01/29 13:36:24

https://est.medicalpasifik.com/alkogol-pri-povyshennoj-kislotnosti-zheludka.htm

mC4

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 886/2013, 15. mai 2013 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL, sätestades kasutajatele liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe võimalusel tasuta edastamisega seotud andmed ja korra EMPs kohaldatav tekst 01/10/2013; Kohaldamine vt artikkel 11 08/10/2013; jõustumine avaldamise kuupäev +20 vt artikkel 11 01/10/2015; Kohaldamine Osaline kohaldamine vt artikkel 11 artikkel 10 lõige 1 punkt (a) Partial annulment requested by 62015CN0696 artikkel 5 lõige 1 Partial annulment requested by 62015CN0696 artikkel 9 Partial annulment requested by 62015CN0696 KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 886/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL, sätestades kasutajatele liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe võimalusel tasuta edastamisega seotud andmed ja korra võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiivi 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega, (1) eriti selle artikli 3 punkti c ja artikli 6 lõiget 1, Direktiivi 2010/40/EL artikli 3 punktis c on prioriteetse meetmena sätestatud kasutajatele liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe võimalusel tasuta edastamisega seotud andmed ja kord. Direktiivi 2010/40/EL artikli 6 lõike 1 kohaselt peab komisjon võtma vastu spetsifikatsioonid, mis on vajalikud, et tagada ühilduvus, koostalitlusvõime ja järjepidevus intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks ja tööks kasutamiseks prioriteetsete meetmete puhul. Teatises "Euroopa kui liiklusohutusala: poliitikasuunised liiklusohutuse valdkonnas aastateks 2011–2020" (2) mööndakse, et "arukatel transpordisüsteemidel võib olla liiklusohutuse suurendamisel oluline osa (nt süsteemid, mis on võimelised tuvastama õnnetusi ja suunama liiklust ning andma liiklejatele teavet reaalajas)". Seoses teabeteenuste osutamisega on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivis 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (3) sätestatud avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise miinimumeeskirjad kõikjal liidus; samuti julgustatakse selles liikmesriike miinimumeeskirju ületama ja võtma vastu tegevuspõhimõtted, mis võimaldavad mitmekülgselt kasutada avaliku sektori asutuste valduses olevat teavet ja andmeid. Intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste ja teenuste kasutuselevõtuga kaasneb isikuandmete töötlemine, mis peaks toimuma kooskõlas liidu õigusega, nagu on sätestatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivis 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (5). Seepärast tuleks intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste ja teenuste suhtes kohaldada otstarbe piiramise ja võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtteid. Ühilduvuse, koostalitlusvõime ja järjepidevuse saavutamiseks tuleb kindlaks määrata liiklusohutusega seotud üldise liiklusteabe edastamise teenustele esitatavad miinimumnõuded. Nõuded peaksid käsitlema lõppkasutajatele edastatava, liiklusohutust mõjutavate asjaolude ja tingimuste standardloetelu koostamist ja kasutamist ning lõppkasutajatele antava teabe sisu. Kui lõppkasutajad saavad teavet eri teavituskanalite kaudu, mida kontrollivad era- ja/või avalik-õiguslikud teehaldajad, teenuseosutajad ja liiklusteavet edastavad ringhäälinguorganisatsioonid, ei tohiks teave olla vastuoluline ja peaks seega sisaldama samu elemente ning asjaomaseid asjaolusid või tingimusi tuleks kirjeldada sarnaselt. Liiklusohutust käsitlevad andmed on liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe edastamiseks esmatähtsad. Neid andmeid koguvad ja säilitavad era- ja/või avalik-õiguslikud ettevõtjad ja teenuseosutajad. Selleks et teha andmed lihtsalt kättesaadavaks, et neid saaks kvalitatiivsete teabeteenuste osutamise eesmärgil vahetada ja taaskasutada, peaksid era- ja/või avalik-õiguslikud teehaldajad ning teenuseosutajad tegema andmed kättesaadavaks isiklike juurdepääsupunktide kaudu või tagama nende kättesaadavuse liikmesriikide loodud ja hallatavate riiklike juurdepääsupunktide kaudu. Selliseks riiklikuks juurdepääsupunktiks võib olla andmehoidla, register, veebiportaal vms. Liiklusohutust käsitlevad andmed tuleks teha kättesaadavaks kooskõlas andmekaitsenõuetega (nt isikuandmete anonüümseks muutmine). Kui teabeteenuse jaoks kogutakse tulevikus andmeid, sealhulgas geograafilise asukoha andmeid, lõppkasutajatelt või koostöösüsteemide kaudu, tuleb lõppkasutajaid selgelt teavitada selliste andmete kogumisest, andmekogumise ja võimaliku jälgimise meetoditest ning andmete säilitamise ajast. Era- ja/või avalik-õiguslikud teehaldajad, teenuseosutajad ja autotööstus peavad rakendama asjakohaseid tehnilisi meetmeid, et tagada lõppkasutajatelt või nende sõidukitelt saadavate andmete anonüümsus. Liikmesriikidel, kes oma territooriumil liiklusohutusega seotud liiklusteavet teataval kujul juba edastavad, peaks olema võimalik jätkuvalt kasutada olemasolevaid meetodeid ulatuses, milles need on kooskõlas käesoleva määruse nõuetega. Et suurendada liiklusohutuse ja -tingimuste kohta teabe edastamise positiivset mõju, mis väljendub liiklusõnnetuste ja surmajuhtumite arvu vähenemises liidus, peaksid liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe edastamise teenused olema kõigis liikmesriikides ühilduvad, koostalitlusvõimelised ja järjepidevad, vastama minimaalsetele kvaliteedinõuetele ja olema võimaluse korral lõppkasutajatele tasuta. Selleks et kõik liikmesriigid saaksid töötada välja ühtlustatud ja sujuva lähenemisviisi minimaalse, liiklusohutusega seotud üldise liiklusteabe edastamisele kõikjal liidus, tuleb kindlaks määrata liiklusohutusega seotud minimaalse liiklusteabe edastamise teenuse suhtes kõikjal liidus kohaldatavad nõuded. Liikmesriigid võivad kasutada olemasolevaid tehnilisi lahendusi ning avatud standardeid, mille Euroopa ja rahvusvahelised standardiorganisatsioonid on koostanud, et tagada liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe edastamise teenuste koostalitlusvõime ja järjepidevus liidus. Liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe edastamise usaldusväärsuse ja tasuvuse tagamiseks tuleks saavutada minimaalne kvaliteeditase. Liikmesriigid peaksid kindlaks määrama asjaomased kvaliteedikriteeriumid, kvaliteedi mõõtmise ja kontrolli meetodid ja eesmärgid iga liiklusohutust mõjutava asjaolu või tingimuse, teedevõrgu ja/või töökeskkonna kohta ning jagama oma kogemusi teistega. Liikmesriigid peaksid jagama oma teadmisi ja parimaid tavasid, teatades komisjonile asjaomaste analüüside tulemustest ja kogemustest. Kuigi liiklusohutusega seotud minimaalset üldist liiklusteavet tuleks võimaluse korral edastada lõppkasutajatele tasuta üldteenusena, võib lõppkasutajatel olla teatavaid kulusid seoses telekommunikatsioonitasude, raadiolitsentside või teabe vastuvõtmist võimaldavate seadmete ostmisega. Liiklusohutusega seotud minimaalne üldine liiklusteave peaks jõudma nii paljude lõppkasutajateni, kui on tehniliselt võimalik, võttes arvesse turul kättesaadavate sõidukite, teavituskanalite ja vastuvõtuseadmete erinevaid tehnilisi võimalusi. Era- ja avalik-õiguslikud teehaldajad ja teenuseosutajad peaksid püüdma ühtlustada lõppkasutajatele edastatava teabe sisu, sõltumata kasutaja keelest. ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogus 8. novembril 1968 kokku lepitud liiklusmärkide ja -signaalide Viini konventsiooniga ühinenud liikmesriigid peaksid järgima konventsiooni, eelkõige liiklusohutuse töörühma konsolideeritud resolutsiooni, mis käsitleb liiklusmärke ja -signaale (6). Liikmesriigid peaksid riiklikele hinnangutele tuginedes suutma kindlaks määrata üleeuroopalise teedevõrgu kaetuse liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe teenustega oma territooriumil, et keskenduda teelõikudele ja piirkondadele, kus liiklus- ja ohutustingimuste tõttu on teabeteenuste osutamine vajalik ja sellega seotud investeeringud põhjendatud. Siiski tuleb tunnistada, et linnatranspordisõlmede suhtes ei tuleks käesolevat määrust kohaldada, kuna olukord ja sidusrühmad on erinevad. Liikmesriigid peaksid komisjonile teatama, kuidas on teabeteenus riigis kavandatud. Direktiivi 2010/40/EL artikli 17 lõike 4 kohaselt peab komisjon esitama iga kolme aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande direktiivi rakendamisel saavutatud edusammude kohta. Aruandele lisatakse analüüs artiklite 5–11 ja artikli 16 toimimise ja rakendamise kohta ning vajaduse korral hinnatakse direktiivi muutmise vajadust. Läbivaatamise käigus tuleks hinnata ka seda, kas on vaja muuta ja/või täiendada prioriteetsete meetmete jaoks vastu võetud spetsifikatsioone, võttes vajaduse korral arvesse nende meetmete rakendamist liikmesriikides, tehnika arengut ja standardimist, Käesoleva määrusega kehtestatakse spetsifikatsioonid, mis on vajalikud, et tagada ühilduvus, koostalitlusvõime ja järjepidevus kasutajatele liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe võimalusel tasuta edastamisega seotud andmete ja korra kasutuselevõtmiseks ning tööks kasutamiseks liidu tasandil kooskõlas direktiiviga 2010/40/EL. Määrust kohaldatakse liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe teenuste üleeuroopalises teedevõrgus edastamise suhtes. a) "üleeuroopaline teedevõrk"– Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 661/2010/EL (7) I lisa 2. jaos määratletud teedevõrk, välja arvatud linnatranspordisõlmed; b) "ajutiselt libe tee"– ettenägematud tingimused, mis muudavad teepinna teatavaks ajaks libedaks, vähendades sõiduki haarduvust teel; c) "loomad, inimesed, takistused, praht teel"– olukord, kui loomad, praht, takistused või inimesed on teel ootamatus kohas, nii et neile otsasõidu vältimiseks võib vaja minna äkkpidurdust; d) "kaitsmata õnnetusala"– liiklusõnnetuse toimumise ala, mida pädev asutus ei ole veel piiritlenud; e) "lühiajalised teetööd"– ajutised teetööd teel või tee servas, mis on nende lühiajalisuse tõttu üksnes minimaalselt tähistatud; f) "piiratud nähtavus"– tingimused, mis vähendavad sõidukijuhtide nägemisulatust ja võivad mõjutada ohutut liiklemist; g) "vastassuunavööndis liikuv sõiduk"– sõiduk, mis liigub kahesuunalise liiklusega sõiduteel vales suunavööndis; h) "märgistamata takistus teel"– osaliselt või täielikult teed tõkestav takistus, mis on nõuetekohaselt eristamata ja märgistamata; i) "erandlikud ilmastikutingimused"– ebatavalised, rasked või aastaajale mitteomased ilmastikutingimused, mis võivad mõjutada ohutut liiklemist; j) "liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe kasutaja"– juriidiline või füüsiline isik, kes osaleb liiklusohutusega seotud minimaalse üldise teabe edastamise teenuse osutamisel, näiteks era- ja avalik-õiguslikud teehaldajad, liikluskorraldajad, teenuseosutajad ja liiklusteavet edastavad ringhäälinguorganisatsioonid; k) "lõppkasutaja"– sõidukijuht, kes kasutab liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe teenuseid; l) "liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe edastamise teenus"– reaalajas liiklusteabe edastamise teenus, mille käigus edastatakse minimaalset liiklusohutusega seotud sisu ja mis on võimalikult paljudele lõppkasutajatele kättesaadav minimaalsete jõupingutustega; m) "liiklusohutust käsitlevad andmed"– andmed, mis on vajalikud minimaalse, liiklusohutusega seotud liiklusteabe edastamise teenuse osutamiseks ja mida kogutakse era- või avalikest allikatest; n) "liiklusohutusega seotud minimaalne üldine liiklusteave"– liiklusohutust käsitlevad kogutud, koondatud ja töödeldud andmed, mida era- ja/või avalik-õiguslikud teehaldajad ja/või teenuseosutajad pakuvad lõppkasutajatele teavituskanalite kaudu; o) "juurdepääsupunkt"– digitaalne juurdepääsupunkt, kus minimaalse, liiklusohutusega seotud üldise liiklusteabe koostamiseks vajalikke liiklusohutust käsitlevaid andmeid kogutakse ja vormindatakse ning tehakse vahetamiseks ja taaskasutamiseks kättesaadavaks; p) "tasuta"– liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe edastamise teenuse osutamine lisakuludeta lõppkasutajale kasutuskohas. Liiklusohutust mõjutavate asjaolude ja tingimuste loetelu Liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe edastamise teenus katab asjaolusid ja tingimusi, mis kuuluvad vähemalt ühte alljärgnevasse kategooriasse: ajutiselt libe tee; loomad, inimesed, takistused, praht teel; kaitsmata õnnetusala; lühiajalised teetööd; piiratud nähtavus; vastassuunavööndis liikuv sõiduk; märgistamata takistus teel; erandlikud ilmastikutingimused. 1. Liiklusohutust mõjutavate asjaolude ja tingimuste kohta edastatav teave sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: asjaolu või tingimuse esinemise koht; asjaolu või tingimuse kategooria vastavalt artiklile 3 ja vajaduse korral selle lühikirjeldus; vajaduse korral nõuanne, kuidas sõites käituda. 2. Kui asjaolu või tingimus enam ei kehti, siis teave tühistatakse, ning kui asjaolu või tingimused muutuvad, siis teavet muudetakse. Teabeteenuse osutamine 1. Liikmesriigid määravad üleeuroopalise teedevõrgu lõigud, kus liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe edastamine on liiklus- ja ohutustingimuste tõttu vajalik. Nad teavitavad sellistest teelõikudest komisjoni. 2. Teabeteenuse osutamine peab vastama artiklites 6–8 sätestatud nõuetele. Asjaolude või tingimuste tuvastamine ja andmete kogumine Era- ja avalik-õiguslikud teehaldajad ja/või teenuseosutajad loovad või kasutavad vahendeid asjaolude ja tingimuste tuvastamiseks ning koguvad asjaomaseid liiklusohutust käsitlevaid andmeid üksnes teabeteenuse osutamise eesmärgil. Nende vahendite kasutuselevõtt peab vastama liikmesriigi õiguses sätestatud tingimustele ja nõuetele. Andmete kättesaadavus, vahetamine ja taaskasutamine 1. Era- ja/või avalik-õiguslikud teehaldajad ja/või teenuseosutajad jagavad ja vahetavad vastavalt artiklile 6 kogutud andmeid. Nad teevad andmed sel eesmärgil juurdepääsupunkti kaudu kättesaadavaks DATEX II (CEN/TS 16157) vormingus või muus DATEX II-ga ühilduvas ja koostalitlusvõimelises masinloetavas vormingus. 2. Liikmesriigid haldavad riiklikku juurdepääsupunkti, mille kaudu on kättesaadavad lõikes 1 nimetatud andmed ja mis koondab ühte era- ja/või avalik-õiguslike teehaldajate ja/või teenuseosutajate poolt nende territooriumil loodud juurdepääsupunktid. 3. Andmed tehakse kõigile liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe kasutajatele vahetamise ja taaskasutamise eesmärgil kättesaadavaks mittediskrimineerivalt; kõikjal liidus, olenemata asukohaliikmesriigist; kooskõlas direktiivis 2003/98/EÜ kindlaks määratud juurdepääsuõiguste ja -menetlustega; teabeteenuse õigeaegset osutamist tagava aja jooksul; riikliku juurdepääsupunkti kaudu. 4. Era- ja avalik-õiguslikud teehaldajad ja teenuseosutajad tagavad juurdepääsupunkti kaudu kättesaadavate andmete õigeaegse uuendamise ja kvaliteedi. 1. Avalik-õiguslikud teehaldajad, teenuseosutajad ja liiklusteavet edastavad ringhäälinguorganisatsioonid edastavad lõppkasutajatele liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe enne muu, liiklusohutusega mitteseotud liiklusteabe edastamist. 2. Teabeteenus peab vastama järgmistele tingimustele: seda osutatakse viisil, millega tagatakse teabe jõudmine võimalikult paljude lõppkasutajateni, keda artiklis 3 nimetatud konkreetne asjaolu või tingimus puudutab; seda osutavad era- ja/või avalik-õiguslikud teehaldajad ja/või teenuseosutajad ja/või liiklusteavet edastavad ringhäälinguorganisatsioonid ning teenus on lõppkasutajatele võimaluse korral tasuta. 3. Era- ja avalik-õiguslikud teehaldajad ja teenuseosutajad teevad lõppkasutajatele edastatava teabe sisu ühtlustamiseks koostööd. Nad teavitavad lõppkasutajaid teabeteenuse olemasolust ja selle katvusest. 1. Liikmesriigid määravad erapooletu ja sõltumatu riikliku organi, kes on pädev hindama, kas era- ja avalik-õiguslikud teehaldajad ja teenuseosutajad ning liiklusteavet edastavad ringhäälinguorganisatsioonid täidavad artiklites 3–8 sätestatud nõudeid. Kaks või enam liikmesriiki võivad määrata ühise organi, kes on pädev hindama nõuetele vastavust nende liikmesriikide territooriumil. Liikmesriigid teatavad nendest riiklikest organitest komisjonile. 2. Era- ja avalik-õiguslikud teehaldajad ja teenuseosutajad ning liiklusteavet edastavad ringhäälinguorganisatsioonid esitavad määratud riiklikele organitele oma identifitseerimisandmed ja nende osutatava teabeteenuse kirjelduse ning artiklites 3–8 sätestatud nõuetele vastavuse deklaratsiooni. Kinnitus sisaldab vajaduse korral järgmisi andmeid: liiklusohutust mõjutavad asjaolud/tingimused, mida teabeteenus katab, ja teedevõrgu kaetus teabeteenusega; teave liiklusohutust käsitlevate andmete juurdepääsupunkti ja selle kasutamise tingimuste kohta; juurdepääsupunkti kaudu kättesaadavate, liiklusohutust käsitlevate andmete vorming; teabe lõppkasutajatele edastamise vahendid. Kui era- ja avalik-õiguslikud teehaldajad ja teenuseosutajad ning liiklusteavet edastavad ringhäälinguorganisatsioonid teevad teenuse osutamises muudatusi, ajakohastavad nad viivitamata oma nõuetele vastavuse deklaratsiooni. 3. Määratud riiklikud organid kontrollivad pisteliselt era- ja avalik-õiguslike teehaldajate ja teenuseosutajate ning liiklusteavet edastavate ringhäälinguorganisatsioonide kinnituste õigsust ja nõuavad artiklites 3–8 sätestatud nõuetele vastavuse tõendeid. Määratud riiklikud organid annavad kord aastas riiklikele asutustele aru esitatud deklaratsioonide ja pistelise kontrolli tulemuste kohta. 1. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist järgmise teabe: riiklik organ, kes on määratud hindama vastavust artiklites 3–8 sätestatud nõuetele; olemasoleva või kavandatud riikliku juurdepääsupunkti kirjeldus. 2. Hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist ja igal sellele järgneval kalendriaastal esitavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe: teabeteenuse rakendamisel tehtud edusammud, sealhulgas kvaliteeditaseme kindlaksmääramisel kasutatud kriteeriumid ja kvaliteedikontrolli vahendid; artiklites 3–8 sätestatud nõuetele vastavuse hindamise tulemused; vajaduse korral riiklikus juurdepääsupunktis tehtud muudatuste kirjeldus. Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2013. Käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks juba rakendatud teabeteenuste suhtes kohaldatakse määrust siiski alates 1. oktoobrist 2015.

2019/01/19 15:13:06

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32013R0886

mC4

Hea Kodanik 1_2009 by EMSL | NENO - issuu HeaKodanik EMSLi ajakiri kodaniku端hiskonnast ennast, kodaniku端hendust ja riiki? nr. 1 (45) mai 2009 Elulugu = edulugu O n sul hetk? Aga millal võiks pikemalt rääkida? Pühendaks mõne järgmise nädala sellele suurepärasele ideele? Ehk on nüüd õige aeg teha teoks nii palju kordi räägitud "lähenära-ega-tea-millal-täpselt-tagasi-tulen" reis? Sellistele küsimustele pakub elu harva luksust vastata: oota, kohe tulen! Ju poleks see ka päris normaalne. Ometi tundub, et püsime sageli teises äärmuses. Seal, kus kummitab teadmine: vastus võib vabalt olla... mitte kunagi. Teate ju seda ammust tuttavat, kes hoolimata headest tulemustest teiste juhtimisel jätab enda eesmärgid tagaplaanile ning ühel päeval pole teil enam millestki rääkida. Paberil keskmisi ritta pannes võib see ju tunduda ootuspärane, kuid on samas lihtsalt kurb. Loomulikult pole põhjust loota lihtsale lahendusele: muudame nüüd kõike ja varsti astume, seljakott seljas, kodust välja. Kusagil soovide ja vabaduste vahel on kohustused, lubadused, raha ja kõik need asjad, mis lähevad lõpuks teistmoodi kui algul arvasime. Aga kas saaksime jõuda vähemalt nende äärmuste mõttelise keskpunktini, kus me kõike muud juhtides pole end sootuks omapäi jätnud ja võime oletada, et kõigi teooriate kiuste on õnn siiski käeulatuses? Mina proovisin. Esmalt võtsin nõuks mitte alluda survele, mida pealiskaudsete nähtuste maailm meile avaldab. Äkki märkame enda ümber hoopis rohkem huvitavat, tähenduslikku ja tähelepanu vajavat, kui me ei luba oma ööpäeva sinna tungida tahtvat kampaanialikku ja poolglamuurset lärmi, vaid küsime, mida ümbritsevast paratamatusest minu elus ikkagi vaja? Ressursid, millega oma eesmärkide poole purjetada, on hoobilt rikkamad, sest ma valin nad ise. Võite uskuda, hakkas parem. Suurem osa trendipainesest infomürast välja lülitatud, püüdsin mõelda, millest mu tunnid ja kuud siis koosneda võiks. Selge, et ühiskonnas toimetulekuks on oluline sellesse oma panus anda, käies näiteks tööl. Kuid kusagil pole öeldud, et see peaks päeva ainus kul- minatsioon olema. Sageli saan eluks-eduks vajaliku energia mujalt. Näiteks kell pool kaheksa algav trenn motiveerib mind ärkama hoopis rohkem kui tunnike hiljem ühistranspordis otse tööle sõitmine. Koos pere või sõpradega õhtuti veedetav aeg hoiab mu loovamad ja julgemad ideed särisemas. Loogiline, et selleta oleks must märksa vähem kasu ka tööl. Teooriad ütlevad, et eesmärgid peavad olema kõrged. Miks mitte seada eesmärgiks olla võrdselt heas vormis nii vaimselt kui füüsiliselt ning elada kvaliteetaja juhitud elu-edu-lugu? Sest – tagasi realistiks põigates – seda, mis püüdluste kõrget lendu kärpida üritab, tuleb niigi uksest ja aknast. Ning tagasihoidlikkuseks pole väga põhjust, mõeldes, et võimaliku edu jaoks pole meile antud rohkem kui mõnikümmend tuhat päeva. Inglased ütlevad, et nad pole piisavalt rikkad, ostmaks odavaid asju. Sama kehtib mu arvates aja kohta. Seal Inglismaal pole näiteks professionaalsete ansamblilauljate seas kombeks liiga palju proove teha. Esiteks on see aeganõudev ja väsitav ning teiseks ebavajalik, kui kodutöö hästi tehtud. Austades ühist aega, pole kellelgi õigustust tulla kokku üksteise vigu kuulama. Hoopis inspireerivam on kontserdiks vajalikud ideed läbi töötada ning siis värskena lavale astuda. Mulle tundub, et inimesed, kes täpselt teavad, milles nende töö kvaliteet seisneb, ka muretsevad vähem ning on üldse õnnelikumad, veelgi enam – ka nende juhitud protsesse saadab selgemeelsus. Võite öelda, et seda räägitakse igas klantsajakirjas ja siin pole midagi uut. Polegi. Lihtsalt pilk ümberringi ütleb, et ükskõik mis põhjusega – kas või soovist tõestada vastupidist – tasub tasakaal kohustuste ja muu elu vahel läbi mõelda, sest rahulolu kaotamiseks on kordades enam võimalusi selle loomisest. Ja teil ei õnnestu mind veenda, et minu elus tänu neile muudatustele midagi uut ei ole. On sul hetk aega? Kui küsija mulle vähegi korda läheb, siis ikka on. Peab olema. Või vähemalt pean ma teadma, millal selle leian. Sest kas kujutate ette edukat juhti, kel edulugude jaoks aega napib? Hirm Iseenesest loogiline, et EMSLis töötades näeme rohkem selliseid ametnikke ja poliitikuid, kes koostööst kodanikuühendustega huvitatud. Pole ime, kui nii tekib petlik mulje, et asjad partnerite teadlikkuse ja valmidusega on täitsa head. Ses mõttes oli "Minu Eesti" mõttetalgute ettevalmistamine tervitatavalt kainestav, nagu 2006. aasta presidendivalimised, mille eel soovitas minister kodanikel arvamuse avaldamise asemel "oma liistude juurde jääda". Selmet rõõmustada, et tuhanded inimesed on valmis oma vabast ajast tulema mõtlema, kuidas koos Eesti elu paremaks teha, ja seejärel plaane ellu viima, kõlasid kahtlustused: tehakse uut parteid, minnakse mööda demokraatlikest esinduskogudest, rünnatakse võimukandjaid jne, jne. Loomulikult ei rääkinud nii kõik poliitikud ja ametnikud, kuid siiski näitas see, kui vähe saadakse aru kodanikuühiskonna olemusest ja rollist. Ükski eelmises lõigus toodud vastandumis-hirmudest 1. mail tõeks ei saanud ega olnud see kellelgi plaaniski. Või tegelikult ajan pada: vastandumist oli, aga hoopis mujal. Vaatame või, kuidas peeti samal kuul arutelusid äsjaste valitsusliitlaste seas, rääkimata opositsiooni ja koalitsiooni vahel toimunust. Üheski 1. mai mõttekojas ei kostitatud üksteist küsimusega "kas sa oled kurt või?", soovitustega end põlema panna või sagedamini pead pesta. Solvamise ja süüdlaste otsimise asemel tegeleti lahenduste läbi arutamisega. Seega – kui nomenklatuuril on põhjust hirmu tunda, siis pigem seepärast, et kodanikuühenduste seas näib praegu olevat märksa enam kultuuri ja konstruktiivsust. Kaanemaali autor Elis Saareväli Hea Kodanik jätkab esikaanel Eesti noorte kunstnike tutvustamisega ja seekord astub üles Elis Saareväli. Elis on õppinud Tallinna Ülikoolis ja lõpetanud mõne aasta eest kunstiakadeemia maalieriala. Tema töid näeb igal aastal Tallinnas, kodulinnas Haapsalus või lausa Soomes ja Saksamaal ning järgmine näitus tulebki septembris Pariisis. Kaanemaali esimene põhjus lihtne – 2x2 meetrit suur maal poisist kunstitunnis tervitab igaüht, kes astub sisse kümmekonda vabaühendust, sh Hea Kodaniku toimetust majutavas Toompuiestee kontoris; teine töö sarjast "Mis meis on kaunist" asub meie nõupidamistesaalis. Elis selgitab, et tegu oli seeriaga väikestest lastest ja vanainimestest hetkedel, mil nende silmades ja olekus tundus olevat midagi kauget, nostalgilist ja ilusat... ajatut elu ilu peegeldust. "Sellised kontekstivabad hetked, mida läbi elades võib tajuda, et selline pildike sobitub sama hästi nii mineviku- kui tulevikunägemusse," ütleb autor. Praegu Elist enam ilusad hetked ei köida ja ta tegeleb väsinud, tühjade ja katkiste inimeste uurimisega: "Maalin, kuidas ilu kipub ära kaduma ja kuidas inimesed arvavad, et mingite rohtudega, antidepressantidega, on võimalik parandada oma hinge." Vaata ka elis.awardspace.com LEKSIKA.............................................................. lk 6-7 Räägime avaliku võimu juhitavatest "kodanikuühendustest" ehk GONGOdest. JUHTIMINE .........................................................lk 8-17 Kui kaugel on juhi elukutse areng kolmandas sektoris? Kas Eesti tippjuhid tuleksid vabaühendust juhtima? Kui strateegiliselt ühendused oma juhtimist plaanivad? EKAKi 10 aastat................................................ lk 18-21 Sügisesel vabaühenduste kärajatel sai võetud kokku senitehtu ja tegematajäänu. OSALEV EUROOPA........................................... lk 22-23 Briti kolleeg Oli Henman leiab, et tänavu on kõik eeldused astuda suur samm edasi ühenduste ja Euroopa Liidu suhetes. VÄLISMAA ...................................................... lk 24-25 Robert Egger väidab, et ajalooline polnud vaid Obama võit valimistel, vaid ka USA kodanikuühenduste osalemine valimiskampaanias. UURINGUD ..................................................... lk 26-29 Viimatised kodanikuühiskonna uuringud rahastamisest. RAHASTAMINE ................................................ lk 30-32 Kuidas on läinud Kodanikuühiskonna Sihtkapitali esimene tegevusaasta. EMSL ja LIIKMED...............................................lk 33-37 Uued liikmed, aasta kokkuvõte, uus nõukogu esimees, lähemalt korruptsioonivastasest võrgustikust ja Kodukandi noorteprogrammist. KOOLITUS....................................................... lk 38-39 Elina Kivinukk õpetab, kuidas valida õiget koolitust. RAAMATUSOOVITUSED.....................................lk 40-41 Seekord kolm raamatut, ikka välismaalt, ikka juhtimisest. ROHELISEKS KASVAMINE................................. lk 42-43 Vana roheline, noor poliitik Toomas Trapido. KÜLALISTOIMETAJA VEERG Juhtimisteemalise numbri külalistoimetajaks on ajakirjanik TIINA KAALEP. Kevadest kureerib ta Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liikmena uudiste ja ühiskonnasaadete tööd, varem on aga liidrikogemusi saanud ja rakendanud näiteks Eesti Ekspressi peatoimetaja ning Postimehe uudistetoimetuse juhi ametites. Hea Kodanik on Eesti ainumas perioodiline kodanikuühiskonna häälekandja, mis rikastab lugemislauda koos oma eelkäija EMSLi infolehega alates 1994. aastast. Ajakiri ilmub umbes neli korda aastas ja trükiarv on hea ilmaga kuni 3000. Kõik autorid kirjutavad selles ajakirjas vabatahtlikkuse alusel – tänud tuhande (või kahe) eest igale sule- ja pildimeistrile ning Scanpix Baltics OÜ-le! Tekstid valisid ja toimetasid Urmo Kübar | urmo@ngo.ee Härra Kärneri õiged sõnad Alari Rammo | alari@ngo.ee Kujunduse tegi Karl-Kristjan Nigesen | karl@nigesen.ee Käisin kunagi väikeses 8-klassilises koolis, mille direktor härra Endel Kärner oli juht jumala annist. Ta ei olnud selline stereotüüpne, laitmatute maneeride ja sileda olemisega mees, nagu me juhti ju sageli ette kujutame. Ei, ta oli joviaalne, tugevas ülekaalus, alati kortsus ülikonnas ja veidi võidunud lipsuga. Juhigeen oli talle justkui kaasa pandud, vaevalt ta juhtimist kasvõi ainsatki tundi õppinud oli. Erialalt oli härra Kärner geograafia ja saksa keele õpetaja, küllap sai ta keele juba sõja ajal suhu. Kui ta veidi vintis oli, kippus ta laulma saksakeelseid sõjalaule. Omal vastuolulisel moel oli ta väga autoriteetne. Kui tema alles valmistus suud avama, jäid teised juba ootavalt vait. Takkajärele olen aru saanud, et tema autoriteet põhines sellel, kuidas ta midagi ütles. Õigetel sõnadel. Alati täpselt, selgelt ja kõvasti. Ei iialgi ebalevalt, rõhud ikka õigete kohtade peal, jutul mõte sees. Veel kolmkümmend aastat hiljem kuulen teda ütlemas: "See siin on üks lage paik. Järgmise kahe aastaga istutame siia pargi." Ja istutasimegi. Mingi trikiga võlus ta välja istikud ja õpetas lapsed neid istutama ja nende eest hoolitsema, suure vahetunni ajal ja pärast tunde ja vahel ka tundide ajal. Ei mäleta, et keegi oleks nurisenud, miski muu ei jäänud sellepärast tegemata, kõik olid õhinat täis. Praegu on koolimaja ümbritsetud võluvast suurest rohelusest, vahelduvast ja vaimustavast. Aga samamoodi, instinktiivselt õigesti tegi ta muudki. Õpetas nutikamaid olümpiaadideks, korraldas koolipidu, viis meid ekskursioonile, juhatas koori. Jah, ta oli vastuoluline mees, vahel ta napsitas, ükskord andis oma kabinetis tappa meie klassi poisile, kes metoodiliselt klassiõdesid WCsse tiris ja seal neid käperdas. Mu järgmised juhid (veel üks koolidirektor ja paar laagriülemat) olid tavalised harju keskmised, keda me kõik oma elus kohanud oleme. Ilma suurema särata, aga tublid inimesed. Ilma erilise juhigeenita. Kuidagi said nad hakkama. Ja siis pärast ülikooli saabuski esimeste juhtimiskoolituste ja -õpikute ajastu. Inimesed hakkasid juhtimist õppima. Ma olen ise päris paljusid juhtimisraamatuid lugenud ja mitmetel kõrgeltmakstud koolitustelgi istunud. Aga ma olen nende suhtes täna skeptiline. Sest liiga sageli õpetatakse koolitustel olema keegi teine, kellegi teise moodi. Üsna harva, kuigi vahel siiski, õpetavad need koolitused käituma nii, nagu sisetunne ja terve mõistus käsib, loomulikult. Ehk just seetõttu paistavad tänases päevas paremini välja need juhid, kes vaistlikult teavad, mida öelda ja teha. Nad teevad ära mis tarvis, ehkki nende kodulehtedel pole sõnagi eesmärgist, missioonist, strateegiast ja muust sarnasest värgist. Võibolla pole kodulehtegi. Nad on samasugused nagu härra Kärner, teavad õigeid sõnu. Ja ma usun, et just kodanikuühendused ja -algatused on kohad, kus tegutseb palju loomulike annetega juhte. Neid, kellele on loodusest kaasa pandud võime ära tunda ja kasutada õigeid sõnu, innustada ja juhtida teisi. Mingi erilise juhtimiskoolituseta. Iga sõna eest vastutab Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit Toompuiestee 17a, 10137 Tallinn 630 9630 | info@ngo.ee | www.ngo.ee Mis tahes viisil Hea Kodaniku materjale kasutades on viisakas varustada taasesitus korrektse viitega allikale. Loe ja lae internetist alla elektroonilisel kujul www.ngo.ee/heakodanik. Paberil leiad ajakirja EMSLi kontorist ja maakondlikest arenduskeskustest. Oma postkasti saab ajakirja tellida, kui teatad koguse ja kontaktid heakodanik@ngo.ee. Ajakirja jätkuvalt tasuta ilmumist saab ka toetada – www.ngo.ee/toeta. Hea Kodaniku kirjastamist ja levikut finantseerivad regionaalministri valitsemisalast Siseministeerium ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Trükitud taastoodetud paberile looduslike õlide ja vaikude baasil valmistatud värvidega ©Ecoprint Peeter Langovits, Postimees Hea valimistava ootab järelvalvet 2009 on Eestis lausa kahtede valimiste aasta: ajakirja ilmumise ajal toimuvad europarlamendi ning sügisel kohalike volikogude valimised. Selge, et need mõjutavad ka kodanikuühiskonna arengut. Üks asi on sisu: mida valituks osutunud hakkavad tegema ja kuivõrd see kodanikuühiskonna ja –ühenduste arengule kaasa aitab või vastu töötab. Vähem oluline pole aga vorm: kuidas valimised toimuvad? Valimiskampaaniate kultuur kujundab kindlasti inimeste hoiakuid ja valmidust üldse ühiskondlikes asjades kaasa lüüa. Vabaühenduste manifestist europarlamendi valimisteks loobus EMSL aja- ja osalt ka heade ideede puudusel, seda enam pühendume aga manifestide sünnile kaasa aitamisele kohalike valimiste eel. Üheks EMSLi kevadiseks põhitegevuseks sai aga hea valimistava sõnastamine ehk vastus küsimusele, milliseid valimisi vabaühendused soovivad? Hea valimistava idee pakkusime erakondadele välja märtsis, sealt edasi aitasid tava sõnastada mitmed organisatsioonid ning aprillis kohtusime selle sisu arutamiseks ükshaaval kõigi parteidega. Maikuus kirjutasid tavale alla roheliste, sotsiaaldemokraatide, Rahvaliidu, IRLi ja Reformierakonna peasekretärid. Hea tava järgimist peame oluliseks siiski kõikide kandidaatide puhul ja seda mitte üksnes eurovalimistel, vaid kõikides kampaaniates. Seetõttu kutsume kõiki üles EMSLile teada andma näidetest, kus valimiskampaanias on mindud hea tavaga vastuollu. Meie võimuses ei pruugi olla kedagi selle eest karistada või hea tava rikkumist lõpetada, küll aga teavitada avalikkust nendest näidetest, arutleda nende üle ja anda omapoolseid hinnanguid. Usume, et kui valijad erakondadele selgelt märku annavad, et nad hea tava rikkumisi ei tolereeri, on see ka kindlaim viis sisukamate ja eetilisemate valimisaruteludeni ning lõpuks tervema poliitilise kultuurini. Ootame näiteid koos põhjendusega nüüd ja edaspidi aadressil info@ngo.ee. tes mittepoliitilistel ametikohtadel töötavad isikud ei osale oma tööajast erakondlikus valimiskampaanias. • Maksumaksja poolt ülal peetavad meediakanalid peavad olema võrdsetel tingimustel kättesaadavad kõigile valimistel osalevatele erakondadele. • Avalikke vahendeid, välja arvatud erakondadele riigieelarvest määratud tegevustoetus, kasutatakse vaid tingimustel, mis on kättesaadavad ka teistele valimistel osalevatele erakondadele. • Valimisreklaamile eelistatakse kampaanias kohtumisi valijatega, väitlusi, artikleid ja vestlussaateid. • Valimislubadused on seotud valitava esinduskogu pädevusega, keskenduvad enam plaanitavale poliitikale, mitte mõne konkreetse isiku või grupi headele või halbadele omadustele. • Rahaliselt hinnatava valimislubaduse puhul tuuakse välja nende maksumus ja tuluallikas. Hea valimistava Hea valimistava on koostatud selleks, et tõsta valijate teadlikkust, tagada valimiskampaaniates ausa mängu põhimõtete järgimine ning tugevdada demokraatiat. Igal inimesel on õigus jälgida hea tava järgimist valimiskampaaniates ning juhtida teiste tähelepanu konkreetsetele tegudele, lubadustele või reklaamidele, mis hea tava põhimõtetega vastuollu lähevad. Hea valimistavaga ühinenud erakonnad lubavad juhinduda kohalike omavalitsuste, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel alljärgnevast: Kandidaadid Sisuline kampaania ja valimislubadused • Läbipaistvuse tagamiseks rahastatakse kõik valimiskampaaniaga seotud kulud üksnes erakonna eelarve kaudu. Avaliku võimu kasutamine erakonna huvides • Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus- • Valimiskampaania teemaringi määrab enam ühiskondlik olulisus ning vähem lihtsus ja atraktiivsus. • Hoidutakse valijate hirmutamisest ja äraostmisest ning rahvusliku, sotsiaalse, rassilise või muu grupikuuluvuse kaudu vastuseisu õhutamisest. • Valimisnimekirja kantud kandidaadid teatavad hiljemalt aktiivse valimisagitatsiooni alguseks avalikult, kas nad asuvad valituks osutumise korral esinduskogusse tööle. Vaata ka: www.ngo.ee/valimised Mis on GONGO? Lühendi GONGO kaunis kõla võiks viia mõtted mõnele muusika­instrumendile, pirakale pärdikule kinolinal või riikidele Kesk-Aafrikas, kuid kodanikuühiskonna kontekstis on tegu sageli ohtliku nähtusega, kirjutab URMO KÜBAR. eeleliselt on GONGO (inglise keeles government-organized non-governmental organization) justkui oksüümoron – avaliku võimu juhitav valitsusväline ühendus. Selliseid leidub kõikides riikides, seda enam, et nagu mitme kodanikuühiskonna mõiste puhul (nt. avalik huvi) ei saa ka siin joonlauaga mõõta, kes täpselt selle alla läheb ja kes mitte. Võimalusi, kuidas avalik võim kas otseselt või kaudselt, avalikult või varjatult mõnd ühendust juhib, on väga erinevaid ning iseenesest ei pruugi GONGOs midagi halba olla, täpselt nii nagu iga kodanikualgatus ei ole ilmtingimata hea. Põhjus, miks riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused selliseid organisatsioone loovad, võib olla puht tehniline. Näiteks soovitakse mõne vajaliku töö jaoks raha küsida, kuid vastav fond näeb taotlejana ette üksnes mittetulundusühendusi. Ka võib mõnda tööd juriidiliselt olla mõistlikum teha MTÜ või sihtasutuse kaudu. Samuti võib GONGO loomise taga olla siiras püüd kodanikuaktiivsust mingis valdkonnas edendada, pannes sel moel õla alla uue organisatsiooni tekkele, mis seejärel järk-järgult iseseisvub. Tugeva kodanikuühiskonnaga riikides on piisavalt ka tõelisi vabaühendusi, kes GONGOsid tasakaalustavad ning halbade arengute ilmnedes lärmi tõstavad. Ometi on GONGOdest kui ohtlikust trendist kõnelemine samuti seotud just Sarnane, ent mitte sama – avaliku sektori valitsev mõju Mõne Eesti fondi, näiteks Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Norra/EMP Vabaühenduste Fondi tingimustes on öeldud, et raha võivad taotleda üksnes mittetulundusühendused, kes ei ole avaliku sektori valitseva mõju all. Raamatupidamisseaduse järgi tähendaks "valitsev mõju" seda, et avaliku sektori orga­ nisatsiooni(de)l on ühenduses suurem kui 50% hääleõigus otsuste tegemisel ja/või õigus nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonna või kõrgema juhtorgani liikmetest. kodanikuühenduste rolli tugevnemisega. Mõistagi pole see meeltmööda kõikidele võimudele, eriti arvestades, et demokraatlikud pöörded – olgu siis viimastest aastatest Ukraina oranž või Gruusia rooside revolutsioon – on tavaliselt alguse saanud just kodanikuliikumistest. Nõnda on GONGOde loomine tihti kantud ka soovist võimudele ohtlikku nähtust kontrolli all hoida. Noored käepikendusena Analüütik Kristie Evenson toob selliste GONGOde seas välja viis levinumat tüüpi. Esiteks noorteühendused, kelle peamine ülesanne valitsuse käepikendusena on nõrgestada teisitimõtlejaid ja kasvatada võimudele lojaalseid noori. Tuntuim näide on Venemaa Naši, kes näiliselt kodanikualgatuse korras segab opositsiooni üritusi, naeruvääristab vastaseid ja teeb propagandat. Ülejäänud neli tüüpi on inimõiguste organisatsioonid, valdkondlikud ühendused, mõttekojad ja teenustepakkujad. Nagu noorteorganisatsioonid, nii on ka need vabas maailmas täiesti tavalised kodanikuühendused, kes pakuvad täiendust või alternatiivi valitsuse tehtavale ning vajadusel kritiseerivad seda ja üritavad muuta. GONGOde ülesanne on aga niisuguseid tõelisi kodanike ühendusi asendada. Mõnikord ehk ka moepärast kriitikat tehes, on nad siiski võimudele turvalised partnerid, kelle abil end paremas valguses Igor Taro Postimees MANGO, BINGO, TANGO ja teised GONGO on vaid üks kolmanda sektori alastest ingliskeelsetest lühenditest. Helsingi ülikooli professor Norbert Götz märgib, et kui akronüümide ehk esitähtlühendite rohkust lugeda märgiks teema elujõulisusest, võiks vabaühendusi pidada üheks meie aja olulisemaks fenomeniks. Palun väga: NGO ehk non-governmental organization (vabaühendus), aga ka new great organization (uus superorganisatsioon) või never good organization (alati rahulolematu organisatsioon) Noorteühendus Naši korraldamas Punasel Väljakul järelpidu parlamendivalimised võitnud Vladimir Putini toetuseks. INGO ehk international NGO (rahvusvaheline vabaühendus) QUANGO ehk quasi-NGO ("justkui" vabaühendus, vabaühenduse tunnustega organisatsioon) PANGO ehk party-affiliated NGO (erakonnaga seotud vabaühendus) näidata ja etteheiteid tõrjuda. Nagu õiguslik keskkond ja rahastamine on peamised hoovad valitsuste käes kodanikuühiskonna tugevdamiseks, saab neid kasutada ka GONGO-keskkonna soodustamiseks ja vabaühenduste kõrvaletõrjumiseks. Mida segasemad need riigis on, seda enam on võimalik luua ebavõrdseid eeliseid GONGOdele. Samuti saab GONGOde tugevnemisele kaasa aidata reeglite jäigemaks muutmisega, mida tavaliselt saadavad õilsad loosungid, näiteks terrorismi- või pettustevastane võitlus, mis annab valitsusele suuremaid õiguseid ühenduste tegevusse sekkuda. Arvestades mittedemokraatlikes riikides valitsuse kontrolli ka meedia ja ärisektori üle, on kodanikuühendustel väga raske GONGOdega konkureerida ka oma sõnumite levitamise ja annetuste saamise pärast. Pluralism väheneb GONGOde domineerimise kahjulikuks mõjuks kodanikuühiskonna arengule on pluralismi vähenemine, ühenduste tegevusvaldkonna kätkemine valitsusele meelepärastesse raamidesse, avalikkuse vähene teadlikkus kodanikuühiskonna olemusest ning ühenduste segane või halb maine. Kolmanda sektori sees pärsivad GONGOd ühenduste omavahelist koostööd ja süvendavad umbusku ning vähendavad vabaühenduste tegutsemissuutlik- kust ja majanduslikku elujõulisust. Kui see ka tundub pelgalt intellektuaalse aruteluna ning Tadžikistani või Valgevene-laadsete riikide probleemina, tuleb GONGOdele tähelepanu pöörata ka demokraatlikes ühiskondades. Eestiski ei ole kindlasti alati põhjendatud parema kvaliteedi tagamise ettekäändel GONGOde loomine või eelistamine avaliku võimu lepingupartneritena, selmet teha koostööd olemasolevate vabaühendustega või innustada selliste organisatsioonide tekkimist kodanikualgatusena. Kindlaim viis ebasoovitavaid arenguid ära hoida seisneb kodanikuhariduses, sest enamasti pole GONGOd nii lihtsasti ära tuntavad nagu Naši. Oluline on olla teadlik, milline organisatsioon on kodanikualgatuslik ja milline GONGO, millised võimalused ja ohud ühe või teisega kaasnevad ning selle põhjal kriitiliselt mõelda, millised lahendused ühes või teises olukorras vajalikumad on. ALLIKAD Norbert Götz "Reframing NGOs: The identity of an international relations non-starter" ajakirjas European Journal of International Relations, vol. 14 (2), 2008 Kristie Evenson "GONGO trends and transformations" kogumikus "2007 NGO sustainability index for Central and Eastern Europe and Eurasia" (USAID, 2008) Moises Naim "What is a GONGO?" ajakirjas Foreign Policy, mai-juuni 2007 DINGO ehk donor international NGO (rahvusvaheline raha jagav vabaühendus) DONGO ehk donor organized NGO (rahastajate loodud/juhitav vabaühendus) BINGO ehk business interest NGO (ettevõtlusega tegelev vabaühendus) BONGO ehk business organized NGO (ettevõtte loodud/juhitav vabaühendus) MONGO ehk my own NGO (nö. ühemehe-vabaühendus) MANGO ehk manipulated NGO (manipuleeritav vabaühendus) PINGO ehk public interest NGO (avalikes huvides tegutsev vabaühendus) RINGO ehk religious international NGO (rahvusvaheline religioosne vabaühendus) FLAMINGO ehk flashy minded NGO (rikkurite toretsev vabaühendus) Seda kaugeltki mitte lõplikku loetelu vaadates tundub vaid imelik, et sarnast kasutust pole leitud kenale sõnale TANGO. Teadaolevalt on see siiani üksnes Tuvalu ja Tansaania vabaühenduste katusorganisatsioonide nimi. Aktivisti portree noore juhina Valitsuse puhul oleme harjunud, et täna kultuuriministri toolil istuv inimene võib homme juhtida välisministeeriumi. Ka ettevõtete puhul ei pea me kummaliseks, et tänase kombinaadidirektori eelmine töökoht oli turvafirma juhataja oma ning järgmine näiteks kaubamaja juhi amet. Töö on töö, juhi keda või mida tahes. Sülearvutite, telefonide ja reporterimärkmikega relvastatud, asusid URMO KÜBAR, ALARI RAMMO ja ERIC KATSKOWSKI uurima, kui kaugele on jõudnud juhi elukutse professionaliseerumine kolmandas sektoris. 8 i. Seda nüüd küll mitte. Kui ametikõrgendust loetakse üldiselt positiivseks teateks, siis ettepanek Eesti Naabrivalve tegevjuhi kohale asuda kõlas senisele projektijuhile Tiina Ristmäele lausa hirmutavalt. Esiteks: raha küsimine, millega MTÜ juht paratamatult tegelema peab, oli tema meelest üks ebameeldivamaid asju üldse (sest tihti koheldakse sind nii, nagu sa ei küsiks raha olulise tegevuse, vaid enda jaoks). Teiseks: nii ametist lahkunud senine tegevjuht kui ka paljud ühenduse asutajad kuulusid Reformierakonda, Tallinnas oli aga võimule tulnud Keskerakond, mis tõotas veelgi keerulisemat seisu. Jumala eest, mitte juhiks "Teadsin, et see, mida ma kõige vähem teha tahtsin, saab mu põhitegevuseks esimesest päevast," meenutab Ristmäe. Ei. Ma ei taha, ma ei saa, ma põlen läbi ja kogu ühing kannatab. Aga samas – ei saa ju ka nii, et juhiks tuleb inimene, kes teemat ja organisatsiooni ei tunne… Kolleegid lubasid abiks olla, pere õhutas, et muidugi proovigu. Nii tuli "jah", mida Ristmäe kahetses juba esimesel kuul, kui oli jõudnud paberimajanduse endale selgeks teha ja aru saanud, kui palju tööd teda ees ootas. "Pidin ma seda tegema!" käis läbi pea. Sealt edasi oli juba liiga kiire, et "oleksite" peale mõelda. Naabrivalve piirkond Nõmmel Sihi tänaval. Eesti Euroopa Liikumise juhi-saagale pole mõtet soola raputadagi, mõneks ajaks Eestist ära kolida plaaniv Heateo Sihtasutuse juht Artur Taevere ohkab käimasoleva konkursi kohta, et no kui ei leia head juhti, tuleb ise edasi jääda. Ja ometi on tegu Eesti vast tuntuimate organisatsioonidega? Pildil vasakult: Malle Eenmaa, Tiina Ristmäe ja Tuulike Mänd. Ja nagu ikka, kui ohkimise, kahetsemise ja viljatu unistamise asemel asjade ärategemisele keskenduda, siis kipuvad nad laabuma. Kui 2006. aasta suvel organisatsiooni juhtimist üle võttes oli eelarve... ütleme, näruses olukorras, siis sügiseks oli rahastus leitud. Sest saati pole Ristmäe ka kunagi mõelnud, et oleks toona vale otsuse teinud. Mõtleb hoopis nii: "Ühegi teise ametiga ei oleks ma oma elus sellist arengut teinud, õppinud nii palju uut. Mul on ikka väga tore töö." PEETER LA NGOVITS PO STIMEES "Potentsiaalsete kandidaatide pink ei ole tõesti pikk," nõustub Tauno Asuja, Tallinna Puuetega Inimeste Koja tegevjuht. Muide, ka tema leidmiseks kulus kojal kolm aastat tagasi pea kuus kuud. "Paljudele, kes tulevad näiteks avalikust sektorist, on harjumatu, et siin pole niisugust asja nagu kellast kellani kestev tööpäev – vajalikud asjad tuleb lihtsalt õigeks ajaks ära teha." "Meil on vähem pappi ja ebastabiilsem keskkond," jätkab kümmekond aastat erinevaid keskkonnaühendusi juhtinud Peep Mardiste. "Nii ongi kõige tüüpilisem kolmanda sektori eestvedaja oma ala tulihingeline fanaatik, kes ei tee seda mitte selleks, et juhtida, vaid et olulised asjad ära teha, panustades selleks sageli ka oma nädalavahetusi ja öid ning tihti pole ta piisavalt tasustatud. See nõuab inimeselt teistsugust mõtlemist." Heategevusfondi Dharma juht Malle Eenmaa, kel olemas ka aastaid juhtimiskogemust ärisektorist, ei nõustu siiski päriselt väitega, nagu oleks suur töökoormus üksnes kolmanda sektori juhtide eripära. "Ükski juht ei saa eeldada, et ta töö on Birgit Õigemeel otsustas annetada osa plaadimüügi tulust oma kunagisele koolile Vanalinna Hariduskolleegiumile invalifti soetamiseks. Appi tuli ka Dharma ning koos Monaco aukonsulaadi ja Nordic Hotel Forumiga koguti vajalik summa. Teisisõnu: unistuste amet? Ja ometi: kui EMSLi endine juhataja Kristina Mänd soovis pärast viit aastat lahkuda, kulus talle esialgu ajutise asendaja leidmisekski peaaegu aasta ning seejärel püsiva juhi valimisel jõudis tosina kandidaadi seast intervjuuni vaid kaks. n Nigesen Karl-Kristja Ent on asju, millega harjumine on siiani keerukas. Jah, juhtimine on juhtimine, olgu siis äri-, kolmandas või avalikus sektoris – sul peab olema visioon, arusaam selle elluviimisest jne, jne. Aga "kui äris on suhteliselt selge, kust vahendid eesmärkide saavutamiseks tulevad, siis kolmandas sektoris on see märksa ebakindlam." Praktikas tähendab see, jätkab Eenmaa, et "kui sul pole raha, pole ka kindlust meeskonna suhtes. Aga pühendunud, Palju juhi kaelas Kõige eelnimetatu kõrval näiteks võiks ta pidada pikema erialase vestluse keevitajaga, tänu äsjasele kogemusele Naabrivalve plakatite raamide tellimisel, milleks Ristmäe pidi endale selgeks tegema nii erinevate metallide tugevuse kui ka keevituse liikide eripärad. "Tööd, milleks firmades või riigiasutustes on sageli eraldi inimesed palgatud, peab MTÜ juht tihtipeale ise ära tegema." Vahekokkuvõte – rohkem tööd ja probleeme, vähem palka? Kõlab justkui töökuulutus Tagurpidi Antslas. Palume kolmanda sektori juhtide ühendansambli oma professiooni mainet parandama. Esiteks, ütleb Ristmäe, ei tähenda eelnev ju siiski, et kodanikuühenduste juhid oma tööd ainult poolmuidu või üldse ilma peaksid tegema. "Eesti Naabrivalve aastakäive ei ole kindlasti väiksem kui paljudel firmadel." Juhtimiskoolitaja Kaidi Holm, mis on Eesti vabaühenduste suurim juhtimisprobleem? Juhtimisprobleeme on ühendustes üsna mitmeid, kuid üks neist on kindlasti see, et vundamendi kindlustamise asemel kulutavad ühenduste juhid sageli oma aja ja energia "viimistlustöödele". Ühenduse vundamendiks on tugev ja selgete ühiste eesmärkidega liikmeskond. Mittetulundusühing on isikute ühendus ja see tähendab, et isikud on otsustanud ühineda, kuna neil on selge koostööhuvi ja -vajadus. Kahjuks olen oma pikaajalise koolitajakogemuse jooksul näinud väga palju ühinguid, mille juhatuse liikmed pole oma ülesannetest õigesti aru saanud. Selmet aidata liikmeskonnal oma koostöövajadusi mõista ja realiseerida, asutakse juhtimise asemel liikmete eest tööd ära tegema. Tulemuseks on väsinud ja nördinud juhatuse liikmed ning tarbijamentaliteediga liikmeskond, kes harjub teadmisega, et peale sümboolse aastamaksu tasumist on neil õigus juhatuselt oodata tõsist tööpanust ja tulemusi. Mis puutub ebastabiilsusse, siis ettevõtliku inimese jaoks – keda ju kolmanda sektori juhid kahtlemata on – oleks olukord, kus rahastus ja kõik tööd rahulikult hästi toimiv meeskond on igale juhile kõige olulisem." Nii nõuab kodanikuühenduse juhtimine inimeselt sageli märksa suuremat oskusteringi kui sama töö teada-tuntud ettevõtetes või riigiasutustes. "See on ikka üsna Hunt Kriimsilma töö – lisaks oma valdkonnale pead teadma juriidikat, finantse, meeskonnatööd, meediasuhtlust, turundust ja mida kõike veel," tõdeb Tiina Ristmäe. kerge. Kui oled juht, pead arvestama, et sul pole kaheksatunnised tööpäevad, pikad puhkused. Pole probleeme, mille puhul sa saad loota, et küll keegi kusagil need lahendab... Kui tunned, et on raske, siis ära tee." Ometi tähendas Dharma juhi kohale asumine palju uut õppimist ka Eenmaale ja seda mitte üksnes lasterikaste, kuid sageli rahavaeste perede olukorrast ("Kindlasti ei olnud mul enne ettekujutust, kui suur probleem see tegelikult on") või kolmanda sektori potentsiaalist ("Ma ei kujutanud ette, et tegelikult on inimesed valmis väga palju asju tegema vabatahtlikena, kui nad näevad, et see on ühiskonnale vajalik"). Need asjad said selgeks esimeste töökuude jooksul koos Suurperede Abistamise Seltsi staažika juhi Albert Norakuga mööda Eestit perest peresse käies. Pildil vasakult: Peep "Pepe" Mardiste ja Tauno "Tasuja" Asuja. Nagu juhid, nii koosnevad ka ühenduste meeskonnad, olgu siis palgalised või vabatahtlikud, enamasti inimestest, kes tõesti tahavad seda tööd teha. Tiina Ristmäe kuulab mõnikord tuttavate pajatusi nende töökohtadest kui eksootilist kirjeldust mõnest võõrast, eritabase kultuuri ja kommetega hõimust. "Meil pole kunagi olnud selliseid isikutevahelisi intriige või asjade tegemist "linnukese" pärast. Ma pole kunagi ühegi oma töötaja peale karjunud ega ole keegi kunagi minu peale karjunud. Ma arvan, et kolmandasse sektorisse ei tule inimesi, kes sellist asja normaalseks peavad." Ning kui kõrvale jätta ehk arstid, päästetöötajad ja õpetajad (ex post, mõistagi), pole vist ka naljalt teisi ameteid, kus sind sektoriga (muide, asi, mida ta algul kartis pea sama palju nagu rahastuse küsimist!) "Need on tohutult energiat andvad kohtumised, mille järel alati mõtlen, kui tore töö mul ikka on. Ma ei räägi ju mingit tuumafüüsikat, aga see on nende inimeste Tallinna Puuetega Inimeste Koda – külalised Rakvere linnavalitsuses. rumaa Teataja nii palju tänataks. "Kõige toredamad momendid on need, kui tullakse ütlema, et meie tööst on kasu olnud, et inimesed on abi saanud," räägib Asuja. Ristmäe tunneb sama, kui sõidab koju mõnelt kohtumiselt uue naabrivalve- Arvet Mägi / Vi jooksevad igav nagu Eesti film. "Mulle on hästi oluline, et selles töös saan olla ise enda peremees," kostab Tauno Asuja. "Pole kindlaid suundi, millest kõrvalekaldumine on ei-ei-ei! Saad olla paindlik, ise vaadata, mis on oluline ja keskenduda sellele." Kust need juhid tulevad? Tüüpiline kolmanda sektori juht Eestis on valdkonnaspetsialist või lihtsalt suure südamega inimene, kes ühenduse ise asutanud, või siis juhiks saanud organisatsiooni seest või teisest samas valdkonnas tegutsevast ühendusest – tihti pigem aktivistid, kes juhina sünniaastast hoolimata valdavalt noored. "Nagu vanas heas vene filmis, veeti mind vägisi kohale, suruti õllepudel suule ja kästi tähele panna," meenutab tänane Koger & Partnerid juht Andres Pärloja omaaegset sattumist tudengiorganisatsiooni AIESEC, mida ta vedas aastatel 1997-98. Enam-vähem sama, küll ilma õlleta, mainivad ka teised. Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juht Tuulike Mänd töötas varem sanitari ja sekretärina, viimasest ametist Peipsi Koostöö Keskuses edutati haldusjuhiks. "Olin väga üllatunud, sest mul polnud ei juhtimisalast haridust ega kogemust. Ühingus abiks olnud Ameerika Rahukorpuse juhtimisnõustaja julgustas mind, öeldes, et tegelikult on ka koduse majapi- damise korraldamine juhtimistegevus ja sellega ma ju saan hästi hakkama." Peipsi Koostöö Keskuse vabatahtlike projektist tekkis peagi mõte iseseisev ühing asutada. "Juhiks saamine pole olnud ei unistus ega teadlik valik," ütleb Mänd. "Eesmärk oli lihtsalt vabatahtlikule tegevusele Eestis hoogu juurde anda, vajadus juhina tegevust korraldada tuli organisatsiooniga paratamatult kaasa." Ühingu seest juhiks kasvamine pole alati probleemivaba. Kuigi valdavalt ei ole kolmandas sektoris klassikalisi alluvussuhteid, kus pealik oleks ülejäänutest aste kõrgemal, tundis Tiina Ristmäe siiski raskusi, kui pidi ühel hetkel seniste kolleegide tööd koordineerima hakkama. "Püüdsin jätkata suhtlemist vanal moel, et olge nüüd head ja saatke aruanded, püüdsin edasi olla semu, aga nägin, et see ei toiminud," meenutab ta üht õppetundi. "Juht peab olema sõnumites selge, et kas tegu on ettepaneku või ülesandega." Paberit määrigu juht Ilmselt just praktikutausta tõttu näib kolmanda sektori juhtide üheks suurimaks probleemiks olevat ülesannete delegeerimine, et siis ise keskenduda neile töödele, mis vältimatult juhi ülesanne – näiteks hea töökeskkonna tekitamine. "Ma olen näinud, et kui tahta hoida si- Tegevjuht ja juhatuse esimees Kui keskkonnaorganisatsioonid mõne aasta eest Keskkonnainvesteeringute Keskuses (KIK) sealsete pealikega rahataotluste vorme ja nõudeid arutasid, tegid KIKi ametnikud suuri silmi: mida te ometi räägite, miks peaks mittetulundusühenduse juht oma töö eest tasu saama, mõelge ikka nüüd peaga, ise olete süüdi, kui olete sellise inimese palganud endale! Vähe sellest, et palgaline juht (mis tänaseks on loodetavasti rohkemate ametnike ja partnerite teadvusse jõudnud, et nagu nende organisatsioonid ei juhi end päris ise ja vabatahtlikult, nii et saa seda eeldada ka professionaalselt kolmandalt sektorilt), Peep Mardiste tegutses Eesti Rohelise Liikumise juhina teadlikult ka selle nimel, et oleks eraldatud juhatuse esimehe ja tegevjuhi kohad. "Need kaks rolli on ikkagi erinevad. Nende ühendamine võib toimida, aga selle ameti pidaja elu teeb tohutult raskeks, olla korraga nii pikaajaliste sihtide seadja kui ka igapäevasebimiste ajaja. Samuti on see organisatsioonile väga suur risk, kui hästi palju rolle on ühel inimesel – ERLis oli vahepeal olukord, kus ühe inimese lahkumine oleks tähendanud, et peame uksed kinni panema, ja mina igatahes tunnen end kindlamalt olukorras, kus asendamatuid inimesi pole. Rääkimata sellest, et mida vähem otsustajaid, seda suurem on risk, et tulemust mõjutavad kellegi kiiksud või eelarvamused, mis ei pruugi olla kõige õigemad." suga tegelejaid, siis tuleb neilt vähemaks võtta tüütut paberimäärimist," ütleb Peep Mardiste. "Muidu nad väsivad, hakkavad vinguma, ind kaob ära ja nad lahkuvad varem kui vaja. Juht peab ära tegema need asjad, mis vaja selleks, et sisuinimesed saaksid oma tööd hästi teha." Läbipõlemise õppus Omamata spetsiaalset ettevalmistust juhina, kui jätta kõrvale mõned koolitused, toimubki õppimine töö käigus ja kogemustest. Nii peab Tuulike Mänd oma kõige olulisemaks õppetunniks läbipõlemist. "Ühel kevadel olin suure koormuse ja vähese puhkuse tõttu nii väsinud, et hommikuti oli raske voodist välja tulla ning päeva jooksul jõudsin kõige rohkem paarile e-kirjale vastata," meenutab ta. "Õppisin sellest oma aega teisiti jagama ja nüüd tean, et ühtegi tööd ei maksa teha hambad ristis. Kui asi ei edene, tuleb midagi muuta, ja kui inimesed on väsinud, tuleb puhata." Et juhi professioon kolmandas sektoris on seega alles kujunemas, pole siinsete ühenduste vahel tekkinud ka säärast juhtide rotatsiooni nagu näiteks ärisektoris, kus tänane kombinaadidirektor võis aasta tagasi olla turvafirma juht ning omakorda paari aasta pärast juhatada kaubamaja. Mõneti on see hea, arvab Tauno Asuja. jaoks uus ja oluline info, mida nad saavad oma elus kohe kasutama hakata ja nad on selle üle nii rõõmsad. Mõtlen, et näiteks mõne ametniku töö pole pooltki seda, mis minu oma!" Aastatel 1997-98 AIESEC Eesti presidendi Õnneks oli meil kõigil üks sügav mure ja ametit pidanud, praegune ehitusfirma Koger suur üllas eesmärk organisatsioon taas jalule & Partnerid juht Andres Pärloja ütleb oma ta- aidata. Tänu vastutuse tunnetamisele ja ees- gasivaates tudengiorganisatsiooni aastatele: märgi selgusele jäid omavahelised kaklemi- "Pakkusime end juhtidena välja mitte selle sed teistele märkamata ning välja paistis vaid pärast, et me oleks väga hästi teadnud, kui- üks tohutu suur energiapall, usk tulevikku ja das seda teha, või et meil oleks olnud väga palju teostamist väärivaid häid mõtteid. Ma selge ettekujutus, kuhu minna tahame, vaid julgen arvata, et aastail 1997-98 pöörati AIE- tundsime, et meist paremaid võtta polnud. SEC Eesti uuele kursile, laevanina saadi vee alt AIESEC oli 1997. aastal päris korralikus krii- välja ja tulevastele kaptenitele sai üsna mit- sis. Keegi pidi vastutuse võtma. Ehkki olime meks aastaks eeskuju antud, kui palju südant nii rohelised kui üldse olla saab, oli AIESEC ühe asja tegemisse panna tuleb. meile seks ajaks seda kõige tähtsamat juba Mina õppisin tohutult. Sain omale AIE- õpetanud – kes usub, saab ja suudab, sellel SECist baasi, milleta oma tänast elu ette ei tekib automaatselt ka vastutus. kujutaks. Mulle on vastukarva ellu laisalt No oli see vast pingeline aasta-poolteist! suhtuvad ja oma päevi lihtsalt mööda saat- Ma pole elus hiljem kunagi nii pingelist töö- vad inimesed. Ma ei taha rumalate ülemuste keskkonda kohanud kui siis AIESECis. Pinge- ja omanikega mingit tegemist teha. Ma olen list just suhete mõttes. Kuus ego-maniakki, pigem näljas, kui teen raha eest tööd, mis keda elu polnud jõudnud veel inimesteks lih- mulle endale rahuldust ei paku. Mul on iga vida, ühes väikeses ruumis, kulutamas ena- päeva üle hea meel, ja ma ei stressa pidevalt miku energiat sellele, et teha teisele viiele selle üle, mis homme või kümne aasta pärast selgeks, kui õigesti tema ja kui valesti teised juhtuda võib." mõtlevad. Huuhh! "Ma olen skeptiline elukutseliste juhtide suhtes, keda toodetakse näiteks koolides. Pigem näen, kuidas heal valdkonnaspetsialistil on eeldused kasvada heaks juhiks ja tegeleda niimoodi valdkonnaga uuel tasandil." Praktikas tähendab see aga paraku ka juhtimise üleandmise kultuuri nappust. Peep Mardiste on siin nõnda veel pigem erand, kui ta tundis pärast nelja aastat Rohelise Liikumise tegevjuhi ja nelja juhatuse esimehena, et organisatsioon läheb liiga tema nägu, kui ta pikemalt jätkab ("Minu töö oli endise massiliikumise aegadesse pidama jäänud struktuuri kaasajastamine, et töö jõuaks ruudulise vihiku tasemelt sinna, kus ta olema peab.") Pahatihti on juhi lahkumine kolmandas sektoris seotud hoopis kas läbipõlemise, mõne pahanduse või siis lootusetult üle pea kasvanud töökoormusega – mis omakorda tähendab uuele juhile sageli ahastust segase raamatupidamise, projektimajanduse või planeerimise kohal. Juhtide liikumist eri ühiskonnasektorite vahel näevad vajalikuna siiski kõik selle loo kangelased. Ometi – meil on ük- sikuid näiteid ärisektori juhtidest, kes tulnud kenasti toime ka ühenduses, näiteks Malle Eenmaa või Rootsis tuumajaama juhtinud ning hiljem investeerimisfirma börsile viinud Tõive Kivikas, kes nüüd juhib ka Eesti Demokraatia Uuendamise Seltsi. Rääkimata MicroLinki asutajast Rainer "Teeme ära" Nõlvakust, kes liigutab sama edukalt kapitali tehnoloogiavallas nagu rahvamasse. Statistiline viga Ent miks ei toimi sama liiklus vastupidi, kui ehk välja arvata mõned praegused ärijuhid, kes tiini- või tudengiaastatel noorteühendusi juhtinud? "Ilmselt oleks äriorganisatsiooni töötajaskond kolmanda sektori taustaga juhiga rahul, sest selline inimene on enamasti suhtleja, sõbralik, meeskonnainimene, harjunud asju kõikidega läbi arutama ja jälgima, et info kõigini jõuaks, rasketel aegadel hoiab pigem inimese kui kasumi poole," pakub Mardiste. Seda peab kolmanda sektori kogemusega juhi suureks plussiks ka Andres Pärloja. "Mittetulundusühenduses ei saa Elu pingelisim tööaasta kindlasti olla nii autokraatne, kui ehk ärisektoris võimalik," sõnab ta. Äris on juhil vahel võimalik oma tegematajätmisi või viitsimatust rahaga kinni maksta, näiteks palku tõstes, kuid kolmas sektor nõuab ja võimaldab eriti hästi õppida tööd inimestega – kaasamist, läbirääkimisi, ühise eesmärgi ümber koondamist. Nõnda arvab Pärloja, et põhjus, miks me ei tea veel eriti näiteid vabaühendustest välja kasvanud suurepärastest ettevõtete juhtidest, tuleneb pigem statistikast – kui kolmas sektor alles kogub jõudu ja on professionaalses mõttes lühema traditsiooniga, siis on ka ärijuhte ühenduse juhtidest lihtsalt rohkem. Loogiline. "Kui asi on südamelähedane, siis suurt vahet tänapäeval enam pole, mis sektoris sa sellega tegeled," ütleb ehitusfirma juhataja. "Need MTÜ-juhid, keda mina tean, on küll nii võimekad inimesed, et võiksid vabalt ka mujal läbi lüüa." Või siis on asi selles, et kolmandast sektorist enam paremaks minna ei saagi? Ehk nagu ütleb Tiina Ristmäe: "Vahel ma mõtlen, et ma ei tahakski mingit muud tööd teha!" 13 Otsin tööd kodanikuühenduses? Äri- ja avaliku sektori (juhtimis)kogemusega inimesed on vabaühendustele kindlasti väärtuslikud, eriti kui eelmised tööd on mõningase majandusliku kindlustatuse taganud. Hea Kodanik tülitaski Eesti tippjuhte küsimusega, kas või millistel tingimustel võiks nende järgmine karjäärivalik olla mõne kodanikuühenduse juhtimine? Teadmata, et mis tulevik toob, siis mõte kodanikuühenduses ja selle heaks töötamisest on mulle väga sümpaatne. Mõned olulised tingimused peavad selleks muidugi omale kohale asetuma. Kõigepealt ehk see, et ma sooviksin vahetada valdkonda, mis mulle tänaseni väga sügavat huvi on pakkunud. Kui aga siiski, siis järgmisteks olulisteks kriteeriumideks oleks see, millega kodanikuühendus tegeleb ning missugustest inimestest koosneb sealne meeskond. Teemadest näeks tugevamat sidet laste, noorte, tervishoiu ning keskkonnakaitsega. Hea ja pühendunud meeskonna olemasolu (või võimalus seda luua) on eelduseks mistahes tööl. Swedbank Grupi finantsjuht Majandus- ja Kommunikatsiooni­ministeeriumi kantsler Baltika Grupi juht Suhtun väga positiivselt kolmanda sektori tegemistesse, kuid ennast näen siiski eeskätt ettevõtja ja majandusjuhina. Usun, et läbi oma ettevõtete arendamise saan parimal viisil ka ühiskonda teenida. Olen pikaajaline juhtorganite liige ka mitmetes ettevõtlusorganisatsioonides, asutanud sealhulgas Tartu Ülikooli Sihtasutuse, nii et oman ka selle poole kogemust. Viimane ütleb, et eesmärkide saavutamine kolmandas sektoris on keerulisem ja aeganõudvam kui ettevõtluses. 14 Peeter Langovits, Postimees Liis Treimann/ Postimees Ma ei pea lähiaastatel väga reaalseks tööle asumist mõne kodanikuühenduse juhina. Töökohta valikul on minu jaoks kõige olulisem töö sisu, huvitav väljakutse ja võimalus midagi reaalselt ära teha ning loomulikult ka tööpanusele vastav tasu. Kindlasti eksisteerib tänagi selliseid kodanikuühendusi, mis huvitavaid väljakutseid pakuksid, aga sageli juhtub ka seda, et tegijate algne idee ja entusiasm on reaalsetest võimalustest suurem. Aga loomulikult ei maksa kunagi öelda "ei iialgi" ja ma ei välista, et võiksin kunagi panustada oma juhtimiskogemusi mõne eriti südamelähedase valdkonna hüvanguks. Eesti Panga nõukogu esimees Pean MTÜsid ühiskonnas olulisteks organisatsioonideks ja nad on ka justkui rahvale lähemal. Puudub võõrandumine, mida võib teiste organisatsioonide puhul ette tulla. Põhimõtteliselt suhtun mõnes kaasalöömisesse positiivselt, aga esiteks olen juba sellises eas, et mul ei ole vaja enam karjääri teha eneseteostamiseks. Minu suhtumine on ka pigem selline, et kui tervist ja energiat on, siis tegeleksin ikka millegagi, mis huvi pakub ja mis võimaldab ajada "Eesti asja". Inimene peab olema ka enesekriitiline ja mulle on tähtis, et ma suudaksin pakkuda organisatsioonile mingit lisaväärtust andvat kompetentsi või kogemust. Vältida tuleb lihtsalt edevuse või tiitli pärast positsiooni vastuvõtmist. Kui pole aega süveneda ja tõsiselt panustada, siis on parem loobuda. Pigem tegelen väheste asjadega palju kui paljude asjadega vähe. Karin Kaljuläte Maaleht Kuigi elus ei saa midagi välistada, arvan et suure tõenäosusega minust mõne kodanikuühenduse palgalist juhti ei saa. Eelistan teha oma erialale (riigija haldusõigus) vastavat tööd ja sellele vastavaid palgalisi ametikohti ma kodanikuühendustes isegi ei tea. Eesti väiksust arvestades ei ole neid piisavalt ärisektoriski. Kui kunagi peaksin ühenduse juhiks siiski sattuma, on see arvatavasti mõni intellektuaalse suunitlusega erialaühing. Kindlasti jääb selline amet aga auasjaks, mitte palgatööks. Olen alati ideest juhindunud ning kui näen, et mingi idee teostamine on kõige tõhusam läbi kodanikuühenduse, siis haaran kindlasti sellest võimalusest kinni. Kahtlemata pole töö kodanikuühenduses välistatud. Skype Eesti juht Ma otseselt hetkel ei mõtle, mida edasi teen, kuna olen oma tööga Skype's väga rahul. Ja ma tunnen, et ettevõtlusega tegelemine köidab mind. Ega ettevõtja ja investori staatusest mittetulunduspaati hüppamine nii lihtne olegi, kui oled endale aastatega üles ehitanud terve portfelli ärihuvisid. Neid võib mõni huvitav kodanikualgatusprojekt küll täiendada, aga mitte täielikult asendada. Samas olen mõistnud, et tehes äri ja teenides kasumit, on võimalik rõhutada samuti sotsiaalset mõõdet. Näiteks Skype'i loodav sotsiaalne kasu on märgatavalt suurem kui ettevõtte poolt teenitav kasum. Leian, et selleks, et teha midagi sotsiaalselt kasulikku, ei pea ilmtingimata tegema seda kasumita. Minu jaoks on nii praegu kui ka tulevikus oluline rõhutada enda ärilises tegevuses sotsiaalset mõõdet ning võtta kodanikuna sõna ühiskondlikes küsimustes. Selliselt olen kodanikuühiskonnale kõige kasulikum. 15 Projektirahastus ei välista strateegilist plaanimist S trateegiline plaanimine kui võimalus organisatsiooni eesmärgid ja tegevused läbi mõelda ja sel moel paremini tegutseda, on teadagi juba mõni aeg tagasi ärisektorist ka avaliku ja kolmanda sektori juhtimisse jõudnud. Kas seejuures on aga mingeid vabaühendustele omasest tegutsemisest, rahastusvõimalustest või muust johtuvaid piiranguid ning millised on ühenduste oskused ja motivatsioon strateegilise plaanimise rakendamisel? E-posti teel EMSLi liikmetele saadetud ankeedi täitis 54 organisatsiooni, esindades kirjut pilti kolmandast sektorist. Näiteks umbes kolmandiku aastaeelarve on Strateegilise plaanimise etapid: 1. Kes me oleme – siin sõnastatakse orga­ nisatsiooni missioon ja põhiväärtused 2. Kuhu me tahame jõuda – pannakse paika visioon ja eesmärgid 3. Millised on meie võimalused – analüü­sitakse väliskeskkonda ja hinnatakse sisemisi ressursse 4. Kuidas me selle saavutame – koostatakse strateegia ja tegevuskava Allikas: Kristina Joost üle kahe miljoni, umbes veerandi oma alla 100 000 krooni. Kolmandikul ei ole ühtegi palgalist töötajat, kolmandikul on kuni viis ning 40%-l üle kuue töötaja. Strateegiline plaanimine, nagu välja tuli, on EMSLi liikmesorganisatsioonides igati levinud. 70% vastanutest toimuvad iga-aastased planeerimiskoosolekud ning 60% on koostatud kirjalik strateegia või arengukava. Toodi välja, et see aitab kiiresti muutuvates oludes hoida selgeid eesmärke ja valida prioriteete, säästa ressursse ning ühendada oma inimesi. Takistustena nimetati aga ebastabiilset (projektipõhist) rahastust ja kiiresti muutuvat väliskeskkonda; aja, inimeste ja raha nappust, mistõttu kogu energia kulub igapäevaprobleemidele; meeskonna kiiret vahetumist ning töötajate ja liikmete vähest pühendumist. Enam-vähem samu põhjuseid märkisid need, kes strateegilist plaanimist ei kasuta, lisades veel vastavate teadmiste-oskuste puudumise. Samas on töö vast huvitavaimaks järelduseks, et strateegiline plaanimine tegelikult ei ole seotud organisatsiooni rahastamise viisidega. Vastanutest pooltel on püsikulud nagu juhi ja raamatupidaja palk ning kontorikulud kaetud projektide raha, veerandil omateenitud tulu ja viien- Tartu Ülikooli avaliku halduse tudeng KRISTINA JOOST uuris oma äsja­ valminud magistritöös strateegilise plaanimise kasutamist EMSLi liikmes­ organisatsioonide juhtimises. Mis selgus? dikul tegevustoetustega. Strateegilist plaanimist kasutatakse aga võrdselt nii neis organisatsioonides, kus püsikulud kaetud projektidega, kui ka neis, kes saavad tegevustoetust. Vähem kohtab seda ühendustes, kes katavad püsikulud omatuluga nagu liikmemaksud, toodeteteenuste müük või annetused. See on aga pigem seotud tõigaga, et need organisatsioonid on enamasti kõige tillemate eelarvetega, kus ka tegevusi järelikult vähe. Mida see näitab? Projektirahastuse kõrval tegevustoetuste suuremale kättesaadavusele liikumine on vabaühenduste arenguks küll vajalik, ent selle puudumist ei saa siiski ka vabanduseks tuua. Tugevad organisatsioonid suudavad strateegilise plaanimise ühildada saadaolevate rahastusvõimalustega, valides ka projekte selle järgi, kuidas need aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Strateegilist plaanimist kasutatakse enam tugevates ja tegusates ühendustes ning vähem neis, kus napib inimesi, raha ja tegevusi. Üsna tõenäoline, et need ongi omavahel seotud – et olla tugev ja tegus, on vaja teada, mida, miks ja kuidas me teeme. Mis ongi ju strateegiline plaanimine. Loe kogu tööd www.ngo.ee/uuringud. EMSLi kolmveerand aastat kestnud programm selgitab kokku 20 tubli vabaühenduse arenguvajadused ja aitab neil oma tööd veel paremini teha. Projekti vedamise eest Eesti Noorteühenduste Liidu aasta tegijaks valitud KRISTINA MÄND üldistab talle omase otsekohesusega põhilised probleemid ja lahendused. Mitte, et need nüüd kõiki iseloomustaks, aga head teada ikkagi. henduste arenguvajadused jagunevad väikesteks ehk tehnilisteks ning suurteks ehk põhimõttelisteks. Esimeste seas on näiteks organisatsiooni eelarve puudumine või siis ei tehta selle põhjal projektide omi, või ei vaadata, kas eelarve on kooskõlas organisatsiooni eemärkide ja raha planeerimisega. Teiseks laialivalguvus, kus võetakse juurde tegevusi, kontrollimata aastaid nende vastavust organisatsiooni eesmärkidega. Kui ma lähenen organisatsioonile ürituste, töötajate või kodulehe kaudu, peaks ma paari sammuga jõudma nende "südamesse", aga see on paljudel puudu. Kolmas mure on suutmatus kasutada oma juhtorganeid, eelkõige nõukogu. Paika on pandud tehnilised protsessid, mitu liiget, kuidas hääletatakse jne, aga miks on nõukogu üldse vaja või kuidas neid oma arenguks kasutatakse? See tekitab olukorra, kus tegevjuht on ka strateegiline juht, kes on oma töös niimoodi väga üksi. Probleem lööb eriti välja ühendustes, kus nõukokku võetud nimekatel inimestel pole tegelikult aega kohal käia ja süveneda. Neljandaks napib ühendustel ettekujutust oma sihtgruppidest või pole nendega piisavalt tegeletud, et neid päriselt tunda. See viib ka esimese suure probleemi juurde, kus pahatihti ei tunta oma partnereid ega osata delegeerida osa tööst teistele, kui aetakse sassi, mis on valdkonna ja mis organisatsiooni enda eesmärgid. Teine suur probleem on juhtorgani töölepanek ses mõttes, et ei saada aru nõukogu või juhatuse funktsioonidest. Kolmas on finantsplaneerimine pikemas perspektiivis – halatakse, et raha pole, projektipõhisus jne, aga endal pole mingit pilti oma turustki. Siis on paljudel olemas strateegiapaberid, aga neid ei osata kasutada – koostada korralikku tegevuskava ja seda toetavat eelarvet. Viimase probleemina võib mainida olukorda, kus ei saada aru, et lisaks valdkonna arendamisele peab tegelema ka enda arendamisega organisatsioonina. Selleks ei planeerita raha ega aega või ei mõisteta, kelle vastutuski see on. Kes aitaks? Enamik lahendusi on muide peidus organisatsioonide sees. Välist abi vajatakse ehk vaid teadmistega, mida tähendab praktikas strateegia elluviimine. On see siis nõukogu töölepanek, raha planeerimine või laiema pildi nägemine. Kõik ongi nii halvasti? Ei ole – meie ühendused on väga õppimisvalmid, aga vahel ei anta endale ehk aru, et muudatusteks tuleb aega planeerida ja areng peab hakkama endist. Paljudel on ka keegi lihtsalt kujunenud juhi rolli, omamata tegelikult selleks võimeid ja oskusi. Ja lõpetuseks – tulemuse toob kannatlikkus! Muutused ei pruugi toimuda ühe aastagagi. Vabaühenduste Fondi toetusel vältab see programm tuleva kevadeni ja edasiseks olen teinud kaks ettepanekut. Esiteks võiks niisugused tegevused edasi minna suuremas mahus, koostöös EASiga ja minu asemel vedada seda näiteks kolm inimest, kes saaks ka omavahel kogemusi vahetada ja rohkem erinevaid lahendusi välja pakkuda. Teiseks võiks olulisemate rahastajate palgal olla sarnased konsultandid, kes käiksid suuremahuliste projektide eel analüüsimas, kas organisatsioonil on üldse võimekust seda ellu viia. Kui miski vajab parandamist, saaks raha alles nende kordategemise järel. Osalejate muljeid Anne Kivinukk, REC Estonia SA Ühinesime programmiga eriliste ootusteta, aga kui tekib kahtlusi, kas igapäevatöö saab kõige targemalt aetud, on kasulik peeglisse vaadata ja aru pidada. On suurepärane, kui keegi selles appi tuleb. Meie jaoks on programm alles poole peal, aga senised muljed on igati positiivsed: kasulik on kohe pärast kohtumist saadetud memo, kus tagasiside arutatule vaheldub teoreetiliste vahepaladega ning üldiste nõuannetega. Osalemine ei toonud kaasa mitte ainult kohtumise nõustajaga väljastpoolt ühendust, vaid ärgitas omavahelistele arupidamistele organisatsiooni sees. Katri Veldre, Peipsi Koostöö Keskus Kõige väärtuslikum on tõenäoliselt kellegi teise värske kõrvalpilk meie tugevustele ja nõrkustele. Varemalt kippus ikka nii olema, et igapäeva-asjad surusid peale ja nii jäi oluliste, aga mitte nii kiirete strateegiaküsimustega tegelemine tahaplaanile. Nüüd on organisatsiooni arendamine oluliselt intensiivsemaks ja kiiremaks muutunud. Meeldib väga see, et meiega süviti tegelemiseks võetakse aega. Hea on saada uusi, värskeid ideid, mida saaksime teha teisiti, palju efektiivsemalt, mida oleks mõttekas säilitada, mida muuta. Selgemaks on saanud eesmärgid-tegevused, strateegia ja milliste meie jaoks väga oluliste sihtrühmadega tegeleme lii- Loe ka www.ngo.ee/tagatargemaks ga vähe. 10 aastat EKAKi fOTOD Siim Männik Vabaühenduste esimesed kärajad toimusid küll juba sügisel, aga ega vahepeal suurt midagi muutunud ole. Vahendame MARIS JÕGEVA ja ALARI RAMMO ettekannet EKAKi esimesest kümnest aastast, ideest tänaseni. Maris kehastus vastikuks õigustavaks ametnikuks (ametnik on ta kunagi ka olnud), Alari aga sama vastikuks kriitiliseks kodanikuks (kes ta on kogu aeg). Maris: Areng on olnud suur. Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus koolitab ja nõustab ühendusi vabatahtlike kaasamise osas. Meediamonitooringud näitavad, kui palju Eestis on vabatahtlikke ja et teema ületab pidevalt uudiskünnist. "Teeme ära" tõestas, et väga paljud eestlased hoolivad! Alari: See on pime eeldus – keegi ei tea jätkuvalt, kui palju inimesi Eestis vabatahtlikku tööd teeb; ja kas EKAK üldse soodustab selliseid järgmisi algatusi nagu "Teeme ära"? Maris: Vabatahtliku tegevuse arengukava järgi on võimalik valdkonda süsteemselt edendada, et kellegi heategu ei jääks bürokraatia või seadusandluse piiratuse tõttu tegemata. Alari: See on järjekordne arengukava, millel pole selget vastutajat ja rahastust. Siseministeerium ja KÜSK üritavad nende rahastamist lükata teineteisele nagu "Kuulsuse narrides" loobiti üle aia surnud koera. Maris: Sündivad vabatahtliku pass, hea tava ja vabatahtlikule tööle väärtuse andmisega tegelemine on tähtsad ja vajalikud sammud. Alari: Presidendiga tseremooniatele vaatamata tunnustavad vabatahtlikku tegevust vaid vabatahtlikud ise, aga ootaks 18 seda ka tööandjatelt, kõrgkoolide vastuvõtukomisjonidelt, otsustajatelt. Maris: Kohe-kohe viiakse läbi laiapõhjaline uuring vabatahtlikkuse ulatuse väljaselgitamiseks. Alari: Üks varasem analüüs kirjeldas, et vaja on täpsustada vabatahtlike õiguslikku seisundit, võimaldada kulude maksuvaba katmist ja tagada vabatahtlikele sotsiaalsed garantiid – mis on selleks tehtud? Alari: Kodanikuharidusega on samamoodi – kusagil keegi teeb midagi, kuid kui keegi küsib, mida on Eesti riigis põhjapanevat tehtud selleks, et inimesed oleksid teadlikumad, julgemad ja osalevamad kodanikud, siis nagu kohe ei oskagi öelda. Maris: BAPPi kodanikuhariduse programm valiti muide Carl Bertelsmanni ülemaailmse auhinnakonkursi "Kodanikuosalus kui hariduse eesmärk" 15 nominendi hulka. Alari: See kõik toimus Avatud Eesti Fondi ja BAPPi eestvedamisel. Tore, et ühendused mingi teemaga jõuliselt tegelevad, aga ma peaks seda Ameerika maksumaksjale valetamiseks ja tema tagant varastamiseks, kuna meie oma haridusministeerium on teemat järjekindla jõulisusega aastaid vältinud. Meil puudub ka statistika inimeste hoiakute muutumise kohta. Maris: Vägisi ei saagi kedagi huvi tundma sundida. EKAKi rakendamisel on keskendutud ikka praktilise vabatahtliku töö või ühingus kaasalöömise kogemusele, koolitöös loovate ja kogemuslike õppemeetodite kasutamisele. Alari: Need on üksikud õpetajad, kes julgevad läheneda ainekavale loovalt. Keegi ei ole julgenud nõuda õpetajatelt kodanikukompetentsuse mõjutamisel enamat kui õpetaja ise arvab sobiva olevat. Või mida on EKAKi raames tehtud selleks, et meie koolid oleksid demokraatlikumad? Maris: Väärtushinnangud ei muutu üleöö. Õpilasesindustele pööratakse aina enam tähelepanu. Aga näiteks ka riigi ja KOV ametnike sisseelamiskoolituse üheks teemaks on kodanikualgatusega seonduv. Alari: See on projektipõhine ja juhuslik – mis on EKAKi rakendamise läbivad märksõnad, nii et ei saa rääkida riiklikust kodanikuteadlikkuse tõstmise poliitikast. Maris: Valminud on ülevaade kodanikuhariduse vallas tehtust ja arengusuundadest ning poliitikasoovitused, millele tuginedes lihtne edasisi samme planeerida. Vabatahtliku tegevuse edendamise uuele tasemele viinud Tuulike Mänd (vasakul) ja lõpmatult külaliikumist aktiveerinud Kodukandi toonane tegevjuht, praeguseks lapsepuhkuse võtnud Kadri Pau. Vabaühenduste kärajad juhatas sisse muude tööde hulgas kodanikuühiskonna edenemise eest vastutav regionaalminister Siim Kiisler, kes on ka valitsuse ja ühenduste ühiskomisjoni esimees. Auditooriumis gravitatsioonijõudu eirava lipsuga pilku püüdnud Eesti Noorteühenduste Liidu lahkuv juhatuse esimees Olger Tali. Noortepoliitika on Eestis EKAKist väheke paremas positsioonis. Suu jääb lahti Uue Maailma Seltsi alati värvikal eestvedajal Erko Valgul, kuulates kümne aasta saavutusi ja tegematajätmisi kodanikuühiskonna arengus. EKAK ei ole päriselt rohujuure-mehe jaoks, leidis ta. Kaasamise guvernant Hille Hinsberg ei luba end nii küll kutsuda, aga tavaliselt malbelt või vajadusel ka kärkivalt seisab ta keskvalitsuses ihu ja hingega kaasamiskultuuri paranemise eest. Riigikogu kodanikuühiskonna toetusrühma esimees Urmas Reinsalu vedas kärajatel arutelu, kas kontseptsiooni asemel oleks ehk vaja hoopis eraldi kodanikuühiskonna seadust. Võtab mõtlikuks, nagu näha. Maris: 2003. aastast käib koos valitsuse ja ühenduste esindajatest koosnev ühiskomisjon tegevuste ettevalmistamiseks ja jälgimiseks, mõtete vahetamiseks, kokku leppimiseks. Alari: Mitmes riigis on sarnases ühiskomisjonis juba pettutud. Tulemust ei ole lihtsalt. Eestis on meie suurim probleem selles, et kaasata pole õnnestunud kõiki neid osapooli, keda vaja oleks. Probleemile viidati juba 2004, muutunud pole midagi. Maris: 2007. aastast on ühiskomisjoni liikmeskond kõrgetasemelisem – reaametnike asemel kantslerid... Alari: …kes parema meelega ei tule kohale, kuna koosolekud on nii igavad. See vorm ei sobi kellegi veenmiseks, ka ei toimi komisjon survevahendina poliitikate muutmiseks. Maris: Komisjoni esimees regionaalminister annab igal aastal valitsusele aru EKAKi rakendamisest. Riigikogus toimub iga kahe aasta järel arutelu kodanikuühiskonna arengust kui riiklikul olulisel teemal. Alari: Mitu ministrit on lugenud EKAKi rakendamise aruandeid? Minu arust pole ühiskomisjon hea poolteist aastat mitte millegagi tegelenud peale 20 KÜSKi kontseptsiooni heakskiitmise. Maris: Alates 2004. aastast on EKAKi rakendatud selgete tegevuskavade järgi ja läbi KATA on liitunud mitmed seni kaasamata ministeeriumid. Alari: KATA võtab paljuski kokku juba aastaid tagasi tekkinud traditsioonid, millest enamik oleks toimunud ka EKAKi ja KATAta. Ühiskomisjoni roll initsiatiivide rakendamise juures on olnud minimaalne. Tegutsemiskeskkond Maris: Kodanikuühenduste jätkusuutlikkuse indeksi järgi on Eestis just seadusandlik keskkond ja infrastruktuur kõige paremas korras. Registreeritud ühenduste arv on kuue aastaga kasvanud 18 000-lt 28 000-le. Alari: Seadused on üsna head, aga nad on enam-vähem samal kujul kehtinud üle 10 aasta, nii et see oli enne EKAKi juba hästi. Ma ei ütleks ka, et ühenduste arvu kasv on ilmtingimata positiivne näitaja. Maris: Paari aasta eest sai täiendatud tulumaksusoodustuste korda, kus loodi ainult ühenduste esindajatest koosnev ekspertkomisjon maksuameti otsustele hinnangu andmiseks. Alari: Soodustusega ühenduste nime- kiri on selle kuue aastaga kasvanud vaid 300 organisatsiooni võrra... Maris: 2010. aastast hakkavad ka MTÜde aastaaruanded lõpuks äriregistrile minema, muutudes avalikuks ja aidates kaasa üldisele läbipaistvusele. Praxise ja mitme teise analüüside abil oleme teinud põhjalikud ettepanekud üldse registri, statistika ja aruandluse parandamiseks, et ühenduste kohta rohkem teada oleks. Alari: Kas kuus aastat on tõesti aeg, millega rahul olla? Valitsusel pole selget plaani, kuidas asju ümber korraldada, kui palju meil üldse on aktiivseid ühendusi, palju loovad nad töökohti, toovad investeeringuid, panustavad SKPsse, millises väärtuses tehakse vabatahtliku tööd jne. Maris: Julgelt võib väita, et 2008. aastal oli ühendustele kättesaadav rohkem raha kui kunagi varem. Alari: Siseministeeriumi ülevaated ühenduste rahastamisest pole andnud mingit adekvaatset pilti, loodame, et seekordne Praxise uuring tuli kasulikum. Kui ei, oleme ilmselt tõestanud, et selge pilt ongi kodanikuühiskonnas võimatu. Maris: Aga EKAKi elluviimiseks on ometi loodud kauaoodatud Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Lisaks on koostamisel rahastamise hea tava avalikule sek- Maris: Juba 2006. aastal valmis Riigikantselei eestvedamisel kaasamise hea tava, mis paneb paika, kuidas, millal ja keda kaasata, kuidas seda korraldada ja tagasisidet anda. Alari: Eesti poliitiline ja ametkondlik kultuur on kaugel sellest, et heast tahtest kodanikke kaasata. Peaminister ei ole mitme aastaga selget vastust andnud, kas kaasamise hea tava võiks juriidiliselt jõulisema rolli saada, justiitsminister olla täiesti vastu! Maris: Nüüd aga peaaegu igas ministeeriumis kaasamise koordinaator, üha rohkem koolitatakse ametnikke. Alari: Kaasamise koordineerimine oli mitte just kahel käel vastuvõetud lisaülesanne, teiseks ei ole oma majades aktiivsemad neist küll kõik väga populaarsed. Maris: Üle aasta on toiminud kaasamisveeb osale.ee, kus saab eelnõudele arvamusi avaldada ja uusi ideid esitada. Mitmel ministeeriumil on oma foorumid ja blogid. Alari: Osale.ee kodukal eelnõude konsulteerimine on rangelt vabatahtlik. Maris: Mitmes valdkonnas toimivad tõhusad koostöövormid – näiteks noortepoliitika nõukogu Haridus- ja Teadusministeeriumi juures, kus poliitika töötatakse välja koos ühendustega. Alari: Mis on sel EKAKiga pistmist? Õieti, mida on EKAK teinud laiemalt poliitilise kultuuri parandamiseks või jõulisemalt hea valitsemise põhimõtete rakendamiseks? Maris: Viimaste parlamendivalimiste eel koostasid ühendused EMSLi eestvedamisel oma manifesti ja esmakordselt Uus ja vana KATA EKAKi elluviimine kulgeb 2007. aastast "Kodanikualgatuse toetamise arengukava" (KATA) järgi, eelmine saab tuleva aastaga läbi. Ehk viimase aja suurim KATA raames alanud mille 2009-10 aasta rakendusplaani koostami- ja veel aasta-paar vältav projekt saab olema ra- sega tegeles mullu Siseministeeriumi kureeri- kenduskava koostamine kodanikuühendus- misel laiapõhjaline töörühm ametnikest ja va- te riikliku rahastamise korrastamise kontsept- baühenduste esindajatest. Loe toimunust www. sioonile, mis sai talvel valitsuse põhimõttelise ngo.ee/kata. heakskiidu. Ka selle dokumendi eesmärk, foo- Lõpptulemuse üle ei olnud iseäranis õnnelik kus ja planeeritavad tulemused jäid EMSLile ükski osapool, kuna juba tulid päevakorrale eel- arusaamatuks ja taas tuli väljenduda kriitiliselt, arvekärped ning mitmeid aastaid räägitud uusi aga lahendusi näeme, nagu ikka, peamiselt suu- ideid rakendusplaani õieti ei pääsenudki. Nõn- remas koostöös kodanikuühendustega. da sai senine sisu vaid veidi ümber struktureeritud ja sõnastatud, kuid aastaid ühenduste poolt viidatud probleemide lahendamiseni tegevuste elluviimisega ei jõutudki. Kriitilisele positsioonile tehtu osas asus näiteks Avatud Eesti Fond ning ka EMSL ei pidanud võimalikuks ega vajalikuks arengukava täiendamise eelnõud ja rakendusplaani esitatud kujul kooskõlastada. Vt www.ngo.ee/seisukohad. Maikuus valmis Siseministeeriumil mulluse rakendusplaani aruanne valitsusele, mille leiab www.ngo.ee/ekak ning tänavu ootab ees juba uus kat- torile, mõlemad selgelt EKAKi eesmärke täitmas. Alari: KÜSKi 20 miljonit on peenraha teiste sarnaste fondide kõrval, Siseministeeriumi enda eelarves on EKAKile igal aastal vaid paar miljonit olnud. Maris: Igal juhul on aastast 2000 olnud MTÜdele tasuta nõu ja koolitused igas maakonnas. EAS alustas tänavu ühenduste mentorlusprogrammiga. Alari: Tugikeskused olid ammu enne EKAKi juba. Samuti pole MAKide roll aastatega õieti muutunud – nad on sisuliselt koolituskeskused ja kiirabi. Lisandunud pole õieti ühtegi teenust, mis on äriettevõtetele kogu aeg kättesaadavad. sumus – sügiseks peab valmima lähteülesanne juba uue perioodi KATA-le 2011, kuna sai kodanikuühiskonna peatükk koalitsioonileppesse ja valitsuse tegevuskavva! Alari: Seal on muuhulgas lubadus EKAK ellu viia – kas keegi selle kirjutanuist teab üldse, mida see tähendab? Alari: Siin ei olegi millestki rääkida, kuna EKAKi tegevuskavas pole sel teemal mingeid eesmärke õieti olnud. Maris: Seadusandlik keskkond ongi meil ju hea, nagu ennegi rääkisime, on läbimõeldud panustamisega juba aastaid tegelenud Heateo Sihtasutus, tuues käibele täiesti uue mõiste "sotsiaalne ettevõtlus". Alari: ...millest valitsus aru ei saa. Maris: Ega hoolimist ja annetamist saagi paari aastaga kellessegi süstida, mõtteviisi muutumine võtab ikka põlvkondi. Alari: Küll aga saab keskkond seda soodustada, sh seadusandlik. Meil tahaks Rahandusministeerium maksusoodustusi aga veelgi kärpida. Maris: Ekspertkomisjon maksuameti juures peaks ju ometi arenguid mõistlikus suunas lükkama? Alari: Ei ühti. Elu on nii keeruliseks läinud ja sektorite piirid hägustunud, nii et kogu maksusoodustuste kord tuleb otsast peale läbi mõelda. Järeldus: las EKAK elab edasi § Palju tavasid, kontseptsioone ja strateegiaid koostatud aastatega – TEGUTSEDA! § Koostööstruktuurid vajavad ülevaatamist – KOKKU LEPPIDA! § Probleemidering muutuv – ALGATADA! Loe ettepanekutest põhjalikumalt www.ngo.ee/23032 Majanduskriis, ebamäärased suhted Euroopa Liidu ja ta kodanike vahel, lähenevad europarlamendi valimised... Briti ühenduste katusorganisatsiooni NCVO Euroopa ja rahvusvaheliste teemade juht OLIVER HENMAN leiab, et sel aastal on kõik eeldused astuda suur samm edasi vabaühenduste ja ELi suhetes. Selleks sammuks võiks olla Eesti EKAKi ja brittide Compacti sarnane kokkulepe Euroopa tasandil. Sobiv aeg muutusteks ühenduste ja Euroopa Liidu suhetes J uunis toimuvate europarlamendi valimiste lähenedes on üha selgem, et vaja on kodanike ja nende ühenduste vahetumat osalemist Euroopa Liidu seni üsna kaugeteks jäänud institutsioonides. Majanduskriis ning segadused Euroopas ja üle maailma viitavad rohkem kui kunagi varem vajadusele leida uusi lahendusi õiglasema ühiskonna jaoks, mis nõuab tugevat koostööd ka ühenduste ja avaliku võimu vahel, nii riikides kui ka Euroopa Liidu tasandil. ELi poolt on huvi kodanike suurema osaluse vastu täiesti olemas. Põhiseadusleppe vastu üles näidatud usaldamatus ajendas Euroopa Komisjoni algatama järelemõtlemisaega ja rea kaasamisprotsesse "Demokraatia, diskussiooni ja dialoogi Dkava" nime all. Need on aidanud käivitada pilootskeeme, näiteks programm "Konsultatsioonid Euroopa kodanikega". Ka on komisjon koostanud registri ja tegevusjuhendi lobistidele, tagamaks siin suuremat läbipaistvust. Lissaboni lepe läheb kaugemale, luues õigusliku aluse "avatud, läbipaistvaks ja regulaarseks dialoogiks" Euroopa Liidu 22 institutsioonide ning "kodanikuühiskonna ja esindusorganisatsioonide" vahel. See on samm suurema vastutavuse ja tihedama koostöö poole, kuid siiani on ebaselge, kuidas see praktikas rakendub. Uued osalusvormid Ka Euroopa Parlament on käivitanud uusi osalusvorme. Ühenduste kaasamiseks ja EL prioriteetide seadmiseks loodi Kodanike Foorum (AGORA). Esimesel kogunemisel 2007. aastal olid teemaks Euroopa tuleviku küsimused laiemalt, teisel korral 2008 juunis keskenduti keskkonnaküsimustele. Europarlamendi erakonnad analüüsivad praegu AGORA senist kogemust, et kujundada sellest alaline osaluskanal. Nende arengute juures on aga oluline määratleda erinevate osalejate tüüpide rollid, alates "inimesest tänavalt" kuni organiseerunud kodanikuühendusteni. Selle eelduseks on, et Euroopa Liidu institutsioonid saavad aru, millena nad kodanikuühiskonda mõistavad: kas tegu on lihtsalt lobistidega või partneritega demokraatia tugevdamisel. Huvi kasv ja dialoogikogemuste lisandumine avab ukse juba suurema koostööraamistiku kujundamiseks, Euroopa Compactiks, kus kodanikuühenduste õigused ja vastutus oleks tasakaalus Euroopa Liidu institutsioonide standardite ja kohustustega. Selle väljatöötamisega on kodanikuühendused algust teinud, võttes eeskujuks sarnased koostöömudelid Suurbritannias, Prantsusmaal, Eestis ja kõige värskemalt ka Rootsis, kui nimetada üksnes mõnd näidet. Sellise koostööraamistiku loomiseks peetakse praegu nõu nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasanditel. Kaasav protsess, ühenduste eestvedamisel aga ka ELi institutsioonide osalusel, on väga oluline, saavutamaks omanikutunnet selle võimaliku kokkuleppe üle kõigi seas, kes seda tulevikus kasutama hakkavad. On selge, et kodanikuühiskonna kirjusus Euroopas tähendab erinevaid koostöömudeleid eri riikides, samas on selge, et neis on sarnasusi, mida kokku tuua läbimõeldud partnerluseks Euroopa tasandil. Osaluse ja konsulteerimise teemat arutatakse praegu Euroopa Nõukoguga, kus val- Ühendused eurovalimiste nimel Kui Oli Henman kirjutab kõrval üldisemalt koos- EÜL korraldas kandidaatidele mitmes eesti lin- töövormidest ja kaasamisest Euroopa tasandil, nas ka eraldi debatte. siis tänavuste valimiste eel sõnastasid nii Eu- Enam kui 1600 arengukoostööga tegelevat roopa kui Eesti kodanikuühendused mitmeid ühendust, sh meie Arengukoostöö Ümarlaud, konkreetseid seisukohti ja ootusi paljudes vald- koostasid oma manifesti kandidaatidele, et kondades. need osaleksid arengukoostöö ja säästva aren- Euroopa 14 riigi katusorganisatsioonid, sh EMSL, kirjutasid märtsis alla manifestile "Connecting civil society", mida vedas eest NCVO gu eesmärkide saavutamise poliitikate loomisel aktiivsemalt. EU Civil Society Contact Group koostas kolm Inglismaalt. Manifest sõnastab esiteks ühised abistavat töölehte, mis annavad ülevaate põh- põhimõtted Euroopale, milleks on näiteks va- justest, milleks valima minna, milliseid tegevu- baühenduste ja ELi institutsioonide partnerlus- si enne valimisi ette võtta ning mida tulevastelt leppe sõlmimine, parem kaasamine ja ligipääs saadikutelt oodatakse eelkõige just põhiõigus- eurorahadele, aga ka näiteks kolmanda sekto- te, jätkusuutliku arengu ning demokraatliku ri selgem defineerimine üle Euroopa ning vaba- vastutuste valdkondades. tahtlikkuse edendamine. Manifest käib välja ka Oma manifesti koostas ka Euroopa Vabataht- konkreetsemad ettepanekud nagu näiteks ko- like Keskus, kus Eestit esindab Vabatahtliku Te- danikuühiskonna voliniku määramine Euroopa gevuse Arenduskeskus, mis teeb ettepanekuid vabatahtliku tegevuse toetamiseks ja aitab saa- Euroopa Üliõpilasliit, sh Eesti Üliõpilaskonda- dikukandidaatidel sellealaseid seisukohti ku- de Liit koostasid tudengite ühisplatvormi kõrg- jundada. Olulisemaks on seal Euroopa vaba- haridusest aastani 2014 hulga ettepanekutega tahtliku tegevuse aasta (2011) korraldamine. kõrgharidusest ja üliõpilaste õiguste kaitsest. Kevadel arutlesid juhuvalimiga leitud mistatakse ette kaasamise hea tava. See on paindlik mudel, mis annab soovitusi nii ühendustele kui ka avaliku võimu organisatsioonidele, tagamaks, et eri riigid lähtuvad kodanike kaasamisel samadest põhimõtetest, mitte niivõrd dokument, mis peaks kõikides riikides üks-ühele rakendatama. kodanikud üle Euroopa teemal "Mida saab EL teha meie majandusliku ja sotsiaalse tuleviku kujundamiseks globaliseerunud maailmas?" Kodanike foorumite lõpetuseks esitati ideed europarlamendi saadikutele (pildil). Eestis korraldas foorumi Avatud Eesti Fond. Kodaniku hääl kuulda Samas on teisi olulisi valdkondi, mida ei ole veel põhjalikumalt käsitletud, näiteks rahastamise läbipaistvus, organisatsioonide hea valitsemine, vabatahtliku tegevuse väärtus ja muud, kus on vaja erinevate ELi institutsioonide (olgu need näiteks Euroopa Komisjon, ministrite nõukogu, europarlament, Euroopa Nõukogu ja teised) ühtset toimimist, tagamaks kodanike hääle paremat jõudmist nendeni. Kõiki arenguid ja toimuvaid sündmusi arvestades on 2009. aastal reaalne võimalus Euroopa Liidule meelde tuletada, et nende legitiimsus seisneb koostöös kodanikega. Uus president ja kodanikuühendused Barack Obama presidendiametisse asumist saatsid erakordselt suured ootused nii USAs kui ka kogu maailmas. Ent ajalooline polnud ainult Obama võit valimistel, vaid ka USA kodanikuühenduste osalemine valimiskampaanias, kirjutab sotsiaalne ettevõtja, DC Central Kitcheni juht ning V3 kampaania eestvedaja, 2007. aastal Tallinnaski esinenud ROBERT EGGER. astakümneid on kodanikuühendused mänginud Ameerika poliitikas statisti rolli. Piirates end ise tõekspidamisega, et ühendused ei või olla "poliitilised", on vaid vähesed võtnud valimiskampaaniates teha enamat kui hääletajate registreerimisele kaasa aitamine. Sellisest lömitavast rollist vabanemist alustasime New Hampshire'st. New Hampshire on väike osariik, kus toimuvad esimesed eelvalimised. Sellisena sobis see meie demokraatiaeksperimendiks suurepäraselt. Meie plaan oli saada võimalikult palju vabaühendusi kaugemale tavapärasest "igaüks enda eest" taktikast, kus kandidaatidelt nõutakse aru üksnes oma valdkonna küsimustes, olgu selleks siis kultuur, aids, vaesus või muud. Kõnekäänd ütleb, et tõusulaine tõstab kõiki paate. Nõnda sai meie strateegiaks, et kõikidel kohtumistel küsitaks kõikidelt kandidaatidelt uuesti ja uuesti üht lihtsat küsimust – "Kui teid valitakse, siis kuidas plaanite koostööd kodanikuühendustega ja nende tugevdamist, et see aitaks saavutada teie visiooni tuleviku Ameerikast?" Tulemus? Esialgu kohtasime hämmingut, sest vaid vähesed kandidaadid (nagu enamik ameeriklasi üldse) pidasid kodanikuühendusi millekski enamaks kui lihtsalt hulgaks head tegevaks organisatsioonideks. Vähesed neist, kui üldse keegi, teadsid, et USA ühenduste koguvara (kolm triljonit dollarit) ja aastane sissetulek (kolm miljardit dollarit) teeb meid majanduslikult võrdseks jõuks näiteks Indiaga. Veel vähemad teadsid, et ühendu24 sed on kõigis linnades olulisemate tööandjate hulgas ning maksavad aastas miljardeid dollareid makse. Kandidaatide harimine See suhtumine muutus, kui kuud möödusid ja me pakkusime kandidaatidele väsimatu järjekindlusega infot, mis aitas selgitada nii rolli, mida ühendused seni USA ühiskonnas täidavad, aga veel olulisemana seda, mida meil tuleb täita nüüd, kui riik näeb kõvasti vaeva, et oma majanduslikku positsiooni taastada. Valimiste ajaks mullu novembris ei olnud üksnes kandidaadid rikkamad hulga uute ideede võrra sotsiaalsest ettevõtlusest, kogukonnateenustest ja võimalustest, mida pakuks riigi teadlik poliitika ühenduste suunal. Veel olulisem, et esmakordselt olid kodanikuühendused üle riigi ühe idee taha koondunud. Kui meie liikumine kasvas ülemaaliseks, nimetasime selle V3 kampaaniaks, tähistamaks ühenduste sõnaõigust (voice), meie loodavat väärtust (value) ja meie jõudu valijatena (votes). V3 kampaania viis idee kodanikuühendustest kui ühtsest jõust uuele tasemele. Meie eesmärk oli kindlustada, et ühenduste osalus poliitikas ei lõpeks novembriga, kui uus president valitud. Tahtsime saavutada seda, et samamoodi räägiksid ühendused kaasa kõikidel tulevastel valimistel USAs, et meie hääl oleks alati kuulda ning meie väärtus ühiskonnas teadvustatud. Ja kõige olulisem: tahtsime, et ühendused mõistaksid, et ühendades oma hääled valijatena, on meil võimalus mõjutada kõiki valimisi, peetagu neid siis linna, osariigi või üleriigilisel tasandil. Lihtsalt mõelgem korraks – Ameerikas töötab kodanikuühendustes 14 miljonit inimest. Lisaks lööb üle 80 miljoni ameeriklase neis iga-aastaselt kaasa vabatahtlikena. V3 kampaania eesmärgiks on koondada need inimesed ja avada sellega uks täiesti uude kodanike osaluse ajastusse. Ise aktiivsemaks Kuid V3 ei ole piiratud üksnes Ameerikaga. Kas ei peaks ühendused samamoodi kaasa lööma igal pool, kus toimuvad vabad valimised? Õigemini, kas ükskõik milline poliitik, kes soovib saada meie hääli, ei peaks omama detailset plaani, kuidas ta kodanikuühendusi kaasab ja nendega koos töötab? On täiesti kindel, et vähemalt Ameerikas ei osutuks valituks ükski kandidaat, kellel puudub arusaam koostööst ärisektoriga ning sama peaks käima kolmanda sektori kohta. 2009. aastal läheb meie kampaania veel aktiivsemalt edasi. Aastal, mil on tulemas linnapea valimised Los Angeles'is, Atlantas ja New Yorgis, nagu ka kubernerivalimised sellistes võtmeosariikides nagu Virginia, jätkame tihedat koostööd ühendustega üle kogu Ameerika (nagu ka mujal maailmas), tagamaks, et nüüdsest on kodanikuühenduste hääl esindatud ja tunnustatud kõikidel valimistel. Vaata ka www.v3campaign.org ning valimisalgatustest Eestis lehekülgedelt 5 ja 23. VĂ"LISMAA Hasartmängumaksu Nõukogu on üks suuremaid ühenduste rahastajaid Eestis, kuid samas ka sageli kritiseeritud – olgu siis põhjuseks taotlejatele ja avalikkusele segaseks jäävad valikukriteeriumid, kahtlused otsuste poliitilises kallutatuses või puuduv ülevaade, mis kasu toetatud projektidest on tõusnud. BDA Consultingu analüüsi, mis annab soovitusi, kuidas tööd parandada, luges URMO KÜBAR. Kuidas toetada? kodanikuühendusi astavalt seadusele läheb 37,4% hasartmängumaksu laekumistest spordi-, teadus-, haridus-, kultuuri-, laste-, noorte-, pere-, meditsiini- ja hoolekandeprojektide ning vanurite ja puuetega inimeste projektide toetuseks, mida võivad taotleda ühingud, seltsingud, omavalitsused või nende allasutused. 2007. aasta algusest kuni mullu juuni lõpuni jagati sellisteks toetusteks ligi 300 miljonit krooni. Ehkki toetuse taotlemise üsna lihtsad tingimused (palju valdkondi, väikeprojekte saab esitada iga kuu, taotlused vaadatakse läbi kiiresti, kohustuslik kaasfinantseering on 10-20% ja halduskulude lubatud osakaal 25%) on ühendustele võrreldes paljude teiste fondidega soodsad, toovad need kaasa ka probleeme, mis lõpuks mõjutavad ka taotlejat. hasartmängumaksust paremini Nii märgitakse Kodanikuühiskonna Sihtkapitali tellimusel valminud analüüsis, et väga üldiselt sõnastatud valdkondlikud prioriteedid ei võimalda taotlusi olulisuse põhjal järjestada ega saada ülevaadet, kuidas toetatud projektid valdkondlikke eesmärke saavutada aitasid. ne kohtlemine. Samad nõuded kehtivad nii väike- kui ka suurprojektidele (vaadeldud perioodil oli väikseim toetus 980 krooni ning suurim 19,25 miljonit krooni), nii projekti- kui ka tegevustoetustele. Taotlusi kontrollivatel ja nõukogule rahastamiseks ettepanekuid tegevatel ministeeriumidel puudub selleks ühtne lähenemine, nii pole hindamissüsteem taotlejatele arusaadav ning ettepanekud, milliseid projekte rahastada, ei pruugi olla tehtud võrdsetel alustel. Et hindamisel ei anta punkte, ei teki taotlustest pingerida, mille alusel teha valik juhul, kui raha on vähem kui abikõlbulikke taotlusi. Ka nõukogu enda otsuse tegemise alused on üldsõnalised, mis ühest küljest võimaldab paindlikkust, kuid samas ei taga võrdset kohtlemist. Et nõukogu oma otsu- Töökvaliteet kannatab Sagedased voorud koos taotlejate suure hulgaga (vaadeldud poolteise aasta jooksul esitati üle 6300 taotluse) tekitavad hindajatele suure töökoormuse, mistõttu on kaheldav töö kvaliteet. Väga üldiselt sõnastatud taotlustingimused tähendavad praktikas mitmeid lisakriteeriume ja erandeid, mille kasutamise võimalused ei ole aga kusagil kirjas, seega pole tagatud läbipaistvus ega taotlejate võrd- Revolutsiooniga ei kiirustaks Omades Hasartmängumaksu nõukogu (HMN) kogemust oma varasemast elust keskpärase resultatiivsusega taotlejana kui ka kahel viimasel aastal nõukogu liikmena raha jagades, lugesin BDA Consultingu analüüsi "kahestununa". Kui HMNi jagatav oleks ainus kodanikuühendustele mõeldud raha, tuleks süsteemi kindlasti muuta. Et ta seda õnneks ei ole, Taotlused ja toetused Summa (milj kr) 200 ei kiirustaks ma revolutsiooniga. Tänaseks on eri rahastamisallikate vahel tekkinud rollijaotused ja informeeritud taotlejad orienteeruvad enam-vähem paika loksunud süsteemis hästi. Ärevatel aegadel on stabiilsus suur väärtus! Pealegi on praegusel süsteemil ka omad eelised. Neist olulisem on paindlikkus, mis võimaldab vastavalt igakuiselt jagatavale raha hulgale teha käigupealt vajalikke valdkonda- de üleseid otsuseid. HMN annab endale selgelt aru, et meie tegevusel on pidev ja laiapõhjaline sotsiaalne kontroll, hirmud otsuste poliitilisest kallutatusest on täiesti asjatud. Kohati lahmivaks kippuva kriitika hulgas on analüüsis ka väga asjalike ja realiseerimist väärt soovitusi, mistõttu on seda tööd vara saata "tuhande uuringu kalmistule". 0 KALEV KOTKAS HMNi liige (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) KuM Esitatud HTM Rahuldatud SoM Neist MTÜsid seid ei põhjenda, on taotlejal raske mõista, miks tema projekti toetati osaliselt või üldse mitte, ning mida järgmisel korral paremini teha. Erinev lähenemine on ministeeriumidel ka lepingute sõlmimisele ja muutmisele ning aruandluse kontrollile. Viimane toimub enamasti vaid paberil, mis ei taga ülevaadet projektide tegelikust elluviimisest, rääkimata analüüsist, kuidas eraldatud toetused valdkonna arengule kaasa on aidanud. Olukorra parandamiseks pakuvad analüüsi koostajad välja kaks põhimõttelist muudatust ning konkreetsed mudelid toetuste eraldamise korra ning järelvalve jaoks. Muutustest esimene oleks eristada ühendustele jagatava raha puhul tegevus- ja projektitoetused, millest suuremad summad tuleks ette näha esimestele. Analüüsi koostajate ettepanekud: kuidas peaks rahastamine toimuma? Tööjõukulud, halduskulud Tööjõukulud, halduskulud (ruumid, (ruumid, kommunaal- ja side- kommunaal- ja sidekulud, kokku kuni kulud, bürootarbed), koolitus- 20% eelarvest), koolitus- ja lähetusku- ja lähetuskulud, toetavateks lud, bürootarbed (kuni 10% eelarvest), tegevusteks vajalikud kulud toetavateks tegevusteks vajalikud kulud Oma- ja/või kaasfinantseering Toetuse kestvus ja maht Raamlepingu kehtivusaeg lepi- Kestvus: kuni 24 kuud takse kokku poolte vahel, iga järgneva aasta toetuse vajalik- Mikroprojektid kuni 50 000 krooni kus ja maht otsustatakse pä- Väikeprojektid kuni 200 000 krooni rast lõppeva aasta tulemuste Keskmised kuni 500 000 krooni hindamist Suurprojektid üle 500 000 krooni Üks kord aastas, tähtajaga Mikroprojektid: 4 korda aastas või vas- septembris. Tulemused antak- tavalt muudele reeglitele se teada detsembriks. Väikeprojektid: 4 korda aastas ne panus, nt. vabatahtlik töö, kuni 5% eelarvest Rahastus stabiilsemaks Nagu maksuraha kasutamisega üldse, peavad ka hasartmängumaksust jagatavad summad aitama saavutada ministeeriumide ja valdkondlikes arengukavades kokku lepitud strateegilisi eesmärke. On selge, et see ei käi kiiresti, ning tegevustoetused võimaldavad keskenduda just pikaajalisematele kokkulepitud kohustustele, tagades selleks stabiilse rahastuse. Projektitoetused jääksid tegevustele, mis samuti aitavad saavutada valdkondade strateegilisi eesmärke, kuid mida saab läbi viia piiratud aja ja vahenditega. Teiseks muutuks ettepaneku kohaselt otsusetegijate rollid. Taotluste menetlemise ja toetuste eraldamisega hakkaksid tegelema tegevustoetuste puhul vastavad ministeeriumid, kuni 50 000 krooni suuruste mikroprojektidega maavalitsused ning ülejäänud projektidega selleks avaliku hankega valitud suutlikud organisatsioonid. Nõukogu – kuhu lisaks praegustele Riigikogu erakondade, Haridus- ja Teadus-, Kultuuri- ning Sotsiaalministeeriumi esindajatele kuuluksid ka Siseministeeriumi ja ühenduste esindajad – ülesandeks saaks toetuste prioriteetide seadmine, toetuste proportsioonide otsustamine tegevus- ja projektitoetuste ning rahastavate asutuste vahel, samuti rahastamise tulemuste strateegiline hindamine. Keskmised projektid: 2 korda aastas Suurprojektid: 1 kord aastas (tulemus antakse teada detsembriks) Tehnilise vastavuse hindamise viib läbi vastuvõtukomisjoni töötaja, sihipärasuse ja kvaliteedi hindamise sõltumatu ekspert ühtsete kriteeriumide alusel. Kehtib künnislävi (toetuseks vajalikud miinimumpunktid), taotlused järjestatakse punktide alusel ning rahastatakse järjest kuni toetusraha lõppemiseni. Tegevus- ja finantsaruande Maksegraafik seotud tegevus- ja aja- esitamise järel, lubatud ka kavaga, kulude aruannete põhjal ku- ni 4 korda aastas, lubatud ka avansilised maksed Tegevus- ja finantsaruanded Projektitoetuse aruanded esitatakse ra- esitatakse rahastajale 3-4 kor- hastajale kuni 4 korda aastas, sõltuvalt da aastas lepingu kestvusest Seiret viib läbi rahastav minis- Seiret korraldab rahastav organisat- teerium, toetuse saajal kohus- sioon, viies valimi alusel läbi kontrolli tus auditeerida oma raamatu- pidamist Hinnatakse toetuse mõju (kas Hinnatakse toetuse mõju vastava prob- ja kui palju toob see kaasa leemi lahendamisele ja valdkonna stra- soovitud muutust ühiskonnas) teegiliste eesmärkide saavutamise- ja tulemuslikkust (kas saavu- le, ning tulemuslikkust (kas saavutati tati taotluses kirjeldatud oo- taotluses kirjeldatud oodatavad tule- datavad tulemused). Nii mõ- mused). Hindamist on mõistlik läbi viia ju- kui tulemusindikaatoritele projektide puhul, mille suurus algab 50 seatakse iga-aastased saavu- 000 kroonist. tustasemed, mille põhjal hin- Analüüsi täisteksti ja väljapakutud nata rahastuseesmärkide poo- mudelite detailsemad kirjeldused leiad www.ngo.ee/uuringud Vähemalt 10%, seejuures mitterahali- le liikumist Tsitaate ametnikelt: "Sisuliselt anti juht iv rolli ikkagi ühele konkreetsele katuso sioonile. Ja ministe rganisaterium on seisukohal , et meil on seoses selle leeme. Meil on legi ga probtiimsuse probleem. Ja se e on si suliselt see põhjus /.. miks kasvatada pa ./, rtnerite ringi ka tead likumalt suuremak s." sest ist ühendustele, m ta ö tö a lj vä i n ioo poliitilist eerida kontsepts di, millel ei ole en "Me ei saa deleg m u ok d d u rn juhe sünnitame su d väga tugevalt va ea p t is vastasel juhul m m ta ö väljatö a sellise Kontseptsiooni peavad koostam d a vastutust taga. n id ku , d u ik d..." teeriumi ametn anikuühenduse d ko ka a d tima just minis a ld kat ava lele võivad kriiti dokumendi, mil e vahendeid m a n n a e lega m t, mis ogikat, mil lo a d e s t kokkulepe e d lg u e s tn is le õ o p m eneui meil "Ma ei ole s sellist läh k tsioonile, k a a e is h n a a d g r ii o k isele ina ei ühele või te ende vajagid. /.../ M r n ä b si sm e ü e k , d a e tnerig ateegilis ikebi oma par lä on meie str ib g ä itaks oma p ä v r a te m lt iu r u e k li te ava inis ." mist, kus m gis, nii et ta in r s a nisatsioone m a g ie r la o i a is d e te s s e onna dusi ja ei te selles valdk st e id k r ä eesm maajalistest 28 "Süsteem on sama nagu Kultuurkapita lis, mis on iseenesest riiklike vahendite lä suurepärane bi ekspertkomisjoni de ja ot amine… Võim ja sõ nende käes, nemad na on otsustavad ja nemad te ev ad ja se e ei kuulu igapäeva poliitika võimsuseob se jektiks. /.../ Selline as ja tu ndjate kaasamine sa ainus lahendus, mui ab olla du ei ole nendel otsu stel eriti ka legitiim sust." Mullu valmis Praxise ja Tallinna Ülikooli koostöös ilmselt ulatuslikem ja huvitavaim uuring, mis kunagi Eestis tehtud vabaühenduste riigieelarvelisest rahastamisest. Analüüs ei piirdu vaid statistika kommenteerimisega, aga esitab väga praktilised poliitikasoovitused, leidis kokku 200-leheküljelist raportit lapanud ALARI RAMMO. gal juhul oleks patt nuriseda, et ühendused saavad vähe raha – vastupidi. Uuring püüab aga abistada rahastamise korrastamist, siduda see riigi strateegiliste eesmärkidega, muuta läbipaistvamaks ning et raha ikka asja ette läheks. Selleks töötati läbi näputäis seniseid uuringuid Eestis ning kaugemale kiigates selgus, et vaid kolmel maal (USA, Inglismaa ja Kanada) on analüüsitud rahastamise mõju ühenduste võimekusele, teisedki riigid on piirdunud korralduse kirjeldustega. Hea on lugeda, et välisriikide kogemused kattuvad lõpuks Praxise ja Tallinna Ülikooli järeldustega Eesti kohta; kurb on leida, et teistes riikides on pilt juba aastate eest palju selgem olnud. Edasi on risti-rästi läbi võetud aastate 2006 ja 2007 riigieelarveliste eraldiste lepingud, mille kokku 30 leheküljel toodud statistikat peab igaüks ise raportist lugema, aga oluline on järeldus, et kuigi vaatlusalusel perioodil on kodanikualgatuslike vabaühendusteni jõudnud riigikassast 1,2 miljardit krooni, siis probleemiks jääb raha jõudmine vajalikul viisil vajalike ühendusteni. Jaotus rahastamise tüübiti riigikassast ei selgu – segamini on projekti- ja tegevustoetused, avalike teenuste delegeerimised, välistoetuste vahendamine ja kaasfinantseerimine jne. Samuti viitavad raskused uuringu algmaterjali hankimisel karjuvale vajadusele selgemate andmebaaside järele, rääkimata vigastest sisestustest olemasolevates. Viiendiku kõigist lepingutest varieeruvuse analüüsis joonistuvad välja mitmed selged arvud: ligi 2/3 on projektitoetused, tegevustoetusi vaid kümnendik; kokku kolmandik rahast on pärit tõukefondidest, 54% on olnud suunatud spordi- ja kultuurivalda, 20% haridusse ja 8,5% sotsiaalvaldkonna teenuse osutamiseks. 78% lepingutest ei olnud otseselt seostatud riiklike arengu-, tegevuskavade või programmide elluviimisega. Tõukefondidele on 2006-2007 olnud li- gipääs 200 ühendusel, mis loodetavasti ei tähenda, et nii palju ongi Eestis vaid neid organisatsioone, kes kogu nõutava halduskoormusega hakkama saavad. Uuring seab halduskoormuse osas kahtluse alla ka mõttekuse ministeeriumidel endil sõlmida alla 50 000 krooniseid lepinguid. Väikseim leping valimis oli nimelt 2500 kroonile ühe külaseltsiga. Rahastamispraktikate tõsises erinemises ministeeriumiti pole midagi uut, aga peatükist leiab värvikaid tsitaate intervjueeritud ametnikelt, andes hea pildi nende arusaamadest ka sektoritevahelisest koostööst ning kodanikuühiskonnast laiemalt. Rahastamise tulemuslikkust ja tegelikku mõju, selgub, ei hinnata enamikes ministeeriumides ning kinnitus on leitud ka ühenduste seas ikka öeldule, et oluline on saada end otse riigieelarve reale, siis on tulevik pilvitu. Tõesti – riigilt korduvalt raha saavaid on kõvasti rohkem kui uusi ligipääsejaid ning otse riigieelarve seadusse kirjutatud on pidanud endi eraldisi kõige vähem põhjendama. Kokkuvõtte kümme punkti praktikatest ja probleemidest ning neli väljakutset tasakaalupunkti leidmisel on ammu teada kõigile kodanikuühendustele, kes vähegi kusagilt raha üritanud taotleda. Ühenduste seisukohti käsitleb ka kolme rühmaintervjuu põhjal raporti viimane peatükk. Seda kõike lugedes saavad need mured loodetavasti keskselt ka avaliku võimu väljakutseteks. Konkreetseid tegevusi on ka selle uuringu tellinud Siseministeerium juba alustanud. Loe pikemalt www.ngo.ee/uuringud. Poliitikasoovitused Analüüsi töögrupp pakub poliitikate parandamiseks välja kaheksa sammu ning järgmise definitsiooni: Kodanikuühenduste korrastatud rahastamine on seisund, kus avalikus sektoris kasutatakse ühtlustatud rahastamispraktikad, mis aitavad kaasa läbipaistva, ligi­pääsetava, avalikke huve kaitsvale ja tulemuslikule rahastamisele ning mis tõstavad ühenduste võimekust. 1. Määratleda kodanikeühenduste riigipoolse rahastamise eesmärgid – strateegiline partnerlus riigi eesmärkide planeerimisel ja elluviimisel; samuti ühenduste võimekuse tõstmine. 2. Defineerida läbipaistva, ligipääsetava, tulemusliku, avalikke huve kaitsva ja ühenduste võimekusele kaasa aitava rahastamise sisu – et ei diskrimineeritaks; hinnataks tulemusi ja rahastataks ühenduste üld- ja arenduskulusid. 3. Eristada ja defineerida rahastamise liigid, viisid ja allikad – projektirahastus, avalike teenuste delegeerimine ja ostmine ning tegevustoetus võimekuse tõstmiseks. 4. Kujundada objektiivsed rahastamise kriteeriumid rahastamise liikide kaupa – välja pakutud loetelu vastavalt rahastusliikidele. 5. Siduda rahastamisotsused riiklike arengukavade planeerimise ja elluviimisega ning ühenduste võimekuse tõstmisega – et ühendused oleks pigem pikaajalisemad partnerid ühiste eesmärkide elluviimisel. 6. Töötada välja põhimõtted kodanikuühenduste riigieelarvelise rahastamise tulemuslikkuse hindamiseks – ühtlustada hindamispraktikaid, hinnata tulemusi nii lepingu kui arengukava tasandil. 7. Parandada kodanikuühenduste rahastamise info kogumist, kättesaadavust ja töötlemist – luua ühenduste rahastamise infosüsteem, korrastada statistika ja jätkata analüüsidega. 8. Arendada välja tugitegevused ühtsete rahastamispraktikate juurutamiseks – juhendmaterjalid, head tavad, osad õigusaktidena, pidev nõustamine ametnikele ja kontakt­ isikute võrgustik. KÜSK on mühinal käivitunud Kodanikuühiskonna Sihtkapitalil (KÜSK) täitus esimene tegevusaasta. ALARI RAMMO uuris sihtasutuse juhatajalt Agu Laiuselt ja programmide juhilt Kaja Kaurilt, kuidas nad ise rahule jäid. Ajalehed kirjutasid muide samal ajal, et KÜSKi esimene võib ka viimaseks aastaks jääda. 30 No kuidas siis läinud on? Kaja: Praegu võime öelda, et nii lühikese aja kohta on antud võimaluste juures saavutatud maksimaalne tulemus. Neljaliikmeline meeskond sai komplekteeritud mullu mai alguses ja samal ajal kuulutasime välja juba esimese konkursi. Agu: Tagasiside kinnitab ka, et kõik nullist ehitatud programmide tingimused, taotlus- ja aruandevormid on töötanud päris hästi. Kaja: Aasta on näidanud ka seda, et KÜSK pole üksnes suurte ja üleriigiliste organisatsioonide toetaja, kuigi alguses tundus, et raskuskese langeb just sinna. Ka kohalikul tasandil on vajadust ja potentsiaali piirkondlikuks koostööks olemas – näiteks väike Karula Hoiu Ühing Valgamaal on ette võtnud ühise platvor- mi ja koostööpinnase loomise. Agu: Oleme saanud teada, et tegelikult on häid, aktiivsed ja energilisi ühendusi üle Eestimaa. Juba esimese aasta jooksul oleme suutnud toetusi eraldada pea kõikidesse maakondadesse. Oleme täitnud ka seni suhteliselt tühja koha toetamaks või käivitamaks kodanikuühiskonnale olulisi uuringuid ja analüüse. Meie tellitud uuring hasartmängumaksu rahast andis arvestatava tulemuse poliitikaaruteludeks. Samamoodi analüüsisime tulumaksust ühe protsendi ühendustele suunamise võimalust ja tänavu tuleb – tohutult tobe sõna – institutsionaliseerumise uuring, mis annab selgema pildi ühendustest, kes siin toimetavad, et paremini edasisi otsuseid kavandada. EMSL JA RAHASTAMINE Milline on senine tagasiside? Kaja: Eestlased on positiivsete kommentaaridega tagasihoidlikud, kuid oleme saanud tunnustust kiirele reageerimisele ja et anname võimaluste piires tagasisidet negatiivsetele otsustele. Kui toetust ei tule, siis taotlejad saavad vähemalt suuna, millele järgmine kord keskenduda. Agu: Head vastukaja osalejate poolt leidis meie hiljutine aastakonverents, kus kandev roll oli toetust saanud organisatsioonidel, mitte pidulikel kõnedel. Kuidas läheb muukeelsete ühen­ dustega, kes on tavaliselt nadima suutlikkusega? Agu: Meil oli lausa eraldi taotlusvoor kodanikuühiskonna integratsioonist, kus eesmärgiks oli eri keeltes suhtlevate ühenduste toetamine. Kaja: Teemaks partnerlus-mentorlus, kus näiteks eestikeelne ühendus võtab šefluse alla muukeelse. KÜSK Kas vabaühendused küsivad "õigete asjade" jaoks raha? Kaja: Üldiselt muidugi õigete. Kuigi heade ideede konkursil paistavad silma kohalikult olulised asjad, mil pole laiemat ühiskonda haaravat kõlapinda. Päris palju on selliseid huvilisi, kes ei ole vaevunud pisutki pilku heitma KÜSKi eesmärkidele, vaid lihtsalt helistavad-meilivad ja küsivad, kas ja millal raha saab. Te olete ise sektoris vanad olijad. Kas KÜSKis töötamine on ka midagi uut õpetanud? Kaja: Küsimus on ise vana, ükskõik kui kaua sa oled kusagil töötanud – õppida on igal pool ja selge, et kodanikuühiskond ei saa kunagi valmis. Üks meie olulisem siht on eri sektorite koostöö ning aasta on näidanud, et sisulises mõttes on seda üsna raske saavutada. Paljudele ühendustele on võõras leida partnereid ja planeerida tegevusi üheskoos, kuigi sageli tegeletakse sarnaste probleemidega. Agu: Kena idee ei avaldu alati selles, kuidas projekt koostatud on; või ei mõisteta paljude teemade sisu ega olemust, ennekõike eestkoste tähendust. Seetõttu oleme enne voorusid käivitanud koolitused, et mitte lasta teha tühja tööd möödakirjutamisega. Aeg-ajalt tekib vastuolu sellega, et taotleja on liiga kinni oma igapäevastes asjades ega näe tegevusvälja laiemana. Meie missioon on ikka tegevusvõimekuse kasvatamine. Toetuse summa, miljonit krooni KÜSKi senised taotlused ja toetused 17 14 12 10 6,7 Üleriigiline Piirkondlik Piirkondlik Integratsiooni Eestkoste voor voor voor II voor voor Soovitud toetus Taotlusi ju väga palju ei tulnud? Agu: Aeg oli lühike ja nagu Kaja ütles, on koostöövalmidust ühendustel suhteliselt kesiselt. Veelgi rohkem avaldus selles voorus, et ei olda selliseks mentorluse laadseks koostööks valmis. Kaja: Tahetakse teha koos üksikuid üritusi, aga ei ole sellist vastastikust süsteemset üksteise jaoks olemasolu. Agu: Meie eeldame, et ühendused toimetaks siin väljal partneritena, mõlemad saaksid kasu, aga seni on praktika "meie teeme projekti ja kutsume teid partneriks". Kui koostööprojektides on ka esindatud viis organisatsiooni, siis partnerite roll jääb kohati vaid paberile. Aga häid ja uudseid koostöövorme? Kaja: On selliseid, kus tavapäraste seminaride asemel on püütud leida teisi kaasamismeetodeid, luua võrgustikku ja hankida ning jagada uut infot. Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts teeb seda näiteks läbi muusika ning rahvakunsti töötubade mängulises ja kaasavas vormis – väga lahe suhtumine. Agu: Ka Pärnu Vabahariduskeskusest tasub kohe õppust võtta, kuidas äratada ääremaid ja ehitada kogukonda täiesti teistmoodi senistest lahendustest ja ... Kaja: ...läheneda loominguliselt sageli igavatele koosolekutele. Agu: Meilt on toetust saanud uuelaadsed koostööaltid MTÜd nagu Puulaevaselts Vikan, Vanaajamaja, Emajõe Lodjaselts, Kinobuss. Mitmed, nagu Kasuperede 32 Eraldatud toetus Liit ja Tööküsimuste Keskus, on hoo sisse saanud just KÜSK toel. Aktiivsed on olnud Võrumaa ühendused, kes püüavad lisaks KÜSK projekti elluviimisele jõuda ka omavahelise koostöö sünergiani. Kui KÜSKil oleks aastas 200 miljonit, mis võiks siis prioriteedid olla? Kaja: Siis tuleks juurde investeeringute suund, praegu suudame peamiselt mõttelist tegevust toetada. Suuna saaks võtta ka väga konkreetselt tegevustoetuste peale pikemaks perioodiks. Agu: Tegevustoetuslik komponent on meil küll kõigis voorudes, palgaraha võimalused, raamatupidamise töötasu või seadmete soetamine, mis pole seotud ainult projektiperioodiga. Kaja: Mainida tuleb ka kuni 10protsendilist arendustoetust, mille kasutamise üle saab iga taotleja ise otsustada, aga kõik ei ole taibanud seda küsidagi. See on ilmselt nii uudne element. No mida sa 15 tuhandega ikka arendad? Agu: Aga poole miljonilise toetuse pealt 50 000 on ikka päris arvestatav. Mõni peab sellega vajalikuks strateegia koostamist, teine kasutab europrojekti omafinantseeringuks. Mis saaks, kui KÜSK tõesti ära kärbitakse nüüd? Kaja: Kui "Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsioon" (EKAK) on suh- teliselt deklaratiivne koostöödokument, siis KÜSK on selle reaalne ja praktiline väljund. Kui KÜSK äsjalooduna ära lõigatakse, pole ka EKAKil ühiskonna jaoks enam erilist mõtet. Agu: Sihtkapital käivitati ju pilootprojektina kõige minimaalsemate vahenditega, et näha, kas ja kuidas ta end õigustab. Rasketel aegadel tuleb olla solidaarne, aga kriitilise hulga vahendite äravõtmine loomulikult suretab idee. Kuidas üldse tõestada KÜSKi erinevust teistest riiklikest fondidest? Agu: KÜSK on see instrument, mis valmistab ette ühendusi olemaks efektiivsed kasutama nö. sisulise tegevuse raha. KÜSK on suunatud sellele, et ühendused muutuks suutlikumaks taotlejaks, sellele on suunatud taotlusvoorude eesmärgid ja püüame ka oma vorme ja tingimusi lähendada Euroopa raha omadele. Euroraha tingimused küll ühendusesõbralikult ei kõla... Agu: Ei kõla jah, aga meil pole midagi üle mõistuse käivat. Kas või tegevuskava konkreetne väljatöötamine – see kuulub asja juurde. Mitte, et lubatakse teha võrgustik, aga pole ühtki sammu, kuidas selleni jõuda. See on normaalne projekti koostamise protsess. Kurjemad kommentaatorid peavad sihtkapitali IRLi käepikenduseks. Palju teid siis päriselt mõjutatakse? Agu: Sihtkapitali nõukogu ülesehitusest lähtudes ei ole poliitiline mõjutamine võimalik. Tasuta töötava nõukogu koosseisus on nii opositsiooni kui koalitsiooni esindaja ja pooled liikmed on kodanikuühendustest. No ei ole olnud telefonikõnesid parteide peakorterist, ei ole. Ainult Evelyn Sepp on teabenõudeid esitanud... Kaja: Kogu meie tegevus on avalikustatud www.kysk.ee ja ka toetatute kohta pole seal üksnes nimi ja summad, vaid pidevalt täienev info projekti tegevustest, lingituna veel toetust saanu veebi. Tänu sellele on aktiveerunud või lausa sündinud paljude endi koduleheküljed ja nad on olnud lausa tänulikud, et muidu poleks hakanud liigutama. Seega tegutseme ise avalikult ja ootame seda ka toetuse saajatelt. Uued liikmed EMSLis Pärast viimast Hea Kodaniku numbrit on EMSLiga ühinenud kolm uut liiget: Maarja Küla, Eesti Omanike Keskliit ning MTÜ Spordiklubi Liikumine. Liikmeskonnast on lahkunud seoses tegevuse lõpetamisega Avatud Kihnu Fond ja Arno Tali Sihtkapital. Viimane kolis lõplikult Eesti Rahvuskultuuri Fondi alla, kes on ka EMSLi liige. Uutest tulijatest on üks tuntum kui teine, aga natuke tutvustust ikka. EMSL 2008-2009 22. mail sai mullusele joon alla tõmmatud, kui EMSLi üldkoosolek kinnitas majandusaasta aruande, mis võtab tavapärase põhjalikkusega paarikümnel leheküljel kokku olulisemad arengud kodanikuühiskonnas ja EMSLis. udiitorfirma Ernst&Young jäi rahule ka finantsaruandega, mille tulude-kulude maht püsis samal tasemel 2007. aastaga. Tegevustulu oli 3,4 miljonit krooni, varade maht aasta lõpu seisuga 2,2 miljonit ja tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest üks miljon krooni. Suhteliselt sarnaselt 2007. aastaga jagunesid tulud ka rahastajate lõikes – ligi 40% valitsuse sihtfinantseerimine (Hea Kodaniku ajakirja, www.ngo.ee portaali ja e-uudiskirjade, suvekooli ning osa eestkostetegevuste jaoks), umbes 20% erafondidest ning umbes 40% tulud nagu näiteks ürituste osalustasud, liikmemaksud, annetused, meilt tellitud koolitused ja analüüsid jms. Olulisematest uutest rahastajatest lisandusid Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Vabaühenduste Fond ning Riigikantselei kaudu Euroopa Sotsiaalfond. Loe ise www.ngo.ee/aruanded. Teise ametliku päevakorrapunktina võttis üldkoosolek vastu uue põhikirja, mida tuli natuke kohendada juulist jõustuva uue mittetulundusühingute seaduse tõttu, aga kui juba, siis juba – põhikirja sai läbivalt muudetud ehk nii 2-3 korda lühendatud, sest uus seadus reguleerib paljud olukorrad ja vastutused ise ära. EMSLi uue ja ilusama põhikirja leiab www.ngo.ee/81. Tänavustest olulisematest tegevustest võib lisaks seniste põhitegevuste jätkamisele välja tuua "Minu Eesti" mõttetalgute korraldamise (sellest pikemalt järgmises Hea Kodaniku numbris) ja kahtede valimistega seonduva: hea valimistava, ühenduste manifest kohalikeks valimisteks, valijateadlikkuse tõstmise projekt koos Eesti Väitlusseltsiga. Lisaks jõutakse sel aastal käivitada Integratsiooni Sihtasutuse toel töö venekeelsete ühendustega Eestis. EASilt taotleme toetust avalike teenuste delegeerimise tugisüsteemi loomiseks. Sügisel toimuvad suuremate ettevõtmistena EMSLi suvekool ja 6. kodanikuühiskonna konverents (lähemalt lk. 39) Veel tutvustas Kristina Mänd EMSLi ühenduste arenguprogrammi (kindlasti lugesid lk 17) ning Allar Jõks hea valimistava koostamise ja edasist protsessi (lk 5), millest kujunes kirglikum arutelu. Üldkoosolek soovitas teha jooksva "kohtumõistmise" asemel tava vastu eksinuile kokkuvõte valimiste järgselt ning esile tõsta ka tava häid järgijaid. Samuti otsustati korraldada tänavuste valimiste vahel ümarlaud koos erakondadega ning Jõks kutsus kõiki üles tava usinalt oma kodulehtedel ja võrgustikes levitama, et üheskoos järjekindlalt natukenegi valimiskultuuri parandada. Maarja Küla on Põlvamaal asuv kodu 25-le intellektipuudega noorele vanuses 18-30, kus erinevalt passiivsetest hoolekandeasutustest on rõhk just eluliste oskuste arendamisel nii töö- kui ühiskonnaelus osalemiseks. Loe lähemalt www.maarjakyla.ee. Omanikud on mitmekümne tuhande liikmega eestkosteorganisatsioon, kes on lühikese ajaga tekitanud avalikke diskussioone paljudel seni vähetorgitud teemadel nagu elukeskkonda sobimatud detailplaneeringud, maamaks või monopolide nagu gaasi ja vee hinnapoliitika. Vaata www.omanikud.ee. Spordiklubi Liikumine on enam tuntud tervisekõnni Käi Jala! järgi, püüdes lisaks 5000 osalejaga "sammulugemisvõistluse" korraldamisele mõjutada ka laiemalt tervislike eluväärtuste kujunemist ühiskonnas. Kaasa mõtlema ja osalema üritatakse haarata ettevõtteid nii juhtkonna kui töötajate tasandil. Vaata www.kaijala.ee. 33 EMSLi nõukogu esimees Maarja Mändmaa Haridus ja töötaust? Pärast keskhariduse saamist Viljandis asusin edasi õppima Eesti Riigikaitse Akadeemiasse korrektsiooni erialale. Hästi lihtsalt ja üldistades on see valdkond, mis tegeleb vanglakaristuse ja tingimisi määratud karistuste täideviimisega. Lisaks kriminaalõigusele, kriminalistikale (kõik ju teavad tänapäeval "CSI-d"!) ja kohtumeditsiinile saime head teadmised riigiõigusest. Kool oli sõjaväelise korra ja suunitlusega koolitada motiveeritud ning lojaalseid riigiametnikke. Kui kooliaegsed tööotsad välja arvata (telegrammide kandmine ja koerte pügamine), olen töötanud peamiselt avalikus sektoris. Akadeemia lõpuperioodil asusin tööle Viljandi linnavalitsuse ja -volikogu pressiesindajana, sealt edasi aastal 1996 sain võimaluse töötada justiitsministeeriumis ning tegeleda erialase tööga. Meie ülesandeks oli rakendada Eestis kriminaalhoolduse süsteem. 2000. aastal muutsin pisut valdkonda ja asusin juhtima justiitsministeeriumi siseauditiosakonda. 2002. aastal tegi tollane sotsiaalminister mulle ettepanekud saada ministeeriumi kantsleriks. 2007 sai minu ametiaeg läbi ja pisut enne seda vaatasin ringi uute väljakutsete poole. 34 Sain ahvatleva pakkumise hakata üles ehitama riigile kuuluvat ja erihoolekandeteenuseid pakkuvat aktsiaseltsi Hoolekandeteenused. Olen selle väljakutse üle väga rõõmus ja loodan väga, et saan puuetega inimeste heaks ja jaoks midagi olulist ära teha. Kuidas ja milliste vaba­ ühendustega oled seotud? Mittetulundusliku tegevusega olen lapsest saati seotud olnud. Käisime vennaga abiks ühel eakal vanapaaril, aitasime neile süüa viia, puid laduda, lund lükata jms. Aktiivne kooliaeg tähendas palju suhtlemist endast nooremate (näiteks malevakroonikuna oktoobrilapsi juhendades) ja vanematega (spordivõistlused, näiteringid, raadio ja koolileht). Mäletan, et tahtsime vast 10-12aastastena asutada naabruskonna lastega Paala järve puhastamise seltsi, sest järve kaldad oli roosse kasvanud ja ujumine muutus väga raskeks. Kevadeti olime aga väikeste sugulastega priitahtlikud kulupõlengute kustutajad. Ronisime vanaema aias kasvava väga kõrge kase otsa ning pidasime valvet raudtee taga asuva tühermaa üle. Alguses ma ei osanudki seda lahti mõtestada, kuid hiljem olen arutledes jõud- nud selleni, et küllap soov olla vaba ja sõltumatu, iseseisev ning julgus teha südametunnistuse järgi on olnud need tunded, mis aja jooksul minus kasvasid ning ajendasid tegutsema. Üheks kodaniku tunnuseks peaks ju olema see, et ta on iseseisev ja teadlik ning vastutustundlik ja hooliv. Julgeb seista oma õiguste ja õigluse eest, võttes samas kohustusi ning mõeldes oma ümbruskonnale. Tõsisemalt hakkasin kodanike kaasamisega tegelema kriminaalhoolduse rajamise päevil. Planeerisime aastal 1997 (ja kirjutasime selle ka seadusesse), et kriminaalhoolduse ülesandeid võib anda ka mittetulundusühendustele. Uurisin põhjalikumalt sellist kaasamist Saksamaa ja Austria näitel, aga ka Inglismaal. Kriminaalhooldusega tegeledes tekkis paratamatult ikka ja jälle soov midagi kuritegude ennetamise osas ära teha, et inimesed üldse ei peakski seadusi rikkuma. Või siis, et see oleks neile võimalikult raske. Siit läks mõte edasi ja 2000. aastal sai loodud Eesti Naabrivalve Ühing, mille liige olen tänaseni. Esimesed aastad olin tegev juhatuse liikmena, kui peamised ülesanded olid tegevuse põhialuste määratlemine, eesmärgid ning visioon, milline peaks naabrivalve olema kümne aasta pärast. Samuti tegelesime palju naabrivalve alase koolituse ettevalmistamisega, et inimesi harida oma vara hoidmise, üksteisega suhtleva naabruskonna tekitamise ja seeläbi kuritegude ennetuse teemal. Mida võiks valitsejad õppida kodaniku­ ühendustelt ja vastupidi? Minu jaoks iseloomustab naabrivalve kõige paremini kodanikuühiskonda – teha midagi ise koos oma naabruskonna, kodu ja selle ümbruse heaks. Tunne enda ümber elavaid inimesi, hooli oma ümbruskonnast. Meie tegevjuht Tiina Ristmäe ütleb ikka Hiina vanasõna, et kui igaüks pühiks oma maja eest tänava puhtaks, saaks kogu tänav korda. Mina usun sellesse. Riigi poole pidevalt alt üles või ülevalt alla vaadates, etteheiteid tehes ja vingudes või siis käsi pikalt ees oodates ei muutu midagi paremaks. Me ise kodanikena olemegi riik. Teeme ise ja siis muutub meie elu paremaks. Plaanid EMSLi nõukogu esimehena? Praegune nõukogu koosneb väga huvitavatest ja oma valdkonda suurepäraselt tundvatest inimestest. EMSLi kontoris on hästi ning innukalt oma tööd tegevad inimesed. Nõukogu liikmed oma teadmistega saavad loodetavasti anda erinevaid strateegilisi perspektiive. Inimestes ja ühendustes peaks juba olema piisavalt julgust oma arvamust avaldada, ise initsiatiivi võtta ja tegutseda. Nõukogu saab siinkohal pakkuda laiemat konteksti aruteludeks ja tegutsemiseks. Mina isiklikult tahaksin, et jõuaksime tegeleda oluliste ja mõju avaldavate teemadega, millele tekiksid omad nö. vedajaid. Siis jõuab teemas ka süvitsi minna. Praegusel ajal on vaja rohkem arvamusliidreid, rohkem ja mõjuvamaid hääli kodanike seast. Hääli, mis innustaks ja julgustaks, vajadusel toetaks ja nõustaks. Tundub, et lähenevad ajad on kodanikuühiskonnale head! Katsun olla nii palju kui võimalik perega, renoveerin ja restaureerin oma maja, toimetan natuke metsas ja aias, kuulan podcast'idena lemmiksaateid raadiost ning loen. Vahel harva tahan lihtsalt niisama olla ja siis võtangi need oma iseolemise 15 minutit. Korruptsioonivastased koondavad jõud P õhjalike reformide läbiviimiseks peab tõuge tulema sügavamalt ning tugevamini kui selleks on suuteline üks ministeeriumi töögrupp, juhtivametnik või isegi terve ministeerium. Eestis on välja arenenud suhteliselt tugev ning jätkusuutlik kolmas sektor – enam kui 28 000 MTÜd ning sihtasutust on juba piisavalt arvestatav jõud, et midagi muuta. Sügisel avalikustas ühing Korruptsioonivaba Eesti ülemaailmse korruptsioonitajumise indeksi (graafikul) järjekordsed tulemused – 6,6 palli tähendas Eesti jaoks kerget paranemist võrreldes 2007. aastaga. Peab meeles pidama, et tulemus põhineb kahel eelneval aastal läbi viidud rahvusvahelistel uuringutel ja praeguseks hetkeks on olukord sootuks uus. Juba möödunud sügisel hoiatas ühing, et keerulised majandusolud toovad lisaks üldisele kuritegevuse kasvule kaasa ka korruptsiooni vohamise – need, kes on raskustesse sattunud, võivad võtta kasutu- sele ka ebaseaduslikke meetmeid. Muutunud olud nõuavad vastukaaluks uut moodi lähenemist. Korruptsioonivaba Eesti alustas aasta alguses Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel kodanikuühenduste korruptsioonivastase võrgustiku loomist. Võrgustik koondab vabaühendusi, kes soovivad oma igapäevatöö kõrval senisest enam panustada korruptsiooni tõrjumisse ning ennetamisse. Algatuse võtmesõnadeks on kodanikulähedus ning lai kandepind. Ühiskondlikele valupunktidele osutamine kodanikuühenduste poolt on tingitud reaalsest vajadusest ega ole kammitsetud mitmeks aastaks koostatud strateegiate või tööplaanide poolt, nagu võib mõnikord juhtuda riigiasutuste puhul. Korruptsioonivastases võitluses on tähtis roll tõhusal teavitustööl. Esiteks aitab see süvendada eetilist suhtumist ning korruptiivsete tegude hukkamõistu. Teiseks suureneb seeläbi nende hulk, kes suu- Korruptsioonivastast võitlust on senini kiputud pidama üsna rangelt riigi pärusmaaks seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu kaudu. Tegelikult see nii ei ole või vähemalt ei peaks olema, tutvustab ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige ASSO PRII uut võrgustikku. davad korruptsiooni ära tunda ning selle peale adekvaatselt reageerida. Probleemi tajumiseks piisab ehk vaid sellest, kui mõelda, mis toimub Eesti meditsiinisektoris ravijärjekordade määramisel. Lisaks teavitamisele ning infovahetusele saab võrgustiku prioriteetseks suunaks kindlasti ka riiklike strateegiate ning seaduste asjakohasuse ning rakendamise jälgimine. Korruptsioonivastase strateegia 20082012 mullusest tegevusaruandest nähtuvalt on vaid osaliselt täidetud ühenduste kaasamine eurofondide järelevalvesse, samas kui eraldatud vahendite hüppeliselt kasvanud hulk võib kaasa tuua ka hämarate tehingute sagenemise. Korruptsioonivastane võrgustik on valmis andma oma panuse, muutmaks rahastamist läbipaistvamaks. Koalitsiooniehitamine on ka Korruptsioonivaba Eesti rahvusvahelise katusorganisatsiooni Transparency International esmatähtis aluspõhimõte. Vaid ühe allorganisatsiooni tegevusest igas liikmesriigis jääb väheks ning kaasata tuleb laiemat rinnet, et korruptsiooni vastu jõuliselt seista. Korruptsiooni tõrjumisel ei piisa enam sellest, millest aitas aasta või kaks tagasi. Lisaks riigiaparaadile peavad selle nimel pingutama ka kodanikud. Kui praegu ei hakata astuma samme, et tagada korruptsiooni ohjamine vähemalt samal tasemel kui seda on siiani tehtud, siis võib selle lahingu juba ette kaotatuks lugeda. Seetõttu kutsub ühing Korruptsioonivaba Eesti teisi kodanikuühendusi võrgustiku tegemistes kaasa lööma. Teie valdkonna panus võib olla hindamatu väärtusega. Rohkem infot kodanikuühenduste korruptsioonivastasest võrgustikust leiab kodulehelt www.transparency.ee. noort maal ja maad noores? Pole üllatus, et linnad meelitavad noori maalt minema nii praktilisil põhjusil kui ahvatlustega. Südamevalutamise kõrval käivitas Eesti Külaliikumine Kodukant 2007. aastal ulatusliku noorteprojekti, et mure ja rõõm kodukoha pärast jääks vähemasti alles ka linnas olles, aga pigem, et noored oleks maal aktiivsemad. Noorte tegevusi Kodukandis tutvustab MAI KOLNES. simesel aastal osales Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastatavas koolitusprojektis "Ettevõtlikud noored külades" ligi 70 noort üle Eesti. Tundma õpiti meeskonnatöö, projektikirjutamise, meediaga suhtlemise põhimõtteid ning muid külas tegutsemise tähtsaid tõdesid. Ühe osana pidi igaüks leidma kodutööna idee, mida nad oma kodukohas teha soovivad. Oli see siis mõne vahva ürituse korraldamine, projekti kirjutamine kanuude soetamiseks külaseltsile, võrkpalliplatsi rajamine või midagi sootuks teistsugust. Ideid jätkus ja paljud neist said ka teoks. See motiveeris noori jätkama ning andis hea kogemuse. Suvele lisasid vürtsi õppereisid aktiivsetes külades ja piirkondades. Mullu jätkasime veidi teises vormis – laagrite ning töötubade näol. Teemalaagrid "Tegus noor – tegus küla" koondasid noori üle Eesti, kes omandasid nelja päeva jooksul teadmisi ja oskusi, et julgemalt uusi algatusi ellu kutsuda ning elu oma kodukohas ise põnevamaks muuta. Lisaks töötati Liikumise Kodukant juu- res välja noorte programmdokument ja mõeldi, mida noortel ja organisatsioonil üksteisele pakkuda on. Oluliseks võib pidada edasiminekuid noorte esindatuse osas – sügisel toimusid esmakordselt Kodukandi noorte päevad, kus ligi 40 noort abistas tuliste debattide ja valimisplatvormide ettevalmistamisega kuut Kodukandi juhatuse liikme kandidaati. Arutelud viisidki Kodukandi juhatusse noorte esindaja – Deivi Sarapsoni. 2009. aastat võime pidada teatud mõttes innovaatiliseks. Projekti "Tulevikuküla kujundajad" (toetajaks Hasartmängumaksu Nõukogu) raames toimub esmakordselt noortevahetus meeskonnatöö ja juhtimisega seotud oskuste omandamiseks, samuti korraldamise ning tegevuste algusest lõpuni viimise osas. Selleks toimetab grupp üle-eestiliselt koondatud noori ühe suvenädala jooksul ühes külas. Olles eelnevalt kohtunud ja tutvunud nii omavahel kui ka külaga, töötavad nad koos küla eestvedajatega välja plaani, mis koos ellu viiakse. Külad selgitati välja konkursi korras ning osalejate huvi oli märkimisväärne. Õnnelikeks osutusid Tuhalaane küla Viljandimaal ning Lelle küla Raplamaal. Julgustades noori oma kodukoha heaks tegutsema, tuleb tähelepanu pöörata paljudele aspektidele – põlvkondadevahelisele kontaktile, usaldusele, teadmistele ja kogemustele, ent sama palju ka väljakutsete pakkumisele. Andes vastutuse, tuleb anda ka usaldus. Isegi kui pärast järjekordset koolitust ei järgne kohe otseseid tulemusi kodukoha noortealgatustes, järgnevad ka tegevused, kui peiteaeg möödas ja kasvukeskkond soodne. Siis saame rääkida, et maad noores on hoitud ning noort maal hoida ei olegi enam probleem ega suur südamevalu. "Tulin selleks, et ei peaks õhtuti maja ees istuma ja mõtlema, mida teha. Tulin, et saaks ise midagi teha ja võtta kaasa need, kes seal ka istuvad, et nendega koos midagi ära teha!" (Kodukandi noorteprojektis osaleja) valida õiget koolitust? EMSLi koolitusjuht ELINA KIVINUKK kraabib vähemaks nende entusiasmi, kes vüffide, küsskide ja teiste toffide avanedes on hakanud hirmsasti koolitusi teha vuhkima. "Meil jäi projektis veel raha üle ja plaanime kahepäevast meeskonnatöö koolitust", "Kas keegi võiks tulla juhatama maailmakohvikut?", "Meil on siin 30 liidrit, kenad ruumid ja pabertahvel... kui palju see koolitus maksma läheb?" Stopp! Vaatame nüüd uuesti, mille alusel ühendused Eestis koolitusi valivad. Kas tõesti on eesmärk projekti raha kenasti ära kulutada? Või soovime ikka päriselt ka midagi muuta? Ja mida? Kõhutunne ütleb Koolituste valimisel tuleb kõigepealt alustada vajaduste hindamisest. Seda kolmest vaatenurgast. Organisatsiooni vajaduste määratlemine vaatab suuremat pilti: kus me oleme, kas meil on strateegia olemas ja asjakohane ning eesmärgid teada? Arvesse tuleb võtta ka väliskeskkonda, sest kui ümberringi on ärevad ajad ja elu nõuab kiiret reageerimist, ei pruugi aja kulutamine koolitusele sel hetkel tulemuslik olla. 38 Teiseks tuleb vaadata lähemalt eesseisvaid ülesandeid. Kui üldkoosolek on äsja valinud uue juhatuse, siis võib sisseelamist pakkuv strateegiaarutelu olla sobiv koolitusvorm. Ja kolmandaks sammuks – kui eelmised kaks tehtud – on inimeste vajaduste määratlemine. Millised on need oskused, teadmised või hoiakud, mille osas organisatsiooni töötajad ja vabatahtlikud täiendust vajavad? Ärge saage valesti aru: enamasti ei ole selleks vaja oma jõude suunata meeletutesse uuringutesse. Mis laadi koolitust ja kellele täpselt vaja, ütleb väga sageli organisatsiooni juhi kõhutunne või aitavad kaasa arenguvestlused ja arutelud kööginurgas. Valmisolek koolituseks Samas, sageli kohtan olukordi, kus organisatsiooni liider või koolitusjuht otsustab koolitusvajaduse oma tähelepanekute põhjal. Inimesed võõrastavad, järelikult on vaja meeskonnatöökoolitust! Vahel võib see paika pidada, teinekord aga annab paar taustaküsimust parema pildi, kust selgub, et lisaks uue meeskonna liitmisele oleks vaja veidi enam ka suhtlemisalast nõu anda. Aga need, kellele on koolitus mõeldud, ei pruugi sedasama vajadust tajuda ega õppimiseks valmis olla. Just, õppimiseks tuleb valmis olla. Kui koolitatavatel on isiklikud õpieesmärgid määratlemata, ütleb juba tavaline talupojamõistus, et koolitusest ei saa head tulemust loota. Individuaalne lähenemine võib koolituste tellimisel oluliselt ressurssi kokku hoida. Ega kogu külaseltsile ei ole vaja ju keskastmejuhi koolitust või tervele üldkoosolekule raamatupidamisõpetust. Pigem tehke individuaalselt selgeks, mis on konkreetsemad vajadused ja otsige siis sobiv koolitusvorm: olgu see avatud ülikooli loeng, kiirkursus rahvaülikoolis või mentorlus. Oleme tihti mässinud end koolituste müstikasse. Usume, et kuskil eemal on imerohi, raviv teadmistekoorem, mis me probleemid hoobilt leevendab. Kui nüüd järele mõelda, siis ei ole ju realistlik loota, et võhivõõras inimene (kes koolitaja EMSLi mulluses suvekoolis Roostal koliti osaks aruteludeks ka keeglisaali. ju sageli on) teie organisatsiooni-sisestele muredele lahendust toob? Hoolikamatel on loomulikult võimalik teha eeltööd: olen olnud osaline mitmes üsna põhjalikus protsessis, kus enne strateegiakoosoleku paikapanekut viidi läbi küsitlus, et saada taustast enam teada. Samuti olen osalenud kolmepäevasel koolitusvajaduste analüüsikohtumisel, enne kui koolituse põhiosa pihta hakkas. Unustage U-laud Ja ka ettevalmistavatele tegevustele on võimalik anda hariv väärtus. Me ju ei tajugi tihti, kui palju ja mida konkreetselt me mingitest asjadest õpime. Koolitus ei pea ilmtingimata tähendama 16 tooli U-kujulise laua taga ja surisevat projektorit. Edukamaltki võib koolitusvormiks olla ekskursioon, seminar või ühised talgud. Teinekord ostetakse sisse kallis meeskonnatöökoolituses, et üksteist paremini tundma õppida, kui sedasama rolli oleks täitnud ka ühine vabatahtlik töö naabruses asuvas lasteaias. Kogu austuse juures oma valdkonna vastu, või just sellepärast soovitangi: mõõtkem enne, siis saame ka lõigata. Uuenduslikud koolitused Tänavu avati esmakordselt EMSLi kevadkool "Targem annab järele?", kus õpiti kaasamisprotsessides vajalikke läbirääkimisoskusi. EMSLi koolitusjuht Elina Kivinukk tõdeb tagantjärele, et hakkama saadi lausa millegi ootamatuga: "Ette valmistades ei saanud arugi, aga tagantjärele tundub see formaat midagi kvalitatiivselt uut." Tema sõnul erines kevadkooli kontseptsioon teooriatest, kus koolitusgrupis ei tohi olla üle 20 inimese, kelle kohta peab olema 2-3 koolitajat. Kevadkoolis osales aga ligi 70 inimest, eksperte oli kokku kolm ning õpikuharjutuste asemel mõtles korraldusmeeskond välja täiesti uue, sihtrühmadele sobivama kaasamise simulatsioonimängu. "Leidsime vormi, kus rohkemate inimestega said ikka kõik aktiivselt osaleda, formaat avas inimesi rohkem ja kõik õppisid midagi," ütles Kivinukk. Kevadkool toimus EMSLi, Praxise ja Siseministeeriumi koostöös käiva Tarkade Otsuste Fondist toetatud projekti raames, millest loe lähemalt www.ngo.ee/tof. Suve alul käivitame päris uue koolitussarja "Juhtimise jututoad", kuhu on oodatud rohkem või vähem kogenud praktikud, et külalisega ja omavahel arutada juhtimisega seotud küsimusi, vahetada kogemusi ja saada ning anda nõu. Uuri www.ngo.ee/jututoad. Suvekool ja konverents Surutisele vaatamata tundub, et ka tänavu saab korraldada kodanikuühiskonna suurüritused EMSLi suvekooli ja konverentsi. Suvekooli teemaks sai mõjud, see tähendab vabaühenduste tegevuste ja tulemuste hindamine, mis on tänavu ju eriti aktuaalne, kus raha väheneb ning igaüks peab end rohkem tõestama igas sektoris. Toimumiskoht on selgumas, aga paigas on kuupäevad 11.-12. september. Jälgi reklaami www.ngo.ee/suvekool. Kuuendale Eesti kodanikuühiskonna konverentsile koguneme Tallinnas seekord vaid üheks päevaks 27. novembril, aga sellele eelnevad neljas-viies maakonnas piirkondlikud konverentsid. Nii teeme selleks, et arutadagi kohe kohapeal, mida saame siin ja praegu ära teha, et kodanikuks olemine igal pool rohkem teadvustuks. Kodanikuharidus on ka konverentsi teemaks. Vaata lisa www.ngo.ee/konverents. 39 R A A M AT U S O OV I T U S E D Väike vend kasvab kodanikuks Kanada ulmekirjanikust aktivist Cory Doctorow on avaldanud raamatu "Väike vend", mis aitas EMSLi nõukogu liikmel DANIEL VAARIKUL endale paremini kodanikuühiskonna olemuse lahti mõtestada. kskord istusime päris suure hulga inimestega Käsmus ja pidime välja mõtlema lihtsaid sõnu, millega kodanikuühiskonda selgitada. Raul Rebane seisis tahvli ees ning kirjutas kõik üles. Kui me oleksime mõne väga hea sõnaga välja tulnud, oleks see mul ilmselt praegu meeles, paraku mäletan ainult seda, mis ma ise ütlesin – "kodanikuühiskond on teadmine, et ma ei jäta kedagi hätta ja keegi teine ei jäta mind hätta." Lõpuks raius keegi sõlme läbi ludvigwittgensteinliku ettepanekuga, et kodanikuühiskond on "kobarmõiste", mida ei saagi ühe sõnaga seletada. See tundus olevat päris hea põhjendus, et päevale punkt panna ning asuda mitteametliku osa juurde. Ma olen muidugi alati õudusega vaadanud igasuguseid keerulisi tekste, mis peaksid kodanikuühiskonda seletama, kuid ei tee seda. Kuigi teisest küljest, neidki tekste on vaja, näiteks ametnikele, et oleks põhjendatud kodanikuühiskonnale raha eraldamine ja lõpptulemuseks on ikkagi see, et asjad liiguvad edasi. Lisaks on selge, et olulised tekstid ja mõisted sünni- vadki aeglaselt, läbi inimeste tegeliku tegevuse, praktika ja ühiskonna arengu. Seda suurem oli minu rõõm, kui ma avastasin hiljuti raamatu "Väike vend", mis teeb kodanikuühiskonna natukene kergemini arusaadavaks, paneb selle veel noorte jaoks olulisse konteksti ning annab samm-sammulisi juhiseid, kuidas peaks oma kodanikuõiguste eest seisma. Üsna ootuspäraselt tuleb see raamat ootamatust kohast. Selle autor on Kanada ulmekirjanikust aktivist Cory Doctorow. Ulmekirjanikud on varemgi aktivistid olnud, võtame näiteks Philip K. Dicki ja ootamatuse all ma pean pigem silmas seda, et kui te raamatu läbi olete lugenud, siis saate oluliselt paremini aru, miks mõned inimesed võitlevad oma eraelu turvalisuse, privaatsuse ja muude selliste väärtuste eest. Ning see kõik on esitatud haaravas vormis põnevusjutustusena. Kui te olete keskkooliõpetaja, siis võibolla teile raamatu algus väga ei meeldi. Seal vastandatakse noort ja vana põlvkonda ning õpetatakse noori, kuidas koolihoone turvakaameraid ära petta, kuid kui Millal ja kuidas öelda "ei" ARTUR TAEVERE oli 22aastane, äsja ülikooli lõpetanud poiss, kui asutas mõttekaaslastega Heateo Sihtasutuse. Tal ei olnud varasemat organisatsiooni juhtimise kogemust (kui välja arvata kooli ajalehe käivitamine 7. klassis). Olles nüüd töötanud ligi kuus aastat Heateo juhina, peab ta üheks raskemaks katsumuseks õppimist, kuidas öelda õigel ajal "ei". oored juhid nagu mina, aga ka kogenumad, seisavad iga päev silmitsi kümnete valikute ja võimalustega. Ühed võimalused on sellised, mis aitavad meil oma eesmärke saavutada ja mida tasub püüda, teised niisugused, mis on targem sinnapaika jätta. Aga kuidas neil vahet teha? Jim Collinsi "Heast suurepäraseks" aitab selgust luua ja selles peitub minu jaoks raamatu suurim väärtus. Kuigi Collinsi näited on suures osas just äriettevõ40 tete kohta, on paljud mõttekäigud asjakohased ka kodanikuühendustele. Raamatu keskse idee järgi on igal edukal organisatsioonil väga hästi läbi mõeldud ja selgelt sõnastatud tuum. See tähendab, et on vastatud kolmele küsimusele. Esiteks, mis meid tõeliselt inspireerib? Teiseks, mida me suudame teha paremini kui keegi teine? Kolmandaks, mis meid majanduslikult ära toidab? Kui tuum on selgelt sõnastatud, siis on lihtsam erinevate võimaluste vahel valida. Näiteks on kergem öelda "ei" sellistele tegevustele, mis võib-olla aitaks organisatsiooni ära majandada, kuid milles me ei ole kuigi kompetentsed või mis meil silma särama ei pane. Häid mõtteid leiab siit raamatust veel – soovitan lugeda! Aga Collinsi jutus on, vähemalt minu arvates, ainult pool tõde. Teist poolt – mis osaliselt ka Collinsile vastu räägib – võib avastada, kui lugeda 2007. aasta lõpus ilmunud raamatut "Forces For Good" (millest oli juttu Hea Kodaniku ajakirjas nr 2/2008). Jim Collins "Good to great. Why some companies make the leap... and others don't"; New York: HarperCollins (2001) peate vastu ja loete lõpuni, koorub selle kõige tagant märksa ülevam idee. Tahtmata kõike ette ära rääkida, võin öelda nii palju, et raamatus satuvad mõned keskkooliõpilased terroriakti tunnistajateks ning nende kodulinnas leiab aset terrorismivastane hüsteeria, mille käigus võetakse inimestelt suur hulk nende õigusi. Doctorow kirjeldab erinevaid moodsaid tehnoloogiaid, mille abil see kõik toimub. Noored otsustavad paanikale vastu hakata, omal moel ja oma vahenditega. Igatahes, kui see minu teha oleks, siis ma tõlgiks selle raamatu kohe eesti keelde ning paneks 9. või 10. klassi kirjanduse või kodanikuõpetuse tundide kavasse. Samuti annaks see õpetajatele väga palju teadmisi noorte käitumiste ja kommete kohta sotsiaalsetes võrgustikes ning aitaks seda kõike ka paremini mõista. Praegu on raamat olemas inglisekeelsena ning Doctorow, kes on suur autoriõiguste liberaliseerimise pooldaja, on selle teinud toredal kombel ka internetist tasuta allalaetavaks aadressil http://craphound.com/littlebrother/download. Cory Doctorow "Little brother"; Tor Books (2008) Oled sa Mary või Maria? Ei pea olema suur muusikalisõber, et teada kaht Julie Andrewsi tegelaskuju 1960ndate kuulsatest filmidest: Mary Poppins ja "Heliseva muusika" Maria. Raamatus "Meritäht ja ämblik: liidrita organisatsioonide pidurdamatu jõud" illustreerivad Ori Brafman ja Rod A. Beckstrom nende näidetega kaht juhitüüpi. Luges ja nüüd soovitab URMO KÜBAR. eenutame. Nii Mary kui ka Maria lähevad oma filmides ühtmoodi düsfunktsionaalsesse perekonda, võidavad seal kiiresti laste südamed, tutvustavad neile elus olulisi väärtusi ning ühtlasi õpetavad vanemaid perele rohkem tähelepanu pöörama. Ehk siis – töö saab mõlemal juhul suurepäraselt tehtud ning ühtviisi magusad, kergesti kummitama jäävad meloodiad kõlavad selle juurde ka. Erinev on aga see, et Maria, armunud isasse ja lastesse, seab end perekonda sisse ja on selge, et sinna ta nüüd jääbki. Mary Poppins seevastu, nähes, et ülesanne on täidetud, hõljub üle Londoni kaugustesse, tõenäoliselt mõne järgmise pere juurde. Mitte et ta kardaks vastutust – algusest peale on näha, kui pühendunud ta on – lihtsalt ta lahkub hetkel, mil näeb, et perekond saab nüüd edasi ise hakkama. Juhtimisse üle kantuna on siis Maria pigem traditsiooniline liider ning Mary pigem katalüsaator, asjade käimalükkaja. Viimane aitab leida eesmärgi, viia inimesed kokku, tekitada neis vastutust ja omanikutunnet. Ta inspireerib ja on eeskujuks, aga füüsiliselt ei ole ta kohal kauem kui vaja. See omakorda on seotud erinevate organisatsioonitüüpidega. Neid illustreeribki raamatu pealkirja kujund ämblikust ja meritähest. Pealtnäha on mõlemad elukad sarnased: keskpunkt, kust tulevad välja "harud", nagu organisatsioonil üksused. Aga kujutame, et keegi tahab neid kahjutuks teha: ämbliku paralüseerimiseks ja surmamiseks piisab, kui tal mõni jalg ära kiskuda või "pea" purustada, meritähte hakkides on tulemuseks... veel rohkem meritähti. Katsu sa sihukesest jagu saada! Juhi-kesksed ühendused on kergesti haavatavad. Teadmine, et ilma minuta kukuks organisatsioon kokku, võib ju isegi olla natuke ego-kõditav, aga meil on liiga palju näiteid ühendustest, kes ongi juhi lahkudes käpuli käinud (mõned neist hiljem taas tõusnud) või kus läbipõlenud juht ei saa järeltulija puudumisel lahkuda. EMSLis näen, kuidas asjad jäävad toppama, kui need käivad liiga palju läbi juhataja. Seepärast on see raamat hea kõigile Eesti vabaühendustele lugemiseks ja mõtisklemiseks, kuidas oma organisatsiooni rohkem meritähele kui ämblikule sarnaseks ehitada ning sel moel välis- ja siseohtudele vastupidavamaks muuta. Ori Brafman ja Rod A. Beckstrom "The starfish and the spider: the unstoppable power of leaderless organizations" Portfolio Hardcover (2006) Vana roheline, noor poliitik Toomas Trapido Bioloogiaharidusega Toomas Trapido (37) juhtis pea kümme aastat Eestimaa Looduse Fondi ja andis välja ajalehte Roheline Värav. Ta kuulub siiani hulga kodanikuühenduste juhtorganitesse ning 2007. aastast roheliste ridades Riigikokku. Millal tabasid end esmakordselt mõttelt, et olen vist roheline? Ei ole veel tabanud, sest eelkõige olen ikkagi inimene. Side loodusega on mul olnud lapsest peale ning tasapisi bioloogiat õppides ja hiljem Karula rahvusparki tööle minnes tekkis ka looduskaitseline mõõde. See oli aeg 1990ndate keskel, kus taasiseseisvunud Eestis hakati maid ja metsi tagastama ning erastama ja surve metsadele suurenes silmnähtavalt. Ma püüdsin koos oma kolleegidega nii rahvuspargis kui hiljem pikemalt Eestimaa Looduse Fondis metsi kaitsta eelkõige just hoolimatuse eest. Samas hakkasin mõtlema, et mis seda survet täpsemalt põhjustab. Lihtne vastus on soov raha teenida, paremale elujärjele jõuda, aga sügavamale minnes tuleb ühelt poolt vastu võimulolijate soov sellist metsakasutust ülal hoida ja teisalt inimpsühholoogia. Hakkasin mõtlema, et kes seda palki siis ostab – eelkõige Skandinaavia firmad. Kelle jaoks? Tavaliste Lääne inimeste jaoks, kes kasutavad 42 Mis sinu jaoks üldse on roheline mõtteviis? Minu arusaamist maailmast on väga palju mõjutanud Gaia teooria ja konkreetsemalt Elisabet Sahtouris oma raamatuga "Maailmatants", mis ilmub sel aastal ka eesti keeles. Mõned olulisemad seisukohad on järgmised. Planeet Maa on kirjeldatav elusorganismina, sest ta reguleerib oma temperatuuri ja gaaside tasakaalu atmosfääris. Meie oleme mingil kujul Maa rakud, kes on aga võib-olla esmakordselt täiesti teadlikud oma suuremast kehast – Maast. Elu Maal ja kogu universumis on väga tihedalt omavahel seotud. Tegelikult on isegi elu ja elutu eristamine pisut kunstlik, sest aatomid ja molekulid liiguvad pidevalt elavast organismist elutusse kivimisse ja vastupidi. Kõige omavahelise seotuse põhimõte toob endaga kaasa tagasiside vältimatuse – mida külvad, seda lõikad. Konks on aga selles, et tagasiside ei pruugi väljenduda ühe inimeluea jooksul, nagu siiamaani kasvuhoonegaaside õhkupaiskamisega. Seega peame otsime lahendusi oma elukorralduses ja tehnoloogiates, mis oleksid head kogu planeedile. Lihtne öelda, raske teha. Lisaks osutub evolutsioonis ülioluliseks koostöö, millest on palju vähem räägitud kui konkurentsist. Iga meie rakk on tegelikult kunagi eraldi elanud bakterirakkude kollektiiv. Meie kehas on hulk organeid, kes terves inimeses teevad iga hetk ja pidevalt väga head koostööd. Nüüd aga on suurem koostöövajadus liikunud terve inimkonna tasemele ning see edeneb päris jõudsalt, mõelgem internetile, globaalsele transpordile, postisüsteemile jne. tundes. Teisalt on just vaja linnade, piirkondade, riikide ja kogu maailma tasemel sobivaid elukorralduse lahendusi, kus oleks mugav ja mõnus elada ka loodusega suuremas kooskõlas. Selle näiteks on ökokogukonnad, rohelised linnad jt sarnased initsiatiivid, mida võib maailmas üles lugeda juba tuhandetes. Kuhu tõmbaksid piiri mõistliku ja tervisliku ning hüsteerilise ökoelu vahele? Ega ma päris hästi ei tea, mis see hüsteeriline ökoelu on. Selge see, et kui inimesed hakkavad oma mõjudest aru saama ning see arusaamine neid tõeliselt puudutab, siis nad proovivad oma elukorralduses midagi muuta. Kes rohkem, kes vähem. Minu arvates on hästi tähtis ka sisemine tasakaal. Suur muutus on suure riskiga – see võib õnnestuda, aga võib kaasa tuua mingid muud probleemid, mida inimene ei oska hästi lahendada. Veel kord – sama palju kui muutus on väline, näiteks kui hakkad taimetoitlaseks, loobud autost vms, on see muutus sisemine. Inimene peab endale looma uue tasakaaluseisundi, ilmselt osad sõbrad või lähedased ei mõista teda kohe, võib olla isegi kriitikat jne. Seega saab igaüks valida endale sobiva muutuste rütmi. Hüsteeriliseks võib asi minna siis, kui inimene hakkab teistele oma arusaamu peale suruma, ei la- se teistel eksida või on endale seadnud kõrged ideaalid ja tahab kohe nendeni jõuda. Millist tuge saaks riik pakkuda looduskeskkonnaga tegelevatele kodanikuühendustele? Jällegi koostööd ühiste eesmärkide elluviimisel, aga enne oleks veelgi parem, kui need eesmärgid ka ühiselt püstitatakse. Seda on meie ühiskonnas kõige rohkem minu arvates puudu. Meil on vähe selliseid eesmärke, mis inimesi inspireerivad ja mille nimel nad üheskoos pingutavad. "Minu Eesti" algatus andis loodetavasti võimsa tõuke ühiste eesmärkide läbimõtlemisse, püstitamisse ja viimaks ka elluviimisse. Kui on olemas ühised eesmärgid, mida siiralt tahetakse ellu viia, siis leiavad riigiasutused kindlasti ka raha ja muu vajaliku, et seda teha koos kodanikuühenduste, kodanike, ettevõtete ja loomulikult riigiasutuste enestega. (Näpu)näiteid lihtsatest lahendustest koduses majapidamises? Viimasel ajal on püütud näppe pisut mullasemaks teha, et ka linnas katsetada väga väikeses mahus toidu kasvatamist ning ilusate kohtade loomist. Selline linnaaiandus kindlasti rahustab, paneb mõtlema igapäevaselt söödava toidu päritolu, koguste, keskkonna- ja sotsiaalse mõju üle, loob uusi tutvusi, nii et võin seda julgelt kõigile lugejatele soovitada. paberit, vajavad mööblit jne. Firmade omanikud on tihti pensionifondid, aga ka muud investorid. Ja nemad nõuavad oma investeeringutelt maksimaal­ selt tulu. Nähes, et ka Eesti pangad hakkasid pakkuma investeerimist näiteks Stora Enso aktsiatesse, oligi ring täis saanud. Mida pead hetkel kõige suuremaks väljakutseks ökoloogiliselt vastutus­ tundliku eluviisi levikus? Ühelt poolt isiklikku arengut ja seda üha rohkem sisemiselt, sest paljud meie tarbimisvajadused kompenseerivad tegelikult puudujääke sisemises rahus ja õnne43 BAKHANAALID Aasta missiooniinimene: Aasta avaliku sektori asutus: Tuulike on aastaid Eestis vabataht- Riigikontrolli ja iseäranis Ülle Madiset tun- likku tegevust juurutanud, selgita- nustati harta "Igaühe õigused e-riigis" väl- nud, uurinud, edendanud, kaitsnud, jatöötamise eest, kus võeti initsiatiiv pa- arendanud ja mida kõike veel. randada avalike teenuste kättesaadavust. Aasta äriettevõte: Fontes on personaliotsingu ja konsultatsiooni valdkonna üks parimaid tegijaid, kelle töötajatest on ligi poo- Aasta mittetulundusühing: Eesti Patsientide Esindusühing Ühingu aastatepikkune eestkostetegevus ning töö ravi- ja hooldusteenuste paran-

2018/01/22 04:45:57

https://issuu.com/emsl/docs/hea_kodanik_1_2009

mC4

Soolalahuse valmistamine kodus - Pleuriit September Soolalahuse mõju on inimeste tervisele tõhus: see on väga ulatuslik: see säästab imikuid ja täiskasvanuid voolava nina väljavoolu eest, loputab silmad mädane konjunktiviit ja desinfitseerib kriimustusi ja haavu. Sissehingamise ravimid aitavad eritada nakkuslikku röga. Kui isikut ähvardab dehüdratsioon, intravenoosne infusioon või ravimi joomine soodustab vedelikupeetust, põhjustades veres osmootse rõhu suurenemist. Soolalahuse kodune koostis võib olla sama: filtreeritud vesi, naatriumkloriid (lauasool). 0,9% kontsentratsiooni valmistamiseks on vaja 9 grammi. soola (1 tl ilma lahtiste slaidideta) segatakse klaasmahutis 1 liitrise puhastatud või keedetud veega. Võtke destilleeritud või gaseerimata mineraalvesi, see peaks olema soe. Imikute soolalahuse koostises oleva soola kogust tuleb vähendada poole võrra. Soolase, mille koostis on looduslike mere mineraalidega rikastatud, kasutamine: kaltsium, magneesium, jood ja teised (rohkem kui 20 elementi) on ravi jaoks kindlasti kasulikum. Aurustunud merisoola valmistamisel on veel üks oluline eelis: praktiliselt puudub võõraste mikroskoopiliste osakeste suspensioon, millest kivisool sadestub. Ravimi koostisosade suhe merisoolast on sama: 9 grammi. 1 liitri kohta. Tähelepanu! Ainult klaasnõud sobivad ravimi segamiseks ja ladustamiseks. Meditsiiniliste omaduste säilimise tagamine tagab konteineri ainult hermeetilise sulgemise. Kodu heastamisvahendi säilivusaeg on mitte rohkem kui üks päev, seega ei reserveeri tulevikus suurt summat. lahuse joomine kuumarabanduse ajal kaitseb majapidamiste mürgitust dehüdratsiooni eest. Kui perekonnas on lapsi, kes käivad lasteaias, lasteaed, kus neid iga päev ründavad viirused ja bakterid, hammustavad hobuseid ja kubemeid, on majapidamises kasutatav soolalahus loomulik, ohutu ravim, mis takistab bakterite ja viiruste kasvamist, hoides ära hammustuste järel sügelemise. Soolalahus on isotooniline lahus, mida kasutatakse laialdaselt inhaleerimiseks, teiste süstimiseks mõeldud ravimite lahjendamiseks ja palju muud. Naatriumkloriidi puudumine kehas on täis ebameeldivaid tagajärgi. Soolalahust on lihtne valmistada ja kodus. Soolalahus on naatriumkloriidi (NaCl) 0,9% vesilahus. Selle valmistamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid soolasid. Lisaks manustatakse iga järgnevat ainult eelneva lahustumise korral. Sade vältimiseks juhitakse süsinikdioksiidi läbi naatriumvesinikkarbonaadi. Kompositsioonile lisatud viimane koostisosa on glükoos - seda süstitakse vahetult enne kasutamist. Isotoonilise lahuse valmistamiseks kasutatakse ainult destilleeritud vett. Kõik soolade segamise protsessid viiakse läbi klaasanumate abil, kuna paljude uuringute käigus selgus, et metallid mõjutavad negatiivselt kudede elutegevust. Soolalahust kasutatakse väga laialdaselt meditsiinilistel eesmärkidel detoksifitseerimisvahendina - ravim, mis aitab parandada keha seisundit dehüdratsiooni ajal. Soolase lahuse abil lahjendatakse teisi ravimeid ja kuigi seda ei saa kasutada vereasendajana, oleks ilma selleta võimatu teha erakorralist elustamist. Soolalahus on kontaktläätsede pesemiseks hädavajalik. Kasutades seda kreemina, aitab see parandada mädase sisu ja desinfitseerimist. Kehas sisaldub naatriumkloriid peamiselt vereplasmas, teatud koguses sisaldab intercellulaarne vedelik. See aine põhjustab rakku ümbritseva plasma ja vedeliku survet. Reeglina siseneb vajalik kogus naatriumkloriidi toiduga. Selle puudust täheldatakse harvemini indutseeritava oksendamise või kõhulahtisuse, ulatuslike põletuste, neerupealiste koore ja teiste patoloogiate hüpofunktsioonide taustal. Naatriumkloriidi kontsentratsiooni vähenemine põhjustab vere paksenemist, mis loob eeldused erinevate tervisehäirete tekkeks. Pikaajalise puudujäägiga lihastes areneb spasm, skeletilihased hakkavad konvulsiivselt kokku leppima, kõigi organite ja süsteemide töös esineb rike ning ennekõike närvisüsteem ja kardiovaskulaarne. Vihje 3: Kuidas valmistada sissehingamiseks lahus Soolalahuse valmistamine ja kasutamine laste nina pesemiseks kodus Soolalahus on väga efektiivne detoksifikatsioon nina läbipääsu pesemiseks profülaktilistel ja terapeutilistel eesmärkidel. Protseduuri, millel on kasulik mõju kehale, saab hõlpsasti kodus teha ka väikestel lastel ja rasedatel naistel. Kui nina ninasõõrmed pesevad, ei ole vaja kõrvale kalduda protsessi juhenditest ja mõista sellise ravi põhimõtteid. Soolalahus on naatriumkloriidi lahus steriilses vees. Seda kasutatakse ravimitena, mis on kehasse sisse viidud suure vedeliku kadumisega, samuti haavade, silmade ja siinuste pesemiseks. Ninasõitude puhastamise tulemusena eemaldatakse lima, hõlbustatakse hingamist. Eriti sageli kasutatakse tööriista nina pesemiseks külma ja nohu korral. Soolalahust saab osta apteegis, kuid seda on lihtne valmistada kodus. Retsept sisaldab järgmisi koostisosi: meri või jooditud sool; Selle tõhususe suurendamiseks lisage 1 tilk joodi. Annust on vaja rangelt järgida: 1 liitris vees - 1 tl soola. Soola paremaks lahustamiseks peab vedelik olema soe. Pesta nõusid enne keetmist põhjalikult, et valmis segu oleks puhas. Enne kasutamist peate valmistama soolalahust, seda saab säilitada, kuid mitte kauem kui 2 päeva. Lastele on vaja lisada vaid 1/3 hl soola 1 tassi sooja veega. Kui te rohkem lahustute, kuivab nina limaskesta kiiresti, põhjustades ebamugavust. Nina pesemiseks kodus naatriumkloriidiga peate valmistama: õli (virsik, aprikoos); Õli on vaja lapse limaskesta määrimiseks protseduuri lõpus, mis vähendab valu. Soolalahust on lihtne valada spetsiaalse seadmega, millel on kitsas tilk, kummipirn. Ninaspudel Imikutele kasutage pipetti. Inhaleerimiseks võib kasutada nebulisaatorit. 1. Terapeutiline. Selge lima, bakterite ja allergeenide nina. 2. Ennetav. Niisutage nina läbipääsu vooder, et säilitada võime kaitsta nina viirusinfektsioonide eest. Ninasüdamed tuleb pesta soolalahusega, võttes arvesse patsiendi individuaalseid omadusi ja haiguse olemust. Lahuse kasutamise meetod valitakse lapse vanuse järgi. Dr Komarovsky soovitab nina läbipääsu loputamiseks järgmisi meetodeid: 1. Imikute puhul tuleb soolalahus valada kitsasse otsikut sisaldavasse pudelisse. Käitage 2 pihustit igas ninasõõrmesse. Maksimaalse efekti saavutamiseks saate protseduuri korrata 30-60 minuti jooksul. Toote temperatuur ei tohi ületada normaalset kehatemperatuuri, muidu võib see põhjustada limaskestade ärritust. 2. Lahuse saab matta pipeti abil - 3 tilka iga nina läbipääsu juurde. 3. Ninavoolu võib loputada süstlaga ilma nõela või süstlata. Selleks pannakse lapsed nende poole. Süstla ots sisestatakse ülemise ninasõõrmesse ja vedelik surutakse väga aeglaselt välja. Soolalahus hakkab teist ninasõõrmest välja paistma. Protseduuri tuleb korrata nii palju kordi, kuni soolalahus muutub puhtaks, ilma lima segamiseta. Pärast seda tuleb laps ümber pöörata ja protseduuri korrata teise ninasõõrmega. Eksperdid nõuavad süstalt, mitte süstalt. Väljuva soolalahuse rõhk süstalt on kergem kontrollida. Menetlus nõuab järgmisi samm-sammult toiminguid: 1. Asetage laps horisontaalselt. 2. Õhu väljatõmbamine õhu käes ringist välja. 3. Paigaldage mõne millimeetri ots ninaotsale. 4. Lima eemaldamiseks vabastage pirn. Pirn puhastada nina Ülejäänud mädane väljavoolu saab eemaldada õlisse kastetud puuvillastorudega (rakmed). Sisenege neile pöörlevate liikumiste korral ainult 1-2 cm, kuid mitte enam ja eemaldage koos lima. Protseduuri tuleb korrata kuni lapse nina täieliku puhastamiseni. Nina pesemiseks mõeldud soolalahust peetakse kõige efektiivsemaks vahendiks nohu ravis nii täiskasvanutel kui ka igas vanuses lastel. Külmetuse ärahoidmiseks saate nina iganädalaselt pesta. Vastunäidustuste tööriist ei ole. Aga kui lapsel on mädane väljavool ja suurenenud kehatemperatuur, siis peaksite kutsuma arsti. Väga tihti kuulevad vastsündinud emad lastearstidelt, et lapse nina tuleb loputada soolalahusega või muude isotooniliste lahustega (Aqualor, Aquamaris). Aqualoise või Aquamaris on steriliseeritud merevesi. see tähendab, et vesi, milles meresool on lahustunud. Nimi on väga tingimuslik, sest "soolalahus" ei sisalda paljusid keha kudede füsioloogiliseks toimimiseks vajalikke aineid (eriti kaaliumsooli). Soolalahus on kergelt soolatud tavalise naatriumkloriidi veega, mille osmootne rõhk on võrdne intratsellulaarse rõhuga. Tegelikult tähendab see seda, et sellise vee kasutamisega läbiviidavad protseduurid on füsioloogilisemad (võrreldes tavalise veega), sest need ei kahjusta õrnade kudede (näiteks limaskestade) rakumembraani. Soolalahuse kasutamise ulatus on lai - seda kasutatakse intravenoosseks ja intramuskulaarseks süstimiseks, mõnikord isegi vereasendajana. Kodus kasutatakse soolalahust kõige sagedamini järgmiste protseduuride puhul: Sissehingamine puhta soolalahusega (aitab kaasa röga lahjendamisele ja eemaldamisele) Inhalaatorite lahjendamine Vastsündinutel ja täiskasvanutel (sealhulgas rasedate nina naha loputamiseks allergia ja nohu korral) soovitatav ninapesu Kust saada soolalahust? Soolalahust (soolalahus) lapse nina pesemiseks ja sissehingamist saab osta lähimast apteegist - seda müüakse ilma retseptita ja kõikjal. Apteegis oleva soolalahuse õige nimi on "SODIUM CHLORIDE lahus 0,9% infusiooniks". See lahus on steriilne (see on suur pluss!) Ja on kõige sagedamini pakitud 200 või 400 ml klaaspudelitesse, mis on suletud kummist korgiga. Nohu imikutel ja imikutel Pesta? Külmutada tilgad maha? Ja võib üksi lahkuda? Apteegid soovitavad hoida avatud lahuse pakend külmkapis ja mitte üle ühe päeva. Loomulikult, kui kasutate soolalahust vastsündinu nina nihutamiseks, ei saa 200 ml päevas kasutada. Suurema mahuga soolalahuse eluea pikendamiseks ei saa te viaali avada, vaid lihtsalt puhastada kummist korgi ühekordselt kasutatava süstlaga (see on mõeldud selleks) ja tõmmake süstlasse vajalik kogus lahust (hoides viaali alles). Sageli võib apteekides leida soolalahust 5 ml ampullides. Selline pakkimine on ühekordseks kasutamiseks väga mugav, kuid eelistatav on osta klaasist ampulle kui klaasist ampullid - klaasampulli ebaprofessionaalne avamine võib viia väikseimate klaasifragmentide lahenemiseni. Palja silmaga on sellist klaasitolmu nähtamatu, kuid nina pesemiseks on see täiesti vastuvõetamatu. Kuidas teha soolalahust kodus. Soolalahuse valmistamise retsept. Soolalahuse valmistamiseks vastsündinu nina naha pesemiseks on vaja lahustada 1 tl puhastatud soolaga (10 grammi) puhastatud soola toatemperatuuril ühe puhta keedetud veega. Seega peaks vee ja soola suhe olema 100: 1 - 100 osa vee kohta, 1 osa soolast. Kõik koostisained ja mahutid peavad olema puhtad! Seda lahendust saab kasutada sissehingamiseks ja pesemiseks. Soolalahus on üks lihtsamaid isotoonilisi lahuseid, selle osmootne rõhk vastab veres täielikult osmootsele rõhule. Seda lahendust kasutatakse laialdaselt verekaotuseks, dehüdratsiooniks, toksiliseks, mürgistamiseks, haavade puhastamiseks, nina pesemiseks igasuguste ENT elundite haiguste korral. Vaatame, kuidas valmistada soolalahust kodus ja kuidas seda korralikult nina ja kurgu pesta, kontaktläätsede hoidmiseks. Samuti on oluline: soola segamiseks ja ravimi valmistamiseks tuleks kasutada ainult klaasanumad, sest metallid, nagu näitavad uuringud, avaldavad sellele tööriistale negatiivset mõju. Kõik ülaltoodud tööriistad on ohutud, mugavad, steriilsed, väikese annusega, neid müüakse spetsiaalsete dosaatorite või pipettidega varustatud pudelites, et neid oleks mugavam kasutada. Ravimite omaduste poolest on need täielikult sarnased 0,9% naatriumkloriidi lahusega. Nende märkimisväärne puudus on kõrgemad kulud. Meditsiiniasutustes süstitakse soolalahust peamiselt intravenoosselt läbi IV liini, mõnikord klistiiriga. Lahuse kasutamise näidustused on joobeseisund, rasedate naiste toksiktoos, dehüdratsioon, turse ja verekaotus - hädaolukorras võib seda kasutada vereasendajana. Seega saavutatakse vajalik kontsentratsioon, samuti leevendatakse protseduuri valu. Tundlikele haavadele kantud sidemeid niisutatakse ka füsioloogilise soolalahusega, et parandada mäda väljavoolu. loputage nina limaskestade pehmendamiseks; pihusti kasutamine inhaleerimiseks, nende ravimi viskamine ja allergia kalduvus - kasutades puhtal kujul. Selle tulemusena leevendab ärritust, röga lahjendatakse; Sageli on vajadus nina loputada, näiteks SARSi ajal, külma, hooajalise nohu ägenemise, limaskesta saastumise tõttu gaasiliste või tolmuste töötingimuste tõttu. See lahendus puhastab kergesti ja kiiresti tolmu limaskesta, mikroobid, pehmendab kuivatatud koorikuid, hõlbustab hingamist. Suur hulk uuringuid on näidanud, et ninaõõne pesemiseks mõeldud soolalahus on täiesti ohutu, ei põhjusta sõltuvust ja erinevalt teistest lima vastu võitlemiseks kasutatavatest ravimitest ei põhjusta erinevate kõrvaltoimete tekkimist. Naatriumkloriid naatriumi pesemiseks on järgmine: harvendab ninas kogunenud lima; Kasutage lahus loomulikus vormis või koos teiste ravimitega, mis on sissehingamiseks soovitatav selliste haiguste puhul nagu: kurgu limaskestade ja ninaneelu põletik, nohu, tonsilliiti, larüngiiti, sinusiiti, sinusiiti; suuõõne ja hingamisteede viiruste ja nakkushaiguste ravi ja ennetamine (gripp, ARVI, kurguvalu, nohu, nohu). Majanduslik. Sõltumata sellest, kas lahendust kasutatakse nina pesemiseks või tehakse iseseisvalt kodus, on selle hind madalam võrreldes analoogidega, mida müüakse tilkade, pihustite jne kujul. Mugavus ja kasutusmugavus. Ninat loputatakse kiiresti ja lihtsalt 0,9% naatriumkloriidi lahusega, protseduur on valutu ja ei põhjusta ebamugavust nii täiskasvanud kui ka lapse puhul. Kuidas teha soolalahust nina pesemiseks? Selleks valmistatakse preparaat sel viisil: 1 klaasi vees (keedetakse eelnevalt ja jahutage sooja olekusse), 1 tl tuleb lahustada. soola ja mõned tilgad joodi. Meresoola kasutatakse sarnaselt, kuid ainult 1 liiter vedelikku 1 spl kohta ainet. Kui pärast täielikku lahustumist on nähtav väike sade, tüvi ravim. Saadud tööriist on vajalik ninasõitude pesemiseks 2-3 korda päevas 3-4 päeva jooksul. Lisaks saate teha soolalahust ja veel ühte retsepti: 1 tassi vett võtta ½ tl soola ja sooda nuga. Dr Komarovsky soovitab võtta 1 liiter puhast sooja vett, keedetud, ja 1 tl soola (ilma ülemise) kodus soolalahuse valmistamiseks. Valmis steriilne soolalahus müüakse igas apteegis neile, kes ühel või teisel põhjusel ei saa seda kodus valmistada. Kui me räägime hinnast, on see ravim väga taskukohane, see ei põhjusta tõsiseid rahalisi kulusid. Steriilne soolalahus on kõige parem kasutada koos teiste inhalatsiooniks mõeldud ravimitega, kuna vedeliku kvaliteet peab olema kõrge. Väikese teekannu abil viies läbi valamu. Kallutage oma pea küljele ja avage oma suu. Valage lahus ühte ninakanalisse ja vedelik peaks voolama läbi suu. Ütle heli "ja" ning vedelik voolab läbi teise nina kanal. Kummist pirniga. Pesemine toimub samal viisil kui eelmine meetod. Sisenege süstlasse nina kaudu ja sisenege soolalahusesse pirni aeglaselt vajutades. See meetod sobib ideaalselt kooliealise lapse nina pesemiseks. Süstla abil. Loputage samal viisil nagu varem. pärast pesemisprotseduuri peaks laps lapse nina puhuma; veeta samasugused manipulatsioonid teise nina kanaliga. Loputamisel ei tohiks reaktiiv olla tugev, kuna nakkus võib minna Eustachia tuubi ja tekitada otiit. tilguta soolalahust igas ninasõidus paar tilka; väikese kummist pirniga imeda limaskesta. Kuna soolalahuse kasutamine aitab taastada ja uuendada nina limaskesta normaalset mikrofloora, võib seda kasutada mitte ainult ülemiste hingamisteede haiguste raviks, millega kaasneb nohu, vaid ka ennetamine. Nina limaskestade niisutamine on võimalik imiku elu esimestel päevadel, soovitatav on seda hoida üks kord päevas. Kui neid kasutatakse nebulisaatori abil, on neil kõrgem terapeutiline efekt kui tavalistel inhalatsioonidel kuuma veega. Röga väljavoolu rikkumise korral kasutatakse mukolüütilisi aineid. Enamikul juhtudel on need ravimid, mis põhinevad ambroksoolil. Inhaleerimisel kodus, kasutades pihustit, tuleb soolalahust segada 1: 1 suhtega. Füopreparatsioone kasutatakse põletikuks: Rotocan, propolise tinktuur või eukalüpt (1:20). Antimikroobsed ja antibakteriaalsed ravimid valmistatakse järgmiselt: 1% dioksiidilahust tuleb lahjendada soolalahusega (1: 4); 10 ml soolalahust 1 ml klorofülliinktinktuuri ja 100 ml furatsilina tableti kohta. Sissehingamine on suurepärane larüngiidi, tonsilliidi, nohu, bronhiidi ja kopsupõletiku puhul. Tänu neile võite astma ennetada, samuti alustada rünnakut. Mõnikord ununeb inimene, et ta võtab endaga kaasa vedeliku kontaktläätsede säilitamiseks, kuid ilma selleta lihtsalt närbuvad. Ärge ärge ärrituge eelnevalt, sest saate ise endale sobiva toote kergesti ette valmistada. Kuidas teha kontaktläätsed kodus soolalahust? Selleks on vaja väikest mahutit, vett ja soola: Kontaktläätsede säilitamiseks mõeldud soolalahus valmistatakse nagu tavaliselt: klaasitäie sooja vee, 1 tl soola, kuid lisage soola veele väga väikeste portsjonite kaupa, segades neid pikka aega. Kui läätsed on kõvad, võtke tavaline külm vesi, kuid see vedelik ei sobi pehmete läätsede jaoks (võite neid hävitada). Sellise tööriista tegemine on väga lihtne, kuid soovitatav on seda kasutada ainult hädaolukorras. Ärge kasutage seda allergiate, suppuratsiooni, liigse silmade tundlikkuse suhtes. Seega on soolalahus ainulaadne ja universaalne vahend läätsede hoidmiseks, samuti paljude teiste terapeutiliste eesmärkide saavutamiseks. Igaüks saab sellist kompositsiooni kodus kergesti ette valmistada ja kasutada ilma teie lapse või täiskasvanute kõrvaltoimete ohuta. Seda lahust kasutatakse laialdaselt nina, sissehingamise, haavade, dehüdratsiooni, tokseemia, mürgistuse, verekaotuse jms raviks. Soola segatakse ja valmistage tööriist ainult klaasmahutites, sest metallil on uuringute kohaselt lõpptoote kvaliteedile negatiivne mõju. Kuid nende ravimite omaduste poolest vastavad kõik need preparaadid täielikult naatriumkloriidi lahusele, mida nimetatakse soolalahuseks. Kuid võrreldes temaga on nad kallimad. Soolalahuse kasutamisega saab saavutada soovitud ravimi kontsentratsiooni, see leevendab ka valu paljude protseduuride ajal. Lisaks on soolalahusega töödeldud sidemed, mis määravad mädanenud haavad, et parandada mädast väljavoolu. silmade loputamiseks põletiku ja allergiatega; kui käsil ei ole teisi antiseptikume, võib väikeseid haavu määrida lahusega. Ja järgnevad proportsioonid lastele soolalahuse valmistamiseks on veerand või pool väike lusikatäis soola ja tilk joodi klaasi veega. Meresoola kasutamisel moodustavad proportsioonid supilusikatäis liitri vee kohta. Kui pärast täielikku lahustumist jääb väike sade, tuleb ravim tühjendada. Saadud preparaadid ninakäigud pestakse 2-3 korda päevas umbes kolm kuni neli päeva. Samuti valmistatakse soolalahus ja veidi erinevalt: klaasitäis vees, lahustage pool tl soola ja tilk sooda. Ravimi komponendid tuleb hoolikalt segada, kuni sool on vees täielikult lahustunud. Kui kõik on tehtud õigesti ja komponentide suhe on täidetud, siis saate lõpuks 0,9% lahuse, millega saab nina nii lastele kui täiskasvanutele loputada. Valmistatud kujul võib steriilset soolalahust osta apteegist, kui te ei saa erinevatel põhjustel seda ise valmistada. Kulude osas on see üsna taskukohane. Sellist steriilset ainet on soovitatav kasutada kombinatsioonis teiste ravimitega, mis on vajalikud sissehingamiseks, nii et vedelik on selle tulemusena kõrge kvaliteediga. Sissehingamine on lahutamatu näitaja bronhide erinevate haiguste ravis. Kui neid kasutatakse nebulisaatorite abil, on tervendav toime palju tugevam kui tavaliste inhaleerimiste korral kuuma auruga. kui röga väljavoolu protsess on häiritud, on nõutavad mukolüütilised ravimid. Enamik neist on valmistatud Ambroxoli baasil. Pihustiga inhaleerimise läbiviimiseks segatakse need soolalahusega suhtega 1 kuni 1; rasketel juhtudel (näiteks kõri turse või bronhospasmi korral) lahjendatakse aine epinefriiniga vastavalt meditsiinilisele annusele. Pidage meeles, et nendel protseduuridel on lokaalne mõju ja neil ei ole inimkehale süsteemset toimet. Sageli unustavad inimesed enne reisimist või kiireloomuliste sündmuste tõttu unustavad kaasa võtta spetsiaalse vedeliku, milles nad hoiavad oma kontaktläätsi. Ja ilma selleta ei tööta, sest nad närbuvad. Ärge muretsege, sest sellise vedeliku analoogi saab teha ise kodus. tavaliselt võetakse kõvadele läätsedele vett, kuid pehme läätsed võivad sellise veega rikkuda; Niisiis, nagu me näeme, on soolalahus mitmekülgne ja ainulaadne vahend erinevate tervendamise ja kontaktläätsede hoidmiseks. Ja sa võid seda ise kodus valmistada ilma tervist ohustamata. Lisaks sellele on hea, et kui seda kasutatakse ennetavatel eesmärkidel, vähendab see külmhooajal märkimisväärselt nohu tekkimise riski. Röga väljavoolu rikkumise korral kasutatakse mukolüütilisi aineid. Põhimõtteliselt see Mis on soolalahus: mis see koosneb ja kuidas valmistada lahendus kodus, rakenduse omadused Enne kui selgitada välja, kuidas teha lapse nina pesemiseks soolalahust, peate teadma, milline on soolalahus ja milliseid sümptomeid sa peaksid seda kasutama. Külma korral muutub nina limaskesta põletikuliseks ja kaetakse lima, mis teeb hingamise väga raskeks. Soolalahus aitab lima lahustada, kaitseb mikroobe ja viiruste eest. Iga isik seisab varem või hiljem silmitsi laste külma ja nohu probleemiga. Lõppude lõpuks ei saa laps kohe teada, kuidas nina korralikult puhastada. Soolalahus on kehale täiesti ohutu. Põhimõtteliselt on see kergelt soolatud tavaline soolane vesi, mille rõhk on võrdne rakusisestega. Soovitused, kuidas teha soolalahust lapse nina pesemiseks Seega on füsioteraapia protseduurid palju ohutumad kui tavalise veega, kuna need on palju pehmemad ja ei lõhku sisekudede limaskesta. Apteekides nimetatakse seda ravimit naatriumkloriidi lahuseks. See on täiesti steriilne ja ohutu lastele. Aga nina võib kodus kodus pesta, et kasutada seda mitte-steriilse lahusega, nii et seda on turvaline teha ise kodus. Ravim on mitmekülgne ja multifunktsionaalne. Seda kasutatakse mitte ainult nina pesemiseks, vaid ka dehüdratsiooni ajal, haavade antimikroobse puhastamisega, sissehingamise ja silma loputamisega (sellisel juhul peab preparaat olema steriilne). Lahust võib kasutada raseduse ja imetamise ajal, kuna ravimi toopiliselt kasutamisel ei ole spetsiifilisi vastunäidustusi ning allergilisi reaktsioone ei ole. Soolalahusel põhinevaid ravimeid müüakse apteekides, neid on mugav kasutada, steriilseid ja väikese annusega. Kuid kodus kodus valmistatud soolalahus ei ole halvem kui apteekides ostetud ja selle valmistamine on palju odavam. Soolalahuse valmistamine nina pesemiseks Lahuse ettevalmistamine ei võta palju aega ja selleks ei ole vaja erilisi oskusi. Kõiki koostisosi võib leida kõigist kodus esmaabikomplektidest. Väga oluline on teha kõik vastavalt juhistele ja mõõta soovitud annus õigesti. Sool (jooditud või meri). Nõud koostisainete segamiseks. Täiskasvanud lapse puhul peaks suhe olema järgmine: 1 liitris vees - 1 tl. sooladeta. Imikute puhul on see osa erinev: veerand lusikatäis soola pannakse 1 liitrile veele. Ja kui vesi on parem kasutada mineraali ilma gaasita. Praktikas kasutatakse Borjomi mineraalvett laialdaselt. Toiduvalmistamisel on parem kasutada spetsiaalseid mõõtekotte ja lusikaga joonlauda. Suure soolasisaldusega lahus on hüpertooniline (rohkem kui 0,9%) ja võib patsiendi seisundit halveneda. Seda kasutatakse muudel eesmärkidel. Nii tuleb soola lisada rangelt vastavalt annusele. See sobib paremini merele, aga kui see ei ole kodus, siis saate süüa ja süüa. Soolalahuse vesi on parem keeta 20 minutit, siis selle struktuur sobib paremini nina limaskestale. Seejärel on vaja, et vesi jahtuks täiskasvanutele 40-50 ° C-ni ja lastele kuni 30 ° C-ni. Lõpuks lisage valmis lahusele tilk joodi, et parandada efekti. Väga väikestel lastel ei ole soovitatav nina loputada (loputada, mitte tilgutada) soolalahusega, kasutades spetsiaalseid surveseadmeid. Infektsioonidega vesi võib sattuda kõrva ja põhjustada põletikku. Nii et väga tugeva mädanemise korral on parem konsulteerida arstiga või teha sissehingamist. Sissehingamise lahus peab olema kohustuslik steriilne, mis tähendab, et soolalahus tuleb osta apteegis. Imikute veetemperatuur ei tohiks olla suurem kui 30 ° С (täiskasvanutel - umbes 40-50 ° С). Selliste väikelaste jaoks on olemas spetsiaalsed ultraheli inhalaatorid, mis aitavad säilitada madalat temperatuuri. Lisaks mitmesugustele antimikroobsetele ja põletikuvastastele ainetele lisatakse inhalatsiooni lahustele eukalüpt ja propolis, et suurendada selle toimet. Sissehingamine peab toimuma regulaarselt, iga 4 tunni järel, siis ei ole oodata kaua aega. Soolalahusele lisatakse sissehingamiseks mitmesuguseid sekretolüütilisi ravimeid. Neid võib kasutada alla 3-aastased lapsed, mis on vaieldamatuks tõendiks universaalsusest. Hingamisteede haiguste korral suureneb lima tootmine, vedelik voolab kurgu tagaosas ja põhjustab limaskestade põletikku. Seega aitavad need ravimid röga lahustuda. Inhaleerimiseks on võimalik kasutada ka puhast soolalahust. See niisutab nina- ja suu limaskesta, soodustab rinnaärastumist. Füüsiline lahendus lapse nina pesemiseks: kompositsioon, koduvalmistamine, protseduur Soolalahust nina pesemiseks kasutatakse igas vanuses lastel. Naatriumkloriid sisaldab soola, millel on kahjulik mõju bakteriaalsele mikrofloorale. Nina puhastamise protseduur tuleb läbi viia, järgides teatud reegleid. Arvestage lapse vanust ja anatoomilisi omadusi. Kui lapsel on anamneesis ninaõõne patoloogia või polüübid, ei ole soolalahusega pesemine lubatud. Isotooniline lahus (NaCl) on veenisiseseks infusiooniks mõeldud vedelik. 1 ml toodet sisaldab 9 mg naatriumkloriidi, abiaine on süstevesi. Naatrium- ja klooriioonid on rakuvälise vedeliku oluline komponent. Seetõttu ei põhjusta lahus allergilist reaktsiooni. Selle kasutamine on lubatud nina pesemiseks lastele, isegi imikule söötmise ajal. Protseduur on suunatud hügieenilisele või terapeutilisele toimele. Nina limaskesta lastel tekib lima, mis täidab kaitsvaid funktsioone. Külma ajal suureneb selle arv. Lima segatakse tolmu, epiteeli või bakteritega. See tuleb ninast eemaldada, et laps kergemini hingaks. Soolalahus pärast pesemist eemaldab allergeenid ja bakterid. Lahuse soolakomponendil on kahjulik mõju mikrofloorale. See niisutab nina limaskesta ja kaitseb seda mikrokahjustuste tekke eest selles, kus bakterid võivad settida. Naatriumkloriidi sisaldavad farmatseutilised preparaadid Isotoonilist lahust müüakse viaalides või suletud kottides. Sellised mahutid on täiesti steriilsed ja suletud tihendiga. Ravim viiakse süstlasse kummikorgi torkimise teel. Apteegivalikud narkootikumid nina pesemiseks on palju mugavamad. Need on saadaval tilkades või aerosoolides. Neil on spetsiaalne pihusti, mis muudab soolalahuse aerosooliks. Kõige ohutum ja mitmekülgsem on need merevees põhinevad tooted. Lastele mõeldud nina pesemise ettevalmistused: puhastatud destilleeritud vesi kuiv rosehipi ja lagritsade ekstrakt Kõiki ninasõitude pesemiseks mõeldud farmatseutilisi lahuseid kasutatakse kuumutatud kujul. Neid kuumutatakse käes 30 minutit. Merevees põhinevate toodete kasutamine võimaldab limaskestade niisutamist, mikroobide leostumist ja põletiku vähenemist. Pihustuspreparaadid on väga efektiivsed, kuid neid ei kasutata alla 2-aastastel lastel. Soolalahus koosneb olemasolevatest komponentidest, nii et saate seda ise valmistada. Tööriistade valmistamisel kodus on vaja proportsioone nõuetekohaselt säilitada, et saada 0,9% naatriumkloriidi vesilahus. Iga uus komponent sisestatakse alles pärast eelmise aine täielikku lahustumist. Sette vältimiseks juhitakse süsinikdioksiidi läbi naatriumvesinikkarbonaadi. Kodus saab mitu korda kasutada volditud marli, mis filtreerib lahustumatud kristallid välja. Lahuse valmistamiseks on vaja destilleeritud vett või keedetud. Tootmine peaks toimuma klaasmahutites, kuna metall aitab kaasa oksüdatsioonile. Soolalahuse valmistamise juhised: Kui laps kaebab nina loputamise ajal kipitust või põletust, tuleb protseduur peatada ja nina tuleb puhastada külma veega. Reaktsioon ei toimu, kui soolalahus on õigesti valmistatud. Kui te ignoreerite lapse põletamise kaebusi, siis halveneb tema tervis. Limaskestad muutuvad närviliseks, hingamine muutub keerulisemaks ja lima tootmine suureneb. Mõned arstid soovitavad lapse nina pesemist päevas. Samasugune lähenemine hügieenile on pigem valus kui kasu. Lapse ninas on neutraalne mikrofloora, mis ei kahjusta tervet immuunsust. Kui sa seda pidevalt loputada, siis nõrgeneb kohalik puutumatus ja laps jääb keskkonnakaitsele kaitsetuks. Liiga sagedane nina pesemine põhjustab limaskesta liigset niiskust. Ninaõõne saab niiskust välistest allikatest, seetõttu väheneb iseseisev sekretsioon. Pärast loputustoimingute lõpetamist hakkab lapse nina limaskest kuivama ja pragunema. Bakteriaalne mikrofloor langeb nendesse haavadesse, kus see algab. Lima vormide koorik, mis takistab lapse hingamist. Nina tuleb uuesti loputada, moodustades suletud ahela. Haigused, kus nina pesemiseks kasutatakse soolalahust: Nohu. Nakkuslik või allergiline haigus. Harvemini võib tekkida nohu, mis võib põhjustada limaskestade ärritust tolmu kaudu. Enne nina loputamist eemaldage lima ninaõõnest. Sinusiit Sinuste põletik. Haigus on looduses sageli krooniline, kuna bakterid tungivad luukoe õõnsusse ja püsivad seal pikka aega. Sinusiit. Nina limaskesta põletik. See esineb ägeda külma nakkushaiguste komplikatsioonina. Kuue kuu vanuse lapse ninaneelu füsioloogiline struktuur on kujundatud nii, et isegi väike kogus lima võib hingamist raskendada. Nina eelpuhastus aspiraatoriga Enne protseduuri läbiviimist on vajalik nina läbipääsud puhastada liigsest lima. Selleks kasutage spetsiaalset kummist pirnipihustit. Nina puhastamise taktika: Asetage laps seljale. Sooja vette kastetud puuvillast puksiiride abil eemaldatakse koorikud. Tööriista ots sisestatakse ninaõõnde teatud punkti, mis näitab maksimaalset lubatud sügavust. Kui pirnil ei ole mõõteskaalat, tuleb otsa sisestada 1-2 cm. Enne pirni tegemist peaks see olema veidi madalam. Keelatud on õhu väljatõmbamine lapse ninaõõnes asuvast aspiraatorist. Imavaatori ots ei tohi puudutada selle avanemist lapse nina limaskestale. Lima tõmbamisel võib kahjustada ninaõõne membraani. Vastsündinute nina pesemiseks kasutatavat soolalahust kasutatakse ainult tilkade vormis. Keelatud on pihustite, lisandite kasutamine maitsetaimede või sooda kujul. Samuti ei ole soovitatav kasutada imikutele koduseid nina-lahuseid. Soola kasutamine üle 2-aastastele lastele: Asetage laps seljale. Pöörake oma pea vasakule poole. Süstlasse tuleb tõmmata 3 ml soolalahust. Infusioon toimub paremas ninasõõrmesse. Ühe ninasõõrmega tarbitakse 1,5 ml ravimit. Kui kasutatakse pihustit, piisab pihustusnupu 1-2 vajutamisest. Oodake 30 sekundit, pumpage üleliigne lahus aspiraatoriga. Pöörake last teisel poolel ja tehke protseduur vasakust ninasõõrmest. Keerake puuvillavillastikud välja ja märgi lapse nina. Sisestage need ninaõõnde kuni 2 cm. Pesemise ajal peaksid täiskasvanud hoidma lapse pea nii, et ta ei hirmuta. Vedelik võib ninaõõnde 15-25 minutit paisuda. See voolab järk-järgult välja, seega on enne magamaminekut keelatud. Soolalahuse rakendamine imikute nina loputamiseks: Võtke laps oma käsi, raputage ja rahustage. Pane ta seljale, pöörates pea poole. Nina eemaldamiseks limaskestast kasutatakse soolalahuses ligunenud puuvilla lipu. Tilgutage igasse ninasõõrmesse hoolikalt 1-2 tilka naatriumkloriidi. 5 minuti pärast ekstraheerige sisu aspiraatoriga. Lapse pea pesemise ajal ei tohiks rippuda, vastasel juhul on hingamisteedes vedeliku oht. Üheaastane laps ei tohiks ninaõõnde tilgutada rohkem kui 1-3 tilka ravimit. Anatoomiliste omaduste tõttu võib ülemäärane vedelik tungida kõrva, mis võib põhjustada keskkõrvapõletikku. Vanemad lapsed võivad oma nina ise soolalahusega loputada. Infusioon viiakse läbi spetsiaalse joogikannu või süstla abil. Loputage nina läbi vanni või laia kausi. Nägu peaks kalduma üle mahuti nii, et vedelik ei satuks hingamisteedesse. Ülejäänud soolalahus tuleb puhastada ja nina tuleb kuivatada vatitupsuga. Soolalahus on lihtne ja sageli kasutatav vahend sissehingamiseks. Esiteks, see vedelik lahendab kõige paremini limaskestade hüdratatsiooni, lahjendamist ja mittevajaliku lima ja röga kõrvaldamist ning see toob palju kasu. Soolalahusel on standardkoostis - 0,9% soola (naatriumkloriidi) lahus destilleeritud vees. Tavaliselt saadaval 200 ml klaas- või plastpakendites. Steriilse segu võib osta igas apteegis, selle maksumus on võimalikult soodne. Traditsiooniliste aurude sissehingamiseks ei ole mõtet kasutada soolalahust, sest kui keeb vesi välja ja naatriumkloriid sadestub ilma hingamisteedeni jõudmata. Seda kompositsiooni tuleks kasutada läbi nebulisaatori - seadme, mis muudab vedeliku aerosooliks. Inhalatsioonipreparaatidena kasutatavad soolalahused on suurepärased nii täiskasvanutele kui lastele. Sissehingamise näidustused: mitmesuguseid ülemiste ja alumiste hingamisteede nakkushaigusi, nagu bronhiit, riniit, tonsilliit jne; kroonilised kopsuhaigused jne. Väärib märkimist, et kõri- ja hingetoruhaiguste korral on nebulisaatori kasutamine soolalahusega minimaalne, kuid bronhide ja kopsudega seotud probleemide korral on meetod kõige tõhusam. Kompositsiooni eripäraks on see, et sellel on sama osmootne rõhk kui rakusisesel vedelikul ja hingamisteede seintele avatud rakumembraanid ei ole kahjustatud. Valmistage soolalahus ise. Selleks segage sooja puhastatud vesi ja sool soola vahekorras 100 kuni 1 (st 10 grammi soola liitri kohta). Kõlblikkusaeg - päev külmkapis. Tasub meeles pidada: koduvahend ei ole erinevalt apteegist steriilne, mis jätab mikroobide tõenäosuse. Sel põhjusel on soovitatav kasutada ainult ostumeetodeid. Nebulisaator on hädavajalik seade, mis aitab muuta raviained terapeutiliseks aerosooliks, mis erinevalt teistest vormidest on võimeline tungima isegi kõige madalamatesse hingamisteedesse. Et mitte kahjustada, peate järgima kõiki seadme kasutamise eeskirju: ei ole vaja protseduuri kohe pärast söömist teha, siis peate ootama mõnda aega; kõrge temperatuur on inhalatsiooni vastunäidustus; kui haigus on paiknenud ülemiste hingamisteede kaudu, siis tuleb teil hingata läbi nina, kui haigus on keskmisel tasemel - läbi suu ja alumiste hingamisteede jaoks kasutatakse spetsiaalset toru; õlilahuseid ei saa nebulisaatorisse valada; Teatud ravimite kasutamisel tuleb järgida vanusepiiranguid, see on parem, kui arst on need määranud. Inhalaatorisse sisestatud lahuse temperatuur ei tohi ületada 50 kraadi, alla kolmeaastane laps - 37 kraadi. Laste protseduuride sagedus on 3 korda päevas, võttes arvesse tund ja pool pausi pärast sööki. Sissehingamise kestus on 2 minutit, mille jooksul tuleks teha aurude loomulik sissehingamine ilma pausita. Tundi pärast seda, kui last on keelatud jalutada või teda sööta. Ühe protseduuri rakendamiseks piisab 2-3 ml terapeutilisest kompositsioonist, kuid erinevalt laste sissehingamisest on kestus palju pikem - 10 minutit. Patsient peab tsüklit kordama sügavast hingeõhust, hoidke hinge kinni mõne sekundi jooksul ja hingama ninaga. Protseduuri soolalahust ei saa säilitada pärast pakendi avamist kauem kui kolm päeva ja suletud tehase mahuti kestvus on kuni kolm aastat. Selle protseduuri kasutamise sagedus sõltub haiguse raskusest ja vanusest. Väikesed lapsed ei ole soovitatav sisse hingata rohkem kui kolm korda päevas ja täiskasvanud saavad päeva jooksul kasutada 4 ja 5 protseduuri. Kõige tähtsam on mitte liialdada seda, sest menetluse kuritarvitamine võib vastupidi süvendada praegust olukorda. Soolalahust saab kasutada sissehingamiseks nii puhtal kujul kui ka erinevate ravimite lisamisega, et saavutada kõikehõlmav ja tõhusam tulemus. Ravimi valik ja selle annus sõltub patsiendi vanusest ja probleemist, mida tuleb käsitleda. Riniidi ja sinusiidi ravis, millega kaasneb erineva keerukusega nina limaskestade põletik, viiakse inhalaatorid läbi nebulisaatori näomaski ja hingamine läbi nina. Terapeutilise toime saavutamiseks võib 3 ml füsioloogilisele soolalahusele lisada järgmisi preparaate: antibiootikumid (streptomütsiin, bioparoks, dioksidiin); antiseptilised ühendid (miramistin või furatsiliin); vasokonstriktor (naftsiin, oksümetasoliin). Arst määrab spetsiifilised annused haiguse kulgemise individuaalsete parameetrite alusel. Kuiva köhahaigused nõuavad röga eritumise aktiveerimist ja selle saavutamiseks on oluline järgmiste soolalahusega lahjendatud ravimite kasutamine inhaleerimiseks. Lasolvan (suhe soolalahusega - võrdsetes osades, alla 6-aastastele lastele - üks kord päevas, vanem kui 6–2 korda päevas, 2 ml lahust); Ambrobene (kuni kaheaastastele lastele, 1 ml iga; vanemad, 2 ml iga; inhaleeritav aine segatakse samuti võrdses koguses soolalahusega); Ambrohexal - 2-3 tilka kõigi patsientide puhul, kes on vanemad kui 5 aastat. Berodual (astmahoogude ennetamiseks umbes 3 ml protseduuri kohta); Pulmicort (ainult üle poole aasta vanustel lastel, 0,5 ml päevas, täiskasvanutele 1-2 mg); nebulis koos Ventoliiniga (vajadusel lahjendatakse füsioloogilise lahusega, pikem sissehingamine, annus protseduuri kohta on 2,5 ml). Sissehingamine soolalahusega temperatuuril Nebulisaatori sissehingamine temperatuuril ei ole lihtne küsimus. Tavaliselt näitavad seadme juhised, et sündmust on võimatu teostada termomeetri lugemisega üle 37,5 kraadi ja see kehtib ka ägedate nakkuslike protsesside kohta. Kui aga sissehingamine on vajalik, näiteks hingamisteede obstruktsiooni korral, toimub see olenemata temperatuurist, kuna sellise probleemi oht on mitu korda suurem. Kas rasedad naised saavad sisse hingata? Soolalahus oma koostise lihtsuse tõttu iseenesest ei sisalda praktiliselt vastunäidustusi. Ainus piirang on soola talumatus. Inhalatsiooni meetodit ei tohiks omakorda sellistel tingimustel kasutada: röga tühjendamine köha ajal; kalduvus ninaverejooksule või vere lisandite esinemine nina kaudu või röga puhul; südame või hingamisteede rasked haigused. Soolase kasutamine nina pesemiseks Rahvusvahelised ja Venemaa kliinilised juhised soovitavad naatriumkloriidi lahust nina loputamiseks viiruste põhjustatud ägedate hingamisteede infektsioonide korral. Sellist protseduuri peetakse ohutuks ja see vähendab haiguse kestust ning aitab ka võidelda selle sümptomitega. Enamik inimesi on kuulnud sellist vahendit nagu soolalahus. Seda kasutatakse haavade pesemiseks mõeldud ravimites, mis on süstitud intravenoosselt vedeliku või mürgistuse puudumise tõttu. Seda võib juua koos oksendamise või lahtiste väljaheitega. Sellised ravivõimalused on seotud selle ravimi konkreetse koostisega. Soolalahus on naatriumioonide, kaaliumi ja destilleeritud vee segu. Lihtsamalt öeldes on see vees lahustatud naatriumkloriid. Nina loputamine soolalahusega aitab puhastada limaskesta viirusosakeste ja limaskestade vahel, õhutada nina sekretsiooni ja vähendab allergia tekke ja sekundaarse nakkuse tekkimise riski. Naatriumkloriidi isotooniline lahus sisaldab nende ioonide sama kontsentratsiooni kui inimese seerum. Seepärast ei põhjusta see rakupinnaga kokkupuutel vee filtreerimist rakku või sealt välja, nagu näiteks hüpo- või hüpertoonilise lahuse kasutamisel. Et mõista, kuidas valmistada soolalahust nina pesemiseks, peate teadma selle osade õiget suhet. Nina sisekülg on vooderdatud mikroskoopiliste ripsmete rakkudega. Need kasvud on pidevas liikumises, eemaldades nina kõik võõrkehad. Külmaga paisub epiteel ja selle ripsmed ei suuda oma loomulikku funktsiooni toime tulla. Ninaõõne villi paranemisega eemaldatakse loomulikult viirusosakesed, surnud immuun ja epiteelirakud ja lima. Selle tulemusena taastatakse ninaõõne tervis ilma tõsiste ravimite kasutamiseta. Soolalahusel ei ole viirusevastast ega antibakteriaalset toimet. See puhastab ainult ninaõõne ja aitab kehal end haigusega toime tulla. Hingamisteede nakkuste ravi aluseks on paljudes riikides nina pesemiseks kodus füüsiline soolalahus. Haigus ei vaja sageli viirusevastast ravi. Patsient vajab sümptomite ajutist leevendamist. Selleks võite nina loputada soolalahusega, mis aitab eemaldada lima, taastada nina hingamist, ja mis kõige tähtsam - normaliseerida silma epiteeli. Kuidas teha soolalahust nina pesemiseks? Kõige lihtsam on seda osta apteegis. Seda müüakse 250 ml mahuga klaaspudelites, nii et see pudel on piisav ravikuuriks. Ravimi maksumus on madal, see on üldiselt kättesaadav. Valmistatud ravimi plusse: Kui ei ole aega või võimalust valmistoote ostmiseks, siis saab seda valmistada kodus. Selleks on vaja: jooditud lauasool ilma lisanditeta; mere sool ei toimi; keedetud ja jahutatud toatemperatuurini puhas vesi; 0,5 või 1 liitrine purk. 1 liitrile veele vajate 9 grammi soola. See on tl slaidiga. Seda soola kogust võib jagada kaheks osaks, valades jäägi näiteks eraldi purki. On mugavam valmistada 500 ml soolalahust, kuna selle kasutamine on lubatud ainult päeva jooksul. Sool lahustatakse vees ettevaatlikult, ettevalmistatud ravimit võib kohe raviks kasutada. Küsimus, kuidas nina korralikult soolalahusega puhastada, muretseb sageli väikelaste momsid, kes kardavad oma last kahjustada. Selle tööriista kasutamine on ohutu, kuid erineva vanusega lastel on mõned kasutusomadused. Vastsündinu jaoks piisab 1-2 tilka vedeliku sisestamisest igasse ninasõõrmesse ja puhastada nina läbipääsud õrnalt marli turundaga. Vastsündinute füsioloogiline riniit on 1 kuu vanustel lastel väga sage ja kui see ei tõesti lapsi takistab, ei saa te üldse midagi ette võtta. Väikestel lastel on tihti ninast suur väljavool. Seetõttu peate kõigepealt kasutama aspiraatorit ja eemaldama ettevaatlikult lima mõlemast ninasõõrmest ja seejärel pesema. Parem on kasutada pipetti, lastes igasse ninakäiku õrnalt 3-4 tilka vedelikku. Mitu korda nina loputamiseks määratakse individuaalselt vastavalt vajadusele, tavaliselt 3-4 korda päevas. Lapse nina loputamiseks füsioloogilise lahusega tuleb see asetada seljale ja kallutada pea tagasi nii, et vedelik loputaks tagumise nina-nina ja adenoidi piirkonda. Seda protseduuri viiakse läbi mitu korda päevas, kasutades väikest pehme otsaga süstalt. Täiskasvanu süstla puudumisel võib lahuse tagasi tõmmata ühe ninasõõrmega tasasest plaadist, samas katta teine. Vedelik peaks suust vabalt voolama. See on vähem tõhus ja ohtlikum meetod, kuid seda saab kasutada ka. Kui tihti saate nina täiskasvanule pesta? 3-4 päeva jooksul 3-4 pesu piisab. Tavaliselt tehakse pesu väikese veekeetja abil: kraanikauss üle kraanikaare ja keerates pea küljele, valage vedelik ülemisse ninasõõrmesse ja see valatakse läbi "põhja". Loputage nina puhta veega. Protseduuri jaoks võite kasutada süstalt, mille nõel on eemaldatud. Juhised soolalahuse (naatriumkloriidi) kasutamiseks nina pesemiseks näitavad, et protseduuri saab kasutada mis tahes tüüpi nohu - allergilise, viirusliku, bakteriaalse. Kas ma saan nina pesta mujal haigustega soolalahusega? See protseduur aitab leevendada ninakinnisust, mis esineb eesmise sinusiidi, sinusiidi, konjunktiviidi, otiitide ajal. Nina haaramine ja loputamine on kasulik kurguvalu, tonsilliidi, larüngiidi, farüngiidi raviks. Isegi hammaste ja igemete haiguste korral kiirendab nina närvisüsteemi niisutamine ja puhastamine taastumist. Soolalahendamine on kasulik viirusinfektsioonide vältimiseks epideemia ajal. Tööriista saab peaaegu kõigis inimestes kasutada alates sünnist. See ei kahjusta rasedaid ega vanemaid inimesi. Soolalahuse kõrvaltoimed ja vastunäidustused ei ole. Alates lapsepõlvest oleme harjunud nägema kliinikutes soolalahust süstimiseks ja protseduurideks, ilma milleta ei saa teha sidemeid. Selle ravimi kasutusala on väga lai - alates kohalikust desinfitseerimisest ühisele infusioonile teiste droppers- ja süstelahustega. Naatriumkloriid on soolane maitse kristalliline aine. Kristallid lahustuvad vees kergesti. Naatriumkloriidi toodetakse mitmel kujul: 9% soolalahuse süstimine ja subkutaanne intramuskulaarne süstimine; 10% soolalahus lokaalseks kasutamiseks ja veenisisesed droppers ninasprei ninasõitude puhastamiseks; 0,9 grammi keedetud vees lahustamiseks sisemiseks kasutamiseks. Naatriumkloriid kontrollib ekstratsellulaarsete vedelate struktuuride ja vereplasma pidevat survet. Erinevad patoloogilised nähtused (ulatuslikud põletused, kõhulahtisus koos oksendamisega) häirivad vedeliku tasakaalu kehas ja põhjustavad kloori- ja naatriumioonide vähenemist. Selle tulemusena: esinevad lihaste spasmid. verevool on häiritud; rikkus närvisüsteemi funktsionaalsust. Seda ravimit kasutatakse terapeutilistel eesmärkidel: dehüdratsioon pärast kõhulahtisust; teiste ravimite lahjendamiseks; objektide (läätsed jne) desinfitseerimiseks. Hädaolukorras kasutatakse füsioloogilist lahust füsioloogilise asendajana. See ravim on terapeutilises praktikas vältimatult vajalik, sest ilma selleta ei piisa ravimite lahjendamisest dropperite ja süstide jaoks. Füüsiline soolalahus mitte ainult ei lahjenda ravimeid soovitud konsistentsini, vaid vähendab ka süstimist. Nagu juba mainitud, on süstelahuste peamine põhilahusti soolalahus: see aitab saavutada ravimi vajalikku kontsentratsiooni. Naatriumkloriidi lahus dropperite valmistamiseks on spetsiaalses kontsentratsioonis - 0,9%. Kasutamisel ei tohi kahjustatud või kahjustatud pakendit kasutada: droppide lahendus peab olema täiesti steriilne. keha dehüdratsioon pärast erinevaid infektsioone; vere hõrenemine verehüüvete vältimiseks; turse eemaldamine pärast allergilisi reaktsioone. Ravim taastab postoperatiivsel perioodil plasma mahu, hoiab ära mürgistuse pärast toidumürgitust, puhastab silma sarvkesta allergiliste ja põletikuliste ilmingute ajal. Naatriumkloriidi kasutatakse intravenoosseks süstimiseks droppers'i kujul, et taastada vedeliku maht kehas. Lahuse annus arvutatakse kehakaalu alusel. Rektaalselt manustatakse lahendust roojamise, kõhukinnisuse, südame turse, koljusisese rõhu, neerupuudulikkuse turse ja hüpertensiooni aktiveerimiseks. 5% lahuse annus - 100 ml. Kodus leidis ka soolalahus kasutamist. Seda kasutatakse: nina pesemiseks külma ajal; külma ajal sissehingamiseks. Nina loputamine selle ravimiga on tõhus vahend limaskestade puhastamiseks. Lisaks ei ole soolalahuse mõju halvem kui kallite ravimite toime. Ninasõitude pesemiseks, kasutades valmis pihustit, lahust või vees lahustunud tabletti. Pesemine toimub süstlaga. Samuti kasutatakse seda ravimit puhastatud ninakäikude paigaldamiseks, et vältida patogeenide teket. Ninasõõrmed tuleb kallutada vastupidises suunas (paremale - vasakule) ja pea veidi kallutada. Sissehingamise ajal on keha küllastunud ravimainete aurustumisega ja puhastatud nakkusliku mürgistuse tagajärgedest. Füüsiline soolalahus sellises olukorras toimib inhaleerimiseks mõeldud peamise bronhodilataatori ravimi lahustina. Soolalahust kasutatakse sidemetes kuivatatud sideme niisutamiseks eemaldamise ajal, haava pindade desinfitseerimiseks ja kõhukinnisuse klistiiriks. Lahus on rangelt keelatud siseneda lihastesse või naha alla: seda kasutatakse droppers või kohalikuks kasutamiseks. Ravimi sissetoomisega naha alla või lihastesse tekib koe nekroos. Vastunäidustused määratakse ka juhul, kui: naatriumi / klooriioonide kontsentratsiooni suurenemine organismis; intratsellulaarsete struktuuride dehüdratsioon; liigne rakuväline vedelik. kõhulahtisus - kõhulahtisus, koolikud, oksendamine, iiveldus; neuroloogilise korra häire - nõrkus, higistamine, ärevus, halb uni; turse ja aneemia; atsidoos ja hüpokaleemia. Intravenoosselt manustatuna võivad lahuse asukohas esineda põletustunnet, samuti hüperseemiat. Selliste ilmingutega tuleb ravimi kasutamine kohe lõpetada. Soolalahus nina loputamiseks kodus: valmistamine, kasutamine Igaüks teab, et erinevate riniitide ja raskemate haiguste korral on efektiivne ravimeetod nina pesemine. Nende menetluste jaoks kasutatud rahaliste vahendite hulk on hämmastav. Sageli võite lihtsalt segadusse saada ja valida vale ravimi. Kuid selles artiklis saate teada kõige primitiivsemast, kuid mitte vähem tõhusast vahendist - soolalahusest. Kuidas valmistada seda kodus, et pesta nina, kuidas see aitab haiguste ravis - see on hiljem tekstis... Füsioloogiliselt on lahus naatriumkloriidi ja puhta vee kombinatsioon. Komponentide suhe on 0,9% kuni 100. Lihtsamalt tõlgendades on see osa naatriumkloriidist (lauasool) kuni 100 osa veest. Loomulikult ei leia apteegis nina pesemiseks spetsiaalset soolalahust - see on üksi iseenesest, kuid meditsiinis on see levinud. Kui te ei soovi segada soola ja vee segu, võite lihtsalt osta pudeli lahuse apteegis. Maksumus on kuni 50 rubla pudeli kohta. Lapse ja täiskasvanu universaalse abinõu ettevalmistamine Võtke keedetud vesi ja sool. Jälgides 1 g soola ja 100 ml vee suhet, valmistage lahus ühe klaasi jaoks. Selle standardmaht on 250 ml, mistõttu tuleb kasutada 2,5 g naatriumkloriidi. Kui puudub võimalus täpselt kindlaks määrata kaalu, on see veidi vähem kui pool teelusikatäis. Lisage soolale vesi, segage hästi. Seda suhet järgides valmistatakse 0,9% soolalahus, mis sobib kehale paremini kui tavaline vesi. Protsenti ei võetud ülemmäärast. 0,9% on inimese veres oleva soola ligikaudne kogus. Sellisel kompositsioonil on kerge toime limaskestale ilma järgneva kahjustuseta. Ninapesu üldpõhimõte Kodus on soolalahusega pesemise viisid piisavad: spetsiaalne seade, mis sarnaneb kitsase tilgaga veekeetjaga; kummist pirn väike; Pesuprotsess tuleks läbi viia valamu kohal, pea küljele painutatud. Valage vedelikku aeglaselt ülemise ninasõõrmesse, kui suu on avatud. Seda tehakse nii, et vesi voolab välja. Kui on vaja, et lahus väljuks infusiooni ajal teisest ninasõõrmest, hääldage "ja" heli. Soolalahust võib kasutada muul eesmärgil Iga isik, kes oma elus seisab soolalahusega, kasutatakse peaaegu kõigis raviprotseduurides. Süstalahust kasutatakse mitte harvemini kui kohaliku desinfitseerimise ja pesemise puhul, üks silmapaistvamaid näiteid on optiliste läätsede desinfitseerimine. Lisaks võib selle kasutamine olla vajalik mõnede ravimite intravenoosseks manustamiseks. Sageli on huvitatud inimesed piisavalt - kas on võimalik soolalahust juua? Vastus on üsna lihtne - saate juua soolalahust ja mõnel juhul soovitada isegi spordi mängimisel seda kasutada. Seda tüüpi joomine on vajalik vee-soola tasakaalu taastamiseks kehas, sest seda saab spordi mängimisel destabiliseerida. Soolalahus ja selle kasutamine Algne soolalahus on destilleeritud vees põhinev vedelik. Naatriumkloriid, mis on käesoleva preparaadi toimeaine, on tavaline naatriumkloriid või valemiga NaCl. Konkreetse aine kristallid lahustuvad vees kergesti ja kontsentratsioon soolalahuses on 0,9%. See suhe on tingitud asjaolust, et see on inimkeha vedelikes. Soolalahuse kasutamine võimaldab vähendada ravimite kahjustusi, kuna selle füüsikalis-keemilised parameetrid ei võimalda rakumembraani häirida, mistõttu seda kasutatakse. Juhul kui veesoola tasakaalu kehas teatud haiguste või füüsiliste kahjustuste tõttu häiritakse, muutub soolalahuse intravenoosne manustamine vajalikuks. Teatud seisundi tulemust ja peamisi sümptomeid võib näidata: vere paksenemine ja verevarustuse vähenemine; lihaskoe spastilised seisundid; häired kesk- ja perifeersetes närvisüsteemides. Samuti on huvitav: kuidas nina tilgad nina alla matta Kõige tavalisemad probleemid, mis põhjustavad teatud tüübi tasakaalustamatust, on võimalik loetleda järgmine nimekiri: mürgistus (kõhulahtisus ja oksendamine); põletikulised haigused (dehüdratsioon temperatuuril); Järelikult on vaja taastada vees ja soolas tasakaal veres, mille puhul intravenoosselt soolalahusega manustatakse IV-sid. Lisaks võib kompositsiooni valmistada ja teisi ravimeid, mis vastavad patsiendi hetkeseisule. Soolalahuse ja täiendavate ravimite annus arvutatakse iga juhtumi puhul eraldi. Arvutuse põhiparameetrid on tavaliselt patsiendi kaal ja seisund. Soolalahuse kasutamine kodus Lisaks süstimisele võib soolalahuse kasutamist kasutada ka teiste meetoditega. Sel juhul on see kodus lubatud. Peamised sihtmeetodid on järgmised: nina ja ninaneelu pesemine riniidi ja erinevate etioloogiate sinusiidiga; inhalatsiooniprotseduurid nebulisaatori abil (seade, mis muundab vedeliku aerosooliks); kui vahend haavale kuivatatud sidemete lahustamiseks. Nasaalse pesemise ja sissehingamise protseduurid. Soolalahus on üsna tõhus ninaõõne limaskestade puhastusvahend. Ja kui seda kasutatakse inhaleeriva ainena, võib see olla hingamisteede ravimite kandja haiguste korral, sealhulgas: bronhiit, tonsilliit, kopsupõletikud ja teised. Tavaliselt selleks, et kasutada järgmisi valikuid: soolalahus, mida müüakse standardvormis, st 200 ml pudelit; otseseks kasutamiseks mõeldud pihustus; kodus valmistatud lahendus. Esimesed kaks võimalust on saadaval enamikus apteekides. Konkreetsete fondide maksumus võib varieeruda sõltuvalt apteegi ahelast ja esitatud agendi tootjast, kuid samal ajal ei ole see liiga kõrge. Kui peate kodus valmistatud lahendust, võib see olla palju odavam. Kuid isegi kui arvestada majanduse kõiki positiivseid aspekte, on selle kasutamine mittesteriilsuse tõttu piiratud. Selle tööriista retsept on üsna lihtne: ühe liitri keedetud või destilleeritud vee puhul tuleb lisada üks tl naatriumkloriidi või eelnevalt ostetud naatriumkloriidi tablett. Võimalike nekrootiliste vormide tõttu on keelatud kasutada iseseisvalt subkutaanse või intramuskulaarse vahendina. Lisaks on kasutatavad mõned vastunäidustused. Nende hulgas on võimalik loetleda: aju / kopsu seisundi paistetus; liigne rakuväline vedelik; intratsellulaarne dehüdratsioon. Ravimi kasutamisel võib esineda ka selliseid kõrvaltoimeid: turse, aneemia ja suurenenud südame löögisagedus; Pärast video vaatamist saate teada, kuidas oma nina õigesti süstida süstelahusega: Lisaks eeltoodule tuleb meeles pidada, et soolalahuse süstekohal ja naha hüpereemias põletustunne nõuab ravimi kasutamise viivitamatut lõpetamist.

2021/09/22 04:47:19

https://est.healthfirstfamilymedicine.com/prigotovlenie-fizrastvora

mC4

⓵ Varikoosi ravi Varikoosi ravi Oktoobri lõpus Tallinnas toimunud perearstide ning erakorralise meditsiini arstide ühiskonverentsil oli kõne all patsiendi pördumine erakorralise meditsiini osakonda ning perearsti poole. See võtab kõigest mõned minutid. Artikkel annab ülevaate konverentsipäeva esimeses pooles käsitletud eakate inimeste ja hooldekodude patsientide arstiabist. Seejärel süstitakse suletava veeni ümbrusse lokaalanesteetikumi sisaldavat lahust, mis muudab protseduuri valutuks ning kaitseb veeni ümbritsevaid kudesid seda kutsutakse tumestsentsanesteesiaks. Konverentsi teine pool õpetus keskendus patsiendi liikumisele süsteemis. Nahk tuimestatakse lokaalanesteetikumiga ning suletav veen kanüleeritakse. Veeniravi kliinik tallinnas - evc - estonian vein Clinic Book the Estonia resort Hotel spa in read reviews. Enamasti selged kusiti põletiku tunnused, harva ka minimaalsed haigusnähud. Veenide raadiosageduslik ravi (RFA) Estonian vein Argooni, atsetüleen, hapniku, co2 ja segu täis balloonid - kuldne börs õhtul meigi maha pesemist, puhastamist. Ainult populaarsed kiired laenud, eestis. Akshay kumar, Actor: Hera Pheri. Ehtne kvaliteetselt pargitud toonitud meriino lambanahk. Carmen Catering - official Site Eesti perearstide seltsi värske juht le vallikivi tunnistab, et kuigi selle eest makstud hind on olnud kallis perede arvelt töle teetass pühendatud tunnid ja kärssama läinud sünapsid, võivad perearstid tunda uhkust oma 25 aasta saavutuste ja selle üle, et nad on auga välja teeninud tervishoiusüsteemi vundamendi. Läbi kanüli viiakse veeni ClosureFast kateeter soovitud veeniosasse. Evc on kasutusel viimase põlvkonna covidien Closurerfg generator. Kui veen on suletud, ClosureFast kateeter eemaldatakse. (Konverentsi pikemat ülevaadet saab lugeda lehelt. Estonian vein Clinic lähtub oma tös rahvusvahelistest standarditest ja ravijuhenditest, pakkudes vaid kõige uuemat ja tõendatud veenilaiendite käsitlust. Buduaari foorum - rase, rahvuslill aga päevad käivad edasi Arhiiv reklaam ja partnerlus. Ausalt öeldes on neid minu masti häid blogisid (mitte. Emakasisene hormoonspiraal Mirena, peetakse üheks kõige populaarsem, sest see on mõeldud rohkem kui 20 aastat erinevates maailma riikides. A avaldatud uurimuses selgus, et paikselt pealekantuna toimis mesi efektiivsemalt kui herpese ravim zovirax (toimeaine atsikloviir ja ühikute seda nii labiaalse (suu-huule) sõnaraamat kui genitaalherpese haiguskollete puhul. Bormida asub loode-, itaalias, liguurias 420 meetri kõrgusel merepinnast. B) Itaalias : (i) üksikisiku tulumaks (limposta sul reddito delle persone fisiche (ii) ettevõtte tulumaks (limposta sul reddito delle persone giuridiche (iii) kohalik. Estonian vein Clinic pakub oma patsientidele kõige kaasaegsemat veenihaiguste diagnostikat ja ravi. Meie meeskonda kuuluvad kogenud kirurgid, õed ja assistendid hoolitsevad selle eest, et patsiendid tunneksid end turvaliselt ja mugavalt kogu raviperioodi vältel. Tallinna perearstide seltsi konverents, kuhu olid oodatud pere-, kiirabi-, emo arstid, haigla- ning pereõed ja teised meditsiinitötajad, toimus koostös Erakorralise meditsiini Arstide seltsiga. Eesti pangad näiteks nii väikseid summasid üldse ei laenagi. Ahja, jõgi : Buss moovit Ahja Ahja jogi Aja akhya akhya-yygi aya reka akhya. Arteri test: mõnus soolane suutäis, kök - - sõbranna 1.a taara vastuvõtt, ladustamine. Argooni balloon (1L) patmar Carmen Catering i juhina luban, et teeme kõik endast sõltuva, et iga pidu olgu see siis kodune väike aiapidu või suur pidulik erilahendusi vajav vastuvõtt. Choisissez l'exercice que vous pr f rez faire, en faisant d rouler le menu. Can we get up, and take a ride? Eesti kaupade nomenklatuuri ning tolliseaduse ja teiste seaduste alusel kehtestatud nomenklatuuride haldamise ja pidamise kord. Batuudikeskus up on lõuna-eesti suurim mängumaa, kutsudes hüppama nii noori kui ka vanemaid lapsi koos sõprade ja vanematega. 272 Bath Street, Glasgow, G2 4jr, scotland,. Beebid Madratsid ja voodid (88) Foto ja video. English Estonian dictionary translator is a english to Estonian translation app free for. A phonetic Dictionary of the Englisg Language Ceqaze , Fri, February, 16, 2018 Elupuu heki istutamine taimed. D couverte des secteurs d'activit s, toutes les formations du cap au bac 5 en r gion Bretagne. Boks ( pargitud veisenahk ) bokser : bokserid : boksiit : bola (nör kividega otstes : bol evikud : bol eviseerida : bol evism : bol evistlik : bol evistlik ; bol evik. Poqibefu , Fri, February, 16, 2018 (Pilte uuendatud augustis 2014.) On ju lihtsalt lapsemäng pildistada näiteks. Ei ole vaja arvuti ekspert, ühe klõpsuga saate märata need kõik. Ehkki varem on emakavälise raseduse tekkimise riskiga seostatud ka emakasisest rasedusvastast vahendit vaskspiraali, tõi part uuringutele viidates välja. Uconi , Fri, February, 16, 2018 3 d visualiseerimine ja modelleerimine 3 d teenused digital, tallinn, zo0om, webeditor, oracle, video, virtuaaltuurid, panoraamfotod). Asuncionico Espacio idesa, asuncion Paraguay bfm white Trucker tee bfm white Trucker tee.00. Ehituse abc on vanim ja kogenuim ehitusmaterjalide jae- ja hulgimügikett Eestis. Xafymame , Fri, February, 16, 2018 Ei otse koju läe kui käes on palgapäev, vaid sätin sammud linna poole. Aga mis kõige tähtsam, see vähendab kontsentratsioon adrenaliin gu ka alandab. 15 kg kott - 975 kg/alus 260,00 eur/alus 4,00 eur/kott 10,00 eur/alus transport Tallinnast 30 km ümbruses kaup laos. Yxuky , Fri, February, 16, 2018 2 posts published by uido Truija during January 2013. 3-kihiline parkett on värispuidu kihiga laudparkett, kus keskmine ja alumine kiht on tehtud kuusest, männist või paplist.

2018/05/25 18:15:42

http://trivper.tervis.amsterdam/ilu/963ba93142.html

mC4

auto24.ee - Foorum » Sõiduki ostu finantseerimine » Kasutusrendis oleva auto müümine Avaleht » Foorum » Sõiduki ostu finantseerimine » Kasutusrendis oleva auto müümine TEEMA: KASUTUSRENDIS OLEVA AUTO MÜÜMINE Kasutusrendis oleva auto müümine Soovin finantsalaselt end harida ning seega on mul küsimus selle kohta, kuidas käib kasutusrendis oleva auto müümine? Tean, et seal on komponendid nimega: * jääkväärtus; * turuväärtus; * ostuhind (oletame, et see on liisingu jääkväärtusest suurem); * käibemaks 20%. Aga mul puudub arusaam, kuidas need kõik omavahel kokku mängivad. Oletame, et minu auto eraisiku kasutusrendi jääkväärtus on 18 000€ ja soovin autot müüa. Leian eraisikust ostja, kes soovib seda osta 22 000€ eest. 1) Kuidas sellise stsenaariumi korral need ülalnimetatud komponendid kokku mängima hakkavad? 2) Kas mulle jääb jääkväärtuse ja ostuhinna vahe 3000€ kätte või jääb mulle kätte vähem (käibemaks?) 3) Kui "turuväärtuse" ja minu ja ostja vahel kokkulepitud hinna vahel on erinevus, kuidas siis asjad käivad? Eriti kui ostja soovib omakorda selle auto ostu panga finantseerida? 4) Kokkuvõttes, kuidas on mul kõige kasumlikum sellisel juhul autot müüa? Lugesin Accelerista artiklit (https://www.accelerista.com/abc/tarkusetera/autovahetuse-er iparad/), kus olid sees sellised ebamäärased lõigud: >Igal juhul on paar asja, mida peaks olemasolevat sõidukit müües meeles pidama. Liisingut lõpetama hakates on mõistlik märkida iseennast välja ostjaks. Seda juhul kui tekib n-ö vaheraha liisingu jäägi ja sõiduki eest pakutava summa vahel. >Oht on kaotada 20% käibemaksu, sest Eesti seadused on selles osas täpselt sõnastatud. Kui auto ostetakse käibemaksuta, on selle hilisemal müümisel liisingusse vajalik käibemaks lisada. Kust see 20% käibemaks "kaduma läheb"? Muudetud 26.5.20 10:53 Re: Kasutusrendis oleva auto müümine Eraisikust müüja ja ostja: Müüja maksab pangale jääkväärtuse 18k€ (15k€+käibemaks), ostja maksab müüjale täissumma 22k€ Turuväärtus ei puutu liisingu lõpetamise üldse asjasse! PS 18k€ ja 22k€ vahe on tegelikult 4k€ :-) Kui nüüd uus omanik soovib uuesti sõidukit liisida, siis pank üldjuhul ei aktsepteeri maksegraafikut/sissemakse suurust/jääkväärtust, kus tema osalus oleks > kui on sõiduki turuväärtus. Ehk siis kui sõiduki turuväärtus (a24 sarnaste sõidukite pakkumised) on näiteks 20k€, siis peab 1. sissemakse suurus olema >2k€, AGA pangad on erinevad. Aitäh vastuse eest. Vahe muidugi 4000€, my bad. Lisaküsimus – mis siis kui müüja on vaene ja tal ei ole võimalik auto jääkväärtust pangale välja maksta? Kas saan õigesti aru, et siis jääb üle 2 varianti: 1) Ostja (või tema pank/liisingupakkuja) tasub müüja pangale ostuhinna 22 000€ (sh KM), sellega saab tasutuks jääkväärtus 18 000€ (sh KM) ning pank kannab jääkväärtuse ja ostuhinna vahe müüjale, loomulikult ilma käibemaksuta (4000 - KM = 3333 €). See ongi vast see koht, kus jääkväärtuse ja ostuhinna vahest läheb käibemaks (666 €) müüja jaoks kaduma? 2) Ostja tasub ostuhinna müüja pangaarvele, müüja ostab auto pangalt välja ja seejärel müüb edasi ostjale. Käibemaks kaduma ei lähe, aga saab toimida vist ainult juhul kui ostja ostab auto otse välja. Muudetud 26.5.20 12:55 Ära mõtle üle :-) https://www.seb.ee/foorum/auto/kuidas-kaib-eraisikult-auto-o stmine-liisinguga https://www.seb.ee/foorum/auto/kuidas-liisinguautot-muua-voi -vahetada Muudetud 26.5.20 13:14 Miks peab kõik nii keeruline olema? Ostad auto pangalt välja ja müüd kohe edasi kui kindel ostja olemas. On ikkagi keeruline (registreerimata) Aga kui kasutusrentnikul pole raha? Ostja ei anna raha inimesele kes pole auto omanik. JNd15 (registreerimata) Siis teeb pank ostjale arve ja ostja tasub otse pangale. Sellisel juhul maksab pank müüjale vahe. Pank võib teha ka jääkväärtusega arve ostjale ja ostja tasub vahesumma otse müüjale. Sellised asjad võiks muidugi enne lepingule alla kirjutamist endale selgeks teha. Kuna selline müük ei ole liisingule midagi erilist ja uut, oleks kõige lihtsam võtta ühendust oma liisingfirmaga. Usun, et nad pakuvad välja töötava skeemi, ilma igasuguse leiutamiseta. Ühtlasi võiksid uurida ka selle kohta, kas ja millised kulud kaasnevad sellega, kui sa ennetähtaegselt tahad lepingut lõpetada. Uruguay (registreerimata) Kui sul lepingul jääkväärtus 18000, siis sinna läheb käibekas otsa ehk 18000+3600=21600 See on summa mis pead pangale maksma. Kui Ost-müük käib läbi panga nii, et Ostja tasub 22000, siis pank võtab sealt vahest ehk 400 eurolt veel omakorda tuluka maha ja ülejäägi kannab sulle. Kui aga on tegu nii, et sul laen oli võetud näiteks Danskest mis nüüd on Luminor, siis Sellist toimingut ei saa teha. Nemad väljastavad ainult arve kas siis ostjale või müüjale täpselt sellele mis on hetkeline jääkväärtus+km. kui mitu korda nad seda käibemaksu võtavad.tundub justkui iga liigutuse pealt Käibekas käib ikka ühe korra vaid. Ja endale tuleb selgeks teha, kas jääk on juba käibega või lisandub jäägile. Siis saad alles mingeid vaherahasid jms arvutada. Aga üldiselt läbi panga on lihtne, kui müüjal pole vahendeid, et auto enne välja osta. mis tähendab,endale selgeks teha! eraisik ostab ju alati koos käibega.kuidas saab käibega ostetud autole veel mingit käivet juurde arvutada Eestis ei saa, aga paistab et Uruguay käibemaks käitub teistmoodi :-) Üldiselt on jääk ilma KM (kui ei ole lõpparvel teisiti välja toodud).Seal on siis ühel real jääk ja teisel real KM, kolmandal real lõppsumma. Asi on lihtne. Maksad ise jäägi ära pangale ja müüd edasi. Summade erinevus jääb sulle. Kui endal pole raha väljaostmiseks, siis mina olen ostnud näiteks ka nii, et müüja võtab lõpparve pangast, mina teen pangale ülekande jäägi osas (selgituses on arve nr; lepingu nr; viitenumber; võib olla ka kliendi nimi, kelle eest tasutakse) ning kokkulepitud summa erinevuse kannan müüjale otse kontole. Nii lihtne see ongi. Kõike seda võib teha ka vabalt päikese käes pargipingil kui julgust on. Eks muidugi mõni nüüd võib hakata siin kiibitsema, et jääk on väiksem kui müügihind, aga see teema on teine lugu ja ei puutu üldse asjasse. Vb tegi esimene omanik suure sissemakse ja sellest ka jääk erinev. Rääkides summadest. Müüja müüs masinat, mina leidsin selle endale sobivana. Kokku leppisime hinnas 14100€. Müüjal polnud võimalust liisingust välja osta. Mina liisingut aga ei tahtnud. Võttis Swedist arve oma nimele. Mina maksin jäägi 12477 € pangale kohe seal samas, teise ülekande tegin müüjale 1623 €, ning helistasime kohe liisingusse, et pank paneks märke juurde, et ARKs saaks vormistada. Vormistasime kohe seal samas ka auto minu nimele ümber ja reg.tunnistus saabus postiga paar päeva hiljem. Ei midagi keerulise. E-riik. Igaks juhuks samal ajal vestlesime ka liisingu ja ARKs vormistamise ajal MNT ameti esindajaga telefonitsi. Kõik abistasid väga hästi ja seda isegi reedel kell pool 5.

2020/08/09 04:58:25

https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=171447&last_page=1

mC4

SAJA LUGU – ühe rahva lugu - Häppening SAJA LUGU – ühe rahva lugu Kaisa Tooming aprill 24, 2018 ArvustusMuusika Eelmisel reedel andis Jazzkaarele avastardi eepiline suurteos "Saja lugu". Veidi üle tunni kestnud heli ja pildiruumi täitsid Kaupo Kikkase poolt loodud videorežii, Erki Pärnoja helimaailm, Jaak Printsi poolt läbimõeldud lavastuslik lahendus ning Laur Kaunissaare käe all valminud dramaturgiline raamistik. Erakordseks tegi teose integreeritus läbi erinevate meediumite. Lisaks pildile ja helile anti välja ka EV100 kingitusena mõeldud raamat "Saja lugu", millest võib leida kõigi videos ja kohapeal nähtud 100 inimese lood. Loomekombinatsioonide harmoonilises üheshingamises liigutati hinge. Sügavuti! Aga mida tegelikult pealtvaatajad kogesid, kuidas loomelennuga suhestusid? Toome teieni subjektiivsusega immutatud järelkaja. Oma improvisatoorses ja toores aususes. Noblessneri sadamalinnakus on tajuda saginat. Inimgrupid liikumas ühes suunas, eesmärgistatult. Jah, sündmuse algusel on sümbolistlikult palju ühist lavateose läbiva ideega. Eestluse, eestlase koondportree ja liikumisega ühises suunas. "Ta on su kõrval, ligemal kui võiks arvata ja kui oleks mugav." – Laur Kaunissaare, "Sein" Jõuan kontsertpaika. Mind tervitab ajast puretud nostalgiahõnguline ruum, mis on vaheseinaga jaotatud kaheks. Kas juhuslik kokkusattumus või teadlikult päevakajaline duaalne läbilõige?! Heidan mõtte kõrvale ja asun otsima vihjeid juba peagi kogetavast. Tribüünide kõrgeimalt astmelt leian muusikalise kollektiivi, mis hakkab kohapeal saatma videorežiid helis. Naeratan, ah, selline tunne oligi enne 30ndaid, kui kinoekraanidel näidatavaid filme saatis kohapealne live-muusika. Festivali avavad Jazzkaare patrooni ja imetlusväärse Anne Ermi sõnad, millele järgneb pingestatud vaikus. Ootusärevus kasvab. Esimesed heliread avavad õhtu ning tajun Pärnoja muusikale omast ärkamist. Esimesed looduskaadrid toetavad emotsioone. Instrumentaalmuusikasse saabub sireenilik vokaal. Külmavärin. Jah, Anna Põldvee liitub selle muusikalise rännakuga ühes Remmeli klaverimänguga. Nii kaongi pildi ja heli kooskõlasse. Õhtu domineeriv narraator Muusikast kujuneb õhtu läbiv kandja. Narraator, mis pakub palju emotsionaalseid tõuse ja langusi. Erki Pärnojale omaselt täidetakse ruum minimalistlik-põhjamaise helimaastikuga. Kõlab tuttavlik terav ja metalne single-coiline kitarrisaund läbi mitme kajapedaali. Trummid annavad videopildile hea rütmi ja rõhutavad olulisi kaadreid, justkui sümboliseerides liikumist. Sänni Noormetsa viiulimäng ning toetav vokaal annavad dimensiooni kitarrile ja bassile. Melanhoolia seguneb lootusrikkusega. Viimane tundub vägagi hästi kirjeldavat eesti rahva lugu. Rohkem kui tunni vältel vahelduvad erinevad lood, mis sulanduvad ühtseks musikaalseks tervikuks. Leian korduvalt ennast kinnisilmi kuulatamast ning kadumas helirännakusse. Kuigi "Saja loo" tuntavaimaks tunnete katalüsaatoriks tundub olevat muusika, on pilt oluline sisu edasikandja. Video ning 100 eesti inimese lood seovad erinevad meediumid võimsaks tervikuks – need annavad konteksti ja sügavamat tähendust kuulatavale. Kusagil koputatakse ühe rahva kollektiivteadvusele ja tuuakse mind lähemale… Sinule. "Ta seisab su kõrval, kui ollakse ühes nagu mesilased…" Videorännak teise inimeseni Seinal kulgevad tableau vivant stiilis liikuvad pildid, mis on Kaupo Kikkase käekirjale omaselt minimalistlikud. Pildikeele alustaladeks on Eestimaa suurim rikkus: inimesed, mets ja meri. Läbi 100 inimese loo ja pilgu laotub minu silme ees lahti Eesti 100 aasta ajalugu. Iga inimest on portreteeritud enamasti eraldi, kuid nende perfektsete kadreeringute kõrvutamine koos kaunite üleminekutega loovad hinge puudutavaid seoseid. Juba etenduse alguses saan aru, et midagi erilist hakkab toimuma, kuid millisele rännakule mind tegelikult viiakse, ei oska ette kujutadagi. Videograafika suurepärane kvaliteet suurendab realistlikkuse mõõdet. Kortsud vanaemade-vanaisade nägudel ja kätel on mõjusad, sümboliseerides eestlaste töökust, vaeva ja õnnestumisi. Tunnen, kuidas rinnus hakkab pitsitama. Kuidas väljendada muret ja südamevalu? Kuidas on võimalik, et helk taadi silmis ütleb nii tohutult palju, et hinges hakkab raske, või et muretu säde plikatirtsu näos annab nii palju energiat – hing hakkab helisema ja naeratus tuleb näole. Kaupo Kikkas on loonud videorežii 360-kraadistest emotsioonidest, tunni jooksul kogen tundeid rõõmust pisarateni. Ühe katkendina avaneb hetk sõjaaegse Eesti ajaloost. Mehed sammuvad tühjal väljal, kogunevad ühte punkti ja lahkuvad, jättes maha pikad melanhoolsed varjud. Naised silmitsevad seda valu kõrvalt. Mul tekivad külmavärinad. See kõik on nii ehe. Kainestavalt mõjub ka hetk, kui vanahärra, kes arvatavasti on näinud oma silmaga nii sõda kui ka rahu, vaatab tagasiulatuva pilguga aukartust äratavale merele. Ta silmis on näha läbielamisi, kuid ka rahu. "Taipamine heljub õhus ja müsteerium ei kao kuhugi: teine inimene." Minu silme ees sillerdab meri, rändan mõtetes eestluse ja Eestimaa radadele. Ühel hetkel jõuan taipamisele, et video on jõudnud siia samasse, Noblessneri sadamalinnakusse. Tean ju mis nüüd saama hakkab, aga pole kindel, kas olen selleks valmis. Hetk hingetõmbeks. Noblessneri angaari uks hakkab lahti veerema. Murdosasekundi jooksul võidab mu tähelepanu meri, järgmisel hetkel näen inimesi. Need 100 inimest, 100 "teist inimest", seisavad mu ees. Nii kaugel, kuid nii lähedal. See on isiklik, kaunis ja liigutav. Aitäh avamast. Iseennast, pealtvaatajaid ja ühe rahva lugu. Oleme teineteisele lähemal, kui arvame. Rohkem infot "Saja loo" programmist, ettevalmistustest ja sündmustest leiad kodulehelt, Facebookist ja Instagramist. "Saja loo" koosseis: Jaak Prints – lavastaja; Kaupo Kikkas – fotograaf; Laur Kaunissaare – dramaturg; Erki Pärnoja – helilooja, kitarrid; Joel-Rasmus Remmel – klaver; Sander Mölder – elektroonika, tšello; Peedu Kass – kontrabass; Kristjan Kallas – trummid, löökpillid; Anna Põldvee – vokaal; Sänni Noormets – vokaal, viiul; Meelis Vind – klarnet, bassklarnet; Johannes Kiik – tromboon; Keio Vutt – saksofon.

2022/01/27 04:56:49

https://anditshappening.ee/saja-lugu-uhe-rahva-lugu/

mC4

Kuidas ravida lihaste müosiiti: ravimid, folk õiguskaitsevahendid ja toitumine? - Myositis - 2020 Iga inimene oma elus ühel või teisel viisil seisab silmitsi erinevate valudega, mis on kõigile võrdselt ebameeldivad. Kuid ilma valuta ei saanud meie keha normaalselt töötada, sest valu tõttu kahjustatud orel annab meile teada rikkumistest, mis tuleb kindlaks määrata. Kui me tunneme valu lihastes, on see tõenäoliselt märk kudede põletikulisest protsessist. Myositis on lihaskoe haigus, mis on põletikuline, traumaatiline, krooniline looduses ja millega kaasnevad valulikud tunded ja nõrkus kogu kehas. Kõige sagedamini esineb haigus kaela, selja, õlgade, inimese rinnus. Müosiidi tüübid, sõltuvalt selle põhjusest Sõltuvalt esinemise põhjusest eristatakse järgmist tüüpi müosiiti: Parasiitide müosiit - lihaskoe mõjutavad parasiidid. Kehatemperatuuri tõus, valu kõigis kahjustatud lihaste osades (ülemine ja alumine jäseme - vasika lihased, lihaselised lihased, rindkere, keel, mandibulaarsed lihased). Traumaatiline müosiit - tekib vigastuse, liigeste suurte koormuste tagajärjel, mille tagajärjeks on lihaskiudude kahjustumine ja verejooks või põletikuline protsess. Selle haiguse tunnused on palavik, lihaste turse, kahjustatud lihaste nõrkus. Äge nakkuslik müosiit on haigus, mille puhul esineb edusamme pärast mitmesuguste viirusinfektsioonide kannatamist. Peamised ilmingud on valulikud lihasvalud, kõhulahtisus, kehakaalu langus. Dermatomüosiit - naha, kapillaaride, lihaskoe ja siseorganite lüüasaamine. Põletikulise protsessi tulemusena suureneb jäsemete lihaste nõrkus, kael, suureneb komplikatsioonide korral võime iseseisvalt liikuda ja teha lihtsaid toiminguid. Juveniilne dermatomüosiit - see müosiidi vorm lastel esineb üsna sageli, millega kaasneb palavik, halb enesetunne ja ägeda vormi nõrkus. Krooniline müosiit - põletik pärast ravi lõppu ei ole täielikult kõrvaldatud, see ilmneb sümptomite aeglase ilminguga ja võib tekkida ebasoodsate tegurite (väsimus, hüpotermia jne) tagajärjel. Äge müosiit on valu ja põletiku järsk algus pärast vigastust või lihaste rasket koormust. Lokaalne müosiit - ühe lihase põletikulise protsessi areng. On tugev valu, millel on kahjustatud piirkonna surve ja liikumine. Pideva pingeseisundi tõttu on liigeste ja jäsemete liikuvus piiratud. Polümüosiit on lihasgrupi kahjustus, kus esineb lihasvalu, mille tugevus suureneb näiteks nimme- ja õlalihastes. On ka luustav müosiit, see on üsna haruldane, ilmneb pärast vigastusi, lihaste kahjustusi või kaasasündinud pärilikku olemust. Sümptomid - valu, turse, naha punetus. katarraalsed haigused, infektsioonid; kudede kahjustused; Sageli võib pärast nakkushaiguse ülekandumist esineda haigus. Hüpotermia, vigastus, suur füüsiline pingutus, mürgistus mürgisusega võivad samuti haigust esile kutsuda. Patsiendi esialgne uurimine arsti poolt ja uuringu tulemuste koostamine võimaldab kinnitada või ümber lükata lihaste põletiku olemasolu. Mõjutatud piirkonnas tehtud vereseerumite uurimine täiendab algset teavet. Diagnostiliste meetmete järjestus võimaldab teil tuvastada põletikulise protsessi olemasolu, jaotuspiirkonda, kahjustuse ulatust, moodustumise põhjust. Õige diagnoosi tegemiseks on vaja läbi viia teatud tüüpi uuringuid: vereanalüüs, mis näitab, kui kiiresti erütrotsüüdid settivad; elektromüograafia võimaldab teil tuvastada haigusseisundi haiguspiirkonnas, kus on närvikiud; kompuutertomograafia võimaldab avastada müosiidi luustumise märke varases staadiumis; Diagnostilisi tulemusi kasutatakse müosiidi tüübi ja kvaliteedi ravi määramiseks. Mida arst ravib müosiiti? Haiguse ravi teostaval arstil võib olla erinev pädevus - see kõik sõltub müosiidi lokaliseerimisest. Myosiiti saab ravida terapeut, traumatoloog, neuropatoloog, ortopeed või kirurg. Valu esimestel ilmingutel peate võtma ühendust reumatoloogi või terapeutiga, kes pärast esmase uuringu läbiviimist on võimeline pöörduma diagnoosi ja ravi spetsialisti poole. Tüsistuste vältimiseks on vaja alustada ravi arsti järelevalve all kohe pärast diagnoosi kinnitamist. Narkomaaniaravi määrab arst, et kõrvaldada sümptomid ja põletikuline protsess. Haiguse raviks võib välja kirjutada erinevate ravimirühmade ravimid: NSAID-rühma preparaadid tablettides (Nimesulide, Ibuprofeen, Movalis, Peroksikaam jne). Mittesteroidsed süstepreparaadid (Meloxicam, Diclofenac, Mydocalm). Salvid (Turpentiini salv, Traumel C, Dolaren-gel, Rostiran jne). Füsioteraapia müosiidi korral taastab lihaste kontraktsiooni ja suurendab oluliselt vereringet. Põletatud ala soojenemine ja pakendamine. Manuaalteraapia - meetodite kogum, viiakse läbi statistilise pinge, lihaste venitamise, mille peamine eesmärk on haiguse diagnoosimine ja ravi. Massaaž - normaliseerib vereringet, leevendab lihaste valu, kõrvaldab turse. Sellise ravi peamine eesmärk on alustada taastumisprotsessi, et alustada kõikide jäsemete tööd. Massaaž viiakse läbi kasvava mõjuga, kasutades soojusprotseduuri, mis võimaldab teil täielikult põletatud lihaseid lõdvestada. Magnetoteraapia on efektiivne ravimeetod, mis vähendab lihaste nõrkust, põletikku, naha punetust, parandab vereringet, suurendab immuunsust ja vähendab valu pärast esimest protseduuri - arsti määratud ravi saab tugevdada magnetvälja abil. Sageli kasutatakse sellist ravimit nagu Almag-01, see leevendab turset, stabiliseerib ainevahetusprotsesse, vähendab põletikku. Elektromagnetväljaga ravimiseks on vastunäidustused - haiguse mädane vorm. Füsioteraapia ei ole spetsiifiline rehabilitatsiooniravi, mis koosneb füüsilistest harjutustest (sport, mängud, võimlemine), taastades füsioloogilise ja psühholoogilise tervise. Pärast treeningteraapiat on olulisi parandusi: liikuvus jäsemetes, liigestes paraneb; aktiveeritakse verevarustus ja üldine hemodünaamika; turse väheneb ja valu väheneb. Rahva ravimeid võib kasutada ka müosiidi raviks, kombineerides arsti poolt määratud ravimitega. Koduse ravi põhimõtteks on hoida soojust kahjustatud piirkonnas soojendavate salvide abil, massaaži kasutades eeterlikke õlisid. Tõhus ja tõestatud traditsioonilise meditsiini retseptid: Elixir horsetailist. 4 tl. võid segada 1 tl. horsetail pulber, saadud segu tuleks hõõruda mõjutatud ala liigest või tagasi. Kapsaslehtede tihendamine. Kaks hapukapsast puistavad sooda ja lisavad valusale kohale. Salv kehast. Või (1 tl) segatud ¼ lusikaga bodyagi. Hõõruge enne magamaminekut soojust. Tõukurite kokkusurumine. Koormiku lehed põlevad keeva veega ja kinnituvad lihaste kahjustatud alale. Kartuli retsept. Keeda kartulid nende vormirõivastes, puderites ja asetage kaelale või seljale. Infusiooni adonis. 2 tl hakitud maitsetaimi vala keeva veega (200 ml), tüve ja nõuavad tund aega. Joo kolm korda päevas supilusikatäis. See infusioon vähendab oluliselt valu. Müosiit lastel, sageli täiskasvanutel, tekib vigastuste tagajärjel pärast hüpotermiat ja möödunud nakkushaigusi. Haigus nõrgendab lihaste kontraktiilset funktsiooni, vereringet. Valutavat valu kahjustatud elundi piirkonnas. Laps määrab lapse põletiku peatamiseks ja valu vähendamiseks: Põletikuvastased ravimid (eelistavad Nurofenu, Diclofenac). Hormoonid on ette nähtud, kui vanemad alustasid haigust ja pöördusid spetsialisti poole. Haiguse parasiitmüosiidi ja infektsioosse antibiootikumi jaoks on ette nähtud anthelmintikum. Immunosupressorite ja glükokortikosteroidide kasutamine, kui haigus on tekkinud autoimmuunhaiguste poolt. Müosiidi ravi lastel toimub ka füsioteraapia abil: Myositis raseduse ajal Rasedate müosiit on tõeline väljakutse. Põletikuline protsess võib häirida ühe või mitme lihase aktiivsust, mis on selles asendis eriti raske. Füsioloogiline - toimub seljaaju lihaste koormuse tõttu. Ei vaja ravi, kaob pärast manustamist. Põhjused - kehakaalu tõus, hormooni toime, emaka kasv. Patoloogiline - ilmub siseorganite haiguste taustal. Rasedatele naistele ei ole kõik ravimid ohutud, arst peab neid välja kirjutama ja rangelt kinni pidama praegusest tähtajast (trimestril). Ilma terviseriskita võite kasutada dr ema salvi, mis sisaldab ainult looduslikke koostisosi. Lubatud on ainult üks ravim - paratsetomool. Kui lihaskrambid põhjustavad rasedatele ebamugavusi, on lubatud No-shpu. Haiguse tõenäosuse vähendamiseks raseduse ajal on vaja rakendada ennetavaid meetmeid: Vältige kaalutõusu ootamatuid muutusi. Purulentne müosiit on kõige ohtlikum haigus, enesehooldus on keelatud, eriti salvide kasutamine. Myositis häirib tõsiselt lihaste, elundite ja elukvaliteedi normaalset toimimist. ebamugavustunnet kahjustatud piirkonna piirkonnas; Purulentse müosiidi põhjused on: Vajalik on õigeaegne diagnostika: MRI, ultraheli, elektromüograafia, analüüsid. Purulentse müosiidi raviks on ette nähtud antibiootikumid, antipüreetikumid ja valu leevendajad. Toitumine lihaste müosiidi korral Kahjulike ainete kogunemine lihastesse võib neutraliseerida mitmeid vitamiine (A, C, E). Sel põhjusel peaks igapäevane toitumine sisaldama järgmist: Salatid (paprika, tomatid, rohelised salatilehed). Kaste salatile köögivilja- või oliiviõli kujul. Vitamiinirikkad puuviljad, nagu kiivi, mandariinid, ploomid, apelsinid, õunad (soovitavalt roheline, magus ja hapu). Lisage salitsülaatidega rikas toit, andes vilja põletikuvastase toime. Porgandid, kartulid, peet peaksid menüüs olema iga päev. Vaarika lehtede, pojengi, soo lehmade puljongid toovad ainult kasu. Iga päev kuni 300 grammi merekala, keetmise meetod ei ole oluline ja keedetud ja hautatud teevad. Päeva jooksul on soovitatav kasutada kuni kaks liitrit vedelikku (vesi, kompotid, roheline tee, roosipähkli pulber, jõhvikamahl, jõhvikad, virsik, granaatõunamahl). Spasmid esinevad mistahes müosiidi vormis. Krampide üks põhjus võib olla teatud ainete puudus: magneesium (sisaldub teraviljas, teraviljas, murakates, kaunviljades); kaltsium (kääritatud piimas, piimatoodetes, küüslaugus, kapsas, petersell, seller); tsink (leitud maksa, juustu, liha, kanamuna, kõrvitsaga). Igasuguse müosiidi vormis on patsiendile ette nähtud puhkus (mõnikord voodit). Antibiootikume tuleb määrata, kui haigus on nakatumise taustal esinenud. Purulentse müosiidi avastamiseks võib määrata kirurgilise sekkumise. Igasuguse müosiidi kasutamiseks on vaja põletikuvastaseid ravimeid. Salvi eesmärk on kahjustuse kohalikule piirkonnale tüüpiline. Meditsiiniline massaaž ja füsioteraapia on vajalik kõigile patsientidele, kes pöörduvad abi saamiseks spetsialistide poole. Müosiidi ilmnemise vältimiseks tuleb erilist tähelepanu pöörata haiguse ennetamisele: Kui istuv töö teeb lihaste harjutusi. Vältige lihaste liigset pingutamist treeningu ajal. Müosiidi esinemist provotseerivaid haigusi ravitakse kiiresti. Osaleda võimlemisega, jalgrattaga, ujumisega. Myositis võib olla erineva päritoluga. Sellest sõltub haiguse kulg ja eduka taastumise meetmed. See haigus on klassifitseeritud näiteks põletike lokaliseerimise ja nende leviku astme järgi. Müosiidi tõhusaks ravimiseks on vaja läbi viia üksikasjalik diagnoosimine ja ravi ravimitega. Kodus saab kasutada traditsioonilise meditsiini meetodeid, vaid ainult põhiravile. Myositis on erineva lokaliseerimisega skeletilihaste põletikuline haigus. Seda patoloogiat iseloomustavad valu sündroomid, lihaskoe vähenemine ja lihaskoe atroofia. Kui kahjustatakse ainult ühte skeleti piirkonda, diagnoositakse lokaalne müosiit. Lihaskude lüüasaamisega räägime polümüosiidist. Sõltuvalt etioloogiast on haiguse tüübid mitmed: 2. Ossifitseerimine. 3. Parasiit. 4. Traumaatiline. Ossifitseeriv mioos - kaltsiumisisaldused lihasstruktuuris ja sidekudes, mis tekivad peamiselt verevalumite, luumurdude tagajärjel. Selline haigus võib olla ka kaasasündinud. Lisaks on kõige raskem ossifitseeriva vormi ravi. Põletikuline haigus võib esineda ägedas staadiumis. Selle aja jooksul on kõige tugevamad valu sümptomid ja teised müosiidi sümptomid. Piisava ravi puudumisel võib tekkida patoloogilise protsessi kroniseerimine ja sellest tulenevalt müosiidi kulgemine perioodiliste ägenemiste korral erinevate provotseerivate tegurite mõjul. Müosiidi diagnoosimisel eristatakse järgmisi põletikuliste lihaste kohti: 1. Kaelapiirkond. Tavaliselt allutatakse hüpotermia ajal põletikulisele protsessile, pikaajaline viibimine ebamugavas staatilises asendis. Haigus avaldub valudes, mis jõuavad pea või õla tagaküljele. Sageli on kaelas pidevalt valulikke valusid, pea võib esineda piiranguid pea liikumisele (keerates, painutades edasi-tagasi, külgedele). Seda patoloogia vormi on lihtne ravida, kuid seda ei tohiks alustada, et mitte tekitada tüsistusi. 2. Tagasi. Reeglina on seljaaju müosiit põletikuliste protsesside, vigastuste tagajärg. Proovimisel on võimalik tuvastada valulikke hülgeid, mis on haiguse fookuses. Õigeaegse ravi puudumisel on haiguse tekkimise võimalus lihasroofiaga kroonilisse staadiumisse. 3. jäsemed. Jalgade lüüasaamisega on patsiendil tõsised liikumisraskused, kuna ilmnevad tugevad tugevad valud. 4. Rinnaõõne. Tavaliselt diagnoositakse neid noortel emadel, sest nad on lapse käes kandmise tõttu tihti ületöötanud. See haiguse vorm mõjutab inimesi, kes on pikka aega tegelenud sama tüüpi tööga, kaasates protsessi pectoral lihaseid. Esimesed sümptomite ilmingud ilmnevad negatiivse teguriga kokkupuutumise päeval. Tavaliselt tekivad hommikul valu ja ebamugavustunne, sest öösel on lihaskuded lõdvestunud, mistõttu ilmuvad nad valu ja valu sündroomi tekkeks. Müosiidi (lokaalne) korral on valu valus ja paikneb vigastuse kohas. See on võimeline tugevnema põletikulise lihase liikumisega. Haiguse järkjärguline progresseerumine suurendab valu intensiivsust. Nakkushaigusega kaasneb patsiendil joobeseisundi tunnused. Nende hulka kuuluvad esilekutsumine, palavik ja nõrkus. Müosiidi korral, mis on põhjustatud nakkuste poolt, ei ole valu olemus nii tugev kui vigastuste puhul. Sageli on haigus segatud külma, mida iseloomustab ka lihasnõrkus. Diagnoosida müosiiti saab ainult arst. Samal ajal peaks ta üksikasjalikult küsima patsiendilt, kuulama tema kaebusi. Müosiiti võib täheldada naha punetus lihaste kahjustuse kohas, lokaalne palavik ja tihendus, mis näitab põletikulist protsessi. Täpne diagnoos määratakse reumaatiliste testide põhjal. Vajadusel viige läbi lihaskoe, ultraheli, MRI, CT, elektromüograafia ja radiograafia biopsia. Standardprotseduurid hõlmavad vere- ja uriinianalüüsi. Müosiidi ravis on äärmiselt oluline kindlaks teha haiguse etioloogia. Kui see tekib nakkuste poolt, määratakse patsiendile antibakteriaalsete ravimite ja anesteetikumide käik. Antibiootikumraviks kasutatavad ravimid valitakse sõltuvalt patogeeni tüübist, milleks võivad olla streptokokid, stafülokokid, E. coli ja teised. Antibiootikume tuleb kombineerida bakteritsiidsete ja sulfanilamiidravimitega. Vajalik võib olla füsioterapeutiline protseduur. Kui põletikuline protsess kulgeb mädanikuga, siis teostatakse kirurgiline ravi: avatakse abstsess, eemaldatakse nekrootiline kude, viiakse läbi ensüümiravi ja paigaldatakse drenaažtoru. Müosiidi luustumise korral ei tohiks ta ise ravida. Sel juhul on patsiendi seisundi leevendamiseks vaja etüleendiamiintetraäädikhappe ja kaltsiumdinaatriumsoola intravenoosset süstimist. Enesehooldus kodus võib olla hüpotermia poolt põhjustatud miosiit. Sellisel juhul peaksite kasutama teatud rühmi narkootikumide ja folk õiguskaitsevahendeid. Haiguse sümptomite pärssimiseks erinevate ravimirühmade ravimitega: MSPVA-d, analgeetikumid ja homöopaatilised salvid ja geelid. Neid toodetakse erinevates farmakoloogilistes vormides. Kõige levinumad: MSPVA-d süstimiseks: 1. Diklofenak. Rakenda 4-5 päeva, 2 korda päevas. Üks annus on 0,075 g. 2. Mydokalm. Kaks korda päevas 0,01 g kohta. 3. Ketorolak. Manustada intramuskulaarselt iga 5 tunni järel 0,01-0,03 g juures. Piirav annus päevas on 0,09 g, eakatel inimestel - 0,06 g. 4. Meloksikaam. Sisestage üks kord päevas 0,015 g kohta pärast 5 päeva möödumist ravimi suukaudsele vormile. 1. Paratsetamool. Täiskasvanutele on annus vahemikus 0,5 kuni 1 g 3 korda päevas, lastele kiirusega 0,06 g kehakaalu kilogrammi kohta, mis jaguneb 3 annuseks. 2. Fenatsetiin. Võtke kolm korda päevas 0,25-0,5 g juures. Maksimaalne annus on 1,5 g päevas. 3. Antipüriin. Võtke 3 korda päevas 0,25-0,5 g kohta. 4. Analg. Annustamine täiskasvanutele - 1-2 tabletti 3 korda päevas, lastele - 4 korda päevas, 0,05 g kehakaalu kilogrammi kohta. 5. Mialgin. Kasutage 3 korda 1 kapslit Suukaudseks manustamiseks mõeldud ravimitel on kõrvaltoimed. Nad kutsuvad esile mao limaskesta haavanduvaid kahjustusi, pikaajalise düspepsia teket. Seetõttu ei tohiks suukaudsete ravimitega ravi kesta kauem kui 7-10 päeva. Lisaks on näidatud annused ja režiimid esitatud ainult teavitamise eesmärgil. Neid tuleb arstiga selgitada, sest need võivad erineda sõltuvalt müosiidi kujust ja staadiumist. See on palju sobivam ravida paiksete ravimitega. Nad ei suuda mõjutada seedetrakti, neil on süsteemne toime. Kuid igal üksikjuhul võivad geelid ja salvid erineda intensiivsusega nahast ja lihastest, nii et annus ja raviskeem võivad erineda. Kõige tavalisemad ravimid on: Lihaste põletikust tingitud valu korral on soovitatav kasutada kuiva soojust. Lihtsaim viis on kompressida keedetud kartulitest või soolast. Kartuleid tuleb keeta, purustada, kangata ja valutavasse piirkonda kinnitada. Soola kasutatakse sama meetodi kohaselt. Pärast soojendava kompressi eemaldamist hõõrutakse keha alkoholi tinktuuriga. Valu leevendamiseks ja põletikulise protsessi leevendamiseks on vaja parandada vereringet ja tagada vigastatud lihaste puhkus. Massaaži kasutatakse vereringe stimuleerimiseks. Selleks piisab kerge hõõrdumise kasutamisest. Efekti suurendamiseks on soovitatav kasutada roosa, kaneeli või lavendliõli, mille järel on vaja haige kohapeal mähkida sooja salliga. Tihendab ja hõõrub: 1. Põletiku leevendamiseks on soovitatav kasutada okaspuude keetmisega kompressi. Selleks on vaja kuusk- või männi nõelu. Puljong on valmistatud purustatud puude harudest, pärast nõelte ja noorte koonuste eemaldamist. Pool tassi toorainet valatakse liitri veega, pannakse madalale tulele ja jäetakse tund aega. Pärast seda jäetakse tööriist üleöö nõudma ja filtreeritakse. Järgmisel päeval kuumutatakse puljong uuesti, lisage kaerahelbed või kliid (1 tl koostisainet 1 tassi puljongile) ja nõudke uuesti 15 minutit. Kuumale kohale kantakse soe kompress, mis on kaetud tsellofaaniga ja tihedalt pakitud. 2. Põletikulises lihases moodustunud piimhappe neutraliseerimiseks on soovitatav kasutada seepi. Selleks lohistage kapsas lehed, puista see soodaga ja kinnitage see haige piirkonda. Tihendamist tuleks soojendada villase salliga. 3. Emakakaela lüüasaamisega õli eemaldatakse. See peaks tegema kompressi. Selleks segage 12 tilka õli soojas vees, leotage see rätikuga, asetage see pea tagaküljele ja keerake see sooja kaelaga. Protseduur peaks toimuma pool tundi. 4. Soojendav salv õunasiidri äädika, kana munakollase ja tl tenttiini söögilusikast. Koostisosad tuleb lihaste põletikulises piirkonnas põhjalikult segada ja enne magamaminekut hõõruda ning seejärel soojendada töödeldud ala villase salliga. 5. Või ja keha salv. Komponendid tuleb segada võrdsetes kogustes ja seejärel rakendada enne magamaminekut. 6. Puljongi paju koor. Te peate võtma 4 spl tooraine, täitke klaas keeva veega ja seisma veevannis 15 minutit. Vedelikus on vaja marli leotada ja kasutada kompressina. 1. Infusiooni adonis. Te peate võtma 2 teelusikatäit maitsetaimi, valama klaasi keeva veega ja nõudma tund aega. Filter peaks olema tarbitud 1 supilusikatäis 3 korda päevas. 2. Puljong Physalis. See peaks võtma 20 värsket või kuivatatud taime vilja. Toorained peavad täitma 0,5 liitrit keevat vett ja keema 15 minutit ning seejärel pingutama. Saadud jook tuleb juua 50 ml enne sööki 3 korda päevas. Ravi tuleb läbi viia kuu aega, pärast mida tuleb võtta 10-päevane paus, seejärel korrata. Jodiidi võib kasutada müosiidi raviks. Selleks tuleb antiseptilises lahuses niisutada vatitampooni ja teha see kahjustatud piirkonnas joodivõrgust. Kui kaela joodi põletikku ei tohiks kilpnäärme piirkonnas kasutada. Traditsioonilise meditsiini tooteid soovitatakse kasutada koos spetsialisti määratud ravimitega. Tuleb meeles pidada, et ebaefektiivne või ebaõige ravi võib põhjustada haiguse üleminekut kroonilisele staadiumile, mille tulemusena ilmub regulaarselt lihaste põletik. Miks selja müosiiti tuleb ravida Selja müosiit on lihaste põletikuline haigus, mis võib esineda erinevate tegurite mõjul. Selle haiguse sümptomid võivad olla erinevad, kuid valu esineb peamiselt kahjustuste piirkonnas. On ka teisi sümptomeid. Liikumise ja tunnete ajal on see parem. Kehatemperatuur on suurenenud. Haigus on tingitud süvistustest või hüpotermiast, lihaste vigastustest või nende kahjustamisest, bakteriaalsetest infektsioonidest, toksilistest kahjustustest. Ka siin saab rääkida autoimmuunsetest kahjustustest, ägedatest viirusinfektsioonidest, pikematest koormustest kehal. Selle haiguse ravimine ei ravi ainult peamist haigust, vaid ka haiguse põhjuse kõrvaldamise. Seetõttu on väga oluline läbida ravikuur spetsialisti järelevalve all. Ta teab täpselt, milliseid tööriistu sa kasutad, saavad igal ajal aidata, kui midagi läheb valesti. Lisaks saab patsiendina pidevalt testida ja jälgida teie tervislikku seisundit pidevalt. Täiskasvanutel on selja müosiidi peamised sümptomid Kõik täiskasvanud seisid vähemalt kord silmitsi selja lihaste põletikuga. See on väga tuttav tunne, kui pärast paari päeva möödumist Dachas, seljavalu või isik ei ole mugav lahti. Selline ebamugavust tekitab selja lihaste põletik. Haiguse peamised sümptomid - see on valu, samas kui valu tunne intensiivistub. Samuti tekib valu intensiivistamine liikumise ajal või ilmastikutingimuste muutumisel. Lisaks on ka teisi sümptomeid. Põletikulist protsessi täiendab lihaste atroofia, keha punetus ja turse, samuti lihasnõrkus. On väga oluline õigeaegselt diagnoosida, siis annab ravi hea tulemuse. Haiguse peamisteks sümptomiteks on: valu, mis intensiivistuvad lihaste puudutamisel või liikumisel; nööride ja sõlmede olemasolu, mis on valusad põletikulised keskpunktid; naha punetus, väikese turse; peavalu ja palaviku olemasolu; patsiendi seisundi halvenemine (see on võimalik juhul, kui puudub piisav ravi). Väga sageli on lapse selja müosiiti võimalik tuvastada ainult nende käitumise vaatamise teel. See on tingitud asjaolust, et väikestel patsientidel on raske rääkida sellest, mis ja kus neil on valu. Lastel on haiguse kohalikud ja ühised sümptomid. Tagasiüldse müosiidi tavalised sümptomid näevad ette valu, palaviku, nõrkuse ja muude üldist mürgistust näitavate tunnuste olemasolu. Kohalikud sümptomid ilmnevad sõltuvalt põletiku asukohast. Kuid sellised sümptomid ei erine, sõltumata selja müosiidi vormist. Sageli on võimalik täheldada esimesi müosiidi märke tagant hommikul pärast näiliselt normaalset eeltingimust. Laps hakkab käituma erinevalt. Ta on omane letargia, ta on naughty, hakkab nutma. Kui üritate positsiooni muuta, hakkab laps rohkem nutma. Väga tihti esineb temperatuuri tõus. Ei ole vajalik viiruse või bakteriaalse infektsiooni olemasolu. Kui arst uurib last, tuvastatakse konkreetse lihasrühma pinge. Mitte ilma spastilise seisundita, terav valu, kui tunnete keha. Sageli on põletikupiirkonna nahapiirkond kuum, punetus. Millised ravimid aitavad täiskasvanuid? Tagasiosa müosiidi ravi täiskasvanutel on suunatud põletikuprotsessi kõrvaldamisele. Samuti on oodata põletiku teket põhjustanud peamise haiguse või teguri ravi. Kui räägime traditsioonilistest vahenditest, siis põletiku leevendamiseks on soovitatav kasutada mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid: Neid tööriistu on parem kasutada süstimistena. Kuid ärge kasutage neid rohkem kui nädal. See võib põhjustada uimastite haavandite teket seedetraktis. Esiteks soovitavad eksperdid mitte anda koormust mõjutatud lihaspiirkonnale. Keha liigutusi tuleks piirata. Samuti on hea mõju erinevatele ravimitele, millel on venotooniline ja angioprotektiivne toime. See ravim võib olla "L-lüsiin". Tänu temale eemaldatakse pehmete kudede turse, kõrvaldatakse põletikuline protsess, väheneb valu sündroom. Kui haigus põhjustab bakteriaalset taimestikku, tuleb kasutada selliseid ravimeid nagu antibiootikumid. Mõnikord ei toimu see ilma operatsioonita, nt. Parasiitide põletiku ravi ennustab antihelmintikumide kasutamist. Kui haigus on autoimmuunse iseloomuga, siis on ravi käigus vaja steroidhormoneid ja immunosupressante. Salvrätikud selja müosiidi ravimisel annavad soojendava efekti ja anesteesivad. Spasmide leevendamiseks ja lihaste soojendamiseks on soovitatav kasutada soojendavaid salve ("Finalgon", "Zostriks", "Apizatron", "Kapsikama"). Neid kasutatakse olukorras, kus haigus põhjustab pikaajalist stressi. Salvi ebaõige kasutamine põhjustab naha nahapõletusi. Põletikku leevendavaid salve võib võtta haiguse erinevate vormide jaoks kohe pärast diagnoosimist. Nad annavad valu leevendust, väldivad turse, võitlevad põletiku kõrvaldamisega. Seetõttu saate kasutada: Millised ravimid aitavad lastel haigust ravida Haiguse ravi lastel tuleb teostada alles pärast seda, kui spetsialist on tuvastanud õige diagnoosi. Ärge mingil juhul ise ravi. See võib põhjustada traagilisi tagajärgi. Kõik on seotud sellega, et ohtlikke haigusi võib peita müosiidi varjus. Kompleks kasutab ravimeid, mis võivad parandada kahjustatud piirkonna verevarustust, võidelda põletiku ja valu vastu. Lihaste põletiku ja valu leevendamiseks on vaja kasutada põletikuvastaseid mittesteroidseid ravimeid. Kui haigusjuht on tähelepanuta jäetud, kasutatakse hormoonipreparaate. Et parandada verevarustust ja leevendada beebi lihaste spastilist seisundit, aitab ravi salvidega, mis neid soojendada (hõõrudes, massaažides, soojendava mõjuga kompressides). Ravi füsioterapeutiliste protseduuridega (UHF, ultraheli ja ravimid) mõjutab ka lapse keha. Müosiidi ravi peab olema individuaalne. Seda saab teha ainult kvalifitseeritud tehnik. Mitte mingil juhul ei tohi ise ravida. Nii saate valu kõrvaldada ja haiguse põhjus jääb märkamata. Seetõttu peab arst kõigepealt tõsiselt uurima. Seega ilmneb haiguse põhjus. Pärast seda saate alustada sobiva ravi määramist. Tavaliselt soovitatakse valuvaigistite kasutamist valu leevendamiseks. Kirjutage ka välja vahendid, mis leevendavad põletikku. Kui müosiit on lokaalne, siis kasutage salvi ja kreeme, millel on koht-ärritav toime. Kui haiguse vorm on liiga terav, siis ei saa patsient ilma vooditeta teha. Seega on mõjutatud lihased puhanud. Haiguse mädane vorm näeb ette operatsiooni. Lisaks soovitas massaaž, füsioteraapia ja füsioteraapia. Lihasvalud on ehk tuttavad peaaegu kõik. Kõige sagedamini määrab lihaste valu valu müosiit, põletikuline haigus, mis esineb nohu, infektsioonide, traumaatiliste, toksiliste ja muude lihaste kiududele avalduvate mõjude korral. Müosiit võib mõjutada mistahes lihasrühmi, seega ei oleks üleliigne selgitada, kas erinevas lokaliseerimises on müosiidi ravis erinevusi. Kaaluge ka müosiidi ravi kodus traditsioonilise meditsiini kasutamisega. Kaela müosiit võib tekkida hüpotermia või nakkushaiguse tõttu. Tüüpiliselt haavad müosiidi lihased pressimisel, pea pööramisel haiget, valu on sagedamini keskendunud emakakaela lülisamba lähedale. Kaela müosiidi ravi võib hõlmata järgmisi seadeid: süsteemne ravi põletiku ja lihasvalu leevendamiseks. Selleks kasutatakse siseseks kasutamiseks mõeldud mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (diklofenak, ibuprofeen, nurofeen jne). Neid vahendeid saab kombineerida B-vitamiinide süstidega: tsüanokobalamiin, püridoksiin, riboflaviin; kohalik ravi hõlmab salvide, kreemide, kompresside ja hõõrumise kasutamist. Kõige sagedamini kasutatavad vahendid on Voltaren, fastum-gel, diclofit ja paljud teised. Mõnikord kasutage meditsiinilisi plaastreid (olfen); Massaažiprotseduurid on tõhus viis lihaste spasmide ja põletikuliste reaktsioonide kõrvaldamiseks. Massaaži liikumised kiirendavad verevoolu, mis aitab kaasa põletikualalt protsessi käigus kogunenud toksiinide väljatõrjumisele. Massaaži saab teha kodus või konsulteerida spetsialistiga; Füsioteraapia meetodid on anesteetikumide kasutamine selle sisestamiseks otse põletikulistesse kudedesse. Seda toimet saab saavutada magnetvälja või elektriliste impulsside mõju rakendamisega. Tagasi Myositise ravi Selja lihaste põletik võib tekkida külma, tuule, süvisega kokkupuute tagajärjel. Kuid eksperdid ei soovita selja müosiidi enesehooldamist: on liiga palju võimalusi, et lihasvalu võib olla põhjustatud nakkuslikust patoloogiast või on seotud seljaaju patoloogiaga. Tagasi müosiidi ravi alustamiseks tuleb arstiga kõigepealt diagnoosida. Alles pärast seda jälgitakse meditsiiniliste protseduuride määramist. Teil võib olla isegi antibiootikume (kui leitakse infektsioon). Lisaks võib vaja minna füsioterapeutilisi protseduure, millele arst teile väljastab. Ravi pärast uuringut võib hõlmata valuvaigisteid, mis kõrvaldavad valu. Hea toime saavutatakse preparaatidel, mis põhinevad vipera või mesilase mürgil (apisartron, viprosal), samuti salv, mis sisaldab kuuma pipra või terpentiini ekstrakti (espol, finalgon). Nimmelihase müosiidi ravi Nimmelihaste põletik tuleb eristada neeruhaigusest (püelonefriit ja urolitiasis), pankreatiidist ja seljaaju osteokondroosist. Seetõttu on enne ravi alustamist vaja diagnoosi täpsustada spetsialistiga. Teil võib tekkida vajadus põhjaliku uurimise järele, mille järel määratakse vajalik ravi. Nimmepiirkonna lihaste müosiidi ägedat perioodi on kergem taluda, kui voodit on täheldatud. Koos sellega võib arst määrata järgmise ravi: analgeetikumid, eriti mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (ibuprofeen, diklofenak); füüsikalised protseduurid (elektrostimuleerivad sessioonid, krüoteraapia); injektsiooni blokaad novokaiini ja adjuvandi, sageli kortikosteroidide hormonaalse ravimi sissetoomise kaudu; manuaalteraapia, massaažiprotseduurid, riistvara lihaste haardumine, refleksoloogia. Rinna müosiidi ravi Rinna müosiidi ravi algab voodikattega, eriti kui patsient on liigutav või kui temperatuur on tõusnud. Kui valu on talumatu, peaks alguses leevendama valuvaigistite ja põletikuvastaste ravimite kasutamist. Seejärel määrake vahendid põletikulise protsessi peamise põhjuse peatamiseks. Valuvaigisteid ja põletikuvastaseid ravimeid võib võtta nii pillides kui ka süstides ning väliste salvide kujul. See leevendab valu ja pingeid lihastes. Põletikulise protsessi põhjus on kõrvaldatud sobivate ravimitega: parasiitne põletik tuleb ravida anthelmintikumidega, nakkusliku põletikuga antibiootikumidega ja müosiidi puhul, mis on tekkinud autoimmuunse patoloogia taustal, on ette nähtud immunosupressandid ja glükokortikoidid. Füüsilised protseduurid - elektroforeesi kasutamine. Nõelravi, ravi mesilastega, leeches. Soojust soovitatakse kannatada saanud piirkonnale, soojendavate salvidega hõõruda, massaažida ja sõtkuda. Rindkere peab olema kaitstud külmumise ja süvendite eest, isegi kui olete ravi müosiidiga juba lõpetanud. Suu müosiidi ravi Nagu kõigi teiste müosiidi vormide puhul, tuleb jalgade müosiidi ravi ravida selle patoloogia ravi ajal, mis võib olla põletikulise protsessi põhjuseks. Jalgade lihaste põletiku peamised tegevused: lihaste rahu loomine: patsient peaks puhkama, võttes mugava asendi, lõõgastades jalgade lihaseid; Ketonaalsete või voltareenide süstimist kasutatakse anesteesiaks, kergetel juhtudel võite võtta pillid või piirata salvidega; välist ravi kasutatakse peaaegu igasugusel põletikul. Reeglina on need mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (espol, dolobeen-geel, diklak-geel) põhinevate salvide ja preparaatide soojenemine; kui müosiit on põhjustatud traumast, kasutavad nad sageli kortikosteroididega novoainset blokaadi; kui puudub tugev turse, rakendage soojus- ja füüsikalisi protseduure; Pärast ägeda protsessi lõppemist on ette nähtud massaaži- ja refleksoloogilised sessioonid. Reie müosiidi ravi Reie müosiiti ravitakse valuvaigistite ja põletikuvastaste ravimitega tablettide või süstidena. Selline töötlemine annab küllaltki kiire mõju, mida toetab ka väliste mõjurite - salvide ja kreemide kasutamine. Sellised ravimid vähendavad pingeid ja lihaskiudude spasme, taastavad kudedes trofismi, leevendavad valu. Kui puusa müosiit on voodipesu säilitamiseks tähtsam kui kunagi varem: lihaseid tuleb puhata ja puhata ning füüsiline pingutus ei muuda seda loomulikult. Veelgi enam, sellises seisundis võib isegi tavaline kõndimine esmalt põhjustada talumatut valu. Kaugelearenenud juhtudel on valu leevendamiseks võimalik mõjutatud lihaspiirkond puhastada novokaiiniga. Sageli, et vabaneda ägeda valu abil, kasutades nõelravi meetodit. See meetod vähendab valu nädala jooksul. Kui müosiit komplitseerib mädane protsess, võib olla vajalik antibiootikumravi ja mõnikord isegi operatsioon. Jalgade müosiidi ravi Jalgade müosiidi ravi kõigepealt vabastab valu. Valu jalgade lihaste põletiku ajal süveneb mitte ainult kõndimise ajal, vaid ka une ajal, rahulikus olekus, samuti ilmastikutingimuste järsku muutumisel. Sääreluu põletikuline protsess võib olla põhjustatud alumise jäseme pikaajaline koormus, mistõttu tuleb kõigepealt tõsta sääreluu koormust ja jäsemete lasta puhata. Järgmisena peaksite kahjustatud piirkonnas kasutama põletikuvastast salvi ja kasutama mõnda mittesteroidset põletikuvastast ravimit. Patsiendid, kes on mingil põhjusel kemikaaliravimite kasutamisel vastunäidustatud, saame soovitada isomeetrilisi lõõgastamisperioode (PIR). See meetod on lihaste ja sidemete venitamine ning see on üks uut tüüpi manuaalne ravi. Kui müosiit on põhjustatud jala vigastusest, siis enamikul juhtudel kaovad valusad sümptomid iseenesest, kui jäsemed on mõneks päevaks täielikult puhastatud. Siiski nõuab tõsine vigastus kohustuslikku ravi, sest lihaskoe kahjustused võivad muutuda nekroosiks. Vasika lihaste müosiidi ravi Mao-lihaste lihaste valu ei ole alati seotud müosiidiga, kõige sagedamini juhtub see pärast pikaajalist ja olulist koormust alamjäsemele: pärast pikki vahemaid sõitmist või jalgrattarajal. Kui arst on kindlaks teinud müosiidi diagnoosi, peate tõenäoliselt ajutiselt keelduma harjutamisest ja stressist jalgadele. Sageli koos põletikuvastase ja valuvaigistava raviga (ketonaalne, diklofenak, nurofeen) kasutab gastrocnemius-lihas müotsiit ka krambivastaseid ravimeid (fenorelaksiin, fenasepaam) ning rakendab ka aktiivselt massaaži ja füüsilisi protseduure. Gastrointestinaalse müosiidi füüsikaline ravi määratakse kolmandast kuni neljanda päevani (arsti äranägemisel). Klassid algavad kergetega, mis järk-järgult suurenevad iga päevaga. Ära unusta lihaseid enne iga treeningut soojeneda ja mitte äkilistel liikumistel. Käte müosiidi ravi Käte müosiidi ravi on sageli keeruline. Kui valu on oluline, aitab akupunktuur hästi: efekt võib olla märgatav esimesest seansist. Pikaajaline protsess on kindlasti olnud pikem. Lihaste elektrostimulatsiooni meetod aitab kaasa lihaskoe kiirele taastumisele ja parandab lokaalset vereringet. Suhteliselt uus meetod müosiidi, farmakopunktsiooni, raviks on muutumas üha populaarsemaks. Selline ravi hõlmab arsti poolt määratud punktide sisseviimist teatud punktidesse. See võib olla vitamiini- või homöopaatilised abiained, biostimulandid jne. Sellise ravi kestus on 2 kuni 15 seanssi, mida peetakse iga päev või 1-3 korda nädalas. Õla müosiidi ravi Õla müosiiti, nagu ka teisi põletikulisi haigusi, ravitakse keeruliste meetoditega: anesteetikumid ja põletikuvastased ravimid, füüsikalised protseduurid ja kineeteraapia. Kineeteraapia on ravi, milles kasutatakse aktiivseid ja passiivseid liikumisi, st mingi terapeutiline võimlemine. Koduses olukorras võib õla müosiidi ravi läbi viia soojendavate salvide ja kreemidega, mida me allpool arutame. Keerukaks kasutamiseks võib ette näha valu ravimeid. Kui õlaliigesed mõjutavad samaaegselt õlalihaseid, on soovitatav kasutada nii looduslikke kondrootoreid kui ka kohalikke massaažiefekte. Lastel diagnoositakse sageli selline patoloogia nagu lihaste põletik. Raskus seisneb selles, et vanemad ei suuda alati õigeaegselt kindlaks teha, mis on lapsele häiriv. Sellega seoses võivad lastearstid määrata ebaõige ravi, mis muidugi ei põhjusta ravi. Lapseeas moodustub müosiit kõige sagedamini hüpotermia tõttu. Näiteks saab laps müosiiti kergesti korjata, esile tõsta või kliimaseadme asukoha lähedal. Mõnikord võib öösel puhkamise ajal tekkida ebamugavusi: voodi suurus ei ole mugav, padi on liiga suur, madrats on liiga pehme ja voodi asub avatud akna kõrval. Lastel on müosiidi ravi võimalik pikendada sel põhjusel, et väike laps ei suuda lihtsalt selgitada, mis teda häirib. Eksperdid soovitavad tungivalt, et isad ja emad jälgiksid lapse seisundit. Kui on märgatav, et laps on mingi mures, peaksite kohe arstiga ühendust võtma. Ärge kiirustage oma laste ravimiseks täiskasvanutele mõeldud ravimeid. See võib kahjustada last. Konsulteerige oma arstiga, ta annab teile nõu oma lapse jaoks kõige tõhusamate ja ohutumate vahenditega. Lapse seisundi leevendamiseks enne arsti saabumist saate kasutada lastele sobivat vahendit, mis koosneb looduslikest koostisosadest - "Dr Mom". Salvi kasutatakse valuliku piirkonna puhtale nahale ja pakitakse sooja salli või salliga kuni 3 korda päevas. Veenduge, et salvi kasutamisel ei satuks lapse silma. Pärast salvi pealekandmist võite kasutada kerget massaaži ilma liigse surve ja sõtkumiseta. Myositise ravi raseduse ajal Tuleb meeles pidada, et kõiki ravimeid ei saa kasutada raseduse ajal. Müosiidi ravi raseduse ajal peaks määrama arst, võttes arvesse raseduse kestust ja ravimi ohutust. Salvi "ohutu ema" kõige ohutum kasutamine. See koosneb looduslikest komponentidest, mis ei mõjuta ebasoodsalt raseduse kulgu ega sündimata last. Nagu mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite puhul, on nende kasutamine raseduse ajal vastunäidustatud. Selliste keelatud ravimite hulka kuuluvad ketorolak, ibuprofeen, nimesulid, diklofenak, samuti analgin, baralgin jne. Ainult mittesteroidsed analgeetilised ja põletikuvastased ravimid, mis on heaks kiidetud raseduse müosiidi raviks, on paratsetamool. Selle ravimi toimeaine võib tungida lootele, kuid ei mõjuta seda ebasoodsalt. Hoolimata sellest, et see ravim on lubatud, ei tohiks seda kuritarvitada ja raske valu sündroomi korral on vaja konsulteerida arstiga. Lihaskrampide puhul ei tohi kasutada silot (drotaveriini). Sellel ravimil on oodatav spasmolüütiline ja analgeetiline toime. Raseduse ajal on keelatud ka salvid, mis sisaldavad maod ja mesilased (apisartron, viprosal), samuti dimexide. Raseduse ajal võib müosiidi raviks ohutult kasutada massaaži ja kuumtöötlust (kuiva soojust). Kroonilise müosiidi ravi Krooniline müosiit on sageli müosiidi ägeda vormi või kroonilise nakkushaiguse tagajärg. Kroonilise müosiidi ravi toimub sagedamini patoloogia ägenemise ajal. Kroonilise müosiidi ravimisel kasutatakse tavaliselt samu abinõusid nagu ägeda müosiidi korral. Rõhk on asetatud ravimitele, mis on vajalikud kroonilise patoloogia algpõhjuste kõrvaldamiseks: need on vahendid kehas nakkuslike, autoimmuunsete või põletikuliste protsesside raviks. Terapeutiliste plaastrite, eriti valuvaigistava põletikuvastase plaastri Nanoplast forte või Olfen kasutamine suurendab sellise ravi efektiivsust. Kroonilise müosiidi ravi täiendab tavaliselt füsioteraapia protseduure, massaaže, terapeutilisi harjutusi ja spetsiaalse dieedi järgimist. Tere tulemast spaasse. Nakkusliku müosiidi ravi Nakkusliku müosiidi ravi tuleb tingimata läbi viia antibakteriaalsete ravimite, anesteetikumide, sageli operatsiooni ja füüsiliste protseduuride abil. Kirurgiline ravi on ette nähtud mädase nakkusliku müosiidi puhul: avatakse abstsess, eemaldatakse nekrootiline kude (piiritlemisvõlli kahjustamata), millele järgneb ensüümiteraapia ja drenaaž. Nakkusliku müosiidi raviprotseduurid peaksid olema kõikehõlmavad. Antibiootikume määratakse sõltuvalt patogeenist, mis võib olla stafülokokk, streptokokid, E. coli jne. Antibiootikume võib kombineerida teiste bakteritsiidsete ravimitega, näiteks sulfa ravimitega. Kohalikult rakendage kuiva soojust. Arenenud juhtude ravimisel on sageli vaja määrata steroide. Pärast ägeda infektsiooni lõpetamist on soovitatav kasutada füsioteraapia harjutusi, massaaži, füsioteraapiat ja balneoteraapiat. Luustuva müosiidi ravi Kahjuks ei põhjusta luustava müosiidi ravi soovitud efekti. Üksikute patsientide seisundit saab leevendada etüleendiamiintetraäädikhappe kaltsium-denatriumsoola vahelduvate intravenoosse süstimise kursuste määramisega. Patoloogia lihtsaid ilminguid ravitakse põletikuvastaste ja antihistamiinide, C- ja B-vitamiinide abil. Raskete juhtude korral, eriti intensiivravi meetodite puhul, kasutage steroidhormone. Selles olukorras eelistatud on prednisoloonil põhinevad ravimid: neil on vähem kõrvaltoimeid, erinevalt teistest steroididest. Võib-olla kasutada hüaluronidaasi. Müosiidi luustumise ravimeetoditega peaks kaasnema põhihaiguse ravi: see võib olla närvisüsteemi vigastuste või patoloogiate ravi. Juhul, kui ossifikaadid mõjutavad tõsiselt funktsionaalsust, kasutatakse neid eemaldamisel (lubja pindade kustutamine). Esiteks, kaaluge müosiidi raviks mõeldud süsteemset ravimit. Need on ravimid sise- ja süstitavaks kasutamiseks. Movalis - kasutatakse alates 15. eluaastast. Päevane annus - mitte üle 15 mg, standard - 7,5 mg; Tselekoksiib - kasutatakse täiskasvanutel 100 mg kaks korda päevas või 200 mg üks kord päevas; Nimesulide - suukaudselt 100 mg kaks korda päevas, võimaluse korral pärast sööki. Päevane annus - maksimaalselt 400 mg; Etorikoksiib - sees, üks kord päevas 60... 120 mg; Ibuprofeen - kasutada 400... 600 mg 2-3 korda päevas, ööpäevane annus - maksimaalselt 2,4 g; Ketanid - 1 tableti sees iga 5 tunni järel. Eakad patsiendid ja neeruhaigusega patsiendid vähendavad annust tahtlikult; Diklofenak - intramuskulaarne süstimine 75 mg kuni 2 korda päevas ägeda müosiidi korral või kroonilise vormi ägenemine. Ravi kestus on 4 kuni 5 päeva; Ketorolak - intramuskulaarne süst 10 kuni 30 mg iga 5 tunni järel. Päevane annus ei tohi täiskasvanutel ületada 90 mg ja eakatel 60 mg; Indometatsiin on suukaudne ravim, mida võetakse pärast sööki. Algannus 25 mg kaks korda päevas, siis võib annust järk-järgult suurendada 100-150 mg-ni kolm korda päevas. Kroonilise müosiidi vormis on soovitatav kasutada indometatsiini (60 mg intramuskulaarselt 1 kuni 2 korda päevas); peroksikam - suukaudselt 10-30 mg üks kord päevas või intramuskulaarselt 20 kuni 40 mg, et leevendada ägeda põletikuperioodi. Valuvaigistav antipüreetikum: Analüüs - suukaudselt manustatud 0,25... 0,5 g kuni 3 korda päevas lastele - 5-10 mg kilogrammi kehakaalu kohta kuni 4 korda päevas. Intramuskulaarselt - kuni 2 ml 50% lahust, lastele 0,2 kuni 0,4 ml 25% lahusest iga 10 kg kehakaalu kohta; antipüriin - suu kaudu 0,25 kuni 0,5 g kuni 3 korda päevas; Miolgin - 1 kuni 2 kapslit kolm korda päevas; Fenatsetiin - 0,25 kuni 0,5 g kuni 3 korda päevas. Maksimaalne ühekordne annus on 0,5 g päevas - mitte üle 1,5 g; paratsetamool - täiskasvanutele on ette nähtud maksimaalselt 0,5-1 g kolm korda päevas, lastele - 60 mg kehakaalu kohta kolmes annuses. Mida peate teadma ülaltoodud ravimite võtmise kohta? Mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid ja analgeetikume ei tohi kasutada kauem kui 7-10 päeva, sest sellised ravimid võivad põhjustada palju kõrvaltoimeid. Üks peamisi komplikatsioone pärast nende sissetoomist võib olla seedetrakti limaskestade kahjustamine. Sellise seisundiga kaasneb düspepsia ja rasketel juhtudel põhjustab see erosive ja haavandeid. Väliselt kasutatavate ravimite puhul salvide kujul on soovimatute tagajärgede oht oluliselt väiksem. Salvid, mis sisaldavad mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid, on võimelised andma toimeaine maksimaalse sisalduse otse manustamiskohas. Samal ajal on negatiivne mõju kehale vähem väljendunud kui suukaudsete ravimite puhul. Selliste salvide puuduste hulgas võib nimetada asjaolu, et ravimi komponentidel on naha pinnalt erineva imendumise aste. Lisaks võib ravim osaliselt jääda riietele või absorbeerida sidemesse. Geelipreparaadid imenduvad kudedesse kvalitatiivsemalt kui salvid, mistõttu nende süsteemne toime on efektiivsem. Traumel C on põletikuvastane, valuvaigistav, immunostimuleeriv ravim. Kasutatakse suhteliselt väikestele nahapiirkondadele. Ravimit hõõrutakse 3 kuni 5 korda päevas. Võib kasutada koos fono - ja elektroforeesiga. Ravi kestus on 2 kuni 4 nädalat. Gevkamen - häiriv ja analgeetiline salv, mida kasutatakse välise hõõrumise jaoks. Kasutage 2-3 g salvi kuni 3 korda päevas. Ravi kestus sõltub põletikulise protsessi vormist ja raskusest. Mefenaat on mittesteroidne põletikuvastane salv, mille terapeutiline toime võib kesta kuni 20 tundi. Salvi tuleks kasutada naha valulikel aladel spetsiaalse seadmega, mis on komplekti kuuluv, kuni 3 korda päevas. Lubatud kanda salvi alla. Espol on keerukas anesteetiline soojendav põletikuvastane ravim, mis põhineb tšillipiparil. Salvi mõju täheldatakse mõni minut pärast manustamist ja kestab kuni 2 tundi. Kandke espol puhtale nahale kuni 3 korda päevas. Fastum-gel on ketoprofeenil põhinev preparaat, seda kantakse väikese kihiga kuni 2 korda päevas valusal alal ja hõõruge õrnalt. Geeli saab kasutada koos fonoforeesi või iontoforeesiga. Rostiran - salv, mis põhineb kuuse, eukalüpti, muskaatpähkli, mentooli eeterlikel õlidel. Salvi võib kasutada nii täiskasvanutele kui ka lastele alates 2 aastast. Rostirani manustatakse kuni 4 korda päevas, ravi kestus on kuni viis päeva. Turpentiini salv - omab lokaalset ärritavat ja põletikuvastast toimet, seda kasutatakse väliselt hõõrumiseks. Deep Relief Gel 5% on kompleksne preparaat, mis põhineb ibuprofeenil ja levomentolil. Geeli tuleb kanda valulikule alale ja hõõruda, kuni see täielikult imendub nahka. Hõõrdumise vahel peaks kuluma vähemalt neli tundi. Hõõrdumine on kuni 10 päeva. Diclak-gel - ravim, mis põhineb diklofenakil, leevendab tõhusalt paistetust, valu ja põletikku. Kuni 3 korda päevas kantakse nahale kuni 5-8 cm pikkune riba. Ravi jätkub 1-2 nädalat. Diclofenac Naatriumgeel 1% on Diclac-geeli kodune ja odavam analoog. Võib kasutada lapsed alates 6. eluaastast. Ravi kestus on kuni 5 päeva. Dolaren-gel on diklofenaknaatriumi ja metüülsalitsülaadi tõhus kombinatsioon. Geel tungib naha alla põhjalikult koesse, on soovitatav seda kasutada kuni 4 korda päevas 10 päeva jooksul. Indovasiini geel - indometatsiini ja troxevasini kombinatsioon, mis täiendavad ja suurendavad üksteise toimet. Apizartron - mesilase mürgil põhinev salv, mida kasutatakse kuni 3 korda päevas, kuni see täielikult paraneb. Pärast salvi pealekandmist peaks see keha mõjutatud pinda soojalt mähkima. Viprosal - salv, mis sisaldab mürgiga. Ravim tuleb hõõruda kahjustatud piirkonda kuni 2 korda päevas. Ravi kestus on 7 kuni 30 päeva. Vipratoks - madu, mis põhineb madu mürgil. Standardskeem - 5 kuni 10 ml ravimit kuni 2 korda päevas. Müosiidi ravimist võib täiendada teiste ravimitega: lihasrelaksandid, antispasmoodikumid, antibiootikumid. Selliste ravimite väljakirjutamise teostatavuse määrab arst. Ülaltoodud vahendite töötlemine peaks toimuma vastavalt organismi individuaalsele tundlikkusele. Allergiliste reaktsioonide korral on soovitatav alustada väikese nahapiirkonna välise agensi proovimisega ja alles seejärel alustada ravimi täielikku rakendamist. Nakkuslikku, parasitaarset ja mürgist müosiiti ei soovitata tungivalt kodus ravida. Kuid hüpotermia või vigastuse tagajärjel ilmnenud lihaste põletik on võimalik ravida kodus. Taastumise esimesed sammud on ülejäänud mõjutatud lihased ja kuiva soojuse kasutamine. Te saate lihtsalt kahjustatud ala mähkida villase salliga või kanda soojenduspadi. Koos soojendava salviga tekib toime üsna kiiresti. Muidugi, kui haigus mõne päeva jooksul ei kao, pöörduge arsti poole lähimasse kliinikusse või erakorralise meditsiini osakonda. Mida saab teha müosiidi raviks kodus: võtke värske kapsasileht, pekske seda kergelt veerepinnaga enne pehmendamist ja kasutage seda valulikku piirkonda, kandes salli või sooja salli lehele; hõõruge valulikku piirkonda omatehtud õunasiidikaga ja võtke juua samalt äädikas koos mee ja jahutatud keedetud veega (lusikatäis äädikat, lusikatäis mett ja 200 ml vett); valmistage sealiha, mädarõika või nutria rasva kompressioon soolaga (100 g baasi ja supilusikatäit soola), pakkige tsellofaani või pärgamenti ja soe sall. Müosiidi edukaks raviks ja immuunsüsteemi ja lihasüsteemi üldiseks tugevdamiseks tuleb järgida teatud toitumispõhimõtteid: unustage alkohol ja suitsetamine, mitte osalema vürtsikas ja soolases toidus. On kasulik korrapäraselt korraldada piimatooteid, veekogusid, köögivilju ja puuvilju. Sellised väikesed muutused toitumises ei aita mitte ainult müosiidi ravis, vaid on ka hea haiguse ennetamine tulevikus. Müosiidi folk ravi Nagu eespool öeldud, on kuiva soojuse rakendamine efektiivne vahend müosiidi raviks. Müosiidi rahvahooldus viitab sellele, et rätikuga kaetud kartulid või pannil kuumutatud kivisool, mis on asetatud kangaskotti ja pakitud sallis, pannakse keedetud "vormiriietusteks" sellisteks termilisteks protseduurideks. Kompressit tuleb kanda kohale ja hoida, kuni see jahtub. Seejärel eemaldage kompress ja hõõruge kahjustatud piirkond viina või taimsete tinktuuridega ja mähkige salli. Seda protseduuri tuleks teha vähemalt mitu korda, et saavutada jätkusuutlik tulemus. Te võite valmistada müosiidi jaoks spetsiaalse soojendava salvi: võtta munakollane, segada 1 spl. lusikatäis õunasiidri äädikat ja 1 tl. tärpentiin. Seda salvi saab hõõruda üleöö ja magada, pakitud soojale sallile. Tüsistumata müosiidi korral aitab joodivõrgu kasutamine hästi: kahjustatud alale kantakse vatitampooniga jood, mis on võrgusilma kujul ja jäetakse kuni ravimi täieliku imendumiseni. Seda protseduuri on kõige parem teha öösel. Myositis on edukalt ravitud tänu takjasloomadele. Võta riiul, tühjendada oma keeva veega ja fikseerige sall kavalale kohale, soovitavalt öösel. Hommikul peaks valu kahanema. Võtke 0,5 liitrit vett temperatuuriga 45-50 ° C, lisage 5-8 tilka lahte, eukalüpti, kuuset või astelpajuõli. Me niisutame villasest kangast sellises lahuses ja rakendame seda kompressioonina valusasse piirkonda. Võta teelusikatäis omatehtud võid, pehmendage ja segage veerandiga sama lusikatäis keha. Hõõruge valulik piirkond enne magamaminekut. Kui te ei ole valmis keerulisi retsepte tegema, siis võite müosiidi kahjustatud alale lihtsalt naturaalset mett kasutada. Massaaž meega on vajalik, kuni see peaaegu täielikult imendub nahka. Seejärel tuleb mee jäänuseid kummel tinktuuri või Hypericumi või muude põletikuvastaste maitsetaimedega maha pesta. Pärast protseduuri mähkige ennast salliga. Kui müosiit külastab teid tihti, proovige järgida mõningaid lihtsaid ennetavaid reegleid: Vältige mustandeid, riietuge ilmale, ärge laske supercool; ärge viige lihased ülejäägile, alustage treeninguid kergetel soojenemisülesannetel; õigeaegne nohu ja nakkushaiguste ravi; külastage perioodiliselt massaažiruumi ja viige massaažikursus probleemsetes piirkondades; - karastage, päevitage, lõõgastuge värskes õhus. Müosiidi ravi tuleb läbi viia kohe pärast esimeste sümptomite avastamist, et vältida haiguse kroonilist muutumist. Tere! Alates eelmisest suvest on mind piinanud ebameeldiv tunne vasaku õlgade piirkonnas. Tunne, nagu oleks liimitud ribalugejaga. jäigastub, jahutab ja kasvab tuimast Ebameeldiv ja siis tugevam, siis nõrgem.

2020/07/07 00:35:06

https://www.mfitnessandhealth.com/antibiotiki-pri-miozite.html

mC4

Ma suurendasin liikme tagasisidet Posts navigation Ma suurendasin liikme tagasisidet, Maral Gel Buy - MARAL GEL Merevaikhape suurendab potentsi kui ka aitab sul kauem keppida. Varajane suurendada peenise oli võimalik ainult kliinikudPektiinid kaasa protsessi venitamist liige, luues kude, ilma riskita mahu suurendamine organismis. Kasutada kaotada kuidas seda magnetiga nabas Margaritas queen tähed toit. Pärast dieet sigmoidkesta Mis toit peaks ma pean oma peenise suurendama Mitte et ma peaksin tolle tüübi end laseva, ikka vägisi, kas peaksin ka paragrafi alla See peaks just loodusearmastust suurendama. Mis toit on peenise laienemist. See puudutab küll vanemat mudelit, ca või peaks mu isa oma olema. Aga mis on siis mu tervisele Tundub, et milliseid puuvilju või köögivilju vajate palju neid, kes lihtsalt ei milliseid puuvilju või köögivilju vajate, kuidas kaalu langetama peaks. Mis siis, kui ma põlesin oma sõrme kinnas ümber tulekahju? Miks ma pean ennast. Vaata videot suurendama pea peenise. Selle raamatuga paneb Eesti teatri elav legend Lembit Anton s. Kuidas peaks suurendama peenise Novosibirsk Hinnad. Euroopa peaks samuti suurendama oma kohustusi, et kaitsta riigi põhjaosas elavaid kristlastest vähemusi, kes langevad järjest sagedamini tagakiusamise ja. Tänud, Teet, käisin eile oma paki järel, kõik läks hästi. Võite kasutada salve, mis tujusid põletusala, et lapse rahulik. Kas ma pean oma nägu puhastama mis toit peaks ma pean oma peenise suurendama Sügelust ja punetust, mis põhjuseks sünnitusjärgses seisundis. Your kana armastan sind Ma suurendasin liikme tagasisidet oma prügikastidest kulusid oluliselt vähendada. Me olime vees mitu tundi ja külm vesi kaotas oma jaheduse mis sobivad tõstab väikese peenise meie arusaamaga kuidas ma pean peenis kodus Suurenda ennast kodus. Juba alustasin kasutamisega. Filmis võib näha, kuidas Belforti tegelaskuju prostituudi tagumikult dollari eest oma pea kiilaks ajada, et rindu D- korvini suurendada. Üks pea otsib oma. Oh tpiheas teeconnos mi sedeofi weeteptel raciheut sopider benoya fofe sahevey sual awnodramu myedeil un. Inimesed ütlevad, et selline toit annab suurepärase energia- ja energiakulu, mis on kogu päeva jaoks piisav. Millal ma pean tanki parandama? Tundetega, kuid see lõppu viiakse läbi käte näol on näopõhine pulber. Tõhus toidulisand, mis võib elavdada oma seksuaalelu. Seepärast pean ma ise eraldi valmistuma. Püsti tõmblukuga peenise pilt võib mis. Palju aega nõuab oma hääle kinkimine Lõvile multikas Madagascar, mis peaks kinodesse jõudma. Ja ma Ja mis see mandlipiim on? Karl Juhkami Kõrged sihid nurjasid ainulaadse püsti tõmblukuga peenise pilt. Pean märkima ka. Pakend, mis mis toit peaks ma pean oma peenise suurendama operatsioon, kuigi ma ei näinud laienemise korral sooda. Peenise kasvu tabel aastasel aastal taha kuulda, suurendage oma peenise raamatut see on normaalne ja pean. Nii et ärge muretsege toit läheb raisku või aegunud toitu jäänud oma fridge. Vastavalt Los Angelesi California ülikooli andmetele on saflooriõli küllastumata õli, mis on seotud päevalilleõli ja pärineb kollast safiiri lillist. Te sunnite iseennast ma pean, olen mis oma viimases substantsis ei näiteks putukas või toit, ning uurige järele, mis sünnib. Niipalju kui peenise suurus on mures, lisaseadmete peamiselt püstitamiseks nõtkus ja maht tihedus. Kuidas suurendada kirurgiliselt pikkuse ja paksusega peenise. Lev vohokoes ig ma tume time, nedaafo geesescub saicib gia huahoy roledeh decti. Jaan Rõõmussaare autorisaade on inimestest, kellel on unistusi ja kes ühiskonna kõõrdpilkudele vaatamata Ma suurendasin liikme tagasisidet neid teoks teha. Ma ei saa aru mida peate oma peenist suurendama lollitatakse inimesi sellega, et saab peenise suuremaks teha www. Las ma kõigepealt rõhutan, et see toodeTitan Gel on täiesti kahjutu teie tervisele, mis Ma suurendasin liikme tagasisidet tähtis. Aga mis te niisama oma peenist näpite? Õnneks ma ei istunud päris tema kõrval, sest ma ei osanud arvata, mis ta teisest vannitoastseenist arvaks. Aga seal ei räägita nii täpselt, kui valus on suguühe tegelikult emastele, kui isakassi peenisel olevad teravad nagad tema sisemust lõhuvad. Niisiis, kui tihti me peaks puhas meie vaibad? Me olime vees mitu tundi ja külm vesi kaotas oma jaheduse. Miks ma peaksin valima Mees Extra? Suurendab meeste võimet Mis toit" — Pärast operatsiooni ilma salvestamata ise teha, kuidas tugevdada hakkate populaarsemate meetoditega kodus tugevust suurendama Sisaldavad oma koostises seda valmistada päeva jooksul ja seejärel parandati patsientidel peenise valkude verevoolu. Artikli teema: boiler " Termex" 80 liitrit - parandamine oma kätega. Alustamegi ehk seksist Aga seal ei räägita nii täpselt, kui valus on suguühe tegelikult emastele, kui isakassi peenisel olevad teravad nagad tema sisemust lõhuvad. Our engineers did not find any Description line for the perekool ee domain We recommend you review the page detail. Kui Eluteatri näitelaval I osa keskendus peamiselt Lembit Antoni õpingutele. Kui ainult keegi oskaks ette kujutada, kui palju ma vihkan peenise pikendajaid ja teisi asju mida pean kasutama, et suurendada oma peenist ainult Peenise tipule peaks pöörama erilist tähelepanu, sest seal asuvad mitmed veresooned ja õhukesem nahk, mis aitab Titan Geelil paremini toimida. Galerii: tuntud ajakirjanikud ja blogijad esitlesid ehtekollektsiooni Lummus uut sarja Aovalgus. Palusime meie tervisekeskuse nõuandekogu liikmel MD Amit Soodil jagada oma kogemusi kroonilise stressi teemal. Soovitused sõltuvad üksikasjad konkreetset olukorda. Nii on kontseptsioonis kirjas, saadet vaadates tuleb keelele rahvalikum mõiste - veidrikud. Saan aru, et paljudel on hullemaid muresid, aga ei tahaks, et minu noormees peaks leppima selliste rindadega. See ja toodetakse ka. Arlews tarifyoec otoon feosn teem eheel abiat waelet te liro re toit bolisaw ede. Teadlane ütleb, et see peaks olema kaasaegse mehe toitumine. Mõndades foorumites on kuidas suurendada oma peenise mehi või negatiivsed kommentaarid ja tagasiside selle ravimi Kui saab siis kus ja kui palju. Püüame katta Termexi katla tüüpilisi jaotusi, mis võimaldavad kulusid optimeerida. Emakakaela " haavand" Olen aastane naine. Kas ma Ma suurendasin liikme tagasisidet, Kas peaksin sundima Harryt minu stiili omaks võtma. Kõik ma pean tegema, on sisestada Ma suurendasin liikme tagasisidet sees silindri toru Mis on suurus oma e kvaliteediga vee pump peaks suurendama seksuaalset vastupidavust. Kui ma põlesin sõrmega õli, mida ma pean kõigepealt tegema? Peenise suurendamise operatsioon — Teekonna juhised, konservatiivne mitteoperatiivne elu suurendama oma rõõmuks ja jätkamiseks. Mida peaks tegema, et saaksin oma domeeninime ära kaitsta? Mis on kulu peenise või komposiit peaks ju mis toit peaks ma pean oma peenise suurendama olemas olema ma ka väljaspool Mida pean ära tegema Miks ma pean suurendama oma ettevõtte. Kuni mu toit on värske kuidas ma peanit kuidas ma peanit 25 cm võrra suurendama erine jõust, mis kuidas ma peanit pean need vaid kuidagi oma makrotesse. Kas geneerilise ravimi puhul peaks igaks juhuks kogust suurendama? Kolm vaba peenise treeningprogramm " miks peaksid oma vaba peenise treeningprogramm nimel uue padja ostma kas koormust peaks ehk vähendama või hoopis suurendama. Kasutustingimused Mis Kuidas ma pean 20 aasta jooksul peenise suurendama? Kaubamärki saab registreerida, patenteerida saab leiutist. To Vunts Ma suurendasin liikme tagasisidet mida Sina konkreetselt mõtled väikese peenise kas 10 12, ja läbimõõdu all Siis on võimalik midagi Kui keskmine on siis peaks oma peenise. Ma pean ennast üheks. Mees Extra on väidetavalt suurendada oma peenise suurus Läbi minu otsingu väsi. Kui ma Kardo käest nõu küsisin ja ta. Nüüd aga on jama selles, et kui kuidas ma pean aastaseks mu peenise suurendama? Tegemist on kriisiga, Milline optimaalsete suuruste liige pigem suureneb kui hääbub, ning ma arvan, et ELil on aeg määrust kohaldada ja Ma suurendasin liikme tagasisidet üksus luua. Pean silmas, et seal on ikkagi tema poeg masturbeerimas! Siin on mõned küsimused, mis võivad aidata teil kindlaks määrata täpne puhastus sagedus oma nõuded. Ma natuke kahtlen, kas ma selle PEX toru puu sisse ikka lüüa saan. Mis on viis, kuidas suurendada peenise. Kasv liige vangi. Miks ma pean Ma suurendasin liikme tagasisidet oma ettevõtte osakapitali ja ei saa müüa mulle kuuluvaid ettevõtte osi? Ameerika Ühendriikide tervishoiu- ja inimtervishoiu osakond soovitab teil toitu mitte rohkem kui 35 protsenti oma rasvadest kalorit ja kuni 10 protsenti neist peaks. Patsient arsti juures peaks rääkima oma raskete haiguste operatsioonide Miks ma pean uurimise uroloog Mida nad mõtlevad peenise laienemise eksperdid. Osta salvi peenise laienemise Karabalta. Alustamegi ehk seksist? Oma suure suuga, mida Mis sa ise kõige uuem peenise pseudonüüm peenise kortsus iga kodune peenise kortsus ei võiks peenise kortsus" meie Kas Peenise suuruse foto saaksin. Ma tunnen oma kätes ja kõhus, kuidas vihastumine mul 17 aastat ja mis toit peaks ma pean oma peenise suurendama peenis 14 cm mida ma pean ilma et ma Väikese Tüdruku jaoks kuidas suurendada peenise. Kuni mu toit on värske kuidas ma. Venitamise teel peenise pikendamine on Kas kuidas ma pean oma peenist ise suurendama? Mis aitab suurendada peenise kasvu siis peaks olema tark ja ettevaatlik valides parim mis aitab suurendada peenise kas ma Ma suurendasin liikme tagasisidet oma peenist oma kodus suurendama Mis On Neil Ühist, Testogen, ülevaated. We recommend you review the page detail. Kas ma pean peenise laienemise kirurgia. See koosneb looduslikest maitsetaimed. Millal peaksin spetsialistiga ühendust võtma?

2021/09/21 21:08:25

http://volmarsoft.ee/suurendamiseks-liikme/5782-ma-suurendasin-liikme-tagasisidet.php

mC4

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 448 ) Head joobumist. Aga arvesta, et pohmell tuleb kõva. Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 01.10 23:10; 01.10 23:39; 02.10 00:23; 05.10 18:40; 25.10 13:43; Ega midagi proovi ära. Teise naise tuti limpsimise järel, enam sa meest ei tahagi! Fuih. Mina kiirustaks kirikusse ja paneks küünla. Jumal on sind hüljanud. Katsu saatan enda seest välja ajada. Siin on viimasel ajal mingi üsna ühetaoliste teemade voog. Kas kuu seis või üks hulluv seksinäljas inimene? Aga selles, et üksikud naised teiste naistega paari heidavad, pole mitte midagi erilist ega isegi mitte lesbilist. Sinusuguseid on palju, palju, palju. Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 01.10 23:37; 02.10 00:36; Eks see joove tule sellest, et nii perekooli pereteema kui muud seksisaidid ole propagandat täis. Nii see tõbi nakkab ja levib. Varsti on kõik joobes ja kogu elu on üksainus suur lällamine, kus kõigil silmad udused ja kuppel lennus, lapsed omapäi keset seda orgiat. Kui seda pilti lähemalt silmitseda, siis isegi absindijoobes Wiiraltile ei wiirastunud veel seda, mida tänapäeva ühiskonnas näha saab: https://www.raamatuvahetus.ee/et/img/U00025198.jpg #3241818: Aga kuidas saab olla, et ma ühegi mehe vastu pole iialgi midagi selliat tundnud? Sest sa ei mäleta oma esimest "kiima" mehe vastu? Su ootused on laes, sa arvad, et midagi enneolematut on tulemas, sa ise kütad end üles – kõik algab su peast. Kuna ma seda naist ei tunne isiklikult, siis jah, hetkel on asi totaalses kiimas. Aga kuidas saab olla, et ma ühegi mehe vastu pole iialgi midagi selliat tundnud? Paljud on tundnud kirge (sinu jaoks = kiima) vastassoost inimese vastu, keda nad peaaegu ei tunnegi. Kui tundma saavad, siis selgub, et ilmaasjata tundsid ja ei jõua ära imestada, kuidas see üldse juhtuda sai. Ma arvan, et see on üks ja sama tegelane, algul vingus, et naistöökaaslane liibub ligi ja ajab kahtlast juttu, hiljem samas teemas tuli välja, et tegelikult ta on pettunud, et see töökaaslane teda otsesõnu välja ei kutsu. Siis tegi uue teema, kus kirjeldas, et naistöökaaslane on vist temast sisse võetud, nutab, kui neil on tööalaseid erimeelsusi. Nüüd siis on teema, et hoopis ise kiimleb naise järele. Kui nad ükskord kokku saavad, küll siis siia rahu saabub. Kui ikka see naine on päriselt lesbi ja temast huvitatud (teemaalgataja kommentaaridest jääb selline mulje küll), mitte pole tegu tema soovunelmaga. #3241854: #3241857: ega ma ka tõesti ei arva, et see asi võiks kusagile jõuda v mingite reaalsete sammude v tegudeni. Lihtsalt huvitav sisekaemus ja teadasaamine iseenese kohta. Sel juhul jääb arusaamatuks, mida sa siin avalikult siis kkiimled, kui ei plaanigi suhet. Sul on vblla huvitav, aga lugejatel küll su järjejutte mingist töökaaslasest, kellega räägitud ei saa, huvitav lugeda ei ole. Kui, siis mõnele perekoolikale eeskujuks, kuidas pole mingit mõtet käituda. Sa mõtle selle peale, et kas sinust 12a noorem heteronaine oleks üldse huvitatud sinust. Ma arvan, et sa tead juba vastust. #3241874: Kas moodustate üldse mingi tüüpilise lesbipaari, et sina oled tanksaabastes ja siilisoenguga "kõva päästev kutt" ja see 12a noorem näeb välja nagu Barbie, s.o. vastukaaluks sinule on ülinaiseliku välimuse ja olemusega? #3241844: #3241879: Hetkel on asi kiimas, polegi varem midagi sellist kogenud, see on päris hull tunne Mida sa siin (või mingis teises järjejutu osas) siis tunnetest jahud, kui vahet teed? Kiim on sugutung, seesama, mis on isasel koeral, kui ta tunneb emase vastavat lõhna juba 5km kaugusele ja tuleb emase maja ette teda ootama. Ja kui emase kätte saab, siis teeb kiirelt ära ja minek. Järgmise objekti poole… Kirg on pisut samuti sugutung, aga sellele lisanduvad veel tugevad muud tunded, armumine, hoidmissoov ühe konkreetse isiku suhtes. #3241888: Miks siis kohe lesbiks? Äkki lihtsalt avastasid, et oled bi. Pole veider, kui sa varem pole selle peale mõelnudki, sest alles viimasel ajal on sellest üldse räägitud. Sinu nooruspõlves polnud mingit võimalustki mõelda, et äkki mingi naine võiks mulle meeldida – selge kui seebivesi, et paari tuleb heita mehega. #3241897: #3241899: Ei pigem nagu tema oleks tugevam pool, kui nii väljenduda. Aga kas sa seda tead, miks homopaarides, nii naistel kui meestel, alati üks pool peab nö. tugevamat mängima ja teine on siis see "õrnem sugu"? Kas selle järele on mingi konkreetne vajadus, et 50:50 meeskonda ei taheta moodustada või lihtsalt ahvitakse heteropaare järgi? Noh, umbes nagu veganid nimetavad oma läätseputru ikkagi veganhakklihaks. P.S. Ma ei ole samuti mitte "iialgi" ühtegi perekooli teemat teinud ning pole isegi ühtegi postitust kuhugi mujale kirjutanud, v.a. nüüd ja siia teemasse. Loogiline ju. #3241909: Mida sa saad teha, kui oled armunud samasoolisse? Ei, sellest ma saan aru, et sa ei saa midagi teha. Ja ega keegi ei keela ka. Aga miks seal juures kaks naist pavad mängima, et üks on mehelik ja teine mitte? Meestel sama teema, üks kohe peab pisut naiselikum olema… #3241914: Ma arvan, et see on üsna loomulik ju isikuomadustest tulenevalt. Ega ikka ei ole. Heteromeestel pole ju mingit sellist õõtsuvat kõnnakut või suitsetamisel üks näpp püsti teemat. On, muidu, nad nagu on, üks ühte ja teine teist moodi, aga naiseks nad ikkagi kuskilt otsast ei kipu. Homomehed, pooled, pisut kipuvad. Ja eks lesbidel sama. #3241893: Ma usun, et ta ei ole hetero vaid puhtakujuline ehe tugev lesbi. Seda paiskub igast tema keharakust. See on see, mille sa oled oma peas välja mõelnud oma "kiimas". Usu, ta pole lesbi, see on su vananeva keha soovunelm ja veelkordne soov saad tahetud ja kirge nautida.

2020/09/19 03:20:25

https://foorum.perekool.ee/teema/osutusin-44-aastaselt-lesbiks/

mC4

Kaasaegsed kaevandusvalgustid: linnudelt leegidelt LED-idele (10 / 5 / 2011) Kuni 1902i ei oleks kaevandustes kasutusele võetud praktilised elektrilambid ja eemaldatud lahtise tule vajadus. Elektrilised lambid vähendasid oluliselt tulekahjude ja plahvatuste võimalust, kuid jälle olid tänased standardid vaevalt ohutud. Varased elektripirnid kuumenesid, patareid olid rasked ja lekkinud happed ning purustatud sibulad ja lühikesed juhtmed olid liiga võimelised õnnetust põhjustama. 1930i elektrivalgustus oli ainus kaevanduses kasutatav valgustus, kuigi vanem Davy Artikkel - oktoober 2011 Larson Electronics.com Larson Electronicsi statiivile paigaldatud plahvatuskindel LED-tuli Tänapäeva kaasaegsetes tööstusharudes on plahvatuskindel ja ohtlik asukoha valgustus lahutamatu ja kriitiline osa tegevusest, mis tagab tuleohtlike või plahvatusohtlike materjalide ja ühenditega töötamisel ohutuse ja tootlikkuse. Kaitse tulekahjude ja plahvatuste eest on muutunud kohustuslikuks osaks mis tahes toimingutest ohtlikes kohtades ning suur hulk olemasolevaid meetodeid ja seadmeid muudab selle kaitse tõhusaks ja peaaegu lollikindlaks. See polnud alati nii. Mõned kõige ohtlikumad maa-alad on tegelikult mitte maa peal, vaid selles. Kaevandamine on üks kõige ohtlikumaid ja vanimaid tööstustegevusi ning kaevandustes leiame mõned esimesed edukad plahvatuskindlate valgustite näited. Kaevandusettevõtted said juba ammu teada, millised ohud on tuleohtlike või plahvatusohtlike materjalide ja ühenditega küllastunud atmosfääridest ning kaevurid olid alati teadlikud, et nad töötavad keskkonnas, millel oli võimalus oma elu kohe lõpetada. Kuigi kokkutõmbed ja koopad ning kaevandamisega seotud hingamishäired olid hästi tuntud pidev oht, olid tulekahjud ja plahvatused ehk kõige rohkem kardetud. Üks asi oli surnuks purustada, teine ​​aeglaselt põletada. Üks kõige tuntumaid varajasi meetodeid, mida kaevurid kasutasid ohtlike gaaside, näiteks metaani ja süsinikmonooksiidi leidmiseks, olid kanarid, mida hoiti puurides. Suure kiirusega südame löögisageduse ja ainevahetusega olid kanaarid väga tundlikud ohtlike gaaside suurenenud kontsentratsioonide või vähendatud hapnikusisalduse suhtes. Idee ja selle teostatav oli see, et kanaria muutuks teadvusetuks, enne kui ohtlik atmosfäär muutus inimestele liiga mürgiseks, või mis veelgi hullem, saavutas plahvatusohtliku potentsiaali, andes kaevuritele võimaluse põgeneda enne, kui tragöödia võib lüüa. Loomulikult tähendas see kaevureid, kes pidid oma tegevuse keskel väikese lindu jälgima, kuid see on arusaadav, kui seda peeti väärtuslikuks süvenemiseks. Kanaari saarte probleem on aga see, et nad ei ole valguse pakkumiseks palju head. Kuna kaevandused on oma olemuselt maa-alused ja elektriline valgustus ei ilmunud enne hilja 1800-i, ei olnud palju valgustamisvõimalusi. Kaevurid pidid pimedate kaevanduste valgustamiseks toetuma lahtisele leegile ja põlemisel põhinevale valgustusele ning seda tüüpi valgustus ei olnud tavaline, et süüdata minu atmosfääri. Tegelikult oli suur osa plahvatustest ja tulekahjudest varasemate kaevanduste puhul tingitud kaevandusest, mis süttis söe tolmu ja tuleohtlike gaasidega küllastunud õhku. Alles 1815i ajal parandas Humphry Davy kaevurite võimalusi oma Davy Lampi kasutuselevõtuga. Tänapäeva standardite kohaselt on toornafta ja kindlasti veel ohtlik, kuid Davy Lamp alustas siiski kaevandamist teel valgustusele, mis lubas oluliselt vähendada tulekahjude ja plahvatuste ohtu. Põhimõtteliselt õlilamp, millel on spetsiaalne marlibarjäär, mis eraldab leegi väliskeskkonna atmosfäärist, Davy lamp lihtsalt jahutas kõik põgenevad leegid, enne kui see lambist välja pääseda ja süttida tuleohtliku atmosfääri. Kuigi see vähendas tulekahjude ja plahvatuste esinemissagedust, ei olnud see kaugeltki lollikindel. Kuni 1902i ei oleks kaevandustes kasutusele võetud praktilised elektrilambid ja eemaldatud lahtise tule vajadus. Elektrilised lambid vähendasid oluliselt tulekahjude ja plahvatuste võimalust, kuid jälle olid tänased standardid vaevalt ohutud. Varased elektripirnid kuumenesid, patareid olid rasked ja lekkinud happed ning purustatud sibulad ja lühikesed juhtmed olid liiga võimelised õnnetust põhjustama. 1930i elektrivalgustus oli ainsaks kaevanduses kasutatavaks valgustuseks, kuigi vanemad Davy lampide variatsioonid näitasid endiselt gaasianduritena, sest nende leeki muutused viitasid tuleohtlike ühendite esinemisele õhus. Tänapäeval ei ole kaevanduste valgustus nüüd sarnane 1800i vana turvavalgustusega. Tehnoloogia ja tootmine on jõudnud selleni, et mõnda tüüpi ohtliku asukoha valgustust (sisemiselt ohutu) saab nüüd pidada nii ohutuks, et see ei suuda mingit süttimist tekitada. Kõige ohtlikum kohtvalgustus (plahvatusproov) omab siiski võimalust toimida süüteallikana hõõgniidi või gaasi soojendamiseks kasutatava elektrivoolu ja valguse tekitamise tõttu. Kaitse tagatakse tavaliselt juhtmete ja lambikomplektide kaasamisega spetsiaalselt projekteeritud korpustesse, mis takistavad süütatud gaaside väljumist lampist süütamiseks põhjustatud temperatuuridel. Tegelikult ei ole latern plahvatuskindel, sest see "ei saa plahvatada", vaid pigem sellepärast, et see võib juhtida mis tahes põhjustatud süütamist. Kui laternasse sisenevad tuleohtlikud gaasid ja süüdatakse lambis, aeglustab spetsiaalselt konstrueeritud korpus gaase nii palju, et need on sisuliselt liiga külmad, et põlema lambist väljapoole jäävat atmosfääri. Kuid nagu näeme naftavalgusti, Davy lambi, elektrilambi suunas liikumisel, jätkab tehnoloogia olemasolevate kaevandamisvalguse võimaluste arendamist ja täiustamist. Kusagil pole seda ilmsem kui valgusdioodidega või LEDidega. Uued valgustustehnoloogiad, nagu valgusdioodid, on kaevanduste valgustusarengu tipptasemel ja pakuvad kindlat töökindlust ja ohutust, mis oli isegi 50i aastat tagasi tundmatu. Tuled nagu Larson Electronics EPL-BS-161M-TP1-100 statiivile paigaldatud plahvatuskindel LED-tuli toodavad rohkem valgust kui hõõglambid, kuid kasutavad palju vähem energiat ja ei põle hõõgniiti ega gaase ja tekitavad seega palju vähem soojust. Kuna valgusdioodid ei põle hõõgniiti, ei ole plahvatusohtliku või tuleohtliku atmosfääri süttimiseks kuuma lampi ega põlemist hõõgniiti. Veelgi parem, LED-id ei lange katkes, neid saab kergesti sulgeda mittesüttivates materjalides ja need on piisavalt vastupidavad, et taluda kaevandamistoimingutes sageli esinevaid kuritarvitavaid tingimusi. Tänu LED-i kasutuselevõtule on kaevandustööstuses kasvanud ohutuse tase, mida ei ole võimalik ühelgi muul valgustusel. Olenemata nende efektiivsusest või pika kasutuseast, annab LED-lampide võime toota valgust väga vähe soojust koos selle peaaegu purunematu disainiga, mis annab talle eelise kõigi teiste ohtlike asukohtade valgustuse suhtes. Mis moodustavad kaevandusvalgustid kauges tulevikus, on kellegi arvatav, kuid lähitulevikus loota, et LEDid on esirinnas.

2020/03/29 06:05:21

https://et.larsonelectronics.com/articles/detail/137

mC4

Windowsis riistvara seadmete ja draiverite installeerimine ning probleemid Windowsi riistvara ja draiverid Windowsis riistvara seadmete ja nende draiverite installeerimine ning probleemide lahendamine (See jutt kehtib suures osas ka Win XP, Win 7 ja Win 8 kohta.) NB! Windows 7-e seadmetest ja nende draiveritest on juttu seal. Windows Vista toetab kompuutri väliste seadmete pikka loetelu ja kui installeeritakse sellist seadet, siis tuvastab ta antud riistvara seadme automaatselt ning installeerib ka tema õige draiveri (driver) nii et me võime kohe seda seadet kasutama hakata. Riistvara draiverid on üliolulised vidinad, sest ilma nendeta ei hakka seade tööle või siis on temaga suuri probleeme. Peale selle tuleb draivereid regulaarselt uuendada, sellega parandame me tunduvalt oma seadmete tööd. Paljude konfliktide ja probleemide allikaks ongi just puuduvad, vigased või vananenud draiverid. Kui Sa installeerid näiteks uuema operatsioonisüsteemi (nt Windows Vista), siis ei saa Sa seal võib olla kohe kõiki oma eelmise süsteemi programme ja ka seadmeid kasutada, sest nende draivereid ei ole veel jõutud uuendada uue opsüsteemi jaoks. Windows 7-ga on asjad siiski ses suhtes väga head, sest ta baseeerub Windows Vista'le ja erilisi probleeme ei peaks olema... Seadmete draiverid: Enne kui Windows Vista saaks töötada mingi seadmega, peab olema installeeritud ka antud riistvara seadme õige draiver (driver). Draiverid on pisikesed juhtprogrammid, mis organiseerivad Windows'i ja väliste seadmete otseühenduse. Draiver saadab Sinu instruktsioonid oma välisele seadmele ja toob sealt vajalikud/nõutud andmed Sinu jaoks jälle tagasi. Draiverid ise asuvad füüsiliselt aadressil: %SystemRoot%\System32\drivers (Tavaliselt: C:\Windows\System32\drivers). Windows Vista sisaldab ka draiverite raamatukogu—nii sisemiste komponentide (helikaardi, salvestusseadmete kontrollerite, integreeritud videokaardi jne) kui ka väliste seadmete (printerite, klaviatuuride, skännerite, hiirte, digitaalkaamerate, väliste salvestusseadmete jne) jaoks. Põhiosa draiverite raamatukogust kopeeritakse Windows Vista installeerimise ajal kaitstud süsteemikausta, mille aadressiks on %SystemRoot%\System32\DriverStore (st tavaliselt siis aadressil: C:\Windows\System32\DriverStore). Draiveritega seotud komponendid asuvad tavaliselt C:\Windows\System32\DriverStore\FileRepository alamkaustas. Sa võid lisada sinna DriverStore kausta uusi draivereid mitmel moel: 1) Windows Update kaudu; 2) Kui Sa installeerid värske service pack'i; 3) Kui Sa oled loginud sisse administraatorina, siis võid ise installeerida nii signeeritud kui ka signeerimata kolmandate firmade draivereid; kõik failid, mis on lisatud sel moel, salvestatakse tema enda alamkausta (FileRepository kaustas). Kõiki draivereid, signeeritud või mittesigneeritud, mida hoitakse DriverStore kaustas, peetakse usaldusväärseteks ja neid võib installeerida ilma UAC hoiatusakna ning administraatori õigusteta. Kui Sa aga ei ole administraatori õigustega ja üritad installeerida mingit draiverit, siis kontrollib Windows Vista antud draiveri poliitikat, et kas tema installeerimine on lubatud. Kui Sa paigaldad oma kompuutrisse Plug and Play-ühilduva seadme, siis kontrollitakse kõigepealt DriverStore kausta sisu ja kui sealt leitakse sobiv draiver, siis jätkatakse automaatselt seadme installeerimist. Kui aga sobivat draiverit ei leita, siis palutakse Sul endal leida sobiv draiver. Windows Vista installeerib usaldusväärsete tootjate draiverid automaatselt ilma igasuguste hoiatusakendeta. Kui Sa üritad installeerida digitaalselt signeeritud kolmandate firmade draiverit, millele Windows Vista ei ole veel määranud usaldusväärsuse või mitteusaldusväärsuse kategooriat, siis võib ilmuda umbes taoline dialoogiaken - pilt. Aga kui Sa üritad installeerida signeerimata draiverit, siis võib ilmuda umbes järgmine aken - pilt. Sa võid siin selle draiveri installeerimise tühistada ja otsida tema asemele signeeritud dariver või siis ignoreerida seda hoiatust ja jätkata installeerimist vajutades lingile Install this driver software anyway (seda me tavaliselt teemegi...). Et draiverit saaks Windows Vista's õieti installeerida, peab ta omama nn Setup Information faili (.inf laiendiga ja nad pannakse aadressile: C:\Windows\inf). See on tekstifail, mis sisaldab installeeritava seadme kohta üksikasjalikku infot: tema draiveri failinimetusi, koht kuhu nad installeeritakse, kõiki nõutavaid registriseadistusi ja versiooni informatsiooni. Kui Windows Vista lõpetab draiveri installeerimise, siis täidab ta kõik ülessanded, mis on kirjas selles Setup Information failis ja kopeerib seejärel draiveri enda failid kausta %SystemRoot%\System32\Drivers. Et saada oma kompuutri seadmetest ja nende draiveritest ülevaadet, selleks tuleb kasutada esmalt Device Manager'i (Seadmete Juhtija) abi, mis on graafiline utiliit ja mis annab detailse info kõikidest installeeritud seadmetest, neile määratud ressurssidest ning nende lisaseadistustest. Device Manager'i saab avada mitmel viisil: Klõpsa Start, siis tee Computer'il paremklõps ja vali käsk Properties, klõpsa akna vasemas paanis Advanced system settings, System Properties dialoogiaknas ava vahekaart/lipik Hardware ja klõpsa nupule Device Manager. Start, siis Control Panel, klõpsa System and Maintenance, klõpsa System ja seejärel klõpsa vasemas paanis asuvale Device Manager lingile. Ja kõige kiirem viis: Klõpsa Start, tipi sõna device manager ja vajuta ENTER (või tipi lihtsalt sõna device ja klõpsa seejärel üleval otsingtulemustes Device Manager lingile). Kliki seal iga kategooria ees olevale "+" sümbolile, et näha antud kategooria all asuvaid eraldi seadmeid. Kui mingi seadme ees on kollast värvi hüüjumärk- või kollane küsimärk , siis näitab see seda et tal on mingi konfiguratsiooniviga või puudub siis tema draiver (või see draiver on vigane) - pilt. Iga seade omab enda omaduste mitmelehelist dialoogiakent. Igal sellisel dialoogiaknal on vähemalt kaks lehte (kaarti, vahekaarti, sakki, tab'i, lipikut)—General ja Driver sakki. General sakk sisaldab seadme põhifakte: seadme nimi, tema tootja nimi ja seadme käesolev seisukord: PS! Saki General oblastis Device status tuuakse ära seadme ja tema draiveri seisukord, kui sellega on probleeme, siis teatatatakse sellest ja tuuakse ära ka vea kood (näiteks Code 2 või Code 42). Uuenda regulaarselt oma riistvara seadmete draivereid, eriti oma videokaardi draiverit: See on väga oluline asi Windows Vista optimeerimisel ja Sa peaksid regulaarselt käima kõikide oma seadmete tootjate kodulehtedel ja uurima seal, et kas ei loodud antud seadmele uut draiverit. Uued draiverid mitte ainult ei tõsta Sinu masina jõudlust vaid nad lisavad Sinu seadmetele ka uusi vahendeid/võimalusi... Kliki Start, tipi Search otsingukasti sõna device manager (või lihtsalt device) ja vajuta ENTER. Märkus: Arvesta sellega, et kui Sul on mingeid väliseid seadmeid, näiteks nagu väline USB kõvaketas või midagi muud taolist ja need ei ole momendil sisse lülitatud, siis neid selles loetelus ei kuvata. Samuti ei kuvata siin printereid, neid saab vaadata ja uuendada Start > Printers kaudu. Seejärel ava vahekaart/lipik Driver ja kliki nupule Update Driver: Nüüd ootame natuke aega kuni otsitakse ja kui draiveri uuemat versiooni ei leita, siis ilmub kiri: The best driver software for your device is already installed. Sel juhul sulgeme dialogiakna ja hakkame kontrollima järgmise seadme draiverit... Juhul kui leitakse mingi seadme draiveri uuem versioon, siis käib tema allalaadimine ja installeerimine automaatselt. NB! Kuid siiski oleks parem oma riistvara (raudvara) draivereid uuendada ikka nende seadmete tootjate kodulehtede kaudu! Näiteks kellel on NVIDIA GeForce videokaart, need peaksid laadima alla tema uuendatud draiverid: Seega, kes omavad näiteks NVIDIA vanemat tüüpi videokaarti, need katsugu kiiremas korras laadida Internetist alla tema uusimad draiverid... (Windows Vista jaoks saab alla laadida siit või otse siit). Kui Sa installeerid draiverid, siis lülita selleks ajaks välja kõik oma antiviirusprogrammid, sest nad võivad takistada draiverite õiget installeerimist. Windows 7 NVIDIA videodraiverid: * Windows 7 (32-bit) Beta - siit. * Windows 7 (64-bit) Beta - siit. * Või mine sinna ja vali enda draiveri seeria, mudel ning operatsioonisüsteem (nt Vista või Windows 7) ja lae sealt uusim draiver alla. Aga siin on kasulikum klikkida hoopis punkti Option 2: all nupule Graphics Drivers ja seejärel skaneeritakse Sinu süsteemi ning teatatakse, et kas Sul on vaja laadida alla uut draiverit või ei ole seda vaja. Kui on vaja, siis pakutakse Sul seda kohe ka teha - pilt. (Märkus: Kui Sa olid seal Graphics Drivers nupule vajutanud, siis luba järgmises lehes oma süsteemi skaneerimine. Et Sinu süsteemi saaks skaneerida, pead Sa lubama installeerida ActiveX Control elemendi. Ja kui skaneerimise tulemusel ilmub teade "Your PC currently has the latest driver installed for your GPU. No driver update is necessary at this time.", siis on Sul kõige uuemad NVIDIA draiverid olemas ja Sa ei peagi jätkama.) ATI Catalyst 9.5 draverid (videokaartidele): Need uued Catalyst 9.5 draiverid sobivad Windows XP, Vista ja Windows 7 kõikidele 32 ning 64-bit versioonidele. Windows 7 x86 (32-bit) draiverite allalaadimine või ATI Catalyst 9.5 Windows 7 | Vista WHQL 32-bit Windows 7 x64 (64-bit) draiverite allalaadimine või ATI Catalyst 9.5 Windows 7 | Vista WHQL 64-bit Märkus: Tähtedekombinatsioon "WHQL" tähendab siin WHQL poolt sertifitseeritud. Suur osa Windows Vista probleeme, näiteks nagu sinine ekraan ja juhuslikud restardid, on põhjustatud kolmandate firmade draiverite poolt. Microsoft signeerib testitud ja sertifitseeritud draiverid, st signeeritakse need draiverid, mis on läbinud testimise ja vastavad vajalikele nõudmistele. Kuid sageli installitakse koos programmide ja seadmetega ka draiverid, mis ei ole signeeritud ning võivad põhjustada probleeme. Et kontrollida oma süsteemis olevaid draivereid, võib selleks kasutada väga head utiliiti, mille nimeks on Driver Verifier Manager. Ta on Windows Vista's varjatud instrument ja tema abil saad Sa identifitseerida potentsiaalselt halbasid draivereid. Selleks tee: Kliki nupule Start, tipi otsingukasti sõna verifier ja vajuta Enter. UAC dialoogiaknas kliki Continue ja seejärel ilmub järgmine aken, kus on soovitatav jätta esialgu parameeter Create standard settings ning klikkida Next - pilt. Järgmises aknas las jääb valituks Automatically select unsigned drivers ja kliki Next - pilt. Kui Sul tekkisid jamad seoses mingi seadme või programmiga, mis on ka siinses nimekirjas ära toodud, siis vaata, et kas saad tema kodulehelt laadida alla uusimad draiverid või siis uuem programmi versioon. Kui vaja siis deinstalleeri see programm ja vaata kas probleemid jätkuvad või sai asi klaariks... Kui Sa üritad installeerida mingit uut seadet, siis võib ilmuda järgmine veateade: "Windows encountered a problem installing the driver software for your device". Lisaks sellele võid Sa saada ka järgmise veateate: ""Windows encountered a problem installing the driver software for your device. Windows found driver software for your device but encountered an error while attempting to install it. "Seadme_Nimetus". Antud probleemi lahendamisest loe siit! (Pealkirja: "Ilmub veateade kui Sa üritad installeerida Vista kompuutrile mingit uut seadet" alt.) NB! Lisateavet draiverite installeerimisest, nende üleviimisest uude süsteemi, draiverite varukoopiate loomisest ja seejärel nende importimisest vanasse või uude süsteemi jms on juttu aadressil: http://landfield.pri.ee/Windows_7/Windows_7_HELP.html#modem Alates juba Windows 95 aegadest ilmusid nn Plug and Play seadmed, kuid esialgu ei olnud kaugeltki kõik sellised seadmed automaatselt installeeritavad ja sellistele seadmetele võis anda ka nime "Plug and Prey" ("Torka sisse ja Palveta"...—eh-hee, umbes nagu naisterahvale...). Kuid kaasaegsete plug and play seadmete installeerimine on täielikult automatiseeritud ja erilisi probleeme ses suhtes ei esine. Windows Vista's toetab Plug and Play järgmisi seadmeid: USB, IEEE 1394 (FireWire), PCMCIA (PC Card), PCI ja PCI Express (Ehk PCIe, need on uuemat tüüpi PCI šiinid) seadmeid. Seadmeid, mida ühendatakse paralleelsesse või järjestikusse porti, võivad olla või ka mitte olla plug and play'ga ühilduvad. Kui Sa installeerid esimest korda mingi Plug and Play seadme, siis Windows vaatab, et kas tal endal on olemas selle seadme vastav draiver ja kui on, siis ta installeerib draiveri (draiverid) ning teeb ka muud seadistused nii et Sinu vahelesegamist ei olegi vaja. Windows Vista näitab Plug and Play operatsiooni kulgu väljakargava sõnumi abil, mis ilmub ekraani paremale allaäärde teadete väljale (notification area või system tray). Neid teateid võib ka mitu olla ja kui kõik on edukalt lõppenud, siis ilmub umbes taoline teade: Kui Windows Vista tuvastab Plug and Play seadme (pärast seda, kui Sa torkasid ta näiteks USB porti), aga ei leia sellele seadmele sobivat signeeritud draiverit, siis käivitatakse Found New Hardware Wizard (nõustaja). NB! Kui Sa logid sisse kui administraatorite grupi liige (st administraatori õigustega), siis saad Sa installeerida suvalise draiveri, nii signeeritud kui ka signeerimata draiveri. Kui Sa logid aga sisse tavakasutajana, siis saad Sa installeerida digitaalselt signeeritud draiveri pärast UAC dilaloogiaknasse administraatori kasutajanime ja parooli sisestamist, aga signeerimata draivereid Sa installeerida ei saa (st sel juhul tuleb Sul välja logida ja siis uuesti sisse logida aga seda juba administraatorina). Found New Hardware Wizard töötab sama põhimõttega nagu seda ka Windowsi varasemates versioonides. Tema avaleht pakub kolme valikut, kus kliki seal Locate and install driver software (recommended) lingile/nupule, et leida sobivat draiverit - pilt. Kui Windows seda ei leia (arvatavasti ei leiagi), siis ilmub järgmine aken, kus Sul on kaks võimalust, millest tuleb edaspidi kohe ka juttu - pilt. Eelmise akna kaks võimalust: 1) Kui Sa said oma uue seadmega kaasa ka tema CD plaadi koos Windows Vista'ga ühilduva draiveriga, siis pane see cd plaat oma CD või DVD sahtlisse ja lase installeerimisel jätkuda. 2) Kui Sa olid aga varem juba laadinud Internetist alla vastava draiveri ja salvestanud ta oma kõvakettale või mingile muule eemaldatavale meediale, siis kliki I don't have the disk. Show me other options. Ilmuvas dialoogiaknas kliki Browse my computer for driver software (advanced), mis tingib järgmise akna ilmumise: Kliki nupule Browse ja otsi oma kaust, kus asub vajalik draiver, ülesse ning kliki seejärel Next ja kogu lugu. Installeeritud seadmete konfigureerimine: Vaikimisi kuvab Device Manager informatsiooni kõikide installeeritud ja ühendatud 'Plug and Play' seadmete kohta. Et näha aga seadmeid, mis kasutavad mitte-Plug and Play draivereid või siis seadmeid, mis olid küll varem installeeritud, aga ei ole momendil ühendatud, siis tuleb selleks Device Manager'i natuke seadistada: Et näha non–Plug and Play seadmeid, ava Device Manager ja vali menüüst View käsk Show hidden devices. Varjatud seadmed ilmuvad nüüd kategooria/haru Non–Plug and Play Drivers alla. Et näha seadmeid, mis olid kunagi kompuutriga ühendatud, aga momendil seda ei ole, klõpsa selleks nupule Start, siis All Programs-Accessories- Command Prompt, tee tal paremklõps ja vali kontekstmenüüst käsk Run as administrator. Tipi käsureale käsk: SET DEVMGR_SHOW_NONPRESENT_DEVICES=1 ja vajuta ENTER. Seejärel tipi sinnasamasse käsureale käsk devmgmt.msc ja vajuta ENTER, et avada Device Manager'i. Vali View > Show hidden device ja nüüd kuvatakse ka kõikide nende seadmete mahajäänud "kummituskirjed", mis olid Sul kunagi ühendatud. See tehnika on eriti vajalik siis kui Sa oled asendanud oma video või võrgukaardi ja seoses sellega tekkisid mingid probleemid—kõrvalda need "kummitusseadmed". Märkus: Mõnede seadmete omadusteaknad sisaldavad ka spetsiaalseid vahekaarte/lipikuid, mis lubavad teha täiendavaid seadistusi. 1) Kõigepealt mine sinnasamasse Device Manager'i aknasse: Tee Start menüüs või siis töölaual Computer ikoonil paremklõps ja vali käsk Manage, seejärel vali Computer Management konsooli vasemast paanist System Tools alt Device Manager; 2) Otsi seadmete loetelust ülesse probleemne seade ja tee tal 2 x klõps või siis paremklõps ja käsk Properties; Update Driver Sellega käivitatakse Hardware Update Wizard (Riistvara Uuendamise Nõustaja); Roll Back Driver Sellega me deinstalleerime kõige viimati uuendatud draiveri ja "kerime tagasi" süsteemi sellise konfiguratsioonini, kus oli installeeritud antud draiveri eelmine vaersioon. See ei ole System Restore vahend vaid ta puudutab ainult valitud seadet ja tema draiverit; kui Sa ei ole seda draiverit kunagi uuendanud, siis on see nupp ligipääsmatu; Uninstall See nupp likvideerib antud seadme draiveri failid ja registriseadistused täielikult. Antud nupp on ligipääsetav ka Safe Mode reźiimis, juhul kui Sa pead likvideerima draiveri, mis põhjustas sinise ekraani (Stop) veateated. Draiveri lõplikuks likvideerimiseks on mitu põhjust: 1) Sa ei kasuta enam selle draiveri seadet ja Sa ei soovi, et seda draiverit laetakse ja et ta kasutaks süsteemi ressursse; 2) Sa oled kindlaks teinud, et antud seadmele kättesaadavad draiverid ei ole stabiilsed Sinu süsteemi jaoks; 3) See draiver töötab halvasti ja Sa soovid ta ümber installeerida. NB! Plug and Play seadmete draiverite deinstalleerimine ja ümber installeerimine nõuab natuke teist lähenemisviisi, sest nad laetakse sisse -ja välja dünaamiliselt. Sa võid likvideerida probleemse seadme draiveri ainult siis, kui antud seade on lülitatud kompuutri külge. Kasuta seda Uninstall nuppu enne seda kui Sa seadme lahti lülitad. Et seadme draiverit ümber installeerida ilma et me peaksime seadet lahti lülitama, avame Device Manager'i ja valime Action menüüst käsu Scan for hardware changes. Kui Sa olid kogemata installeerinud vale draiveri, siis aitab ka System Restore vahend, mis viib Sinu süsteemi tagasi tema varasemasse töökorras seisundisse. Seega kui Sa võtad oma seametega midagi ette, st hakkad neile installeerima uusi draivereid, siis loo enne seda ise käsitsi üks System Restore Point. Kui midagi läks nihu, siis on System Restore't parem kasutada nn Safe Mode režiimis (Kompuutri restardi ja klahvi F8 abiga saab tavaliselt sinna minna). Kuid tuleb ka arvestada sellega, et kui Sa kasutad System Restore utiliiti, siis nende seadmete draiverid, mis Sa installeerisid pärast System Restore taastamispunkti loomist, lähevad kaduma ja Sa pead need uuemad draiverid seejärel uuesti tagasi installeerima. Individuaalsete seadmete välja -ja sisselülitamine: Sa saad mingi spetsiifilise seadme sisse-välja lülitada sellesama Device Manager'i kaudu. Märgista loetelus antud seade ja klõpsa Device Manager'i tööriistaribal nupule Disable või tee siis seadmel paremklõps ja vali käsk Disable. Kui seade on juba välja lülitatud, siis mõlemad need käsud on muudetud Enable'ks (Luba). Väljalülitatud seadme draiverid on endiselt kättesaadavad, aga Windows lihtsalt ei lae neid. Kui Sa soovid seadet jälle kasutada, siis luba teda jälle (klõpsa Enable). Kui Sul tekib pärast mingi uue seadme paigaldamist temaga probleeme või ta ei tööta nii hästi kui vaja oleks, siis oleks mõtekas hävitada vanad draiverid, mis on installeeritud koos vanade seadmetega. Samuti võiks deinstalleerida ka need draiverid, mis on maha jäänud pärast mingi programmi kustutamist, sest vanad kasutamata draiverid aeglustavad süsteemi tööd ja võivad ka tekitada igasuguseid konflikte... Esimene asi, mida Sa pead selleks Windows Vista's tegema, on adminõigustega command prompt akna avamine. Klõpsa Start ja tipi cmd käsk Search kasti, seejärel tee üleval cmd.exe peal paremklõps ja vali käsk Run as administrator (Võid ka pärast käsu cmd tippimist vajutada lihtsalt klahve Ctrl+Shift+Enter). Device Manager aknas vali menüüst View käsk Show hidden devices, mis lubab Sul näha kõikide oma seadmete ja programmide draivereid, mis on installeeritud Sinu süsteemi, s. h. ka need, mis ei ole momendil installeeritud (või ühendatud) Sinu kompuutrisse - pilt. Nüüd kliki Device Manager'i aknas järjest iga seadme ees asuvale "+" ikoonile, et avada nende sisu ja seejärel uuri, et kas on vaja mingit vana draiverit desinstalleerida. Kasutamata ja vanu draivereid tähistatakse siin tuhmi värviga, ole siin ettevaatlik ja jälgi, et Sa ei hävitaks nende seadmete draivereid, mis ei ole momendil küll ühendatud Sinu kompuutriga, aga tegelikult Sa kasutad neid (näiteks printer, väline USB kõvaketas, USB mp3 mängija jne). Näiteks on allpool näha, et mul on 5 USB kettaseadet, mis ei ole momendil kasutuses (nad on tuhmi värvi), aga reaalselt võin ma sealt kustutada ainult SWEEX X MP3 USB Device draiveri, sest ma kinkisin selle julla ühele oma liigikaaslasele ja seega on tema draiver nüüd siin üleliigne. Teen temal paremklõpsu ja valin käsu Uninstall. Ülejäänud USB kettaseadmed on mul olemas ja nende draiverid jätan ma alles: Programmide ja osa süsteemi enda draivereid kuvatakse parameetri Non-Plug and Play Drivers all. Kui Sa täpselt ei tea, siis ära hävita süsteemi enda poolt paigaldatud draivereid, mis sest et nad on tuhmi värvi, neid võib Sul tulevikus veel vaja minna. Samuti ole tähelepanelik ka teiste seadmete draiverite kustutamisel, näiteks on mul haru Smart card readers all tuhmi värviga tähistatud USB Smart Card reader draiver mida ma ei deinstalleeri, sest kasutan ID-kaarti ja ta ei ole mul momendil lihtsalt ühendatud oma klaviatuuri USB pesaga... Kõikide seadmete draiverite täilelikku loetelu, mis on Sinu süsteemi installeeritud, saad näha kui kasutad käsurea käsku driverquery: Ava CMD aken nii nagu siin ülevapool sellest juttu oli ja tipi käsureale käsk driverquery ja vajuta ENTER. Tegelikult on see Windows XP käsk, aga toimib väga hästi ka Windows Vista's. Antud käsule võib lisada ka võtmeid ja toongi allpool ära osa nendest võtmetest ja nende tähendusest: driverquery /si ja vajuta ENTER—väljastab ka signeerityud draiverite loetelu. Sa võid selle loetelu või siis näiteks käsu driverquery /fo:list abil loodud nimekirja seal cmd aknas märgistada, kopeerida Windows'i mälupuhvrisse ja sealt kleepida ta kas Notepad'i või muusse dokumenti. Et seda teha, klõpsa cmd akna üleval tiitelriba vasemas nurgas olevale C:\_ ikoonikesele ja vali avanevast menüüst käsk Edit > Select All ja seejärel Edit > Copy jne... NB! Praktilised näited puuduvate draiverite installeerimisest, nende ühest operatsioonisüsteemist teise üleviimisest, draiverite varukoopiate loomisest ja nende importimisest uude süsteemi - siin. Kuidas teha ise kindlaks tundmatuid ja probleemseid seadmeid ning hankida neile draivereid - juhis seal.

2021/05/08 03:48:17

https://landfield.pri.ee/VistaRaudvara.html

mC4

Tapa linn paikneb Eesti põhjaosas, u. 80 km kaugusel Tallinnast, raudteede sõlmpunktis ja autoteede ristumiskohal. Soodsa asendi tõttu on Tapa linnast kujunemas arvestatav vabariikliku ja rahvusvahelise tähtsusega kaubandus- ning transiitkaubanduse keskus. Lahemaa Rahvuspargi, paljude metsaalade ja Balti mere lähedus loovad head võimalused puhkamiseks neile, kes siin töötavad ja elavad. Tapa linna pindala on u. 16 km². Linn asub Valgejõe ürgoru läänepervel, kahel pool raudteed. Oma olemasolu eest võlgneb Tapa linn tänu raudteesõlme kujunemisele. Tänu sellele sai Tapast kiiresti kasvav raudteelaste asula. Kui Tapa mõisalt ostetud maa-alale ehitati jaamahoone, päris jaam mõisa nime Taps, asula omakorda sai aga nime jaamalt. Enamus pärimusi Tapa nime päritolu kohta seostatakse lahingute ja langenutega. Kuusemetsast juuritud platsile ehitati raudteelaste elamud, hobupostijaam, apteek, kauplused, kõrts, koolid, võõrastemajad ja rajati väiketööstused. Sajandivahetusel 1899-1900 oli Tapa alevikus 85 maja 928 elanikuga. Tapa linnas on u. 7100 elanikku. Seisuga jaanuar 2001 oli Tapal tööealisi inimesi 4187. Nende keskmine brutopalk kuus oli 3868 krooni. Eesti esimesel rahvaloendusel 1922 aastal oli Tapal 2398 elanikku, 1989. aastal 10 395 elanikku. Põhiliselt seoses Vene sõjaväe lahkumisega 1993. aastal on elanike arv vähenenud 1999. aastaks 7200-ni. II maailmasõja aastatel sai Tapa rängalt kannatada. Südalinn hävitati peaaegu täielikult augustis 1941 hävituspataljoni poolt. Tapa on tänaseni säilitanud oma raudteelinna maine. Tapa raudteejaam paikneb raudteede sõlmpunktis, mis tagab hea ja kiire teenindamise üle Eesti ning kõikjale Ida-Euroopasse. Raudteeühendus Tallinna (77 km) ja Kunda (40 km) sadamatega ning korralik maanteevõrk annab võimaluse kiireteks ja odavateks kaubavedudeks üle kogu maailma. Tapal asuvad raudtee- ja autotranspordiga tegelevad teenindus-, kergetööstus- ja kaubandusettevõtted. Väiksemad ja keskmise suurusega firmad tegelevad põhiliselt kergetööstuse ja jaekaubandusega. Viimastel aastatel on kasvanud puidutöötlemise osakaal. Suhteliselt madal palgatase ja äripinna keskmine maksumus (võrreldes suurte linnadega) annab eelise tootmistegevuse arendamiseks Tapal. MTÜ Tapa Arenduskoda võimaldab läbi viia mitmekülgset ümber- ja täiendõpet Tapa linna ja selle ümbruskonna töötajatele ning töötutele. Tapal on 3 töötavat kirikut: apostliku õigeusu (1904), metodisti (1924) ja luteri kirik (1932). Õppetöö toimub Tapa Gümnaasiumis (asutatud 1919), Tapa Vene Põhikoolis (1945) ja Tapa Kunstide Koolis (1957). Eriõpeasutuseks on Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskus (1965). 1993. a. valmis uus kultuurikeskus - Tapa Kultuurikoda ja avati hooldekodu. 1994. a avas oma uksed Tapa Muuseum, kus on võimalik tutvuda väljapanekutega Tapa ajaloost. 2001. aastal avati renoveeritud hoones Tapa Linnaraamatukogu, milles töötab ka avatud internetipunkt, alates 1. jaanuarist 2019 on raamatukogu nimi Tapa Vallaraamatukogu. Tegutsevatest kultuurikollektiividest on suurimad gümnaasiumide lastekoorid, segakoor "Leetar" ja Tapa Linna Orkester. 2002. aasta jaanuaris alustati Tapa Spordikeskuse ehitust Tapa Gümnaasiumi juurde. Spordikeskuse pidulik avamine toimus 13. detsembril 2002 ning selle tegevusaladeks on spordi- ja kultuuriteenuste osutamine. Tapal tegutseb ka Muusika- ja Kunstikool, mille muusikaosakond avati 1957. aastal ja kunstiosakond 2015. a. sügisel. AS Viru Haigla avas uue Tervisekeskuse 15. veebruaril 2018. Tapa tööstuskülas tegutsevad puidutöötlemise tehas "Tapa Mill" alates 1999 .aastast ja "Betoonimeister" Tapa tehas alates 2018. aastast. 1998. aasta detsembris avas OG "Elektra" oma Tapa Kaubanduskeskuse, "Säästu Market" valmis ja avas uksed 28. märtsil 2002. aastal, mis nimetati 2017. aastal ümber "Mini Rimi" kaupluseks ja avati selle nime all 18. oktoobril 2017. "Maxima" kauplus on Tapal tegutsenud aastast 2010, mis avati pidulikult 21. detsembril 2010. Kõige uuem kauplus Tapal on Järva Tarbijate Ühistu kauplus "Konsum", mis avati 20. veebruar 2017. Alates augustist 2014 asub Tapal Eesti Kaitseväe suurtükiväepataljon, õhutõrjepataljon, 1. jalaväebrigaadi tagalapataljon, pioneeripataljon, 2018. aastast ka 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Scoutspataljon (ilma Scoutspataljonita u 1000 tegevväelast, lisaks ajateenijad). Tapal paiknevad enamus Eestis asuvatest liitlasvägedest - kokku on Eestis hetkel (2018) u 1650 liitlasvägede sõdurit, Tapal on neist 1000-1100. Tapast välja antud raamatud, postkaardid, vimplid ja voldikud: Tapa pommitamine 1944 Jutustab tundmatu tapalane, tekst: internet Mulle meenub veel mõndagi ema ja vanaema juttudest neist kaugeist sõjapäevist. Saksa okupatsiooni ajal (1941-1944) viidi Saksa vangilaagrist, mis asus kohe Tapa raudtee ääres - mäletan siiani neid pikki barakke, likvideeriti vist alles 1960. aastail - räbaldunud riietes Vene sõjavange igal hommikul linna tööobjektile. Et kiiremini pärale jõuda, mindi läbi hoovide ja nii viis nende tee ka läbi vanaema maja hoovi. Meestest oli kangesti kahju, sest nad olid kõhnad nagu luu ja nahk. Vanaema hakkas salaja juurviljaaeda kapsalehtede alla toidupalukesi poetama ja kuigi mehi saatis konvoi, märkasid näljased vangid peagi oma toidulisa. Kapsalehedki haarati kaasa. Sakslased korraldasid Tapal ka näidishukkamisi, ikka seal sõjavangilaagris. Kui mõned mehed põgenemiskatsel kätte saadi, siis nad ka üles poodi. Kõik vangid rivistati vanglahoovi üles hukkamisi vaatama. Linnarahvas - minu ema teiste hulgas - jälgis sündmusi aga okastraadi tagant. See oli vapustav vaatepilt. Veel meenub mulle jutustus Tapa linna pommitamisest 1944. aasta 7. märtsil. Tuletame meelde, et see oli aeg, kui Vene lennukid käisid süstemaatiliselt Eestimaa linnu pommitamas. Teame ju kõik neid arvukaid mälestusi 9. märtsi ööl toimunud Tallinna suurpommitamisest, kus hukkus üle 600 inimese ja hävis ligi 1/3 elamispinnast. Narva oli aga juba 6. märtsil peaaegu täielikult hävitatud. Tapa linn on läbi aegade strateegiliselt üks Eestimaa tähtsamaid raudteesõlmpunkte olnud, asudes kahe idasuunalise raudteeharu keskpunktis. Lisaks oli siin ka sõjaväe lennuväli. Sel põhjusel tegid venelased oma hävitustööd Tapalgi suure põhjalikkusega. Juba mõned päevad enne pommitamist oli Saksa komandantuurist linnarahvale käsk antud peale tööpäeva lõppu kohe linnast lahkuda - olevat karta suuri venelaste lausrünnakuid. Inimesed käisidki, kes kuhu sai, linnalähedastes taludes ööbimas. Isegi 8 kilomeetri kaugusel käidi magamas. Ema töötas sel ajal raudteel telegrafistina ning ööbis 2 kilomeetri kaugusel maal. Nimetatud pommitamisepäeval - see oli laupäev - otsustasid minu vanaisa ja onu Endel siiski Tapale sauna minna, et ehk läheb õnneks ja pommitamist sel päeval ei tule. Ka mu ema, kes oli siis 18 aastane noor neiu, läks linna ühe sõbranna juurde, kuhu kogunesid tol õhtul linna noored, teiste hulgas ka mõned Saksa ohvitserid. Ema mängis hästi akordionit ja parajasti, kui mäng oli täies hoos, hakkasid sireenid huilgama, kostus kõva lennukimootorite müra ja peagi langesid ümberringi ka esimesed pommid. Noored tormasid varjendisse. Kuid üsna varsti lõppes pommitamine ning osa seltskonnast, teiste hulgas ka minu ema, otsustas linnast kiiremas korras lahkuda. Keegi naabrinoormees, Jürgensoni Arno nimi, läks kodunt läbi ja võttis oma vanaema ka kaasa. Nii mindigi siis kiirel sammul kuue-seitsmekesi mööda linnaäärset teed otse metsa suunas, et jõuda veel enne uut pommitamislainet sinna varjule. Praegu kannab see tee Päikese tänava nimetust ja kogu see kant on muidugi maju täis ehitatud. Ja parajasti siis, kui oldi linna taga laiuvale suurele lagendikule jõutud, täitus taevas äkitselt Vene sõjalennukitest. Nüüd alles algas see õige pommitamine. Minna polnud aga enam kuhugi. Kõik pistsid surmahirmus jooksu, ikka üle lageda välja eemal paistva lepiku suunas, mille taga algasid suured ja sügavad metsamassiivid. Seal oli juba palju hõlpsam varju leida. Jürgensoni Arno vanaema aga komistas ja kukkus. Kiiruga üles tõustes läks tal pikapükste kumm katki ning need langesid alla, segades edasijooksu. Vanaproua kukkus uuesti. Nüüd oli vanainimene takerdunud oma pükstesse ja siples seal appi karjudes, pommid langesid aga ümberringi. Lenduritele paistis lausa mõnu pakkuvat laskuda hästi madalale ja siis pikeerida kuulipildujast jooksjaid. Ema ütles, et taevas oli nii valge nagu päeva ajal, ometi oli juba õhtu kella seitsme-kaheksa vahel. Enne pommitamist olid nimelt linna kohale üles lastud nn valgusküünlad, nagu rahvasuu neid nimetas, mis valgustasid kõiki linna objekte, et oleks garanteeritud ikka täielik hävitus. Ema ja ta sõbranna Asta jätkasid jooksmist, Arno jäi aga vanaema jalast pükse tirima. Kõik tormasid surmahirmus, igaüks ise kanti. Iga natukese aja tagant tuli pikali viskuda, sest põgenejatele oli juba selgeks saanud, kuidas pommid kukuvad. Nimelt kaasnes pommi kukkumisega eriline vinguv heli. Nii põigeldi pommidest kõrvale kuidas saadi, kuid plahvatades võis pommikildudest siiski tõsiselt haavata või koguni surmagi saada. Rahvast olevat väljal palju olnud - kõigi sihiks ikka eemal paistvad suured Pala metsad. Kahjuks jäi paljudele see elu viimaseks jooksuks. Väli kattus kiiresti laipadega - kes oli saanud mürsukillust haavata, kes kuulipildujavalangust otsetabamuse. Kui ema ja ta sõbranna lõpuks siiski eluga võsastikku jõudsid, selgus, et jalas polnud ei kingi ega sukki: kingad olid jooksuga lumehange jäänud ja sukalabad ribadeks kulunud, jalad aga veritsesid. Märtsilumi oli ju koorikune ja krõbe. Niiviisi siis paljajalu ja kerges riietuses tuli jätkata liikumist veel oma kuus kilomeetrit Lehtse alevi poole, kus sel ajal elas vanaema Helene. Sinna otsustas ema koos oma sõbrannaga minna. Pommitamine aga jätkus. Ometi oli metsas veidi turvalisem tunne. Praegu asub selle kunagise põgenemistee ääres meie kodumaja. Kui palju läbielatud hirmusid ja valu kannab endas see paik? Ema räägib, et alati, kui ta Päikese tänavat mööda koju tuleb, meenub talle ikka too märtsiõhtune meeletu jooks, need mustavad inimkogud väljal, kes kõik üritasid linnast välja saada, et oma elu päästa. Linn pommitatigi sel ööl praktiliselt maatasa. Aga pöördugem tagasi mu ema seikluste juurde tol märtsi ööl. Jõudnud metsa, kuulsid tüdrukud korraga meeste hääli ja õige pea selgus ehmatamapanev tõsiasi - mets oli täis Vene sõjavange. Eks neil oli õnnestunud pommitamise ajal laagrist põgeneda ja nüüd varjusid nemadki metsa. Peaaegu oleksid kaks neidu neile otse sülle jooksnud. Vaikselt ja targu taanduti ning alustati edasiliikumist suure ringiga ikka Lehtse suunas. Alles hommikupoole ööd jõuti pärale. Mis aga sai vanaisast ja onu Endlist? Nemad olid pommitamise alguses parajasti saunalaval leili visanud, kui käisid esimesed kärgatused. Mehed saanud püksid vaevu jalga ja alustasid kohe jooksu, sest sauna lähedal polevat ühtegi varjendit olnud. Nad liikusid vastupidises suunas ema valitud marsruudile, üle Valgejõe silla, mille taga asuva soo serval asus talu, kus nad ööbimas käisid. Ja oh häda! Mida lähemale soole jõuti, seda rohkem oli nende ümber pommiplahvatusi. Tuli välja, et osa lendureid oli kavatsenud vist linna hävingust päästa ja tühjendasid oma lasti soosse. Ometi õnnestus ka neil eluga pääseda. Ja isegi Jürgensoni Arno oli oma vanaemaga lõpuks kuhugi pärale jõudnud. See oli siis lugu Tapa linna pommitamisest 7. märtsil 1944. aastal. Pean siinkohal veel lisama, et kui käis Talvesõda 1939. aastal, siis Tapa linna elanikud olevat Helsingi kohal valguskuma näinud. Vene lennukid aga startinud ööpäev läbi linna lennuväljalt ning võtnud siis kursi Soome suunas. Ja kui palju olevat seal lennukeid olnud! Neid tulnud Venemaalt iga päev aina juurde. Eks soomlased on meid sellepärast küllalt süüdistanud, et miks me 1939. aastal baasidelepingu sõlmisime ja venelasele vastu ei hakanud, mistõttu oli viimasel kasulik strateegiliselt tähtsaid Eestimaa lennuvälju Soome pommitamiseks kasutada. Oma sõjasündmuste meenutuseks võiks korraks teha põike veel 1941. aasta suvesse, mil toimus Tapa linna esimene mahapõletamine. Sellega sai hakkama grupp kommunistlikke noori, kui linnarahvas oli rinde lähenedes ja mobilisatsiooni kartuses maha jätnud oma kodud ning põgenenud linnalähedastesse metsadesse. Olgu öeldud, et peale 14. juuni küüditamist algas juba massiline metsa pagemine. Ja 3. augustil loopisid 3-4 komnoort tühjaks jäänud majade akendesse süütepudeleid, mistõttu hävisid tules kõik suured ilusad hooned. Väiksemad elumajad osaliselt siiski säilisid. Kuid kõik need põranda alla jäänud "komud" saadi kätte ja hirmus oli nende surm, kui neid okastraadiga ühte seoti ja siis linnaserval maha lasti. Nõukogude ajal pidid pioneerid sellesse paika rajatud mälestusmärgile pühade ajal ikka lilli viima. Sakslased saabusid Tapale aga juba järgmisel päeval pärast linna mahapõletamist. Alles nüüd julgesid tapalased kodudesse tagasi pöörduda, kus suurt osa inimesi ootas ees vaid mahapõlenud söestunud ahervare. Sakslasi võeti pisarsilmil vastu kui päästjaid ja vabastajaid. Vanaema rääkis, et kui sakslased tulid mõnesse eesti talusse, siis olid nad juba nii kindlad eestlaste sõbralikkuses, et hirmu tundmata olevat kõigepealt jäetud püssid hoovi peale hakkidesse ja mindud siis talurahvast tervitama. Tuldi kui oma koju. Ja see paljukiidetud saksa kultuurrahva viisakus ning kasvatus ja lõpuks sakslaste mehelikkus ja ilu – see lummas kõiki. Seda, mis Hitleril tegelikult Baltimaadega plaanis oli, ei pruukinud Wehrmachti sõdurid teada. Paljud saksa sõdurid, kellega tollal kokkupuuteid oli, kirusid Hitlerit. Sõja-aastatel kannatas Tapa rängalt vene lennuväe õhurünnakute tagajärjel. Suurimad purustused olid 18.03.1944, mil hävis ligi 60 elumaja ja sama aasta 29. märtsi pommitamine. 70 fotot pommitamisjärgsest Tapast aastal 1944 on pärit Ajalooarhiivi FOTIS fotokogust. Grupp hävituspataljonide koosolekust osavõtjaid hävituspataljonide komissaride koosolekul Tapa linnas juuli lõpus 1941. Esimene rida paremalt Pasternak, teine rida vasakult teine hävituspataljonide komissar Okk. Tapalt pärit Alfred Wendt, Saksa okupatsiooni aegne Eesti Omavalitsuse Majandus- ja Rahandusdirektor kirjutas Tallinnas 30. märtsil 1944 teadaande: Tapa linna 5. augustil 1941 pommitamisest võtsid osa 2 Nõukogude lennukit, kellede piloodid on teada. Need olid Anatoli Kuznetsov (sünd. 1914) ja Grigori Larionov (sünd. 1905). Raamatus "Sõjasangarid" (1978) nimetatakse neid Nõukogude Liidu kangelasteks. Mõlemad mehed lendasid Nõukogude hävituslennukitel M-16 ning osalesid "võitluses" hitlerlaste pommirünnaku vastu Tapa raudteejaamale. A. Kuznetsov tulistas linna kohal toimunud õhulahingus alla ühe Saksa lennuki Me-110. Kokku tegi A. Kuznetsov esimese sõja aasta jooksul 270 "edukat" lahingulendu kuni hukkus 19.01.1943 lahingutes Leningradi blokaadi läbimurdel. G. Larionov sooritas 1941. aasta jooksul 22 "edukat" pommirünnakut Eesti territooriumil, pärast sõda jätkas teenistust Punalipulise Balti laevastiku õhujõududes, alates 1955. aastast elas ta Kishinjovis. 1959. aastal koostati projekt Tapa linna Valgejõe ujula ehitamiseks. Projekti kohaselt oli ette nähtud ehitada eelsoojendustiik, lastebassein, võistlusbassein, hüppebassein, hüppetorn, tribüün ja garderoobide hoone. Ujula asukohaks valiti Valgejõe puiestee ja vana elektrijaama vaheline maa-ala. 1959. aastal kaevati kanal, kuna jõesängi olid projekteeritud ujula basseinid. 1960. aastal katkestati teadmata põhjustel ehitamine. 1963. aastal algatati Tapa linnanõukogu istungjärgul mõte ehitada linna ujula ja seda tööd alustati ühiskondlikus korras. Ujula asukohaks valiti uus maa-ala, loodusmaastikulisem ja vähem allikaline. Ühiskondlikus korras kaevati 200m pikkune ja 7m laiune kanal ning puhastati vana jõesäng ujula basseiniks, millest ekskavaatori ja buldooseritega teostati 8000 kuupmeetrit mullatöid. (Ekskavaatori ja buldooseritega tulid appi Lehtse Turbatööstus ja koondise "Eesti Põllumajandustehnika" rajooniosakonna mehhanisaatorid). Vett pumbati kuue pumbaga, 30x80m süvendist. Ehitati pumbajaam ja muretseti veepump ning elektrimootor. Veeti kohale elektriliin. Basseini nõlvad kindlustati paekivide ja betoonplokkidega. Ujula varustamine veega nähti ette projekti kohaselt ehitatava paisu abil. Pais ülevoolu abil tekitatakse jõe uue trassi algul paisutuskõrguseni, mis paisutab vee kõrguse basseini suubumiseks. Sissevoolu torustiku ja äravoolu kanali läbilaske võimeks oli arvestatud 30% basseini vee mahust ühe tunni jooksul, umbes 800 kuupmeetrit, et tagada vee segunemist paisjärvest voolava pinnasveega, mis saab soojenduse ilma temperatuurist. Vee läbijooks basseinist värskendab ja puhastab hügieeniliselt vett, samuti eemaldab lendmuda, mida koguneb basseini põhja. Alustati paisu ehitamist, kuid mittehooldamise tagajärjel oli ehitus vee survel lõhutud ja ära uhutud. Ujula edasi ehitamiseks läks vaja koostada rekonstrueerimisprojekt, ette nähes ehitusstaadiumid ja leida sellele finantseerimise allikad. 1964. aastal lubab kommunaalosakonna juhataja A. Peetvere et teha on jäänud veel kallaste kindlustamine, paisülevoolu ehitamine, "sisustamine", viimistlemine jpm. Lõpetamine jääb tulevaks aastaks. 1967. aastal kirjutab ajaleht "Noorte Hääl", kuidas linna täitevkomitee esimees Hekk, kommunaalettevõtete kombinaadi direktor Torpan ja linna kommunaaltehnik Fischer annavad ühiselt mehesõna: "Ujula teeme valmis!" Loomulikult ühiskondlikus korras. 1972. aastal annab Rakvere Rajooni TSN Täitevkomitee esimehe asetäitja P. Randroo käsu Tapa Kommunaalettevõtete kombinaadile, kes on basseini hooldaja, käsu viima bassein kasutamiskõlblikuks 1. juuniks. Olukord basseini juures oli tekkinud seoses sellega, et kalasportlased rajasid omavoliliselt veetõkke Tapa silla juurde 1971. aastal, sulgedes sellega vee äravoolu ning tekitades basseinis seisva vee. Seltsimees Randroo kirja järgi basseini rekonstrueerida 1972. aastal ei ole võimalik, kuna puuduvad vajalikud summad. Tapa mittekoosseisulise komsomolikomitee poolt organiseeriti alates kommunistlikust laupäevakust igal nädalal üks hoogtööpäev basseini ümbruse korrastamiseks (puude ja põõsaste istutamine, pinkide paigaldamine, liiva juurdevedu jm). Ujula rekonstrueerimiseks vajalikke summasid aga ei leitudki enam ja tööd jäidki pooleli. Vaatamata sellele oli nõukogude perioodil Tapa bassein vägagi populaarne koht ja seal käidi ka ujumas. Tänapäevaks on bassein aga unaruses. Sellegipoolest jalutavad inimesed ikka basseini juurde ja käivad seal päevitamas.

2019/04/19 08:15:50

http://www.tapamuuseum.ee/?leht=ajalugu/tapalinn

mC4

Oapõllud mustavad ja kuivatid kõrbevad - Tartu Postimees 6. november 2017, 7:11 Kui möödunud suvel üllatasid Eestimaa põllud teedel sõitjaid tavatult rohkete oaväljadega, siis praeguseks vaatab neis kohtades vastu nukker mustav väli. Enamik oast ei saanud valmis või lamandus vihmadega ja peab arvatavasti põllule jäämagi. FOTO: Margus Ansu ​See artikkel tuleks avaldada surmakuulutuste leheküljel, paks must raam ümber, soovitas Tartumaa Vara kandi põllumees Madis Avi, kui jutuks tuli tänavune ikaldunud oa- ja hernesaak. Just nii nukra lõpuga ongi põllumeeste lõppev aasta, mil suvel sinasid kõikjal Eestimaal uhked oapõllud, millest loodeti sügisel ilusat saaki saada. Nüüd on põllud aga täis mustaks kuivanud uba ja hernest, mida osaliselt juba maasse küntakse. Kel oli õnne pooltoores ja vettinud saak siiski põllult kätte saada, annab nüüd kuivatites tuld, et see ka müügikõlblikuks saada. «Ise loll ju!» põrutas Madis Avi, kes sai oma põldudelt poole oa- ja hernesaagist kätte, umbes 60 hektaril on uba ja 80 hektaril hernes veel maas. «Me ei saa külvata asja, mis meil ei kasva. Kui poleks PRIA nõuet olnud, ei oleks ma agronoomina eluski nii palju uba ja hernest maha pannud.» Avi viitas ühtsele pindalatoetusele, mille saamiseks tuleb 15 protsenti põllumaast katta liblikõieliste kultuuridega. Lisaks oale ja hernele võib selleks olla ka ristik, ent selle kasvatamisest pole põllumehed huvitatud, kuna sellest tulu ei saa. Pole meile mõeldud «Kõige hullem on see, et meil ei ole enam kodumaiseid sorte, oaseeme tuleb Saksamaalt, kus päike paistab kauem kui meil,» sõnas Avi. Sellesuvine traagika oligi liialt madal keskmine temperatuur ja vähe päikest, nii et uba ja hernes ei saanud õigeks ajaks valmis. Olukorra muutsid hullemaks veel ülemäära suured vihmasajud, mis taimi lamandasid ja niigi toore vilja veelgi rohkem läbi leotasid. Isegi kui saak kuivatisse jõudis, ei pruugi sellest asja saada. Madis Avi sõnas, et tema juhitud Kaarli tulundusühistu kuivati küttekulu on tänavu poole suurem kui mullu ja kõva kuumuse tõttu võib juhtuda, et niiske uba muutub kuivamise asemel sama pehmeks nagu purki pandud õlleuba. Täistuuridel huugavate kuivatite puhul pole ka imestada, kui aeg-ajalt kuuleb uudiseid kuivatis põlema süttinud oasaagist. Eestimaal on nii palju põlde veel koristamata, et päris masendav, ütles Haage Agro juhatuse liige Andres Härm. Avi sõnul on aga eriti nukras seisus need põllumehed, kel omal kuivatit polegi, sest tänavu keegi kuivatusteenust pakkuda ei saa, kui endalgi vili kuivamata. Liiatigi maksaks kuivatiteenus poole oa hinnast, kui maha võtta veel saagikoristuse ja seemne kulud, siis kätte midagi ei jääkski. Ikaldunud oa- ja hernesaak tähendab Kaarli tulundusühistule paarisaja tuhande eurost kahju, mis on Madis Avi sõnul umbes sama suur summa, kui nad PRIA-lt toetuseks said, ent ta tõdes, et mõnel põllumehel võib nende toetuste nõuete täitmine minna kallimakski kui toetus ise. «Mina veel täitsa käpuli ei ole, seisan veel püsti, sest meil on muid kultuure ka,» sõnas ta oma ühistule tekkinud kahju kohta. Risk oli teada Veidi paremini läks Haage Agrol, mis sai selle juhatuse liikme Andres Härmi sõnul küll oa põllult kätte, ent neilgi tuleb kuivatamisega kurja vaeva näha. Kui palju uba põllult kokku õnnestus korjata, ei osanud Härm öelda, sest umbes veerandi selle koristusjärgsest kaalust moodustab vesi. «Eestimaal on nii palju põlde veel koristamata, et päris masendav,» ohkas Härm. Madis Avi ütles kõhutunde pealt, et ilmselt on vaevalt kolmandik oasaagist kogu Eestis põldudelt kätte saadud. Kui herne koristamiseks praeguseks enam lootust pole, siis hea õnne korral õnnestub ehk mõnel põllumehel osa oast siiski veel päästa. «See oli ju teada, et herned ja oad on riskikultuurid, mis lähevad õnneks siis, kui on ilus sügis ja suvel piisavalt kõrged temperatuurid,» tõdes ASi Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas. Baltic Agro on üks suuremaid ettevõtteid, mis Eesti põllumeestelt vilja kokku ostab ja seda välismaale edasi müüb. Ta lisas, et kui varasematel aastatel on need kultuurid õigel ajal valminud, on põllumehed nende eest ka üsna head hinda saanud. «Nüüd maksis see valusasti kätte,» nentis Ameerikas. Põllumeeste jaoks lisab traagikat seegi, et juba aasta alguses lepivad nad kokkuostjaga kokku, kui palju vilja on sügisel plaanis müüa, ja kokkuostja müüb selle juba ette börsil maha. Kui aga sügisel lubatud vilja pole, peab põllumees maksma leppetrahvi või leidma vilja mujalt. Baltic Agro viljaäri tootejuht Timo Sildvee tõdes, et juba on ostetud uba ka Lätist ja Leedust, et börsil ette lubatud vili ikka ostjateni jõuaks. Samas on tema sõnul väga palju probleeme oa ja herne kvaliteediga: kui põllumees lubas kevadel, et müüb sügisel vilja, mis on inimestele söögiks mõeldud, siis tegelikult on põllult päästetud saak nii kehv, et kõlbab vaid loomasöödaks. See tähendab ka palju madalamat hinda. Puhanud maa Maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo juhataja Katrin Rannik sõnas, et maaelu arengukava keskkonnatoetuste üheks nõudeks teiste hulgas on 15 või 20 protsendil põllumaast liblikõieliste kultuuride kasvatamine. Liblikõielised kultuurid seovad õhulämmastikku ja teevad selle kättesaadavaks külvikorras olevatele järgmistele kultuuridele. Keskkonnatoetuste puhul ei öelda põllumeestele ette, milliseid liblikõielisi kultuure kasvatama peab, nendeks võivad oa ja herne kõrval olla ka söödakultuurid, mida saab maasse kündmisega kasutada mulla parandamiseks. Nii polegi tingimata eesmärk, et põllumees sellelt maalt tulu saaks, vaid laseks ühe aasta maal puhata ja liblikõielistel mulda rikastada. Praeguseks veel põllule jäänud uba on läbi ligunenud ja kohati liigniiskusest isegi hallitama läinud. FOTO: Mari-Liis Pintson

2021/07/25 07:40:47

https://tartu.postimees.ee/4300075/oapollud-mustavad-ja-kuivatid-korbevad

mC4

koordinaadid: 57° 51′ 50″ N, 26° 31′ 13″ E (Ümber suunatud leheküljelt Vana-Antsla vasallilinnus) Antsla oli ka Tartu piiskopkonna lõunaosa kaitsestruktuuri üks sõlmpunktidest: sealt lähedalt mõõdus Pihkvast tulev kauba- ja sõjatee Otepää poole ja tuli samuti lõuna poolt Liivi ordu aladelt Aluksnest maantee ning ühines Antsla lähedal Pihkva teega. Antslast Pihkva poole jäi maanteele 3 teetõkkelinnust ja Koivaliina ning Aluksne poole vähemalt 2 teetõkkelinnust. Antsla oli koos Wehasti ja Lohnertshofi mõisatega Üxküllide rüütlisuguvõsa ürgvana valdus, hiljem lisandusid sinna juurde ka Mõniste (Menzen) ja Saru (Saara) mõisad[2]. Linnus moodustas koos Vaabina ja Sõmerpalu linnusega Tartu piiskopkonna lõunapiiri kaitseahela. Üxküllidele on kuulunud eri ajaperioodidel palju mõisaid ja enamik teadaolevatest vasallilinnustes Tartu piiskopkonna lõunaosas: Antsla, Sõmerpalu, Tsooru ja Mõniste[3]. XIV sajandi lõpul langes Üxküllide kätte ka kannatada saanud Otepää piiskopilinnuse ala[4]. Liivi sõja ajal oli Jürgen Üxkülli nimeline ordurüütel pealikuks ka Vastseliina piiskopilinnuses, mille linnusemaad Rõuge kihelkonnas piirnesid Üxküllide valdustega Urvaste kihelkonnas (Urbs). Antsla kujunes ja oli välja ehitatud selle rüütliteperekonna Lõuna-Eesti valduste pealinnuseks-mõisaks. 1398. aasta 13. juulil andis Tartu piiskop Dietrich III Damerow läänikirja Liivi ordu poolt purustatud Otepää piiskopilinnuse ja selle maade valdamiseks vendadele Hermann ja Otto von Üxküllile[5]. Neile vasallidele kuulusid ilmselt juba tollal ka Antsla maad ja mõis. 1405. aastal on linnust teadaolevalt esmamainitud[6]. 1413. aastal esmamainitud Urvaste Püha Urbanuse kihelkonnakirik on ehitatud tõenäoliselt juba XIV sajandi algul Antsla Üxküllide (Üxküll zu Anzen) ja Vaabina Tiesenhausenite (Tiesenhausen zu Ueltzen) koostöös. 1630 seisis see pärast sõdasid varemetes[2]. 1419 jaotasid vennad Otto, Bertram ja Claus Üxküll oma isa Hermann von Üxkülli ja ühe nõo (onu) Otto von Üxkülli pärandust. Antsla peamõis jäi kahele esimesele, viimane sai Mõniste[7]. Clausil tekkis hiljem vendadega pärandijaotuse üle tüli. XV sajandi lõpus kuulus linnus Peter von Üxküllile. Ta oli piiskopkonnas energiline organisaator ja aktiivne ehitusmees ning arvatakse, et just tema ajal ehitati mõisasüda tugevamaks linnuseks välja[8]. 1542 jaotasid vennad Johann ja Otto Üxküllid oma isa Johanni pärandust. Vanem Johann sai Mõniste, Saru ja Wollusti mõisad ja noorem Otto Antsla[7]. 1558. aasta algul oli Antsla Otto Üxküllil talle kuuluva mõisa lähedal väike kokkupõrge Tartu piiskopkonda tunginud Vene tsaari Ivan Groznõi sõjameestega. Mõisa (võimalik, et Antsla) juurde saabusid 11 vene ratsanikku, tahtes seda põlema panna. 13 Üxkülli sõjasulast kaitsesid seda, tapsid venelased maha ja võtsid ära nende hobused[9]. Tänu Moskoovia vene vägede pikaajalisele võimutsemisele Tartu piiskopkonnas Liivi sõja ajal jäid suur osa linnuseid ja mõisaid piirkonnas ilma omaniketa ja langesid pärast rahu sõlmimist Poola kuninga kätte. 1588 läänistas Poola kuningas Zygmunt III Waza Antsla Võnnu piiskopile ja kastellaanile ning Tartu ökonoomile Otto Schenkingule. Samal aastal kindlustas viimane ka linnust müüride ja vallidega[2]. Schenkingule kuulus ka Mūrmuiža vasallilinnus Lätis. Otto vennale Georg Schenkingule, kes oli samuti Tartu ökonoom, läänistati Otepää linnusepiirkond koos mõisatega. 1599 loovutas õige pärija Johann Üxküll ametlikult oma nõudeõigused Antslale lõplikult Schenkingule. 1625, kui rootslased olid lõplikult oma võimu suuremal osal Vana-Liivimaast kinnistanud, annetas kuningas Gustav II Adolf Antsla koos Jeberkülli karjamõisaga oma kammerjunkrule Ake Tottile[7]. 1649. aasta 31. märtsil, pärast feldmarssal Totti surma, müüdi valdus 14 500 taalri eest Dietrich Rigemannile, kes hiljem võttis endale aadlinimeks von Loewenstern. 1682 kuulus mõis leitnant Joachim von Loewensternile. Loewensternide kätte jäi valdus ka terveks XVIII sajandiks[7]. Sajandi keskpaigas ehitati oma esialgsel kujul arvatavasti ka mõisa peahoone, kasutades ilmselt ära säilinud linnuseosi[6]. 1883 omandasid Vana-Antsla von Ungern-Sternbergid, kelle kätte jäi see kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Pärast seda hakkas seal tööle põllutöökool ja ka nõukogude okupatsiooni ajal tegutses seal edasi sohvoostehnikum. XIX sajandil pikendati peahoonet mõlemast otsast muutes veidi ka hoone välimust[6]. Arvatavasti hõlmas linnuseala ja selle kultuurikiht terve ligikaudu 130x200 meetriste mõõtmetega poolsaare Antsla jõe ja Vastsekivi oja vahel praeguse Vana-Antsla mõisasüdame asupaigas[10]. Linnuse suuremad ehitised paiknesid arvatavasti hilisema mõisa peahoone kohal poolsaare põhjaküljel vastu Antsla jõge. Juhul, kui ristkülikukujulist vallidega kõrgendatud nn. pealinnuseala piiras kivist kaitsemüür, oli tegemist laagerkastelli tüüpi vesilinnusega. Antsla jõele veskitammi poolt paisutatud Kõverjärv täitis väikesed ja madalad jõeorud ja kindlustas veekaitse põhja-, lääne- ja lõunasuunast. Ida poolt kaevati läbi u 20 m laiune vallikraav. Sissepääs linnusesse üle vallikraavi võis toimuda kas idapoolse vallikraavi keskelt või lõunanurgast. Lõunanurga juures asetses Vastsekivi ojal veel teinegi tamm või veski, mis lõi kagunurka tiigi näol veel täiendava veekaitse. Kui juurdepääsutee jooksis linnusesse mööda lõunapoolset pealinnuse vallinõlva, võis pealinnusealast läände jääda madalam nn eeslinnuseala. Kuna tegemist oli Üxküllide Tartu piiskopkonna ühe pealinnusega, võis see olla tugevamini välja ehitatud võrreldes teiste vasallilinnustega. Pealinnuseala kagunurgast u. 50 m kagus asus Vastsekivi ojal vesiveski. Oja voolas sealt lõunapoolsesse vallikraavi e Kõverjärve lõunasoppi Vaade mõisa endisele peahoonele edelast üle pealinnuseala platsi. Vaade mõisa endise majandushoone lääneküljele edelast. Seinafrondist eenduv kivi võib osundada teistele murukamara all asuvatele vundamendimüüridele ↑ 2,0 2,1 2,2 https://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et#v=onepage&q=Kirchspiel%20Anzen&f=false Hagemeisters Geschichte, II Band, lk 80 ↑ 6,0 6,1 6,2 http://www.mois.ee/voru/vanaantsla.shtml Eesti mõisaportaal, Vana-Antsla ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 https://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et#v=onepage&q=Kirchspiel%20Anzen&f=false Hagemeisters Geschichte, II Band, lk 81 Hagemeister, Heinrich von; F. von Bulhovden (1836/1837). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. pp. lk 80–82. Cite uses deprecated parameters (juhend)

2019/12/14 13:52:13

https://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Antsla_vasallilinnus

mC4

MAFS Sarah lööb välja: meie võitluse tegelik põhjus, MAFS Sarah Roza kaalulangus Arron Ja Lauren Suur Vend Sidumine MAFS Sarah Roza kaalulangus, MAFS staar Sarah Roza näitab 8 kg kaalulangust Bikiinimudeli seksbänd belle Ei käsi ega jalgu seksi Christy Carlson Romano seksikad pildid Muusikutest vennad instrumentalist Holger ja saksofonist Mairo Vinge kuum seksikas keha brünett beib on Ainulaadsed seksikuupäeva ideed musitseerinud maast madalast ja andnud ka hulga kontserte nii koos kui eraldi. Nüüd on valmis MAFS Sarah Roza kaalulangus vendade Marjamaade Unistage selle ühendamisest, kes teile ei meeldi ühine helikandja, kus nad musitseerivad koos bassimängija Heiko Remmeli ja trummar Tanel Rubeniga. Seksikad fotod tamiili tädidest Britney Spearsist kuni Kanye Westeni ei suuda me kõik lihtsalt vaadata kõrgelt India kuumad seksikad filmid kuulsuste jaotust. Kuigi mõned tähed allamäge spiraal väljuvad vasakpoolsest Seks kuumade bikiinides tüdrukutega, siis teised on aeglaselt ehitanud juba palju aastaid. Aaron Carter Arron ja Lauren suur vend sidumine Grupiseksi voogesitusvideo mõnda aega rännakuteel mööda sõitnud ja ainult aja küsimus, enne kui inimesed hakkasid teadma, milline on veider vastuolusid. Carter Kuum küps puuma milf naine viimasel ajal tõusnud hämaruse sügavusest ja suutnud imetavalt saada tähelepanu, mida ta on nii meeleheitlikult soovinud. Lõppude lõpuks on Aaroni äärmuslik käitumine olnud ainus põhjus, miks tema nimi on Arron ja Lauren suur vend sidumine kümnendil ajakirjanduses üldse ilmunud. Kuigi AC ekstsentriline antics võib writing paper tema tähelepanu keskpunktis, oleme muutunud pop-stari allkirjaga teedrajavateks. Siin on 15 Seksikad alasti videomängurid, et Aaron Carter oli kogu rongi vrakk ja Seks emapoolsega ei suutnud ära vaadata. Juba mõnda aega on spekuleeritud, et Carter on olnud seotud mõningate ebaühtlase tegevusega, kuid täht on juba ammu eitanud, et ta on midagi Sabrina salerno seksitoru kui kaine. Tänu oma halvenevale välimusele eeldavad paljud, et Carter on sõltuvuses erinevatest asjadest, ja kõik nende mured tulid leguminous plant möödunud suvel juhtu, kui laulja oli DUI-ga katkestatud. Carter tegi pealkirjad pärast tema vahistamist Gruusias mõjuvõimu kahtluse korral. Asjaomane möödasõit helistas Seksikas rinnakas tissid gifid, et märkida, et Carteri automotive vehicle oli liikumas teedel ja kui ta lõpuks AutoZone'i poodi sisse tõmbas, katkestas ta koos tema tüdruksõbraga mitu tasu. Mõlemad pooled süüdistati õiguskaitse valduses ja takistamises, kuna requisite olid mansettidega kinni peetud ja vahi all. Tasuta skype seksivestlus Pärast Allotment Denyeri terviseuudiseid on perel olnud teisipäeval karm paar nädalat, kaks-kaks-aastane Chezzi jagas tütre sünnipäeva auks tõstvat Instagrami ametikohta. Constance'i saal on tegelikkuse televisioonis vastuoluline näitaja, mis kestab rekordiliselt 10 päeva Voluminous Brotheri Täna järgneb talle üle miljoni inimese oma unikaalse humoorika ja selgesõnalise isiksuse kohta sotsiaalmeedias. Lisateavet Constance'i saali kohta leiate sellest artiklist. Pärast seda, kui töötajad keeldusid temaga töötamast, sest ta oli "mürgine", otsustas Area unit Rusciano seada rekordi otse, miks ta tegelikult loobus oma "suurest tasustatavast töökohast. Viimastel aastatel on rünnakute järel tabanud kivi põhja, Allotment Denyer on näidanud, et ta ja naine Chezzi on suutnud va-voomi oma abielu tagasi panna. Sellest hommikust on välja kuulutatud DWTS-i täiskogu. Allocation Denyer on ametlikult nimetanud oma kuldse logi võitja võitjaks Parcelling Denyer on haiglast vabastatud ühe nädala jooksul pärast seda, kui ta oli saanud tagasi vigastada. Apportioning abikaasa Chezzi võttis täna hommikul Instagrami, et jagada oma maja ja kolmeaastase tütre Scouti magusat lõõgastust oma majas, pealkirjaga: "Pärast veidi üle nädalat on ta spordifüsioteraapia haiglas ja kodus! TV-isiksus oli voodipesu ja ei suutnud kõndida pärast seljavaevu. Kuid šokeerivalt, vaid nädala pärast haiglast lahkumist, on Allocation Denyer olnud lennujaamas lahti haaratud ja tõmbanud suure kohvri. Chezzi ja Subsidisation Denyer kavatsevad pärast kümne aasta pikkust abielu pärast aastaid kestnud tõusud ja mõõnad. Kuigi populaarne, kuldne logi võitnud TV ja raadiokanal sidusid sõlme teist korda koos oma abikaasaga Las Vegases, aasta pärast nende pulmi Transferred possession Denyer on meenutanud, kuidas tema abikaasa "jättis ta peaaegu" pärast seda, kui ta jäi sõltuvalt raskest valuvaigistusest pärast sport cart crash'i Londoni kohta pärast tema katsumust ja sellest tulenevaid häirivaid hallutsinatsioone. Deny Denyer on avanud oma "karmist" lapsepõlvest, lõhkudes õhku oma üksikema Glynise üle. Hiljutine postitus Chezzi Denyeri Instagrami kontol näitas, et tema abikaasa Subsidisation Denyer on endiselt pärast vigastust, mida ta pidas oma formation rutiinset tööd tehes. Apportionment on läbinud kaks epiduraalset protseduuri, kasutades kortisooni, et püüda vähendada valu. Allocation Denyer on jälle leidnud cease pealkirjades pärast seda, kui tema pikaajaline juht kinnitas, et endine Perekondlik täht oli teda sensatsiooniliselt kaevanud. Cassandra Thorburn tähistas oma tantsu lõppu stiililt tantsides tähtedega koos oma koos tähedega. Kolmekordne ema pidas oma vanemate Olympia Framework of Neighbors kuulsust lähedal. Kaks panid puutetundlikule ekraanile, paarides üksteise juukseid, jagades samas intiimset vestlust. Transferred possession Denyer on MAFS Sarah Roza kaalulangus Instagrami, et jagada oma noorimale tütar Scoutile oma kolmandat sünnipäeva. Pärast Karl Stefanovicile katastroofilist aastat löövad keeled, kes asendab pikaajalist esinejat, kui tema aeg tänapäeva show's on lõppenud. Kim Cattrall avaldas Sarah Jessica Parkeri avalikkuse sotsiaalse meedia vahendusel pärast Sugu Ja Linnamõrv pakkus talle kaastunnet pärast Cattralli venna, Christopher Cattralli traagilist kaotust. Centime McNamee: Kodu ja võõras staar näitab, mis inspireeris teda ja abikaasa Matt Tookerit, et helistada 1-kuulisele lapsevanemale Neve. Abielus esimese nägemisega paariga Carly Bowyer ja System of weights Delmege on teatanud oma jagamisest emotsionaalsete postitustega Instagramile. Nad on olnud abielus kaheksa aastat ja Apportioning ja Chezzi Denyeri suhe läheb tugevaks. Transferred property Denyeri naine Chezzi on alustanud "detoxi" ja on võtnud Instagrami, et selgitada välja põhjus, miks emotsionaalses postituses. Kui kõik tüdrukud ärkavad pärast draama täis tüdrukute õhtut, siis Ning peegeldas kuuldusi Inesi ja Sami kohta ning Inese pidev eitamine, Ning leiab, et on aeg paljastada, mida ta nägi. Larry Emdur on võtnud hetk hommikul näidata, et anda oma emale rõõmsameelne hüüatus. Ei käsi ega jalgu seksi Ta ei leidnud armastust tabanud telesaates Abielus esimesel pilgul MAFS Sarah Roza kaalulangus kuid reaalsus TV-star Sarah Roza on näidanud, et ta on lõpuks valmis. Ehtekunstnikule lähedased allikad väidavad, et ta juba teadis, et ta on üks viimastest tüdrukutest, kes seisavad selles kümnendas kanali kümnendinäitusel. Believe näeb välja nagu seisab poiss Sam Agglomeration on valmis võtma umbes nullist vastutuse oma abielurikkuja rolli eest selles abielusperioodi ajal. Sünnipäevade episoodi promo-treileril on aastane Sam Glob eesotsas ekspert John Aikeniga. Shane Warne, Austraalia kõige tuntum kriketiruum ja daam mees, on tõstnud mõned kulmud, kuulutades oma avalikku toetust aastase surferi ja topless ujumisriiete mudelile, kes sai eelmisel nädalal Briti Eros Islandi Briti versiooni. Ta oli kroonitud Erotic love Island Austraalia võitjaks peaaegu kaks kuud tagasi, kuid üllatuslikult ei ole Tayla Damir veel saanud oma osa 50 dollari auhinnast. Alates jultunud kehast häbistamisest mesinädalani, mis celestial point kunagi juhtunud, on ohutu öelda, et ensure ei ole olnud sile purjetamine halvasti sobitatud paari Sam ja Elizabeth jaoks abielus esimesel pilgul. Vaatajad olid kihlveod, et nad oleksid esimene duo, kes loobuksid pühapäeva õhtul pühendunud tseremoonial sotsiaalse Suitsutatud austrid Kaalulangus läbiviimisest, kuid samal ajal kui osalise tööajaga mudel Sam soovis aastast Lizzie'd šokeeritud vaatajaid, otsustades jääda veel ühe nädala jooksul abikaasa põrgu. Jess on kahe ilusa tüdruku üksik ema ja ta on valmis kohtuma Communicating 7 uue telesaate The The Ettepanekuga. Maddy Sovereign ei olnud postitanud Instagrami üle kolme nädala jooksul, kuid vaid mõne tunni pärast, kui endine poiss-sõber Creese Trained worker teatas, et tal on uus sõbranna Sarah Boulazerisega laps, näitas tour mudel pisut räägivaid pilte. Imprint 7 on teatanud uue komöödia seeriast upright aegadel talvekuudel. Fam Quantify, mille peaosas on Michala Banas, Benson Diddly-squat Anthony ja MAFS Sarah Roza kaalulangus Fellows, järgivad Austraalia kõige "postmodernseid perekondi", kes võitlevad oma online-võõraste vaimuliku eluga rahulikus äärelinnas. Ta on Leia minu rasva poletamine sudame loogisageduse, mis näitab kaabakas, kes ei näi hoolivat, mida vaatajad arvavad - kuid MAFS staar Ines Canonical ilmus Optifast Kaalulangus 4 nadala jooksul, kui ta Max tervislik kaalulangus nadalas koos Outlet Martaga ööbima. Nic nimetab intiimset kuupäeva Cyrelliga "lihtsalt pidu". Kuulsus Jamie Oliverile on kohutav uudis Jamie Oliveri Itaalia restorani impeerium on ohus, et ta peab sulgema pärast miljoni dollari suuruste võlgade ladestamist. Kuulsus Caitlyn jagab fotot B-klassi kuulsusega, samas kui pere naudib Met Gala'i Kuigi tema perekond oli riietatud Met Gala'i üheksaga, hõõrudes õlgadega A-nimekirjas, leidis Caitlyn Jenner ennast riputades golfiklubi koos B-nimekirja tärniga George Lopez. The aastane näeb fotodel täiesti erinev oma Instagrami voost, mille ta postitas vaid paar aastat tagasi. Finantsanalüütik on 'vaeva näinud' oma väljanägemise nimel, kuid tunnistas hiljuti, et tema armastatud esteetika säilitamiseks on palju kosmeetilisi protseduure. Kuulsus Jamie Oliver emotsionaalne abielu uudised. Kuulsus Katy Perry tantalize uue muusikaga vaenlase Taylor Swiftiga Sõbrad-pöördus-vaenlased-pöördus-sõbrad-taas-sõbrad Taylor Sceloporus occidentalis ja Katy Perry suudlus ja koostatud pärast nende eepiline feud aasta tagasi, kuid pop-tähed võisid fair-minded võtnud oma uustulnukad sõprus täiesti uus tase! Kuulsus USA raport: Rase Khloe Kardashian 'loobub Kardashians'iga Rase Khloe Kardashian on öelnud, et ta ütles oma "momagerile", et ta tahab pärast mistake sündi jääda kaamerasse ja võtta pikendatud rasedus- ja sünnituspuhkuse. Kuulsus Melissa McCarthy on salad Ta on tuntud oma stseeni varastavate komöödiliste rollide poolest, kuid Melissa McCarthy on tähelepanu pälvinud täiesti uue põhjusena! Populaarseimat 80ndate Tüdrukute Ja Poiste Beebinime - Arron Ja Lauren Suur Vend Sidumine Kuulsus Casey Donovani aktsiad on uimastamise uus kaalulangus Ta näeb uskumatu! Kuulsus Eksklusiivsed pildid: Lisa Curry Malta pulm Pärast sidumise sõlme eelmisel kuul romantilises tseremoonias, mida ümbritsevad lähedased, Olympic Olympic sportlane Lisa Curry ja uus abikaasa Disfigure Tabone loodavad juba oma perekonda laiendada. Kuulsus Margot Robbie debüütab beebi löögi Margot Robbie on MAFS Sarah Roza kaalulangus uue filmiga "Ükskord aeg Hollywoodis" ja ta on sportlik beebitunne! Kuulsus Casey Donovan debiteerib hämmastava keha ümberkujundamise pärast 36 kilogrammi kaotamist Ta näeb uskumatu! Kuulsus Abielus esimesel pilgul: Mel kaalub Dino vastu õiguslikke meetmeid Abielus Esimesel Sight'il on Melissa Lucarelli väidetavalt kaalumas oma endise TV abikaasa Dino Hira vastu õiguslikke meetmeid pärast tema isiklike telefonivestluste salvestamist ilma tema nõusolekuta. Kuulsus Travel Kuulsus Sotsiaalmeedia läheb MAFS Susie valede ripsmete alla Sotsiaalmeedia läks teisipäeva õhtul kokkuvarisemisele, kui nad lõbusid sissetungija Susie valede ripsmete vastu. Kuulsus Abielus esimesel pilgul Lauren Huntriss jagab ausat Slim alla napunaiteid ja trikke oma võitlusest nahavähiga Abielus Esimese Sighti juures võttis Lauren Huntriss vaheaega oma kaubamärgi meikide ja reisiklambri postitamisest, et jagada väga olulist sõnumit nahavähi kohta. Kuulsus MAFS: Nasseril on minevikus televiisorimaterjalis naine ja irreligious Nasser Ruler näitab, et abielus esimesel silmapilgul kujutab endast tegelikkuse võistlejaid, kes räägivad naise ja lastega. Kuulsus MAFS Matthew: Miks mom reetsin Laureni Lühiajaliselt abiellus Number one Sighti vaatajatega mõtlesid, et Matthew ja Lauren olid magusad paarid, kes olid sunnitud minema kaugusele, kuid kõik jõudsid kolmapäeva õhtul episoodi ajal, kui Matthew tunnistas, et ta ei ole tema abikaasa. Kuulsus Abielus Esimese nägemise järgi rääkis täht Lauren kõigile, kuidas seeria lõpeb Major spoileri hoiatus! Kuulsus MAFS: Tracey ja dekaani šokeerivad tekstid - iga sõna ilmnes Nad on tekstid, mida Austraalia on meeleheitlikult näinud, ja lõpuks võib uus idee paljastada täpselt, mis neil oli. Kuulsus Carrie Bickmore näitab oma raseduse hõõgumist uimastamise ajal Projekti võõrustaja on näidanud oma raseduse sära hämmastavasse fotosessiooni Heavenly body ajakirjaga. Kuulsus TEINE MAFS-i asi: Insider väidab, et sissetungija Daniel haakub Jessikaga Ascertain oli õhtu šokk ja üllatus esmaspäeva õhtul Abielus esimesel pilgul, kui vaatajad tutvustati kahe uue paariga pärast massilist väljarännet eelmise nädala kulukohustuste tseremoonial. Kuulsus MAFS virgin Matt naudib uut tüdrukut MAFS Sarah Roza kaalulangus tegi pealkirjad praeguse hooaja abielus esimese nägemise poolt vapralt paljastades, et ta oli ikka veel neitsi juba aastaselt, enne kui lõpuks veetis meeleheitel TV-pruut Lauren Huntrissiga. Kuulsus MAFS 'Sam kraabib habe, kui ta välja astub' pärast Elizabeth'i Ines'ile hävitamist aastane traditsioon vallutas puhta raseeritud näo keskel avaliku kriitika tema keha shaming kommentaarid suunas TV naine Elizabeth Sobinoff. Kuulsus Abielus esimesel pilgul: UUS petmine skandaal kivi Body Slim Fit Line Nii paljude eksitavate silmadega läheb kõndima, ustavus on erand reeglist, mis käsitleb praeguse hooaja abielus esimese nägemise eest. Kuulsus Connie Johnsoni mälestusmärk: sadu liikuvad teenistuses "Aktiivselt suremas õpetas ta meile nii palju aktiivselt elamist. Kuulsus Abielus esimesel pilgul Jessika: Mummy olen Austraalia kõige vihkanim naine Feel on raske neelata anovulant ja control tundub abielus MAFS Sarah Roza kaalulangus nägemuse Jessika Poweril chugging seda droves.

2021/12/05 04:58:14

https://mothercare.ee/maksimaalne-kaalulangus/mafs-sarah-roza-kaalulangus-559738.php

mC4

Lambipesa hoidikupesa - Ehitus August lampide pistikupesad 0? hotKeyText.join (''): '' '> Puuduvad tooted, mis vastavad "lampide hoidikute pistikupesadele". Cartridge E27 karboliidi kelmuse Nominaalvool: 4 A Nimipinge: 250 V Kontaktmaterjal: messing Kasseti tüüp: kruvi Cartridge E27 carbolite Kahjuks on 2 sisendiga pesa selline seade nagu "petturitest", mis on lampide kassett ja kaks väljalaskeavariit. Keldris on juhtmestik korraldatud nii, et on olemas ainult E27 pistikupesaga lambipesad ja probleemide rosettidel ei saa petturit vahetada. Elektrilised kassetid on mõeldud igasuguste lampide ja nende kiirgusvarustuse kinnitamiseks. Sellega seoses on kolbampullidel kõrgeimad turvanõuded. Viimastel aastatel eelistavad kodumaised ja välismaised tootjad kassettide tootmiseks kasutada kuumakindlat plastikut, mida nimetatakse polübutüültereftalaadiks. See on kõrge jäikusega plastik, mis võib taluda väga suurt kahju ise, väga kõrge temperatuuri. Kui arvestame, et standardite kohaselt peaks kasseti tagaküljel olema temperatuur, mis ei ületa 110 ° C, siis on selle materjali kasutamine põhjendatum kui metalli sulamite kasutamine. Lisaks on tänapäevastes kolbampullides igal juhul spetsiaalsed seadmed mis tahes tüüpi laternate klemmide kinnitamiseks. Need seadmed loovad maksimaalse kontakti, lambi kruvimisel, moonutustel ja muudel defektidel. Omadused ja funktsioon: Dvuhzokolnye - mõeldud kahetuumaliste luminofoorlampide jaoks; liin ja kinnitusvahendid; pistikprogramm; Lisaks toodetakse pitseeritud kassetid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud akvaariumide valgustamiseks. Energiasäästu lampide lae väljalaskeava Hinnake koduseid tooteid vastavalt kriteeriumidele Sobib eneseteostamiseks Populaarsed kodus valmistatud tooted Jaehind ühiku kohta. käibemaks: soovi korral Põhi ЕИ: Штука Versioon: Cartridge adapter plug with switch Ära näita tooteid: Paigaldus tüüp: pistikupesa Nippeli lõng: ilma pärast saidil registreerumist * Ei ole avalik pakkumine. Toote jaehind ja toote kättesaadavus leiate müügikonsultantidest Sibulate kuulide muutmine, tähistamine, paigaldamine ja kinnitus Lambipesa on vahepealne element, mida kasutatakse elektrijuhtmete ja lampide mugavaks ja usaldusväärseks ühendamiseks. Sageli on see kinnitatud erinevate tänapäevaste lühtrite ja lampide dekoratiivsetele elementidele. Elektriliste kolbampullide kujundus sõltub seeriast. Edisoni keermestatud E-seeria mudeli kõige levinumad tooted. On kolm põhielementi - väliskesta vormis silinder, mis on kinnitatud metallist hülsi keermestatud Edison, aluse ja keraamilise kattega. Elektrilise voolu ülekandmiseks kaablist lampi pesasse kasutatakse messingkontakte ja spetsiaalseid ribasid. Töö käigus ohutuse suurendamiseks rakendatakse korki keskkontaktile faasi, mis vähendab faasiga kokkupuute võimalust. Kassetid G-seeriat iseloomustab sama tööpõhimõte, kuid sellel on lihtsam konstruktsioon ja kasutatakse erinevat meetodit voolu ülekandmiseks sokli külge. Vastavalt GOST-ile on Edisoni keermega tooted jagatud kolmeks peamiseks tüübiks - E14, E27 ja E40. Endine nimetatakse "käsilased", ja neid kasutatakse mikrolaineahjud, külmikud, teine ​​- laternad, viimane - organisatsiooni tänavavalgustuse. Tööpõhimõte on kõikjal ühesugused ja erinevused on seotud disaini ja mõõtmetega. Kassettide kehas on märgistus. Dekodeerimise ajal saate teada toote omadused. E14 on paigaldatud seadmetesse, mille voolutarve ei ületa 2 A ja võimsus kuni 440 W, E27 - kuni 4 A (880 W), E40 - kuni 16 A (3500 W). Iga mudel on mõeldud vahelduvvooluks 250 V pingega. Sordid paigaldamismeetodil Tegelikult on paigaldusviisiks see, kuidas toode kinnitatakse valgusti või muu elektriseadme laternale. Kui mitu aastat tagasi keermestatud ühendusele pole alternatiivi, kasutatakse nüüd kassett-tüüpi kassetid. Viimane tähendab, et kinnitus kinnitatakse sokli abil asuvate tihvtide abil. Keermestatud ühendus - klassikaline keerduslambi kava. Phase oma lambipirn saadetakse, kui viimane on täiesti väänatud ja varustatud kontakt varrukakaare kassett kontaktid. Kolmas võimalus on - kombineeritud instrumendid GU10 pesaga, mida kasutatakse tänapäevastes lühtrites. Esiteks pannakse pirn sisse kaabitsa külge, siis lukustatakse see nii kaugele, kui see läheb. Pöörleva keermestusega ühendusega elemente iseloomustab konstruktsiooni keerukus, kuid need on hädavajalikud, kui valgustusseadmed alluvad perioodilistele / püsivatele mehaanilistele mõjudele, sealhulgas vibratsioonile. Sordid vastavalt sokli tüübile Korki valik sõltub kasutatud lambipirnist: Praktiliselt kõigile majandusteadlastele kasutatakse fluorestseeruvaid ja tavapäraseid lampe, tüüp E27, millel on traditsiooniline keermestatud ühendus. Kassett sobib LED kodumasinatele ja hulgale halogeenidele. Väikseid sibulaid saab kasutada kassettidega tüüp E14 (minions). Märgisel olev number näitab diameetrit - antud juhul 14 mm. G-padrunid - tooted, mis kasutavad pistikupesa. Sobib sama kujundusega majandusteadlastele ja halogeenidele. Kuidas ühendada lambipesa omanikku lambipirnile Lambipesa ühendamine maja juhtmestikuga toimub üks kahest meetodist - eemaldatav või üheosaline. Esimesel juhul (meetodit nimetatakse "kruvi") kinnitus toimub kruviga, millel on niit või spetsiaalne klemm. All-in-one kinnitus on seotud iseseisva jootmise või pressimisega tehases. Viimane menetlus on G4-G10 seeria elementide jaoks oluline. Nendest esialgselt väljastatakse kaks isoleeritud kaablit, mille pikkus ei ületa 100 mm. Elektriliste juhtmestike jaoks on elemendid kinnitatud klemmiploki abil. Tavaline elektriline Esiteks peate mõistma tavapärase elektrikassettide kokkupanekuprotseduuri. Tehakse keraamiline sissekasv, millele on pressitud vaskplaat, mida kasutatakse põhikontaktis. Vooderdise teisel küljel on terasplaat - sellele kinnitatakse kruvi, mis tagab plaadi kindlat kinnitamist sisselaskele. Sama kruvi teeb ka teise funktsiooni - selle kaudu voolab põhivõttevool voolu. Kruvi pingutamisel kasutage suurt jõudu, mis on seotud selle osalemisega elektrivoolu ülekandmisest kaablist lambipirnini. Teist messingist plaati kinnitatakse sama toimingute järjestust, pärast seda, kui põhikontakt on painutatud nii, et see oleks külgplaatidega tasapinnal. Seejärel vormige juhtmetel rõngad, niitke need läbi alumise osa ja kinnitage need terasplaatidele. Kui kassetti kasutatakse statsionaarsel lülitiga elektriseadmes, peab faas ülekandev traat olema ühendatud keskkontaktiga. Kontaktkontrolli usaldusväärsuse kontrollimiseks on vajalik paigaldada pirn kolvisesse ja veenduda, et kui see on külgkontaktidega surutud, siis peamised kõverad vähemalt 2 mm. Väiksema läbipainde korral pööratakse põhikontakti ülespoole. Sellesse struktuuris on kinnitatud silindriline korpus, seejärel saab kassetti kasutada. Valige pirnid, võrrelda mõlema toote märgistust. Tšell koos terminalidega Kui ühendate elektrijuhtmeid kaasaegsete kolbampullidega, kasutatakse kruviklemmide klemmliistu. Lähenemine kiirendab oluliselt elektriseadme ühendamise ja paigaldamise protsessi. Keha on valmistatud plastikust, monoliitsest. Erilise neetimise abil on keha külge kinnitatud juhtmed, mis tagavad aluse. Pöörake tähelepanu! Klemmidega toote peamine puudus on remondi võimatus, nii et rikke korral tuleb kassett täielikult vahetada uuega. Standardsete suuruste hulgas on kõige populaarsemad E14 ja E27 seeriad, mida kasutatakse ka tavapärastes elektriseadmetes. Keermestamata elektripliit Kõige kaasaegsem disain viitab kolbampulli kehale spetsiaalsete aukude olemasolule - tavaliselt neli (rühmitatud paaridena). Aukude kaudu tõmmatakse juhtmeid, mis on fassaadikontaktide abil fikseeritud vedrustusmehhanismiga. Kontaktide paaristamine lihtsustab lühtrite või valgustite sibulate paralleelset ühendamist. Elektrivool suunatakse esimesele kassetile ja järgnevad need ühendatakse sellega džemprid. Oluline! Nii saate ühendada palju majandusteadlasi, kes tarbivad minimaalset elektrit. Tooted iseloomustab lihtne ja kiire ühendus - Strip lõpuks juhe ja sisesta õige auk kassetikestas klambriga kinnitus. Paljud lühtrid ja valgustusseadmed kasutavad õhuke juhtmeid. Veenduge, et nende kruvipiljongikasseti korpusesse on usaldusväärne kinnitus ebareaalne. Valige lühtrid, millel on juhtmete hooldatud otsad, või iseseisvalt joodis mitmevärvilise kaabli abil, mille traat sai ühetuumaliseks. Konservitud otsad on kleepuvast materjalist kontakti hõlpsamad. Kui te ei tea, kuidas kasutada jootettu, on veel üks viis. Enne kaabli otsa paigaldamist aukusse asetage metallvarda läbimõõt, mis ületab traadi enda läbimõõtu. Kinnitage küünekork, kruvikeeraja. Eemaldage vedrukontakt ja sisestage keerutatud traat aukusse ilma probleemideta. Eemaldage küün (vard) nii, et kontakt kinni traadi traati. Demonteerimiseks kasutatakse sama meetodit. Ühenda kontrollimiseks tõmmake kaabel ettevaatlikult. Kuidas pistikupesa ühendada elektriplokiga Esimesel pilgul on vooluvõrgu ühendamine elektrikontaktiga täiesti mõttetu protsess. Kujutage ette, kui teil on viivitamatult vaja vannitoas asuvat peeglist välja vooluvõrku ja jaotuskast on liiga kaugel. Vannitoas on vajaduse korral kassett sisaldav valgusti, millel on paralleelselt kaks kaablit, mis on vajalikud väljalaskeava kasutamiseks. Kuid on üks nüanss: pistik on pingest välja lülitatud, kui valgustus vannitoas on välja lülitatud, mida ei saa nimetada puuduseks. Selline suhe suurendab elektriohutust - kui vett lekib ja niiskus siseneb väljalaskeavast, siis välditakse lühist. Suurema turvalisuse tagamiseks vali hermeetilised pistikupesad, mis sobivad suure niiskuse tasemega ruumide jaoks. Enamikul juhtudel ühendatakse valgustusseadme kolbampull põhjaga. Põhjas on ava, mis on ette nähtud elektrikaabli sisseviimiseks. E27 seeria on saadaval niidiga M16, M10 või M13 ja E14 - M10. Voolutorude jaoks Kasseti otseühendus juhtmetega ei ole lubatud! Kõigepealt pead tagada turvaline kinnitamine toodete valgustusseade (lamp või lühter), mis on seatud allosas plastikust ümbris koos auk keskel, vajalikud kaabel. Lisakinnituseks on rummile paigaldatud plastikkruvi. Ühendage pistikupesa, kinnitage juhtmed plastikkruviga. Puks on ette nähtud dekoratiivsete detailide paigaldamiseks ja kruvi tagab plafoni ja seadme vedrustuse usaldusväärse fikseerimise. Kassett on kinnitatud metallist toruga, mis võimaldab teil riputada lauale raske lagi. Toru on varustatud täiendavate mutritega, mis aitavad paigaldada lühtritööriista, kaasa arvatud mütsid. Kogu koormus langeb metalltoru peale ja toide ühendamiseks vajalikud juhtmed tõmmatakse otse läbi selle. Korpuse välispinnal asetsevate kassettidega saab kaunistada lambipirnid, muud dekoratiivesemed. Torutarbed kasutatakse kassetide kinnitamiseks lauavalgustidesse, seinakruvidesse. Laminaatoodetest valmistatud tooted. Piisavalt on selleks, et teha auk, mille kaudu kasseti kinnitamiseks kasutatakse põimikut. Plastikust varrukad võivad deformeeruda kolbampulli kuumutamise tõttu, mistõttu kassett hakkab riputama. Asendage plasti metalliga. Kinnituslõng võib olla erinev, kuna E27 pistikupesadeta kassettide jaoks pole ühtegi standardit. Plastmassist hülssi vahetamiseks metallisega, kasutage takistoreid. Enne purunemist lahti ja võrrelda niit, et toodet ei rikkata. Kruvideta klemmliistudega Kasseti keha ja põhi, kasutades kruvivaid kinnituskontakte, on kahe kinnitusvahendiga ühendatud. Toote põhi keeratakse keermestatud torusse, seejärel lülitatakse elektrijuhtmed sisse. Keha on valmistatud silindri kujul ja on kinnitatud põhja külge. Elemente tuleb remontida ja hooldada. Kasutage kruvikeeraja ja eemaldage külgedel olevad riivid, et toode toote eemaldamisel kaablit ei kahjustaks. Elektriliste kolbampullide remont Seeria elektrilised padrunid E ja G erinevad üksteisest ja võimaluse korral hooldust. Kui esimesed on parandatud, siis enamikul juhtudel, kui teine ​​on katki, on kollektori vahetamine lühtris vaja. Kokkupandava elektriautomaadi E27 remont Lambipirnide sagedase läbipõlemise põhjus, heleduse muutused valgustusseadmete töö ajal võivad olla elektrikassettide rikked. Seda näitavad kõrvalised helid, mis kuuldavad, kui seade on sisse lülitatud. Keerake pirn lahti korkist ja kontrollige elemendi sisemine õõnsus. Kui mustad täpid avastatakse, ei pea neid lihtsalt puhastama, vaid ka mõistma selle algpõhjuseid. Sageli on mustandi moodustumisele eelnenud nõrk kokkupuude kasseti ja elektrijuhtmete vahelise kontaktiga. Tühjendage kassett, kontrollige juhtmestikku (tõmmake kergelt trossi külge, et see kindlalt kinnitada) ja koorige kontaktplaadid. Mõningatel juhtudel peab plaat olema paremaks kokkupuuteks lamekatte suunas. Kui kolbampulli lukust lahti keerates proovitakse, siis lamineeritakse pirn metallist korgilt maha ja viimane jääb sees. Kui see juhtub, eemaldage lamekorki korpus ja alt lahti. Teine võimalus - tõmmata tangid isoleeritud käepidemetega, proovige haarata korki serva ja keerata seda vastupäeva. Olge ettevaatlik, et mitte rikkuda kasseti sisekeere. Valgustatavate elektriliste kassetide valimisel tuleb kindlasti lambid kindlalt kinnitada ja ohutustaset lugeda. Toode on oluline osa lampide ja lühtrite lisaseadmetest, mis on elektriahela element. Väiksemad rike võivad põhjustada tulekahju või tõsiseid vigastusi. Vältige standarditele mittevastavate toodete ostmist! Integreeritud pistikupesa omanik Mõnikord on Hiina tootjad rahul uute ootamatute hübriididega, mis on kasulikumad ja praktilisemad kui need samad asjad, kuid eraldi. Üks selline eduka tooted peaksid sisaldama valdaja lamp, mis on varustatud sisseehitatud pistikupesa 220 V vahetamiseks valguses ja toiteallikas muude seadmete korpuse küljel lüliti seade varustatud. Pistikupesa on valmistatud tulekindlast plastist ja seda saab kasutada koos sobiva LED-lambipirniga. Kuidas ühendada võrku kasseti kaudu? Ma tahan maandumise ülemmäära riputada fluorestseeriva valguse. Ma ei tea, kuidas seda ühendada. Kohapeal on tavaline lambi kassett. Ma ei saa kasseti juhtmeid kasutada, sest Ma ei tea, kuidas elektrit kohapeal välja lülitada. Seal oli mõte: võtma põletatud lamp, eemaldama klaasi, ühendada kinnitusseadme juhtmed metallosa abil, et isolatsiooni ühendada. Kruvime struktuuri kassetile ja. Kuidas sul läheb? Kas teil on muid mõtteid? lambipesas olevasse pistikupesasse on olemas valmis seadmeid adapteri katete kujul, otsige kauplusi :-) kuigi kassetti on kergem kallata või näha, kus see ühendatakse juhtmestikuga ja mida, seejärel pane terminali riba (saate Wago) ja valgust tuleks üks kord välja lülitada või see põleb pidevalt. ja milline on pinge all töötamise probleem. Valgus peaks pidevalt põlema (mul on L-kujuline platvorm). Stressiga töötamise probleemiks on see, et ma ei ole elektrik. Kandke kummist kaitseriietusega kummikindaid (mitte meditsiinilisi) ja lahustage kassett rahulikult, eraldage juhtmed ettevaatlikult ja ühendage lamp nende kaudu terminali kaudu. Kolbasenok kirjutas: Elektriku laenutus - elektrienergia naljad on väga halvasti lõppenud. Teil ei ole õigust töötada avalikes võrkudes. Mitte ronida, ohtlik ja mittesoovitav mitmel viisil. Kui sa tõesti tahad sellist lampi, nõustuge ZhEKomiga: "Ma riputan lampi ja juhatan traati ja saadate elektrikule". Nickel kirjutas: Auri kirjutas: Tehtud tööd stress (vastavalt MPOT) mitte ainult kasutamise dielektriline kindad ja tööriistad isoleerivate käepidemetega, kuid brigaad vähemalt kaks inimest koos tolerantsi ansamblid ei ole madalam kui neljas ja mitte madalam kui kolmanda teises! See oli kellelegi esmaabi tõmmata ja seda teha. Plus on mõned reeglid, nii ei soovita sul, DIY härrad, ronida töötama stressi ise, ja veelgi enam - ei ole vaja reklaamida ohtlik algatusel. Inimesed. Kui inimene ütleb, et elektrienergia täisnurk ei nõua äärmuslikke retsepte. Kui keegi töötab stressi all harjumuse all, ei suuda mõned neist lampidest isegi teadmata jätta. Õpetage ja siis kaotad foorumi liikme. Sa kutsud lifti, lähete selle sisse, leiad saatmise kutsumise nupu, klõpsate sellel ja ootate lähetamise vastust ja küsite valguse välja lülitamiseks. Ja see on kõik. (valguse sisselülitamine ja välja lülitamine on dispetšerid, kes jälgivad ka lifte) Osta ENERGY-SAVING lamp tavalise korkiga! Lambipirnist koosnev idee ei rullu. Seega, pärast klaasi purunemist ei saa midagi, mis jääb teie sõrmedele, hoides vastuvõetud seadet kasseti sisse. St. jälle pinge all! nii, kuidas mitte väänata, teil on üks viis ZhEK Võtke tavaline kork (need, mis on kruvitud) ja tehke oma seade. Ma sukeldusin adapterite maailma. Ma leidsin, mida vajan - pistikupesa adapterit. Pööra ja kõik! Seal on ka adapteri pistikupesa. Ja ime masinaruumi pistikupesast! skigs kirjutas: Ja ime masinaruumi pistikupesast! Ja pistikupesa ei vastanud? Veelkord võta oma tervisele niinimetatud korgi ja jootet. Püüdsin kohandada adapteri pistikupesa, lampi. " Ostetud üks ei tööta. Teine on lühis. Kolmas ei tööta. Ostsin erinevates kohtades. Meltem-b adapterid. Paigaldamise ja valmistamise kvaliteet on kohutav, adapteri kruvimisel saab sisemisi kontakte saab kerida ja lühikesed. Lühidalt, ta tõstis korki (nuppudega), joonistas juhtmeid, valas sisse silikooniga seestpoolt. Pole nii hull. Nüüd on probleemid majapidamistöödega: nagu pole võimalik lambi lambipirnist riputada trepikojas. adapteri pistikupesa, lamp ". Ostetud üks ei tööta. Teine on lühis. Kolmas - ei tööta Adapteri populaarne nimi on petturlik. Kvaliteedist lähtuvalt toetab tootmist Energosbyt. Osta šokolaadi medal. Siin pole nõu kuulata. Mitte ronida, ohtlik ja mittesoovitav mitmel viisil. Kui sa tõesti tahad sellist lampi, nõustuge ZhEKomiga: "Ma riputan lampi ja juhatan traati ja saadate elektrikule". Niipalju kui mina tean, ei saa fluorestseeruvat lampi keelata. Teine asi on see, et ZhEK vastutab nende remondi ja lampide asendamise eest avalikes kohtades. Ja neil ei pruugi olla selliseid lampe, sest nad ei saa oma kohustusi oma süü tõttu täita võtke puhutud lambipirn, eemaldage klaas, ühendage lambijuhtmed Muide. Pirniku sees on kaitse! pesa adapter Uus - hästi unustatud vana. VTB! õige! vanades Savetskie aegades, kui veel ei olnud loendeid, ja inimesed maksid märkustasu (!), hakkasid ilmuma kodumasinad nagu pesumasin Riga-8, ja siis oli vaja lisada täiendavat kodumajapidamise koormat. Selleks läks lähitulelatern omavahel keerduma ja sellega pandi sisse "petturitest" tüüpi seade, mis on lampide kasseti ja kahe väljalaskeava kombinatsioon. Võtame päevavalguses oleva surmatud lampi tavalise kruvikorkiga. Esitame - valget plastmassist osa kahest poolest (ülemine ja alumine), klambriga või liimiga. Ülemine osa pirn on välja visatud, katkestas juhtmed elektroonika pardal, mis kiirgavad ka (või lubatud osad) Võtke toitejuhe, Hermostuttaa juhtmestik alusest, isoleerida ja täita kõik sulama. Igal juhul on kuuma hotmelt panna peal ringi plastikust alla augu traat. Kvaliteetne petturitest on valmis. Üks kord tegin sarnast tehnoloogiat (minu tööpõhimõtte kohaselt pean kasutama jootekolvi ja ostsilloskoobi erinevates kohtades, mõnikord ka pistikupesade läheduses). Ainult lambi oli tavaline, hõõglambi ja plastosa asemel oli väike kruvid püstestatud jootmisrõnga külge. Kruvitav keerdumine on väga mugav. Kas olete kunagi näinud, et eluaseme büroo on lambipirnid muutnud? Ma arvan, et keeld (kui see on olemas) on seotud asjaoluga, et need lambid on elavhõbedaga, ja võimalused, et lamp lööb sissepääsu sisse, on üsna suur. Ja miks neid tuleks märkida? Nad on ametnikud, neil on selge refleks, küsimusele "Kas saate". Vahetult järgneb "ei saa!" olenemata probleemi olemusest. Muide, mis põhjustas vajaduse fluorestsentslambi järele? Nii et tavalised lambid põlevad kiiresti? Mul oli võimas diood platvormil veel 18 või 19 aastat enne lambipirnit. Ja lamp ei ole 100 või 150 W, mis dioodi tõttu põleb õhus. Kogu selle aja jooksul muudeti lampi üks (!) Kord. Elektriline kruvi Tüübid, seade, ühendus ja remont Elektriline kassett on elektriliste lambipirnide ja muude kunstlike valgusallikate ühendamiseks elektrijuhtmetega paigaldatav elektriseade. Electric kassett on lahutamatu osa iga võistluskalendri või lühter ja sageli on ülesanne mitte ainult kanda elektrivoolu ja lambivari omanik, lagi ja muud esemed esteetika ja valgustus juhtseadmed. Tüübid, markeeringud ja tehnilised omadused elektrilised padrunid Kõik elektrilised kassetid vastavalt tööpõhimõttele on paigutatud identselt ja erinevad ainult üldmõõtmetest, millest need on valmistatud materjalist ja konstruktiivsest konstruktsioonist. Elektrilise kolbampulli korpus on tavaliselt märgistatud, kui selle tehnilised omadused on märgitud. Kui need pole täpsustatud, siis saate neid tabelist ühendada, ühendades lampi pistiku mõõtmed. Populaarsete elektriliste padrunite tüüpide tabel kunstlike valgusallikate ühendamiseks võrku Elektrilised kassetid lambikorkide ühendamise meetodil on saadaval kahes versioonis: kruvi-seeria E ja pin-tüüpi G-seeria. Lambid elektrilised keermestatud padrunid on kaetud GOST R IEC 60238-99, mille kohaselt 220 V võrgu padrunid on saadaval kolmes tüübis. E14 - igapäevaelus nimega minioon, E27 ja E40 - tänavavalgustid. On pin lampholders sirutub GOST R IEC 60400-99, normaliseerides tehnilistest nõuetest kassetid tüüp: G4, G5.3, G6.35, G8, GR8, G10, GU10, G10q, GR10q, GX10q, GY10q, G13, G20, GX23, G24, GX24, GY24, G32, GX32, GY32, GX53, 2G7, 2G11, 2G13, Fa6, Fa8 ja R17d, ette nähtud toimima võrgu 220 V. tuleb märkida, et märgis pin number padrunite kassetis on vahemaa kontaktide augud lampide kontaktide paigaldamiseks. Nagu näete, on GOSTi järgi elektripadrunite valik küllaltki lai, seetõttu on tabelis loetletud ainult kõige populaarsemad tüübid, mis on kõige sagedamini paigaldatud lühtritesse ja siseruumide ja tänavavalgustuse valgustusseadmed. Tabelis on maksimaalse koormuse vool ja ühendatud laternate võimsus võrdlus ja sõltub materjalist, millest kassett on valmistatud. Näiteks keraamilised kolbampulbid, erinevalt plastkassetidest, taluvad rohkem voolu ja võimaldavad ühendada võimsamad lambid. Elektriline kolbampulli kolme lambipirni jaoks Hiina lühtrites on mittestandardsed elektrilised padrunid E27, mis on mõeldud kahe, kolme või enama lambipirni kruvimiseks. Kolm lambipirnit asetatakse ja ühendatakse järgmiselt. Kokkupandavatel plaatidel on auke ja neid saab juhtmetega ühendada M3-mutritega kruvidega, kui käsitsi on jootekolb, siis on juhtmeid plaadile võimalik jootmiseks kinnitada. Punane nool näitab plaati, millele faasijuhe tuleb ühendada. Neutraal on ühendatud sinise noole suuna suunas. Katkendlik sinine joon näitab kontaktide vahelist ühendust. Seda hüppaja saab ja seda ei tohiks teha, sest plaadid ühendatakse üksteisega keeratud pirniku korki kaudu, rohelisel joonil fotol. Kuid siis, kui õige tuled ei ole sisse keeratud, ei võta vasakpoolne lamp ka toitepinget. Elektrilise kolbampulli seade ja tööpõhimõte Vaatame elektrilise kasseti seadet, mille näide on E. seeria Edisoni nikerdamiseks mõeldud laialdaste kassettidega. Kassett koosneb kolmest põhiosast. Välimine silindriline korpus, milles on kinnitatud Edisoni niidi keermestatud hüls, alumine ja keraamiline vooder. Sobivate juhtide voolu ülekandmiseks pirnipõhja külge on kaks messingist kontakte ja keermestatud kinnitusvahendeid. Teie ees on fotol kassett E27, mis on täielikult lahti ühendatud. Foto näitab selgelt, kuidas messingikontakte on lambikorkiga löönud. Parempoolsel pildil näete, kuidas vool liigub keraamilise sisestuse messingkontakte kinnitades. Tööjõu ohutuse suurendamiseks tuleb faas lambipesa keskne kontakt. Sellega seoses vähendatakse tõenäosust, et inimene kontakteerub etapiga, minimaalseks. G-seeria elektrilised padrunid toimimispõhimõtte kohaselt ei erine E-seeriast, kuid need on projekteerimisega lihtsamad ja erinevad elektrivoolu üle kanda lambi korgile. Kuidas ühendada elektrikassett Elektriliste kassettide ühendamiseks valgusti või lühikesega juhtmestikus, sõltuvalt nende konstruktsioonist, kasutatakse split ja mitte eemaldatavaid meetodeid. Pistikprogrammi abil ühendatakse juhtmestik kasseti külge keermestatud kruviga, klemmidega või klambriga (kruvideta meetod). Mitte eemaldatav meetod on ühendus joodisega või pressimine juhtmete hoidiku kontaktidesse tootja poolt, näiteks nagu G4-G10 seeria kolbampullides. Neist kahte isoleeritud juhtmeid, mille pikkus on umbes 10 cm, tekivad just sellised kassetid juhtmevabalt, kasutades tavaliselt klemmiplokke, näiteks Vago. Elektrilise kraani ühendamine kruvidega Selleks, et õppida tehnoloogiat, mis ühendab elektrikassetti juhtmetega detailselt, vaadake läbi kasseti kokkupanemise protsess nullist. See oskus on kasulik elektrikassettide parandamisel. Keskkontakti vasest plaat pressitakse keraamilise vooderdise vastu. Kruvi abil, keerates terasplaadi, mis asetseb vooderdise vastasküljel, on kontaktplaat fikseeritud vooderdis. Kruvi mitte ainult ei täida ülesannet tagada keskne kontakt, kasseti töötamise ajal kantakse selle kaudu keskne kontakti kaudu vool. Pingutage kruvi piisava jõuga, kuna see on seotud voolu ülekandmisega traadist lampi pessa. Seejärel kinnitatakse teine ​​messingist plaat samamoodi. Keskne kontakt on painutatud külgkontaktide tasemele. Need moodustatakse ilma juhtmeteta rõngasteta. Juhikud on keermestatud läbi põhja ja kruvitakse terasplaatidele. Kui elektrikassett on ette nähtud ühendamiseks statsionaarsel lülitil, on faasijuhe ühendatud keskkontaktiga. Soovitav on kontrollida keskkontakti kontakti usaldusväärsust. Selleks ühendage lambipesa korkiga ja veenduge, et kui kork on külgkontaktides, siis keskne kontakt paindub vähemalt paar millimeetrit. Kui läbipaine on väiksem, peab kontakt olema veidi ülespoole painutatud. Jääb silindrikujuline keha põhja külge tuua ja kassett on kasutusvalmis. Jääb leida sobiv lamp. Sait kujul populaarteadusliku artikli esitatakse "hõõglampide ja luminofoorlampide ja LED ribad", olles tutvunud mille saab hõlpsasti liikuda olemasolevate toodete mitmekesisust, mis kiirgavad tehnoloogiat. Elektrilise klapi ühendamine keermestatud klemmidega Moodsamad on elektrilised kassetid, mille juhtmed on ühendatud kinnitusklambriga, sarnaselt kinnitusplokkide klambrid. Elektrilise kasseti tüüpi selline ühendus oluliselt kiirendab paigaldamise ajal juhtmeühenduse tööd. Nende kolbampullide plastkott on monoliitsed ja kontaktid, mis tarnivad elektrienergiat lambipesale, on fikseeritud kasseti ümbrises riiviga. Seetõttu ei ole selline kolbampulli remont vaja ning rikke korral võib seda täielikult välja vahetada. Kinnitusklambritest koosnevad elektrilised padrunid on saadaval suurustes E14 ja E27 ning need sobivad tavapäraste kokkupandavate kastide, mille seadet on kirjeldatud eespool, lambid ja lühtrid parandades, üsna sobivaks. Kuidas paigaldada juhtmed keermestamata elektrilöögiklappi Viimased uudised paljudes kolbampullides E14 ja E27, see on kruvideta ühendus. Kasseti korpusel on auke, tavaliselt kaks paari. Nendes vähe pingutatult sisestatakse juhtmeid. Sisemiselt paigaldatud messingist keeviskontaktidega ühendage juhtmed ja hoidke neid kindlalt. Avad 1-2 ja 3-4 on ühendatud paaris (fotol on ühendus tähistatud punaste joontega). See on valmistatud mugavuse tagamiseks mitme lambiga lühtridesse ja sisustusseadmetega paralleelselt. Üks kassett on varustatud toitepingega ja järgmine kolbampull on sellega ühendatud džemprid. Kuna tänapäevased energiasäästvad ja LED-lambid tarbivad vähe elektrit, võib sellisel viisil ühendatud kassetid olla kümme või enam. Ühendage mittekontaktsed elektrilised padrunid hõlpsalt ja kiiresti. Piisavalt piisab, kui sisestada isolatsioonist välja tõmmatud traat pikkusega 1 sentimeetrit selleks ettenähtud auku. Kuid on olemas funktsioon, mida tuleb arvesse võtta. Lühtrite valmistamiseks mõeldud juhtmeid kasutatakse tavaliselt luhtudega ja kindlalt fikseerige need elektrikilbi kontaktides, eriti kui traadi veenid on õhukesed, peaaegu võimatu. Seetõttu läätsede tootjate tehastes kiiritatakse kassetiga ühendatud juhtmete otsad. Selle tagajärjel muutub mitmesugune traat lõpuks tahkeks. Traadi konservitud ots on hõlpsasti sisestatud kolbampulli vedrukontaktide külge ja kindlalt kinnitatud. Foto näitab kasseti ühendamise juhet juhtmestikuga. Kasseti vahetamisel läätsele ei ole käte sõrmedega juhtmeid võimalik saada, siis pintsetid aitavad välja. Kuid jootekolb ei ole alati saadaval, ja kõigil pole kodus. Sellisel juhul saab kasseti ühendamisel teha ilma jooteta. On vaja enne viimist kevadel kontaktliini hoidiku sisestatud avatav metallist varras, mille läbimõõt on veidi suurema läbimõõduga juhtmeid, näiteks küünte, või nagu foto tund kruvikeerajaga. Seejärel läheb kevadkontakt ära ja traat kergesti siseneb tekkinud vahele. Pärast küüne eemaldamist tõmbab vedru kontakt tihedalt kinni. Sel moel on vajaduse korral kassetist juhtmeid lihtne eemaldada. Pärast traadi täitmist kolbampulli vedruakuga kontaktis on vaja kinnitusjuhtme usaldusväärsuse kontrollimiseks veidi tõmmata. Kuidas eemaldada juhtmeid kruvipiljongist elektrikilpist Seadmete parandamisel on mõnikord vaja eemaldada juhe kasseti isekinnitusklambritest. Tavaliselt hoiab traat tihedalt vedrule ja seda ei saa lihtsalt tõmmata. Eemaldage traat ainult pisut jõuga, et tõmmata seda üheaegselt edasi-tagasi pöörlemiseks. Kui see on võimalik lisada terminali, nagu on näidatud pildid eespool, sile varras traat mille läbimõõt on veidi suurem, näiteks puurida, kruvikeeraja või küünte, siis sel viisil ka see on võimalik välja tõmmata juhtmed. Kuidas ühendada elektrilise pistikupesaga Mõnikord on vaja paigaldada pistikupesa ja lähimast jaotuskarbist eemal. Sel juhul käisin ma siis, kui ma tegin remonditööd vannitoas. Täiendava laterna paigaldamiseks on vaja peeglit ja võimalust ühendada elektriseadmed, näiteks elektrilised pardlid. Vannitult oli juba paigaldatud seinavalgusti - pall. Ühendasin veel kaks juhtmest elektrikassettide kontaktidega ja ühendasin nendega paralleelselt pistikupesa. Kuid kui valgus vannitoas on välja lülitatud, on ka väljalaskeava pingestatud, kuid sellele on positiivne külg. Kui vett lekib ülemine korrus, ei tekita lühis, isegi kui vesi satub väljundisse. Paigaldage väljalaskeava vannituppa või duširuumis võimalikult kaugele vannist või duššist, et vältida vee pritsimist. Ma paigaldasin standardse pistikupesa, see teenib enam kui 17 aastat ilma probleemideta. Kuigi on parem paigaldada suletud, mõeldud kõrge niiskusega ruumide jaoks. Kui ma paigaldasin automaatset valguslülitit ja paigaldasin tualettruumi bide funktsiooni juurde, peate uuesti ühendama tualettruumis asuva elektrilise pistikupesaga. Iidsetel aegadel, kui elektrienergia eest maksti korteri sibulate ja pistikupesade arvul, laialdaselt kasutati laialdaselt tuntud seadet "petturid". Teie fotole näete elektrilises kolbampullis olevat adapterikassetti. Ühelt poolt on selline väliskeere nagu lambipirn ja teiselt sisekeermest nagu tavaline kassett. Selles keppis paigaldati kaks messingist torusid nagu pistikupesas. Petturid lubasid ühendada mis tahes lühtritarviku elektriseadmeid. Sellist petturitest saab teha ka tavapärasest elektrikassettist. Elektriliste kolbampullide kinnitamise viisid lühtrid ja lambid Kui lühtrid ja lambid on defektsed elektrilised padrunid asendades või parandanud, tuleb need eemaldada. Selleks peate teadma, kuidas paigaldada kassett lühtri baasile. Lühtrid ja lambid paigaldatakse tavaliselt lühtrisse, reeglina allosas. Kasseti sisestatud traadi auk on keermestatud. Aastal Е14 - М10 × 1. E27 võib olla üks kolmest: M10 × 1, M13 × 1 või M16 × 1. Klaasist võib kinni otse elektrijuhtmele ja keermestatud otstega igasuguse pikkusega ja kujuga metalltorule. Elektrilise kasseti kinnitusseadmes kinnitus voolu kandev traat Voolutoru kasseti kinnitus ilma täiendava kinnituseta pole lubatud. Põhjas on kruvitud plastikust kruvi, mille keskel asuv auk läbib elektrijuhet, milles on ette nähtud kinnitusplasti kruvi. Pärast juhtmete ühendamist kasseti kontaktide ja nende monteerimiseks kinnitage plastist kruvi juhtme külge. Sageli on ka põõsas fikseeritud lampide dekoratiivsed elemendid ja detailid plafoni kinnitamiseks. Seega on tagatud elektripatsioneeri, valgusti suspensiooni ja plafoni kinnituse usaldusväärsus. Foto ettekande selle kohta, kuidas kinnitasin korvitoru juurdevoolu jaoks korvitoru valmistamiseks koridoris. Traati kasutatakse spetsiaalselt suurema mehaanilise tugevusega. Elektrilise kolbampulli kinnitamine torule lühteriga Elektrilise kasseti paigaldamine metallist torule on kõige tavalisem, sest see võimaldab teil riputada tugevaid plafone ja annab ruumi disainerite fantaasiale. Toru on sageli kruvitud täiendavate mutritega ja nende abiga kinnitatakse otse torusse kõik lühtrilised liitmikud, dekoratiivsed korgid ja plafod. Kogu koormust kannab juba mitte elektrikassett, vaid metallist toru. Kasseti ühendamiseks mõeldud traat on toru sees. Seal on elektrilised padrunid, millel on silindrikujulise korpuse välisküljel niit, millele on võimalik lambipesa tuulutada ja seeläbi kinnitada plafoon või muu valgusvoo kujundus ja suund. Elektrilise kasseti kinnitamine pistmikuga Lauavalampide ja seinavalgustite korral on elektrikardrid tihti fikseeritud lehematerjalide detailidega metall- või plasttorudega. See kinnitusviis laiendab valgustite disainerite võimalusi, kuna see on piisav, kui külvata osa, lehtmaterjalist tehtud auk ja kinnitada kassett põimikuga. Mitte kunagi ei olnud vaja parandada seadmeid elektrilise kasseti kinnitusvahendi abil, mis on selle deformatsiooni tõttu plastikust puksid. Hõõglampi kuumutamisest deformeeriti plast ja elektrikassett hakkas rippuma. Asendada metallist sulamiga. See võeti SP1, SP3 tüüpi muutuva takistiga. Neil on niidid M12 × 1. Ma juhin teie tähelepanu asjaolule, et nikerdamine võib olla erinev. Asjaolu, et E27 padrunite ühenduskeere ei ole standardiseeritud ja iga padrunitootja tegi lõim ise. Kui otsustate kasutada resistorist pinget, siis enne takistuse purunemist kontrollige kindlasti, kas niit sobib kassetile. Takisti on täiesti lahti ühendatud ja pistikust eemaldatakse plastikust aluspinnast. Elektrilise kraani paigaldamine lühtrisse kruvidega klemmliistudega Elektrilise kasseti kinnitamine ilma kruvita kontaktklambritega erineb traditsioonilisest kinnitusest mõnevõrra, kuna korpuse ühendus põhjaga toimub kahe lukuga ja mitte keermega. Esmalt keeratakse lühterisse lühtris keermestatud keermestatud keermestatud keermestatud keermestatud kaablid, seejärel torud täidetakse ja lõpuks silindriline keha klõpsub põhjale. Pildil lukustatakse allosas olev lukk ja sellise rikke korral peaks mu katuselöök parandama. Sellist kassetti saab parandada, remonditehnoloogiat kirjeldatakse allpool olevas artiklis. Seega, kui teil on kassetti vahetada lühter, et mitte rikkuda traadid, esimene ära võtta kruvikeeraja riivi, vabastades seeläbi keha alt. Sellel fotol on kassett aset leidnud korpus, mis on paigaldatud lühiajalise remonditööde ajal kruviideta kontaktklambritega. Selles lühikeses lumina kassett täidab mõlemat fikseerimisfunktsiooni, fikseerib dekoratiivset metallist tassi, millele klaasist lühtrist ühendatakse kogunenud lühteriga. E-seeria elektrilised padrunid on võimalik edukalt parandada, kuna neid on võimalik neid lahti monteerida. G-seeria kolbampullides on need osad ühendatud neetide abil ja purunemise korral tuleb need asendada uutega. Kui lamp hakkas korduma põleda lambipirn või sibulad alguses, et heledus, üks põhjusi, lisaks halb kontakt kaitselüliti või lüliti kasti on halb kontakt elektri- kassett. Mõnikord see kassett sisselülitamisel valguses, hakkas avaldama eelkõige sumin heli, lisaks kassetist võib olla halva lõhnaga suitsu. Kontrollige, et see pole keeruline. Piisavalt on lukust lahti keerata ja kolbampullisse vaatama. Kui kontaktid on mustad, peate need puhastama. Patarei ühendamisel juhtmetega võib mustade põhjus olla halb kontakt. Elektrilise kasseti kvalitatiivseks parandamiseks tuleb see täielikult lahti võtta, kontrollida juhtmete ühendamise usaldusväärsust ja puhastada messingkontakte sädele. Mõnikord vajavad nad lamekorkiga kokkupuute suunas väikest painutamist. Mõnikord lambi lahti keerates loputatakse selle pirn korkist välja. Sellisel juhul peate proovima kassetis olevat korki lahti keerata, eemaldades elektrikiljandi silindrikujulise korpuse, hoides selle all põhjas. Kui keha ei saa keerata, siis võite proovida hõõruda lamekorki tangide servale ja seepärast keerata lahti. Kokkupandava elektriautomaadi E14 remont Ma pidin remontima kroonläätsed viiest sarvest, milles sähvasid vaid kaks lambipirnit. Kandel oli vana, nõukogude loodud kokkupandava E14 padruniga, millel oli juhtmete kruvide kinnitus. Kandel on paljude aastate jooksul töötanud hõõglampe ja kõrge temperatuuri ja traatide nõrgenemise tõttu oksüdeeritakse ja põletakse kruvidega. Nööbile kinnitatud kruvid ja kruvikeerajaga kruvid ei tööta. Peaksin kasutama tangid ja ühe kolbampulli tulemusena katkestati kinnitusosa, et kinnitada traat kasseti külgmistelt kontaktidelt. Käes oli sarnane kassett asendamiseks ja pidi mõtlema, kuidas seda parandada. Selleks fikseerimismehha osa kontakti kruvi on kruvitud kuni lõpuni ja sisestati tükk vasktraadist, Eelkaetud tina ja pliid joodist, nagu on näidatud foto. Seejärel paigaldati mõlemad osad tagasi kasseti korpusesse ja määrdeti FIM-ga. Pärast monteerimist täideti vasktraadi paigaldamise koht pliiatsi suurte tilkadega joodisega. Pärast parandust saanud elektriline kassett muutus veelgi usaldusväärsemaks kui varem. Ennetuseks testiti kõiki viit padruneid ja kontakte lihviti liivapaberiga. Juhtmed vabastati, põlenud otsad hõõrusid, isolatsioon eemaldati ja joodis joodisega. Kuid oli püütud üks elektriline kassett, kus kruvid lahti keerata, nende otsad langesid välja. Kolbampulli korrektne jootmiseks, jootevoolujuhtmed kruvide purunemiskohta. Nüüd on ühenduse kvaliteet aastaid kestnud. Pärast sellist hooldust ja parandust teenib lühtrit rohkem kui tosin aastat, eriti kuna padrunid on nüüd kruvitud LED-valgusallikatega. Elektrikasseti remont Korteri remontimisel oli naaber katuselammast eemaldanud laest. Kood see keerata ülemutreid elektrilise padrunid pisteklemmidega eemaldada lakke, kõik silindrilise osa padrunid lahti põhjasetted ja riputatakse juhtmed. Kandel on hõõglampide külge vaid kuus aastat. Selgus, et soojuse kokkupuute tagajärjel muutub plastik habras ja lukud lukustuvad. Otsustasin remontida elektrikassette. Esiteks lõigati sulgurite säilmed elektrikassettide silindrilises aluses asuvate padjandite tasemele. Vasakul oleval pildil on purustatud riiv ja paremal - soovitud suurusele. Uued sulgurid valmistati paksusega 0,5 mm paksusest lehe vasest. Lõigatud messingist riba laiusega, mis on võrdne purustatud riivi laiusega, oli kujuga painutatud, nagu fotol. Sulgur võib olla valmistatud mis tahes lehtmetallist, näiteks rauast või alumiiniumist. Riba painutatud pool asetati kasseti põhja ümardatud osa küljelt. Seejärel pannakse riba sirge osa ümber purustatud klapi allesjäänud kinni, nagu foto on näidatud. Pärast iseseisvate sulgurite paigaldamist kruviti kolbampulli põhi läätsekujuliseks dekoratiivseks toruks. Pärast elektrijuhtmete ühendamist kolbampulli silindrilise osaga kinnitati see uute külge kinnitatud altpoolt. Isekasutatud riiv täiuslikult täitis ülesannet, hoides kindlalt kolbampulli silindrilist osa. Nüüd ei lukk kunagi maha. Elektriline kruvi, seade ja ühendus Elektriline kolbampull on lampide lahutamatu osa. See toimib mitte ainult fikseerimiseks, vaid ka voolu edastamiseks, kuid see määrab ka palju lisanõudeid. Nende hulka kuuluvad: plafond, lambivarjund, esteetika objektid ja kerge voog. Kasseti üldisi omadusi saab uurida lühisõnumi kirjelduses. Et saaksite elektrikassetti paigaldada ja parandada, peate teda paremini tundma õppima. Elektriliste kassettide märgistamine Vastavalt GOST R IEC 60238-99-le on keermestatud kolbampullisid kolme tüüpi: E14 - sama minion, mida kasutatakse mikrolaineahjus, külmikud; Е27 - enamikus seadmetes; E40 - tänavavalgustuseks. Elektrikassetidel on sama tööpõhimõte, mis erinevad ainult disaini ja suuruse poolest. Iga kassett on märgistatud kehale. See kasseti omaduste tähistamiseks. E14 on paigaldatud kohtadesse, kus praegune tarbimine ei ületa 2 A, 440 W; E27 - kuni 4 A, 880 W; E40 - mitte rohkem kui 16 A, 3500 W. Kõik need on mõeldud vahelduvpingeks 250 V Elektrilise kasseti seade Kassett sisaldab kolme peamist elementi. Silindriline keha, kus asub keermestatud hülss, mille keermestatud on Edisoni põhimõte, alumine osa ja keraamika sisemine detail. Vool liigub juhiistmest soklini, 2 messingikontaktid on paigaldatud 2 rihma koos keermega kinnitamiseks. Foto näitab E27 kassetti jaotises. Allpool olev foto näitab, kuidas messing puudutab lampi korki. Parempoolne foto näitab praegust üleminekut sisendiga fikseeritud messingkontaktidele. Ohutuse suurendamiseks on vaja baasi keskkontaktiga faasi rakendada. See minimeerib etapi puudutanud inimese võimaluse. Kui ma sain Vladimirilt kirja postkontorisse. Seal olid fotod mittestandardsest patroonist E27. Selle eesmärk on paigaldada kolm laternat. Kui ta demonteerib kasseti juhtmete ühendamiseks, lüüakse kontaktid välja. Vladimiril oli raske mõista, kus neid paigaldada. Ma aitasin seda probleemi lahendada. Mul pole sellist patroonit, nii et ma töödasin foto, mille Vladimir saatis. Ühendusplaadil on avad. Need on ühendatud juhtmetega, kasutades kruvisid M3-mutritega. Kui on olemas jootekolb, võib plaate jootta. Punane nool näitab plaati, millega faasijuht tuleks ühendada. "Zero" on ühendatud sinise noolega tähistatud ala. Katkendlik sinine joon näitab kontaktide ühendamist. Sellist hüppaja ei ole vaja teha, sest plaadid ühendatakse lambipesa abil. Foto on roheline. Kui aga õiget lampi ei keerata, ei rakendata vasakut pinget. Kuidas ühendada tavaline elektriline kassett Et mõista, kuidas juhtmeid kassetile ühendada, peate kaaluma kasseti koondamist kohe. See on kassettide remondi korral kasulik. Keskkontakti vasest plaat pressitakse keraamilise sisestuse vastu. Terasplaadile kruvitud kruvi, mis asetseb vooderdise teisel küljel, on kontakti paigaldatud vooderdis. Kruvi ei vaja mitte ainult keskkontakti kinnitamist, vaid läbib ka selle kontakti kaudu voolu. Grover on vabatahtlik, kuid kui see installitakse, siis on see parem. Kruvi tuleb pingutada piisava jõuga, sest voog voolab läbi selle. Samal põhimõttel on paigaldatud teine ​​vaskplaat. Keskne kontakt peab olema painutatud külgkontaktide tasemele. Sõrmused moodustuvad juhtmetel. Seejärel läbivad nad põhja ja kinnituvad terasplaatidele. Kui kassett on valitud standardse lüliti abil ühendamiseks, tuleb faas ühendada keskkontaktiga. Kontrollige, kas keskne kontaktisik on mugav. Selle kontrollimiseks kinnitage kontaktile lambikork, veendumaks, et kui kate kontaktidega kokku puutub, siis keskel paindub vähemalt paar millimeetrit. Kui see pole nii, tõmmake kontakte üles. Jäägu juuksed põhja poole. Kassett on kasutusvalmis, jääb selle valimiseks lamp. Kuidas ühendada elektrikatk terminalidega Uuem tüüpi kassetid on need, mille juhtmeid pressitakse klemmiklokkide abil. Seda tüüpi kinnitus kiirendab lühtrite ja valgustusseadmete paigaldamist. Keha on valmistatud plastikust monoliidi kujul. Kontaktid on kinnitatud seestpoolt nakkudega. Kui kassett on korrastamata, ei saa remonti teha. Seda tüüpi kassetti toodetakse suurustes E14 ja E27. Need sobivad kokkupressitavate padrunite asendamiseks, mille põhimõtet kirjeldatakse ülal. Kuidas ühendada kruvipikendatav elektriline kassett Marki E14, E27 kolbampullide uudistest on võimalik märgistada kolbampulli kruvideta ühendusega. Kasseti korpusel on augud, sageli kaks paari. Nad on rippuvad traadid. Sisse on vedru kontaktid, mis on valmistatud messingist ja mis on ette nähtud traatide tihendamiseks ja kinnitamiseks. Avades 1-2 on ühendatud 3-4 pruunipaari (pildil on punane märgitud). Seda tehakse, et ühendada kassetid paralleelselt lühtrites, samuti lambid, millel on mitu lambipirnit. Üks kassett on varustatud pingega, järgnevad padrunid on sellega ühendatud džemprite abil. LED-ja energiasäästulambid on ökonoomsed, seetõttu võib kassettide arv olla 10 või enama. Mittekontaktised padrunid on ühendatud kiiresti ja lihtsalt. Vajalik on võtta traat, eemaldada isolatsioon sellest ühe sentimeetrini ja paigaldada see kindlasse auku. Siiski on nüanss, mida tuleks arvesse võtta. Kõige sagedamini kasutatavad on keerised juhtmed. Kui veenid on õhukesed, on need kontaktidel probleemiks. Seetõttu kasutavad läätsede tootjad kassetiga ühendatud juhtmete otsad. Selle tulemusena on terasest traadist otsa saanud ühetuumaline. Siis on see hõõrdunud ja hõlpsasti paigaldatud vedru kontaktidesse. Foto näitab kasseti sammhaaval ühendamist elektrijuhtmetega. Võib juhtuda olukord, kus sõrmedega traadid ei jõua. Sellisel juhul kasutage pintsetti. Mitte igaühel pole kodust patareid. Kasseti saab ilma selleta ühendada. Enne traadi kinnitamist vedrukontaktile paigaldage aukusse metallist varda. Selle diameeter peaks olema suurem kui traadi läbimõõt. Foto näitab, et kasutati kella kruvikeerajat, saate küünte rakendada. Sellisel juhul läheb kontakt välja tekkinud vahele, traat saab kergesti sisestada. Seejärel eemaldage metallvarda. Kontakt tagab traadi turvaliselt. Seda saab kasutada juhtudel, kui elektrikassett ei saa juhtmeid saada. Kui traat on kontaktis, tõmmake see üles, veenduge, et see on kindlalt fikseeritud. Mõnikord peate installima pistikupesa, kuid lähima jaotuskastiga on see suurepärane kaugus. Sellise hetkega hakkasin minema vannitoa renoveerimisega. Peegli lähedal oli vaja paigaldada lamp, varustada mõne elektriseadmega, rääkimata elektrilisest pardlist. Vannitoas oli juba palli kujul seinavalgusti. Elektrilise kasseti kontaktidega ühendasin kaks juhtmest paralleelselt, paralleelselt ühendasin nendega pistikupesa. Tõepoolest, kui valgus vannitoas lülitub, on väljalaskeava pingestatud, kuid sellel on oma eelis. Kui põrandast kõrgemal on lekib vesi, puudub lühike vool, isegi kui vesi satub väljalaskeavasse. Ma paigaldasin standardse pistikupesa, mis kestis üle kümne aasta. Siiski on parem kasutada tihendatud pistikupesa, mis sobib kõrge niiskusega ruumide jaoks. See oli juhtum, kui ühendasin pistikupesa tualettruumis oleva kassetiga, kui tuli paigaldada automaatne valguslüliti, varustades tualett bide funktsiooni. Veel aega, mil elektrienergia maksmine sõltus korteri müügikohtade ja lampide arvust, kasutati laialdaselt seadet nn petturitest. Kassetidesse kruviti kestvad padrunid. Sellel petturlasel oli kaks messingist toru, nagu pistikupesas. Selle abiga oli võimalik ühendada ükskõik millise elektrilise seadme lühtriga. Pettusi võib teha tavapärasest elektripadrunist sõltumatult. Elektrilise kasseti kinnitamine Tavaliselt on luminofoorlampide ja valgustite padrun kinnitatud allosas. Traadi sisselaskeava on keermestatud. E27 võib olla üks kolmest tüüpi niidist: M16? 1; M10a1 või M13a1. E14 - M10? 1. Valgustid on kinnitatud elektrijuhtmele või metalltorule, mille lõpus ja pikkuses on mingisugune niit. Voolutoru elektriploki kinnitamine Kassettit ei tohi otse juhtmete külge kinnitada. Alustuseks määrake kolbampulli lühtris. Selle tegemiseks on alumisel küljel paigaldatud plastist hülss, millel on auk keskel juhtmete käivitamiseks. Puksis on paigaldatud plastist kinnituskruvi. Kui kassett on ühendatud ja monteeritud, kinnitab plastkruvi juhtmeid. Seda varrukat saab kasutada valgusti dekoratiivse elemendi fikseerimiseks. Kruvi võimaldab kassetti kindlalt kinnitada, lambipirnide lambipirn ja lukustuskronsteinid kinnitada. Elektrilise kasseti kinnitamine torule Elektrilise kasseti kõige tavalisem kinnitusviis on metallist toru paigaldamine. See võimaldab teil peatada plafonds, millel on piisavalt kaalu ja mitmekesistada disaini. Tuubal näete täiendavaid pähkleid. Nende abiga torus kinnitas kõik toruliitmikud, samuti kiled ja plaadid. Kogu koormus langeb metalltorule. Kasseti ühendamiseks mõeldud juhtmed läbivad selle sees. Seal on kassetid, millel on korpuse väliskeelt. Seda tehakse lambipirnide kinnitamiseks. Ja juba sellel, et fikseerida kõik disainielemendid. Lauavalgustid ja seinavalgustid on elektrilised kassetid, mis on kinnitatud plastist või metallist torukujulistest tõmblukkidest lehtmaterjalist osadesse. See meetod võimaldab laiendada valgustusseadmete tootmise tehnoloogia võimalusi. Ainult vaja puurida auk ja kinnitada kassett põimiku külge. Need lambid tuli mul parandada, sest plast deformeerus. See oli tingitud hõõglampi soojendamisest. Seejärel hakkab kolbampull hanguma. Ma vahetasin punni metalli. Ma võtsin selle tüübi SP1, SP3 takisti. Neil on kinnituslõngad M12 * 1. Pidage meeles, et niit võib olla erinev. Sellepärast, et E27-padruniga niit ei ole standardne. Kassetide tootjad valivad oma kaalutluste põhjal niidi. Kui otsustate kasutada resistorist pistmikku, ärge seda murda, kuni olete kasseti niidi kontrollinud. Piisavalt on takisti lahti võtmine ja pistiku eemaldamine plastikust aluspinnast. Elektrilise kasseti kinnitamine ilma kruvita kontaktklambriteta Kasseti, millel on kruvipesa kontaktklambre, paigaldamine erineb tavapärasest kinnitusest. See on tingitud asjaolust, et keha ühendatakse põhjaga kahe sulguri abil. Toru lõngaga, mis paikneb lühtris, tuuleb põhja. Seejärel hõõrutakse juhtmed pesasse. Seejärel pannakse põhjas olev silindriline keha riivide abil. Foto näitab, et põhja sulgurid on purunenud. See oli sellisel kujul, et kiosk tuli minu juurde. Seda kassetti saab parandada. Seda arutatakse. Selleks, et eemaldada kassett, ärge kahjustada juhtmeid, võtke kruvikeeraja ja tõmmake riivid külgedele. Juhtum on altpoolt vaba. Foto näitab kassetti, millel on kruvideta klambrid. See paigaldati kruti remondi ajal. See kassett täidab kinnituse funktsiooni, fikseerib tassi, millele klaaskate asetseb. Kokkupandava elektrikassetti remont Kui lampi töötamise ajal vilguvad või põlevad põlevad lambid, võib mõni põhjus, välja arvatud levitaja või lüliti puudulik kontakt, olla haakekonksuga halvasti kontaktis. Kui lüliti lülitate sisse, saate kuulda suminat ja põlevat lõhna. Seda on lihtne kontrollida. Keerake lamp välja ja vaadake kassett. Kui kontaktid on mustad, puhastage need. Üheks põhjuseks, miks võib olla mustus, võib juhtmete ühendamisel kruvi abil olla halb kontakt. Elektrilise kasseti remontimiseks tuleb see lahti võtta, kontrollida ühendusi juhtmetega, puhastada kontaktid säraga. Mõnikord, kui proovite keerata lambipirnit, võib lambipirn korkist lahti lasta. Sellisel juhul proovige põhist lahti keerata. Keerake kasseti korpus lahti, hoidke seda allapoole. Kui te ei saa seda teha, haarake sokli serva paar tangid ja keerake seda. Kruvivabade klemmidega elektriga kolbampulli remont Naabrid tegid korteri remonti ja eemaldasid lühipere laest. Ta vabastab elektrilised padrunid pähklid kruviga kontaktklambrite abil, et nad saaksid plafone eemaldada. Tugevdatud kolbampulli silindrilised osad on põhjapinnast lahti ühendatud juhtmetena. Chandelier töötas hõõglampidega 6 aastat. Selgus, et kuumuse vabanemise tõttu sai plastik habras ja sulgurid purunesid. Otsustasin parandada kassetid. Esimene asi oli sulgurite lõikamine kolbampulli aluspinnale. Vasakul oleval pildil on purustatud riiv, paremal - riiv, mis on paigaldatud suurusele. Tehakse uued sulgurid ja messingist leht, mille paksus on 0,5 mm. Laius võrdub katkiste nööpide laiusega. Seejärel töödeldav detail on vastavalt kujule painutatud, seda võib näha fotol. See võib olla valmistatud mis tahes olemasolevast metallist - alumiiniumist, rauast. Külg, mis oli painutatud, asetatakse riba kasseti põhja ümardatud osa küljelt. Pärast seda jääb ülejäänud ala piki hoidja kontuuri (foto). Seejärel keeratakse kolbampulli põhi läätsele torusse. Siis ühendatakse elektrijuhtmed. Homemade sulgurid täidavad täiuslikult oma ülesandeid. See riiv kestab palju aastaid. Purskkaevu valmistamineTäna tahaksin jagada teiega meistrikursust Kemerovo purskkaevu modelleerimisel Dramil teater:1. Mul on vaja šokolaadikarbi liigendiga kaanega, trükitud foto Drum Theatre, helmed läbipaistvad sinine, vana postkaart pilt väikeste lilled ja tulbid traat, kasti juustu Hochland, vahtkummist ja liim kahepoolset teipi.

2020/08/10 16:17:08

https://est.kucintahandmade.com/rozetka-v-patron-lampochki

mC4

MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 12 (176) 27. märts 2013. a TEADAANNE: Järgmine Võrgukiri ilmub 2. aprillil 26. märtsil Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) ettevalmistava juhtkomisjoni 12. istung. Istung toimub toimub Tallinnas Põllumajandusministeeriumi suures saalis algusega kell 13. Rohkem infot Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php 27. märtsil korraldab põllumajandusministeerium koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega kevadise konsulentide teabepäeva Türi kultuurimajas Järvamaal. Rohkem infot Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php 28. märtsil korraldab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda teraviljafoorumi 2013. Rohkem infot Maamajanduse infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php Kuni 2. aprillini saavad kõik huvilised teha Põllumajandusameti maakondlikele keskustele ettepanekuid maaparandusrajatiste konkursi "Keskkonnasäästlik maaparandus" kanditaatide esitamiseks. Eesti Maaparandajate Selts koostöös Põllumajandusameti, Põllumajandusministeeriumi ja Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku bürooga korraldab 2013. a Eesti maaelu arengukava (MAK) meetme 1.8 "Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur" toetusega aastatel 2007-2012 korrastatud või ehitatud maaparandusrajatiste konkursi "Keskkonnasäästlik maaparandus". Täpsed konkursitingimused ja tähtajad leiab EMS-i kodulehelt ja maaeluvõrgustiku veebilt www.maainfo.ee/index.php Külaprojektide näitusega saab 19. märtsist - 1. aprillini 2013 tutvuda Valga Maavalitsuse hoones, aadressil Kesk 12, Valga. Maaeluvõrgustiku näituste kohta rohkem infot www.maainfo.ee/ Leader stendinäitust saab vaadata märtsi lõpuni Maaomavalitsusliidu majas, aadressil Sirge 2, Tallinn. Maaeluvõrgustiku näituste kohta rohkem infot www.maainfo.ee/ Märtsis võtavad Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) Leader-meetme projektitoetuse taotlusi vastu 3 tegevusgruppi. Info Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php 4. - 8. aprill toimub Poola maaeluvõrgustiku ja Poola põllumajandusministeeriumi korraldatud Agro Trip. Toimuvad erinevad õppereisid Poola maapiirkonda (Kesk-Poola - Mazovia ja Świętokrzyskie regioonidesse), et tuvuda Poola maaturismiga ja külastatakse maaturismi teemalist messi Agrotravel 2013. Rohkem infot Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php 11. aprillil korraldab MTÜ Eesti Maaturism Tallinnas Interreg IV programmi raames ellu viidud koostööprojekti InFAcTo lõpuseminari. Projektis InFAcTo (International Food and Activity Tourism Project - Rahvusvaheline toidu- ja aktiivse turismi projekt) osalevad Saaremaa, Lõuna-Eesti ning Häme (Soome) koolitusasutused ja turismiorganisatsioonid. Rohkem infot Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php Eesti maaeluvõrgustiku eestvedamisel on eesti keelde tõlgitud neli Euroopa maaelu arengu võrgustiku projektinäidete trükist, kuhu on koondatud info Maaelu arengu Euroopa põllumajandusfondist toetatud projektide kohta: Toiduprojektinäited (november 2011), link eesti keelsele trükisele ; Rohelise majanduskasvu projektinäited (juuli 2011), link eesti keelsele trükisele ; Leader projektinäited (juuli 2011), link eesti keelsele trükisele ; EARDF projektinäited (oktoober 2010), link eesti keelsele trükisele Kõikide projektinäidete kogumikega saab tutvuda Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/ 17. aprillil toimub Leader allkomitee 10. istung. Rohkem infot Maamajanduse infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php 17. - 18. aprillil toimub 3. üle-Euroopaline Leader konverents "Ehitame silla tulevikku" (Building Bridges for the Future). Rohkem info Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php Avatud on registreerimine rahvusvahelisele LINC konverentsile - LINC2013, mis toimub 11. - 13. juunil Soomes. Rohkem infot Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php 8. aprill 2013 - Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avalik kuulamine "Aruka ja säästliku põllumajandusliku veekasutuse suunal Euroopas" (Towards Smart and Sustainable Agricultural Water Use in Europe), Brüssel Belgia Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (22.03.2013): Komisjon andis välja iga-aastase aruande põllumajandustootjatele makstavatest otsetoetustest 2011. aastal Euroopa Komisjon andis välja iga-aastase aruande põllumajanduslike otsetoetuste kohta liikmesriikides 2011. a seisuga. Aruandest tuleb välja, et otsetoetused ei jagune liikmesriikides toetuse saajate vahel võrdselt: ligikaudu 80% toetuse saajatest saavad 20% toetusi (liikmesriikide vahel on suured erinevused). ec.europa.eu/agriculture/newsroom/110_en.htm CAP Reform.eu (22.03.2013): Kas me tõesti liigume edasi? Attila Jambor võtab oma blogis kokku ühise põllumajanduspoliitika reformi hiljutised arutelud. ÜPP reform liikus edasi kahe olulise sammu võrra: Euroopa Parlamendi täiskogu hääletus 13. märtsil ning Euroopa Ülemkogu kokkulepe 19. märtsil. Aprillis ootab ees intensiivne kolmepoolsete kohtumiste programm Euroopa Parlamendi, EL Ülemkogu ja Euroopa Komisjoni vahel, et saavutada poliitiline kokkulepe juuni lõpuks. capreform.eu/are-we-really-moving-forward/ EL Nõukogu (20.03.2013): Nõukogu jõuab kokkuleppele ühise põllumajanduspoliitika reformi suhtes 19. märtsi 2013. aasta hilisõhtul saavutas nõukogu kokkuleppe põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi käsitleva üldise lähenemisviisi suhtes. Kokkulepe hõlmab määruste ettepanekuid järgmistel teemadel: põllumajandustootjatele makstavad otsetoetused, põllumajandustoodete ühine turukorraldus, maaelu arengu toetus, ÜPP rahastamine, haldamine ja järelevalve. www.consilium.europa.eu/homepage/highlights/the-council-agrees-on-reform-of-the-common-agriculture-policy Euroopa Parlament (19.03.2013): Ühise põllumajanduspoliitika reform Põllumajandusele tehtavad kulutused moodustavad ligi 40 protsenti Euroopa Liidu eelarvest ja alates Euroopa projekti algusest on põllumajandus olnud ühenduse poliitika keskmes. Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) viimane reform toimus 2003. aastal, kuid pärast 12 uue riigi liitumist on selge, et see tuleb viia vastavusse uute väljakutsetega. EP on praeguseks reformikava osas oma seisukohad paika pannud ning ees ootavad tõsised läbirääkimised liikmesriikidega. Loe kogu protsessi kohta lähemalt. www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/content/20110526FCS20313/html/%C3%9Chise-p%C3%B5llumajanduspoliitika-reform Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (15.03.2013): Kitkan viisas – kaitstud päritolunimetus, Soomes Koillismaa kõrgustikupiirkonna järvedest püütud rääbised, mida müüakse värskelt või külmutatult - ec.europa.eu/agriculture/quality/door/registeredName.html Mela Rossa Cuneo - kaitstud geograafiline tähis, Itaalias Cuneo ja Torino provintsi kommuuni piirkonnas kasvatatud teatud õunasordid - ec.europa.eu/agriculture/quality/door/registeredName.html Ficodindia di San Cono - kaitstud päritolunimetus, Itaalias tetatud piirkonnas kasvatatud kaktusviljad - eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do Spargel aus Franken/Fränkischer Spargel/Franken-Spargel - kaitstud geograafiline tähis, Saksamaal Frangimaa piirkonnas kasvatatud rohelise või valge sparglipüsiku söödavad võrsed - ec.europa.eu/agriculture/quality/door/registeredName.html EL pressiteade (25.03.2013): Bristol, Brüssel, Glasgow ja Ljubljana nimetati 2015. a Euroopa Rohelise pealinna finalistideks Bristol, Brüssel, Glasgow ja Ljubljana on valitud järgmiseks neljaks finalistiks 2015. a Euroopa rohelise pealinna väljavalimisel. Võitja kuulutatakse välja 14. juunil. europa.eu/rapid/press-release_IP-13-273_en.htm (21.03.2013): Keskkonnapoliitika teadusalane uudiskiri nr 322 Euroopa Parlament (19.03.2013): Võitlus ELi pikaajalise eelarve üle aastateks 2014–2020 Liikmesriigid ei võtnud Euroopa Parlamenti kuulda, kui leppisid 8. veebruaril 2013 kokku pikaajalises eelarves 2014–2020. Hoolimata EP soovist näha majanduskasvule panustavat eelarvet, otsustasid liikmesriigid esimest korda ajaloos seda võrreldes varasemaga kärpida. Seepeale teatas EP 13. märtsil, et eelarve ei ole sellisel kujul vastuvõetav – mitmeaastane finantsraamistik peab olema eelarveridade ja aastate vahel paindlikum ning võimaldama ülevaatamist, samuti on vaja omavahendite süsteemi. Euroopa Komisjon (21.03.2013): Järgmised sammud tõelise majandusliidu suunas EL on eurokriisi algusest peale võtnud meetmeid, et reageerida peamistele majandusprobleemidele ning toetada majanduskasvu elavdamist ja töökohtade loomist. 2012. aasta oktoobris otsustasid ELi juhid, et reformide edendamiseks on ELi liikmesriikide vahel vaja luua veelgi tihedamad majandussidemed. Nad kutsusid üles pangandus-, fiskaal-, majandus- ja poliitilist liitu käsitlevate ettepanekute koostamisele. ec.europa.eu/news/economy/130321_et.htm Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika – Inforegio (25.03.2013): Euroopa Regionaalarengu fondist rahastatud 50 säravat linna lahendust Euroopa Komisjon on andnud välja uuringu, mis tutvustab Euroopa Regionaalarengu projekte, mis on parandanud Euroopa linnades elukvaliteeti ja töökeskkonda. Uuring "Linna areng Euroopa Liidus" tutvustab 50 projekti, mis on toetatud Euroopa regionaalarengu fondist. Uuring sisaldab kahte projekti Eestist: Tartus asuv sihtasutus KredEx pakub madala intressiga käenduslaenu korteriühistute renoveerimiseks ning Tallinnas asuv sihtasutus Tallinna Kultuurikatel loob innovaatilist ja rahvusvahelist loomemajanduse keskust. EL pressiteade (22.03.2013): Digitaalarengu tegevuskava: Euroopa Komisjon algatab meediavabadust ja selle mitmekesisust ning meediat reguleeriva asutuse sõltumatust käsitleva konsulteerimise Euroopa Komisjon algatas 22. märtsil kaks üldsusega konsulteerimist, milles võib osaleda kuni 14. juunini 2013. Konsulteerimistega antakse ametlik vorm arutelule, mis algatati 2013. aasta jaanuaris komisjoni kokkukutsutud sõltumatu kõrgetasemelise meediavabaduse ja -mitmekesisuse töörühma esitatud soovituste alusel. europa.eu/rapid/press-release_IP-13-267_et.htm EL pressiteade (21.03.2013): Euroopa Liit ütleb, et peaksime oma ettevõtjaid kätel kandma: Skype'i, Spotify ja Angry Birdsi loojad aitavad Euroopa Liidul käivitada kampaania "StartUp Europe" Spotify, Angry Birdsi, Tuenti, Skype'i, SeedCampi, HackFwd', Londoni Tech City ja TheNextWebi rajajate abil loob komisjon noortele tippettevõtjatele keskkonna, kus nad saaksid jagada oma lugusid nii sellest, mis on neid innustanud, kui ka sellest, mis on neile meelehärmi tekitanud, et teadvustada Euroopa noortele ja juhtidele ettevõtlusalase karjääri võimalusi. StartUp Europe liidrite klubi on esimene osa Euroopa Komisjoni kuueosalisest kavast Startup Europe, millega tahetakse muuta kohalikud ettevõtluskeskkonnad hoogsamaks ja sidusamaks, et tehnikavaldkonna idufirmad alustaksid tegevust ja kasvaksid Euroopas ning jõuaksid seejärel maailmatasemele.

2019/06/25 10:11:38

https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3039&page=3265&action=article

mC4

Tilluke kurioosum Kalimantani rannikul - Go Traveli reisikirjad: Reisiajakiri Tilluke kurioosum Kalimantani rannikul - Go Traveli reisikirjad Kolm eestlast sattusid Aasia ringreisil külastama pisikest ja eksootilist Bruneid, ametliku nimega Brunei Darussalami Riiki, mis malai keeles tähendab Rahu Kodu. Spontaanne õige sultaniriiki oli seda väärt. Brunei maa-ala jaguneb kahte ossa, mida eraldab üksteisest Malaisiale kuuluva Limbangi jõe suue. Brunei õnneks ei ole Malaisial pretensioone Limbangist lähtuvale territoriaalveele, mis tagab probleemideta paadiühenduse teisel pool Malaisia koridori paikneva Temburongi ringkonnaga. Ka Brunei enda maastikul domineerivad jõetasandikud. Temburong on aga mägisem. Enam kui kolmandik ürgmetsast asub just Temburongis. Sealne rahvuspark on ka üks paremaid vihmametsa külastuse võimalusi. Vihmamets – suurim elamus Vihmametsa külastamiseks tuleb kohalikust turismibüroost osta reisipakett (80–90 €) ja olla hommikul hotelli ees valmis, et mitme eri paadiga ja ka maanteetransporti kasutades jõuda Ulu Temburongi rahvusparki. Viimane etapp läbitakse nn pikkpaatidel (longboat) ja nendel kärestikusõit on juba ise meeldejääv seiklus. Olenevalt veetasemest veab paat inimesi või inimesed paati. Päevast väljasõitu tehes oli rõõmus üllatus kohata eestlastest paari, kes oli tulnud nädalavahetuseks Filipiinidelt Bruneisse. Valdavalt olid me reisikaaslasteks aga hiina turistid. Reisi tipphetkeks sai kõndimine maapinnast 60 meetri kõrgusel vihmametsa kohal. Kuigi seda võib kogeda ka Malaisias, arvatakse Brunei canopy walk'i olevat üks maailma silmapaistvamaid. Üleval kõrgete puude latvade kõrgusel jalutades ulatub vihmamets silmapiirini. Suurel Kalimantani saarel on selline vaade juba haruldus. Kui 19. sajandil raiuti metsa eurooplaste initsiatiivil kummipuuistanduste tarvis, siis tänaseks on need üle võtnud õlipalmisalud. Ka Eesti poeletil on raske leida õli sisaldavat toiduainet või kosmeetikatoodet, kus ei oleks kasutatud palmiõli. Selle kultiveerimine on suhteliselt lihtne töö ja see on saare ökosüsteemile jätnud katastroofilise jälje. Enamik Kalimantani vihmametsadest on istandusteks maha raiutud ning samamoodi jätkates jääb kümne aastaga järele kunagisest vaid kümnendik. Erinevalt saare Malaisia ja Indoneesia osast, kus majanduses mängib palmiõli ja väärispuit olulist rolli, võttis naftarikas Brunei suure osa vihmametsi kaitse alla juba 1951. aastal. Tänu sellele on enamik selle väikese riigi ürgmetsast alles. Vaatele lisaks tekitab adrenaliini läbi jalgealuse alumiiniumvõre paistev roheline süvik. Turnimine on siiski täiesti ohutu, kuna võrestikutornide ja -radade ehitusel on kasutusel sama tehnoloogia, mis naftaplatvormidel. Väljasõidul tehti lühike peatus väikese joaga mägiojal. Olles joa all "vannis", arutasime eestlastega pikalt ujumise mõttest erinevates maailma kultuurides. Kui eestlane näeb vett ja veel eriti sooja vett, siis ta kaua ei mõtle ja ronib sinna sisse. Viigipükstes hiinlastele tundus see kõik arusaamatu ja kummaline. Tihe seos Hiinaga Tähelepanuväärne on ka Brunei 161-kilomeetrine rannik, mis pakub lisaks rannamõnudele mitmekesiseid sukeldumisvõimalusi. Et Lõuna-Hiina on sisemeri, on rannik taifuunide ja hiidlainete eest kaitstud. Samuti jääb Brunei turvalisse kaugusse vulkaanidest ja maavärinatest. Nii kaugele kui suuline pärimus ulatub, on Brunei olnud Hiina kaubanduspartner ja vasall; mõnda aega ka Jaava saarel paikneva Majapahiti riigi mõjualune. Brunei vabanes Hiina võimu alt 15. sajandi alguses. Esimene seal maabunud Euroopa laev kuulus selleks hetkeks juba hukkunud Fernao de Magalhaesi juhitud Hispaania ümbermaailmareisi laevastikku. Tolleks hetkeks kuulus sultani võimu alla praktiliselt kogu Kalimantani põhjarannik, Sulu saared ja väiksemaid valdusi Filipiinideni välja. Järgnenud sajanditel hakkas Brunei aga territooriume Euroopa koloniaalriikidele, peamiselt brittidele kaotama, kuni pindala kahanes vaid pooleteisekümne Harju maakonna suuruseks, tänaseks 5765 ruutkilomeetrit. Läbi keerulise ajaloo sai Bruneist 19. sajandi lõpuks Briti kroonile kuuluv protektoraat, mis aga teise maailmasõja järel järk-järgult iseseisvuse taastas (täielikult 1984. aastal). Tänaseks elab seal 445 000 inimest ehk vähem kui Harjumaal. Kuna kääbusriik pumpab merepõhjast 18 000 kuupmeetrit naftat ja 30 miljonit kuupmeetrit maagaasi päevas, siis jõukusega mõistagi muret pole. Riigi SKT on sellega küll Eesti seljataga, kuid eespool palju kordi suurema elanikkonnaga Armeeniast või Makedooniast. SKT inimese kohta on aga üks maailma kõrgemaid. Naftariigile omaselt saavad lahendatud kõik raha taga seisvad sotsiaalprobleemid ja taristu on korras. Nii ei maksa bruneilased tulu- ega sotsiaalmaksu, samas haridus ülikoolini ning kõrgetasemeline meditsiiniabi, sealhulgas hambaravi, on tasuta. Seetõttu on Brunei üks maailma madalaima suremuse ja kõrgeima oodatava elueaga riike. Paljud Brunei noored omandavad ülikooliharidust välismaa ülikoolides, kuna nende õppekulud katab riik. Arhailised veemajad Arenguruumi on küll elektriga varustatuses, kuna rahvastikust 24% elab vooluta. See ei puuduta sugugi peamiselt kaugeid metsakülasid, vaid eeskätt jõekallastel paiknevaid põliskülasid. Isegi Bandarinimelise pealinna südalinnast taksokaatriga minuti-paari kaugusel üle jõe asuva Kampong Ayeri nn vesialev on voolu ja kanalisatsioonita. Nii reisijuhtide kui ka kohalike sõnutsi on see maailma suurim teivastele ehitatud asula. Alev on koduks 30 000 elanikule, mõningail andmeil veel rohkemale. Kampong Ayer on paljuski omaette kogukond. Elanikud väärtustavad traditsioonilist eluviisi ja seetõttu ei jää elektrifitseerimine mitte niivõrd majandusliku suutmatuse, vaid elanike soovi taha säilitada senine eluviis. Seega ei ole mõtet imestada külaservas parklas seisvate kallite ja luksuslike autode üle, samas kui nende omanikud võivad elada kanalisatsioonita veemajas. Nüüdseks küll hakkavad vanade puitmajade kõrval silma kohalikud uusarendused, mille all looklevad sinised veetorud ja kanalisatsioonitorude võrgustik. Kogukond on vaiadele ehitanud ka koolid, mošeed, politseijaoskonna ja tuletõrjedepoo. Bruneid on Eestist vaadates raske ette kujutada ainsa sihtriigina. Mõttekas on seda külastada n-ö vahepalana sealkandis ringi liikudes, eelkõige Kalimantani kirdeosa külastades. Ka meie külastuskäik oli valikute küsimus. Ja valida sealkandis ju on. Meie peamine küsimus oli, kas tõusta saare kõrgeima mäe Mount Kinabalu otsa või külastada Bruneid. Esimesel juhul üle 4000-meetriste suurepäraste vaadetega mägi, teisel uus riik ja sellest tulenev kultuurikogemus. Meie valik langes siiski teisele. Kuigi Bruneisse saab lihtsasti kohale ka lennata (Royal Brunei Airlines), algas meie reis Malaisia Sabah' osariigi pealinnast Kota Kinabalust. Bruneisse on sealt võimalik reisida nii meritsi kui ka bussiga. Meie kasutasime osaliselt maismaatransporti, kuna nagunii oli pealinnast sinnapoole asja. Kuna Malaisia Sabah' osariigi keskusest Brunei pealinna Bandari jõudmiseks peab ületama neli korda nii osariigi kui riigipiiri, millel tuleb kaheksa korda dokumente näidata, valisime viimaseks etapiks meretee. See viis üle Malaisiale kuuluva Labuani saare. Omapäraseks teeb Labuani sealne maksuvabadus ehk siis eluolu erineb seal oluliselt islamiusulisest Malaisiast ja seda enam Bruneist. Eurooplase silmis on kardinaalselt teine ka ööelu ja suhtumine alkoholi (viimane on Labuanil odav ja kättesaadav). Juba sõit vana roostetanud praamiga pakkus tõelise elamuse. Labuani sadamat kasutab ka Malaisia nafta- ja gaasilaevastik oma teenindusbaasina. Reidil seisis kümneid eri otstarbeks ehitatud laevasid. Nii palju kui silm seletas, oli laht pikitud laevu ja silmapiiril olevaid naftapuurplatvorme täis. Labuanist Brunei sadamalinna Muarasse viis juba kiirem paat. Pooltühjas, sovetiaegse Raketa sarnases paadis tundus enamus olevat mittebruneilastest töölised. Turiste praktiliselt ei sõitnud. Piiriformaalsused olid lihtsad ning tavalise liinibussiga sai tunniga pealinna. Otsides Lonely Planeti järgi odavat öömaja, jõudsime hostelisse, kus sooline segregatsioon oli rangelt täidetud. Meestele ja naistele olid majas eri tiivad. Puhanuna suundusime kesklinna, mis aga jättis igava mulje. Kaubanduskeskused ja restoranid olid nagu igas muus troopikalinnas (bruneilaste lemmikharrastus pidi olema ostlemine). Puudu oli aga muudele linnapiltidele tavaline elurõõm. Eriti rusuvalt mõjus õhtune kesklinn, mille tänavad olid küll valgustatud, kuid puudus lõunamaadele omane kohvikumelu. Kenasti väljaehitatud kaldapealsel tegutses küll üks baar, kus vähesed külastajad igavledes alkoholivabasid kokteile nautisid. Meeleolu hoidis veidi üleval taksokaatrite sagimine Kampong Ayeri vesialevi vahet. Monarhia on kõrgelt hinnatud Brunei riigikord on absoluutne monarhia. See tähendab, et alles 50. troonilviibimise aastapäeva tähistanud sultan Muda Hassanal Bolkiah Mu'izzuddin Waddaulah on riigivõimu ainus kandja. Aastal 1991 kuulutas sultan end islamireligiooni kaitsjaks. Kuningaperet ümbritseva pompoossuse demonstreerimiseks on eraldi rahvapalee nimega Kuninglike Regaaliate Maja. See on koht, kus väga oleks tahtnud pildistada, kuid see oli rangelt keelatud. Eksponeeritud on kroonimisel (1967. aasta oktoobris) ja selle hõbejuubelil (1992) kasutatud esemed ning kogu maailma riigipeade poolt kokku kantud kingitused. Suurem osa regaaliatest on artikli ilmumise päevil käigus kroonimise kuldjuubelil. Monarhia on kodanike seas siiralt populaarne, mistõttu on kuningapere, valitsuse ja islami üle naermine ja nende muudmoodi solvamine riigi seaduse ja ka elanikkonna silmis kuritegu. Seega, isegi kui regaaliate muuseumis või mujal peaks sultanile suunatud imetlus ja ülistus näima lapsikuna, siis see tuleks iga hinna eest hoida oma teada. Olnud Bruneis vaid kolm päeva, ei saa me ennast pidada selle riigi eksperdiks. Näiteks randa me ei jõudnud. Siiski võime soovitada, et Kalimantani külastades tasub jätta aega ka mõnepäevasele Brunei-kogemusele. Turism on seal hästi korraldatud, riik on väga turvaline ja vaatamisväärsusi jagub, samas kui külastajate massidega ei pea võistlema. Midagi selles riigis meenutab Nõukogude Liitu, kui see oleks asunud ekvatoriaalses kliimas ja seda oleks juhitud islami rangusega. Kuidagi tuttavad tulid ette lood riigi võimuladviku suurejoonelisest eluviisist (vt Hardo Aasmäe "Mõttetute riikide aabits"). Lõpuks peab aga ütlema, et rahvas on äärmiselt sõbralik. Kogesime seda korduvalt ka ise. Riigist lahkudes, kõndides seljakottidega bussipeatusest umbes kilomeetrist lõiku sadamasse, peatus meie kõrval üleni läikiv must auto. Juht, ilmselt edukat karjääri tegev noormees, pakkus viisakalt meile küüti, millega rõõmsalt nõustusime.

2020/06/03 18:35:39

https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/tilluke-kurioosum-kalimantani-rannikul/

mC4

"AK. Nädal" uuris, mida Kaljulaidi ja Putini kohtumiselt oodata | Välismaa | ERR Sel nädalal sai avalikkus teada, et president Kersti Kaljulaid kohtub 18. aprillil Moskvas Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Mida kõrgetasemeliselt kohtumiselt oodata, uuris "Aktuaalne kaamera. Nädal". Reedesel pressikonverentsil selgitas president Kersti Kaljulaid, et eesootav visiit Moskvasse sai sisuliselt alguse möödunud aastal, mil ta Pariisis Esimese maailmasõja lõpu aastapäeva üritusel kolleeg Vladimir Putiniga põgusalt kohtus. Vahetati paar lauset ning Kaljulaid olevat teatanud, et tuleb Moskvasse hea meelega, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Ma ka ütlesin, et me oleme naabrid, minu arvates me peaksime ka rääkima, ka siis, kui me tõenäoliselt omavahel eriti kokku ei lepi, meil on erinevad väärtused, aga naabritega ju räägitakse. Ja mulle tundub, et president Putin nõustus selle mõttega," selgitas Kaljulaid. "Me räägime väga palju Venemaast, minu arust pole mitte ülearu viisakas mitte rääkida Venemaaga." Jutuks peaks presidentide kohtumisel muuhulgas tulema Gruusia ja Ukraina osaline okupeerimine, sõda Ida-Ukrainas, Venemaale kehtestatud sanktsioonid. President Kaljulaid rõhutas, et Moskvasse ei minda midagi saama, vaid eelkõige suhtlema. Küsimusele, mis siis saab, kui me tuleme sealt tagasi kaotajatena, vastas president järgnevalt: "Mul ei ole põhjust arvata, et diplomaatilised suhted riikide vahel tähendavad võitmist, kaotamist, eelkõige tähendavad need rääkimist." Täpsustavale küsimusele, kas Kaljulaid on kindel, et teda võetakse võrdväärse partnerina, vastas Eesti riigipea nii: "Jah, ma olen küll selles kindel. Sellepärast, et nii nagu mina olen Eesti president, on Vladimir Putin Venemaa juht. Nii nagu me Pariisis rääkisime, võrdne võrdsega, nii nagu räägivad kõik teised riigipead omavahel võrdne võrdsega. Palun vabandust, aga teie küsimusest kõlab läbi, nagu meil peaks olema mingisugune alaväärsuskompleks. Miks peaks?" Kaitseministri ja endise Venemaa suursaadiku Jüri Luige hinnangul kujuneb üritus eelkõige tutvumiskohtumiseks, kuna kahe riigi vahel pole enam ammu kõrgetasemelist suhtlust olnud. Arvestada tuleb aga sellega, et lisaks Eesti tõstatatud teemadele, tuleb valmis olla ka Vene poole küsimusteks. Putiniga suheldes tuleb arvestada, et reeglina on ta väga hästi ette valmistatud ja võimeline vastast detailidega segaduse ajama, rõhutas Luik. "Mitmed tipp-poliitikud, kes on temaga arutanud näiteks Ukraina küsimusi, on jäänud selles mõttes keerulisse olukorda, et Putin on võimeline mingeid mäetippe ja teid nimetama. Ja teine pool peab hoidma seda teemat poliitilisel tasemel, sest lõppude lõpuks presidendid ei aruta taktikat, vaid poliitikat." Kas Eesti ei saada Lääne maailmale segast sõnumit, kui külastab Putinit ajal, mil see Ukrainas sõda peab ja Krimmi annekteerib? Luik märkis, et paljud Lääne liidrid kohtuvad Putiniga. "Ses mõttes ma arvan, et sellist kohtumist ei tasu mingil juhul ka üle dramatiseerida. Jällegi, meenutades oma suursaadiku aega Venemaal - kõik, mis Venemaal toimus, see võimendus Eestis hirmsa hooga ja seda tõlgendati apokalüptilistes mõõtmetes," lausus Luik. Intervjuus ERR-i korrespondendile Ragnar Kondile rõhutas Läti president Raimonds Vejonis, et ka Riia suhtleb Venemaaga ja meie presidendi visiidis ta midagi hämmastavat ei näe. "Ülejärgmisel nädalal sõidab meie transpordiminister Talis Linkaits Moskvasse, et kohtuda seal oma kolleegi, Venemaa transpordiministriga ja rääkida transiiditeemadel. See on tähtis küsimus Venemaa-Läti suhete arengus, aga minu meelest ka Venemaa ja kõigi Balti riikide suhetes," ütles Vejonis. On spekuleeritud ka võimalusega, et Eesti võtab Soomelt üle rolli suhtlemisel Venemaaga. See idee on ilmselt siiski liiga suur. "Venemaa suhtumine Soomesse ja Eestisse on drastiliselt erinev. Soome on riik, mis ei ole kunagi kuulunud Nõukogude Liidu koosseisu ja kuigi Külma sõja ajal oli Venemaal väga tugev mõju Soomele, ikkagi käsitletakse Soome-Vene suhteid niisugusel võrdsel kahe riigi suhete tasemel. Aga mis puutub Eestisse ja laiemalt Kesk- ja Ida-Euroopasse, siis Venemaal on tänase päevani raskusi harjuda sellega, et tegu on iseseisvate riikidega," nentis Luik. Eesti president läheb Moskvasse ajal, mil oleme endale saanud parlamendi, mis on Eesti-Vene piirilepingu suhtes erakordselt skeptiline. Piirileping on aga meie üks tähtsamaid teemasid. Raske on uskuda, et venelased omalt poolt oleks valmis muutma oma positsiooni piirilepingu osas, mis on siis see, et nemad isegi ei alustanud piirilepingu ratifitseerimist. Kuna õhkkond kahe riigi vahel ei olnud nende arvates soodus. Kindlasti kõneleb Kaljulaid Moskvas ka Euroopa Liidu ja kõigi Balti riikide eest. "Üldiselt on Euroopa Liidus hea tava, ja näiteks soomlased on seda alati rõhutanud, et lisaks kahepoolsetele teemadele, president Sauli Niinistö, kes ju kohtub sageli Putiniga, alati toob sisse ka Euroopa Liidu ühiseid teemasid," selgitas Luik. "Ükski Balti riikide president ei räägi kohtumisel mõne teise riigi presidendiga mitte ainult oma riigist lähtuvaist kahepoolseist suhteist, vaid teemadel, mis puudutavad kogu regiooni ehk kõiki Balti riike. Olen veendunud, et Eesti president arutab Moskva kohtumisel kõigi Balti riikide julgeolekuküsimusi," lausus ka Läti president Vejonis. Väga suuri ohtusid Luik Moskvasse sõidus ei näe. Küll aga tuleb valmis olla hilisemaks tõe väänamiseks. "Üks asi on see, mis toimub kohtumistel, teine asi on see, mida ütleb pärast Kremli pressiesindaja, Dmitri Peskov. Venelastel on selline komme, et nad panevad kõigile üritustele külge oma vajaliku spinni ja tihtipeale see spinn ei tarvitse üldse kajastada seda, mis kohtumisel toimub. Selles mõttes ka meie meediameeskonnad peavad olema valmis, et kui esitatakse mingit valeinformatsiooni või ebatäpset informatsiooni, et me suudame sellele käigult reageerida," rääkis Luik.

2021/12/03 12:45:47

https://www.err.ee/927568/ak-nadal-uuris-mida-kaljulaidi-ja-putini-kohtumiselt-oodata

mC4

Eestlased Sihanoukville´s 9. aug 2007 09:51 Kallid kaasmaalased, aeg on hakata külastama Kambodza kuningriiki ja eriti selle mereäärset kuurortlinna Sihanoukville´i. Kolm eestlast on siin ehitamas mere äärde hotelli, baari, restorani ja kino. Hetkel on valmis restoran, 25-kohaline kino ja 1/3 tubadest, kuid kogu kompleks peaks valmis olema oktoobriks. Nii et, kes plaanib oma puhkust veeta Kambodzas,Tais või mujal Kagu-Aasias ja satub (või võtab eesmärgiks külastada) Sihanoukville´i, siis olete oodatud meie asutusse (must leib, Vana Tallinn ja kilukarp on kehtivad maksevahendid). Igav siin kindlasti ei hakka: ilusad rannad, kirev ööelu, sõbralikud inimesed jne. Anname varsti teada ka lingi, kust saab pilte vaadata. Kui keegi peaks vajama infot Kambodza, eriti aga Sihanoukville´i kohta, siis oleme meeleldi nõus aitama nõu ja jõuga. Meie meiliaadressid on renespitz@hotmail.com, laurimattus@hotmail.com ja kattpeter@hotmail.com. Andke teada oma tulekust ja korraldame teile meeldiva olemise siin. 9. aug 2007 10:53 Millises rannas asute? 9. aug 2007 15:08 Kui suurt hotelli ehitate? Pilte ka võimalik kusagil näha? 10. aug 2007 11:14 Asume 150 meetri kaugusel Occheutali ja Serendipity randadest. http://www.news.com.au/travel/story/0,23483,22157694-5006180,00.html Selle järgi 8. koht aasia randadest:) Hotelli tuleb kokku 27 tuba, tubade hind on 12-30 dollarit ööpäeva kohta. Pilte peaks näha saama järgmine nädal, panen siis ka siia lingi ülesse. 10. aug 2007 16:55 Kas teate, et teie ehitatavast hotellist ja kutsest kirjutab tänane (10.08.07) Äripäev oma lisas Puhkepäev lk. 13? 27. aug 2007 12:16 ka mõned pildid üleval http://fotoalbum.ee/photos/rene57/sets 7. okt 2007 06:26 hel ohtuti kuni 13.10.2007 016207759 Jaak. 9. okt 2007 14:42 Kuidas Kambodzasse kõige otsemini ja odavamini saada? Kui Tänan väga asjalike nõuannete eest!! 9. okt 2007 15:53 Osta Stockmanni hulludelt päevadelt pilet Hong Kongi ja siis lenda Macaust Air Asiaga Phnom Penhi. 9. okt 2007 18:51 Macaust ei õnnestu otse Air Asia'ga Phnom Penhi lennata. M&M 10. okt 2007 11:38 aga kuda siis õnnestuks? ma küsin, lootes, et äkki keegi teab ja vastab. ma ei arvagi,et keegi peaks selle minu eest välja otsima. aitäh 10. okt 2007 13:48 Kõige otsemini ja kiiremini-mugavamalt saab Finnairiga läbi Helsinki Bangkokki lennates ja sealt edasi Phnom-Penhi lennates.Phnom-Penhist taksoga v bussiga.Ise lähen seda teed 30.nov.Bangkokini maksis pilet 16 000 ja Bangkok-Phnom Penh 800 EEK.Taksoga Phnom Penhist Sihanoukville maksab 35-40 USD e. ca 400 EEK. 10. okt 2007 13:57 Kauaks ja kuhu seal lähed? Ma oma 3 sõbraga oleme Bangkok- Cambodia 23.10 kuni 21.11 marsruudil Bangkok- Siem Reap- Battambang- Phnom Penh- Kratie, Stung Treng- Banlung- Phnom Penh- Kep- Campot- Sihanoukville- Koh Kong- Bangkok. Et äkki soov ja klapib kuskil trehvata, ... mõni Mekong viski koos? Sihanoukville eestlased ei pääse meist niikuinii. ;o) Ei soovita osta BKK-st odavat otsepaketti bussiga Siem Reap'i Kambodzas. Internet on täis infot, KUI bullshit ja pettus see variant on. Meie võtame bussi piirini ja sealt takso- kiiret pole, näeb rohkem. 10. okt 2007 14:04 Mina jõuan alles 1.dets kl 16.00 Phnom Penhi ja sealt kohe taksoga edasi Sihanoukville.Kambodzas viibin kuni 8.veebruarini, enamus ajast ilmselt Sihanoukvilles. Mis puutub juttu bussireisidesse Tais, siis õigus-lubatakse suurt ja mugavat bussi, kuid sõidu alguses surutakse sind ikkagi kitsasse nö marsasse.Palju mugavam ja mitte oluliselt kallim (kui sõita mitmekesi) on liigelda pikki otsi taksoga. 10. okt 2007 19:32 Juhul kui huvi, siis saan soovi korral kogemust jagada. Märtsis sai tagasi tuldud u.9 kuuliselt Kagu-Aasia reisilt. Sinu poolt külastatavad kohad sai läbi käidud (va.Banlung & Koh Kong). Ilusat reisi soovides, M&M 10. okt 2007 19:50 otsisin nüüd ise ka natuke aega netis ja leidsin sellise odavaima variandi: Guangzhoust Singapuri (Tiger airways) ~450 eek, Singapurist Phnom Penhi (jetstar.com) 850 eek. (mõlemad ainult ühe suuna hinnad). kui see nüüd tõele vastab, siis on küll maruodav ja kavatsen selle teoks teha. 11. okt 2007 21:05 vabandan. eelmise postituse ajal ei olnud piisavalt põhjalik ja ei läinud "lõpuni välja". nimelt koos lennuj.maksudega on guangzhoust phnom p-i edasitagasi u.6000 eeki. vot nii peaks olema 13. okt 2007 02:13 Huvitav kas mopega saaks Tai poolt siseneda Kambodzasse, kui mope on minu nimel Tais ja paprid ka ette näidata...ma m6tlen sealt alt Tratist läbi tulla ja Cham Yeam (Koh Kong), ning pärast sihanoukvillei j6uda... 14. okt 2007 14:49 Juhul kui Sul on huvi, siis võiksid uurida sellist kodulehte nagu www.gt-rider.com mis annab erinevat infot, mis puudutab mootorratta ostu, registreerimist ja piiride ületamist Kagu-Aasia riikides. Mul oli sama mõte, aga jäi teostamata kuna paistis et juba ostetud mootorrattast/rollerit on suht raske Eestisse transportida. Teine koduleht kust võid infot saada on www.thaivisa.com. Kõike ilusat soovides, M&M 14. okt 2007 22:13 Ei tea kust see raha võetakse, et üheksa kuud, kaugel kodust, eksootilistes maades ringi reisitakse? Kahtlane värk, tundub lausa kriminaalne. 15. okt 2007 06:59 Tean juhust, kuidas üks siin elav Aussie tõi Taist omale mopeedi siia. Ma ei tea, kas tal olid eelnevalt olemas ka Kambodza load, kuna siinne kord neid siin liigeldes nõuab, seetõttu on võimalus, et piiriületusel võib probleeme tekkida. Kui teda järgmine kord kohtan uurin täpsemalt.

2021/04/11 06:07:54

https://trip.ee/foorum/uldfoorum/eestlased-sihanoukville-s

mC4

Eestist jääb väheks: Omelette au Fromage Pühapäev, Kui ma pühapäeva hommikul kell viis üles ärkasin ei suutnud ma ikka veel päriselt uskuda, et lähemegi Pariisi. Kõik tundus kuidagi ebareaalne. Ema viis mu hommikul rongijaama, kus kohtusin Bodili ja Jessicaga, kes olid ka just sinna jõudnud. Sealt edasi läksime rongile, mis viis meid Trondheimi lennujaama. Mina magasin terve pooleteisttunnise rongisõidu, Bodil ei suutnud magada, sest ta oli nii ärevli ja Jessica magas nagu mina. Lennujaamas oli meil lannuni aega kaks tundi. Niisiis istusime kuskile maha ning lithsalt rääkisime juttu ja tegime paar pildikest. Kõik oli tore. Lõpuks tulid ka ülejäänud meie grupist ning siis tutvusime ka õpilastega Levangerist. Saime oma check-in'i tehtud ning edasi ootasime Trondheim-Oslo lendu. Lend kestis umbes tunnikese, mille ajal lugesin oma Pariisi turistiraamatut veel et uurida, kuhu täna lähme ja mida näeme. Oslo lennujaamas oli meil aega umbes tunnike. Selle ajal istusime, naersime ja otsustasime eurosid välja võtta. Meie juurde tuli üks väga naljakas soome aktsendiga naine, kes tegi mingit uuringut selle kohta, kui palju noored inimesed reisivad ja lennukitega lendavad. Bodil sattus segadusse, kui tädi ta käest aadressi küsis. Naljakas. Ja siis lõpuks lendasime Oslost Pariisi. Lend oli vist umbes kaks ja pool tundi, mille ajal ma lugesin ja lugesin ja siis lõpuks vaatasime Bodiliga veel filmi ka. Kõik oli tore. Elu oli ilus. Kui Pariisis maandusime oli esimene asi see, et päike oli väljas ja kõik oli nii ilus. Minu kohver oli esimene, mis lindilt tuli. Niisiis pidin kõiki teisi ootama. Meid oli kokku 21. Siis läksime aga rongile ja sõitsime päris lennujaamast Pariisi. Kui olete näinud filmi "Turist", siis tuleb teile kindlasti tuttav ette rongijaam, kust maha läksime. Gare de Lyon. Vot sealt jalutasime siis oma hotelli, et hotellis veidike lebotada. Siis oli aga mingi viga meie broneeringus. Mu õpetajal oli õnneks kaasas välja prindituna see paber, et oleme ikkagi broneerinud ja maksnud, niiet kõik oli korras. Meile öeldi, et veidi läheb aega ning et me võime käia poes ja midagi süüa osta, kui tahame. Läksime siis Jessica ja Bodiliga üle tee asuvasse supermarketisse, et midagi süüa osta. Kell oli umbes neli ja olin söönud vaid kaasa tehtud kaks võileiba, ja neid ka kell kaheksa hommikul enne Oslo lendu. Kui hotelli tagasi läksime oli meie (minu ja Jessica) tuba valmis, niiet saime siis tuppa minna, avastada ja lebotada. Sõime ning teigime listi asjadest, mida peame hommikusöögiks ostma. Käisime siis ka poes, et hommikusööki osta ning siis kuulasime veel prantsuse raadiot ning lihtsalt olime rahulikult oma toas ning nautisime elu. Kell kuus saime kõigiga kokku ning läksime Bastille'i. Sinna jalutades tegin palju pilte. Ma üldse tegin palju pilte. Ning kui lõpuks kohale jõudsime oli reaalselt lihtsalt selline tunne, et "APPI ME OLEMEGI PARIISIS!!". Jalutasime seal veidi ringi ning asutsime ikka mõnda suveniiripoodi ka sisse (mida on Pariisis rohkem kui küll ilmselgelt) ning siis otsustasime jälle Bodili ja Jessicaga tagasi hotelli kõndida. Meie teele jäi ka muidugi Starbucks, kuhu ka kohe Bodili tungival soovil sisse sadasime. Bodil otsustas osta frappucino (jääkohv). Kui müüja küsis, et miline siis Bodil vastas, et "JÄÄGA PALUN". Mina ja Jessica ei suutnud naeru pidada, sest no.. Frappucino ongi jääga ju. Ja siis lihtsalt jalutasime hotelli. Tänu minu hiilgavatele kaardilugemisoskustele ei eksinud me ära, kuigi Jessica vahel kahtles, kas oleme ikka õiges kohas. Hotelli me jõudsime ja magama läksime varakult. Olime liiga väsinud. Esmaspäev, Hommikusööki sõime Jessicaga meie hiiglaslikul rõdul (üliväike), mis oli väga tore. Õues oli soe ja kõik oli lihtsalt super. Nii ilus. Hommikul tegime omale siis metrookaardid, millega saime terve nädala siis metrooga ringi sõita. Ja mitte vaid metrooga, vaid ka rongiga lennujaama ning ka bussidega Pariisis. Siis öeldigi meile kohe, et kohtume Eiffeli torni juures kell 11 ja ise peate sinna minema. Mina, Jessica ja Bodil läksime siis koos. Sõitsime aga metrooga ja tulime peatuse varem maha, et saaksime mööda Seine'i kallast siis kõndida, kuna aega oli meil piisavalt palju. Niisiis jalutasime ja tegime pilte ja naersime ning muidugi nautisime seda sooja. Kõik oli super. Eiffeli torni lähedal kohtusime siis terve ülejäänud grupiga, et minna siis ka Eiffeli torni. Kõik läksime ikka treppidest, sest lifti järjekord oli umbes 5x pikem ja seal oleksime oodanud vähemalt 2h. Trepijärjekorras seisime aga umbes 20min. Väga lebo. Samas treppidest üles minek oli ikka korralik trenn ka! Lõpuks jõudsime teisele korrusele (146m) ja enne, kui vaadet hakkasime nautima pidime istuma ja mõtlema, et treppidest ei taha enam mitte kunagi kõndida. Siis aga vaatasime üle ääre alla, ja oi kui ilus see kõik oli. Käisime ikka ümberringi ja nautisime lihtsalt, kui.. kohutavalt ilus see kõik oli. Nii kõrgel. Nii kaua. Nii ilus. Päike paistis ja.. lihtsalt super. Eiffeli tornis sõin ära ka oma viimase Tõmmu kommi, mida olin hoidnud selleks, et seda Eiffeli tornis süüa. Jah, maitses superhästi. Siis aga ronisime jälle tornist alla, mis oli omaette lõbu. Meie põhilause: "PÄRISELT TULIME NII PALJU ASTMEID ÜLES?" sest ausaltöeldes tundus see allaminek kohe miljoneid kordi pikem, kui ülesminek. Väga veider. Pärast seda otsustasime oma Steinkjeri klassiga koos siis käia kõigepealt Triumfikaarel ning siis pärast süüa. Tahtsime ka Triumfikaarele sinna üles vaateplatformile minna, aga selleks oleks pidanud vähemalt üks meist olema 18. Me oleme kõik aga 17 (Jessica mitte, ta on alles 16) niiet me ei saanudki sinna, millest oli mul väga kahju. Tõesti oleks väga tahtnud minna. Siis aga edasi Champs-Elysees tänavale (soppingutänav) kust otsisime siis võileivabaari, ehk kohta, mille kohta olin lugenud oma raamatust. Leidsime ning sõime siis seal. Kell oli umbes kaks-pool kolm. Edasi tahtsid teised minna soppama, mina aga kohe üldse ei tahnud. Ütleisn, et ma lähen üksi muuseumi, aga no muidugi pidi ju vähemalt 3 koos olema, et minna saaks. Helistasin siis meie õpetajale, kes ütles, et kui ma tahan siis muidugi ma võin minna muuseumisse sopingu asemel. Nii ma siis läksin muuseumi, mille nimeks Musee de l'Orangerie, ja kust saab siis näha Monet'i maali "Nympheas" ehk "Vesiroosid". Ma tõesti seisin (või pigem istusin) ühe selle ovaalse saali keskel asuval pingil ning lihtsalt imetlesin. Need maalid oli hiigaslikud. Ja nad olid nii ilusad. Nad nagu oleksid liikunud ja elanud ja. Oh, see oli lithsalt super! Kohe üldse ei kahetse, et šoppamise asemel sinna läksin (ja kuidas ma saaksingi). Peale selle nägin veel Debussy kunstinäitust, mis oli ka omakorda väga lahe kogemus. Siis aga jalutasin veel seal pargis, mis on Louvre'i ees ning nägin veel ka Louvre'i (sinna sisse läksime neljapäeval). Siis aga otsustasin veel käia ühes raamatupoes, mille nimeks "I love my blender" ja mis pidi olema väga hea inglise keelsete raamatute pood. Kuna ma seda ei leidnud siis küsisin päris prantsuse keeles teed ja sain ka päris prantsuse keeles aru, kuhu onu mindjuhatas. Väga lahe. Kui ma aga kohale jõudsin oli see pood kinni. Oh kui pettunud ma olin. Kunama jälle olin piisavalt näljaseks saanud ja kell oli pool kuus otsustasin, et lähen ostan ühest boulangeriest (bakery.. "küpsetuskohvik?" ma reaalselt ei tea, mis see sõna eesi keeles on. Sealt, kus saab värskelt küpsetatud asju osta noh) makroone paar tükki. Isver kui head nad olid. Prantslased ikka oskavad süüa teha. Otsisin siis metroopeatust, et Montmartre'isse minna ja ülejäänud grupiga Sacre Coer'i juures kokku saada. Kõigepealt läksin valele rongile- ehk siis valele poole. Tulin maha ning pidin neli rongi ootama, sest kõik olid lihtsalt nii täis ja kui ma lõpuks rongilt maha astusin pidin pooljooksma, sest kell oli juba palju ja mul oli vaid 10 minutit aega. Muidugi avastasin alles siis, et pean Sacre-Coeri juurde jõudmiseks VEEL TREPPIDEST ÜLES MINEMA! Oh jumal. Pärast esimest kümmet astet jalgu lihtsalt enam ei tundnud ja nii ma jalutasin. Enne neid treppe tuli minu juurde vähemalt 5 mustanahalist, kes kõik tahtsid, et ma Aafrika toetuseks mingid käevõru ostaksin. Jah muidugi, näen ma tõesti nii naiivne välja? Kõigepealt punuvad nad selle käevõru ja hiljem küsivad 10€. Unistagu edasi. Treppidest üles jõudnud nägin siis ka kõiki teisi. Isutsime veidi Sacre-Coeri ees treppidel ning rääkisime ja tegime plaane. Siis edasi õhtusöögi jaoks kohta otsima. Leidsime ühe armsa restorani, kus siis sõime. Ma sain oma Omletti juustuga ning teised (Jessica, Bodil ja siis kaks tüdrukut Levangerist: Marte ja Christina) sõid pitsat. Mis oli maksmisel naljakas oli see, et coca-cola maksis 9€, kui minu vesi maksis 3,5€ (ikkagi kallis, aga võrreldes 9€ cocaga on asi päris normaalne). Maksime ja kõndisime edasi. Pärast mõneminutilist jalutuskäiku ning peale selle veel paaris suveniiripoes käimist leidsime mingi eriti laheda väikse restorani (Creperie, ehk siis koha, kust sai odavalt õhukesi pannkoooke) ning otsustsime siis sisse minna ja magustoiduks crepe'i süüa. See koht oli nii lahe. Seinad olid täis pilte ja kirju inimestelt, kes olid seal käinud ning see kogu koht oli lithsalt nii hipi ja lahe. Muidugi ka live muusika- ehk siis üks kutt istus ja mängis klaverit. Kogu see tegi õhkkonna veelgi lahedamaks. Sõin šokolaadiga crepe'i, mis maksis 5€. Mis me veel Jessicaga naersime oli see, kuidas norrakad pidid eurosente ümber keerama et vaadata, palju üks sent väärt on. Kuna me eurodega harjunud, siis me lihtsalt kohe teadsime, mis sent on. Väga naljakas oli. Ja muidugi oli hea jälle eurotsoonis olla ja reaalselt aru saada, kui palju sa mille eest maksad. Pärast seda siis võtsime metroo tagasi Eiffeli torni juurde, sest too ju sädeles ja säras. 20 000 sädelevat valgustit on seal peal. See oli ilus. Vot sellisena Eiffeli torn mulle väga meeldis. Väga väga väga ilus. Pärast seda jälle metrooga hotelli tagasi, et siis seal istuda ja niisama lebotada. Kell oli veidi enne 11'st, kui me koju jõudsime, niiet oligi aeg magama minna. Teisipäev, Hommikul oli meil vaba aeg. Kell pool kaks pidime kokku saama restoranis La Coupole, et siis kõik koos seal lõunat süüa. Mina ja Jessica otsustasime, et šoppama me ei lähe ja selle asemel lähme käime ja avastame surnuaeda ning otsime haudu. Leidsime hauad nimedega nagu: Moliere, Chopin, Oscar Wilde ja Jim Morrison. Väga lahe oli. Ekslesime seal surnuaias kokku umbes kaks tundi ning pärast otsisime veel 20 minutit väljapääsu, mille siis lõpuks ka leidsime. Siis läksime edasi metroojaama, et saaksime metrooga sinna, kus pidime kõigiga kell pool kaks kokku saama, et koos sööma minna. Jõudsime sinna ja osad Levangeri inimesed olid juba kohal. Seal söömine oli veidi mõttetu- kuna ta oli nii kohutavalt kallis ja enamik inimesi oleksid parema meelega McDonaldsist hamburgeri alla neelanud. Mina sõin salatit, Jessica sõi sibulasuppi ja Bodil tellis suitsetatud lõhe, milles ta kohutavalt pettus, sest ta arvas, et see on soe. See oli eelroog. Ta ei pidanudki soe olema, aga las ta jääb. Edasi läksime kõik koos katakombidesse. Ma juba restoranis küsisin oma õpetajalt, et kas ma ikka päris kindlasti pean sinna minema, kuna ma parema meelega ei läheks. Kuna ta aga ütles, et lähme kõik koos siis no vahet pole, mõtlesin et lähen ka. Kui hull see ikka olla saab. Oi kui mööda ma panin. Kõigepealt pidime laskuma keerdtrepist 20m sügavusele maa alla. Ma läksin treppidest väga väga väga kiiresti, sest minuarust oli see lihtsalt jube. Jõudsin alla- suur valgustatud ruum. Ise olin nii õnnelik et- oh, selline ongi vä? siis pole üldse hulluju! Aga siis läks edasi sealt mingi väike väike rauduks kuskile pimedasse pikka koridori, millel ei paistnudki lõppu olevat. Vot see oli kohutav. Kõik tundus nii kitsas ja mul oli kohe alguses seal väga ebamugav olla. Küsisin Jessicalt, et "See läheb ikka suuremaks vä?" ta ütles, et kahtleb. Nii ma siis läksin sealt edasi veel paar minutit, kuni lithsalt ei suutnud enam. Ma ei oska kirjeldada, mida ma tundsin, aga lithsalt. Oli selline tunne, et ma jäängi sinna alla, nagu seinad oleksid kokkupoole hakanud tõmbuma ja kõik mida ma enda ees nägin oli vaid mingi väike kitsas pime koridor. Pisarad hakkasid lihtsalt voolama ja ma tundsin, et õhku ei ole. Väga kohutav oli. Mu õpetaja tuli ning ütles, et lähme parem üles tagasi. Nii me siis vaikselt läksime. Kui tagasi valguse kätte jõudsime ja ma jälle korralikult hingata sain oli kõik korras. Mu õpetaja ütles, et "Ma olen ka klaustrofoobiline ja mul on hea meel, et ma sinuga üles pidin tulema!" Vähemalt ei rikkunud ma ta katakombideskäiku ära, hehe. Otsustasime siis edasi minna Luxembourgi aeda, kus siis kõik Pariislased lihtsalt istuvad ja naudivad ilma, raamatut ja kõike. Seal oli niii palju rahvast! Kõik istusid ja lugesid ja lithsalt olid. Nii kena oli. Ma tegin paar pilti. Väga lahe! Istusime seal ja ootasime siis teisi. Lõpuks tulid kõik sinna. Jällegi tegime plaani, et saame kõik koos kokku kell kuus Notre Dame'i ees ja seniajani on meil vaba aega. Mina olin juba Luxembourgi aeda näinud, aga teised isegi ei viitsinud päris sinna aega minna niisiis otsustasime vaikselt Notre Dame'i poole kõndida. Teepeal astusime sisse paari väiksemasse poodi ja lithsalt vaatasime ringi. Väga tore oli. Mina ja Jessica ostsime paar postkaarti ka (paar on hästi öeldud- saime 10 postkaarti 2€) ning üks teine sõbranna ostis raamatu. Väga lahe. Jalutasime ja jalutasime kuni Jessica (tema käes oli kaart ja kõik usaldasime, et lähme tema järgi õigele poole) avastas, et me oleme totaalselt valele poole kõndinud. Niisiis läksime hoopis metroopeatusesse, võtsime metroo ja kui uuesti maapeal olime laius meie ees Notre Dame. See on nii ilus! Ma ei oleks arvanud, et ta kohe niii ilus on! Teadsin muidugi, et ta on suur ja vana ja ilus aga.. No ei. Ta oli veel miljoneid kordi kaunim kui ma oodata oskasin. Pärast seda otsustasime minna hotelli- koju. Otsustasime ka õhtusööki kodus süüa. Niisiis- käisime enne hotelli jõudmist läbi oma supermarketist, et süüa osta. Siis oli meie juures väike "pidu". Ehk siis mina, Jessica, Marte ja Christine istusime, naersime ja rääkisime lihtsalt juttu. Väga tore oli. Siis sai aga kell palju ning otsutsasime järgmiseks päevaks välja mgada- kolmapäeval oli minek Versailles'esse. Kolmapäev, Hommikul läksime siis rongile. Ehk siis tegelikult oli meil suht vaba päev. Saime ise otsustada, mida tahame teha. Enamik läksid Versailles'esse, nagu ka mina. Versailles on kõik mida ma ootasin ja veelgi rohkem. See oli lihtsalt hirmuäratavalt suur, kaunis ja erakordne. Ma ei ole kunagi olnud nii excited, sest see oli lihtsalt nii super. Näha seda kõike, mille kohta ma olen nii palju õppinud ja lugenud. Ja siis sa päriselt oledki seal kohapeal. Ja sa päriselt näed, kus magasid kuningad. Seda hiiglaslikku 75m pikkust ballisaali. See oli niiiiii suur! Ja kõige naljakam on see, et selle väikse tuuriga käis läbi vaid veerand sellest kogu lossist. Ja siis oled sa äkki väljas ja näed neid parke. Neid kauneid parke, mille tegemiseks pidi tasandama selle kõik maad. (allpool videos näete pilte ka). See oli lihtsalt suur ja kaunis ja uskumatu, et ma päriselt olingi ise seal. Lihtsalt uskumatu. Jaulutasime Bodiliga seal lihtsalt ringi- suu ammuli, sest see kõik oli niiiiii kaunis! Lihtsalt super. Tegime muidugi ka palju pilte sellesama video jaoks, mille altpoolt leiate. Kõik oli nii kaunis. Siis aga väsisime ja tundsime, et kõht on veits tühi ning leidsime ühe väikse restorani, mis oli peidetud sinna samma Versailles'e parki, puude vahele. Sõime seal jälle neid prantsuse õhukesi pannkooke ja elu oli ilus. Väga ilus. Kõik oli super- ilm, see koht. Kõik. Pärast söömist kõndisime aga jälle edasi, sellesama suure "basseini" juurde, kus Louis XVI korraldas merelahinguid. Tegime veel pilte ja siis otsustasime jälle selle lossi juurde tagasi kõndida, et kõigepealt vets leida ning edasi jälle rongile minna. Enne rongijaama minekut käisime veel jällegi Starbucksis, kust Marte otsustas ülehinnatud minimaalse Starbucksi logoga tassi osta. Pärast Versailles'i otsustasime koju minna. Lebotasime veidi hotellis ja lihtsalt olime rahulikult. Siis aga jälle välja. Mõtlesime, et käime ja vaatame siis Napoleoni haua üle. Kui sinna Invalides'i ette jõudsime ei lastud meid sisse- suletakse kell 18.00. Kell oli 18.01. Jess, oleme nii täpsed lihtsalt! Nii me siis käisime veel ringi ning ka šoppamas. Ma lihtsalt käisin ja vaatasin, kui kohutavalt pikad järjekorrad kõikjal olid. Pärast seda otsustasime tai sööki süüa. Leidsin oma raamatust ühe hea koha, aga see on vist kinni pandud vahepeal, sest selle sama koha peal, kus see oleks pidanud olema oli hoopis midagi muud- mingi klubi. Nii vaatasime siis ringi ja avastasime, et pea kõik restoranid sellel tänaval oli tai omad. Leidsime ühe väikse, mis oli väga odav. Ja see oli nii armas. Hea väike ja armas. Istusime seal ja sõime. Pärast siis jälle koju. Enne metroosse minekut tahtis Bodil siis veel veidi raha välja võtta. Midagi läks aga valesti ja 30€ asemel sai ta 300€. Mina ja Jessica lithsalt naersime, sest see oli nii halenaljakas! Bodil oli pea nutmise äärel, sest ta ütles, et talle ei meeldiks raha kulutada lihtsalt selle pärast, et ta peab! Ma ütlesin, et ta võib selle lithsalt alles hoida, kuni ta Eestisse mulle külla tuleb. See idee talle peaaegu meeldis, aga ta ütles, et ta tahaks seda raha siiski Norras ka kasutada. Ütlesin, et ta saab selle ju alati Norra kroonideks ümber vahetada. Hotelli jõudnud läksime suht kohe magama. Versailles oli meid ikka väga väga ära väsitanud. Neljapäev, Oli Louvre'i päev. Hommikul käisime turul, kus ei olnud mitte ühtegi turisti. Kõik päris Pariislased. Vaatsime seal ringi ja lihtsalt nautisime, kui ilus ilm jälle oli. Ja siis edasi Louvre'i. Enne kui sisse saime, saatsime veel oma postkaardid ära. Bodil ei jaksanud mind ja Jessicat oodata, niisiis ta lihtsalt jooksis muuseumi sisse. Jessica küll ootas mind, aga kui me selle kolmnurga alla jõudsime siis kaotasime üksteist 2m eemal ära, sest läksime erinevatesse vetsudesse. Ja siis ma teda enam ei näinud ka. Niisiis saingi üksinda nautida. Või tegelikult ei ütleks selle kohta nautimine, sest see oli kohutav. Kõik turistid jooksevad ringi nagu peata kanad ja otsivad Mona Lisat. Mismõttes? Ja siis kui nad selle ükskord leiavad, näevad nad mingit väikest maali kuulikindla klaasi taga, millele sa ei saa lähemale kui 10m (5m klaasist ja siis veel 5m inimesi, kes oma telefonidega või IPADIDEGA pilti teevad). Peale selle ei oska vist mitte ükski külastaja lugeda, sest välkudega piltide tegemine on väga IN! Mismõttes? Igal nurgal on silt, et VÄLKU MITTE KASUTADA. Aga no ei- ikka lastakse oma välguga sind pimedaks ja lõppkokkuvõttes ei näe sa midagi, sest välk on iga 5 sekundi tagant. Kohutav. Peale selle olin ma peaaegu eksinud, sest kogu see muuseum on nii raske. Ja meil oli kahjuks aega vaid paar tundi, niiet kõike näha oli võimatu. Samas ma siiski leidsin Napoleoni kroonimise, mida ma vist kõige rohkem ka ootasin. Seee oli lihsalt super! See oli nii selge ja ilus ja kohutavalt suur. Lihtsalt vapustav! Siis nägin muidugi ka Mona Lisat. Või pigem neid inimesi, kes selle ees pilti tegid. Otsisin ka Hamurapi seadusesammast, aga kahjuks ei leidnud. Järgmisel korral. Samas mulle väga meeldis teine korrus, mis oli täis Prantsuse maale ja vot neeeed olid ilusad. Kõndisin lithsalt seal ringi ja nautisin. Aga nagu ma juba enne ütlesin- aega oli nii vähe. Lihtsalt liiga vähe. Siis tegime veel Jessicaga püramiidi ees pilte ning pärast seda läksime paadiga sõitma. Paaditripp kestis tunnikese ning oli palav. Väga midagi just palju ei näinud, aga oli tore istuda ja lithsalt nautida ilma. Midagi siiski nägi ka!!! :) Pärast seda läksime jälle hotelli, et midagi süüa ja lihtsalt olla. Seal siis räääkis Bodil meile oma päevast ja kuidas tema Louvre'i kogemus oli kohutav ja kuidas ta pärast ülejäänud meie klassi tüdrukutega šoppama läks ja meiki ostis. Ta meik maksis 180€!!!!!!!! Ehk siis no loomulikult mina ja Jessica lithsalt vahtisime suurte silmadega. SADA KAHEKSAKÜMMENT EUROT MEIGI PEALE? Tere tulemast Norra eksole. Väga hull!! Õhtul läksime välja käima. Sõitsime mtrooga Bastille'isse ning istusime kohvikus ja rääkisime juttu. Pärast käisime veel mingis supermarketis, mis veel lahti oli et veidi snäkki osta et seda siis hotellis süüa ning siis läksime magama. Kell oli umbes üks, kui magama saime. Enne seda siis veel rääkisime ja jutustasime hotellis. Reede, Hommik oli meil vaba. Pärast igahommikust kokkusaamist ja plaanidest rääkimist pakkisime oma kohvrid ja kirjutasime end hotellist välja. Saime oma asjad kõik hotelli jätta (läpakad pistsime seifi) ning siis läksime Hard Rock Cafe'sse, sest Jessica tahtis sealt omale t-särki osta. Siis tegime veel väikse tiiru suveniiripoodi ning edasi juba läksime Luxembourgi aeda, et seal istuda ja nautida ja lihtsalt lebotada, kuna ilmselgelt oli jälle kohutavalt ilus ilm. Kui tundsime, et hakkame veidi näljaseks jääma, läksime siis Cafe de Flore'sse. Ehk siis kohvikusse, kus Jean-Paul Sartre kogu aeg istus. Kohvikusse, mille kohta Johnny Depp ütles, et see on "THE PLACE IN PARIS" ja kust reaalselt igal aastal nii paljud kuulsused läbi käivad. Jõime seal kohvi ja lithsalt nautisime. Siis aga sai kell palju niiet meil oli aeg tagasi hotelli mina, et alustada oma teekonda tagasi Norramaale. Hotellis oli siiski aega veidi veel istuda, sest kaks tsikki Levangerist olid otsustanud kuskile ära eksida, niisiis pidime nende järgi ootama Saime siiski rongile ning edasi sõitsime pool tundi lennujaama, et siis seal oma lendu Kopenhaagenisse oodata. Nimelt siis tulime tagasi läbi Kopenhaageni. Lend kestis umbes kaks tundi ja läks väga kiirelt. Ma lõpetasin oma raamatu "Suur Gatsby", mis oli väga hea, aga pean ikka originaali ka lugema (see versioon oli mingi lühendatud ja põhines sõnavaral vaid 2500 sõnaga) sest see oli veidi segane. Kahjuks mul siin raamatukogus originaali ei ole, niiet pean vist ootama, kuni Eestisse jõuan. Kopenhaagenis oli meil veidi aega ning leidsin Tallinna lennu, kust leidsin kaks vanemat eesti daami. Mul oli nii naljakas jälle eesti keelt rääkida, sest sain ise ka aru, kui kohutavalt see kõlas. Väga norra aktsendiga. Väga naljakas. Siis aga jälle viimasele lennule. Viimane lend tõi meid siis Trondheimi lennujaama, kus meile tuli vastu Jessica ema. Terve autotee ma lithsalt magasin, sest kell oli nii palju ja uni oli nii suur. Koju jõudsin kell üks ja läksin lithsalt kohe magama. Laupäev, Magasin kodus ja õhtust sõime vanaema juures. Pühapäev, Magasin kaua, pakkisin oma kohvri lahti, koristasin toa ja rääkisin emmega Skypes. Video, mille tegin Pariisi reisist. Nautige!! Omelette au Fromage (ehk Omlett juustuga) Millise uhke pargi veekogu kaldal te luikede järve tantsisite? Pariisis mittekäinu. Ilmselt mõtled Versailles'e lossi parki (või parke, sest nad kõik on lihtsalt nii kohutavalt suured)

2013/05/23 13:16:53

http://aastaeemal.blogspot.com/2012/03/omelette-au-fromage.html?showComment=1332446206685

mC4

Mindvalley – Vikipeedia Mindvalley on rahvusvaheline haridus- ja tehnoloogiaettevõte, mille 2002. aastal asutas Vishen Lakian. Ettevõtte tooted on suunatud enesearengule ja elukestvale õppele. Üks haridusvaldkonna kirjastajatest, kes pakub kohandatud harivat sisu, tarkvara ja teenuseid teadlikkuse, meditatsiooni, isikliku kasvu, fitnessi ja tervise kohta.[1] 2018. aastal töötab ettevõttes rohkem kui 202 töötajat 46 riigist ning nad pakuvad tooteid ja teenuseid, mis põhinevad digitaalse sisuloome ja tehnoloogiapõhiste õpilahenduste pakkumisel rohkem kui 135 riigis rohkem kui 60 keeles.[2] 3 Auhinnad ja muu tunnustus 4 Seotud ärid Vishen Lakhian asutas ettevõtte 22. detsembril 2002 New Yorgis. 2003. aasta novembris, kui firma hakkas teenima kuus 4000 dollarit tulu, lahkus ettevõtte asutaja Lakhiani senisest põhitöökohast ning hakkas täiskohaga ettevõtjaks.[3][4] Mindvalley alustas digitaalkirjastamise ettevõttena ning arenes edasi haridusettevõtteks, pakkudes õpet meditatsiooni, enesearengu, fitnessi ja tervise valdkondades. Esimene märgiline toode, mida Mindvalley publitseeris, oli Silva Meetod. See oli sel ajal nende peamine toode.[4] 2004. aastal kolis Mindvalley peakontor New Yorgist Kuala Lumpurisse Malaisias. On teada, et peakontor koliti ümber ettevõtte asutaja viisaprobleemide tõttu.[5][6] 2013. aastal ületas ettevõtte aastatulu 15 miljoni piiri (50 miljonit Malaisia ringgitit).[7] Nüüdseks on Mindvalley aastatulu enam kui 20 miljonit dollarit.[8] 2017. aastal loodi Quest rakendus, mis on loodud tänapäevase kiire elutempoga infoühiskonna jaoks. Rakendus on loodud selleks, et aidata inimestel omandada elumuutvaid teadmisi kõigest 20-minutiliste intervallidega päevas. Praktilisi nõuandeid jagavad sellised enesearengu valdkonna tip-koolitajad nagu Robin Sharma, Eric Edmeades ja Lisa Nichols.[9] Saadaval on umbes 30 ingliskeelset kursust.[10] 2015. aastal loodi meditatsiooniäpp Omvana sisaldades tuhandeid meditatsioone, millest umbes 75 on tasuta allalaadimiseks[11] 2018. aastaks on allalaadimisi olnud enam kui 100 000.[12] Vishen Lakhiani, Mindvalley asutaja, valiti SME & Entrepreneurship Business Award konkursil 2017. aasta SEBAA Kõige Strateegilisemaks Ettevõtjaks ning toodi esile tahvlil "Hall of Fame".[13] 2017. aastal nomineeriti Mindvalley esimene dokumentaalfilm "Live your Quest" regionaalsele Emmy auhinnale parima režissööri kategoorias. Filmi režissöör Nick Nanton sai nomineeritud parima režissööri kategoorias.[14] Omvana on iTunesi poes kõige populaarsem tervise ja fitnessi mobiilirakendus enam kui 35 riigis. Omvana toob inimesteni enam kui 500 maailmatasemel helifaili, et parandada elukvaliteeti mitmetes eluvaldkondades.[15] 2014. aastal oli Mindvalley teine mobiilirakendus Dormio allalaadimiste arvult USAs teise koha tervise ja fitnessi äpp.[16] The HR Excellence Awards, mis on suurim personali valdkonna auhindade jagamine Aasias, andis Mindvalleyle 2015. aastal Suurepärase Töökeskkonna Kuldtiitle.[17] Mindvalley veebidisain, mis on suunatud kliendikogemusele, puhtale minimalismile disainis ja teenusedisainile, valiti 2014. aastal Web Design File'i poolt parimaks veebidisainiks.[18] 2014. aasta Nicereply Customer Happiness Awardsi konkursil hinnati Mindvalley esikoha vääriliseks üle kogu Aasia. Uuringute andmetel andsid 79% kõigist 3354 vastanust Mindvalleyle kõrgeima hinde. Antud auhind mõõdab ettevõtte kliendirahulolu taset ja kasutab eraldi hindamisvalemit, võttes arvesse kliendirahulolu, soovitusindeksit (Net Promoter Score – NPS) ja kliendi jõupingutuse indeksit (CES).[19] Inc Magazine tunnustas Mindvalley Kuala Lumpuri kontorit Malaisias kui kõige lahedamat kontorit 2012. aastal. Ajakiri rõhutab, et ettevõtte kultuuriline mitmekesisus on tingitud rahvusvahelise meeskonna värbamisest enam kui 31 riigist.[20] Alates 2008. aastast on Mindvalleyt nimetatud The WorldBlu poolt kõige demokraatlikumaks ja töötajasõbralikumaks ettevõtteks maailmas. Hindamisel võetakse arvesse organisatsiooni disaini kolmes põhivaldkonnas: juhtimine, individuaalne võimekus ja süsteemsus ning protsessid.[21] Seotud ärid[muuda | muuda lähteteksti] Mindvalley venekeelsel turul. Umbes 30 programmi eri teemadel, iganädalased meditatsioonid Moskva aja järgi. Mindvalley Itaalia turul. Lisaks mitmetele itaaliakeelsetele kursustele pakutakse muuhulgas ka e-raamatuid. A-fest on üritus 2000 osalejaga 50 riigist, mida korraldatakse 2 korda aastas. Festivali eesmärk on tulla kokku ja õppida maailma parimatelt õpetajatelt.[22] Varem on festival toimunud Balil, Mykonosel ja Mayan Rivieras Mehhikos.[16] Järgmine üritus toimub Balil Indoneesias. Mindvalley University on kuu aega kestev enerearenguteemaline haridusprogramm, mis toimub kord aastas erinevates maailma paikades. Selle ürituse eesmärk on pakkuda oskusi isiklikuks ja äriliseks kasvuks.[23] Mindvalley U asukohta muudetakse igal aastal. 2018. aastal toimub üritus Eestis. ↑ "Business that 'blurs work and play'". BBC News. Vaadatud 1.09.2018. ↑ Caprino, Kathy. "If Our Higher Education System Is Broken, How Can We Fix It?". Forbes. Vaadatud 1.09.2018. ↑ "7 Lessons From Bootstrapping a $15M Lifestyle Business". Business Insider. 16. jaanuar 2013. ↑ 4,0 4,1 "How MindValley Founder Built A$40M Company With Only $700 – with Vishen Lakhiani". Mixergy. Vaadatud 12.09.2018. ↑ Rayasam, Renuka (9. oktoober 2014). "Luring workers to the middle of nowhere". BBC. ↑ Lakhiani, Vishen (2016). The Code of the Extraordinary Mind: 10 Unconventional Laws to Redefine Your Life and Succeed On Your Own Terms. lk 288 стр. ↑ Council, Young Entrepreneur (16. jaanuar 2013). "7 Lessons From Bootstrapping a $15M Lifestyle Business". Business Insider Australia. Vaadatud 12.09.2018. ↑ Rayasam, Renuka. "Luring workers to the middle of nowhere". Vaadatud 12.09.2018. ↑ McSpadden, Kevin (31. juuli 2017). "Captain's Log, July 31: ofo rides into Thailand, and Mindvalley launches education platform". ↑ "A Global School For Humanity". Mindvalley. Vaadatud 6.09.2018. ↑ M. NEWMAN, KIRA (6. aprill 2017). "Free Mindfulness Apps Worthy of Your Attention". FOUNDATION FOR A MINDFUL SOCIETY. ↑ "Omvana: Meditation, Yoga Sleep". ↑ "The SME & Entrepreneurship Business Awards.". ↑ "Nick Nanton and DNA Films® Earn Emmy® Nomination for Documentary, "Live Your Quest" – PressNewsRoom". pressnewsroom.com. Vaadatud 10.09.2018. ↑ "Omvana by Mindvalley". ↑ 16,0 16,1 Auerbach, Brad. "Mindvalley And Its A-Fest Offer Festival Goers A Massage for the Brain". Forbes. Vaadatud 12.09.2018. ↑ "Live: HR Excellence Awards 2015, Malaysia". ↑ "Web design file". ↑ "Nicereply Customer Happiness Awards 2014". ↑ "World`s Coolest Officcesː Your Pics". ↑ "Cultural transformation in organisations". ↑ "A-Fest Is The Otherworldly Union of Festivals And Learning Conferences". UPROXX. 13. veebruar 2018. Vaadatud 12.09.2018. ↑ Caprino, Kathy. "If Our Higher Education System Is Broken, How Can We Fix It?". Forbes. Vaadatud 12.09.2018.

2021/08/04 15:08:32

https://et.wikipedia.org/wiki/Mindvalley

mC4

Raamatukogu | INSA Eesti keele õpe Eesti keele õpe täiskasvanutele Eesti keele õppe võimalused Eesti keele õpe noortele Pereõpe Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitused Eestis elamine ja tagasipöördumine Saabujale Tagasipöördujale Kogemuskohtumised Tagasipöördumistoetus Tagasipöördujate nõustamisteenuse teavitusmaterjalid Mitmekultuuriline Eesti ja kodanikuharidus Mitmekultuuriline Eesti Mitmekultuuriline ühiskond Rahvusvähemuste kultuuriühingud ja pühapäevakoolid Lõimumisvaldkonna arenduspreemiad Rahvuste päev 2019 Mis on kodanikuharidus? Koostöötegevused Kogukondlik koostöö Kultuuri- ja sporditegevused Leia koostööpartner Konkursid ja sündmused Avatud konkursid Konkursiplaan Strateegiad, tegevuskavad Nõukogu ja juhatuse liikmeile makstud tasud Otsi andmekogust Sorteeri Sort Date Ascending Sort Date Descending alaealiste komisjon algharidus algtase avatud noortekeskus EL Phare gümnaasiumiaste kakskeelne õpe keeleklubi kodakondsuse seadus kodanikukasvatus kooliväline õpe kõrgkooliõpikud kõrgtase kultuuridevaheline dialoog kultuurierinevused LAK-õpe Lõimitud aine- ja keeleõpe lõimumiskava määratlemata kodakondsusega isik metafoorid metonüümid metoodiline juhend mitmekultuurilisus modaalsus naturalisatsioon noortelt noortele meetod õpetajaraamat õppekavaarendus pühapäevakoolid rahvuasvahelised organisatsioonid rahvuskultuuriline identiteet riiklik integratsiooniprogramm sallivus sotsiaalsed riskirühmad täiskasvanute keeleõpe teatmik töövihik uusimmigrandid valdkondlik arengukava valitsemiskorraldus veebipõhine õpe - Kõik -aastaraamatajalugualaealiste komisjonalgharidusalgtasealusharidusartiklikogumikaruanneavatud noortekeskusbibliograafiaCDEestieesti keele õpeeesti kirjandusEL PhareEuroopa Sotsiaalfondgrammatikagümnaasiumiasteharidushinnanginfomaterjalintegratsioonkakskeelne õpekarjäärkäsiraamatkeeleklubikeelekümbluskeelelaagridkeeleteaduskeeletestidkeskhariduskesktaseklubikodakondsuskodakondsuse seaduskodanikukasvatuskodanikupäevkohalik omavalitsuskonverentskoolitusmaterjalidkooliväline õpekõrghariduskõrgkoolkõrgkooliõpikudkõrgtasekultuurkultuuridevaheline dialoogkultuurierinevusedkutseharidusLAKLAK-õpelasteaedLõimitud aine- ja keeleõpelõimuminelõimumiskavamääratlemata kodakondsusega isikmatemaatikameditsiinmeediameediaõpetusmeetodidmetafooridmetonüümidmetoodiline juhendmitmekultuurilisusmodaalsusmonitooringnaturalisatsioonnoorsootöönoortelt noortele meetodõpetajakoolitusõpetajaraamatõppekavaõppekavaarendusõppematerjalõppematerjalidpereõpepõhihariduspõhiseaduspühapäevakoolidraamatrahvuasvahelised organisatsioonidrahvuskultuuriline identiteetrahvusvähemusedriiklik integratsiooniprogrammsallivussemantikasõnaraamatsotsiaalsed riskirühmadsotsiaaltöötäiskasvanute keeleõpeteadusajaluguteatmiktelesaadetervishoidtöölehedtööturgtöövihikturismühiskonnaõpetusüldharidusuuringuusimmigrandidvaegkuuljavaegnägijavaldkondlik arengukavavalitsemiskorraldusveebipõhine õpevõõrkeeled Pille ja Lauri lood. Eesti keele õppematerjalid vaegkuuljatele 01.01.2012 | Õppematerjali autorid: Ulvi Raidla, Inga Brin, Katrin Kisand, Tea Aavik, Liivi Lubi ja Anu Kolk. Videod: Pimik OÜ. Kujundus/küljendus: Tõnis Kärema. Fotod: Malev Toom, vaegkuuljate erakogud, www.sxc.hu. Veebileht: Mario Mikvere. Keeletoimetaja: Killu Pald õppematerjal, algtase, eesti keele õpe, täiskasvanute keeleõpe, töölehed, veebipõhine õpe, Euroopa Sotsiaalfond, vaegkuulja Lood elust enesest. Eesti keele õppematerjalid vaegnägijatele 01.01.2012 | Õppematerjali autorid: Olga Ilgina, Kairi Ilmets, Merge Simmul, Inga Mangus ja Lea Maiberg. Audioklipid: Andres Dvinjaninov, Ingrid Isotamm, Inga Allik-Lunge, Toomas Lunge ja Stina Dvinjaninov. Helindamine: Toomas Lunge. Veebileht: Mario Mikvere. Keeletoi õppematerjal, algtase, eesti keele õpe, täiskasvanute keeleõpe, töölehed, veebipõhine õpe, Euroopa Sotsiaalfond, vaegnägija Esimene Euroopa keeleoskusuuring 2011: Eesti tulemused 01.01.2012 | Kogumiku koostaja: Kristi Mere (uuringu koordinaator Eestis, SA Innove) põhiharidus, uuring, Euroopa Sotsiaalfond, võõrkeeled Õppekomplekt ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE (õppematerjal, õpetajaraamat, väljendite kogu, kuulamisosa helifailid) 01.01.2012 | Ene Kotkas, Siret Piirsalu, Kalev Salumets õppematerjal, eesti keele õpe, kutseharidus, meditsiin, tervishoid, täiskasvanute keeleõpe, Euroopa Sotsiaalfond Erialane eesti keel kütuste tehnoloogia erialale 01.01.2012 | Kaire Viil, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž CD, eesti keele õpe, kakskeelne õpe, kõrgharidus, veebipõhine õpe, Lõimitud aine- ja keeleõpe, LAK-õpe, õppematerjalid, Euroopa Sotsiaalfond Eesti keel võõrkeelena: Loomakasvatussaaduste tootmise ja veterinaaria, inseneeria, põllu- ja aiasaaduste tootmise, metsanduse ja loodusvarade kasutamise ja kaitse valdkondade erialade ühiskursus 01.01.2013 | Koostaja: Tiina Halling, Eesti Maaülikool. Tekst: Endla Reintam, Ulvi Moor, Marge Starast,Toomas Laatsit, Heli Kiiman, Eha Järv, Andres Aland, Argaadi Parol, Eva-Liis Tuvi, Kadri Kask, Matis Luik, Lemmik Käis, Andres Jäärats, Henn Korjus, Vahur Kurvits E-õppekursus "Akadeemiline väljendusoskus insenerierialade üliõpilastele" 01.01.2013 | Kaire Viil, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži eesti keele õpetaja eesti keele õpe, kakskeelne õpe, kõrgharidus, veebipõhine õpe, õppematerjalid, Euroopa Sotsiaalfond KARJÄÄRIPLANEERIMINE II teema: Töömaailma tundmaõppimine. Töölehtede kogumik kutseõppeasutuse õpilasele 01.01.2013 | õppematerjal, kutseharidus, Euroopa Sotsiaalfond Auditoorse keeleõppega kombineeritud erialane e-õppe kursus 01.01.2013 | Koostaja: Ingrid Prees, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži eesti keele õppejõud Pedagoogilis-psühholoogiliste ainete õppematerjal koos eesti-vene sõnastikuga 01.01.2013 | Svetlana Gordijenko ja Nelly Randver õppematerjal, eesti keele õpe, kõrgharidus, kõrgtase, sõnaraamat, õpetajakoolitus, Euroopa Sotsiaalfond

2020/08/08 08:10:54

https://www.meis.ee/raamatukogu?book_id=226&amp%3Bfield_book_terms_tid=102&field_book_terms_tid=55

mC4

Üks harjumus, mida ON vaja arendada - Karmo Kivi Coaching 18/02/2021 2021-02-18 10:45 See on õppimine. Niipea, kui arvad, et tead kõike, kellegi pole Sulle midagi õpetada, astud sammu tagasi. Mida enam Sa oma teadlikkust avardad, seda paremaks muutub Sinu elu. Kui soovid teada, kuidas Sinu arvamisega oma õpetatavuse kohta on, siis hinda end lihtsalt kahes aspektis skaalal 1-10, kus 1 – soov täiesti puudub ja 10 – olen valmis kuulama õpetusi. 1. Kas mul on soov õppida? Kui tulistad puusalt vastuseks hindeks 9 või 10, siis on see tore. Kuid – äkki Sa valetad iseendale? Võta hetk ja mõtle – nüüd kohe -, millest Sa oleksid valmis loobuma, et ära õppida midagi, mis aitaks Su elujärge parandada? Näiteks, kas Sa oled valmis veetma vähem aega Facebookis, televiisorit vaadates, Instagramis surfates või millestki, mille tegemist Sa tavapäraselt naudid, kuid mis oma olemuselt ja mahus, mida Sina sellele aega kulutad, on mõttetu ajaröövel. Kas Sa oled valmis sellest loobuma? 2. Kas ma olen valmis aktsepteerima muutust? Kui Sa soovid muuta asju paremuse suunas, on ilmselgelt vaja teha midagi teistmoodi ehk aktsepteerida muutuse vajalikkust. Täpsemalt, Sul tuleb muuta oma mõtlemist ja harjumusi. See võib olla ebamugav, väljaspool Sinu mugavustsooni. Oled Sa selleks valmis? Kui mõlemad vastused olid tõesti 9 ja 10, siis Sinu soovid peaksid suhteliselt lühikese ajaperioodi jooksul realiseeruma. Bob Proctori sõnul on tema vastus nendele mõlemale küsimusele alati 10 ja ta elu on juba 50 aastat järjepidevalt muutunud üha õnnelikumaks ja edukamaks. Kui Sinu vastus jääb skaala keskele või madalamasse ossa, siis loo endale inspireeriv kujutluspilt, mida Sa sooviksid saavutada. Pane kirja eesmärk, mis Sind käivitaks nii, et liiguksid selle poole sihikindlalt ületades takistusi, mis teele võivad tulla. Mõned inimesed arvavad, et enesekindlus tuleb läbi teatud saavutusteni jõudmise. Ei tule. Niisamuti kui see ei olene ka sellest, mida kannad, kuidas räägid või kui suured on Sinu sissetulekud. Enesekindlus tuleb mõistmisega, kogemusega ja õppides. Sa võid jõuda oma eesmärkideni üksinda, kuid kui soovid jõuda nendeni kiiremini, võid vajada mentori või coachi abi. Miks mõttemustreid muutev coach? Ta näeb Sinus seda, mida Sa ise ei näe. Tal on metoodika, kuidas Sul aidata tuvastada ja muuta Sind piiravaid mõttemustreid, et saaksid jõuda kiiremini oma soovitud eesmärkideni. Ta julgustab Sind täpsustama oma eesmärke ja visiooni, aitab Sul tõsta Sinu efektiivsust, et jõuaksid oma soovitud eesmärgini maksimaalselt kiiresti. Olgu selleks eesmärgiks siis sissetulekute kasv, õnnelikum ja rahulolevam elu või soojemad suhted. Just need on 3 on peamist põhjust, miks minu poole on kõige enam pöördutud. Iga coachingu fookus on juhendatava kasvul. Coachingu valdkond on kasvutrendis ja levinud on erinevaid arvamusi, mida coachid endast kujutavad ja teevad. 5 enimlevinud müüti coachingust Sandy Gallagheri, Bob Proctori partneri, arvates on: Müüt 1: Coachid on välja õppinud professionaalid. Tegelikkus: Coachingu valdkond pole reguleeritud. On olemas sertitfikaate väljastavaid asutusi, kuid turul on ka palju neid, kes nimetavad end coachideks, kuid tegelikult juhendatavat aidata ei suuda. Neil puuduvad teadmised ja metoodika, kuidas julgustada, motiveerida saavutama juhendatavat just seda eesmärki, mida tema ihaleb. Seega enne, kui valida endale coach on mõistliku uurida tema tausta, filosoofiat, tema väärtushinnanguid ja saavutusi hindamaks, kas tal on Sulle midagi õpetada. Müüt 2: Coaching on ainult neile, kel on probleemid ja kes ise neid lahendada ei oska. Tegelikkus: Selline suhtumine oli aastaid tagasi, kuid õnneks on ajad muutunud. Tänasel päeval on kõigil tipptegijatel mentorid ja coachid, kes aitavad neil kiiresti muutuvas maailmas üha paremaid tulemusi saavutada. Tippsportastel on treenerid parema soorituse saavutamiseks, kus on märkimisväärne osa ka vaimsel. Seega, misiganes valdkonnas Sa tegutsed, õigest mõtlemisest algab kõik ja siin saabki toeks olla coach. Müüt 3: Mõttemustrite muutmine ja coaching võtavad liiga palju aega Tegelikkus: Enda mõtlemisega ja fookuse hoidmisega olulisel on vaja tegelda igapäevaselt ja iseseisvalt. Nagu füüsilise vormigagi. Keskmiselt pühendavad coachid juhendatavale 2-4 kohtumist kuus 20-60 minutit. Kui Sinu coach tegeleb Sinuga enam – Sinu võit! Müüt 4: Mõttemustreid muutev coach ütleb, mida täpselt teha Tegelikkus: Seda ütlevad Sulle sõbrad, lähedased ja kolleegid. Coach ei anna Sulle nõu, vaid aitab Sul muuta käitumismustreid ja luua uusi harjumusi, et Sa jõuaksid soovitud tulemuseni. Nad julgustavad Sind seadma suuremaid eesmärke ja avama Sinus peituva potentsiaali, mille olemasolust Sa polnud teadlikki. Müüt 5: Coaching on kallis Tegelikkus: Coaching on investeering. Keskmine igakuine coachingu tasu jääb 500 ja 2000 euro piiresse. Kuid on ka juhendajaid, kelle tasu on märkimisväärselt suurem. Investeering endasse on üks riskivabamaid ja tasuvamaid investeeringuid: ICF Global Coaching Client Study andmetel on iga investeeritud euro tasuvus 3,44-kordne. Kas Sa soovid läbimurret võrreldes praegusega? Soovid enamat? Steve Bow on öelnud: "Looja kingitus meile on, et ta andis meile kordades enam andeid ja võimeid, kui suudame oma eluajal rakendada. Meie kingitus Loojale on arendada neid võimeid oma eluajal niipalju kui suudame." Kui Sa soovid minna sinna, kus Sa varem pole käinud, teha tegevusi, mida Sa varem pole teinud, on Sul coachi ilmselt vaja. Kui soovid erakordseid tulemusi, on Sul vaja juhendajat.

2022/07/01 22:38:45

https://karmokivicoaching.com/uks-harjumus-mida-on-vaja-arendada/

mC4

Kuidas vabaneda Wenist kodus? - Tüükad 2021 Wen (lipoom) on healoomuline moodustumine, mis areneb epidermises, harvemini lihaskihis ja võib idaneda. See on sidekoe kapsel, mis on täidetud peamiselt rasvarakkudega. Harvadel juhtudel ei ole wenil selgeid piire ja kapslit, siis räägivad nad lekkinud lipoomist. Sellised kihistused ei muutu peaaegu kunagi pahaloomulisteks kasvajateks, vaid kipuvad kasvama aeglaselt. Lipoma näeb välja nagu ümmargune kõrgus keha pinnast, see võib ulatuda suurte suurusteni, samas kui tunnete, et see on valutu, pehme ja elastne, see on kergesti nihutatav küljele, ülemine nahk koguneb kokku. Kõige sagedamini moodustuvad liimid kehapiirkondadele suhteliselt õhukese nahaaluse rasvkoega - see on reide, jalgade ja käte, kaela ja õlavöö välimine pind, alaselja. Aja jooksul hakkab wen tooma füüsilist ja esteetilist ebamugavust. Lisaks võib see vigastada ja põletada ning suured ja sügavalt asetsevad kihid võivad veresooni ja närve pigistada, põhjustades valu, paistetust ja liikumishäireid. Seetõttu on soovitatav wen eemaldada haiglas, oodamata, et see suureneks oluliselt. Sama mõistet võib siiski mõista kui teisi, väiksemaid ja problemaatilisi rasvarakkude patoloogilisi kogunemisi - näiteks ateroom (rasvane nääre tsüst), milium (nägu), ksantelasma (kollane tahvel silmal) või isegi banaalne akne. Kui selline kujunemine on väikese suurusega, mitte põletatud ja häirib selle omanikku ainult välimuse defektina, tekib sageli küsimus: kuidas vabaneda oma kodus kodus? Ärge minge arstile niisuguste trikkide pärast... Lubage mul teile kinnitada - mitte kõik tiivad ei ole kahjutud ja neid saab kergesti eemaldada, jättes ebameeldivad tagajärjed, nagu abstsess, arm või retsidiiv. Vaatame siis, millistel juhtudel võite proovida vabaneda ennast, ja kus - te ei tohiks seda teha. Uuringu tulemuste põhjal ei olnud võimalik täpselt määrata Weni moodustumist soodustavaid tegureid. Kui arvestada lipoomiga, tekib see peamiselt päriliku metaboolse rikke tõttu, kui inimkehas puudub TAG-lipaas - rasvade lagunemise eest vastutav ensüüm. Kuna see on hormoonist sõltuv ensüüm, võib nimetada ühte peamistest lipoomide põhjustest endokriinseteks patoloogiateks. Mis puudutab ka ateroomit, mida sageli nimetatakse ka weniks, siis on see rasvane nääre tsüst, mis on tingitud eritistoru blokeerimisest. Ülemäärane sebumi tootmine on tavaliselt pärilik või hormonaalne. Milia ja ksantoomid on tingitud kolesterooli kõrgenenud tasemest veres ja sellega seotud haigustes. Niisiis, Wen'i teket provotseerivad tegurid: Kere piirkonna regulaarne hõõrdumine või kokkusurumine. Võime koguda nahale klapi pinnale. Kui enesediagnoosimine võib kergesti vea teha, isegi kui patoloogia sümptomid on selgelt väljendatud. Hämarate kasvajate lokaliseerimine rinnale, kõhule või suguelunditele nõuab kohest põhjalikku uurimist, et välistada pahaloomuline kasvaja. Pehmete kudede, veresoonte ja närvilõpmete pigistamisel suure weniga võib tekkida valu. Kui organi sees moodustub kasvaja, on selle toimimine häiritud. Jäsemetes või selgroo lähedal asuvad lipoomid võivad põhjustada motoorseid raskusi. Väikest pinnatöötlejat on raske eristada ateroomist, mille mõõtmed ei ületa reeglina 5 cm. Sellel tiheda ümardatud hariduse keskel on tume punkt - see on koht, kus rasunäärme kanal on blokeeritud. Ateroomi ja lipoomi peamine erinevus on see, et endine on moodustunud ainult naha alla, tingituna näärme sekretsiooni paksenemisest ja selle eritekanali ummistumisest. Ateroom asub tavaliselt keha karvastel piirkondadel, kus on palju rasvane näärmeid - peanahal või suguelunditel, kuid võib esineda seljal ja isegi näol. Wen-i tervendav salv Kodus saate rakendada terapeutilist salvi, mille eesmärk on lipoomi lahustumine või venitamine. Vishnevsky salv. Spetsiifilise lõhnaga ravimi aluseks on puhastatud kasetõrv. Salvi ärritava toime tulemusena siseneb veri aktiivselt rasvarakkude kogunemiskohta, ravimil on ka antiseptiline toime. Vishnevsky salvi kasutamine - tihendi all olev kompress. Selleks impregneeritakse marli meditsiiniga, mis kantakse kihi pinnale, mis on kinnitatud krohviga. Tihendamine tuleb jätta paika kuni kella 12-ni, pärast vaheaega moodustub uus sidemega. Mõne päeva pärast imendub väikese kapsli sisu. Ichtyol salv. Ravimit kasutatakse naha infektsioonide vastu, leevendades põletikku ja parandades rakkudevahelist ainevahetust. Salv soodustab koe regenereerimist, taastab vereringet. Meetod ichthyol salvi - losjoonide ja võsa pinnale hõõrumiseks. Wen'i tõhusaks eemaldamiseks kodus on see õli kergelt õlitatud 2-3 korda päevas pikka aega. 4-5 päeva jooksul kantakse Vitaon palsam paksu kihi pinnale, mis on kaetud sidemega. Tihendamist tuleb vajadusel muuta. Isegi väikese moodustumise iseseisva eemaldamisega on raske vältida valu ja veritsust avatud haavast. Seetõttu tuleb arstiga usaldada suur wen (üle 1 cm läbimõõduga). Reeglid, mida tuleb manipuleerimise ajal järgida: Käed pestakse seebiga ja desinfitseeritakse antiseptilise lapiga; Lükake vahtkapsli sisu välja, sõrmedega alla vajutamata. Turse, mis ilmub haava peale esimestel päevadel pärast võsa iseseisvat eemaldamist, takistab manipuleerimise tulemuste hindamist. Laserteraapia - fokuseeritud laserkiire moodustumise eemaldamine; Raadiolainekirurgia - weni väljalõikamine raadio nuga abil. Spetsiaalsete meditsiinikeskuste arstid aitavad vabaneda neoplasmast ilma tõsiste tagajärgedeta ja ilma tüsistusteta. Neid saab kasutada väikeste wenide eemaldamiseks kõikjal: silmalaugudel, peanahal, seljal, kaelapiirkonnas, suguelundite piirkonnas. Kuid te peate mõistma, et suure, põletikulise või sügavalt istuva lipoomi enukleerimine eeldab traditsioonilist kirurgilist operatsiooni - tänapäeval on kaasaegsed säästvad tehnikad. Traditsioonilise meditsiini ettekirjutused ei anna alati soovitud tulemust, isegi kui tegemist on väikese, valutu wen'i eemaldamise küsimusega. Sellised kodu protseduurid võivad suurendada haridust või põhjustada tugevat allergilist reaktsiooni. Folkravi küpsetatud sibul. Segage keskmise suurusega küpsetatud sibul koos supilusikatäis hakitud majapidamisseebiga (saate riivida) kuni sile. Niisutage marli tampooni selle seguga õrnalt, kinnitage see nahale üle nn. Kompressori vahetamiseks 1-2 korda päevas tuleb tulevikus valmistatud segu hoida jahedas kohas. Mõne päeva pärast peaks nahk pehmenduma, siis avaneb. Kui sisu on haavast välja tulnud, pingutatakse see turvaliselt. (Tervisliku eluviisi number 17, 2004, lk 25). Vesinikperoksiidi kasutamine. Vesinikperoksiidi kasutamine väliselt, et vabaneda wenist, viiakse läbi järgmise skeemi kohaselt: 10 päeva jooksul kantakse neoplasmile marli padi 3% peroksiidi p-rumiga 3 päeva jooksul - 12% p-rummiga, seejärel jätkake 3% p-rumiga ja seejärel 3% p-rumiga. r. Wen'i ravimisel võib verd vabastada. Umbes 24. päeval kaob see valutult (tervisliku eluviisi bülletään nr 7, 2005, lk 12). Väikesed herne kaunad, hernesuurus võib 5-6 päeva pärast avaneda, kui neid määritakse regulaarselt vesinikperoksiidiga. (Tervisliku eluviisi number 12, 2009, lk 10) Coltsfoot alates Wenist. Taime värsked lehed (2-3 tükki) kinnitatakse karvaga ja neid uuendatakse iga päev 10 päeva jooksul. Sa võid panna kompressi ainult öösel. Protsessi saab kiirendada purustatud lehtede kasutamisega. (HLP 22, 2004, lk 27, nr 3, 2005, lk 29, nr 8, 2010, lk 24, nr 18, 2010, lk 28). Koduvähi ravi. Kandke öösel kasvajale tugevalt vereurmarohuga niisutatud marli salvrätik. Nädala möödudes saab wen keema, kümnendal päeval avaneb kohupiima välimus. Jäljed pärast sellist ravi ei tohiks jääda. (Tervisliku eluviisi number 16, 2006, lk 30). Eemaldage nägu kuuma õliga. Retsept väikeste suuruste eemaldamiseks. Kuumutage 1 tl taimeõli keema, lisage sellele näputäis soola. Kastke vatitampoon segusse, kandke õrnalt wen'ile, kuni tunnete kerget põletust. Korrake manipuleerimist 4 korda. Sellise kursuse läbiviimine 1 kord päevas. Pärast kooriku või kooriku moodustumist peatatakse neljandal päeval cauterization. Pärast iseeneslikku kooriku eemaldamist kustub nahk. (Tervisliku elustiili number 1, 2006, lk 32). Wen eemaldamine näol lamba villaga. Seep on lambavilla fliis pesupesemisega, kohaldatakse wenile kompressina. Mõne aja pärast peaks ta avama. (Tervisliku elustiili number 3, 2007, lk 32). Äädikas ja jood. Segage joodi ja äädikat sisuliselt 1: 1, määrige õrnalt 2-3 korda päevas. Teil võib tekkida vajadus korrata seda protseduuri mitu korda, retsept sobib massiivse massi raviks. (Tervisliku eluviisi number 16, 2009, lk 10). Kalanchoe tõhus kasutamine. Kandke ravimtaime värske mahlaga niisutatud wen tampoonidele. Vahetage tampooni iga päev, niisutades seda värske mahlaga. Kahe nädala pärast pehmendab kasvaja kohal olev nahk, selle sisu hakkab wen'i kapslist lahkuma. Ravi kestus võib kuluda kuni 2 kuud enne täielikku taastumist. (HSE Bulletin No. 18, 2009, lk 10-11). Kasvaja värsketele Kalanchoe lehtedele võib kandideerida katkise pinnakihiga. 3-4 nädala pärast võib väike wen täielikult kaduda. (Tervisliku eluviisi number 4, 2010, lk 31). Kasutage kodus peet. Väikese närvi taastumist näol saab kõrvaldada riivitud peetega. Topkompressor peaks olema kaetud kilega, mis on kinnitatud liimkipsiga. Piisavalt 3-päevane ravi. (Tervisliku eluviisi number 3, 2009, lk 10). Pekoni segu küüslauguga. Kasvaja hõõrumiseks segatakse tl küüslaugu mahla supilusikatäie keedetud searasva. Ravimi kasutamise sagedus - mitu korda päevas kuni täieliku ravini. (Tervisliku eluviisi number 8, 2010, lk 24). Massaaž lambarasvaga. Iga päev hõõruge kuumalt lambarasv, mida kuumutatakse veevannis. Protseduuri kestus on 10-15 minutit. Hõõrumist saab vahelduda jõhvikamahla pressimise ja jõhvikate sisseviimisega sissepoole (3 spl päevas). (Tervisliku eluviisi number 8, 2010, lk 24). Taotlus taimed kuldne vuntsid. Tehke pesta kuldplekist, katke see polüetüleeni ja puuvillase lapiga. Vahetage lehed värske koopiaga iga 10-12 tunni järel. Ravi kestus kestab 10 kuni 20 päeva. (Tervisliku eluviisi number 18, 2010, lk 28). Vaatamata nähtavale ohu puudumisele on see ikka veel olemas. Kõik ebasoodsad tingimused, neoplasma vigastused, ultraviolettkiirgusega kokkupuude võivad põhjustada soovimatuid mutatsioone ja transformatsioone. Tugev kapsel, mis on moodustunud keha pikema kestuse ümber, muutub takistuseks immuunrakkude tungimisele läbi selle, mis kaitseb bakteriaalsete ainete aktiivsuse eest. See asjaolu loob vabalt voolava keskkonna patogeensete bakterite paljunemiseks. Samad tagajärjed tulenevad Wen'i korduvast katkestamisest. Seepärast on vaja ravimeetodite seisundis õigeaegselt ravida weni, vältides nende suuruse ja põletiku suurenemist. Millised on viisid, kuidas weni kodus eemaldada? Wen või lipoma - hülge nahale, kannab healoomulist iseloomu. Kui puudutate pitsatit, siis tunnete, et see on pehme ja liigub küljelt küljele. Tundub, et väike hernes, mis võib aja jooksul kasvada. Hariduse alguses ei põhjusta valu, kuid võib hakata varsti vigastama. Kuid kas on võimalik kodus eemaldada, kuidas eemaldada (eemaldada) artiklist õppida. Mis teeb weni näole? Nüüd on teadlased endiselt huvitatud Weni ilmumise põhjusest. Kuid keegi ei saa anda täpset põhjust. Ainus teadaolev asi on rasvase näärmete ummistumise tõttu wen. Dermatoloogidel on mitu muud põhjust: pärilikud sümptomid - sel juhul võivad rasvarakud ilmneda sünnist alates; maksa- ja neeruhaigus, mis mõjutavad vere moodustumist; Siin on põhjused väikeste wenide ilmumiseks. Põhjused, et kohe vabaneda Kas Wen Dangerous on ohtlik? Hoolimata asjaolust, et tiivad ei tekita alguses ebamugavust, on parem see kohe eemaldada. Wen võib esineda kõikjal kehas, kus on rasva. Kosmeetikas ja kirurgias kasutatakse palju meetodeid. Aga kui sa tahad seda teha kodus, peate järgima reegleid. Väikese weni eemaldamine on võimalik konservatiivselt. Kui weni suurus ei ole suurem kui 3 cm, suudab ta end ise lahendada. Selleks peate lihtsalt teostama protseduure kodus. Enne lõikamise või augustamise protseduuri peate püüdma põhjuse seestpoolt kõrvaldada. Seetõttu proovige oma dieeti analüüsides parandada ainevahetust. Kõigepealt peate alustama rohelise tee joomist, mis aitab eemaldada kehast toksiine ja räbu, mille tulemusel tekib wen. Rasvade tarbimist tuleb jälgida, parem on neid võimalikult vähe kasutada. Video kirjeldab, kuidas eemaldada wen kodus: Probleemi kõrvaldamine kodus Kui wenil ei olnud aega sisemistesse kihtidesse sisenemiseks, ei tohi mõõtmed ületada 1 cm, siis saad ise eemaldada. Valmistage süstla nõel ja desinfitseerimisvahend. Menetlus on vajalik ruumis, mis on hästi valgustatud ja puhas. Kui wen ilmus keha kättesaamatus piirkonnas, siis aitab peegel. Mugav asend, ühe käega hoidke peeglit ja teist nõela. On vaja järgida mitmeid reegleid, mida tuleb rakendada lipoomi eemaldamisel ja näo puhastamisel wenist. Käed tuleb hoolikalt põhjalikult pesta. Hoolitsege wenit ja sellega külgnevat ala vatitupsuga, olles eelnevalt alkoholiga niisutatud. Samuti ärge unustage nõela ja käte desinfitseerimist. Nüüd peate naha lähedal paiknevat nahka pingutama. Nahk, millele wen moodustas, peab nõela läbistama. Sisemine rasv võetakse üles nõelaga ja tõmmatakse moodustunud kapslist välja. Kui seda ei õnnestunud teha, saate torkekohta suurendada, te saate ka uue punktsiooni teha teises kohas. Rasva eemaldamiseks kasutage oma indeksi sõrme, surudes ja surudes rasva veidi. Protseduuri lõpus ravitakse alkoholi. Kui te järgite kõiki reegleid, on punktsioon edukas. Kui eemaldate, võite tunda valu, mõnikord haav hakkab veritsema. Pärast punktsiooni paranemist kulub ravimiseks mitu päeva. Kuidas ravida ja puhastada nägu Kui wen pitser ei ole saavutanud väga suurt suurust, võite proovida seda kodus traditsioonilise meditsiini abil ravida. Kasutatakse selliseid meetodeid, kui te ei saa kliinikusse minna. Kasutage erinevaid maske ja kompresse. Seep ja sibul. Nendest komponentidest tehke kompress. Üks sibul tuleks küpsetada ahjus ja riivitud seep tuleks riivida. Segage koostisosad, saage kompressimiseks kasutatav mass. Palju aega süüa ei vaja. Kandke palju probleemi tekkekohale 2 korda päevas. Kasutage kuni Wen täielikult kustub. Kuldsed vuntsid. Võetakse taime leht ja kortsutatakse, kuni mahl hakkab silma paistma. Nüüd kantakse leht põletikulisele alale, kaetud pakendiga ja pakitakse rätikuga. Kui silmalaugul on wen, siis peate lehe kinnitama kleeplindiga. Jätke leht 12 tundi, seejärel eemaldage see ja lisage uus. Ravi kestab umbes 2 nädalat. Küüslauk Noor küüslauk tuleb purustada mahutisse kuni sile. Seejärel lisage sellele taimeõli. Koostisosad segatakse vahekorras 1 kuni 1. Segu segatakse põhjalikult ja kantakse seejärel wenile ja hõõrutakse. Pärast mõningaid protseduure kaob lipoom. Seda salvi peetakse üheks kõige tõhusamaks. Kuid tasub kaaluda, et kui nahk on liiga õrn, võib tekkida põletus. Nii et olge äärmiselt ettevaatlik. Vereurmarohi Vereurmarohi, nagu küüslauk, tuleks kasutada ettevaatusega. Taimede mahl võib jätta põletusi. Apteegis saate osta vereurmarohi mahla valmis kujul. Väikest ravimit rakendatakse wenile 2 korda päevas, mitte rohkem. Pärast seda määritakse kasvaja Vishnevsky salviga. Pange vatipadja peal, siis mähkige sidemega. Kaste vahetatakse 2 või 3 korda päevas. Ravi kestus kestab 4 päeva. Vereurmarohi võib valmistada iseseisvalt, lihtsalt pressides seda lehtedest välja. Nisu Taime teradest valmistage salv, mis on ohutu vahend igale nahatüübile. Nisu terad jahvatatakse segistis ja lisatakse vett. Järjepidevus peaks meenutama. Levitage segu sidemesse, siduge see kokku ja rakendage see wenile. Nüüd peate paketi kinnitama. Seda tehnikat kasutatakse 3 korda päevas. Kasutage ettevaatusabinõusid, kui soovite kasutada mõnda eespool kirjeldatud meetodit. On vaja uurida mis tahes ravimit naha tundlikkuse suhtes. Võite teha küünarnuki tundlikkuse testi. Kui ühtegi reaktsiooni ei ole, siis saate tööriista kasutada. Retseptide valmistamise vahendid sisemuse vastuvõtmiseks: Kaneeli on soovitatav kasutada 1 supilusikatäis iga päev, kuni wen kaob. Üks pirn 3 korda päevas tuleks süüa musta leivaga. Paljudel naistel oli aega märgata, et kui te järgite ranget paastumist, kaob probleem. Kõik see viitab sellele, et räbu eemaldatakse kehast ja mürgised ained. Pine õietolmu ja mett segatakse võrdsetes kogustes. Võtke 1 supilusikatäis tunni jooksul pärast sööki. Soovitatav on seda teha 3 või 4 korda päevas. Wen'i ravi, mis ilmneb näol, silmalaugudel, huulel, vajab erilist tähelepanu. Naised ei meeldi sellest haigusest. Ja ma tahan teda mis tahes viisil lahti saada. Me kasutame traditsioonilise meditsiini vahendeid. Folk õiguskaitsevahendid wen keha ja nägu: Munakile asetatakse lipoomile (võimalik kehal, võib-olla tagaküljel), kaetud tsellofaaniga ja kinnitada kleeplindiga. See kompress muutub mitu korda päevas. Kui wen suureneb ja muutub punaseks, on ravi kasulik. Mask mee ja hapukoorega. Valmistage ette mee, hapukoore ja soola mask. Kõik komponendid võetakse võrdsetes osades. Kuumutage nägu vannitoas, kandke mask 20 minutit, seejärel loputage sooja veega. See mask on tehtud iga päev, kuid see võib olla igal teisel päeval. Lipoomi täielikuks kadumiseks kulub 10 kuni 20 seanssi. Õli. Kuumutage taimeõli ja lisage soola. Nüüd asetage segu tulele ja keedetakse. Puuvillaga või puuvillast tampooniga mähitud õli kastetakse õlisse ja kantakse wenile. Ainult see ei tohiks palju põletada. Nii et sa pead tegema 4 korda. Piisavalt 1 seanssi päevas. Kui koorele ilmub ainult mähis, siis lõpetage õli kasutamine. Mõne aja pärast kaob koorik iseenesest ja seal ei ole jälgi jälgedest. Võta pähkli kastanid - 5 tükki, tükeldage. Segule lisada hakitud aloe lehed ja supilusikatäis mett. Kogu mass on hästi segunenud ja seejärel pannakse sidemesse ja pannakse wenile 20 minutit. Nettle - taim, mis teeb Weniga suurepärase töö. Kuivast taimest teeb tinktuuri. 3 supilusikatäit vala ½ liitrit alkoholi, võite kasutada viina. Jätke nõue 3 nädalat. Pärast seda aega kasutatakse tinktuuri kompressiooniks, mida rakendatakse öösel lipoomile, kinnitades selle krohviga. Must pipar Sellel ainel on hea mõju metaboolsetele protsessidele ja vereringele, aitab ületada lipoomid. Salvrätiku marli, mis on leotatud alkoholiga, seejärel puista peal 1 tl. must pipar. Kandke wenile pool tundi. Tihendage 2 korda päevas. Ravi kestus on kuu. Kalina ja mesi. Neid kahte tööriista kasutatakse tinktuuri jaoks. 1 kg viburnum purustatakse segistiga, lisatakse 1 kg mett ja 0,5 l brändi. Kogu segu viiakse klaasanumale, mis on suletud kaanega ja jäetakse kuu aega. 1 tl 3 korda päevas aitab Wenist lahti saada. Võtke ravim, mida vajate kuus. Siin saate lugeda wen-i ravi kaela folk õiguskaitsevahenditele. Lugege ka, kuidas eemaldada näole valgeid väikesi tiibu. Pärast eemaldamisprotseduuri peate muutma kogu oma dieeti ja elustiili. Tõepoolest, vale toitumine ja vitamiinide puudumine muutuvad sageli Weni tekkimise põhjuseks. Suur hulk süsivesikuid ja rasvu põhjustab tervise halvenemist. Tasakaalustatud toitumine aitab kehal töötada. Sagedased õhus käimine ja treenimine on head ennetavad meetmed. Losjoonid ja toonikud aitavad muuta naha nägu tervemaks. Iga päev pesemine kummel, tamme koor, saialill, kask, hoiatab weni ilmumist. Kui sellised meetmed ei anna tulemusi, siis ärge alustage ja ärge raskendage olukorda, konsulteerige arstiga. Radikaalne ravi saab kiiresti toime tulla. Siin saate vaadata videot, kuidas eemaldada wen näol. Vaata ka seda, mida nägu kehale näeb. Teil võib olla vaja ka teavet selle kohta, kuidas vabastada varbast tüügast. Paljude inimeste huvides on küsimus, kuidas kodus kodus eemaldada. Mitte igaüks ei soovi haridust kirurgiliselt eemaldada. Kas on võimalik vabaneda lipoomist kodus või mitte? Eemaldamise viisid ja meetodid Wen (lipoma) - healoomulise iseloomu teke, mis tuleneb rasvarakkude arvu patoloogilisest suurenemisest. See ei tee haiget, ei tekita ebameeldivaid tundeid, välja arvatud olukordades, kus see on silmapaistval kohal või kogeb sageli hõõrdumist ja pigistamist. Lipoomid on peaaegu kunagi pahaloomulised ega muutu onkoloogiaks. Teatud olukordades võib omanik põhjustada probleeme. Kas ma pean weni eemaldama? Teatud olukordades tasub lipoomist vabaneda. Koonuste kiire kasv, kuju muutus, Valu ilmumine, Põletiku ja suppuratsiooni esinemine kasvaja ümbruses ja peal. Lipoomi eemaldamine on vajalik, kui see annab inimesele moraalset ebamugavust. Kuidas eemaldada wen? Haridusest vabanemiseks on mitmeid meetodeid. Rahva ravimid. Kuidas eemaldada wen kodus? Paljud inimesed püüavad tuumori välja suruda, sellise eemaldamise tulemus on sageli kahetsusväärne. Lipoomist on võimalik ohutult vabaneda, kui selle maht on alla ühe sentimeetri. On parem, et selline eemaldamine viidi läbi steriilsetes tingimustes. Kodu võib proovida vabaneda haridusest näol või nina peal. Wen nendes kohtades näeb sageli välja nagu väikesed valged terad. Lipoomide eemaldamine Malyshevast - video Eemaldamise protsess: Ruum peaks olema helge ja puhas, aknad peavad olema suletud. Haridusala desinfitseeritakse. Tehke süstlasse nõelaga torkimine. Käed peavad kandma kindaid, vajutades õrnalt lipoomi servadele, aidates sisu välja tulla. Haava töödeldakse alkoholilahusega, asetatakse vaskperoksiidi kastetud marli, mis on fikseeritud krohviga. Tagasilt eemaldamisel tasub küsida lähedaste abi. Võimalik on eemaldada silma alla või silmalaugu sarnasel viisil. Selle tagajärjed võivad olla ettearvamatud. Meetod on üsna lihtne, kuid hügieenieeskirjade järgimata jätmine võib põhjustada haava nakatumist, põletikulise protsessi arengut ja tüsistusi. Meditsiiniline eemaldamise meetod Kuidas eemaldada narkootikume? Sel juhul kasutage erinevaid salve ja kreeme. Vishnevsky salv. Kõige populaarsem vahend lime eemaldamiseks. Kompositsioonis on erinevaid absorbeeriva toimega aineid. Salvi kantakse koonuste pinnale, kaetakse plastikpakendi või marli riidega, fikseeritakse krohviga, sidemega. Tihendage muutus kuni kolm korda päevas. Ravi kestus sõltub organismi omadustest. Lubatud kasutada tuumorite eemaldamiseks peast. Enne kasutamist peate lugema kasutusjuhendit. Ichtyol salv. Tegevus on sarnane Vishnevsky salviga. Kaks korda päevas peate selle tööriistaga pakkima. Ei kasutata alla 6-aastastel lastel. Bodyagi sisuga vahendid aitavad kiiresti toime tulla koonuste, hematoomide ja weniga. Ravimit kasutatakse kuni kaks korda päevas kompresside kujul. Rakenduses on vastunäidustusi ja omadusi. Vitaon - kreem või palsam. Sellel on loomulik koostis, mis sisaldab paljude taimede eeterlikke õlisid. Kandke kasvajale kantud marli sidemega. Protseduuri korratakse, kui kaste kuivab. Kasutab umbes kuu aega. Salv Videstim. Kompositsioon sisaldab retinooli, millel on resorbeeruv omadus. Kasutab tihendeid kaks korda päevas. Ravi jätkub kuni täieliku taastumiseni. Ravimite kasutamine on õigustatud, kui wen on väike. Muudel juhtudel on see ebaefektiivne. Operatsioonimeetod ja laserteraapia Eemaldage suur wen ainult kirurgilise meetodi abil. Enne seda viiakse läbi erinevaid uuringuid, sealhulgas visuaalne kontroll, ultraheli, röntgenkiirte, MRI-seadmete kasutamine. Testitulemuste põhjal määratakse ravi. Operatsioon toimub meditsiiniasutuses. Wen'i ala allutatakse lokaalanesteesiale. Nahale tehakse sisselõige. Selle kaudu eemaldatakse moodustumise ja kapsli sisu. Kasvajaõõnsust ravitakse spetsiaalsete antiseptiliste lahustega. Haav on õmmeldud. Protseduur ei kesta kaua. Selle ravi eeliseks on minimaalne ohu taastumise oht. Kuid nahal võib jääda jälgi - armid, armid. Kõige tõhusamaks peetakse hariduse sellisel viisil eemaldamist. Laseri abil on võimalik kasvajast vabaneda kõikjal. Ainus piirang on lipoomi suurus. Protseduuri kestus on umbes kakskümmend minutit. Puuduvad infektsiooniohtud, verejooks. Taastumisperiood on minimaalne, pärast sekkumist ei ole jälgi. Ravi viiakse läbi lokaalanesteesias. Puhastamise aspiratsioonimeetod Samamoodi eemaldades asendatakse nina sisu eriravimitega. Wenisse asetatakse õhuke nõel, mille kaudu on sisu imetud. Süvendisse viiakse spetsiaalne imenduvate omadustega ravim. Kasvaja kaob järk-järgult. Tehnoloogia eeliseks on jälgede puudumine pärast protseduuri. Puuduseks on see, et kapsel jääb paika, mis võib põhjustada haiguse arengut. Mõnikord on raske rasva tuvastada. Nad on väikesed, kuid ei põhjusta ebamugavust. Suuruse suurenemisel võivad need kahjustuda, avaldada survet külgnevatele kudedele ja anumatele. Wen pea peal tuleb eemaldada. Selles olukorras on parim viis kasutada laserit. Sellel meetodil on mitmeid eeliseid. Laseri kasutamine ei võimalda juukseid raseerida, Kasutatakse lokaalanesteesiat, Ravi kestus ei ületa 20 minutit, Kõrvaldab retsidiivi tekkimise võimaluse Haav paraneb kiiresti, taastumisperiood on lühike. Suurte masside puhul kasutatakse kirurgilist eemaldamist. Kuidas eemaldada wen folk õiguskaitsevahendeid kasutades? Kodus on palju erinevaid retsepte. Kasutage sibulaid. Ahjus küpsetatud sibul on pehme olekusse kohandatud. Lisage sama kogus hõõrutud seepi. Segu kasutatakse taotluse korral mitu korda 24 tunni jooksul. Soola, hapukooret ja mett segatakse samas koguses. Ravimit rakendatakse wenile mitu korda päevas, korrates kuni täieliku taastumiseni. Aloe lehed lõigatakse kaheks pooleks. Rakenduse sisemus haridusvaldkonnas, fikseeri. Muutus 6-8 tunni jooksul. Nisu terad pestakse jahu, segatakse taimeõli paksusega hapukoorega. Ravimit rakendatakse wenile, kuni see avatakse. Wenil pannakse kakskümmend minutit puhas voodipesu, loputage. Korda kolm korda päevas. Küünlaalused valatakse pool liitrist viina. Nõuda soojas kohas, vältides valguse sattumist kolmeks nädalaks. Kasutatakse kaste. Purustatud küüslauk, seejärel segatakse searasvaga 2/1. Salv määrab haridusele kuni kolm korda päevas. Ravi kestus on iga inimese puhul erinev. Segage kaks suurt lusikat punast savi, üks sama jogurt ja väike sool. Segu kantakse wenile pool tundi, pestakse ära. Viin ja taimeõli segatakse võrdsetes osades. Segu moodustab lipoomipiirkonnas 12-tunnise tihendi. Rahva meetodid on mitmekesised, neid on mugav kasutada kodus. Neid saab kasutada väikeste lipoomidega. Ärge unustage ettevaatust, jälgige naha ja organismi kui terviku reaktsiooni. TOP 5 viisi wen - video eemaldamiseks Wen'i vältimiseks peaksite järgima teatud reegleid. Minimaalne sporditegevus Kõiki haigusi tuleb ravida õigeaegselt. See peaks tugevdama immuunsüsteemi. Lihtsate eeskirjade järgimine väldib ebameeldivate kasvajate teket. Kuidas eemaldada wen? Selleks on mitmeid viise. Iseseisvalt eemaldada lipoom kodus on võimalik, kuid täpsuse ja ettevaatlikkuse puudumisel on ebameeldivate tagajärgede ilmumine. Juhised apteeki vereurmarohi kasutamiseks tüükadelt Vereurmarohi - taim, mida kasutatakse tüükade tüükade eemaldamiseks. Umbes tema vara põletada papilloomid on tuntud juba pikka aega. Eelnevate põlvkondade poolt kasutatavast rahvahooldusvahendist sai see täielikuks ravimiks. Blisterite ilmumine lapse kehale on sümptom, mida ei saa eirata. Ta ei räägi alati midagi murettekitavatest, kuid on vaja mõista lööbe põhjust, et mitte jätta tähelepanuta olukorda, kus laps vajab kohest abi. Herpes simplexi viirus esineb 10 inimese kehas 10-st. See patogeen võib paikneda keha erinevates osades. See on eriti ebameeldiv, kui herpes leidub käest, mis toob kaasa palju ebamugavusi ja seda töödeldakse pikka aega.

2021/03/08 09:58:41

https://est.health-ranch.com/udalenie-lipomy-doma.html

mC4

Kuidas Kaalulangus kodus Kannada, Kuidas rasva poletada oma laua Kuidas Kaalulangus kodus Kannada. Kuidas kodus rasvast lahti saada See tähendab, et suhtumine, enesekindlus ja mõistlik hinnang omaenda võimetele aitavad teil ilma probleemideta kaalust alla võtta. Kuidas kaalust alla võtta ilma sportimisest või dieedita Kaalukaotus Kuidas kaalust alla võtta ilma toiduta ja Kuidas kaalust alla 10 kg Kuidas 7. Loomulikult, millest kumbki kaalulangus sel juhul me ei räägi. Mõned tervisliku toidu kuulsust õigustatult nautivad köögiviljad, nagu näiteks avokaadod, pähklid ja seemned on samal ajal äärmiselt kaloririkkad. Kui te küpsetate kooki kodus, pidage meeles, et eemale tung lakkumise lusikas. Mul ei ole endal kodus kaalu, siis olin jahmunud, sest kaalulangus oli silmanähtav. Üks kõige eksootilisem selline meetod on nõelravi kaalulangus. Ka need olid head lihtsad ja kodus täiesti teostatavad. Teine pilt on tehtud peale 6 kuu möödumist ja kaal näitas 87,8 — kaalulangus. Kuidas fuksiast kodus kasvatada nagu baklazaan vajab erilisi viljelustingimusi ja head saaki saavad Dieet Kaalulangus. Kui kaalust saab eluküsimus - rasvumise ravi ja nõustamine. Oleme erialakliinik, mis on keskendunud. Jooga kaalulangus kodus - peamised raskused; järeldused; Jooga - üks vanimaid süsteemid tervise meie maailma. Need on head muutused teete oma elus. Muuda oma kodus ja kontoris, et kajastada muudatusi teete oma tervisele. Tervislik toitumine kaalulangus. Kuidas neid omavahel segada ja millal see toidukord smuutiga asendada, et kaalulangus oleks oodatav. Hommikul jõin kohvi asemel lihtsalt teed ja kuna mulle taimetee maitseb, siis polnud nagu isegi mingit muudatust. Naised kiidavad lihtsat kasutamist suhteliselt head kaalulangus. Võttes head hoolt oma hammaste on väga oluline, siis tuleb ka puhtaks välise eluruum nagu oma kodus või kontoris ruumi mis tahes muid toksiine. Peaks vist endale ka Andsime siis veidi lisa, aga üritasime ka kodus. Kaalulangus ravimid diureetikumid ja Roheline kohv on saadaval head pillid näiteks aeg joosta või pool tundi jalgsi kiiresti või isegi töö kodus. Kõige olulisem komponent tõhus kaalulangus kodus - Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab. Ja kõige sagedamini olid nendeks toiduaineteks liha- ja piimatooted. Väga Igasugune toitumisspetsialisti ütlen teile. Kõik need meetodid põhinevad põhimõttel paastu. Igatahes, koostasin kalendri, mis päeval mida teen. Erinevaid organismi puhastamise ja paastumise viise ringleb dieedimaailmas tuhandeid, kuid kuidas leida just enda jaoks see õige Eks ikka katsetamise abil. Kuidas kaalust alla võtta kiiresti ja lihtsalt kodus Kaunitar. Kuidas kaalust alla lihtsalt süües ainult üks. Nii pole ka sõlm otse kurgu all siiani on tervis korras ja neiu rahul. Tee ise kodus süüa Nii saad kes ei suuda tervislikult toitudes ja regulaarselt treenides ikkagi kaalust suliini puudumisel jäävad rakud ilma. Kuidas teha seda ilma tõusuta. Kuidas kaalust alla võtta ilma dieediga kodus. Kui oled üks neist, kes tahab hästi süües ka kaalust alla võtta, on see artikkel just sulle - need kuus nõksu aitavad sul ilma dieedita kaalust alla võtta. Kuidas kaalus 16 kg 2 kuud kodus; kuidas kaalust pärast 40 kuidas saab kaalus kui 3 päeva ilma toiduta kuidas kaalust alla 5 kg 5days kuidas kaalus 10 kg. Kuidas kaalust alla võtta ilma dieedi kodus? Kuidas kaalust alla võtta ilma sportimisest või dieedita Kaalukaotus Kuidas kaalust alla võtta ilma toiduta ja Kuidas kaalust alla 10 kg Kuidas 7. Dieet on Ime, See on, Kuidas Kaalust alla võtta peaga. Ja lisaks veel eriti külma ilma tarvis imearmsad valged kootud. Kõik kaalulangetamiseks mõeldud dieedid ei sisalda toitumispiiranguid, mis põhjustavad pidevat nälga. On toite, mis aitavad kaalust alla võtta ilma paastumata. Kuulsaim neist on kaerahelbedželee. Valmistamine on lihtne, kuid regulaarsel tarbimisel annab see väga häid tulemusi. On võimalik kaalust alla võtta 10 päeva 5 kg kodus? Kahjuks tuleb kaotatud 15 kg sama kiiresti või kiireminigi kohe tagasi. Et inimesed, kes vaatavad päevas üle kahe tunni telerit, tarbivad päeva jooksul vähem kaloreid. Siis on tagatud, et kaalus 20 kilogrammi või rohkem ilma kahju. Detoxic pood neid mitte iga päev tahke toiduta mida liigne pesemine kaalulangetamine kodus Nidora kuidas saada kaalust alla Nidora; 10 päeva dieet Nidora. Sageli on umbes 5- 10 kg. Kuid nad ei korva halbu söömisharjumusi. Kui te tahate kaalust alla võtta. Need kg jätta, kehtivad eridieeti toidus ja sama palju. Kuidas kaalust alla võtta kodus: samm-sammult juhend | Tervislik toit minu lähedal Vaadates söögisedelt, siis ootab Sind ees lausa nälgimine. Kuidas kaalu langetada ilma trenni tegemata. Kogus tablette, mis on vajalikud igapäevaseks vastu, arvestatakse lähtuvalt teie kehakaalust. Ma tahan 12 kg kaotada. Kuidas oleks võimalik maksimum pooleteist kuuga võtta alla kuskil 10 kg, 3 kuuga kuskil võttis alla nii et nüüd kannab M suuruseid riideid. Kuidas imetav ema loomulikul teel kaalust alla võtta saab? Nüüd olen poolteist nädalat suutnud korralikult toituda ja olen kaalust alla võtnud 2, 3 kg. Noormeeste Kuidas kaalust alla võtta 10 kg 2 nädala jooksul Dieet. Tegin kodus igapäev 15 minutit kõhulihaseid. Kuidas oleks hea kaalust alla võtta. Kuid ilma vankumatu otsuseta Mõningaid üldisi soovitusi neile, kes sooviksid kaalust alla Sul ei ole vaja kuulata veel tööle sõites või tööl olles. Suurem kaalulangus. Vananemine Inimkeha. Et ma ei oska enam edasi elada- ma ei taha kodus midagi teha. Kuidas kaalust alla võtta kiiresti ja lihtsalt kodus Ilu Ilu. Kuni 10 päevane süsihappe millega suudate laua alla kukutada iga oma vähegi värvus kui ka ääretult veider maitse Toiduta oli jook jube, Dolmadakia.

2021/10/28 21:16:48

http://kalesy.ee/kuidas-eemaldada/3068-kuidas-kaalulangus-kodus-kannada.php

mC4

taigalor ® lornoksikaam - narkootikume - 2021 TAIGALOR ® Lornoksikaam TAIGALOR® on ravim, mis põhineb Lornoksikaamil Näidustused TAIGALOR ® Lornoksikaam TAIGALOR®-i kasutatakse põletikuvastase valuvaigistina reumaatilise ja degeneratiivse põletikuliste haiguste ajal esineva valu sümptomaatilises ravis. Toimemehhanism TAIGALOR ® Lornoksikaam TAIGALOR®, mittesteroidne põletikuvastane ravim, tuntud oma suurepäraste põletikuvastaste ja valuvaigistavate omaduste poolest, on ravim, mis põhineb Lornoxicam'il, mis on toimeaine, mis kuulub hiljutisesse oksikaami kategooriasse. Suukaudselt imendub see soolestiku limaskestast kiiresti, jõudes perifeersete piirkondadega, mis on seotud plasmavalkudega, väga lähedase biosaadavusega 100% kogu võetud annusest. Kontsentreerides peamiselt sünoviaalsetel tasemetel, on Lornoksikaam võimeline inhibeerima suure selektiivsusega tsüklooksügenaase 2, vähendades seega põletikulise aktiivsusega keemiliste vahendajate tootmist, mida tuntakse prostaglandiinidena. Nende mehhanismide pärssimine toimub järgmiselt: põletikuvastases toimes, mis on tagatud põletikuliste rakkude vähenenud värbamisega ja veresoonte läbilaskvuse kontrollimisega; valu leevendava toimega, mida vahendab bradükiniini tootmise vähenemine, mis vastutab perifeersete notsitseptiivsete otsade aktiveerimise eest; antioksüdandi toimel, mis on kasulik, et võidelda reaktiivsete hapniku liikide ja erinevate proteolüütiliste ensüümide poolt tekitatud koekahjustuste vastu. Maksa metabolismi järgselt, mida iseloomustavad intensiivsed hüdroksüülimisprotsessid, erituvad lornoksikaami inaktiivsed kataboliidid peamiselt uriiniga. 1. LORNOXIKAAM DENTAL PRACTICE'is Med Princ Pract. 2011. 20 (5): 470-6. Epub 2011 Juuli 11. Töö, mis näitab, et Lornoxicami võtmine enne kolmanda molaasi ekstraheerimist võib olla efektiivne operatsiooniga seotud valu vähendamisel ilma kliiniliselt oluliste kõrvaltoimete tekketa. 2 LORNOKSOSAM LUMBOSCIATALGIA PATIENIDES VALMISTAMISEKS KONTROLLIMISEL Int. J. Clin. 2009 nov; 63 (11): 1613-21. Randomiseeritud topeltpimedas uuringus, mis tõendab, et Lornoxicam'i võtmine 8-24 mg päevas võib olla efektiivne istmiku selja valulike sümptomite parandamiseks. 3. LORNOXIKAAMI OHUTUS JA TÕHUSUS RUMUMOIDI ARTHRITISES Minerva Med. 2002 Aug, 93 (4): 315-20. Itaalia uuring, mis kestis üks aasta, et hinnata Lornoksikaami efektiivsust, aga eelkõige pikaajalist ohutusprofiili, kui seda kasutatakse reumatoidartriidiga patsientidel. Andmed näitavad teraapia suurepärast talutavust isegi hea terapeutilise efektiivsusega. 8 mg Lornoksikaamiga kaetud tablette. Ravi reumatiliste haiguste ajal valulike seisunditega TAIGALOR®-iga peab olema arsti järelevalve all. Üldiselt võib olla kasulik määratleda annustamisskeem, mida iseloomustab rünnaku faas, mis koosneb Lornoksikaami maksimaalsest manustamisest 32 mg päevas, millele järgneb säilitusfaas, mis koosneb 8 mg päevas manustamisest. Soovitatav on annuse täiendav kohandamine eakatele patsientidele või maksa- ja neeruhaigustega patsientidele. Hoiatus TAIGALOR ® Lornoksikaam Arvestades Lornoxicam-ravi võimalikke kõrvaltoimeid ja paljusid vastunäidustusi, peate enne TAIGALOR ®'i võtmist konsulteerima oma arstiga. Tegelikult on meditsiiniline järelevalve vajalik nii ideaalse annuse määratlemisel kui ka võimalike kõrvaltoimete jälgimisel ja ravi tõhususel. Arst peaks pöörama erilist tähelepanu ka südame-veresoonkonna, koagulatiivsete, neeru-, maksa-, allergia- ja seedetrakti haiguste all kannatavate patsientide ravile, kuna nad on tundlikumad mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamisega seotud kõrvaltoimete suhtes. Soovimatu mõju ilmnemine peaks seetõttu patsienti häirima, kes pärast arstiga konsulteerimist võib tõsiselt kaaluda ravi peatamise võimalust. Lornoksikaami tarbimine võib muuta mõningaid vere keemia parameetreid, varjata olemasolevaid patoloogilisi mudeleid. TAIGALOR ® sisaldab laktoosi, mistõttu selle manustamine on vastunäidustatud laktoosi talumatuse, glükoosi-galaktoosi malabsorptsioonisündroomi ja laktaasi ensüümi puudulikkusega patsientidele. Pange tähele prostaglandiinide tähtsust raku diferentseerumise protsessi korrektsel juhtimisel embrüonaalse ja loote arengu ajal ning arvestades MSPVA-de poolt raseduse ajal põhjustatud loote tervise erinevaid kõrvaltoimeid, on vaja laiendada vastunäidustusi. TAIGALOR ®'i kasutamine ka raseduse ja sellele järgneva rinnaga toitmise perioodi jooksul. Lornoksikaami kõrge süsteemne imendumine ja intensiivne metabolism, millega see metaboliseerub, suurendab oluliselt teiste toimeainete samaaegse manustamise riske. Lornoksikaami terapeutiliste omaduste ja ohutusprofiili võimalike erinevuste piiramiseks oleks asjakohane pöörata erilist tähelepanu samaaegsele eeldusele: \ t Diureetikumid, AKE inhibiitorid, angiotensiin II antagonistid, metotreksaat ja tsüklosporiin, mis tulenevad nende võimest suurendada Lornoksikaami hepatotoksilist ja nefrotoksilist toimet; Cimetiditsiin, mis suudab suurendada Lornoksikaami plasmakontsentratsioone, suurendades seeläbi kõrvaltoimete esinemissagedust. Vastunäidustused TAIGALOR ® Lornoksikaam TAIGALOR® kasutamine on vastunäidustatud ülitundlikkuse korral toimeaine või selle ükskõik millise abiaine või keemiliselt ja funktsionaalselt seotud toimeainete, angioödeemi, peptilise haavandi, soole verejooksu anamneesis, haavandilise koliidi, Crohni tõve või eelmise ajaloo kohta. sama patoloogia, tserebrovaskulaarne verejooks, hemorraagiline diatees või samaaegne antikoagulantravi, neeru- ja maksapuudulikkus. Kuigi TAIGALOR®-ravi on üldiselt hästi talutav, tuleb erinevate eksperimentaalsete tõendite ja tavapärase kliinilise praktika kohaselt meeles pidada, et Lornoksikaami võtmine võib suurendada: Seedetrakti sümptomid nagu kõrvetised, gastralgia, iiveldus ja oksendamine, kõhukinnisus ja rasketel juhtudel haavandid ja verejooks; Närvisümptomid nagu kuulmis- ja nägemishäired, peavalu, unetus, uimasus, segasus ja värinad; Dermatoloogilised reaktsioonid, mida iseloomustavad erüteem, lööve, urtikaaria ja raskemad juhtumid, bulloossed haigused; Südame-veresoonkonna sümptomid nagu hüpertensioon, kaldus turse ja südamepuudulikkus. Siiski on nende kõrvaltoimete esinemissagedus ja raskusaste proportsionaalne kasutatud annusega ja ravi kestusega.

2021/06/19 02:49:50

https://et.energymedresearch.com/25076-taigalor--lornoxicam

mC4

Liigeste ravi Valu paremas olaosas Salitsüülhappe derivaadil on põletikuvastane toime, ravim on hästi talutav ega imendu naha pinnalt pikka aega. Finalgonit toodab Saksa ettevõte Kontraktfarma ning grammise tuubi saab osta rubla eest. Sel juhul sisaldab Doppelherz Active koos glükoosamiini ja kondroitiiniga neid aineid, mis võtavad osa sidekoe moodustumisest, aeglustavad selle hävitamise protsesse ja stimuleerivad kõhre ja sünoviaalvedeliku tootmist. Oluline On Teada Podagra. Väliselt rakendatuna võivad palsam ja salv individuaalse ülitundlikkuse korral põhjustada põletavat toimet ja naha lokaalset punetust. Seda ainet võib kasutada ka osteoporoosi ennetamiseks ja mitmesuguste luukoe mõjutavate nakkuste korral. Selle tulemusel tekib autoimmuunne põletik, mis on olemuselt krooniline ehk eluaegne protsess. Paraku on nii autoimmuunsed liigespõletikud kui ka artroos potentsiaalselt invaliidistavad haigused. Soodustavateks teguriteks loetakse liigeste ülekoormust raske füüsilise töö, liigse kehakaalu tõttu , aga ka liigesekõhre nõrkust, ainevahetushäireid ja pärilikkust. Ravi veenilaiendite tee kloostri soovitav nõus flebolohom.. Sisu: Kusitipõletik raviks ja profülaktikaks; Uretriit: ravi kodus; Krooniline uretriit, Arstid pakuvad tõhusaid ravimeetodeid prostatiidi raviks, mis aitab. Eigentlich kann man gar nicht von der Krankheit Rheuma reden, denn diese gibt es als solche eigentlich gar nicht. Juveniilne reumatoidartriit JRA sarnaneb reumatoidartriidi raviks täiskasvanutel, selle erinevusega, et lööb alla aastastele. Veresoonte pallid põlvedel tekkida põlveliidete vereringe halvenemise tõttu. Me pannakse alumise seljaosa ja soojalt pakitud. Põletikuliste preparaatide paratsetamooli, ibuprofeeni kasutamine kasutamine. Sharp ebatavaline liikumine liigesesse, mille käigus puusaga fikseeritud jalg ja alumised jalad põhjustavad mõnikord osa meniski tükk või purustamine luud. Kui koera hambad muutuvad, on vaktsineerimine keelatud. Renogal Tööriist võitleb pärmi ja hallituse, vetikate ja igasuguste bakterite vastu. Lülisamba ja liigeste deformatsioonimuutused põhjustavad skeleti- ja lihasvalu kombinatsiooni. Massaaž on kõige tõhusam koos nõelraviga. Põlvevalu sümptomid sõltuvad selle põhjustest ja raskusastmest. Siin räägime sellest võimalusest. Ka haiguslikud põhjused võivad tipneda õlaliigese pitsumissündroomiga õlanuki-rangluu liigese artroos, osteofüütide teke õlaliigeses, rotaarmanseti lihaste nõrkus, lülisamba rühihäired ja õlaliigese ebastabiilsus , samuti võib sündroomi põhjustada ka varasem trauma luumurrud, õlanuki-rangluu liigese trauma jt. Progressiooni ulatuse järgi jagatakse liigesevalu mono-oligo- ja polüartikulaarseks. Siis lugesin Eesti Naisest Evelin Ilvese kolumni sellest, kuidas puukborrelioos võttis jõu. Juhul kui ei toimu viljastumist seda juhtub tänapäeval kahjuks harva , langeb peagi östrogeeni tase ja võimust hakkab võtma progesteroon. Minu mureks on kõhuvalud. Need on aga healoomulised seisundid, mis vajavad eeskätt head enesetundmist, s. Nad ei uskunud, et lapsel võiks tõesti valus olla. Sageli piirdub spetsialist ainult vähestega neist. Haiguse kulg võib olla väga erinev. Kui lapsel on haigusest haaratud ka lõualiigesed, peab kontrollil käima ka ortodondi juures. Sageli annab reumatoid-artriit endast märku sõrme- ja randmeliigeste valu ja tursega, haiguse algus võib olla äge, tähendades tugevat valu, liigesepunetust ja -turset, või alaäge, üksnes vaevumärgatava liigeseturse ja vähese valuga. Esineb nahaaluseid, nn podagrasõlmekesi, mille rebenemisel eritub valkjas ja puderjas hambapastataoline mass. Korralikult välja ravimata liigesekapsli ja kõõluste põletik võib põhjustada kroonilist liigesehaigust. Tahaksin märkida sabelniku tinktuuri mitmeid eeliseid. Ja kas olete juba mõelnud statsionaarsele ravile? Läheme tagasi selle juurde, kuidas valmistada saberi juuri. Leotis lisatakse vanniveele 40 °C. Kas usute endiselt, et leitakse viis allergia lõplikuks kaotamiseks?? Iga haiguse jaoks on kasulik spetsiaalne toodete loetelu, kuid kõigil on olemas ühised.. Artriidi all kannatavatel inimestel, kellel on ka pärilik eelsoodumus, soovitatakse oma dieedis soola võimalikult palju piirata. Lisaks sellele võib sellele kaasa aidata hüpotermia või liigese füüsiline ülekoormus. On ebatõenäoline, et kogu maailmas leiad ema, kes ei muretse oma lapse tervise pärast. Redise kasutamine traditsioonilises meditsiinis Võib-olla on redisel spetsiifiline mõru maitse, mis ei meeldi kõigile, kuid see köögivili sisaldab tohutult palju looduslikke antibiootikume, vitamiine ja mineraale. Kui peate ravima üle ühe aasta vanuse lapse köha, võib redise mahla meega anda paar tilka korraga. Ja kõige kasulikum on must redis. Radikuliit, reuma. Kasutusviis: Geel kantakse eelnevalt puhastatud nahapinnale ja hõõrutakse kergete massaažiliigutustega sisse. Varem oli see, et haigutamine rikastab keha hapnikuga. Arsti ülevaade Arthrolon - tõestatud geel podagra ja deformeeriva artroosi vastu võitlemiseks, see ravim taastab keha töö ja hõlmab kahjustatud rakkude taastamist. Kaks esimest on vastuvõetavad massaaži jaoks, sest need on paksud. Seda peetakse üheks parimaks loodusliku päritoluga vahendiks verehüüvete vältimiseks ja seetõttu kasutatakse seda mitmesugustes meditsiinivaldkondades. Rewmalgon Lisaks enamikule seeria tööriistadele kasutatakse neid valu ja põletiku jaoks liigeses ja selgroos. Haigused, mille tarvis te tarvitate narkootikume: Luu- ja lihaskonna haigused. Tundsin end invaliidina.

2021/10/26 09:48:32

http://asmk.ee/liigeste-ravi/index3.php

mC4

laser radial - Postimees: Värsked uudised Eestist ja välismaalt Rammo lõpetas Laseri EM-i 10. kohaga Hispaanias Barcelonas lõppesid täna Laser Radial ja Laser Standard klasside Euroopa meistrivõistlused kahe viimase finaalsõiduga. Laser Standardil lõpetas Karl-Martin Rammo Euroopa meistrivõistluste kokkuvõttes 10. kohaga ja Martin Aruja oli 109. kohal, Laser Radialil lõpetas Anna Pohlak 67. positsioonil. Järelvaadatav: Tallinna Nädala regatt on Purjetamise Eesti MV sarja finaaliks Eeloleval nädalavahetusel saavad Tallinna Nädala regatil selgeks tänavused Eesti meistrid ühepaadiklassides Laser Radial ja Laser Standard, kahepaadiklassides RS Feva, 29er, 49er ja F18 ning purjelauaklassides Techno 293, RS:X ja Formula. Lisaks osaleb regatil kutsutud klassina kahepaat 470. Kokku on võistlema oodata ligi sadat paatkonda Eestist ja Lätist. 2017-08 Tallinna Jahtklubi karikavõistlused - Lohusalu from A4 Media on Vimeo. Lohusalus lõppes täna Purjetamise Eesti Meistrivõistluste sarja etapp Tallinna Jahtklubi karikavõistlused, kus kolme ilmaolude poolest väga eripalgelise päeva järel võtsid kõige säravamad auhinnad vastu Karl-Martin Rammo, Jakob Haud, Keith Luur, Daniel Rüütel ja Eduards Mucins. Tuulevaikus jätab EMV etapi ära Otseülekanne jääb ära! Nädalavahetusel toimuvad Lohusalus Purjetamise Eesti Meistrivõistluste sarja regatiks olevad Tallinna Jahtklubi karikavõistlused, kus on stardis Optimist, Zoom8 ja Laser 4.7 paatidel seilavad noored ning Laser Radial ja Laser Standard klasside purjetajad. Lohusallu koguneb omavahel mõõtu võtma ligi 200 sportlast Eestist ja Lätist. Pühapäeval toimuma pidanud võistlus jääb vähese tuule tõttu ära, mis tähendab seda, et Postimehe otseülekannet samuti ei toimu. Lohusalus toimuval Purjetamise Eesti Meistrivõistluste sarja etapil Tallinna Jahtklubi karikavõistlustel said sportlased täna nautida päikesepaistet ning kiirusega üle 10 m/s puhunud läänetuules kerkinud kõrgeid laineid. Kõigile klassidele peeti ära kaks üsna tormilist võistlussõitu. Purjetamise maailma edetabeli esitosinas on neli eestlast Puusta lõpetas Hyeres'i MK-etapi 12. kohaga Prantsusmaal Hyeres'is toimunud purjetamise MK-etapi lõpetasid Eesti purjetajad Ingrid Puusta 12., Deniss Karpak 17., Karl-Martin Rammo 22., Anna Pohlak 44. ja Anre Nõmme 7. kohaga. Hyeres'i MK etapil on Puusta hetkel üheteist- ja Karpak neljateistkümnes Prantsusmaal Hyeres'is käimas oleval Purjetamise Maailma Karika etapil on kolmanda võistluspäeva järel Eesti purjetajad Ingrid Puusta 11., Deniss Karpak 14., Karl-Martin Rammo 29., Anna Pohlak 43. ja Anre Nõmme 8. kohal. Puusta on Hyeres'i MK etapil avapäeva järel 7. kohal Prantsusmaal Hyeres'is algasid täna Purjetamise Maailma Karika etapi võistlussõidud. Avapäeva kokkuvõttes on meie sportlastest parimana purjelaudur Ingrid Puusta tublil 7. positsioonil. Teisena jätkav Karpak tagas Palma regatil otsepääsme finaali Hipaanias Palmal käimas oleval EUROSAF Champions Sailing Cup osavõistlusel ootavad Finn klassi homme ees poolfinaali kvalifikatsioon ning seejärel kohe ka poolfinaal. Deniss Karpak neis sõitudes aga startima ei pea, kuna avaseeria järel 2. kohal olles pääseb ta otse laupäeval peetavasse finaali. Rolexi aasta purjetajateks valiti Hannah Mills ja Saskia Clark ning Santiago Lange Eile õhtul Hispaanias Barcelonas toimunud Rahvusvahelise Purjetamisliidu (World Sailing) Rolexi aasta purjetaja galal anti kahekümne teist korda üle aasta nais- ning meespurjetaja auhinnad, mille tänavu pälvisid Hannah Mills ja Saskia Clark Suurbritanniast ning Santiago Lange Argentinast. Postimehe otsepilt: Tallinna Nädala regatt Reedel algas Pirital Tallinna Nädala regatt, mis on klassidele Laser Radial, Laser Standard, RS Feva, 29er, 470, 49er, F18, Techno 293, RS:X ja Formula viimaseks EJL Purjetamise Eesti Meistrivõistluste sarja etapiks. Postimehe otseülekanne pühapäevasest võistluspäevast algab kell 14. Tallinna Nädala regatt 17.09.2016 from A4 Media on Vimeo. EJL Purjetamise Eesti Meistrivõistluste sarja viimase etapi, Tallinna Nädala regati teine võistluspäev algas vaikselt – 150 purjetajat ja purjelaudurit ootasid Pirital tunde tuule saabumist. Kannatlikkus aga tasus end ära ning õhtupoolikul õnnestus kõigis paadiklassides veel üks ning peaaegu kõigile purjelaudadele kaks fliidisõitu kirja saada. Tallinna Nädala regatt lõpetab tänavuse Purjetamise Eesti MV sarja Nädalavahetusel toimuv Tallinna Nädala regatt on EJL Purjetamise Eesti Meistrivõistluste sarja finaaletapiks klassidele Laser Radial, Laser Standard, RS Feva, 29er, 470, 49er, F18, Techno 293, RS:X ja Formula. Kõigis paadi- ja purjelauaklassides kokku on võistlustulle oodata ligi 150 sportlast, kusjuures eestlastele pakuvad regatil konkurentsi Soome, Läti ja Leedu purjetajad. Nädalavahetusel selgusid Lohusalu parimad purjetajad TYK Karikavõistlused 2016 from A4 Media on Vimeo. Tallinna Jahtklubi karikavõistlustel Lohusalus osales 195 purjetajat kuues paadiklassis Lätist, Leedust ja Eestist. Regatil võitsid esikohad Eduards Plavins Optimistil, Jakob Haud Zoom8-l, Keith Luur Laser 4.7-l, Evo Annus Laser Radialil, Karl-Martin Rammo Laser Standardil ning Kaarel ja Mihkel Paal 29er-l. Tallinna Jahtklubi karikavõistluste finaalsõidud jäävad ära Purjetamise suurvõistluste ajal räägitakse ikka nii et "tavaliselt on meil sel ajal selline ilm". Kui augustikuus Tallinnas on seni toimunud purjetamisvõistlusi kimbutanud pigem tuulevaikus, siis sel nädalal Pirital Kalev Jahtklubis toimuval Laser Radial noorte Euroopa meistrivõistlustel tuule puuduse üle kurta ei saa – hoopis vastupidi. Galerii: Laser Radial noorte Euroopa meistrivõistlustel käib tipus tihe rebimine Kalev Jahtklubis Tallinnas toimuvatel Laser Radial klassi noorte Euroopa meistrivõistlustel oli täna neljas võistluspäev. Mida päev edasi, seda tihedamaks rebimine läheb ja seda näitasid ka tänased kaks võistlussõitu. Kuna poisid jagati eile eelsõitude paremusjärjestuse järgi kuld- ja hõbefliiti, oli tänases kuldfliidis purjetamine juba nii pingeline, et pärast mitut üldist valestarti läks käiku must lipp ja musta lipu stardikaristuse sai esimeses sõidus kirja suisa 11 purjetajat. Päeva lõpuks on poiste uueks liidriks Liam Glynn Iirimaalt ja tüdrukute liidrina jätkab Carolina Albano Itaaliast, kuid võrdse arvu punktidega sakslanna Hannah Anderssohniga. GALERII: Kolmas pikk võistluspäev Laser Radial noorte EMil selgitas poiste kuldfliiti pääsejad Kolmas võistluspäev Kalev Jahtklubis Tallinnas toimuvatel Laser Radial klassi noorte Euroopa Meistrivõistlustel ei olnud kerge ei purjetajatele ega korraldajatele. Tuulesuuna muutus just pärast tänast esimese sõidu starti sundis alustatud võistlussõitu katkestama ja uus start saadi anda alles kahe tunni pärast. Siiski saadi peetud kaks võistlussõitu ja poiste arvestuses selgus ka paremusjärjestus finaalsõitudeks kuld- ja hõbefliitides. Liidritena jätkavad Carolina Albano Itaaliast ja Daniil Krutskikh Venemaalt. Video ja galerii: Laser Radial Noorte Euroopa Meistrivõistlused avati eile Kalev Jahtklubis Pärast kahte päeva registreerimist, paatide mõõtmist ja kontrolli ning treeningfsõitu, toimus eile õhtul Kalev Jahtklubi Lipuväljakul Laser Radial Noorte Euroopa Meistrivõistluste avatseremoonia. Ligi 200 noort purjetajat koos treenerite, sõprade ja pereliikmetegea said nautida mõnusat päikesepaistet, lipumastis lehvimas uhkelt 26 riigi lipud. Samal ajal kui teisel pool maakera Rio de Janeiros Brasiilias alustavad maailma parimad purjetajad XXXI suveolümpiamängudel heitlust ihaldatuimate auhindade – olümpiamedalite pärast, alustavad Tallinnas purjetamist Euroopa meistritiitlite eest kahekümne kuue riigi esindajatena 138 noormeest ja 51 neidu klassis Laser Radial. 7.-14. augustil toimuvate Laser Radial Noorte Euroopa Meistrivõistluste korraldaja on Kalev Jahtklubi koos Eesti Jahtklubide Liidu ja Euroopa Laser Klassi Assotsiatsiooniga (EurILCA). KJK MV liidrid on Rammo, Pohlak, Vahstein ja Õunap Käesoleval nädalavahetusel Pirital toimuval Purjetamise Eesti Meistrivõistluste etapil, Kalevi Jahtklubi meistrivõistlustel on kahe võistluspäeva kokkuvõttes Laser Standard klassis juhtimas Karl-Martin Rammo, Laser Radialil Anna Pohlak ja Laser 4.7-l Silver Vahstein. Eesti MV arvestuse väliselt võistlevas RS Aero klassis on esikohal Kristo Õunap. EUROSAF Meistrite Karika etapil Saksamaal Kielis peeti täna medalisõidud, kus meie purjetajatest võistlesid Deniss Karpak ja Karl-Martin Rammo. Põnev sõit lõppes Karpakile esimese ja Rammole kaheksanda kohaga.

2017/11/23 11:20:23

https://www.postimees.ee/term/248550/laser-radial

mC4

kaupade müük suurendama Tõhus peenise laienemist kodus liige Kostanay Notice: KUIDAS chelen kasv Togliatti on taki tehnikat Kuidas suurendada võimalusi rasestumise pärast 35 aastat - kui bioloogiline kell lööb häirekella Natural meetodeid, et parandada viljakust Autor kuuldamatu tiksub bioloogiline kell paljunemisvõime naiste on pidevalt vähenenud. Kujutada pärast 35 raske, kui mitte võimatu - mitte, et 20 või isegi 30 väike.Kuidas ma oma raha neljakordistasin. Ja siis kõik kaotasin. Räägin teile ausalt, kuidas ma Balti börsil tegin üheaainsa aktsiaga läbi pöörase tõusu ja hävitava languse. investeerimine. Investeerimine.Vastuvõtt sooda sees saab kasutada, et täiendada ühe eespool viise, kuidas suurendada liige. Sooda on mitmeid tegureid positiivne mõju sise-keha süsteem. Mõnikord selgub, et tegelikult on pikkus liige ei ilmnenud on täielikult tingitud haigusi, mille kohta mees isegi ei tea. Nad võivad provotseerida ja muud erektsiooniprobleemid.Programmi eesmärk Suurendada osalejate oskust leida klientidega suheldes kõige paremaid lahendusi, mis aitaksid omakorda müüke suurendada ja kliendisuhteid hoida. Leida kordusi sisaldava töö juures uusi lahendusi nii enda oskuste kasutamiseks kui klientidele sobivate lahenduste pakkumiseks. Arendada oskuseid, mida järgides on võimalik kliendiga pikaajalisi partnerlus-suhted luues.Toote- ja teenusepakkujatele tähendavad pikad tagasimaksmise tähtpäevad aga samuti äritegevuste ja kasvu aeglustamist. Alljärgnevalt tutvustamegi võimalusi, kuidas oma kliendiga pikki maksetähtaegasid läbi rääkida ja leida kompromiss, mis sobiks mõlemale osapoolele. Millest pikk maksetähtaeg tuleneb.Massaaži põhieesmärgiks on kliendi füüsilise ja vaimse suutlikkuse tõstmine, tervisehäirete kas probleem tuleneb lihastest, kõõlustest, liigespindadest, närvidest, silmadest, Rullmassaaž on massaaž mida viiakse läbi spetsiaalse masina kaasabil. massaaži intensiivsusastme suurendamise eesmärgil ka suurendada.Keelepartnerid Leia keegi, kellega keelt harjutada. Registreeru See on tasuta ja võtab vaid hetke.kui suurendada osakapitali, kas et see edastada äriregistrisse lisana juhatuse liikme poolt sisestatud kandeavalduse juurde.Samuti osanike Teed kõik internetis.Kuidas suurendada peenist.10 sept. 2016 Siiski on mõned muid võimalusi laiendada oma riista. et seetõttu on võimalik tuua teile äärmuslik, kuid ohutu tulemusi. SizeGenetics extender saab tõhusalt teha oma peenise suuremaks poolt tolli. ja on ütlematagi selge, et tema teine pool maitses sarnast kasu! Penomet Pump – Kas see toimib.Kasuemaga olen alati väga püüdnud läbi saada, sest ega pidevast konfliktist poleks kasu ning isaga hakkasime väga palju ja normaalselt suhtlema, kui täiskasvanuks sain. Aga ikka, oh ikka, kuulen iga kord, kuidas mu kasuōde on nii palju parem ema, kuidas tema lapsed on nii hästi kasvatatud, kuidas tema ikka on kindel, et ülikoolis. Kuidas teha eeltööd? Eeltöö käigus tuleks mõelda läbi neli olulist punkti. Kõigepealt mõtle inimestele, kes arutelus osalevad - mida sa nende kohta tead, millised olnud sinu varasemad kokkupuuted ja mida oled sa kolleegidelt kuulnud.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) Klassikaline massaaž – kõige traditsioonilisem ja üks levinuim massaažiliik, mis baseerub rootsi massaažil. Lümfimassaaž aitab vähendada turseid, väljutada jääkaineid organismist ja suurendada immuunsust. Läbi naha jõuavad organismi ka mee tervendavad toimed.Kuidas teha oma tselluliidivastane massaaž Ettevalmistused massaaž Enne massaaži teil on vaja puhastada nahka keha, seega on vaja võtta dušš (siin on esimene tõend, et tselluliidivastane massaaž on kõige parem teha kodus). Aga see on auru nahk on rangelt keelatud, või massaaži, mida saab kahjustada kapillaare.Kuidas on võimalik läbi ajutiste tööde oma karjääri planeerida? By Gerli Veermae Posted on detsember 14, 2015 jaanuar 3, 2019 In Tööotsijatele 0 No tags 0 Üks päev ühes kohas ja teine päev teises kohas töötamine võib tunduda kui mitte kõige targem karjääri planeerimise.Üldiselt arvatakse, et täiskasvanud, asutati mehed (25-30 aastat) keskmine. normaalse suurusega liige on selle pikkus on 14-16 cm ja paksus 4 vt teismeeas peenise pikkus on 10-12 cm ja laius 3, vt ka norm. Kuidas suurendada oma peenist populaarsemaid meetodeid. Kui on vaja suurendada peenise organ, siis seda saab teha kasutades folk, kodus.Mehe seksuaalaktiivsuse tase, kuid ka tervis sõltub üldiselt selle keha seisundist. Igas kõrvalekaldes normist, kas see on põletik, adenoom või pahaloomuline protsess, suureneb eesnäärme suurus (eesnäärmevähk). Uuri, kuidas selle organi mahu muutus mõjutab meessugu reproduktiivse süsteemi toimimist. Mis on eesnäärme näär.Kuidas tulla>> Klassikaline massaaž on traditsiooniline ja levinud massaažiliik, mis Vastunäidustused: Veenilaiendid,ägedad naha- ja suguhaigused, liiga kõrge või madal Shiatsu aitab meil uuesti läbi lôôgastuse oma keha tunnetada ning parandada kehahoidu, vähendada stressi, suurendada liigeste liikuvust, .8 teeb Tuina massaaži, arvestades kliendi seisundit ja soove, rakendades vastavaid teadmisi ja oskusi; 9 teeb kliendile tai massaaži rakendades teadmisi ja oskusi vastavalt tai massaaži seansi kavale külili asendist ja müofastsiaalsete liinide järgi.See ei ole tüütav, sest nagu öeldud, naudingut saavad või vähemalt peavad saama mõlemad pooled, vastasel juhul tehakse massaaži valesti või valedel eesmärkidel ning järgnevas artiklis saadki teada, kuidas teha erootilist massaaži õigesti ja mis peaksid olema eesmärgid. Kuidas suurendada peenise kasutades massaaži. Chlenomer suurendada liige. Kuidas programm töötab;. Kas on võimalik laiendada oma peenist masturbatsioon. kas on võimalik suurendada meessoost liige; Käsitsi peenise laienemist. Donates Mis Eksteder peenise laienemist Parem.Aga, esiteks, sa ei pea kulutama matk ilusalong raha, ja teiseks, on sul võimalik teha massaaži igal teile sobival ajal. Muide, kõige sobivam periood läbi антицеллюлитных korra loetakse hommikul enne hommikusööki ja õhtul enne magamaminekut. Tegelikult tehnika täita neid on üsna lihtne.play the video.kuidas laiendada oma peenist Aparaat peenise laienemist ilma pöörduvad pillid kuidas suurendada peenise kiire massaaž peenise laienemist.Vajad kiiresti.Ostke tooteid peenise Tips suurendada liikme Vaata Online laienemist Saranskis Hottest video: 4 years ago 10:18 Peenise veojõukontroll".Tutvustus; Men Lingi soovitused.Massaaži jaoks võite kasutada massaažiõli või kreemit. Esimesed soojenemishäired on paremad koos kuivade kätega, kuid pehmendavate ja niisutavate ainete kasutamine sügavamat tehnikat kasutades on väga mugav. Massaaži saab teha mitte ainult ravi, vaid ka lapseliste jalgade vältimiseks lastel ja noorukitel.25 juuli 2018 Nagu ka teised massaažiliigid, on klassikaline massaaž suunatud eelkõige vajutustehnikaga töötab terviklikult läbi kogu keha. Kuidas? protsess või ületalitlus ehk organ toodab mingit bioaktiivset ainet liiga palju.Lähedus hoiab peresid koos. See ühendab pereliikmeid läbi aastate ning aitab läbi tulla rasketest aegadest, muudab sujuvamaks keerulised igapäevaolukorrad ja tasub lõpuks kuhjaga nähtud vaeva. Lähedust on keeruline sõnastada, kuid me teame, mis tunne see on. Lähedus on see, kui tunneme, et oleme teisega kontaktis.Lihaste rullimine: kuidas teha kogu keha massaaži ilma massööri abita? Paula Rõuk Terviseportaali reporter. Lukner soovitab korralikuks lihashoolduseks kõik lihased järjest ette võtta ja nii kogu keha läbi töötada. Kaela saab näiteks efektiivselt masseerida, kui panna rull kaela alla ja keerata siis pead lihtsalt küljelt.Väikefirmade puhul on lihtne: omanik on korraga nii 100% osanik kui ka ainuke juhatuse liige, kellel on kontroll kogu firmas toimuva üle ning kes otsustab ka seda, kas ja kui palju ta iseendale palka maksab. Kuid kuidas käib palga maksmine firmades, kus juhatuses on rohkem kui üks inimene? Juhatuse liikmed ei ole palgatöölised ega saa […].Kuidas et edukaks läbirääkimiseks on vaja oma emotsioone kontrollida ning teist osapoolt tuleb kuulata. inimene. motivatsioon. töö. Ma olen üldse vähese jutuga inimene, aga eriti massaaži ajal tahaks pigem lõõgastuda ja mitte midagi mõelda. Aga vahel mõtlen, et äkki on see massööri suhtes ebaviisakas, kui ma olen vait nagu sukk. Mõni massöör on ise jutukam ja üritab vahel vestelda, eks ma siis vastan, aga ise ei viitsi küll mingit juttu veeretama hakata.Mõned uuringud on näidanud, et reguleerides soolestikubaktereid läbi dieedi, on sellel positiivne mõju ärevuse sümptomitele. Kõige lihtsam ja odavam viis heade bakterite optimiseerimiseks ja mitmekesistamiseks on suurendada söödavate toitude variatsiooni – iga päev peaks sööma vähemalt viite eri värvi juurvilja.Mis on wellness?Vaevalt õnnestub leida inimest, kes ei otsiks vastuseid järgmistele küsimustele:Kuidas parandada oma enesetunnet?Kuidas aeglustada vananemist?Kuidas suurendada elujõudu?Kuidas hoida kontrolli all oma kehakaalu ja füüsilist vormi?Kuidas saada õnnelikuks?Kuidas saavutada stabiilne heaolu ja õitsev elujärg?Kuidas armastada elu ja mida teha selleks, et elu armastaks Teid?.Omal kogemusel tean, et nõid saab ka foto järgi needuse kindlaks teha. Alati ikka ise ei tunneta, lihtsalt ei saa aru, miks järsku elus kõik halvaks muutub. Nõid saab selle ka maha võtta ja kaitse panna ja sa ise tunned hiljem, kuidas kõik taastub ja halb kaob. Maili peale sulle kirjutada aadressi, kellelt abi paluda.Kuidas täpselt massaaž sobib? Emily Bilodeau, LMT, litsentseeritud massaaži terapeut Serenity Holistic Massage'iga Farmington, Maine ja Associated Bodywork Massage Professionals grupi liige, ütles, et kuigi massaaž ei saa suurendada testosterooni tootmist, on see suurepärane vahend juhtimiseks mõned madala T-i algpõhjused ja tagajärjed.18 mai 2016 EROOTILINE MASSAAŽ: kuidas teha erootilist massaaži oleks juba liiga «ametlik», mis võib rikkuda soovitud erootilise atmosfääri. Põhimõtteliselt suru peopesedaga ühte kindlalt piirkonda, et nii suurendada surutud Alustada tuleks otsmikust ning vaikselt ja õrnalt liikuda edasi läbi juust peanahale.Eelmisel nädalal tuli mõte, et ma tahaks massaaži saada. Tegin netis otsigu mu kodu lähedal pakutavast ja ei leidnud midagi, sest kõik hinnad olid kõrgemad, kui ma olin ette kujutanud. Loobusin massaažimõttest. Pühapäeval jäi netis silma mingi Cherry pakkumine. Ma ei ole kunagi cherryst midagi ostnud, vaatama olin sattunud. Ma ei mäleta, mis täpselt mu….Lisaks looduslikud peenise laienemist MachoMan on keeruline mõju kogu Meessuguelundite süsteemi. See ei ole ainult suurendab põnevust, kuid pakub ka püsivam.Kuidas Suurenda peenis, peenise suurus, fakte lugeda võrrelda peenise laienemise meetodeid ja valida parim füüsiline peenise laienemise pillid.See koolitus on naistele, kes soovivad õppida lingami ehk peenise massaaži iidset kunsti.tähendab suurendada liige getSize on eriline süsteem, mis soodustab kasvu peenise ja suurendada naudingut intiimsust. Kui olete olnud pettunud massaaži ja folk retsept, eelistada meetodeid, mis tõesti toimib. Mis on getSize. Kuidas see toimib getSize. Positiivne tagasiside getSize öelda, et põhimõtteliselt oma hagi koosneb. Kõigile, kes on unustanud, kuidas seda teha. Treeningu ajal ärge püüdke eriti sügavalt hingata ja ärge pöörake tähelepanu hingamisele, unustage see. * Paigaldage äratuskell nii, et see heliseks 3 min. pärast * Istuge või seiske sirgelt, sulgege täielikult oma silmad * Tuletage meelde, kuidas te kõndisite läbi lillede välja.Sellepärast arvasime, et enam kui 60% meestest vähemalt kord mõelnud, kuidas peenise suurust kodus suurendada ja mida teha. Fondide tegevuse põhijooned. Mehed peaksid meeles pidama, et suguelundite pikkuses ei ole jäik normi ja see näitaja on suures osas kindlaks määratud organismi geneetilistest omadustest.Kuidas suurendada peenise suurust ja kas on võimalik saavutada peenise suurenemist kodus? Järgnevalt on üksikasjalikumalt kirjeldatud, kui tõhusad on need või muud viisid, kuidas neid õigesti rakendada ja kas seda on lihtne teha ise ja kuidas peenist kodus suurendada. Väikese liikme tõttu võib mehel olla psühholoogilisi probleeme.Nagu näha, suurendada liige ei ole selline raske ülesanne. Peaasi, et keskenduda soov ja rahalised võimalused. Ei maksa alustada esimese sain meetod – on vaja mõelda läbi kõik poolt ja vastu, vajaduse korral konsulteerimata partneriga. Sest mõned mehed suudavad ennast alahinnata, samal ajal kui partneri kõik on rahul.Ravimid kasv liige. Tihendav liige Turkestan; liikmena lihtsaid viise, kuidas suurendada; peenise laienemist abiga massaaži; Kliinik kasv penisa Safonovo; Kuidas suurendada munn; Categories. Tihendav liige Novolukoml; tõhusamaid meetodeid peenise laienemist; suurendada chelena extender omatehtud; Peenis laienemine käed video.Kuidas arendada õpilastes meediast ja suhtlusvõrgustikest pärit teabe hindamise oskust lk 8 Kultuuridevahelise pädevuse suurendamine aitab ületada eelarvamusi. See võimaldab jõuda mõist - miseni, et kõigil inimestel on õigus oma inimväärikuse austamisele. See aitab suurendada teabevahetust.Peenise laienemise pillid on ohutu.Selleks on vaja ainult spetsiaalse kreem peenise laienemist, mis aitab probleemi lahendada nii kiiresti kui võimalik.video tehnikat, et suurendada liige; ole tegelikult suurendada peenise Loomulikult võttes palju vähem toetust oma peenise ei et saate kuidas backup need suurendada oma peenise.Mitmed.Proovige massaaž meega. Lihtsalt kirjuta peopesa veidi mett ja teha kohaldatakse mao omakorda iga käsi. Võite rüütama puusad ja ka massaaži tema. Pärast seda massaaži dušš ja vajas kreem nahka. Üldiselt sa peaksid mõistma, et võimatu on midagi selles olukorras ei. Peaasi on olla kindel ennast ja oma võimeid tegutseda kategooriliselt.Eesti Massaaži- ja Teraapiakool on Eesti ja lähiriikide valdkonna liider ning pakume huvitavaid ja maailmapilti avardavaid kursuseid. Pakume Sulle kaasaegset õpikeskkonda, kus saatjateks on haritud ja kompetentsed õpetajad, mis viib sihile. Aitame täita Su unistusi ja suunata Sind aktiivsele tööotsingule nii kodu- kui välismaal. Soovime Sulle suurt südant ja avatud hinge. Kas pead päevad läbi istuma ja kehahoiak on halvenenud? Kas kukla ja õlgade jäikus ajab hulluks? Lahendus on Wellneo kogu keha massaažiseade.Nagu liige suurematena läbi massaaži. Kuidas suurendada oma peenist tasuta ilma Hakka. Resumen de este artículo. peenise laienemist alla video; Operatsioon hinda tõsta maksumusest liige; Suurendada viis Julia liige paksus; Ma tahan, et suurendada nii liikmesriikide.Näpunäiteid, kuidas ennetada eesnäärme massaaži, sisaldavad soovitusi massaaži efektiivsust suurendavate spetsiaalsete määrdeainete täiendava kasutamise kohta. Lisaks on seansi ajal soovitatav lõõgastuda nii palju kui võimalik, et suurendada eesnäärme verevoolu, et leevendada urineerimisel tekkivat spasmi.10 juuli 2014 Kes valdab sensuaalse massaaži kunsti, tunneb ka ise naudingut seda tehes, ilma, Hinga sügavalt ja kujutle, kuidas partner hingab läbi sinu käte, Kui su kallim ei ole jutustaja tüüpi, ."Toona käidi autoga Peipsi peal kalal kõvasti. Isa jagas alati nõu, kuidas käituda, kui autoga läbi lennatakse. Jätsin tema ütlused hästi meelde: tänu tema nõuannetele on vähemalt kaks inimest elusalt pääsenud pärast sellist õnnetust," rääkis Strider.Kõigile meeldib hea massaaž, aga ära mõtle praegu endale, vaid hoopis oma tüdruksõbrale. Palu tal voodisse heita ning vii läbi sensuaalne massaaž. Kui sa ei oska, otsi abi Youtube'i videotest. Jah, pärast kogu tema keha mudimist on raske end tagasi hoida, kuid püüa seda siiski.Kuidas mõjub? Gua Sha tehnikatega mõjutatud naha retseptorid mõjutavad läbi kesknärvisüsteemi erinevaid organeid ja organsüsteeme (näiteks kopsu .Pole oluline, kas olete koos olnud kuu või aasta, naisele massaaži pakkumine on hea viis boonuspunktide kogumiseks. Tähtis on aga teada, kuidas seda õigesti teha, et naine kogeks mõnu, mitte.See koolitus on naistele, kes soovivad õppida lingami ehk peenise massaaži iidset kunsti.Peenise suurendamine on võimalik, aga enamjaolt on tegu siiski suure pettusega. Kuidas suurendada peenist? Erootilise massaaži põhjalik õpetus. Navigeerimine.Lingam Massaaži Koolitused "Kuidas armastada ja tervendada meest läbi naudingute?".

2021/03/07 12:33:23

http://sizzcreepsponap.duckdns.org/7-vw-xpq6-fx33-8c-f56v.html

mC4

Mis on multispiraalne kompuutertomograafia või msk - Südameatakk Kompuutertomograafia on diagnostiline uurimismeetod, mis mõjutab inimese keha röntgenkiirgusega. Seda meetodit kasutatakse laialdaselt Moskva Yusupovi haigla diagnostilistes uuringutes. Pealegi saab haiglas kompuutertomograafiat välja kirjutada nii plaanipäraselt kui ka vastavalt hädaolukorra näidustustele, eluohtlikele olukordadele (vigastuste, insuldi kahtluse, verejooksu jt). Lülisamba terviklikkuse rikkumine; Veresoonte ja lümfisüsteemi patoloogia; Luustruktuuri terviklikkuse ja muude haiguste rikkumine. Hoolimata uuringu paljudest positiivsetest külgedest, nagu mitteinvasiivsus, teostamise kiirus, protseduuri hea talutavus, on CT-l vastunäidustused, nagu igal teisel instrumentaalsel uuringul: Rasedad Kompuutertomograafia on absoluutne vastunäidustus positsioonil olevate naiste uurimiseks. Kui on dokumente, et naine saab varsti lapse, proovib arst uuringut edasi lükata ja üle kanda. Hädaolukordades tuleks protseduur asendada kiirgusdiagnostilise uurimismeetodiga. Sellist äärmist ettevaatust seostatakse asjaoluga, et isegi väikesed röntgenkiirguse annused võivad kahjustada lapse kasvava keha seisundit; Lapsed. Kompuutertomograafia suhteline vastunäidustus on kaheksateist aastat. Lapse keha on viis korda tundlikum igasuguse kiirguse suhtes, samas kui annuse vähendamine pole alati võimalik. Kompuutertomograafiat ei määrata, kuna kasvava keha kudedes on palju vett (võrreldes täiskasvanutega), mis raskendab erinevate patoloogiate diagnoosimist. Kuid kui muud diagnostilised meetodid ei suuda lapse haiguse kohta piisavalt teavet anda, võib spetsialist otsustada kompuutertomograafia vajaduse üle. Väga sageli pöörduvad radioloogid sellistes olukordades anestesioloogide poole, kes manustavad lapsele veenisiseselt rahusteid (rahustid) või määravad isegi anesteesia; Suurenenud kehakaaluga inimesed. Mõnikord võib kompuutertomograafia olla ülekaalulistel patsientidel keeruline. Selle põhjuseks on kaks tegurit. Kompuutertomograafia ei ole ette nähtud kaaluks üle 150 kg; Liigne rasv raskendab teatud organite ja süsteemide, näiteks väikese vaagna ja kõhuõõne organite visuaalset nägemist. Suurenenud kehakaaluga patsientidel on soovitatav pöörduda kliinikute poole, kus on avatud tüüpi kompuutertomograafia skanner - sellistel seadmetel pole kaalupiiranguid; Krohv ja metallist esemed. Kui patsiendil on uuritavas piirkonnas kipsi või metallist sisestusi, siis kompuutertomograafiat ei tehta, kuna piltidel võib ilmneda pimestamine või tumenemine, mis raskendab haiguste diagnostilist uurimist; Ebasobiv käitumine ja psüühikahäired. Kui patsient on vägivaldses seisundis ega suuda rahuneda või kui tal on varem olnud psüühikahäireid, on sellise patsiendi skaneerimine keeruline - ta ei saa kogu uuringu vältel liikumatuks jääda. Või võib arst oodata, kuni inimene rahuneb. Mõnel juhul kasutatakse unerohtu, rahusteid või isegi üldnarkoosi. Seda tingimust tuleks säilitada kakskümmend kuni kolmkümmend minutit, kuni uuring on lõpule viidud. Yusupovi haiglas tehakse kompuutertomograafiat iga päev sadadele erinevate patoloogiatega inimestele. Meditsiinilise kvalifikatsiooni tase võimaldab teil anda pädeva arvamuse ka kõige raskemates diagnostilistes olukordades. Yusupovi haiglas viiakse erakorraline läbivaatus läbi isegi öösel, selleks on spetsiaalne meeskond, kuhu kuulub radioloog. Kontrastsusega kompuutertomograafia hõlmab inimkeha uurimist, kasutades minimaalseid annuseid röntgenikiirte. Selline diagnostiline uurimismeetod hõlmab kontrastaine intravenoosset manustamist patsiendi kehasse enne protseduuri. Selline protseduur on vajalik keha tervete ja haigete kudede kontrasti suuremaks suurendamiseks, isegi väikseimate haigusnähtude tuvastamiseks ja varajases staadiumis diagnoosi panemiseks. Pahaloomulise patoloogia kahtluse korral määrab arst sageli kontrastiga kompuutertomograafia. Uuringu tulemusel varustatakse haigeid kudesid verega palju paremini kui terveid, seetõttu koguneb neisse erinevalt sisalduv jood, võimaldades paljastada neoplasmi tegeliku suuruse, täpse asukoha ja kinnitada või ümber lükata. Samuti kasutatakse kompuutertomograafiat veresoonte, mida mööda kontrastaine liigub, uurimiseks ja patoloogiliste kõrvalekallete tuvastamiseks. Kõhuorganite kuvamiseks on ette nähtud kontrastsusega kompuutertomograafia, kuna see suurendab saadud pildi selgust märkimisväärselt. Kõik kontrastset keskkonda akumuleerivad alad on piltidel esile tõstetud valgega, mis võimaldab kindlaks teha ka kõige väiksemad neoplasmid. Kontrastsel CT-l on oma vastunäidustused: Neeru- ja maksapuudulikkusega inimesed. Just need elundid eemaldavad aktiivselt kehast kontrastaine. Kui neil on patoloogilisi muutusi, võib kontrastaine manustamine põhjustada toksilise mürgituse ja patsiendi pika taastumisprotsessi; Raske üldine seisund. Kui patsient on kriitilises seisundis, tuleb kõigepealt anda esmaabi ja alles seejärel uurida vigastuste, luumurdude ja muude patoloogiate osas; Kilpnäärme haigus. Joodi esinemine kontrastaines võib haiguse kulgu raskendada; Allergia kontrastaine komponentide suhtes. See on vastuvõetamatu, kui inimesel on joodi sisaldavate ainete suhtes allergiline reaktsioon. Kui patsiendil on kahtlusi, on soovitatav enne protseduuri läbi viia testid, et tuvastada kontrastne allergia. Kui selline aine satub kehasse, võib tekkida keha tugev mürgistus, kuni anafülaktilise šokini. Kui patsient on suhteliselt terve, ei põhjusta kontrastaine kõrvaltoimeid.. Jusupovi haigla koondab parimaid spetsialiste kogu Venemaalt. Haiglas kasutatakse ainult kõige kaasaegsemaid seadmeid, millest üks on multispiraalne kompuutertomograaf. Yusupovi haigla annab oma patsiendile võimaluse teha inimkeha ükskõik millise osa kõrgeima kvaliteediga diagnostiline uuring. Uuenduslikud seadmed võimaldavad inimkehal maksimaalset ohutust. Selle uuringu ajal saab patsient minimaalse annuse röntgenikiirgust. Aju ja kraniaalsete luude MSCT-pilt MSCT viiakse läbi nii diagnoosimise uuringuna kui ka vigastuse või neurokirurgilise sekkumise järgselt taastumisoperatsiooni kavandamiseks. Kompuutertomograafiat (aju CT-skaneerimine) kasutatakse traumaatiliste vigastuste korral, aju ägedate vereringehäirete, kasvaja või hematoomi kahtluse korral põletikuliste haiguste korral võõrkeha tuvastamiseks, aju või kolju luude arengu anomaaliaid. Plastiikkakirurgid ja hambaarstid pöörduvad MSCT poole ka teatud tüüpi kirurgiliste sekkumiste korral maxillofacial piirkonnas või vajaduse korral hinnata temporomandibulaarsete liigeste seisundit. MSCT on kasutanud otolarüngoloogid - paranasaalsete siinuste haiguste, nina vaheseina kõveruse ja traumaatiliste vigastuste diagnoosimiseks volüümiliste protsesside ajal, mis kulgevad ninakõrvalurgetest näo pehmetesse kudedesse ja kolju luudesse. Millistel juhtudel on vaja teha aju MSCT Kaasaegne kompuutertomograafia võimaldab luua uuritud ala kolmemõõtmelise rekonstrueerimise, mis on kirurgilise sekkumise kavandamisel ja ravimeetodi valimisel väga oluline. MSCT-d kasutatakse nii erakorralise diagnoosimise kui ka raviprotsessi jälgimiseks. MSCT eeliste hulgas kolju ja pea luude uurimisel tuleks mainida võimalust saada üksikasjalik pilt eri tüüpi kudedest, samuti kiirus - MSCT võimaldab teil kiiresti tuvastada koljusiseseid hemorraagiaid ja muid traumast või insuldist tingitud vigastusi. Kui täielik MRI-skannimine nõuab umbes pool tundi, võtab pea MSCT ainult mõni minut. MSCT annab väiksema kiirgusdoosi võrreldes radiograafiaga, nii et vajadusel saab uuringut korrata. Uurides mitut piirkonda korraga (näiteks silmakontaktid, aju ja kael - peavalu põhjuste väljaselgitamiseks), ei summeerita neist igaühele rakendatud kiirgusdoose ning kogu kiirguskoormus on suhteliselt väike. Silma orbiitide MSCT jaoks kasutatakse röntgenikiirgust, mis võimaldab teil saada peaaegu igasugust teavet silma pesa oleku ja selle sisu kohta mitmesuguste haiguste ja vigastuste korral. Meetod on väga täpne ja usaldusväärne, eriti tundmatu päritoluga silmamuna põletiku või nihke diagnoosimisel. Varem ei olnud uuringut eriti sageli määratud, kuid hiljuti on orbiitide metastaatiliste kahjustuste juhtumid muutunud sagedasemaks. Seetõttu hakati orbiitide MSCT-d soovitama suuremale hulgale patsientidele - uuring võimaldab meil tuvastada patoloogiat, isegi kui metastaaside suurus on väga väike. Onkoloogiliste protsesside määratlemisel on uuringu täpsus 97% - see on teiste meetoditega võrreldes väga kõrge näitaja. Tavapärane radiograafia võimaldab teil saada liiga vähe teavet, seega pole see silmahaiguse diagnoosimisel väga kasulik. MRI toimib mõnel juhul väärilisema alternatiivina, kuid visualiseerib luustruktuure mõnevõrra halvemini, mis muudab trauma või onkoloogilise protsessi kindlakstegemise orbiidi seinas keerukaks. Orbiidi MSCT läbiviimine näitab kasvaja olemust, mis võib olla: healoomuline (tavaliselt kudede nihkumisega); pahaloomuline (kõige sagedamini orbiitide külgnevate osade hävitamisega); koos idanemisega orbiidi sees (nn koljusisene kasvaja) ja nägemisnärvide kokkusurumisega. Uuringust selgusid ka sekundaarsed kasvajad ja paranasaalsetest siinustest pärit kasvajad.. Silma orbiitide MSCT näidustuste hulgas on järgmised: orbiidi ja silmamuna, lihaste ja piimanäärmete vigastused; orbiidi seinte ja selle sisu healoomulised ja pahaloomulised kasvajad; põletikulise protsessi olemasolu orbiidil; silma ja piimanäärme kahjustus autoimmuunprotsessis; võõrkeha orbiidil. Aperto meditsiinikeskus viib läbi erinevate organite MSCT, sealhulgas CT orbiidid. Kaasaegsed seadmed, kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid ja meditsiinikeskuse laialdased kogemused võivad tagada diagnoosi täpsuse ja järgneva ravi kvaliteedi. Kaasaegsete seadmete abil saate läbida kolju ja pea luude MSCT, mis võimaldab teil diagnoosida enneolematu täpsusega ja määrata õige ravi. Aju CT-skaneerimine kontrastiga Aeg: 10-35 minutit Aruande ettevalmistamise aeg: kuni 1 tund Lapsed: vanemad kui 14 aastat Mis on kontrastaine? Kompuutertomograafias ja radioloogias tervikuna määratakse piltide kontrastsus erineva tihedusega kudede röntgenikiirguse neeldumise erinevuse järgi. Isegi väikseima suurusega struktuurid, mis viivitavad kiirgust, on röntgenikiirte jaoks läbipaistvate kangaste taustal hästi nähtavad. Kehakudede röntgenikiirguse neeldumise intensiivsuse erinevuse maksimeerimiseks kasutatakse kunstlikku kontrastsust - spetsiaalse radioaktiivse toimega ravimi sisseviimist patsiendi kehasse. Aju CT korral kasutatakse joodi sisaldavaid vees lahustuvaid kontrastaineid. Vereringesüsteemi sisse viies värvivad sellised ravimid veresooni, tungivad koos verevooluga interstitsiaalsesse ruumi, suurendades selle loomulikku kontrasti. Siis eemaldatakse kontrastsus patsiendi kehast kuseteede kaudu.. Aju kompuutertomograafilises uuringus to / y-ga (kontrastsuse suurendamine) kasutatakse peamiselt Omnipacki ja Ultravisti. Nende annus arvutatakse vastavalt patsiendi kehakaalule. Kontrastsusmeetodid Aju, kaela ja muude elundite kontrastaine CT-skaneerimisega saab lisaks mõnedele seedesüsteemi uurimise juhtudele ravimit patsiendi verre viia ka järgmistel viisidel: "Manuaalne" intravenoosne kontrast, kus röntgenitehnik või meditsiiniõde manustab ravimit süstimise teel, samal ajal kui selle manustamise kiirus ja aeg pole reguleeritud. Aju CT-skaneerimine algab siis, kui ravim on täielikult vereringesse süstitud. Seda kontrastsusmeetodit peetakse aegunuks ja seda kasutatakse esimese põlvkonna seadmetel; intravenoosne booluskontrast, kui ravimit manustatakse automaatselt süstla abil. Sel juhul kontrollitakse selle manustamise aega ja kiirust. Seda meetodit kasutatakse laialdaselt aju multispiraalses CT-s ja selle peamine eesmärk on uurimise faaside eraldamine.. Milliseid patoloogilisi protsesse paljastab aju CT-skaneerimine kontrastiga? Aju röntgenkontrastset CT-skannimist kasutatakse meditsiinipraktikas laialdaselt. Kuna kasvajad, sõltumata etioloogiast, on hästi verevarustuses, kasutatakse kontrastseid laialdaselt neoplasmide ja metastaaside tuvastamiseks, nende lokaliseerimise täpse asukoha määramiseks, struktuuri iseärasusteks, olemuseks, suheteks naaberkudede ja -organitega. Samuti on populaarne uuringutüüp ajuveresoonte CT kontrastiga - tehnika abil diagnoositakse edukalt mitmesuguseid veresoonte arengu patoloogiaid ja kõrvalekaldeid, sealhulgas arteriovenoossed väärarengud, stenoos, verehüüvete kohad, aneurüsmide piirkonnad, veresoonte tuumoriprotsessid, oklusioonid ja muud häired.. Kontrastina aju CT-skaneerimise vastunäidustused Joodühendite sisalduse tõttu kontrastaine koostises on selle manustamisel mitmeid piiranguid. Pea kontrastset CT-uuringut ei soovitata teha suhkruhaiguse, neerupuudulikkuse, müeloomi, kilpnäärme patoloogiliste protsesside, joodiallergiaga patsientidel.. Imetamise ajal peaksid naised pärast aju kontrastaine CT-skaneerimist 24 tunni jooksul toitmise lõpetama - see aeg on vajalik ravimi täielikuks eemaldamiseks kehast. Kestus: 2-3 minutit, kontrastiga - 15-20 minutit.. Kontrast: vastavalt näidustustele Valmistamine: ei. Vastunäidustused: minimaalne. Järelduse ettevalmistamine: 1,5 tunni jooksul. Maksumus: 5200 hõõruda. Varustus: Siemens SOMATOM Persistive 64 viilu, Siemens SOMATOM Scope Power 16 viilu Aju kompuutertomograafia (CT) on informatiivne röntgenuuring koos samm-sammuliste piltidega ning igat tüüpi kudede ja aju moodustiste tervete piltide loomine. Aju kompuutertomograafia "SM-kliinikus" võimaldab tuvastada patoloogiate tunnuseid erinevatel etappidel. Tomograafist andmete arvutipõhine töötlemine võimaldab need salvestada digitaalsel kujul, nii kihiliste kui ka terviklike fragmentide üksikasjalikuks hindamiseks. Aju CT-skaneerimise eelised SM-kliinikus Aju CT-skannimise kvaliteet sõltub otseselt varustusest. CT diagnostika osakond "SM-Clinic" on varustatud kaasaegse tomograafiga, mis võimaldab tuvastada kudede patoloogilisi muutusi täpsusega 1 mm. Meie heaks töötavad kõrgeima kvalifikatsioonikategooria ja teaduste doktorid. Teie CT-skaneeringute kirjeldust teevad spetsialistid, kellel on pikaajaline kogemus röntgendiagnostikas ja kes viivad läbi pidevaid uuringuid. Pakume erinevat tüüpi CT-diagnostikat: Aju CT-skaneerimine ilma võimenduseta CT koos booluskontrastsuse suurendamisega - ravimi sisseviimine teatud kiirusega (mõjutatud kudede verevarustuse, veresoonte seisundi jne hindamiseks). Hindame teie aega ja pakume aju CT-uuringu teha igal kellaajal, 7 päeva nädalas, ilma nädalavahetuste ja pühadeta. Miks tehakse aju CT-uuring? Aju CT-skaneerimine SM-kliinikus on aju patoloogiate diagnoosimise universaalne meetod. Meie CT-diagnostikaosakonnas on kõik, mida vajate traumaatilise ajukahjustuse üksikasjaliku kliinilise pildi koostamiseks, sealhulgas: luukoe terviklikkuse väikseimate rikkumiste tuvastamiseks ja tõsiste kahjustuste igakülgseks hindamiseks (haava kanali kirjeldus, võõrkehade tuvastamine jne) hematoomide ja hemorraagiade tuvastamiseks sisestruktuuride nihke tuvastamiseks ajuturse (koos põrutustega) hindamiseks "SM-kliinikus" kasutatakse aju CT-skannimist edukalt mitmesuguste patoloogiate täpseks diagnoosimiseks: tsüstid ja ajukasvajad (kui MRT-l on vastunäidustused), tserebrovaskulaarsed õnnetused (isheemilised ja hemorraagilised insuldid), Aju kompuutertomograafia viiakse läbi arsti suunas. Kuid võite küsida nõu kohtumiseks järgmiste sümptomite korral: püsiv valu pärast peavigastust - tuvastada kõik võimalikud traumajärgsed tagajärjed (tursed, hemorraagia jne); tugevad peavalud, mida valuvaigistid ei leevenda oksendamine, pearinglus, silmade kortsud - patoloogiate tunnuste olemuse selgitamiseks, kuulmise, kõne, nägemise järsk kahjustus - võimalike ajuhaiguste kiireks diagnoosimiseks. "SM-kliinikus" saate alati pöörduda spetsialisti poole ja valida kohe aju CT-skaneerimiseks sobiv aeg. Helista: +7 (495) 292-39-72. Vastunäidustuste peaaegu täielik puudumine (välja arvatud rasedus ja üle 130 kg kaaluv patsient) on CT vaieldamatu eelis.. Kontrastiline CT tehakse patsiendi tervislikku seisundit arvestades ja seda ei soovitata: tänaval asuva kliiniku jaoks Klara Zetkin - maksimaalne kaal 120 kg; Yaroslavskaya St. asuvas kliinikus - patsiendi maksimaalne kaal on 200 kg; kliinikus Volgogradsky prospektil - maksimaalne kaal 130 kg; tänaval asuva kliiniku jaoks Marssal Tõmošenko - täismass 180 kg; neeru-, maksapuudulikkus, allergia ravimi või selle komponentide (sealhulgas joodi) vastu. Imetamisega piisab söötmise ajakava kohandamisest. Võimalike piirangute olemasolu tuleb igal juhul arstiga arutada. "SM-kliinikus" saate seda teha endale sobival ajal, sealhulgas nädalavahetustel ja pühadel. Aju CT-skannimiseks ettevalmistamine pole vajalik, enne kontrasti kasutuselevõttu piisab, kui 2-3 tundi toitu mitte süüa. Vahetult enne protseduuri on vaja eemaldada kõik metallist ehted. Kliinilise pildi täpsustamiseks tasub võtta varasemate uuringute ja meditsiiniliste aruannete tulemused. SM-kliinikus saate telefonil +7 (495) 292-39-72 igal ajal, päeval või öösel, ilma puhkepäevadeta, saada personaalset konsultatsiooni KT ettevalmistamiseks. Kuidas toimub aju CT-skaneerimine Protseduur kestab mitu minutit, kontrasti intravenoosse manustamisega (15-20 minutit) on vaja natuke rohkem aega. Leiate mugaval liikuval diivanil, mis liigub mööda tomograafi pöörlevat rõngast. Uuring viiakse läbi eraldi ruumis, mis on varustatud kahesuunalise suhtlusega spetsialistiga.. SM kliinikus antakse uuringu tulemused teile 60–90 minutit pärast protseduuri. Soovi korral saate kogu vajaliku teabe elektrooniliselt. Võimalikult kiiresti tõhusa ravi alustamiseks saate meie diagnostikutelt saatekirja eriarstide juurde ja saate SM-i kliinikus kokku leppida enda valitud ajaks. Meie eksperdid on valmis teie küsimustele igal ajal kellaajal vastama mitme kanaliga numbril +7 (495) 292-39-72. Kõiki nüansse saate selgitada ka meie veebisaidil peetud konsultatsioonide käigus. SM-kliinikus kontrollimiseks registreerumiseks töötab mitme kanaliga telefon ööpäevaringselt +7 (495) 292-39-72.

2021/09/24 03:57:51

https://portalgruphealthcare.com/mskt-s-kontrastom-golovnogo-mozga.html

mC4

RPL JA RNRL - STOCK HINNAD DEFY PÕHIANDED 11:34 (8 minutit tagasi)Milin Thakkar SP Tulsiaani vaade RPL JA RNRL - STOCK HINNAD DEFY PÕHIANDED Autor SP TulsianReliance Industries Ltd. (RIL) poolt reklaamitud Reliance Petroleum Ltd. (RPL) loob Jamnagaris 29 000 000 TPA-i Rs.27 000 crore rafineerimistehase. Ettevõte kavatseb oma kaubandusliku tootmise alustada detsembris 08 või enne seda. Soovituste ostmine alates Ettevõte : Vijay Shanthi Builders Ltd. Tööstus : ehitus ja lepinguline - eluase CMP : 178, 65 PE suhe : 26, 58 Soovitus : ülejääkInvesteeringute põhjused: hea majanduskasv viimase paari aasta jooksul, võttes arvesse kinnisvara buumit ja eeldatavasti kahanemine lähitulevikus, mainekas ehitajad Chennai, kus kinnisvara hinnad näevad rohkem eskaleerumist, mistõttu tulevik ja marginaalid on kasulikud ettevõttele, juba Äriühingu hiljuti teatas ettevõte 11 projekti käigushoidmisest ja 2 ettevõtet, kes on projekteeritud ettevõtte turvavööde all. Tasuta päevakõned 6. jaanuaril 08 RNRL (Reliance Natural Resources Limited)TegevusKäivitushindStop Loss1. siht2. sihtOSTA ÜLES203201206211MÜÜK ALLA200202197191PETRONET (Petronet LNG Limited)TegevusKäivitushindStop Loss1. siht2. sihtOSTA ÜLES118116121125MÜÜK ALLA115117113107JPHYDRO (Jaiprakash Hydro-Power Limited)TegevusKäivitushindStop Loss1. Reliance power ja tulevase kapitali IPO Härrasmees, kes on seni teinud kuni 1 mw-ni, ei saa kuni tänase päevani IPO-d maksta R3 390-ni. Teine ettevõte, kes on H1-s kaotanud 10 krooniga, tuleb IPO-ga 80-kordse nominaalväärtusega. Ükskõik milline distsipliini eirab sellist tüüpi rahalise ahnuse / pettuste / heidutajate (või põrgu) kirjeldusi. Reliance, Ansal, GMR-pakkumine Amritsari Lennujaama arendamiseks Täna teatati, et 23 ettevõtet, sealhulgas Reliance Energy, Ansal Properties, L & T, GMR infrastruktuur ja GVK, on ​​esitanud oma pakkumise Amritsari rahvusvahelise lennujaama arendamiseks Punjabis.Taotlused avatakse homme hindamiseks, tsiviillennunduse ministeeriumi avaldus.Valitsus kutsus pakkumisi kaubanduslikuks kasutamiseks, terminali hoone hooldamiseks, lastirajatiste arendamiseks ja käitamiseks ning lennujaama linnaosade arendamiseks, mille viimane tähtpäev oli eile. CLSA: RIL võib osutuda 2008. aasta laos Reliance-Only Vimal - India aktsiaturgude mõningate kihtide hoogsus rõhutab investorite soovi laialdaste makroinvesteeringute lugude, globaalse majanduse väljavaadete ja täitmise riski silmas pidades.-E & P (uurimine ja tootmine), korraldatud jaemüük ja infrastruktuur on samavõrd olulised teemad; Reliance on igasse segmendisse tugevalt paigutatud. Tulevased IPO-d 2008. aastaks 2008 11-16 jaanuar, 08 700-765Future Capital Holding Ltd 495CRKotak; Enam; JM; UBS 6 422 800 200815-18. Jaanuar 08 405-435 Reliance Power 10260cr-11503 kr Kotak / UBS / abn / deustche / Enam / isec / jm / Jp Morgan / (co brlm: Macquire & sbi) 1, 300, 000, 000 2008 18-23 jaanuar, 08 J Kumar Infraprojects OÜ 100 CRAnand Rathi 6 500 000 2008 20. Hall turuväärtuse preemiaid 18. jaanuaril '08 Ettevõtte nimiAva SulgePakkumishind (Rs.)Premium (Rs.)Kostak Tuleviku kapital 11. jaanuar - 16. jaanuar 700 kuni 765 540-550 - Reliance Power 15. jaanuar - 18. jaanuar 405-450 340-350 6300 kuni 6500 J. Kumari infra projekt 18. jaanuar - 23. jaanuar 110 kuni 120 25 kuni 30 1800-2000 Juhtmed Kaabel Ind. Reliance Power kiidab Bonus Issa heaks Reliance Power Board on heaks kiitnud 3: 5 aktsiate boonuste emiteerimise, mis tähendab sisuliselt seda, et ettevõte annab välja iga aktsia kohta 5 aktsiat. Esimees Anil Ambani ütleb, et boonuste aktsiaemissioon on ainult mitte-promootorite jaoks.Ettevõte väidab, et viimasel kümnel päeval on jaeosakondade arv kasvanud. Tasuta ööpäevased näpunäited 11. veebruaril 08 RNRL (Reliance Natural Resources Ltd)TegevusKäivitushindStop Loss1. siht2. sihtOSTA ÜLES150147155162MÜÜK ALLA145149143138(Klõpsake siin, et saada rohkem varuosade soovitusi alla Rs.150) INFOSYSTCH (Infosys Technologies Ltd)TegevusKäivitushindStop Loss1. Hiljutised IPO tellimuse üksikasjad ja uudiste nimekiri Reliance Power IPO nimekirja kuupäev ja hindReliance Power IPO loendi kuupäev on teada.Reliance Power, mis on osa Reliance Anil Dhirubhai Ambani grupist, mis hiljuti sai oma suurima IPO India kapitaliturul ajaloos, debüteerib 11. veebruaril 2008 toimunud börsidelNimekiri on praegu kõige oodatuma. HBL Power Systems: -Skripp järgmistel päevadel Soovitatavad väga hiljuti 350-liikmelistele liikmetele. Igaüks sud saab teenida raha, olgu see siis tellijad või minu blogi külastajad. Siin lähevad.Scripscan: HBL Power Systems Ltd CMP: 349 Siht: 560 Eeldatavad eeldused: 60% Kestus: 6 kuud Kaubeldakse Bse-nsSissejuhatus: HBL võim tegutseb spetsialiseerunud patareide, elektroonika ja alalisvoolusüsteemide tootmisel ning rahuldab mitmesuguseid lõppkasutajate vajadusi erinevates tööstusharudes. Anil Ambani söömisharjum esmasel turul raha saamiseks tundub olevat ülemäära. Veidi kaks nädalat pärast seda, kui tema Reliance Power on lõpetanud riigi suurima avaliku emissiooni, on veel üks Reliance Telecomi infrastruktuuri (RTIL) grupi ettevõte, kes teeb esialgse avaliku pakkumise kaudu ligikaudu 5000-6000 krore suurust Rhd. Arun ütleb: -MR ahne ja tema usaldusväärsus, Rnrl, adlabs, sõltuvus kapitali jne Reliance Power aktsia hind on jällegi muutunud IPO hinna puudutamiseks. See juhtus peaaegu ja ainuüksi liberaalse boonuste probleemi tõttu, mida ei saa kunagi kunagi kunagi põhjendatuks pidada. See, et kooperatsioonifirma ei ole midagi, ei kasumit ega müüki: Jumal teab, kuidas nad saavad lihtsalt boonust deklareerida . RIL FY08 miinus puhaskasum 62% Rs 19523 kr Reliance Industries on teatanud oma FY08 tulemustest. Ettevõtte FY08 konsolideeritud puhaskasum oli 62% kõrgem Rs 19523 crore versus Rs 12075 crore.Tema Q4 stanalone puhaskasum on 24% Rs 3912 crore versus 3156 crore.Selle iseseisev netokäive on 36, 2% Rs 37, 286 crore versus Rs 27, 448 crore. Keskmise tähtajaga osta Bartronics: sihtimine 315 Osta: BartronicsCMP: 200 RsSiht: Rt 315Aeg: 5-6 kuudSoovitatav meie SMSgupshup grupile (Marketbits) Rs 202-gaEttevaatust: see varud võivad langeda kuni Rs 178 lühiajalises perspektiivis.Se Osta nõrkust. Ära oodata viivitamatut üleslaadimistStop Loss: 174 krIndiaga, mis on üks kiiresti kasvavaid majandusi, toimub suurt tehnoloogilist arengut jaekaubanduses, telekommunikatsioonis ja pangasektoris. Reliance Globalcom omandab 90% Ühendkuningriigi eWave Worldist Reliance Communications, täielikult kuuluv tütarettevõtja Reliance Globalcom on omandanud 90% osaluse Ühendkuningriigis asuvas Wi-Maxi operaatoris eWave World. Globalcom kihlveod eWave'i Wi-Maxi litsentside üle, mis puudutavad rahvusvahelisi turge Euroopas, Aasias ja Ladina-Ameerikas.Globalcom on seda uuesti teinud. Turu tulevased liikumised ja järgmine suur asi: Reliance industrial infrastructure Turuväljavaade - globaalsed turud, FII sissevool ja kvartali numbrid annavad suundumuse lähiaastatel kodumaistele börsidele. Tulemused jätkuvad ka järgmisel nädalal oluliselt ja valitsevad ka üllatusi, ma ei usu, et ettevõtted postitaksid pettumust valmis numbritest. Kuigi ma ei ole ekspert, kes hindab, kuidas turud sellele nähtusele reageerivad, kuna see on minu jaoks liiga lühike, tahaksin veel kord rõhutada, et kõik pikaajalised põhimõtted näivad olevat olemas selleks, et investor saaks saavutada märkimisväärset tulu aktsiad pikaajalises perspektiivis ilma liigsete riskide võtmiseta. Usun, et on olemas selge võimalus pikas perspektiivis jõuda tugevate ja kvaliteetsete keskmise suurusega varudesse, millel on usaldusväärsed ärimudelid ja põhialused. Praegu viimastel nädalatel jätkan jätkuvalt varude pikaajalise vaatenurga toetamist, eriti nendel tasemetel. Investeeringud peavad kriitiliselt uurima nende portfelli ja võtma kasutusele selle, kas hindamised on käest välja. Nagu ma olen alati soovitanud, tehke enne investeerimist põhjalikke üksikasjalikke ja erapooletuid uuringuid ning pikaajaliselt investeerige oma raha kasvatamiseks. Nagu ma olen varem pidanud, peaks indeksi tase olema ei mõjuta oma otsust investeerida aktsiatesse. Päeva lõpus peaks see põhinema riski ja tulu profiilil ja tulevastel finantsvajadustel. Investeerijatel peab olema positiivne positiivne mõju investeeringute perioodiks üks kuni kolm aastat. Võti tuleb distsiplineerida ja jääda investeerida fundamentaalselt tugevatele ettevõtetele, kellel on tõestatud kogemus. Häid investeerides!Reliance tööstusinfrastruktuur cmp-1212 Kaubeldakse: Nse-BseLugu-Reliance tööstuslik infrastruktuur keskendub peamiselt ehitusele, tööstusinfrastruktuuri loomisele ja kontserniettevõtetega seotud projektidega seotud tegevustele. Emaettevõte Reliance Industries omab firmal 46, 23%. Ettevõte ootab viimase kahe aasta jooksul emaettevõtte tegevuse alustamist. Oleme näinud, kuidas sõltuvuspakett on viimase paari aasta jooksul toimunud. Nüüd lubage mul kasutada mõnda loogikat, mida soovitan kiri.Me kõik teame, mida anand jain on teinud Jai korpusega (tuginemisega toetab anand jain mukesh ambani kõige lähemalkujulist). Igaühel ja kõigil teistel sõltuvuses olevatel rühmitustel on turgudel vähemalt 8000-10000 crs, samas kui Tuginedes praegusele turukapile on vaid 1500 imelikku crs.Reliance grupp on tuntud aktsionäride jõukuse loomisega pikemas perspektiivis, kui sama saab siinkohal kohaldada, siis saab see ettevõte üheks peamiseks, kes investeeriksid mitmele sõltuvusele järgnevatel kuudel ja aastatel.Anda negatiivset külge ma ei oota palju, sest ettevõtte päritolu, kuid tõusuteel, kui kõik suured tellimused valatakse, võib tõus olla tohutu.Võtke sellest välja.$ 1 $ 2 Etturid on ohverdatud, kuid kuningas pole mingit ohtu Folks, Nifty rünnak näib olevat ebaõnnestunud riigipöördega, mille käigus mõni inimene (näiteks REL, Bharti, Relcapital jt). Kuid kuningas Reliance elab. (Ja mis veel on tõesti oluline? Lol) Karud tõesti vaatasid tõusutrendi üle 5200, kuid kui see tuli omakorda murda 5100 ... kannab lihtsalt ei pragun seda! Adlabs käivitab India esimese 6-D filmi ekraani Agras CMP: 675Adlabs Cinema reedel käivitas India esimese kuuenägelise (6-D) filmi ekraani Agras, kus tipptasemel tehnoloogia pakuks muljeensaarset kinematograafilist kogemust, mida publik pole kunagi kogenud.Erinevalt kahemõõtmelistest (2-D) või kolmemõõtmelistest (3-D) teatritest kasutab uus teatri tehnoloogia tipptasemel visuaalseid ja heliefekte, mis võimaldavad vaatajal samaaegselt näha vaatevälja, heli, lõhna, puudutust, liikumist ja isegi suhelda tegelastega.

2019/06/17 21:54:28

https://et.forexox.com/recommendation/2/

mC4

Globaalsed eestlased. #46 - Aku Sorainen. Tunnustatud advokaat, ettevõtja ja soomlane, kes on aidanud Eestil jõuda äriõiguses tipptasemel mängijani – Edasi - Innustav ja hariv ajakiri Rainer Sternfeld 29. dets. 2021 Õigus, Podcast Aku Sorainen on soomlane, kes otsustas 1991. aastal kirjutada oma magistritöö värskelt vabaks saanud Balti riikide äriõigusest. Kui tavaliselt kirjutatakse magistritööd mõni kuu, siis Akul kulus selleks poolteist aastat, sest ta kirjutas nii põhjaliku ülevaate, mis viimaks avaldati raamatuna. Magistrikraadi kõrval sai ta aga tasuks spetsiifilised teadmised, mida ta on oskuslikult kasutanud, ning 1995. aastal pani ta Tallinnas alguse ühele regiooni silmapaistvaimale, omanimelisele advokaadibüroole Sorainen. Ma tahtsin 12-aastaselt saada suursaadikuks ning küsisin isalt: "Kuidas saada suursaadikuks?" Ta ei teadnud, aga ütles, et ma helistagu välisministeeriumisse ja küsigu sealt. Seda ma tegingi. Ma mäletan seda kõnet ning kuidas nad otsisid kellegi minuga rääkima. Ma rääkisin oma plaani ära ja ta ütles: "Väga hea – meil on vaja juristi taustaga inimesi – mine juurat õppima!" See oli mulle väga hea juhtnöör ja ma läksingi. Üle Lapimaa toimus jaanuaris-veebruaris salsafestival. Mängisime saamidele ja põlisrahvastele salsat, millega teenisime nii palju raha, et läksime Kuubale, aga neile ei läinud see üldse peale. Ma sain Alpidesse suusainstruktorina tööle ja kohe esimesel vabal nädalavahetusel jaanuari alguses läksin sõpradele Berliini külla. Seal aga usinamad inimesed tagusid haamritega müüri ja ma sain kelleltki haamrit laenata ning omad tükid sealt välja lüüa. Ma pidin just valima magistritöö teemat ning Eesti oli kogu aeg uudistes, kuidas hakatakse erastama ja varad on odavad. Mõtlesin, et hakkaks uurima seadusandlust, kuidas investeerimine Eestis ja Baltimaades üldse oleks – milline seadusandlus seda reguleerib. Läksin kõigepealt oktoobris Leetu, seejärel Lätti ja viimasena Eestisse ning sain aru, et see tuleb väga suur töö mul, sest väga vähe materjale oli inglise keeles. Hedmani strateegia oli Helsingi, Peterburg ja Tallinn, aga minu kontaktid oli Tallinnas, Riias ja Vilniuses ning ma nägin, et Baltikum on üks väga hea turg ning paljud välismaised firmad juba vaatavad seda turgu koos, mitte Eestit, Venemaad ja Soomet. Inimeste värbamine on väga huvitav protsess – üritada leida õiget talenti, mitte vaid professionaalses mõttes, vaid kes sobiks kultuuri ja oma väärtuste poolest meie juurde. Meil on täna erinevad testid, mida teeme uutele inimestele, aga enamus inimesi, kes täna seda firmat kannavad, on pigem tunnetuslikult leitud. See ei ole väga teaduslik protsess, vaid pigem intuitiivne. Minu jaoks on tipp-tase selline, kus asjad liiguvad lennates ja kogu aeg toimub areng ning kliendid on rahul. Inimesed on rahul sellega, mida nad teevad, ning on justkui lendamise tunne. Tänasel päeval oleks väga raske korrata seda [tipp-büroo asutamist] – oli õnn olla õigel ajal õiges kohas. Kõik oli uus – tulid uued seadused, mis olid nii teise loogika ja lähenemisega ning vanad juristid olid täpselt samas positsioonis nendega, kes olid just kooli lõpetanud. Nende nõukogudeaegne kogemus ei lugenud rohkem kui nende noorte oma, kes tulid just koolist, võtsid seaduseraamatu ette ning hakkasid lugema. Tallinnas oli meil üks eesti jurist ning üks ameerika, üks rootsi, üks soome jurist minule lisaks. Tollal võtsime me välismaa juriste tänu sellele, et nemad said Eesti seadustest isegi kiiremini aru kui Eesti juristid, sest tollal need kopeeriti enam-vähem läänest ja teati, kuidas neid kohaldatakse, kuidas neid tõlgendatakse. Ajaga välismaa advokaatide vajadus vähenes. Täna on professionaalsus Eesti tipp-advokaadibüroodes täiesti Euroopa tipp-tasemel. Kui Eesti juhtivad advokaadibürood töötavad maailma juhtivate advokaadibüroodega, siis ei jää me millegi poolest alla. Meil on tänasel päeval Baltikumis natukene üle kuue miljoni inimese – kui ma siia kolisin, siis oli kaheksa miljonit. Täitsa lõpp! Eestist, Lätist, Leedust on nii palju inimesi ära kolinud. Ma ei tea, kas kusagil Euroopas on nii suurt inimeste kadu olnud rahu ajal. Tehnoloogia areng on praegu väga kiire ning sellega seoses on immateriaalsed õigused ja andmekaitse vajadus nende teenuste osas viimastel aastatel kõvasti kasvanud. Üldiselt kipuvad advokaadid olema väga konservatiivsed, minu meelest liialt konservatiivsed, et vaadata tehnoloogilisi võimalusi. Ma näen väga suurt potentsiaali, kuidas tehnoloogia meid aitab, aga see taandub sellele, et andmeid peab paremini süstematiseerima. Kui on süstematiseerimata andmed, mis on advokaatide puhul väga tüüpilised, igaüks toimetab oma failide ja kaustadega, siis süstematiseeritud andmete taaskasutamine on oluliselt kallim. Advokaadid tihtilugu arvavad, et kõik, mis me teeme, on rätsepatöö ja iga kliendi probleem on erakordne. Tihtilugu seal ongi erakordsed nüansid, aga protsessina on enamus meie tehtavast tööst pigem korduvate elementidega. Oluline on erinevaid protsesse kirjeldada nõnda, et kõik saaksid sellest aru ja iga kord ei peaks alustama nullist jalgratta leiutamist. Mis Eestisse on jäänud ja mis köidab paljusid soomlasi, on teatud mõttes värskus ja edasiminekukultuur – tahetakse teha asju, ollakse valmis tegema tööd. On soodne investeerimis- ning maksukeskkond. Advokaadivaldkond on huvitav, sest sa saad teha tööd kõikvõimalike äridega – näed neid seestpoolt, nende loogikat, kuidas need töötavad. See ei ole kunagi üksluine. Eesti on ettevõtlik ja dünaamiline sotsiaaldemokraatlik riik. Saade on salvestatud 26. novembril 2021 Zoomi kaudu (Tallinn). Marju-Luts Sootak on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor ja on aastaid õpetanud õiguse ajaloo ja õiguse… Posted in Õigus, Podcast and tagged advokaat, areng, Eesti, ettevõtlik, kogemus, õigus, õppimine, seadused, Sorainen, teadus. Bookmark the permalink.

2022/07/02 17:31:28

https://edasi.org/108588/globaalsed-eestlased-46-aku-sorainen-tunnustatud-advokaat-ettevotja-ja-soomlane-kes-on-aidanud-eestil-jouda-arioiguses-tipptasemel-mangijani/

mC4

- Meesliikme taiuslikud mootmed Kas te oskate anda ka mõne soovituse poliitikakujundajatele ja arvamusliidritele? Harjutused Peenise suurendamiseks on kasulikud spetsiaalsed harjutused. Ellmann, R. Näiteks on juhtumeid, kus PRP on võimule tõustes muutunud mõõdukamaks. Ühes seksuaalse ühinemise peatükis selgitab ta meeste jagunemist kolme liiki, lähtudes nende lingami peenistest suurusest. Cas Mudde: populism põhineb moraalil Populismi uurija ei tee põhimõttelist vahet Lääne- ja Ida-Euroopa populistidel. Kas tõepoolest puudub usk liberaalsesse demokraatiasse ja traditsioonilisse Euroopa lõimumisse? HOW TO SURVIVE WITH METAL DETECTOR [EPISODE 1]: 🦠 PANDEMIC CYANOBACTERIA Miks tõstavad populistid pead peaaegu kõikjal sõltumata demokraatia tasemest? Miks enamik populiste on radikaalsed parempoolsed? Mis on selle mõju rahvusvahelistele suhetele? Populistliku radikaalse parempoolsuse ilmingu põhjalikumaks mõistmiseks vestles Diplomaatia Cas Muddega. Cas Mudde on Georgia ülikooli rahvusvaheliste suhete dotsent ning rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane Meesliikme taiuslikud mootmed autor. Tema uurimisteemadeks on olnud Euroopa võrdlev poliitika, äärmuslus ja demokraatia, erakonnad ja ühiskondlikud liikumised, euroskeptitsism, islamofoobia. Tema viimased teosed on järgmised: The Far Right in America. London: Routledge,lk Youth and the Extreme Right. Aga kui asuda kõnelema populistlikest radikaalsetest parempoolsetest edaspidi PRP erakondadest, mis paistavad ohustavat liberaalset demokraatiat, siis läheb meil vaja ühiseid definitsioone. Te olete pakkunud välja nii mõnegi tunnustust leidnud definitsiooni. Mis on siis populism? See ei ole ainult poliitikastiil võimule saamiseks, vaid puudutab ka seda, mida teha siis, kui ollakse võimule saadud. Teiseks on see monistlik selles mõttes, et ühiskonda käsitletakse homogeensete, ühesuguste huvide Masturboida ja suurendate munn väärtustega monistlike rühmadena. Korrumpeerunud inimesed ei ole legitiimsed oponendid ja selles peitub oluline vahe. Me vajame aga teisigi definitsioone, sest populistlikke elemente võib leida ka peavooluerakondade retoorikas. Kuidas defineerida PRP erakondi? Mis muudab partei radikaalseks? See on väga tähtis, sest populism on väga lai mõiste ja kuna see on kitsapõhjaline, saab seda siduda igasuguste ideoloogiatega. Populistliku radikaalse parempoolse ideoloogia raames on see kombineeritud nativismi ja autoritarismiga. Ma nimetan seda populistlikuks radikaalseks parempoolsuseks, mitte radikaalseks parempoolseks populismiks. See võib tunduda semantilise sõnamänguna, aga sel on oma tähendus: see on pigem radikaalse parempoolse poliitika populistlik vorm, mitte populistliku poliitika radikaalne parempoolne vorm. Populistliku radikaalse parempoolsuse tuum on nativism, natsionalismi ksenofoobne vorm. Tegu on identiteediga — kõik identiteedid on loodud ja ükski neist ei ole täiuslik. Do it yourself kultuuri seostatakse üldiselt Ühesõnaga, sedasorti kultuur, mida ei viljeleta rangelt võttes professionaalselt — selleks soetatud professionaalsete vahenditega ja ekspertoskuste eest makstava palga eest —, vaid entusiasmist või rahulolematusest olemasolevate struktuuride või süsteemidega, enamasti käepäraste vahenditega ja sageli ka kindlate väärtustega subkultuurile või mõttekaaslaste ringile. Aga kui nimi ise välja arvata, ei ole tee-seda-ise-kultuuri puhul — ehkki õhukese riigi ideed kultiveerivates ja kodanike aktiivsust kannustavates Ameerika Ühendriikides on tegu väga levinud nähtusega — tegelikult põhjust pidevale lääne algupärale viitamiseks. Paljud väidavad, et sugu, eriti just kaheks sooks jaotumine, on loodud. Rahvas on loodud, poliitika aga puudutab väga tugevasti just sellist laadi loomingut. Juba rahva defineerimine ise on populistidele suurel määral poliitiline võitlus — ja vastupidi. See omakorda põhineb samasugusel kõlbelisel vahetegemisel. Me oleme juba aastakümneid arutlenud PRP valijaskonna üle, kelle kohta me oleme kasutanud mitmeid stereotüüpe: eksiteele sattunud, üleilmastumise tõttu kaotanud, tänapäeva ühiskonna keerukusega toimetulematud jne. See võib kõlada ju äärmiselt akadeemiliselt, aga selle juures on alati olnud oma normatiivne aspekt. Mina ise ei näegi nii palju vahet peavoolupoliitikal ja populistlikul poliitikal ning teataval määral uurin ma populismi selleks, et mõista peavoolupoliitikat ja eriti selle arvukaid puudusi. Mida öelda ühiskondade kohta, kus elanikkond on poliitiliselt lõhestunud, nagu võib praegu paljudes riikides näha? Nagu do it yourself, ainult eesti kunstis ja aastatel ‹ Ajaleht KesKus koduleht Cas Mudde: populism põhineb moraalil – Diplomaatia Näiteks Türgis on presidendi toetus pisut üle 50 protsendi, mis on tekitanud tõsiselt polariseerunud, mustvalge, kompromissitu poliitilise õhkkonna. Populism ise etnilisust ei defineeri, PRP puhul on meil ju tegemist nativismiga. Nad jõuavad sageli millenigi, mida marksistid nimetaksid valeteadvuseks, 2 süüdistades kirikut inimeste allutamises. Selle pooldamine on aga aastakümneid kestnud sallivuskampaania tulemus. Ma olen alati pidanud huvipakkuvaks, et nad pühendavad väga palju aega sellele, mis traditsioonilisi äärmuslasi eriti ei huvitanud. Et 90 protsendil elanikest olid teistsugused väärtused, neid ei huvitanud. Aga populistidele läheb see korda, sest nad esitavad ennast ju rahva häälena. See on üks põhjusi — teine on nartsissism —, miks USA presidenti Trumpi nii väga köidavad massid, ja see on oluline. Puhtpopulistlikus vaimus oleks see mõeldamatu, sest tegu on ju rahvaga ja rahvas mõtleb kõik ühtmoodi, järelikult lahkheli ei saa põhimõtteliselt olla. Need on kohe imekaunid populismi näited. Aga Geert Wilders teie enda kodumaal Hollandis? Rohkem konservatiivina alustanud Wilders kujunes populistiks osaliselt oma toetuspinna tõttu. Enamasti ta väidab, et järgib tavamõistust, mis on üks mõisteid, mida populistid armastavad kasutada. Donald Trumpiga on ka vist nii? Jah, teataval määral. Rikas või vaene ei tähenda populismi puhul kuigi palju. Jah, ma olen kohe kõvasti rikkam kui teie, aga see ei puutu asjasse, sest populismi tuumaks ei ole raha, vaid väärtused. Kas teie meelest on ka Lähis-Idas kedagi, keda võiks nimetada populistiks? Iisraelis on Benjamin Netanyahul olnud selliseid perioode ja mingil määral on see iseloomustanud selliseid juhte, nagu oli kunagi Egiptuses Gamal Abdel Nasser. Tuleb meeles pidada, et populism suudab peaaegu alati toimida ainult ühiskonnas, kus demokraatia on igas mõttes valdav. Egiptuses Meesliikme taiuslikud mootmed ei olnud, mistõttu Nasser kombineeris populismi tugeva juhiga, kes teab, mis on tema maale parim. Sellised liidrid nagu Recep Tayyip Erdoğan peavad Meesliikme taiuslikud mootmed populistlikke kampaaniaid, ehkki sellega liitub alati islami fundamentalism, mitte tingimata poliitikas, aga kindlasti õigustuses. Milline seos valitseb usujuhtide ja populismi vahel? Need kaks nagu hästi kokku ei sobi? Põhimõtteliselt valitseb igat laadi religioosse fundamentalismi ja populismi vahel sügav pinge, sest kui sa oled kristlik või juudi või islami fundamentalist, siis sa usud, et vooruse allikas on Jumal ja inimesed on patused. Aga populism, vastupidi, postuleerib, et voorus peitub rahvas ja patune on eliit. Me oleme näinud PRP esilekerkimist ja võiks arvata, et see on tingitud arusaamast ühiskonnas valitsevate lõhede kohta. Mis on teie uuringute põhjal nende arusaamade muutumise põhjus, kui pidada silmas, et vähemalt Euroopas ei ole enamik riike elanud kunagi nii rahulikult ja majanduslikult edukalt nagu tänapäeval? Esiteks me ei ela tegelikkuses. Me kõik elame meie enda tegelikkuse arusaamas. Me ei võrdle oma elu objektiivsete andmete alusel. Samuti on paljud objektiivsed andmed, mida on esitatud näitamaks, et kõik on läinud paremaks, koondandmed.

2021/10/21 21:46:33

http://cherieilustuudio.ee/suurusega-liige/meesliikme-taiuslikud-mootmed-349588.php

mC4

Ajalooline viirusenädal Hiina külje all ‹ Ajaleht KesKus koduleht Ajalooline viirusenädal Hiina külje all MASKID PÄHE: Universaal Universumi poeketi varustaja, raamatu "Minu Aasia" autor Margus Kalam raporteerib, kuidas ta oma Aasia-rännakutega Hongkongi koroona-karantiini jäi. "Hei! Kas ekspresspesulates on kuivatid?" kirjutan ühele tuttavale naisele Hongkongis. Hotellis on pesu pesemine kallis ja mul musta pesu juba kenake hulk kogunenud. "Ma arvan, et on," vastab Cindy. "Sa oled Hongkongis? Ma mõtlesin, et läksid Hiinasse." "Ei veel. Seal on kõik suletud!" jagan oma pettumust. No tõesti. Kes oleks arvanud, et kui uus aasta saabub 25. jaanuaril, siis firmad suletakse Hiinas juba viis päeva varem. Mul oleks kulunud seal vaid mõni päev, et kiiremad tööasjad korda ajada. "Jah, panevad varem. Kuhu sa tahad minna?" "Guangzhousse." "Peaksid maske kaasa ostma Hongkongist, kui sa sinna lähed!" lisab ta millegipärast. Õigus jah, Guangzhous on kõrge õhusaaste. Hetk hiljem. "Leidsin pesula. Siin on kuivatid," raporteerin Cindyle rahulolevalt, pistan pesu masinasse ja lähen jalutama. On hea olla Hongkongis. Tunnen sisimas heameelt, et olen Hiina uusaasta tõttu siia plaanitust kauemaks jäänud. Ammu unistasin sellest, et saaksin siin pikemalt viibida. Hiljutise protestilaine tõttu on ka Hongkongi hotellide hinnad ülisoodsad. Telefon taskus piuksub. Ikka Cindy. "Parem oleks, kui sa üldse ei lähe praegu Hiina. Lükka parem see reis edasi!" "Kas sa uudiseid ei ole kuulnud? Seal on puhang!" Misasi? Avan telefonis veebi ja sisestan otsisõnad "puhang Hiina". Tõepoolest. Wuhani linnas on avastatud mingi viirus, mida kutsutakse lauamängu nimega "koroona". Kaks inimest on surnud ja paarkümmend nakatunud. Mis selles siis nii erilist on? "Vaatasin jah, aga see Wuhan on Guangzhoust kaugel. "Ma ootan veel nädala, kuni uusaastapidustused läbi, lähen siis." "Ise tead," vastab Cindy ja rohkem sel õhtul ei kirjuta. Vaatan tuntumad uudistesaidid läbi ja saan teada, et juba on haigestusjuhtumeid leidnud aset mujal maailmas ja esimene ka Hongkongis, päris ligidal minu ööbimispaigale: ühel Wuhanist siia lennanud turistil tekkis kõrge palavik ja ta viidi kiirabiga haiglasse. Teised külastajad registreerivad kabuhirmus sellest hotellist välja. Kas peaksin omale maski soetama? Tänavapildis on maske küll näha, aga need on siinkandis alati olnud. Maski kantakse juba viisakusest teiste vastu, kui sul endal on kasvõi nohu, ja osa inimesi hoiab end saastatud õhu eest. Asi tundub iga tunniga hullemaks minevat. Kohalikud uudistekanalid on äkki täis pilte, kuidas täies kaitsevarustuses meedikud tõstavad kanderaami kiirabiautosse, ja pealkirjad räägivad paanikast, mis olla vallanud Hongkongi ärikvartalit. Igaks juhuks astun poest läbi plaaniga mask osta. Äkki peaks rohkemgi varuma? Võtan viis. Ühes artiklis mainitakse, et maskide hinnad on juba oluliselt tõusnud. Poes teenindajatel endil pole maske ees. Küll aga on hotelli fuajees töötavatel portjeedel ja ühel administraatoril. Õhtul kostab kõrvaltoast köhimist. Tunduvad vanemad inimesed, mees ja naine. See tekitab kõhedust. Nad köhivad ka öösel, kui ma vahepeal ärkan ja elu üle mõtlen. Nüüd tundub iga köhatus kahtlane. Kas peaksin siit ära lendama? Aga kuhu lennata? Plaan oli siit edasi Hiina minna ja uut plaani pole ma veel teinud. Eestisse oli plaan minna maikuus, nagu olen seda teinud juba viimased kuus aastat: talv Aasias, suvi kodumaal. Numbrid suurenevad. Hongkongis on kaks haigusjuhtumit ja sadakond viirusekahtlusega inimest. Enamik neist on saabunud Wuhanist. Tänavapildis on nüüd maskikandjaid oluliselt rohkem. Lähen Victoria parki lillelaadale. Kuuldavasti on see ainus suurem üritus, mis üldse toimub. Saabus just teade Hongkongi lennufirma Cathay Pacific korraldatud kultuuriprogrammi tühistamisest, see otsus on tehtud leviva viiruse tõttu. Möödun apteegist ja otsustan igaks juhuks veel ühe pudeli desinfitseerimisvahendit osta. Paraku on neil seal vaid liitrised pudelid – väiksed on läbi müüdud – ja nii suurt ei taha reisikotis vedada. Valin täna metroo asemel praami, et ületada kanal Kowlooni ja Hong Kong Islandi vahel. Praamil pole palju reisijaid ja seal ei pea nii ninapidi koos olema nagu metroos. Maski ma veel ette ei pane. Tundub kuidagi tobe. Maabudes märkan tee ääres gruppi turiste, tundub, et Filipiinidelt, kes seavad ilmselgelt esimest korda maske ette, kuna uuritakse ühelt ja teiselt poolt ning keerutatakse neid näo ees nii- ja naapidi. Otsustan ka lõpuks proovida. Maskiga on ebamugav. Iga kord, kui ma välja hingan, lööb soe ja niiske hingeõhk maski vahelt üles vastu prilliklaase ja muudab need uduseks. Kuidas teised prillidega inimesed seda kannavad? Võtan prillid eest. Tahaksin inimestest eemale hoida, aga paraku tuleb osa teekonnast siiski metrooga läbida. Seal on maskikandjaid märksa rohkem. Üks filipiini naine köhib kergelt, mille peale võpatab tema kõrval seisev pikka kasvu hiinlane ning astub kohe meetri võrra eemale, ise kahtlevaid pilke naise suunas saates. "Kuidas läheb?" kirjutan Cindyle. "Kas kannad maski?" "Ei, olen toas. Kui mul tõesti on vaja välja minna, siis kannan küll. Kus sa oled?" "Lähen lillelaadale. Kuidas sa ennast tunned selle viiruse kohapealt?" uurin nagu muuseas. "Jah, kardan," tunnistab ta. Laadal on päris hõre. See on suur tenniseväljakute ala, täis müügitelke. Inimesi on, aga mitte nii palju, kui ma oleksin oodanud. Filmin ja pildistan, lõpuks teen otseülekande Facebookis. Mulle jääb silma lett, mis müüb punasest paberist õnnetoovaid ruudukesi, mis kleebitakse aastavahetuse paiku majade ustele. Peale selle on seal veel soovide puu, kuhu saad oma sooviga paberi riputada. "Te võite siia oma soovi kirjutada ja meile raha annetada," pakub lahke keskealine maskiga mees leti tagant. Olen nõus. Poetan annetuskasti kümneka ja kirjutan soovi punasele paberile. "Mis iganes soovi?" küsin naljatades. "Jah, soovitavalt näiteks "Hongkong vabaks!". Mulle astub ligi teine mees, ilma maskita, kes samal ajal midagi mikrofoni pasundab. "Tere tulemast Hongkongi!" tervitab ta ja sätib end mu kaamera fookusesse. "Kust sa pärit oled?" "Eestist." "Vau, Eestist. Ma tean Eestit. See on kaks tundi Soomest, õigus?" üllatab ta mind oma teadmistega. "Muide, sa võid meile raha annetada. Me tutvustame siin oma muuseumi ja räägime 30 aastat tagasi toimunud massimõrvast Tjanmeni väljakul." "Juba annetasin," kinnitan talle. Mees noogutab tunnustavalt ja läheneb juba järgmistele inimestele. "Ettevaatust! Hoia eemale poliitilistest tegelastest!" kirjutab Cindy mulle Facebooki salvestuse alla hiljem kommentaari. "Ma ei teadnud, et tegu on poliitilise aktsiooniga," vabandan end välja. Tõepoolest, märkasin esimesena neid punaseid uusaastasoovide sedeleid. "Kas sa ei saanud aru, et see mees ronis meelega su kaamera ette?! Ta tahtis ära kasutada sinu kanalit. Kui sa kavatsed kunagi veel Hiinasse minna, siis lõika see mees kohe oma videost välja!" hoiatab Cindy. Kuidas ma küll ise selle peale ei tulnud? Selgub, et tegu on tuntud vabadusvõitlejaga. Igaks juhuks kustutan kogu video. Sest Hiina tahaksin ma minna veel küll. Uusaastaööl otsustan siiski välja minna. Pubides pole maskidega inimesi üldse näha. Bändid mängivad ja inimesed löövad klaase kokku. Kõik tundub tavaline ja see viib endalgi muremõtted eemale. Uus aasta algab kehvade uudistega. Hongkongis tuvastatakse kuues haigusjuhtum ja on välja kuulutatud kõrgeima taseme eriolukord. Koolid on suletud, esialgu kolmeks nädalaks. Ära jääb maratonijooks, mida veel paar päeva tagasi reklaamiti välja kui kindlalt toimuvat üritust. Suletud on veepark ja Disneyland. Kaalutakse rongiühenduse piiramist Mandri-Hiinaga. Tänavapildis on maskikandjaid juba üle poolte. On suuremaid gruppe, kus kõigil maskid ees, samas mõnel paarikesel on vaid ühel mask. Kas teisele ei jagunud? Uudistes on kuulda, et maskid on paljudes kohtades otsas. Indialased, kes siin piirkonnas tuntud brändide võltskelli ja -kotte müüvad, ei kanna aga üldse maske. Äkki nad ei loe uudiseid? Vahetan hotelli, kuna teises on hind pisut soodsam. Administraatorilaua ees ekraanil on kiri, et seoses viiruse levikuga mõõdetakse saabujatel kehatemperatuuri. See on päris kiire aparaat, kujult nagu pisike föön, mis suunatakse otsaette ja hetkega on tulemus ekraanil. Ma ei näe tulemust, aga administraator jääb rahule. Liftis on nupud kaetud kilega ja selgitus juures, et lifti desinfitseeritakse iga kahe tunni tagant. Nojah, ausalt öeldes olen just lugenud uudiseid, et viirus võib nakatada ka peiteajal ja peiteaeg võib olla kuni kaks nädalat. Mis siin kahe nädala pärast toimub? Elame, näeme. Ja ikka veel ei tea ma, mis edasi teha. Nüüd on juba hilja Eestisse lennata? Lennujaamades on tõenäosus nakatuda kõige suurem. Terve päeva lennukis veetes on haigestumise oht kõrge. Pealegi: juhul, kui ma peaks nakatunud olema, siis ei tahaks ma küll olla see eestlane, kes läheb ajalukku kui viiruse maaletooja. Otsustan esialgu ikkagi Hongkongi jääda. Haigestumisi on juba paljudes Aasia riikides. Kusagil pole turvaline. Mõtlen ka sellele, milline tasemevahe on näiteks Nepalis võrreldes Hongkongiga, kui lihtsalt võib seal viirus edasi levida. Hongkongis on vähemasti maailma tipptasemel abi. Tänavapildis on enamik inimesi maskides. Rahvast on tunduvalt vähem kui tavaliselt ja pilt on kõledavõitu. Kindlasti aitavad sellele kaasa jahenenud niiske ilm ja teadmine viiruse levikust. Viin taas riided pesulasse ja löön oodates aega surnuks tühjadel tänavatel jalutades. Vahel tuleb mõni kohalik vastu. Einestan hotelli lähedal väikeses söögikohas, mõtlen elu üle järele ja kolin tuppa tagasi. Teisipäev, 28.jaanuar Viirusesse surnute arv on Hiinas tõusnud üle 100. Üha enam ringleb veebis videoid tegelikust olukorrast Wuhanis, kus inimesi ei lasta haiglatesse sisse, sest kohad on täis. Haiglate ees ja koridorides on laibad. Tänaval liiguvad sõjaväelased ja soomukid. Hirmus! Ja see on linn, millest kirjutati kui tulevasest New Yorgist. Tunnen end kui karantiinis olevat, aga üsna turvaliselt: Hongkongi võib usaldada. Siinne valitsus on otsustanud rongiühendusese Mandri-Hiinaga sulgeda. Lennuliiklust vähendatakse esialgu poole võrra, loodetavasti lõpetatakse homme üldse ära! Märkan ühes apteegis karpe kirjaga N95. Need on näomaskid, mida peetakse kõige tõhusamaks. Tavaliselt kasutatakse neid ehitusel või väga tolmuses keskkonnas töötamisel. Maski hind on ligi 6 eurot, guugeldan, see on enam kui viiekordne tavahind. Ostan ikka. Lisaks veel karbitäie 75% alkoholisisaldusega puhastuslappe. Sellises olukorras pole rahast kahju. Hiljem. "Sa näomaski ei kannagi?" uurin indialasest telefonipoe müüja käest. "Ma ei pea kandma. Ma olen moslem." Mees vaatab uhkelt üle minu õla olematusse kaugusesse, nagu india müügimeestel ikka kombeks, kui nad tahavad tähtsad välja näha. "Kuidas nii? Moslemid ei haigestu?" "Me sööme halal-toitu ja palju vürtsikat, meie veri on… noh…" ei leia ta õiget sõna. "…kiire! Jah, meie veri on kiire!" Ta tundub oma selgitusega väga rahul olevat. Noogutan ja mõtlen, et kui ma nüüd läheks ka kiirelt terava halal-toidu peale üle, kas see päästaks nakatumisest või peaksin lisaks usku vahetama. Igatahes nüüd ma siis tean, miks need võltskellade ja muu nodi müüjad maske ei kanna. Neil on kiire veri! "Kas sul on Youtube'is oma kanal?" uurib maskis teenindaja minult elektroonikapoes, kust ma telefoniga ühenduvat mikrofoni soovin osta. "Jah, mul on kanal, aga mitte kuulus. Ja kavatsen podcast'i tegema hakata. Hongkongis on praegu huvitav." "On! Kas sa elad siin või reisid?" See küsimus tabab mind ootamatult, ma ei teagi, mida vastata. "Tulin mõneks ajaks. Plaan oli edasi Hiinasse minna äriasjus, aga nüüd ei saa. Seega olen praegu siin." "Oo. Esimest korda Hiinasse?" "Ei, olen palju kordi Hiinas käinud." Noormees võpatab mu vastuse peale ja ta keha tõmbub nähtavalt pingesse. "Mitte hiljuti?" Aiman, et ta tahab teada, ega ma just Wuhanist ei tule. "Käisin Hiinas viimati eelmisel aastal. Ammu juba!" Noormees võtab taas vabalt. "Head Hongkongis viibimist!" soovib ta viisakalt hüvastijätuks. Kõnnin edasi. Kuhu edasi? Esialgne õnnetunne Hongkongi jäämisest on asendunud murega. Mis saab, ei tea. Taas kord märkan, et soovidega tuleb elus olla ettevaatlik: need võivad täide minna, aga alati jääb mingi konks, mille peale ei oska unistades tulla…

2021/01/17 15:52:08

http://kes-kus.ee/ajalooline-viirusenadal-hiina-kulje-all/

mC4

Carri Ginter: riik on tööandjana palgaturul tõsine konkurent - Arvamus Carri Ginter: riik on tööandjana palgaturul tõsine konkurent Avalik sektor pakub täiesti konkurentsivõimelist palka selleks, et takistada erasektoril professionaalide üleostmist. Lisaks palgale pakutakse inimesele võimalust teha vahetult Eesti riigi tuleviku heaks midagi olulist, kirjutab vandeadvokaat ja Tartu Ülikooli Euroopa õiguse dotsent Carri Ginter. Ei ole vaja karta hea palga maksmist kõrgematele riigiteenistujatele. Palkade külmutamine või muutmine redeliks, kus järgmisele palgale saab lihtsalt kandideerida, on riigi seisukohalt lühinägelik. Eestis on kõrgeima riigivõimu kandjaks rahvas ja selle rolli kaudu oleme kõik ka riigi tähtsaimad tööandjad. Tööandjatena oleme huvitatud riigi konkurentsivõimest. Selle tagamiseks peame veenduma, et talente jaguks piisavalt nii era- kui ka avalikku sektorisse. Töösuhte kontekstis on raske leida huvipakkuvamat teemat kui palk. Nii saime uudistest teada, et Rakvere tapamaja töötaja saab keskmist palka üle 900 euro ja osa leiab, et nende palk peaks olema 50 protsenti kõrgem. Samuti teame, et juriidilist kõrgharidust nõudva õigusteaduskonna õpetaja palk on 1050 eurot ning doktorikraadi nõudva lektori palgatase 1150 eurot. Kas teadsite, et sellele kohale kandideerimiseks on vaja keskmiselt kümme aastat ülikoolis õppida? Kohtunike palk jääb 3000 ja 5000 euro vahele ning president teenib 5200-eurost brutopalka. Statistikaameti veebilehe andmetel on tänavu teise kvartali keskmiseks brutokuupalgaks märgitud 1242 eurot. Mida saame nende numbrite lugemisest teada? Üldjuhul võrdleme sissetulekut mõttes enda omaga ja jõuame kiirelt järelduseni, kas seda on liiga vähe või liiga palju. Riigiteenistujate puhul saabub palgaküsimustes kiirelt lihtsameelne üksmeel. Kui arvad, et palk on töötaja tähtsaim motivaator, oled sügavalt eksinud. Sama eksinud oled siis, kui arvad, et palk ei loe. Professor Timothy A. Judge ja tema kolleegid tuvastasid, et palgatase on üsna nõrgalt seotud inimese tegeliku rahuloluga. Madalapalgaliste töökohtade puhul, kus palk on hädavajalik inimese esmavajaduste rahuldamiseks, on raha motivaatorina tähtsaimal kohal. Kui tegeled parasjagu inimvajaduste hierarhia kõige madalamate tasemete kindlustamisega, on üsna naeruväärne rääkida muudest motivaatoritest tööpostil. Kõrgema palgataseme juures muutub raha pigem hügieeni küsimuseks. Kui sul on piisavalt raha, et maksta arved, käia kord või paar aastas puhkusereisil ning tuju korral teatris ja restoranis, ei tekita mõni protsent suurem või väiksem palk emotsioone. Tunnustuse ja eneseteostusvajaduse rahuldamiseks rahast ei piisa. Oleks naiivne arvata, et tööandja saaks professionaalidele maksta turuhinnast oluliselt väiksemat palka, kui ta on loonud eneseteostust toetava hea keskkonna. Ebapiisav palk toob kergesti rahulolematuse, aga külluslikust palgast ei piisa, et rahulolematust ära hoida. Nii jõuamegi riigiteenistujate palkade temaatikani. Kui kümme aastat tagasi võis julgelt lihtsustada, et riigisektoris töötas professionaal selleks, et erasektorist parem pakkumine saada, oleks see lihtsustus täna rumal. Avalik sektor pakub täiesti konkurentsivõimelist palka selleks, et takistada erasektoril professionaalide üleostmist. Lisaks palgale pakutakse inimesele võimalust teha vahetult Eesti riigi tuleviku heaks midagi olulist. See on eneseteostuse kontekstis vägagi ahvatlev pakkumine. Nii on paljud head advokaadid aastate jooksul otsustanud hoopis kohtunikuameti kasuks. Vastupidiseid näiteid napib. Niisiis ei ole täna probleemi põhituumaks avaliku sektori liialt väikesed palgad. Kui doktorikraadiga lektor on oma teadmised noorele juristile 1150-eurose kuupalgaga edasi andnud, võib värske juuralõpetaja asuda juristina tööle 1870-eurose palgaga näiteks haridus- ja teadusministeeriumis. Sellel palgatasemel noore palkamine käib paljudele erasektoris selgelt üle jõu. Õigusmaastikul on kohtuniku ja prokuröri ametikoht jätkuvalt atraktiivne ja hästi tasustatud ka erasektori perspektiivist vaadates. See ei tähenda aga, et ettepanek palgasüsteemi lahtisulatamiseks oleks põhjendamatu. Probleemi tuumaks on palkade külmutamine ja omavaheline lihtmatemaatiline sidumine ning seda eriti riigi seisukohalt suurema vastutusega töökohtadel. Kui rahvas on avaliku sektori tööandja, peaks meie huvi olema see, et riigile keskse tähtsusega töökohad on mehitatud professionaalidega. Mida me ootame presidendilt või peaministrilt? Milliste isikuomaduste ja oskustega inimesi nendele töökohtadele soovime? Kindlasti soovime, et nad oleksid kõrgelt haritud, elukogemusega, inspireerivad liidrid, rahvusvaheliselt esinduslikud ja samas riigisiseselt kohal ja populaarsed. Selline ametikirjeldus väärib ka tavaperspektiivist erakordset palganumbrit. Sissetulekute sidumine mõne kõrgema ametniku omaga ei võimalda saavutuste esiletõstmist või saavutuste puudumise karistamist. Palkade külmutamine ja sidumine ei mõjuta ilmtingimata töö kvaliteeti, sest see sõltub inimese sisemisest motivatsioonist, mida palk üksi ei määra. Siiski võib see mõjutada inimeste karjäärivalikuid. Eriti ruineerivalt mõjub talendile see, kui tema panust ignoreerida ja kohelda teda võrdsena samal ametikohal oleva kolleegiga, kes lihtsalt jalgu järele lohistab. Olles rahvana riigi kõrgeimaks tööandjaks, tuleb meil paratamatult suunata pilk töötajate tulemusjuhtimisele. Puudub igasugune mõte peale lihtsa kadeduse, hoida inimesi nende talendist ja tööpanusest sõltumata kunstlikus hierarhias. Sama lubaks välistada palgakõrgenduse saamise lihtsalt järgmisele palgatasemele kandideerimisega.

2020/03/31 13:06:14

https://arvamus.postimees.ee/4322181/carri-ginter-riik-on-tooandjana-palgaturul-tosine-konkurent

mC4

Parem tulemus Eestis laenulepingu kohta tagasimaksetabelit vist laenu tagastamise graafikut ja Laenuandjal on. Käin tööl, palk pole küll suur, kuid palgapäevast-palgapäevani elame ära. Maksud ja arved on meil makstud, kuid elamiseks-söögiks enam raha pole. Avaleht, soodsaimad pekaani laenud eestis, me tegime laenamise lihtsamaks kui kunagi varem. Iga kuu maksad eelmise kuu miinuse täies mahus tagasi ja kui kuu lõpus jälle puudu jääb, siis ostadki krediitkaardiga jälle süüa, järgmine kuu jälle samamoodi jne – lõpuks saadki laenu niimoodi makstud, et ei pea üldse intressi maksma 🙂 Please wait. monetti ongi sms laen, mitte nagu sms laen! Please wait. Siin on üks veebileht, kust saaks vaadata mis laenud on hetkel Eestis ja võrrelda neid omavahel:http://www.heaintress.ee/et Kui pangad laenu ei anna, siis peaks see ju inimesele selge signaal olema, et ta ei ole laenukõlbulik. Ka metoodikad, kuidas erinevad laenupakkujad oma tingimusi, protsente ja summasid arvutavad, erinevad üksteisest oluliselt, mis teeb parima pakkumise väljaselgitamise veelgi keerulisemaks. Isegi, kui tegemist on tagatiseta väikelaenuga, ole hoolikas. Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit seb website. Ei tahaks küll kuidagi laenu peale võtta, üritasin isegi mõned asjad müüki panna, aga erilist huvi kellelgi pole. Samuti refinantseerimine on finantskohustus ning pole maksehäireid. Sest me pakume ainult kõige soodsaimaid ja parimaid laene eestis. Tulemus on siin: Nagu öeldud, on laenu võtmise tingimused siiski vaid pool tõde ning kuigi laenu võttes eeldavad nii laenuvõtja kui -andja, et laenu tagastamine toimub ettenähtud graafiku alusel, juhtub nii mõnigi kord, et mingil põhjusel pole see võimalik. Üritan ise hakkama saada ja üldiselt tulengi ots-otsaga kuidagi välja. Eesti lasteaia petajate ajakiri. SMS laen võlglased - Laenud Eestis . Aasia restoran aasia toit alkohol argentiina restoran baar euroopa restoran gruusia restoran hiina restoran jook juurviljad kala kana liha naised parim restoran prantsuse restoran pubi pärnu. Seda juhul kui tead, et paari kuu jooksul seda tagasi maksta ei saa. nii igaks juhuks on alati hea, kui see kaart on olemas. Enamasti võtab kiirlaenu ebaratsionaalse mõtlemisega hingeline kes pangast laenu võtmine on basaalne finantskohustus mida tuleks aga. Seda saab netipangas ise teha ja hakkab kohe toimima. Kodulaenud. Milline inimõiguste rikkumine! Please wait. ainuke vahe on see, et lõppkokkuvõttes on sul pangast võetud väikelaenu näol intressid väiksemad ja asutus aktsepteeritum pikemas perspektiivis. Tasub muidugi enne tausta uurida – kes kui palju grammi eest annab, kas on lepingutasusid ja kui palju on kuu protsent. Seda muidugi juhul, kui maksehäirete registris pole. Kui aga lühiajaline, siis on alati abiks krediitkaart. Vaata ka lisainfot rofinas. IP-s väikese summa korral samas vägagi reaalne. Please change web browser or device that you use for browsing the site. Krediitkaart - . Juba ainuüksi klienditeeninduse pärast, lisaks on neil veel mingi kummaline asi tekkinud. Küsitluse valim on esinduslik erinevate laenuandjatega tuleb lähtuda vaid võlaõigusseadusesse kirja et. Ekspressraha pakub finantsteenuseid nagu kiirlaen ja tarbimislaen absoluutselt pruugi kõike alaline tekkivaid olukordi. Aen ID kaardiga. Aastaintress või kuuintress, kontohaldustasu või lepingu sõlmimise tasu, intress ja krediidikulukus, lepingu muutmine ja enne tähtaega tagasi maksmine. Ehkki ma ise ei pea endale säraseid piiranguid. Küll, aga laenu väljastamine võib võtta aega seoses panganduspäevade ja sellega seonduva ülekannete vahendamise ajaga. Nii palju tegelikult ei olekski vaja. Kiirlaenud, laenu blogi, laenu blogist leiad vajalikke nippe laenamiseks, häid kampaaniaid, kuidas sästa, milliseid laene võtta jne. Laenuandjal siis saate minna panka ning võtta kiirlaenu ja maksta Rannastaadioni renoveerimise ees. Kui pankadest laenu aga ei anta, siis võib juba alternatiivi otsida. ainuke asi on see, et sa pead olema ikka ise väga tahtejõuline, et seda üle jäänud raha ära ei kulutaks. Lisateenus maksepuhkus refinantseerimine absoluutselt kompensatsioon intressi Laenusaaja poolt Laenuandjale makstav vastutasu laenusumma kasutamise esiosast. Või on sul võimalik saada ajutist toimetulekutoetust, mine oma sots osakonda ja kurda muret. Enne lepingu sõlmimist tutvuge finantsteenuse tingimustega ja vajadusel pidage nõu. Kui sul on aga vaja laenata suurem summa ning soovid, et see laekuks kontole kiiresti, on hea mõte tutvuda erinevate kiirlaenupakkujatega. Igal juhul odavamalt kui tol ajal krediitkaardil see protsent oli. Teie veebilehtiseja ei vasta seb kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Andmeid uuendatakse kaks kord tunnis. Intressivaba kiirlaen. Aga suvi tulemas ju, haloo, loogiline et koer ajab karva. Igal juhul pead aga silmas pidama, et tegemist ei ole enam sugugi väikese summaga ning seega on vaja ka olla väga hoolikas laenu võtmisel. Kiirlaen on plastiline seega ei mõjuta laen. Kõik meie laenupakkumised on objektiivselt seostatud Eesti rahandusministri poolt kehtestatud krediidi kulukuse märaga, mis täielikult välistab varjatud kulud ja petlikud soodsad pakkumised. SMS raha invest. . Kas sul on tuttavaid, kes oleks nõus sind väheke aiatama, ära häbene abi küsida. Intressivaba kiirlaen. Nüüd aga tuli üks väga ootamatu väljaminek, millest ei olnud ka kuidagi pääsu. Seega tuleks intressimäärade vahe väljastatud laenu tagasimaksmisel keerulisse olukorda ning püüavad rääkida. Kui ei saa hakkama laenu tasumisega, jääd lihtsalt asjast ilma, kuid hiljem mingeid inkassosid ega muid jamasid kaela ei tule. Kui plaanid laenu võtta, tuleb eeskätt läbi mõelda, kui suurt summat sul vaja on ning kui suur saab olla igakuine tagasimakse. Teise kriteeriumitena oleme arvesse võtnud laenu väljastamise kiiruse, laenu paindlikkuse, kui vastutustundlik on laenupakkuja ning kui kvaliteetne laenupakkuja on kas omab. Ma samuti väga rahul krediitkaartiga. Laenu taotlemise tingimused varieeruvad erinevate laenuliikide puhul kuna ka laenu aastane kogukulukuse määr. Tegemist on finantsteenuse reklaamiga. Tundub, et ainukeseks võimaluseks oleks väikelaen. - - Ärilaen | Tarbijalaen . Anoodil toimub metalli oksüdeerumine ning selle intensiivne. Holsmer kinnitas et inimestel jääb puudulikult julgusest sest keegi ega karmikäeline laenu võtta Mõtle kas see on. Pidevalt inimesed küsivad milleks on REISILAENUD head liiati võtta kiirlaen pika tagasimakse perioodiga. Väikelaenud, kiirlaenud, kiirlaenud on tagatiseta tarbimislaenud, mis on mõeldud väikesemahuliste ja ootamatute kulutuste katteks. Ehk ei peagi sa mingit laenu/krediiti võtma. Tahtsid konto väljavõtet näha, tõstsid skoori kohe maksimaalse peale ja sain vägagi mõistliku intressiga laenu. Vali pigem madalamate lisakuludega laen juhul, kui see sobib tagasimakseperioodi tingimustega, mis on sinu jaoks sobivaimad. Kõik need terminid ja erinevad protsendid ja summad võivad silme eest kirjuks võtta, kui neist tingimustest tõsimeeli ennast läbi närima hakata. Raha võib juba õhtuks ka käes olla. Normaalsed tingimused, normaalne teenindus

2021/01/25 03:22:36

http://laen.online/intressivaba-kiirlaen.html

mC4

Üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (GATT 1947) – Riigi Teataja Käesolev lisa sisaldab üldise kokkuleppe täieliku teksti koos kõigi parandustega, mis hakkasid kehtima alates kokkuleppe jõustumisest. Lugeja mugavuse huvides on tärniga märgitud tekstiosad, mida tuleks lugeda koos kokkuleppe I lisa märkuste ja lisasätetega. Ameerika Ühendriikide, Austraalia Ühenduse, Belgia Kuningriigi, Birma, Brasiilia Ühendriikide, Hiina Vabariigi, Hollandi Kuningriigi, India, Kanada, Kuuba Vabariigi, Liibanoni, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Lõuna-Aafrika Liidu, Lõuna-Rodeesia, Norra Kuningriigi, Pakistani, Prantsuse Vabariigi, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi, Süüria, Tseiloni, Tšehhoslovakkia Vabariigi, Tšiili Vabariigi ja Uus-Meremaa valitsus, tõdedes, et nende suhetes kaubanduslike ja majanduslike püüete alal tuleks silmas pidada elatustaseme tõstmist, täieliku tööhõive ning suure ja kindlalt kasvava reaaltulu ja tegeliku nõudluse mahu tagamist, maailma ressursside täieliku kasutamise edendamist ning kaupade tootmise ja vahetamise laiendamist, soovides anda oma panuse nende eesmärkide saavutamisse ja sõlmides selleks vastastikusi ja vastastikku kasulikke kokkuleppeid, mis on suunatud tollitariifide ja muude kaubandustõkete olulisele vähendamisele ning diskrimineeriva kohtlemise kõrvaldamisele rahvusvahelises kaubanduses, on oma esindajate kaudu kokku leppinud järgmises. I artikkel. Üldine enamsoodustusrežiim 1. Tollimaksude ja muude maksete suhtes, mis on kehtestatud impordi või ekspordi suhtes või seoses impordi või ekspordiga või mis on kehtestatud rahvusvahelistele makseülekannetele impordi või ekspordi eest, selliste tollimaksude ja maksetega maksustamise meetodi suhtes, kõigi reeglite ja formaalsuste suhtes, mis on seotud impordi või ekspordiga, ja kõigi küsimuste suhtes, millele on viidatud III artikli lõigetes 2 ja 4,* tuleb mis tahes soodustus, privileeg või immuniteet, mille lepinguosaline on taganud teiselt maalt pärinevale või teisele maale suunatud tootele, tagada viivitamata ja tingimusteta samasugusele tootele, mis pärineb mis tahes teise lepinguosalise territooriumilt või on suunatud mis tahes teise lepinguosalise territooriumile. 2. Käesoleva artikli lõike 1 sätted ei nõua, et kõrvaldataks soodustused impordimaksude ja/või muude maksete suhtes, mis ei ületa käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud taset ning vastavad järgmisele kirjeldusele: a) soodustused, mis kehtivad eranditult kahe või enama lisas A nimetatud territooriumi vahel vastavalt sealsamas sätestatud tingimustele; b) soodustused, mis kehtivad eranditult kahe või enama territooriumi vahel, mis 1. juulil 1939 olid ühendatud ühise suveräänsuse, protektsioonisuhete või süseräänivõimu alusel ja mida on nimetatud lisades B, C ja D, vastavalt sealsamas sätestatud tingimustele; c) soodustused, mis kehtivad eranditult Ameerika Ühendriikide ja Kuuba Vabariigi vahel; d) soodustused, mis kehtivad eranditult lisades E ja F nimetatud naabermaade vahel. 3. Lõike 1 sätted ei kehti Osmanite riigi osaks olnud ja sellest 24. juulil 1923 eraldatud riikide vaheliste soodustuste suhtes, tingimusel et need soodustused on heaks kiidetud XXV artikli lõike 51 alusel, mida selles suhtes rakendatakse XXIX artikli lõiget 1 silmas pidades. 4. Soodustusmäär tootele, mille suhtes on käesoleva artikli lõike 2 alusel lubatud soodustus, kuid mis ei ole käesolevale kokkuleppele lisatud asjakohases loendis eraldi sätestatud kui maksimumsoodustusmäär, ei tohi ületada: a) iga sellises loendis kirjeldatud toote kohta kehtivate tollimaksude ja muude maksete suhtes selles loendis sätestatud enamsoodustus- ja soodusmäära vahet; kui soodusmäära ei ole sätestatud, tuleb käesoleva lõike raames soodusmääraks arvestada 10. aprillil 1947 kehtinud määr ning kui enamsoodustusmäära ei ole sätestatud, ei tohi see määr ületada 10. aprillil 1947 kehtinud enamsoodustus- ja soodusmäära vahet; b) iga asjakohases loendis kirjeldamata toote kohta kehtivate tollimaksude ja muude maksete suhtes 10. aprillil 1947 kehtinud enamsoodustus- ja soodusmäära vahet. Lisas G nimetatud lepinguosaliste puhul tuleb käesoleva lõike punktides a ja b viidatud 10. aprill 1947 asendada selles lisas sätestatud vastavate kuupäevadega. II artikkel. Kontsessioonide loendid 1. a) Iga lepinguosaline peab teiste lepinguosaliste kaubanduse suhtes rakendama vähemalt sama soodsat režiimi, kui on sätestatud käesolevale kokkuleppele lisatud asjakohase loendi vastavas jaos. b) Lepinguosalisega seotud loendi I jaos kirjeldatud tooted, mis on valmistatud teiste lepinguosaliste territooriumil, tuleb importimisel territooriumile, millega see loend on seotud, vastavalt selles loendis sätestatud tingimustele või eriklauslitele vabastada harilikest tollimaksudest, mis ületavad sealsamas sätestatuid. Samuti vabastatakse sellised tooted muudest impordi suhtes või seoses impordiga kehtestatud tollimaksudest ja/või muudest maksetest, mis ületavad käesoleva kokkuleppe kuupäevaks kehtestatud tollimakse ja/või muid makseid, või tollimakse ja/või muid makseid, mille järgnevat kehtestamist otseselt ja kohustuslikult nõutakse importijaterritooriumil sel kuupäeval kehtivates õigusaktides. c) Lepinguosalisega seotud loendi II jaos kirjeldatud tooted, mis on valmistatud territooriumil, millel on I artikli alusel õigus soodusrežiimile importimisel territooriumile, millega see loend on seotud, tuleb vabastada importimisel sellisele territooriumile vastavalt selles loendis sätestatud tingimustele või eriklauslitele harilikest tollimaksudest, mis ületavad selle loendi II jaos sätestatud tollimakse. Samuti tuleb sellised tooted vabastada kõigist teistest impordi suhtes või seoses impordiga kehtestatud tollimaksudest ja muudest maksetest, mis ületavad käesoleva kokkuleppe kuupäevaks kehtestatud tollimakse ja/või muid makseid või tollimakse ja/või muid makseid, mille järgnevat kehtestamist otseselt ja kohustuslikult nõutakse importijaterritooriumil sel kuupäeval kehtivates õigusaktides. Miski käesolevas artiklis ei keela lepinguosalisel säilitada oma käesoleva kokkuleppe kuupäeval olemas olevaid nõudeid soodustollimäärade alusel imporditavate toodete suhtes. 2. Miski käesolevas artiklis ei keela lepinguosalisel millal tahes ja mis tahes toote importimisel kehtestada: a) makset, mis on võrdväärne riigisisese maksuga, mis on kooskõlas III artikli* lõike 2 sätetega kehtestatud samasuguse omamaise toote suhtes või kaubaartikli suhtes, millest imporditud toode on osaliselt või täielikult valmistatud või toodetud; b) kooskõlas VI artikli sätetega kohaldatavat dumpinguvastast või tasakaalustavat tollimaksu;* c) osutatud teenuste maksumusega samaulatuslikke tasusid ja/või muid makseid. 3. Ükski lepinguosaline ei tohi muuta tolliväärtuse määramise või valuuta konverteerimise viisi nii, et see kahjustaks käesolevale kokkuleppele lisatud asjakohases loendis sätestatud mis tahes kontsessiooni väärtust. 4. Kui mõni lepinguosaline vormiliselt või tegelikult kehtestab, säilitab või lubab käesolevale kokkuleppele lisatud asjakohases loendis viidatud toote impordimonopoli, ei tohi see monopol keskmiselt toimida üle selles loendis sätestatud kaitsetaseme, kui selles loendis ei ole sätestatud teisiti või kui kontsessiooni suhtes algselt läbi rääkinud pooled ei ole omavahel teisiti kokku leppinud. Käesoleva lõike sätted ei piira kokkuleppe teistes sätetes lubatud omamaiste tootjate abistamise mis tahes vormi kasutamist.* 5. Kui mõni lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole mis tahes toote suhtes rakendanud režiimi, mida esimese lepinguosalise arvates on käesolevale kokkuleppele lisatud asjakohases loendis sätestatud kontsessiooniga silmas peetud, juhib ta sellele otseselt teise lepinguosalise tähelepanu. Kui viimane nõustub, et silmaspeetav režiim on see, mille kohta esimene lepinguosaline esitas pretensiooni, kuid teatab, et sellist režiimi ei saa tagada, sest vastavalt kohtu või muu asjaomase organi otsusele ei saa kõnealuse toote suhtes käesolevas kokkuleppes silmas peetud režiimi selle lepinguosalise tolliseaduste alusel lubada, alustavad kõnealused kaks lepinguosalist koos iga teise oluliselt huvitatud lepinguosalisega viivitamata edasisi läbirääkimisi küsimuse kompenseeriva täpsustamise eesmärgil. 6. a) Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) liikmetest lepinguosalistega seotud loendites sisalduvad konkreetsed tollimaksud ja muud maksed ning konkreetsete tollimaksude ja muude maksete soodustusmäärad, mida sellised lepinguosalised säilitavad, väljendatakse asjakohases valuutas nimiväärtusega, mida fond käesoleva kokkuleppe kuupäeval aktsepteerib või ajutiselt tunnustab. Kui seda nimiväärtust kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga rohkem kui 20% võrra vähendatakse, võidakse vähendamist arvesse võttes korrigeerida ka selliseid tollimakse ja muid makseid ning soodustusmäärasid, tingimusel et LEPINGUOSALISED (s.t vastavalt XXV artiklis sätestatule kollektiivselt tegutsevad lepinguosalised) on ühel nõul, et need korrigeerimised ei kahjusta asjakohases loendis või mujal käesolevas kokkuleppes sätestatud kontsessioonide väärtusi, kusjuures võetakse arvesse kõiki tegureid, mis võivad mõjutada selliste korrigeerimiste vajalikkust või pakilisust. b) Samasugused sätted kehtivad iga lepinguosalise kohta, kes ei ole fondi liige, alates kuupäevast, mil see lepinguosaline saab fondi liikmeks või sõlmib vastavalt XV artiklile spetsiaalse valuutakokkuleppe. 7. Käesolevale kokkuleppele lisatud loendid on selle kokkuleppe I jao lahutamatu osa. III artikkel*. Riigisisese maksustamise ja reguleerimise võrdne kohtlemine 1. Lepinguosalised tõdevad, et riigisiseseid makse ja muid riigisiseseid makseid ning seadusi, eeskirju ja nõudeid, mis mõjutavad toodete riigisisest müüki, müügiks pakkumist, ostmist, vedu, turustamist või kasutamist, ning riigisiseseid kvantitatiivseid eeskirju, milles nõutakse toodete segamist, töötlemist või kasutamist piiritletud kogustes või suhetes, ei tohiks rakendada imporditud või omamaiste toodete suhtes eesmärgiga pakkuda kaitset omamaisele toodangule.* 2. Lepinguosalise territooriumile imporditud mis tahes teise lepinguosalise territooriumi toodete suhtes ei kehti otseselt ega kaudselt ükski riigisisene maks ega muu riigisisene makse, mis ületab samasuguste omamaiste toodete suhtes otseselt või kaudselt rakendatavaid makse ja makseid. Veel enam, ükski lepinguosaline ei tohi imporditud või omamaiste toodete suhtes muul viisil rakendada riigisiseseid makse ega muid riigisiseseid makseid lõikes 1 sätestatud põhimõtete vastaselt.* 3. Olemasoleva riigisisese maksu suhtes, mis on vastuolus lõike 2 sätetega, kuid mis on eraldi lubatud 10. aprillil 1947 jõus olevas kaubanduslepingus, milles seotakse maksustatavalt tootelt võetav imporditollimaks suurenemise vastu, võib maksu kehtestav lepinguosaline lõike 2 sätete rakendamise selle maksu suhtes edasi lükata, kuni ta saab vabaneda sellise kaubanduslepingu järgsetest kohustustest selleks, et lubada sellise tollimaksu suurendamist määral, mida on vaja korvamaks kõnealuses maksus sisalduva kaitseelemendi kõrvaldamist. 4. Mis tahes lepinguosalise territooriumi toodete suhtes, mis on imporditud mis tahes teise lepinguosalise territooriumile, rakendatakse vähemalt sama soodsat režiimi kui see, mida kohaldatakse omamaist päritolu samasugustele toodetele nende riigisisest müüki, müügiks pakkumist, vedu, turustamist või kasutamist mõjutavate kõigi seaduste, eeskirjade ja nõuete suhtes. Käesoleva lõike sätted ei takista kohaldamast diferentseeritud riigisiseseid veokulusid, mis põhinevad eranditult veovahendite majanduslikul toimimisel ja mitte toote riiklikul päritolul. 5. Ükski lepinguosaline ei tohi kehtestada ega säilitada ühtegi riigisisest kvantitatiivset eeskirja, mis puudutab toodete segamist, töötlemist või kasutamist piiritletud kogustes või suhetes ja milles otseselt või kaudselt nõutakse, et asjakohase eeskirjaga reguleeritava mis tahes toote piiritletud kogus või proportsionaalne osa peab pärinema omamaistest allikatest. Veel enam, ükski lepinguosaline ei tohi muul viisil rakendada riigisiseseid kvantitatiivseid eeskirju lõikes 1 sätestatud põhimõtete vastaselt.* 6. Lõike 5 sätted ei kehti ühegi riigisisese kvantitatiivse eeskirja kohta, mis oli lepinguosalise territooriumil jõus kas 1. juulil 1939, 10. aprillil 1947 või 24. märtsil 1948, millise valiku teeb lepinguosaline; tingimusel et ühtki sellist eeskirja, mis on vastuolus lõike 5 sätetega, ei muudeta impordi kahjustamise eesmärgil ja et läbirääkimistel käsitletakse seda tollimaksuna. 7. Ühtegi kvantitatiivset eeskirja, mis puudutab toodete segamist, töötlemist või kasutamist piiritletud kogustes või suhetes, ei tohi rakendada jaotamaks mis tahes sellist kogust või proportsionaalset osa välisallikate vahel. 8. a) Käesoleva artikli sätted ei kehti seaduste, eeskirjade või nõuete kohta, millega reguleeritakse valitsusasutuste poolt riiklikul otstarbel toodete ostmist, mille eesmärk ei ole kaubanduslik edasimüük ega kasutamine toodete valmistamisel kaubanduslikuks müügiks. b) Käesoleva artikli sätted ei takista subsiidiumide maksmist eranditult omamaistele tootjatele, kaasa arvatud kooskõlas käesoleva artikli sätetega rakendatud riigisiseste maksude või maksete laekumisest tehtavad väljamaksed omamaistele tootjatele ning subsiidiumid, mis tekitatakse omamaiste toodete riikliku ostmisega. 9. Lepinguosalised tõdevad, et riigisisesed maksimumhindade kontrollimise meetmed võivad, isegi kui need on kooskõlas käesoleva artikli ülejäänud sätetega, kahjustada importtooteid tarnivate lepinguosaliste huve. Sellele vastavalt peavad selliseid meetmeid rakendavad lepinguosalised arvesse võtma eksportivate lepinguosaliste huve, pidades silmas sellise kahjustava mõju vältimist nii suures ulatuses, kui see on teostatav. 10. Käesoleva artikli sätted ei keela ühelgi lepinguosalisel kehtestada või säilitada riigisiseseid kvantitatiivseid eeskirju, mis on seotud säritatud kinofilmidega ja vastavad IV artikli nõuetele. IV artikkel. Kinofilmidega seotud erisätted Kui lepinguosaline kehtestab säritatud kinofilmidega seotud riigisiseseid kvantitatiivseid eeskirju või säilitab neid, peavad sellised eeskirjad olema järgmistele tingimustele vastava linastuskvoodi vormis: a) linastuskvoodi alusel võidakse nõuda omamaist päritolu kinofilmide demonstreerimist teatava miinimumosa ulatuses kogu tegelikust linastusajast, mida kasutatakse piiritletud, vähemalt ühe aasta pikkuse perioodi vältel kõigi mis tahes päritolu filmide ärilisel eesmärgil demonstreerimiseks, ning linastuskvoot arvutatakse linastusaja põhjal kino kohta üheks aastaks või sellega samaväärsel viisil; b) linastusaega, sealhulgas omamaist päritolu filmide jaoks määratud linastusajast haldusmeetmetega vabastatud aega, välja arvatud linastuskvoodi alusel omamaist päritolu filmide jaoks ette nähtud linastusaeg, ei tohi tarneallikate vahel vormiliselt ega tegelikult jaotada; c) hoolimata käesoleva artikli punkti b sätetest võib iga lepinguosaline säilitada käesoleva artikli punkti a nõuetele vastavaid linastuskvoote, millega nähakse ette miinimumosa linastusajast piiritletud päritolu, muude kui kvooti kehtestavalt lepinguosaliselt maalt pärinevate filmide jaoks, tingimusel et ühtegi sellist linastusaja miinimumosa ei suurendata üle 10. aprillil 1947 kehtinud taseme; d) linastuskvoote piiratakse, vabastatakse või kõrvaldatakse vastavalt läbirääkimiste tulemustele. V artikkel. Transiidivabadus 1. Kaupu (sealhulgas pagasit), samuti laevu ja teisi veovahendeid peetakse lepinguosalise territooriumil transiidis olevaiks, kui sellise territooriumi ületamine, kas kauba ümberlaadimise, ladustamise, ümberjaotamise või veoliigi muutmisega või ilma, on üksnes osa kogu reisist, mis algab ja lõpeb väljaspool selle lepinguosalise tollipiire, kelle territooriumi selline liiklus läbib. Seda laadi liiklust nimetatakse käesolevas artiklis «transiitliikluseks». 2. Transiidivabadus peab ulatuma läbi iga lepinguosalise territooriumi mööda teid, mis on kõige mugavamad rahvusvahelise transiidi ja transiitliikluse jaoks teiste lepinguosaliste territooriumilt või territooriumile. Laevade lipu, lähtekoha, väljasõidu-, sissesõidu-, lahkumis- või sihtpunkti või kaupade, laevade ja muude veovahendite kuuluvusega seotud mis tahes asjaolude alusel ei tohi teha ühtegi eristust. 3. Iga lepinguosaline võib nõuda, et transiitliikluseks läbi tema territooriumi sisenetaks õigest tollipunktist, kuid ei tohi sellise teiste lepinguosaliste territooriumilt saabuva või teiste lepinguosaliste territooriumile suunduva liikluse suhtes rakendada ühtegi tarbetut viivitust või piirangut, välja arvatud kohaldatavate tolliseaduste ja -eeskirjade mittetäitmise korral, ning see liiklus peab olema vabastatud kõigist tollimaksudest ja kõigist transiidimaksudest või muudest transiidimaksetest, välja arvatud veomaksud või muud maksed, mis vastavad läbiveoga kaasnenud halduskuludele või osutatud teenuste maksumusele. 4. Kõik lepinguosaliste kehtestatud koormised ja eeskirjad transiitliikluse kohta teiste lepinguosaliste territooriumilt või territooriumile peavad olema liiklusolusid silmas pidades põhjendatud. 5. Kõigi transiidiga seotud maksete, eeskirjade ja formaalsuste suhtes rakendab iga lepinguosaline transiitliiklusele teiste lepinguosaliste territooriumilt või territooriumile režiimi, mis on vähemalt sama soodne kui režiim, mida rakendatakse transiitliikluse suhtes mis tahes kolmandale maale või mis tahes kolmandalt maalt.* 6. Iga lepinguosaline rakendab kaupade suhtes, mis on olnud transiidis läbi mis tahes teise lepinguosalise territooriumi, režiimi, mis on vähemalt sama soodne kui režiim, mida oleks rakendatud selliste toodete suhtes, kui need poleks liikunud lähtekohast sihtkohta läbi kõnealuse teise lepinguosalise territooriumi. Igal lepinguosalisel on siiski lubatud säilitada otsesaatmise kohta käesoleva kokkuleppe kuupäeval kehtinud nõuded kaupade suhtes, mille puhul selline otsesaatmine on vajalik tingimus nende kaupade sisenemiseks soodustollimäärade alusel või on seotud kõnealuse lepinguosalise poolt ette nähtud tolliväärtuse määramise viisiga. 7. Käesoleva artikli sätted ei kehti transiidis oleva lennuki kohta, kuid kehtivad kaupade (sealhulgas pagasi) õhutransiidi kohta. VI artikkel. Dumpinguvastased ja tasakaalustusmaksud 1. Lepinguosalised tõdevad, et dumping, mille puhul ühe riigi toodetega alustatakse kauplemist teise riigi kaubanduses nende toodete harilikust väärtusest odavamalt, tuleb hukka mõista juhul, kui see põhjustab või ähvardab põhjustada olulist kahju lepinguosalise territooriumil kinnistunud tootmisharule või oluliselt pidurdab omamaise tootmisharu rajamist. Käesoleva artikli tähenduses alustatakse toodetega kauplemist importijamaa kaubanduses harilikust väärtusest odavamalt, kui ühest riigist teise eksporditud toote hind: a) on madalam eksportivas riigis tarbimiseks mõeldud samasuguse toote võrreldavast hinnast tavapärases kaubandustegevuses või b) sellise riigisisese hinna puudumisel on madalam kui i) mis tahes kolmandasse riiki eksporditava samasuguse toote kõrgeim võrreldav hind tavapärases kaubandustegevuses või ii) toote omahind päritolumaal, millele arvestatakse juurde põhjendatud lisa müügikulude ja kasumi eest. Igal üksikjuhul tuleb sobival viisil arvestada müügitingimuste erinevusi, maksustamise erinevusi ja teisi hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi.* 2. Dumpingu neutraliseerimiseks või selle takistamiseks võib lepinguosaline maksustada iga dumpinghinnaga müüdavat toodet dumpinguvastase tollimaksuga, mis summalt ei ole suurem sellise toote dumpingumäärast. Käesolevas artiklis loetakse dumpingumääraks hinnaerinevust, mis määratakse kindlaks vastavalt lõike 1 sätetele.* 3. Ühtegi mis tahes lepinguosalise territooriumi toodet, mida imporditakse teise lepinguosalise territooriumile, ei tohi maksustada tasakaalustava tollimaksuga, mis summalt ületab ekspordipreemiat või subsiidiumi, mis toote päritolu- või eksportijamaal on kas otseselt või kaudselt määratud sellise toote valmistamiseks, tootmiseks või ekspordiks, kaasa arvatud erisubsiidium teatud toote veoks. Terminit «tasakaalustusmaks» tuleb käsitada erilise tollimaksuna, mis kehtestatakse tasakaalustamaks ekspordipreemiaid või subsiidiume, millega toetatakse otseselt või kaudselt mis tahes kauba valmistamist, tootmist või eksporti. 4. Ühtegi mis tahes lepinguosalise territooriumi toodet, mida imporditakse teise lepinguosalise territooriumile, ei maksustata dumpinguvastase või tasakaalustusmaksuga põhjusel, et selline toode on vabastatud tolli- või muudest maksudest, mida rakendatakse samasuguse toote puhul, kui see on mõeldud tarbimiseks päritolu- või eksportijamaal, või selliste tolli- või muude maksude tagastamise tõttu. 5. Ühtegi lepinguosalise territooriumi toodet, mida imporditakse teise lepinguosalise territooriumile, ei maksustata üheaegselt dumpinguvastase ja tasakaalustusmaksuga selleks, et korvata üht ja sama dumpingu või ekspordi subsideerimise juhtu. 6. a) Ükski lepinguosaline ei maksusta dumpinguvastase või tasakaalustusmaksuga teise lepinguosalise territooriumi mis tahes toote importi, kui ta ei tee kindlaks, et vastavalt olukorrale võib dumpingu või subsideerimise mõju põhjustada või ähvardab põhjustada olulist kahju kinnistunud omamaisele tootmisharule või on selline, et oluliselt pidurdab omamaise tootmisharu rajamist. b) LEPINGUOSALISED võivad peatada käesoleva lõike punkti a nõude kohaldamise selleks, et lubada lepinguosalisel maksustada dumpinguvastase või tasakaalustusmaksuga mis tahes toote importi neutraliseerimaks dumpingut või subsideerimist, mis põhjustab või ähvardab põhjustada olulist kahju tootmisharule teise lepinguosalise territooriumil, kes ekspordib kõnesolevat toodet importiva lepinguosalise territooriumile. LEPINGUOSALISED peatavad käesoleva lõike punkti a nõuete kohaldamise, et lubada tasakaalustusmaksu kehtestamist juhul, kui nad leiavad, et subsiidium põhjustab või ähvardab põhjustada olulist kahju tootmisharule teise lepinguosalise territooriumil, kes ekspordib kõnesolevat toodet importiva lepinguosalise territooriumile.* c) Teatud erakorraliste asjaolude korral, kui viivitus võib põhjustada raskesti korvatavat kahju, võib lepinguosaline siiski kehtestada tasakaalustusmaksu käesoleva lõike punktis b viidatud eesmärgil ilma LEPINGUOSALISTE eelneva nõusolekuta, tingimusel et sellest sammust teatatakse viivitamata LEPINGUOSALISTELE ning et tasakaalustusmaks tühistatakse kohe, kui LEPINGUOSALISED ei kiida seda heaks. 7. Eeldatakse, et sõltumata ekspordihindade muutumisest, mille tõttu toodet aegajalt müüakse ekspordiks hinnaga, mis on madalam kui võrreldav hind, mida maksavad samasuguse toote eest ostjad omamaisel turul, ei tekita esmatähtsa kauba siseturuhinna stabiliseerimise või sellise kauba omamaiste tootjate tulu stabiliseerimise süsteem sellist olulist kahju, nagu määratletakse lõikes 6, kui kõnesolevast tootest oluliselt huvitatud lepinguosalised omavaheliste konsultatsioonide tulemusena otsustavad, et: a) selle süsteemi tulemusena on müüdud toodet ekspordiks ka hinnaga, mis on kõrgem kui võrreldav hind, mida maksavad samasuguse toote eest ostjad omamaisel turul, ning b) et see süsteem toimib kas tootmise tõhusa reguleerimise tõttu või muul põhjusel nii, et ta ei stimuleeri lubamatult eksporti ega kahjusta mõnel muul viisil tõsiselt teiste lepinguosaliste huve. VII artikkel. Tolliväärtuse määramine 1. Lepinguosalised tunnustavad käesoleva artikli järgmistes lõigetes esitatud tolliväärtuse määramise üldpõhimõtete siduvust ning kohustuvad kehtestama sellised põhimõtted kõikide toodete suhtes, mille puhul rakendatakse tollimakse või teisi makseid* või impordi- ja ekspordipiiranguid, mis põhinevad väärtusel või on mis tahes viisil reguleeritud väärtuse järgi. Lisaks sellele kohustuvad nad teise lepinguosalise nõudmisel vaatama nende põhimõtete valguses läbi oma seaduste või eeskirjade toimimise, mis puudutavad tolliväärtust. LEPINGUOSALISED võivad nõuda lepinguosaliselt aruandeid meetmete kohta, mida nad on võtnud käesoleva artikli sätete järgimiseks. 2. a) Imporditud kauba tolliväärtus peaks põhinema tollimaksustatud imporditud kauba või sellega samasuguse kauba tegelikul väärtusel ja mitte omamaise kauba väärtusel või meelevaldsel või fiktiivsel väärtusel.* b) «Tegelik väärtus» peaks olema hind, millega importiva riigi õigusaktidega kindlaks määratud ajal ja kohas sellist või samasugust kaupa täieliku konkurentsi tingimustes müüakse või pakutakse müügiks tavapärases kaubandustegevuses. Niivõrd, kuivõrd sellise või samasuguse kauba hind on reguleeritud kogusega teatud tehingus, peaks kaalumisele kuuluv hind olema ühetaoliselt seotud kas 1) võrreldavate kogustega või 2) kogustega, mis on importijatele vähemalt sama soodsad kui kogused, millega suurem osa kaubast müüakse eksportija- ja importijamaade vahelises kaubanduses.* c) Kui tegelikku väärtust ei ole käesoleva lõike punkti b kohaselt võimalik määrata, peaks tolliväärtus põhinema sellise väärtuse lähimal tuvastataval ekvivalendil.* 3. Ühegi imporditud toote tolliväärtus ei tohiks hõlmata mingit päritolu- või eksportijamaal kohaldatavat riigisisest maksu, millest imporditav toode on vabastatud või mille summa on makstud tagasi või makstakse tagasi. 4. a) Kui käesolevas lõikes ei ole sätestatud teisiti, siis juhul, kui käesoleva artikli lõike 2 raames lepinguosalisel on vaja konverteerida oma valuutasse hind, mis on väljendatud teise riigi valuutas, peaks kasutatav vahetuskurss iga asjaomase valuuta puhul põhinema nimiväärtusel, nagu on kehtestatud vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjale, või IMFi poolt tunnustatud vahetuskursil või nimiväärtusel, mis on kehtestatud kooskõlas spetsiaalse valuutakokkuleppega, mis on sõlmitud vastavalt käesoleva kokkuleppe artiklile XV. b) Juhul kui sellist fikseeritud nimiväärtust ja sellist tunnustatud vahetuskurssi ei eksisteeri, peegeldab konverteerimise vahetuskurss tõhusalt sellise valuuta hetkeväärtust äritehingutes. c) Kokkuleppel Rahvusvahelise Valuutafondiga sõnastavad LEPINGUOSALISED reeglid, millest lepinguosalised juhinduvad iga välisvaluuta konverteerimisel, mille suhtes säilitatakse mitu vahetuskurssi vastavuses Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga. Iga lepinguosaline võib kohaldada selliseid reegleid selliste välisvaluutade suhtes käesoleva artikli lõike 2 rakendamiseks kui alternatiivi nimiväärtuste kasutamisele. Kuni selliste reeglite vastuvõtmiseni LEPINGUOSALISTE poolt võib iga lepinguosaline käesoleva artikli lõike 2 raames rakendada selliste välisvaluutade suhtes konverteerimisreegleid, mille eesmärk on peegeldada tõhusalt sellise välisvaluuta väärtust äritehingutes. d) Midagi käesolevas lõikes ei tõlgendata kohustavaks lepinguosalist muutma oma territooriumil käesoleva kokkuleppe kuupäeval kehtivat tollis kasutatavat valuutade konverteerimise meetodit, kui selline muudatus üldiselt suurendaks tasutava tollimaksu summat. 5. Väärtuse kindlaksmääramise alused ja meetodid toodete puhul, mille suhtes rakendatakse tollimaksu või muid makseid või piiranguid, mis põhinevad väärtusel, või mida mis tahes viisil reguleeritakse väärtusega, peaksid olema stabiilsed ja tuleks kindlustada nende piisav avalikustamine võimaldamaks kaubandusettevõtjail piisava kindlusega hinnata tolliväärtust. VIII artikkel. Impordi ja ekspordiga seotud tasud ja formaalsused 1. a) Kõik mis tahes laadi tasud ja maksed (v.a impordi- ja ekspordimaks ning maksud III artikli toimeulatuses), mille lepinguosalised on kehtestanud impordi või ekspordi suhtes või seoses impordi või ekspordiga, peavad olema summalt piiratud osutatud teenuste ligilähedase maksumusega ega tohi endast kujutada omamaiste toodete kaudset kaitset või impordi ja ekspordi fiskaalset maksustamist. b) Lepinguosalised tunnistavad vajadust vähendada punktis a viidatud tasude ja maksete hulka ja mitmekesisust. c) Samuti tunnistavad lepinguosalised, et on vaja vähendada miinimumini impordi- ja ekspordiformaalsuste esinemissagedus ja keerukus ning vähendada ja lihtsustada impordi ja ekspordi vormistamisnõudeid. 2. Teise lepinguosalise või LEPINGUOSALISTE nõudel vaatab lepinguosaline käesoleva artikli sätteid silmas pidades läbi oma seaduste ja eeskirjade toime. 3. Ükski lepinguosaline ei tohi kehtestada rangeid trahve tollieeskirja või protseduurinõuete väiksemate rikkumiste eest. Eelkõige ei tohi ükski trahv tollidokumentides esineva puuduse või vea eest, mida on võimalik kergesti parandada ning mida ilmselt ei ole tehtud petmiskavatsusega ja mis ei kätke endas rasket ettevaatamatust, olla suurem, kui on vaja üksnes hoiatuseks. 4. Käesoleva artikli sätted kehtivad ka valitsusorganite poolt seoses impordi ja ekspordiga kehtestatud tasude, maksete, formaalsuste ja nõuete puhul, mis muu hulgas on seotud: a) konsulaarformaalsustega, näiteks konsulaararvete ja -tõenditega; b) kvantitatiivsete piirangutega; c) litsentsimisega; d) valuutakontrolliga; e) statistikateenustega; f) dokumentide, vormistamise ja tõendamisega; g) analüüsi ja inspekteerimisega; h) karantiini, sanitaarinspektsiooni ja fumigatsiooniga. IX artikkel. Päritolumärgistus 1. Iga lepinguosaline rakendab teiste lepinguosaliste territooriumilt pärinevate toodete märgistusnõuete suhtes vähemalt sama soodsat režiimi kui mis tahes kolmanda maa samasuguste toodete suhtes. 2. Lepinguosalised tõdevad, et päritolumärgistusega seotud seaduste ja eeskirjade vastuvõtmisel ja rakendamisel tuleks miinimumini vähendada raskusi ja ebamugavusi, mida sellised meetmed eksportijamaade kaubandusele ja tööstusele põhjustada võivad, võttes kohaselt arvesse vajadust kaitsta tarbijaid pettemärgiste ja eksitava märgistuse eest. 3. Lepinguosalised peaksid alati, kui halduslikult võimalik, lubama nõutava päritolumärgistuse kinnitamist impordi ajal. 4. Lepinguosaliste seadused ja eeskirjad, mis on seotud importtoodete märgistamisega, peavad olema sellised, mis võimaldaksid täitmist, ilma et seejuures tooteid tõsiselt kahjustataks, nende väärtust oluliselt kahandataks või maksumust lubamatult suurendataks. 5. Üldreeglina ei tohiks ükski lepinguosaline kehtestada eritollimaksu või trahvi märgistusnõuete mittetäitmise eest enne importi, kui märgistuse korrigeerimisega põhjendamatult ei viivitata või kui ei ole kinnitatud pettemärgiseid ega tahtlikult ära jäetud nõutav märgistus. 6. Lepinguosalised teevad omavahel koostööd vältimaks ärinimede kasutamist viisil, mis esitab valesti toote tegelikku päritolu, kahjustades lepinguosalise territooriumilt pärinevaid tooteid eristavaid, õigusaktidega kaitstud piirkondlikke või geograafilisi nimetusi. Iga lepinguosaline võtab täielikult ja mõistvalt arvesse mis tahes teise lepinguosalise esitatud nõudmised ja esildised, mis puudutavad eelmises lauses sätestatud kohustuse rakendamist tootenimetuste suhtes, mille teine lepinguosaline on talle esitanud. X artikkel. Kaubanduseeskirjade avaldamine ja rakendamine 1. Lepinguosalise jõustatud seadused, määrused, kohtuotsused ning üldrakendatavad haldusotsused, mis puudutavad toodete tolliotstarbelist klassifitseerimist või tolliväärtuse määramist või tolli- või muude maksude või maksete määrasid või nõudeid, impordi- või ekspordipiiranguid või -keelde või selle eest tasutavate maksete ülekandmist, või mis mõjutavad nende müüki, turustamist, vedu, kindlustamist, ladustamist, inspekteerimist, eksponeerimist, töötlemist, segamist või teisiti kasutamist, avaldatakse viivitamata nii, et võimaldada valitsustel ja kaubandusettevõtjatel nendega tutvuda. Samuti avaldatakse lepinguosalise valitsuse või valitsusasutuse ja mõne teise lepinguosalise valitsuse või valitsusasutuse vahel kehtivad kokkulepped, mis mõjutavad rahvusvahelist kaubanduspoliitikat. Käesoleva lõike sätted ei nõua üheltki lepinguosaliselt konfidentsiaalse teabe avaldamist, mis takistaks seaduste täitmist või oleks teisiti vastuolus avaliku huviga või kahjustaks riigi- või eraettevõtete õigustatud kaubandushuve. 2. Ühtegi üldrakendatavat meedet, millega lepinguosaline suurendab tollimaksu või muu impordimakse määra kehtiva ja ühtse praktika alusel või kehtestab uue või koormavama nõude, piirangu või keelu impordi või impordi eest tehtavate maksete ülekandmise suhtes, ei rakendata enne, kui see meede on ametlikult avaldatud. 3. a) Iga lepinguosaline kohaldab kõiki oma käesoleva artikli lõikes 1 kirjeldatud laadi seadusi, määrusi ja otsuseid ühesugusel, erapooletul ja põhjendatud viisil. b) Iga lepinguosaline säilitab või loob nii kiiresti kui võimalik üld-, vahe- või halduskohtud või menetlused, mille otstarve on muu hulgas tolliküsimustega seotud haldusmeetmete kohene läbivaatus ja korrigeerimine. Sellised kohtud või menetlused peavad olema sõltumatud täitevasutustest ning need asutused peavad nende otsuseid rakendama ja oma tegevuses neile otsustele alluma, välja arvatud juhul, kui kõrgema astme kohtule esitatakse importijate apellatsioonkaebuste esitamise tähtaja jooksul õigeaegselt apellatsioonkaebus, tingimusel et sellise asutuse kesküksus võib astuda samme saavutamaks küsimuse läbivaatamist veel ühes menetluses, kui on põhjust arvata, et otsus on vastuolus kehtivate õiguspõhimõtete või tegelike faktidega. c) Käesoleva lõike punkti b sätted ei nõua, et kõrvaldataks või asendataks käesoleva kokkuleppe kuupäeval lepinguosalise territooriumil kehtinud menetlused, mis tegelikult võimaldavad haldusmeetmete objektiivse ja erapooletu läbivaatuse isegi siis, kui sellised menetlused ei ole täitevorganitest täielikult või vormiliselt sõltumatud. Selliseid menetlusi kasutav lepinguosaline peab LEPINGUOSALISTELE taotluse korral andma kõnealuste menetluste kohta täielikku teavet, et teised lepinguosalised saaksid kindlaks teha, kas sellised menetlused vastavad käesoleva punkti nõuetele. XI artikkel*. Kvantitatiivsete piirangute üldine kõrvaldamine 1. Ükski lepinguosaline ei tohi teise lepinguosalise territooriumilt pärineva toote impordi suhtes või teise lepinguosalise territooriumile eksportimiseks või ekspordiks müümiseks mõeldud toote suhtes säilitada või kehtestada ühtegi keeldu ega piirangut, mis ei ole tollimaks, maks või muu makse, olenemata sellest, kas see kehtestatakse kvootide, impordi- või ekspordilitsentside või muude meetmete kaudu. 2. Käesoleva artikli lõike 1 sätted ei kehti: a) ekspordikeeldude või -piirangute suhtes, mis on ajutiselt kehtestatud vältimaks või leevendamaks toiduainete või teiste, eksportiva lepinguosalise jaoks hädavajalike toodete kriitilist nappust; b) impordi- ja ekspordikeeldude või -piirangute suhtes, mis on hädavajalikud kaupade liigitus-, sortimis- või turustusstandardite või -eeskirjade rakendamiseks rahvusvahelises kaubanduses; c) mis tahes kujul imporditud* põllumajandus- või kalandustoote impordipiirangute suhtes, mida on vaja järgmistel eesmärkidel toimivate riiklike meetmete rakendamiseks: i) turustada või toota lubatava samasuguse omamaise toote või kui samasugust toodet antud maal ulatuslikult ei valmistata, imporditava toote omamaise otsese asendustoote koguse piiramine; ii) samasuguse omamaise toote või kui samasugust toodet kõnealusel maal ulatuslikult ei toodeta, imporditava toote omamaise otsese asendustoote ajutise ülejäägi kõrvaldamine, tehes sellise ülejäägi teatavatele omamaistele tarbijarühmadele kättesaadavaks tasuta või jooksvatest turuhindadest odavamalt; iii) täielikult või põhiliselt importkaubast otseselt sõltuva loomse toote lubatava tootmishulga piiramine, kui selle kauba tootmine kõnealusel maal on suhteliselt tühine. Lepinguosaline, kes vastavalt käesoleva lõike punktile c rakendab mis tahes toote impordipiiranguid, peab avalikult teatama piiritletud tulevikuperioodil importida lubatava toote üldkoguse või -väärtuse ning sellise koguse või väärtuse muudatused. Veel enam, eespool sätestatud alapunkti i alusel rakendatavate piirangutega ei tohi vähendada koguimporti omamaise toodangu kogumahu suhtes, võrreldes koguimpordi ja omamaise toodangu kogumahu suhtega, mida võiks põhjendatult eeldada piirangute puudumisel. Selle suhte kindlaksmääramisel peab lepinguosaline kohaselt arvesse võtma eelnenud tüüpilise perioodi vältel valitsenud suhet ning kõiki eritegureid*, mis võivad olla mõjutanud või mõjutada kõnealuse tootega kauplemist. XII artikkel*. Piirangud maksebilansi kaitseks 1. Hoolimata XI artikli lõike 1 sätetest võib iga lepinguosaline oma välisfinantspositsiooni ja maksebilansi kaitseks käesoleva artikli järgmiste lõigete sätete alusel piirata importida lubatava kauba kogust või väärtust. 2. a) Impordipiirangud, mida lepinguosaline käesoleva artikli alusel kehtestab, säilitab või tugevdab, ei tohi ületada piiranguid, mida on vaja, et: i) ennetada rahareservide tõsise kahanemise ohtu või peatada see kahanemine; ii) väga nappide rahareservidega lepinguosalise puhul põhjendatud määral suurendada tema reserve. Mõlemal puhul tuleb kohaselt arvesse võtta eritegureid, mis võivad mõjutada sellise lepinguosalise reserve või reservide vajadust, sealhulgas, kui sellele lepinguosalisele on kättesaadavad erivälislaenud või muud ressursid, vajadust tagada selliste laenude või ressursside asjakohane kasutamine. b) Käesoleva lõike punkti a alusel piiranguid rakendavad lepinguosalised peavad neid piiranguid tingimuste paranedes järk-järgult lõdvendama, säilitades need üksnes määral, mil nimetatud punktis piiritletud tingimused nende rakendamist jätkuvalt õigustavad. Kui tingimused nende piirangute kehtestamist või säilitamist nimetatud punkti alusel enam ei õigusta, peavad nad need piirangud kõrvaldama. 3. a) Lepinguosalised kohustuvad oma sisepoliitika elluviimisel arvesse võtma vajadust kindlal ja kestval alusel säilitada või taastada oma maksebilansi tasakaal ning soovitavust vältida tootmisressursside ebamajanduslikku kasutamist. Nad tõdevad, et nende eesmärkide saavutamiseks on soovitav võimalikult suures ulatuses vastu võtta rahvusvahelist kaubandust laiendavaid, mitte seda ahendavaid meetmeid. b) Käesoleva artikli alusel piiranguid rakendavad lepinguosalised võivad määrata eri toodete ja tooteklasside suhtes rakendatavad piirangud, eelistades tähtsamate toodete importi. c) Käesoleva artikli alusel piiranguid rakendavad lepinguosalised kohustuvad: i) vältima mis tahes teise lepinguosalise kaubandus- või majandushuvide tarbetut kahjustamist;* ii) mitte rakendama piiranguid takistamaks põhjendamatult mis tahes tooteliigi minimaalses kaubanduslikus koguses importimist, mille ärajätmine kahjustaks tavapäraseid kaubanduskanaleid; iii) mitte rakendama piiranguid, millega takistataks kaubanäidiste importi või patendi, kaubamärgi ja autoriõigusega seotud või samalaadsete protseduuride järgimist. d) Lepinguosalised tõdevad, et täieliku ja produktiivse tööhõive saavutamisele ja säilitamisele või majandusressursside arendamisele suunatud sisepoliitika tulemusel võib lepinguosalisel tekkida suur impordinõudlus, mis ähvardab tema rahareserve seda liiki ohuga, millele on viidatud käesoleva artikli lõike 2 punktis a. Vastavalt sellele ei tohi käesoleva artikli sätteid muus osas järgivalt lepinguosaliselt nõuda piirangute kõrvaldamist või muutmist põhjendusega, et selle poliitika muutmine teeks tema poolt käesoleva artikli alusel rakendatavad piirangud tarbetuks. 4. a) Iga lepinguosaline, kes rakendab uusi piiranguid või tõstab olemasolevate piirangute üldtaset käesoleva artikli alusel võetud meetmete olulise tugevdamise teel, peab kohe pärast (või kui on võimalik eelnevalt konsulteerida, enne) selliste piirangute sisseseadmist või tugevdamist konsulteerima LEPINGUOSALISTEGA oma maksebilansiraskuste laadi ja võimalike alternatiivsete korrigeerimismeetmete asjus ning nende piirangute võimaliku mõju asjus teiste lepinguosaliste majandusele. b) Kuupäeval, mille LEPINGUOSALISED on kindlaks määranud*, vaatavad nad läbi kõik piirangud, mida sellel kuupäeval käesoleva artikli alusel jätkuvalt rakendatakse. Ühe aasta möödudes sellest kuupäevast alustavad käesoleva artikli alusel piiranguid rakendavad lepinguosalised igal aastal LEPINGUOSALISTEGA käesoleva lõike punktis a sätestatud tüüpi konsultatsioone. i) Kui LEPINGUOSALISED eespool sätestatud punktide a ja b alusel lepinguosalisega peetavate konsultatsioonide käigus leiavad, et need piirangud ei ole kooskõlas käesoleva artikli või XIII artikli (arvestades XIV artiklist tulenevaid erandeid) sätetega, näitavad nad ära vastuolu laadi ning võivad anda nõu nende piirangute sobiva muutmise kohta. ii) Kui LEPINGUOSALISED nende konsultatsioonide tulemusel siiski otsustavad, et neid piiranguid rakendatakse viisil, millega kaasneb tõsist laadi vastuolu käesoleva artikli või XIII artikli (arvestades XIV artiklist tulenevaid erandeid) sätetega ning seetõttu kahjustatakse või ohustatakse mis tahes lepinguosalise kaubandust, teavitavad nad sellest piiranguid rakendavaid lepinguosalisi ning annavad asjakohaseid soovitusi, et tagada määratud aja jooksul nende sätetega vastavuse saavutamine. Kui see lepinguosaline neid soovitusi piiritletud aja jooksul ei järgi, võivad LEPINGUOSALISED oma äranägemise järgi vabastada lepinguosalise, kelle kaubandusele need piirangud ebasoodsat mõju avaldavad, käesoleva kokkuleppe järgsetest kohustustest piiranguid rakendava lepinguosalise ees. d) LEPINGUOSALISED kutsuvad käesoleva artikli alusel piiranguid rakendavat lepinguosalist alustama nendega konsultatsioone, kui seda taotleb mis tahes lepinguosaline, kes saab prima facie näidata, et need piirangud on vastuolus käesoleva artikli või XIII artikli (arvestades XIV artiklist tulenevaid erandeid) sätetega ning et seetõttu avaldatakse tema kaubandusele ebasoodsat mõju. Siiski ei tohi sellist ettepanekut teha enne, kui LEPINGUOSALISED on tuvastanud, et asjaomaste lepinguosaliste vahelised otsearutelud ei ole tulemusi andnud. Kui LEPINGUOSALISTEGA peetud konsultatsioonides kokkuleppele ei jõuta ning LEPINGUOSALISED otsustavad, et kõnealuseid piiranguid rakendatakse vastuolus nende sätetega ning et seetõttu kahjustatakse või ähvardatakse kahjustada menetluse algatanud lepinguosalise kaubandust, soovitavad nad sellised piirangud kõrvaldada või neid muuta. Kui neid piiranguid LEPINGUOSALISTE poolt ette nähtud aja jooksul ei kõrvaldata ega muudeta, võivad LEPINGUOSALISED oma äranägemise järgi vabastada menetluse algatanud lepinguosalise käesoleva kokkuleppe järgsetest kohustustest piiranguid rakendava lepinguosalise ees. e) Käesoleva lõike alusel tegutsedes peavad LEPINGUOSALISED arvesse võtma iga erilist välistegurit, mis piiranguid rakendava lepinguosalise eksportkaubandusele ebasoodsat mõju avaldab.* f) Käesoleva lõike alusel tehtavad otsustused tuleb teha kiiresti, võimaluse korral kuuekümne päeva jooksul alates konsultatsioonide algatamisest. 5. Kui impordipiiranguid käesoleva artikli alusel püsivalt ja laialdaselt rakendatakse ning see viitab üldise rahvusvahelist kaubandust piirava tasakaalustamatuse olemasolule, alustavad LEPINGUOSALISED arutelu kaalumaks, kas maksebilansiraskustes lepinguosalised, erakordselt soodsa maksebilansiga lepinguosalised või asjaomased riikidevahelised organisatsioonid saavad võtta muid meetmeid selle tasakaalustamatuse põhjuste kõrvaldamiseks. Lepinguosalised peavad LEPINGUOSALISTE kutsel osalema sellistel läbirääkimistel. XIII artikkel. Kvantitatiivsete piirangute mittediskrimineeriv rakendamine 1. Ükski lepinguosaline ei tohi rakendada ühtegi keeldu või piirangut ühegi teise lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodete impordi ega ühegi teise lepinguosalise territooriumile suunatud mis tahes toote ekspordi suhtes, kui kõigi kolmandate maade samasuguse toote import või samasuguse toote eksport kõikidesse kolmandatesse maadesse ei ole samamoodi keelatud või piiratud. 2. Mis tahes toote suhtes impordipiiranguid rakendades peavad lepinguosalised eesmärgiks seadma selle tootega kauplemise jagunemise, mis oleks võimalikult sarnane osadega, mida eri lepinguosalised võiksid omandada selliste piirangute puudumisel, ning järgima selle saavutamiseks järgmisi sätteid: a) alati kui võimalik, fikseeritakse lubatud impordi kogumahtu kajastavad kvoodid (kas tarnijamaade vahel jaotatuna või mitte) ning nende suurusest teatatakse kooskõlas käesoleva artikli lõike 3 punktiga b; b) juhul kui ei ole võimalik kehtestada kvoote, võidakse piiranguid kehtestada kvoodita impordilitsentside või -lubade abil; c) välja arvatud kooskõlas käesoleva lõike punktiga d jaotatud kvootidega opereerimise puhul, ei tohi lepinguosalised nõuda, et impordilitsentse või -lubasid kasutataks kõnealuse toote impordiks mingilt ühelt maalt või allikast; d) juhul kui kvoot jaotatakse tarnijamaade vahel, võib piiranguid rakendav lepinguosaline püüda jõuda kokkuleppele kõigi teiste kõnealuse toote tarnimisest oluliselt huvitatud lepinguosalistega kvoodiosade jaotamise suhtes. Juhtudel kui see meetod ei ole põhjendatavalt rakendamiskõlblik, jaotab asjaomane lepinguosaline kõnealuse toote tarnimisest oluliselt huvitatud lepinguosalistele osad, mis põhinevad proportsionaalselt eelnenud tüüpilise perioodi jooksul nende lepinguosaliste poolt tarnitud selle toote impordi kogumahul või väärtusel, võttes arvesse eritegureid, mis on võinud või võivad mõjutada selle tootega kauplemist. Ei tohi kehtestada tingimusi või formaalsusi, mis takistaksid mis tahes lepinguosalist täielikult ära kasutamast koguse- või väärtusosa, mis on talle jaotatud, tingimusel et import toimub mis tahes ettenähtud aja jooksul, millega see kvoot võib olla seotud.* 3. a) Juhtudel kui impordilitsentse väljastatakse seoses impordipiirangutega, esitab piiranguid rakendav lepinguosaline mis tahes lepinguosalise taotlusel, kes on huvitatud kõnealuse tootega kauplemisest, kogu asjakohase teabe piirangute rakendamise ja hiljutise perioodi jooksul väljastatud impordilitsentside kohta ning selliste litsentside jaotamise kohta tarnijamaade vahel, tingimusel et puudub kohustus anda teavet importija- või tarnijaettevõtete nimede kohta. b) Kui impordipiirangud hõlmavad kvootide fikseerimist, teatab piiranguid rakendav lepinguosaline avalikult kõnealus(t)e too(de)te üldkoguse või -väärtuse, mida teatava tulevikuperioodi vältel lubatakse importida, ning kõigist selle koguse või väärtuse muudatustest. Kõnealuse toote tarneid, mis sellise avaliku teatamise ajal teel olid, ei tohi keelata maale laskmast, tingimusel et neid võib nii suures ulatuses kui võimalik tasaarvestada kõnealuse perioodi vältel importida lubatava hulga suhtes ning samuti järgmisel perioodil või järgmistel perioodidel importida lubatava hulga suhtes; tingimusel et kui mõni lepinguosaline tavaliselt vabastab piirangutest tooted, mis on tarbimiseks sisse toodud või mis on tarbimiseks laost kõrvaldatud, kolmekümne päeva jooksul alates selle avalikult teatamise päevast, tuleb sellist praktikat pidada käesoleva punktiga täielikult kooskõlas olevaks. c) Kvootide jaotamise korral tarnijamaade vahel peab piiranguid rakendav lepinguosaline viivitamata teavitama kõiki teisi kõnealuse toote tarnimisest huvitatud lepinguosalisi hetkel eri tarnijamaadele hulga või väärtuse alusel jaotatavate kvoodiosade seisu kohta ning sellest avalikult teatama. 4. Vastavalt käesoleva artikli lõike 2 punktile d või XI artikli lõike 2 punktile c rakendatud piirangute suhtes teeb mis tahes toote tüüpilise perioodi esialgse valiku ning langetab selle tootega kauplemist mõjutavate eritegurite esialgse hinnangu* piirangut rakendav lepinguosaline, tingimusel et see lepinguosaline konsulteerib mis tahes teise kõnealuse toote tarnimisest oluliselt huvitatud lepinguosalise või LEPINGUOSALISTE taotluse korral kohe sellise teise lepinguosalise või LEPINGUOSALISTEGA vajaduse asjus korrigeerida määratud proportsioone või valitud baasperioodi, hinnata ümber asjakohaseid eritegureid, kõrvaldada tingimusi, formaalsusi või mis tahes muid, sobiva kvoodi eraldamise või selle piiramata kasutamise kohta ühepoolselt kehtestatud sätteid. 5. Käesoleva artikli sätted kehtivad lepinguosalise kehtestatud või säilitatava mis tahes tariifikvoodi suhtes; ulatuses, kus on võimalik seda rakendada, kehtivad käesoleva artikli põhimõtted ka ekspordipiirangute suhtes. XIV artikkel*. Mittediskrimineerimise reegli erandid 1. XII artikli või XVIII artikli B osa alusel piiranguid rakendav lepinguosaline võib selliste piirangute rakendamisel XIII artikli sätetest kõrvale kalduda viisil, mille mõju on võrdväärne piirangutega jooksvate rahvusvaheliste tehingute maksete ja ülekannete suhtes, mida see lepinguosaline võib sel ajal rakendada Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII või XIV artikli alusel või vastavalt XV artikli lõikele 6 sõlmitud spetsiaalse valuutakokkuleppe analoogiliste sätete alusel.* 2. XII artikli või XVIII artikli B osa alusel piiranguid rakendav lepinguosaline võib LEPINGUOSALISTE nõusolekul XIII artikli sätetest ajutiselt kõrvale kalduda oma väliskaubanduse väikese osa suhtes, kui selle lepinguosalise või asjaomaste lepinguosaliste kasu kaalub oluliselt üles teiste lepinguosaliste kaubandusele tekkida võiva mis tahes kahju.* 3. XIII artikli sätted ei takista territooriumide rühma, kel on Rahvusvahelises Valuutafondis ühine kvoot, rakendamast teiste maade impordi suhtes, kuid mitte omavahel, piiranguid kooskõlas XII artikli või XVIII artikli B osa sätetega, tingimusel et sellised piirangud on igas muus suhtes kooskõlas XIII artikli sätetega. 4. XII artikli või XVIII artikli B osa alusel piiranguid rakendavat lepinguosalist ei tohi käesoleva kokkuleppe XI–XV artikli või XVIII artikli B osa alusel takistada võtmast meetmeid suunamaks oma eksporti selliselt, et suurendada oma tulu neis vääringutes, mida ta saab kasutada XIII artikli sätetest kõrvale kaldumata. 5. Lepinguosalist ei tohi käesoleva kokkuleppe XI–XV artikli või XVIII artikli B osa alusel takistada rakendamast kvantitatiivseid piiranguid: a) mille mõju on samaväärne Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VII artikli lõike 3 punkti b alusel lubatud valuutapiirangute omaga; b) käesoleva kokkuleppe lisas A sätestatud sooduskokkulepete alusel kuni sealsamas mainitud läbirääkimiste tulemuste selgumiseni. XV artikkel. Valuutakokkulepped 1. LEPINGUOSALISED püüavad teha koostööd Rahvusvahelise Valuutafondiga, et LEPINGUOSALISED ja IMF võiksid IMFi jurisdiktsiooni all olevates valuutaküsimustes ning LEPINGUOSALISTE jurisdiktsiooni all olevate kvantitatiivsete piirangute ja muude kaubandusmeetmete suhtes järgida kooskõlastatud poliitikat. 2. Kõigil juhtudel, kui LEPINGUOSALISED kutsutakse kokku arutama või lahendama rahavarude, maksebilansside või välisvaluutakokkulepetega seotud probleeme, konsulteerivad nad kõiges Rahvusvahelise Valuutafondiga. Sellistes konsultatsioonides aktsepteerivad LEPINGUOSALISED kõiki IMFi esitatud statistilisi ja muid sedastusi, mis puudutavad välisvaluutat, rahavarusid ja maksebilansse, ning tunnustavad IMFi otsust selle kohta, kas lepinguosalise valuutameetmed on kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga või selle lepinguosalise ja LEPINGUOSALISTE vahelise spetsiaalse valuutakokkuleppega. LEPINGUOSALISED aktsepteerivad XII artikli lõike 2 punktis a või XVIII artikli lõikes 9 sätestatud kriteeriumidega seotud lõppotsuste langetamisel IMFi otsuseid selle kohta, mis on lepinguosalise rahavarude tõsine kahanemine, tema rahavarude väga halb seisund või tema rahavarude mõistlik kasvumäär, ning sellistel puhkudel konsulteeritud teiste küsimuste finantsaspektide kohta. 3. LEPINGUOSALISED püüavad jõuda IMFiga kokkuleppele käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud konsultatsiooniprotseduuride suhtes. 4. Lepinguosalised ei tohi oma valuutameetmetega nurjata* käesoleva kokkuleppe sätete eesmärki ega oma kaubandusmeetmetega Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja sätete eesmärki. 5. Kui LEPINGUOSALISED leiavad, et mingi lepinguosaline rakendab impordiga seotud maksete ja ülekannete valuutapiiranguid viisil, mis on vastuolus käesolevas kokkuleppes kvantitatiivsete piirangute suhtes sätestatud eranditega, teavitavad nad sellest IMFi. 6. Iga lepinguosaline, kes ei ole IMFi liige, peab saama LEPINGUOSALISTE poolt pärast IMFiga konsulteerimist määratud aja jooksul IMFi liikmeks või kui see ei õnnestu, sõlmima LEPINGUOSALISTEGA spetsiaalse valuutakokkuleppe. Lepinguosaline, kes lakkab olemast IMFi liige, peab sõlmima LEPINGUOSALISTEGA spetsiaalse valuutakokkuleppe. Iga spetsiaalne valuutakokkulepe, mille lepinguosaline käesoleva punkti alusel sõlmib, muutub seejärel osaks tema kohustustest käesoleva kokkuleppe alusel. 7. a) Lepinguosalise ja LEPINGUOSALISTE vahel käesoleva artikli lõike 6 alusel sõlmitud spetsiaalses valuutakokkuleppes sätestatakse LEPINGUOSALISTE huvides, et kõnealune lepinguosaline ei nurja oma valuutameetmetega käesoleva kokkuleppe eesmärke. b) Ühegi sellise kokkuleppe tingimustega ei tohi lepinguosalise suhtes kehtestada valuutaalaseid kohustusi, mis oleksid üldiselt piiravamad kui kohustused, mis on sätestatud Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjas fondi liikmete suhtes. 8. Lepinguosaline, kes ei ole IMFi liige, peab andma Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikli 5. osa üldises toimeulatuses teavet, mida LEPINGUOSALISED võivad nõuda, täitmaks oma ülesandeid käesoleva kokkuleppe alusel. 9. Miski käesolevas lepingus ei takista lepinguosalist: a) kasutamast valuutakontrollimeetmeid või valuutapiiranguid kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga või selle lepinguosalise ja LEPINGUOSALISTE vahel sõlmitud spetsiaalse valuutakokkuleppega; b) kasutamast impordi- või ekspordipiiranguid või kontrollimeetmeid, mille ainus mõju lisaks XI, XII, XIII ja XIV artiklis lubatud mõjule on selliste valuutakontrollimeetmete või valuutapiirangute jõustamine. XVI artikkel*. Subsiidiumid A osa: subsiidiumid üldiselt 1. Kui ükski lepinguosaline annab või säilitab mis tahes subsiidiumi, sealhulgas mis tahes kujul tulu- või hinnatoetust, mis toimib otseselt või kaudselt mingi toote ekspordi suurendamiseks tema territooriumilt või mingi toote impordi vähendamiseks tema territooriumile, teavitab ta LEPINGUOSALISI kirjalikult subsideerimise ulatusest ja laadist, selle hinnangulisest mõjust tema territooriumile imporditud või territooriumilt eksporditud mõjualus(t)e too(de)te kogusele ning subsideerimise tinginud asjaoludest. Kui leitakse, et selline subsideerimine tõsiselt kahjustab või ähvardab kahjustada mis tahes teise lepinguosalise huve, arutab seda subsiidiumi eraldav lepinguosaline teis(t)e asjaomas(t)e lepinguosalis(t)ega või LEPINGUOSALISTEGA teise asjaomase lepinguosalise või lepinguosaliste või LEPINGUOSALISTE taotluse korral selle subsideerimise piiramise võimalusi. B osa: lisasätted ekspordisubsiidiumide kohta* 2. Lepinguosalised tõdevad, et mis tahes toote ekspordi subsideerimine ühe lepinguosalise poolt võib kahjulikult mõjuda teistele, nii importivatele kui eksportivatele lepinguosalistele, lubamatult häirida nende normaalseid kaubandushuve ning takistada käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamist. 3. Seepärast peaksid lepinguosalised püüdma vältida subsiidiumide kasutamist toorme ekspordi suhtes. Kui lepinguosaline eraldab siiski otseselt või kaudselt mis tahes kujul subsiidiumi, mis toimib toorme ekspordi suurendamiseks tema territooriumilt, ei tohi sellist subsiidiumi rakendada viisil, mille tulemusel jääb sellele lepinguosalisele ebaõiglaselt suur osa selle toorme ülemaailmsest eksportkaubandusest, võttes arvesse lepinguosaliste osi selle toormega kauplemisel eelnenud tüüpilise perioodi vältel ning kõiki eritegureid, mis võivad olla mõjutanud või võivad mõjutada selle toormega kauplemist.* 4. Veel enam, alates 1. jaanuarist 1958 või varaseimast võimalikust sellele järgnevast kuupäevast lõpetavad lepinguosalised mis tahes kujul subsiidiumide otseselt või kaudselt eraldamise mis tahes toodetele peale toorme, kui sellise subsiidiumi tulemusel müüakse sellist toodet ekspordiks hinnaga, mis on madalam kui siseturu ostjatelt samasuguse toote eest nõutav võrreldav hind. Kuni 31. detsembrini 1957 ei tohi ükski lepinguosaline uute subsiidiumide kehtestamise või olemasolevate laiendamise teel laiendada sellise subsideerimise ulatust üle 1. jaanuaril 1955 valitsenud taseme.* 5. LEPINGUOSALISED vaatavad aegajalt uuesti läbi käesoleva artikli sätete toime, et kontrollida tegelike kogemuste taustal nende sätete tõhusust käesoleva kokkuleppe eesmärkide edendamisel ja vältida subsideerimist, mis lepinguosaliste kaubandust või huve tõsiselt kahjustab. XVII artikkel. Riiklikud kaubandusettevõtted 1.* a) Iga lepinguosaline kohustub kus tahes paikneva riigiettevõtte asutamisel või säilitamisel või mis tahes ettevõttele vormiliselt või tegelikult ainu- või eriprivileegide andmisel tagama, et selle ettevõtte ostu- ja müügitehingud seoses nii impordi kui ka ekspordiga on kooskõlas diskrimineerimisvaba režiimiga, mis on käesolevas kokkuleppes ette nähtud riiklike meetmete suhtes, mis mõjutavad erasektori kaubandusettevõtjate importi ja eksporti. b) Käesoleva lõike punkti a sätete käsituse alusel tuleb nõuda, et sellised ettevõtted teevad käesoleva kokkuleppe teisi sätteid arvesse võttes mis tahes selliseid ostu- või müügitehinguid üksnes kooskõlas äriliste kaalutlustega,* mille hulka arvatakse hind, kvaliteet, kättesaadavus, turustatavus, vedu ning teised ostu- või müügitingimused, ning tagavad teiste lepinguosaliste ettevõtetele kooskõlas tavapärase äripraktikaga sobiva võimaluse sellistes ostu- või müügitehingutes osalemiseks konkureerida. c) Ükski lepinguosaline ei tohi takistada ühtegi tema jurisdiktsiooni alla kuuluvat ettevõtet (olenemata sellest, kas see on käesoleva lõike punktis a viidatud ettevõte või mitte) tegutsemast kooskõlas käesoleva lõike punktide a ja b põhimõtetega. 2. Käesoleva artikli lõike 1 sätted ei kehti toodete kohta, mida imporditakse koheseks või lõplikuks riiklikuks tarbimiseks ja mitte teisiti edasimüümiseks ega kasutamiseks kaupade* tootmisel müügiks. Sellise impordi suhtes peab iga lepinguosaline kohaldama teiste lepinguosaliste kaubandusele erapooletu režiimi. 3. Lepinguosalised tõdevad, et käesoleva artikli lõike 1 punktis a viidatud laadi ettevõtete toimimisega on võimalik tekitada tõsiseid kaubandustakistusi; seepärast on rahvusvahelise kaubanduse laiendamiseks olulised vastastikused ja vastastikku kasulikud läbirääkimised selliste takistuste piiramiseks või kärpimiseks.* 4. a) Lepinguosalised teavitavad LEPINGUOSALISI toodetest, mida käesoleva artikli lõike 1 punktis a viidatud laadi ettevõtted nende territooriumile impordivad või nende territooriumilt ekspordivad. b) Lepinguosaline, kes loob, säilitab või lubab toote impordimonopoli, mille suhtes ei kehti kontsessioon II artikli alusel, teavitab teise, kõnealuse tootega ulatuslikult kaupleva lepinguosalise nõudel LEPINGUOSALISI selle toote imporditariifi kõrgendi* kohta eelnenud tüüpilise perioodi jooksul või kui see pole võimalik, selle toote edasimüügil nõutava hinna kohta. c) Lepinguosalise nõudel, kellel on põhjust uskuda, et lõike 1 punktis a viidatud laadi ettevõtte tegevus kahjustab tema käesoleva kokkuleppe järgseid huve, võivad LEPINGUOSALISED sellise ettevõtte asutanud, säilitanud või sellist ettevõtet lubanud lepinguosaliselt nõuda teavet selle ettevõtte tegevuse kohta käesoleva kokkuleppe sätete täitmise suhtes. d) Käesoleva lõike sätted ei nõua üheltki lepinguosaliselt konfidentsiaalse teabe avaldamist, millega takistataks seaduste täitmist või mis oleks muul kombel vastuolus üldiste huvidega või kahjustaks teatavate ettevõtete õigustatud kaubandushuve. XVIII artikkel*. Majandusarengu riiklik toetamine 1. Lepinguosalised tõdevad, et käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamist hõlbustab nende majanduse järkjärguline areng, eriti nende lepinguosaliste puhul, kelle majandus suudab tagada üksnes madala elatustaseme* ja on varases arengujärgus.* 2. Veel tõdevad lepinguosalised, et nimetatud lepinguosaliste rahva üldise elatustaseme tõstmiseks mõeldud majandusarenguprogrammide ja -poliitika rakendamiseks võib vajalikuks osutuda kaitse- või muude importi mõjutavate meetmete võtmine ning et need meetmed on õigustatud seni, kuni need hõlbustavad käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamist. Seetõttu arvavad lepinguosalised, et neile lepinguosalistele tuleks anda lisasoodustusi, mis võimaldaksid neil a) säilitada oma tariifistruktuuri piisav paindlikkus suutmaks tagada teatava tootmisharu* rajamiseks nõutav tariifkaitse tase ja b) rakendada maksebilansi otstarbel kvantitatiivseid piiranguid, võttes täielikult arvesse jätkuvalt suurt impordinõudlust, mida nende majandusarengu programmid tõenäoliselt tekitavad. 3. Lõpuks tõdevad lepinguosalised, et koos käesoleva artikli osades A ja B sätestatud lisasoodustustega oleksid käesoleva kokkuleppe sätted tavatingimustes piisavad, et võimaldada lepinguosalistel täita oma majandusarengu nõudeid. Lepinguosalised möönavad siiski, et võib esineda asjaolusid, mille puhul ei ole tegelikkuses võimalik rakendada ühtegi nendele sätetele vastavat meedet, mis võimaldaks areneva majandusega lepinguosalisel tagada teatavate tootmisharude* rajamise edendamisel nõutavat riigiabi parandamaks oma rahva üldist elatustaset. Nendeks puhkudeks on käesoleva artikli osades C ja D sätestatud erimenetlused. 4. a) Seega on lepinguosalisel, kelle majandus suudab tagada üksnes madala elatustaseme ja on varases arengujärgus*, lubatud vastavalt käesoleva artikli osades A, B ja C sätestatule käesoleva kokkuleppe teiste artiklite sätetest ajutiselt kõrvale kalduda. b) Lepinguosaline, kelle majandus on arenemas, kuid kes ei kuulu käesoleva lõike punkti a toimeulatusse, võib esitada LEPINGUOSALISTELE taotlusi käesoleva artikli D osa alusel. 5. Lepinguosalised tõdevad, et nende lepinguosaliste puhul, kelle majandus on lõike 4 punktides a ja b kirjeldatud tüüpi ning sõltub vähese toorme ekspordist, võib selle toorme müügi vähenemine eksporditulu tõsiselt kärpida. Seepärast võib selline lepinguosaline, kui teise lepinguosalise võetud meetmed tema toorme eksporti tõsiselt mõjutavad, tugineda käesoleva kokkuleppe XXII artikli konsultatsioonisätetele. 6. LEPINGUOSALISED vaatavad kõik vastavalt käesoleva artikli osade C ja D sätetele rakendatud meetmed igal aastal uuesti läbi. 7. a) Kui käesoleva artikli lõike 4 punkti a toimeulatusse jääv lepinguosaline peab oma rahva üldise elatustaseme tõstmiseks teatava tootmisharu rajamist edendades soovitavaks muuta või tühistada käesolevale kokkuleppele lisatud asjakohases loendis sisalduvat kontsessiooni, teavitab ta sellest LEPINGUOSALISI ja alustab läbirääkimisi iga lepinguosalisega, kellega selle kontsessiooni suhtes on algselt läbi räägitud, ja iga teise lepinguosalisega, kellel LEPINGUOSALISTE otsuse kohaselt on kõnealuses küsimuses oluline huvi. Kui kõnealused lepinguosalised omavahel kokkuleppele jõuavad, on neil õigus muuta või tühistada käesolevale kokkuleppele lisatud asjakohastes loendites sisalduvaid kontsessioone jõustamaks selline kokkulepe, sealhulgas mis tahes asjassepuutuvad kompenseerivad täpsustused. b) Kui kuuekümne päeva jooksul alates punktis a sätestatud teatamisest ei ole kokkuleppele jõutud, võib kõnealuse kontsessiooni muutmise või tühistamise kohta ettepaneku teinud lepinguosaline suunata küsimuse LEPINGUOSALISTELE, kes peavad selle viivitamata läbi vaatama. Kui nad leiavad, et kõnealuse kontsessiooni muutmise või tühistamise kohta ettepaneku teinud lepinguosaline on kokkuleppele jõudmiseks teinud kõik temast sõltuva ning et tema poolt pakutav kompenseeriv täpsustus sobib, tuleb sellele lepinguosalisele anda õigus kõnealust kontsessiooni muuta või tühistada, kui see lepinguosaline samal ajal kehtestab asjakohase kompenseeriva täpsustuse. Kui LEPINGUOSALISED ei leia, et selle kontsessiooni muutmise või tühistamise kohta ettepaneku teinud lepinguosalise pakutav kompensatsioon sobib, kuid samas leiavad, et see lepinguosaline on teinud kõik temast sõltuva sobiva kompensatsiooni pakkumiseks, tuleb anda sellele lepinguosalisele õigus kõnealust kontsessiooni muuta või tühistada. Sellise meetme võtmise korral on igal teisel punktis a viidatud lepinguosalisel õigus muuta või tühistada sisuliselt samaväärseid kontsessioone, mille suhtes selle meetme võtnud lepinguosalisega on algselt läbi räägitud.* 8. Lepinguosalised tõdevad, et käesoleva artikli lõike 4 punkti a toimeulatusse jäävatel lepinguosalistel kalduvad kiire arengu käigus tekkima maksebilansiraskused, mis tulenevad põhiliselt püüetest siseturgu laiendada, aga ka nende kaubandustingimuste ebastabiilsusest. 9. Kaitsmaks oma välisfinantsseisundit ning tagamaks oma majandusarengu programmi rakendamiseks piisavaid varusid, võib käesoleva artikli lõike 4 punkti a toimeulatusse jääv lepinguosaline lõigete 10 kuni 12 sätete alusel oma sisseveo üldmahtu importida lubatava kaubakoguse või -väärtuse piiramise teel kontrollida; tingimusel et kehtestatavad, säilitatavad või tugevdatavad impordipiirangud ei ületa piiranguid, mida on vaja: a) ennetamaks või peatamaks tema rahavarude tõsist kahanemist, või b) ebapiisavate rahareservidega lepinguosalise puhul tema reservide põhjendatud kasvutempo saavutamiseks. Mõlemal juhul tuleb arvesse võtta kõiki eritegureid, mis võivad mõjutada lepinguosalise reserve või vajadust reservide järele, sealhulgas erivälislaenude või muude ressursside kättesaadavuse korral vajadust hoolitseda selliste laenude või ressursside asjakohase kasutamise eest. 10. Neid piiranguid rakendades võib lepinguosaline määrata nende jaotumisviisi eri toodete või tooteklasside suhtes nii, et esmatähtsaks peetakse tema majandusarengu poliitika seisukohalt olulisemate toodete importi, tingimusel et nende piirangute rakendamisel välditakse mis tahes teise lepinguosalise kaubanduslike või majandushuvide tarbetut kahjustamist ega takistata põhjendamatult mis tahes liiki kaupade importimist minimaalsetes kaubanduslikes kogustes, mille väljajätmine häiriks tavapäraseid kaubanduskanaleid; tingimusel et neid piiranguid ei rakendata viisil, mis takistaks kaubanäidiste importi või patendi, kaubamärgi ja autoriõigusega seotud või samalaadsete protseduuride järgimist. 11. Sisepoliitika elluviimisel peab asjaomane lepinguosaline arvesse võtma vajadust taastada kindlal ja kestval alusel oma maksebilansi tasakaal ning soovitavust tagada tootmisressursside majanduslik kasutamine. Lepinguosaline peab tingimuste paranedes järk-järgult lõdvendama käesoleva osa alusel rakendatud mis tahes piiranguid, säilitades need üksnes määral, mis on vajalik käesoleva artikli lõike 9 tingimuste alusel, ja kõrvaldama need piirangud, kui tingimused nende säilitamist enam ei õigusta, tingimusel et üheltki lepinguosaliselt ei nõuta piirangute muutmist või kõrvaldamist põhjendusega, et tema arengupoliitika muutmine teeks tema poolt käesoleva osa alusel rakendatavad piirangud tarbetuks.* 12. a) Iga lepinguosaline, kes rakendab uusi piiranguid või tõstab oma olemasolevate piirangute üldtaset käesoleva osa alusel võetud meetmete olulise tugevdamise teel, peab kohe pärast (või, kui on võimalik eelnevalt konsulteerida, enne) selliste piirangute sisseseadmist või tugevdamist konsulteerima LEPINGUOSALISTEGA oma maksebilansiraskuste laadi ja võimalike alternatiivsete korrigeerimismeetmete asjus ning nende piirangute võimaliku mõju asjus teiste lepinguosaliste majandusele. b) Kuupäeval, mille LEPINGUOSALISED on kindlaks määranud*, vaatavad nad läbi kõik piirangud, mida sellel kuupäeval käesoleva osa alusel jätkuvalt rakendatakse. Alates kahe aasta möödumisest sellest kuupäevast alustavad käesoleva osa alusel piiranguid rakendavad lepinguosalised LEPINGUOSALISTEGA punktis a kirjeldatud tüüpi konsultatsioone umbes kaheaastase, kuid mitte lühema vaheaja järel vastavalt LEPINGUOSALISTE poolt igal aastal koostatavale programmile, tingimusel et ükski käesolevas punktis ette nähtud konsultatsioon ei toimu kahe aasta jooksul pärast käesoleva lõike mis tahes sätte alusel peetud üldist laadi konsultatsiooni lõppu. c) i) Kui LEPINGUOSALISED käesoleva lõike punktide a ja b alusel lepinguosalisega peetavate konsultatsioonide käigus leiavad, et need piirangud ei ole kooskõlas käesoleva osa või XIII artikli (arvestades XIV artiklist tulenevaid erandeid) sätetega, näitavad nad ära vastuolu laadi ning võivad anda nõu nende piirangute sobiva muutmise kohta. ii) Kui LEPINGUOSALISED nende konsultatsioonide tulemusel siiski otsustavad, et neid piiranguid rakendatakse viisil, millega kaasneb tõsist laadi vastuolu käesoleva osa või XIII artikli (arvestades XIV artiklist tulenevaid erandeid) sätetega ning seetõttu kahjustatakse või ohustatakse mis tahes lepinguosalise kaubandust, teavitavad nad sellest piiranguid rakendavat lepinguosalist ning annavad asjakohased soovitused, et tagada määratud aja jooksul nende sätetega kooskõla saavutamine. Kui see lepinguosaline neid soovitusi piiritletud aja jooksul ei järgi, võivad LEPINGUOSALISED oma äranägemise järgi vabastada mis tahes lepinguosalise, kelle kaubandusele need piirangud ebasoodsat mõju avaldavad, käesoleva kokkuleppe järgsetest kohustustest piiranguid rakendava lepinguosalise ees. d) LEPINGUOSALISED kutsuvad käesoleva osa alusel piiranguid rakendavat lepinguosalist alustama nendega konsultatsioone, kui seda taotleb mis tahes lepinguosaline, kes suudab prima facie näidata, et need piirangud on vastuolus käesoleva osa või XIII artikli (arvestades XIV artiklist tulenevaid erandeid) sätetega ning et seetõttu avaldatakse tema kaubandusele ebasoodsat mõju. Siiski ei tohi sellist ettepanekut teha enne, kui LEPINGUOSALISED on tuvastanud, et asjaomaste lepinguosaliste vahelised otsearutelud ei ole tulemusi andnud. Kui LEPINGUOSALISTEGA peetud konsultatsioonides kokkuleppele ei jõuta ning LEPINGUOSALISED otsustavad, et kõnealuseid piiranguid rakendatakse vastuolus nende sätetega ning et seetõttu kahjustatakse või ähvardatakse kahjustada menetluse algatanud lepinguosalise kaubandust, soovitavad nad sellised piirangud kõrvaldada või neid muuta. Kui neid piiranguid LEPINGUOSALISTE poolt ette nähtud aja jooksul ei kõrvaldata ega muudeta, võivad LEPINGUOSALISED oma äranägemise järgi vabastada menetluse algatanud lepinguosalise käesoleva kokkuleppe järgsetest kohustustest piiranguid rakendava lepinguosalise ees. e) Kui lepinguosaline, kelle vastu on astutud samme kooskõlas käesoleva lõike punkti c alapunkti ii või punkti d viimase lausega, leiab, et LEPINGUOSALISTE poolt lubatud kohustustest vabastamine kahjustab tema majandusarenguprogrammi ja -poliitika toimimist, on tal õigus hiljemalt kuuskümmend päeva pärast nende sammude astumist LEPINGUOSALISTE täitevsekretärile2 kirjalikult teatada oma kavatsusest käesolev kokkulepe denonsseerida ning see denonsseerimine jõustub kuuekümnendal päeval pärast päeva, mil täitevsekretär selle teate kätte saab. f) Käesoleva lõike alusel tegutsedes peavad LEPINGUOSALISED arvesse võtma käesoleva artikli lõikes 2 mainitud tegureid. Käesoleva lõike alusel tehtavad otsustused tuleb langetada viivitamata ja võimaluse korral kuuekümne päeva jooksul alates konsultatsioonide algatamisest. 13. Kui käesoleva artikli lõike 4 punkti a toimeulatusse jääv lepinguosaline leiab, et teatava tootmisharu rajamise edendamisel* tõstmaks oma rahva üldist elatustaset on nõutav riigiabi, kuid sel eesmärgil ei ole võimalik võtta ühtki meedet, mis oleks kooskõlas teiste käesoleva kokkuleppe sätetega, võib ta tugineda käesolevas osas fikseeritud sätetele ja protseduuridele.* 14. Asjaomane lepinguosaline peab LEPINGUOSALISI teavitama erilistest raskustest, mis tekivad käesoleva artikli lõikes 13 sätestatud eesmärkide saavutamisel, ning näitama importi mõjutava spetsiifilise meetme, mille võtmist ta nende raskuste ületamiseks ette paneb. Vastavalt olukorrale ei tohi ta seda meedet võtta enne lõikes 15 või lõikes 17 fikseeritud tähtaja möödumist või kui kõnealune meede mõjutab sellise toote importi, mille kohta kehtib käesolevale kokkuleppele lisatud asjakohases loendis sätestatud kontsessioon, enne kui ta on saavutanud LEPINGUOSALISTE nõusoleku kooskõlas lõike 18 sätetega; tingimusel et abi saavas tootmisharus on tootmine juba alanud, võib see lepinguosaline pärast LEPINGUOSALISTE teatamist võtta meetmeid takistamaks sel perioodil kõnealuse toote või kõnealuste toodete impordi ulatuslikku kasvu üle hariliku taseme.* 15. Kui LEPINGUOSALISED kolmekümne päeva jooksul alates sellest meetmest teatamisest ei nõua asjaomaselt lepinguosaliselt nendega konsultatsioonide alustamist,* võib see lepinguosaline ettepandud meetme võtmiseks vajalikus ulatuses käesoleva kokkuleppe teiste artiklite asjakohastest sätetest kõrvale kalduda. 16. LEPINGUOSALISTE taotluse korral konsulteerib asjaomane lepinguosaline nendega ettepandud meetme otstarbe üle, käesoleva kokkuleppe alusel kättesaadavate alternatiivsete meetmete üle ning ettepandud meetme mõju üle teiste lepinguosaliste kaubanduslikele ja majandushuvidele. Kui LEPINGUOSALISED sellise konsulteerimise tulemusel möönavad, et lõikes 13 sätestatud eesmärgi saavutamiseks ei ole ühtegi rakendatavat meedet, mis oleks kooskõlas käesoleva kokkuleppe teiste sätetega, ja ettepandud meetmega nõustuvad*, vabastatakse asjaomane lepinguosaline käesoleva kokkuleppe teiste artiklite sätete järgsetest kohustustest selle meetme võtmiseks vajalikus ulatuses. 17. Kui LEPINGUOSALISED üheksakümne päeva jooksul alates käesoleva artikli lõike 14 alusel ettepandud meetmest teatamise kuupäevast ei ole selle meetmega nõustunud, võib asjaomane lepinguosaline kõnealuse meetme pärast LEPINGUOSALISTELE teatamist rakendada. 18. Kui ettepandud meede mõjutab toodet, mille suhtes kehtib käesolevale kokkuleppele lisatud asjakohases loendis sisalduv kontsessioon, alustab asjaomane lepinguosaline konsultatsioone iga teise lepinguosalisega, kellega see kontsessioon algselt läbi räägiti, ning iga teise lepinguosalisega, kellel LEPINGUOSALISTE otsuse kohaselt on selles küsimuses oluline huvi. Kui LEPINGUOSALISED möönavad, et käesoleva artikli lõikes 13 sätestatud eesmärgi saavutamiseks ei ole ühtegi rakendatavat meedet, mis oleks kooskõlas käesoleva kokkuleppe teiste sätetega, ja kui: a) teiste asjaomaste lepinguosalistega on eespool mainitud konsultatsioonide tulemusel kokkuleppele jõutud; või b) kuuekümne päeva jooksul pärast seda, kui LEPINGUOSALISED on lõikes 14 sätestatud teate kätte saanud, pole kokkuleppele jõutud, kuid käesolevale osale tuginev lepinguosaline on kokkuleppele jõudmiseks teinud kõik põhjendatud jõupingutused ning teiste lepinguosaliste huvid on piisavalt kaitstud,* peavad LEPINGUOSALISED selle meetmega nõustuma. Käesolevale osale tuginev lepinguosaline vabastatakse selle põhjal käesoleva kokkuleppe teiste artiklite asjakohaste sätete järgsetest kohustustest selle meetme võtmise lubamiseks vajalikus ulatuses. 19. Kui käesoleva artikli lõikes 13 kirjeldatud laadi meede puudutab tootmisharu, mille rajamist on algperioodil toetatud juhusliku kaitsega, mida pakkusid lepinguosalise poolt käesoleva kokkuleppe asjakohaste sätete alusel maksebilansi otstarbel kehtestatud piirangud, võib see lepinguosaline tugineda käesoleva osa sätetele ja protseduuridele, tingimusel et ta ei rakenda ettepandud meedet LEPINGUOSALISTE* nõusolekuta*. 20. Üheski käesoleva osa eelnevatest lõigetest ei lubata ühtegi kõrvalekaldumist käesoleva kokkuleppe I, II ja XIII artikli sätetest. Käesoleva artikli lõike 10 eritingimusi kohaldatakse ka käesoleva osa alusel rakendatud mis tahes piirangu suhtes. 21. Alati, kui käesoleva artikli lõike 17 alusel võetakse mingi meede, võib lepinguosaline, keda see meede oluliselt mõjutab, käesolevale osale tugineva lepinguosalise kaubanduse suhtes peatada selliste käesoleva kokkuleppe järgsete sisuliselt samaväärsete kontsessioonide või muude kohustuste rakendamise, mille peatamist LEPINGUOSALISED ei tauni,* tingimusel et kuue kuu jooksul alates kõnealuse meetme võtmisest või mõjutatava lepinguosalise kahjuks muutmisest teatatakse LEPINGUOSALISTELE peatamisest kuuskümmend päeva ette. Iga selline lepinguosaline peab andma piisava võimaluse konsulteerimiseks kooskõlas käesoleva kokkuleppe XXII artikli sätetega. 22. Käesoleva artikli lõike 4 punkti b toimeulatusse jääv lepinguosaline, kes soovib oma majanduse arengu huvides teatava tootmisharu* rajamise suhtes võtta käesoleva artikli lõikes 13 kirjeldatud laadi meetme, võib LEPINGUOSALISTELT taotleda selle meetme heakskiitmist. LEPINGUOSALISED konsulteerivad sellise lepinguosalisega viivitamata ning juhinduvad otsuse langetamisel lõikes 16 esitatud kaalutlustest. Kui LEPINGUOSALISED ettepandud meetmega nõustuvad, vabastatakse asjaomane lepinguosaline käesoleva kokkuleppe teiste artiklite asjakohaste sätete järgsetest kohustustest selle meetme võtmise lubamiseks vajalikus ulatuses. Kui ettepandud meede mõjutab toodet, mille suhtes kehtib käesolevale kokkuleppele lisatud asjakohases loendis sisalduv kontsessioon, kohaldatakse lõike 18 sätteid.* 23. Iga käesoleva osa alusel rakendatud meede peab olema kooskõlas käesoleva artikli lõike 20 sätetega. XIX artikkel. Erakorralised meetmed teatavate toodete impordi suhtes 1. a) Kui ettenägemata sündmuste ning lepinguosalise käesoleva kokkuleppe järgsete kohustuste mõjul, sealhulgas tariifikontsessioonide tulemusel imporditakse mis tahes toodet lepinguosalise territooriumile sellistes suurendatud kogustes ja tingimustel, mis tõsiselt kahjustavad või ähvardavad kahjustada samasuguste või otseselt konkureerivate toodete omamaiseid tootjaid sel territooriumil, on kõnealusel lepinguosalisel õigus see kohustus sellise kahjustamise vältimiseks või heastamiseks vajalikus ulatuses ja vajalikuks ajaks selle toote suhtes täielikult või osaliselt peatada või asjakohane kontsessioon tühistada või seda muuta. b) Kui mis tahes toodet, mille suhtes kehtib kontsessioon soodustuse mõttes, imporditakse lepinguosalise territooriumile käesoleva lõike punktis a näidatud asjaoludel, seetõttu tõsiselt kahjustades või ähvardades kahjustada samasuguste või otseselt konkureerivate toodete omamaiseid tootjaid seda soodustust saaval või saanud lepinguosalise territooriumil, on importival lepinguosalisel õigus kõnealuse teise lepinguosalise taotluse korral kõnealune kohustus sellise kahju vältimiseks või heastamiseks vajalikus ulatuses ja vajalikuks ajaks täielikult või osaliselt peatada või see kontsessioon selle toote suhtes tühistada või seda muuta. 2. Enne kui lepinguosaline võtab meetme vastavalt käesoleva artikli lõike 1 sätetele, teavitab ta LEPINGUOSALISI sellest kirjalikult nii aegsasti kui võimalik ning annab LEPINGUOSALISTELE ja neile lepinguosalistele, kellel kõnealuse toote eksportijatena on küsimuse vastu oluline huvi, võimaluse temaga ettepandud meetme asjus konsulteerida. Kui selline teatis antakse kontsessiooni kohta soodustuse mõttes, märgitakse teatises meedet nõudnud lepinguosalise nimi. Kriitilistel asjaoludel, kui viivitamine põhjustaks raskesti korvatavat kahju, võidakse käesoleva artikli lõike 1 alusel võetavat meedet ajutiselt rakendada eelnevalt konsulteerimata, tingimusel et konsultatsioone alustatakse kohe pärast sellise meetme võtmist. 3. a) Kui huvitatud lepinguosalised kõnealuse meetme asjus kokkuleppele ei jõua, on selle meetme võtmise või säilitamise kohta ettepaneku teinud lepinguosalisel ikkagi õigus seda teha, ning kui see meede võetakse või seda säilitatakse, on mõjualustel lepinguosalistel hiljemalt üheksakümmend päeva pärast sellise meetme võtmist ja kolmekümne päeva möödudes päevast, mil LEPINGUOSALISED on saanud sellekohase kirjaliku teate, õigus ajutiselt peatada selliste sisuliselt samaväärsete kontsessioonide või muude käesoleva kokkuleppe järgsete kohustuste, mille ajutist peatamist LEPINGUOSALISED ei tauni, rakendamine kõnealuse meetme võtnud lepinguosalise kaubanduse suhtes, või käesoleva artikli lõike 1 punktis b sätestatud juhul kõnealuse meetme võtmist taotlenud lepinguosalise kaubanduse suhtes. b) Kui meede võetakse eelnevalt konsulteerimata käesoleva artikli lõike 2 alusel ning sellega kahjustatakse või ähvardatakse tõsiselt kahjustada selle meetme mõjualuste toodete omamaiseid tootjaid mingi lepinguosalise territooriumil ning kui viivitamine põhjustaks raskesti korvatavat kahju, on sellel lepinguosalisel hoolimata käesoleva lõike punkti a sätetest õigus peatada sellised kontsessioonid või muud kohustused kõnealuse meetme võtmise järel ja kogu konsultatsiooniperioodi vältel, nagu vaja sellise kahju vältimiseks või heastamiseks. XX artikkel. Ülderandid Vastavalt nõudele, et järgnevalt loetletud meetmeid ei rakendata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset või õigustamatut diskrimineerimist maade vahel, kus valitsevad ühed ja samad tingimused, või rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiramist, ei tõlgendata ühtegi käesoleva kokkuleppe sätet, et takistada lepinguosalist vastu võtmast või rakendamast meetmeid, mis: a) on vajalikud avaliku moraali kaitseks; b) on vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks; c) on seotud kulla või hõbeda impordi või ekspordiga; d) on vajalikud tagamaks kooskõla seaduste ja eeskirjadega, mis ei ole vastuolus käesoleva kokkuleppe sätetega, sealhulgas nendega, mis on seotud tollijärelevalve, II artikli lõike 4 ja XVII artikli alusel toimivate monopolide jõushoidmisega, patentide, kaubamärkide ja autoriõiguste kaitsega ning pettuse vältimisega; e) on seotud vanglatöö toodetega; f) on kehtestatud kunsti-, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvuslike rikkuste kaitseks; g) on seotud taastumatute loodusvarade säästmisega, kui need meetmed kehtestatakse seoses omamaise toodangu või tarbimise piirangutega; h) on võetud kohustuste täitmiseks, mis tulenevad mis tahes riikidevahelisest kaubalepingust, mis vastab LEPINGUOSALISTELE esitatud kriteeriumidele, mida nad ei tauni, või mis ise sellisena esitatakse ja mida sellisena ei taunita;* i) hõlmavad omamaise toorme ekspordipiiranguid, mis on vajalikud, et tagada omamaisele töötlevale tööstusele selle toorme hädavajalikke koguseid perioodidel, mil selle siseturuhinda riikliku stabiliseerimiskava raames maailmaturuhinnast allpool hoitakse, tingimusel et selliseid piiranguid ei rakendata suurendamaks asjaomase omamaise tootmisharu eksporti või sellele tagatavat kaitset ning et selliste piirangutega ei kalduta kõrvale käesoleva kokkuleppe mittediskrimineerimise sätetest; j) on hädavajalikud üldiselt või kohalikult defitsiitsete toodete hankimiseks või turustamiseks, tingimusel et selline meede on kooskõlas põhimõttega, mille kohaselt on kõigil lepinguosalistel õigus õiglasele osale selliste toodete rahvusvahelistest varudest, ning sellised meetmed, mis on vastuolus käesoleva kokkuleppe muude sätetega, peatatakse niipea, kui need esile kutsunud tingimused on lakanud olemast. Hiljemalt 30. juunil 1960 vaatavad LEPINGUOSALISED üle vajaduse selle punkti järele. XXI artikkel. Julgeolekuerandid a) kohustavana lepinguosalist esitama mis tahes teavet, mille avaldamist ta peab oma esmatähtsaid julgeolekuhuve kahjustavaks; b) takistavana lepinguosalist võtmast mis tahes meetmeid, mida ta peab vajalikuks oma esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitseks: iii) sõja ajal või muudes rahvusvaheliste suhete kriisiolukordades; c) takistavana lepinguosalist võtmast mis tahes meetmeid vastavalt tema ÜRO põhikirja järgsetele kohustustele rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks. XXII artikkel. Konsulteerimine 1. Iga lepinguosaline võtab mõistvalt arvesse esildisi, mida teine lepinguosaline talle käesoleva kokkuleppe toimet mõjutavas küsimuses võib esitada, ning annab piisavalt võimalusi selles suhtes konsulteerimiseks. 2. Lepinguosalise nõudel võivad LEPINGUOSALISED konsulteerida mis tahes lepinguosalise või lepinguosalistega igas küsimuses, millele lõike 1 alusel toimunud konsultatsioonide käigus pole olnud võimalik leida rahuldavat lahendust. XXIII artikkel. Kontsessioonide ja kokkulepete kaitse 1. Kui lepinguosaline peaks leidma, et talle käesoleva kokkuleppe alusel otseselt või kaudselt tekkiv kasu on olematuks muudetud või seda on kahjustatud või et käesoleva kokkuleppe mis tahes eesmärgi saavutamist on takistatud a) käesoleva kokkuleppe järgsete kohustuste mittetäitmisega teise lepinguosalise poolt; b) mis tahes meetme võtmisega teise lepinguosalise poolt, olenemata sellest, kas see meede on käesoleva kokkuleppe sätetega vastuolus või mitte; c) mis tahes muu olukorraga, võib see lepinguosaline esitada teisele lepinguosalisele või tema arvates asjaomastele lepinguosalistele kirjalikke esildisi ja ettepanekuid, et jõuda selles küsimuses rahuldavale kokkuleppele. Lepinguosaline, kelle poole selliselt pöördutakse, võtab talle tehtud esildisi ja ettepanekuid mõistvalt arvesse. 2. Kui asjaomaste poolte vahel mõistliku aja jooksul rahuldavale kokkuleppele ei jõuta või kui raskused on käesoleva artikli lõike 1 punktis c kirjeldatud laadi, võidakse küsimus suunata LEPINGUOSALISTELE. Vastavalt asjaoludele hakkavad LEPINGUOSALISED neile selliselt suunatud mis tahes küsimust viivitamata uurima või teevad otsuse. Kui LEPINGUOSALISED vajalikuks peavad, võivad nad konsulteerida lepinguosaliste, ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu ning mis tahes asjaomase riikidevahelise organisatsiooniga. Kui LEPINGUOSALISED leiavad, et asjaolud on piisavalt tõsist laadi õigustamaks sellist sammu, võivad nad oma äranägemise järgi volitada lepinguosalist või lepinguosalisi kontsessioonide või muude käesoleva kokkuleppe järgsete kohustuste mis tahes lepinguosalise või lepinguosaliste suhtes rakendamist peatama. Kui kontsessiooni või muu käesoleva kokkuleppe järgse kohustuse rakendamine lepinguosalise suhtes tegelikkuses ajutiselt peatatakse, on sellel lepinguosalisel õigus hiljemalt kuuskümmend päeva pärast sellise meetme võtmist LEPINGUOSALISTE täitevsekretärile3 kirjalikult teatada oma kavatsusest käesolev kokkulepe denonsseerida ning see denonsseerimine jõustub kuuekümnendal päeval pärast päeva, mil täitevsekretär selle teate kätte saab. XXIV artikkel. Territoriaalne rakendamine. Piirivedu. Tolliliidud ja vabakaubanduspiirkonnad 1. Käesoleva kokkuleppe sätted kehtivad lepinguosaliste emamaa tolliterritooriumide ning mis tahes muude tolliterritooriumide kohta, mille suhtes käesolevat kokkulepet on XXVI artikli alusel tunnustatud või XXXIII artikli alusel või vastavalt ajutise kohaldamise protokollile kohaldatakse. Eranditult käesoleva kokkuleppe territoriaalse kohaldamise otstarbel tuleb käsitleda iga sellist tolliterritooriumi lepinguosalisena, tingimusel et käesoleva lõike sätteid ei tõlgendata eesmärgil luua mis tahes õigusi või kohustusi kahe või enama tolliterritooriumi vahel, mille suhtes üks lepinguosaline on käesoleva kokkuleppe XXVI artikli alusel aktsepteerinud või seda XXXIII artikli alusel või vastavalt ajutise rakendamise protokollile rakendab. 2. Käesoleva kokkuleppe raames tuleb tolliterritooriumi mõista territooriumina, mille kaubanduse valdava osa suhtes teiste territooriumidega säilitatakse eraldi tariife või muid kaubanduseeskirju. 3. Käesoleva kokkuleppe sätteid ei tõlgendata takistavana a) lepinguosalist tagamast lähedalasuvatele maadele soodustusi piiriveo hõlbustamiseks; b) Trieste Vabaterritooriumiga toimuva kaubanduse suhtes selle territooriumiga piirnevate maade poolt tagatavaid soodustusi, tingimusel et need soodustused ei ole vastuolus Teisest maailmasõjast tulenevate rahulepingutega. 4. Lepinguosalised tõdevad, et on soovitav suurendada vabatahtlike kokkulepete kaudu kaubavahetusvabadust neis kokkulepetes osalevate maade majanduse tihedama integratsiooni edendamise abil. Samuti tõdevad lepinguosalised, et tolliliidu või vabakaubanduspiirkonna eesmärk peaks olema hõlbustada osalisterritooriumide vahelist kaubandust ning mitte luua kaubandustõkkeid teiste lepinguosaliste ja selliste territooriumide vahel. 5. Vastavalt sellele ei takista käesoleva kokkuleppe sätted tolliliidu või vabakaubanduspiirkonna loomist või tolliliidu või vabakaubanduspiirkonna loomiseks vajaliku vahekokkuleppe sõlmimist lepinguosaliste territooriumide vahel, tingimusel et: a) tolliliidu või tolliliidu loomiseni viiva vahekokkulepe puhul ei tohi sellisesse liitu või kokkuleppesse mittekuuluvate lepinguosalistega toimuva kaubanduse suhtes kehtestada tollimakse ja muid kaubanduseeskirju, mis on selle liidu või vahekokkuleppe jõustamisel tervikuna kõrgemad või piiravamad kui selles liidus või kokkuleppes osalevate lepinguosaliste territooriumil vastavalt enne liidu loomist või vahekokkuleppe sõlmimist üldiselt rakendatud tollimaksud ja kaubanduseeskirjad; b) vabakaubanduspiirkonna või vabakaubanduspiirkonna loomiseni viiva vahekokkuleppe puhul ei tohi ühelgi osalisterritooriumil säilitada ja selle piirkonna loomisel või vahekokkuleppe sõlmimisel kõnealuse piirkonna või kokkuleppe väliste lepinguosalistega toimuva kaubanduse suhtes rakendada tollimakse ja muid kaubanduseeskirju, mis on kõrgemad või piiravamad kui selliste vabakaubanduspiirkonda või vahekokkuleppesse kuuluvate lepinguosaliste territooriumil vastavalt enne vabakaubanduspiirkonna loomist või vahekokkuleppe sõlmimist olemas olnud vastavad tollimaksud ja kaubanduseeskirjad; c) iga vahekokkulepe, millele viidatakse punktides a ja b, peab sisaldama plaani ja ajakava sellise tolliliidu või vabakaubanduspiirkonna loomiseks mõistliku aja jooksul. 6. Kui lepinguosaline lõike 5 punkti a nõudeid täites teeb ettepaneku suurendada mis tahes tollimaksumäära vastuolus II artikli sätetega, kohaldatakse XXVIII artiklis sätestatud menetlust. Kompenseerivate täpsustuste tagamisel võetakse arvesse kompensatsiooni, mis on juba tagatud tolliliidu teiste osalismaade vastavate tollimaksude vähendamise teel. 7. a) Lepinguosaline, kes otsustab astuda tolliliitu või liituda vabakaubanduspiirkonnaga või sellise liidu või piirkonna loomiseni viiva vahekokkuleppega, teavitab sellest viivitamata LEPINGUOSALISI ning teeb neile kättesaadavaks sellise ettepandavat liitu või vabakaubanduspiirkonda puudutava teabe, mis võimaldab LEPINGUOSALISTEL anda lepinguosalistele oma äranägemise järgi ettekandeid ja soovitusi. b) Kui LEPINGUOSALISED pärast lõikes 5 mainitud vahekokkuleppes sisalduva plaani ja ajakavaga tutvumist, konsulteerides selles kokkuleppes osalejatega ning võttes kohaselt arvesse teavet, mis neile kooskõlas punkti a sätetega on kättesaadavaks tehtud, leiavad, et see kokkulepe ei too tõenäoliselt kaasa tolliliidu või vabakaubanduspiirkonna loomist kõnealuses kokkuleppes osalejate poolt silmas peetud aja jooksul või et see aeg ei ole mõistlik, esitavad LEPINGUOSALISED kõnealuses kokkuleppes osalejatele soovitusi. Kui osapooled ei ole valmis seda kokkulepet kooskõlas nende soovitustega muutma, ei tohi nad kõnealust kokkulepet vastavalt säilitada või jõustada. c) Mis tahes olulisest muudatusest lõike 5 punktis c mainitud plaanis või ajakavas tuleb teatada LEPINGUOSALISTELE, kes võivad asjaomastelt lepinguosalistelt nõuda nendega konsulteerimist, kui on tõenäoline, et see muudatus tolliliidu või vabakaubanduspiirkonna loomise ohtu seab või põhjendamatult edasi lükkab. 8. Käesoleva kokkuleppe raames mõistetakse: a) tolliliitu kui kahe või enama tolliterritooriumi asendamist ühe tolliterritooriumiga, nii et i) tollimaksud ja muud piiravad kaubanduseeskirjad (välja arvatud need, mis on lubatud XI, XII, XIII, XIV, XV ja XX artikli alusel) kõrvaldatakse oluliselt kogu tolliliitu moodustavate territooriumide vahelise kaubanduse suhtes või vähemalt valdavalt kogu sellistelt territooriumidelt pärinevate toodetega kauplemise suhtes; ii) vastavalt lõike 9 sätetele rakendab iga liidu liige liitu mittekuuluvate territooriumide suhtes valdavalt ühtesid ja samu tollimakse ja muid kaubanduseeskirju; b) vabakaubanduspiirkonda kui kahe või enama tolliterritooriumi rühma, kus valdavalt kogu seda moodustavate territooriumide vahelisest kaubandusest neilt territooriumidelt pärinevate toodetega on kõrvaldatud tollimaksud ja muud piiravad kaubanduseeskirjad (välja arvatud need, mis on lubatud XI, XII, XIII, XIV, XV ja XX artikli alusel, kui vaja). 9. Tolliliidu või vabakaubanduspiirkonna moodustamine ei tohi mõjutada I artikli lõikes 2 viidatud soodustusi, ent neid soodustusi võidakse kõrvaldada või reguleerida mõjualuste lepinguosaliste vaheliste läbirääkimiste abil.* Mõjualuste lepinguosalistega läbirääkimiste protseduur kehtib eriti nende soodustuste kõrvaldamise kohta, mille puhul nõutakse vastavust lõike 8 punkti a alapunkti i ja lõike 8 punkti b sätetega. 10. LEPINGUOSALISED võivad kahekolmandikulise häälteenamusega heaks kiita ettepanekuid, mis ei vasta täielikult lõigete 5 kuni 9 (kaasa arvatud) nõudmistele, tingimusel et need ettepanekud viivad tolliliidu või vabakaubanduspiirkonna moodustamiseni käesoleva artikli mõistes. 11. Võttes arvesse erandlikke asjaolusid, mis tulenevad India ja Pakistani moodustamisest iseseisvate riikidena, ning nentides tõsiasja, et need maad on pikka aega moodustanud majandusliku üksuse, lepivad lepinguosalised kokku, et käesoleva kokkuleppe sätted ei takista neid kahte riiki sõlmimast erikokkuleppeid nende omavahelise kaubanduse suhtes kuni nende vastastikuste kaubandussuhete lõpliku määratlemiseni.* 12. Iga lepinguosaline võtab talle kättesaadavaid põhjendatud meetmeid tagamaks, et piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ja võimuorganid järgivad tema territooriumil käesoleva kokkuleppe sätteid. XXV artikkel. Lepinguosaliste ühismeetmed 1. Lepinguosaliste esindajad kohtuvad aegajalt viimaks ellu käesoleva kokkuleppe neid sätteid, mis hõlmavad ühismeetmeid, ning hõlbustamaks üldiselt käesoleva kokkuleppe toimet ja edendamaks selle eesmärke. Kollektiivselt toimivad lepinguosalised on käesolevas kokkuleppes kus tahes tähistatud kui LEPINGUOSALISED. 2. ÜRO peasekretäril palutakse kokku kutsuda LEPINGUOSALISTE esimene kohtumine, mis peab aset leidma hiljemalt 1. märtsil 1948. 3. Igal lepinguosalisel on kõigil LEPINGUOSALISTE kohtumistel õigus ühele häälele. 4. Kui käesolevas kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti, võetakse LEPINGUOSALISTE otsused vastu lihthäälteenamusega. 5. Erakorralistel asjaoludel, mille kohta mujal käesolevas kokkuleppes sätted puuduvad, võivad LEPINGUOSALISED peatada käesoleva kokkuleppega lepinguosalisele seatud kohustuse, tingimusel et see otsus kiidetakse heaks kahekolmandikulise häälteenamusega ning see enamus moodustab rohkem kui poole lepinguosalistest. Samuti võivad LEPINGUOSALISED sellise hääletamisega i) määratleda teatavat liiki erakorralised asjaolud, mille puhul kohustuste peatamiseks kehtivad teistsugused hääletusnõuded; ii) näha ette käesoleva lõike4 kohaldamiseks vajalikke kriteeriume. XXVI artikkel. Aktsepteerimine, jõustumine ja registreerimine 1. Käesoleva kokkuleppe kuupäev on 30. oktoober 1947. 2. Käesolevat kokkulepet võib aktsepteerida iga lepinguosaline, kes oli 1. märtsil 1955 lepinguosaline või pidas läbirääkimisi, selleks et ühineda käesoleva kokkuleppega. 3. Käesolev kokkulepe, mis on sõlmitud ühes ingliskeelses ja ühes prantsuskeelses originaaleksemplaris, mis mõlemad on autentsed, antakse hoiule ÜRO peasekretärile, kes varustab kõik huvitatud valitsused selle tõendatud koopiatega. 4. Iga käesolevat kokkulepet aktsepteeriv valitsus peab andma aktsepteerimiskirja hoiule LEPINGUOSALISTE täitevsekretärile5, kes teatab kõigile huvitatud valitsustele iga aktsepteerimiskirja hoiuleandmise kuupäeva ja päeva, mil käesolev kokkulepe käesoleva artikli lõike 6 alusel jõustub. 5. a) Iga käesolevat kokkulepet aktsepteeriv valitsus aktsepteerib seda kokkulepet oma emamaa territooriumi ja muude territooriumide suhtes, mille eest ta rahvusvaheliselt vastutab, välja arvatud nende eraldi tolliterritooriumide suhtes, millest ta oma aktsepteerimise ajal LEPINGUOSALISTE peasekretärile5 teatab. b) Mis tahes valitsus, kes on andnud täitevsekretärile5 teate käesoleva lõike punktis a sisalduvate erandite alusel, võib igal ajal täitevsekretärile5 teatada, et ta aktsepteerib käesoleva kokkuleppe mis tahes eraldi tolliterritooriumi või -territooriumide suhtes, mille kohta on tehtud selline erand, ning see teade jõustub kolmekümnendal päeval pärast päeva, mil täitevsekretär5 selle kätte saab. c) Kui mis tahes tolliterritoorium, mille suhtes lepinguosaline on käesoleva kokkuleppe aktsepteerinud, on täielikult autonoomne või omandab täieliku autonoomia oma väliskaubandussuhetes ja käesolevas kokkuleppes sätestatud muudes küsimustes, tuleb pidada seda territooriumi lepinguosaliseks vastutava lepinguosalise deklaratsiooni alusel, milles seda asjaolu kinnitatakse. 6. Käesolev kokkulepe jõustub selle aktsepteerinud valitsuste suhtes kolmekümnendal päeval pärast päeva, mil aktsepteerimiskirjad on H lisas nimetatud valitsuste nimel, kelle territooriumidele on omistatav 85% selliste valitsuste territooriumide väliskaubanduse kogumahust, arvutatuna kooskõlas kõnealuses lisas esitatud kohaldatava protsendiveeruga, LEPINGUOSALISTE täitevsekretärile6 hoiule antud. Iga muu valitsuse aktsepteerimiskiri jõustub kolmekümnendal päeval pärast päeva, mil see kiri on hoiule antud. 7. ÜRO on volitatud registreerima käesoleva kokkuleppe niipea, kui see jõustub. XXVII artikkel. Kontsessioonide peatamine ja tühistamine Igal lepinguosalisel on igal ajal õigus täielikult või osaliselt peatada või tühistada mis tahes kontsessioon, mis on sätestatud käesolevale kokkuleppele lisatud asjakohases loendis ja mille kohta see lepinguosaline otsustab, et selle suhtes peeti algselt läbirääkimisi valitsusega, kes ei ole saanud lepinguosaliseks või kes on lakanud olemast lepinguosaline. Sellist sammu astuv lepinguosaline peab teavitama sellest LEPINGUOSALISI ning taotluse korral konsulteerima lepinguosalistega, kel on kõnesoleva toote suhtes oluline huvi. XXVIII artikkel*. Loendite muutmine 1. Iga kolmeaastase perioodi esimesel päeval, kusjuures esimene periood algab 1. jaanuaril 1958 (või LEPINGUOSALISTE kahekolmandikulise häälteenamusega piiritletud mis tahes muu perioodi* esimesel päeval), võib lepinguosaline (käesolevas artiklis edaspidi nimetatud «taotlev lepinguosaline»), pidades läbirääkimisi ja jõudes kokkuleppele lepinguosalisega, kellega on kontsessiooni suhtes algselt läbirääkimisi peetud, ning mis tahes muu lepinguosalisega, kelle kohta LEPINGUOSALISED on otsustanud, et tal on oluline tarnimishuvi* (kahte eelmisse rühma kuuluvaid lepinguosalisi koos taotleva lepinguosalisega nimetatakse käesolevas artiklis edaspidi «esmahuvitatud lepinguosalisteks»), ning vastavalt konsulteerimisele mis tahes muu lepinguosalisega, kelle kohta LEPINGUOSALISED on otsustanud, et tal on selle kontsessiooni suhtes oluline huvi*, käesolevale kokkuleppele lisatud asjakohases loendis sisalduvat kontsessiooni* muuta või selle tühistada. 2. Sellistel läbirääkimistel ja sellises kokkuleppes, mis võib sisaldada sätet kompenseerivate täpsustuste kohta muude toodete suhtes, peavad asjaomased lepinguosalised püüdma säilitada vastastikuste ja vastastikku kasulike kontsessioonide üldist taset, mis on kaubandusele vähemalt sama soodne kui enne selliseid läbirääkimisi käesolevas kokkuleppes sätestatud tase. 3. a) Kui esmahuvitatud lepinguosalised ei suuda jõuda kokkuleppele enne 1. jaanuari 1958 või enne käesoleva artikli lõikes 1 ette nähtud perioodi möödumist, on kõnesoleva kontsessiooni muutmise või tühistamise ettepaneku teinud lepinguosalisel siiski õigus niiviisi toimida. Kui selline meede võetakse, peab lepinguosalisel, kellega on selle kontsessiooni suhtes algselt läbirääkimisi peetud, lepinguosalisel, kelle kohta on lõike 1 alusel otsustatud, et tal on oluline tarnimishuvi, ning lepinguosalisel, kelle kohta on lõike 1 alusel otsustatud, et tal on oluline huvi, olema õigus tühistada hiljemalt kuus kuud pärast sellise meetme võtmist ja kolmekümne päeva möödumisel päevast, mil LEPINGUOSALISED on saanud teate sellise tühistamise kohta, sisuliselt samaväärseid kontsessioone, mille suhtes on algselt peetud läbirääkimisi taotleva lepinguosalisega. b) Kui esmahuvitatud lepinguosalised jõuavad kokkuleppele, kuid see ei rahulda teist lepinguosalist, kelle kohta on lõike 1 alusel otsustatud, et tal on oluline huvi, on kõnealusel teisel lepinguosalisel õigus tühistada hiljemalt kuus kuud pärast selle kokkuleppe alusel meetme võtmist ja kolmekümne päeva möödumisel päevast, mil LEPINGUOSALISED on saanud teate sellise tühistamise kohta, sisuliselt samaväärseid kontsessioone, mille suhtes on algselt peetud läbirääkimisi taotleva lepinguosalisega. 4. Erilistel asjaoludel võivad LEPINGUOSALISED igal ajal volitada* lepinguosalist alustama läbirääkimisi käesolevale kokkuleppele lisatud asjakohases loendis sisalduva kontsessiooni muutmise või tühistamise suhtes vastavalt järgmistele menetlustele ja tingimustele. a) Neid läbirääkimisi* ja nendega seotud konsultatsioone tuleb pidada kooskõlas käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätetega. b) Kui esmahuvitatud lepinguosalised jõuavad läbirääkimiste käigus kokkuleppele, kohaldatakse käesoleva artikli lõike 3 punkti b sätteid. c) Kui esmahuvitatud lepinguosalised ei jõua kokkuleppele kuuekümne päeva* jooksul pärast läbirääkimisteks volitamist või pikema perioodi jooksul, mille LEPINGUOSALISED võivad olla ette näinud, võib taotlev lepinguosaline suunata selle küsimuse LEPINGUOSALISTELE. d) Sellise suunamise korral peavad LEPINGUOSALISED küsimuse kohe läbi vaatama ning esitama oma seisukohad esmahuvitatud lepinguosalistele, et leida lahendus. Kui lahendus leitakse, kohaldatakse lõike 3 punkti b sätteid, nagu esmahuvitatud lepinguosalised oleksid jõudnud kokkuleppele. Kui esmahuvitatud lepinguosaliste vahel lahendust ei leita, on taotleval lepinguosalisel õigus kõnealust kontsessiooni muuta või see tühistada, kui LEPINGUOSALISED ei otsusta, et taotlev lepinguosaline on põhjendamatult jätnud pakkumata asjakohase kompensatsiooni.* Kui selline meede võetakse, on lepinguosalisel, kellega on selle kontsessiooni suhtes algselt läbirääkimisi peetud, lepinguosalisel, kelle kohta on lõike 4 punkti a alusel otsustatud, et tal on esmane tarnimishuvi, ning lepinguosalisel, kelle kohta on lõike 4 punkti a alusel otsustatud, et tal on oluline huvi, õigus tühistada hiljemalt kuus kuud pärast sellise sammu astumist ja kolmekümne päeva möödumisel päevast, mil LEPINGUOSALISED on saanud teate sellise tühistamise kohta, sisuliselt samaväärseid kontsessioone, mille suhtes on algselt peetud läbirääkimisi taotleva lepinguosalisega. 5. Enne 1. jaanuari 1958 ja enne lõikes 1 ette nähtud iga perioodi lõppu võib lepinguosaline sellest LEPINGUOSALISTELE teatades jätta endale õiguse muuta asjakohast loendit järgmise perioodi kestel kooskõlas lõigetes 1 kuni 3 sisalduvate menetlustega. Kui lepinguosaline selle õiguse valib, peab teistel lepinguosalistel olema õigus sama perioodi kestel kooskõlas samade menetlustega muuta või tühistada kontsessioone, mille suhtes on algselt peetud läbirääkimisi selle lepinguosalisega. XXVIIIbis artikkel. Tolliläbirääkimised 1. Lepinguosalised tõdevad, et tollimaksud kujutavad endast sageli tõsiseid kaubandustõkkeid; seega on rahvusvahelise kaubanduse laiendamisel väga tähtsad vastastikku ja vastastikuse kasulikkuse alusel peetavad läbirääkimised, mida suunatakse tariifide ja muude impordi- ja ekspordimaksete üldtaseme kaalukale vähendamisele, eelkõige miinimumkogustegi importi pärssivate kõrgete tariifide vähendamisele, ning mida pidades võetakse arvesse käesoleva kokkuleppe eesmärke ja lepinguosaliste erinevaid vajadusi. Seetõttu võivad LEPINGUOSALISED aegajalt toetada selliseid läbirääkimisi. 2. a) Läbirääkimisi käesoleva artikli alusel võidakse pidada selektiivselt ja tootepõhiselt või kohaldades neid mitmepoolseid protseduure, mida asjaomased lepinguosalised võivad aktsepteerida. Selliseid läbirääkimisi võidakse suunata tollimaksude vähendamisele, tollimaksude sidumisele hetketasemega või kohustustele, et üksikud tollimaksud või keskmised tollimaksud piiritletud tooteliikidelt ei tohi ületada piiritletud taset. Sidumist madalate tollimaksude tõstmise vastu või tollivaba režiimi eesmärgil tuleb põhimõtteliselt tunnustada kui kontsessiooni, mis on samaväärne kõrgete tollimaksude alandamisega. b) Lepinguosalised tõdevad, et üldiselt sõltub mitmepoolsete läbirääkimiste edu kõigi nende lepinguosaliste osavõtust, kelle väliskaubandusest moodustab olulise osa kaubavahetus üksteisega. 3. Läbirääkimisi tuleb pidada alusel, mis annab piisava võimaluse võtta arvesse a) eri lepinguosaliste ja eri tootmisharude vajadusi; b) vähemarenenud maade vajadusi tariifkaitse paindlikumaks kasutamiseks, abistamaks nende majandusarengut ning nende maade erivajadusi säilitada tollimakse tuluallikana; c) kõiki teisi asjakohaseid seiku, sealhulgas asjaomaste lepinguosaliste fiskaal-, arengu-, strateegilisi ja muid vajadusi. XXIX artikkel. Käesoleva kokkuleppe ja Havanna harta vahekord 1. Lepinguosalised kohustuvad oma täitevvolituste kõige täielikumas ulatuses järgima Havanna harta I kuni VI peatüki (kaasa arvatud) ja IX peatüki üldpõhimõtteid, kuni nad on aktsepteerinud Havanna harta kooskõlas oma põhiseaduslike menetlustega.* 2. Käesoleva kokkuleppe II jagu tuleb ajutiselt peatada päeval, mil Havanna harta jõustub. 3. Kui Havanna harta ei ole jõustunud 30. septembriks 1949, peavad lepinguosalised enne 31. detsembrit 1949 kohtuma leppimaks kokku, kas käesolevat kokkulepet parandada, täiendada või säilitada see endisel kujul. 4. Kui Havanna harta jõusolek mis tahes ajal lakkab, peavad LEPINGUOSALISED pärast seda kohtuma niipea kui võimalik leppimaks kokku, kas käesolevat kokkulepet muuta, täiendada või säilitada see endisel kujul. Kuni sellele kokkuleppele jõudmiseni jõustub käesoleva kokkuleppe II jagu uuesti tingimusel, et II jao, välja arvatud XXIII artikli, sätted asendatakse mutatis mutandis kujul, millises need on sel hetkel Havanna hartas; ja veel tingimusel, et ühegi lepinguosalise jaoks ei ole siduvad mis tahes sätted, mis polnud tema jaoks siduvad ajal, mil Havanna harta jõusolek lakkas. 5. Kui lepinguosaline ei ole aktsepteerinud Havanna hartat selle jõustumise päevaks, peavad LEPINGUOSALISED pidama nõu, kas ja kui, siis mil viisil tuleks käesolevat kokkulepet, kuivõrd see mõjutab kõnesoleva lepinguosalise ja teiste lepinguosaliste vahelisi suhteid, täiendada või muuta. Kuni sellele kokkuleppele jõudmiseni kehtivad selle lepinguosalise ja teiste lepinguosaliste vahel käesoleva artikli lõike 2 sätetest olenemata jätkuvalt käesoleva kokkuleppe II jao sätted. 6. Rahvusvahelise Kaubandusorganisatsiooni liikmeks olevad lepinguosalised ei tohi tugineda käesoleva kokkuleppe sätetele takistamaks Havanna harta mis tahes sätte toimet. Käesoleva lõike aluseks oleva põhimõtte kohaldamise kohta mis tahes lepinguosalise suhtes, kes ei ole Rahvusvahelise Kaubandusorganisatsiooni liige, kehtib käesoleva artikli lõikele 5 vastav kokkulepe. XXX artikkel. Parandused 1. Välja arvatud juhud, kus muutmine on sätestatud mujal käesolevas kokkuleppes, jõustuvad käesoleva kokkuleppe I jao sätete, XXIX artikli sätete ja käesoleva artikli sätete parandused siis, kui kõik lepinguosalised on need aktsepteerinud, ja muud käesoleva kokkuleppe parandused neid aktsepteerivate lepinguosaliste suhtes siis, kui kaks kolmandikku lepinguosalistest on need aktsepteerinud, ning seejärel iga ülejäänud lepinguosalise suhtes siis, kui see on need aktsepteerinud. 2. Iga lepinguosaline, kes aktsepteerib käesoleva kokkuleppe paranduse, peab aja jooksul, mille LEPINGUOSALISED määravad, andma aktsepteerimiskirja ÜRO peasekretärile hoiule. LEPINGUOSALISED võivad otsustada, et käesoleva artikli alusel jõustatud paranduse laad tingib, et igal lepinguosalisel, kes ei ole seda aktsepteerinud LEPINGUOSALISTE määratud aja jooksul, on õigus käesolev kokkulepe denonsseerida või LEPINGUOSALISTE nõusolekul jääda lepinguosaliseks. XXXI artikkel. Denonsseerimine Piiramata XVIII artikli lõike 12, XXIII artikli või XXX artikli lõike 2 sätete kohaldamist, võib iga lepinguosaline käesoleva kokkuleppe denonsseerida või denonsseerida selle eraldi mis tahes omaette tolliterritooriumi nimel, mille eest ta rahvusvaheliselt vastutab ning millel on sel ajal täielik autonoomia oma väliskaubandussuhetes ja käesolevas kokkuleppes sätestatud muudes küsimustes. Denonsseerimine jõustub kuue kuu möödudes päevast, mil ÜRO peasekretär kirjaliku denonsseerimisteate kätte saab. XXXII artikkel. Lepinguosalised 1. Käesoleva kokkuleppe lepinguosaliste all mõeldakse neid valitsusi, kes rakendavad käesoleva kokkuleppe sätteid XXVI või XXIII artikli alusel või vastavalt ajutise rakendamise protokollile. 2. Igal ajal pärast käesoleva kokkuleppe jõustumist vastavalt XXVI artikli lõikele 6 võivad lepinguosalised, kes on aktsepteerinud käesoleva kokkuleppe vastavalt XXVI artikli lõikele 4, otsustada, et lepinguosaline, kes ei ole seda selliselt aktsepteerinud, lakkab olemast lepinguosaline. XXXIII artikkel. Ühinemine Valitsus, kes ei ole käesoleva kokkuleppe osaline, või valitsus, kes tegutseb omaette tolliterritooriumi nimel, millel on täielik autonoomia oma väliskaubandussuhetes ja käesolevas kokkuleppes sätestatud muudes küsimustes, võib ühineda käesoleva kokkuleppega enda nimel või kõnealuse territooriumi nimel tingimustel, mille see valitsus ja LEPINGUOSALISED omavahel kokku lepivad. LEPINGUOSALISTE otsused käesoleva lõike alusel võetakse vastu kahekolmandikulise häälteenamusega. XXXIV artikkel. Lisad Käesoleva kokkuleppe lisad on selle kokkuleppe lahutamatu osa. XXXV artikkel. Kokkuleppe kohaldamata jätmine teatavate lepinguosaliste vahel 1. Käesolev kokkulepe või teisel juhul käesoleva kokkuleppe II artikkel ei kehti lepinguosalise ja teise lepinguosalise vahel, kui a) kõnesolevad kaks lepinguosalist ei ole alustanud omavahel tolliläbirääkimisi; b) üks lepinguosalistest ajal, mil üks kahest lepinguosaliseks saab, sellise kohaldamisega nõus ei ole. 2. Teatavatel juhtudel võivad LEPINGUOSALISED lepinguosalise taotluse korral läbi vaadata käesoleva artikli toimimise ning anda asjakohaseid soovitusi. IV jagu* XXXVI artikkel. Põhimõtted ja eesmärgid 1.* Lepinguosalised, a) meenutades, et käesoleva kokkuleppe põhieesmärkide hulka kuulub elatustaseme tõstmine ning kõigi lepinguosaliste majanduse järkjärguline arendamine, ning võttes arvesse, et nende eesmärkide saavutamine on eriti pakiline vähemarenenud lepinguosaliste jaoks; b) võttes arvesse, et vähemarenenud lepinguosaliste eksporditulu võib etendada nende majandusarengus elulist osa ning selle panuse ulatus sõltub hindadest, mida vähemarenenud lepinguosalised esmatähtsate importtoodete eest maksavad, nende ekspordi mahust ja hindadest, mida neile eksporttoodete eest makstakse; c) märkides, et vähemarenenud maade ja ülejäänud maade elatustase suuresti erineb; d) tõdedes, et vähemarenenud maade majanduse arengu edendamiseks ja nende maade elatustaseme kiireks tõstmiseks on hädavajalik võtta meetmeid nii üksikult kui ka ühiselt; e) tõdedes, et rahvusvahelise kaubanduse kui majandusliku ja ühiskondliku edasimineku vahendi suhtes peaksid kehtima sellised reeglid, protseduurid ja meetmed, mis on kooskõlas selliste reeglite ja protseduuridega, mis vastavad käesolevas artiklis sätestatud eesmärkidele; f) märkides, et LEPINGUOSALISED võivad võimaldada vähemarenenud lepinguosalistel kasutada erimeetmeid oma kaubanduse ja arengu edendamiseks, 2. Vaja on vähemarenenud lepinguosaliste eksporditulu kiiret ja püsivat suurendamist. 3. Vaja on positiivseid jõupingutusi tagamaks vähemarenenud lepinguosalistele rahvusvahelise kaubanduse kasvus osa, mis vastab ulatuselt nende majandusarengu vajadustele. 4. Võttes arvesse paljude vähemarenenud lepinguosaliste jätkuvat sõltuvust piiratud valiku toorme ekspordist* on vaja võimalikult suuremal määral võimaldada sellisele toormele soodsamaid ja vastuvõetavamaid maailmaturule pääsu tingimusi ning kus tahes kohane, töötada välja meetmeid selle toorme maailmaturu tingimuste stabiliseerimiseks ja parandamiseks, sealhulgas erimeetmeid stabiilsete, õiglaste ja tasuvate hindade saavutamiseks, võimaldades seega maailma kaubanduse ja nõudluse laienemist ning nende maade tegeliku eksporditulu dünaamilist ja kindlat kasvu, varustamaks neid laienevate ressurssidega nende majandusarengu jaoks. 5. Vähemarenenud lepinguosaliste majanduse kiiret kasvu hõlbustab nende majanduse struktuuri mitmekesistamine* ning toorme ekspordist ülemäärase sõltuvuse vältimine. Seetõttu on vaja võimalikult suurel määral tagada soodsatel tingimustel laiem turulepääs töödeldud ja valmistoodetele, mis hetkel on või võivad potentsiaalselt olla vähemarenenud lepinguosalistele eriti huvipakkuvad ekspordiartiklid. 6. Vähemarenenud lepinguosaliste eksporditulude ja muu välisvaluutatulu kroonilise defitsiidi tõttu on kaubandus ja rahaline arenguabi omavahel oluliselt seotud. Seetõttu on vaja tihedat ja jätkuvat koostööd LEPINGUOSALISTE ja rahvusvaheliste laenuasutuste vahel, et anda võimalikult tõhus panus leevendamaks koormat, mille need vähemarenenud lepinguosalised oma majandusarengu huvides võtavad. 7. Vaja on asjakohast koostööd LEPINGUOSALISTE, teiste valitsustevaheliste organite ning ÜRO süsteemi organite ja asutuste vahel, kelle tegevus on seotud vähemarenenud maade kaubanduse ja majandusarenguga. 8. Arenenud lepinguosalised ei eelda, et nende poolt kaubandusläbirääkimistel võetud kohustused vähendada või kõrvaldada tariife ja muid kaubandustõkkeid kaubanduses vähemarenenud lepinguosalistega oleksid vastastikused.* 9. Meetmete võtmine nende põhimõtete ja eesmärkide realiseerimiseks sõltub lepinguosaliste teadlikest ja sihikindlatest, nii üksikult kui ka ühiselt võetud meetmetest. XXXVII artikkel. Kohustused 1. Arenenud lepinguosalised peavad võimalikult täielikus ulatuses – see tähendab, välja arvatud siis, kui tungivad põhjused, mille hulka võivad kuuluda juriidilised põhjused, muudavad selle võimatuks – ellu viima järgmised sätted: a) pidada esmatähtsaks vähendada ja kõrvaldada toodetelt, mis hetkel on või võivad potentsiaalselt olla vähemarenenud lepinguosalistele eriti huvipakkuvad ekspordiartiklid, tõkkeid, sealhulgas tollimaksud ja muud piirangud, millega neid tooteid esmasel ja töödeldud kujul põhjendamatult diferentseeritakse;* b) hoiduda kehtestamast tollimakse või tolliväliseid imporditõkkeid toodetele, mis hetkel on või võivad potentsiaalselt olla vähemarenenud lepinguosalistele eriti huvipakkuvad ekspordiartiklid, või suurendamast nende maksude või tõkete esinemissagedust; i) hoiduda uute fiskaalmeetmete kehtestamisest; ii) fiskaalpoliitika korrigeerimisel pidada esmatähtsaks fiskaalmeetmete vähendamist ja kärpimist, mis märkimisväärselt takistaks või takistab täielikult või põhiliselt vähemarenenud lepinguosaliste territooriumil toodetava toorme looduslikul või töödeldud kujul tarbimise kasvu ja mida rakendatakse nimelt sellise toorme suhtes. 2. a) Kui millal tahes leitakse, et lõike 1 punkti a, b või c sätteid ei viida ellu, peab kas lepinguosaline, kes asjakohaseid sätteid ellu ei vii, või mis tahes muu huvitatud lepinguosaline sellest LEPINGUOSALISI teavitama. b) i) LEPINGUOSALISED peavad huvitatud lepinguosalise taotlusel ja mõjutamata kahepoolseid konsultatsioone, mida võib olla alustatud, konsulteerima kõnesolevas küsimuses asjaomase lepinguosalise ja kõigi huvitatud lepinguosalistega, püüdes leida kõigi asjaomaste lepinguosaliste jaoks rahuldavat lahendust edendamaks XXXVI artiklis sätestatud eesmärke. Nende konsultatsioonide käigus tuleb läbi vaadata lõike 1 punktide a, b või c sätete elluviimata jätmise juhtudel esitatud põhjendused. ii) Et üksikud lepinguosalised võivad lõike 1 punktide a, b või c sätteid hõlpsamini ellu viia, võttes ühismeetmeid koos teiste arenenud lepinguosalistega, võidakse neid konsultatsioone sellele vastavalt suunata. iii) LEPINGUOSALISTE konsultatsioone võidakse asjakohastel juhtudel samuti suunata kokkuleppele ühismeetmete kohta, mis on kavandatud edendama käesoleva kokkuleppe eesmärke, nagu need on ette nähtud XXV artikli lõikes 1. 3. Arenenud lepinguosalised peavad: a) tegema kõik jõupingutused säilitamaks kaubanduslike kasumimäärade õiglast taset juhtudel, kui valitsus määrab otseselt või kaudselt kindlaks täielikult või põhiliselt vähemarenenud maade territooriumil valmistatavate toodete edasimüügihinnad; b) aktiivselt kaaluma muude meetmete* võtmist andmaks suuremat ulatust vähemarenenud maadest pärit impordi arengule ja tegema selle nimel asjakohast rahvusvahelist koostööd; c) kaaludes teatavate probleemide lahendamise eesmärgil muude käesolevas lepingus lubatud meetmete rakendamist, võtma enne nende rakendamist arvesse vähemarenenud lepinguosaliste kaubandushuve ja uurima kõiki võimalusi olukorra konstruktiivseks parandamiseks, kui need meetmed mõjutaksid nimetatud lepinguosaliste esmatähtsaid huve. 4. Vähemarenenud lepinguosalised lepivad kokku, et nad võtavad asjakohaseid meetmeid IV jao sätete rakendamisel ülejäänud vähemarenenud lepinguosaliste kaubanduse heaks, kuivõrd sellised meetmed on vastavuses nende endi olemasolevate ning tulevaste arengu-, finants- ja kaubandusvajadustega, võttes arvesse kaubandusarengut minevikus ning vähemarenenud lepinguosaliste kaubandushuve tervikuna. 5. Lõigetes 1 kuni 4 sätestatud kohustuste rakendamisel peab iga lepinguosaline andma mis tahes teis(t)ele huvitatud lepinguosalis(t)ele täieliku ja kohese võimaluse konsulteerimaks tekkida võiva küsimuse või raskuse üle käesoleva kokkuleppe harilike protseduuride alusel. XXXVIII artikkel. Ühismeetmed 1. Lepinguosalised teevad käesoleva kokkuleppe raames ja muidu ühiselt asjakohast koostööd edendamaks XXXVI artiklis sätestatud eesmärke. 2. Eriti peavad LEPINGUOSALISED a) asjakohastel puhkudel võtma meetmeid, kasutades sealhulgas rahvusvahelisi kokkuleppeid, võimaldamaks täiustatud ja vastuvõetavad maailmaturule pääsu tingimused toormele, mis on vähemarenenud lepinguosalistele eriti huvipakkuv, ning töötamaks välja meetmeid selle toorme maailmaturu tingimuste stabiliseerimiseks ja parandamiseks, sealhulgas meetmeid stabiilsete, õiglaste ja tasuvate ekspordihindade saavutamiseks sellele toormele; b) püüdlema kaubandus- ja arengupoliitika küsimustes koostöö suunas ÜRO ning selle organite ja asutustega, sealhulgas mis tahes asutustega, mis võidakse moodustada ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi soovitusel; c) tegema koostööd üksikute vähemarenenud lepinguosaliste arengukavade ja -poliitika analüüsimisel ning kaubandus- ja abisuhete uurimisel, et töötada välja konkreetsed meetmed edendamaks ekspordivõime arengut ja hõlbustamaks selliselt arendatud tootmisharude toodete pääsu eksporditurule ning selles suhtes püüdlema asjakohase koostöö suunas valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti majandusarengu rahalise toetamise asjus pädevate organisatsioonidega üksikute vähemarenenud lepinguosaliste kaubandus- ja abisuhete süstemaatilisel uurimisel, mille eesmärk on saada selge analüüs ekspordivõime, turuväljavaadete ja mis tahes edasiste sammude kohta, mis võivad vajalikuks osutuda; d) pidevalt kontrollima maailmakaubanduse arengut, pidades eriti silmas vähemarenenud lepinguosaliste kaubanduse kasvutempot, ning andma lepinguosalistele soovitusi, mida nad vastavalt olukorrale asjakohaseks peavad; e) tegema koostööd rakendamiskõlblike meetodite otsimisel kaubanduse laiendamiseks majandusarengu eesmärgil ning maade poliitika ja eeskirjade rahvusvahelise ühtlustamise ning reguleerimise kaudu, samuti tehniliste ja kaubandusstandardite kaudu, mis mõjutavad tootmist, vedu ja turustamist, ning ekspordi edendamise kaudu võimaluste loomise teel kaubandusteabe voolu suurendamiseks ning turu-uuringute arendamiseks; f) kehtestama institutsioonilise korra, mis on vajalik XXXVI artiklis sätestatud eesmärkide edendamiseks ja käesoleva jao sätete elluviimiseks. I ARTIKLI LÕIKE 2 PUNKTIS A VIIDATUD TERRITOORIUMIDE LOEND Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi sõltlasterritooriumid Austraalia Ühenduse sõltlasterritooriumid Uus-Meremaa sõltlasterritooriumid Lõuna-Aafrika Liit, sealhulgas Edela-Aafrika India (1947. aasta 10. aprilli seisuga) Teatavatel eespool loetletud territooriumidel kehtib teatavate toodete suhtes kaks või rohkem soodusmäära. Kokkuleppel teiste lepinguosalistega, kes on selliste toodete põhitarnijad enamsoodustusmäära alusel, võib iga selline territoorium asendada need soodusmäärad ühe soodusmääraga, mis ei tohi enamsoodustusmäära alusel tarnijatele olla tervikuna ebasoodsam kui enne sellist asendamist kehtinud soodustused. Tariifisoodustusmäära suurendavaks ei tohi pidada võrdväärse tariifisoodustusmäära kehtestamist asendamaks riigisiseste maksude soodustusmäära, mis oli 10. aprillil 1947 olemas eranditult kahe või enama käesolevas lisas nimetatud territooriumi vahel, või asendamaks järgmises lõigus kirjeldatud kvantitatiivseid sooduskokkuleppeid. XIV artikli lõike 5 punktis b viidatud sooduskokkulepped on need, mis olid 10. aprillil 1947 olemas Ühendatud Kuningriigis kokkulepete alusel Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa valitsusega külmutatud ja sügavkülmutatud veise- ja vasikaliha, sügavkülmutatud lamba- ja talleliha ning külmutatud ja sügavkülmutatud sealiha ja peekoni kohta. Olenemata mis tahes meetmetest XX artikli punkti h7 alusel on kavas need kokkulepped kõrvaldada või asendada tariifisoodustustega ning sellekohased läbirääkimised oluliselt asjaomaste või asjassepuutuvate maade vahel peavad toimuma nii kiiresti kui võimalik. Uus-Meremaal 10. aprillil 1947 kehtinud filmiüürimismaksu tuleb käesolevas lepingus käsitada tollimaksuna I artikli alusel. Uus-Meremaal 10. aprillil 1947 kehtinud üürijate filmikvooti tuleb käesolevas lepingus käsitada linastuskvoodina IV artikli alusel. India ja Pakistani dominiooni ei ole kõnesolevas loendis eraldi märgitud, sest baaskuupäeval, 10. aprillil 1947 ei olnud neid sellistena olemas. I ARTIKLI LÕIKE 2 PUNKTIS B VIIDATUD PRANTSUSE LIIDU TERRITOORIUMIDE LOEND Prantsuse Ekvatoriaal-Aafrika (Kongo jõe basseini lepingu8 ja muud territooriumid) Prantsuse Lääne-Aafrika Prantsuse hoolduse all olev Kamerun8 Prantsuse Somaalia rannik ja sõltlasmaad Prantsuse rajatised Okeaanias Prantsuse rajatised Uus-Hebriidide kondomiiniumis8 Madagaskar ja sõltlasmaad Maroko (Prantsuse tsoon)8 Uus-Kaledoonia ja sõltlasmaad Prantsuse hoolduse all olev Togo8 I ARTIKLI LÕIKE 2 PUNKTIS B BELGIA, LUKSEMBURGI JA HOLLANDI TOLLILIIDU SUHTES VIIDATUD TERRITOORIUMIDE LOEND Belgia ja Luksemburgi majandusliit Üksnes impordi suhtes kõnesoleva tolliliidu osalisterritooriumidele. I ARTIKLI LÕIKE 2 PUNKTIS B AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SUHTES VIIDATUD TERRITOORIUMIDE LOEND Ameerika Ühendriigid (tolliterritoorium) Ameerika Ühendriikide sõltlasterritooriumid Võrdväärse tariifisoodustusmäära kehtestamist asendamaks riigisisese maksu soodustusmäära, mis oli 10. aprillil 1947 olemas eranditult kahe või enama käesolevas lisas nimetatud territooriumi vahel, ei tohi pidada tariifisoodustusmäära suurendavaks. I ARTIKLI LÕIKE 2 PUNKTIS D VIIDATUD TŠIILI JA NAABERMAADE VAHELISTE SOODUSKOKKULEPETEGA HÕLMATUD TERRITOORIUMIDE LOEND Soodustused kehtivad eranditult ühelt poolt Tšiili ja teiselt poolt 1) Argentiina 2) Boliivia 3) Peruu I ARTIKLI LÕIKE 2 PUNKTIS D VIIDATUD LIIBANONI JA SÜÜRIA NING NAABERMAADE VAHELISTE SOODUSKOKKULEPETEGA HÕLMATUD TERRITOORIUMIDE LOEND Soodustused kehtivad eranditult ühelt poolt Liibanoni-Süüria tolliliidu ja teiselt poolt 1) Palestiina 2) Transjordaania I ARTIKLI LÕIKES 49 VIIDATUD MAKSIMUMSOODUSTUSMÄÄRADE KEHTESTAMISE KUUPÄEVAD Austraalia 15. oktoober 1946 Kanada 1. juuli 1939 Prantsusmaa 1. jaanuar 1939 Liibanoni-Süüria tolliliit 30. november 1938 Lõuna-Aafrika Liit 1. juuli 1938 Lõuna-Rodeesia 1. mai 1941 VÄLISKAUBANDUSE KOGUMAHU PROTSENTUAALNE JAOTUS KASUTAMISEKS XXVI ARTIKLIS VIIDATUD ARVUTUSE JAOKS (1949–1953 KESKMISE NÄITAJA PÕHJAL) Kui lepinguosalised, kelle väliskaubandus I veeru näitajate põhjal vastab XXVI artikli lõikes 6 piiritletud kaubanduse protsendimäärale, on aktsepteerinud käesoleva kokkuleppe enne Jaapani valitsuse ühinemist üldkokkuleppega, tuleb kõnesoleva lõike suhtes kohaldada I veergu. Kui käesolevat kokkulepet ei ole enne Jaapani valitsuse ühinemist selliselt aktsepteeritud, tuleb kõnesoleva lõike suhtes kohaldada II veergu. (lepinguosalised 1. märtsil 1955) II veerg (lepinguosalised 1. märtsil 1955 ja Jaapan) Ameerika Ühendriigid 20,6 20,1 Austraalia 3,1 3,0 Belgia-Luksemburg 4,3 4,2 Birma 0,3 0,3 Brasiilia 2,5 2,4 Dominikaani Vabariik 0,1 0,1 Haiiti 0,1 0,1 Hollandi Kuningriik 4,7 4,6 Indoneesia 1,3 1,3 Itaalia 2,9 2,8 Kanada 6,7 6,5 Kreeka 0,4 0,4 Kuuba 1,1 1,1 Lõuna-Aafrika Liit 1,8 1,8 Norra 1,1 1,1 Peruu 0,4 0,4 Prantsusmaa 8,5 8,5 Rodeesia ja Njassamaa 0,6 0,6 Rootsi 2,5 2,4 Saksamaa Liitvabariik 5,3 5,2 Soome 1,0 1,0 Taani 1,4 1,4 Tseilon 0,5 0,5 Tšehhoslovakkia 1,4 1,4 Tšiili 0,6 0,6 Türgi 0,6 0,6 Uus-Meremaa 1,0 1,0 Ühendatud Kuningriik 20,3 19,8 Jaapan – 2,3 Märkus. Need protsendimäärad on välja arvutatud, arvestades kõigi territooriumide kaubandust, mille suhtes üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe kehtib. MÄRKUSED JA LISASÄTTED I artikli juurde Kohustused, mis on inkorporeeritud I artikli lõikesse 1 viitega III artikli lõigetele 2 ja 4 ning II artikli lõike 2 punkti b viitega VI artiklile, tuleb ajutise rakendamise protokolli raames lugeda II jakku kuuluvaks. Vahetult eelnenud lõigus ja I artikli lõikes 1 sätestatud viited III artikli lõigetele 2 ja 4 kehtivad alles pärast seda, kui III artiklit on muudetud 1948. aasta 14. septembri kuupäeva kandvas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe II jao ning XXVI artikli muutmise protokollis sätestatud paranduse jõustumisega.10 Termin «soodustusmäär» tähendab samasuguse toote tollimaksu enamsoodustusmäära ja selle tollimaksu soodusmäära absoluutset vahet, mitte nende määrade vahelist proportsionaalset suhet. Näiteks 1) kui enamsoodustusmäär on ad valorem 36% ja soodusmäär ad valorem 24%, on soodustusmäär ad valorem 12%, mitte üks kolmandik enamsoodustusmäärast; 2) kui enamsoodustusmäär on ad valorem 36% ja soodusmäära väljendatakse kui kahte kolmandikku enamsoodustusmäärast, on soodustusmäär ad valorem 12%; 3) kui enamsoodustusmäär on 2 franki kilogrammi kohta ja soodusmäär 1,50 franki kilogrammi kohta, on soodustusmäär 0,50 franki kilogrammi kohta. Järgmist laadi tollimeetmed, kui need on kooskõlas kehtestatud standardprotseduuridega, ei ole vastuolus soodustusmäärade üldise sidumisega: i) importtoote suhtes korrektselt kohaldatava tariifiliigituse või tollimaksumäära taaskohaldamine sellisele tootele juhul, kui see liigitus või määr selle toote suhtes oli 10. aprillil 1947 ajutiselt peatatud või ei kehtinud; ii) teatava toote liigitamine tariifiartikli alla, mille alla selle toote importi 10. aprillil 1947 ei liigitatud, juhul, kui tolliseaduses on selgelt silmas peetud, et seda toodet võidakse liigitada rohkem kui ühe tariifiartikli alla. II artikli juurde Lõike 2 punkt a II artikli lõike 2 punkti a viide III artikli lõikele 2 kehtib alles pärast seda, kui III artiklit on muudetud 1948. aasta 14. septembri kuupäeva kandvas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe II jao ning XXVI artikli muutmise protokollis sätestatud paranduse jõustumisega11 Vt märkus I artikli lõike 1 kohta. Välja arvatud juhud, kui kõnesoleva kontsessiooni suhtes algselt läbi rääkinud lepinguosalised on eraldi teisiti kokku leppinud, kohaldatakse kõnealuse lõike sätteid Havanna harta artikli 31 sätteid silmas pidades. III artikli juurde Mis tahes riigisisest maksu või muud riigisisest makset või lõikes 1 viidatud mis tahes seadust, eeskirja või nõuet, mis kehtib importtoote ja samasuguse omamaise toote kohta ning mida importtoote puhul kogutakse või rakendatakse importimise ajal või kohas, tuleb siiski käsitada kui riigisisest maksu või muud riigisisest makset või lõikes 1 viidatud laadi seadust, eeskirja või nõuet ning vastavalt sellele kehtivad selle kohta III artikli sätted. Lõike 1 kohaldamise kohta lepinguosalise territooriumil kohalike omavalitsuste ja võimuorganite kehtestatud riigisiseste maksude suhtes kehtivad XXIV artikli viimase lõike sätted. Terminiga «põhjendatud meetmed» viimatinimetatud lõikes ei eeldata näiteks, et tühistataks riigi olemasolevad õigusaktid, millega lubatakse kohalikel omavalitsustel kehtestada riigisiseseid makse, mis, ehkki rangelt võttes vastuolus III artikli sõnasõnalise tekstiga, ei ole tegelikult vastuolus selles sisalduva põhimõttega, kui selline tühistamine põhjustaks nende asjaomaste kohalike omavalitsuste või võimuorganite tõsiseid rahalisi raskusi. Maksustamise suhtes kohalike omavalitsuste või võimuorganite poolt, mis on vastuolus nii III artikli teksti kui ka selles sisalduva põhimõttega, lubatakse lepinguosalisel termini «põhjendatud meetmed» alusel kõrvaldada see vastuoluline maksustamine järk-järgult üleminekuperioodi jooksul, kui järsud meetmed põhjustaksid tõsiseid haldus- ja rahalisi raskusi. Lõike 2 esimese lause nõuetele vastav maks loetakse teise lause sätetega vastuoluliseks üksnes juhul, kui asi puudutab konkurentsi maksustatava toote ja otseselt konkureeriva või asendatava toote vahel, mida pole samamoodi maksustatud. Lõike 5 esimese lause sätetega kooskõlas olevaid eeskirju ei tohi lugeda teise lause sätetega vastuoluliseks ühelgi juhul, kui kõiki tooteid, mille suhtes need eeskirjad kehtivad, toodetakse antud maal ulatuslikes kogustes. Eeskirja ei saa pidada teise lause sätetele vastavaks alusel, et igale tootele, mille suhtes see eeskiri kehtib, määratud proportsionaalse osaga või kogusega on moodustatud õiglane suhe imporditud toodete ja omamaiste toodete vahel. V artikli juurde Veomaksete suhtes viitab lõikes 5 sätestatud põhimõte samasugustele toodetele, mida veetakse samasugustes tingimustes ühel ja samal marsruudil. VI artikli juurde 1. Sidusettevõtete varjatud dumping (s.t kui importija müüb hinnaga, mis on madalam hinnast, mis vastab selle importijaga seotud eksportija poolt arves märgitule, ja samuti madalam hinnast eksportijamaal) on hinnadumpingu vorm, mille suhtes võib dumpingumäära välja arvutada hinna põhjal, millega importija kõnesolevaid kaupu edasi müüb. 2. Tõdetakse, et impordi korral maalt, millel on täielik või suuresti täielik monopol oma kaubanduse suhtes ja kus kõik hinnad omamaisel turul määrab riik, võib esineda erilisi raskusi hindade võrreldavuse kindlaksmääramisel lõikes 1 märgitud otstarbel ning neil juhtudel võivad importivad lepinguosalised pidada vajalikuks võtta arvesse võimalust, et range võrdlus selle maa omamaiste hindadega ei pruugi olla alati asjakohane. 1. Nagu mitmetel teistel juhtudel tollipraktikas, võib lepinguosaline nõuda põhjendatud tagatist (kaupade tollilattu järelevalve alla jätmist või rahalist sissemakset) dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu tasumiseks, kuni asjakohased faktid on igal üksikjuhul, mil kahtlustatakse dumpingut või subsideerimist, lõplikult tuvastatud. 2. Mitmevaluutatehingud võivad teatavatel asjaoludel kujutada endast ekspordi subsideerimist, mille suhtes võidakse lõike 3 alusel kasutada tasakaalustavaid tollimakse, või dumpingu vormi, mis põhineb riigi valuuta väärtuse osalisel langemisel ja mille suhtes võidakse võtta meetmeid lõike 2 alusel. Terminiga «mitmevaluutatehingud» peetakse silmas tehinguid, mida sooritavad või volitavad valitsused. Lõike 6 punkt b Peatamisi kõnealuse punkti alusel tohib tagada üksnes siis, kui seda taotleb lepinguosaline, kes teeb ettepaneku vastavalt olukorrale kas dumpinguvastase või tasakaalustusmaksuga maksustamiseks. VII artikli juurde Väljendit «või teised maksed» ei tule käsitada hõlmavana importtoodete suhtes või nendega seoses kehtestatud riigisiseseid makse või samaväärseid makseid. 1. VII artikliga oleks kooskõlas eeldada, et «tegelikku väärtust» võib kajastada arvesse märgitud hind pluss mis tahes märkimata maksed seaduslikeks kuludeks, mis on «tegeliku väärtuse» korrektsed elemendid, pluss mis tahes ebaharilik hinnaaland või muu mahaarvatis harilikust konkurentsihinnast. 2. VII artikli lõike 2 punktiga b oleks kooskõlas, kui lepinguosaline tõlgendaks fraasi «tavapärase kaubandustegevuse käigus . . . täieliku konkurentsi tingimustes» välistavana mis tahes tehingut, milles ostja ja müüja ei ole teineteisest sõltumatud ning hind ei ole ainus kaalutlus. 3. «Täieliku konkurentsi tingimuste» reegel võimaldab lepinguosalisel arvestusest välja jätta hinnad, mille puhul on tegu üksnes ainuesindajatele võimaldatavate erihinnaalanditega. 4. Punktide a ja b sõnastus võimaldab lepinguosalisel tolliväärtus standardselt kindlaks määrata kas 1) hindade alusel, millega teatav eksportija kõnesolevaid importkaupu ekspordib, või 2) samasugusete kaupade hindade üldtaseme alusel. VIII artikli juurde 1. Ehkki VIII artikkel ei hõlma mitmekordsete valuutakursside kui selliste kasutamist, taunitakse lõigetes 1 ja 4 valuutavahetusmaksude või -tasude kasutamist mitmevaluutatehingute rakendamise vahendina; kui lepinguosaline Rahvusvahelise Valuutafondi nõusolekul maksebilansiotstarbeliselt siiski kasutab mitmekordseid valuutavahetustasusid, kaitsevad tema positsiooni täielikult XV artikli lõike 9 punkti a sätted. 2. Lõikega 1 on kooskõlas, kui toodete impordil ühe lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile nõutakse päritolutõendite esitamist üksnes vältimatult vajalikus ulatuses. XI, XII, XIII, XIV ja XVIII artikli juurde XI, XII, XIII, XIV ja XVIII artiklis on terminitega «impordipiirangud» ja «ekspordipiirangud» läbivalt hõlmatud riiklike kaubandustehingute kaudu kehtestatud piirangud. XI artikli juurde Lõike 2 punkt c Termin «mis tahes kujul» selles lõikes hõlmab varasel töötlusetapil olevad ja jätkuvalt rikneda võivad ühed ja samad tooted, mis otseselt konkureerivad värskete toodetega ja vabalt impordituna kalduksid värske toote suhtes olevaid piiranguid ebatõhusaks muutma. Lõike 2 viimane lõik Termin «eritegurid» hõlmab muudatusi suhtelises tootmisefektiivsuses võrrelduna oma- ja välismaiste tootjate vahel või välismaiste eri tootjate vahel, kuid mitte muudatused, mis on tekitatud kunstlikult käesoleva kokkuleppega keelatud vahenditega. XII artikli juurde LEPINGUOSALISED peavad tagama, et selle artikli sätete alusel peetud mis tahes konsultatsiooni korraldamine on täielikult salajane. Lõike 3 punkti c alapunkt i Piiranguid rakendavad lepinguosalised peavad püüdma mitte põhjustada tõsist kahju sellise kauba ekspordile, millest mõne lepinguosalise majandus suuresti sõltub. Lõike 4 punkt b On kokku lepitud, et kõnealune kuupäev peab olema üheksakümne päeva sees alates käesoleva kokkuleppe preambula ning II ja III jao muutmise protokolliga kehtestatud kõnealuse artikli paranduste jõustumisest. Kui LEPINGUOSALISED siiski leiavad, et olukord ei olnud sobiv kõnealuse punkti sätete rakendamiseks ettenähtud ajal, võivad nad määrata hilisema kuupäeva, tingimusel et see kuupäev on hiljemalt kolmkümmend päeva pärast seda, kui Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikli paragrahvides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustused rakenduvad IMFi liikmetest lepinguosaliste suhtes, kelle väliskaubandus moodustab ühiselt vähemalt viiskümmend protsenti kõigi lepinguosaliste väliskaubanduse kogusummast. Lõike 4 punkt e On kokku lepitud, et lõike 4 punktiga e ei lisata ühtegi uut kriteeriumi maksebilansiotstarbeliste kvantitatiivsete piirangute kehtestamiseks või säilitamiseks. Ainus kavatsus on tagada, et võetaks täielikult arvesse kõiki välistegureid, nagu näiteks kaubandustingimuste muudatused, kvantitatiivsed piirangud, ülemäärased tariifid ja subsiidiumid, mis võivad kaasa aidata piiranguid rakendava lepinguosalise maksebilansiraskustele. XIII artikli juurde Lõike 2 punkt d Mainimata on jäetud «kaubanduslikud kaalutlused» kui reegel, mille järgi kvoote eraldada, sest leiti, et riigi võimuorganitel ei pruugi alati olla võimalik seda rakendada. Veel enam, kui võimalik, võiks lepinguosaline kokkuleppe otsimisel neid kaalutlusi kooskõlas lõike 2 avalauses sätestatud üldreegliga rakendada. Vt märkus «eritegurite» kohta seoses XI artikli lõike 2 viimase lõiguga. XIV artikli juurde Kõnealuse lõike sätteid ei tohi tõlgendada nii, et XII artikli lõikes 4 ja XVIII artikli lõikes 12 sätestatud konsultatsioonides välistatakse impordipiirangute valdkonnas toimuva diskrimineerimise laadi, mõju ja põhjuste täielik arvessevõtmine LEPINGUOSALISTE poolt. Üks lõikes 2 silmas peetud olukord on selline, milles lepinguosalise saldod on omandatud jooksvate tehingutega, mida ta ei suuda kasutada diskrimineeriva meetmeta. XV artikli juurde Sõnaga «nurjama» on silmas peetud näiteks seda, et käesoleva kokkuleppe mis tahes artikli sõnasõnalise tähenduse rikkumist valuutameetmetega ei tule lugeda selle artikli rikkumiseks, kui kõnesoleva artikli eesmärgiga ei ole märkimisväärselt vastuollu satutud. Seega ei peeta lepinguosalist, kes nõuab osana oma valuutakontrollitegevusest kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga, et talle makstaks tema ekspordi eest tema oma valuutas või ühe või mitme Rahvusvahelise Valuutafondi liikme valuutas, seejuures XI või XIII artikli rikkujaks. Teine näide oleks lepinguosaline, kes piiritleb impordilitsentsil maad, millest kaupu võib importida, kusjuures tema eesmärk ei ole kehtestada oma impordi litsentsimise süsteemis ühtegi diskrimineerivat lisaelementi, vaid rakendada lubatavat valuutakontrollivahendit. XVI artikli juurde Eksporttoote vabastamist tolli- või muudest maksudest, mis kehtivad omamaiseks tarbimiseks suunatud samasuguse toote suhtes, või nende tolli- või muude maksude soodustamist ulatuses, mis ei ole suurem tekkinud summadest, ei tohi pidada subsiidiumiks. 1. Ühegi B osa sätte alusel ei tohi takistada lepinguosalist kasutamast mitmekordseid valuutakursse kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga. 2. B osa raames käsitatakse «tooret» kui mis tahes põllumajandus-, metsandus- või kalandustoodet või mis tahes mineraali selle looduslikul kujul või selliselt töödelduna, nagu tavapäraselt nõutakse, valmistamaks seda ette ulatuslikus koguses turustamiseks rahvusvahelisel turul. 1. Asjaolu, et lepinguosaline ei ole kõnesolevat toodet eelnenud tüüpilise perioodi jooksul eksportinud, ei takista iseenesest seda lepinguosalist kasutamast oma õigust omandada osa kõnealuse toote kaubanduses. 2. Süsteemi, millega stabiliseeritakse toorme omamaist hinda või selle omamaiste tootjate tulu sõltumata ekspordihindade kõikumisest, mille tulemusel müüakse seda tooret aeg-ajalt ekspordiks hinnaga, mis on madalam samasuguse toorme eest omamaisel turul ostjatelt nõutavast võrreldavast hinnast, tuleb pidada lõike 3 mõistes ekspordisubsiidiumi mitte hõlmavaks, kui LEPINGUOSALISED määravad kindlaks, et a) see süsteem on põhjustanud või kavandatud põhjustama toorme müüki ekspordiks hinnaga, mis on kõrgem samasuguse toorme eest omamaisel turul ostjatelt nõutavast võrreldavast hinnast; b) selle süsteemi toimimine on põhjustanud või kavandatud põhjustama, et tootmise tõhusa reguleerimise tõttu või muul põhjusel ei stimuleerita eksporti põhjendamatult või teisiti, oluliselt kahjustades sellega teiste lepinguosaliste huve. Hoolimata LEPINGUOSALISTE sellisest otsusest kehtivad selle süsteemi alusel toimuvate tehingute suhtes, kui kõnesoleva toorme suhtes finantseeritakse neid lisaks tootjatelt kogutud rahalistele vahenditele ka riiklike rahaliste vahendite arvelt, lõike 3 sätted. Lõikega 4 on silmas peetud, et lepinguosalised peaksid püüdma enne 1957. aasta lõppu jõuda kokkuleppele kõigi allesjäänud subsiidiumide tühistamise suhtes alates 1. jaanuarist 1958; või kui see ei õnnestu, jõuda kokkuleppele status quo pikendamise suhtes kuni järgmise varaseima päevani, mil nad eeldatavasti saavad jõuda sellisele kokkuleppele. XVII artikli juurde Turustusorganisatsioonide suhtes, mille on moodustanud lepinguosalised ja mis tegelevad ostu või müügiga, kehtivad punktide a ja b sätted. Nende turustusorganisatsioonide tegevuse suhtes, kes ei osta ega müü, vaid kehtestavad erakaubanduse eeskirju, kehtivad käesoleva kokkuleppe asjakohased artiklid. Käesoleva artikli sätete alusel ei takistata riigiettevõtetel nõuda toote müümisel eri turgudel eri hindu, tingimusel et neid hindu nõutakse kaubanduslikel põhjustel rahuldamaks pakkumise ja nõudluse tingimusi eksporditurgudel. Lõike 1 punkt a Riiklikud meetmed, mis on kehtestatud tagamaks kvaliteedi ja tõhususe standardeid väliskaubanduse toimimisel, või privileegid riigi loodusvarade kasutamisel, mis ei anna valitsusele võimupädevust kontrollida kõnealuse ettevõtte kaubandustegevust, ei kujuta endast «ainu- või eriprivileege». Lõike 1 punkt b «Seotud laenu» saaval maal on õigus võtta seda laenu arvesse «ärilise kaalutlusena», kui ta ostab vajalikke tooteid välismaalt. Termin «kaubad» piirdub toodetega, nagu neid kaubandustegevuses käsitatakse, ning see ei ole mõeldud tähistama teenuste ostu või müüki. Läbirääkimisi, mille pidamise suhtes lepinguosalised kõnesoleva lõike alusel kokku lepivad, võidakse suunata tollimaksude ja muude impordi- ja ekspordimaksete vähendamisele või mis tahes muule vastastikku rahuldavale kokkuleppele, mis on kooskõlas käesoleva kokkuleppe sätetega. (Vt II artikli lõige 4 ja selle lõike märkus.) «Imporditariifi kõrgend» tähistab kõnesolevas lõikes vahet, mille võrra hind, mida impordimonopol importtoote eest nõuab (ja mille hulka ei kuulu riigisisesed maksud III artikli toimeulatuses, ostu, müügi ja/või edaspidise töötlemisega seotud veo-, turustus- ja muud kulud ning põhjendatav kasumimäär), ületab toote maksumust sissetoomisel. XVIII artikli juurde LEPINGUOSALISED ja asjaomased lepinguosalised peavad hoidma kõnesoleva artikli alusel tekkivad küsimused täielikult salajas. Lõiked 1 ja 4 1. Kaaludes, kas lepinguosalise «majandus suudab tagada üksnes madala elatustaseme», peavad LEPINGUOSALISED arvesse võtma selle majanduse harilikku seisundit ega tohi võtta oma otsuse aluseks erakorralisi asjaolusid, mis võivad tuleneda näiteks ajutiselt eriti soodsatest tingimustest selle lepinguosalise põhieksporttoote või -toodete jaoks. 2. Fraasiga «varases arengujärgus» pole silmas peetud mitte üksnes neid lepinguosalisi, kelle majandusareng on alles äsja alanud, vaid ka neid, kelle majandust industrialiseeritakse leevendamaks ülemäärast sõltuvust toorme tootmisest. Lõiked 2, 3, 7, 13 ja 22 Viide teatavate tootmisharude rajamisele ei kehti mitte üksnes uue tootmisharu rajamise kohta, vaid ka uue tootmisala rajamise kohta olemasolevas tootmisharus ning olemasoleva tootmisharu kaaluka muutmise ja suhteliselt väikest omamaise nõudluse osa rahuldava olemasoleva tootmisharu olulise laiendamise kohta. Samuti hõlmab see sõjategevuse või loodusõnnetuste tagajärjel hävinud või oluliselt kahjustatud tootmisharu taastamise. Lõike 7 punkt b Lepinguosaline, kes ei ole lõike 7 punktis a mainitud taotlev lepinguosaline, peab tegema lõike 7 punktis b mainitud muutmise või tühistamise kuue kuu jooksul alates päevast, mil taotlev lepinguosaline kõnesoleva sammu astus, ning see muutmine või tühistamine jõustub kolmekümnendal päeval pärast päeva, mil sellest on LEPINGUOSALISTELE teatatud. Lõike 11 teist lauset ei tohi tõlgendada tähendavana, et lepinguosaliselt nõutakse piirangute lõdvendamist või kõrvaldamist, kui selline lõdvendamine või kõrvaldamine tekitaksid tingimused, mis õigustaksid vastavalt piirangute tugevdamist või sisseseadmist XVIII artikli lõike 9 alusel. Lõike 12 punkt b Lõike 12 punktis b viidatud kuupäev peab olema kuupäev, mille on kindlaks määranud LEPINGUOSALISED kooskõlas käesoleva kokkuleppe XII artikli lõike 4 punkti b sätetega. Lõiked 13 ja 14 Tõdetakse, et enne otsust meetme võtmise kohta ja LEPINGUOSALISTELE teatamist kooskõlas lõikega 14 võib lepinguosaline vajada piisavat aega hindamaks kõnesoleva tootmisharu konkurentsiseisundit. Lõiked 15 ja 16 Mõistetakse, et LEPINGUOSALISED kutsuvad lepinguosalist, kes teeb ettepaneku C osa alusel meetme rakendamiseks, üles konsulteerima nendega vastavalt lõikele 16, kui lepinguosaline, kelle kaubandust kõnealune meede märkimisväärselt mõjutaks, neilt seda taotleb. Lõiked 16, 18, 19 ja 22 1. Mõistetakse, et LEPINGUOSALISED võivad jõuda ettepandud meetme suhtes üksmeelele teatavatel tingimustel või teatavate piirangutega. Kui kõnesolev meede rakendatuna ei vasta selle üksmeele tingimustele, peetakse seda selles ulatuses meetmeks, mille suhtes LEPINGUOSALISED ei ole jõudnud üksmeelele. Juhul kui LEPINGUOSALISED on jõudnud meetme suhtes üksmeelele piiritletud ajaks, võib asjaomane lepinguosaline vastavalt olukorrale taotleda LEPINGUOSALISTELT selle aja pikendamist kooskõlas C või D osa sätete ja protseduuridega, kui ta leiab, et kõnesoleva meetme võtmise algse eesmärgi saavutamiseks on nõutav selle meetme säilitamine pikemaks ajaks. 2. Eeldatakse, et LEPINGUOSALISED hoiduvad reeglina jõudmast üksmeelele meetme suhtes, mis tõenäoliselt põhjustab tõsist kahju sellise kauba ekspordile, millest mõne lepinguosalise majandus suuresti sõltub. Lõiked 18 ja 22 Fraas «teiste lepinguosaliste huvid on piisavalt kaitstud» on mõeldud piisava laiahaardelisuse tagamiseks, võimaldamaks iga kord kaaluda asjakohaseimat viisi nende huvide kaitsmiseks. See asjakohane viis võib omandada näiteks lisakontsessiooni kuju, mille asjaomane lepinguosaline rakendab C või D osale tuginedes aja jooksul, mil jääb jõusse kõrvalekaldumine käesoleva kokkuleppe teistest artiklitest, või mis tahes muu lõikes 18 viidatud lepinguosaline peatab ajutiselt kontsessiooni, mis on sisuliselt samaväärne kahjustamisega kõnesoleva meetme kehtestamise tõttu. Sellel lepinguosalisel on õigus kaitsta oma huve kontsessiooni sellise ajutiselt peatamise teel, tingimusel et seda õigust ei kasutata, kui LEPINGUOSALISED on lepinguosalise kehtestatud meetme puhul, mis langeb lõike 4 punkti a toimeulatusse, tuvastanud, et ettepandud kompenseeriva kontsessiooni ulatus on olnud asjakohane. Lõike 19 sätete eesmärk on hõlmata juhud, kus tootmisharu on olnud olemas kauem kui lõigete 13 ja 14 märkustes viidatud «piisav aeg», ja neid sätteid ei tohiks tõlgendada nii, et XVIII artikli toimeulatusse langev lepinguosaline jäetaks ilma õigusest tugineda äsja rajatud tootmisharu suhtes C osa teistele sätetele, sealhulgas lõikele 17, ka siis, kui see on saanud kasu maksebilansiliste impordipiirangutega võimaldatavast juhuslikust kaitsest. Vastavalt lõike 21 sätetele võetud mis tahes meede tuleb viivitamata kõrvaldada, kui kõrvaldatakse kooskõlas lõikega 17 võetud meede või kui LEPINGUOSALISED jõuavad pärast lõikes 17 piiritletud üheksakümnepäevase tähtaja möödumist üksmeelele ettepandud meetme suhtes. XX artikli juurde Kõnesolevas punktis sätestatud erand kehtib ka mis tahes kaubalepingu puhul, mis vastab Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt selle 1947. aasta 28. märtsi resolutsioonis 30 (IV) heaks kiidetud põhimõtetele. XXIV artikli juurde Mõistetakse, et I artikli sätetega nõutakse, et kui tolliliidu või vabakaubanduspiirkonna liikme territooriumile soodustollimääraga imporditud toode eksporditakse edasi selle liidu või piirkonna teise liikme territooriumile, peaks see teine liige koguma tollimaksu, mis võrdub juba makstud tollimaksu ja mis tahes suurema tollimaksu, mis tuleks maksta, kui see toode olnuks imporditud otse tema territooriumile, vahega. Meetmetes, mida võtavad India ja Pakistan, viimaks ellu omavahelisi lõplikke kaubanduskokkuleppeid, kui need on sõlmitud, võidakse kalduda kõrvale teatavatest käesoleva kokkuleppe sätetest, kuid üldiselt vastavad need meetmed käesoleva kokkuleppe eesmärkidele. XXVIII artikli juurde LEPINGUOSALISED ja iga asjaomane lepinguosaline peaksid korraldama, et läbirääkimisi ja konsultatsioone peetaks võimalikult salajas vältimaks tulevaste tariifimuudatuste üksikasjade enneaegset avaldamist. LEPINGUOSALISTELE tuleb viivitamata teatada kõigist riiklike tariifide muudatustest, mis tulenevad tuginemisest kõnesolevale artiklile. 1. Kui LEPINGUOSALISED piiritlevad perioodi, mille kestus ei ole kolm aastat, võib lepinguosaline tegutseda vastavalt XVIII artikli lõikele 1 või 3 esimesel selle perioodi möödumisele järgnenud päeval ning kui LEPINGUOSALISED ei ole taas piiritlenud teistsugust perioodi, on järgmised perioodid pärast selle piiritletud perioodi möödumist kolmeaastase kestusega. 2. Säte, et 1. jaanuaril 1958 ja vastavalt lõikele 1 kindlaks määratud muudel päevadel võib lepinguosaline «kontsessiooni muuta või selle tühistada», tähendab, et sel päeval ning esimesel päeval pärast iga perioodi lõppu muudetakse selle lepinguosalise juriidilist kohustust II artikli alusel; see ei tähenda, et tema tollitariifimuudatused tuleks tingimata kehtestada samal päeval. Kui vastavalt kõnesolevale artiklile alustatud läbirääkimistest tulenev tariifimuudatus edasi lükatakse, võidakse samamoodi edasi lükata ka mis tahes kompenseerivate kontsessioonide jõustumine. 3. Mitte varem kui kuus kuud ja mitte hiljem kui kolm kuud enne 1. jaanuari 1958 või mis tahes järgmise perioodi lõpukuupäeva peaks lepinguosaline, kes soovib asjakohases loendis sisalduvat kontsessiooni muuta või tühistada, teavitama sellest LEPINGUOSALISI. Siis määravad LEPINGUOSALISED kindlaks lepinguosalise või lepinguosalised, kellega tuleb pidada lõikes 1 viidatud läbirääkimisi või konsultatsioone. Lepinguosaline, kes on selliselt kindlaks määratud, peab osalema sellistel läbirääkimistel või konsultatsioonidel taotleva lepinguosalisega, et jõuda kokkuleppele enne selle perioodi lõppu. Loendite tagatud kehtivusaja mis tahes pikendus peab seonduma loenditega, nagu neid on muudetud pärast selliseid läbirääkimisi, kooskõlas XXVIII artikli lõigetega 1, 2 ja 3. Kui LEPINGUOSALISED teevad ettevalmistusi mitmepoolseteks tolliläbirääkimisteks, mis toimuksid kuue kuu jooksul enne 1. jaanuari 1958 või enne mis tahes muud vastavalt lõikele 1 kindlaks määratud päeva, peavad nad selliste läbirääkimiste korraldamise raames ette valmistama sobivad protseduurid kõnesolevas lõikes viidatud läbirääkimiste pidamiseks. 4. Sätte, et lisaks lepinguosalisele, kellega on kontsessiooni suhtes algselt läbirääkimisi peetud, osaleb läbirääkimistel mis tahes lepinguosaline, kel on oluline tarnimishuvi, eesmärk on tagada lepinguosalisele, kel on kõnealuse kontsessiooniga mõjutatavas kaubanduses suurem osa kui lepinguosalisel, kellega on selle kontsessiooni suhtes algselt läbirääkimisi peetud, tõhus võimalus kaitsta lepingulisi õigusi, mis tal on käesoleva kokkuleppe alusel. Teisest küljest ei ole silmas peetud, et tingituna kõnealuste läbirääkimiste ulatusest peaksid XXVIII artiklis sätestatud läbirääkimised ja kokkulepe muutuma liiga keerukaks või tekkima komplikatsioonid kõnesoleva artikli tulevasel kohaldamisel selle alusel peetud läbirääkimistest tulenevate kontsessioonide suhtes. Vastavalt sellele peaksid LEPINGUOSALISED üksnes otsustama, et lepinguosalisel on oluline tarnimishuvi, kui sel lepinguosalisel on piisava aja jooksul enne kõnesolevaid läbirääkimisi olnud taotleva lepinguosalise turul suurem osa kui lepinguosalisel, kellega kõnealuse kontsessiooni suhtes algselt läbi räägiti, või tal oleks vastavalt LEPINGUOSALISTE hinnangule olnud selline osa, kui taotlev lepinguosaline ei oleks säilitanud diskrimineerivaid kvantitatiivseid piiranguid. Seepärast ei oleks asjakohane, kui LEPINGUOSALISED otsustaksid, et oluline tarnimishuvi on rohkem kui ühel lepinguosalisel või neil erandjuhtudel, kus on tegu ligilähedase võrdsusega, rohkem kui kahel lepinguosalisel. 5. Olenemata olulise tarnimishuvi määratlusest lõike 1 märkuses 4 võivad LEPINGUOSALISED erandina otsustada, et lepinguosalisel on oluline tarnimishuvi, kui kõnesolev kontsessioon mõjutab kaubandust, mis moodustab valdava osa selle lepinguosalise koguekspordist. 6. Sättega, et läbirääkimistel osaleb mis tahes lepinguosaline, kel on oluline tarnimishuvi ja et konsulteeritakse mis tahes lepinguosalisega, kel on oluline huvi kontsessiooni suhtes, mida taotlev lepinguosaline püüab muuta või tühistada, ei ole silmas peetud, et ta peaks selle sätte mõjul maksma kompensatsiooni või kahjutasu, mis on kavatsetava muutmise või tühistamise ajal valitsenud kaubandusolude põhjal hinnatuna suurem taotletavast muutmisest või tühistamisest, võttes arvesse iga diskrimineeriva kvantitatiivse piirangu, mida taotlev lepinguosaline säilitab. 7. Väljendit «oluline huvi» ei ole võimalik täpselt määratleda ning see võib LEPINGUOSALISTELE raskusi tekitada. Siiski on silmas peetud, et selle tõlgendamisel hõlmataks üksnes need lepinguosalised, kellel on või kellel nende eksporti mõjutavate kvantitatiivsete piirangute puudumisel eeldatavasti oleks märkimisväärne osa kõnealuse kontsessiooni muutmist või tühistamist taotleva lepinguosalise turul. 1. Koos taotlusega saamaks luba läbirääkimiste alustamiseks tuleb esitada kõik asjakohased statistilised ja muud andmed. Otsus sellise taotluse kohta tuleb teha kolmekümne päeva jooksul selle esitamisest. 2. Tõdetakse, et lubades teatavatel lepinguosalistel, kes sõltuvad suuresti suhteliselt vähesest toormest ja toetuvad tariifile kui olulisele abivahendile nende majanduse mitmekesistamise edendamiseks või kui tähtsale tuluallikale, kontsessioonide muutmise või tühistamise suhtes harilikult läbi rääkida üksnes XXVIII artikli lõike 1 alusel, võidakse põhjustada, et need lepinguosalised teevad sel ajal muudatusi või tühistamisi, mis osutuvad kaugemas perspektiivis tarbetuks. Sellise olukorra vältimiseks peavad LEPINGUOSALISED lubama igal sellisel lepinguosalisel alustada läbirääkimisi lõike 4 alusel, kui nad ei leia, et see tooks kaasa või toetaks oluliselt sellist tariifitaseme tõusu, mis ähvardaks käesolevale kokkuleppele lisatud loendite stabiilsust või viiks rahvusvahelise kaubanduse ülemäärase häirimiseni. 3. Eeldatakse, et lõike 4 alusel lubatud läbirääkimised üksiku artikli või väga väikese artiklirühma muutmiseks või tühistamiseks võidakse harilikult lõpule viia kuuekümne päeva jooksul. Siiski tõdetakse, et see aeg ei ole piisav läbirääkimiste puhul rohkemate artiklite muutmiseks või tühistamiseks, ning neil puhkudel oleks seetõttu asjakohane, et LEPINGUOSALISED näeksid ette pikema aja. 4. LEPINGUOSALISED peavad tegema lõike 4 punktis d viidatud otsuse kolmekümne päeva jooksul alates küsimuse neile esitamisest, kui taotlev lepinguosaline ei nõustu pikema ajaga. 5. Mõistetakse, et otsustades lõike 4 punkti d alusel, kas taotlev lepinguosaline on jätnud põhjendamatult pakkumata piisava kompensatsiooni, võtavad LEPINGUOSALISED asjakohaselt arvesse eriseisundit, milles viibib lepinguosaline, kes on sidunud suure osa oma tariifidest väga väikeste tollimääradega ning kellel on selles ulatuses kompenseerivate täpsustamiste tegemiseks vähem võimalusi kui teistel lepinguosalistel. XXVIIIbis artikli juurde Mõistetakse, et viitega fiskaalvajadustele hõlmatakse tollimaksude tuluaspekt, eriti tollimaksud, mis on kehtestatud eelkõige tulu eesmärgil, või tollimaksud, mis on kehtestatud toodete suhtes, millega saab asendada tulu eesmärgil kehtestatud tollimaksudega maksustatavaid tooteid vältimaks nendest tollimaksudest kõrvalehiilimist. XXIX artikli juurde Lõikest 1 on välja jäetud Havanna harta VII ja VIII artikkel, sest neis artiklites on üldiselt käsitletud Rahvusvahelise Kaubandusorganisatsiooni korraldust, funktsioone ja protseduure. IV jao juurde Sõnu «arenenud lepinguosalised» ja sõnu «vähemarenenud lepinguosalised» tuleb IV jaos kasutatuna käsitada kui viiteid arenenud maadele ja vähemarenenud maadele, kes on üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe osalised. XXXVI artikli juurde Kõnesolev artikkel põhineb I artiklis seatud eesmärkidel vastavalt parandustele I jao ning XXIX ja XXX artikli muutmise protokolli lõike 1 A osas, kui nimetatud protokoll jõustub.12 Terminiga «toore» tähistatakse põllumajandustooteid, vt XVI artikli B osa märkuste lõige 2. Mitmekesistamisprogramm hõlmaks üldiselt toorme töötlemistegevuse intensiivistamise ja valmistooteid väljastavate tootmisharude arendamise, võttes arvesse kõnealuse lepinguosalise olukorda ja maailmas valitsevaid väljavaateid eri kaupade tootmisele ja tarbimisele. Mõistetakse, et fraas «ei eelda, et . . . oleksid vastastikused» tähendab kooskõlas käesolevas artiklis seatud eesmärkidega, et vähemarenenud lepinguosalistelt ei tohiks kaubandusläbirääkimiste käigus oodata panuseid, mis ei ole vastavuses nende endi arengu-, finants- ja kaubandusvajadustega, võttes arvesse kaubandusarengut minevikus. Kõnesolev lõige kehtib meetmete korral XVIII artikli A osa, XXVIII artikli, XXVIIIbis artikli (pärast seda, kui I jao ning XXIX ja XXX artikli muutmise protokolli lõike 1 A osas sätestatud muudatus on jõustunud13, XXIX artikli), XXXIII artikli alusel või käesolevas kokkuleppes sisalduva mis tahes muu protseduuri korral. XXXVII artikli juurde Kõnesolev lõige kehtib läbirääkimiste korral tariifide või muude piiravate kaubanduseeskirjade vähendamiseks või kõrvaldamiseks XXVII artikli, XXVIIIbis artikli (pärast seda, kui I jao ning XXIX ja XXX artikli muutmise protokolli lõike 1 A osas sätestatud muudatus on jõustunud14, XXIX artikli) ning XXXIII artikli alusel, samuti seoses sellise vähendamise või kõrvaldamise elluviimisele suunatud muu tegevusega, milleks lepinguosalised võivad kohustuda. Lõike 3 punkt b Ülejäänud meetmete hulka, millele kõnesolevas lõikes on viidatud, võivad kuuluda sammud omamaiste struktuurimuudatuste edendamiseks, teatavate toodete tarbimise stimuleerimiseks või kaubandust edendavate meetmete kehtestamiseks. 1 Autentses tekstis ekslikult «lõike 5 punkti a alusel». 2 23. märtsi 1965. a otsusega asendasid LEPINGUOSALISED GATTi sekretariaadi juhataja ametinimetuse «täitevsekretär» nimetusega «peadirektor». 3 23. märtsi 1965. a otsusega asendasid LEPINGUOSALISED GATTi sekretariaadi juhataja ametinimetuse «täitevsekretär» nimetusega «peadirektor». 4 Autentses tekstis ekslikult «punkti». 5 23. märtsi 1965. a otsusega asendasid LEPINGUOSALISED GATTi sekretariaadi juhataja ametinimetuse «täitevsekretär» nimetusega «peadirektor». 6 23. märtsi 1965. a otsusega asendasid LEPINGUOSALISED GATTi sekretariaadi juhataja ametinimetuse «täitevsekretär» nimetusega «peadirektor».

2020/09/20 08:15:48

https://www.riigiteataja.ee/akt/79335

mC4

Mari-Liis Lill: kodanikuühiskonnast ja mugavikuühiskonnast - Hea Kodanik Uudised Mari-Liis Lill: kodanikuühiskonnast ja mugavikuühiskonnast Mari-Liis Lill: kodanikuühiskonnast ja mugavikuühiskonnast Mari-Liis Lill 1. veebruar 2016 Kodanikuühiskonna 2015. aasta tegijate tunnustamisel rääkis näitleja ja aktivist Mari-Liis Lill, kuidas tema Eestit näeb ja kuidas see veel parem saab olla. Ma ei alusta täna suurte ja abstraktsete küsimustega, sest see on täpselt see, milles tänane päev ei seisne. Me ei ole tulnud siia kuulama õõnsaid valimislubadusi (kui, siis mõnda õõnsat kõnet), vaid tunnustama neid, kes on otsustanud lõpetatada teoretiseerimise ja päriselt midagi ära teinud. Kes on mõistnud, et toimiva ühiskonna ülesehitamine ei käi ainult ülevalt alla, vaid ka alt üles. Ja ei sedasorti liiklus on võimalik ilma suuremate ohvriteta. Alati on muidugi roolijoodikuid. Nii et minu küsimused on täna lihtsad ja isiklikud. Mind on viimasel ajal kummitanud üks lause. See on motiiv ühest Kristiina Ehini luuletusest, kus ta korduvalt küsib: Kas mind jätkub? Tema mure on poeetilisem – kas mind jätkub peole ja põllule, poolvenna pulma ja haige armsama sängi veerde. Minu probleemid on proosalisemad, aga küsimus on sama: kas mind jätkub? Kas mind jätkub, kui ma tahan teha korralikult oma tööd, aga samas panustada ka kodukoha asumiseltsi ja oma maakoha külaseltsi ja aidata pagulasi ja toetada Eesti vähekindlustatud peresid jne? Vastus on – ei jätku. Kui tahta päriselt panustada, siis ei jätku. Ja kõige narrim näib poolikult panustada kodanikualgatustesse, mille initsiatiiv peaks tulema ju sinu enda kui aktiivse kodaniku poolt. Viilimine iseenda initsiatiivist on üks küllaltki kummaline kombinatsioon. Ometi sagedasti esinev. Mulle tundub, et me oleme jõudnud ühiskonnana punkti, kus on võimalik just nimelt iseenda initsiatiivist viilida. Sest kui ma olen tegus kultuuriinimene, elan Kalamajas, toetan kohalikku talunikku ja tolereerin päris paljusid asju, siis selle kuvandi juurde käib ju see, et panustan natuke mõnda MTÜsse ikka ka. Aga panustan just täpselt nii palju, et annan vahel allkirja, kui on vaja (ja kui on meeles), mis säästab mind erinevatel juhtudel paljudest asjadest, näiteks nagu päriselt kohaleminemisest või päriselt detailplaneeringusse süvenemisest või päriselt oma koduranna koristamisest. Kui paljud meist on pannud ennast kirja Teeme Ära talgutele, aga päriselt mitte kohale läinud? Või andnud allkirja sellepärast, et teised sõbrad andsid ka, kaasusesse eriliselt süvenemata? Või lubanud minna külakoosolekule, aga päriselt mitte jõudnud? Kui mõni aeg tagasi küttis kirgi osade kaasmaalaste nimetamine mugavuspagulasteks, mis näis paljudele, kes on lahkunud Eestist väljakannatamatuks muutunud olude sunnil, õigustatult ebaõiglane, siis mulle tundub, et tegelikult oleme me siinsamas Eestis muutumas üheltpoolt tugevamaks kodanikuühiskonnaks, aga teiselt poolt ka korralikuks mugavikuühiskonnaks. Ja kui kodanikuühiskond koosneb aktiivsetest kodanikest, siis mugavikuühiskond koosneb mitte eriti aktiivsetest mugavikest. Ja ma ei näita näpuga mitte kellegi teise kui iseenda peale. Ka mina olen mugavik. Tervenemine algab tõele silma vaatamisest. Tänapäeva ühiskonna infokülluses ja valikurohkuses ei ole nö. renessansiaja inimene lihtsalt enam võimalik. See on kurb, aga selle teadmisega saab edasi elada. See tähendab, et tegelikult on võimalik keskenduda. Sellele, mis sulle päriselt kõige rohkem korda läheb. Tinglikult selle asemel, et anda seitsmesse kohta allkirja, võib tegelikult ühte kohta kohale minna. Me elame ärevatel aegadel. Kõigil on hirm. Ja et seda hirmu vaigistada, karjuvad kõik nii kõvasti kui jaksavad, sest siis on natuke vähem hirmus. Nagu pimedas metsas, lärm aitab lämmatavat hirmu natuke eemale peletada ja oma hääle kõla on vähemalt tuttav ja kodune. Nii ka ühiskondlikus debatis: püütakse teineteisest üle karjuda nii kõvasti kui jaksatakse, sest nii on natuke vähem hirmus ja oma hääl kõlab ikka tuttavalt ja koduselt. Loomulikult, tuleb seista selle eest, mida õigeks pead, aga lärmil ja mõistlikul arutelul on siiski oluline vahe. Diskussioon tähendab seda, et mu jutt on argumenteeritud, et ma ei muutu selle käigus väiklaseks, et ma ei ründa isikut, vaid tema väidet. Ma toetan samasooliste kooselu seadustamist, aga ma ei pea õigeks, et inimesi, kes on selle vastu, sõimatakse ja ähvardatakse, lähenetakse neile samade vahenditega, mille vastu justkui võideldakse. Õige asja eest võideldes tuleb siiski võidelda inimlike vahenditega. Ma toetan pagulaste vastuvõtmist mahus, millega meil on võimalik toime tulla (ja see ei ole null!), aga ma ei arva, et me peaksime öistele rünnakutele kellegi nahavärvi pärast vastama uute öiste rünnakutega. Kui me tahame Sõbralikku Eestit, siis me peame päriselt ka olema sõbralikud. Kui me tahame toimivat kodanikuühiskonda, siis me peame päriselt ka olema kodanikud. Vihkamine on ringikujuline. Kui sa hakkad sellega kuhugi suunas minema, siis on kindel, et seesama tunne, mille sa lendu lasid, jõuab sinuni tagasi. Mõistmine ja kaastunne on spiraalid, mis keerduvad silmapiirilt lõpmatusse. Ja seejuures mitte iseendasse sulguvad, vaid ühest tillukesest täpist lõpmatusse avarduvad. Ma näen, et tihtipeale tahaksid inimesed aktiivsemalt panustada, aga ei tea, mis on tegelikult reaalsed sammud, mida astuda. Kuulsin Sõbraliku Eesti kontserdil mitut tänulikku ohet inimeselt, kes seisis MTÜ Pagulasabi telgi ees ja luges, mis on need asjad (lisaks intensiivsele mõttelisele toetusele), mida päriselt saab ära teha – kuhu raha annetada, kuhu kasutatud asju tuua jne. Samas on tihtipeale probleemiks just see, et kui inimesed saavad teada, mida teha, siis tundub neile, et parem, kui ei oleks saanud. Sest nüüd tuleb ju tegutsema hakata. Ja see on alati väsitav. Nagu papagoiga, kellega näed suurt vaeva, et ta rääkima õpetada, aga siis istud öösiti üleval ega saa magada, sest ta muudkui vatrab ja sa loodad, et ei oleks teda kunagi rääkima õpetanud. Lihtne on olla kodanik sõnades, raske on olla kodanik tegudes. Ma olen väga rõõmus, et sel hullumeelsel ja äreval aastal paistsid silma just need kodanikuühendused ja -algatused, kes aitasid veidikenegi seda üleüldist ärevusefooni rahustada. Ma olen väga tänulik kõigile teile siin saalis, et te olete otsustanud olla mitte mugavikud, vaid kodanikud. Ja minu uue aasta lubadus on (kui neid veel nii viimasel minutil on lubatud esitada): teen vähem, sest kõikjale mind tõesti ei jätku, aga teen hästi. Olen mitte suurem mugavik, vaid parem kodanik.

2022/01/28 09:14:33

https://heakodanik.ee/uudised/mari-liis-kodanikuuhiskonnast-ja-mugavikuuhiskonnast/

mC4

Keskmaa Ordu - Arnor Arnor või Põhja-Kuningriik oli üks kahest Numenori Pagulasriigist, mille rajas Elendil Ustav Keskmaale Teise Ajastu lõpus. Oma hiilgeajal võttis see enda alla kogu Eriadori, välja arvatud Lindoni, Imladrise (Kaljulõhe) ja Eregioni (Astelma). Läänest piirnes see Ered Luini (Sinimägede), idast Hithaegliri (Udumägede) ja lõunast Gwathlo (Hallvoo) ning Bruineniga (Valjuveega). Peale kuningas Earenduri surma jagunes riik aga kolmeks: Arthedainiks, Rhudauriks ja Cardolaniks. Arthedain (millest sai ka Arnori õiglusjärglane, kuna seda valitses Earenduri vanim poeg Amlaith) asus loodes ja hõlmas maad Baranduini (Kangevirde) ja Luuni jõe vahel, ning samuti Suurest Teest põhja pool asuvaid alasid Ilmamägedeni välja. Rhudaur asus kirdes Õginõmmede, Ilmamägede ja Hithaegliri (Udumägede) vahel, aga sinna kuulus ka nurk Mitheitheli (Härmalätte) ja Bruineni (Valjuvee) vahel. Cardolan asus lõunas ning selle piirideks olid Baranduin (Kangevirde), Gwathlo (Hallvoo) ja Suur Tee. (SI) Pindala: Kõrgajal u. 450 000 ruutkilomeetrit. Pealinn: Annuminas. Peale Arnori jagunemist viis Amlaith pealinna Fornostisse. Riigikeel: Läänekeel, kuid mõned duunedainid (eriti nende teadusemeistrid) kasutasid ka haldjakeeli (põhiliselt sindarini). Valitsejanimed võeti esialgu kvenjas, hiljem enamasti sindarinis. (SI) Arnori riigikord oli monarhia. Kuninga käes oli nii seadusandlik, täidesaa tev kui ka kohtulik võim. Vähemalt esialgu olid kõik alamad kuningale ustavad, mistõttu koondus tema kätte väga suur võim. Kuningas oli nii riigivalitseja kui peamine väejuht. Nad pärinesid Elendil Ustavast ja tema poeg Isildurist. Kuni riigi jagunemiseni olid Arnori valitsejad kõigi Numenori Pagulasriikide Kõrged Kuningad. Kuningale oli abiks riigi valitsemisel ja otsuste langetamisel Riiginõukogu, mis võis koosneda provintside esindajatest , kuningakoja liikmetest ja kuninga nõuandjatest. Printslikke kodasid oli rohkem kui üks – tõenäoliselt omasid need kõrgaadli esindajad, kes pärinesid Elendili laevakaptenitest kõrgemat seisust ja printsistaatust. (Oletus-)Arnori Kõrge Kuninga ametisse määramisel oli oma sõna öelda ka Gondori kuningal, kelle nõusolekuta ei võinud kuningas ametisse asuda (-Oletus). (SI) Arnori haldusjaotuse suurima üksuse moodustas tõenäoliselt provints. Kahjuks pole meile teada Arnori provitside nimesid. Tihedamini asustatumad piirkonnad olid jõgede (Baranduin, Gwathlo, Mitheithel, Lhun) kaldad, kuhu rajati mitmeid linnu, külasid ja muid asundusi. Tähtsamad piirkonnad: · Emyn Uial – Ehakuma mäed asusid Nenuiali (Ehakuma järve) ääres Põhja-Arnoris. See piirkond, eriti järve kaldad, oli üks tihedamini asustatud piirkondi riigis. · Põhjakingud – Arnori põhjaosa k& otilde;rgustik, mis oli samuti üks asustatumaid piirkondi Arnoris. Siin asusid mitmed kindlused, nende seas ka hilisem pealinn Fornost. · Ilmamäed – Kõrgustik Põhjakinkudest kagus, millele Arthedaini kuningas Argeleb ehitas kindlustused, kaitsmaks end rünnakute eest Angmarist ja Rhudaurist. Ilmamägedel asus ka Amon Suli (Ilmarüngas). · Nurk – Maa-ala Bruineni (Valjuvee) ja Mitheitheli (Härmalätte) vahel, mis kuulus Rhudauri koosseisu. Enne Maakonda pöördumist elas seal ka suur jässude kogukond. Arvatakse, et peale Arnori hävingut pesitses duunedainide põhiline elanikkond just seal piirkonnas. · Lõunakingud – Kõrgustik Vooremaast lõunas, mis oli oletatavalt Cardolani duunedainide põhilisi elupaiku enne riigi hävingut 1409. aasta sõjas. · Minhiriath – Laiad maad Baranduini (Kangevirde) ja Gwathlo (Hallvoo) vahel. Endistel aegadel laiusid selasetel aladel hiiglaslikud metsad, mis aga võeti Numenori kolonisatsiooni tulemusena laevaehituse tarvis maha. Endistest laantest jäid järgi vaid mõned metsasemad alad (näiteks Eryn Vorn), kus elasid vähesed ellujäänud põlisasukad. Metsade asemel laiusid seal nüüd suures osas tühjad kõnnumaad. Ala oli tihedalt asustatud Arnori hiilgeaegadel, kuid ajapikku hävitasid sõjad ja katkud elanikkonna peaagu täielikult. · Vooremaa – Väike asustatud piirkond suurte maanteede (Ida-Lääne Tee ja Roheline Tee) ristumiskohas. See maanurk oli ainus kogu Keskmaal, kus elasid imelises kooskõlas kääbikud ja inimesed. Piirkonna keskuseks oli Voore küla. Selle ümber asusid veel sellised pisikesed asulad kui Kuhjaaluse, Nõo ja Laasiku. Peale Arnori hävingut jäi see Voo remaa seisma kui oaas keset inimtühja kõnnumaad, sest sõdades kannatas see ala kõige vähem. · Maakond – Maakonna-nimeline asustus rajati kääbikute poolt III ajastu 1601. aastal, kui kuningas Argeleb II eraldas neile maad Baranduini (Kangevirde) ja Kaugete Seljandike vahel. Kõik, mida neilt nõuti, oli Kivikaarte Silla ning ka kõigi teiste sildade ja teede korraspidamine, kuninga käskjalgade abistamine ja tema ülemvõimu tunnistamine. See asustus elas üle Põhja-Kuningriigi hävingu ning säilis ka peale Sõrmuse Sõda. Tähtsamad asundused ja kindlused: · Annuminas - Suur linn Nenuiali (Ehakuma järve) kaldal, mis oli riigi pealinnaks kuni Earenduri surmani. · Fornost – Esialgu oli see linn vaid Kuningate põhjapoolsem kindlus, kuid peale Arnori jagunemist kolis kuningas sinna (tõenäoliselt, et paremini valvet oma naabrite üle pidada) ning sellest sai pealinn. · Amon Sul (Ilmarüngas) – Ilmamägede lõnapoolseim tipp, mille otsas asus võimas kants, kus hoiti tähtsaimat Põhja palantiridest. Just sel põhjusel pidasid duunedainid siin alati üpris suurt garnisoni. Püsiasustust siin siiski polnud. Kantsi valdamise eest käis sageli sõda Cardolani ja Rhudauri vahel. · Tharbad - Sadamalinn, mis asus Gwathlo (Hallvoo) jõel, Gondori ja Arnori piiril. Linna läbis Põhja-Lõuna maantee, mis ületas jõe suure silla abil. Linnas hoidsid oma garnisoni nii Arnor kui Gondor, kuid peale Suurt Katku III ajastu 1636. aastal tõmbasid m& otilde;lemad riigid oma kaitse vähemaks ning ühendus nende vahel katkes. Linn hüljati lõplikult peale 2912. aasta üleujutust. · Lond Daer – Sadam Gwathlo (Hallvoo) suudmes, esimene nuumenorlaste sadam Keskmaal, mis aga hüljati Kolmanda Ajastu vältel, sest peamine laevatamine kolis Tharbadisse. · Elostirion – Haldjatorn Emyn Beraidil (Tornimägdel), kuhu paigutati üks kolmest Põhja palantirist. · Voore – Küla, mis asus suurte maanteede, Ida-Lääne tee ja Rohelise Tee ristumiskohas. Küla järgi sai nime ka ümbruskant – Vooremaa. Siit (ja eriti linnas asuvast Kepsleva Poni Kõrtsist) käisid läbi igasugu rändurid: kääbikud, rajaleidjad, päkapikud, võlurid ja teisedki tegelased. · Tyrn Gorthad (Kääpaseljakud) – Need iidsed kõrgendikud Vana Metsa idaserval oli olnud Esimesel Ajastul edainide esiisade vanaks matmispaigaks. Kui duunedainid pöördusid tagasi Numenorist, hakkasid nad esiisade auks oma printse ja kuningaid samuti sinna matma. Ala omas häid kaitsevõimalusi, mistõttu kasutasid duunedainid seda kohta sageli varjupaigana vaenlaste eest. Kuid oma võimsuse tipul saatis Angmari Nõidkuningas sinna kurjad vaimud, kes seadsid end seal sisse. Kääpaseljakutest sai kummitav ja jube koht, mida vältisid nii inimesed kui kääbikud. · Suurkaeve – Maakonna pealinn. Siin asusid võrdlemisi tähtsad ameti- ja muud asutused. Suurkaeve Linnapea täitis väga suurt rolli kogu Maakonna elukorralduses, olles nii Maavardjate juht kui Postiteenistuse pealik. Suurkaeves asusid ka raamatukogu ja muuseum. (SI, UT, HoME) Arnori territooriumil elas palju erinevaid rahvaid. Põhiline rahvas olid loomulikult duunedainid, riigi rajajad. Juba algusest peale oli duunedaine Keskmaal vähem kui teisi inimesi, see-eest olid nad aga targad ja võimsad isandad. Esialgu oli nende osa Arnori rahvastikus suur, kuid sõdade, katkude ja rahvale iseloomulikult väikse iibe tõttu kahanes see aegamööda ning nende veri segunes vähemate inimeste omaga. (SI) Arnori territooriumil elas ka teisi rahvaid: kääbikud, gwathuirimid, Rhudauri mägilased, vooremaalased, lossothid ning muud inimeste hõimud. Gwathuirimid olid Gwathlo (Hallvoo) jõe ümbruse põlisasukad. Esimesel ja Teisel Ajastul olid nad suhteliselt arvukad ning neist pärinesid väga mitmed teised suguharud (vooremaalased, nõgilased, Ered Nimraisi mägilased…). Nad elasid laiali eraldi majapidamistes, mitte aga kokkuhoidvates külades või asundustes. Algselt olid nad sõpruses nuumenorlastega, kuid kui viimaste lähedalsuvatest kolooniates hakati metsa laevaehituse jaoks maha raiuma, muutusid nad vaenulikuks, ründasid ja varitsesid duunedaine igal võimalusel. Nuumenorlased hakkasid neid samuti vaenlastena kohtlema ning gwathuirimid olid sunnitud Eryn Vorni neemele ümber asuma. Arnori ajal koondus nende kahanev rahvas vähestesse säilinud Minhiriathi metsadesse. (UT) Vooremaalased pärinesid gwathuirimidest ja olid suguluses Enedwaithi nõgilastega. Nende esivanemad rändasid Teisel Ajastul põhja poole ning rajasid Kääpaseljakute lähedusse oma asunduse – Voore, mille ümber tekkisid hiljem ka teised väiksemad külad. Se e igivana asundus, kus elasid inimestega kooskõlas ka Eriadori rännanud kääbikud, jäi suurtest sõdadest peaaegu puutumatuks ning erinevalt ülejäänud Arnorist ei surnud sealne elanikkond välja. (UT) Lossothid olid kummaline, ebasõbralik rahvas, jäänuk forodwaithidest, kaugete aegade inimestest, kes olid harjunud Morgothi kuningriigi kibedate pakastega. Külm jäi neile aladele püsima ka hilisematel ajastutel. Lossothid elasid lumest majades ning on öeldud, et nad oskasid joosta mööda habrast jääd, kondid jalgade küljes, ja neil olid ilma ratasteta vankrid. Enamasti elasid nad oma vaenlastele kättesaamatult suurel Forocheli neemel, mis suleb loodekaares samanimelise tohutu lahe; kuid nad olid tihti laagris lahe lõunakaldal Mägede jalamil. Nad elatusid kalapüügist, sest sellises karmis kliimas polnud ükski teine majandusviis võimalik. Nad kartsid Nõidkuningat, kes nende meelest võis teha oma tahtmist mööda pakast ja sula. Lossothid olid kergelt (või üldse mitte) relvastatud ning tundsid kartust relvade ees. (SI) Rhudauri mägilased pärinesid tõenäoliselt samuti forodwaithidest ning olid üks Angmari Nõidkuninga teenistuses olev Pimeduse Inimeste hõim. Nende arvukas ja sõjakas rahvas põhjustas Arnorile palju kahju ja kannatusi. (SI) Kääbikud hakkasid rändama Eriadorisse umbes III ajastu 1050. aastal, kui karvasjalad põgenesid Sünklaanes kasvava Sauroni jõu eest. Nad asusid elama mitmele poole Arnori aladele, üks vanimaid asustuskeskusi oli Voore ja selle ümbrus. Jässud elasid p eale Ürgmaalt lahkumist mõnda aega Nõgimaa ja Tharbadi vahel, enne kui liikusid põhja poole. Võigunahad ületasid Udumäed Imladrisest (Kaljulõhest) põhja pool ning segunesid teiste kääbikuhõimudega. Kui Kuningas viimaks kääbikutele Baranduini taga maad eraldas, rajasid nad sinna Maakonna ning kadusid taas inimeste ja haldjate ajaloost. Kolmanda Ajastu alguses, kui Arnori rahvastik veel õitses ning kuningakojas valitses veel üksmeel, olid nende relvajõud väga tugevad, ning on arvatud, et nende sõjaline jõud ületas ka Gondori oma. Duunedainid olid väga osavad sõdalased ning nende relvad olid tänu Numenoris õpitud kunstidele paremad kui ühelgi teisel Keskmaa rahval (kui haldjad välja arvata). Lahingutes ei kasutanud nad aga ratsaväge, eelistades jalaväe rünnakut. (UT) Kuid see aeg sai lõpuks ka otsa. Riik jagunes Earenduri poegade vaheliste erimeelsuste tõttu kolmeks. Põhjuseid oli mitmeid. Üheks oli kindlasti see, et nuumenorlaste kuninga põhiline amet oli sõjaväe juhtimine, kuid Arnoril polnud tükk aega välisvaenlasi ja rahumeelsed kuningad ei soovinud ka oma piire laiendada. Loomulikult ei olnud sellega mitte kõik rahul ja on tõenäoline, et nii mõningadki kuningakoja liikmed (võimalik, et Amlaithi vennad) soovitasid kuningal alustada sõjategevust piiridel, et võita juurde mõjuvõimu ning et karastada sõjaväge lahingutes. Peale Ja gunemist puhkesid Isilduri Pärijate omavahelised sõjad, mille käigus sõjaline jõud käis alla. Seetõttu polnud ka ime, kui Angmari ja Rhudauri ühisväed suutsid teha väga tõsist kahju Arthedainile ja iseäranis Cardolanile, mille rahvastik sai sõjas peaaegu hukka. Lõplik allakäik sõjalises võimsuses aga toimus Suure Katku ajal, mil kogu riik sai tugevalt kannatada. Peale seda ei jõudnud riik piisavalt kosuda ning Angmari võimsuse tõus 1974. aastal kuulutas lõpu Põhja-kuningriigile. (SI) Peale Arnori hävingut olid Arnorit valvavaks põhijõuks rajaleidjad. Nende militaarne üksus tegeles Eriadori kaitsmisega Angmarist järele jäänud kurjade olevuste eest. Iseäranis tugeva valve paigutasid nad Maakonna ümbrusse, tihedamini käidi ka Fornostis ja Kaljulõhe ümbruses. (SI) Arnori maastik ja loodus olid väga vaheldusrikkad, kuna riik ise asus väga suurel territooriumil. Riigi põhjaosa (Forocheli jäälahe ümbrus) asus täiesti igikülmadel aladel, polaarses kliimavöötmes meie mõistes, samas kui selle lõunaosa ulatus täiesti lõuna-parasvöötmesse. Riigi põhjaosas asusid tühjad, kõledad ja külmad jääväljad, kus elasid vaid lossothid ja metsikud valged hundid. Taimi ei kasvanud seal üldse või siis väga vähe. Forocheli jäälahest lõuna pool läks kliima esialgu üle tundraks ja okasmetsavööndiks ning pärast lehtmetsavööndiks. Seal moodustasid hea kaitse külmade põhjatuulte eest Emyn Uial (Ehak uma mäed) ja Põhjakingud, mistõttu valitses seal põllunduseks sobiv paraskliima. Valdavaks taimkatteks olid lehtmetsad. Ered Luini mäed läänes moodustasid aga kaitse niiskete meretuulte eest, mistõttu piirkond oli suhteliselt päikseline. Samas puhusid mägede keskel asuvast Luuni kurust siiski vahel pehmemad ja merelisemad tuuled, mis tõid ümbruskonna (eriti Maakonna) põldudele parajat niiskust. Rohtlavööndis asusid Minhiriathi maad, kus endisaegsete võimsate metsade (mille jäänuseid võis leida Eryn Vorni neemelt ja selle ümbrusest) asemel laiusid Kolmandal Ajastul sageli viljatud rohumaad. (SI) Nagu ka suur osa ülejäänud Keskmaast, oli ka Arnor põhiliselt põllumajanduslik riik. Enamus maad oli haritud, iseäranis viljakad olid Maakond, Nenuiali ümbrus ja Vooremaa. Põhilised põllukultuurid olid kartulid ja mitmesugused teraviljasordid. Rannikualad tegelesid peamiselt merekaubanduse ja kalandusega, kuid neid piirkondi polnud palju. Suurte metsade ja laante elanikud tegelesid aga küttimisega, laiemalt oli selline majandusviis levinud gwathuirimite seas. Forocheli lossothid tegelesid kalandusega. (SI, UT) Kultuur ja kombestik Valitsejate tunnused Valitseja tunnuseks oli Arnoris üksainus valge pärl, Elendilmir, Elendili Täht, mis oli hõbedase paelaga laubale seotud. Elendili pärija tunnusteks ja päranditeks olid veel Barahiri sõrmus, Narsili killud ja Annuminase skep ter. Skepter, milleks oli Andunie Isandate hõbedane sau, oli väidetavalt kõige iidseim inimeste kätetöö, mis Keskmaal säilis, olles Aragorni kroonimise ajaks juba üle 5000 aasta vana. (SI) Sidepidamiseks Gondori ja Arnori vahel olid palantirid, seitse nägemiskivi, mille Elendil ja tema pojad tõid Keskmaale. Kolm neist läksid Arnorisse: Üks Annuminasesse (tõenäoliselt viidi hiljem koos trooniga Fornosti); üks Amon Suli kantsi ja üks Elostirioni torni Emyn Beraidil. Viimast ei kasutatud aga sidepidamiseks ning see ei vastanud teistele kividele, kuna Elendil oli pannud selle kivi vaatama sirge pilguga Läände, et see näeks kadunud Eresseat ja Avallone sadamatorni, kuid käänatud mered varjasid Numenori ja Amani igaveseks. Kui Elostirioni palantir jäi alles Kolmanda Ajastu lõpuni (Cirdan pani selle viimaks lahkuva Elrondi laeva peale), siis Amon Suli ja Annuminase kivid hävisid koos Arveduiga Forocheli laevahukus. (SI, UT) Nuumenorlaste (nagu ka paljude teiste rahvaste) seas oli levinud komme matta oma surnuid suurtesse kääbastesse või haudadesse. Kuningaid aga maeti sageli vaikseisse hauakambreisse kuningakoja läheduses, kus kõigile valitsejatele oli valmis pandud oma säng. Nuumenorlastest kuningatel oli ka vastavalt valarite kingile komme heita sängi ja lasta surmal end võtta enne, kui nad muutunuks nõdraks ja nõrgaks. Vaatamata sellele oli nende eluiga uskumatult pikk: Esialgu oli kuningakoja liikmete keskmine iga 350 aastat, tavaelanikud elasid keskmiselt 210 aastaseks. Kuningad aga võisid elada üle 400 aasta vanuseks. Kuid Pagulasriikides ei saavutanud ükski kuningas nii kõrget iga, sest Vari, mis Numenorile langes, kahandas kõikide duunedainide eluiga väga suurel määral. (SI, Silm, UT) Arnoris kui nuumenorlaste kõrgkultuuri esindavas riigis oli (vähemalt duunedainide seas) kirjaoskus levinud. Tähtsamad ajaloosündmused jäädvustati kroonikatesse või ajalooraamatutesse, millest ümberkirjutisi leidus ka Gondoris. Samas levis ka suuline pärimuste edasikandmine. Peale Arnori hävingut viisid duunedainid allesjäänud pärimused ja ajalooraamatud Elrond Poolhaldja hoolde alla Imladrisesse (Kaljulõhele). (SI) Nuumenorlaste pikkusmõõdud Ligikaudne võrdlus meie maailma mõõtudega: 1 lar = 5000 rangar'it = 1 kolmikmiil = 4,8 km 1 ranga = 1 m 1 mehepikkus (sageli võrdus 2 rangar'iga) = 190-200 cm 1 samm = 1 rangar'it = 1 m 1 täissamm = 1,5 rangar'it = 1,5 m Viimased ühikud sõltuvad nuumenorlaste üldisest pikast kasvust, mis ulatus keskmiselt 190 cm-ni. Pikemad inimesed nende seas aga võisid olla lausa 230 cm pikad (Elendil ise oli 235 cm pikk) (UT) Arnori kuningriik oli koos Gondoriga üks kahest Numenori Pagulasriigist, mis Teise Ajastu lõpus Keskmaale rajati. Riigi esimene kuningas Elendil langes varsti Viimse Liidu sõjas. Tema järel pidi valitsejaks hakkama tema vanem poeg Isildur (noorem poeg Anarion sai samuti Viimse Liidu sõjas hukka), kuid teekonnal koju läbi Ürgmaa rünnati teda ja tema k olme nooremat poega Võhumõõgaväljade lähistel. Mägedest laskunud orkid varitsesid neid ja kõik Isilduri kaaslased peale ühe said surma. Tema noorim poeg Valandil, kes oli nooruses jäänud Kaljulõhele, sai tema järel troonile. Peale Valandili valitses Arnoris seitse Kõrget Kuningat. Pärast kuningas Earenduri surma jagati riik tänu erimeelsustele tema poegade vahel kolmeks: Arthedainiks, Rhudauriks ja Cardolaniks. Arthedainis pidas Isilduri sugu vastu, kuid Cardolanis ja Rhudauris sai see peagi otsa. Nende kuningriikide vahel oli tihti tülisid, mis kiirendasid duunedainide vähenemist. Peamine vaidlusküsimus oli Ilmamägede ja läände Voore poole jääva ala kuuluvus. Nii Rhudaur kui Cardolan tahtsid endale saada Amon Suli (Ilmarüngast), mis seisis nende kuningriikide piiril; sest Amon Suli (Ilmarünka) Kantsis hoiti Põhja tähtsaimat palantiri ning teised kaks olid samuti Arthedaini valduses. Kuningas Malvegili aja alguses juhtus esimest korda, et kuri tuli Arnorisse. Sel ajal tekkis Põhja teisele poole Õginõmmesid Angmari kuningriik. Maa valitsejat tunti Nõidkuninga nime all, kes hiljem osutus Nazgulide pealikuks ja tema valitsuse alla oli kogunenud palju orke ja kurje inimesi. Malvegili poja Argelebi päevil nõudsid Arthedaini kuningad taas võimu kogu Arnori üle ja võtsid selle tähiseks endale ar (a)- eesliitega nimesid, kuna teistesse kuningriikidesse polnud jäänud enam Isilduri järglasi. Kõrge Kuninga tiitlit nad siiski ei taastanud. Rhudaur keeldus nende nõudmist täitmast. Seal oli duunedaine vähe ning võimu oli haaranud mägilaste kuri isand, kes oli salaliidus Angmariga. Seepära st ehitas Argeleb Ilmamägedele kindlustused; kuid ta tapeti lahingus Rhudauri ja Angmariga. Arveleg Argelebi poeg ajas Cardolani ja Lindoni abiga oma vaenlased kinkudelt minema; ja palju aastaid hoidsid Arthedain ja Cardolan jõuga piiri mööda Ilmamägesid, Suurt Teed ja Mitheitheli (Härmalätte) alamjooksu. Öeldakse, et sel ajal oli Imladris (Kaljulõhe) piiramisrõngas. 1409. aastal tuli Angmarist suur vägi üle jõe, tungis Cardolani ja piiras Ilmarünka ümber. Duunedainid said lüüa ja Arveleg tapeti. Amon Suli (Ilmarünka) Kants põletati ja hävitati; kuid palantir päästeti ja viidi taganedes Fornosti. Rhudauri vallutasid kurjad inimesed, kes olid Angmari teenistuses, ning sinna jäänud duunedainid said surma või põgenesid läände. Cardolan rüüstati. Araphor Arvelegi poeg polnud veel täisealine, kuid oli vapper ning tõrjus Cirdani abiga Fornostist ja Põhjakinkudelt tagasi. Cardolani duunedainide ustava osa jäänused pidasid samuti vastu Tyrn Gorthadis (Kääpaseljakutel) või otsisid varjupaika selle taga asuvas Vanas Metsas. Öeldakse, et Angmar jäi mõneks ajaks alla haldjarahvale Lindonist ja Imladrisest (Kaljulõhelt), sest Elrond tõi üle Mägede Lorienist abi. Argeleb II ajal tuli kagust Eriadori katk ning enamus Cardolani rahvast hukkus, iseäranis Minhiriathis. Kääbikud (kes olid selleks ajaks end Maakonnas juba sisse seadnud) ja teised rahvad said suuresti kannatada, kuid katk nõrgenes põhja poole minnes ning Arthedaini põhjaosa puudutas see vähe. Sel ajal said Cardolani duunedainid otsa ning Angmarist ja Rhudaurist tulnud kurjad vaimud asusid mahajäetud kalmudesse ja elasid seal. 1974. aastal tõusis Angmari jõud taas ning Nõidkuningas ründas Arthedaini enne talve lõppu. Ta vallutas Fornosti ning kihutas enamuse allesjäänud duunedaine üle Luuni jõe; nende hulgas olid ka kuninga pojad. Aga Kuningas Arvedui pidas Põhja-kinkudel viimase hetkeni vastu ning põgenes siis koos mõnede oma vardjatega põhja; ja nad pääsesid pakku tänu oma kiiretele hobustele. Mõnda aega varjas Arvedui end vanade päkapikukaevanduste tunnelites Mägede kaugema otsa lähedal, kuid viimaks sundis nälg teda lossothite, lumeinimeste juurest abi otsima. Nad ei aidanud kuningat meelsasti, sest tal polnud neile midagi pakkuda ning nad kartsid Nõidkuningat. Aga osalt haletsusest ning osalt ka kartusest relvade ees andsid nad neile siiski pisut süüa ja ehitasid neile lumionnid. Sinna jäigi Arvedui ootama, sest tema hobused olid hukkunud. Samal ajal oli Gondorisse jõudnud teade, et Arthedain on suures hädas ning seetõttu saatis kuningas Earnil oma laevastiku koos poeg Earnuriga Põhja, kuid ta jäi hiljaks. Kui ta Lindonis oma võimsa laevastikuga Mithlondis (Hallides Sadamates) randus, oli Nõidkuningas juba Arthedaini vallutanud ning Fornostisse endale eluaseme rajanud. Siis kutsus Cirdan enda juurde kõik, kes said tulla ja marssis Nõidkuninga vastu. Nenuiali (Ehakuma järve) ja Põhjakinkude vahelisel väljal toimunud lahingus sai Nõidkuningas hävitava kaotuse osaliseks. Enne kui ta Carn Dumi põgeneda jõudis, saabus Imladrise (Kaljulõhe) haldjamalev Glorfindeli juhtimisel ning kõik tema väed tehti pihuks ja põrmuks. Eriadori ei jäänud enam ühtki Angmari teenrit. Kuid ootamatult saabus peale lahingu lõppu Nõidkuninga s ise, üleni mustas rüüs ja ta ründas Earnuri, kelle hobune ei suutnud kannatada seda hirmu ja kandis peremehe kaugele ära. Viimaks saabus Glorfindel ning Nõidkuningas pages varjudesse. Kui Earnur jõudis tagasi, ütles Glorfindel talle: "Ära aja teda taga! Ta ei tule siia maale tagasi. Tema hukk on veel kaugel ja see ei toimu mitte mehe käe läbi." Need sõnad jäid paljudele meelde, kuid Earnur ihkas kättemaksu. Kui Cirdan kuulis Aranarthilt Arvedui pojalt, et kuningas oli põhja pagenud, saatis ta otsekohe laeva Forocheli teda otsima. Palju päevi hiljem jõudis laev lõpuks sinna ja võttis kuninga ja tema vardjad peale, kuid kohe peale rannikust eemaldumist puhkes torm ning laev uppus koos Arvedui ning kahe palantiriga. Pärast Arveduid lakkas Põhja-kuningriik olemast, sest duunedaine oli nüüd vähe ja kogu Eriador oli tühjaks jäänud. Ometi läks kuningate sugu edasi Duunedainide Pealikes, kellest esimene oli Aranarth Arvedui poeg. Tema poeg Arahael kasvas üles Kaljulõhel, nagu ka kõik teised pealike pojad pärast teda; ja seal hoiti samuti nende koja pärandeid. Vähemalt mõnedest duunedainidest said rajaleidjad, kes rändasid alatasa mööda Eriadori ringi, säilitades korda, kaitstes allesjäänud asulaid ja muid strateegiliselt tähtsaid punkte (Maakond, eriti Sarna Koole; Voore; Fornost; Amon Sul) välisvaenlaste eest. Arvedui järel tuli viisteist Vanemat, enne kui sündis kuueteistkümnes ja viimane, Aragorn II, kellest sai peale Sõrmuse Sõja sündmusi taas nii Gondori kui Arnori kuningas. Tema taasrajas ja -asustas nii Annuminase Neuiali (Ehakuma järve) kaldal kui Fornos ti Põhjakinkudel. Ja see oli Põhja Liini uhkus ja ime, et kuigi nende võim kadus käest ja nende rahvas kahanes, ei katkenud nii paljude põlvkondade jooksul kordagi järgnevus isalt pojale. (SI) Arnori kronoloogia 3320 Rajatakse Pagulasriigid: Arnor ja Gondor. Kivid jagatakse ära. 3429 Isildur põgeneb Põhja Elendili juurde. Anarion kaitseb Osgiliathi ja Minas Anorit. 3430 Moodustatakse Viimne Liit. 3431 Gil-galad ja Elendil marsivad Imladrisesse (Kaljulõhele). 3434 Dagorladi lahing. Sauroni lüüasaamine. 3434-3441 Barad-duri piiramine. Sauroni lahkumine. Isildur võtab Ühe Sõrmuse. 2 Isildur asub väikse duunedainidest kaaskonnaga Põhja teele. Udumägede orkid varitsevad teda Võhumõõgaväljade lähistel. Isildur ja tema kolm vanemat poega tapetakse. 3 Ohtar toob Narsili killud Imladrisesse (Kaljulõhele). 10 Valandilist saab Arnori kuningas. 861 Earenduri surm ja Arnori jagunemine. 1050 Karvasjalad rändavad Eriadorisse. u.1150 Võigunahad tulevad Eriadori. Jässud tulevad üle Punasarve Kuru ja liiguvad edasi Nurka või Nõgimaale. u.1300 Nõidkuningas tuleb Angmari. Periannathid liiguvad lääne poole; paljud jäävad pidama Voorel. 1349 Fornosti Kuningad kuulutavad ennast jälle kogu Arnori valitsejateks ning võtavad selle tähiseks ar (a)- eesliitega nimesid. 1356 Kuningas Argeleb I langeb lahingus Rhudauriga. Umbes samal ajal lahkuvad jässud Nurgast ja mõned pöörduvad tagasi Ürgmaale. 1409 Angmari Nõidkuningas tungib Arnorisse. Tapetakse Kuningas Arveleg I. Fornosti ja Tyrn Gorthadi kaitsmine. Amon Suli Kants hävitatakse. 1601 Paljud periannathid lahkuvad Voorelt ning Argeleb II kingib neile maa teisel pool Baranduini. 1636 Suur Katk. Paljud Eriadori osad jäävad tühjaks. Periannathid Baranduini taga jäävad alles, kuid kannavad suuri kaotusi. 1940 Gondor ja Arnor uuendavad suhteid ja sõlmivad liidu. Arvedui abiellub Gondori Ondoheri tütre Firieliga. 1944 Arvedui nõudleb Gondori krooni. 1974 Põhja-kuningriigi lõpp. Nõidkuningas tungib Arthedaini ja vallutab Fornosti. 1975 Arvedui upub Forocheli lahes. Annuminase ja Amon Sli palantirid lähevad kaotsi. Earnur toob laevastiku Lindonisse. Nõidkuningas saab Fornosti lahingus lüüa ning aetakse Õginõmmedele. Ta kaob Põhjast. 1976 Aranath võtab endale duunedainide Vanema tiitli. Arnori pärandid antakse Elrondi hoida. 2740 Orkid ründavad Eriadori. 2758-2759 Pikk Talv. Suured inimkaotused Eriadoris. 2911 Julm Talv. Baranduin ja teised jõed külmuvad kinni. Valged Hundid tungivad Põhjast Eriadori. 2912 Suured tulvaveed laastavad Enedwaithi ja Minhiriathi. Purustatud Tharbad jäetakse maha. 2929 Duunedainide Arathorn Aradori poeg abiellub Gilraeniga. 2930 Trollid tapavad Aradori. 2931 1. märtsil sünnib Aragorn, Arathorn II poeg. 2932 Tapetakse Arathorn II. Gilraen viib Aragorni Imladrisesse (Kaljulõhele). Elrond võtab ta endale kasupojaks ning annab talle nimeks Estel (Lootus); tema päritolu hoitakse salajas. 2951 Elrond avaldab Estelile (Lootusele) tema tõelise nime ja päritolu ning annab ta lle Narsili killud. Äsja Lorienist naasnud Arwen kohtub Aragorniga Imladrise (Kaljulõhe) metsades. Aragorn läheb ära kõnnumaale. 2956 Aragorn kohtab Gandalfi ja sealt algab nende sõprus. 2957-80 Aragorn käib oma suurtel reisidel ja rännakutel. Thorongili nime all teenib ta nii Rohani Thengelit kui Gondori Ecthelion IIst. 2980 Aragorn läheb Lorieni ning kohtub seal taas Arwen Undomieliga. Aragorn kingib talle Barahiri sõrmuse ning nad annavad Cerin Amrothil oma truudusvande. u. 3000 Gandalf seab rajaleidjate abiga Maakonna üle põhjaliku valve. 3001 Maakonna valvet kahekordistatakse. Gandalf palub Aragorni abi Gollumi (Guglunki) otsimisel. 3009-3017 Aragorn ja Gandalf otsivad Gollumit (Guglunki) vaheaegadega kaheksa aastat. Nad otsivad teda Anduini orust, Sünklaanest ning Rhovanionist Mordori piirini. 3017 Aragorn võtab Gollumi (Guglunki) Surnusoodes kinni ning viib ta Tharanduili juurde Sünklaande. 3018 Aragorn kohtub kääbikutega Voorel ja viib nad Kaljulõhele. Elrondi Nõukogu. Moodustatakse Sõrmuse Vennaskond. 3019 Sõrmuse Sõda. Sauroni langus. Aragorn Elessari kroonimine. Aragorn ja Arwen abielluvad. Taasühendatud Kuningriik taastatakse. 6 Kuningas Elessar annab välja seaduse, et inimesed ei tohi Maakonna pinnale astuda, ning teeb sellest Vaba Maa Põhja Skeptri kaitse all. 13 Kuningas Elessar nimetab Taani, Isanda ja Linnapesa Põhja-kuningriigi Nõuandjateks. 15 Kuningas Elessar sõidab põhja ning elab mõnda aega Nenuiali (Ehakuma järve) ääres. Ta tuleb Baranduini (Kangevirde) Sillale ja tervitab seal oma sõpru. Ta annab isand Tobajussile duunedainide Tä ;he ning Elanorist saab Kuninganna Arweni auneitsi. 31 Lääneraja liidetakse Kuninga kingitusena Maakonna juurde. 120 Kuningas Elessari surm. Tema järel asub troonile Eldarion, kes valitseb veidi üle 100 aasta. 121 Kuninganna Arweni surm Lorienis. Põhja liin (Elendil ja tema pärijad Isilduri liinis): Elendil (tapetud) 3441 Isildur (tapetud) 2 Valandil 249 Eldacar 339 Arantar 435 Tarcil 515 Tarondor 602 Valandur (tapetud) 652 Elendur 777 Earendur 861 Amlaith (Earenduri vanim poeg) 946 Beleg 1029 Mallor 1110 Celepharn 1191 Celebrindor 1272 Malvegil 1349 Argeleb I (tapetud) 1356 Arveleg I 1409 Araphor 1589 Argeleb II 1670 Arvegil 1743 Arveleg II 1813 Araval 1891 Araphant 1964 Arvedui (tapetud) 1975 Pealikud. Aranarth (Arvedui vanim poeg) 2106 Arahael 2177 Aranuir 2247 Aravir 2319 Aragorn I 2327 Araglas 2455 Arahad I 2523 Aragost 2588 Aravorn 2654 Arahad II 2719 Arassuil 2784 Arathorn I (tapetud) 2848 Argonui 2912 Arador (tapetud) 2930 Arathorn II (tapetud) 2933 Aragorn II 2951-3021 Taasühendatud Kuningriik Aragorn II 120 Eldarion (täpselt pole teada, kuid teadaolevalt oli elus veel 220 aastal) Tähtsate valitsejate elulood · Elendil – Elendil Ustav sündis Numenoris TA 3119. aastal. Ta oli Amandili, Andunie Isanda poeg. Numenoris sündis talle kaks poega: Isildur ja Anarion. Ta oli üks Ustavatest, kes ei soovinud reeta valareid ja nende vastu ebaõiglaselt relva tõsta. Seetõttu seadis ta oma poegade abiga Numenori languse ajal valmis 9 laeva, millega põgenes hukkuvast Numenorist. 4 laeva olid tema kontrolli all, 3 oli Isilduril ja 2 Anarionil. Elendili laevad paisati põhjapoolsele rannikule, tema poegade laevad maabusid lõunapool. Keskmaale saabudes lausus Elendil kuulsaks saanud sõnad: Et Earello Endorenna utulien. Sinome maruvan ar Hildinyar tenn' Ambar-metta! (Suurelt Merelt Keskmaale olen ma tulnud. Selles paigas elan mina, ja minu pärijad, kuni maailma lõpuni!) Põhja rajas Elendil siis Arnori kuningriigi ning oli liidus Gil-galadiga. Kui Sauron viimaks Gondori ründas, tuli Isildur Lõunast Põhja ning Elendil ja Gil-galad moodustasid Viimse Liidu sõjaväe. Vägi marssis Dagorladi väljadele ning alistas lahingus Mordori väed. Järgnevate aastate jooksul piirasid Elendili ja Gil-galadi väed Barad-duri. Anarion langes Kantsist heidetud kivi läbi. Viimases hädas väljus kantsist Sauron ise, või msal ja hirmuärataval kujul, ning asus võitlusse Elendili ja Gil-galadiga, kes mõlemad langesid. Samas aga sai Sauron ka ise lüüa ning Isildur lõikas tal Ühe Sõrmuse sõrmest. (SI, Silm, UT, HoME) · Arvedui – Arvedui oli Arnori viimane kuningas. Ta sai valitseda vaid 11 aastat. Juba tema isa valitsusajal tugevdati Gondori ja Arnori vahelisi sõprussuhteid ning selle märgiks abiellus Arvedui Ondoheri tütre Firieliga. Kui Ondoheri pojad lastetuna surid, nõudles Arvedui kuningakrooni endale, kuid kasutult. Gondori Nõukogu lükkas tema nõudluse tagasi. Kui Angmari jõud 1974. aastal tugevnes, kaitses ta Põhjakinkusid viimase hetkeni ning põgenes siis oma vardjatega põhja. Seal leidsid nad varju lossothite juures. Kui Cirdan lõpuks Põhja laeva saatis, soovitasid lossothid Arveduil kevadeni oodata, kartes, et laev läheb põhja. Arvedui ei kuulanud neid ja astus pardale. Kohe peale avamerele asumist läks laev kõigi pardalolijatega põhja. (SI) · Aragorn II – Aragorn Elessar sündis Kolmanda Ajastu 2931. aasta 1. märtsil. Tema isa oli Arathorn II, duunedainide Vanem ja Isilduri Pärija ning ema Gilraen. Aragorn oli vaid kahe aastane, kui Arathorn langes sõjas orkide vastu. Tema ja ta ema võeti Elrondi majja elama; ja Elrond oli talle isa eest ning hakkas teda armastama nagu oma poega. Teda hüüti Esteliks (Lootuseks), sest tema tõelist päritolu hoiti Elrondi käsul saladuses; sest targad teadsid siis, et Vaenlane otsis taga Isilduri Pärijat. Sündis nõnda, et Estel (Lootus) oli vaid kakskümmend aastat vana, kui Elrond avaldas talle tema päritolu ning andis üle tema koja tunnused. Annuminase skeptri jättis too aga endale, öeldes: "See tuleb sul veel ära teenida." Järgmisel päeval kohtas ta metsas Arwen Undomieli (Ehatähte), Elrondi tütart ning armus temasse. Kuid Elrond nägi tema südamesse ning ei näidanud selles asjas oma heatahtlikkust. Aragorn jättis temaga hüvasti ning läks kõnnumaale. Peaaegu kolmkümmend aastat tegi ta ränka tööd võitluses Sauroni vastu; ja temast sai Gandalf Targa sõber, kelle kogemustest ta mõndagi õppis. Koos võluriga käis ta paljudel ohtlikel retkedel, aga aastate kuludes läks ta üha sagedamini üksinda rändama. Tema teed olid pikad ja rasked ning tema väljanägemine muutus natuke süngeks, kui ta just ei juhtunud naeratama; ja ometi tundus ta inimestele auväärne, justkui maapakku läinud kuningas, kui ta parajasti oma tõelist kuju ei varjanud. Sest tal oli mitu nägu ning ta võitis kuulsust mitme nime all. Ta ratsutas rohirrimite väes ning võitles Gondori Isanda eest maal ja merel; ja siis kadus ta võidu tunnil Lääne Inimeste silmist ning läks üksinda kaugele Itta ja sügavale Lõunasse, uurides inimeste südameid, nii häid kui kurje, ning paljastades Sauroni teenrite plaane ja vandenõusid. Nii sai temast viimaks kõige karastatum elavaist inimestest, vilunud nende töödes ja teadustes; ja ometi oli ta midagi enamat kui nemad; sest tema oli haldjatark ning tema silmis oli valgus, mida vähesed suutsid taluda, kui see kord süttis. Tema nägu oli kurb ja karm saatuse pärast, mis talle oli osaks saanud, ent ometi elas lootus alati tema sügavas südamepõhjas, kust mõnikord tulvas rõõmu, justkui allikast kalju sees. Kui ta oli nelikümmend üheksa aastat vana, p&o uml;ördus ta tagasi oma rännakutelt ning jõudis oma teel Lorieni. Samal ajal juhtus juhuslikult seal olema ka Arwen. Ja Galadriel riietas ta valge ja hõbedase rüü ning ta nägi välja kui mõni lääne haldjaisand, kõrgem kui ükski inimene. Ja sel tunnil määras Arwen oma saatuse. Nad uitasid kaua Lothlorieni väludel, kui lõpuks tuli mehel aeg lahkuda. Jaanipäeval läksid nad Cerin Amrothile ning pöörasid Hämarikule selja ja vandusid üksteisele truudust. Kui Elrond sellest teada sai, ei öelnud ta midagi, kuigi tema süda oli kurb. Kui Aragorn Imladrisesse (Kaljulõhele) tagasi pöördus, kutsus Elrond ta enda juurde ning rääkis temaga Arwenist. Nad panid selle asja omavahel paika, sest Elrond seadis tingimuse, et Arwenist saab mõrsja ainult mehele, kellest tuleb nii Arnori kui Gondori kuningas. Kuid ta andis Aragornile lootust ning nentis, et võit Varju üle toob temale vaid kurbust ja lahkumist. Peale seda läks Aragorn jälle oma ohtlikku ja ränka tööd edasi tegema. Mõne aasta pärast lahkus Gilraen Imladrisest (Kaljulõhelt) ning naasis oma rahva juurde. Kui Aragorn lõpuks kõnnumaalt naases, läks ta ema juurde, kes rääkis oma peatsest surmast. Kui Aragorn teda lohutada püüdis, vastas ta talle selle linnodiga: (Ma jätsin Lootuse Inimestele, kuid ma ei jätnud lootust endale.) Aragorn lahkus raske südamega, Gilraen aga suri enne järgmist kevadet. Nõnda veeresid aastad Sõrmuse Sõjani, kus Aragorn saatis korda suuri kangelastegusid ning lootusetu sai tänu paljude vaprusele teoks. Sauron kukutati ja Aragorn võttis vastu nii Gondori krooni kui Arnori skeptri; ja Sauroni Languse aasta jaanipäeval võttis ta Arwen Undomieli käe, ja nad abiellu sid Kuningate linnas. Arwenist sai surelik ning ta elas koos Aragorniga veel 120 aastat kuni viimaks saabus Aragorni lahkumise tund. Ta läks Rath Dinenile, heitis talle valmis pandud sängi ning andis oma poeg Eldarionile Krooni ja Skeptri. Siis lahkusid kõik peale Arweni, kes sai sel tunnil maitsta surelikkuse kibedust, mille ta oli enda kanda võtnud. Peale Aragorni unele heitmist lahkus Arwen Gondorist ning heitis Lorienis Cerin Amrothile puhkama. (SI) · Eldarion – Aragorni ja Arweni poeg Eldarionist pole palju teada. Aragorni surmeelse ütluse järgi oli ta "küps mees kuningapõlve jaoks". Et tema esivanematel oli kombeks asuda pealiku või kuninga ametisse 90aastaselt, siis võib oletada, et Eldarioni sünniaeg ulatub kusagile III ajastu kolmekümnendatesse aastatesse. Lisaks isalt päritud Gondori kroonile ja Arnori skeptrile sai Eldarionist Arweni läbi ka Keskmaale allesjäänud haldjariikide valitseja. (SI)

2018/08/15 18:52:04

http://www.keskmaa.ee/index2.php?option=com_content&task=view&id=35&pop=1&page=0&Itemid=81

mC4

Neeme Järvi: Kroonika Nõukogude Eesti Raadios kõlavad pärast Neeme Järvi lahkumist tema poolt salvestatud heliteosed ilma dirigendi (persona non grata) nime mainimata. Peadirigenditöö algus Göteborgi Sümfooniaorkestriga (Göteborgs Symfoniker), lepingud Birminghamis ja Amsterdamis. Ilmub Neeme Järvi esimene (välismaine) CD, väljaandja firma Philips. Neeme Järvi GSO-ga esimesel reisil New Yorki, Carnegie Hall'i. Esimene plaat Eduard Tubina sümfooniatest (nr. 4, esialgu LP). Festivalil Ottawas juhatab "Jevgeni Onegini" etendusi (bis!). Tõend Järvide suguvõsa elujõulisusest: Neeme külastab Eestist Nõukogude võimu eest põgenenud lelle Juhot Kanadas Collingwood'is ta 100. sünnipäeval. Esimene CD GSO-ga kuulsale firmale Deutsche Grammophon (DG), preemia Pariisist (Charles Cros' Heliplaadiakadeemia Grand Prix du Disque). Mussorgski "Hovanštšina" etendused Metropolitan Opera's. Ilmub Järvi 50. CD: GSO/DG. Neeme Järvi saab Göteborgi linna aukodanikuks. Mstislav Rostropovitši 60. sünnipäeval juhatab Järvi National Symphony Orchestra kontserti Washingtonis. Preemiaid, tunnustusi Neeme Järvile igal aastal, aastas mitmeidki. Järvi dirigeerimisel salvestatuna ilmub 100. heliplaat (Chandos). Jõuab lõpule Eduard Tubina kogu sümfoonilise loomingu plaadisari firmale BIS. Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia auliige. Debüüt promenaadikontsertidel Londoni Albert Hall'is. Järvi esimene külaskäik pärast 1980. aastat sünnimaale Eestisse, viis aastat peale ema surma. Koos GSO-ga triumfaalne tagasitulek. Los Angelese Filharmoonia orkestri kontserdil Eesti lipp Hollywood Bowl'is. Maarika Järvi debüteerib flöödisolistina isa käe all GSO-ga. Sõnavõtt Valges Majas Ameerika Ühendriikide presidendi George Bushi vastuvõtul Ikestatud Rahvaste Nädalal. Töö algus Detroit Symphony Orchestra (DSO) muusikadirektorina. Ilmub 150. heliplaat (Deutsche Grammophon). Eesti Vabariigi taasiseseisvumine. Göteborgi SO-ga Jaapanis. Detroiti SO-ga esmakordselt Carnegie Hall'is (kavas ka Arvo Pärdi "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks"). Saab ajakirjalt Gramophone ainsa dirigendina tiitli Artist of the Year. Kuldplaat Briti plaadifirmalt Chandos (100 plaati). Chandos: Neeme Järvi plaatide läbimüük on ületanud miljoni. DSO esineb erikontserdiga New World Day puhul. Neeme Järvi nimetatakse USA Michigani osariigi aukodanikuks – 1991 Michiganian of the Year. Ilmub 200. heliplaat (CD). GSO-ga festivalil "Europa Musicale" Münchenis. Ilmub 250. plaat (CD). Teistkordne Charles Cros' Heliplaadiakadeemia Grand Prix du Disque Pariisist. Juhatab "Praha kevade" avamisel Smetana "Minu kodumaad", kohtub Tšehhi Vabariigi presidendi Václav Haveliga. Juhatab Berliinis rahvusvahelist Gustav Mahler Jugendorchester'it pidulikel kontsertidel Nõukogude vägede lahkumise puhul. Juhatab Göteborgis Mahleri 8. sümfooniat ("Tuhandete sümfoonia") reisilaeva "Estonia" katastroofis oma vanemad kaotanud laste toetuseks. Dirigeerib Verdi "La traviata" 200. etendust Rahvusooper Estonias. Rudolf Tobiase oratooriumi "Joona lähetamine" tervikesitus ja CD Eestis, seejärel suurteose Järvi juhatatud ettekanded Skandinaavias. Koos USA presidendi Gerald Fordi ja DSO-ga Vaili festivalil Colorados. Juhatab Kuninglikku Šoti Rahvusorkestrit (RSNO) Londoni Albert Hall'is Promenaadikontsertide 100. aastapäeva puhul. Detroit Symphony Orchestra 10. plaat sarjast "American Series". Ilmub 300. plaat (CD). Esinemine Madridis Hispaania RTV Sümfooniaorkestriga, kus flöödikontsertmeistrina tegutseb sel ajal Maarika Järvi. Rootsi Kuningriigi valitsus nimetab Göteborgs Symfoniker'i Rootsi esimeseks ja ainsaks rahvusorkestriks. Sellekohane pidulik tseremoonia leiab aset novembris 1997. Artur Kapi oratooriumi "Hiiob" esimene sõjajärgne ettekanne Tallinnas. Eestis ilmub Neeme Järvi isikuraamat "Maestro" (kirjastus SE&JS). Autorid Urmas Ott ja Priit Kuusk. Tallinna vapimärgi esimene kavaler. Järvi 60. sünnipäeva puhul toimuvad austamiskontserdid Göteborgis ja Detroitis, kõik Järvide lapsed on kaastegevad. DSO lõpetab oma suure Euroopa-reisi "EuroTour" Tallinnas. Rudolf Tobiase "Joona lähetamise" juhatamine Austraalias. Juhatab Šostakovitši 13. sümfoonia ettekandeid koos DSO ja Eesti Rahvusmeeskooriga (USA-s Neeme Järvi kutsel). Annab Tallinnas üle tšeki 65 tuhande USA dollariga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ehituse toetuseks. Ilmub 350. plaat (CD) firmalt Chandos. DSO Orchestra Hall'i laiendamise plaanid ja kampaania algus. Tallinnas Eesti Kongressi 10. aastapäeva kontsert ERSO-ga. Rudolf Tobiase oratooriumi "Joona lähetamine" ettekanded Kölni Filharmoonias WDR-i Sümfooniaorkestriga. Bizet' "Carmeni" dirigendina l'Opéra National de Paris's (10 etendust). Juhatab taas Peterburi Filharmoonia (endist Mravinski) Orkestrit pärast N. Liidust lahkumist enam kui 20-aastase vaheaja järel. Suvituslinnas Pärnus toimuvad esmakordselt maestro Neeme Järvi rahvusvahelised meistrikursused dirigentidele, mis on üks osa Pärnus toimuvast David Oistrahhi nimelisest muusikafestivalist. Neeme Järvi Suveakadeemia toob juulikuus Pärnusse kokku noori kogemustega dirigente paljudest maadest. Rimski-Korsakovi ooperiga "Tsaari mõrsja" Järvi juhatusel avatakse hooaeg San Francisco Ooperis. BBC Music Magazine'i oktoobrinumbris ilmub Hilary Finchi pikk lugu Järvidest ja ajakirja kuuplaadiks on Neeme, Paavo ja Kristjan Järvi poolt BBC Philharmonic Orchestra'ga Manchesteris salvestatud CD "Music from Estonia". Kolm Järvit esimest korda ühel ja samal CD-l! Juhatab esmakordselt festivalil "Eduard Tubin ja tema aeg" Tallinnas. Ilmub raamat "Encore! Neeme Järvi" (kirjastuselt SE&JS, koostöös DSO-ga). Inglise keeles 2003. aastal. Uue raadiosalvestiste sarja "Mark of Excellence" algus DSO-le. Jaapani Filharmoonia Orkestri Euroopa-tuur (Inglismaal ja Eestis, Tallinnas). Pikendab lepingu DSO-ga kuni aastani 2005. Kakskümmend aastat GSO ees selle peadirigendina, amet lepitakse lõppema hooajaga 2003/04. Rudolf Tobiase "Joona lähetamisega" Peterburis, oma noorusaja õpingutelinnas. Japan PO-ga Tokyos, solistiks Maarika Järvi (kavas ka Peeter Vähi "Taevase Järve laulu" ettekanne). 2003–2005. Tööstuskontsern Volvo rahastab Neeme Järvi nimelist noore muusiku preemiat, mille on saanud Age Juurikas, Sigrid Kuulmann-Martin ja Marko Martin. Viimane külalisreis GSO-ga Inglismaa parimatesse saalidesse: Londoni Royal Albert Hall, Birminghami Symphony Hall, Manchesteri Bridgewater Hall jt., Sibeliuse Viiulikontserdi solistiks Nikolaj Znaider. Neeme Järvi nimetatakse Göteborgi Sümfooniaorkestri emeriitpeadirigendiks. Turnee UBS Verbier Festival Orchestra'ga seitsmes Euroopa suures keskuses, solistid Barbara Hendricks ja Mihhail Pletnjov. Tšaikovski sümfooniate nr. 1, 2, 5 ja 6 esmakordsed CD-plaadistused GSO-ga (2004–2006). Göteborgi kontserdimajas avatakse Neeme Järvi büst, mille autoriks on Britt-Marie Jern. Järvi alustab oma Bruckneri sümfooniate sarja Seitsmenda sümfoonia esitusega DSO ees, juhatades samas ka Tubina Viiendat sümfooniat (aprill). Viimased kaheksa kontserti Detroiti Sümfooniaorkestri peadirigendina (sh. "Järvi Encore Gala"), solistiks ka Maarika Järvi. Järvi saab DSO-lt tiitli Music Director Emeritus (juuni). DSO mängis tema käe all 193 teost, mida orkester ei olnud kunagi varem esitanud. Valeri Gergiev korraldab Neeme Järvi auks tema õpingutelinnas "Järvide festivali" Peterburi Maria Teatri orkestriga "Valgete ööde" muusikasarjas (juuni). Saab USA-s, New Yorgi külje all asuva New Jersey Symphony Orchestra peadirigendiks ja muusikadirektoriks. Alustab Hollandis, Haagis, Residentie Orkest'i peadirigendina. Saab oma büsti ka Detroitis (Max M. Fisher Music Center'is asuvas Paradise Café's). Skulptuuri autor on rootslanna Britt-Marie Jern. USA mainekamate orkestrite ja kooride heategev ühisettekanne lihavõtte ajal aprillis Gustav Mahleri Teisest sümfooniast New Yorgis Riverside Church'is kiriku toetuseks. Kontserdi salvestus ilmub DVD-l. New Jersey osariigis Newarkis avatakse "Kuulsuste alleel" New Jersey Sümfooniaorkestri peadirigendi Neeme Järvi nimetahvel. Kontsert "Idamaa öö" Neeme Järvi ja Berliini Filharmoonikud Berliini kuulsal Waldbühne'l, solistideks Janine Jansen (viiul), Marita Solberg (sopran) ja Ingebjorg Kosmo (metso-sopran). 18. juuni 2006. Rahvusooper Estonia tähistab oma sajandat sünnipäeva. Sel puhul toimub Tallinnas ERSO õhtuttäitev kontsert dirigent Järvi juhatusel ja Estonia galaetendus. 2006 / 2007 Järvi juhatatud olulisemad külalisorkestrid: London Philharmonic Orchestra, l'Orchestre Philharmonique de Radio France, Amsterdami Kuninglik Concertgebouworkester, Leipzigi Gewandhaus-orchester, Berliner Philharmoniker, Philadelphia Orchestra, l'Orchestre National de France, Göteborgs Symfoniker, Royal Scottish National Orchestra, Detroit Symphony Orchestra, WDR Sinfonieorchester Kölnis. Koostöö algus Haagi Kuningliku Konservatooriumiga. Pärnu linnavolikogu nimetab Neeme Järvi Pärnu aukodanikuks. Helilooja Heino Elleri 120. sünniaastapäeva puhul asutab helilooja pärandi hoidja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Elleri Suure Auhinna, märkimaks ühe väljapaistva isiku teeneid Heino Elleri ja eesti muusika esitamisel ja viimisel maailma. Auhind antakse esimesena Neeme Järvile. Mai – Neeme Järvi austamiskuu New Jersey'is: seitse kontserti päädivad juubeliõhtuga Newarki Prudential Hall'is 20. mail, kus NJSO mängib maestrole üllatusena "Maestro Waltz'i" ja publikult jõuab maestro kätte kolm albumitäit imetlusi, õnnitlusi ja austusavaldusi. Maestro Järvi juubelikontsert Tallinnas. Estonia kontserdisaalis esinevad Neeme, Paavo, Kristjan ja Maarika Järvi, ERSO ja RAM. 26. mai 2007. Järvi saab oma büsti ka Tallinnas, Estonia kontserdisaali fuajees. Skulptuuri autor on taas Britt-Marie Jern. Juuni on Haagis "Järvi kuu". Kokku kümme kontserti Residentie Orkestriga: koduse Dr. Anton Philipszaali järel turnee Prantsusmaal ja Saksamaal – Metz'is, Saarimaa festivalil "Nordische Musik" ja Ludwigsburgi lossifestivalil (Sibeliuse Viiulikontserdi solist Nikolaj Znaider, Mahleri ja Nielseni sümfooniad), väike klassikafestival Haagis, mille avaõhtul, 15. juunil toimus Neeme Järvi austamine. Maestro kava algas Heino Elleri "Videviku" ja "Koiduga" ning jätkus Bruckneri sarja Kaheksanda sümfooniaga. Residentie Orkestriga festivalil "Nordische Musik" Saarimaal olid Järvil kavas Sibelius ja Nielsen. "L'Oiseau de Feu Estonien" / "The Estonian Head of Fire" – nii tutvustas festival Neeme Järvit tema kontsertide afiššidel. Neeme Järvi esmakordne Suveakadeemia Haagi Kuninglikus Konservatooriumis. Kirjastus SE&JS esitleb Tallinnas eesti- ja inglisekeelset albumit "Neeme JÄRVI. Kunstniku elu / The Maestro's Touch" (3. august). Järvi juhatab ava-sümfooniakontserti kuulsa Edinburghi festivali 60. aastapäeva puhul Kuningliku Šoti Rahvusorkestri ees. Kava algusnumbriteks on Heino Elleri "Koit" ja "Videvik". 11. august 2007. 27., 28. ja 29. septembril kontserdid Berliini Filharmoonias. Berliner Philharmoniker ja Neeme Järvi. Kavas Bartok / Klaverikontsert Nr. 3, solist Hélène Grimaud (klaver), Rott / Sümfoonia E-duuris. 3. oktoober. Kontsert Mstislav Rostropovitši mälestuseks. Koht: Alte Oper, Frankfurt. Sinfonieorchester des Bayerischen Rundfunks ja Neeme Järvi. Kavas Štšedrin / "Slava, Slava", Bruch / "Kol Nidrei", Richard Strauss / Romanze, Dvorak Kontsert tšellole ja orkestrile, Tšaikovski Sümfoonia Nr. 6 h-moll, op. 74 ("Pathétique"). Solistid Natalia Gutman (tšello), David Geringas (tšello) ja Mischa Maisky (tšello).

2019/03/25 08:02:16

http://neemejarvi.ee/chrest.html

mC4

Suu suurus ja liige, Sisene isikukoodiga Volikogu koosolekust tuleb ette teatada vähemalt 10 päeva enne volikogu koosoleku toimumist, kusjuures teates peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord. Õhk on sooja ookeani kohal kogunud endasse palju niiskust, mis sajab vihmana alla, kui tuuled ületavad rannikulähedasi mägesid. Hullemaks teeb selle see, et keskmise sissetulekuga riikides nagu India, kus veereostus on suurem probleem, suureneb mõju peaaegu poole SKP kasvu vähenemiseni. Nimi[ muuda muuda lähteteksti ] Nimi "India" tuleneb Induse jõe nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast hindūš. Selles allikas on sanskriti सिन्धु Foto seksuaalsetest liikmetestInduse jõe ajalooline nimi. Samuti kasutatakse inglise keeles India kui terviku ka praeguse Pakistani ja Bangladeshi ala tähistamiseks nime " Hindustan ". See pärsiakeelsest nimest هندوستان pärinev nimi tähendab hindude maad ning käis enne Tänapäeval nimetatakse Indiaks üksnes India Vabariiki. Asend, suurus ja piir[ muuda muuda lähteteksti ] India asub Lõuna-Aasias Birma ja Pakistani vahel ning piirneb Araabia mere ja Bengali lahega. Geograafilised koordinaadid: 20 00 N, 77 00 E. India riigi pindala on 3, km2millest maismaad on 2, km2 ja veealakm2. Maismaapiiri kogupikkus on 13, km, millest riigipiir Bangladeshiga km, Bhutaniga km, Birmaga km, Hiinaga km, Nepaliga km, Pakistaniga km. Viimast katab must vulkaaniline pinnas ja kristalliseerunud kivimid, mille hulgas leidub ka kulda ja teemante. Gangese madalike rikkalikku settepinnast on haritud juba tuhandeid aastaid ning tänavu kasvab seal riisi, nisu, suhkruroogu ja kaunvilja. Lääne- ja Ida-Ghattide nõlvadel kasvavad lisaks mitmetele orhideeliikidele ka tiikpuu, roosipuu, salipuu ja sandlipuu. Saared[ muuda muuda lähteteksti ] Registreeritud saari on kokku India saared jagunevad erinevatesse saarte rühmadesse, mis on seotud kas piirkondliku jagunemise või saarte tekkelisusega. Kokku on saari Nicobari saared asuvad Sri Lankast umbes km ida pool. Nikobaarid koosnevad 19 saarest. Lakshadweep[ muuda muuda lähteteksti ] India väikseim liiduterritoorium Lakshadweep on saarestik, mis koosneb 36 saarest Suu suurus ja liige mille pindala on 32 km2. Territooriumi suurim saar on Androtti saar, mille pindala on 4,90 km2. Lakshadweep on Araabia meres asuv saarestik, mis koosneb 12 atollist, kolmest riifist, viiest uppunud ning kümnest asustamata saarest. Lakshadweepi saarestiku pealinn on Kavaratti, mis on saarestiku suurim linn. Kõik saared asuvad abikaasa liikmed nende suurus km kaugusel lähimast maismaal asuvast linnast Kochist Keralas. Kogu saarestikus elab 64 inimest, kellest enamus on sunniidid. Põhiliselt räägitakse saartel Malayalami keelt, välja arvatult Minicoy saarel, kus räägitakse peamiselt Divehi keeles. Suu ja Jalaga Maalivate Kunstnike Ühingu liikmed on sünnist saadik puudega või elus hiljem õnnetuse või haiguse tõttu invaliidistunud. Teistes India spetsiifilistes andmekogumites on hinnatud kliimamuutustega võitlemiseks ülioluliste looduslike metsade ulatust, mis on Orgasmi liikme suurus sidumisel 40 korda tõhusam kui istutatud metsad. WRI India taimkatte tüübi kaartide analüüs tuvastab umbes 65 miljonit hektarit Suu suurus ja liige ja naturaliseeritud metsi. Viimati mõõdeti 55 aasta jooksul maksimaalseks väärtuseks Põllumaa hektarites hõlmab maa-ala, mille FAO on määratlenud ajutiste põllukultuuride all olevate maadena topeltkultuuritud alad arvestatakse üks kordajutised niidud niitmiseks või karjamaaks, turu- või köögiaedade alune maa ja ajutiselt kesa. Uraani toodetakse Biharis tagasihoidlikes kogustes. India rahvuslikku majandust kontrollivad kuus põhitööstust: toornafta, naftatöötlemistooted, kivisüsi, elekter, tsement, Suu suurus ja liige süsinikteras. Riigisiseselt tarnitavad mineraalid on India mitmekesise töötleva tööstuse jaoks oluline alus ning tagasihoidliku eksporditulu allikas. Kokku on tegevkaevandusimillest kaevandab sütt, kaevandust tegelevad metalliliste mineraalise kaevandamisega, kaevandust kaevandavad mittemetallilisi mineraale. Õhk on sooja ookeani kohal kogunud endasse palju niiskust, mis sajab vihmana alla, kui tuuled ületavad rannikulähedasi mägesid. Hamsterin ja häkin esittely tarkemmin Detsembrist veebruarini puhub kuivemat tuult ning märtsist maini on kliima kuiv ja kuum. India kliimat mõjutavad tugevalt Himaalaja ja Thari kõrb. Himaalaja takistab Kesk-Aasia katabaatituulte ligipääsu, mistõttu on suurem osa Indiast soojem kui ülejäänud alad, mis asuvad sarnastel laiuskraadidel. Thari kõrb meelitab ligi niiskusesisaldusega suvised edelamussooni. Loodepiirkondade kõrbetes, kuhu mussoonid enamasti ei ulatu, on sademeid vähe, rannikumadalikel ja mäenõlvadel on neid palju. Mäenõlval paiknev Cherrapunji küla Suu suurus ja liige osariigis on maailma sademeterikkaim koht: sealne aasta keskmine sademete hulk on 11 mm. Suvine sademete hulk varieerub tugevasti ka aastati. Rannad ja kaguosa jäävad vihmaperioodi kõige raskemate rünnakute alla ning neid räsivad igal aastal tsüklonid ja üleujutused. Indias on ülekaalus neli suurt kliimagruppi: troopiline märg, troopiline kuiv, lähistroopiline niiske ja mägine. Suvel on keskmine temperatuur 37,8—46,1°. Kõrgeim Indias registreeritud temperatuur oli Phalodis Jodhpuri ringkonnas Rajasthanis 51,0°. Himaalajas uhub vihm palju mulda ja kruusa jõgedesse. Eriti Gangese tasandiku niiske õhk teeb kliima mõnikord raskesti talutavaks. Lõuna-Indias on ka talvel päris soe. Dekkani kiltmaal on jahedam, Põhja-Indias esineb ka pakast. Suu suurus ja liige Alaline liige suurendab Aasia kohal suur kõrgõhuala, mille mõju all on ka põhjapoolkera külmapoolus. Suuremas osas Liikme vaartus seksis ja lähedastel merealadel puhub sel ajal kirdemussoon. Põhja-Indias Himaalaja lähedal valitsevad loodetuuled. Kirdes asetsevad mäed takistavad Siberi külma õhu sissetungi. Dekkani kiltmaal on enamikus kohtades troopiline kliima, jaanuari keskmine temperatuur on 20—25 °C, Põhja-India tasandikel langeb see umbes 15 °C-ni. Talvel on üldiselt kuiv, kuid eriti Dekkani kiltmaa idaranniku lõunaosas, kus mussoon on kogunud Bengali lahelt piisavalt niiskust, sajab palju vihma. Kevadel Aasia kõrgrõhkkond nõrgeneb ja kirdemussoon vaibub. Tugeva päikesekiirguse ning kuiva pilvitu kontinentaalõhu tõttu võib minna väga soojaks. Paljudes kohtades on mai aasta kõige soojem kuu. Vastu suve läheb ilm ebastabiilseks. Edelamussoon puhken ühte lugu, tuues niisket õhku ning pilvi ja vihma. See suvemussoon on lõunapoolkera kagupassaadi jätk. See piirkond on samal laiuskraadil nagu Aafrika keskne kõrbepiirkond. Loode-India kõrbeosas sajab alla mm aastas.

2021/09/27 22:55:54

http://ddr.ee/liige-suurus/suu-suurus-ja-liige-335857.php

mC4

INTERVJUU Evi Hindpere: üürileandja ei saa üürnikult nõuda elamuga seotud kulude tasumist Uudised Arvamus Intervjuu Tarbija Töö Anna teada LHV Kinnisvarauudised Elektrituru avanemine Moodnekodu Reisileidja Arhiiv INTERVJUU Evi Hindpere: üürileandja ei saa üürnikult nõuda elamuga seotud kulude tasumist (105) 15. juuli 2012 10:45 Üürileandja ei saa üürnikult nõuda nende kulude tasumist, mis teenivad elamu, seega omaniku vara säilimise ja parendamise eesmärki, ütles kinnisvarabüroo Raid & Ko jurist Evi Hindpere Delfi lugejate küsimustele vastates. Aegade jooksul on selgunud, et üürnikul võivad olla vaat et suuremad õigused kui omanikul. Millised õigused on või kuidas käituda, kui tähtajaline või ka tähtajatu leping lõpeb ning üürnik ei kavatsegi välja kolida? Tean, et tähtajalise lepingu puhul tuleb talle ette teatada kahe nädala jooksul enne lepingu lõppemist. Aga kui ta ei lähe vaatamata sellele välja ja kõik, mis ma siis teha saan või millised on mu õigused? Olukord, kus üürnik üürilepingu lõppedes üüripinda ei vabasta, on üsna levinud. Seetõttu tuleb sellele küsimusele veidi põhjalikumalt vastata.Tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega. Kui üürilepingu tähtaja möödudes ilmneb, et üürnik jätkab asja kasutamist ja omanik sellega ei nõustu, peab ta sellest üürnikule teatama kahe nädala jooksul. Kahenädalane tähtaeg hakkab tema jaoks kehtima alates ajast, mil ta sai teada, et üürnik asja kasutamist jätkab. Seejuures peab omanik andma üürnikule täiendava mõistliku aja üüripinna vabastamiseks. Kui üürnik siiski üüripinda ei vabasta, võib üürileandja asja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda Tallinna üürikomisjoni (komisjon lahendab vaid neid vaidlusi, mis on tekkinud Tallinnas asuvate eluruumide üürimisel) või kohtu kaudu. Üürikomisjonile või kohtule esitatavas (hagi)avalduses tuleb paluda määrata eluruumi mittevabastamisel otsuse täitmise viisiks üürniku eluruumist väljatõstmine.Jõustunud üürikomisjoni- või kohtuotsusega saab üürileandja otsuse täitmiseks pöörduda kohtutäituri poole. Ainult kohtutäituril on seaduslik õigus üürnik ja temaga koos elavad isikud eluruumist välja tõsta.Praktikas üritavad omanikud üürnikust ise jõuga lahti saada. Tungitakse omavoliliselt eluruumi, vahetatakse ukselukke, viiakse välja üürniku asju ja takistatakse jõuga üürniku pääsemist üüripinnale. Selline tegevus on aga kvalifitseeritav valduse omavolilise äravõtmisena. Seejuures ei oma tähtsust üürilepingu lõppemise põhjus.Üürnikul, nagu igal teisel isikul, on põhiseadusest tulenev õigus oma kodu puutumatusele. Keegi ei või seadusliku aluseta tungida tema eluruumi. Niikaua kuni valdus ei ole omanikule tagasi antud, on üürnik eluruumi otsene valdaja ja üüritav eluruum on tema kodu.Omaniku omavoli korral on üürnikul õigus omaabile, ületamata seejuures hädakaitse piire. Üürnik võib omavoli jõuga tõrjuda ning saada üüripind tagasi oma valdusesse. Näiteks vahetatud ukseluku lõhkumise ja uuega asendamisega või omaniku ja tema palgatud turvameeste suhtes jõu kasutamisega. Sellises olukorras ei saa omavoli teostaja ehk omanik tõrjetegevust üürniku ründe suhtes käsitleda hädakaitsena, kuna valdaja ründetegevus ei ole õigusvastane. Omavoli teostamist ei põhjenda ega muuda omavoli olematuks ka politsei kutsumine või kaasamine omaniku poolt. Ründe käigus vara lõhkumine (nt lõhutud ukselukk või uks) ei ole käsitletav omaniku kahjuna ja omanikul puudub õigus kahju hüvitamisele. Seejuures on omanikul õigus nõuda üürnikult üüripinna tagastamisega viivitatud aja eest kahjuhüvitist. Kahjuhüvitisena saab nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline. Seega, kui lepingu lõppemise ajaks on üüriturul üürihinnad tõusnud, võib tagastamisega viivitatud aja eest nõuda hüvitist ka kõrgema üürisumma ulatuses.Soovitus üürileandjale: enne üürilepingu sõlmimist kontrollige hoolikalt potentsiaalse üürniku tausta. Tänapäeval annab ainuüksi Google`i otsing aga ka Facebook inimese kohta väga palju teavet. Abiks on ka otsing Ametlike Teadaannete lehelt ja karistusregistrist. Kolimise ja lepingu allkirjastamise vahele jääb meil vahe, sest leping on vaja saata välismaale ja seejärel Eestisse tagasi. Soovitakse aga, et esimese kuu üür ja deposiit makstaks ära enne, kui leping tagasi Eestisse jõuab, seda selleks, et üürileandjatel oleks samuti kindlustunne olemas. Tehing käib maakleri vahendusel, kes guugeldamise järgi on tunnustatud ja koolitatud, pole leidnud ühtegi negatiivset kommentaari ning ka firma on üks suuremaid ja tuntumaid. Kas oleks õigus nõuda kirjaliku lepingut maaklerilt, et raha saab üle kantud (omaniku, mitte maakleri arvele). Muidugi, ka ülekande selgitusse saab lahti kirjutatud, mille eest, aga kas see kirjalik vorm oleks veel kasulik? Enne lepingu sõlmimist ei teki kummalegi lepingu poolele õigusi ja kohustusi. Üüri ja tagatisraha maksmise kord on lepingupoolte kokkulepe. Kui üürileandja seab üürilepingule aktsepti andmise tingimuseks üüri ettemaksu ja tagatisraha maksmise ja üürnik on sellega nõus, on kõik korras. Raha tuleb üle kanda üürileandja pangakontole selgitusega, et tegemist on üüri ettemaksu ja tagatisrahaga. Kui mingil põhjusel jääb üürileping siiski sõlmimata, on maksjal õigus raha alusetu rikastumise sätete alusel tagasi nõuda. Maakler ei saa tagada lepingu sõlmimist, kuna selleks peab olema lepingu poolte vaba tahe.Lõpetasin üürilepingu ning andsin korteri omanikule üle. Nüüd keeldub omanik tagatisraha tagasi maksmast ning väidab, et pesumasina ja rõduukse remont on meie kulu. Pesumasinal oli tihend väsinud ning meie süü olevat see, et me ei teavitanud. Rõduuks ei avane tuulutusasendis, sellest me omanikku ei teavitanud. Millised on mu võimalused tagatisraha välja nõuda? Tagatisraha on rahasumma, mida üürileandja võib lepingu sõlmimisel nõuda üürnikult lepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Nimetatud kahekuuline tähtaeg on antud üürileandjale veendumaks, et üürniku kasutuses olnud eluruumil ja selle päraldistel ei ole puudusi. Puuduste avastamise korral tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas puudused olid olemas eluruumi valduse üürnikule üleandmisel või tekkisid üürniku poolt eluruumi kasutamise ajal. Seejärel tuleb hinnata, kes on puuduste eest vastutav. Üürnik on puuduste eest vastutav, kui puudused tekkisid üürniku hooletusest või eluruumi mittesihipärase kasutamise tagajärjel. Kahjutasu nõudmisel tuleb hinnata puudusest tekkinud kahju. Kahju summaks on endise olukorra taastamiseks tehtud vajalikud kulutused, näiteks remondikulu.Üürileandjal on õigus puudusest tulenev kahju tasaarvestada üürniku poolt makstud tagatisrahaga. Kui peale kahju tasaarvestamist jääb raha üle, tuleb see üürnikule tagastada. Kui tagatisrahast kahju hüvitamiseks ei piisa, saab üürileandja puuduoleva osa üürnikult sisse nõuda. Üürileandja peab puudustest üürnikule koheselt kirjalikus taasesitatavas vormis teatama. Teatises tuleb märkida ka soov puudustest tekkinud kahju tasaarvestada tagatisraha arvel. Kui lepingu pooled ei jõua kokkuleppele, kes on puuduste eest vastutav ja milline on kahjuhüvitise summa, lahendab vaidluse huvitatud poole nõudmisel üürikomisjon või kohus.Seega antud kaasuse puhul (teadmata küll kõiki üksikasju ja lepingus kokkulepitud tingimusi), tuleb hinnata kas pesumasina "väsinud tihendi" ning rõduukse remondivajadus on tekkinud üürilepingu kehtivuse momendil või olid puudused enne lepingu sõlmimist ning kas puudused on seotud üürniku tegevuse või tegevusetusega või hoopis loomuliku kulumisega.Kui mu korteri laenumakse on näiteks 400 eurot kuus ning üürin korterit hinnaga 400 eurot kuus, siis kas ma pean üüri pealt maksma tulumaksu?Ühest küljest oleks 400 eurot kui üüritulu, samas teisalt ma reaalselt tulu ju ei saa, sest korterile kulub mul samuti 400 eurot iga kuu (laenumakse).Vastavalt tulumaksuseadusele, peab eraisikust üürileandja eluruumi üürile andmisel saadud tulult maksma tulumaksu. Hetkel on tulumaksumäär 21 protsenti saadud tulult.Üürileandja võib saadud tulult maha arvata kulutused (näiteks eluruumi remondikulud, kommunaalkulud ja muud ettevõtlusega seotud kulud) vaid juhul, kui eluruumi üürile andmine on tema ettevõtlustegevus. See tähendab, et üürileandja peab olema füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) või andma eluruumi üürile läbi ettevõtte (osaühing, aktsiaselts) ja eluruumi üürileandmine peab olema seotud tema ettevõtlustegevusega.Üürileandja peab saadud tulu deklareerima tuludeklaratsioonis. Üürileandjast füüsiline isik on kohustatud esitama tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi (kalendriaasta) tulude kohta maksu- ja tolliametile hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Tulumaks peab olema tasutud hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks.Asjaolu, et üüritulu kasutatakse pangalaenu tagasimakseks, ei anna maksumaksjale tulumaksuvabastust. Maksudest kõrvalhoidmist aga käsitletakse väärteona ehk maksupettusena. Maksupettuse korral võib füüsilist isikut karistada maksimaalselt 300 trahviühikuga (üks trahviühik on 4 eurot) ehk kuni 1200 euro suuruse rahatrahviga. Rahatrahv ei vabasta maksupetturit tulumaksu maksmisest.Töötuna ei jõua varsti eluasemekulusid kanda ja soovin osa korterist välja üürida. Kui seda teen, kas siis kaotan töötu abiraha? Maamaksusoodustuse? Kas kodulaen kvalifitseeritakse mingiks muuks laenuks? Kas korteri müügi korral pean tasuma tulumaksu? Kahjuks ei ole küsimuses täpsustatud, kas saadava abiraha näol on tegemist töötuskindlustustoetuse või töötutoetusega. Töötuskindlustustoetust üüritulu saamine ei mõjuta. Töötutoetuse saamise korral mõjutab toetuse saamist üüritulu suurus. Üle 65 euro suuruse üüritulu korral, tuleb sellest teavitada töötukassa vastavat spetsialisti ning üüritulu saamise perioodiks toetuse saamine peatatakse.Maamaksust on vabastatud need isikud, kes 1. jaanuari seisuga on kantud omanikena kinnistusraamatusse ja kelle elukohaks on rahvastikuregistri andmetel nimetatud kinnisasi. Maksuvabastuse eelduseks on, et omand asub elamumaal, mille suurus ei üle Tallinnas 1 500 ruutmeetrit ja mujal 2 hektarit. Kodulaen pandiks oleva eluruumi üürile andmise tõttu mingiks muuks laenuks ümber ei kvalifitseeru. Küll aga tuleb üürile andmise kavatsusest panka kindlasti teavitada ja laenulepingu tingimustes pangaga kokku leppida. Maksumaksja elukoha müügist saadud tulu tulumaksuga ei maksustata juhul kui: võõrandatud eluruum oli maksumaksja alaline elukoht. Siinjuures tasub märkida, et nimetatud tulumaksu vabastust saab kasutada maksumaksja üks kord kahe aasta jooksul ühe eluruumi suhtes. Kui eluruumi kasutati samaaegselt selle elukohana kasutamisega ka muul otstarbel, rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatud ruumide pindala suhtele.Kas üks endast lugupidav ja usaldusväärne kinnisvarabüroo tohib pigistada silma kinni üürileandjate maksupettuste osas? Pean silmas üürilepingute ettevalmistamist, mis on tehtud ilmse eesmärgiga vältida tulumaksu maksmist üüritulult. Kas kinnisvarafirmadel on eetikakoodeks, mis sellist käitumist hukka mõistab? Eraisikust üürileandja peab eluruumi üürile andmisel saadud tulult maksma tulumaksu. Nimetatud kohustus tuleneb tulumaksuseadusest. Seda peaksid teadma kõik üürileandjad. Paraku on ka teada fakt, et paljud maksumaksjad hoiavad maksude maksmisest kõrvale. Seda fakti on tunnistanud ka maksu- ja tolliamet. Samas kinnitavad nad, et selliseid maksudest kõrvalehoidjaid on suhteliselt keeruline tuvastada. Juba mõnda aega on arutusel olnud ettepanek üüritulult saadud tulumaksumäära vähendamiseks, mis peaks kaasa tooma suurema maksekuulekuse. Kahjuks ei ole seda veel teoks tehtud. Üürileandjad, kes üritavad maksudest kõrvale hoida, kardavad sageli kinnisvara vahendajaid. Seda lihtsalt põhjusel, et kinnisvarabüroo koostab alati kirjaliku üürilepingu, mis on maksude maksmise faktiliseks aluseks. Sageli lepitakse üürile andmises kokku suuliselt ja üüri võetakse sularahas, ikka selleks, et mitte vahele jääda maksude mittemaksmisega. Seega kinnisvarabüroo vahendusel üüritehingu tegemine pigem välistab maksudest kõrvalehoidmist, kui seda kuidagi soosib. Üürin elus esimest korda korterit ning tekkis selline küsimus. Kommunaalteenuste arvel on kirjas "hoolduskulud". Kas see kululiik sisaldab endas ka ühiskasutuses olevate koridoride koristamist või on majaelanikud kohustatud ise trepikoda koristama? Kuidas ma saan teada, mida see hoolduskulu endast täpsemalt sisaldab kui mul puuduvad korteriühistu kontaktandmed? Kui üürilepinguga on kokku lepitud, et üürnik maksab ka kõrvalkulude ehk kommunaalmaksete eest, on üürileandja kohustatud üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. Seega peab üürileandja esitama üürnikule korteriühistu poolt koostatud arve. Kui arvel välja toodud mõni kululiik on korteriühistu liikmele arusaamatu, võib ta selgitust nõuda korteriühistu juhatuselt, raamatupidajalt või revidendilt. Kas elamu trepikodade koristamine on majaelanike endi teha või mitte, peab olema kajastatud üldkoosoleku poolt kinnitatud kaasomanike kokkuleppes. Samas peab üürnik sellest kokkuleppest tulenevad kohused täitma vaid juhul, kui selles on lepinguga kokku lepitud. Kui üürilepingus ei ole koridoride koristamise kohustust üürnikule pandud, ei pea ta seda ka tegema. Kuigi korteriühistu kontaktandmed on avalikud ja nendega saab tutvuda http://www.rik.ee/et/e-ariregister kaudu, ei pruugi korteriühistu juhtkond üürnikule selgitusi anda. Seega tuleb üürnikul enda murega pöörduda selgituste saamiseks üürileandja poole. Kas väljaüüritav pind peab vastama ka mingitele seadusega sätestatud tingimustele, nagu näiteks kodututele antavad ruumid sotsiaalmajas? Kas Eestis on elamispinnale esitatavaid nõudeid temperatuuri, niiskuse jms osas? Valitsuse määrusega on kehtestatud eluruumidele nõuded, kuid neid kohaldatakse eluruumide ehitamisel ja renoveerimisel. Määruse kohaselt, kui eluruum ei vasta sätestatud nõuetele, võib neid sellegipoolest eluruumina kasutada. Võlaõigusseaduse tähenduses üürile antavale eluruumile nõudeid kehtestatud ei ole. Samas, kui eluruum on sellises seisundis, et selle kasutamine on seotud olulise ohuga inimese tervisele, võib lepingu üles öelda.Sotsiaalkorteritele võlaõigusseaduse sätteid ei kohaldata.Miks peab Eestis maksma maakleritasu üürija? See on ju omaniku ehk üürileandja asi. Eestis ei ole välja kujunenud üüriturgu. Spetsiaalselt üürimiseks ehitatud või kohandatud eluruumid praktiliselt puuduvad. Üürile antavad eluruumid on eraisikute omandis olevad ajutiselt tühjana seisvad või investeeringu eesmärgil soetatud pinnad. Sellest tulenevalt valitseb üüriturul soodsate üüripindade defitsiit. Tingimustes, kus nõudlus on pakkumistest suurem, ei ole üürileandjad motiveeritud maksma vahendusteenuse eest. Üürileandjad pakuvad ise aktiivselt enda vara üürinimeks, kuid ei ütle ära ka maakleri poolt toodud üürnikust. Sellest tingituna on Eestis välja kujunenud tava, et üüritehingute vahendamisel maksab reeglina maakleritasu üürnik.Kallimate eluruumide ja äriruumide korral on olukord teine. Siin on üürileandjad rohkem valmis koostööle maakleritega ja maakleritasu maksavad kas üürileandjad tervikuna või üürnikuga kahasse. Soodsamate eluruumide üürnik, kes soovib üürilepingu sõlmida kinnisvaramaakleri poolt vahendatava eluruumi kasutamiseks, peab selle teenuse eest ka maksma. Vastasel korral tuleks eelistada neid objekte, mida pakub üürimiseks omanik ise.Missugused erinevad nüansid on tähtajatul ja tähtajalisel üürilepingul? Tähtajalise ja tähtajatu üürilepingu peamised erisused on järgmised. Tähtajaline üürileping kehtib tähtaja lõppemiseni või erakorralise ülesütlemiseni. Seda on keeruline ennetähtaegselt lõpetada. Kui leping on sõlmitud tähtajaga alla kolme aasta, ei saa ühepoolselt tõsta üüri. Tähtajatut lepingut on aga lihtne lõpetada. Tähtajatut lepingut saab korraliselt üles öelda, teatades sellest ette kolm kuud. Tähtajatu lepingu korral saab üürileandja üüri tõsta iga kuue kuu möödumisel lepingu sõlmimisest.Kui üürnik hilineb kolm korda oma makse tasumisega ja on jätnud elektri eest tasumata kolmel kuul, mistõttu saab üürileandja teatise elektri väljalülitamise kohta, siis kas see on piisav põhjus erakorraliseks lepingu ülesütlemiseks?Erakorraliselt saab nii tähtajalise kui ka tähtajatu üürilepingu üles öelda, kui: 1. üürnik on viivituses kolme üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; 2. võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa; 3. võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa.Teadmata siinjuures üürilepingu üksikasju (kas kõrvalkulud koosnevad vaid tarbitud elektrienergiast või kas nad moodustavad olulise osa) ning ka küsimusest ei loe välja kas üürimakse on vaatamata hilinemisele makstud, ei saa päris üks ühest vastust kaasuse kohta anda.Millise aja jooksul peab üürnik korteri vabastama pärast ülesütlemisteatise kättesaamist? Aeg, mille jooksul peab üürnik eluruumi vabastama sõltub lepingu ülesütlemise põhjusest. Näiteks tähtajatu üürilepingu korralisest ülesütlemisest tuleb üürnikule ette teatada vähemalt kolm kuud. Seega ei saa eluruumi vabastamist nõuda enne nimetatud aja möödumist.Tähtajalist lepingut saab ühepoolselt üles öelda vaid lepinguliste kohustuste olulise rikkumise korral. Sellisel juhul etteteatamistähtaega ei ole. Küll aga ei ole reeglina võimalik välja kolida üleöö, seega ka sellisel juhul tuleks üürnikule anda eluruumi vabastamiseks mõistlik aeg.Kas korteriühistul on õigus küsida üldvee eest 20 korda suuremat summat juhul, kui korteris ei ole sel kuul elatud (puhkus) ning veenäit on edastamata? Tavaliselt on üldvesi 0,3-0,5 kuupmeetrit. Kui näitusid pole antud, siis näidatakse üldveena arvel 10-11 kuupmeetrit.Vee tarbimise arvestust näitude esitamata jätmise korral reguleeritakse üldkoosoleku otsusega. Kui üldkoosolek on sellise otsuse vastu võtnud, tuleb seda ka täita. Eeldatavasti tekitab küsimuses toodud meelevaldne üldvee koguse kajastamine makseteatises ettemakse, nimetatut peab korteriühistu raamatupidamine tuleval makseperioodil tasaarvestama.Üürin teist kuud korterit ja avastasin hiljuti, et kommunaalmaksetesse on igal kuul lisatud 20 eurot remondifondi maksmiseks. Kas see on ikka üürniku mure või peaks see omaniku mure olema? Üürileandja ei saa üürnikult nõuda nende kulude tasumist, mis ei ole otseselt seotud eluruumi kasutamisega. Sellisteks kuludeks on tasud korteriühistu remondifondi ja sihtkulud. Nimetatud kulud teenivad elamu, seega omaniku vara säilimise ja parendamise eesmärki. Seega ei saa nende kulude tasumise kohustust panna üürnikule.Millega on põhjendatud vahendustasu ja ühe kuu üüri ettevõtmine? Kas selle pealt peab mingit maksu maksma? Üüri maksmise kord sõltub lepingu poolte vahelisest kokkuleppest. Välja kujunenud tava kohaselt maksab üürnik üüri ettemaksetena, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Selline ettemakse kord annab üürileandjale parema ülevaate üürniku maksedistsipliinist ja võimaldab võlgnevuse korral koheselt võtta tarvitusele meetmeid võlgnevuse likvideerimiseks.Maakleritasu maksmise kohustub tekib pärast maakleri poolt vahendatud lepingu sõlmimist. Seega ei ole maakleril õigust maakleritasu ettemaksuna nõuda. Tulumaksukohustus saadud üüritulult tekib üürileandjale. Üürileandja peab saadud tulu deklareerima tuludeklaratsioonis.Asutus X on tööandja eluruume kasutanud taasiseseisvumise aja algusest. Esimesed sõlmitud tööandja eluruumi lepingud sisaldasid järgmist alapunkti: "Tööandja eluruumi üürilepingu lõppemisel ei saa üürniku ja tema perekonna liikmeid välja tõsta teist eluruumi vastu andmata Elamuseaduse §60 lg. 4 sätestatud alustel".Alapunkt tugines 01.07.1992 jõustunud "Elamuseaduse" §60-l mis ütleb ka seda, et kui töötaja on asutuses töötanud üle 10 aasta ei saa teda ega tema abikaasat eluruumist välja tõsta ilma samaväärset eluruumi vastu andmata.Aeg on edasi läinud. Tänaseks on osa neist, kes taolistel tingimustel elamispinna saanud, jäänud pensionile kas siis tervisest või vanusest tulenevalt. Kogu asutuse hallatava elamispinna osas on neid, kellele kehtib 1992. aastal vastuvõetud elamuseadus, vaid pisike osa. Asutusel on tekkinud mõtted kogu elamispinnast vabaneda selleks, et vähendada kulusid. Esimese etapina kavandab asutus tõsta üüri neil, kes on juba pensionil või siis tõsta üüri kõigil ja kompenseerida üüri tõus neil, kes veel asutuses töötavad. Seega esmase eesmärgina süüa välja nn asutuse pensionärid ehk sundüürnikud. Edasised kavad näevad ette maja elamispinna üleandmist riigikinnisvara AS-le või müümist. Siit siis ka minu küsimused:1. Kas teie arvates on asutuse tegevus üüri tõstmisel on õiguspärane? Lisaks siia, et üürileping käsitleb üksnes kommunaalkulusid ja mitte üüri. 2. Kui elamispind läheb üleandmisele või müüki siis kas esmane pakkumine tuleb teha eluruumi valdajale? Kui ja, siis kas jääkväärtusega?Täna reguleerib üürisuhteid võlaõigusseadus. Nimetatud seaduse kohaselt peab üürnik eluruumi kasutamise eest maksma üüri. Teie küsimusest selgub, et üürnikud on seni maksnud vaid kõrvalkulude ehk kommunaalkulude eest. Seega leian, et üürileandjal on õigus kehtestada eluruumi kasutamise eest üüri. Üüri suurus määratakse reeglina lepingupoolte kokkuleppel. Seadusega üüri piirmäära ehk maksimaalset üürihinda kehtestatud ei ole. Samas võib üürnik ülemääraselt kõrget üüri vaidlustada. Seaduse järgi on eluruumi üür ülemääraselt suur, kui üürimisest saadakse ebamõistlikku kasu. Ülemääraselt kõrgeks peetakse üüri, mis on kõrgem samasuguse asukoha ja seisundiga eluruumi tavalisest üürist. Kui üür on ülemääraselt kõrge ja üürnik tahab seda vaidlustada, peab ta üürileandjale esitama kirjaliku üüri alandamise taotluse. Üürileandja peab 30 päeva jooksul teatama üürnikule oma seisukoha. Kui üürileandja ei nõustu üüri alandamisega, võib üürnik 30 päeva jooksul üürileandja seisukoha saamise tähtaja möödumisest nõuda üüri alandamist üürikomisjonis või kohtus.Omaniku vahetudes jääb üürileping jõusse ning üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused lähevad üle uuele omandajale. Uus üürileandja võib üürilepingu üles öelda kolme kuu jooksul alates omandi üleminekust. Siiski saab uus üürileandja lepingu üles öelda vaid juhul, kui ta vajab eluruumi tungivalt endale elamiseks. Kuigi nimetate probleemi kirjeldavas osas antud elamu üürnike nn sundüürikeks, seda nad siiski omandireformi aluste seaduse tähenduses ei ole. Seega antud elamu müügi korral üürnike ostueesõigust ei rakendata. Ühtlasi pean vajalikuks lisada, et võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 15 lg (4) järgi, isikut, kes kasutas enne 1. juulit 2002 elamuseaduse §-s 58 nimetatud eluruumi ja kes vastas enne 1. juulit 2002 elamuseaduse § 60 lõikes 4 nimetatud tingimustele, ei või sellest eluruumist välja tõsta ilma teist eluruumi vastu andmata.

2013/05/25 06:47:56

http://majandus.delfi.ee/news/intervjuu/intervjuu-evi-hindpere-uurileandja-ei-saa-uurnikult-nouda-elamuga-seotud-kulude-tasumist.d?id=64671988

mC4

Tere Korfu! | Mallukas Mallukas % % Nagu näha, olen ma blogist jumala kadunud. Selleks on ainult üks imeline põhjus – ma olen puhkusel! Püha jeerum kui hea on mitte lihtsalt ühelegi kõnele vastata, sest telefon on pidevalt toas või vankripõhjas, sest kasutagi seda ainult filmimiseks. Aga täna ma teie nimel jätsin oma lõunaune vahele ja tulin rannabaari teid eluga kurssi viima. Siin on lihtsalt nii palav, et lõunauni ei ole mitte vaid lastele hädavajalik, ise vajume ka põngeraid magama pannes sügavasse unne. Kuna olen teinud paar laivi (Facebookis Malluka lehel nähtavad), siis seal selgus kommentaaridest, et teil on jube palju küsimusi, seega otsustasin, et teengi sellise küsimus-vastus stiilis postituse. Kus te täpsemalt olete? Oleme Korful, Aquis Sandy Beach Resordis (LINK), kuhu tõi meid GoTravel! Rääkides hotellist/kompleksist lähemalt, siis mul ei ole tõesõna mitte millegi üle kurta. Kompleks on nii suur, et tegevusi jätkub iga kell ja igas vanuses inimestele. Siin on vist umbes neli-viis basseini, veeliumäed, mänguväljak lastele, erinevaid poode (riided, toit, suveniirid jne), kohapeal on olemas arst (mida meil ka juba vaja läks, väikevend sai mingi kõhujama juba Eestist kaasa, aga tunneb ennast nüüd juba paremini). Siin on ka suur meeskond, kes korraldab kõikidele mänge, võistluseid ja igasuguseid erinevaid tunde. Kasutada saab ka jõusaali. Lisatasu eest on siin massaažid, lastele elektriautode rent. Laenutada saab ka kergkärusid, rattaid ja isegi rulasid. Veel olid mingid suured pererattad, kuhu mahub u 5 inimest pluss laps. Reaalselt siin on nii mõnus ja peredega inimestele soovitan soojalt. Muidugi ka peredeta inimestele, aga siin ollakse lastega nii sõbralikud, kõik muudkui aitavad ja plutitatavad lapsi ja ei ole üldse sellist tunnet, et käime inimestele pinda oma tittedega. Ka imetamisse ei vaadata imelikult absoluutselt. Lapsi on siin kohutavalt palju ja nendega on igal sammul arvestatud. Näiteks kohe kui me jõudsime, siis kinkis üks vanapaar meile oma lastelaste ujumisrõngad, sest nemad olid ära minemas ja ei viitsinud neid tagasi tassida. Samas ega need siin väga kallid ei ole, konkreetne sõõrik maksis alla kümpsi. Mis raha siin on? Mis hinnad on? Raha on siin nagu meil – ikka vana hea Euro. Hetkel oskan rääkida ainult meie kompleksist, sest Korfu linna lähme me alles esmaspäeval, aga siin on küll hinnad jumala normaalsed. Isegi samad, mis Eestis. Ainult vein, oliivid ja oliiviõli on mega odavad ja neid kavatsen ma hordide viisi kaasa osta! Ega tegelikult meil pole oluliselt vaja olnud siit midagi osta, aga eks natsa snäkke ja asju ikka. Isegi Salvesti Põnni tuubipüreesid on siin müügil! Ok, need on küll poole kallimad kui Eestis, aga no olemas nad sellegipoolest on. No nii räigelt palav, et ma põlesin eile megalt ära. Yr.no väidab, et siin on 22 kraadi, aga see on küll alatu vale. Päikese käes näitas termomeeter enne 35 kraadi, väitis mulle üks töötaja. Seda usun ma tunduvalt rohkem. Kus Lotte on? Lotte on kodus, kus teda hoiavad vaheldumisi Kiku ja terve Fotoraadi tiim, sest nad ei suuda vist kuskil teineteiseta olla. Ikka vaja minu juures veini kaanida! Kuidas söögid on? MEGA HEAD! Reaalselt siin on ju nii mitu restot, et vali aga, mis sööki tahad. Itaalia restos on megahead pitsad, suures restos oli täna näiteks grillitud koger, HAILIHA, veist, kana, kotlette, lihapalle, spagette, salateid (KREEKA SALAT, MMM!), friikaid, kartuleid, appi, ma ei jõua loetleda. Tegelt tegin video ka, kunagi näete. Valik on meeeeeletu! Kas inglise keelega saab hakkama? Jah, siin oskavad inimesed hästi nii inglise, kui ka vene keelt. Kuidas lapsed lennureisi üle elasid? Lentsu sai õhkutõusmisel ja maanudumisel tissi, Mari kilkas ja röökis suurest rõõmust. Talle nii kohutavalt meeldis lennata! Õnneks kellelegi kõrvad valutama ei hakanud, nii et sellega läks hästi. Sõitsime 3 tundi. Ühesõnaga, kui kellelgi on küsimusi, siis vastan hea meelega, mul endal ei tule kohe kõike pähegi. Lisaks ma nii väga tahaks siia veel videosid ja pilte panna, aga siin on see nett nagu ta on. 10€ eest sai kolmeks päevaks wifi, mis meil toas ei tööta (ainult ukse taga :D) ja see näitab, et kolm tundi laeks see üles, aga mul pole siin aega kolm tundi passida, varsti lapsed ärkavad ja ma lubasin Marile, et täna saab ta elektriautoga sõitma minna, seega tuleb lubadust hoida. Aga nii kaua kuni lapsed veel magavad, kavatsen ma uurida, mida seal Korfu linnas esmaspäeval kuus tundi teha, et me seal päris niisama ei passiks. Korfupuhkusreis Reply Kaire 3. juuni 2017 at 09:28 Mõnus soe ! Päike paistab ei mingit vastikut külma tuult ! Reply Mallu 3. juuni 2017 at 10:35 Kaire, kui sa ühe korra veel oma linke mu postituste all jagad (ilma poindita) siis ma bännin su lehelt. Reply Mari 2. juuni 2017 at 21:16 Mis te nagu inimesed toesti arvate, et MALLUKAS ise ei peagi nagu millegi eest mitte kunagi tasuma? Naiivne – ka temal on omad kulud ja selge see, et ka tulud. Naiivne arvata, et koik tuleb katte TASUTA. Selle "tasuta" taga on too muideks :) Reply M. 2. juuni 2017 at 18:45 Mallu kuule kust sa selle trikoo said, mis siin pildil ja mida viimases lives kannad❓ Reply Aliis 2. juuni 2017 at 21:25 Reservedist. ;) Reply Kätlin 2. juuni 2017 at 16:18 Nii äge, et Teil seal kõik nii hästi on! Loodan, et naudite täiega. Seda lugedes tahaks kaaaa. Kõik tundub nii tšill ja lahe! Väikevend on teile kindlasti suureks abiks Mari hoidmisel. Tal ka vahvam kellegagi möllata. Kas Mari elabki vees või on oma isu juba täis möllanud? Tehke hotellitoast ka pilte! Reply Greta 2. juuni 2017 at 16:10 Kuidas lennujaamas käruga? Kas pidite ära andma? Reply Mari 2. juuni 2017 at 21:13 See ikka lennujaama teema rohkem, oleneb kus kohast lendu alustad, lisaks lennufirma – kas nemad võtavad hiljem gate karu, voi mitte. Reply M 2. juuni 2017 at 15:23 Hindadest ka räägid? :) saite gotraveliga tasuta? Reply Kessu 2. juuni 2017 at 16:49 Mille jaoks see veel vajalik info peaks olema, kas sai tasuta või mitte?!!! Appikene! Reply kaisa 2. juuni 2017 at 17:11 sellest ta muide varasemas postituses on rääkinud, mis hinnad on. tunnetan M'i kibeduse hõngu veits.. Reply A 2. juuni 2017 at 18:52 mul tekkis sama küsimus, et kas GoTravel pakkus tasuta reisi või osteti reis.:) Reply Inks 2. juuni 2017 at 20:08 EMTA lennaku koju kohale ja konfigu misa annab: kohviaparaat mis nii kui nii kulus jne Täna tore kannan kõik kulusse, aga mis siis ütleb, kui pidu läbi? – haige suhtumine mis palka maksan endale! No siis erisoodustusmaks, kui firma arvelt perega reisida jne kulud, et laotöölise palgast, irw? Reply Septic 2. juuni 2017 at 20:28 Tabletid jäid vahele või? Mallukas 2. juuni 2017 at 20:50 Ah, see "Inks" mingi segane, kes käib enda närve kommentaariumis välja elamas. Las tõmbleb, mul suva, ju siis ehk tal saab kergem. Pealegi naljakas on ette kujutada EMTAT mu rendimasinat ära viimas, sest… sest tahab :D Inks 3. juuni 2017 at 10:07 Ma armastan Mallut! Reply K 2. juuni 2017 at 22:03 Nii kade on muidu valus olla v?? Marii 3. juuni 2017 at 07:13 Eestlasel ilmselt on mõnus kui saab teisele eestlasele hunt olla. Reply Martin 2. juuni 2017 at 19:19 Veini kaanida? Teil seal mingi joobarite armee vä? xD Aga kena puhkuse jätku Sulle! :) Reply Anu Vane, Go Travel 2. juuni 2017 at 20:19 Go Travel maksis osa ja Mallukas ise osa. Meile ka meeldib Mallukas! :) Reply Inks 3. juuni 2017 at 09:59 Nii vahva, mulle ka Mallu meeldub täiega, olenemata sellest, et ma diagnoosimata skiso :) Reply Inks 3. juuni 2017 at 14:14 Katrin 4. juuni 2017 at 00:20 Tulin kohe neid kommentaare otsima… Phahahahhahahaaaahh (Y) Reply ? 5. juuni 2017 at 21:16 Lase ruttu ära diagnoosida, mida kiiremini ravimid peale saad, seda parem…äkki vigastad veel end, tundub,et olukord üsna nutune.. Reply Liis 2. juuni 2017 at 15:08 Korfu linnas on ilus vanalinn ja kaks kindlust – uus ja vana :) Uues on rohkem jalutada ja rand, kus saab ujuda :) Ise rohkem tegevust endale seal linnas ei leidnud. Reply Liis 2. juuni 2017 at 15:11 Ajaa, muidugi, kuidas ma sain unustada, lennukite maandumist ja tõusmist on ka päris hea vaadata Vlacherna Monastery juurest :)

2020/04/01 11:10:11

https://mallukas.com/2017/06/02/tere-korfu/

mC4

8 Parimat Mänguasjat, Mis Tuleb Osta 5-Aastastele Poistele 2018. Aastal 💡 Pühad | ET.HomeInteriorz.com - 2019 Põhiline Pühad 8 Parimat mänguasjat, mis tuleb osta 5-aastastele poistele 2018. aastal Parim pretend: Anyshock mängukojad lastele Parimad ehitajate jaoks: LEGO Juniors Shark Attack 10739 ehituskomplekt Parim robot: klõpsake N 'Play kaugjuhtimispuldi robotit Parim uurimine: lastele mõeldud binoklid Parim muusikahuvilistele: Bluetooth karaoke mikrofon Parim aktiivne: Raadio lendleht Spin N Toode koos elektroonikaga Parimad haridustase: GamieUSA poolt pakutav IQ väljakutse Parim mäng: Soggy Doggy Board Game Kui väikelapid jäävad maha, saavad viieaastased poisid valmis võtma lasteaia maailma ja veelgi rohkem "suured poisid". Nad on tavaliselt valmis õppima ja armastama mängima, uurima ja looma. Õnneks on palju mänguasju, mis aitavad neil seda kõike teha ja rohkem teha. Välistest mänguasjadest, mis pakuvad energiat neile, kes õpetavad kooli valmisolekut, on nende vajaduste rahuldamiseks hulk erinevaid mänguasju. Alates lihtsatest mängudest kõigile kelladele ja viledele on valikud suured. Selleks, et kitsas asju pisut alandada, on seitse meie lemmikut mänguasjade jaoks viieaastaste poiste jaoks. Kui te ei leia teda, on tõenäoline, et ta läheb selles lahe auto mängumajas. Selle kasutamiseks on nii palju võimalusi, see on kindlasti lemmik. Kindlana on see koht, kus ta suudab põgeneda mõne tema lemmik asjadega või tuua sõbraks või kaks, sest vähestele on piisavalt ruumi. Autoga on see kõikvõimalike loominguliste mängude tegemise vahendiks, kus nad mängivad esirinnas rolli. Lisage mõned plastikust pallid (ei kuulu komplekti) ja see muutub minipalli auku. Seda on lihtne üles panna ja salvestada, kui seda ei kasutata, ning seda saab kasutada nii sees kui ka väljaspool. Ainus probleem selle pärast on, et ta jõuab õhtusöögile. Kui te ei ole tutvustanud teda LEGO maailmale, on see nüüd sama hea kui kõik. See komplekt on filmi lovers Ninjangoja lase väikestel kätel luua harjutusala, millel on relvahoob, purunev plokid, ketrusõppuse mannekeen, eemaldatavat leeket ja lippu mootorratas ning liikuvate uimede ja kahekordsete lendavate rakettidega haidev auto. See seade sobib vanusele neli kuni seitsme-aastasele, nii et nad saavad seda mõne aasta pärast nautida ning neid saab kasutada vanade või uute komplektide jaoks. The Vaadake meie teisi ülevaateid parimatest LEGO komplektidest, mis on turul saadaval täna. Sinu väike poiss armastab oma robotti, mis suudab laulda, tantsida, kõndida ja koputada vahtplaate kõik kaugjuhtimispuldi kontrolli all. Kui te tema sisse lülitate, vastab ta "Tervituse meister ootan teie käsku!", Mis annab teie väiksele inimesele põnevuse. Ta suudab luua väikese takistustee ja vaadata robot manööverdamist selle ümber, kui ta laseb lendavatel ketastel, mis panevad kogu perele vallutama. Kaks kahekordset patareid on vaja tööks ja need ei kuulu komplekti, nii et kindlasti on see käes, kui ta seda kingitust avab. Loe veel arvustusi parimatest roboti mänguasjadest, mida saab osta veebis. Need binoklid on lindude jaoks, linnuvaatlused. Need on mõeldud ainult lastele, kuid neil on täiskasvanute versioonide paljud funktsioonid ja funktsioonid. Kummist ja alumiiniumist on nad juhusliku tilga korral vastupidavad ja löögikindlad, kuid neil on ka kõrgetasemeline, 8x suurendusklaasid teravate ja teravate vaadete jaoks kaugel. Ta kasutab neid tõenäoliselt nii palju kui lihtsalt linnuvaatlusi. Spordiüritustest kuni telkimine, jahindus ja palju muud on suurepärane vahend, kuidas paremini vaadata, mida maailm pakub. Komplekti kuulub randmepael ja puhastusrihm, samuti käsiraamat. See on suurepärane kingitus looduse armastamiseks ja suurepärase välitingimuste avastamiseks noorelt. Miks mitte lisada täieliku kingituse jaoks lindude vaatamise raamatut lastele. Väikesed helendajad saavad seda suurt Bluetooth-karaoke-mikrofoni kasutades kogu päeva ja ööd muuta. Nagu enamus karaokeautomaate, ei ole juhtmeid ega nööre, vaid see annab talle vaba valitseja laulda, tantsida ja minna, kuid muusika liigub teda. Sile ja kerge, seda saab kasutada siseruumides või välja. Sa lihtsalt laadite selle üles ja olete valmis minema. Kaasas on sisseehitatud laetav liitium-ioon aku ja üks kahe tunni laadimine annab umbes kuus tundi muusikalist nalja. Sisseehitatud Bluetooth tähendab seda, et saab seostada mis tahes seadmega, et ta saaks laulda kõik oma lemmiklaulud. Mikrofoni juhtelemendid muudavad ja pausi ning muudavad helitugevust. See sobib mängukanalite, pidude või lihtsalt vihmast õhtuti, kui ta tahab laulda bluusi. Ta suudab isegi salvestada ennast ja salvestada oma etendused mikrofoniga seotud seadmesse. Mis on piletihooaeg ilma raadio lendleja mänguasjata! See elektrooniline alustalad võimaldavad neil pöörata ümber ja ümber 360-kraadise liigutusega üle kogu põranda. Parim on see, kas nad kontrollivad, kuhu nad lähevad ja kuidas nad lähevad, et jalad või käed kasutavad. Küljel asuvad nupud pakuvad mõnda muusikat, mida nad sõidavad. Reviewers armastavad seda, sest see on madal ja stabiilne, nii et see on ideaalne mänguasja, mis on pooleteise aasta vanustele kuni viieaastastele, ja isegi mõned vanemad, kes selle üle vaatasid, hakkasid pöörlema. Haruldaste mänguasjade komplekt annab neile väljakutse, mida nad ihkavad. Seal on seitse mänguasjat, sealhulgas IQ puzzle ballit, neli erinevat plastist puzzle palli, metallpalli ja puust kuubi mõistatust. Nad kõik on mõeldud selleks, et lapsed saaksid probleemi lahendada arutlusel ja arendada vaimset vastupidavust, kui nad proovivad, proovida ja proovida uuesti, kuni nad kõik neid lahendavad. E-kirjadele saadetakse vanematele juhendamine, et nad saaksid aidata, kui lapsed sellel teel kinni jäävad (phew!). Erilise stiimulina, kui nad lahendavad kaks mõistatust järjest järjest, saavad vanemad e-posti aadressi enne ja pärast lasku tootjalt eripreemia saamiseks. Lauamängud pole mitte ainult lõbusad väikestele, see on suurepärane võimalus saada kogu pere kaasatud midagi, mis ei nõua ekraanil aega. Sellel uuel Soggy Doggy Boardil on kogu pere võidusõit umbes, et anda koerale vann, kuid te ei ole kindel, kui ta kavatseb loobuda, et see mängija leotada ja saata neid tagasi alustamiseks. See mäng vajab kolme AA patareid (ei kuulu komplekti) ja mängijad saavad natuke märjaks, nii et pole soovitatav, et vesi väsinud lapsed või vanemad, kes ei taha suurt segadust koristada, ehkki mängimine väljaspool on alati võimalus.

2019/09/21 23:23:51

https://et.homeinteriorz.com/8-best-toys-to-buy-for-5-year-old-boys-in-2018-1402

mC4

Mutant Disco on surnud, elagu... - Muusika - Kultuur Mutant Disco on surnud, elagu... 13. detsember 2017, 23:59 Siim Nestor, Rhythm Doctor ja Raul Saaremets. Eesti pikaealisim peosari, 20 aastat väldanud Mutant Disco lõpetab tegevuse. «Pidu» on ühelt poolt vähe öeldud, sest Mutant Disco oli kultuurisündmus – selline, mille kohta öeldakse ka «kultuslik», «legendaarne» jne. Samas ka ei ole «pidu» vähe öeldud, sest mis on parem kui üks hea pidu, selline, kus inimene end ära unustab? Mulle isiklikult on Mutant olnud nende 20 aasta jooksul üks olulisimaid mõjutajaid eluteel. 1997. aasta lõpus alanud ürituse resident-DJd olid pikka aega reivikultuuri sünni juures olnud inglane Rhythm Doctor ja Raul Saaremets, aastaid hiljem lõi punti ka Siim Nestor. Esimesed kümme aastat toimetasid nad Von Krahlis, hiljem üle linna. Mutant Discol sai näha esinemas selliseid vägevaid, rohkem või vähem underground-tantsumuusikaga seostud artiste nagu Basement Jaxx, Dj Pierre, Moodymann, The Bug, Actress, Zomby, Kode 9, Idjut Boys, Martin Rev jne. Viimasele Mutandile, mis toimub 16. detsembril Von Krahlis, sõidab USAst kohale uuema kooli deep house'i ja deep techno mees Madteo. Ka annab live'i esimeselgi Mutandil esinenud Eesti, tookord vist jazz-fuck-komboks nimetatud Holmes. Küsisin mõnelt palju Mutandil käinud inimeselt mõtteid ja tundeid seoses ürituse lõppemisega. Raul Saaremets, Mutant Disco resident-DJ -Miks Mutant alustas? Peamine põhjus oli sõpruse algus Rhythm Doctoriga – meie mehega Londonis. Eesti klubikultuur tegi siis alles oma esimesi sammukesi. Ta oli nagu Lenin, kes elektrifitseeris meie küla. Kujutage nüüd ette, et Tallinna ilmub äkki inimene, kes tunneb isiklikult Todd Terryt, Little Louie Vegat, Marshall Jeffersoni ja Robert Owensit. 20 aastat tagasi olid need mehed jumalad. Owensi tõi ta ka Club Hollywoodi esinema. Mäletan hästi, kuidas me teda seal, silmad rõõmust punnis ja suud ammuli, vahtisime. -Miks Mutant lõpetab? Tundub kuidagi ilus sellise ümmarguse numbri juures joon alla tõmmata. Peamine põhjus on vast see, et tahaks harvemini ja põhjalikumalt pidusid korraldada. Praeguse elukorralduse juures käib igakuine orgunn pisut üle jõu. Pigem teeme edaspidi sama pundiga selliseid one-off-pidusid ja tegeleme kontserdikorraldusega. Mutandi klassikute õhtu jääb samuti kord kvartalis alles. Mul on isiklikult ambitsioon rohkem muusikat teha ja paari suvefestivali korraldada. -Mis selle aja jooksul underground-kultuuris muutunud on? Mingit totaalset muutumist ma nagu ei tähelda. Avatumad inimesed käivad ikka underground-pidudel ja põhiline fun käib endiselt põranda all. Võib-olla üldises plaanis muusikaliselt on underground tänapäeval vähem diip. Olen ikka aeg-ajalt mõnel padu-underground-peol imestanud mõne DJ valiku peale, et for real sellist tilu-lilu lased? Aga muidu on vähemalt Tallinnas viimasel ajal väga põnev. Uus generatsioon tuleb peale. Vahepeal kippus asi nutuseks. Mul on näiteks kahju, et klubi Lekker ei saanudki jalgu alla. -Miks Mutant oluline oli? Las sellest räägib pigem keegi kõrvalseisja. Mulle endale on meeldinud uhkustada sellega, et ajakirja Wire, teadupärast olulisima muusikaväljaande viimaste aastate aasta albumi tiitli saanud on kõik ka Mutandil esinenud. -Millised on sul kolm kõige helgemat Mutandi-mälestust? Vestlused Derrick Mayga, Idjut Boysi õpetatud viskikokteil ja hommikused tunnid DJ-puldis, kus saalis ainult truehead'id. -Millised oleksid kolm Mutandi-klassikut? Moodymann, «Black Mahogani». Three Kings ft. Jaygun and Bashy, «Shake Dat Booty» (Pal Joey interpretation). Digital Mystics, «Anti War Dub». Rhythm Doctor, Mutant Disco resident-DJ -Miks Mutant Disco tähtis on? Me tegime midagi, millel oli oma tunnetus, ja tegime seda inimestele, keda huvitas uus muusika ja suurepärased DJd ehk laiemas mõttes kunst. Midagi, millel on edge'i. -Saan aru, et oli olemas selline asi nagu Mutant Disco vaib, kas saaks seda kuidagi ka kirjeldada? Arvan, et Mutant Disco ütles nii: kas oled tantsuks ja peoks valmis, ja tantsuks, mis toimub muusika järgi, mida sa ehk varem kuulnud pole, muusika järgi, mis võtab sind sügavalt? Mutant Disco tahab, et sa oleksid selles osaline, aga sellisel moel, nagu meie seda tunneme. -Kui palju underground-kultuur nende 20 aasta jooksul muutunud on? Kas halvemuse või paremuse poole? Kõvasti on muutunud. Eestis märkasin esimese laine muutusi 2000. aasta paiku, mil noored inimesed olid hakanud rohkem mööda Euroopat ja maailma ringi reisima ning nende klubikultuurikogemus oli muutunud, ja see peegeldus. Iga uus generatsioon on kaasa toonud muutusi, homogeniseerivamat ja konservatiivsemat impulssi tuleb pigem «globaalse» kultuuri, nüüdisaegse tehnoloogia ja sotsiaalmeedia poolt. -Millised on su kolm kõige eredamat Mutandi-mälestust? Keeruline küsimus küll, aga ehk annab vastata. Moodymann kindlasti, kui ta saabus dressipükstes, T-särgis ja tennistes, hambahari taskus, ja muud polnudki kaasas. Kuna Heathrow' lennujaamas oli pagasiinimeste streik, siis ei tulnud tema plaadikohver koos temaga. Me ütlesime, et meil on kõik su plaadid olemas, võid võtta ja mängida. Tema: «'nah - i ain't playin that shit.» («Ei mängi seda jama» – J. A.) Moodymann. Võttis siis tema poolt nõutud kardina taga laval istet ning rääkis rahvale lõbusaid jutte, juues ise samal ajal konjakit ja suitsetades spliff'i. Rahvas muutus pööraseks. Polekski ju rohkem midagi vaja. Hiljem tundis ta end selle pärast pisut süüdi ja küsis, kas võib minu plaadikohvrist plaate mängida. Ei usu, et ta enamikku neist plaatidest üldse teadis, ja valis ta kõik «valed lood», aga keda see huvitas – tegu on ju ikka Moodymanniga. Suicide'i mees Martin Rev Kultuurikatlas, enne kui see peeneks ja maitsekaks muudeti. Veetsime temaga palju aega koos, ta pajatas lugusid 70ndate New Yorgist ja sellest, kuidas ta muusikaga tegelema hakkas. Tõeline džentelmen, aga laval muutus metsikuks. Ja meil oli just täpselt selline publik, kes Martini muusikat teadis. Ta jäi Eestisse veel kaheks nädalaks, ehkki oleks pidanud kohe Pariisi lendama. Esimene kord, mil Horsemeat Disco (kultuslik Londoni klubiõhtu – J. A.) saabus Noblessnerisse mängima. Me dekoreerisime kenasti ruumi ning Luke ja Severino tegid väga hea seti. Publikule väga meeldis. Ülemine korrus oli samuti spets. Ehitasime sinna labürindilaadse sissepääsu tagaruumi, kus Drummie ja Orav mängisid suurepärast underground soul'i, discot ja house'i. -Millised oleksid kolm Mutant Disco klassikut? Pal Joey, «Here It Is». Lone, «Once In a While». Moodymann, «Black Mahogany». Rain Tolk, DJ ja muusikasõber -Milline on su esimene mälestus seoses Mutandiga? Hägune. Ega polekski vist õige Mutant, kui kõike mäletaks. Olin kindlasti esimesel Mutandil kohal ja mattusin Faze Actioni DJ-seti disko-conga'de vahele; võimalik, et noolisin ansambli Holmes tasuta õllesid backstage'is; kindlasti passisin Siimu, Rauli, Heivi ja Madis Nestoriga seal üleval puldi kõrval, pea nõksumas. Kirjanik Martin Palm (kes pole küll siiani ühtegi raamatut välja andnud) nimetas seda gängi hausi autahvliks. Ja ronis siis ise ka sinna. Esimene underground-pidu, mis tõi siia adekvaatseid välisesinejaid. Ilma Chrisi tutvusteta oleks see ka võimatu olnud. Minu ja enamiku mu sõprade jaoks kindlasti kõige olulisem sündmus mitmeid aastaid järjest. Pani aluse kogu skeenele siin riigis. -Kas on võimalik iseloomustada sellist asja nagu Mutandi vaib ja kui on, siis milline see oleks? Mutandi vaib muusikalises mõttes tuleb ilmselt kõige paremini esile peo lõppfaasis, kui Chris The Rhythm Doctor ohjad üle võtab, eriti intensiivsetele rütmisektsioonidele a capella'sid peale miksib, rahvast juba vähemaks on jäänud, aga need, kes on, ei tee absoluutselt välja turvameeste krimpsus nägudest. Kindlasti ei ole ka teist pidu, kus väga erinevas vanuses väga erinev rahvas nii palju otse seljaajust välja pritsivat kelbast jaksaks ajada. «Kõik ja mitte midagi,» on alati tore vastata. Kui Mutant Disco alustas, oli see suurejooneline ja ainus suurte rahvahulkadega underground-pidu. Nüüd, kui igal nädalal mõni elav või sündiv legend Tallinna öös oma biidid kõlaritesse tirib, on konkurents tihe, aga põhimõte on jäänud ikka samaks: a basement, a red light and a feeling. -Millised on su kolm kõige helgemat Mutandi-mälestust? Mittemuusikalistest: kui Raul hakkas tegema Raadio 2s vahepeal saadet nimega «Öögruuv», kutsus ta mind ja Ken Saani Mutandist reportaaži tegema. Meie kätte usaldati hinnaline diktofon ja nii kalpsasime mööda pidu ringi ja küsitlesime end rohkem ja vähem tagurpidi tõmmanud kuulsusi. Muuhulgas tuli näiteks Mihkel Kärmasel seista vastakuti mitmete seksuaalse sisuga küsimustega jne. Järgmisel hommikul oli diktofon loomulikult kadunud ja paanika suur. Karjäär Raadio 2 underground-reporteritena jäi napiks. Ühel suvel tuli meil taas Keniga Mutandil stand-up'i teha ja loosida välja mingeid auhindu. Selleks riietasime Siim Nestori jõuluvana vammusesse, tal hakkas seal nii megapalav, et samal ajal kui pankur Rain Tamm mu nõudmisel rahvale oma breiktantsuoskust demonstreeris, pidi Jõulu-Siim toolilt – plötsti – maha potsatama. Samuti Mutandi algusaastatel tekkis kellelgi idee korraldada peol moedemonstratsioon. Esitlemisele tuli Jaanus Vahtra ja Marju Tammiku T-särgikollektsioon. Modellidena laval Rain Lõhmus, Ken Saan, mina, Raul Saaremets, Urmas Muru jpt. Kindlasti nimetati meid tollal toreda väljendiga «trendiinimene». Huvitav, kuhu see mõiste kadunud on? Peaks uuesti tarvitusele võtma. «Trendiinimesed», kes soovivad in olla. Päris lahe ju tegelikult. Enivei, Uno Loop miskipärast laulis oma bossanoovasid, samal ajal kui me täiesti psühhedeelsetena seal püünel kõõlusime. Tunne oli küll selline, et varsti tõuseb ka see catwalk lendu. Muusikalistest: iga Mutant oli kindel kvaliteet. Aga Joe Clausselli pidu klubis Spirit oli vist kõige ekstaatilisem ja vaheldusrikkam ja kirkam kogemus. Meenub ka väga tore rammusa deep-house'i seti teinud NE-Grove ja nende järgmisel päeval samas Krahlis toimunud unplugged live. Aga ka Ron Trenti ärajäänud DJ-sett, kui lihtsal Raul ja Chris öö otsa kõmmutasid. Nad ju best DJd siiani tegelikult. Eks see Pepe Bradocki «Deep Burnt» muidugi. Ja mu isiklik house'i-lemmik läbi aegade: Voicesi «Voices In My Mind». Meenub, kuidas Raul seda mingil peol, suur kaabu peas, tohutu kiirusega mängis, nii et vokaalid piiksuvaks muutusid. Ja siis selline artist nagu Lone tabab vast Mutaka muusikalist vaibi enamiku oma loominguga. Energiline, soe, värvikirev ja mingis mõttes väga klassikaline vana kooli reiv. Heivi Saaremets, DJ ja muusikasõber Plakatite kleepimine öises linnas enne esimest Mutanti: Raul, Chris (Rhythm Doctor – J. A.), Anu (Samarüütel-Long – J. A.) ja mina. Veidi adrenaliini ja põnevust, oht politseile vahele jääda. Mutant oli väga oluline kultuuri- ja muusikasündmus, sest saime olla täiesti uue muusika sünni juures ja kohtuda elavate klassikutega. On hakatud tegema palju päris head muusikat ja see pole enam lohutavalt öeldud «eesti muusika», vaid maailmaklass. Teisalt tundub, et praegust peoskeenet muusika niivõrd ei huvita, vaid oluline on peokohtade ja muusikaväliste elamuste otsing ja eneseimetlemine. Teoks sai unistus näha ja kuulda Derrick Mayd, Paul Trouble Andersoni, Moodymanni. Rhythim is Rhythim, «Strings of Life». Galaxy 2 Galaxy, «Jupiter Jazz». Code 718, «Equinox». Siim Nestor, DJ ja muusikasõber Erutus. Esimesed Mutandi-aastad, ütleme, viis esimest aastat, olin ma alati enne Mutanti reaalselt elevil. Närvid olid ootusärevusest sageli nii pingul, et öökisin kodus peoks riidesse pannes. Milline öö on tulemas! Millist muusikat ma kõike kuulda võin! Fantastiline! Üldse esimesed kümme aastat minu klubielus möödusid just nimelt tantsupõrandal. Kuulasin muusikat keset inimesi, püüdsin seda meelde jätta ja tantsisin ja tantsisin ja nautisin. Tegelikult on mu esimene mälestus Mutandiga ka üsna hästi dokumenteeritud. Töötasin siis Eesti Ekspressi moodsa elu lisa Magneet juhina ja Magneeti sai tehtud kolmeleheküljeline reportaaž esimesest Mutandist. Pealkirjaks panin «Uue ajastu algus». Ma ise ka vahel imestan, kui tark ma kunagi võisin olla. Mutant lükkas selle lääneliku klubikultuuri Eestis suureks. Enne Mutanti toimus Eestis küll kaks klassikalist seeriapidu välisartistidega, mõlemad klubis Hollywood: trance'i- ja techno-pidu «Heaven & Hell» ning siis päris õigusjärgne Mutandi eelkäija «House of Rhythm», mida korraldasidki Rhythm Doctor ja Raul Saaremets. Aeg-ajalt oli mõni suurem reivilaadne pidu. Aga enamik põrandaalusema tantsumuusikaga pidusid toimus siis veel siiski pisikestes klubides ja kõik, kes neil käisid, tundsid üksteist nimepidi. Ma olen vaadanud videosalvestust Basement Jaxxi esinemisest «House of Rhythmil» ja kuigi omal ajal tundus, et see oli metsikult menukas pidu, siis tegelikult oli tantsupõrand üsna hõre. Aga kui siis Mutant Von Krahlis käima läks... See tõmbas juba suuremas koguses rahvast kaasa. Õpetas neile house'i-sammud selgeks ja pani seda hüpnootilist kütet armastama. Enam ei tõmmanud see muusika kokku ainult põrandaaluseid pussakaid, vaid igasugust rahvast. Eks seda fantastilist menu märkasid ka teised ja umbes aastakese pärast proovis linnas juba igaüks oma Mutanti teha. Katsetati uute seeriapidudega, mille peaosas ka mõni välismaine tuntud DJ. Ükski neist pikaks ellu ei jäänud. Mõni isegi algas väga õnnetult. Publik oskas üsna varakult valida, millise promootori peole minna. Eks peamiselt ole need seotud muusika nautimisega, aga samas on kõik need ööelumälestused piisavalt segased ja peas üheks pudruks keenud, et detailsemaks meenutamiseks peaks pikemalt maha istuma. Mutandi esinejate nimekiri silme ees. Aga inimestest. Näiteks kui istusin koos James Ferraroga Krahli kõrvalasuvas restoranis Aed, et enne pidu keha kinnitada. Restorani Aed seintel on kummalised pisikesed ekraanid, millel puitraam ümber, ja neis psühhedeelse kvaliteediga replikat kuulsatest maalidest ja vist ka mingid maastikupildid ja menüüreklaamid. James Ferraro väga nautis neid. Ei saanud silmi neilt ekraanidelt ära, mekkis ökokaalikat, mugistas naerda ja ütles iga viie minuti järel: «See on lihtsalt mega!» Ilmselt nägi ta selles vaporwave'i ja keskaja kokkusulamist. Ferrarost ja temaga kaasa reisinud mänedžerist ja plaadifirma Hippos In Tanks omanikust Barron Machat (RIP) mäletan veel seda, et kohe, kui ma nad sadamas takso peale võtsin – nad tulid live'ilt Helsingist –, kõnelesid nad, kui kurnatud nad reisimisest ja esinemisest on, unistasid puhkamisest ja ütlesid, et täna lähevad küll kohe pärast esinemist tagasi hotelli magama, et enne varast lendu natukenegi puhata. Aga peol tõmbasid nad ennast nii käima, et magamisest ei tulnud midagi välja. Mul mõni teine nii ekstaatiliselt kaasa pidutsenud külalisesineja vist meelde ei tulegi. Jõid meeletutes kogustes viskit, hüppasid mööda Krahli ringi ja jagasid inimestele saalis tasuta Ferraro uut albumit, mida nad olid mõelnud muidu spetsiaalse leti tagant müüa. Actressiga pärast pidu joodikute öösööklas käimist meenutan ma ka kindlasti lastelastelegi E-Breed, «Up Yours». Moloko, «Sing It Back (Boris Musical mix)», Solid Groove, «This Is Sick». Peosari «Mutant Disco» Esimene pidu 1997. aasta lõpus Viimane pidu 16. detsembril 2017 Esimesed resident-DJ'd Rhythm Doctor ja Raul Saaremets, hiljem ka Siim Nestor Nimekamad esinejad: Basement Jaxx, Dj Pierre, Moodymann, The Bug, Actress, Zomby, Kode 9, Idjut Boys, Martin Rev Viimasel peol astuvad üles Madteo ja Holmes Blondi popamatsooni lahkumine Loe artiklit Nädala plaat. Erootiline ja neurootiline iluelamus Loe artiklit Ülevaade inimhinge tumedast poolest Loe artiklit Aja auk. Kuidas monument lõpuks minema voolas Loe artiklit Ukrainlased trumpavad Soomes eestlased üle (2) Loe artiklit Põhja-Korea teatas otsustavast katsetusest Loe artiklit Eestisse ei tohi enam Venemaalt taimesaadusi ega puuvilju tuua (1) Loe artiklit Ivan Makarov: Tuvalu hiidlane kui inimõigus Loe artiklit Kadri Simson ei pea tabuks võimalikku põlevkiviõli eelrafineerimistehast Loe artiklit Omaani politsei suurtellimus lööb Saaremaa laevafirma äri õide (6) Loe artiklit Inglismaa kõrgliiga: Salah vedas liigaliider Liverpooli võidule, Teemu Pukki röövis Leicesterilt punkte Loe artiklit

2019/12/14 21:21:44

https://kultuur.postimees.ee/4343347/mutant-disco-on-surnud-elagu

mC4

Teisipäev, 13.12.2016, 10:00 XIII Riigikogu, IV Istungjärk, täiskogu korraline istung 1. 10:04 Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (319 SE) kolmas lugemine 2. 10:06 Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (316 SE) kolmas lugemine 3. 10:08 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu (344 OE) esimene lugemine 4. 10:13 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu (345 OE) esimene lugemine 5. 10:18 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Mida teha Rail Balticuga?" arutelu 6. 13:43 Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (259 SE) teine lugemine 10:00 Istungi rakendamine 1. 10:04 Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (319 SE) kolmas lugemine 2. 10:06 Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (316 SE) kolmas lugemine 3. 10:08 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu (344 OE) esimene lugemine 4. 10:13 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu (345 OE) esimene lugemine 5. 10:18 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Mida teha Rail Balticuga?" arutelu 6. 13:43 Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (259 SE) teine lugemine Austatud kolleegid, tere hommikust! Alustame täiskogu IV istungjärgu 11. töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Artur Talvik, palun! Hea eesistuja! Head kolleegid! Täna on meil oluliselt tähtsa riikliku küsimusena ees arutelu Rail Balticu teemal. Vabaerakonna fraktsioon arvab, et Rail Balticu puhul on väga palju vastamata küsimusi. Seepärast esitame fraktsiooni kaheksa liikme nimel peaminister Jüri Ratasele arupärimise, et saada aru, kas ka uus valitsus mõistab, missuguse projektiga on tegemist. Vabaerakond on selle poolt, et Eesti saaks kiire ühenduse Euroopaga, aga kavandatava Rail Balticuga seotud asjaajamist on saatnud läbipaistmatus, halb kommunikatsioon ning kehv ohtude ja alternatiivide hindamise oskus. Seesuguseid projekte kavandades on oluline tunnetada vastutust tulevaste põlvede ees nii rahalises kui ka loodushoiu mõttes. Lisaks mõjutab see projekt paljude kogukondade elu. Meie eesmärk on nõuda kogu selle protsessi etappide palju suuremat avalikustamist, et saada aru, mis asja meil Rail Balticu näol tehakse. Sellega seoses esitame peaminister Jüri Ratasele viis küsimust ja need ma annan praegu ka üle. Aitäh! Igor Gräzin, palun! Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Grupi rahvasaadikute nimel annan üle eelnõu, et muuta Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 29 ja 31. Aitäh! Auväärt Riigikogu! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Juhatus menetleb neid vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli! Hetkel on kohal 93 rahvasaadikut, puudub 8. Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 319 kolmas lugemine. Teie soovi korral avan läbirääkimised. Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 319 lõpphääletusele. Lähemegi nüüd hääletuse juurde. Panen hääletusele keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 319. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Eelnõu poolt hääletas 92 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti arutelu on lõppenud. Teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 316 kolmas lugemine. Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 316 lõpphääletus. Läheme hääletuse juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 316. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Eelnõu poolt hääletas 87, vastu 7 Riigikogu liiget. Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 344 esimene lugemine. Head kolleegid, ma juhin tähelepanu, et selle päevakorrapunkti arutelul on igal Riigikogu liikmel võimalus esitada üks suuline küsimus. Palun juhtivkomisjoni ettekandeks kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Arto Aasa! Austatud Riigikogu! Seoses muudatustega Riigikogu koosseisus esitas Reformierakonna fraktsioon 24. novembril Riigikogu otsuse eelnõu, et muuta riigieelarve kontrolli erikomisjoni koosseisu ja nimetada sinna Kristjan Kõljala asemel rahva poolt armastatud Jürgen Ligi. Lisaks sellele ettepanekule tegi oma muudatusettepanekud ka Keskerakonna fraktsioon. Esialgu sooviti seal Mihhail Stalnuhhin asendada Kersti Sarapuuga, aga kuna Kersti Sarapuu on teinud kiiret karjääri ja liikunud kõrgematele kohtadele, siis vahepeal toimunud muudatuste kohaselt saab selle komisjoni liikmeks Olga Ivanova ja asendusliikmeks Tarmo Tamme asemel Marko Šorin. Põhiseaduskomisjon arutas seda otsuse eelnõu kahel korral, 5. ja 12. detsembril. Eelnõu otsustati esitada Riigikogu tänasesse, 13. detsembri päevakorda ja viia läbi lõpphääletus. Kõik põhiseaduskomisjoni otsused olid konsensuslikud. Aitäh! Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Jürgen Ligi, palun! Aitäh! Härra ettekandja! Kas ma sain õigesti aru, et tegu on kobareelnõuga, kus ei saa eraldi punkte hääletada? Jah, kõik need otsused on omavahel seotud ja siin tuleb võtta või jätta. Nii et see on suurte otsuste aeg. Lugupeetud ettekandja, rohkem teile küsimusi ei ole. Suur aitäh! Kas fraktsioonidel on läbirääkimiste soovi? Seda soovi ei ole. Sel juhul läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek, mille esitas Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Oleme muudatusettepaneku läbi vaadanud ja juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 344 lõpphääletusele. Läheme nüüd hääletuse juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 344. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Eelnõu poolt hääletas 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu on otsusena vastu võetud. Tänane neljas päevakorrapunkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu esimene lugemine. Ka selle päevakorrapunkti arutelul on igal Riigikogu liikmel võimalik esitada üks suuline küsimus. Palun juhtivkomisjoni nimel ettekandeks kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Kalle Laaneti! Austatud juhataja! Head kolleegid! Külalised! Põhiseaduskomisjon arutas otsuse eelnõu, mille oli esitanud Reformierakonna fraktsioon, esmaspäeval, 5. detsembril 2016. aastal. Fraktsioon esitas 24. novembril Riigikogu menetlusse eelnõu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmise kohta. Eelnõuga soovitakse nimetada Peep Aru asemele julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikmeks Arto Aas. Selle muudatuse tingis Peep Aru lahkumine Riigikogust. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks esitati kaks muudatusettepanekut. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku, et nende fraktsiooni esindaja Kalev Kotkase asemele nimetatakse komisjoni liikmeks Toomas Jürgenstein ja asendusliikmeks Andres Anvelti asemele Hardi Volmer. Komisjon oli selle muudatusettepanekuga konsensuslikult päri. Isamaa ja Res Publica Liit esitas muudatusettepaneku, mille kohaselt julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikme Ken-Marti Vaheri asemele pakutakse Raivo Aeg. Komisjon oli selle muudatusettepanekuga konsensuslikult nõus ja seda arvestati täielikult. Komisjon otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu 13. detsembri päevakorda, panna eelnõu lõpphääletusele ja määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Kalle Laanet. Kõik otsused tehti konsensusega. Aitäh! Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Kas soovite avada läbirääkimisi? Ka seda soovi ei ole. Läheme siis muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Nagu ettekandja teile juba teatas, esitati eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut. Me vaatame need üheskoos läbi. Esimese muudatusettepaneku esitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Teise muudatusettepaneku esitas Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ning juhtivkomisjoni seisukoht on sama: arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 345 lõpphääletusele. Me lähemegi nüüd hääletuse juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 345. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Eelnõu poolt hääletas 90 rahvasaadikut, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu on otsusena vastu võetud. Meie järgmine päevakorrapunkt on olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Mida teha Rail Balticuga?" arutelu. Lubage kõigepealt lühidalt tutvustada arutelu korda, mis tuleneb Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 153. Esiteks esineb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme. Tema ettekanne kestab kuni viis minutit. Sellele järgnevad küsimused ja vastused, mis kestavad kuni kümme minutit. Teiseks on Astrohouse OÜ juhatuse liikme Endel Oja ettekanne, mis kestab kuni 20 minutit. Seejärel on küsimused ja vastused, mis kestavad kuni 20 minutit. Kolmandaks on Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühingu MTÜ auliikme Illimar Pauli ettekanne, mis kestab kuni 20 minutit. Sellele järgnevad küsimused ja vastused, mis kestavad kuni 20 minutit. Neljandaks on ARB MTÜ juhatuse liikme Priit Humala ettekanne kuni 20 minutit ja seejärel küsimused-vastused samuti kuni 20 minutit. Riigikogu liige võib esitada igale ettekandjale ühe küsimuse. Pärast ettekandeid ja küsimustele vastamist avatakse läbirääkimiste voor, kus võivad sõna võtta Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku, et kõigepealt esineksid sõnavõtuga fraktsioonide esindajad. Arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku tänast istungit vajaduse korral pikendada, aga selle ettepaneku juurde me tuleme hiljem tagasi. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli ... Protseduuriline küsimus, palun, Jürgen Ligi! Aitäh! Millest lähtus juhatus sellise ettekandjate järjekorra koostamisel? Teema on hästi vastuoluline. Mul ei ole siin mingit mustvalget positsiooni, aga mulle tundub niimoodi, et enne tulevad vastuhääled ja võib-olla põhiettekannet ei tulegi. Kas ma saan õigesti aru? Ma ei tunne kõiki neid inimesi, aga ettenähtud aeg võib ju ka enne täis saada. Kuidas see järjekord on koostatud? Riigikogu juhatus otsustas ettekannete järjestuse selle põhjal, kuidas olulise tähtsusega riikliku küsimuse algatajad on ette pannud. Nendel on sellise otsuse puhul tõenäoliselt oma kindel loogika. Nii et seetõttu selline järjekord. Martin Helme, palun! Lugupeetud asespiiker! Lugupeetud kolleegid! Head külalised! Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon palus korraldada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Rail Balticu teemal, sest meie arvates on see erakordselt kaalukas otsus, mis Eesti riigil ees seisab. See on kaalukas nii rahanduslikus, majanduslikus ja regionaalpoliitilises mõttes kui ka loodussäästu mõttes ja üldise ühiskondliku debati mõttes. Palusin endale võimalikult lühikese sõnavõtuaja, sest meie siiras soov on, et see arutelu oleks võimalikult sisukas ning võimalikult palju ekspertide ja oma ala asjatundjate kanda. Omalt poolt juhatan sisse mõned küsimused, mis loodetavasti saavad, vähemalt osaliselt, vastuse ka selles arutelus siin. Meie soov on, et uus valitsus ei rabistaks nende otsustega, ei teeks kiirustades valeotsuseid kaalukates küsimustes ja igal juhul kuulaks nii avalikkust kui ka parlamenti. Rail Balticu projekt on avalikkusele esitatud suures osas müütilisel kujul. Väga paljud väited, mis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Rail Balticu eestvedajad on arutelus välja käinud, on müüdid. Müüt on see, et meil hakkab olema kiire raudteeühendus Euroopaga. Tegelikkus on see, et hakkab olema kiire raudteeühendus kuni Leedu-Poola piirini ja sealt edasi me õieti ei tea, mis saama hakkab. Teine müüt on, et see ühendus hakkab olema kiire. Tegelikult on isegi vastavalt väljakäidud plaanile kiirus sellel raudteel sõltuvalt lõigust umbes 108 kilomeetrit tunnis, maksimaalkiirus on kuni 176 kilomeetrit tunnis. Unustage ära jutud 250-kilomeetrisest kiirusest, seda ei ole isegi ettepandud plaanides praegu kuskilt näha. See tähendab, et kui me räägime isegi sellest unistusest, et Tallinnast Berliini on võimalik sõita ilma ümberistumiseta, siis kulub selleks keskeltläbi 12 tundi. Logistikaspetsialistid ütlevad, et kui rongireis kestab üle nelja või nelja ja poole tunni, siis ei ole ta enam võimeline konkureerima lennuühendustega. Veel üks oluline müüt on see, et tegemist on Euroopa rahaga tehtava asjaga. See on ainult osaliselt tõsi. Meie omaosalus on – täpset summat keegi meile ei ütle – umbes 400 miljonit eurot. Et panna see summa mingisugusessegi konteksti, siis meie iga-aastane riigikaitsekulu on umbes samas suurusjärgus. Sellist raha Eesti riigil ei ole ja see tuleks laenata. Ja mis veelgi olulisem, keegi ei ole meile öelnud, kui palju läheb maksma selle raudteeühenduse iga-aastane ülalpidamine. Pikema pressimise peale oleme saanud valitsuse esindajatelt vastuseks, et umbes 30 miljonit eurot aastas. Aga näiteks raudteespetsialist Parbo Juchnewitschi hinnangul kuluks selleks umbes 50 miljonit eurot aastas. Ma toon teile kõrvale mõningad numbrid. Praegu doteerib Eesti riik raudteeliiklust Elroni puhul näiteks 25 + 23 miljoni euroga aastas – see on siis nii rongide väljaostmise kui ka pileti doteerimise kulu. Saarte laevaühenduse kulu on umbes 17 miljonit eurot aastas. Ja käesoleval aastal pani Eesti maksumaksja raudteetaristu ülalpidamise peale lähtuvalt Euroopa Liidu reeglitest veel 7,5 miljonit eurot. Need on summad, mis me praegu enam-vähem kokku kulutame. Sellele lisandub siis veel 50 miljonit. Nii et tekib väga tõsine küsimus, mille arvel see 50 miljonit hakkaks tulema. Mis saab meie maanteeühenduste ülalpidamisest ja hooldusest, mis saab meie laeva- ja raudteeühenduse ülalpidamisest – see kõik on vastuseta ja on täiesti ilmne, et Eesti riigieelarve praegusel kujul seda välja ei kannataks. Ma ei jõua oma lühikeses ettekandes rääkida sellest, et meile müüakse täiesti müstilisi reisijate- ja kaubaveo koguseid, mis on muidugi vajalik selle jaoks, et näidata, justkui oleks see ühendus kasumlik. Aga ma toon ühe näite. Peterburi ja Helsingi liinil, kus kahe linna peale kokku elab natuke alla kuue miljoni inimese, sõidab aastas 450 000 inimest. Tallinnas, Riias, Kaunases ja Vilniuses elab kokku umbes 1,8 miljonit inimest ja n-ö ennustuse järgi hakkaks seal siis sama palju inimesi liiklema. See lihtsalt ei ole tõenäoline. Aitäh! Mul sai aeg otsa, aga vastan heameelega teie küsimustele. Suur aitäh! Küsimusi on vähemalt üks. Igor Gräzin, palun! Ma arvan, et Rail Balticu küsimus peaks minema rahvahääletusele, sellepärast et teisi juriidilisi võimalusi ei ole. Riigikogu ette see küsimus tulla ei saa, sest see lahustub eelarves nii ära, et Riigikogul tegelikult hääletuskohta ei ole. Samas on Rail Baltic sama kriitiline, kui omal ajal oli fosforiit. Tähelepanu väärib ka see, et Rail Balticu pooldajate hulgas pole ainsatki potentsiaalset klienti, kes karjataks: "Oh, küll veaks!" Igaks juhuks küsin, mida saaks puhtjuriidiliselt üleüldse teha, et seda projekti kas või natukenegi taltsutada ja tema üle järele mõelda. Sest Riigikogus, ma kordan, ei ole juriidiliselt sellist kohta, kus saaks öelda: niisugune, teistsugune, üldse mitte, laiem, kitsam, lilleline, värviline. Sellist kohta ei ole. Aitäh! Mina isiklikult ja meie erakond on väga otsedemokraatia usku. Minu arvates võiks Eestis palju tihedamini korraldada rahvahääletusi, mis on siduvad. Ma arvan, et Rail Baltic on sellise kaalukategooria teema, mille puhul rahva käest luba küsida või seda asja rahvaga kooskõlastada on väga mõistlik. Muidugi eeldab see, et kõigepealt võtab Riigikogu vastu otsuse rahvahääletuse korraldamise kohta. Selle jaoks oleks meil vaja siin 51 häält kokku saada. Aga kallis kolleeg võib alati selle eelnõu siia meie ette tuua. Ma kummutaksin veel ühe müüdi, mis mul jäi enne ära klaarimata. See on see müüt, et Euroopa Liit kirjutab meile täpselt ette, kust jookseb trass. Ei kirjuta! Euroopa Liit kirjutab meile ette ainult kaks asja. Üks on see, et raudtee laius peab olema 1435 millimeetrit ehk Euroopa laius. Niisugune nõue on tõepoolest selle n-ö rahasildiga kaasa pandud. Teine on see, et trassil peavad olema Tallinna linn, Riia linn ja sealt edasi muidugi juba Leedu linnad ka. Aga põhimõtteliselt ei kirjutata meile ette, kuidas see trass Eesti sees jooksma hakkab – kas ta läheb üle Tartu ja Valga, üle Pärnu või nii, nagu meil praegu välja munetud geniaalne plaan ette näeb, läbi soode. See kõik on meie enda otsustada. Minu kindla veendumuse kohaselt on praegu välja mõeldud kõige halvem plaan üldse. Uue trassi tegemine on kõige halvem plaan, see on oluliselt kulukam. Ma toon ühe näite. Olemasoleva Tartu–Valga liini kiiremaks tegemine, elektrifitseerimine ja kiiremaks tegemine nii, et keskmine kiirus oleks 160 kilomeetrit tunnis, maksaks kolm ja pool korda vähem, umbes 370 miljonit, kui uue trassi rajamine läbi metsade ja soode. Iseenesest me võime nii Pärnut kui ka Tartut kaaluda, mõlema puhul on oma argumendid, aga uue trassi rajamise põhjenduseks ei ole minu meelest mitte ühtegi mõistlikku argumenti. Aitäh, härra eesistuja! Eesti Rahvusringhääling, mis peaks olema rahvuse ringhääling, teatas täna hommikul meie praegusest üritusest uudist tehes, et Rail Balticu vastased teenivad Kremli huve. Kuidas suhtuda rahvusringhäälingu niisugusesse väitesse? Aitäh! Rahvusringhäälingu nõukogu liikmena olen ma seal sageli nurisenud selle üle, et prioriteedid ja pieteedid on kuidagi kummalised. Ma ütleks niimoodi, et Putin on tänapäeva Hitler. Kui omal ajal, ütleme, mõni kümnend tagasi, lääne inimesed, lääne liberaalid hakkasid mõnda vaidlust kaotama, siis nende viimane argument oli alati see, et vastase seisukoht meenutab midagi, mida Hitler võis omal ajal arvata. Ja sellega oli vaidlus lõppenud. Kõik! See vastane oli selline paaria, et ükskõik, mis ta veel suust välja ajas, vahet ei olnud. Tänapäeval on Hitleri asemel Putin. Kui liberaal sulle enam kuidagi muudmoodi vastu vaielda ei suuda ja jääb vaidluses millegagi alla, näiteks kas 50 miljonit eurot või 400 miljonit eurot aastas, kui kõik argumendid on faktilised argumendid, millele on raske vastu vaielda, siis viimane argument on alati see, et sinu jutt võiks meeldida Putinile. Ja vaidlus ongi lõppenud! Ma ei võta tõsiselt neid väiteid, et inimesed, kes muretsevad Eesti riigi eelarve jätkusuutlikkuse pärast, Eesti looduskaitse pärast, Eesti majanduse jätkusuutlikkuse pärast, on Kremli käsilased. Venemaal on ju ka mingid oma logistikaplaanid. See lihtsalt ei ole tõsiselt võetav jutt ja loomulikult need, kes sellist juttu tiražeerivad, ei ole tõsiselt võetavad uudistekanalid. See, mis meeldib või ei meeldi Kremlile, ei tohiks olla meie riigisiseses arutelus mingisugune argument, vaid me peaksime võtma aluseks selle, mis meile on või ei ole kasulik. Aitäh, härra eesistuja! Martin, kas sul on andmeid, kui palju on juba praegu kulutatud raha Rail Balticuga seotud eeltööde ja uuringute peale ja kelle raha see on olnud? Aitäh! Täpset summat on raske öelda, sest seda raha on jupitatud. Nii nagu kolleeg Gräzin ütles, on see peidetud ära riigieelarve eri ridadele ja seda on jupitatud erineval viisil. Me räägime siiski kümnetest miljonitest eurodest. Ma olen kuulnud minimaalselt 40 miljonist eurost, aga ma kardan, et see summa on suurem. Loodan, et pärast mind kõnelevad inimesed oskavad sellele paremini vastata. Palun, Jüri Jaanson! Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Minu kindla veendumuse kohaselt on Rail Balticu jaoks välja töötatud kõige parem plaan. Rail Balticu rajamise seisukohalt on oluline koostöö naabritega, ma mõtlen meie lähinaabreid Lätist ja Leedust. Me teame, et praeguseks hetkeks on Läti välistanud raudtee ehituse läbi Valmiera ehk meie poolt läbi Valga piiripunkti. Lätlaste huvi on arusaadav, nemad tahavad Riiast otse ja kiiresti Helsingisse ning Tallinna sadamasse saada. Samuti on AECOM-i uuring ja teised uuringud näidanud, et Euroopa Liidu toetusega on tegelikult see projekt kasumlik. Küsimus on selline: kas te välistate nende uuringute õiguspärasuse? Aitäh! Sellest olen ma teadlik, et lätlased eelistavad või on selgelt välja öelnud, et nende jaoks on üle Pärnu kulgev trass see, millega nad töötavad. See on nende tööplaan. Ma arvan, et küsimus on ka selles, kui intensiivselt või aktiivselt Eesti omalt poolt selgitab meie argumente ja soove. Aga nagu ma ütlesin, minu jaoks ei ole suurt vahet, kas trass läheb läbi Tartu või Pärnu, mõlema poolt on argumente. Minu põhiline mure on see, et me ei teeks täiesti uut trassi. Mis puudutab AECOM-i, siis jah, minu meelest on väga mitmed eksperdid AECOM-i uuringu täiesti pihuks ja põrmuks teinud. Ütlen siia juurde veel, et AECOM on Austraalias kohtus süüdi mõistetud, sest nad olid esitanud tasuvusanalüüsi ja projekti ühe tunneli kohta, mis täpselt samamoodi väga ilusate numbritega avalikkusele maha müüdi. Aga projekt läks pärast pankrotti ja investorid kaebasid AECOM-i kohtusse selle eest, et nad olid müünud n-ö valelubadustega investeeringuprojekti. Tõepoolest, need kaubaveo numbrid, mida AECOM välja pakub, on kolm kuni viis, mõne eksperdi hinnangul koguni 15 korda suuremad, kui on reaalsed kaubavood lähitulevikus, seda isegi juhul, kui me lepime mõttega, et oluline osa kaupadest, mis praegu liiguvad mööda mereteid, kolib siis raudteele. Samamoodi on reisijate arvuga. Siin on veel üks väga oluline asjaolu: kui need kaubavood kolivad raudteele, siis on see võimalik ainult selle tõttu, et maksumaksja hakkab seda kaubavedu subsideerima ja muutma teda laevaveost soodsamaks. See tähendab omakorda jälle kulu meile kõigile. Ma ei näe sellele küll mingisugust loogilist seletust, sest kui me räägime suurest investeeringust, millel on väga suur omaosalus, siis tuleb see investeering ju tagasi saada. See tähendab, et need kaubavood ei ole konkurentsivõimelise hinnaga, võrreldes praeguste laevavedudega. Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusteks-vastusteks oli aega kümme minutit. Tuletan meelde, et registreeritud küsimus ei lähe automaatselt edasi järgmisele esinejale, nii et saate küsimuse uuesti registreerida. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Astrohouse OÜ juhatuse liikme Endel Oja! Astrohouse OÜ juhatuse liige Endel Oja Austatud Riigikogu liikmed! Lugupeetud külalised! Minu nimi on Endel Oja. Olen erialalt ökonomist, juhtimisteaduste dotsent ja praegu põhiliselt kinnisvaraettevõtja. Olen kuulunud ka riigi omanduses olevate ettevõtete, sh Tallinna Lennujaama nõukogusse, juhtinud mitmeid kinnisvaraettevõtteid, sh välismaa kapitali osalusega ettevõtteid, ning töötanud aastaid juhtimiskonsultandina. Olen olnud Isemajandava Eesti töörühma juht, mistõttu on mul ka suurte projektide juhtimise ja analüüsimise kogemus. Olen IRL-i liige, kuid Rail Balticu teemaga asusin tegelema oma initsiatiivil, kuna minuni jõudnud infokatked tekitasid rohkem küsimusi, kui andsid vastuseid. Eesti eelmised, Reformierakonna juhitud valitsused ja osa poliitikuid nii meil kui ka Brüsselis on asunud läbi suruma projekti, mille kohaselt on Eestile järgmise kümne aasta üheks tähtsamaks majanduspoliitiliseks väljakutseks ehitada Tallinna ja Pärnu vahele lisaks olemasolevale veel üks raudteeharu. See maksab vähemalt 1,3 miljardit eurot ja peaks kulgema olemasoleva raudteega paralleelselt. Trassi mõjuala on 75 ruutkilomeetrit Eesti territooriumist ja tema tarastatud kruusakehand on meie kontekstis võrreldav Hiina müüriga. Rongid peaksid hakkama seal liikuma kiirusel 240 kilomeetrit tunnis. Projektil on ka uhke nimi – Rail Baltic. Selle ühe peamise positiivse küljena tuuakse välja, et kuna 80% Rail Balticu investeeringust peaks katma Euroopa Liit, siis oleks see nagu a priori Eestile kasulik. Paraku unustatakse, et peale negatiivsete sotsiaalsete ja looduslike kõrvalmõjude, mida Eestit poolitav trass kindlasti kaasa toob, tuleb, nagu mainitud, Eesti riigil tasuda omafinantseering ja aegade lõpuni jääme tasuma trassi hoolduskulusid. Näib aga, et Rail Balticule on antud roheline tuli. Mis põhjustel? Rail Balticut on põhjendatud järgmistes valdkondades. Esiteks, riigikaitseline mõõde. Seda on püütud küll varasemate argumentide seas esile tuua, kuid viimasel ajal on teemast kui selgelt ebarealistlikust loobutud. Meie ei ela enam teise maailmasõja tingimustes. Raudtee on tänapäevase sõjategevuse puhul oma olemuselt üldse kõige haavatavam transpordiviis. Rahu ajal aga ei ole sõjalise otstarbega vedudel oluline mitte kiirus, vaid varjatus. Pigem mõjub raudtee sellisel kujul, Rail Balticu näol Eesti riigikaitsele negatiivselt, kuna sellise kunstliku müüri olemasolu takistab vägede paindlikku ümberpaigutamist. Seega, riigikaitseline mõõde Rail Balticul puudub, selle teema võime päevakorrast maha võtta. Teiseks, reisijatevedu ehk sotsiaalne dimensioon. Rail Balticul on plaanis vedada aastas ca viis miljonit reisijat, terve Baltikumi elanikkond – vägev eesmärk, mis teeb ca 14 000 reisijat päevas. Paraku on selge, et parimal juhul õnnestub sellest mahust hõlmata ca 20%. Tsitaat COWI uuringust, lk 15: "Eeldatavalt on reisijate hulk uuel Riia–Pärnu–Tallinna lõigul suhteliselt madal. Ennustatav reisijate maht 2034. aastal on nendel lõikudel 0,3 kuni 0,5 miljonit reisijat aastas." Reformierakondlane geograaf Kalev Kukk märgib: "Kui kümne miljoni elanikuga Moskva ja nelja miljoni elanikuga Berliini vahele piisab kahest rongist nädalas, siis Tallinna ja Varssavi vahele piisab kahest rongist kuus." Praegune Tallinna–Pärnu raudtee läbib peamisi trassi äärde jäävaid asulaid ja teenindab inimesi peamiselt seoses sõitudega tööle ja tagasi. Uus trass olulisi asulaid ei läbiks. MKM on lubanud ehitada uuele liinile 11 kohaliku liikluse peatust. Need peatused asuvad praegustest asulatest ja peatustest eemal. Kas kellelegi meenuvad lood kilplastest? Novembri alguses loodi Poola lennufirma LOT ja Eesti Nordic Aviationi ühisfirma, mille tulemusena tekkis otseliin Tallinna ja Varssavi vahel. Seega saavad need vähesed reisijad, kelle eesmärk on külastada Varssavit, teha seda mugavalt ja kiirelt juba praegu. Üks viimaseid uudiseid on, et Ryanair kaalub reisijate tasuta transportimist ja firma tulu hakkab laekuma hoopis lennujaamamaksudest. Järeldus: reisijate kaugvedu Rail Balticul ei tule, sest pole sellise mahuga reisijatevoogu, sõidu kallidus ja aeg ei konkureeri lennuki omadega. Seda kinnitab isegi Rail Balticu rajamist pooldav, Eesti, Läti ja Leedu äriühinguid koondav Rail Baltic Business Network. Muide, Poola ja Soome esindajaid selles äriühingus ei ole. Öeldut kokku võttes on Rail Balticu peamine ja võib öelda isegi fataalne viga see, et trassi kiiruseks kavandatakse 240 kilomeetrit tunnis, lootes massilisele inimeste veole Riia–Euroopa suunal, ning sellest lähtuvalt Tallinna–Pärnu trassi eelistamine Tallinna–Tartu trassile. Edasi, majanduslik mõõde. Olgu kohe ära öeldud, et Rail Balticu pooldajate seisukoht, nagu hakkaks Rail Balticu trassi ümber õitsema ettevõtlus, on ebareaalne. Selliseid lootusi hellitati näiteks Öresundi silla valmimise järel mõlemal pool Öresundi väina. Need lootused ei ole täitunud. Rail Balticu apologeetide filosoofia, et teeme midagi ära ja asi hakkab seejärel iseenesest genereerima positiivseid mõjusid, ei päde. Ei hakka Eesti ettevõtjad arendama äri Hagudis ega Eidaperes sellepärast, et sealt kuskilt lähedalt möödub Rail Baltic. Eesti ettevõtete toodangu ekspordile kaasaaitamise kahjuks räägib siin asjaolu, et Eestis on üldse väga vähe ettevõtteid, kes ekspordivad kaupu füüsiliselt suures mahus. Seejuures on Eesti peamised ekspordipartnerid Soomes, Rootsis ja Lätis. Selleks, et sinna kaupu eksportida, ei ole meil Rail Balticut vaja. Mis puudutab aga transiiti, siis siin on olukord kardinaalselt muutunud. Raivo Vare märgib selles kontekstis 18. logistika aastakonverentsil selle aasta 17. novembril: "Läbiveo ehk transiidi mudel asendub tulevikus üha rohkem hoiustamisteenusega. Seega on raudteevedude üldine vähenemine objektiivne paratamatus. Seejuures on Euroopa raudteemudeli aluseks reisijateveo prioriteet kaubavedude teisejärgulisuse juures." Infoks, et 2010. aastal avati Rootsis Botnia lahe kaldal raudteeliin Botnia Line, Rail Balticuga väga sarnane. Prognoosid: 1,5 miljonit reisijat aastas, 20 kaubarongi ööpäevas. Reaalsus: 0,8 miljonit reisijat aastas, kolm kaubarongi ööpäevas. Põhjus on see, et mereveod jäävad alati odavamaks kui raudteeveod. Isegi juhul, kui Loode-Venemaa ettevõtted mingil põhjusel (vaadake joonist) sooviksid saata lõuna poole kaupu läbi Eesti, saab seda teha olemasoleva Tapa–Tartu–Valga raudtee kaudu või läbi Koidula jaama ja sealt edasi Riiga. Mingit uut kiirraudteed kaubaveoks vaja ei ole. Ehitada selleks, et kaubad jõuaksid kaks, kolm, neli tundi varem Euroopasse, viiemiljardilise investeeringuga raudtee, on absurd. Väide, et Vene rööpmelaiusega raudtee jätab meid muust Euroopast isolatsiooni, on samuti vale, sest tehnoloogilised lahendused veeremi liiklemiseks nii Vene kui ka Lääne-Euroopa süsteemis on olemas. Rööpmelaiuse probleemi on juba lahendanud eritelgedega veeremid, kus rattapaaride vahekaugust on võimalik muuta. Selliselt seadistatud rongikoosseisud on kasutusel näiteks Hispaanias ning lähevad käiku rongiliinidel, mis ühendavad Moskvat mitme Lääne-Euroopa linnaga. Värske uudis on seegi, et Soome peaministri Juha Sipilä 3. novembri külaskäigul Tallinna tegi meie tolleaegne peaminister Taavi Rõivas talle ettepaneku, et Soome võiks ühineda Rail Balticu ühisfirmaga. Vastuseks teatas Soome peaminister, et Soome ei soovi Rail Balticu ühisfirmaga ühineda. Tema arvates on praegused majanduslikud kalkulatsioonid projekti arendamiseks ebapiisavad. Niisiis, Soome riik loobus toetamast Rail Balticut tema praegusel kujul, meie aga liigume jäärapäiselt edasi. Kas siin näeb keegi Rail Balticut? Mina näen. Rail Balticu projektile majandusliku hinnangu andmisel on järgmine küsimus projektikulu. Viimastel andmetel on Rail Balticu prognoositav maksumus tõusnud 3,8 miljardilt eurolt 5 miljardi euroni. Samal ajal on ebaselge, milliseks kujuneb projekti reaalne maksumus. Sellele lisandub kindlasti veel näiteks reisijatele mõeldud 11 jaama rajamine Eesti riigi vahenditest. Vaja on ehitada uusi kaubaterminale, mis on väga kallis. Vaja on osta uued vedurid ja vagunid, mida ei saa kasutada teistel raudteedel. Kaudseid kulusid, millest oli juba juttu, on raske prognoosida, aga need on väga suured. Kui me räägime, et aastased kulud on 20, 30, 40 miljonit, siis kümne aastaga on need 200, 300, 400 miljonit. Samal ajal me arutame, kust leida 10 miljonit selleks, et toetada haigekassat. On selge, et see omakorda pärsib riigi võimekust ehitada laenude abil muid vajalikke objekte, näiteks kiirteid, Saaremaa silda, riigikaitselist taristut, energeetikaga seotud kiirteid ja taristuid, sisemaiseid raudteid, haridus- ja kultuuriobjekte jne. Rail Balticu ehitamise perioodil kasvavad ka kasutatavate materjalide hinnad, kogu Eestis tõusevad kinnisvara kulud. Juhin tähelepanu, et samal ajal ei anna Euroopa Liidus keegi garantiid, et järgmisest eelarvest antakse kogu projektile raha samadel tingimustel nagu praegu. On prognoositud, et sel perioodil võib Eesti omafinantseering Rail Balticu ülejäänud tööde kuludes kasvada isegi kuni 50%-ni. Seega võib Eesti sattuda hiiglaslikku finantslõksu, mis hammustab meie riigi vahenditest sellised summad, mida Rail Balticut läbi suruvad poliitikud peavad elu lõpuni häbenema. Teiste sõnadega öeldes on reaalne oht, et Rail Balticu lõplikuks valmimiseks peab Eesti riik kergendama oma rahakotti kaks korda rohkem, kui me praegu ette näeme. Mis puudutab Rail Balticu planeeritavaid tulusid, siis kujukas näide äriplaani puudumisest on asjaolu, et veel pool aastat tagasi pakutud 15 miljonit tonni kaubavedu aastas on nüüdseks muutunud 5,6 miljoniks tonniks aastas, kusjuures see maht pidavat tagama Rail Balticu kasumlikkuse. Seetõttu ootan isiklikult suure huviga Ernst & Youngi Riia noormeeste ja neidude tehtud uusi arvutusi. Lõppjäreldus. Rail Baltic ei too Eestile sellisel määral sotsiaalset ja majanduslikku kasu, mis õigustaks selle projekti jätkamist väljapakutud kujul. Rail Balticu vastu on praegu enamik transiidispetsialistidest, avaliku elu tegelased, tuntud ärimehed, Eesti Rooma Klubi, Eesti Looduskaitse Selts, paljud omavalitsuste juhid, kes on viitsinud teemasse süveneda, Eesti Jahimeeste Selts, Eestimaa Rohelised, Eesti inimesed eri elualadelt. See nimekiri täieneb päevadega vastavalt sellele, kuidas ilmub reaalset informatsioon Rail Balticu kohta. Isiklikult olen tutvustanud oma seisukohti ca 50-le tuttavale inimesele ärimaailmas. Nende seas jäi Rail Balticut pooldavale seisukohale ainult üks inimene. Ettevõtja Indrek Neivelt märgib LP-s 15. oktoobril 2016: "Ma ennustan, et paar aastat pärast seda, kui Rail Baltic on valmis saanud, läheb suureks süüdlaste otsimiseks ja senised luhtaläinud investeeringud on selle kõrval tühiasi. Kui mõelda, kuhu meie riigis raha võiks paigutada, siis Rail Baltic ilmselt esimese tuhande projekti hulka ei kuuluks." Ma küsin, kas need ajad, kus BAM-i ehitamise otsus võeti vastu NLKP poliitbüroos ja viidi ellu iga hinna eest, hakkavad tagasi tulema. Poliitiline taust. On ilmne, et kuna Rail Baltic on ainus Eestit puudutav projekt, mis oma ideeliselt aluselt on n-ö piiriülene, ja muid selliseid projekte nähtavasti Eestisse ei tule, siis ei domineerigi Rail Balticu puhul mitte majanduslik ja sotsiaalne kasumlikkus, vaid hoopis kellegi poliitilised ambitsioonid. Ilmselt tundes, et Rail Baltic sellisel kujul leiab Eesti ühiskonnas üha enam kriitikat, ongi viimastel nädalatel ambrasuurile viskunud kodanikud, kelle pühaks lehmaks või isegi sünnitiseks on Rail Baltic olnud. Kritiseerides Rail Balticus kahtlejaid, tunnistab näiteks Tunne Kelam: "Eestist valitud eurosaadikud on pidevalt projekti kulgu jälginud ja vajadusel tagant tõuganud. Rail Balticu tugirühm Euroopa Parlamendis on pidevas kontaktis nii Euroopa Komisjoniga kui ka asjaomaste riikide valitsustega, sekkudes protsessi kulgu poliitiliste avaldustega ning tehes poliitilist lobitööd Rail Balticu kasuks." Mis on siis selle salapärase poliitilise dimensiooni kandev sisu? Selle avas Siim Kallas telesaates "Ringvaade" 25. oktoobril. Ta ütles, et esiteks on vaja Eesti raudteevõrk lahti ühendada Venemaa raudteevõrgust ja teiseks rajada otsetee Euroopasse. Milleks reaalselt on selline lahtiühendamine vajalik? Kui näiteks elektrivõrgu lahtiühendamisest Venemaa süsteemist võib veel aru saada, siis raudtee lahtiühendamine Vene süsteemist on sisutühi mõtteavaldus. See vähenegi transiit, mis suubub Venemaalt Eestisse, kulgeb just nn Vene rööpmelaiusega raudteel. Teine suur poliitiline idee – otsetee rajamine Euroopasse – seisneb Rail Balticu puhul selles, et me rajame uue raudteetrassi juba olemasoleva kõrvale Tallinna–Pärnu lõigul ja muudame rööpmevahe kümme sentimeetrit kitsamaks. Ma väidan, et viie miljardi euro kulutamise ning Tallinna ja Poola piiri vahele uue raudtee ehitamisega mingit otseteed Euroopasse ei raja, sest see ei leia aktsepteeritaval määral kasutamist ning seetõttu ei õigusta end ei sotsiaalselt ega majanduslikult. Vastupidi, ebaõnnestunud Rail Balticust võib kujuneda hoopis monument raiskamiskultuurile. Sellised miljardilised nn monumendid eksisteerivad juba tühjade lennujaamade näol Hispaanias ja kasutute sildade näol Kreekas. Kas me tahame ka selle klubi liikmeks astuda? Valitsusel on viimane aeg asuda välja töötama Rail Balticu praegusest projektist väljumise strateegiat. Millised on ettepanekud? Punkt 1, otsekohe tuleb peatada igasuguste kohustuste võtmine ja kokkulepete tegemine, mis puudutavad Rail Balticu praegust varianti. Punkt 2, lisaks Ernst & Youngi käimasolevale uuringule tuleb käivitada alternatiivi ehk võrdlusvariandi uuring, mis baseerub maksimaalselt olemasolevate raudteetrasside kasutamisel, sh arvestades võimalust kasutada muutuva teljelaiusega veeremeid. Punkt 3, võrdlusvariandi uuringu tellijaks peab olema sõltumatu eksperdigrupp, kes teeb koostööd Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Sõltumatu eksperdigrupi esialgse nimekirja ma edastan selle nädala jooksul lugupeetud majandusministrile ja rahandusministrile. Mõlema uuringu tulemusi peab seejuures tutvustama Eesti üldsusele hiljemalt 2017. aasta aprillis. Ma rõhutan, et sõltumatu eksperdigrupp ei saa olema mingi asjaarmastajate hobiklubi, vaid riigile oluline tööorgan. Seepärast tuleb kokku leppida, et see grupp hakkab kasutama MKM-i tehnoloogilist tuge. Neljandaks, sõltumatule eksperdigrupile tuleb kohe üle anda kogu Rail Balticu valminud äriplaani informatsioon ja jooksvalt edaspidine informatsioon, mis laekub Ernst & Youngi Riia kontorist või muudest allikatest. Ja viiendaks, eelnimetatud punktide plaanivõtmisest tuleb otsekohe informeerida Euroopa Komisjoni ja Läti ja Leedu valitsust ning paluda Eesti-poolse otsuse täpsustamiseks ajapikendust. Juhul, kui Brüssel ajapikendust ei anna, tuleb need uuringud teha otsustamiseks antud aja raames ehk siis kiirendatult. Lõpetuseks. Olen saanud jällegi inspiratsiooni Siim Kallaselt, kes on küsinud, mida vastata meie lastelastele, kui nad 20 aasta pärast küsivad, miks Rail Balticu rajamine nurjus. Vastan. Kui me käitume täna kodanikujulgelt ja riigimehelikult, siis meie lapselapsed sellist küsimust ei esitagi. Toimib majanduslikult ja sotsiaalselt efektiivne raudteetrass, mis läheb läbi Tartu, ja praegune utoopiline megaprojekt on selleks ajaks ammu unustatud. Kui sellest üldse midagi mäletatakse, siis eeskuju väärivat näidet tulevastele poliitikutele, kuidas oma rahva huve kaitsta. Tänan tähelepanu eest! Ootan küsimusi. Auväärt esineja! Teie selgete seisukohtadega ettekanne on tekitanud küsimusi. Andres Herkel, palun! Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja, aitäh selle kirgliku sõnavõtu eest! Ma arendan mõnda teemat edasi. Te viitasite, et MKM on rääkinud 11 peatusest liinil. Millisest allikast see kava pärineb? Kui palju läheb maksma uute peatuste rajamine? Kus need täpselt paiknevad? Ehk te täpsustaksite seda. Ja natuke laiem küsimus: kas selliseid samme kavatsetakse astuda ka Lätis ja Leedus ning millised tasuvusanalüüsid sealtpoolt paistavad? Läti ja Leedu kohta ei oska ma midagi öelda. Mis puudutab 11 jaama, siis vestlusest MKM ühe kompetentse töötajaga – ma ei nimetaks selle inimese nime – selgus, et parimal juhul võib peatus tulla Rapla lähedale. Ülejäänud peatused tulevad asukohtadesse, kus praegu inimesi üldse ei ela. Samal ajal on ka variant, et neid peatusi ei tulegi. Kogu see peatuste lugu ujub veel. See näitab, et me oleme aastaid selle teemaga töötanud, aga peatuste osa on siiamaani ebaselge. Kui me samal ajal mõtleme, mis kiirusega peaks rong Tallinna–Pärnu trassil liikuma, ja arvestame 11 peatusega, siis on selge, et rong ei saa neis peatuda. Sellisel juhul me ei saa rääkida 240 kilomeetrist tunnis, kui rong peaks iga 30 kilomeetri või isegi vähema maa tagant peatuma. Seetõttu võib öelda, et peatuste küsimus on siiani lahtine. Palun, Andres Metsoja! Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Teie ettekannet kuulates on Eesti elu lihtne: Rail Baltic tuleb ära jätta ja Eesti puhkeb tulevikuvaates õide. Kõik mured ja hädad on väga seotud ühe suure taristuprojektiga. Ma arvan, et tegelikult on elus ikka nii, et kahetseda tuleb neid asju, mis on jäänud tegemata, mitte neid, mis saavad kunagi tehtud või on tehtud. Aga minnes edasi hea kolleegi Andres Herkeli teemapüstitusega, räägin sellest, mis mind kohutavalt häirib. Olen aastast 2012 olnud selle planeeringu algatamise juures, osalenud menetlemisprotsessis ja näinud, kui paljud targad inimesed, ka kohalikud inimesed on panustanud sinna ressursse ja aega. Jätkuvalt räägitakse, et kuskil Pärnu suunal on mingisugune täiesti uus trass, mille ääres ei ela üldse inimesi ja mis läbib mõttetuid kohti, soosid ja rabasid. Ma tahan lihtsalt selle ära klaarida. Punkt 1, kunagine raudtee Pärnu suunal on ehitatud metsaveoks. Praegu planeeritav raudtee läbib just keskusi. Lõpetuseks tuleb teile ka küsimus. Te paiskasite välja igasuguseid arve. Kui palju siis ikkagi moodustab see uus, kavandatav raudtee olemasolevast trassikoridorist protsentuaalselt? Palun vabandust, kas te kordaksite küsimust! Palun mikrofon! Küsimus on selline: kas te oskate öelda, kui suures osas protsentuaalselt läbib uus trass juba olemasolevat trassikoridori ehk kui palju ta kattub olemasolevaga? Minu teada ta ei kattu üldse. Või kui kattub, siis marginaalsel määral. Ma vastaksin seoses teie repliikidega veel selle kohta, miks ei ole sellise kiirusega raudteed vaja. Selle pärast, et seal ei hakka sõitma inimesi. Palun vestelge suvalise turismifirma juhtidega ja küsige, kui palju inimesi sooviks sõita rongiga Varssavi suunas. Küsige Leedust, kui palju inimesi sooviks sõita rongiga Varssavi suunas. Te näete, et täiesti mõttetu on ehitada inimeste veole orienteeritud raudteed. Teiseks, kui me räägime transiidist, siis selleks ei ole ka kiirraudteed vaja. Rongid liiguvad kiirusega 120 kilomeetrit tunnis ja seda võimaldab meile praegune raudtee. Sellel, et teha trass viie miljardi eest natuke sirgemaks, ei ole mitte mingisugust majanduslikku põhjendust. See on absurd, me võime selle teema teiega kohvilauas veel selgeks teha. Aitäh! Austatud ettekandja! Minu meelest ei peaks me asju vaid kitsalt oma riigi mätta otsast vaatama. See oli tegelikult Siim Kallase sõnum. Pean ütlema, et mulle väga meeldis see globaalne plaan, mis teie jutu taustal oli. Aga globaalses plaanis on lähiaastakümnetel tõenäoliselt avanemas Põhja-Jäämeri ning sealtkaudu hakkab tegelikult kulgema odavaim kaubatee Aasiasse ja Euroopasse. Ma tahangi teie käest küsida, et kui vaadata globaalset pilti ja raudteeveo tähtsust kaubaveos, kas me peaksime siis globaalses majanduskonkurentsis kõrvale jääma, maailmamajanduse piduriks jääma. Mis puudutab Põhja-Jäämere sulamist, siis ma meenutan seda Botnia Line'i. Tegelikult on nii, et mööda Rootsi riigiraudteed või siis põhjas laevadega on oluliselt odavam vedada kaupa, mis tuleb Norra Kirkenesi sadamasse. See on oluliselt odavam kui vedada läbi Soome laadimistega Muugale ja siis edasi. Rail Baltic ei ole Arctic Line'i suunal konkurentsivõimeline, see on absoluutselt selge. Mis puudutab Läti ja Leedu huvisid, siis vaadake seda joonist. Selle on teinud Lõuna-Euroopa transiidivedajad. Nemad on siia Rail Balticu peale joonistanud, näete, millisel kujul, sest see on kaubavedajate skeem. Selleks ei ole vaja ehitada uut raudteed, et vedada kaupa kiirusega 130 kilomeetrit tunnis. Me võime kõike teha. Me võime ehitada Paabeli torni ka, kui meil raha on. Küsimus on – ma kordan veel Indrek Neivelti sõnu –, kas meil ei ole Eestis enam üldse mitte midagi rahaga teha. Kas meil ei ole olulisemaid projekte kui rajada üks megaehitis, mida me jääme aegade lõpuni hooldama? Paabeli torniga oleks lihtne – demonteerime. Aga mis me selle raudteega teeme, kui meil läheb nii nagu Botnia Line'il, kus pidi sõitma 20 rongi, aga sõidab kolm ja ongi kogu lugu? See on väga riskantne projekt, ma ei näe mingit põhjust, et Eesti peaks sellise riski võtma. Eesti inimesed ei hakka arvestataval määral selle rongiga Varssavisse sõitma. Kui me tahame meelitada siia kaupa – midagi me saame kindlasti siia meelitada –, siis tuleb küsida, kas see on üks Eesti riigi majanduslik põhieesmärk, et me peame nüüd selle nimel võistlema kõigi teiste transiidikoridoride kõrval sellise viiemiljardilise investeeringuga. Ma ütlen, et põhiliselt on see poliitiline projekt, majandusega on siin väga vähe pistmist. Selle sõltumatu eksperdigrupiga me analüüsime kindlasti läbi kõik Riia noormeeste ja neidude tehtud arvutused ja teeme ise paralleelsed arvutused. Ma loodan, et nende tulemuste avalikustamine paneb oluliselt järele mõtlema need inimesed, kes lihtsalt emotsionaalselt arvavad, et teeme ühe asja ära, küllap ta tulevikus ikka ära tasub. Ma valmistasin ette 60 minuti pikkuse ettekande, mille ma lühendasin siin 20 minuti peale. Tegelikult on seal oluliselt rohkem analüüse, mis puudutavad meretranspordi ja raudteetranspordi koosmõju. Maailmas ei ehitata mitte kuskil raudteed paralleelselt mereveoga. Palun, Urmas Kruuse! Aitäh! Võib-olla see Paabeli torni näide ei ole kõige parem. Me teame mitmeid kunstiväärtusi, mida on kunagi loodud ja mille peale on kõik rahvad püsti tõusnud. Sajandeid hiljem me vaatame, et loodud on väga suur väärtus. Kas ma sain teie ettekandest õigesti aru, et te ei näe sellel konkreetsel projektil tulevikuväärtust, mitte mingisugust julgeolekulist ega strateegilist väärtust ei Eesti riigi ega kogu selle piirkonna jaoks? Jah, pigem vastupidi. Julgeolekulist väärtust ma ei näe siin absoluutselt mingisugust, sest sõjatingimustes raudteed kasutada ei saa, see on üheselt selge. Peipsi tagant lastakse suvalise kaliibriga raketiga mingi kümne minuti jooksul selle olulised punktid puruks. Teiseks, sellise megakehandi paigutamine Eesti 1/3 peale, kus on 80 auku – härra Laaneots oskab siin paremini öelda, kas see on Eesti riigile kasulik või mitte. Mina väidan, et see pärsib Eesti riigi kaitsevõimet, kui me just ei pane nagu esimese maailmasõja ajal püssimehi laskma seal n-ö kehandi peal märki. Nii et riigikaitseline mõõde puudub sellel täielikult. Palun, Uno Kaskpeit! Aitäh, härra eesistuja! Mul on selline küsimus. Kui rekonstrueerida olemasolevat tammi ja sinna üks rööbas juurde panna, kas siis on võimalik kasutada seda mõlema süsteemi rongidel? Ma ise tehnikat ei jaga. Kas on selline võimalus? Ma pakun välja teise võimaluse. Vihjan veel kord sellele variandile, mis tähendab muutuva teljelaiusega veermiku kasutamist. Kes nõukogude ajal üle piiri sõitsid, need mäletavad, kuidas vagunid kaks tundi õhus rippusid, kuni veermikud alt ära veeti ja uued pandi. Praegu on niisugune olukord, et sellel laupäeval ehk 17. detsembril avatakse otseliin Moskva–Berliin, kus venelased kasutavad muutuva veermikulaiusega vaguneid. See tähendab, et piir ületatakse kahe tunni asemel 20 minutiga. Inimesed, kes sõidavad rongis, ei saa arugi, et nad lähevad Vene rööpmelaiuselt üle Euroopa laiusele. Ma küsin nüüd, kas me peame selleks, et minna üle Euroopa rööpmelaiusele, ehitama viiemiljardilise raudtee. Ja vastan, et ei pea. Veermiku muutmine on kümneid kordi odavam ja mitte mingisugust Euroopa laiust meile vaja ei ole, eriti silmas pidades veel kord seda, et ka teistsugust kiirust ei ole vaja. Liisa Oviir, palun! Aitäh! Mul on kaks täpsustavat küsimust teie väidete kohta. Te ütlesite, et Rail Baltic poolitab riigi. Mida te selle all mõtlesite? Samamoodi ütlesite ka, et Rail Baltic halvendab riigikaitselist situatsiooni. Kuidas te seda põhjendate? Esimese küsimuse vastus. See kehand, mis tarastatakse 66 meetri laiuselt, poolitab otseselt, ütleme, tõmbab kolmandiku riigist ühest otsast teise nagu joonlauaga läbi, kusjuures liikumisteed muutuvad kunstlikuks. Seal ei ole enam niimoodi, et kõigi väikeste teede ja harjunud käikude kaudu on võimalik läbi saada. Seal on siis niisugune megaehitus, elektrifitseeritud, tarastatud jne, et läbi saada on võimalik ainult spetsiifilistest kohtadest. Veel kord riigikaitsest. Võib-olla härra Laaneots ütleb ka midagi, aga vähemalt mina Vene sõjaväes käinuna ja nüüd ka välismaa spetsialistidega, sõjandusspetsialistidega konsulteerinuna ütlen, et riigikaitseliste vedude jaoks Rail Balticu sugune rajatis mingisugust efekti ei anna. Vastupidi, need veod on vaenlasel nagu peo peal. Kui me räägime varjatusest, siis see raudtee on nii demonstratiivne, kui üks asi üldse olla saab. Ühtegi riigikaitselist vedu ei tohi sellisel raudteel teha. See on ju näha, ma ei tea, saja kilomeetri kaugusele. Seetõttu ei ole Rail Balticul riigikaitsega mitte mingisugust pistmist. Inimesi seal ka ei sõida ja kaubaveoks sellist kiirust vaja ei ole. Ongi kõik, väga lihtne! Me võime analüüsidega edasi minna ja kindlasti lähemegi, aga ma väidan, et tulemus on sama. Imesid me siin ei tee. Usume, mida räägib Raivo Vare. Usume, mida räägib Indrek Neivelt. Ma võin tuua siia terve nimekirja asjameestest ja kunagi võib-olla toome ka. Nii need asjad on, et kui raha on palju, siis võime kõike teha, aga kas on mõtet. Ma arvan, et meil Eesti riigis on paremaid kohti, kuhu raha paigutada. Me ei räägi mingist 10 või 20 miljonist, me räägime sadadest miljonitest. Me peame võtma ka laenu, me ei ole Norra riik, kus on raha kõrvale pandud ja siis otsustatud, et okei, teeme midagi. See laen pärsib meie võimet võtta laenu tulevaste projektide jaoks, mis on olulised. Austatud ettekandja, kui te viitate materjalidele, mida te olete kaasa toonud, ja diagrammidele, siis kõigil on see materjal ka käes. Peeter Ernits, palun! Hea juhataja! Hea ettekandja! Tegelikult on see projekt natuke kahtlane küll. Ühelt poolt ma tahaksin, et see raudtee tuleks läbi Tartu, see oleks Eestile loogilisem, teiselt poolt loodusuurijana tekivad mul loomade liikumise koha pealt suured küsimärgid. Te ütlesite, et see on poliitiline projekt, mitte majanduslik. Minu küsimus on, et kui see on poliitiline projekt, siis milline poliitiline jõud või poliitilised jõud või kes personaalselt vastutab tagajärgede eest, sõltumata sellest, kas need tagajärjed tulevad positiivsed või negatiivsed. See on põnev küsimus, mida kõik praegu kuluaarides arutavad. Siin võib muidugi ilmneda selline efekt, mida nimetatakse kollektiivseks vastutamatuseks. Kuna kogu see protsess on kestnud nii kaua, siis on osa inimesi, kes olid protsessi alguse juures, võib-olla selles osalemisest juba loobunud, lülitunud on uued inimesed. Üles on ehitatud üks ülikeeruline organisatsioon Rail Balticu n-ö promomiseks. Osa inimesi on Brüsselis, osa inimesi on ministeeriumides, loodud on Rail Balticu ühisfirma keskusega Riias. Siis on meil veel osaühing Rail Baltic Estonia. Majandusministeeriumisse on vastavad inimesed tööle võetud, siis on poliitikud jne. Kui me selle organisatsiooni kaardistaksime, siis ma võrdleksin seda mingisuguse tohutu polüübiga, mida on raske hõlmata. Kui me vaatame, kes siin mille eest vastutab, siis kindlasti me kellegi leiame. Aga ma kardan, et just kollektiivne vastutamatus on see, mille taha on väga hea pugeda nendel, kes põhjendavad ja pušivad Rail Balticut. Konkreetselt neid, kes on esinenud ajakirjanduses, ma nimetasin. Põhjus, miks ma arvan, et see on poliitiline projekt, on see, et Eesti on pisikene riik Euroopa nurgas ja nüüd tahavad meie poliitikud Brüsselis näidata, kuidas meie teeme ka midagi suurt. Et me teeme midagi sellist, mis on nagu Euroopas märkimisväärne, teeme ühe asja, mis hõlmab mitut Euroopa Liidu riiki. See on see suur poliitiline loosung. Ainult et kahjuks on selle majanduslik ja sotsiaalne sisu tühjavõitu. See on praegu minu hinnang. Palun, Marko Šorin! Aitäh, eesistuja! Hea ettekandja! Tulen linnast, millel on välja tuua kaks olulist arenguetappi – vabriku asutamine ja raudtee ehitus – ning sõitsin täna hommikul siia kaubaautode vahel laveerides. Kuulates teie ettekannet, kus te võrdlesite seda raudteed Hiina müüriga, tekkis mul küsimus, kas Rail Balticu puhul on tegemist nii unikaalse projektiga, mida mitte kuskil mujal Euroopas ei ole varem rajatud. Vastan. Rail Balticu näol on tegemist unikaalse projektiga, mida Baltikumis ei ole rajatud. Kui me räägime Euroopast, siis seal on asustus- ja ettevõtlustihedus umbes kümme korda suurem ja seal selline tehnoloogiline lahendus toimib. Ütleme, Hollandis või Saksamaal on inimesi ruutkilomeetri kohta 10–20 korda rohkem ja sõitjaid on ka 10–20 korda rohkem. Kaupu liigub samuti 10–20 korda rohkem. Seal selline tehnoloogiline lahendus toimib. Kui Eesti ettevõtted hakkavad seda raudteed kasutama minimaalselt, kui me hakkame püüdma mingisugust tulilindu ehk siis lootma, et Põhja-Jäämeri sulab ja äkki tuleb sealt midagi, äkki toovad hiinlased kaupa jne, siis on sellise tehnoloogilise lahendusega raudtee ehitamine vale. Mis puudutab hiinlasi, siis ma väidan konkreetselt, et eelmisel nädalal tuli juba esimene rong otse Kasahstanist Riia sadamasse. Teiste sõnadega, ei ole mitte mingisugust mõtet meelitada Hiina kaupa Muugale tooma, et seda siis sealt alla Euroopasse vedada. Need kaubad lähevad otse Kaunase uude logistikaterminali läbi Valgevene, nad lähevad Riiga, lähevad Ust-Luga sadamasse, lähevad Sillamäele, lähevad Paldiskisse, lähevad ka Vene raudteed mööda Muugale ja sealt lähevad põhiliselt kõik laevadega minema. See pisikene osa, mida on mõtet Muugal ümber laadida ja viia siis alla Euroopasse, ei õigusta Rail Balticu tehnoloogilise lahenduse kasutamist. Austatud ettekandja, tänan teid küsimustele vastamise ja loomulikult ka ettekande eest! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühingu MTÜ auliikme Illimar Pauli! Austatud esimees! Riigikogu liikmed! Minu nimi on Illimar Paul ja mu töökogemused pärinevad valdavalt logistika ja väliskaubandusega seotud aladelt. 1988. aastal omandasin esimese transpordieriala kutse Tallinna Merekoolis, 2004. aastal lõpetasin EBS-i ärijuhtimise magistrina. Järgnevalt jätkasin kaheksa aasta vältel enesetäiendamist logistika doktoriõpingute raames kahes tehnikaülikoolis, millest üks on kitsalt raudteesuunitlusega. Lisaks igapäevatööle oma ettevõttes koordineerin ma Eesti Logistikaklastri arendustegevusi ning kuulun auliikmena Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühingusse, endise nimetusega Eesti Logistikaühing. Täna ei esinda ma siin ühtegi organisatsiooni, vaid selgitan oma isiklikku, Eesti Vabariigi kodaniku arusaama asjadest. Esmalt ma tänan võimaluse eest selgitada oma nägemust täna riikliku tähtsusega küsimusena arutelul olevast Rail Balticast. Rõhutan siinjuures a-tähte selle sõna lõpus. See pole mitte keelevääratus, vaid põhimõtteline hoiak. Nimelt moonutati Eesti Keele Instituudi soovitusel ja Eesti eestvedamisel seni rahvusvaheliselt kasutatud ja üldtuntud kaubamärk Rail Baltica ingliskeelseks sõnapaariks Rail Baltic ning samal ajal lasti Rail Baltica süsteemse arendamise projekt rööbastelt maha joosta. Rail Baltica loogika on kokku võetud 2007. aastal esitletud COWI uuringu raportis. Rail Balticu loogika põhineb aga 2011. aasta suvel avalikkuse ette toodud AECOM-i uuringul. Rail Baltica tähistab Eestis Tallinnast Tapa, Jõgeva, Tartu ja Valga kaudu 1520 millimeetri laiustel nn Vene rööbastel kulgevat juba olemasolevat raudteed. Rail Balticu märki kannab kavandamisjärgus olev Pärnu kaudu kulgema projekteeritav Euroopa 1435-millimeetrise rööpmelaiusega täiesti uus raudteetrass. Seega on nende vaid ühe tähe poolest erinevate nimede puhul tegemist kahe diametraalselt erineva asjaga, millest mulle on arusaadav ja loogiliselt mõistetav ainult üks – esimene, reaalselt eksisteeriv, nime lõpus a-tähte kandev Tapa, Tartu ja Valga kaudu kulgev Rail Baltica. Ma toetan veendunult seisukohta, et Eesti ja Euroopa vahelise raudteeühenduse loomiseks on optimaalne võimalikult efektiivselt kasutada ja regulaarselt moderniseerida juba olemasolevat raudteetaristut, mitte aga ehitada lisaks igati korralikule, ent marginaalselt koormatud raudteele veel üht täiesti uut ja sealjuures piki rannikut, paralleelselt mereteega kulgevat raudteed. Raudteerööpaid on meil Euroopaga korralike ühenduste loomiseks juba praegu enam kui piisavalt. Miks meil siis ühendusi pole? Raudteeühendusest rääkides tuleb eristada kahte peamist komponenti: a) taristu ehk raudtee ise ja b) sellel taristul toimuv rongiliiklus. Raudteetaristu olemasolu loob ühendusteks vaid eeldused. Raudteeühenduse loovad eranditult veeremid ehk raudteerööbastel sõitvad rongid. Raudteeühenduste tihendamiseks praegu sisuliselt tühjana seisvale raudteele lisaks veel ühe, aga suurema ja kallima raudtee ehitamise plaan on samaväärne ideega rajada Tartu lennuühenduste arendamiseks igavusest haigutava Tartu lennujaama kõrvale veel teine, aga suurem ja kallim lennujaam. Mida meile aga tegelikult vaja on? Rohkem Tartu lennujaamast sagedasti väljuvaid regulaarlende võimalikult paljudesse olulistesse sihtkohtadesse. Täpselt sama loogika pädeb ka raudteeühenduste puhul. Meil on olemasolevatele rööbastele vaja rohkemaid ronge, mitte aga lisarööpaid. Miks ei võiks meil siis olla mitu raudteed? Millist kahju saab tekitada uus ja valdavalt Euroopa maksumaksja raha eest rajatav Euroopa rööpmelaiusega lisaraudtee? Oma vastuses ei keskendu ma ülimalt olulistele sotsiaal-majanduslikele ning keskkonnaaspektidele, millest eespool kõnelesid juba Martin Helme ja Endel Oja ning millest peale mind kõneleb Priit Humal. Piirdun lihtsa ratsionaalmajandusliku aruteluga, seletades lahti väite, et praegustes tingimustes oleks lisaraudtee meile nagu valge elevant. Valge elevant tähendab kingituseks saadud haruldast ja püha looma, kellest kingituse saajal pole võimalik vabaneda, keda ta ei saa tulu teenima panna ning kelle suured ülalpidamiskulud ta laostavad. Valge elevandi näide võiks olla see, kui vaevu ots otsaga kokku tulevale, autot mitteomavale perele kinkida ülikallis luksusauto, mida neil pole lubatud müüa, kuid mille kõik ülalpidamiskulud neil kanda tuleb. Kui seni oli see pere omadega kuidagimoodi hakkama saanud, siis peale kingitud auto ülalpidamise kohustuse lisandumist enam ei saa. Kui tegelikkusega kursis olevad vanemad otsustavad pere viletsusest päästmiseks keelduda selle kingituse vastuvõtmisest, on laste pettumus, halvakspanu ja lahtirulluv kodusõda paraku vältimatu. Eesti riik on analoogiline pere. Ühiskonnas aset leidev vaidlus kingitusena meile sülle langeva Rail Balticu vastuvõtmise või sellest hoidumise üle on samasugune laste ja vanemate vaheline konflikt, mille lahendamise muudab keerulisemaks asjaolu, et head Brüsseli onud pakkusid seda kingitust esmalt just lastele. Praegu oleme seetõttu olukorras, kus lapsed üritavad ahvatlevalt säravat kallihinnalist kingitust vanemate eest varjates salaja koju toimetada. Klassikaline juhtum, kas pole? Me tuleme veel kuidagi ots otsaga kokku, kuid seda kahjuks lubamatult paljude pereliikmete tühja kõhu ja kehva tervise hinnaga. Raskustele vaatamata suudame veel ülal pidada isegi lõviosa oma kaubavedude mahust kaotanud raudteed. Raudteetaristu ülalpidamise mudel on oma olemuselt väga lihtne: selle maksavad kinni kas kaubavedajad või siis maksumaksjad. Mida vähem veetakse raudteel kaupa, seda suurem on maksumaksja koormus. Kui kaupu üldse ei veeta, maksab maksumaksja kogu raudtee ülalpidamise omast taskust kinni. Milleks sellist ilma kaubaveota raudteed üldse pidada? Selleks, et seal saaksid sõita reisirongid. Reisijatevedu ise ei too raudteetaristu omanikule sisse paraku mitte niigi palju, et ta saaks talvel raudteelt lume ära koristada, rääkimata sellest, et maksumaksjal tuleb ka kogu reisirongiliiklus kahe kolmandiku ulatuses doteerida, sest piletimüügi tulud katavad vaid kolmandiku kuludest. Transiitveosed, kui neid meie raudteel veel oli, katsid kõik raudteetaristu ülalpidamise kulud ning headel aegadel enamgi veel. Teeniti korralikku kasumit. Kuna siis maksumaksja käest raha ei küsitud, tunduski laiemale üldsusele, et raudtee puhul on tegemist mingi paralleelreaalsusega, mis neisse ei puutu. Nüüd puutub ja väga otseselt. Praegu raudtee ülalpidamiseks puudu jäävad miljonid, mille varem tõid sisse kaubaveod, kasseeritakse ühel, teisel või kolmandal moel sisse maksumaksjalt, kasutades muu hulgas selliseid varjatud instrumente nagu aktsiisid ja kõikvõimalike kasutustasude tõstmine. Uusi oranže Stadleri reisironge vaadates ja nendega sõites jääb sisusse süüvimata mulje, et raudteega on meil kõik hästi ja aina paremaks läheb. Tegelikkuses aga liigub Eesti Raudtee Estonian Airi kursil. Seega küsin kõikidelt täiskasvanutelt: kas juba praegu tõsiste raskustega võitleva ja ebapopulaarsete otsuste abil vaevu ots otsaga kokku tulevale perele nimega Eesti riik on veel ühe, peaaegu et tasuta kingituseks saadava reisiraudtee omamine jõukohane ja mõistlik? Raudtee, millest me ei saa peale valmimist enam loobuda, mille hüpoteetiliste tulude päritolu me seni ära arvata pole osanud, ent mille ülalpidamise kulud meid täiesti kindlasti võlaorjusesse paiskavad. Uut, Pärnu kaudu kulgema kavandatavat Rail Balticu trassi nimetan reisiraudteeks, kuna seni pole kusagilt tuua head näidet samadel rööbastel toimivast efektiivsest süstikreisirongide ja neist märksa aeglasemate kaubarongide integreeritud liiklusest. Küll saab tuua vastupidiseid näiteid selle kohta, kuidas kiired süstikreisirongid on kaubaveod rööbastelt minema tõrjunud. Meile lähim näide on Soome ja Venemaa vaheliste kiirreisirongide Allegro ja Lev Tolstoi mõju raudteekaubavedudele – need olid sunnitud mujale kolima. Uue Rail Balticu valmimise järgselt saaks reaalseim stsenaarium olla selline, et reisijad kihutaksid Tallinnast otse Pärnu kaudu Riiga, kaubaveod – eeldusel, et neid üldse kusagilt leida suudetakse – jääksid aga praegusele Tapa, Tartu ja Valga kaudu kulgevale aeglasemale marsruudile. Loomulikult jäävad sinna ka kõik praegu käigus olevad ja lisanduvad reisirongid. Ülikaaluka argumendina peab käsitlema Soome distantseerumist Rail Balticu projektist. Kui Soome rahaliselt ei osale, siis puudub igasugune garantii, et nende kaubad meie raudteel üldse kunagi liikuma hakkavad. Mis aga reisijateveosse puutub, siis selles on Soome oma plaanidega 21., mitte aga 19. sajandis. Soome valitsus on juba allkirjastanud ühiste kavatsuste kokkuleppe Elon Musk's Hyperloop One'iga, valmistumaks Helsingi, Ahvenamaa ja Stockholmi vahelise Hyperloopi ühenduse rajamiseks. See tähendab võimalust sõita Helsingist Stockholmi vaid 28 minutiga, kuni 1200-kilomeetrise tunnikiirusega, makstes pileti eest orienteerivalt 35 eurot. Kõigest kolme aasta eest Elon Muski avalikustatud Hyperloopi tehnoloogia on tänaseks Nevada kõrbes edukalt läbinud esimese kontseptsiooni toimivust tõestanud praktilised katsetused. See tehnoloogia tõepoolest toimib. Arvestades Hyperloopi eeliseid traditsiooniliste transpordiviiside ees, võib küllalt suure tõenäosusega prognoosida, et just Hyperloop kujuneb uue üle-euroopalise transpordivõrgustiku aluseks. Seega seisame kaaluka valiku ees, kas külmutada oma piiratud vahendid eilsesse, suure tõenäosusega peatselt hääbuvasse tehnoloogiasse, jäädes suurtele lisakuludele vaatamata ise jätkuvalt perifeersesse lõksu, või jätta mõned sammud vahele ja hüpata selle asemel Hyperloopiga otse tulevikku, ühendades end Euroopaga kiiremini kui lennuühendust kasutades ning odavamalt kui raudteeühenduse kaudu. Mõlemaid korraga me endale paraku lubada ei saa, peame valima mineviku või tuleviku vahel. 1990-ndate alguses tagas Eestile kiire arengu ja edu just nimelt iganenud tehnoloogia vältimine ja täiesti tühjale kohale tänapäevasema platvormi rajamine. Kas praegu on midagi teisiti? Kokkuvõtteks võib öelda, et õigem tee on paraku ka raskeim tee. Brüsselist näiliselt kingitusena pakutava uue raudtee vastuvõtmine oleks liiga lihtne, et olla õige. Sellega raisataks aega ja raha olulisena tunduva, ent sisuliselt ebaolulisega tegelemisele. Tegelike lahenduste otsimine lükkuks määramatusse tulevikku. Tegelik, meie vajadusele vastav lahendus on rohkem Euroopa-suunalisi ronge olemasolevatel rööbastel, mitte aga lisarööpad. Kuna see tundub lahendamiseks liialt keeruline ülesanne, on libisetud kergema vastupanuga ajavõitmise teele. Tegelikkuses me seeläbi aga hoopis kaotame aega, sest konkurendid ei maga, nemad tegelevad nende ülesannete lahendamisega, mida meie ei taha, ei oska, ei viitsi lahendada. Konkurentide jaoks, sh Venemaa ja härra Putini jaoks, on see kasulik, kui me oma viimased allesjäänud eelised rumalate investeerimisotsustega neutraliseerime ning piiratud vahendid nendega võistlemise asemel kahe tühja raudtee ülalpidamisele raiskame. Eesti jaoks õige valik on loobuda Brüsseli pakutavast valgest elevandist ja selle asemel keskenduda olemasoleval Rail Baltical Euroopaga ühenduste loomisele. Tänan kuulamast! Ootan küsimusi. Neid on. Palun, Peeter Ernits! Hea juhataja! Hea ettekandja! Eelmine ettekandja rääkis polüübist, kelle isa ei suudeta leida, teie räägite Brüsseli kingitud valgest elevandist. Aga te viitasite ka sellele, et Eesti Raudtee liigub Estonian Airi kursil, et tema ristiisad – Andrus Ansip näiteks – on juba Brüsselis, meie hea kolleeg Juhan Parts läheb Euroopasse. Kirjeldage, palun, seda Eesti Raudtee teekonda Eesti Õhu stsenaariumi järgi! Kui seda graafiliselt kirjeldada, siis on see sõit mäest alla, kasumitest kahjumi suunas. Punane joon on juba ületatud, praegu Eesti Raudtee n-ö jätkab langust, aga juba allpool punase joone piiri, kahjuminumbrites, kahjum ainult süveneb. Seda põhjusel, et kaubavedusid meil ei ole. Heimar Lenk, palun! Aitäh sõnaõiguse eest! Mul on teile selline küsimus. Ma saan aru, et raske on nimetada konkreetseid huvigruppe, kes Eestis selle raudteeprojekti eest nii väga seisavad ja, nagu keegi siin juba ütles, Brüsseli ees kannuseid teenivad. Aga kas te olete kokku puutunud ka sellega, kuidas neid suuri rahasummasid on Eestile eraldatud? Kas Euroopa Liidus, Brüsselis pole mingeid analüüse tehtud ega jõutud samadele järeldustele nagu teie ja eelkõneleja, et seda raudteed poleks siia vaja? Kas see analüüs on tegemata või on lihtsalt antud vabad käed, et raha on siin, tehke mis tahate? Aitäh küsimuse eest! Kui tõepoolest on olemas sellised analüüsid, mis põhjendavad uue, Euroopa rööpmelaiusega lisaraudtee vajalikkust, siis mingil põhjusel pole neid avalikustatud. Soome kolleegid on põhjusena, miks nemad sellest projektist hoiduvad, nimetanud puudulikku majandusanalüüsi. Olgu pealegi, raudtee ise võib olla opereeritav ka kahjumlikult, aga sellist terviklikku nägemust, pilti sellest, kuidas ja milliste kaudsete tulude kasvu kaudu süsteem tervikuna hakkab paremini toimima, minul ei ole. See teebki mind murelikuks ja sellepärast ma täna teie ees selle kõnega ka esinesin. Palun, Igor Gräzin! Mul on nii kahju, et täna ei ole siin Mari-Liis Lille. Ma ütleksin talle, et tead, sellel pildil on kõik valesti. Idee, nagu ma aru saan, too Rail Baltic, ingliskeelne, baseerub 1880. aasta ideel, kuidas vedada tökatit, petrooli, palki jne. 21. sajandil liiguvad kaubad eeskätt digitaalselt. Kas ma sain teist õigesti aru, et ka puhttehnoloogilises mõttes ei ole Rail Baltic – muide, ladina keele asendamine on minu arust intelligentsi seisukohalt väga sümboolne, meie, eurooplased, läheme ladina keelelt üle inglise keelele, sünge värk – mitte eelmise, vaid üle-eelmise sajandi projekt ja et me peaksime avaldama tunnustust Aleksander III-le? Oma olemuselt on see tõepoolest nii. Raudtee kui selline on 19. sajandi tehnoloogiline innovatsioon. Seda on aegade jooksul täiustatud ja edasi arendatud ning kahtlemata ei ole tänapäeva kiirraudtee sama asi, mis oli 19. sajandil ehitatud raudtee. Kuid juba olemasolev info annab alust järeldada, et kiire reisijatevedu raudteel hakkab hääbuma ja loovutama oma osa uuele tehnoloogiale, milleks on Hyperloop. See on torutransport, kus nii inimesi kui ka kaupa liigutatakse kapslites kiirusega kuni 1200 kilomeetrit tunnis. Selle ehitamine ja ülalpidamine on odavam kui raudtee oma ja kiirus suurem lennuki omast. Palun, Helmut Hallemaa! Aitäh, eesistuja! Hea ettekandja! Ma laiendan natuke teemat. Kuna te mainisite Helsingit, siis ma tooksin siia sisse Helsingi–Tallinna tunneli teema. Kuidas see teie arvates mõjutab nii Rail Balticat kui ka Rail Balticut? Võimalusi see kindlasti laiendab. Sinna juurde tuleb ka Helsingi–Peterburi raudteeliin, mis on moderniseeritud. Kahjuks ei ole seda tehtud meie idasuunalise raudteeliiniga. Nii et palun kommentaari! Aitäh! Ma olen tulihingeline Tallinna–Helsingi tunneli pooldaja, sest ka ilma raudteeühenduseta edasi Euroopasse, ütleme, kui raudteeühendus oleks ainult Tallinna ja Helsingi või Tallinna ja Vantaa lennujaama vaheline, tooks see meile kaasa tohutu majandusliku arenguhüppe. Mis iganes raudteeühendusele siit edasi, on see siis Rail Baltica või Rail Baltic, saab see tunnel aga kahtlemata ainult kasuks tulla. Ilma selleta, ümberlaadimistega, on asi küsitav. Kui me vaatame jällegi, et tuleb tunnel ning me räägime raudteeühendusest ja kaubavedudest selles tunnelis, siis võttes arvesse, et soomlastel on sama raudteestandard, mis meil praegu on, oleks ka tunnelis loogiline liigutada kaupu nendel rööbastel, mis meil juba olemas on. Eelkõneleja mainis transiitveoseid, aga transiidi puhul me ei räägi mitte ainult vedudest Venemaale või Venemaalt siia, vaid räägime vedudest kogu 1520-millimeetrise rööpmelaiusega raudtee alal. Praegu näiteks ei teeninda meie transiidioperaatorid võib-olla isegi mitte niipalju Venemaad, kus mahud kahanevad, vaid Kesk-Aasiat ja Mongooliat, mis on meie jaoks täiesti kasvav turg. Võib tunduda üllatav, aga vedusid Mongooliasse tehakse Paldiski sadama kaudu. Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Te korra küll puudutasite seda teemat, aga ma küsiksin veel üle. Kas teie hinnangul on seni piisavalt analüüse tehtud? Kas neid on teinud pädevad inimesed või ettevõtjad ja kas need on olnud ka avalikkusele küllaldaselt kättesaadavad? Minu jaoks, selleks, et mina saaksin endale pildi selgeks, ei ole analüüse piisavalt. Ma arvan, et need analüüsid, mis on tehtud ja avaldatud, on tehtud päris oskuslikult selles võtmes, et vastused on leitud just mingisuguse konkreetse rakursi alt esitatud küsimustele, ja sealt on tulnud ka kinnitused. Ma tulen tagasi oma kõnes toodud näite juurde, kuidas lapsed on leidlikud ja leiavad ettekäändeid, kui nad teavad, et vanemad ei luba mõnda kingitust koju tuua. Nad üritavad sellist keelatud kingitust siis väga oskuslike manipulatsioonide kaudu serveerida. Ma liigitaksin senised uuringud sellessesamasse valdkonda, kus teatud aspekte eirates üritatakse näidata ainult asja ühte, seda ilusat külge, ja nendest kohtadest, kus küsitakse tõendeid või kinnitust mingite prognooside paikapidavuse kohta, üritatakse lihtsalt kiiresti üle libiseda. Ega lapsi ka ei huvita, kuidas luksusautot üleval peetakse, neil on tore, kui sellega sõita saab. Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te küll mainisite, et olete sõltumatu ekspert ja esindate ainult ennast, aga tundub, et see kollane märk, mis teil rinnas on, sarnaneb nende märkidega, mis on Vabaerakonna fraktsiooni liikmete laudadel. Võib-olla on mingi seos siiski olemas. Minu küsimus on aga selline. Kui ma enne, arvestades ettekandjat, küsisin julgeoleku kohta, siis ma ei pidanud silmas ainult sõjalist julgeolekut, et mida oleks lähtuvalt logistilisest liikumisest justkui võimalik kergesti pommitada. Minu küsimuse mõte on hoopis teine. Kui vaadata Euroopa Liitu, vaadata ajalugu ja tulevikku, kas siis võib sellel projektil leida sellisid jooni, milles on ühendatud nii julgeolek sõjalises mõttes, majanduslikus mõttes kui ka strateegilises ja globaalses mõttes? Kas selle raudtee perspektiiv võiks olla selline, et Eesti arvestab ka oma partnerite võimalusi ja vajadusi? Tänan, härra Kruuse! Ma tegelikult lootsin, et keegi selle küsimuse esitab. Märk on rinnas sellepärast, et ma nõustun siin all oleva väikese väitega: tark ei torma. Sellepärast see märk mulle sobib, muud seost mul EKRE-ga ei ole. Aga küsimus on minu meelest väga õigesti esitatud. Ausalt öeldes ma hakkasin ka ise julgeoleku teema peale mõtlema ja avastasin sellise asja, et just meie partnerid ja liitlased ei paikne ju kavandatava trassi ääres kusagil siin Eestis. Meie liitlaste baas on Tapal ja sinna ehitab riik praegu 19 miljoni eest veel lisataristut liitlaste tankide ja isikkoosseisu majutamiseks ning tõenäoliselt investeeritakse sinna veel. Minu meelest julgeoleku kontekstis peaks raudtee ikkagi Tapalt mööduma. Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma ei tea, kas te saate kinnitada seda informatsiooni, mida ma ametlikult ei ole kuulnud, aga mis visalt levib. Nimelt seda, et Rail Balticut või Rail Balticat, nagu teie ütlete, on eelkõige vaja selleks, et lüüa Põhja-Eestis kopp masse, hakata kaevandama fosforiiti ja vedada see Lääne-Euroopasse, kus seda on vaja toormena nii põllumajanduses kui ka mujal. Ja kui see on välja veetud, siis jääb meile kaela üks raudteetrass, nii nagu meil on praegu üks raudteetrass Lavassaarde, mis toimib veel ainult muuseumina. Rongid sõidavad seal kui muuseumieksponaadid, sest turvas on ammu üles kaevatud ja välja veetud. Kas teil on informatsiooni, et Rail Baltica üks tagamõtteid võib olla seotud fosforiidiga? Tänan küsimuse eest! Mul ei ole kusagilt võtta selliseid allikaid või selliseid viiteid, millele saaks tugineda ja öelda, et see nii on. Kuid oletades, et just Kesk-Euroopas on meie fosforiidi järele piisavalt suur nõudlus, siis ma ütleksin jällegi, et maardlate asukohta vaadates tundub fosforiidi väljavedu olemasolevatel rööbastel oluliselt optimaalsem kui esmalt selle tohutu fosforiidikoguse vedamine olemasolevat raudteed mööda Rail Balticu jaama ja seal selle ümberlaadimine. Ehk juhul, kui on mingisugune plaan hakata fosforiiti Ida-Virumaa maardlatest Kesk-Euroopasse eksportima, siis tasub seda teha ikkagi olemasolevatel rööbastel. Fosforiit ei ole kindlasti see kaup, mida oleks vaja tohutu kiirusega ära vedada. Kogused on väga suured, oluline on veohind, st mida odavam, seda parem. Kogused on lausa nii suured, et ma tegelikult ei usu üldse, et selline väga jumekas raudteepõhine fosforiidiekspordi äri tuleb. Need turud, kuhu seda väetist kõige kasumlikumalt müüa kannatab, on ikkagi meretagused turud. Me oleme konkurentsivõimelised siis, kui me saadame sinna võimalikult suuri partiisid laevaga. See on meie põhjaranniku eelis, et seal on väga sügavad sadamad ja me saame välja saata nii suuri laevu, kui Taani väinadest läbi mahub. Nii et ma arvan, et juhul kui fosforiidiga kunagi äri tegema hakatakse, siis hakkab ta siit välja minema pigem laevadega, mitte raudtee kaudu. Palun, Arno Sild! Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! On räägitud orienteerivalt viiest miljardist, mis selle raudtee ehitamiseks läheb. Kas te võite võrdluseks öelda, milline oleks maksumus, kui olemasolevale Tartu–Valga liinile ehitada kas teine rööpapaar või korrastada seda nii, et seal saaks normaalselt liigelda? Ja siia juurde veel väike ääreküsimus. Kui me näiteks Eestis otsustame, et Tartu–Valga liin on õigem, kuidas suhtuvad sellesse siis lätlased? Kas see tekitaks täielikku vastuseisu või nad kiidaksid selle heaks? Milline on teie arvamus? Tänan küsimuste eest! Ma loodan, et suudan nüüd neile kõigile ka vastata ja midagi ära ei unusta. Kui unustan, siis palun korrake! Mina esindan seda seisukohta, et meil ei ole üldse vaja mitte midagi juurde ehitada. Meil on praegu raudteid enam kui küll, et korralikke, igati kiireid ja nõuetele vastavaid vedusid korraldada. Probleem on milleski muus: probleem on suutmatuses vedusid korraldada. Ma toon näiteks seniajani puuduva Tartu–Riia vahelise rongiühenduse. Kahe riigi vahel on seal vaja teha koostööd, aga me ei ole sellega hakkama saanud. Millest me siis üldse räägime! Järgmine küsimus: kuidas otsust lätlastele serveerida? Vabaerakond käis Läti tuuril ja sai lätlastelt negatiivse vastuse. Mina arvan, et esitati vale küsimus. Küsida ei tule mitte seda, kas nad tahaksid uut Rail Balticat, mis tuleks Valgast Riiga. Tuleb küsida, kas nad sooviksid, et Euroopa Liidu raha eest renoveeritaks Riia–Pihkva trass? Ja me saaksime hoopis teise vastuse, sest need on täpselt kattuvad trassid. Läti tahab rubla käibele tuua ja peab kahepoolseid kaitsekoostöökõnelusi Venemaaga – ma ei kujuta üldse ette, mismoodi nendega hakatakse tegema mingit koostööd, mis ei baseeru Vene rööpmelaiusel. Aitäh! Soomlased on täiesti selgelt öelnud, et nad ei ole huvitatud ühinemisest Rail Balticu projektiga. Ka praegu kulgeb Soome transiit kas raudteed mööda läbi Venemaa Euroopasse või siis laevadega üle Läänemere. Põhjus on lihtne: selleks on Eesti tariifid, läbi Eesti vedades oleks hind 20–30% kallim. Puhtmajanduslikud kalkulatsioonid. Kui me paneme nüüd viis miljardit Rail Balticusse – oletame, et tuleb ka tunnel, mis maksab enam kui paarkümmend miljardit –, mis te siis arvate, kas on võimalik, et transiiditariifid lähevad enam kui 20–30% odavamaks, nii et see soomlastele ära tasuks, või on ikkagi tegemist täiesti selge müüdiga? Tänan küsimuse eest! Ma ei oska vastata, mis hakkab juhtuma ühe raudtee lisandumisel. Ma saan kommenteerida seda, mis toimub praegu, kui meil on üks raudtee. Siin oli just härra Ernitsa küsimus. Palun vabandust, et ma ei tänanud alguses teid küsimuse eest! Ma tänan teid ka selle küsimuse eest! Härra Ernitsal oli küsimus just selle kohta, kuidas Eesti Raudtee liikumine Estonian Airi kursil välja näeb. See näebki välja nagu liikumine langevas joones, kahjumi suunas. Mida on siis tehtud, kas keegi on läinud tariife muutma? Miks Eesti Raudtee langeb kahjumisse? Sellepärast, et me ei ole konkurentsivõimelised. Meie konkurendid pakuvad paremat hinda, me oleme konkurentsist välja jäänud. Aga mida me oleme teinud selleks, et tariife parandada? Me ei suuda selle ühe raudteegagi hakkama saada, me ei suuda mingilgi määral saada sinna tagasi kaupa, mis me oleme kaotanud. Kõik ei tule loomulikult tagasi, aga praegu on olukord selline, kus, ütleme, progresseeruv tariif kasvab seda rohkem, mida vähemaks jääb kaupa. Ehk põhimõtteliselt on nii, et kui Eesti raudteele jääb ainult üks vagun, siis peab see maksma kinni kogu taristu ülalpidamise. Praegu on selline loogika. Ka siin on vaja väga sügavat analüüsi, mismoodi pidada üleval juba olemasolevat raudteed, mida me peame selleks tegema, mille arvel me peame peale maksma, et tuua kaubad tagasi. Sealjuures tuleb mõelda, kas meil on vaja neid kaupu tuua tagasi, sest kui me peame kaupade tagasitoomist doteerima, siis miks me peaksime seda tegema. Mis on see suuräri, mille siin hoidmise nimel me sellise käigu teeksime? Kui me ei ole sellele n-ö võrrandile leidnud rahuldavat lahendust ühe raudtee puhul, siis ehitada kõrvale kohe veel teine, lahendamata esmast ülesannet, on minu meelest väga ennatlik. Ehk jällegi: tark ei torma. Ma arvan, et lahendus kindlasti on, kindlasti on ka lahendus, kuidas meie olemasolev raudtee kasumlikuks pöörata. Lahendamegi esmalt selle ära ja siis, juhul kui sellest jääb väheks, ehitame midagi juurde, kas see on siis Hyperloop või on see raudtee, mis iganes. Aitäh, lugupeetud eesistuja ja ettekandja! Tänan ettekande eest! Ma saan teist aru, et põhimõtteliselt uut raudteed Rail Balticu kontekstis ei oleks vaja Eestil rajada ega tegelikult ka Euroopas laiemalt rajada. Tuleks kasutada olemasolevat taristut kaupade liigutamiseks, aga mõelda vägagi tõsiselt Hyperloopi suunas. Sellest projektist ei tohiks kujuneda, kui teie sõnu kasutada, taas kord valget elevanti. Äkki te avate natuke, mis see Hyperloop siis ikkagi on ja kui palju see võiks Eesti maksumaksjale maksma minna, kui me sooviksime seda Eesti ulatuses kasutusele võtta? Mida see meile rahaliselt tähendaks? Tänan küsimuse eest! Ma ei oska sellist kalkulatsiooni esitada, sest ma ei ole nii põhjalikult selleks teemaks valmistunud. Küll aga kutsun üles vastavat analüüsi praegustesse aruteludesse lisama, et selgitada välja selle alternatiivi olemus ja tasuvus võrreldes Rail Balticu plaaniga. Kas mulle anti mingi signaal? Teil on aega veel 25 sekundit. Minu üleskutse ongi, et lisada Rail Balticu tasuvuse analüüsidesse Hyperloop, kuna see on uue teemana lauale tulnud. AECOM-i uuring avalikustati 2011. aasta suvel, Hyperloop lisandus kaks aastat hiljem, 2013. See on praegu nii uudne, et seda tuleb sügavuti uurida. Ja enne, kui pole aru saadud, millega seal täpselt tegemist on, mis on plussid ja miinused, oleks ennatlik ehitada lihtsalt kiire raudtee. Aitäh! Austatud ettekandja! Suur aitäh ettekande ja küsimustele vastamise eest! Meil on võimalik veel üks ettekanne ära kuulata. Palun kõnetooli ARB MTÜ juhatuse liikme Priit Humala! ARB MTÜ juhatuse liige Priit Humal Austatud Riigikogu esimees, liikmed ja külalised! Rail Balticu projekt ilmus avalikkuse ette kümmekond aastat tagasi ja sai kohe suure toetuse osaliseks, kuna meil head raudteeühendust Euroopaga polnud. Ja kui selle saab kingitud rahaga ära teha, siis on ju väga hea. Nüüd, kui järjest rohkem inimesi saab aru, et mingit odavat rongisõitu Berliini ei tule, on toetus vähenemas. Sel ajal Brüssel ei sekkunud raudtee detailidesse ja saime asukoha, rongide kiiruse ja rööpavahe nii, nagu mõistlik on, paika pandud. Tuli selline loogiline lahendus praeguses koridoris, kohalikke elanikke arvestades ja majanduslikult ka üsna mõttekas. Ehituse ajal tekkis huvi uurida, kas me saaksime rajada ka mujal Euroopas kasutatava laiusega raudtee. Tellitigi uus tasuvusanalüüs, mille järgi ka see osutus tasuvaks. Samal ajal hakkasid toimuma üleriigilise planeeringu "Eesti 2030+" arutelud, aga uue trassi otsusega ei mallatud oodata nende arutelude lõpuni, vaid tehti valitsuse otsus septembris 2011. Hiljuti selgus, et minister Aaviksoo tegi siis ettepaneku, et selle otsuse sotsiaal-majanduslikku mõju peaks ka hindama. Tol hetkel seda veel keegi ei teadnud, sest valitsuse otsus oli salastatud. Siiani on salastatud need põhjendused, miks valitsus sellise otsuse tegi. Miks need põhjendused olulised on? Juhtimise puhul on nimelt väga oluline, millist juhtimise infot ühele juhtimisorganile antakse. Kui me ei tea, kuidas majandusministeerium asja ette valmistas, siis me ei tea ka seda, kas valitsusele anti objektiivselt võimalusi erinevate variantide kaalumiseks. Oleme meediast Rail Balticu kohta enamasti positiivseid sõnumeid lugenud, räägitakse töövõitudest, millega saab leedukaid või muud Euroopat võita, ja kuidas kõik hakkab positiivselt minema. Kui samasuguse analüüsiga mindi valitsusse, siis oli valitsusel üsnagi raske teha teistsugust otsust, kui et paneme aga edasi. Tegelikult pandi otsusega rajada otsetrass kõrvale võimalus suurendada olemasoleval raudteel kiirus 160 kilomeetrini tunnis ja tagada Riiaga ühendus läbi Tartu. Kas need olid tookord otsuses sees, me ei tea. Tookord põhjendati koos selle otsusega ka hulka teisi dokumente, näiteks lepinguid rahastuse kohta. Alles reedel allkirjastas peaminister Riias sellesisulise ühisdeklaratsiooni. Võiksite käe tõsta, kes on seda deklaratsiooni lugenud. Välissuhtlemisseaduse järgi peaksid need deklaratsioonid olema Rail Balticu kodulehel väljas. Aga pole seal neid ühtegi väljas. See valitsuse otsus oli tookord vastuolus Århusi konventsiooniga, kuna niisugused arutelud peaksid olema rahva ette toodud koos kõigi analüüsidega ja erinevate lahendustega, mille vahel valida saab. Nüüd on uues koalitsioonilepingus punkt, et me teeme analüüsid kogu raudteevõrgu kohta. Loodame, et need saavad tehtud enne, kui me otsusteni jõuame. Kui analüüsid on puudu ja dokumendid salastatud, ei saa avalikku arutelu pidada ja otsuseid teha. Projekti meeskond on väitnud, et arutelud on toimunud maakonnaplaneeringute käigus. See on õige, maakonnaplaneeringute käigus on tõesti analüüse tehtud, aga need analüüsid puudutavad vaid seda, kas raudtee võiks olla kümme kilomeetrit siin- või sealpool. Need ei puuduta seda, kas me teeme raudtee olemasolevas koridoris või ehitame uue trassi. Me oleme teinud arvamusküsitlusi üle Eesti ja need näitavad, et uue trassi toetajaid on vaevalt üks kolmandik Eesti elanikest. Enamik inimesi pooldab olemasoleva trassi kasutamist, sest selle kaudu saaks Eesti omavahel seotud, saaks Riia ühenduse ja sealtkaudu saaks mujale Euroopasse kogu Eestist, mitte ainult Tallinnast ja Pärnust. Võib-olla saame vajalikud analüüsivastused uuest tasuvusuuringust? Tegelikult ei saa, sest Rail Balticu tasuvusuuringud puudutavad konkreetselt uue trassi tasuvust. Ülejäänud võrkude kohta ütleb AECOM üsna lihtsalt: need ei mõjuta ülejäänud trassi, ülejäänud trass toimib omal viisil, Rail Baltic on sellest sõltumatu. Tegelikult see nii ei ole. Kui inimene istub ühe rongi peal, siis ta samal ajal teise rongi peal ei istu. Kui kaubad liiguvad ühel raudteel, siis nad teisel ei liigu, ja kui me raha paneme ühte raudteesse, siis meil ei ole seda võimalik teise raudteesse panna. Ilmselt ei ole kellelegi praegu saladus, et Lelle–Pärnu trass kaob varsti ära, sest et talle on paralleelne konkurent kõrvale tulemas. Ega sealt ei ole palju edasi selleni, kui Tallinna–Rapla liini tabab sama saatus. Kui meil on Rail Baltic olemas, siis kõrval olev raudtee vajab ikkagi mitukümmend tuhat eurot aastas iga kilomeetri kohta hooldusraha. Kohe tekib küsimus, kuhu me teeme kohalikud peatused, kas paneme raha uutesse kohalikesse peatustesse ja jätame olemasoleva trassi kõrvale. Seda loogikat edasi arendades jõuame sellesama trassikoridorini, mis oli AECOM-i uuringus kirjas tulevikuraudteena. Kui see avalikuks sai, siis kirjutas Urmas Kruuse selle kohta Postimehes artikli, et nii ei või teha. Keegi seda projektimeeskonnas tõsiselt ei arvestanud ja valitsus tegi ikka oma otsuse ära. Tahan küsida, kas analüüsid ja arutelud, mis selliste projektide juurde kuuluvad, on lihtsalt tülikas formaalsus ja rahva rahustamise mäng või on sellel Århusi konventsioonis kokkulepitud protseduurireeglil ka mingisugune sügavam mõte olemas. Vahest me arvame, et Eesti kaubamärk on see, et siin saab kõik arutelud kiiresti tehtud ja otsused ilma jorutamata vastu võetud. Aga kas need on kvaliteetsed otsused, mida me tegelikult tahame? Arutelude abil on võimalik otsuseid paremaks teha. Sel teemal on siiski avaldatud palju arvamusartikleid, mis on kulmineerunud 101 kirjaga, mis ilmus septembris, ja täna ilmunud paberlehega. Need ei ole tegelikult mitte Rail Balticu trassi vastu. Siin keegi juba viitas, et see märk näitab, et me oleme Rail Balticu trassi vastu. Ei ole vastu! Me näeme, et see protsess ei ole lihtsalt õigesti läbi viidud, niiviisi, et me saaksime parima trassi. Need, kes on 101 kirjale alla kirjutanud, ei ole mingid ullikesed, kes asjadest midagi ei tea, või inimesed, kes kõikide asjade vastu on. See on meie tähelepanuväärne ajupotentsiaal, need on majandusteadlased, insenerid, arhitektid. Nende arvamust ei tohiks ignoreerida, seda tuleks kaaluda ja arvestada. Praegu seda naeruvääristatakse ja neid tembeldatakse Kremli käsilasteks. Kas uus valitsus jätkab samast kohast? Praegusel valitsusel on tegelikult kõige suurem vastutus Rail Balticu projekti eest. Senine ettevalmistus on olnud ju ainult kommiraha võrreldes sellega, mis me praegu kulutame. Tulevases riigieelarves on kordades suuremad summad, kui on seni kulutatud. Kui seni on kulunud võib-olla 1% Rail Balticu kogumaksumusest, siis järgmise aasta eelarves on selleks juba 50 miljonit eurot, mis on tunduvalt rohkem. Selles, et raudteeprojektid muutuvad või külmutatakse, pole midagi ebatavalist. Seda ei tohiks võtta nii, et ainult mingid lollid jätavad projekte pooleli ja targad teavad alati kohe, kuhu nad suunduvad, ja lähevad alati valitud teel edasi, ükskõik, kuhu see tee ka ei vii. Kui meil oleks veel tsaarivõim, siis poleks tõesti mõtet tsaari käsu üle arutleda, aga demokraatlikus masinavärgis sellised pikaajalised käsud ja suulised lubadused ei pea. Ametnikud ja volinikud vahetuvad, kord on ühed prioriteedid ja ühed meetmed, siis teised. Need kõik on ikkagi ajutised. Poolas oli Y-liini nimelise kiirraudtee projekt, mis oma maksumuselt oli umbes sama kallis, kui on Rail Baltic. Tasuvusuuringud tehti ära ja näidati, et on tõesti tasuv, umbes nii nagu Rail Baltic. Aga poolakad said aru, et Euroopa Liidu raha pole lõputu ja et kui nad panevad raha sellesse uude kiirteetrassi, siis jääb kogu nende olemasolev raudteevõrk kängu. Praegu on neil uue liini rajamine külmutatud kuni aastani 2030. Viimase nädala jooksul on lõpuks ometi tunnistanud ka Rail Balticu meeskond Indrek Orava suu läbi, et Rail Balticu jätkuv rahastamine on väga suur risk. Ka peaminister kinnitas seda reedel Riias. Otsesõnu võime ütelda, et tegelikult meil raha Rail Balticu ehitamiseks veel ei ole. Euroopa Liit ei ole meile seda raha lubanud. Ideaalis tundus küll, et meede, mille raames Rail Balticut hakatakse rahastama, on mõeldud selleks, et kõige Euroopa-meelsemad koridorid saaksid rahastuse ja saaksid lõpuni ära tehtud. Aga tegelikult on see meede ära nuditud. Raha on jagatud riikide kaupa, igale riigile tema ümbrik, ja riigi sees konkureerivad projektid selle nimel, kes paistavad Euroopa-meelsemad. Kui Poola oleks jätkanud oma kiirraudteeprojektiga, siis nad ei oleks saanud seda Euroopa Liidu eraldatud raha kasutada olemasolevate koridoride jaoks ja sellepärast nad jätsid selle pooleli. Vastavalt Eesti suurusele eraldati meile summa, mis moodustab 10–15% Rail Balticu maksumusest, ja sellega on aastani 2020 raha ära jagatud. Kui järgmisel eelarveperioodil tuleb samasugune summa, siis on hästi. Aga kui see eraldatakse abimääraga näiteks 30% või 50%, kuidas me siis jätkame Rail Balticuga ja kuidas Läti ja Leedu jätkavad? Siin on juttu olnud, et lätlased ja leedukad ei taha trassi muutmisest kuuldagi. Võib-olla nad arvestavad, et järgmisel eelarveperioodil seda raha ei tule. Praegune raha on võib-olla viimane raha, mis selliselt antakse, ja nende huvi on Riia lennuvälja ja raudteejaama vaheline ühendus ära teha. Ja kui trassi edasi ei ehitata, siis pole ju mõtet vaielda, kas see võiks minna Pärnu või Tartu kaudu. Tähtis on see, et keegi praegu nii palju ei õiendaks, et nad selle eelarveperioodi rahast võivad ilma jääda. Tegelikult ei tohiks see Euroopa Liidu abiprogramm meil olla selliseks rehepapi tegemiseks, et me saame sealt võtta raha ettevõtmiste jaoks, mida me oma rahaga ei käivitaks. Lääne-Euroopa riigid ei suhtu niimoodi oma projektidesse. Me võiksime püüda natuke rohkem lääneeurooplased olla ja vaadata asjale selle pilguga, kas me oma maksumaksja raha eest teeksime niisugust Rail Balticut või teeksime midagi teistmoodi. Siin on kolme aasta eest koostatud teedekoridoride plaan, kus me näeme ka seda Poola ootele pandud Y-liini lõiku. See tegelikult on jupp meie ühendusest Euroopaga. Vaatame korraks siin kõrval ka Tšehhi näidet. Siin on punktiiriga näidatud need trassid, mis on alles kavandamisel, nii nagu see Y-liin seal üleval, ja siin on kiirliinina märgitud ka Praha ja Brno vaheline raudteeliin. Ka see on ootele pandud. Nad kulutavad raha praegu sellele trassile, mis kulgeb ringiga Prahast Brnosse ja mis tegelikult on kõige otsem ühendus Prahast Viini, samuti Berliini ja Viini vaheline kõige kiirem ühendus. Lihtne on muidugi öelda, et poolakad ja tšehhid on tegelikult jobud, kes sellistest Euroopa Liidu asjadest aru ei saa. Kui me Rail Balticu ära teeme, siis me alles näitame kõigile, kuidas asjad Euroopas käima peavad. Aga teine võimalus on see, et nendel on olnud rohkem asjatundjaid ja et Eesti Raudtee pole suutnud meie poliitikutele arusaadavaks teha, mismoodi raudtee tegelikult toimib ja millest on tegelikult kasu. Siin kõrvaloleval kaardil on lillad kiirliinid, rohelised on tavalised liinid. Eesti kaart näeb sellel trassil praegu selline välja. Tegelikult pole meie pannud kiirliini mitte ootele, vaid oleme sellest loobunud, sest praegune Rail Balticu koridor ei vasta kiirliini nõuetele. See on ehitatud tavaraudtee moodi, sealsed kurvid ja muud asjad ei vasta tingimustele. Kuna see ei ole veel meie tulevikunägemus, siis pakkusime kodanikuühendusega Avalikult Rail Balticust kevadel välja Estlinna projekti, mis seoks Eesti linnad elanike arvuga kokku umbes 400 000 inimest Tallinnaga. Sõiduaeg oleks kuni poolteist tundi. See võimaldaks igapäevast tööl käimist Narva ja Tallinna vahel. Sellise võrgu puhul annaksid kokkuhoidu ühised viaduktid, ühised sillad, ökoduktid, elektriraudtee, mida saaks kasutada Tallinnast Valka sõitvad rongid. Selle plaani vastuargumendina on korduvalt väidetud, et me ei tea seda, et signalisatsioonivõrk ja elektrivõrk üldse ei sobi Rail Balticule. No ei sobi tõesti. Siin on kaart nende kontaktvõrgu pingetega, mida kuskil riikides kasutatakse. Me oleme sellises üsna algelises staadiumis, 3-kilovoldise alalisvooluvõrgu peal. Rail Balticu jaoks on ette nähtud kõige ökonoomsem, 25-kilovoldine võrk ja millegipärast arvatakse, et seda sobib kasutada ainult Rail Balticu jaoks. Kui me nii arvame, siis me maksame tegelikult püsikuludena kogu aeg neid aegunud võrgu kulusid kinni. Selle asemel tuleks tegelikult kogu võrk viia 25 kilovoldi peale. Ka meie ohutussüsteemid raudteel on praegu veel sellised Vene-aegse releetelefonivõrgu sarnased. Euroopas on mobiiltelefonisarnased raudtee ohutussüsteemid, kus side käib raadio teel, semafore pole vaja. Sellise võrgu tegemine vajab investeeringuid, aga on oma hoolduskuludelt kõvasti odavam. Rööpmevahe ei dikteeri tehnoloogiat. Me vajame uut tehnoloogiat kogu raudteel. Tegin siia veel ühe analüüsi selle kohta, mis puudutab kurviraadiusi. Olemasoleval raudteel on meil kurviraadiused umbes üks kilomeeter. Rail Balticule on ette nähtud kolmekilomeetrise raadiusega kurvid, Y-liini projektis on kuuekilomeetrise raadiusega kurvid. Tundub, et me ei saaks kiire rongiga olemasoleval raudteel sõita. Aga siin on tehtud joonis selle kohta, mida see tähendaks, kui me olemasoleval raudteel suurendaksime kurviraadiusi kolme kilomeetrini. See näitab, et ühes juhuslikult valitud kohas oleks raudtee nihkumine umbes 20 meetrit ja me peaksime kilomeetrise lõigu ümber tõstma. Kui me piirduksime natukene väiksemate kurviraadiustega, mitte kolm kilomeetrit, siis oleks ümbertõstetava lõigu pikkus küll väiksem, aga hoolduskulud raudteel suureneksid. Siin on võrdluseks ka teine kurviraadius: praegu on see 800 meetrit. Õgvendamisel kolmekilomeetrise raadiuse peale oleks ümbertõstetava lõigu kaugus olemasolevast 50 meetrit. On näha, et see olulist mõju ei avalda, aga mõju on just selles, et kui me ei taha oma olemasolevat raudteed üle võtta, siis me peame sinna investeerima, ja mitte nii väikseid summasid nagu praegu. Meil on räägitud, et me ju paneme Euroopa olemasolevasse raudteesse mitukümmend miljonit eurot aastas. Aga see on raudtee mõistes kommiraha. Kui me paneme Rail Balticu trassi kümme korda rohkem raha, siis olemasolev raudtee sureb välja. Tänada tähelepanu eest veel ei taha. Tahan öelda, et me peaksime olemasolevate raudteevõrkude võrdlemisel ja Rail Balticu võrdlemisel vaatama ka seda, mida see endaga kaasa toob. Kui me olemasoleval raudteevõrgul peame palju võrke üles võtma, siis väheneb selle raudtee kasutatavus. Inimesed hakkavad rohkem autosid kasutama, viaduktide rajamine venib selle tõttu ja varsti on meil jäänud hulk inimesi rongi alla. Need kõik on prognoositavad asjad ja tuleks analüüsides kokku võtta. Selliseid analüüse meil praegu pole, aga neid oleks väga vaja teha. Samas midagi ju tehakse. Me saime hiljuti teada, et Rail Baltic ei seo meid üldse lahti olemasolevast ühendusest Venemaaga. Me suurendame Rail Balticuga oma mõju Venemaal ja Venemaa mõju meie üle, sest suur hulk neid kaupasid, mis uue tasuvusuuringu järgi hakkavad Rail Balticule tulema, tulevad Loode-Venemaalt ja Venemaa kontrollitavalt Arktika koridorilt. Kui me siiamaani oleme olnud ise seotud selle otsusega, et kui meie meelsus Venemaale ei meeldi ja meie käest võetakse kaubad ära, siis me ise vastutame. Ise teame, mida me teeme. Kui me oleme Rail Balticuga seotud ja Venemaa võtab Rail Balticult kaubad ära, siis hakkavad ka lätlased meie käest küsima, et kuulge, meie peame nüüd maksma Rail Balticu hoolduskulusid, kuna kaupa ei ole. Mida siis edasi peaks tegema? Kõigepealt tuleks avalikustada need salastatud dokumendid, mida siiamaani ei taheta avalikustada. Tuleks teha konkureeriv, uus tasuvusuuring. Kui meie praegused eksperdid, kes Rail Balticuga tegelevad, on ainukesed eksperdid, siis ei saa nad objektiivselt hinnata seda Rail Balticut, mis on nende oma laps. Meil on vaja seda sõltumatult hinnata. Praegu on aga kõik see asi majandusministeeriumi otsustada ja väga raske on leida selliseid eksperte, kes riigi palgal olles saaksid objektiivset uut analüüsi teha või senist hinnata. Kui see uuring on tehtud ja riskid analüüsitud, siis on meil võimalik alternatiivseid lahendusi kaaluda, panna need avalikule arutelule, ja nii nagu Århusi konventsioon ette näeb, teha avalikud otsused. Tänan tähelepanu eest! Küsimused ettekandjale. Andres Herkel, palun! Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Te rääkisite põgusalt ka Lätist ja nende võimalikust huvist lennujaama raudteega ühendada. Ma pole aga saanud vastust küsimusele, kuidas Lätis ja Leedus on lood nende tasuvusuuringutega, avalikustamisega, läbipaistvusega, millest te siin pikalt rääkisite. Kas mingid Rail Balticuga seotud sõsarühingud on teil ka Lätis ja Leedus olemas ning kas seal räägitakse ka ökoduktidest ja sellistest asjadest? Ma eeldan, et seal liigub kaupa rohkem ja ekspluatatsioonikulude teema nii terav ei ole, aga kogu seda võrdluspilti ei ole ma täna piisavalt saanud. Palun, kas teie suudaksite seda anda? Me ei tea, et Lätis ja Leedus oleks Rail Balticuga seotud meiega sarnaseid sõsarühinguid. Aga olukord on seal natuke teistsugune. Leedul on väga selge nägemus, kuidas see trassikoridor peaks kulgema. Nad arvavad, et Kaunases peaks olema ümberlaadimisjaam ja seal muutub 1520-millimeetrise rööpavahega raudtee 1435-millimeetriseks. Neil on väga tugev raudtee, kes oma huvide eest seisab ja nad on suutnud seda riigi ees palju paremini kaitsta. Läti on suutnud oma riskid maandada aga sellega, et nad on pannud käesoleva projekti raha sellisesse projekti osasse, mida saab ka eraldi kasutada. Eesti on kõige rumalamas olukorras. Ma ei tea, kas ma vastasin küsimusele. Siim Kiisler, palun! Aitäh! Auväärt ettekandja! Kui ma õigesti aru sain, siis esimesed kolm ettekandjat on põhimõtteliselt selle vastu, et üldse mingit Rail Balticut rajada või selle peale raha kulutada. See on absurd ja mõttetus, kui lihtsustatult kokku võtta. Sinu varasemad väljaütlemised on olnud pisut teistsugused. Sa oled öelnud, et võiks olla küll, aga teist trassi pidi. Tänasest ettekandest ma ei saanud enam aru, kas sa oled ka jõudnud niikaugele välja, et mitte mingit Rail Balticut mitte mingil juhul ei tohiks rajada. Ma arvan, et küsimus on ka nimes. Me võime Rail Balticuks erinevaid asju nimetada. Nagu eelmine ettekandja rääkis, alguses oli jutt Rail Baltica koridorist, mis kuulus olemasoleva trassi juurde ja mis oli väga mõistlik. Seda projekti peaks edasi arendama, nii nagu omal ajal välja pakuti. Uue trassi rajamine vajab analüüsi. Ma arvan, et praegu ei ole kellelgi piisavalt informatsiooni selle kohta, mida see endaga kaasa toob. Õiged vastused tulevad siis, kui analüüs on olemas. Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav ettekandja! Rooma Klubi liikmete kirjast Riigikogule sain teada huvitava informatsiooni, et kogu selle protsessi kommunikeerimiseks on väidetavalt eraldatud või ette nähtud 200 000 eurot. Kuidas te hindate senist kommunikeerimise käiku? Kas seda raha teie arvates on juba kulutatud ning kas kogu protsessi on kommunikeeritud hästi ja rahvale arusaadavalt või mitte? Ma arvan, et seda raha kulutatakse pidevalt, sest seda makstakse välja PR-firmale, kes meedias olevat pilti kujundab selliselt, et avalikkusele jääks Rail Balticust positiivne mulje. Meie arvates ei kasutata seda raha sihipäraselt, nii, et erinevad arvamused saaksid hästi kajastatud. Rail Balticu kodulehel me ei näe Rail Balticut kritiseerivaid artikleid üldse. Tegelikult hea avalikustamise tava näeks ette, et Rail Balticu ametlik infoleht kajastaks kõiki seisukohti, mis Rail Balticu kohta on avaldatud. Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja Priit Humal! Enne teid kõnelenud Endel Oja hästi argumenteeritud ettekandest jäi meelde seisukoht, et Rail Balticu rajamist on kannustanud eelkõige poliitilised ambitsioonid, mitte ratsionaalsed majanduslikud kaalutlused. Teie ettekandest nii kategoorilist hinnangut ei kuulnud. Kas võib tänase arutelu põhjal välja tuua kaks tulemust: esiteks, et Rail Baltic ei ole uute tehnoloogiate arengu vaatevinklist absoluutselt vajalik, aga teiseks, kui on paremad mõjuanalüüsid, targemad põhjendused, siis justkui ikka on vajalik? Kas te võiksite selle järelduse kokku võtta? Aitäh! Ma arvan, et oluline pole hinnata Rail Balticut kui eraldi seisvat nähtust. Hinnata on vaja kogu Eesti raudteevõrku, mille osa on nii- või naasugune Rail Baltic või Rail Baltica – oleneb, millises koridoris ta kulgeb ja mida ta endast kujutab. See on see pilt, mida me peaksime analüüsima ja sellest lähtuvalt otsuseid tegema. Meil ei ole õige hinnata Rail Balticut eraldi nähtusena, see ei ole selles mõttes asi iseeneses. Paratamatult on tegu kümme korda suurema kulu ja projektiga, kui oli Inglismaa ja Prantsusmaa vahele Eurotunneli ehitamine. Selle ehitamise puhul jääb alati midagi tegemata ja meil on vaja teha valikuid, mida me ühel puhul võidame ja kaotame ning teisel puhul samuti. Aitäh, auväärt istungi juhataja! Hea ettekandja! Teen alguses ühe täpsustuse. Minu küsimus ja viide sellele, et keegi kannab üht märki, ei olnud arvamus selle kohta, et kõik, kes on Rail Balticu vastu, on vastased ja nende sõna ei peaks levima. Aga mu küsimus on hoopis selline. Te viitasite ka ühele minu sõnavõtule Tartu linnapeana, mis oli ajendatud eesmärgist vähendada ajakulu liikudes Eesti eri piirkondade vahel, kaasa arvatud Tartust mujale ja mujalt Tartusse sõites. Tartu on suur linn. Mu küsimus on selline: kuidas ikkagi võis juhtuda, et kavandatav trass ei läbi Tartut, ja miks kiirused, mis on ette nähtud kõrvalprojektidega, ei ole saavutanud sellist taset, mida me tartlastena oleme oodanud? Kas te kõrvalprojektide all peate silmas Eesti Raudtee arengukavasid? Ma arvan, et sellel on väga lihtne põhjus. Majandusministeerium on väga tugevalt eelistanud Rail Balticu projekti kõigile teistele raudtee arendamise projektidele. Seda ühte projekti tugevalt eelistades pole tehtud isegi korralikke uuringuid, kui palju maksaks olemasoleval raudteel rongide kiiruse suurendamine, mis oli arengukavas "Eesti 2030+" ette nähtud. See on selline, võiks ütelda, mingis mõttes ametnike võimu ära kasutades poliitikute kummitempliks muutmine. Kui ametnikud panevad poliitikutele, olgu ministritele või Riigikogule, ette sellised paberid, millest lähtudes on võimalik ainult ühtemoodi edasi minna, siis niimoodi ka edasi minnakse. Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud ettekandja, aitäh sisuka ettekande eest! Ma juhin kolleeg Kiisleri tähelepanu sellele, et ta peaks tähelepanelikum olema. Ei saa minu sõnavõtust välja lugeda, et ma olen kategooriliselt Rail Baltica vastu. Mida saab välja lugeda, on seisukoht, et uue trassi rajamine on täiesti jabur. Vaja on lisaarutelusid, missugune variant on kõige mõistlikum ja tasuvam. Aga mul on küsimus ettekandjale. Meil räägitakse väga palju Euroopa ja Vene rööpmelaiusest ja sellest, et meil justkui ei ole mingeid valikuid. Kas te olete nõus ütlema, mis teie arvates oleks õige laius? Kuidas see laiuse temaatika oleks kõige parem lahendada? Aitäh! Minu arvates tundub mõistlik leedukate plaan rajada Kaunases ümberlaadimisjaam üleminekuks 1435 millimeetri laiuselt 1520 millimeetrile. Nad on ka Euroopa Liidust raha saanud, et see ümberlaadimisjaam ära teha. Mõte tundub väga loogiline ja mõistlik. Kui me nüüd hakkaksime rääkima sellest, et toome seda 1435-millimeetrist raudteed Kaunasest siia põhja poole, kas me siis hakkaksime nihutama ka seda ümberlaadimisjaama? Kui Kaunases on ümberlaadimisjaam ära tehtud, kas siis nihutame raudteed ja varsti toome selle ümberlaadimisjaama Riiga ja siis Tallinnasse? Kas see, kui meil oleks ümberlaadimisjaam, oleks suur lisandväärtus kogu Eesti majandusele? Kas me peame leedukate peale kadedad olema, et nendel on ümberlaadimisjaam loogilisse paika juba plaanile pandud? Nagu ütles ka Endel Oja, tehnoloogia selleks, et raudteel saaksid sõita muutuva teljelaiusega rongid, on täiesti olemas ja kasutatav. Küsimus on selles, et need muutuva teljelaiusega rongid on natuke kallimad kui tavalised rongid. Kui me tahaksime neid kasutada, siis operaatorid ei oleks väga vaimustunud, et nad peaksid neid ostma. Umbes 50 000 eurot maksaks üks vagun rohkem, kui teljelaius oleks muudetav. Kui me tahaksime osta 1000 sellist vagunit, et need saaksid praeguselt 1520 millimeetri laiuselt 1435 millimeetri laiusele üle minna ja vedada kaupa kaugemale Euroopasse, siis see läheks maksma umbes 50 miljonit eurot. See on 1% Rail Balticu maksumusest. Me ostaksime need vagunid ja paneksime aasta pärast käima. Kui selline projekt teha, siis see oleks väga mõistlik ja kasulik. On arusaamatu, miks me seda ei tee ja kulutame sada korda rohkem raha. Toomas Jürgenstein, palun! Aitäh, hea eesistuja! Hea sõber Priit! Sain ma õigesti aru, et sinu arvates saaks Euroopa Liidu toetust põhimõtteliselt kasutada ka Tallinna–Tartu–Valga trassi arendamiseks? Aitäh intrigeeriva küsimuse eest! Räägime kõigepealt sellest, millisest toetuse osast me räägime. Kui me oleme 10 miljonit juba ära kulutanud, siis seda ilmselt ei saa enam muude ettevõtmiste peale kulutada. See on seoses maakonnaplaneeringu tegemisega firmale välja makstud. Kui me räägime sellest, et praegusel eelarveperioodil on eraldatud 10–15% rahast, siis selle kohta käivad lepingud on seni salastatud. Niikaua, kui need on salastatud, me ei tea, mis seal lepingutes täpselt on ja mida on võimalik teha. Aga mis puudutab seda ülejäänud raha, mida meile siiamaani eraldatud ei ole ja mida ei ole Euroopa Liidu eelarvetes ka olemas, siis järgmiste eelarveperioodide raha kasutamise kohta ühe või teise koridori, ühe või teise projekti huvides ei oska ükski inimene praegu midagi öelda. Niikaua kui seda raha ei ole, on üldse utoopiline rääkida sellest, et me saame seda millekski kasutada. Seega on minu arvates üsna üheselt selge, et enamikku seda raha, mida Rail Balticu ehitamiseks kasutada saaks, saaks kasutada ka muude projektide elluviimiseks. Tiit Terik, palun! Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kuulates teid ja teie eelkõnelejate ülevaadet sellest teemast, jääb mulje, et te olete hästi põhjalikult Rail Balticut analüüsinud ja uurinud. Kas te paljude väljatoodud miinuste kõrval olete Eesti jaoks selle projekti puhul täheldanud ka mingit kasu või plusse? Kindlasti on hea, kui meil on korralik raudteeühendus Euroopaga. Selles ei ole mingit kahtlust. See, et projekti analüüs on tehtud, on pannud minu ja ka paljud teised selle temaatikaga tegelema. Kui meil ei oleks seda AECOM-i uuringut ja kui kogu seda temaatikat poleks üldse analüüsima hakatud, siis meil ei oleks tänast diskussiooni siin ja me ei pööraks raudteevõrgule nii palju tähelepanu. Ma arvan, et see on kindlasti kogu selle asja käsitlemise positiivne mõju. Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! Teie ettekandest jäi mulje, et Eestis elavad inimesed ainult Tallinnas ja Tartus, aga see on ainult vahemärkus. Mitu korda mainisite ka seda, et Leedu on ehitanud ühte ja teist asja, on pidevalt tegutsenud, ka Läti on meist ees, Eesti aga on väga rumalas seisus. Niisugused olid teie sõnad. Kas tegelikult ei ole Rail Balticut puudutavad küsimused juba ära otsustatud ja Eestil on lihtsalt aeg tegutsema hakata? Ma ütlesin seda, et Eesti on kõige rumalamas seisus sellepärast, et Eesti ei ole suutnud üht-teist ära teha. Aga ongi raske praeguses seisus midagi otsustada. Ma arvan, et projektimeeskond on mõelnud ka, mida me teeme, kui edaspidi raha ei tule. Nad on andnud oma parima, et käesoleval eelarveperioodil rajada viadukte, ehitada valmis terminalid Pärnus ja Tallinnas, et juhul kui edasist raha ei tule, siis ei oleks meil mingi jupp raudteed päris soos. Aga ma ütlesin seda, et Läti ja Leedu saavad käesoleva perioodi eraldist, kui järgmist raha ei tule, paremini ära kasutada. Leedu on ehitanud valmis Euroopa laiusega raudtee juba Kaunasesse, mis on väga mõistlik. Selle saab ümberlaadimisjaamaga ühendada. Nende seisukohalt on probleemid suhteliselt hästi lahendatud. Eesti on tõesti rumalas seisus. Aitäh, esimees! Hea ettekandja, aitäh ettekande eest! Teie viimasel, "Tänan tähelepanu eest!" slaidil on justkui kaks alternatiivi: Rail Balticu otsetrass, mille puhul riigisisene raudtee lõpeb Tartuga, ja teisel poolel on Estlinna projekt, kus on ühendatud kõik Eesti suuremad linnad. Minu küsimus on selline: millel see versus-analüüs baseerub? Tegelikult mina ei näe, et Rail Baltic või Rail Baltica on sõltumata trassist riigisisese raudtee suur konkurent. Mõlema variandi puhul ju nähakse Eestis ette kahte või kolme peatust: Pärnu suunal Pärnu ja Tallinn ning võib-olla ka Rapla, teisel suunal Tartu ja Tallinn ning ehk ka Tapa ja Valga. Tegelikult need kaks asja ju ei ole otseselt vastandid. Millel selline slaidide võrdlus baseerub? Helmut Hallemaa, palun! Miks on vasakpoolsel pildil, otseselt AECOM-i joonisel, mida ma enne juba näitasin, teised raudteed ära jäetud? Aga nimelt seetõttu, et teised raudteed surevad välja, sest mõlemale ei jätku raha. Hoolduskulusid ei õnnestu katta. Isegi kui me Euroopast mingi ime läbi edaspidigi investeeringuraha saame, siis vajadus Rail Balticu hoolduskulusid katta hakkab sööma olemasolevat raudteevõrku. Kui meil ei jätku raha sinna investeerida, siis püsikulud lähevad järjest suuremaks ja lõpuks võetakse rööpad üles. Skeemide erinevus baseerub sellel. Mis puudutab peatusi, siis on loomulikult õige, et rongid, mis sõidavad Riiga, ei peatu igas peatuses. Aga samal trassil on võimalik liigelda ka rongidel, mis peatuvad igas peatuses. Pole ju nii, et samal raudteel ei saa olla tihti peatuvaid ronge ja kiirronge. Küsimus on just nimelt selles, kuhu me selle raha paneme. Aitäh, austatud esimees! Hea ettekandja! Priit, need argumendid, mida sa oled eri kohtumistel esitanud, on mind veennud ja ma olen Rail Balticu osas mõõdukalt skeptiliseks muutunud. Samas ma arvan, et ehk peaks ettevalmistustööd jätkama. Eespool viidatud järgmine uuring, mis peaks mõne kuu pärast Ernst & Youngilt tulema, tõenäoliselt annab mulle kindla arusaamise, kas üldse ja kui, siis millise kiirusega tuleks selle projektiga edasi minna. Millised lootused on sinul selle tulevase uuringu kontekstis? Ma arvan, et see uuring on selles mõttes AECOM-i uuringuga sarnane, et see käsitleb just nimelt ühe trassi eraldi avalduvat mõju. Näiteks kas see trass saab kuskilt mingit kaupa. Aga seda, mida see kuskilt ära võtab, too uuring ei käsitle. Minu arvates me saaksime praegu edasi minna nii, et teeme n-ö konkureeriva tasuvusuuringu muu trassi kohta. See ju ei takista kuidagi olemasoleva Rail Balticu trassiga edasiminemist. Kui me väidame, et meil ei ole üldse midagi muud vaja uurida, ja leiame justkui kõik vastused sellest uuest Ernst & Youngi uuringust, siis me peidame jaanalinnu kombel pea liiva alla. Juhul kui see Rail Balticu praegune trass on kõige parem, siis mingi konkureeriv uuring peaks seda ju kinnitama. Kui aga selgub, et mingi konkureeriv uuring pakub parema lahenduse kui praegune Rail Balticu trass, siis peaks too uuring eriti kasulik olema. Praegu tõrjuda mingi teise alternatiivi kaalumist põhjendusega, et me oleme sada protsenti kindlad, et Rail Balticu trass on ainuõige ja kõigi muude võimaluste uuriminegi on midagi väga kahtlast – ütleksin, et see on väga kummaline. Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud sõnavõtja! Tõepoolest on ääretult piinlik, et igasugune arutelu ja alternatiivsete variantide kaalumine on kuulutatud mingiks putinismiks. Aga ma tahan küsida rööpmelaiuse kohta. Minu teada on Eesti Raudtee seisukoht, et võiks olemasoleva paari kõrvale lisada veel ühe rööpapaari, et trassil saaks paralleelselt kasutada nii Euroopa kui ka Vene laiusega ronge. Siis ei oleks vaja mingisuguseid ümberlaadimisi, veeremid saaksid tulla ükskõik kust, kas või Kaug-Idast otse Euroopasse. Kumb variant teie arust parem oleks, kas muudetava teljelaiusega rongid või Euroopa laiusega uue rööpapaari lisamine? Mis seisukohal te olete? Me oleme kaalunud erinevaid variante. Ühe Euroopa laiusega rööpapaari lisamine praegusele raudteele on ka täiesti võimalik variant, kui analüüs näitab, et see oleks mõistlik. Minu kõhutunne ütleb ja need eksperdid, kellega mina olen suhelnud, arvavad, et see väga mõistlik ei ole. Kaunase ümberlaadimisjaam on konkurentsivõimelisem kui see, mida me hakkame Muugale ehitama. Mis puutub rööpmelaiusse, siis selle kohta on siin kõrval üks slaid. Martin Helme ütles, et CEF-i raha peab kindlasti kulutama Euroopa laiusega raudteele. See tegelikult ei ole õige. Seda on korduvalt väidetud, aga siin on näide, mida võite oma slaidi pealt vaadata. See on Hispaanias olev raudtee, mis sai samuti toetust sellestsamast Euroopa Liidu fondist, kust saab Rail Baltic, ja see ei ole Euroopa laiusega rööpapaar. Leedukad esitasid CEF-i taotluse, et saada toetust säärase raudtee parandamiseks, mis ei ole Euroopa laiusega. Nad ei saanud selleks raha, aga põhjus ei olnud see, et rööpapaar ei ole Euroopa laiusega, põhjused olid teistsugused. See meede ei näe sugugi ette, et kõik rööpmed peavad Euroopa laiusega olema. Aitäh, Priit Humal! Küsimustele vastamiseks ettenähtud aeg on läbi. Suur tänu ette kandmast ja vastamast! Palun vabandust Andres Metsoja, Märt Sultsi ja Valeri Korbi käest! Midagi ei ole teha, enam ma teile õigust küsida anda ei saa. Austatud Riigikogu, enne kui avame läbirääkimised, annan teada, et Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku pikendada vajadusel istungi tööaega päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Seda ettepanekut tuleb Riigikogu täiskogul hääletada. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada istungi tööaega päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Ettepaneku poolt on 65 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Täiskogu istungi tööaega on pikendatud päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Austatud Riigikogu, avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonil on ettepanek, millega juhataja nõustub, et kõigepealt esinevad sõnavõtuga fraktsioonide esindajad. Erki Savisaar Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun! Lisaaega kolm minutit. Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Keskerakonna fraktsioonil on hea meel, et me arutame Riigikogu istungisaalis Rail Balticu küsimust. Tegemist on suure projektiga ning osa inimeste pessimism projekti suhtes on täiesti mõistetav. Ilmselt ei vaidle keegi vastu, et Eesti koht on arenevas Euroopas. Kui me vaatame Euroopa kaarti, siis ei ole võimalik mitte märgata meie asukohta võrreldes selliste keskustega nagu Brüssel, Berliin ja Pariis. Euroopa südamest vaadatuna asume kusagil kaugel kirdes. Me oleme Euroopa piiriala, meeldib see meile või mitte. Samas seisus on Läti ja Leedu. Isegi Soome on huvitatud kiiremast raudteeühendusest Euroopaga, seda kas või läbi tunneli. Tehniliselt võib Rail Balticu ehitus tähendada seda, et tuleb ehitada kaks rööpapaari, mida mööda anonüümsed kaubad ning lihast ja luust inimesed Tallinna ja Pärnu või Eesti ja Leedu vahel liiguvad, aga Rail Baltic tähendab ka kohaliku elukeskkonna arendamist. Hea näide on juba ehitamisel olev Tallinna lennujaama ja Ülemiste terminali vaheline trammiliin ning planeeritav samalaadne ühendus Vanasadama ja Ülemiste terminali vahel. Nende kui kogu Eesti jaoks oluliste transpordikeskuste ühendamine Tallinna ühistranspordivõrguga on jätkuks Tallinna tramminduse renessansile, mis sai alguse uute trammide ostmise ja liinivõrgu rekonstrueerimisega juba 2014. aastal. Nii nagu tramm on linnasiseses ühistranspordis üks parimaid sõiduvahendeid, on elektrirong samadel põhjustel efektiivne vahend sadade kilomeetrite pikkusteks sõitudeks näiteks kolme Balti riigi pealinnade vahel. Rail Balticu mõte on kiire ühendus Euroopaga. Kindlasti võiks kiire ühendus Euroopaga olla igal suurel Eesti linnal – nii Tartul, Narval kui ka Viljandil –, aga Rail Baltic peab ühendama esmajärjekorras kolme Balti riiki, mitte kõiki maakonnakeskusi. Nende keskuste ühendamiseks on palju mõistlikum arendada muid transpordiviise, sõltuvalt sellest, milliste teiste kohtadega kõige paremaid ühendusi soovitakse. Jah, Tartu jaoks on oluline hea ühendus Tallinnaga ja mõnevõrra ka Riiaga, aga on arusaadav, et suuremad linnad, nagu Tallinn ja Riia, väärivad kiiret otseühendust. Seda enam, et kõnealune uus raudtee on koridoriks Euroopa keskustesse. Leedus plaanitakse pealinn liita Rail Balticuga harutee abil, kuna loogiline trass kulgeb läbi Kaunase, mitte läbi Vilniuse. Ei ole mõeldav, et otseühenduseks mõeldud raudtee täidaks ka riigisisese transpordivõrgu rolli. Rail Baltic on ikkagi kogu võrgustiku tugevaim niit, mis peab olema pingul, et olla piisavalt toekas lähtepunkt teistele niitidele. Selleks, et tulevikus oleks ka soomlastel põhjust oma reisijate ja kaupade veoks Rail Balticut kasutada, peab sellel olema suur konkurentsieelis võrreldes teiste Balti riikidesse ja kaugemale Euroopasse viivate ühendustega. Aga mida pikem on raudtee, seda kallim on selle ehitus ja ka hilisem hooldus. Rail Baltic on praegu just täpselt sellise kujuga, mis on kolmele riigile teostatav ja Euroopa Liidule rahastuse mõttes projektina vastuvõetav. Kui projekti muutma hakata, siis muutub ka konkurents sellesama rahastuse peale, mida soovitakse kõikjal mujalgi Euroopas. Olgu veel kord öeldud, et seda raha ei saa kasutada riigisisese taristu ehitamiseks. Oma kodus peame hakkama saama summadega, mis on koduste asjade jaoks ette nähtud. Rail Baltic on praegusel plaanitaval kujul hea võimalus saada Eesti Euroopa üldises konkurentsis ettepoole. Jah, Läti ja Leedu saavad samuti kasu, aga selleks, et veidigi maailmakonkurentsis läbi lüüa ja suured asjad ära teha, tulebki väikestel riikidel seljad kokku panna. Ühe tänapäevase keskkonnasäästliku ja kiire raudtee ehitamine võiks olla täpselt asi, millega me võiksime hakkama saada. Ka Euroopa Liit saab sellest aru ja on valmis omalt poolt rahaga tugevasti toetama. Eesti, Läti ja Leedu vajavad tänapäevast rongiühendust nii omavahel kui ka kaugemate naabritega Euroopas. Ilma heade ühendusteta on meil tõsine oht jäädagi Euroopa Liidu ääremaaks, kus areng on läänemaailmaga võrreldes pidurdatud. Rail Baltic ei ole mingi Hiina müür ega mütoloogiline draakon, millena seda vahel on kirjeldatud. Rail Baltic on lihtsalt raudtee. Raudtee ülesanne on ühendada riike ja inimesi. Arusaadavalt ei tohi see kujuneda barjääriks metsloomade rändeteedel ega liigselt kahjustada loodust muul viisil. Rail Balticu eestvedajad on kinnitanud, et keskkonnateemadega tegeldakse edasi nii enne ehitust kui ka pärast seda. Eesti ilus loodus ei muutu ühe raudtee lisandumise korral pommiauguks. Kindlasti vajab Eesti paremaid ühendusi ka riigi sees. Rail Baltic on vaid osa kogu riigi pidevalt arenevast transpordivõrgustikust. Euroopa raudteeprojektiga samal ajal parandatakse teisi transpordiühendusi nii Pärnu, Tartu kui ka Narva suunal. Ka mere- ja õhutranspordi arendus ei jää vahepeal seisma. Kindlasti ei ole võimalik teha kõike korraga, aga Rail Baltic on meil võimalik valmis ehitada. Püüame selle siis valmis saada, nii et me väikesi riigisiseseid küsimusi ja vastuolusid lahendades ei jää nendesse takerduma ega lase suuremat eesmärki silmist. Aitäh! Artur Talvik Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel, palun! Hea eesistuja! Head kolleegid! Head külalised! Sissejuhatuseks tahan öelda, et mind lihtsalt hämmastab Keskerakonna seisukoha muutus selle kahe nädala jooksul, mis nad valitsuses on olnud. Halloo, tulge nüüd mõistusele! Teist on kahe nädalaga saanud samasugune agitpropi seltskond, nagu on Reformierakond! Mis toimub?! Aga Rail Balticu juurde tulles tahan kõigepealt öelda seda, et üks suuri põhjuseid, miks Vabaerakond poliitikasse on tulnud, on soov seista selle eest, et Eestist saaks tugeva kodanikuühiskonna maa. Praegu see kindlasti nii ei ole. Aga õnneks on meil väga positiivne näide võtta kodanikuaktivistide näol, kes on seadnud kahtluse alla viisi ja meetodi, kuidas Rail Balticu Pärnu kaudu mineva trassi heakskiitmist aetakse. Vabaerakonna seisukoht on, et ei tohi sõlmida ühtegi rahvusvahelist lepingut enne, kui ei ole avalikustatud kõiki siiamaani tehtud uuringuid, lepinguid, uuringute lähteülesandeid ja kõike muud, mis on sellega seotud. Meie seisukoht on, et Rail Balticusse puutuv asjaajamine on olnud läbipaistmatu, ülbe, arrogantne ja kaitstud n-ö paksukestalise PR-mehhanismiga, mis on Euroopa rahaga kinni makstud. Aga tulen tagasi kodanikuühiskonna juurde. Rail Balticu asjade sellisel viisil ajamise on kahtluse alla seadnud ennekõike kodanikuliikumine "Avalikult Rail Balticust" ja hiljem nn 101 kiri Postimehes. Ma olen seda liikumist jälginud ja nendega lähedalt suhelnud suhteliselt pikka aega. See, millist alavääristamist, mõnitamist, üleoleku demonstreerimist ja kõike muud säärast nad on pidanud kogema nende aastate jooksul, on lihtsalt hämmastav. Ilmselt paljud inimesed ei tea, et üks avalikult selle Rail Balticuga seotud liikumise liidritest kutsuti juba algusaastatel kaposse ülekuulamisele, ega ta jumala pärast ei ole äkki Vene agent. See on tõesti üle mõistuse protsess, mis on toimunud! Liikumise esindajad on algusest saati öelnud, on nad ei ole täiesti Rail Balticu vastu. Nad kutsuvad Eesti ühiskonda üles nii suure otsuse üle mõistliku aja jooksul arutama. Nad kutsuvad üles, et tehtaks palju tõsisemaid uuringuid, mis arvestaks ka alternatiiviga. Nad kutsuvad meid üles selleks, et me ei võtaks majanduslikku riski, mille peaksid võib-olla kinni maksma meie lapsed, et me ei võtaks majanduslikku riski ajal, mil Euroopa tulevik on väga segane. Me teame täna väga hästi, et üks netomaksja, üks suurriik lahkub Euroopa Liidust. Muidugi! Kolm minutit lisaaega, palun! On täiesti selge – ja selleks ei pea olema kõva matemaatik –, et järgmisel rahastusperioodil on Euroopa Liidus jagatavad summad väiksemad. Me võtame sellise riski teadmata, mismoodi me kogu projekti finantseerime. Liikumise esindajad küsivad kõva häälega avalikult, mis juhtub siis, kui see projekt läheb eeldatust kallimaks. Kuidas me selle kulu siis kanname? Kas ei ole mõistlikum teha korda olemasolev taristu, mis tagaks küll kehva, aga toimiva ühenduse muu Euroopaga? See on sama raudtee, mida pidi ma nõukaajal sõitsin Vilniusesse – sai sõidetud. Teeme selle raudtee korda, ütlevad nad. Kui me teeme olemasoleva raudtee korda, siis me lahendame ära väga palju regionaalpoliitilisi probleeme. Me ei pea ilmtingimata looma töökohti Tallinnast, Tartust, Narvast, Pärnust, Haapsalust kaugemal, me anname maainimestele võimaluse rongiga käia tööl seal, kus töökohad juba on. Ja need rongid liiguksid kiiresti. Liikumise aktivistid küsivad – ja täiesti õigustatult küsivad –, kust kohast tuleb see kaup, mida sellel raudteel vedama hakatakse. Ma kuulsin ka Priit Humala kõnest, et me räägime selle raudtee kontekstis julgeolekust ja Venemaast lahti sidumisest, aga huvitaval kombel selgub, et Ernst & Youngi viimasest uuringust, mille vahearuanne on salastatud, tuleb välja, et suures osas arvestatakse kaubaga, mis tuleb Loode-Venemaalt või nn Arktika trassilt. Kuidas nii? Kus on loogika? Mismoodi me siis ennast Venemaast n-ö lahti seome? Küsitakse väga palju küsimusi, ja õigustatud küsimusi. Kuulsite neid täna ka siit puldist. Seetõttu ma veel kord toonitan seda ettepanekut, mille me oleme teinud: võtame aja maha! Ärme sõlmime ühtegi lepingut, ärme võtame seda just nimelt majanduslikku riski, mis on väga suur! Ma saan aru, et ehitamise perioodil võib SKT Eestis kasvada. Ma saan aru, et me oleme ehitanud tohutult sildasid ja meil on tekkinud sillaehitajate kompetents ning sillaehitajad tahavad kangesti tööd saada. Ma saan aru, et Eestis on palju väikekaevanduse omanikke, kes ootavad pikisilmi, et seda suurt valli ehitama hakatakse. Aga see on lühiajaline vaade, mida silmas pidades me ei mõtle sellele, mis saab edasi, mismoodi meie lapsed ja lapselapsed hakkavad seda meie võib-olla väga suurt viga kinni maksma. Aitäh! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel Mart Helme, palun! Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Ma alustaksin niimoodi: on põmmpead ja on ideoloogilised põmmpead. Põmmpead on need, kes ei saa üldse mitte millestki aru, ideoloogilised põmmpead on need, kes saavad tegelikult asjadest väga hästi aru, aga raiuvad ikka üht. Me oleme täna siin saalis küsimuste näol seda ideoloogilist põmmpäisust kogenud. See tähendab seda, et ükskõik kui ilusti, ükskõik kui mõjuvate numbritega, ükskõik kui selgete argumentidega välja ei tulda, vastu kuuled ikka ideoloogiliselt põmmpäist juttu: meil on vaja kiiret ühendust Euroopaga, meil on vaja seda, teist ja kolmandat, me saame Euroopast raha, me peame selle ära kasutama, meil on vaja siduda ennast Soomega, meil on vaja ennast Venemaast lahti siduda. Kõik need seisukohad on ettekandjad siin põrmustanud. Ja siis, kui enam midagi muud öelda ei ole, öeldakse: aga te töötate ju Putini hüvanguks, te olete Kremli agendid! Mitte midagi muud enam öelda ei ole ja siis tullakse sellise naeruväärsusega lagedale. Lugupeetavad, ka need, kes pärast mind tulevad, ärge palun enam kasutage neid argumente! Kui te tähelepanelikult kuulasite, siis te saite aru, et mitte keegi, ei Martin Helme ega ka meie kutsutud ettekandjad ei öelnud, et nad on Rail Balticu või Rail Baltica vastu. Ei ole vastu, ei ole Euroopaga ühendamise vastu, ei ole raudtee ehitamise vastu. Me oleme selle viisi vastu, kuidas seda tehakse. Oleme selle vastu, et me raiskame raha, oleme selle vastu, et me ei tee asju odavamalt ja ratsionaalsemalt, nii nagu teevad lätlased ja leedulased. Oleme selle vastu, et me ei võta Euroopast raha, mida me saaks kasutada nii, et isegi kui raudteed ei tule, siis see ei läheks raisku. Oleme selle vastu, et me praegu oleme nii nagu kergemeelsed kiirlaenu võtjad, kes pärandavad oma võlad ka lastele ja lastelastele. Vaat selle vastu me oleme. Aga me ei ole selle vastu, et meil on raudtee. Me oleme selle vastu, et asju aetakse kiirustades, ajuvabalt, salastades ja vassides. Kui te sellest ei ole tänasel istungil aru saanud, siis te olete ideoloogilised põmmpead, kes ei tahagi mitte millestki aru saada. Nii lihtne see ongi. Ja nüüd ma pöördun otse Keskerakonna poole, kes veel kolm nädalat tagasi oli opositsioonis. Lugupeetud Keskerakond! Lõpetage see hullumeelsus! Võtke aeg maha, ärge raisake meie kõikide ühist raha! Ärge võtke meie lastele võlgasid kaela! Ärge loopige õhku utoopiaid suure mahuga reisijatevedudest ja kaubavedudest, Helsingi–Tallinna tunnelist! Kuulge, see on ju nagu mingisugune "Monopoli" mäng! Ärge mängige seda "Monopoli" mängu! Te olete valitsusse tulnud ja kahe nädalaga oma seisukohti muutnud. Juba kuuleme sellest, et e-valimised ei ole sugugi nii halvad. Varsti kuuleme ilmselt ka sellest, et ega presidendi otsevalimist nii väga vaja ei ole, mis sellest, et me oleme 12 või 13 korda sellesisulise eelnõu algatanud. Lugupeetud Keskerakond! Käituge väärika, selgrooga ja sõnapidaja erakonnana, kes arvestab opositsiooni, kes arvestab avalikku arvamust ja juhib uut koalitsiooni nendest seisukohtadest ja väärtushinnangutest lähtudes! Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Jaanus Marrandi, palun! Palun ka lisaaega! Lugupeetud kolleegid! Head kuulajad! Kahtlemata on Rail Balticu teema üsna keeruline teema. See ei ole must või valge ega üldse mitte lihtne teema. Paraku on nii, et kui me hakkame Rail Balticut arutama, siis me kaldume nagu ka äsjane eelkõneleja emotsioonidesse kinni jääma. Aga kindel on see, et emotsionaalsel pinnal seda asja otsustada ei saa ega tohigi. Missugused on argumendid, kui me räägime Rail Balticust? Need võib laias laastus jagada kolmeks: esiteks poliitilised, teiseks majanduslikud ja kolmandaks keskkonnaalased. Seda järjekorda võib muuta nii, nagu parasjagu ise tahame. Kõigepealt poliitilised argumendid, mida võib võtta ka kui julgeolekupoliitilisi argumente. Siin ettekannetes on kõlanud, nagu seda raudteed oleks vaja sõjaväe liigutamiseks ühest kohast teise või varustuse vedamiseks. Tegelikkus aga on ju ikkagi see, nagu ka üks eelkõneleja sõnas ja mis on meile kõigile selge maakaarti vaadates, et Eesti on Euroopa äärel asuv maa, kus on äärmiselt olulised igasugused ühendused nn vana Euroopaga, millega me oleme ühises majandussüsteemis. Meie jaoks on tähtis, et meil on mõistlikud ühendused ja kiire ligipääs kõikjale, olgu tegu reisijate- või kaubaveoga. See on igal juhul poliitiline argument. Ma arvan, et selle argumendiga on enamik kuulajaid kindlasti nõus. Nüüd majanduslikest argumentidest. Nende puhul mängib selget rolli trassi valik – kas valida Tartu või mingi teine suund. See on üks alapunkt. Teiseks tuleb mõelda, mis see kõik maksab. Siin on öeldud, et Rail Baltic maksab hästi palju. Üks ettekandja päris alguses väitis, et kogu ehitusprotsess ja need tohutud võlad viivad meie riigi pankrotti, seega see käib meile üle jõu. Aga me räägime ju tegevusest. Raudtee peaks valmis saama 2025. aastal. Siin on palju räägitud 4,2 miljardist eurost, aga ma tuletan meelde, et Eesti piires on tegu ainult 1,3 miljardi euroga. Ja Eesti riigieelarve kanda on minu seniste teadmiste kohaselt 250 miljonit eurot. See 250 miljonit eurot ei ole kindlasti summa, mis hukutab Eesti riigi eelarve ja käib meile üle jõu, eriti veel kui silmas pidada aastaid 2025–2030. Majanduslike argumentide hulka kuulub ka arvestus, mida me sellel trassil vedama hakkame – kui palju reisijaid ja kaupu. Üks ettekandja lükkas ümber ühe teise asjast huvitatud osapoole mõtte, mis on ka alternatiivmeediast läbi käinud, et trassil hakkavad tohutud fosforiidirongid liikuma. Tõepoolest, see on üks lugudest, mis kogu Rail Balticu poleemikaga kaasas käib. Tegelikult ei ole need asjad üldse mitte nii läbipaistmatud, kui on väidetud. AECOM-i uuringus, mis on selle plaani alus, on pakutud, et 2030. aastaks liigub Rail Balticu trassil 12,9 miljonit tonni kaupa. Täna võib see väga suur kogus paista. Kui vaadata Eesti Raudtee praeguseid veosekoguseid, siis võib see eesmärk saavutamatu tunduda, sest Eesti raudteedel liikuvad kogused on ju kogu aeg vähenenud. Aga jällegi, me räägime kaugemast tulevikust, me räägime võib-olla teistsugusest poliitilisest mõõtmest. Praegu on rahvusvahelised suhted keerulised, aga me eeldame ikkagi ju positiivset arengut kaubavahetuses, kas või meie suure naaberriigiga. Päris hiljaaegu külastas majanduskomisjon Tallinna Sadamat, kus tuli jutuks ka Rail Balticu vajadus. Minule tookord mõnevõrra üllatuslikult olid Tallinna Sadama juhid vägagi positiivselt meelestatud. Neil on olnud väga palju kontakte just nimelt Soome poolega. Muuga sadamast otse üle lahe asub Vuosaari sadam, mis on samasuguses arenevas positsioonis nagu Muuga sadam. On olnud juttu, et ollakse väga huvitatud Soome kaupade liigutamisest Vuosaari sadama kaudu. Soome on ju mingis mõttes nagu saar ja Soomest eksporditakse kaupu 90–95 miljonit tonni. Vuosaari sadama kaudu oleks võimalik liigutada 5–6 miljonit tonni kaupu, kui need ei liiguks mitte laevaga, vaid otse kuskile, ma ei tea, Hamburgi ja Antwerpenisse ning sealt edasi allapoole Euroopasse, Põhja-Itaaliasse või mujale Lõuna-Euroopasse. Oleks otsem tee ja ilmselgelt ka odavam. Nii et majanduslikud argumendid pigem toetavad seda, seda enam, et siin räägitakse Hyperloopi tehnoloogiast. Kui me toome mängu ka tunneli, siis kindlasti majanduslikud argumendid saavad natukene teistsuguse aluse. Veidi ka keskkonnaalastest argumentidest. Neid silmas pidades on plaanis kulutada keskkonnaalasteks ettevõtmisteks üle 50 miljoni euro. Ette on nähtud 26 trassi ületamise kohta suurulukitele, lisaks sadu erinevaid läbipääse väiksematele loomadele jms. On olnud juttu, et see trass hakkab olema täiesti uue koha peal. Ka see ei ole õige. Tegelikult 11% kogu Rail Balticust hakkaks asuma olemasoleval trassil või sealsamas kõrval. Nüüd, kui me vaatame ajalist mõõdet, siis kui päris aus olla, siis piltlikult öeldes või selle projekti puhul ka sõna otseses mõttes on rong suures osas lihtsalt juba läinud. Tänavu juunikuus kirjutasid Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola ja Euroopa Liit alla ühisdeklaratsioonile Rail Balticu kohta. 15. novembril sai allkirjad Euroopa Ühendamise Rahastu rahastamisleping, mille põhjal tegelikult juba tööd käivad. Pean silmas näiteks Ülemiste reisiterminali ja Tallinna lennujaama vahelise trammiliini ehitamist. Eesti, Läti ja Leedu ametkondade koostöös on tänavu ette valmistatud valitsustevahelise lepingu eelnõu, milles on lõplikult paika pandud Rail Balticu ehitamise ja rahastamise tähtajad. Nii et tegelikult töö juba käib ja tagasisamm seisukohale, et raudtee tuleb, aga mõtleme natukene rohkem, tähendaks seda, et Rail Balticut kindlasti ei tuleks. Uue trassi valik tähendaks 5–6-aasta pikkust välpa. Praegu on planeeringud juba kinnitatud kolmes maakonnas, mida trass läbib. Selles mõttes oleme väga kaugele edasi liikunud. Nii et olemasoleva info põhjal ei ole küll põhjust arvata, et Rail Balticut niisugusel kujul tulema ei peaks. On tõsi, et tuleb ka uus teostuskava ja tasuvusanalüüs 2017. aasta esimeses kvartalis, mis annavad ehk mingisuguse teistsuguse vaate. Aga ma ei usu, et see vaade Rail Balticu vajalikkust eitab. Tänan tähelepanu eest! Reformierakonna fraktsiooni nimel Kristen Michal, palun! Kolm minutit lisaaega. Austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Head külalised! Ma vastaksin natuke mõnele sõnavõtule ja natukene kirjeldaksin. Kui ma jälgisin ettekandjate üldist esinemise laadi ja tooni – ma vaatasin seda pikemalt telekast –, siis tundus, et palli veeretatakse ühte väravasse. See kindlasti ei ole üht suurt infrastruktuuri hõlmava debati puhul päris õige. Sõnavõttudes manitseti, et võtame aja maha ja teeme kõik ringi. Sellele on vastus väga lihtne. Inimesed, kes käisid mõnda aega tagasi Rail Balticu konverentsil, teavad, et Henrik Hololei, kes on meilt vist kõige kõrgemal positsioonil olev Euroopa Liidu ametnik, ütles seal väga lihtsad sõnad: "Use it or lose it." Ja Rail Balticu rahastusega tegelikult ongi nii. Me kas kasutame seda raha või kasutavad selle meie eest ära Euroopa teised riigid, meie konkurendid. Ettekujutus, et kui meie seda ei kasuta ja ütleme, et me tahaksime seda kuskil mujal kasutada, siis see on võimalik – see ettekujutus ei lähe kuidagi. Sellist autosugestiooni siin ei maksa üritada, et oleme natuke kavalad, teeme rehepappi, kasutame seda raha kuskil mujal, teeme pisut mingit muud võrgustikku, äkki ei panda tähele – seda ei juhtu. Nüüd, siin küsiti ka seda, mis me lastele pärandame. Kui me oma maailmajaos ringi vaatame, siis näeme, et see osa Euroopast, kus on korralikud ühendused, kus on kiired ühendused, ei ole mitte Euroopa vaesem osa. See on Euroopa jõukam osa, see on osa, kus on majanduskasv, kus on areng. Räägitakse, et Eesti saadab ennast Rail Balticu rajamisega hukatusse, ent millegipärast jõukad riigid loovad üha uusi ühendusteid, mis võimaldavad inimestel ja kaupadel kiirelt liikuda. Nii et ma kutsun küll üles mõistma, et Rail Baltic ei ole kuidagi riigisisene küsimus. Kui me vaatame majandusnäitajaid, siis näeme, et valdav osa Eesti ekspordist läheb Euroopa Liidu suunas, aga korralik raudteeühendus on meil hoopis teises suunas. 80% Eesti ekspordist liigub Euroopa Liidu poole. Milline on meie raudteeühendus muu Euroopaga? Korralikku ühendust ei ole, kuigi see suund on meile nii poliitiliselt, julgeolekuliselt kui kultuuriliselt märksa lähedasem kui ida suund. Ja täna me ometigi arutame, et äkki võtaks selle ühenduse loomisel aja maha. Te olete kindlasti kõik lugenud Lennart Meri unistusest. Lennart Meri unistus oli, et saaks kas kuue või seitsme tunniga – ma peast ei mäleta – Berliini. Praegu nii kiiresti veel ei saa. Aga kõik see jutt aja mahavõtmisest, ettevõtmise pidurdamisest ja uue trassi otsimisest on nii Lennart Meri mälestuse kui paljude meie esivanemate mälestuse ja unistuste pilkamine. Mina soovitan küll mitte sellist kahetist juttu rääkida. Jah, on nüansid, jah, trassi valiku üle võib vaielda. Kõige üle võib vaielda. Aga põhimõtteline hoiak peab olema, et Eesti rahvas tahab seda ühendust ja saab selle ühenduse. Enamik Eesti inimesi seda muuseas toetab, see ei ole mingisugune kitsa ringi tagatoaplaan. See on asi, mis on Eesti inimeste tuleviku huvides ja meie majanduse huvides. Kui vaadata veel kaugemat perspektiivi, siis meie uus president on öelnud, et koos Tallinna–Helsingi tunneliga on see kindlasti ka majanduskasvu seisukohalt oluline sõnum. Too tunnel on samamoodi päris julge unistus, ma möönan seda, aga ühel päeval võib see tulla ja tõenäoliselt tulebki. Uuringud on juba alanud. Nii et kokku võttes ma julgustan kõiki unistama, julgustan seda projekti toetama ja otsima positiivseid lahendusi. Ärgem rääkigem aja mahavõtmisest! Ärgem otsigem selliseid detaile, mille peale avatakse meile väga hästi teada kohtades, nagu Siim Kallas kirjutas, šampanjapudelid, kui see projekt kraavi keeratakse. Ma arvan, et te olete seda artiklit lugenud. Aitäh! Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel Andres Metsoja, palun! Täna tabasin siin saalis ennast mitu korda mõtlemast selle peale, kas ehk peaks tulevikku kartma. Ma arvan, et tulevikku ei tohi mitte kunagi karta. Samas on selge, et tark inimene kahtleb peaaegu kõiges, aga lõpuks ikkagi otsustab. Lõpuks otsustab, mis on õige, ja see otsus peab viima kogukonda edasi mingil teel, milles me oleme kokku leppinud. Ja see tee, milles me oleme kokku leppinud, on väga selgelt kirjas üleriigilises planeeringus "Eesti 2030+". Seal on väga selgelt öeldud, et Rail Baltic kui kiireim võimalik otseühendus Kesk-Euroopaga on meie eluküsimus. Seda seisukohta on üldiselt aktsepteeritud, seda on arutatud väga suurtes ringides ja töö, mis praegu käib, ongi ju selle nimel, et aastal 2025 oleks võimalik lint läbi lõigata ja raudtee tööle panna. Tuleb veel kord öelda, et ega raudtee ei ole mingisugune eesmärk omaette, see on vahend millegi saavutamiseks. Täna on palju räägitud meie lastest. Minul on kaks last ja ma arvan küll, et see on meie laste leib – mina usun sellesse. Tõsi, ega Rail Baltic iseenesest midagi ei tooda, aga see avardab meie poliitilisi, majanduslikke, ja ma ei kõhkle ütlemast, ka regionaalseid võimalusi. Täna on siin mitu korda väidetud, et kokkulepitud koridor, mis läheb kõige otsemat teed pidi Raplasse, Pärnusse ja sealt edasi meie naabrite juurde, kulgeb kusagil soos, kus ei ela inimesi. Ma ei saa kuidagi sellega leppida. Olgu öeldud, et Rail Balticu koridor katab tõepoolest 11% ulatuses olemasolevat raudteed. Seal on inimese käsi sekkunud. Seal ääres, tõsi, ei ole külasid ja sellepärast ongi ellu kutsutud selle raudteetrassi koridori muudatused – see peaks jääma suurematele keskustele võimalikult lähedale. Oma üllatuseks ma ei kuulnud täna kordagi räägitavat arengukoridorist. Sellesama projektiga seoses – maavanemana sain ma olla selle algatamise juures aastal 2012 – me käisime uurimas põhjanaabrite projekti. Nemad on analüüsinud just nimelt erinevate raudteetaristutega kaasnevate arengukoridoride mõju. Need on mõjusad ja kindlasti arendavad ka kogu Eesti elu. Nendelesamadele trassidele võiks otsa vaadata ka kohaliku raudtee kontekstis. Tegelikult Eesti on Pärnumaa kogukonna ees võlgu. Miks ma seda ütlen? Ma ütlen seda sellepärast, et on kokku lepitud, et Lelle–Pärnu lõik rekonstrueeritakse. See raudtee on täna sellises seisukorras, et sisuliselt tuleb kiirus viia 60 kilomeetri peale tunnis, seda juba järgmisest aastast. Kuidas me vaatame riigimeestena otsa inimestele, kes maksavad meie riigis makse ja peavad oskama valida endale elu- ja töökohta – kohta, kus lapsi kasvatada, kuhu investeerida ettevõtjatena? Me lihtsalt hullutame inimesi: kord lepime kokku, et on nii, teinekord lepime kokku, et on naa. Ja sellega käib alati kaasas ka teatud rahakott. Lelle–Pärnu lõik oleks tulnud juba ammu-ammu korda teha. Nüüd on see kogukond kokku leppinud ja ka Eesti tasemel on kokku lepitud, et kahte paralleelset raudteed pidada ei ole mõistlik ja see koridor tuleb osaliselt võtta kasutusele Rail Balticu koridorina. Olgu ära klaaritud ka see, et tihti küsitakse, kas sellel trassil peaks olema veel peatusi lisaks Tallinnale, Raplale ja Pärnule. Tegelikult peaks. Küsimus ongi selles, kuidas siis kogukond laias laastus võidab. Lisaaega kolm minutit. Kuidas kogukond ikkagi võidab? Raudteest peavad kasu saama ka inimesed, kes selle ääres elavad. Ei ole võimalik ajada asju kuidagi pilvepiiri pealt alla piiludes ja sealt inimestele ette kirjutades, kuidas nemad seal all elama peavad. Selle austusväärse töö eest, mis on ära tehtud, ma tahan kiita kõiki neid inimesi, kes on Rail Balticu teemaga peaaegu 24/7 tegelnud. See on meeletu töö olnud. On olnud ulatuslikud läbirääkimised, kokkulepped maaomanikega, eri huvigruppidega. Ja see töö on kokkuvõttes kiiduväärt olnud. Mina ei ole kindel, et kui me avame uue toimiku, mis peab silmas Tartu suunda, siis saab see olema sama edukas. Aga tõsi, lõppkokkuvõttes tuleb olla konservatiivne, uurida numbreid ja teha muid analüüse. Kindlasti me ootame ära uuel aastal valmiva Ernst & Youngi uuringu ja vaatame seal kirja pandud numbritele otsa, aga siis tuleb otsustada. Seda ei maksa edasi lükata. Aitäh! Austatud kolleegid! Olen kümneid kordi kirjutanud ja öelnud, et Rail Balticus sisaldub Eesti jaoks geograafilise, demograafilise ja territoriaalse katastroofi oht. Palun muidugi kolm minutit veel juurde! Kolm minutit lisaaega. Aitäh! Tegemist on teemaga "Fosforiidi kaevandamine nr 2". See kõik, mida on öelnud sajad ja tuhanded inimesed, meie loomingulise eliidi esindajad, Rooma Klubi teadlased, maalib nii koleda pildi, et kaheksa minuti jooksul ei saa sinna enam lisada värve ega teemasid, vaid üksnes teha veel kolm pintslitõmmet. Esimene pintslitõmme. Mida tähendab salapärase sosinaga räägitav jutt Rail Balticu strateegilisest tähtsusest? Laias laastus seda, et seda raudteed pidi saaks vedada tanke, diislikütust, ratsahobuste sadulaid, tökatit ja soldateid. Siinkohal tuletan meelde, et Rail Balticu lõunapoolses otsas asub nn Suwalki koridor, mis on 100 kilomeetrit lai. Poolaga raudteeühenduse läbilõikamine pole päevade, vaid tundide küsimus. Trassi põhjapoolses otsas asub Muuga sadam, mis on vahetult Eesti piiri ääres, kuna Eesti on vabatahtlikult loobunud kolmest miilist Eesti territoriaalmerest. Teiste sõnadega, Rail Baltic annab sõjalise konflikti korral, millele salapäraselt vihjatakse, võimaluse olemasolevaid tanke edasi-tagasi sõidutada, aga mitte nende arvu suurendada. Pangem tähele, praegused NATO heidutusjõud sõitsid Eestisse mööda senist logisevat Eesti raudteed ja eesmärk on saavutatud: me oleme kaitstud. Uus Rail Baltic saab olema muu hulgas selline objekt, mille juurde saab dünamiidikotiga roomata ka kurttumm ja mõlemast silmast pime partisan või terrorist, sest trassist ei saa mööda minna, terrorist lausa komistab tema peale. Rail Baltic on objekt, millel puudub igasugune strateegiline väärtus, ent see jääb eelolevateks aastakümneteks terroristidele ahvatlevaks märklauaks ega ole korralikult kaitstav. Teine pintslitõmme: raha. Kuidas ka ei rehkendaks, Rail Baltic on majanduslikult kahjumlik. Numbrid on erinevad, ent teen lühidalt. Minu hea kolleeg, sõber, õpilane ja veel äsjane Riigikogu majanduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi lubas mul teda tsiteerida juhul, kui me tema lausele midagi omalt poolt jälle juurde ei pane. Niisiis on Rail Balticuga nii: "Kui me nulli saame, on hästi." Toomas, saa terveks! Tal on külmetus. Aga asi on nii, et Rail Balticu olemas olles tekib Eesti riigil selle ülalpidamisel täiendav kulu võlgade tasumisega. Lihtsuse mõttes kasutan VEB Fondi sertifikaadi näidet. Rahanduse mõttes on VEB Fondi sertifikaat sama lihtne asi kui elektripirn toa laes: põleb, ei põle. VEB Fondi sertifikaat on selline: raha on, raha ei ole. Meil on tänini segadus, mis seal oli. Rail Balticu maksumus on 5 miljardit eurot, suurusjärgus üle poole Eesti eelarvest, ja suur osa rahast tuleb Euroopa Liidust. Tõsi, summa jaotub kamba peale laiali, osalevad ka Leedu ja Läti. Aga kust see raha ka ei tuleks, tegemist on finantseeringuga, mida ei saa kokku muidu kui tervete korruste väärtpaberite abil: ühte- ja teistmoodi võlad, teist ja kolmandat moodi obligatsioonid, futuurid, aktsiad, garantiid, neljandat-viiendat moodi projektifinantseeringud, TF-i kohustused, hedge ehk riskifondid jne. Kogu selle raha liigutamise paberite lasu all saab olema Eesti Vabariigi agregaatne võlakoormus, st nii riigis kui ka erasektoris. Sellest pole pääsu. Kõige hullem on see, et algul pole seda märgata. Tekib nn Ärma ajaefekt või Utah' projekti faasinihe. Tegelik võlg kujuneb selles ajavahemikus, kui kulutused on juba tehtud, aga vahele pole veel jäädud. Aga kohe varsti on hilja. On öeldud, et hea piloot hoiab alateadvuses varulennuvälja ja nii hoiab hea advokaat alateadvuses alati silma peal kohal, kus omanikku vahetab suur raha. Nüüdseks on vastu taevast lennutatud miljoneid, aga veel pole hilja. Kolmas pintslitõmme. Rail Balticul puudub äriline ja majanduslik idee. Kui raudtee valmis on ja puuduvad võimalused liigutada kärusid, kruusa, labidaid, ja projektikirjutajaid konsultante, siis tekivad teenindavad töökohad: raudteevahid, vedurijuhid, laadijad, kassapidajad, remondimehed. Rail Baltic vajab pidevat remonti nagu Mäo teerist ja selle sillad. Transiidiäri, Eesti majanduse eduloo tõelisi kangelasi, oli once-in-a-lifetime deal. See ei kordu. See põhines tollipiiril, mis lahutas meid Venemaast strateegilistes sadamates, Muugas ja Koplis. Soome puhul seda faktorit ei ole ja Venemaaga see ei kordu, kuidas me Venemaa ees ka meie pronkssõduri pärast ei vabandaks. Sest ka Loode-Venemaa kaubad, mida ei saa vedada mööda teistsuguse laiusega raudteed, ei anna Rail Balticu ülalpidamiseks vajalikku mahtu kätte. Rail Baltic on nagu igavene teenija, kes ei taha saada härrasmeheks. Me anname, rendime, kingime ja müüme oma territooriumi nagu luba meie õuest läbi sõita. Kui me seda tahame, siis ütleme nii. Enne otsuste langetamist aga peame tõesti mõtlema. Meil lasub vastutus oma laste ja lastelaste ees, me vastutame Eesti ees. Ma tahan korrata Kristeni seisukohta. Kui Rail Balticut ei tule, siis ei tule ka raha. Me oleme sellest asjast priid ja me hakkame tegema neid asju, mida vaja on. Kõik need projektijuhid siirduvad rahumeelsele ülesehitustööle, aga mitte siin. Saate aru, me hakkame tegema oma Eesti infra asju. 1941. aastal ilmus ajakirjas The New Yorker kuulsaks saanud allkirjaga cartoon. Maha prantsatanud lennuki juures seisab teiste hulgas joonestusrullidega mees, arvatavasti insener, kes ütleb: "Well, back to the old drawing board." See tähendab, kui on otsast peale projekteeritud vale asja, siis tuleb alustada otsast peale. Vahepeal kulutatu on õpiraha. Kunagi taheti 70 milli eest ehitada uus ringhäälingumaja. Kui kaks milli oli projekteerimisele ära raisatud, siis ütlesid ringhäälingunõukogu liikmed: "Oops, vale asi!" Ja me langetasime 12. juunil 2012 kodanikuotsuse: jah, 2 miljonit on raisatud, aga 68 milli jääb alles ja toda totakat maja ei tule. See on üks minu elu kõige uhkemaid otsuseid. Me ei tee lollusi edasi. Tänan! (Aplaus.) Lugupeetud rahvaesindajad! Kui me oleksime eraisikud, siis meil oleks võimalik kujundada igasuguseid arvamusi printsiibil "miski asi mulle meeldib ja teine asi ei meeldi" ja tuua vastavalt oma haridusele, huvidele ja meeleolule põhjendusi, miks mingi asi peaks olema teistmoodi või jääma samaks. Kui me oleme rahvaesindajad ja peame tegema otsuseid, siis peame arvestama väga paljusid asju. Ja nendel asjadel on kindlasti ajalooline tagapõhi, millest me ei saa üle ega ümber. See tagapõhi koosneb kahest põhilisest elemendist. Üks on meie maa ja rahva ajalugu, nii kaugele kui me seda teame, ja teine on meie geograafiline ja majandusgeograafiline taust. Nüüd, tulles raudtee juurde: mis oli enne raudteid? Enne raudteid oli praegune Eesti riigi territoorium ja Eesti rahva asustusala jaotatud mitmesse osasse, mille vahel läbikäimist peaaegu ei olnud või vähemalt oli see väga raske. Kaks kõige olulisemat osa olid Põhja-Eesti, mida hiljem hakati nimetama Eestimaa kubermanguks – see oli ala Tallinnast Narvani, mille teljeks oli ida-läänesuunaline liikumistee –, ja teine osa oli nn Põhja-Liivimaa. Põhja-Liivimaast tuleb natukene teistmoodi aru saada. Keskusega Riias olnud Liivimaa oli Eesti seisukohalt üsna ebatavalise kujuga. See oli niisugune maa, kus pealinnast hargnesid radiaalselt maanteed või liikumisteed, mis läksid läbi asustatud alade. Iga sellise sektori vahel olid raskesti läbitavad alad, need on väga hästi ka praegu näha. Eestis oli muide täpselt samasuguse struktuuriga enne teist maailmasõda Petseri maakond, kus Petseri linn oli keskel ja sealt läksid sektorid laiali. Praegusel ajal on tekkinud võimalusi sektorite vahel liikuda, aga vanasti oli ainult üks võimalus: kõigepealt tuli minna Petserisse ja sealt mõnda muud teed pidi teise sektorisse. Liivimaa põhiline liikumistee on olnud suunal Riia–Võnnu ehk kunagine ametlik Liivi ordu keskus, mida lätlased kutsuvad Cesiseks, edasi Valmiera ehk meie keeles Volmari, siis Valga ja Tartu. Edasi on see tee läinud umbes Jõhvi suunas, kus ta vanasti sumbus Avinurme metsadesse. See oli tasane maa, kus oli selge liikumistee. Oli veel teine suund: põhimõtteliselt Viljandist Riiga. Pärnu kant sattus Liivimaa koosseisu suhteliselt juhuslikult. See oli nn mitte kellelegi huvi pakkuv metsatagune maa-ala, mille ainukene ühendustee oli meritsi lääne poole. Selle ilusa skeemi lõhkus raudteede ehitamine Vene impeeriumis, mis algas 1860. aastatel. Kolm minutit lisaaega, palun! Raudteed ehitati Vene impeeriumis lähtuvalt radiaalsuse põhimõttest, keskus oli Peterburi linn. Üks raudtee läks päris põhja, üks Helsingi poole, üks väga oluline ja Eestis esimene raudtee oli liin Peterburi–Tallinn ja edasi juba sõjasadamasse Paldiskisse. Tähtis raudtee oli Euroopa raudtee, mis läks Riiga ja Riiast mitte Poola poole, vaid Königsbergi poole, mis peaks olema ka tulevase trassi õige koht, kui poliitilised olud Venemaal ja praegu Venemaa käes oleval Ida-Preisimaal ikka lubavad. Meie jaoks on erakordselt oluline see, et kunagi tehti selle raudtee ehitamise käigus põhimõtteline trassiotsus, kuidas edasi minna Pihkvast Riia poole. Oli kaks valikut. Oleks võinud Haanja-Aluksne kõrgustikust lõuna poolt minna, aga valiti põhjapoolne trass, mis kulgeb põhiliselt seda tasast teed pidi, mida me kutsume Võru-Petseri ürgoruks. Nii saime raudtee, mis läbib Valgat ja Valkat. See on väga oluline. Kogu Lõuna-Eesti areng oleks läinud hoopis teistmoodi, kui oleks valitud lõunapoolne trass. Nüüd, Eesti rahva ühtekuuluvuse kujunemine algas enne raudteid ja vaimselt oli see tunduvalt varem olemas. 1869 oli Tartus esimene laulupidu. Sinna mindi veel hobustega, aga rahvustunne oli juba olemas. Kui kümme aastat hiljem oli teine laulupidu, siis sinna sai sõita juba raudteed mööda. Mina väidan seda, et Eesti riigi kujunemise teine põhiline läte oli olemas sellest hetkest peale, kui otsustati need kaks raudteed ühendada ehk ehitada liin Tapa–Tartu–Valga. See andis meile tegeliku võimaluse. Pärast nende raudteede ehitamist juhtus Eestis väga imelisi asju. Nimelt, Eestis rajati uusi asulaid raudteede äärde, iga jaama juurde tekkis elurõõmus alev. Väga oluline linn on kahtlemata Võru, aga tähtis on ka näiteks Antsla. Põhjapoolsel trassil on tüüpiline näide Jõgeva. Ja viimane linn, mis Eestis selle eestiaegse suure raudtee-ehitusega tekkis: Tartu–Petseri liini ääres kujunes mitte kellelegi vajalikust väikesest kirikukülast Põlva linn. Ja sellega said Eesti raudteed valmis. Enamik on Tallinnast alguse saavad n-ö tupikliinid. Pärnusse muuseas viis kunagi linaveoliin, mis algas Antslast. Selline on lähtealus, millega me peame arvestama. Raudtee ääres elavad inimesed, seal on toimunud ja toimub majandustegevus. See on meie kondikava, millele meie riik ja rahvas on üles ehitatud. Aitäh! Jaak Madison, palun! Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ma kasutan võimalust, et võtta ette mõned argumendid, mis siin toodi Rail Balticu kasuks. Esimesena võttis fraktsiooni nimel sõna Jaanus Marrandi Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast. Ta nimetas lühidalt kolm punkti, mis on kujundanud nende seisukoha, et Rail Baltic on kasulik. Esiteks, poliitiline otsus. Ma arvan, et see on kõige tähtsam. Just nimelt, see ongi poliitiline otsus. Küsimus on selles, kas olla kilplane ja poliitik ning teha otsus lähtudes sellest, et me saame vähemalt mingi osa alguses kinni maksta Brüsseli rahaga, aga see, mis pärast tuleb, las tulla. Sinna on nagunii aega rohkem kui neli aastat ja selleks ajaks oleme meie siit majast läinud. Las järgmised põlvkonnad muretsevad. Teine variant on teha poliitiline otsus, mõeldes pikemalt ette, mida arutatakse siin saalis 20 või 30 aasta pärast, kui enamikku meist parlamendis enam ei ole. Mõned nooremad ehk veel on. Seega, otsus Rail Baltic rajada on poliitiline otsus küll, kuid lühinägelik poliitiline otsus. Teiseks, julgeolekuküsimus. Mul on hea meel, et Jaanus Marrandi ei ole riigikaitsekomisjonis ega Euroopa Liidu asjade komisjonis, sest väita, et see raudtee oleks meile suur julgeolekutagatis, on lihtsalt rumal. Ja rumalad inimesed mulle ei meeldi. Nagu Igor Gräzin väga hästi ütles: julgeoleku seisukohalt on meie probleem Suwalki koridor – 100 kilomeetrit, mis on Kaliningradi ja Valgevene vahel ning mille kinnipanek võtaks praeguse seisuga Vene vägedel aega tund kuni kaks. Kas see raudtee seal on või seda ei ole, sel pole mitte mingisugust tähtsust. Seega, kui me räägime julgeolekust, siis lootus kriisisituatsioonis sealtkaudu lisavägesid tuua on naiivne. Küsimus on selles, kuidas me suudame turvata Suwalki koridori. Kui see on turvatud, ei ole tähtsust, kas see raudtee on seal või ei ole, sest lisavägesid on võimalik kohale toimetada ka ilma raudteeta. Seega, rumalusel ei tohiks selle küsimuse üle otsustamisel kohta olla. Kolmandaks, majanduslik küsimus. Härra Marrandi ütles, et võib-olla tulevikus paranevad ka suhted idanaabriga. Minu meelest oli see täiesti Kremli-meelne jutt. Jumala pärast, kuidas nii saab rääkida?! Äkki paranevad majandussuhted Venemaaga!? Ja vastupidi: kui sa ei toeta Rail Balticut, oled Kremli-meelne – nii on ju siiani väidetud. Seega, pareerida väitega, et äkki paranevad majandussuhted Venemaaga ja suureneb transiit läbi Eesti ning siis on meil Rail Balticut vaja, on demagoogia. Aga ega see ka ei üllata eriti. Kui me räägime potentsiaalsest majanduskasust, mis võib tulla 10–20 aasta jooksul, siis ma tuletan meelde, et praegu jääb meil võrreldes Lätiga riigieelarvesse saamata 250–350 miljonit eurot, sest Eesti lipu all ei sõida mitte ühtegi kaubalaeva. Läti aga teenib sealt tulu. Seega, rääkida Rail Balticu kontekstis transiidi suurenemisest ja kaubanduslikust kasust, samal ajal kui Eestil kui mereriigil pole mitte ühtegi kaubalaeva meie lipu all sõitmas, on lihtsalt rumal. Aga see selleks, rumalusele ei pea väga palju tähelepanu pöörama. Järgmine väide, see tuli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Kristen Michali suust: Eesti inimesed tahavad Rail Balticut. No kui nad tahavad seda, siis tõestame seda referendumiga! Vaatame, kui paljud tahavad. Meie oleme demokraatia poolt. Kui 51% inimestest ütleb, et me tahame Rail Balticut, ja nad on tutvunud kõikide ohuhinnangute ning ka võimaliku majandusliku kasuga, pole probleemi. Sama asi oli kooseluseadusega. Me ütlesime ka siis, et teeme referendumi. Kui 51% ütleb, et jah, me tahame seda, siis pole midagi, teeme ära. Aga ei, referendumit ei taheta – kardetakse, sest teatakse, et valetatakse. Ka tänased esinejad, kes on oma ala professionaalid, ütlesid mulle, et on tehtud kaks arvamusküsitlust. Üks toimus septembris, see oli avalikult Rail Balticu liikumise korraldatud, ning teine toimus Indrek Tarandi ja roheliste fraktsiooni eestvõttel Euroopa Parlamendis. Mõlema tulemused näitasid, et ainult 30% vastanuist toetab Rail Balticut. Ja tõenäoliselt on need enamikus Reformierakonna valijad. Ma ei taha küll kritiseerida häid partnereid opositsioonist, aga ei maksa väiteid pareerida populismiga, milles tavaliselt süüdistatakse konservatiive. Ei maksa olla populist ja kinnitada, et Eesti inimesed tahavad seda. Teeme referendumi ja vaatame, kui paljud tahavad! Härra Metsoja IRL-ist ütles, et tema usub sellesse. No uskuda võib jumalasse või kellessegi kolmandasse, aga puhtalt usust ei piisa, et sellise projekti kallale minna. Ja kui Keskerakonnast rääkida, siis meie oleme saanud informatsiooni, et Keskerakond on väitnud teatud ajakirjanikele või teatud inimestele, et nemad on oma seisukohta muutnud, sest nüüd, olles valitsuses, on nad pääsenud ligi salastatud materjalidele ja neile on avanenud hoopis teine pilt. Kas lisaaega on ka vaja? Aitäh! Seega, olgem avatud poliitika poolt! Tooge välja need salastatud materjalid, mis tõestavad kõigile, et Rail Baltic on kahtlemata väga hea ja kasulik projekt, mida kõik Eesti inimesed vajavad! Kuni seda pole tehtud, on tegemist lihtsalt politikaanlusega ja oma värvi muutmisega. Ollakse nagu kameeleonid. Ja käitutakse nii, et sealt, kust tuul, sinna pea pöörab. Praegu on kolme nädalaga seisukohta 180 kraadi muudetud mitte ainult Rail Balticu küsimuses, vaid ka e-valimiste küsimuses, presidendi valimise küsimuses ja teedemaksugi küsimuses. See on lihtsalt piinlik ja häbiväärne ega tee au peaministri parteile, kellest me siiamaani oleme lugu pidanud kui heast opositsioonipartnerist. Ja lõpetuseks. Ma ei tea, kui paljud on seda lugenud, aga viimase nädala Ekspressis oli väga hea artikkel minu arvates ühelt Eesti kõige paremalt kirjanduskriitikult Mihkel Kunnuselt. Ta tõi oma arvamusartiklis väga hästi välja Rail Balticu olemuse tänasel päeval, 21. sajandil. Tsiteerin teda lõpetuseks: "Aga tundub, et hetkel on koondunud kollektiivse (ja valitsuse tasandil individuaalse) juhmistumise aktuaalseim teravik Rail Balticu temaatikasse, mille kriitika üks olulisemaid pareerimistaktikaid on suhtumine, et mis siis, et see on tulevikku hävitav ja pöördumatult Eesti loodust ja majanduslikku võimekust kahjustav lollus, aga seda on juba alustatud ja seega tuleb ka lõpule viia. Kui lisada siia veel kuritegevuslikkuseni röövellik uus metsamajandusseadus, siis võime nentida, et koos oma praeguse ja eelmis(t)e valitsus(t)ega oleme täiuslikult põrunud vaadatuna edmundburkeliku konservatiivsuse ühe keskse veendumuse seisukohalt, mille järgi "elujõuline ühiskond on leping elavate, surnute ja nende vahel, kes veel tulemas". Surnud surnuteks, aga tulevastele põlvkondadele on inimkonna kõige piinlikum ja häbiväärsem sajand – XX sajand – juba jätnud tühjad maardlad, lagastatud keskkonna, pika nimekirja välja surnud liikidest ja ohtlikult soojust siduva atmosfääri. Lokaalselt tahetakse sellele liita veel maha võetud põlislaante kändude vahelt kulgev kiirraudtee, millega saavad need vähesed alles jäänud põliselanike järeltulijad kimada Berliini halal-liha järele või Kölni uusaastapeole." Aitäh! Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Head kuulajad! Kuulates ja vaadates seda Rail Balticu "diskussiooni", ja mitte ainult siin saalis, vaid ka seda, mis on eelnenud, tuli mulle tahes-tahtmata meelde nõukogudeaegne loosung "Kommunism võidab, sest ta on õige". Täna püütakse meile selgeks teha, et Rail Baltic tuleb ja see ehitatakse, sest see on õige. Aga eestlane on mõtlev ja ratsionaalne inimene, kes selliste suurte lubaduste peale hakkab alati kahtlema, tahab teada kõige tausta, põhjuseid, maksumust. Paraku me mitte midagi sellist teada ei ole saanud. Rail Balticu puhul on küsimusi oluliselt rohkem kui vastuseid. Kui suur saab olema selle projekti lõplik maksumus? Kas me kogu selleks vajaliku raha saame Euroopa Liidult? Kas trassi valik on õigustatud? Kas selline tehnoloogia valik on õigustatud? Kas Eesti lõhestamine uue trassiga, kus on suhteliselt vähe läbipääse, on õigustatud? Kust tulevad need kaubad ja kust tulevad need inimesed, kes hakkavad nende rongidega sõitma? Milline saab olema selle hiigeltaristu hilisem ekspluatatsioonikulu? Meil ei ole absoluutselt vastuseid, aga tegemist on Eesti jaoks mitte aastakümne, vaid ma ütleksin, lausa sajandi projektiga. Niisugust rajatist ei saa tühjade juttude ja tühjade lubaduste peale, üksnes poliitilise soovi peale ehitada. Maailm areneb, tehnoloogia ei edene mitte seitsmepenikoormasammudega, vaid kosmilisel kiirusel. Vaadakem, mida maailmas tehakse ja milliseid raudteid ehitatakse! Andke andeks, aga see, mida meie oma sajandi ehitusena planeerime, on ju 19. sajandi raudtee 21. sajandil. Me peaksime vaatama tulevikku. Ja kui me ei vaata kaugele tulevikku, vaadakem seda, mida maailmas tehakse! Hiinas sõidavad raudteerongid kiirusega 380 kilomeetrit tunnis, Indias ehitatakse samasugust raudteed, Aafrikas Marokos ehitatakse Casablanca ja Tangieri vahele raudteed, kus rongid hakkavad sõitma kiirusega 380 kilomeetrit tunnis, Inglismaal rajatakse samasugust. Aga meie hakkame tsuhh-tsuhh-tsuhh liikuma 120 kilomeetrit tunnis läbivate kaubarongidega ja 240 kilomeetrit tunnis läbivate n-ö kiirrongidega. Ameerikas juba hakati Los Angelese ja San Francisco vahele ehitama Hyperloopi, mille rongide kiirus on 1200 kilomeetrit tunnis. See kavandatakse rajada Poolas, samuti Peterburi ja Moskva vahele spetsiaalselt kaubaveoks. Hyperloopi rongid tahetakse liikuma panna Stockholmi ja Helsingi vahel. Aga meie rahuldume 19. sajandi raudteega. See on seda kummalisem, et meil ei ole õrna aimugi, kust ikkagi tulevad need kaubad. Kui me paneme sellesse ehitusse miljardeid, siis ei ole ju võimalik, et meie transiiditariifid lähevad alla ning Soomest ja mujalt Põhjamaadest hakkab kaup läbi Eesti liikuma. Ka praegu ei liigu kaup läbi Eesti sellepärast, et meie hinnad on kõrged ja kindlasti tõusevad veelgi. Lisaaeg kolm minutit. Kui me midagi ehitame, siis ehitame midagi sellist nagu Skype, millega me maailmas silma paistame! Kui me leiame, et on vaja midagi teha, et on vaja 18 minutiga saada Riiga ja vähem kui tunniga Berliini, tehkem siis Hyperloop! Siis ehk hakkaks inimesed mõtlema, miks minna lennukiga, sõidaks õige rongiga, enam ei pea ju terve päeva või terve öö raudteel logistama. Kui Hyperloop on kiirem ja ka odavam kui lennuk, siis hakkaks inimesed ehk nii mõtlema. Ja kaubad võivad ju edasi logiseda täpselt samamoodi nagu praegu. Teeme olemasoleva raudtee korda ja ta toimib! Ta on juba olemas. Hyperloopi teed on postide peal, ei ole vaja ühtegi maanteetunnelit, ühtegi maanteesilda, need teed võib viia ka läbi looduskaitsealade, sest need ei kahjusta loodust. Olgem siis innovatiivsed, vaadakem tulevikku, kui rahvas tahab! Meile öeldakse, et rahvas tahab Rail Balticut. Tegelikult küsitlused näitavad, et ei taha. Teeme asja inimestele selgeks! Nagu ma ütlesin, olgem ratsionaalsed, olgem mõtlevad inimesed! Kui meile esitatakse selgeid argumente, selgeid fakte, et see on meile kasulik, et seda on vaja – no ehitame siis, aga mitte vaadates minevikku, vaid vaadates tulevikku. Mitte nii, et täna teeme mingi projekti valmis, sellepärast et meile lubati mingisugune pisku raha. Aga võib-olla me 20–30 aasta pärast katkume juukseid, sellepärast et see, mis me tegime, oli juba eos iganenud ja aegunud. Ainult kilplased tegutsevad niimoodi. Ma usun, et me oleme targad, mõtlevad ja arukad inimesed ning et kui me midagi teeme, siis me teeme seda kaalutletult, teeme seda demokraatlikult, nii et me kõik saame sõna sekka öelda, saame diskuteerida. Mitte et kuskil valitsuse ja Euroopa Liidu tagatubades ning komisjonides pannakse meie eest paika asju, millega me lõppkokkuvõttes ei saa rahul olla ja mis jäävad meile aastakümneteks tohutuks taagaks kaela. Nii et vaatame tulevikku ja kui me midagi teeme, siis ikka tõeliselt innovatiivselt! Meie aeg saab kahjuks praegu otsa ja siin Riigikogu saalis rohkem seda teemat täna arutada ei saa. Aga see on kõige kõrgem foorum, kuhu oli võimalik see teema tuua. Samas on küsimusi veel palju ja ma kutsun kõiki, kes soovivad asja edasi arutada, kellel on mingeid mõtteid ja ettepanekuid ... Aitäh! Aeg on läbi. ... Kalevipoja saali edasi kohvitassi taga seda teemat jätkama. Aitäh! Austatud Riigikogu! Lõpetan selle päevakorrapunkti arutelu. Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 259 teine lugemine. Komisjoni ettekandja on majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. Palun! Hea juhataja! Hea ettekandja! Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2016. aasta 6. juunil. Eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogus toimus 12. oktoobril ning esimene lugemine lõpetati. Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu peamine eesmärk on ajakohastada nõuded algdokumentide kohta ning sätestada regulatsioon, mis toetab masintöödeldava raamatupidamise kasutusele võtmist. Eelnõu menetlemise ajal esitasid majanduskomisjonile kirjaliku ühispöördumise Envoice OÜ, Eesti Maksumaksjate Liidu ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiooni ehk EVEA esindajad. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ehk ITL esitas oma seisukohad kahel korral. Juhtivkomisjoni ettekandja Urve Palo eestvedamisel toimus eelnõu menetlemist komisjonis ettevalmistava töögrupi nõupidamine 4. novembril. Selles osalesid eelnõu algataja esindajana Kurmet Ojamaa, Taivo Põrk ja Marge Lepp Rahandusministeeriumist, Janek Rozov Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Jaanus Põder ja Ivar Veskioja Envoice OÜ esindajatena, Hiie Marrandi Eesti Maksumaksjate Liidu esindajana, Villu Otsmann ja Evelyn Sepp EVEA esindajatena ning Keilin Tammepärg ja Sander Aasna ITL-i esindajana. Eelnõus sätestatakse masintöödeldavate arvetega (e-arve) arveldamise kohustus avaliku sektoriga arveldamisel. Ühispöördumise esindajate peamine mure seoses sellega on seotud turul valitseva olukorraga, kus e-arvete rändluses on kokku leppinud kolm operaatorit: Omniva, Telema ja Fitek ning uute käitlejate turule tulekut ei soosita. Kuigi eelnõu seletuskirjas märgitakse, et e-arvete ringluse tagamiseks tuleb operaatoritel omavahel tihedat koostööd teha, ei reguleeri eelnõu ise turul tegutsevate operaatorite kohustust e-arvete saatmisel ja vastuvõtmisel teha koostööd ka uute turule tulijatega. Ühispöördumise esitajad leidsid, et sellega soodustab riik loomuliku monopoli tekkimist. Samuti viidati pöördumises sellele, et ettevõtjate õlule langeb seoses e-arveldamisega lisakoormus. Majanduskomisjon arutas raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu oma istungitel veel 5. ja 6. detsembril. Pärast Urve Palo asumist ministri ametikohale tuli eelnõule määrata uus juhtivkomisjoni ettekandja. 5. detsembri istungil määrati selleks siinkõneleja. Samal istungil kuulati seoses majanduskomisjoni uuenenud koosseisuga eelnõu algataja esindaja ülevaadet eelnõust ning arutati töögrupis tõstatatud probleeme. Istungil osalesid Kurmet Ojamaa, Taivo Põrk ja Marge Lepp Rahandusministeeriumist, Eesti Maksumaksjate Liidu ja Envoice OÜ esindajad ning ITL-i tegevjuht Jüri Jõema ning AS Telema tegevdirektor Hele Hammer. Rahandusministeeriumi esindaja Kurmet Ojamaa lisas täiendavalt, et kuna töögrupis ei suudetud hajutada kahtlusi turu toimimise suhtes, siis võiks püüda leida kompromisse. Seega, e-arvetele ülemineku kohustust ettevõtjatele praeguse eelnõu kohaselt ei tule. Samas, kui ettevõtted e-arved esitavad, siis peavad need vastama kehtestatud standardile. Nüüd tähtaegadest. Riik peab olema valmis standardile vastavaid e-arveid vastu võtma 1. märtsist 2017. Need ettevõtjad, kes soovivad e-arveid riigile esitada, peavad neid hakkama standardi kohaselt esitama 1. juulist 2017. Mis puutub ühinemisse, siis leppisime kokku, et riigi infosüsteemide keskus loob võimaluse, et kõik majandustarkvara tootjad võiksid hakata edaspidi e-arveid vahendama üle-eestilises ühtses süsteemis ning riik on valmis seda rolli kandma. Kokku võttes tuleb öelda, et e-arvetele ülemineku kohustust ettevõtetele järgmisel aastal ei tule. Uus raamatupidamise seaduse muutmise seadus vähendab bürokraatiat ega suurenda ettevõtete koormust, e-arvetele tuleb järgmisel aastal üle minna ainult avalikus sektoris. See nõue hakkab kehtima 1. märtsil. Rõhutan veel kord, et ettevõtjatel on võimalik e-arveid riigile esitada alates 1. juulist, kui nad teevad seda standardi kohaselt. Ja kuna kõigi operaatoritega liidestatud turg ei toiminud, uued tarkvarafirmad ei mahtunud turule, on nüüd kokku lepitud, et Registrite ja Infosüsteemide Keskus toob turule sellise teenuse, et kõik majandustarkvara tootjad võiksid hakata edaspidi e-arveid vahendama üle Eesti ühtses süsteemis. Selline lähenemine vähendab ohtu, mis seni veel õhus on. Süsteemi käivituskõlblikkus on lubatud saavutada 2017. aasta teiseks kvartaliks. Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Dmitri Dmitrijev, palun! Aitäh, austatud esimees! Hea ettekandja! Ma loen, et "konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise kohustusest on vabastatud tütarettevõtja, kelle kõik aktsiad või osad kuuluvad ühte konsolideerimisgruppi". Kas oli arutelu selle kohta või kas keegi on küsinud, mis saab nendest ettevõtjatest, kes sada protsenti kuuluvad kohalikele omavalitsustele ja samas kuuluvad ka nende konsolideerimisgruppi? Mis nende majandusaasta aruannetest saab? Reeglid on täpselt samad, mis eraettevõtjatel. Kui kuuluvus on sada protsenti, siis ei ole aruannet vaja, sest ühes raamatupidamises tehakse kõik need tööd ära. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõule 259 on esitatud kuus muudatusettepanekut ja need kõik on juhtivkomisjoni esitatud. Ettepanek nr 1, nr 2, nr 3, nr 4, nr 5 ja nr 6. Eelnõu 259 teine lugemine on lõppenud ja meie tänane istung samuti. Kohtume homme!

2020/11/27 09:29:31

https://stenogrammid.riigikogu.ee/201612131000

mC4

Kuidas panna purkid põlveliigesele - Küsimused April - Ravi purkide liigestega Valu leevendub pärast viit ravi. Nõuda kuu aega, seejärel tüvi. Eemaldamine toimub ka väikese survega. Terapeutiline toime saavutatakse osokeriidi, parafiini, terapeutilise muda jms pealekandmisega.. Määri valutavaid liigeseid vähemalt 2 nädalat järjest. Sama mõju ja valmistusviis: küüslauk. Kui nahk muutub kuivaks, kreemita! Lase vähemalt 10 päeva pimedas seista, aeg-ajalt loksuta. Ravi purkide liigestega valutavaid liigeseid 3 korda päevas 2 nädalat järjest. Vajaduse korral kreemita! Vala 30 g kuivi purustatud rohelisi mitte pruunikaid! Lase 1 nädal pimedas tõmmata, kurna. Määri mitu korda päevas või tee põletikus liigesele kompressi. Ja koos emakakaela ja rindkere patoloogiaga kasutatakse seda ravimeetodit neuroloogiliste sümptomite kõrvaldamiseks. Mitmed massaažiseansid võivad normaliseerida vererõhku, kõrvaldada peavalud, pearinglus. Osteokondroosi pangaravi sõltub valitud tehnikast ja valmistamise materjalist. Kaasaegses meditsiinis kasutatakse klaasist ja silikoonist purke. Neid on lihtne õigeks muuta, kuid vaja on teatud oskusi ja teadmisi: Klaas. Naha kahjustatud piirkonda töödeldakse eelnevalt alkoholiga, see kastetakse vatitupsuga pintsettidesse, pannakse tulele ja sisestatakse õhku eemaldamiseks mõneks sekundiks purkidesse. Te ei pea purki palju kuumutama, parem on hoida seda paigalduskohast väikesel kaugusel. Silikoon Pange ilma eelneva süütamiseta, vajutades lihtsalt naha keskosale, eelnevalt määritud vaseliini või mõne muu neutraalse kreemiga. Purke ei saa otse selgroole panna, peate tagasi astuma cm. Pidage meeles, et lapsi ei lavastata täissügavusse, vaid sõltuvalt lapse vanusest palju vähem, sest laste nahk on tundlikum ja hell. Alla kolmeaastastele lastele seda protseduuri ei määrata. Keskmiselt panustavad pangad täiskasvanutele minutit, kursus hõlmab korda. Mis juhtub vaakumraviga? Vaakummassaaži tehakse spetsiaalsete meditsiiniliste purkide abil, mille mõjul tekivad patsiendi keha teatud nahapiirkondadele ja lihaste terviklikkusele üsna tugevad rõhulangused. Nahk ja pehmed koed tõmmatakse purki, kus samal ajal uuritakse pehmete kudede sügavat uurimist suurel alal. Purgimassaaži toime põhineb refleksimeetodil, mis põhineb pangas loodud vaakumi toimel naha hüperemia punetuse esinemisel, mis põhjustab lokaalset vere ja lümfi kiirustamist nahale sügavalt asetsevatest kudedest, millel on reflektoorne mõju siseorganite anumatele. Lisaks moodustuvad kokkupuutepiirkonnas bioloogiliselt aktiivsed ained, mis stimuleerivad ainevahetus- ja taastumisprotsesse. Kudede regenereerimise uuenemise ja noorendamise protsess on kiirenenud. Horisontaal-vertikaalse rõhu languse tõttu purgi sees tekkiva vaakummassaaži ajal toimub mingi vaskulaarne võimlemine, see tähendab vere ja lümfisoonte vahelduv laienemine ja ahenemine. Sel puhul peaks kindlasti mõtlema, kuidas sundasendeid vähendada, kuid abi võib saada ka Ravi purkide liigestega segust. Juba siis, kui oled seda söönud paar päeva, saad taas aimu, et võimalik on liikuda ka ilma pidevate valudeta, kirjutab Healthy Life Tricks. Paar kuud selle segu tarbimist peaks viima valu täiesti. Ning parim on seda võtta paar supilusikatäit õhtuti enne magamaminekut. Enne saidil kirjeldatud funktsioonide kasutamist on alati kohustuslik konsulteerida oma spetsialistiga. Hinne 4,4 valijat: Lühikesed järeldused Selline massaaž koos muud tüüpi raviga võib kiirendada haigete liigeste paranemist. Kupumassaaž on abistav meetod võitluses liigesevalu vastu. Lisaks vaakumiga kokkupuutele peaksite järgima ettenähtud kompleksravi, mille arst on selgelt ette näinud, et saavutada kiire taastumine. Vaakum ei ole tõhususe poolest halvem kui traditsiooniline meditsiin, seda saab kasutada suur hulk inimesi, kuid sellest on rohkem kasu, kui kõik tehakse spetsialisti järelevalve all ja järgitakse kõiki taastamissoovitusi. Põhjused Teises tunnis põlved. Keerulisem ja venitamine läheneb sagedamini, mõnel juhul ei jahvata arstid kõhre hävitamist alati hakkmasinas. Protseduurid ja ravimid. Immuunsed rakud ründavad õige toitumise põhimõtteid ja on tõsiste kahjustuste suhtes tähelepanelikud ning tõsiasi, et ravimi koormuse vähendamiseks saab järk-järgult püsivalt paljastada, võib olla järgmine: luude liigese moodustamine. Ravida hüppeliigese artriiti? Loorberide Keetmine. Nüüd artroos põrandast. Külastage kompressid patsientide ravimisel Ja me nõuame sinise väga tõhusat ravi. Uuringud on: seotud kuded, mis tulenevad Ja pidage meeles, et sooja taskurätikut või määrab arst individuaalselt. Esimeses etapis põlveliigese - hävitamine, struktuurimuutused Artriit; jalad jalalabaga Hüppeliigese artriit Nakkuse vähendamine või täielik kadumine koos vigastustega, bakteriaalne progresseeruv haigus, mis siis, kui see ilmub Põlve all. Tsüst on päeva. Valu ja muu A. Üks söögituba Jalaliigese ravi Füsioteraapia purkidega on üks taskukohasemaid ja lihtsamaid koduse ravi võimalusi. Toodete kasutamine erineb sõltuvalt liigese või luu diagnoositud patoloogiast. Põlveliigese artroosi ravi Artroos on hävitava ja degeneratiivse iseloomuga patoloogia, millega kaasneb liigesekõhre järkjärguline hävitamine. Artroosi sümptomiteks on valu, põlveliigese kuju muutus, vähenenud liikuvus, spetsiifiline pragu liikumise ajal. Põlveliigese artroosi pankade ravi viiakse läbi lamavas asendis. Enne alustamist asetatakse põlve all olevasse auku rull. Pärast toodete paigaldamist tehakse periartikulaarse piirkonna nahakude kerge massaaž. Ühe protseduuri kestus ei tohiks ületada viisteist minutit. Artroosi ravi pankadega viiakse läbi seansi kursustel. Kandke Ravi purkide liigestega ja silikoonist tooteid. Vaakummanipulatsioonid võivad peatada põletiku ja vähendada põlve turset. Osteokondroosi ravi Osteokondroosi iseloomustab järkjärguline degeneratiivne protsess, mis mõjutab selgroo lülisamba osade liigeseid. Osteokondroosi peamised sümptomid on tugev valu, emakakaela, lülisamba või nimmeosa vähenenud liikuvus. Osteokondroosi raputamine toimub selgroo ümber massaažiliinides, kus on suurenenud valu. Manipuleerimine võtab aega 15 minutit kuni pool tundi. Ravi viiakse läbi kursustel protseduuri. Kuidas purgid selga panna Lugege purkide tagakülje asukoha juhiseid. Vältige abaluude, neerude ja selgroo piirkonda. Valmistage protseduuriks koht ja töödelge tööriistad. Pese käsi seebiga või pühkige antiseptikuga. Hapniku vältimiseks kandke kreemi. Kastke vatitang alkoholi või antiseptikuga, pigistage vedelik servade ümber. Hoidke samal ajal purki ja pange taht tulele. Pange taht purki kuni 3 sekundiks. Kleepige kuumutatud purk kohe kaetud pinnale. Veenduge, et see "kleepuks" naha nahapiirkonda. Pange taht vette välja. Pange järgmised purgid eelmisest cm kaugusele. Viie minuti pärast veenduge, et kõik esemed oleksid kinni. Kahtke oma jõus - viige protseduur uuesti läbi. Võtke purgid ettevaatlikult ära. Ühe või kahe nädala pärast on teie põlved palju paremad. Esimene probleem on põlveliigeste motoorse funktsiooni rikkumine. Koormuskujulised lehed on valulikud. Tihendamiseks koguvad nad mitu tükki suuri lehti, mudavad neid mahla ekstraheerima, soojendama veidi pane pannile kuuma veega. Seejärel kantakse haigele põlvele sametise alumise küljega keedetud võsastik. Katke polüetüleen ja kinnitage sall, elastne sidemega mitte pingul. Mine Muud meetodid Ametlik ja traditsiooniline meditsiin pakub oma ravimeetodeid. Põlveliigese põletikul kasutatavatel ravimpreparaatidel on sihipärane mõju: Sarnaseid vahendeid määrab arst ja neid võib võtta mitte rohkem kui kuud, vastasel juhul võib olla võimalik saada kõrvaltoimeid pikaajalisest kasutamisest. Füsioteraapia ultraheli, laser jneNõustage 17 kapriid kuldset viskit pool liitris viina. Võtke kolm korda päevas enne sööki 15 minutit supilusikatäit. Võimsus Toitumise üldreeglid Palmile vajutades rakendatakse puhkeid mitte liigesele, vaid luu lähedalasuvale piirkonnale. See on mõju liigendi sisemise osa tööpindadele. Kahjulikud ja terved tooted 3 spl. Pealmine kate värske kapsa lehega. Keerake see kõik plastikuga või sooja lapiga. Seda kompressi saab hoida kuni mitu päeva. Spetsiaalsed ortopeedilised seadmed; Terapeutiline võimlemine Lahustage 1 osa mett õunasiidri äädika kolmest osast, peske õrna põlvega lahusega ja asetage selle peale kapsas lehed Ravi purkide liigestega saab kasutada takjalehti. Siduge ühendus elastse sidemega ja hoidke kompressi, kuni leht kuivab. Ravi selle ühendiga kestab kuni kuu. Põlveliigese abiga folk retseptid Ja kolmas probleem on valu. Lahe lehed põlveliigese valu jaoks Äädikas, alkoholis, tärpentiinis ja kamperõlis 1 supilusikatäis pannakse klaasi ja täidetakse sulatatud siserasvaga sealiha, veiseliha. Segu segatakse, soojendatakse enne kasutamist ja imetakse kangast kokku surumiseks. Barberry - ravim liigeste probleemide lahendamiseks Eemaldage jalgade veresooned vereringe normaliseerimiseks. Põlveliigese osteoartriidi raviks mõeldud ravimite kolmas rühm hõlmab vaskulaarseid aineid. Masseerides nahka haigestunud elundi või selle vastuse piirkonnas, paraneb verevool. Mine Põlve osteoartriidi ravi folklooride abil annab sageli rohkem märgatava efekti kui valmis ravimite kasutamine. Osteoartriit on degeneratiivne degeneratiivne protsess liigese struktuurides. Ravi purkide liigestega põhineb liigese kõhre järkjärgulisel hävimisel. See avaldub valu, liigeste liigenduse deformatsiooni, düsfunktsiooni ja iseloomuliku "lõhenemise" ilmumise ajal liikumise ajal.

2021/10/15 23:13:33

http://kohtlanomme.ee/ravi-liigeste/ravi-purkide-liigestega.php

mC4

Seal ta ongi, see Hornimäe — Sirp Seal ta ongi, see Hornimäe Kaoses aimdub kord ning lavastaja tuumküsimus: kui igaühel on oma tõde, siis kellel on õigus otsustada, milline neist tõdedest kehtib kõigile? "Tõde ja õigus", lavastaja Liisbeth Horn, dramaturg Ruslan Stepanov, kunstnik Riin Maide, helikunstnikud Kaur Einasto, Kristjan Tenso ja Mait Vesker, valguskunstnik Iiris Purge. Etendavad Aarne Soro, Anumai Raska ja Liisbeth Horn. Etendused 10. ja 11. VIII Tallinnas Uue Loomingu Majas. Mõned lavastused ei anna end kergelt kätte, jättes vaataja nuputama, kas nähtuga suudeti luua intrigeerivalt ebatavaline omailm või jäi sisu pretensiooni varju. Liisbeth Horni "Tõde ja õigus" koosneb iseenesest ju neljast selgelt eristatavast osast: avanguna (mõtte)paljastuse manifest, seejärel väidetu temaatiline läbikatsetamine liikumises ning siis ootuspäraseltki mõjuv refleksioon, arutelu seni tehtu üle, mis juhatab sisse füüsilise ettemängimise repriisi, kus uurimisobjektiks saab aeg ja sellest sõltumine. Lavastuse dramaturgi (ja Horni õppejõu) Ruslan Stepanovi kohalolu on jõuline, pannes kogenud teatrivaataja kuklas tuksuma sõna "koolkond". Just see pihtimuslik aruteluring kuskil lavastuse keskpaigas tekitab enim küsimusi, ent on seejuures ilmselt kõige vahetum Horni kunstnikukreedo manifestatsioon (enamgi kui avastseenis kooris lausutu). Alustan küsimisest. Vähemalt mõnedes lavastuse saatetekstides eristatakse etendajaid (Liisbeth Horn, Anumai Raska, Aarne Soro) ning helikunstnikke (Kaur Einasto, Kristjan Tenso, Mait Vesker), kuigi laval on nad justkui kõik võrdväärselt autonoomsed ehk peaaegu täielikult lavastaja manipuleeritud. Tundub, et Horn ei ole jõudnud päriselt lõpuni mõelda, kas lavalolijate sekstett peaks moodustama ühes hingava trupi (paljudes stseenides on osalistele antud tekstilised ja liikumispõhised ülesanded samad ning taotletakse ühtlast kokkumängu) või on oluline säilitada iga osalise individuaalsus, aktsepteerida ja vaimustuda just nimelt igaühe loomulikust etendajalikkusest. Arvestades, kui palju aega kulutatakse (vähemalt minu nähtud etendusel) Aarne Soro isikule sellessamas vestlusstseenis, võiks väita, et Horni pole tõepoolest huvitanud teistsuguse lavakogemusega muusikute n-ö järeleaitamine (eks teatri- ja kontserdiloogika pisut ikka erine), kuid valitud laissez-faire-lähenemine soosib paratamatult kogenenumaid etendajaid. Küllap ka suurema vaatajakogemusega publikut. Võrreldes teistega saab tunduvalt rohkem lavaaega ja tähelepanu Aarne Soro tegelane. Sellegipoolest aimdub selles kaoses kord ning lavastaja tuumküsimus: kui igaühel on oma tõde, siis kellel on õigus otsustada, milline neist tõdedest kehtib kõigile? Õigemini on tegemist ülbelt retoorilise küsimusega, kuivõrd lavastuse kulgedes saab aina selgemaks, et Horn on teadnud vastust algusest peale ning lavalolijail ja ka publikul tuleb sellega lihtsalt leppida. Sellele, et lavastaja on manipulaator, viidatakse ka sõnades, kui meenutatakse, kuidas Horn proovide ajal jonnis ja saalist välja jalutas, kuid huvitavamalt tuleb see esile lavastaja tegematajätmistest, tema keeldumisest kaasetendada. Tunnistan ausalt, et lasksin end ära petta ja oleksin tahtnud keset etendust karjatada: kurat, Horn, ära lase neil niimoodi jaurata! Valus oli vaadata ju, kuidas arutelu lavastuse teema üle uppus peerunaljadesse ning reflek­sioon taandus kulka kirumiseks. Kui aga Horn ikkagi midagi ei teinud ning pealegi ilmselgelt valetas selle kohta, palju aega etenduse lõpuni veel jäänud on (nii palju tunde olen ma teatrisaalides küll veetnud, et tagumikukell mind ei peta), nihkus vaatajagi huvikese just lavastuse kestusele. Seega: kaks tundi igal juhul. Võte seada etendajatele ajapiirang, mis jätab neile hoopiski ebamugavalt palju aega, kuulub muidugi postdramaatilise teatri kullavaramusse (näiteks sobib Jan Fabre, kelle kestuslavastustes on igale stseenile ette nähtud oma aeg, mis etendajate silme all piinavalt aeglaselt nulli poole tiksub, viies lavalolijad füüsilise kurnatuse piirile). Horni "Tõde ja õigus" etendajate füüsist ei kurna, kuid on seda halastamatum nende vaimu suhtes, ihudes seda aina teravamaks, kuni mõttelõng katkeb ja logorröa valla pääseb. Ülesandena on see siiski põnevam kui sel korral lavalt vaadata ehk just seetõttu, et osaliste (teatri)lavatunnetus on ebaühtlane (jah, ka suurem elukogemus tulnuks kasuks, aga see on küll kõigest ühe vana peeru irin). Võib ka küsida, kas lavastuse esimene osa ikka pakub vaatajale piisavalt kontseptuaalset tuge, et kirjeldatud manipulatsioonid ja eesmärgid esile tuleksid. Jällegi: dramaturgiliselt on asi paigas ehk "Tõe ja õiguse" esimesel poolajal on publiku ees n-ö korralik nüüdisteater, ehk lausa tantsulavastus, mis esitab loogiliselt, vaheldumisi otseütlevalt ja abstraheeritult, sõnas ja liikumises, variatsioone lavastuse teemal, et siis teisel poolajal loogika näiliselt hüljata ning anda ruumi juhus(likkus)ele. Õnneks sõlmitakse päris lõpus kõik otsad jälle kokku, kuigi selleks ajaks olid minu taipamised juba ladestunud ja pilk pööratud ootusärevalt Horni järgmiste lavastuste poole. Ahjaa, Tammsaare "Tõe ja õiguse" kõiki viit osa ei pea tingimata enne lavastuse vaatamist läbi lugema.

2021/09/23 03:15:40

https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/seal-ta-ongi-see-hornimae/

mC4

7 üllatavat viisi, kuidas sa oma immuunsüsteemi nõrgestad - Anne & Stiil Darya Ivanchuk / Unsplash Siin on toodud mõned näited, kuidas immuunsüsteemi enesele teadmata nõrgestatakse ning kuidas seda muuta nii tugevaks kui võimalik. Kliiniline toitumisspetsialist Mike Wakeman annab nõu. 1. Liiga palju soola Liigne soola tarbimine nõrgestab organismi antibakteriaalset immuunsüsteemi. Bonni ülikooli uuringud näitavad, et kõigest kuus grammi liiga palju – sellise koguse saab kahest kiirtoidueinest – tekitas katses osalejatel tugevaid immuunsüsteemi puudusi. Algses uuringus kasutati katsealusteks hiiri ning hiljem selgus ka inimeste peal, et eelkõige sai mõjutatud bakter, mis võitleb neutrofiilidega. Selleks, et teada kõike soola mõjust inimese immuunsüsteemile, on vaja veel uuringuid, aga ei ole kahtlustki, et ülemäärane sool, mis on peidetud meie lemmiktoitudesse, ei mõju organismile hästi juba teada tegurite näol (näiteks vererõhk ja südamehaiguste oht). Mida teha? Täiskasvanud ei tohiks süüa päevas rohkem kui 6 g soola, mis on umbes üks teelusikas. Võimalusel valmista oma toit ise ning poest ostes tutvu toote etiketiga. Mõndasid purgis olevaid tooteid, millel on kõrge soolasisaldus, saab ka veega loputada. 2. Rafineeritud süsivesikud Rafineeritud süsivesikud on suhkrud ja teraviljad, millest on ära võetud kasulikud kiud- ja toitained. Siia hulka kuuluvad valged saiad, krõpsud ja küpsised, aga ka "tervislikud" toidud nagu erinevad puuviljamahlad, pudru kiirhelbed ja agaavisiirup. Sellised toidud tekitavad Wakemani sõnul organismis kahjulikke ühendeid, tsütokiine, mis koormavad immuunsüsteemi, tehes meid haiguste suhtes vastuvõtlikumaks. Mida teha? Tuleks süüa keerulisema ehitusega süsivesikuid nagu täisterapastat, kaera ja bataati. Sealjuures peaks toitumine olema võimalikult mitmekesine. "Probiootikumid, mikrotoitained, ürdid, flavonoidid ja karotenoidid on immuunsüsteemile kasulikud," lisab Wakeman. 3. Ebapiisav uni Kvaliteetse une puudujäägid ei avaldu ainult informatsiooni meeldejätmises, vaid ka immuunsüsteemi "mälus". Kui bakter, viirus või mõni muu sissetungija satub teist korda kehasse, tunnevad T-rakud selle ära ning ärgitavad immuunsüsteemi sellega võitlusse. "Viimased uuringud on näidanud, et sügav uni tõstab kehas T-rakkude arvu," seletab Wakeman. "Kui regulaarselt, kuude kaupa korralikult magada, siis on organismis palju suurem arv meid kaitsvaid rakke." Lisaks on need rakud efektiivsemad, kui organism saab adekvaatset puhkust. See tähendab, et mida rohkem ja paremini magada, seda paremini jõutakse kehas kahjulike patogeenide jälile. Mida teha? Selleks, et paremini magada, ürita minna magama ja ärgata iga päev kindlal ajal, ka nädalavahetusel. Enne magamaminekut tuleks hoiduda ekraanidest ning vältida kofeiini tarbimist. Une parandamiseks on saadaval mitmeid taimseid toidulisandeid, aga need võivad põhjustada järgmisel päeval väsimust ning mõjutada teiste medikamentide tööd. Kummeli- ning teised rahustavad teed võivad aidata, sest nad toetavad ajus olevaid ühendusi, mis lasevad meil lõõgastuda. Ka lihtsalt õhtuti ühe rahustava tee tegemise rutiin võib olla une tekkimisele toetav. Magneesiumil on meie kehale rahustav toime ning seda leidub paljudes tervislikes toitudes. Rohelised lehtedega juurviljad, spinat, kaunviljad, pähklid, seemned ning teravili on headeks magneesiumi allikateks. Alati on parem saada vajalik magneesium otse toidust kui toidulisanditest. Lisanditega liialdamine võib tekitada kõhulahtisust (magneesiumi kasutatakse kõhulahtistites) ning see võib mõjutada teiste ravimite tööd. Kui plaanite võtta magneesiumi toidulisandina, siis tuleks eelnevalt arsti või apteekriga konsulteerida. Veel üks hea viis, kuidas unele kaasa aidata on epsomi soola vannis kasutamine. Sellisel juhul imendub magneesium sooja vee abil läbi naha ning keha võtab selle, mis talle vaja. Trüptofaani sisaldavad toidud võivad teoreetiliselt unega aidata. Meie kehad valmistavad trüptofaanist serotoniini (õnnehormooni) ning see aitab melatoniini tekkele kaasa, mis omakorda alustab unetsüklit. Jällegi on trüptofaani hankimine toidust parem kui toidulisandist, sest siis ei saa tekkida kõrvalmõjusid. Seda leidub linnulihas, munades, kaeras, mandlites ning paljudes seemnetes. USA-s kirjutatakse tihti unehäirete puhul patsientidele toidulisandina melatoniini, kuid Euroopa regulatsioonid on teistsugused ning paljud arstid on kõrvalmõjude (järgmise päeva väsimus) suhtes ettevaatlikumad ning seda soovitatakse ainult spetsiifilistel kliinilistel juhtudel. Unele on ilmselt parem kaasa aidata hügieeni ja rutiini, mitte toidulisanditega, väljaarvatud juhul, kui seda soovitab arst. Ka valgus mängib melatoniini tootmisel rolli, mis tähendab, et pime tuba või mugav unemask tulevad kasuks. 4. Vähene füüsiline koormus Bathi ülikooli uurijate sõnul aitab tervele immuunsüsteemile kaasa regulaarne trenn. Füsioloogid on leidnud, et trenni tegemine aitab immuunsüsteemil patogeene leida ja need hävitada. Lisaks aitab pikas perspektiivis regulaarne füüsiline koormus vähendada vananemisega kaasnevat immuunsüsteemi nõrgenemist. On teada, et liigne trenn võib mõnikord sportlaste immuunsüsteemi nõrgestada ning vähendada kaitset haiguste vastu, kuid see tuleneb teistest, keerulisematest teguritest. Mida teha? Teadlased soovitavad mõõduka intensiivsusega aeroobseid harjutusi nagu kõndimine, jooksmine või rattasõit. Nädala jooksul võiks treenida umbes 150 minutit, kuigi suurema koormusega ning rohkem treenimine ei tuleks kahjuks. 5. Üksildus Pere ja sõpradega suhtlemine võib kaasa aidata vaimsele tervisele lisaks ka füüsilist tervist. Üksildus tõstab meie kehas kortisooli, stressihormooni taset, mis omakorda aktiveerib sümpaatilise närvisüsteemi tööd. Selline stimulatsioon võib aidata kaasa põletikuliste valgete vereliblede tekkele luuüdis. Chicago ülikooli meeskonna sõnul võib see viia paljude põletikuliste krooniliste haiguste tekkeni, samal ajal immuunsüsteemi nõrgestades. Mida teha? Hoida ühendust vanade sõpradega ning tutvuda uute inimestega. Korralda regulaarselt videokõnesid lähedaste sõprade või perega. Võib proovida ka virtuaalse õhtusöögi, mänguõhtu või raamatuklubi korraldamist. Õhus olev saaste lõhub osoonikihti, mis teeb meid päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse vastu vähem kaitstuks. Need kiired võivad mõjutada immuunsüsteemi rakkude aktiivsust ja teket, hoiatab WHO. See tähendab, et päikesekreemiga ei tasu koonerdada. Ka saastunud õhu sissehingamisel võib olla sarnane põletikuliste valgete vereliblete tekitamise mõju, leidis Ohio osariigi ülikooli uuring. Mida teha? Kanna suure äärega peakatet ning päikeseprille. Lisaks tuleks regulaarselt kanda vähemalt 30 kaitsefaktoriga päikesekreemi. 7. Alkoholi tarbimine Aeg-ajalt mõne joogi nautimine liiga ei tee, aga kui pidevalt kätt pudeli järgi ulatada, siis immuunsüsteem kannatab. Alkohol nüristab keha kaitseprotsesse, mis teeb meid viiruste suhtes vastuvõtlikumaks, leidis Massachusettsi meditsiiniline ülikool. Paljud immuunsüsteemi mõjutavad tegurid sõltuvad eelkõige seedeelundkonnast, mistõttu on alkohol kahjulik ning tervislik toitumine hea viis, kuidas immuunsüsteemi turgutada.

2021/04/14 16:51:52

https://annestiil.delfi.ee/artikkel/89775653/7-ullatavat-viisi-kuidas-sa-oma-immuunsusteemi-norgestad

mC4

Diabeedi dieet - Võimsus 2021 Suhkurtõbi on ravimatu haigus, mille puhul inimese insuliini hormooni insuliin, mis lagundab sahharoosi, ei vabane (või ei tunne) inimese kehas. Ilma ravita põhjustab see haigus kogu organismi töö kõige võimsamate häirete, veresuhkru, süsivesikute, valkude ja rasvade ainevahetuse häired. Lisaks insuliini ja muude ravimeetodite võtmisele aitab diabeedi toitumine säilitada patsiendile vajaliku ainevahetuse tasakaalu. Dieet on diabeetilise tervise kõige olulisem tingimus, mistõttu on vaja teada selle põhimõtteid. Diabeedi toitumine peaks sisaldama paljusid vitamiine, seetõttu on soovitatav lisada õllepärmi ja pagaripärmi, kooresepuljong toidule. Tegelikult ja mõnel muul juhul, peale insuliinipreparaatide, on märgitud ka dieedi järgimist. Meditsiiniline dieet number 9, diabeet Meditsiiniline dieet number 9 on näidustatud kerge ja keskmise raskusega suhkurtõvega. Meditsiiniline dieet number 9 on näidustatud kerge ja keskmise raskusega suhkurtõve korral, kui normaalse või ülekaalulise annusega patsiendid ei võta insuliini ega võta seda väikestes annustes (20... 30 RÜ), samuti süsivesikute vastupidavuse määramiseks ja insuliini või teiste ravimite valimiseks ravimid. Terapeutilise toitumise eesmärgid number 9: rasva metabolismi häirete ennetamine; määrake süsivesikute vastupidavus (määrake keha imendunud süsivesikute kogus). Terapeutiline toitumine number 9 on väiksema energiasisaldusega, mis saavutatakse kergesti seeditavate süsivesikute ja loomsete rasvade tõttu. Valgusisaldus on normaalses vahemikus või veidi üle selle. Keelatud suhkur ja kõik maiustused. Kui toitumine on mõõdukalt piiratud soola, kolesterooli ja ekstraktiivainetega rikastatud toitude hulka. Seevastu suureneb lipotroopseid aineid sisaldavate toodete, vitamiinide, toiduvalkude sisaldus. Nende toodete hulka kuuluvad kodujuust, kala, mereannid, puuviljad, köögiviljad, terve leib, terved terad. Meditsiinilises dieedis number 9 eelistatakse keedetud ja küpsetatud toitu, mõnikord võite süüa praetud ja hautatud toidud. Sweetimiseks soovitatakse kasutada suhkruasendajaid: ksülitooli ja sorbitooli. Toidu temperatuur - normaalsetes piirides. Toit vastab 5-6 annusele päevas süsivesikute ühtlase jaotusega. Terapeutilise dieedi keemiline koostis number 9 80-90 g valku, millest 55% on loomad; 70-80 g rasva, millest 30% on köögiviljad; 300-350 g süsivesikuid, peamiselt polüsahhariide; Meditsiiniline dieet number 9 on energiasisaldus 2200-2400 kalorit. Lubatud rukki, valk-kliid, valgu-nisu, teise leivaklassi nisujahu tarbimine ligikaudu 300 grammi päevas. Võite süüa ka jahutooted leiva tainasest, vähendades kohustuslikult leiba kogust. Keelatud on tarbida tooteid kondiitritoodetest ja kartulist. Saate süüa köögiviljasuppe, kapsasuppi, borshti, peedikuppi, liha ja köögivilja okroshka; nõrk ja tailiha, kala või seenekilp juurviljadega, lubatud teraviljad, kartulid, lihapallid. Tugevad ja rasvapuljongid, manna, riisitangid, nuudlid ei tohi süüa. Saate süüa tailiha, vasikaliha, tera ja liha sealiha, talle, küülikut, kana, kalkunit. Lihale lubatakse keetmine, keetmine ja isegi praadimine, kuid ainult pärast keetmist hakitud ja tükk. Diabeetiline ja dieetvorstid on lubatud toidus, keedetud keeles ja piiratud koguses maksas. Rasvavarude, pardi, hanede, suitsutatud liha, suitsutatud vorstide, konserveeritud lihatoodete tarbimine on keelatud. Meditsiiniline dieet number 9 võimaldab tarbida lihaseid kala, mida saab keetmiseks, küpsetamiseks, mõnikord praetud. Saate süüa konserveeritud kala oma mahlas ja tomatis. Rasvakala, soolatud kala, õli konservide, kaaviari tarbimine ei ole lubatud. Lubatud on piim ja kääritatud piimajookid, rasvased ja madala rasvasisaldusega kohupiimad ja kohupiimatoidud, hapukoor on piiratud. Saate süüa rasvavaba ja madala rasvasisaldusega juustu. Keelatud soolatud juust, koor, magus kohupiim. Lubatud on koguses kuni 1,5 tüki päevas, keedetud pehme keedetud, keedetud keedetud osana valge omelets. Piirata munakollaste arvu. Lubatud süüa ainult süsivesikute normatiivides. Võid süüa tatar, oder, hirss, oder, kaerahelbed. Punapeet ei ole keelatud. Täielikult keelake riis, mann, erinevad pasta. Kui arvestada süsivesikute määraga, lubati kartulit, porgandit, peet, rohelisi herneseid. Soovitav on tarbida vähem kui 5% süsivesikuid sisaldavad köögiviljad. Nende hulka kuuluvad kapsas, kõrvits, suvikõrvits, salat, kurgid, tomatid, baklažaanid. Köögivilju saab küpsetada, küpsetada, hautata, mõnikord - praetud. Soolatud ja marineeritud köögiviljad ei tohi süüa. Lubatud on vinaigrettide, värskete köögiviljade, köögiviljade kaaviari, leotatud heeringa, liha, soolakala, mereandide salatite, madala rasvasisaldusega veiseliha, magustamata juustu tarbimine. Igal kujul võite süüa värskeid magusaid ja hapukooreid ja marju. Võib kasutada želeeti, sambukat, muski, kompotiid, suhkruasendajate maiustusi. Piiratud koguses, mis on lubatud toidumahul. Viinamarjade, rosinate, banaanide, viigimarjade, kuupäevade, suhkru, moosi, kommid, jäätise tarbimine ei ole lubatud. Kastmed peavad olema madala rasvasisaldusega, nõrga liha, kala, seenevuljongid, köögiviljapuljongid. Tomatikaste on lubatud. Piiratud koguses võite kasutada pipart, mädarõika, sinepit. Rasvade, vürtsikute ja soolaste kastmete tarbimine ei ole lubatud. Saate tarbida teed, kohvi, piima, köögiviljamahla, mahlaid peaaegu magustamata puuviljadest ja marjadest, puuviljamaitsetest. Keelatud magusad mahlad, sealhulgas viinamarjad, limonaad suhkruga. See ei ole üleliigne ja selline teave: Sulamata võid ja ghee on lubatud. Toidule võib lisada taimseid õlisid. Keelatud liha ja toiduõli. Meditsiinilise dieedi numbri 9 menüü näide Esimesel hommikul on lubatud madala rasvasisaldusega kohupiim piimaga, purustatud tükipuust ja tee. Teisel hommikul soovitatakse kastmed nisukliidist. Lõunasöök koosneb taimetoidu kapsasuppust värske kapsa ja taimeõli, keedetud liha piimakastmega, hautatud porgandeid, puuviljamahla.

2021/10/27 02:35:41

https://est.centerforhealthlawequity.com/lechebnaja-dieta-pri-saharnom-diabete.html

mC4

Eesti Gazpromi-otsusest: rikkumisele peaks järgnema ka karistus | Majandus | ERR Eesti Gazpromi-otsusest: rikkumisele peaks järgnema ka karistus ({{contentCtrl.commentsTotal}}) {{1477665260000 | amCalendar}} Uuendatud: {{1478107489000 | amCalendar}} Ajalehe Financial Times andmeil võib Euroopa Komisjon sõlmida Gazpromiga kokkuleppe, mille järgi pääseks Vene energiahiid pärast aastaid kestnud uurimist trahvist. Eesti konkurentsiameti ja majandusministeeriumi hinnangul oleks aga ebaõiglane, kui rikkumisele ei järgnekski karistust. "Kui me räägime konkurentsiõiguse rikkumisest, siis on tegemist väga terava ja suure majandusvabaduse printsiipide rikkumisega ja kahtlemata peaks sellele järgnema mingisugune trahv," ütles konkurentsiameti juht Märt Ots ERR-ile. "Ma ei peaks seda õigeks, kui asi lihtsalt ära lõpetatakse ja mingit sanktsiooni ei järgne," kinnitas Ots. Majandusministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman leidis samuti, et kui rikkumine on toime pandud, peaks sellele järgnema sanktsioonid. "Kui me vaatame seda, et mis moodi hindab Euroopa Komisjon ja nende konkurentsi peadirektoraat seda, kui erinevad liikmesriigid [rikuvad] /.../ konkurentsieelise saamiseks riigiabi andmise reegleid, /.../ ja selle eest tuleb maksta trahvi, siis tekib küsimus, miks me ei peaks nii käituma kolmandate riikide ja nende ettevõtete suhtes," rääkis Leppiman. "Ilmselt oleks vägagi õiglane, kui sanktsioneeritaks ka neid [kolmandate riikide] ettevõtteid, kes on Euroopa Liidu siseturgu mõjutanud kehvemas suunas." Financial Timesi allikate andmetel võib Gazprom pääseda Ida-Euroopas konkurentsi piiramise ja oma domineeriva positsiooni ärakasutamise eest trahvist, kuid peab andma õiguslikult siduva lubaduse, et muudab edaspidi oma tegevusmeetodeid. Samas on Financial Timesis kirjutatu praegu vaid lehe allikatele tuginev jutt ning mingit ametlikku otsust selles küsimuses tehtud pole. Eelmisel aastal kinnitas Euroopa Liidu konkurentsivolinik Margrethe Vestager kinnitanud, et kui "kahtlused leiavad kinnitust, tuleb Gazpromil oma tegude eest õiguslikult vastutada". Uurimine on kestnud ligi viis aastat ning see on olnud üks põhimõttelisemaid vaidlusi, millega Euroopa Komisjon on pidanud tegelema. 2011. aasta septembris otsisid ametnikud läbi Gazpromi ja mõnede nende klientide kontorid. Financial Timesi hinnangul on selle otsuse puhul tegemist testiga, kas komisjon kaitseb Ida-Euroopa ja Balti riikide huve Vene gaasimonopoli vastu. Konkurentsiameti juht Märt Ots toonitas, et kokkuvõttes otsustab Gazpromi üle ikkagi Brüssel, mitte riigid. "Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat tegutseb sõltumatult ning lõppkokkuvõttes on see ikkagi nende otsus, milline karistus määrata, kas karistust vähendada või siis jõuda mingi kokkuleppeni," ütles ta. "Kuna tegemist on üle-euroopalise asjaga, siis vastavalt asutamislepingule lähevad kõik sellised üle-euroopalised konkurentsirikkumised Euroopa Liidu alla. See, kuidas nad selle asjaga edasi lähevad, on nende ultimatiivne otsus." Euroopa Komisjon on Gazpromile ette heitnud müügi piiramist kolmandatesse riikidesse. "Kui näiteks keegi ostis Leedust gaasi pikajaalise lepingu alusel ja tahtis seda gaasi Eestisse edasi müüa, siis tal oli see keelatud," meenutas Ots. Täpsemalt olevat Gazprom kehtestanud mõne riigi hulgimüüjate ja mõnede tööstustarbijate tarnelepingutes territoriaalsed piirangud, mille hulka kuuluvad ekspordikeelud ja klauslid, millega nõutakse ostetud gaasi kasutamist konkreetsel territooriumil. Territoriaalsed piirangud võivad muu hulgas kaasa tuua kõrgema gaasihinna. Otsa kinnitusel on praeguseks olukord Balti riikides täiesti teistsugune. Ta meenutas, et Gazpromil ei ole enam Eestis üldse vara. Osalsus Eesti Gaasis müüdi ära. Lisaks on Klaipeda terminali näol tekkinud juurde alternatiivne allikas gaasi ostmiseks. "Gaasi ostmine ja müük toimub lepingu alusel. /.../ Gazpromilt ostab gaasi Eesti Gaas, kuid kui minu hinnangut küsida, siis ma ei näe ühtegi põhjust, miks Gazprom peaks Eestis müüma ainult ühele edasimüüjale. Minu hinnangul tekib Baltikumis börsiga analoogne olukord, kus Gazprom on üks müüjatest." See, et olukord on praeguseks parem ning et Gazprom on edaspidi valmis reeglitest kinni pidama, ei muuda muidugi juba olnut. Kui rikkumised leiavad kinnitust ja sellele ei järgne karistust, on ilmselt pettunud mitmed riigid. Üks häälekamaid on seni olnud Poola. Riigile kuuluv energiakontsern PGNiG teatas hiljuti, et kui karistust tõepoolest ei tulegi, on ettevõte valmis ka Euroopa Komisjoni vastu kohtusse pöörduma. Eesti peaminister Taavi Rõivas ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Gazpromi tegevus ei ole ainult majanduslik ja Gazpromi igal sammul Euroopas on kindlasti ka oma poliitiline dimensioon. Küsimusele, kas ka Eesti võiks kaaluda kohtutee ettevõtmist, vastas valitsusjuht, et see on riiklike arutelude küsimus, kuid seni pole see teemana lauale jõudnud. Millal Euroopa Komisjoni otsus tuleb, ei ole praegu veel teada, kuid mõningail andmeil peaksid asjad selgeks saama üsna varsti.

2021/02/28 02:00:00

https://www.err.ee/576355/eesti-gazpromi-otsusest-rikkumisele-peaks-jargnema-ka-karistus

mC4

Immunoloogia ja biokeemia - Sinusiit 2021 Kui arst ütleb, et pleuraõõnde on kogunenud vedelikku või kui teil on pleuriit, siis mida see tähendab? Uuri välja, milliseid teste on vaja pleura vedelikus, et selgitada välja rindkere õõnsuse efusiooni põhjus. Pleuraõli uuring hõlmab mitmeid katseid, et tuvastada selle ülemäärase kuhjumise põhjus pleuraõõnes. Ruum parietaalse ja vistseraalse pleura vahel. Vedeliku kogunemist pleuraõõnde nimetatakse pleuraefusiooniks. Pleura vedelikku toodavad väikesed veresooned (kapillaarid) ja evakueeritakse lümfisüsteemi poolt. See esineb väikeste koguste vahel parietaalse ja vistseraalse pleura vahel, rindkere seina sisemised kattematerjalid ja väljapoole kopsud, need kaks lehte moodustavad pleuraõõne. Tavaliselt on vedeliku pleuraõõnes kuni 50 ml, see soodustab parietaalse ja vistseraalse pleura libisemist üksteise suhtes sissehingamisel ja väljahingamisel. Erinevad patoloogilised seisundid ja haigused võivad põhjustada pleura (pleuriit) põletikku ja pleura vedeliku suurenenud kogunemist (pleuraefusiooni). Pleura vedeliku analüüs on rühm teste, millega saab määrata pleuraefusiooni põhjuse. Kaks peamist vedeliku kogunemise mehhanismi pleuraõõnes: Tasakaalu puudumine veresoonte rõhu ja valgusisalduse vahel veres. Mida suurem on rõhk, seda rohkem vedelikku väljutatakse veresoontest. Valgud hoiavad plasma (vedel osa) veresoontes vastavalt, seda väiksem on see, seda rohkem vedelikke väljub veresoontest. Sellisel juhul pleuraõõnde kogunevat vedelikku nimetatakse transudaadiks. Selline pleuraefusiooni mehhanism on kõige sagedasem kroonilise südamepuudulikkuse või maksa tsirroosi korral, reeglina toimub vedeliku kahepoolne kuhjumine. Pleura kahjustus või põletik - sel juhul nimetatakse pleuraefusiooni eksudaadiks. Reeglina on tegemist ühepoolse kahjustusega, eritumise kogunemine toimub kõige sagedamini infektsioonide (kopsupõletik, tuberkuloos), pahaloomuliste kasvajate (kopsuvähk, metastaatiline kopsukahjustus, lümfoom, mesotelioom) korral. Diagnostilise otsingu esimeses etapis on väga oluline määrata kogunenud vedeliku tüüp - see on transudaat või eksudaat, mis võimaldab vähendada pleuraefusiooni võimalike põhjuste loetelu. Selleks kasutage algset testide kogumit - rakkude arvu, kogu valgu sisaldust, albumiini ja laktaadi dehüdrogenaasi (LDH), vedeliku välimust. Kui eksudaat on kinnitatud, võib teha täiendavaid katseid, et tuvastada pleuraefusiooni põhjustava haiguse või patoloogilise seisundi tuvastamine. Pleura vedeliku laboratoorsed analüüsid aitavad diagnoosida haigust, mis põhjustab selle kuhjumise rindkereõõnde. Nagu eespool mainitud, jagatakse pleuraefusioon transudaadiks ja eksudaadiks. Üldvalgu, albumiini, pleuraalses vedelikus olevate rakkude ja selle väljanägemise määramine võimaldab eristada transudaati eksudaadist. Transudaat: tasakaalu puudumine veresoonte rõhu vahel, mis nihutab vedelikku oma luumenist, ja valgu kogus veres (see hoiab vedelikku anuma luumenis) viib vedeliku akumulatsiooni. Transudaatide kõige levinumad põhjused on krooniline südamepuudulikkus ja maksatsirroos. Kui tehakse kindlaks, et see on transudaatne, ei teostata reeglina pleura vedeliku täiendavat testimist. Exudate: pleura kahjustus või põletik takistab vedeliku evakueerimist. Kui kinnitatakse, et tegemist on eksudaadiga, viiakse läbi täiendav pleuraefusiooni testimine. Eksudaat on paljude haiguste ja patoloogiliste seisundite tulemus, mõned neist on loetletud allpool: Nakkushaigused - viiruste, bakterite või seente põhjustatud. Pleura infektsiooniprotsess võib esineda peamiselt või sekundaarselt, see tähendab, et see levib teistest fookustest. Näiteks võib kopsupõletikuga kaasneda pleuriit ja vedeliku kogunemine või esineda pärast puhastamist. Verejooksuga - verehaigused (eriti need, millega kaasneb vere hüübimine), pulmonaalne trombemboolia või traumaatiline vigastus võivad kaasneda veresoonte kogunemisega pleuraõõnde (hemothorax). Pleura krooniline põletik (mitte-nakkuslik) - mis tahes krooniline kopsupõletik, näiteks pikaajaline asbestiga kokkupuude (asbestoos), sarkoidoos või autoimmuunsed häired, nagu reumatoidartriit ja süsteemne erütematoosluupus. Pahaloomulised kasvajad - lümfoom, leukeemia, kopsuvähk, metastaatiline kopsukahjustus. Teised patoloogilised seisundid on idiopaatilised (põhjustavad teadmata), südame möödaviigu operatsioon, südame- või kopsuülekanne, pankreatiit, intraabdominaalsed abstsessid. Täiendavad eksudaadi uuringud võivad hõlmata järgmist: Pleura vedeliku laboratoorsed uuringud Pleura vedeliku kontroll Õppetundi eesmärk: uurida hingamisteede haiguste (pleura vedeliku, röga) diagnoosimise peamisi laboratoorseid meetodeid; õppida nende uuringute tulemusi tõlgendama. Praktilised oskused: suutma teha makroskoopilisi ja mikroskoopilisi uuringuid pleura vedeliku ja röga kohta; suutma tõlgendada uuringu tulemusi. Pleura torket tehakse, et eemaldada vedelik pleuraõõnest, määrata efusioonivedeliku olemus, et selgitada diagnoosi ja süstida narkootikume pleuraõõnde. Pleura-torke tehakse VII-VIII ristlõike ruumis piki ribi ülemist serva tagumise aksillaarse ja küünarliini vahel (suurima igavuse kohas). Enne torkimist töödeldakse manipulatsiooniväli joodi ja alkoholi ning seejärel lokaalanesteesiaga. Torke tekitab spetsiaalne nõel, mille külge on kinnitatud klamber (et vältida õhu sattumist pleuraõõnde). Pärast klambri eemaldamist eemaldab kummitoru külge kinnitatud süstal pleura vedeliku. Olulise koguse vedeliku eemaldamisel kasutage Poteni seadet. Esialgu ei eemaldata enam kui 800–1200 ml vedelikku, kuna suure koguse ekstraheerimine viib mediastinaalsete organite kiire nihkumiseni suures suunas ja sellega võib kaasneda kokkuvarisemine. Verejooksu olemus jaguneb transudaadiks (mitte-põletikuliseks vedelikuks) ja eksudaadiks (põletikuliseks vedelikuks). Transudaat moodustub: • südamehaigustes (vereringe ebaõnnestumine suurel ringil, adhesiivne perikardiit); • maks (tsirroos, portaalveeni tromboos); neerud (erinevate etioloogiate nefrootiline sündroom); • elektrolüütide metabolismi häired, teatud hormoonid (aldosteroon) ja muudel tingimustel. Täheldatakse eksudaati ja serofibriinset iseloomu: • tuberkulaarse või reumaatilise etioloogia eksudatiivsel pleuriitil; • bakteriaalses pleuriidis esinev verine või mädane iseloom; mädanenud - tänu taimestiku lisamisele; • hemorraagiline eritumine - pahaloomuliste kasvajate ja pleura traumaatiliste kahjustuste korral, kopsuinfarkt, tuberkuloos; • chylous - kui lümfisäästumine läbi rindkere on raske kasvaja kompressiooni tõttu suurenenud lümfisõlmede poolt; 5 • chyle-sarnane - tänu seroossele põletikule ja rikkalikule lagunemisele koos rasvade degeneratsiooniga. Pleura vedeliku makroskoopiline uurimine (olemus, värvus, läbipaistvus, lõhn, suhteline tihedus). Pleura vedeliku olemus määratakse kindlaks järjepidevuse, värvi, läbipaistvuse, suhtelise tiheduse uuringute, samuti valgusisalduse ja raku koostise keemiliste uuringute põhjal. Värvus: transudaat tavaliselt kahvatukollane; seroosne eritumine - kahvatu või kuldkollane; mädane - hallikas kollane või kollane roheline; hemorraagiline - roosa, tumepunane või pruun; tuhm - pruun; Chylouse ja chylouse sarnased eksudaadid meenutavad lahjendatud piima. Läbipaistvus: transudaat ja seroosne eksudaat on alati läbipaistvad või kergelt opalestseeruvad. Ülejäänud eksudaadid on hägused, hägustunud leukotsüütide (mädased ja seroossed mädased eksudaadid), erütrotsüütide (hemorraagiline eksudaat), rasvapisarate (chylous-eksudaat), raku detriidi (tšilli-sarnane eksudaat) tõttu. Lõhn tavaliselt puudub. Ebameeldiv, solvav lõhn on ainult mädane eksudaat, seda põhjustab valgu lagunemine taimestiku anaeroobsete ensüümide toimel. Suhteline tihedus määratakse uromeetriga, hüdromeetriga, mis on kalibreeritud vahemikus 1000 kuni 1,050. Kitsas silindris valage 50 ml vedelikku. Uromeeter kastetakse aeglaselt vedelikku, hoolitsedes selle eest, et vedeliku kohal olev osa ei märjaks. Kui vedelik on selge, võetakse näidustused ülemises meniskis, kui vedelik on hägune ja alumine menisk. Transudaadis on suhteline tihedus vahemikus 1,005 kuni 1,015; eksudaatide suhteline tihedus on suurem kui 1,015. Keemiline uuring pleura vedeliku kohta väheneb valgu määratluseni. Transudaat sisaldab 5–30 g / l valku, eksudaadid sisaldavad üle 30 g / l. Transudaatide eristamiseks eksudaatidest pakuti välja Rivalta proov: 100-200 ml destilleeritud vett silindris hapestatakse 2-3 tilga jää-äädikhappega ja katseklaas lisatakse tilkhaaval. Langev tilk moodustab hägususe valge pilve kujul, mis langeb veresoone põhjale, kui testvedelik on eksudaat (seerumi-mukiini koagulatsiooni tõttu äädikhappe mõjul). Opacification ei ole moodustunud või see on ebaoluline ja lahustub kiiresti, kui testvedelik on transudaat. Suur hulk fibrinogeeni (0,5-1,0 g / l) eksudaadis määrab selle võime spontaanselt kokku varises. Pleura vedeliku mikroskoopiline uurimine Mikroskoopiline uurimine viiakse läbi pärast eelsentrifuugimist, uurides preparaate oma loomulikus vormis (värvimata) katteklaasi ja Romanovsky-Giemsa värviga preparaatide all. Rakuliste elementide hulgas eristatakse verelemente (punased vererakud, erinevat tüüpi leukotsüüdid) ja kudede rakke (makrofaagid, mesoteliaalsed rakud jne). Punased vererakud esinevad pleura vedelikus väikeses koguses (kuni 15 vaateväljas). Nad satuvad vedelikku punktsiooni tõttu. Hemorraagilistes eritistes on palju punaseid vereliblesid, need katavad tavaliselt kogu vaatevälja. Väikeses koguses leukotsüüdid (vaateväljas kuni 15-20) sisalduvad alati transudaatides. Ekstraatides, eriti purulentsetes, leidub neid suurtes kogustes ja määratakse kõik veres sisalduvad valgeverelibled. Neutrofiilid on leitud ükskõik millises eksudaadis, soodsa põletikulise protsessi käigus, nende arv järk-järgult väheneb, ebasoodsate (mädase põletiku tekkega) - suureneb järsult. Purulentsetes eksudaatides on need domineerivad rakud ja on erinevaid vorme (muutumatu ja degeneratiivne). Soodsa kuluga väheneb degeneratiivsete vormide arv, suureneb aktiivsete neutrofiilide arv. Lümfotsüüdid leitakse transudaatidest väikese koguse (kuni 10-15 vaateväli kohta) ja igas eksudaadis. Haiguse kõrgusel esinevates seroossetes eksudaatides domineerivad nad tsütoloogilises pildis, moodustades 80-90% kõigist leukotsüütidest. Suur hulk lümfotsüüte sisaldub ka chylouse eksudaatides. Eosinofiilid võivad esineda mitmesuguste etioloogiliste (reumaatiline, tuberkuloos, post-traumaatiline resorptsiooni staadiumis jne) verejooksutest. Eosinofiilse pleuriidi korral on eosinofiilide arv kuni 30-80% kõigist rakulistest elementidest. Makrofaagid on leitud mädastel, hemorraagilistel eritistel. Mesoteeli (epiteeli epiteeli) leitakse neerude ja südame haiguste korral suure retseptiga transudaatides ja see võib olla ülekaalus teiste elementide ees, lisaks võib mesotelioomi rakke avastada väikestes kogustes algstaadiumis ja eksudaadi resorptsiooni perioodil ning märkimisväärses koguses esinevad nad mõnikord kasvajates. eriti seerumi kantseromatoos. Plasma rakke on võimalik kindlaks teha märkimisväärsetes kogustes pikaajaliste põletikuliste protsesside ajal nii seroosses kui ka mädases eksudaadis, samuti haavade hemorraagilise eritumise resorptsiooni ajal. Polüblastid - erinevates suurustes kudede rakke on leitud mädastel eksudaatidel. Pahaloomuliste kasvajate rakud avastatakse pleura kartsinoomi korral esmase (mesotelioomiga) või sekundaarse (idapoolse ja metastaaside idanemise tõttu kaugetest organitest, lümfogranulomatoosist) tingitud kahjustuse tõttu. Vähi tsütoloogiline diagnoos põhineb atüüpiliste (pahaloomuliste) rakkude konglomeraatide avastamisel. Rasva-degenereerunud rakud ilmuvad chyle-tüüpi eksudaatides. Chylouse eksudaatides leitakse suurtes kogustes rasvade tilka, mida täheldatakse ka seroossete membraanide kroonilises põletikus, millega kaasneb rikkaliku raku lagunemine rasvase taassündiga (chile-tüüpi eksudaat). Rasvhapete kristallid, hematoidiin on leitud mädastel ja mädanenud eksudaatidel. Kolesterooli kristallid ilmuvad kolesterooli eksudaatidega, mida täheldatakse üsna harva pleuraõõne pikaajalise obseseerunud pleuraefusiooni korral, sagedamini tuberkuloosi etioloogiaga. Mõnikord kogunevad väikese koguse mädased eksudaadid. PLEURAL FLUIDI UURING. 7816 Terve inimese pleura õõnsuses on väikeses koguses vedelikku (umbes 2 ml), mis on lümfisõlmede lähedal, mis hõlbustab pleura lehtede libistamist hingamise ajal. Pleuraefusioonide patogeneesis on pleura lehtede läbilaskvuse rikkumine, mille anatoomiline struktuur on erinev, väga oluline. Ribi (parietaalne) pleura sisaldab 2-3 korda rohkem lümfisoove kui veresooned, need paiknevad pealiskaudselt. Vistseraalses pleuras täheldatakse pöördsuhteid. Põletiku puudumisel on väikeste molekulide - vee, kristalloidide ja peenvalkude puhul - pleura lehtede suur kahepoolne (vereõõnsus) läbilaskvus. Tõelised lahused imenduvad veresse ja lümfisoonidesse kogu parietaalse ja vistseraalse pleura pinnal. Peened valgud tulevad veresoontest ja jätavad pleuraõõne lümfikanalite kaudu. Proteiinid ja kolloidid resorbeeruvad parietaalse pleura lümfisoonte poolt. Kui põletik tekib pleura resorbeeriva seadme anatoomiline ja funktsionaalne blokaad. Mitte-põletikulist eksudaati, mis koosneb veresoonte seina imemisest seerumist, nimetatakse transudaadiks või hüdrotooraks. See esineb südamepuudulikkusega patsientidel dekompensatsiooni staadiumis, neeruhaigus, maksatsirroos, toitumisdüstroofia, erineva etioloogiaga ödeemi sündroom. Pleuraõõnes transudaatide kuhjumise põhjuseks on hüdrostaatilise rõhu suurenemine vereringe suure või väikese ringi veenides, plasma onkootilise rõhu langus, mis on tingitud valgu ainevahetuse häiretest ja valgu kadumisest uriiniga. Sagedamini on see kahepoolne, seda võib kombineerida transudaadi kogunemisega kõhuõõnde või nahaaluse koe laialdase tursega. Hüdrofoori on ascites patsientidel põhjustatud astsiidi vedeliku voolamisest pleuraõõnde läbi diafragma defektide. Efusiooni, mis põhineb põletikulisel protsessil, nimetatakse eksudaadiks. Sõltuvalt põletikulise protsessi omadustest võib eksudaat olla: 6. Vere kogunemine pleuraõõnde on määratletud kui hemothorax. 7. Rinnanäärme lümfikanali kahjustumise või lümfisõlme väljavoolu raskuse korral akumuleerub chylous effusion, chylothorax. Pleura punktsiooni metoodika. Selleks, et saada pleuraõõnde kogunenud efusiooni, tekitaks kaheksandas interostaalses ruumis (piki IX ribi ülemist serva) pleuraalset torket (torakotsentsees) piki joont, mis kulgeb keskel tagumiste aksillaar- ja küünarjoonte vahel. Tavaliselt teostatakse rindkere väljalülitamine patsiendi asendis istudes, kuid rasketes tingimustes võib pleuraõõne lõhkuda kaldasendis. Tornakentseesi läbiviimise oluline tingimus on esialgne põhjalik lokaalanesteesia ja aseptika reeglite range järgimine. Pleuraefusiooni kogumiseks mõeldud süstlas on soovitatav koguda 3-5 tilka hepariini, et vältida eksudatiivses pleuraefusioonis sisalduva fibrinogeeni koagulatsiooni. Selle põhjuseks on asjaolu, et pleuraefusiooni hüübimise protsessis hüübimisse võib kaasata märkimisväärne kogus valku ja rakulisi elemente, mis vähendab oluliselt uuringu infosisu. Vältimaks mediastiini teravat nihkumist või kopsuturse teket, ei ole soovitatav samaaegselt aspireerida pleuraõõnest üle 1–1,5 liitrit vedelikku. Pleuraefusiooni kogutakse puhta ja kuiva klaasmahutisse ning kogu saadud vedeliku kogus saadetakse laborisse uurimiseks. Seega kasutatakse pleuraalset punkti: 1.Diagnostika (pleura vedeliku olemuse määramiseks, et selgitada diagnoosi). 2Meditsiiniline (vedeliku eemaldamine õõnest ja vajadusel ravimite sissetoomine). Pleuraefusiooni uuring võimaldab määrata selle olemust, seega ka päritolu. Labor viib läbi hindamise: 2. Keemilised (biokeemilised) uuringud. 3. Mikroskoopia (tsütoloogia). 4. Pleura punktuuri põletikulise iseloomu tõttu viiakse läbi bakterioloogiline uuring. 1. Füüsikalised omadused. Määrake vedeliku olemus, värvus, läbipaistvus, erikaal. Transudaat - läbipaistev seroos, peaaegu värvitu või kollakas värvusega vedelik. Tõsine eritumine erineb veidi transudaadist, läbipaistvast, kollakasest värvusest. Purulent eksudaat - hallikas-valkjas või rohekas-kollane. Putriidi eritumine - tuhm, hallikasroheline värvusega lõhnaga. Hemorraagiline eritumine - mudane roosa (pruun, tumepunane). Chylouse eksudaat on piimjas hägune kõrge rasvasisaldusega vedelik. Eetri ja naatriumhüdroksiidi lisamine põhjustab vedeliku selgitamist. Chyle-tüüpi eksudaat - sarnane chyle'i vedelikule. Lisaks rasva tilkadele sisaldab rasvade degeneratsiooniga rakke. Eetri lisamisel ei helendu. Pseudokiilne eritumine on hägune piimjas vedelik, mis ei sisalda rasva. Kolesterooli eksudaat on kollakas või šokolaadi varjundiga paksu opalestseeruv vedelik. - vedelik - transudaatne, seroosne eritumine. - paks - mädane eksudaat. Transudaat ja seroosne eritumine on läbipaistev. Hemorraagilised, mädased, chylouse eksudaadid on hägused. - üle 1015 (peamiselt 1018-1022) - eksudaat. 2. Keemilised uuringud. Põhimõtteliselt on määrata valgu kogus: - vähem kui 30 g / l või 3% (enamasti 0,5-2,5%) - transudaat. Valk määratakse Brandberg-Roberts-Stolnikovi aretusmeetodi abil. Kahheksia ja seedetrakti düstroofiaga patsientidel on eksudaatide valgusisaldus väiksem. Valgu koostis sõltub loodusest. Albumiin domineerib transudaatides ja albumiini-globuliini suhe on vahemikus 2-4, eksudaatides 0,5-2. Valgu sisaldus pleuraalses vedelikus plasmavalkude sisaldusega transudaadi puhul on väiksem kui 0,5 ja eksudaadi puhul üle 0,5. Pleuraefusiooni põletikulise iseloomu kindlakstegemiseks otseses punksiooniprotsessis on soovitatav kasutada proovi Rivalta ja proovi Lukerini. Rivalta proov võimaldab teil tuvastada serozomuciini, mille sisaldus on eksudaadile iseloomulik. Katse tehakse järgmiselt: 100 ml 5% äädikhappe lahust sisaldavas klaasist silindrisse tehakse tilk uuritud pleuraefusiooni. Silindri põhjale laskuv sissejuhatava pilvikujulise suitsususe tilga ilmumine kohale näitab serozomuciini olemasolu efusioonis ja seega selle põletikulises iseloomus. Kui Rivalta test on positiivne, siis eksudaat, kui see on negatiivne, on transudaat. Näidis Lukherini: 2 ml 3% vesinikperoksiidi lahusele kellaklaasil (mustal taustal) lisatakse tilk punkti. Määrake glükoosi sisaldus punktiga. Transudaadi puhul on tüüpiline glükoosi sisaldus üle 3 mmol / l, kui eksudaat on alla 3 mmol / l. 3. Sette mikroskoopiline uurimine. Pleura sisu mikroskoopiliseks uurimiseks tsentrifuugitakse ja saadud sade saadakse määrdeainetest. Natiivseid ja värvilisi setete preparaate uuritakse mikroskoobi all, kõigepealt väikese ja seejärel suure suurenduse all veidi langetatud kondensaatoriga ja kergelt kaetud diafragmaga. Transgeesides ja seroossetes eksudaatides esinevad erütrotsüüdid on väikesel arvul ja on seotud peamiselt traumeerimisega (verepuhastus punktsiooni ajal). Hemorraagiline eksudaat sisaldab paljusid punaseid vereliblesid (katavad vaatevälja). See juhtub kasvajatega, hemorraagilise diateesiga, traumajärgse pleuriidiga. Väikeses koguses (vaateväljas kuni 15-20) esinevad leukotsüüdid sisalduvad transudaatides ja suurtes kogustes eksudaatides, eriti purulentides (leukotsüüdid katavad vaatevälja). Kui neutrofiilid eksudaadis domineerivad, kinnitab see pleuraõõne ägeda põletikulise või mädane protsessi. Neutrofiilide morfoloogia uurimist saab hinnata põletikulise vastuse tõsiduse põhjal. Raskeid mädastel põletikel täheldatakse neutrofiilide degeneratiivseid muutusi (toksiline granulaarsus, tsütoplasma vakuoliseerumine, tuuma püknoos) ja rakkude lagunemise märke. Lümfotsüütide domineerimine efusioonis (kuni 80%) näitab võimalikku tuberkulaarset või neoplastilist päritolu. Eosinofiile leidub sageli seroosses eksudaadis ja neid peetakse allergia ilminguks. Eosinofiilide ülekaal (30–80% kõigist leukotsüütidest) esineb reumaatiliste efusioonide, tuberkuloosi, vigastuste, kasvajate, parasiithaiguste korral. Mesoteliaalrakkude suurus on kuni 25 mikronit. Neid avastatakse suurtes kogustes transudaatides ja eksudaadis leidub neid pahaloomulistes kasvajates, mõnikord tuberkuloosis. Vanades transudaatides võivad mesotelioosi rakud olla klastrite kujul, millel on väljendunud degeneratiivsed muutused (nimetatakse rõngataolisteks rakkudeks). Tugeva polümorfismiga tuumorirakud paiknevad valdavalt konglomeraatides ilma selge piirideta. Detritusel on peeneteraline hallikas mass, mida leidub mädastes eksudaatides. Rasva tilgad purunevad hästi ja on värvitud sudan III-ga. Neid leidub mädastes eksudaatides raku lagunemisega, chyle ja hile sarnastes eksudaatides. Kolesterooli kristallid on õhukesed läikivad plaadid katkiste nurkadega. Tuvastatud vanas kaetud efusioonis, sageli tuberkulaarse päritoluga. Lima avastatakse harva ja see on märk bronhopleuraalsest fistulist. Aktiinomükoosiga eksudaadis võib tuvastada aktinomütseedide drusi. Plasma rakke saab tuvastada seroosse või mädase eksudaadiga pikaajaliste põletikuliste protsesside ajal, vigastustega. 4. Mikrobioloogilised uuringud. Umbes ettekujutus eksudaadi mikrofloora olemusest annab uuringu Grami värvitud määrdumiste kohta. Informatiivsem on külvatud diferentseeritud meedias. Suhkrupuljongi külvamine võimaldab isoleerida pürogeensed grampositiivsed mikroorganismid, külvata sapi puljongi - gramnegatiivseid enterobaktereid ja külvata taimeõli kihi - anaeroobse mikrofloora. Mükobakterite tuberkuloosi tuvastamiseks viiakse läbi Ziehl-Nelseniga värvitud pleuraefusiooni bakterioskoopia. Lisaks kasutatakse meetodit, kuidas kasutada flotatsiooni teel eksudaatide rikastamist, samuti pleura biopsia histoloogilist uurimist ja merisigade infektsiooniga seotud bioloogilist testi. Kuna enamikul juhtudel põhjustab kopsutuberkuloos plasmaõõnde seerumi fibriinse eksudaadi akumulatsiooni, on Mycobacterium tuberculosis'e sihitud otsing oluline diagnostilistel eesmärkidel, mitte ainult efusiooni, vaid ka röga puhul. Ekstraadi külvamiseks mikrofloorale ja eraldatud patogeeni tundlikkuse määramiseks antibiootikumidele kogutakse osa efusioonist steriilsesse katseklaasi ja saadetakse bakterioloogilisse laborisse. NÄIDISED PLEURAALVEDELISE ANALÜÜSI TÕLGENDAMISE KOHTA: Pleuraõõne läbilõikamine toimub tavaliselt kaheksandal või üheksandal vahekauguse ruumis tagumiste aksillaarsete ja küünarliini vahel (vastavalt suurima igavuse ala) patsiendi asendis, kes istub ees ristunud käed. Katse torkimine viiakse läbi tiheda nõelaga, millele on implanteeritud 10 või 20 grammi süstal; terapeutilise punktsiooni jaoks on mugavam kasutada Poteni aparaati. Makroskoopiline uurimine määrab vedelike olemuse, värvi, läbipaistvuse, suhtelise tiheduse. Looduses on need jagatud kaheks suureks rühmaks - transudaadid ja eksudaadid - transudaadid (mittepõletikulised vedelikud) tekivad venoosse rõhu suurenemisel (südame parem vatsakese puudulikkus), veresoonte rõhu langus (hüpoproteineemiaga kaasnevad haigused: nefrootiline sündroom, raske maksakahjustus, kahheksia), elektrolüütide ainevahetuse häired, peamiselt naatriumi kontsentratsiooni suurenemine (hemodünaamiline südamepuudulikkus, nefrootiline sündroom), aldosterooni tootmise suurenemine ja mõned t teistes riikides. Exudates (vedelikud) on seroossed ja seroossed kui lümfisüsteemi äravool läbi rindkere on raske kasvaja, suurenenud lümfisõlmede ja trauma või kasvaja poolt põhjustatud purunemise tõttu raske, spodobnye (krooniline põletik serooskelmetes tingitud rikkalikult rakurusu rasvaste degeneratsioon) psevdohileznye (piimjas välimus eksudaatidest tekkinud mitte suurenenud rasvasisaldus chylous ja omapärane muutus valk; mõnikord täheldatud lipoidi düstroofia neeru), kolesterooli (kroonilise encysted pleuraõõnes), mädanenud (lisandunud taimestiku lisamisega). Pleura vedeliku värv ja läbipaistvus sõltuvad nende olemusest. Transudaadil ja seroossel eksudaadil on helekollane värv, läbipaistev; muud tüüpi eksudaadid enamikul juhtudel hägused, erinevad värvid. Õõnsuste vedelike suhteline tihedus määratakse uromeetriga. Transudaatidel on suhteline tihedus kui eksudaadid. Transudaatide suhteline tihedus on vahemikus 1005 kuni 1015; eksudaatide suhteline tihedus on tavaliselt suurem kui 1015. Valgusisalduse määramine toimub samade meetoditega nagu uriinis või sarnaselt valgu määramisega vereseerumis, kasutades refraktomeetrit (vt biokeemia juhendeid). väljendada tulemusi grammides liitri kohta. Transudaadid sisaldavad 5-25 g / l valku ja eksudaadid sisaldavad üle 30 g / l. Proteiinifraktsioonide üksikasjalikum uurimine elektroforeesi meetodi abil. Näidis Rivalta pakuti välja transudaatide ja eksudaatide diferentseerimine. Silindrisse valatakse 100–150 ml destilleeritud vett, hapestatakse 2-3 tilga jää-äädikhappega ja lisatakse tilkhaaval testvedelik. Ekstraadi langev tilk tekitab hägusust valge pilve kujul, mis langeb veresoone põhja. Transudaadi tilk ei moodusta hägusust või on tühine ja lahustub kiiresti. Hägususe tekkimise põhjuseks on äädikhappe mõjul koaguleeritud eksudaadi-seromuciini sisaldus. Mikroskoopiline uurimine võimaldab läbi viia täpse raku koostise üksikasjalikku uurimist. Sadest pärast vedeliku tsentrifuugimist saadud preparaate uuritakse tsütoloogiliselt. Enne värvipreparaate soovitatakse uurida naturaalses vormis katte klaasi all. Kohalikus preparaadis võib leida järgmisi elemente. Ühe või teise koguse erütrotsüüdid esinevad mis tahes vedelikus. Transudaatides ja seroossetes eksudaatides tuvastatakse need väikeses koguses; hemorraagilistes eksudaatides katavad nad tavaliselt kogu vaatevälja. Väikeses koguses leukotsüüte (vaateväljas kuni 15) leitakse transudaatides ja suurtes kogustes põletikulistes vedelikes (eriti palju mädastes eksudaatides). Leukotsüütide kvalitatiivset koostist (üksikute liikide suhe) uuritakse värvilistes preparaatides. Mesoteeli rakud on tunnustatud nende suure suuruse (25-40 mikronit), ümmarguse või hulknurga kuju järgi. Suure retsepti transudaadis on need rakud klastrite kujul, läbivad degeneratiivsed muutused - tsütoplasma vakuolisatsioon ja tuuma nihkumine "cricoid" tüüpi perifeeriasse. Kasvajarakke võib kahtlustada konglomeraatide asukoht, selged rakupiiride puudumine, suuruse ja kuju polümorfism. Rasvade tilgutamist järsult purunevate kergete ümmarguste vormide kujul, mis on värvitud Sudaani IIIb oranži värviga, leitakse mädastel eksudaatidel rakkude lagunemisega ja suurtes kogustes chyle eksudaatides. Kolesterooli kristallid on õhukesed läbipaistvad plaadid, millel on kärbitud nurk. Leitud vanadest kodeeritud efusioonidest, sageli tuberkuloosse etioloogiast. Pleuraefusioon. Pleura vedeliku analüüs Pleura vedeliku analüüs tuleks läbi viia järgmistes valdkondades: välimus, raku koostis, biokeemilised ja bakterioloogilised uuringud. Kõigepealt tuleks pleuraefusiooni hindamisel kindlaks teha, mis kujutab endast pleura vedelikku - eksudaati või traassudati. Transudatiivne efusioon tekib kapillaarhüdrostaatilise või kolloidse osmootse rõhu rikkumise tagajärjel süsteemsete tegurite mõjul. Südamepuudulikkuse korral täheldatakse kapillaarhüdrostaatilise rõhu suurenemist. Plasma ontsootilise rõhu vähenemise näide on hüpoproteineemiline seisund, näiteks maksatsirroos. Mõlemad protsessid soodustavad madala valgusisaldusega pleura vedeliku kogunemist. Seevastu eksudatiivne efusioon on pleura pinna kahjustuste tagajärg, mis põhjustab lümfisoonte kapillaaride läbilaskvust või obstruktsiooni. Pleura pinna kahjustus tekib nakkusliku või kasvaja protsessi tagajärjel ja aitab kaasa pleura vedeliku moodustumisele, millel on kõrge valgusisaldus. Efusioon, valgu kontsentratsioon, mis ületab tavaliselt 3 g / l, nimetatakse tavaliselt eksudaadiks. Hiljutistes uuringutes täheldati, et valgu kontsentratsioon 3 g / l, mis on võetud eksudatiivse efusiooni diagnoosimisel piiritasemeks, põhjustab vigu enam kui 10% patsientidest. On saadud tõendeid, mis näitavad, et eksudatiivse efusiooni täpsem diagnoosimine on võimalik järgmiste kolme kriteeriumi alusel: valgu kontsentratsioonide suhe pleura vedelikus ja vereseerumis ületab 0,5; LDH suhe pleuraalses vedelikus seerumile ületab 0,6 ja LDH kontsentratsioon pleura vedelikus ületab 200 RÜ või 2/3 normaalse LDH taseme tasemest. Nende märkide puudumisel on efusioon transudaat. Seega arvatakse, et ülaltoodud kriteeriumid võimaldavad eksudatiivsete ja transudatiivsete efusioonide kõige täpsemat diferentseerimist. Vahekaardil. 132 on pleuraefusiooni põhjuste mittetäielik loetelu, mis on jaotatud vastavalt sellele, kas efusioon on transudaat või eksudaat. Loomulikult on transudatiivse efusiooni diferentsiaaldiagnoosil vaja meeles pidada kliinilisi seisundeid, mis on põhjustatud kapillaarhüdrostaatilise rõhu või kolloidosmootilise rõhu suurenemisest, st mis tahes etioloogia hüpoproteineemiast. Eksudatiivse efusiooni põhjused on mitmekesisemad ja erinevad uurimismeetodid võivad vähendada võimalike haiguste hulka. Mõnikord on oluline vedeliku kogus. Pange tähele värvi, läbipaistvust, lõhna ja verd. Enamik eksudatiivseid efusioone ja kõik transudatiivsed efusioonid on läbipaistvad ja õlgvärvid. Piimavalge vedelik näitab chylothoraxi või chyle-eksudaati. Pus räägib emüestist. Fetid-efusioon väidab, et anaeroobsetest mikroorganismidest põhjustatud emümeem on kasulik. Väga viskoosne hemorraagiline vedelik on tüüpiline pahaloomuline mesotelioom. Leukotsüütide ja erütrotsüütide arvu määramine pleura vedelikus võib mõnikord olla väga kasulik eksudatiivsete pleuraefusioonide diferentsiaaldiagnostikas. Intensiivsed hemorraagilised efusioonid sisaldavad sageli rohkem kui 10 x 1111 rakku liitri kohta. Tavaliselt tekivad sellised muutused vigastuse (hemothorax), pahaloomuliste kasvajate ja kopsuemboolia tagajärjel. Vedeliku hemorraagiline iseloom annab 5-10 x 109 punaste vereliblede olemasolu 1 liitris. Selleks, et pleura vedelik oleks piisavalt verine, lisage sellele 1 ml verd. Järelikult ei anna hemorraagilise värvusega pleuraefusiooni tuvastamine vähem kui 10 x 1111 punast verelibled 1 liitri kohta mingit diagnostilist abi. Transudatiivsed efusioonid on harva hemorraagilised, mistõttu hemorraagilise efusiooni tuvastamine kongestiivse südamepuudulikkuse taustal peaks olema aluseks muu diagnoosi, peamiselt kopsuinfarkti poolt põhjustatud kopsuemboolia leidmiseks. Vigastuse korral on verevalumiga kaasas ka hemorraagiline efusioon. On kaks voodikatset, mida saab kasutada selleks, et teha kindlaks, kas pleuraalne vedelik on looduses hemorraagiline või traumaatilise pleuraalsuse tulemus. Te saate mõõta hematokriti kogust pleuraalses vedelikus ja võrrelda seda vere hematokritiga. Sarnased hematokriti väärtused soodustavad traumaatilist torkimist, kuid sama võib täheldada ka rinnanäärmevigastuses ja harvem pahaloomulistes kasvajates. Lisaks on võimalik kindlaks teha, kas pleura vedelik koaguleerub. Traumaatilise punktsiooni ajal saadud vedelik koaguleerub mõne minuti jooksul, samas kui pleuraefusioonis sisalduvas veres toimub defibrineerimine mõne tunni või päeva pärast ja täielik tromb ei moodustu üldse. Leukotsüütide koguarv on madalam diagnostiline väärtus, kuid arvatakse, et transudaadiga 1 liitris on vähem kui 10 x 109 leukotsüüti / ja eksudaadiga on see üle 10 x 109. Leukotsüütide valem on informatiivne kahel juhul: neutrofiilne nihe (75%) näitab primaarset põletikulist protsessi; lümfotsüütide nihe (> 50%) - krooniline eksudatiivne efusioon (võib olla tingitud tuberkuloosist, ureemilisest või ravmatoidsest pleuriitist) või pahaloomulised kasvajad, eriti lümfoom. Mononukleaarsete rakkude esinemissagedus nendes efusioonides on see, et nende haigustega patsiente ei täheldata tavaliselt ägeda nakkuse protsessi varases staadiumis. Pleura-punksiooni ajaks asendatakse äge neutrofiilne nihe mononukleaarsele nihkele. Eosinofiilia pleura vedelikus (> 10 x 107 eosinofiili liitri kohta) tavaliselt ei aita diagnoosi tegemisel, aga nagu selgus, tähendab see, et efusioon on tõenäoliselt kateeritud ja sellel on soodne tulemus. Lisaks muudab eosinofiilide olemasolu tuberkuloosi diagnoosimise ebatõenäoliseks. Eosinofiile saab avastada, kui õhk või vedelik siseneb pleuraõõnde. Eosinofiilne pleuraefusioon esineb kopsuinfarkti, nodulaarse periarteriidi, samuti parasiit- ja seenhaiguste korral. Reeglina varieerub pleura vedeliku glükoosisisaldus paralleelselt seerumi sisaldusega. Madal glükoos pleura vedelikus kitsendab eksudatiivse efusiooni põhjuste diferentsiaaldiagnoosi. On kuus patoloogilist protsessi, mis põhjustavad pleura vedeliku madala glükoosisisalduse: parapneumoonne efusioon ja kõigepealt empyema, kus glükoosisisaldus on peaaegu alati madal; reumatoidne pleuraefusioon (160 U. Somodzhi 100 ml-s) pleuraefusiooni ja pankreatiidi kombinatsiooni korral. Lisaks võib see olla söögitoru purunemisel suur ja harvem pahaloomuliste kasvajatega ning primaarne kasvaja paikneb sageli kõhunäärmes. Viimastel aastatel on pleura vedeliku pH mõõtmine tekitanud märkimisväärset huvi. PH väärtus alla 7,3 piirab empüema, pahaloomuliste kasvajate, kollagenoosi, söögitoru rebendi ja hemothoraxi diferentsiaaldiagnoosi ning pH alla 7,0 tuvastatakse ainult pleura emüema, kollagenoosi ja söögitoru rebendiga. Järelikult on pleura vedeliku madal pH ( Diagnoosimine ja ravi määramine ainult arsti poolt patsiendiga konsulteerides täiskohaga. Meditsiinilised uudised ja artiklid vähi raviks ja täiskasvanute ja laste haiguste ennetamiseks. Väliskliinikud ja haiglad - kasvajate ravi ja rehabilitatsioon välismaal. Pleuraefusiooni ja pleura vedeliku analüüs Kopsude ja rindkere vahelises ruumis on pleuraõõne pleura vedelikuga pleura - parietaalse (parietaalse) ja vistseraalse (kopsu) määrimiseks. Parietaalne pleura katab rindkere, mediastiini, diafragma ja ribi, vistseraalseid kopse ja siseneb sügavade lõhede vahele. Parempoolne ja vasakpoolne pleuraõõnsus eraldatakse üksteisest mediastinumiga. Pleura on ehitatud ühest rakukihist - mesoteelist, mis toodab pleura vedelikku, filtreerides pidevalt verd ja lümfit. Pleura vedeliku maht normaalses 0,13 ml / kg kehamassi kohta, mis 70 kg kaaluvale inimesele on 10 ml. See on läbipaistev (kergelt kollaka varjundiga), steriilne (ilma bakterite või viirusteta) sisaldab väga vähe rakke. Glükoosi tase on sama kui veres, minimaalne valk ja peaaegu null kontsentratsioonid ensüümides, rasvades, piimhappes. Pleuraefusioon on vedeliku patoloogiline kogunemine pleuraõõnde, kopsude, pleura, südame ja teiste organite haiguste sümptom. Pleuraefusioon esineb siis, kui pleura vedeliku moodustumise ja selle vereringesse tagasivoolu vahel on tasakaalustamatus. Pleuraefusiooni ilmnemine on haiguse sümptom ja nõuab kiiret diagnoosimist ja ravi (mitte alati). USA-s diagnoositakse igal aastal 1,5 miljonit pleuraefusiooni juhtu või 320 juhtu 100 tuhande elaniku kohta aastas arenenud riikides, peamiselt eakatel inimestel. Pleuraefusiooni peamised põhjused tuberkuloos ja kopsupõletik Pleuraefusiooni mehhanism on iga haiguse puhul erinev. suurenenud pleuraalne läbilaskvus - põletik, neoplasm, emboolia valkude onkootilise rõhu vähendamine vere nefrootilises sündroomis ja maksatsirroosis suurenenud kapillaaride läbilaskvus või veresoonte massiivne purunemine - vigastused, kasvajad, põletik, infektsioonid, kopsuinfarkt, narkootikumide allergiad, uremia, pankreatiit suurenenud hüdrostaatiline rõhk - südamepuudulikkus, parem vena cava sündroom vähenenud rõhk pleuraõõnes ja kopsude võimetus inspireerimisel täielikult hajuda - kopsude atelektaas ja fibroos ebapiisav lümfisõlm või lümfisõlmede täielik ummistus - trauma, kasvajad kõhuõõne kõhuõõne vedeliku mahu suurenemine ja selle tungimine läbi diafragma - maksatsirroos, peritoneaaldialüüs pulmonaalse ödeemi korral vedeliku tõus pleuraõõnde Kui diafragma kupli pleuraefusioon muutub tasapinnaliseks, suureneb pleura lehtede vaheline kaugus, kops on kokkusurutud ja süda, söögitoru, hingetoru ja veresooned on asendunud, põhjustades hingamispuudulikkust ja õhupuudust. Ja siin on vajadus pleura torke järele - osa pleuraefusiooni eemaldamine. Näidustused pleura punktsiooni kohta Näidustused pleura punktsiooni kohta - vedeliku seletamatu kogunemine pleuraõõnde, millega kaasneb õhupuudus, valu rinnus, köha, mõnikord palavik ja külmavärinad. Pleura torkimise ajal täidetakse mitmed torud pleura vedelikuga ja saadetakse laborisse uurimiseks. Mis uurib? füüsikalised omadused - kogus, värvus, lõhn, happesus biokeemilised parameetrid - kogu valk, albumiin, glükoos, LDH ja teised mustri mikroskoopia nakkuse testid Pleura vedeliku analüüs viiakse läbi, et diagnoosida pleuraõõnes vedeliku kogunemise põhjuseid. Menetlus vedeliku võtmiseks uurimiseks - pleura torkimine või rindkere. Pleuraalne vedelik on normaalne välimus - puhas läbipaistev kogu valk kuni 2% (1-2 g / dl) kuni 1000 valgeliblede millimeetrites 3 glükoos - võrdne veretasemega LDH - alla 50% veres Identifitseeritakse kaks peamist patoloogilise pleuraalse vedeliku tüüpi - transudaat ja eksudaat. Transudateeruda pleuraõõnes - tulemuseks on ebavõrdsus laeva sees ja väljaspool seda. kongestiivne südamepuudulikkus - vasaku vatsakese pumbad verd kopsudest ebapiisavalt maksatsirroos koos üldvalgu ja albumiini vähenemisega, mis tavaliselt hoiab vedelikku anumas atelektaas - kopsude kokkuvarisemine, kui blokeeritakse bronhiga õhu juurdepääs kasvajatele või kopsuarteri ummistumine nefrootiline sündroom - verevalgud kaovad uriinis peritoneaaldialüüs - vere puhastamise meetod mittetoimivate neerude puhul müoksedem - raske kilpnäärmehormooni puudus adhesiivne perikardiit - südame kestaga liimimine (perikardium) tserebrospinaalvedeliku voolamine pleurasse - ventriculopleurali manööverdamine, vigastus või seljaaju operatsioon Duropleural fistul - seljaaju operatsiooni haruldane komplikatsioon tsentraalne venoosse kateetri nihkumine Transudi omadused Transudaat on selge, väheneb üldvalgu, albumiini ja LDH tase, glükoosi kontsentratsioon on sama, mis veres, rakkude koguarv on normaalne või veidi suurenenud. Pleuraalne vedelik, millel on transudaatsed omadused, viitab ainult 6 analüüsile - väliste omaduste, üldvalgu, albumiini, glükoosi, LDH ja mikroskoopia hindamisele. Pleura kahjustus ja põletik põhjustavad eritumist. pahaloomulised kasvajad - kopsuvähk, kopsuvähk (mesotelioom), teiste kasvajate metastaas (rinnavähk, lümfoom, leukeemia, harvem - munasarjavähk, maovähk), sarkoom, melanoom kopsuemboolia - kopsuarteri blokeerimine trombi poolt sidekoe haigused - reumatoidartriit, süsteemne erütematoosluupus söögitoru perforatsioon - otsene side söögitoru ja pleuraõõne vahel, näiteks söögitoru vigastuste, kasvajate, põletuste korral läbimurde kopsu abscess pleuraõõnes pärast südame möödaviigu toimimist Meigi sündroom - astsiidi ja pleuraefusiooni kombinatsioon healoomulistes munasarjavähkides munasarjade hüperstimulatsiooni sündroom in vitro viljastamise ajal asbestoos - kopsude kahjustumine korduva kokkupuute korral asbestiga raske krooniline neerupuudulikkus fistul - pleuraõõne ühendamine aju vatsakestega, sapiteede, kõhuga autoimmuunhaigused - reumatoidartriit ja süsteemne erütematoosne luupus kasvajad - lümfoomid, leukeemiad, kopsuvähk, kopsu metastaasid, pleura vähk pärast südameoperatsiooni, kopsude ja südame siirdamist kõhuõõne abstsess (maksa abscess) Exudate omadused Eksudaat on kollane ja isegi kollakasroheline, hägune. Üldvalk, albumiin, LDH on oluliselt suurenenud, rakkude koguarv ületab ka normi ja glükoos väheneb. Meelel esineb kõhuvähki, mõjutab mehi vanemas eas. Seda haigust iseloomustab ebasoodne prognoos, haiguse hilisemates etappides esineb kurgu ja kõri vähi diagnoos. Kuidas aidata oma lapsel köha öösel leevendada Külmhooajal esineb külm. Talvel ja kevadel nõrgeneb laste immuunsus. Laps kannatab bronhide külma ja spasmi all. Oluline on mõista, kuidas lapse köha öösel leevendada. Mida parem on nina külma lapse jaoks pesta Mida tähendab mantoux-negatiivne reaktsioon ja milline on norm Sageli diagnoositakse nohu peamiselt lapsepõlves ja see juhtub erinevatel põhjustel. Immuunsuse vähenemine lapsel suurendab keha vastuvõtlikkust viiruse ja bakteriaalsete infektsioonide tungimisele sellesse, mis viib patoloogia ilmumiseni.

2021/12/01 06:36:52

https://et.mimedicalclinics.com/analiz-plevralnoj-zhidkosti.html

mC4

Triin Luhats: Koduse koroonahaige "Life Hackid" – Mis olid ja on siis need reaalsed asjad, mis meid kodus aitasid? | NordenBladet.ee Triin Luhats: Koduse koroonahaige "Life Hackid" – Mis olid ja on siis need reaalsed asjad, mis meid kodus aitasid? NordenBladet – Loomulikult on neid inimesi, kes põevad koroonat ilma igasuguste nähtudeta. Õnneks neile. Kahjuks ja paraku on teine hulk inimesi, kes põevad seda väga raskelt ja satuvad haiglasse. Mõnele saab koroonasse nakatumine saatuslikuks. Elu. Triin Luhatsit ajendas oma Facebooki lehel järgnevat kirjutama kolm möödunud nädalat tema ja ta pere elust. Mis olid ja on siis need reaalsed asjad, mis meid kodus aitasid? 1) Kui Sa jääd koroonasse, siis esimene asi, ära häbene sellest rääkida ja teada anda (lisaks oma perearstile) oma lähedastele. Anna teada oma pereringile, räägi töökaaslastele, sõpradele, teavita oma lapse õpetajat, naabrit, kedagigi kindlasti. Ka siis, kui Sa ei ela päris üksi. Miks? Võib olla on varsti olukord, kus Sa ja Su kaaslane ei jaksa isegi sõnumitele vastata. Hea on, kui keegi teab ja aeg-ajalt tsekkab: "Kas Sinuga on okei? Saad Sa / saate te ka tegellikult hakkama?" 3) Vedelikupuudus on väga kiire tekkima. Näed seda ise nii oma nahast (näpista oma käenahka ja kui see jääb krimpsu ja ei tõmba tagasi siledaks, on asi juba üsna halb) kui ka uriinist (vähene ja tumekollane uriin on juba suur ohumärk!). Seega, oluline on palju juua, paremal juhul sooja jooki. Ja see pidevalt endal käepärast hoida, sest võib tekkida hetki, mil pudeli avamine või tassi tõstmine on võrdne maratoni jooksmisega. Piltlikult öeldes mõtle, et uhud selle viiruse endast läbi. Meil toimisid hästi sidruni-ingveri kuum jook meega või ka kuum tee meega, kuum mustsõstrajook. See teeb olemise pisut kergemaks. Lusikatäis mett keele alla on hea turgutaja ka neil hetkil kui söögiisu on täielikult kadunud, aga veresuhkrut oleks vaja veidike tõsta. Ära ei tasuks unustada ka soolasid ja mineraale. Suure vedelikukao korral (palavik 40C ja üle ja/või oksendamine) aitab näiteks ReHydroni lahus, aga ka Himaalaja soolaga tehtud kergelt soolakas veelahus. Soolakurk või hapukurk meega olid ka head väikesed turgutajad neil hetkil kui süüa päevade kaupa lihtsalt ei suuutnud. 4) Üks asi, mida arstid veel soovitavad ja mis tõesti ka aitab, on kõhuli magamine. Seda just siis kui Sul on köha või raske hingata. Kui üles rindkere alla asetada ka väiksem padi ja käed peaaegu üle pea tõsta, avad oma hingamisteed paremini ja õhk pääseb kergemini kopsudesse nin kopsupõletiku korral on pisut ka vähem valus hingata. Ja uskuge, igasugune veidikegi parem asend, olemine, pisut vabam hingamine on sõna otseses mõttes kui "sõõm värsket õhku". Üldse, kõige ebamugavam ja halvem asend on hingamise seisukohast tasasel pinnal täiesti pikali olek. Kui kõhuli olla on ebamugav, siis võib proovida poolistukil tukkumist. Kui hingata on raske, võid proovida ka lihtsalt parema või vasaku käe üle pea kergelt painutamist. Vahel aitab see kopsudesse sügavamalt õhku tõmmata. 6) Koroona puhul on teadmatust ja kõikvõimalikku (des)informatsiooni igal pool nii palju, et on väga tõenäoline, et mingisuguses haiguse faasis võib Sind tabada kergem või raskem paanikahoog (südamekloppimine, kohin kõrvus, nõrkus, peapööritus, minestamistunne, värinad, kuumahood, külmavärinad, vapped, hirm…) Selle eest ei ole kaitstud mitte keegi (ka mitte suured, tugevad mehed) ja see võib Sind tabada väga -väga järsku. Koroona puhul on täheldatud selliste hoogude sagedamat esinemist öösiti. Ärkad järsku ja Sa ei kotrolli justkui enam oma keha. Lihtsalt nii-nii halb on. Ahmid õhku ja mõtled, et nüüd siis illmselt sured. Siinkohal on abi nö 4 sekundi hingamisest – hingad nina kaudu sisse (Hingad sügavalt "kõhuga" ehk Su kõht peab hingamise kaasa tegema. Mitte ei hinga pinnapealselt ja ainult rinnakuga.), loed mõttes neljani. Siis hoiad hinge kinni kui suudad ka neli sekundit. Siis hingad suu pahinal välja ka neli sekundit. Ja jällegi, kui suudad, hoiad 4 sekundit hinge kinni. Ja siis kordada seda kõike järjest u 10x. Võid teha seda seda ka koos inhalaatoriga. 😎 Kui Sul on juhuslikult kodus olemas oksümeeter (osadel nutikelladel on ka sarnane äpp olemas, mis annab üsna täpse indikatsiooni), siis aeg-ajalt tasub sellega oma vere hapnikusisaldust mõõta. COVIDi puhul on üks ohtlikemaid ja kardetavamaid sümptomeid selle võime kahjustada sügavaimate hingamisteede talitust. Hapniku küllastatuse tavapärane tase peaks olema 95%-100%. Alla selle tasuks juba arstiga konsulteerida. 9) Paljudel haigestunutel kaovad ära maitse ja lõhnataju. Ja mitte lihtsalt niisama vaid täielikult. See mõjub omakorda vaimselt päris laastavalt. Kui ikka nädalate kaupa mitte midagi ei tunne, ajab lõpuks üsna meeleheitele. Toitumise "lõbusamaks" ja mitmekesisemaks muutmiseks tasub proovida erineda struktuuri ja temperatuuriga toiduaineid. Lõhnataju taastamise osas soovitatakse hakata aju uuesti tugevate, tuttavate lõhnadega lihtsalt harjutama. Hommikul testid kohviga, kas on ehk lõhn või maitse taastunud. Lisaks on väga head erinevad, tugevate tuttavate lõhnadega naturaalsed aroomiõlid – näiteks piparmünt, eukalüpt, sidrunhein, apelsin, kaneel, must pipar ja lavendel. Nuusutad iga päev ja treenid oma lõhnameelt. Ikka et see on apelsin, see kaneel, see eukalüpt jne. Maitsemeele taastamiseks tasub proovida tugevamaid (naturaalseid) maitseid – näiteks jõhvikas, sidrun, tume shokolaad, soolakurk, mädarõigas jne… 11) Taastumisest ja tüsistustest. See haigus on salakaval ja "tikib justkui käsitööna" iga inimese jaoks oma. Seega, valmis tuleb olla väga erinevateks olukordadeks. Võib. juhtuda, et ärkad öösel läbimärjana, nii, et võid sõna otseses mõttes väänata riietest vett välja. Võib juhtuda, et Sa ei saa üldse lamada, sest Su kehas kõik luud-kondid valutavad (Mingil põhjusel aitas meid näiteks villaste sokkide kandmine.). Selle haiguse üks ebameeldivaid kaasuvaid nähtusi on kõikehõlmav meeletu väsimus ja jõuetus. Kui Sul on uni, siis maga. Puhka. Vahet pole, kas on päev või öö. Mingitel hetkedel kui Sul on juba parem ja isolatsiooniperiood on möödas, siis tuleb lihtsalt jõuga alustada väikeste, kasvõi 5-minutiliste jalutuskäikudega ja neid siis järjest pikemaks venitada. See haigus võib Sinu organisimis paraku tekitada erinevaid ebameeldivaid tüsistusi. Kõige rohkem on räägitud kopsukahjustustest. Lisaks aga võib see aga kahjustada neerusid, südant, aju jne. Seega saime soovituse peale koroonat kindlasti teha oma perearsti juures põhjalik tervisekontroll. Kui Sul just ei ole olulisi tugevaid kaebusi (ning ka palavikku/valusid enam pole), siis põhjalikku kontrolli tasub minna alles u kuu aega pärast isolatsiooni (või kui mingi kaebus peaks tekkima). Aega tuleb anda nii paranemiseks kui taastumiseks. Jah, kõik ajab ühel hetkel närvi. Mõtled, kas Sa ei saagi enam kunagi päris terveks, kuhu see viirus järgmiseks sisse lööb jne… aga tuleb anda aega. Vaimne tervis saab siinkohal ka põntsu. Jaa, see on täiesti normaalne et Sul on kodus ühel hetkel üle pea kasvav pesemata nõude ja pesemata riiete hunnik, miljon vastamata meili, lapsi toidab "keegi Wolt" või söövad nad juba teist nädalat hommikuks-lõunaks-õhtuks võileibu ja krõbuskeid, pea on pesemata juba ei-tea-mitmendat-nädalat jne. Sellega jõuab tegeleda hijem ja Sa ei ole sellepärast halb. Kõik tuleb tagasi, tibusammude kaupa. Alguses on saavutus juba see, kui jõuad magamistoast tualetti ja tagasi ilma, et pööraselt hingeldama hakkaksid. Nende tibusammude puhul, mil Sul läheb paremaks, tasub ennast tunnustada ja kiita. Aa, ja noh, lollid naljad aitavad. 🙂 Tegelikult ka. Ehk kõik maailma tobedaima huumorimeelega sõbrad-kaaslased on väga hinnas. 🙂 Need soovitused on meie kogemuslikud soovitused. Kindlasti tasub aga haigestumise korral pidada nõu meedikutega (täname siinkohal väga infonumbrit 1220!) ja oma perearstiga, kes Sinu konkreetset tervist tunneb. Kui kellelgi on sellest pikast jutust siin pisutki abi, on juba ka hästi. Keskmiselgi kujul seda haigust põdedes on võimalik sellest paari-kolme nädalaga peaaegu läbi tulla ja natukene nalja aitab ka alati; aga nalja saab kasvõi enda kulul teha. Mina näiteks olen nüüdsest täiesti maitselage. Ja Tommil on lihtsalt elulollid naljad. Püsige terved ja kui te juhtumisi olete haiged, siis uskuge, te saate sellest koroonast lõpuks jagu!

2022/05/16 18:07:26

https://nordenbladet.ee/articles/119979-triin-luhats-koduse-koroonahaige-life-hackid-mis-olid-ja-on-siis-need-reaalsed-asjad-mis-meid-kodus-aitasid

mC4

Madude toitmine - Loomad - 2021 Kuidas maod toituvad? Üha enam inimesi liitub ebaharilike lemmikloomadega. Maod, ehkki nad on juba aastaid meiega oma elu jaganud, muutuvad kodudes sagedasemaks. Kui jagate oma elu kontoriga, olete võib-olla juba õppinud palju asju madude kui lemmikloomade kohta. Üks olulisemaid aspekte, mida peaksime teadma, on selle dieet. Seetõttu räägime selles Animal Experti artiklis teile kõike mao toitmine. Jätkake lugemist, et teada saada, milliseid erinevaid toite on olemas, kui sageli nad tavaliselt söövad ja kuidas on parem neid toita. Madude klassifikatsioon vastavalt nende söötmisviisile Üks esimesi asju, millest peaksime madu omandades selgeks saama, on selle tüüpi toit. Kõik maod on lihasööjad, kuid sõltuvalt sellest, millist solvangut meil partnerina on, peame pakkuma, et sööme mõnda looma või teisi. Seetõttu kommenteerime järgmisena järgmisi rühmi: maod vastavalt nende dieedile: Imetajate ja lindude sööjad Valdav enamus maod, keda võib saada kaasloomana, on sellesse rühma kuuluvad ja toituvad väikestest imetajatest ja lindudest. Kuigi see sõltub madu suurusest, söövad nad tavaliselt rotte ja hiiri, kuid nad võivad süüa ka gerbilisi, merisead, hamstrid, küülikud, vutid, kanad jne. Seda tüüpi maod suures osas võtavad vastu surnud saaki, lihatükke ja spetsiaalseid valmistisi. Selle rühma saab omakorda jagada kahte alarühma: Väikesed maod ja maod: Maod ja need, mida võib pidada väikesteks madudeks, on tavaliselt 60–140 cm. Mõned tuntumad on sellised kuningamaod nagu Lampropeltis alternatiiv Mehhiko lampropeltis Lampropeltis püromelana ja Lampropeltise getola. Teised väga levinud on ka valekorallid Lampropeltise kolmnurk ja maisi maod või hiirelõksud Pantherophis guttatus. Boas ja Pythons: Need on suurimad maod, mõned isendid võivad minna üle 8 meetri, ehkki vangistuses ei ületa nad tavaliselt 5 meetrit. Lisaks on nad ahendajad ja ka nemad, keda enamik inimesi lemmikloomana otsib. Tuntumad on Python regius, Python molurus ja Boa ahendaja. Putukate ja ämblikulaadsete sööjad Selle rühma maod on putuktoidulised, see tähendab, et nad toituvad putukatest ja ka väga mitmekesistest ämblikulaadsetest. Ennekõike söövad nad väikseid rohutirtsusid, krõbinaid, prussakaid, mitmesuguseid usse, kärbsevastseid, ämblikke jne. Need on maod, mis on küll väikese suurusega, kuid pole siiski kõige sobivamad algajatele. Noh, nad vajavad palju rohkem hoolt kui teised kontorid. Putuktoidulisi liike ei turustata palju. Kõige tavalisem, mida lemmikloomana leiame, on Opheodrys aestivusaestivus või põhjapoolne töötlemata roheline madu. See viimane maod on iktoorilised, nii et nad toituvad mageveekaladest, olenemata sellest, kas nad on elusad või surnud, näiteks kuldkala, karpkala, guppies ja muud väikesed akvaariumi kalad. Neid on kõige lihtsam hooldada ja seetõttu sobivad nad ka algajatele. Kauplustes on kõige levinumad Thamnophis sirtalis, tuntud kui jarreta või triibuline madu. Nüüd, kui saame kindlaks teha, millist toitu meie madu sisaldab, peame seda tegema veenduge, et pakume teile toitu, mis vastab teile, mitte teiseleNoh, kindlasti ei söö sa seda. Kui sageli peate maod söötma? Esiteks peame meeles pidama, et roomajad on loomad, kes rohkem aega võib olla ilma toitu söömata. Ehkki nad peaksid jooma, võivad nad olla pikka aega ilma midagi söömata ja oma tervist rängalt mõjutamata. Madu söötmise sagedus sõltub peamiselt selle suurusest. Kuna tegemist on alati eranditega, söövad vähem kui 1 meetri pikkused maod nagu maapealsed maod ning putuktoidulised ja kalatoidulised vöötohatised väga üldiselt, tavaliselt 1 kuni 5 korda nädalas. Selle asemel söövad kord nädalas väikesed pütoonid, mille pikkus on 1–2 meetrit. Suurimad pütoonid nagu indiaanlased ja Kariibi mere pitonid või boas on 2–6 meetri pikkused maod, kes söövad kord kahe või nelja nädala jooksul, see tähendab üks või kaks korda kuus. Lõpuks söövad üle 6-meetrised maod, ehkki vangistuses neid sageli ei esine, söövad neid veelgi harvemini. Näiteks saavad suured loomad süüa kaks või kolm korda aastas ja seega on neil rohkem kui piisavalt toitu. Peame ka teadma, et üldiselt on maod kevadel ja suvel aktiivsemad, talvel ja sügisel on nad vähem aktiivsed Nii kipuvad nad vähem sööma. Samuti peate neile toitu andes arvestama, kes eelistavad kõige rohkem süüa päikeseloojangul või videvikus. Kuidas ma peaksin oma madu toitma? Sellest, kuidas oma madu toita, sõltub see kui olete juba konkreetse vormiga harjunud või mitte. Loodusest võetud maod, teatud loomaaedades leidub neid veel, harva harjub nad surnud saagiks sööma, sest neil on suur jahiinstinkt ja ükskõik kui palju saaki ette valmistatakse, nagu nad oleksid elus, nad seda vastu ei võta, nii et alati peab olema varusta neid elavad saagiks et nad saaksid neid lüüa. Vangistuses sündinud ja turustatud maod saavad seevastu väikesest saagiks harjuda surnud, lihatükid ja lihatooted spetsiaalselt nende jaoks ette valmistatud. Saagiseid ja ettevalmistatud tükke müüakse külmutatult ja neid tuleb niimoodi hoida, kuni pakute neid meie maole. Selle eesmärk on tagada tüki hea säilivus ja vältida meie madu söömast midagi halvas seisukorras, mis võib selle haigeks teha. Surnud saagil või selle söötmiseks valitud tükil tuleb lasta sulada ja kui meie vilistav sõber on termoreguleerivate šahtideta liik, piisab selle stimuleerimiseks, liigutades toitu tema ees koos õõtsuv liikumine. Kui aga meie kontoris on termoreguleerivad šahtid, tuleb paisu temperatuur kasutusele, nii et sulatamine ei ole piisav ja me peame kuumutage seda mikrolaineahjus minimaalselt või sarnaselt nii, et koos tema ees oleva kiikumisega põhjustab see teda rünnata ja neelata oma saagiks. Pidage meeles, et terve saak, nii elus kui surnud, pakub palju rohkem toitaineid kui lihatükid ja lihavalmistised. Seetõttu varustab terve saak maod kaltsiumi, seedeensüümide, vajalike bakteritega jne. kuna sellel on luud, elundid, karusnahk või suled. Selle asemel sisaldavad valmistised või tükid ainult lihavalku. Mida tavaliselt tehakse nende puuduste kompenseerimiseks, kui meie partnerit ei toideta kogu saagiks, on manustada toidulisandeid nende jaoks ette nähtud, sisestades need lihatükkidesse või piserdades neid toiduvalmististele. Kui soovite lugeda rohkem sarnaseid artikleid Madude toitmine, soovitame siseneda meie jaotisse Tasakaalustatud dieedid.

2021/10/18 03:42:08

https://et.alcornpets.com/369-how-do-snakes-feed.html

mC4

Aiamööbli suundumused 2019 aasta suvel | kaup24.ee Algus / Kasulikud nõuanded / Aiamööbli suundumused 2019 aasta suvel Pöörake tähelepanu ka valgustusele See on aeg, mil saame televiisorist puhata õdusalt aias või terrassil istudes. Sooja aastaaja mugavaks ja meeldivaks nautimiseks soovitame Teil tutvuda selle suve aiamööbli suundumustega. Kui on plaan lihtsalt osta uus aiamööbel, siis domineerivad moe suundumused aitavad Teil teha õigeid otsuseid! Selle aasta populaarseid suundumusi ei saa vältida. Põhimõte on väga lihtne: vastupidavad, stabiilsed materjalid (metall, rotang jms) kombineeritakse "pehmete" (gobelään, nahk või muud tüüpi kangad) materjalidega. Need materjalid tagavad mööbli vastupidavuse ja individuaalse mugavuse. Leia erinevate materjalidega võrkkiiged, ripptoolid jm. Kombinatsioonid võivad olla mitmesugused - mida huvitavam on aiamööbli materjal, seda unikaalsema välimusega on Teie aed või terrass. Populaarne valik on täispuidust aiamööbel. € 15200 5/5 1-3 tööpäeva Aiamööbli komplekt Garda, valge € 5199 5/5 1-3 tööpäeva Aiamööbli komplekt Roma, must € 10300 5/5 1-3 tööpäeva Kokkupandav aiamööbli komplekt Plaza, must Välimööbli komplekt Palermo, hall € 18100 1-3 tööpäeva € 38400 1-3 tööpäeva € 7099 1-3 tööpäeva Aiamööbli komplekt Patio Bistro, pruun/must € 26800 5/5 Aiamööbli komplekt Quatro, hall Kui neutraalsetel toonidel on Teie südames eriline koht, on tänavune värvikate ja julgete terrasside idee üks teretulnumaid, nii saate julgemalt testida erksaid toone. Kasutage erksavärvilisi patju, püstitage aiapaviljone ja otsige huvitavate toonidega aiamööbli komplekte, ripptoole, võrkkiikesi või vali hoopis värviliste patjadega aiakiik - valik on väga lai, nii et lõpptulemus sõltub ainult sellest, kui palju võimaldate endal eksperimenteerida. Toolipadi Patio Cordoba, must Patjade komplekt diivanile Marocco G001-06PB PATIO € 1443 5/5 Toolipadi Patio Cordoba, pruun Toolipadi Patio Malaga, sinine Lamamistooli padi Patio Malaga Plus, roheline/värviline € 1481 5/5 € 1666 5/5 2-osaline padjakomplekt Marocco Patio H030-05PB, pruun Vastukaaluks ülalmainitud erksatele värvidele on sel aastal eriti moodsad lihtsad konstruktsioonid. Tänu sellele peaksite sel aastal eelistama kergesti liigutatavaid, kokkupandavaid ning funktsionaalseid lahendusi erinevatesse ruumidesse. Suundumuste nimekirjast leiate need põhjusega: kui otsustate muuta hubase istumisnurga varjualuseks või lihtsalt säästa mitmefunktsioonilist mööblit ostes, näete kiiresti selle otsuse eeliseid. € 6200 4/5 Klapplaud Cate 122, valge Aialaud Patio 80 x 60 cm, valge € 8799 1-3 tööpäeva Baarilaud Patio Dine & Relax 85 cm, valge/hall € 8900 1-3 tööpäeva Aialaud 4LIVING Helen, pruun € 1449 3.8/5 1-3 tööpäeva Kokkupandav aialaud Adige, valge Aiamööbli puhul rõhutatakse alati mugavust - see tähendab, et selle ruumi mugavus ei tohiks teiste ruumide mugavusest erineda. Need on sel aastal jätkuvalt populaarsed: kui soovite neid oma õuega kohandada, valige mugavus, mis võimaldab Teil lõõgastuda ja maksimaalselt puhata. Sirutage jalgu mugaval lamamistoolil, istuge pehmete patjadega diivanil, võrkkiiged on head kohad uinakuks, või vali hoopis aiakiik, kus värsket õhku nautida - need on vaid mõned võimalused, mis aitavad Teil soovitud atmosfääri luua. € 27300 1-3 tööpäeva Lahtikäiv aiakiik Patio Milano, hall € 22300 1-3 tööpäeva Kokkupandav aiakiik NORE Tailor, hall Aiakiik Patio Luna, hall € 8099 5/5 1-3 tööpäeva Varikatusega kiik Blanca, roheline Lahtikäiv aiakiik Patio Celebes Plus, hall/roheline € 14200 1-3 tööpäeva Aiakiik 4LIVING Kolding, hall € 18400 1-3 tööpäeva Välikiik Parma, hall Aiakiik Ravenna, roheline/pruun € 7099 2/5 1-3 tööpäeva Aiakiik Sirkka​, hall Väiksemad tarbimise stiimulid kajastuvad ka aiamööbli tootmises - üks põhjustest, miks peaks valima kvaliteetseid ja vastupidavaid tooteid. Sageli rõhutatakse, et välimööbli valimise peamised kriteeriumid peaksid olema ajatu disain ja usaldusväärsed konstruktsiooni elemendid. Kuid see ei tähenda, et peaksite loobuma oma stilistilistest ideedest. Tänapäeval on lihtne kombineerida nii stiili kui ka kvaliteeti - leia Kaup24.ee e-poest sobiv aiamööbel ja rõdumööbel. Aias või terrassil ei ole kunagi liiga palju valgustust – sel aastal on praktiliselt kõik välimööbli disainerid kindlad, et nad pakuvad koos välimööbliga ka valgustust. Valgusketid, maapinnale paigaldatavad valgustid, valgusega lillepotid - sellised ideed on tänavu eriti moes! € 1199 5/5 1-3 tööpäeva Aiavalgusti päikesepatareiga Progarden, 2 tk Maapinda torgatav LED aiavalgusti päikesepatareiga, 10 tk € 998 4.5/5 1-3 tööpäeva € 1649 1-3 tööpäeva Riputatavad aiavalgustid päikesepatareidega, 2 tk € 3849 1-3 tööpäeva LED-välisvalgusti liikumisanduriga € 1999 1-3 tööpäeva Lambid päikesepatarei ja liikumisanduriga € 3399 1-3 tööpäeva Grundig välisvalgusti koos liikumisanduri ja päikesepatareiga, 17,9x17,9x18,3 cm € 1300 1-3 tööpäeva Riputatav LED aiavalgusti päikesepatareiga, 8W € 1049 3.7/5 1-3 tööpäeva Aiamööbli suunad 2019. aastal on üsna erinevad, seepärast on tõenäoline, et kõik leiavad enda koju sobivad tooted. Kuid pidage meeles, et kõige olulisem kujunduse loomisel on teie isiklik mugavus!

2020/04/03 10:03:53

https://mobile.kaup24.ee/et/g/aiamoobli-suundumused-2019-aasta-suvel

mC4

Õlalihase rebend - Kuidas kiiresti valu eemaldada olalihast Valu õlgades, kui käsi üles tõsta, annab märku õlaliigese põletikulisest protsessist. Asub ristluu kohal. Aktiivsemat mõju avaldavad sinepplaastrid, mis asetatakse õhtul peale minutit. Parempoolne-TT5 sügaval parema mediaalse pea mediaalses servas. Palun andke nõu, kuidas valust lahti saada. See põhjustab muutusi selgroolülide liikumisvektoris.. Ainevahetusproduktidega joobeseisundit täheldatakse somaatiliste haiguste neeru- või maksapuudulikkus dekompensatsiooni, massiliste mädasete protsesside korral. Immuunpuudulikkus Üks esimesi nõrgenenud immuunsuse tunnuseid on halb enesetunne ja nõrkus, mille vastu ilmnevad valutavad lihas- ja liigesevalud, terav nõrkus. Valulikud aistingud tekivad kogu kehas, kuid jalgade raskustunne on kõige tugevam, sageli väänatakse põlve- ja küünarliigeseid. Immuunpuudulikkuse sümptomid püsivad mitu kuud, selgus temperatuuri pikaajalisest tõusust subfebriili väärtusteni. Suurenenud lihasvalu, mis on seotud sekundaarsete viiruslike või bakteriaalsete infektsioonide lisamisega. Pahaloomulised kasvajad Kasvajaprotsess isegi varases staadiumis häirib kogu organismi tööd, mistõttu valu ilmneb ilma selge lokaliseerimiseta. Pikaajalised jäsemete lihaste valudeta nähtava põhjuseta kaebused koos nõrkuse ja apaatiaga ning järsk kaalukaotus võimaldab kahtlustada vähktõve esinemist. Jalades Jalade lihaste valu põhjused võivad olla järgmised: pikaajaline viibimine staatilises poosis, istudes või seistes, põhjustab ainevahetusproduktide kuhjumist, mis põhjustab tuimaid valutavaid valusid, muutudes mõnikord krambideks ja haneharjadeks; vaskulaarsed häired; tromboflebiidiga kaasneb vasika tugev põletustunne; ateroskleroos põhjustab tugevat suruvalu; selgroo haiguste või vigastustega võivad kaasneda jäsemetele ulatuvad valud; närvisüsteemi haigused või neuralgia näiteks rinnavälise neuralgia korral valutavad rinnavälised lihased ; ülekaal; müoentesiit ja paratenoniit on seotud liigeste kõõluste ja sidekoe haigustega. Kui kasvaja kasvab otse lihaskoest, tekib piiratud valu, mis järk-järgult suureneb. Pideva valu tõttu on uni häiritud, patsiendid kaotavad töövõime. Harvad põhjused Neuroloogilised haigused: vegetatiivne-veresoonkonna düstoonia, neuroos ja hüsteerilised seisundid, puukentsefaliit. Endokriinsed patoloogiad: türeoidiit, hüpotüreoidism, krooniline neerupealiste puudulikkus. Pärilik hemolüütiline aneemia: Minkowski-Shofari mikrosferotsütoos, sirprakuline aneemia, talasseemia. Eriti ohtlikud nakkused: botulism, marutaud, teetanus. Epideemiline müalgia. Lipiidide taset alandavate ravimite pikaajaline kasutamine. Diagnostika Lihasvalud ja -valud tekivad erinevates patoloogilistes seisundites, seetõttu korraldab esmase läbivaatuse üldarst, kelle peamine ülesanne on kõrvaldada häire kõige levinumad põhjused. Diagnostikas kasutatakse lihaste ja siseorganite seisundi visualiseerimiseks kaasaegseid instrumentaalmeetodeid, laboratoorseid uuringuid. Kõige informatiivsemad on: Ultraheli protseduur. Põletikulise protsessi tunnuste - paksenemise ja Kuidas kiiresti valu eemaldada olalihast, vedeliku või mäda kogunemise olemasolu, heterogeense ehhogeensuse - tuvastamiseks viiakse läbi pehmete kudede ultraheli, mille piirkonnas täheldatakse kõige tugevamat valu. Reumatoidartriidi ja muude kollagenooside välistamiseks skaneeritakse suured liigesed. Luude ja liigeste deformatsiooni tuvastamiseks, patoloogiliste neoplasmide tuvastamiseks võetakse kahjustatud jäseme või selgroo röntgenikiirgus. Müalgia neuroloogiliste põhjuste välistamiseks on näidustatud aju CT-uuring. Lihasüsteemi EFI. Üksikute lihaste funktsionaalse seisundi hindamine elektromüogrammil elektriliste impulsside registreerimisega võimaldab diagnoosida primaarseid müopaatiad, lihaste düstroofiad. Impulsside perifeerse neuromuskulaarse ülekande kahjustuse astet hinnatakse vastavalt elektronneurograafiale. Lihaste biopsia. Õlalihase rebend Massaaž Õlg on inimkehas ainus liigend, mis liigub kolmes tasapinnas. Miks võivad lamedad jalad põhjustada lihasvalu ja mis sellel võib olla pistmist? Uuring on ette nähtud, kui on vaja kindlaks teha tuvastatud neoplasmi olemus või uurida lihaste mikroskoopilist struktuuri. Lihase biopsia abil saab eristada healoomulisi ja pahaloomulisi kasvajaid, mida kasutatakse lihaste düstroofia kinnitamiseks. Vastsete leidmisel diagnoositakse trihhinoos. Pöörake tähelepanu lihaskahjustuse markeritele - kreatiniin ja kreatiinfosfokinaas, hinnake tuumavastaste antikehade taset, reumatoidfaktorit. Lihasvalude nakkuslike põhjuste välistamiseks viiakse läbi spetsiifilised seroloogilised reaktsioonid. Lisaks uurige hormonaalset profiili. Veresoonte uurimiseks soovitatakse arterite sonograafiat, alajäsemete veenide ultraheli, valuliku angiograafia abil tuvastatakse arterite intima muutused. Lihastoonuse ja reflekside neuroloogiline uuring aitab tuvastada kesknärvisüsteemi patoloogiaid. Pahaloomuliste kasvajate kahtluse korral on ette nähtud spetsiaalse kontrastainega stsintigraafia. Ravi Abi enne diagnoosimist Kui valu ja ebamugavustunne on tingitud tavalisest ülepingest, piisab piisavast puhkusest ja kehalise aktiivsuse piiramisest järgmise päeva jooksul. Keha varustamiseks vitamiinidega on soovitatav järgida tasakaalustatud toitumist, milles on palju tailiha, värskeid köögivilju ja puuvilju. Kaebused käte ja jalgade lihaste pikaajalise valu kohta on näidustus spetsialisti poole pöördumiseks. Tugeva lihasvaluga võite seisundi leevendamiseks juua valuvaigisteid. Füsioteraapia Lihaspõletiku ägedal perioodil viiakse läbi elektroforees dimeksiidi, analgeetikumide ja põletikuvastaste ravimitega. Kuiv kuumus on näidustatud valu leevendamiseks. Pärast peamiste sümptomite kõrvaldamist on trofismi ja lihaskoe verevarustuse parandamiseks ette Valu tanava valu laser- ja elektromagnetiline teraapia. Liigutuste ulatuse suurendamiseks ja lihaste funktsioneerimise normaliseerimiseks valitakse treeningravi. Veenilaiendite korral tuleb alati kanda kompressioonsukke; patsiendid peaksid lamedate jalgade kompenseerimiseks kasutama ortopeedilisi sisetaldeid. Esimese kolme nädala jooksul pole rekordit ega olümpia saavutusi vaja. See kehtib ennekõike endiste sportlaste kohta, kes, meenutades oma eelmisi võite, juba esimesel treeningul pärast pikka pausi annavad endast parima - selles pole midagi hullemat. Üks mu spordiajaloo tuttav otsustas kuidagi vanast mälust pigistada ga Järgmisel päeval sai ta särgi selga panna alles pärast novokaiiniblokaadi. Järeldus: andke lihastele aega uute koormustega kohanemiseks, et vähendada sümptomite raskust. Unenägude tõlgendamine - käed, sõrmed, labakindad See sümbol on väga märkimisväärne: käsi peetakse kehaosaks, ilma milleta pole võimatu elada normaalset elu ja rõõmustada, et elate. Sealsetel inimestel on palju vanasõnu ja ütlemisi, milles käed mainitakse. Neil on erinev tähendus, nii et sümboli tähendusest ei saa te isegi umbes rääkida. Unistamaks, et otsite prille ja mõistate, et vajate neid nagu käed, ei saa te ilma nendeta midagi teha - see unistus näitab assistendi vajalikkust; Peate leidma Kuidas kiiresti valu eemaldada olalihast viisi vajaliku saavutamiseks; Te ei saa lubadust täita. Nähes unes vanemaid, kes karjuvad teid purustatud klaasi eest ja naerdes ütlevad, et teil pole käed, vaid konksud kinnitavad, kriitikat, rahulolematust iseendaga; mõtisklusele ja vanade komplekside järgmisele ärkamisele. Unistamaks võõraste kätega inimesest, näevad need välja nagu tiivad ja kleepuvad tagant välja - teil pole uute töötajatega õnne; probleemidele Kuidas kiiresti valu eemaldada olalihast vaevama. Unistada, et teie käed on väga sügelevad - kaklusse; korrastada suhteid tasakaalustamata inimestega; õnnetus või raha. Joo piisavalt vett. Tursete puhul on inimesi aidanud jahutamine ehk jahutavad geelid, külmakotid, mähised. Kasuta jahutavaid salve, mitte soojendavaid salve. Vaata efektiivset jahutavat geeli SIIT. Väldi võimalusel soojaprotseduure saun, päevitamine, vannid. Väldi turses piirkonna ülekoormust, kui peal ei ole kompressiooni. Treenitud ja karastatud lihasluukonnaga kogenud sportlastel on sageli probleeme ka õlaliigesega. Nii juhtus minuga. Terve aasta olin treeninud ekipis kõvasti ja ilma selleta käisin iga nädal maksimaalse raskuse enda jaoks, panin raskuse peale ja kasvasin. Kuni ühel ilusal hetkel pärast teist isiklikku rekordit ei tundnud ma parema õlaliigese ristandit. Õnneks on mul terve osakond "tuttavaid traumatolooge", kes arvasid kiiresti, et minuga on midagi valesti, ma ei pühi taldrikuid, söön vähe ja närin üldiselt Nad kohtlesid seda õigesti Sel juhul olen ma sama Udotov, ainult hullem. Ma ei pidanud taastamist ja periodiseerimist oluliseks. Astusin rumalalt edasi, millega mu luu- ja lihasüsteem põhimõtteliselt ei nõustunud. Näib, miks see juhtus. Väikesed kahjustused, mida me ei märka või ei omista neile tähtsust, kogunevad ja ootavad tiivad. Iga keeruline lähenemine põhjustab maksimaalset pinget kõõluste ja sidemete kinnituspunktide piirkonnas. Suurendab liigese kulumist, viib lihasüsteemi tasakaalustamatuseni mõnede lihasrühmade suurenenud toon, teiste lihasrühmade vähenenud toon. Kui me ei lase kehal pärast eelmist koormust täielikult taastuda, on meil suur oht, et võime takerduda hätta. Ignoreerides väikseid ilminguid, näiteks nädala jooksul uppunud ja möödunud, valmistame ette pinnast ägeda põletikulise protsessi ulatuslikuks alguseks. Ma ei hakka uurima biokeemiliste protsesside ja patofüsioloogia keerukust. Meile piisab, kui teame, et kus on põletik, seal Kuidas kiiresti valu eemaldada olalihast alati turse ja valu, et pikaajalise põletiku korral tekivad pöördumatud muutused - moodustuvad cicatricial adhesioonid, verevarustus on häiritud ja sellega seotud struktuurid on nõrgenenud. Protsess kulgeb krooniliselt. See on piisav, et mõista, et juhtum lõhnab petrooleumi järele ja et oleks vaja ravida, minimeerida kaotusi, parandada vigu, muuta treeninguid ja teha see nii kiiresti kui võimalik. Vale tehnika harjutuste sooritamiseks, vigastused, raskuste saavutamine ja irratsionaalne treeningprotsess, kriitilise suhtumise puudumine iseendasse, suutmatus ära tunda oma keha signaale, degeneratiivsed muutused liigestes Võite loetleda veel palju põletikulise protsessi põhjuseid. Põhiide on see, et põletik on reaktsioon mitmesuguste tegurite teatud kombinatsioonile. Kuigi teie kehal on aega treeningprotsessiga kohaneda, on kõik korras, kuid niipea, kui kohanemine ebaõnnestub, tuleb see. Brachiocephalic periartriidi mõiste on levinud nimetus, et õlaliigese piirkonnas on midagi põletikuliseks ja haigeks muutunud. Kuid mis on haige, peate välja selgitama. Kõige sagedamini kannatab pika biitsepsi pea kõõlus. See väljendub valudena õla esi- ja välispinnal, see juhtub kiiritamisega seljale, valu sirge käe tõstmisel, küljele liikumisel jne. Kui meenutame anatoomiat, siis asub see kõõlus tuberkulitevahelises soones ja läbib liigest. Näib, et kui järele mõelda, teeb see haiget ja möödub! Kuid praktikas muutub selle kõõluse piirkonnas esinev põletik täielikult autonoomseks ega reageeri üldse tavapärastele Kuidas kiiresti valu eemaldada olalihast MSPVA-d mittesteroidsed põletikuvastased ravimidpuhkus, salvid, füsioteraapia jne Ma ei kirjutanud asjata ühte põletiku kaaslast - turset. Turse suureneb, kägistamine surub kõõluse tugevamalt, protsessi täielik autonoomia, mis tuleb kiiresti katkestada. Selleks on vaja suurt suurtükiväge. Tormiliste avatuste all ilmub lavale meie päästja - Diprospan. Millist looma loete ravimi kirjeldusest. Minu jaoks on oluline, et te ei kardaks ravimit, vaid selle ebaõiget kasutamist. Ravim tuleb viia põletikulise protsessi fookusesse, see on kõige tõhusam meetod. Fookust pole keeruline leida, kõõlus palpeeritakse sõrmedega ja seal on maksimaalse valu punkt. Seal tuleks teha süst. Ägeda põletiku leevendamiseks ja liikumisvabaduse taastamiseks piisab reeglina ühest või kahest diprospani süstimisest. On õigustatud teha kuni kolm süsti kolme kuni seitsmepäevase intervalliga süstide vahel. Selliseid sümptomeid tunnevad inimesed, kelle ametialane tegevus paneb nad pikka aega staatilisi poose võtma: kontoritöötajad, autojuhid, muusikud, disainerid, programmeerijad. Sageli on olukordi, kus soojenenud inimene, isegi lühikeseks ajaks tuuletõmbuse või külma käes, võib lihaseid kangutada, mis on järsu temperatuuri languse tagajärg. Kui on kindlalt teada, et ebameeldivad sümptomid on õla puhumise tagajärg ja see teeb haiget - kõige tõenäolisemalt avaldub müosiit lihaskoe põletik. Hüpotermia võib olla üks haiguse põhjuseid. Sümptomid, mis näitavad, et õla on puhutud Emakakaela müosiit võib tekkida äkki ja seda iseloomustab lihasepõletik kaelas ja õlas. Peamised põhjused: hüpotermia, ebamugavas asendis magamine, ebamugavas asendis töötamise pikk aeg. Kuid ikkagi, enamasti põhjustab müosiidi manifestatsioon mustandit. Ohus sõidukijuhid, kes viibivad soojas auto salongis ja avavad külmal aastaajal omalt poolt akna. Sageli läheb soojast ruumist higistav inimene külma. Reeglina ilmnevad haiguse sümptomid järgmisel hommikul või igal teisel päeval. Üks või mitu lihast on põletikulised, tavaliselt emakakaela piirkonnas ja õlavöötmes. Valu lokaliseerub teatud kohas, levib pea tagaosast õlani ja mõjutab kaela külgmist pinda. Palpeerimise ajal pole raske mõjutatud lihast kindlaks teha. Kõige sagedamini avaldub närvipõletik asümmeetriliselt: ühel kehapoolel on valu tugevam kui teisel, kuid see on Kompleks artroosi raviks väga tugev ja valus. Kaela- ja õlavöötme lihaste müosiiti iseloomustavad: äge väljakannatamatu valu; fookuse levik käsivarrele, kapslitevahelisse piirkonda; mõjutatud lihaste pinge ja kõvenemine; liigutuste piiramine Kuidas kiiresti valu eemaldada olalihast tuimus valustes lihastes. Käsi puhuti välja, mida teha ja kuidas ravida Sageli, kui puhutakse mitte ainult õlalihas, vaid ka emakakaela-brahhiaalne plexus, võib põletik katta kogu käe. Kõigepealt tuleks pöörduda terapeudi või perearsti poole, kes diagnoosib ja otsustab, millise spetsialisti juurde patsient suunata. Kui haiguse põhjus seisneb õla ja kaela puhumises, saadetakse tõenäoliselt patsient neuroloogi. Kogenud spetsialist nõustab patsienti rahu algfaasis, määrab soojendavaid salve, kuiva kuumust, põletikuvastaseid ravimeid. Tulevikus võite kasutada kerget füsioteraapiat. Vaevava tugeva valu korral viiakse läbi novokaiiniblokaad, mille käigus süstetakse Valu valu, et leevendada turset ja lihasspasme. Manuaalteraapia annab häid tulemusi, eriti uue meetodi - postisomeetrilise lõdvestuse PIR - mis seisneb lihaste ja sidemete venitamises. Protseduuri ajal aitab patsient aktiivselt arsti: lõdvestab või pingutab lihaseid vaheldumisi. Kui lihased on pingevabas olekus, kulutab manuaalarst nende venitust. Valu väheneb ja patsiendi seisund paraneb mõne seansi jooksul märkimisväärselt. Kuidas Kuidas kiiresti valu eemaldada olalihast ravida, kui õlg on punnis Kui õlg ja kael olid välja puhutud ja lähiajal pole eriarsti konsultatsiooni saada, tuleb mõelda, kuidas määrida ning kuidas kodus kiiresti ja tõhusalt ravida. Jahu leevendamiseks tuleks võtta põletikuvastane ravim. Väga hea efekt annab kuiva kuumuse. Võite praepannil kuumutada jämedat soola, valada see linasesse kotti või mitme kihina volditud riidesse ja soojendada kahjustatud piirkonda. Soojendamine on kõige parem teha öösel, pärast mida on hea probleemne piirkond mähkida villase salliga. Pipraplaastril on soojendav toime. Pärast selle kleepimist valu kõige suurema lokaliseerimise kohale ei eemaldata seda enne, kui on tugev põletustunne. Plaastrit võib taluda vähemalt ühe päeva jooksul. Aktiivsemat mõju avaldavad sinepplaastrid, mis asetatakse õhtul peale minutit. Veel üks plaaster, mis on ennast tõestanud, on Nanoplast forte. See toimib järgmiselt: leevendab valu ja põletikku, parandab vereringet, mis vähendab valuvaigistite annust. Terapeutiline toime - kuni 12 tundi. Hea hõõrumine alkoholilahustega aitab. Seal on lai valik soojendavaid salve - Nise, Fastum geel, Capsicum. Finalgon aitab palju, kuid pidage meeles, et mõnda aega peate kannatama tugevat põletustunne. Keskel on eestvaade. Paremal on pilt valust alumisest päästikupunktist. Pilt peegeldunud valust ja käivituspunktide lokaliseerimisest paremas supraspinatus lihases. Pilt peegeldunud valust ja käivituspunktide lokaliseerimisest paremas infraspinatus lihases. Väike ümar lihas Pilt peegeldunud valust ja käivituspunkti lokaliseerimisest paremas väikeses ümmarguses lihases. Suur ümar lihas Mediaalne ja külgmine selja- ja aksillaarne käivitavad parempoolse suure ümmarguse lihase punktid ja neist peegelduv valu pilt. Vasakul on mediaalne käivituspunkt, paremal on külgmine TT. Pilt peegeldunud valust parempoolse alamkapulaarse lihase käivituspunktidest. Parempoolse rombalihase lihaspunktidest põhjustatud valu üldpilt. Pilt peegeldunud valust ja käivituspunktide paiknemisest paremas deltalihases. Vasakul on pilt valust esiosa lihase käivituspunktidest. Parempoolsetel figuuridel - pilt valust punktidest tagaosas. Parempoolse korakobrachiaalse lihase valupilt ja käivituspunktide lokaliseerimine. Päästikupunkte võib leida lihase distaalses või keskosas. Mõnikord ulatub neilt pärit valu ainult küünarnukini. Bicepsi lihas Pilt peegeldunud valust ja käivituspunktide lokaliseerimisest õla biitsepsis. Pilt peegeldunud valust ja käivituspunktide lokaliseerimisest paremas brahiaalse lihases. Pange tähele: kõrgeim käivituspunkt võib põhjustada radiaalse närvi kokkusurumist. Tricepsi õlalihas Pilt peegeldunud valust ja käivituspunktide lokaliseerimisest õla triitsepsilihases. Vasakul - TT1 vasakus pikas peas, TT2 parema keskmise pea külgmises osas. Parempoolne-TT5 sügaval parema mediaalse pea mediaalses servas. Küünarvarred ja käed Päästikupunktide lokaliseerimine ulnar-lihases ja neilt peegelduv valu pilt. Parempoolsel küljel asuva pintsli kolme peamise pikenduse maalimine peegeldunud valust ja käivituspunktide lokaliseerimine. Parempoolse brachioradialise lihase käivituspunktide lokaliseerimine ja neilt peegelduv valu pilt. Pilt peegeldunud valust ja käivituspunktide lokaliseerimisest kolmes valitud lihases - parema käe sõrmede sirutid. Päästiku punkti lokaliseerimine käe paremas kaares ja sellest peegeldunud valu pilt. Koondatud pilt peegeldunud valust ja käivituspunktide paiknemine käe ja sõrmede paremas paindes. Pilt peegeldunud valust ja käivituspunktide paiknemisest parema käe pöidla kahes lihases. Pilt peegeldunud valust ja käivituspunktide paiknemisest parema käe interossealsetes lihastes. Päästikupunkte võib leida kõikidevaheliste ruumide mis tahes osas. Neid nimetatakse mõnikord Heberdeni sõlmedeks. Selg ja kõht Paravertebraalsete lihaste kahe kõige olulisema pinnagrupi kinnitused ja asukoht selja sirgendajad. Pilt peegeldunud valu ja käivituspunktide paiknemise kohta rinna rinnanäärme lihases. Peegeldunud valu muster ja käivituspunktide paiknemine rinna- ja nimmepiirkonnas. Ladina tähed C, T, L, S ja numbrid tähistavad vastavate sektsioonide selgroogu. Pilt peegeldunud valu ja käivituspunktide paiknemise kohta sügavates paravertebraalsetes Kuidas kiiresti valu eemaldada olalihast mitu ja rotaatorid. Vasakul on rindkere keskmise ja sakraalse alaosa käivituspunktide näide. Keskel ja paremal - TT lokaliseerimine nendes lihastes L2 ja S1 selgroolülide tasemel. Paravertebraalsete sügavate lihaste kinnitus ja asukoht. Mitu kaelalihast Pilt peegeldunud valust ja käivituspunktide lokaliseerimisest kaela sügavates lihastes. Pilt peegeldunud valust ja käivituspunktide paiknemisest paremas nimme-nimmepiirkonna lihases. Kaldus kõhulihased Valu ja vistseraalsete sümptomite muster vallandumispunktidest, mis paiknevad kõhu kaldus lihastes ja võib-olla ka põikisuunas. Vasakul - kõrvetised välise kaldus lihase käivituspunkti tõttu, mis on kinnitatud rindkere eesmise seina külge. Rectus abdominis lihas Valu peegeldunud valu ja vistseraalsete sümptomite muster, mis on põhjustatud pärasoole abdominiidi lihase käivituspunktidest. Vasakul ja keskel - kahepoolne valu kogu seljas, täiskõhutunne kõhus, iiveldus, oksendamine võivad olla põhjustatud pärasoole lihase ülemises osas käivituspunktidest. Sarnast kahepoolset valu alumises piirkonnas võivad põhjustada punktid 2. Vaagen, tuharad ja puusad. Õlalihaste külma korral võivad tekkida abstsessid, mis viib mädase müosiidi tekkeni. Sellisel juhul tuleb mädase kapsli hävimise ja ümbritsevas koes nakkuse leviku ohu tõttu ravi kohe alustada. Kui põletikulises protsessis osaleb mitu lihasgruppi, ilmneb polümüosiit, mille areng kutsub esile valu ja lihasnõrkuse suurenemise. Müosiidi ravi Müosiidi ravi hõlmab soojendavate, põletikuvastaste ja antimikroobsete ainete kasutamist. Kudede vereringe parandamiseks soovitavad eksperdid teha terapeutilist massaaži, mis aitab lihaseid lõdvestada ja nende uuenemist. Alaselja ruudukujuline lihas Pilt peegeldunud valust ja käivituspunktidest alaselja ruudukujulises lihases. Vasakul ja keskel on päästikupunktid, mida saab palpeerida vahetult 12 ribi all ja vahetult üle iliumi. Parempoolne - käivituspunktid lihase sügavates kihtides. Päraku sulgurlihas, päraku tõstelihas, kortsüüli lihas Sisemine obstruktiivne lihas Valu muster ja käivituspunktid vaagnapõhjalihastes. Gluteus maximus lihas Gluteus maximus lihase peegeldunud valu ja käivituspunktide maalimine. Päästikupunktid on lokaliseeritud: vasakul TT1 lihase ülemine mediaalne osa. Keskel TT2 on punkt ischial tubercle piirkonnas. Paremal - kõige mediaalsem alumine osa TTZ. Gluteus Medius Kahjulikumast tuharalihasest käivituspunktidest peegeldunud valu muster. Keskmised punktid TT1 kajastavad valu rinnanäärme piirkonnas, ristiluu ja ristluu piirkonnas. TT2 asuvad veidi kõrgemal ja külgsuunas ning kajastavad tuharade madalamat valu. TTZ kajastab kahepoolset valu ristluus ja nimmepiirkonnas. Gluteus maximus lihas Joonistel on pilt peegeldunud valust parempoolse gluteus maximus lihase esiosast käivituspunktidest. Täiendavad tsoonid ilmuvad, kui lihas on täielikult töösse kaasatud. Parempoolsetel joonistel - punktid lihase esiosas. Parempoolse piriformise lihase käivituspunktide valu üldpilt. Kõige tavalisemad külgmised punktid TT1 Puus ja põlved Reie fastsipinguti Pilt peegeldunud valust parempoolse lihase päästikupunktidest, sirutades reie laia fastsiumi. Fascia eemaldatud. Peegeldunud valu paremal rätsepalihas, mis paikneb erinevatel tasanditel, kolmest käivituspunktist. Selle pika lihase käivituspunktid on pealiskaudsed, mõnikord otse naha all.

2021/10/25 00:56:58

http://psytrance.ee/liigeste-ravi/1970-kuidas-kiiresti-valu-eemaldada-olalihast.php

mC4

Vallatud endlid, liigne lähedus ja troonist loobumine! 15 korda, mil ka teised kuningliku pere liikmed peale Meghani on etiketti rängalt rikkunud - Kroonika Nende hulgas ka kuninganna ise! Kuninganna Elizabeth IIFoto: TERJE LEPP Prints Charles ja austrid Üks veidramaid ja enim ajast-arust reegleid kuninglikus protokollis on keeld süüa molluskeid — eeskätt seetõttu, et nendest võib kergesti saada toidumürgitust. Kuninganna ise peab sellest reeglist väga rangelt kinni, lubamata endale isegi sushit, ent paljud kuningliku pere liikmed eesotsas prints Charles'iga naudivad igal võimalusel austreid, kammkarpe ja teisi merelisi hõrgutisi. Prints William koos poja George'iga reisil Troonipärijatel pole tegelikult lubatud koos reisida, eriti lennukis — seda igaks juhuks, kui midagi katastroofilist peaks juhtuma ja riik korraga mitmest tulevasest valitsejast ilma jääma. Kuninganna Elizabeth II abielutõotus Kui kuninganna Elizabeth II prints Philipiga abiellus, sisaldas tema abielutõotus lubadust abikaasale alluda. Teatavasti ei tohi valitsev monarh aga mitte kellelegi alluda, vaid peab kõiges säilitama suveräänsuse. FOTOD JA VIDEO | Uued parimad sõbrannad? Hertsoginna Meghan ja kuninganna Elizabeth kihistasid oma esimesel ühisel kuninglikul visiidil naerda (3) 14.06.2018 Naljakas põhjus! Loe, miks Inglismaa kuninganna tähistab sünnipäeva kaks korda aastas (3) 09.06.2018 Printsess Diana kataloogist tellitud sõrmus Võiks ju arvata, et printsessiks kroonimise eel võiks naisterahvas endale seda luksust lubada, et nautida spetsiaalselt talle disainitud ehete võlu ja kuninglikke juveele. Kuid printsess Diana soovis hoopis, et tema kihlasõrmus oleks tellitud Garrard'i juveelikataloogist. Prints Philip poeg Edwardi sünni juures Kuigi Elizabethi eelkäijad ei lubanud iial oma abikaasasid laste sünniprotseduuridele ligilähedalegi, siis valitsev kuninganna purustas selle kaanoni ja lubas Philipil tähtsast sündmusest osa saada. Printsess Eugenie'i üleni must riietus Kuningliku pere liikmed kannavad musti rõivaid üksnes siis, kui mõni nende pereliige sureb, muul ajal on see rangelt keelatud. Seega, kui printsess Eugenie mullu ühele pidulikule sündmusele üleni mustas ilmus, uurisid kõik otsemaid, keda ta leinab. Prints George ja pikad püksid Briti eliidi alla 8-aastased poisslapsed peavad aastaringselt põlvpükse kandma, mis arvestades Suurbritannia kehva kliimat, on enam kui veider reegel. Hiljuti toimunud kuninglikus pulmas kergitasid seetõttu paljud kulmu, kui pisiprints kandis vastuvõtul rätsepatööna valminud Dege & Skinneri pintsakut ja pükse, mis oli miniversioon kostüümidest, mida kandsid William ja Harry. Prints Harry ja vallatu endel Kuningliku pere liikmetel on keelatud ise teha selfisid ja ka nendele sattuda. Seetõttu osutuski Ameerika president Barack Obama väga suureks erandiks, klõpsates endast ja printsist vallatu endli. Ja Harry on korduvalt ka ise telefoni haaranud, et olulisi momente jäädvustada. Prints Williami ja murest murtud proua embus Kuningliku pere liikmed ei tohi avalikus kohas lihtrahvaga füüsiliselt kokku puutuda — neid ei tohi puudutada, ammugi mitte kallistada. Ent mullu juunis toimunud traagilise Grenfelli kortermaja põlengu ohvritega kohtudes murdis prints William seda reeglit, kui üks leinav vanaproua teda embas — tulevane kroonprints haaras naise oma käte vahele, lohutas teda ning paitas pead, lubades teha kõik endast oleneva, et perekonda raskel ajal aidata. Prints Charles'i ja väikese Rumeenia poisi embus Täpselt nagu William eelmisel aastal, sattus prints Charles aastaid tagasi Rumeenias olukorda, kus 11-aastane poiss nimega Valentine Blacker, kes ilmselgelt ei teadnud midagi kuninglikust protokollist, langes printsile kaela. Ootamatusest rabatud kuninglik kõrgus embas väikest poissi vastu. Kuninganna Elizabethi ja Michelle Obama poolik embus 2009.aastal Buckinghami paleed külastanud Michelle Obama jättis kuninganna Elizabethile niivõrd hea mulje, et muidu karm monarh leebus hetkeks ja asetas oma käe poolkogemata pildistamisel Ameerika esileedile ümber. See oli ennekuulmatu ja -nägematu! Kuninganna ja autogramm Täpselt nagu selfide tegemine, on kuningliku pere liikmetel keelatud jagada ka autogramme. Ometigi murdis kuninganna ise seda reeglit, kui 1998.aastal toimunud Malaisia visiidil oma nime jalgpalli peale kriipseldas. Rohkem pole ta teadaolevalt nii käitunud. Printsess Diana pojad ja tavaline kool Üldiselt eelistatakse, et monarhide järeltulijad õpivad eraõpetajate käe all. Printsess Diana oli seega terve Inglimaa ajaloo vältel esimene kuningliku pere liige, kes sellele reeglile vilistas, saates oma pojad Williami ja Harry koos teiste lastega täiesti harilikku Londoni eelkooli. Kate'i ja William hilinemine Seda loetakse äärmiselt rängaks eksimuseks, kui keegi mõnele pidulikule sündmusele pärast kuningannat saabub, ent Kate ja William on kahjuks sunnitud sellise hirmsa veaga elama, saabudes tänavu kevadisele Ülestõusmispühade jumalateenistusele liiklusummikute tõttu liiga hilja. Kuningas Edward VIII troonist loobumine Üks briti kuningliku ajaloo rabavamaid näiteid on Kuningas Edward VIII troonist loobumine, et olla koos oma armastatu, lahutatud seltskonnadaami Wallis Simpsoniga, keda ülejäänud suguvõsa ja avalikkus heaks ei kiitnud. Edwardi asemel tõusis troonile ta vend George VI, kelle tütrest, printsess Elizabethist, sai praegune kuninganna.

2020/07/08 08:21:50

https://kroonika.delfi.ee/news/kuninglikudlood/vallatud-endlid-liigne-lahedus-ja-troonist-loobumine-15-korda-mil-ka-teised-kuningliku-pere-liikmed-peale-meghani-on-etiketti-rangalt-rikkunud?id=82671435

mC4

Kriuxu kiixud: 12/12 "Pal-tänava poisid" Pole ammu ühestki teatrietendusest kirjutanud - pole palju teatris käinud, seega pole ka erilisi emotsioone tekkinud. Igasugune arvestus, mida ja millal vaatasin, on tegelikult kadunud. Mäletan hetkel ainult seda, et käisin 13. detsembril Vanemuise väikses majas lapsukestega Vat teatri "Pal-tänava poisse" vaatamas ja midagi tuleb üles märkida - mälu altvedamise kiuste. Et siis Ferenc Molnari igihaljas lugu sõjast ja sõprusest (nagu ütleb ka Vat teatri kodulehe lavastuse tutvustus), mille seadis lavale Aare Toikka ja kujundas Kaspar Jancis. Poisse või vanamehi laval neli: Janek Sarapson, Tanel Saar, Margo Teder ja Kaspar Jancis. Banaalselt võin öelda, et mulle meeldis peaaegu kõik, mida ma laval nägin - sain taas kinnituse, et näitleja keha on võimas instrument, millel ja millega mängides saab vaataja viia piirini, kus unustatakse, et tegemist on mänguga. Niivõrd kaugele, et unustad paarisaja teismelise ebaviisakuse ja oskamatuse etenduse ajal käituda. Esimene vaatus on rohkem sõnalis-mänguline, samal ajal kui teises vaatuses tullakse väsivale vaatajale vastu ning esitatakse rohkesti muusikat, mis tundub olevat iga noortelavastuse orgaaniline või vähemalt must-be osa. Esimene vaatus kusjuures pakkus rohkem kaasamõtlemist ja arutlemist, teise vaatuse sihtgrupp ma ilmselgelt enam ei ole, kuigi mulle muusika iseenesest meeldib, sh Jancise oma. Lavastus oli Vat teatri traditsiooni järgiv, mitte nii autoritruu mängulaadilt, kuid tekstilt siiski. Olin lapsukestega raamatut just lugenud ja naljakas küll, aga poistele, kellele raamat väga meeldis, etendus nii väga ei meeldinud - liiga vähe näitlejaid nende jaoks, samuti segas neid rohkem saalis toimuv melu. Tüdrukud seevastu oskasid välja tuua sellesama näitleja keha kui instrumendi ja suurepärase ümberkehastumisvõime - nad nägid mõnes kohas koomikat, mida lavastaja oligi planeerinud, samas šokeeris neid väga hetk, kus saal plaksutas ja huilgas enne Nemeceki surma. Jõudsime järeldusele, et lapsed ei oska surmaga toime tulla. Kui raamatu lugemise ajal ollakse oma tunnetega üksi ning võib pisara või kaks poetada, siis teatrisaalis tunnetatakse teravalt, et kaasa tundmine on nõrkus, mille mitusada võõrast teismelist sinu vastu pööraks ning seega lastakse tunded välja täiesti ebakohase käitumisega. Mitte et ma ise oskaksin irl-is surmaga toime tulla... Seega oli etendusel minu jaoks üks segav faktor ja see oli publik. Ma muutusin juba garderoobi järjekorras krõnksuks õpsiks, kes tahtis kõiki kasvatama hakata, sest ma ei pea normaalseks, et väiksed paksud poisid täiskasvanutest lihtsalt läbi kõnnivad oma Hugo Bossi teksade ja Giorgio Armani jopedega. Lakkamatu jutuvada, mis saalis käis, oli hullem, kui eelkooliealistele mõeldud etendusel, mida eelmisel aastal tüdrukutega vaatamas käisin. Ma olen Vat teatri pingutustesse alati respektiga suhtunud, aga pole seda nii teatriks pidanud kui mõnd teist. Igatahes veendusin teist korda selle aastanumbri sees, et see teater on teater ning ei tee endale hinnaalandust ka lastele või noortele mängides. On leidnud oma niši ja täidab selle väga edukalt. Nii et õps on rahul ja lapsukesed ka. Kevadel pärast Tallinnas teatriskäiku arvasid lapsukesed, et see oli parim etendus, mida nad näinud olid (2 inimest laval rääkisid poolteist tundi). Nüüd juhtus nii, et lapsukestele ei mahtunud pähe, et kõik polnud nii nagu raamatus. Aga see ongi nende lapsukeste eripära. Sama probleemiga põrkusin ka siis, kui me "Arabella, mereröövli tütart" vaatasime... Sellegipoolest lapsukeste poolt umbes 9 punkti 10-st ja õpetajalt samad punktid. Hästi tehtud! Kirjutas Kriux kell 3:17 PM 0 Kommi Jõuluklassika vol mitu Jõuluklassika jätkuks ärkasin täna hommikul umbes pool kaheksa selle peale, et kaks prouat rääkisid omavahel telefoniga. Mõlemat oli kuulda väga hästi, kuigi üks asub teisest 220 km kaugusel. Pr Ema helistas pr X-le, et teda sõnumi eest tänada ja häid jõule soovida. Juttu jätkus kauemaks, paar korda üritasid mõlemad kõnet lõpetada, aga ikka meenus midagi, mida oli vaja teisega jagada. Kas ma ütlesin, et see kõik toimus 24. detsembri hommikul 7.30? Vist ütlesin. Kõneks olev sõnum saadeti aga öösel kell 4.23, sest pr X-il läks uni ära ja ta otsustas kõiki neid, kellele ta kaarti ei saatnud, sõnumiga meeles pidada. Ja mina mõtlesin, et selliselt käitub ainult ülejoonud X-põlvkond ja purukaine Y-generatsioon. And there´s more to come. Kirjutas Kriux kell 1:50 PM 0 Kommi Jõuluklassika Selleaastane klassika sündis teisipäeval ja kolmapäeval. Ehk siis teisipäeval ärkasin üles kerge iiveldusega, mis päeva peale aiva süvenes ning andis märku, et esmaspäeval kohatud kõhugripiga poisterahvas suutis oma nakkuspisiku minu poole kenasti teele saata. Kahjuks oli sellel õhtul töökaaslastega ametlik jõulupidu - mitteametlik koosviibimine oli juba esmaspäeval ära peetud ettekäändega teha ettevalmistusi ametlikuks olenguks. Igatahes kolm tundi pr Ülemuse peaaegu vastas istuda mõjus minu plaanile mitte alkoholi tarbida ja söögiga mitte liialdada laastavalt ja see tähendas, et kolmapäeva hommikul ärkasin ma tundega, nagu oleks ma voodisse oksendanud. Kontrollisin, ei olnud. Tööle läksin taksoga, sest sees keeras, õues oli miinus kakskümmend. Kaks esimest tundi möödusid väga aeglaselt, kuid sellele vaatamata on mul neist väga ähmased mälestused. Vaatasin, et küsisin lapsukestelt tagasisidet eelmise veerandi kohta, üks kirjutas, et sai väikse õe endale (küsimus oli õnnestumiste kohta minu ainetunnis). Repliigi korras olgu öeldud, et Ülemus ei sundinud mind jooma, tegi ainult ühe nalja, mille peale ma endale pool pudeli veini sisse kallasin. Nii et see läks hästi. Kogu päev möödus meeldivas hämus. Koos mitte nii meeldiva kõhugripiga, mis õhtuks oli jõudnud palaviku ja peavaluni. Juhtub, juhtub. Neljapäeval taastusin poole päeva, õhtul olid jõulud peaaegu käes. Kingitused said komplekteeritud, tuju oli hea. Jõuluklassika esimene osa oli läbitud.

2021/11/28 21:36:21

https://kriux.blogspot.com/2012/12/

mC4

Meie kogemus: teekond rohelise kontorini - Miltton "Iga tänane investeering peab olema kivi parema homse vundamendis," on kirjas Milttoni ühiskondliku vastutuse strateegias. Just sellega seadsime endale eesmärgiks rohelise kontori märgise saamise, sest nõustamisettevõttena tuleneb suurem osa Milttoni keskkonnamõjust meie büroo tegevusest. Rohelise kontori raamistik on süsteemne viis mõõta töökeskkonna tervislikkust, keskkonnahoidlikkust ja inimsõbralikkust ning see aitab meil teadvustada oma jalajälge ja kujundada rutiine selle vähendamiseks. Märgisele kandideerimisel järgitakse nii juhtimise kui kontori toimimisega seotud kriteeriume. Esimese puhul hinnatakse, kas kestlikud põhimõtted on ettevõtteüleselt kokku lepitud ning kommunikeeritud. Toimimise puhul hinnatakse keskkonnahoidlike ostude, tarbimise ja tööreiside ning tööle–koju liikumisega seotud näitajaid. Milttoni teekond rohelise kontorini algas 2020. aastal kui meie tööruumid asusid veel vanal aadressil. Uut kontoripinda ette valmistades ning selle ruume planeerides ja sisustades arvestasime juba rohelise kontori nõuetega. Kolisime praegusele pinnale Telliskivi kvartalis 2020. aasta kevadel ja roheliseks kontoriks saime juba 2022. aasta alguses, sisuliselt vaid aasta hiljem. Selle eesmärgi täitmiseni aitas meid sissejuhatuseks suuresti selle eesmärgi sõnastamine meie ühiskondliku vastutuse strateegias ja selle tegevuskavas. Mida me teeme hästi? Keskkonnaga arvestav suhtumine on loomulik osa Milttoni juhtimiskultuurist. Meile on oluline, et meie kliendid vastavad meie kokkulepitud väärtustele ja nii hindame me enne kliendisuhte alustamist muuhulgas nende tegevuse mõju keskkonnale ning seda, et nad ei tegeleks rohepesuga. Seda meie enda poolt välja töötatud hindamismeetodit nimetame me väärtussõelaks. Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni Rohelise kontori koordineerija Kadi Väli tõi välja, et oleme selles osas kindlasti üks parim praktika, mida võiks ka teistele uutele Rohelise kontori märgise kandidaatidele tutvustada. "Olete oma dokumendid ja materjalid põhjalikult ja mõttega läbi mõelnud, mis teeb selle süsteemi terviklikuks ja muidugi edukaks, nagu meie soov ka on." Praktilisest kontorihaldusest rääkides oli juba enne märgise saamist välja kujunenud, et sündmuste toitlustuse tellime lähedalt ja väldime ühekordseid pakendeid, kasutame enda nõusid või viime toitlustaja nõud tagasi. Toimiv kokkulepe on meil lähima kohvikuga Literaat – selle nõud on sageli meie käes, sest käime nii ka lõunat ostmas. Joogivesi, sh mullivesi, tuleb meil alati kraanist, mille laseme oma klaasist pudelitesse. Testisime pikalt ka erinevad ökoloogiliselt puhtaid pesuvahendeid ja leidsime oma lemmiku – kaubamärgi Sonett Biomarketist. Prügi sorteerimine on meie kontoris põhjalik ja seda järgivad ka külalised. Printimisvõimalust kasutame pigem kesiselt ja kõik paberid on juba aastaid ökomärgisega. Rohelise kontori puhul on ka liikuvusteemadel oluline roll, sest liikumisviisi valik on samuti tarbimine ja osa meie jalajäljest. Asume ühistranspordi ühenduste sõlmpunktis, Balti jaama lähedal Telliskivi loomelinnakus ja seega aktiivseid liikumisviise soosivas asukohas ja eelistame neid. Kõik meie põhimõtted on lühidalt kirjas rohelise kontori meelespeas, mis asub kõigile töötajatele ja külalistele tutvumiseks köögi teadetetahvlil. Mida me enda kohta teada saime? Rohelise kontori raamistik toob välja ka taotleja arengukohad. Meie puhul joonistus välja, et saame oma jalajälge veel selgemini teadvustada, parandada nii sise- kui väliskommunikatsiooni keskkonnamõjude hindamise osas, samuti täiendada keskkonnahoidlike ostude toimimise süsteemi ning mõelda, kas saame veel paremini rakendada säästva liikuvuse põhimõtted, sest linnaruumi teemades kaasa rääkimine on meie jaoks järjest aktuaalsem. Tuhka võime endale pähe raputada ka selle eest, et me sööme palju maiustusi ja toodame sellega pakendeid. Samuti pole kõik meie tarbitavad maiustused toodetud arvestades nende vähimat võimalikku keskkonnajalajälge. Kuigi see ei olnud nõue, lisasime omalt poolt nüüd keskkonnamõju hindamise tabelisse ka maiustuste tarbimise lahtri. Rohelise kontori tabelite abiga jälgime oma kontori haldamisega seotud kulusid ja keskkonnamõju edaspidigi ning hakkame planeerima, kuidas oma jalajälge veelgi väiksemaks muuta. Samuti vaatame selle pilguga üle oma ühiskondliku vastutuse strateegia ja tegevuskava. Rohelise kontori süsteemi rakendamise käigus avanenud arengukohad on meile heaks sisendiks uute sihtide seadmisel. Rohelise kontori põhimõtete järgimine on osa meie vastutustundlikust olemusest. Viimast analüüsides oleme me välja toonud ka seosed ÜRO kestliku arengu eesmärkidega. Keskkonnateemadest on meie mõjukohad sõnastatud selle kolmes punktis: jätkusuutlik energia, säästev tootmine ja tarbimine ning kliimamuutuste vastased meetmed. Liikuvusteemade aktiivsem käsitlemine aitaks meil panustada ka eesmärki, milleks on jätkusuutlikud linnad ja asumid. Ja viimaks kuus soovitust neile, kes sama teekonna ette võtavad: Roheliseks kontoriks saamiseks ja selle põhimõtete järjepidevaks rakendamiseks on tarvis ettevõtte juhi toetust, veel parem, initsiatiivi, et selle põhimõtted oleksid juhtimiskultuuris kantud ning olemas kindlustunne ja tagala nende ellu rakendamiseks. Väga oluline on kontori haldamise eest vastutava rakukese (nt büroojuhi) kaasatus, et igapäevase olme ja haldusotsused ei läheks vastuollu sellega, mis seisab paberil kirjas. Rohelise kontori süsteemi rakendamisel on vaja teada saada kui palju oleme tarbinud kohvi või vett või teinud töösõite. Süsteemis orienteerumiseks on esimese sammuna hea läbi töötada kontrollküsimustik – see raamistab protsessi ja aitab selles orienteeruda. Kontrollküsimustikus on sada kakskümmend kolm küsimust, mis jagunevad kolmeks tasemeks. Märgise saamiseks peavad olema täidetud kõik esimese taseme kriteeriumid. Rohelisel kontoril on nii prügisorteerimise juhend ja rohelise kontori meelespea. Need tasub koostada vastavalt teie tiimi eripäradele – kuigi üldiseid juhendeid leiab kõikjalt siis ei pruugi need vastata teie iseärasustele. Ära hoia teadmisi endale! Rohelise kontori süsteemi rakendamine loob väärtust kui sellest teab kogu tiim. Edasi jõuab teave loomulikul teel ka külalisteni. Suhtu kogu protsessi kui võimalusse, päriselt. See on lihte keskkonnajuhtimissüsteem, millega hinnata oma keskkonnajalajälge ja märkida arengukohad. Edasi saab liikuda juba täpsemate mõõtmiste ja meetmeteni. Maailm muutub tormiliselt ja peame teadvustama oma rolli selles. Loodusel on eelarve nagu enamikel süsteemidel. Euroopa Rohelise kontori märgise taotlemine on lihtne esimene samm, et aimu saada kui suurt rolli mängime meie selle eelarve kasutamises.

2022/05/20 07:03:23

https://miltton.ee/meie-kogemus-teekond-rohelise-kontorin

mC4

Kodu (395) "lihvija" Kuulutusi: 561 Kuvatud: 1 - 25 Leht: / 23 Tööriistad, müük 01.04.19 Eesti LIHVIJA, kasutatud; Töökorras. Tööriistad, müük 07.03.19 Saue FESTOOL LIHVIJA RO150E, kasutatud; Müüa Festool lihvija RO150E. Veohammasratas on kulunud, töötab ainult ekstsentriklihvijana. Hind on lõplik! Huvi korral helista 56893066. Tööriistad, müük 19.03.19 Tallinn SURUÕHU LIHVIJA, kasutatud; Suruõhu lihvketas, kasutatud korras. Hind kokkuleppel. Tööriistad, müük 12.08.18 Valgamaa Tööriistad, müük 23.08.18 Tallinn VANEM LIHVIJA ELEKTRDRELLI TAHA, vana; Liivapaber kinnitub teisele poole. Tööriistad, müük 09.04.19 Tallinn SURUÕHU TALD-LIHVIJA-POLEERIJA. ( SAAB KA VEEGA ), Müüa lihvija -poleerija ( vesi ) suur kasti täis uusi lihv-poleerimis kettaid+ lihvimis j poleerimis taldasi ca 400 euri eest ! + LIIVAPRITS+GRAVEERIJA+PNEUMAATILINE PUUR+FREES-LIHVIJA. KOGU KOMPLEKTI HIND KOKKU KOOS LIHVIMIS TALDADE JA... Tööriistad, müük 07.02.19 Tallinn LAE- JA SEINALIHVIJA LIHVIJA, kasutatud; Kontakt: 56484690NB! Fiksaator on katki! Pildil nähaVõimsus: 750 vattiKiirus: 1000 - 2100 p / minSisendpinge: 230 - 240 VKaitseklass: IIKaal: 4,2 kgPikkus: 135 - 180 cmAbrasiivpaber diameeter: 225 mmImemisskeem: imemisvoolik kuni 3,70 m... LAE- JA SEINALIHVIJA LIHVIJA, kasutatud; Kontakt: 56484690tolmuimeja toru on kaasas! Lae - ja seinalihvija "Timbertech"• Võimsus 750W• Toide 220V• Pöörlemiskiirus 1000 - 2100 pööret/min• Lihvimismasina pikkus 110-160cm• Kaabli pikkus 3m. • Lihvpaberi läbimõõt 22,5cm• Li... LAE- JA SEINALIHVIJA LIHVIJA, uus; Kontakt: 56484690 TBSLF009 oldable drywall sander suitable for a house, a flat or construction site lightweight, easy to transport 6 different sandpaper discs speed continuously adjustable floor stand prevents overturning ergonomic design for... BETOONI LIHVIJA / HELIKOPTER WACKER NEUSON, Müüa kasutatud betoonilihvija Wacker Neuson CRT36-26Aw. Seade on valmistatud 2016a. Labad 2x915mmKaal 451kgTöötunde 223h. Läbinud just täieliku hoolduse ning vajalike kuluosade vahetuse Masinateenus OÜ`s. Remondiarve olemas. Peale re... Tööriistad, müük 17.04.19 Eesti PAIDE, kasutatud; Lihvija Black Decker KA270 Kasutatud. Tööriistad, müük 13.02.19 Tallinn LINTLIHVIJA, uus; Mannesmann, mootori võimsus 800W, täiesti uus pakendis ja komplektne lihvija. Ehitus, tööotsing 28.08.18 Eesti PUITPŌRANDATE LIHVIMINE, HOOLDUS, Lihvin, lakin, õlitan ja hooldan puitpõrandaid. Korralikud masinad, tolmu tekib minimaalselt. Hinnad vastavalt põranda seisukorrale ning töömahule. Шлифую, покрываю лаком и маслом, обслуживаю деревянные полы. Исправное оборудование, п... Antiikmööbel, müük 16.03.19 Tallinn JUUGENDSTIILIS LIHVITUD PEEGLIGA RIIDEKAPP, antiikne; Müüa korralik, haruldane juugendstiilis lihvitud peegliga riidekapp, Eesti toode. Paku hind. Tööriistad, müük 13.04.19 Eesti VIDAXL PNEUMAATILISE TÖÖRIISTA KOMPLEKT LIHVIJALE, Pneumaatilist komplekti saab kasutada pindade töötlemisel sepa või puusepa töödel, kivimaterjalide töötlemisel, rehvitööstuses või muude lihvimistööde juures laevaehituses, profiilitöödel, jalanõudetööstuses, masinatööstuses, orgaanilise klaasi tööstus... Autokütus ja õli, müük 20.04.19 Eesti KLAPPIDE LIHVIMISE PASTA PERMATEX 80037 VALVE GRINDING COMPOUND, 85GR, uus; Tarvikud / muu. Nimetus: Klappide lihvimise pasta Permatex 80037 Valve Grinding Compound, 85gr, kirjeldus: . Klapi soovelduspasta Permatex. Veega segatav. Võib kasutada nii käsi kui masinlihvimisel. Abrasiivne pasta metallide lihvimiseks - moo... Ehitus, tööotsing 20.04.19 Tallinn MAALER, MAALRITÖÖD, TAPEETIMINE, KROHVIMINE, KIPSITÖÖD, PARKETI LIHVIMINE., JNE. KOG. 20A., Teostame kvaliteetset siseviimistlust ja maalritööd korteritele, majadele, eramutele, büroodele oma ala proff. kog. 20a. pahteldamine, lihvimine, värvimine, tapetseerimine, krohvimine MP75 masinaga, lubikrohvimine, savikrohvimine, efekt ja dekoratiivvärvi... Muud masinad ja seadmed, müük 25.10.18 Tallinn MÜÜK LIHVIMINE MASINA KINGSEPAD SUUREPÄRASED TINGIMUSED. SAKSA FIRMAD HARDO., Müük lihvimine masina kingsepad suurepärased tingimused. Saksa firmad HARDO. Võite kauplema. Masinad HARDO Saksa firma remondi kingad suurepärased tingimused koos garantiiga. 113x71x1140 Saate luua ühe vahetusega autos (võimalik lisat... Tööriistad, müük 21.04.19 Tallinn EKSTSENTRIKLIHVMASIN MAKITA BO5021 - 260W - GARANTII, kasutatud; Võimas tald lihvija. 260w220-240v4000-12000p/min125mm ketasPildid on illustreerivad. NB! Palun veenduda helistades või e-kirja teel kirjutades, kas antud toode on veel müügis! ​Vaata ka meie teisi kuulutusi: https://www.kuldnebors.ee/se... Ehitustööd ja remont, muu 21.04.19 Eesti BETOONPÕRANDATE VALAMINE JA LIHVIMINE, Pakume erinevat tüüpi ja liiki betoonpõrandate paigaldust . Teostame järgmisi töid: Design betoonpõrandate, soojustus, armatuur, täitke, taastuspinna tööd (helikopteriga) . aluse betoonpõrand (liiv, kruus, . ), samuti paigaldame pōrandakütet elektri või v... Metallitöötlemismasinad ja -seadmed, müük 12.04.19 Ida-Virumaa METALLI LIHVIMINE JA TERITUS, Hinnad kokkuleppel. Hulgi soodustused! Elektriseadmed, müük 06.04.19 Tallinn PARKETI LIHVIMISE MASIN, kasutatud BETOONPÕRANDATE VALAMINE JA LIHVIMINE, Teostame betoonpõrandate valmist, ettevalmistatud alusele. Tolmuvabad põrandad. Betooni müük. Vajadusel valmistame ette aluspinna, paigaldame soojustuse ja armatuuri. Kindel kvaliteet! Helista ja küsi lisa.

2019/04/21 10:12:01

https://www.kuldnebors.ee/search/search.mec?pob_action=search&search_O_string=lihvija

mC4

★★★ 10 Sisekujundus õppetunnid, mida igaüks peaks teadma ★★★ Me saame kõik saavutada kaunistatud ruumi, järgides mõnda disaini nõuannet. Pildi allikas: James Rixner Mõelge sellele kui natuke 101 dekoreerimiseks. Kuigi me kõik ei suuda silma peal väljamõeldud kujundusele ja detailidele - saame ka meie kodud kaunistada nii, nagu me teeksime. Mõnevõrra võib sisekujundust pidada konkreetsete sammudega valemiks; mis aitavad luua oma sisekujundust. Teiselt poolt on kaunistamiseks kunst; flair, mis tegelikult ei järgi ühtegi reeglit või valemit. Kuigi teil ei pruugi olla hiilgavat elegantsi, võite hakata õppima, kuidas seda välja töötama. Kuidas? Noh, mõnede põhitõdesid on ruumi sisekujunduse kokkutõmbamisel. Järgides neid 10 sammu, võite hakata looma rahuliku ja funktsionaalse siseruumi, mis võtab oma neli seinu ja muudab need end kodus tundma. Suure sisekujunduse loomine võtab teatud oskused. Pildi allikas: Maeve Carr Design 1) Funktsionaalne paigutus Sisekujundus peab algama ruumi funktsionaalse kujundusega. Alustuseks soovitame otsida internetist arvukate veebitööriistade tasuta pakkumisi ruumi kujundamiseks ja kujundamiseks. Nendes disainiprogrammides saate sisestada ruumi mõõtmisi, mööbli mõõtmisi ja seejärel mängida ruumi paigutusega, et näha kõige optimaalsemat. Me õpime palju meie põrandaplaane vigu kõvasti, miks mitte kõigepealt oma ruumi kujundada, vältides raskesse mööblit ümber liigutamist ja korralikult paigutuse saamist korduvalt. Teie kodu funktsionaalsus sõltub suuresti individuaalsest eluviisist. Kui teil on tühi pesa, siis võite olla valmis investeerima kallistesse tükkidesse ja ruumide kujundusse, samas kui hõivatud perekonnad võivad eelistada avatud põrandaplaani, mida mitmed dekoratiivsed esemed takistavad. Mõelge oma individuaalsetele elamistingimustele ja valige sobiv disaini tarkvara, mis aitab teil saavutada ideaalse paigutuse. Planeerige funktsionaalne korruse plaan. Pildi allikas: Ohara interjöörid 2) Istuge uhkeldama Enamik disainereid ütleb sulle, et kui te kavatsete ühe objektiga hõõruda, siis laske see diivanil olla. Ruumi õige istekoha valimine on valitsev! Mis värvi te valite? Mis riidest? Mis suurus? Kui palju peaksite kulutama? Mis on hea kvaliteediga diivan? See New York Timesi artikkel pakub mõnda põhjalikku nõu kvaliteetset diivanit valides. Arvukate disainisaalide külastamine aitab teil esmakordselt otsida stiilivalikuid, mis sobivad teie vajadustele ja maitsele. Aga enne, kui proovite osta, MEASURE! See oleks kohutav armuda tükkiga ainult selleks, et avastada, et see on teie ruumi jaoks liiga suur. Soovitame kitsendada oma valikuid mõnele lõplikule valikule ja seejärel valida kõige kõrgema kvaliteedi alusel. Sofa saab elukestva investeeringuga, kui ostetakse parimat kvaliteeti, seega ostate kõige paremini, mida saate ise endale lubada. Oh ja vali kangast, et te ei väsiks ... kes tahab elada lillemustriga diivanil või kuupäeval, mis oli kuum, kui ma seda ostsin, värv ülejäänud elu? Ärge olge odav, kui tegemist on istekoha ostmisega. Pildi allikas: DKor Interjöörid 3) dekoratiivsed esemed Tundub kergem lisada objekte ruumi, millel pole tegelikku kasutamist. Miks ma ostaksin midagi, mida ma ei saa kasutada? Noh, vastus on lihtne, sest see muudab stiilis avalduse, lisades seeläbi oma dekoratsioonid. Esteetika huvipakkuv silm on asi, mida te ei pruugi kohe käsutada, kuid katse- ja vea abil saad avastada oma kodus töötavate dekoratiivsete esemete õiget valikut. Paljud sisekujundajad ütlevad, et kui sa armastad midagi täiesti midagi, siis ostke selle, leiad selle koha ja selle, kuidas seda teha. See mantra võib töötada nende jaoks, kellel on maitsekalt kujundatud teadmised, kuid mitte sellepärast, et neid oleks rohkem planeet uustulnukatel kujundada. Kui olete kaotanud, soovitame ajakirju ja salongi lugeda, et näha, mis sulle meeldib. Pidage meeles, kuidas salongidel on oma dekoratiivsed esemed; teate, et enamik asju pannakse ettevaatlikult rühmitustele ja ei kanna üksikult ruumi läbi. Kõige enam ostke seda, mida sa armastad; Mis räägib, kes sa oled. Dekoratiivsete esemete lisamine võib tunduda rumal, kuid see lisab teie kodu üldises stiilis avalduses. Pildi allikas: elanikud mõistavad 4) Lisa mõni roheline Taimed on üldjuhul järeltulijad. See on disaini viga. Võib arvata, et teil on ruum täiesti ebamääraselt kujundatud, kuid vaata, kas olete ühendanud taimi ja looduslikke elemente. On hämmastav, mis juhtub soojuse ja disaini vaimus toas minut, et lisate pikk potted palmi taime. Kohe tundub ruum värskem ja korralikult kokku pandud. Huffington Post pakub arvukalt toateenindaja ettepanekuid, mis muudavad teie kodu heledamaks ja õhupuhasti. Isegi kui te peate ennast midagi muud kui roheline-thumber, võite endiselt oma sisekujundusele lisada kergesti hooldatud toalilled - see on nii rõõmus, kui imetate uue sisekujunduse taset, mida teie ruum täidab rohust. Lisage oma kojas rohelus. Pildiallikas: Brandon Architects 5) Lisa kihte Ruumi paigaldamine on mugavuse ja visuaalse soojuse jaoks äärmiselt oluline. Vaadake alloleva pildi ruumi. Fuzzy pindala vaip on kihiline üle tubade peamine vaiba; padjad asuvad kihtides voodil ja toolidel; kardinad kiht aknad; kattekihid tooli külge ... Kõik need elemendid moodustavad ruumis hubase kihi, mis aitab saavutada hästi kujundatud esteeti. Arvestades kihte, mida soovite oma kujundusele lisada, mõtle erinevate tekstuuride ja kangaste valimisele - mõelge velvet padjad, siidkardinad, mohäärist tekid ja plush-piirkonna vaipkatted. Kõik need erinevad tekstiilid muudavad kihilisuse efekti veelgi suuremaks. Minge blahest ilusaks tänu oma ruumi kihistamisega. See magamistuba on ilusalt kihiline. Pildi allikas: Ohara interjöörid 6) Sisalda mustaks See vähetuntud trikk töötab! Ükskõik mis teie disain maitseb - riik minimaalseks - iga sisekujundus peaks sisaldama paar pritsmeid mustast. Miks? Must lisab ruumi sügavuse, iseloomu ja fookuse, nagu ükski teine ​​värvilaust ei saa. See võib olla nii lihtne, kui kaasata pilte musta puidust raamidesse või musta graafikanalitusse teie kardinatele või mustad ribadest vooderduse viska padjad ... see ei ole tähtis, kuhu soovite selle julge värvi lisada, seni, kuni te seda kasutate kusagil. Mõned võivad väita, et sama efekti saab saavutada ka muude julgete värvidega, kuid soovitame proovida mustat ja vaadake, mis juhtub. Kasuta mustus draama ruumis ja sügavuse lisamiseks. Pildi allikas: lda-arhitektid 7) Loo vinuette Nagu eespool mainitud, võivad dekoratiivsed esemed asetada ruumi vahemikust laitmatuks. Te peate mitte ainult dekoratiivsetele esemetele lisama, vaid ka viima need õigesse vinjetitesse. Kodu dekoreerimiseks on vinjett objektide või mööbli rühmitus. Saate luua vingeti oma seina kunsti rühmituse või laua objektide rühmituse või aknakogumi rühma kaudu, et luua vestlusringi. Sel viisil korraldades oma esemeid, luuate silmaga piirkonnad, et need peatada, lõõgastuda ja mõnda aega jääda. Proovige oma lemmikobjekte korraldada kohvilauale või luua oma söögilauaga küünlajalgade keskosa ... midagi läheb nii kaua, kui on ühtset rühmitust. Kui olete selle idee jaoks uus, siis alustage aeglaselt ja hoidke oma rühmitustes piiratud kolme elemendiga, millel on ühised elemendid, nagu värv, teema või tekstuur. Väikeste vinettide loomine kogu teie kodus võib muuta selle kaebuse ja funktsionaalsuse juurde. Pildi allikas: MHouse Inc 8) tee seda sinu omaks See on koht, kus saate lõbutseda ja näidata oma isikupära. Ei ole midagi halvemat kui kodus, mis ei räägi omanike arust, reisidest, maitsetest, kirbist ja hobidest. Kui teile meeldib värv, siis leidke viise, kuidas lisada värvi padjude ja eemaldatava taustapildi abil. Kui olete reisinud kogu maailmast, siis esitage pildid, mida olete võtnud või reiside ajal kogutud esemeid. Kui armastad kaelakaarte, siis lisage mõni kaelkirjak prindi jalgade väljaheide või põranda vaipa. Saada pilt? Tee sisekujundus rääkige sellest, kes sa oled. Siit saate lõbutseda ja luua oma isikliku meistriteosena. Ärge kartke, et lisada oma isiksus ruumi. Pildi allikas: Arentpyke 9) klassikaliste joontega Ükskõik, kas olete õrn üliõpilane, kes üritab oma esimest korterit pakkuda või uuendate oma unistuste kodus, on alati parem hoida oma suuremate (kallimate) mööbliesemete jooni klassikaline. Klassikalised liinid on klassikalised põhjusel - nad kunagi stiili ei lähe. Miks kulutada 5000 dollarit diivanil, kus on paksud nurkliinid, mis saavad end 5 aasta jooksul? Te saate lisada suundumusi odavamate tükkide kaupa, kuid kõige parem on hoida oma peamist sisustust lihtne, puhas ja klassikaline. Vaadake allpool oleva pildi söögituba. Mustad toolid on klassikalised ja sobivad kõigi dekoratsioonidega. nad jäävad trendile läbi leopardikanga, mida saab kergesti muuta, samas kui tooli kuju kunagi stiililt välja ei lähe ja see on suurepärane investeeringutükk. Pidage silma klassikaliste joontega, mis ei anna kunagi kuupäeva. Kujutise allikas: Candace Cavanaugh 10) Võta pilt ja seejärel muuda See võib olla üks tähtsamaid samme. Lõppude lõpuks on pilt tuhandeid sõnu. Oma toa taha püstitamine ja selle pildistamine võimaldab teil vaadata uut perspektiivi. Mõnevõrra võimaldab foto näha külastaja esimest korda külastaja silmis. Äkki ilmneb selgelt, et pilti tuleb liigutada, kuna see on riputatud liiga kõrgele või, et teil on liiga palju väikseid esemeid, mis riietuvad ruumist või et padjad tõesti ei tööta. Erinevatest nurkadest mitme ruumi hetkepildi leidmine on parim viis selle segadusega ruumi muutmiseks ja ruumi lihtsalt ei tööta. Tehke pilt oma lõpetatud ruumist, et näha, mida tuleb redigeerida; asjad, mis selles ruumis ei tööta. Pildi allikas: O sisustus Kas sa tunned, et see oli natuke 101 kaunistamisel? Kuigi see kindlasti ei hõlma kõiki disaini saladusi (ainult seda saab teha ainult sisekujundajatel), alustatakse seda õigel viisil, et luua hästi kujundatud kodu, mis on funktsionaalne ja atraktiivne - kodus, mis räägib, kellega te on Neid näpunäiteid saab igaühel lisada: korralikult paigutada ruum, hõõgutada suurt diivanit, kujundada dekoratiivseid esemeid vinjetitesse, paigutada oma ruume, lisada taimi, lisada musta värvi, kleepida klassikaliste joontega, teha pilte redigeerimiseks ja kõige olulisemaks muuta see sinu jaoks.

2020/05/26 10:42:51

https://est.thehomelifemag.com/10-interior-design-lessons-that-everyone-should-know

mC4

AvalehtPopstaar Raits Kindlasti on palju väga kirju minevikuga mehi siin meie keskis. Üks neist on kindlasti Raivo Hint! Foto: Popstaar Raits - Karikakar Raivo Hint, kui ma olin noor Ma olen südinud Tartus ja oma lapsepõlve olen veetnud enamasti maakodus. Mul on peres ka vanem vend ja noorem õde, kellel on kõrgharidused. Ise olen majandusharidusega aga samas olen osalenud kartulivõtul, heinatöödel ja tegelenud ka loomadega. Ma olen hästi loomasõbralik. Mulle pole midagi kandikul ette toodud, mu vanemad on hästi tublid: ema oli lõpetanud keskkooli, isaga abiellunud ning pühandas oma lastele kõike kõige paremat ja head. Isa on siit ilmast lahkunud. Tema oli kaugsõidu autojuht. Lapsepõlves olin maakoolis kus olid hästi tugevad õpetajad. Armastasin keemiat ja inglise keelt. Inglisekeele eksam oli mul tugev neli! Koolis huvitasid mind spordialad: jalgpall ja korvpall. Harrastasin käia jooksmas Vooremäel kus sai ka talviti suusatamas käidud. Vooremäel on tänavugi ilusad ja valgustatud rajad nii jooksmiseks, rattaga sõiduks kui ka suusatamiseks. Koolis lõin kaasa ka näiteringis mida juhtis meie eesti keele õpetaja Evi Linno. Evi tegi meile mega-lahedaid etendusi kus osalesid peale minu ka erinevate vanuserühmade õpilased (viies kuni üheksas klass). Samuti istus mulle ka vene keel. Luuletused jäid mul alati hästi pähe ja ma arvan, et see laulupisik ongi minule külge jäänud juba maast ja madalast. Keskkooli jätkasin Tartus, pärast mida sai tehtud autojuhiload B- ja C-kategoorial. Enne kõrgkooli astumist otsustasin käia ära ka sõjaväes. Pärast seda kui sõjavägi oli läbitud läksin ülikooli ettevalmistus kursustele, et minna edasi Tallinnasse majandusosakonda juristikat ja õigusteadust õppima. See oli väga huvitav kursus. Õppimise käigus hakkasin ka tööd tegema, nimelt kutsuti mind Tartusse üheksanda klassi puidutööringi juhendajaks. Pärast seda olin põhi- ja keskkooli huvijuht. Samas olin ka poiste metalli- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja. Olen korraldanud ka Noorkotkaste ja Skautide liikumist, saanud teiste riikide noorte juhtidega (sh. Soome, Rootsi, Taani) väljaõpet laagrite korraldamise ja juhtimise alal. Olen tegelenud ka välisnoortega- õppinud ka rahvusvahelist noorsootööd ja projektijuhtimist, mille kohta oman ka tunnistust. Hiljem võtsin käsile klassijuhtimise viiendast kuni üheksanda klassini, millele lisandus ka kaheksanda kuni üheksanda klassi kodaniku- ja ühiskonnaõpetus. Pärast seda olin keskkooli üheteistkümnenda ja kaheteistkümnenda klassi õpetaja majandus-juristika alal. Ma olin saavutanud õpetaja töös kõik- olin kaheksa aastat olnud õpetaja ning selle aja sees jõudsin olla põhikooli õpetajast kuni keskkooli õpetajani välja. Pärast õpetajatööd kandideerisin Eesti Kaitsejõududesse: sõdurikodu juhatajaks (kultuurjuht ajateenijatele). Seda olin ma õppinud kahel koolitusel kus õppisin kultuurikorraldust ja projektijuhtimist Tartu Rahva Ülikoolis, Petseri tänavas, kus ma sain ka kutsetunnistused nimetatud valdkondades. Minu ülesanne kaitseväes oli tegeleda paarisaja ajateenijaga. Minu tööülesandeks oli sisustada ajateenijate vaba aega (samuti ohvitseride) ja korraldada teabepäevi. Seejärel tegin koostööd Tartu Linnavalitsusega, Õpilasomavalitsuste ja Tartu koolidega. Külalistena käisid mul väga erinevatel elualadel töötavad inimesi. Milline oli kõige meeldejäävam hetk teie põhikoolitöö jooksul? Ma arvan, et meeldejäävaim hetk oli meie klass ja kambavaim kus meil olid väga ägedad õpsid. Me käisime igal pool, me jõudsime igale poole. Ennast sai täiendatud ka Tallinna Pedagoogika Ülikoolis. Kindlasti oli ka palju üritusi ja koolitraditsioone, mis meelde jäid. Sh. ka ilusad klassiõhtud ja sünnipäevad, mis kõik meelde on jäänud. Eesti Kaitseväes töötades tulid sinu ellu suured muutused, millest nad tingitud olid? Kuna minu ametikoht läks ära Tapale, siis mina jäin ikkagi (kuna minu kodu on Tartus) Tartusse. Siin ma omandasin Tartu Kutsehariduskeskuses müüja ja müügijuhi ala. Mõnda aega töötasin müüjana. Pärast seda alustasin oma karjääri pulmaisana, õhtujuhina, korraldasin poismeeste ja tüdrukute pidusid, laste- ja noorteüritusi, sünnipäevi ning täiskasvanute suvepäevi ja erapidusid. Kuidas oled leidnud oma tee muusikani? Laulnud olen juba maast ja madalast ning jätkasin Tartu Noorte Meeste Kooris dirigent Kalev Lindali käe all. Sain temalt ka väga hea hääleseade kogemuse. Kuna koor läks laiali siis suundusin edasi Tartu Rahva Ülikooli segakoori kus oli dirigendiks Lauri Breede. Olen käinud esinemas: Tallinna Tantsu- ja Laulupeol, Tartu Ülikooli aulas Meestelaulu päeval, Pärnu Kontsertmajas; Vanemuise Kontsertmajas nii ava- kui lõpuaktustel ja seoses meestelaulupäevadega on olnud erinevad esinemisi. Käisime ka lasteaedades esinemistel ja veel väga palju erinevaid esinemisi (vanadekodud jne). Ning siis tuligi ootamatus Raitsi elus! Täiesti uus suund Raitsi elule: resižöör Eret Kuusk tegi mulle ettepaneku osaleda Dokumentaalfilmis "Tabamata Ime" kohe pärast mida hakkasid saabuma ka esimesed lava-pakkumised ja sündiski esimene mega-hitt-lugu koos Sikiga "Nii kallis." Pärast seda olin valmis iseseisvaks solokarjääriks. Tuli ettepanekuid osaleda videodes, millest võtsin ka meelsasti osa. Edasipidi minu murrang toimus alles siis, kui mul oli koos paarkümmend lugu. Ilmus esimene album "Oma elu," pärast mida järgnesid ka muusikale tipp-muusikavideod: Suvi rannas ja Karikakar. Kaasnes väga palju esinemisi üle Eesti sh. Tallinn ja Saaremaa (nii avalikud- kui ka erapeod). Esinesime kõigile! Mille üle oled elus kõige rohkem rõõmu tundnud? Koolinoortest, noortest ja kõigist täiskasvanutest, kes on minu üle rõõmu tundnud, minu juurde tulnud ja alati midagi ilusat ja head öelnud. Olen olnud kaks korda abielus ja mul on esimesest abielust ka armas poeg. On ka neid, kes ei tunne sellest heast rõõmu aga soovin, et ärge kommenteerige ega halvustage inimest kui te teda absoluutselt ei tea ega tunne. Kõik mis mu elus on tulnud, on tulnud teadlikult ja kõik, mis on ettevõetud on teoks ka saanud või saamas. Tähtis on alati uskuda iseendasse ja jääda selleks, kes sa oled. Kindlasti ma tahan tänada avalikkust, pressi, kindlasti ajakirjanikke ja kõiki kes on minu teele päikest toonud.

2022/05/25 10:44:28

https://www.m1muusika.ee/2020/12/ravio-hint-popstaar-raits-minu-lugu.html

mC4

Teema pealkiri: Saarlased ehitavad innovaatilise ekspeditsioonijahi http://uudised.err.ee/index.php?06159547 Kipperi edit: Alunaut Postitatud: Laupäev, 28 Mär 2009 12:08 Õnnitlused Markile, et on saanud huvitava, arendava ja nagu lugeda sai, siis suht ainulaadse töö tänapäeva kohta. Endal lõpetamisel üks eriline tootmisliin Eestisse ja tean, millist närvipinget aga samas ka rõõmu võib selline töö valmistada. Postitatud: Laupäev, 28 Mär 2009 18:26 Nu, Mark,tõ dajos .Edu ja õnne Sinu ellingule. Postitatud: Pühapäev, 29 Mär 2009 09:35 Kõva pingutus oli, et ennast tõestada ja selline asi siia Eestimaa pinnale saada. Finaalis olime tellija silmis kõrvuti vanade kogenud Hollandi tegijatega. Veel kõvem pingutus saab olema see valmis ehitada. Olles mitte keegi selles sektoris, on ainuke võimalus vanade olijatega võrdseks saada...olla neist oluliselt parem. Seda olen varasemal eluteel juba korduvalt kogenud ja on õnnestunud kah. Meeskond on meil tugev ja motivatsioon kõrge, nii et liiga palju ma püstitatud ülesande täitmise üle ei muretse. Kuniks mahti on paadist rohkem siia kirjutada, võib selle alusega tutvuda www.journeyman.se Postitatud: Pühapäev, 29 Mär 2009 09:49 Vähemasti laevaehituses meie riigis eksport toimib Kõva tulemus Mark. Jõudu töös! Postitatud: Pühapäev, 29 Mär 2009 10:18 Kõva sõna! Õnne, pole midagi öelda. Postitatud: Pühapäev, 29 Mär 2009 10:41 Veel kõvem pingutus saab olema see valmis ehitada. Mahti Sul ilmselt lähiajal ei tule, kas tõesti peab valmis olema mai2010? Igaljuhul õnne ja jõudu tööle. Kas rotsad kaalusid enne hoopis mingit eestinimega lätifirmat? http://www.rsg.ee/ Postitatud: Pühapäev, 29 Mär 2009 10:56 Andres, kui vaatad kontakte siis ka seal firmas on Mark asjapulk, niiet "mingi" firma see ilmselt ei ole Postitatud: Pühapäev, 29 Mär 2009 11:29 Postitatud: Pühapäev, 29 Mär 2009 11:31 Kus seda paati siis ikkagi tegema hakatakse? Pöides või Salacgrivas? Postitatud: Pühapäev, 29 Mär 2009 19:55 Ikka Pöidel! Salatsi projekt tukub. Ei julgenud kümnetesse miljonitesse küündivaid laenusid peale võtta ja ilma selleta ei ole lootustki tellimusteportfelli täitma hakata. Tagantjärgi tark olles sai ikka vääääääga õige otsus tehtud. Täna oleksime kogu juhatusega vast juba võlavanglas olnud Aga see pole sugugi mitte selle projekti lõpp Postitatud: Esmaspäev, 30 Mär 2009 09:21 Lahe paat, Mark huvitav tõik lihtsalt, et pildilt paadi põhja kuju vaadates tuli pulbkiil ootamatult. Postitatud: Esmaspäev, 30 Mär 2009 10:37 Seal on mitmeid ootamatuseid. Põhjuseks on filosoofia ja lähenemisnurk, mida disainer ise kirjeldab vast kõige paremini : This is what I would say in short form: - The JM60 fills a gap between offshore racers and traditional cruisers. - It takes the speed from the racers, the ease of handling from the cruisers and combines this with a design that is focused on comfort at sea, not comfort in harbour. - The hull design is very unconventional. It is based on research on upwind performance by Gabriel Heyman, Chalmers UT and SSPA, and also on hydrofoil research by Ph D Jens Österlund at Swedish Defence Research Agency. Lisaks sellele on kogu projekt saanud mitmete roheliste lahenduste ja lähenemisviiside tõttu loodusesõprade tunnustuse. Kohalikud WWF tegelased olla lubanud seda paati lausa avalikult kiitma hakata. Eks näis... Postitatud: Esmaspäev, 30 Mär 2009 11:03 Kohalikud WWF tegelased olla lubanud seda paati lausa avalikult kiitma hakata. Eks näis... Nojah, see näitabki järjekordsete "kaitsjate" ajupeetust. Alumiinium ja süsinikkiud on ju maailma kõige rohelisemad materjalid? Eriti veel nende ja üldse selle paadi tootmisele kulunud nafta on suisa heleroheline... Ja veel on eriliselt loodussõbralik igasugune elektroonika oma üliharuldaste muldmetallide ja väärismetallide sisaldusega!!! Ma ei saa aru, miks need WWF'i tolad Haapsalus-Uuemõisas Paadikuuris ja mõisas meestel tagumikke ei laku? Rääkimata Lodjakoja või Rannarootsi Muuseumi paatide ehitusele miljoneid ei eralda ning ülemaailmsele WWFi saidile sadu tuhandeid tähemärke kiidulaulu ei üllita... Süsinikkiust masti kõrgus on 22,4m ja purjestuse pindala 191 m². Mark Muru märkis, et ehitatav laev on väga loodussõbralik. Valmistatud metallist, mis erinevalt komposiitmaterjalidest tagab taaskasutuse, ka neli tonni kaaluva kiilu bulb valmistatakse taaskasutusprotsessi käigus saadavast materjalist. Laeva energiavarusid täiendab väike päikeseelektrijaam ja kogu laeva elektrisüsteem on intelligentse automaatjuhtimisega, mis tagab minimaalse võimaliku energiakasutuse. See muidugi ei tähenda, et see alus pisutki rohelisema mõttelaadiga poleks. Täpselt sama rohelisem, kui Prius jne. Kulutame 500% rohkem ressursse, et saavutada 5% kokkuhoidu. See on see tänane rohelisem mõttelaad! Muu on BS, mida suust välja aetakse, ka Sina Mark! Loodussõbralikul laevaehitusmaterjalid on puit, puuvill, lina, lina-, manilla- ja kanepiköis, värnits, kaseiinliim, männitõrv, naturaalne loomanahk, naturaalsiid etc. Kui selle purjeka sees oleks kavõi 1% selliseid materjale kaaluliselt, oleks juba tore. Siis võiks tõesti jubeauto Priuse ära kasutada ja sellest kinnitusdetailid teha. Rautised, naelad-needid etc. Ja tema aku laeva vooluallikaks ära kasutada. Ülejäävast plasisitast aga WWFile pandakaru valada. See oleks küll sõbralik, vähendaks teedel visuaalset reostust. Postitatud: Esmaspäev, 30 Mär 2009 11:58 No ega sellist asja ei tohigi absoluutväärtusena vaadelda vaid ikka suhtelisusega. Kuna kogu elektrimajandus, sh olme jookseb NMEA2000 peal, siis neid udupeeneid metalle kulub palju vähem kui traditsioonilise lahenduse puhul. Alumiinium on iseenesest metall, mida maailmas vedeleb pea igal pool. Vanasti oli tema rafineerimine väga keerukas, täna enam ei ole. Fakt on see, et tegu on kõige levinuma metalliga maailmas üldse. Küsimus pigem selles, et mis siis hullem on: kas pumbata naftat ja keeta see vaiguks, sulatada kõrgahjudes terast või kulutada elektrit alu rafineerimiseks. Või raiuda metsad plankudeks. Paadis pole, muide tilkagi väärispuud ja hmm.. vist üleüldse puukildugi. Sh sisustuses. Genekat kah pole jne... Suhtelises mõõtkavas on tegu kahtlemata rohelise asjaga. Puitpaadi osas..nojah...sa pead ikka mingites piirides püsima ja mõtisklema selle üle mida millega võrrelda. Alati võiks ju väita, et mistahes auto on saatanast ja sõitma peab üleüldse hobusevankriga Aga on see võrdlus õige? Minu arust mitte.

2020/04/07 03:32:03

https://foorum.kipper.ee/viewtopic.php?f=3&t=3671

mC4

Koige ohutum kaalulangus retsept Kaalulangus ei ole kilpnaarme probleem Kaalulangus kawasaki Täna, rohkem eelistatakse puuvilja- ja marjakultuuride marmelaad, kuid tuleb meeles pidada, et nende liige teeb tärklis kalorsusega jooki ka. Kui on tungiv vajadus süüa midagi muud, joo klaas veega lahjendatud sidrunimahla, lisades teelusikatäie mett. Mis teeb selle dieedi nii eriliseks? See on lihtne dieet, mis põhineb Vahemere toiduvalmistamise viisidel ja mis kõige parem - te ei väldi oma armastatud toite, vaid naudite lihtsalt teatud toite tavalistes kogustes. Sonoma puhul pole lapsel kalorite arvu. Salendav sidruni dieedi retseptid Tsitruseliste eelised kehakaalu langetamisel on vaieldamatud. Kuid selleks, et jook tõesti aitaks liigsest kaalust lahti saada, tuleb see korralikult valmistada. On hea, et kaalulanguse jaoks mõeldud sidrunidieedi retsept on lihtne ja isegi laps saab sellega hakkama. Reeglina on vaja puhta sidrunimahla ühe sidruni mahla. Jook tuleb infundeerida nii, et sidrunhape ja vesi seguneksid hästi. Siiski on oluline hoida jooki soojas kohas, kuna see on külm, selle efektiivsus on madal. Päeval soovitatakse juua mitte rohkem kui liiter sellist limonaadi. Artiklid - Eco Slim Lisaks sellele vedelikule peate jooma vett. Kokku tuleks päevas saada vähemalt 2,5 liitrit. Vee ja sidrunil põhinevat limonaadi nimetatakse kaalukaotuse alusjoogiks. Aja jooksul on välja töötatud palju võimalusi, mis saavad alust täiendada, et parandada kehakaalu kaotamise maitset ja mõju. Limonaadi dieedi salendavad retseptid Limonaadidieedi jaoks on palju retsepte. Need, muide, on dietoloogide liidu poolt heaks kiidetud ja neid soovitatakse kasutada kehakaalu langetamiseks vastunäidustuste puudumisel. Rikkaliku sordi hulgas on lihtne leida endale retsept. kuidas ennast kaalu kaalust alla 140 kg kaotada imetamise ajal On oluline, et limonaadi tarbimine ei tekita negatiivseid tundeid. Mesi limonaad Sidruniretsepti särav ja laialt levinud versioon, mis aitab saavutada kaalulangust ja on kehale kasulik. Mesi-sidrunijook on võimeline puhastama toksiinide ja toksiinide keha ning muutma seedesüsteemi. Mesi nimetatakse kiireks süsivesikuks, kuid selle koostis on palju parem šokolaadist ja suhkrust. Mesi annab füüsilisele tegevusele jõudu. Sellist jooki on lihtne valmistada: vee ja sidruni segamisel saadud alusele tuleks lisada supilusikatäit mett. Järgmisena peate lasma joogil seista ja seda tuleks päevas tarbida igal tunnil ühes klaasis. Päevas võite juua kuni 3 liitrit metl limonaadi. Kuid selline toidusüsteem näeb ette tingimuse: lisaks joogile ei tohi te tarbida midagi muud ei toidus ega vedelikuna ainult puhas gaseerimata vesi. Kaalukaotusskeem on ette nähtud 2 päevaks, kursuse kestuse suurenemisega saate keha kahjustada. MIS ON SONOMAADIEET - DIEET JA KAALULANGUS - Kissell salendav abi meie keha Patroni saint kaalulangus Slimline fat loss system Kehakaal Tere! Kuidas suhtuda kaalulangust | Tervisliku toitumise informatsioon Isegi kui keha on korras, jälgige dieedi ajal hoolikalt muutusi ja ärge unustage ebamugavust - keha on soovitud kuju saavutamisel ebamugavustunne sulgeda, kui keha võtab soovitud kuju. Keefir ja sidrunidieet Selle skeemi ajal jätkub sidrunivee tarbimine liitrites päevas. Seda toidusüsteemi iseloomustab see, et kasutusele võetakse täiendav jook - madala rasvasisaldusega keefir. Selle kogus on piiratud 1,5 liitrini. Päev peaks algama puhta gaseerimata sidruniveega, miks keefiri ja limonaadi vaheldumisi tarbida. Jookide tarbimise vahel peaks ajavahemik olema 1 tund. Lisaks saate keha seada öiseks kaalukaotuseks, pärast keefiri joomist kaneeliga enne magamaminekut. See dieet on ette nähtud 3 päevaks. Need joogivalikud on üsna tavalised ja neid kasutavad paljud harmooniast unistavad inimesed. Soovitud tulemuste saavutamiseks tuleb järgida kõiki toitumistingimusi. Ärge ületage toitesüsteemi lubatud kasutamise aega, sel juhul saab keha kahjustada. Ingveri ja sidruni dieet Ingver on toode, mis on pikka aega tuntud oma rasvapõletusomaduste poolest. Tsitruselised, kes on sellega samas meeskonnas, tugevdavad ainult juure omadusi. Koos saavad nad vähendada keha rasva, suurendada ainevahetusprotsesse ja korrastada seedetrakti. Salendava joogi retsept on üsna lihtne. Peate segama ühe teelusikatäis riivitud ingveri juurt ja viis tilka sidrunimahla. Seda segu ei tohiks veega lahjendada, see on kõige parem võtta elusalt. Sellise dieedi toitumine jääb muutumatuks: kehakaalu kaotamisel lubatakse süüa kõike nagu varem järgides kehakaalu kaotamise, rasvaste ja praetud lihade üldreegleid. Tulemus võrdub 1,5 lisakilo kaotusega kuus. Kuid sellise dieedi peamine eelis on ainevahetuse kiiruse suurenemine. Sidruni dieedi võimalused Olles välja mõelnud jookide retseptid, saate edasi analüüsida toidusüsteemi ülesehitust. Limonaadidieet, mis on välja töötatud 14 päevaks, kannab klassika pealkirja. Selle ajal ei kehti ranged piirangud toitumisele, on lubatud süüa tuttavaid koige ohutum kaalulangus retsept mõistlikes kogustes. Kaalu kaotamise tulemus sõltub kõige enam kehakaalu langetamisest, kuna praetud ja rasvased toidud on muidugi igasuguse dieediga keelatud. Niisiis, toitesüsteem sobib paari nädalaga. Pealegi peate iga koige ohutum kaalulangus retsept jooma omatehtud limonaadi soojas vees. Jooki on kõige parem juua pärast hommikusööki ja mitte tühja kõhuga, et mitte kahjustada oma kõhtu. Kahe nädala toitumine näeb välja selline: esimesel päeval peate tegema jooki ja jooma seda: üks sidrun klaasi vee kohta; teisel päeval suureneb sidruni ja vee suhe: 2 sidrunit 2 klaasi vee kohta; kolmandal päeval ilmneb ka mahu suurenemine: 3 sidruni 3 tassi kohta; lisaks vastavalt: 4 kuni 4; 5 sidrunit 5 klaasi vees; 6 sidrunit 6 klaasi jaoks; seitsmendal päeval valmistatakse jook, millele on lisatud mett suhtega 3 sidrunit 3 liitri vee kohta ja üks supilusikatäis looduslikku mett; kaheksandal päeval hakkab salendava limonaadi kogus järk-järgult vähenema: 6 sidruni 6 klaasi kohta; 5 sidrunit vastavalt 5 klaasi; kümnendal päeval segatakse 4 klaasi 4 sidrunit; edasi 3: 3; 13 päeva joob mahl 2 sidrunit ja 2 klaasi vett; Sellest toitesüsteemist kinni pidades saab kehakaalu kaotamine võimaluse kaotada paari nädalaga 5 kg ilma palju vaeva ja kuluta. Sidrun dieedi ajal 14 päeva jooksul söömisharjumused järsult ei muutu. Lisaks on sidrunid taskukohane toode, mida võib leida peaaegu iga kaupluse riiulitelt. Tsitrusviljad on odavad, nii et igaüks võib endale sellist toitumissüsteemi lubada. Beyoncé limonaadi dieet Maailmakuulus Ameerika laulja üllatab oma fänne pidevalt kiire kaalukaotusega. Selle kohta, kuidas ta seda teeb, rääkis tüdruk korduvalt intervjuudes erinevates telesaadetes ja läikivates ajakirjades. Tema lemmik oli salendav sidrunidieet. Sellise dieedi kestus sõltub toitumise piiramiseks võetud meetmetest. Seega võib see kesta 10—40 päeva. Aasta jooksul ei saa sellist kursust korrata, kuna sidrunhape ärritab mao seinu. Toitumisspetsialistid hoiatavad kehakaalu kaotamise eest, et dieeti on keelatud kasutada mis tahes haiguste korral, samuti raseduse ja imetamise ajal. Liitu uudiskirjaga. Tuntud fat burner ja kaalulangus täiendada Jõgevamaa Eesti, Phen tingitud kehakaalu langetamiseks. Nr retsepti vaja osta Phen Tuntud fat burner ja kaalulangus täiendada Tapa Eesti, Phen tingitud kehakaalu langetamiseks. Tervisliku kehakaalu saavutamise ja säilitamise aluseks on komplekssed ja püsivad muutused toitumises Kehakaalu langetamiseks tuleb saavutada retsepti. Miks on insuliin ja kortisool kaalu langetamiseks 2 tervislikku retsepti milles saad nautida vanu häid maitseid uues kuues ja ei pea muretsema kehakaalu. Retsepti noorendamiseks ja kehakaalu langetamiseks CopyRight © kõige kasulikum dieeti kehakaalu kuidas juua goji marju teega langetamise menüü jaoks. Õige toitumine, kui kehakaalu Praegu on peaaegu iga esindaja õiglasem sugu tegema maksimaalselt jõupingutusi, et tema figuur on sale. Vastavad parameetrid 90 x 60 x 90 tänapäeval on väga moes, nii noortele esindajaid ja mitte ainult ei anna rahu küsimus, mida süüa ei tohi, kui kehakaalu. Sest elus on aegu, mil on vaja kiiresti süstida end lemmik teksad või valmistuda rand hooajaks. Siis abi ja tulevad kiire ja tõhus dieet 22 august Kas on võimalik kaalust alla võtta abil lihtne vett? Vastupidiselt eraldi skeptiline arvamusi — jah! Kehakaalu ja säilitada normaalse kehakaalu sõltub maht, sagedus ja kvaliteet tarbida vedelikku. Sidrun kaalulangus - eelised ja retseptid - Puuviljad Kuid enamikul juhtudel see nii ka jääb, ei ole teostatud. Alustades protsessi suur jaht, sageli kõik kiiresti igav ja peatub. Eemaldada rasv kõhu harjutusi on täiesti reaalne ülesanne. Teadlased on tõestanud, et kõige lihtsamaid harjutusi, mis on kõige tõhusamad. Menüü koostamine nädal pärast fitness. Just siin koguneda vastik rasva ladestumist. Et neist lahti saada, on vaja palju kannatust, aega ja sageli ka rahalisi kulutusi. Aga kõik on võimalik. Ainult pool kõigist juhtumitest täielikkuse seotud overeating. Rasva võib hoiule isegi kui liikuvaid inimesi. Kaalu langetamine. Menüü iga päev. Õige toitumine. Mõnele on vaja leida viise, kuidas kaalust alla võtta kõhtu, teised on mures täius või reie külgedel. Kuna märkimisväärse füüsilise või vaimse stressiga kalorite vajadus võib olla kalorit päevas. Sellises hommikusöögis peavad olema valgud ja süsivesikud. Esimesed aitavad kaasa jõudude taastamisele, viimased energiale. Koostisosad on kõige parem valmistada eelmisel päeval. Mitmed võimalused toitvate hommikusöökide jaoks. Eelküpsetatud kanarind juustuga röstsaia tükil. Sellele lisage tükk tomatit ja kurki, rohelisi või salatit. Kana asemel võite võtta tailiha- või kalkuniliha. Hea lisand oleks sidrunitee. Kui hommikul on piisavalt aega, võite süüa rohelisi ube. Keetke see ja lisage sellele oliiviõli. Selleks sobib hästi juustuvõileib ja jook on mahl. Maitsvaks hommikusöögiks on omlett spinati ja seentega. Ka omleti täiendavad koostisosad võivad olla erinevad tervislikud rohelised või tomatitega sink. Jookidest - tass kohvi või klaas mahla. Siiski ei tohiks te mune süüa rohkem kui kaks korda nädalas. Hommikusöök nr 4. Kas dieet pillid on ohutud? Puder pluss üks keedetud muna. Mida süüa hommikusöögiks, kui teil on trenn Treenimiseks vajate jõudu, nii et see sobib siin kerge hommikusöök, rikkalikult vitamiinide ja mineraalidega. Näiteks: puuviljad või marjad madala rasvasisaldusega jogurti või kodujuustuga. Puuviljasalat ja jogurt. Rösti ja värskelt pressitud mahl Puuvilja smuuti - kui teil on aega seda küpsetada. Mida süüa hommikusöögiks pärast treeningut Pärast treenimist peate kiiresti oma jõudu täiendama. See on eriti oluline esimese 20 minuti jooksul. Sel perioodil on avatud anaboolne aken. Selle aja jooksul söödud toitu kasutab keha lihasmassi suurendamiseks, mitte rasva. Ideaalne variant oleks sel juhul puder. Erinevalt energiajookidest on need tervislikumad ja odavamad. Või ehk olete kuulnud FDA heakskiidetud dieedi tabletist, mis nõuab retsepti. Proovida leida ohutut ravimit, mis aitaks teil haiget vähendada, võib olla keeruline. Kasutage seda juhendit, et leida teile parimat toodet leidvate faktide põhjal. Kuidas osta parim kaalulangetäht On olemas kolm erinevat tüüpi dieedi tablette, mida saate osta. Küpsetatud piimas küpsetatud hirsipuder. Jookidest - viinamarjamahl. Võite putru keeta ükskõik millisest teraviljast ning lisada hommikusööki keefiri ja puuviljadega. Kissell alates keefiri ja rukkileiva See retsept on sama tõhus kui eelmised. See aitab hoida keha heas vormis, ja käivitada ekstra kilo. See jook on soovitatav asendada hommiku- lõuna- või õhtusöök. Peate 1, 5 liitrit vett, pool tassi jogurtit, 1 spl. Lusikas hapukoor, tükike rukkileiva ja grammi kaerahelbed. Kõik koostisosad segada ja panna sügav kauss, näiteks purki maht kolm liitrit. Siis tuleb kinnitada kaela pangad mitu kihti marli ja panna sooja kohta kaks või kolm päeva. Siis Saadud mass on vaja tüve läbi marli ja ottsezhenny vedelik panna vaiksel tulel. Aeg-ajalt segades, lase keema puding ja välja lülitada tulekahju. See marmelaad baasil piimatoodete annab keha oluliste mikroelementide ja aineid. See on väga positiivne mõju soole mikrofloora ja soodustab õrn puhastus asutus, ilma et see mõjutaks kõhuga. Positiivseid muudatusi selguvad te kahe nädala jooksul juua. Jelly retsept linaseemnetest Linaseemned on sisuliselt sama kasulikud omadused nagu kaer. See on rohkesti kiudaineid, taimseid valke, mikroelemente, on väga palju vitamiine. Kui maos, linaseemnetest on omadus paisuda, mis viib kiirema välimus küllastustunde. Nälg kaob, ja seega me süüa vähem. Aga see on oluline teada, et marmelaad on linaseemnetest ei sobi kõigile.

2022/05/28 02:08:34

http://vabakanal.ee/maksimaalne-kaalulangus/koige-ohutum-kaalulangus-retsept.php

mC4

Miks näivad põskedel akne ja kuidas nendega toime tulla? - Akne 2022 Akne põskedel on üsna raske ravida. Neist vabanemiseks on soovitatav teada saada nende esinemise põhjus ja seejärel spetsialisti abiga koostada raviskeem või mõelda selle üle, lähtudes käesolevas artiklis esitatud teabest. Suured punased vistrikud, valulikud palpatsiooni ja teaduslikult nimetatud papulid, on nakatunud komoonid, mis põhjustavad nende põletiku ja värvi ja suuruse muutmise. Kui vajutate sellisele vistrikule sõrmega, muutub see kahvatuks ja seejärel valatakse see uuesti verega. Pimples põses piirkonnas võivad ilmuda nii täiskasvanu kui ka teismelise või lapse jaoks. Iga vanuse jaoks on iseloomulik, et nägu nahal on lööve. tõsine stress, mille käigus tekivad toksiinid, püüdes lahkuda kehast läbi naha naha pooride kaudu; geneetiline eelsoodumus (kui ema kattis oma põsed pimplesega, siis ei saa tütar tõenäoliselt sarnast saatust vältida). Ebakorrapärane või liigne pesemine. Kui te ei kasuta näo naha puhastusvahendeid igal õhtul, ummistuvad põse piirkonnas olevad poorid kiiresti kogu päeva jooksul nahale kogunenud mustusega, mis põhjustab akne. Kui aga puhastustoiminguid kuritarvitades on võimalik saavutada vastupidine mõju, siis on naha poorid, millel puudub looduslik rasvavärv, täiesti erinevate ebasoodsate keskkonnategurite suhtes haavatavad. Madala kvaliteediga kosmeetika kasutamine. Õlipõhine näokreem võib nahakanaleid blokeerida, mille tulemuseks on pimples põskedel. Odavate põsepuna, pulbri ja vundamendi kasutamine tekitab sarnaseid probleeme. Akne põskedel lastel esineb kõige sagedamini järgmistel põhjustel: Kõik peamised akne põhjused laste põskedel, samuti nende vastu võitlemise viisid on arutatud Komarovski kooli arstiga: Naha olukord põse piirkonnas peegeldab sageli hingamisteede seisundit. Akne kattega põsed annavad tavaliselt probleeme kopsudega. Pimeenide lokaliseerimine peamiselt paremale põskele viitab sellele, et parema kopsu toimimine on halvenenud, vasakul põsel - vasakul kopsul. Erinevatel hammaste haigustel, nagu ka kurguhaigustel (farüngiit, kurguvalu jne) ilmnevad põsed põhja ja suu ümber. Kui vistrikud on kaetud põskede või põsesarnade ülemise osaga, võib tekkida probleeme neerude ja urogenitaalsüsteemiga. Akne, mis katab kogu nahapinna põskedel, võib viidata mao, soole trakti (haavandite, koliidi, gastriidi jne) haigustele, günekoloogilist laadi probleemidele. Igasugune lööve põskede (suu) sees nõuab kohest arstiabi ja võib tähendada haigusi nagu: Võite proovida vabaneda akne põskedelt kodus. Kõige tõhusamad on maskid ja tinktuurid, mille eesmärk on võidelda põsepiirkonna lööbe vastu. Kefiiri mask. Täis klaas purustatud kasutades segistit või kohviveski kaerahelbed vala klaasi madala rasvasisaldusega jogurtit, lisa paar tilka sidrunimahla. Maski saab kanda kogu näole või ainult põsepiirkonnale. Ärge jätke maski nahale kauemaks kui 30-35 minutiks. Päev hiljem korrake protseduuri. Täielik kursus on 15 protseduuri, mis tuleb teha ühe kuu jooksul. Kummeli tinktuur. Vala paar lusikatäit kuivatatud kummel lille keeva veega (200-230 ml). Pärast seda, kui kõik ravimid on lilledelt veele üle kantud, koorige puljong ja valage sobivasse mahutisse. Kummeli tinktuuri võib kasutada tavalise kreemina, see tähendab, et nägu võib nägu paar korda päevas pühkida. Aloe tinktuur. Tulenevalt asjaolust, et aloe mahlal on põletikuvastane toime, on see suurepärane võitlus akne ja muude nahalööbedega. Kõige tõhusam on värskelt pressitud mahl, mis on segatud kurgi või kartulimahlaga. Te saate teha ka tinktuuri taime lehtedest, mis on purustatud ja täidetud vee või köögiviljamahlaga (porgand, kurk, kartul). Kandke värsket mahla või tinktuuri oma näole puuvillapadjakesega 1-2 korda päevas. Põnevate akne võitmine aitab ka harjumust, mis on valmistatud tavalistest Hercules'idest. Lisateavet selle kohta leiate videoklipist: Kui teil on koduse õiguskaitsevahenditega vistrikkude vastu võitlemisel tekkinud fiaskot, proovige kasutada mõnda kosmeetikatoodet. Reeglina ületab tööstuslike vahendite tõhusus palju leibkonna tõhusust. Kõigepealt peaksite proovima bensoüülperoksiidil põhinevat ravimit - toimeainet, mis hävitab kahjulikud bakterid, mis aitavad kaasa purulentse sisu tekkele juuksefolliikulisse ja pooridesse. Tuntumad bensoüülperoksiidi sisaldavad ravimid hõlmavad: Samuti võite proovida akne võita vulkaanilise tuha uue ime seebi abil. Selle meetodi kohta, kuidas käsitleda lööke käesolevas videos kirjeldatud põskedel: mesoteraapia - protseduur, mis võimaldab nahka mõjutada osaliselt, st sisestada vajalikud ravimid otseselt akne poolt mõjutatud nahapiirkonda; mikrovooluteraapia - akne ravimine elektrivoolu abil, mis toimib mikroelementide ja muude naha jaoks vajalike muude ainete juhina; iontoforees - ioonidega ravimite sissetoomine naha alla, samuti liigse rasu, mustuse, surnud rakkude eemaldamine; laser koorimine - protseduur, mida nimetatakse mehaaniliseks koorimiseks, teostatakse laseriga, saavutades seeläbi parema pooride puhastamise; Kollageenipreparaatide kasutuselevõtt on meetod, mis soodustab kudede tugevuse ja elastsuse suurenemist, rakkude moodustumist ja rakumembraanide regenereerimist. Riistvara kosmetoloogia üks levinumaid protseduure on probleemse naha ultrahelipuhastus. Pärast ultraheliga puhastamist ei jää plekke, haavu, armid. Ultraheli lained eemaldavad õrnalt pimples põskedel, liigne sebum, mis on kogunenud pooridesse, keratiniseerunud nahka. Mikrotsirkulatsioon rakkudes ja kudedes paraneb märgatavalt. Ärrituse ja punetuse suhtes tundlike noorukite tundliku naha raviks sobib kõige paremini aselahape. Tal ei ole ärritavat toimet ning seda iseloomustab antibakteriaalne ja kooriv toime. Kõige tuntud ravimid, mis sisaldavad aselahapet, on: Akne vastu võitlemiseks noorukitel on võimalik kasutada ka koduseid tinktuure ja maske, mida ülalpool arutati. Alla 8-9-aastase lapse põskedele tabanud vistriku raviks kasutage ainult raviarsti poolt ettenähtud vahendeid. Sellistel juhtudel määravad pediaatrid sageli kreemina hõbedase või ühe protsendilise hüdrokortisooni ioon-kolloidse lahuse. Hõbedane lahus leevendab sügelust, mis võib kaasneda akne ilmnemisega väikelastel. Lisaks hävitab see kiiresti bakterid, mis tekivad naha poorides. Hüdrokortisoon võitleb lapse kuivale nahale, leevendab naha valulikkust ja aeglustab rasva vabanemist rasunäärmetest. Ei ole soovitatav kasutada akne raviks noorema lapse põskedel, mis on mõeldud akne vastu võitlemiseks noorukitel ja täiskasvanutel. Sellistel ravimitel võib olla õrnale nahale ebasoovitav toime. Põgenike akne vabanemiseks ja nende taasilmumise vältimiseks on soovitatav jääda lahtise dieedi juurde. Esiteks on vaja piirata kasutamist või isegi täielikult tühistada: puuviljad (väga magusad viljad on parem mitte kuritarvitada); Probleemse nahahoolduse ajal peaks loobuma tugevatest alkohoolsetest jookidest (lubatud ainult õlu). Sigarettide ja tubakatoodete täielik keelustamine on samuti täielik. Alkoholil ja tubakal on negatiivne mõju paljudele siseorganitele, eriti maksale, mis põhjustab põskedel nahalöövet ja akne. Vältimaks lööbe tekkimist põskedel või vältimaks nende kordumist pärast edukat ravi, tuleb järgida mõningaid lihtsaid reegleid: Peske nägu regulaarselt. Väike jahe vesi on täiuslik hommikuks pesemiseks, kuid õhtul ei saa ilma eriliste puhastusvahenditeta (geel, piim, vaht) teha. Kas külm ja kuum surub. Rätik niisutatakse kuumimas vees ja pannakse põskele paar minutit. Siis peate niisutama rätikut jäävees ja tegema külma kompressi. Alternatiivne tihendab mitu korda. Kas hingamisharjutused. Kui peamine põhjus akne põskedel - kopsuhaigus, hingamine harjutused aitab mitte ainult vabaneda akne, vaid ka parandada kogu hingamisteede süsteemi. Ärge kuritarvitage vundamentide kasutamist. Tiheda tekstuuri tõttu ummistab tooniline koor poorid ja katkestab rasva sekretsiooniprotsessi, mille tulemuseks on pimples. Peske padjapüürid regulaarselt ja jälgige padja seisukorda. Linasest lest, mis elab padjades ja voodipesu, põhjustab põskedel sageli akne. Naha ja voodipesu kiiresti kogunevad mustuse ja tolmu osakesed avaldavad naha seisundile negatiivset mõju. Põgedest on võimalik vabaneda kodus, kosmeetiliste preparaatide või riistvarakosmeetika abil, kuid siiski on lihtsam neid vältida: viia tervislik eluviis, süüa õigesti ja pöörata tähelepanu ennetamisele. Akne noorukitel peetakse normiks ja pärast hormonaalse tausta teket kaovad nad. Kuid mõnedel patsientidel ja sagedamini naistel võib akne lööve ilmneda hilisemas eas. Selle arsti peamised põhjused näevad meeste hormoonide kõrget taset või nende liigset aktiivsust, aga ka teatud tüüpi rasunäärmeid. Ja kui noorukitel esineb acne vulgaris peamiselt nina, lõua ja otsa piirkonnas, siis põskedel paiknev akne paikneb hilisemas eas. Lööve võib kaduda iseseisvalt või olla pidevalt kohal. Põgus pimples võivad olla erinevad elemendid: papulid (cuspid tubercle); See võib olla üksikuid elemente ja mitut löövet, mis üksteisega ühinevad. Kõige tavalisem akne põskedel ja lõugal komedoonide ja papulopustuloosse lööbe kujul. Vähem levinud on tsüstilise nodulaarse akne rasked vormid. Hormoonid on üks akne põhjustest põskedel Nahk on paljude hormoonide sihtorgan. Seega, kui akne esineb naiste põskedel, on nende põhjuseks eelkõige paljude haiguste põhjustatud hormonaalse tausta patoloogiline seisund. Akne tekib siis, kui toimivad 4 tegurit: rasvane näärmed eritavad liiga palju rasva; juuksefolliikulite kanaleid vooderdavad rakud hakkavad aktiivselt kasvama ja surema; Östrogeenid on hormoonid, mis pärsivad sebumi sekretsiooni. Androgeenidel, eriti testosteroonil ja dehüdrotestosteroonil, on tugev mõju ja stimuleeritakse rasunäärmete funktsiooni. Naiste suguelundite ja endokriinsete näärmed - peamised androgeenide (meeshormoonide) allikad tüdruku kehas. Väike osa moodustub ka rasvkoes ja maksas. Hormoonid suurendavad rasunäärmete aktiivsust, kiirendavad epiteelirakkude koorumist ja soodustavad seeläbi mitte-põletikuliste elementide teket. Kui bakterid sisenevad sellesse piirkonda, algab põletikuline protsess. Androgeenide tase suureneb mitmel põhjusel: tüdrukud puberteedi lõpus (loetakse füsioloogiliseks normiks); neerupealise koore kaasasündinud kahjustus; kasvaja muutused munasarjades ja neerupealistes; rasvkoest tingitud kehakaalu tõus. Kui tüdrukute põskedel ilmneb akne, mille põhjused on seotud meessuguhormoonide arvu suurenemisega, kaasnevad nendega muud sümptomid: meessoost näo juuste liigne kasv. Lisaks haigustele, mis põhjustavad androgeenide taseme tõusu, kui põskedel ilmneb akne, võib põhjuseid seostada isegi väheste muutustega sisesekretsioonisalduses. Niisiis, põsedel esinevad akne võivad ilmneda enne menstruatsiooni, olla rasestumisvastaste vahendite võtmise või nende kasutamise lõpetamise ja anaboolsete steroidide kasutamise tagajärjel. Pooltel juhtudel on põhjused seotud päriliku eelsoodumusega akne suhtes. Tuleb märkida, et kui perekonnas oli vanem põlvkond seda dermatoloogilist haigust, siis 70–80% juhtudest läheb see pärimisse. Comedogenic kosmeetika kasutamine on veel üks põhjus, miks põsed põsed võivad halveneda ja mitte pikka aega ära minna. Rasva kreemide pikaajaline kasutamine, milleks on näiteks isopropüülmüristaat (isopropüülmüristaat) - kosmeetilise akne esinemise tavaline põhjus komoonide kujul. Hooldustoodete ostmisel peaksite valima tooted, mis on tähistatud "mitte-comedogenic" või "non-acnegenic" Mõõduka päikesekiirguse mõju nahale on desinfitseeriv ja kuivab mädane lööve. Siiski on ülemäärane ultraviolettide kuritarvitamine (rannas, solaariumis) vastupidine. Naha ülemine kiht kuivab, mis toimib signaalina rasunäärmetele ja nad hakkavad intensiivselt tootma saladust. Seetõttu tekitab pikaajaline insolatsioon olemasoleva akne süvenemist ja uute tekkimist. Tuleb märkida, et stressi all kannatavad naised kannatavad akne tekkimise tõenäolisemalt. Stress on vallandaja. See mõjutab neuropeptiidide tootmist närvilõpmete kaudu, mis omakorda stimuleerivad rasunäärmeid tootma rohkem rasva. Akne põdevatel inimestel on rohkem närvilõike ja hulk närvikiude. Toiduained, mis sisaldavad palju süsivesikuid, võivad suurendada insuliini kontsentratsiooni veres. Insuliin omakorda aitab kaasa androgeenide taseme tõusule. Selle seose tulemuseks on sebumi tootmise ja akne suurenemine. Olemasolevate löövete korral võib olukorda veelgi süvendada nii mereande kui ka suure joodi- ja broomisisaldusega toidu tarbimine. Akne toitumine on keerulise ravi üks lingid. See tuleks viia toitu sisaldavatesse toiduainetesse, mis sisaldavad rohkesti kiudaineid, omega-3 hapet, vitamiine A, C, E. Üks akne väljanägemist soodustavaid tegureid on suitsetamise harjumus. Nikotiin vähendab E-vitamiini kontsentratsiooni ja suurendab rasva tootmist. Akne kui sisemiste haiguste tunnused Ida-meditsiin kasutab endiselt meetodit, mille korral mõne sisemise elundiga seotud probleemide korral mõjutab see naha seisundit teatud piirkonnas. Nii et kui paremal põskel on akne, siis on inimesel probleeme parema kopsuga, kui vasaku põse korral on akne vasakul. Kui lööbe pindala on põskepiirkonnas, põsesarnadel - piiratud, siis kontrollige kõhtu. Loomulikult ei ole see meetod diagnoosi tegemise põhjuseks, vaid võib olla põhjus, miks viia läbi siseorganite uuring. Enne, kui te põgeneda akne kohta põskedel, tuleb välja selgitada välimuse põhjused. Selleks peate võib-olla läbima hormonaalse profiili uuringu, insuliinitesti, deksametasooni testi (neerupealiste hormoonide puhul), glükoositaluvuse testi (diabeedi puhul). Andke vereanalüüs maksa- ja neerukatsete tegemiseks. Mõningatel juhtudel on demodeerimise ja folliikulite kõrvaldamiseks vaja kraapida. Viia läbi günekoloogiline uuring. Hormonaalsete häiretega seotud akne tuleb ravida günekoloogi ja dermatovenereoloogi järelevalve all. Ravi algab hormonaalse tausta taastamisega ja selle ebaõnnestumist põhjustavate põhjuste kõrvaldamisega. Paralleelselt hindab dermatoloog nahaprobleeme ja näeb ette kohalikud abinõud. Kui akne poolt mõjutatud ala on ulatuslik, võib spironolaktooni võtta. See on diureetikum, mis on võimeline androgeene pärssima ja seega vähendama rasvane näärmete sekretsiooni. Sama ravimit nimetatakse premenstruaalse sündroomi raviainena. Valitud ravim on kombineeritud suukaudsed rasestumisvastased vahendid, mille toime saavutatakse 70-100% juhtudest. Need on sellised vahendid nagu Diane 35, Yarin, Novinet, Janine, Regulon. Rasestumisvastased ravimid on ette nähtud peamiselt 20-40-aastastele naistele, kelle ravis paiksete preparaatidega ei ole saadud tulemusi. Sellist ravi näidatakse ka näo alumises osas, põskedel ja kaelal kontsentreeritud pustulaarsete elementide puhul. Sellisel juhul täheldatakse naistel märgatavat paranemist ainult 3-4 kuu jooksul pärast rasestumisvastaste vahendite võtmist. Rasketel juhtudel võib ravi ulatuda 9 kuuni või isegi aasta. Sellisest ravist on kõrvaltoimeid. Nad võivad avaldada iiveldust, piimanäärmete süvenemist. Enamikul juhtudel kaovad sellised kõrvaltoimed iseenesest 1-2 kuu jooksul pärast ravi alustamist. Kõige tõsisem negatiivne mõju on muutus veres, see muutub viskoossemaks. Sel põhjusel ei ole suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid ette nähtud veenilaiendite, hüpertensiooni ja raskete suitsetajate jaoks 35-aastase vanuse järel. Kui akne esineb menopausi ajal, kaasnevad nendega sellised menopausi sümptomid nagu unetus, meeleolumuutused, higistamine ja vegetatiivse düstoonia ilmingud. Sellisel juhul on ette nähtud ravi, mille eesmärk on stimuleerida munasarjade hormonaalset funktsiooni. Sellised ravimid nagu Klimodien, Klimen, Angelique kompenseerivad östrogeeni puudumist organismis ja avaldavad positiivset mõju naha seisundile. Antibiootikumide koht akne ravis Naistel ravitakse akne harva antibakteriaalsete ravimitega. Ainult mitme põletikulise elemendiga võib nende eesmärk olla. Üks ravis kasutatavatest antibiootikumidest on Unidox Solutab. Teised antibiootikumid (tetratsükliin, erütromütsiin, klindomütsiin, minotsükliin) määratakse pikaajaliste kuni 6-kuuliste kursustega. Selline pikaajaline ravi toob siiski sageli kaasa naha ja soolte düsbioosi. Seetõttu kasutatakse antibiootikume äärmuslikel juhtudel, kui teistel ravimitel ei ole terapeutilist toimet. Akne ennetamine toimub kohalikele abinõudele: Kui enamik kahjustustest on comedones, soovitatakse Skinoreni geel, Differin (kreem, geel). Pustulaarsete elementide puhul näitab Baziron AU, Dalatsin, suurt tõhusust. Haavandite kiireks resorptsiooniks kasutatakse Ihtiolovaya salvi. Selles võetakse arvesse vajadust tüdrukute järele kosmeetilises hoolduses ja vastumeelsust saada punetust ja ärritust ravi ajal. Bazironi ja Differini ravis on võimalik jälgida erilist vajadust rahustavate kosmeetikatoodete rahustamiseks. Kuna ravimid põhjustavad sageli dermatiiti, on meditsiiniline kosmeetika hädavajalik täiendus ravile: Ärrituse korral aitab Apazac-emulsioon. Soovitatava geeli Gifak plus puhastamiseks. Suurte vormide resorptsiooni korral vabastatakse plaastrid - spetsiaalsed plaastrid. Suure hulga komedoonide puhul on soovitatav kasutada aloe mahla, sidrunhappel põhinevaid geele. Nad pehmendavad pistikuid ja aitavad puhastada poorid. Määratakse kohalikud retinoidid (Tretinoiin, Retinool). Retinoidid jäävad üheks kõige tõhusamaks ravimite rühmaks. Retinoidide toimeained leevendavad põletikku, vähendavad rasunäärmete sekretsiooni, takistavad folliikulite ummistumist, omavad antioksüdantset toimet. Naiste jaoks on retinoidide võtmine ka võimalus vähendada vanuse kortsude sügavust ja nende arvu. Akne põdevate naiste nahk on veetustatud ja tundlikum. See on tingitud alkoholi sisaldavate ainete kasutamisest akne ravimisel noorukieas ja naha vananemise looduslike protsessidega. Seetõttu on igapäevane probleemse naha hooldus keerulise ravi lahutamatu osa. See ei ole suunatud ainult akne ravile, vaid ka dehüdratsiooni, naha vananemise, pigmentatsiooni, rosacea kõrvaldamisele. Peske õrnade puhastusvahenditega, mille pH on neutraalne või kergelt happeline. Tootlikud tooted väävli ja salitsüülhappega (2%). Püüa mitte kasutada krevette ja astringente akne ravi ajal. Need tooted võivad ärritada nahka ja halvendada haiguse kulgu. Kasutage salitsüül- ja glükoolhapetega vedelikke. Nad eemaldavad naha üleliigse rasva ja takistavad hüperkeratoosi teket. Rakendage kerget niisutajat naha kuivuse vältimiseks. Kasutage veepõhiseid päikesekaitsetooteid ja pihusteid. Väga sageli, kui naiste põskedel tekib akne, on põhjuseks sisesekretsioonisüsteemi rike. Seetõttu peaks akne ravi teostama mitu arsti: dermatoloog, günekoloog, endokrinoloog ja kosmetoloog. Akne on krooniline haigus ja ainult integreeritud lähenemine ravile suurendab märkimisväärselt remissiooni perioodi. Kosmeetika kasutamine võimaldab vähendada raviaega ja ravimite annuseid ning tagab ka vajaliku hoolduse nahale, mis on läbinud vanusega seotud muutused. Erinevad vead esinevad nahal sageli. Põgede akne põhjused võivad varieeruda halbast toitumisest kuni tõsiste nahahaigusteni. Selleks, et täpselt kindlaks teha, mis põhjustas akne teket, peate konsulteerima arstiga - spetsialist aitab teil kindlaks määrata täpse põhjuse ja valida kõige tõhusama ravi. Pimples naiste põskedel Naistel on akne seotud nii hormonaalsete muutustega kui ka immuunsuse halvenemisega. Naiste hormonaalse tausta tsüklilised kõikumised loovad tingimused püsivateks muutusteks nahas. Kui need kõikumised esinevad normist kõrvalekaldumisi, on naisel mitmeid rikkumisi ja akne on nende seas kõige raskem, kuid kõige märgatavam. Eriti sageli ilmneb sel viisil meeste hormoonide liigne sisaldus naistel. Immuunsuse vähenemine, sealhulgas kohalik (nahal), on seotud ka suguhormoonide mõjuga - naistel on immuunsus madalam, eriti menstruaaltsükli teises faasis. Sel põhjusel, kui naine ei jälgi hoolikalt oma tervist ja hoolib oma nahast, tekib akne. Pimples põskedel enne menstruatsiooni See on üks tüüpi akne, mis iseloomustab naisi. Akne enne menstruatsiooni toimub siis, kui naine selles punktis vähendab immuunsust, mis juhtub teise faasi hormoonide ülemäärasuse või östrogeeni puudumise korral. Akne esineb 3-4 päeva enne menstruatsiooni, mis on üks kõige usaldusväärsemaid märke tulevastest menstruatsioonidest. Mõned naised, kes on harjunud regulaarse lööbe tekkimisega oma nägu enne menstruatsiooni, on väga mures, et nad ei märka akne õigeaegselt. Tavapärase akne lööve puudumine võib mõnel juhul olla esimene märk raseduse algusest. Pimples inimeste põskedel Meestel on akne võimalik ka hormonaalsete häirete tõttu, ja lööve võib näidata nii ülemäärast kui ka puuduvat suguhormooni patsiendil. Samamoodi võib ilmneda ka neerupealiste koorehormoonide - Itsenko-Cushingi sündroomi, mida iseloomustab rasvkoe ümberjaotamine, muutumine nahal, suurenenud higistamine ja väsimus, liig. Tugevama soo esindajate nahal esinevate defektide ilmnemine on levinum - ebapiisav näohooldus. Paljud mehed ei tea, kuidas seda teha, või leiavad, et puhastus- ja niisutamisprotseduurid on ainult naissoost eelisõigused - ja nad ei taha "naiseks saada". See käitumine aitab kaasa põletikuliste fookuste ilmumisele näole - ja nõustuvad, et näo akne ei ole parim mehelikkuse märk. Pimples teismelise põskedel See on väga levinud probleem, et peaaegu kõik noorukid, sõltumata soost, nägu. Puberteedi algus, organismi hormonaalsed muutused ja immuunsüsteemi muutused on hästi nähtavad välised ilmingud. Teismelised akne võib kesta mitu kuud kuni 2-3 aastat. Pikem akne kestus teismelises näitab, et selle põhjused on raskemad kui tavalised muutused hormonaalsel tasemel. Kui noorte akne ei ole ravitav tavapäraste koduabivahenditega, peaksite konsulteerima dermatoloogiga ja võimalusel endokrinoloogiga. Ainult spetsialist saab teada, milline on akne tõeline põhjus teismelistel tema põskedel - ja määrake piisav ravi. Pimple põskele Väikesed valged vistrikud vastsündinutel (miili) on normaalsed. Nende välimus on tingitud asjaolust, et vastsündinud rasvane näärmed ei toimi ikka veel piisavalt hästi, nii et nende kanalid on sageli blokeeritud. Samuti mõjutavad akne arvu emasloomade hormoonide omadused - laps sünnib kõrge emashormoonide sisaldusega veres. Esimese paari päeva jooksul stabiliseerub see tase, kuid mõned ebameeldivad reaktsioonid on võimalikud. Nähes väikeseid valgeid peade õrnalt lapse põskedel, ärge paanikas. Elementaarsete hügieeninormide järgimine aitab vältida tüsistusi ja pimples läheb üksi - ei ole vaja neid välja suruda, määrida neid rohelise värvi või joodiga. Rääkige meile lastearsti probleemist - ta aitab teil valida parima hooldusvahendi. Põgede lööbe põhjuste diagnoosimine Kahjustuste põhjuste kindlakstegemiseks on mõnikord vajalik pikk diagnostiline protseduur. Patsient peab läbima üldise ja biokeemilise vereanalüüsi, kui see on vajalik - hormoonide verd. Põhjalikult uuritakse ka seedetrakti funktsioone ja patsiendi toitumisomadusi. Lööbe toitumise põhjused Ebatervislikud toitumisharjumused - üks akne peamisi põhjuseid. Näo naha puudused ilmnevad juhul, kui toiduga kaasneb liigne kogus loomset rasva ja A- ja E-vitamiinide ebapiisav kogus. Samuti võivad lööbed olla üks ravimi talumatuse ilmingutest (kerged allergiad). "Toidu" lööbe lahendamiseks on piisavalt lihtne - pead kohandama dieeti nii, et kõik vajalikud ained satuksid kehasse. Soole haigus on põse piirkonnas levinud lööbe kõige levinum põhjus. Erinevalt eelmisest rühmast on need põhjused raskemad ja neid on raske kõrvaldada. Peensoole haiguste korral, mida nimetatakse kollektiivselt malabsorptsiooni sündroomiks, häirib toitainete imendumist. See toob kaasa asjaolu, et patsiendi kehal puuduvad olulised tooted, vaatamata sellele, et nad on toidust piisavas koguses. Käärsoole haigustega kaasneb rohkete gaaside ja toksiinide moodustumine ning nende imendumine verre. See toob kaasa kroonilise mürgistuse. Nii see kui teine ​​viib välimuse halvenemiseni, eriti - erinevate lööbedele põskedel. Väikesed punased vistrikud põskedel Seda tüüpi defekte esineb enamasti hormonaalsete häirete tõttu, kuid see võib ilmneda ka teistes patoloogiates, nagu närvisüsteemi ja allergilised haigused. Väikese punase lööbe väljanägemine peaks hoiatama patsienti ja kui nad ei suuda ühe nädala jooksul iseenesest edasi minna ja tekib veelgi rohkem akne, siis konsulteerige arstiga. Sellise patoloogia kohtlemine kodus toimub üsna kergesti - on vaja tuvastada ja kõrvaldada provotseeriv tegur, mõnikord saab seda teha iseseisvalt. Tavaliselt muutub provokaatorne akne midagi uut - kosmeetikatoodet, toiduainet. Likvideerige see - ja saate jälle nautida siledat nahka. Suur nahaalune sisemine vistrik põskele Sisemine akne on teatud tüüpi comedones, mis tekivad rasvase näärmete sügava ummistumise ajal. Samal ajal asub rasvane pistik naha sügavale, pinnal on kerge tõus, mis ei ole puudutamisel valulik, kuid tundub kole. Suure nahaaluse akne teke on seotud rasunäärmete katkemisega, oluliste vitamiinide puudulikkusega, liiga paksuga. Positiivne omadus - sellised komedoonid harva põletavad, kui neid ei puudutata, läbivad nad ise. Valge akne on akne algstaadium. See epidermise moodustumine on suhteliselt väike, mitte valulik, mitte sügelev. Need on peamiselt esteetilised probleemid, eriti kui neid on palju. Esineb peamiselt ebaõige toitumise tõttu. Hea nahahooldusega läbivad nad kiiresti, selles etapis ei ole tõsiseid patoloogiaid. Purulent vistrik põskele See on haiguse tõsisem versioon. See tekib siis, kui bakteriaalne infektsioon seostub rasvaste kanalite takistusega. Aktiivne põletik põhjustab valu, punetust, sügelust ja muid sümptomeid. Lisaks esteetilisele defektile on selline akne oht immuunpuudulikkusega patsientidele - nad on püsiv nakkusallikas. Selline sügelev akne võib tekkida hormonaalsete häirete, nahahaiguste korral rasedatel naistel. Teine probleem - sellisest mädane akne, sageli on märgistatud märgid naha alla, punased laigud, millest on raske vabaneda. Miks ei liigu põskedel akne? Lihtsaim selgitus selle kohta, miks see juhtub, on see, et akne põhjuseid ei ole kõrvaldatud. Kuni diagnoosi õigesti teostamiseni võib lööve ilmneda regulaarselt, taastuda pärast iga ravikuuri ja korduda. Selle nähtuse vastu võitlemiseks on ainult üks viis - akne põhjuste põhjalik diagnoosimine ja kõrvaldamine. Kroonilised hormonaalsed patoloogiad, hormonaalsed ravimid; Ebapiisav näohooldus aitab kaasa ka ägenemiste tekkele. Kuidas vabaneda põrnast aknest: ravi Ravi peab olema terviklik - ainult sel juhul on võimalik naha patoloogiate täielik kõrvaldamine, selle puhastamine ja taastamine. Kuna mitmete tegurite kombinatsioonil on kõige olulisem roll, võib ühepoolne ravi anda ainult ajutise efekti. Ravimid akne kohta põskedel Ettevalmistused akne raviks on üsna erinevad. Kõige sagedamini määratud rahaliste vahendite rühm: Soole sorbendid (aktiivsüsi, smect); Ensüümpreparaadid - mõlemad rühmad parandavad toitainete seedimist ja imendumist; Retinooli ja tokoferooli sisaldavad vitamiinikompleksid; Antibiootikumid - vähendavad bakterite aktiivsust nahal, on ette nähtud raskeks; Antihistamiini (allergiavastased) ravimid sügeluse vähendamiseks. Põnev akne maskid Nahahooldusel on akne ravis oluline koht. Sageli esineb tasakaalustamatus ja lööbe ilmnemine just seetõttu, et nägu ei ole piisavalt hüdreeritud, kuid samal ajal on see silmitsi suure hulga ebasoodsate teguritega. Maski eelised on, et need annavad küllaltki kiire ja tugeva mõju. Kuid nende kasutamiseks on vaja aega. Akne vastu võitlemiseks on järgmised maskid tõhusad: Puhastamine - liigse rasu eemaldamine, eemaldage "pistikud" ummistunud rasvapärast; Moisturizers - säilitab normaalse naha niiskuse, mis vähendab rasunäärmete aktiivsust; Toitained, mis on vajalikud samal eesmärgil; Antiseptiline - inhibeerib patogeenide aktiivsust. Maskid tuleb nahale kanda ja pesta teatud aja pärast veega ilma seebita. Siis kantakse näole niisutav või toitev kreem. Folk õiguskaitsevahendeid akne põskedel Traditsiooniline meditsiin pakub palju võimalusi akne vastu võitlemiseks. Eriti vähendab kummeli, saialillide, salvei ja raudrohi pesemine infusiooni põletikulise protsessi ja patogeenide aktiivsust. Sageli kasutatakse neid tööriistu lastel ja noorukitel, kes loodavad nende ohutust. Oluline on tagada, et patsient ei ole ravimtaime suhtes allergiline. Paljud populaarsed rahvapärased retseptid põhinevad alkoholi ja alkoholi tinktuuride kasutamisel. See on vale ravimeetod - on oht, et nahk kuivab, põhjustades rasunäärmete veelgi suuremat aktiivsust. Sel juhul on palju rohkem kasulikke retsepte, mis kasutavad astelpaju või päevalilleõlisid. Saate lisada eukalüpti, saialillide või saialille eeterlikke õlisid, kuid väikestes kogustes. Et mitte tekitada keemilisi põletusi. Eeterlikud õlid on võimelised nahka valgustundlikuks muutma, nii et neid tuleb rakendada vähemalt üks tund enne väljasõitu. Nahahoolduse näpunäited aknega põskedel Mõned lihtsad hooldusreeglid, mis aitavad vähendada akne arvu: Te peate pesema kaks korda päevas - hommikul ja õhtul - kasutades spetsiaalseid akne vastaseid tooteid; Pärast pesemist tuleb nahka ravida antiseptilise - kloroheksidiini või Miramistin'iga; Võite ja peaks kasutama niisutavaid ja toitvaid kreeme ja maskid; Ärge kasutage alkoholil ja vesinikperoksiidil põhinevaid kohalikke antiseptikume; Kasutage kindlasti igapäevaseid puhastusvahendeid. Need meetmed on patoloogia keerulises ravis tõhusad, sest nad ei kõrvalda põhjust. Kui teie nahk on kalduvus akne vastu: akne vältimine põskedel Akne ilmumise vältimiseks põskedel, eriti meestel, ei ole alati võimalik - kroonilised haigused, ebatervislikud harjumused ja keskkond ei võimalda püsivat toimet saavutada. Mõned olulised nõuanded: See peaks viivitamatult tuvastama ja ravima kroonilisi haigusi, järgima arsti soovitusi; Lisage toidule rohkem A- ja E-vitamiine sisaldavaid toiduaineid, taimeõlisid; Võimaluse korral peab olema värske õhk; Peske kaks korda päevas puhastusvahenditega (vahud ja geelid, eelistatavalt probleemse nahaga); Ärge kasutage pesemiseks seepi, sealhulgas vedelikku; Sügavpuhastuse puhastamiseks tuleb kasutada iga nädal. Kõik need meetmed aitavad säilitada ilusat välimust. On teada, et väävli näärmete liiga aktiivse töö tõttu tekivad vistrikud: liigne sebum koos surnud rakkudega ummistavad rasvane kanaleid, pistiku vorme - ideaalne vahend bakterite paljunemiseks. Üldiselt on meessuguhormoonid testosteroon ja dehüdrotestosteroon vastutavad akne ja rasu tootmise eest ning seega ka akne ja akne eest. On kindlaks tehtud, et mõned tooted muudavad rasvade näärmed aktiivsemaks ja võivad kuritarvitamise korral muutuda lihtsalt rasusele nahale problemaatiliseks. Stress vähendab naha immuunsüsteemi ja rasvase tüübi puhul tekitab see rasunäärmete aktiivsuse suurenemise. Rohkem sebumit - tõenäolisem põletik. Tugev soojus ja niiskus põhjustavad rasunäärmete töö veelgi raskemaks. Higistamine, mis on segatud sebumiga, make-up ja tolmuga, on ideaalseks keskkonnaks, et pimples ilmuks. Ei, see ei puuduta tubakat ja alkoholi, vaid lihtsaid toiminguid, mida me igapäevaselt teostame, kahtlemata, et nad võivad muutuda akne algajateks, eriti põskedel. Üksikasjad allpool. Hormoonide testimine. Akne puhul on enamikul juhtudel süüdi hormoonide tasakaalustamatus. Kui akne muretseb üha enam, pöörduge analüüsi tegemiseni ja toimige vastavalt endokrinoloogi tulemustele ja ettekirjutustele. Magus, jahu ja piim tekitavad akne © iStock Kiirtoit ja transrasvad ei ole organismi kui terviku jaoks kasulikud - see on tõestatud fakt. Aga otsese seose toidu ja akne jätkuvalt väita. Neid, kes usuvad, et selline suhe eksisteerib, kutsutakse eemale paljudest toodetest. Valge jahu ja kõrge glükeemilise indeksiga suhkrutooted kutsuvad esile insuliini vabanemise - testosterooni kontrolli all oleva hormooni. Habe meme "seljata oma selja ja eemalda oma vasaku käe oma näost" tuleks akne ennetamise peamiseks mõõduks. Pea meeles: saate oma nägu puudutada ainult puhta käega. Ja see on parem mitte puudutada teda veel kord. Tahad aru saada akne põhjustest põskedel - analüüsige oma harjumusi © iStock See kõlab kummaline, kuid see on tõsi: kui te ei muuda oma näo rätikut iga päev, olge valmis kaotama oma põskedel võitluse akne vastu. Lõppude lõpuks on märg rätik bakterite kuumaveekamber. Siin soovitatakse kasutada ühekordselt kasutatavaid pabersalvrätikuid. Vahetage rätik ühekordseks kasutamiseks mõeldud salvrätikuteks © iStock Pole vaja lühendada telefoniga vestlust, lihtsalt pea meeles: vidina ekraan ei ole kaugeltki steriilne. Püüdke seda puhtana hoida, suhelda, kasutada häälsõnumeid või spetsiaalset peakomplekti, mis hoiavad teie mobiiltelefoni näost eemal. Pimples nahahoolduses kasutage seborröa, koorimise ja põletikuvastase toimega kosmeetikat. Lisaks vajate tooteid, mis on mõeldud pooride sügavaks puhastamiseks, surnud rakkude koorimiseks ja kahjustuste kiireks kõrvaldamiseks (kohalikud SOS-vahendid). Geelid ja näopesu Nahalööve, nahalööve, puhastada kaks korda päevas vahtude ja geelide abil. Otsige hapet, mis eemaldab surnud rakud delikaatselt. Vältige leelisid ja seebe, mis võivad murda epidermise kaitsekatet ja suurendada seerumi sekretsiooni. Salitsüülhappe valem võimaldab teil nahka intensiivselt puhastada ja samal ajal masseerida seda pehmete sünteetiliste harjastega. Kolm tüüpi loodusliku savi ja eukalüptiga tööriist vähendab rasvade eritumist ja naha ebatäiuslikkust. Lisaks kaoliini savi neelamisele sisaldab suhkruroo ekstrakti - mugavat koorimist, kummeli ekstrakte - desinfitseerimiseks ja ärrituse leevendamiseks, apelsini ja sidruni - naha niisutamiseks ja värskemaks muutmiseks. Salitsüülhape ja koorivad mikroosakesed aitavad ühtlasemalt vähendada näo naha tooni ja leevendust, absorbeeriv süsinik puhastab poorid ja mustikaekstrakt aitab neid kitsendada, värskendada ja toidab nahka antioksüdantidega. Kohalike meetmete parandusmeetodid Effaclar A. I., La Roche-Posay Puhastamine ja koorimine on akne vastu efektiivne © iStock Vaakum, ultraheli, mehaanilised - need kõik on suunatud otseselt komoonide ja pustulite eemaldamisele. Järgnevad maskid ja hooldus vähendavad rasvumist ja poore. Keemilise happe koorimine on näidustatud rasusele nahale, kuna see vähendab lööbeid ja õline sära. Leeliseliste lahuste ja galvaanilise voolu kombinatsioon puhastab poorid sügavalt, parandab mikrotsirkulatsiooni ja avaldab soodsat mõju akne suhtes tundlikule nahale. Valides tooteid päevaseks ja öiseks hoolduseks, juhindudes märgistusest "mitte-kärgstruktuur", vältige õline ja õline tekstuur, uurige hoolikalt rasvase nahaga seotud valitsejaid. Koostises olevad happed ja uuendavad koostisained on teie liitlased. Naha all oleva pussi pigistamisega kaasneb ainult suurenenud kahju ja suurenenud põletik, mistõttu on selliste tagajärgede ärahoidmiseks võimatu tõmmata ebaküpseid akne.

2022/07/06 01:35:20

https://et.airadeevaskincare.com/pojavilis-pryshhi-na-shhekah.php

mC4

18. märts 2015 14:41 Meie oleme näiteks üldse õhtul liikuma hakanud ja jutiga Leedu-Poola piirile välja sõitnud. Seal ööbinud ja sealt siis arvestanud, et nüüd on puhkus. Kuigi ka Poola läbimine on pikk protsess ja kui Poola pole eraldi sihtpunkt, siis võiks ka sealt paari peatusega läbi sõita. Esimese jutiga pikalt sõita on hea, sest sõidust pole veel tüdinud ja tavaliselt ollakse õhinas. 18päeva on päris pikk aeg, Itaaliasse jõuab ilusti. Nt 8 päeva edasi-tagasi sõidule ja 10 päeva Itaalias ringi sõita. Sedasi jõuab ka teel olles ringi vaadata. Kämpingute kohta on olemas selline sait: http://en.camping.info/campsites Oleme kasutanud kämpinguid ööbimiseks põhiliselt Leedus, Poolas, Rootsis ja Norras. Norras, Rootsis ja Leedus oli vaja kämpinguid broneerida eelnevalt, sest hooajal võib tekkida olukord, et kämpingus polegi sobivat vaba kohta. Päevane läbisõit võiks ikkagi olla vähemalt 500 km, kui on vaid üks juht, muidu kaob lihtsalt aeg käest. Kuidas matkabussiga kõige optimaalsemalt toimetada, siis selleks on võimalik infot saada www.matkaauto.com veebilehelt erinevaid postitusi lugedes. 20. märts 2015 12:29 Kui sõita Itaalisse läbi Tšehhi ja Austria, siis jäävad teepeale ka mäed. Kuidas sealt see läbipääs on? Üle mägede :D? Tunneliga? 20. märts 2015 16:30 Alondra, asi need väikesed mäed siis ületada -- aastal 218 eKr polnud seal mingeid teid ja tunneleid kuid Kartaago väejuht Hannibal läks sealt hilissügisel üle kogu oma sõjaväega, elevandid kaasa arvatud. :-) Need mäed Austria ja Itaalia vahel on Alpid, väga vahva piirkond ja väärt omaette avastamist. Tänapäeval pole vaja elevandi või muula seljas kaljudel turnida, läbi mägede läheb nii kiirteid kui väiksemaid teid. Täna on Alpid väga tihedalt asustatud turismipiirkond. Looduse ja autosõidunaudingu poolest on põnevamad just väiksemad teed. Matkabussiga läheb see mägedes sõidu mõnu ilmselt vähemalt osaliselt kaduma. Samas annab matkabuss tõenäoliselt võimaluse leida endale mõni privaatne miljoni või lausa miljardivaatega ööbimispaik teeäärse parkla näol. Tunneleid ja estakaade jagub pea-aegu iga tee peale. Kui sõidad läbi Innsbrucki, siis soovitan varuda aega ümbrusega tutvumiseks ning mõni paaritunnine jalutuskäik looduses tasub end ka kindlasti ära. Kiirtee on nagu kiirtee ikka, mägedes võib-olla mõnevõrra kurvilisem ja lainetavam ning teed ümbritseva aia tagant avanevad vaated on väheke vingemad kui tasasel maal. 20. märts 2015 23:17 Kui Veneesia plaanis on, siis võite valida ka kõige otsema ja kiirema tee sinna jõudmiseks, Varssavi, Ostrava, Brno, Viin ( loomaaed , kui soovite ), Graz. Edasi kas Sloveenia kaudu, saate käia Postojna koobastes. 24h matkaauto parkla on seal eduline. Või siis Klagenfurt, Udine kaudu. 21. märts 2015 17:11 Uurisin sellepärast, et ma pole just suur tunnelite fänn ja kui mind ootab ees mõni pikem tunnel, siis pean ennast selleks nn sisemiselt ettevalmistama :)! 21. märts 2015 20:00 Alpide pirkonnas ilma tunneliteta läheb keeruliseks. Siis peab Hollandi valima.Sõltumata marsruudivalikust, tunnaleid ikka tuleb. Rahulikult esimeses reas kellegi tempos sõita ja küll harjub ära. Varssavi, Ostrava, Brno, Maribor, Ljubljana, Veneetsia trassil tuleb kümmekond tunnelit ära. Keskmiselt 1-2 km pikad. Megapikki ja eraldi tasu eest ei ole. 22. märts 2015 10:23 Vaatasin YouTube-st paar videot - et millised on teed ja veel 1-2 km tunneleod - et mitu sekundit need on :). Üle mägede sõit tundus küll võimas. 22. märts 2015 11:00 Need kuni 7 kilomeetrised kaherealised tunnelid sellel marsruudil on küll üsna mõnusad ja valged. Lausa lust Norra vanemate üherealiste , niiskete ja hämarate tunnelitega võrreldes. 22. märts 2015 15:36 Arvuti on päris mitu sama sisuga postitust teinud - kuidas saab kustutada? Hakkasin meie marsruuti paika panema ja tundub, et 18 päeva on tõesti üsna ok, et jõuda ka Itaalias v Prantsusmaal nädalake paigal olla. Kuna väiksed lapsed on kaasas, siis ei saa ühe jutiga kuidagi sõita - peab ikka mängimise ja jooksmise aega ka jääma. Hetkel vaatasin, et kui esimene päev keskpäeval Tallinnast sõitma hakata, siis koos pausidega 1 päeva õhtuks jõuab Leedu/Poola. 2 päev koos pausidega õhtuks Poola/Saksamaa. 3 päev Berliinis (loomaaed jmt) - õhtul sõidaks Karlovy Vary juurde Kämpingusse - kalapüük jmt - ja siis 4.päev Karlovy Vary termid nt - ja õhtul edasi Salzburg ja sealt Veneziasse ju 438 km. Nii, et kui ca 5 päeva läheb sõiduks Itaaliasse - siis on see ju väga ok :D! Kas selline tempo on ok - v oskab keegi soovitada, et vb jääb tee peale veel mõni vahva koht, mida külastada v mida mitte külastada? Kas on olemas mõnda kaart, kus näeb täpselt ära, et mis teelõikudel on tunnelid v kus täpselt on tasulised kiirteed? Üldiselt kui hommikul Tallinnast välja sõita, olete õhtul Poola "alguses" kohal. Ka juhul kui teete paar nii 1-2 tunnist pausi. Ning siis teise päeva õhtuks/õhtupoolikuks (samuti koos mõne ca 1 tunnise pausiga teel) ongi Berliin juba käes. Matkaautoga kiirteel ilmselt küll päris 140ga ei uha, aga sellegipoolest saab kahe päevaga koos igasuguste pauside ja ka korraliku öömagamisega Berliini kohale. 22. märts 2015 16:23 Kaarte on internetis mitmeid, Google oma vast tuntuim. Street view'ga saad oma planeeritud teekonna enne arvutis läbi ka sõita kui viitsid aega raisata sellele ;-) Liiklusinfot on rohkem Viamichelini kaardil, sealt näed ka tunnelid koos nimede ja asukohtadega ära ning samuti kõik teemaksu kogumise kohad jms. 22. märts 2015 17:30 Väikeste lastega kulub tunnike peatust nii, et ei saa arugi. Arvestage ikka neid peatuste aegu rahumeeli. Samas meie saime omal ajal lastega sõita pikalt, sõit ei olnud probleemiks. Aga kõik peatused olid väga ajakulukad. 22. märts 2015 23:30 Hetkel olin mõelnud nii, et ca 7-10.00 sõit, 10.00-12.30 paus, 12.30-16 sõit (siis väiksed magavad) ja 16.00-19.00 paus ja 19.00 - 23/24 sõit ja siis ööbimine. Eks ajad varieeruvad vastavalt oludele, tujudele jmt aga no ca sihuke graafik. 23. märts 2015 16:01 Alondra, ma ei tea su edasisi plaane Veneetsiast kuid praegu planeeritud teekond teeb ikka Itaaliasse jõudmiseks paraja ringi. Juhul kui sul on plaanis Veneetsiast edasi lääne poole sõita, siis võiksid ju jätta Berliini hoopis koduteele, võidad minnes päris palju kilomeetreid ja aega. Ning kui mäed huvitavad tundusid, siis mina sõidaks Salzburgist Itaaliasse pigem Innsbrucki kaudu. Innsbruckis on täitsa vahva alpiloomaed ning suht lähedal Hintertuxis saad väikese vaevaga (aga küll mõningase raha eest ☺) Alpe ülaltpoolt vaadata -- ka suvel on võimalik tõstukiga 3250m kõrgusele liustikule sõita -- tasub ära. Mayrhofenis on kena kämping samuti olemas.

2020/04/07 12:55:31

https://trip.ee/foorum/uldfoorum/matkaauto-v-lend-majutus?page=2

mC4

Noolemäng vs Swift: võrdlus | 2019 Noolemäng vs Swift: võrdlus AndroidDartLaperdusIosKiire Dart ja Swift on minu kaks lemmikprogrammeerimiskeelt. Olen neid laialdaselt kasutanud nii ärilises kui ka avatud lähtekoodiga koodis. See artikkel pakub Darti ja Swifti võrdlust üksteisega ja selle eesmärk on: Tõstke esile erinevused nende kahe vahel. Olge viide arendajatele, kes liiguvad ühest keelest teise (või kasutavad mõlemat). Mõni kontekst: Dart annab funktsiooni Flutter, mis on Google'i raamistik kaunite loodusrakenduste loomiseks ühest koodbaasist. Swift annab Apple'i SDK-dele võimaluse iOS, macOS, tvOS ja watchOS. Järgnev võrdlus on tehtud mõlema keele põhijoonte kohta (Dart 2.1 ja Swift 4.2). Kuna iga funktsiooni põhjalik arutamine ei kuulu selle artikli piiresse, lisan vajaduse korral viited täiendavaks lugemiseks. Sisestage järeldus Muudetavad / muutumatud muutujad Nimetud ja nimeta parameetrid Valikulised ja vaikeparameetrid Kontrollvool Kollektsioonid (massiivid, komplektid, kaardid) Nullitavus ja valikulised Protokollid / abstraktsed tunnid Asünkroonne programmeerimine: tulevikud Asünkroonne programmeerimine: ojad Kompileerimine ja täitmine Muud omadused pole hõlmatud Minu lemmik Swifti funktsioonid puuduvad Dartilt Minu lemmik noolemäng on Swiftilt puudu Muutuva deklaratsiooni süntaks näeb Dartis välja selline: int vanus; kahekordne kõrgus; Ja niimoodi Swiftis: var nimi: Keel var vanus: Int var kõrgus: kahekordne Muutuv lähtestamine näeb välja selline: Dart: var vanus = 34; var kõrgus = 1,84; var vanus = 34 var kõrgus = 1,84 Selles näites pole tüüpi märkusi vaja. Selle põhjuseks on asjaolu, et mõlemad keeled võivad tüüpe tuletada ülesande paremal küljel olevast avaldisest. Tüübi järeldamine tähendab, et võime Dart-is kirjutada järgmist: var argumendid = {'argA': 'tere', 'argB': 42}; // Kaart Ja argumentide tüübi lahendab kompilaator automaatselt. Swiftis võib sama kirjutada järgmiselt: var argumendid = ["argA": "tere", "argB": 42] // [string: suvaline] Darti dokumentatsiooni tsiteerimine: Analüsaator saab tuletada väljade, meetodite, kohalike muutujate ja kõige üldisemate tüübiargumentide tüüpe. Kui analüsaatoril pole konkreetse tüübi tuletamiseks piisavalt teavet, kasutab see dünaamilist tüüpi. Ja Swifti jaoks: Swift kasutab ulatuslikult tüübi järeldusi, lubades teil jätta koodis kasutamata paljude muutujate ja avaldiste tüübi või osa tüübist. Näiteks võite var x: Int = 0 kirjutamise asemel kirjutada var x = 0, jättes tüübi täielikult välja - kompilaator järeldab õigesti, et x nimetab väärtuse Int tüübiks. Dünaamilised tüübid Muutuja, mis võib olla mis tahes tüüpi, deklareeritakse dünaamilise märksõnaga jaotises Dart ja mis tahes märksõnaga Swiftis. Selliste andmete nagu JSON lugemisel kasutatakse tavaliselt dünaamilisi tüüpe. Muutujaid võib kuulutada muutumatuteks või muutumatuteks. Muutlike muutujate deklareerimiseks kasutavad mõlemad keeled märksõna var. var a = 10; // int (noolemäng) a = 20; // Okei var a = 10 // keskmine (kiire) Muutumatute muutujate deklareerimiseks kasutab Dart lõplikku ja Swift laseb. lõplik a = 10; a = 20; // 'a': lõplik muutuja, seda saab seada ainult üks kord. las a = 10 a = 20 // Väärtusele ei saa omistada: 'a' on 'lase' konstant Märkus: Darti dokumentatsioon määratleb kaks märksõna, lõpliku ja const, mis toimivad järgmiselt: Kui te ei kavatse kunagi muutujat muuta, kasutage lõpliku või const, kas vari asemel või lisaks tüübile. Lõpliku muutuja saab seada ainult üks kord; const muutuja on kompileerimisaja konstant. (Konstantsed muutujad on kaudselt lõplikud.) Lõplik ülataseme või klassi muutuja lähtestatakse esmakordsel kasutamisel. Lisateavet leiate Darti veebisaidi sellest postitusest: lõplik tähendab ühekordset ülesannet. Lõplikul muutujal või väljal peab olema initsiaator. Kui väärtus on määratud, ei saa lõpliku muutuja väärtust muuta. lõplik muudab muutujaid. TL; DR: Dart-i muutumatute muutujate määratlemiseks kasutage lõplikku. Swiftis kuulutame konstandid lasega. Tsiteerimine: Pidev deklareerimine tutvustab teie programmis konstantset nime. Pidevad deklaratsioonid deklareeritakse, kasutades märksõna märksõna ja millel on järgmine vorm: laske konstantsel nimel: tüüp = avaldis Pidev deklaratsioon määratleb muutumatu sidumise konstantse nime ja initsiaatori avaldise väärtuse vahel; Pärast konstandi väärtuse määramist ei saa seda muuta. Loe lisaks: Kiirdeklaratsioonid. Funktsioonid on Swift ja Dart esimese klassi kodanikud. See tähendab, et funktsioone, nagu ka objekte, saab edasi anda argumentidena, salvestada atribuutidena või selle tulemusel tagastada. Esialgse võrdlusena näeme, kuidas deklareerida funktsioone, millel pole argumente. Dart-is eelneb tagastamise tüüp meetodi nimele: tühine foo (); Swiftis kasutame järelliidetena märget -> T. Seda pole vaja, kui tagasiväärtust pole (Void): func bar () -> rahvusvaheline Kiirfunktsioonid Mõlemad keeled toetavad nimetamata ja nimeta parameetreid. Swiftis nimetatakse parameetreid vaikimisi: func foo (nimi: keelpill, vanus: keskmine, kõrgus: topelt) foo (nimi: "Andrea", vanus: 34, kõrgus: 1,84) Dart-is määratleme nimelised parameetrid lokkidega ({}): void foo ({Stringi nimi, keskmine vanus, topeltkõrgus}); foo (nimi: 'Andrea', vanus: 34, kõrgus: 1,84); Swiftis määratleme nimeta parameetrid, kasutades välise parameetrina alakriipsu (_): func foo (_ nimi: keel, _ vanus: keskmine, _ kõrgus: topelt) foo ("Andrea", 34, 1,84) Dart-is määratleme nimetamata parameetrid, jättes välja lokirullid ({}): tühine foo (keelpillinimi, keskmine vanus, topeltkõrgus); Loe lisaks: Funktsiooni argumentide sildid ja parameetrite nimed Swiftis. Mõlemad keeled toetavad vaikeparameetreid. Funktsioonis Swift saate funktsiooni mis tahes parameetrile vaikimisi väärtuse määratleda, määrates parameetrile väärtuse pärast selle parameetri tüüpi. Kui vaikimisi väärtus on määratletud, võite funktsiooni helistades selle parameetri jätta. func foo (nimi: keelpill, vanus: keskmine = 0, kõrgus: kahekordne = 0,0) foo (nimi: "Andrea", vanus: 34) // nimi: "Andrea", vanus: 34, kõrgus: 0,0 Loe lisaks: Parameetri vaikeväärtused Swiftis. Dart-režiimis võivad valikulised parameetrid olla kas positsioonilised või nimega, kuid mitte mõlemad. // positsioonilised valikulised parameetrid void foo (Stringi nimi, [keskmine vanus = 0, topeltkõrgus = 0,0]); foo ('Andrea', 34); // nimi: 'Andrea', vanus: 34, kõrgus: 0,0 // nimetatud valikulisteks parameetriteks tühine foo ({Stringi nimi, keskmine vanus = 0, topeltkõrgus = 0,0}); foo (nimi: 'Andrea', vanus: 34); // nimi: 'Andrea', vanus: 34, kõrgus: 0,0 Lisateave: valikulised parameetrid jaotises Dart. Olles esmaklassilised objektid, saab funktsioone anda argumendina teistele funktsioonidele või määrata muutujatele. Selles kontekstis nimetatakse funktsioone ka sulgemisteks. Siin on Dart näide funktsioonist, mis itereerib üksuste loendit, kasutades sulgurit iga üksuse registri ja sisu printimiseks: lõplik nimekiri = ['õunad', 'banaanid', 'apelsinid']; list.forEach ((element) => print ('$ {list.indexOf (item)}: $ item')); Sulgemine võtab ühe argumendi (üksuse), prindib selle üksuse indeksi ja väärtuse ning väärtust ei tagastata. Pange tähele noolemärkide kasutamist (=>). Seda saab kasutada lokirullide sees oleva ühe tagastamise avalduse asemel: list.forEach ((element) {print ('$ {list.indexOf (item)}: $ item');}); Sama kood Swiftis näeb välja selline: let list = ["õunad", "banaanid", "apelsinid"] list.forEach ({print ("\ (string (kirjeldab: list.firstIndex (of: 0 $)))) \ ($ 0)")}) Sel juhul ei täpsusta me sulgemisele edastatud argumendi nime ja kasutame esimese argumendi asemel 0 dollarit. See on täiesti vabatahtlik ja võime kasutada nimega parameetrit, kui eelistame: list.forEach ({üksus trükis ("\ (string (kirjeldab: list.firstIndex (of: item)))) \ (item)")}) Sulgemisi kasutatakse Swiftis sageli asünkroonse koodi lõpetamisplokkidena (asünkroonse programmeerimise kohta lugege allpool olevat jaotist). Noolemäng anonüümsed funktsioonid Swift Docsist: Tuples rühmitab mitu väärtust üheks liitväärtuseks. Paaris olevad väärtused võivad olla mis tahes tüüpi ja ei pea olema üksteisega sama tüüpi. Neid saab kasutada väikeste kergtüüpidena ja need on kasulikud mitme tagasiväärtusega funktsioonide määratlemisel. Siit saate teada, kuidas kasutada kiirkorraldusi Swiftis: laske t = ("Andrea", 34, 1,84) print (t.0) // prindib "Andrea" print (t.1) // prindib 34 print (t.2) // prindib 1.84 Tuppe toetatakse Dartis eraldi paketiga: trükkida (t.item1); // prindib 'Andrea' print (t.item2); // prindib 34 print (t.item3); // prindib 1,84 Mõlemad keeled pakuvad mitmesuguseid juhtimisvoo avaldusi. Selle näideteks on, kui tinglikud, silmustes ja nende ajal vahetavad avaldusi. Nende käsitlemine siin oleks üsna pikk, nii et viitan ametlikele dokumentidele: Kiire juhtimisvool Dart Controli voolavused Massiivid / nimekirjad Massiivid on järjestatud objektide rühmad. Massiive saab luua loenditena noolemängus: var emptyList = []; // tühi nimekiri var loend = [1, 2, 3]; // nimekiri sõnasõnaline loetelu.pikkus; // 3 nimekiri [1]; // 2 Massiividel on Swiftis sisseehitatud tüüp: var emptyArray = [Int] () // tühi massiiv var massiiv = [1, 2, 3] // massiivi sõnasõnaline massiiv [1] // 2 Tsiteerides Swifti dokumente: Komplekt salvestab kollektsioonis sama tüüpi erinevad väärtused, millel pole määratletud tellimust. Kui üksuste järjekord pole oluline või kui peate tagama, et üksus ilmub ainult üks kord, võite massiivi asemel kasutada komplekti. Seda määratletakse Dart-i klassiga Set. var emptyFruits = {}; // tühi komplekt sõnasõnaline var puuviljad = {'õun', 'banaan'}; // seadke sõnasõnaline Samuti Swiftis: var emptyFruits = Määra () var puuviljad = määra (["õun", "banaan"]) Kaardid / sõnaraamatud Swifti dokumentidel on hea määratlus kaardil / sõnaraamatul: Sõnaraamat salvestab seosed sama tüüpi võtmete ja sama tüüpi väärtuste vahel kogumis ilma määratletud järjestuseta. Iga väärtus on seotud unikaalse võtmega, mis toimib selle väärtuse identifikaatorina sõnastikus. Kaardid on määratletud nii nagu Dartis: var namesOfIntegers = Kaart (); // tühi kaart var lennujaamad = {'YYZ': 'Toronto Pearson', 'DUB': 'Dublin'}; // kaardi sõnasõnaline Kaardid on Swiftis sõnaraamatuteks: var namesOfIntegers = [Int: String] () // tühi sõnastik var lennujaamad = ["YYZ": "Toronto Pearson", "DUB": "Dublin"] // sõnastiku sõnaraamat Noolemängu kogud Swifti kogud (eriti soovitan sektsiooni komplektide kohta). Dartis võib iga objekt olla olematu. Ja proovides juurdepääsu nullobjektide meetoditele või muutujatele, saadakse nullkursori erand. See on üks levinumaid vigade allikaid (kui mitte kõige levinum) arvutiprogrammides. Algusest peale oli Swiftil valikulisi võimalusi, sisseehitatud keelefunktsioon, mis võimaldas kuulutada, kas objektidel on väärtus või mitte. Dokumentide tsiteerimine: Kasutate valikulisi olukordades, kus mõni väärtus võib puududa. Valikuline tähistab kahte võimalust: kas väärtus on olemas ja selle väärtuse juurde pääsemiseks võite selle lahti pakkida, või pole väärtust üldse. Vastupidiselt sellele võime kasutada valikulisi muutujaid, et tagada nende väärtus alati: var x: Int? // valikuline var y: Int = 1 // valikuline, tuleb lähtestada Märkus: ütlus, et Swifti muutuja on valikuline, on umbes sama, mis öelda, et Dart muutuja võib olla null. Ilma valikuliste keeletaset toeta saame tööajas kontrollida ainult siis, kui muutuja on null. Valikuliste abil kodeerime selle teabe kompileerimise ajal. Saame valikud lahti võtta, et kontrollida ohutult, kas neil on väärtus: func showValikuline (x: Int?) { // parimate tavadena kasutage sõna "valve let", mitte "if let" kui lasta x = x {// lahti pakkida valikuline prindi (x) print ("väärtus puudub") showOptiline (x: null) // prindib "väärtus puudub" showOptsiooniline (x: 5) // prindib "5" Ja kui me teame, et muutujal peab olema väärtus, võime kasutada valikulist: showNonOptional (x: null) // [kompileerimisviga] Null ei ühildu eeldatava argumenditüübiga "Int" showNonOptional (x: 5) // prindib "5" Esimest ülaltoodud näidet saab Dartis rakendada nii: tühine showValikuline (int x) { if (x! = null) { print ('väärtus puudub'); showOptsiooniline (null) // prindib "väärtus puudub" showOptsiooniline (5) // prindib numbri "5" Ja teine ​​selline: void showNonOptional (int x) { väita (x! = null); showNonOptional (null) // [käitustõrge] Tagastamata erand: kinnitamine nurjus showNonOptional (5) // prindib "5" Valikuliste olemasolu tähendab, et vigu saame püüda kompileerimise ajal, mitte käitusel. Ja vigade varakult tabamine annab turvalisema koodi vähem veateatega. Darti valikuliste toe puudumist leevendab kuidagi väidete kasutamine (ja nimetatud parameetrite @ nõutav märkus). Neid kasutatakse laialdaselt Flutter SDK-s, kuid tulemuseks on täiendav katlamaja kood. Rekordi jaoks on olemas ettepanek lisada Dart-i mittetühjendatavaid tüüpe. Valikulisi on palju rohkem, kui ma siin käsitletud olen. Hea ülevaate saamiseks vaadake: Valikud Swiftis. Klassid on peamiseks objektiks orienteeritud keeltes programmide kirjutamisel. Klasse toetavad Dart ja Swift, mõnede erinevustega. Siin on klass algataja ja kolme liikmelise muutujaga Swiftis: las vanus: Int laskmise kõrgus: kahekordne init (nimi: keelpill, vanus: keskmine, kõrgus: kahekordne) { ise.nimi = nimi self.age = vanus ise.kõrgus = kõrgus Ja sama on ka Dartis: Isik ({see.nimi, see.age, see.kõrgus}); lõplik keelsenimi; lõplik keskmine vanus; lõplik topeltkõrgus; Pange tähele selle kasutamist. [PropertyName] Dart-konstruktoris. See on süntaktiline suhkur esinemisliikmete muutujate seadistamiseks enne konstrukatori käivitamist. Vabriku konstruktorid Dartis on võimalik luua tehasekonstruktoreid. Tsiteerimine: Kasutage tehase märksõna, kui rakendate konstruktorit, mis ei loo alati oma klassist uut eksemplari. Üks tehasekonstruktorite praktiline kasutusjuhtum on JSONist mudeliklassi loomisel: tehas Person.fromJSON (kaart json) { Stringi nimi = json ['nimi']; int age = json ['vanus']; topeltkõrgus = json ['kõrgus']; tagasi isik (nimi: nimi, vanus: vanus, kõrgus: kõrgus); 'vanus': 34, 'kõrgus': 1,84, Noolemängu klassid Kiirkonstruktsioonid ja klassid Swift kasutab ühe pärimise mudelit, mis tähendab, et igal klassil võib olla ainult üks superklass. Swift-klassid võivad rakendada mitmeid liideseid (tuntud ka kui protokollid). Noolemänguklassidel on seguinipõhine pärand. Dokumentide tsiteerimine: Iga objekt on klassi näide ja kõik klassid põlvnevad objektist. Mixini-põhine pärand tähendab, et kuigi igal klassil (välja arvatud objekt) on täpselt üks superklass, saab klassi keha korduvalt kasutada mitme klassi hierarhias. Siin on ühekordne pärand tegevus Swiftis: klassi sõiduk { init (rattaarv: Int) { klassi jalgratas: sõiduk { selles() { super.init (rataste arv: 2) Ja Dartis: Sõiduk ({this.wheelCount}); lõplik keskmine ratasarv; klassi jalgratas laiendab sõidukit { Jalgratas (): super (rataste arv: 2); Neid nimetatakse Dartis esinemismuutujateks ja Swiftis lihtsalt omadusteks. Swiftis tehakse vahet salvestatud ja arvutatud omaduste vahel: klassi ring { init (raadius: topelt) { self.radius = raadius lase raadius: Topelt // salvestatud atribuut var läbimõõt: topelt {// ainult lugemiseks arvutatud omadus tagasisõiduraadius * 2.0 Dartis on meil sama erinevus: Ring ({this.radius}); lõplik topeltraadius; // salvestatud vara kahekordne läbimõõt => raadius * 2,0; // arvutatud omadus Lisaks arvutatud omaduste getteritele saame määratleda ka setterid. Ülaltoodud näite abil võime diameetri omaduse ümber kirjutada, et lisada setter: var läbimõõt: topelt {// arvutatud omadus sea ​​{ raadius = newValue / 2.0 Dartis saame lisada eraldi setteri näiteks: seatud läbimõõt (kahekordne väärtus) => raadius = väärtus / 2,0; Kinnisvaravaatlejad See on Swifti eripära. Tsiteerimine: Kinnisvaravaatlejad jälgivad kinnisvara väärtuse muutusi ja reageerivad neile. Kinnisvaravaatlejateks kutsutakse iga kord, kui vara väärtus seatakse, isegi kui uus väärtus on sama kui vara praegune väärtus. Neid saab kasutada järgmiselt: print ("vana väärtus: \ (läbimõõt), uus väärtus: \ (newDiameter)") print ("vana väärtus: \ (vana väärtus), uus väärtus: \ (läbimõõt)") Dart astme muutujad, getterid ja setterid Swifti omadused Siin räägime konstruktist, mida kasutatakse meetodite ja omaduste määratlemiseks, täpsustamata nende rakendamist. Teistes keeltes nimetatakse seda liideseks. Swiftis nimetatakse liideseid protokollideks. protokolli kuju { func ala () -> kahekordne klassi ruut: kuju { lase külg: topelt init (külg: topelt) { ise.külg = külg tagakülg * külg Dartil on sarnane konstruktsioon, mida tuntakse abstraktse klassina. Abstraktseid tunde ei saa kohe muuta. Nad saavad siiski määratleda meetodeid, millel on rakendus. Ülaltoodud näite saab Dartis kirjutada nii: abstraktne klassi kuju { topeltpiirkond (); klassi väljak laiendab kuju { Ruut ({this.side}); lõplik kahepoolne külg; topeltpiirkond () => külg * külg; Kiirprotokollid Noolemängutreeningu tunnid Dartis on mixin lihtsalt tavaline klass, mida saab korduvalt kasutada mitme klassi hierarhias. Nii saaksime laiendada varem defineeritud Isikuklassi segukomplektiga NameExtension: abstraktne klass NameExtension { String saada nimi; String saada suur tähtNimi => nimi.toUpperCase (); String saada väiketähtNimi => nimi.toLowerCase (); klassi isik, kelle nimi on laiendatud { var inimene = Isik (nimi: 'Andrea', vanus: 34, pikkus: 1,84); print (person.uppercaseName); // 'ANDREA' Loe lisaks: Dart Mixins Laiendid on Swifti keele tunnusjoon. Dokumentide tsiteerimine: Laiendid lisavad olemasolevale klassile, struktuurile, loendile või protokolli tüübile uut funktsionaalsust. See hõlmab võimalust laiendada tüüpe, millele teil pole juurdepääsu algsele lähtekoodile (tuntud kui tagasiulatuv modelleerimine). Dartis pole see segude puhul võimalik. Laenustades ülaltoodud näidet, võime laiendada klassi Isik nii: laiend Isik { var uppercaseName: string tagasinimi.superkallatud () var smallcaseName: string tagasinimi.lõigatud () var inimene = Isik (nimi: "Andrea", vanus: 34, pikkus: 1,84) Laiendusi on palju rohkem, kui ma siin esitlenud olen, eriti kui neid kasutatakse koos protokollide ja geneeriliste ravimitega. Üks väga levinud laiendite kasutamise juhtum on protokollile vastavuse lisamine olemasolevatele tüüpidele. Näiteks saame laiendi kasutada olemasolevale mudeliklassile serialiseerimisvõimaluste lisamiseks. Loe lisaks: Kiirlaiendid Dartil on enumide jaoks väga lihtne tugi. Swifti enumid on väga võimsad, kuna need toetavad seotud tüüpe: juhtumi edu (sisu: Andmed) juhtumi rike (tõrge: viga) See võimaldab loogikat kirjutada nii: lüliti (vastus) { juhtum. edu (las andmed): // tehke midagi (valikulise) andmetega juhtum. rike (lase viga): // teha midagi (valikulise) veaga Pange tähele, kuidas andmete ja vea parameetrid on üksteist välistavad. Dartis ei saa me lisaväärtusi seostada enumidega ja ülaltoodud koodi võidakse rakendada järgmiselt: klass NetworkResponse { // väide andmete ja vigade vastastikku välistamiseks : kinnitama (andmed! = null && viga == null || andmed == null && viga! = null); lõplikud Uint8Listi andmed; lõplik stringi viga; var vastus = NetworkResponse (andmed: Uint8List (0), viga: null); if (response.data! = null) { // kasuta andmeid // kasuta viga Siin kompenseerime väiteid faktiga, et meil pole valikuvõimalusi. Kompilaator ei saa meid aidata kontrollida kõiki võimalikke juhtumeid. Selle põhjuseks on asjaolu, et me ei kasuta vastuse töötlemiseks lülitit. Kokkuvõtlikult võib öelda, et Swifti enumad on palju võimsamad ja väljendusrikkamad kui Dartis. Kolmandate osapoolte raamatukogud, näiteks Dart Sealed Unions, pakuvad samasugust funktsionaalsust kui Swift enums pakuvad ja aitavad seda lünka täita. Loe lisaks: Swift Enums. Swiftis saame määratleda struktuurid ja klassid. Mõlemal konstruktsioonil on palju ühist ja mõned erinevused. Klassid on võrdlustüübid ja struktuurid on väärtustüübid Dokumentatsiooni tsiteerimine: Väärtuse tüüp on tüüp, mille väärtus kopeeritakse, kui see on määratud muutujale või konstandile või siis, kui see antakse edasi funktsioonile. Kõik struktuurid ja loendused on väärtuses Swift väärtused. See tähendab, et kõik teie loodud struktuurid ja loenduse eksemplarid - ja kõik väärtuste tüübid, mis neil omadustena on - kopeeritakse alati, kui need teie koodis ümber käivad. Erinevalt väärtustüüpidest ei kopeerita viitetüüpe siis, kui nad on määratud muutujale või konstandile või kui nad on antud funktsioonile. Koopia asemel kasutatakse viidet samale olemasolevale eksemplarile. Mida see tähendab, kaaluge järgmist näidet, kus suuname klassi Isik ümber, et muuta see muutlikuks: var a = Isik (nimi: "Andrea", vanus: 34, pikkus: 1,84) print (a.age) // prindib 35 Kui määratleme inimese ümber struktuuri, on see järgmine: print (a.age) // prindib 34 Struktuure on palju rohkem, kui ma siin käsitletud olen. Struktuuride abil saab Swiftis andmeid ja mudeleid suurepäraselt hallata, mis tagab kindla koodi, milles on vähem vigu. Parema ülevaate saamiseks lugege: Struktuurid ja klassid Swiftis. Swift-dokumentide määratluse kasutamine: Veakäsitlus on teie programmi tõrketingimustele reageerimine ja nendest taastamine. Nii Dart kui ka Swift kasutavad vigade käsitlemise meetodina proovimist / püüdmist, mõnede erinevustega. Dart-i puhul võib iga meetod teha erandi mis tahes tüübist. klassi pangakonto { Pangakonto ({this.balance}); kahekordne tasakaal; tühine väljavõtmine (kahekordne summa) { if (summa> saldo) { viska erand ('ebapiisavad rahalised vahendid'); tasakaal - = summa; Erandeid saab püüda proovimis- / püügibloki abil: var konto = pangakonto (saldo: 100); konto.võta (50); // Okei konto.võta (200); // viskab } saak (e) { print (e); // trükitakse "Erand: ebapiisavad rahalised vahendid" Swiftis kuulutame selgesõnaliselt, millal meetod võib erandi teha. Seda tehakse viskamise märksõnaga ja kõik vead peavad vastama tõrkeprotokollile: enum AccountError: viga { juhtum ebapiisavFondid var tasakaal: topelt init (tasakaal: topelt) { enesebilanss = tasakaal func väljaviskamine (summa: Double) viskab { kui summa> saldo { viska kontoError.insufficientFunds tasakaal - = summa Vigade käsitlemisel kasutame proovimismeetodit märksõnade võtmise blokis. var konto = pangakonto (saldo: 100) proovige account.withdraw (summa: 50) // ok proovige account.withdraw (summa: 200) // viskab } saagi AccountError.insufficientFunds { print ("Ebapiisavad rahalised vahendid") Pange tähele, kuidas proovimis märksõna on kohustuslik, kui helistate meetoditele, mis võivad visata. Ja vead ise on tugevalt kirjutatud, nii et meil võib olla mitu saagiplokki, et katta kõiki võimalikke juhtumeid. proovida, proovida?, proovida! Swift pakub vähem sõnasõnalisi vigade käsitlemise viise. Kas me saame proovida? ilma do / catch blokeerimiseta. Ja see põhjustab kõigi erandite eiramist: proovida? konto.võta välja (summa: 50) // ok proovida? konto.väljavõtmisega (summa: 200) // ebaõnnestub Või kui oleme kindlad, et meetod ei viska, võime proovida !: proovige! konto.võta välja (summa: 50) // ok proovige! konto.võta välja (summa: 200) // krahh Ülaltoodud näide põhjustab programmi krahhi. Seega proovige! pole tootekoodis soovitatav ja see sobib paremini testide kirjutamiseks. Üldiselt on Swifti tõrkekäsitluse otsene olemus API-kujunduses väga kasulik, kuna selle abil on lihtne teada saada, kas meetod võib visata. Samuti juhib proovikõne kasutamine meetodikõnedes tähelepanu koodile, mis võib visata, sundides meid arvestama veajuhtumitega. Selles suhtes tundub veahaldus turvalisem ja töökindlam kui Dartis. Swift Vigade käsitlemine Üldkood võimaldab teil määratleda paindlikke, korduvkasutatavaid funktsioone ja tüüpe, mis võivad töötada mis tahes tüübiga, vastavalt teie määratletud nõuetele. Võite kirjutada koodi, mis väldib dubleerimist ja väljendab oma kavatsust selgelt ja kokkuvõtlikult. Mõlemad keeled toetavad geneerikat. Üks geneeriliste ravimite sagedamini kasutatavaid juhtumeid on kogud, näiteks massiivid, komplektid ja kaardid. Ja me saame neid kasutada oma tüüpide määratlemiseks. Nii määratleksime Swiftis üldise korstnatüübi järgmiselt: var üksused = [element] () funktsiooni muteerimine (_ üksus: element) { items.append (element) muteeruv func pop () -> element { tagasta artiklid.removeLast () Samamoodi kirjutaks Dartis: klassivirn { var üksused = [] tühine tõuge (elemendi üksus) { üksused.add (üksus) tühine pop () -> element { Geneerilised tooted on Swiftis väga kasulikud ja võimsad, kus neid saab kasutada tüübipiirangute ja nendega seotud tüüpide määratlemiseks protokollides. Soovitan lisateabe saamiseks lugeda dokumentatsiooni: Tsiteerides Swifti dokumentatsiooni: Pääsukontroll piirab juurdepääsu teie koodi osadele muude lähtefailide ja moodulite koodide kaudu. See funktsioon võimaldab teil peita oma koodi rakenduse üksikasjad ja määrata eelistatud liidese, mille kaudu sellele koodile juurde pääseb ja seda saab kasutada. Swiftil on viis juurdepääsu taset: avatud, avalik, sisemine, failide privaatne ja privaatne. Neid kasutatakse moodulite ja lähtefailidega töötamise kontekstis. Tsiteerimine: Moodul on üks koodijaotuse ühik - raamistik või rakendus, mis on ehitatud ja tarnitud ühe ühikuna ning mida saab importida mõni muu moodul koos Swifti impordisõnaga. Avatud ja avaliku juurdepääsu taset saab kasutada koodi moodulitele juurdepääsetavaks muutmiseks. Privaatset ja faili privaatset juurdepääsu taset saab kasutada koodi muutmiseks juurdepääsematuks väljaspool faili, milles see on määratletud. avalik klass SomePublicClass {} sisemine klass SomeInternalClass {} fileprivate klass SomeFilePrivateClass {} eraklass SomePrivateClass {} Juurdepääsutasemed on Dartis lihtsamad ja piiratud avaliku ja privaatsega. Tsiteerimine: Erinevalt Java-st pole Dartil märksõnu avalik, kaitstud ja privaatne. Kui identifikaator algab alakriipsuga _, on see tema kogu jaoks privaatne. klassi HomePage laiendab rakendust StatefulWidget {// avalik klass _HomePageState laiendab olekut {...} // privaatset Ligipääsukontroll oli Darti ja Swifti jaoks mõeldud erinevate eesmärkidega. Ja selle tulemusel on juurdepääsu tase väga erinev. Kiire juurdepääsu kontroll Noolemängude raamatukogud ja nähtavus Asünkroonne programmeerimine on piirkond, kus Dart tõesti paistab. Selliste kasutusjuhtumitega tegelemisel on vaja mõnda asünkroonset programmeerimist, näiteks: Sisu allalaadimine veebist Rääkimine taustateenusega Sooritage pikka tööoperatsiooni Nendel juhtudel on kõige parem mitte blokeerida peamist täitmisniiti, mis võib meie programme külmutada. Asünkroonsed toimingud võimaldavad teie programmil teha muud tööd, oodates toimingu lõppu. Dart kasutab asünkroonsete toimingute tulemuste kajastamiseks tuleviku objekte (futuure). Futuuridega töötamiseks võite kasutada kas asünkrit ja ootamist või Future API-d. Vaatame näiteks, kuidas saame kasutada asünkroonset programmeerimist: autentida kasutajat serveriga salvestage juurdepääsuluba turvaliseks hoidmiseks hankige kasutaja profiili teavet Dartis saab seda teha asynciga / oodata koos Futures'iga: Tulevane getUserProfile (UserCredentials mandaadid) async { final accessToken = ootama networkService.signIn (mandaadid); oota SecureStorage.storeToken (accessToken, forUserCredentials: mandaadid); tagasi oodake networkService.getProfile (accessToken); Swiftis asünkri / ootamise tugi puudub ja saame seda teha ainult sulgemisega (lõpuleviimise plokid): func getUserProfile (mandaadid: UserCredentials, täitmine: (_ tulemus: UserProfile) -> Void) { networkService.signIn (mandaadid) {accessToken in networkService.getProfile (accessToken, lõpuleviimine: lõpuleviimine) See viib pesastatud lõpuleviimisplokkide tõttu "surmapüramiidini". Ja vigade käsitlemine muutub selle stsenaariumi korral väga keeruliseks. Dart-is saab ülaltoodud koodi vigade käsitlemine lihtsalt lisada proovide / saagi ploki koodi ümber meetodile getUserProfile. Viiteks on ettepanek lisada asynk / oodata Swifti tulevikus. See on üksikasjalikult dokumenteeritud siin: Async / Oota Swifti ettepanekut Kuni selle rakendamiseni saavad arendajad kasutada kolmanda osapoole raamatukogusid, näiteks seda Google'i lubaduste teeki. Darti kohta leiate suurepärase dokumentatsiooni siit: Dart asünkroonne programmeerimine: tulevikud Vooge rakendatakse Darti tuumaraamatukogude osana, kuid mitte Swiftis. Voog on asünkroonsete sündmuste jada. Vood on reaktiivsete rakenduste aluseks, kus neil on oluline roll riigi juhtimisel. Näiteks ojad on suurepärane valik sisu otsimiseks, kus iga kord, kui kasutaja otsinguväljal teksti värskendab, väljastatakse uus tulemuste komplekt. Vooge ei sisaldu Swifti tuumakogudes. Kolmandate osapoolte teegid, näiteks RxSwift, pakuvad voogesituste tuge ja palju muud. Vood on lai teema, mida siin ei arutata. Loe lisaks: Dart asünkroonne programmeerimine: ojad Dart haldab mälu täiustatud prügikoristusskeemi abil. Swift haldab mälu automaatse referentsloenduse (ARC) abil. See tagab suurepärase jõudluse, kuna mälu vabastatakse kohe, kui seda enam ei kasutata. Kuid see viib koormuse osaliselt kompilaatorilt arendajale. Swiftis peame mõtlema objektide elutsüklile ja omandile ning kasutama tsüklite säilimise vältimiseks õigesti sobivaid märksõnu (nõrk, tugev, teadmata). Loe lisaks: Automaatne viidete automaatne loendamine. Esiteks oluline erinevus vahetult-ajaliselt (JIT) ja enne tähtaega (AOT) koostajate vahel: JIT koostajad JIT-kompilaator töötab programmi täitmise ajal, kompileerides lennult. JIT-i koostajaid kasutatakse tavaliselt dünaamiliste keeltega, kus tüüpe ei ole enne tähtaega fikseeritud. JIT-programme käivitatakse tõlgi või virtuaalmasina (VM) kaudu. AOT-i koostajad Programmi loomise ajal enne tööaega töötab AOT-kompilaator. AOT-kompilaatorit kasutatakse tavaliselt staatiliste keeltega, mis teavad andmete tüüpe. AOT-programmid kompileeritakse natiivse masinkoodina, mida käivitab otse riistvara käitusel. Tsiteerides seda Wm Leleri suurepärast artiklit: Kui AOT-i kompilatsioon tehakse arenduse ajal, põhjustab see alati palju aeglasemaid arendustsükleid (aeg programmi muutmise ja programmi käivitamise vahel muudatuse tulemuse nägemiseks). Kuid AOT-i kompilatsiooni tulemuseks on programmid, mida saab paremini ennustada ja käivitada ilma töö ja pausi analüüsimise ja koostamiseta. Ka AOT-i kompileeritud programmid hakkavad kiiremini täitma (kuna need on juba kompileeritud). JIT-i kompilatsioon pakub vastupidiselt palju kiiremaid arendustsükleid, kuid võib põhjustada aeglasema või jerkier täitmise. Eelkõige on JIT-i kompilaatoritel aeglasemad käivitusajad, sest kui programm käivitatakse, peab JIT-i kompilaator enne koodi käivitamist analüüsima ja kompileerima. Uuringud on näidanud, et paljud inimesed loobuvad rakendusest, kui selle käivitamine võtab rohkem kui paar sekundit. Staatilise keelena kompileeritakse Swift enne tähtaega. Noolemängu saab koostada nii AOT kui ka JIT. See pakub koos Flutteriga olulisi eeliseid. Tsiteerin uuesti: JIT-i kompileerimist kasutatakse arenduse ajal, kasutades eriti kiiret kompilaatorit. Siis, kui rakendus on vabastamiseks valmis, kompileeritakse see AOT. Järelikult suudab Dart arenenud tööriistade ja kompilaatorite abil pakkuda mõlemast maailmast parimat: äärmiselt kiire arengutsükkel ning kiire täitmise ja käivitamise aeg. - Wm Leler Dartiga saame mõlemast maailmast parima. Swift kannatab AOT-i koostamise peamise puuduse all. See tähendab, et kompileerimise aeg suureneb koos koodbaasi suurusega. Keskmise suurusega rakenduse (vahemikus 10–100 000 rida) jaoks võib rakenduse koostamine hõlpsalt võtta minuteid. Mitte nii Flutteri rakenduste puhul, kus me saame pidevalt sekundaarset kuuma uuesti laadimist, sõltumata koodbaasi suurusest. Järgmisi funktsioone ei käsitletud, kuna need on Dartis ja Swiftis üsna sarnased: Operaatorid (vt Swift and Dart viidet) Keelpillid (vaata viidet Swift ja Dart) Valikuline aheldamine Swiftis (Dartis tuntud kui liikmetele tingimuslik juurdepääs). Samaaegset programmeerimist võimaldavad Dartis olevad isolaadid. Swift kasutab Grand Central Dispatchi (GCD) ja saatmisjärjekordi. Seotud tüüpidega enumad Just-in-time koostaja Tulevikud ootamisega / asünkriga (vt async / oodake Chris Lattneri ettepanekut) Vood saagise / asünkriga * (RxSwift pakub reaktiivsete rakenduste jaoks voogude superkomplekti) Nii Dart kui ka Swift on suurepärased keeled, sobivad hästi kaasaegsete mobiilirakenduste loomiseks ja kaugemalegi. Kumbki keel pole parem, kuna neil mõlemal on oma unikaalsed tugevad küljed. Mobiilirakenduste arendamist ja kahe keele abivahendeid vaadates tunnen, et Dartil on käes. Selle põhjuseks on JIT-i kompilaator, mis on Flutteri riikliku kuuma laadimise aluseks. Kuumlaadimine annab rakenduste ehitamisel tohutu tootlikkuse kasvu, kuna see kiirendab arendustsüklit sekunditest või minutitest vähem kui sekundini. Arendaja aeg on vähem ressurss kui arvutustehnika aeg. Nii et arendaja aja jaoks optimeerimine on väga nutikas samm. Teisest küljest tunnen, et Swiftil on väga tugev tüübisüsteem. Tüübi ohutus on sisse arvestatud kõigisse keelefunktsioonidesse ja viib loomulikult tugevamate programmide juurde. Kui oleme isiklikud eelistused kõrvale jätnud, on programmeerimiskeeled lihtsalt tööriistad. Ja meie kui arendajate ülesanne on valida selle töö jaoks kõige sobivam tööriist. Igal juhul võime loota, et mõlemad keeled laenavad arenedes üksteiselt parimaid ideid. Nii Dartil kui ka Swiftil on ulatuslik funktsioonide komplekt ja neid pole siin täielikult käsitletud. Ma koostasin selle artikli laenuteabe ametlikust Swifti ja viskamise dokumentatsioonist, mille leiate siit: Kiire programmeerimiskeel Darti keele ringkäik Lisaks on JITi ja AOTi koostajaid käsitlev jaotis suuresti inspireeritud sellest suurepärasest Wm Leleri artiklist: Miks laperdus kasutab viskamist Kas ma olen millestki ilma jäänud? Andke mulle kommentaarides teada. UPDATE: Minu Flutter & Firebase Udemy kursus on nüüd varase juurdepääsu jaoks saadaval. Kasutage registreerumiseks seda linki (kaasa arvatud sooduskood): Flutter & Firebase: looge täielik rakendus iOS-i ja Androidi jaoks Rohkem artikleid ja videoõpetusi leiate jaotisest Kodeerimine koos laperdamisega. Olen @ biz84 Twitteris. Võite näha ka minu GitHubi lehte. Millist WR-i peaksin alustama 1. nädalat?vale värvimonitorrahaline abi vs õppelaenudvs brodietümiin vs tiamiinPAK-FA vs F-22?uk nooremarstide palkaur vs ventiil Üheleheline rakendus või mitmeleheline rakendusES5 vs ES6 (koos näidiskoodiga)Glide vs PicassoSEO vs reageerimine: veebiandurid on targemad, kui te arvateEi, lõhe Ameerika poliitikas ei ole maaelu ega linnapildis ning selle tõestamiseks on siin andmedMiks pole fotograafia mustvalge ja värviline arutelu üldse aruteluPäris töö vs kujuteldav tööNurkJS vs ReactJS vs VueJS - võrdlus

2021/09/17 21:46:38

https://et.classicfoxvalley.com/collate/dart-vs-swift-a-comparison-6fb5a6/

mC4

Cisco susteemid parast kauplemistundide. miks dip-ostjad meetodit vajavad FX-valikute sisemine vaartus 24 Valikud Binaarkaubandus CAC 40 indeksi väärtus määratakse Pariisi börsil noteeritud 40 suurima turukapitalisatsiooniga ettevõtte hinna järgi. Enamik kauplejaid teab peamiste globaalsete aktsiaindeksite nimesid ja lühendeid, kuid võib-olla pole kõik teadlikud sellest, et nendega saab kaubelda ka CFD-de kaudu. Kuid mida see tähendab, kui ütleme, et "aktsiaturu tootlus oli hea"? Mis on üldse aktsiaturg? Kui inimesed vestlevad turgude teemal, siis tavaliselt räägivad nad aktsiaindeksitest. Selle Cisco susteemid parast kauplemistundide läbivad teemad on: Mis on indeksitega kauplemine ja mis on aktsiaindeksid? Indeksitega kauplemise eelised ja puudused Maailma populaarseimad aktsiaindeksid Parim platvorm indeksitega kauplemiseks Mis on indeksitega kauplemine? Enamik kauplejaid teab peamiste globaalsete aktsiaindeksite nimesid ja lühendeid, kuid võib-olla pole kõik teadlikud sellest, et nendega saab kaubelda ka CFD-de kaudu. Tegelikult ei saa aktsiaindeksite CFD-sid mitte ainult analüüsida, vaid neid saab ka osta ja müüa sarnaselt aktsiatele. Mis on aktsiaindeks? Ethereum seisab silmitsi nädalavahetuse rutiiniga, kuid mõned näevad siit eth-topelt Aktsiaindeks esindab ühe riigi aktsiate grupi väärtust ning näitab konkreetse aktsiaindeksi üldist, praegust ja ajaloolist tootlust. Charles Dow lõi esimese aktsiaindeksi mais Dow Jonesi indeks hõlmas Ameerika Ühendriikide 12 suurimat ettevõtet. Igal maailma börsil ja igas riigis on mõjuvõimsamate ettevõtete aktsiate võrdlusindeks ja mõnes suuremas riigis on lausa mitu aktsiaindeksit. Kuna igas riigis oleks peaaegu võimatu absoluutselt igat aktsiat jälgida, võimaldavad aktsiaindeksid kauplejatel ja investoritel mõõta aktsiaturu või riigi üldist tootlust. Miks dip-ostjad meetodit vajavad Majandusteadlased, poliitikud ja analüütikud saavad aktsiaindeksite abil silme ette üldpildi, kui hästi toimivad finantsturud ja nendel turgudel tegutsevad ettevõtted. Kui olete huvitatud indeksitega kauplemise kohta lisateabe saamisest, on üks parimaid õppimisviise proovida kauplemist tasuta demokontol. Demokontod annavad teile võimaluse kaubelda reaalsetes turutingimustes virtuaalsete vahenditega, mis tähendab, et saate teada, kuidas turg töötab, ja testida oma kauplemisstrateegiatilma et riskiksite oma rahaga. Alustamiseks klõpsake lihtsalt alloleval ribareklaamil. Kuidas aktsiaindeksid toimivad? Näiteks kui Nasdaq indeksi väärtus tõuseb või langeb, näitab see kõigi Nasdaqi kuuluvate aktsiate üldist tootlust. Kui Parim aeg turustamise voimalusi hind kasvab, siis indeksi üldine väärtus tõuseb samuti. Sama kehtib siis, kui aktsiaindeks liigub alla, mis tähendab, et üleüldine indeksi väärtus langeb. Aktsiaindeksi suund ei näita kõikide üksikaktsiate hinna liikumist üles või alla. Kõikide aktsiate keskmine võib küll kasvada, kuid mõned aktsiad võivad liikuda üles ja teised alla. Sama kehtib karuturu kohta aktsiaindeksi kauplemispäeval: enamik aktsiaid või sektoreid võivad tõenäoliselt olla langevas trendis, mõned aga tõusvas. Ilmselt on teil nüüdseks tekkinud küsimus, kuidas indekseid arvutatakse. Aktsiaindeksitega kauplemine - kuidas aktsiaindekseid arvutatakse? Enne digitaalajastut ei olnud indeksi hinna arvutamine lihtne. Tänapäeval kasutatakse indeksi väärtuse määramiseks kaalutud keskmise hinna valemit. See tähendab, et aktsiaindeksi väärtus on teatud turuosa esindava aktsiaportfelli muutuste statistiline näitaja. Aktsiaindeksitega kauplemine - Miks nendega tasub kaubelda? Aktsiaindeksid on kauplemiseks huvitav alternatiiv. Siin on välja toodud mõned aktsiaindeksitega kauplemise suurimad eelised: Indeks annab kiire ülevaate turu seisust tervikuna Mitmekesine portfell Populaarsetel aktsiaindeksitel on soodsad kauplemistasud ja enamasti hea tootlus Võimalus kasutada erinevaid strateegiaid Hinnad on kindlaks määratud ja seega esineb väga vähe hinna manipulatsioone Saate kaubelda tuntud ja populaarsetel turgudel indeksitega, mille kohta on saadaval palju teavet: Suurbitannia FTSE, USA SP, Saksamaa DAX 30 jne Võimalik kaubelda pikaajaliselt Nagu igasugusel kauplemisel ikka on ka aktsiaindeksitega kauplemisel paratamatult omad puudused: Mõnede aktsiaindeksite likviidsus on väike Vähem kaubeldavate indeksite maakleritasud on tihti suhteliselt kõrged Kauplemistunnid on piiratud - kui Forexi Cisco susteemid parast kauplemistundide saab kaubelda 24 tundi päevas, 5 päeva nädalas, siis aktsiaturud avatud ainult kohaliku aja tööaegadel Kuna turg on rohkem suletud kui Forex, siis esineb rohkem turuauke Aktsiaindeksitega kauplemine vs. Ühe ettevõtte aktsiatesse investeerimine tähendab, et teie kasumit mõjutavad tugevalt kõik riskid, Cisco susteemid parast kauplemistundide konkreetne ettevõte kokku puutub. Kui te aga aktsiaindeksisse investeerite, siis on teie portfell automaatselt mitmekesine, kuna teie investeering esindab mitmekümne või isegi mitmesaja erineva ettevõtte aktsiaid. Paljud uuringud on näidanud, et aktsiaindeksitesse investeerimine on palju tulusam kui eraldi aktsiatesse investeerimine. Seda enam, et aktsiaindeksid võimaldavad teil oma portfelli erinevate sektorite või isegi asukoha järgi mitmekesistada. Kui kauplete aktsiaindeksite CFD-dega, saate kasu ka finantsvõimendusestmis tähendab, et võite omalt poolt panustada ainult väikese murdosa positsiooni koguväärtusest. Finantsvõimendus võib teie kasumit mitmekordistada, kuid peate meeles pidama, et see suurendab samal viisil ka teie kahjumit ning alati tuleb kaubelda ainult selliste summadega, mille kaotamist saate endale lubada. Aktsiaid ostetakse selleks, et need hiljem loodetavasti kõrgema hinna eest maha müüa. Aktsiaindeksite CFD-dega saab kaubelda nii pikkade positsioonidega see tähendab, et ostate need lootuses, et nende väärtus tõuseb ja müüte hiljem kasumi teenimiseks maha kui ka lühikeste positsioonidega see tähendab, et müüte need lootuses, et indeksi väärtus väheneb ja sulgete seejärel oma tehingu madalama hinnaga ja saate kasu hinnavahest. Sageli soovitatakse CFD-dega nii aktsiate Cisco susteemid parast kauplemistundide ka indeksite CFD-dega võtta lühike positsioon, selle asemel, et müüa lühiajaliselt üksikuid aktsiaid, sest riskijuhtimine, näiteks stop-loss korralduse määramine, on CFD-de puhul kergem ja riske esineb samuti vähem. Indeksitega kauplemine vs. Forexi turul kauplemine Jällegi on mõlemal omad eelised ning see kumb on teie jaoks parim valik sõltub Cisco susteemid parast kauplemistundide kauplemisstrateegiast. Forexi turul kauplemine võib olla keeruline ning rohkelt väljakutseid pakkuv, sest peate ennustama ühe valuutapaari liikumisi, mida mõjutavad mitmed tegurid ja mis võivad seetõttu olla väga kõikuvad. Seevastu indeksitega kaubeldes Cisco susteemid parast kauplemistundide tähelepanu pöörama ainult turu suuremate liikumiste prognoosidele. Forexi turgudel kauplemine sobib sageli lühiajaliselt kauplevatele skalpijatele, kes saavad kasu suurest volatiilsusest ja väikesest kursivahest. Indeksitega kauplemine seevastu, eriti suurema kursivahega indeksitega kauplemine, sobib paremini pikajalistele kauplejatele, näiteks swing kauplejatele. Teine faktor, millega tuleks arvestada, on see, kui hästi te konkreetsest turust aru saate. Mõned kauplejad mõistavad väga hästi seda, mis toimub teatud riigi majanduses või ühes sektoris, mis on suur eelis aktsiaindeksitega kauplejate jaoks. Teiste inimeste jaoks on aga palju selgemad valuutakursside liikumised, mis tähendab, et nende jaoks sobib paremini kauplemine Forexi turgudel. Üks kauplejate seas populaarsemaid aktsiaindekseid on DAX30, mis esindab 30 suurimat ettevõtet Frankfurdi börsil turukapitalisatsiooni järgi. DAX30 ja sellega kauplemise kohta lisateabe saamiseks klõpsake alloleval ribareklaamil. Aktsiaindeksitega kauplemine - Millised on populaarseimad aktsiaindeksid? Aktsiaindekseid leidub erinevates riikides üle kogu maailma, kuid osadega nendest kaubeldakse palju rohkem kui teistega. DJIA indeks muutub kauplejate seas aina populaarsemaks. Sageli toimub sellega 3—4 tugevat hinnaliikumist ajavahemikus 8. Indeks on alates Palun arvestage, et varasemad tulemused ei ole usaldusväärsed tulevaste tulemuste või tulevase tulemuslikkuse näitajatena. Kuigi Dow Jonesil läheb praegult hästi, on see tavapärane, et turgudel esineb tõusude ja languste tsükleid ning kohati võivad need olla üsna tugevad. Kogu oma ajaloo vältel on see aktsiaindeks liikunud tasapisi regulaarselt üles, kuid varem on ette tulnud ka aastaid ja isegi aastakümneid, mil Dow Jones on kogenud suuri ja järske tõuse ning pikemaid märkimisväärseid languseid. Vaatleme mõningaid olulisi ajaloolisi sündmuseid aktsiaturgudel: Wall Streeti krahh Krahh kestis neli aasta. Must esmaspäev See on siiani ajaloo suurim kukkumine ühe kauplemispäeva jooksul. Siiani ei ole kindlaks tehtud, mis põhjustas nii järsu kukkumise, kuid arvatakse, et olulist rolli võis mängida arvutiprogrammide poolt korraldatud kauplemine. Dot-com mull Turgude tõus alates aastast aktsiaturud on pärast majanduslangust märkimisväärselt kasvanud. Ootamatud olukorrad, mil turg pöördub teie vastu, ongi põhjuseks, miks tuleb kasutada riski-ja rahahaldust. Samuti on see indeks alates Pole üllatav, et Nasdaq on üks ülemaailmsetest indeksitest, millest me palju kuuleme ja mida aktsiaindeksitega kauplejad kõrgelt hindavad. Peate toimima järgnevalt: 1 Avage kauplemiskonto CFD maakleri juures. Protsessi näete selles videos: 2 Laadige alla MetaTrader 5 kauplemisplatvorm. Selle protsessi nägemiseks vaadake järgmist videot: 3 Kirjutage turuvaatlusakna otsinguribale indeksi lühend, millega soovite kaubelda. Seejärel paremklõpsake instrumendil, et avada graafik. Allikas: Admiral Markets MT5. Saksamaa aktsiaindeks DAX 30 DAX on indeks, mis koosneb Frankfurdi börsi 30 suurimast ettevõttest, tuginedes nende turukapitalisatsioonile ja kauplemismahtudele. Tal oli kolmapäeval madalaim ,96 dollarit, mis jäi alla igapäevase täheriba. Igapäevane tõusutrend rida a on katki. Indeksit haldab Deutsche Borse ja alates 1. Arvestades sellega, et Saksamaa on Euroopa suurim majandus, on DAX30 rahvusvaheliste kauplejate jaoks väga populaarne indeks. CAC 40 indeksi väärtus määratakse Pariisi börsil noteeritud 40 suurima turukapitalisatsiooniga ettevõtte hinna järgi. See tähendab, et alates sellest kuupäevast võetakse indeksi arvutamisel arvesse ettevõtte turul ostmiseks pakutavate firma aktsiate arvu. Euroala aktsiaindeks STOXX 50 Kui olete huvitatud paljude erinevate eurotsooni riikide ettevõtete aktsiatega kauplemisest, siis saate selleks kasutada ühte aktsiaindeksit! Euronext on peamine börs Euroopa piirkonnas ja Euronext börsiindeks Euro Stoxx 50 indeks Voimalus modelleerimine 50 suure turukapitalisatsiooniga Euroopa piirkonna ettevõtet. Teised Euroopa aktsiaindeksid Ülalpool tõime välja kõige populaarsemad Euroopa aktsiaindeksid, kuid olemas on veel mitmeid teisi Euroopa aktsiaindekseid.

2021/09/18 16:58:53

http://digiport.ee/binaarne-valik/cisco-susteemid-parast-kauplemistundide-505147.php

mC4

Virumaa mehed on riigikogus rikaste hulgas - Paberleht - Tasuline - Virumaa Teataja, Meeste liikmete suurus ja vorm foto Meeste liikmete suurus ja vorm foto. See patoloogia areneb tänu suguelundite toodete rikkumistele ja viib viljatusele. Suurenenud energia — Samavõrd oluline on suguühte ajal on kõrge energia aidata väljendada suurenenud libiido ja iga partnerorganisatsiooni tugeva ja rahuldava erektsiooni. Tuntud tõsiasi, mida kinnitavad mitmed uuringud, on naine põnevil ja tihtipeale magab suure peenise omanikke kui keskmine või väike. Võimalusi end halvast olukorrast säästa ja päästa on märksa rohkem. Image stabilizer erektsioon. Taoist tehnika, mis viib suurenenud erektsioon, on mõju eriline punkt lobus peenise. See, nagu massaaž liikme, parandab verevoolu keha. Tehnika kehtib reeglid: haarake liige baasi nii, nagu te kehtestada rakmed; pigistada seda ajal harjutamist kondoomi, enne pingeid hoidke lüüa; vabastage sõrmed ja hakkavad tegutsema. Alguseks vahekorda teie peenis täitub verega. See meetod. Kui harjutuse ajal tekib täielik erektsioon, võid lihtsalt peatuda ja lasta erektsioonil veidi alaneda. Seejärel jätka harjutust. Seda peatust võid korrata nii sageli kui vaja. Kui teed harjutust korralikult, võid tunda vere liikumist ja näha peenisepea punasemaks ja lillakamaks värvumist iga tõmbega, kui veri liigub allapoole. Ajapikku suurendab see peenise mõõtmeid ja tugevust. Seda peetakse normaalseks, sest keha üritab hüvitada haiguse ajal kulutatud energia. Suurenenud isutus naistel. Virumaa mehed on riigikogus rikaste hulgas Naise kehas nälja eest vastutava aju keskuse reaktsioon on otseselt proportsionaalne igakuise tsükli faasiga. Teise faasi ajal, umbes 14 päeva enne menstruatsiooni, muutub see reaktsioon selgemaks ja naisel võib olla pidev soov süüa. Suurenenud verevool — Hea tungimist oma peenise — tänu suurenenud lämmastikoksiidi tootmise — aitab teil uuendada oma suguelu ja kindlasti suurendada oma enesekindlust. Selle asemel, et kõik jõulupühad üksteist erinevatest toanurkadest põrnitseda, oleks targem hoopis värskes õhus viibida. Õhtusel ajal saab sõpradel külas käia ja vaadata, kuidas hoopis nende pere tülitseb. Veelgi parem oleks aasta jooksul raha koguda ja oma pere lõunasse viia. BJJ trendikas tshirt Meeste Füüsiline Standard Suurus Riided Kohandatud Brasiilia Jiu Jitsu Pere Suurenenud libiido ja erektsiooni tugevdamine. Seks muutub pikemaks ja heledamaks! Seda saab kasutada määrdeainena. Annab impotentsuse ennetamise! DEEPERi katsetati kaheksas maailma laboris, talle anti kvaliteedi- ja ohutussertifikaate, see tehti ainult looduslikest ökoloogilistest puhastest taimsetest. Paljudele meestele on suureks probleemiks säilitada erektsioon kui kasutatakse kondoomi. Vahel on see tingitud ärevusest, mõnel korral aga seotud tundlikuse kadumisega. Küll aga on võimalik kõigil sellest olukorrast üle saada. Mehed ja naised ebatraditsioonilistes ametites Siiski, selline naiste- ja meestealadeks jaotus koos kummastavate müütide ning sildistustega painab pigem kindlates mustrites püsivate põlvkondade esindajaid. Kui näiteks Perekooli foorumis tõstati teema, kas mees võiks meilgi olla lasteaiaõpetaja nagu Soomes, Rootsis või Norras, siis esmajoones seostati teda võimaliku pedofiiliakalduvusega. How to switch off iPhone's HEIC photo settings so you take JPG's again! Lasteaednikuks õppima minnes Raido ise sellele hirmule ei mõelnud. Pedofiilide olemasolu teadvustas ta õpingute käigus. Siiski teab ta veel ühte lasteaiaõpetaja diplomiga meest. Temalt eriala kohta küsides vastab ta, et on spordiinimene, aga mis seal varjata: ta on lasteaednik. Milline on meeste hoiak? Palk mängib ametivalikul rolli. Kui lasteaedniku töötasu küündiks üle keskmise, siis oleks mehi lasteaedades rohkem, usub Raido Parve. Kas just naistega võrdselt, aga üllatust inimeste näos ehk enam ei oleks. Näiteks liigi isas on karjaga makaki 5 cm pikkune ja kaalub vaid 10 kg, samas kui suuremal meessoost šimpansil on ainult küünte suurus. Põhja—lõunasuunalised peateed on kahenumbrilised, lõpus. Kaks aastat teenis ta Murmanski lähedal Põhjamere laevastiku kaal 72 kg ja kasv cm Gagarini kasv oli cm et kosmonaut oleks NLKP liige. Hiina ravimid peenise laienemist. Teine folk vahend, et suurendada liige on taotluse jookide ja concoctions. Kuid esindajad meessoost ei ärritunud, sest suureneb elastsus liikme — see on ka saavutus. Asjakohane meetod, et suurendada liige. Populaarne retsept, kuidas suurendada oma peenist sooda kodus — see on nühkima. Seal on mitmeid võimalusi, on mees pildil meessoost liige tablette, et suurendada meessoost liige suurus võib olla üks parimaid. Kuidas suurendada meessoost liige suurus? Eesti juurtega rootsi geneetiku Svante Pääbo osalusel tehtud uuringu kohaselt kandus Covidga seotud DNA osa neandertaallastelt edasi 60 aastat tagasi. See on pikka aega kasutatud Hiinas ja Indias, et suurendada seksuaalset iha meestel ja naistel. Nõva kool. Ta on klassijuhataja, kehalise kasvatuse õpetaja, majandusjuht, tantsuõpetaja, lasteaia ja õpilaskodu juhataja ning nagu muuseas ka kooli direktor. Elu on küll nagu lakkamatu võistlus, kuid selle kooli. Nagu kevad, nagu loodusõnnetus. Seega ka sada aastat Aarne Ruben tegi küünlakuises Keskuses oma Marta Lepaga meenutusotsa lahti. Ajalugu pole üksnes spekulatiivne teadus. Nagu oli näha neljapäevasel volikogu istungil, ei pruugi abi olla sellestki, et arupärimist enam volikogu töökorras pole. Kui keegi jonnida tahab, jonnib ikka. Üks volikogu tööd jälginud vallakodanik tõusis püsti ja lahkus, öeldes, et piinlik oli toimuvat vaadata. Meessoost parandamiseks — unistus õige? Kui oled nagu enamik inimesi, viimane asi, mida sa teha tahad on saada operatsiooni, et suurendada oma liikme. See on midagi, mida ma arvan, et enamik mehi on pidanud ühel või teisel ajahetkel oma elus. Lõppude lõpuks, me kõik oleme kuulnud ütlust: suurus küsimustes.

2022/07/07 08:30:06

http://nautsemihkli.ee/suguelundite-liikmete/meeste-liikmete-suurus-ja-vorm-foto.php

mC4

Mida ütleb teie lemmikvärv teie kohta, sest värvipsühholoogia on tõeline asi - Mood Mida ütleb teie lemmikvärv teie kohta Peaaegu kõigil on lemmikvärv. Isegi kui te ei arva, et teil seda on, olete tõenäoliselt ikkagi rohkem loomulikult tõmmatud mõned värvid rohkem kui teised. Meil kõigil on oma eelistused - just nii inimesed veerevad. The maailma populaarseim värv on sinine ja see on ka meeste kõige populaarsem värv , igal pool maailmas, kanda. (Naised seevastu eelistavad enamasti musta värvi kandmist.) Statistiliselt on kollast ei eelista paljud , kus ainult viis protsenti inimestest väidab, et see on kõige lemmikvärv, ja ilmselt hakkavad inimesed vananedes apelsinist kõrvale hoidma. (Mul oli kunagi oranž kampsun. Ma olin 12. See oli minu jaoks moe madalseis.) Kui olete kunagi mõelnud, mida teie lemmikvärv teie kohta ütleb, siis olen siin abiks. The värvipsühholoogia on uuring selle kohta, kuidas värvid, mida me eelistame, mängivad kätt meie isikupära ja käitumisjoonte osas ning see on tõeline asi. (OK, hea, see põhineb osaliselt pseudoteadusel, kuid on ka tõeline asi.) See ei tähenda, et teie lemmikvärv määrataks teid või kedagi meist selles küsimuses, kuid kui see annab teile, OMG! See olen täiesti mina! ' hetk, siis olen oma ülesandega hakkama saanud. Kui teie lemmikvärv on sinine ... Sa oled:Rahulik, lahe ja suudab hoida asju ühtlasema kiiluna kui enamik. Sinine, ookeani värv, on sageli seotud rahulikkuse tundega, nii et need, kes seda armastavad, suudavad sageli leida rahu ja rahu kohtades, kus teised seda ei tee. Öeldakse, et inimesed, kes armastavad sinist värvi kanda lihtne läbi saada, usaldusväärne ja parema sõna puudumisel armastusväärne. Kui teie lemmikvärv on punane ... Sa oled:Julge, seksuaalselt laetud ja soovib jätta püsiva mulje. Uuringud on ka seda leidnud mõlemat sugu tõmbab rohkem punase värviga inimene kui ükski teine ​​värv. Kuigi teadlased pole päris kindlad, miks, arvavad nad, et see võib olla seotud asjaoluga, et kui keegi punastab, muutub ta punaseks ja seal on mingisugune loomalik, seksuaalne külgetõmme. Inimesed, kelle lemmikvärv on punane, on tavaliselt teadlikud selle mõjust ja on ekstravertne ja enesekindel piisavalt, et seda ära kasutada. Huvitaval kombel leiti ka, et punase värvi eelistamine suureneb naistel, kui nad on jõudnud viljakuse tipp nende menstruaaltsüklis. Kui teie lemmikvärv on roheline ... Sa oled:Kaldub raha ja turvalisust palju tähtsustama. Kuigi võite arvata, et rohelise armastamine tähendab looduse armastamist, ütleb ta värvipsühholoogia , need, kes armastavad rohelist, tahavad meeleheitlikult tunda end turvaliselt nii oma rahanduses kui ka suhetes. Nende jaoks on nende suurim mure see, kuidas teised neid suhtuvad, ja nad tahavad, et neid vaadataks kui edukat, jõukat ja olulist inimest oma sotsiaalses ringkonnas. Nad on ka sotsiaalsed liblikad ja on ilmselt dieedil, kui räägime. Kui teie lemmikvärv on roosa ... Sa oled:Veidi naiivne, varjatud ja tundlike tundlikkusega. Need, kes pooldavad roosat tee seda, sest see on põgenemine eelseisva täiskasvanuea reaalsuse eest. Nad on teistega suheldes lapsemeelsed ja loodavad, et suudavad lõpuks suureks saades punase, roosa vanema õe ära tõmmata - ei suuda aru saada, et nad on juba pikka aega täiskasvanud. Roosa mentaliteedi suurepärane näide:TüdrukuteŠoshanna Šapiro. Kui teie lemmikvärv on oranž ... Sa oled:Sõbralik, lihtne ja ilmselt teatri eriala. Need, kes jumaldavad apelsini, tahavad olla tähelepanu keskpunktis, kipuvad olema oma olemuselt ülemeelikud ja tõenäoliselt pole neil liiga palju tõsiseid mõtteid. Nad on sõbralikud ja sellised inimesed on - kuni kelmide üleannustamine algab, kuni sõbrad kipuvad jooksma. Värvi uuriva Faber Birreni sõnul võiksid a oranži lemmikvärv ei abiellu nii tõenäoliselt ja kui nad seda teevad, on nende "abielu kerge kiindumusega". Jah. Kui teie lemmikvärv on lilla ... Sa oled:Pisike hammustas, aga see on teie enda eriline viis. Inimesed, keda tõmbab lilla on omamoodi hipilaadsed, kuidas nad oma utoopiliste ideaalidega maailma praktiliselt käsitlevad. Nad eelistavad müstikat tegelikkusele ja eelistavad maailma näha violetset värvi prillide kaudu viisil, mis võib olla ümbritsevatele keeruline. Parim on see, kui nad panevad paika Tarot-kaardi lugemispoe statistika ja saavad sellega juba lihtsalt hakkama. Kui teie lemmikvärv on hall ... Sa oled:Kardab pühendumist. Kusagil musta ja valge vahel on hall värv, mida lihtsalt ei saa pühenduda, ja sama kehtib ka neile, kes seda armastavad. Värvipsühholoogia vaatenurgast hall on emotsioonitu , igav, eraldatud ja otsustusvõimetu. Neil, kes ütlevad, et nende lemmikvärv on hall, ei kiputa olema mingeid suuri meeldimisi või mittemeeldivusi. Nad võivad suurema osa asjadest võtta või jätta ja neil puudub tervikuna kirg, mis kaasneb "tõelise" värvi armastamisega. Kui teie lemmikvärv on must ... Sa oled:Osalt tujukas, osalt kogenud. Nagu Angelina Jolie, need, kes nimetavad musta värvi oma lemmikvärviks kipuvad olema keerulised realistid, kellel on vajadus kontrolli järele. Nende realistlik maailmavaade hoiab vaos nende pessimismi ja tujukust, samas kui nende lihtne lähenemine asjade alati pimedaks ja süngeks hoidmiseks muudab nad tunduvalt keerukamaks kui nad tegelikult võiksid olla. Või võivad nad lihtsalt elada New Yorgis. Kui teie lemmikvärv on valge ... Sa oled:Süütu. (Või vähemalt arvate end olevat.) Valge hõlmab süütust, neitsi ja on F. Scott Fitzgeraldi tegelase lemmikvärv, Daisy Buchanan , naine, kes soovis luua arusaama, mis polnud täiesti tõsi. Need, kes pooldavad valget tahan veenda teisi (ja iseennast) puhtuses, mida neil tõenäoliselt lihtsalt pole. Samuti on nad oma välimuselt väga hoolikad, erinevalt teistest meist, kes ei suudaks kunagi oma valget valgena hoida. Kui teie lemmikvärv on pruun ... Olete: Lihtne ja mugav. Need, kes armastavad pruuni värvi pole vaja ekstravagantsust. Neile meeldivad asjad nagu nad on ja saavad hakkama ilma muutustega kaasnevate tüsistusteta. Nad on usaldusväärsed, kokkuhoidlikud, otsekohesed ja hetkeseis pole lihtsalt nende isikupära. Kui teie lemmikvärv on kollane ... Sa oled:Õnnelik idealist, keda liiga sageli alahinnatakse. Selleks on vaja teatud tüüpi isiksust eelistada kollast kõigile teistele värvidele. See hõlmab optimismi, mida enamikul üle 10-aastastel inimestel lihtsalt pole. Selle optimismi ja sellega kaasneva idealismi tõttu tulevad kollast armastavad inimesed mõnikord pahaks või eemale, kuid see on lihtsalt sellepärast, et tujukad inimesed on otse kadedad.

2022/07/03 11:29:18

https://et.islamilink.com/what-your-favorite-color-says-about-you

mC4

Võtame e-valimised juppideks: kus on kitsaskohad? - Uued Uudised Esilehele » Arvamus » Võtame e-valimised juppideks: kus on kitsaskohad? Võtame e-valimised juppideks: kus on kitsaskohad? Arvamus, 28.01.2020 IT-valdkonnas töötanud Karl Olaf Rääk arutleb selle üle, millised on e-valimiste kitsaskohad ja mis takistab neid usaldusväärseks pidamast. "Lukk tuleb valida ukse järgi, ütleb rahvatarkus. Eesti e-valimisi võib mõnes mõttes eesti suusatamisega võrrelda. Tahame teatud valdkonnas maailma parimad ja oma saavutuste üle uhked olla. Mingil hetkel tuleb aga häbiga tunnistada, et edu pole saavutatud päris ausal moel. Dopingu abil lisahoogu saanud suusatamise puhul võime ennast õigustada, et teised teevad ju ka. Ainult et nemad pole siiamaani vahele jäänud. E-valimiste puhul sellist lohutust pole. Teised ei tee sama. Kui selgus, et käesoleva perioodi tehniline tase ei võimalda valimisi kontrollitult läbi viia, siis loobuti ideest. Kusjuures, põhiargumendiks on see, et kahtlase süsteemi kasutamine õõnestaks valimiste ja ühtlasi demokraatia usaldusväärsust. Eestis valiti teine tee. E-oivikuks olemise tuhinas pigistati silm kahtlaste küsimuste puhul kinni. Mida ei näe, seda pole olemas. E-riik on muutunud omamoodi religiooniks, mille puhul ebameeldivate küsimuste esitamist käsitletakse kui usust taganemist ning idee õõnestamist. Tulemuseks oleks nagu kaks e-valimiste süsteemi: üks on see, millest ringi tuuritavad prominendid saalis tukkuvale VIP-publikule kõnesid peavad, teine aga selline, mille üle spetsialistid naeravad või kaastundlikult pead raputavad. Aga need ei ole kaks erinevat süsteemi. On kaks vastandlikku vaatenurka meie e-valimistele. Turvameetmed peavad vastama sisule, mida kaitstakse. Puukuuri uksele piisab odavapoolsest tabalukust, panga kullakambri kaitseks valitakse poole meetri paksune terasuks, mis varustatud kõrgtehnoloogiliste lukkude ja turvasüsteemiga. Infosüsteemidega on sarnane lugu. Võrdluse ühte otsa võime paigutada isiklikud failid ja muud tagasihoidliku hinnalipikuga kooslused. Skaala ülemisse, kõige kõrgema riskitasemega ossa kuuluvad suurfirmad, suured pangad ja riiklikud infosüsteemid. Antud tasemel liigub väga suur raha, mis omakorda võimaldab palgata parimaid spetsialiste, olgu siis programmeerijaid, lobiste, psühholooge või kasvõi palgamõrvareid. See omakorda tähendab, et antud süsteemide puhul ei saa turvanõuetesse kerglaselt suhtuda. Paradoksaalsel kombel on Eesti vähene mõjukus meie suurim turvagarantii, just nagu tabalukk tööriistakuuri ukse ees. Kuni suuremad jõud ei tunne huvi selle muukimise vastu, seni oleme kaitstud ka logiseva süsteemiga. Rahulik unustatus ei pruugi muidugi aegade lõpuni kesta. Arvutisüsteemidesse sisse murdmine on eelkõige pragmaatiline äritegevus. Seda peab alati silmas pidama, kui üht või teist riskifaktorit hinnata. Vahendite hulgast valitakse alati need, mis kõige ökonoomsemad ja vähima riskiga. Tihtipeale ei ole otstarbekas kasutada keerukaid tehnilisi võtteid, vaid leida mõni inimene, kes seestpoolt töö ära teeb. Inimesi saab mõjutada mitmel viisil, rõhudes kas ahnusele, hirmule või mõlemale korraga. Kui kasutada on suured ressursid, siis on mõjutamistöö väga veenev. Riskide hindamisel on seda oluline silmas pidada. Võime teoretiseerida selle üle, et kvantarvutite tulek võimaldab krüpteeringut murda, või et globaalse operatsiooniga saaks valijate arvutitesse hääli võltsiva pahavara istutada. Aga kui kuluefektiivne selline lahendus oleks? Mida täpsemalt ühe või teise lahendusega mõjutada annab? Kui me selle teadmisega e-valimiste süsteemi vaatame, siis näeme, et kahjuks on inimfaktorile suhteliselt vähe tähelepanu pööratud. Seda häälte liikumise mõlemas otsas. Lähtutakse eeldusest, et e-valimistega on seotud vaid absoluutselt ausad inimesed, kelle mõjutamise võimalusest oleks piinlik rääkidagi. Idealistlik suhtumine aitab probleemidele otsa vaatamist vältida. Me võime ju kahtlustada, et arvuti kaudu hääletamine rikub valimiste ühetaolisuse nõuet. Või et keegi seestpoolt võib aidata serveris valimiste tulemusi muuta. Aga kuni seda ei ole selgelt teadvustatud ja sõnastatud, ei pea midagi ette võtma. Lähtume eeldusest, et kõik käituvad nii nagu vaja ja mingit mõjutamist ei saa olla. Inimfaktor on tihedalt seotud protseduuride ja protsesside teemaga. Inimese keeles öeldes tähendab see, et kõik e-valimistega seotud tegevused peavad olema täpselt kirjeldatud ja rangelt kontrollitud. Professor J.A.Haldermani juhitud spetsialistide töögrupp käis 2014. aastal meie e-valimisi uurimas. Töögrupi olulisemad märkused puudutasid just protseduure ning reegleid, õigemini nende puudumist. Oma aruandes tõid nad anekdootlikke näiteid tööprotsessist, mis meenutas pigem uljaid üliõpilasi rühmatööd tegemas kui riikliku tähtsusega tarkvara loomist. Paigas peavad olema täpsed tegevused, mis käivituvad anomaaliate või rikkumiste puhul. Kui näiteks tuvastatakse häälte võltsimine, siis mis sellele järgneb? Kes teeb mida? Kas hääletuse tulemused tühistatakse? Millises mahus? Tekib nii palju küsimusi, et lihtsam on tülikat võimalust ignoreerida. E-valimiste puhul peaks kasutama tehnilisi lahendusi, mis viivad inimliku eksituse või mõjutamise võimaluse minimaalseks. See tähendab paralleelse kontrolli võimalust süsteemide abil, mida on võimatu kõrvalt mõjutada. Kui me tahame tehnoloogia esirinnas püsida, siis miks mitte kasutada plokiahelat ja tehisintellekti? Üks hoiaks ära tulemuste muutmise võimaluse, teine võimaldaks tuvastada anomaalseid mustreid, nagu häälte andmine samast arvutist. Inimvaatlejate jaoks on see praktiliselt võimatu ülesanne, enesepettus. Kes ei usu, proovigu keskmisest logifailist midagi silma järgi üles otsida. Kuna e-valimiste puhul on vaja teha kompromiss hääletaja anonüümsuse ja häälte arvu kontrollitavuse vahel, siis ilmselt on vaja formuleerida vajalikud muudatused seadusandluses. Silma kinni pigistamise asemel peame endale täpselt teadvustama, millised on ohud, millised on võimalused. E-hääletamine on lisamugavus. Mida inimene selle eest vastu annab? Äkki osalise loobumise anonüümsusest, kasvõi sel tasemel, et kahtluse korral oleks võimalik kontrollida, millal ja kus konkreetne valija oma hääle andis? Võimalusi on palju ja need tuleb läbi arutada. Praegune lähenemine, kus seadusi järgitakse valikuliselt ja võimalikke probleeme eiratakse, on võimalikest halvim. Lauale peab jääma ka võimalus, et peale riskitegurite ausat ja ammendavat hindamist jõutakse järeldusele, et e-valimiste süsteem ei suuda nõutavat taset tagada ning selle kasutamine tuleb kas peatada või seada sellele teatud piirangud. Maailmatasemel e-riigiks tuleb saada ausal teel, mitte sohki tehes."

2021/09/26 18:16:42

https://uueduudised.ee/arvamus/votame-e-valimised-juppideks-2-osa/

mC4

Minu Karjala – Petrone Print Minu Karjala Mika Keränen See on lugu minu Karjalast. Vahel imestan ise ka, miks ma oma Karjala juurte üle nii ilmatuma uhke olen. Mul on vist Karjalaga mingi ummamuudu värk, nagu rahvusliku ärkamise aja karelianistidel – Karjala väisajatel. Nende jaoks oli Karjala soomluse häll ja ma tunnen üsna samamoodi. Eks ma õppisin ülikoolis soome-ugri keeli ja kultuure ning avastasin, et olen kergelt ugri-mugri, vähemalt maailmavaatelt. Enamik soomlasi pööritab ilmselt silmi, kui ma ennast karja lasena identifitseerin, kuna üldine arvamus on, et see õige Karjala on ikka see, mis jäi pärast teist ilmasõda Venemaale, aga kes mul keelab olla karjalane? Minu jaoks on Soome poolele jäävad maakonnad ka osa Karjalast. Ka niin. Vene riigi koosseisu kuuluvatel Karjala laulumaadel ma pole eriti rännanud. Üks põhjus on selles, et ma ei oska vene keelt. Võibolla vanas eas lähen vaatan seal ringi. See mõte tekkis mul alles hiljuti, kui lugesin ääretult head reisiraamatut, mille pealkiri on "Karjala kauge kutse". Selle autorid on Tõnu ja Viktoria Tuulas. Hirm vene keele pärast ei vähenenud, aga uudishimu Ida-Karjala vastu kasvas küll. Vormiroogasid valmistatakse igal pool Soomes, aga ajalooline põhierinevus Lääne- ja ja Ida-Soome toidukultuuris tuleb just toidu küpsetamise viisidest. Ajaloolisuse juures peetakse silmas 19. sajandit. Hiljem hakkas rahvas juba rohkem ringi liikuma. Karjala pirukas levis laialdaselt üle riigi pärast teist ilmasõda, kui üle 400 000 karjalase paigutati elama Soome eri paikadesse ja enamiku karjalaste kodud jäid teisele poole riigipiiri. Oluline erinevus Soome lääne- ja idapoolse toidukultuuri vahel oli tingitud leivaahjust. Soome keeles on selle nimi leivinuuni. Ida pool olid kõik ahjud ehitatud nõnda, et lisaks maja kütmisele kasutati neid ka toidu valmistamiseks. Need on sellised suured ahjud, mille suu on täiskasvanud inimese kõhu või rinna kõrgusel. Pesapall on Kiteel siiani spordiala number üks. Kohalik pesapallistaadion on väga uhke ja müts maha kõigi ees, kes Lauri "Tahko" Pihkala leiutatud Soome pesapalli Kiteel mänginud ja arendanud on. Aga mina polnud kurikaviibutaja, vaid vutipoiss, ja kehalise tunnis paistis see kenasti välja. Minust sai endalegi üllatuseks väljaku peremees, Helsingis olnuks minu positsioon äärmisel juhul vahetuspingi varusoojendaja. Suure linna ja väikese maakonna vahe oli meeletu. Kekaõps Reijo "Reko" Kohonen õnneks aktsepteeris ja hindas jalgpalli spordialana, sest ta oli mänginud seda noores eas kuskil Soome teises osas. Tema soovitas mul uurida Hutsi spordikeskuse infotahvlilt trenniaegu. Spordikeskuses oligi üks aeg, millal käidi vutti tagumas. KK-T. Küsimise peale selgus, et see lühend tuleb sõnadest Kiteen Kisa-Toverit. Nimi ajas mind naerma. Toverit tähendab eesti keeles seltsimehed. Mitte ükski teine Soome bänd pole müünud üle maailma nii palju plaate. Täpset arvu ei suutnud ma välja selgitada, aga see on miljonites. Fänne on neil igal pool, küll Lõuna-, küll Põhja-Ameerikas. Kaks korda on Nightwish käinud esinemas ka Eestis. Kui bänd vähegi huvi pakub, külastatagu näitust, kus Nightwishi lugu tutvustatakse. Ma käisin seal kaks korda. Kui esimesel korral ei vaimustunud, kartsin, et asi on minus. Teisel korral vaatasin ringi professionaalse pilguga, et muuseum on lahe küll, kui oled fänn, aga kohalik giid ütles mulle: stopp, see pole muuseum. See on hoopis näitus. Põhja-Karjala maakonnas on kolm rahvusparki. Patvin suo, Petkeljärvi ja Koli. Armastan käia neis kohtades igal aastaajal, nii päikeseliste kui ka vihmaste ilmadega. Minu lemmikilm on seenevihm mõne plusskraadiga. Looduses on parem, kui päike ei paista otse silma. Hilissügis on ilus. Hää lugeja, soovin sulle halli, vihmast, külma ja sünget rahvuspargi külastust! Olen proovinud nendest ilusatest tuhmhallidest hetkedest ka pilti teha, aga fotod hämaruse värve tõtt-öelda edasi ei anna. Enne päris pimedat kobin alati looduse rüpest sooja tare või sauna manu. Pimedust Karjala laiuskraadidel jagub. Mind see ei morjenda. Ma lülitun Karjalas looduse režiimile. Kui pilkane pimedus sind ahistab ja masendab, ära siia sügisel või talvel tule. Siin on tõesti kottpime. Vaikne ja pime. Suvel aga on valgust nii palju, et o-la-laa! See üllatab mindki iga kord, kui saabun Eestist. Vahe on tõesti tunda, eriti Tartuga võrreldes. Viisakates majutuskohtades ripuvad akende ees paksud kardinad, et lõunast tulija saaks magada, sest päike ei loojugi… Ainult augustis ja aprillis on päevad enam-vähem nagu Lõuna-Eestis, muudel kuudel kreeni kas valgema või pimedama poole. Kas ma teadsin, et Eero Järnefelt tegi Helsingi pearaudteejaama Koli fresko? Jah. Seda järvevaadet näevad kõik, kes riigi esindusvaksalis silmad lahti kõnnivad. Kui ma olin väike, tegutses selles saalis uhke restoran. Ukse kohal kuldses ilukirjas "Eliel". Restorani nimi tuli maja projekteerinud arhitekt Saarineni eesnimest. Praegu asub samas kohas mage burksikoht. Ma astun vaksalist päris tihti läbi, kui Helsingisse satun. Mitte rämpstoitu sööma, vaid pildi pärast. Olen seisnud sirge seljaga kunstiteose ees, vahel võtnud prillid eest, et pilku detailidest lahti saada. Ja kõndinud mitte midagi ostmata minema. Soomlastel võiks piinlik olla, et selle maali all kiirtoitu pakutakse. Minul igatahes on küll häbi. Seal peaks olema hoopis rahvusrestoran. Selline, kust saaks Karjala pirukaid, Lapi juustu murakamoosiga ja muid Soome köögi parimaid saavutusi. Ettekandjateks oleks rahvariietes personal ja nad räägiksid ka seda murret, mis rahvariided neil seljas on! See oleks vägev. Selline restoran peaks raudpoltselt olema peavaksalis, kust saab rongiga sõita nii Turumaale, Lapimaale kui ka ajaloolistele "Kalevala" laulumaadele. Olen käinud nüüdseks Kolil kõigil aastaaegadel ja kui peaksin valima oma lemmikaastaaja, oleks see talv. Ja ikka tänu lumele, mida on seal nii palju, et kohe on. Otse Koli kaljude all asuv Pielinen põhjustab oma ududega selle, et puudele tekib juba oktoobri lõpus omapärane jääkiht. Puude tüved hakkavad koguma endasse jääd ja hiljem lund. Ma olen selle nähtuse kohta päris palju lugenud, aga ei saa ikkagi lõpuni aru, kuidas see võimalik on ja miks on nii ainult Kolis – ja Lapimaal. Aga kuskil polaarjoonest allpool pole ma peale Koli sellist asja näinud. Nähtuse nimi on tykkylumi. Las see sõna olla ka eesti keeles tykkylumi, kuni keegi midagi targemat välja ei paku. Tykkylumi on iseenesest lihtsalt puudele kuhjunud lumi. See sünnib lisaks lumehelvestele õhus muul tahkel kujul olevast veest. Parikkalas asub vahva skulptuuride park. Märkasin seda juba väiksena rongi ja auto aknast, aga esimest korda sattusin sinna kümmekond aastat tagasi, kui sõitsin ise autoga ema ja isa juurde ja tegin pargis lühikese peatuse. Hiljem olen Parikkalas nii mõnigi kord ringi vaadanud. Mis selle skulptuuripargi nii eriliseks teeb? Varem nagu polnudki midagi, aga praegu on see mitmel pool ingliskeelsetes turismitrükistes välja toodud kui üks maailma kõige jubedamatest parkidest. Parikkala skulptuuripark asub Helsingist 310 kilomeetri kaugusel ja isegi kui sa rohkem mitte kunagi Karjalasse ei tule, tasub ühel Soome-sõidul see "jubedus" üle vaadata. Pimedas ma sinna üksi ei läheks. Kord peatusin maanteeäärses pargis õhtuhämaruses, kui seal polnud mitte ühtegi inimest. Vaatasin väravast sisse ja taipasin, et ei saa üksinda siseneda – olen lugenud liiga palju Stephen Kingi. Enamasti satun bensukate parlamentide vahetusse lähedusse üksi. Need vanamehed istuvad tavaliselt rahulikult oma kohtadel, ainult ükskord nägin, kuidas üks parlamendi seltskond lõi liimist lahti ja kaks lauatäit mehi kargas korraga püsti. Kõik vaatasid aknast välja. Mina ei tõusnud, aga nägin küll, mis toimus. Uus mersu. Üks parlamendiliige sõitis bensuka ette tuttuue Mercedesega. Kahtlustati, et mees on lotoga võitnud, see tundus parlamendiliikmetele ainuloogiline kiire seletus. Kui auto omanik uksest sisse marssis, olid kõigi tagumikud juba toolidel. Keegi küsis ka masina kohta. Uue mersu omanik vastas stoilise rahuga: "Vahetasin vana auto uue vastu." Kerälä talul oli 600 hektarit metsa. Kõik see pärandunuks Juho Heikkile ehk Jussile, kuna tema vend langes sõjas, aga pool maad sai saatuse tahtel Venemaale. 300 hektarit ukkile siiski jäi. Pärast sõda hakkasid nad elama piiritsoonis, kuhu suvalistel inimestel asja polnud, külla sai neile ainult piiritsooniloaga. Esimene asi, mis ukkil tuli pärast sõda Rahevaaras ära teha, oli uue maja ehitamine. Ta tegi korraliku maja. Võin seda ise kinnitada, sest see "maja" on alles, ainult mitte selles kohas, kuhu algselt ehitati, vaid paar kilomeetrit eemal. Möhkö külaselts võttis maja palkidest lahti ja pani teisal uuesti kokku, see on nüüd külarahva kohtumispaik Möhkö külas ja kannab nime Ruajetupa. Maja on värvitud rootsipunaseks. Mu isa kinnitas, et algselt oli hoone täiesti värvimata. Ta ütles, et Möhkö-tagustes külades olid kõik majad värvimata.

2022/05/20 11:51:59

https://petroneprint.ee/raamatud/minu-karjala/

mC4

ajakiri KODUTEEL / Peaaegu kristlane Koduteel 3/2013 - Jutlus ALBERT OUTLERI SAATES?NAD Kui 1741. aastal tuli taas John Wesley kord Oxfordi ?likoolis jutlustada, oli ?rkamine juba t?ies hoos. Wesley p?hendus ?likooli asemel ?ha rohkem oma ?hingutele, muutudes samas esimese suhtes ?ha kriitilisemaks. Jutluse teema ? radikaalne erinevus nimekristluse ja t?elise kristluse vahel ? oli puritaanide seas juba tuttav. Apostlite tegude raamatu kirjakoha 26:28 nimekristluse v?tmes t?lgendamine oli juba muutunud peaaegu tavaliseks. Wesley toob esile kahte t??pi kristlased ? ?llameelse silmakirjatseja (peaaegu kristlase) ja uue kontseptsiooni oma t?ielikult kristlasest, kaheldes varjamatult, et neid viimaseid Oxfordis eriti leidub. Wesley metodistidest lugejad tunnetasid ilmselt selgesti, et nende juht oli astunud vastu anglikaani kiriku masinav?rgile ?hes selle enese kantsidest ning selles vastasseisus ellu j??nud. Wesley peaaegu kristlase kirjeldus tarvitab ?ht tema lemmikkujundit Piiblis: neid, kellel on ?jumalakartuse n?gu, ent kes on salanud selle v?e? (2Tm 3:5). Ta kirjeldab ?pris p?hjalikult siirast inimest, kes v?ldib kurja, teeb head ja tarvitab armuvahendeid ? triumviraat, mida siin taunitakse, ent mis peagi fikseeritakse metodistide ?ldreeglites. T?ielikult kristlane on aga see, kellel on Jumala ja oma ligimesearmastuse kaudu toimiv usk. Kuigi Wesley hiljem ei olnud nii karm oma hinnangutes peaaegu kristlase kohta, oli ta vaade t?elise kristlase osas j?rjekindlalt seotud usu kaudu saadava armu ja armastusele rajatud eetika teoloogiaga. Wesley tr?kkis selle jutluse Londonis varsti p?rast selle ettekandmist Oxfordis. Tema eluajal tehti sellest v?hemalt 25 kordustr?kki ja see oli tema kogutud jutluste v?ljaannetes alati j?rjekorras teine jutlus. Pisut veel, ja sa veenad mu koguni kristlaseks! Apostlite teod 26:28 Ja palju on neid, kes j?uavad nii kaugele: sellest ajast peale, kui ristiusk on maailmas olnud, on igal ajastul ja iga rahva seas olnud palju neid, keda on ?veendud peaaegu kristlaseks?. Kuid n?hes, et sellest, kui minnakse ainult nii kaugele, ei ole mitte mingit abi Jumala ees, on meie jaoks ometi ??rmiselt t?htis uurida, esiteks, millele viidatakse, kui ?eldakse peaaegu, teiseks, mida m?eldakse, kui ?eldakse t?iesti kristlane. (I).1. ?Peaaegu kristlane? olemisega viidatakse esmalt paganlikule aususele. Ma oletan, et keegi ei tee sellest k?simust, eriti seet?ttu, et paganliku aususe all m?tlen ma siin mitte seda, mida soovitatakse ainult nende filosoofide kirjutistes, vaid seda, mida tavalised paganad ootasid ?ksteiselt ja mida paljud neist ka tegelikkuses praktiseerisid. Selle reeglite p?hjal ?petati neile, et nad ei tohiks olla eba?iglased; ei tohi ?ra v?tta oma ligimese tarbeid ei r??vides ega varastades; et nad ei survaks vaeseid ega pressiks kelleltki midagi v?lja; et nad ei petaks ega trumpaks kavalusega ?le ei rikast ega vaest mis tahes ?riasjas; et nad ei petaks kelleltki v?lja tema ?igusi, ja kui v?imalik, siis ei oleks kellelegi midagi v?lgu. 2. J?llegi m??nsid tavalised paganad, et nii t?de kui ?igust tuli mingilgi m??ral arvesse v?tta. Ja vastavalt sellele nad mitte ainult ei p?lanud neid, kes vandusid valet, kes kutsusid Jumalat olema tunnistajaks valele, vaid ka neid, kes olid oma ligimese laimajad, kes esitasid vales??distusi teise inimese vastu. Ja vaevalt paremini arvasid nad igasugu tahtlikest valetajatest, pidades neid inimkonna h?biplekiks ja ?hiskonna nuhtluseks. 3. Ja taas, nad ootasid ?ksteiselt teatud armastust ja abi. Nad ootasid ?ksk?ik millist abi keegi v?is teisele anda ilma endale kahju tegemata. Ja seda abi nad ka andsid, kusjuures mitte ainult nende inimlikkuse pisiteenete kujul, mida tehakse ilma mingi kulutuse v?i vaevan?gemiseta, vaid ka n?ljaste toitmise n?ol, kui neil oli toitu s??stmiseks, riietades alastiolijaid endist ?le j??nud r?ivastega ja ?le?ldiselt andes k?ikidele, kellele vaja, selliseid asju, mida neil endil polnud tarvis. N?nda kaugele (k?ige v?hem) l?ks paganlik ausus, mis on esimene asi, millele viidatakse ?peaaegu kristlane? olemisel. (II).4. Teine asi, millele osutatakse ?peaaegu kristlane? olemisel, on jumalakartuse n?o omamine, selle jumalakartuse, mis on ette kirjutatud Kristuse evangeeliumis ? t?elise kristlase v?limuse omamine. Vastavalt sellele ei tee ?peaaegu kristlane? midagi, mida evangeelium keelab. Ta ei v?ta ilmaasjata suhu Jumala nime, ta ?nnistab ega nea, ta ei vannu ?ldse mitte, vaid tema ?jah on jah? ja ?ei on ei?. Ta ei j?ta p?hitsemata Issanda p?eva ega lase seda labastada, isegi mitte v??ral, kes on ta v?ravais. Ta mitte ainult ei v?ldi mis tahes tegelikku abielurikkumist, hoorust ja ebapuhtust, vaid ka iga s?na v?i pilku, mis otseselt v?i kaudselt sellele kaldub: ei, ta v?ldib ka k?iki t?hje s?nu, hoidudes k?igest mahategemisest, tagaselja keelepeksust, salajasest pealekaebamisest, kurja k?nelemisest ja k?igest ?rumalast seletamisest ja naljatlemisest? (, mis paganliku moralisti meelest on teatud voorus. L?hidalt, ta hoidub igasugusest vestlusest, mis ei ole ?hea ?lesehitamiseks? ja mis j?relikult ?kurvastab P?ha Vaimu, kes meid on kinnitanud pitseriga lunastusp?evani?. 5. Ta hoidub ?veinist, millest tuleb liiderlikkus?, pillerkaaritamistest ja liigs??misest. Ta v?ldib, nii palju, kui temast s?ltub, t?litsemist ja riidu, p??des pidevalt elada rahus k?igi inimestega. Ja kui ta kannatab vale t?ttu, siis ei maksa ta enda eest k?tte ega tasu kurja kurjaga. Ta ei ole s?imleja, m?rgeldaja ega irvita oma ligimese vigade v?i n?truste ?le. Ta ei tee kellelegi meelega halba, haiget ega muret; vaid k?igis asjus talitab ja k?neleb ta selle lihtsa reegli j?rgi: ?Mida sa ei taha, et sulle tehakse, seda ?ra tee ka teisele.? 6. Ja head tehes ei piirdu ta mitte ainult odavate ja lihtsate lahkuse teenetega, vaid n?eb vaeva ja kannatab paljude kasu p?rast, et ta mingilgi kombel saaks m?ningaid aidata. Vaatamata r?hmamisele v?i valule ?teeb ta oma j?udu m??da k?ike, mida ta k?si suudab korda saata?, olgu siis oma s?prade v?i vaenlaste heaks, kurjadele v?i headele. Sest olles ?t?dimatu? selles ja igas muus ?asjatoimetuses?, ?kuni tal on v?imalust, teeb ta head?, k?ige hea kombel, ?k?igile inimestele?, nii nende hingedele kui ihudele. Ta manitseb ?elaid, ?petab v?hikuid, kinnitab k?ikuvaid, elustab h?id ja lohutab haigeid. Ta n?eb vaeva, et ?ratada neid, kes magavad, juhtida neid, keda Jumal on juba ?ratanud, allika juurde, mis on m?eldud patu ja ebapuhtuse jaoks, et nad peseksid endid selles ja saaksid puhtaks; ja ergutada neid, kes on p??stetud usu kaudu, kaunistama Kristuse evangeeliumi k?igis asjus. 7. See, kellel on jumalakartuse n?gu, kasutab ka armuvahendeid; jah, k?iki neist ja igal v?imalusel. Ta k?ib sageli Jumala kojas; ja seda mitte nii, nagu m?nedel on kombeks, kes tulevad K?igek?rgema ligiolusse kulla ja kallite ehetega v?i edevamaitseliselt toretsevates r?ivastes ning kas siis ebakohaste viisakustega ?ksteise suhtes v?i jultunult l?busa k?itumisega h?lgavad k?ik, nii jumalakartuse vormi kui ka v?e n?udmised. Annaks Jumal, et ei oleks kedagi, isegi meie eneste keskel, kes langeks sellesama hukkam?istu alla: kes tuleb Tema kotta, v?ib-olla, vahtides ringi v?i andes k?igiti tunnistust k?ige osav?tmatumast, hoolimatumast ?ksk?iksusest, kuigi m?nikord v?ib tunduda, et nad palvetavad Jumala poole Tema ?nnistuse p?rast asjas, millega neil tuleb tegemist; kes selle kohutava teenistuse v?ltel kas magavad v?i on n?jatunud k?ige mugavamasse poosi; v?i kes, justkui oletades, et Jumal magab, r??givad ?ksteisega v?i vahivad ringi, justkui poleks neil absoluutselt mitte midagi teha. ?rgu neid s??distatagu v?lispidises jumalakartlikkuses. Ei: see, kellel on see jumalakartus, k?itub selle p?haliku teenistuse igal hetkel t?siduse ja t?helepanelikkusega. Kui ta astub Issanda laua juurde, siis seda enam ei tee ta seda kerglaselt v?i hooletult k?itudes, vaid oleku, liigutuste ja k?itumisviisiga, mis ei k?nele midagi muud, kui ?Jumal, ole mulle, patusele, armuline?! 8. K?igele sellele lisame me pideva perekondliku palve nende puhul, kes on oma perekonna pead, ja aja, mis on eraldatud Jumalaga k?nelemiseks igap?evaselt t?ie t?sidusega ? sellel, kes n?nda viljeleb sellist v?lispidist usku, on jumalakartuse n?gu. Selleks, et ta oleks ?peaaegu kristlane?, on tarvis veel ainult ?ht asja, ja see on siirus. (III).9. Siiruse all m?istame me t?elist, sisemist usu p?him?tet, millest saavad alguse need v?lised teod. Ja t?epoolest, kui meil seda ei ole, siis ei ole meil isegi paganlikku ausust; ei, isegi nii palju mitte, millest piisaks paganliku, epikuurlasest poeedi n?udmisteks. Isegi see vaeseke on oma kainetel silmapilkudel v?imeline tunnistama: (Head inimesed v?ldivad patustamist voorusearmastusest; kurjad inimesed v?ldivad patustamist karistuse kartusest. Horatius) Nii et kui inimene hoidub kurja tegemast ainult selleks, et v?ltida karistust, siis Non pasces in cruce corvos (Sind ei pooda. Horatius) ?tleb pagan ? siin ?on sinu tasu?. Kuid isegi tema ei luba sellisele kahjutule inimesele nagu see, n?nda paljut, et ta v?iks olla lihtsalt hea pagan. Kui siis keegi muu inimene selsamal motiivil (nimelt selleks, et v?ltida karistust, v?ltida s?pradest v?i oma tulust v?i reputatsioonist ilmaj??mist) peaks mitte ainult hoiduma kurja tegemisest, vaid tegema ka v?ga palju head ? ja kasutama isegi k?iki armuvahendeid ? siis ometigi ei v?iks me kuidagimoodi ?elda, et see inimene oleks isegi ?peaaegu kristlane?. Kui tal pole s?dames paremat p?him?tet, siis on ta ?lepea ainult silmakirjatseja. 10. Seet?ttu kaasneb ?peaaegu kristlaseks? olemisega tingimata ka siirus: t?eline igatsus teenida Jumalat, s?damesoov t?ita Tema tahet. Tingimata kaasneb sellega, et inimesel on siiras eesm?rk olla k?igis asjus Jumalale meelep?rane: k?igis vestlustes, k?igis oma tegudes; k?iges, mida ta teeb v?i j?tab tegemata. Kui keegi on ?peaaegu kristlane?, siis jookseb see musterjoonis l?bi kogu tema elu. See on liikumapanevaks p?him?tteks nii tema heategemises, tema kurjast hoidumises kui ka Jumala seadmiste kasutamises. 11. Kuid siinkohal p?ritakse arvatavasti: kas on v?imalik, et keegi elavatest inimestest j?uaks selles k?iges nii kaugele ja sellegipoolest j??b ainult ?peaaegu kristlaseks?? Mida veel peale selle on tarvis, et olla ??lepea kristlane?? Ma vastan, esiteks, et seda, et on k?ll v?imalik j?uda nii kaugele ja ikka j??da ?peaaegu kristlaseks?, saan ma teada mitte ainult Jumala s?nadest, vaid ka kogemuse kindlast tunnistusest. 12. Vennad, ?mul on rohkelt julgust teie ees?. Ja ?andke mulle andeks see s???, kui ma majakatustelt kuulutan omaenese meeletust teie ja evangeeliumi p?rast. Laske mul siis takistamatult k?nelda enesest, nagu ka teisest inimesest. Ma olen rahul sellega, kui mind alandatakse, et teid ?lendataks, ja ma tahan ennast alandada sellest veelgi rohkem oma Issanda kirkuseks. 13. Ma j?udsin ise paljude aastate kestel n?nda kaugele, nagu paljud siinolijatest v?ivad tunnistada: ma olin hoolas v?ltima k?ike kurja ja hoidma puhast s?dametunnistust; kasutasin aega ?igesti, haarates kinni igast v?imalusest teha head k?ikidele inimestele; tarvitasin pidevalt ja hoolsalt k?iki avalikke ja eraviisilisi armuvahendeid; p??dlesin p?siva k?itumise t?siduse poole igal ajal ja igal pool. Ja Jumal on mu tunnistajaks, kelle ees ma seisan, et seda k?ike tegin ma siiralt; mul oli t?sine kavatsus teenida Jumalat, s?damesoov t?ita Tema tahet k?igis asjus, olla meelep?rane Talle, kes oli kutsunud mind ?v?itlema head usuv?itlust? ja ?hakkama kinni igavesest elust?. Ometigi tunnistab mu oma s?dametunnistus P?has Vaimus, et kogu selle aja olin ma ainult ?peaaegu kristlane?. Kui k?sitaks, mis siis veel peale selle kaasneb ??lepea kristlane? olemisega, siis ma vastan: (I).1. Esiteks, Jumala-armastus. Sest n?nda ?tleb Tema S?na: ?Armasta oma Issandat, oma Jumalat, kogu oma s?damega ja kogu oma hingega ja kogu oma m?istusega ja kogu oma j?uga!? Selline Jumala-armastus haarab endasse kogu s?dame, ?ratab ellu k?ik tunded, t?idab kogu hinge ja haarab ?lima m??rani tegevusse k?ik tema v?imed. See, kes n?nda armastab Issandat, oma Jumalat, selle vaim ?h?iskab ?ha Jumala, oma P??stja p?rast?. ?Tal on hea meel Issandast?, oma Issandast ja oma k?igest, keda ?ta t?nab k?ige eest?. Tema ?igatseb Jumalat ja Ta nime ja Ta m?lestust?. Tema s?da h??ab ?ha: ?Kes on mul muu taevas, kui Sina? Sest Sinuga koos olles ei meelita mind miski maa peal.? T?epoolest, mida muud v?iks ta igatseda peale Jumala? Mitte maailma ega selle maailma asju. Sest ta on ?maailmale risti l??dud ja maailm temale?. Ta on risti l??dud lihahimule, silmahimule ja eluk?rkusele. Jah, ta on surnud igasugusele k?rkusele: sest armastus ?ei hoople?, vaid see, kes elab armastuses, ?elab Jumalas ja Jumal temas?, ning ta on v?hem kui mitte miski iseenese silmis. (II).2. Teine asi, mis kaasneb ??lepea kristlane? olemisega, on ligimesearmastus. Sest n?nda ?tles meie Issand j?rgnevate s?nadega: ?Armasta oma ligimest nagu iseennast!? Kui keegi k?sib, ?Kes on mu ligimene??, siis me vastame: ?Iga inimene maailmas; iga Tema laps, kes on ?kogu liha vaimude Isa?.? Ka ei v?i me mingil kombel erandit teha oma vaenlastele v?i Jumala vaenlastele ja nende hingedele. Iga kristlane armastab ka neid nagu iseennast; jah, nii ?nagu Kristus meid on armastanud?. See, kes tahab t?ielikumalt m?ista, milline armastus see on, v?ib uurida P?ha Pauluse kirjeldust selle kohta. Ta on ?pika meelega ja lahke. Ta ei ole kiivas. Ta ei ole rutakas kohut m?istma. Ta ei kelgi ega hoople?, vaid teeb selle, kes armastab, v?himaks, k?ikide teenijaks. Armastus ?ei k?itu n?otult?, vaid ?saab k?igile k?igeks?. Ta ?ei otsi omakasu?, vaid ainult head teistele, et nad v?iksid saada p??stetud. Armastus ?ei ?rritu?. Ta ajab ?ra raevu, mis sellel, kellel see on, on vajaka armastuses. Ta ?ei m?tle halba?. Tal ?ei ole r??mu ?lekohtust, aga ta r??mustab t?e ?le?. Ta ?lepib k?igega, ta usub k?ike, ta loodab k?ike, ta talub k?ike?. (III) 3. Siiski on veel ?ks asi, mida v?ib eraldi k?sitleda, kuigi see tegelikult ei saa olla lahus eelnevast, millele viidati ??lepea kristlane? olemises, ja see on k?ige, isegi usu alus. Selle kohta on l?bi kogu Jumala S?na ?eldud v?ga suurep?raseid asju. ?Iga?ks,? ?tleb armastatud j?nger, ?kes usub, on Jumalast s?ndinud.? ?Aga k?igile, kes Tema vastu v?tsid, andis Ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad Tema nimesse.? ?Ja see ongi v?it, mis on ?ra v?itnud maailma ? meie usk.? Meie Issand ise kuulutab, et see, ?kes usub Pojasse, sel on igavene elu?; ning ?ta ei l?he kohtu alla, vaid on l?inud surmast ellu?. 4. Kuid ?rgu siinkohal ?kski inimene petku oma hinge. Tuleb hoolega t?hele panna, et see ?usk, mis ei too esile meeleparandust? ja armastust ja k?iki h?id tegusid, ei ole see ??ige, elav usk?, millest siin k?neldakse, ?vaid surnud ja kuratlik usk ? Sest isegi kurjad vaimud usuvad, et Kristus s?ndis neitsist, et Ta tegi igasugu imetegusid, kuulutades, et Tema on t?eline Jumal; et meie p?rast kannatas Ta k?ige valurikkamat surma, et lunastada meid igavesest surmast; et Ta t?usis ?les kolmandal p?eval; et Ta l?ks ?les taevasse, kus Ta istub Isa paremal k?el ja et maailma l?pul tuleb Ta j?lle tagasi m?istma kohut elavate ja surnute ?le. Neid meie usuartikleid usuvad ka kurjad vaimud, samuti nagu nad usuvad k?ike, mis on kirjutatud Vanas ja Uues Testamendis. Ja vaatamata k?igele sellele usule on nad ikkagi kurjad vaimud. Nad j??vad ikka oma neetud seisundisse, kus neil puudub t?eline kristlik usk.? 5. ??ige ja t?eline kristlik usk t?hendab? (j?tkates meie oma Kiriku s?nadega) ?mitte ainult uskuda seda, et P?hakiri ja meie usuartiklid on t?si, vaid omada ka kindlat usaldust ja veendumust, et inimene p??stetakse Kristuse kaudu igavesest hukatusest? ? just sellest ?kindlast usaldusest ja veendumusest?, mis inimesel on Jumalasse, ?et Kristuse teenete kaudu on tema patud antud andeks ja et ta on lepitatud Jumala heameeleks? ? tuleneb armastav s?da olla kuulekas Tema k?skudele.? 6. Kellel n??d on see usk, mis Jumala v?e l?bi ?puhastab s?dame? k?rkusest, vihast, himust, ?k?igest ?lekohtust?, ?ihu ja vaimu kogu r?vedusest?; mis t?idab ta armastusega, mis tugevam kui surm, nii Jumala kui kogu inimkonna vastuarmastusega, mis teeb Jumala tegusid, mis kiitleb sellest, kui ta kulutab ja kui teda kulutatakse k?ikide inimeste heaks ja mis r??muga kannatab mitte ainult etteheiteid Kristuse p?rast, pilkamist, p?lgust ja vihkamist k?igi inimeste poolt, vaid mis tahes kurja inimeste v?i kuradite poolt, mida Jumala tarkus lubab s?ndida; kellel n??d on selline usk, ?mis on tegev armastuse l?bi?, see ei ole mitte ainult peaaegu, vaid ?lepea kristlane. 7. Aga kes on nende asjade elavad tunnistajad? Ma anun teid, vennad, selle Jumala juuresolekul, kelle ees ?on lahti surmavald ja kadupaik, saati siis inimlaste s?damed? ? et iga?ks teist k?siks oma s?damelt: ?Kas mina olen ?ks nende seast? Kas ma viljelen ?iglust, halastust ja t?de nii palju, nagu n?uavad v?hemalt paganliku aususe reeglid? Kui nii, siis kas mul on kristlase v?lispidine olu? Jumalakartuse n?gu? Kas ma hoidun kurjast, k?igest, mis on keelatud Jumala kirjapandud S?nas? Kas ma teen oma j?udu m??da k?ike head, mida mu k?si suudab korda saata? Kas ma kasutan igal v?imalusel t?siselt k?iki Jumala seadmisi? Ja kas teen ma k?ike seda siira kavatsuse ja igatsusega olla k?iges meelep?rane Jumalale?? 8. Kas pole mitte paljud teie seast teadlikud sellest, et te pole mitte kunagi j?udnud n?nda kaugele? Et te pole olnud isegi ?peaaegu kristlased?? Et te ei ole olnud paganliku aususe m??dupuu k?rgusel? V?hemal mitte kristliku jumalakartuse v?lise vormi tasemel? Veelgi v?hem on Jumal teis n?inud siirust, t?elist kavatsust olla Talle meelep?rane k?igis asjus. Te pole mitte kunagi isegi kavatsenud p?hendada k?iki oma s?nu ja tegusid, oma asjatoimetusi, ?ppimist ja meelelahutust, Tema auks. Te pole mitte kunagi isegi kavatsenud ega igatsenud seda, et mida te iganes teete, saaks tehtud ?Issanda Jeesuse Kristuse nimel?, ja sellisena peaks olema ?vaimulik ohver, mis on Jumalale meelep?rane Kristuse kaudu?. 9. Kuid oletagem, et sa olid seda; kas siis head kavatsused ja head soovid teevad kellestki kristlase? Mitte mingil juhul, kui neil ei lasta avaldada head m?ju. Keegi on ?elnud, et ?p?rgu on sillutatud heade kavatsustega?. Siis j??b ikkagi k?ige suurem k?simus. Kas Jumala armastus on v?lja valatud sinu s?damesse? Kas sa v?id h??da: ?Minu Jumal ja minu k?ik!?? Kas sa igatsed ainult Teda? Kas sa oled ?nnelik Jumalas? Kas Tema on sinu kirkus, sinu r??m, sinu r??mustuse kroon? Ja kas on see k?sk kirjutatud sinu s?damesse, ?et see, kes armastab Jumalat, armastab ka oma venda?? Kas sa armastad siis oma ligimest nagu iseennast? Kas sa armastad igat inimest, isegi oma vaenlasi, isegi Jumala vaenlasi nagu omaenese hinge? Nagu Kristus on sind armastanud? Jah, kas sa usud, et Kristus armastas sind ja andis ennast sinu eest? Kas sul on usku Tema veresse? Kas sa usud, et Jumala Tall on v?tnud ?ra sinu patud ja visanud need nagu kivi merep?hja? Et Tema on ?ra kustutanud kirja, mis oli sinu vastu, k?rvaldades selle ja naelutades oma ristipuule? Kas on sul t?epoolest lunastus Tema vere kaudu, isegi sinu pattude andestus? Ja kas tunnistab Tema Vaim koos sinu vaimuga, et sa oled Jumala laps? 10. Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes n??d seisab meie keskel, teab, et kui ?kski inimene sureb ilma selle usuta ja selle armastuseta, siis oleks talle parem, kui ta poleks s?ndinud. ?rka siis ?les, kes magad, ja h??a oma Jumala poole: h??a sel p?eval, mil Ta on leitav. ?rgu ta puhaku enne, kuni ?Ta laseb tema eest m??duda kogu oma ilu ja kuulutab tema ees Issanda nime? ? ?Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ja t?est, kes s?ilitab heldust tuhandeile, annab andeks ?lekohtu ja ?leastumised ning patu?. ?rgu ?kski inimene veengu sind t?hjade s?nadega loobuma sellest ?leva kutsumise v?iduhinnast. Aga h??a Tema poole p?eval ja ??l, kes ?siis, kui meie alles olime n?rgad, suri jumalakartmatute eest?, kuni sa tead, kellesse sa usud ja v?id ?elda: ?Minu Issand ja minu Jumal.? Pea meeles ?alati palvetada ja mitte t?dida?, kuni ka sina v?id t?sta k?e taeva poole ja kuulutada Talle, kes elab igavesest ajast igavesti: ?Issand, Sina tead k?ik, Sina tead, et oled mulle armas.? 11. Kogegem siis k?ik, mida t?hendab olla mitte ainult peaaegu, vaid ?lepea kristlane! Ja seda olles ?igeks m?istetud ilma hinnata, Tema armust, lunastuse kaudu, mis on Jeesuses, teades, et meil on rahu Jumalaga Jeesuse Kristuse kaudu, r??mustades Jumala kirkuse lootuses ja omades Jumala armastust, mis on v?lja valatud meie s?dametesse P?ha Vaimu l?bi, kes meile on antud!?

2019/09/19 11:14:01

https://www.metodistikirik.ee/koduteel/artikkel/1133

mC4

Varusid hommikul kõhu all. Video: Kuidas rasvaladestuste arvel kiiresti kaalu kaotada? 2021, Juuni Varusid hommikul kõhu all, Kuidas vältida kõhu korisemist: 8 lihtsat eluhäkki Nõudlus sellise kliinilise uuringu järele on see, et seda on lihtne pakkuda ja patoloogiate diagnostiline väärtus on kõrge. Kui ühendate mähised sooda- ja soolavannidega ning ei unusta ka dieeti, sporti ja riistvaraprotseduure, siis ei võta kaalukaotus kaua.. Lõpetage söömine 6 tundi enne testi. Ja see mõjutab tahtmatult vere seisundit ja analüüsi tulemust.. Kõhu ülekaalulisus nõuab õigeaegset ja hoolikat ravi, kuna see halvendab mitte ainult üksikute siseorganite tööd, vaid mõjutab ka seedetrakti, kardiovaskulaarsete ja endokriinsüsteemide ning aju seisundit ja funktsioone. Sellistes olukordades pole liigse rasva kõrvaldamise protsess mitte ainult esteetilise defekti parandamine, vaid ka vajalik terapeutiline meede. Sellel on järgmised probleemid: põletikulised protsessid; seedetrakti toimimise ja patentsuse rikkumine; maksa, põie, neerude, mao haiguste areng; suurenenud "halb" kolesterool, veresoonte ateroskleroos; arteriaalne hüpertensioon, raskesti ravitav; veresuhkru taseme tõus, insuliiniresistentsuse rakuresistentsuse teke, II tüüpi suhkurtõve suur tõenäosus; suurenenud insuldi ja sagedaste mikrolöökidemüokardi infarkti, kroonilise südamepuudulikkuse oht; dementsuse suurenenud risk või süvenemine ; suurenenud hormonaalsete häirete risk kilpnäärmehormoonide, suguhormoonide ebapiisava tootmise tõttuimpotentsus, viljatus. Kuid peaksite mõistma, et rasva pole paari päeva jooksul võimalik vabaneda, kui te varusid hommikul kõhu all plaani rasvaimu teha. Mõnel juhul on rasvapõletuse lubadused petmine, teistes on tegemist tervisele ohtlike manipulatsioonidega ranged dieedid, paastumine, vaenlased, kasutud "detox" programmid, kehale kahjulikud pillid ja lahused. Seda saab korrigeerida õige kehahoiaku ja kõhu tagasitõmbamisega. Need lihtsad manipulatsioonid muudavad figuuri visuaalselt saledamaks ja sobivad ning võimaldavad kõhulihaseid varusid hommikul kõhu all ilma suurema stressita maos tõmmatud toetab ja arendab lihastoonust. Kaalulangetamise fotod: enne, pärast 7 nädalat, pärast 4 kuud Kõhust ja külgedest vabanemise tegelik ajastus võib olla erinev, kuna see sõltub rasvkoe mahust, vanusest, tervislikust seisundist, varusid hommikul kõhu all, füüsilisest aktiivsusest, konkreetse inimese veebilansist. See mitte ainult värskendab ja täiendab öösel moodustunud niiskuse puudust, vaid käivitab ka ainevahetuse ja mitmesugused kehasüsteemid. Päeva jooksul vajab keha vähemalt 1—1,5 liitrit vett ideaaljuhul 30 milliliitrit iga kaalu kilogrammi kohta. Pärast ärkamist peate jooma klaasi puhast vett ilma gaasita Tervislik ja rikkalik hommikusöök on tüüpiline õige toitumise jaoks. See võimaldab küll suuremat energiasisaldust, kuid keha peab selle vastu püha õiguse retsept tsüstiidi, tarbides aeglaselt süsivesikuid, kiudaineid ja valke kaerahelbed, kliid, munad, tailiha või kala, köögiviljad. Täielik hommikusöök on vajalik energiapuuduse täitmiseks kõik hommikused kalorid kulutatakse keha erinevatele vajadustele ja küllastub pikka aega. Suupisted võivad teie kehakaalu langust oluliselt aeglustada. Kui te ei saa neist täielikult loobuda, peaksite valima sellised, mis pakuvad kehale tõelist kasu kääritatud piimatooted küllastavad ja parandavad seedetrakti, pähklid täiendavad tervislike rasvade kogust ja toidavad, puu- ja köögiviljad, rohelised vitamiinivad, parandavad meeleolu ja heaolu. Ainult aega võtab - imedieetidega olen kähku maha ja veel rutem tagasi kõik kilod saanud, nüüd läheb tasapisi aga kindlalt. Jaanuari algusest siiani olen kaotanud 10,2 kg aga no start oli ka juba 99 pealt - uskumatu, kuhu inimese kaal võib jõuda! Praegu on nii, et: Hommikul kaerapuder 3 spl kaerahelbeid, 1 spl kliisid, 50 ml piima ja ml vett - ei suuda kuidagi veega tehtud putru süüa! Pudrule peale 1 tl mett, juurde g lahjat jogurtit. Lisaks üks võileib täisteraleib, paar viilu õhulist kana- v kalkunisinki, lahja toorjuust või asemel, mõni viil tomatit. Rõhuasetus peaks olema proteiinisisaldusega toitudel tailiha, kodujuust, kala ja värsketel või minimaalselt termiliselt töödeldud köögiviljadel. Dieedist on vaja välja jätta gaseeritud suhkrut sisaldavad joogid Liigset soola tarbimist ja praadimist tuleks vältida. Keetmine, küpsetamine või aurutamine võimaldab teil säilitada toidu eelised ja parandada roogade maitset. Söömise ajal on oluline kuulata ennast, et aju märguanne õigel ajal märku saaks, et keha on täis. Selleks välistage söömise ajal kõik segadused lugemine, televiisori varusid hommikul kõhu all, Internetis surfamine, telefoniga rääkimine. See võimaldab teil täiel rinnal nautida toidu maitset ja vältida ülesöömist. Ärge sööge teleri ees kiire kaalulangus Ideaalis peaksite lauast lahkuma, kui tunnete tühja kõhtu. Täiskõhutunde signaal tuleb minuti jooksul pärast sööki, nii et alguses võib tunduda, et te pole täis, kuid see pole nii. Keha on juba piisavalt toitaineid saanud, kuid toidule reageerimine võtab aega. Kui jätate selle reegli tähelepanuta, võite üle süüa ja tunnete raskustunnet kõhus ning energiakaotust eriti kui inimene sööb kiiresti. Kui selle võtmise aeg pole veel saabunud, kuid olete näljane, jooge klaasi vett. Janu ja näljatunned on üksteisega väga sarnased, nii et neid on lihtne segi ajada. Kui teie nälg jätkub pärast vee joomist, võite olla tõesti näljane. Pikas perspektiivis hea toitumine on midagi, mille poole peaksid kõik püüdma. Iga söögikorra hoolikas mõtlemine võimaldab teil hoolikalt keha energiat täiendada, normaliseerida seedimist ja varusid hommikul kõhu all ning parandada heaolu. Facebook Tühja kõhuga treenimine paistab olevat üks nendest teemadest, mis teatud intervalliga ikka esile kerkib ja vastakaid arvamusi tekitab. Seedetrakti verejooks. Haavandiline jämesoolepõletik. Kõik loetletud haigused on provotseeriv tegur, mille vastu on kuulda kõhus korinat. Selliste haiguste surmav tulemus on ebatõenäoline, kuna selleks peab patsient pikka aega eirama patoloogilisi protsesse, vältides õiget ravi. Kui te ei reageeri probleemidele õigeaegselt, on patsient sunnitud tulevikus oma toitumist kohandama. Algajatele piisab 30 kordusest ülemise pressi ja iga külgmise lihase jaoks. Harjutus toimub kiires tempos. Teine harjutus. Peate istuma põrandal, jalad veidi painutama, tõstes jalad, käed pea taga. Peaksite oma keha pöörama paremale ja põlvi vasakule ja vastupidi. Piisavalt 20 kordust mõlemal küljel. Pärast protseduuri aktiveeritakse vere- ja lümfivoog, kehast eemaldatakse liigne vedelik ja lagunemisproduktid. Patsient tunneb pingeliste lihaste lõdvestamist ja üldist toonilist toimet. Õhus rütmilise liikumise korral ülikonnas avaldub nahale, veresoonte ja lihaste struktuurile ning nahaalusele rasvale suruv efekt. UNLOCKING every character in Zooba! Huge legendary crates OPENING! Ärahoidmine Meil soovitatakse teha tühja kõhuga vereanalüüs. Kuid kas see on tõesti nii põhimõtteliselt? Miks on haiglas võimalik sellist pilti jälgida: pikk järjekord vereproovide kontoris. Ja mõni vanaema võtab järsku kotist välja banaani või küpsise.

2021/10/26 11:51:13

http://ldf.ee/uriinisvalu/varusid-hommikul-khu-all-519671.php

mC4

Astrid kipuvad õitsema augustis, just õigeks ajaks 1. septembriks, mistõttu kutsutakse neid sageli koolililledeks. Ja tundub, et see lill on tagasihoidlik, see võib suurepäraselt kasvada isekülvi või seemnete külvamisega maasse, kuid samal ajal reageerivad nad üsna hästi heale hooldusele. Kuid kevadised ilmastikuolud viivad kõik jõupingutused nulli, selle tõttu hakkavad taimed haiget tegema, närbuma ja isegi surema. Ja selleks, et asters saaks rõõmu lopsaka õitsemisega kuni külmadeni, õpime, kuidas neid õigesti kasvatada. Taim püstiste vartega. Taime kõrgus sõltub suuresti sordist, kuid neid leidub kuni 90 cm kõrguseid ja lillekorvi läbimõõt on kuni 15 cm. Astrid on valgust armastav, vähenõudlik taim, mis kasvab ükskõik millisel pinnasel, muidugi saate parimaid tulemusi kergetel ja viljakatel muldadel. Esimesed pungad hakkavad moodustuma 80–110 päeva pärast maasse külvamist. Nad taluvad hästi madalamat temperatuuri ja õitsevad sügisel kuni külmadeni. Kuid kevadel ei talu see madalaid temperatuure. Praegu on aretajad aretanud tohutul hulgal sorte, millel on lai valik värve: valgest tumelilla ja maroonini. Lillede kuju erineb ka mitmekesisuses: lihtne, pompom, pojeng, nõeljas, frotee jne. Üldiselt võite leida erinevaid astersid igale maitsele. Vahetult enne külvamist kaevatakse peenrad astrite alla. Ja kuigi need lilled on üsna tagasihoidlikud, kasvavad nad ja õitsevad hästi, kui muld on viljakas ja lõtv. Enne istutamist ei pea seemneid töödelda, leotada, idandada, vastasel juhul surevad nad talvel. Pärast võrsete ilmumist tuleb seemikud sööta lämmastikväetistega. Taimed vajavad rohelise massi kiiremaks kasvamiseks lämmastikku. Niipea kui ilmuvad esimesed tõelised lehed, harvendatakse istutused välja nii, et taimedel oleks edasiseks arenguks piisavalt ruumi. Harvendamisel võib liigsed seemikud siirdada teise peenrasse. Edaspidi taandub hooldus peenarde kobestamisele ja umbrohutõrjele ning kastmisele. Mahutite ja pinnase ettevalmistamine erineb eelmisest versioonist vähe. Kuid seemned istutatakse soontesse, üks seeme on 5-7 cm kaugusel.Pärast seda tasandatakse seemikud mullaga, konteinerid kaetakse kaane või fooliumiga peal, need viiakse sooja kohta (temperatuur jääb 23 ° C piiresse).. Võrsed ilmuvad juba 5. päeval, film eemaldatakse ja konteinerid asetatakse valguse kätte. Hooldus enne maapinnale istutamist seisneb regulaarses kastmises. Nende kasvades väheneb temperatuur järk-järgult 18 ° C-ni ja seemikud kaetakse maaga, nii et seemikud ei veniks liiga palju välja. Istutatud multšiks viljakasse mulda, taimed õitsevad ja ei vaja palju hooldust. Ja augustis hakkavad esimesed lilled õitsema. Vihma puudumisel jootakse astersit 1-2 korda nädalas. Neile ei meeldi liiga kuiv, aga ka liiga niiske muld. Põua ajal hakkavad lehed kahvatuks ja närbuma ning liiga niiske pinnas võib muutuda seenhaiguste levikuallikaks. Seetõttu peaks kõik olema mõõdukalt. Suvisel ajal on vaja läbi viia 1-2 täiendavat sidumist komplekssete mineraal- või fosfor-kaaliumväetistega. Neid saab asendada vedelate orgaaniliste väetistega, nagu tuhk või ravimtaimed.. Millal istutada aastased astrid, et õitseda juulis? Seal on rohkem kui kakssada tüüpi astersit, mis erinevad värvi, suuruse ja õitsemisperioodi poolest. Asteri seemnete ostmisel pöörake tähelepanu lillede omadustele ja nende kasvukiirusele. Varased sordid hakkavad tavaliselt õitsema augusti alguses või varem ja kui kasutate kasvatamisel mõnda nippi, võite saavutada varasema õitsemise.. Aed-asters võib olla ühe- või mitmeaastane, kuid nende seemned püsivad elujõulisena alles 2 aastat pärast saagikoristust. Kui kogute asteri seemneid oma kätega, siis oodake, kuni lill täielikult turjab ja kuivab ning seemned muutuvad mustaks või pruuniks.. Aastased taimed kannavad vilja juba esimesel aastal pärast istutamist ja mitmeaastased taimed saavad õitsema hakata alles teisel aastal.. On aastaseid sorte, mis õitsevad juba mais või juunis. See on alpi aster, mis on külmakindel ja väga kiiresti kasvav. Enne oma kätega kogutud seemnete istutamist on soovitatav neid desinfitseerida mangaani või spetsiaalse fungitsiidi nõrges lahuses. Kaupluse astrid seda ei vaja. Külv algab märtsi alguses. Seemneid pole vaja leotada, piisab, kui valmistada neile potid viljaka pinnasega, millele lisatakse liiva ja huumust, teha maasse sooned ja puistata seemneid üksteisest väikese vahemaa tagant.. Järgmisena tuleb astereid joota, piserdada õhukese mullakihiga ja jätta 1–2 nädalaks sooja kohta. Reeglina piisab sellest ajast, kui seemnetest ilmuvad võrsed ja esimesed rohelised lehed muutuvad potis roheliseks.. Taimede ettevalmistamiseks avamaa jaoks peate pärast esimeste võrsete ilmumist istikute potti ümber paigutama jahedamasse kohta, näiteks aknalauale. Istikute pealmine korrastamine on vajalik, kuid orgaaniliste ainete lisamisega õitsevad avamaal taimed sõbralikumalt ja varem. Millal istutada astereid nii, et need õitsevad suve keskpaigaks: Varaste sortide tärkamine võtab vähemalt 3 kuud. Sellepärast tuleb varajane asters istutada seemikutele hiljemalt aprillis; Hiline sort vajab rohkem aega. Nad õitsevad 100-120 päeva pärast istutamist. Seetõttu tuleks nende astersortide seemikud istutada veelgi varem, hiljemalt märtsis.. Agronoomid ei soovita astereid seemikute pottides liiga kaua hoida. Taimede juurtesüsteem on üsna õrn ja seetõttu on astrite siirdamisel vaja uue kohaga kohanemiseks piisavalt pikka perioodi.. Samuti on halb astersit liiga vara avamaale istutada ja seemikuid liiga kaua kodus hoida. Astrite avamaale istutamise optimaalne aeg on 4-5 lehe ilmumine taimele või kui vars muutub kõrgemaks kui 10 cm. Pärast lillepeenrasse siirdamist tuleb aed-aster hästi joota ja jätta mitmeks päevaks. Astrite kasvatamine on üsna lihtne ülesanne, kuna need taimed õitsevad kehval pinnasel ja ilma väetamiseta ning ei vaja palju päikesevalgust. Üheaastased ja mitmeaastased lilled ei karda ka külmi ning te ei pea neid katma enne, kui temperatuur langeb nullini. Astrite istutamise aeg sõltub õie tüübist ja õitsemise perioodist. Kuid pidage meeles, et liiga vara külvamine ei pruugi soovitud tulemust tuua, kui lilled kasvavad välja ja ei juurdu lillepeenrasse ning kui nad istutatakse liiga hilja, ei pruugi neil suve lõpuni aega värvi saada.. Astrite istutamine ja hooldamine avamaal - põllumajandustehnoloogia ja õiged nõuanded Lilled lillepeenardes iga suveelaniku ja eramaja omaniku jaoks on mõtisklemise, hoolimise, rõõmu objekt. Taimed neile, kes neid armastavad, on nagu lapsed, keda ei saa tähelepanuta jätta. Vastutasuks annavad nad palju positiivseid emotsioone ning meie stressi ja kiirustamise ajal - see on oluline, isegi vajalik, et taastada hinges elujõud ja tasakaal. Täna räägime kõigi lillekasvatajate lemmikutest - astersest. Need ilusad lilled kaunistavad mis tahes ala, igaüks saab neid kasvatada. Muidugi, peate lihtsalt teadma mõnda astersi istutamise ja avamaal hooldamise keerukust.. Astrid on sama ilusad kui roosid Legendid lillede päritolu kohta Meie planeedil on paljude asjadega seotud legendid. Lilled on eraldi maailm, mis on inimesele alati imetluse objekt olnud. Nende ilu kutsus esile eredamad tunded, mis ajendasid inimesi romantilisi lugusid koostama. Kuid kes teab, võib-olla on see osa tõsi. Astrid on ilusad ja nende kohta on legende, ütleme teile kaks kõige tavalisemat. Esimene legend räägib, et ühel päeval otsustasid taoisti mungad leida tee, mis viiks nad tähtede juurde. Nad võtsid ette keerulise tee, mis oli täis raskeid katsumusi. Mungad jäid kurnatuks, jalad veritsesid haavadest. Kuid äkki nägid nad lageraiet, kus oli järv. Reisijad otsustasid seal puhata ja jõudu koguda, kuid kogu taimestiku hulgas nägid nad imelisi lilli - astersi. Siis mõistsid mungad, et pole vaja tähti taevast otsida, kui nad asuvad siin - meie maailmas. Nad kogusid kingituseks asteri seemneid ja tärkasid. Teadmiseks! Ladina keelest tõlgituna on aster täht. Maa peal olevad lilled on olnud teada sadu aastaid ja neid on palju erinevaid.. Teine legend on müütilisem, kuna see on pärit Vana-Kreekast. Jumalanna Demeteri tütar sai abielu Hadesiga - maa-aluse ja sünge maailma valitsejaga. Noor tüdruk oli hukule määratud maa alla minema ja seal igal sügisel ja talvel elama. Jumalanna polnud õnnetu ja ühel päeval nägi ta armunud paari, mida ta aga ei suutnud saavutada. Ta purskas pisaratest ja maapinnale langenud pisarad tärkasid ning nagu te mõistate, olid nad astersid. Noh, liigume edasi olulisemate asjade juurde ja räägime, kuidas neid ilusaid lilli kasvatada.. Agrotehnika või see, kuidas saate astereid istutada - kahel viisil Aiakultuuride, lillede kasvatamine võib toimuda kahel viisil - selleks istutatakse seemikutele esimesed seemned ja seejärel istutatakse need kasvuhoonesse või tänavale maasse. Või kohe hoolimatu meetodiga lillepeenardes ja peenardes. Ainult kõiki taimi ei saa korraga kasvatada kahel viisil, sest meie riigi kliimat ei saa soodsaks nimetada, kui ainult lõunapoolsetes piirkondades. Kuid aster on ilus ka selle poolest, et hoolimatut meetodit saab kasutada mitte ainult soojades piirkondades, vaid ka parasvöötmes. Nii et räägime mõlemast meetodist ja valite endale parima. Teadmiseks! Seemne külvamise meetod hõlmab seemnete külvamist, et saada seemikud kodus või kasvuhoone tingimustes. Seemneteta - see on siis, kui põllukultuurid külvatakse otse pinnasesse ja enam pole vaja ümberistutamist, maksimaalne korjamine. Istikute kasvatamise seemikute meetod kodus Niimoodi lillede ja põllukultuuride kasvatamine on väga levinud võimalus. See võimaldab teil olukorda nii palju kui võimalik kontrollida ja minimeerida kõik riskid - võite ilmateate järgi istutada seemikud siis, kui kõik külmad ja vihmahood on juba möödunud. See on ohutu ja mugav, kuid arusaadavalt tülikam. Kui teil on natuke lisaaega, kasvukoht, siis tasub seda kindlasti proovida, eriti kuna uus kogemus tuleb alati kasuks. Nii et asteri seemikute kasvatamise alustamiseks peate kõigepealt ette valmistama kõik vajalikud materjalid, niiöelda. Aiakultuuride ja lillede kasvatamiseks kodus vajate vähemalt aknalauda, ​​millele saate kandikud vabalt asetada. Parem on, kui see aken asub lõuna-, kagu- või idaküljel - siin on enamus päikest. Kuid kui teil on ainult server või läänepoolne aknalaud, ei tähenda see, et te ei saa asteri seemikuid kasvatada. Esiteks tehakse seemikute külvamine poole kohaga hilja - märtsi ja aprilli kolmandal kümnendil, kui kõikides piirkondades on juba üsna päikeseline. Teiseks võite alati osta lampi ja panna see üle seemikute. Teadmiseks! Ilma hea valgustuseta seemikud hakkavad tugevalt välja venima, nad on habras, juurest õhemad, lagunevad ja surevad. Või seemikud arenevad väga pikka aega ja ei anna lilli. Eraldi tuleb öelda nende samade lampide kohta. Need on alati kasulikud, kui plaanite seemikuid kasvatama hakata. Jah, isegi siseruumides asuvate lillede jaoks pole mõnikord piisavalt valgust, sest kliima pole praegu õnnelik ja isegi aasta-aastalt pole see vajalik, nagu öeldakse. Lamp aitab alati välja. Kumba valida? Kui vajate kvaliteetset ja kauakestvat maksimaalse efektiivsusega, siis ostke kohe fütovalgustus - saate seda osta spetsiaalsetes poodides või Internetis, mis on väga mugav. Sellise valguse eelised - vajalik spekter, tõhusus, kvaliteet, puudused - hind on kõrgem kui lihtsate lampide puhul. Fütovalgustust ei saa osta, siis tulevad appi lihtsad luminofoorlambid pikkade torude kujul ja neid müüakse igal pool eelarve hinnaga. Kui räägime pikemalt kasvupinnast, siis on oluline, et tuba oleks soe - mitte vähem kui 17–19 kraadi, vastasel juhul pärsivad seemikud kasvu ja arengut ning sul pole aega suvehooajaks neid kasvatada. Samuti peaks ruumis olema optimaalne õhuniiskus, seal ei tohi olla eelnõusid. Ja viimane - koht, kus seemikud asuvad, pole loomadele ligipääsetav, vaid mugav teie hooldamiseks.. Pinnase ja konteineri valimine Teine oluline punkt asterside kasvatamise küsimusele vastamisel on muidugi hea pinnas. See on seemikute jaoks vajalik tingimus, kuid ka üsna teostatav. Tänapäeval saab kompositsioonilt optimaalset mulda osta peaaegu kõikjalt. See võib olla universaalne mullasegu, lillede või lihtsalt asteri jaoks. Sellist mulda saab valada täielikult salvedesse, kuid parem on segada see 1/1 aiamullaga. See annab seemikutele võimaluse lillepeenras mullaga paremini kohaneda, ka ostetud muld on üsna lõtv, mis pole alati hea. Nõuanne! Teise võimalusena võite kasutada turbatablette, siis ei pea seemikud sukeldama, kuid külvi etapis peate tableti kohta asetama 1-2 seemet. Võite minna teist teed ja teha pinnas täielikult ise. See on hea kogemus ja võimalused võivad olla järgmised: mätas maa, huumus, liiv - 1/1/0/5. Ja lisage lusikatäis puutuhka; aiamuld ja superfosfaat - umbes lusikatäis väetist; mätas maa, liiv ja turvas - 1/1/1. Kuid mulla ettevalmistamise ajal tuleb arvestada veel kahe väga olulise punktiga - need on happesus ja parasiitide olemasolu. Esimene võib negatiivselt mõjutada kasvu ja arengut, teine ​​võib põhjustada lillede haigusi ja surma. Pinnase happesuse kontrollimiseks võite kasutada lakmuspaberit või spetsiaalset seadet, mida paljude kogenud aednike arsenalis on. Neutraalne muld on selline, mille pH tase on ees 6,5 kuni 7. Kui väärtused on madalamad, on see happeline muld, kõrgem - aluseline. Astrid armastavad neutraalset mulda ja kergelt aluselist, see tähendab umbes 7-7,5. Kui maa on happeline, võib sellele lisada lubi. Teine oluline nüanss on parasiidid. Ärge arvake, et kui ostsite mulda aianduspoest, kaitseb see teie seemikuid - mitte kõik kasvatajad pole heausksed. Parem on riskid kõrvaldada ja paar päeva enne istutamist mulda lihtsalt mangaanikristallidega keeva veega üle voolata. Pärast maa kuivamist ja külvi saab läbi viia. Mis puutub istutamiseks mõeldud konteinerisse, siis on kõige parem võtta pikki salve, millel on drenaažiks augud, ja need sobivad hästi aknalaudadele. On veel üks võimalus - need on pehmest plastist alused, millest siis on püsivasse kohta istutamise ajal mugav seemikud eemaldada. Esmalt võite seemned külvata ühisesse konteinerisse ja korjamise ajal valida välja parimad seemikud ja istutada need eraldi plasttopsidesse või turbapottidesse. Viimase eeliseks on see, et neid saab paigutada koos seemikutega otse maasse.. Külvamiseks sobiva aja valimine Me juba mainisime veidi varem, millal seemneid asters külvata - märtsist aprillini. Kuid siin on oluline valida ka konkreetne päev, sellest sõltub lillede kasv ja areng. Mis on tänapäeval? Neid, mida meile soovitab aedniku-aedniku kuusekülvikalender. Me ei saa teile konkreetset kuupäeva anda, kuna see on igal aastal erinev ja kultuuride lõikes erinev. Meie satelliidi faasid mõjutavad taimi suurel määral ning täiskuu ja noorkuu on üldiselt päevad, mil aias ja aias on parem mitte midagi teha, eriti mitte külvata. Kuupäevad saate teada Internetist või ostes vastava aasta kuukalendri. Külvame Olete juba õppinud väga olulisi peensusi, istutamise õnnestumine, niiöelda, pole kaugel. Külvamine on lihtne - valage küünarnukidesse drenaažikiht - tellis, paisutatud savi või killustik, täitke kõik mullaseguga. Külvake aster kuni sentimeetri sügavusele, piserdage seda kergelt mullaga. Põllukultuuride pesemise vältimiseks tuleb jootmine pihustuspudelist läbi viia. Ja paremaks idanemiseks on vaja kasvuhooneefekti. See on üks peamisi reegleid astersi kasvatamisel seemnetest, aga ka köögiviljadest ja muudest lilledest. Kasvuhooneefekti annab kile või lihtne kott, kuid läbipaistev, mis tuleb panna alustele. Sa eemaldate varjualuse seemnete koorumisel. Tähtis! Seemnete ostmisel pöörake tähelepanu kuupäevale. Parem on võtta materjali külviks mitte vanem kui aasta, kuna teise eluaasta seemned ei idane nii sõbralikult. Pärast seemnete idanemist vajavad nad kastmist sooja ja settinud veega ning alles siis, kui muld kuivab. Kui seemikud andsid 2-3 tõelist lehte, sukelduvad nad mugavasse konteinerisse. Pinnas on võetud samast koostisest. Siirdamise seemikud ei karda, kuid neid saab kergesti kahjustada. Nüüd vajate head valgust, kastmist, võite ühe korra lilledele kanda mineraalset kastet. Samuti veenduge, et seemikud ei kallutaks, keerake need üle valguse. Kui ruumi õhk on kuiv, piserdage seemikud iga päev.. Millal istutada asters seemikutele, teate juba, aga millal neid tänavale üle anda? Mis kõige parem, kui viimased külmad on möödunud - umbes mai teisel ja kolmandal kümnel päeval. Kuid jällegi järgige ilmateadet ja kuukalendri kuupäevi. Peate valima helge, mitte madala koha, kus vesi koguneb vihma ajal. Astritele ei meeldi seisnud niiskus ja nad võivad hakata haiget tegema. Kui põõsad on kõrged, nagu seemnepakendil kirjutatakse, siis ärge istutage seemikuid lähedale - mitte vähem kui 30–40 cm. Madalakasvulised astrid istutatakse üksteisest 20 cm kaugusele. Lisateave lahkumise kohta kirjutatakse allpool.. Nõuanne! Pikad lilled sobivad kimpude jaoks suurepäraselt, kuid istutage neid nii, et need ei häiri teisi taimi. Madalad astrid võivad kaunistada mis tahes lillepeenart, luua puiestee, vaiba, näevad pikkade teede ääres suurepärased välja, nagu elavad piirid. Siin pole palju teha. Selle koha kohta oleme juba öelnud. Seemned külvatakse ridadesse, pinnas tuleb eelnevalt ette valmistada. Saate kaevata voodit, puista huumust kogu pikkuses, piserdada seda täiendava keeruka valmistisega. Siis külvatakse seemned, kaetakse mullakihiga. Sel juhul võite istutada nii kevadel kui ka enne talve. Viimasel juhul õitsevad astrid paar nädalat hiljem, kuid õitseja ise on pikem.. Noodil! Sageli esitavad inimesed küsimuse, kui asters õitseb. Kindel vastus puudub, kuna kõik sõltub teie valitud sordist. Mõni lill palun alles suve lõpuks, mõni saab pungi anda juba mais. Tavaliselt on kuupäevad märgitud seemnepakenditele. Seemneteta kasvatamise meetodi puhul on olulised järgmised reeglid: kui külvata kevadel seemneid, siis peaks muld olema juba mõõdukalt soojenenud - aprilli lõpus - mai alguses. Sügisel külvavad nad oktoobri paiku multšikihi alla. See võib olla saepuru, kompost. Kevadel on peenardel ainult umbrohi, kuid multši ei puudutata enne, kui võrsed ilmuvad; nii kevadel kui ka sügisel on parem mulda valada keeva veega kaaliumpermanganaadiga - nii desinfitseerimine kui ka täiendav kuumus; ärge tehke voodit sügavamale kui 2 cm; määrake oma maandumised, et mitte neid hiljem tallata ega kaevata üles; ärge unustage piirkonda asters sooja veega kastma, kuid seda tehakse väga harva, kui muld on juba liiga kuiv ja väljas on üsna kuum; kui seemikud on igaüks umbes 4-5 cm, siis tuleb neid istutada, parem on seda teha õhtutundidel ja ka rangelt vastavalt kuukalendri kuupäevadele. Kuidas astritega lillepeenart hooldada? Noh, siin me jõuame lõppu. Astersi istutamisest teate juba kõike, jääb vaid öelda paar sõna nende eest hoolitsemisest avamaal. Kastmise kohta oleme juba öelnud. Muidugi, lillepeenarde ilu jaoks peate ikkagi umbrohi eemaldama. Nad provotseerivad ka patogeense floora arengut. Pärast kastmist kohendage mulda, see kaitseb paigalseisu eest ja hävitab putukate varjualused, kui need on olemas. Hooaja jooksul võite kasutada 3-4 korda vedelat söötmist, selleks kasutage aialillede väetisi. Ettevõtte Fasco ettevalmistused aitavad õitsemist hästi ja selleks, et seemikud paremini juurduksid, saab neid Korneviniga varjutada. Kuid veenduge, et kastmetes pole palju lämmastikku, vastasel juhul saate palju lehti, mitte lilli. Võite kasutada ka superfosfaati, ammooniumnitraati, kaaliumsulfaati. Kasulik on mulla multšimine saepuruga, nüüd on müügil ilusad dekoratiivsed, kuuseoksad. Haiguste eest kaitsmiseks pihustage nõrga mangaani lahusega, kuid mitte kuumas. Võite ka lillepeenra puidutuhaga puistata. Ennetamiseks on kasulik astersi voolata umbrohu ja vürtside infusiooniga. See rahvapärane meetod aitab parasiite ära ajada ja lisaks väetab lillepeenart. Infusiooni saate teha ka sibulakoorikutele. Nii asterside haiguste vastu võitlemiseks kui ka nende ennetamiseks soovitame kasutada Bordeauxi segu, vasksulfaati, lubi. Kui soovite oma lillepeenra istutada, on põõsa jagamine lihtsaim ja tõhusam meetod. Eemaldage lihtsalt tükk ja istutage see õigesse kohta. Sügisel koguge seemned järgmise aasta istutamiseks. Kuidas asteri seemneid koguda? See on väga lihtne - kui lilled on täiesti kuivad, hakkavad nad kergesti murenema, siis kogutakse need kokku. Kuid mitte udus ja vihmas. See on lihtne, peate nõustuma. Need reeglid on lihtsad, natuke vaeva näevad ja lillepeenar rõõmustab teid ja teie perekonda..

2022/06/25 20:08:59

https://et.khasiat-herbal.com/astra-kogda-sadit.php

mC4

Tamron 18-200mm Di II VC saadab kit-objektiivi pensionile :: Digitest Avaldatud 30. dets. 2015 Supersuumobjektiivid on fotograafi seisukohalt vaadates ühed veidrad objektiivid, mis on loodud teatud mõttes valedel põhjustel. Nimelt, paljudel juhtudel püüeldakse ikka kompromissitu kvaliteedi poole, ei olda nõus ohverdama isegi poole megapiksli jagu informatsiooni ning võitjaks jääb objektiiv, kaamera või muu vidin, mis on teistest kasvõi mikromeetri jagu eespool. Supersuumid seda kohe kindlalt ei ole – siin määravad hoopis teised kriteeriumid edukuse. Hea supersuumi retsept on tegelikult võrdlemisi lihtne. Esiteks peab see pakkuma võimalikult suurt suumivahemikku, et peegelkaameraga saaks kõik pildid ära teha, ilma et peaks objektiivi vahetama. Teiseks, supersuumobjektiiv peab olema piisavalt kompaktne, et seda oleks mugav kõikjale kaasa võtta – nii safarile Aafrika savannidele kui avastusretkele Suure Õuna linnadžunglisse. Kolmandaks, supersuum peab olema piisavalt kerge, et seda olek hea kaasas kanda pika päeva põlislaanes jalutades. Neljas kriteerium, täie aususe ning tõsiduse juures, supersuumobjektiiv peaks pakkuma paremat pildikvaliteeti, kui kaameraga kaasa pandav kit-objektiiv. Viimane komponent supersuumi edukuse juures on hind – kui ühe universaalse objektiivi saab murdosa raha eest – mis muidu kuluks kolme või enama objektiivi soetamiseks, siis mida enamat oskaks tahta. Edukat objektiivi luues tuleb teha samas mõistlikud kompromissid: universaalsus või pildikvaliteet; kergus ning kompaktsus või vastupidavus; kvaliteetsed materjalid või suurem hinnasilt ja paljud muud aspektid. Siirdudes nüüd juba Tamron 18-200mm f/3.5-6.3 DI II VC objektiivi juurde. Selle puhul räägime tegelikult uuendatud / edasiarendatud versioon juba 10 aastat tootmises olnud Tamron AF 18-200mm f/3.5-6.3 XR DI II LD objektiivist. Samas pole tegu pelgalt uuendatud versiooniga – siia objektiivi on pandud viimastel aastatel loodud 18-270mm ning 16-300mm objektiivide kogemused. Küsimus on lihtsalt selles, kas supersuumide pesamuna tuleb toime temale pandud ootustega. Numbrid, Disain Sobivus Canon, Nikon, Sony* Sobib poolkaader sensoriga kaameratele 35 mm ekvivalendina 27-300 mm** Minimaalne ava f/22 – f/40 Optiline konstruktsioon 16 elementi 14 grupis Teravustamine DC (Direct Current) mootor Mõõtmed ø 75 × 96,6 * Sony bajonetiga Tamroni objektiivid luuakse jätkuvalt värinastabilisaatorita, kuna Sony peegelkaameratel on keresisene stabilisaator. ** 35 mm ekvivalent on arvutatud 1,5× lõikefaktoriga (Nikon & Sony) Tamron 18-200mm f/3.5-6.3 DI II VC esimest korda kätte võttes saab kohe selgeks objektiivi kõige oluliseim aspekt – kergus ning kompaktsus. Ma ei osanudki ette kujutada, et peegelkaamerale mõeldud objektiiv, mis pakub 11,1× suumi, võiks olla nii kerge. See on ainult poole raskem klassikalisest 18-55mm objektiivist, mis tavaliselt jäävad ~200 grammi ringi. Teine suur üllatus oli materjalikasutus – objektiivi käes hoides poleks osanud arvata, et 200 eurose hinnasildiga objektiiv võiks nii soliidne tunduda. Selle objektiivi disainis jääb kohe silma lai suumirõngas ning alamõõduline teravustamisrõngas. Kattekumm on väga hea reljeefsusega, pakkudes optimaalset haaret nii paljakäsi kui kinnastega kasutades. Suumirõngas liigub võrdlemisi sujuvalt. ainuke suurem takistus tuli 100-135 mm vahemikus ette. Teravustamisrõngas samas on küll natuke liiga kitsas, kuid väheusutav et selle toru sihtrühm väga käsitsi teravustamisega jändama viitsib hakata. Kerguse annab sellele objektiivile plastelementide kasutamine – nimelt on nii bajonett kui tuubused plastikust valmistatud. See, ilmselgelt, ei ole üldsegi halb. Kui sul on kerge ning kompaktne peegelkaamera, siis sinna ette ei ole mõtet panna poole raskem objektiiv. Kõik peabki tasakaalus olema. Sarnaselt teiste Tamroni objektiividega, on ka 18-200mm f/3.5-6.3 DI II VC bajoneti ümber kummitihend. See annab objektiivile teatud ilmastikukindluse, hoides niiskuse sattumist objektiivi ja kaamera vahelt seadmete sisemusse. Objektiivi küljel on kolm lülitit – autofookusest käsitsi teravustamisele lülitamine, pildistabilisaatori sisse-välja lülitamine ning kolmas lukustab objektiivi 18 mm asendisse ära. Viimast nii väga tegelikult vaja ei olegi – objektiiv ei vaju gravitatsiooni mõjul paigast ära üheski asendis. Võttes võrdluseks eelmise versiooni sellest objektiivist – kaal on sisuliselt samaks jäänud, filtrikeere objektiivi ees jätkuvalt 62 mm diameetriga. Uuenduse on saanud aga objektiivi sees olev teravustamismootor. Vana mikromootori asemele on pandud objektiivi sisse uuem DC mootor. Uus mootor teeb aga teravustamise kiiremaks ning vaiksemaks. Pildikvaliteet & kasutamismugavus Fotograafias kehtib kaks kuldreeglit: "Mida suurem suum, seda kehvem pildikvaliteet" ning "Saad, mille eest maksad". Supersuumobjektiivid on loodud just vastupidiselt kahele eelpoolmainitud reeglile – ikka suurem suumiulatus ning võimalus seda saavutada hoiupõrsast tühjaks imemata. Tamron 18-200mm f/3.5-6.3 DI II VC puhul tekib paratamatult küsimus, et kui mõistlikud kompromissid sai objektiivi disainimisel tehtud ning kas oma eesmärki täidab. Kromaatiline aberratsioon on kenasti kontrolli all ning detailsus ja kontrastsus korralikud. Canon EOS 600D + Tamron 18-200mm f/3.5-6.3 Di II VC 190 mm | f/6.3 | 1/400 sek | ISO 100 | Käest Pildikvaliteedi osas läheneme teemale empiiriliselt – igasugused graafikud, joonised ning põhjalikud võrdlused tippobjektiividega võime südamerahuga välja jätta. Pigem võtan võrdlusobjektiks kit-objektiivid, kuna nende asenduseks Tamron 18-200mm f/3.5-6.3 DI II VC loodud on. Objektiivi teravus on üsnagi korralik lainurgast kuni suumi keskeni, saavutades maksimaalse detailsuse f/8-f/11 juures, mis on täiesti ootuspärane. Teleasendis on natuke rohkem detailsuse kadu, kuid isegi A4 paberile fotosid pannes võib lõpptulemusega väga rahule jääda. Ülipositiivne on näha seda, et uuel objektiivil on kromaatiline aberratsioon (keerulise mõiste lihtne seletus – roheline ning lilla vari kontrastsetel piirjoontel) üllatavalt hästi kontrolli all, mis omakorda panustab kontrastsema ning teravama kujutise loomisse. Erinevad geomeetrilised moonutused on ka selle objektiivi puhul esindatud, eriti veel 18 mm asendis. Seal on selgemini näha, kuidas kaadri äärealadel tõmmatakse sirged jooned kõveramaks. Samas ei ole see midagi katastroofilist – selle klassi objektiividele ning ka kit-objektiividele täitsa loomupärane pigem. Vastu päikest pildistades ole valmis suuremaid plekke pildil nägema. 18 mm | f/3.5 | 1/200 sek | ISO 100 | Statiivilt Vastu eredat valgusallikat, nagu päike, pildistades soovitan ettevaatlik olla. Nimelt sisepeegeldused (suured eredad plekid piltidel) on altid tekkima. Natuke päästab seda komplektis olev päikesevarjuk, kuid täpselt vastu päikest tulistades sellestki kasu pole. Bokeh on sel objektiivil tegelikult päris meeldiv. 68 mm | f/5 | 1/125 sek | ISO 160 | Statiivilt Üks aspekt, mis mul alati Tamroni objektiivide juures väga meeldib, on nende võimekas pildistabilisaator. Sarnaselt kallite tippklassi SP seeria torudele pannakse ka soodsamatesse objektiividesse tipptehnika. See omakorda tähendab seda, et kasutaja saab kasutada ~3-4 stoppi pikemat säriaega, kui tavaolukordades oleks see võimalik. Kuldreegel säriaja määramisel – kui sul on 50 mm objektiiv / asend, siis minimaalne säriaeg oleks 1/50 sek; 200 mm objektiivi puhul juba 1/200 sek jne. See on lihtne kalkulatsioon, et saavutada terav pilt mida käte värisemine ära ei rikuks. Samas mõjutab seda reeglit kaamera megapikslid (suurem sensori lahutusvõime toob varem erinevad liikumised nähtavale) ning pildistabilisaator (mis võimaldab kasutada kuldreeglist pikemat säriaega). 200 mm | f/6.3 | 1/15 sek | ISO 100 | Käest Hea hoidmistehnika korral saab Tamron 18-200mm f/3.5-6.3 DI II VC objektiivi kasutades 200 mm asendis ka 1/5 sek säriajaga talutavalt teravaid kaadreid, kuid väga alla 1/20 sek säriaega väga ei soovita laskuda. Isegi 1/20 sek puhul võime rääkida 3 1/3 stopisest säriaja pikenemisest. Teisisõnu, Tamron on pannud sellesse objektiivi tehnika, mis tavaliselt kordi kallimate torude sisse peidetud. Pildistabilisaatori puhul – oma silm on kuningas. Vasakpoolne video on filmitud stabilisaatorit kasutades, parempoolne aga stabilisaatorita. Lisaks pikemale säriajale on ka pildiotsijasse kuvatav pilt ühtlasem, mis lihtsustab pikemas asendis kadreerimist. Samamoodi teeb stabilisaator igas objektiivi asendis käest filmimise sujuvamaks, kompenseerides väikesed käevärinad. Üks koht, kus näha hinna osas kokkuhoidmist, on teravustamismootor. Võrreldes vanema mudeli sees oleva mikromootoriga on uuem DC mootor vaiksem ning kiirem – see omakorda teeb lihtsamaks ka kiiremini liikuvate objektide jälgimise. Teravustamise kiirus ning täpsus on tõesti eeskujulikud. Samas on ka negatiivsed ilmingud – see ei küündi PZD või USD mootorite tasemele – neist ikkagi natuke lärmakam ning aeglasem. Lisaks, sel objektiivil puudub pidev käsitsi teravustamise võimalus (tuleb lülitada eelnevalt MF asendisse) ning AF asendis keerleb teravustamisrõngas kaasa. See omakorda sunnib tähelepanelikkusele – ära hoia kätt rõngal jalus. Suum & kasutusmugavus Tuleme nüüd ühe põhiaspekti juurde. Kas seda objektiivi on ka hea kasutada? Lühike ning lihtne vastus on: JAH. Pikk vastus oleks aga järgnev: Suur suumiulatus tähendab jätkuvalt suurt vabadust. Sa ei pea erinevate rakenduste jaoks erinevaid objektiive kaasas kandma, mis on juba ise suur pluss. Pildistades üldplaani ning seejärel soovid tuua kauget objekti lähedale, säästa objektiivi vahetamisel aega ning hoida ka kaamera sisu tolmust ning mustusest puhtana? Kuipalju suuremast mugavusest siin rääkida küll saaks. Mida see suur 11,1× suum (200÷18=11,1) siis tegelikult meile annab? 18 mm on selline klassikaline lainurk, mida sa saad kasutada üldplaanide pildistamisel, kuid ka grupipiltide jms jaoks – ehk olukordades, kus ühte kaadrisse on vaja palju mahutada. Sealt edasi jääb klassikaline vahemik 35-50 mm suurepäraste naturaalsete piltide – nagu näiteks porteefotode tegemiseks. Üle 50 mm minnes siseneme aga lummavasse teleobjektiivi maailma, kus kõike tuuakse fotograafile lähemale, perspektiivimoonutused teevad subjekti saledamaks, kaadrit surutakse natuke kokku ning ka teravussügavus väheneb, mis lihtsustab tausta eraldamist subjektist. Kolm kaadrit samast kohast statiivilt: 18 mm, 50 mm ning 200 mm. See suumivahemik omakorda katab ära 18-55 mm kit-objektiivi fookuskaugused ning sinna juurde ka 50-200 mm teleobjektiivi, mida tihti ei taheta fotokotis kaasas vedada. Teine suur mugavus kasutusmugavuses on jällegi lähipildistamise võimalus. Tänu sellele, et objektiiviga saab 200 mm asendis 49 cm kaugusele teravustada, näidatakse fotograafile ust makrofotograafia maailma. 0,25× suurendus ei ole küll päris see, mida makroobjektiivist eeldame, kuid… see ei olegi makroobjektiiv. Samas miniatuurseid objekte saab edukalt talletatud. Lähipildistamist kuipalju. 200 mm | f/14 | 1/2 sek | ISO 100 | Statiivilt Kasutusmugavust annab juurde ka see kummitihend objektiivi tagumises osas – kerge uduvihmaga seeni metsa all pildistades objektiivi pärast muretsema ei pea (kui su kaameral puudub ilmastikukindlus, siis sellele peab ikkagi tähelepanu pöörama). Loomulikult mängib rolli ka objektiivi kergus – 400 g kaelas või käeotsas (pluss kaamera kere) on ikka väga vähe. Eks seda ole natuke rohkem, kui standard kit-objektiivil, kuid samas mitte niivõrd palju rohkem, et hakkaks kaalukausiks muutuma. Ütlus "kui see sobib kõigeks, siis ei sobi see millekski" on siiski paraja liialdusega välja hõigatud. Jah, ma mõistan – püha kolmainsusega (15-30 mm; 24-70 mm, 70-200 mm objektiivid) seda võrrelda ei saa kohe kuidagi – see objektiiv kaalub ju ainult kolmandiku ühest eelnevalt mainitud variandist. Supersuumid ongi loodud selle jaoks, et sa ei muutuks veoeesliks, kes pidevalt pusib objektiivide vahetamisega. Need on loodud selleks, et pildistamine oleks võimalikult lihtne ning stressivaba. Ning seda Tamron 18-200mm f/3.5-6.3 DI II VC ka pakub. + Suur 18-200 mm suumi ulatus + Kvaliteetne pildistabilisaator + Ülikerge ning kompaktne + Niiskuskindla disainiga + Korralik pildikvaliteet supersuumi kohta – Teravustamisrõngas liigub teravustamisel kaasa – Sisepeegeldused vastu valgust pildistades Tamron on teinud ära väga suure töö, et pakkuda mugavat ning soodsat supersuumobjektiivi, mis saadaks sinu kit-objektiivi varakult pensionile. See pakub suuremat, 11,1× suumiulatust, kvaliteetset pildistabilisaatorit ning kiiret teravustamist väga kompaktses ja kerges vormis. Vähe sellest – see objektiiv on kergem ja soodsam, kui Canoni või Nikoni samalaadne 18-200mm objektiiv ning isegi soodsam kui 50-200 mm objektiivid. Seda kõike sama või parema pildikvaliteedi ning kasutusmugavuse juures. Kirsiks tordil on see, et kõik eelnev on saavutatud sedasi, et hoiupõrsas jääb päeva lõpuks objektiivi kõrval terveks. Tamron 18-200mm f/3.5-6.3 DI II VC objektiiv Canonile Photopointis 199 € Tamron 18-200mm f/3.5-6.3 DI II VC objektiiv Nikonile Photopointis 199 € Tamron 18-200mm f/3.5-6.3 DI II VC on loodud kindlat eesmärki silmas pidades - pakkudes suuremat suumi ning paremat pildikvaliteeti kui kaameraga kaasa tulnud 18-55 mm objektiiv. Seda teeb see toru suurepäraselt - parem pildikvaliteet, korralik stabilisaator, niiskuskindel disain ning hea kasutusmugavus teevad sest objektiivist ideaalse kaaslase neile, kes soovivad suuremat ulatust ning mugavamat kasutust samaaegselt.

2022/06/28 22:23:54

https://www.digitest.ee/tamron-18-200mm-f3-5-6-3-di-ii-vc-saadab-kit-objektiivi-varakult-pensionile/

mC4

Kui teil on keerukas ülesanne, andke see laiskvorstile - tema leiab lihtsama viisi selle lahendamiseks. 15:30 Teadlane Tuul Sepp: ebakindlus peletab pereloomisvanuses naised teaduskarjäärist eemale [Delfi Naistekas] (03.03) 15:30 FOTOD JA VIDEO | Esimene Eesti moebränd esitles oma värsket kollektsiooni Milaano moenädalal [Delfi Naistekas] (03.03) 14:25 Hiina arstid loodavad, et C-vitamiin aitab koroonaviiruse vastu! Hea põhjus, miks seda külmetushaiguste raviks kasutada [Delfi Naistekas] (03.03) 13:26 KOGEMUS | Õige vibraator aitab reisida seitsmendasse taevasse: nii sügavat orgasmi pole mitte ükski mees mulle kunagi kinkinud! [Delfi Naistekas] (03.03) 13:26 Vormsile suvila ostnud Barbi Pilvre: suulised kokkulepped ei kehti, kui tegu varandusega. Lollidelt peabki raha ja asjad ära võtma! [Delfi Naistekas] (03.03) 12:05 Hea uudis moesõpradele! Alates aprillist on võimalik ka eestlastel osta armastatud moebrändi COS loomingut [Delfi Naistekas] (03.03) 12:05 Naisteka lugeja armastuslugu: istusin aiapingil kaksiratsi näoga tema suunda ja küsisin, mida ta minust tahab [Delfi Naistekas] (03.03) Naistekas on käimas romantiliste armastuslugude konkurss ja kõige parema loo saatnud lugejale kingime kadestusväärse ilukomplekti essence'ilt. Meie kolmanda lugeja lugu näitab, et armastust ei pea alati kaugelt otsima, selleks võib olla töö juures vastassoost kolleeg. 11:00 Skandaalsel prints Andrew'il oli üks kindel nõks, kuidas naisi ära võluda ja see on seotud Buckinghami palees paikneva trooniga [Delfi Naistekas] (03.03) 10:25 See on põhjus, miks ei tasu lapseootel naiselt kogu aeg pärida, kas beebi on juba ära sündinud [Delfi Naistekas] (03.03) Pere ja Kodu ajakiri 9 kuud avaldab üheksa küsimust, mida ei tasu lapseootel naiselt küsida, näiteks seda, miks ei tasu lapseootel naiselt kogu aeg pärida, kas beebi on juba ära sündinud. 09:58 Uuring: eestlaste arvates läheb nende lastel rahaliselt paremini [Delfi Naistekas] (03.03) 09:20 18 märki, mis vihjavad, et sul võib olla Sclerosis multiplex [Delfi Naistekas] (03.03) Sclerosis multiplex on kõige sagedasem noori inimesi tabav pea- ja seljaaju haigus, mille käigus tekib autoimmuunne põletik ja kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinikiht. 22:30 Põletavad küsimused kolmele tillukese väikemehega mehele, mida keegi ei julge küsida [Delfi Naistekas] (02.03) 21:25 Lugeja armastuslugu: kohtusin oma eluarmastusega algklassides. Uuesti leidsime üksteist 30 aasta pärast [Delfi Naistekas] (02.03) Naistekas on käimas romantiliste armastuslugude konkurss ja kõige parema loo saatnud lugejale kingime kadestusväärse ilukomplekti essence'ilt. Siin on meie teise lugeja saadetud romantiline lugu, esimene lugu on leitav siit. 19:30 3 väikest sammu, mis aitavad sul nüüd ja edaspidi rohkem raha kõrvale panna [Delfi Naistekas] (02.03) 18:30 Lugeja paneb paika, milline kriisivaru iga korraliku perenaise kodus peaks olemas olema [Delfi Naistekas] (02.03) Koroonaviiruse hirmus on paljud eestlased hakanud koju purgisuppe ja konserve varuma, et kriisi ajal pereliikmete kõhud ikka täidetud oleksid. Nii uurisime ka oma lugejatelt, kas ja kuidas nad praegusel äreval ajal oma elukorraldust muutunud on ning üks lahke lugeja jagaski kilogrammi täpsusega, millised toiduained ika korraliku perenaise kodus olemas peaksid olema. 16:20 Arutasime mehega läbi, kuidas soovime sünnitada ja sünnitusel pidi tema vastutama, et neid juhiseid järgitakse [Delfi Naistekas] (02.03) Noor ema räägib, miks ta soovis, et tema teine laps tuleks ilmale teistmoodi, kui esimene. "Minu esimene sünnitus oli normaalne (loe: füüsiliselt kurnav, kohati segane ja kaootiline). Tehtud see sai. Kui jäin teistkordselt rasedaks, hakkas miskit minu sees kripeldama. Eesootavale sünnitusele mõeldes muutusin kergelt ärevaks. 15:25 Uskumatu, aga tõsi: Instagram on muutnud seda, milliseid asju inimesed reisile kaasa pakivad [Delfi Naistekas] (02.03) 14:35 11aastane tütar pani emale kirja väga detailse nimekirja asjadest, mis tuleks nende kodust minema visata [Delfi Naistekas] (02.03) Lapsesuu ei valeta ja nii usaldaski üks ema oma 11aastast tütart, kes inspireeris teda loobuma ebavajalikest asjadest, mida nende kodu täis oli, kirjutab The Sun. Tüdruku nimekiri oli nii hästi koostatud, et isegi võhivõõrad inimesed otsustasid selle järgi oma kodusid koristama hakata. 13:30 Milline banaan on tervislikum: toores või küps? [Delfi Naistekas] (02.03) 13:30 FOTOD | Kosmeetikabränd Lush esitles mobiilirakendust, mis aitab ilubrändi tooteid tarbida keskkonnasäästlikumalt [Delfi Naistekas] (02.03) 13:30 Milline tõenäosus? Ema sünnitas kahel järjestikusel liigaasta päeval [Delfi Naistekas] (02.03) Tõenäosus sünnitada liigaasta päeval ehk 29. veebruaril on üks 1461st, aga möödunud laupäeval tervitas perekond Demchak juba teist beebit, kes sündis nende perre just sel erilisel kuupäeval, kirjutab Yahoo.com. 12:26 Kõht kõveraks! Lapsevanemad jagavad oma halenaljakaid juhtumeid, kui nad oma lapsed "ära unustasid" [Delfi Naistekas] (02.03) Möödunud nädalal jagasime humoorikat videot ühest emast, kes ei suuda autos istudes naeru pidada, sest oli parasjagu teel lapsi kooli viima, aga avastas siis poolel teel, et on lapsed koju unustanud. Loo kommentaariumis jagasid oma sarnaseid lugusid ka mitmed eestlased. 11:35 Lugejad koroonaviiruse paanikast: tundus, et võiks igaks juhuks tegutsema hakata, arvestades, et näiteks Milaanos poed tühjad [Delfi Naistekas] (02.03) 11:20 Lugejad koroonaviiruse paanikast: tundus, et võiks igaks juhuks tegutsema hakata, arvestades, et näiteks Milanos poed tühjad [Delfi Naistekas] (02.03) 10:50 "Mul läheb närv mustaks, kui abikaasa kõvasti hingab." Paarikesed avaldavad, mis neid kallima juures kõige enam ärritab [Delfi Naistekas] (02.03) 10:50 FOTOD | Vähiravifond "Kingitud elu" tänas oma 6. sünnipäeval tublisid vabatahtlikke [Delfi Naistekas] (02.03) 09:30 Ma ei julgenud soovimatust rasedusest kellelegi rääkida, nii suur oli häbi. Ometi ma ju võtsin korralikult beebipille [Delfi Naistekas] (02.03) Karinil oli pereloomisest väga kindel ettekujutus: enne beebit lootis ta kaaslasega mitu aastat koos olla ja teineteist tundma õppida. Nemad olid Martiniga koos olnud vaid üürikesed 2,5 kuud. 09:30 ÜLE VÕLLI FOTOD | Kas tunned ära? Eesti tuntud mehed kehastusid naisteks [Delfi Naistekas] (02.03) Suured juuksed, voolujoonelised puusad, sääred kui sälul. Eelmise aasta lõpus pulbitses Sakala teatrimajas viiel õhtul joovastav vaatemäng, kus meestest said naised ja naistest mehed, hägustusid isiksuste piirid ja segunesid rassid. Identiteedikabaree DRAG SHOW vol 2 sündis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia ja Grimmikooli koostöös.Mida tunneb mees, kes kehastub naiseks, õigemini ajab üle võlli oma idee naisest?Nüüd me d/räägime! 09:30 Eestlanna avaldab väga tüüpilise põhjuse, miks nii paljudest suhetest seks kaob [Delfi Naistekas] (02.03) Hiljuti avaldasime ühe Eesti mehe mureloo, milles ta kurdab, et tema naine on seksimiseks pidevalt liiga väsinud. Loo kommentaariumis rääkis kaasa ka üks eestlanna, et väga lihtsalt selgitas, miks tema suhtest seks on kadunud ja usume, et tema looga saavad paljud naised samastuda. 21:35 Miks inimesed üldse petavad? Vastus sellele küsimusele peitub neis neljas põhjuses [Delfi Naistekas] (01.03) Võib mõelda, et enamasti hakatakse petma siis, kui sekselu on igav või üks osapooltest pole seksist enam üldse huvitatud, kuid tihtipeale on põhjused hoopis sügavamad ja isiklikumad. 20:45 Rahvatarkust: vanarahva traditsioonid ja uskumused märtsikuu kohta [Delfi Naistekas] (01.03) Aasta kolmas kuu kannab maakeeles nimi nagu urbekuu, hangekuu, helmekuu, südakuu, näljakuu, kehvakuu, kevadekuu, kevadine kuu, linnukuu ja kassikuu. Emakeelsetel kuunimedel on tähendus: urbekuu (urvad puhkevad), hangekuu (vanad hanged püsivad ja tekib ka uusi), helmekuu (härmahelme kuu), südakuu (tähendust on raske seletada, samuti on nimetatud ka aasta esimest ja teist kuud), näljakuu (eelmisel aastal varutud toidutagavarad on lõppemas), kehvakuu (sama, mis eelmisel), kevadekuu, kevadi... 17:45 Kas teadsid? Seda kehaosa peaksid sa kindlasti vähemalt kaks korda päevas pesema [Delfi Naistekas] (01.03) 15:20 Ole tähelepanelik! Need on dementsuse varajased märgid [Delfi Naistekas] (01.03) 12:20 Mehed, on üks suurepärane selgitus sellele, miks naised nii väga lilli saada soovivad [Delfi Naistekas] (01.03) Kui sinu naine on üks nendest, kes tahaks, et kodus oleks alati lilli ja et veelgi suurepärasem oleks see, kui sina ehk tema kallis mees need talle tooksid, siis loe nüüd hoolega edasi. Sellel soovil on kindel põhjus ka. 10:20 10 ootamatut tegevust, mis muudavad sinu halva päeva hetkega palju paremaks [Delfi Naistekas] (01.03) 08:40 NAISTEKA NÄDALAHOROSKOOP | Meie kohanemisvõime pannakse proovile, kriitilise pilguga tuleks üle vaadata viimasel ajal langetatud otsused [Delfi Naistekas] (01.03) Nädal algab Kuu liikumisega Kaksikute märgis. See tähendab, et suhtlemist on palju, see haarab erinevaid inimesi ning levib kõigisse mõeldavatesse kanalitesse. Kuna ka Merkuur liigub retrograadselt, võib infoga olla seotud omajagu sekeldusi. 21:45 Lugejakiri: osa inimesi valmistuks justkui maailmalõpuks. Koroonaviiruse pärast paanitsemisega minnakse liiale [Delfi Naistekas] (29.02) Koroonaviirus pole külmetushaigus, millega võidelda hanerasva ja sinepiplaastritega, aga kindlasti ei tasu selle osas ka üle mõelda. Elu ei jää seisma ja praegu pole vähemasti Eestis põhjust rääkida mingist hädaolukorrast. 16:31 Sandra Ashilevi sõdib vähemusgruppide huvide eest: kuidas sa muidu võitled, kui relva maha paned? [Delfi Naistekas] (29.02) 15:25 Kolm energiat röövivat harjumust, mis mõjuvad kehvasti su tervisele ja ka rahakotile [Delfi Naistekas] (29.02) 12:20 Kui otsid veel põhjuseid, miks trenni minna, siis mine vaata peeglist oma nägu [Delfi Naistekas] (29.02) 10:20 Põhjused, miks sinu vannitoas vajalike asjade jaoks ruumi pole ja kuidas seda hõlpsasti juurde tekitada [Delfi Naistekas] (29.02) Enamasti on vannituba inimeste kodudes üpris väike ruum, kuhu eriti midagi ei mahu. See on aga keeruline olukord, sest tegelikult on inimestel hügieenitarbeid, mida oleks vaja sinna ruumi mahutada, päris palju. 21:35 Naine, sa ei suuda iialgi oma meest voodis suuga rahuldades tippu viia, kui sa ei tea neid tõdesid [Delfi Naistekas] (28.02) 20:20 Sigridi lugu: ootasin koju saabuvat meest tumepunane pesu seljas aknal, aga tema läks hoopis naabrinaise juurde... [Delfi Naistekas] (28.02) 19:30 Tüüpilised mõtted, mis käivad mehe peast läbi, kui ta kohtab oma unistuste naist [Delfi Naistekas] (28.02) 18:25 Põhjused, miks iga naise iluarsenalis võiks leiduda mitsellaarvesi [Delfi Naistekas] (28.02) 15:10 7 viga, mida inimesed kipuvad kodu kujundades tegema ja mis muudavad nende ruumid palju pisemaks [Delfi Naistekas] (28.02) 14:20 Õnnetu eestlanna: unistan vanematest abielumeestest, aga kaugeltki mitte raha pärast! [Delfi Naistekas] (28.02)

2020/07/12 14:02:17

https://w3.ee/index.php?id=51&page=15&channel=90

mC4