text
stringlengths 5k
186k
| timestamp
stringlengths 19
19
| url
stringlengths 14
1.55k
| source
stringclasses 1
value |
|---|---|---|---|
Rakvere asub Pandivere kõrgustiku jalamil. Linna lääneküljel on kõrge vallseljak - Vallimägi; sellel olnud muinaslinnuse Tarwanpe (Tarvanpea) alistasid taanalsed 1220. a. ja rajasid hiljem samassi Wesenberg(h)i linnuse. Viimast on mainitud 1252. a.; selle juurde tekkis 13. sajandi teisel poolel alevik, mis kasvas kiiresti ja sai 1302. a. Lübecki linnaõiguse.
Aastatel 1346-1558 kuulus Rakvere ordule, linnusest sai foogtkonna keskus. Andmed keskaegsest linnast on napid, arengulugu ei tunta. Arvatakse, et all-linn paiknes samas, kus see ilmselt taastununa oli 17. sajandi lõpus; oli seega põhja-lõuna sihis pikliku üldskeemiga, tuumik Vallimäe idanõlva all; kvartalite struktuuri määrasid Vallimägi, sellega paralleelne Tartu mnt (Pikk t.) ja nn. Soolika oja, samuti Tallinna-Narva ja Rägavere maantee. Teatakse, et Rakveres olid Maarja kirik (linnuses), Mihkli kirik, raekoda, gildihooned, hospidal kabeliga; 1508. a. asutati frantsisklaste klooster (arvatavasti Vallimäest ida pool). Kontrollimata andmeil oli linnas perioodi lõpus 400 maja, neist osa kivist; all-linna ümbritses palisaad. Sarase suurusest andmed puuduvad, ilmselt hõlmas see ka põllu- ja karjamaid asula kaguküljel.
Liivi sõjas hävis Rakvere peaaegu täielikult. Pärast esimest vallutamist 1558. a. liideti Vene riigiga; sel etapil lammutati enamik all-linna kivihooneist, saadud kividega tugevdati linnuse ringmüüri. Edasi oli Rakvere rootslaste käes 1561-1602, seejärel poolakate käes 1602-05; linnast lahkudes purustasid viimased linnuse põhjalikult. Aastail 1605-1710 oli Rakvere taas Rootsi valduses. 1618. a. läänistas kuningas linnuse ja 1631. a. ka asula R. v. Brederodele. Sellega kaotas linn juriidilise iseseisvuse, ühtlasi kasvas Rakvere mõisa tähtsus (oli rajatud arvatavasti endise kloostri kohale). 1669. a. läks valdus üle v. Tiesenhausenitele, 1685. a. redutseeriti taas Rootsi riigile. Rootsi ajal linn taastus. S. Waxelbergi 1683. a. koostatud plaanil oli alllinnas kuus tänavat, ilmselt Tallinna, Pika, Posti jt. nüüdistänavate kohal. Krunte oli 40-50, elanikke umbes 400. Majad olid puust, kaetud laud-, mätas- või õlgkatusega. Aastatel 1684-91 taastati Mihkli kirik.
Põhjasõjas 1703. a. Rakvere hävitati taas täielikult, liideti 1710. a. Vene riigiga, kuid tagastati 1728. a. Tiesenhausenitele. Eravalduses, Rakvere mõisa all olnud linn taastus aeglaselt; 1774. a. kaotas ta kõik seinised õigused, 1783. a. aga nimetati kreisilinnaks; elanikke oli 388. Siitpeale algas linna aeglane kasv. Ehitustegevus elavnes, rajati uusi elamuid ja ühiskondlikke hooneid; linn hakkas laienema ida ja lõuna suunas; aastatel 1783-88 ehitati kohtuhoone (J. Mohr), 1797. a. loodi elementaarkool. 1860. a. oli linnas 170 hoonet, neist 142 elamut, 3 kirikut, 21 muud; kivimaju oli 15, elanikke 1560. Balti raudtee valmimise ajal 1870. a. oli elanikke juba 2664, rajatud oli uus linnaosa nn. Kukeküla raudteejaama ümbruses ja nn. Kondivalu linna lõunaosas; jaamast ida suunas tekkisid esimesed tööstused.
Uus linnaehituslik tõus algas 20. sajandi algul. 1910. aastaks oli linn saanud kindlad piirid: sarase suuruseks sai 525 ha, sellest oli hoonestatud 140 ha, elamuid oli 572, elanikke umbes 5300. Linna haardes olev Vallimägi ja tammik sellest lõuna pool heakorrastati pargiks, millega külgnes väljaspool linna laialdane Palermo parkmets. Arenes hariduselu: 1912. a. rajati poeglaste gümnaasium, samuti Õpetajate Seminar (töötas 1912-17 ja 1919-32). Seoses maakonnalinna staatusega ehitati 1920.-30. aastail selle keskossa hulk ühiskondlikke hooneid, sh. Eesti panga hoone, turukaubamaja, saksa koolimaja (E. Kühnert, 1913; nüüd hambapolikliinik), poeglaste gümnaasiumi uus hoone. Hoonestus laienes eeskätt tuumikust lõuna suunas Tartu ja Rägavere maantee vahele; kujunes radiaalplaneering, mis lähtus turuväljakust - nn. Laadaplatsist, ja mille teljele jäi Õpetajate Seminari hoone. Paranes heakorrastus, äärealadele tekkisid uued väikeelamute rajoonid. Perioodi lõpus oli linnas 10 800 elanikku, sarase suurus oli endiselt 525 ha.
II maailmasõjas hävis umbes 1/4 linnast. Alates 1950. a. oli Rakvere samanimelise rajooni keskus. Esimene sõjajärgne generaalplaan (arh. V. Tippel, 1955) arendas edasi sõjaeelseid planeerimisideid. Peaväljakuks kavandati endine turuplats, peatänavaks aga Lai tänav, kus nähti ette kolmekorruseline hoonestus. Linn kasvas prognoositust kiiremini, seda peamiselt tööstuse, transpordi ja laomajanduse kiire arengu tõttu. Seepärast nägi generaalplaani korrektuur (arh. V. Tallo, 1974) ette asustustiheduse olulise suurendamise, sealhulgas kesklinna alal, kuhu vahepeal oli ehitatud arvukalt väikeelamuid. Rakveres hakati püstitama viiekorruselisi paneelelamuid. Peatänava funktsiooni säilitas Tallinna tänav, mille äärde koondusid tähtsamad ametiasutused ja teenindusettevõtted. 1974. a. kehtestati vanalinna kaitsetsoon, 1975. a. algas linnusevaremete konserveerimine. 1980. aastate lõpul peatati suurpaneelelamute ehitamine Rakvere kesklinnas. Uued elamupiirkonnad on kujunenud Ussimäele (korterelamud) ja Lilleoru linnaossa (rida- ja pereelamud). 1988. a. korraldati arhitektuurikonkurss turuplatsi ja selle lähiümbruse hoonestuse korrastamiseks. Valmis generaalplaani korrektuur ja keskosa detailplaneering (Eesti Projekt 1991, arh. T. Skolimovski).
Stiilsemaid kõrvalhooneid Eesti 18. sajandi mõisaarhitektuuris, ainus säilinu kunagisest barokkansamblist.
Pikk krohvitud seintega paekiviehitis on poolkelpkatusega. Esikülge siseõue pool rõhutab keskrisaliit. Selle jõulise profileeringuga ääristatud kolmnurkfrontoon on kaunistatud ainulaadselt meisterliku rokokoo-stukkdekooriga. Peaaegu kogu viiluvälja hõlmab orvandimotiiv, mida kaunistavad lopsakad akantuslehed, väädid, väikesed lillerosetikesed.
Ehitati aastatel 1928-40 Rakvere Rahvamaja ja Hariduse Seltsi eestvõttel, arhitektid J. Ostrat (esialgne projekt) ja T. Mihkelson (täiendusprojekt 1938. a.). Paikneb vanas mõisapargis, on liidetud härrastemajast ümberehitatud rahvamajaga.
Sümmeetrilise teatrihoone peafassaadiks kavandati pargipoolne terrassi ja treppidega ots. Heimatkunsti laadis fassaadi muutis 1938. a. täiendusprojekt funktsionalismi mõjul märgatavalt askeetlikumaks. Otsafassaadi liigendavad liseenid ja kitsad aknad, külgfassaade jalutuskoridori ümaraknad. Kolmest küljest jalutuskoridoriga piiratud 460-kohaline rõduga teatrisaal paikneb hoone keskel; saali kaunistavad stiliseeritud kapiteelidega pilastrid. pargi poolt liitub jalutuskoridoriga kumeralt lõppev fuajee-trepiruum pääsudega rõdule, garderoob asub keldrikorrusel.
Rahvamaja esimesel korrusel paiknenud kunagised restorani- ja seltsiruumid on ümber ehitatud saaliks, kaunistatud 1950. aastate rahvusmotiivilise ornamendi ja pannooga.
Ehitati 1838. a. (arh. J. Schellbach). Ristkülikulise põhiplaaniga klassitsistlikul hoonel on idas ümarapsiid. Rangelt sümmeetrilist peafassaadi rõhutavad jõuliste karniisidega frontoon ning pilastritega peasissepääs. Aknaavad on neogooti stiilis.
Üks Eesti esinduslikumaid turuhooneid, proj. ins. F. Adoff 1926, ehitati aastatel 1926-28. Paikneb turuplatsi keskel, on üks rakvere arhitektuurilisi dominante.
Kompaktse kahekorruselise hoone põhjaküljelt pääses esimesele korrusele lihakauplustesse, lõunaküljely teise korruse avaratesse valgusrikastesse toiduainekauplustesse. Vaheseinad jagasid korrused äriruumideks, mille esiküljed olid varustatud allalastavate raudvõredega (teiselt korruselt on raudvõred eemaldatud). Väiksemad tiibehitised põhjafassaadil olid mõeldud liharaiumiseks ja kalakauplusteks. Hoone idaküljel massiivses tornis paiknes veereservuaar; torniga liituvas eraldi plokis olid korterid.
Hoone jõuline liigendus on iseloomulik 1920. aastate ehituslaadile. Domineerib kõrge kelpkatus, seda läbiv horisontaalne pööninguakende riba koos avarate kaupluseakendega loob õhulise mulje ning rõhutab horisontaalsust. Torn ja kaaristu põhjafassaadil lisavad hoonele romantilise aktsendi.
Raskepärast nelja aknaga fassaadi liigendasid liseenid ning teise korruse kolme aknaga ärkel, mis algselt moodustas mansardkorruse rõdu. Teise korruse operatsioonisaali valgustasid ümarkaaraknad. Sissekäik paiknes vasakul nurgas. 1929. a. tehtud juurdeehitis (ins. F. Adoff) järgib algse hoone liigendust. Posti tänavale kaarduvat fassaadi fassaadi ilmestavad liseenid ning teisel korrusel jätkuv ümarkaarakende rida. Tänavanurka rõhutab polügonaalne ärkel.
II maailmasõjas hoone põles; mansardkorrus hävis täielikult, taastamisel asendati see täiskorrusega, mis täpselt kordab alumiste korruste liigendust.
Ehitati aastatel 1913-15 Rakvere Õpetajate Seminari jaoks linna ääremaale; autor Riia õpperingkonna arhitekt A. Gieselbasch. Kujunes Tsaari-Venemaa kõige eeskujulikumaks kooliansambliks. Ruumiprogramm oli tähelepandavalt moodne, tehnoloogilised seadmed uudsed, arvukad kõrvalhooned tagasid kooli sõltumatu funktsioneerimise.
Ansambli tuumikuks on kolm ühel joonel asetsevat mahukat hoonet: keskel kolmekorruseline õppehoone, külgedel kahekorruselised abihooned. Neid ühendas algselt roosale krohvkattele valgega markeeritud järelklassitsistlik väliskujundus. Valitsev on peahoone fassaad, eriti risaliidina eenduv keskosa; seda kaunistavad esimese korruse rustika (ulatub ka fassaadi külgedele), sammasaltaan peasissepääsuga, akendevahelised liseenid ja ehispinnad, kolmanda korruse neorenessanslikult ümarkaarsed saaliaknad, korrustevahelised karniisid, hammaslõikega katusekarniis ja selle kohal väikese astmikfrontooniga atikarinnatis.
Õppehoone põhiplaan oli algselt H-kujuline. Esimese korruse fassaadiosas paiknesid garderoobid, kantselei ja direktori kabinet, pikas keskosas õpetajate tuba, inspektori kabinet ja raamatukogu, tagaosas köök ja söögisaal ning selle kõrval lääneküljel iseseisev võimlaplokk. Teisel korrusel paiknesid klassiruumid; fassaadiosas oli kahe klassiruumi vahel suur jalutusruum, tagaosas ainekabinetid, kolmanda korruse fassaadiosas avar aula, mida kasutati ühtlasi kirikusaalina. Aula mõlemas otsas olid kahe poolega hiigeluksed, millest idapoolne avanes kulddekooriga taevasinisesse altariruumi (uste sisekülg oli kaetud ikoonidega), läänepoolne näitalavaruumi (kasutati klassina); tagaosas olid internaadisaalid; ülejäänud ruumid kuulusid seminari harjutuskooli klassidele. Keldrikorrusel paiknesid lisaks juurviljahoidlatele ventilatsiooni- ja kütteseadmed (kombineeritud vesi-, aur- ja õhkküte) ning mootor kaevupumba ja elektrijaama (esimene Rakveres) käivitamiseks. Hilisemad hoone kasutajad on hoone algset plaanilahendust ja üksikruumide funktsiooni mõneti muutnud.
Kõrge sokliga kahekorruselises majas peahoonest paremal on õpetajate korterid; soklikoorusel on kooli saun ja pesuköök (1949. a. kohandati muu osa korrusest õpperuumideks). Vasakpoolses majas olid korterid ja isolaator, õuel tõllakuur, hobusetall, jääkelder ja kaugemal õppehoone taga majandusruumid töökodadega (hävinud). 1954. a. ja 1961. a. lisati lõunatiiva idalõiku juurdeehitisi (katlamaja, garaaźid, õppetöökodade maja).
Heakorrastusest valmis revolutsioonieelsel perioodil sillutatud peatee (Piiri tänavani). Pärnaallee ja kuusehekid istutati 1921. a.; järgmistel aastatel rajati alleest lääne suunas õppeaed ja ida suunas staadion.
Virumaa vanimaid ja omapärasemaid sakraalhooneid. Ehitatud 15. sajandi alguskümnendil Tallinna ehitusmeistri Simoni juhtimisel. Kaitsekirikuna kannatas raskelt Liivi sõjas (1558-83); purustati võlvid ja torni ülaosa.
Tänini püsinud algkavatises on lai kolme traveega pikihoone, kolmetahuliseks murtud idaseinaga koorivõlvik ja massiivne läänetorn. Koori põhjaküljel on võlvitud käärkamber. Ainus sissepääs paiknes torni lääneseinas. Kolmelöövilise pikihoone ruumivorm oli harvaesinevalt pseudo-basilikaalne: külglöövidest laiemal kesklöövil olid akendeta kõrgseinad (nende murdejäljed on võlvide kohal otsseintes ulatuslikult säilinud). Võlvitud olid tõenäoliselr ainult külglöövid (sama Tallinna toomkirikus ja Niguliste kirikus). Ehituskrundi piiratud pikkusest tingituna moodustab kooriruum kvadraatse võlviku ja polügonaalse lõpmiku omapärase koondvormi. Samal põhjusel on laiaks ristkülikuks venitatud ka läänetorni põhiplaan. Torn ja pikihoone võlvipealne olid ohu korral pelgupaigaks, sinna pääses kesklöövist kõrgel paikneva ukse kaudu hoone teisel korrusel (sama Tallinna Niguliste kirikus). Torni kolmandal korrusel on võlvkäigud külglöövidele ja ukseava kesklöövi kunagisele lääne-empoorile (säilinud on suur sügav kaarniśś); neljandal korrusel on kesklöövi laele avanenud uks.
Aastatel 1684-93 rekonstrueeriti sõjapurustustest avariiseisundis kiriku pikihoone kolmelööviliseks kodakirikuliseks ruumiks ja kaeti barokiajastule iseloomulike lamedate servjoonvõlvidega (seitlijoon on rõhtne). Läänevõlviku mõlemasse külgseina ehitati kõrvalportaal ja lääneseina mõlemasse külge müüritrepid pääsuks torni ja oreliväärile. Torni ülaosa restaureeriti.
Põhjasõjas põletati kirik aastatel 1703 ja 1708; taastati 1727-30, mil torn sai barokse kiivri. Praegune neogooti telkkiiver ehitati 1852. a.; samal aastal taastati käärkambri võlvlagi. Torni kiviosa kõrgus on 37,8 m, üldkõrgus 62 m (kõrguselt teine torn Eestis väljaspool Tallinna). Aknad said praeguse neogooti kuju 1892. a. Neogooti portaal (oli algselt vimpergiga) valmis 1898. a.
Üks väheseid 18. sajandi lõpust säilinud puitelamuid Rakveres. Ehitatud aastatel 1797-98 kingseppmeister J. H. Schultzi tellimusel.
Hoone on ühekorruseline, kivikattega poolkelpkatusega. Maapinna järsu languse tõttu ida suunas on õuepoolne vundament kõrge, võimaldades pääsu keldritesse hoovile avanevate uste kaudu. Põhiplaan on ristkülikuline; algne ruumijaotus oli arvatavasti sümmeetriline: keskel mantelkorsten (pole säilinud), kahel pool eluruumid. 1860. a. paiku tehtud ümberehitusel pikendati hoonet põhja suunas umbes 4,5 m.
Hilisemate rekonstrueerimistega on muudetud siseruumide jaotust; pööningule (hoone lõuna ja põhjaotsal) lisati väikesed korterid.
Ainus peaaegu ümberehitamata kujul säilinud varaklassitsistlik paekivist aadlielamu rakveres. Ehitatud 1793. a. krahv Rehbinderi linnaelamuks. Aastatel 1798-1826 kuulus Rakvere mõisnikule C. v. Tiesenhausenile. 1826. a. omandas hoone linn; mõnda aega oli selles linnavalitsus.
Hoone on ristkülikulise põhiplaaniga, ühekorruseline, kaetud S-kivist poolkelpkatusega. Maapinna reljeefist tingituna on idaosa kõrge soklikorrusega. Fassaadi liigendavad kolm lamedat risaliiti. Katuseräästast kõrgemale kerkiv keskrisaliit on kaunistatud girlandidega, seda päädib astmikfrontoon. Tänavapoolsed sissepääsud asuvad fassaadi otstes, kusjuures peasissepääs oli kuni viimase ajani esifassaadi lääneotsas, kus on kõrge, valgmikuga uks. Põhikorruse ruumid paiknevad kahel pool maja pikuti läbivat vahekoridori, tänava ääres suuremad esindusruumid (saal, peavestibüül jt.), õue pool väiksemad toad. Soklikorrus, kus asusid teenijatetoad, on võlvitud.
1970. aastatel ennistati fassaad, osaliselt siseruumide algne jaotus soklikorrusel, ühtlasi lammutati ahjud ja tehti keskküte.
Ameti- ja kohtuhoone Tallinna t. 3 on meie kreisilinnade ametihoonetest üks kõige paremini säilinuid. Paikneb peatänavate ristumiskohas ja oli 18. - 19. sajandi Rakvere suurim ja esinduslikem hoonekompleks. Ehitatud 1780. aastate teisel poolel kubermanguarhitekt J. Mohri tüüpprojekti järgi. Aastatel 1798-1963 oli linna valduses.
Varaklassitsistlik, tugeva barokse kallakuga, põhiplaanilt ristkülikuline hoone, mida läbib keskne vestibüül, kust suunduvad kummalegi poole kitsad vahekoridorid. Esimene korrus on võlvlagedega. Kivist kelpkatusega hoones on kaks suurt mantelkorstnat. Fassaadi liigendavad rustikaga liseenid ja simss, aknad on rühmitatud ja krohväärisega. 20. sajandi algul asendati algne lai kaaruks lihtsa ristkülikulisega ja selle kõrvale tehti kitsad aknad. Siseruume on korduvalt ümber ehitatud. Osaliselt taastati algne ruumilahendus 1970. aastail; ühtlasi asendati 1939. a. väljavahetatud aknad taas algsetega, millest esimese korruse neli keskmist olid säilinud, ning kaotati 20. sajandil tehtud sissepääsud.
Algselt olid esimesel korrusel rentei ja vangla, teisel korrusel kohturuumid. Siin on olnud veel sõjaväekasarm ja -laatsret, peavaht, monopolipood, linnavalitsuse osakonnad, raamatukogu jm. 1936. a. avati kahes teise korruse ruumis muuseumi ekspositsioon. Tänapäeval on hoone tervikuna Rakvere muuseumi käsutuses.
Vanimaid säilinud kodanikumaju Rakveres. Krunt asub linnavalitsuse vastas ja ulatus 18.-19. sajandil ida suunas kuni ojani. Hoone ehitas vasesepp S. Hartmann 1785. a. Kuni 20. sajandi alguseni kuulus pidevalt vaseseppadele; töökoda asus õuel. Hoones on olnud peamiselt eluruumid, kahes tänavaäärses keskmises ruumis ka väikesed kauplused.
Hoone on ühekorruseline, poolkelpkatusega, ristkülikulise põhiplaaniga; keskel on tänini säilinud mantelkorsten, kahel pool korterid. Maja lääneosa tänavapoolsete ruumide all on võlvitud kelder. 19. sajandi teisel poolel tehti maja idaotsa puidust juurdeehitis ja sajandi lõpus lääneotsa tellistest äriruum. Esifassaadi ümberehitusel 1913. a. tehti ühe keskse ukse asemele kaks ja rajati sissepääs verandale maja idaotsas (ins. F. Adoff). 1960. a. lisati uks esifassaadi lääneotsa. Aegade jooksul on ka siseruumide vaheseinu ümber paigutatud.
Tänavafrondis paikneva kompaktse hooneosaga liitub hoovipoolne väiksem tiib. Põhikorpus on vastavalt krundi kujule trapetsiline. Esimesel korrusel paiknevad apteek ja kaupluseruum, teisel korrusel operatsioonisaal koos muude pangaruumidega, kolmandal korrusel ja tiibhoones korterid. Hoone sümmeetrilist kuiv-asjalikku fassaadi elavdab mõneti tänavajoonest taanduv esinduslik sissepääs. Esindsulikkust on taotletud ka ülemiste korruste akende püstiste raamliistudega ühendamisega ning pruuni terrasiitkrohviga.
Pangahoone turuplatsil ehitati aastatel 1932-33, proj. ins. F. Adoff. Iseloomulik väikelinna pangamaja, paikneb madala kivimüüriga piiratud avaral krundil turuplatsi lääneküljel. 1928. a. kavatsetud konkurssi ei toimunud; algselt suurejoonelisena kavandatud polüfunktsionaalse üürikorteritega hoone asemel ehitati tagasihoidlikum.
Kolmekorruselise kompaktse hoone esimesel korrusel on kauplused. Parkali t. poolt pääseb teisele korrusele läbi kahe korruse ulatuvasse operatsioonisaali jt. pangaruumidesse, hoovi poolt - kolmandal korrusel asuvatesse korteritesse. Hoone põhiplaan ja üldlahendus on sarnased pangahoonetega Viljandis (1927, arh. K. Burman) ja Petseris (1928, ins. F. Adoff), kuid kõrgest kelpkatusest ja jõulistest kontrastidest on loobutud funktsionalismilähedase, rahuliku fassaadi kasuks. Peamise aktsendi loob karniisijoonest pisut kõrgemal paiknevate ümmarguste pööninguakendega pangasaaliosa hoone keskel. Kõrged aknad ja nende vahel paiknevad sihvakad turbad annavad fassaadile püstse rütmi, mida külgedel rõhutab teise ja kolmanda korruse aknaid ühendav püstraamistik
Funktsionalistliku kooliarhitektuuri ja arh. Alar Kotli sõjaeelse loomingu ilmekamaid näiteid. Projekteeritud 1935, ehitatud aastatel 1936-38, võimla valmis 1939. a.
Päikesepoolne klassidetiib külgneb rahuliku platsiga; sellega ristuvas hooneplokis paiknevad aula, haldusruumid ja söökla. Otstesse on lisatud madalam võimla ja korteritetiib, mille kelpkatus ei harmoneeru ülejäänuga. Funktsionalismile iseloomulikud on hooneosade vaba paigutus, valged liigendamata seinapinnad ja ümaraknad. Ajastule omaselt on fassaadil aktsent: efektne tornitaoline ümarärkel - asudes klassidetiiva koridori keskjoonel, kujundab see koos suurejoonelise trepistikuga mõjuva siseruumi. Väärikust lisavad paekivist vapp trepiakna kohal, sokkel ja pidulik sissepääs.
H. Johansonist mõjutatud ruumiprogramm on kõrgetasemeline; see on esimesi eraldi aula ja võimlaga koolimaju Eestis. Algselt väga detailipeen sisekujundus töötati välja koostöös õpetajatega. Aulat kaunistavad traditsionalistlikud tumedast puidust kassettlagi, lühtrid ja Alar Kotlile omase U-hargi motiiviga madal lambrii.
Aastatel 1964-67 valmis basseiniga juurdeehitis (arh. O. Metsis), 1982. a. avati peaukse kõrval vilistlase Alar Kotli mälestustahvel (E. ja K. Reitel).
Vallimäe tuulik ehitati 1798. a. Viiekorruselise hollandi tüüpi tuuleveski koonilisel paekivikerel on hulktahukakujuline laastkattega pea. Pea ja tiibadega on ühenduses pöörmepuud tuuliku tuulde pööramiseks. Väikesed aknaavad on kaarsillusega.
Traditsiooniline üldkuju (tornidega fassaad, pikihoone, koor), kuid funktsionalistliku vormikäsitlusega sakraalehitis. Eestis haruldane kahe torniga peafassaad on suunatud väljaku poole. Pikihoone lamekatus, avade paigutus ja fassaadid on funktsionalismipärased, kuigi sümmeetrilised. Algselt rõduga interjööris väärivad tähelepanu külgseinu tihedalt palistavad väikesed kahel korrusel ümarkaaravadega põikseinad, mis loovad tinglikult külglöövide mulje. Võimalik eeskuju oli D. Böhmi Püha Josefi kirik Hindenburgis (1934).
Kirik jäi krohvimata; puuduvad kiivrid olid algvariandis jässakalt tömbid, lõplikus sihvakalt kõrged. Ehitada ei jõutud ka kantseleitiiba väljaku äärde. 1950. aastatel muudeti võimlaks, vahelagi rõdu kõrgusel ehitati aastatel 1958-59.
Jaan Krossi "Rakvere romaan" oli /Rakvere teatri/ laval veidi teise nimega /"Rakvere romanss"/, aga sisu oli sama hea. Tänaseni käivad estofiilid Soomest Rakveres mööda Pikka tänavat ja ma olen neile iga kord näidanud, kus asus Põrgu tänav. Ega Rakvere rahvas ise seda ei teagi vist, et praegune Pihlaka kohvik ja noobel Aqva vesilõbihotell on endise Põrgu tänava ääres.
Mispärast siis põrgu? Eks ikka sellepärast, et kunagi oli seal solgioja, mille kaldal sepikojad. Ja kui õhtul pimedas Pikast tänavast alla vaatasid, võisid sepipajad kui punastes tuledes põrgueeskojad kaugele paista. Lisaks veel mustad mehed ja vasarakolksud. Põrgu mis põrgu. Lugege Jaan Krossi kui ei usu. | OSCAR-2019 |
||
Vana asja ei tohiks meenutada ja peaks vist leppima olukorraga, et mis läinud, see läinud. Siiski alati kriibib hinge, kui räägitakse Eestimaast ilma Petserimaata. Seda eriti sellistel puhkudel kui on järjekordne tähtpäev, näiteks 20 aastat Vene vägede lahkumisest Eestist. Muidugi teeb selline sündmus heameelt, muidugi on see peaaegu ime, et ENSV territoorium on vaba ja iseseisev riik ilma soovimatu võõrarmeeta. Ja seda kõike eriti tänaste Ukraina sündmuste valguses.
Siiski tahaks sellise pidupäeva puhul meenutada mõningaid argimuresid, mis on jäänud peolava kulisside taha. Seda ikka sellepärast, et me täpselt ette kujutaksime millist hinda me oleme riigi ja rahvana maksnud, et olla seal, kus me oleme praegu. Seoses juulilepetega räägiti rohkem vene sõjaväelaste sotsiaaltagatistest ja elamislubadest, märgatavalt vähem aga Tartu rahu järgsest Eesti Vabariigi territooriumist. Samas, polnud sellest ka väga põhjust toona rääkida, sest eestimaalastele paistis ju kõik korras olevat. Ühelt poolt kinnitas valitsus, et me oleme 1918 aastal loodud Eesti Vabariigi õigusjärglased ning et meie põhiseadusse kirjutatud sätted Eesti Vabariigi riigipiiri kohta kehtivad. Teiselt poolt oli juulilepetes kirjas, et lepped on loodud püüdes luua lepingulist alust küsimuste lahendamiseks, mis on seotud Vene Föderatsiooni relvajõudude väljaviimisega Eesti Vabariigi territooriumilt ning nende ajutise sealviibimise tingimustega kuni täieliku väljaviimiseni. Vägede välja viimise lepingu artiklis 2 viidatakse järjekindlalt, et väed viiakse täielikult välja Eesti Vabariigi territooriumilt. Aga uut piirilepingut pole veel Venemaaga ratifitseeritud, mis tähendab, et Vene väed asuvad jätkuvalt osal Eesti Vabariigi territooriumil ning Venemaa poolt on leping täitmata.
Kindlasti toetan Tunne Kelami ideed, et hakata nõukogude okupatsioonivägede Eestist lahkumise päeva edaspidi tähistama patriotismipäevana. Ainuke mure on selles, et ei tea millal seda päeva tähistama hakata. Kas minu silmad näevad seda, kui okupatsiooniväed on lahkunud mu esivanemate küladest ning kodusurnuaiale minekuks pole enam vaja Vene viisat ja naaberriigi miilitsa propuskit? Me peame rõõmustama selle üle, et ENSV territoorium on saanud võõrvägede vabaks, kuid omade piiritaha jätmine pole patriootlik tegu. Ühe osa oma riigist loovutamine Vene vägede lahkumise eest pole patriotism, vaid kaine tehing, vältimaks hullemat.
Kas me saame maksta kõigile töötajatele üle keskmise palka? Normaalse inflatsiooni oludes on vastus ei. Miks me siis usume, et kui teeme kogumispensioni kõigile kohustuslikuks, siis saame maksta kõrgemat pensionit kui seda mitte tehes?
Üleüldine kohustusliku kogumispensioni süsteem on müüt, mis ei kindlusta meie vanaduspõlve, vaid teeb meid täna vaesemaks kui me võiks olla. Põhjus sellise järelduse tegemiseks on väga lihtne. 30 aasta pärast ei vaja me pensionile minnes mitte raha vaid toitu, riideid ja eluaset. Küsimus on lihtsalt selles, kas 30 aasta pärast suudame toota vajaliku koguse toodangut ja teenuseid ning kas meil on selleks olemas toorained, vesi, puhas õhk ja energia.
Kindlasti pole see probleem, et meil võib olla siis ühe töötaja kohta üks ülalpeetav pensionär. Olen kindel, et meie tootmise efektiivsus on 30 aasta pärast kordades suurem kui täna. Seega kindlasti ei ole probleem selles, kas töölkäijad inimesed suudavad luua pensionäride jaoks piisavalt tooteid, kaupu ja teenuseid.
Kui meil pole 30 aasta pärast piisavalt ressurssi, siis ei suuda meie tulevasi pensionäre toita ka pensionifondidesse kogutud säästud, sest nende säästude väärtus on sellistes tingimustes lihtsalt naeruväärne. Vaadake juba täna meie pensionifondide tootlikkust. Kas nad suudavad katta inflatsiooni?
Arvamusliider Andres Arrak on korduvalt juhtinud oma sõnavõttudes tähelepanu sellele, et tänastel 40-aastastel ja noorematel ei tasu enam loota riiklikule pensionile. Arrakul on mõnes mõttes õigus, aga seda ainult juhul, kui senine majanduspoliitiline mõtlemine ja neoliberaalne majandusparadigma jääb kehtima.
Selleks, et meie tänased noored saaksid ka kunagi vanaduspõlve ja pensionit nautida, tuleb muuta süsteemi – luua selline majandusmudel, mis ei nuuma pensionifonde ja pankasid, mis ei raiska inimressurssi töötuse näol ja lubab inimestel luua rikkust ja nautida elu. Oleme oma tehnoloogia ja teaduse arendamisel ju nii kaugele jõudnud – miks me siis ei suuda ennast vabastada pankade orjusest, kes kõik meie loodud rikkuse enda kontrolli alla kahmavad?
Tänane kohustusliku kogumispensioni süsteem ei taga meile tulevikus elamisväärset pensionit. Tahaks loota, et ükskord mõistavad meie poliitika kujundajad, et raha ei ole piiratud ressurss, raha ei saa kunagi otsa ja raha ei tohi olla piirang, mis keelab meil normaalselt elada. Tuleb vaadata ja muuta seda, mis piirab meie majanduse ja inimeste heaolu toimimist.
Kas meil jätkub selleks tarkust? Kas me suudame oma ühiskonda muuta selliselt, et me ka 30 aasta pärast anname osa oma loodud rikkusest oma vanematele, või ütleme, et vabandust, raha ei ole?
“See, kuidas euroala püüab kriisi lahendada, on tulemuseks andnud deflatsioonilise võlakriisi” Wolfgang Münchau.
Euroala majandustes kestab või isegi süveneb väga nõrk seis. Töötus on jätkuvalt rekordtasemel, ettevõtluslaenud vähenevad, inflatsioon on muutumas deflatsiooniks (oktoobriks inflatsioon ainult 0,7%). Kui arvame, et see Eestit ei peaks puudutama, siis see arvamus on küll ekslik. Meie majandus sõltub otseselt sellest, mis toimub euroalas.
Ameerika Ühendriikidel läheb veidi paremini. Kuigi kuuleme pidevalt “fiskaalkuristikust” ja “riigi sulgemisest”, pole siiski keegi eriti arvanud, et USA peaks rakendama sellist kärpepoliitikat nagu on püütud ellu viia euroalas ja seda eelkõike sakslaste eestvedamisel. Kuigi ka USA-s kostub hääli, et valitsus peaks defitsiitset kulutamist piirama, siis nähakse selgelt selle tõsiselt negatiivseid tagajärgi majandusel. Saadakse aru, et niikaua kui erasektor ei julge kulutada ja laenuriske võtta on ainuke majanduse arengumootor valitsuse kulutamisvõime läbi defitsiitse kulutamise.
Ega Euroopa Keskpangal käesoleva majandusfooni taustal ei jäägi muud üle, kui veelgi alandada niigi madalat intressimäära või jõuda praktiliselt 0 intressini. Kardan, et sellest siiski ei piisa majanduse elavdamiseks. Euroala valitsused peavad hakkama lihtsalt defitsiitselt kulutama, eriti Saksamaa. Kuigi valitsused peaks defitsiitselt kulutama, seavad euroala valitsused endale aga tõsiseid fiskaaltõkkeid. On ju otsustatud, et riigieelarved peaks olema keskpikas perioodis struktuurses tasakaalus või siis ülejäägis ning erijuhtudel võib olla kuni 1%-line defitsiit. Sellega on euroala end seadnud olukorda, kus mõistlikke otsuseid ei luba teha enda poolt kehtestatud, kuid mitte millegagi põhjendatud reeglid.
Riigikontroll on oma viimases aastaraportis märkinud täiesti põhjendatult, et meie valitsuse soov kehtestada Euroopa Liidu nõutust veelgi rangemate eelarvereeglite kehtestamist on üsna põhimõtteline eelarvepoliitiline otsus ja väärib tegelikult avatud arutelu.
Kohalikud omavalitsused on osa tervest valitsemise süsteemist ja just see osa, mis on inimestele kõige lähemal ja tajutavam. Samas on selge, et kogu ülejäänud poliitika mõjutab tänapäeva inimest oluliselt rohkemgi ja märksa sügavamalt sest omavalitsuste roll meid ümbritseva kujundamisel on suhteliselt piiratud. Seda just omavalitsusele pandud ülesannete ja rahaliste ressursside osas. Möödunud sajandi seitsmekümnendatel oma mõjuvõimu kasvatama asunud ning Eestis taasiseseisvumise järel üle võetud turuliberalism on põdemas oma ajaloo suurimat kriisi, kuid siiski teostavad meil jätkuvalt võimu just selle ideoloogia kandjad. Sellest ideoloogiast kantud võim ulatub otseselt ka omavalitsussüsteemini. Ehkki on juba selgeks saamas, et „kasinusmeetmed“ ja „struktuursed reformid“ pole kriisi lahenduseks, siis püütakse ikka veel nendega jätkata ja seda ka omavalitsuste kontekstis.
Tänapäeva Eestis pole omavalitsused päris iseseisvad ja sõltumatud. Ühelt poolt on omavalitsused need, kes akumuleerivad teatud inimressurssi, kes vahetult suhtlevad inimestega, pakuvad neile mingeid teenuseid: sotsiaalabi, haridust, teede ja tänavate korrashoidu jne. Selline sõltuvussuhe on tee valijate häälteni ning keskvalitsuse tasandil on see võimaluseks omama positsiooni kindlustamisel või säilitamisel. Seetõttu on ka parteide huvi saada võimalikult palju omavalitsusi oma mõjusfääri. Teisest küljest on omavalitsejad hoitud väga lühikese lõa otsas ning nende edu kohaliku elu kujundamisel on suures sõltuvuses sellest, kuidas saadakse otseselt läbi keskvalitsusega. „Omadele omavalitsejatele“ ikka leidub mõni ekstra raha enne riigieelarve vastu võtmist ning paljud asjad hakkavad positiivses suunas liikuma peale „oma ministri“ külaskäiku. Usun, et selline suur sõltuvussuhe keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel pole siiski kõige mõistlikum. Sellega kaasneb teatud sundparteistumine ning teatud juhtudel ka kohaliku algatuse kõrvale tõrjumine. Sellist pragmaatilist parteistumist aitaks kindlasti vähendada omavalitsuste märgatavalt suurem sõltumatus keskvõimust, seda just finants- ja maaküsimustes. Omavalitsuste sõltumatust iseloomustaks piisav tulubaas, mis võimaldab elu korraldamist ilma projektimajanduse ning katuserahata ja piisav omavalitsusele kuuluv maaressurs, mis võimaldab juhtida omavalitsuse ruumilist arengut. Omavalitsuse tasandilt vaadates pole probleemiks parteide puhastumine või ebaeetilisus, probleemiks on omavalitsuste liigne sõltuvus keskvõimust.
Eestis puudub väga selgelt väljatöötatud ja toimiv regionaalpoliitika. Regionaalprogrammid regionaalpoliitika rahastamiseks on suhteliselt tagasihoidliku mahuga ning seadused (sealhulgas maksuseadused) on väga universaalsed ja regioonide suhtes ühetaolised. Eks põhjused peitu siin jällegi ideoloogias, mida on Eesti valitsused oma tegevuse aluseks seadnud ehk siis turuliberalismis. Ideoloogiline valik pole võimaldanud ellu viia toimivat regionaalpoliitikat. Siiski on üks esmapilgul asjaga mitte seotud erand. Selleks on meie omavalitsuste süsteem. Väikesed omavalitsused on olnud viimaste aastakümnete kõige tõhusam regionaalpoliitiline meede. On ju enam kui poolte omavalitsuste suurimaks tööandjaks just omavalitsusaparaat. Seesama väike omavalitsus konkureerib kõrvuti suurlinnadega ka näiteks eurorahadele ning tihti on olnud selles tegevuses edukam ühe elaniku kohta kui suurlinn. Selle tulemusel on kerkinud võimlad, spordikompleksid, hooldekodud, koolimajad, noortekeskused, lasteaiad ning just sellistesse kohtadesse kuhu turuliberalism poleks neid lubanud rajada. Kuid nüüd on selle regionaalmeetme kohal mustad pilved. Turuliberalism ei salli sellist erandit, vaja on suuremat efektiivsust, kasinust ning struktuurseid reforme. Omavalitsustele tähendab see täna oma tõmbekeskuste välja arvutamist ning sellele järgnevat oodatavat valdade sund- või poolsundliitmist. Hetkel ei ole omavalitsused Eestis kriisis ning seetõttu puudub vajadus ka kriisireguleerimiseks. Omavalitsuste liitmine, sellega töökohtade kaotamine ja identiteedi lõhkumine ei peaks olema tänases olukorras aktuaalne teema.
Omavalitsused jätkavad Eestis ilmselt ka tulevikus liitumist kui see on mõistlik ja kui on saavutatud kogukondades ühine arusaam, et see on mõistlik ning liitumine ei kahjusta piirkonna arengut ja identiteeti. Kogu protsessi kiirendaks muidugi see, kui väikeste omavalitsuste asemele rakendaks keskvalitsus mingit efektiivset alternatiivset regionaalpoliitilist meedet. Sellisel juhul langeks ära vajadus, et omavalitsust on vaja selleks, et säiliks elu maapiirkondades.
Omavalitsuste liitumise puhul on alati see lihtsam ja loogilisem kui vaadata liitva omavalitsuse poolt. Identiteedi seisukohalt on olla lihtsam otsustaja ja elanik piirkonnas mis on liitev omavalitsus, mis säilitab oma nime ja vallakeskuse. Kuigi ka siinjuures on erandeid. Erandiks on linnad, kes liitumise järel muutuksid valdadeks. Mingil põhjusel Eesti kontekstis vald ei kõla nii uhkelt kui linn ning sellest kõlaerinevusest võib piisata, et maakonnakeskuse linn ei taha midagi kuulda liitumisest oma rõngasvalla või teiste valdadega. Juba otsitakse uudissõnu, et asendada senised omavalitsuste nimetused universaalsega, mis oleks mingis mõttes neutraalne. Lisan siis minagi omalt poolt ühe idee, mis ei nivelleeri kõiki omavalitsusi vaid tõstab mõnda neist esile ja võiks linnarahvale ehk sobida: kõik liituvad omavalitsused, kus on olemas ühe liituva poolena linn saavad nimeks suurvald. Suurvalla keskuseks on linn.
Käesoleval sügisel toimuvad kohalike volikogude valimised. Parteid on ilmselt aktiivsemad kui kunagi varem, mitmed kodanikealgatused püüavad olla aktiivsemad kui kunagi varem, kindlasti kerkib üles mitmeid üksikkandidaate, kes loodavad korrata Indrek Tarandi edu Euroopa Parlamendi valimistel. Julgen siiski ennustada, et sõltumata valimistulemusest läheb elu Eestimaa omavalitsustes edasi ilma suuremate muutusteta. Inimressurs kes tahab ja oskab omavalitsustes elu edendada ja kujundada on meil piiratud ning uue partei või valimisliidu sildi külge riputamine ei muuda neid inimesi teistsuguseks. Valdavalt on ka valitsev õigusraamistik ning valitsuse poliitika sama ning ka siit ei tule tõuget muutusteks. Kui taheme põhimõtteliselt midagi muuta või uuendada, tuleb alustada siiski seaduste ja põhimõtete muutmisest, tuleb muuta poliitikat. Enne seda peame aga küsima endalt, milleks meile muutused ja kas meil on neid vaja?
Regionaalpoliitika tasandil muutuste planeerimine tähendaks eelkõike ideoloogia muutust. Peame aru saama, et turuliberalistlik lähenemine ei olegi ainuõige ja ainuvõimalik. Peame otsima alternatiive, peame dogmadest lahti raputama. Vaatama ringi, mis on mujal maailmas edu toonud ning mis on probleeme tekitanud. Kui turuliberalism on meid viinud ühte suuremasse majanduskriisi, loonud tohutu ebavõrdsuse ja ülisuure töötuse, siis ei saa see olla kõige õigeim tee oma asju korraldada. Omavalitsused ei vaja struktuurseid reforme, et rohkem kärpida ja kokku hoida. Inimesed omavalitsustes vajavad valitsuse tuge ning rohkem õigust oma asju ise otsustada. Inimestele on vaja töökohti ning meeldivat ja mugavat elukeskkonda ja seda ka 200 km Tallinnast eemal.
Kuidagi jääb mõtleja lugeja jaoks segaseks, millest on siis jutt, kas rahast, rikkusest või koguni palgast. Kõik need on aga vägagi erinevad asjad. Kas tõesti on riigi roll ainult väärtuste ümberjagamine?
Prooviks siis rääkida riigi rollist ja väärtuste loomisest. Tänapäeval on kahtlematult riik üks suuremaid väärtuste loojaid. Juba ammu enam ei ole väärtusteks kott kartuleid ja paar saapaid. Väärtusteks, mida ollakse valmis teiste kaupade vastu vahetama on näiteks teatrielamus, kontserdielamus ja kui soovite siis ka hasartmängu lõbu ning graafiline disain jne. Riik on üks suuremaid hariduse andmise teenuse pakkujaid ehk siis loob haritust kui väärtust. Riik loob turvalisust ja seda nii sise- kui välisjulgeoleku mõttes. Riik loob liikumisvõimalust kui väärtust ning pakub tervishoiuteenust, rääkimata siis veel erinevatest kultuuriväärtustest. Lihtsalt rahana ümberjagatav osa jääb valdavalt kanda siis pensionisüsteemil ja sotsiaaltoetustel, mis ei moodusta siiski valdavat osa valitsuse kogukulutustest. Seega ei saa kuidagi nõus olla professori väitega, et avalik sektor on ainult valdavalt ümberjagaja.
Küsitav on ka väide, et tõelised maksumaksjad asuvad ainult erasektoris. Milleks selline liigitamine: tõelised maksumaksjad versus mittetõelised maksumaksjad. Kas selline maksumaksjate liigitamine omab üldse mingit sisu või tähendust? See tundub sama mõttetu vastandamine kui öelda, et väärtusi ei loo mitte ettevõtjad (kapital) vaid hoopis reaalsed töötajad (kellest enamuse moodustavad palgatöölised) või siis teisest küljest, et väärtusi loovad ainult ettevõtjad. Selline lahterdamine ei paku midagi muud peale vaidlemise lusti.
Nüüd aga tagasi siis põhiküsimuse juurde, et kustkohast tuleb siiski raha. Siin saab ja tohib olla ainult üks vastus- raha tuleb valitsuselt, kellel on õigus läbi oma keskpanga süsteemi emiteerida dollareid või eurosid või zlotte. Kui erasektor hakkab raha tegema on tegemist üldiselt igas riigis taunitava tegevusega ning sellised eraettevõtjad pannakse vangi.
Professor kirjeldas küll osaliselt kuidas toimub lihtsustatult raharinglus, kuid ei vastanud küsimusele kust tuleb raha. Kust tuleb raha on kohane majanduskasvu kontekstis. Nagu teada tähendab majanduskasv eelmise aastaga võrreldes suurema koguse raha eest ostetud kaupu ja teenuseid. Siinjuures tuleb silmas pidada, et isegi maailmamajandusel on võime kasvada??? Panin siia kolm küsimärki, sest Eamets soovitab majanduskasvu saavutamiseks eksportida. Kuhu aga siis maailmamajandus ekspordib, kas Kuule? Seetõttu on makropildis rahatekke uurimise juures mõistlik eksport-import kõrvale jätta ja seda eriti Eesti kontekstis kus eksport ja import ellimineerivad üksteist. Olles väliskaubandusdefitsiidi puhul isegi raha riigist välja viia.
Uurides nüüd lähemalt meie rahasüsteemi avastame, et raha ei tule mitte valitsuse käest (valitsuse tulud-kulud on ju ootuste kohaselt tasakaalus?) vaid tuleb hoopis kuskilt mujalt. Raha tuleb meie suurtööstusest, meie majanduse lipulaevast: pangandustööstusest. Tegemist siis erasektoriga. Sektoriga kus on ühed kõrgemad palgad ja suuremad kasumid kuigi see sektor ei loo küll mingeid materiaalseid väärtusi. Ainuke asi mida see sektor loob on võlg, mille najal siis toimub majanduskasv. Pangandustööstus loob kokkuvõtvalt raha eimilestki ning kogub selle eest veel kopsakat maksu intresside näol ning varjatud müügimaksu näol, mis on umbes 1% käibelt (kaardimakse tasu poodides, mida me oma kaubatshekilt ei näe).
Kokkuvõtteks tahaks öelda, et selleks, et me kõik rikkamaks saaksime, tuleks anda inimestele tööd. Panna töötud tee-ehitusele, elamuehitusele, koolimaju ehitama. Valitsus peaks aga raha tekitamise õiguse enda kätte ning majanduskasv võiks tulla vabalt valitsuse defitsiitse kulutamise arvelt võlg tuleks erasektorilt ära võtta ja majanduskasv ei peaks olema pangalaenu põhine vaid ettevõtjate teenitud tulu põhine. | OSCAR-2019 |
||
Tänusõnad Teedule, kes tõi meile kõigile "Teedu viinerit" ja abistas meid grillimisel Eesti Lihatööstuse toodanguga.
Vaatamata kiirele kevadtööde algusele ja jätkuvale poegimishooajale kogunes Šaroleeklubi 3. mail Oidremal Pärnumaal. Põhjusi kokku saada ja tähistada oli mitmeid:
- klubi, mis sai loodud 3. aprillil 2013, on nüüd 5 aastat šaroleehuvilisi koondanud. Vt. kroonika algust lehekülje all osas.
- veebruarikuus sai parima lihaveisekarjakasvataja tiitli Vallo Kruusimägi www.lihaveis.ee/uudised/tunnustus-lihaveisekasvatajatele
- šaroleekasvatajaid esindab Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuses Targo Pikkmets http://www.lihaveis.ee/uudised/kokkuvote-seltsi-uldkoosolekust
Kokkusaamine 29.08.2017 oli meil natuke erinev eelnevatest - praktiliselt poole päevast täitis koolitus teemal: Olulisemad hingamisteede- ja seedetrakti infektsioonid, sigimist mõjutavad infektsioonid, tauditõrje põhimõtted. Lektor vetarst Vallo Seera.
Koolitusel osalejatele väljastati tunnistused, mida arvestatakse põllumajandusloomade heaolu toetuse taotlemisel.
Teine osa päevast oli OÜ Ohtla Lihaveise farmikompleksi külastamine ja traktori haagisel safari luhakarjamaadel loomi vaatamas. Elamus!
Päeva lõpuks jõudsime ühte tallu, kus pidasime Mariliis sünnipäeva. Rõõmsa seltskondliku vestluse saginas jäi ametlik info tagaplaanile ja seepärast paneme selle siia kirja.
1. Järgmise aasta klubireisist - kui teeks selle Šarolee Maailmakongressille, mis toimub 2018 aastal Rootsis. Kuupäevad 29. juuuni - 7.juuli ja esialgne kava on paigas, maksumust ei oska ütelda enne detsembrit.
11. aprillil 2017 algusega kell 11.30 kogunes Eesti šarolee klubi Lääne-Virumaal Kadila Seltsimajas. Kohal oli üle 20 inimese, enamus šaroleekasvatajad, aga ka koostööpartnerid Baltic Agrost ja Dimediumist.
* Osalemine Lihaveisekasvatajate Seltsi 2017 tegevustes (suvepäevad Nelijärvel, õppereis Horvaatiasse)
13.30 - 15.00 Jaanus Vessart esines teemaga „Arvud ja tulem lihaveisekarjas Karitsu Rantšo näitel“ (Esmatähtis ei ole tõug, vaid kuidas oma karja tulemusi analüüsida!)
Teisipäeval 04.10.2016 kell 10.30-14.00 kogunes Eesti šarolee klubi Läänemaal. Võõrusatajaks OÜ Ohtla Lihaveis. Kokku olid tulnud 28 šaroleehuvilist. Tegime väikese ringkäigu renoveeritud farmis, vaatasime lehmikuid karjamaal ja pulle laudas, kinnitasime keha ja arutame klubi tegevusi. Veel sel aastal on plaanis õppereis Lätimaale 29.nov.-1.dets. Järgmise aasta plaanidest pandi kasvatajatele südamele, et ikka oma puhtatõulisi loomi näitustel esitletaks - see on parim müügitöö nii tõule kui ka oma karjale. Ülevaate noorloomade hetke kokkuostuhindadest andsid Ilmar Kallas ja Aldo Vaan.
Šarolee tõug ja kasvatajad olid esindatud Eesti XXV Talupäevadel ja 2015. a. sündinud lehmikute näitus-konkursil Jänedal,
Sama päevakavaga, mis Põltsamaal, kohtusime 25.02.2016 Saaremaa šaroleekasvatajatega Ranso talus perekond Sallide juures.
1. Tanel-Taavi Bulitko, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees andis ülevaate ühistu arengust, tegevustest, plaanidest. Klubi koostöö ühistuga.
- 10.-13. märtsil 2015 külastavad Inglismaa šaroleekasvatajate esindajad Eestit. 1-päevane ringsõit Eestis ning inglaste poolsete ettekannetega infopäev Keavas.
30. oktoobril Märjamaal, võõrustajateks OÜ Kurevere Puit ja OÜ Roigasaiad. Vaatasime karju, Jaanus rääkis oma loomadest ja plaanidest ja Viljo omadest. Kuulasime ettekandeid Maailma Šarolee Kongressist 2014, Itaalia reisist ja Rootsi Šarolee Ühingu külaskäigust Eestisse. Arutasime järgmise aasta plaane ja muidugi grill ja barbeque šarolee lihast oktoobri kui veiselihakuu lõpetuseks.
12.00 - 12.30 - Üldised veterinaarnõuded loomapidajatele (dokumentatsioon loomade müügil ja otsmisel välismaalt, vere võtmise kohustused jne). Räägib ja vastab küsimustele Andro Jürisson (Saaremaa Veterinaarkeskuse peaspetsialist).
12.30 - 13.00 - Lihaveisekasvatajatele vajalikud näpunäited veterinaararst Egon Jürissoni pilgu läbi. (Puugid jt. parasiidid, sõrahaigused jne.).
13.30 - 14.00 Veiste kastreerimisest rääkis veterinaararst Gaili Tiitma. Optimaalne vanus 5-6 kuud. Meetod: kirurgiline. Tähtis, et looma on aegsasti valmis eraldi aedikus ja jõudnud rahuneda (stressis loom talub operatsiooni halvemini). Peale lõikust ärkab loom uinuti mõju alt tavaliselt 2-5 tunni pärast ning siis peab tal olema võimalus juua. Hea, kui saab lasta ammlehma kastraati imetama. Härja võib lasta karja juurde tagasi, kui ta on võimeline jälle normaalselt liikuma. Tavaliselt kui lõikus toimub hommikul, siis ühe öö on härg eraldi ja järgmisel hommikul on võimeline karja minema. Operatsiooni järgselt jälgida looma ca nädal, et ei tekiks põletikku jms.
Seejärel 30 km sõitu ja meid ootas külla Urmas Kruusmägi Vesta Tallid OÜ –st, et näidata omi valdusi ja loomi. Ühise grillilaua taga arutati põllumajandusüritustel loomadega väljatulemisi, Itaalia reisiga kaasnevat jne.
Šaroleeklubi kokkusaamine toimus neljapäeval, 3. aprillil 2014 kell 12.00 Lääne-Virumaal, Vinni vallas, Kadila seltsimajas.
Ühiselt otsustati, et šaroleeklubi jätkab oma praegust tegevust Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi siseselt klubina. Uude klubi juhatusse valiti Vallo Kruusimägi, Reet Pikkmets ja Mariliis Vahar. Uue juhatuse ülesandeks on jätkata senist kokkusaamiste traditsiooni erinevate kasvatajate juures, informatsiooni kogumist tõupõhiselt, täpsema nimekirja koostamine Eesti šaroleekasvatajatest.
Selle aasta Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi õppereisidest andis ülevaate Ilmar Kallas. Taani reisile on veel mõned vabad kohad. Šaroleekasvatajad lähevad septembri lõpus Itaaliasse.
Peale koosolekut sõideti ühiselt Hannora OÜ loomi vaatama. Esmalt külastasime Tamsalu farmi ning seejärel Nurmetu farmi.
Järjekordne Šarolee klubi kokkutulek toimus 07. detsembril kell 11.00 Martna Päevakeskuses, Martna vallas Läänemaal.
Marika pidas loengu ammlehmade söötmisest looma ühe eluaasta tsükli jooksul. Jagas näpunäiteid söödaratsioonide vajalikkusest. Andis põgusa ülevaate heina, silo ja jõusööda vajalikkusest ja ideaalsetest koostistest, et tagada loomale kõik vajalikud komponendid tema heaks kasvuks ja eluks. Amme söötmine perioodil enne poegimist, vasika imetamise ja vasika võõrutamise perioodil.
Aldo andis põgusa ülevaate seltsi tegevusest ja liikmete arvust. Lühiülevaade loomade arvulisest seisust nii 2012 kui ka 2013 aastal, sissetoodud loomade arvust tõuti.
Otsustati, et järgmine klubi kokkusaamine toimub 2014. a. märtsikuu esimesel nädalal Lääne-Virumaal ja võõrustajaks on OÜ Hannora. Kuupäev ja kellaaeg täpsustatakse veebruari keskel.
14.15 – Kogu seltskond suundus OÜ Ohtla Lihaveise farmi külastama. Kõigepealt tutvuti farmi renoveerimata osaga, kus asuvad nuumloomad ning seejärel suundus kogu seltskond äsja renoveeritud farmi ossa, kus ootas neid ees üle 150 šarolee amme. Õhtu lõppes vabamas õhkkonnas farmi saunas.
Šarolee klubi kokkusaamine toimus 11. septembril kell 11 Oidrema Külakeskuses Koonga vallas Pärnumaal. Keskendusime seekord aretusele: vaatasime koos läbi praegu kinnitatud Ch aretusprogrammi,
Võtsime vastu otsuse, et soovime ETKÜ kaudu saada ka Šarolee Maailmaorganisatsiooni (Charolais Internatinal http://www.charolais-international.com ) liikmeks ja külastada Šarolee Ülemaailmset Kongressi Pratsusmaal 26.08.-6.09.2014.
Seoses sügisese tõuloomade oksjoniga tegime plaane, kes ja kus kohast ja kui palju soovib loomi tellida.
Teoreetiline osa koos kohvi ja saiakestega kestis ca' 3 tundi, seejärel sõideti 2 km eemale OÜ Talu ja tulu väikest karja vaatama. | OSCAR-2019 |
||
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond annab tänavu kohalikel valimistel Tallinnas tuld Martin Helme juhtimisel. Praegu juhib Helme EKRE fraktsiooni Riigikogus. Linnapeakandidaat vastas mõningatele küsimustele.
LAIAPEA: Eelmine kord oli EKRE kandidaat Tallinna linnapea ametikohale erakonna esimees Mart Helme. Miks te nüüd sellise vahetuse tegite? Kas isa kavatseb pensionile jääda ja järgmistele Riigikogu valimistele läheb juba kogu erakond vastu uue esinumbriga?
HELME: Olen väga seda meelt, et poliitik peaks reeglina kandideerima ühes ja samas kohas. Siis on valijal võimalus oma valikule ka järgmine kord hinnang anda ja poliitiku seisukohalt on tal teadmine, et see ongi tema ringkond, kus ei saa pada ja udu ajada – tuleb siin ka tulevikus valijale silma vaadata. Poliitiku jaoks on pluss muidugi see, et ta on selles kohas end juba üles töötanud ja tuttav nägu, see annab konkurentsieelise. Mart kandideeris 2015 Pärnus – väga edukalt! – ja mina Tallinnas. Oluline on ka see, et Mart on pärnakas ja niipalju kui mina mäletan alati heietanud Pärnusse tagasi kolimise teemal. Pensionile ta kindlasti jääda ei plaani ja erakonna juhi ametit maha panna ka ei plaani. Miks ta peaks? Tema esimeheks oleku ajal on partei viidud parlamenti, tõusnud vaikselt aga kindlalt kõige väiksemast parlamendierakonnast populaarsuselt kolmandaks ja kui luure vastab tõele, siis paneme kohalikel valimistel nimekirjasid rohkem välja kui kaks valitsusparteid. Oleks jabur selline esimees välja vahetada. Ja me alles kogume hoogu!
LAIAPEA: EKRE on tulnud välja algatusega jätta mittekodanikud kohalikel valimistel hääleõiguseta, kuid praegu on see neil olemas ja umbes viiendik Tallinna elanikkonnast ei oma Eesti kodakondsust. Kas üritate püüda siiski kuidagi ka selliste valijate hääli, kellel ei peakski teie arvates üldse hääleõigust olema?
HELME: Ei, me ei ürita vene hääli püüda. Meie suhtumine on, et Eesti on eestlaste poolt eestlaste jaoks loodud riik, kus kõigil teistel võib hea olla, eestlastel peab hea olema. See tähendab, et siinsed mitte-eestlased on selle sõna sisulises tähenduses integreerunud, austavad siinset maad ja rahvast, on tänulikud, et saavad siin oma elu ehitada ja ei esita pretensioone või nõudmisi, vaid näitavad head tahet. Selliseid venelasi on Eestis küll. Need on need, kes valisid 90-ndate alguses nö meie poole ja kipuvad oma kibestumiseks avastama, et meie poliitiline eliit on järgmised 25 aastat lipitsenud ja kapituleerunud revanšistlike šovinistide, putinistide ees, kiitnud neid “omadeks” ja “lojaalseteks” – mida nad ei ole – kuid jätnud tegelikult lojaalsed mitte-eestlased täiesti tähelepanuta. Kuid nende hulgas on nii konservatiive kui Eesti patrioote ja mõned neist hääletavad ka meie poolt. Ilma, et me peaks neile vene keeles lubama venekeelseid lasteaedu või vägisi pähe määritud kodakondsust.
LAIAPEA: Tänavu omavad kohalikel valimistel hääleõigust juba 16-aastased. EKRE oli valimisea langetamise vastu, aga kas teil on nüüd siiski kavas pöörduda kuidagi eraldi ka selliste noorte valijate poole? Mujal Euroopas on mõned sarnased erakonnad, näiteks Austria Vabaduspartei, noorte hulgas ju küllaltki populaarsed.
HELME: Meil on oma kampaaniaplaan olemas ja selles on tähelepanu pööratud ka küsimusele, kuidas jõuda noorteni. Nii sõnumi kui meediumi mõttes. Me olemegi noorte hulgas popid. Me kõnetame neid nii oma rahvusliku sõnumi kui oma poliitilise stiiliga, mis kasvab välja meie siirast ja kirglikust lähenemisest poliitikale. Ma ei usu siiski, et noorte hääl seekord valimistulemusi kuigivõrd mõjutab. Neid on liiga vähe ja nende valimisaktiivsus on väga väike. Küsimus on ikka pika perspektiivi realiseerimises.
LAIAPEA: Kandideerite ise Mustamäe valimisringkonnas, kus küsitlused ennustavad kõige madalamat valimisaktiivsust. Kas teil on endal mingi teooria või arvamus selle kohta, millest see võib olla tingitud?
HELME: Minu teooria on see, et küsitlustel on valim nii väike, et taolisi linnaosa põhiseid asju ei saa väga tõsiselt võtta. Üldine reegel on see: kui valijad tunnevad, et neist midagi sõltub, siis nad on aktiivsed, kui nad ei usu, et midagi muutub, siis nad ei tule välja.
LAIAPEA: Ütlete oma valimisplatvormis, et Tallinnas tuleb lõpetada “Keskerakonna ainuvõim”. Kas seda tuleb mõista nii, et olete valmis minema koalitsiooni Keskerakonnaga? Selles mõttes, et ainsaks realistlikuks alternatiiviks näib ju olevat koalitsioon Kristen Michali ja sotsidega.
HELME: Olen üpris kindel, et mitte keegi – kahjuks ka meie mitte – ei võta seekord Tallinnas ainuvõimu. See tähendab, et tuleb koalitsioon. Millised kombinatsioonid üldse võimalikuks osutuvad ja kellel on milline kauplemispositsioon, seda otsustab valija. Mulle ei meeldi välistamisloosungid. Esiteks, teades poliitikuid väga lähedalt, ei usu ma suuremat osa neist. Teiseks on see väga rumal viis enda nurka mängimiseks. Kõige olulisem on ikkagi see, et sa saaks ellu viia oma programmi ja valimislubadusi, tegemata järeleandmisi oma põhimõtetes. Ma ei näe kuidagi võimalust, et me saaks oma peamisi valimislubadusi eestluse kaitsest, korruptsiooni välja juurimisest, bürokraatia vähendamisest jne jne ellu viia Keskerakonnaga. Aga mis puutub sotse, siis nemad muudkui välistavad järjest kõiki, mis tähendab, et nad sisuliselt kas valetavad valijatele poliitilisi poose võttes või kavatsevad olla need, kes blokeerivad ühisrinde tegemise Keskerakonna vastu ja sellega aitavad Keskil Tallinna valitsemist jätkata. Mage.
LAIAPEA: Tallinnas osaleb sel korral valimistel ka palju valimisliite. Teiste hulgas Kristiina Ojulandi partei eestvedamisel loodud Meie Tallinn, mille linnapeakandidaat on EKRE-st välja visatud Maria Kaljuste. Ojulandi jutust jääb mulje, et nende nimekirjas kandideerib ka EKRE praeguseid liikmeid. Kui tõsiseks te seda konkurenti peate? Ja kas need EKRE liikmed, kes kandideerivad konkureeriva valimisliidu nimekirjas, peaksid erakonnast lahkuma?
HELME: Meie erakonna põhikiri ütleb, et liikmed, kes tegutsevad erakonna konkurentide heaks visatakse välja. Juhatus otsustas eelmisel koosolekul, et kõik liikmed, kes kandideerivad kohtades, kus on meie enda nimekiri kas mõnes teises nimekirjas või ka üksikkandidaadina visatakse selle puntki alusel erandeid tegemata välja. Kui kellelgi on soovi minna mõne teise jõuga peaks tal olema korrektsust ja viisakust enne ise välja astuda. Ja asi ei puuduta üldse ainult Tallinnat, vaid kõiki omavalitsusi. Ojulandi valimisliitu me konkurendiks ei pea.
LAIAPEA: Küsitlused näitavad küll, et EKRE on tõusnud Eestis populaarseimaks konservatiivseks jõuks, kuid samas sektoris püüavad siiski hääli ka Isamaa ja Res Publica Liit, vabaerakondlik Vaba Tallinna Kodanik ja osaliselt isegi Reformierakond. Kas ei oleks mõistlikum, kui EKRE, IRL ja Vabaerakond osaleksid Tallinnas kohalikel valimistel ühiselt, moodustaksid konservatiivide valimisliidu? Praegu võib ju juhtuda, et kõik need nimekirjad jäävad napilt künnise alla ja volikogus esindamata.
HELME: Esiteks, kõik nimetatud seltskonnad võivad küll flirtida konservatiivsete ja ka rahvuslike teemadega, aga päriselt nad seda maailmavaadet ei kanna. Just sellepärast olemegi me kõigist teistest selgelt ees. Teiseks, valimiskünnis võib hirmutada mõnda teist erakonda või ka valimisliitu, meid mitte. Kolmandaks, valimisliidud ei huvita meid, me ehitame üles üleriigilist tugevat erakonda ja see tähendab, et meil peab organisatsiooni kohalik tasand olema kõikjal nii tugev, et suudab end kehtestada. See tulebki raskelt. Valimisliitu minek on kergema vastupanu teed minemine ja väga lühikese perspektiiviga poliitika tegemine. Ja lõpetuseks, meid ei häiri, kui mõni pärapartei lõplikult kustub. Pakun, et valijaid ka mitte. Konkurents on ka poliitikas edasiviiv jõud.
LAIAPEA: IRL-i linnapeakandidaat Raivo Aeg on soojendanud üles vana idee, millega tulid kunagi välja USA saatkonna sagedased külalised Jüri Luik ja Marko Mihkelson, nimetada Lembitu park ümber Reagani pargiks. Nähtavasti soovivad nad tähistada nii seda, et tänavu möödub 800 aastat Madisepäeva lahingust, kus meie legendaarne väepealik oma rahva vabadust ja iseseisvust kaitstes langes. Kas toetate seda eestlaste rahvusliku ajaloomälu vastu suunatud psühholoogilise sõja operatsiooni? Kas Tallinna lennujaam peaks kandma Lennart Meri asemel Donald Trumpi nime?
HELME: Inimesena, kelle jaoks Reagan oli juba nõukogude ajal iidol ja keda ma pean ka tänasel päeval 20. sajandi üheks suurimaks riigimeheks, ei toeta ma seda plaani üldse kohe. Esiteks ei meeldi mulle kohanimede ümber tegemine, eriti nõme on, kui seda tehakse mingi lööktöö korras. Arusaadavalt on tegemist piinliku katsega tähelepanu saada ja teisalt tähelepanu kõrvale juhtida sellelt, et IRL-il pole Tallinnas mingit sõnumit. Riigis ka tegelikult mitte.
LAIAPEA: Vabaerakondlased ja nendega seotud valimisliidud propageerivad ideed nö. “depolitiseerida” omavalitsuste juhtimine. See tähendab panna linnavalitsus paika avaliku konkursi teel. Mida te sellest arvate?
HELME: Piinlik populism. Milleks siis üldse valimised, palkame parima personalifirma ja see paneb linnavalitsuse paika! Kuidas küll keegi varem pole millegi nii geniaalse peale tulnud, eks? Avalik võim saab legitiimsuse valimistel. Kampaania käigus on läbi nämmutatud eri parteide peamised plaanid, mida on kas toetatud või mitte. Valimiste järel võimule tulevatele inimestele on antud mandaat. Kust tuleb depolitiseeritud (linna)valitsuse mandaat? Tema legitiimsus? Ei ole vaja depolitiseeritud linnapead. Valimised ongi see konkurss, mis tehakse. On vaja maha hääletada võim, mis ei teeni (linna)rahvast. Konkurss ametnikele ja võimalikult hea tasemega spetsialistide palkamine peaks olema iga poliitilise juhi loogiline käitumine, sest ametnike poolt tehtud hea töö eest nopib ju loorberid poliitik. Et selle asemel on meil ebakompetentsed parteibroilerid näitab, et juhtimistasandil ei saada aru, kuidas tulemust saavutada, vaid käsitletakse avalikku võimu isikliku hüvena. Sellist mõtteviisi ei muuda, see tuleb võimult maha hääletada ja loota, et uued inimesed teenivad isikliku hüve asemel ühishüve.
LAIAPEA: Viljandi linnapeaks kandideeriv Jaak Madison, teie erakonnakaaslane, on lubanud, et tuleb valituks osutumise korral isegi linnavolikogu lihtliikmeks. Olete ilmselt samuti nõus, et kahe tooli seadus on põhimõtteliselt väär, aga kui sellised mängureeglid kehtestati, siis tuleb nende järgi mängida. Kas olete valmis andma valijatele kindlas kõneviisis lubaduse asuda Tallinna volikogu liikmeks isegi juhul, kui EKRE peaks jääma seal opositsiooni?
HELME: Jah, olime kahe tooli seaduse vastu. Isegi kui ta kuulutati olevat kooskõlas põhiseadusega ei muuda see fakti, et tegu on väga halva seadusega. Kahe tooli seadus pärsib kohalikul tasandil värske vere esiletõusmist, uute nägude tulemist poliitikasse. Ta loob eelise vanadele olijatele ja Toompeal olevatele jõududele. See kõik ahendab poliitilist vereringlust. Aga seadus pandi kehtima ja me peame siis vastavalt sellele oma valijate huve kaitsma. See tähendab, et kõik meie Riigikogu saadikud kandideerivad. Ja loomulikult hakkavad nad tööle kohalikus volikogus. Selle lisatööga peab hakkama saama. Võin anda kindla lubaduse, et hakkan tööle Tallinna volikogus. Juhin tähelepanu, et kahe tooli seadus mõte selles oligi, et Riigikogu kohast ei pea selleks loobuma, lihtsalt tööd tuleb juurde. Palju parem küsimus on, et kui tekiks võimalus asuda Tallinna linnapea kohale – mis ei ole ühitatav Riigikogu mandaadiga – kumma siis valiks. Olen seda meelt, et kui tekib võimalust Riigikogust pealinna meeriks minna, siis tuleb see võimalus realiseerida.
See inimene, kes ahvatles Jaak Madisoni nüüd Viljandi linnapeaks kandideerima, oli tõeliselt salakaval, sest need valimised võivad lüüa jalad alt ambitsioonika noorpoliitiku edasiselt karjäärilt.
Madison pääses 2015. aastal Riigikokku mitte tänu enda tuntusele, vaid üksnes põhjusel, et oli kõrgel kohal EKRE üleriigilises nimekirjas ning esinumber Järva- ja Viljandimaa valimisringkonnas. Üheksa kuud varem kogus innukas parteiaktivist eurovalimistel kogu riigist kokku kõigest 89 häält, jäädes EKRE nimekirjas selgelt tuntumate tegelaste varju. Riigikokku kandideerides toimis ta erakonna kohapealse lipukandjana, keda valisid ka Mart ja Martin Helme toetajad, kes usaldasid oma iidolite valikut. See tagas talle näiliselt tugeva mandaadi.
Tegelikult jäi EKRE saak meie valimisringkonnas alla riigi keskmisele. Veel madalam oli see ainult Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal, kus muukeelsete valijate osakaal on tunduvalt suurem. Järva- ja Viljandimaa pidanuks olema osa EKRE tuumikalast, kuid jäi teistest selgelt eesti valijaskonnaga piirkondadest maha. See näitab, et Madison oli toona tegelikult suhteliselt nõrk esinumber, kes ei suutnud erakonna potentsiaali siin täielikult realiseerida.
Järgnenud aastatel on ta tõestanud ennast hea müügimehe, osava eneseturundajana, kellel jutt jookseb ludinal ega takerdu kunagi, kuigi ei pruugi olla alati väga sisukas. Meedia armastab teda, sest tema bravuurikad ja kohati vastuolulised avaldused toovad kergesti klikke, see tähendab raha reklaamiandjatelt. Facebook ja veebiväljaannete kommentaariumid on samas täis EKRE trolle, kelle arvates selle partei liikmed peaksid asuma väljaspool igasugust kriitikat. Nii võib jääda kergesti mulje, et Madison ongi juba tõsiseltvõetav poliitik, kellel on oma suur toetajaskond.
Selliste järeldustega tasuks olla siiski ettevaatlik, sest meediareaalsus on üks asi, tegelikkus teine. Ja tõde selgub alles valimispäeval.
Ei ole raske mõista, millised kalkulatsioonid ajendasid Jaak Madisoni kandideerima nüüd kohalikel valimistel Viljandi linnas. Ta on seda juba ise avalikult tunnistanud. Tegemist on Järva- ja Viljandimaa valimisringkonna elanike arvult suurima omavalitsusega. See ongi kõik.
Paraku on jäänud Madisoni kalkulatsioonidest välja tõsiasi, et nüüd tulevadki kohalikud, mitte Riigikogu valimised. Kohalikud volikogud on mõeldud kohalike elanike jaoks. Hetkel kehtiv valimisseadus ütleb selgelt, et kandideerida võivad need, kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas. Seejuures arvestatakse rahvastikuregistri andmeid. Rahvastikuregistri seadus omakorda ütleb, et elukohateates ei tohi esitada valeandmeid.
Eelmine õiguskantsler Indrek Teder märkis just seoses kohalike valimistega, et “rahvastikuregistri seaduse kohaselt ei saa suvalise aadressi andmist elukoha aadressina pidada juriidiliselt korrektseks.” Võib ju olla, et meie praegune õiguskantsler (kes sai ametisse, sest lubas riigikogulastele, et ei ole kahe tooli seaduse vastu) asuks selles asjas liberaalsemale seisukohale, kuid see ei muudaks kuidagi fakti, et Madisoni püsiv elukoht ei asu Viljandis. Fiktiivne sissekirjutus muudab ta üksnes valetajaks, mitte viljandlaseks.
Täpselt sama reha otsa astus juba 2009. aastal Martin Helme. Tema otsustas kandideerida siis kohalikel valimistel Pärnus, juhtides valimisliitu “Aus Pärnu”, sest oli saanud sealt mõned kuud varem eurovalimistel suhteliselt palju hääli. Valimisaktiivsus tuli kohalikel valimistel tunduvalt suurem, aga Helme poolt kogutud häälte arv langes ning tema valimisliidul ei õnnestunud seal volikokku pääseda. Pärnakad ju teadsid, et tegemist ei ole pärnakaga. Miks pidanuks nad ta siis kohalikku volikokku valima?!
Kui Madisoni avantüür osutub Viljandis edukamaks, siis räägib see nii mõndagi ka Viljandi valijate kohta. Eelkõige näitaks see muidugi viljandlaste suurt avatust poliitilistele immigrantidele, sisserändajatest õnneotsijatele. Teisalt kõneleks see aga ka sallivusest, valmisolekust vaadata patustajate tegudele läbi sõrmede.
Portaal Objektiiv, mida peab SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, märkis hiljuti oma juhtkirjas, et konservatiivse elukäsituse aluseks olevate ideaalide kaitsmine ei alga suurtest sõnadest ja kõlavatest loosungitest, vaid isiklikest valikutest ning personaalsest eeskujust. Hoolega uudisvoogu jälginutel ei ole ilmselt raske aimata, keda Objektiivi toimetajad seda kirjutades silmas pidasid.
Seega võib lõpetuseks öelda, et Madisoni tõetund saab olema ühtlasi konservatiivsuse test Viljandi valijate jaoks. Tema häältesaak näitab, kui palju on siin tõeliselt avatud ja sallivaid valijaid.
Keskerakonna suured siseheitlused valimisnimekirjade koostamisel Tallinnas ja Ando Kivibergi võimaliku kandideerimise või mittekandideerimise saaga Viljandis on järjekordseks kinnituseks, et kohalikel valimistel tuleks minna üle täielikele isikuvalimistele.
2013. aastal osalesin Viljandi linnas valimistel protestikandidaadina just selleks, et propageerida ideed võtta volikogude valimisel kasutusele kord, mille kohaselt osutuvad valituks valijatelt enim hääli saanud kandidaadid. See tähendab, et erakondade valimisnimekirjad kaotavad mõtte.
Kui võtta kohalikel valimistel kasutusele üksiku ülekantava hääle meetod, mis on ennast praktikas hästi tõestanud sellistes Eestiga võrreldavates väikeriikides nagu Iirimaa ja Malta, siis kanduvad hääled kandidaatide vahel edasi vastavalt valijate endi poolt märgitud eelistustele.
Kutsusin 2013. aastal üles valima mitte ennast kui inimest, vaid andma häält selle idee poolt, mida ma valimistel esindasin – selle rõhutamiseks lubasin valijatele üksnes seda, et astun valituks osutumise korral koheselt tagasi. Mul õnnestus koguda siis Viljandis kokku 1,3 protsenti häältest. Märkimisväärne tulemus, kui arvestada, et esimeseks ja kolmandaks platseerunud erakondade vahe jäi väiksemaks. Vägagi võimalik, et Reformierakonnal või sotsidel jäid selle tõttu siin valimised toona võitmata.
Need hääled ei tulnud mulle kui inimesele, sest mina volikokku ei pürginud, vaid antigi just selle idee poolt, mida ma valimistel esindasin. Küll väike, kuid siiski arvestatav hulk valijaid saatis oma häält andes sõnumi, et kohalikel valimistel tuleks minna üle täielikele isikuvalimistele.
Kahjuks näitasid järgnenud aastad, et ükski Eestis praegu eksisteeriv erakond, sealhulgas oma retoorikas “poliitilisele kartellile” vastanduvad Vabaerakond ja EKRE, ei ole valmis toetama seda ega ka teisi sama radikaalseid ideid Eesti poliitilise süsteemi kaasajastamiseks.
Vaatamata sellele olen jätkuvalt veendunud, et selline muutus on vajalik. Eelkõige moraalsetel, eetilistel põhjustel.
Üleminek täielikele isikuvalimistele jätaks kohalikel valimistel kandideerima ainult need, kes tõesti tahavad ja on valmis kohalikes volikogudes kohalikke elanikke esindama. Kaoksid nii peibutuspardid kui ka sundparteistamine, mis tulenevad otseselt hetkel kehtivast valimisseadusest, sest praegu on erakondade huvides tulla välja võimalikult pikkade valimisnimekirjadega ja tuua kohalikele valimistele hääli koguma igasuguseid tuntud tegelasi, kes hiljem volikogu töös ei osale.
Riigikogulased võtsid küll vahepeal vastu nn. kahe-tooli-seaduse, mis võimaldab istuda neil taas ka kohalikes volikogudes, ja lubavad nüüd seda tõesti tegema hakata, kuid tõe kriteeriumiks on teatavasti praktika.
Paljud seda võib-olla enam ei mäleta, aga kui riigikogulastel juba kunagi varem oli selline võimalus, siis kujunes üheks probleemiks see, et nad ei jõudnud sageli volikogu istungitele, sest samal ajal tuli ette midagi olulisemat, mis nõudis pealinnas viibimist. Inimesed ikkagi ei ole kummist ja ka riigikogulased ei ole mingid üliinimesed, kuigi neile endile võib mõnikord tunduda teisiti.
Lisaks tuleb muidugi pidada meeles, et poliitikute jutt ei pruugi maksta mitte midagi. Nad võivad anda lubadusi, mida neil ei ole kavaski täita. Näiteks eelmiste kohalike valimiste eel saadeti viljandlaste postkastidesse valimisreklaam üleskutsega valida Keskerakonna esinumber Priit Toobal linnavolikokku, aga kui valijad seda tegid, siis ta sinna ei läinud. Ta ei ole jõudnud sinna ka pärast Riigikogust lahkumist.
Nüüdki võib ju juhtuda, et mõni kandidaat annab siin oma erakonnale hääli kogudes valijatele küll lubaduse volikokku minna, aga hiljem seda enam ei mäleta. Täielike isikuvalimiste korral oleks selline asi välistatud, sest selliste kandidaatide valimistel osalemisel ei oleks lihtsalt enam mingit mõtet.
Samuti muutub sellisel juhul palju konkreetsemaks poliitiline vastutus, mida valitud valijate ees kandma peavad. Kui praegu kipub see vahest laiali hajuma, siis täielike isikuvalimiste korral on selge, et iga rahvasaadik vastustab enda valijate ees isiklikult kõigi otsuste eest, mida ta nende valitud esindajana nende nimel toetab. See ongi ju esindusdemokraatia mõte.
Reformierakonnast on tulnud sel sajandil juba kolm Viljandi linnapead. Nüüd on nende kandidaadiks sellele ametikohale Madis Timpson, jurist, praegu linnavolikogu liige. Timpson on ühtlasi Reformierakonna Viljandi piirkonna juht.
LAIAPEA: EKRE kandidaat Viljandi linnapea ametikohale on sageli klikimeedias figureeriv Jaak Madison. Kas reformierakondlased ei kaalunud võimalust tuua siia oma linnapeakandidaadiks mõni sarnane terava ütlemisega värvikas kuju, näiteks Jürgen Ligi, kelle nimi valijatele tutvustamist ei vaja? Sakala juhtkirjas ju nagu leiti, et teie nimi ei ole piisavalt kõlav, kuigi Viljandi linnavolikogu liikmeks valiti teid juba 2005. aastal.
TIMPSON: Eks see ole iga erakonna siseasi, kelle nad linnapeakandidaadiks ülesse seavad. Mina EKRE asemel oleks ikka kellegi kohaliku esitanud, sest praegusel puhul jätab härra Madison veidi sellise peibutuspardi mulje. Mis puudutab Reformierakonda, siis meil ei tulnud sellist mõtet kordagi isegi lauale. Kohalikud valimised peaks olema ikka kohalike inimeste asi. Mis minu kandidatuuri puudutab, siis erakonnakaaslased arvasid, et aeg oleks keerata uus lehekülg ning mind valiti linnapeakandidaadiks konsensuslikult. Tõepoolest, ma pole ehk nii kuulus kui mõni Riigikogu liige, aga ega ma ei kavatse nüüd igal õhtul sellepärast patjasid märjaks nutta. Eks juristidel olegi veidi raskem silma paista, hüvesid me otseselt ei jaga ja meile meeldib sisuline töö. Ma olen täiesti teadlikult valinud selle tee, et parem tegeleda probleemidega sisuliselt, mitte vormiliselt. Niisama targutada targutamise pärast mulle ei meeldi, kuigi see võib tuua tähelepanu ja kuulsust.
LAIAPEA: Töötasite aastaid nõunikuna erinevates ministeeriumites Tallinnas ja viskasite 2012. aastal koguni õhku idee lasta inimestel hääletada, võib-olla isegi kandideerida kohalikel valimistel mitmes omavalitsuses korraga. Kas oletegi nüüd päriselt Viljandis tagasi või jagate oma elu jätkuvalt mitme paiga vahel? Praeguse linnapea kogemus justkui näitab, et kui elukoht on tegelikult mujal, siis võib sellise ameti pidamine muutuda keeruliseks.
TIMPSON: Kõik sai alguse sellest, et lahkusin Viljandi linnavalitsusest 2007. aasta alguses, kus töötasin linnasekretärina. Kes veel ei tea, siis see on see ametikoht, kus seaduse järgi peab olema jurist ning kes siis kirjutab alla koos linnapeaga linna õigusaktidele. Ühel päeval helistas mulle tollane justiitsminister Rein Lang ja kutsus mind omale õigusnõunikuks. Otsustasin pakkumise vastu võtta, mis tähendas siis seda, et iga esmaspäeva hommikul startisin Tallinna poole ja reedel tagasi. Elukoht jäi ikka siia ja minu maksud pole kunagi kuhugi mujale laekunud kui Viljandi linna. Ja makse olen ma päris palju maksnud. Ausalt öeldes ega ma ise ka ei uskunud, et see pidev kurseerimine trassil Viljandi-Tallinn-Viljandi nii pikaks kujuneb. Ise ma pole ennast ühelegi ministrile pakkumas käinud, tavaliselt on nemad helistanud mulle.
Momendi seisuga ma enam ennast kahe linna vahel ei jaga, elan igapäevaselt Viljandis Paalalinnas, kuhu olen sisse kirjutatud juba aastast 1975, kui isale eraldati korter. Esimese eluaasta veetsin kunagise Viljandi linnapea August Maramaa kuulsas valges majas Uueveskil. Kuhugi kolida ei ole mul plaanis.
LAIAPEA: Väljastpoolt vaadates paistab, et kuulute Reformierakonna siseringi või omate vähemalt häid suhteid selle erakonna tuumikuga. Keskvõimu tasandil on Reformierakond kompinud viimasel ajal võimalusi moodustada parempoolne koalitsioon, kuhu kuuluks ka EKRE. Kas see mõjutab kuidagi ka kohalikul tasandil tehtavaid valikuid? Näiteks: kui sügisel peaks tekkima Viljandis olukord, kus Reformierakonnal on valida kas koalitsioon sotsidega või parempoolne koalitsioon, kuhu tuleks võtta nii IRL kui ka EKRE ja võib-olla veel lisaks vabaerakondlaste valimisliit, siis kumba eelistate?
TIMPSON: Ma ei oska öelda, misasi see Reformierakonna sisering on ja kas ma kuulun sinna. Tõsiasi on see, et mind on kutsunud omale nõunikuks ja ma olen koos töötanud nii Rein Langi, Kristen Michali, Hanno Pevkuri kui ka Arto Aasaga. Viimase kümne aasta jooksul olen osalenud iganädalaselt nii peaminister Ansipi kui ka peaminister Rõivase ametiruumides Stenbocki majas erinevatel nõupidamistel. Eks aastatega teki ikka tuttavaid või õigem oleks öelda sõpru. Mulle tundub, et see siseringi temaatika on veidi ülemütologiseeritud. Kuigi ma polnud ei minister ega Riigikogu liige, ei tundnud mina, et mind poleks kuulatud, kui mul midagi öelda oli.
Viljandi Reformierakonnale ei tule peakontorist käske, kellega peab siinset koalitsiooni tegema. Me oskame siin ise ka mõelda. Oleme otsustanud, et ei hakka enne valimistulemuste selgumist mingeid eelleppeid sõlmima ega diile tegema ning olen selle ka välja öelnud. Eelmine kord sotsid ja IRL leppisid kokku enne valimisi, et Reform tuleb opositsiooni saata ja tegidki nii. Praeguseks on olukord taas muutunud. Partnereid peaks ühendama ikka ühised sisulised eesmärgid, mitte ärategemise rõõm. Üldiselt on viha ja poliitmängurlus halvad kaaslased, mille najal pikaajaliselt ei ole võimalik edukas olla. Aga mis erinevaid koalitsioone Viljandis puudutab, siis mina ei välistaks koalitsioone mitte ühegi partneriga. Kui meie eesmärgid klapivad, siis miks mitte.
LAIAPEA: Olete muu hulgas Reformierakonnaga seotud Liberalismi Akadeemia liige. Selle mõttekoja eesmärgiks on “edendada liberaalset maailmavaadet, et seista vastu sotsialistlike meeleolude tõusule ühiskonnas.” Kas kavatsete teha seda kuidagi ka kohalikul tasandil? Kui lugeda Reformierakonna saadetud esimest valimisreklaami, siis on seal ju puha lubadused rajada, renoveerida, suurendada toetusi jne. Teisi sõnu: sisuliselt lubate omavalitsuse suuremat sekkumist, et parandada inimeste elukeskkonda. Mõned nimetavad seda sotsialismiks.
TIMPSON: Olen tõepoolest Liberalismi Akadeemia liige. Korraldame erinevaid konverentse, seminare, anname välja raamatuid jne. Viimane raamat, mille välja andsime, oli Coudenhove-Kalergi “Totaalne riik – totaalne inimene. Paneuroopast”. Ma ise sattusin seda lugema esmakordselt üle paarikümne aasta tagasi ja soovitan soojalt. Aga mis puudutab meie valimislubadusi, siis mul on tunne, et ei koolistaadione ega lasteaedasid ei renoveeri küll keegi muu kui omanik ehk kohalik omavalitsus. Kelle jaoks sotsialism, kelle jaoks omaniku hool oma vara üle.
LAIAPEA: Sotside linnapeakandidaat Helmen Kütt teatas sotsiaaldemokraatide valimisreklaamis: “Meie kõigi ühine eesmärk on luua Viljandi, kus saaks end koduselt tunda iga inimene.” Samas osaleb siin nüüd valimistel ka EKRE, mis tahab võtta kohalikel valimistel mittekodanikelt hääleõiguse ja saata koju tagasi kõik pagulased. Mõned neist ongi nüüd juba ise Viljandist lahkunud. Kuhu te sellel EKRE-SDE teljel paigutute? Kas pooldate kah muulaste vaenamist või olete nn. tolerast?
TIMPSON: Mina olen liberaal ja ausalt öeldes mind ei häiri muust rassist inimesed. Kui muust rassist inimene soovib olla meie ühiskonna osa, siis miks seda talle ette heita. Sõpradele EKRE-st ütlen, et muulaste valimisõiguse äravõtmine on õiguslikult päris problemaatiline, vähemalt senikaua kui me oleme Euroopa Liidus.
LAIAPEA: Reformierakonna suur eesmärk aastateks 2017-2021 on muuta Viljandi kasvava elanikkonnaga linnaks. Mäletan, et eelmiste kohalike valimiste eel rääkis sama juttu praegune linnapea Ando Kiviberg. Sellele vaatamata on Viljandi elanike arvu langus järjekindlalt jätkunud. Mida te nüüd siis reaalselt teha kavatsete, et seda protsessi peatada? On teil selles osas ka mingeid konkreetseid plaane?
TIMPSON: Ausalt öeldes pole see olnud ainult praeguse linnapea jutt. Ma arvan, et see ambitsioon peab olema. Pole ju mingi saladus, et Eestis on ainult kaks linna, kus elanike arv kasvab ja need on Tallinn ja Tartu, igalpool mujal väheneb. Samuti arvan, et selles pole midagi halba, kui noored inimesed lähevad Viljandist väljaspoole õppima, olgu siis kas Tartusse, Tallinnasse või hoopiski piiri taha. Aga nad võiks siia tagasi tulla, et pere luua jne. Ma ise õppisin viis aastat Tartu Ülikoolis ja tulin tagasi. Aga et inimesed siia tuleksid, on vaja häid töökohti ja mugavat elukeskkonda, üks ilma teiseta ei tööta. Üldiselt ma usun, et Viljandil potentsiaali on.
LAIAPEA: Viljandi on küll jätkuvalt suhteliselt turvaline paik, rahulik väikelinn, aga viimastel aastatel on leidnud siin aset mitmed laia tähelepanu äratanud mõrvad, mis on kahjustanud paratamatult ka linna mainet. Eesti esimene koolitulistamine, lasud trepikojas, kägistamine järve ääres. See pilt, mis avaneb krimiuudistest, ei muuda Viljandit võimalike uusasukate silmis ilmselt just kuigi ligitõmbavaks. Kas ka omavalitsus peaks midagi tegema, et see olukord kuidagi paraneks? Praegune siseminister on ju tulnud välja mõttega suurendada omavalitsuste õigusi avaliku korra tagamisel. Mida te sellest arvate?
TIMPSON: Need kolm sündmust on tõepoolest kurvad, aga kohalik omavalitsus ei lase inimesi ennetähtaegselt vanglast vabaks, ei tekita haiglasse kohti ega pane püssi lapsele kooli kaasa. Eks kogu see asi algab pihta ikka kodust, kui minu arvamust kuulda tahate.
Mõelda võiks küll aga linna kaamerasüsteemi uuendamisele. Mind ei sega kaamerad avalikus ruumis, kui need tagavad suuremat turvalisust. Terve London neid täis ja ometigi on sealkandis demokraatiaga hoopis pikaajalisemad kogemused kui meil.
Mis aga siseministri mõtet puudutab, siis mina näen siin soovi probleem “oma hoovi” pealt ära saada. Ühesõnaga, ma ei toeta seda. Pigem võiks mõelda selles suunas, et väljaõppinud politseinikud, kes on oma ala profid, ei peaks tegelema plekimõlkimiste registreerimisega ja muu taolise tühja-tähjaga.
LAIAPEA: Korjate nüüd linnakodanikelt ettepanekuid selle kohta, mida võiks Viljandis teha. Kui aktiivselt on teile vastuseid saadetud? Kas on tulnud ka selliseid uusi, säravaid ideid, millest ei ole varem avalikult juttu olnud?
TIMPSON: Otsustasime jah seekord küsida kõikide linnakodanike käest, mida nemad arvavad meie ideedest ning andsime võimaluse ka ise mõtteid välja pakkuda. Muidu kõik räägivad kaasamisest ja inimeste kuulamisest, aga tegudeni pole eriti jõutud. Tegime selle nüüd teoks ja ei kahetse. Vastuseid tuli päris suur hulk ja ma tänan neid inimesi, kes vaevaks võtsid oma aega kulutada. Mõtteid tuli seinast-seina, alates sellest, et lossimägedesse oleks vaja uus kiik teha kuni selleni, et peaksime kutsuma Edgar Savisaare Viljandi linnapeaks. Sellest viimasest pole tõepoolest ennem juttu olnud, aga kas ta nüüd särav mõte on, las see jääb igaühe otsustada.
LAIAPEA: Jaak Madisoni arvates tuleks korraldada Viljandis rahvahääletus nn. ametite maja lammutamise ja selle asemele Vabadussõja ausamba püstitamise küsimuses. Kas te pooldate sellise rahvahääletuse korraldamist või tuleks see asi lihtsalt ära teha?
TIMPSON: Minu arvates on see vana parteimaja lihtsalt kole ja pealegi amortiseerunud ning selle peaks maha võtma. See avaks lauluväljaku ja lossimäed rohkem linnale. Seda meelt olen küll, et kuidagi peaksime Vabadussõjas hukkunute panust meeles pidama ja ausamba püstitamise poolt olen ma ka. Ma ei välistaks rahvaküsitlust, aga ega ma eriti usu, et inimestel midagi ausamba vastu on.
LAIAPEA: Lõpetuseks. Viljandi linna ja valla võimalikust ühinemisest ei ole viimasel ajal küll enam eriti juttu olnud, aga kuna neli aastat on pikk aeg, siis võib see teema linnavolikogu järgmisel ametiajal taas päevakorda kerkida. Milline on teie seisukoht selles küsimuses?
TIMPSON: Ma ei tea, kas just nelja aasta pärast, aga pikas perspektiivis see ühinemise teema kindlasti lauale tõusetub. Minu arvates on see just see koht, kus peab korraldama rahvaküsitluse ja küsima inimeste käest, mida nad arvavad.
Kohalike valimiste lähenedes on erakonnad ja valimisliidud asunud koguma elanikelt taas ettepanekuid selle kohta, mida nad võiksid võimule saades ära teha. Kõik uus ei ole küll ammu unustatud vana, aga uute valimisprogrammide koostamist on mõistlik alustada vanadest. Samuti tasub Viljandis uurida kaasava eelarve jaoks esitatud ideid, sest nendegi hulgast leiab palju häid mõtteid, mis väärivad teostamist.
Mõned võivad muidugi ironiseerida selle üle, kui valimistel tullakse nüüd välja samade lubadustega, millega esineti eelmine kord. Näiteks veekeskuse osas on need paljusid ammu ära tüüdanud, sest lubatud on seda korduvalt, aga muna on jäänud lõpuks ikkagi munemata. Kuid see ju ei tähenda, et mõte ise on põhimõtteliselt vale. Loodkem siis, et harjutamine teeb meistriks ja viimaks veekeskus siiski kerkib.
Kohaliku omavalitsuse toimimist võib lihtsustatult võrrelda arvutimänguga, kus tuleb järgmisele tasemele jõudmiseks lahendada hulk ülesandeid. Kui üks mängija sellega piisavalt hästi hakkama ei saa, siis on mäng tema jaoks läbi. Ja valijad võivad anda kellelegi teisele võimaluse kätt proovida. Lahendamist vajavad ülesanded jäävad seejuures suuresti samaks: teede ja tänavate remont ning teised sellised igapäevased, jooksvad asjad, millega kohalik võim pidevalt tegelema peab.
Lisanduvad veel muud valimislubadused, millega erakonnad üritavad valijate tähelepanu püüda, üksteisest eristuda, kuid nendegi osas on hea hoida järjepidevust. Kui iga kord tullakse enne valimisi välja uute suurte lubadustega, siis ei pruugi lõpuks midagi tehtud saada, vaid toimub lihtsalt sihitu rapsimine erinevates suundades.
Seetõttu soovitan mina erakondadel võtta nüüd kõigepealt ette enda varasemad valimislubadused. Kriipsutada nende hulgast maha need, mis on juba täidetud või tunduvad täna ebamõistlikud, kuid tulla ülejäänutega julgelt uuesti valijate ette, et saada rahvalt taas mandaat nende täitmiseks.
Veelgi enam. Soovitan võtta häbenematult üle ka teiste erakondade varasemaid lubadusi, kui need tunduvad mõistlikud. Valijate jaoks ei ole suurt vahet, kes vajalikud asjad ära teeb. Peaasi, et need lõpuks tehtud saavad.
Näiteks osales 2009. aastal Viljandis kohalikel valimistel erakond Eesti Kristlikud Demokraadid, mis lubas muuta linnavalitsuse poolt korraldatavad üritused alkoholivabaks. Seda erakonda enam ei ole, aga minu arvates on see hea mõte. Nii näitaks linnavalitsus ühest küljest positiivset eeskuju, toetaks karskusliikumist, aga teisest küljest hoiaks ka veidi raha kokku – pole ju tegelikult vaja maksumaksjate raha eest šampust ja veini juua.
Karskusteema võib muidugi tunduda valimiste kontekstis triviaalne, tähtsusetu pisiasi, kuid see ei ole alati nii olnud. Juba vahva sõdur Švejk ju ütles, et valitsus, kes tõstab õlle hinda, ei püsi kaua. Jah, see oleks ilmselt ebapopulaarne teema. 90 aastat tagasi, kui Viljandimaa maavolikogu valimisel oli Eesti Rahvaerakonna ja Kristliku Rahvaerakonna töökavas sees kaks lubadust karskuse alal (“kaasaaitamine, et maal vähem joogikohti avataks ja praeguseid võimalust mööda suletaks” ning “salaalkoholi kauplemise vastu energiline võitlus”), ei saanud nende nimekiri maavolikogus ühtegi kohta. 2009. aastal ei ületanud Eesti Kristlikud Demokraadid valimiskünnist.
Sellegi poolest on huvitav vaadata, kas nüüd Viljandis kohalikel valimistel osalev Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, mis üritab esitleda ennast teatavasti just kristlik-konservatiivse jõuna, mingis mõttes Jaan Tõnissoni ja Jaan Lattiku kunagiste erakondade ideoloogilise järglasena, nende valimiste eel karskusteema tõstatab või mitte. Ja kuidas reageerivad sellele siis teised erakonnad, eriti Isamaa ja Res Publica Liit.
Vanade programmide kõrval väärivad aga kindlasti tähelepanu ka need ettepanekud, mis juba esitati linnakodanike poolt kaasava eelarve jaoks. See ideekorje on toimunud Viljandis nüüd mitmeid aastaid ja nii on saadud kokku kümneid väga häid, sageli ka küllaltki praktilisi ettepanekuid, mis võiksid leida endale koha erinevate erakondade valimislubaduste hulgas. Pole tingimata vaja mõelda välja midagi täiesti uut. Võib lubada teha lihtsalt seda, mida rahvas on juba välja pakkunud.
Tartu kogemus näitab, et kaasav eelarve on omamoodi viitsütikuga pomm, mis võib tükk aega mulla all sisiseda, enne kui lõpuks plahvatab. Loodi ju seal nüüd lausa eraldi valimisliit, mis sündis seetõttu, et üks kaasava eelarve jaoks esitatud suurejooneline idee ei leidnud toetust erakondade poolt. Mina ei oska hinnata, kas Tartusse uhke linnahalli ehitamine oleks mõistlik või mitte (võib ju juhtuda, et sellest saabki hiljem sarnane koorem nagu on praegu Tallinna linnahall), aga asja eestvedajad on igatahes hakkamist täis ning nende valimisliidu pääsemine volikokku paistab üpriski tõenäoline.
Viljandis võiksid erakonnad sellest õppida ja ise linnakodanike poolt kaasava eelarve jaoks esitatud ideed omaks võtta. Seda enam, et siin ei ole pakutud välja nii kulukaid megaprojekte.
Juhan-Mart Salumäe on sotsiaaldemokraatide Viljandi osakonna esimees. Ta juhib praegu sotside fraktsiooni linnavolikogus ja on kohalikel valimistel nende kandidaat volikogu esimehe ametikohale. Salumäe töötab ühiskonnaõpetuse õpetajana Viljandi Gümnaasiumis.
LAIAPEA: Viljandi sotsiaaldemokraatide juht olete teie, kuid linnapeakandidaadiks kinnitati hoopis Helmen Kütt. Miks nii? Kas tundus, et kogemustest jääb linna juhtimiseks veel vajaka? Näiteks EKRE linnapeakandidaat Jaak Madison on ju teie eakaaslane. Tema küll nii tagasihoidlik ei ole.
SALUMÄE: Ma ei oska öelda, kas ma olen tagasihoidlik, kuid meie nimekiri soovib pakkuda linnapea kohale enda seast parima kandidaadi. Vanus vanuseks, kokkuvõttes loevad kogemused. Meie peamiseks kriteeriumiks esikandidaadi valikul saigi see, kes meist omab linnapeaks olemiseks kõige paremat ettevalmistust. Võime vaadata seda olukorda mistahes nurga alt, aga erinevalt Helmen Kütist ei ole mul abilinnapeaks, ministriks ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni juhiks olemise kogemust. Helmen Kütt on täna välja käidud linnapeakandidaatidest selgelt kõige parema poliitilise karastusega ning ühtlasi tõestanud ennast omas valdkonnas väga tugeva juhina. Leian, et ta on meie nimekirjast parim kandidaat ning mul on hea meel, et ta oli nõus linnapeaks kandideerima.
LAIAPEA: Mida arvate vabaerakondlaste ideest valida linnapea avaliku konkursi teel, et ta ei oleks ühegi erakonna esindaja? Nende arvates suurendaks see linnajuhtimises professionaalsust, parandaks poliitilist kultuuri ja vähendaks ebastabiilsust.
SALUMÄE: Teoorias võivad sellisel plaanil eelised olla, aga praktikas ei pruugi see kõik nõnda välja mängida. Esiteks ei garanteeri miski, et konkursiga satuks linna juhtima inimene, kes saab sellega hakkama, nagu ei tähenda poliitilisel teel linnapea valimine kindlasti väiksemat professionaalsust. Kokkuvõttes peab linnapeakandidaat mõlemal juhul välja teenima volikogu heakskiidu ja usalduse. Eksida võivad mõlemad.
Mis puudutab poliitilist kultuuri ja ebastabiilsust, siis see on suuresti kinni linnavolinikes ja erinevate fraktsioonide omavahelises suhtluses. Üks inimene seda iseenesest ei muuda. Ka konkursi teel valitud linnapea vastutusalas ei pruugi saadikurühmad olla ühel meelel. Sellistel juhtudel on poliitiliselt valitud linnapea ehk isegi parem variant, sest siis on tegu suurema tõenäosusega kohaliku inimesega, kes tunneb volinikke ja teab, millistele nuppudele vajutada, et ärevates olukordades aur välja lasta.
Kokkuvõtvalt võiks öelda, et nii linna juhtimise kultuur, professionaalsus kui ka stabiilsus sõltuvad suuresti linnavolinikest. Kui volikogu enamus ikkagi linnavalitsuse ideedega kaasa ei tule, ei tehta ka otsust.
LAIAPEA: Kas kõik sotside nimekirjas kandideerivad isikud, sealhulgas linnapeakandidaat Helmen Kütt, kavatsevad võtta valituks osutumise korral vastu koha linnavolikogus? Või leidub teie hulgas ka peibutusparte? Jaak Madison tuleks enese sõnul ju isegi volikogu lihtliikmeks.
SALUMÄE: Julgen kinnitada, et inimesed, kes meie nimekirjas kandideerivad, tulevad valituks osutumisel volikokku, sealhulgas Helmen Kütt.
LAIAPEA: Eelmiste kohalike valimiste järel moodustasid sotsid Isamaa ja Res Publica Liiduga koalitsiooni, mis 2015. aasta kevadel lagunes. Pärast seda olete olnud opositsioonis. See annab hea võimaluse võrrelda seda, kuidas asjad erinevatest vaatepunktidest paistavad. Mil määral arvestab praegune koalitsioon Viljandis opositsiooni arvamustega? Kui palju te seda ise koalitsioonis olles tegite?
SALUMÄE: Eks seda on raske objektiivselt hinnata ning tõenäoliselt oskavad kõrvalseisjad paremini analüüsida, kuivõrd kaasav oli üks või teine võimuliit. Kui aga omapoolne nägemus asjadest anda, siis julgeksin arvata, et püüdsime arvestada opositsiooni arvamustega nii palju kui võimalik. Ühe näitena sellest võin välja tuua seiga, kui meie osalusel tegutsenud koalitsioonil oli plaanis komisjonide moodustamise aluseid muuta. Vaatamata sellele, et koalitsioon oli jõudnud enda hinnangul juba toimiva lahenduseni, võtsime tol korral opositsiooni poolt tehtud kriitikat kuulda ning toona jäid muudatused ikkagi tegemata. Esile toodud murekohad olid asjakohased.
Püüdsime enne volikogu istungeid võimalikult paljudes teemades opositsiooniga ühistele kokkulepetele jõuda. Mõnikord see õnnestus, teinekord mitte. Aga diskussioonid opositsiooniga olid elavad ning julgeks väita, et konstruktiivsed.
Tänast koalitsiooni kommenteerides valitsevad vastakad tunded. Ühelt poolt julgen väita, et tänane volikogu esimees Tiit Jürmann on püüdnud leida saadikurühmade vahel ühist keelt, kuid linnavalitsuse otsuseid vaadates ma sama öelda ei saa. Kogu ujula saaga juures on opositsioon teinud mitmeid tähelepanekuid, millest linnavalitsus sujuvalt üle libiseb. Kogu veekeskuse rajamise protsess on samuti toimunud ilma sisulise opositsiooni kaasamiseta. Näiteks veekeskuse rajamise otsus SEB panga krundile toimus opositsiooni ja isegi linnavolikogu kaasamata. Ka piirkondliku konkurentsivõime tõstmise meetme projekti kirjutamisel on arvestatud kaunis vähe opositsiooni tähelepanekutega.
LAIAPEA: 2013. aastal Viljandis enim hääli kogunud IRL läheb nüüd valimistele vastu ülimadala reitingu ja sisemiste segaduste kütkes, aga uute tulijatena üritavad lüüa samas sektoris läbi EKRE ja vabaerakondlaste valimisliit. Hetkel tundub, et pärast valimisi ei pruugi olla head alternatiivi sotside ja Reformierakonna koalitsioonile, kuid volikogus olete olnud juba pikemat aega vastandjõud: kord üks koalitsioonis ja teine opositsioonis, siis jälle vastupidi jne. Kas peate sellise koalitsiooni sündi põhimõtteliselt võimalikuks või on sotside ja reformierakondlaste erimeelsused Viljandis nii suured, et see ei saa üldse kõne allagi tulla?
SALUMÄE: Oleme varasemaltki väljendanud, et eos ei välista me koostööd kellegagi. Kui leidub neid, kellega meie mõtted linna juhtimisest kattuvad, leiame viisi nendega koostööd teha, sealhulgas Reformierakonnaga. Kui lugesin Reformierakonna esimest valimisflaierit, siis ma ei ütleks, et seal midagi sellist oleks kirjas olnud, millele me kategooriliselt vastu oleksime. Iseasi, kuidas nad seda kõike plaanivad saavutada.
Lõpuks sõltub kõik valimistulemustest. Eks vaatame, milliseks kujunevad erinevate nimekirjade programmid ja mitu kohta keegi saab.
LAIAPEA: Reformierakonna linnapeakandidaat Madis Timpson teatas juba viljandlastele postkasti saadetud valimisreklaamis ühe esimese asjana, et reformierakondlaste arvates on vaja “teha korda linna süda, kus lammutatud parteimaja asemel on avar linnaväljak vaatega lossimägedele ja lauluväljakule”. Jaak Madisoni arvates tuleks korraldada lausa rahvahääletus küsimuses, kas viljandlased pooldavad nn. ametite maja lammutamist ja Vabadussõja ausamba taastamist. Milline on sotside seisukoht selles asjas?
SALUMÄE: Linna süda tuleb kahtlemata korda teha ning planeerida sedasi, et see vastaks linna vajadustele. Idee ametite maja lammutamisest puht selleks, et selle asemele monument panna, ei kõla kuigi terviklikult. Mis puudutab vaate avamist, siis vaade avaneks lisaks lauluväljakule ka pikalt tühjalt seisnud mõisale, mis samuti ei rikasta kesklinna.
Lühidalt võib öelda, et linna süda tuleb korda teha ning hoolega planeerida. Pelgalt samba püsitamiseks hoonet lammutada oleks lühinägelik samm. Vaja on terviklikku ja linna vajadusi arvestavat plaani, mida täna välja pakutud pole.
LAIAPEA: Keskerakonna linnapeakandidaat Helmut Hallemaa on tõstnud nende valimiste ühe olulisima teemana esile tasuta ühistranspordi, vähemalt eakate ning laste ja õpilaste jaoks tasuta bussisõidu tagamise ka Viljandi linnas. Kas sotsidel on samuti mõni selline konkreetne teema, mida te nüüd kuidagi eriti tähtsaks peate?
SALUMÄE: Ma ei ütleks, et oleks üks kindel teema, sest linna areng seisab väga paljude valdkondade samaaegse arendamise taga. Seega läheneme tervikliku plaaniga. Mis aga kõiki valdkondi korraga ja samaaegselt puudutab, on investeerimissuutlikkus.
Viljandi linn pole viimasel paaril aastal olnud projektide finantseerimisel kuigi edukas välisrahastuse taotleja. See tähendab, et suured investeeringud on jäänud kas tegemata või lahendatud odavama lahendusega enda eelarvest. Nii võib juhtuda, et tehtavad lahendused on poolikud nagu näiteks Viljandi staadion ja Sakala keskus ning jätta lahendamata tegelikud probleemid. Samuti vähendab välisrahastuse väike osakaal linna võimekust oma allasutuste töötajate palkasid tõsta.
Eelnevat arvesse võttes seame järgmise nelja aasta eesmärgiks parandada linna võimekust välisrahastuse taotlemisel. Kui suudame selle probleemi lahendada, saame tõsisemalt rääkida koolide staadionite renoveerimisest ja bussitranspordi parandamisest.
LAIAPEA: Eelmiste valimiste järel viidi Viljandis sotside algatusel sisse kaasava eelarve koostamine, mis on iseenesest väärt ettevõtmine, kuid pole kukkunud välja just kõige paremini. Kas kavatsete uuesti võimule saades kaasava eelarve menetlemise korda muuta või ei näe te vajadust seda parandada?
SALUMÄE: Väita, et kaasava eelarve protsess oleks täna veatu, oleks iseenesele näkku valetamine. Hetkel on esinenud mõningad puudujäägid nn sõelumisprotsessis, kuid samas ei saa öelda, et Viljandis oleks tehtud midagi kardinaalselt erinevalt kui näiteks Tartus. Aga eks me peame tõsisemalt analüüsima, kuidas ikkagi sõelumisprotsessi parandada ning paremini läbi mõtlema projekteerimist puudutavad punktid. Samuti leian, et kaasava eelarve maht on liiga väike, et sellel täna korralik mõju oleks.
LAIAPEA: Teine suur murelaps on olnud Viljandi noortevolikogu, mille esimehed vahetusid vahepeal sellise hooga, et keegi ei suutnud enam järge pidada. Nüüd olete saanud selle rolli enda kanda. Kas ei oleks mõistlikum reorganiseerida see linnavolikogu ajutisest komisjonist korralikuks noortevolikoguks, mille esimees valitakse selle enda liikmete poolt ega pea kuuluma linnavolinike hulka? Selline noortevolikogu toimib edukalt näiteks Tõrva linnas.
SALUMÄE: Mai lõpus korraldasime noortevolikogu noortega meeskonna arenguseminari, kus lisaks liikmetele endile osalesid ka Viljandi Hariduse Arengufondi juht Urmo Reitav, haridus- ja kultuuriameti kultuuri ja noorsootöö spetsialist Vilja Volmer ning Eesti Noorteühenduste Liidu osaluskogude koordinaator Heiki Viisimaa. Enne seda kohtusid noortevolikogu esindajad ka volikogu eestseisusega. Nende diskussioonide tulemusel jõuti järeldusele, et juhendaja küsimus tuleb lahendada. Oldi ühel meelel, et volikogu poolt määratud esimehel ei pruugi olla seda kompetentsi, mis on tarvilik osaluskogu juhendamiseks. Rõhutan, et küsimus on juhendamises, mitte juhtimises, sest juhtimise funktsioon ongi juba noorte valitud spiikril. Spiiker ja esimees moodustavad omamoodi tandemi, kus üks on juhendavas positsioonis ja teine reaalselt juhtimas. Julgen väita, et minu esimeheks oleku ajal on see ka nii toiminud.
Arenguseminaril ja eestseisuse koosolekul leiti aga sedagi, et ajutise komisjoni staatuses olemine annab unikaalsed eelised, kuna siis on antud noortele otsesem kanal volikogu eelnõude sisusse panustamiseks ning ka osaluskogu eelarvestamine on noorte jaoks lihtsam ning tegelikult ka läbipaistvam. Kõik peab toimuma sarnastel alustel kui linnavolikogu komisjonides. Seega Viljandi mudel on noorte osaluskogude kontekstis unikaalne, aga tänu sellele ka omade selgete eelistega.
Viljandi Noorte Volikogu (VNV) on noorte osaluskogu nagu iga teinegi, mis tähendab, et selle edukaks ja jätkusuutlikkuks toimimiseks on vaja oma mentorit või lausa mentoreid. Vastasel korral kipuvad sellised ühendused olema kõikuva tegevusaktiivsusega. Kuna volikogu poolt määratud esimees ei kipu olema selleks parim isik, aga ajutise komisjonina jätkamine tema olemasolu eeldab, siis pakub noortevolikogu enne selle koosseisu tegevuse lõppu välja rea VNV põhimääruse muudatusi. Üks osa muudatustest muudaksid VNV nõuandvateks liikmeteks ja abijuhendajateks Viljandi Avatud Noortetoa juhataja ning haridus- ja kultuuriameti kultuuri ja noorsootöö spetsialisti, kes oma tööülesannetest lähtuvalt puutuvadki pidevalt noortevaldkonnaga kokku. Nii oleks noortele toeks kolm inimest, kellest üks oleks otsene side volikoguga, teine linnavalitsusega ning kolmas noortetoaga ehk nende kanalitega, mis annavad neile sisulist infot kui ka pakuvad taristulist abi.
Kriitilisem isik võiks küsida, et kas sellised muudatused mitte ei too lisaks kahte kontrollijat, kes piiravad noorte tegevust, kuid vaidleksin siin vastu. Tavapärane praktika on, et ühe õppeaasta möödudes muutub VNV koosseis väga laias ulatuses, mis tähendab, et liikmeteks tulevad noored, kes pole millegi sellisega kunagi varem kokku puutunud. Siin ongi vaja mentoreid. Et aga mentorlus oleks osaluskogule kohane, ongi vaja siin inimesi, kes tunnevad noorsootöö aluseid ning kes ei oleks poliitilistest mängudest sõltuvad nagu seda võib olla volikogu liige. Nii oleks olemas ka lülid, mis aitavad hoida osaluskogu järjepidevana. Koolides toimuvad õpilasesindused sarnase loogika järgi ning julgen väita, et Viljandi Gümnaasiumis selline lähenemine töötab.
LAIAPEA: Sotsid paistsid eelmine kord silma selle poolest, et kandidaatide nimekirjas oli suhteliselt palju noori, nende hulgas teie ise. Nüüd saavad kohalikel valimistel hääleõiguse juba 16-aastased. Uuringud näitavad, et need noored, kes ei lähe valima juba esimesel võimalusel, ei tee seda suure tõenäosusega ka edaspidi. Neist saavadki sageli mittevalijad. Kas teil on kavas seda esmavalijate gruppi Viljandis nüüd kuidagi eraldi kõnetada, et valimisaktiivsus siin tulevikus päris kängu ei jääks? Eelmine kord käisid ju Viljandis valimas napilt pooled hääleõiguslikud linnakodanikud.
Käisin eile õhtul ühe valimisliidu asutamiskoosolekul. Viljandi lokaalis Legend kogunes käputäis vabaerakondlasi, et panna alus valimisliidule Kogukondlik Viljandi, millega oodatakse ühinema neid, kes ei taha kandideerida kohalikel valimistel ühegi erakonna nimekirjas.
Esialgu oli vabaerakondlastel kavas teha valimisliit koos Isamaa ja Res Publica Liidu kohalike tegelastega, aga kui IRL valis oma uueks juhiks Viljandist pärit Helir-Valdor Seederi, siis taganes selle erakonna kohalik osakond oma varasemast plaanist ja otsustas tulla Viljandis ikkagi välja parteinimekirjaga. Vabaerakondlased jäid truuks mõttele luua valimisliit.
Kui ma poole kuue paiku Legendi jõudsin, siis istus seal ühes nurgalauas kolm meest. Rohkem külastajaid ei olnud. Tellisin omale magustoidu nimega “Viljandi rippsild” (maitsev, kuid veidi kallis). Samal ajal jõudis kohale ka fotograaf, kelle Delfi oli saatnud pilte tegema. Rohkem ajakirjanikke ei tulnud.
Vabaerakondlased olid reserveerinud oma ürituse tarbeks eraldi laua, varunud kohvi ja kooki. Peagi ühines nende laudkonnaga üks naisterahvas, hiljem ka teine. Jäin sinna umbes pooleks tunniks. Selle aja jooksul käis Legendis veel oma kümmekond inimest. Tundus, et neist keegi selle koosoleku vastu huvi ei tundnud. Seega oli see üsna tagasihoidlik üritus.
Vabaerakonna Järva- ja Viljandimaa piirkonna juht Ain Ostra, kes kavatseb ise kandideerida tulevases Põhja-Sakala vallas, rääkis, et ajaraam jäi natukene kitsaks, sest taheti võimalikult kiiresti välja öelda, et valimistele minnakse ikkagi oma nimekirjaga, valimisliiduga. “Mitmed inimesed ei saanud täna tulla,” märkis Ostra. “See tuli nii kiiresti, et nad ei jõudnud reageerida. Ja mis seal salata, on ka paar sellist inimest, kes täna ei taha veel oma näoga siia tulla.”
Põhijõud olid aga kohal. Ettevõtja Indrek Palu, valimisliidu võimalik esinumber, ütles, et miinimumplaan on panna valimistel välja 15 inimest, 27-liikmeline nimekiri ei ole omaette eesmärk. Ta kinnitas samas veel ka hiljem üle, et plaan on oma nimekirjaga valimistele kindlasti välja minna. Nii et küllap see siis ka juhtub.
Kuna eelmistel kohalikel valimistel kandideeris Palu hoopis Karksi vallas (2013. aastal sai tema juhitud valimisliit Vaba Karksi Kodanik seal 6% häältest ja ühe koha volikogus), siis küsisin, kas ta on nüüd ise päriselt Viljandi kodanik. “Nüüd ma olen Viljandi kodanik juba,” vastas Palu. “Nüüd ma olen otsapidi siin Viljandis oma ettevõttega, äriga, tegelikult kõik harrastused, hobid ja kõik elu on siin. Karksi-Nuias on praegu ainult veel pind, kus ma elan.”
Osades viljandlastes võib tekitada ilmselt veidi segadust see, et Indrek Palu nime kandvaid isikuid on mitu ja Viljandiga on neist mõningal määral seotud ka mõni teine. Antud juhul käib jutt inimesest, keda võis näha mõne aasta eest saates “Meie inimesed” (veebis järelvaadatav).
Eile allkirjastati valimisliidu loomiseks vajalik seltsinguleping ja asjaosalised kinnitasid, et teevad sellele nüüd Facebooki ka lehekülje, kuhu pannakse üles kõik oma teesid ja esialgsed programmilised lubadused, et neid seal arutada saaks. Mõningatest asjadest aga muidugi juba räägiti. Teistega võrreldes on üks suurimaid erinevusi ilmselt see, et kindlasti ei kuulutata välja oma linnapeakandidaati.
Ostra ja Palu rõhutasid, et linnapea tuleks valida avaliku konkursi korras. Valimistel tuleks valida nende nägemuse kohaselt üksnes volikogu, mitte linnapäid. Kui linnapea pannakse paika avaliku konkursiga, siis ei ole ta ühegi erakonna esindaja ning see suurendaks linnajuhtimises professionaalsust ja stabiilsust, vähendaks erakondade üksteisele ärapanemist. “Kohalik omavalitsus ei ole see koht, kus erakonnad peaksid omavahel sõdima,” rõhutas Ostra, “jätame selle omavahelise sõdimise riigi tasandile.”
Kui juhtisin tähelepanu sellele, et avalikud valimisdebatid on toimunud siin varasematel kordadel üldiselt linnapeakandidaatide vahel, siis ütles Palu, et sinna saadetaks ikka keegi, et ta seletaks ära, miks ei ole seda vaja teha. Suuremad otsused peaks tema sõnul käima ikka läbi komisjonide ning komisjonide töö peaks olema avalik. Kui märkisin, et varasemad katsed istungeid rohkem rahvale avada ei ole Viljandis eriti tulemusi andnud, sest huvilisi tuleb väga vähe, siis arvas ta, et liiga ruttu löödi käega ja seal on kindlasti võimalusi asju paremini teha.
Mis puudutab kaasavat eelarvet, siis sellega tuleks Palu sõnul kindlasti jätkata ning selle süsteemi tõhustamine on nende valimisprogrammis sees. Samuti tahetakse luua eraldi noortele suunatud programm. “Viljandi noorel peaks tekkima arusaamine, et linn toetab ka tema väikeseid mõtteid, mis teinekord võivad üpris suurteks osutuda,” rõhutas Palu. “See oleks nagu präänik nendele noorematele valijatele.”
Eraldi tõi Palu välja ka vajaduse toetada väikeettevõtlust. “Väikeettevõtluse toetamine ei ole linnas praegu prioriteetne,” ütles ettevõtja, lisades, et näiteks Karksi vallas on selline toetus täiesti olemas. Kui märkisin, et Viljandi linnal ei ole selliste toetuste maksmiseks raha, siis leidis ta, et see ei peagi olema materiaalne.
“Mingi sorteerimise, valiku peaks ikka tegema,” tunnistas Palu, lisades samas, et “on kohti kust saab ka kokku tõmmata. Mingeid publitsistlikke rahajagamisi ma väga ei salli. Ma ei ole väga kursis ka Viljandi linna eelarvega praegu, aga kohti kust kokku tõmmata leiaks ikka.”
Tema arvates aitaks väikeettevõtluse toetamine ka noori paremini Viljandi jätta. “Me oleme kultuuripealinn siin ja see kõik peaks toetama seda, et see väike käsitööline või see väikene präänikutegija, et nad suudaksid kõik siin ära elada. Selle mudeli, ma arvan, me töötaksime välja oma meeskonnaga, see peab saama toimima, mujal maailmas see toimib taolistes kohtades. See ei ole nii võimatu,” rääkis Palu, rõhutades, et selles osas tuleb teha siin kindlasti mingeid muudatusi.
Samuti tuleks püüda leida uuesti kontakt nende inimestega, kes on Viljandist ära läinud, et neid tagasi tuua, ning tõhustada noorsootööd. “Mul endal on 15-aastane baas noorsootööst,” ütles Palu. “Ma olen kõrvalt vaadanud seda Viljandi noorsootööd ja noortega tegelemist ning siin on ka üht-teist, mis kindlasti läheb meie programmi sisse.”
Mis puudutab Viljandi linna ja valla võimalikku ühinemist, siis ütles Palu: “Kindlasti esialgu koostöö, miks mitte ka ühinemine.” Kui küsisin, kas kohalik võim ei liiguks sedasi elanikest liiga kaugele, siis arvas ta, et võib-olla saavad tulla siis just esile ka väiksemad kogukonnad, külad jne. Ta tõi näiteks Taani haldusreformi, kus tehti suured omavalitsused, kuid võitnud olevat sellest väiksemad kogukonnad. “Igat asja kannatab teha. Kui õieti teha ja hästi teha, siis õnnestub,” arvas Palu.
Ostra meenutas Vabaerakonna ideed luua kahetasandilised omavalitsused, kus väikestele omavalitsustele ülejõukäivad ülesanded on delegeeritud maakonna tasandile. “Siis ei koondu võim ainult ühte kohta, ta ei kaugene, see osavald jääb ikkagi sinna alles,” rääkis ta.
Mis puudutab valimisliidu nime Kogukondlik Viljandi, siis ütles Ostra, et see otsus tehti suht kiiresti ning mõne hinnangul on see kohmakas, ebaõnnestunud, aga tema arvates väljendab see sellist kogukonnaga arvestamist, mida on palju sees ka valmivas programmis. Palu sõnul valiti Kogukondlik Viljandi nimeks selle pärast, et kogukond teebki omavalitsuse. Kui küsisin, kas neil on olnud nüüd siin kontakte ka kohalike kogukonnaaktivistidega, siis ütles Palu, et ta ise on kah väike aktivist siin, Seasaare teatri näitleja ja aktiivne seltsiliige, aga läbirääkimised selliste seltsingute moodi asjadega siin veel käivad, ei ole teada kuhu need viivad.
“Ega me täna ei tea veel ka seda, mis saab IRL-i nimekirjast,” märkis Ostra, tuues välja, et otsuse valimisliidu kasuks langetasid kohalikud irlikad esialgu siiski mingisugustele tõekspidamistele tuginedes ja nemadki ei pruugi nüüd kõik parteinimekirja minna. | OSCAR-2019 |
||
MemberShop.ee | Reeglid | Suurim Eesti soodusmüügiklubi. Kõige tuntumad kaubamärgid kuni 80% allahindlusega. Rõivad, jalatsid, kosmeetika, kodutarbed jms.
1.1. Need kaupade ostu-müügi reeglid (edasi – Reeglid) Ostjale ning "UAB Baltijos Didmena" (edasi – Müüja) on kohustuslik õigusdokument, millega kehtestatakse Poolte õigused ja kohustused, kaupade ostu-müügi, tasumise kaupade eest, kohaletoimetamise ja tagastamise tingimused ning kord, ka muud kaupade ostu-müügiga veebipoes MemberShop.ee seotud sätted.
1.3. Müüjal on õigus reegleid millal tahes muuta, täiendada, parandada. Ostjaid teavitatakse sellest e-posti teel.
1.4.1. teovõimelised füüsilised isikud, so täisealised isikud, kelle teovõime ei ole kohtu korras piiratud;
1.4.2. 14–18aastased isikud üksnes vanemate või hooldaja nõusolekul, välja arvatud sellisel juhul, kui nad disponeerivad oma tulusid iseseisvalt;
2.1. Ostja ja müüja vaheline leping arvatakse sõlmituks sellest hetkest, kui ostja klõpsab ostetava kauba valimise ja ostukorvi koostamise järel käsku KINNITA.
2.2. Pärast ostu-müügilepingu sõlmimist on ostja poolt tellimusesse märgitud kaupade valik, kogus, hind, kohaletoimetamise aeg ja teised tingimused osapooltele kohustuslikud ja saavad käesoleva lepingu lahutamatuks osaks.
3.2. Ostjal on õigus taganeda MemberShop.ee-ga sõlmitud kauba ostu-müügilepingust, täites elektroonilise tagastamise vormi hiljemalt 14 (neljateistkümne) päeva jooksul kauba kohaletoimetamise päevast.
3.3 Ostjal ei ole õigust kasutada lõikega 3.2 nimetatud taganemisõigust lepingute suhtes, mis on seotud:
3.3.1. teenuste osutamisega, kui teenust on hakatud osutama tarbija nõusolekul enne neljateistkümne päeva pikkuse tähtaja lõppu;
3.3.2. kauba tarnimise või teenuste osutamisega, mille hind sõltub finantsturu kõikumisest, mida tarnija ei saa mõjutada;
3.3.3. kauba tarnimisega, mis on valmistatud tarbija spetsiifiliste iseärasuste kohaselt või mis on selgesti isikuga seotud või mida kauba laadi tõttu ei saa tagasi saata või mis võib kiiresti rikneda või aeguda;
3.3.7. teistel juhtudel kui Eesti Vabariigi seaduste kohaselt ei ole õigust kasutada ostu-müügilepingust taganemise õigust
3.4. Ostja võib punktis 3.2 sätestatud ostja õigust kasutada üksnes siis, kui kaup on rikkumata või selle välimus ei ole oluliselt muutunud, samuti kui seda ei ole kasutatud.
4.1. Kui ostja püüab mis tahes viisil kahjustada internetipoe toimimist, andmete turvalisust või rikub muid 6. punktis loetletud ostja kohustusi, on müüjal õigus tühistada ostja registreering või muud moodi piirata tema võimalust kasutada internetipoodi MemberShop.ee.
4.2. Kui ostja on valinud, et tasub kauba eest selle kättesaamisel sularahas, kuid ostjaga ei õnnestu 3 (kolme) tööpäeva jooksul ühendust saada, tühistatakse tellimus.
5.1. Ostja kohustub soetatud kauba eest maksma ja selle käesolevates reeglites sätestatud korras vastu võtma.
5.2. Juhul kui ostja keeldub kauba kohaletoimetamise ajal ilma mõjuva põhjuseta kaupa vastu võtmast, on ta kohustatud tasuma kauba kohaletoimetamise kulud.
5.3. Ostja on kohustaud tagama, et tema internetipoodi MemberShop.ee sisselogimise andmed ei satuks kolmandate isikute valdusesse . Ostja kohustub sisselogimiseks vajalike andmete kaotamisest viivitamatult teavitama MemberShop.ee-d. MemberShop.ee ei vastuta võimaliku kahju eest, mis on tekkinud kolmandate isikute valdusesse sattunud sisselogimisandmete abil internetipoe kasutamisel kuni MemberShop.ee-d andmete kaotamisest teavitamise hetkeni ja võimaluseni internetipoe administraatoril muuta ostja sisselogimise andmeid. Sellisel juhul on MemberShop.ee-l õigus pidada internetipoes tehtud tegude sooritajaks ostjat.
5.4. Internetipoe MemberShop.ee ostjad kohustuvad kinni pidama käesolevatest reeglitest, muudest internetipoes selgelt äratoodud tingimustest ja Eesti Vabariigi õigusaktidest.
6.1. Müüja kohustub looma internetipoe teenuste kasutamise võimaluse, mille tingimused on sätestatud käesolevates reeglites ja muudes internetipoes MemberShop.ee sätestatud tingimustes.
6.2. Müüja kohustub ostja soetatud kauba toimetama märgitud aadressil, lähtudes käesolevates reeglites sätestatud tingimustest.
6.4. Ettenägemata asjaolude tekkimisel, kui müüja ei saa internetipoes MemberShop.ee soetatud kaupa ettenägemata asjaolude tõttu kohale toimetada, on müüjal kohustus pakkuda samaväärset kaupa. Kui ostja keeldub, kohustub müüja tasutud raha 14 (neljateistkümne) päeva jooksul tagastama.
6.5. Kui ostja kasutab reeglite punktis 3.2. sätestatud õigust, on müüjal reeglite punktis 3.4. sätestatud tingimuse korral kohustus tagastada makstud raha ostjale 14 (neljateistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil ta sai ostja teate lepingust loobumise kohta ja tagastatavad tooted.
7.1. Kauba hind on internetipoes MemberShop.ee ja koostatud tellimuses märgitud eurodes. Müüja on käibemaksukohustuslane. Hinnad sisaldavad käibemaksu.
7.2. Väljamüügis näidatud jaehinnad (läbikriipsutatud) määravad müüdavate kaupade tarnijad või ametlikud esindajad. Läbikriipsutatud hind kauba juures on tootja soovitatav jaehind.
Kui valite kauba eest tasumise viisi krediitkaardiga, otsest ülekannet on võimalik teha sel juhul, kui tellimuse summa ei ületa 2172,15 eurot (summa võib varieeruda sõltuvalt valuutakursist).
8.2. Kui ostja tasub kauba eest punktis 8.1.1. nimetatud viisil, kohustub ta maksma kohe. Alles pärast tasumist pannakse kaubasaadetis kokku. Kui ostja ei tasu kauba eest ühe tunni jooksul, siis kustutatakse tellimus süsteemist. Kui soodusmüük lõpeb varem kui on näidatud tähtaeg (1 tund), siis tühistatakse tellimused peale soodusmüügi lõppu.
8.3. Müüja jätab endale õiguse muuta kauba eest tasumise viise, teavitades sellest ostjat internetipoes.
9.2.2. Ostja kohustub kauba ise vastu võtma. Juhul kui ta ei saa kaupa ise vastu võtta, kauba kohaletoimetamisel on aga aluseks võetud esitatud aadress ja muud ostja esitatud andmed, ei ole ostjal õigust esitada müüjale pretensioone kauba toimetamise kohta väärale subjektile.
9.2.4. Kauba kättetoimetamistasu arvestatakse vastavalt kohaletoimetamise aadressile, kauba massile ja suurusele.
9.3. Kauba kättetoimetamise tähtaeg märgitakse kauba kirjelduses. Tähtaeg on eeldatav ning võib muutuda. Kui tellite erineva tarneajaga tooteid, siis kogu tellimus toimetatakse kohale vastavalt sellele tootele, mille tarneaeg on kõige pikem. Müüja kohustub andma endast parima, et soetatud kaup toimetataks kätte võimalikult kiiresti.
9.4. Kauba kättesaamisel kohustub Ostja koos Müüja või tema volitatud esindajaga kirjutama alla arvele, saatekirjale või muule paki vastuvõtmise-üleandmise dokumendile. Kui Ostja märkab, et kohaletoimetatud saadetise pakend on kahjustatud, peab teatama sellest Müüjale 2 kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada.
9.5. Kui Ostja märkab, et kohaletoimetatud saadetise pakend on kahjustatud (kortsus, märg või muud moodi väliselt kahjustatud), kaup on kahjustatud või kauba komplekt ei ole õige, peaks ta selle arvele, saatelehele või muule paki vastuvõtmise-üleandmise dokumendile märkima ning koostama vabas vormis saadetise kahjustatuse akti. Kui Ostja võtab tellitud kaup SmartPOSTi või Omniva pakiautomaadist ja märkab mittevastavust, peab ta sellest 2 kuu jooksul teavitama MemberShopi meeskonda.
10.1. Iga müüdava toote omadused on ära toodud selle toote kirjelduses. Müüja ei vastuta selle eest, kui internetipoes oleva kauba värvus, kuju või muud parameetrid ei vasta ostja kasutatava monitori eripära tõttu toote tegelikule suurusele, kujule või värvusele.
10.2. Müüja vastutab kauba nende defektide eest, mis on olemas kauba kohaletoimetamise ajal. Kaubale kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud garantiitähtaegu. Kauba tagastamiseks käesolevates reeglites sätestatud juhtudel tuleb ostjal täita kauba tagastamise dokument, esitada see koos tagastatava kaubaga müüjale ja informeerida müüjat tagastamisest reeglite punktis 4.2 sätestatud korras
10.3.1. tagastatav kaup peab olema korralikus tootja originaalpakendis (käesolev punkt ei kohaldu kui tagastatakse ebakvaliteetne toode) / Kauba peab tagastama samas pakendis, milles see kohale toimetati. Pakend peab olema rikkumata, puhas, saatmiseks ettevalmistatud ja pakendatud.;
10.3.3. kaup peab olema kasutamata ja säilitanud oma kaubandusliku välimuse – vigastamata etiketid, rebimata kaitsekiled jm (käesolev punkt ei kohaldu, kui tagastatakse ebakvaliteetne toode);
10.3.5. kauba tagastamisel tuleb esitada selle soetamisdokument, garantiileht (kui see väljastati) ja täidetud tagastusdokument;
10.3.6. müüjal on õigus keelduda ostja tagastatavat kaupa vastu võtmast, kui kaubatagastustingimusi on eiratud;
10.3.7. Ostjal ei ole lõigus taganeda ostu-müügilepingust ja kaupa tagastada juhul, kui ostja on toote ära rikkunud või toote välimus on oluliselt muutunud
10.3.10. kui kaup tagastatakse punktis 3.2 sätestatud õiguse alusel, tasub kauba tagastamiskulud ostja; Kui Ostja valib raha tagastamise "MemberShopi kupongidega", tal ei ole tagastamise tasu.
10.3.11. tagastatud kauba eest makstakse raha tagasi pangaülekande maksja pangakontole või MemberShopi kupongidega. Müüja ei vastuta ülekande tegemata jätmise või hilinemise eest, juhul kui Ostja ei anna tagastamiseks vajalikud andmed või tema märgitud andmed on ebakorrektsed.
10.4. Parfümeeria- ja kosmeetikatooted ei kuulu tagastamisele kui ostja on tooted avanud või muul viisil nende pakendi ära rikkunud.
10.5. Rinnahoidjad, korsetid, ujumisriided, juuste aksessuaarid, kiiresti riknevad tooted, audio- ja videosalvestusseadmed, arvuti tarkvara ja arvutimängud ei kuulu tagastamisele kui ostja on nende pakendi ära rikkunud.
10.6. Samuti ei kuulu tagastamisele need tooted, mille tagastamise võimalust ei näe ette Eesti Vabariigi õigusaktid.
10.7. Kui ostja märkab, et kohaletoimetatud saadetise pakend on kahjustatud (lömmis, märg või teisiti väliselt kahjustatud), peab ta selle märkima ära arvel, saatelehel või muul saadetise üleandmis-vastuvõtudokumendil ning koostama Müüja või tema esindaja osalusel vabas vormis saadetise rikkumise akti. Kui Ostja neid toiminguid ei tee, on Müüja vabastatav vastutusest kauba rikkumise eest, kui selliste rikkumiste tekkimise põhjuseks ei ole tootmispraak või kauba komplekteerimise mittevastavus ja kui selliseid mittevastavusi saab määrata kauba välisilme põhjal.
Kui Ostja on kauba vastuvõtmisel märganud kauba mittevastavust, tootmispraaki või muid defekte, peab ta sellest viivitamata teavitama Müüjat. Peale kaebuse kinnitamist seoses kauba ebasobiva kvaliteediga ja Ostja poolt ebasobiva kauba tagastamist peab Müüja 14 (neljateistkümne) päeva jooksul tagastama kauba eest makstud raha ja katma tagastamiskulud.
11.1. Müüja suhtleb ostjaga registreerimisvormis ostja märgitud e-posti aadressil, ostja võib aga kasutada kõiki internetipoe MemberShop.ee kodulehe sektsioonis KONTAKTID märgitud sidekanaleid.
12.1. Ostjal lasub täielik vastutus registreerimisvormis esitatud andmete õigsuse eest. Kui ostja esitab registreerimisvormis väärad andmed, ei vastuta müüja sellest tingitud tagajärgede eest, samuti on tal õigus nõuda ostjalt enda kantud otsese kahju hüvitamist.
12.2. Ostja vastutab täielikult oma tegude eest, mis on tehtud internetipoodiMemberShop.ee sisseloginult.
12.4. Müüja vabastatakse kõikidel juhtudel igasugusest vastutusest, kui kahju tekib põhjusel, et ostja ei ole müüja soovitustele ja oma kohustustele vaatamata tutvunud käesolevate reeglitega, ehkki talle oli selline võimalus antud.
13.1. MemberShop.ee jätab endale õiguse käesolevad reeglid ja teised reeglitega seotud dokumendid tühistada, omal äranägemisel neid täiendada ja muuta informeerides sellest ostjat internetipoe kodulehel. Reeglite muutused ja täiendused jõustuvad nende avaldamise päevast, s.t.. sellest päevast alates, mil need sisestatakse internetipoe süsteemi.
13.2. Juhul kui ostja ei ole nõus reeglite uue redaktsiooni, osaliste täienduste või muutustega, on ostjal õigus nendest taganeda, tingimusel, et ostja kaotab sellega õiguse kasutada internetipoe teenuseid.
13.3. juhul kui ostja ka pärast käesolevate reeglite muutmist kasutab internetipoe teenuseid, peetakse ostjat reeglite uue redaktsiooni, osaliste muutuste või täiendustega nõustunuks.
13.6. Kõik käesolevate reeglite täitmisest kerkinud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui kokkulepet ei õnnestu saavutada, lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi seaduses sätestatud korras.
13.7. Pooled ei vastuta reeglites sätestatud kohustuste täitmise eest, kui nende täitmine on võimatu vääramatu jõu tõttu. | OSCAR-2019 |
||
Islandi näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja Benedikt Erlingsson räägib oma mängufilmidebüüdist.Kõigepealt palju õnne! Tundub, et Islandi aasta filmiauhindade jaotamisel võitis sinu esmafilm „Hobustest ja inimestest” koguni üheksa Eddat: viies põhikategoorias (parim film, režissöör, meesnäitleja, naisnäitleja ja käsikiri) ja neile lisaks preemia mõlema kõrvalosatäitmise, operaatoritöö ja eriefektide eest. Benedikt Erlingsson: Me teeme aastas kuus-seitse mängufilmi, nii et suurt konkurentsi just pole. Selline tunnustus on muidugi suur au ja paberil näeb see suurepärane välja. Mis nad ikka teha said, kui film oli maailmast juba nii palju auhindu saanud. Nad ilmselt ei julgenud meid ilma preemiateta jätta.
See oli natuke nagu jääst läbimurdmine. Kõige keerulisem oli järeltöötlusperiood ja filmi rahastamine. Alustasin selle projektiga 2008. aastal, kui majanduskrahh oli just kätte jõudnud. Pangad olid pankrotis ja mina pidin hakkama raha koguma, Euroopa fondid ei tahtnud mind uustulnukana toetada ja oli tõeline väljakutse panna inimesed minusse uskuma. Lõpuks tekkis mingi grupirahastus. Kogu selle protsessi käigus sai selgeks, et mu perekond ja sõprade seltskond on mulle palju lähedasemad, kui ma arvasin. Lõpuks panustas umbes 20 inimest mingi summa, nende hulgas ka mina ise ja näiteks mu isa.
Jah, ikka. Eriti hiljem, kui oli vaja filmi müüma hakata, sest tal on nii festivali- kui turunduskogemusi. Friðrik oli suurepärane produtsent, sest ta on ka kunstnik ja teab, kuidas peab režissööriga seda tantsu tantsima. Teatrist on mulle tuttav nii lavastaja kui produtsendi võim, ka kogu kunstnikuvabaduse temaatika. Friðrikul oli mu projekti vastu täielik austus, ta tegi häid ettepanekuid ja temast võiks teatris saada igati pädev näitejuht.
Jah, ta oli ainus Islandi produtsent, kes julges minule panustada! Ta on süüdistanud mind selles, et ma olevat enne käinud kõigi teiste produtsentide juures, enne kui teda tülitasin. See pole muidugi päris tõsi.
Kindlasti. Mu film on loomulikult inimestest, võiks isegi öelda taltsutamata inimestest. Arvan, et on vaimule kasulik endas ka looma näha – ja loomas inimest. Hobused on seltskondlikud loomad ning staatus ja hierarhia on nende hulgas väga olulised nagu meilgi: kes saab enne teisi vett juua jne. Hobused vajavad teineteist ja jäävad üksi kurvaks. Tundub, et neid käivitavaks jõuks on armastus nagu inimestelgi. Nii inimesed kui hobused on ka põgenejad loomad, mitte ainult ründajad.
Linlase seisukohast on sul võib-olla õigus, aga kolmandik Islandi rahvast elab keskkonnas, mida ma oma filmis näitan – väikestes kommuunides ja maal. Enamusel on seos maaga: suvekodud, vanemad, sugulased. Me oleme maaga tihedalt seotud ja tihti on meil seoses selle teemaga mingid romantilised unistused.
Huvitav on seejuures, et kui inimesed on asustanud mingi maa-ala võrdlemisi hõredalt, siis tunnevad nad üksteise tegemiste vastu väga suurt huvi. See tundub olevat universaalne seadus ükskõik kus. Hõreda asustusega paikades käib väga aktiivne ühiskondlik elu. Kui aga inimesed kokku suruda nagu suurtes linnades, on tulemuseks isolatsioon. Selles mõttes on „Hobustest ja inimestest” väga realistlik film külaelust, kus kõik üksteist jälgivad.
Vastan naljaga pooleks, et probleemide tekitajaks oli pigem homo sapiens kui hobused. Oleme mõlemad operaator Bestiga (Bergsteinn Björgúlfsson) ratsutajad. Me saame aru hobuste psühholoogiast ja meie põhiliselt mõtlesimegi, kuidas panna hobused tegema seda, mida vaja. Abiks olid ka kuus hobusetreenerit, kelle vahel olid filmi episoodid ära jagatud. Iga hobuse ülesanded olid väga täpselt ära kirjeldatud. „Näitlejate” valik oli ka muidugi väga oluline.
Filmimine ei olegi nii keeruline, kui ettevalmistused on tehtud. Peab teadma põhireeglit: hobust huvitab ennekõike teine hobune, mitte inimesed. Kui üks hobune on kaadris, siis on abiks, kui teine hobune on kaamera taga – olgu siis tema sõber või vaenlane –, kelle abil saab kaadris hobuse tähelepanu suunata ja kontrolli all hoida. See, et ümberringi on suur võttemeeskond ja palju inimesi, neid eriti ei huvita. Me oleme neile lihtsalt mingid taustal siblivad mutukad.
Sul oli võimalus lavastada siin filmis ka oma naise Charlotte Bøvingi tegemisi naispeaosas Solveigi rollis. Kas kooselus tavaline võimujaotus kandus üle ka võtteplatsile?
Ei (naerab). Me oleme mõlemad nii näitlejad kui lavastajad, nii et teame, kuidas iga mütsi kanda. Võtteplatsil saan mina mängida lavastajat ja tema näitlejat, aga kui me koju jõuame, siis paneb ta krooni pähe.
Oma naise ja perekonnaga lavastada on muidugi ohtlik, aga me oleme endiselt abielus. Minult on küsitud, mida ma arvan seksistseenist, kus osalevad mu naine ja meespeaosalist Kolbeinni mängiv Ingvar Eggert Sigurðsson. Tahan siinkohal kommenteerida, et tegime sellest stseenist vaid ühe duubli!
Väga. Filmis mängivad näitlejad kuuluvad mu sõprade hulka. Ingvariga oleme rahvusteatri lavalt juba ammu tuttavad. 2010. aastal töötasime koos minu näidendi „Islandi kell” lavastuses. Seda vist mängiti eelmisel aastal ka Eesti Draamateatris.
„Hobustest ja inimestest” on mitmeti väga iseloomulik islandi film: must huumor, peaaegu sürrealistliku absurdini küündivad stseenid, ruraalne keskkond, vähe dialoogi …
Võib-olla, aga see pole olnud tahtlik. Meil on Islandil kaks filmi, mida loetakse filmiajalooliselt kõige olulisemateks: Ágúst Guðmundssoni „Maa ja pojad” („Land og synir, 1980) ja Friðrik Þór Friðrikssoni „Looduse lapsed” („Börn náttúrunnar”, 1991). Need kaks on maafilmid ja minu filmis on neile ka mitmeid viiteid. Peale selle on seal ka mõned omavahelised naljad. Friðriku filmides on alati matused, nii et ma panin enda filmi lausa kaks matust ja proovisin need tema pärast teha võimalikult naljakaks.
On ka öeldud, et see film räägib Islandi identiteedist, aga ma ei ole teadlikult selle poole püüelnud.
Ausalt öelda me ei tea. Filmieelarvet kärbiti tänavu 42% võrra, nii et meil ninast verd jookseb. Valitsus üritab tuju üleval hoida lubadusega, et summat tõstetakse tulevikus uuesti. Me peame lihtsalt ära ootama, kas see on ka tõsi.
Kuigi minu film oli väga edukas ja peaks aitama mul teatud uksi avada, ei ole see kindel, sest Islandi filmikeskus on järgmise aasta raha justkui juba lubanud teistele filmitegijatele, nii et ma ei tea, mis saama hakkab. See mõjutab väga mind ja mu karjääri. Me elame praegu krahhi tagajärgede ajal.
Ühe teise Islandi väikese-eelarvelise filmi „Tee nagu teisedki” („Á annan veg”, Hafsteinn Sigurðsson, 2011) õigused õnnestus müüa Ameerikasse ja tänaseks on sellest juba valminud USA versioon („Prints Laviin”/„Prince Avalanche”, David Gordon Green, 2013). Äkki on sinu film järgmine?
Ei, see on ameeriklastele liiga brutaalne film. Mul paluti plakatit muuta, kui see Ameerikas välja tuli. Läänerannikul pidi plakati ümber tegema, nende arvates oli see liiga pornograafiline. New Yorgis seevastu meeldis see kõigile. Loodame, et Eestis sellesarnaseid probleeme ei tule. | OSCAR-2019 |
||
Tallinna Püha Vaimu koguduse õpetaja Gustav Peeter Piir jõuab esimese suurema juubelini. Koos Eesti Kirikuga vaatab ta 50. sünnipäeva eel suundumustele kirikus ja väljaspool seda.
1992. aastal otsustas Kanadas üles kasvanud Gustav Piir Eestisse tulla ja jääda. Õigupoolest oli ta siin hulga kordi käinud, kohtunud siitkandi kirikurahvaga ka Kanadas ja olnud haaratud nii lauluraamatu koostamise töösse kui liturgiauuendustesse.
«Ma sain sel hetkel siia tulla,» räägib vaimulik, «siin oli võimalik vastu võtta inimene, kel polnud peret, sest elamispinnaga oli kitsas,» arutleb ta argipäevaselt, kuid kahtlemata on olnud Piiri kutsumise põhjusteks ka tema laialdased teadmised ja kogemused praktilise teoloogia vallas.
Küllap paljud mäletavad 1990ndate esimesel poolel usuteaduse instituudis kokkusaamisi, kus Gustav Piir säravi silmi oma teadmisi jagas. «Huvi kirikumuusika ja liturgika vastu on alguse saanud juba minu bakalaureusetöö tegemise käigus,» võtab ta kokku.
Püha Vaimu koguduse õpetaja tunneb hästi oma kogudust, ta on kursis inimeste probleemidega ja mõistab seda teadmist panna laiemasse konteksti. Võiks öelda, et tal on üldkiriklikku arusaamist ja nägemist.
Endast kõneldes teeb ta kõigepealt nagu mängeldes väikese ringkäigu emigreerunud eestlaste hingeellu. Gustav Piiri taust meenutab raskekahurväge – vanaisa Peeter Põld, Eesti Vabariigi esimese iseseisvuse aegne haridusminister, usu- ja pedagoogikateadlane, ning vanaonu Harald Wilhelm, piiblitõlkija, assessor; ja kõik nende järeltulijad, kes on tegusad ja nimekad nii kirikus, kunstielus kui teaduses.
Sealt pärineb ka Peeter Põllu tütar, Gustavi ema Helme Rutt, kes sõjapõgenikuna jõudis läbi Saksamaa ja Inglismaa Kanadasse ning sealt lõpuks Ameerika Ühendriikidesse.
Gustav Piir ongi sündinud Ühendriikides, pere kolis poisi kolmeaastaseks saades Kanadasse. Isa Helmut Evald oli Vancouveri koguduse vaimulikuks. «See oli tore ja kiire aeg, seal ehitati just kirikut, enamiku koguduseliikmeist moodustasid väikeste lastega pered, vanemad enamasti neljakümne kandis.»
Küsin, kuidas Kanada eestlased hindasid 1990ndatel noore Piiri Eestisse tulekut. «Sealne kogukond on väga kirev. On vanad eestlased, need, kelle esivanemad läksid siit 19.-20. sajandi vahetusel tsaarivõimu eest; Krimmi kaudu tulnud eestlased, kes maad tahtsid; Teise maailmasõja põgenikud; hiljem läinud.
Ja piirkonniti on erinev suhtumine. Kui minu vanaisa Gustav Piir käis 1968. aastal Võrust Vancouveris, siis Läänerannikul hiljem probleeme ei olnud, küll aga vaadati viltu Torontos,» selgitab Piir veidi tausta. Tema Eestisse asumise valik ja soov oli kindel.
Tänu oma kosmopoliitsetele kogemustele on Piir hästi kursis, mis kandi inimesed ka Püha Vaimu koguduses praegu tegutsevad. Ta on üsna veendunud, et Venemaalt tulnud eestlased, kes noortegrupi töös osalevad, on siin hästi kohanenud.
«Kui me vaatame praegust koguduse liikmete vanust, siis on näha, ja igapäevaselt ka loomulikult tunda, et vanem põlvkond, üle 75 ja nii, meie raudvara, hakkab ära kaduma. Ennesõjaaegset põlvkonda on esindama jäänud ju väga vähe inimesi,» arutleb Piir. «Kirik on muutumises, me peame proovima ja katsetama, mis siin töötab ja mis mitte.»
Püha Vaimu koguduses käib koos veel läti- ja ingliskeelne kogukond. Lisaks on viipekeelne töö Tiiu Hermati eestvõttel heal tasemel. «Muidugi on siin suur hulk rahvast, kes jõuab pühadeks kuskilt maailma teisest otsast või kaob ära kevadel, kui käes on potipõllunduse aeg, seda just jälle viimastel aastatel.
Noorte puhul on näha, et nad ei seo ennast enam kogudusega. Alles siis, kui luuakse pere, tekib kindlam vajadus kuuluvuse järele. Ja eks me peame arvestama, et tänapäeva elu ka kirikus on kui menüü, küllap aeg näitab, mis sellest saab.» Noorte- ja muusikatöö on Püha Vaimu koguduses jätkuvalt hoogne ning seob kristlastega Soome sõpruskogudustest. Majanduslikult kitsamad ajad hakkavad silma nii laulatuste vähenenud uhkuses kui hulgas eestpalveis sooviga leida tööd. «Aga tillukesi pereliikmeid on päris palju ning nendega plaanime ka koos midagi ette võtta.»
Koguduse lastetööd aitab koordineerida ja vedada Eha Kraft, kelle kohta arvab Piir, et tema tegemised on alati läbi mõeldud ja huvitavad ning kogudusetöös tuleb plussiks kahtlemata ka see, et lastetöö juhil on pedagoogi haridus.
Sõpruskoguduste teema juurde lisab vaimulik, et kui ühel aastal keskendutakse enam muusikatööle, siis teisel jälle noorte ühistegemistele. 2011. aasta on pühendatud noorte ühistööle. «Kui nad meile külla tulevad, käime laagrites, näitame ilusamaid paiku. Muidu ma linnast suurt välja ei saagi, vahel käin küll sugulaste juures Võrumaal ja sõpradega looduses.»
Oma Eestis teenimise aja jooksul on Gustav Piir palju jõudnud, olnud ka usuteaduse instituudi rektori kohusetäitja ja Tallinna praost. «Ka siis, 1990ndatel, oli otsimise aeg – kuidas korraldada misjonitööd, arendada praostkonna koostoimimist.
Kui nii 15–20 aastat tagasi oli suund sellele, et praostkond oleks keskne struktuur koguduste mõttes, siis täna on selleks jälle konsistoorium. Rahaliselt on nende ülalpidamine keerukas ja praegune süsteem, kus osamakse arvestatakse ülemöödunud aasta tulusid silmas pidades, kogudustele tappev.»
Gustav Piir on ühiskondlikult aktiivne, aastast 1988 Eesti Üliõpilaste Seltsi liige, kuulub Rotary klubisse, mille kohta lisab, et kuna seal on tarvis paljude erialade esindajaid, siis leiavad oma koha ka vaimulikud. Hiljutisi valimisi silmas pidades tõdeb Piir, et kohalikus elus on kirikuõpetajal kahtlemata oluline roll, ehkki pidevalt tuleb anda endale aru, et koguduseliikmed on eri poliitiliste tõekspidamistega.
Oma koguduse keskel kavatseb Gustav Piir pidada sünnipäeva vaikselt ja väärikalt. «Et kuidas ma ennast viiekümneselt tunnen? Ikka hästi,» muigab Piir «Kunagi ütles üks Toronto eesti mees, et ainult vanapagan põrgus on vana, ja eks ta nii ole ka.»
Sünnipäeva puhul pakub Piir kogudusele pühapäevase teenistuse järel kohvi ja kringlit. «Ja see on, muide, viimane pühapäev, kui Püha Vaimu teenistus algab kell kümme. 27. märtsist tõstame teenistuse alguse üheteistkümnele. Proovime.»
Laupäeval, 12. oktoobril peeti Tõstamaa Maarja kirikus pühakojale nurgakivi asetamise 250. aastapäeva jumalateenistust.
Ühtlasi möödus tänavu 30 aastat kiriku taastamistöödele nurgakivi asetamisest. Ilusal päikselisel sügispäeval oli pühakotta tulnud koguduse ja kogukonna rahvast, jumalateenistusel teenisid vaimulikud Tiit Salumäe, Tõnu Taremaa, Helgi-Reet Mägedi, Ants Kivilo ja Tiina Janno ning organist Evi Vaher, laulsid Tõstamaa klubi ansambel, Varbla kirikukoor ja solist Maret Palusalu.
Kirikus sai vaadata äsja avatud näitust Tõstamaa kiriku ajaloost ja kogudusele olulistest isikutest, Tõstamaa kalmistul olid süüdatud küünlad igavikuteele läinud töötegijate haudadel.
Tõstamaa Maarja kirikus on kuulutatud Jumala sõna läbi aastasadade, vaatamata aegadele ja oludele. Kohalikul rahval püsib tänini meeles kirikuhoone lääneosa ja torni varing 1972. aasta jaanipäeval, mille põhjustasid läbimõtlemata kaevetööd soojatrassi rajamiseks.
Oht, et kirik jääbki varemetesse, oli suur. Siis oli koguduse legendaarne vaimulik Herman Lusikas see, kellel oli selge nägemus taastatud kirikust, tema eestvedamisel asetati 1983. aasta septembris ka nurgakivi kiriku taastatavale lääneosale.
Nii nagu tollasel jumalateenistusel 30 aastat tagasi, teenisid ka nüüd, 2013. aastal, Tõstamaa kirikus vaimulikud Tiit Salumäe ja Helgi-Reet Mägedi. Õpetaja Salumäe jutlus toetus päeva evangeeliumile, templi puhastamise loole Matteuse 21:12–17. Jutlusest jäi kajama üleskutse väärtustada kirikut kui pühaduse kohtamise paika kogukonnana ja üksikisikuna.
Pühakoja ehitamine on raske ülesanne, siin on vaja inimesi, kelle usk ja lootus on suuremad kui vastutöötavad olud ja tagasilöögid. Tõstamaa koguduse ajaloos on nad olnud olemas: õpetaja Herman Lusikas ja tema abiline Raimond Prentsel, muinsuskaitse seltsi juht Andrei Udu ja tema vabatahtlikud abilised.
Ka praegune kogudus on seisnud kirikuhoone korrashoiu eest, pühakodade projekti abiga sai kirikule pandud uus katus ja PRIA toetuse abil koostöös kohaliku omavalitsusega korrastatud kiriku park ja ehitatud abihoone. Kiriku ehitamine Tõstamaal jätkub, palume selleks Jumalalt juhtimist ja abi.
Möödunud kolmapäeval, 24. mail kajas Tartu kesklinn terve päeva muusikast, sõnavõttudest, ergutushüüetest – oli traditsiooniline Postimehe päev. Ka Eesti Kiriku toimetus osales päeval....Möödunud kolmapäeval, 24. mail kajas Tartu kesklinn terve päeva muusikast, sõnavõttudest, ergutushüüetest – oli traditsiooniline Postimehe päev. Ka Eesti Kiriku toimetus osales ...
tema töökohustustele lisanduvad meediasekretäri ülesanded.Indrek Vaino on lõpetanud Õismäe humanitaargümnaasiumi 1994, alustanud õpinguid Usuteaduse Instituudis 1998. aastal. Töötanud piibliloo õpetajana muusikaakadeemias, eetikaõpetajana EBSi gümnaasiumis, filosoofiaõpetajana Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumis, viimases ka juhataja kt-na.Alates 1998. aastast Tallinna Kaarli ...
Taas teatab kirikukella kaunis kume hääl jumalateenistusest kirikus.Kiriku sünnipäeva eel on Kundas põhjust rõõmustada mitme asja üle. Üks on rõõm kirikukella kauni kumeda hääle üle, mis kulutab jumalateenistusest kirikus.Kundas on teadaolevalt ainuke omapärase ehitusliku lahendusega kirik Eestis. Sakraalehituslike kaanonite kohaselt asub altar idas, Kunda kirikus aga läänes. Kunda ...
ViruLääne-Virumaa kogudused kohtusid oikumeenilisel ümarlaual.Eelmisel kolmapäeval toimus Rakveres Lääne-Viru maakonna kirikute ümarlaud, kus seekord arutati religiooniõpetuse vajalikkust eesti koolides. «Koolide religiooniõpetuse temaatika kerkis ümarlaua päevakorda juba sügisel. Aruteludes leidsid maakonna koguduste esindajad, et teema arendusest ei tohiks kirikuid kõrvale jätta, sestap tuldi ...
31. mai õhtul kell 19 toimus Kassari kabelis Rudolf Tobiase nimelise Kärdla Muusikakooli õpilaste kontsert Tallinna Peeteli koguduse lastekodu toetuseks.«Selle mõttega tuli välja Kassari koguduse õpetaja Argo Olesk,» rääkis Kärdla Muusikakooli direktor Enna Nilsson. «Varematel aastatel on kontserte Kassari kabelis Peeteli laste toetuseks teinud Käina Kaunite Kunstide Kooli õpilased, kuid ...
19. ja 20. mail toimus Tallinnas Eesti Evangeelse Alliansi (EEA) konverents «Ennäe, eestlast!», mille peatähelepanu keskendus eestimaalase olemuse, soovide ja käitumise mõtestamisele ja lahtiseletamisele.Dr Tõnu Lehtsaar andis üldpildi tänapäeva eestimaalase identiteediprobleemidest, dr Pille Valk põhjendas religioonisotsioloogilistele uuringutele tuginedes eestimaalaste ootusi ja võrdles kirikute ja ...
I nelipühal, 4. juunil heisatakse Otepää kirikumõisas hommikul kell 9 Eesti lipp. On Eesti lipu 122. aastapäev.EÜSi sinimustvalge lipu pühitsemisest 1884. aasta 4. juunil Otepää kirikumõisas on saanud alguse meie rahvuslipu ajalugu. 1922. aastast 1940. aasta juunini oli trikoloor riigilipu staatuses, et pärast pimeduses hoitud aega taas 1989. aasta 24. veebruaril uhkelt Pika Hermanni torni tõusta.Kaks aastat ...
Laupäeval, 27. mail saadeti Toronto Vana-Andrese kirikust viimsele teekonnale E.E.L.K. peapiiskop Udo Petersoo.Udo Petersoo sark Vana-Andrese kirikus. Toronto kesklinnas paiknev eesti ja läti luterlaste kirik – Vana-Andrese peapiiskoplik kirik oli laupäeva hommikupoolikuks rahvast pilgeni täis. Koguneti armastatud peapiiskopile ja kauaaegsele õpetajale, silmapaistvale ühiskonnategelasele Udo Petersoole viimset austust avaldama. ...
Valmistudes kohtumiseks Toomas Trassiga, kõrgesti hinnatud organisti, muusikaõpetaja ning heliloojaga, tean, et võiksin juttu teha peaaegu mistahes teemal – vanemast ja nüüdismuusikast, ilmalikust ja kiriklikust muusikast, aga ka kevadisest tedremängust või Eesti kaunimate paikade avastamise võlust. Esialgu püüan piirduda orelimuusika teemadega.Toomas Trass koos laste Karise ja Haraldiga.Olete hariduse poolest ...
Väärikalt vaikne, süvenenult mõtlik – sellisena elab Urmas Taniloo (53) kaasa oma seitsmendale oreli eriala õpilasele, kes Tartu Pauluse kirikus lõpueksamit mängib. Inimlikult soe õpetajasüda loodab parimat, absoluutse kuulmisega interpreedi- ja helire˛issööri kõrv aga tabab iga väikseimagi helinüansi ja kõlavärvi. Tõesti mitmekülgne on see mees, kes ...
29. maist 4. juunini toimub Euroopa ajalooliste kalmistute nädal.Eesmärgiks on tutvustada kalmistutel leiduvat arhitektuuripärandit ja hauatähiseid, mis on käsitööoskuse ja kunsti arenguloo osa ning meenutada kalmistutele maetud silmapaistvaid isikuid. Korraldatakse kalmistukultuuri tutvustavaid ekskursioone, seminare, õppepäevi ja heakorratalguid.Eesti Muinsuskaitse Selts pöörab tänavu eriti tähelepanu ...
Juuni teisel nädalalõpul algab Eesti kirikutes uus orelikontsertide sari «Tema kõrgeausus orel». Kuna tegu on uue ettevõtmisega, piirdutakse esialgu 8 kontserdiga. Sarja algataja on Eesti Interpreetide Liit (EIL), täpsemalt selle juhatuse liige Aare-Paul Lattik. On huvitav teada, et orelisarja kõrval alustab EIL suvel ka «Klaveriklassikaga» Tallinnas KUMUs, juba kuuendat aastat tehakse «Akadeemilist ...
Põltsamaa koguduse segakoor tähistas 22. aprillil kirikus viiekümnendat tegevusaastat. Juubelikontserdil osalesid lisaks kirikukoorile Põltsamaa linnaorkester ning Loo kammerkoor. Erilise maigu andis ühisele etteastele Edvard Griegi suurteose «Olav Trygvason» kahe osa esitus.Koori dirigendi Reet Sesteri sõnul oli selle keerulise teose õppimisega palju tegemist. Seda enam, et antud muusikapala oli mõeldud ...
Mai 19262. mail pühitses piiskop Jakob Kukk Tartu ülikooli kiriku uue oreli. Kirik oli ehitud ja rahvast tulvil. Jumalateenistust kaunistas koguduse koor H. Walki juhatusel. Sobiva meeleolu lõi alguslaul «Ma laulan suust ja südamest». Pärast pühitsemist tutvustas oreli võimalusi koguduse organist O. Freymuth. Momendil oli tarvitusel kolm manuaali, neljas polnud veel valmis. Registreid oli kokku 52, neist 51 helisevat. Juurde ... | OSCAR-2019 |
||
Kastelli on juba 1994 aastast olnud Soome ostetuim majatootja. Lisaks majadele on sama populaarsuse saavutanud ka aastaringseks kasutamiseks projekteeritud suvilad.
Majaehitajad otsivad aastast aastasse järjest paremaid lahendusi oma maja või suvila igakülgseks õnnestumiseks. Kastelli ehitamise süsteemis on kõik detailid sedavõrd läbimõeldud ja toimivad, et ehitajate ootused täituvad.
Kastelli pikaajalise kogemuse, mõistliku ehituslahenduse ja kogenud spetsialistide abiga ehitatakse Soome ostetuimad majad ( ehitusuuring RTS 2010/2011 RV). Kastelli kuulub majanduslikult stabiilsesse Harjavalta kontserni, kus on ligi 100 aastane kogemus soome ehitustööstuses, tuntakse ka turuliidri Puustelli järgi.
Õnnestunud lõpptulemuse aluseks on Kastelli kvaliteetne tegevus kogu ehitamise protsessi vältel projekteerimisest materjali kohaletoimetamiseni ning igas ehitamise etapis eraldi. Tunnustusena kvaliteedi püsimisest ja jätkuvast arengust on Kastellile antud kvaliteedi sertifikaat ISO-9001. keskonnasertifikaat ISO 14001 kinnitab, et Kastelli majad ehitatakse keskkonda säästes ja loodust austades.
Tuhandete majade kogemusega ja professionaalsusega on nad loonud ja loovad järjest juurde uusi projekte, kus unistused muutuvad reaalsuseks – väliselt nägusaiks ja ruumilahenduselt praktilisteks kodudeks kõigile. Hästi projekteeritud maja välisilme on harmooniline, sobib keskkonda ja on ajatu.
Ehitusuuringute põhjal ( RTS 2010/2011 RV) on Kastelli majade ruumilahendused eriti praktilised ja arvestavad parimal moel pere elamise vajadusi.
Igale pereliikmele on mugavalt oma ruum, ühised ruumid on hubased, kodune majapidamine praktiliselt korraldatud ja ka harrastustele on mõeldud. Kulusid tõstvaid mõttetuid koridore ja üleliigseid ruutmeetreid ei ole. Arhitektidele on olnud projekteerimise protsessis abiks ka inimarengu spetsialist, psühholoogia professor Lea Pulkkinen.
Aastast aastasse on ehitajad pidanud Kastelli mudelite valikut turu parimaks ja mitmekesisemaks! (RTS 2010/2011 RV). Kastelli ostja suurim eelis ongi valida kodu laiast ja mitmekesisest tootevalikust, leida uusi ideid ja just see õige tema vajaduste jaoks projekteeritud kodu.
Igal perel on uuest kodust omad mõtted ja soovid. Nende ühendamiseks ehituskrundile kehtestatud nõudmistega, maja õigeks paigutamiseks ilmakaarte suhtes ja arvestades reaalse eelarvega, saad abi Kastelli müüjalt. Kastellil on väga paindlikud lahendused, kuidas saad kodust erilise nii ruumilahenduselt kui ka välisilmelt.
Arvutuslikult on tänu puitkarkassil seinte väiksemale paksusele sama kandekonstruktsiooniga võimalik saavutada 3% täiendavat põrandapinda
Teras näiteks kuumeneb aga tulekahjus kiiresti ning voolamispiiri saabumisel (rääkimata sulamisest) võib konstruktsioon kokku variseda. Selles mõttes on puit terasest vastupidavam. Nagu öeldud – tulest puutumata jääva puidu (ristlõike keskel) tugevusomadused ei muutu ja konstruktsioon jääb püsima niikauaks, kuni terve ristlõikeosa suudab koormust kanda. Kumb olukord on ohutum?
Puit on meeldiv ja soe materjal, lisaks aitab tema tarvitamine pidurdada kliima soojenemist. Olukorras, kus maakera kasvav rahvastik vajab üha enam toitu ja seega ka rohkem põllumaad, ei saa loota kasvufaasis – mil mets peamiselt süsihappegaasi seob – oleva metsa tekkele uute metsamaade loomisest. Selleks, et uus metsapõlvkond saaks tekkida, tuleb vana raiuda ja puitu kasutada. Parim koht kasutamiseks on ehitus, sest ehitistes olev puit tõmmatakse süsinikuringest välja pikaks ajaks, ja kui puitmaja kunagi lammutatakse, on puit kasutatav kas energia või näiteks puitlaastplaatide tootmiseks.
Energiat säästab puit nii tootmisel kui ka kasutamisel, näiteks sama kandevõimega terastala tootmiseks kulub kuus korda rohkem energiat kui liimpuittala jaoks. Madala energiatarbega majad on pea kõik puitkarkassil, sest muudest materjalidest sama soojapidavusega sein oleks kordades kallim. Puitkarkassil seinas ei ole eraldi kandvat ja soojust isoleerivat osa, kandev puitpruss on soojustusmaterjali sees ega suurenda seina paksust.
Energiasäästmine elamus algab hoone põhikonstruktsioonidest ja külmasildade välistamisest vundamendi ja aluspõranda tasandil. Tuuletõkkega kaetud välisseinte kahesuunalise soojustamisega on hoone kaitstud sisemise niiskuse eest, säilitades kogu hoone konstruktsiooni tervena aastakümneteks. Kastelli majade ehituskogemuste põhjal peavad väikesed ülalpidamiskulud kindlasti paika. Kastelli teostab iga konstruktsioonilise lahenduse kohta enne selle tootmisse suunamist põhjaliku tehnilise uuringu .Kuna passiivmajade ehitamiseks kasutatavate lahenduste kohta ei ole turul veel piisavalt kogemusi ega andmeid nende mõjust elukvaliteedile, ei ole passiivmaja ehituslike lahendusi Kastelli majades veel rakendatud. Kastelli maju loetakse madala energiatarbega majadeks
Ehitusuuringute järgi on Kastelli majade hinnatase paigutatud kesktasemele, kuid kvaliteeditaseme järgi on Kastelli jällegi tipus ( RTS 2010/2011 RV). Kastelli uskumatu edu põhineb tõhusal projekteerimisel, masstootmisel, suurostudel ja professionaalsel ehitusel. Eelarves püsida aitab seegi, et Kastelli annab konkreetsele paketile alati kindla hinna.
Kastelli müüjate teenindus on tunnistatud parimaks. Koolitatud Kastelli müüja on Teile abiks alates projekteerimistingimuste tutvustamisest. Temaga koos võite planeerida maja ruumilahendust, välimust, täpsustada kuluarvestust ja leida abi projekteerimise protsessis. Projekteerimise juures on Teile abiks ka kohalikud arhitektid, kes projekteerivad Teie soovide järgi ka keerukamad arhitektuursed lahendused.
Maja püstitamisel on kindlasti abiks koolitatud ehitusmehed, kes õigete töövõtetega paigaldavad kiiresti ja kvaliteetselt Teie Kastelli kodu | OSCAR-2019 |
||
Rahvusvahelise meediaklubi Impressum novembrikuu külaline on ajakirjanik ja publitsist Prantsusmaalt, Pariisi kirjandusliku almanahhi „Glagol“ peatoimetaja Jelena Kondratjeva-Salgero. Tallinnas toimuva avaliku kohtumise teema on „Vene Pariis tänapäeval: elus, kirjanduses ja ajakirjanduses“.
Prantsuse pealinn on alati olnud Venemaalt pärit loomingulisele ja kunstiintelligentsile kui oma linn. Pariisis on end sisse seadnud paljud vene emigrandid, nii need, kes pagesid revolutsiooni ja kodusõja eest, kui ka need, kes lahkusid omal tahtel või perekondlikel põhjustel juba postsovetlikul ajal.
Jelena Kondratjeva-Salgero sündis, elas ja õppis Moskvas. Lõpetas Moskva võõrkeelteinstituudi (nüüd Moskva riiklik lingvistikaülikool). 1989. aastal abiellus ja sõitis Prantsusmaale. Seal hakkas kirjutama venekeelsesse pressi, seejärel ka Vene väljaannetesse. Ta kirjutab vene, prantsuse ja inglise keeles. Alates aastast 2015 toimetab kirjanduslikku almanahhi „Glagol“.
Külalise publikatsioonide peamised teemad on vene keel ja kultuur, nende tähendus ja eriline väärtus tänapäeval, kristlik tsivilisatsioon ja selle järjekindel taandumine kogu maailmas globaliseerumise käigus, äärmused Euroopa poliitkorrektsuses, topeltstandardite probleem poliitikas, konformism ja sisemine tsensuur maailma massiteabevahendites.
Almanahh „Glagol“, mille eesotsas on Jelena Kondratjeva-Salgero, loodi alguses Pariisi vene autorite publikatsioonide jaoks. Kuid see sai kiiresti peamiseks venekeelseks kirjandusväljaandeks mitte ainult Pariisis, vaid kogu Prantsusmaal. Almanahhi teeb välismaa venekeelsete lugejate seas populaarseks paljude käsitletavate probleemide aktuaalsus ning see, et seal saavad oma teoseid avaldada mitte ainult Prantsuse, vaid kogu maailma andekad kirjanikud, publitsistid ja poeedid.
„Me koondame kogu maailma venekeelseid autoreid, kes meile huvitavad tunduvad. Need ei pea kindlasti olema tegevkirjanikud, need võivad olla ka inimesed, kes oskavad huvitavalt kirjutada. Luule, jutustused, esseed, elulood, fotoreportaažid! Ka tundmatu blogija on meie juures oodatud, siin saab ta end proovile panna,“ räägib „Glagoli“ peatoimetaja.
Almanahhile lisab populaarsust ka peatoimetaja aktiivne eluhoiak. Jelena Kondratjeva-Salgero ütleb välja oma vaatepunkti tänapäeva Prantsuse ühiskonna elu põletavamate probleemide ja Euroopa maade arengu kohta. Ta publitsistlikke kommentaare jälgivad venekeelsed lugejad, nende üle arutletakse, nende üle vaidlevad tänapäeva vene Pariisi asukad.
Ka avalikul kohtumisel klubis Impressum räägib Jelena Kondratjeva-Salgero tõenäoliselt mitte ainult Prantsusmaa aktuaalsetest probleemidest. Näiteks arvab ta, et tänapäeva Euroopa poliitkorrektsus omandab pahatihti absurdse vormi ja toob selle kohta üsna veenvaid näiteid. Näiteks nõuavad Itaalia kirjandusliku poliitkorrektsuse eest võitlejad juba mitu aastat, et parandataks ja antaks uuesti välja „Jumalik komöödia“, millest leiti ilmseid rassismi, antisemitismi, islamofoobia, homofoobia, naistevihkamise avaliku õigustamise tunnuseid.
Klubi Impressum külalise arust on tänapäeva ühiskond liiga infantiilne ega osuta vajalikku vastupanu poliitkorrektsuse märatsemisele ning seda kasutavad edukalt ära „uute“ moraalinormide pooldajad. „Omal ajal avaldasid pahameelt ja seejärel taltusid need, kes olid olnud vastu sellele, et kooli raamatukogudesse ilmuksid üpris ühemõtteliste ja sisuga kooskõlas olevate pealkirjadega raamatud nagu „Ema mees on naine“, „Isa kannab kleiti“, „Tango kahe isaga“, „Kahe printsessi pulmad,“ räägib Jelena.
Külaline toob välja veel ühe terava probleemi: „Juba mitu aastakümmet käib sihikindel ja lakkamatu ühiskonna infantiilseks muutmine mõistete totaalse lihtsustamise ja mugavuse liigse pealesurumise teel. Ja ta selgitab, et tänu Euroopa vasakliberaalsete jõudude püüetele on infantiilsus kanda kinnitanud lasteaedades ja koolides, kus lastel soovitatakse kõigepealt lõõgastuda ja mitte üle pingutada, kus nad ei pea otsima, vaid passiivselt vastu võtma kõrgemalt määratud teadmisi, kõrgemalt määratud annustes, kõrgemalt määratud meetodil.
Samal ajal arvab Jelena Kondratjeva-Salero, et prantslastel on üldiselt säilinud heatahtlik suhtumine Venemaasse ja venelastesse, hoolimata agressiivsest Venemaa-vastasest retoorikast Lääne pressis. Selle kohta ütleb ta nii: „Mul on jäänud mulje, et Euroopa inimene ei saa targemaks mitte päevadega, vaid tundidega seetõttu, et talle edastatakse niivõrd täielikku jama, et isegi kõige vastu ükskõiksed (välja arvatud oma toanurgakese ja söögi vastu) inimesed hakkavad kahtlustama, et oma „informaatorid“ peavad neid ikka täielikeks idiootideks.
Avalikul kohtumisel klubis Impressum tuleb juttu ka tänapäeva Euroopa elu paljudest aspektidest. Ka sellest, kuidas neid hinnatakse vene Pariisis, suhtumisest uude migratsioonilainesse, kristliku usu ja moraali väljatõrjumisest islami poolt, vene keele ja kultuuri säilitamisest välismaal, vene kirjanduse ja massiteabevahendite olukorrast välismaal.
Avalik kohtumine Jelena Kondratjeva-Salgeroga toimub 13. novembril 2018 hotelli Euroopa konverentsisaalis (Paadi tänav 5 – Tallinna reisisadama piirkond, NORDE CENTRUMi kõrval) algusega kl 18. Sissepääs on vaba, kuid enne tuleb registreeruda klubi Impressum veebilehel www.impressum-club.eu. Osavõtuavaldusi võetakse vastu elektronposti teel aadressil info@impressum-club.eu Külalisele võib küsimusi esitada klubi Impressum veebilehel www.impressum-club.eu. | OSCAR-2019 |
||
Johan saab reedel 1-aastaseks ja kuigi mul ei olnud plaanis suurelt midagi pidada, siis lähimatega natuke ikka, sest no perekond tuleb ikka õnnitlema.
Kujunes siis nii, et tort on tegemisel, millele reedel järgi läheme, katame laua mingite snäkkidega ja kõik tore. Mõtlesin, et olen ka äge, et oh, teen efekti mõttes pulgakooke ka – neid on ju nii lihtne teha! Mõtle uuesti, Lilli.
Uurisin erinevaid retsepte oma lemmikkohast – googeldades. No kõik tundub imelihtne, segad toorjuustu, keeksipuru või purustatud tordipõhja ära, osa teevad ka täisteraküpsistest, nt Digestivega, segad selle kõik toorjuustuga kokku, paned külmkappi tahenema, pistad pulgad sisse, kastad sulatatud šokolaadi või glasuuri, ootad millal liigne ära valgub, kaunistad oma vidinatega ja ongi valmis ning oled supermom.
Käisin Suhkrukunsti poes, kus on nii palju ägedaid peoasju, et silme eest läks kirjuks ja mõtlesin, et ok, ma saaksin ikka elu kaunistatud peo korraldada. Üldse, neid asju valides tekkis tunne, et kuulge, ma hakkan kondiitriks, see on ju äge! Ei, Lilli, oota õhtuni.
Aga mis häiris – kõik ägedused – kaunistused, glasuurid jne on hull keemia. Võtsin kaks pakki pulki, ühe sinise kaunistuspuru (sest mai tahtnud neid suhkruseid komme rohkem kasutada) ja suurele tordile nr 1 küünla.
Toorjuust on päris soolane, aga küpsised sisaldavad suhkrut, samuti võtsin katteks magusa šokolaadi, nii, et mõtlesin, et noh, küll kõik kokku ok on.
Eile õhtul hakkasin siis õhinaga mässama, et oh, kui geniaalselt lihtne kõik on! Purustasin küpsised, panin paar lusikatäit toorjuustu ja hakkasin segama. Esimene väike tagasilöök – puru ja toorjuustu segamine oli kammaijaa – juust oli suur kamakas, puru oli niisama selle kamaka ümber, great. Siis võtsin kahvli ja üritasin sonkida, nii et puru oli kausi äärest väljas ja ajasin seda kamakat seal taga. Ok, see selleks, kuidagi sain selle massi lõpuks segi.
Panin pooleks tunniks külmkappi ja enne väljavõtmist hakkasin šokolaadi sulatama. Panin šokolaaditükid titepurki, et oleks mugav veevannil sulatada ja pall sisse kasta.
Siis võtsin koogid külmkapist välja, panin pulgad pallikestesse, mis kuju natuke laiaks litsus, aga oh, pole hullu. Kastsin siis šokolaadi.
Ok, paras mökerdamine, pulk läks ka soksiga kokku, šokolaad ise on küllaltki paks, aga samas keemilist glasuuri ei tahtnud ka kasutada, igatahes, üleliigse šokolaadi mahavalgumine osutus keerulisemaks, kui arvasin.
Valgega oli täiskamm. Esimene laar valget soksi läks hukka, sest kogemata tuli vesi sisse, mis ajas šokolaadi tükki – eraldus vedelik ja muu mass, ühesõnaga see leidis tee prügikasti. Teine laar oli ok – aga kui pall šokolaadi kasta, oli päris jura, ma vist kuumutasin liiga palju, sest šokolaad jäi kuidagi laiguline ja jube. Täiesti kole! Mul olid panused valge šokolaadi peal, et oi, valge ja helesinine, kui imeline nunnubeebipilvekese kombo. Tulemus oli laiguline ollus, mis meenutas aju. Sinise puruga.
Selle pika šokolaadiga mässamise peale, hakkasid valmistehtud koogid kõik veidi laiali valguma, eriti valge šokolaadi omad, oleksin pidanud need kohe külmkappi panema, mitte sinna seisma jätma, aga selle peale supermom ei mõelnud – külmkapis polnud ruumigi nii palju kohe võtta.
Vähe sellest, et tulemus oli kole, hakkasid need lagunema ja lõppude lõpuks mõistsin valmispalli maitsta ka – jube! Nii rammus – soolane ja magus korraga, kuidagi eriline möks. Kõik retseptid on toorjuustuga, ma tahaks midagi lahjemat, aga sellist asja, mis koos püsib, kas keegi teab, mida võiks kasutada.
Võib-olla on asi minus, aga ma sõin pool pallikest (mis oli pulga otsa jäänud) ja juba oli tunne, et rohkem küll ei tahaks.
Ehk siis, hea oli, et katsetasin. Šokolaadiga mässata ei osanud, segu tuli jama, välimus tuli kole – aga mida ma sain – hullult naerda! Terve selle aja olin nii naerukrampides hilja õhtul, et Jaanus vaatas eemalt, et puhta segi. No, see oli kõik nii koomiline!
Küsin nüüd osavatelt emadelt – kuidas olete pulgakooke teinud, paluks samm-sammult õpetust! 😀 Ja mida võiks toorjuustu asemel kasutada või äkki teha toorjuustu ja mingi muu asjaga segu, aga kuidas need kõik kokku püsima panna. Võib-olla olid mul kogused ka valed. Selle sain selgeks, et tõenäoliselt pean ikka keemilise glasuuri peale üle minema…
Ühesõnaga, lauale efekti mõttes on need toredad, mässata nendega on äge, ma kavatsen vist ikka veel katsetada 😀
Muide, hommikul võtsin need pulgakoogid külmkapist välja, mis olid veel ühes tükis, kohvi kõrvale sõin jälle kõigest pool (kuigi need on suhteliselt väikesed) ja rohkem ei tahtnud, rasedus ka vist mõjutab. Igatahes, ma ei tea, kas laste peole on sellised rasvasuhkruplönnid just kõige nutikam valik või olen ma lihtsalt ülemõtleja ja igav täiskasvanu, sest lapsena rasvasuhkruplönnid ainsad söödavad asjad olidki, tervislik oli mõttetu.
Posted in Beebiblogi, DIY, Igapäevandus - arvamus/kogemus/muu, Muu isetehtud pulgakoogidjohan 1-aastanejohani esimene sünnipäevsupermom
Toorjuustu asemel saab kasutada sulatatud võid , sega tavalise kypsisepuru sisse , võib lisada ka kakaod. Soks sulata mikros kui on, vesivann mõttetu jamamine. Selle sinise jura asemel saab kasutada röstitud pähkli puru , pistaatsia puru, kookos helbeid jne. Veel saav kasutada siduva ainena kuiv. aprikoose nt. mis on ligunenud. vees pehmeks ja siis nt blenderdad kaerahelbekypsised sellega.
Mikrokaga nii palju (kui Sul see kodus üldse on), et ettevaatlikult lasta, et temp üle ei läheks. Selleks on hea kui osa šokolaadi on juba sulanud ja osal vee algkuju alles nö ja siis korralikult segades. Ja sisi vajaduse suts veel kuumutades.
Olen mõnel sünnipäeval pulgakooke saanud, kuid erilist vaimustust pole samuti tekkinud. Toorjuustukoogid oma rammususega on ka vaikselt ära tüütama hakanud, retseptides olen asendanud kreeka v maitsetamata jogurtiga, kuid pulgakookide jaoks on need arvatavasti liiga vedelad.
Kas sa kasutad ikka küpsetusšokolaadi? Odense šokolaadinööpidest saab suurepärast glasuuri lihtsalt pakki mikrolaineahjus soojendades. https://kalev.eu/toode/odense-tumeda-glasuuri-noobid/
Samuti on tore pulgakooke teha nii, et poest tuleb osta juustu- või kohupiimakooki, sellist tavalist cheesecake’i-laadset plaadikooki. Purustad selle koogi, lisad huvipakkuvaid maitseid, massist vormid koogid ning kohe pulga otsa ja lased taheneda külmikus. Seejärel tuleb katta glasuuri sisse ja edasi tahenema.
Mina olin praktikal ühes tuntud kondiitriäris, seega olen neid va pulgakomme teinud sadu ja sadu. Nemad kasutavad Kalevi küpsiseid, Philadelphia toorjuustu ja jahutatud karamelli. Karamell peab olema see õige, pehme (http://ais.kochbar.de/kbrezept/490455_780332/620×465/grundrezept-karamell-rezept.jpg), nemad ostsid kuskilt laost seda, aga peaks olema ise tehtav ka. Kahjuks 100% enam katte tegemist ei mäleta, aga olen üsna kindel, et nad lisasid päris shokolaadile (valge/pruun/tume) natuke glasuuri (äkki töötaks või ka? Õliga ei soovita), et asi tsipa vedelam jääks ja seda parem käsitseda oleks. Mökerdamisest pääseb, kui peale shokolaadi kastmist näppude vahel torust hoides pulgakooki “keerutada”, liigutad kahe sõrme vahel pulka lihtsalt.
Meil oli üks praktikant, kes ei saanud üldse hakkama nendega ja iga kord kui tema tehtud pulgakooke nägin, surin sisemiselt 😀
*keerutamise mõte on selles, et üleliigne shokolaad jookseb ise maha, aga selleks peab olema a eelnevalt lahjendatud natukese glasuuriga
Mul on vist nii madalad ootused enda käsitööoskuse osas, aga kui ma teeks pulgakooke ja näeksid sellised välja, ma oleks päris uhke 😀
Mul on erinevatest õpetustest meeles, et glasuurima hakates tuleb pulk enne koogipalli sisse lükkamist korraks shokolaadi kasta – oluline samm, et pärast nii kergelt lagunema ei kipuks.
Mina ostsin poest kõige tavalisema kohupiima koogi, tükeldasin ära ja siis mätsisin pallideks. Ja ei pea kasutama keemiat täis glasuuri, sulata shokolaad võiga ja jääb ilus läikiv ja vedelam glasuur 😊
Tegin lapse esimeseks sünnaks neid:http://marimell.eu/retsept-pulgakoogid/ ja tulid imehead. Pallid tee võimalikult väikesed, siis püsivad paremini pulga ümber ja muutu liiga raskeks. Kõik väga kiitsid 🙂
hahhahaaa:D tegin ka tütre esimeseks sünnipäevaks pulgakooke. sellest sai 3 päevane üritus: 1.päeval tegin koogid ja kreemid, 2.päeval tegin pallid, 3.päeval glasuurisin ja kaunistasin. välja nägid toredad, aga endale ei maitsenud. kindlasti teen veel kunagi… 5aasta pärast? tegin näiteks võikreemi ja sidrunikeeksiga. samas eriti “lahja” see koostis ei olnud. kindlasti kasutaksin glasuuri, mitte tavalist šokolaadi, sellega palju lihtsam. ise tegin peamiselt bakerella cakepopsi õpetuse järgi, küllap jõudsid googeldades isegi selleni. edu järgmisel katsel!
ooo, tean mida tunned! ma ei ole ka koogiküpsetaja, mu “leivanumbrid” on liha, pastad, salatid. Aga laste pärast olen õppind ära pulgakoogid ja 2-st retseptist oma retsepti aretanud ja kõik söövad ja kiidavad, lausa olen tööl erinevatel üritustel müügiks teinud 😀 (2,5 a kogemust ka juba!!). Jagan seda : 5 pakki Kalevi küpsiseid, tavalisi, ära osta sidruni või apelsini maitselisi. maitse tuleb “keemia” meki juurde. Selle koguse peale siis ca 2 pakki toorjuustu, Farmi oma ja väikses karbis (või selles hõbedases karbis Philadelphia oli vist?), mitte suures topsis ja küpsetuse 8see onb liiga kuiv ja ei sobi, kuigi hind soodsam) oma naturaalse maitsega ehk maitsetut. lisaks ca 1/3 pakki võid. purusta mikseris küpsised (loodan et sul on olemas see beebipüree tarvis lihapurustamise blender/mikser, saumikser ei kõlba). Kergelt kuumutan mikrouunis toorjuustu (madalal võimsusel, 300-450 misiganes see märk on, tavaline on 800). ja või ka sulatan üles täitsa vedelaks. Siis segan käsitsi kokku kogu mudru. sõrmused on targem käest võtta ja mitte omada pikki küüsi. ilmselt on kummikindad abiks kui on pikad küüned 😀 Vaata et oleks ikka pigem sellised mõnnad peos veeretada mitte liiga kuivad ja kui on liiga kuivad pane pigem toorjuustu juurde, liigne või teeb maitse liiga “paberiks” aga või aitab tahkumisel jälle. kui pallikesed valmis, siis loen üle. Need paberpulgad lõikan keskelt pooleks – saab rohkem ( minu tase see juba see,et tellisin neid kõrsi aliexpressist 25 tk 80 senti (on lahedamad disainid ka), Suhkrukunstis on 20 tk ca 4 eur). sulatan tillukeses serviisi kohvitassis mikrouunis 300-450 pöörde peal ca 1 min shoksi. NB kõige parem on ANNEKESE shoks, segan shoksi shushi puust pulgaga, on vedelam. Kastan pulga shoksi sisse ja siis pallikesse. Toimib nagu liim. Pallikesi ära väga suuri tee, u nagu chupa chupsi kommi suurused või tsuti suurem. ja kandikule. Ja siis ca 10-15 min sügavkülma. Ma võtan selleks 1 sahtli välja (alumise) ja kandikuga sinna. Siis algab alles aeganõudev osa! 🙂 sulata shoksi väikses tassis mida saab uuni panna. Veevann on jura 🙂 Madalatel pööretel : 300-450 ca 1 min ja hakka raputama maha üleliigset shoksi (see onb see aeganõudev osa), sest muidu voolab see alla pulgale. kui see tehtud, tiputa peale nonparelle (hea vihje, et Gamossi poest saab 500 g nonparelle 2,5 euroga, poes on 65 g purgike 4 eur, suhrkukunstis on aga kosmosehinnad… kuigi jah, kuldsete nonparellidega on kõige ilusam ja seda saab suhkrukunstist), mul on all väike kausike, kus sees on nonparellid, et mis mööda kukuvad, on seal kausis ja sõrmedega riputan peale, sest toosist tuleb korraga liiga palju. Pane pigem vähem nonparelle, sest see ju laus suhkur. Liiga palju on tüütu krõbistamine hamba all ja liiga magus. See vaid ilu pärast. Ja otsi ennem mingi penoplasti tükk välja, mis mahuks sügavkülma, tee sobivate vahedega augud sisse ja topi püsti penolasti kuivama. Osad soovitavad panna kaussi suhkrut ja siis sinna sisse torgata. No see ei püsi püsti. Kui vähegi võimalust, sebi mingi penoplasti tükk parem – 1000x mugavam. Samas saab ka taurpidi kooke teha, mis ongi kandikul. Kui peno tükk kooke valmis, pane ca 10-20 min sügavkülma jahenema. Saad kiiremini valmis ja kuivanud. Selle 5 paki küpsistega saab ca 35-50 kooki, oleneb kui suured pallid voolid. Valge shoksiga pole enam suutnud (tahtnud) jännata, mulle ei meeldi liiga magus maitse ja see võib tahkeks kergemini minna kui Annekese shoks. Aga kui ikka tahad, siis ära jumala eest profi valget shoksi osta suhkrukunstist – see läheb helbesse nii kergelt nagu küünlarasv ja siis on täis plönnid. Osta parem mingi tavaline valge shoks. Loodan et oli abi 🙂
Olen kasutanud valge šokolaadi sulatamiseks seda Schogetten valget. Valge on väga kapriisne ja lisaks veeaurule/-tilgale ei tohi ka liiga kuumaks minna, seetõttu ka vesivanniga tuleb ettevaatlik olla, et vesi podiseks vaikselt ja mitte anuma pihtas.
Šokolaadiglasuuri tehes meeldib mulle kasutada üldse mõnd piimalist. Isegi taimsed piimad töötavad. Ajaksin 1 portsu piima keema ja kohe segaks 1,5 portsu (kaaluliselt) tumedat šokolaadi tükeldatult sisse kuni on ühtlane. Piimašokolaadi puhul oleks 1:2.
Olgu öeldud, et olen kondiiter olnud üle nelja aasta ja pole kordagi tundnud tõuget pulgakookide tegemiseks. Need tunduvad mulle… arusaamatud tooted. Maitse osas (tavalist kooki saab teha palju maitsvamat 🙂 ) ja vaeva osas. Aga kogemuse mõttes olen heietanud, et võiks korra ära teha, aga seetõttu ei tahakski seda toorjuust-küpsise tühist kooslust proovida. Ma mõtlen, et võibolla pulgakook rummikoogi stiilis oleks nämm? 🙂
Kusjuures, nõus, pulgakooke maitse või söömise pärast ma vist küll ei teeks 😀 Aga välimus on põnev. Kui laps suuremaks saab, saan igasuguseid maitseid ka katsetada ja siis on vist veidi põnevam, see oligi see asi, et ei tahtnud väga suurt keemia ja suhrkuhunnikut sisse panna 😛 Muide, Schogettenit kasutasingi, aga vist sai liiga kuuma. Mul õde ütles, et šokolaadi sulatamine on väga tundlik ja spets temperatuuridel käiv protsess (ta on ka kondiiter juba palju aastaid). Muidugi, mõtlesin, et nii lihtne teha, ma ei küsi nii labast asja temalt 😀
Nii palju häid nõuandeid, ma olen nii tänulik ja ausalt öeldes tuli uuesti isu proovida! Sain enda kondiitrist õe käest ka näpunäiteid (mida ma enne ei tahtnud küsida, et suva, titekookide tegu ju nii lihtne :D). Igatahes, Johani sünnipäevapidu sai peetud ilma pulgakookideta, see-eest oli meil ülihea ning võimas tort! 🙂 | OSCAR-2019 |
||
Maksumaksjate liidu vanemjurist Martin Huberg hoiab jätkuvalt silma peal arengutel, mis toimuvad seoses katsetega võidelda maksupettustega kütuseturul ning nendib, et karmide tagatiste seadmise asemel oleks võinud probleemi lahendada pöördmaksustamisega.
„Kui uusrikas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ukse taha jõudis, et enda „firma“ vedelkütuse käitlejana majandustegevuse registris registreerida, olid tasuta load juba otsa saanud. Enamgi veel — ta oli isegi vale ukse taga, sest registrisse pääses hoopis Maksu- ja Tolliameti ukse kaudu. Maksuametit aga kartis uusrikas nagu tuld, ja mitte ilmaasjata. Kütuse juures ju tikkudega ei mängita ja uusrikas oli maksuametis kord juba näppe kõrvetada saanud. Nii pidigi ta hakkama vabrikandi rasket, kuid maitsvat leiba teenima — mis sest, et ta tootis vaid arveid, kuid töö on töö ja raha ei haise.“
Umbes selline võiks olla vedelkütuse seaduse (VKS) muudatuste autorite algne idee maksupettustega edukaks võitlemiseks. Oli kuidas oli, kuid vaatame, mida täpselt muudeti ning kuidas praktika meid rõõmustab või kurvastab.
Mäletatavasti korraldas MTA 2010. aasta suvel kampaania, mille raames „loositi“ kütusekäitlejate vahel välja hulgaliselt käibemaksu tagatissummade määramist puudutavaid haldusakte. Õigusliku aluse selleks tegevuseks andis käibemaksuseaduse § 442 („Tagatised“), mille kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks alkoholi-, tubakatoote- ja kütusekäitlejalt tagatist maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Faktilise aluse andis selleks aga kütusepettuste suur levik (müügil sissekasseeritud käibemaks jäeti riigile üle kandmata).
Kuna praktika näitas, et KMS § 442 oli jäänud teiste seaduses sätestatud tingimustega sidumata, siis jõuti olukorda, kus tagatise määramise korralduse võis vabalt jätta täitmata ja maksuamet ei saanud kuidagi mõjutada sellega sisendkäibemaksu tagastamist või kütuse käitlemist — lihtsalt ükski teine seadus ei näinud tagatise maksmist ette hüve vms saamise tingimusena.
Kuna maksuamet sai sellest ilmselt ka ise aru, siis tunnistas ta oma varasemad korraldused enamuses kehtetuks ise või tegi seda kohus, igatahes otsustati asi lahendada vedelkütuse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise teel.
Algselt plaaniti vedelkütuse seadusesse sisse viia üldine tagatise nõue ja kõik kütusekäitlejad oleksid pidanud esitama vähemalt 100 000 euro suuruse tagatise. Sellest väiksemaks tagatis minna ei saanud, küll aga plaaniti kehtestada sätted, mis nägid ette tagatise suurendamise võimaluse ning ka vähendamise võimaluse, kuid mitte alla selle sama 100 000 euro.
Sedavõrd karmide nõuete vastu astus välja hulgaliselt eri huvigruppide esindajaid ning esitati ridamisi põhjendusi ja ettepanekuid karmi korra leevendamiseks. Muu hulgas juhtis rahanduskomisjoni tähelepanu meetme võimalikule ebaproportsionaalsusele Viljandi Maavalitsus, kuid kriitikat tuli ka näiteks Varuli advokaadibüroolt.
Eelnõu teise lugemise ajaks töötati välja tagatise diferentseerimine ning miljoni eurose tagatisega õnnistati neid käitlejaid, kes tegelevad kütuse tarbimisse lubamisega (st kes ostavad aktsiisilaost aktsiisiga maksustatud kütuse ja peavad esimesena kogu kütuse hinnalt käibemaksu maksma, sest aktsiisilaos müüakse kütust 0%-lise käibemaksumääraga) ning 100 000 euro peale jäi nende käitlejate tagatise nõue, kes tegelevad tarbimisse lubatud kütuse käitlemisega (st kes ostavad kütust nendelt, kes on kohustatud müügil käibemaksu maksma).
Kui küsida, kust sellised numbrid tulevad, siis miljoni osas leiab põhjenduse 14.02.2011 rahanduskomisjoni istungil 16.02.2011 esitatud ettepanekutest koos selgitustega: Tagatise suurus vastab Eesti Õliühingu arvutustele selliste kütusemüüjate tekitatava keskmise käibemaksu riski osas. Kui kütuse tarbimisse lubamisel tuleb tasuda käibemaks kogu kütuse maksumuselt ning teistes etappides kütuse lisandunud väärtuselt, siis kütuse tarbimisse lubamisel on riigile tekkiv võimalik kahju käibemaksupettuste puhul tunduvalt suurem võrreldes teiste etappidega.
Tagatise nõue jõustus 1. aprillist 2011, kuid nendele kütusekäitlejatele, kes olid majandustegevuse registris enne seaduse jõustumist, kehtestati üleminekuperiood — nende tegevusload kehtisid kuni mai lõpuni. Selleks ajaks tuli ka neil uus registreerimistaotlus esitada ning anda tagatis kehtestatud korras (VKS § 36 lg 5).
Lisaks juba mainitud tagatise suurendamisele ja suurendatud tagatise vähendamisele kirjutati seadusesse sisse veel üldine võimalus tagatist vähendada. Ka siin tehti erisus ning need käitlejad, kellele kohaldatakse miljonilist tagatist, ei saa vähendamist taotleda enne 2013. aastat, kuid need, kellele kohaldub 100 000-line tagatis, saavad tagatist vähendada kuni nullini.
VKS § 42 lõike 5 kohaselt võib MTA isiku taotluse alusel tagatist vähendada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
VKS § 44 („Tagatise asendamine ja vähendamine“) lõige 2 sätestab: Kui esitatud tagatis on tekkida võiva käibemaksukohustuse tagamiseks ebaproportsionaalselt suur, on kütuse müüjal õigus taotleda Maksu- ja Tolliametilt tagatise vähendamist. Käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud kütuse müüja võib kuni 2013. aasta 1. jaanuarini taotleda tagatise vähendamist kuni 1 000 000 euroni, välja arvatud käesoleva seaduse § 42 lõikes 6 sätestatud juhul.
Nii VKS § 42 lõige 5 kui ka § 44 lõige 2 reguleerivad tagatise vähendamist, kuid olemuselt on VKS § 44 lõikes 2 sätestatud juhul tegu teiste alustega võrreldes § 42 lõikes 5 sätestatuga, kuivõrd § 44 lõige 2 seab tagatise vähendamise sõltuvusse selle ebaproportsionaalsest suurusest, mis on kõikidel juhtudel kohaldatav, kuna õiguste riive ei tohi mitte kunagi olla ebaproportsionaalne samas kui § 42 lõige 5 seab selle sõltuvusse käitleja usaldusväärsusest tervikuna. Eelnõu nr 895 SE seletuskiri (teiseks lugemiseks esitatud ettepanekud) märgib § 42 kohta: Kuivõrd eelnõus sätestatud minimaalne tagatissumma tarbimisse lubatud kütuse puhul ei ole paindlik, siis võib see tekitada toimetulekuprobleeme sellistele ausatele ettevõtjatele, kelle käive ja kasumlikkus on madalad. Eelnevast tulenevalt sätestatakse MTA õigus vähendada kõigi lõikes 5 sätestatud tingimuste täitmisel tarbimisse lubatud kütuse müüjate tagatist madalamale 100 000 eurost.
VKS § 44 lõike 2 osas selgitab sama allikas, et ebaproportsionaalselt suure tagatise puhul on kõigil kütuse müüjatel õigus nõuda MTA-lt tagatise vähendamist.
Eelnevast tuleneb, et VKS § 42 lõikes 5 sätestatud tingimuste täitmisel ei ole MTA-l õigust otsustada, kas üldse kohaldada tagatise vähendamist, vaid diskretsioon puudutab vähendamise ulatust.
Käibemaksuseaduse § 442 lõige 2, millele viitab VKS § 42 lõige 2, näeb ette, et vedelkütuse müüja esitab maksuhaldurile tagatise vedelkütuse seaduses sätestatud korras. KMS § 442 lõike 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks alkoholi käitlejalt, tubakatoote käitlejalt ja kütuse käitlejalt tagatist maksukorralduse seaduses kehtestatud korras.
Eelnõu 551 SE seletuskiri, kus põhjendatakse KMS § 442 seadusesse viimist, selgitab, et tagatise määramine maksuhalduri poolt toimub kaalutlusotsuse põhimõttel. Kaalutlusotsuse langetamisel arvestatakse isiku usaldusväärsust, andes hinnangu isiku maksukäitumisele. Seletuskirjas märgitakse, et KMS § 442 lisati seadusesse põhjusel, et käibemaksualased pettused on eriti suured aktsiisikaupade puhul ning seadusandja hinnangul on see üks võimalik vahend käibemaksupettustega võitlemisel. Seletuskirjas märgitakse, et KMS § 442 alusel on maksuhalduril õigus nõuda aktsiisikauba käitlejalt tagatist, kui on alust arvata, et maksukohustus jäetakse täitmata.
Eelnevast nähtub, et seadusandja eesmärgiks on tagatise määramisega võidelda maksupettuste vastu. See tähendab, et esmalt arvestatakse isiku usaldusväärsust ja tema maksukäitumist ning alles siis, kui on alust arvata, et maksukohustus jäetakse täitmata, nõuab maksuhaldur isikult tagatist.
Eelnevast järeldub, et KMS § 442 koostoimes VKS § 42 lõikega 5 nõuab käitleja usaldusväärsuse hindamist, arvestades ka muid riske, millest tulenevalt tuleb määrata mõistlik tagatis (alates 0 eurost kuni 99 999 euroni), kuid taotleja ei pea põhjendama taotlust tagatise ebaproportsionaalse suurusega. Kui isik on usaldusväärne, siis järelikult ei ole ka alust arvata, et maksukohustus jäetakse täitmata, ning sellisel juhul ei ole ka 0 eurost suurema tagatise määramine õigustatud.
Olgu öeldud, et MTA arvates see nii ei ole ning proportsionaalsust arvestatakse üksnes siis, kui VKS § 42 lõikes 5 sätestatud nõuded on täidetud.
Uued nõuded ei jõudnud ühte kuudki kehtida, kui juba 21.04.2011 algatasid Eesti Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu Riigikogu fraktsioonid vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Muudatuste mõte on tagatise vähendamise sätete kohaldamise võimaldamine enne 2013. aastat ka nendele kütusekäitlejatele, kellele kehtib miljoni euro suuruse tagatise nõue. Viidatud seaduseelnõu seletuskirjas põhjendatakse muutmise vajadust järgmiselt: Tagatise vähendamise erisuse osas puudub aga VKS eesmärgiga kooskõlas olev vajadus ning tarbimisse veel mitte lubatud kütuse müüjatele kohaldatava tagatissumma vähendamise võimatus enne 2013. aastat koormab ülemääraselt müüjaid, kes tegutsevad õiguspäraselt ning kelle osas puudub vajadus tagatist kohaldada või esineb võimalus tagatist vähendada. Nimetatud osas ei ole VKS regulatsioon mõõdukas ning seega ka kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (põhiseaduse § 31 koosmõjus §-ga 11). Regulatsiooni proportsionaalsuse saavutamiseks tuleb eelnimetatud kütusemüüjate tagatise vähendamise sättes jätta välja viide 2013. aasta 1. jaanuarile.
Rahanduskomisjon palus selles küsimuses ka põhiseaduskomisjoni arvamust. Põhiseaduskomisjon toonitab oma arvamuses, et mõistlik ei ole ülepeakaela tormata äsja vastu võetud muudatusi muutma, eriti kui nende muutmise initsiatiivi taga nähakse Rahandusministeeriumi kaudu advokaadibürood, kes tõstatas sätete põhiseadusele vastavuse küsimuse. Advokaadibüroo on aga potentsiaalselt asjast huvitatud eraõiguslik subjekt.
Rahanduskomisjon pöördus siiski ka Justiitsministeeriumi poole arvamuse küsimiseks. Vastust ei ole veel saadud.
Kui muudatused siiski peaks vastu võetama, jõustuksid need esialgse kava kohaselt 1. juunil. Seaduseelnõu seletuskirjas muidugi selgitatakse asja natukene teisiti: Arvestades, et majandustegevuse registrisse kantakse isikud, kes on esitanud tagatise hiljemalt 2011. aasta 31. maiks, võiks enne nimetatud kuupäeva regulatsiooni muuta ning tagada seaduse rakendajale võimalus kohaldada igakordselt proportsionaalseid tagatise summasid.
Aga tundub, et kavandatud kähkukas võib siiski kujuneda mõistliku menetluse pikkusega soorituseks. Hetkel pole näha ka mõnda teist seadust, mille sappa need muudatused saaks viimasel lugemisel lisada ja ära hääletada. Ei tea, kas asi on eelnõude puudumises, või järsku uus koosseis ei soovigi sellist praktikat enam praktiseerida.
EML-il on selle lühikese ajaga tekkinud ka pisike kogemus asjade menetlemise osas ning ega meil ei ole kahju seda teistega jagada.
Esiteks tasub arvestada, et maksuamet omavolitseb natukene, kuid ega see ei ole ilmselt uudis. Nimelt reguleerib registreerimistaotluste esitamist majandustegevuse registri seadus. Viidatud seaduse § 20 lõike 4 kohaselt kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister registreerimistaotluse ja registreeringu muutmise taotluse vormid ja esitamiskorra. Vastava delegatsiooninormi alusel andis majandus- ja kommunikatsiooniminister 07.04.2004 määruse nr 65 „Registreerimistaotluse ja registreeringu muutmise taotluse vormid ja esitamiskord“. Seda määrust muudeti viimati elektroonilise Riigi Teataja andmetel majandus- ja kommunikatsiooniministri 31.12.2008 määrusega nr 122. Oluline on arvestada, et määrust ei ole muudetud seoses Riigikogu 22.02.2011 vastu võetud vedelkütuse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seadusega.
Sellest hoolimata nõuab MTA MTR-is registreerimistaotluse esitamist sellisel vormil, mille MTA tubli ametnik on ise välja töötanud. Kui kütusekäitleja „õiget“ vormi ei esita, võidakse viidata haldusmenetluse seaduse § 15 lõikele 3, mille kohaselt võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata, kui ta on andnud menetluse algatajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid kui puudust ei kõrvaldata siiski tähtaegselt.
MTA on veel nii resoluutne, et isegi kui taotlusele lisatud kaaskirjast tuleb üheselt välja kõik see, mida omaloominguline taotluse vorm nõuab, ka seda ei arvestata, kusjuures ainus erisus on vormil see, et võimalik on teha ristike kasti, millel seisab kiri „Kütuse tarbimisse lubamine (märgitakse juhul kui tegemist on VKS § 42 lõikes 1 nimetatud kütuse müüjaga).“ Aga ega elu ei peagi lihtne olema.
Kuna tagatise vähendamiseks on vaja teada isiku majandustegevuse kohta täpsemat teavet, on ka selle saamiseks kehtestatud formularid, mida peab täitma, sest MTA soovib nii. Iseenesest on need täiesti mõistlikud asjad, mida küsitakse, kuid küsimise viis ja tagajärjed vastamata jätmisel on need, mis peaksid panema mõtlema.
Muidugi võib alati öelda, et süüdi on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes jättis ministri määruse muudatused välja töötamata ja mistõttu maksuamet peab õigusvaakumis ise vaatama, kuidas õigust rakendada saaks.
Teine teema, mis on tõusetunud, puudutab mõistete sisustamist. Nimelt näeb ette VKS § 42 lõige 5, et tagatise vähendamise üldaluse puhul on nõutav ka isiku laitmatu ärialase reputatsiooni nõude täitmine.
Näiteks on teada kaasus, kus teise äriühingu pankrot ja maksuvõlg (alla 100 euro) loeti piisavaks, et taotluse esitajal ilma igasuguse täiendava analüüsi ja kaalutlemiseta tuvastada laitmatu ärialase reputatsiooni puudumine. Mõlemal ühingul oli sama juhatuse liige. Nii et eks see kaalumine ja otsuse langetamine on kinni igas inimeses endas ja tema arusaamises seadusandja eesmärkidest.
Kuna tuntud advokaadibüroo, kellele põhiseaduskomisjon samuti vihjas, kogus tublisti kundesid ühise eesmärgi nimel, siis on loodetavasti üsna pea oodata ka praktikat küsimuses, kas tagatise nõue on põhiseadusega kooskõlas, või vähemasti, kas maksuamet on kaalutlusõigust seadusega kooskõlaliselt rakendanud.
EML praktika hulka kuulub lõplikest lahenditest 0-eurone tagatis, kuid kindlasti on see pigem erandlik.
Lahendus, millele võinuks mõelda ning mis võiks olla ehk leebem vahend kui tagatis, on pöördmaksustamine. Selle aasta algusest jõustus näiteks käibemaksuseaduses § 411, mis sätestab siseriikliku pöördmaksustamise kohustuse metallijäätmetele ja kinnisasja valikuõiguse alusel maksustamisele. Ka need sätted viidi sisse just käibemaksupettustega võitlemiseks. Kui juba eesmärk on sarnane, ehk piisanuks ka kütuse osas sarnase meetme kasutusele võtmisest?
Näiteks Euroopas rakendatakse sellist korda viimasel ajal populaarseks muutunud CO2 emissiooniõiguse osas sooritatavate petuskeemide peatamiseks. Tõsi, alati on küsimus, kas me jõuame nii olukorrani, kus kehtestataksegi üleüldine pöördmaksustamise kohustus. Kuid selle teema kohta võiks huviline juba juurde lugeda „rohelisest raamatust“ või tulla EML suveseminarile, kus sellest juttu tuleb. | OSCAR-2019 |
||
See on miskine vahepostitus, sest ma ei saa enam mõhkugi aru kalendrit vaadates, kuna mul nüüd see 7-s kuu lõpeb ja 8-s algab või kus maal ma üldse täpsemalt olen. Idee poolest nagu peaks algama nüüd neljapäeval 36-s nädal, aga kui nii, siis on mu tähtajal, 3.oktoobril täitunud kõigest 39 nädalat ja rasedus peaks ju kestma 40 nädalat.. ehk siis mul on üks nädal kuskilt puudu!? :D
Kurdaks ka natuke. Raseduse lõpp paistab tõesti üha enam kurnavam olema nagu ka teised öelnud on. Jaksu ei ole enam. Isegi see kui pikalt sõbrannaga jutustada, võtab hingeldama. Rääkimata siis koristamisest eksole.
Kõhust…kas ta üldse venib veel? Üha enam on mul tunne, et mu kõhu elastsus on oma viimasel piiril ja ta lihtsalt enam ei suurene ja lapsel on seal üha kitsam olla. Ta vahepeal korraldab mingisuguseid imelikke liigutusi ja siis ma tunnen, kuidas ta lihtsalt ei mahu enam sinna ju… Kuidas ta ometi aru ei saa, et ta ei mahu tegema neid kõiki liigutusi ja manöövreid, mida ta seal üritab? Tegelikult ma ei teagi, äkki üldse see pinge, mis nende liigutuste ajal kõhtu lööb, on see kurikuulus toonus? Ma pole siiani selle sõna tähendusest päris korralikult aru saanud, aga ometi kõik rasedad räägivad, kuidas neil kõht mitu korda päevas toonusesse tõmbab…
Ja und ei ole mul ikka veel. Ööpäevas 3-4 tundi max. Need toimuvad ka enamasti kuskil hommikusel kellaajal ehk siis soigun hommikuni üleval ja suren öö otsa tühjusesse, sest midagi teha ei jaksa ja toimetada ei viitsi, aga väsinud olen ja magama ei jää. Nii ma siis magan kuskil kella kuuest kella üheteistkümneni ja olen surmväsinud ja pean end sundima veel vajalike asjadega toimetama. Noh, sest veel ikka on asju teha.. ja ise tahan ka teha, mitte päev otsa uneleda ja voodis lage imetleda, sest silmad kinni ei lähe.
Ma ise üks päev võrdlesin seda raseduse viimast kuud vanadusega, kusjuures. Tundub, et vanadus on üsna sarnane asi. See, kui surma ootad või tead oodata, et varsti nagu ehk tuleb. Noh, mina ootan sünnitust küll, aga surm ja sünd on üsna sarnased mõisted kui nii võtta. Igatahes… sa nagu tead midagi oodata ja ootad… ja pole enam jaksu midagi teha. Lihtsalt oled sellises poolärevuses ja ootad. No üks lõputu ootamine.
Ma olen ilmselgelt natukene liiga vähe magada saanud ja väsinud… Siin on tõestus. Ja nüüd lippan nõnda väsinult veel sõidutundi ja ujuma. :)
Toonus on siis kui kõht üleni täiesti kõvaks läheb, nagu kivikõva. Vähemalt mulle seletas ämmaemand nii :) Ja tubli, et ujumas üritad käia, ma ka käisin, raske oli, aga samas pärast oli hea olla :D (noh nii hea kui võimalik selle suure kõhuga)
Ja seda ma tean, kõik räägivad, et kivikõva, aga no kivikõva on ta siis ka kui laps hästi naha ligidal ja pihtas on ju.. igatahes mina ei ole tundnud midagi nii imelikku, et arvata, et nüüd toonused on. Miks mul neid siis ei ole? :D
Mul oli samamoodi, mõtlesin kogu aeg, et miks mul ei ole ja arvasin, et raudselt kannan siis üle, kui veel ei ole. aga viimasel kahel nädalal hakkas see kõht alles niiviisi mängima ja ei läinud rasedus ka pikemaks :D
Ma ei arva, et ma selle pärast üle kannan. Ma hakkasin liigutusi ka päris hilja tundma kuigi mul platsenta tagaseinas. Ju mul lihtsalt tundetu kõhunahk. :D
Ma siiamaani kogun hoogu, et ujuma või liigutama hakata, aga näedsa, pole veel jõudnud. Ja aitäh, et oma unetuse siia poole ka saatnud oled – minu põnn teeb öö läbi tantsumaratone :)
Ei ta mul öösel magab, aga minul ei lase magada. Mulle üleüldse tundubki, et ta on kogu minu une ka endale varastanud ja ise ainult põõnab seal sooja lootevee sees. :D
Kui mul kõht kõva vahepeal ongi, siis tundub ikkagi, et laps on lihtsalt rohkem nahaligi nagu. Tunnen ka ta mingit kondikest siis naha all.. küünarnukk või kand või põlv, seda ma ei tea. :D
Jessus ma hakkan natuke juba hirmu tundma selle peaaegu viimase kuu ees. Tegelt 8. kuu, mis peaks mul olema ca novembri lõpp / detsember… täpselt semestri kõige kiiremal ajal. Ülikool alles hakaks ja ma juba paanitsen koormuse pärast :S
Meeletult igav on lihtsalt, tegelikult muud väga hullu ei ole. Unehäired, mulle tundub, on mu enda viga kuidagi. Ise olen nii mõtlik ja ärev ja leian igal ööl uusi huvitavaid asju, millest unistada ja millele mõelda. :D
Ega mul postituse kohta midagi tarka öelda ei ole, kuna need raseduseteemad lähevad minust veel mööda, aga tahaksin kindlasti ära mainida, et sa oled väga ilus rase:) Mul paljud tuttavad on ausalt öeldes ikka rasedusega päris koledaks läinud, aga sina tõesti särad.
Ma kipun arvama, et kõik oleneb inimesest ja sellest, kuidas ja kas ta viitsib enda eest hoolitseda. Ega koduseinte vahel üksi olles võin ma ikka täielik rääbakas ka olla ja mõni muutubki laisaks ja läheb samamoodi rääbakana kodust välja ka.. aga meie, naiste käes, on ju nii palju võimalusi end natuke üles putitada, seega iga rase saab vast ikka kena ka välja näha. :D
Homsel imelisel jaanuarikuisel laupäeval juhtub sihukene maailmaime, et lähen ja käin kah Mallukal külas ära ja kaen, missorti elu ta seal Nõmmel elab. Oma silm pidavat ju ikkagi kuningas olema.^^
Mõtlesime ühtlasi, et mis me ikka niisama kohatus vaikuses istume ja ehk teeks ka ühe video koos valmis. Ma olen ammu mõelnud, et tahaks mingisuguse küsimuste-vastuste video teha, aga ma ei tea.. ma pole nii ammu kaamera ees olnud kuidagi, et ma natukene lausa pelgan seda asjandust. Igatahes appi tõttab Mallukas (nagu ta ikka alati kõigile oma abikätt pakub) ja koos saame me sellest hirmust ehk jälle üle. :D
Võite küsimused jääta soovitavalt siia kommentaariumisse või siis Mallu blogi kommentaariumisse (link). Nii mulle kui talle. Kes kõigile nähtavalt küsida pelgab, siis võib edastada oma küsimuse ka minu ask-i. :) | OSCAR-2019 |
||
Kõiki neid teenuseid saate kasutada, kui teil on puue, püsiv töövõimetus, osaline või puuduv töövõime, mis takistab töölesaamist või töötamist. Kui teil on puuduv töövõime, ei saa te kasutada tööalase rehabilitatsiooni teenust.
Loomulikult saate kasutada ka kõiki teisi meie teenuseid: töövahendus, nõustamine tööotsingutel, tööpraktika, koolitus jt. Selle, millised teenused teid kõige paremini aitaksid, aitab välja selgitada teie konsultant töötukassas.
Kui olete vähenenud töövõimega töötu või koondamisteatega või õppiv tööotsija ning vajate tööandjaga töövestlusel suhtlemisel abi, korraldab töötukassa juhtumikorraldaja teie abistamise. Seda võib vaja olla näiteks kuulmis- või kõnepuude, aga ka muude suhtlemistakistuste puhul, näiteks kui tööandja või tööintervjuud läbi viiv isik ei valda viipekeelt või teil on kõnetakistus, mis raskendab teie kõnest arusaamist vms.
Juhtumikorraldaja leiab teiega koostöös sobiva ja vajalike oskustega teenuse osutaja. Abistaja võib olla erialaspetsialist, näiteks viipekeeletõlk, töötukassa töötaja või vabatahtlik. Vabatahtlikule hüvitab töötukassa teenuse osutamisega seotud sõidukulud, erialaspetsialistile tasume teenuse osutamise eest arve alusel.
Kui olete puude või vähenenud töövõimega ja ei saa selle tõttu asuda tööle või teha oma tänast tööd ettenähtud tööruumides ja -vahenditega, aitame kohandada töökoha ja -vahendid teile ligipääsetavaks ja kasutatavaks.
Tööandja peab tagama töötaja töökoha ja -vahendite vastavuse töökeskkonna ja -ohutuse nõuetele. Samuti peab töökoha ja -vahendite kasutada andmisel arvestama töö laadi ning töötaja füüsiliste ja vaimsete võimetega. Üldkasutatav hoone, kus osutatakse avalikkusele administratiivseid, juriidilisi, sotsiaalseid või muid samaväärseid teenuseid, peab olema kõikidele inimestele võrdsetel alustel juurdepääsetav.
Kui töökeskkond ja -vahendid vastavad nõuetele, kuid teile sobiva töökeskkonna loomine põhjustab tööandjale olulisi lisakulutusi, kaalub töötukassa töökoha kohandamise kulu hüvitamist mõistlikkuse põhimõttest lähtudes.
Töökoha kohandamine vähenenud töövõimega inimese erivajadustest lähtuvalt võib seisneda näiteks kaldtee ehitamises hoonele; trepitõstuki või lifti paigaldamises; sissepääsude avamismehhanismide automatiseerimises; ukseavade laiendamises ja lävepakkude tasandamises; töötasapindade kõrguse muutmises; lambilülitite madalamale toomises; sisekujunduses kasutatud värvilahenduste muutmises nägemispuudega inimesele tajutavaks jms.
Tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu hüvitamise avalduse esitab töötukassale tööandja. Töötukassa selgitab välja sobiva lahenduse ning lepib hüvitatavad kulud tööandjaga kokku.
töötu; koondamisteatega, õppiva või vanaduspensioniealise tööotsija töölepinguga tööle või teenistusse võtmisel 50–100% kohanduse maksumusest;
töötu; koondamisteatega või õppiva tööotsija võlaõigusliku lepingu alusel või tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 31-41 ja 51 sätestatud tööle võtmisel kuni 75% kohanduse maksumusest;
töötaja (on hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lg 5 punktides 3-51 nimetatud tegevustega) töötamise jätkamiseks kuni 75% kohanduse maksumusest.
Vähenenud töövõimega füüsilisest isikust ettevõtjale on ettevõtjana tegutsemiseks võimalik hüvitada kuni 75% tema töökoha kohanduse maksumusest.
Kohanduse kulud hüvitatakse tööandjale juhul, kui töötaja töösuhe on tähtajatu või tähtajaga vähemalt kolm aastat. Hüvitist saab taotleda üks kord kolme aasta jooksul ühe töötaja kohta.
Kui tööülesannete täitmine tööandja vahenditega on teie puude või vähenenud töövõime tõttu takistatud, anname teile töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada.
Tööalane abivahend on abivahend, milleta inimesel ei ole oma puude või terviseseisundi tõttu võimalik tööülesandeid täita (näiteks ekraanilugemistarkvara, punktkirjaklaviatuur, heliülekandesüsteemid, tõste-, teisaldamis- ja kallutusabivahendid töökohal jms).
Tugiisik juhendab ja abistab teid tööellu sisse elamisel, tööülesannete omandamisel ja täitmisel, töö planeerimisel ja korraldamisel ning tööalasel suhtlemisel. Eesmärk on, et suudaksite aja möödudes võimalikult iseseisvalt töötada.
Tugiisik ei täida tööülesandeid teie eest, ei paku erialast väljaõpet või koolitust ega osuta füüsilist kõrvalabi.
Tugiisikuga töötamise teenust taotleb töötukassalt tööandja ning koos teiega leitakse sobiv tugiisik. Tugiisikuks võib olla teie kolleeg või sobiv inimene väljastpoolt töökohta.
Teenust osutame vähenenud töövõimega töötule või töötavale inimesele ja koondamisteate saanud või õppivale tööotsijale, ning sotsiaalse erivajadusega, sõltuvusprobleemiga või pikaajalisele töötule.
Kui teie töö- või teenistussuhe on tähtajatu, saab tugiisik teid abistada kuni 1000 tunni vältel 1 aasta jooksul. Tähtajaline töösuhe peab tugiisikuga töötamise teenuse kasutamiseks kestma vähemalt kuus kuud. Kui vajate töötamisel vähenenud töövõime tõttu tugiisiku juhendamist ka pärast aasta möödumist, saab teenus jätkuda kuni veerandi ulatuses teie tööajast ühes kuus.
Kui te ei ole pikka aega oma tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu toime tulnud ning tööandja on valmis teile pärast ümber- või täiendusõppe läbimist teist tööd pakkuma, hüvitab töötukassa tagantjärele 50% ulatuses (kuid mitte rohkem, kui 1250 eurot) tööandjale teie koolituse kulud. Lähem info järgneval viitel: töötaja koolituskulude hüvitamine
Töötamisel esinevate puudest või terviseseisundist tingitud takistuste kõrvaldamise võimaluste väljaselgitamiseks võtke ühendust teile sobiva töötukassa esindusega ja leppige kokku kohtumine juhtumikorraldajaga. Kontaktid leiate siit: töötukassa esinduste kontaktid
Vanaduspensioniealistele tööotsijatele osutatavat tööturuteenust kaasrahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ alusel. | OSCAR-2019 |
||
1.1.1. osakapitali sissemakseks, üürilepingu tagatisraha maksmiseks, koolituskulude katteks, krediidilepingu sissemakseks ja/või selle osamaksete tegemiseks;
1.1.3. tehinguteks, mille üheks pooleks on toetuse saaja ja teiseks pooleks toetuse saaja sugulased (Perekonnaseaduse §-s 80 toodu kohaselt) või toetuse saaja abikaasa,
1.2.1. rendi või tasu eest kaupu vedavatele maanteetranspordi ettevõtjatele maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks;
1.2.2. tegevuseks, mis on seotud üksnes ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;
2.1. Toetuse saaja peab kuue kuu jooksul alates toetuse ülekandmisest tema pangakontole asutama äriühingu või registreerima end füüsilisest isikust ettevõtjana ja alustama äriplaanis ettenähtud majandustegevusega.
2.2. Juhul kui äriplaanis ettenähtud majandustegevus ei ole alanud kuue kuu möödumisel toetuse pangakontole ülekandmise päevast, tagastab toetuse saaja toetuse täies ulatuses.
3.1. Toetuse saaja peab toetust kasutama sihtotstarbeliselt vastavalt ettevõtluse alustamise toetuse kasutamise otsuse lisas nr 1 toodule ühe aasta jooksul alates toetuse pangakontole ülekandmise päevast.
3.2. Juhul kui ettevõtluse alustamise toetust ei kasutata sihtotstarbeliselt, tagastab toetuse saaja toetuse täies ulatuses.
Juhime tähelepanu, et Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) maksab toetuse füüsilisest isikust taotleja (äriplaani esitanud töötuna arvel oleva isiku) pangakontole. Toetus antakse küll eraisikule, kuid mitte tema isiklike huvide tarbeks, vaid tema poolt ettevõtluse tarbeks asutatavale äriühingule ettevõtluse alustamise toetuse otsuse lisas 1 ettenähtud kulude katteks (vt. lisa Raamatupidamise Toimkonna juhend RTJ 12 „Valitsusepoolne abi”).
4.1.1. Toetuse kasutamise tabelis välja toodud vahendi/kulutuse hinnamuudatust ei pea kooskõlastama juhul, kui soetusmaksumus muutub kuni 20%. Kui soetusmaksumus muutub rohkem kui 20%, siis tuleb hinnamuudatus töötukassaga kooskõlastada. Iga kulurida tuleb käsitleda eraldi.
4.1.2. Kõik uued investeeringud/kulutused tuleb eelnevalt kooskõlastada. Juhime tähelepanu, et töötukassa ei aktsepteeri toetuse kasutamise muudatusi, mis ei ole kooskõlastatud.
4.2. Toetuse eest tehtavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad, detailselt kirjeldatud ja otseselt vajalikud äriplaani elluviimiseks.
4.3. Juhul kui muudatuste maksumus ületab 500 eurot, tuleb lisaks muudatuste kooskõlastamise avaldusele esitada vähemalt kaks sõltumatut ja omavahel võrreldavat hinnapakkumist.
4.3.1. Hinnapakkumised ei või olla vanemad kui kolm kuud arvates kooskõlastamise avalduse esitamise päevast.
4.3.2. Kui toetuse saajal ei ole võimalik esitada kahte hinnapakkumist, peab kooskõlastamise avalduses sisalduma sellekohane põhjendus.
4.3.3. Kui soovitakse soetada kasutatud seadet, tuleb esitada alternatiivne hinnapakkumine uuele seadmele või viide veebilehtedele, kust selle info leiab. Viitele tuleb lisada väljavõte (pdf, Print Screen).
5.1. Toetuse saaja peab esitama töötukassale toetuse kasutamise aruande vähemalt kaks korda ühe aasta jooksul arvates toetuse pangakontole ülekandmise päevast. Aruannete esitamise täpsed tähtajad on toodud ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsuses. Aruande vormi leiate lehelt: aruandlus.
5.2. Toetuse kasutamise aruandele tuleb lisada arved ja nende maksmist tõendavad dokumendid (maksekorraldus või kaardimakse tšekk koos panga kinnitatud konto väljavõttega). Juhul, kui toetuse kasutamise maksmist ei saa tõendada läbi pangakonto, tuleb maksmist tõendavad dokumendid toetuse saajal edastada töötukassale (digitaalselt) allkirjastatult.
5.4. Toetuse saaja peab võimaldama töötukassal tutvuda toetuse sihtotstarbelist kasutamist tõendavate dokumentidega ja teha paikvaatlust oma tegevuskohas otsuses välja toodud tähtaja jooksul.
3) Digitaalselt allkirjastatud aruande koos arvete ja maksmist tõendavate dokumentidega e-posti aadressile evat@tootukassa.ee.
6.1. Toetust saanud inimesed võivad kahe aasta jooksul toetuse pangakontole ülekandmise päevast saada töötukassalt järgmisi teenuseid:
6.1.1. Ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud täiendkoolitust vastavalt äriplaanile - koolituskulu hüvitatakse kuni 959 eurot. Töötukassa hüvitab üksnes täiskasvanute koolituse seaduses nimetatud täienduskoolitusasutuse pidaja poolt läbiviidava täienduskoolituse kulud.
6.1.2. Individuaalset nõustamist (näiteks: eksperdi poolt tegevusvaldkonnaga seotud nõustamine) - nõustamiskulu hüvitatakse kuni 150 eurot;
6.1.3. Mentorklubi - klubis osaledes saate vahetada teadmisi ja kogemusi ettevõtluses kogenud inimestega ning luua uusi ärikontakte, et tagada enda loodud ettevõtte areng, konkurentsivõimelisus ja jätkusuutlikkus. Mentorklubi koosneb kuuest klubiõhtust ja seda korraldab töötukassa.
6.1.4. Mentorlus - kõik toetust saanud inimesed, kes vajavad mentorlust, kuid soovivad osaleda mentorklubis, mida ei korralda töötukassa või kellele ei sobi mentorlus klubilises vormis, võivad saada individuaalset mentorlust – mentorluskulu hüvitatakse kuni 959 eurot.
6.2. Juhime tähelepanu, et eelpool nimetatud teenuste saamiseks peab toetuse saaja eelnevalt looma äriplaanis ettenähtud äriühingu ja olema alustanud ka äriplaanis ettenähtud majandustegevusega.
6.3. Teenuste saamiseks tuleb toetuse saajal esitada töötukassale enne koolituse / individuaalse nõustamise / mentorluse algust selle kulu hüvitamise avaldus. Vajaliku avalduse leiate lehelt: ettevõtluse toetamise teenused.
6.4. Otsuse kulu hüvitamise põhjendatuse kohta teeb töötukassa 10 tööpäeva jooksul arvates avalduse esitamisest.Kulude hüvitamisest või hüvitamata jätmisest teavitatakse teenuse taotlejat sellekohase kinnituskirjaga või kulude hüvitamata jätmise teatega.
6.5. Hüvitis makstakse taotlejale välja pärast koolituse/ individuaalse nõustamise/ mentorluse läbimist. Selleks tuleb esitada töötukassale arve koopia, arve tasumist tõendav dokument ja koolituse puhul selle läbimist tõendava tunnistuse või muu dokumendi koopia.
Arve peab olema väljastatud toetust saanud eraisikule ja sellel peab olema teenusel osalenud toetuse saaja nimi.
Arve peab olema tasunud toetuse saaja ning teenusel osalemine peab olema toimunud kahe aasta jooksul alates toetuse ülekandmise päevast.
Tegevusvaldkonnaga seotud koolituskulude hüvitamist saab taotleda ka mitme erineva koolituse kulu hüvitamiseks.Koolituse/ individuaalse nõustamise/ mentorluse kulu hüvitamise avalduse saab esitada: | OSCAR-2019 |
||
Praegu on Priit Soosalu Luha talus 60 veist, neist 28 lüpsilehma. Lehmade piimaand on väga kõrge – ligi 9500 kg looma kohta," vahendas Eestimaa Talupidajate Keskliit.
Aastal 2005 pärjati talu parima piimakarjakasvataja tiitliga. Neli aastat on Luha talu oma lehmadega käinud Eesti parima vissi valimistel. Kolmel aastal on koju toodud esikoht ning ühel aastal kolmas koht. Lisaks suurepärase karja kasvatamisele on perenaine ka jõudluskontrolli assistent.
Tänu investeeringutoetustele on enamus tehnikast uus. Talul on uus teraviljakuivati, kus kuivatatakse nii oma kui ka naabertalude vilja. Talule on ka jätkaja olemas – poeg õpib praegu põllumajandust.
Kõigi põllumeeste unistus on paks, kohev, elust pulbitsev rammus mulla kiht – heas unenäos tulevad seal ka labidavarrele lehed peale. Tark põllumees harib mulda ning püüdlebki selle unenäo poole – õpib naabrimehelt ja vaatab hoolega mida tehakse viljelusvõistlustel.
Tähtis on teadvustada, millest tekivad probleemid Sinu põllule ja kuidas neid ületada. Artikli lõpuks saad sa selgemaks miks 60ml/ha kohta Albitit oli suuteline mõjutama Martin Salu põllu kasumlikkust. See teadmine võib aidata ka sinu kulusid kokku hoida ja tulusid suurendada.
Põhiliseks võimalikuks probleemiks põllul on ikka ebasobivad ilmaolud taime kasvuks ja koristuseks. Teise probleemi tekitame me ise – pestitsiidide kasutamine vähendab mulla viljakuse näitajaid 30-50%. Alles seejärel järgnevad kahjurite ja haigustega seotud probleemid. Põllumajanduse intensiivistamise hoos me planeerime saagi kasvatust, anname vastava normi väetiseid ja teeme ettenähtud normi pritsimisi. Taimede elutegevust juhivad, reguleerivad ja mõjutavad kasulikud bakterid, mis mullas ja risosfääris elavad. Need valmistavad taime ette söögikorraks, teevad talle suupäraseks toitu, kaitsevad haiguste, ökoloogiliste ja keemiliste stresside vastu.
Tehes ühtepidi vajalikke toiminguid kõrge saagi nimel, kasutame pestitsiide. Teistpidi peame aru andma, et pestitsiidid vähendavad ka mulla viljakuse näitajaid ja taime vastupanuvõimet taimekasvatuse põhiprobleemidele. Ja unenägu võibki jääda täitumata, kui me ei kasuta teadlaste soovitatud lahendusi mullaviljakuse säilitamisel ja tõstmisel.
Keemilised antistressandid vähendavad kemikaalide põhjustatud stressi aga ei taasta elu mullas. Erinevad elusbakterite preparaadid taastavad mulla elustikku, aga nad on tundlikud pestitsiididele, mis nende tegevust püüavad nullida. Saame surnud ringi. Vene teadlased lahendasid selle surnud ringi ühekskümnendatel riikliku programmi piires, seda tööd tunnustati lõpuks ka riikliku innovatsioonipreemiaga.
Avastati polü beeta hüdroksüülõli hape - see on biopolümeer, mis on mõeldud kasutamiseks koos pestitsiidega. See annab põllumeestele võimaluse lahendada intensiivse põllunduse surnud ring. Preparaat kommertsnimega Albit on eelkõige just antistressant - mõeldudki kasutamiseks koos pestitsiididega, ta on ka uue põlvkonna fungitsiid, mis tõstab taime immuunsust ja ühtlasi ka kasvustimulaator. Preparaat mõjutab taimi läbi lehtede, risosfääri ja pinnase. Kõige põnevam on, et ta kaitseb taime nii keemiliste kui ökoloogiliste stresside eest – aga need on taimekasvu suurimad mõjutajad.
Meie viimaste aastate viljelusvõistluste superstaarid Martin Salu, Kaido Kirst, Margus Lepp, Piibe Post jt on nende omaduste olemasolu oskuslikult enda kasuks tööle pannud. Sama võimalus on ka lugejal. Viljelusvõistluse protokolle vaadates võib seal leida tagasihoidliku rea- kasutati 40 -60 ml /ha kohta Albitit. Esmalugejale ei ütle see ilma lahtimõtestamata reeglina midagi.
Allpool püüame seda lahtimõtestamist teha ja anda lühiülevaate kuidas Albit ikkagi töötab. Miks Albit mõjutas Martin Salu rapsipõllu kasumlikkuse tulemust? Miks on mõtet Albitit kasutada? Milliseid protsesse Albit põllul mõjutab? jne
Albiti toimeaine polü beeta hüdroksüülõli hape on valmistatud pinnases elavatest kasulikest bakteritest. Põhiosa preparaadist moodustab Bacillus megaterium - 77% kuivainest. Teine bakter, Pseudomonas aureofaciens võimendab toimeaine toimet. Tema poolt eralduvad fermendid viivad toimeaine aktiivsesse vormi (oligomeerid, aminobutiraat). Spetsiaalselt valitud mineraalained (Mg, K, N jt) võimendavad ca 10 korda toimeaine sooritusvõimet ja on kui toimeaine konservandid. Albiti kasutamisel need lisandid on aga kui stardipakett seemnetele/taimedele.
Toimeaine ja tema toodetud derivaatide koosmõjul NADPH retseptoritega mõjutatakse taime kasvusüsteeme, mis paiknevad taime rakkude pinnal. Selle tulemusena tekivad superoksiidid- ja teised hapniku vormid. See protsess vallandab antioksüdantide tekke, mis on võimelised avaldama otsest mõju patogeenidele. Kokkuvõttes suureneb taime antioksüdantne võime 1,4- 3,6 korda. Kõrgendatud antioksüdantide tase rakkudes tõstab omakorda askorbiinhappe ja klorofülli sisaldust taimes (kuni 100% võrreldes kontrolliga). Kõik stressid viivad taime klorofüllisisalduse alla, seega eelnevalt Albitiga töödeldud taim saavutab kõrgendatud stressitaluvuse. Tootmistingimustes on fikseeritud taimede põuakindluse tõus, vastupidavuse tõus madalatele ja kõrgendatud temperatuuridele, pestitsiidide põhjustatud stressile, pinnase reostustele jne.
NADPH retseptorite aktiveerimine Albiti mõjul viib superoksiid- anioni ja peroksiidi sünteesini ja salitsiilhappe tekkeni. Mis on ülitähtsad ühendid taime immmuunsüsteemi tugevdamisel. Rakud omandavad erakordse vastupidavuse haiguspatogeenide toimele. Tänu sellele omandab Albit süsteemse fungitsiidi omadused, mis on suuteline tõstma immuunsust laia ringi haiguste vastu. See omadus levib ka taime neisse osadesse, mis ei ole otseselt Albitiga kokku puutunud.
Salitsüülhappe süntees annab Albitile ka kasvustimulaatori omadused. Ta mõjutab otseselt taime rakkude ja võrsete kasvu, soodustab uute pungade ning õite loomist, mis lõppkokkuvõttes viivad saagikuse tõusule.
Seemnete töötlemisel Albitiga toimub taime mõjutamine läbi risosfääri. Toimeaine satub nii risosfääri ja taime retseptoritele. Väheneb kahjulike patogeenide arv pinnases (Fusarium), ja toimub kasulike mikroobide paljunemine (?ladosporium, Trichoderma ja Gliocladium) - kasv kuni 600%.
Seega Albit on universaalne taimekasvatuspreparaat, mis toimib praktiliselt kõigis taime eluvaldkondades. Oskuslikult ja õigeaegselt Albitit kasutades on kõigil võimalik oma taimede elu kergemaks teha ning paremaid saake saada. See ei pea olema ainult viljelusvõistluse parimate privileeg. Siin on väga lihtne omandada ka sinul neid töövõtteid, kasvatada oma kasumit nagu Martin Salu, olla sama edukas kui viljelusvõistluse parimad. | OSCAR-2019 |
||
Pildil on minu kõige lemmikum koht maailmas. Meie voodi! Kui mõne jaoks on kodu südameks köök, siis minu jaoks mitte. Iga päeva lõpus ma juba oooootan seda hetke, kui saab pugeda puhaste linade vahele, oma voodisse. Eriline heldimus on mul peal muidugi peale haiglas veedetud ööd. Ma nüüd ausalt öeldes mõistan oluliselt rohkem seda, miks ämmakad koguaeg soovitavad võimalikult kaua esialgu kodus valutada ja mitte kohe haiglasse joosta. Oma kodus on tõepoolest palju mõnusam, kui ühispalatis haiglaseinte vahel. Nägin ju oma silmaga õige mitut naist avanemist ootamas ja meestega pikki telefoni vestlusi pidamas, et lõpuks sünnitustuppa saada.
Minu missioon on tänane päev selles pesas veeta. Okei, vahepeal tuleb süüa teha ja vetsu minna, aga see on ka kõik. Siin on niii pehme ja mõnus! Naljakas on see, et kui ma näiteks juhtumisi üksi kodus olen öösel, siis enamasti teen ma täpselt seda sama. Ma teen omale voodisse sellise mõnusa pesa, tassin kõik vajaliku käeulatusse ja siis istun oma pimedas nurgas, teki all ja mõnulen. Loen raamatut, vaatan lõpmatuseni erinevaid youtube-i videoid või seriaale, loen blogisid ja joon suure kannu teed. Ma ei kipu kunagi kuskile välja. No näiteks kuskile kluppi, kontserdile või restorani/kohvikusse pläkutama. Ma enne pean päris pikalt kaaluma, et kellega ja kuhu ma lähen, juhul kui ma otsustan minna. Ja kui ma juba koduseinte vahelt lahkun, siis eelistan enamasti kellelegi külla minna. See on mu lemmik sotsialiseerumise viis. Õnneks on Kristo mulle väga sarnane. Meie mõlemi ideaalne nädalavahetus koosneb pigem film + hea söök + vedelemine kombost. Okei, jalutamas käime ka tihti, aga you get the point. Kodus on nii hea!
Täna tunnen ma end oluliselt paremini ka juba. Öösel tundsin alaseljas sellist päevade moodi tuikamist, aga mu alateadvus vist kippus seda ignoreerima. Kinnitasin endale, et kõik on hästi. Täna hommikul olen juba nagu teine inimene. Paari tunni pärast ajan end püsti, et ühed täistera tortilla põhjal pitsad valmis meisterdada. Salvest saatis meile täiesti ootamatult nii palju ketšupit, et mul on mõistus otsas, mida sellega peale hakata. Me tarbime seda oma majapidamises väga harva. On kellelgi mingeid häid retsepte, kus seda kasutada võiks? Ei taha, et raisku ka ju läheks. Ma jagan kindlasti täna oma pitsade retsepti kaa. Aga ega mul täna pikemat juttu polegi. Ma naasen oma pooleli olevate videote vaatamise juurde (SACCONEJLYs channel) ja hõljun siin voodis edasi.
Kas Teie olete pigem sellised outgoing inimesed ja eelistate igal võimalusel kodust välja saada või pigem sellised väikest viisi "koopaoravad" nagu mina?
Suht koopaorav, aga värske õhk eriti päikese käes eitee kunagi paha. Ma ei oma veel ühtegi last, kuid elu aeg olen olnud pigem selline kodune inimene kes kodus majandaks ja oleks, et klubid jms on välistatud.
Ütlen ausalt et oma eluaja jooksul olen ma pigem koguaeg koopaorav olnud.kui ka kunagi on väljas käidud siis alati kohale jöudes on olnud tunne et tahaks koju,minu pikkade tööpäevade töttu ei tahagi hiljem kuskile mujale minna,kui ainult mehe kaissu filme vaatama.köige parem variant üldse :)
Ma olen ka pigem selline kes igasugustelt üritustelt pigem varem lahkub, kui hommikutundideni tantsu vihub :D Parimate sõprade juures külas on teine teema, aga üleüldises plaanis :)
Me oleme täiesti sellised samasugused koopaoravad kui sina :) Ja lemmikviis aega viita teistega on nad külla kutsuda veinile. Päriselt nagu õhtul hilja linnapeale satume paar korda aastas (ilma lapseta siis) ja iga kord pärast õhkame, et küll on ikka kodus hea :D
Mina ka täielik koopaorav. Kodus on nii hea ja mõnus. Sõbrannadega kinos, kohvikus jms viitsin haruharva käia. Vahel on lausa piinlik kui pean vabandust otsima, et jälle kuskile minna ei saa. Tegelikult ma lihtsalt ei viitsi :)
Ja tõesti mitte sellepärast, et sõbrannad pole tähtsad. Minu meelest on hästi oluline oma sõpru väärtustada, hoida ja ikkagi nende jaoks aega leida. Aga selleks ma eelistangi sellist "tule mulle külla ja pläkutame poole ööni" varianti välja minemisele.
Ma olin nädal ennem beebit haiglas ühispalatis, ka itks. Lisaks olime ka nädala peale beebit haiglas aga õnneks saime peretoa. Ma nii vihkan haiglaid, sa ei kujuta ette ka mini õnne, kui lõpuks koju sain 😁 kõigil ei ole luksust kodus valutada vaid peavad haiglas passima ja ootama, et see kõik kiirelt läbi saaks.
Ega muidugi.. Kõige tähtsam on ikkagi beebi ja sinu enda heaolu/tervis. Kui need ei luba kodus "avaneda", siis peabki haiglas olema :) siis täitsa teine teema!
Lihtsalt nii infoks, et naudi veel seda vedelemise aega 😂 see saab üsna pea üsna kauaks läbi :D Esimene kuu ehk laps on selline suur tuduja aga.. :D
Ja kuidas sa ise näiteks vaktsineerimistesse suhtud? Võibolla terav teema, aga see teema on ka viimasel ajal paljudes blogides kajastunud.
Ehh, eks ma natukene olen mõelnud, aga ma tunnen ennast ilmselt haiglas tollel momendil turvalisemalt. Mul on hästi armas ämmaemand keda ma kindlasti oma sünnitusele soovin ja see juba seab piirangud :) Ma ise ka Siiriga sellel teemal päris pikalt vestelnud ja läbi tema päris palju uusi asju õppinud.
Ma olen selle vaksineerimise osa juures täiega kahe vahel.. No, et kas kajastada oma mõtteid selles vallas. See on tõesti terav teema ja ma ei ole kindel kas ma tagasisidet ära händlin praeguste hormoonidega :D
Pigem "koopaorav" nagu sina ja loomulikult ei ole väga lihtne kahe kuusega kuskil väljas käija ja kevade perioodil väga ei julge ka kõigil enamasti nohi ja kõha moodi värk. Aga kui ma kuskile välja läheks siis läheks ka kellelegi külla :)
Ma tahan näiteks just võimalikult palju käia erinevatel üritustel- kunstinäitustel, kontsertidel, tasuta kultuuriüritustel, botaanikaaias, road trip'idel, muuseumiekskursioonidel, niisama jalutamas. Tahan kogeda hästi paljut uut ja huvitavat ja rutiini eriti ei salli. Sellepärast elan ka Tartus kesklinnale hästi lähedal, et saaksin iga kell jalgsi linna jalutada ega peaks sõltuma transpordist. Aga samas teen seda kõike rõõmuga üksi või ainult koos mehega (ei pea tingimata endaga alati kedagi kaasa kutsuma) - kuulan tihti klappidest muusikat ja naudin aega iseendaga. Sellepärast ei kujutaks ma üldse ette sellist traditsioonilist pereelu kus enamus ajast kodus ollakse. Aga tore, et on palju inimesi kes naudivad ja minu eest lapsi saavad :D Mulle meeldib, et on erinevaid inimesi ja teie pere on küll väga armas.
Ma ei tea.. Ma kunagi olen päris palju niimoodi trippinud ja ilmselt oma isu sellega täis saanud :D Praegu üldse kohe ei viitsiks, aga never say never. Äkki torman varsti jälle ringi kuskil ja hindan teistmoodi asju.
Jaaa.. Täiesti ebareaalne kui ilus naine ta on! :D Ja kui armsad lapsed ning kui hoolitsev mees.. Igakord heldin!
Sünnitusel ei anna meik mitte mingit enesekindlust. Sa ei jõua seal mõeldagi sellele, päriselt ka, sul on kama kaks milline sa välja näed või ei näe, mitu inimest sulle hargivahele põrnitseb, kelle ees sa mingeid hädasid teed jne. Sa tahad ainult valust vabaneda. Vähemasti esmasünnitajal on selle valu hoomamisega kindlasti parajalt tegemist - sa pole varem mitte midagi sellist kogenud ja praegu sa ei kujuta ettegi, KUI valus see on. Ma ei ürita hirmutada, üldsegi mitte - valu on mööduv -, aga isegi kui sul on viimase peal soeng ja meik, siis paraku ükski enesekindlus ei muuda seda, kui šokeeriv on see valu hulk ja mida sünnitus endast päriselt kujutab :D Mingi graatsiline aa-tamine, uu-tamine ja laps laual stsenaarium on ikka väga väikesel protsendil naistest :D
Sa ju saad aru, et ma ei mõelnud seda tõsiselt? Et ma ei lähe full on meigiga sünnitama, sest ma arvaks, et see mind aitab? :D ma lihtsalt viskasin vimkat selle peale, et üks naine tõesti nägi oma vlogis imeilus välja (see millest Liisa oma kommentaaris kirjutas) ja lisasin, et ilmselt selline asi lisab enesekindlust :D :D
Ilmselgelt ei huvita sind miski muu kui selle väikese ime enda seest välja aitamine ja ükski meik või lainerijoon ei tee valu olematuks. See on ju ilmselge! :D
Ei ma arvan, et teisel (ja sealt edasi) sünnitusel, kui laias laastus juba tead, mis ees ootamas, võib see isegi toimida. Siis oled juba üleüldiselt enesekindlam ja rahulikum, ilmselt enda jaoks rohkem läbi mõelnud, kuidas paremini hingata, end rahulikuna hoida jne. Täitsa võimalik. Lihtsalt esimene sünnitus on ikka something else :D
Sünnitasin 2 kuud tagasi oma esimese lapse. Läksin haiglasse 3 cm avatusega, haiglas enne vanni valutama minekut tegin valude vahepeal endale nn kalasaba patsi. Näos oli korralikult tehtud nn igapäevameik (haiglasse minek tuli üsna äkki keset päeva, olin tavapäraselt hommikul end meikinud). Ja ei jaksa ära rõõmustada, et esimestel piltidel lapsega olen näost nii särav ja juuksed ka ilusas veidi sasises kalasabas. Ja seda tõesti tänu meigile ja patsile, sest sünnitus oli jah kurnav, ent meiki maha ma küll ei higistanud-hõõrunuf ja pats püsis ka ilusti.
Mina oma kahe nädalase tibuga võiks voodi jäädagi :3 ega varemgi ei old väga see kes välja kipuks, mulle meeldib oma enda seltskond, samas elukaaslane on paras duracelli jänes kes koguaeg peab toimetama
Mina ole ka üldiselt ikka koopaorav, meeldib kodus olla. Vaatame ka kaaslasega filme ja mõnuleme niisama. Ma olen viimasel ajal avastanud sellise Youtube kanali nagu "it's a Buzz world" Neil on TLC peal oma saade ka, kus neil alguses sündis tütar ja siis hiljem said veel viisikud tütred. Mõnus muhe perekond :)
Jaa.. Ma seda telekast vaatan kui satun peale :) päris vaprad on nad peab tõdema! Viis beebit + üks suurem laps on ikka tükk tööd :D
Jaa, mul endal küll lapsi veel ei ole, aga seda on nii äge vaadata. Ise ka unistan, et kui peaks nüüd beebit ootama jääma, et siis saaks kaksikud. Väiksest saadik selline soov olnud :)
Meie mehega tahame taas rohkem kodust väljas käia. Lastega oleme juba üle 6 aasta suht kinnised olnud ja oi kuidas hing ihkab vabalt kodust välja saamise järele, aga ega seda eriti ikka ei saa..pole neid lapsehoidjaid eriti saada. Käime ka lastega sõpradel külas, aga siis on ikka lapsed tähelepanu keskmes oma soovide ja kisa/käraga, mida kambas olles tekib veel rohkem 😀
Mina "avastasin" SacconeJoly'd pool aastat tagasi ja igal õhtul enne magama minemist vaatan nende uue video ära.
Uskumatu, kui hästi nad tänu YouTube'ile teenivad ning kui luksuslikult elavad (Otseselt tööl käia pole vaja, uhked autod, suur maja,isiklik koristaja, koerajalutaja, kallid firmariided jne, jne...).
Anna on igas situatsioonis alati nii üles löödud ja Jonathan tegeleb lastega väga palju, kadedaks teeb heas mõttes :-)
Ma olen Sacconejoly kanalit pikalt vaadanud, aga mind on üha enam häirima hakanud need clickbait pealkirjad ja kõik see eelmise raseduse teema. Kas kõike peab ikka näitama? Ma ei räägi siin sellest, et nad peaks varjama seda mis juhtus, aga klipid arstikabinetis nutvast Annast ja õhupallidega ärasaatmine jne. Kuidagi halb maik jäi, et kas kasutasid olukorda ära.
Haiglaseinte vahel hakkab aeg venima jah. Ma ise läksin teadlikult vara haiglasse, kuna olin juba pikalt kodus valutanud ega saanud kodus puhata. Lootsin, et haiglas mind aidatakse kuidagi. Ei aidanud kõik need paracetamoolid ka mitte tuhkagi, vaid valutasin seal järgmised 12h, enne kui päris sünnituseks läks. Tõsimeeli tundus, et olin juba päevi seal valudes vedelenud, samas kui kodus liikusid tunnid üpris kiiresti mööda. Seekord ma vist olen nõus ennem kodus sünnitama, kui kuskil haiglas nii pikalt redutama :/
Aja venimisest veel niipalju, et peale rasedust ja sünnitust järgmine kord, kui sulle tundub, et aeg venib on siis, kui su lapseke kord haigeks jääb või tal mingi mure on, millega endal keeruline toime tulla on.
Mina olen sinu blogi suhteliselt uus lugeja, esmakordselt ilmus see kunagi kusagil Fb-s ja siis jäin pidama piltidel, aga pikemalt ei lugenud. Nüüd kuidagi sattusin uuesti, kui sul see makaronivorm oli ja mul endalgi katsetamiseks läks. Praegu oli aega ja leidsin bookmarksidest sinu blogi taas üles ja hakkasin järjest lugema :D Nii põnev on, sa oled uskumatult ilus rase, mõnele kohe on ilus figuur antud :)
Mis antud teemasse puutub, siis olen pigem kodune, teen süüa, koristan või veedan aega oma kaaslase ja kiisu seltsis. Olen samuti pidanud välja mõtlema, et ei saa kuhugi minna, kui tegelikult tahan kodus üksi toimetada :) Samas nüüd kevadega kui päike paistab tahan õue. Meile väga meeldivad roudtripid ja kuigi olen sinuga samavanune, siis ole mul peres olnud väga pikalt autot, et kusagil käia ja ka raha pole alati nii, et teatrisse või kuhugi restosse sööma minna. Eks vaikselt hakkab töö tulemus vilja kandma, kuid tunnen, et nii palju tahaks veel kogeda, enne kui päris koduseks jääda näiteks lapsega :) | OSCAR-2019 |
||
Aktinomeetria on meteoroloogia haruteadus, mis käsitleb Päikese, aluspinna ja atmosfääri kiirgust. Aktinomeetria tegeleb erinevate kiirgusliikide vootiheduste ja kiirgusenergia hulkade mõõtmisega ning mitmesugustes keskkondades (atmosfäär, taimestik, veekogud jt.) kiirguslevi, s.h. kiirguse hajumise ja neeldumise seaduspärasuste uurimisega. - Actinometry, radiometry
Doppleri efektil põhinev seade vee voolukiiruse mõõtmiseks voolavas vees leiduvailt kübemeilt peegeldunud ultraheliimpulsside kaudu. - Акустический измеритель скорости течения
Balti 1977. aasta kõrgussüsteem ehk rahvakeeli Kroonlinna null oli Eesti kõrgussüsteemi aluseks kuni 31. detsembrini 2017. Selle kõrgussüsteemi lähtenivoo on määratletud Kroonlinna merevaatlusjaamas mõõdetud keskmise veetasemega aastatel 1825–1840.
Euroopa vertikaalne referentssüsteem (EVRS), mille kõrgusi tähistatakse Eestis lühendiga EH2000. Kõnekeeli nimetatakse Euroopa kõrgussüsteemi lähtenivood Amsterdami nulliks. Euroopa kõrgussüsteemi lähtenivoo on arvestatud veetaseme keskmise väärtusega, mis mõõdeti Amsterdamis ajavahemikul 1. september 1683 kuni 1. september 1684. Aastast 2018 arvestatakse Eestis sarnaselt teiste Euroopa riikidega absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi suhtes (Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eestis loobuti.) Uuele kõrgussüsteemile üleminekust loe lähemalt Maa-ameti veebilehelt https://www.maaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/geodeesia/euroopa-korgussusteem
Glooria on optiliste nähtuste kompleks, mis on nähtav, kui objekti vari on projitseeritud päikese vastas asuvatele pilvedele või uduseinale. Objekti ümber tekivad valguse difraktsiooni tagajärjel värvilised rõngad. Nähtus on nime saanud Harzi mäestiku kõrgeima tipu Brockeni järgi, mis on uduvinesse ja uttu mähkunud kuni 300 päeva aastas ja kus „viirastust” võib sageli näha.
Valge kristalliline sade, mis tekib õhus oleva veeauru depositsiooni tagajärjel kui öösel aluspinna (maapind, taimkate) temperatuur langeb alla 0°C. Hall tekib tuulevaikuse või nõrga tuulega väikese pilvisuse korral. Halla rohke sadestus võib olla rohul, põõsaste ja puude lehtedel, katustel. Halla moodustub sageli ka lumepinnale. - Hoarfrost, иней
Haloks kutsutakse mitmesuguseid jääkristallidega seotud valgusnähtusi – rõngaid, ringe, sambaid. Kitsamas mõttes tähendab halo rõngast päikese või kuu ümber. Harilikult on halo läbimõõt 22° (väike halo), harvem 46° (suur halo). Halod tekivad valguskiirte peegeldumisel või murdumisel pilvede jääkristallides. Kui kristalle on vähe, tekib kahvatu halo. Halo sisemine äär on sinikas, väline rohekas või punakas. Kõige sagedamini esineb halosid kevadel ja suvel. Halonähtuste kaudu on võimalik kindlaks teha väga õhukeste kiudpilvede või kiudkihtpilvede olemasolu, mida silmaga ei ole märgata. Halod ilmuvad tavaliselt madalrõhkkondade eel ja on seega üheks ilmade muutumise ennustajaks.
Helkivad ööpilved on hõbehallid või valkjad, vahel ka kuldsed pilved, mis on nähtavad 50 – 70° põhja- ja lõunalaiusel suvel kesköö paiku. Pilved asuvad 75 – 85 km kõrgusel ja on nähtavad, kui allpool horisonti asuv päike neid valgustab. Pilved koosnevad väikestest jääkristallikestest, mis võivad tekkida otse veeaurust või veeauru tahkumisest tolmukübemetele. Veeaur satub stratosfääri ja sealt edasi mesosfääri troopikavööndi troposfäärist äikesepilvede toel kerkiva õhuvooluga. Osa veeauru tekib keemiliste protsesside tulemusena.
HIRLAM on paljude Euroopa riikide ühine teadus-arendusprojekt, mille eesmärgiks on kõrglahutusliku ja -kvaliteetse ilmaennustustarkvara loomine, arendamine ja kasutamine osavõtjamaade ilmateenistuste kaudu nende riikide ja rahvaste hüvanguks. Rohkem HIRLAMist vt http://hirlam.org/ Eesti on HIRLAM Konsortsiumi täisliige aastast 2007. See on toonud kaasa omapoolse kohustuse osaleda HIRLAM teadus-arendustegevuses. Eestis toimub HIRLAM arendustegevus Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi atmosfäärilabori ja Keskkonnaagentuuri Prognoosmudelite osakonna koostöös.
HIROMB on Läänemeremaade ühine teadus-arendusprojekt, mis on saanud alguse 1995. aastal Rootsis. Selle eesmärgiks on Läänemere veeolude parem prognoosimine. Eestis toimub HIROMBi arendustegevus TTÜ Meresüsteemide Instituudi ja Riigi Ilmateenistuse mudelprognooside osakonna koostöös. HIROMB mudeli võrgusammu pikkus on 0,5x0,5 meremiili.
Lumesadu, mis algab ja lõpeb järsku, ka intensiivsus muutub järsult. Hooglumi sajab rünksajupilvedest (Cb). Pilvede hulk on muutlik. Õhutemperatuur on alla 0°C. - Snow shower
Vedelad sademed mis algavad ja lõpevad järsku. Hoogsadu kestab tavaliselt lühikest aega. Saju intensiivsus on muutlik, kuid üldiselt suur. Esineb võrdlemisi piiratud maa-alal. Sajab rünksajupilvedest (Cb). Võib kaasneda äike, rahe. Hoogvihma piisad on tavaliselt lausvihma piiskadest suuremad. Sademete hulk on üldjuhul suur. - Shower
Hüdroloogilise näitaja (peamiselt veetaseme või vooluhulga) ajalist kulgu kirjeldav kõver. - Hydrograph, гидрограф
Teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, vee omadusi ja levikut, seoseid keskkonnaga (kaasaarvatud elusolendid). - Гидрология
Hüdroloogia haru, mis tegeleb veekogusid iseloomustavate suuruste mõõtmise ja registreerimisega. – Гидрометрия
Koht, kus süstemaatiliselt mõõdetakse jõe, järve, veehoidla või muu pinnaveekogu veetaset, vooluhulka, vee temperatuuri ning muid füüsikalisi ja keemilisi näitajaid, jäänähtusi jms. - Гидрометрическая станция
Irisatsioon (kreeka sõnast vikerkaar) on pilvede õhukeste servade sillerdamine (küütlemine). Jälgitav kõrgrünk- ja kiudrünkpilvede õhukestes servades päikesevalguse difraktsiooni tagajärjel ühesuguse suurusega veepiisakestelt.
On jääkiht, mis tekib esemetele allajahtunud vihma-, uduvihma- või udupiiskade külmumise tagajärjel. Jäide tekib ka siis kui vihma-, uduvihma- või udupiisad puutuvad kokku külmunud pindadega, mille temperatuur on 0° C või madalam. Jäitekiht võib olla tuhm või klaasjalt läbipaistev ning ta tekib esemete tuulepoolsele küljele. Mõnikord on jääkihi paksus mitu sentimeetrit, kutsudes esile mitmesuguseid kahjustusi nagu puuokste murdumine, elektri- ja sideliinide katkemine, postide purunemine jne. - Glaze, гололед
Sademed, mis kujutavad läbipaistmatu südamega ümmargusi või ebakorrapärase kujuga läbipaistvaid jääterakesi diameetriga kuni 3 mm. Jääkruubid on küllalt tugevad, nende purustamiseks on vaja üsna suurt jõudu. Maaga kokkupuutumisel põrkuvad üles. Jääkruupe sajab rünksajupilvedest (Cb), sageli koos hoogvihmaga kevadel ja sügisel. - Ice pellets, ледяная крупа
Udu, mis koosneb jääkristallidest; tekib väga tugeva külmaga, kui õhu niiskusesisaldus on suur. Eestis täheldatakse harva. - Ice-fog
Sademed, mis kujutavad peenikesi tugevaid läbipaistvaid jääteri diameetriga 1-3 mm (vihmapiisad satuvad langedes atmosfääri soojast kihist külma, kus nad külmuvad). Kui piiskade külmumine on võrdlemisi nõrk, võib piiskade keskele jääda külmumata vett. Maapinnale kukkudes läheb terake katki ning järele jääb kaks poolikut koorikut. Jäävihm esineb kevadel ja sügisel, harva ka talvel. Jäävihm langeb iseloomuliku sahinaga. Jäävihm on laussadu. - Glazed rain
Esineb selge ning võrdlemisi vaikse ilma korral soojal aastaajal, kui tugeva efektiivse kiirguse tõttu maapind jahtub alla kastepunkti. Niiske õhu kokkupuutel selliselt jahtunud pinnaga veeaur kondenseerub sinna piisakestena nn. kastena. Kaste tekib enamasti öösel, vahel ka õhtul taimelehtedele, -vartele jne., samuti maapinnale ja seal olevatele esemetele. Tuul takistab kaste tekkimist, segades alumisi, jahedamaid õhukihte ülemiste, soojemate kihtidega. Mõningatel juhtudel võib kaste esineda uduvine ja udu korral. Tugev kaste võib anda mõõdetavaid sademeid (kuni 0,5 mm). - Dew, роса
Harvaesinevad ja raskesti jälgitavad pilved, mis tekivad tuulenihke tingimustes. Pilved on jälgitavad vaid paari minuti jooksul. Erineva suuna ja liikumiskiirusega õhumasside eralduspinnal areneb alati teatav õhulaine. Laineharjal õhuosakeste tõusmisel ja jahtumisel võib küllaldase niiskuse tingimustes tekkida pilv, lainepõhjal aga laskuvas õhuvoolus pilv nõrgeneb või kaob. Antud pilves on vertikaalsed õhupöörised sedavõrd tugevad, et kannavad pilve üle laineharja teisele poole alla. Sellises õhuringluses võib tekkida merelainetele sarnane pilv, mis viitab tugevale turbulentsile pilvede tasapinnal. Pilved on nime saanud šoti füüsiku Kelvini ja saksa füüsiku Helmholtzi nime järgi, kes kirjeldasid esimestena säärast nähtust vedelikes. Pilved on jälgitavad ülemiste või keskmiste pilvede puhul.
Jääkiht maapinnal. Tekib vedelate sademete – vihma, uduvihma, tihedate udupiiskade, märja lume- aga ka veekihi külmumisel maapinnal. Kiilasjää hulka kuulub ka lumekiht, mis on tihenenud ja libedaks muutunud autotranspordi liikumise tulemusel. Kiilasjää, erinevalt jäitest, esineb ainult maapinnal, kõige sagedamini teedel. - Glazed ice, гололедица
Valge sade, mis koosneb peene ehitusega jääkristallidest. Selline härmatis on koheva pitsi taoline, mis raputamisel kergesti maha variseb. Kristalliline härmatis tekib tavaliselt öötundidel selge taeva või õhukeste pilvede ja külma tuulevaikse ilmaga, kui esineb udu või uduvine.Tekib veeauru depositsiooni tagajärjel, kui temperatuur on -11..-25°C. Mõningatel juhtudel võib kristalliline härmatis tekkida udu või uduvineta õhus sisalduva veeauru arvelt. - White frost
Kõrgrõhuala ehk antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja langeb perifeeria suunas. Antitsükloni väljasopistunud osa nimetatakse kõrgrõhuharjaks. Harja läbiva telje ees rõhk tõuseb, taga langeb. Põhjapoolkeral toimub õhu liikumine antitsüklonis kellaosuti liikumise suunas antitsükloni keskmest väljapoole, lõunapoolkeral aga vastu kellaosuti liikumise suunda keskmest väljapoole.
Lume tihedus näitab lume kaalu ruumalaühikus mõõdetuna g/cm3 või kg/m3 (0,1g/cm3=100 kg/m3). Erinevad tihedused: Värske lumi 0,1 - 0,3 g/cm3 (100 - 300 kg/m3) Vana lumi 0,2 - 0,6 g/cm3 (200 - 600 kg/m3) Lume tihedus suureneb pealesadava lume raskuse ning vahelduvate sulade ja külmade mõjul, ulatudes isegi kuni 400-500 kg/m3. Lumikatet tihendavad ka vihmad ja uduvihmad. Tihedus on maksimaalne märtsis ja aprillis, kui lume temperatuur on sulamistemperatuuri lähedane, jõudes selleks perioodiks 250-400 kg/m3 -ni.
Udu, mille puhul taevas või pilved on nähtavad, kuid horisontaalsuunas on nähtavus alla 1 km. - Shallow fog
Madaludu - udu, mis laiub madala kihina peamiselt madalate kohtade ja vee (mere, järve, jõe, soo jne.) kohal. Madaludu kõrgus maa kohal ei ole üle 2 m, vee kohal kuni 10 m. Madaludu esineb tavaliselt selge ilma korral öötundidel ja hajub pärast Päikesetõusu. - Ground fog
Madala tuisu puhul ei saja, lumi on tugeva tuulega maapinnalt üles tõstetud 2-3 m kõrgusele. Taevas ja pilved on nähtavad, s.t. vertikaalsuunas on nähtavus hea. Horisontaalsuunas on nähtavus halvenenud. - Blowing snow
Madalrõhuala ehk tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas. Tsükloni väljasopistunud osa nimetatakse madalrõhulohuks. Lohu esiosas telje suunas õhurõhk langeb, telje taga hakkab tõusma.
Mammatus-pilv moodustub kui konvektsioonivoolud pöörduvad vastassuunas. Äikesepilve moodustudes tõuseb soe niiske õhk troposfääri ülaossa stabiilse stratosfäärini, kus ta levib horisontaalsuunas külmema ja pilvitu õhu kohale. Kuiva ja niiske õhumassi piiril tekib alasi all ebastabiilne olukord, mis põhjustab konvektsioonivoolu suunaga allapoole. Nii moodustuvad alasi alumisele pinnale udarataolised mügerikud – nn mammatused, mis võivad levida laiale alale. Väljaarenenud äikesepilve alasi võib ulatuda sadade ruutkilomeetrite kaugusele, nii et tormi keskus võib mammatuse moodutistest olla väga kaugel. Lendurid hoiduvad eemale võimsatest rünksajupilvedest, eriti mammatus-pilvedest, sest see on märk eriti tugevast turbulentsist. Mammatused on iseloomulikud põhiliselt rünksajupilvedele, kuid nad võivad olla jälgitavad ka teiste pilveliikide juures (Cc, Ac, Sc).
Miraaž tekib siis, kui valguskiired läbivad oma teel erineva tihedusega õhukihte. Miraaž kujutab endast reaalselt eksisteeriva objekti kujutist horisondi kohal, enamasti on kujutis moonutatud. Kujutis võib olla kas päripidine või ümberpööratud. Eristatakse ülemist, alumist ja külgmiraaži. Ülemine miraaž tekib, kui alumised õhukihid on ülemistest tunduvalt jahedamad, õhu tihedus ülespoole väheneb – kujutis on maast lahti rebitud ja ripub õhus (esineb tihti polaaraladel). Alumine miraaž tekib kui alumised õhukihid on soojemad ülemistest, õhu tihedus kõrgusega suureneb – kujutis on ümberpööratud (kõrbetes). Eestis on miraaže nähtud saarte rajoonis, Soome lahel, Peipsil ja üksikutel juhtudel laiade asfalteeritud sirgete maanteelõikude kohal. - Mirage, мираж
Hoogsademed laiade märgade räitsakate näol, mis sulavad kiiresti. Esinevad sageli koos vihmaga. - Showers of rain and snow
On äkiline, järsk ja lühiajaline tuuleiil. Paari minuti jooksul kasvab tuulekiirus kuni 20-30 m/s. Pugi kestab mõne minuti, siis vaibub jälle. Pugi esineb rünksaju pilvede ajal koos vihmavalingu ja äikesega. Tuule suund võib muutuda. - Squall
Pinnatuisu puhul kandub lumi tuulega edasi mööda maapinda. Lumekeerised võivad ulatuda 1,5-2 m kõrgusele, kuid nähtavust nad ei halvenda. Tihti esineb selge taeva puhul, võib esineda ka koos lumesajuga. - Low drifting snow
Tugev õhu sumenemine tahkete osakeste tõttu. Somp annab kaugemal olevatele esemetele tihti hallikas-sinaka varjundi. Päike paistab läbi sombu, eriti kui ta on horisondi lähedal – punakas-kollakana. Sombu korral on õhuniiskus väike (alla 75 %). See eristabki sompu uduvinest. Sombus on nähtavus 1 – 10 km. Olenevalt sombu intensiivsusest võib nähtavus väheneda kuni 1000 m ja alla selle. Vastavalt tekkimistingimustele eristatakse tolmu-, suitsu-, põua- ja linnasompu. - Haze, мгла
Pärlmutterpilved ehk polaarstratosfääripilved – stratosfääris (20 – 30 km kõrgusel) paiknevad õhukesed läbipaistvad värvilised pilved. Jälgitavad peamiselt laiuskkraadidel üle 50° nii lõuna- kui põhjapoolkeral enne ja pärast päikese loojumist või tõusu. Arvatavasti põhjustab nende värvust päikesekiirte murdumine, peegeldumine ja difraktsioon väikestel väävel- või lämmastikhappe piiskadel ning jääkübemetel. Pilved tekivad temperatuuril alla -78°C. Nende esinemine kutsub esile keemilisi reaktsioone, mis kahjustavad osoonikihti.
Riiulpilv on madal horisontaalne kiilukujuline arcus-pilv, mis on kinnistunud ema-pilve (tavaliselt rünksajupilve) külge. Rünksajupilve esiosas areneb tugev sooja ja niiske õhu tõusuliikumine. Pilve keskosas ja tagalas on intensiivne hoogsadu ja selle aurumine kutsub esile õhu jahtumise ja laskumise. Tõusva sooja ja laskuva külma õhu koosmõjul tekib tugev tuulekeeris, mis tõstab tekkinud veeauru taas üles, kus see jahtub ja kondenseerub. Selle tulemusena tekib pilve ette äikesevall.
Rullpilv on väga harva esinev torukujuline horisontaalne arcus-pilv, mis on emapilvest (rünksajupilvest) täielikult eraldatud. Kui rullpilv tekib seoses rünksajupilvega, siis on selle põhjuseks laskuvad õhuvoolud, mille põrkel aluspinnaga võib tekkida õhulaine. Laineharjal tekibki rullpilv, mille üleminekuga võib kaasneda tugev tuulepuhang (pagi). Rullpilv võib tekkida ka iseseisvalt. Selle näiteks on Austraalia põhjaosas Carpentaria lahe kohal tekkiv ebatavaline ilmanähtus – „hommikuhiilgus“ (Morning Glory Cloud), mille tekkimine on seotud rannikualade ja seal tekkivate briisidega.
Ühel ja samal aastaajal korduv, pikaajaline veetaseme kõrgseis, mida põhjustavad kevadine lumesulamine, mussoonvihmad, liustike sulamine. – Весенее половодье
Klimaatilise sügise alguseks peetakse ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsivat langemist alla +13 °C. Sellega kaasneb pilves ja sademetega ilmade sagenemine ning öökülmade saabumine. Eestis keskmisena algab sügis 6. septembril ja kestab keskmiselt seitse nädalat. Sügis algab sisemaal märksa varem kui rannikul. Kõige hiljem algab sügis saarte läänerannikul.
Hilissügis algab siis, kui taimede kasvuperiood lakkab ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb püsivalt alla +5 °C. Sel juhul sageneb märgatavalt öökülmadega, lauspilviste ja vihmaste päevade arv. Hilissügis algab ehk taimekasvuperiood lõpeb Eestis keskmiselt 25. oktoobril, kusjuures Mandri-Eestis toimub see kuni nädala jagu varem ja rannikul hiljem. Hilissügis on üks lühemaid klimaatilisi aastaaegu, mille keskmine kestus on umbes kolm nädalat.
Meteoroloogiline (ka kalendriline) sügis algab põhjapoolkeral kokkuleppeliselt 1. septembril ja lõpeb 31. oktoobril (nii on andmed ja aastaaegade kokkuvõtted omavahel võrreldavad).
Tara ehk pärg on mõne kraadi laiusega värvilised rõngad kuu- või päikeseketta ümber. Lähima rõnga värvus on valkjas, valge või nõrgalt rohekas, kollakas või sinakas, millele järgnevad eredamavärvilised rõngad (helesinised, oranžid, punakad ja lillakaspunased). Nad võivad kaasneda kõrgrünkpilvede ja kihtrünkpilvedega. Eriti hästi on tara nähtav talveöödel kuu ümber, kui kõrgrünkpilved on kõrgel ja õhukesed. Kui valgus läbib neid jääkristallidest või veepiiskadest koosnevaid pilvi, toimub valguslainete difraktsioon (lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest teest ja paindumine tõkete taha), mille tulemusel tekivadki värvilised rõngad. Jääkristallidest koosnevate pilvede tarad on heledamad kui veepiiskadest koosnevate pilvede tarad. Tara ümbermõõt on pöördvõrdelises seoses pilvepiiskade suurusega. Tara mõõtmete suurenemine tähendab pilvi moodustavate osakeste läbimõõdu vähenemist ja viitab ilma paranemisele, tara läbimõõdu vähenemine aga tähendab osakeste suurenemist ja saju võimalust.
Lumetaoline sade, mis tekib allajahtunud udupiiskade külmumisel traatidele, puude okstele ja rohukõrtele uduse tuulise ilmaga, õhutemperatuuril -2…-7° C. Võib esineda ka madalamatel temperatuuridel. Sade on amorfne, kristallideta. - Soft rime
Tekib päikesepaistelise ilmaga, kui maapind tugevasti soojeneb. Keeris tõstab maapinnalt üles liiva, tolmu, prahti, liigub edasi mõnikümmend meetrit ja siis vaibub. - Dust devil
On tugev õhukeeris, mis tekib võimsa rünkpilve all ja laskub siis hiigelsuure tumeda pilvesambana alla maa- või merepinnale. Tromb esineb maismaa, vesipüks veepinna kohal. Laskudes maa või mere peale, ta pikeneb ning tõmbab keerisesse vett, tolmu, liiva, sageli ka raskeid esemeid (palke, katuseid). Suure liikumiskiiruse tõttu on trombid ja vesipüksid purustava jõuga. Tavaliselt esinevad nad koos äikesepilvega, vihmavalingu, rahega. - Tornado, spout, waterspout, смерч
Jõetaseme juhuslik ja harilikult lühiajaline kõrgseis, mida põhjustab paduvihm või järsk sula. – Паводок
Tuul on õhu liikumine, mis on põhjustatud õhurõhu horisontaalsest gradiendist (õhurõhuvahest erinevates punktides). Tuult iseloomustavad suund, kiirus ja puhangulisus. - Wind, ветер
Õhus hõljuvate väga peenikeste veepiiskade kogum, mis sumestab õhku ja muudab selle valkjaks. Nähtavus horisontaalsuunas on alla 1 km. Nähtavus sõltub udu tihedusest. Udu tekib, kui alumise õhukihi temperatuur langeb alla kastepunkti ja õhus olev veeaur kondenseerub. Kui aluspind jahtub tugeva efektiivse kiirguse mõjul, nimet. tekkivat udu radiatsiooni e. kiirgusuduks. See udu on kõige intensiivsem sügisel ja kevadel, tekkides tavaliselt öösel või varahommikul selge vaikse ilmaga. Kõige sagedamini esineb orgudes ja soistes paikades ning hajub mõne tunni jooksul pärast päikesetõusu. Kui talvel soe õhuvool liigub külmema aluspinna kohale ja jahtub seejuures alla kastepunkti, tekib advektiivne udu (tavaliselt tsükloni soojas sektoris). Analoogselt kujuneb tihe udu ka kevadel merel, kui sinna valguvad soojad õhumassid. Merel on udu rohkem soojal aastaajal, mandril külmal aastaajal. Sageli esineb segatüüpi, nn. kiirgus–advektsiooniudu. - Fog
Udukaar on vikerkaare eriliik, mis tekib kui päike paistab vaatleja selja tagant läbi udu. Kuna udupiisad on väikesed, püsib vikerkaar kahvatu, muutudes piiskade suuruse vähenedes valkjaks.
Vedelad sademed, mis langevad väga väikeste piiskadena. Nende langemist ei ole silmaga peaaegu märgata. Veepinnale ringe ei teki. Tumedale riidele jääb uduvihmast hallitust meenutav sade. Uduvihma sajab tavaliselt kihtpilvedest (St) või udust. - Drizzle
On palju hõredam kondensatsiooniproduktide kogum kui udu. Meteoroloogiline nähtavus uduvines on 1-10 km. Suhteline õhuniiskus on >75%, tavaliselt 85 – 97 %. Uduvine tekib õhus sisalduva niiskuse arvel. - Mist, damp haze
Undulatus asperatus on kujult laineline, väga kaootilise ilmega pilvevorm. Vaatamata oma tormiendelisele välimusele ei ole see otseselt tormidega seotud. Pilveliik on Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) poolt ametlikult kinnitamata, kuid pilvefotode järgi liigitatakse vastavalt kõrgusele kas kõrgrünk-, või kihtrünkpilvede alaliigina.
Valepäikesed ehk ebapäikesed (sapid) on eredad säravad täpid mõlemal pool päikest, mis tekivad valguskiirte peegeldumisel või murdumise tagajärjel jääkristallides, kui päike asub horisondi lähedal. Päikesepoolselt küljelt on ebapäikesed punased, edasi järgnevad kollased, rohelised toonid.
Maa-ala, millelt veekogu (jõgi, järv, meri) või selle osa (laht) saab oma vee; jaguneb maapealseks ja maa-aluseks valglaks, mis ei tarvitse ühtida. – Водосбор, водосборный бассейн
Valgussambad on halonähtused, mis tekivad nii all- kui ülalpool päikese- ja kuuketast. Nad tekivad, kui horisontaalsetelt plaadikestelt ja vertikaalsete prismade otstelt peegelduvad päikesekiired. Külmadel talveöödel võib märgata sambaid ka tänavalaternate ja autotulede kohal. Tavaliselt on sambad valged, aga päikesetõusu või loojangu ajal on nad tihti oranži või punaka värvusega.
Vee juurdetulekut, veekadu (veekulu) ja akumulatsiooni vahekorda iseloomustav näitaja veekogus, mingil maa-alal, organismis vms. – Водный баланс
Vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine (tavaliselt aasta jooksul) veekogudes. – Гидрологический режим
Teatud kohas (tavaliselt hüdromeetriajaamas) mõõdetud veekogu veepinnataseme kõrgus kokkuleppelise tasandi ehk nullpunkti suhtes (nt merepinna suhtes). – Уровень воды
Vedelad sademed, mis langevad maapinnale erineva suurusega piiskadena. Sajab enamasti täispilvituse korral Ns-st (laussadu). Sadada võib ka St-st, Sc-st või As-st.Laussadu kestab tavaliselt pikemat aega, isegi mitu ööpäeva. Saju intensiivsus on aga enamasti nõrk või mõõdukas ja muutub vähe. Laussademed langevad ulatuslikule maa-alale. - Rain, дождь
Vikerkaar on optikanähtus, mis paistab inimesele spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana. Vikerkaare põhjustab päikesekiirte murdumine ja peegeldumine vihmapiiskadelt vihmaseinal või vihmapilves, kui päikesevalgus langeb viimasele vaatleja selja tagant. Hästi nähtava peavikerkaare kõrval on mõnikord näha nõrgemaid, ümberpööratud spektriga kõrvalvikerkaari. Mõnikord ei moodustu vikerkaar mitte otseste päikesekiirte, vaid kuukiirte arvel (kuuvikerkaar). Tavaliselt eristatakse vikerkaarevärve lainepikkuse kahanemise järjekorras seitset värvust: punane, oranž, kollane, roheline, sinine, tumesinine ja violetne. Enamasti ei ole siiski neid kõiki võimalik eristada. Vikerkaar saab tekkida üksnes siis, kui päike ei ole horisondist kõrgemal kui 40°.
Polaarvalgus, helendus atmosfääri ülaosas põhja- (põhjavalgus) ja lõunapolaaralade kohal (lõunavalgus), 60 – 100, kõige sagedamini 100 km kõrgusel. Kuju järgi võivad olla difuussed (aeglaselt muutuvad laigud või ribad), kiirjad (kiiresti muutuvate kiirte-, kardina- või kroonikujulised) vms. Virmalisi põhjustab kosmiline kiirgus (päikesetuul). Harilikult on virmalised sinakasvalged või kollakasrohelised, harvem punakad ja violetsed. Eestis esineb virmalisi 4-5 korda aastas, peamiselt märtsis ja septembris.
Vooluveekogu ristlõiget ajaühikus läbiva vee maht. Madalveeaegset vooluhulka jões nimetatakse miinimumvooluhulgaks, suurimat vooluhulka veekogus aga maksimumvooluhulgaks ehk tippvooluhulgaks. – Расход
Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ja mis koosneb mitmest komponendist, nagu rünksajupilved, sajualad, laengud ning muidugi välgud ja müristamine. Tekkepõhjustest ja tingimustest lähtuvalt jagunevad äikesed õhumassisisesteks ja frontaalseteks. Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel. Tavaliselt on ühe välgu kestvus 0,2 sekundit. Sähvatusele järgneb lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ning põhjustab kõue ehk müristamise. Müristavat häält tekitab ka välgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). Välgu liikidest enam esineb joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2...3 km pikkust mitmeharulist välgukanalit. Välgutaolised nähtused on kettvälk (koosneb helendavaist punktidest) ja haruldane keravälk (tulekera mõõtmed, värvus ja kestus on väga erisugused). - Thunderstorm, гроза
See osa sademeist, mis mööda maapinda (pindmine äravool) ja läbi pinnase (maasisene äravool) voolab veekogudesse ning vastav protsess. – Сток
Mingi aja jooksul valgalalt jõkke, järve, merre voolanud vee hulk pindalaühiku kohta (mm/a). – Слой стока
Üldtuisu puhul ei ole võimalik eristada, kas lumi langeb pilvedest või on tugeva tuulega maapinnalt üles tõstetud. Lume liikumine on kaootiline. Nähtavus on halb nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas. Nõrga üldtuisu puhul, tavaliselt selle alguses, võib kindlaks teha, et pilvedest sajab lund. - Blizzard | OSCAR-2019 |
||
626-l vaja üht-teist remontida ja tahaks ka et keegi kontrolliks paar asja. Tallinnas on remonditöökodasid hulgi, nii tekkis küsimus et mida arvate Mazda abist? Tespera Kadaka teel on selline koht kus eelmise auto juures pidin kõrval seisma et keegi sellega tegeleks mitte ei tiksuks tunnihind omaette. Mazda abi kohta kuulnud vähem. Eks iga auto ja omanik on erinev, aga mingi üldpildi tahaks ette saada kuidas sealne töökultuur ja suhtumine klienti on...
olen mazda abi klient juba 2.5 aastat. Siiamaani olen töödega rahul töö kiire ja korralik ja suhtumine asjalik. Veidi parem suhtumine ehk mustamäe esinduses. Viimane kord lasin vahetada mootori simmerid ja m. rihma ja rullikud ja tööraha oli 800.-
Olen endine Mazda omanik, sai katsetatud mõlemat MazdaAbi ning Mustamäele ma oma jalga enam ei tõstaks elaleski ( isegi kui mu Mazda veel alles oleks ).
Samas Pirital oleva MazdaAbi kohta on just vastupidised mälestused. Juba ainuüksi teenenduse ja kohapealt läheks sinna tagasi, töökvaliteet samuti neil super. Soovitan.
Kummaline, mäletan kuskilt et just Pirita oma sai pähe et töötajad ülbed jms. Auto remonti viimine lükkus järgmisesse nädalasse, pole praegu jõudnud lihtsalt.
Olen klient juba aastaid 2. erineva masinaga ja täiesti rahul nii teenenduse kui personaliga. Tuleb lihtsalt ise INIMENE olla
Nii hull asi kindlasti pole, et peaks kõrval seisma, aga näiteks tagasihelistamisega oli neil probleeme, st ei antud teada, kui kokkulepitud aeg üle jooksis, ega ka siis, kui asi kokkulepitud ajaks valmis oli. See on üks asi.
Teine asi on tööde kvaliteet. Lasin neil vahetada tiivakaare ja värvida. Pealtnäha oli kõik ilus, aga poole aasta pärast kippus rooste välja. Võibolla oleks pidanud tööde tellimusse lisama, et palun teha nii, et enne 1 aastat roostetama ei hakka :-)))
Näiteks olin hädas mootori CO-tasemega, mis oli napilt-napilt üle lubatu. Lasin teha diagnostika ja võimalusel regullimise (umbes aasta varem tegi Vilojett sama ja asi sai korda). Olin teadlik, et midagi ei pruugi muutuda (CO ei olevat neil mootoritel eraldi reguleeritav). Ei muutunudki, öeldi, et ei õnnestunud paika saada. Aga ei öeldud ka diagnoosi, kas viga mootoris või katalüsaatoris. Ju ma ei osanud siis pädevalt küsida :-)))
Kahe nädala pärast läksin tagasi ning omaenese tarkusest palusin katalüsaator ära vahetada (kord varem juba uurisin, nad ise pakkusid kasutatud katte). Öeldi, et seda ei maksa teha, nii vähe on üle normi, ja et neil on üks diagnostik ja mingi nipp, mis aitab CO paika vähemalt ülevaatuse ajaks. Jäin nõusse, sest eks spetsid tea paremini. Pool päeva see diagnostik pusis seal midagi, vahetas mingi jublaka, raha võeti ära, aga tulemus oli ikkagi null (kahjuks ei olnud null CO näit :-))) ja mina raiskasin veel kord ülevaatusel aega.
Järgmisel päeval läksin Speedsterisse sama ülesandega: vaadata, kas saab midagi regullida ja kui ei saa, teha kindlaks kas viga on mootoris või katalüsaatoris. Hannes mõõtis ja proovis regullida, näitas, et teatud hetkeks saab CO paika küll nii tühikäigul kui pööretel (aga ei jää paika kogu pööretevahemikus). Ütles ka oma hinnangu, et mine vaheta katalüsaator ära. Aega läks pool tundi ja raha kulus viis korda vähem kui MazdaAbis.
Väga tõenäoliselt on korras ka minu suhted MazdaAbiga, sest ma ei lähe sinna enam kunagi (kolm korda üle õla :-)))
Nende saamatusest, mida nad ilmutasid lausa kahel korral, oleks muidugi võinud neid takkajärgi teavitada, ehk oleks olnud midagi kõrvataha panna, aga see jäi ära puhtalt omaenese laiskuse pärast.
Neljas asi on asukoht - kesklinnast ikka kauge minna küll, eriti kui ilmaasjata või kehvakese teenuse järel peab käima.
Mind jooksutati ikka päris korralikult. Mustamäel ei olnud võimalik neil midagi teha, siis saadeti Pirita-Kosele. Lasti auto sinna jätta ja et tehakse korda.... Käisin seal nivisi viis korda. Suht kehv on sedasi sõita linnast sinna ja päev olla ilma autota.
mina olen rahul,käinud erinevate autodega,jätad auto hommikul sinna õhtuks valmis .tööraha ja jupid igati hea hinnaga.
Kui see töömeste asi käib remondimeeste kohta, siis teadmiseks et enamus remondimehi ei taha et klient kõrval seisab, see häirib!!! Tean omast käest!
Ise olen Pirita-Kose tööga rahul! Panivad korralikult tööle Võru põllumeeste p..sse keeratud auto liikuma peale 5a. viljakuivatis seismist! Loomulikult tulevad nüüd välja need vead mida varem näha polnud, aga neid ei näegi enne kui mingi aeg sõidetud! Aga enamus neist lapin ise.
töömehed on just nimelt need pörsad kes peavad kannatama se ei ole kileindi asi kas meeldib vöi ei kui töömehel ei meeldi et klient vaatab vahetagu ala ja saagu ka rikkamaks nii saab ka ise vaadata körvalt köik eesti töömehed on yks paks koos joodikute seltskond ajudest ei ole halligi järel
Sinu õigekirjast (õigemini selle puudumisest) on näha Sinu enda "tase"... Samamoodi teenindajatega suheldes ei olegi Sul midagi loota... Ole õnnelik, kui Sulle "supi sisse ei sülitata".
Küllap ikka sülitatakse. Sellepärast ta peabki restos kah köögis ninapidi pliidi ääres passima ja kontrollima et kõik ikka nii tehakse nagu klient õigeks peab.
Minu 10 aastat vana 626 said mehed kenasti tööle. Eelnevalt olin korda kolm käinud Vilojetis, kus sellid oskasid ainult raha küsida, aga tulemit ei minisugust.
Olen juba mitu aastat erinevate Mazda mudelitega olnud nende klient ja seni rahul. Pisiasjade pärast võib norida ka kõige kallimas teeninduses. Ole ise inimene, siis ollakse sinu vastu samuti.
Täitsa rahul akadeemia tee mazda abiga.Probleemid on alati ära lahendatud!Eelmise postitajaga nõus ,et kui oled ise inimene siis ollakse sinu vastu ka!Ise enam oma nina ei pista ei vilojetti ega esmasse nendega ikka suht kehvad kogemused!!!!!!!
Olen Akadeemia tee Mazda Abisse oma '89. a 626 saaniga sattunud vast viiel korral. Varuosade hinnad on suhteliselt head ja reeglina on osad kohapeal olemas. Teenindus on mõistlik ja vastutulelik ning selles osas võib igati rahul olla.
Negatiivse poole pealt niipalju, et remonttöö kvaliteediga pole ma alati rahule jäänud. Kui pidureid või summutit parandada lasta, siis pole probleeme, aga jõuülelande või süütesüsteemi vigade juures on juhtunud, et tehakse 3/4 tööst ära, aga mingi väike asi jääb ikka katki ja lõpuks oled sunnitud nädala-paari pärast tagasi minema.
Käin juba 3-nda madzdaga Mazda Abis (Pirita omas) ja olen väga rahul. Vahle töömehed on mõne asja lahti kiskunud ja pole viitsinud sama moodi tagasi panna aga need on siiski väikesed asjad olnud.
Aastakümned mööduvad aga Mustamäe Mazda Abi elab ikka 90ndates! Majaümbrus on prügimäge meenutav, suhtumine klientidesse on ülbe jätab kõvasti soovida, tööde kvaliteet kehv ning vigu ei märgata iseseisvalt. Ei soovita | OSCAR-2019 |
||
See oli ammu-ammu, kui juhtus selline lugu. Sorts ja kangelane Uhti olnud kogu aeg vaenujalal, aga kord pääsenud Sorts magava Uhti käest põgenema.
Sorts tahtnud Uhtit uputada, aga kangelane ärganud üles, mispeale Sorts ennast mustaks härjaks moondas ja pages. Aga ta ei jõudnud kuigi kaugele, kuna näinud, et tema tembust järv sündinud. Jäänud siia pidama oru kaldale, sest koht meeldinud ja rajanud enesele ürgorgu Nõiariigi. Aga ega ta oma tempe jätnud: uputanud kirikukellad järve, peitnud järve õige nime kirikutorni muna alla, ajanud vee alla noorpaari, kes olnud õde-venda.
Lõpuks vedanud Sorts musta härjagi vee alla ja teinud parunile igasuguseid nõiatempe. Kuid pika aja jooksul muutunud nõid mõnusaks nõiaks, kel hea meel väikeseid-suuri külalisi vastu võtta ning kostitada, neile tõestisündinud nõialugusid pajatada, midagi õpetlikku näidata, neid mööda Nõiariigi maid ja metsi hulkuda lasta, kus nii mõndagi huvitavat leida võib.
Vähe on kuulda olnud, et sortsid alla annavad, aga Nõiariigis see nii juhtus. Nõiariigi sortsil ei jäänud muud üle, sest peakokaametit hakkas pidama mees nimega Anti Värton. Ta olevat tasase loomuga, aga kangust täis. Lisaks olevat tal ammendamatu fantaasia ja töötahe. Nii sündis Nõiariigi koka ja köögi koostöös menüü, mida teistel raske üle lüüa ja ka Sorts on rahul.
Ega Anti Värton kohe kokaks sündinud, selleks läks aega ja tahtmist. Algus sai tehtud Vana-Antsla kutsekoolis ehitajaks õppides, edasi tuli Tartu 17. kutsekeskkool ja toitlustuse korraldajaks õppimine ning sealt edasi läks kõik juba kindlat rada ehk vastavalt tema kutsumusele. Järgnesid Wilde ürdipubi, suvevaheaegadel talutöödel köögis aitamine … Vaheldusid külm ja kuum köök, tuli vahetuse vanema amet kuumas köögis. Kõige tähtsamaks loeb Anti kokatööd laevadel Regina Baltica ja Victoria. Viimasel neist tegi ta suisa a la carte kokatööd. Turus sai mees aga kaks nädalat lausa ise laeva komplekteerida.
2006. aasta juunis läks Nõiariigi peremehel Aivo Värtonil lõpuks õnneks vend Anti enda juurde Nõiariiki meelitada. Algus oli keeruline, kõike pidi tegema põlve otsas, kuigi vaid nii umbes 20 inimesele. Nüüd tehakse palju-palju rohkemale ja ka menüü on rikkalik.
Tähtis on see, et Nõiariigis on söök ehe, see tähendab, et kõik on pärit ümbruskonnast. Tootjad on vanad tuttavad ja teatud-tuntud paikadest. Uhtjärve Nõiariigile annab juurvilja kohalik talu, lisaks kasvatatakse seda ka ise. Näiteks kartuliks on ikka ja alati ‘Gloria’. „See sort on maitsev, säilib hästi ja sobib meile,” teadis Anti öelda.
Seened ja marjad korjatakse metsast, maitsetaimed ja teetaimed tulevad Kanepist Ly Kaasikult ning ka endilt. Liha ostetakse jahutatult. Toiduaineid, millest süüa teha, on tegelikult palju ja ega neid kõiki üles jõua lugeda. „Esmane on päritolu ja see on meie teha. Nagu seegi, et toidud on erilised ja niisuguseid mujal ei pakuta. Põhimõte on, et alates toorainest kuni lõpuni valmistame enamasti kõik ise,” ütles Anti. „Kui rääkida joogist, siis selleks on talvel näiteks mitmetest (näiteks üheksast) taimedest koosnev tee. Leiba teeme enamasti ise ja seome vastava toiduga. Hitiks on näiteks sepik nõgesesupi juurde. Talvel on minev kaup ahjuküüslauk fooliumis. Palju pakutakse sooja juurvilja praadide kõrvale. Väga maitsev on näiteks Vana Tallinna sees leotatud ja siis edasi töödeldud kamakook.”
Kama Nõiariigis röstitakse ja alles siis asutakse sellest midagi tegema, sest röstimata kama on siiski toorevõitu. Mõnus roog on seal ka Ronga Hõrgutis, kus vutimunad on täidetud metsaandidega ning nende lisanditeks on pähklitang ja nõialeib. Ronga Hõrgutise juurde tuleb ka kanget marjarüübet võtta.
Eks aastad on kujundanud ka Anti Värtonit ja selle asemel et üles lugeda kõiksugu parimaid palasid, millele ikka kas looma või linnu nimi antud, räägime hoopis šokolaadiimedest. Anti ise ka ütles, et magusa tegemine on talle eriti meeltmööda.
„Šokolaadis on aastatuhandete jooksul nähtud maagilist jõudu ja elueliksiiri. Tänapäeval on sellest kujunenud romantika sümbol ja murtud südamete ravitseja. Seda enam, et pimedad talveõhtud on parim aeg küünlavalgel šokolaadi ja mõnusa seltskonna nautimiseks,” on kirjutatud. Nii arvab ka Anti.
Šokolaadist valmistatakse mitmesuguseid meeliergutavaid hõrgutisi Nõiariigi moodi. Peakokk Anti juhendamisel valmivad trühvlid ja fondüü. Anti tutvustab, kuidas saab šokolaadi kasutada ja milline mõju on šokolaadil meie meeltele. Pakutakse kuuma šokolaadi, mida on tõeliselt mõnus juua.
Kuigi Anti Värtoni süda kisub magusa poole, on ta preemiaid saanud küllaga ka soolaste söökide eest. Näiteks Lüübnitsa kala- ja sibulalaadale ei mindud Värtoni sõnul võitma, sest võidust tähtsam oli osavõtt ning rahva maitse teadasaamine. Laadaliste võitjaks kuulutatud nõgesesupp on Nõiariigi menüüs olnud praeguseni ja saanud külastajatelt vaid kiidusõnu. Vahe on vaid selles, et tookord laadal oli lõppviimistluses hapukoort kasutatud, kohapeal Urvastes serveerides lisatakse aga vees keedetud vutimune.
„Mis tahes räimetoidu valmistamisel on kõige tähtsam, et kala oleks värske,” rõhutab Uhtjärve Ürgoru Nõiariigi peakokk Anti Värton, „siis on tulemuseks täiesti teistmoodi räim, mis ei jää alla isegi lõhele”. Ise armastab Värton üle kõige karpkala ja suitsuangerjat.
Tõime näiteks näpuotsatäie Nõiariigi söögipalasid, aga neid on veelgi. Käisime Nõiariigis, sest seal tehakse tõepoolest vapustavaid ja ainult omanimelisi sööke. Ja me tahtsime kangesti teada, kas see kõik on sellest, et kasutatakse ainult lähedal elavate inimeste ja ka oma toorainet. Tõdesime, et Nõiariigis on söömise ja söögiga kõik hästi, sest peakokaks on Anti Värton ning tema sõrm juhatab leemekulbi liigutamist. Ja veel on seal nii öösel kui päeval kohal üks heaks hakanud sorts ning seegi pole vähetähtis. | OSCAR-2019 |
||
Baltic Vianco astus jõulise sammu Eesti liha- ja piimaveisekarja kvaliteedi tõstmiseks - Põllumajandus
(Sisuturundus) Baltic Vianco astus jõulise sammu Eesti liha- ja piimaveisekarja kvaliteedi tõstmiseks
Augusti lõpus oma 10. tegutsemisaastat tähistanud Baltic Vianco OÜ algatas koos partneritega projekti, mille raames hakatakse aktiivselt arendama Balti riikide veisekasvatuse jätkusuutlikkust ning pakkuma kvaliteetset, rohusöödapõhiselt toodetud kohalikku veiseliha.
„Projektiga Swiss Grassland Genetics soovime edendada Šveitsi päritolu rohumaadele sobilike tõuloomade ja sperma importi Balti riikidesse, mis aitaks parandada liha- ja piimatootmise tasuvust Baltikumi tingimustes,“ selgitas Vianco AG president Ivo Wegmann Baltic Vianco juubeliüritusel Võrumaal Sänna külas.
Ta lisas, et ajendeid projekti alustamiseks ning koostööpartnerite otsimiseks oli mitmeid: „Ülemaailmne kliimasoojenemine mõjutab toidu ja põllumajandussaaduste tootmist, piima hind on muutunud väga madalaks ning loomade karjas püsimise aeg lühikeseks. Piima- ja lihaveiste intensiivne nuumamine konkureerib inimeste toidulauaga, aga söök ei tohiks olla söödaks. Nii tekkis meil koos Baltic Vianco uusima investori Swissgeneticsi, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ning Läti ja Leedu Vianco ja tõuloomakasvatajate ühingutega idee kasutada ära jätkusuutlikult olemasolevate rohumaade võimalusi.“
Projekti eesmärk on populariseerida intensiivse ehk rohkelt lisasöötasid vajava tootmise asemel rohusööda ja rohumaapõhist tootmist, mis ühest küljest tõstaks liha ja piima kvaliteeti ning teisalt hoiaks all tootmiskulud, sest loodust säästev tootmine on parem loomade tervisele. Seega on lisasööda ostmise vajadus väiksem, loomad on vastupidavamad ja pikaealisemad ning ühe lehma kohta sünnib rohkem vasikaid.
Vähemtähtis pole Wegmanni hinnangul ka pakkuda konkurentsi Lõuna-Ameerikast sisseveetavale kvaliteetveiselihale, sest lähemal tootmine tähendab väiksemaid transpordikulusid ning loodussõbralikumat tootmist. „Selleks aga, et toota maailmatasemel veiseliha, vajame head geneetikat. Et anda kohalikele lihaveisekasvatajatele paremaid võimalusi, oleme koos investorite ja Šveitsi kaubandusettevõttega COOP otsustanud anda farmeritele laenu kvaliteetsete tõuloomade ostmiseks.“
Tegemist ei ole riigi ega Euroopa Liidu toetusega, vaid eraettevõtetelt saadava krediidiga, mille abil soovitakse tagada piisav veiste arv COOPi jaoks, mis müüb Šveitsis juba mitu aastat Baltic Vianco vahendusel kvaliteetveiseliha ning tahaks selle kogust oluliselt suurendada. Tänaseks on külastatud juba 331 farmi kolmes Balti riigis, et hinnata nende vastavust Baltic Grassland Beef projekti kaudu loomade realiseerimiseks.
Swissgenetics on Šveitsi suurim kunstliku seemendamisega tegelev organisatsioon, kuhu kuulub 30 000 loomakasvatajat. Šveitsi karjakasvatus on väga pikkade traditsioonidega ning nende eripäraks on väikesed karjad ja geneetiliselt tugevad loomad.
Samasugust põhimõtet soovib Eestis aktiivselt edendama hakata Baltic Vianco, kes on juba üle 10 aasta tegutsenud Eestis tõu-, nuuma- ja tapaloomadega kauplemisega. Mullu tõi Baltic Vianco Eestisse uue lihavesisetõu Tirooli halli, keda polnud seni veel Eestis kasvatatud. Tänaseks on Trioolide arv kahekordistunud ning on nii mõnestki Eestis kauem kasvatatud tõust arvuliselt möödumas.
„Huvi tugevate tõugude vastu on suur,“ tõdes Baltic Vianco juhatuse esimees Janek Mustmaa, kelle sõnul näeb projekt ette erinevate tõugude Eestisse toomise, et enda rohkem võimalusi aretussuundade valikul. Täna pakub Vianco karjakasvatajatele piimaveistest näiteks Simmetali, Original Braunvieh, Swiss Fleckvieh, Braun-Swiss ja Punase holsteini liine. Lihaveiste tõugudest on rohumaale sobivad tõud Aberdiin Angus, Limusiin, Tirooli hall, Hereford, Simmental, Salers, Aubrak, Šarolee ja nende erinevad ristandid.
Baltic Vianco sai alguse 22. veebruaril 2006 nime all Estonia ACB Vianco, olles üks esimesi taasiseseisvuse ajal loodud loomakauplemise ettevõtteid. Kui varasemalt oli loomakauplemine käinud põhiliselt Venemaaga, siis nüüd oli võimalik sellega alustada ka Euroopa suunal.
„Seoses piiride avanemisega tekkis võimalus eksportida pullvasikaid ning üks osa oma toodangust kasumlikuks realiseerida. Kuigi me ei teadnud rahvusvahelisest loomaärist palju, viis õnnelik juhus meid kokku professionaalsete osanikega, tänu kellele ei pidanud me hakkama jalgratast leiutama. Aitäh, Francesco Moscardile, Kalmer Visnapuule, Koolinurme Farmidele, Karitsu Rantsole ja Vianco AG-le, kes investeerisid meisse miljon Eesti krooni ja aitasid meil alustada!“ ütles Mustmaa ettevõtte pidulikul sünnipäevaüritusel.
Aastate jooksul on osanike seas olnud mitmeid muudatusi. 2011. aasta otsustas Eestisse investeerida Šveitsi suurim lihatööstus Bell AS, samuti lisandus Eesti Lihaveisekasvatajate Selts ning tänavu Swissgenetics. „Selle aja jooksul on lisaks osanike vahetusele toimunud palju: pidasime maha ühe esimestest taasiseseisvunud Eestis toimunud pullioksjonitest, meie käest on läbi käinud 125 088 looma ning 25. aprillil 2006 said Eesti tarbijad Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi, Rakvere Lihakombinaadi ja meie koostööna esmakordselt osta lihaveise liha. 2012. aastat on Baltic Grassland Beef projekti raames Šveitsi tarbijail olnud võimalus osta kvaliteetset Balti riikidest pärit lihaveiseliha,“ meenutab Mustmaa. „Aitäh kõigile toetuse ja koostöö eest!“
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhataja Tanel-Taavi Bulitko meenutas oma sõnavõtuga aega, mis toimus Eestis 2004. aastal Euroopa Liidega liitumisel: „Oli just tekkimas lihaveisekasvatuse areng, kuid puudusid võimalused tõuloomade ostmiseks ja lihaveiste realiseerimiseks ning puudus oli piimatõugu pullvasikate müügil. Täna on seis hoopis muu!“
Ta on optimistlik ka tuleviku suhtes, kuigi toonitas Eesti loomapidajate raskeid aegu. „Augustis 2014 olnud 94 000 piimalehmast on meil tänaseks alles 83 000, 170 jõudluskontrolliklienti on oma tegevuse lõpetanud ning ka mitmed täiesti uued farmid. Seda riigis, mis Euroopa Liidu 28 riigist oli nii 2014. kui ka 2015. aastal piimatoodangus lehma kohti teisel kohal. Ent kuigi piimahind on langenud drastiliselt, oleme taas tõusuteel ja loodame, et kõik läheb paremaks. Eesti tõuaretusajalugu on väga pikk ja areng veisekasvatuses on olnud suurepärane. Kasvatajaid tuleb juurde, uusi tõuge lisandub ning meil on olemas oma seemendusjaam. Edu, jõudu ja uusi ideid meie karjakasvatajate elu paremaks muutmiseks,“ lausus Bulitko.
Rõuge vallavanem Tiit Toots tundis oma sõnavõtus head meelt, et Baltic Vianco just tema vallas tegutseb, piirkonna inimestele tööd pakub ning on valla suurim eksportöör ning aktiivne kohaliku elu edendaja. Tänusõnadega ei olnud kitsid ka kolleegid, koostööpartnerid ja külalised, kes olid ettevõtte pidulikule sünnipäevapeole saabunud lisaks Eestile ka Lätist, Leedust, Šveitsist, Itaaliast, Hollandust ja Austriast. | OSCAR-2019 |
||
18. jaanuaril peale õppetööd ootasid kooli ees 2.c lapsevanemad autodega, et viia meid Kalevi kommivabrikusse. Kohale jõudnud, pidime selga panema kitli, pähe tõmbama juuksevõrgu, jalatsite otsa seadma tuttavad sinised sussid.
Kohtusime härra Otto Kubboga, teaduriga, kes on Kalevis olnud juba 1955. aastast. Otto tutvustas meile kõige tähtsamat komponenti šokolaadi valmistamisel – kakaod. Seejärel nägime joonist šokolaadimassi valmistamisest. Tegime ära ka ühispildi, kuna edasi ei lubatud salvestusseadmeid kaasa võtta.
Tsehhi suundudes nägime ladu, kuhu oli kogutud kõik pakkematerjal. Seejärel suurt kommiladu, kuhu oli ladustatud kastide viisi komme, šokolaade, küpsiseid, isegi pannkoogijahu. Seejärel suundusime juba järgmisesse kohta, kus nägime parajasti, kuidas pakendati Kalevi ja Ananassi komme. Järgmistel suurtel liinidel pakendati šokolaaditahvleid.
Kõige huvitavam koht oli käsitöökommide tsehh. Nägime, kuidas šokolaadi voolas, kuidas trühvlikommid said paberisse, kuidas Linnupiima komme pakendati ja kuidas tehti juba ettevalmistusi peatselt saabuvaks sõbrapäevaks.
Jaanuaris osalesid 3.a, 3.b ja 3.c klass Keskkonnaameti õppeprogrammis „Üks jahimees läks metsa“. Õppetundi viis läbi keskkonnahariduse spetsialist Reet Kristian.
Tunni sissejuhatavas osas räägiti jahipidamisest ja ulukikahjudest. Seejärel laotati laudadele väikeloomade karusnahad ja õpilased pidid ära arvama, milliste loomanahkadega on tegu. Selgus, et lapsed tundsid ära pooled loomad. Eksimatult tundsid kõik lapsed ära halljänese naha. Välja olid pandud rebase, kähriku, tuhkru, mingi ehk Ameerika naaritsa, metsnugise, kivinugise, saarma, kopra, mägra, ilvese, hundi ja halljänese nahad.
Järgmises tunniosas tutvustas keskkonnahariduse spetsialist Eesti metsade väikeloomi. Meile näidati ka väikeloomade koljusid ja püüdsime arvata, kellele need kuuluvad. Nägime looduskaamera videoid loomade elupaikadest. Kuulasime huvitavaid loomalugusid. Õpilased said ise loomanahku katsuda, uurida ja võrrelda. Kõige suuremat põnevust pakkusid hundi ja ilvese nahad.
Loodusteaduste töötoa nimetus “Loonatark” tuleb võru keelest ja tähendab looduseuurijat. Töötoa eesmärk on pakkuda loodushuvilistele õpilastele uurimuslikku õpet. Oma tegevustes kasutame erinevaid uurimismeetodeid: meedia vahendeid ja nii geograafilisi, hüdroloogilisi, bioloogilisi, keemilisi kui ka füüsikalisi uurmismeetodeid. Töötoa tegevused toetavad kooli õppekavasid ja läbivad kohati samu teemasid, kuid sügavamalt ja uurimuslikumalt. Töötoad toimuvad nii kooliruumides kui ka õues.
Näiteks uurime, miks lähevad puulehed sügisel värviliseks. Kooli lähedal on Pirita jõgi, kus saame uurida vee elustikku, kaldal olevat taimestikku, veeproovide koostist ning voolukiirust. Välitöödel saab kasutada Vernieri aparaate ja andureid. Samuti kasutame erinevaid mõõteriistu, mis on juhendajal endal olemas. Kooli keemia klassis saab teha põnevaid katseid jne.
Piltidel on kuivenduskraavide veeproovide Ph mõõtmine ja kasvama pandud oma enda kätel olevaid baktereid.
Osaleda saavad kõik Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi (TKG) ja Tallinna Merekalda Kooli (TMK) õpilased alates 5. klassist. Juhendaja on kooli keemiaõpetaja Iti-Kärt Kiivit.
Esmakogunemine toimub 30. jaanuaril kell 15.40 ruumi A-409 ning tutvume antud töötoa ning ruumiga. Samuti teeme väikse praktilise töö. Kaasa võtta hea tuju, kirjutusvahend ja vihik kuhu kirjutada. Oma osalemine tuleb registreerida SIIN. Kohtade arv on piiratud.
Loodusteaduste töötoa “Loonatarga” järgmised kohtumised toimuvad algusega kell 15.00 järgmistel päevadel:
8. veebruar (kohtume koolimaja ees), 22. veebruar, 8. märts, 22. märts, 12. aprill, 26. aprill, 10. mai, 24. mai
Sel neljapäeval, 26. jaanuaril toimub meie koolis juba teist aastat järjest "Kuristiku valimised 2017". Sündmus algab kell 9.00 aulas viie 12. klassi õpilaserakonna etteastega ja lõppeb 11.45 hääletamisega ja võitnud erakonna väljakuulutamisega. Hääletada saab terve publik ehk 9.-12. klass ja teised aulas viibijad.
20.–22.01.2017 toimus Tallinnas 10. rahvusvaheline tantsufestival LUMEPALLISWING. 11.klassi õpilane Egert Šarikov sai laureaadi tiitli grupitantsu kategoorias Tantsutrupi MODUS grupi koosseisus ning koos Kadrioru Saksa Gümnaasiumis õppiva tantsupartneri Anna-Liis Torm-Kriisiga eripreemia lindy hopi showtantsus. Kokkuvõttes pärjati paari vanema vanuseklassi teise tulemusega võrdsustatud auhinnaga „Lootuste auhind“.
Saime selga valged kitlid, pähe mütsid ja ringkäik võis alata. Nägime, kuidas jäätis torust tuli, parajateks tükkideks lõigati, pulga otsa pisteti ning siis glasuuri sisse kasteti. Kõik see toimus ühel lindil. Inimest oli vaja ainult kontrollimiseks. Kogu tootmine on automatiseeritud. Järgmisel lindil pakiti suuri perejäätiseid. Jäätis voolas torust karpi. Töötajad kaalusid jäätisekarbid üle ning pakkisid kastidesse.
Meie kooli tervishoiutöötaja Katrin Kaev õpetas 2. klassi õpilastele esmaabi põhimõtteid. Õnnetusjuhtumid võivad ootamatult aset leida kõikjal, kus me liigume või viibime, olenemata kella- või aastaajast. 2. klasside õpilastel oli tore võimalus õppida esmaabi andmist suure nuku peal. Esmaabi on vigastatule või haigele õnnetuskohal osutatav abi.
Veel rääkis Katrin Kaev täpsemalt, kuidas toimida minestuse, kukkumise ja ninaverejooksu puhul. Vaadati koos slaide. Lapsed kuulasid huviga ja said kaasa rääkida oma kogemustest.
Kõik me vajame märkamist ja tunnustust – just seepärast püüame alanud 2017. aastal oma majas üksteist rohkem tähele panna ja toetada. Hakkame igal kalendrikuul valima meie kooli kuu tegijat.
Kuu tegija ei pea olema ilmtingimata see inimene, kes on oma ülesannete või tegevuse tõttu niigi alati nähtaval. Märkame ka neid, kes on tagasihoidlikumad ja oma tegevusega seni varju jäänud, kuid kelle õnnestumistest võiksid ka teised teada saada. Märkame ka meie kooli aktiivseid lapsevanemaid!
Ootame teie tagasisidet (nime, lühikest ja võimalikult konkreetset kommentaari, miks just see õpilane, lapsevanem või õpetaja väärib tunnustamist kuu tegijana) iga kuu 3. kuupäevaks kooli õpilasesinduse (ÕE) e-posti aadressile oe@kuristiku.ee. Igal kuul teeb ettepanekutest kokkuvõtte meie kooli ÕE koostöös kooli juhtkonna ja õpetajate esindajaga. Kuu tegija nime (nimed) teeme teatavaks kooli Facebooki lehel, kooli kodulehel ja kuu tegija autahvlil. | OSCAR-2019 |
||
Eesti Päevalehe arhiivist. Navalnõi raport: Sotši olümpiaehituste kõrvalt on läinud miljardid Putini vanadele sõpradele
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "kadrike" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Me ei peaks Simsoni vaatlema kui poolearulist, vaid et kas Kesikud/Sotsid valimilubaduste täitmiseks saaks veel kusagilt makse/aktsiise juurde väänata.
Kes otsib, see leiab, aga ühest taskust raha teise taskusse tõstmine on kinnine seedimine, kus ainult vahendajatel saavad näpud rasvaseks.
Valimised ju ukse ees, seepärast tehaksegi midagi kiirkorras ära. Vilju näeb alles 1 a möödumisel. Jo siis katsetatakse, kas asi toimib või mitte ja kahjuks ei tea seda isegi asjosalised ise ka.
ühistranspordil on tulevikku. Kui ei ole, peaks riik lõpetama igasuguse kohaliku ühistranspordi sponsoreerimise. Kui inimene tahab maksta, las ta siis maksab 100%. Ma ei jõua ära imestada, miks inimesed on rahul, et riik või omavalitsus sponsoreerib 85% ulatuses aga vastuvõetamatu on, et riik sponsoreerib meie kõigi maksudest 100%. Nonsenss kuubis.
Hiljuti oli lugeda ,et jaapanis peetakse ühte raudteeharu ainult sellepärast, et üks väike tüdruk saaks viiulitunnis käia. Kommentaarid on ilmselt liigsed!
Kas järgmiseks teeme ühisrahastusel põhineva elektri ja testime, kuidas elektrijaamad ja -liinid tasuta tarbimisele vastu peavad ning vaatame, mis saab elektritootjate ja võrguomanike huvist tootmisse ja võrkudesse investeerida?
Samas on väga õige tähelepanek, et kui riik doteerib 80%,siis on kõik õige ja hea, samas kui doteerib 100%, siis kohe jama.
Põhja ühistranspordi keskus samas oma koosolekul ütles et tasuta ei saa teha kuna siis ei ole võimalik arendada liinivõrku. Sama koodoleku teisel küsimusel ütles, et nemad ei tegele arendusega. Paras hämamine käib.
Kus kohast tuleb veider tähelepanek ,et 80% dotatsiooni on õige ja hea . Võib olla oleks pool pileti hinnast ehk 50% hoopis õige ja hea ,veel parem oleks kui inimene maksaks ise oma sõidud kinni ,mitte ei elaks maksumaksjate kulul.
Olen Harjumaal pidev bussiga sõitja. Praegu on bussiliiklus hea, graafikud head; väga hea on maakonnasisesel liinil tunnipileti süsteem (st saab ühe piletiga käia lähimas suuremas asulas edasi-tagasi). Süsteem on hea ja töötab, milleks hakata töötavat süsteemi muutma?
Pensionärid (olen ise ka) ei sõida pidevalt, neile ei hakka rahakoti peale. Raskem on õpilastel (trennid) ja töölkäijatel, kellel võtab tõesti liiga suure osa palgast sõit. Teha hoopis odavamad kuupiletid?
Kui praegu tuleks Harjumaal tasuta bussiliiklus, siis kardan, et kaovad ära senised rahuldavad sõidugraafikud ja enamvähem korras-puhtad bussid.
Mingil ajal varem, kui tuli käibele valideerimine, oli jutt, et nüüd saab reguleerida bussiliiiklust validerimise - täitumise järgi. Paraku pole vist sellega tegelejaid, seepärast ka pooltühjalt need bussid vuravadki.
Sõltuvalt kella- ja aastaajast on mõnel liinil ikka väga täis ja kui tuleb tasuta, läheb päris hullumajaks.
Tavalised inimesed piletihinna üle ei kurtnud, see millest puudu on normaalne liinivõrk. No ja see Kadri kalastusvõrk nüüd küll miski lahendus pole. Lahendati hoolega probleemi mida polnud ja ei tehta halligi tegeliku probleemi lahendamiseks.
Põhimõtteliselt ootaks ära. Noh, selle poolaastakese. Kui selle ajaga ei ole tasuta bussiliiklust tihenenud (inimestele sobivamaks) ja üha enam tühjalt edasi pole asjal jumet. Samuti ootaks ära tasuliste maakondade aruanded. Minu arust viimasel hetkel lubati maakondadel jätkata tasuliste liinidega, aga lisa raha eest tihendatakse või luuakse uusi liine. Kui liine ei tihendatakse või uusi liine ei avata, siis ei pidanud lisarsha antama. Ootaks ära, kas liinid tihenevad või mitte. Ise arvan, et tasuta liin on surnud üritus kui graafikuid ei muudeta.
Kes ja mida põletab? Kust saab riik raha, eelarvest, eks? Kust saab raha eelarvesse – maksumaksjalt, eks? Miks siis maksumaksja ei või lubada endale soovi korral oma raha eest bussisõitu, kas sellepärast, et „mis riigi käes, see riigi kõhus“? Varsti hakkavad vabatahtlikud päästjad ka oma „hobi“ eest riigile maksma...
Aga nii ibarat rakendust heale mõttele annab ikka välja nuputada! Kardetavasti tuleb siit täiuslik krahh...
Ega siis igaüks, kes ministriametisse pandud on, ei ole veel minister. Ta võib ju endale midagi ettekujutada, aga reaalne elu eraldab terad sõkaldest.
Theresa May tahab EL-ist lahkumise kaheaastase perioodi käivitada hiljemalt märtsis. See on nagu tundmatus kohas pea ees vette hüppamine, sest siis pole veel teada, kellest saab järgmine Prantsusmaa riigipea või Saksamaa kantsler. Neist sõltub kõneluste edukus.Foto: AFP/SCANPIX
Hiljemalt aprillist 2019 pole Suurbritannia enam Euroopa Liidu liige. See sai selgeks eile, kui Briti peaminister Theresa May avaldas vahetult enne Konservatiivse Partei aastakonverentsi BBC-le antud usutluses aja, millal ta kavatseb ametlikult käivitada riigi lahkumise EL-ist ehk nn Brexiti.
Kui poliitilised sündmused May pakutud graafikut ei muuda, on juba praegu selge, et Brexit tuleb turbulentne eelkõige Suurbritannia enda, kuid ka allesjääva EL-i jaoks. Eilne teadaanne tähendab, et kõigist võimalikest Brexiti variantidest on otsustatud valida kõige raskem. | OSCAR-2019 |
||
10. september oli viimane päev, et esitada dokumendid kirikumuusiku kutsekategooria saamiseks. Otsus kategooria andmisest langetatakse 2. oktoobril
Kirikumuusiku kutsekategooriaid on kirikumuusikutele jagatud alates aastast 2000. Huvi uue asja vastu on ilmutatud, seni on kutsekategooria omandanud 13 inimest. Lisaks töötab meil hulk kirikumuusikuid, kes said kategooria Soomes või Saksamaal õppides.
Igat kutsekategooriataotlust käsitletakse eraldi. Tänapäeval tegutseb kõrgkoole, mis annavad kirikumuusikaalast eriharidust. Need on Eesti Muusikaakadeemia, Usuteaduse Instituut ja Viljandi Kultuurikolledzh;. Nende lõpetanuile on kategooria määramine lihtsam. Kui aga inimene on muusikahariduse saanud ajal, mil neis koolides sel erialal veel õppida ei saanud, loevad kategooria saamisel taotleja senine hariduskäik, täienduskursused ja staazh;.
Kutsekategooriat on võimalik saada kolmel viisil: organisti, koorijuhina või organist-koorijuhina. Kategooriaid on neli: A-, B-, C- ja D-kategooria.
A-kategooria taotleja peaks olema lõpetanud muusikakõrgkooli (näiteks Eesti Muusikaakadeemia) ja omama seejuures ka teaduskraadi muusika alal; B-kategooria taotlejal peab olema muusikaalane kõrgharidus; C-kategooria antakse muusikalise keskastme tunnistuse omanikule. D-kategooria taotlejaile esitatakse kõige väiksemad nõudmised, kuid ta peaks siiski üht-teist teadma liturgikast, orelimängust ja muust sellesse valdkonda puutuvast. Kui kellelgi on tekkinud küsimusi, siis võiks ta julgesti pöörduda Kirikumuusika Liidu poole.
* Kirikumuusikule antakse kutsekategooria lähtuvalt taotleja haridusest, staažist ja tegelikest oskustest.
* Kirikumuusik, kes töötab samaaegselt organistina ja koorijuhina, võib taotleda ka erinevaid kategooriaid.
* Kirikumuusikute palgaastmed vastavalt nendele antud kutsekategooriatele sätestatakse EELK palgaseaduses (KT 1997, 4, 166; 1998, 2, 65).
* Taotlemise põhieelduseks on vähemalt aastane töö EELK koguduses organistina, koorijuhina või organist-koorijuhina viimase viie aasta jooksul.
* A-kategooria taotlemise eelduseks on muusikadoktori või muusikamagistri teaduskraad ning teadmised D-, C- ja B-kategooriates nõutud õppeprogrammi ulatuses.
* B-kategooria taotlemise eelduseks on (kiriku)muusikaalane kõrgharidus (Eesti Muusikaakadeemia) ning teadmised D- ning C-kategooriates nõutud õppeprogrammide ulatuses.
* C-kategooria taotlemise eelduseks on keskharidus (kiriku)muusika erialal (EELK Usuteaduse Instituudi Muusikaosakond, EELK Kirikumuusikakool, Viljandi Kultuurikolledži kirikumuusika osakond, G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli kirikumuusika osakond) ning teadmised D-kategoorias nõutud õppeprogrammide ulatuses.
* D-kategooria taotlemise eelduseks on elementaarne (kiriku)muusikaalane haridus käesoleva korra lisas toodud vastava kategooria nõuetele.
* Kirikumuusiku C- ja D-kategooriat võib taotleda ilma eelpool nimetatud õppeasutuse diplomita juhul, kui kategooria taotleja omab käesoleva kategooria lisas toodud kategooriate nõuetele vastavat taset.
Isa Akaki, kodanikunimega Andrei Kuznetsov (1873–1984) oli vene munk ja surres Põhjamaade vanim asukas ning teadaolevalt vanim Soomes kunagi elanud mees enne Aarne Arvoneni. Ta suri 110 aasta ja 96 päeva vanusena, nautides viimasel õhtul Issanda söömaaega enne magamaminekut.
Ajakirjanikke huvitab ka Augusta hobi. Nimelt on Augusta huvitatud aadlikest. «Jälgin jah kuninglike perede elu ja kogun nende pilte albumitesse. Albumitesse on kogunenud ainest eriti Inglise ja Rootsi sinivereliste kohta, kuid huvi küünib Jaapanini.» Augustale on alati meeldinud ajaleheväljalõigetest tehtud albumid, teisalt kogub ta ikoone, kuid ka nende pilte.
Kohv joodud, kutsub õde Augusta ajakirjanikud oma kambrikesse ülakorrusel. Siseneme uksest, millest on vaid kloostri asukail luba sisse astuda. «Tulge aga,» ütleb Augusta. Õde Marina vaatab kontori ukselt ja noogutab samuti. Teame, et nunnakongi pole võõral asja, eriti meestel. On eriline au olla külalisteks Augusta «kodus», nagu ta oma tuba nimetab.
Õe tuba on väike, ehk 10 m². See on täis ikoone ja raamatuid. Ikoone ja maale on 150 ringis. Siin on vaid hädavajalik mööbel. Õde näitab meile oma armsaid albumeid ja räägib nende sisust.
Seal on sõprade ja tuttavate pilte nagu ikka, kuid albumi lõpus näitab õde pilti: siin olen mina. Õe sõrm osutab kaunile priimabaleriinile. Teisel pildil on kogu tallinlaste balletitrupp võõrusetendustel Stockholmis. Aeg on ilmselt kohe Eesti iseseisvumise järel, ehk 1920. aastate alul.
Õde räägib oma õpingutest Tallinnas ja ka tööst õpetajana. Prantsuse keelt on ta õpetanud muuhulgas ka Aleksei Ridigerile (hilisem Vene Õigeusu Kiriku Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II).
Veel mõni aasta tagasi toimetas Augusta kloostriaias ja koridorides kergelt nagu lind. Esimesena kirikusse kiirustava 90aastase selg paindub nõtkemini kui paljudel noorematel.
Lintula kloostri vanim, 94aastane nunn Augusta oli haruldane inimene. Veel mõni nädal tagasi käis ta üksi järves ujumas, hoolimata ilmast. Nii oli ta teinud kõik aastad, kuni jää tuli ja läks. Tal oli haruldane keelevaist, suur raamatu- ja ikoonikogu.
Ka baleriinina oli ta nooruses väga andekas. Augusta sündis 1898. aastal Tallinnas. Tantsis Peterburi Suures Teatris peaosi, ka «Luikede järves», ja töötas õpetajana. Õpetas ka üheksa-aastast tulevast patriarhi Aleksius II-st, kes käis Augustat Soomes tervitamas, kui oli Leningradi ja Novgorodi metropoliit.
Nunn Augusta lamab kirstus. Kuld, kullatud ikoonid, purpur. Must ja valge, vahaküünlad põlevad. Pühitsusteenistust viib läbi noor isa Herman. Taamal on peapiiskop Johannes. Koor laulab: kiidetud olgu Issand. Vabastaja, päästa mind.
Küünalde leegid peegelduvad kullatud alustel. Lintula omavalmistatud küünlad. Alandlikud kummardused Augusta poole. Leinatseremoonia lõpp on ilus: Issand on maa ja selle piir ja kõik, kes seal asuvad. Arhipiiskop Johannes lausub viimase tervituse.
2012. aastal ilmus Miina Piiri sulest raamat «Kloostripäevik», kus ta kirjeldab oma vabatahtlikku tööd Soome Lintula nunnakloostris. Seal veetis suurema osa oma elust ka eestlannast nunn Augusta. | OSCAR-2019 |
||
Haljala kogudus tähistas 22. septembril oma kaitsepühaku püha Mauritiuse päeva, mil kirikus pühitseti Saksamaalt saabunud ülisuur krutsifiks. Hoolimata vihmast päeva ennustavast ilmateatest möödus laupäev Haljalas suurema sajuta. Isegi päikest oli näha, kui omad ja kaugemalt tulnud inimesed kell 17 algavaks jumalateenistuseks kirikusse kogunesid. Protsessioon kulges pühakotta lähistel asuvast vallamajast. Pika rivi järel sammusid piiskop Tiit Salumäe, pastor loci Margit ...
Ehkki murus on jätkuvalt vananaistesuvele viitavaid võililli õitsemas, võis aastaaegade ringis pühapäeval siiski uue lehe keerata. Algas sügis, mis toob loodetavalt värvikülluse loodusesse, saagi aia- ja põllupidaja sahvritesse ja sel aastal erilise sündmusena tõi paavsti Leetu, Lätti ning Eestisse. Paavsti visiidi ettevalmistused kestsid pea terve aasta ja fookus visiidile oli viimasel nädalal haripunktis. Mis iganes kanalit raadios või televisioonis avades võis sagedamini ...
Sel nädalavahetusel Narvas toimuvad kirikute päevad on ühiselt tegutsema pannud Narva eri konfessioonide kogudused. Teiste seas on ka Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (edaspidi MPEÕK) rahvas ning Narva ja Peipsiveere piiskop Laatsarus. Sisenen koos Narvas teeniva EELK vikaarõpetaja Vladimir Batuhtiniga luterlastele tuttavasse endisesse kogudusemajja Vabaduse 20, mille seinal asetsev silt annab teada, et nüüd asub seal MPEÕK Narva ja Peipsiveere piiskopkonna ...
Kirikukalendri järgi on täna vaikne laupäev. Luteri kirikus täna jumalateenistusi pole, kuid mitmed kogudused olid täna koos, et valmistuda ülestõusmispühaks.
Tallinna Kaarli kogudus on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku suurim. Ülestõusmispühade ettevalmistamist alustati täna munade värvimisest, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
“Homme, pärast ülestõusmispüha hommikust jumalateenistust hakkame me kogudusega hakkame neid mune veeretama,” selgitas Kaarli koguduse lastetöö juhataja Signe Aus.
Tava tulla kokku ka vaksel laupäeval, et koos pühade ettevalmistusi teha, on Kaarli koguduses üsna uus. Isegi nii uus, et päris tavaks seda veel nimetada ei saa.
“Me oleme omavahel mõelnud, et see ei ole selline kodune süldisöömise aeg, vaid see on ka koguduse elus kõige tähtsam aeg aastas. Kõrghetk. Saame olla oma kogudusega koos nii suurel reedel ristitee rännakul kui ka täna, vaikse laupäeva õhtul pärast kella 18, kui juba hakkame ootama homset ülestõusmispüha,” rääkis Aus.
Järgmine: Vaimulik Tiiu Hermat: ilma ülestõusmispühadeta poleks ka jõulude tähistamisel mingit mõtet
Eestlastele oli luteri kirik veel sajand tagasi valdavalt baltisaksa kirik (Herrenkirche), samamoodi nagu õigeusu kirik oli keisri kirik. Kiriku vaimulikkond ja juhtkond koosnes peamiselt nende rahvuste esindajatest.
Mikko Ketola kirjutistest võib lugeda, et luteri kirik Eestis ei jõudnud kahe maailmasõja vahel saada tõeliseks rahvakirikuks. Veel 1920ndate aastate alguses oli enamus vaimulikest baltisakslased (kuigi mitte kiriku juhtivatel kohtadel) ja veel 1939. aastal oli neid pea neljandik. Et kirik ei jõudnud rahvale täiesti omaks saada, langes nõukogudeaegse surve all kirikuliikmete arv.
Ka Toomas Karjahärm ja Väino Sirk pühendavad terve peatüki läinud aastal ilmunud raamatus «Vaim ja võim: Eesti haritlaskond 1917–1940» vaimulikele Eesti haritlaskonnas ning ka sealt loetust jääb sama mulje. Et nähti küll vaeva sellega, et kirik muutuks eestlastele lähedasemaks, kuid tulemus polnud eriti edukas. Sama vaeva nägid õigeusklikud, kes ei olnud oma püüdlustes mitte vähem innukad – juba aastal 1909 oli 61% (123st 75) Eesti õigeusu kiriku preestritest rahvuselt eestlased! Kuid needki püüdlused luhtusid pikemas perspektiivis.
Siin me nüüd oleme. Oleme unikaalne rahvas, sest teist sellist rahvast, kes käiks kirikus (mošees, templis jne) veel vähem kui eestlased, annab maailmast otsida. Meie «nähtav kirik» on nõrk. Nähtav kirik tähendab kirikuhooneid, jumalateenistusi, ametlikku kiriku liikmeskonda, kiriku õpetust ja muud sellist. Läinud suvel rääkisin ühe Tartusse konverentsile tulnud leedulasega kirikust ja riigist Eestis. Ta imestas väga, et kirikul on Eestis nii väike mõjuvõim. Ei erine ka soomlastelt või lätlastelt kuuldud võrdlused nende kiriku mõjust ühiskonnas.
Kui aga nähtava kiriku kõrval vaadata nähtamatut kirikut, kiriku sümboolset tähendust inimestele, seost kultuuri ja rahvuslusega, siis on luteri kiriku mõju eestlastele märksa suurem. Uuringud on näidanud, et neid, kes peavad end luterlasteks, on mitmeid kordi rohkem kui kirikuskäijaid või kirikumaksu maksjaid.
Luteri kirik on osa Eesti kultuurist, ühendab seda lääne tsivilisatsiooniga ning omab (leedulastega võrreldes küll nõrka) seost rahvusideega. Kui ka luteri kirik pole ajalooliselt kogu aeg eesti rahva kõrval olnud, on pea igal ajal olnud vaimulikke, kes seda on teinud. Ja see ongi kiriku side rahvaga.
Jõuluootuse kontserdid avavad festivali «Kirikupühad Maarjamaal» ja tutvustavad pillide kuningat orelit. Kauni orelimuusika valiku toob Pärnu Eliisabeti ja äsja Tallinna metodisti kirikusse jõudnud uutel orelitel Andres Uibo. Kaastegevad on kontratenor Ka Bo Chan ja Mail Sildos viiulil. Festivali avakontserdid toimuvad 25. novembril kell 19 Pärnu Eliisabeti kirikus ja 27. novembril kell 19 Tallinna metodisti kirikus.
Vsevolod Pozdejevi autoriõhtu «Sulamid»23.11. kl 19 Tartu ülikooli ajaloo muuseum, Valge saal26.11. kl 19 Eesti ajaloomuuseum, Suurgildi hoone suur saal, TallinnPille Lill (sopran)Eva Vorobjova (klaver)Vsevolod Pozdejev (klaver)Kavas neli esiettekannet. Sissepääs muuseumi piletiga.
Estri TiigiRannar SusiHead lugejad, teil on võimalik annetada jumalasõna levikuksSA Ajaleht Eesti Kirik 221020430989 Swedbank
12. septembril 2015. aastal toimub pidulik Tartu Pauluse kiriku taaspühitsemine. Selle järel korraldavad Sihtasutus Tartu Pauluse Kirik, EELK Tartu Pauluse kogudus ja Tartu linn koostöös Eesti Kontserdiga suurejoonelise avakontserdi värskelt pühitsetud kirikus. Arvo Volmeri juhatusel tuleb ettekandele Rudolf Tobiase oratoorium «Joonase lähetamine».
Taaspühitsemine algab 1917. aastal toimunud esmapühitsemise eeskujul vaimulike protsessiooniga Tartu Maarja kirikust. Protsessioon liigub Pauluse kirikusse ning pidulikul jumalateenistusel taaspühitseb peapiiskop Urmas Viilma rekonstrueeritud pühakoja.
Tartu Pauluse kiriku saal rõdude, omanäolise ristikäigu ja altari paigutusega mahutab 1100 külalist ning kirikus on Lõuna-Eesti suurim, 56 registriga kontsertorel. Seetõttu on Pauluse kirik suurepärane kontserdisaal suurvormide esitamiseks. Rudolf Tobiase oratooriumi «Joonase lähetamine» (1909) aluseks on prohvet Joonase raamat Vanast Testamendist. «Joonase lähetamine» on esimene Eesti oratoorium. | OSCAR-2019 |
||
8 kuud Keenias ehk ajaratta mõned tuurid on tänaseks minevik. Kokkuvõttes võib öelda, et igavesti lahe aeg oli. Aafrika lihtsalt kuidagi haarab sind enesesse. Kohustuslikuks haibitud standardprotseduurid nagu “suur eneseleidmine”, “maailmapildi täielik muutumine” ja kõikvõimalikud muud raputavad psühholoogilised läbielamised jäid siiski sündimata.
Muidugi, elu Keenias raputab ja testib sind pidevalt, aga ega seda raputamist polegi nii lihtne edasi anda. Kuidas tuleks rääkida näiteks sellest, et igast suvalisest matatu-sõidust võib kujuneda omaette päevasündmus, kus jageled miljoni naeratuse saatel konduktoriga suahiili keeles ühe eurosendi üle vaid sel põhjusel, et sul on juhtumisi mzungu nahavärv? Ei, vaidlus ei puuduta kaugeltki mitte ühte või teist konkreetset rahanumbrit, vaid lihtsalt lõputut testi, kas mzungult saab Aafrika absurdsete argumentidega väikest lisaraha või mitte.
See pole kaugeltki kauplemine Araabia moodi. Keenias on see kõik puhas fun, aga muidugi alles siis, kui asjale pihta saad. Sõltumata sõnavahetuse tulemusest on vestlust õigesti ajades lõpuks alati rahul mõlemad pooled ja lisaks terve matatu, sest nalja said ju kõik ja nalja Keenias hinnatakse.
Igatahes hakkas mulle täitsa meeldima, kuidas Keenias neid mzungusid pidevalt testitakse. Aga eks elu õpetab kohalikke ka vastu testima. Kah selline parajalt lõbus värk. Mida rohkem suahiili keelt, seda lõbusam tulemus muidugi on. Igal juhul tuleb ratsionaalne mõtlemine sel puhul kohe ära unustada ja leida meie mõistes midagi täiesti totrat, mille peale oma väited üles ehitada. Nagu näiteks, et muidugi ma maksaks, aga näed, ei saa, sest sul pole täna lipsu ees (nagu kunagi oleks). Üldiselt on nii, et kui suudad rahva matatus naerma ajada, on võit sinu.
Ei, ei saa väita, et psühholoogilised läbielamised Keenias oleks täiesti puudu jäänud – meelelahutust toodi koju kätte ja üldse sai Nairobi eestlaste kogukonnaga väga lahedat seltsielu elatud, koos matkatud, saunas käidud, kartulisalatit ja rosoljet söödud ja siis Eesti hümni lauldud.
Aga jah, Eesti elusse taas sisselades tuleb paratamatult harjuda mõningate pisiasjadega. Allpool ongi väike loend nüanssidest, kus automaatpiloot läheb Aafrikas uuenenud tarkvara tõttu Eesti tegelikkuse mõistmisest natuke lahku.
Mis mõttes ei saa bussi peale minna suvalises kohas, vaid selleks tuleb kindlasti minna peatusesse? Ja hea küll, kui oledki spetsiaalselt sinna peatusesse läinud, siis miks pole seal mitte kedagi, kes karjuks sulle bussi sihtkohta ja üritaks sind kõva häälega veenda just tema bussi astuma? Ja kui tahad teada, kuhu buss sõidab, tuleb ise minna elektriposti pealt sõiduplaani ja -marsruuti vaatama. Või uuri seda mobiilirakendusest. Ühest küljest muidugi mugav, aga karjuv inimäpp bussipeatuses toob info sulle hetkega kätte. Ja oh imet, bussid sõidavadki vastavalt graafikule ja kujuta ette – ka mööda ettenähtud marsruuti. Ei mingit loomingulisuse puhanguid erinevate marsruutidega. Nairobis tundus see pidev marsruutide jooksev kombineerimine esialgu päris jabur, aga kui sellega ära harjusid, siis tundub jälle Tallinna ühistransport millegipärast kuidagi igavavõitu.
Peale Keeniat on Eestis supermarketisse minek täielik õndsus – pea kõik toidukaubad on Eestis tunduvalt odavamad kui Keenias. Ja tihti ei räägi me siin kaugeltki mingist 10 protsendist sinna-tänna, vaid hinnavahed võivad vabalt olla kordades. Erandiks on muidugi mõned puu- ja köögiviljad, mis Eestis kas ei kasva või on hooajalised. Mangode ja avokaadode hinda ja magusust pole tõesti mõtet võrrelda. Kui vaadata näiteks seda, palju maksab Eestis sink või soolakala, siis on hinnavahe märkimisväärne. Kui Eestis võib 7 euroga osta terve kilo mõnusat maasuitsusinki, siis Nakumatti Delis maksab meie mõistes suhteliselt nigela singitaolise produkti 100 grammi 2 eurot. Paremat sorti sink (parem mitte meie, vaid Keenia kontekstis) maksab juba 3-4 eurot 100 grammi, mis teeb kilo hinnaks kuni 40 eurot.
Kalaga on asi juba päris kreisi. Pisikese tüki külmutatud lõhefilee eest tuleb välja käia üle 10 euro. Ja seda saab osta vaid Yaya keskuse erilisest delikatessipoest. Juustude hinnavahe pole õnneks nii hull, kuid võrdlus jällegi kindlalt Eesti kasuks.
Kallid on kõik importpuuviljad. Näiteks mandarinid või apelsinid, mis pärit sealtsamast Marokost, on Keenias 2 korda kallimad, kui Eestis. Hurmaa hinda ei mäleta, aga see võis olla isegi 5 korda kallim. Importõunad ja viinamarjad on samuti kallid. Pooleldi lukskaup on isegi tavaline pudelivesi. Kui Eestis saab pooleteist liitrise vee kätte u 25 sendiga, siis Keenias maksab samasugune vesi minimaalselt 50 senti. Mullivee osas on vahe veel märgatavam – odavaim 1-liitrine mullivesi (mida on saada vaid suuremates poodides) maksab 70 senti.
Suhtumine aega on erinev. Eestlastel pole kunagi aega, Keenias on kõigil a l a t i aega. Kui eestlastel on ajaperspektiiv vaat’ et aastakümnetes, siis Keenias piirdub ajaline ettemõtlemine kõige rohkem ühe nädalaga. Need Eesti pidevad tööjutud ja vabandust, aga hetkel pole aega pole Keenias väga teemaks. Ma olen kaugel sellest, et idealiseerida Keenias vohavat hakuna matata (suahiili keeles: pole probleemi; küll asjad kuidagi lahenevad; alati jõuab) suhtumist, aga eestlased peaks tõesti õppima töötegemist vähe kergemalt võtma.
Kas keegi on kunagi oma elule tagasi vaadates tundnud rahulolu sellest, et elu keerles ainult ümber töö (kusjuures see töö on ühiskonna seisukohast sageli mõttetu)? Tõsi, mul puudub vastus küsimusele, kuidas juurida Keenia kultuurist välja natuke hakuna matatat või kuidas Eesti kultuurile lisada natuke rohkem muretust ja asjade kergemalt võtmist. Kusjuures on huvitav, et vist kõik eestlased, kellega Keenias kohtasin, märkisid, et eestlased on oma töökesksuse, muretsemise ja rabamisega selgelt liiale läinud. Teine keskkond aitab ennast paremini mõista.
Ja veel – Eestis torkab silma siin vohav fanaatiline formalism. Kui Keenias on kõik asjad vähem või rohkem paindlikud (tihti liigagi), siis Eestis peetakse oluliseks ajada õndsa pühendumisega näpuga järge mingitest formaalsetest reeglites, süvenemata seejuures asja sisusse või sellesse, kuidas saaks saavutada parema lõpptulemuse.
Ei, kõigepealt hakatakse otsima mingeid vigu ja mingeid põhjuseid, sest midagi sa kindlapeale valesti ju tegid. Reegleid ju juba jagub. Seejuures on kõige hullem see, et need on sageli vabatahtlikult iseendale kehtestatud ja kõike „mittekorrapärast“ kardetakse. Huvitav, varem ei pannud seda ilmingut eriti tähelegi ja sedasorti ordnung tundus mingil moel „normaalne“. Enam mitte. See on jõudnud täiesti haigesse faasi.
Natuke tugevam tuul ei tähenda Eestis automaatselt, et oled kohe keset tolmutormi. Keenias on see üsna garanteeritud ja seda ka Nairobi kesklinnas.
Eestis leiab vist igast linnast ja asulast tasuta WiFi ja seejuures on see ka kiire. Nairobis ja teistes suuremates linnades võib samuti traadita internetti kasutada, kuid selleks tuleb minna natuke peenemase söögikohta või baari ja midagi tellida.
Eestis pole ühegi vajaliku inimese töönumbri ja meiliaadressi teadasaamine probleem – lihtsalt vaatad ettevõtte-organisatsiooni kodulehelt. Aga mitte Keenias. Keenias ei leia vist üheltki kodulehelt inimeste otsekontakte. Või mis me räägime kontaktidest, isegi ettevõtte tegevusaadress on enamasti saladus. Näiteks Coca-Cola Keenia lehel pole ei aadressi ega telefoninumbrit.
Eestis on tänaval kõigile ruumi. Sellist saginat, nagu Nairobis, Tallinnas lihtsalt pole. Nagu polekski linn. Seejuures pole Nairobi sagimine maailma mastaabis üldse midagi erilist. Näiteks Hongkongi kõrval on Nairobi sagin nagu Tallinna sagin Nairobi kõrval. Samas on Hongkongi sagin võrreldes Nairobiga selgelt korrastatum.
Olles harjunud, et naer käib igale poole, on Eesti üsna morn riik. Sellise austustiheduse juures, nagu Kiberas on, tekib ikka inimeste liikumisel ikka olukordi, kus peaaegu põrkad kokku mõne teie inimesega. Ei mäleta korda, kus poleks vabanduse saatel naeratatud. Vähemalt minul tegid taolised olukorrad tuju tükiks ajaks heaks. Nii lihtne on väike arusaamatus pöörata mõlema jaoks positiivseks emotsiooniks. Tallinnas juhtus midagi analoogset supermarketis ja mitte minust tulenevalt. Minu vabanduse ja naeratuse peale vaadati mind hävitava pilgu saatel nagu mingit totatakat. Kahtlustan, et küsimus ei ole siin selles, et eestlased ei oskaks või ei tahaks naerda. Ei saa vist ühegi eestlase kohta, keda Keenias kohtasin, öelda, et oleks olnud morni näoga kivinägu. Järelikult tuleb selle halluse põhjuseid otsida kusagilt mujalt.
Pimeduses jõuame oma järgmisesse sihtkohta, milleks on Sunrise orbudekodu Kabarnetis. Sõit Nairobist sihtkohta võttis üheksa tundi. Väravast sisse minnes ripuvad lapsed mu pluusi, koti ja toidukasti küljes, mille kohalikus poes külakostiks kokku panime. Pole kahtlustki, et oleme õiges kohas. Tundub, et kõik 42 last on meile tere ütlema tulnud.
Vaatamata sellele, et ööpimeduses on tegelikult vähe asju, mis tähtsaks jäävad, teen siiski ettevaatlikke samme, et kellelegi mitte peale astuda. Mõni nendest lastest on ilmselt sama suur kui minu jalanumber – ja oh õnnetust kui peaksin mõne maa-alla astuma ja keegi teda enam kunagi ei leia.
Sätin kasti kööki, kus koheselt lähevad jagamiseks küpsised. Seejärel näitab Rutto tütar meile teed reisjatemajani, millest saab paariks järgnevaks ööks meie uus kodu. Taevas sähvib äike ja enne kui päris magama jään, hakkab sadama. Ilus. Milline suurepärane ajastus.
Kui päevavalgusel on kombeks liialdada, siis sellele maagilisele mäenõlvale polnud enam midagi lisada – see kõik oligi juba liiga ilus.
Hommikul jõudis koju ka peremees Rutto, kes oli pidanud öö, purunendud rehvi tõttu, autos veetma. Varaste hirmu tõttu ta tee ääres väga magada ei julgenud – seega unega polnud kiita aga laste tervituskuhja alla jäädes, polnud väsimusest märkigi.
Kohe haarati rätikud ja võeti plaani lähedalasuvasse järve ujuma minna. Vesi oli minusuguse külmavarese jaoks halastamatult jahe. Lastele jäi see pisiasi tähelepanuta. Kõik hullasid, naersid ja särasid ümber pereisa.
Vaatan imetlusega seda kolmekümnendates ja ise tänaval ülesse kasvanud meest. Ta teadis täpselt, mis tähendab nälg ja võitlus elu eest. Liimi nuusutamisest ja muust säärasest rääkimata. See on siin maailmas kõige põõrasem – sa võid ajas kriminaalist peaingliks muutuda/kasvada aga tihtipeale ei näe seda keegi. Või siis õige vähesed. Aga kui sul on nööp puudu siis seda märkab igaüks.
Tegelikult on hämmastav kui palju armastust võib ühte hinge mahtuda. Ta on töötanud aastaid orbudekodus vabatahtlikuna ja hetkel ehitab ta oma imearmsa naise Christine’ga koduhoovile uut hoonet. Uut kodu uutele lastele. Kokku 16ne voodikohaga. Nüüd ei ole ta enam vabatahtlik kellegi teise juures, vaid juhib päris oma orbudekodu. Sellest oli ta tänavatel kord unistanud.
Imeilus sini-pruunide silmadega Lucy, kes leiti vaid paaripäevasena. Oli kahtlusi, et tema ema oli HIV-positiivne ning seoses sellega tehti talle viiruse vältimiseks tugev ravikuur. Mille kõrvaltoime on aga igavane. Lucy on kurttumm.
Koju tagasi jõudes teeb Christine lühikese ülevaate, kuidas kogu süsteem nendel töötab. Eranditult kõik lapsed käivad koolis (ka puudega) ja nii sirget paberimajandust ei ole minu silm veel Keenias kohanud. Imetlusväärne perekond.
Peale söömist tulevad kõik lapsed tuppa ja muusika keeratakse põhja. Toolid ja laud lükatakse nurka ja kõik unustavad ennast mitmeks tunniks tantsima. Tõsise eestlasena ei oska iste- ega seisukohta võtta ja näen ilmselt üsna kohmetu välja. Lapsed on õnnelikud ja sõnukirjeldamatult ägedad ning siis neelab kaos mind küsimata.
Järgmisel hommikul otsustasime õega väheke selle imelise pere uue maja valmimisele kaasa aidata. Läksime ja ostsime madratseid ja seinavärvi ning seejärel saadeti meid lehvituste ja kallistustega bussi peale.
Keeniasse jõudmisest alates on mul selline tunne nagu oleks otse Janika “Minu Keenia” raamatusse astunud. Kõik nad ongi “päriselus” olemas. Kas te kujutate ette, et loete läbi E. Hemingway raamatu „Kellele lüüakse hingekella” või minu poolest T. Egneri „Sööbik ja pisik” ning siis ühel järgmistest hetkedest ärkavad kõik raamatutegelased ellu?
Peale tunnistuste jagamist lähen oma teenitud puhkusele. Tõlkes tähendab see tegelikult seda, et ilma igasuguste süümepiinadeta, ei tee ma paar päeva mitte midagi. Tahaks süüa, tahaks juua ja tahaks magada – on selliste päevade uitmõtete maksimum. Sügavamateks ja sisulisemateks mõteteks ei jää ka parima tahtmise juures lihtsalt aega. Ilma asendit muutmata, magan lõunani. Või õigem oleks öelda – varajase õhtuni – sest kell neli on tegelikult juba lõuna mõnitamine.
Siis tekib esimene mõte: tahaks juua. Peale vajaduse rahuldamist võtan mõnuga aega ärkamiseks, kuni tekib järgmine mõte: tahaks süüa. Selleks ajaks näitab kell juba kuute õhtul ning peale hommik-lõuna-õhtu, kolm ühes sööki, ütles juba vanarahvas, et leib on tarvis luusse lasta ja enne veel kui leib luusse jõuab, taban ennast päeva viimaselt mõttelt: tahaks magada. Peale kolmandat sarnast päeva lõhub rutiin juba ennast ise, sest mulle tuleb külla õde.
“Olge täpselt kell seitse valmis, ma võtan teid peale,” ütleb Steve, kui teen temaga plaani Masai Mara rahvusparki minna.
“Steve, kell seitse hommikul? Tõsiselt räägid? Appi see on ju kesköö. Kas me võiksime teha kell kaheksa?” proovin paindumatusega võidelda.
Jäi siis nii. Steve võitis. Masai Mara rahvuspark on muidugi võrratu. Pargis olles vaataks nagu telekast Animal Planet’it. Lõvid ajavad pühvleid taga ja kõik eksootilised loomad on hetkega sulle lähemal kui üks meeter. Söövad, magavad, paarituvad – ehk elavad oma igapäeva kõige tavalisemat loomaelu.
Lisaks põõsastes peesitavatele loomadele, elavad savanni mägedest masaid. Värviline, kirev ja vedrudel hingav hõim, kes silmi pilgutamata oleksid võimelised, viskes olevast korvpallurist omakorda üle hüppama.
Tervitustants koosneb hüppamisest ja sel hetkel kui mina suurde ringi naasen, küsib tomatikarva linikuga mees: “Aga miks sulle hüpata ei meeldi?” Vaatan talle küsivalt otsa, sest ma olin ennast ringi keskel peaaegu vigaseks põrgatanud. Kuidas ta seda küll ometi ei näinud?
Olgu veelkord öeldud, et Keenias on hõime üldse kokku 42. Igaühel oma veidrad ja veel veidramad kombed ning kultuur. Julgen kahelda, et masaid on välismaailmale kõigist nendest ehk kõige tuntum kogukond.
Masaid, kes lõunaks toorele loomalihale sooja lehmaverd peale joovad, võtavad meid peale tervitustantsu erakordse avatusega oma koduõuel vastu. Varvaste vahelt lirtsub sooja sõnnikut aga see on kohalikus mõistes üksnes märk puhtast rikkusest. Masaidel on kombeks arvutada kõike lehmades ehk mida rohkem sõnnikut, järelikult seda rohkem lehmi ja mida rohkem lehmi seda rikkam küla. Mis siis ikka – lasen siis minagi sellel haisval rikkusel oma varbavahesid ehtida.
Küla all mõeldakse siin meest ja tema naisi. Igal Masai mehel on õigus võtta kümne lehma kohta (ühe lehma hind turul on umbes 30 USD) üks naine. Üsna tavalises külas on tihtipeale viis kuni kümme naist ning lugematu arv lapsi.
Masai mehed kannavad suurt punast rätikut (mis näeb küll rohkem laudlinana välja), jalutuskeppi ja mõõka (juhuks kui tuleb mõne lõviga võidelda) – ilma milleta kodust ei lahkuta ja nende ülesandeks on karjatada loomi. Iga naine ehitab perekonna õuele omale ise mudaonni, toob vett, teeb süüa, kasvatab lapsi, teeb käsitööd ja teenib perele söögiraha.
Mudaonn on madal, pime ning suitsu täis. Sisenemiseks ajan ennast kummargile ning majaperemees juhatab mind käsipidi madalale pingile istuma. Enne kui silm pimeduses midagi seletama hakkab ning suitsuvinguga harjub on kuulda ainult laste kilkeid ja vanemate kamandamist. Selles samas imetillukeses onnis on keskel söögitegemiseks tulease, ruum, mille põrandal on maisikotid (pereema ja laste magamiskoht) ja nurk külalistele. Külalisteks nimetatakse siin meesterahvaid, kellel veel lehmi ei ole, et naist võtta ja elavad nö vallalise elu aga võivad kõigil küla naistel “külas” käia.
Külavanem räägib uhkusega lõvi tapmisest ning koorib oma venna peaaegu paljaks, et näidata lisaks puuduolevale kõrvale ka lõvi tekitatud arme käel ja rindkerel. Lõvinahast tehakse müts, mida kantakse üksnes tseremooniatel. See on tugevuse, täpsuse, kiiruse, julguse ja tähtsuse näitaja. Selliste mütside kandmise au on vähestel.
Põhjuseid, miks tseremooniaid peetakse on siin sadu aga algavad nad alati rituaaliga, kus pühalikult tapetaks söögiks mõni lehm. Liha rivistatakse vardasse ja seda võib sööma hakata alles peale seda, kui külavanem on selle isiklikult pühitsenud. Pühitsemine on iseenesest lihtne aga nõuab ilmselt ka kõige vägevamalt tugevat kopsumahtu. Lonksu haaval segab külavanem oma suus sooja vere koos värske piimaga ja siis puristab üle kõik lihakäntsakad. Ning alles siis on liha piisavalt püha, et sööma hakata.
Vaatamata nende vähe kummalistele ja võikatele traditsioonidele teeb sellele konkreetsele kogukonnale siiski suurt au asjaolu, et naiste ümberlõikamine lõpetati viis aastat tagasi. Tegemist on kohalikul tasandil siiski erandliku ja austust vääriva otsusega – sest ümberlõikamine (nii meeste kui naiste puhul) on hõimude seas siiski veel väga levinud. Ja need üksikud naised, kes sellest protseduurist keelduda julgevad ei abiellu tihtipeale kunagi, sest mehed eelistavad eranditult ümberlõigatud naisi. Lisaks sellele kutsub kogu küla, neid isemõtlevaid naisi, elulõpuni tüdrukuks. Ka siis, kui sa oled juba oma elujärjega küpsetes 80ndates.
Erinevaid haiguseid ravib kohalik “juju” ehk nõidarst. Tema arstikotist võib leida üksnes puulehti, puujuuri ja kõike muud, mida loodusest leida võib. Näiteks kolesterooli ravitakse siin joogiga, millel on nimeks Mursik. Mursik koosneb lehma piimast, lehma uriinist ning tuhast. Seega, kellel kolesterooliga probleeme – proovige ära – “juju” ei sa ju eksida.
Samal ajal ei suuda ma ära imestada, et punaste laudlinadega mehed räägivad siin mudaonni suitsuvingus paremat inglise keelt kui mina ja minu tuttavad. See on üks osa Keeniast, mis paneb kadestama. Siin on inglise keelne kooliharidus ja kõik, kes koolis käinud, räägivad ilusat inglise keelt ja on automaatselt üsna suurele osale maailmast poole lähemal.
Masai Marast lahkudes teen omale kodus ühe priske juustu võileiva ja olen üsna veendunud, et see maitseb paremini kui vere ja piimaga üle puristatud püha liha. Masaid ja loomad vaidleksid mulle siinkohal ilmselt vastu.
Ma tõesti kahtlen, kas ma suudaksin ühele blogipostitusele panna veel banaalsema pealkirja. Selleks läheks vaja vist juba ajakirjanduslikku haridust ja seda pole mul tõesti mitte kuskilt võtta. Aga nii kummaline kui see ka pole, annab just see banaalne sõnakombinatsioon üsna täpselt edasi midagi Keeniale väga iseloomulikku – uskumatu, kui palju võib Keenias oma elu lihtsamaks teha sõbraliku naeratuse ja väikese naljaga.
Seda naeratamise ja naljatamise toimimist sai saritestitud Mombasa lennujaamas, kui oli vaja Kenyan Airwaysi odavlennufirmaga Jambojet lennata Mombasast Nairobisse (hoiatus: Jambojeti pileteid krediitkaardiga osta ei saa, selleks on vaja minna kas Jambojeti/Kenyan Airwaysi esindusse või kasutada mobiilmaksete süsteemi M-Pesa. Hoiatus 2: krediitkaart kehtib juba mitu aastat ).
Mombasa lennujaam on viimasel ajal üsna vaikne koht, sest charterlende seal peaaegu enam ei maandu. Enamus lendudest on Keenia siselennud.
Keenias nõutakse lennujaamadesse sisenemiseks väljatrükitud lennupileteid või vähemalt näha telefonile saadetud kinnitus-SMS-i. Mul polnud kumbagi. Pileteid lihtsalt ei viitsinud välja trükkida ja SMS saabus ainult Nairobi-Mombasa suunale. Eeldasin, et küll kuidagi ikka hakkama saab. Et justkui nagu Aafrika või nii.
Mul oli isegi õigus. Loomulikult üritas turvamees mind suunata Jambojeti kassasse pileteid välja trükkima ja mida kõike veel, aga siis natuke seletad ja lõõbid elu üle koos turvatöötajaga ning see väljatrüki probleem kadus kuidagi iseenesest. Karibu! Astu aga edasi!
Kõige tüütum tegelane tervel Diani Beachil – Adriani lootusetult uudishimulik ja ülimalt järjekindel kass, kes lihtsalt pidi leidma võimaluse oma nina sinu söögi sisse panna. Isegi aeg-ajalt tuppa toidukraami jahile saabuvad ahvid olid kuidagi talutavamad. Vist seetõttu, et nad kõik olidki parajad ahvid.
Järgmine etapp oli pagasi läbivalgustamine. Vähemalt teoorias oli, sest otse loomulikult oli valgustusaparaat parasjagu rikkis (Keenias on sõna “parasjagu” sünonüümid “permanentselt” või “enamus aega”) ja masinat asendas üks mõnus neegrimammi. Algus oli jälle ootuspäraselt karm – kus on pileti väljatrükk? Ei, ilma piletita ei saa siit edasi kohe mitte. Pole varianti ka!
No muidugi oli seal variant ja seejuures vägagi lihtne. Keenias meeldib inimestele nimelt kohutavalt naerda ja niipea, kui sa suudad kellegi naerma ajada, unustab ta sisuliselt hetkega kõik oma tööülesanded. Minu neegrimammi polnud siin mingi erand. Natuke lõõpimist ja niipea, kui tal nägu naerule läks, polnud ühtäkki enam vaja ei piletit ega isegi asju kotist välja võtta. Piisas, kui ütlesid, et kotis on riided (mis oli tõsi). Vahetasime üksteisega veel natuke nalju ja jälle – karibu! (karibu! = tere tulemast!).
Tuk-tuk Mombasas. Ei, need WiFi kirjad tuki peal ei tähenda seda, et tuk-tukis oleks traadita internet. Nende efekt on umbes sama, kui kirjutada tuki külje peale Lamborgini.
Siis järgnes lennujaama kolmas etapp – check-in. Check-in ei erinenud selles mõttes väga palju pagasi turvakontrollist, et ka siin ei töötanud ükski tehniline vidin. Mõnda aega üritati küll arvutisüsteemile eluvaimu sisse puhuda, aga täiesti ootuspäraselt lõppes see ilma tulemusteta. Nenditi lihtsalt, et arvuteid täna (loe: see nädal) tööle ei saa ja asuti rahulikult käsitsi pardakaarte välja kirjutama. Saabus minu kord.
Ametnik naeratab mõnuga vastu ja teatab, et no mis siis ikka, kohe kirjutab ta mulle pardakaardi välja. Palun, siin on pardakaart, karibu ja head reisi!
Põhjamaa inimesele võib tunduda kummastav, kuidas nii lihtne asi nagu väike nali aitab Keenias paljusid probleeme lahendada. Keenias inimestele tõesti meeldib naerda ja kõik teavad, et ükski asi ei pea olema kivisse raiutud. Teoorias muidugi teatakse, kuidas ühte või teist asja tegema peaks ja loomulikult teadsid nad ka Mombasa lennujaamas, kuid kohalike kultuuritavade järgi saab ja tuleb Keenias kõike vaadelda paindlikult. Lihtsalt suhtlemise küsimus. Sellest naljaga segatud paindlikkusest hakkan ma veel puudust tundma.
Eira märkab mind juba kaugelt ja tõstab käe kõrgele, et mind tervitada. Kallistan teda tervituseks vastu ja vahetame viisakusavaldusi vormis: “Kuidas sul läheb? Mul läheb ka hästi.”
Jah, ma olen kindlaks jäänud sellele samale koopiafirmale, kes esimesel korral mu koolitusmaterjali välisäärest kinni kõitis. Eirale endiselt meeldib roosa näts, ta on elurõõmus ja samal ajal maailma kõige aeglasem naisterahvas, keda ma tean. Ja mina endisest targem – olen teadlikult korrutanud tegelikule printimisele “mineva aja” sujuvalt kolmega. Nii see suurepärane koostöö meil nüüd toimib.
“Eira – kas sul värviprinter ka töötab? Ma tahaks täna tunnistusi printida,” samal ajal taskust mälupulka otsides.
“Muidugi töötab! Oot aga kas see tähendab, et sa uut koolitusmaterjali printida ei tahagi? Aga kuidas mina siis edasi õpin?” jääb ta mulle suurte küsivate silmadega otsa vaatama.
“Vabandust, ma ei saa sinu küsimusest aru. Mis moodi sina õppida?” ja teritan oma silmavaate sama küsivaks.
Siis lööb ta pilgu maha ja tunnistab ausalt, et on kõik koolitusmaterjali failid läbi lugenud, mida ma seal printimas käinud olen. Kuigi üsna palju termineid oli jäänud selgusetuks, nagu näiteks omahind jms aga muidu oli olnud väga huvitav.
“Jah oskan küll. Nüüd sa õnneks saad mind oma maale kaasa võtta ja ma saan sama rikkaks, kui kõik mzungud!” ja taob halastamatult printerit, et see tööle hakkaks.
“Eem, Eira, ääm. Vaata. Kuidas sulle seda nüüd öelda. Selle rikkusega on küll meie maal nüüd vähe teine lugu, kui sinu kujutluspilt sulle räägib….” ja viitan samal ajal sildile, mille ühel eelmisel külaskäigul printerile kleepisin, kui Eira taas printerit tagus.
“Palun ära löö mind” silt tegi tol korral küll palju nalja aga eks see üheks naljaks jälle jäi. Proovisin veel mõnda aega Eirale tagasihoidlikult seletada, mis on erinevused reaalse mzungu elu ja tema unistuste rikkuse vahel. Aga ikkagi rippus ta mu jala küljes, kui ma uksest väljuma hakkasin ja arvas, et kui ma teda kaasa võtta ei taha, siis ma võiksin vähemalt natuke raha talle jätta. Nii sõpruse märgiks või midagi.
Pole olukorda, pole inimest siin maal, kes väiksemalgi võimalusel sinu käest raha ei küsiks ja seda ainult sellepärast, et sa oled mzungu. On ju iseenesest mõistetav, et nahavärv määrab juba sündides sinu pangaarve suuruse või isegi mitme pangaarve suuruse (sest mõni arveldusarve võib juba sündides tegelikult täis olla). Ühesõnaga, ka sel korral ei üllatanud see küsimus mind grammigi ja eitava vastuse peale nad lihtsalt noogutavad ning jäävad sulle haleda näoga järgi vaatama.
Tunnistused kotis jalutan Kiberasse ja leian ennast mõttelt, et kui palju sarnast on kõigel ümbritseval tegelikult Indiaga.
Rongirööpal magamine ei ole just kõige turvalisem valik aga no mis sa teed, kui uni murrab. Ja lehmad on prügihunnikus õnnelikud. Palju maitsvaid kilekotte.
Lehmad söövad ka siin värvilisi kilekotte, inimesed magavad seal, kus parasjagu uni peale tuleb ja õhus on tunda prügi põletamise lõhna. Kuidas need lehmad erinevates maailmajagudes on otsustanud, et kilekotid on söödavad? Õige vastus oleks vist tehnikasajand aga kas lehmad siis ka internetis … e-mail… Facebook?
Jõuan KCEO’sse, kus tervitamise traditsioon võtab juba head mõned minutid. Paar päeva tagasi tekkis KCEO’s seinale ajatabel, kus kirjas, millal mingi projekti tähtaeg on ja kes esitab.
Muhelesin heameelest ja ei saanud jätta ainult enda teada, kui uhke ma nende üle olen. Kõik võtab siin siiski natuke kauem aega, kui mzungu taluvuslävi vahel on – aga kõik tuleb – vaja on ainult tarka kannatlikust. Seda on aeg siin õpetanud küll.
Seejärel jõuabki kätte päeva kõige olulisem hetk. Tunnustus tehtud töö eest. Ametlikult on nüüdseks läbi nii projektijuhtimise, kui ka äriplaani kirjutamise koolitus. Tunnistusi jagades on tänupisarad vastastikused. Kõik kiljuvad ja sõnu juurde ei olegi vaja.
Categories: Elu-olu, Keenia, Kibera | Sildid: äriplaani kirjutamise koolitus, India, kilekotte söövad lehmad, Projektijuhtimise koolitus, tunnistused | 1 kommentaar
Keenia kaks suurt ingliskeelset päevalehte The Nation ja The Standard on alati pungil täis piisavalt huvitavaid uudiseid, et suhteliselt tihti 60 šillingi (60 eurosenti) eest ajaleht soetada. Valin reeglina Nationi, sest Standard tundub kuidagi kollane ja pea alati on seal kirjutatu kvaliteet võrreldes Nationiga madalam.
Keenia ajalehtedes jagunevad uudised kahte suurde kategooriasse: kas jaburad või siis eriti jaburad uudised. Kolmandat võimalust lihtsalt pole, sest midagi normaalset ei näi huvitavat mitte kedagi. Kuid need väiksed ja suured jaburdused hakkavad mingist hetkest tunduma juba sellisel tasandil loomingulised, et igasugused loovuskoolitused näivad pärinevat keskaja algusest. Või kui lehti ei viitsi lugeda, siis võib ka iga külamutt sulle ilma pingutamata sellist umbluud esitada, et karp jääb lahti.
Et tekiks mingi pilt, millest Keenia lehed kirjutavad, siis allpool on põgus valik uudistest, mis kokku kogutud vaid mõnest lehest. Väga palju vaeva selle kollektsiooni kokkupanekul ei pidanud nägema.
* Alates 2011. aastast on Keenia korruptsiooniametile EACC – Ethics and Anti-Corruption Commision (kedagi ei häiri, et selle kaks juhti on ise korruptsioonikahtlusega uurimise all) laekunud ligi 10.000 avaldust korruptsioonijuhtumite kahtlustest. Neist on uurimise faasi on jõudnud 381 juhtumit ja tervelt 3 korral on kedagi ka korruptsioonis süüdi mõistetud. Ilmselgelt maja kümnel korrusel midagi siiski tehakse.
* Mumiase suhkrutehase (Keenia kuulsaim suhkrutehas) juhid deklareerisid 2006-2012 kolme miljardi šillingi (30 miljonit eurot) väärtuses olematut suhkrueksporti. Mis seal tegelikult toimus, on piisavalt segane (jälle, mitte et see kedagi suurt häiriks), sest suhkrutehase andmetel on mainitud perioodil eksporditud üle 71.000 tonni suhkrut, mingi tõendusmaterjal on olemas 30.000 tonni ekspordi osas, kuid Keenia maksuameti andmetel on ekspordiks läinud vaid 8100 tonni suhkrut.
* Suhkruäri on Keenias üldse lahe äri. Viie Keenia suhkrutehase koguvõlgnevus tarnijatele, pankadele ja valitsusele on hetkel 100 miljardit šillingit ehk miljard eurot. Ei, siin pole mingit probleemi. Tegevus jätkub igapäevases rütmis ja juhtimises probleeme pole.
* Eldoretis kuulati üle kahte kõrgemat politseiametnikku, kelle arvele oli “kusagilt” laekunud suuremad summad raha. Mõlemal juhul oli selgitus sama – aga meil on kanala, kust ühel juhul oli aastane netosissetulek 2 miljonit šillingit aastas, teisel juhul lausa 1,4 miljonit šillingit (14.000 eurot) kuus. Ja muidugi pole Keenias mingi probleem, et mõlemal ettevõttel puudub igasugune raamatupidamine ja raha liigub ainult ühes suunas, ehk laekub pidevalt arvele. Kanakasvatusega ei kaasne Keenias absoluutselt mingeid kulusid, sest Keenia kanad ei söö midagi ja töölisedki töötavad tasuta.
* Üks teine kõrge politseinik ei suutnud seletada, miks tema arvele pidevalt sadu tuhandeid šillingeid (tuhandeid eurosid) laekub. Ainus seletus oli, et tema mehel on Nairobis raamatupood ja printimisäri, äri tõeliselt õitseb. Ühtegi klienti ta siiski nimetada ei suutnud. Mis teha. Leidub ju Eestiski inimesi, kes lihtsalt ei mäleta mõnda asja.
* Tansaania piiri ääres Taita Tavetas on paari kuuga maha põletatud üle 100 hektari metsa, sealhulgas ka ühel kaitsealal, kust loomad on pidanud põgenema mujale. Kohalikud hõimud usuvad nimelt, et metsa põletamine kuivaperioodil toob kaasa vihmad. Loomulikult pole kedagi karistatud, sest uskumine millesegi pole Keenias ju keelatud.
* Nyandarua maakonnas, kus elab 600.000 elanikku (neist pooled elavad allpool vaesuspiiri, ehk peavad hakkama saama vähem kui 2 dollariga päevas), otsustati järgmise aasta eelarves kärpida välisreisidele mõeldud eelarvet 100 miljoni šillingi (ehk 1 miljoni euro) võrra. Pole siiski teada, mis summa ulatuses edaspidi reisida saab. Kuid ilmselt on see miljon eurot ühe maakonna reiside jaoks suht peenraha.
* Mees, kes varastas taskulambi, raadio ja termoskannu koguväärtuses 1000 šillingit (10 eurot), mõisteti surma. Süüdlane on otsuse edasi kaevanud.
* Kisumus (Keenia suuruselt kolmas linn) tapeti üks üliõpilane ja kaks said tõsiseid vigastusi. Vihased üliõpilased panid reaktsioonina suvalise veoauto põlema. Juht pääses vigastusteta.
* Nairobi suurimas haiglas ütlesid korraga üles kõik vähiuuringuteks mõeldud aparaadid üles. Puhas juhus, nagu Keenias sellistel puhkudel tavaks.
* Kohtu all on endine rahandusminister, keda süüdistatakse 6,5 miljardi šillingi (65 miljonit eurot) suuruses hankepettuses (turvasüsteemide kaasajastamine) aastatel 2003-2004 (mis on siiski küllalt värske juhtum Keenia kontekstis). Järgmised istungid toimuvad juulis ja oktoobris 2015.
* Viletsate riigieksami tulemuste (väga oluline asi Keenias!) pärast panid õpilased ühika põlema. Teises kohas peksid õpilased samal põhjusel segamini peaõpetaja auto ja üritasid teda ära lintšida. Õpetajal õnnestus kohalikku politseijaoskonda põgeneda. Auto remondiga tuleb aga kõvasti vaeva näha.
* Naivasha linna sattus jõehobu, kes on teatavasti inimestele väga ohtlik loom. Jõehobu lasti maha ja kõigil oli suur heameel. Ei, mitte sellest, et kedagi surnuks ei trambitud, vaid seetõttu, et näe, jälle sai tasuta liha.
* Kusagil maakonnas käivitati elanikelt ebaseaduslike relvade ärakorjamise kampaania. Kampaaniaga kaasnes korralik motivatsiooniprogramm – iga ebaseadusliku relva vastu sai piibli ja jumalasulase õnnistuse. Loo juures olevale pildile oli jäänud keskealine naisterahvas, kes tõi oma relva ära ja saab parasjagu preestrilt õnnistust.
* President määras 7-päevase tähtaja, et juurutada Keenias riigihangete e-keskkond. Täiesti jõukohane ülesanne igas riigis.
* Alaealine tüdruk sattus mingil põhjusel türmi ja vägistati politseiniku poolt. Vägistajaks oli 54-aastane sarijoodikust 4 lapse isa.
* Kisumus põletas teenija maavanema residentsis prügi. Juhuslikult põles selle tulemusena maha kogu residents. No mis teha.
* Maksuamet nõuab Mombasa suurärimehelt 180 miljonit šillingit (1,8 miljonit eurot) maksmata makse. Suurärimees ei tea nõudest mitte midagi ja ta on üldse elanud Dubais ja tema ainus sissetulek on palk. Kust need sajad miljonid tema arvele on tulnud, pole aimugi. Keenias täiesti aktsepteeritav seletus.
* Aeg-ajalt tilguvad lehtedesse uudise Keenia kahe kõige kuulsama korruptsiooniskandaali kohta. Need on Anglo Leasingu ja Goldenbergi skandaalid. Noh, ega see Anglo Leasing ju polnudki midagi väga erilist – Keenia riik maksis kõigest miljardi euro ulatuses teenuste eest, mida mitte kunagi ei osutadki. Keenia kontekstis peenraha.
* Justiitsministeeriumi arvelt kadus 3 miljardit šillingit (3 miljonit eurot). Kuhu raha kadus, on võimatu välja selgitada. Lihtsalt kogu aeg oli raha ja siis ühel hetkel äkki enam polnud. Lihtsalt pole enam ja võta siis kinni, kuhu see kadus.
* Kõikides Keenia suuremates lennuväljades on mingi osa maad kuidagi sattunud eraomandusse. Näiteks Keenia suurimal, Nairobi JKIA (Jomo Kenyatta rahvusvaheline lennuväli) lennuväljal on mingil moel maha parseldatud ka osa põhilise maandumisraja alusest maast. Teoreetiliselt võiks sinna näiteks mõne maja ehitada. Teine firma küsis Keskonnaametilt luba ehitada maandumisraja kõrvale gaasitehas. Luba loomulikult ka anti.
Nairobi rahvusvahelisel lennuväljal libiseb maa eraomandusse. Kohus leiab, et kõik on olnud seaduslik.
* Mombasas keeldusid 300 matatut (mikrobussi) ülevaatusest. Kui ei taha ülevaatust teha, siis järelikult nad ei taha. Milleks sellest veel liigset kära tekitada?
* Uurimise alla sattunud mees ei suutnud seletada, miks tema arvele laekus 3 päeva jooksul 5,4 m šillingit (54.000 eurot). Raha lihtsalt tuli kuskilt. Ideed ka pole, miks see laekus või kes kandis. Selge, miks inimest pikemalt tüüdata, kui ta asjast midagi ei tea.
* Keskmises Keenia maakonnas läheb arendusprojektidele keskmiselt 20% eelarvest. Pool eelarvest kulub palkadeks, 30% administratiivkuludeks. Keenia suuruselt teises ja kolmandas linnas Mombasas ja Kisumus jääb arenduskulude suurus paari protsendi juurde eelarvest. Elada on ju ka vaja.
Sean rääkis loo, kuidas ta avarii tõttu (milles tema süüdi polnud) koges ta üsna uskumatut olukorda politseijaoskannas. Isa oli politseijaoskonda toonud oma poja, kes ei tahtnud koolis käia. Isa palvel peksid politseinikud poisi korralikult läbi (lüües sealhulgas korduvalt hella kohta). Isa oli tulemusega rahule jäänud. Sai natuke last kasvatatud.
Erinevalt Eestist, kus lehes avaldatule järgneb mingi reaktsioon, Keenias seda ei juhtu. Lehes võib olla üksikasjalik kirjeldus, kuidas üks või teine korruptsiooniskeem toimub, seda kuni nimedeni välja, kuid kõik see info on pigem leheruumi täitmiseks, kui põhjus midagi ette võtta. Süsteem ju toimib ja kõik arvestavad sellega ning mängivad kaasa. Olgu siiski öeldud, et Keenias veedetud aasta jooksul ei maksnud ma kellelegi mingit meelehead. Alati jääb siiski võimalus, et ma lihtsalt ei oska korralikult pätti teha.
Jalutasin täna sihitult raamatupoes ja sirvisin pakutavat lektüüri. Kohalik hinnatud raamatupood meie omast väga ei erine. Kui siis õige vähe valiku osas. Mart Juure “Kallis peaminister tegutseb jälle” siit küll ei leia ja E.L. James “Viiskümmend halli varjundit” ka kohe silma ei hakka aga Steve Jobs eluraamat on loetavuse TOP’is ja eneseabiraamatute riiul on lõputu.
Kuidas õndsalt magada, millises asendis pesta, valik hääletoone, kuidas mehe ja lastega suhelda, mida täpselt, mis kell ja mis värvi juurikas suhu pista, kuidas meeletus koguses raha kokku ajada ja mis sind õhtupimeduses tegelikult õnnelikuks teeb? Lohisevat seina vähe hirmunult vaadates, tekib küsimus, et kas me üldse mõnda liigutust ilma õpetussõnadeta enam teha oskame? Kuhu meie oma intuitsioon, iseenda usaldus ja julgus, teha asju omamoodi õigesti, kadunud on. Appi, kuidas meie vanavanemad teadsid, mis moodi elama peab?
Liigun kiiresti edasi ja peatun tillukese riiuli ees, kus on suurelt kirjas “Reisimine”. No see sobib küll, sest endiselt on minu edasised reisiplaanid hägused. Valik ei ole väga lai, Hong Kong, India, Keenia, Keenia, Keenia, Tansaania, Lõuna – Aafrika ja Ida – Euroopa. Kõik. Huvitav maitse sellel ostujuhil.
Samas ei suuda ma oma põhjendamatut uhkust alla suruda, sest ainukeses Euroopat puudutavas raamatus peab ka Eesti sees olema. Otsin sisukorrast Eestit, et uurida väheke, mis meist head ka kirjutatakse. Mäletan, et 2011 avaldatud Lonely Planetis oli Eestit tutvustaval leheküljel suurelt kirjas “Head aega Kroon, tere tulemast Euro”. Teks oli kodumaa kohta hall ja tagasihoidlik, TOP 30 valikkusse, kuhu Ida-Euroopas reisida, me tol korral ei mahtunud. Maitses kõik kokku väga magedalt.
“Vaata, Tallinn on kõigist 25 välja valitud sihtkohast, üheksandal kohal,” näitan kõrvuni naeratusega turvamehele, kes on kogu mu pildistamist ja võidutantsu pealt vaadanud.
Turvamees pilgutab kolm korda silmi, teeb nagu vaataks ja küsib: “Kas see on Nairobist väga kaugel?”
Kui tore tunne – kõikidest imelistest, kavalatest, pimestavatest ja erakordsetest Ida-Euroopa riikidest ja kohtadest olla üheksandal kohal. Võib olla on see sulle juba vana uudis aga mina astusin küll täna raamatupoest poole pikemana välja. Kirjelduse järgi võiks Tallinna järgmiseks reisisihtkohaks valida küll.
Kuna Liinal hakkas Keenia viisa läbi saama (või õigemini oli see isegi väheke aegunud juba) otsustasin, et lähen talle tugiisikuks migratsiooniametisse kaasa. Astume tuhande välja mõeldud looga, miks me enne viisa lõppemist tulla ei saanud, otse bürokraatia porilompi. Kohas, kus on lugematul hulgal hambuni relvastatud turvamehi, kus kõik liigutused registreeritakse endiselt joonitud vihikutesse ja tahma järgi lõhnavas kassapõhises sõrmejäljeregistris, läks meil kokkuvõttes tegelikult ladusalt. Ainult ühe väikese erandiga. Mul oli sootuks meelest maha läinud, et viisa avalduse juures pidi, lisaks paasikoopiale, olema ka kaks fotot. Seega küsisime ühelt, küsisime teiselt ja küsisime ka kolmandalt, et kus oleks võimalik fotosid teha. Küsimise tulemusel keegi ikka teadis kedagi, kes teadis kedagi, kes kellelegi helistas ja siis see keegi tuligi ja ütles: “Lähme!” No, me siis läksime, sest ega väga valikut polnud – fotosid oli vaja.
“Lähme” mees juhatas meid kindlal sammul migratsiooniameti aia taha, kiskust pükstetaskust välja kortsus taskurätiku, sopsutas selle väheke sirgemaks ja sättis selle Liina pea taha. Maa alt tuli mees kaameraga, tegi paar lähivõtet, kiitis modelli ja siis vajus sama kiirest sinna, kust ta tuli. Taskurätiku mees pühkis sama riideribaga higi ja hüüdis meile üle õla: “Kolm minutit – pane raha valmis”. Kõik toimus pimestaval kiirusel. Hämmastav!
Palju õnne, Keenias püstitati uus vanuserekord sünnitamises. Kui läänemaailmas püüavad uusi rekordeid juba soliidses eas daamid, siis Keenia oskab, samad näitajad, jälle oma võtmesse lihvida. Kahjuks ei ole rekord aga kohalikust kontekstis nii rabav, et see isegi mingi päevalehe uudistevoogu jõuaks. Aga eks otsustage ise, kas oleks väheke vajadust, millelegi sellisele tähelepanu pöörata?
Kericho District haiglas sünnitas kümne aastane Chemamuli põhikooli tüdruk oma esimese lapse. Laps kaalus sündides 2,8 kg. Kahjuks ei ole siinkohal tegemist esimese aprilli naljaga…
Ma nüüd ei teagi, kumb on rohkem vimpkasid täis, kas Aafrika või Google aga päris korras pole vist kumbki. Kadri arvas muidugi, et äkki on asi hoopis selles, et meid – eestlasi – on siia kontinendile ehk juba liiga palju jõudnud, et isegi Google on hämmingus.
Categories: Elu-olu, Keenia, Nairobi | Sildid: Elagu Eesti, Long Live Africa, Migratsiooniamet, noorim sünnitaja | Lisa kommentaar
Selle nädala esimene päev oli minu jaoks mõnevõrra tähtis päev. Nimelt oli ühe suure projekti esitamise tähtaeg. Maksimaalne taotletav summa, neli miljonit shilligut (ca 40 000 EUR). Jah, neli miljonit! Prantsuse saatkonna sotsiaalarengu fondi tingimused ja toetatavad tegevused olid justkui KCEO’le kirjutatud. Sama hästi oleks võinud fondi nimeks panna “KCEO – palun esita meile projekt”.
Eelnevalt olime potentsiaalsed fondid, kuhu kirjutada, omavahel ära jaganud. Kõnealune rahaallikas jäi seega Joshuale, kuna tegemist oli tähtsa projektiga, kuhu viga sisse ei tohtinud tulla. Kuu aega rääkisime, arutasime, mõtlesime tegevusi ja kaalusime erinevaid võimalusi, millele täpselt toetust küsida. Vahepeal julgesin paluda, et ta juba kirjutatut ka minuga jagaks, et saaksin vajadusel suunata ja mõtteid lisada. Vastus oli aga nädalast nädalasse muutumatu. “Mairi, oota – küll sa näed, ma tahan veel paar asja lisada ja siis… “
Leppisime kokku, et pühapäeva hommikuks on viimistletud mustand minu postkastis. Siis on mul täpselt kaks päeva aega seda vajadusel kohendada ning esmaspäeval, igemeteni palja naeratusega, kogu kupatus teele saata. Pühapäeva keskpäeval hakkasin juba närviliselt mööda tuba ringi käima – mida ei ole on projekt. Saatsin Joshuale kirja ja sõnumi. Vaikus.
Järgmisel hommikul haigutab postkastis endiselt tühjus. Sel hetkel oleks tahtnud küll ühe kärtsu ebasündsaid sõnu valjusti öelda. Sest tühi postkast sai tähendada ainult ühte.
Tõlkes “Rahu tahetakse elusalt” Selliseid silte on terve Kibera täis, sest valimiste ajal läks siin väheke kähmluseks. Tundub, et peale esmaspäeva hakkab sarnaseid silte seintele ja väravatele juurde tekkima. (Mida tuleks muidugi vähe musta huumorina võtta).
Avan rahastajate lehekülje ja proovin anda kriitilist hinnangut oma võimetele, see 12 tunniga valmis kirjutada. Jah, sellise ajaga – hindele kolm – kirjutaks valmis küll.
Lähen kööki, kallan tassi kohvipuru täis. Tavaliselt kallan kohvi peale samapalju piima, kui sellel korra kuuma vee jaoks ruumi jäi. Istun (kohvi)pudruga tagasi digitaalandmeid töötleva seadme ette.
Mõnikümmend minutit hiljem löön arvutikaane kinni. Raputan tassist ühe suure suutäie ligunenud kohvipuru. See amps ei tahtnud küll kuidagi alla minna, vaid kippus rohkem hambavahedesse kinni jääma. Aga see esteetiline probleem, oli kõige muu kõrvalt, väheoluline.
Võtsin vabaduse valida. Valikutes oli minu motivatsioon versus nende motivatsioon. Võitjaks jäi nende motivatsioon – mis kahjuks ei olnud projekti kujul, minuni jõudnud. Ja oma motivatsiooni loputasin kraaniveega kurgust alla. Ma olin (sel hetkel) oma otsusega rahul.
Teisipäeva hommikul jalutan, kohalikku kultuuri austades, krussis kivinäoga Kiberasse. Oi, kuidas siin ei ole sünnis oma rõõmutuid ja norus emotsioone välja näidata. Joshua sammub mulle omakasupüüdmatu ja nõtke kõnnakuga vastu. Tervitab mind kummardades kättpidi ja lööb lauale oma “kõigega liiga kooskõlas” firmanaeratuse.
Meie vestlus kestis ca 20 minutit. Õige muidugi, vestluseks on tavaliselt kahte poolt vaja. Seega saame seda nimetada pigem 20 minutiliseks monoloogiks. Kõiki vabanduste stiilivarjundeid ma salvestada ei suutnud aga lühidalt kokkuvõttes kõlas see “kujutad ette, jah” lugu järgmiselt:
“Ausalt, mõni päev tagasi arvuti plahvatas. Mairi, aga sa näed, mina õnneks olen elus ja terve. Noh ja siis, peale plahvatuse traumat, kirjutasin terve projekti uuesti. Kas sa suudad seda uskuda! Siis reedel laenasin oma arvuti ühele südamesõbrale. Kas sa kujutad ette, jah, ta lubas tuua selle tagasi reede õhtul aga tõi hoopis laupäeva õhtul. Ja siis pühapäeval ma nii tahtsin sulle projekti saata aga kogu Kiberas ei olnud internetti, kujutad ette jah? Esmaspäev oli lihtsalt liiga kiire, et ma ei jõudnudki mustandit ära saata – aga seda sa ilmselt kujutad ette, jah.”
Tõlkes “Austus ei maksa midagi” Jah, vähe austust kõigi vastu ei maksaks ju midagi. Isegi Kaka Travellers Sacco teab seda.
Suutmata uskuda ühtegi tema painutatud ülestunnistust, pidasin vajalikuks lohiseva monoloogi lõpetada: “Joshua. Sa ei pea mind lohutama. See oli teie ja ilmselt kõigi nende laste kaotus, kes ehk tulevikus oleksid saanud tänu sinu projektile kooli minna. Mitte minu kaotus. Mis sellest kõigest enam. Äkki, ehk kunagi tulevikus võib olla uuesti, vist, no ma ei tea.”
Elasid kord üks unistus, mõte ja võimalus. Nende majas oli alati palju külalisi aga kõige tihedamini koputasid nende uksele küsivad pilgud.
Ennast kuulates, ei saanud ma enam kuidagi, allaloputatud valikuga, rahul olla. Või siiski? Millise kire, tahtmise ning vaimustusega oleks siin keegi, projekti positiivse rahastuse korral, seda päriselt juhtima hakanud – kui juba praegu on valikus vabandusi rohkem kui vabadust valida?
Tegelikult ei ole muud, kui teeb lihtsalt väheke õnnetuks. Tuleb uskuda, et järgmiste projektidega on rohkem õnne. Sel korral võttis kõrvits oma muinasjutu ja läks seda ilmselt kellelegi teisele jutustama.
Ah, et mida ma siis peale projektijuhtimise koolitust nüüd teengi? Paljud sõbrad on uurinud, et mille karvasega ma seal siis nüüd tegelen, et ikka ei ole aega nende kirjadele vastata. No, tunnistan päris ausalt kohe, et see projektijuhtimise koolituse aeg oli justkui leige sissejuhatus tänasele sinna-tänna jooksmisele. Jah, päriselt on mul vahest väga kiire ja päriselt ma vahel jõuan koju alles kell üheksa õhtul. Seega jah, ma olen ääretult hädas kirjade vastamisega.
No eks see ühtepidi vähe ulmeline ettevõtmine oli. Ja on tegelikult seda siiani. Alustasime koolitusega kolm nädalat tagasi ja oi kui pikk tee on veel minna.
Alustava ettevõtja baaskoolitus koos äriplaani koostamisega ehk hakkame nüüd slummis päris äri ajama.
Hämmastava kaliibriga vennad on siia õppima sattunud. Viis miljonit klienti esimese kuuga – pole probleemi. Kahe kuuga 80% Nairobi finantssektori turuosast – käkitegu. Ma tegelikult ei tahaks nende finantsprognoosidest rääkidagi. Nii suurte numbrite kokku liitmine võtab nad ise ka higiseks aga samal ajal ei poe kordagi hinge kahtluseuss, et äkki sääraseid numbreid päriselt ei eksisteerigi. Miljard – kõigile on teada, et see on peenraha. Tekib ainult üks küsimus – miks sellise suutlikkusega talendid siin klassiruumis veel istuvad?
“Mairi, see äritegemine, on tead lihtne aga mina seda visiooni küll kirja ei oska panna,” ütleb Julius ja laseb pastakal lauale kukkuda.
Nendelt tõsistelt pokkeri nägudelt ei loe suurima tahtmise juures ka välja, et nad millegagi nalja teeks. Õppimise isu on aga mäe suurune ja ega need edusammudki tulemata jää. Tasahilju liigume aina lähemale tõelisele reaalsusele ja tegelikele numbritele.
“Behavior and change” programmis tehakse koolilastele elulistel teemadel ettekandeid nagu näiteks: sõprus, HIV/AIDS, korruptsioon, seksuaalne käitumine ja palju muud. Kokku on 13 olulist punkti, mida tavaprogramm koolis ei hõlma.
Aitasin KCEO’l seda programmi väheke turgutada ja nii ma sinna koolitama sattusin. Tegelikult on see olnud ääretult huvitav ja hariv ka minu enda jaoks. Oleme külastanud mitmeid koole. Enamus on olnud siiski Kiberas aga umbes nädal tagasi võtsime Rufftoniga ette teekonna Kiambu’sse. Tiganga High School on Kiambu üks suuremaid koole ja klassiruumis on istet võtnud nii umbes sada õpilast. Mis on Keenias üsna tavaline riikliku kooli klassi suurus. Kuigi Kiambu ise on Nairobist üksnes 20 kilomeetrit, võttis meie teekond kooli täpselt neli ja pool tundi. Olime sunnitud vahetama erinevaid matatusid ja siis ette võtma umbes kümnekilomeetrise jalgsimatka, sest ükski eeslitakso ei olnud saadaval.
Sellel korral oli teemaks seksuaalkäitumine. Tundsime Rufftoniga huvi, et kes on klassiruumist sellise koledusega kokku puutunud nagu seda on vägistamine. Siis ma unustasin hetkeks hingamise, sest sellist kätemerd ma küll ei oodanud. Kõigi nende käe tõstnud noorte silmapilk oli vanem, kui nende tegelik vanus seda kaugeltki lubaks. Mind tõi see hapnikuta hetk koos külmavärinatega kohaliku elu reaalsusesse – jälle. Pidin tunnistama, et see maailm on üks põrgu eeskoda küll.
“Mairi, homme tulevad rahastajad meid kontrollima, et vaadata, kuidas projektil läinud on. Kas sa saaksid ka tulla?” ütleb Rhodah ja seejärel naeratas suletud suuga naeratust.
“Ahsoo, või et kohe homme ja kontrollima,” ja mul hakkab vaikselt punane tuli põlema minema. “Kas sa oled nüüd peale kahte nädalat – ainult sellest rääkimist – projekti sihtgrupiks olevad 15 noort ema kokku saanud?”
“Oih, tegevuste ajakava ma olen täiesti ära unustanud!” ja siis kaardus ta suu uuesti kinnise suuga naeratusse.
Oleks olnud liig arvata, et ma sel hetkel oleksin suutnud oma (mitte just liiga ilusa) emotsiooni, mõne mantra ja küünlaga alla suruda.
“Rhodah! Appikene! Mis sul homme nendele rahastajatele üldse ette näidata on? See lõhnab ikka korraliku jama järele,” ja tõstan käed taeva poole.
Rhodahi silmad lähevad suureks ja siis kadus ka naeratus. Järsku hakkas kiire. Haarame kotid ja kiirustame slummitänavatele noori emasid otsima, teen aja-, tegevus- ja koolituskava ning veel mõned põlema läinud ettevalmistused.
Eesmärk on verinoored emad ettevõtjateks koolitada. Hommikul istub meil klassiruumis nagu tellitult 15 noort ema. Kõigile on jagada projekti tegevusprogramm ja rahastajad lahkuvad naeratades.
Rahastajad ja noored emad. Kuna Kadri tuli just slummi külastama, siis palusin temal, kui ärinaisel, paar julgustavat sõna naistele öelda.
Uinudes haiseb jama veel rohkem. Mul ei ole õrna aimugi, mida rääkida äritegemisest naistele, kes unistavad nende endi jaoks suurest ärist. Müüa tänaval paberinutsu seest pähkleid.
“No kõige olulisem on osta pähkleid natuke odavamalt, kui sinu oma müügihind. Pakenda pähklid paberinutsu sisse valmis ja seejärel leia omale tänaval koht, kõigi teiste pähklimüüjate vahel. Võib olla marketingi huvides võiks vahel valju häälega midagi hüüda, et möödujate pilke sellega tabada. Siis mine koju, loe raha kokku ja ära seda kõike ära raiska, sest homseks on jälle pähkelid vaja osta.”
Ei, ma mõtlesin ringi. See on ikkagi üsna mõtetu venitamine. “Lihtsalt võta pähklid ja mine müü.” Jah, nii on parem. Nüüd on ainukeseks küsimuseks see, et millest huvitavast ma siis nendele kaks nädalat räägin?
Võibolla peaks koolitusel veel ühe näite Keenia ärimaailmast tooma. “Stress Free” pood. Omanikud on nii stressivabad, et ma ei ole kordagi veel näinud, et see pood lahti oleks. Aga äri nagu iga teine. | OSCAR-2019 |
||
Tema sõnul on Putini eesmärk testida NATO tugevust, ähvardades tuumasõjavõimalusega: „Arvan, et Putini idee on Läänt ahistada, et olgu peale, kui te tulete kaitsma neid riike, NATO uusi liikmeid, siis mina ründan tuumarelvaga mõnda Euroopa linna," kirjeldas Putini-kriitiline Piontkovski. Venemaa arvestuse kohaselt lööb Lääs selle peale vedelaks ja tõmbab tagasi, Putin aga saavutab oma poliitilised eesmärgid Balti riikides või mõnes teises riigis: "Ta ei mängi malet, ta mängib pokkerit. Ta tõstab panuseid kogu aeg."
Briti politoloog Edward Lucas, kes valiti novembris Kaunase ülikooli audoktoriks, pidas Leedus olulise loengu teemal „Leedu õppetund“, juhtides maailma avalikkuse tähelepanu sellele, kuivõrd mitmel rindel on Putinil õnnestunud Euroopat ja demokraatlikku Läänt ohustada: ta kasutab nn hübriidsõja kõiki vahendeid, ründab kõigil rinnetel, kasutab selleks raha, korruptsiooni, infosõda, organiseeritud kuritegevust, õõnestustegevust, jaga ja valitse taktikat, „rohelisi mehikesi“ ja sõda kuulutamata sõjaväge: „Me saame olla väljaspool ohtu ainult siis, kui oleme kaitsnud end kõigi ohuolukordade vastu.
Ei piisa sellest, kui kaitseme end ohtude vastu, mis on meie endi arvates olulised, me peame end kaitsma nende ohtude eest, mida Putin peab tähtsaks.“ Lucase hinnangul oleksid võinud nii Gruusia sõda kui ka Ukraina Maidani sündmused olla Euroopa jaoks äratuskellaks: „Iga kord, kui arvan, et Lääs on lõpuks asjast aru saanud, suleb ta silmad ja jääb jälle magama. Seepärast kardan, et see pole ikkagi olnud veel piisav äratuskell,“ hoiatas Lucas.
Siin on siis suur pilt: oleme tõelises ohus, mis nõuab erakorralisi meetmeid, meie kõigi ühtset ja tugevat kaitsetahet, pidevat valmidust selgitada Lääneriikidele Venemaa reaalset ohtu nii Euroopa rahule kui kogu demokraatlikule maailmakorrale.
Mida näeme aga väiksel pildil? 2013. aastal väljastas kaitseressursside amet 21 311 kutset arstlikku komisjoni ilmumiseks. Kohale ilmusid ainult pooled, sest arstlik komisjon langetas vaid 11 484 otsust. Teenistuskõlbulikuks kuulutati vaid 3844 meest ja 34 naist. Kui paljud lõpuks ajateenistuse läbisid, pole veel teada, kuid aasta varem oli see number 2855. „Ajateenistuse läbinute sekka kuulub omakorda hulk mehi, kes ei ole hoolimata oma ettevalmistusest valmis sõja korral riigi kaitseks relva haarama. Kõigele lisaks pole paljude kutsealuste hinnangul midagi valesti asjaolus, et ajateenistusest eemale hoidmise vabanduseks tuuakse ajapuudus või viitsimatus. Leitakse mõni tuttav arst või fiktiivne vigastus ning otsustatakse, et teenistusest viilimine on normaalne,“ kirjutavad ajalehes Müürileht sõjaväeteenistuse läbinud mehed Mati Kaalep ja Rauno Kinkar.
Kaitseväe arengukava 2013-2022 näeb ette, et kogu Eesti territoriaalkaitse ülesanded jäävad tulevikus Kaitseliidu kanda ning organisatsioon peaks kümne aastaga kasvama 30 000 inimese suuruseks. Mullu oli Kaitseliidus 22 000 inimest, tänavu on olnud küll sadu uusi liitujaid, kuid palju suuremat kaitseotstarbelist massiorganisatsiooni pole Eesti võimeline praegu majandama. Ometi sai Kaitseliit endale esimest korda selgelt piiritletud sõjalise ülesande, ütles kaitseväe juhataja Riho Terras mullu arengukava esitlusel. See tähendab, et kogu Eestit katvat «turvavaipa» hakati tähtsustama ning Kaitseliidu maakaitsestruktuuri kuuluvad üksused saavad selleks juurde varustust ja relvastust. Aga isegi minusugune tsivilist saab aru, et 150 ameerika sõduri, mõne tuhande eesti sõduri, paari NATO valvelennuki ja mõnekümne tuhande kaitseliitlasega ei kaitse kogu Eestit, kui vastas on tuumarelvade, tankide ja rakettidega varustatud vaenlase armee.
Mitmed eesti sõjaväelased on kinnitanud, et tegelik lahingvalmidus on Eestis olemas vaid kord aastas, kevadel maikuus, kui toimuvad Kevadtormi õppused, ülejäänud aja oleme niisama kaitsetud nagu on seda meie võssakasvanud idapiir, mille täpset kulgemisjoont me pole suutnud ligi veerandsaja taasiseseisvumisaja jooksul paika panna. Sõjaväe läbinud meestele ja naistele ei korraldata regulaarseid kordusõppusi, sest selleks ei jätkuvat raha ega organisatsioonilist võimekust. Kui nii, siis tuleks veelgi tõsta kaitsekulutusi. Elementaarse tsiviilkaitsevõime puudumisest olen korduvalt kirjutanud-muretsenud: tavalised eestlased ei tea, kuhu minna või mida teha, kui suur pauk käib, kui näiteks side, elekter ja raadio ei tööta.
Väiksel pildil käib hoopis teine tants: valimiskarussell on alanud, kogu avalik tähelepanu koondus täiesti teistele teemadele kui elementaarse ja globaalse julgeoleku kindlustamine. Sotsiaaldemokraadid loevad tühjas külmas telgis Tammsaaret ja valetavad prügikastireklaamidel, nagu olnuks kirjandusklassik sünnist saati, st aastast 1878 sotsiaaldemokraat. Reklaamis on kolm valet: esiteks pole ükski imik sündides parteilane, teiseks ei kuulunud kodanik Anton Hansen, kirjanikunimega Tammsaare kunagi ühtegi poliitilisse parteisse ja kolmandaks loodi Eesti esimene sotsiaaldemokraatlik partei alles 1907. aastal (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei). See on kultuuri kuritarvitus.
Peaminister kasutab oma ametipositsiooni ära nõnda, et marsib Reformierakonna valimisreklaamil Ämari lennuväljal „kindlalt tulevikku“ paari NATO lennuki õhkutõusu taustal, kiskudes kaitseväe nõnda lubamatult päevapoliitikasse. Riigi ja erakonna huvide hoolimatu samastamine ei aita kuidagi kaasa inimeste julgeolekule, pigem ohustab seda. Just praegu on käes aeg, kus meie riigi julgeolek ja erakondlik päevapoliitika peaksid olema kaks nii lahus asja kui üldse võimalik. See on turvatunde kuritarvitus.
Eesti tulevik saab olla kindel vaid siis, kui peame iga päev iga otsuse ja teoga silmas suurt pilti. | OSCAR-2019 |
||
Esiteks, ta hakkab jõudu koguma, veedab aina rohkem aega ärkvel olles, silmad pärani, vaja elu uurida ja teiseks, tundub, et tal on lähedusevajadus veel rohkem suurenenud. Ma ei tea, kust ta selle peale tuleb, et kui korteris on saabunud vaikus, mina teen mingeid omi asju ja Jaanus omi, siis temal tekib ebakindlus ja vigiseb. Siis hakkame meie mingit tühja juttu plärama, et jahhh, tõepoolest, see ilm on täna pilves ja räägime nüüd midagi, et meie hääled on kosta – laps jääb magama jälle. Nii on mitu korda päevas, jälle vigin ja meie jälle räägime tühja juttu. Endal on ka naljakas – üks pidev etendus käib 😀
Aga sellega seoses, et ta rohkem meiega tahab olla ja elu uurida, on tekkinud mure – meil ei ole ei lamamistooli ega kandelina. Mõtlesin, et lina peaksin hankima, saab minu või Jaanuse juures olla, kui muid asju teeme, saaksime rahulikult koos süüagi. Samas lamamistool oleks ka hea, talle meeldib poolistuli olla ja ringi vaadata.
Kunagi mõtlesin, et ahh lamamistool ja lina – need on kõigest mingid vidinad, pole neid vaja. Eluaeg tited põrandale pandud ja mis kõik. Aga ta ei taha omaette seal madalal põrandal olla. Meil on mängumatt küll ja need kaared – ta on liiga väike, et seal põnev oleks. Mõned korrad on ta seal aega veetnud, nii ärkvel olles kui magades, aga põhiaction käib ikka ju üleval pool.
Ise ka mäletan, kui nõme oli lühike laps olla, kõik elu käib kuskil laua ääres ja poelettidel ja kusiganes silmadest kõrgemal, ise nagu könn üritad seal näha, mis tehakse, et ei peaks teiste jalgu koguaeg vahtima ja end jobuna tundma. Eriti kui sul on uudishimu – kõik on ju uus. Ja siis oled kõik suured juba surmani oma viginaga ära tüütanud, et tõstke mind kõrgemale või mida te teete.
Siis me olemegi võimalikult palju teda süles hakanud poputama ja Jaanus on selles eriti meister – võtab sülle, käib kõik asjad ja toanurgad läbi, seletab, mis miski on ja annab talle katsuda. See on omamoodi koomiline, aga väga hea – talle see ekskursioon meeldib, kuigi ma ei tea, kas ta aru ka millestki saab, aga küll saab.
Aga tegelikult tahtsin sellest rääkida, et leidsime vist ideaalse lahenduse – meil on nüüd kotttool! Nägin beebigrupis, kuidas üks ema oma last seal peal hoiab – laps pidi olema rahulik, istub seal kindlas kohas, kuskile ei kuku ja uurib elu, kuni uni peale tuleb.
Meie hankisime ka endale kotttooli ja oh imet! Päris tükk aega veetis seal aega! Esiteks, see on nii mugav meile endale (praegu istun ja trükin siin), Jaanus muidugi ei saa üldse sellest toolist küllalt, ta vist ainult seal peal olekski. Aga teiseks, see on Johanile ideaalne istumise, lamamise koht. Paigutan koti ja graanulid nii, et oleks kui lamamistool, tema istub rahulikult ja saab toas toimuvast mingit moodi osa. Ma sain samal ajal võtta aega iseendale – nõusid rahulikult pesta ja kööki koristada 😀 Kusjuures, ilma naljata – sellest tegevusest on nüüd saanud justkui teraapiline puhkehetk – saab rahulikult koristada, jess!
Siis oli tal söögiaeg. Ideaalne koht, kus teda toita, siis tuli tal uni peale – omaette pulgavoodis ta ei taha olla, panin ta tagasi toolile, asendi üsna lamavaks, ise istusin diivanil ta kõrval. Päris üksi ja ilma jälgimata nii sügavale pessa ei taha teda jätta, aga kuni jälgin, on kõik ok. Ta oli seal igatahes nii rahul – see tool tekitab temas kitsast pesa tunnet, mida beebid vajavad.
Ühesõnaga, lamamistooli mure on selleks korraks lahendatud. Lamamistoolid maksavad sama palju ja veel rohkemgi kui kotttoolid, aga kotttool on ikka kordades funktsionaalsem – kõigile hea mõnulemise koht. Seniks, kuni ta väga keerama-pöörama ei hakka ega sealt maha ei ukerda, on hea.
Selle tooli saime Aatriumist, kus tehti meile ka vähe parem hind – sellist halli värvi, nagu me välja valisime, oli jäänud vaid näidis. Ja näidist ma täishinnaga ei tahtnud.
Algul, kui neid toole vaatasime, tuli kohe meelde see tatrakott, mille otsas ma sünnitusel möirgasin – good times! Aga kuna see seal oli üsna tühi juba või ära vajunud, siis selle mälupildi kustutamine väga kaua aega ei võtnud. No, uus tool oli ikka graanuleid täis, parema kujuga ja mis kõik. Väga mõnus.
Muide, Aatriumis on lisagraanuleid ka kui need peaksid ära vajuma ja tool liiga lössi läheb. Selle vastu pidi aitama ka see, et tooli üsna tihti soputada ja kohendada.
Ostke ergonoomimine kandekott omale – saate kasutada kuni 20 kiloni ja suurema lapsega matkadel jne käia, pole käru vaja kaasa vedada 🙂
Meil ka kott-tool, aga selline väiksemat sorti. Väga mõnus ja mugav asi, kuid tegelikult hakkava nad juba enne pööramist-keeramist nii palju nihelema, et vajuvad kuskile serva. Hoia igaks juhuks alati silm peal.
Kas see kott-tool on lapse seljale hea üldse..? Ise kardaks teda selles hoida, et graanulid liiguvad ja hea asend läheb paigast ja teeb seljale liiga.. Aga ei tea ka 😀 Ise vaatasin neid Babybjörni lamamistoole aga ei tea ju 100%, kas laps tahab seal olla või ei..elu nagu lihtsamaks veidi teeks.. Keeruline 😀
Ma ei usu, et see pikalt kasulik on. Aga eks me olemegi avastanud, et väga pikalt ta seal olla ei taha, asend muutub. Ma katsetan palju kiidetud lina variandi ära ja siis vaatan, kas vaja teda kuskile värisevasse tooli ka ajada 😀 | OSCAR-2019 |
||
Ajakirjanduses on hakatud õhutama sotsiviha. Milles see seisneb ja mis on põhjus? Põhjuseks on senise peavoolu ja reformierakonna hirm kaotada oma positsioon. Hirm on nii suur, et tihti ei suudeta enam säilitada kainet mõistust ja elementaarset viisakust. Samuti tundub, et demagoogial ja poolvaledel pole piire. Viimase aja lööklauseks on kujunenud väide, et sotside eesmärk on maksutõus ja ega rohkem muid eesmärke neil polegi. Sellist seisukohta kostub peaministri suust ning seda võimendab avalik meedia.
Reformierakond on avastanud, et neil on keerukas kuidagi sotsiaaldemokraate rünnata, neil pole jäänud enam peaaegu ühtegi maailmavaatelist eelist peale stabiilsuse millest on rahvas väsinud ning mis on endaga kaasa toonud ühe Euroopa suurima majanduslanguse ning tööpuuduse. Paraku on maksutõusu alane vastandumine mittesisuline ning avalikus debatis kergelt kokku varisev ja reformierakonna enda vastu pöörduv. Sotside vastaseks rünnakuks aga kõlbab ehk küll. Avalikus debatis peaks reformierakond tunnistama, et just reform on ise see erakond kes on viimastel aastatel tegelenud maksutõusuga ja selleks rahva mandaati omamata. Valimiste eel lubas reformierakond maksukoormust langetada, võimul olles aga tõstis aktsiise, käibemaksu, töötuskindlustusmakseid, riigilõive. Sellega tegelikult pettis reformierakond oma peamist valijat, seda kes valis reformi lootuses saada madalama maksukoormuse osaliseks.
Kui nüüd tulla tagasi sotsiaaldemokraatide juurde, siis tegelikult on sotside üks põhilisi põhimõtteid hoida maksukoormus võimalikult madal ning jagada seda selliselt ümber, et maksu maksaksid need kes on maksuvõimelised. Maksud on sotside jaoks ainult vahend eesmärgi saavutamiseks ning seda on raske mõista neil, kelle eesmärk on ainult maksukoormuse ja maksumäära numbrid ning fiskaalne tasakaal. Olen kindel, et inimese heaolu ei sõltu sellest milline on maksunumber või eelarvetasakaal, heaolu sõltub ikkagi sellest milline on elukeskkond ning milline on riigi majandusareng. Just elanike heaolu tõus on sotsiaaldemokraatide eesmärk ning seetõttu ei sea sotsiaaldemokraadid maksumäärade tõusu või langust oma tegevuse eesmärgiks.
Miks sotsid siis räägivad maksutõusust? Aga ikka sellepärast, et sotside haridusprogramm, sotsiaalprogramm, majandusprogramm jne nõuavad rahalisi vahendeid. Raha ei kasva puu otsas ning sotsiaaldemokraatidel on terviklik lahendus kuidas edu ma muutusi saavutada. Tegelikult oli sotsidel ka viimati valitsuses olles alati mõistlikud lahendused olemas. Sotside juhtimisel saavutati liitumine euroalaga (vormistamine – tulemuse ootamine jäi ainult reformile), sotsid tahavad lõpetada laste vaesumise Eestis, sotsid tahavad maksukoormust ümber jagada vaesematelt töötajatelt suurema sissetuleku ja varaga inimestele ja ettevõtetele, sotsid tahavad anda kõigile kes on selleks võimelised hea hariduse, sotsid tahavad võidelda tööpuuduse ja regionaalse tasakaalustamatusega ning näevad ka kus kõigeks selleks on võimalik rahalisi vahendeid saada. Sotsid on ausad ja ütlevad välja, et jah, kõige selle positiivse saavutamiseks on ilmselt vaja ka maksukoormuse mõne protsendine tõus ning sotsidel on olemas ka ettepanekud kuidas seda teha, et see kõige vähem koormaks keskmist või keskmisest väiksema sissetulekuga inimest. Sotsid ei valeta rahvale nagu seda on teinud reform: lubades maksulangetust on tegelikult tõstetud makse ning juhitud Eesti majandus Euroopa suurimasse langusesse.
Üldjuhul vägagi õige jutt, kuid samamoodi natuke “liiga hea, et tõsi olla”. Olles ise täiesti parteitu, näen sotsidel seda potentsiaali uutel valimistel senisest kordades parem tulemus teha.
Eks ta kindlasti ole natuke subjektiivne arvamus. Aga vastus demagoogiale ei saagi olla väga tuhka pähe raputav. Kui sotside käest küsitakse: Mida te võimule saades tahate teha ning sotsid vastavad ja toovad välja oma tegevuskava ja visiooni, siis küsitakse kust te selleks raha saate ja sotsid on ka selle läbi mõelnud ning vastus olemas. Sellest tehakse kokkuvõte: sotsid tahavad maksu tõsta. See on väga ebaaus ja alatu ja ajab vihale.
Nõustun Reinu arvamusavaldusega täielikult. Kas Sa kirjutaksid artikli ka teemal, kustkohast raha võtta. Maksude tõstmine on lihtsaim viis. Loogiline peaks olema suhete korrastamine eelkõige oma naabritega. Õnnetuseks on Eesti juba pea täielikult välistoetustest sõltuv riik ning kannapöörde tegemine võib võrduda ajutise pankrotiga. Samas pikk perspektiiv oleks selgem.
Ma ei tahaks siin sotside suhtes mingisugust positsiooni võtta. Pigem üks naljakas lugu ülikooli lõpetamise ajast.
See juhtus majandusteaduskonnas ja ei ole meeles, et kus see siis välja hõigati täpselt, et saite kraadi sotsiaalteaduses. Mõnede kursusekaaslaste näod vajusid imestusest mossi. Mis sotsiaalteadus, nad olid enda arvates ärimehed ja juhid. Sõna sotsiaal- tekitas neis nördimust.
Ove, selle kohta, kust võiks raha tulla saab lugeda näiteks: http://money4nothingchicks4free.wordpress.com/
Hea lugemine. Eesti puhul on asi tiba keerukam aga eks ma kunagi kirjutan kah, kuigi olen sellest ka juba kunagi kirjutanud:
Õnnetuseks püüab Rein leida lahendusi fiskaalpoliitika kaudu. See ei ole minu arvates mingi lahendus. Makse saab korjata vaid seal, kus on aktiivne äritegevus.
Toon lihtsa näite: oletame, et mingi vallavolikogu Eestis otsustab, et tema territooriumil on alates aastast 2013 kogu äritegevus maksuvaba. Kaasa arvatud tööjõumaksud. Ainus tingimus on see, et äritegevus peab toimuma valla territooriumil.
Jättes kõrvale erinevad JOKK skeemid, siis mitu toitlustusasutust avaks oma esinduse näiteks Misso valla territooriumil.
Püüan selgitada, et ei maksud ega nende puudumine ei too riiki investeeringuid, vaid rahateenimise võimalus on see, mis meelitab erinevaid investoreid.
Õnnetuseks on meie senine valitsemisstiil pehmelt öeldes Rootsi ja Soome väikeärikate nägu. Õhutades erinevaid eestlaste ajaloolisi foobiaid, on neil edukalt õnnestunud meie suurepärast majandusgeograafilist positsiooni ellimineerida.
Kokkuvõttes tahan öelda, et ma ei ole üheski maailma paigas reisides märganud naabrite vahel sellist vaenuõhutamist, nagu meie riigis tänaseni toimub. Ei ole ka kohanud ühtegi eestlast, kes seda mistahes põhjusel õigeks peaks.
Äkki on lähitulevikus, seoses poliitilise liini tõenäolise muutusega lootust, et miskit muutuma hakkab.
Tegelikult olen rohkem MMT (modernse rahateooria) pooldaja aga seda ei saa eriti Eesti tingimustes rakendada kuna meil puudub suveräänne rahapoliitika ning me kasutame võõrast raha.
Tegelikult annab avalik sektor ka väga olulise panuse majanduskasvu, seega ei ole kuidagi mõeldav see olukord, et kuskil teeme täieliku maksuvabastuse ja siis loodame, et majandus hakkab tohutult arenema. Siis peab valitsussektor ikkagi kulutusi tegema ja sellisel juhul tahan mina Ove sinult küsida, et mille arvelt. Variante on muidugi mitu aga tahaks sinu oma kuulda.
Avaliku sektori mõju koha pealt majanduskasvu soovin jääda eriarvamusele. Raha ümberjaotajad ei saa raha tekitada. Seega ka majanduskasvu ei saa ümberjaotamisest tekkida. (Loe K.Marxi loomingut)
Avaliku sektori-riigi- ülesandeks võiks olla peamiselt soodsa majanduskeskkonna loomine. St. tavainimesele rahateenimise võimaluste loomine. Kui riik hakkab arvama, et ettevõtte loomise tagamine viie minuti jooksul elavdab majanduskeskkonda, siis on tegu lihtsalt rumalusega.
Riigi ülesandeks võiks olla oma naabritega heade suhete loomine, mis avaks võimaluse kõikidele inimestele äritegevuseks. Mingite valdkondade eelistamine või mitte-eelistamine on riigi jaoks kindlasti ülejõu käiv ülesanne. Laseme ikkagi inimestel endil vabalt otsustada kellele ja mida müüa. Rahvamasse peetakse enamasti arututeks olevusteks, aga rahateenimise koha pealt on see kohe kindlasti vale ettekujutus.
Seega otsene küsimus minule, midamoodi jagada maksuraha, on täiesti valel aadressil. Ma ei ole kunagi mõelnud, et selline jagamine mingitki tulemust annaks. Pigem vastupidi. Vaja on mõelda, kuidas luua normaalsed suhted oma naaberriikidega. Suhete arendamine Hiina, India, Jaapani ja muude kaugete suurriikidega parandavad riigi kodanike heaolu sama palju, kui lehekonna viimine 100m2 elukeskkonnast 1000m2 keskonda. | OSCAR-2019 |
||
Kaks prantsuse filmi aastast 2015. Mõlemad on küll hästi tehtud, aga samas emotsionaalselt kurnavad, mõningate romantiliste nootidega draamad, mille lõpus jääb kõlama traagiline alatoon.
Paul Dédalus (Mathieu Amalric) on aastaid Kesk-Aasias elanud ja uurimistöid teinud antropoloog, kes pöördub Tadžikistanist tagasi Prantsusmaale, et asuda tööle välisministeeriumis. Ta viiakse ülekuulamisele, sest julgeolekuteenistus soovib selgitada välja, kellega on tegemist. Nimelt on saadud infot ka teise samanimelise isiku kohta.
Järgneb kolm pikemat meenutust tema dramaatilisest lapsepõlvest ja noorusajast. Ühes neist on noor Paul (Quentin Dolmaire) reisil Nõukogude Liidus, kus loovutab oma passi juutidele, kellele ei antud siis väljasõiduviisasid, et nad ei saaks raudse eesriide tagant emigreeruda. Nii saab ta endale “teisiku”. Iseenesest ju küllaltki intrigeeriv tegevusliin, aga pikalt seda edasi ei arendata.
Rohkem tähelepanu saab filmis kolmas mälestus, mis räägib armuloost tütarlapsega nimega Esther (Lou Roy-Lecollinet) ning õpingutest, mis noormehe temast eemale viivad. Kokkuvõttes üks äärmiselt kurb ning valus lugu, mis painab meest veel ka hilisemas eas. Temaatiliselt sissejuhatus režissöör Arnaud Desplechini pea kakskümmend aastat varem valminud filmile “Comment je me suis disputé… (ma vie sexuelle)”, kus noort Pauli mängis Amalric. Nüüd on ta vana mehena tagasi Prantsusmaal, sentimentaalsete mälestuste küüsis.
Ka selle filmi keskmes on üks valus armulugu, mida antakse edasi läbi peategelase meenutuste. Tony, täpsemalt Marie-Antoinette Jézéquel (Emmanuelle Bercot, kellele anti selle rolli eest Cannes’i filmifestivalil parima naisnäitleja auhind) saab suuskadega mäest laskudes rängalt vigastada, väänab jala kukkudes kuidagi nihkesse. Rehabilitatsioonikeskuses olles hakkab ta ühe terapeudi pealekäimisel meenutama, mis sellele kukkumisele eelnes.
Eelnes üks kaunis kenasti alanud armulugu mehega, kelle nimi on Georgio Milevski (Vincent Cassel), millest sai peagi košmaarne abielu, mis lõppes naise nõudmisel lahutusega, sest ilmnes, et mees on täiesti ebausaldusväärne manipulaator, truudusetu narkomaan. Vahepeal said nad ka lapse, kelle saamine tunduski olevat mehe jaoks eesmärk omaette. Naine meenutab möödunud aegu, sõbrunedes samas teiste taastusravil viibivate inimestega. Lõpuks naaseb ta tavaellu.
Tegemist on seega justkui armastusfilmidega, kuid armastus on neis rohkem valu ja piin, haiget tegemine ja saamine. Lühidalt: huvitavad vaadata ja võivad mõjuda ka mõtlemapanevalt, aga ei tekita just väga positiivseid emotsioone.
Kaks ameeriklaste tehtud romantilist filmi, mille puhul idee on parem teostusest. Esimene sobib vaatamiseks eelkõige teismelistele, teine noortele täiskasvanutele.
See film sai vaadatud vist märtsis või veebruaris, aga unustasin vahepeal juba hoopis ära, et ei ole sellest siia midagi kirjutanud. Ega seal midagi väga meeldejäävat ei olnudki, kuigi teema on iseenesest ju päris huvitav.
Maalt saadetakse Marsile ekspeditsioon. Teel olles ilmneb, et selle juht on rase. Järgnev lugu räägibki siis poisist, kes on esimene Marsil sündinud inimene. Tema astronaudist ema sureb sünnitusel. Ettevõte, mis ekspeditsiooni korraldas, haistab PR katastroofi ning vaikib poisi olemsolu maha. Ta kasvab üles Marsil, seal baseeruvate teadlaste keskel. Teismelisena tutvub ta interneti kaudu Maal elava tütarlapsega. Kuna ta on kasvanud Marsil, siis mõjub Maa atmosfäär tema organismile laastavalt, aga lõpuks õnnestub poisil siiski Maale saabuda ning algab peadpööritavate seikluste jada.
Armas, aga kohati liiga naeruväärselt ebausutav, kuid samas mitte nii, et see mõjuks naljakalt. Võinuks olla parem. Britt Robertson teeb hea rolli, mängides endast ligi kümme aastat nooremat tüdrukut. Teised mulle meeldejäävalt ei mõjunud.
Noor naine (Rebecca Hall), kes elab väikeses maakohas, on kaotanud oma kantrilauljast mehe ning üritab jäädvustada mälestust temast raamatu vormi. Saabub professor New Yorgist (Jason Sudeikis), kes näeb tema mehe loos enda karjääri jaoks head võimalust ja üritab seda samuti uurida. Naine ei taha temast esialgu midagi kuulda, aga kuna tal endal raamatu kirjutamine hästi ei edene, siis palkab lõpuks mehe appi. Ja nii siginevad nende vahele ka õrnemad tunded.
Tänapäeva muinasjutt, mille usutavusele mõjub halvasti see, et need filmis kõlavad laulud, mis selle surnud kantrilaulja väidetavalt erakordseks ja silmapaistvaks tegid, kõlavad üsna tavaliselt, keskpäraselt. Ja see särts, mis peategelaste vahel leegi üles peaks lööma, pole hästi tabatud. Veel üks film, mis võinuks olla parem. Mõned head kohad selles siiski on, sh. meeldivalt loomulikud (st. porikarva) loodusvaated.
Kaks komöödiat, mis saaksid minult mõlemad seitse punkti kümnest. Kohustuslike ega ka soovituslike filmide nimekirja ma neid ei lisaks, teist korda ei vaataks, aga need on hästi tehtud ja korra kõlbavad vaadata küll.
Hollywoodi tähtede paraad (George Clooney, Ralph Fiennes, Scarlett Johansson jt.), omapärane komöödia (stsenaariumi kirjutanud ja lavastanud vennad Coenid), mis viib vaatajad 1950-ndate Hollywoodi, kus filmikompanii Capitol Pictures tootmisjuht Eddie Mannix (Josh Brolin) peab tegelema igasuguste jamadega, mida seal ette tuleb, näiteks röövib kommunistide rakuke ühe filmi peaosatäitja (Clooney).
“Hail, Caesar!” on täis viiteid USA filmiklassikale ja ajaloolisele kontekstile, sealhulgas konkreetsetele isikutele (paljude tegelaste prototüübid on selgelt äratuntavad ja Herbert Marcuse puhul on isegi nimi samaks jäetud), mida tundmata ei pruugi nähtav veiderdamine pikalt naljakas tunduda, vaid võib muutuda veidi tüütuks. Seetõttu ei ole üllatav, et kriitikud võtsid filmi vastu heakskiitva mõminaga, aga laiem publik mitte nii suure vaimustusega.
Maailma halvimaks ooperilauljaks nimetatud Florence Foster Jenkinsi (1868-1944) elu viimasele vaatusele keskenduv helge, aga samas ka kurb komöödia kulmineerub sellega kuidas ta esines 76-aastaselt Carnegie Hallis. Viis päeva pärast oma tähetundi sai naine infarkti. Ja kuu aega hiljem suri.
Väga hästi tehtud film, suurepäraste näitlejatöödega (Meryl Streep, Hugh Grant jt.), kuid äärmiselt vastuolulise sõnumiga. Ühest küljest õhutab inimesi tegelema neile endale meelepäraste asjadega isegi siis, kui see kõige paremini välja ei tule, aga teisest küljest näitab, et sedasi võidakse muutuda kogu ühiskonna naerualuseks. Ma ei ole kindel, et see kokkuvõttes loomingulisust toetavana mõjub. Paljud võivad ju pärast selle filmi vaatamist hoopis tunda, et nad ei taha, et nende üle sedasi naerdaks, ja nii kallutaks see neid pigem loobuma igasuguste ekstravagantsete hobidega tegelemisest. Ja sellest oleks kahju.
Kolm filmi, mida ühendavad rivist välja löödud, üksildased ja veidrad peategelased. Kõigis neis leidub romantikat, draamat ning huumorit, nagu ka reetmise, valetamise, surma ja leinaga seotud teemasid.
Caren Lissneri samanimelisel romaanil põhinev drameedia ehk draama-komöödia, mille lavastas Susan Johnson, nimitegelane on 19-aastane neiu, keda kehastab Bel Powley. Raamat oli suunatud eelkõige teismelistele ja sama sihtgrupp on ilmselt ka filmil, aga see sobib vaatamiseks ka vanematele inimestele. Tegevus leiab aset New Yorgis. Peategelane Carrie Pilby peaks olema justkui imelaps, lõpetas juba Harvardi ja loeb väidetavalt iga nädal läbi 17 raamatut, aga tegelikult rohkem lihtsalt üks veidi ekstravagantne tütarlaps, kes on muutunud natukene küüniliseks. Ta saab oma psühhoterapeudilt nimekirja asjadest, mille tegemine peaks aitama tal elust rohkem rõõmu tunda. Carrie veab kihla, et nii see küll ei lähe, ja hakkab kuulekalt nimekirja täitma. Kerge meelelahutus, kuid tugeva moraalse sõnumiga.
Pärast oma 6-aastase tütre traagilist surma on reklaamihai Howard (Will Smith) täielikult rivist väljas. Elurõõmsast ärimehest on saanud üksildane, kapseldunud, masendunud kuju, kes ei suuda juhtunuga kuidagi leppida. Firma käsi ei käi enam kuigi hästi ning partnerid tahavad selle maha müüa. Aktsiate kontrollpakki omav Howard lihtsalt ignoreerib neid, elades mingis oma mullis. Tema töökaaslased ja vanad sõbrad Whit (Edward Norton), Claire (Kate Winslet) ja Simon (Michael Peña) palkavad detektiivi, et selgitada välja, millega Howard üldse tegeleb. Nii selgubki, et ta on kirjutanud kummalisi kirju ajale, armastusele ja surmale. Sõbrad palkavad neid kehastama juhuslikult leitud näitlejad (Jacob Latimore, Keira Knightley ja Helen Mirren), kes saavad ülesandeks Howardi mulli tungida, kutsuda esile reaktsioone, mis jätaksid temast süüdimatu mulje, et nad saaksid firma maha müüa, kuid aeg, armastus ja surm mõjutavad ka neid. Puänt on hollywoodilikult romantiline ja lugu lõpuks ebausutav, aga mulle meeldis selle ülesehitus.
Seda nime kandvaid filme on tehtud vähemalt kümmekond. Tahtsin vaadata küll seda, mis jõudis kinodesse alles käesoleval aastal, aga kuna see ei olnud veel üldkasutatavate filmilevivõrgustike kaudu kättesaadav, siis on siin nüüd juttu hoopis 2008. aasta mängufilmist. Evan (Wes Bentley) on üks omamoodi veidrik, kes elatub hüvastijätukirjade kirjutamisest tulevastele enesetapjatele. Kui ta viibib vaatlejana ühe endise kliendi matusel, kõnetab teda ootamatult kadunukese õde (Winona Ryder). Evan valetab, et tundis tema venda ülikooliajast. Ta ei räägi oma tegelikust tööst. Nende vahel arenevad lähedased suhted. Kui tõde viimaks päevavalgele tuleb, kas on siis veel lootust, et naine võiks talle andestada? Mis te ise arvate? | OSCAR-2019 |
||
1. Terapeut osutab teraapiateenust abivajajatele sõltumata kliendi rahvusest, rassist, religioonist, seksuaalsest orientatsioonist, poliitilisest meelsusest, sotsiaalsest kuuluvusest, majanduslikust seisust või valitud elustiilist. Kui terapeut ei saa mingil põhjusel teenust osutada, peab ta abivajajat informeerima teistest abisaamise võimalustest.
2. Terapeut ei kasuta teraapiasuhet kliendiga oma isiklike, religioossete, poliitiliste või äriliste huvide edendamiseks.
3. Terapeut ei võta ega paku vahendustasu talle suunatud või muule spetsialistile suunatud kliendi eest.
4. Terapeut ei halvusta ühegi teise kolleegi kvalifikatsiooni ning suhtub kaaskolleegidesse lugupidavalt .
6. Terapeut ei diagnoosi, ravi ega tee ettekirjutusi probleemide suhtes, mis jäävad väljapoole tema kompetentsuse piire.
7. Terapeut hoidub suhetest abivajajaga, kui see võiks mõjutada tema terapeutilist otsustusvõimet või annaks võimaluse abivajaja ärakasutamiseks. Näiteks oma perekonnaliikmete ravi, lähedaste sõprade, alluvate või ülemuste või ka superviisorite ravimine. Seksuaalne lähedus kliendiga on ebaeetiline.
8. EPTÜ toetab ja soosib oma liikme aktiivselt osalemist erinevate professionaalsete gruppide, kliinikute või muude institutsioonide tegevuses, mis on seotud paarisuhte või perekonna probleemide professionaalse käsitlemisega. Samas soodustatakse kõiki interdistsiplinaarseid sidemeid.
9. Terapeut teeb oma tööd ülima hoole ja vastutustundega. Ta ei õhuta kliendi ebarealistlikke ootusi teraapia tulemuslikkuse osas.
10. Terapeut tunnistab selgeid ja mõistetavaid finantssuhteid kliendiga. Tasuküsimused selgitatakse enne terapeutilise suhte algust.
11. Terapeudil on soovitav teha juhtumi kohta ülestähendusi. Sellisel juhul hoiab ta neid viisil, et oleks kindlustatud nende säilimine ja konfidentsiaalsus. Terapeut on kursis kehtiva seadusandlusega ja lähtub klienti puudutavate andmete säilitamisel sellest.
a: informatsiooni kliendi kohta antakse ainult juhtumiga seotud professionaalidele seadusega sätestatud korras. Kirjalikes ja suulistes ettekannetes esitatakse ainult andmeid, mis on otseselt seotud päringuga, igal võimalikul juhul püütakse vältida asjatuid privaatsuse rikkumisi.
d: informatsiooni kliendi kohta ei avaldata kolmandatele osapooltele ilma tema nõusolekuta, kui ei ole otsest ohtu kliendile endale või ühiskonnale. Viimasel juhul antakse informatsiooni asjaga seotud perekonnaliikmetele, vastavatele professionaalidele või võimuesindajatele.
12. Terapeut tegeleb eri arengustaadiumis olevate perekonnasuhetega. Austades kõikidel juhtudel kliendi õigust ise otsustusi teha, on terapeudi kohustus hinnata olukorda professionaalsete teadmiste alusel.
14. Kui nimetatud salvestust soovitakse kasutada õppe- või teaduslikel eesmärkidel, peab terapeut selleks taotlema kõigilt, keda salvestus puudutab, kirjaliku loa.
15. Seansist/seanssidest tehtud salvestusi on lubatud p. 2. täitmise korral demonstreerida ainult professionaalide ringkonnas, kellele sellega laieneb konfidentsiaalsuse säilitamise kohustus salvestusel kujutatud isikute suhtes. Kui demonstratsioonil viibib isikuid, kes on kujutatutega isiklikult tuttav, tuleb paluda neil isikuil demonstratsioonilt lahkuda.
16. Salvestuse üleandmine kolmandatele isikutele on lubatud üksnes õppeotstarvel.. Kui salvestust soovitakse õppeotstarbeliseks kasutamiseks üle anda, tuleb üleandjal nõuda saajalt garantii kirjalikus vormis salvestuse kasutamiseks p. 3. ja 2. kirjeldatud juhtudel ja viisil. Koos salvestuse üleandmisega kandub ka vastutus salvestuse eetilise kasutamise s.t. kujutatud isikute privaatsuse arvestamine, konfidentsiaalsuse säilitamine ja salvestuse sihipärane kasutamine, eest salvestuse saajale garantii allakirjutamise momendist alates.
17. Kliendi soovil teraapiaseansi heli- või videosalvestamiseks peab olema eelnev kirjalik kokkulepe kõigil seansil osalejatega.
18. EPTÜ liikmeks astudes seob igaüks end oma kolleegi hinnanguga oma käitumise kohta eetikastandardi suhtes. Liikmeksastumine tähendab enesele vastutuse võtmist siinkirjeldatud eetikaprintsiipide suhtes. Iga liikme kohus on järgida ja kaitsta esitatud printsiipe. Kui kellelegi on kahtlus, et ühingukaaslane rikub eetikakoodeksit, juhib ta sellele tähelepanu ja vajadusel informeerib sellest Eestikakomisjoni.
19. Kui EPTÜ liige, olles mõne teise professionaalse ühenduse liige, sellest ühendusest eetikaprintsiipide rikkumise tõttu välja heidetakse, arutatakse juhtumit ka EPTÜ Eetikakomisjonis, mis võtab toimunu kohta oma seisukoha, edastades selle juhatusele. Juhatus informeerib sellest Üldkogu, mis teeb otsuse võimalikkuse kohta antud isikul jätkata EPTÜ liikmena.
Mina/meie, allakirjutanud, nõustun/me käesoleva seansi, mis toimub………………………(kuupäev) video/audiosalvestusega, mida kasutatakse järgmistel eesmärkidel (maha tõmmata kasutamisjuhud, millega ei nõustuta):
b) terapeudi superviisorile demonstreerimiseks enesetäiendamise ja analüüsi eesmärgil, ilma õiguseta näidata linti laiemale ringile;
c)demonstreerimiseks edasijõudnute väljaõppegrupis kui terapeudi töö näidist, millega kaasneb lindi vaatajate kohustus järgida konfidentsiaalsusereeglit;
d) demonstreerida pereteraapia väljaõppeseminaridel terapeudi töö näidisena, kusjuures vaatajad võtavad personaalse kohustuse (kirjalikult) järgida konfidentsiaalsuse reeglit ja demonstreerija teeb kõik võimaliku lindil kujutatud isikute isikupuutumatuse säilimiseks;
e) lindi lõikude või pikemate osade demonstreerimiseks teadusüritustel töömeetodi demonstreerimiseks, eriti suurt tähelepanu pöörates lindil kujutatud isikute isikupuutumatuse rikkumise vältimiseks ja konfidentsiaalsuse säilitamiseks.
b) mitte arutama lintidel kujutatut kolmandate isikutega patsientide identifitseerimist võimaldaval viisil;
c) lindil kujutatud isikutega kas isiklikult või professionaalselt kohtudes mitte kasutama lindilt saadud informatsiooni.
Kui ma olen lindil kujutatud isikutega tuttav isiklikult, lahkun lindi demonstratsioonilt ja kohustun mitte kommenteerima lindi demonstreerimise fakti lindil kujutatud isikutele. | OSCAR-2019 |
||
Eesti Pank loodab, et Euroopa Liidus juurutatavad pankadevahelised välkmaksed, mis ei hooli ei pühadest ega nädalavahetustest, jõuavad Eesti suurematesse pankadesse veel selle aasta jooksul. Pangad ise kinnitavad, et üleminek aastaringselt vaid sekundite jooksul ühest pangast teise jõudvate maksete süsteemile on töös, teenus loodetakse juurutada hiljemalt järgmise aasta alguseks. Seni on SEB möödunud aasta lõpust ainus välkmakse võimaldaja, kuid korrespondentpanga puudumisel pole klientidel sellest suurt abi.
Välkmakse võimalus tähendab seda, et sõltumata pühast või nädalapäevast toimub pankadevaheline ülekanne ööpäevaringselt kümne sekundiga ehk sisuliselt kohe, kui makse ei ületa 15 000 eurot.
Reaalajas pangamaksed on Euroopa Liidu uus panganduspoliitika, mis tähendab, et välkmaksetest peaks mõne aastaga kujunema baasteenus ehk uus norm kõigile.
Eesti Panga asepresident Madis Müller on öelnud, et kõik Eestis tegutsevad pangad võiksid pikalt ette valmistatud välkmaksete süsteemi võtta kasutusele aasta jooksul.
Esimene pankadelaine läks Euroopas sellele üle möödunud aasta novembril lõpust. Eesti pankadest oli SEB ainus, kes teenust esimesel võimalusel pakkuma hakkas. Paraku on vaid üks protsent nende tehingutest välkmaksed, sest korrespontentpanka, kes samasugust teenust võimaldaks, Eestis veel ei ole - teenus saab toimida vaid juhul, kui süsteemiga on liitunud mõlemad pangad, mille vahel makse toimub. Selle ühe protsendi SEB klientide tehingutest moodustavad peamiselt SEB Läti pangaga tehtud ülekanded, kes koos Eesti filiaaliga seda võimalust eelmise aasta lõpust pakkuma hakkas.
Lätis tehakse praegu kaheksa protsenti pankadevahelistest maksetest välkmaksetena, sest neil võimaldavad juba kaks panka seda teenust, neist üks SEB.
SEB Eesti kommunikatsioonijuht Julia Piilmann tõdeb, et Eestis seisab nende teenuse käivitumine teiste pankade taga. Kuivõrd tegemist on EL-i panganduse uue baasteenusega, peavad ülejäänud pangad sellega liituma varem või hiljem. Võimalus teenusega liituda avaneb iga mõne kuu tagant, uus liitumistelaine peaks EL-is tulema aprillis.
Piilmanni sõnul kaob kaugemas tulevikus ilmselt ära ka 15 000-eurone piirsumma, sest juba praegu on kontroll maksete üle nii tugev, et sellist kunstlikku piirangut maksed tegelikkuses ei vaja.
Teised pangad küll tunnistavad, et töö välkmaksetele üleminekuks käib, ent millal klientidele teenust pakkuma hakatakse, ei julge veel keegi konkreetselt välja lubada. Pangad loodavad teenuse käivitada kas selle aasta lõpus või uue aasta alguses. Seega aasta pärast peaksid teenust suutma pakkuda juba kõik Eesti kommertspangad.
"Töö välkmaksete võimaldamiseks on hetkel käimas, kuid praegu on veel vara öelda, millal täpsemalt saame neid oma klientidele pakkuma hakata," kommenteerib Swedbanki kommunikatsioonijuht Maare Uus. "Anname endast parima, et liituda veel selle aastanumbri sees, kuid kuna protsessis on mitu osapoolt, ei saa me täpsemat väljatulemise aega praegu lubada."
"LHV on liitunud reaalajas euromaksete töörühmaga. Plaanime reaalajas makseid pakkuma hakata käesoleva aasta lõpus ja kõikidele jaeklientidele ilma eritingimusteta," ütleb ka LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum.
"Töötame selle nimel, et liituda siseriikliku pankadevahelise välkmaksete süsteemiga esimesel võimalusel," ütleb Luminori kommuniktsioonispetsialist Lotte-Triin Narusk. "Alates 1. oktoobrist, pärast Nordea ja DNB Baltikumi üksuste ühendamist Luminoriks, oleme keskendunud ühinemisjärgsetele tegevustele, mistõttu on välkmaksete süsteemiga liitumise kuupäevadest täna veel vara rääkida."
Välkmaksetest kujuneks Luminori klientidele ilmselt vaikimisi baasteenus. "Meie nägemus makseteenuste pakkumises eraisikutele ja ettevõtetele on see, et see peab olema mugav, kättesaadav ja kiire, mistõttu pigem on ikka tegu kõikidele klientidele mõeldud teenusega, mitte mugavusteenusega," lisas Luminori äripanganduse juht Krõõt Kilvet.
toomise kuupäevast ja teenuse täpsetest tingimustest rääkida ei saa," ütleb ka Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink. "Arvestades välkmaksete mugavust kliendile võib arvata, et uus makselahendus muutub paari aasta jooksul turustandardiks."
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela ütleb, et lisaks eraisikute igapäevaelu mugavamaks muutmisele, mis võimaldab näiteks lapsele hommikul kiiresti taskuraha kanda või restoranis sõpradega arvet jagada, hoogustaks välkmakse ka e-kaubandust.
"Kui praegu laekub kaardimakse puhul kliendi raha e-poe pidaja arvele enamasti alles jägmisel või üejƤrgmisel päeval, siis välkmakse puhul saaks ta summa kohe kätte ja võiks seda kasutada muuks otstarbeks," põhjendab Nõmmela.
"Ettevõtetele annaks välkmakse võimaluse võtta kasutusele ka uusi ärimudeleid. Näiteks saaks edasi arendada mobiilirakendustel põhinevaid makselahendusi, mis teeksid lihtsamaks nii eraisikute omavahelise arveldamise kui ka poes ostude eest tasumise," lisas Nõmmela.
Möödunud aasta 21. novembrist alates hakkas välkmakseid pakkuma umbes 600 teenusepakkujat kaheksas Euroopa riigis: Austrias, Saksamaal, Hispaanias, Itaalias, Hollandis, Eestis, Lätis ja Leedus. Tegemist on ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) välkmaksega, mis põhineb Euroopa maksenõukogu loodud ja Euroopas pankade vahel kokku lepitud reeglistikul.
Süsteemiga liitumine on vabatahtlik ja seda saab teha jooksvalt. Huvi lähemate aastate jooksul süsteemiga liituda on üles näidanud paljud makseteenuste pakkujad teisteski Euroopa Liidu riikides.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et kui mõni aeg tagasi kaheldi, kui tõsiselt USA soovib panustada Balti regiooni julgeolekusse, siis pärast Balti riikide presidentide kohtumist USA presidendi Donald Trumpiga ei tohiks selles enam kellelgi kahtlusi olla.
Mihkelson ütles ERR-i raadiouudistele, et Trumpi ja Balti riikide presidentide pressikonverentsil räägitu oli ootuspärane.
"Kogu kohtumise üks kõige olulisemaid sõnumeid, mida oodati ja mida pressikonverentsil nii Trump kui ka Balti riigipead kinnitasid, oli meie suhete kõigekülgne kindlus. Kui mõni aeg tagasi kahtlasemalt mõeldi, kui tõsiselt USA ikkagi on panustamas näiteks Eesti või kogu Balti regiooni julgeoleku tagamisse, siis arvan, et tänase kohtumise järgselt ei peaks kellelgi kahtlusi olema. Trump on oma sõnad selgelt välja öelnud - Ameerika Ühendriigid olid, on ja jäävad Balti riikide oluliseks liitlaseks," kommenteeris Mihkelson.
Konkreetset vastust õhutõrjesüsteemi võimaliku paigutamise kohta Balti riikidesse Trump ei andnud. Mihkelsoni sõnul polnud pressikonverents ka see koht, kus detailset vastust sellisele küsimusele eeldaks.
"Meie president andis sellele hea seletuse - sel teemal räägitakse erinevatel tasanditel juba mõnda aega. Usun, et lahendused, mis puudutavad Eesti julgeoleku kindlustamist või ka NATO ja heidutuse tõstmist meie regioonis, sealhulgas USA osalusel, puudutagu see ka õhukaitsega seonduvaid teemasid, on kõik kenas arengujärgus," rääkis Mihkelson.
"Ka Eesti inimestel vabariigi aastapäeval kaitsejõudude paraadi jälgides oli võimalik näha Patriot süsteemi meil siin Eestis. Nii et oleme väga olulisi samme edasi liikunud ka selles vallas. Uun, et tänane kohtumine Washingtonis andis ka sellele täiendava tõuke," lisas ta. | OSCAR-2019 |
||
Staatika on füüsika haru, mis uurib olukordi, kui kehad on omavahel ühendatud jäigalt ja nende süsteemid on tasakaalus. Tugevusasrutus on sisuliselt elastsete kehade staatika.
Konstruktsiooni tugevus sõltub paljude näitajate koosmõjust nagu, mõõtmed materjali kuju ja -omadused. Tugevusarvutuse eesmärgiks on detaili mõõtude dimensioneerimine, tugevuse- ja jäikuse kontroll ning lubatava koormuse leidmine.
Näiteks, kui projekteeritakse hoonet, siis on vaja teada koormusi, mille alusel selgitakse välja kontruktsiooni optimaalsed mõõtmed. Seejärel kontrollitakse, kas tema tugevus või jäikus on piisav etteantud koormuste piires.
Konstruktsiooniga võrsdselt kasutatakse ehitiste juures mõistet tarind, mis on konstruktiivsetest detailidest ehitis, nagu seinad, trepid jne.
Tugevusõpetuses käsitletakse tala sirge ja ühtlase vardana. Samuti posti, seda aga vertikaalse vardana.
Kontruktsioonile mõjuvad koormused, mis on välised ehk aktiivsed jõud ja mida detail on ettnähtud kandma ning toereaktsioonid ehk reaktiivsed jõud, mis arvutatakse konstruktsioon tasakaalutingimustest lähtuvalt.
Toereaktsiooni tähistastakse siin joonisel jõuna F ja kuna on tegemist jaotatud koormusega (paneeli, silluse, tala jne. omakaaluga), siis arvutatakse ta
Edasi vaatame aga puntkkoormust. Koormusskeem 2 näitab, et raskusjõud P on rakendunud ainult ühes konkreetses punktis ja toereaktsioonid arvutatakse siin valemi 2 alusel.
Elementid omakaal on samuti üks osa koormustest. Lisaks tuleb veel arvutamisel arvestada inertsjõudega ja teistelt kehadelt tulevate jõududega ja momentidega, mis mõjuvad otseselt või sidemete (ühenduste) ja jõuväljade kaudu.
Dünaamiline koormus on inertskoormus, mis muutub kiiresti ajas, staatiline koormus on aga ajas muutumatu või muutub väga aeglaselt.
Rakendusiviisi järgi jagunevad koormused veel üksikoormusteks e. punktkoormuseks (ühte punkti rakendatud koormus) ja jaotatud koormusteks (teatud pinnale jaotatud koormus).
Kuna tegelikus elus on koormused ruumilised, siis arvutuste lihtustamiseks taandatakse maksimaalselt tegelikud koormused koormuskseemidel punkt ja jaotatud koormusteks.
Tugevusõpetuse eesmärgiks on arvutada väliskoormuste toimel detailis (tala või posti puhul, mida kujutatakse tinglikult vardana) tekkivate sisejõudude kombinatsioone. Need sisejõud võibad olla surve- või tõmbe sisejõud. Kui sisejõud välisjõudude mõjul on varda mõnes ristlõikes liiga suured, siis materjal puruneb.
Konstruktsiooni materjalid omadused määravad ära tema tugevuse ja jäikuse. Üldjuhul määratakse need parameetrid laboratoorsete katsetega.
Materjalide omaduste kaudu arvutatakse materjali vastupanuvõime piirseisnud, kus koormuse edasine suurenemine võib põhjustada materjali purunemise. Seepärast määratakse materjalidele kindel piirpinge σ (N/mm2) vastavalt tema piirseisundi omadustele, konstruktisoonile püsivuse ja stabiilsuse tagamiseks.
Kus M on väliste jõudude poolt tekitatud maksimaalne paidnemoment ja W on vastupanu moment, mille avaldamine valemina sõltub tala ristlõike kujust. Pinge on koormus pinnaühiku kohta.
Näiteks kas ta on ümara-, ruudu- või ristliküliku kujuga. Need on ainult 3 lihtsamat juhtumit. Talada võivad olla ümarad torud, T- või U - talad jne.
Arvutuslik tugevus f aga on antud võrdlemiseks, millest ei tohi pinge suurem olla. See on materjalide katsetulemustel leitud ohtlik pinge, mille ületamisel konstruktsioon võib puruneda. Arvutusliku tugevuse ületamine ei vii automaatselt purunemiseni, kuid sellest suurem pinge võib olla juba purunemise eelduseks.
Avariide vältimiseks peab konstruktsioon olema loodud tugevusvaruga, ehk suutma kanda suuremaid koormusi, kui talle tavaolukorras kasututingimustega ettenähtud on. Teisitiöeldes, konstruktsioonis ei tohi tekkida piirseisundit üheski punktis.
Selleks kasutatakse varutegurit, mis on tugevusvaru arvuline näitaja. Küsimus selle täpses määramises. Kui me kasutame liiga väikest varutegurit, siis ei pruugi saavutada konstruktsiooni piisavat töökindlust. Liiga suure varuteguri korral kaasneb aga liigne materjalimahukus ja tema kõrge hind.
Alustame tala tugevuse uurimist läbipaidne määramisega. Eesti Projekteerimisnormides (edaspidi EPN) on selle tähiseks u ja ta sõltub tala pikkusest. Mida pikem on tala seda suurem arvutuslik läbipaine on tuleb, kuna arvutuse aluseks on normid, mis lubavad kasutada selleks valemit u<L/200, siis hl/20 (konsooltala puhul L/100) või u<L/300 (konsooltala puhul L/150) . Sõltuvalt sellest, kas on tegemist muutuva koormuse hetkelise- või lõpliku läbipaindega. L on siin tala üldpikkus.
Näiteks, kui me tahame kraavi ületada ja paneme selleks üle kraavi tollise laua, siis kas me saame ikka olla kindlad, et see laud ei murdu. Kogemus elust ütleb, et see laud peaks paksem olema. Kuid sõltuvalt kraavi laiusest võib see meil isegi imekombel õnnestuda, ainult laud paindub selle juures vägagi kumeraks.
Kuid vaatame kui kumeraks selline laud võib meie all kaarduda. Selleks peame teadma oma kaalule ja laua paksusele ühte deformatsiooni iseloomustavat näitajat – elastusumoodulit.
Elastsusmoodul iseloomustab ainet, millest keha koosneb. Seda tähistatakse tähega E ning elastsus on igasuguse kõva keha omadus. Tuntakse veel ka sellist nähtust nagu plastsus. Viimane erineb elastsusest sellega, et väliste jõudude toimel keha ei võta enam endist kuju tagasi, nagu elastsete kehade puhul toimub. Parim näide, mille sõnatüvi ühitb ka eeltoodud mõistega, on plastiliin. Surudes mõnda tükki näppude vahel (mõjutame teda väliste jõududega), jääb ta sellise kujuga nagu me talle andsime ning ei võta enam esialgset kuju ise tagasi.
Tollise laua puhul aga me teame, et kuigi ta kaardub koorumuse all sälitab siiski esialgse kuju ka peale seda, kui talle mõjuvad välised jõud kaovad. Tähendab ta on elastne.
Esimene, kes seda taipas oli Robert Hook. Ta tegeles peale füüsika veel arhitektuuri ja inseneriasjandusega. Ja ta sõnastaski oma seaduse, mis ütleb, et pinge on võrdeline deformatsiooniga ja vastupidi. Ehk teiste sõndadega; kui keha mõjutatakse mingi jõuga, siis see keha omab vastumõju sama suure jõuga.
Ja kui need mõjuvad jõud ületavad deformatsiooni jõud, siis toimub lõpuks purunemine. Kuigi enne purunemist toimub terases näiteks veel mitu faasi, nagu plastus, voolamine ja siis tuleb alles purunemine. Selliste omaduste tõttu on leidnud metallkonstruktsioonid tänapäeval maailmas väga laialdamist kasutamist.
Hiljem pani Young selle mõtte valimisse ja see on iseloomustab seda, kui suur pinge tekib aines pikenemise korral.
Teatavasti on aine koostis seotud molekulide omavaheliste tõmbejõududega. Ja kui me hakkame seda molekulide vahelist kaugust muutma nõuab see jõudu. Jõudude suurus aga sõltub aine molekulide struktuurvõrest.
Kusjuures I on inertsmoment ja a kaugeim punkt momenti teljest. Ristkülikuliku kujulise ristlõikega tala puhul on see pool tala kõrgusest.
Lõikemeetod on üks põhilisemaid võtted tugevusarvutuses sisejõudude määramiseks. Selle eeltingimuseks on see, et keha on tasakaalus, täpsemalt, temale mõjuvate kõikide välisjõude resultandide summa on 0, ehk konstruktsioon ei liigu nagu eelnevalt staatiliste arvutuste tingimuses juba öeldud on. | OSCAR-2019 |
||
Kuigi õues on kätte jõudnud päris tõsine talv, viib Kuressaare Raegalerii praegune väljapanek meid tagasi suvistele radadele. Galeriis on sügisese tibudelugemise korraldanud Saaremaa kunstiklubilased, kes oma järjekordse sügisnäitusega toovad meie ette seljakotitäie suvemaastikke ja kollaažitehnikas töid.
See, et ruumis hõljub möödunud suve hõngu ja lausa vaistlikult tajud lõõskava päikese palavust – see on igati hea ja kahtlemata tuleb lugeda kunstisaavutuseks, milleks siis veel. Oli ju suvi tavatult kuum ja näituse kahtlemata kõige õnnestunumate suvemeeleolude loojad on meile teada-tuntud tegijad Virge Nemvalts, Ants Vares ja Liia Peedu. Selle näituse ühed vahvamad leiud on kahtlemata Virge Nemvaltsi kaks väikeseformaadilist suvemeeleolu. Tema varjuderohked suvemaastikud kannavad endas puhkuse sundimatut minnalaskmist ja väikest annust salapäragi. Suurest suvest joovastumist ja kõrvetavat kuumust näeme Ants Varese ja Liia Peedu maastikes.
Suviseid motiive on maalitud Kalev Koeli kolme töösse, mis toovad vaataja ette areneva loojanatuuri. Kui veel möödunud aastal tõi kunstis iseõppijana tuntud Koel kunstiklubi näitustele üksikuid arglikke katsetusi, siis nüüd on ta väljas juba kolme eriteemalise maaliga, millest sellel näitusel mõjub kahtlemata kõige värskemana “Vintsu”, maal koerast. Mitmest hetketabamisest kokku panduna esitab Koel meile mosaiikse koeraportree, milles on tajutav nii maalija kui ka koera vastastikune rõõm ja austus.
Kiiduväärne on seegi, et oma “Vintsuga” avardab Koel veidigi meie harrastajatele tüüpilist maastiku- ja meretemaatikat. Talle sekundeerib Anne Olop oma kahe õnnestunud loomaportreega. Arengut näitavad kahtlemata ka Maidu Tolli kolm maastikku Kihelkonna kirikuga. Kunstiringkonnad tunnevad Tolli kui Saaremaa üht ehedamat naivisti, kuid nagu ikka kui harrastusmaalija oma oskusi lihvima hakkab ja koolitust saab, kaob vahetu naiivsus ja originaalsus. Käesoleva näituse pilte vaadates on ilmselge, et Tolli ees seisab dilemma – kas jääda üheks vähestest Saaremaa naivistidest või olla üks paljudest harrastajaist-maastikumaalijaist.
Neil, kes lähevad kunstiklubi sügisnäitust vaatama, oleks hea ette teada, et seekordse väljapaneku üks teema on kollaaž. Harrastuskunstnike teemaderingi laiendamiseks kuulutati eelmisel aastal välja figuuri kujutamine ja sel kevadel tekkis klubilastel väärt idee rikastada oma tehnilist pagasit kollaaživõtetega.
Kui keegi arvab, et kollaaž, uudsemal ajal ka assamblaažiks laienenud tehnika on imelihtne ja teada juba kooli kunstitundidest, siis on ta juba lati alt läbi jooksnud. Assamblaaž on kahtlemata põhjendatud siis, kui maalija kasutab abstraktsemat või siis pinnalisemat objektikujutust, tuues maali niimoodi sisse mängulisemaid võtteid ja ebakonventsionaalsemaid käsitlusi. Tasapinnale kleebitud junk-art esemed ja argised plastmaterjalid annavad töödele tugeva sotsiaalkriitilise mõõtme.
Tavaline lömmis plastpudel võib oskuslikus assamblaažis omandada suure sümboli tähenduse ja olenevalt kontekstist väljendada kogu ühiskonnale olemuslikku. Selle pealtnäha lihtsa, kuid võimalusterohke tehnika kasutamise kuldaeg oli 60ndad aastad, mil massitarbimise mõju muutis oluliselt esteetilisi väärtusi. Just siis tungisid paljud massitarbekaubad kunsti ja muutusid läbi assamblaažitehnika kunstis iseenese ja oma tarbijate kriitikaks.
60ndate aastate Eesti NSV kunstis sai junk-art esemete ja materjalide kasutamine aga omalaadse suuna – Jüri Arraku ja Jüri Palmi töödes näeme ennekõike muret keskkonnareostuse pärast, mida hästi väljendas mererannalt kokku kuhjatud risu. Nõukogulik defitsiidiühiskond ei tundnud kaupade läänele omast ületootmist ja nii väljendasid eesti kunstnikud assamblaažidega muret ülimalt tänapäevastel ökoloogilistel teemadel. Seega on võimalusi kui palju.
Raegalerii väljapanekus jagunevad autorid kahte lehte – kes on läinud kaasa uue tehnika katsetamisega, kes mitte. Kollaažitehnika ühe parema kasutajana näeme Liia Peedut, kes julgelt katsetab ja osalt tabab ka märki. Tema plakatlikult sirgjooneline maal “Kuidas töö, nõnda palk” (fotol) näitab, kuidas kollaažitehnika võimaldab tervikuks liita mitmeid materjale – soss-sepa kõveraid me-tallnaelu, peo peale laotud niru ja käkras ehtsat kahekroonist ja käist imiteerivat värvitud kartongi. Tõeline nõukogulik agitprop ja samas ka ajatu teema. Sama otseütlev on Liia Peedu teinegi maal “Maandatud pinge”, mis on aga liiga literatuurne.
Tugev annus ühiskonnakriitilisust on ka Eve Oeselja erinevaid materjale ühendavas “Sügispäev laulvatel liivadel”, mis on nagu 60ndate eesti junk-art´i jätk tänasele päevale omaste plastmaterjalidega. Maalilisele rannavaatele lisandub ülimalt käegakatsutav mereheidis: vanad plastpudelid, kantud käimad ja muu üle parda visatud risu – tsivilisatsiooni “andam” Läänemerele. Oeselja töö on nagu vana vinüül-plaat, mis mängib meile ajatut lugu.
Delikaatselt ja riivamisi kasutab Anne Olop oma töös “Triibu-mummu sõbrad” erinevaid maalipindu. Mänglevad üleminekud kaelkirjaku laikudelt geomeetrilistele mummudele ja sebra looklevate laikude jätkumine sirgete triipudena – selles töös tabab Olop justkui kaks kärbest, ta liidab oma kollaažis oskuslikult nii erinevaid materjale kui ka erinevaid maalitehnikaid. Igati nauditav maaliline tulemus.
Kahtlemata kõige erinevamaid materjale katsetab oma kahes töös Aare Martinson. Ta ühendab päikeses pleekinud puidu, peegelpinna ja terase paberi ja kartongiga. Mõlemas töös domineerib vana puit, mis märgistab kord aknaraame (“Läbi saunaakna”), kord pildiraame (“Perekonnapilt”). Tulemus ei ole siiski lõpuni õnnestunud – küsitavusi tekitab peegli kasutamine ja raamistuse liigne lõpetatus.
Omamoodi katsetuste tasandile jäävad mitmed kunstnikud, kes ilmselgelt naudivad oma töödes eri materjalide kokkumiksimise võimalust. Nii on Margarita Afanasjeva oma “Kohvilõhna” pinnale laiali pillutanud ehtsaid kohviube, Ilme Armuandi rannavaates märgistab merepinda tekstiil ja rannajoonel näeme ehedat liivapuru. Reine Väli liidab maalipinnaga seemneid ja kunstlilli. Signe Mehik läheb siinjuures vahest kõige kaugemale ja loobub üldse maalitehnikatest ning loob loojanguvaate paberi rebimistehnikas. Kollaaživõtete kasutajaid on teisigi ja nii mõnelgi tuleb oma esimest vasikat aia tagant otsida.
Kokkuvõtteks tuleb tunnistada, et väljapanek tekitab hulgaliselt küsimusi mitte ainult kunstiklubi, vaid kogu Saaremaa kunstielu kohta ja seda nii heas kui halvas mõttes. Ühelt poolt on kollaaži puhul tegemist igati kiiduväärt katsetusega avardada ja sellega ka arendada harrastajate tehnilisi oskusi.
Samuti võib mitmete kunstnike kontos loetleda õnnestumisi ja mõistagi lisab kogu näitusepilti värskust Elo Liivi ja Madis Vaheri kaasamine. Teisalt loksutakse ikka endiselt vanade teemade ja žanrite sõiduvees ning seda juba mitmendat väljapanekut järjest. Ehk toob murrangu järgmine kunstiklubi väljanäitus?
UJU ÜKSI! Kui rinnavähi tõttu on üks rind eemaldatud, võib teistega koos ujumas käimine osutuda raskendatuks. Seepärast ongi hea nautida veemõnusid uhkes üksinduses.
Eesti vähiliidu andmetel diagnoositakse Eestis igal aastal ligi 650 uut rinnavähi juhtu ja sureb ligi 300 rinnavähi diagnoosiga naist. Varases staadiumis avastatud rinnavähk on ravitav.
Kolm rinnavähi diagnoosiga naist rääkisid Saarte Hääle palvel oma loo. Kõik nad kinnitasid, et esimene hetk, mil nad said haigusest teada, lõi jalad alt, kuid nad on võidelnud ja hakkama saanud.
66-aastasel Vilmal avastati rinnavähk 10 aastat tagasi. Ta meenutas, et talle kukkus umbes 20 meetri kõrguselt rinna peale suur juustupäts, millest tekkis sinikas. Kui see kaduma hakkas, tundis ta sinika koha peal mingit kõvemat tükki.
Tollal oli Vilma elus väga stressirohke aeg. Kuna ta pidi niikuinii kilpnäärmega ultrahelisse minema, palus ta tohtril kontrollida ka seda kohta rinnas. Nii avastatigi umbes sentimeetrise läbimõõduga oasuurune tükk. See oli hetk, mil ta tundis kõige suuremat masendust. Vilma tunnistab, et tuli selle kõigega toime tänu dr Goar Kuldsaare sõnadele “see on raske, kuid sa saad sellega hakkama”.
Vilmal lõigati ära terve rind. Ainus, mis teda häirib, on see, et ei saa koos teistega ujuma minna. Sest ega muidu aru ei saakski, silikoon täidab tühja koha ära.
Alma (67) räägib, et tema tundis end tööl kogu aeg väsinuna. Pinge oli ka suur, suu kuivas ja enesetunde järgi arvas ta, et tal on diabeet või kilpnäärmeprobleemid. Proovid olid aga korras ja perearst suunas ta kopsuarsti juurde. Seal selgus, et üks vereproov ei olnud korras, ja Alma saadeti kompuutrisse. Rinnas avastati väike tükk. Kusjuures Alma oli hiljuti käinud ka günekoloogi vastuvõtul ja seal ei leitud midagi.
Nüüd hakkasid aga asjad väga kiiresti liikuma, Alma saadeti Tallinna kompuutrisse ja operatsioonile. Rind jäi alles, eemaldati ainult kasvaja. Alma ütleb, et on kogu aeg korralikult arsti juures kontrollis käinud ja alati, kui kutse on tulnud, ka mammograafis. Ent kuna ta oma vanuse tõttu enam sihtgruppi ei kuulunud, oli viimasest mammograafis käigust tükk aega möödas.
Alma rõhutab, et kindlasti peaksid need naised, kes enam sõeluuringute sihtgruppi ei kuulu, käima mammograafis kontrollis kas siis oma raha eest või laskma end sinna suunata.
Laine (55) räägib, et ehkki temal avastas günekoloog Lea Jantra rinnavähi varakult, oli kasvaja pahaloomuline ja läinud edasi lümfidesse.
Ega ta ise osanud alguses midagi kahtlustadagi, vaid vahel, kui keegi rinna vastu puutus, oli valus. Ka Laine ei oska arvata, millest rinnavähk tekkida võis. Kui tal sündis esimene laps, oli rinnas põletik, kuna piima oli hästi palju, ja võib-olla jäi mõni tükk siis sisse, oletab ta.
Ehkki tal oli võimalus jääda haiguslehele, otsustas Laine töölkäimise kasuks. Samas ütleb ta, et ega kiiritus- ja keemiaravi organismile hästi mõjunud. Kuna tal tuleb töötada silmadega, on hetki, kus silme ees vaid must jutt.
Kõigi kolme naise suur ja mõõtmatu tänu kuulub doktor Riina Kütnerile, haruldasele päikselisele naisele ja arstile.
Enesevaatlust tuleks teha regulaarselt üks kord kuus kindlal päeval. Suguküpses eas naistel on selleks parim aeg 7 päeva pärast menstruatsiooni algust. Rindade vaatlust peaksid tegema kõik üle 20-aastased naised, kindlasti peaksid seda tegema aga kõrge rinnavähiriskiga naised. Rindu vaadeldakse peegli ees seistes, esmalt käed külgedel, siis ülestõstetud kätega. Kontrolli tehakse ka lamades.
Tähelepanu tuleb pöörata järgmisele: kas rinnad on tavapärase kuju, suuruse ja asetusega, kas nahk on sile ja ühtlane, kas nahk ja rinnanibud on tavalist värvi, kas ei esine sissetõmbeid, haavandumist või eritist, kas rinnanibud liiguvad kätt tõstes ülespoole, kas kaenlaalused, rangluupealsed ja -alused lümfisõlmed ei ole suurenenud.
Vasakut rinda kombatakse parema käe sirgete sõrmedega kergelt vajutades. Alustatakse rinnanibust, liikudes kergete ringjate liigutustega väljapoole. Selliselt kombatakse läbi kogu rind ja kaenlaalune piirkond. Sama korratakse parema rinnaga, kombates seda vasaku käega.
Vähiga võitlemine ei ole häbiasi! See on suur ja raske võitlus, mida ei peaks häbenema. Olete ju ääretult tublid!!! Jõudu Teile ja kõigile teistele võitlejatele. | OSCAR-2019 |
||
Scandagra Eesti AS toodab täis- ja täiendsöötasid sigadele, veistele, hobustele, lammastele, erinevatele kodulindudele, karusloomadele, karpkaladele ja küülikutele. Söötade tootmisel lähtume põhimõttest, et head sööta saab toota kvaliteetsest toorainest, järgides hügieeni- ning ohutusnõudeid ja kasutades teadmisi, oskusi ja kogemusi nii kodust kui kaugemalt. Kõik suuremahulised toorained nagu teraviljad, šrotid, koogid, toiduainetetööstuse kõrvalsaadused läbivad enne tootmises kasutusele võtmist kvaliteedikontrolli meie oma või mõnes teises tunnustatud laboris.
Väiksemahulised ja range kontrolli all toodetavad toorained nagu eelsegud, proteiinikontsentraadid, energiarikkad toorained, sünteetilised aminohapped, monokaltsiumfosfaat ja teised mineraalsed lisandid läbivad plaanipärase kontrolli, mille käigus tehakse vajalikud analüüsid Põllumajandusuuringute Keskuses Sakus. Iseendale väljatöötatud, järelevalveametnike poolt heakskiidetud ja juba aastaid tulemuslikult toiminud enesekontrollisüsteem (vastab ka ISO 9001 ning 14001 nõuetele) tagab Scandagra tootmis- ja müügiüksustes käideldud sööda ohutuse ja nõuetele vastavuse. Söötade granuleerimisprotsessis toimuv termiline töötlemine annab veelgi suurema kindluse ohutuse tagamisel.
Teadmised ja oskused, mida Scandagra söötade tootmiseks kasutab, pärinevad oma kvalifitseeritud töötajatelt, Taani ja Rootsi emafirmade ja teiste tütarettevõtete spetsialistidelt ning teadlastelt Eestis ja mujal maailmas. Väärtuslikud kogemused on saadud nii klientide kui enda praktilise tegevuse käigus. Kõik täis- ja täiendsöödad, mis on toodetud Scandagra Eesti AS tehastes, on teaduslikult põhjendatud. Kõikides täissöötades on tagatud toitainete optimaalne omastatavus, mis kindlustab loomade ja lindude maksimaalse produktiivsuse minimaalse söödakuluga. Täiendsöötadesse on lisatus toitaineid, millest põhisöötades puudus on, nii et kogu ratsioon oleks tasakaalus ja toitainete vajadused kaetud. Scandagra söödatehastes toodetud söödad on kontrollitud ja ohutud. Söötade kasutamisel saate lisateavet küsida meie müügi- ja söötmisspetsialistidelt.
Scandagra Eesti AS tuli 2010. aasta kevadel turule uute toodetega, mille kaubamärgiks sai FarmMin®. Eesmärk oli turule tuua mikro- ja makroelemente ning vitamiine sisaldavad tooted, milliste väljatöötamisel on aluseks võetud Eesti loomakasvatajate poolt kasutatavad söödad. FarmMin® tooted on mõeldud kasutamiseks veistel, lammastel ja kitsedel selleks, et:
Kollase värviga FarmMin® tooted on kõrgema kaltsiumisisaldusega. Need on mõeldud veistele suure kaltsiumi vajadusega perioodidel nagu laktatsiooniperioodi algus, kõrge toodanguga lehmad ja noorloomad. Need tooted on FarmMin1, FarmMin1 Biotiin+, FarmMin5, FarmMin6, FarmMin noorveistele.
Rohelise värviga FarmMin® tooted on madalama kaltsiumisisaldusega. Need sobivad pigem keskmise ja madalama piimatoodanguga lehmadele, kes tarbivad hea kvaliteediga kõrreliste ja liblikõieliste rohket rohusööta. Sobivad ka laktatsiooni lõpus ja kinnisperioodil, kus täiendsöötasid söödetakse vähem. Sellisteks toodeteks on FarmMin2, FarmMin2 Biotiin+, FarmMin3, FarmMin3 Biotiin+, FarmMin4, FarmMin4 Biotiin+, FarmMin7.
Punase värviga on orgaanilisi mikroelemente sisaldavad FarmMin® tooted ning samuti need mineraalsed täiendsöödad kus mõne mikro- või makroelemendi sisaldus on kõrgem kui tava FarmMin® toodetes. Sellisteks toodeteks on kõrgema magneesiumisisaldusega tooted nagu FarmMin1 Magneesium+, FarmMin MG. Samuti lammastele ja talledele mõeldud mineraalsöödad FarmMin lammastele ja FarmMin lammastele Seleen+.
Scandagra kasutab veiste täiendsöötades kõiki Eestis kasvatatavaid teravilju: otra, nisu, kaera, tritikalet. Lisaks nimetatule ka imporditud maisi. Proteiinisöötadest leiavad kasutust kuumpressi rapsikook, soja- ja päevalillešrott, lina- ja päevalillekook. Sööda mitmekesistamiseks on mõeldud suhkrupeedi kuivlõigud ja nisukliid ning teised toorained sõltuvalt kvaliteedist ja hinnast. Energia tõstmiseks kasutame õli ja hüdrogeenimata rasva. Samuti erinevaid eelsegusid makro- ja mikroelementide ning vitamiinide lisamiseks. Immuunsuse tõstmiseks lisame pärmi fermentatsioonil ja ensüümtehnoloogial toodetud lisaaineid.
Lehmade lisasöötmine sõltub kõige enam rohusöötade kogusest, selle toiteväärtusest ja lehma laktatsiooni järgust. Mida hilisemas kasvufaasis on silo või hein valmistatud, seda rohkem lisasööta kulub toodangu saamiseks.
Scandagra toodab veistele väga erinevaid täiendsöötasid, mis peamiselt erinevad energia sisalduse, metaboliseeruva proteiini ja vatsa proteiini bilansi poolest.
Scandagra toodab täissöötasid nii põrsastele, kesikutele, nuumikutele, emistele kui kultidele. Samuti valmistame ravimsöötasid veterinaararsti ettekirjutatud retsepti alusel ning täiendsöötasid teravilja lisamisega farmides. Startersöötasid põrsastele pakume nii purustatult kui ka granuleeritult. Viimane tagab põrsastel sööda kergema seeduvuse ning parema liikumise tootmisprotsessi ajal kõigis söödaautomaatides. Kesikute ja nuumikute söödad on optimeeritud vastavalt isendite geneetikat ja farmide söötmistehnoloogiaid arvestades. Samuti järgitakse erinevatest riikidest pärit toitainetele kehtivaid norme ja seakasvatajate erisoove.
Imetava emise söötmisnormid: poegimisjärgselt anda 2,5-3 kg sööta päevas ja tõsta kogust 0,5 kg kaupa.
Täiendsöötade puhul tuleb järgida vahekorda: kesikutele 18% ning nuumikutele 16 % täiendsööta teraviljadega segades.
Scandagra toodab lindudele väga erinevaid söötasid. Kõigis neis kasutatakse aga Eestis kasvatatud teravilju. Lisaks veel maisi, sojašrotti, rapsikooki, sojaproteiinikontsentraati, puhtaid aminohappeid, vitamiine, mikro- ja makroelemente, ensüüme, haigestumisriske vähendavaid lisaaineid ning loomulikult energeetiliselt väärtuslikku rapsi- ja linaõli.
Lindudele pakume munakana, noorkana, tibude, broilerite ja broileritibude täissööta ning kanade täiendsööta, jaanalindudele aga hetkel sööta Jaanalind 2, mida tuleks anda noorlindudele 3.-12. elukuul. Vutisöötadest on hetkel kaubavalikus munavuttide täissööt.
Scandagra Eesti AS on ainuke eestimaine söödatootja, kes toodab ja pakub täiendsöötasid hobustele. Et söödad vastaksid kõikidele normidele ja vajadustele, oleme teinud koostööd nii hobusekasvatajate kui ratsasportlastega. Kõik söötades kasutatavad teraviljad – oder, nisu, mais, kaer samuti muu toore nagu suhkrupeedi kuivlõigud, nisuklii, sojašrott ja õli on eelnevalt kontrollitud ning see tagab loomade tervise ja õige toitainete sisalduse täiendsöötades:
Hobuste täiendsööt III: sisaldab teravilju: nisu, oder, kaer ja mais ning samuti sojašrotti. See on sobiv sööta kõikidele hobustele, erinevates vanuseastmetes sööta 0,5-4,5 kg päevas.
Hobuste täiendsööt „Proteiin“: söötmiseks varssund märadele, varssadele ja sugutäkkudele 0,3-3 kg päevas. Teraviljadest on kasutatud otra ja maisi, vajalik proteiinitase saavutatakse sojašrotiga.
FarmMin® hobustele: on makroelemente, orgaanilisi ja anorgaanilisi mikroelemente ning vitamiine sisaldav mineraalne täiendsööt. Sõltuvalt kehamassist anda sööta 30-150 g päevas. Vaata tooteinfot siit!
ScanFarm® müsli hobustele on komplekssööt, mis on eelkõige mõeldud keskmisel treeningkoormusel olevatele hobustele.
Ökopellet on 100% looduslik toode, mis on toodetud erinevatest põhkudest või nende segust. Sobib väga hästi hobuste allapanuks.
Lammastele toodab Scandagra täiendsööta, mis on mõeldud lisaks põhisöödale ja rahuldab energia ja proteiini puudujääki. Toode on saadaval granuleerituna, kas siis pakendamata või pakendatult 25 või 1000 kg kottidesse.
Lammaste täiendsöödas kasutatakse toorainetena otra, nisu, nisukliid, kaera, suhkrupeedi kuivlõike, rapsikooki, sojašrotti, õli, lubjakivi ja eelsegu.
Lisaks põllumajanduse tootmisloomadele ja suurloomadele toodab Scandagra söödatehas söötasid erinevatele hobiloomadele, nt küülikutele, karpkaladele, jaanalindudele. | OSCAR-2019 |
||
Jätkub ülevaade lahkuval aastal maailma poliitikaelus toimunust. Täna on vaatluse all teine poolaasta. See ülevaade ei ole loomulikult kõikehõlmav, vaid puudutab neid paiku, kus toimuvat ma ise rohkem jälgin.
Juulis toimusid Austraalias parlamendivalimised, kus saavutas taas võidu konservatiivne Austraalia Liberaalne Partei koos oma väikeste liitlastega. Eelmiste valimistega võrreldes kaotati Esindajatekojas 14 kohta (täpselt nii palju sai neid samas juurde vasaktsentristlik Austraalia Tööpartei). Koalitsioonile jäi seal napp enamus, 76 kohta 150-st. Peaministrina jätkas Malcolm Turnbull.
Jaapanis valiti ümber pool parlamendi ülemkojast. Kohti said juurde valitsevad konservatiivsed erakonnad, Liberaal-Demokraatlik Partei ja Komeito, millel on nüüd ülemkojas kokku 146 kohta 242-st, aga ka kommunistid, kes tõusid seal neljandaks erakonnaks (14 kohta), samas kui vasaktsentristlik Demokraatlik Partei kaotas 11 kohta, jäi ainult 49.
Tokio prefektuuris toimunud kohalikel valimistel oli samuti edukas konservatiivne Liberaal-Demokraatlik Partei, traditsiooniline võimuerakond, aga Tokio kuberneriks valitud Yuriko Koike, kes on olnud nii keskkonnaminister kui ka kaitseminister, osales valimistel hoopis sõltumatu kandidaadina. Erakonna ametlik kandidaat oli Hiroya Masuda, kunagine siseminister. LDP kohalik osakond ähvardas rakendada meetmeid liikmete vastu, kes toetavad Koike kandidatuuri, kuid paljud silmapaistvad tegelased seda ikkagi tegid, samas kui peaminister Shinzō Abe, kelle esimesel ametiajal Koike 2007. aastal paar kuud kaitseminister oli (lahkus ametist erakonna sisemise võimuvõitluse tõttu), ja mitmed teised LDP juhtivad tegelased hoidusid nüüd poole valimisest. Koike (sünd. 1952) tuli poliitikasse väikeste uuendusmeelsete erakondade kaudu ning oli juba LDP-ga ühinedes kolmandat ametiaega parlamendi alamkoja liige, temast sai peaminister Junichiro Koizumi lähedane liitlane ning keskkonnaminister (2003-2006). 2008. aastal, kui Koizumi mantlipärija Abe oli oma kehva reitingu ja tervisehädade tõttu kõrvale tõmbunud, kandideeris Koike ka LDP juhiks, jäädes siis viie kandidaadi hulgas kolmandaks. Ta oli Jaapani esimene naissoost kaitseminister ja on nüüd Tokio esimene naissoost kuberner ning võib juhtuda, et temast saab kunagi ka riigi esimene naissoost peaminister.
Augustis toimus Tais rahvahääletus põhiseaduse üle, millega 2014. aastal sõjalise riigipöördega võimule tulnud hunta kindlustas enda võimu ka nüüd järgnevaks üleminekuperioodiks. See näeb ette, et kõik senaatorid määratakse ametisse hunta enda poolt ja Senat omab Esindajatekoja üle vetoõigust küsimustes, mis puudutavad põhiseaduse muutmist. Peaminister võidakse aga määrata ka väljastpoolt parlamenti. Eelnõu kritiseerimine oli keelatud, vaatlejaid hääletust jälgima ei lastud. Opositsioonilised aktivistid võeti kinni ja anti sõjaväekohtu alla ning vahistati ka neid valijaid, kes kuulutasid, et kavatsevad hääletada selle vastu. Ametlike tulemuste kohaselt oli valimisaktiivsus 59.40% ja uue põhiseaduse poolt oli 61.35% hääletanutest.
Septembris olid Hong Kongis valimised, kus Pekingi toetajad said kohalikus seadusandlikus kojas kokku 40 kohta 70-st. Samas kaotasid nii nemad kui ka opositsioonilised demokraadid varasemaga võrreldes kolm kohta. Sisse tulid uued, 2014. aasta meeleavaldustest välja kasvanud jõud, mis toetavad enesemääramisõigust ning soovivad selles küsimuses rahvahääletuse korraldamist. Kokku on neil nüüd kuus kohta. Kuus kandidaati diskvalifitseeriti, sest nad toetasid otsesõnu Hong Kongi iseseisvumist.
Valgevenes ja Venemaal toimusid parlamendivalimised, millega võimuladvik kindlustas enda juhtivat rolli. Venemaal ei ole jätkuvalt alternatiivi erakonnale Ühtne Venemaa. Riigiduumas sai küll ühe koha ka Kodanike Platvorm, aga see erakond ei ole enam päris see, mida sellest luua üritati. Valgevenes sai paar kohta ka süsteemiväline opositsioon, kuid 98.2% parlamendist kuulub siiski president Lukašenka lojalistidele.
Berliinis ja Mecklenburg-Vorpommernis toimunud valimised kinnitasid juba märtsis ilmnenud trende: kristlikud demokraadid ja sotsiaaldemokraadid langevad, Alternatiiv Saksamaale teeb võimsaid sööste ja liberaalid taastuvad madalseisust. Berliinis moodustati esmakordselt puna-puna-roheline koalitsioon, võimule kaasati Vasakpartei, mis tõusis kolmandaks jõuks. Eelmine kord üllatanud Piraadipartei jäi seal aga nüüd valimiskünnise alla.
Horvaatias andsid parlamendivalimised taas ebaselge tulemuse, nagu eelmisel aastal, kuid endine peaminister Zoran Milanović otsustas tunnistada sotsiaaldemokraatide juhitud vasaktsentristliku koalitsiooni kaotust, et hoida ära järjekordse patiseisu tekkimine, võimaldades konservatiivse Horvaatia Demokraatliku Liidu koalitsioonil jõuda tsentristide toetusel valitsuse moodustamiseni. Peaministriks sai Andrej Plenković.
Hispaanias valiti regionaalparlamente Baskimaal ja Galiitsias. Baskimaal on riiki valitseva Rahvapartei kohalik haru suhteliselt väike jõud, mis kogus 10.1% häältest ja parlamendis üheksa kohta 75-st, aga Galiitsias tuli Rahvapartei taas esimeseks: 47.6% häältest ning 41 kohta 75-st.
Oktoobris kukkus Kolumbias rahvahääletusel väga napilt läbi rahuleping valitsuse ja mässuliste vahel, mis pidi lõpetama aastakümneid kestnud verevalamise. Lepingu poolt olid peaaegu kõik erakonnad, sealhulgas Kolumbia Konservatiivne Partei, aga selle vastu olnud konservatiivid heitsid ette, et leping annab mässulistele amnestia ning automaatselt kümme kohta parlamendis, et see seadustab sisuliselt narkokaubanduse ja legitimiseerib riigis vägivalla kasutamist. Kõik küsitlused näitasid, et leping kiidetakse ülekaalukalt heaks, aga hääletusest osavõtt tuli lõpuks ainult 37.43% ja 50.22% hääletas vastu. Pole päris selge, mis sellest rahuprotsessist edasi saab.
Ungaris kukkus samas läbi rahvahääletus, kus küsiti, kas ollakse nõus sellega, et Euroopa Liit saaks anda korralduse mitteungarlaste kohustuslikuks ümberasustamiseks Ungarisse isegi ilma Ungari parlamendi nõusolekuta. 98.36% hääletanutest sellega nõus ei olnud, aga kuna osavõtt oli 40.04%, mis jäi alla seal seaduses nõutule, siis loeti referendum läbikukkunuks. Võrdluseks, et viimastel eurovalimistel oli valimisaktiivsus Ungaris ainult 28.97%.
Tšehhis toimusid kohalikud valimised ning valiti ümber kolmandik senaatoritest. Enim hääli kogus paremtsentristlik ANO 2011, sotsiaaldemokraadid langesid teiseks. Kodanike Demokraatlik Partei, mis on osa Konservatiivide ja Reformistide Liidust Euroopas, sai Senati valimisel 11.71% häältes, omades seal nüüd kümmet kohta, ning kohalikel valimistel 9.47% häältest.
Gruusias tugevdas parlamendivalimistel enda positsioone valitsev Gruusia Unelm, mis sai 115 kohta 150-st.
Leedus tõusis riigi juhtivaks jõuks Leedu Talurahva ja Roheliste Liit, mis sai eelmistel parlamendivalimistel ainult ühe koha, kuid nüüd 54 kohta 141-st. Tulemuse taga nähakse protesti vanade erakondade vastu, valijate soovi näha poliitikas uusi nägusid. Peaministriks sai Saulius Skvernelis, koalitsioon moodustati sotsiaaldemokraatidega. Talurahva ja Roheliste Liit soovis esialgu teha suure koalitsiooni, kus oleks lisaks konservatiivne Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid, kuid see erakond välistas taolises kolmevalitsuses osalemise.
Islandis sai parlamendivalimistel parima tulemuse konservatiivne Iseseisvuspartei, mis ei saanud aga hakkama koalitsiooni moodustamisega. Sama ei õnnestunud ka teiseks platseerunud Vasakrohelisel Liikumisel ja kolmandaks tulnud Piraadiparteil, mille juht Birgitta Jónsdóttir sai presidendilt mandaadi valitsuse moodustamiseks detsembri alguses. Pärast tema ebaõnnestumist teatas president, et ei hakka kellelegi praegu enam uut mandaati andma, sest erakondade juhid peaksid arutama asja omavahel mitteametlikult, et jõuda lõpuks ikkagi töövõimelise valitsuse moodustamiseni.
Novembris toimus Bulgaarias rahvahääletus kolmes küsimuses, mis puudutavad muudatusi poliitilises süsteemis. Osavõtt oli 50.81%, aga kuna see jäi veidi väiksemaks kui eelmistel parlamendivalimistel, siis ei oma tulemused siduvat iseloomu. Samas jätkub arutelu nende asjade üle parlamendis. 74.02% pooldas erakondade riigipoolse rahastamise sidumist valijatelt saadud häältega (iga eelnenud parlamendivalimistel saadud hääl annab erakonnale ühe levi aastas), mida Eestis propageeris mäletatavasti MTÜ Radikaaldemokraadid. 73.80% toetas mõtet minna parlamendivalimistel üle kahevoorulisele süsteemile. 63.48% toetas valimistest osavõtu muutmist kohustuslikuks.
Samal ajal toimusid seal presidendivalimised, kust väljus teises voorus võitjana erukindral Rumen Radev, endine Bulgaaria õhuväe komandör, kelle sõltumatut kandidatuuri toetas vasaktsentristlik opositsioon. Eelmine president Rosen Plevneliev sai ametisse parempoolse võimupartei toetusel, mille kandidaat Tsetska Tsacheva nüüd teises voorus alla jäi.
Ameerika Ühendriikide presidendiks valiti Donald Trump, kes sai samas ligi kolm miljonit häält vähem kui Hillary Clinton. USA valimistel ma siin praegu pikemalt ei peatu, sest neist on räägitud juba niigi piisavalt.
Prantsusmaal võitis vabariiklaste eelvalimised mõõdukas konservatiiv François Fillon, kellest sai sellega vabariiklaste kandidaat tuleval aastal toimuvatel presidendivalimistel, mille tulemusel temast saab kõigi eelduste kohaselt Prantsusmaa järgmine president.
Detsembris jõudsid viimaks lõpule Austria presidendivalimised, mille tulemusel sai peatutud juba varem.
Itaalias lükati rahvahääletusel tagasi muudatused poliitilises süsteemis, mille läbiminekuga peaminister Matteo Renzi oli sidunud enda jätkamise valitsusjuhina. Hiljem ta tunnistas, et see oli viga. Renzi astus ametist tagasi, peaministriks sai Paolo Gentiloni.
Rumeenias võitis parlamendivalimised Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Parlamenti pääses küll kolm uut parteid, kuid neist kaks on moodustatud vanade baasil. Liberaalse Reformierakonna ja Konservatiivse Partei ühinemisel sündinud Liberaalide ja Demokraatide Liit (ALDE) moodustas nüüd sotsidega koalitsiooni, mille valitsus astub ametisse jaanuaris. Peaministriks saab Sorin Grindeanu.
Lugejate tungival soovil avaldan siin siiski lühikese kokkuvõtte ka möödunud aastast maailma poliitikaelus. Täna on vaatluse all esimene poolaasta ning jutt jookseb Portugalist Hispaaniani.
Veebruaris olid Iirimaal parlamendivalimised. Seni valitsenud paremtsentristlik Fine Gael ja sotsiaaldemokraatlik Tööpartei kaotasid mõlemad päris palju kohti, aga FG sai neid siiski rohkem kui ükski teine erakond ning moodustas vähemusvalitsuse, mis püsib suurima opositsioonierakonna Fianna Fáil armust. Tööpartei oli selle ametisse kinnitamise vastu. Valitsusjuhina jätkas Enda Kenny, kes asus ühtlasi kaitseministriks.
Šveitsis kukkus rahvahääletusel napilt läbi Šveitsi Kristlik-Demokraatliku Rahvapartei algatus muuta põhiseadust, et abielus olevaid paare ei saaks maksustada kõrgemalt kui lihtsalt kooselus olevaid. Algatusega taheti ühtlasi lisada põhiseadusesse klausel, mille kohaselt abielu on liit ühe mehe ja ühe naise vahel, välistades nii võimaluse homoabielude ja polügaamia seadustamiseks. Poolt hääletasid enam kui pooled kantonid, aga kokkuvõttes oli 50.8% hääletanutest muudatuse vastu. Läbi kukkusid ka Šveitsi Rahvapartei algatus välismaalastest kurjategijate väljasaatmise hoogustamiseks (vastu 58.9%) ja noorsotside algatus toiduainetega spekuleerimise lõpetamiseks (vastu 59.9%).
Märtsis oli Uus-Meremaal rahvahääletus, mille tulemusel otsustati jätta riigile alles praegune lipp.
Slovakkias toimusid parlamendivalimised, kus sotsid kaotasid küll kõvasti kohti, aga jäid ikkagi riigi tugevaimaks jõuks. Peaministrina jätkas Robert Fico, kes moodustas koalitsiooni kolme väikese paremerakonnaga, nende hulgas Slovaki Rahvuspartei. Suurimaks opositsioonierakonnaks tõusis Vabadus ja Solidaarsus, mis kuulub Konservatiivide ja Reformistide Liitu Euroopas. Parlamendist langesid välja nii Kristlik-Demokraatlik Liikumine kui ka Slovaki Demokraatlik ja Kristlik Liit – Demokraatlik Partei, mis on mõlemad Euroopa Rahvapartei liikmed. Parlamenti pääses lausa neli sellist erakonda, mida seal varem ei olnud, kõik parempopulistliku kallakuga. Slovaki Rahvusparteile lisaks ületas nüüd künnise marurahvuslik Rahvapartei – Meie Slovakkia (said kahepeale kokku 16.7% häältest ja 29 kohta 150-st).
Saksamaal olid valimised Hessenis ja mitmetel liidumaadel. Kristlik-Demokraatlik Liit ja SDP kaotasid kõikjal hääli ja kohti, samas kui Alternatiiv Saksamaale võimsalt tõusis ning liberaalid oma vahepealsest madalseisust taastusid. Vasakparteil ja rohelistel oli nii tõuse kui ka langusi – selget trendi välja ei tulnud.
Aprillis lükkasid hollandlased rahvahääletusel tagasi Euroopa Liidu ja Ukraina vahel sõlmitud assotsiatsioonilepingu ratifitseerimise. 61% hääletas vastu, aga hääletamas käis ainult 32.3% hääleõiguslikest. Rahvahääletus oli küll nõuandva iseloomuga, kuid enamik parlamendierakondadest teatas enne selle toimumist, et kui osavõtt on vähemalt 30%, siis austavad nad tulemust. Peaminister Mark Rutte juhitavad paremliberaalid samas sellist lubadust ei andnud ja otsivad nüüd ikkagi võimalusi leppe ratifitseerimiseks.
Mais toimusid Suurbritannias kohalikud valimised, kus nii konservatiivid, leiboristid kui ka liberaaldemokraadid hääli kaotasid, UK Iseseisvuspartei ja rohelised aga juurde said. Londoni linnapeaks valiti leiborist Sadiq Khan. Boris Johnson enam ei kandideerinud. Šoti parlamendi valimisel tõusis Šoti Konservatiivne Partei seevastu esmakordselt teiseks jõuks, leiboristid langesid kolmandaks.
Austrias jooksis presidendivalimiste teine voor protseduuriliste rikkumiste tõttu ummikusse, mis lahenes detsembris uute valimistega, kust väljus võitjana osaliselt Eesti päritolu Alexander Van der Bellen, kes esines sõltumatu kandidaadina, aga kuulub roheliste hulka ning olnud varem sotside ridades. Võit oli väga napp, ta sai vaid 50.35% häältest. Alla pidi vanduma Austria Vabaduspartei kandidaat Norbert Hofer, kes teda esimeses voorus edestanud oli.
Juunis lükkasid šveitslased rahvahääletusel ülekaalukalt tagasi nn. kodanikupalga kehtestamise (seda toetas vaid 23.1% hääletanutest).
Britid aga kiitsid napilt heaks Euroopa Liidust lahkumise, mida küsitluste kohaselt pärast kohe kahetsema hakkasid. Peaminister David Cameron võitis eelmisel aastal parlamendivalimised sellist rahvahääletust lubades, kuid toetas ise Euroopa Liitu jäämist. Pärast tulemuste selgumist teatas ta, et lahkub ametist. Juulis sai konservatiivide uueks juhiks ning peaministriks Theresa May, senine siseminister. Konservatiivide euroskeptilise tiiva etteotsa tõusnud Boris Johnson pandi välisministriks.
Itaalias toimusid kohalikud valimised, kus valitsev vasaktsentristlik Demokraatlik Partei kogus üleriigiliselt kokku vaid 0.01% rohkem hääli kui Beppe Grillo populistlik Viie Tähe Liikumine. Paremtsentristlik Forza Italia jäi neist häälte koguarvult kõvasti maha, aga sai enda kontrolli alla veidi rohkem kommuune. Hästi läks ka teistel konservatiivsetel jõududel.
Islandi presidendiks valiti ajaloolane Guðni Th. Jóhannesson, kes osales valimistel sõltumatu kandidaadina ega olnud ka varasemalt seotud ühegi erakonnaga. Ta rõhutas oma kampaanias, et president peab olema lähedane kogu rahvale, mitte esindama vaid üht või teist kildkonda, ning tuleb jätkata põhiseaduse muutmist, et rahvas saaks lõpuks õiguse rahvaalgatuse korras rahvahääletusi esile kutsuda ega peaks nõudma otsedemokraatiat ühes käes petitsioon ja teises tõrvik. Tänaseks toetab teda küsitluste kohaselt 97% islandlastest, mis on täiesti enneolematu reiting mitte üksnes Islandil, vaid ilmselt kogu maailmas.
Hispaanias toimusid parlamendivalimised, kus konservatiivne Rahvapartei peaminister Mariano Rajoy juhtimisel oma positsioonid mitte üksnes säilitas, vaid neid isegi tugevdas. Nende valimisloosung oli muide lihtsalt “A favor” (e.k. poolt).
Sündiva valitsuse koalitsioonilepingus lubatakse “analüüsida” rahvaalgatuse kehtestamise ja rahvahääletuse laiendamise võimalusi. Senise koalitsiooni tegevuskavas lubati “kaaluda” võimalusi laiendada rahvahääletuste kasutamist.
1. Anname rahvale õiguse algatada seaduseelnõusid. Seaduseelnõu, mille Riigikogu peab arutlusele võtma, saavad esitada vähemalt 25000 hääleõiguslikku kodanikku.
2. Kehtestame tühistamisreferendumi. Referendumi kaudu võib osaliselt või täielikult tühistada kehtiva Eesti Vabariigi seaduse. Referendumi kvoorum on 50% hääleõiguslikest elanikest, referendumile pandud seadus tühistatakse, kui tühistamise poolt hääletab osalenud kodanike enamus. Tühistamisreferendumi saavad algatada vähemalt 25000 hääleõiguslikku kodanikku.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond lubas oma valimisprogrammis: töötame välja õiguslikud alused rahvahääletuste laialdasemaks kasutuselevõtuks.
Isamaa ja Res Publica Liit lubas oma programmis: laiendame rahvahääletuse kasutamist, kaotades rahvahääletuse seotuse parlamendi usaldusega ning jagame rahvahääletused nõuandvateks ja õiguslikult siduvateks hääletusteks.
Kuidas sai erakondade poolt valijatele kindlas kõneviisi antud lubadustest ümmargune jutt analüüsimisest? Ja kas see jutt on väärt rohkem kui senise koalitsiooni tühi lubadus neid asju kaaluda?
Mina algataksin opositsiooni asemel nüüd Riigikogus pärast uue valitsuse ametisse astumist esimese asjana eelnõu, kus on pandud kokku need valitsuserakondade programmilised lubadused. Kui uus koalitsioon selle maha hääletab, siis saab see hakkama enda avaliku blameerimisega, aga kui asi lõpuks läbi läheb, siis korjab opositsioon valijate silmis plusspunkte teema tõstatamise eest.
Täna pööratakse Eesti poliitikaelus mitte lihtsalt uus lehekülg, vaid alustatakse lausa uut peatükki. Milliseks see kujuneb, see sõltub aga palju ka esimestest suletõmmetest.
Juba eelmisel aastal oli selge, et Reformierakonna juhitud valitsus püsib ainult realistliku alternatiivi puudumise tõttu.
Veidi ootamatu, aga täna näitavad kõik märgid, et järgmine nädal võib tuua Eestis valitsuse langemise #eesti #poliitika
Ilmselt otsustasid SDE ja IRL lihtsalt ennetada reetmist, mis neile peagi osaks oleks saanud. See oli nende poolt vaadates mõistlik käik, mis hoidis nähtavasti ära Reformi- ja Keskerakonna koalitsiooni sünni, tagades nii vasak- kui ka parempoolsetele kohad tsentristide valitsuses.
Vähemalt poliitiline matemaatika ütleb, et uue valitsuse peaks moodustama just Keskerakond, SDE ja IRL. Kuid oleks hea, kui see koalitsioon säilitab konstruktiivsed suhted ka nende väiksemate jõududega, mis praegu Reformierakonda kukutada aitavad. Parim viis seda teha on võtta koalitsioonilepingusse ning viia ka ellu mõningaid nende programmilisi lubadusi.
Näiteks rahvahääletuste laialdasem võimaldamine, mida lubasid oma valimisprogrammides nii SDE kui ka IRL, oli kirjas juba lagunenud kolmikliidu koalitsioonilepingus, aga seda lubadust ei täidetud. Opositsioonis võitlesid selle eest nii EKRE kui ka Keskerakond. Nüüd ei tohiks olla ju enam ühtegi takistust, et põhiseadusesse lõpuks vajalikud muudatused sisse viia.
Jüri Ratas seisab samas muidugi silmitsi ka vajadusega konsolideerida omaenda erakonda. See tähendab, et ta peab arvestama ka kohtade jagamisel selle leeriga, mille juhiks on kujunenud Yana Toom. Erakonna kongressi ajal tunnistas Toom, et on huvitatud kandideerimisest Tallinna linnapeaks, kuid sellele kohale sobiks nüüd paremini praegune abilinnapea Mihhail Kõlvart. Toom võiks saada hoopis sotsiaalministriks.
Praegu jagavad sotsiaalministeeriumi Jevgeni Ossinovski ja Margus Tsahkna, aga valitsuse vahetumine peaks tooma kaasa ka ministrikohtade ümberjagamise, mitte seisnema üksnes selles, et Keskerakond võtab üle Reformierakonna positsioonid. Ossinovski võiks saada välisministriks ning Tsahkna kaitseministriks. Need portfellid vastaksid paremini nende kui erakonnajuhtide staatusele.
Põhimõtteliselt võiks ju panna siia kirja kogu uue kohtade jaotuse, aga kuna ma pole kindel, et minu arvamus nende portfellide jagamisel kedagi tegelikult huvitab, siis ei hakka vaeva nägema. Igatahes saab töötava valitsuse loomine olema huvitav tasakaalumäng.
Ka toimiva koalitsioonilepinguni jõudmine võib osutuda keeruliseks, eriti maksuküsimustes. Kõige mõistlikum oleks nüüd kiiresti teatada, et selles vallas enne järgmiseid parlamendivalimisi põhimõttelisi muudatusi ei tule. See võtaks ka praegu äärmiselt destruktiivselt käituvalt Reformierakonnalt, mis on seadnud ennast kõrgemaks riigist endast, ära võimaluse õõnestada Eesti uue valitsuse jalgealust juba enne selle sündimist jutuga tohutust vasakpöördest, mis toob astmelise tulumaksu ja tõstab kõiki teisi makse.
Sel nädalal valitakse Ameerika Ühendriikidele mitte üksnes uus president, vaid ka USA Esindajatekoja uus koosseis ja kolmandik senaatoritest. Näib olevat küllaltki tõenäoline, et katastroof nimega Donald Trump läheb vabariiklastele maksma enamuse USA Kongressi mõlemas kojas. Vabariiklikule Parteile mõjuks selline suur kaotus valimistel kindlasti tervendavalt.
Kui endine Texase kuberner Rick Perry ütles eelmisel aastal, et Trumpi kandidatuur on konservatismile vähkkasvaja, mis tuleb ära lõigata ja minema visata, siis mõjus see tema reitingule nii halvasti, et ta loobus vabariiklaste presidendikandidaadiks pürgimisest juba enne eelvalimiste algust, aga minu arvates pani ta õige diagnoosi ning kirjutas välja ka vajaliku ravi. Kui Perry ise hiljem Trumpi kandidatuuri toetama asus, siis tegi ta seda austusest protsessi, mitte armastusest Trumpi vastu. Nii on olnud ka paljude teiste vabariiklastega.
Erakonna poliitiline kaardivägi oli teatavasti algusest peale Trumpi vastu. Ta sai vabariiklaste presidendikandidaadiks üksnes tänu lihtsakoelisi sõnumeid armastavale meediale, mis teda pidevalt pildis hoidis, ja sellest meediast mõjutatud tavalistele valijatele, kes on registreerinud end vabariiklastena, mitte tänu ise aktiivselt poliitikaga tegelevatele inimestele. Partei toetab teda vastumeelselt.
Vabariiklaste eelvalimistel sai Trump samas tegelikult suhteliselt väikese osa häältest. Teda aitas see, et erakonnaga orgaanilisemalt seotud kandidaadid ei asunud õigeaegselt koonduma. Nii väikese toetusega saadi vabariiklaste presidendikandidaadiks viimati 1960-ndatel, aga siis käis erakonnas tõsine jõukatsumine meeste vahel, kes olid osa selle loomulikust näost ja esindasid suuri poliitilisi voole (1964. aastal vastamisi Barry Goldwater ja Nelson Rockefeller, 1968. aastal Richard Nixon ja Ronald Reagan), mille taga oli tugev organisatoorne ja intellektuaalne baas.
Trump on aga Vabariiklikus Parteis praegu siiski võõrkeha. Tema võib jätta erakonnale tugevama jälje üksnes juhul, kui tal õnnestub presidendivalimised võita. Kuna ma ei usu, et see juhtub, siis selle võimalusega siinkohal ei arvesta.
Kaotus valimistel tõestaks kõigile vabariiklastele selgelt, et Trumpi lähenemine ei toimi (trumpism saab lihtsalt lüüa). Hillary Clinton on osutunud nii haavatavaks kandidaadiks, et teda võiks vabalt võita ükskõik kes, ainult mitte Trump – kui vabariiklaste kandidaadiks oleks saanud Ted Cruz või Marco Rubio, siis ei oleks praegu enam mingit kahtlust selles, kes valitakse järgmiseks USA presidendiks.
Kui lisaks Valgele Majale lähevad nüüd demokraatide kätte ka USA Kongressi mõlemad kojad, siis loob see head eeldused vabariiklaste naasmiseks tervemõistusliku ja inimväärikust austava jõuna. Sõnumitoojaks tulevikust võib nendel valimistel osutuda Evan McMullin, kes kandideerib presidendiks hoopis sõltumatuna, kuid esindab Vabariikliku Partei poliitilisi seisukohti sisuliselt paremini kui selle ametlik presidendikandidaat.
McMullin (sünd. 1976), endine CIA operatiivohvitser, kes on töötanud viimastel aastatel vabariiklaste nõunikuna USA Esindajatekojas, teatas presidendiks kandideerimisest alles augustis, tuues põhjenduseks, et Trump on presidendiks sobimatu ning Clintoni liberalism vastuvõetamatu. Ta näeb endas konservatiivset alternatiivi ja mõnel pool ennustavad küsitlused talle suhteliselt head tulemust, Utah osariigis koguni esikohta.
Kui ta selle tõesti saama peaks, siis võib tegelikult juhtuda, kui Trumpi ja Clintoni heitlus tuleb väga tasavägine, et presidendivalimised lähevad edasi USA Esindajatekoja kätte, mis peab langetama valiku kolme enim hääli saanud kandidaadi vahel. Nii on tal isegi olemas teoreetiline võimalus presidendiks saada. Aga tõenäosus selle juhtumiseks on muidugi väike. Mitmetes osariikides ei saagi nüüd üldse tema poolt hääletada ning paljudes ei ole tema nimi kantud valimissedelile (hääletamiseks tuleb see sinna ise kirjutada). Sellegi poolest väärib tema tulemus tähelepanu.
Kui see saab olema silmapaistvalt hea, siis võib just McMullini konstruktiivne lähenemine hakata iseloomustama eelseisvatel aastatel Vabariikliku Partei poliitilist suunda laiemalt. Kongressis enamust omadest on vabariiklased kaldunud nüüd sageli obskurantismi, lihtsalt blokeerinud riigiorganite tööd, et demokraadist presidendi algatused läbi ei läheks, aga täielikult opositsiooni langedes peaksid nad paratamatult keskenduma rohkem sisekaemusele, enda uueks loomisele, et järgmine kord taas korralikult võimule tulla. McMullini kandidatuurist võibki saada algus sellisele ümberkujunemisele.
“Hillary Clintoni tegevus välisministrina näitab, et ta ei suuda olla aus ja kompetentne juht,” märgib McMullin oma kampaanialehel. “Donald Trump ei mõista üldse seda, et juhtimine on enamat kui karjumine “Ameerika ennekõike” ja kuulutamine, et ta sõlmiks “paremaid tehinguid”. See ei tähenda üksinda juhtimist või nende alliansside, kokkulepete ja julgeolekustruktuuride hülgamist, mis on teeninud USA huve peaaegu 70 aastat.”
“Alliansid teiste vabade riikidega on kaua olnud üks USA jõu olulisemaid allikaid maailmas. Tõeline juhtimine ei ole kaitseräkit või palgasõdurite armee, kus USA võtab teistelt tasu julgeoleku tagamise eest. Pigem on see pikaajaliste partnerluste rajamine riikidega, mis jagavad meie väärtusi,” selgitab McMullin enda arusaamu Eestile eriti olulistes julgeolekuküsimustes.
“Neis julgeolekupartnerlustes on USA rääkinud ja jätkab avameelselt rääkimist sellest, et liitlastel on vaja kanda oma osa koormast,” lisab ta samas. “Seevastu mõista andmine, et Ameerika Ühendriigid võivad hüljata oma liitlased, kes seisavad silmitsi välise ohuga, on avalik kutse Hiinale, Venemaale, Iraanile ja teistele laiendada oma mõjusfääre ning tekitada ohtlikke konflikte, mis võivad tõmmata meid sõtta.”
Ühe USA jaoks olulise väärtusena on McMullin toonud välja näiteks usuvabaduse. “Usuvabadus on südametunnistuse vabadus, lahutamatult seotud tegude ja väljendustega; see on väärikus lasta teistel järgida nende veendumusi ja valmisolek tervitada erinevate ideede turuplatsi. See vabadus on keskse tähtsusega Ameerika eksperimendile ning seda tuleks kaitsta, mitte halvustada,” rõhutab ta.
“Ajal, mil üleilmne religioosne tagakiusamine on rekordtasemel, peab USA seadma selle põhilise inimõiguse kaitsmise prioriteediks meie diplomaatilistes püüdlustes. Meie moraalne autoriteet usuvabaduse kaitsmisel välismaal sõltub usuvabaduse elujõust siin kodus,” selgitab McMullin samas.
Mulle tundub, et Vabariikliku Partei jaoks oleks kõige parem, kui see nüüd valimistel põrub, aga Evan McMullin saab valijatelt korraliku toetuse. See tagaks kõige kindlamalt vabariiklaste eemaldumise trumpismist, looks eeldused suureks tagasitulekuks 2020. aasta valimistel.
“Foorum” oli seekord pühendatud järgmise aasta riigieelarvele, aga kuna poliitikute jutt oli suht üldsõnaline, siis sai kommenteeritud seda Twitteris samas stiilis säutsudega, mida siin nüüd veidi laiendan.
* Ainus maksupoliitiline meede majanduse elavdamiseks on maksude alandamine, aga see ei saa jätkuda lõputult
Kui räägitakse vajadusest elavdada majandust maksupoliitiliste meetmetega, siis maksude tõstmine seda otstarvet ilmselt täita ei saa, aga samas ei ole Eestis enam nähtavasti ruumi maksukoormuse alandamiseks. Seda mängitakse küll üksikute maksude vahel ümber, aga üldine maksukoormus on vaikselt kasvanud.
* Probleem on mitte see, et Eestis makstakse toetusi liiga vähe, vaid see, et mujal Euroopas makstakse neid liiga palju
Kadri Simson, Andres Herkel ja Martin Helme kritiseerisid kooris seda, et Eestis makstakse põllumeestele vähem toetusi kui teistes riikides, kuid ei tohiks siiski unustada, et tegelikult on probleem neis teistes riikides, mis suuri toetusi makstes vaba turumajanduse vastu töötavad. Just nii tuleks küsimus tõstatada Euroopa Liidu tasandil.
* Tavaliste inimeste jaoks on palkade kasvust olulisem ostujõu kasv. Kui inflatsioon palkade kasvu ära sööb, siis…
Poliitikud rääkisid saates palju palgakasvust, aga unustasid täiesti ära inflatsiooni. Veel paari kuu eest võinuks seda mõista, kuid augustis sai deflatsioon läbi ja septembris jätkus tarbijahinnaindeksi kasv veelgi hoogsamalt, kusjuures mitte üksnes alkoholi ja tubaka, vaid ka riiete ja jalatsite, söögi, teenuste jms. kallinemise tõttu.
* Prognooside puhul on häda selles, et kõik ei olegi prognoositav, vastasel korral ei oleks ju plaanimajandus ebaõnnestunud
Herkel ja Helme kritiseerisid teravalt rahandusministeeriumi majandusprognoose, mis on osutunud liiga optimistlikeks. Helme leidis, et “järelikult on mudelis mingi viga sees”. Võimalik, et seal esineb ka soovmõtlemist, aga pigem on asi selles, et muutujaid on liiga palju. Ja näiteks tarbijahindade tõus vastas nüüd prognoosile.
* Laenu tasub riigil võtta siis, kui on olemas mõistlik plaan nii saadud raha kasutamiseks, aga seda ei ole täna ka opositsioonil
Sarnaseid seisukohti väljendasid stuudios Remo Holsmer, Kalvi Kõva ja Andres Herkel. Kadri Simson esindas opositsiooni, pakkudes projektidena välja Tallinn-Tartu maantee, Tallinn-Pärnu maantee ning Tallinna linnahalli. Sven Sester rääkis, et tuleb mitte laenu võtta, vaid kasutada paremini ära eurorahasid.
Järgmise aasta riigieelarvest oli juttu seega üsna vähe. Mina vastavat eelnõu lugenud ei ole. Tundus, et seda ei olnud eriti palju teinud ka stuudios olnud poliitikud – nende jutus oli selleks lihtsalt liiga vähe konkreetsust. Kui jätta kõrvale mõned üksikud jutupunktid, siis räägiti üldisemat juttu, mindi kergema vastupanu teed.
Minu poolt Viljandi linna kaasava eelarve jaoks esitatud ettepanek püstitada mälestusmärk Lilli Suburgile läbis ka sel aastal esimese valikusõela, mille käigus kontrolliti ettepaneku vastavust kaasava eelarve nõuetele. Seetõttu sain taas kutse ilmuda raekotta, et osaleda nõupidamisel, kus “nüüd valib ekspertidest ja ideede esitajatest koosnev komisjon välja 10 parimat ettepanekut, mis lähevad rahvahääletusele.” Minu arvates on selline filter fundamentaalselt väär, rahvahääletusele peaksid minema kõik 21 nõuetele vastavaks tunnistatud ettepanekut. Sellest tulenevalt saatsin kutsele järgmise vastuse…
Annan käesolevaga teada, et mul ei ole oma ettepanekule hetkel midagi lisada ja ma ei pea võimalikuks osaleda esitatud ideede sõelumises, sest leian jätkuvalt, nagu kirjutasin linnavolikogule juba eelmisel aastal, et ettepanekute esitajate endi osalemine nende sõelumises sisaldab otsest huvide konflikti. Kui linnavalitsuse ja volikogu liikmete puhul nõutakse õigustatult, et nad ei osaleks neid ennast puudutavate otsuste langetamises, siis on elementaarne, et samu standardeid järgitaks kaasava eelarve menetlemisel. Sellest tulenevalt kordan eelmisel aastal linnavolikogule edastatud soovitust muuta kaasava eelarve reglementi, loobuda sellisest sõelumisest, et hääletusele pääseksid edaspidi kõik nõuetele vastavad ideed. See suurendaks kindlasti hääletajate arvu, kaasates protsessi rohkem inimesi, andes ühtlasi paremat tagasisidet ettepanekute esitajatele. | OSCAR-2019 |
||
Valitsuse 26. septembril algatatud ülikooliseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (295 SE).
Eelnõu muudab kõrghariduse rahastamise skeemi, milles arvestatakse õpetamise kvaliteeti ja tööturu tagasisidet. Kõrgkoolide rahastamine muutub stabiilsemaks ja väheneb aruandlus.
Kõrgharidustaseme õppe rahastamismudelisse lisatakse uue komponendina baasrahastus, et suurendada stabiilsust. Rahastus jaguneb tegevustoetuseks ja sihtotstarbeliseks toetuseks. Tegevustoetusest vähemalt 80 protsenti moodustab baasrahastus ning kuni 20 protsenti tulemusrahastamine. Baasrahastuse puhul võetakse arvesse õppeasutustele eelneva kolme aasta jooksul eraldatud tegevustoetuste keskmist. Tulemusrahastus jaguneb ülikoolide vahel kvaliteedinäitajate alusel ning halduslepingus kindlaksmääratud eesmärkide täitmise eest. Sihtotstarbelist toetust eraldatakse võimalusel riiklike prioriteetide elluviimiseks ning selle osakaal on väike.
Õppeasutustele tegevustoetuse eraldamiseks sõlmivad ülikool ning haridus- ja teadusminister valitsuse heakskiidul kolmeks aastaks halduslepingu, millega lepitakse kokku ülikooli eesmärgid. Praegu rahastatakse kõrgkoole riigieelarvest kvaliteedi ja tulemuslikkusega seotud tegevuste osas 70–75 protsendi ja õppe läbiviimist toetavate tegevuste osas 25–30 protsendi ulatuses. Riigieelarvest rahastatakse kõrgharidustaseme õpet avalik-õiguslikes ülikoolides, riigi rakenduskõrgkoolides ja mõnes erakõrgkoolis. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 26. septembril algatatud 2016. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (296 SE).
Eelnõu ei muuda riigieelarve kulude ja tulude kogu mahtu, kuid täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud.
Eelnõu kajastab kokku 98 muudatusettepanekut. Antud toetused ja muud ülekanded kasvavad kokku 15,5 miljonit eurot. Peamine toetuste suurenemised üks miljon eurot Sotisaalministeeriumi valitsemisalas Põlva Haigla AS võrgustamiseks SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas suureneb toetus 7,5 miljonit eurot AS-ile Eesti Raudtee ELi vastava direktiivi nõuete täitmiseks, mis on jätkusuutliku finantseerimise tagamiseks. Kultuuriministeeriumi toetused suurenevad 4,7 miljonit eurot Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) uudiste maja Kreutzwaldi 14 ehitustööde lõpetamiseks kavandatud renoveerimisgraafikust kuu aega varem ja ERR ülekandejaama tehniliste seadmete tarneks 0,7 miljonit eurot. Tööjõu- ja majandamiskulude maht väheneb 10,3 miljonit eurot. Kõige enam mõjutab kulude vähenemist Maanteeameti majandamiskulude eelarve kokkuhoid 7,5 miljonit eurot, mis tuleneb teehooldekulude odavnemisest aga samuti ehitus- ja remonttööde hangete eeldatust odavamatest pakkumistest. Kokkuhoid suunatakse toetusteks AS-ile Eesti Raudteele. Lisaks nimetatutele veel rida vahendite ümberjaotamist eelarve piires. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Eelnõu soodustab uute pensionfondide valitsejate lisandumist ning muudab inimeste jaoks pensionifondi vahetamise oluliselt odavamaks. Nimelt langeb kogutud osakute tagasivõtmistasu piirmäär seniselt 1 protsendilt maksimaalselt 0,05 protsendile konservatiivsete pensionifondide puhul ja 0,1 protsendile teiste kohustuslike pensionifondide puhul. Tagasivõtmistasu ei saa edaspidi mitte fondivalitseja, vaid see läheb fondi.
Võrreldes kehtiva seadusega eristatakse eelnõus selgelt jaeinvestoritele ja professionaalsetele investoritele suunatud fondid – nii nimetatud avalikud ja mitteavalikud fondid. Eelnõuga tehakse veel mitmeid muudatusi, mis puudutavad investeerimisfondi tingimusi ja prospekti, depositooriumite vastutust ning fondide maksejõuetuse režiimi. Need muudatused lihtsustavad investeerimisfondide loomist ning seavad selgemad raamid fondivalitseja kohustustele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 26. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Riigi 2015. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (298 OE).
Riigi majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest, informatsioonist kohaliku omavalituse üksuste ning avaliku ja valitsussektori kohta.
Valitsussektori nominaalne eelarve püsis 2015. aastal ülejäägis, ülejääk moodustas statistikaameti esialgsete andmete kohaselt 0,4% sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk 91,1 miljonit eurot. Ülejäägis olid kõik valitsussektori tasandid – keskvalitsus ja sotsiaalkindlustusfondid 0,1%ga SKPst ning kohalikud omavalitsused 0,2%ga SKPst.
Sarnaselt 2014. aastaga kujunes valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon ka 2015. aastal paremaks riigieelarve väljatöötamise ajal prognoositust. Prognoositud 111 miljoni euro suuruse puudujäägi asemel kujunes valitsussektori 2015. aasta eelarvepositsiooniks 91,1 miljoni euro suurune ülejääk. Eelarvenõukogu arvamuse kohaselt oli struktuurne positsioon kooskõlas kehtinud õigusliku raamistikuga ja 2015. aastaks seatud eelarvepoliitiliste eesmärkidega.
Riigi konsolideeritud tulemiks kujunes 97,1 miljonit eurot. Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel on riigil 31. detsembri 2015. a seisuga varasid kokku 16,3 miljardi euro väärtuses, millest suurema osa moodustavad põhivarad. Riigi põhivara suurenes 198,7 miljoni euro võrra, varad tervikuna kasvasid aastaga 51 miljoni euro võrra. Riigi kohustused ulatusid 2015. aasta lõpus 7,1 miljardi euroni, mis on 38,3 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Laenukohustused moodustavad 2,9 miljardit eurot. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. | OSCAR-2019 |
||
Mais jagus eksameid, kaitsmisi ja tasemetöid 12 koolipäevale. Algas õppeaasta töö tulemuslikkuse hindamine kooli ja riigi tasandil. Abituriendid jätkasid inglise keele ja matemaatika riigieksamitega ning koolieksamiga, 11. klass kaitses uurimis- ja praktilisi töid ning 8. klass loov- ja praktilisi töid. I ja II kooliastme ehk 3. ja 6. klassi lõpetajad sooritasid tasemetööd eesti keeles, matemaatikas ja loodusõpetuses.
Esmakordselt toimus koolis vene keele päev. Õpetaja Regina Arnemanni eestvedamisel ning projektigrupi tõhusa töö tulemusel said põnevaid ning vene keele väärtustele keskendunud tegevusi nautida nii suured kui väikesed õpilased. Aitäh kõigile korraldajatele!
Pranglimise maailmameistrivõistlustelt Sloveeniast naases Helene Loorents (7a klass) naiste arvestuses 4. kohaga. See on meie õpilaste selle aasta kõrgeim rahvusvaheline saavutus.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt finantseeritavatel õppekäikudel käisid üheksandad ja teised klassid. Õpitoad “Jääaeg ja Eesti geoloogiline ehitus” Jääaja Keskuses ning “Loomaaed – erinevad elukeskkonnad” Tallinna Loomaaias pakkusid klassitundidele lisaks huvitavat ja põnevat praktikat.
Maikuusse mahtusid ka 5. klasside päevad Riigikogus, 11. klassi külaskäik Telemaja muuseumisse ja tehnoloogiakeskusesse Mectory, looduviktoriini võitnud võistkonna kajakimatk, jalgrattalubade eksam ning 3. klasside ujumisõpetus. Aga ka osalemine Saarde kaitsepäeval ning kodutütarde ja noorkotkaste esinemised 3.-5. klassidele ning õpilaste ja õpetajate ühine esmaabieksam.
Viimast koolinädalat ilmestasid teemapäevad ja tublimate tunnustamised. 30.mail toimunud ohutusolümpial oli kõigil võimalus kaheksas erinevas punktis tutvuda, katsetada või näha erinevaid ohuallikaid ja harjutada ohutust – alates elektrist lõpetades päästerõngaga. 31.mai karjääripäeval õppisid kõik – õpilased, õpetajad ja külalised. Toimusid erinevad töötoad: meisterdati, uuriti ajalugu, tehti patse, mängiti, mõõdeti, lahendati ristsõnu, punuti taimevaipa ja räägiti ettevõtlikkusest. Veel saadi teada discgolfi, taimefoto ja ilma saladustest.
Kooli pidulikule tänuüritusele oli kutsutud 153 õppeaasta jooksul õppetöös, olümpiaadidel, konkurssidel ja spordis silma paistnud õpilast ning õpetajad, juhendajad ja treenerid aga ka aasta jooksul koolile enim toeks olnud koostööpartnerid ja vanemad. Silmapaistev saavutus: 5a klass oli palutud tänupäevale täies koosseisus!
Pärnu maavanema ja Pärnumaa Omavalitsuste Liidu tublimate õpilaste ja õpetajate vastuvõtul esindasid Kilingi-Nõmme Gümnaasiumit õpetaja Eha Kipri, , Helene Loorents, Epp Loviisa Pärtel, Allan Rist, Karin Rea, Eke Tominga, Anna-Liisa Antson, Ewert Ubaleht, Hedvig Annast, õpetaja Urve Jõgi. Fotol ka Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Pärnumaa Omavalitsuste Liidu esimees Lauri Luur
Kuu esimesel nädalal toimus koolimajas maakondlikul kunsti- ja käsitöö konkursil “Meri ja inimene” meie koolist osalenud tööde näitus.
Uus võimalus ja huvitav väljakutse jõudis kooli Californiast, Stanfordi Ülikoolist. MTÜ Eesti 2.0 korraldas bitcoin seadmete soetamise taotlusvooru ja olime vabariigis 10 kooli hulgas, kes sõelale jäi. Seadmete abil saab õppida blockchain`i ehk plokiahela tehnoloogial põhinevat programmeerimist krüptoraha kaevandamisest praktiliste rakendusteni nagu mängud, tekstisõnumite saatmine või mikromaksed. Nüüd koolitab maailma tuntuim bitcoiner ja Stanfordi ülikooli õppejõud Balaji S. Srinivasan meie huvilisi nelja nädala jooksul kaks korda nädalas. Kava käigus ehitatakse erinevaid mänge, failijagamisplatvorme, e-kauplemise lahendusi ning Instagrami analoog.
Pärnumaa laste laulupidu „Sõit pilvelaeval“ suveaias. Leidke pilvelaevalt (kooli droonifotolt) meie mudilas- ja poistekoor! 🙂
Maakonna laulpeo järel korraldasid meie oma lapsed ja juhendajad 25.mail kooli laululaste kontserdi kus astusid üles laulustuudio, 2.-3. klassi laululapsed, poistekoor ja mudilaskoor.
Lõpule jõudis 2015/16 õppeaasta veerandilõpu viktoriinide sari. 9.-12. klasside arvestuses üldvõitja 11. klass koosseisus Allan Rist, Ivo Ekbaum, Pille-Riin Oja, Hendrik Raid, Luise Maria Tallo ja Auris Aleksandrov. 5.-8. klasside arvestuses üldvõitja 8.b klass koosseisus Herman Menning, Sirle Talts, Maria Mägi, Madis-Markus Lind, Annika Ruusmaa ja Imre Vahtramäe. Aitäh ürituste tulihingelistele vedajatele Kätlin Laurile ja Mari Karonile ning Paide Gümnaasiumi õpetajele (ja meie vilistlasele) Jaanus Moppelile! Loodame, et kahe kooli korrespondents mälumäng jätkub ka järgmisel aastal!
Kuu alguses tähistati emadepäeva traditsioonilise võimlemispeoga ja selle aasta võimlemismissi tiitli pälvis Merlin Tallo.
Kuu teisel poolel noppisid hulgaliselt auhinnalisi kohti kergejõustiklased Pärnumaa meistrivõistlustelt Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi võistkond naases Karu Kati ja Karu Mati mängudelt individuaalsete medalite, pendelteatejooksu 1. koha ja üldarvestuse 2. kohaga.
siis õpetaja Elli Altin töötas päeva Võrumaal Kääpa Põhikoolis ja tutvustas seal oma pikaajalisi kogemusi Globe projekti raames ilmavaatluste alal.
22 päeva jooksul toimetasid õpetajad oma õpilastega kokku 45-l sündmusel! Seda on kindlasti palju, väga palju ja selle eest, et jätkus kõikjale, siirad tänusõnad neile kõigile.
„Teeme ära“ talgutel toimetas neljas klass juba traditsiooniliselt Lavi järve ääres ning populaarsel discgolfirajal tegid aktiivsed harrastajad raja sünnipäeva puhul heakorratalgud.
Haruldane seik kooli karjääripäeval! 1961. a lõpetajad korraldasid 55 aastat pärast lõpetamist oma lennu kokkutuleku. Aitäh praegust koolimaja külastamast!
Endine Stanfordi ülikooli rektor Julie Lythcott-Haimes kirjutab Quoras, millised on need oskused, mis võiks igal inimesel täisikka jõudes olemas olla. | OSCAR-2019 |
||
Traditsioonilise ülemaalise jõulurahu pöördumises Jõgeval toonitas peapiiskop Andres Põder rahu olulisust, mis ulatudes üle maise ja ajaliku, täidaks meid sisemise väärikuse, moraalse vastutuse ja jumaliku armastusega. Ära märkides mööduva aasta sotsiaalseid pingeid, inimeste usalduse ja majanduslikke valupunkte, on peapiiskopi sõnul vaja inimestel olla just "rahutegijad", teatas EELK. Jõulurahu on tema sõnul märksa sügavam ja enamat kui lihtsalt rahu, sest sellesse ...
Kõnelevad: Jaak Johanson, Heie Treier, Vallo Kepp, Riina Roose jt. Vaba mikrofon kõigile lugude kõnelejatele. Ühtlasi Evald Sae audioraamatu "Eestiaegsed suurmehed" esitlus. Tallinna Linnateatris, Lai 23 laupäeval, 15. detsembril kell 14.
Ligikaudu kahe ja poole tuhande elanikuga Tori vallas on tava omavalitsuse aastapäeval 19. detsembril tunnustada neid, kes on piirkonna arengule oma silmapaistava töö ja tegevusega kaasa aidanud. Tänavu pälvib Tori valla vapimärgi kui kohaliku kõrgeima autasu kalmistuvaht ja Eesti sõjameeste mälestuskiriku korrashoidja Erika Tominga. Tori vallaleht Kaldad kirjutab, et Erika Tominga on 2000. aastast pühendanud suure osa oma ajast Tori kiriku heaks. Ta on ...
Aga see on nii: kes ka usinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti. Igaüks andku nii, nagu ta süda on lubanud, mitte nördinult või sunnitult, sest Jumal armastab rõõmsat andjat. Jumal on vägev andma teile kogu armu rikkalikult, et teil ikka oleks kõike küllaldaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis, nagu on kirjutatud: «Ta on jaganud, andnud vaestele, tema õigus kestab igavesti.» Tema, kes annab seemne külvajale, annab ka leiva toiduseks, teeb rohkeks teie külvi ja kasvatab teie õiguse vilja. Te saate kõigiti rikkaks igasuguse siira headuse poolest, mis meie läbi valmistab tänu Jumalale, sest selle teenistuse kaudu antud abi mitte ainult ei leevenda pühade puudust, vaid muutub ka rikkalikuks Jumalale antud rohke tänu kaudu. Selle abistamise ehtsuse tõttu te ülistate Jumalat oma kuulekuses Kristuse evangeeliumi tunnistamisel ja oma osaduse siiruses nende ja kõikidega. Oma palvetes teie eest nad igatsevad teie järele Jumala võrratu armu tõttu, mis teie peal on. Tänu olgu Jumalale tema ütlemata suure anni eest!
«Meie kogudus ei ole suur, liikmeannetajaid on alla 100». Seda lauset võime öelda paljude Eestimaa koguduste kohta. Hiiumaa viiest luterlikust kogudusest kolme kohta kehtib sama tõdemus. Kirikuhooned ja pastoraadid on suured ja vajavad pidevalt raha. Majanduslikult rasketest olukordadest on sageli välja aidanud annetused, mis tulevad sõpruskogudustelt või üksikannetajatelt. Ikka on neid inimesi, kes on võtnud oma südameasjaks aidata vaesemaid kogudusi.
Tänu Jumalale, et leidub selliseid inimesi, nagu on üks meie koguduste aitaja Rootsis – üle 80 aasta vana naine, kes päevast päeva võtab vastu kasutatud riideid ning muid asju, sorteerib ja puhastab neid ning saadab meie kogudustele. «Miks sa seda teed?» on temalt küsitud. «See teeb mulle rõõmu,» on tema vastus. Ma usun teda siiralt, sest iga kord, kui ma temaga räägin või teda näen, ta ongi rõõmus ja õnnelik.
Apostel Paulus innustab Korintose kristlasi annetama Jeruusalemma koguduse vaestele. Pauluse jaoks oli see tähtsam kui lihtsalt teiste abistamine. See pidi näitama kogu kristliku kiriku ühtsust. Kui ühel on puudus, siis need, kel on rohkem, toetavad puudustkannatajaid. Kogu kristlik kirik on üks ihu. Kui varbad külmetavad, ei taha peagi tööd teha. Paneme aga villased sokid jalga, siis ei pea pea enam vahetpidamata haigetele varvastele mõtlema. Nagu inimese ihuliikmed on ühe terviku erinevad osad ja mõjutavad üksteist, nõnda on erinevad kogudused ühe kiriku osad. Kui ühel kogudusel läheb halvasti, on häiritud kogu kirik. Kogu kiriku mure on seda ühte abistada.
Kirik ja kogudused koosnevad üksikisikutest. See tähendab, et koguduse vastutus on iga üksiku koguduseliikme isiklik vastutus. Nõrk inimloomus sunnib pidevalt otsima libedamat teed ja kergemat väljapääsu. Mõisa köis, las lohiseb. Kuid see on vale suhtumine. Ei saa mõelda, et koguduses on veel 100 liiget, minu pisku ei muuda siin midagi. Ka pisku on suur asi. Iga inimese osa on tähtis – eelkõige inimesele enesele.
Jumal armastab rõõmsat andjat. Kui inimene on armastatud, siis on ta rõõmus. Rõõmus inimene külvab ümberringi rõõmu. Tundub nii lihtne: anda ära ülearune (ainult ülearune!) ja maailm muutub paremaks paigaks. See oleks peaaegu, kui saaks midagi hindamatut nagu õnn vahetada tühipalja materiaalse asja vastu. Tundub lihtne, aga kahjuks ei ole, sest inimene peab hakkama võitlema iseendaga. Ta kipub segi ajama õnne ning materiaalse, unustades, et õnn on seisund, ese aga ese.
Teine häda on see, et esimese hooga pole miski ülearune, pigem on kõike just nagu puudu. Sunniviisiliselt annetatu ei ole hea. Andja ei saa siis kuidagi rahu, see püsib tal meeles, närib hinge, lisaks enese mürgitamisele hoiab ta pinge all ka saajat. Pole sellest rõõmu ei saajale ega andjale. Nii et and peab tõesti tulema rõõmuga, mitte pelgalt kohustusest. Aga seda, mida rõõmuga anda, on nii vähe. Surnud ring.
Nii kasvabki üks lihtne annetuse tegemine inimese sisemonoloogiks, elu põhiväärtuste üle arutluseks, otsustuseks, mis on tähtis ja mis mitte. Lõpuks lausa eksistentsiaalseks küsimuseks. Kui küsimus suureks kasvab, ongi teine ring käima pandud, ja siis on juba paljas mõte annetuse tegemisest midagi head teinud – see on inimese tõsiselt mõtlema pannud. Ja kui sellele järgneb tegu, mis tehtud rahuliku südamega, mida siis veel tahta! Hundid söönud, lambad terved.
Tänase Eesti olukord on suurele hulgale rahvast majanduslikult raske. Paljudele võib see isegi kehvem tunduda kui 20 aastat tagasi, sest rikast võrdlusmaterjali on liiga palju. Siis olid kõik ühtviisi vaesed. Praegu aga võrdleme enese olukorda Soome ja Rootsi elatustasemega ning enesehaletsus tuleb peale. Vahe on suur. Võib-olla meenutame liiga vähe aega, kus olime õnnelikud lihtsalt, nt värviteleri olemasolu üle. Nüüd peab värviteleril olema lai ekraan ja stereoheli. Aga asja ajas ometi ära ka vana. Nii et kuni mul pole kodus viimase «malli» telekat, kas mul on siis midagi naabrile anda? On mul midagi ülearu?
Lõikustänupühal oleme tänulikud kõige eest, mis meile on antud. Kõik, mis meil on, on meile antud. Meie osaks jääb antut vastutustundlikult ning tänulikult kasutada ja võimalus sellega head teha. Olgem tänulikud selle võimaluse üle. Sest kes rohkesti külvab, see lõikab rohkesti.
Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet ja Ilumäe kogudus kutsuvad reedel, 12. juunil Ilumäele seminarile. Räägitakse kabelite ja kirikute vaimsest ja materiaalsest pärandist ning selle hoidmisest, Ilumäe kabeli ja kalmistu ajaloost ning kultuuriloost, arutatakse mineviku ja tuleviku üle. | OSCAR-2019 |
||
Saarte praostkonna sinod toimus 22. märtsil. Jumalateenistusel Kaarma kirikus teenis koos piiskop Joel Luhametsaga kohalik õpetaja Hannes Nelis.
Jutlustas piiskop Luhamets, kes julgustas kirikulisi paluma suurelt, öeldes, et tuleks paluda Jumalalt suuri asju, mitte piirduda vaid väikestega. Jumalateenistuselt siirduti üheskoos sinodikoosolekule Aste koolimajja.
Koosoleku avamisel mälestati lahkunuid: Ruhnu koguduse õpetajat ja emeriitpraosti mag Harri-Johannes Reinu, Karja koguduse juhatuse esimeest Tõnu Greppi, Muhu koguduse juhatuse esimeest Senta Roomi, Muhu koguduse juhatuse liiget ja sinodisaadikut Peep Õuna.
Avasõnad ütles Aste kooli juhataja Ulvi Valge, kes tutvustas lühidalt seda väikest armsat ja suhteliselt uut koolimaja, mis ehitati pärast vana koolimaja põlengut täiesti uuesti ja avati 2013. aastal. Vana koolimaja asus endise Vene sõjaväelennuvälja staabihoones ja eelmisel aastal möödus 55 aastat selle avamisest. Praegu tegutsetakse eduka väikese maakoolina.
Lääne-Saare vallavanem Tiina Luks tõi oma sõnavõtus välja koostöökohad, mille eest tänulik olla. Nii nimetas ta pika traditsiooniga ühiseid kontserte kui ka kristlikke lastelaagreid, renoveerimistööde toetamist. Lääne-Saare vallas on koguduste toetuseks eraldatud 15 000 eurot. Tiina Luks nimetas, et omavalitsusele on kogudused oluline koostööpartner, ja ta avaldas lootust, et seda märkab ja väärtustab ka tulevane Saaremaa vald.
Saarte praost Anti Toplaan tõi oma ettekandes välja, et Saarte praostkonna ja koguduste elu peegeldab suures osas Lääne-Eesti inimeste igapäevaelu rõõme ja muresid. Praostkonna 20 koguduse hulgas on nii väiksemaid kui suuremaid kogudusi. Igal neist on oma eripära ja kohalikud tavad ning ka seda, mis on kõigile iseloomulik.
Hinnanguliseks koguduseliikmete arvuks oli 2016. aastal 8948, mis on võrdluses eelmise aastaga vähenenud 28 inimese võrra. Annetajaliikmeid oli 2016. aastal 2152, mis on 23 annetaja võrra vähem kui eelmisel aastal. Praost nimetas, et nii nagu eelmisel aastal võis prognoosida, on annetajaliikmete arvu kahanemine siiski vähenemas. Positiivse trendi puhul peaks see alanud aastal peatuma ja pöörduma kasvule. Ka on koguduste uute juhtorganite valimine ning kiriku juubelitega seotud üritused alanud aastal heaks võimaluseks, et liikmeskonda aktiivsemalt kaasata.
Kui 2015. aastal toimus ristimistes suur tõus, siis eelmisel aastal järgnes sellele langus. Kõige enam on talitusi toimunud Kuressaare, Kihelkonna ja Käina koguduses. Laulatuste arv on veidi kasvanud. Kasv on toimunud kuldpulmapaaride arvel, kes soovisid oma abielu ka laulatada. Matuste üldarv on püsinud juba mitmendat aastat stabiilselt suur. Oluliselt on kasvanud urnimatuste osakaal.
Saarte praostkonnas tehakse kodukülastusi võrreldes teiste praostkondadega kõige rohkem. Praostkonna kogudustes peeti 849 jumalateenistust. Keskmiselt võttis praostkonna kogudustes jumalateenistustest osa 476 inimest, mis moodustab ühe protsendi saarte elanikkonnast.
Praost tõi välja, et möödunud aasta jooksul on enamik vaimulikke võtnud osa praostkonna korraldatud ühistest üritustest. Vaimulikele on meeldinud senise Saare maavanema Kaido Kaasiku initsiatiiv kutsuda advendiajal kokku kõik maakonna vaimulikud ning hästi on võetud vastu teist aastat järjest korraldatud praostkonna osaduspäev, mida toetab Ahvenamaa sõpruspraostkond.
Praosti sõnul on koguduste juhtorganite valimised andnud vaimulikele võimaluse kaasata koguduse juhtimisse ja igapäevategevusse juurde värskeid ideid ja uusi inimesi. Usaldusliku koostöö ja ülesannete jagamise kaudu on võimalik vähendada vaimulikele langenud administratiivseid ja praktiliste ülesannetega seotud koormusi.
Osa vaimulikke töötab oma füüsiliste ja vaimsete võimete piiril, seetõttu on lähiaastatel põhjust vaadata üle senised teenimispiirkonnad ja kaaluda kas lähestikku asuvate koguduste suuremat koostööd või ühendatud omavalitsuste tingimustes teatud koguduste vabatahtlikku liitumist.
Praost Toplaan tuletas lõpetuseks meelde igavikku lahkunud Harri-Johannes Reinu valitud pühakirjasalme Ruhnus koostatud katekismusest Jumala sõna pidamise õnnistuse kohta, lugedes need ette kinnituseks ja julgustuseks: Nõnda ütleb Issand: „Te saate elada oma maal julgesti. Ja mina annan maale rahu, te saate magada ja ükski ei hirmuta teid ja mõõk ei käi üle teie maast. Ma pöördun teie poole ja teen teid viljakaks, lasen teid saada arvurikkaks ja jõustan oma osaduskinnituse teiega. Ma panen oma eluaseme teie keskele ja minu hing ei põlga teid ära. Ma käin teie keskel ja olen teie Jumal, ja teie peate olema mu rahvas.“ 3Ms 26:5,11,12.
Laste- ja noortetöö ettekande tegi Tiina Ool. Ta tõdes, et kuigi laste- ja noortetööl on palju arenguruumi, tuleb kiita kõiki töötegijaid, kes on andnud oma panuse, eelkõige aga tuua tänu Issandale – ilma tema õnnistuse ja juhtimiseta ei saa koguduses midagi toimuda. Heaks sõnumiks on siinjuures, et oktoobrist alustas Kuressaares noortejuhina tööd Ave Mägi, sisuliselt on tegemist praostkonna noortetööga, kuna osalevad noored Kaarma, Valjala, Muhu ja Kuressaare koguduse piirkonnast. Noortetunnid toimuvad kord nädalas, korraldati ka praostkondlik noortelaager Kuressaares.
Noored on olnud Ida-Saaremaa lastelaagrites rühmajuhtideks ja aidanud kaasa Kuressaare koguduse lastetöö teistes ettevõtmistes. Pühapäevakooli tunnid toimuvad kaheksas koguduses, tehakse head koostööd koolidega. Kuressaares on 2016. a pühapäevakool tegutsenud kahes vanuserühmas. Üle kümne aasta toimus taas praostkondlik noorte leerilaager Valjalas
On saartele omaseid eripärasid, näiteks Muhus toimus pühapäevakool n-ö projektipõhiselt, kokku kolm lastetundi erineva tegevusega nagu matkad, kaartide valmistamine jms. Jämajas töötas pühapäevakool hoopiski suvehooajal pühapäeviti pärast jumalateenistust (kokku kuus lastetundi). Korraldatakse ka lastelaagreid.
Kuna Saarte praostkonda kuuluvad kogudused asuvad saartel, on otsustatud tähistada kirikuga seotud juubeleid Kuressaares sel suvel 9.–11. juunini Saarte praostkonna kirikupäevade ja vaimuliku laulupeoga. Selle suursündmuse nimel on praostkonna nõukogu ja selle juurde moodustatud vaimuliku laulupäeva toimkond kogunenud keskmiselt kord kuus. koostatud on täpsem kava ja suudetud ühisel nõul panna kokku vajalik eelarve.
Nüüd jääb praost Toplaane sõnul vaid üle paluda, et Jumal seda üritust õnnistaks ja kogudused aitaksid korraldada oma liikmete osalemist, et saaksime enamikku oma koguduseliikmeid näha mitte ainult paberil, vaid reaalselt kogunemas jumalateenistusteks ja laulupeoks Kuressaare Lossihoovis. Samas on kirikupäevad võimaluseks tutvustada luterliku kultuuriruumi aluseid laiemale ühiskonnale ja kaasata valdades tegutsevaid harrastuskoore.
Sinod kinnitas üksmeelselt 2016. aasta eelarve täitmise aruande, mille kandis ette Urve Liiva ja revidendina andis hinnangu Thea Raik. Tutvustati 2017. aasta lisaeelarvet ja 2018. aasta eelarvet, mõlemad hääletati ka vastuvõetuiks.
„Suur au on olla sinodil Saaremaal,“ alustas oma sõnavõttu piiskop Luhamets, lisades, et just esimest korda piiskopina. „Üldine mulje, ka praosti tööst, on väga korrektne. On tehtud põhjalikud ettevalmistused, ka jumalateenistus oli hästi ette valmistatud ja väärikalt läbi viidud. See on suur asi. Palju on asju, mis ei ole meie võimuses. Aga mis on meie võimuses, on hea, kui oleme teinud kõik endast oleneva selleks, et see toimiks.“
Piiskop leidis, et peagi uue halduskorralduse ees seistes peame seda võtma kui võimalust. Siin on ebakindlust nii omavalitsustel kui kogudustel. Kui tekib suur omavalitsus, siis on hea, kui kogudused ka oma prioriteedid paika panevad. Vähema arvu omavalitsuste kurssi viimine kiriku elu ja tööga on alati koostöös lihtsam, arvas piiskop Luhamets.
Piiskop tutvustas oma sõnavõtus ka kiriku seisukohti suhtumises homoseksualismi ja naiste ordinatsiooni, nimetades kiriku seisukohana homoseksualismi propageerimist ja praktiseerimist patuks. Seisukohana kirikute suhtes, kus samasooliste abielu on heaks kiidetud, tõi piiskop välja, et sidemeid nende kirikutega ei katkestata, küll võib suhete katkestamine toimuda isikute põhjal.
Naiste ordinatsioonist rääkides tõi piiskop välja, et Eestis alustati naiste ordineerimist aastal 1967, küll on aga Soomes see rohkem levinud. Mõlemas kirikus on neid, kes ei pea õigeks naiste ordineerimist.
Kui Soomes ei pea vaimulik naiste ordineerimist õigeks, siis on tal võimalus sellele kindlaks jääda. Kui kirikus töötab vaimulik, kes ei tunnista naiste ordinatsiooni, on tal kohustus ikkagi töötada koos naisvaimulikuga, sest kirik on nii kinnitanud. Kes ei ole koostööks võimeline, sellel ei ole kohta kirikus.
Piiskop rõhutas, et meiegi ei tohi halvaks panna kumbagi seisukohta. Sest kirikul on vaja teha selliseid otsuseid, et ei tekiks lõhenemisi. Me peame tegema kõik, et kiriku osadus ja terviklikkus säiliks.
Joel Luhamets tutvustas ka piiskoppe ja nende teenimispiirkondi, samuti eelolevat kirikukongressi Tartus maikuu lõpus. Sinod lõpetati ühise lõpupalve ja lauluga, et seejärel rõõmsal meelel koduteele asuda. „Ilus sinod oli,“ kõlas nii mitmegi osavõtja suust, „rahulik ja üksmeelne.“
Need, kellel oli võimalus viibida möödunud nädalal Istanbuli Hagia Irene kirikus, tunnistasid, et said osa erilisest muusikalisest elamusest, kui Tõnu Kaljuste käe all esitati Arvo Pärdi «Aadama itku». Maailmakuulsa helilooja muusika on alati pannud kuulajad üleloomulikkuse lummusesse. Tema loometööd on hinnatud kõrgelt ja ta on pälvinud elutööpreemia, mis anti üle just iidses linnas, kus ühinevad ida ja lääs, kristlus ja islam, vana ja uus, taevane ja maine.
Ajakirjandus ei olnud kitsi ülivõrretega: Arvo Pärt «seiskas aja», «kutsus jumala koju», «aitab alistuda kõrgema jõu tahtele». Tema muusika oli «muusikaülene välgatus», nagu kirjutab Postimehes Valner Valme. Samas tõdeb ta, et teisalt ei ole siin midagi muusikaülest. Muusika põhirolle ongi anda elule lisamõõtmeid. Mõtestada, aidata tunnetada, tõsta argisest kõrgemale. Pärt on helilooja, keda üle maailma nimetab eeskujuks juba mitu põlvkonda neoklassikuid ja indipoppareid, elektroonikuid ja avangardiste, džässmuusikuid ja minimaliste, sest Pärt on liitja ka muusikas (Postimees, 12.06.2010).
Kirikupäev ja laulupidu Tartus andis võimsa sõnumi ühiskonnale ja kandis auga välja juhtmõtte «Mu mano tulge, latse», sest kokku oli tulnud rohkearvuline kristlaste pere, kes andis päevadest osavõtjatele mitmeid võimalusi süüvida usumüsteeriumi toimivasse mõjusse, mille ilminguteks on inimeste säravad silmad ning rõõmus meeleolu koosolemisest ja ühishingamisest. Vaimulik muusika, kõlades tuhandete esinejate ühislaulus, andis nii lauljatele kui kuulajatele ülivajalikku väge, kinnitamaks sisemist väärikat tunnet, et ollakse kristlane.
Küllap on see ajastu märk, et ajakirjandus ei kajastanud nii tähelepanuväärset sündmust või tegi seda väga vaoshoitult. Tõsi, laupäevases Postimehes kutsus kirikuloolane Riho Saard oma artiklis «Kristlus ja kirik tänases Euroopas» (Postimees, 12.06.2010) kaasa mõtlema kristliku sõnumi mõjust ja religioossuse positsioonist ühiskonnas. Ta teeb seda aga hoopis teisel moel. Autor väidab, et kristlus ei paku eurooplasele enam eksisteerimiseks vajalikku maailmavaatelist autoriteeti ja religioossed riitused ei rütmiseeri tema elu. Artikkel lõpeb sarkastilise noodiga: «Võiks uskuda, et kui kristlus suudab säilitada endas müstilise dimensiooni, võib tal olla ka tulevikku. Müüdikeel ja müsteeriumide austamine, mis muutusid uuesti trendikateks koos postmodernismiga, võivad säilitada ka tulevikus oma populaarsuse, eriti kui Euroopa loobub haridusest ja muutub uuesti rumalaks.»
Dualistlik ja vastandlik maailmakäsitlus on küllap paljudele omasem ja mõistetavam kui väga erinevaid osi ühendav võimalik kooslus. Arvo Pärdi muusika, mis on kantud isiklikust usulisest sügavusest ja kristlikust sõnumist, on austust vääriv ja ülev, lummav ja müstiline, geniaalne ja hingeülendav. Kui aga tuhanded kristlased tulevad kokku ühiseks jumalateenistuseks ja kooslaulmiseks, siis mõistetakse sellist usuväljendust hoopis teisiti.
Ratsionalism ja pietism ei peaks teineteist vastandama. Teadus ja religioon saaks kõrvuti eksisteerides anda elule kvaliteetsema dimensiooni. Matemaatilised valemid ja muusikahelid kuuluvad ühte ja samasse maailma. Kristluses on ühendatud nähtav ja nähtamatu, ajalik ja ajatu, loogilisus ja müsteerium, sõna ja sakrament.
Müsteerium on seegi, et maailmas on üle 30 000 erineva kiriku, kellel on oma haldusstruktuur, liturgia, õpetuslikud rõhuasetused ja eetika printsiibid, aga samas kehtib esimestest sajanditest pärit tõdemus – usume ühteainust, püha, kristlikku ja apostlikku Kirikut.
On loomulik, et üksikute tippude geniaalsuse ja maailmarekordite kõrval saab oma tähelepanu ka ühislooming ja -tegevus. Loodan, et televisiooni vahendusel on nendel, kes Tartusse ei pääsenud, veel võimalik osa saada ka kaunist laulupäevast ja seal osalenutel veel kord lasta kõlada ühislaulul. | OSCAR-2019 |
||
Põhjuseid on mitmeid. Võrreldes aastaga 2008, mil sai blogiga alustatud, on võimalused parimaid spaapakkumisi leida ja saada oluliselt avardunud. Olgu siis selleks kanaliks Facebook või mõni päevapakkuja ning spaablogil pole ju mõtet pakkumisi pidevalt kasvavas infotulvas dubleerida.
Paraku ei tulnud projektiga kaasa ka spaad ise (vähemalt loodetud mahus) ning mingil hetkel ei piisa isiklikust entusiasmist. Nii eestlaslik on nokitseda üksi oma nurgas ja nii mugav on tegutseda sissetöötatud strateegiatega isegi kui need tänapäeval kõige perspektiivikamad ei ole.
Eesti turg on nii väike, et ühel hetkel tunned, et hakkad juba teemasid pastakast välja imema. Spaahuvilistel on kõik spaad mitu korda läbi proovitud ja suure tõenäosusega on nad rohkem näinud-kogenud kui mina koduperenaisena. Oleks muidugi super, kui leiduks keegi tore ja entusiastlik tegelane, kes fännab teemat ja tahaks spaablogile uue hingamise sisse puhuda. Andke teada, tore kogemus igatahes!
Ja mis siin salata, on minulgi tekkinud uus ‘armastus’ millele rohkem hinge, tähelepanu ja aega tahaks pühendada!
Suured tänud kõigile, kes spaablogi tegemisi nii siin kui ka FB’s jälgisid! Mõnusaid spaaelamusi! Muahhh!!!
Kuigi Eesti suvekuurortides valitseb veel vaikus, on praeguselgi hooajal mitmeid põhjuseid, miks võiks puhkuse mereäärses kuurordis veeta. Eriti sobilik on see aeg neile, kes eelistavad puhata vaiksemas looduskaunis kohas ning kellele ei meeldi kärarikkad rahvamassid. Olgu see siis kevadpuhkus energiavarude laadimiseks, kaalu langetamiseks või kvaliteetaeg pere ja lähedastega koosolemiseks.
Huvi pärast uurisin Meresuu spaast, mis põhjustel peaks inimene just nende, Narva-Jõesuu rannapiirkonnas asuva spaa oma kevadpuhkuse sihtkohaks valima. Siinkohal mõned ‘müügiargumendid’:
Männimets, meri ja tervislik õhk. Jalutades männimetsas ja mere ääres saab iga inimene palju kvaliteetset hapnikku, värske õhk tõstab toonust ja annab energiat.
Jalgrattarent. Hotellist on võimalik rentida jalgrattaid (sh. lasteistmega) ja teha endale ekskursioon lähiümbruses, tutvuda Narva-Jõesuu ja tema vaatamisväärsustega. Tore ja sportlik võimalus kevadilma ja linnulaulu nautida.
Peresõbralikkus. Lastele on olemas lastebassein ning lastetuba koos kasvatajaga. Hoolitsuste ja restorani külastuse ajal võib kasutada lapsehoidja abi. Laste check-in. Restoranis pakutakse lastemenüüd.
Hooajaline programm wellness keskuses - “Figuur korda”. Valitud hoolitsused on suunatud figuuri korrigeerimisele, et valmistuda suviseks rannahooajaks.
Avastamisrõõm toidunautlejatele - restoranil Meloodia on uus peakokk Mihkel Luus ja alates veebruarist ka uus a´la carte menüü. Menüüsse on koondatud fusion köögi ja vene köögi parimad road ning eraldi midagi väga tervislikku.
Kel tärkas huvi Narva-Jõesuud kevadel külastada, siis soovitaks Meresuu spaa uut paketti “Kevad südames”, mis kehtib maikuu lõpuni.
Meresuu Spa & Hotel´i Wellness keskus Harmoonia pakub UUT hoolitsust, mis komponeeritakse teie sünnikuupäeva alusel. Idamaine filosoofia jagab ümbritsevas looduses kõik viieks peamiseks koostisosaks: metall, puu, maa, tuli ja vesi. See hõlmab ka kõiki inimesi. Vastavalt oma sünniajale on inimesed ühe elemendi mõju all. Elemendi omadused määravad ka inimese iseloomu olemust. Lähtuvalt teie sünniajast määratakse teie element ja pakutakse keha- ning näohooldust, mis sobivad just teile.
Protseduur algab jalgade fütoaromaatse vanniga ning jalatalla kerge massaažiga. Sellele järgneb üks viie seast valitud massaaž kehale, mis vastab Teie elemendile. Massaaži viimaseks lihviks jääb viie minutiline näomassaaž ja aroomiteraapia. Seejärel saate nautida lõõgastavat vanni aromaatse meresoolaga ja värskendava joogiga. Pärast vanni kantakse kehale niisutav kreem, millele järgneb kerge näohoolitsus näomaskiga.
Hoonekompleksi teisel korrusel valmib Euroopa tasemel Mae Pindmaa Unekliinik, kust saavad abi unehäiretega kliendid. Unekliinikus tehakse kindlaks, kas te norskate, kas see põhjustab hingamise seiskumist ja õhupuudust, kas unehäired ja stress on tekitanud südamehäireid, kõrgvererõhutõbe, kurgukaebusi, tasakaaluhäireid või ülekaalulisust. Kasutades nii nüüdisaegse lääne kui ka traditsioonilise idamaise meditsiini meetodeid, selgitatakse välja Teie unehäire olemus ja põhjus ning pakutakse parimat ravi.
Ja nagu ikka, pakutakse ka mitmeid erinevaid spaahoolitsusi ja restoranis saab süüa ehedat eesti toitu.
Jalgade kalateraapia ehk kalahooldus on ainulaadne looduslik nahahooldusprotseduur, mille käigus spetsiaalsed doktorkalad (Garra rufa) puhastavad ja koorivad nahka, toitudes pindmistest surnud naharakkudest. Lisaks surnud rakkude eemaldamisele teevad kalakesed ka korraliku jalamassaži, mis parandab vereringet ning toniseerib. More »
Homsest kuni pühapäevani (5.-9.okt.) saab Tallinna ja Tartu Kaubamajas rallitada, raha kulutada ja talvevarusid täiendada. Hinge ja tervise kosutamiseks pakutakse headelt partneritelt tavahinnast soodsamaid puhkuse-ja spaapakette. Esindatud on näiteks Laulasmaa, Viimsi Tervis, Grand Rose spaa ning läbi reisibüroode Georg Ots, spaahotell Laine, Meresuu spaa, Jurmala jt. Alljärgnevalt lühiülevaade müügile tulevatest pakkumistest. More »
Suvesoojus on selleks aastaks Eestimaa seljatanud. Kes juba köhas, kes nohus - nii et tasapisi kerib viiruste hooaeg tuure üles. Kui suvekuudel ei ole põhjust ega viitsimist oma tervisega tegeleda, siis sügisel-talvel kipume rohkem oma terviseprobleemidega kokku puutuma. Kui tüütud viirushaigused välja jätta, on rida teisigi tervise muresid, mis aeg-ajalt meie tavapärast elurütmi kipuvad segama. Näiteks allergiad, toidutalumatus, kilpnäärme probleemid, kehvveresus, südame rütmihäired jne, jne.
Üks võimalus on minna perearsti juurde, kurta oma muret ja paluda saatekirju, mille alusel erinevaid teste ja analüüse teha. Teine võimalus on võtta aeg maha, minna (ravi-)spaasse ja kohapeal olles teha uuringuid, mis aitaksid välja selgitada probleemi tõsidust, saada juhendeid edaspidiseks tegevuseks või veegi parem - kinnitust, et kõik on suurepärases korras. More »
Jõudsin juba rõõmustada, kui GOSPA reklaamis madalhooajale kohaseid majutushindasid (al. 63 eur/öö). Teadupoolest on Kuressaares asuv hubane ja suurte tubadega hotell perede hulgas väga populaarseks saanud. Nüüd aga avastasin, et juurde tuleb maksta nii beebivoodi (6 euri) kui ka lapsevoodi (16 euri) eest. Väidetavalt kehtib selline (hinna-)poliitika juba suvest saadik ning eelmise aasta soodustused laste majutushindade ja toitlustamise osas olid tingitud ennekõike masuperioodist mitte aga üldisest rõhuasetusest. Nii et tundub, et spaahotellid on majanduslangusest üle saanud ning kolmelapselisel perel tuleb hoolikamalt valikuid tegema hakata:-)
Kes rohkem, kes vähem kursis, kuid lühidalt öeldes avas juuni alguses uksed mõnda aega suletud olnud Laulasmaa spaa. Ühel kaunil pärastlõunal käisingi uudistamas, kuidas esimesed kuud läinud olnud, mida põnevat pakutakse ja mis uutel omanikel plaanis on.
Spaablogi püüab aidata ühte tulevast turismispetsialisti ning palub lugejatelt mõne vaba minuti, et vastata küsitlusele, mis aitaks välja selgitada inimeste eelistusi spaa valikul.
Allolevalt lingilt avanev küsitlus on koostatud Tartu Ülikooli Pärnu kolledži tudengi Jane Suka poolt. Küsitluse eesmärgiks on välja selgitada inimeste eelistused spaa valikul ning otsuseid mõjutavad tegurid. Saadud vastuste põhjal oleks spaadel võimalik oma tegevusi analüüsida ning tulevikus Teie ootustele paremini vastu tulla. Küsitlus sisaldab küsimusi just nimelt Teie eelistuste kohta hõlmates nii hinna olulisust kui ka Teie arvamust loodus- ehk ökospaade kohta. Eesmärk on välja selgitada, kas spaakülastajate jaoks on olulised spaakosmeetikumide koostis ja päritolu ning mida arvatakse Viimsis asuvast ökospaast Harmoonikum (seda juhul, kui olete Harmoonikumi külastanud).
Tulemuste analüüs kajastatakse lõputöös „Inimeste eelistused spaa valikul OÜ Harmoonikumi näitel”. Küsimustik on anonüümne. Teie vastused alltoodud küsitlusele on oodatud kuni esimese maini 2011. aastal.
Kui Teil tekib küsimusi, võite vahetult Jane poole pöörduda meiliaadressil janesukk@hot.ee. Suured tänud kõigile, kes leiavad aega küsimustele vastata!
Juba traditsiooniliseks saanud ‘tudish piip!’ kampaania käigus pakutakse kuni 15. märtsini võimalust osta Rimi kassast kahele inimesele kehtiv spaavautšeri hinnaga 55 euri ehk orienteeruvalt 860 krooni (võrdluseks varasemad hinnad: märts 2010 - 899.-/2in/öö; oktoober 2009 - 599.-/2in/öö).
Vautšereid müüakse ajavahemikul 2.03.–15.03.2011 kõikides Rimi kassades üle Eesti. Ostetud vautšeri peab reisiteenuste vastu vahetama perioodil 2.03.–22.03.2011. Pakette saab broneerida kuni 22.03.2011 majutumiseks perioodil 03.03.2011–30.06.2011 (Strandi puhul kuni 31.05.2011, Pühajärve spaa puhul kuni 11.06.2011). Kampaaniahinnaga tube on igaks päevaks piiratud arvul. | OSCAR-2019 |
||
See kuu sai mul otsa Joiki niisutav päevakreem, kasutan seda kreemi juba 3 aastat, järelikult sobib mulle hästi.
BP meeldis mulle natuke rohkem, aga hinnavahe on neil kahel tootel päris suur, nii palju BP ka parem ei olnud :D
Kasutan praegu sama lõhnaõli ja nii tore tõdemus, et sul ka see korgi küljes olev tutike alles... sõbranna pidas mind hulluks, et sellist "pahna" alles hoian :D
Lõpetasin ka selle Paul Mitchell shampooni, ja jäin väga rahule, soetan kindlasti veel. Ka sama sarja seerum teeb töö korralikult ära, juuksed on pärast pehmed. Kuidas seerumiga rahul oled ?
Kuna mul on väga kahused ja paksud ning päris raskesti taltsutatavad juuksed, siis on see ainus toode, mis teeb nad ilusaks ja pehmeks.
kui hind alguses tundub liiga krõbe(25 eurot vist 250 ml), siis see tasub kindlasti ära, sest toodet kulub väga väga vähe.
Mul on see olemas ja olen nõus, et see on täitsa hea toode :) kuigi minul ta niiii suuri imesid ei tee nagu näiteks björn axeni oma.
Kas ma olen ainuke või on ka teised tähele pannud, et Manhattani tooted ei kõlba kuhulegi? Küünelakid on ainsad, millega ma siiani enam-vähem rahule olen jäänud. Muidugi ma pole ka kõike proovinud, aga kõik, mida ma olen proovinud, on kas pettumust valmistanud või külmaks jätnud. Näiteks nende concealer - sama, mis vee määrimine näole, mitte mingit jälge ei jäta.
Mul on enam-vähem samamoodi olnud tõepoolest.. Ainukesed mida kannatab osta on tõepoolest küünelakid ja mõned üksikud lauvärvid.
Mina nt ei saa ilma Manhattani antibakteriaalse puudrita, peitepulk mõjub ka hästi. Ja muidugi küünelakid on neil head ning mõistliku hinnaga. Kunagi sai kasutatud ripsmetušše, aga neid pole kaua enam proovinud.
Ma pole neid kahjuks proovinud.. Ei oska öelda kuidas nad mulle sobivad. Aga eks kõik sõltub ju nii paljudest erinevatest faktoritest :)
Ma kasutasin ka mõned kuud tagasi Paul Mitchelli sama šampooni ja palsamit ning üldseeee ei meeldinud, andsin selle lõpuks ära, sest ei suutnudki lõpuni kasutada. Skinny seerum aga meeldib.
Dove'i šampoon võis tunduda sulle sellepärast parem, et poešampoonid jätavad silikoonikihi juuksekarva pinnale. Katsudes tundub sile ja pehme ning peeglist vaadates läigivad juuksed vastu, aga mitte midagi kasulikku nad juustele ei anna, pigem teevad pikas perspektiivis kahju. See Mitchelli šampoon ei võinud käele küll nii hea tunduda, aga see mis jäi nähtamatuks võis olla kordades parem :)
Muidugi ei ole ka kõik salongitooted head. Ise kasutan juba aastaid Tigi tooteid, iga kord olen erineva võtnud ja mulle on kõik sobinud, sõbrantsil aga jäid juuksed takuseks ja raskeks. Sellepärast tulebki eelistada travel size tooteid proovimiseks :)
Ega ma kasutan ka reeglina ainult salongi tooteid kuid lihtsalt tõin võrdluseks selle äärmusliku variandi. Aga tõepoolest sul on täiesti õigus ;)
Ma olen alati olnud seda meelt, et kõik mis puudutab juukseid, nahka ja hambaid peab olema kvaliteetne.
Ausalt öeldes sisaldavad ju need Tigi ja Paul Mitchelli asjad täpselt samamoodi silikoone ja katvaid kihte nagu n-ö tavalised poešampoonid. See sama Super Skinny seerum ju koosneb põhimõtteliselt kolme sorti silikoonist, parfüümist ja parabeenidest? Mitte ükski neist pole juustele hea..
Mida ma tahan öelda, on et ärge olge pimestatud sellest arvamusest, et salongitooted on kohe kasulikumad ja puhtamad kuidagi. Kallim pole alati parem. Tasub õppida lugema koostisosade nimekirja.
Hah ma sama moodi paar aastat tagasi proovisin Manhattani lauvärvi aluskreemi ja kuivas ka lihtsalt ära :D
Kusjuures ka ootasin Paul Mitchelli shampoonist palju enamat, jätab juuksed kuidagi väga kuivaks ja takuseks. Tahaks ikka seda silky smooth tunnet:D
Dove dušigeelidega on üleüldse on olnud väga halbu kogemusi. Poes tunduvad nad kõik perfektsed ja super head kuid umbes 2-3 nädalat kasutades jõuab kohale kui vastiku lõhna ka konsistensiga nad on. Aga see kuu sai otsa Puhta Looduse jahutav õuna dušigeel, mille järgi kohe poodi lippan (jälle) :D
Paremini poleks saanud öeldagi.. Täpselt nii ongi! :D Seda puhta looduse oma ma pole proovinudki. Ehk peaks?
Kindlasti peaks. Toote lõhn pole vängelt magus, vaid omab värsket õuna lõhna. Pakendi peal on kirjas et toode on kooriv, aga alguses ehmatasin ära et oot? Neid koorivaid osakesi ju pole, aga natuke uurimistööd tehes sain teada et koorivad piimhappebakterid. Soovitan ;)
Mul on ka Dove dušigeelide kohta ainult halba öelda.. Lõhn on pudelist nuusutades väga hea, kuid peale pesu ongi selline vana seebi lõhn nagu Sa mainisid:D Samuti hakkan ma üle keha sügelema peale selle dušigeeli kasutamist, jube, enam ei osta kunagi Dove dušigeele. Manhattanit pole ka nii kasutanud, kuid olen kuulnud, et neil pidid kõige paremad mustad silmapliiatsid olema! :)
Täpselt.. nii veider! Manhattani silmapliiatseid ma kahjuks kasutanud ei ole, aga kulmupliiats onneil ka täitsa okei ;)
Olin pettunud, et see ainult neljapäevane pakkumine oli, aga vot.. kui täna kaubamajas käisin sain ikka ilusti selle lõhna odavamalt kätte ning lisaks ka 17€ eest teise Naomi lõhna (Wild Pearl), mis ka väga huvitav tundus. :) | OSCAR-2019 |
||
Elina&Stig ei saanud ka nii palju kiita kui Elina hetkel saab (siis polnud ka ennustustabelites nii kõrgel). 2016. aastal oli juba ette teada, et me finaali ei saa. 2017.ndal ei saanud Verona samuti üldsuselt nii palju kiita. Keegi ei kirjutanud siis, et ''Külmavärinad'', ''Winner vibes'', ''Potential winner'' jne. Soovitaksin vingukottidel natuke internetiavarustes ringi rännata ja vaadata-lugeda, mis tegelikult toimub. Võib-olla üllatute. Positiivselt. Vingute äkki veidi vähem ja ei irise sel ammu kulunud kleiditeemal (mida on ammu juba tehtud, juba enne Lopezi). Oluline on ära märkida, et rahva ja žürii arvamus seekord oli ühtne. Elina esitused koguvad Youtube'is metsikult vaatamisi ja üldiselt kiitust. Muidugi on ka neid kelle jaoks on see lugu jama, kuid 90% ulatuses on rahvas lummatud. Ja mis kõige olulisem- see kõnetab välismaalaseid. Aga kui sa oled mats ja ei suuda näha selle loo erakordsust või ei suuda tunnistada Elina erakordset häält, siis pole midagi parata :) Muidugi ei tasu võidupärga talle pähe veel panna, kuid me peaks olema igal juhul rahul, et meid esindab väärikas laulja mitte mingi koolibändilik koosseis.
Tõstame nüüd kuni maikuuni Elina kõrgele, peame iga päev võidupidu ja siis laseme ta maha kukkuda, sest oma suurt võitu juba ette pidutsedes unustame hoopis, et see ei ole meie teha.
Just niimoodi see ongi - ei maksaks ikka varem hõisata, kui tulemus käes pole. igal aastal köetakse ootused emotsionaalselt lakke - ja siis järgneb valus tõdemus. Saagem tõesti täiskasvanuks ja hinnakem asja kainelt. Võidujoovastus tulgu pärast tõelist võitu!!!
Milles Eesti süüdi on? Antud portaal on välismaa oma ning usun 100%, et seal kõrgel asuvatest riikidest samuti rahva seas paljud usuvad võitu!
Lõpuks esineb meie poolt ooperilaulja ja ta on väga andekas ja hea laulja. . Aga alati ei hinnata Eurovisioonil kvaliteeti vaid poliitilistel kaalutlustel kuidas muidu sai Ukraina vilets laul esikoha.
Siis kes need eestlased ongi? Enamuses segud muude rahvustega venelastest juutideni välja. Ainult et kronoloogia selle kohta puudub. Ja kui inimene on juba eestistunud siis võib ka Läänemaa rootslase geenidega eestlase ja Mongoli sugemetega venelase võsukese kohta eestlane öelda, vastasel juhul pole ka saksa mõisniku eostatud kolkaküla Mari poeg ka enam eestlane. No aga kui on probleem edasi siis tuleb geenilaborisse pöörduda , nemad ehk suudavad välja selgitada kui mitmeid erinevate rahvaste geene praegusaja eestlased kannavad.
palju neid aastaid on olnud, kui EI ole võitu või kõrgel kohal olekut pakutud? Ja - kuidas siis tegelikult on läinud. Tõenäolisem on see, et finaalist edasi ei saa. Lihtsalt ei ole sellise loo konkurss ja oma stiilis ei ole ka see lugu midagi tipptaseme ligigi olevat (lauljatar teeb oma tööd ausalt ja professionaalselt). Võtke mistahes Andrew Lloyd Webberi muusikaliaaria ja võrrelge.
Eesti v6iks kyll v6ita, kuid pigem ma arvan ,et seda vålistatakse, just Eesti sajanda juubeli puhul. Ilmselt ei taheta panda olukorda, kus Eesti 100.nda juubel v6ib olla sellega seoses.
Kas keegi oskab öelda, mida annab Eestile mingi koht sellel nõmedal tsirkuseetendusel, mida nimetatakse "lauluvõistluseks"? Muusikaga ei ole sellel palaganil küll midagi tegemist. Jah, kunagi tuli sealt ilusaid laule, aga see on kahjuks kauge minevik ...
minule meeldis finaalikolmik, see oli tõesti kehvast valikust ainuke võimalus.Ja esikoha oleks võinud ka >Stig saada, samuti Viljandi poisid, vahet ei ole. Ei usu väga selle loo edusse, peab vaatama poliitilist olukorda ja esinejate tausta, ilusa kleidi ja välimusega ei löö. Peab olema sõda või isiklikus elus mingi tragöödia, et seal läbi lüüa. Suur armastus ei veena kedagi.
Minu tähelepanekud läbi aastate on, et kui Eestile ennustatakse head või väga head kohta ei jõua Eesti finaaligi. Kui Eestile aga head kohta ei ennustata on koht esikümmnes kindel.
Kas sa oskad öelda, mida mingisugune koht sellel kometimängul annab? Muusikat seal ju ei tehta, toimub mingisugune tobe näitemäng ja minu küsimus on: mida me sealt otsime?
Et alati on saadetud mingid mõõda esinejad ja kehvad laulud, nagu laura ja pootsmann. Seekord me võidame niikuinii, kindlamast kindel. Tugev esitus ja ilus laul. Tubli, Elina.
Kuule, see ennustus on Eurovisiooni uudisteportaalis, mine praga nendega. Mis kogemustest sa räägid.
Samuti võib ilmeksimatult panustada, kes kellele maksimumpunkte annab, milline riik põhimõtteliselt millisele riigile punkte ei anna jne. Tegemist on kahjuks suures osas poliitikaga, kus punkte jagatakse vastavalt sellele, kes on kelle naaber või kellega on head poliitilised suhted, lisaks mängib rolli, kui suur on mingi rahvuslik kogukond ühes või teises riigis, kes oma emamaa poolt hääletab.
Hea, kui Eesti kümne hulka tuleb. See on selline arvestatav ja päris hea tulemus suurriikide kõrval.
keerasin rahus magama. hommikul vaid seda. netist. et mis sai. kohe ei suuda . . . ja nagu hullunud kõik ju ometi. a mul sees keerab .
kuulsid, aga see mõttetu eufooria mis toimub on küll vastik ja siis saadakse jälle europalaganil jalgap.rsse.Tahan lihtsalt öelda, et tasu seda eurosaasta ülehinnata ja siis ei ole seda naljakat hala hiljem.
Iga artikli all üks ja sama mokaklõbin. Kui ei taha vaadata, ära vaata. Nii lihtne see ongi. Elina aga tuleb ka Eurovisioonilt võiduga koju. Õnne ja edu talle.
sina tola, mine oma europ.saga kuupeale, ammu ei vaata seda palagani, isu sai täis kui roolijoodik oja seal rõvetses.
President Kaljulaidil on täna juba teine kõrge külaline Kadriorus vastu võtta – Eestit külastab Gruusia president Giorgi Margvelašvili.
Kohtumise peamisteks teemadeks olid Gruusia reformide käekäik, samuti julgeolek ja NATO ning riikide kestvalt head suhted. Riigipead õnnitlesid teineteist meie riikide 100. aastapäeva puhul. Gruusia president tänas ka meie riigipead tema toetuse eest erinevatel rahvusvahelistel foorumitel.
Margvelašvili on siin koos Islandi president Guðni Thorlacius Jóhannessoni, Leedu president Dalia Grybauskaitė, Läti president Raimonds Vējonise, Poola president Andrzej Duda ja Soome president Sauli Niinistöga tähistamaks Eesti vabariigi sajandat sünnipäeva. Presidendid kuulavad kõik koos reedel tudengifestivali Gaudeamus avakontserti.
„On eriliselt pidulik ja sümboolne, et saame tähistada oma sünnipäeva koos riikidega, kes mõistavad, mida tähendab loota ja tegutseda selle nimel, et saaksime lõpuks õiguse ise oma saatust määrata,“ ütles president Kaljulaid. „Laulmine ja tantsimine on oluline osa iga riigi identiteedist ja et ka üliõpilaslaulupidude traditsioon sündis just Eestis, siis sai küllakutse just selleks ajastatud,“ lisas ta.
Suhtlusvõrgustikes avaldatakse fotosid lastest ja noortest, kes Manchesteri kaoses kadunuks on jäänud | OSCAR-2019 |
||
Pressinõukogu hinnangul oleks pidanud leht ühenduse vastulause avaldama, sest tegemist on artikliga, mis sisaldab tõsiseid süüdistusi ja hulga faktiväiteid. refonda.ee/hinnad/hinnad – metallid hansfer.ee – metall. Kommentaari saamine kaebajalt oleks tõenäoliselt taganud rikkumise vältimise. Artikli ja lugejate seisukohast ei ole määrav, milline on hagi täpne pealkiri, vaid see, mille üle käib vaidlus. Pressinõukogu on arvamusel, et toimetusel on õigus vastulauset toimetada. Kuna kaebaja oli aktiivselt tegev MTÜ algusaastetel ja esines ka MTÜ kõneisikuna, siis ei saa pidada valeks tema nimetamist MTÜ üheks loojatest. See töö ei pruugi aga tasustatud tööks jääda, kuna võite lõpuks leida end palumas, et teile jälle see tore kutsu hoida toodaks. Lugejakirjadesse tuleb suhtuda suurema tähelepanuga ning kirja autori kontaktandmed või elukoht olema toimetuse jaoks tuvastatavad, vastasel korral tuleks kiri jätta avaldamata. Samuti ei ole kaebaja rahul, et ta ei saanud sõna ja leht ei avaldanud tema vastulauset. Pressinõukogu leiab, et info kaebaja kohta on artiklis, kaebaja esitatud dokumentides ja toimetuse vastuses vastuoluline ning sellest tulenevalt tekib kahtlus loos oleva väite kohta, et kaebaja on kriminaaluurimise all. Kaebaja leiab, et jahimeeste võrdlemine al-Qaedaga on ebaeetiline. Lisaks sisaldab artikkel valeväiteid ja delikaatseid teemasid. Pressinõukogu on seisukohal, et lehel on õigus avaldada infot kohtuotsuste ja pooleliolevate kaasuste kohta ning reeglina kohtuotsust kajastavale uudisele kommentaare ei küsita. Pressinõukogu hinnangul sai kaebaja võimaluse süüdistustele vastamiseks, info esitamiseks ja vastulauseks, kuid ei kasutanud ühtegi võimalust. Kuna tegu on kriitilise materjaliga, oleks pidanud sõna andma ka teisele osapoolele. Pressinõukogu ei näe põhjust kahelda eri allikate sõnades. aprilli saates „Radar“ ajakirjanduseetika koodeksit. Kaebaja hinnangul on artikkel ülikooli suhtes eksitav. Artiklist ei nähtu, et see on kirjutatud kaebuse esitaja halvustamiseks; artiklis pole tehtud sellesuunalisi vihjeid, rääkimata kaebuse esitaja nimepidi mainimisest. Kuna kaebaja ei vaidlusta ühtegi fakti, siis ei saa Sakala poolt oluliseks eksimuseks lugeda ka seda, et ajakirjanik unustas artikli kaebajale üle vaatamiseks saata. Fotod on märgistatud ning on artikli sisuga seotud. oktoobril avaldatud saatelõiguga väidetavast korteripettusest eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul sai kaebaja sõna. Lehel puudus vajadus Neinar Seli vastulause avaldamiseks, kuna kaebaja ei paranda selles tsitaate ega fakte. Pressinõukogu hinnangul ei ole ebatäpsus firma nime ja aadressiga sellised, mis loo kontekstis olulist tähtsust omaks ja seega ei ole tegemist selliste vigadega, mis tooks kaasa ajakirjanduseetika koodeksi rikkumise. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja foto avaldamine tema isiku ebaproportsionaalne esile tõstmine. Kuigi artiklis oli ebatäpsus, tunnistas leht viga, avaldas kiiresti paranduse ja vabandas kaebaja ees.
. Samas juhib Pressinõukogu tähelepanu sellele, et selguse huvides oleks võinud leheküljel olla selgitus, mille alusel Postimees oma valiku tegi. Pressinõukogu hinnangul esitati süüdistusi maavalitsuse kohta ja seepärast oleks pidanud andma maavalitsuse esindajale sõna. Pressinõukogu hinnangul kajastuvad Sputniku seisukohad nende küsimustes, mis uudises avaldati. Kui Tallinna Lastehaigla esindaja otsustas piirduda vaid lühikese kommentaariga, siis on see kaebaja valik. Valla maine osas oleks pidanud Pressinõukogule kaebuse esitama valla ametlik esindaja. Kaebaja leiab, et antud arvamusartikkel solvab räigelt AS Delfi töötajaid. Kaebaja leiab, et artiklis on esitatud väiteid, mis on kontrollimata ja ei vasta tõele. Artikli enda sisust tuleb välja, et oma tööga ei saanud tegelikkuses hakkama mitu valda. Kuna artiklis on kaebaja kohta esitatud tõsiseid süüdistusi, oleks kaebaja meelest pidanud kontrollima süüdistuste paikapidavust ning andma kaebajale võimaluse kommentaariks. Kust teenida kiiresti raha; laen eraisikule. Samuti ei ole kaebaja rahul, et leht ei avaldanud vastulauset. Pressinõukogu hinnangul vastutab asutuse direktor kogu muuseumi töö eest ja peab olema valmis tegevust kommenteerima. Samuti peab kaebaja asjakohatuks pealkirja. Samuti peab kaebajad avaldatut eksitavaks ja moonutatuks. Samuti aia- metsa- ja põllusaaduste müük: marjad, vihad, kartulid, kuused, seened. Samuti leiab kaebaja, et osa infot ei ole hangitud avalikult ja lapsi ei ole intervjueeritud täiskasvanu juuresolekul. alusel oleks leht pidanud Lääne-Tallinna Keskhaigla saadetud vastulause avaldama, seda vajadusel lühemaks toimetades. Samas leiab Pressinõukogu, et laps on tänu nime avalikustamisele identifitseeritav vaid lähedastele ning mitte laiema avalikkuse jaoks. Pressinõukogu leiab, et ajakirjandus peaks kontrollima uurimisorganite poolt antavat infot ka süüdistatavate käest. Samuti ei ole kaebaja rahul, et süüdistatud osapoolele sõna ei antud ning ajakirjanik on institutsiooni, millest ta kirjutab, teenistuses. Lisaks ei tule artikli juures avaldatud saatelehtedest välja, et Eesti turule on toodud kütust. Pressinõukogu leiab, et Stolitsa oleks pidanud juhtkirja tekstis selgemalt välja tooma, et Ivan Makarovile omistatud ütlused ei ole faktiväited, vaid irooniline tõlgendus Makarovi artiklist, mida Stolitsa lugejad tõenäoliselt lugenud pole. Kaebaja ei ole rahul, et leht talle sisuliselt sõna ei andnud. Pressinõukogu hinnangul oli avalikus kirjas haigla kohta esitatud tõsiseid süüdistusi ning toimetus oleks pidanud enne Anneli Rõigase materjali avaldamist ära ootama haigla kommentaarid. Samuti saad müüa oma käsitööna/rätseptööna tehtud asja, nt vaibad, kindad, linnupuurid. Lehe juhtkiri on toimetuse seisukoht, mis tugineb sama päeva artiklile ja milles ei esitata Toomas Kasemaa kohta süüdistusi. Enamuses on tükitöö otsad. Kuigi artiklis ei ole nimetatud ühtegi firmat, on Saaremaa spaade kohta üldiselt siiski süüdustusi esitatud ja seetõttu oleks pidanud leht võtma kommentaare kõigilt Saaremaa spaadelt. Nagu pooled kinnitavad, sai haigla juht võimaluse kommentaariks, mis artiklis on küll väga napp, kuid ajakirjandus ei pea avaldama täismahus kõiki seisukohti, mida kritiseeritav pool esitab. Samuti leiab Pressinõukogu, et lasteaia juhataja Marju Võsu on küll artiklis sõna saanud, kuid tema kommentaar oleks pidanud puudutama eraldi igat süüdistust. Pressinõukogu ei saa kohustada Eesti Ekspressi kõrvaldama lehe veebiväljaandest kõnealust artiklit ja viiteid sellele. Kaklejad aga pole kunagi kuulunud Igor Orlovi juhendatavasse rühma. Pressinõukogu hinnangul ei ole artikli fookus mitte litsimajal või prostitutsioonil, vaid tuletõrjeühingu jaoks kahjulikel kinnisvaratehingutel. Pressinõukogu leiab, et artikkel sisaldab konkurentsiameti kaudu ka Eesti Energia seisukohti kajastavat infot. Artiklite avaldamine oli Pressinõukogu hinnangul avalikkuse huvides ja kaebaja sai neis sõna. Leht aga soovis kaebajale sõna anda ja võttis temaga ühendust nii telefoni kui e-kirja teel, kuid kaebaja ei vastanud. Pressinõukogu hinnangul on Urve Palo saanud artiklis sõna. Rendi välja oma aiatöövahendeid, ratast, remonditarbeid, paati. Pressinõukogu hinnangul oli tegemist Vjatšeslav Leedo sõnadega, mis ei kujutanud endast sellist süüdistust, mis oleks nõudnud OÜ Saaremaa Raadio kommentaari või vastulauset. Lahendita: Väljaanne ei ole ühinenud Pressinõukoguga ning keeldus selgituste andmisest. Artiklist tulenevalt võivad lugejad teha järelduse, et tabelis arvevabrikantide klientidena märgitud firmad on maksupetturid. Kaebaja ei ole rahul, et leht on jätnud ära kuulamata ühe osapoole. Samuti ei leidnud kinnitust süüdistused eksitava montaaži kohta, sest tegu on kahe erineva pildiga. Kaebaja hinnangul sisaldab aritikkel faktilisi ebatäpsusi ning artikli näol on tegu arvamuste ja oletustega. Pressinõukogu hinnangul oli antud loos tegemist personaalse süüdistusega kaebaja suhtes ning seepärast ei oleks Pealtnägija meeskond pidanud leppima vaid kooli direktori sõnadega ning püüdma saada kommentaari ka õpetajalt. Leht oleks pidanud allikate poolt esitatud tõsised süüdistused põhjalikult üle kontrollima, eriti veel kui allikaks on valitud raske kuriteo eest vanglakaristust kandev inimene. Kaebaja leiab, et artiklis esitatud süüdistused ei vasta tõele ning artiklis on väär faktiväide, kuid parandust leht ei avaldanud. Samuti ei ole kaebaja rahul, et artiklis tehakse läbivalt viiteid nagu ei oleks tema firma või selle juhtide tegevus seaduslik. Tegemist ei ole uudisloo, vaid reportaaþiga, mille fookus ei ole Kalaranna sadama sulgemisel. Samuti ei ole kaebaja rahul, et artiklis on avaldatud tema ja ta abikaasa täisnimed. Postimees on artiklites läbivalt nimetanud Tiina Naaritsat valetajaks, udutajaks ja libapsühholoogiks, samas ei ole sellised väited faktidega kaetud. Pressinõukogu leiab, et Eesti Päevalehel oli piisavalt alust ja tõsine avalik huvi teema käsitlemiseks. Samuti ei ole kaebaja rahul, et nende vastulauset ega kommentaare ei avaldatud. Kaebaja ei ole rahul, et ta sõna ei saanud. Pressinõukogu hinnangul sisaldab artikkel alates pealkirjast spekulatsioone, kuid tõestusmaterjali ei esitata. Pressinõukogu hinnangul oli kaebaja nimetamine „elukunstnikuks“ vaatajaid eksitav, kuna antud juhul oli kontekst tõsine ehk siis tegemist oli meeleavalduse kajastamisega ja kaebaja oli üks korraldusrühma liikmetest. Artiklis on kontrollimata fakte, mis kahjustavad kaebaja mainet. Eraisikult laenud; luutari pandimaja.
Pressinõukogu hinnangul jääb Kaja Lind vallavolikogu esimeheks ka mittetulundusühingut esindades. Samuti andis Koit vastulauseks teisele poolele võimaluse, mida pole seni kasutatud. Pressinõukogu hinnangul on küll algset vallavalitsuse infolehe teksti refereeritud, kuid artiklis olevale kriitikale ei antud vallavalitsusele võimalust vastata. Kiirlaen ilma intressita; laen pensionäridele. Lisaks informeeris ajakirjanik lehe väitel mõlemat, et soovib saada kontakti Valdeko Humalaga. Kaebaja ei ole rahul, et saates näidatakse eravestlust temalt luba küsimata. Pressinõukogu hinnangul oleks Äripäev pidanud võtma kommentaari Mihhail Kõlvartilt. Pressinõukogu leiab, et kaebajatele püüti sõna anda, kuid nad keeldusid teadlikult. Kuna saatelõigus kajastati prokuratuuri seisukohta, siis leiab Pressinõukogu, et kaebajate seisukoht oleks pidanud leidma samas mahus kajastamist. Pressinõukogu hinnangul ei ole antud fotouudis süüdistav ega laimav, vaid toimunut objektiivselt kajastav. Pressinõukogu hinnangul tugineb artikkel Rootsi äripettuste vastu võitleva organisatsiooni infol, milles pole alust kahelda. Vallavanemakandidaat kaitseb oma au kohtus. Pressinõukogu hinnangul ei ole „Õhtuses retseptisoovituses“ põhjendatud ühe kaubamärgi eelistamine. Intervjuust keeldumisel kasutati katkeid kirjavahetustest. Kaebaja väitel talle enda kaitseks sõna ei antud. Lisaks ütles administraator ajakirjanikule, et tema sõnu artiklisse ei pandaks ja kommentaari saamiseks tuleb pöörduda hambakliiniku tegevjuhi poole. vastu, mis näeb ette, et uudised ja arvamused peavad olema selgelt eristatavad. Lehe kinnitusel ütles hinna välja tennisekeskuse juht. Pressinõukogu hinnangul sai Meelis Virro piisavas mahus sõna süüdistuste kommenteerimiseks ja ümber lükkamiseks ning artiklis tunnistab ta ka ise maksetähtaegadest mitte kinni pidamist, kui nimetab seda ajutiseks. Kuigi leht on peale artikli ilmumist avaldanud kaks korda täpsustusi, leidis Pressinõukogu eksitavat infot ja oletusi veel. Samuti ei ole rahul, et saates avaldati tema nimi. Artiklis avaldatud faktid tuginevad allikatele, kelle väidetes puudub alus kahelda. Lugudest tuleb välja ka kohtusse mineku põhjus. Pressinõukogu hinnangul võib ajakirjandus nimetada talu „hirmu kantsiks“, sest seal leidsid aset vägivallatsemised. Pressinõukogu hinnangul on artikliga tungitud Simon Suviste eraellu ja esitatud spekulatsioone. Kaebaja ei ole rahul, et ajakirjanik tema väiteid ei uurinud ja sisenes luba küsimata tema tööruumidesse filmima. Samuti pole kaebaja rahul oma nime käänamisega artiklis. Pressinõukogu hinnangul on kõigi osapoolte kommentaarid artiklis mahu osas tasakaalus. Ettevõtte laen; krediitkaart kus on raha peal. Pressinõukogu hinnangul oli põhjendatud, et Reporter näitas vaatajatele Eigo Sõsteri keeldumist intervjuust. Päevatöö -otsad: goworkabit.com na. Kaebaja hinnangul on artikkel eksitav ja notarite tööd põhjendamatult halvustav. Pressinõukogu hinnangul võinuks Palamuse vallavanem lehele sisulise vastuse anda, mitte viidata järgmisel päeval dokumendiregistrisse ilmuvale dokumendile. Pressinõukogu leiab, et toimetus on vaba valima tekste ja nende avaldamist. Kaebaja leiab, et artiklis on mitmeid solvavaid ja valeväiteid. Lisaks käsitleb Viive Aasma lugu süsteemi ja selle kitsaskohti, ajakirjaniku lugu keskendub peaasjalikult kaebaja ja tema seisukohtade isiklikule ründamisele. Pressinõukogu hinnangul on konflikti osapoolte seisukohad kajastamist leidnud. Samuti on saatelõigust näha, et kaebaja on intervjuude juures ja seega oli kursis, mis räägiti. Artikli Salongile tuletati kõike meelde pealkirja ei pea Pressinõukogu väljakutsuvaks, pigem võtab see kokku artiklis olevate eri inimeste arvamused, mis valgustasid juhtunut. Kaebaja ei ole rahul ka sellega, et foto ja teksti autorit pole näidatud
Mul on keeruline midagi öelda kiirlaenuandjate kasumimarginaalide kohta kuid praeguse seisuga tundub sinu oletus et suuremad kasumimarginaalid kompenseerivad tegutsemisriske õigustatud. Real Madrid are understood to have been put on high alert after Own Goal’s spectacular hat-trick against Portsmouth last weekend. - Laenusaaja poolt Laenuandjale makstav tasu Laenu kasutamise eest. Kõik Lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada esmalt Poolte kokkuleppel. Lepinguga seotud informatsioon on üldjuhul konfidentsiaalne. More info is here: lainasto Kuna paljud filme nüüd tulevad erinevates vormides ja väljaanded see on muutunud üha segane keskmine poeskäija teada millist osta. Laenuandja võib Laenusaaja isikuandmeid ning Lepinguga seotud informatsiooni Laenusaaja kirjaliku nõusolekuta avaldada lisaks veel ka oma võlausaldajale, samuti kolmandatele isikutele, kui laenusaaja rikub lepingust tulenevaid kohustusi. - on internetis aadressil www.bestcredit.ee asuv Laenuandja veebileht ning Laenuandja teenustega seotud asjaajamist toetav keskkond. Tallinna korteriturgu tervikuna mõjutab akiivne arendustegevus ja uute korterite müügipakkumiste kasvav hulk mis on peatanud vanemate korterite hinnatõusu. Laenutaotleja ja Laenusaaja peab olema üks ja sama isik. Kiirlaenud Eestis on kättesaadavad ning neid saab võtta iga päev. Laen loetakse õigeaegselt ja nõuetekohaselt tagastatuks, kui Graafikus ettenähtud Laenu makse on Graafikus kindlaksmääratud tähtajal laekunud Graafikus näidatud Laenuandja kontole. Laenutaotluse saamine ei kohusta Laenuandjat Lepingut sõlmima ja/või Laenu väljastama. Laenusaajal on õigus nõuda Laenuandjalt tasuta mis tahes ajal kogu Lepingu kestuse jooksul Lepingut ning sellega seonduvaid dokumente. Vajadusel töötamine nii hilistel tundidel kui ka nädalavahetusel. Laenuandja saadab Laenusaajale Üldtingimuste, Graafiku ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe väljatrükki Laenusaaja poolt Laenutaotluses näidatud e-posti aadressile. Lisateenuse kasutamise korral, koostab Laenuandja uue Graafiku Lisateenuse võimaldamise taotluses esitatud andmete alusel. Laenu ennetähtaegse tagastamise korral ei maksa Laenusaaja Laenuandjale Laenu kasutamata jätmise aja eest intressi ega muid kulusid. Laenuandjal on õigus loovutada Lepingust tulenev nõue Laenusaaja vastu. Samuti on võimalik Laenutaotleja isikusamasuse tuvastamist teha AS-i Eesti Post postkontorites vastavalt Kodulehel toodud juhistele.
. - rahasumma, mille Laenuandja annab Laenusaajale käsutusse vastavalt Lepingule. Kampaaniad on integreeritud ning aina rohkem räägitakse lugu uute platvormide kaudu. Laenutaotleja annab Üldtingimuste kinnitamisega Laenuandjale õiguse kontrollida Laenutaotluses esitatud andmete tõepärasust ning Laenutaotleja senist maksekäitumist. Taganemisavalduses peab olema märgitud Laenusaaja nimi, isikukood, Laenulepingu number, avaldus Lepingust taganemise ja Laenu ennetähtaegse tasumise kohta, avalduse koostamise kuupäev ning Laenusaaja allkiri. Leping loetakse sõlmituks, kui Laenuandja teeb Laenutaotluse põhjal positiivse Laenuandmise otsuse ning Laenutaotleja isikusamasus on nõuetekohaselt tuvastatud. Juhul, kui Laenusaaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või Laenusaaja elukoht ei ole hagi esitamisel teada, kuuluvad vaidlused käesoleva kokkuleppe alusel lahendamisele Harju Maakohtus. Laenuandja võib edastada Laenusaajale meeldetuletuse Laenu maksmise kohta Laenutaotluses märgitud posti-, e-posti aadressile ja/või SMS-i teel Laenusaaja poolt Laenutaotluses märgitud mobiiltelefoni numbrile. Vastava ettepaneku kättesaamisel, Laenusaajal on õigus taotleda Lisalaenu. Laenuandja alustab intressi arvestamist Laenu Laenusaaja kontole kandmise päevast. Laenuandjal on Laenutaotluse ja Laenutaotleja maksevõime analüüsi teostamiseks ning Laenu väljastamisega seotud asjaolude tuvastamiseks õigus nõuda Laenutaotlejalt tema sissetulekut ja majanduslikku olukorda tõendavate andmete ning dokumentide esitamist. - Lepingu tingimuste kohaselt koostatud Laenu tagastamise ja intresside tasumise annuiteetgraafik. Ka DVD-d on lemmik shopping kirje -Nad suuri kingitusi sageli väga kantav ja suur allahindlus. - isik, kelle Laenutaotlus on saanud positiivse Laenuandmise otsuse ning kellega on sõlmitud Leping. aasta […]Sms laen ja inkasso Tarbimislaenud Kahtlesin siiski juba mõnd aega et midagi on mul arusaamatuks jäänud. Logi sisse ja kinnita et nõustud laenukonto kasutamise tingimustega. Internetilaen; sivus laen. Laenuandja väljastab Laenusaajale Laenu eurodes, kandes Laenu üle Laenusaaja kontole pärast Lepingu sõlmimist. Üldtingimused - käesolevad ja tulevikus kehtima hakkavad üldtingimused. Sellega aitad säästa loodust ja hoiad kokku ka tellimata reklaami prügivedamise tasu. Arvestades eespool öeldud. Laenuandjal on õigus ühepoolselt Üldtingimusi muuta, tulenevalt muudatustest õigusaktides, kohtupraktikas, haldusorgani ettekirjutusest, samuti teenuse osutamisega seonduvalt muude oluliste asjaolude ilmnemisel. - Maksepuhkus, Refinantseerimine, Lisalaen ning muud võimalikud Laenu kasutamisega seotud täiendavad võimalused Laenusaajale. neljandas järjekorras muud võimalikud kohustused. sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Laenutoodete võimalikud tähtajad, summad ning tasud on kättesaadavad Laenuandja Kodulehel. Laenuandmise otsuse mittetegemist ei pea Laenuandja Laenutaotlejale põhjendama. Väikelaenu puhul me ei piira laenu kasutusotstarvet – rahasta selle abil kasvõi oma hobi või kata ravikulud. Laenutaotluse esitamisega kinnitab Laenutaotleja, et on Graafikuga tutvunud, sellest aru saanud ning selles toodud maksete suuruse ja tasumise tähtaegadega nõus. Välisriikide finantsasutuste kogemus näitab et nende juures Internetis vormistatavate laenude protsent on tunduvalt kõrgem kui Leedus. Rahaliste kohustuste tasumisel kohustub Laenusaaja märkima maksekorraldusele viitenumbri ning maksekorralduse selgitusse: "Laenusaaja nimi, isikukood ja Lepingu number". Laen ilma avalduseta; kes võtnud eraisikult laenu. Laenutaotluses valitud laenutoote ning Graafiku muutmise vajaduse korral kontakteerutakse Laenutaotlejaga personaalselt telefoni teel ning pakutakse Laenutaotlejale jõukohast laenutoodet. googeldasin on küll side tänav. Lisalaenu võimaldamise eelduseks on Laenuandja poolt teostatud täiendav Laenusaaja maksevõime analüüs, arvestades sealjuures Laenusaaja eelnevat käitumist püsikliendina. Eritingimus - Lisateenuse kasutamisega seotud eri tingimused, mis on lahutamatuks Lepingu lisaks. Laenusaaja on kohustatud hüvitama Laenuandjale võlgnevuse sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud. Laenuandja ei esita Laenusaajale Laenu maksete tasumiseks arveid. Näiteks kiirlaenu saamise aeg tööpäeval on pool tundi. Positiivse Laenuandmise otsuse korral edastab Laenuandja Laenutaotlejale vastavasisulise SMS tekstisõnumi Laenutaotleja Laenutaotluses märgitud mobiiltelefonile. Taotlemiseks tuleb täita interneti teel ankeet ning pärast kinnitust saate raha Eesti Post kontoris. Laenutaotluse saab esitada Kodulehe vahendusel vastavalt Kodulehel toodud juhistele või kirjalikus vormis. Laenusaaja tagastab Laenu vastavalt Graafikus toodud maksete suurustele ja tasumise tähtaegadele. Samuti Laenutaotleja on kohustatud täitma küsimustiku Laenutaotleja maksevõime hindamiseks ja Laenu väljastamisega seonduvate asjaolude tuvastamiseks vastavalt Laenuandja nõudmistele. - Lisateenus, mille raames Laenuandja pakkub Laenusaajale täiendava Laenu saamise võimalust. Laenutaotluse ja Laenutaotleja maksevõime analüüsi käigus antakse hinnang Laenutaotleja poolt esitatud dokumentidele ja taotlustele, Laenuandja poolt tehtud Laenutaotleja taustakontrollile, Laenutaotleja sissetulekule ning maksevõimele. kui Laenusaaja on võtnud täiendavalt laenu- ja/või muu rahalise kohustuse kolmanda isiku ees. Mine navigeerimiskast otsi Bigbank AS Asutatud […]Laenud seb Eestis Saab Kiirlaenu Hoopis Hõlpsamalt Kui Skandinaavias Me tahame pakkuda lihtsamaid lahendusi kiiremaid on ca kahekordne summa esialgsest igale kliendile ja igal pool. Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Me usume et see on meie kohustus aidata kasutajaid kes otsivad internetlaenu leida odavamaid võimalusi ja laenuandjaid kes käsitlevad neid õiglaselt. Liisida saab nii uut kui ka kasutatud sõidukit. Graafik on Lepingu lahutamatu lisa. Enamus reklaamlehtedest rändavad lugemata kujul prügikasti. Laen Teie Vajaduste Rahuldamiseks Liitudes meie uudiskirjaga hoiame sind kursis meie tegemiste ja parimate sooduspakkumistega. Viivise arvestus algab maksetähtajale järgneval kalendripäeval ja lõpeb tähtaegselt tasumata makse Laenuandja kontole laekumise päeval. Kui Laenuandjale laekub makse, mida ei ole võimalik identifitseerida, ei loeta sellist makset tasutuks kuni selle identifitseerimiseni ja Laenusaaja on kohustatud tasuma viivist vastava perioodi eest. Graafikus on esitatud osamaksete hulk, summad ja tasumise tähtajad.
. Laenutaotluse esitamiseks kirjalikus vormis on Laenutaotleja kohustatud täitma Laenutaotluse vastavalt Laenuandja esindaja juhistele. Andmekogudest saadud teavet ei edastata, kui sellise teabe edastamine on keelatud õigusaktidega või on vastuolus avaliku korra või julgeoleku eesmärkidega. Laenuandja kannab Laenu üle ilma Laenusaaja-poolse täiendava korralduseta.
Lisateenuse kasutamiseks Laenusaaja peab olema Kodulehele sisse logitud. Laenu saab ka madala skooriga. Laenusaaja tagastab Laenu ja tasub intressi hiljemalt Laenusaaja kirjalikus teates näidatud Laenu tagasimaksmise tähtajal. Ja pole ime sest Lääs on ammu hinnanud kõik online-laenamise eelised ja edukalt kasutanud ka neid. Mis kõige hullem - korteri hind oli vahepeal kõvasti kukkunud ning […]Laen werken Eestikiirlaenud Eestikiirlaenud Krediidilimiit - on paindlik ja mugav alternatiiv väikelaen. Laenuandja ei esita Laenusaajale intressi maksete tasumiseks arveid. Laenutaotlejale väljastatakse korraga ainult üks Laen. Laenuandjal on õigus mitte aktsepteerida ebakorrektselt täidetud Laenutaotlusi ilma Laenutaotlejat teavitamata. Laenuandja ei vastuta Laenusaajale võimaliku kahju tekitamise eest, kui see on põhjustatud sidekanali töö häiretest, katkestustest, teksti saatmise hilinemisest, SMS sõnumi kadumisest, jms. Laenusaaja poolt Laenuandjale tasumisele kuuluvad Laenu tagasimaksed ning nende tasumise tähtajad on ära toodud Lepingu lahutamatuks lisaks olevas Graafikus. Laenuandja tagab, et Lepingu sõlmimisel esitatakse Üldtingimused, Graafik, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ja muud Lepingu lisad Laenusaajale selliselt, et Laenusaajal on võimalik need salvestada ja kirjalikult taasesitada. Lepingust tulenevad õigused ja kohustused on peamiselt reguleeritud lisaks Lepingu lahutamatuks lisaks olevatele Üldtingimustele võlaõigusseaduses sätestatud sidevahendi abil sõlmitud lepingute ning laenu- ja tarbijakrediidilepingute kohta käivate sätetega. Meie jaoks on see uut tüüpi laenu andmine millesse paljud veel suhtuvad osalise skeptitsismi ja usaldamatusega. Poolte vaheline kohtuvaidlus lahendatakse vastavalt seadustele. Esmakordse positiivse Laenuandmise otsuse puhul võtab Laenuandja esmakordse Laenutaotlejaga ühendust ning suunab Laenutaotleja tema isikusamasuse tuvastamiseks temale sobivasse postkontorisse või Laenuandja kontorisse. Kõik Lepingupoolte vahelised Lepinguga seotud teated edastatakse eesti keeles Laenutaotluses märgitud postiaadressil, e-posti aadressil või muudel aadressidel, mille Lepingupool on kirjalikult teisele Lepingupoolele teatavaks teinud. Laenuandja ei vastuta mistahes kahjude eest, mis tulenevad Laenuandja tegevuse erakorralistest häiretest, mida Laenuandja ei saa iseseisvalt kontrollida ja/või likvideerida. Laenutaotluse esitamiseks Kodulehe vahendusel on Laenutaotleja kohustatud registreeruma Laenuandja Kodulehel. Laenukalkulaatori kasutamine erakliendile ja ärikliendile on lihtne matemaatika. Lepingupooled kohustuvad mitte avalikustama kolmandatele isikutele informatsiooni Lepingu tingimuste kohta teise Lepingupoole kirjaliku nõusolekuta. Rahalised kohustused - Laen, intress, viivis ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Laenutaotluse ja Laenutaotleja maksevõime analüüsi käigus leitakse igale Laenutaotlejale optimaalne laenutoode. Marko Sul on võimalus neile oma soovist meilitsi teada anda koos nende endi lehe vastava lingiga 🙂 Mina sain kleebise ilma igasuguse avalduseta ja täiesti tasuta endalegi üllatuseks. Lepingu sõlmimine ja/või muutmine kirjalikus vormis toimub Laenuandja esindaja vahendusel. Numbreid tunnevad kõik inimesed ja kalkulaatoriga on nad ka vähemalt ühel hetkel elus kokku puutunud.
. Refinantseerimine - Lisateenus, mis võimaldab Laenusaajale muuta Laenu perioodi või Laenu osamakse suurust. Laenuandjal on õigus võtta ühendust Laenutaotlejaga Laenutaotluses toodud telefonidel ja aadressidel ning täpsustada kliendi andmeid ja laenu soovi. Inimesed kes rõõmsalt üürivad on siin foorumis pigem jutumärkides rõõmsad päriselt on rõõmsad need kes selle raha endale saavad. Laenu ennetähtaegne tagastamine ei vabasta Laenusaajat Lepingu rikkumisest tulenevate kohustuste täitmisest, mis tekkisid enne Laenu ennetähtaegset tagastamist. Nautige parimaid pakkumisi Eestis. Laenusaaja ei täida Lepingust tulenevaid muid olulisi kohustusi. Laen ilma avalduseta; kes võtnud eraisikult laenu | OSCAR-2019 |
||
Biolan Oy on Soome pereettevõte, mis kavandab, toodab ja turustab tooteid, mille kasutamine vähendab inimeste igapäevaelust tekkivat keskkonnakoormust.
Säästev areng on Biolani eluviis: oleme kavandanud ja tootnud säästva arengu väärtushinnangutele vastava ja taaskasutatavat tooret rakendava tootearenduse kaudu keskkonnasõbralikuma eluviisi tooteid ja lahendusi juba enam kui 40 aastat. Meie aiandus-, toataimede ja ökoloogilise eluviisi tooted on kvaliteetsed ning nende tootmisprotsessis on arvestatud loodussõbralikkust ja jätkusuutlikkust.
Rahvusvahelisus on Biolani äritegevuse keskne osa: meie tootmisüksused paiknevad Soomes, Eestis ja Hiinas. Lisaks sellele osaleme ülemaailmselt erinevates arendusprojektides.
Biolan Ekoasuminen keskendub ökoloogiliste eluaseme lahenduste väljatöötamisele, turustamisele ja müügile Soomes.
Vastutab alates 01.08.2010 kasvuhoonetele mõeldud Novarbo-süsteemi ja põllumajandusliku suurtootmise toodete müügi ja tootearenduse eest.
Favorit Tuote toodab komplekteerimistehases muu hulgas Biolani kompostreid, kuivkäimlaid ja reoveesüsteeme.
Meie tegevus vastab säästva arengu põhimõtetele. Toimime oma tegevusvaldkonnas keskkonnaeetiliselt aktsepteeritud viisil. Minimeerime ja mõõdame oma tegevuses olulisemaid keskkonnakahjusid. Viime oma tegevuspõhimõtted üle ka oma sidusrühmade tegevusse
Äritegevuse hea tasuvus tagab jätkusuutliku tegevuse ja Biolani väärtushinnangute elluviimise. Toimime pikas perspektiivis. Pereettevõttes Biolan on kvartali kestus pigem 25 aastat kui kolm kuud. Kasutame oma äritegevuse planeerimise lähteandmetena pikaajalisi mõjureid, näiteks toote eluea kogumõjusid.
Oleme oma tegevusala arengus esireas. Ennetame toimuvaid muudatusi ja reageerime neile kiiresti ja loovalt. Täiustame oma tegevust pidevalt. Meie tootearendus loob eelarvamustevabalt ja julgelt uusi lahendusi ja lahendusmudeleid. Tagame oma töötajate oskusteabe taseme kõrgena hoidmise ja parandamise.
Kliendid ja tarbijad maksavad meile palka. Soovime koostöös meie klientidega abistada tarbijaid säästvat arengut arvestavate lahenduste valimisel. Peame kliendile ja tarbijale antud lubadusi.
Biolan soovib viia kokku hea personalijuhtimise ja äritegevuse realiteedid. Õiglus ei tähenda üldist ühtlustamist. Personali premeerimist mõjutavad töötaja töötulemused, võimed ja oskusteave.
Biolani grupp võtab vastu mitmesuguseid põllumajanduse ja tööstuse kõrvalsaadusi. Neis sisalduvad toitained ja energia suunatakse uuesti kasutusse. See aitab vähendada vajadust kasutada taastumatuid loodusvarasid ja energiaallikaid.
Kodumaal müüdavad tooted valmistatakse peamiselt Eura tehases. Osa keskkonnatoodete tooterühma tooteid valmistatakse kontsernisisese allhankena. Kõik sõnnikust toorainel põhinevad tooted, väetised ja kasvumullad valmistatakse ettevõtte Eura tehases. Tootmine toimub kolmes vahetuses viiel päeval nädalas. Tooted tarnitakse kas otse tehase laost või piirkondlike ladude kaudu lepinguliste vedudega otse jaemüüjatele.
Biolani eksporti annavad oma panuse Eestis tegutsev ja turbatoodete tootmisele keskendunud tütarettevõte Biolan-Baltic OÜ, mille kogu toodang läheb ekspordiks. Kogu ekspordimahust tarnitakse umbes 60% otse Eestist ja umbes 40% Soomest.
Müük Soomes on jagatud tootegruppide kaupa kaheks: Aianduskaupluste kaudu müüdavad tooted ja esmatarbekaupade kaupluse kaudu müüdavad eritooted. Otsemüügi korraldamiseks on asutatud iseseisev ettevõte Suomen Myyntikumppanit Oy, kus on 8 töötajat. Turundust kavandatakse ja juhitakse tsentraliseeritud korras.
BiolanOy turustab oma ja tütarettevõtete tooteid peale Soome ka Euroopa Liidus, Lähi-Idas, Kaug-Idas, Kagu-Aasias ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ekspordi osakaal kasvab ja moodustab Biolan Oy käibest umbes 20%.
Biolan Grupi kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise süsteem on sertifitseeritud. ISO 9001 standardile vastav kvaliteedijuhtimissüsteem ja ISO 14001 standardile vastav keskkonnajuhtimise süsteem tõendavad, et kontserni ettevõtete jaoks on oluline jätkusuutlik tegevus. Sertifikaat kehtib Biolan Oy, Favorit Tuote Oy, Novarbo Oy, Biolan Ekoasuminen Oy ja Eestis tegutseva Biolan Baltic Oü tegevusele. Sertifitseeritud süsteem tähendab, et ettevõtte tegevuse arendamine on järjepidev protsess ning paremaid tooteid ja tegutsemisviise arendatakse pidevalt.
Sertifitseerimisauditi on teostanud sõltumatu sertifitseerimisorganisatsioon DNV GL. Sertifikaadid kehtivad kasvusubstraatidele ja väetistele, komposteritele, kuivkäimlatele, kasvuhoonetehnikale, päikeseenergia toodetele ning kanalisatsioonisüsteemide tootearendusele, tootmisele , allhankele ja müügile. Favorit Tuote Oy sertifikaat sisaldab ka plasttoodete tootmislepinguid.
Biolan Oy asutaja on Hannes Kariniemi. Sama mees õpetas soomlased 1960. aastatel broileriliha sööma. Kariniemi oli eksimatu ärivaistuga julge visionäär. Kui broilerikasvatus laienes, kasvasid ka sõnnikukogused. Keegi teine oleks sõnnikukogustes vaid probleemi näinud. Hannes Kariniemi nägi neis suurepärast äriideed.
Asutati Biolan Oy ja ettevõte tõi maailmaturule esimesed looduslähedased graanulväetised. Ettevõte töötas välja oma tootmisseadmed ja -masinad.
Biolan osales esimest korda Kölni rahvusvahelisel aiandusmessil. Uudistoode, täiesti looduslähedane väetisepulk, sattus tähelepanu keskpunkti.
ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil Rio de Janeiros avaldati jätkusuutliku arengu põhimõtetele pühendunud ettevõtete nimed. Nende hulka kuulus ka Biolan Oy.
Biolani 220-liitrine kiirkomposter sai kompostrite kvaliteediomadusi võrdlevas testis ainsana hinnalise Põhjamaade keskkonnamärgi.
Biolan tegi oma ajaloo suurima investeeringu seadmetesse. Kasutusele võeti muu hulgas uus aiamulla käitlusliin. Laiendati ka tehaseruume.
Looduslähedastele väetistele, kasvumuldadele ja komposteritele lisanduvad reoveekäitluseks mõeldud väikepuhastid.
Biolanis välja töötatud suletud kasvuhoone ehitamist võimaldav Novarbo süsteem saab Satakunta INNOSUOMI 08 auhinna.
Euras valmis Biolani uus, katselist arhitektuuri esindav keskkonnasõbralik kontorihoone. See hoone on kogu maailmas ainulaadne. | OSCAR-2019 |
||
1.2 Piletipoe kasutamisega ja piletite ostmisega kinnitab klient oma nõustumist piletipoe kasutustingimustega ja muu kliendi jaoks kättesaadavaks tehtud informatsiooniga.
1.3 Kasutaja kinnitab piletipoe kasutamisega, et kõik tema esitatud andmed ja antud kinnitused on õiged; ta on täielikult teovõimeline füüsiline isik (vähemalt 18-aastane) või tal on kõik õigused ja volitused kasutaja nimel teenuste tellimiseks. Eelnimetatud kinnituste õigsust eeldatakse ja MTÜ ei ole kohustatud neid kontrollima.
2.1 Klient on kohustatud sooritama ostud ja muud toimingud vastavalt käesolevatele kasutustingimustele ning piletipoes kuvatud kasutusjuhistele. Klient kohustub iga toimingu tegemisel ja andmete sisestamisel hoolikalt kontrollima tema poolt antavaid andmeid ning vastutama edastatud esitatud andmete õigsuse eest, kandes seejuures temapoolse eksimisega kaasneva võimaliku kahju riisikot. Enne ostu sooritamist kuvatakse piletipoes kõik kliendi poolt sisestatud andmed sisestusvigade tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks.
2.2 MTÜl on õigus jätta kliendi korraldus täitmata, kui klient ei ole täitnud kasutustingimusi või piletipoe juhiseid või ei ole tasunud ostu eest.
2.4 Piletid ja muu ostuga seotud info edastatakse kliendi poolt sisestatud e-posti aadressile, kui klient on selleks soovi avaldanud e-posti aadressi avaldamisega ostu eelselt. Juhul, kui piletid ei ole laekunud kliendi e-posti aadressile ühe tunni jooksul pärast tasumist, peab klient sellest koheselt MTÜd informeerima. Samuti on klient kohustatud teatama MTÜle, kui ilmnevad muud piletipoe kasutamist takistavad vead, vastuolud või häired.
2.5.4 mitte saatma piletipoe kaudu faile, mis sisaldavad viirusi ja muid arvutiprogramme, või faile, mis segavad, kahjustavad või muul viisil häirivad piletipoe kasutamist ja mis võivad piletipoe kasutamise tulemusena salvestuda teiste klientide arvutitesse ja/või segada, kahjustada või muul viisil häirida arvutite funktsioneerimist;
2.5.5 mitte muutma, kopeerima, edastama, müüma, reprodutseerima või muul keelatud viisil kasutama piletipoodi või selle sisu ja pileteid.
5.2 Kliendi ja piletipoe vahel käesolevast Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel kuuluvad vaidlused lahendamisele Harju maakohtus Eesti Vabariigi seadusandlusega kehtestatud korras. Tarbijast kasutaja võib vaidluse korral pöörduda ka tarbijavaidluste komisjoni www.komisjon.ee 5.3 Piletipoe kontaktandmed on MTÜ Joogafestival, Tiiva 21, 13426 Tallinn, info@joogafestival.ee, tel +372 58227777.
5.1 MTÜl on õigus kasutustingimusi ühepoolselt ja etteteatamata muuta. Kasutustingimuste muudatused ja täiendused jõustuvad nende piletipoes avaldamise päevast, kui muudatustes ja täiendustes ei ole ette nähtud teisiti.
3.5. Kui Müügileping Korraldaja ja Kasutaja vahel on sõlmitud, saab Kasutaja festivalipääsme ürituse toimumise ajal ja kohas isikut tõendava dokumendi alusel.
Pakume oma klientidele erinevaid teenuseid, muu hulgas korraldame joogafestivale ja teisi joogaga seotud sündmusi ning tegeleme piletite müügiga nendele üritustele (nii oma e-poes kui ka partnerite vahendusel)
Privaatsustingimustes nimetame lihtsustamise huvides oma klientideks nii meie teenuste ja e-poe kasutajaid, samuti isikuid, kelle kasuks on meie teenuseid tellitud (nt kui pilet on ostetud kingitusena teisele isikule), aga ka inimesi, kes lihtsalt külastavad meie veebilehte.
Andmed pärinevad eelkõige kliendilt endalt, nt andmed, mida klient esitab, kui ta registreerib end meie üritusele, tellib meie teenuseid / ostab e-poest pileti, liitub meie uudiskirjaga, esitab meile infopäringu või pretensiooni ning muudes sarnastes olukordades.
Samas tekivad andmed ka tavapärase kliendisuhtluse käigus ja teenuste tarbimisel (nt e-kirjavahetus, tellimuste ajalugu jms) ning veebilehe külastamise ja kasutamise tulemusena (nt veebilehel veedetud aeg). Anonüümset piletiinfot vahendavad meile ka meie koostööpartnerid online piletipoodidest nt Piletilevi.
· maksekäitumise info haldamiseks ning võlgade menetlemiseks ja sissenõudmiseks nii kohtuväliselt kui ka kohtus,
Õigustatud huvi alusel töötlemine puudutab vähemal või rohkemal määral kõiki meie poolt kogutavate isikuandmete liike (vt privaatsustingimuste p 4). Eelkõige võime isikuandmeid õigustatud huvi alusel töödelda järgmistel eesmärkidel:
· klientide ostukäitumise ja -eelistuste analüüsimiseks, et parandada oma teenuste ja toodete kättesaadavust, valikut, kvaliteeti ning teha kliendile personaalsemaid pakkumisi vastavalt tema varasemale ostuajaloole ja eelistustele;
· veebianalüüsiks, parenduste ja statistika tegemiseks ja veebilehe külastaja käitumise ning kasutuskogemuse analüüsiks ning parema ja personaalsema teenuse osutamiseks;
Oma teenuste osutamisel ja toodete müügiprotsessis kasutame me mitmeid teenusepakkujaid ja koostööpartnereid nagu reklaami- ja turundusteenuste pakkujad (nt Drip ja Genesis Digital, Google Forms), kliendirahulolu uuringuid korraldavad ettevõtted, võlgade sissenõudmisteenuse osutajad, maksehäireregistrid, IT ja muude äriteenuste pakkujad (nagu Carbonite backup süsteem, iDeal arvutihooldus, www.webinarjam.com, Facebooki ja Google’i teenused, voog.com), piletimüügiteenuste pakkujad (nagu Piletilevi), e-postiteenust vahendavad või osutavad ettevõtted.
Seega ei edasta me teie andmeid riikidesse, mis asuvad väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, välja arvatud andmed, mida töödeldakse seoses sellega, et kasutame oma tegevuses mõnesid USAs asuvatele ettevõtetele kuuluvaid veebipõhiseid tarkvaralahendusi (nt www.drip.com, www.webinarjam.com, Google’i ja Facebooki teenused).
Kõik need ettevõtted (välja arvatud www.drip.ee) on liitunud Euroopa ja USA vahelise andmekaitseraamistikuga Privacy Shield ja/või rakendavad oma tingimustes ELi standardseid andmekaitseklausleid, mistõttu on isikuandmete kaitse tagatud vaatamata sellele, et isikuandmete töötlemine võib toimuda osaliselt või täielikult väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda.
Turundustarkvara Drip omanikuks olev ettevõte Avenue 81, Inc ei ole meie andmetel veel liitunud Privacy Shield andmekaitseraamistikuga, kuid on kehtestanud isikuandmete kaitse osas põhjalikud privaatsustingimused (https://www.drip.com/privacy). Avenue 81, Inc esindajaks Euroopa Liidus on Inglismaal registreeritud ettevõte Avenue 81 Ltd registreerimisnumbriga 11324538. Andmed, mis meie poolt kasutatava teenuse tõttu selle teenusepakkuja infosüsteemi satuvad ning mis võivad seetõttu jõuda USA’sse, on teie e-posti aadress ja meie veebilehe külastamisandmed (nt millist artiklit lugesite, millist linki avasite, andmete põhjal koostatud segmendid ja kliendiprofiilid jms). Need andmed aitavad meil mõista teie eelistusi ja huvisid ning edastada Drip.com meilisüsteemis teile teavet meie teenuste ja toodete kohta, millest võiksite potentsiaalselt huvitatud olla.
Kasutame isikuandmete terviklikkuse, käideldavuse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks vajalikke organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmed. Muu hulgas kasutame andmete edastamisel krüpteeritud kanaleid (SSL tehnoloogia), sh krüpteeritud andmesidekanal pankadega tagab e-post ostu sooritaja isikuandmete ja pangarekvisiitide turvalisuse. Kasutusel on ajakohastatud tarkvara lahendused, mille abil kontrollime oma seadmeid ja süsteeme regulaarselt viiruse-, nuhkvara- ja muu ründevara ning nakkuste ja rünnete tuvastamiseks ja eemaldamiseks. Meie töötajatele ja koostööpartneritele kehtivad andmete konfidentsiaalsuse ja kaitse alased nõuded.
· saada isikuandmeid struktureeritult ja elektrooniliselt üldkasutatavas masinloetavas formaadis ning edastada need andmed teisele teenusepakkujale, välja arvatud juhul, kui tegemist on andmetega, millele ülekandmisõigus ei kohaldu.
Vt soovi korral ka Andmekaitse Inspektsiooni selgitusi andmete ülekandmisõiguse kohta peatükk 8: http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/2018.05.31_andmetootleja_uldjuhend.pdf;
Kasutusel on sessiooni-, püsi- ja reklaamiküpsised. Sessiooniküpsis kustutatakse automaatselt pärast igat külastust; püsiküpsiseid jäävad alles veebilehe korduval kasutamisel. Lisaks eristatakse kolmandate osapoolte küpsiseid, mis on loodud kolmandate osapoolte poolt (näiteks Google ja Facebook). | OSCAR-2019 |
||
Kui enamikul Eesti maainimestel on augusti alguseks loomadele hein varutud, siis Soomaa rahvuspargis ja Alam-Pedja looduskaitsealal on niitmistöö veel pooleli.
Seal tohib traktoriga niitma hakata alles juulis, kui kaitsealustel niitudel ja luhtadel pesitsevate kurvitsaliste pojad on pesast lahkunud. Rohunepp ja rukkirääk-need on paar näidet lindudest, kes säärastes kohtades järglasi ilmale tavatsevad tuua.
Kui Soomaal on lubatud traktoriga heinamaale minna 1. juulist, siis Alam-Pedjal algab niitmistöö 15. juulil.
«Jämedates joontes on meil praeguseks umbes pool heina tehtud,» ütles Alam-Pedja alade hooldusega tegeleva looduskaitseühingu Kotkas liige Jaak-Albert Metsoja.
Neid alasid, mille kohta on ühingul tänavu põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametiga maahooldustoetuse leping sõlmitud, on ligi 900 hektarit. Lisaks sellele on Kotkal plaanis taastada 300 hektarit luhtasid Emajõe paremal kaldal, kuhu pole sugugi lihtne ligi pääseda.
Seni on ühingu masinad jõudnud ära niita Pedja jõe luhad ning Puurmani ja Jüriküla ümbruse. Järge ootavad Emajõe kaldad.
«Kevadel tundus, et Emajõe luhtadele me sel aastal minna ei saa, ent kuivade ja kuumade ilmadega on vesi ikkagi nii palju alla läinud, et masinad pääsevad neile peale,» rääkis ühingu Kotkas juhataja Robert Oetjen. «Nii palju, kui emake loodus lubab, püüame neid ikka niita.»
Ka Soomaal on paljud luhad juba heinast puhtaks tehtud, sest kohalikud talunikud katsuvad oma loomade sööda sealt võimalikult noorena kätte saada. Heinateoga 1. juulini venitada pole neile kõigile üldse meeltmööda.
«Vanasti niideti Soomaal heina alati varem, enne jaanipäeva, ja kõik linnud jäid ellu,» toriseb nii mõnigi talunik
Keskkonnaameti maahooldusspetsialisti Gunnar Seina sõnul olid aga siis inimeste käsutuses peamiselt hobuniidukid, mis liikusid kümneid kordi aeglasemalt kui tänapäevased traktorid. See jättis linnupoegadele võimaluse pakku vudida.
Talunike meelehärmist võib siiski aru saada, sest luha-niitudelt hilja tehtud hein on vähese toiteväärtusega. Loomad tuhnivad talvel selle laiali ja jätavad puitunud angervaksavarred puutumata.
Seepärast tormavadki talunikud masinatega niitudele kohe, kui 1. juuli on kätte jõudnud. Osa neist tegi tänavu heina ära nii kähku, et jäi mulje, nagu oleks see töö tellitud mõnelt keskööl ellu äratatud kratilt.
«Alustasin niitmist ikka juuli algul, aga siis tuli vahepeal iga päev vihma, nii et see hein on mul siia kauaks maha jäänud. Katsun nüüd veel koristada, niipalju kui saan,» lausus ta traktorilt hetkeks maha astudes. «Eks loomad söö selle heina ikka ära - nii halb see ka ei ole. On nähtud ka hullemaid aegu, näiteks 1978. aastal olid hobused meil puhta põhu peal, mitte kõrtki heina ei olnud ette anda!»
Hein jääb Vene-saunal tegemata vaid sel juhul, kui ilmad on vihmased. Siis ujutab talu külje alt voolav Halliste jõgi heinamaad üle ja loomasööt tuleb osta.
Praegu on Venesauna hingekirjas 12 looma: hobused ja üks lehm. Kitsastel jõeäärsetel heinamaadel on Ulvi Rosenbergi niita üle paarikümne hektari.
«Võiksin rohkemgi niita, aga ei jõua. Kõige hullem on see, et heinamaad on kohutavalt mättalised ja lõhuvad masinaid. Kui need oleksid tasased, mis siis viga oleks!» nendib ta.
Soomaal toimetava Georg Artma osaühing Trias Holding on rahvuspargis niitmistöid alles alustamas. Seni tegid firma masinad heina hoopis mujalt, et rahvusparki toodud lihaveiste jaoks talveks kvaliteetsemat sööta varuda.
«Soomaal on võimalik korralikku heina teha ainult sealt, kust on juba aastakümneid niidetud. Näiteks Läti luhal, kust mina niidan, kasvab praegu üksnes angervaks,» tõdeb Artma. « No millise näoga ma lehmale otsa vaatan, kui talle talv läbi nii kehva heina ette annan?!»
Samas on Artma märganud, et nendes koplites, kus veised kogu aeg rohtu söövad ja pinnast tallavad, on tüütut angervaksa tunduvalt vähem.
«Järgmisel aastal üritan teha nii, et kõigepealt karjatan heinamaal loomi, siis niidan õigel ajal heina ära ja sügisel ajan karja uuesti peale, et ta angervaksa maha tallaks. Siis saan ehk ka Soomaalt paremat talvesööta,» kõneleb ta.
Säärane mõttekäik on igati õigustatud, sest lihaveiste Soomaale toomise eesmärk oli ju eelkõige ikkagi see, et nood aitaksid hävitada rahvuspargi territooriumil kasvavat biomassi. Pealegi tuleb osaühingul heina kehvast kvaliteedist hoolimata kogu lepingualune maa ikkagi ära niita.
Georg Artmal on praegu sadakond veist, kes Soomaa eri paigus karjamaadelt rohtu näsivad. Neist 21 on rendile võetud riigilt.
Keskkonnaameti maahooldusspetsialisti Gunnar Seina sõnul on Soomaal väärtuslikke niite 2000 hektari jagu. Hooldatakse neist umbes 600 hektarit, mis on niitmiskõlblikud. Selleks on sõlmitud leping kümmekonna kohaliku taluniku ja paari väljastpoolt tulnud ettevõtjaga.
Aasta-aastalt püütakse hooldatavat ala suurendada, freesides luhaniitude mättaid siledamaks ja tasandades nende pinda.
Nii Soomaal kui Alam-Pedjal soovitakse nende töödega taastada ja alles hoida luha-, lammi- ja puisniite, mis on paljude väärtuslike taime- ja linnuliikide elupaik. Kui vanasti läks sellelt maalt kogutud hein talude loomakarjade söögiks, siis tänapäeval tuleb hooldajatel biomassi kasutamiseks teisi võimalusi leida. Gunnar Seina hinnangul pole biogaasijaama Soomaale rajada otstarbekas, sest heina kokkuveo peale kuluks nii suurel alal rohkem energiat, kui jaam hiljem toota suudaks. Et niitude hooldamine ennast siiski ära tasuma hakkaks, tõi keskkonnaamet kolm aastat tagasi Soomaale 74 lihaveist, kes anti rendile seitsmele soovijale. Lepingu kohaselt peavad rentnikud veised teatud aja jooksul riigile tagastama, kuid loomade järeltulijad võivad nad endale jätta.
Alam-Pedjal tegutsev Robert Oetjen tunnistas, et niidetud heinale rakendust leida on luhtade hooldamise juures üks suuremaid probleeme. Mõni koorem läheb tänavu küll hobusekasvatajatele, kuid suur osa heinapalle jääb lihtsalt seisma.
«Hiljuti hakkas Tallinna- Tartu maantee ääres tööle biogaasi katsejaam Sinine Konrad. Loodame, et sellest on meile abi,» kõneles Oetjen ning lisas: «Ka Ilmatsallu rajatakse suurt jaama, kus on plaanis Emajõe äärest niidetav hein ära kasutada.»
Looduskaitseühing Kotkas on uurinud ka mitut seadet, millega saaks heina ja silopalle suure jõudlusega purustada. «Hekseldatud heinal on rohkem kasutusvõimalusi, näiteks saab seda segada teiste kütte-ainetega,» selgitas juhataja.
«Hoiame mitu rauda tules ja otsime õiget teed. Ilmselt tuleb olla paindlik-Alam-Pedja on ju väga suur ja ühte kohta ei ole võimalik kogu heina viia,» tõdes Robert Oerjen.
«Soomaa kogemus näitab, et põhimõtteliselt on säärasel alal võimalik loomi pidada,» tõdes Oetjen. «Meilgi võiks siin olla üks karjake, kes hooldaks Palupõhjast ülesvoolu asuvaid luhtasid ning sööks heina, mida me teistelt aladelt teeme. See muudaks meie ettevõtmise tunduvalt mõistlikumaks.»
Viljandimaa idaservas paiknevas Soomaa rahvuspargis hooldatakse tänavu umbes 600 hektari jagu niitmis-kõlblikku territooriumi.
Maakonna läänepiiril laiuval Alam-Pedja looduskaitsealal niidetakse tänavu heina ligikaudu 900 hektaril. | OSCAR-2019 |
||
kuna mul peika on hetkel ära, siis on aega taas kirjutada :) See on teema, mida tegelikult olen ammu soovinud kirja panna. Eelkõige iseendale, sest see aeg minu elus oli ütlemata õpetlik. Kui aus olla, siis arvutama hakates, see ümmargune kaheksa lausa shokeeris. Olin arvestanud kuuega...aga noh +/- 2 siia sinna pole hullu (püüan end siin lohutada). No ja ema arvas, et parem 8 aastat üksindust, kui 100...seega on kõik päris hästi :) Ühesõnaga, peab vist kerima natukene ajas tagasi, et anda parem ülevaade. Alustame sealt, kus avastasin, et liblikad kõhus eksisteerivad ja musitamine on päris äge :)
See oli aeg, kus ma otsustasin tutvuda Eestimaa erinevate küladega. Tagantjärgi võib seda nimetada "Õpi tundma oma kodumaad" projektiks :D Kui saared välja arvata, siis ei ole ilmselt olnud kohta (loe kõrtsi,pubi,baari,klubi), kus ma sellel ajal jalga ei keerutanud. Ma olin selline aktiivne mürsik, kellel hormoonid ikka korralikult möllasid ja elu vajas avastamist. Kuna nägin ka oma vanuse kohta vähe vanem välja, siis polnud probleemi kuhugi sisse saamisega. Ja väljakutsuvamates kohtades (kus dokumendile enam tähelepanu pöörati) sai kasutatud kellegi tuttava 18+ dokumenti. Seega oli sissepääs enam-vähem alati olemas :) Sellesse aega jäi ka minu esimene kerge armumine ja musutamine, millega kogu asi ka piirdus. Ma ei saa öelda, et olin selles ajajärgus just kõige atraktiivsem teismeline, AGA austajaid mul siiski jagus (või noh nii ma vähemalt arvasin). Lapsest saati on mulle meeldinud enam sõbrustada poistega...olen imetlenud nende konkreetsust ja oskust rääkida asjadest nii nagu need on. Seega on mul alati olnud meessoost sõpru enam. Minu jaoks olidki nad lihtsalt sõbrad...isegi kui keegi soovis enamat. Kui teised minuealised tüdrukud "käisid" juba ja omasid esimesi "päris" peikasid, siis mina ainult unistasin sellest. Sain isegi hüüdnime "pipar", mida uhkelt endaga kandsin :) Suurim õppetund sellest ajast on, et usalda oma sisetunnet ja ära kiirusta. See tähendab, et isegi kui kõik teised avastavad "käimise" (siiani ei saa aru miks selline nimetus) rõõme ja sa tunned, et mitte keegi Sind ei taha ja oled väärtusetu (kõik need "ilusad" mõtted + olen kole), siis lase neil mõtetel lihtsalt minna. Kuid sisenda endale, et oled väärt vaid parimat ja teha midagi sellepärast, et teised seda teevad...uskuge mind, sellel lihtsalt pole mõtet, sest nemad on nemad ja sina oled Sina. Eriline ja omamoodi. See on üks ütlemata valus iga, sest me oleme nii enesekriitilised ja kõik, mis on negatiivne (sõnades kui tegudes) haavab hinge. Hingehaavad on vahel vajalikud, sest need on õppetunnid. Seda tuleb võtta kui kogemust teekonnal, sellest õppida ja liikuda edasi. Muide, ma olen siiani sõber oma esimese musutajaga :) Ja see on nii ütlemata vahva :) Kuid sellel perioodil oma elus ei lubanud ma mitte kedagi väga lähedale ja trussikud/stringid (nii nunnud sõnad) hoidsin jalas. Kuigi ilmselt nii mõnigi uskus, et need kadusid minu jalast õige varakult. Aga vot Teile üllatust! :) Olen selle üle paganama uhke! :) Liigume aga edasi...
Nonii, sellesse aega jäi ilmselt minu kõige valusam õppetund. Peale põhikooli (ehk peale 9ndat klassi), kolisin ma Tartusse. Täiesti tundmatusse linna ja vanematest eraldi, olles siis 16 aastane. Kuigi hakkasin elama koos vanaemaga, siis mind oli ootamas uus kool ja uued sõbrad. Sotsialieerumine läks ütlemata hästi ja leidsin endale maailma kõige toredamad sõbrad. Neli superäegdat sõbrannat, kellega ühiselt moodustasime fantastilise viisiku. No peaaegu võib paralleele tuua Kolme Musketäriga, isegi kui meid oli viis :) Oeh, nostalgia laks...see oli tõsiselt vahva aeg! Gümnaasiumi lõpuklassis oli au kohtuda oma esimese päris peikaga, kes oli minust 12 aastat vanem. Armastus vanust ei küsi :) Mäletan nii selgelt, kuidas ma põdesin oma vanuse pärast...aga see ei olnud takistuseks :) Olin kõrvuni armunud, liblikad olid suured ning värvilised ja lehvisid korralikult kõhus ringi. Tundsin end turvaliselt ja armastatuna. Kõik oli ideaalne ja oma armsas nooruse naiivsuses hakkasin kohe planeerima pulmi ja lapsi :D Olin ju alati otsinud ja oodanud seda inimest, kellega ikka lõpuni koos käia. Nüüd ma siis ta leidsin! :) Olles 18 aastane. Võite ka ilmselt järelduse teha, et tema oli inimene, kelle lubasin endale lähedale. Tunne oli lihtsalt õige ja ma usaldasin teda. See ootamine ja enesehoidmine tasus end ära (ja soovitan kõikidele noortele järgida lauset, et tark ei torma). Minu jaoks oli see ütlemata ilus kogemus ja mingis mõttes ka kingitus iseendale ja oma peikale (mida ma siiani ei kahetse). Igatahes, kolisime üsna kiiresti kokku ja hakkasime mängima kodu. Olin äsja gümnaasiumi lõpetanud ja otsustasin võtta aasta vabaks, et aru saada mida ma edasi soovin õppida. Taaskord otsustasin mitte vooluga kaasa minna...sest tõdemus oli ikkagi see, et kohe tuleb ülikooli minna, muidu olen hukule määratud. Aga näe, ikka hingan ja isegi mingi haridus on omandatud! Igatahes soovitan kõigile, kes vähegi kahtlevad, mida edasi õppida, võtta see aasta ja jõuda tõdemusele enda sees, mis Sind päriselt huvitab. Sellel "vabal" aastal töötasin klienditeenindajana, mängisin kodu ja planeerisin tulevikku. Noh minu kodu mängimise alused olid enamasti lõunamaa seebikatest ja temal oli seljataga nii mõnigi pikaajalisem suhe. Seega olukord oli minu jaoks ütlemata uus. Draamasid oli, pisaraid samuti ning rõõmu ka. Siis tuli aeg teha otsus, mis minu õpingutest saab... ja otsustasin kandideerida Tallinna ja Tartu Ülikooli klassiõpetaja erialale. Tartusse mind vastu ei võetud. Tallinnasse sain aga sisse! Seega seadsin sammud Tallinna (taaskord tundmatusse linna). Kahjuks seebikate põhitõed mind palju mu suhtes ei aidanud ja üsna kiiresti kukkus kogu mu ilus maailm kokku. Aasta ja natukene peale saime hakkama ja siis toimus plahvatus, mis lõppes minu jaoks väga valusalt. See lõpp oli nii jube, et peale seda ei suutnud ma mitmeid aastaid mitte kedagi endale lähedale lasta + ei tõstnud ma kordagi jalga Tartusse (vot selline jäärapea olin). Mille tulemusena mingis mõttes kaotasin ka kontakti oma armsa viisikuga...Vabandan, ma lihtsalt ei suutnud (siiani on väga kahju, aga ikka hoian Teie tegemistel silma peal ja elan südames kaasa). Minu "ideaalne" maailm otseses mõttes varises kokku ja mina jäin selle varingu alla...tuli välja, et ta ei olnudki minu tulevane abikaasa, laste isa ja suur armastus! See tõdemus oli väga haiget tegev. Tundsin end nii tühise ja väärtusena...otseses mõttes madalam kui muru. Algasid lõputud enesesüüdistused. Oskamatusest end "ravida", oli ainus pääsetee põgeneda. Mattuda töösse, tegevustesse, et mitte jätta ruumi mõtlemiseks. Olin katki, väga katki...kuid peitsin selle armetu oleku ja hingehaavad naeratuse taha, kasvatades sisimas viha. Viha iseenda, maailma ja kõikide meeste vastu (sest kandsin endaga kaasas mõtet, et kõik mehed teevad haiget). Reaalsus oli aga see, et see kõik ei aidanud toime tulla valuga...see vaid lõhestas ja aeglaselt rebis mind seesmiselt tükkideks. Õppetund (tagantjärgi): igalt inimeselt on midagi õppida, võta kaasa positiivne, tee järeldused negatiivsest ja liigu edasi, olles tänulik kogemusele.
Sellest valusast kogemusest sai alguse kaheksa aastane eneseleidmise protsess. Kui paljude inimeste esmane reaktsioon on üle saada valust hüpates järgmisesse suhtesse, siis minul oli vastupidi. Minu soov oli põgeneda ja Eestist väga kaugele (ning üksi), lootuses et ehk kuskil on parem...Naiivselt arvasin, et erinev keskkond toetab automaatselt minu muutumise protsessi. Ja valu ning lõputud enesesüüdistused, mida endaga kandsin kaovad iseenesest. Sellesse aega jäid avastused Jaapanis, Lõuna-Koreas, Indias, Soomes, Araabia Ühendemiraatides ja Eestis (millest olen ka eelnevalt kirjutanud). Sellel teekonnal tundsin end kui purjekas, kes liigub ühest sadamast teise. Peatub ja liigub aina edasi...otsides sadamat, kuhu randuda jäädavalt. Teadustades endale, et võib olla sellist sadamat ei eksisteerigi. Elu saatis mu teele väga palju "torme" ja "tugevaid laineid". Uskusin ühel hetkel, et õnn ei ole minu jaoks...ning läbi kannatuste muutun ma tugevamaks, et võidelda läbi elu. Elu, mis pakkus väljakutseid ja valu. Sellesse ajajärku jäi ka depressiooni diagnoos. See diagnoos pandi mulle mu põgenemise alguses Eestis ja soovitati mitte üksi reisima minna, sest see olevat riskantne (see on olnud muideks rääkimata saladus). Jäärapäine mina, aga ei soovinud seda kuulda võtta. Otsustasin, et saan ise jagu depressioonist (mille tähendust ma tegelikult sellel ajal täielikult ei hoomanud), ilma ravimiteta. Soovisin aru saada põhjustest ja need lahendada, mitte lihtsalt süüa tablette. Seega läksin ikkagi maailma vallutama...katkisena + diagnoosiga. Kodumaalt lahkudes olin ma kaotanud enamus oma sõpradest, kes lihtsalt ei mõistnud enam, miks ja mida ma teen. Ma ei heida seda ette, sest isegi mina ei mõistnud seda sellel ajal. Tegin vaid seda, mis tundus õige. Nii hästi kui selles segases olekus oskasin ja suutsin. Seega olin üksi ja tundega, et kaotada pole enam midagi. Perekond mu ettevõtmisi toetas, sest nad on mulle alati öelnud, et tuleb teha seda, mida pean õigeks ja uskuda iseendasse. Ma tänan jätkuvalt oma ema, kes on alati minusse uskunud, toetanud nii kuidas oskab ja kuulanud mind kõige raskematel hetkedel. Kui ei oleks Sind, ei oleks ka mind (nii alguses kui ka minu teekonnal). Meil on selline side, et kui minuga midagi juhtub, siis mu ema tunnetab seda... siis võite vaid endale ette kujutada, kui palju mu ema on kogenud läbi minu...Seega algas rännak...seda igas mõttes. Avastasin haridusmaastiku võlusid (võitsin Innovaatilise Õpetaja auhinna Lõuna-Koreas, "Kõige õnnelikumad õpilased" Eestis) ja samal ajal proovisin oma puzzle tükke kokku panna. Erialaselt sain suurepäraselt hakkama, kuid isikliku eluga mitte nii väga. Kogu aeg oli tunne, et puzzle tükid ei taha omavahel hästi sobituda ja mõned tükid on täitsa kadunud. Nagu olen ka eelnevalt kirjutanud, siis India täitis selle tühimiku ning aitas mul nii mõnedki tükid omadele kohtadele asetada ning lisaks andis kaasa igavesed õpetused, kuidas ennast oma teekonnal toetada. Keegi teine ei saa Sind aidata, kui Sa ise seda ei soovi ja ei ole valmis koostööks. Enese ravimine (iseendast arusaamine) ei ole lihtne teekond, kuid see kõik on seda väärt ja rohkemgi veel. Selle kõigega oli nii lihtne hakkama saada, kui ainus ülesanne ongi iseenda mõistmine. Turvalises keskkonnas. AGA, kui oli taas aeg naasta reaalsusesse (kodumaale), eksisin ma täiesti. Kuidas kõike õpitut reaalselt kasutada igapäevaselt, kui selleks puudub rahulik ja toetav keskkond? Paar aastat liikusin taaskord püüdes otsida harmooniat iseendas ja keskkonnas, kus paiknesin. Paraku see ei õnnestunud...ühiskond, kus ma sellel ajal olin, oli tulemustele orienteeritud, vahendeid valimata. Protsessi nautimata. Mitte inimlik. Oluline oli end näidata "heast küljest", sisu oli teisejärgiline. Taaskord tööalaselt sain hakkama, kuid protsessi toetamiseks vajasin kõrvalist abi, sest selleks ajaks olin kõik oma juuksed kaotanud, mis oli selge märk, et midagi siin ei klapi. Alustasin käimist psühhoterapeudi juures, kes suutis mind veenda ka samal ajal antidepressantidega sõbraks saama (enesekaitseks, sest väga palju oli teoksil ja minu emotsionaalne loomus oli tõsiselt katki). Depressioon sellel ajal oli tabuteema...midagi millest avalikult väga ei räägitud. Ja esimest korda sain ma aru selle tähendusest. Tundsin, et mul lihtsalt ei ole aega oma puzzle tükkide kokku panemiseks, et saavutada terviklik pilt. Soovisin olla keskkonnas, kus on sarnaselt mõtlevad inimesed. Inimesed, kes väärtustavad peale välise ka sisemist arengut. Selleks otsustasin naasta taas tagasi Soome (enne olin siin olnud vahetusüliõpilane), millest olen samuti varem kirjutanud. Mulle tundus, et siin on tervem keskkond, inimesest lähtuv. Hoolivam ja sõbralikum. + saan areneda erialaselt keskkonnas, kus mind väärtustatakse. Nii ka oli/on!
NB: kõrvalise abi otsimine ei ole kunagi häbiasi! Pigem näitab see tugevust ja tahet, kuid oluline on mõista, et mitte keegi peale Sinu enda, ei saa muuta Sinu elu paremaks või täisväärtuslikumaks. Kui leiad, et sul on vaja kõrvalist tuge, siis Eestis on hiljuti alustanud MTÜ Peaasjad, mis ühendab erinevaid inimesi, kes hoolivad Sinu vaimsest tervisest. Siit leiab rohkem infot. Ja omaltpoolt olen samuti nõus hea meelega jagama tehnikaid, mis Sind sinu teekonnal toetavad. Kogemusi on aastatega kogunenud küllaga ning mõistan, mida Sa võid tunda. Lihtsalt ole armas ja kirjuta :)
Peale väikest kõrvalpõiget tuleme tagasi teemasse. Selle küsimuse (kuidas kõiki eneseabi tehnikaid reaalselt kasutada igapäevaselt, kui selleks puudub rahulik ja toetav keskkond?) vastuseni jõudsin alles Soomes, kui praktiliselt hakkasin vastust otsima ja katsetama. Mul on olnud siin aega panna kokku kõik puzzle tükid ja leida üles puuduvad. Siinkohal on oluline mainida, et armsad sõbrad, palun mitte mind mõista valesti, isegi kui olin katki, siis suutsin nautida seda mis oli ilus, huvitav ja arendav. Ma päris vihmapilv igapäevaselt ei olnud. Läbi kogu nende tükikeste ma siiski suutsin nautida ja edasi liikuda. Lootes, et ühel ilusal päeval ma saan kõigest aru ning maailm on taas tore koht, kus eksisteerida. Mind on hoidnud teekonnal suur tahe ja usk headusesse. Indias olles kogesin sarnaseid maailmavaateid ning spirituaalseid hingi nagu mina. See andis jõudu. Olles pidevalt peatunud inimestel, kelle peamine eesmärk oli tulemus...ja mitte protsess. Väline, kuid mitte sisemus. Motiveeris see mind jätkuvalt hoidma endas headust, naiivsust ning usku inimestesse (mida tegelikult on mulle terve elu ette heidetud). Olen tihti jätnud mulje, et elan "roosas maailmas", kuid uskuge mind, tean päris hästi mis on reaalsus. Nüüd on vaid suhtumise küsimus, kas ma soovin enda kõrval näha negatiivsust või positiivsust. Olen valinud viimase variandi :) Mulle ikka meeldib see ütlus, et mitte iga päev ei ole "hea" päev, kuid siiski on igas päevas midagi head :) See tuleb vaid üles leida :) Soome tulles tundsin, et olen valmis ka meestest enam aru saama, romantilises mõttes. Käisin kohtingutel ja loomulikult oli nii mõnigi huvitatud, kuid ega sealt midagi head ei tulnud. Põhiliselt heideti mulle ette, et olen liiga emotsionaalne, iseteadlik, liiga aktiivne, liiga kärsitu, raskesti voolitav, vanamoodne (sest usun monogaamiasse) jne. By the way, olen alati hinnanud konstruktiivset tagasisidet, kuid sellega ei saanud paljud hakkama. Samuti leidus noormehi, kes mulle huvi pakkusid, kuid mina neile kahjuks mitte. Ja siis muidugi oli selliseid tüüpe, kes soovisid vaid ühe õhtu romanssi ja ei mingit vastutust. Oli ka austajaid, kes olid toredad, kuid teadsin juba ette, et minuga nad kahjuks hakkama ei saa. Sisetunnet (intuitsiooni) tasub usaldada. Ja no Soome härrased polnud päris minu "cup of tea" (hea nali eksole :D). Ühesõnaga, andsin alla...ja tõesti tundsingi, et johhaidiii olen ajale jalgu jäänud, ise alles 20ndate lõpus. Küll, aga läbi nende huvitavate kogemuste jõudsin järeldusele missugune inimene minu kõrvale päriselt sobib. Ja siis see juhtuski! Kohtusin oma tulevase abikaasaga! Oulus :D Kes on päris Soomlane :D Kunagi ära ütle "kunagi" eksole :D Liblikad hakkasid lendama ja ei külmunudki ära jahedas Oulus. Uskumatu! Ja ma olen ütlemata õnnelik inimene! Kõige toredam on tegelikult see, et see mis on meie vahel, on see mida me oleme mõlemad otsinud. Peale selle me ühiselt tegeleme ka teadlikult üksteise nõrkuste lihvimisega samal ajal toetudes tugevustele, mis on lihtsalt nii äge! :) Kas see on igavene? Ma ei oska sellele vastata, sest kunagi ei tea, mis elul pakkuda on. Küll, aga saan ma seda öelda, et me mõlemad oleme inimesed, kes soovivad liikuda üheskoos lõpuni. Andes endast parima ja samal ajal nautides ühiselt loodud hetki :) See vast ütleb nii mõndagi :)
Kogu selle pika jutu lõpetuseks lisan siia mõned "tarkuseterad", mida selle kaheksa aasta ajal kogesin ja õppisin. Liikudes tormisel merel, üsna üksi, kuid siiski nautides ja õppides kogemustest, mis elu mulle pakkus ja siiani pakub :) Siin nad on:
- Õpi olema üksi. Minu isa kunagi ütles mulle kuldsed sõnad: "kui Sa ei armasta iseennast üksinduses, on Sul raske end armastada ka kellegagi koos olles". Nende sõnade tähendusest sain päriselt aru alles paar aastat tagasi.
- Jaga oma valu. Kui Sa tunned, et lähedased inimesed Sind ei mõista või Sa ei soovi nendega oma muresid jagada, siis otsi kõrvalist abi. See ei ole häbiasi vaid ainult näitab Sinu tugevust!
- Pea meeles, et mitte keegi teine ei saa Sind aidata, kui Sa ise seda ei soovi! Ole valmis koostööks.
- Arenda end seesmiselt kui ka väliselt. Emotsionaalselt. Vaimselt. Füüsiliselt. Kuid võtmesõnaks on siin tasakaal :)
- Võta aega, et mõista miks Sa midagi teed. Pole saladus, et meie lapsepõlv mõjutab meie täiskasvanuiga. Rohkem, kui inimesed arvata oskavad.
- Õpi inimestelt, kes Su ellu satuvad. Ja ole tänulik õppetundide eest (positiivsete kui negatiivsete :) Tihtipeale aitavad nad meil liikuda "parema mina" suunas :)
- Usu iseendasse. Kui kukud, tõuse püsti (võta tool) istu mõneks hetkeks/mõtle (õpi vigadest) ja liigu edasi...
- Armasta rohkem kui vihkad :) Mina usun siiralt armastuse jõusse. Eriti peab paika minu elus E. M. Remarque ütlus "armasta oma ligimest".
- Õpi päriselt kuulama. See oskus ei olnud minu suurim tugevus. Olen tänulik oma esimesele aastale Soomes, kus mu inglise keel ei olnud kõige tugevam ja paratamatult olin ma pidevalt kuulaja rollis. Ma olen terve oma elu olnud pigem "seletaja". Selle poole aastaga ma õppisin päriselt kuulama inimesi... ja see oli/on nii ütlemata huvitav :)
- Naudi loodust ja energiat, mida see endas kannab. Oleme looduse osa ning ei tohiks unustada kooskõla :)
- Andesta. Ja kogu südamest. On inimesi, kes teevad haiget (teadlikult või alateadlikult) ja on sellega jätnud meie hinge haava/d. Andesta neile...ja taaskord ole tänulik kogemus(t)e eest ja liigu edasi. Saladus seisneb siin selles, et inimesed teevad enamasti haiget siis, kui nad ei saa iseendaga enam hakkama...
- Hooli, austa ja hinda iseennast ning inimesi enda ümber. Ja väljenda seda ka oma sõnades ja tegudes :)
- Lahenda väljakutsed väärikalt. Konfliktid on elu osa. Tihtipeale aitavad need meid vaid edasi. Paraku paljud meist ei oska teineteise mõtteid lugeda, seega pole mõtet seda mängu mängida :) Võtmesõnadeks on siin kommunikatsioon, jagamine ja lahendamine. Ma ei osanud seda väga kaua, taaskord pean seda oma nõrkuseks. Olen aastatega seda oskust lihvinud ja võib öelda, et olen juba päris tubli :)
- "Isiksus pole midagi muud kui jõud, mis tuleneb kõrgema meele arengust ja tihedast suhtlemisest puhta teadvuse e. hingega" :)
- "Kiindumatus kehasse ja samastumine absoluudiga mis tahes oludes on tõeline teadmine, mis toob tõelist õnne" | OSCAR-2019 |
||
Graphisoft osaleb aktiivselt IAI (International Alliance for Interoperability, BuildingSMART) organisatsioonis alates aastast 1996 ja toetab IFC (Industry Foundation Classes) standardit. See võimaldab ARCHICAD'l kommunikeeruda teiste erialadega hoone mudeli kontekstis ja kooskõlastada hoone projekte täielikult 3D keskkonnas.
Mis on IFC ja MVD? Kes toetab IFC formaati? Millist informatsiooni IFC mudel sisaldab? Mida tähendab "referentskontseptsioon"? Milliseid funktsioone ARCHICAD toetab IFC abil? Milliste meetoditega saab importida IFC faili programmi ARCHICAD? Mida tähendab "tuvasta muutusi IFC mudeli versioonis" funktsioon? Mis IFC versioone ARCHICAD toetab? Mis vahe on erinevatel IFC 2x3 formaatidel? Kas kiirsidemed töötavad IFC failidega? Kuidas saab kontrollida IFC mudeli ekspordi tulemusi? Kus leida lisainfot IFC ja erialade vahelise andmete vahetusega töövoo kohta?
IFC failiformaat on ISO sertifitseeritud ja välja töötatud IAI (BuildingSMART) poolt. IFC on ainus BIM (Building Information Modeling) poolt kasutatav avatud ja standardne 3D objekt orienteeritud andmevahetus formaat. IFC on saadaval tasuta kõigile tarkvara tootjatele.
IFC tagab 3D geomeetrilise kuju ja haldab standardseid ja kohandatud andmeid, nagu materjalid, profiilid ja funktsioonid, kõikide projekti elementide kohta. Erinevate erialade poolt kasutatavad tarkvaralahendused saavad kergesti IFC andmebaasist filtreerida ja identifitseerida asjakohast eriala spetsiifilist informatsiooni.
Kooskõlastamise vaade oli esimene buildingSMART International poolt välja töötatud mudeli vaate definitsioon (Model View Definition - MVD). Praegusel hetkel on see kõige laiemalt kasutusel olev vaade IFC skeemist. Kooskõlastamise vaate põhiliseks eesmärgiks on võimaldada hoone informatsiooni mudelite jagamist arhitektuuri, konstruktsiooni ja tehnosüsteemide vahel. See sisaldab konstruktsioonide kirjeldusi ja ehituselementide definitsioone, mis on vajalikud projekteerimis informatsiooni kooskõlastamiseks erinevate erialade vahel. IFC2x3 koskõlastamise vaade on sisse ehitatud ja vaikimisi standard programmis ARCHICAD.
Kooskõlastamise vaade - pinnageomeetria (Coordination View - Surface Geometry) on lihtsustatud avaldamise formaat. See formaat on sobiv vaatamiseks (sest kõik IFC vaatamiseks mõeldud programmid toetavad seda), projekteerimise koostööks ja kokkupõrgete vältimiseks. "Kooskõlastamise vaade - pinnageomeetria" tähendab, et kõik elemendid eksporditakse koos oma BREP (boundary representation - piirnevate osade kujutamine) geomeetriaga. Tänu lõikepindadele, ühendustele ja tahkete kehade vahelistele operatsioonidele, saavutab see meetod kõige parema tulemuse elementide tegeliku kuju edastamisel. Samas kaovad elemendi parameetrid, sest IFC failidest imporditavad BREP elemendid muundatakse mitte-muudetavateks elementideks.
On olemas veel terve rida mudeli vaate definitsioone (tavaliselt on need kooskõlastamise vaate edasiarendused), mis on määratletud buildingSMART International'ga mitte seotud organisatsioonide ja arendus meeskondade poolt. Näiteks "Concept Design BIM 2010" MVD, mis on kasutusel General Services Administration (US GSA), Statsbygg (Norra) ja Senate Properties (Soome) poolt. Teine näide on "FM Handover" MVD, mis töötati välja buildingSMART poolt, et vahetada kinnisvara halduse informatsiooni hoone mudelite vahel, mis samuti väljastab algandmeid COBie2-nõuetega dokumentatsioonide jaoks. Täiendavad MVD vaated vajavad programme, mis väljastaks IFC andmeid kooskõlastamise vaate standardi väliselt - selliste täiendavate andmete hulka kuuluvad klassifikatsiooni viited, ruumi valdaja, kasutaja ja spetsiifilised omaduste kogumid ning omadused. ARCHICAD IFC kasutajaliides võimaldab defineerida, eksportida ja importida neid andmete tüüpe. Selle tulemusel võivad kasutajad näiteks täita GSA-spetsiifilise klassifikatsiooni vastavalt UniFormat ja erinevatele OmniClass klassidele.
Kõiki mudeli vaate definitsioone võib laiendada lisa mudeli vaate definitsioonidega, mis toetavad täiendavaid andmevahetus nõudeid:
materjalide väljavõtte (Quantity Take-off) lisavaade võimaldab edastada kõikide ruumi ja hoone elementide koguseid
ruumi piiride (Space Boundary) lisavaade seob ehitus elemente ruumiga, et võimaldada soojus ja energia analüüse
2D annotatsioonide (2D Annotation) lisa vaade toetab hoone mudeli täiendavate 2D elementide ja annotatsioonide vahetust
IFC platvormi abil saab ARCHICAD suhelda suure hulga kontruktsiooni, mehhaanika ja energia analüüsi aplikatsioonidega.
Vaadake allpool olevatelt lehtedelt või küsige oma nõustajatelt erinevate aplikatsioonide IFC ühilduvuse kohta:
Elementide või funktsioonide klassifikatsioonid, mis põhinevad erinevate maade standarditel (Uniclass, OmniClass jne)
Iga eriala vastutab oma isikliku mudeli loomise eest. "Referentsmudel" tähendab, et eriala - näiteks konstruktor - kasutab arhitektuurset mudelit alusena konstruktsiooni mudeli loomisel. Samal ajal kui konstruktsiooni mudel luuakse iseseisva mudelina, võetakse algne projekteerimise informatsioon üle arhitektuursest mudelist.
Nende kahe eriala projekteerimise kontseptsioonid on erinevad. Näiteks kui arhitekt projekteerib kahekorruselise posti ühe katkematu elemendina, siis insener kahe eraldi konstruktsiooni elemendina defineerides ka nende materjali ja ristlõike.
Et selliseid mudelite vahelisi erinevusi (ja erinevate erialade vastutusalasid) saaks efektiivselt hallata, on vajalik ühe eriala mudeli töötlemine lukustada kui seda vaadeldakse teise eriala keskkonnas. Samas peavad mudeli elemendid ja andmed oleva vajaduse korral kättesaadavad. IFC täidab kõik sellised nõuded.
Alates ARCHICAD 14'st, on programmi IFC kasutajaliides lisaks lihtsusele põhinenud just referentsmudeli kontseptsioonil. Arhitektuursele mudelile lisatud IFC mudeli elemendid funktsioneerivad kui kaitstud referentselemendid. Nad on määratud kihtidele erinevate lõikumis prioriteetidega ja kõik nendega seotud andmed on kättesaadavad. Elemendid ise on lisatavad arhitektuursele mudelile: kui importida mudel IFC teel ARCHICAD'i, siis imporditud elemente tõlgendatakse automaatselt loomulike ARCHICAD elementidena (ARCHICAD post, tala, põrand, sein, trepp jne). Järelikult saab vajaduse korral imporditud elemente ka kohe töödelda.
ARCHICAD sisaldab arvukalt töövahendeid ja lihtsat kasutajaliidest, et toetada erialade vahelist IFC põhist koostööd. Lisainformatsiooni saamiseks ARCHICAD'i IFC alaste oskuste kohta lugege alljärgnevaid artikleid:
Täpsemaks mudeli kaardistamiseks saab klassifitseerida ARCHICAD elemente nende "IFC tüübi" alusel. Samal ajal kui igal ARCHICAD'i elemendi tüübil on oma vaikimisi IFC vaste (mida kasutatakse kui valida "automaatne" reziim), võib igale IFC tüübile määrata ka konkreetse elemendi - näiteks, kui kasutada ühte töövahendit teist tüüpi elementide loomiseks - põranda töövahendit, et luua lagesid jne.
Tehes koostööd konstruktsiooni partneritega, võib kandvatele ehituselementidele lisada "konstruktsiooni funktsioon" (Structural Function) klassifikatsiooni. See võimaldab eksportida IFC mudelist ka ainult kandvaid elemente, mis teeb koostöö ladusamaks.
"Asukoht" (Position) klassifikatsioon võimaldab saata partneritele (näiteks energiaarvutused) mudelit, milles on võimalik eristada elemente nende asukoha järgi (sise või välis) hoones.
Referentsklassifikatsiooni (IfcClassificationReference) võib kasutada jagamaks IFC elemente kategooriatesse. Kõikidele projekti elementidele (nagu hoone, korrused, hoone elemendid, tsoonid) saab määrata referentsühiku identifikaatori, klassifikatsiooni nimetuse omaduse ja teisi valikulisi parameetreid. Näiteks klassifitseerida hoone ja ruumi elemente OmniClass, Uniclass alusel.
Kasutage IFC määranguid (grupid, tsoonid, süsteemid, ruumi valdajad ja kasutajad), et defineerida erinevate projekti elementide vahelisi suhteid. Iga määrangu tüüp saab omada omi tunnuseid ja standardseid/kohandatud IFC omadusi.
Parameetrite üleskorjamise-süstimise kiirkäsk (Pick up/Inject Parameters) ja Copy-Paste kannavad IFC omadusi ühelt elemendilt üle teisele.
Võimalik on ARCHICAD korduselementide omaduste ja standardsete/kohandatud IFC omaduste vaheliste erinevuste kaardistamine.
ARCHICAD pakub lahendusi erinevateks töövoogudeks: referentsmudeli kontseptsioon (Merge and Hotlink); ava IFC kui eraldi uus projekt (Open); "võrdle ja liida" imporditud mudelite versioone (Detect IFC Model Changes); ja filtreeritud või kogu mudeli eksport (Save as).
Eeldefineeritud ja kohandatavad tõlkijad pakuvad kasutajasõbralikku "ühe klikiga" IFC import/eksporti ja optimiseeritud andmete edastamist suuremate (Tekla Structures, Revit jne) ja kohalike konstruktor tarkvarade vahel.
Kogu ARCHICAD projekt või selle filtreeritud sisu on eksporditav IFC formaati. Filtreerimist on võimalik teha valides elemente projekti vaates, nähtavatel kihtidel, korrustel, haldusalas (konstruktsioon, HVAC), nende tüüpide alusel (postid, talad) jne.
Kasutage "lihtsustatud BREP" (piirnevate osade kujutamine) geomeetria eksporti näiteks IFC vaatamiseks mõeldud programmidesse, mis annab tulemuseks täpse geomeetrilise ülevaate elementide ristumistest ja tahkete kehade vahelistest operatsioonidest, ilma et see sisaldaks elementide kõiki omadusi.
Teistest aplikatsioonidest saadud IFC mudel konverteeritakse alati ARCHICAD'i rakendussisesteks elementideks. Samal ajal on võimalik imporditud elemente kasutada viidetena, kuna neid on võimalik automaatselt paigutada oma kaitstud kihtidele (lukustatud, et vältida töötlemist). Kuna uued elemendid ja muudatused konverteeritakse rakendussisesesse formaati muutuvad nad arhitektuurse mudeli aktiivseks osaks, mis samal ajal säilitavad oma konstruktsiooni mudelist saadud omadused (materjal, profiil).
Publitseerijas võib IFC mudeleid koos erineva sisuga eksportida teiste erialade jaoks ainult ühe kliki abil (näiteks kandekonstruktsioonid konstruktsiooniinseneridele, kogu mudel MEP inseneridele).
Osana IFC mudelil põhineva andmevahetuse töövoost võimaldab ARCHICAD võrrelda kahte järgnevat IFC mudeli versiooni, et lisada või loendada tuvastatud muutuseid aktiivses ARCHICAD mudelis (kasutades Mark-Up töövahendit).
Kasutage IFC mudeli sisu (või osa sellest) aktiivsele ARCHICAD projektile lisamiseks Merge käsku. Ühendatud (Merged) mudeli andmed konverteeritakse ARCHICAD'i rakendussisesteks elementideks, mida võib siis kasutada kas kaitstud või töödeldava viitena. Viitena kasutatav imporditud sisu, eraldatakse ülejäänud projekti elementidest ja seda võidakse kuvada eraldi või koos originaalse projekti andmetega valides erinevate visualiseerimise tehnikate vahel.
Open käsk avab IFC mudeli eraldi ARCHICAD failina, iseseisvana teistest hetkel ARCHICAD's avatud projektidest. Seda imporditud faili (või osa sellest) võib hiljem lisada teisele ARCHICAD projektile viitena kiirsidemetega moodulile.
"Tuvasta muutusi IFC mudeli versioonis" funktsiooniga tuvastab ARCHICAD kahe erinevast versioonist IFC mudeli vahel geomeetrilisi erinevusi. Täpsemalt seletades võrdleb see kahte IFC faili, mis on sama projekti kaks erinevat versiooni vastavalt elementide IFC globaalsetele unikaalsetele identifikaatoritele. Võrdluse tulemusel leitakse uued, kustutatud ja muudetud elemendid. Elemendid, mis on muudetud, genereeritakse ja ühendatakse aktiivse projektiga (võib ka olla tühi projekt). Muudatusi võib vaadelda ja hallata ARCHICAD Mark-Up töövahendi abil nii 2D kui ka 3D keskkonnas.
IFC (Industry Foundation Classes) on openBIM avatud ja neutraalne andmete formaat. ARCHICAD toetab kõige uuema IFC versiooni importi, eksporti ja andmete struktuuri: IFC2x väljaanne 3 (kolmas versioon IFC 2x platvormist, IFC2x3 lühendina).
IFCZIP: kokkupakitud versioon nii tavalisest kui ka xml-tüüpi formaadist, mis tagab failide suuruseks keskmiselt neljandiku originaalist.
IFC mudelit ei saa tuua ARCHICAD'i otse kiirsideme abil. Kui aga ühendada kiirsidemega projekti fail, mis sisaldab IFC faili avamisega või ühendamisega ARCHICAD elementideks konverteeritud andmeid, siis nende elementide IFC omadused sisalduvad kiirsidemes.
Pärast IFC mudeli eksportimist on heaks tavaks kontrollida mudelit avades see uuesti ARCHICAD's või IFC vaatamise tarkvaras. On olemas mitmeid tasuta IFC vaatamise aplikatsioone:
ARCHICAD Help all annab peatükk Interoperability - Koostöövõime üksikasjaliku ülevaate koostööalastest teemadest. Nende hulgas on soovituslikud ja efektiivsed töövood arhitektide ja konstruktsiooni/MEP/energiaarvutuste inseneride vahel, ARCHICAD omadused mudeli andmete vahetuseks ette valmistamisel, IFC alased kontseptsioonid, võimalused ja funktsioonid. | OSCAR-2019 |
||
Täna on kogu meedia täis tagasivaateid president Toomas Hendrik Ilvese kümnele ametiaastale. Mina ei hakka seda tegema, vaid lihtsalt taasavaldan oma vana sõnavõtu, mis ilmus 2006. aasta 26. septembril arvamusportaalis Terve Mõistuse Sündikaat, mida toimetas Martin Helme. Ilves oli siis juba presidendiks valitud, kuid ei olnud veel ametivannet andnud.
Juubeldavate rahvamasside rõõmukisa saatel väljus laupäeval valimiskogust võitjana kultuuritegelaste lemmik Toomas Hendrik Ilves, kes on lubanud pöörata presidendina senisest suuremat tähelepanu välispoliitikale. Tema ametliku ametisse pühitsemiseni on jäänud loetud päevad. Valimiste eelõhtul ETV stuudios oma eelkäija Arnold Rüütliga kohtunud Ilves märkis õigustatult, et Eestis toimuvate poliitiliste arutelude intellektuaalne tase on äärmiselt madal, inimesed räägivad loosungites ega tegele küsimuste põhjalikuma analüüsimisega. Kuid traagika seisneb selles, et ta ise ei küüni sellest üldisest tasemest palju kõrgemale. Suurejooneliste pooside, meeldejäävate sümbolite ja kaunite kõnekujundite abil võib küll võita tulihingelisi fänne ja laiade hulkade sümpaatia, kuid need puudutavad üksnes poliitiliste diskussioonide stiili, mitte sisulist sügavust.
Ilves heitis Rüütlile korduvalt ette seda, et Eesti ei ole Euroopa Liidus tõsiseltvõetav, sest meil puudub oma sõnum. Tuleb nõustuda Äripäeva arvamustoimetuse juhi Aivar Hundimäega, kes nentis, et seda mõtet korrutades sarnanes ta katkise grammofoniplaadiga. Kui Rüütel lõpuks küsis, milline oleks siis meie tulevase presidendi sõnum Euroopale ja maailmale, hakkas viimane rääkima vajadusest toetada aktiivselt Euroopa Liidu ühtse energiapoliitika väljatöötamist. “Me oleme sajaprotsendiliselt sõltuvad Vene gaasist,” ahastas Ilves. “Kõik gaas tuleb Venemaalt!” Nojah, see on kahtlemata oluline probleem, aga kuidas peaks Euroopa Liidu ühtse energiapoliitika väljatöötamine aitama meil saavutada sõltumatust Vene energiatarnetest? Nii või teisiti saavad Eesti tarbijad gaasi ja naftat ka edaspidi peamiselt Vene Föderatsioonist.
Vene gaasist ja naftast satub paratamatult järjest suuremasse sõltuvusse ka ülejäänud Euroopa, kus omad varud hakkavad aegamisi ammenduma. Loodetakse leevendust Iraani varudest, kuid kavandamisel olevad torujuhtmed ei pruugi seda oodatud ulatuses tuua, sest Teherani võimueliidi hulgas tugevneb järjest nende positsioon, kes eelistavad teha tihedamat koostööd India ja Hiinaga. Kõigi energianäljaste nõudlust ei suuda nad rahuldada. Pealegi avaldab Moskva tugevat survet, et iraanlased oma marjamaast eemal hoida, lubades vastutasuks diplomaatilist toetust rahvusvahelistes organisatsioonides. Eesti tihedam ühendamine Euroopa ühtsesse energiavõrku, mis on käimas juba praegu, võib lahendada logistilisi probleeme, muutmata seejuures asjaolu, et kogu selle võrgu toitmine langeb aina enam Vene Föderatsiooni kontrolli alla.
Milline on siis lahendus? Peaks olema selge, et energeetilise julgeoleku suudab tagada üksnes energeetiline sõltumatus. Kui sõjalise julgeoleku tagamiseks vajavad väikeriigid liitlasi, siis energeetiline julgeolek tagatakse kodumaiste alternatiivenergiate laialdase kasutuselevõtuga. Paraku inimesed ei saa sellest alati aru või ei taha seda tunnistada. Leidub neid, kes väidavad, et energeetilise julgeoleku tagab kuulumine mingisse suuremasse jaotusvõrku. Minu arvates on sellised inimesed kas rumalad, naiivsed või lihtsalt pahatahtlikud. On ju täiesti selge, et isikliku elektrigeneraatori omanik omab enese energiaga varustatuse üle suuremat kontrolli kui see tüüp, kes kuskil juhtme otsas naftat ootab. Kahetsusväärsel kombel ei näi Ilves taipavat, et Euroopa Liidu tihedama kokkulõimimisega seda probleemi ei lahenda.
Kurja juur Edgar Savisaar, kellega ei ole just sageli põhjust nõustuda, ütles laupäeval presidendivalimiste tulemusi kommenteerides tabavalt: “Vaadates seda rõõmupidu, mis praegu toimub, tuleb mulle meelde see aeg, mil Res Publica poliitikasse tuli. Annaks jumal, et Ilvesega ei läheks samamoodi kui Res Publicaga.” Tõepoolest. Ilves on ju juba jõudnud rõhutada, et ta tahab viia Eesti tugevamalt Euroopa keskmesse, meenutades sellega Res Publica valimisloosungit “Murrame läbi!”. Kuid antud juhul näib plaanitud läbimurre toimuvat rohkem Eesti, mitte niivõrd Euroopa suunas. Meie president peaks olema eelkõige Eesti esindaja Euroopas, mitte vastupidi. Kas Ilves on võimeline seadma Eesti huvid ettepoole nn. Euroopa ühishuvidest? Või hakkab ta kasutama oma uut ametiposti selleks, et ajada Brüsseli asja? Aeg näitab.
Üks on aga juba praegu kindel: kui Ilves tahab presidendina jätta Eestist maailmale positiivse ja meeldejääva mulje, siis ei saa ta jätkata senist hülgemöla ning üleolevat poosetamist. Peagi saabuvad siia Briti kuninganna Elizabeth II ja Ameerika Ühendriikide president George W. Bush. Nende külaskäigud kingivad talle suurepärase võimaluse eksponeerida ennast angloameerika meedias. Nende saabumiseks tuleks aegsasti valmistuda, mitte mütsiga lööma minna, sest Ilvese viimased avalikud ülesastumised on näidanud, et tema enesekindlus on täiesti põhjendamatu. Täpsemalt öeldes on tema etteasted olnud lihtsalt mitterahuldavad. Välisele stiilile rõhuva suhtumisega võib võluda meie kohalikke inimesi, kelle jaoks taoline lähenemine poliitikas mõjub uudselt, kuid laias maailmas võib saavutada edu üksnes siis, kui on ka midagi sisulist öelda.
Meie tuleval esmaspäeval ametisse astuvale uuele presidendile kleebiti nüüd juba enne tema nime selgumist külge mitmeid epiteete, mis ei kõla just kuigi kaunilt. Mina nimetaksin teda usalduspresidendiks.
Kaljulaid ise ütles läinud nädalal oma väljavaateid kommenteerides korduvalt, et ta usaldab riigikogulasi. Eile avaldas talle usaldust 81 riigikogulast. Parlamendi nii suurt usaldust ei ole varem pälvinud ükski president. Ja oodatakse, et ka rahvas seda otsust usaldaks. Kaljulaid on ju lubanud seda usaldust õigustada.
Usun ühtlasi, et Kaljulaid suudab vastata EKRE esimehe Mart Helme tagasihoidlikele ootustele, sest paistab olevat tõesti eetiline, aus inimene. Võib-olla ei saa ta kõigist asjadest päris hästi aru ega ole kõigega hästi kursis, aga vähemalt kiirgub temast soovi mõista, olla omamoodi usaldusisik, rahva psühhoterapeut.
Iseküsimus on muidugi, kas tema enda närvid sellel ametikohal vastu peavad. Telekast vaadates tundub, et ta on ikkagi kuidagi krampis, väga vabalt ja mugavalt ennast nüüd ei tunne. Lõpuks võib ju mõjuda halvasti ka liigne püüdlikkus.
Viskasin siin ise pärast valimiskogu õhku ühe teise nime, aga minu vaatepunktist on ka Kaljulaid täiesti vastuvõetav.
Minu meelest on kõige olulisem Eestil lähiajal ees seisev väljakutse Euroopa Liidu eesistumine ning saate “Eurominutid” järjepideva kuulajana olen ma veendunud, et Kaljulaid on ennast vajalike teemadega juba pikki aastaid kursis hoidnud, kuigi ma ei saa öelda, et temaga alati päris kõiges nõustunud oleksin.
Tema muude sõnavõttude vastu ei olnud ma varem huvi tundnud, kui mitte arvestada viimase nädala jooksul antud intervjuusid, aga lugesin nüüd poliitika.guru kokkuvõtet ja ka seal leidus sümpaatseid seisukohti. Presidendi volituste piiratust arvestades ei ole nendega küll eriti midagi peale hakata, aga tore teada ikkagi.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker saatis talle juba sõbraliku õnnitluse, milles väljendas lootust, et sellised teemad nagu töökohad, majanduskasv ja investeeringud ning konkurentsivõime parandamine digitaalse ühisturu tugevdamise ja energiasõltuvuse vähendamise kaudu on Kaljulaidile eriti südamelähedased, teatades ühtlasi, et ootab juba peatset kohtumist, et kõiki neid asju arutada. Hea algus.
Käisin eile valimiskogus. Päev algas bussis magades. Kui Tallinnas maha läksin ja kombekohaselt sõidu eest tänasin, siis soovis bussijuht edu. Estonia kontserdisaali jõudsin juba varsti pärast seda, kui uksed avati. Rahvast oli veel vähe. Tegin majas väikese tiiru ja otsisin endale rõdul hea vaatega koha, lugesin seal ajaviiteks Wolfgang Hildesheimeri novellikogu “Armutud legendid”.
Kuna ma eelnenud ööl eriti ei maganud, siis olin tegelikult kogu päeva vaid poolärkvel seisundis. Ma ei osanud ennustada, kes võiks pääseda teise vooru, seis tundus äärmiselt tasavägine, aga Hildesheimeri absurdihuumorist inspiratsiooni saades kirjutasin Facebookis: “Lingvistilise prognoosi kohaselt on kõigil teistel paremad šansid kui Kaljurannal, sest Eesti kõigi eelmiste presidentide nimed on olnud ju ühe- või kahesilbilised. Kui Kaljurand ikkagi võidab, siis näitab see seda, et ühiskonnas valitseb suur nõudlus muutuste järele, ja poliitikutest oleks rumal seda ignoreerida.”
Inimesi vaikselt kogunes. Marina Kaljurand istus alguses kohale, mille loovutas hiljem Allar Jõksile (õiguskantsleri ja peaministri taga). See tundus kohe kuidagi sümboolne, veidi hämmastav. Peast käis läbi mõte, et ta tõugatakse ka valimistel tahapoole. Nii juhtuski.
Kui valimiskasti sulgema hakati, siis tõmbas minu tähelepanu hoopis see, et Keskerakonna peasekretär Oudekki Loone tõusis tagareas püsti, et paremini näha. Kast jäi minu juurest vaadates veidi nurga taha. Tegin pärast all koridoris telefoniga hulga pilte ka kasti juurest lahkujatest, nende ilmetest, aga need tulid suht udused. Võib-olla panen hiljem flickrisse või teen neist mingi kollaaži.
Rõdul istusid esimesel poolajal minu kõrval mõned kongressil külalistena viibinud keskerakondlased. Kuulsin, et üks neist oli soovitanud oma naisel, kes istus all saalis valimiskogu liikmete hulgas, valida Kaljuranda. Seetõttu tundus hiljem üllatav, et ta jäi isegi Mailis Repsist tahapoole.
Mart Helme kuulutas pärast, et EKRE saavutas presidendivalimistel kõik seatud eesmärgid – tema kogutud 16 häält, mis jäi alla isegi kandidatuuri registreerimisel nõutud allkirjade arvule, vaevalt soovitule vastas, aga valimiskogu lõppotsusega võib EKRE muidugi rahul olla.
Kui hääli lugema hakati, siis maandus minu kõrvale Sakala ajakirjanik Rannar Raba, kes päeva jooksul lehte usinalt nupukesi treis, aga lõpuks päris pettunud oli selles, et valimiskogu kedagi ikkagi ära ei valinud.
Kahe vooru vahel vaatasin Twitterist, et Kaljuranna põrumine mõjus paljudele naisterahvastele täiesti masendavalt. Üks kuulutas, et tekkinud olukord on feministi õudusunenägu. Teine pajatas, et käis poes ja seal kõik nutsid, ja ta ise ka nuttis. Jne.
Koridoris vestlesid omavahel Juhan Kivirähk, Tõnis Saarts, Rein Toomla ja Priit Simson. Küsisin neilt, kas nad on juba välja mõelnud, kes need valimised võidab. Simson ütles, et meedia on igal juhul võitja. Toomla arvas, et president valitakse teises voorus siiski ära, aga nime keegi ei pakkunud.
Jõksi ja Kallase heitlus oli väga tasavägine ja tulemus lõpuni ennustamatu, aga kui see lõpuks selgus, siis olin vist üks vähestest, kes ajakirjanike rõdul Riigikogule antud uue võimaluse üle rõõmustas. Üldiselt paistis valitsevat pettumus nii all saalis kui ka üleval publiku hulgas.
Mõtlesin kuidas saada tagasi Viljandi ja otsustasin minna hääletama, et uurida täiesti juhuslike tavakodanike arvamust valimiskogus toimunust. Kui juba tee ääres seisin, siis helistas Meelis Kaldalu, kutsus kohtumisele ühe inimesega, kes tahab nüüd samuti presidendiks kandideerida, aga ma ei hakanud siiski tagasi kesklinna vantsima.
Passisin tee ääres üle poole tunni, läks juba vaikselt pimedaks. Lõpuks võttis peale Halliste valijamees Andres Rõigas (IRL), kellega sain otse Viljandi. Tema oli eilses tulemuses väga pettunud. Ta toetas ise Jõksi, aga ütles, et oleks leppinud ka Kallase saamisega presidendiks.
Mina olen rahul. Andsin ka ise veebis allkirja Jõksi toetuseks, sest tema seisukohad õigusriikluse ja võimude lahususe kaitsmisel on äärmiselt sümpaatsed, aga tuleb tunnistada, et muus osas ei veaks ta presidendina vist hästi välja. Vähemalt on nüüd selline mulje jäänud. Tema tugev tulemus valimiskogus saatis selge sõnumi, aga hea, et temast ei saanud president.
Avaldasin juba enne valimiskogu arvamust, et tühjad sedelid viiksid mitte katastroofini, vaid annaksid uue võimaluse: “…võib oodata, et sellisel juhul ei seata erakondade poolt Riigikogus üles enam ühtegi neist kandidaatidest, kelle abil endale nüüd tähelepanu on püütud (ka mitte Kaljuranda, kes andis selle võimaluse ise käest, kui otsustas kandideerida valimiskogus), vaid tehakse tõsine katse jõuda laiapõhjalise kokkuleppeni, mille tulemusel valitakse presidendiks mõni täiesti uus kandidaat, kes on vastuvõetav võimalikult paljudele. Minu arvates võib Eesti saada nüüd just nii kõige parema presidendi.”
Nüüd ongi riigikogulastel võimalus valida presidendiks täiesti erakondadeväline isik, kes esineb mitte suure juhi, rahva isa või emana, vaid täidabki just seda rolli, mille põhiseadus presidendile ette näeb. Kes see võiks olla?
Presidendiks peaks saama naine. Ma ei pea põhimõtteliselt õigeks inimeste määramist kohtadele nende soo või mingite muude selliste näitajate alusel, aga praegu on kujunenud olukord, kus suur osa ühiskonnast tunneb ennast petetuna, sest juba ootas naispresidendi saabumist. Kui Riigikogu valiks nüüd presidendiks mõne mehe, siis nende inimeste pettumus üksnes süveneks.
Minu arvates oleks kõige sobivam kandidaat Kadri Liik, kes on piisavalt tasakaalukas ja soliidne, vaieldamatult kompetentne välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes, intelligentne ja erakondadest sõltumatu, suudab ennast selgelt ja arusaadavalt väljendada jne. Ta ise ei pruugi seda kohta küll üldse tahtagi, aga olekski hea, kui presidendiks saab inimene, kes võtab selle ameti vastu mingi vastutustunde, mitte ambitsioonikuse pärast.
Igatahes läheb erakondadel nüüd kiireks, et leida koos sobiv kandidaat, kes soostuks sellega, et ta Riigikogus presidendiks valitakse. Tahtjaid võib ju olla jätkuvalt palju, aga mõnikord on parem otsida nende hulgast, kes ise väga ei tahagi.
Elver Loho kogub veebikeskkonnas rahvaalgatus.ee allkirjasid Riigikogule suunatud ettepanekutele kanepituru paremaks reguleerimiseks. Jäänud on vähem kui kaks nädalat, et saada kokku tuhat allkirja.
Elver, oled töötanud välja äärmiselt konservatiivse plaani kanepituru riiklikuks reguleerimiseks, mille rakendamisel muutuks ravikanep Eestis patsientidele reaalselt kättesaadavaks, kuid samas väheneks tõenäoliselt nn. tänavakanepi kättesaadavus. Vajadus sarnase reformi järele on ilmselt selge paljudele, kes on viitsinud ennast selle teemaga kurssi viia, sellesse süveneda. Oled saanud kindlasti ka negatiivset vastukaja nende poolt, kelle arvates praegune keelupoliitika muutmist ei vaja. Tahaks aga hoopis teada, kas oma pahameelt selle plaani suhtes on väljendanud ka mõni kanepitarvitaja? Ma kujutan ette, et kõik ei pruugi sellest vaimustuses olla.
Ootasin märksa rohkem negatiivset tagasisidet kui olen seni saanud. Olen kohanud üksikuid negatiivseid kommentaare siin-seal ja needki piirduvad solvamisega, mitte ei ürita kuidagi lahata miks reformiplaan paha on ja kuidas paremini Eesti kanepipoliitikat reformida. Oleksin väga tänulik kui mõni minu plaani vastane viitsiks kätte võtta ja pakkuda välja alternatiivseid viise Eesti praeguse kanepipoliitika kitsaskohtade parandamiseks.
Eesti inimeste meelsuse kraadimiseks käisin suve lõpus mööda vanalinna ringi ja küsisin neilt lihtsa küsimuse: “Mis on teie mured seoses kanepi legaliseerimisega Eestis?” Umbes pooled olid kanepi legaliseerimise poolt ilma ühegi mureta. Veerand pooldasid ravikanepit, kuid legaliseerimise küsimuses ütlesid, et nad ei tea teemast piisavalt. Viimane veerand oli kõige huvitavam. Sarnane muster kordus mitu korda. “Ma kardan, et siis saavad noored liiga kergesti kanepi kätte.” Paus. Silmad liiguvad. Suu vajub natuke lahti. “Aga nad saavad ju praegu ka kätte.” Paus. “No parem olgu ikka legaalne ja riigi kontrolli all, jah, siis saavad noored raskemini kätte.”
Kohtasin ka üht täielikku kanepivastast, kes kahjuks oli päise päeva ajal pargipingil istudes liiga purjus, et formuleerida ratsionaalset argumenti kanepi legaliseerimise vastu. Ta kordas vaid oma põhiteesi: “Riik jagab raha valesti!”
Mis puudutab kanepitarvitajate pahameelt, siis nad enamasti mõistavad, et nende hobi on olnud ühiskonna pilgu alt eemal ja selle suhtes on veel piisav võõristus, et alustada tuleb konservatiivselt. Mina ja sina teame, et kanepitarvitajate hulgas on väga edukaid Eesti ühiskonna liikmeid, kuid kuna nad pole n.ö. “kapist välja tulnud”, siis valitseb teemakaugete inimeste peades Pealtnägija poolt installeeritud stereotüüp depressioonis noormehest, kes lisaks kanepile ka kõike muud keelatut kehasse topib, kuni ühel hetkel tekib isu väljuda korterist akna kaudu. Enamus kanepitarvitajaid loomulikult mõistab, et säärases taustsüsteemis on minu välja pakutud regulatsioonimudel tõenäoliselt maksimaalne, mida ühiskond oleks nõus hetkel vastu võtma. Siiski, jah, on ka olnud üksikuid, kes tahaks rohkem ja kiiremini.
Põhiline argument minu plaani vastu kanepi pooldajatelt on see, et minu plaan ei võimaldaks neil endile ise kodus kanepit kasvatada. See tundub inimestele ülekohtune, sest kodus võib õlut ja veini pruulida, aga paar kanepitaime kapis lampide all oleks endiselt keelatud. Kuna mu plaan näeb ette kanepi väiketootmise soodustamist, siis ma soovitaks neil inimestel hakata tulevikus legaalseteks kanepi väikekasvatajateks. Varustage kanepikohvikuid, et saaks kasvatamise kulud tasutud ja jääb ka endale piisavalt toodangut tarvitamiseks järgi. Pluss niimoodi õpite ettevõtjaks olemist, mitme kuu peale ette planeerimist, kvaliteetset väiketootmist, aruandlust riigi ees ja kümneid muid sotsiaalseid ja majanduslikke oskusi, millest kõigest on iseseisvas elus tohutult kasu.
Oma algatusele ravikanepi patsientidele kättesaadavaks muutmiseks kogub just praegu allkirjasid ka Riigikogus esindamata erakond Eestimaa Rohelised. Mis on põhilised erinevused sinu plaani ja roheliste ettepanekute vahel? Miks on pandud üles kaks eraldi petitsiooni?
Mõlemad petitsioonid said alguse minu ja Roheliste esimehe Aleksander Laane vestlusest 12ndal juulil raekoja platsil. Luureinfo väitis, et sotsidel oli plaanis ravikanepi teema sügisel üles võtta. (Sama luureinfo levis eelmisel aastal eelmise sügise kohta, aga siis ei tulnud sellest midagi.) Pakkusin välja Laanele, et davai, teeme rahvaalgatuse ravikanepi seadustamiseks. Tegu on probleemiga, mis mõjutab väga väikest kogukonda Eestis, seega mõte oli, et isegi kui tuhat allkirja kokku ei saa, siis kui sotsid hakkavad sügisel ravikanepit reguleerima, saavad Rohelised taguda rinnale ja öelda, et see on tänu nende petitsioonile. Lubasin välja mõelda mis seal petitsioonis olema peaks ja koostada esimese mustandi.
16ndal juulil saatsin Laanele oma mustandi – sisuliselt lihvimata sõnastusega versioon minu tänasest petitsioonist ja sisaldas ka tänast kanepituru reguleerimise punkti. 27ndal juulil saatis Laane oma versiooni – tänase Roheliste petitsiooni – koos kaaskirjaga, et vaata üle, paari tunni pärast läheb üles. Sisuliselt minu versiooni kaks esimest punkti, ümber sõnastatud.
Mille poolest minu ja Roheliste petitsioon erineb on selles, et minu petitsioon käsitleb Eesti kanepipoliitika kitsaskohti tervikuna, mitte ei tegele vaid ravikanepi aspektiga. Üritasin Rohelistele selgitada, et vaadates seda tervikuna, on võimalik inimestele rääkida kõigist Eesti kanepipoliitika kitsaskohtadest ja saavutada rohkem muutusi kiiremini. Ainult ravikanepi reguleerimine on siuke madala oksa ubin, mida kerge ära noppida ja kuulsust koguda, aga see tähendaks ka, et märksa raskem oleks mõne aasta jooksul rääkida kanepituru reguleerimisest, sest tuleb vastus: saite ju oma ravikanepi, vaatame mõned aastad kuidas see töötab.
Mis ma kõige rohkem kardan on see, et kui Roheliste petitsioon saab tuhat allkirja kokku ja minu oma ei saa – ja Rohelistel õnnestub nõudmised saada seaduseks – siis meil ei ole võimalik rääkida kanepituru reguleerimisest enne kui pärast uusi riigikogu valimisi. Ehk siis järgmised 5-6 aastat toimuks edasi kanepitarvitajate ja -kasvatajate puuri panek ja neil puuduks legaalne ja maksustatud väljund oma hobile.
Sellest murest lähtuvalt, olles äsja saanud Laanelt Roheliste petitsiooni lõpliku teksti, veensin teda Roheliste petitsiooni ülespanekuga ootama, lihvisin ära oma mustandi ja panin selle enne Rohelisi üles. Hommikul helistas mulle väga pahane Laane ja pakkusin talle välja, et pange oma petitsioon ka üles, teeme ristturundust üksteise petitsioonidele, et teie võtke ravikanepi osa ja ma räägin kanepipoliitikast laiemalt, tegutseme mõlemad kogukonna huvides ja ühiselt, aga säärast koostööd ei ole mitte kusagilt veel materialiseerunud.
Ehk siis teisisõnu, mõlemad petitsioonid nõuavad ravikanepi osas suuresti samu asju, sest mõlema nõudmised pärinevad minu koostatud algsest mustandist. Ma loodan, et kui mõlemad petitsioonid saavad tuhat allkirja täis, siis saame korraldada asjad niimoodi, et riigikogu komisjon korraldab kaks istungit – üks ravikanepi teemal, kus on esindatud mõlemad petitsioonid ja teine kuu aega hiljem kanepituru reguleerimise teemal, kus on esindatud minu petitsioon. Kui ravikanepi reguleerimist on lisaks erakonnale nõudmas eraldi petitsiooniga ka sõltumatu aktivist, siis on vast ka riigikogu liikmetel psühholoogiliselt lihtsam ravikanepi reguleerimise protsessi algatada, sest see teema ei ole siis enam niivõrd politiseeritud, see ei ole enam “riigikogu teeb tasuta reklaami Rohelistele” juhtum. Nii mõnigi riigikogu liige ei pruugi väga tahta Rohelistele tasuta reklaami teha, hääletades Roheliste kui konkureeriva erakonna algatuse poolt.
Eesti viimaste aastate kanepiaktivismi ajalugu on kolme etapi ajalugu. Esimene etapp toimus 2013-2014, mil sai loodud MTÜ Ravikanep ja kogukond hakkas organiseeruma Mart Kalveti kui tasakaaluka ja intelligentse haritud autoriteedi ümber. Alguse sai formaalne kanepipoliitika aktivistide liikumine Eestis. 2015 sai korraldatud koos Madis Masinguga konverentse ja meeleavaldusi, läks trükki esimene korralik eestikeelne kanepiteadust lahkav raamat. Aktivistid pistsid järjest rohkem nina teki alt välja, eksperimenteerisid, õppisid ja viisid teema avalikkuse ette. Järjest enam hakkasime saama positiivset meediakajastust. Loosung “Jah kanepiaktsiisile!” kõnetas üllatavalt paljusid inimesi. Sel aastal on käes kolmas etapp: kanepipoliitika reformivajaduse ja arutelu tõstatamine Eesti päevapoliitikas, konkreetsete reformiplaanide viimine riigikogu ette.
Suurbritannias tuli narkopoliitika reformimiseks loodud erakondadeülene parlamendirühm, kuhu kuulub ka mitmeid konservatiive, näiteks Peter Bottomley ja Zac Goldsmith, äsja välja põhjaliku raportiga, milles kutsutakse üles ravikanepi legaliseerimisele, aga Eestis on väljendanud kõige jäigemat vastuseisu just ennast konservatiivideks nimetavad poliitikud. Mart Helme ütles enne Riigikogu valimisi Telegramile antud intervjuus: “Üks minu poegadest, kes õpib arstiks, võttis ka selle teema kodus üles, aga meie abikaasaga võtsime mõlemad väga eitava seisukoha.” Kas on näha märke sellest, et riigikogulased on valmis seda teemat nüüd vähemalt avatult arutama (ilma selliste eelarvamusteta, mis välistavad sisulise debati)?
Nii palju kui mina olen konservatiividega rääkinud, siis vähemalt ravikanepit nad toetavad. Samas ma juhin tähelepanu kuivõrd emotsioonipõhine on Mart Helme seisukoht selles teemas. Tema arstiharidusega poeg ütleb talle sisuliselt seda, et soovib, et tema arsti-arsenalis oleksid ka kanepipõhised preparaadid, sest niimoodi oleks tal lihtsam oma patsiente ravida. Tema isa, kel ei ole arstiharidust ja kes tõenäoliselt ei tea väga palju inimese endokannabinoidsüsteemist ega arstiteaduse detailidest on aga seisukohal, et kanepipõhised preparaadid ei tohiks ühegi Eesti arsti arsenalis olla.
Mart Helme soovib saada Eesti presidendiks ja ma ütlen, et mul isiklikult ei oleks selle vastu mitte midagi, aga iga president peab lisaks elukogemusele kuulama ka oma nõunikke, eriti teemades ja valdkondades, kus nõunikel on märksa rohkem elukogemust. Arstikunsti valdkonnas peaks Mart Helme kindlasti usaldama oma poja arvamust. Kanepipõhised preparaadid on ohutud. Nendest on patsientidele kasu. On patt piirata arstide ligipääsu millelegi, mis võiks oluliselt parandada isegi härra Helme elukvaliteeti, kui ta peaks vanaduses näiteks vähiga rinda pistma.
Sageli arvatakse, et kanepi legaliseerimine läheb korda ainult mingitele noortele popsutajatele, aga näiteks kevadel Viljandis toimunud temaatilisel arutelul olid hoopis mõned pensioniealised kodanikud need, kes ühe riigikogulase ümmarguse jutu peale ärritunult lahkusid.
Olen Neeme Lalliga kanepiteemat arutades kuulnud, et kanep käis sovjeti-Eestist läbi hipiajastul ja paljud tolleaegsed noored, tänased auväärses eas härrad ja prouad, paljud neist tarvitavad seda siiamaani. Samuti kohtusid mitmed tänased pensionärid kanepiga esmakordselt Vene sõjaväes, kuhu soojemate liikmesriikide sõdurid olid oma “rohelise” kaasa võtnud.
Eesti vanemate põlvkondade kanepitarvitamise harjumused on miski, millest ma tahaks rohkem teada ja millest ma ei tea piisavalt, et isegi spekuleerida palju neid võiks olla. Üks asi, mida ma olen aga 50+ inimeste puhul täheldanud on võime käsitleda kanepiteemat väga ratsionaalselt ja objektiivselt.
Ma nüüd lihtsustan ja üldistan meeletult, et näidata üldiseid trende: 20ndates pannakse pidu ja tihtipeale suitsetatakse ka kanepit, 30ndates punutakse pesa ja eriti pärast esimese lapse sündi on nii mõnigi mu pühapäevapopsutajast sõbranna muutunud järsku paadunud kanepivastaseks, sest kardetakse oma lapse tuleviku pärast. Kui lapse üles kasvatamise kogemus juba käes, siis saadakse aga taas kergemini aru, et riigi poolt mõistlikult reguleeritud kanepiturg on noortele ohutum kui see tänane Metsik Lääs meie tänavatel. Inimene võib olla paadunud kanepivastane, aga ta peab ka tunnistama, et riigi poolt konservatiivselt reguleeritud kanepiturg on tema lapsele ohutum kui tänane olukord, kus kanepiturgu reguleerivad diilerid, kel pole eriti vahet mida ja kellele nad müüvad, peaasi, et raha saab teenida.
Vanusega tuleb tihtipeale perspektiiv. Tuleb see tunne, kus nähakse ühiskonda tervikuna. Nähakse neid emotsionaalseid ja regulatiivseid jõudusid, mis suunavad inimeste käitumist. See on see aeg, kus hakatakse rääkima traditsioonidest ja mõeldakse konservatiivsemalt, sest traditsioonides nähakse harmoonilise elukorralduse saladust. Tahtes Eestis midagi muuta, ei saa me üle ja ümber nendest inimestest ja ka kanepipoliitika reformi läbi viies tuleb arvestada nende inimeste arvamusega ja nende soovidega. Ma arvan, et väga paljud neist toetaksid minu plaani, kui nad teaksid sellest, sest minu plaan on säärane, mis hoiaks kanepi noortest eemale paremini kui täna. Nii kanepivastaste kui ka kanepiaktivistide eesmärgid on sarnased – vähem noori tarvitamas ja vähem tööealisi täiskasvanuid vangis riigi raha eest puhkusel. Sellest mõttest lähtuvalt peaksime ümber kujundama Eesti kanepipoliitikat.
Suurt osa Eesti poliitikat juhivad 30ndates-40ndates mehed, kel kodus väiksed lapsed. Tegu on tõenäoliselt kõige kanepi-skeptilisema seltskonnaga. Väga raske on sellistel inimestel kodus põhjendada miks nad pooldavad kanepi legaliseerimist ja kas nad tahavad, et ka nende väike laps hakkaks tulevikus kanepit tarvitama. Tegu on emotsionaalsete teemadega, kus nüansirikka vastuse andmine on raskendatud. Kuna Eesti iive on nii madal, siis väga palju riigi poliitikat tehakse just lähtuvalt väikelastega perede nõudmistest ja vajadustest.
Mul on sõnum nendele noortele peredele: kui te tahate, et klassivend teie lapsele tulevikus kanepit ei pakuks, siis toetage minu plaani Eesti kanepipoliitika reformiks! Minu plaan võimaldaks legaalset kanepitarvitamist ainult vanuses 21+, ainult kinnistes kanepikohvikutes ja ainult perearsti poolt väljastatud tervisetõendi alusel. Igasugune reklaam oleks keelatud. Reguleeritud turu tekkimine tervetele täiskasvanutele vähendaks oluliselt kanepi musta turgu ja see ei pressiks enam kasumi otsingul otsapidi koolidesse ja laste sekka. Mida väiksem on must turg, seda lihtsam on ka politseil seda ohjata ja teie laps on paremini kaitstud kanepi mõjude eest vanuses, kus see võib teie lapse arengut negatiivselt mõjutada. Kui ta saab ükskord täiskasvanuks ja tema huvi kanepi vastu on nii suur, et ta käib perearsti juurest läbi ja taotleb endale tervisetõendi, et kanepikohvikut külastada, siis saate kindlad olla, et tema tarvitamisharjumused on tema perearsti järelevalve all ja et ta ei pahvi suvalist kahtlast heina, mida must turg talle juba täna pakub.
Toomas Hendrik Ilves on osade arvates vist küll pidevalt pilves, aga kümne aasta eest presidendiks saades väitis ta, et ei ole kunagi kanepit suitsetanud. Samas oli Ilves toona seisukohal, et narkopoliitika kujundamisel tuleks erineva ohuastmega aineid rohkem eristada. Möödunud kümne aasta jooksul ei ole tulnud tema suust sel teemal aga enam ühtegi avaldust. Praegu presidendivalimistele eelnenud kampaaniaid vaadates tundub, et Eestis võib seista ees veel kümme kaotatud aastat. See on kahtlemata ühiskondlikult oluline teema, aga valimisdebattides seda isegi ei mainita, kuigi räägitakse kõigest muust, mis presidendi pädevusse ei kuulu. Kuidas säilitada sellises olukorras lootus, et need asjad siin kunagi üldse muutuvad?
Pikaaegse kanepitemaatika valdkonna aktivistina olen kuulnud igasuguseid jutte. Inimene, kes presidendi lähikondlastega on minevikus lävinud, mainis, et otseloomulikult on THI käest kanepi ja ravikanepi teemal arvamust küsitud ja otseloomulikult on palutud tal neil teemadel avalikku seisukohta võtta. THI seisukoht olevat olnud, et ta ei taha kanepist rääkida enne oma ametiaja lõppu ja et siis on ta nõus toetama ravikanepit ja rääkima ka üldisest kanepituru reguleerimisest. Ma ei tea kas see tõele vastab, aga see ei oleks üllatav ega ammugi ainulaadne käitumine.
Niimoodi käitudes liituks THI terve rea endiste maailmakuulsate poliitikutega, keda kõiki ühendab üks asi: ametis olles vaadati halba olukorda ja inimeste kannatusi vaikides pealt, aga kui võimutool edasi antud, siis järsku tullakse välja kui suur inimõiguste kaitsja ja rahvusvahelise narkopoliitika kritiseerija.
See küsimus nii praegusele presidendile kui ka praegustele presidendikandidaatidele peaks olema julguse kohta. Neilt peab küsima: kas oled nõus kritiseerima tänast narkopoliitikat oma ametiajal või kavatsed paljude riigipeade eeskujul oodata ametiaja lõpuni, mil sul on märksa vähem võimu millegi muutmiseks?
Ja otseloomulikult peab tänase narkopoliitika kontekstis käsitlema ka legaalseid narkootikume etanooli ja nikotiini. See on minu jaoks arusaamatu miks rääkides narkopoliitikast ei räägi me tihtipeale legaalsetest narkootikumidest. Ka nende regulatsioon vajaks parandamist.
Esimesed vastavad petitsioonid tehti Eestis tegelikult juba 15 aastat tagasi, kui loodi portaal Täna Otsustan Mina, mis võimaldas nende esitamist. Kui sa nüüd need nõutud allkirjad kokku saad, Riigikogus vastava komisjoni ees ära käid ja ikkagi midagi ei muutu, mis siis edasi saab? On sul selles osas veel mingeid plaane?
Erinevus 15 aasta taguse olukorraga on selles, et täna on meil asjalikud autoriteedid kodanikuühiskonnas, ajakirjandus hakkab juba ääri-veeri kanepiteemat kajastama mitte-kollaselt ja mis kõige tähtsam – meil on konkreetne otsedemokraatia vahend rahvaalgatuse näol. Tuhat allkirja ja saad rääkida otse rahvasaadikutega, kusjuures delegatsiooni vastu võttev riigikogu komisjon peab võtma ka kirjaliku ja põhjendatud seisukoha miks mingisugune ettepanek ei ole realistlik või tehtav. Ametnik võib su kuu peale saata ja ei juhtu temaga midagi, aga poliitik avalikul istungil peab muretsema ka oma tulevase häältesaagi pärast ja see sunnib teda rohkem arvestama tema ees oleva ja oma muresid väljendava kogukonnaga.
Olen täiesti veendunud, et kui mõlemad petitsioonid saavad riigikogu ette, siis ravikanep muutub Eesti patsientidele reaalselt kättesaadavaks juba järgmisel aastal. Mis puudutab kanepituru reguleerimist ja kanepikohvikute süsteemi, siis mitu riigikogu liiget on mulle öelnud, et nad ei taha sel teemal sõna võtta, aga kui tuleb eelnõu nende töölauale, siis nad vajutavad rohelist nuppu. Ma loodan, et minu kanepituru reguleerimise plaan saab eelnõuks, et see jõuab suurde saali ja et iga fraktsioon jätab nupuvaliku iga saadiku isikliku südametunnistuse hooleks, mitte ei veena hääletama üht- või teistmoodi, nagu tihtipeale Eesti poliitikas juhtub.
Kuniks riigikogu liikmetel on vaba voli hääletada poolt või vastu ja neile see võimalus antakse, siis tuleb demokraatlikus ühiskonnas säärast otsust aktsepteerida. See on rahvusriigi parlamendi legitiimne otsus. Kui tuleb negatiivne otsus, siis kindlasti mõni erakond võtab kanepipoliitika reformiplaanid oma järgmiste valimiste platvormi ja demokraatia jätkub. Tänane kanepipoliitika on meile suuresti peale surutud Onu Sämi poolt ja Eesti ühiskond ei ole Eesti kanepipoliitikat kujundanud ise, lähtuvalt Eesti olukorrast ja Eesti inimeste vajadustest ja soovidest. Me saame seda muuta. Rahvaalgatus on suurepärane demokraatlik instrument tõstatamaks ühiskonnas teemasid, mille huvilistel puudub parlamendis esindatus.
Ma siiralt loodan, et Donald Trump saab USA presidendiks. Trump toetab ravikanepi võimaldamist patsientidele. Trump toetab osariikide õigust legaliseerida kanep, kui nad niimoodi peaks otsustama. Trump kindlasti ei hakka Eestit karistama selle eest, et meie otsustame Eestis kanepiturgu reguleerida teistmoodi kui tema eelkäijad meile ette kirjutasid. Trumpi võit võimaldaks Eestile lõpuks ometi iseseisvat ja rahvuslikest huvidest lähtuvat kanepipoliitikat. Eesti inimesed on alati suutnud keerulisi ja segaseid aegu ära kasutada oma rahva hüvanguks – see on nii meie vabariigi loomise kui ka meie vabariigi taastamise lugu. Mul on usku, et ka seekord tegutseme targalt ja näitame tervele maailmale eeskuju.
Kui eelmisel nädalal saatsin presidendivalimistele pühendatud ETV Foorumi erisaate peale lausa kirja ERR-i arvamusportaali, siis eile piirdusin saatesse säutsumisega, laiendades oma kommentaare nüüd järgnevas postituses.
* Kaljuranna jäämine välisministriks on hea; valimiskogus kandideerides kaotaks ta ka selle koha, aga presidendiks ikka ei saaks
Kui ma küsisin eelmise aasta suvel Postimehe vahendusel Kaljuranna enda käest, kas ta kavatseb jääda välisministriks võimaluse korral pikemaks ajaks või oleks valmis kandideerima vastava ettepaneku saamisel juba nüüd presidendiks, nagu meedias oli hakatud spekuleerima, siis vastas ta lühidalt: “Ma olen täna välisminister ja püüan seda tööd võimalikult kaua ja võimalikult hästi teha.”
Kuna mina leidsin algusest peale, et välisministri vahetamiseks on praegu äärmiselt ebasobiv aeg, siis ei pidanud ma tema kandideerimist presidendiks heaks mõtteks. Täiesti loomulik, et Reformierakond toetas nüüd Riigikogus oma auesimeest. Ja täiesti loomulik, et erakonna juhatus otsustas jätkata tema toetamist ka valimiskogus, kui ta oli andnud juba ise avalikult teada, et kavatseb nii või teisiti lõpuni minna. Rõivase poolt Kaljurannale esitatud ultimaatum on inetu, kuid antud olukorras ainuvõimalik, sest erakonna juht ei saa lasta oma parteil sedasi killustuda.
Siim Kallase ambitsioon saada presidendiks oli selge alates 2014. aasta märtsist, mil ta loobus võimalusest saada peaministriks. Rõivas võlgneb praeguse ametikoha Kallase toonasele otsusele. Kaljuranna kandidatuuri toetajad Reformierakonnas pidanuks nägema ette, et kui lõpuks tuleb valida tema ja Kallase vahel, siis toetab Rõivas viimast, sest ta saab aru, et vastasel korral puhkeks erakonnas palju suurem jõukatsumine, mille tulemusel ta võib peaministri ametikoha kaotada.
* Nestori ja Repsi toetus rahva hulgas 3% = valimiskogus nende võimalused veel väiksemad kui Riigikogus
SDE ja Keskerakonna soov tulla ka valimiskogus välja enda kandidaatidega on loomulikult mõistetav, sest kõik tahavad oma lippu ju võimalikult kaua mängus hoida ja pealegi oleks see neile lihtsalt liiga alandav, kui nemad seal kandidaate üles ei seaks, aga samas teeb seda EKRE. Teisest küljest: kas ei oleks veel alandavam, kui nende kandidaadid saavad valimiskogus vähem hääli kui Mart Helme? See peaks olema tõsine mõtlemise koht eriti sotsidele.
* Ligile teadmiseks, et Jõksi suurim tugevus ongi see, et ta tasakaalustaks presidendina kõige tugevamalt erakondade laiutamist
Kui arvestada, et viimastel kohalikel valimistel võitsid enamikes omavalitsustes valimisliidud, mille olemasolu õiguse eest Jõks kunagi õiguskantslerina võitles, erakondadest aga Isamaa ja Res Publica Liit, mis teda toetab, siis peaks tema võit valimiskogus olema juba ette kindel, aga kahjuks tuleb nõustuda Martin Helme hinnanguga, mille kohaselt on saanud viimaste kuude kampaania käigus selgeks, et Jõks ei kanna presidendirolli välja. Seda vaatamata tõsiasjale, et ma isegi tema toetuseks hääle andsin…
* Kui valimiskogu presidenti ära ei vali, siis ei suuda seda teha ka Riigikogu ja tekib surnud ring. Mis siis saab?
Mulle tundub täna küll äärmiselt tõenäoline, et valimiskogus ei saa nõutavat häälteenamust ükski kandidaat ja valimised lähevad tagasi Riigikokku, kus Kallasel õnnestuks võita üksnes uue koalitsiooni sündimise hinnaga (Keskerakond valitsusse, IRL välja). Või siis ütleb Rõivas, et “Kallasega juba proovisime, anname nüüd võimaluse Kaljurannale”, ning Reformierakonna kandidaadiks saab lõpuks ikkagi Kaljurand, kes valitaksegi siiski presidendiks, sest erakonnad ei taha selle asjaga pikemalt venitada ja olukorda veel hullemaks ajada. Mulle tundub, et Rõivase plaan võibki olla selline: lasta Kallasel nüüd lõpuni minna ja kui valimiskogus asi ebaõnnestub, siis toetada Kaljuranda. Loogiline oleks, et Kallas saab sellisel juhul lohutusauhinnaks välisministri portfelli.
* Kõige olulisem on see, et presidendi valimise kord nüüd lõpuks muudetud saaks, et järgmine kord samasugust jamamist ei oleks
MTÜ Radikaaldemokraadid leidis omal ajal, et president tuleks valida otse rahva poolt, nagu enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides, sealhulgas terves reas parlamentaarsetes vabariikides, sest see suurendaks võimude institutsionaalset lahusust, andes presidendile sõltumatu mandaadi, mis võimaldab täita paremini tasakaalustavat rolli parlamendi ja valitsuse suhtes.
Veelgi enam, ühes Riigikogule vastava eelnõu kohta esitatud arvamuses sai märgitud, et Eesti riigiõiguslikus süsteemis võiks president olla erakondadeülene isik ning seetõttu ei ole soovitav, et erakonnad omaksid kandidaatide ülesseadmisel otsest rolli. Eesti lähinaabruses asuvates Euroopa Liidu liikmesriikides, kus president valitakse otse rahva poolt, võib seada kandidaadi üles keskmiselt 0.3-0.5% hääleõiguslikest kodanikest. Sellest lähtudes soovitasime vastava nõude sõnastada järgmiselt: “Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt kolmel tuhandel hääleõiguslikul Eesti Vabariigi kodanikul.”
“Presidendi valimise seaduses oleks otstarbekas sätestada, et ennast saab kandidaadina ülesseadmiseks esitada iga hääleõiguslik kodanik, toetajate nimed on avalikud ja allkirjade kogumine toimub elektrooniliselt Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehe kaudu,” selgitasime samas. “Sellisel juhul puuduks vajadus teha eraldi tööd ja kulutusi allkirjade kontrollimiseks, kaoks allkirjade võltsimise ja topeltallkirjade andmise oht ning kõigile presidendiks kandideerida soovijatele kehtiksid täpselt ühesugused tingimused. See vastaks kõige paremini kaasaegse egalitaarse demokraatia mudelile.”
Valimiste läbiviimisel soovitasime võtta kasutusele üksiku ülekantava hääle meetodi (see võimaldab väljendada valijatel oma tahet täpsemalt, kaotades ühtlasi vajaduse teha kulutusi teise hääletusvooru korraldamiseks), mida kasutatakse edukalt näiteks Iiri Vabariigis. Ja tagamaks seda, et president ei hakkaks saadud mandaati kuritarvitama, soovitasime võtta presidendilt ära õiguse algatada põhiseaduse muutmist, sest nii suur võim ei tohiks olla koondatud ainult ühe inimese kätte, nagu praegu ametis olev president tõestas oma eelmisel ametiajal, kui algatas kaitseväe juhataja eemaldamise põhiseaduslike institutsioonide hulgast, kahjustades sellega Eesti riigikaitse struktuurseid aluseid.
Mina isiklikult leian, et need ettepanekud, milleni me siis jõudsime, kujutavad endast Eesti jaoks jätkuvalt parimat lahendust. Küsimus on ainult selles, kuidas jõuda nende ellurakendamiseni olukorras, kus poliitiline klass ei ole sellest üldse huvitatud. | OSCAR-2019 |
||
E-kursused on õppeained või täienduskoolitusprogrammid, mis toimuvad täielikult veebipõhiselt või millel on veebipõhine tugi e-õppe keskkonnas. Tartu Ülikool kasutab veebipõhise õpikeskkonnana põhiliselt TÜ keskset Moodle´i keskkonda (http://moodle.ut.ee/). Viljandi Kultuuriakadeemia kasutab oma Moodle´it (http://moodle231.kultuur.edu.ee/).
2012. aasta lõpuks oli TÜ keskses Moodle´is kokku 1860 kursust ja VKA Moodle´is 187 kursust (kokku 2047 Moodle´i kursust). Kõik neist kursustest pole muidugi veel valmis ja kasutusel. Kursuste arvu edetabelit juhivad sotsiaal- ja haridusteaduskond, filosoofiateaduskond, loodus- ja tehnoloogiateaduskond ning Viljandi Kultuuriakadeemia (Joonis 2).
TÜ kesksesse Moodle´isse sisenemine toimub ülikooli arvutivõrgu kasutajatunnuse ja parooliga. Kasutajaid oli Moodle´is 2012. aasta lõpu seisuga 24753. Neist sisenes Moodle’isse TÜ keskserveri kaudu 21583 (nemad omavad Tartu Ülikooli kasutajatunnust ja parooli) ning täiendusõppe tarbeks on loodud käsitsi kasutajatunnused 3170 õppijale.
Ainult õppijatena oli keskses Moodle´is kirjas 16555, õppejõududena 1604 ning tuutoritena 312 inimest. Ülejäänud kasutajad olid korraga mitmes rollis.
Viljandi Kultuuriakadeemia Moodle´is oli 2012. aasta lõpu seisuga 1107 kasutajat, neist 1042 õppijat ja 65 õppejõudu.
Vastavalt ÕISi statistikale oli TÜs 2012. aastal 1264 veebipõhise või osaliselt veebipõhise tunnusega ainekava (vt tabel 1), mis moodustasid kõikidest ainekavadest 14 % (5 % tõusu võrreldes 2011. aastaga). Neist oli täielikult veebipõhiseid 8,7 % ning osaliselt veebipõhiseid 91,3 %.
Selle statistika aluseks on ÕISis ainekavade juures olev tunnus „osaliselt veebipõhine või “täielikult veebipõhine”. Ilmselt kõikide tegelikult osaliselt või täielikult veebipõhiselt toimunud õppeainete puhul pole see tunnus ÕISis märgitud ning e-toega õppeaineid on ilmselt rohkemgi.
teaduskondade ja kolledžite kaupa (aluseks on võetud sellised ainekavad, millele oli vähemalt 1 registreerunu)
Veebipõhistel ja osaliselt veebipõhistel õppeainetel osales 2012.a. kokku 38614 õppijat (11744 võrra rohkem kui 2011. aastal)
2012. a. pakkus ülikool täiendusõppena 335 osaliselt või täielikult veebipõhist kursust, millel osales kokku 8984 õppijat. Täielikult veebipõhiseid e-täiendusõppe kursusi oli neist 26,4 %. E-täienduskoolituskursuste toimumisest aastatel 2005-2012 annab ülevaate joonis 3.
2012. aastal jätkas TÜ videoloengute salvestamiseks 4 automaatse Echo360 salvestussüsteemi kasutamist. 3 süsteemi paiknesid statsionaarselt auditooriumides (Vanemuise 46, Jakobi 2 ja Liivi 2 või Narva mnt 4) ning üks süsteem oli mobiilne, mida sai multimeediatalitusest vajalikku kohta salvestamiseks kohale tellida.
TÜ videoportaali (Tartu Ülikooli televisioon ehk UTTV, http://uttv.ee/) oli 2012. a. lõpu seisuga lisatud 273 õppevideot, millest ca 2/3 on avalikult kättesaadavad.
UTTV enimvaadatud videote nägemiseks tuleb siseneda UTTV õppevideote kategooriasse ja sorteerida videod valiku Enimvaadatud eespool järgi.
2012. a. oli ülikooli töötajatel ja üliõpilastel jätkuvalt võimalik administratiivse töö, õppe- või teadustöö eesmärkidel kasutada veebiseminari tarkvara Adobe Acrobat Connect Pro, mille litsents osteti “Tiigriülikool+ 2009-2012” programmi toetusel. Connect Pro asub TÜ serveris aadressil http://kontakt.ut.ee/. Connect Pro on veebikonverentsi või -seminari pidamise tarkvara, millega saab sünkroonselt läbi viia esitlusi, audio- ja videokonverentse, jagada erinevates formaatides faile ja oma ekraanil toimuvat, kasutada ühist jututuba ning valget tahvlit. See on hea võimalus koosolekute ja seminaride pidamiseks ning videoloengute salvestamiseks, kuna kõike seminariruumis toimuvat saab seminari läbiviija videofailina salvestada. Iga veebiseminari kasutaja saab seminaril osaleda oma arvutist – tuleb lihtsalt avada seminariruumi veebiaadress ja siseneda ruumi.
Digitaalne õpiobjekt on terviklik, erinevates õppekontekstides taaskasutatav, õppimist toetav digitaalne ressurss. Õpiobjektid on näiteks slaididega integreeritud videoloengud, animatsioonid, sisupaketid jms. Õpiobjektid ning paljude e-kursuste õppematerjalid on avalikult kättesaadavad TÜ raamatukogu digitaalses repositooriumis DSpace (http://dspace.utlib.ee/dspace) e-õppe materjalide kollektsioonis. Repositooriumis olevaid digitaalseid õppematerjale ja õpiobjekte saab iga õppejõud otsinguga otsida ning oma õppetöös kasutada, viidates neile ÕISis olevast aineprogrammist või e-kursuselt. Näiteks võite otsida märksõna “videoloeng” abil, mille tulemusena kuvatakse kõik videoloengud või sisulise märksõna abil. Enamik repositooriumis olevaid õpiobjekte ja õppematerjale on loodud ESF REDEL ja BeSt programmide toetusel. Repositooriumis olevaid õppematerjale/õpiobjekte saab kuvada ka otsingulahtri all olevate nuppude abil: issue date (kuvatakse väljalaskeaja järgi), authors (kuvatakse autorite alusel), titles (kuvatakse pealkirjade alusel) või subjects (kuvatakse sisuliste märksõnade alusel).
2013. a. jaanuari alguse seisuga oli DSpace´s 102 e-õpikut, 166 e-kursuse õppematerjalid ja 231 õpiobjekti. E-õppe materjalide kollektsioonis on 259 autori materjale ja/või õpiobjekte.
EL liikmesriikide majanduslikud ja poliitilised lähtepositsioonid ja koostöö prioriteedid (Viljar Veebel, Liina Kulu, Mart Laatsit, Raul Markus, Ramon Loik) – 305 korda
Joani vana arm ilmub taas välja ja lööb ta jalust. Paraku on kunagine kavaler väga haige. Martin on hädas koolitüdrukuga, kes ei anna talle hetkekski rahu. | OSCAR-2019 |
||
Energiafirma E.ON annab Saksa riigi kohtusse - Välismajandus - E24.ee: "Saksamaa tuumajaamad suletakse 2022. aastaks."
Kes teenib kuus kuni kolmsada eurot see ei saa lubada endale sellist luksust,et kulutab oma madalat palka elektri ja küttearvete maksmiseks.Tal tuleb naabritega moodustada energiaühistu-tarbijaühistu ja siis osta elektrituulikud ja päikesepaneelid(või üheskoos ise need valmis klopsida) sest siis pole enam vajadust kulutada oma niigi madalat kuupalka energiamonopolide nuumamiseks.
Endine metsavaht jagab elamist rästikutega - Järva Teataja: "Sims lausus, et elab loodusega kooskõlas"
Tardunud bioenergeetika võib üles äratada nafta kallinemine - Uudised - Tartu Postimees: "sõnnikust elektri ja soojuse tootmine algab tänavu kevadel."
Võsareporter: kolmelapseline pere pageb Eestist nälja ja töötuse eest | Reporter: "vot see oli hästi öeldud–1941–siis viidid–nüüd tehakse elu niipõrguks,et pead ise minema minema!"
Viimastel aastatel on paljud inimesed poliitilise türannia ning seotuse haardest end vabaks murdnud. Aga on olemas veel teistsugune seotus, mis võib olla sama hull või hullem kui poliitiline – seotus, mis tuleneb sõltuvusest. Alkohol, tubakas, narkootikumid on orjastanud miljoneid. Enamgi veel, esile on kerkimas mittekeemilised sõltuvused: pornograafia, mängurlus, riskantsed investeeringud ja raha/asjade kokkuajamine.
Kõik sõltuvused orjastavad (inimene tunneb end väga ebamugavalt, kuni ta on saanud oma doosi või teinud oma teo) ja tekitavad teatud määral tolerantsust (järgmisel korral on efekti saavutamiseks vaja pisut enam). Seega on sõltuvusse sattunud inimesel väga keeruline teda haaranud tsüklist välja murda. Sel põhjusel vajavad lõksujäänud inimesed oma pere, koguduse ja sõprade tuge. Nad võivad vajada ka profesionaalset abi ja kõige enam Jumala väe tööd oma elus, et see annaks neile vabaduse, mis Kristus on tõotanud.
Ilusa veini kujund hammustavast maost ja mürgitavast rästikust on jõuline. Alkoholi keemiline koostis ei ole inimkehale mitte toit, vaid toksiline aine. Kui alkoholi manustatakse krooniliselt ja pikaajaliselt, manduvad organid...
Kahjuks väljuvad alkoholi mõjud kasutaja piirest. Alkohol põhjustab kohutavaid sotsiaalseid probleeme tööl, liikluses, kuritegevuses, kodus, perekonnas.
Alkohol mõjutab nagu iga teine psühhoaktiivne aine meie võimekust langetada õigeid moraalseid valikuid; selle mõju all libisevad inimesed sügavamale ja sügavamale.
Need, kes on ükskõik mis aine sõltuvuses, peavad oma probleemi teadvustama ja tunnistama, et nad vajavad väljastpoolt tulevat abi – see hõlmab perekonna, sõprade või Jumala tuge ning asjatundjate poolt määratud ravi.
Seks on väga tugev tung ja seega kuritarvitatakse seda väga sageli. See võib väga hõlpsalt muutuda kinnismõtteks, mida on väga raske kontrollida. Prostitutsioon ja abielurikkumine on tavapärane tee seksuaalse sõltuvuseni. Lisaks sellele on tänapäeval kättesaadav pornograafia ja küberseks. Internetipornograafia on põhjustanud enneolematu probleemi. Selle praktiseerimine tekitab vastupandamatut sõltuvust.
Sõltuvuse mehhanism on nii keerukas, et võib vaja minna professionaalide abi. Tugirühmad, mis peavad Jumalat abi algallikaks ja kaasavad probleemi lahendamiseks spetsialistide oskusi, võivad osutuda väga kasulikuks.
Mängimine on kaotajatele. See tööstus eksisteerib ja õilmitseb tänu sellele, et kaotatakse eanm raha kui võidetakse. Ainuüksi loogika peaks meid hoiatama, et ma ei paneks oma raha ja aega mängimise peale. Siiski inimesed mängivad, esmalt naljaviluks, ent hiljem mingi vastupandamatu sunni ajel.
Miks? Näib, et põhjuseks on enesehinnang. Paljud saavad võitmisest unistamisest rahulduse. Kui nad ka ei võida, on nad väga lootusrikkad järgmise korra suhtes. Kui kogu raha on kulutatud, laenavad nad juurde, valetavad ja võivad järgmise „annuse“ pärast varastada.
Mängurlusest taastumine nõuab mitmeid vastumeetmeid: esiteks peab tunnistama oma probleemi. Siis peab sellest pahest üks kord ja lõplikult loobuma, seejärel leidma pelgupaiga toetusgrupist, et vältida tagasilangust ja hoiduma stiimulitest, mis võivad sind mängima ahvatleda.
Piibel ei piiritle rahahulka, mida keegi peaks omama, aga see hoiatab meid vale suhtumise eest rahasse ja varandusse – see hoitab meid saamahimu ja ahnuse eest. Kinnismõte ja sõltuvus raha teha võivad võtta nii palju aega ja energiat, et muutuvad ebajumalateenistuseks e nn mammonakultuseks.
Kellele ei meeldiks raha? Küsimus, mille peaksid endale esitama on: Kas ma kontrollin oma rahahimu või kas see kontrollib mind? Või nagu keegi tabavalt märkis: kas sa oled seotud kullast ahelatega?
Ühiskonnas rõhutatakse väga inimese välist väärtust. Meie päevil rõhutakse ilule ja hoolitsusele, mis on kasvanud proportsioonidest välja. Ülemaailmne kosmeetikatööstus üksi on suurem kui pool maailma jaemüügiturust. Lisaks kosmeetikale kulutavad inimesed lõputuid summasid iluoperatsioonidele, plastilisele kirurgijale, erilistele dieetidele jne. jne. – kõike seda oma välimuse parandamiseks. See tugev soov saada veel ilusamaks on muutunud lausa maaniaks.
Keha eest hoolitsemises, puhtuses ja kenas välimuses ei ole midagi valesti. Pidev keskendumine vaid elu sellele poolele võib tõmmata meid haiglaslikku sõltuvuseni.
Kirjutatu on täiesti reaalne elu millede eest paljud silmad kinni panevad ja oma unistustes elavad, pidadeks oma soove nende endi soovideks. Tegelikult sisendatakse soove inimestesse meedia kaudu - täpselt nii ongi! Sa tahad minna reisile! Sa tahad autot! Sa tahad süüa seda-teist! Sa tahad minna välja lõbutsema ja näidata oma firma märkidega asju. Sa tahad kaaslast kellega teiste ees uhkustada. Muidugi Sa hindad inimesi tema tulemuste järgi... kuigi Sa loomulikult pead väga lugu seesmisest olemusest ja loodusest, kuid ikka on Sulle vaja müra ja pahna... ning oma valikurtes lähtud Sa sellest kas teised kiidavad selle heaks... Inimesed kaotavad ennast ja samastuvad asjade ja soovidega. Inimesed kogunevad sarnase mõttemustriga gruppidesse ja peegeldavad üksteisele seda oma "reaalset" maailma, naeruvääristades kõiki kes neile kasvõi puust ja punaseks teevad vigased kohad ja ideed. -ikka on õigus neil kellede sarnase mõttemustriga sõbrad kaasa noogutavad, kuigi nad isegi murdosas sekundist ei kasuta oma aju, et uue info üle mõtelda - nad on ise väga targad, kuigi nad ei suuda oma mõtteid loogilise struktuuriga üles ehitada.... kas pole veider?
Vanasti olid tugevamad peresidemed... nende lõhkumine on olnud sihipärane tegevus... tugeva vaenlase killustamine on ammutuntud taktika. -seda kulla inimesed meiega praegu ka tehakse. Pereväärtusi lörtsitakse-hägustatakse, inimese loomalike instinkte õhutatakse, truudusetust propageeritakse, karistused raskete kuridegude eest on naeruvärsed... inimesed teid mõnitatakse... Mille nimel te elate? Miks te peret loote, kuid hävitate keskkonda kus järeltulevad põlved elama hakkavad, seda nii vaimses kui füüsilises plaanis?
Mõtelge selle üle kes te seesmiselt olete ja mida te tahate. Pidage ise endaga nõu ennem otsuseid. Püüdke ennast seesmiselt kuulata ja tajuda mis on teile oluline. Sekkuge igapäevaelus türannide tegemistesse, kuid sedasi, et te olukorda hullemaks ei muuda või ennast ohtu ei sea - liituge kui vaja. Häid normaalset turvalist tervest mõistusest lähtuvat elu soovib meeletu hulk inimesi - võtame selle mis on niigi meie!
Inimene elab tühised aastad - kas tõesti on elu mõte täita oma igapäev naudingutega ja seda kasvõi üle laipade? Ehitage midagi ilusat nii seesmiselt kui väliselt! Muutes ennast paremaks, muudame maailma paremaks! ;)
Parandus: Häid inimesi, kes soovivad normaalset turvalist tervest mõistusest lähtuvat elu on väga palju - liitugem ja võtame selle mis on niigi meie!
Suur osa maailmast on religioonide lõksus, lapsi õpetatakse maast madalast, et peab iga päev taeva poole koogutama mitu korda ja kuskil on kõikvõimas jumal.
Meil on siin Universumis ainult natukene aega, väikese hetke eksisteerime siin, ometi tahetakse vabatahtlikult olla oma elu ilusamad aasta ori, et siis vanaduses tõdeda; noh nüüd on see minu maja.
Minu arvates vaba on inimene kes ei pea raha välja käima kütuse ja transpordi,toasoojuse ja elektri eest,ei pea maksma kodulaenu ja eluaseme üüri ,ei ole sunnitud ostma toitu-ei ole sunnitud igal sammul käima raha välja mõne teenuse või mõne kauba eest,ei allu peavoolumeedia ajupesule ja riigivõimude sigadustele(ei maksa selliseid makse mida riigipiruka lähedal olevad mõned jätised on kehtestanud seaduseks)on lojaalne Eesti rahvusele aga mitte korrumpeerunud riigivõimudele mis teenivad võõrvõime, ei pea kellegi heaks tegema tööd,elab oma unistuste järgi ja viib neid ellu,näiteks
Ennemuistsel ajal inimesed kodustasid metsloomi aga veidi hiljem juudid kodustasid inimkonna...Nad muutsid inimkonna tarbijaiks-linnainimesteks ehk orjadeks...nad korraldasid terves maailmas elu sedasi,et igaüks peab rügama tööd teha või äri ajama nii,et higipull otsa ees aga ikka on igaüks kellegile võlgu,ikka peab rabama nii nagu orav rattas,igal sammul tuleb tasuda arveid-selline debi ilne elukorraldus tehti normiks ehk normaalseks nähtuseks ja nimetati monetarismiks,kapitalismiks,liberalismiks-sellisel viisil kõik elanikud üle maailma teenivad ülemaailmse pangandusvõrgu tipus olevaid omanikke...
Tänases hetkes on loomulik lahendus ühistöö ja -tegevused ja seda just kogukondlikus võtmes. Mitte nõukogudeaegses ega new-age'ilikus võtmes, vaid täpselt nii kuidas inimesed on läbi aegade üksteist talgukorras aidanud.
Selleks,et hävitada eesti rahvust stressivabalt tuleb nad vaikselt pagendada välismaale sest siis nad ei tunnista enesele,et neid küüditatakse.Kui eestlane saab aru,et neid küüditatakse siis nad lähevad stressi ja siis ei saa panna toime genotsiidi.
Et eestlane ei oleks stressis siis ei tohi talle öelda,et teda küüditatakse aga ta peab ise tulema järeldusele,et ta omal tahtel läheb välismaale siis eestlane ei ole stressis.Stressivabal väliseestlasel sünnivad lapsed kes sulanduvad kohaliku rahva sekka ja nii ongi stressivabalt tapetud eesti rahvus.
Teie oma filmitalgute puhul filmi sisu justkui ei puudu.Kuid iga film on ju sisuliselt reklaam mingile ja teatud kindlale maailmavaatele,tootele,huvigrup pidele jne.
sestap tehkem ümber see Jan Uuspõld läheb Tartusse sest selle sisu on vale.Päikesepaneelid ja tuulikud vabastavad inimesi orjusest aga teie näitasite Ökot orjastamise valguses...
logistikauudised.ee - KredEx: üks tanklakett elektriauto laadimis: "KredEx: üks tanklakett elektriauto laadimispunkti hanget ei võida"
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Aivar Riisalu ütles, et värskelt avalikustatud Eestist väljarände andmed näitavad vajadust seaduse järele, mis motiveeriks eestlasi tagasi kodumaale pöörduma.
"Statistikaameti numbrid on konkreetsed ja arusaadavad, 2010. aastal lahkus Eestist 2500 inimest rohkem kui siia tuli," selgitas Riisalu, "see pole aga mingi esmakordne avastus - juba alates taasiseseisvumisest on lahkunud Eestist igal aastal enam inimesi kui siia tuleb."
"Mis veelgi hullem, tunnistatakse, et ilmselt on lahkunute number tegelikult suurem ja tegelikult ka ei teata, palju Eesti kodanikke elab võõrsil, sest kellelgi pole täpset ülevaadet," märkis Riisalu.
Riisalu sõnul on aeg vaadata uuesti üle eelmise aasta lõpus Keskerakonna poolt Riigikogus sisse antud Eesti kodanike kojutuleku seaduse eelnõu. "Detsembrikuus hääletas koalitsiooni teerull selle algatuse maha, kuid arvan, et valitsuselgi oleks lõpuks aeg hakata mõtlema, miks Eestist järjekindlalt lahkutakse."
Presidendivalimistel pole siiani õiget teemat ja diskussiooni, aga palun, ma annan nüüd selle - inimene, kes tehab presidendi ametikohta, peab käima välja plaani, kuidas peatada eestlaste väljavool kodumaalt ning tuua võõrsilolijad tagasi!" lõpetas Riisalu.
Riisalu tahab väljarännanud eestlased seadusega koju tuua - DELFI: "inimene, kes tehab presidendi ametikohta, peab käima välja plaani, kuidas peatada eestlaste väljavool kodumaalt ning tuua võõrsilolijad tagasi!"
Küüditamise olemus tänapäeval seisneb selles,et riigivõimud mis on korrumpeerunud ja teenivad IMF-i huve,ning selle tõttu majanduspoliitika on selline,et investeeringud jäävad vaid pealinna ja maarahvas pagendatakse välismaale
Vabatahtlik töö peaks vabastama inimese orjusest aga mitte panema ta veelgi enam orjusesse.Miks keegi peaks tegema tuletõrjuja tööd tasuta?!!See on üliküüniline maksta tuletõrjujaile sandikopikaid ja lisaks veel propageerida tasuta töö tegemist. | OSCAR-2019 |
||
Fervaches on paeluv koht, kust igaüks leiab enda jaoks midagi huvitavat. Külastajad leiavad siit mõndagi, mida vaadata. Populaarsete vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Vallée de la Vire’i dresiiniekskursioonid ja Notre-Dame'i kirik. Ära unusta külastamast paiku nagu Kaunite kunstide muuseum ja teisi kohapealseid huviväärsusi.
Fervaches on külalislahke linn, kus leidub küllaga majutuskohti. Kui sinu sihtkoht on Fervaches, ootab sind Hotels.com saidil 11 head pakkumist. Paljud majutusvõimalused hinnasoodustusega kuni 10%. Soodsad hotellitoad on saadaval hinnaga alates 37 EUR/öö. Allpool näete, kui palju millise tärnide arvuga hotelle Fervaches ja selle lähipiirkond pakub.
See artikkel räägib sõjanduse mõistest; astronoomia mõiste kohta vaata artiklit ajateenistus (astronoomia).
Ajateenistus (ajateenistuskohustus, kohustuslik riigikaitseteenistus, varem ka sundaeg) on piiratud kestusega riigikaitseline või sisekaitseline tegevteenistus kindlaks määratud ja nõuetele vastavale inimrühmale kindlas vanusegrupis. Ajateenistus on reeglina kohustuslik ja hõlmab antud riigi kodanikke.
Üldist teenistuskohustust asuti riikides kodanikele kehtestama peamiselt 19. sajandil. Toonane taristu ja tehnika (sh raudtee, laevandus, side, raskerelvastus; hiljem juba ka autod ja lennundus) kiire areng võimaldas koondada sõja pidamiseks suuri sõjaväelaste ja vahendite hulki ning paisata neid kiirelt ja ootamatult pikkade vahemaade taha. Elukutseliste sõjaväelaste piiratud arvukus osutus taolisteks operatsioonideks või nendele vastamiseks ebapiisavaks ja tuli leida lisa üldise sunniviisilise teenistuskohustuse kehtestamisega. Lisaks osutus nii võimalikuks anda kodanikele sõjalist ettevalmistust, et neid neid oleks vajadusel sõja korral võimalik reservväelasina mobiliseerida ja kiirelt rakendada.
Ajateenistuskohustuse aktiivseimaks perioodiks võib lugeda 20. sajandit, kui seda rakendati lähtuvalt sõjalis-poliitilistest oludest praktiliselt kõigis arenenud riikides. 21. sajandiks on paljud riigid, kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna või omavad küllaldasi ressursse piisava suurusega kutselise armee ülalpidamiseks, hakanud ajateenistusest loobuma. Paljud riigid on ajateenistust siiski säilitanud, kuid on võimalusel rohkemal või vähemal määral lühendanud teenistuse pikkust või (ja) vähendanud iga-aastaselt teenistusse kutsutavate arvu. Näiteks Taanis, kus sõjalise julgeoleku riske on hinnatud väga madalaks on ajateenistuse kestuseks jäetud vaid 4 kuud ja aastakäigust loositakse teenistusse võtuks välja vaid tühine %.
Paljudes riikides, kus ajateenistusest on loobutud, on valitsusele jäetud õigus see taastada näiteks sõja- või kriisi ajal. Kogemus näitab, et demokraatlikes riikides ei kasutata ajateenistust nii palju kui autokraatlikes riikides, ning et tihedamini sõdades olevates riikides kasutatakse ajateenistust tihedamini.
Ajateenistusse võtmise vanus on tavaliselt olnud 17–25 eluaastat ja ajateenistuse kestus on olnud 4 kuust 25 aastani sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses. Ajateenistuse pikkus võib olla erinev sõltuvalt väeliigist, relvaliigist või ametikohast. Ajateenijatega võidakse komplekteerida madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes või õpetada neid ja valmistada ette reservväelasteks, keda saaks organiseeritult kasutada armee märgataval suurendamisel mobilisatsiooniga. Ajateenijaid koheldakse ja kasvatatakse armees tavaliselt madalama omaette teenistusliigina või staatusena. Selle juurde võivad kuuluda näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, ranged distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud.
Ajateenistusse mittesobivatele kodanikele on tänapäeval hakatud rakendama asendusteenistust või tööteenistust.
Ajateenistuskohuslast nimetatakse kuni ajateenistusse võtmiseni kutsealuseks. Ajateenistuskohustust täitvat isikut nimetatakse ajateenijaks. Ajateenistuskohustuse läbinud ja tegevteenistusse mitte jäänud isikut nimetatakse reservväelaseks.
Enne Teist maailmasõda kasutati ajateenijaid katteüksuste lahinguvalmiduses pidamiseks ja samal ajal arvuka reservväe ettevalmistamiseks. Ajateenistuse kestus varieerus eri aastatel ja eri relvaliikides, kuid oli enamasti keskmiselt 12 kuud. Lühemat ajateenistuse kestust oldi sageli sunnitud kasutama rasketel majanduslikel aegadel ja seetõttu vähenes kaitseväe komplekteeritus ning valmidus.
1991. aastal kehtestati kaitseväes ajateenistus esmalt ennesõjaaegse korralduse eeskujul 18 kuu pikkusena. Esines juhtumeid, kus Nõukogude Armees ajateenistust alustanud, kuid sealt seoses Eesti taasiseseisvumisega välja arvatud mehed teenisid oma aega edasi Eesti kaitseväes.
Peagi vähendati kaitseväes teenistuse aega 12 kuuni. Teenistusse võtmine toimus 4 või 3 korda aastas ja ajateenijatega komplekteeriti ka siseministeeriumi haldusalas olevaid teenistusi.
2001. aastal ajateenistust lühendati ja diferentseeriti nii, et sõduritele kestis see 8 ja allohvitseridele 11 kuud ehk 3 kuud kauem. Nii taheti saavutada, et uute teenistusse võetavate noorsõduritega aitaksid baasõppe käigus tegeleda vanemad ajateenijad-allohvitserid, kelle enda alluvad olid juba reservi arvatud. Seoses sellega lühenes aga liialt allohvitseride ettevalmistuse ning koostööväljaõppe aeg. Samuti oli mõnel korral raske allohvitseridele piisavalt ülesandeid leida, kui sõdurid olid reservi arvatud, kuid uut ajateenijate lendu polnud näiteks väeossa võetud. Lisaks vähenes heade ajateenijate motivatsioon allohvitseriks saada, sest ei soovitud sõduritest kauem aega teenida.
2003. aastast mindi üle üksusepõhisele ajateenijate koolitusele ja hakati ajateenijad kutsuma teenistusse 2 osana: eelvõtmine ja põhivõtmine. Ajateenistuskohustust on võimalik täita vaid Maaväes või Mereväes.
Eelvõtmise ajateenijatele kestab teenistus 11 kuud. Eelvõtmine toimub juulis ja vähesel määral ka jaanuaris. Eelvõtmise kõigist ajateenijatest peavad saama kas allohvitserid, autojuhid või erispetsialistid.
Põhivõtmise ajateenijatele kestab ajateenistus 8 kuud. Põhivõtmine toimub peamiselt oktoobris. Põhivõtmise ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu madalamatel ametikohtadel ja neil puudub võimalus ajateenistuse jooksul saada allohvitseriks.
Eelvõtmise ajateenijatel järgneb sellele nooremallohvitseride väljaõpe: nooremallohvitseri baaskursus – NABK (6 nädalat) ja nooremallohvitseri erialakursus – NAEK (6–8 nädalat); autojuhtidel on samal ajal autojuhi eriala baaskursus – AJEBK.
Põhivõtmise ajateenijatel järgneb SBK-le erialakursus (selle ajal liituvad ka eelvõtmise allohvitserid ja autojuhid) – EK, siis jaokursus – JK, rühmakursus – RK ning kompaniikursus – KK. Ajateenistus lõpeb koondharjutustega, millest põhiline on iga-aastane õppus "Kevadtorm". Ajateenistuse viimase paari nädala jooksul toimub kokkuvõtete tegemine ja kogu varustuse põhjalik hooldus, konserveerimine ja tagastamine ladudesse.
Olemasoleva ajateenistusmudeli probleemidena on avaldunud kutsealuste eel- ja põhivõtmise vahelise adekvaatse eeljagamise raskused, kuna eelvõtmise ajateenijad ei sobi, vastupidiselt paljudele põhivõtmise ajateenijatele, sageli autojuhtideks või nooremallohvitserideks. Lisaks on probleem jaoülemate puudumine õpperühmades SBK ajal, mis vähendab distsipliini või suurendab kaadri töökoormust. Muutustes pole aga kokkuleppele saadud.
Lilla - väeteenistusse sunnitakse astuma alla 20% kogu eagrupist või alla 40% vastava eagrupi meestest (kui ajateenistuskohustus kehtib vaid meestele)
Ameerika Ühendriikides oli ajateenistus nelja sõja ajal: Ameerika Ühendriikide kodusõda (1862-1865), Esimene maailmasõda (1917-1918), Teine maailmasõda ja Külm sõda (Korea sõja ja Vietnami sõja päevil) (1940-1973).
16. septembril 1940 Kongressi poolt vastu võetud (Selective Training and Service Act of 1940) seadus oli esimene rahuajal vastuvõetus ajateenistus, mille kohaselt pidid kõik 21-35-aastased mehed end värbamiskomisjonis registreerima ja neid võidi saata aastaks ajateenistusse. USA astumisel Teisse maailmasõtta laiendati seda 18.-45. eluaastateni (lisaks kuni 65-aastased olid kohustatud end registreerima). 24. juunil 1948 vastu võetud Selective Service Act of 1948 alusel olid kõik vähemalt 18-aastased mehed kohustatud end värbamiskomisjonis registreerima, ning 19-26-aastased pidid läbima 21-kuuse ajateenistuse, millele järgnes kas aastane aktiivteenistus või kolmeaastane reservteenistus. Korea sõja ajal pikendati teenistust 2 aastani.
27. jaanuaril 1973 lõpetati kaitseminister Melvin R. Lairdi otsusel ajateenistus ning mindi üle tänaseni kehtivale süsteemile - kõik 18-25-aastased mehed on kohustatud end registreerima. Lisaks peavad seda tegema ka rohelise kaardi omanikud, pagulased, varjupaigataotlejad ja illegaalsed immigrandid. | OSCAR-2019 |
||
E-kursused on õppeained või täienduskoolitusprogrammid, mis toimuvad täielikult veebipõhiselt või millel on veebipõhine tugi e-õppe keskkonnas. Tartu Ülikool kasutab veebipõhise õpikeskkonnana TÜ keskset Moodle´i keskkonda (https://moodle.ut.ee/). Arvutiteaduste instituut kasutab kursuste loomiseks lisaks Moodle´ile ka vikit, vt http://courses.cs.ut.ee. E-kursuste arv on ülikoolis igal aastal pidevalt suurenenud (Joonis 1).
2017. aasta lõpuks oli TÜ Moodle´is kokku 5010 kursust. Mõned neist pole aktiivses kasutuses. Kursuste arv 2017. aasta lõpu seisuga valdkondade kaupa on toodud joonisel 2.
2017. aasta detsembri lõpus oli e-kursuste arv suurem alljärgnevates valdkondade ja vastutusalade alamüksustes:
TÜ kesksesse Moodle´isse sisenemine toimub ülikooli arvutivõrgu kasutajatunnuse ja parooliga. Kasutajaid oli Moodle´is 2017. aasta lõpu seisuga 36762. Neist sisenes Moodle’isse TÜ keskserveri kaudu 21256 (nemad omavad Tartu Ülikooli kasutajatunnust ja parooli) ning täiendusõppe tarbeks on loodud käsitsi kasutajatunnused 15476 õppijale. Ainult õppijatena oli keskses Moodle´is kirjas 33281, õppejõududena 3421 (214 võrra rohkem kui 2016.a.) ning tuutoritena 678 inimest. Ülejäänud kasutajad olid korraga mitmes rollis.
Vastavalt ÕISi statistikale oli TÜs 2017. aastal 2737 veebipõhise või osaliselt veebipõhise tunnusega ainekava (vt tabel 1), mis moodustasid kõikidest ainekavadest 35 % (5 % tõusu võrreldes 2016. aastaga). Neist täielikult veebipõhiseid oli 4,2 % ning osaliselt veebipõhiseid 95,8 % õppeainetest. Selle statistika aluseks on ÕISis ainekavade juures olev tunnus „osaliselt veebipõhine või “täielikult veebipõhine”. Ilmselt kõikide tegelikult osaliselt või täielikult veebipõhiselt toimunud õppeainete puhul pole see tunnus ÕISis märgitud ning e-toega õppeaineid on ilmselt rohkemgi.
Tabel 1. Veebipõhiste ja osaliselt veebipõhiste õppeainete arv 2017. a. (kevad ja sügissemester) valdkondade ja nende alamüksuste lõikes (aluseks on võetud sellised ainekavad, millele oli vähemalt 1 registreerunu)
Valdkond Instituut Osaliselt veebipõhiseid Täielikult veebipõhiseid Veebipõhiseid ainekavasid kokku Ainekavade arv kokku Veebipõhiste ainekavade osakaal
Veebipõhistel ja osaliselt veebipõhistel õppeainetel osales 2017. a. kokku 74789 õppijat, mis on 9793 võrra rohkem kui 2016. aastal (vt tabel 2). Veebipõhise õppe kasutamisest ülikoolis 2010-2017 annab ülevaate tabel 2.
Aasta Veebipõhiste või osaliselt veebipõhiste õppeainete arv Veebipõhise tunnusega õppeainete osakaal Õppijate arv veebipõhistel või osaliselt veebipõhistel õppeainetel
Vastavalt ÕISi statistikale oli 2017. a. osaliselt või täielikult veebipõhiste õppeainete õpetamisega seotud 2042 õppejõudu, mis on 256 võrra rohkem kui 2016. aastal. Aluseks võeti vähemalt ühe registreerunuga ainekavad. Õppejõu info võeti ainekava info lehelt, mitte otseselt tunniplaanist. Õppejõud ei ole loetud ainekavaga seotuks siis, kui ta oli ainekava juurde märgitud vastutatavaks õppejõuks koos lisamärkega “ei õpeta”.
Tabel 3. Veebipõhiste/osaliselt veebipõhiste õppeainete õppejõudude top nende ainekavade arvu järgi 2017. aastal (kevadsemestril ja sügissemestril)
2017. a. toimus ülikoolis täiendusõppena 417 osaliselt või täielikult veebipõhist kursust, millel osales kokku 22559 õppijat. Täielikult veebipõhiseid e-täiendusõppe kursusi oli 153 ehk 36,7 % ning neil osales 16814 õppijat. E-täienduskoolituskursuste toimumisest aastatel 2005-2017 annab ülevaate joonis 3.
MOOC on akronüüm ingliskeelsetest sõnadest „massive open online course“ ja see tähistab suurtele inimhulkadele tasuta interneti vahendusel kättesaadavat e-kursust. Ülikoolis on kokku lepitud MOOCi eestikeelne nimetus: vaba juurdepääsuga e-kursus.
2017.a. pakkus ülikool 15 ning piloteeris kolme MOOCi, millel osales kokku 11935 õppijat ning lõpetas 2017.a. 5976 õppijat. Lõpetanute protsent oli 51,9%, mis on MOOCide kohta erakordselt kõrge. (Tabel 4)
TÜ videoportaalis (Tartu Ülikooli televisioon ehk UTTV, https://uttv.ee) oli 2017. aasta lõpu seisuga lisatud videoid valdkondade kaupa järgnevalt:
Kokku oli UTTV-s 2017.a. lõpus kõikides kategooriates kokku 5850 avalikku videot. UTTV enimvaadatud videote nägemiseks tuleb siseneda UTTV videote kategooriasse ja sorteerida videod valiku Enimvaadatud eespool järgi.
2017. a. oli ülikooli töötajatel ja üliõpilastel jätkuvalt võimalik õppe- ja teadustöö või administratiivse töö eesmärkidel kasutada veebiseminari tarkvara Adobe Acrobat Connect Pro, mille litsents osteti „Tiigriülikool+ 2009-2012“ programmi toetusel. Connect Pro asub TÜ serveris aadressil http://kontakt.ut.ee. Connect Pro on veebikonverentsi või -seminari pidamise tarkvara, millega saab sünkroonselt läbi viia esitlusi, audio- ja videokonverentse, jagada erinevates formaatides faile ja oma ekraanil toimuvat, kasutada ühist jututuba ning valget tahvlit. See on hea võimalus koosolekute ja seminaride pidamiseks, kuna kõike seminariruumis toimuvat saab seminari läbiviija videofailina salvestada. Iga veebiseminari kasutaja saab seminaril osaleda oma arvutist – tuleb lihtsalt avada seminariruumi veebiaadress ja siseneda ruumi.
BigBlueButton on vabavaraline veebikonverentsi süsteem, mis on ühendatud Moodle’i õpikeskkonnaga. BBB kasutamiseks tuleb lisada Moodle´i kursuse avalehele tegevus BigBlueButtonBN. BBB ruumile saab lisada soovitud pealkirja ja kirjelduse, siduda selles ruumis toimuva sessiooni kalendri sissekandega, rühmadega ning seadistada sessiooni salvestamise.
Salvestatud sessioonide hilisemaks vaatamiseks tuleb kursusele lisada RecordingsBN vahend. Kuna salvestised asuvad eraldi serveris, siis saab nende linke levitada ka Moodle’i kursuse väliselt. Salvestiste nägemiseks ei pea olema Moodle’i kursusele sisse logitud, vaid salvestist näeb igaüks, kes teab vastavat veebiaadressi.
2017.a. toimus BBB versiooni uuendamine ning BBBd on nüüd võimalik kasutada ka otse TU kasutajakontoga sisenedes https://button.ut.ee aadressil, mitte ainult Moodle’i kursuse kaudu.
Sisu@UT vahend on mõeldud ülikooli teadus- ja õppetööga seotud temaatiliste sisupakettide, projektide ja konverentside veebilehestike ning portfooliote loomiseks. Sisu@UT-s valminud sisupaketid on paigutatud valdkondade kaupa kategooriatesse: Medicina, Humaniora, Socialia, Realia et naturalia ning Varia. Iga valdkonna all on omakorda teemad, mis võimaldab kasutajatel antud teema sisupaketid korraga üles leida. Lisaks saab kasutaja huvipakkuvaid sisupakette otsingu abil otsida.
2017.a. lõpus oli Sisu@UT-s 259 avalikku sisupaketti/veebilehestikku, mis on 30 võrra rohkem kui 2016. aasta lõpu seisuga.
Alates 2015.a. sügisest on ülikoolis võimalik kasutada Mahara e-portfooliote keskkonda https://mahara.ut.ee. Mahara on vabavaraline keskkond, mis on kasutusel eesti, inglise, vene, soome, saksa ja prantsuse keeles. Eestikeelne tõlge on teostatud TÜ elukestva õppe keskuse töötajate poolt. Maharasse sisenemine toimub TÜ arvutivõrgu kasutajatunnusega või Moodle’i kaudu.
Mahara on e-portfooliote keskkond, mis on mõeldud kasutamiseks õppijatele ning õppejõududele jt ülikooli töötajatele. Maharas saab luua lehti, pidada päevikut, luua elulookirjelduse, koondada lehed erinevate kollektsioonide alla, avaldada neid ning esitada hindamiseks. E-portfooliod võivad sisaldada teksti, pilte, audio- ja videoklippe ning muid materjale (nt dokumendifaile).
2017.a. detsembris lisati Maharasse DigiCV moodul, kuhu saab importida andmed erinevatest infosüsteemidest nagu TÜ ÕIS ja personali andmebaas, ETIS. DigiCV-d on võimalik eksportida PDF-vormingus või lisada see Mahara lehele ning avaldada. | OSCAR-2019 |
||
Püüdes vastata levinumad müüdid autoriõiguse näinud net ja käsitletakse teemasid, mis on seotud autoriõiguse ja Internet avaldamine.
Pange tähele, et see on essees autoriõiguse müüdid. See eeldab, sa tead vähemalt mida autoriõigus — põhimõtteliselt seaduslik ainuõigus autori loominguline töö, et kontrollida kopeerimine, et töötada. Kui sa ei tea, et vaadata läbi minu enda lühitutvustuse autoriõiguse kohta rohkem teavet. Julgelt seos, et see dokument, ei ole vaja, küsi. Tõesti, el ole vaja küsida.
See oli tõsi minevikus, kuid täna peaaegu kõik suuremad riigid järgivad Berni autoriõiguse konventsioon. Näiteks, USA peaaegu kõik loodud eraviisiliselt ja algselt pärast 1. aprilli, aastal 1989, on autoriõigusega kaitstud ja kaitstud, kas ta on hanketeates või mitte. Vaikimisi, et sa peaksid eeldada teiste inimeste toimib on see, et nad on autoriõigusega kaitstud ning seda ei tohi kopeerida, kui sa tead teisiti. Seal on mõningaid vanu teoseid, mis kadunud kaitse, ilma etteteatamiseta, kuid ausalt öeldes, sa ei tohiks seda ohtu, välja arvatud juhul, kui te teate kindlasti.
See on tõsi, et teate tugevdab kaitset, hoiatades inimesi ning võimaldab inimesel saada rohkem ja eri kahju, kuid see ei ole vajalik. Kui see näeb välja autoriõigusega kaitstud, siis tuleks eeldada, et see on. See kehtib pildid, liiga. Sa ei või skaneerida pilte ajakirjadest ja postitage neid net, ja kui sa tulnud midagi, teadmata, siis ei tohiks postitada, et kas.
Saate kasutada C ringis © asemel “Autoriõigus”, vaid “(C)” ei ole kunagi andnud õiguslikku jõudu. Lause “All Rights Reserved” (Kõik Õigused Reserveeritud), mida kasutatakse, et oleks vaja mõned riigid, kuid on nüüd õiguslikult ei ole vaja enamikus kohtades. Mõnedes riikides see võib aidata säilitada mõned “moraalsed õigused.”
Väär. Kas teilt võib mõjutada kahjutasu kohtu, aga see on ka peamine erinevus seaduse alusel. See on ikka rikkumine, kui sa annad selle ära — ja seal saab ikka tõsiselt kahju, kui sul haiget kaubandusliku kinnisvara väärtus. Seal on USA arvatud isiklikel kopeerimine muusika, mis ei ole vastuolus, kuigi kohtud tundub, et on öelnud, et ei sisalda widescale anonüümseks isikliku kopeerimise nagu Napster. Kui tööd ei ole kaubanduslikku väärtust, rikkumine, mis on peamiselt tehnilised ja on ebatõenäoline, et kaasa õiguslikke meetmeid. Õiglase kasutuse määramise (vt allpool) ei mõnikord sõltub kaasamise raha.
Väär. Midagi tänapäevase ja loomingulise on üldkasutatav enam, välja arvatud juhul, kui omanik on sõnaselgelt paneb see üldkasutatav(*). Selgesõnaliselt, nagu te olete tähele töö autor/omanik, et öelda: “Ma annan, et see üldkasutatav.” Nende täpsed sõnad või sõnad, väga palju meeldib neile.
Mõned väidavad, et postitad Usenet kaudselt annab loa igaüks kopeerida, postitamise jooksul üsna lai, piire, ja teised tunnevad, et Usenet on automaatne salvestada ja edastada võrku, kus kõik tuhanded tehtud koopiad on tehtud käsureal (mitte nõusolek) plakat. See on küsimus, mõned arutelu, kuid isegi siis, kui endine on tõene (ja see kirjanik arvates peaksime me kõik palvetame, et see ei ole õige) see lihtsalt pakun, plakatid on kaudselt andmise õigused “omamoodi kopeerimine võiks oodata, kui üks postitused Usenet” ja mitte mingil juhul on see paigutamine materjali avalikku kasutusse. See on oluline meeles pidada, et kui tegemist on seadusega, arvutid kunagi teha koopiad, ainult, et inimolendid teha koopiad. Arvutid on antud käsud, ei luba. Ainult inimesed saavad olema andnud vastava loa. Lisaks sellele on väga raske määramata litsentsi asendavad on selgesõnaliselt kirjas, litsents, mis koopiamasina oli teadlik.
Pange tähele, et kõik see eeldab, et plakat oli õigus postitus toote esimene koht. Kui plakat ei ole, siis kõik koopiad on piraat, ja nr kaudseid litsentsi või teoreetiline vähendamise autoriõiguse saab toimuda.
(*) Autoriõigused saavad lõpeb pärast pikka aega, pannes midagi avalikku kasutusse, ja seal on mõned trahvi punkte selles küsimuses seoses vanemate autoriõiguse seaduse versioonid. Siiski, ükski see kehtib materjali moodsa ajastu, nagu net postitusi.
Pidage meeles, et andmine on midagi üldkasutatava on täielik loobumine kõik õigused. Sa ei saa teha midagi, “PD mitte-ärilistel eesmärkidel.” Kui teie töö on PD, teised inimesed võivad isegi muuta üks bait ja pane oma nimi. Võib-olla soovite, et uurida Creative Commons stiilis litsentse, kui soovite anda lai õigusi.
Vt EFF märkused õiglast kasutamist ja lingid selle kohta üksikasjalikku vastust, kuid olema järgmised meeles:
“fair use” (õiglane kasutamine) erand USA autoriõiguse seadus on loodud, et võimaldada asju, nagu kommentaarid, paroodia, uudiste edastamiseks, teaduse ja hariduse kohta autoriõigusega kaitstud teoste ilma loata autor. See on oluline nii, et autoriõiguse seadus ei blokeeri oma vabadus väljendada oma tööde — ainult võimalus, et asjakohane teiste inimeste. Kavatsuse, ja kahju kaubandusliku väärtuse ja töö on olulised kaalutlused. Olete esitades artikkel New York Times, sest teil on vaja selleks, et kritiseerida kvaliteedi New York Times, või, sest sa ei suutnud leida aega, et kirjutada oma lugu, või ei tahtnud oma lugejatele, et on registreerida at New York Times web site? Esimene on ilmselt õiglane kasutamine, teised ilmselt ei ole.
Õiglane kasutamine on üldjuhul lühike väljavõte ja peaaegu alati seostada. (Keegi ei tohiks kasutada palju rohkem tööd, kui on vaja teha kommentaaris.) See ei tohiks kahjustada kaubandusliku väärtusega töö — selles mõttes, et inimesed ei ole enam vaja, et seda osta (mis on veel üks põhjus, miks paljunemine kogu töö on probleem.) Suurepäraselt, kopeerimine, lihtsalt 300 sõnad Gerald Fordi 200,000 sõna muistelmateos ajakirja artikkel oli otsustanud mitte õiglast kasutamist, vaatamata sellele, et see on väga huvipakkuvate, sest see oli kõige tähtsam 300 sõnad — miks ta armu Nixon.
Pange tähele, et enamik lisamine teksti followups ja vastused on kommentaar, ja see ei ole kahju kaubandusliku väärtuse algse postituse (kui see on olemas) ja see on peaaegu kindlasti õiglane kasutamine. Õiglane kasutada, ei ole täpne õpetus, kuigi. Kohus otsustab, kui õige kommentaar alistab autoriõiguse individuaalselt igal juhul. On olnud juhtumeid, et ületama piire, mida ma ütlen üle, kuid üldiselt nad ei kohaldata tüüpiline net misclaim õiglast kasutamist.
“Fair use” (õiglane kasutamine) mõiste on riigiti erinev, on erinevad nimed (näiteks “fair dealing” (õiglase tehingu) ja Kanada muud piirangud väljaspool USA.
Faktid ja ideed ei saa olla autoriõigusega kaitstud, kuid nende ilme ja struktuur saab. Te võite alati kirjutada kui fakte oma wordsthough
5) “Kui te ei kaitsta oma autoriõigusi te kaotate seda.” — “Keegi on selle nimi on autoriõigusega kaitstud!”
Väär. Autoriõigus on tõhusalt, ei kaotanud kunagi neid päevi, kui ei ole selgesõnaliselt ära antud. Sa ka ei saa “autoriõiguse nimi” või midagi lühikest nagu, et, nagu peaaegu kõik pealkirjad. Siis võib mõelda kaubamärke, mis kehtib nimed, ja võib olla nõrgenenud või kadunud, kui ei kaitsnud.
Sa üldiselt kaubamärgiga terminite abil neile viidata oma brändi üldist tüüpi toodet või teenust. Nagu “Delta” lennufirma. Delta Airlines “omab”, et sõna kohaldada lennureisid, kuigi see on ka tavaline sõna. Delta Hotels omab see, kui kohaldatakse hotellid. (See juhtum on üsna ebatavaline, sest nii on reisibürood. Tavaliselt tööstused on selgem.) Kumbki omab sõna enda, vaid kontekstis, ja kes omavad märk ei tähenda täielikku kontrolli — vaata täpsemat traktaadi kohta käesolevas seaduses ettenähtud andmed.
Te ei saa kasutada kellegi teise kaubamärki viisil, et oleks varastada väärtus märgi, või viisil, mis võib panna inimesi segadusse teid tegelik omanik mark, või mis võib lubada teil saada kasu kaubamärgi hea nime. Näiteks, kui mul olid annab nõu, muusikat, videoid, ma oleks väga ettevaatlikud, püüdes silt mu tööd, mille nime nagu “mtv.” 🙂 Saab kasutada märkide, et critcise või paroodia omanik, nii kaua, kui on selge, et te pole omanik.
Väär. USA autoriõiguse seadus on üsna selgesõnaline, et teha kohta, mida nimetatakse “tuletatud teoste” — teoseid, või on saadud teise autoriõigusega kaitstud — on eksklusiivne maakond omanik teose originaali. See on tõsi, kuigi tegemise need uued teosed on väga loominguline protsess. Kui te kirjutada lugu, kasutades seaded või tähemärki kellegi teise töö, sa pead, et autori loata.
Jah, see tähendab, et peaaegu kõik “fan fiction” on muidugi autoriõiguste rikkumine. Kui te soovite avaldada lugu Jim Kirk ja Mr. Spock, teil on vaja Ülimalt luba, tavaline ja lihtne. Nüüd, nagu selgub, on paljud, kuid mitte kõik omanikud populaarne autoriõigused silmi kinni pigistama, et “fan fiction” või isegi delikaatselt soodustada, kuna see aitab neid. Erehtykö, aga, et see on täielikult kuni need kas selleks, et seda teha.
Seal on suur erand — kriitika ja paroodia. Ausa kasutamise säte ütleb, et kui sa tahad teha nalja midagi, nagu Star Trek, sa ei pea oma luba, et lisada Mr. Spock. See ei ole lünga, sa ei saa lihtsalt võtta, mitte paroodia-ja väidavad, et see on üks pisiasi. Kuidas “fair use” teoste saad kaevata autoriõiguste rikkumise pärast, ja sa tunnistama, te ei kopeeri, aga, et teie kopeerimine oli õiglane kasutamine. Subjektiivne otsus, mis muu hulgas oma eesmärke, on siis tehtud.
Aga see on ka väärt märkides, et kohus ei ole kunagi lahendanud selle küsimuse, sest fan fiction juhtudel alati saada lahendada kiiresti, kui kostja on ventilaator piiratud vahenditega kohtusse kaevata, võimas kirjastus. Mõned väidavad, et täiesti mitte-kaubanduslikul fan fiction võib olla deklareeritud õiglase kasutada kui kohtud saa otsustada. Te saate lugeda rohkem
Autoriõiguse seadus on peamiselt tsiviilõiguse. Kui te rikuvad autoriõigusi te tavaliselt saada kaevatakse, ei võeta kuriteo. “Süütu, kuni pole tõestatud süüdi” on põhimõte, kriminaalõiguse, nagu on “tõend väljaspool mõistlikku kahtlust.” Vabandust, kuid autoriõigus sobib, need ei kehti samamoodi või üldse. See on enamasti, kumb pool ja määrata tõendite kohtunik või žürii nõustub või usub rohkem, kuigi reeglid erinevad sõltuvalt rikkumise liik. Tsiviilasjade puhul, saate isegi teha tunnistan vastu oma huvide kaitseks.
Tegelikult, 90ndate USA kaubandus autoriõiguste rikkumine, kuhu on kaasatud rohkem kui 10 eksemplari ja väärtus üle $2500 tehti roim. Nii et olge. (Vähemalt siis saada kaitset kriminaalõiguse.) Teiselt poolt, ei usu, et sa lähed, et saada inimesed visati vangi postitad oma E-posti. Kohtud on palju paremaid asju teha. See on üsna uus, testimata põhikirja. Ühel juhul käitaja piraat BBS, et ei tasu oli acquited, sest ta ei võta, kuid kongress muudetud seaduse katmiseks.
See on kuni omaniku otsustada, kas nad soovivad tasuta reklaame või mitte. Kui nad tahavad, peavad nad olema kindlad, et teiega ühendust. Ei ratsionaliseerida, kas see on valus omanik või mitte, palu. Tavaliselt see ei ole liiga raske teha. Aega varem, Klarnet avaldas väga naljakas Dave Barry veerg suur ja tänulikud Usenet publik tasu eest, kuid mõni inimene ei küsinud, ja edastas selle meililist, sai püütud, ja ajalehe kett, mis töötab Dave Barry tõmbas veerus net, pissing maha kõik, kes nautisid seda. Isegi kui te ei saa mõelda, kuidas autor või omanik haiget saab, mõtlema asjaolu, et piraatlus net valutab igaüks, kes tahab võimalus kasutada seda imelist uut tehnoloogiat, et teha rohkem kui lugeda teiste inimeste flamewars.
On koopia ei ole autoriõigust. Kõik E-kirjade kirjutamine on autoriõigustega kaitstud. Aga E-mail ei ole, välja arvatud juhul, kui varem kokku lepitud, saladus. Nii saate kindlasti aru, mida E-kirja saata ja avastada, mida ta ütleb. Võite isegi tsiteerida selle osi näidata. Ausalt öeldes, keegi, kes kohtus üle tavalise sõnum oleks peaaegu kindlasti saada ei ole kahju, sest sõnum on nr kaubanduslik väärtus, aga kui sa tahad jääda rangelt seadusega, siis peaks esmalt küsi. Teisest küljest ei lähe hull, kui keegi postitused E-maili sa saata neid. Kui see oli tavaline mitte-salajane isiklik kiri minimaalne kaubanduslik väärtus ei autoriõigus (nagu 99.9% kõigist E-posti teel), siis ilmselt ei saa mis tahes kahjude hüvitamist, kui sa sue neid. Pange tähele ka seda, et seadus kõrvale, hoides isikliku kirjavahetuse era-on viisakalt üks peaks tavaliselt au.
Müüt #11 (ma ei taha muuta, nüüd tuntud kõnealuse artikli pealkirja) on tegelikult üks on mõnikord tekkinud vastuseks, et see nimekiri 10 müüdid. Ei, autoriõigus ei ole raudne-kaetud lukk, mida saab avaldatud. Tõepoolest, paljud argumendid, pakkudes tasu autoritele, see julgustab neid ei saa lihtsalt lubada, kuid fondi avaldamist ja levitamist, töötab nii, et nad jõuavad palju rohkem inimesi, kui nad oleksid siis, kui nad olid tasuta või kaitsmata — ja unpromoted. Siiski tuleb meeles pidada, et autoriõigus on kaks peamist eesmärki, nimelt kaitsta autori õigus saada ärilise kasu väärtuslikku tööd, ja viimasel kaitse autori õiguse kontrollida, kuidas teos on kasutatud.
Kuigi autoriõiguse seadus muudab tehniliselt ebaseadusliku reprodutseerimise peaaegu iga uus loov töö (v.a alusel õiglane kasutamine) ilma loata, kui teos on registreerimata ja ei ole tõeline kaubanduslik väärtus, see läheb väga vähe kaitset. Autor sel juhul võib esitada hagi puhul kohtu ettekirjutust avaldamist, tegeliku kahju alates rikkumine, ja võib-olla kohtukulud. Tegelikud kahjud tähendab tegelikku raha potentsiaalselt kaotatud autor tänu avaldamine, millele lisanduvad kõik raha sai kostja. Aga kui tööd ei ole kaubanduslikku väärtust, nagu tüüpiline E-kirja või jutukas võrgu lähetamise tegelik kahju on null. Ainult kõige kättemaksuhimuline (ja rikas) autor oleks sue kui ei ole kahju on võimalik, ja kohtud ei näe lahkelt kohta kättemaksuhimuline hagejad, välja arvatud juhul, kui kostja on isegi rohkem kättemaksuhimuline.
Autori õigus kontrollida, kuidas on tehtud tööd, kuid on mõned kehtivuse, isegi kui see ei ole kaubanduslikku väärtust. Kui tunned, et vaja, et rikkuda autoriõigusi, sest sa ei pääse “sest see töö ei ole väärtust”, mida peaks endalt küsima, miks sa teed seda. Üldiselt, austades õiguste loojad, et kontrollida oma loomingut on põhimõte, paljud pooldavad küljes.
Lisaks, kuigi üsna tihti inimesed teevad vale nõuded “õiglane kasutamine” see on ikka põhjendatud ja oluline mõiste vajalik selleks, et kriitika on autoriõigusega kaitstud teosed ja nende loojad näidete varal. Samuti on laiendatud, et võimaldada asju nagu kodus salvestamine, telesaated ja liigub muusika Cd-delt sa ise oma MP3-mängija. Aga palun loe seda enne, kui sa seda teha.
Nendel päevadel peaaegu kõik asjad on autoriõigusega kaitstud hetkest, mil nad on kirjutatud, ja nr autoriõiguse märge on kohustuslik.
Postituste et net ei ole antud avalikuks, ja ei anna teile mingeid õigusi teha täiendavaid kopeerimine välja arvatud ehk omamoodi kopeerimine plakat oleks võinud oodata tavalise voolu net.
Õiglane kasutamine on keerulise doktriin, mis tähendas, et lubada teatud väärtusliku sotsiaalse eesmärgil. Küsi endalt, miks sa ei republishing, mida sa postitad ja miks sa ei võinud lihtsalt ümber, seda oma sõnadega.
Autoriõigus ei ole kadunud, sest sa ei saa seda kaitsta; see on mõiste, alates trademark law. Omandiõigus nimed on ka trademark law, nii et ei saa öelda, et kellegi nimi on autoriõigustega kaitstud.
Autoriõiguse seadus on enamasti tsiviil õigus, kui erilisi õigusi kriminaalmenetluses süüdistatavad kuulete nii palju ei kohaldata. Vaata, aga kui uusi seadusi liiguvad autoriõiguste rikkumise arvesse kriminaalõiguse valdkonda.
Lähetusvorm E-posti on tehniliselt rikkumine, kuid paljastavaid fakte, E-posti, mida sul ei ole, ja peaaegu kõik tüüpilised E-posti, keegi võiks vääna mis tahes kahjude sinult selle saatnud. Seadus ei saa palju ära teha, et kaitsta teoseid, millel puudub kaubanduslik väärtus.
Autoriõiguse seadus võeti hiljuti muudetud Digitaalne Aastatuhande Autoriõiguse Seadus, mis muutis net autoriõiguse mitmel viisil. Eelkõige tuleb panna igasugu juriidilist jõudu taga koopia-kaitse süsteeme, muutes programmide ebaseadusliku ja vähendada reaalsus õiglase kasutamise õigused.
Digitaalne Aastatuhande Autoriõiguse Seadus muutus ka vastutus väljavaated ISPs suuri võimalusi, paljud neist üsna tülikas.
Võib-olla oleks vastuolus lihtsalt link veebilehele? See ei ole müüt, see on lahtine, aga ma olen kirjutanud mõned arutelu siduda õiguste küsimusi. | OSCAR-2019 |
||
Läinud neljapäeval esitles Paldiski Nikolai koguduse õpetaja Merle Prass-Siim kirikus äsja trükist ilmunud raamatut «Piiskopi ja keisri kaitse all. Paldiski Nikolai kogudus 1769–2012».
«Alustuseks on mul teile üks kurb uudis,» alustas õpetaja esitlust. «Täna esitletav raamat ei saanud selline, nagu alguses kavandatud oli …» Pärast üllatunud pilke täis pausi jätkas õpetaja juba rõõmsalt: «See sai parem!»
Paldiski Nikolai koguduse ja kiriku ajalugu oli kuni viimase ajani uuritud väga vähe. Veel läinud aasta lõpus oli võimalik kogu ajalugu võtta kokku kolme põhifaktiga: 1842. a ehitati Paldiskisse Nikolai nime kandev kirik. See suleti 1940. a seoses baaside lepinguga ning muudeti ohvitseride klubiks ja laoks. Kirik taasavati 1990. aastatel.
Kuigi Paldiski linna ajaloo kohta on ilmunud suuremaid ja väiksemaid käsitlusi, on linna kirikuid puudutatud neis vaid ühe-kahe lausega. Ka Paldiski eluolu igakülgselt uurinud Lembit Odres (viimase ennesõjaaegse linnapea ning koguduse nõukogu esimehe poeg) on oma käsikirjas napisõnaline, viidates materjali vähesusele ja juhuslikkusele.
Et kiriku aknad on kehvas seisus, tekkis õpetajal umbes aasta eest mõte anda välja raamat vanade ja uute fotodega pühakojast, et koguda raha akende korrastamiseks.
Materjali kogumise käigus ilmnes aga üha uusi vihjeid koguduse ajaloo kohta. Otsing arhiivi infosüsteemis andis viiteid sadadele säilikutele ajalooarhiivis, riigiarhiivis, Tallinna linnaarhiivis ja muinsuskaitseameti arhiivis. Neile lisandusid materjalid EELK konsistooriumi ja koguduse enda arhiivist.
Vastne raamat toetubki suures osas seni avaldamata arhiividokumentidele. Pildimaterjali hulgas on ainulaadseid jäädvustusi Paldiski koguduse ja kiriku taastamisest 20. sajandi viimasel kümnendil.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital, heategevusfond Uus Laine, Harju-Madise, Keila ja Risti kogudus ning eraisikud.
Autorit olid raamatu ilmumise (ja sünnipäeva) puhul tulnud õnnitlema peapiiskop Andres Põder, praost Jüri Vallsalu, Paldiski linna ja heategevusfondi esindajad, annetajad ning pereliikmed.
Samuti on eestpalves Soome Evangeelse Luterliku Kiriku Espoo piiskopkond ja tema piiskop Mikko Heikka.
Roosiklump Viljandi Pauluse kiriku esisel on oma kaunimas õieilus, kui vaimulikest abielupaari Elve Benderi ja Allan Praatsi ühel päikselisel sügispäeval selle majesteetlikku kaunidust imetlema palun. Liina Raudvassar
Juba kolmkümmend aastat on Elve Bender (50) ja Allan Praats (52) abikaasadena parimad sõbrad, elu- ja mõttekaaslased. Olgu era- või tööalaselt, ikka kogevad nad teineteise poolt tõhusat abi ja tuge ega pea seda koduseinte vahelt kaugemale otsima minema.
Sügisel on meie laiuskraadil avar tähendus. Sügis tähendab rukkivihke korrastatud viljapõldudel ja haneparvi taevalaotusel, tähendab aina pikemaks venivaid õhtuid ja hommikust hallavalgust. Aga sügis, mis mind mitmeks sisukaks tunniks Viljandisse viis, oli veel üsna suvine ning soe päikesepaiste lubas mantlihõlmadki lahti jätta.
«Mulle meeldib selline sügis, kui saab kuldsetes lehtedes sahistamas käia ning tammetõrusid ja kastanimune taskusse korjata,» jagab Elve Bender oma eelistust, olles nõus, et just sellist looduspilti pakub tema sünnipäev oktoobrikuus tavaliselt.
Allan Praats aga tunnistab, et sügis pole tema meelisaeg. Olles küll sarnaselt abikaasaga sünnilt sügise laps, kuulub tema sümpaatia ometi kevadele. Kui päev läheb pikemaks ja juurde antud valge aeg lubab ka rohkem ära teha. Sügis on ju süüdi, miks mitmed välitööd jäävad pooleli ja plaanid teostamata.
Kui jõuame suure roosipeenra juurde, kus tulipunased õied meie tähelepanu pälvivad, räägib Elve, kuidas ta seda pastoraadiaknast imetleb. «Olen lihtsalt õnnega koos – ise ei pea aednikurollis vaeva nägema, aga õieilu saan iga päev nautida,» muheleb ta, tuues näite, kuidas teinekord elus just nii kipub olema, et ühed külvavad ja harivad ning teised naudivad vilju.
Selliste mõtete meelevallas oleme, kui Viljandi Pauluse, rahva keeles jätkuvalt maarahvakirikuna tuntud pühakoda ümbritsevas pargis tuure teeme. Meie ümber on kesknädalale kohast liikumist. Et pühakoja ümber tõkestav tara puudub, lühendab kirikuaia arvelt nii mõnigi linlane oma teekonda. Vaimulikeni jõudes tervitatakse, enamasti.
Viie aastaga on vaimulikest abielupaar Viljandis omainimesteks saanud. Hoolimata sellest, et vaid Allan on siinse koguduse vaimulik, kuna Elve teenimiskoht on hoopis Tarvastu koguduses.
Jõuan üle linna kõrguva punastes toonides kirikuni siis, kui õp Praats koondab mõtteid algavaks keskpäevapalvuseks. Ometi võtab ta aega, et korraldada mulle kiire ringkäik pühakojas, tutvustades, kuidas kulgevad ettevalmistused kirikuhoone 150. aastapäeva tähistamiseks.
Liigume altari suunas mööda vaipa, mille kindral Johan Laidoner oma ema mälestuseks kogudusele kinkis. Eksterjööriga harmooniliselt sobivas sisekujunduses on mitmeid teisigi esemeid, millest nähtub koguduse armastus oma pühakoja vastu.
Õpetaja suunab ajakirjaniku pilgu aga neile detailidele, mis viitavad murekohtadele interjööris. On teada, et Pauluse kiriku seisund pole kiita. Hoone kui tervik ei ole alates ehitamisest saanud kapitaalset remonti, nendib pastor ja osutab laekonstruktsioonis silmaga haaratavatele laikudele, mis näitavad, et katus ja vahelagi on veekahjustuste tõttu avariiohtlikus seisus.
Kogudus ei ole jäänud käed rüpes ootama, vaid on hankinud restaureerimiseks tööprojekti ja muinsuskaitseameti eritingimused. Töö nõuab raha ja mitte vähe. Selleski osas on kogudus õpetaja ja juhatuse initsiatiivil otsinud vahendeid ning need otsingud on kandnud ka vilja. Häid näiteid, kus kogukond on näidanud huvi sakraalhoone jätkusuutlikkusse panustada, on ridamisi ja pastori hääles kõlab varjamatu uhkus neist ülevaadet tehes.
Altari kõrval klaasvaheseinaga eraldatud koguduseruumis korrastatakse Viljandis emerituuripõlve pidava õpetaja Villu Jürjo abil koguduse raamatukogu. Iga koguduse omandis olev teos saab tiitellehele templi järjekorranumbriga. Maast laeni kõrguvad riiulid on kirjasõnast täidetud.
Igal kolmapäeval ootab õp Allan Praats koguduseliikmeid kirikusse sõnateenistusele, kus keskendub eelolevaks pühapäevaks valitud kirjakohale ning võtab aega vaagida mõtteid, mida aeg meelele toob.
Saan sellest nüüd minagi koos kümmekonna kirikulisega osa ning olen nõus, et selline kesknädalasse planeeritud hardushetk on tõhusaks abiks, et argipäevas pidet leida.
Religioonipedagoogika õpingutest mäletab Elve Bender ühte seika, mille mõjusus aastatega kasvab. Ta mäletab, et Pille Valk palus meelde tuletada oma elu esimest vaimulikku ametiriietes ametitalitust täitmas. «Arvan, et nägin esimesena Linda Maiorit naabritaati matmas,» räägib Elve.
Nüüd, esimese juubelini jõudnud, oskab ta näha toona antud vihjeid. Kohtumine Linda ja Jaan Maioriga, vaimulikest abikaasadega, võib sellisena tagantjärele küll tunduda.
Õp Juta Siiraku mõju oma kujunemisloole ning ka konkreetsemalt elukutsevalikule peab Elve aga otseselt oluliseks. See oli ajal, kui mõlemad naised töötasid EELK pühapäevakooliühenduses. Selleks ajaks olid Elvel juba seljataga teoloogiaõpingud kursustel Helsingi ülikoolis, kus ta Seppo Alaja ja teiste tunnustatud teoloogide juhendusel usuteadust õppis.
«Läksin, et paremaks pühapäevakooliõpetajaks saada,» tunnistab Elve, lisadest, et stuudiumi vältel «läks nälg suuremaks» ja tagasihoidlikuma plaani kaalus üles ambitsioonikam. «Teadmine on saar teadmatuse meres ja mida pikem on rannajoon, seda suurem kokkupuutumine oma rumalusega,» vahendab ta meelde sööbinud mõistukõne.
Elve on seda meelt, et asjad lähevad suuresti nõnda, nagu need Looja plaanides on. Nüüd tagantjärele näeb ta selleski ettehooldavat seost, et ta 15aastase koolitüdrukuna noorte keskel väga populaarse õp Harri Haameri juurde sattus. «Kas ma võisin siis uneski näha, et minust aastaid hiljem Tarvastu koguduse õpetaja saab,» laiutab Elve käsi.
See, kuidas abielud purunevad ja inimesed aina uute partnerite järele ringi vaatavad, tundub Elvele ja Allanile arusaamatu. Inimlikult nad mõistavad, aga isiklikult sugugi mitte. Tänavu augustis said nad tähistada oma abielu 30. aastapäeva. Nad on nõus, et tee, mis ühiselt käidud, on neid karastanud ja kasvatanud.
Millised võiks olla miinused ja plussid siis, kui abikaasadel on sama elukutse? «Meie jõuluõhtu algab küll väga hilja,» katsub Elve lahtrisse «miinus» näidet leida. Pere saab pühadelauda istuda, kui Elvel ja Allanil kõik teenistused peetud. Natuke omavahel nõu pidades leiavad abikaasad, et «lapsed on selle kõik üle elanud, vist ei ole siis nii raske olnud ja nad väga nurisenud».
Üsna ruttu saab selgeks, et positiivsed näited kaaluvad negatiivsed üle. «Abi on ikka väga lähedal,» rõhutab Elve. Omavahel jagatakse «leide» eesseisva pühapäevajutluse ettevalmistamisel. «Loomulikult räägime tööasju kodus,» tunnistab Allan, kes peab naeruväärseks pastoriametis võimalust, et tööasju koju kaasa ei võta.
Elve ja Allan rõhutavad, et kuigi kõik nende eelistused ei kattu, on nende teoloogilised tõekspidamised sarnased ning paljudel teemadel mõistavad nad teineteist selleks sõnu pruukimata. «Abort, naiste ordinatsioon, samasooliste kooselu ja paljude teiste kaalukate teemade puhul ei pea me isegi mõtteid vahetame, sest saame teineteise seisukohtades selletagi kindlad olla,» räägib Allan.
Koos tulid nad sellesse kirikusse, koos hoomavad nad ka ajaga tulnud muutusi EELKs. Koos on igal juhul kindlam, on nad ühel meelel. | OSCAR-2019 |
||
EELK Konsistooriumi aukiri anti õpetaja Peep Audovale seoses 60. sünnipäevaga ustava ja kohusetundliku teenimise eest koguduse õpetaja, praosti ja konsistooriumi assessorina ning abipraost Leevi Reinarule 25. ordinatsiooniaastapäeval kohusetundliku teenimise eest.
Assessor Jaan Tammsalule anti palgata puhkust 15. oktoobrist 2003 kuni 1. augustini 2004. Sel ajal täidab Viljandi Jaani koguduse õpetaja ülesandeid ja Viljandi praostkonna praosti ülesandeid abipraost Rein Schihalejev, majandusassessori ülesandeid assessor Joel Luhamets.
Seoses õpetaja Kaido Soomi lahkumisega praostkonnast ja tööleasumisega õppejõuna Tartu ülikoolis, vabastati ta Pärnu praostkonna abipraosti kohustustest alates 1. septembrist ja õpetaja Urmas Viilma määrati abipraostiks järgmise korralise sinodini.
Kristel Engmann – Haapsalu kogudus, praost Tiit Salumäe; Reet Eru – Harju-Madise kogudus, õp Joel Siim; Kristiina Jõgi – Vigala kogudus, õp Urmas Viilma; Silvester Jürjo – Narva-Jõesuu kogudus, õp Ülo Vaher; Kaido Saak – Lihula kogudus ja Haapsalu kogudus, praost Tiit Salumäe.
Rummu vanglas kaplanina teeniv õpetaja Andi Kirotar määrati Ida-Harju praostkonna vikaarõpetajaks ja teenima Loksa kogudust alates 1. septembrist.
Peapiiskop Jaan Kiiviti otsusega on 1. augustist määratud õpetaja Urmas Petti Võnnu koguduse hooldajaõpetajaks ja diakon Urmas Paju teenima Võnnu kogudust hooldajaõpetaja alluvuses.
Armsad kaaskristlased! Eesti Piibliseltsi nõukogu, juhatus ja kaastöölised tervitavad teid Ühinenud Piibliseltside palvepäeva puhul, milles osalevad kõik maailma piibliseltsid. Piibliseltsid on tegutsenud juba üle 200 aasta. 61 aastat tagasi asutasid rahvuslikud piibliseltsid Ühinenud Piibliseltsid, et ühiselt tegutseda sõjajärgses maailmas. Tänaseks on organisatsioonis üle 140 rahvusliku piibliseltsi, ...
Teoks on saanud suur skautlik südamesoov – alates 10. aprillist on kõik Eesti skaudid koondatud ühte organisatsiooni, Eesti Skautide Ühingusse (ESÜ).Nüüd on Eestis üks ja ühine skautide organisatsioon – Eesti Skautide Ühing, mis koondab endas Eesti skautluse järjepidevust 1921. aastal loodud Eesti Skautide Maleva õigusjärglasena ja ka Skautide Maailmaorganisatsiooni liikmestaatust.Kristjan Pomm ...
Eesti Piibliseltsi (EPS) üldkogu selle aasta märksõnadeks olid erinevate piiblitraditsioonide kasutamine ja tutvustamine.Pirita kloostris toimunud aastakoosoleku avapalvuse pidas isa Vello Salo, kes sidus selle publikuga ühiseks kanooniliseks Piibli lugemiseks. Päevakorras oli EPSi tegevusaruanne, eelarve tutvustus ja kinnitamine. Peasekretär Jaan Bärenson tutvustas käimasolevaid projekte ja tegevuskava aastateks ...
Valge Roosi Vennaskond annab julguse otsustada ja teha ise oma valikuid, kujundab väärtused kogu eluks ning pakub ustava sõpruskonna pikaks ajaks.27.–29. aprillini Jõgeval toimunud baptistide noorte piiblipäevadel oli Avatud Piibliühingu (APÜ) piibliboksis võimalus tutvuda ja liituda Valge Roosi Vennaskonnaga.Avatud Piibliühing alustas Valge Roosi Vennaskonna projektiga 2006. a novembris, mil tuli kokku 11 noort, kelle ...
27. aprillil esitleti seni kõige ulatuslikumat vepsa keelde tõlgitud teksti – Uut Testamenti. Vepsakeelset pühakirjateksti valmistasid ette Nina Zaitseva (vasakul) ja Inka Pekkanen.Esitlus toimus Petros- kois Elias Lönnroti nimelises soome-ugri keskkoolis. Ürituse korraldajateks olid Vepsa Kultuuriühing, Karjala Rahvuspoliitika ja Usuasjade Ministeerium ning rahvusvahelise Piiblitõlke Instituudi Helsingi osakond. Juba ...
II maailmasõja ajal Soomes vaimulikust ärkamisest alguse saanud luterlik Soome Rahva Piibliselts on üle 20 aasta korraldanud koolitusi nimega «Tunnistaja ja kuulutaja kursus», mille sihtgrupiks on kõik kristlased. Kursus pakub võimalust igaühel üles leida isikupärane viis tunnistada elavat Jumalat. On ju iga kristlane kutsutud rõõmusõnumit edasi andma, kui mitte suurtele rahvahulkadele, siis kas ...
Laupäeval, 28. aprillil möödus 100 aastat Põlva koguduse esimese eestlasest õpetaja sünnist.Tartumaal Uderna vallas Peksi talus sündis uue kalendri järgi 28. aprillil 1907 rentnikest abielupaaril Jaak ja Liina Kivisikul poeg, kellele pandi nimeks August. Seitse aastat hiljem ostsid Jaak ja Liina talukoha naabervalda Arule ja August hakkas õppima kohalikus Aru algkoolis. 1921 astus ta Tartu Treffneri gümnaasiumisse, kus ...
Agora on esimene õigeusu kirikus vajaminevaid tarvikuid pakkuv internetipood Eestis. Siiamaani on poes esindatud toodetevalikut olnud raske Eestis leida ning see ongi tinginud taolise poe tekkimise. Oma väljapaneku valimisel on poeloojad lähtunud eelkõige kvaliteedist ja loodussõbralikkusest. EAÕK-l on Kõmsil ka oma küünlavabrik, kus puhtast mesilasvahast valmistatakse kiriku tarvis küünlaid.Kaubavalikut ...
Tõnu-Heino Maask29.09.1944 – 21.04.2007Laupäeval, 28. aprillil saadeti Põlva kirikust ära kauaaegne kirikuvanem ja juhatuse esimees Tõnu Maask, kes 12 aastat tagasi võttis kirikuasjade ajamise sümboolselt üle oma isalt, legendaarselt veskimehelt, jutlustajalt, kirikuvanemalt Richard Maaskilt (1905–1995). 1944. aasta kolmekuningapäeval õnnistas Põlva koguduse esimene eesti soost ...
Täname kõiki, kelle kaasabil on restaureeritud kogudusele kuuluv 1892.–1925. aasta sündide ja ristimiste meetrikaraamat, ning soovime kõigile rohket Issanda õnnistust. Täname Pala vallavalitsust ja Alatskivi kogudust; täname eraannetajaid Mai Tarot, Eha Toodet, Ilve Tobrelutsu; täname töö teostajat OÜ Mandragorat.Kodavere Mihkli kogudus
Juulikuu esimesel päeval jõustub uus perekonnaseisutoimingute seadus, mis toob endaga kaasa mitmeid muudatusi nii üksikisikute, vaimulike kui ametiasutuste jaoks.
Ühe olulisema muudatusena näeb uus seadus ette ülemineku paberil tehtavatelt perekonnaseisuaktidelt elektroonilistele toimingutele. See tähendab, et alates juulist ei anna perekonnaseisuasutused välja enam sünni-, surma- ega abielutunnistusi, vaid neid hakkavad asendama elektroonilised väljavõtted rahvastikuregistrist.
«Abielu sõlmimise hetk fikseeritakse protokolliga, milleks uue seaduse järgi ei ole nüüd enam mitte aktile allakirjutamine, vaid jah-sõna ütlemine küsimusele, kas abiellujad soovivad teineteisega abielluda. Paberil tehtava abieluakti asemel on uue seaduse järgi elektrooniline otsus – kanne,» selgitab siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.
Siiski ei kao paberandmebaas täielikult, sest perekonnaseisuametnik teeb eelnevalt allkirjastatud protokolli alusel kande paberil ning selle kannab elektroonsesse rahvastikuregistrisse maavalitsus. Nii säilivad kõik perekonnaseisuandmed siseministeeriumis ka siis, kui elektroonilise andmebaasiga midagi juhtub.
Pungas lisab, et ehkki praegu väljastatavad abielutunnistused kaovad, antakse pärast elektroonilise kande tegemist maavalituses abiellunutele nende soovi korral abielutõend.
Eelnõu peamine eesmärk on korrastada perekonnaseisukannete tegemist, et nii sünni, surma kui ka abielu sõlmimise korral oleks kõik andmed rahvastikuregistris.
Enel Pungase sõnul toimingute elektroonsus vaimulike poolt abielu sõlmimist eriti ei puuduta. «Sellel teemal on vaimulikega peetud mitmeid arutelusid ja kokkuvõttena võib ütelda, et vaimulik ei pea maavalitsusse minema rohkem kui praegu kehtiva õiguse kohaselt. Nemad teevad oma toimingud paberil ja edastavad need maavalitsusele põhimõtteliselt nii nagu kehtiva õiguse aluselgi.»
Küll aga muutuvad vastuvõetavate (avaldus) ja täidetavate (protokoll, kanne, tõend) dokumentide vormid ning abiellumisavalduses tuleb inimeselt küsida täiendavaid küsimusi (nt varasuhte kohta).
Mõningaid muudatusi tuleb ka asjaajamises. Kogu vaimuliku «teekond» näeb välja järgmiselt: pärast avalduse vastuvõtmist on tarvis see koos lisatud dokumentidega viia maavalitsusse, kus need skaneeritakse abielutoimikusse ning trükitakse välja protokoll. Vaimulik saab väljatrükitud protokolli, sõlmib abielu, võtab abiellujate allkirjad protokollile ning täidab paberkande. Kolme tööpäeva jooksul pärast abielu sõlmimist peab ta esitama paberkande ja protokolli oma asukohajärgsele maavalitsusele.
Neile vaimulikele, kes sõlmivad rohkem abielusid, on Pungase sõnul pakutud võimalust saada (vastava koolituse järel) juurdepääs rahvastikuregistrile.
Kirikuõpetajate jaoks tähendab uus pereseadus peaasjalikult seda, et need vaimulikud, kes soovivad jätkata abielu sõlmimisega seotud perekonnaseisutoiminguid, peavad enne 1. juulit läbima koolituse ja sooritama perekonnaseisuametniku eksami. Eksami sooritanu saab abielu sõlmimise kinnitamise õiguse viieks aastaks, mittesooritanu kaotab selle.
See, kas vaimulikud pärast nimetatud perioodi peavad õiguse jätkumiseks uuesti atesteerimisele tulema, sõltub nende poolt sel perioodil sõlmitud abielude hulgast: abielu sõlmimise õigus antakse uut eksamit tegemata, kui vaimulik on selle viie aasta jooksul kinnitanud vähemalt 25 abielu.
Esimesed vaimulikud said seadusemuudatuse jõustumisega abielude sõlmimise õiguse kaheksa aastat tagasi, mil vaimulikele korraldati koolitused ja atesteerimine ning anti vastava õiguse ja riigivapiga nimeline pitsat. Alates 2002. aastast on laulatuste arv ja vaimulike sõlmitavate abielude protsent pidevalt kasvanud. Praegu on vastava õigusega vaimulikke EELKs 78.
Uut seadust silmas pidades on siseministeerium koos perekonnaseisuasutustega tänavu kevadel viinud läbi ettevalmistavaid koolitusi ja sooritatud on ka esimesed eksamid. Siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au sõnul oli koolitustaotlusi kokku 134, neist EELK vaimulikelt 67.
«Eksamile tuli kokku 116 vaimulikku, neist 58 EELKst. Nii et abielu sõlmimise õigusest loobujaid oli enne taotluste esitamist kui ka pärast koolitust.
Eksami sooritasid kõik 58 EELK vaimulikku, kes saavad regionaalministri käskkirjaga õiguse alates 1. juulist 2010 abielusid sõlmida,» kinnitas Au.
Sageli valib noorpaar vaimuliku just selle järgi, kas ta omab juriidilist abielu sõlmimise õigust, ehkki harv pole seegi, kui laulatust viivad läbi kaks vaimulikku – üks perekonnaseisuametnikuna ning teine õpetajana.
Kuigi taotletud õigus tähendab vaimulikele lisatööd, mida riik ei tasusta, annab see võimaluse suurendada kiriku liikmeskonda ning seda eelkõige nooremate inimeste näol. Et laulatuste eest on kogudused kehtestanud tavaliselt kindlaks määratud summa, suureneb ka kogudustele tehtav annetuste arv.
Seda, et vaimulike poolt sõlmitavate abielude hulk uue seaduse jõustudes väheneb, Pungas ei usu. «Abielude sõlmijana lisandub perekonnaseisuametnikule ja vaimulikule küll ka notar, kuid vaimulikel on kindlasti oma nn kliendid, kes nende juures abielu soovivad sõlmida,» nentis Pungas.
Samuti ei pelga ta, et juulikuus, kui Eestis on abiellumiste kõrgperiood, seaduse muudatusest tulenevaid suuri apsakaid juhtuks. «Mõned toimingud võivad olla uudsusest vaimuliku jaoks harjumatud ja seetõttu aeglasemad, kuid kõik on läbinud koolituse ja eksami ning usume, et koolituse saanud vaimulikud on perekonnaõiguslike teadmiste osas veelgi professionaalsemad.
Vaimulik ei pea ühtegi paberit täitma inimese juuresolekul, seetõttu ei peaks teeninduse kiirus ja kvaliteet kannatama,» lausus Pungas.
Täiesti uus on suvel kehtima hakkava seaduse puhul varalahenduse otsustamine. Abiellumisavalduse esitamiseks tuleb paaril kokku leppida, missugust varalahendust nad kasutavad: kas ühisvara, lahusvara või juurdekasvu vara.
Kui abiellujad oma varalahenduse valikut ei avalda, loetakse valituks varaühisuse regulatsioon. Mida üks või teine lahendus tähendab, peab abiellujatele selgitama perekonnaseisuametnik.
Ent jõustuv peretoimingute seadus reguleerib ka muid toiminguid peale abiellumise. Näiteks kantakse koos lapse sünni registreerimisega edaspidi rahvastikuregistrisse lapse hooldusõiguse kuuluvus. Hooldusõigus, sh lapse esindamise õigus, on võimalik osaliselt või täielikult üle anda ühele vanemale.
Uus regulatsioon täpsustab ka isaduse aluseid. Kui praegu kehtiv seadus lubab isadust tuvastada ema ütluse alusel, siis 1. juulist toimub isaduse omaksvõtt, kui isa ei ole emaga abielus, isa tahteavalduse alusel või kohtu kaudu.
Perekonnaseisutoimingute seaduse jõustudes minnakse üle elektroonilisele süsteemile ning loobutakse sünni-, surma- ja abielutunnistuse väljaandmisest. Rahvastikuregistrisse tehakse vastav sissekanne, millest antakse soovi korral väljavõte ehk tõend.
Kõik ametnikud, kel on õigus inimesi paari panna (sh vaimulikud), peavad enne seaduse jõustumist sooritama eksami. Läbi põrudes kaotab ametnik senise paaripanemise õiguse.
Notarid saavad õiguse täita abielu sõlmimise ja lahutamisega seotud perekonnaseisuasutuse ülesandeid.
Uudsena lisandub hooldusõiguse kandmine rahvastikuregistrisse, sest üksnes hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja.
Praegu on abielu sõlmimise õigus EELK 211 vaimulikust (kogudusi teenib neist 124) 78-l, alates 1. juulist omab hetkeseisuga seda õigust 58 vaimulikku.
Ants Tooming, Tartu Peetri koguduse õpetaja, esimene vaimulik, kes 2002. aastal abielu registreeris:
Ma jätkan abielude sõlmimist ja sain, nagu vist enamik taotlejatest ja eksami sooritanud vaimulikest, selle õiguse järgnevaks perioodiks.
Tuleb senisest veelgi hoolikamalt jälgida esitatud dokumentide kehtivust ja vastavust Euroopa Liidu ja Eesti seadusandlusele. Eelkõige aga selles osas, mis reguleerib abielupoolte vahelisi varasuhteid. Ma usun, et paljud vaimulikud seetõttu ka loobusid, et juba senine asjaajamine on üsnagi bürokraatiamahukas. Nüüd tuleb asjaajamist veelgi rohkem. See lisatöö on ju tasustamata nagu enamik muidki tegevusi, mida vaimulikult eeldatakse.
Laulatustega seotud häid mälestusi on mul palju, näiteks olen laulatanud ja registreerinud abielupaari, kus üks osapooltest oli 93aastane. Olen kogunud albumisse kõikide leerigruppide (sh kuldleerid ja eraleerid) ja laulatatud paaride fotod.
Need albumid on olnud Kolga-Jaani koguduse, kus ma eelnevalt teenisin, liikmete ja ka külaliste seas kõige huvipakkuvamad «vaatamisväärsused» üldse.
Mulle endale meeldib neid ka aeg-ajalt vaadata. Samuti on koguduse lähiajaloo täpsustamisel leerifotode album kõige konkreetsem ja kiiremini kasutatav allikdokument. | OSCAR-2019 |
||
Viaman on meessoost parandamiseks täiendada muleerima looduslikest koostisosadest. See peamiselt parandab erektsiooni kvaliteet, mis on nimetatud, et aidata kasutajal on suurem, tugevam ja püsivam erektsiooni. Valem sisaldab ka mitmeid koostisosi, mis aitavad suurendada sugutung, suurendades organismi hormoon testosteroon. See sisaldab ka kombinatsioon aphrodisiacs, mis aitavad parandada libiido ja erutuse. Toidulisand on ka turustatakse peenise laienemise preparaat.
Viaman on täiendada, et tegemist kapslites, mis tuleb võtta iga päev. See ei tööta kohe umbes tund pärast manustamist ja valem peaks tulemusi andma 4 nädala jooksul kasutada. Vastavalt toote veebilehte, täielikud tulemused tuleks vaadelda kolme kuu regulaarne kasutamine.
L-arginiini – See on aminohape, mis mängib olulist rolli tootmise lämmastikoksiidi, mis laiendab veresooni ja parandab üldist verevoolu organismis. See aitab saada rohkem verd peenise mille tulemuseks täielikum ja püsivam erektsioon.
L-lüsiini – See aminohape on looduslikult leitud piima ja veiseliha. On oluline normaalseks hormooni tootmist sealhulgas testosterooni, mis on otseselt seotud sugutung meestel. Paljud seksuaalfunktsioonihäired nagu erektsioonihäired tegelikult ühendatud madal testosterooni.
Atsetüül N-karnitiin – See on levinud rasva põletamine tooteid, sest see on näidanud, et aidata jaotus rasvhappeid. Rasvhapped kasutatakse organismi poolt energia suurendades niiviisi energiatase kasutaja.
Lambalääts – See on kasutatud traditsioonilise meditsiini parandamiseks sugutung meeste jaoks väga kaua aega. Hiljutised uuringud on näidanud, et see aitab suurendada organismi loomulik testosterooni tootmist, mis toob kaasa kõrgema libiido.
Maca Root – Inca sõdalased kasutanud seda herb parandada tugevust. See töötab põhimõtteliselt parandades võime keha tootma testosterooni.
Tsink – On oluline mikromineraal testosterooni tootmist. Mõned uuringud näitavad, et see aitab ka parandada verevoolu aidata kasutajal saavutada ja säilitada erektsioon.
Viaman peamiselt töötab, tõstes verevoolu, mis aitab kasutajal saavutada ja säilitada täielikuma erektsioon. See on tegelikult sama toimemehhanism erektsioonihäirete ravimid nagu Viagra. Valem suurendab ka sugutung, pakkudes keha oluliste ainete ja toitainete tervisliku testosterooni tootmist. Toidulisand sisaldab ka energia süütevõimendid ja looduslikud aphrodisiacs aidata parandada suguelu ja saada kasutaja valmis suguakti.
Toidulisand tegelikult ei tööta kohe erinevalt erektsioonihäirete ravimid ja muud meessoost parandamiseks täiendused, et ainult vaja võtta kui vaja enne suguakti. Toidulisand tuleb võtta regulaarselt umbes 4 nädalat enne tulemusi näha, mis kohe halveneb kui te lõpetate tarbimist täiendada.
On segatud kommentaare inimestelt, kes on proovinud mees tugevdaja mõned öeldes see töötas nende jaoks. Siiski on ka palju negatiivseid tagasiside öeldes see ei sobinud neile või ainult tarnitud väikesed tulemused nii valem ei tööta kõigi jaoks.
See lisa on ainult tervete meessoost täiskasvanud. Ärge võtke, kui olete alla ravimeid või on meditsiiniline seisund. Kontrollige koostisosi hoolikalt ja veenduge, sa ei ole allergiline mõne neist enne tarbimist. Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest, katkestage kasutamine.
Kõige tavalisem kõrvaltoime on mao häireid, mis võivad isegi põhjustada kõhulahtisust. On ka võimalus, et mõned kasutajad on allergiline mõne koostisosa.
Toidulisand saab osta üle leti ja sa ei pea retsepti võtta. Valem on valmistatud kasutades looduslikke koostisosi ainult ja see ei sisalda keelatud aineid.
Vastavalt KKK jaotises Viaman kodukale, see võtab aega umbes 4 nädalat tulemusi andma maksimaalse mõju 3 kuud kasutamist.
Valem on loomulik, kuid see võib suhelda ravim et kontrollida oma tervishoiuteenuse osutaja enne tarbimist kui olete alla ravimeid.
Pudel Viaman mis on hea 30 päeva on hinnaga £ 34,99 toote veebilehte. Allahindlused on esitatud kui 2 kuni 6 kuu varu on tellitud. Kuid hind on endiselt kõrge võrreldes sarnaste preparaatide turule.
“Olen püüdnud Viaman ja kasutatud kaks pudelit umbes 2 kuud. See pani mind natuke hornier kui tavaliselt, kuid ma ei näe muutus mu peenise suurus. Ostsin ta peamiselt suurendada peenise pikkus, kuid see ei paku. Ma olen väga pettunud, eriti kuna väga kõrge hind selle mees laienemise toode. Ma ei soovitaks seda kellelegi. ”
“Sõber andis mulle pudeli seda kui praegu, kui ta tuli reisi UK. Üritasin seda 20 päeva ja see ei ole tegelikult midagi minu jaoks. Nr paranemist erektsiooni kvaliteedi või suurenemine libiido. Ta isegi andis mulle maoärritus paar korda, et ma otsustasin võtmise lõpetama ja visata ülejäänud pudel. See on halb toode ja ma soovitan mitte osta seda. ”
Formuleerimist Viaman on tavalised, kuid on mõned toimeaineid, mis on tagatud teaduse ja / või kliinilised andmed. Suurim probleem on vähene kliiniline katsetamine läbi toote mistõttu ei ole tõendeid, et see on efektiivne või ohutu. On ka mingit raha tagasi garantii , mis on tavaliselt pakutud top meessoost parandamiseks tooteid. See on hinnaga kõrgem kui enamik tema konkurendid turul, mis on ka suur viga. Kokkuvõttes on midagi erilist ja on paremaid valikuid turul, kui te otsite mees parandamiseks täiendada. | OSCAR-2019 |
||
Kas Sa oled mõelnud, miks on vahel nii raske elada oma tõe järgi, teha just seda, mida Sa tõeliselt tahad ning seada sõnu ritta täpselt nii nagu nad Sinu seest välja tahaksid tulla?
Kõritšakra on ühenduslüli keha ja meele ning ütlasi ka mõtete ja tunnete vahel. Just kõrist saab alguse loomine - oma isikliku elu loomine. Tasakaalus kõritšakra võimaldabki Sul luua just sellise elu nagu Sa ise päriselt tahad. Justnimelt Sina - mitte Sinu vanemad, sõbrad, elukaaslane või lapsed.
Aga miks ikkagi kipub nii sageli meie oma enda isiklik hääl ära kaduma? Miks on siis ikkagi nii raske elada sellist elu nagu me tahame, teha valikuid ajendatud oma sügavaimatest soovidest ning rääkida just nende sõnadega, mis meie seest tulevad?
Ajutiselt võivad kõritšakra tasakaalust välja viia mitmed erinevad tegurid ning antud kontekstis ma neile ei keskendukski. Kerge lainetus on elumerel täiesti tavaline!
Hoopis põnevam lugu on kõri ja oma häälega siis, kui see on Sinu jaoks nö eluliseks väljakutseks. Sel juhul on väga võimalik, et Sinu "hääl" läks kaduma juba lapsepõlves. Võimalik, et olid laps, kelle arvamus ei läinud teistele korda, kellel ei lubatud ühtegi valikut või otsust langetada (või siis veelgi enam - kõik Su otsused või valikud laideti maha) ning kõik teadsid alati Sinust paremini millist elu Sa võiksid elada, milliseid valikuid langetada ning üleüldse - kes Sinust suurena saab ning milline on Sinu jaoks "hea ja õige elu" (elukutse, abikaasa, töökoht jne-jne).
Kõritšakraga ongi kõige otsesemalt seotud sõnade ja eneseväljendusega (ka kirjakeeles). Ilmselt tead isegi, et sõnadel on tohutu jõud - nii nendel, mida ütleme valju häälega teistele, kui ka nendel, mida lausume endale ja enda kohta. Nii kiidusõnad, kui ka kole laim ja etteheited jäävad alatiseks alles. Kumbagi ei ole võimalik olematuks muuta. Seetõttu ongi tohutult oluline see mida, millal ja kuidas me ütleme.
Harmoonia, tasakaal, ausus, autunne ja autentsus nii enda, kui ka teiste vastu luuakse justnimelt kõritšakras. Kommunikatsioonikeskusena väljendabki kõri seda, kes Sa tegelikult oled, mida siin elus väärtustad ning mille eest Sa seisad. Kõritšakra sümboliseerib ka kõige sügavamaid ja individuaalsemaid väärtushinnanguid ning prioriteete.
Igal mündil on kaks poolt. Ja nii ei ole ka meie alati enda ja teiste vastu päris ausad (ehkki me võibolla nii väga tahaksime seda olla). Suurimaks kõritšakra väljakutseks ongi valed. Nii need, mida räägime teistele, kui ka need, mida püüame iseendale maha müüa. Just viimased kipuvad sageli osutuma suurimaks proovikiviks. Me püüame nii väga olla need, kelleks meid on vormitud, et hakkame ühel hetkel ka ise oma valet uskuma. Aga keha teab ja mäletab ning tasapisi hakkab ka ebakõlast märku andma (siit tulenevad siis ka kõik kõripiirkonnaga seotud tervisemured, millest saad allpool natuke lähemalt lugeda).
Lisaks aususele on kõritšakra väljakutseks ka originaalsus, eneseväljendus ja oma isikliku eneseväljenduse viisi leidmine. Teisisõnu loomine! Millegi täiesti uue ja omanäolise siia ilma toomine. Kõlab ju hästi, eks?
Veelgi enam, kõritšakra on seotud ka üleisikuliste teadmiste ja universaalse tõega. Teisisõnu informatsiooniga, mis ei ole piiratud aja ja ruumiga, vaid asub märksa kõrgemal kultuurist, religioonist ja perekonnast.
Kõritšakra viis on elamine loovalt ja inspireeritult, pidevalt püüeldes oma tõe poole ning seda ka teistega jagades. Kõritšakra seisukohast oli ülimalt oluline seista oma tõeliste uskumuste eest (siinkohal pead aga enne vahet tegema enda isiklikel ja teistelt üle võetud uskumustel), öelda ei kõigile ja kõigele, mis Sind tegelikult ei teeni, olla avatud aususele (nii enda, kui ka teiste suhtes) ning jääda alati lojaalseks oma sisemistele väärtustele ja oma tõele.
Kõritšakra väljakutsetega käivad alati kaasas kahtlused ja negatiivsus. Need on ka märgiks, et Sa ei ela iseendaga kooskõlas ning et suure tõenäosusega oled mingil moel oma teelt kõrvale kaldunud. Tajudes end ning leides kinnituse oma tajudele ja teadmistele, kaovad ka kahtlused ja negatiivsus.
Niisiis peatu hetkeks ja küsi endalt, kas Sa ka tegelikult elad oma tõe järgi? Kas Sinu teod ja sõnad ei lähe vastuollu? Kas oled enda vastu üdini aus? Kas see, mida Sa sisimas väärtustad kandub üle ka Sinu argiellu?
Kõritšakrale võiksid kindlasti tähelepanu pöörata, kui tajud, et Su kõnes või eneseväljenduses esineb mingisuguseid häireid (nt. vaikne, ebamäärane, kokutav või puterdav kõne). Või siis oled vaikne ja häbelik inimene. Samuti oled märganud, et Sul on väga raske jääda ausaks, eriti kui tõde võib vastaspoolele haiget teha. Sul võib olla ka tunne nagu kurgus on klomp või okastraat (eriti mingites kindlates olukordades).
Kuna kõri on ühendus keha ja meele (pea) vahel, siis võib juhtuda, et kogu elu on ajendatud intellektuaalsest meelest ning ühendus oma keha ja intuitsiooniga on puudulik. Sel juhul on väga raske tabada ja mõista ka keha vajadusi ning neile reageerida.
Päris kindlasti võiksid oma kõrile tähelepanu pöörata, kui Sul on (või on olnud korduvaid) probleeme kurgu (mandlid!), kaela, õlgade, hingetoru, kilpnäärme, hammaste või hambumusega, suu või lõualuudega. Justnimelt korduvad või tõsisemad probleemid selles (kaela-) piirkonnas viitavadki kõritšakra pikaajalisemale tasakaalutusele.
Kõritšakraga seotud haigused tulenevad sageli ka sellest, et iga pisiasi meie elus on seotud valikuga, selle tegemise, edasi lükkamise või vältimisega.
Kui miski eelpool kirjapandust justkui kõnetas Sind, siis siit ka väike präänik - teisisõnu miski, mille poole püüelda (teadagi, et võrdluse puudumisel, ei oska ju sageli enamat soovidagi).
Avatud kõritšakraga oled Sa hea kuulaja ning võimaldad teisel inimesel pingutusteta tunda end olulisena, märgatuna ja kuulduna. Sa suudad kaasa võnkuda erinevate emotsionaalsete heitlustega, mis kaasnevad valikute langetamisega kaasneva jõu ja vastutuse tundmaõppimise ning omandamisega.
Sa suudad mistahes olukorras kuulda ja rääkida oma tõde. Lisaks sellele tabad Sa ära millal Sulle valetatakse ning mõistad tegelikku sõnumit sisutühjade sõnade taga. Sa suudad ka mõista suuremat pilti, seda aktsepteerida ning lubad headel asjadel endaga juhtuda. Mõistad, et ka paljud ebameeldiva või negatiivsena tunduvad sündmused on osa ühest suurest ja tervikust tsüklist. See taipamine omakorda võimaldab Sul vabaneda vältivast ning hirmust ajendatud eluviisist. Sa mõistad, et absoluutselt igas olukorras on Sul alati olemas valikuvõimalus ning tajud isikliku vastutuse osakaalu oma elus. Lisaks sellele tunned Sa oma vaba tahte võimalusi ning tajud selle jõudu. Sa ei karda väljendada oma tõde sõnas või kirjas ning võtad konflikte lihtsalt ühe võimalusena jagada inimestega teisi perspektiive.
Sinu kommunikatsioon on inspireeriv, Sinu arvamus loeb ning läheb paljudele korda. Lisaks oskad oma sõnumi juurde leida just selle õige vibratsiooni, millega teisi puudutada. Sa oled loov, inspireeritud ning teiste jäljendamise asemel, panustad maailma just sellega, mis Sinu enda seest tuleb.
Nagu ilmselt isegi välja lugesid tasakaalustab kõri kõige paremini oma tõe järgi elamine ning selle väljendamine, valikute langetamine, vastutuse võtmine ning oma väärtushinnangute ja uskumuste eest seismine.
Seetõttu soovitan Sul alustada hoopiski oma sisemuse tundmaõppimisest. Mida Sa tegelikult väärtustad? Milline on Sinu tõde ning mille poolest erineb see Sind ümbritsevate inimeste, iidolite ja õpetajate omast?
Pööra tähelepanu aususele. Millal ja mille osas valetad endale või teistele? Mida jätad rääkimata? Milliseid valikuid püüad vältida? Milliste asjade või otsuste eest ei taha Sa vastutust võtta? Mida Sa seoses oma tõe rääkimisega kõige enam kardad? Kas tegemist on Sinu isikliku hirmuga või oled selle kusagilt "laenanud"?
Mis on kõige hullem asi mis võib juhtuda, kui pead kellegagi vastanduma või konflikti sattuma? Mida Sa tegelikult kardad? Miks?
Lisaks sellele tasakaalustab kõritšakrat imehästi oma hääle kasutamine - eriti laulmine! Ka autoroolis või üksi kodus olles. Viisi pidamine ei ole üldse oluline ning võta teadmiseks, et laulda saab ka sõnadeta (ürglaulud, mantrad, kõrilaulud jms).
Kõrile mõjub väga hästi ka vesi (miks muidu joovad esinejad ohtralt vett!). Nii täiesti tavaline vesi, kui ka kristallivesi (eriti hea, kui kasutad selle valmistamisel just kõritšakra kristalle).
Nagu võis ka aimata, on ka kristallide maailmas palju abilisi, kes Sind sel teekonnal hea meelega toetavad.
Nagu eelnevaltki mainitud, on akvamariin sarnaselt ametüstilegi emotsionaalsete probleemide leevendaja. Ta on rahu, õnne, siira rõõmu ning ennekõike just tasakaalukate ja õnnelike suhete sümboliks. Ta vabastab meeled hirmudest, suurendab keskendumisvõimet ning muudab oma kandja mõtted selgemaks. Ta aitab mõista oma sisemisi soove ning joondada oma nende järgi.
NB! Kuna tegemist on väga võimsa puhastajaga, võib ta tundlikumatel inimestel tekitada esmastel kokkupuudetel ebameeldivat enesetunnet.
Aventuriin tugevdab sisemist rahu, soodustab positiivset ellusuhtumist ning aitab leebelt ja tõhusalt vabaneda emotsionaalsest valust. Seetõttu kasutataksegi just aventuriini sageli südametšakra tasakaalustamiseks. Tema energia on läbitungiv, puhastav ja küllaltki jahe. Ta lahustab negatiivseid tundeid neid inimese teadvusse toomata. Ta on ka hea kõri tasakaalustaja, aidates elada oma tõe järgi ning seda ka oma sõnades ja tegudes väljendada.
Tegemist on üldise tervendajaga, mille võnkesagedus sobib peaaegu kõigile. Aventuriini rohelisi vorme peetakse muuhulgas ka tugevatoimelisteks küllusekristallideks.
No ja otseloomulikult ei saa mainimata jätta, et ka see kirjatükk ei pretendeeri absoluutsele tõele, vaid on pigem ajendatud minu isiklikust kogemusest ja tõest ning tugineb iidsetelt veedadelt pärinevale tšakrasüsteemi käsitlusele :)
* Huvi korral leiad valiku kristalle Kristallimaailma poest, tšakrasüsteemist saad pisut lähemalt lugeda siit ning soovi korral oled oodatud osalema ka energiakeskuste koolitustel ning teemakohastes töötubades (hoia silm peal Kristallimaailma FB lehel ning üritustel) :) | OSCAR-2019 |
||
Marju Piir, õppeosakonna elukestva õppe keskuse õppedisainer humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas
MOOCidest on juttu olnud ka meie ajakirja varasemates artiklites. Tänaseks on Tartu Ülikoolis valminud MOOCide arv juba veerandsajani küündimas. Peale selle, et MOOCid on vaba juurdepääsuga, avatud registreerimisega täielikult veebipõhised tasuta kursused, peavad selliste e-kursuste loojad veel arvestama teatud tingimustega. Üheks oluliseks nõudeks on see, et MOOCide tekstilised õppematerjalid oleksid dubleeritud videoklippidega. Just see asjaolu sai määravaks, miks MOOCid meie huviorbiiti sattusid. Nimelt otsis meie uurimisrühm koosseisus Merje Miliste, Liina Tammekänd ja Marju Piir vastuseid küsimustele, mis olid seotud õpiotstarbeliste videotega e-õppes. Senised välismaal tehtud uuringud on peamiselt läbi viidud matemaatika/loodusteaduste valdkonnas. Meie huvi oli seotud humanitaarvaldkonna õppijate suhtumisega videoloengutesse ning nende kasutamisega.
Viiteid varasematele uuringutele ja ka antud uuringu ingliskeelse kokkuvõtte leiab rahvusvahelise õppejõudude konverentsi “Teaching for Learning – the university perspective” lehelt: https://sisu.ut.ee/universityteaching2018
Uuringu eesmärgiks oli teada saada, kas ja kuidas toetavad videod õppeprotsessi humanitaarvaldkonna e-õppe kursusel. Kui pikad võiksid olla videod e-kursusel? Mis laadi videoid õppijad eelistavad? Kui suur osa õppematerjalidest peaks olema kaetud videotega? Kas videod peaksid olema dubleeritud tekstiga? Mis kellaajal õppijad vaatavad kursusel olevaid õppevideoid? Mitu korda vaadatakse kursuse jooksul videoid? Kuidas toetasid kursusel olevad videod õppimist? Jne.
Uuringu valimi moodustasid MOOCil „Kuidas võõras kultuuris ellu jääda?“ osalenud õppijad. Kursus koosnes 8 teemast, millest 5 sisaldasid lisaks tekstilisele õppematerjalile ka videot. Kursuse alguses oli õppejõu sissejuhatav videoloeng.
Kursusel oli kokku 234 registreeritud osalejat. 90 osalejat vastasid LimeSurvey küsimustikule, neist 82 olid naissoost ja 8 meessoost. Vastajate keskmine vanus oli 38, kõige noorem vastaja oli 17-aastane, kõige vanem 66-aastane.
41 õppijat eelistas 12-15 min pikkusi videoid (44.57%), 8-10 min pikkuseid videoid soovis 31 vastajat (33,70%), 5-7 min 12 vastajat (13.04%) ja 30- 45 min 7 õppijat (7.61%). 60-90 min pikkuseid videoid ei soovi e-kursusel näha mitte ükski antud uuringus osaleja.
Videod võiksid olla vahemikus 15 – 45 minutit. Video jälgime on aeganõudev, kuid palju huvitavam ja õppematerjaliga töötamist toetav. Kursusele sai registreeritud, sest tutvustav video oli huvitav ja paeluv.
Video võib olla kokkuvõttes ka pikem, kuid siiski osadeks jagatud ning vahepeal võiksid olla küsimused, mis aitavad kuuldut reflekteerida.
Õppijatele meeldisid kõige rohkem videointervjuud (69.57%), aga ka videoloengud, kus on näha nii õppejõud kui ka slaidid (65.22% ). Veidi vähem vastajaid eelistas õppevideoid (planeeritud stsenaariumil baseeruvad lavastused, mis filmitakse temaatilises keskkonnas, stuudios vm) (43.48%) ning videojuhendeid (arvutiekraani salvestamine ekraanivisioonina, kus õppejõud selgitab ekraanil toimuvat video ja/või audiona) (36.96%).
Videoid, kus õppejõud kasutab selgitamiseks pabertahvlit, eelistasid 22 vastajat (23.91%). Reaalajas toimuvaid veebiseminare (video- ja audiokonverentsid) soovis 21 õppijat (22.83%). Sellised videoloengud, kus on ainult õppejõud rääkimas või kus on ainult slaidid + õppejõu hääl, valis oma eelistuseks 17 vastajat (18.48%). Õppejõult tagasiside saamise videot pooldas vaid 12 vastajat (13.04%).
Kuna antud e-kursusel ei olnud kõiki küsitud variante esindatud, siis kindlasti mängis vastamisel suurt rolli õppijate erinev kogemus ja varasem kokkupuude videote ja veebiseminaridega. Siit ka ilmselt selge videointervjuude eelistamine, sest MOOC sisaldas tõepoolest huvitavaid ja tehniliselt hästi teostatud intervjuusid, aga mitte nt videoloenguid, kus õppejõud kasutab selgitamiseks pabertahvlit. Samuti võivad eelistused olla valdkonnapõhised, sest humanitaarvaldkonnas on sõna jõud sageli mõjusam kui skeemide kaudu selgitamine reaalteadustes.
42 vastajat (45.65% ) arvasid, et pool õppematerjalidest võiks e-kursusel olla videotena. Umbes sama palju, st 41 vastajat pakkusid, et videotega võiks olla kaetud 25% õppematerjalidest (44.57%). Nii 100%list videotega õppematerjalide katmist kui ka 75% ulatuses videoid eelistasid 4 vastajat (4.35%).
Kõik oleneb teemast, aga 1/4 on selline paras protsent. Vahel tuleb millegi visualiseerimine kasuks.
67 vastajat (72,83%) arvas, et video dubleerimine tekstiga on vajalik, sest annab lisavõimaluse neile, kes ei saa videoid vaadata. 44 vastajale (47,83%) meeldib õppida materjale lugedes ja seepärast pooldasid nad videote dubleerimist tekstiga. 7 vastajat (7.61%) ei pidanud teksti dubleerimist vajalikuks, kuna videote vaatamisega pole tänapäeval probleeme ja sama palju vastajaid arvas, et tekst pole vajalik, kui kogu materjal on videote kaudu esitatud.
Teksti dubleerimise vajadus võis olla antud kursuse puhul nii suur ka sellepärast, et osad videod ei olnud eesti keeles ja võõrkeelset teksti on kindlasti lihtsam lugeda kui kuulata.
Videoid vaadati kõige enam õhtul kl 17- 23 vahel (58.70%) ja kõige vähem öösiti (7.6%) ning hommikuti kl 7-11 vahel (8.70%).
Päeval kl 14- 17 vahel eelistasid videoid vaadata veerand ehk 25.00% vastajatest ja enamasti kl 11- 14 vahel vaatasid õppematerjalides olevaid videoid 19 vastajat (20.65%)
Kursusel oli kokku 6 videot. Palusime iga video kohta esitada nende vaatamiste arv. Kaalukalt oli ülekaalus valik 1, st kõiki videoid vaatasid 1 kord 62- 72 vastajat (67.39%- 78.26%). 2 korda vaatasid videoid 14- 27 küsimusele vastanut (15.22% – 29.35%). Kahjuks selgus ka, et nt kahte videot pole kursuse jooksul vaadanud 2 vastanut (2.17%). 3 ja rohkem kordi vaatasid videoid 2- 5 vastanut (2.17%- 5.43%).
Vaatasin videoed üle kordamise eesmärgil. Enamasti lugesin materjali läbi, siis vaatasin videot, lugesin veel kord materjali ja vaatasin video uuesti läbi. Mõni video oli lihtsalt nii hea, et sai vaadatud rohkem kui 2 korda.
Sulev Ivaga videot vaatasin kaks korda, kuna esimesel korral ei saanud kõigest aru. Videot Teele Männikuga vaatasin kolm korda, sest see oli väga põnev.
Kuna suhtlen ma enamasti vene keeles Ida-Virumaal elades , siis ma kasutan iga võimalust kuulata head kõnet eesti keeles, et aru saada oma eesti keele oskustest.
Tervet videot ei vaadanud korduvalt, aga mingeid lõike vaatasin, kui ei osanud kontrollküsimusele vastata.
Kõik küsimustikule vastajad olid nõus väitega, et videod toetasid õppimist. 77 vastajat arvasid, et videod elavdasid tekste (83.70%,), 57 vastajat pidas oluliseks seda, et videod motiveerisid seoseid looma (61.96% ) ning 55 vastajat tõid positiivsena välja videod kui huvi tekitajad (59.78%.). Olulise ja ebaolulise eristamisel olid videod abiks 22 vastajale (23.91%).
Lähtudes nii eelnevatest kui ka antud uuringust, on plaanis välja töötada põhjalikumad soovitused, mis aitavad humanitaarvaldkonna õppejõududel õppekvaliteeti parandada, kasutades e-kursustel õpiotstarbelisi videoid.
Humanitaarvaldkonna õppijad eelistavad näha videos ka kõnelejat. Selleks soovitame teha nt videointervjuusid ja videoloenguid (õppejõud+ slaidid).
Kindlasti tuleb videote kasutamisel õppetöös arvestada sihtrühmaga. Õppijate kodutööde esitamine videotena võib olla sobiv nooremate õppijatega kursustel, kuid MOOCide puhul ei pruugi see olla parim variant.
Videote loomine sõltub ka valdkonnast. Eelnevatest uuringutest selgus, et loodusteaduste valdkonnas pole PowerPoint slaidide kasutamine videoloengus kindlasti enam parim lahendus. Lähtudes meie uuringust soovitame õppejõududel samuti kasutada põnevamaid võimalusi (nt vestluspartnerite vahetu suhtlemine), mis motiveerivad, tekitavad huvi ja haaravad õppijaid kaasa.
Üle 70% vastanutest arvas, et video dubleerimine tekstiga on vajalik, sest annab lisavõimaluse neile, kes ei saa videosid vaadata.
Kursustel olevaid videoid vaadatakse enamasti 1-2 korda. Rohkem kui 2 korda vaadatakse videosid, mis pakuvad eriliselt huvi või ka kordamise eesmärgil. Seega oleks soovitav, et videod oleksid kontsentreeritud ja asjakohased, ilma liigse mürata, samas põnevad ja motiveerivad.
Videotega võiks olla e-kursusel kaetud 25-50% õppematerjalidest. Ükski uuringus osaleja ei soovinud, et kursusel poleks videoid.
Samas peaksid erinevad videod moodustama vaid teatud osa e-kursuse õppematerjalidest. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas on tekst endiselt oluline infoallikas nii tasemeõppe, täienduskoolituse kui ka MOOCide puhul. | OSCAR-2019 |
||
„Me elame väga kujunditerikkas ühiskonnas ja muljed kujunevad paari sekundi jooksul. Hambakaarte sirgemaks muutmine muudab olukorda ning see võib lõppkokkuvõttes pakkuda väljavaateid teatud võimaluste saamiseks.”
Naerata enesekindlalt. Naeratus on suur osa meie olemusest ja sellest, millistena tundume teistele. Mõelge näiteks sellele – hiljutisel uuringul üle 1000 ameeriklasega (18 a. ja vanemad) nõustus 72% vastajatest, et igasuguses vanuses sirgete ja tervete hammastega inimesi koheldakse ühiskondlikes olukordades tavaliselt paremini kui inimesi, kellel on hambad märgatavalt puseriti. Peaaegu pooled ütlesid, et puseriti hambad jätavad negatiivse esmamulje. Damon Systemi läbimurdelise tehnoloogiaga on lihtsam kui kunagi varem muuta naeratust ilusamaks ja kogeda erinevust:
Võrreldes mõnede teiste tänapäeval saadaolevate „ekstreemsete” kosmeetiliste protseduuridega, on naeratuse kaunimaks muutmine üks väärtuslikemaist investeeringutest, mida saate teha, et parandada oma üleüldist väljanägemist kogu eluks.
Sirgelt ja võrdselt asetsevaid hambaid on lihtsam puhastada, mistõttu on suuõõne tervis parem. Korralikult reas paiknevad hambad mäluvad tõhusamalt ning see aitab kaasa seedimisele.
Ideaalselt reas paiknevad hambad moodustavad täiuslikuma hambumuse, mis võib vähendada stressi, peavalusid ja pinget luudele ja lihastele.
Ameerika Ortodontide Assotsiatsiooni kohaselt on puseriti hambaid raskem puhastada ja hooldada. See võib soodustada olukorra teket, kus võib esineda mitte ainult hamba lagunemist, vaid lõpuks ka igemete haiguseid ja hamba kaotamist.
Ravi mittesaamise puhul paljud ortodontilised probleemid muutuvad halvemaks soodustades hambapindade ebanormaalset kulumist, ebatõhusat mälumisfunktsiooni, liigset koormust igemetele ja hammast ümbritsevale luule või alalõualiigeste häireid, mille tulemusel võib esineda kroonilisi peavalusid või valu näo või kaela piirkonnas. Algse probleemi ravi spetsialisti juures on sageli vähem kulukas, kui lisaravi, mis on vajalik tõsisemate probleemide raviks, mis võivad ajapikku tekkida.
„Mulle meeldivad mitte ainult minu hambad, vaid ma näen, kuidas täisväärtuslik naeratus on muutnud kogu minu nägu. See annab mulle uue enesekindluse tunde.”
Mõned reklaamitavad läbipaistvad kapeaparaadid võivad tunduda ahvatleva alternatiivina tõelistele breketitele. Kuid läbipaistvad kapeaparaadid vajavad pidevat vetruvust ning ei liiguta hambaid sama tõhusalt kui breketid ja sedasi võib ka kõige lihtsama ruumipuuduse raviks kuluda palju rohkem aega. Sõltumata sellest, kas teie naeratus vajab väiksemaid muudatusi või ulatuslikumat korrigeerimist, ravib Damon System kõrgkvaliteetselt ka kõige suuremad väljakutsed nagu sügavhambumuse, Angle III klassi anomaalia ja isegi risthambumuse palju lühema ajaga ning mugavamalt kui kaperaviga või isegi tavaliste breketitega.
Naeratuse ilusamaks muutmine on nüüd kiirem, mugavam ja diskreetsem kui kunagi varem ning sellel on hämmastavalt positiivne mõju, nii et enam pole küsimus selles, miks sa peaksid oma hambad ilusasse ritta saama, vaid miks sa tahaksid seda.
Damon System pole ainult uus toode, vaid täiesti uus viis patsientide ravimiseks. Tavaline ravi vajab sageli tervete hammaste eemaldamist ja/või ülalõualuu laiendajate kasutamist ruumi loomiseks. See lähenemine on sageli ebamugav, võtab kauem aega ning võib jätta kitsama hambakaare ja lameda profiili. Damoni naeratused on täisväärtuslikud, naturaalsed 10-hamba naeratused, mis on saavutatud kergete bioloogiliselt talutavate koormustega ja mis on spetsiifiliselt loodud täiustama iga patsiendi üleüldist näo välimust.
Breketid on algus, kuid süsteem teeb naeratuse. Damon Systemi sertifikaadiga arstid kombineerivad kolme põhilist komponenti, mis koos kasutades pakuvad kiiremat ravi, vähem visiite, suuremat mugavust ja stabiilse kvaliteediga tulemusi:
Kerged kõrgtehnoloogilised kujumäluga traadid, mis liigutavad hambaid kiiremini ja vajavad vähem reguleerimist.
Uus kliiniliselt tõestatud ravimeetod, mis ajab hambad ritta ja rõhutab teie näo esteetikat – tavaliselt ilma hamba väljatõmbamiseta või ilma kiire ülalõualuu laiendajateta.
Vasakul on tavalised breketid kummiligatuuridega, mis põhjustavad hõõrdumist ja survet, ning seetõttu on ravi aeglasem ja ebamugavam. Damoni breketitel on traadi kinni hoidmiseks liugmehhanism, mis võimaldab hammastel vabamalt, kiiremini ja mugavamalt liikuda.
Damoni breketid on tehtud diskreetseks, mugavaks ja hõlpsasti puhastatavaks. Kuna Damoni breketid on ilma kattu koguvate kummiligatuurideta, on raviaegne suuhügieeni eest hoolitsemine lihtne.
„Esialgu ei meeldinud mulle mõte breketitest minu eas. Kuid Damoni breketite muudatus oli nii ulatuslik, et mul on tunne, nagu oleks tehtud näonaha pinguldamist. Mu sõbrad ja perekond ütlevad, et ma näen 10 aastat noorem välja.”
Damon System on saadaval ortodontide juures kogu maailmas. Suurepärane Damoni naeratus võib sõltumata east tõsta enesehinnangut ja enesekindlust ning täiustada üleüldist suuõõne tervist. Paljud Damoni patsiendid näevad märgatavat muutust mitte ainult hammaste, vaid ka kogu näe juures. Just sellepärast loob Damon Systemiga ravi ilusa, laia, loomuliku naeratuse, mis pakub hämmastava tasakaalu näos ning loob dünaamilisema ja nooruslikuma väljanägemise.
Küsige oma ortodondi käest, millist kasu võite Damon Systemist saada. Kunagi pole liiga hilja hea välja näha ja ennast suurepäraselt tunda.
Damon Systemiga on raviaeg üldiselt lühem kui tavaliste breketitega. Lühem raviaeg tähendab aga vähem visiite ja kiiremini ilusat naeratust. Teid võib see üllatada kui kiiresti.
Breketite pingutamise aeg on möödas. See uus revolutsiooniline lähenemine ortodontiale kindlustab rohkem mugavust kogu ravi jooksul. Selle tingib Damon Systemi breketite unikaalne liugmehhanism, mis võimaldab teie arstil hammaste õigesse asendisse liigutamiseks kasutada palju väiksemaid jõude. Nii et ravi pole ainult lühem, vaid ka palju mugavam. Paljud inimesed tunnevad natuke või üldse mitte mingit ebamugavust.
Tavaliste breketite puhul peavad ortodondid sageli puseriti hammastele ruumi tekitamiseks hambaid välja tõmbama. Kellelegi ei meeldi hambaid lasta välja tõmmata ja täisarvu hammastega naeratus on sageli laiem, loomulikum ja kenama profiiliga. Damon System kasutab bioloogiliselt talutavaid jõudusid, mis toimivad koos kehale omaste kohanemisprotsessidega, et tekitada ruumi loomulikul teel, mistõttu Damon Systemit kasutavad arstid võivad nüüd ravida paljusid patsiente ilma hammaste välja tõmbamiseta.
Mõnedel üksikutel juhtudel, kui on vaja hammas välja tõmmata, luuakse ruum näo tasakaalu ja sümmeetria parandamiseks, et pakkuda loomulikku naeratust ja profiili, mis vanemaks saades püsib.
Traditsiooniline ravi hammaste eemaldamisega (vasakul) ja Damoni ravi ilma hammaste eemaldamiseta (paremal) - animatsiooni vaatamiseks klõpsa nupul Play
Enne oli ruumi tekitamiseks ja hambakaarte kujundamiseks vaja kasutada kohmakaid suuväliseid aparaate ja ülalõualuu laiendajaid. Damon Systemi revolutsiooniline lähenemine kasutab ilusate loomulike hambakaarte loomiseks väikseid bioloogiliselt talutavaid jõude ning seda enamasti ilma suuväliste aparaatide ja ülalõualuu laiendajateta. Palju lihtsam ja mugavam on saada ilus naeratus, millest olete alati unistanud.
Me teame, et hind on probleemiks kõigile, kes kaaluvad breketite kasutamist. Tegelikult saab ainult teie arst määrata vajamineva ravi hinna. See sõltub paljuski vajamineva ravi tüübist, kestvusest ja teie elukohast. Damon Systemi ravi hind on tavaliselt sarnane tavaliste breketite omaga. Paljud arstid pakuvad paindlikke ja taskukohaseid järelmaksuvõimalusi, mõned isegi ilma sissemaksuta ja intressivabalt.
See sõltub hetkel kehtivatest haigekassa eeskirjadest - üldjuhul breketravi ei hüvitata, välja arvatud üksikutel raskematel juhtudel, mille üle otsustab ortodont.
Ei. Damon Systemiga ei aja me ainult hambaid ritta. Me loome kauneid naeratusi, võttes arvesse igaühe individuaalset nägu, profiili ja teisi faktoreid ning samas katsudes ette näha, millised nad näevad välja 40ndates, 50ndates ja vanemalt. Damon System on loodud eluaegsete tulemuste pakkumiseks.
Ei. Tegelikult toimib Damon System nii ruttu, kuna ta kasutab palju väiksemaid ja bioloogiliselt talutavamaid jõude kui tavalised breketid. Süsteemi vähene hõõrdumine kindlustab parema hamba asendi ja näo harmoonia.
Kasutatakse väga kergeid kujumäluga titaantraate, mis õrnalt juhivad teie hambaid ideaalsesse asendisse. Enamike puhul on ebamugavustunne peaaegu olematu.
Enam mitte! Breketid on palju väiksemad kui mõned aastad tagasi ja kasutatakse uusi materjale, mis muudavad nad väga diskreetseks.
Pole probleemi. Täiskasvanuid saab ravida kiiresti, lihtsalt ja mis veel tähtsam, kvaliteetse tulemuseni.
„Damon System on põnev revolutsioon. See pakub hästi dokumenteeritud vahendeid, mille abil võime saavutada funktsionaalse kohanemise ja imetäpse ennustatava hamba asendi.” (Allan P. Pollard, MDSc Melbourne, Austraalia)
„Damon System aitab mul lõpetada töö täpsema tulemusega kui ükskõik milline muu aparaat, mida olen kasutanud.” (Tom Pitts, DDS, MSD, Reno, NV)
„Kui rakendada Dr. Damoni poolt ettenähtud väikseid bioloogiliselt talutavaid jõudusid, saavutame nüüd ühtlase hambakaare poole kiiremini kui tavaliste breketitega. Samuti ravime palju rohkem patsiente ilma hammaste eemaldamiseta, kirurgiata või kiirete ülalõualuu laiendajateta.” (Monte Collins, DDS, MSD, Bedford, TX)
„Damon Systemile üleminek oli palju lihtsam, kui ma arvasin, ja on patsiendi eest hoolitsemisele palju juurde andnud. Damon Systemit peaksid proovima kõik ortodondid. (James F. Fruge, DDS, Baton Rouge, LA) | OSCAR-2019 |
||
Nagu mainisin, siis minul seda klikki ei ole käinud, et kõik on järsku hästi nunnu ja hästi beebilik ja pea on ülimaid tarkusi täis – ühesõnaga ei ole säravat ja rasedust nautivat tunnet. Vaid on hunnik piiranguid. Rasedana su keha võetakse kellegi teise poolt üle ja sina lihtsalt käid selle kehaga kuidagi kaasas. See tunne on.
Algul, kui jäin rasedaks, oli selline paks ja paistes tunne, kuigi see välja ei paistnud. Aga no tüüpiline PMS. Iga naine teab, et see on tunne, mis võiks olla heaga olemata. Ok, mõtlesin, et see läheb üle ja harjun ära. Õnneks ei ole mul kordagi süda paha ega iiveldust olnud, thank god! Igatahes, muudkui korrutasin endale: olen rase, olen rase, sest see mõte lihtsalt ei jõua kohale! Arvasin, et ahh, küll jõuab varsti. Guess what? Ma olen 7. kuud rase ja unustan ära, et olen rase. Jaa!
Näiteks, vaatan peeglisse ja näen, et kõht ees ja üleüldse paks! Tuleb ahastus peale, kas ma enam näen kunagi normaalset keha, kui peeglisse vaatan. Selline tunne tekib automaatselt, et peaksin dieeti pidama ja trenni minema, mitte et, aa, ma olen rase, ma peangi selline olema. Ja siis ma jõllitan peeglisse, emotsioonid seinast seina, kui jube ma olen ja samas issand, mul on raseda kõht, kui imelik ja et tegelt ma olen päris äge ühe raseda kohta. Seda ma ütlen, ärge rasedana teisi rasedaid vaadake, vähemalt neid modelle ja fitness inimesi, kes rasedad, sest siis sa tunned end viimase vaalana.
Alati arvasin, et ohh, rase on hea olla, saab süüa, mida tahad, sest paks ju niikuinii. Ma olen hull apelsinide järele ja mõnikord ka õunade. Rasedana ma neid süüa ei tohigi. 1 puuvili päevas heal juhul, sest puuviljasuhkrud mõjuvad eriti hullusti! Mis mõttes, ma ei saa apelsini süüa nii palju kui tahan! Muidugi, teada värk dieeditajatele, et puuviljad paisutavad natuke, aga mul pole probleemi olnud. Rasedana on see järsku probleem, sest puuviljarohkel kuul võtsin juurde 3,5 kg, mille peale arst ettevaatlikult küsis, mida söön. Ok, jätsin ära ja pilt on teine.
Üleüldse, huvitavaid isusid ei ole, pigem isu kaob. Minul on tahtmine süüa värskeid asju, puuvilju, aedvilju, kõike, mis paneb tegelt kõhu möllama ja võtab kaalus juurde. Jee! Liha, mida ma armastasin, itaaliast toodud salaami nt, lambaliha jõuludel, mu lemmik, on nüüd nii vastumeelne. Singid, vorstid, jube. Ainus liha, mis läheb, on kanaliha ja see ka söögi sees kuskil, mitte eraldi. Kooresed, juustused asjad lähevad koguaeg, üleüldse piimatoodetest pole ma küllalt saanud. Maiustusi ei tohi ka süüa, aga magusainimene ei ole ma kunagi olnud.
Ja siis need keelatud asjad: poolkõvaks keedetud või lausa vedel muna, toores lõhe saia peale, seest verine veiseliha, juba mainitud puuviljad suuremates kogustes, sushi – HEAD AEGA. Ehk siis, taas on mind lollitatud – mitte midagi head ei saa süüa! Ja see on ometi aeg, kus end poputada. Phh, andke mulle mu keha tagasi!
Kange kohv! Mu lemmik, mu nõrkus, mu kõik! Kohv ei ole rasedale keelatud, aga nüüd on lubatud lahja kohv piimaga. See ei ole minu ettekujutus hommikukohvist, mis paneb värisema, silmad pahupidi ja annab sellise laengu päevaks, et ok let’s do this sh*t! Ei, see on lahja piimakohv lihtsalt seetõttu, et hommikuti juuakse kohvi. Ma ei ole seda tüüpi, kes päeval joob mitu tassi, aga vajadusel teeksin ka pärastlõunal endale kange musta kohvi. Ehk siis enamus kohvinaudingust on mult ära võetud.
Ja siis see suur ja oluline teema: VEIN! Nagu olen sõpradele/tuttavatele maininud – ainus aeg, kui ma veini ei joo, on siis, kui olen rase(+imetamine). Kui te näete, et ütlen veinile EI, siis teate, et asi pole õige. Vein on mu elus nii kaua, kuni minagi elan. Nii, see on nüüd selge. Ok, muidugi, rasedad ei tohi veini juua, see on ka selge. Aga üks asi on sellele mõelda ja arvata, et ahh, elan üle, teine asi on seda üle elada. On küll lubatud paar lonksu, aga ma ei hakka parem lollitama, mis kasu sellest kahest lonksust mulle on? Selle asemel on täiesti puhas plats veinist. 7. kuu rasedust, aga endiselt näen vähemalt iga nädal mitu korda unes košmaari: mina ja kaanin punast veini, siis mõtlen, ahh, teeks suitsu ka veel peale. Mmm, see on elu… Kuni järsku! APPI, ma olen rase, ma ei tohi! Ja ärkan, higine ja mõtlen, kas ma tegelt ka tegin seda?!
Õnneks lähedased teavad, et mina olen seda meelt – ma ei PEA mitte midagi tegema või tundma, mida minus ei ole ja kui ma rasedana igatsen veini ja normaalset keha, siis just seda ma ka mõtlen ja tunnen, ilma süümekateta kusjuures.
Mingu kuupeale oma nautimise jutuga. Rasedus tundub nii naiseliku ajana (mehed pole ju rasedad) – aga mida naiselikku on vaalaks olemises, kõrvetistes, iiveldamises, phtutustes, valutavas seljas ja paistes jalgades…ma pigem sünnitaks 2 korda kui oleks uuesti rase….
Mõte sulle: naudi ikka neid asju edasi ja ära põe!Mõtlen just puuvilju ja piimatooteid. Eriti, kui sulle meeldib rebel olla ja mitte mõelda ja teha nii nagu teised (sorri, selline tunne jääb). Mina olen ka see, kes võtab rasedusega palju juurde. Esimese raaedusega võtsin iga kuu 2 kilo ja ühel siis 3,5 ja sain pahandada, hakkasin täiega põdema ja sõin edaspidi ainult tatart põhimõtteliselt ja jõin kaselehe teed hästi palju, siis võtsin jälle 2 kilo kaupa, ojjee. Kokku võtsin mingi 18 u. Kaselehe tee aitab muide vett väljutada ja seda hoiab keha kinni, kui on tursed,siis saab aru. Vesi tõstab eriti hästi kaalu.
Teise rasedusega ma mõtlesin juba enne, et mul on savi, sest esimese rasesuse järel kolises kaal nii ruttu alla, et vahepeal oli isegi jõuetu imetada. Ja kuigi mu kaalutõus oli sarnane ja suur, ei hoidnud ma end tagasi. Tõsi, piimaga, eriti 3,5% piimaga, hoidisin pärastpoole tagasi, sest see pidi ekstra hästi tõstma kaalu 😀 Aga muu pealt mitte ja tulemuseks oli üle 20 kilo kaalutõusu, kusjuures turseid eriti polnud ja liigset vett kehas. Ja kaal ei langenud nii kiiiresti, tasapisi, aga ikka liikus allapoole. Sellist nõrkust ma ei tundnud ka.
Väidetavalt pole ema kaalutõusul ja lapse kaalul erilist seost – ainult rasedusdiabeedi puhul. Muidu ma end tagasi ei hoiaks, vaid enda närvide kulutamine.
Aa ja nagu nii üksühele minu eelmise rasedusega: hull isu puuviljade ja piimatoodete vastu ( tegin iga päev omale kako või mitu, see et liha ei lähe üldse,no absull ei läinud ükski liha. Lisaks siis need kaalutõusunumbrid on ka samad 😀
No, turseid ei ole hetkel, käisin glükoositesti tegemas, et teada saada, kas võib rasedusaegne diabeet olla, kuna ma tõesti ikka kogun jõudsasti. Aga ega ma väga piinliku täpsusega asja ei jälgi ega saagi jälgida, sest neid asju, mida ma hea meelega sööksin, on nii vähe. Nii, et parem süüa sedagi. Juurdevõtmise osas on erinevaid kuid olnud, 3,5 oli max. Enda kaal mind ei huvitagi, selle vehin niikuinii maha, aga lapse pärast oli mure. Siiski, hetkel on ka tema kaaluga kõik ok.
See kõik on nii hingelähedane, mis just lugesin. Tunne on nagu vaalal ja kõik lööks maha, kes kasutavad sõna naudi. Ausõna noh.. Mul küll teine rasedus, mis küll natuke “ilusam” kui esimene, aga siiski, miks ei võiks kurg lapsi tuua!?
Mul tõusus esimese lapse ajal kaal meeletult. Pärast tuli välja, et organism kogus vett. Sünnitama minnes olin sama pikk kui lai. Ei olnud meeldiv. Venitusarme terve kere täis 🙂
Oi, kui hea tunne, et ma ei ole ainus selliste emotsioonidega. Eluaeg vaadanud, et rasedad on ilusad ja nüüd kui ise rase, no kuidagi ei suuda leppida enda kehaga. Vaikselt hakkab see tulema küll, et ok, olen rase ja nii on, aga no enne, kui päris nautima jõuan hakata, jõuab ta ära sündida 😀 Eiei, üldiselt ikka elu on nii häiritud, et mul selline keha on, et ma siiski ootan, kui see ilus seisund läbi saab.
Mina ei saanud aru kergkärude mõttest ei enne rasedust ega vähemalt üle poole oma rasedusajast, sest arvasin, et kui ostan suure 2 in 1 vankri, kus lamav osa ja käruosa, siis sellest peaks piisama. Peale seda ei mingit kärutamist, laps jalgele ja tuld!
Vaatasin ja imestasin, igal pool on kergkärud, tänavatel, terve internet vohab kuulutustest, kes otsib, kes müüb, kes küsib nõu, milline jne. Ma arvasin, et kergkäru ostavad need inimesed, kes on ostnud vankri ja siis hiljem eraldi käru, mitte see 2 in 1 vanker. Ja seda tehakse selleks, et oleks kõige odavam läbi ajada. Oh, ei. Igatahes, jälle olen targem.
Kergkäru ongi selleks, et vähe kergem oleks liikuda ja kokku-lahti klõpsutada. Tundub loogiline – laps on aktiivne, sul on igast tavaari, imelik on teda seal suures raskes vankerkärus hoida ja lisaks, see vist jääb väikseks ka. Ja ega ta ikka ei kõnni küll pikkasid maid kaasas, nagu suur inimene, olgu ma realistlik.
No, igatahes, ostsime kergkäru! Aga mitte selleks, et oleme hullud ülemõtlejad ja planeerime asju paar aastat ette, vaid esialgu plaaniga saada turvahällile kerge raam alla. Jaa, kergkärul on erinevad funktsioonid, st osadel on. Ma olen kergkärusid kõvasti alahinnanud!
Kuna meie põhivanker on raske Emmaljunga ja me oleme linnainimesed – liikuda ikka vaja, päris palju sõidame autoga, siis tundus väga mõnus variant osta hällile eraldi raam, mida kerge kaasas kanda ja klõps kokku-lahti pakkida. Siis ei pea suurt vankrit ka nii tihti lammutama. Pealegi, meie turvahäll on selline, mida saab lamavasse asendisse panna, niisiis laps on ohutus, mitte kägaras, asendis ka pikemalt, kuni vanemad poode mööda kärutavad.
See ost ei olnud üldse mingisugune kinnisidee. Mõtlesin päris pikalt, sest raha raisata ka ei tahtnud, tundus natuke siuke… vidin eputamiseks, et raamile häll. Samas käe otsas ju tassida ei jaksa väga pikalt, eriti meie oma, kuna on raskem ja turvalisem Cybex. Aga mõtlesin, et kui ikka mingit sobivat kergkäru ei leia, siis hakkame Emmaljunga raamile seda panema. Selleks on vaja osta juurde adapterid, et turvahäll sinna kinnituks, no siis ostaks adapterid lihtsalt, kogu moos. Kuigi see raam on päris raske.
Aga mõtlesin, et proovin õnne, panin kasutatud asjade gruppi kuulutuse üles, et soovin kergkäru, mis ühilduks Cybex turvahälliga ja tuligi vastus – müüa sama firma kergkäru, mis on palju kvaliteetsem ja parem, kui see, mida müüja poes näitas, originaalis kõvasti kallim ka. Värv oli tumepunane, see ei seganud, sobib ju mõlemale soole, peaasi, et mitte roosa. Mudeli nimi Cybex Callisto ja info selle kohta asub SIIN.
Ok, sõitsime müüja juurde kohale, vaatama ja proovima. Olin enne juba skeptiline, sest pilt oli päris mittekaubanduslikult tehtud, kuigi hea Cybex firma, justkui vana kola. Ta müüs juba varem kuskil mujal portaalis kõike komplektis: vankrit, turvahälli ja kergkäru, aga ju siis otsustas nüüd eraldi müüa. Ma olen seda kuulutust netis enne ka näinud, aga pildikvaliteedi tõttu ei süvenenud üldse. Nüüd tuli otsese vastusena mulle, siis soostusin uurima.
Jõudsime sinna, tõi käru välja ja tundus oh, tore. Hakkasime siis lähemalt küsima, tuleb välja, et ei tema ei tea, kuidas kokku-lahti käib, tal mees koguaeg tegi. Eee.. ok. Aga me soovime oma turvahälli sinna peale proovida nüüd, ahsoo, oot te tahate siis neid adaptereid ka. Jah, selle mõttega ma ju käru ostan, et hälli sinna esialgu kinnitada. Otsis adapterid, aga et ikka tema ei oska seda kinnitada, te ei saa proovida, sest mees just läks kodust ära, kes ise oskas.
Ega midagi, elukaaslane pakkis siis ise selle käruosa sealt lahti (tuli kahest nupust vist tõmmata, heh) ja panime adapterid peale, saime hälli sinna proovida. Toimis ja mugav! Käru ise oli päris koledas seisus, päris määrdunud. Aga kuna see naisterahvas ju ise ei oska midagi lahti pakkida, siis pole ka ime. Ime on minu jaoks see, et kuidas sa saad müüa või potentsiaalsele kliendile sellises seisus asja näidata, mul oleks küll piinlik.
Siis hakkas näitama, et rattad on pöörlevad, kui tahad, saab fikseerida otseks vajutades seal ees olevatele nuppudele. Ta vajutas, aga näed ratas ikka pöörles. Siis pani ratta otseks sõidusuunas, siis vajutas uuesti, kuidagi mitme vajutuse peale sai siis fikseeritud. Mul oli juba kahtlus, et ok, miski ei toimi äkki, vigast asja ma ei taha. Samas teadsin – see firma on nii kvaliteetne, et annab vigaseks sõita. Ta lihtsalt ei tundnud oma käru absoluutselt. Ju see mees tal siis ikka koguaeg aitas. Kasvõi see rataste fikseerimine! Proovisin ise järgi, kuidas toimib – vajutad jalaga esirataste juures olevatele nuppudele, hakkad liikuma, kui rattad lähevad liikudes otseks, sõidusuunda, siis fikseeruvadki ise. Ilmselt ta ei olnud seda kunagi proovinud. Ühesõnaga imelihtne, poolautomaatne ja mis veel.
Ta oli nii ebakindel, arvasin, et sahmerdab sellepärast, et kärul on vead, mida ta soovib varjata. Aga tuli välja, et ta oligi selline … natuke saamatu selles tehnilisemas pooles. Mis tehniline – see oli nii lihtne ja kõik võimalikult mugavaks tehtud.
Ostsime ära! Hea hinnaga kvaliteetne käru – poest ei oleks ma seda iial ostnud. Lihtsalt see seisukord oli kärul selline, nagu oleks kuskil õues või keldris hunnikus hoidnud – nii must, sang kriimuline, kuidagi väga räpakas mulje jäi. Ta ise oli selline blond pereema uuselamurajoonis, aga ilmselgelt väga pabistaja või sahmerdaja, käru funktsioonid on võõrad – mees teeb ja mees oskab ja näed, just läks ära. Kuidagi lausa hädas, et mees nüüd just kodust ära, kuna ta ise ei osanud midagi seal liigutada.
Vahepeal helistas mehele ja küsis, mis käruga juures peab veel käima, et ostjad on siin ja et ta annab ju adapterid ja kõik, et hälli kinnitada. Kuna neil ju raami niikuinii enam pole kui käru ära ostetakse, eksole. Vankrikorvi ehk ostab mõni eraldi, näiteks rõdule panemiseks. Jeerum, kas tõesti mõni ostaks lihtsalt selle korvi ilma raamita… See pole enam minu asi muidugi.
Kõik see asi ja ost jäi ausalt öeldes veidi kripeldama, kuna nii ebakindel müüja ja mustust palju. Kuigi maksin pool ostuhinnast, jäi ikka mulje, et kallilt ostsin, sest kogu see värk tundus nii kahtlane ja odav. Samas, teades ikka firmat, on see hea hind.
Kodus harutasime kõik algosadeks lahti, kõik riideosad pesumasinasse, see oli paras puzzle – nii lahtiharutamine kui pärast kokkupanek. Aga hakkama saime.
Siis oli hästi näha, seda polnud keegi iial vist lahti võtnud ega pesnud – kogu see mustus, mis igal pool vahedes ja nurkades, isegi tühi teokarp oli veel kuskil ääre all, tundub, et kaua seal seisnud, lihtsalt kinni jäänud. Tõestus, et õues või kuskil hoitud.
Aga pesime puhtaks, ilus säravpunane värv tuli tagasi, nühkisin raami ja mida kõike. Käruosa panime tulevikuks hoiule ja raami peale kinnitasime turvahälli. Nii mugav! Klõps häll raamile, klõps ära, klõps raam kokku ja nn vihmavarjuks. Kõik ainult ühe klõpsuga. Ma juba turvahälli ostmise postituses mainisin, kuidas mulle meeldivad mugavad klõpsuga asjad!
Ja nii ma siis olen, nagu naeruväärne, paar päeva toas seda raami koos turvahälliga sõidutanud ja nautinud mugavuste maailma.
Nii informatsiooni mõttes 😀 Laps kõnnib vist enamasti nii palju ise, kui teda harjutada. Ma ei saa küll kõigi laste kohta rääkida, aga minu 2-aastane jaksab teha juba u 3-kilomeetriseid ringe. Oleme kõndinud ka 4 kilomeetrit, aga siis oli ta ikka väga väsinud. Muidugi, kui tahta minna reisile või päevaks otsaks kuhugi (loomaaed, Lottemaa, matk vms), siis ilmselt peaks ikkagi mingi käru olema. Aga üldiselt jah on see kõndimine harjutamise teema, mõni ei jaksa 5-aastaselt ka pikemalt kõndida.
Nõus anonüümsega – meie laps istus vankris täpselt seni, kuni jalad alla sai. Peale seda on mu hoole ja armastusega valitud Hartan seisnud.. ja Cybexi kergkäru leidis ka kasutust ainult umbes 10 korda ja nendest ka pooled kuskil välisreisil pikkade päevade peale. Muidu ikka oma jalal ja kui üldse ei jaksa või kiiresti on vaja, siis kukile (kuigi sealt hakkab kiirelt maha tahtma, et “tahan ise minna”). Kui ikka algusest peale lasta lapsel minna ja kõndida, kui ta tahab, siis kõnnib ta varsti ise ka pikki maid:)
Kergkäru oligi selline teisejärguline mõte, peamine oli hällile raame saada. Eks paistab, kas see oli mõttetu ost või mitte 🙂
Oli tavaline ämmaka visiit, rääkisime, kuidas läheb, kõik oli chill ja siis rääkisin enda murest, et tunnen, et kõht kuidagi juba liiga suur, imelikud tunded allpool jne. Muretsesin, et need tunded olid eelmine kord pigem lõpus ning mis värk on.
Igatahes, rääkisin ka, et nüüd vist mõtlen rohkem üle, kui eelmine kord, eelmisel korral oli kõik uus, ei osanud võrrelda niikuinii millegagi ja pidasin kõike tavaliseks. Nüüd on võrdlusmoment olemas, pealegi see tunne, kui oluline on ikka lapse tervis ja heaolu, on mul vägagi selge ning sellepärast vist pabistangi, kas kõik on korras. Selle koha peal hakkasin pillima.
Kõik on minu ja lapsega täiesti korras, muretsemiseks tegelikult põhjust ei ole, ma olen lihtsalt nii emotsionaalne, et täiesti lõpp. Terve see rasedus on selline möll olnud minu jaoks, just tujude osas. Laps, muide, on aktiivne, kiire südamega, suur kutt (sest kõht siiski on natuke suur, 1-2 cm ehk 1-2 nädalat ees).
Ma ei saa öelda, et imestan, et pillima (sry, et seda sõna kasutan, mulle nii meeldib :D) hakkasin, arvestades, kuidas ma terve raseduse iga suvalise asja peale nutan, aga samas üldises mõttes on see täielik ime. Ma ei hakka lambist nutma! Ma pole see inimene kunagi olnud, et lihtsalt hakkan nutma, eriti võõraste juuresolekul. Igatahes, rasedana olen.
Nojaa, nagu ikka, Murphy on seaduse nii teinud, et ega siis ei saa ju pidama ka. Pillid seal, pisarad voolavad, ise tead, et põhjust pole, tekib paanika, et mis toimub, miks ma pillin, miks ma ei suuda lõpetada, nüüd ta arvab, et mul on midagi täitsa korrast ära jne. Arst on mul täiega hea! Tema mõistab, lausa kallistas mind, las aga emotsioonid tulevad. Minul oli lihtsalt naeruväärne tunne. Kui klišee-rase saab veel olla? 😀
Ühesõnaga, tõesti, lapse tervis ja kõik temaga seonduv on lihtsalt nii oluline, et see on nüüd vist eluaeg mu nõrk punkt, küllap see on see emade värk, mis sisse kodeeritud. Mul tekib hull kaitsereaktsioon ja mis kõik.
Oh, las ma räägin, välja arvatud paar päeva tagasi – vot siis ma küll enda last ei kaitsnud, kui oli vaja. Ma olen korduvalt Magistralis toidupoes (kodupood) kokku põrganud kõikvõimalike tädidega, kellel on midagi öelda või päid vangutada. Kui Johani ootasin, siis vangutati pead, et kitsas kleit seljas ja küll sõideti käruga kõhtu, pahatahtlikult sealjuures, ilma naljata. Nüüd, kui ma Johaniga poes käin ja ta häält teeb, vangutatakse selle peale pead.
Ta ei jaura ega nuta, vaid laliseb valjusti, teeb oma hääli jne, aga mutid arvavad, et vot, kus on vingats laps. Mitu korda kommenteerima tuldud, et “oioi, mis sa riiiiidled? Sul peaks uneaeg olema, ära riidle, mis ma siin seletad jne”, umbes nagu ta ei tohiks häält teha või et pange oma laps magama (muide, üks ema ütles teisele emale seda, et pange oma laps magama, kui ta nuttis ja sellest tuli füüsiline kähmlus, no joke). Igatahes, ühel sellisel puhul oli mu ema külas ja kuulis ka, kuidas üks mutt tuli ligi ja hakkas kaagutama, mispeale oli ta üllatunud, et jeerum, kas nii tehaksegi siin, kes need tädid on.
Paar päeva tagasi, kui poes olime, läks asi ikka minu jaoks täitsa üle piiri. Johan oli kärus, seletas valjusti midagi, mina valisin asju, näoga teisel pool, kui näen silmanurgast, et üks tädi tuleb ja võtab Johani põsest kinni ja ütleb mitu korda otse näkku, mitte meeldiva tooniga: “jonnipunn! jonnipunn oled!”. Ma pöörasin sinnapoole ja olin tumm! Ma olin kaame, ausalt! Esiteks, võõras inimene tuleb füüsiliselt mu last puutuma jumalteab, milliste kätega. Olgu need puhtad või mustad, teist inimest puutuda ei ole ok, seda ma ei kavatse lapsele elusees mitte sisse harjutadagi, et suvaline täiskasvanud inimene võib käed külge panna, ei, no k*rat, ei! Aga ma olin vait! See ajas mind nii vihale, et ma olin tardunud, lausa šokis! Ma olen tavaliselt ikka emalõvi, igal pool vaja sõna võtta, kohe “kaela karata”, aga seekord mitte. Siis ei meeldinud tädile see, et ma teda ehmatusest ja tõenäoliselt kulm kortsus vaatasin ega vaadanud kortsus kulmuga oma “jonnipunnist” last, mille peale ta ütles “seda ma ei oleks sinust arvanud!”, sest tal vist ei olnud muud öelda. Johan oli selle kõige peale päris ok – tegi oma karedat “mmmmhh!” häält ja pööras näo ära. Mina ei olnud ok, mina oleksin pidanud tohutu loengu mutile maha panema, oma lapse eest seisma! Sekundid hiljem, kui olukorrast eemaldusin (võtsin käru ja tulin tädi juurest tulema), oli see tunne, et pööran otsa ringi ja sõiman näo täis. Kodus olin veel eriti pöörane, et eiei, mida ma tegin?! Ma lähen istun poe eest, otsin muti üle – kus siis tulid igasugused head ideed, mida talle öelda!
Miks see nii on, et kui olukord läbi, tulevad igasugused tekstid pähe ja kui asi käes, on täiesti tumm olek, nagu halvatud?! Ma vist isegi naeratasin korraks, et oi, olen viisakas, teen näo, et kui tore, kui mu lapsega räägitakse, ei taha ju kedagi solvata (ahah, Lilli!), aga see naeratus oli väga lühike. Algul ei jõudnud lihtsalt kohalegi, mis toimub. Et jaa, sellised mutid liiguvad siin koguaeg ringi, kellel on midagi manitsevat ja “õpetlikku” kobiseda. Mina ei lähe tema põske näpistama ega ütlema, et ta vait oleks, mis õigusega nad lapsi niimoodi alandavad, veel võõraid lapsi. Mõne jaoks võib-olla reageerin üle, enda jaoks mitte – mitte keegi ei tohi teist inimest luba küsimata puudutada, alandada, kaagutada, mida iganes teha! Ei, ei, ei!
Oh, satuks see mutt mulle ometi uuesti ette! Ma olin mitu päeva (siiani olen) endas pettunud, et kohapeal asja konkreetselt ei lahendanud. Eks mu pilk vast ütles ka palju, mispeale ta juba vihastas, aga sellest on vähe.
Eile käisime Johaniga allergoloogi juures, kuna tal on atoopiline nahk. Arstiaega ootasin mitu kuud. Naha seisund on suvega paranenud, veidi laike on, aga need ei ole nii agressiivsed, talvelgi õnneks midagi väga traagilist ei olnud, öeldi, et kõik ok, kreemitage ja tal ongi seda tüüpi nahk (mis ei tulnud üllatusena, sest minul on samasugune nahk, isal samasugune jne, pärilik). Allergiatestid tehti ka, kõik oli negatiivne ning tulime tulema – Johan poppidest allergiatest õnneks vaba.
Veel üks asi, saime näpuvärvid kätte, täna plännisime nendega, aga sellest juba mõni teine kord, pikaks ja segaseks läheb see jutt. See on, kui nii harva jutustada. Siiski mainin, värvid on ägedad!
See poleks nagu üldse see pood, kus mina käin (ka on Magistral kodupood). Või on siis mul vedanud, et pole selliste muttidega kokku sattunud. Ma oleks ka ikka väga ehmatanud, kui keegi mutt nii ütlema tuleb ja käpib veel last. Uskumatu!
Eks see on see paradoks, et ALATI tulevad parimad killud ja laused hiljem, mida oleks võinud öelda ja siis need jäävad painama…Aga tagantjärgi on narr ka midagi korraldama hakata. 😀
Muide, ma suht ammu nägin Sind siin Magistrali parklas. Parkimise täpselt teie kõrvale. Esimese asjana jäi silma Johani turvatool (meil sama) ja siis vaatasin esiistmele ja tahtsin “Tsau, Lilli” hüüda. 😀 Õnneks jäin normaalseks, te nagunii sõitsite kohe minema.
Atoopilise naha puhul võib muret süvendada ka vesi , peale seda kui ma nägu enam tavalise veega ei pese on asi palju parem . Samuti keha suhtes veepehmendid apteegist parandavad lastel naha seisu 🙂 Ei tea kas aitab aga proovida tasub kui juba ei ole proovinud 🙂
Kuna olen väga pisikest kasvu, aga vanust 25, siis juba raseduse ajal vaadati tihti pika pilguga “Ah, alaealine tite teinud…” jne. Nüüd, lapsega jalutamas käies, saadavad need pilgud endiselt ja tekitavad sageli ebamugavust. Kord mõõtis üks naisterahvas mind ja lapsevankrit jälle sedavõrd ebameeldivalt, et pöördusin ta poole, kas ta soovib midagi küsida, sest säärane jõllitamine on ebaviisakas. Sain vastu sõimu, et endal pole veel ****igi, aga juba titt?! Appi! 😀 Milliste inimeste keskel me elame? 😀 Loodan südamest, et ükski nõme mutt Teile enam ligi ei tule ja liiga ei tee! 🙂
Aga need mutid seal poes on küll imelikud. Ma ei ole näinud ega kuulnud, et keegi nii nahhaalselt lapsele ligi astuks. No, reaalselt nagu. Midahekki?!
Ma olen ka see, kes omast arust on ilgelt hea ütlemisega, aga mõnikord on situatsioon nii jahmatav, et lihtsalt ei saa sõnagi suust. Pea tühi. Ma ka hiljem oma peab pea pikad kõnelused maha 😀
Oi olen isegi Magistralis (samuti kodupood) ühe sellise mutiga kokku pidand puutuma. Sel ajal veel oma ühe lapsega poekärus ja teine kõhus. Tema hakkab sõimama, et võtke see laps ometi sülle ( ise seejuures teadmata, et võibolla ma ei tohi hetkel raskusi kanda ). Karjub ja sõimab mind, et tema ei saa rahulikult poes olla kui laps nutab. Apppi!???Nagu päriselt!? Ma olin muidugi klomp kurgus seal ja otsisin sõnu mida talle vastu öelda, midagi muidugi tuli vastu ka. Aga siis tahtsin poest põgeneda ja autosse nutma minna. Seda viimast ma muidigi lõpuks ka tegin. Katsusin oma last samas rahulikult rahustada, sest just ennem oli 1 teine mutike mu lapsele ka pmst näkku karanud, et mis sa nendest tomatitest siin näpid, kukuvad maha!? Mille peale mu sellel ajal pooleteise aastane ehmus samuti ära ja hakkas nutma.
No selline tunne, et peaksid oma lastega isolatsioonis elama, et jumala eest mutikesed saaksid rahus poes käia 😀
Õudne, ma vähemalt ei ole ainus “ohver”. Ma ei tea, jah, mida nad arvavad või kuidas siis nemad ja nende lapsed üles kasvasid, null häält, kuni tulid viisakad täislaused õiges kohas,
Seoses sellega. Mina olen laste kisa suhtes vist küll täiesti tundetu. Käisin plikaga arstil. Ooteruumis oli ema kolme lapsega. Kaks väiksemat jooksid edasi tagasi. Minu meelest küll kisa taevani polnud. Ma äkki hullemaga harjunud? 😂 Küll käis üks õde keelamas, siis teine. Lõpuks nähvati emale. Mul oli täielik hämming. Aga ega ta võlgu jäänud 👍Inimesed on eluaeg lastega tööd teinud ja selline suhtumine.
Jaa, ma olen ise ka mõelnud, et äkki ma lihtsalt immuunne, lapsed on lapsed, ma ei pane nende kisa enam tähelegi. Aga see, et arstid keelavad jne, jeerum!!
Oeh jah… väikelinn, tuttavad mammid ikka poes. Ja ma pole veel välja mõelnud, kuidas hoida neid mu lapse käe haaramisest nt. Tuleb ligi, laps mul kõhukotis, haarab tal käest ja kukub nunnutama. Teinekord õnnestub kõrvale põigata, siis haaratakse jalast… miks peab võõraid lapsi katsuma, aru ma ei saa?! Kirss tordil oli muidugi üks mammi, kes nännutas hetkeks mu poissi ja siis küsis üle poe: “Kas emme ikka tissi annab sulle?”. Ma olen ameti peal, kus puutun kokku paljude inimestega ja vähemalt nägupidi teatakse mind kindlasti. Üldse polnud piinlik oma tissidest keset poodi täis häälel rääkida (ma vaikselt noogutasin, aga temal oli veel vaja neist hõisata, et küll on tore, et emme tissi annab).
Ja üleüldse, miks seda koguaeg küsitakse? Selles mõttes, et kelle asi see on, kas annan või ei? 😀 Alates sellest, kui laps on sündinud, on küsimused, kas ta ikka rinda saab. Ta on elus, õnnelik, terve, miks seda küsida? Ja no sõna tiss on üldse minu jaoks … jube 😀
Sõbranna tõi välja, et rase ja imik koos emaga on ühiskondlik vara. Seepärast võibki endale kõike lubada. Ta muidugi ei möelnud seda tõsiselt, mulje on selline. Teinekord peaks ütlema, et ma sünnitasin ja mees tissitab, jagasime ülesanded ära.
Mul poiss autist ja käisid tugiisikuga oma tavapärasel ringil, põikasid ka poodi. Ahjaa…et siis Kärdlas ja väljaku konsumis. Varane aeg, enamus pensionäre. Minu poisil pahur olemine ja värskelt peale suvepuhkust ja veel sada häda. Pisike jonn tuli poes peale, mille peale tuli üks muti juurde ja ütles, et nii kasvatamatu poiss ja nii suur laps ei tohi jonnida. Ja midagi oli veel kobisenud. Mul poiss viiene. Kui kasvataja seda mulle hiljem rääkis, vahtisin ainult suu ammuli. Asi pole isegi selles, et autism lapsel, lapsed ikka jonnivad poes. Mu oma pole mitte ainuke. Asi on suhtumises. Miks tullakse lahmima ja väitma, et kasvatamatu?
Kust võetakse see ülbus ja kuidas lihtne inimlikkus lihtsalt kaob või pole seda neil olnudki, tõesti, hämming.
Kui ma laps olin siis vanaema vedas mind endaga ikka turule kaasa ja seal ka mutid kujutasid ette et neid on palgatud mind kasvatama. Ma isegi ei teinud midagi, väga hästi käituv laps olin. Aga neid vist häiris isegi see et ma seisin kuskil ja nad üle astuma ei ulatunud. Igatahes seda enamasti venekeelset hurjutamist sain nii palju et mul on siiamaani teatud vastikus turgude suhtes ja eriti seal ostmas ei käi 😀 Ja muidugi lisaks mölisemisele sain ka mitmeid kordi käekottidega “kogemata” vastu pead ja..
Eks nende mõtlemine on see et vahel võib tõesti lapse vait ehmatada kui keegi võõras sekkub, noh et oma ema jutt on nagu hane selga vesi aga kui ikka mingi võõras eit asjad paika paneb siis on kõik hästi tänulikud või midagi..
Aga lambikalt nutmistest.. sul veel oli enamvähem arusaadav olukord kus võiks pisar silma tulla. Mina nutsin bussis sest ma ei jõudnud enne väljumist poest juua osta sest järjekord oli nii pikk 😀 Ega erilist janu polnudki aga ma igaksjuhuks tahtsin endale tee peale joogipudelit ikkagi. Ja siis lahistasin seal pingi peal nutta nagu mind oleks kodust välja visatud 😀 Ise olin nii tige enda peale et ei saa nüüd järgi jäetud, mingit probleemi ei ole, mida sa töinad. 😀
Hahhhhaa jaaa, muide ma mõistan ka seda nutmise põhjust! Täna, näiteks, tuli vastu peksa saanud mees, silm sinine jne. Arutasime Jaanusega, et kohe pannakse paika, et suvaline kaak. Äkki on korralik mees, kes astus kellegi kaitseks välja või misiganes olukord. Noh ja siis selle peale tuli mul pisar silma, et läheks peksasaanud meest lohutama 😀 umbes, et Jaanus, ära rohkem räägi, muidu hakkan hullult keset tänavat pillima ja pidama ei saa 😀 lihtsalt mingi loo peale, mida teoreetiliselt arutasime 😀
Väga armas oli lugeda seda postitust. 🙂Pisar tuli silma, 😩tahaks isegi paari aasta pärast ehk teist last. Aga siis ma olen 30… Normaalne vanus. Vōiks ju tüdruk tulla…Aga kas tohib teada miks Sulle sügis meeldib? ( Natuke teistmoodi küsimus siia ) Vōi noh kirjutad, et täiega sügise tunne on et mōnus. Oeh mulle ei meeldi…😃 igatahes ootan alati huviga uusi postitusi. Kuna uus arstiaeg on? Väga palju jaksu Sulle ja jōudu igapäev lapsega tegelemiseks. Ja muidugi ega rase ei ole kerge olla, tean seda tunnet. Mäletan 😀 Imetlen väga selliseid naisi, kellel laps kodus aasta ja peale ja ootavad juba uut pisibeebit. Väga tubli! 🙂☺️
Aitäh! Sügis meeldib sellepärast, et vist mingi vana koolirütm sees, justkui uue aasta algus 😀 suvi on natuke uimane hipiaeg, sügisel tuleb selline tegutsemise tahe (mis üsna kiirelt hääbub, sest november on minu jaoks õudus tavaliselt) , sügisel tuleb kodutunne ka rohkem, tahaks kuskil oma pesas omi sooje asju teha, nagu kooki küpsetada ja kududa 😀 ja mitte vähemtähtis – sügismood on mu lemmik! Kui suvel on hõlstid, siis sügisel saab pärisriideid kandma hakata, mitte, et mul neid rasedana oleks 😀 | OSCAR-2019 |
||
1.3. Müüja – Risanti.ee veebipoes tooteid müüv ettevõte, mis vastutab toote kohaletoimetamise ja kvaliteedi eest.
2.3. Risanti.ee jätab endale õiguse käesolevaid ostutingimusi muuta, teavitamata muudatustest kolmandaid osapooli. Muudetud ostutingimused jõustuvad nende avalikustamise hetkest.
2.4. Müüjal on õigus muuta veebipoes müüdavaid tooteid, nende kirjeldusi ja hindasid teavitamata sellest kolmandaid osapooli. Nimetatud muudatused jõustuvad nende avalikustamise hetkest. Kui Klient on edastanud tellimuse enne muudatuste jõustumist, siis Kliendi jaoks kehtivad tellimuse sooritamise hetkel kehtinud tingimused v.a juhul kui seaduses või käesolevates tingimustes on ette nähtud teisiti.
2.5. Käesolevad ostutingimused on aluseks Risanti.ee veebipoe, Kliendi ja Müüja vaheliste õigussuhete reguleerimisel. Tellimust tehes, nõustub Klient, et on tutvunud käesolevate ostutingimustega ja nõustub nendega.
3.1. Risanti.ee veebipoes müüdavate toodete hinnad sisaldavad käibemaksu ja on kuvatud Eurodes ning ei sisalda kohaletoimetamise tasu.
3.2. Kauba kohaletoimetamise hinnad on tellimuse põhised ja sõltuvad Kliendi poolt valitud tarneviisist.
3.2.1. AS Eesti Post (Omniva) kulleri vahendusel toodete kohaletoimetamise hind on 7,20 EUR. Hind sisaldab käibemaksu.
3.2.4. Kaubale ise järgi tulles, Müüja poolt määratud aadressile, täiendavat tasu Risanti.ee kohaletoimetamise eest ei võta
3.3. Risanti.ee jätab endale õiguse muuta veebipoes pakutavaid tarneviise ja korrigeerida nende maksumust.
4.5. Tooted, millised on lisatud Ostukorvi, ei ole broneeritud Ostukorvi koostanud Kliendile s.t tooted on samal ajal müügis kolmandatele isikutele.
4.9. Tellimuskinnitus kehtib 2 päeva selle tekkimise hetkest. Kui kahe (2) päeva jooksul ei ole tellimuskinnituses määratud Risanti.ee arveldusarvele laekunud tasu tellimuse eest, siis tooted vabastatakse broneeringu staatusest.
5.3. Kui kaup on saabunud lattu, komplekteeritud ja seejärel postitatud, siis muudab Risanti.ee tellimuse “Postitatud” staatusesse. Kliendile saadetakse sellekohane e-mail.
6.1. Müüja pakendab määratud tähtaja jooksul tellitud tooted ja edastab vastavalt valitud tarneviisile kauba määratud tarneaadressile v.a juhul, kui Klient valib tarneviisiks “Tulen ise järgi”
7.2. Kui tellimus on “Postitatud” staatuses, siis tellimust tühistada ei ole võimalik. Sellisel juhul peab Klient toimima kauba tagastamise reeglite järgi
7.3. Kui Klient ei ole tasunud tellimuskinnituse alusel 2 päeva jooksul sooritatud tellimuse eest, tühistab Risanti.ee tellimuse automaatselt.
7.4. Risanti.ee on õigus tühistada tellimust ühepoolselt juhul, kui tellitav kaup on mingil põhjusel otsas või mõnel muul põhjusel pole tarnitav. Sellisel juhul võtab Müüja ühendust Kliendiga ja pakub alternatiivseid tooteid. Alternatiivsete toodete mitte sobimisel Kliendile, tagastab Risanti.ee 2 päeva jooksul tellimuse eest tasutud raha Kliendi pangakontole.
8.1. Eestis kehtivate seaduste alusel on Kliendil õigus tagastada kaup 15 päeva jooksul selle kättesaamise hetkest.
8.2. Kauba tagastamine on lubatud üksnes siis, kui on säilinud arve tellimuse eest, toote pakend, toode ei ole rikutud, määrdunud ega kulunud. Hinnangu toote tagastamise sobivuse kohta annab Müüja.
8.3. Kauba tagastamisel tagastab Risanti.ee Kliendi pangaarvele tellimuse eest tasutud raha 14 päeva jooksul v.a kohaletoimetamise tasu tellimuses määratud aadressile.
8.4. Kauba kohaletoimetamise tasu ei kuulu tagastamisele v.a juhul, kui tellitud toode ei vasta tellitule.
8.5. Kauba tagastamine Müüjale toimub Kliendi omakuludega ja Risanti.ee ei kompenseeri Kauba tagastamisega seonduvaid kulusid.
8.7. Kui kaup on kahjustustega, mida polnud välisel vaatlusel tuvastatud ning mis pole tekkinud pakendi avamisel või kui kaup ei ole see, mida Klient tellis, kannab tagastamiskulu s.h kohaletoimetamine Risanti.ee
8.8. Kui Klient otsustab kasutada taganemisõigust, siis on ta kohustatud avama toote pakendi ettevaatlikult ja seda rikkumata. Kui selgub, et toode on kahjustatud Kliendi süülise käitumise või mitteotstarbelise kasutamise tõttu, siis Risanti.eel on õigus tasaarveldada toote väärtuse vähenemise Kliendile tagastamisele kuuluvast summast.
9.1. Vastavalt kehtivale VÕS-le on Kliendil õigus esitada pretensiooni kahe aasta jooksul alates kauba kättesaamisest, kusjuures kuue esimese kuu jooksul tekkinud defekti puhul on eelduseks, et see oli olemas toote ostmise hetkel. Defekti iseloomu peab välja selgitama Müüja
9.2. Kui toote defekt on tehnoloogilise iseloomuga, võib Klient nõuda toote parandamist. Parandamise võimatuse või ebamõistlikkuse korral on Kliendil õigus nõuda toote asendamist või raha tagastamist.
9.3. Toote nõuetele mittevastavuse korral peab Klient 60 päeva jooksul saatma kaebuse e-maili aadressile info@risanti.ee, mis sisaldab Kliendi nime ja kontaktandmeid, kaebuse esitamise kuupäeva, tootel ilmenud defekti kirjelduse võimalusel koos piltmaterjaliga, tellimuse number või arve number ja nõude suurus Müüja suhtes.
9.4. Kaebus peab olema esitatud hiljemalt 60 päeva jooksul alates toote kättesaamisest, vastasel juhul kaotab Klient õiguse nõuda Müüjalt toote parandamist või asendamist.
9.5. Müüja ei vastuta defektide eest, millised on põhjustatud Kliendi hoolimatuse ja mitteotstarbelise käitumise tõttu. Samuti ei vastuta Müüja toote loomuliku füüsilise kulumise eest, kui toodet on kasutatud tavapäraselt.
10.1. Risanti.ee , Müüja ja Klient vastutavad käesolevate tingimuste rikkumise tagajärjel tekkinud kahju eest Eesti Vabariigi seadustes sätestatud ulatuses ja juhtudel.
10.2. Risanti.ee jätab endale õiguse korrigeeridatoodete hindu. Antud juhul jätab Risanti.ee endale õiguse loobuda müügist ning tagastada kliendile raha tema arvelduskontole 10 tööpäeva jooksul.
10.3. Risanti.ee jätab endale õiguse loobuda müügist kui tootega on juhtunud mõni järgnevatest probleemidest: on juhtunud inimlik eksitus hinna sisestamisel või tehniline viga süsteemis (näiteks kui 300 EUR'i maksev toode on järsku müügis 50 EUR'iga on tegemist ilmselgelt veaga. Sellest tulenevalt eeldame, et klient peaks aru saama, et tegemist on veaga ja toode ei kuulu sellise hinnaga müümisele.)
10.4. Osapooled ei vastuta teise osapoole ees ja tema käitumist ei loeta käesolevate tingimuste rikkumiseks, mistahes kohustuse teostamisega viivitamise või selle mitteosutamise tõttu, kui nimetatud tegevuse põhjus ei ole kõnealuse osapoole poolt kontrollitav (vääramatu jõud).
10.5. Risanti.ee ja Müüja ei kompenseeri Kliendile moraalset kahju, milline võib tekkida muutes käesolevaid tingimusi, hindasid, tarneaegasid jt tingimusi käesolevate tingimuste raames.
10.7. Risanti.ee jätab endale õiguse saata Kliendi e-posti aadressile uudiskirju, kui Klient on registreerimise käigus või kontohalduses avaldanud nimetatud soovi.
10.8. Käesolevates tingimustes reguleerimata küsimustes juhinduvad Klient, Müüja ja Risanti.ee Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ning pooltevahelisi suhteid reguleerivatest teistest aktidest.
10.9. Erimeelsuste korral, püüavad osapooled lahendada need läbirääkimiste teel. Nende võimatuse korral on Kliendil õigus enda õiguste kaitseks pöörduda kohtusse või Tarbijakaitseametisse. | OSCAR-2019 |
||
Teatud määral võib ju öelda, et iga inimese blogi on justkui tema internetikodu. Koputame ta uksele ja ta rõõmsalt naeratades laseb meid sisse, pakub kohvi ja selle kõrvale jutustab huvitavaid lugusid või eputab oma äsjaostetud asjade ja uhke riidekapiga. Kuidas keegi. Mõne blogi puhul aga olen ma märganud, et inimene kutsub su viisakalt sisse ja siis hakkab ta sind iga hinna eest terroriseerima, et sa jumala eest kiiremas korras sealt ka lahkuksid.
Näiteks loen mõnda huvitavat postitust millestki ja keset teksti on ka viide sellele huvitavale asjale. Vajutan lingile ja hops poole lugemise pealt avaneb SAMAS aknas uus lehekülg ja lugemine jääb pooleli. Edasi on mul valida, kas vajutada backspace ja minna tagasi, lugeda teksti edasi ja hiljem uuesti lingile vajutada või jäädagi juba vajutatud lingile ja mitte kunagi enam blogipostitust edasi lugeda (sest hiljem näiteks ununeb tagasi minna või siis ma meelega lausa ei taha enam minna).
“Aga miks sa ei vajuta parema hiireklikiga lingil ja ei vali ise “open in new tab?” võib mõni kogenenum internetibrauseri kasutaja minult siis küsida. Jah, ma olen teadlik sellisest võimalusest ja enamjaolt ma seda igal pool rakendangi. Aga oh rõõmu, mõnes blogis, mida ma aeg-ajalt külastan, on keelatud ka paremklikk, sest blogipidajale ei meeldi kui tema teksti ilma tema nõusolekuta kasutatakse. Okei, saan natukene aru inimese mingisugusest hullunud kopeerimise hirmust, aga samas on see mu jaoks ka ülimalt mõttetu pseudoprobleem. Kui keegi su teksti või pilte hüsteeriliselt kuskil kasutada tahab, leiab ta selleks nagunii mooduse. Ühesõnaga paremklahviga sa linki teises tab-is avada ei saa, sest siis kargab ette kurja sõnumiga hüpikaken ja lingile vajutades saadetakse sind samuti lehelt minema, nii et su ainuke võimalus ongi blogist lahkuda. Byebye.
Üks asi häirib mind selle paremkliki keelu juures veel. Mõnikord kui tekstis linke ei ole, aga juttu on siiski millestki huvitavast, tahaks ma selle kohta googeldada. Google Chrome’iga on selleks lühim viis tekst siniseks teha ja siis paremklikiga valida alt kolmas valik “Search Google for…” ja siis uues vaheaknas avanebki kohe otsing. Aga kui paremklikk keelatud, ei saa sedagi teha. Olen sattunud ka blogidesse, kus isegi hiirega mingi asja aktiivseks tõmbamine (ehk selekteerimine) on täiesti keelatud. Miks? Ütle mulle miks? Ja siis nad veel kirjutavad, KUI VÄGA nad oma lugejaid jumaldavad ja nendest hoolivad. Ausalt ka?
EDIT: Samuti on osades blogides kommenteerimine eriti mitmeastmeliseks muudetud. Tahad kirjutada inimesele meeldivat tagasisidet ja kuidas tema sellesse suhtub? “TÕESTA, et sa ikka südamest tahad seda kommentaari mulle jätta!” ehk siis peale kommentaari valmis kirjutamist ilmub sulle ette tore kombinatsioon kahekümnest mikrosuuruses numbrist ja arusaamatust tähest ning sa pead silmad vastu ekraani uurima, mis seal kirjas on ja need siis vastavasse lahtrisse trükkima.
Kui õnn on sinuga, siis parimal juhul saad sa kommentaari esimese katsega lisatud. Halvimal juhul aga pead sa umbes seitsekümmend korda veel seda teha üritama, sest igal üritusel saad sa valesti aru, kas seal on nüüd F või P täht või hoopis number 6 või 8. Mõni eredam kriidike on vähemalt taibanud spämmi vältimiseks kommentaarid modereerimisega kinnitamisele saata, aga mõni piinab oma lugejaid endiselt mõnuga edasi. Milleks? Ära siis imesta, miks keegi su blogi kommenteerida ei viitsi.
Mul nii raskestivajutatav rullik, et seda meetodit ma pole eriti kasutama harjunud, aga proovisin ja tõesti toimis ka sellise blogi puhul, kus paremklikk keelatud. :D Jei!
Aga siiski on minu arust see kopeerimisepõdemine ja paremkliki keelamine natuke tobe. Eriti arvestades, et meil ei ole Eestis ikka mingeid teab-mis ülipopulaarseid blogisid, kellel oleks mingit andmekaitset vaja.
Proovi läpaka hiirel mõlemat nuppu korraga vajutada. Toimib sama moodi nagu tava hiire rullik ehk siis nn keskmine nupp.
Ma mõtlesin, et ma olen ainuke keda see häirib! Tavaliselt on see just bloggeri probleem mitte worpressi. Mina näiteks käin aeg ajalt kellegi blogi vaatamas ja sinna on mitu uut postitust kogunenud, need võtaks ma hea meelgega erinevates lehekülgedes lahti mitte ei jookseks edasi tagasi! Või siis tahan ma kommenteerijate peal klikata et näiteks mõni uus blogi avastada jne….. Mul on niigi aeglane netiühendus ma tõesti ei viitsi oodata kuni ta edasi ja tagasi laeb igat lehekülge ja siis rulli uuesti alla jne.
Bloggeris seepärast, et seal on html’i kaudu template muutmine lubatud ja saab selliseid tobedaid scripte lisada. Tasuta wordpressis pole seda võimalust inimestel. :D
Ma kasutasin bloggerit väga vähe aega ja mulle ei meeldi ei teda ise kasutada ega blogisid vaadata ausalt öeldes. Olgugi et tasuta worpress on suhteliselt piiratud on ta minu silmis siiske ilusam kui blogger :) Ja minu meelest annab ta paremat liiklust ka blogidele. Aga tegelt su post ei olnud üldse sellest, ma ikka pean alati teemast kalduma :D
Aga miks peab nii palju skeemitama, et ühte lingikest avada. Väga paljud inimesed, ma oletan, kes natuke arvutikaugemad on, ei tea igasuguseid shortcute ja asju. :D
Mind häirib ka! Lugesin just ühte blogi, kus on paremklikk keelatud. Kopeerimine ka. Blogija jagas lugejatega Youtube’i linki (ehk siis pikk aadressijoru, mis on täis numbreid, hüüu- ja küsimärke). Paraku ei saanud lingile vajutada, see polnud aktiivne. Kopeerida ka ei saanud, nii et ainus võimalus video vaatamiseks oli see ülipikk aadress lihtsalt ümber trükkida. Mikkkkks nagu. :(
Mind häirib see ka tohutult. Oleks siis, et kardetakse elusid muutva teadustöö kopeerimist vms, mitte vidinate arvustusi või igapäeva-postitusi :D
Seoses selle fb aknaga. Tegelikult algne versioon sellel scripti/htmli on sellinne et blogisse sisenedes tuleb see ainult ette, aga olen tähele pannud et osad on selle selliseks nõmedaks teinud, et see kogu aeg tolgendab ees.
Jaaa.. Tuttav “probleem”.. Mind häirib see kõige enam just siis kui on mingist huvitavast asjast kirjutatud (film, raamat, kirjanik, mõni huvitav meigitoode (millel on megapikk nimi)) ja tahaks copy-paste teha, et selle kohta netist uurida või siis endale kusagile salvestada, et selle kohta hiljem täpsemalt uurida, aga ei saa…. Samamoodi on nende linkidega, millest sa ise rääkisid.. Kokkuvõttes on see ju väga väike probleem, aga segab päris tublisti blogi lugemist minusugusel väga mugavust armastaval inimesel :D :)
Võib-olla väike probleem, aga mina alati sellise blogipidaja peale ikkagi vihastan ja vajutan ta kohe ristikesest kinni. No kui ta ei taha, et ma ta blogi lugeda tahaks, eks ma siis ei loe vägisi. :D
Oi taevas ma ei kujuta ette kui kaua see stuff mind juba häirinud on… Aga samas kuna ma üritan alati teisi inimesi ka mõista, siis ma olen mõelnud, et enamikus on see paremklikk keelatud vist selleks, et sa nende pilte ei varastaks sealt, et neid siis kuhugile ise riputada… Seda tahaks ma endale ka isegi, sest ma olen näinud küll ja küll neid kohti, kus keegi riputab facebooki pildi minu aknalaual pildistatud lilledest. Ehk siis oot oot… Sa võtsid minu tehtud pildi minu peika kingitud lilledest ja panid enda facebooki üles teades, et ma olen sinu sõbralistis??? Mis sul viga on??? :D
Seega okei, ma natukene mõistan seda parema kliki asja, olgugi, et see mind nii segaseks häirib, sest mina teen hommikul lahti uute tab’idena kõik need, kes on teinud uusi postitusi. Üldse kasutan ma räigelt seda open in new tab funktsiooni… Ma loen delfit isegi nii, et vaatan tervelt lehelt kõik, mida ma lugeda tahan. :D … Igatahes… Mida ma üldse üldse üldse ei mõista on tõesti see, kui inimene seob enda jutu lingiga ja siis ma pean seal lingi peal hõljuma ja mõtlema, et kui ma seda klikin, siis kas ta avab selle uues aknas või selles samas kus ma olen ehk siis suunab mu sealt minema. Kui selle lingi tegemisel on nii kerge panna linnukene sinna kasti, et open in new tab/window või mis iganes see oli, siis miks sa peaksid ikka jätma nii, et inimene sinu blogist ära klikib? Et siis tal on rohkem huvi, kui ta nii ullike on ja tagasi tuleb ikkagi? :D
Ahjaa… Ja keegi siin eespool kommenteeris, et oli youtube’i link ja siis selle oleks pidanud sinna üles kastikesse ise trükkima. Ma olen täpselt see üks inimene, kes trükib selle aadressi ära ja kirub ise sealjuures… Ja kui sealt vaatab siis vastu mingisugune täiesti mõttetus, siis never again ei tule ma sinu asju uurima. You’re dead! :D
Seepärast ma panengi enamik Annabeli piltidele jms kus ma ise peal ei ole, väikese vesimärgi. Ei tahaks, et keegi neid tõesti kuskil kasutama hakkaks. Minu pilti võib keegi ju kopida, aga väga lihtsalt ta ei saa seda kuskile lisada, väites, et see tema on, sest vast inimesed ikka tunneksid ära. :D
Ja ega paremklikk sellest ka ei säästaks, kui keegi ikka väga tahab sulle mäkra mängida ja su pilti kuskile riputada. Print screen ja asi olemas. Kogenenumad suudavad vesimärgi ka pildilt ära töödelda, nii et ei tea mina, mille eest see keld siiski kaitseb kedagi. :D Lihtsalt pigem pandud ikkagi selleks, et inimesed blogi lugeda ei tahaks. :D
Noh mina olen üks nendest, kes on võimeline selle vesimärgi eemaldama… Eriti kui see on kusagil all nurgas, mitte suurelt üle inimese näo. :D Ära muretse, ma ei kavatse hakata väitma, et Annabel minu laps on ja tema pilte ma endale facebooki ka ei riputa… Eriline jobu peaks olema. :D
Print screen asi õnneks on teisejärguline, sest see teeb pildi kvaliteedi ikkagi väga jamaks, kuigi jah pildi saab kätte ikkagi. Hahaa… Ma olen mõnikord ise seda kasutanud, kui tahan mõne idee jaoks mõne pildi alles jätta endale.
Aga sul on täitsa õigus, et selline samas aknas avamise asi on rohkem nagu: “tõmba uttu mu saidilt!” ;)
Ja noh.. mõnes mõttes parem olekski ju, kui keegi lubamatult kasutaks asju – saad pärast kohtus rahhi nõuda. :D
Selle screenshoti asjaga on see, et sa saad hea pildi küll aga selle kvaliteet selles suhtes on nigel, et pilt on täpselt nii hea kui palju teda saab suurendada ja et ta siis ikka terav on… Ja kui ruttu uduseks kisub jne. Mul nii pisike näkats arvuti, et mingist suure pildi tegemisest väga juttu ei ole. :D
Ma olen mitme blogi lugemise seetõttu lõpetanud. Ma kasutan võimalust vinguda ka. Kui sul eelmine theme peal oli, siis kommentaaridele vajutades viskaski kohe kommentaaride juurde aga nüüd peab ise kerima :D Mõttetu probleem, ma tean, ei tohiks nii laisk olla, aga ikka tüütu :D
Britt sa unustasid selle ära, et alati peab kommentaaride juures enamvähem uurima mis pidi need seal on ehk siis kas kõige uuem ilmub üles või alla… Muidu ajad seal mingit loba, mida keegi teine ammu ajanud on. ;)
Minu arust on sellest hullemad need erinevad captchad, lihtsalt ei viitsigi kommenteerida kui see tehakse nii pikaks ja keeruliseks.
Kui tahad spämmi ära hoida, siis saada kõik kommentaarid modereerimisele, aga milleks inimhingesid sedasi piinata!
Aitäh Katre, et pöörasid sellele tähelepanu! Ma algajana ei tulnud selle pealegi, kuigi mind ennast väga häirivad need lehed, mille viited viivad sinna, kust enam tagasi ei viitsi minna. Asun nüüd oma viiteid parandama! :)
Aaaaappii! Mul on lausa häbi. Avastasin, et mul ka lingid avab samas aknas ja ma tõesti ei teadnud seda :(. Seda parema kliki värki ma ei saa telefonis proovida, aga kui see mul ka on, siis vabandan veelkord :S. Kui koju omadega kunagi jõuan teen küll korda. Nii hea, et keegi sellistele asjadele tähelepanu suunab. Aaahhh…kommenteerimise osas ei tea ka, et kuidas ta mul seda teha laseb :S. No mina võtan end igaljuhul käsile :). Aitäh :)
Ma kasutan päris palju linke, eriti just viitamiseks. Peaks järgi vaatama, kuidas need teistel kasutajatel toimivad üldse. Pole küll veel mõne mainitud probleemi otsa sattunud ise…
Pagan, ja avanebki samas aknas :D siiski saab paremklõpsu teha, mida ma ise pigem alati kasutan, sest isegi kui tegu pole blogiga võib aken avaneda samas aknas, nt facebookis avanevad lingid samas aknas
Ma ka enamjaolt ei pane seda tähele, sest avan nagunii paremklikiga juba eos igaks juhuks. Aga noh.. mõni võtab selle õiguse ka ära ja siis tekibki tunne, et näägemist. :D
Jah. Selliseid massidele vastu käivaid punkte võiks rohkem päevakorras olla. Mitte niivõrd sp, et kõik jookseksid neid muutma (sellegipoolest iga inimese enda otsustada kui hoolas ta on), vaid paljud ilmselt ei tule selle pealegi.
Ma antud juhus wordpressi ja bloggerit omavahel võrdlema ei hakkaks, sest tasuta kujul on WP siiski limiteeritud, samas tasulise näol on ta parim pakkuja üldse.
Mis puutub ’isikliku vara’ kopeerimisse. See on jällegi kahe otsaga asi. Teksti koha pealt ei hakka ma sõna võtma, sest sõnadele sa mingit õigust ei oma (keerulist registreeritud teedpidi ehk). Aga mida võibolla paljud blogijad teevad valesti (võibolla mitte tahtlikult) on see, et nad ei eralda pilte ja tekste. Parim oleks ikka piltide salvestamine keelatud. Täpselt nagu Sirli ütles, neid ei saa siis enam mingil suurel moel kasutada. Halvimal juhul riputab keegi selle väikese pildi (mille originaali ta ei saa kuskilt kätte) facebooki üles (ilmselt see sinust alasti ei ole kuna sa poleks seda ise avalikult kuskile üles pannud).
Siiski reaalsus püsib, et kui sa hakkad avalikult blogima, siis pead arvestama riskidega ja otsustama kas need on kõike seda väärt.
Ja lõpuks mis puutub kommenteerimisse bloggeris. Jällegi kahe otsaga asi. Need ”kaitse võtmed” on seal põhjusega. Kui sa jääd mõne spämmisaidi radarile, siis on praktiliselt võimatu peale panna modereerimis ‘mode’i. Siis tuleb neid kommentaare sinna 400 päevas ja neid õiged kaovad lihtsalt sinna vahele. Aga suurem osa ajast tuleb neid spämme vaid paar tükki nädalas, nii et antud juhus soovitan ma küll sügavalt see kinnitusmood maha võtta ja tulla natuke lugejale vastu.
Aga tore, et selle teema üles võtsid, võibolla oleksid võinud teema teha täiesti grupis, et seal oleks saanud ka arutleda!
Mul pole muud öelda kui …. 100% kõigega nõus! Ja selle captcha tõttu jääbki mul vahel kommentaar kirjutamata, sest mul pole tahtmist X korda seda numbrite-tähtede joru sisse tippida.
Oi mind häirib kui postitatakse oma facebooki lehele, et on uus postitus aga isegi oma blogi aadressi ei suudeta sinna õigesti kirjutada või kopeerida.
Ma ei oskaks sinuga rohkem nõus olla! Tihti juhtub veel nii, et töö vahelt kiiresti loen mõne postituse läbi, kirjutan kommentaari ja klõpsan saada ning jätkan toimetustega. Ja kui ma kunagi hiljem märkan, et kuskil üks komm ootab heeabrea keelse teksti sisestamist, siis panen akna kinni, sest ma lihtsalt EI VIITSI!
Nii vähe kui ma neid blogisid ise loen, häirib mind alati ennast ka see asi. Samas aga oli mul meelest läinud, et kõik selectid ja paremklikid mul keelatud olid. Kunagi ammu see ehk tundus tõesti hea ideena aga ühelt maalt jõudis mõistus (aga mitte mälu :D) kohale. Niiet aitäh Sulle, et tuletasid meelde selle. Sai ka kohe oma blogist maha võetud see piirang.
See on täpselt see, et oma blogi esilehte või postituste lehte vaatan täpselt nii palju, et postitusi kirjutades vaatan eelvaadet ja kommentaaridele vastates suundun ka otse kommentaariumisse. Siis ununebki ära, mis seal tegelikult toimub :D
Liina viimase mõttega täiesti nõus. Peaks ka üle vaatama kõik sätted, et selliseid ebameeldivusi ennetada :) Väga asjalik postitus (Y)
Mind ajab hoopis halliks see, et tahan lugeda mingit pikemat sorti kirjatükki (no ikka peatükkide ja lehekülgede kaupa jama), mõtlen siis, et tõstaks kogu selle asja e-lugerisse, et ei peaks arvuti taga kissitama. Siis tuleb välja, et kogu sait on mittemärgitavaks ja -kopeeritavaks tehtud. Tekib küll küsimus, et mille kuradi pärast, kas keegi tõesti kopeeriks näiteks 50 peatükki fanfictionit..
Blogidest ei hakka üldse rääkimagi, peab ikka oma kirjatöid kvaliteetkraamiks pidama, et selline asi ära keelata :D
Siin on taas juba teine põnev antropoloogiline näide, kuidas inimene presenteerib oma inforuumi piires toimivad reegleid universaalsetena.
Aegade hämarusest pärinev “hea internetitava” soovitab jätta lehekülje külalisele võimaluse v a l i d a, kas ta soovib lehel leiduva lingi avada uues “tab-is” või brauseriaknas või samas.
Oskamatus arvutit kasutada (rullikuklikk, control+klikk) ei tohiks olla põhjus nõuda teistelt sellega arvestamist. Liiatigi kui (vt viidatud artiklit) see põhjustab täiendavat ebamugavust inimestele, kellel on veebis brausimine reaalselt raskendatud (nt nägemispuue).
CAPTCHA-ga on iseenesest sama teema – selle kasutamine ei ole kohustuslik. Omaenese tutvusringkonna blogijad on selle sisse lülitanud PÄRAST esimest spammirobotite rünnakut, blogi kaitsmiseks nende eest, mitte lugejate kommentaaride tõrjumiseks.
– modereerimine vähendab reaalajas toimuva diskussiooni võimalust. Kui moderaator ei viibi arvuti taga, siis ei ole võimalik ka see, et mitu lugejat samal ajal omavahel blogipostituse teemal isekeskis arutleda saaksid.
– kui modereeritavat blogi peaks tabama spämmirünnak, laekub rämpskommentaare lühikese aja jooksul hulgaliselt. Täiesti võimalik, et blogiomanik ei pane nende seas mõnda asjalikku kommentaari tähele. Ka automaatsed spämmifiltrid võivad päris kommentaare spämmiks liigitada, eriti kui need sisaldavad näiteks linke.
– inimloomus on tihtipeale paraku selline…. kahtlustav. Modereerimine veebiruumis jätab alati õhku võimaluse, et moderaator on kommentaaridele avaldamisloa andmisel erapoolik.
Ühesõnaga jah, ainuke ülemäärase paranoilisuse ilming on paremkliki keelamine, aga selle jaoks on siin kommentaarides mitu korda juba erinevaid workarounde pakutud.
Kirjutasin täna kolmele blogile kommentaare ning kõikides pidin 093763096738 sisse kirjutama, nii tüütu! Õnneks sain esimese korraga numbritele pihta, muidu oleks ka kommenteerimine ära jäänud :D Igaksjuhuks olen oma blogis vaadanud, et sellist tüütust poleks.. ja siis imestan, et miks keegi ei kommenteeri eksole :D | OSCAR-2019 |
||
USA president Donald Trump ei ole veel otsustanud, kas taganeda Iraani tuumaleppest," ütles pühapäeval Ühendriikide rahvusliku julgeoleku nõunik John Bolton.
"Ta ei ole teinud otsust tuumaleppe osas, kas püsida selles või lahkuda," lausus Bolton Fox Newsile.
Liibüa otsus loobuda oma tuumaprogrammist läbi diplomaatia on eeskujuks jõupingutustele Põhja-Korea osas, selgitas ta.
"Me peame vägagi silmas Liibüa mudelit aastatest 2003, 2004," ütles Bolton vastuseks küsimusele, kas Põhja-Korea peab täielikult loobuma oma tuumarelvadest, -kütusest ja rakettidest, enne kui USA järeleandmisi teeb.
"Siin on loomulikult erinevusi, Liibüa programm oli palju väiksem. Kuid see oli põhimõtteliselt kokkulepe, mille me tegime," märkis Bolton.
"Me tahame Põhja-Korealt esimesel kohtumisel tõendeid, et nad on selle strateegilise otsuse teinud," märkis ta.
Kuid Liibüa otsus tuumaprogrammist loobuda võib olla Põhja-Koreale ka hoiatavaks näiteks, mis võib juhtuda. Sealsed mässulised kukutasid Lääne õhurünnakute toel valitsuse ja hukkasid riigi liidri Muammar Gaddafi.
Lähis-Idas ringsõidul viibiv USA uus välisminister Mike Pompeo kasutas Saudi Araabia liidritega kohtudes võimalust rünnata Iraani ja valmistada ette pinda president Donald Trumpi otsuseks taanduda Iraani tuumaleppest.
Neljapäeval ametisse vannutatud ja seejärel otse NATO välisministrite kohtumisele suundunud Pompeo saabus laupäeval Ar-Riyadi ning õhtustas kroonprints Mohammed bin Salmaniga. Pühapäeval kohtus ta kuningas Salmaniga.
Saudi Araabiast lendab USA esidiplomaat edasi Tel Avivi, kus kohtub Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga. Seejärel on kavas visiiti Jordaaniasse, millega võtab ta kokku kõnelused Iraani suurimate vastastega piirkonnas.
Pärast Ar-Riyadi kohtumisi süüdistas Pompeo Iraani Lähis-Ida destabiliseerimises muu hulgas Süüria presidenti Bashar al-Assadi ja Jeemeni šiiamässulisi toetades.
"Iraan toetab vahemeestest mässulisi ja terrorirühmitusi. Ta on Jeemeni huthi mässuliste relvadiiler ja viib läbi küberhäkkimiskampaaniaid. Ja ta toetab mõrvarlikku Assadi režiimi," ütles Popmeo koos Saudi Araabia välisministri Adel al-Jubeiriga ajakirjanikele esinedes.
Trump peab 12. mail otsustama, kas Ühendriigid lahkuvad Iraani tuumaleppest. Analüütikute hinnangul otsustab Trump leppest väljumise kasuks hoolimata Euroopa tugevast survest sellele kindlaks jääda.
Jubeir ütles, et Ar-Riyad toetab "püüdeid tuumalepet parandada", ning tegi ettepaneku kehtestada Iraanile täiendavad sanktsioonid ballistilisi rakette käsitlevate rahvusvaheliste lepete rikkumise, terrorismi toetamise ja teiste piirkonna riikide siseasjadesse sekkumise eest.
"Me jätkame Euroopa liitlastega tööd leppe parandamiseks, aga kui kokkuleppele ei jõuta, on president lubanud leppest lahkuda," sõnas ta.
Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa kordasid oma kindlaksjäämist Iraani tuumaleppele kui parimale viisile neutraliseerida oht tuumarelvastatud Iraani tekkeks, teatas pühapäeval Downing Street.
Peaminister Theresa May rääkis laupäeval ja pühapäeval telefonitsi Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni ja Saksa liidukantsleri Angela Merkeliga ning kõik möönsid, et praegusest leppest on välja jäänud mõned tähtsad elemendid, seisab teates.
"Meie prioriteet rahvusvahelise kogukonnana on endiselt takistada Iraanil tuumarelva välja töötamast," lisati selles.
"Nad olid ühte meelt, et on tähtsaid elemente, mida lepe ei kata, kuid mis vajavad lahendamist -- ballistilised raketid, see, mis juhtub leppe tähtaja möödudes, ja Iraani destabiliseeriv tegevus piirkonnas.
"Nad lubasid jätkata tihedat koostööd omavahel ja USA-ga, et leida lahendus tervele reale väljakutsetele, mida Iraan endast kujutab -- sealhulgas küsimustes, mida lepe ei kata."
Nii Macron kui Merkel pidasid lõppeval nädalal Washingtonis läbirääkimisi Ühendriikide presidendi Donald Trumpiga, kes on korduvalt ähvardanud taganeda 2015. aastal Barack Obama valitsusajal sõlmitud leppest.
Mõlemad püüdsid müüa Trumpile maha ideed, et lepe on sammuks pikemaaegse ja laiema leppe suunas, pakkudes "nelja samba" lahendust.
Lisaks tuleks piirata Iraani ballistiliste rakettide programmi ja Teherani mõjuvõimu Lähis-Idas ning võtta sihikule Iraani tuumategevus pärast 2025. aastat, kui Teheran saab praegu kehtiva leppe alusel taaskäivitada osa oma tuumaprogrammist.
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu sõnul kavatseb ta pühapäeval visiidile saabuva USA välisministri Mike Pompeoga arutada Iraani tuumalepet ja Teherani kasvavat agressiooni.
"Minu meelest on tähtis, et ta tuleb Iisraeli osana oma esimesest visiidist välisministrina väljaspoole Ühendriike," märkis Netanyahu pühapäeval valitsuse istungil.
"Ma arutan temaga arenguid piirkonnas, Iraani kasvavat agressiooni ja loomulikult tuumalepet Iraaniga, mille suhtes on peagi otsust oodata."
Netanyahu on korduvalt kutsunud muutma või tühistama seda Iisraeli suurima vaenlasega sõlmitud lepet, kuigi paljud suurriigid näevad selles võtit, mis takistab Teheranil tuumarelva omandada.
Reedel pärast Brüsselis NATO liitlastega peetud kõnelusi vihjas Pompeo, et Trump plaanib leppest taganeda.
Netanyahu hoiatas ka, et tema riik ei luba Iraanil seada end sõjaliselt sisse naaberriigis Süürias, mille autoritaarset režiimi Teheran toetab.
9. aprillil hukkus õhurünnakus Süüria õhujõudude baasile seitse Iraani sõjaväelast. President Bashar al-Assadi liitlased Iraan ja Venemaa süüdistasid Iisraeli rünnakus, mis nõudis ühtekokku 14 sõjaväelase elu.
Trumpi hiljutine lubadus väed Süüriast ära tuua on tekitanud muret Iisraelis, mis loodab Washingtoni abile Iraani mõjuvõimu vähendamisel selles riigis.
Pompeo visiit toimub enne USA saatkonna sügavalt vastuolulist üleviimist Tel Avivist Jeruusalemma, mis on kavandatud 14. maiks.
Palestiina liidrid on seoses selle sammuga külmutanud kontaktid Valge Majaga ning ka Pompeo ei kohtu oma ringsõidu ajal kellegagi neist. | OSCAR-2019 |
||
1. Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühing (edaspidi THKÜ) on Tallinnas ja Harjumaal elavaid kurte vabal algatusel ning võrdsetel alustel ühendav ühendus, mis tegutseb liikmete omavalitsuse alusel.
3. Thkü juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja muudest õigusaktidest, Eesti Kurtide Liidu ning käesolevast põhikirjast.
8. THKÜ eesmärk on Tallinnas ja Harjumaal elavate kurtide koondamine ühingulisse tegevusse, koolitamine, nõustamine, rehabiliteerimine.
10. Eesmärkide saavutamiseks ning ülesannete täitmiseks teeb THKÜ koostööd omavalitsustega, sihtasutustega, mittetulundus- ning äriühingutega.
12. THKÜ võib oma põhikirjaliste eesmärkide ja ülesannete täitmiseks luua koosseisulisi allüksusi ja sihtasutusi, omada kinnis- ja registrisse kantud vallasvara ning teha seadustest tulenevaid tsiviil- ja äriõiguslikke tehinguid.
13. Liikmeteks võivad olla käesolevat põhikirja tunnistavad vähemalt 16 aastaseks saanud kurdid ning samuti viipekeelt valdavad, kurte abistada soovivad THKÜ töös osalevad kuuljad.
16. THKÜst saab välja astuda pärast majandusaasta lõppu või pärast 3 kuulise etteteatamistähtaja möödumist.
18. Liikme väljar vamisest punktis 17 toodud alustel teatab juhatus väljaarvatavale liikmele 1 kuu enne koosoleku toimumist. Väljaarvataval liikmel on õigus osaleda sellel koosolekul omapoolste selgitustega. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt hääletab 3/4 juhatusest.
19. Väljaarvatud liige võib nõuda oma väljaarvamise küsimuse arutamist järgmisel üldkoosolekul, mille otsus on lõplik
21.3. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku juhatuse poolt, teatades sellest liikmetele ette vähemalt 2 nädalat. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liikmetest.
21.4. Korralise üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord teatatakse juhatuse poolt liikmetele vähemalt 1 kuu enne selle toimumist kirjalikult.
21.6. Põhikirja muutmiseks on vajalik üldkoosolekul osalejate 2/3 häälteenamust, eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi osalejate nõusolek.
21.9. Kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus 3 nädala jooksul kokku sama päevakorraga üldkoosoleku, mis on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata sellel osalejate arvust.
22.7. juhatuse või muu organi liikmega THKÜ kinnis- või registrisse kantud vallasvaraga tehingute tegemise otsustamine ja selles tehingus THKÜ esindaja määramine;
22.9. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
23. Juhatuse või revisjonikomisjoni väljalangenud liikmete asemele valib järgmine üldkoosolek uued liikmed, kelle volitused algavad kohe peale valimisi ja kestavad kuni korraliste valimisteni.
24. Üldkoosokekute vahelisel ajal juhib THKÜ tegevust juhatus, millesse üldkoosolek on hääletuse teel valinud 3 aastaks vähemalt 5 liiget.
Juhatuse koosoleku kutsub kokku esimees või vähemalt 2 liiget oma kirjaliku motiveeritud taotluse alusel.
Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt 2/3 liikmetest. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks esimehe hääl. Kui mõni juhatuse liige ei osale korduvalt juhatuse töös või soovib lahkuda, valib järgmine üldkoosolek tema asemele uue liikme, kelle volitused algavad kohe peale valimisi ja kestavad kuni korraliste valimisteni.
26. Juhatuse liikme võib tagasi kutsuda, kui tema kohustused THKÜ ees on olulisel määral täitmata, tema võimetus juhtida THKÜ tegevust on ilmne või ta on kaotanud üldkoosoleku usalduse.
27. THKÜ esimees on ühtlasi juhatuse esimees, kes valitakse üldkoosolekul 3 aastaks. Esimehe ametikoht võib THKÜ majanduslikust olukorrast tulenevalt olla palgaline. Otsuse selle kohta võtab vastu juhatus, kinnitades esimehe töötasu suuruse.
29. Revisjonitoimkond on sõltumatu kontrolliorgan, mis valitakse üldkoosolekul 3-liikmelisena 3 aastaks.
30.5. koostab oma revisjonitegevusest aruande, mille esitab üldkoosolekule, mille päevakorras on aastaaruande kinnitamine.
32. Juhatus esitab aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Sellele lisatakse revisjonitoimkonna aruanne ja olemasolu korral audiitori järeldusotsus.
35. Tegevuse lõpetamise võib alati otsustada üldkoosolek. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest kahel järjestikusel üldkoosolekul, millede vahe on vähemalt 3 kuud.
36. Lõpetamise otsusele järgneva likvideerimismenetluse viivad läbi juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti.
Likvideerijad lõpetavad THKÜ tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja annavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle Eesti Kurtide Liidule, et jätkuks samasuunaline mittetulunduslik tegevus.
37. THKÜ võib ühineda ainult teise mittetulundusühinguga. Ühendatav mittetulundusühing loetakse lõppenuks. Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.
38. THKÜ jagunemine toimub likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel vastavalt seaduses sätestatud korrale. | OSCAR-2019 |
||
Kõikides kategooriates on lubatud esitada ka enda jaoks tehtud töid: esitaja võib olla nii agentuur kui ka klient.
Materjalide üleslaadimine registreerimiskeskkonda ja/või füüsiliste näidiste toimetamine konkursile toimub esitaja vastutusel.
Esitaja peab tagama, et tellija on andnud talle loa tööd esitada ja õiguse kasutada oma intellektuaalset omandit.
Žüriil on õigus keelduda diskrimineerivate, rahvusliku, usu või muul tasandil häirivate või ebaseaduslikku käitumist õhutavate tööde hindamisest.
Žüriil on õigus enne hindamist kõrvaldada tööd, mis selgelt ei vasta osalemistingimustele. Iga konkreetse töö esitajale antakse sellest kindlasti teada ja selgitatakse, miks selline otsus vastu võeti.
Kõik tööd tuleb nõuetekohaselt esitada ja osalemise eest tasuda keskkonnas http://defol.io/kuldmuna/2018.
Esitatud tööde eest on võimalik tasuda krediitkaardiga, PayPali konto või panglingi kaudu või arve alusel panga-ülekandega. Defol.io keskkonnas on võimalik makstud tööde eest genereerida ka arve. Mitme töö esitamisel on soovitatav genereerida üks arve. Eraldi saadetava pdf-formaadis arve tellimine hiljem maksab 10 €.
Iga konkursile esitatud üksiku töö eest tasub selle esitaja osalemistasu 75 € + käibemaks 20%. Hind ETKALi liikmetele on 60 € + käibemaks 20%.
Iga konkursile esitatud seeria eest tasub selle esitaja osalemistasu 150 € + käibemaks 20%. Hind ETKALi liikmele on 120 € + käibemaks 20%. Seeria on kuni viiest osast koosnev kindla meedia põhine teoste jada, mis on osa ühest kampaaniast. Toodete korral kuulub seeriasse kuni viis liiget ühest tooteperekonnast.
Iga konkursile esitatud töö eest kampaania kategoorias tasub selle esitaja osalemistasu 175 € + käibemaks 20%. Hind ETKALi liikmele on 140 € + käibemaks 20%.
Hilinejad maksavad iga töö eest lisatasuna veel 50% neile muidu kehtivast hinnast. Hilineja tasu kehtib ka esitajatele, kes küll esitavad tööd ametliku vastuvõtu ajal, kuid genereerivad arve hiljem.
Konkursile esitatavad mis tahes filmifailid tuleb esitada YouTube’i või Vimeo lingina. Väljund ei tohi kanda ühtki vihjet esitajale. Film peab olema HD-resolutsioonis.
Kõikide filmifailidega (ka case-study-filmidega) peab kaasas käima nn eelvaate jpg-fail. See on HD-formaadis iseloomustav kaader klipist. Kaadri valikul peab arvestama, et seda kuvatakse ka ruuduks formaadituna (vaadeldav on ainult kaadri keskosa). Tähtis on, et filmifailidele pääseks ligi iga soovija, mitte ainult see, kellele link on saadetud.
Case-study-filmid ei tohi olla pikemad kui 2 minutit, ei pea olema ingliskeelsed (võivad olla eestikeelsed) ega tohi sisaldada viidet töö esitajale. Case-study-film on hea väljund rääkimaks ka ettevõetud aktsiooni mõjust sihtrühmale või ühiskonnale. Pool võitu annab juba see, kui žürii saab filmi vahendusel aru, mis oli algne idee, millist probleemi üritati lahedada, kuidas lahendus välja kukkus ja mõjus.
Kui kujundusest nõutakse jpg-faili, siis on mõeldud A4-formaadis (maastik või portree) 150 dpi RGB-faili.
Ühe töö kohta võib saata kaks faili, kui ei ole märgitud teisiti. Näiteks printreklaami kohta võib saata nii reklaami kujunduse kui ka vajaduse korral foto, kuidas see väljaandes välja nägi.
Seeriate puhul võib ühe seeria ühe teose kohta esitada kuni kaks faili. Kokku võib seeriana esitada maksimaalselt viis tööd (10 faili). Seeria korral tuleb selle sisestamisel kindlasti ära märkida, et tegemist on seeriaga.
Enamikes kategooriates on võimalik või kohustuslik tööle lisada ka põhjalikum pdf-fail. Selle mõte on täpsemalt selgitada esitatava teose omadusi, funktsioone, eesmärke ja muud esitaja meelest ja töö seisukohast olulist infot. Faili võib esitada eesti või inglise keeles, A4-formaadis ning võib sisaldada kuni 5 lk pilte ja infot.
Selle punkti täitmine ei ole sellel aastal nõutud: Raadioklipi korral tuleb esitada samuti filmifail, kus ekraanil jooksevad ingliskeelsed subtiitrid, et klipist saaksid aru ka välismaalased.
Digilahenduste linkide korral ära lae näidiseid üles oma ettevõtte nime kandvasse serverisse, kuna konkurss on anonüümne. Eksimuse korral võidakse töö konkursilt kõrvaldada.
Iga töö juurde tuleb eraldi väljadele sisestada eestikeelne lühikirjeldus. Ole seal nii konkreetne, lühike ja täpne kui võimalik (ca 150 tähemärki). Pikema jutu saad ju alati kaasa vormistada pdf-failina.
Autorite, kaasautorite, alalõikude tegijate ja muude oluliste tegijate märkimisel ole palun täpne. On tulnud ette juhtumeid, kus hiljem on tulnud tagantjärele nimesid lisada või muuta.
Töid ei pea defol.io keskkonda sisestama korraga. Seda saab teha kas või mitu nädalat. Jälgi sellegipoolest hoolikalt kuupäevi, et esitaksid kõik tööd ja genereeriksid ka arve hiljemalt 27.02.2018. Kui oled tööd õigeaegselt sisestanud, kuid teed arve hiljem, kehtib ikkagi hilineja hind, mis on tavatasust poole kallim.
Füüsilise väljundiga disainitööde puhul tuleb peale töö digitaalse versiooni esitada ka originaalnäidis. Hindamisel osalemiseks tuleb igale füüsilisele näidisele kinnitada defol.io registreerimismootori genereeritud unikaalne number.
Füüsilise näidise pakendil peab olema kirjas töö number ja märgusõna “Kuldmuna 2018”. Iga töö füüsiline näidis või näidiste seeria tuleb pakendada eraldi. Näidis tuleb saata või tuua Nordic Hotel Forumi (Viru väljak 3) vastuvõttu hiljemalt 12.03.2018. Töid on võimalik tagasi saada kuni 30.03.2018. ETKAL ei saa kahjuks vastutada füüsiliste näidiste korrektse säilimise eest.
Filmid on kõik reklaamiks mõeldud klipid, mis on loodud tasu eest (v.a iseenda jaoks tehtud) ja mis tahes liikuvat pilti näitava meediaväljundi jaoks. Oluline on, et klipp oleks avaldatud.
Välireklaam on reklaam, mis on avaldatud raha eest välitingimustes või ühiskondlikes hoonetes reklaamiks mõeldud pindadel (nt kaubanduskeskuste siseaatriumid). Välireklaami kategoorias saab esitada töid kahes alamkategoorias:
Välireklaami erilahendus on n-ö raamist-väljas-lahendus, mille eesmärk on üllatada, mängida vormiga või kohanduda keskkonnaga.
Trükireklaam on reklaam, mis on raha eest avaldatud vähemalt ühes trükituna levitatavas ajakirjandusväljaandes. Siin on peetud silmas nii tava- kui ka erilahendusi.
Raadioreklaam on reklaam või muu raha eest ostetud teadaanne vähemalt ühes raadiojaama programmis või kaubanduskeskuse siseraadios.
Otsereklaam on reeglina personaliseeritud, kuid ei pea seda ilmtingimata olema. Samuti eeldab otsereklaam seda, et reklaamiobjekt või -sõnum viiakse tarbijale isiklikult kohale kas kulleri, e- või tavaposti teel. Töid saab esitada kahes alamkategoorias:
Ärikingitused on kõik postitatud või kulleriga edastatud alla 100 tiraažiga erilahendused. Kogus võib olla ka 1 tk.
Bränditud sisulahendus ehk branded content võib olla nii sisuturundus kui ka brändi/sõnumi teadlik paigutamine seriaali, saatesse või filmi. Head sisuturundust on võrdselt keeruline teha nii sotsiaal- kui tavameedias – see eeldab jätkusuutlikkust ja võimet olla värske. Samuti on brändi, toote või sõnumi teadlik paigutamine saatesse, filmi või miks mitte ka uudisesse peen kunst. Selle kategooria puhul hinnatakse mängu ilu ja nutikust. Kaks alamkategooriat:
Mõni bränd kohe oskab sotsiaalmeedias olla. Olgu see Instagrami või Facebooki infovoog, kõigi oodatud säutsud või kõik need kokku vägeva orkestreeritud tervikuna – see kategooria on koht, kus kontseptsioon koos näidistega kirja panna.
Mõni toode võib mõnda filmi, tele- või raadiosaatesse sattuda ka kogemata, kuid enamasti siiski mitte. Kõige maitsekamad ja läbimõeldumad lahendused saavad pärjatud selles kategoorias.
Kampaania kategooria on selle mahu ja sisu järgi jaotatud viieks alamkategooriaks. Sisu järgi jagunevad kampaaniad toodete, teenuste ja sotsiaalkampaaniateks, mahu järgi suurteks ja väikesteks kampaaniateks.
Toode on ese, konkreetne ühik, osa suuremast perekonnast või terve tootepere. Tootel peab Kuldmuna mõistes olema füüsiline käega katsutav vorm või peab see olema vähemalt füüsiliselt tajutav, nagu näiteks elekter või gaas.
Suure tootekampaania brutoeelarve on vähemalt 20 000 € ja kasutusel on korraga olnud rohkem kui 2 meediumit.
Teenusel ei ole Kuldmuna mõistes üheti mõistetavat füüsilist olemust. Teenus on protsess, mis aitab tõsta mingit osa elukvaliteedist, näiteks mobiilne internet, pangandus, telekanalid või lennureis. Teenusena käsitleme kõiki nimetatud kriteeriumidele vastavaid teenuseid, hoolimata asjaolust, et paljudel juhtudel nimetavad teenuste osutajad oma teenuseid toodeteks.
Suure teenusekampaania brutoeelarve on vähemalt 20 000 € ja kasutusel on korraga olnud rohkem kui 2 meediumit.
Sotsiaalkampaania on reklaamikampaania, mis juhib reeglina tähelepanu ühiskonna pahupoolele või kutsub abistama nõrgemaid. Sotsiaalne reklaamikampaania ei pea olema ilmtingimata riigi, mõne sihtasutuse või mittetulundus-ühingu tellimus, ka täiesti tavalised ettevõtted teevad tihtipeale sotsiaalkampaaniaid. Sotsiaalset vastutust rõhutavad või ettevõttesiseselt ellukutsutud väärtuspõhised kampaaniad võivad olla väga head kandidaadid. Alati ei pea vaatajaid haiguste ja surmaga hirmutama – sotsiaalsuse mõiste on palju laiem.
Reklaam reklaamiks, aga tehing vormistatakse lõplikult seal, kus toimub ost. Seega on ostukohareklaam väga oluline reklaamivorm, seda eriti jaekeskkondades. Ostukohareklaam võib olla imetilluke, kuid geniaalselt paigutatud sõnum toote küljes või terve koridori enda alla neelav riiulilahendus ning kõik muu nende vahepeal.
Ambient-lahendus on ümbritsevat keskkonda arvestav ja seda väärindav lahendus. Selle kategooria mõte on tunnustada uut tüüpi (mitte lihtsalt uusi) ideid, mis toovad valdkonda värsket sõnavara ja viitavad uutele rollidele, mida agentuurid mängida saaksid. Lihtsalt uudsusest, hoolimata sõna kõlast, ei piisa. Ambient’i kategooria abil tahab Kuldmuna esile tõsta ja kiita kasulikke mutatsioone, mis näitavad, kuidas valdkond areneb, luues uudsusega kasu kõigile.
Siia on kandideerima oodatud reklaamilahendused, mis kasutavad olemasolevat meediat uudsel erilisel moel või kehtestavad täiesti uue meediumi. Samuti on oodatud meediakanalite ristkasutamise lahendused, kus ükski kanal ei moodusta iseseisvat tervikut, või lihtsalt unikaalsed erilahendused ühe meediakanali piires. Töö saab konkursile esitada ainult üks esitaja. Kui sellega on olnud seotud mitu agentuuri, peavad nad töö esitama ühiselt.
Korporatiivne bränding kujutab ettevõtte, organisatsiooni või sarnaselt mõtleva seltskonna identiteeti (vabakond, bänd, klubi jne). Siia alla kuulub ka brändikeele väljendus ja kasutus eri platvormidel. Eristatakse kolme alamkategooriat:
Bränding on töö, kus uus identiteet on loodud keskmisele või suurele ettevõttele / organisatsioonile.
Igapäevakaubad on suure tiraažiga peavoolutooted ja nende seeriad, mida müüakse Eesti poelettidel (tiraaž vähemalt 1 000 tk).
Siia alla kuuluvad eksklusiivsed pakendid ja tooted, eriseeriad, luksustooted, eriväljaanded ja väiketiraažid,näiteks firmakingitustena loodud toodete pakendid, väiketootjate erilahendused,muusikapakendid jne (tiraaž 10–1 000 tk).
Reklaamtrükis on reeglina buklett või flaier, aga võib olla midagi originaalsemat. Kindlasti ei saa see olla raamat või kataloog, mille jaoks on eraldi kategooria.
Osaleda võib nii sise- kui ka välisruumi kujunduslahendusega. Tegemist võib olla nii graafilise kui ka vormilise lahendusega (nt kontoris, linnaruumis, muuseumis jne). Tuletame siinkohal meelde, et Kuldmuna ei ole sisekujunduskonkurss.
Erioskus tähendab meisterlikkust. Mõned tööd on rohkem teosed kui teised, kuna mingi aspekt neis on erakordselt meisterlik. Meisterlikkust saab lasta hinnata neljas alamkategoorias:
Hinnatakse nutikalt konteksti sobivat ja seda väärtustavat pealkirja, üleskutset, lausungit või lihtsalt vaimustavat häälitsust. Olgugi, et tegemist on disaini alamkategooriaga, hindab reklaamiteksti erioskust reklaamižürii.
Hinnatakse staatilise pildi tehnilist teostust: fotot, illustratsiooni, 3D-d, tüpograafiat jne ehk teisisõnu kõike seda, kuidas teostus toetab ideed.
Hinnatakse liikuva pildi teostuse filigraansust. Arvesse lähevad kõik võtted tavafilmist animatsiooni erinevate vormideni. Ka seda alamkategooriat hindab reklaamižürii.
Peale e-poe võib praktiline müügilahendus olla ka brändi kodulehel, bänneril või rakenduses. Hinnatakse ekaubanduse kasutuskogemust, esteetilisust ja selgust.
E-teenus võib olla nii veebi- kui ka mobiilirakendus või mõlemat korraga. Siin kategoorias hinnatakse peale teenuste rakenduste ka muid rakendusi, näiteks meelelahutuseks, info jagamiseks või mõne kampaania jaoks loodud äppe.
Siia kuuluvad nii tava- kui ka erilahendused, mobiili- ja muude digiplatvormide bännerid. Hinnatakse sõnumi, kujunduse ja konteksti koostööd, eristuvust ja võimalikku lisandväärtust.
Kandideerima on oodatud kõik kommunikatsioonijuhtimise valdkonnas tegutsevad ettevõtted ja organisatsioonid (kommunikatsioonibürood, organisatsioonisisesed kommunikatsiooniosakonnad, vabakutselised, spetsiaalselt mingi sündmuse tarbeks kokku pandud kommunikatsioonitiimid jne). Konkursitöö tohib esitada ainult üks osapool. Juhul, kui töösse on panustanud mitu ettevõtet ja organisatsiooni, tuleb neil omavahel kokku leppida, kes on töö esitaja. Kui sama töö esitab kaks või enam organisatsiooni, arvestatakse ainult ajaliselt esimesena esitatut.
Sotsiaalkampaania on kampaania, mille eesmärk on mõjutada inimesi tegutsema suurema sotsiaalse ja/või ühiskondliku heaolu nimel.
Integreeritud kommunikatsioon on kampaania või programm, milles on ühendatud erinevad kanalid, tööriistad ja sõnumid ning mis on selgelt aidanud saavutada kommunikatsiooni- või ärieesmärke.
Digikampaania on uue või sotsiaalmeedia tarbeks loodud sihitud kampaania (nt blogid, sotsiaalvõrgustikud, sisujagamislehed).
Sündmuse kommunikatsioon on brändi kuvandi arendamiseks mõeldud sündmuse või sündmuste sarja promov kommunikatsioonikampaania.
projekti iseloomustav pilt (nt raporti esikaas või pilt sündmusest). Seda pilti näevad kohtunikud projekti illustratsioonina. Pilt avalikustatakse pärast seda, kui projekt on kantud
vajaduse korral kuni 3 internetilinki (veebilehed, sotsiaalmeedia platvormid, sisevõrgu leheküljed jne);
Üritusturundus ei ole pelgalt batuudi pumpamine. See on oluline vahend kommunikatsiooni tööriistakastis, mis võimaldab otse ja vahetult suhelda publikuga, rääkida kõigest olulisest ning kinnistada brändi. Üritusturunduse kategoorias hinnatakse originaalsust, loovust, lahenduste unikaalsust, esteetikat ja eesmärgipärasust.
Siia kuuluvad tellija enda organisatsiooni sissekommunikatsiooni eesmärkide täitmiseks mõeldud üritused (näiteks motivatsiooni-, info- või tähtpäevaüritused).
Siia kuuluvad tellija väliskommunikatsiooni eesmärkide täitmiseks loodud üritused (näiteks kliendiüritused, konverentsid).
põhjalikum kirjeldav pdf-fail, milline koosneb järgmistest osadest: a) ürituse briif, ootused ja eesmärgid (ca 600 tähemärki koos tühikutega); b) elluviimise kirjeldus (ca 1 200 tähemärki koos tühikutega); c) tulemus: kas ja mis mahus said püstitatud eesmärgid täidetud (ca 600 tähemärki koos tühikutega); d) kuni 5 üritust kirjeldavat pilti jpg-formaadis.
Pesamuna on Kuldmuna noortekonkurss, kus saavad oma reklaamimuskleid võrrelda kuni 26-aastased (k.a.) loojad. Konkursist saab osa võtta tiimina, kuhu kuulub minimaalselt 2 inimest.
Pesamuna eesmärk on ühelt poolt innustada noori looma üha komplekssemaid ja originaalsemaid tervikkontseptsioone ning teiselt poolt tuua rambivalgusesse üha uusi andekaid noori reklaamiloojaid.
Määratud tähtajaks peavad kõik meeskonnad esitama pdf-formaadis esitluse, lisades sellele vajaduse korral muid materjale (fotod, | OSCAR-2019 |
||
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsioon otsustas oma esmaspäevasel 11.jaanuari koosolekul, et ükski konservatiivide saadik ei osale Eesti Vabariigi aastapäeva puhul peetaval presidendi vastuvõtul.
“Põhiline põhjus, mis meid segab on see, et president Toomas Hendrik Ilves on end selgelt vastandanud väga suurele hulgale Eesti inimestele,” ütles esmaspäeval BNS-ile EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme. “Meie jaoks on vastuvõetamatu, et ta süüdistab Eesti rahvast vihkamises või häbeneb seda rahvast, keda ta justkui peaks esindama. See on täiesti kohatu sellises ametis olevale inimesele.” Helme sõnul on Ilves enda sellise käitumisega devalveerinud ja blameerinud presidendi institutsiooni, “millesse EKRE suhtub tegelikult väga kõrge lugupidamisega”.
Helme sõnul on teine põhjus presidendi vastuvõtust eemalejäämiseks nii öelda “ärmatamised”. “Me peame ärmatamise all silmas maksumaksja raha kantimist temale kuuluvasse Ärma tallu,” selgitas Helme. “Kui presidendil peaks olema kõrge moraali standard, siis tema oma näitab poliitilise kultuurituse põhjakihti.”
Käesolev määrus reguleerib Võhma linna haldusterritooriumil soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi, määrab kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja korra.
12) majahaldaja on maja üldkoosolekul määratud juriidiline isik (valitseja), kes korraldab elamute tarbijapaigaldiste hooldust ja remonti kaasomandi eseme valitsemiseks ja korteriomanike ühiste huvide esindamiseks korteriühistu moodustamiseni.
Võhma kaugküttepiirkonna piirid on kirjeldatud Võhma linna kaardil määruse lisas 1. Kaugküttepiirkonna piir kulgeb piki tänava telgjoont.
(1) Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud § 4 lõikes 3 nimetatud erandjuhtudel.
(2) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga.
(3) Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on:
5) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse keskkonnasõbralikke kütteviise (maasoojus, päikeseenergia jne) või elektrienergia.
(7) Soojusvarustuse ajutine katkestamine ja taastamine toimub vastavalt kaugkütteseaduses sätestatule.
2) ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega võrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu;
4) ehitise rekonstrueerimine selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama keskkonnasõbralikke kütteviise (maasoojus, päikeseenergia jne) või elektrienergiat.
1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks 6 kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest;
2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks;
(13) Elamutes paiknevate korterite eraldumine kaugküttega tarbijapaigaldist teostatakse ainult kehtivate õigusaktidega ettenähtud korras.
(1) Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega vastavalt nende vahel sõlmitud soojuse müügi lepingule.
(2) Soojuse müügi lepingus ettenähtud soojuskoormuse tagamiseks peab soojusallikast väljastatav temperatuurigraafik ja hüdrauliline režiim lähtuma välisõhutemperatuurist, ilmastiku prognoosist, tuule kiirusest ja suunast ning soojusvõrgu inertsist.
(3) Piisava tsirkulatsiooni tagamiseks tarbija soojusseadmetes peab soojusettevõtja tagama tarbija soojussõlme ees rõhkude vahe vähemalt 0,6 bar’i.
(1) Soojusettevõtja poolt taotletud soojuse piirhinna kooskõlastamine toimub lähtuvalt kaugkütteseaduse § 9.
1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavatekulutuste katmine;
(3) Soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse vaatab läbi linnavalitsus, kes võib vajadusel kaasata spetsialiste.
(5) Võhma Linnavalitsus teeb soojuse piirhinna kooskõlastuse kohta otsuse 30 päeva jooksul alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest.
(6) Võhma Linnavalitsuse nõudel peab soojuse müüja selgitama ja põhjendama piirhinna moodustamise aluseid.
(8) Soojusettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt kolm kuud enne selle kehtima hakkamist igale tarbijale.
(9) Võhma Linnavalitsus ei avalda seoses soojuse piirhinna kooskõlastamisega saadud teavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teabe edastamine on vajalik kaugkütteseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
(1) Soojusettevõtja arendab tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstab nende efektiivsust, et oleks tagatud kõigis tema võrgupiirkondades uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine.
(2) Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires ja majandusliku põhjendatuse korral kohustatud ühendama võrguga kõik tema võrgupiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.
(2) Võrguettevõtja kannab vastutust soojusenergiaga varustamise kvaliteedi eest võrguga ühendatud tarbijapaigaldise liitumispunktini.
(3) Elamute tarbimiskohtade soojusenergia varustuse kvaliteedi pretensioone esitatakse majahaldajale hiljemalt arvestusperioodi viimaseks kuupäevaks.
(4) Üldsoojusmõõtesüsteemide rikete avastamise korral koostatakse võrguettevõtja ja majahaldaja poolt kahepoolne akt, kus arvutatakse välja soojusenergia üldkulu.
(5) Soojusmõõtesüsteemi näitude teadliku muudatuste avastamise puhul või soojusmõõtesüsteemi teadliku rikkumise puhul tarbija poolt, loetakse soojusenergia tarbimine omavoliliseks. Omavoliline tarbimine on reguleeritud kaugkütteseaduses § 16.
(6) Soojatootja garanteerib kaugküttepiirkonnas soojavarustuse kütteperioodil, väljaarvatud avariiolukorras ning vajalike remonditööde teostamise ajal katlamajas või soojatrassidel, olles eelnevalt kooskõlastanud remonditööde ajagraafiku Võhma Linnavalitsusega.
(1) Võhma Linnavolikogu 20. veebruari 2003.a määrus nr 6 “Soojusenergia hinna reguleerimise kord Võhma linnas” tunnistatakse kehtetuks. | OSCAR-2019 |
||
Matemaatika arenes ja muutus XX sajandil kiiremini kui tema süstematiseerimine ja struktureerimine.Tahaksin lugejaga arutada, kas ja kui valmis on matemaatika ning kas toredam on õppida valmis või pooleli matemaatikat. Mulle tundub, et koolist jääb meelde, et kui matemaatika ka veel päris valmis ei ole, siis on ta suuresti valmis ja kõik tähtis on tehtud. Nii jääb hea kooliõpilase ametiks see teada-tuntu endale selgeks teha ja mis matemaatiku enda amet on, see polegi päris selge – võib-olla lihtsalt siit-sealt masinavärki kruttida, et seda siis paremini maailma heaks rakendada. Ütlen kohe, et mulle isiklikult see vaade ei meeldi ja edasi selgitangi, miks ei meeldi. Pooleli matemaatikaMida üldse tähendab, et matemaatika on valmis? Sellele võib anda mitu tähendust. Näiteks võiks päris valmis matemaatikas olla kõik lõplikult paigas, viimse detailini. Välja oleksid valitud õiged mõisted, õiged definitsioonid, teada oleksid kõik mõistetevahelised seosed, vastatud lihtsad ja rasked küsimused. Seda on muidugi liiast nõutud, lugeja on vahest kuulnud lahendamata Riemanni hüpoteesist ja aimab, et on ka palju teisi vastuseta küsimusi. Näiteks ei tea me veel, kas arvu π kümnendesitluses võib leida kõiki numbreid lõpmatult palju kordi või kas leidub lõpmatult palju algarvude paare, mis erinevad täpselt kahe võrra. Need on lihtsalt sõnastatavad küsimused, ent vastuseid pole näha. Ja häda pole vaid arvudega, otsime veel arusaama ka päris elulisele. Näiteks vedelike liikumise kirjeldamiseks kasutatakse tihti kolmemõõtmelist Navier’-Stokesi võrrandit ja samal ajal ei ole teada, kas sellele võrrandile üldse alati leidub füüsikalistele ootustele vastavaid lahendeid. Küsimus on nii põletav, et kes selle ära lahendab, paneb kohe taskusse miljon dollarit!
On aga matemaatika valmis sel määral, et kõik küsimused on kuskile kirja pandud ja ootavad vastamist? Ei ole! Ka küsimusi sünnib juurde. Pea iga hea vastus viib uue huvitava küsimuseni. Veelgi enam, juurde tuleb ka aina uusi mõisteid ja objekte. Näiteks alles XX sajandi lõpuaastatel tuldi välja uue tõenäosusliku objektiga, mille abil kirjeldame mitme eri olekuga süsteemide geomeetriat täpselt siis, kui süsteem on üleminekus ühest olekust teise. Analoogiline üleminek toimub näiteks hetkel, kui veest saavad jääkristallid – mõelge, mis mustrid kõik sel hetkel tekivad! Veelgi enam, see uus matemaatiline objekt ei ole jäänud vaid matemaatikute mängukanniks, ka füüsikuid oma keerulise aparatuuriga ajavad taga tema jälgi.
Matemaatika ei ole valmis, matemaatika otsib endiselt. Ent kas vähemalt see, mis on juba kirja saanud, jääb püsima ühte ja kindlasse kujusse? Ka siin olen kahtlev. Kui Isaac Newton rääkis integraalist ja tuletisest, siis ei olnud need meie tänapäeva integraal ja tuletis. Kui Blaise Pascal rääkis tõenäosustest, ei teinud ta seda tänapäeva tõenäosusteooria raamistikus. Kui XX sajandi esimesel poolel pandi kirja relatiivsusteooria ja kvantfüüsika matemaatilised alused, siis nüüdisõpikus on see vundament juba hoopis uue näoga. Minu meelest käib pidev otsing parema ja harmoonilisema sõnastuse ning kirjelduste järele ja ei teagi, kas see otsa lõpeb. Matemaatika laieneb ja sellega käib kaasas ka vanade mõistete ümbermõtestamine ja üldistamine, need üldistused annavad aga tihti omakorda uut valgust vanadele alustaladele.
Ent tuleme nüüd õppimise juurde. Tunnistan, et on siiski raske näha, kuidas mõned lihtsamad mõisted võiksid veelgi areneda või täpsemaks muutuda, eriti baasmõisted, mis kuuluvad kooliprogrammi. Kas see tähendab, et peaksime õppima seda osa matemaatikast kui valmis peatükki? Näen küll, et nii jõuab kiiremini rohkemate teadmiste ja valemiteni, aga kas midagi siiski ei lähe kaotsi? Jätame ju mulje, et matemaatika on kivistunud teadus, distsipliin, kus on alati üks ja õige ammu valmis saanud definitsioon. See mulje näib mulle nii niru kui ka eksitav! Kuidas üldse saaks mingi kivistunud teadmine olla seoses muutuva maailmaga? Kui arvame, et meil on praegu õiged mõisted ja definitsioonid, kas ei piira meid vahest tänapäeva matemaatiline perspektiiv? Viimaks, nagu arutasime, matemaatika ise otsib endiselt. Teekond heade alusdefinitsioonideni on olnud pikk ja põnev. Kui selle osa unustame, läheb kaotsi teine osa matemaatikast, mis tähendab ise avastamist. Ometi on just see osa minu meelest põnev, ilus, eluline.
Tore oleks, kui seda avastamist ja otsimist näeks rohkem juba koolis. Õigupoolest tundub mulle, et mõistete otsimine ja nendeni jõudmine on ka hea viis nendest arusaamiseks. Kindlasti on nii mõnigi lugeja küsinud, miks defineerime just sedaviisi tuletist või integraali või trigonomeetrilisi funktsioone. Miks nõnda keeruliselt? Tulebki küsida, see on hea ja õige küsimus. Tihti on olemas ka üks või isegi mitu head vastust. Näiteks nii mõnigi kord tuleb lihtsalt otsida, milliseid tingimusi ja omadusi defineeritavalt objektilt soovime. Muidugi pole alati lihtne selgitada, miks ikkagi on kinnistunud üks või teine definitsioon. Ent see pole probleem – vahel ongi ühel elulisel objektil mitu matemaatilist nägu. Mõnikord tuleb välja, et erinevus on ainult perspektiivis ja definitsioonid on samaväärsed. Mõnikord väljendab aga definitsioonide erinevus meie elulise intuitsiooni ebatäpsust – detailsel ja rangel mõttetasemel tekib valikuvõimalusi, mida hajus mõttekäik ei taba.
Õigupoolest pole minu meelest põhjust ka muretseda, kui me alati päris viimase formaalse definitsioonini ei jõua. Kui jõuame ainult küsimusteni ja mõistame, miks mõni definitsioon ei sobi, näeme juba kaugemale. Nagunii koolis kõike päris tänapäevaselt ei defineerita. Reaalarve käsitleme lõbuga, kuigi ei defineeri neid täpselt. Samuti pole piirväärtus või pidevus koolis määratud viisil, mida matemaatika täna täpseks peab – siiski kasutame neid. Ka hiljem, koolijärgses matemaatikas tuleb vahel mängida objektidega, mille definitsioonist kohe aru ei saa või mida kohe defineerida ei oskagi. Alles mängu käigus saavad asjad selgeks, kui muidugi parajalt aega anda. Jah, matemaatiline rangus, täpsed mõisted ja formaalsus on olulised, sest just rangus on argumentide ja intuitsiooni viimane hindaja, nende toetuspunkt ja kandja. Vähemalt sama oluline on tee ranguse poole. See tee on üsna lõbus ja täis avastamist, sellel teel tekib arusaam, miks kogu rangus on tegelikult lihtsustav ja kasulik.
Tahaksin aga lõpetada hoopis laiemate pintslitõmmetega. Kas matemaatika saab üldse valmis ja kuidas teda valmis ehitada? Veel XX sajandi alguses uskus üks tolle aja suurimaid matemaatikuid David Hilbert, et matemaatika on võimalik väikestest klotsidest ühelainsal parimal moel üles ehitada. Ta uskus, et saame aksiomatiseerida nii matemaatika kui ka füüsika: saame defineerida kõiki objekte ja väiteid kindlal moel, iga väide on kas tõene või väär ning seda saab järeldada sammhaaval aksioomidest. Tema plaani kiskus ribadeks 1930. aastatel Kurt Gödel. Ta näitas, et sellisel aksiomaatilisel ehitusel on põhimõttelised probleemid. Natuke ebatäpselt öeldes: kui nõuame, et matemaatika ülesehitus sisaldaks naturaalarve ja oleks vasturääkivusteta, siis leidub alati mõni väide, mis on küll tõene, ent mille tõesust ei saagi reeglipäraselt tõestada. Veelgi hullem, see väide võib olla just aksiomaatika kooskõlalisuse enda kohta! Võib-olla ei ole teoorias ühtegi vasturääkivust, aga teooria ise seda tõestada ei saa. Kehvasti!
Kõik ei kaotanud siiski kohe lootust matemaatilise teadmise struktureerimisse. Vaid mõned aastad pärast Gödeli põrutavaid teoreeme sai alguse prantsuse matemaatikute rühmitus, kes peitis end – ja peidab praegugi – Bourbaki nime taha. Aktiivne liikmeskond oli juba tookord ja on endiselt salajas. Nad käisid koos lärmamas, jõid endanimelist veini, aga samuti mõtlesid matemaatikast. Nad mõtlesid, et Gödeli tulemustest hoolimata võib ehk matemaatika ühel ilusal standardkujul üles ehitada. Võib-olla leidub väiteid, mida ei saa tõestada, ent kõik selle, mis on juba tõestatud, peaks ju ikka saama ilusasse raamistikku panna? Nüüd võib öelda, et ka nende projekt ei õnnestunud. Samal ajal kui Bourbaki sellid matemaatika ülesehitust kaardistasid ja kirja panid, oli ehitus ise pidevas muutumises. Vundamendivaiad planeeriti küll laialt, ent valmiv maja ei tahtnud ikkagi nende vahele mahtuda. Matemaatika ise arenes ja muutus XX sajandil kiiremini kui tema süstematiseerimine ja struktureerimine. Ja ega see areng olegi enam aeglustunud.
Matemaatika ei ole valmis, ei saagi vist valmis. Ta areneb pidevalt ja mitte sugugi sirgjoont mööda, ta areneb koos maailmaga. Otsimine ja avastamine mängib matemaatikas olulist rolli ning isegi koolimatemaatika mõisted on paindlikumad, kui esialgu paistab. Mulle tundub, et matemaatikaga võiks igaühel tekkida palju soojem ja isiklikum suhe kohe, kui prooviksime matemaatika õppimise asemel ka matemaatikat ehitada, olla ise matemaatika skulptorid ja arhitektid.
Michael Moore’i „Keda rünnata järgmisena“ on koomiline võrdlus USA ja Euroopa sotsiaalsetest garantiidest ja muudest heaoluriigi tunnustest.
Berliini võidukamatest filmidest on juba juttu olnud paaris Eesti leheski. Värskete karusaajate hindetabeli juures maksab aga alati meeles hoida küünilisematel kriitikutel ununema kippuvat tõsiasja, et juba festivalikonkursile pääsemine on tohutu võit. Selleks tuleb konkureerida sadade uute filmidega.
Isegi siis kui vaatame asja nii, et iga korraliku A-filmipeo konkursikavas peab üldjuhul olema näiteks üks klassikaekraniseering, vähemalt üks ajalukku viidud sündmustikuga film, paar põletavalt päevakajalist stoorit, viimasel ajal peaaegu et reeglina ka üks animatsioon ja üks täispikk dokk, midagi islamimaadest, midagi Hiinast, vähemalt kolm filmi USAst ja kaks Prantsusmaalt jne, tuleb Berlinale Palasti linastusele pääsemiseks ikkagi läbi pugeda väga ja väga nõudlikust nõelasilmast. See tähendab, et hea festival, isegi kui selle programmi pole jõudnud üksnes supertasemel filmid (nagu mõni alati torisev kriitik sooviks), on ikkagi väga hea peegel filminduse ajapildi sees.
Paistab, et üks reegel rahutu tänapäeva suurfestivalidel on jätkuvalt see, et auhinnale peab võistlema ka mingi film, mis ei lase unustada natsi-Saksamaa kuritegusid. Millegipärast paistab, nagu välditaks viimasel ajal „Venemaa ärritamist“ ning Lenini-Stalini-Nõukogude kuritöödest ei jutusta A-klassi võistluskavades enam ükski filmilooja. On see pelgalt Venemaa suhtekorralduspoliitiline võit? Või ei tehtagi lihtsalt enam niisuguseid filme, sest keda see huvitakski – „liiga palju ajalugu“ või kuidas?
A-klassi filmifestival, ja üks korraliku programmiga filmifestival üldse, on justkui selle aja, mil üritus aset leiab, tuhandenäoline peegel, kus peegelduvad niihästi reaalne ajalugu kui ka filmiajalugu, akuutsed teemad ja uute filmiloojate viimased saavutuskatsed. Kui otsida võrdlust minevikust, siis on see umbes nagu kunagine Jaan Toominga Põrgupõhja-lavastus, kus lahkunud ja elavad tegelased on ühel ajal pöördlaval vaatajate ees.
Kuldkaru saanud Gianfranco Rosi lausa uskumatult hea kunstiline dokk „Tuli merel“ („Fuocoammare“, 2016) ei ole siiani suutnud huvi ega riskivalmidust äratada üheski Eestis filme levitavas ettevõtjas. Tajudes natuke Eesti kinopubliku üldist meeldumust, võib aimata küll, et sellise filmi nagu „Tuli merel“ (pealkiri on laenatud itaalia levilaulukeselt) maaletoomine nõuaks väga tõsist finantssüsti. See oleks enam-vähem mahavisatud raha ja ühelgi levitajal ei oleks ilma tõsise fonditoetuseta sellist riskiraha mängu panna. Ainuüksi niisuguse filmi turundamine, vaatajale atraktiivseks tegemine, nõuab päris kulukat kampaaniat. See on küll nime poolest Itaalia film ja peegeldab justkui Itaalia probleemi – Lampedusa saare igapäevaelu, paadipõgenikega ja ilma –, aga miks peaks selle väärtfilmi levitamist toetama näiteks ainult Itaalia (filmifondid ja -ettevõtjad), kui filmis käsitletav pole kaugeltki üksnes ühe rahva ja riigi probleem, vaid, nagu vanasti oleks öeldud, üldinimlik ja saatuslik asi. Praegu tundub, et parim koht eesti audiovisuaalruumis Rosi filmi näitamiseks võiks olla esmaspäevaõhtune ETV dokirubriik „Välisilma dokk“. Enne veel peaks aga leitama üks julge ja ettevõtlik mees, kes hangib selle filmi paarikordse näitamise õiguse või saab ta selle muidu ja korraldab seansid Stenbocki majas ja riigikogu lossis. Umbes nii, et film pannakse käima, uksed keeratakse lukku ning neid ei avata enne, kui kõigil meie nn kõneisikutel on „Tuli merel“ ära vaadatud. Selle eksperimendi ettevõtmine väärib küünlaid muidugi ainult juhul, kui uskuda, et seal mäe peal liigub veel mõni inimene, kelle silmad võib avada mõni film.
„Berlinale“ kavas linastus väljaspool võistlust Cannes’is ja Oscaritel auhinnatud dokumentalisti-skandalisti Michael Moore’i uus dokk „Kuhu tungida järgmisena?“ („Where To Invade Next“, 2015). Kahetunnine ringreisifilm, kus juba hallide juustega, hiiglase kasvu ja ikka oma nokkmütsiga reporter küsitleb Euroopa maadel tavalisi inimesi, uurides, missugune on nende maksusüsteem, hariduskorraldus algkoolides ja kõrgkoolides, kuidas on seaduslikult korraldatud puhkuseasjad jms. Siis võrdleb ta kuuldut olukorra ja andmetega unelmate riigis nimega USA. Ammu ei ole dokumentaalfilmi linastusel nii palju naerda saanud, aga lugu ise on rohkem kui tõsine.
Lootuses, et Michael Moore’i dokutragikomöödia millalgi ka Eestis kinolinale pannakse, ei taha lugusid ette ära rääkida. Üks võimalikke kokkuvõtteid sellest filmist võiks aga olla autori kommentaaride vaba ümberpanek: ameeriklased elavad endiselt Metsikus Läänes, vesterniaja sõjaolukorras, kus „igaüks on enda saatuse sepp ja oma õnne valaja“. Esimene orjanduse ajalugu tutvustav „vabamu“ avati Ameerikas alles aastapäevad tagasi, teiste rahvaste kuritööde paljastamises ollakse aga püüdlikud, nii püüdlikud. Ma pole kindel, kui pädev on Moore’i Euroopa unelma filmi andmestik, aga kui on õige, et üle 50% Ameerika kodanikelt kogutavatest maksudest toidab suurriigi sõja- ja kaitsetööstust, paneb juba sellise väite võimalikkuski mõtlema. No ja siit edasi: kui on juba kogutud maksud, on juba tulud, peab mõtlema, missuguse väljundi peale seda raha kulutada. Ka see film võiks olla kohustuslik vaatamine Toompea lossi argielanikele. Film käima ja siis vaatame ja arutame juba edasi, kus on eestlastel parem tulevikuelu, kas vesterni-Ameerikas või unelmate Euroopas.
ETV võiks olla hea eetripaik ka Moore’i vastsele oopusele, sest kes meil sellist filmi kinos ikka vaatab. Õieti, kes maksab kinni kulud, küsiks ameeriklane.
Sellest, et meie tore A-klassi laps PÖFF valmistub pidama ümmargust sünnipäevakest, saime teada väikesest vihukesest, mida jagati Eesti stendil Berliini filmiturul. Hästi informeeritud Eesti kineast teadis seda, et kodufestivali sünnipäev ja mingite kokkuvõtete tegemise aeg on tulekul, muigugi ka mõnevõrra varem.
Miks seda siin veel / juba nimetada? Võiks ju vähemalt unistada, et PÖFF võtab õppust vanematelt A-klassi vendadelt, kuidas korraldada tõeline tuhandenäoline festival. Selline, kus on au sees ka näiteks kodumaine filmiklassika, nagu „Berlinalel“ saksa film (s.t. ammu tehtud filmid, uuem on eriprogrammina seal ammu kohustuslik ja muuseas väga vaadatav). Muidugi on PÖFF alles murdeeast üle saanud, nooruke – meenutame, et ka näiteks „Berlinale“ vahetas toimumisaja suvelt talvele alles siis, kui oli juba veerandsada aastat vana. Selles vanuses toimus ka suur pööre programmipoliitikas: hakati näitama NSV Liidus tehtud filme. Kui PÖFF saab täiskasvanuks, võime ehk sealgi muudatusi oodata? Või on kõik juba valmis? Kui PÖFF alustas, siis ei valminud Eestis mitte ühtegi kodumaist mängufilmi, kahe Eesti kinofilmi esilinastuse vahe oli 23 kuud! (Lavastajaduo Renita ja Hannes Lintropi „Ma olen väsinud vihkamast“ esilinastus 1995. aasta novembris ja järgmine uus film, Hardi Volmeri „Minu Leninid“ oktoobris 1997.) Sünnihetkest jäi PÖFFile külge justkui võõristus kodumaise filmi vastu ja mulle tundub, et see pole päriselt üle läinud tänini, kuigi muutused on olnud tähelepanuväärsed. Mingi haigus oleks aga ikka justkui veres.
Lõpetuseks olekski siin kohane lisada, et tänavuse „Berlinale“ üks suuremaid elamusi oli uuemate filmide kõrval Fritz Langi ekspressionistliku tumm-mängufilmi „Väsinud surm“ („Der müde Tod“, 1921) äsja restaureeritud digikoopia pidulik kontsertesitus Friedrichstadt Palastis. Sama filmi sai vaadata paar päeva hiljem ka ARTEst – hea näide filmifestivali ja suure meediakanali (jätkuvast, iga-aastasest) koostööst, mis ei piirdu üksnes tummfilmiesitustega. Igati valgustav kogemus 1920. aastate mängufilmimaailma liikumiste, oskuste ja ambitsioonide, ennekõike aga suure talendi koha pealt. Ega ilma talendita tee ühtki head filmi. Õnneks näitas „Berlinale“, et talente (see oli vist kunagi ka vana juudi rahaühik) jätkub filmimaailmas tänapäevalgi. | OSCAR-2019 |
||
Täiskuu on loodusnähtus, mida mõjutab kõike elavat (sh ka inimest), sõltumata sellest kas ja kui teadlikud me oleme ning kas me usume selle mõjusse või mitte (üllataval kombel on tegelikult kristallidega ju samamoodi). See ei ole pelgalt müüt, et täiskuu energiad panevad ka kõige ratsionaalsemad inimesed pisut omamoodi käituma. Mida tundlikum Sa oled (sõltumata sellest, kas Sa oled oma tundlikkusest teadlik), seda tugevamalt täiskuu Sind mõjutab. Tõenäoliselt oled isegi kogenud täiskuu ajal häiritud und, kummalisi unenägusid, närvilisemat õhkkonda, ülevoolavaid emotsioone või seda, et Su pea täitub kummaliste ning võibolla Sulle sugugi mitte omaste mõtetega. Mida teadlikum Sa oled, seda tugevamalt tajud ning oskad märgata ka seda, mida taevas kõrguv täiskuu parasjagu võimendab.
Minu jaoks on täiskuu energia alati olnud väga vastakas. Ühest küljest ei ole midagi rahustavamat, väestavamat ja maandavamat, kui võimsa täiskuu vaatlemine selges tähistaevas (eriti metsas või mererannas). Teisalt on aga täiskuu aeg ääretult närviliste ning vastandlike energiate aeg. Täiskuu heidab valgust pimedusele. Seetõttu on tegemist ajaga, mil kõik tavaliselt varju (nähtamatuks) jääv meile nähtavaks muutub ning alateadvusest ujub pinnale kõik, mis teadvustamist vajab. See muudab meid omakorda emotsionaalseks ning kohati negatiivseks ja agressiivseks (suurem osa sellest, millele me otsa vaadata ei taha on ju ikkagi seotud meie sügavamate ja alateadlike hirmudega).
Täiskuu on olnud juba aegade algusest maagiline aeg - see aeg kuust, mil loor nähtava ja tajutava vahel hõreneb ning millal maagid, shamaanid ja nõiad oma rituaalide tarbeks kõige suuremat väge ammutavad. Räägitakse, et rituaalse maagia mõju kasvab kuni täiskuuni, saavutab selle tipu täiskuul ning hakkab seejärel taas kahanema.
Täiskuu on hea aeg iseendale ausalt otsa vaatamiseks, mediteerimiseks, rännakuteks, erinevateks rituaalideks ning eeskätt kõige selle, mis parasjagu pinnale tõusnud, vabastamiseks.
Jah, kristallidele meeldib täiskuu, küll aga on mul alati olnud vastakad tunded kristallide selle energiaga laadimisega osas. Kristallid võtavad vastu, talletavad ja suunavad edasi energiat, eks! Seda energiat, millega nad kokku puutuvad. Kui täiskuu energiad tõstavad Sinus (ja/või Sind ümbritsevas keskkonnas) pinnale hirmud, aegunud mõttemustrid ja kõik muu, millega tegelemist oled ühel või teisel põhjusel vältinud, siis on ka need energiad õhus.
Siit siis ka küsimus - Mis on siis ikkagi see energia, mille Su kristallid selle protsessi käigus täiskuuööl talletavad?
Ma pooldan kristallide puhastamist täiskuu naiselikes energiates ning seejärel laadimist tulise päikese energiaga. Samuti olen tajunud, et kõige võimsamalt toimivad need protsessid ikkagi otsesel kokkupuutel kuu/päikesega (ning siis, kui ise tasakaalus püsid). Teisisõnu, kui lähed täiskuuööl näiteks randa oma hirmudest vabanema või mõnele puhastavale meditatsioonile, siis tasub kristallid kaasa haarata. Üha enam olen hakanud täiskuu ajal kristallide, oma kodu ning iseenda puhastamiseks kasutama palo santot ja salveid. Nende kohta saad huvi korral lähemalt lugeda siit.
Mediteerimine ning sisemaailmas toimuva vaatlemine on samuti täiskuu naiselikes energiates toetatud tegevused. Nende protsesside juures võid tajuda, et päris mitmed kristallid toimivad täiskuul märksa võimsamalt, kui muul ajal. Mida tundlikum Sa oled, seda olulisem on püsida täiskuu energiates maandatuna, teisisõnu kasutada meditatsioonil maandavaid kristalle (hematiit, turmaliin, oonüks, šungiit vms). Samuti võid neid endaga voodisse kaasa haarata, kui tunned, et uni kipub väga häiritud olema.
Kuna täiskuu on seotud eeskätt naiseliku ja intuitiivse energiaga, siis minu lemmikud sel ajal sisekaemuse võimendamiseks on kuukivi, akvamariin ja labradoriit. Kõik kolm puudutavad Kolmandat Silma ning näitavad meile kätte kohad, kus meie valikud ja otsused lähevad vastuollu meie hingetee ning südametõega. Kolmanda Silma (ehk intuitsiooni ning meie ratsionaalse meele) joondamine oma tunnete ja emotsioonide ehk südamega on samuti täiskuul eriti võimendatud ning sealt võib alguse saada võimsate muutuste keeris. Kui tunned, et see kõnetab Sind, siis võid lisaks maandavatele ning intuitsiooni turgutavatele kristallidele võtta punti ka mõne südant paitava kaaslase.
Täiskuu on ka inspiratsiooni, visioonide ja unistuste aeg (miks muidu tekkis mul ka justnimelt täna tunne need read kirja panna :)). Kui negatiivsus ning hirmud võimenduvad, siis saame me valida, kas hakkame neid toitma ja kasvatama või suuname oma tähelepanu mujale. Teisisõnu lase vabaks kõik, mille ära tunned (ja mille aeg on Sinu jaoks ära elanud) ning hoia fookul sellel, mida luua tahad. Selleks on mitmeid erinevaid viise ja võimalusi - alustades kasvõi kõige primitiivsemast paberile kirjutamisest, selle põletamisest ning veega alla laskmisest (soovid tuleks aga ära põletada ja õhku st. aknast välja paisata).
Et energiad on võimendatud, on minu tunnetuse kohaselt võimendatud ka see, millist energiat välja annad ehk siis mida ka edaspidi ligi tõmbama hakkad. Kui keskendud sellele, mida kardad ning suunad kogu oma tähelepanu oma hirmudele, võimendad Sa seda negatiivsust, mis hakkab omakorda Su suurimaid hirme taaslooma. Kui tunnistad endale, et kardad, aga suunad sõltumata sellest tähelepanu sellele, mida soovid luua ning haagid sellega ka positiivse emotsiooni ja tänulikkuse, võimendad Sa sel ajal hoopis midagi märksa loovamat ning konstruktiivsemat.
Tead ju isegi, et meie mõtted ning veelgi enam - mõtetega seotud tunded - taastoodavad ennast! Just nii me ju oma reaalsust loomegi!
Tulles tagasi täiskuu ja kristallide juurde, ei saa me kohe kuidagi üle ega ümber rituaalidest. Terve internet kubiseb neist ning kohati erinevad nad oma sisu poolest täiesti radikaalselt teineteisest. Kui tunned, et maagilised rituaalid on Sulle mugavad ja omased ning Sa suudad neisse talletada soovitud energia (sest vastasel juhul Sa lihtsalt laod mingeid kive kuhugi, kirjutad tühjasid sõnu mingile paberile või lihtsalt põletad küünlaid), siis tunneta mis on Sinu jaoks õige.
Tegelikult oleks kõige õigem alustada sellest, mis rituaal oma olemuselt on. Rituaal on korduv tegevus, millesse me suuname oma energia ja tähelepanu. Rituaali eristabki harjumusest see, kas kohal on vaid Su keha või kogu Su tähelepanu. Tegelikult on rituaalid lahutamatu osa meie argipäevast - näiteks hommikune hambapesu ja kohvi joomine. Me kõik teame, et mõlemat on võimalik teha nö automaatpiloodil või siis päriselt kohal olles ning igat hetke/sõõmu nautides. Ühel juhul teeb meie keha midagi harjumusest, teisel juhul on aga tegemist rituaaliga.
Siit siis tegelikult ka väike mõttekoht - kas on oluline, mida ja kuidas Sa täpselt teed ning milliseid juhiseid Sa jälgid või siis see, kas Su tähelepanu on päriselt kohal ning konkreetse protsessi ja soovitud tulemuse juures? Võimalik, et alguses on juhised vajalikud, et jõuaksid kohta, kus saad hakata usaldama oma sisetunnet ning tegema rituaale viisil ja moel nagu need Sinu enda jaoks kõige omasemad on.
Olen siiski arvamusel, et kõige olulisemad on taotlus ja tähelepanu. Usun, et see on ka üks põhjustest, miks ma ei ole kunagi varem Kristallimaailma lehel ühtegi rituaali õpetust jaganud. See maailm on niivõrd tunnetuslik ning kogu kirjapandud tarkus pigem soovituslike juhtnööride kogum - oma tõde tuleb leida ja ära tunda enda sees. Tunnet tuleb usaldada ning talitada tuleb oma sisemaailma ja tajude ajendil.
Kuna see kirjatükk on valminud ka juba täiskuu energiates, siis palun Sult mõistvat suhtumist võibolla kohati seosetu ning hüpliku mõttelõnga ning tõenäoliselt mõningate kirjavigade suhtes - täiskuu on lihtsalt selline voolavuse ja olemise aeg (ning korrektuuriks polnud motivatsiooni :)).
Väekat aega, palju maagiat, kerget kulgemist, rahulikku meelt ning põnevaid avastusi sise- ja välismaailmast!
Kuna kristallide (ja tegelikult ka kõigi teiste energeetiliste "abivahenditega") seotud küsimustele puudub üks - absoluutselt tõene ja paikapanev vastus - siis ei ole võimalik ka siin üheselt vastata.
Toorkivid on saanud vähem töötlemist, üldjuhul raiutakse nad lihtsalt suurema kamaka küljest või teiste kivimite vahelt välja. Nad on robustsemad ja sageli kaubanduslikult vähem atraktiivsed. Nende müügihind on võrreldes töödeldud kristallidega soodsam. No ja minu hinnangul on nad sageli ka väga palju vingema välimusega - neis on palju rohkem ehedust ja iseloomu. Nad on ebatäiuslikult imelised - just sellisena nagu loodus nad loonud on.
Lihvitud/poleeritud kristallid on siis kas käsitsi või trumlis lihvitud. Meie poelettidelt leitud lihvitud kristallid on siiski suuremas osas (sõltumata leiukohast) saanud oma lihvi trumlis. Käsitsi lihvitakse tavaliselt haruldasemaid ja hinnalisemaid kristalle. Lihvitud kristallid näevad atraktiivsemad välja - värvid on erksamad, kristallile omased mustrid tulevad paremini esile, suurem osa ebatäiuseid kaotatakse protsessi käigus ning olgem ausad - neid on peos märksa mugavam ja meeldivam hoida.
Kui küsida kumba eelistada, siis vastus sõltub paljuski sellest, milleks Sa kristalli kasutama plaanid hakata. Ja hea oleks, kui Sul kristalli soetades oleks siiski mingi taotlus või eesmärk. Kuigi vahel tuleb see teadmine alles siis, kui uue sõbraga koju oled jõudnud.
Lihvitud kristallid on vaieldamatult parem valik, kui soovid kindlat kristalli endaga kaasas kanda, peos hoida, rinnahoidja vahele pista, keha vastas hoida või kasutada energeetilise puhastusprotsessi käigus kehale paigutamisel (ehkki pean tunnistama, et mõned "sobiva kujuga" kamakad sobivad ka väga hästi). Kristallivee valmistamisel otsesel meetodil (st kristallide kannu paigutamisel) on lihvitud kristallid ka kindla peale minek (toorkividest siiski alatasa pudeneb kristallipuru, mis ei pruugi seedimisele just kõige paremini mõjuda).
Toorkivid on minu hinnangul ideaalsed abilised kristallimandalate ja maatriksite loomisel ning nö staatilisemal kasutusel (kristallialtaril, töölaual, öökapil jne).
Võin siinkohal jagada ainult oma enda isiklikku seisukohta ja arvamust. Minu jaoks on toorkivides rohkem iseloomu. Minu jaoks on nad robustsemad, ehedamad ja vahetumad (seda nii välimuse, kui ka energia poolest). Mind paelub nende ebatäiuslikkus (mis lihvimisel paraku ära kaob) - vaod, praod, jooned, mustrid ja see, mis nende kasvamise ajal neisse talletunud.
Lihvitud kristallid on hea valik neile, kes hindavad visuaalselt korrektsemat ja täiuslikumat välimust. Energeetiliselt on lihvitud kristallid minu hinnangul tasakaalukamad - nad kiirgavad energiat välja ühtlasemalt.
Hoopis eraldi teema on veel kristallid, millele on antud kindel kuju - püramiidid, vardad, munad, kuulid jne. Seal hakkab juba vorm võimendama kristalli omadusi ning energia liikumise suund (iseloom) muutub.
Mõlemates - nii toorkivides, kui ka lihvitud kristallides on peidus see müstiline "miski", mille pärast me neid nii väga armastame. Jah, lihvimata kristallid võivad olla toorema ja vahetuma energiaga, aga kes ütles, et vahel ei oleks leebem lihvitud kristallist kiirgav "soojus" sobilikum?
Niisiis, soovitan Sul valikut tehes tunnetada võimalusel meelepärast kristalli nii lihvimata, kui ka lihvitud kujul ning jälgida kumb Sind tunnetuslikult ja ka visuaalselt rohkem lummab.
Olen märganud, et ühele tõelisele kristallisõbrale on teinekord küllaltki keeruline kingitust valida. Seetõttu otsustasin kirja panna mõned nipid ja võimalused, mis võivad Sulle tähendusrikka kingituse valimisel abiks olla.
Kingitusi valides keskendu ühele inimesele korraga, ära püüa valida kõigile oma pereliikmetele, sõpradele ja tööskaaslastele kingitusi ühe hoobiga.
Kui valid kristalli poes, siis astu letist mõned sammud kaugemale, keskendu kõnealusele inimesele ning vaata, milline värv Sulle kõige rohkem silma jääb. Võid mõttes ka küsida, millist kristalli Su sõber või pereliige hetkel kõige enam vajab ning jälgi, kuhu Su tähelepanu ja pilk lähevad. Seejärel leia sama meetodit kasutades "see õige" sama värvi (nt roheliste) kristallide hulgast.
Sama taotlusega võid ka kristallipoes ringi uidata ning jälgida, millised esemed Sulle silma jäävad. Valik võib Sinu jaoks olla väga üllatav ning loogikavastane - aga Sa ju ei valigi kingitust iseendale!
E-poes valides saad tegelikult sama meetodit kasutada. Vaata, millised kristallid Sulle silma jäävad ning seejärel leia see õige.
Pendli abil on võimalik väga kiirelt ja neutraalselt valida kallile inimesele just see kristall, mida ta kõige enam vajab. Ka siin oleks hea lähtuda nö vajadusest, mitte sellest, millised kristallid sobivad. Seda sel lihtsal põhjusel, et erinevatel eluperioodidel ja erinevates olukordades, sobivad nad kõik ning sellise taotlusega kristalli otsides osutuvad valituks väga paljud.
Vajalikku kristalli valides leiad aga need tegelased, kes saavad Sulle olulisele inimesele hetkel kõige enam toeks olla.
Eelnevalt oleks Sul vaja kindlaks teha, kuidas Su pendel Sulle midagi näitab (selle küsimuse puhul ei ole "jah" ja "ei" olulised). Kui Sa seda veel ei tea, siis lihtsalt küsi pendlilt eelnevalt "Kuidas Sa mulle midagi näitad?" või "Kuidas Sa mulle õiget vastust näitad?". Just seda liigutust Sa edaspidi jälgima peaksidki.
Seejärel liigu kristallide kohal või e-poes piltide kohal ringi (liigu ka oma silmade ja tähelepanuga kristallilt-kristallile ning märka muutuseid pendli liikumises).
Sorteeri välja kõik valituks osutunud kristallid ning seejärel võid küsida, milline neist on hetkel kõige vajalikum.
Kui mediteerimine on Sinu jaoks igapäevane praktika, siis võid (samuti ükshaaval) kujustada oma lähedaseid ja kalleid ning vaadata, millised kristallid ja esemed nende kätte visualiseeruvad. Märgi saadud info üles ning seejärel küsi või palu näidata, millisest poest Sa vajalikud esemed või tegelased leiad.
Kui Sa oled pigem ratsionaalne inimene ning tahaksid kingituse valimisel siiski kainest mõistusest ja loogikast lähtuda, siis siin on mõned variandid just Sinule (ehkki isiklikult pooldan kolme eelmainitut):
Sellel variandil on kaks miinuspoolt. Paljude kristallide kirjeldusi lugedes tekib tunne, et "need on just need", samas sageli reaalselt ei pruugi need Sind või Su sõpra kõnetada. Olgem ausad - kristallide kaubanduslikku kirjeldust lugedes tekib ju sageli tunne, et "neid kõiki on nüüd ja kohe väga vaja!".
Samuti kipume loogiliselt valides hindama kõrvalt teise inimese olukorda ja seisundit läbi isikliku prisma ning valikut langetades ei ole me tihti kuigi neutraalsed (st, kui mulle ikka väga-väga meeldib näiteks malahhiit, siis tahaksin ju ka teistele just malahhiiti kinkida).
6. Küsi oma sõbralt, millist kristalli ta kingituseks sooviks või kes on tema kollektsioonist veel puudu.
Miinuspooleks on siin aga see, et tänapäeva horoskoobikivide loetelud on loodud eeskätt juveelikaubanduse huvidest lähtudes ning seetõttu leiad nimekirjast võrdlemisi hinnalisi ning haruldasi tegelasi. Lisaks sellele on sajad väga väekad ja põnevad tegelased sealt sootuks välja jäetud. Teisisõnu on horoskoobikivide kirjeldustest lähtudes valik oluliselt piiratum, kui avatud meelega valides.
Paljudes kristallipoodides on olemas toredad ja abivalmid kristalli-inimesed, kes hea meelega jagavad Sulle soovitusi. Oluline on, et Sa varustaksid abistajat olulise ja neutraalse infoga ning tajuksid, kas soovitatud kristallid ka tegelikult haakuvad Su sõbra ning tema elus toimuvaga.
Ka siin ei ole mingeid reegleid. Kui Sulle kallis inimene on suur ehtesõber, siis otseloomulikult rõõmustaks teda kõige enam mõni ripats, käevõru või kõrvarõngapaar. Kui Sinu sõber on nö kodu-inimene, siis võib talle suurimat meelehead pakkuda mõni põnev lihvimata kristall, kobar või küünlaalus, keda ta erilises kohas ning Sind meenutades hoida saaks.
Väga heaks ja soodsaks kingituseks on ka auguga kivid, mida on võimalik kanda nii kaelas, kui ka soovi korral taskus, kotis või rinnahoidja vahel. Samuti on neid võimalik hoida ka kodus või paigutada kristallialtarile.
Teisisõnu on ka kindla eseme valimisel hea hoida avatud meelt, vaadata ringi ning jälgida, kuhu täpselt Su tähelepanu kindlale inimesele mõeldes läheb.
Kui tavaliselt võib lähtuda loogikast, et inimesele ei tasu nö korduvaid ja samalaadseid esemeid kinkida, siis olen täheldanud, et kristallide ja kristallisõprade puhul see kirjutamata reegel paika ei pea. Kui Su sõbrale ikka kohe väga-väga meeldib näiteks ametüst ning Sa tead, et tal on juba mitu sellist kivikest ja ehet olemas, siis päris kindlasti rõõmustab ta ka siis, kui kingid talle veel ametüsti. Sel juhul soovitan Sul lihtsalt silmad lahti hoida ning otsida erilisemat (põnevama mustri või tegumoega) kristalli või ehet.
Naudi otsinguid, langeta julgeid ja põnevaid valikuid, hoia avatud meelt, usalda oms sissetunnet, hoia oma südames rõõmu, õnne ja tänulikkust ning naudi eesootavat pühadeaega :) | OSCAR-2019 |
||
Minu suhe lõppes peale lapse sündi. Raseduse ajal lapse isa oli ajateenistuses, linnalubadel oli vaja rohkem sõpradega olla. Laps sündis kui tal oli mõni nädal lõpuni veel käia. Kui lõpuks vabaks sai ajateenistusest siis oli vaja kohe sõpradega tähistama minna, kuigi teadis kui läbi ma omadega olin. Ühesõnaga raseduse aeg olin ma enamus aja üksi, peale lapse sündi polnud temast ka enam mingit kasu, sest omavaheline suhtlus lõppes kui lahku läksime aga pidime.veel kuu aega koos elama, selle aja jooksul küsis ta ainult üks kord lapsega tegeleda. Nüüd olen lapsega elanud pea kolm kuud eraldi ja ma olen palju rahulikum ja õnnelikum, et suhe läbi sai, muidugi vahest on raske küll lapsega kahekesi aga ma saan hakkama. Nädalas korra kui sedagi, käib last vaatamas, max 2 tundi, enamus aja ikka kuskil tund poolteist, sest pisike ei jõua kauem üleval olla.
Oeh. See on tõesti raske juhus. Aga mõtle nii.. Nüüd oled sina selle pisikese inimese kogu maailm. See on kõige tähtsam ja tänuväärsem ülesanne! :) Sa oled suurepärane ema!
See on hea, et kehva suhte julgelt lõpetatud said! Lapse osas tuleks muidugi kasuks, kui isaga enam-vähemgi suhteid hoida, kas või siis iga paari nädala tagant leida neile võimalus kohtumiseks. Isa võib seda ajapikku täitsa hindama õppida, kui ka alguses see lapsevärk väga võõras on...
Mina andsin rinda 6 kuud ja sain oma lähedusevajaduse sealt kätte. Üritasin küll mehe jaoks ka olemas olla, aga õnneks ta oli mõistev. Kui laps magas, tahtsin olla lihtsalt niisama, mitte millegi ega kellegagi tegeleda. Meil on väga aktiivne laps kes vajab palju tähelepanu ja tegutsemist. Ma ei tea, mida tähendab, et laps mängib omaette ja see kõik väsitab mind inimestest. Õnneks magab laps nüüd öösel hästi ha kaua, et kõik on juba parem :)
Meil ka Kris alati olnud selline, kes kunagi üksi ei mängi. Et vajab hästi palju tegelemist ja tähelepanu. Täiesti mõistan sind! :)
Meil on 2 last, üks juba vanem ja teine 1,5 kuune. Ja ausalt öeldes mul on tunne, et meie vahelist suhet ei eksisteerigk enam. Et vanem laps end kõrvalejäetuna ei tunneks, tegeleb mees temaga, ka läheb õhtul tema tuppa magama, ja ma olen väiksega. Mõlemad ajame oma asja ja see teeb meele natuke kurvaks, aga ma loodan et kui pisike veidi kasvab ja enam 24/7 minu tähelepanu ei vaja, paraneb ka suhe. Senimaani ma ei oskagi miskit parandamiseks teha. Ka tülid on kerged tulema, sest ma olen niii väsinud ja mul on tunne et terve kodune majapidamine on koguaeg ainult minu kukil, aga väikse kõrvalt ei saa ju miskit teha.
Minul on kaks last (2 ja 4) ja meie suhe õnneks ei kannatanud laste saamisega ja eriliselt ei muutunud ka. Meie esimene beebi oli hästi rahulik laps ja magas alati hästi ja temaga ma isegi ei teadnud,mis magamatus on. Meil väga vedas.
Teine beebi oli meil vähe rohkem hellake ja tahtis rohkem rinda ja lähedust ja see oli teistsugune kogemus. Teisega oli rohkem väsimust ja ka vahel tabasin ennast pahaselt abikaasa poole vaatamast ja mõtlemast,et “aga miks mina pean?”. See mõte aga enamasti kadus kiirelt,sest abikaasa käis täiskohaga tööl ja lapse jaoks koguaeg olemas olla oli “minu töö”. Saime ka teisest beebieast välja ja oleme meie magamistoas jälle kahekesi ja mõnus on! Meie oleme alati lähedust ja ka intiimset lähedust väga oluliseks pidanud,nii et see osa ei ole kunagi kannatanud,olgu me väsinud või mitte. Arvan,et see on meie suhte hea hoidnud,et me ei ole unustanud,et me oleme ka abikaasad,mitte ainult vanemad. Koos väljas oleme me võib-olla ainult paaril korral käinud. Ei olnud meil varem seda kommet ega pole ka nüüd,nii et ei oska sellest puudust tunda. Minu jaoks on raske mõista vanemaid,kes pidevalt oma lastest puhkavad ja koguaeg “koos olemis aega” vajavad. Ma ei mõtle siin kohal korra nädalas kohtingul käia või vahel kinos eks.
Oh jah, meil ka 6ne ja 1.6ne ja tean, et mõlemal korral see kaotamise tunne olnud mingi aeg aga kui raskem aeg möödas ja aega jälle üksteise jaoks rohkem siis tunnen, et suhe jälle millegi võrra rikkam ja täiuslikum. Nüüd tulemas veebr kolmas, üritan juba ette end valmistada, et suhe jääb mõneks ajaks natuke tahaplaanile ja olen juba ette elevil kui palju tugevamaks see meie suhte jällegi muudab. :)
Pärast esimest last olime suurepärane tiim. Pärast teise lapse sündi muutus kõik. Ma olin järsku üksi. Ilma toe ja abita.. null hoolitsust kuniks mind solvati nii halvasti, et ka mina andsin alla. Ma veel beebi kõrvalt üritasin ja proovisin leida, et keegi hoiaks lapsi.. leidsin viisi isegi mingil hetkel, kui laps oli 1a5k, et spaasse minna, aga ma olin ainuke kes üritas. Ning kahjuks üksi kahte last kasvatada ja suhet samal ajal päästa pole võimalik.
Mitte küll paarisuhte teemal, aga kuna minu jaoks see titendus praegu väga aktuaane ja natuke pead valutama panev, siis küsiks et kui ta sul iga tunni tahant rinda tahtis, siis kaua ta magas ja kaua üleval oli?
Väga vabandan kui oled sel teemal kirjutanud. Endale hetkel nagu ei meenu, aga olen kõiki su postitusi varasemst lugenud küll, aga kuna siis endal veel last ei olnud, siis võibolla ei pidanud tähtsaks sellist asja meelde jätta.
Nii tuttav lugeda. Saime 2,7 aastat tagasi esmakordselt vanemateks. Minul oli keisrilõige, mis minu jaoks tegi veel hullemaks olukorra. Tundsin end peale lapse sündi süüdi, et ei suutnud ise sünnitada kuna tahtsin ju seda niiväga, et kõik loomulikult kulgeks. Paljud emad hõõrusid seda nina alla ka, et kuidas siis ei saanud hakkama jne. Algus oli väga-väga raske, tihti nutsin, ise samal ajal mehele süüa tehes (kui üldse jõudain teha) või mähet vahetades. Rinda andsin ja sellega otseselt polnud probleemi, sest laps magas kaisus ja läbi une sõi ilusti siis kui tahtis. Kuid eks unetuid öid oli siiski palju. See väsimus ja kõik ju uus ning tundmatu esimese lapsega. Seksuaalelu oli meie suhtest vähemalt 7-8 kuuks täiesti out. Peale keisrit ju pole see väga meeldiv ja ma ei tundnud end kindlalt ka, nii raske aeg oli. Aga vaikselt hakkas kõik taastuma, jätsime poja vanavanematele hoida ja vahest sõitsime lihtsalt koju tagasi, et kahekesi kaisus olla. Tuli aeg kus sai juba poja issiga jätta ja ise veidi aega maha võtta sõbrannadega. 😊 Nüüd saab poja juba varsti kolmeseks ja juba leiame rohkem aega endi jaoks. Oleme abielus ja saame sisendame üksteisele, et mis ka poleks, me saame hakkama. Niipea veel uut beebit ei soovi, tahaks mõne aasta korralikult magada 😂 Mind hirmutab pigem see lause, et väiksed lapsed väiksed mured, suured lapsed suured mured. 🙈😂 Aeg ju lendab, varsti kool ja puberteediiga 😆 mis siis veel saama hakkab... 😆
Oi,armas Triinu...see köik on nii imeliselt kirjutatud,pisar tahtis kohe vägisi tulla. Eitea kas need on rasedusest tingitud hormoonid vöi muu...igatahes oleme meie mehega oma esimese lapse ootel ja tihti leian ennast mötlemast et tema sòidab igapäev pikka vahemaad töö ja kodu vahelt. Olen kodus seega pöhiliselt üksi ja tahest tahtmata tekib tunne et äkki hakkan end isegi lapsega veel üksikumana tundma. Nädalavahetused on tal küll vabad aga kuna soetasime endale kodu siis on vaja palju siin teha ja nokitseda. Armastame teineteist meeletult palju ja arvan et sinu praegune tekst andis palju positiivset mötlemist juurde et küll jälle saame aega veeta rohkem koos ja kui laps suurem siis pole see tunne kadunud :) Päikest teile! 🌞
Ma olen üritanud suhtes särtsu sees hoida, aga kui ma pakun midagi erilist välja, siis mees ûtleb, et seda polegi vaja ja tal on kõik niigi hästi. Ei teagi, kas teda uskuda või mitte. Eks aeg näitab. Praegu läks kergemaks, kui laps hakkas öösel magama ja mees sai tagasi meie voodisse kolida :) laps sai tissi 1a8k ja öösiti nõudis iga tund, nii et ei saanudki mehega koos magada, muidu oleks ta ka sama zombie kui mina. Aga pärast imetamise lõpetamist hakkas laps öö läbi magama ja meie saame nüüd õhtuti koos telekat vaadata. Seegi edasiminek :)
Meie suhe kestis peale lapse sündi poolteist aastat. Ei soovinud mees enam meie koos olla. Arvas et uue ja vaba kaaslasega on toredam aega veeta. Kohustusi pole. Üks hetk varises minu maailm kokku, aga ma sain aru et mul on kelle nimel pingutada. Alustasime kahekesi algusest peale. Kolisime, pidin töö leidma, lapsele hea hoidja kuna kohe hoiukohta polnud. Me saime hakkama ja hästi saime. Mina sain hakkama tänu sellele et mul oli maailma parim ja tähtsaim põhjus pingutamiseks. Oli VÄGA raske periood elus. Aga siin me nüüd oleme. Poolteist aastat hiljem ja väga rahul omadega 🤗 Õnn on taaskord meie õuel 😌 Laps käib isal külas regulaarselt ja lapsel on isaga väga head suhted.
Meil on 2 last, esimene saab jaanuaris 5 ja teine detsembris 2,5. Esimene laps oli imeline beebi, esimesed 2 kuud sõi 2x öösel ja 2,5 kuuselt loobus ise öisest rinnast. Ka päevasel ajal oli muhe ja võis vabalt ärkvel olles ise tsilllida nii, et sain vajalikud toimetused tema kõrvalt tehtud. Kuna polnud magamatust siis leidus aega kahekesi olemiseks ja rääkimiseks, tühjast tüli ei tekkinud ning suhe toimis hästi.
Teine laps nii kuldne beebi ei olnud ja sõi 11 kuud jutti 2-3 korda öösel ning paar-kolm korda öö jooksul vigises veel. Päeval oli küll muhe beebi aga magamatus andis tunda ikka. Päevaõ vajas ju suurem laps ka tähelepanu ning lisaks veel ostsime uue kodu 9 päeva peale teise lapse sündi. Uues kodus oli vaja remonti teha ja päästa 5a hooletuses olnud 4000 ruudu siirune aed. Ühesõnaga kogu lastevaba aeg kulus kodule või aiale. Siis tundus küll vahepeal, et oleme majanaabrid, kes 2x kuus seksivad 😂 aga õnneks leidsime taas end ning kõik toimib taas suurepäraselt. Õhtuti kui lapsed magavad siis vaatame telekat ja räägime kõigest, teeme kaminasse tule, süütame küünlad ja joome vahest pokaali head veini. Paari kuu jooksul plaanime oma magamistoa ka taas mõneks ajaks täitsa endale vallutada 😀
Meil on 3 last, vanim 13-aastane. Lapsed saadud järjest, kõikide laste vansevahe järgmisega umbes 2 aastat, mõnel umbes, mõnel täpselt :D Kui vanim laps oli 4, siis oli veel lisaks 2-aastasele lapsele majas ka beebi. Koos oleme olnud abikaasaga 16,5 aastat. Mees on ka sünnitusi näinud, mis temasse mingit negatiivset jälge küll ei jätnud. Ta on hästi kahe jalaga maa peal. Tema jaoks on see loomulik osa elust ja lapse sünd on loomulik osa ka mehe elust. Meil õnneks olnud "lihtsad" lapsed ja erilisi murdepunkte pole olnud. Beebidega asjatamist ja tegelemist on ka temal piisavalt olnud. Õnneks minu piimaaparaat töötas sellistel tuuridel, et hiljemalt 5 min pärast imemise algust oli laps väsinud piimajugadega võitlemisest ja neelamisest nii läbi, et toidukord sellega piirduski. 5 min iga 2 h tagant päeval ja sama öösiti iga 3 h tagant väga väsitav ei olnud. Imetasin iga last 8 kuud. Intiimsusega võib-olla esimene kuu on olnud probleeme selles osas, et seda pole olnud igal tasandil seoses sünnitusega, õmblused, paranemine jne. Eks oma osa kooselust tahavad saada kõik osapooled, aga kui asjad on läbi räägitud, põhjendatud ja arusaadavad, siis tekib vähem ka arusaamatusi.
Mitme lapsega on terve elu nagu rööprähklemine, kuid püüame meieaega leida piisavalt sagedasti, et iseendid selles suures möllus mitte ära kaotada. Koos kodus olles on meil pidevalt omavahel füüsiline kontakt ja oleme lähedased (käest kinni, embuses jne). Võib-olla on see kellegi arvates imelik, aga meie arust normaalne. Võimalik, et see aitabki elust koos kergemini läbi minna. Raskel päeval annab jõudu ja ilusa päeva teeb veel helgemaks.
No intiimsus peale lapse sündi pole paar aastat kindlasti enam sama. Meie kolisime nüüd alles mehega magamistuppa ühte voodisse (laps aasta ja kolm kuud). Varem käisime vaheldumisi kahe toa vahet magamas. Ei tahtnud ju, et mees väsinuna ja halvas tujus tööle läheb, kuna ta on niigi suhteliselt pinnapealse unega. Nüüd saame juba koos magada, kuid laps on meie voodiga endiselt ühenduses, aga tundsime puudust seljad vastakutti magama jäämisest :)
Meie suhe on alati väga hea olnud aga peale lapse sündi muutus veelgi paremaks. Mees oli olemas 100% nii raseduse ajal, hoolitsedes nii minu kui meie kodu eest, sünnitusel kui ka nüüd beebi (4k) eest hoolitsedes. Laseb mul nädalavahetusel kauem magada, vahetab mähkmeid, kussutab-kiigutab magama, mängib, vannitab... õnneks meil üsna rahulik ning vahva laps, et temaga üsna lihtne.
Üllataval kombel paranes ka suhte intiimne pool. Kõik on palju mängulisem ja kirglikum. Kartsin küll, et sünnitusel viibimine muudab mehe nägemust minust..muutiski aga vaid positiivselt. Esimestel kuudel beebi läks magama küll alles 00 aga ärkas vaid paar korda ning magas kaua. Seega saime mehega ikka omaette olemist nautida. Nüüd on ta paar nädalat varem magama jäänud, seega elu lill.
Kuna mehe vanemad elavad samas majas siis jäi beebi nendega koju esimest korda..kui ta oli ühe kuune? Magas kuni me paar tundi ära olime. Ma ses mõttes vist rongaema, et väga ei muretsenud..kui mida saime ja saame alati koju tulla :) beebi tundub ka rahul olevat ning mehe vanemad ka.
See postitus oli nii vajalik mulle! Meil lapsega oli algus samamoodi, iga 1h tagant tahtis rinda või lihtsalt tähelepanu saada ja nii ka öösiti. Ja see asi kestab suht siiani, laps juba 1 aastane ja ikka täielik tissisõltlane, ainult ööd on natukenegi paremaks läinud. Üldse ta väga rahutu laps ja nii raske on temaga. Ma olen ülikurnatud, pole jõudu ja ei ole seda positivset meelt, mis aitaks palju kaasa. Mehega suhted läinud üpriski allamäge. Vähe saame kahekesi aega nautida. Lisaks mul suured enesehinnangu probleemid mis süvenesid peale sünnitust. Keha pole enam sama mis enne. Ja nii suur hirm on selle ees, et ta ükskord lihtsalt jalutab minema, sest ma ei suuda hea naine olla. Ma üritan ennast lohutada, et varsti ehk läheb paremaks aga ikka tabavad mind mustad mõtted. Sind ja su pere aga imetlen! Sa oled nii tubli ja ilus naine ��
Kuidas sa jõudsid koduseid asju teha lapse kõrvalt? Ma jõuan vähe tehtud, pigem lapse asju ja et ise saaks süüa, aga mehe jaoks tähtis et oleks hea söök olemas meie kõigi jaoks, eriti kui ta töölt tuleb, ja ta arvab et kõik naised peaks jõudma seda tehtud, aga ühel korral kui proovisin, siis ka laps juba kukkus ja lõi pea ära (ei istu veel ega ei kõnni aga tõuseb püsti igal pool).. kuidas su mees mõistis seda? Kas tegid ikka süüa igapäevaselt ja mitte lihtsaid toite | OSCAR-2019 |
||
Töö või puhkusereis? Shangmayuan on täis hotelle igale maitsele. Kui sinu sihtkoht on Shangmayuan, ootab sind Hotels.com saidil 31 head pakkumist. Paljud majutusvõimalused hinnasoodustusega kuni 10%. Tubade hinnad alates 16 EUR/öö. Allpool näete, millise kategooria hotelle Shangmayuan ja selle lähipiirkond pakub.
See artikkel on Põhjasõja alguses 1700. aastal toimunud Narva ja Jaanilinna kindluse piiramisest; 1704. aastal toimunud Narva piiramisest ja vallutamisest vaata artiklit Narva piiramine (1704), teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Narva lahing.
Narva piiramine oli Põhjasõja alguses Eestis 1700. aastal toimunud 10-nädalane Narva ja Jaanilinna kindluse piiramine Moskva tsaaririigi vägede poolt, mis lõppes vene vägedele edutult ja mille katkestas Rootsi vägedele edukas Narva lahing.
30. august ukj (19. vkj/20. rkj) 1700, kohe pärast seda, kui Peeter I sai teate Konstantinoopoli rahulepingu sõlmimisest Osmanite riigiga, kuulutas Venemaa Rootsile sõja.
Septembri keskpaigas jõudis Vene tsaaririigi eelvägi Novgorodist, läbi Rootsi Ingeri alade, vallutades teel Jama ja Koporje, tugevalt kindlustatud Narva alla. 1700. aasta septembris tungisid vene rüüstesalgad Alutagusesse ning rüüstasid Lüganuse, Jõhvi ja Viru-Nigula kihelkondades. Rootsi väed olid seotud sõjaga Taaniga, mille lõpetas 18. augustil sõlmitud Travendali rahuleping, ning Rootsi väed kuningas Karl XII-ga jõudsid Eestimaale alles 6. oktoobril. Liivimaal asuv Otto Vellingki välivägi Ruhja piirkonnas oli aga liiga väike, et sissepiiratud linnale abi osutada.
Vene eelväed vürsti, Novgorodi vojevoodi Ivan Trubetskoi juhtimisel jõudsid Narva alla 22. septembril ukj (12. vkj/13. rkj) ja piirasid linna sisse lääne poolt, Narva jõe idakallas oli juba Moskva tsaaririigi vägede poolt hõivatud.
2. oktoobril ukj (21. vkj/ 22. septembril rkj) saabus Narva alla ebaõnnestunud Riia linna piiramiselt Saksi kuurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva poolt Peeter I-le piiramisspetsialist, sõjainsener kindralleitnant Ludwig Nicolaus von Allart, kes oli ka Vene vägede poolse linna ja kindluse piiramise juhiks. Piiramise alguses septembris puudusid piiramisvägedel linna pommitamiseks piiramissurtükid ja piiramine seisnes vaid linna blokeerimises lääne poolt.
Algetapil jõudsid linnakaitsjad teha täiendavaid kindlustustöid linna läänepoolsel küljel, lisaks osaliselt valminud idapoolsetele bastionidele, mis olid jäänud sõjaeelsel perioodil lõpetamata. Samuti koondati kindluse-eelsetelt kontraeskarpidelt kaitsjad linna garnisoni täiendamiseks ning ehitati kurtiinid ja rindkantse ja asetati kindlusemüüri läänepoolsele osale täiendavalt suurtükke. Lääne poole suunduv linnavärav müüriti kinni, teisel vaenlase poole asetseval väraval jäeti pärast väravaava kinnimüürimist vaid väike läbipääsutee. Lääne poole viiva vallikraavi kohalt võeti ära sillad, valli ees olnud kraavid kindlustati palissaadidega, mille ette astetati kärbised. Narva eeslinnad aga põletati maha, et vaenuväed ei saaks neis leida toetuspunkte.
Narvat kaitses varem tugevdatud Rootsi garnison, mida juhtis kindralmajor Henning Rudolf Horn ning mis koosnes 3000 jalaväelasest, 200 ratsaväelasest ja 400 relvastatud tsiviilisikust.
4. oktoobril (23. vkj/24. septembril rkj) 1700 jõudsid Narva alla Moskva tsaar Peeter I ja väed Ivan Buturini juhtimisel, 25. (14. vkj) oktoobril väed Avtonom Golovini ja ratsaväeosad Boriss Šeremetjevi juhtimisel. Narva alla koondati vene vägede koosseisus 34 000 – 40 000 meest (21 soldatipolku, 7 streletsipolku, 2 tragunipolku, suurtükiväepolk jt).
4. oktoobril 1700 hakkasid Vene tsaaririigi väed valli rajama ning alustasid Narva ja Jaanilinna kindluste piiramist. Peeter I moodustas oma peakorteri Narva jões asuval Kamberholmi saarel. Oktoobri esimesel poolel toimetati Venemaalt, Pihkvast ja Novgorodist Narva alla piiramissuurtükid.
Narva kindlus ja Narva jõe idakaldal asuv Jaanilinna kindlus moodustasid ühtse kindlustatud kaitsesüsteemi, mida ühendas sild, mille kaudu oli võimalik ka piiramise korral vägesid liigutada, mistõttu toimus mõlema kindluse piiramine korraga.
Vene piiramisväed asusid Narva jõe paremal kaldal ühel liinil, mis poolringina kattis Narva kindluse ja ulatus tiivaga kuni Narva jõeni, blokeerides ka Jaanilinna. Piiramisvägede laager oli kaitstud vallikraavi ja valliga, 7 km pikkune kaitseliin oli suunatud läänesuunda. Piiramisvägede paremal tiival asusid A. Golovnini väed, keskosas Novgorodi vojevoodi I. Trubetskoi väed, vasakul tiival A. van der Weyde väed. B. Šermetjevile allunud aadlimaakaitsevägi asus vasaku tiiva äärel ning tegi luure- ja rüüsteretki ka Tallinna suunal.
Oktoobri alguses toimetati Venemaalt, Pihkvast ja Novgorodist Narva alla piiramissuurtükid, 29. oktoobriks lõpetasid Vene väed vägede koondamise ja ettevalmistavad piiramistööd ning 31. (20 vkj) oktoobril alustasid Narva kindluse tulistamist suurtükkidest. 4.–14. novembrini 1700 pommitasid Vene väed oma suurtükkidest edutult kindlust.
Taani alistamise järel saabus Rootsi kuningas Karl XII Rootsi vägede eesotsas Liivimaale 16. oktoobril (5. vkj/6. rkj) Pärnus. Sealt liikusid Rootsi väed edasi Narva, algselt oli Karl XII plaan suunduda appi piiratavale Riiale. Pärast Saksimaa kuurvürsti liitlase Taani alistamist ja Taani väljumist Rootsi-vastasest koalitsioonist lõpetas kuurvürst, Poola kuningas ja Leedu suurvürst August II Riia piiramise ning ohu lõppemisega Riiale suundus Karl XII appi piiratavale Narvale.
30. novembril (ukj) 1700 jõudsid rootsi väed Narva, Rootsi ja Vene vägede lahing leidis aset 30. novembril (19. vkj/20 rkj) 1700. Vene väge ründas 10 500-meheline Rootsi vägi (lahingus osales kokku 24 000 meest) ja saavutas võidu Narvat piiranud vägede üle. | OSCAR-2019 |
||
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma pühitses piiskopiks Tartu Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhametsa ja Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja Tiit Salumäe. Uute piiskoppide ametisse asumise järel on peapiiskopile luteri kiriku teenimisel abiks neli piiskoppi.
Enne pühitsemist andsid Tiit Salumäe ja Joel Luhamets kirikuvalitsuse liikmete ning Eestisse saabunud piiskoppide ees tõotuse ehk ametivande, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Salumäe ja Luhamets esitati viimasel kahel valimisel peapiiskopi kandidaadiks. See oli ka üheks põhjuseks, miks peapiiskop Urmas Viilma otustas, et just need kaks vaimulikku sobivad piiskopiks.
“Ma usun, et kui juba mitmel korral on neid inimesi esile tõstetud väärikatena ka peapiiskopi kandidaatide kohtade peale, siis piiskopiks esitamisel ei tekkinud küsimusi. Neil on toetus,” ütles peapiiskop Viilma.
Samuti on eestpalves Šoti Episkopaalkiriku St Andrews’i, Dunkeld’i ja Dunblane piiskopkond ning selle piiskop Michael Henley.
Juuli ja august on Eestimaal ikka olnud parim aeg laulupidude ja -päevade pidamiseks. Ei olnud ka 1934. aasta selle poolest erandlik.
Nii mõnigi kirik Eestimaal pidas juulis vajalikuks meenutada seda etappi oma ajaloost, mil seal töötas õpetajana emeriitpraost Friedrich Wilhelm Ederberg. 1. juulil (ukj) oli tema 75. sünnipäev. Pärit oli ta Virumaalt Haljala kihelkonnast. 1879–1883 õppis usuteadust Tartu ülikoolis, prooviaasta tegi Vändras õpetaja Sokolovski juures, kus temast sai 23. juunil 1885 ka koguduse abiõpetaja. Samal aastal valiti ta Saaremaa Kaarma kiriku õpetajaks, 1902–1926 jutlustas Kambjas, olles ühtlasi 1919–1926 Võru praost, 1926–1929 aga Valga praost.
Viimased kuus tööaastat tegutses ta Tallinna Kaarli vikaarõpetajana. Õpetaja Ederbergi eriliseks teeneks oli 45 aastat kestnud töö kirjanduspõllul. Ta oli kirjutanud vaimulikke ja õpetlikke jutu- ning kooliraamatuid, oli aidanud kirjutada «Meelelahutajat», olnud Eesti Postimehe Misjonilehe toimetaja ning töötanud lauluraamatu ja Piibli keeleparandamise komisjonis.
Juubeleid oli juulis teisigi. 7. juulil (24. juunil vkj) sai 60aastaseks Suure-Jaani kuulsast köstrite ja koolmeistrite Kappide suguvõsast pärit Tallinna praost ja Kaarli kiriku õpetaja Aleksander Kapp. Algõpetust sai ta muidugi oma isa Joosep Kapi juhendamisel, 1892 jäi seljataha Viljandi gümnaasium ja 1902 Tartu ülikooli usuteaduskond.
1904 õnnistati ta Peterburi Jaani kiriku abiõpetajaks, 1906. a maikuust oli ta Tallinna Pauluses ja alates 14. oktoobrist juba Kaarlis, lisaks usuõpetaja amet pealinna koolides. 21. juunil 1927 oli temast saanud Tallinna praost. Konsistooriumi assessorina oli ta asendanud piiskop J. Kukke tema haiguse ajal.
8. juulil tähistati ühe vanima Eestimaa pühakoja Paistu kiriku 700. aastapäeva. Mõistagi oli selleks puhuks kirik värskelt remonditud. Alates 1926. aastast teenis siinset 6000-liikmelist kogudust õpetaja M. Vaher. Sündmust austasid oma kohalolekuga piiskop Rahamägi ning õpetajad Tallinnast, Rõngust ja Viljandist.
Pärast oreli eelmängu kõlas vägevalt koraal «Issand, mu Jumal, Sind tahan ma lauluga kiita». Piiskopi tervituskõnele järgnesid koorilaulud ja pihitalitus Rõngu õpetajalt Hansenilt. Esinesid ka solistid prl-d Mark ja Laarmann.
Eriti üllatas kogudust Tallinna Jaani õpetaja Kubu palvelaul, mille ta esitas «haruldaselt koolitatud häälel». Jumalateenistus lõppes ühislauluga «Jumal, vägev valitseja».
See polnud aga veel kõik. Järgnes kontsertaktus kirikla pargis, mille avas õpetaja M. Vaher. Tähelepanelikult kuulati õpetaja Westren-Dolli kõnet rootsiaegsest kirikuelust, millele lisasid meeleolu koorilaulud. Lõpuks kõlas ühiselt «Õnnista ja hoia». Juubelipäev jätkus koosviibimisega õpetajamajas.
Ka Palamuse kirik sai 700aastaseks. 18. augusti õhtul toimunud jumalateenistusel püüti jäljendada omaaegset katoliku liturgiat: kasutati ladina keelt ja tollaste preestrite riietust. Teenisid õpetajad prof Tennmann, Hiiemets ja Kerem. Pühapäevasel teenistusel kõneles piiskop Rahamägi, jutlustas praost Rutopõld, kõlas koorilaul ning esinesid solistid Elli Stukis ja Ina Sultson. Sündmusest oli osa saama tulnud 1500 inimest.
12. augustil tähistati Pärnu-Jakobi kiriku 400. aastapäeva, mille altar pärines aastast 1793. Päev algas pasunakoori mänguga kirikutornist. Jutluse ütles praost Grünberg. Vaimulikul kontserdil esines Tori-Suigu ühendkoor köster Habichti juhatusel. Vaheldust pakkusid laulusolistid prl Stamm Türilt ning prl-d Noodaperad Pärnust. Orelil mängis Meta Tari.
Hargla kirik nii vana polnud, kuid 240 aastatki andis põhjust orel korda teha ja üle häälestada. 22. juulil oli siin sel puhul kontsertjumalateenistus solistide osavõtul. Jutlustas õpetaja A. Abel Rakverest.
Narva Aleksandri kirik säras elektrituledes 26. augustil. Pühakoda oli saanud 50aastaseks. Lisaks tavalisele hommikusele pidulikule jumalateenistusele oli siin pärastlõunal kontsertjumalateenistus, kus esines koor köster A. Lucki juhatusel ja Paul Pressnikoffi käe all kõlas kiriku suur 32 registriga orel.
Mõisaküla oli aga saanud endale hoopis uue kiriku. 22. juulil oli selle pühitsemine. Juba kaugelt tervitas nii maanteed kui ka raudteed pidi tulijaid võimas pühakoda oma sihvaka torniga. Jumala õnnistust kogudusele paludes avas piiskop kiriku peaukse. Pidulikust jumalateenistusest võtsid osa kohaliku tuletõrje ning muusika- ja haridusseltsi koor hr-de Miilbergi ja Kanteri juhatusel.
Ülemaaline meeslaulupäev 15. juulil tõi Pärnusse kokku tuhandeid inimesi üle terve Eesti. Pidustused algasid säravate jumalateenistustega, elustades meie laulupidude vanu traditsioone «ning aidates ka kiriklikke ringkondi uuesti ligindada laulupidudele», nagu kirjutab Muusikaleht.
Esmakordselt peeti laulupeo jumalateenistust Pärnu Issandamuutmise kirikus, kus peale oma hea kirikukoori, mida juhatas preester T. Dubkovski, esines H. Zirnaski juhatusel tegutsev Viljandi Helikunsti Seltsi meeskoor, kuna ülempreester J. Ümarik soojade sõnadega jutlustas laulu osast eestlaste elus.
Vaevalt lõppes jumalateenistus Issandamuutmise kirikus, kui algas pidulik talitus Eliisabeti kirikus, kuhu oli kogunenud paar tuhat inimest. Siin pidas päevakohase jutluse praost Grünberg, käsitledes laulu mõju piibliaegadest meie päevini. Muusikat tegid Tartu Peetri koguduse 1. pihtkonna meeskoor Leo Wirkhausi juhatusel ning Otepää Meestelaulu Seltsi koor A. Krentsi taktikepi all.
Ka Pärnu saksa kogudus elas päevale kaasa. Nikolai kirikus täiendas jumalateenistust esmakordselt Eesti laulupeost osavõtva saksa koorina Tallinna «Liedertafeli» 80-liikmeline meeskoor. J. Gohsi juhatusel esitati kaks ilusat laulu, millest üks oli Konstantin Türnpu «Kyrie». Laulupäev ise algas aga Enn Võrgu uue koraaliga «Eks teie tea». Juhatas Juhan Simm.
Võru-Valga-Petserimaa laulupidu 1. juulil algas Enn Võrgu lauluga «Looja vägevus», mida juhatas K. Pütsepp. Kuigi lauljad tegid, mis suutsid, ei pääsenud see mõjuv laul siiski maksvusele, sest puudu oli laulupeoks nii hädavajalik laululava. Ühel ajal Võru-Valga-Petserimaa laulupeoga korraldas aga Võru apostlik õigeusu kogudus ja Võrumaa praostkonna nõukogu kirikus vaimuliku laulupäeva, kus esinesid solistid pr N. Urgard ja prl Ada Juurup ning ühendkoor. Juhatas Nikolai Kokla.
29. juulil oli vaimulik laulupäev Jõelähtmes. Hommikusel kontsertjumalateenistusel jutlustasid külalistena õpetajad Järve Laiuselt ja Sternberg Tallinnast. Vaatamata lühikesele ettevalmistusajale läks kontsert korda. Koore juhatasid Kuusalu köster Mürk, Randvere köstri kt Pere ja Kallavere algkooli juhataja Alber. Puhkpilliorkestrit juhatas Kivimägi Raasikult.
Erakordselt ilusa ilma tõttu olid 5. augustil koguduse korraldatud Laiuse VI laulupäevale kiriku pargis kohale tulnud kõik 18 segakoori ja 5 puhkpilliorkestrit. Hommikusel kontsertjumalateenistusel kirikus jutlustas L. Raudkepp, esinesid ühendsegakoor, prl L. Katzin soololauludega ja organist Pastarus. Kirik oli rahvast tulvil. Laulupidu algas koraaliga «Ärgake». Peokõne pidas Laiuse endine õpetaja J. Kõpp. Koore juhatasid R. Stahlberg ja Pastarus, puhkpilliorkestreid M. Lall ja A. Luning.
Laiusel juhtus muudki huvitavat. 22. juulil oli siin koguduse noortepüha. Jutlustas praost Rutopõld. Kõlasid soolo- ja koorilaulud ning viiulipalad.
22. juulil olid vaimulikud laulupäevad ka Pärnumaal Toris ja Tartumaal Puhjas. Algasid need kontsertjumalateenistusega kirikus, millele järgnes laulupidu vabas looduses. Kõnelesid mag Taul Tartust ja õpetaja Jürgenson Vigalast. | OSCAR-2019 |
||
Mina ei tea, mis minuga lahti on, aga ma mõtlen viimasel ajal täiega palju lihtsalt koera omamisest ja tänan mõttes isegi natukene “jumalat,” et mu elu hetkel ligadi logadi Eesti ja Soome vahet on ja päris kindlat, paikset kohta elamiseks olemas ei ole.
Kuigi ma pean ennast rohkem kassiinimeseks, sest kass on ideaalne laisa inimese lemmikloom ja temaga ei kaasne nii suuri kohustusi kui koeraga, olen ma juba väikesest saati mõelnud, et tahaks kunagi koera ka. Võib-olla sellepärast, et ma ise kasvasin koeraga üles. Ja võib-olla selle pärast, et mu vanemad on alati öelnud, et lapsel peab mingi loom olema ja noh, selle looma all mõtlevad nad üldiselt pigem koera.
Samas olen ma ka alati olnud mõtlemisega, et koera võtmiseks võiks olla oma maja ja koera korteris pidamine on natukene looma piinamine. Iseenda piinamine ka, sest pead ju ennast toast välja ajama, et koeraga jalutama minna, selle asemel et ta lihtsalt välisuksest välja, aeda hädale lasta ja siis tagasi tuppa oodata. Muidugi oma maja puhul tuleb ka koeraga ikka korralikel jalutuskäikudel käia, aga see pole absoluutselt iga häda korral lihtsalt kohustuslik. Võib-olla mõtlen ma jälle lihtsalt laisa inimese kombel. :D
Eks asi selles ka, et ma olen alati nagu mõelnud, et kui mina kord oma majas elan ja kui mina kord koera võtma hakkan, siis selleks saab muidugi mõista üks suur koer olema. Mul endal oli väiksena Saksa lambakoer ja see tõug meeldib mulle tänini. Veel meeldivad mulle huskyd. Meile mõlemale Keioga meeldivad ka malamuudid. Kindlasti on veel mõningaid tõuge, kes mulle meeldiks, aga ega ma väga nende koeratõugudega kursis ei ole. Aga kokkuvõtvalt meeldivad mulle sellised keskmise pika karvaga, pehmed, suured koerad. Üks õige koer peab ikka suur olema, eks?
Kui kunagi see väikeste koerte trend siia Eestisse jõudis ja mu naabritel ka need pisikesed klähvivad olevused olid, siis neile ma vaatasin ikka natuke.. teise pilguga. ET MILLEKS selline kassisuurune koer kellelegi. NO MILLEKS!? Et kotis kaasas kanda? Milline show-off! Võtku parem siis kass.
Nüüd ma jõuangi selleni, et seoses selle viimasel ajal oleva rämeda koeraisuga, on mul endal tekkinud hoopis väikeste koerade kiindumus ja soov. Nad on ju nii nunnud ja pisikesed. Kassisuurused, ent siiski koerad! IDEAALNE!
Ehk et KUI ma vaid tunneks, et ma olen nüüd paikselt mingi 10 aastat samas üürikorteris või ostaks endale oma korteri või omaksin, noh, saate juba aru küll.. et kui ma omaksin pikaajalist kodu, kus ma teaksin, et ma PIKEMAT aega peatuma jään, siis oleks selline oht, et ma lihtsalt vist ei suudaks ennast enam tagasi hoida ja võtaksingi endale ühe pisikese koera.
Vaatasin välja juba isegi, et millist ma tahaks. Vot sellist. Papillon on vist tõunimi, aga ega ma iseenesest suurt sellest ei hooli, kas koer on puhtatõuline või mingisugune krants. Aga vot sellise väljanägemusega loomakest, olgu ta siis tõuga või mitte, ma tahaks.
Muidugi ma vaatan ümberringseid inimesi, kellel pisike koer on ja kes ka temaga mööda ilma ringi rändavad ja miljon korda kolivad, aga ma ise lihtsalt annan endale aru, et ma ei jaksaks nii. Mul niigi on praegu kass, kellega on aeg-ajalt see ringi rändamine paras peavalu ja kui enda ja Annabeli asjad kord pakitud saan, siis meenub, et ahjaa, kassiasjad tuleb KA veel kokku panna. Prr, seega ei suuda ma mõeldagi, et mul oleks üks väike tegelane veel, kelle reisiasjadele või kolitamisele pidevalt mõelda.
Nii et “jumal tänatud,” et mul hetkel niivõrd palju aru peas on, et ma saan aru, et mul ei ole loomale paikset elupaika pakkuda ja ma puhtalt sellel põhjusel endale koera võtta ei söanda. Sest ausalt ka, nii suur isu on peal, et ma muidu vist võtaks kohemaid. :D
Rääkige, kas teil on koer? Väike või suur? Peate teda korteris või on teil oma maja? Kolite/reisite temaga palju? :D
Ma olen ka alati suure koera inimene olnud. Või noh olen siiamaani, labrador on mul. Nende välimus, iseloom, sõbralikkus meeldis ja energia. Kuigi seda energiat on vahepeal liiiiga palju, eriti kutsikaeas. Alguses mõtlesin küll, et millesse ma end mässisin. Laiskuse koha pealt oleks mulle sobinud ilmselt mõni väiksem diivanikoer või kass :D Aga eks ma olengi arenenud :D Kohusetunnet on piisavalt, et laiskusest üle olla ja end koeraga ikka välja vedada. Kuigi elan majas, siis ikka kolm korda päevas lähme vähemalt aiast välja. 3-4 korda nädalas kõnnin vast koeraga 8-9 km. Ülejäänud päevadel 4-5 km kanti. Palli tuleb ka loopida ikka aias :D Vahepeal tahaks küll ikka lebotada niisama päev otsa :D Elu on ka ikkagi niivõrd kinni, et ei saa rohkem kui päevaks kuskil käia, pole kedagi, kes valvaks/hoolitseks. Aga ei, ilma koerata ei kujutaks elu enam ette, tunduks kuidagi… tühi.
Mina ise kui koeravõhik, kohe küsiks, et kuidas koera kõrvalt üldse tööl käia? Kus ta siis hädal käib päeva jooksul, kui kedagi kodus ei ole? See vist ka üks suurimaid muresid mul koera puhul. Ei saa ju järgmised 10+ aastat töötu ka olla ja koeraga kodune. :D
Eks ta ikka kannatab :D Ega nad tuppa ei tee, kui juba treenitud väljas käima, isegi kui häda suur. Kui pikad tööpäevad, siis vahetult enne tööleminekut ja kohe pärast töölt tulekut peab ikka ära käima. Kutsika puhul peaks regulaarsemalt käima. Ma võtsin 2-kuusena ja terve esimene kuu, kui meie juures oli juhtus tuppa ikka päris tihti, sest graafik oli suht segane. Niipea, kui hakkasin regulaarselt välja laskma teatud vahemikus või siis pärast sööki, magamist jne kohe, siis sai kohe selgeks. Eemaldasin Urine Offiga lõhnad ka toast muidugi.
Teine asi on muidugi üksindusahistus, mis võib tekkida. Ega nad üksi ei taha väga olla. Vaikselt võiks harjutada.
Aga eks tööl ikka käiakse ja tehakse kõike muud, oma elu seisma ei jää :D Peaasi, et koera jaoks ka aega jääb ja saab oma päevase tähelepanuvajaduse kätte, kuigi minu koer jaoks tähendaks see ilmselt 24/7 katkematut tähelepanu :D
Viimasel ajal mulle lihtsalt jäävad igasugused koerateemad ette. Allan ainult rõõmustaks selle peale, sest see käib nagu väike laps iga päev ringi, et tahab koera ja saadab mulle kutsikate pilte. Ta teab, et ma armastan koeri, aga noooo ma ei ole valmis nii väikese lapse kõrvalt koeraga tegelema. Sest kes muu selle koeraga peaks tegelema kui ta ise on päeval tööl. Väidab küll, et pole midagi, aga jajaaaah :D Nii ma siis püüan vastu pidada ikka selle suve (sest koera võtaks kevadel/suvel) ja ilmselt järgmisel aastal on meil kutsikas majas.
Minul on kodus husky ja sakslase segu koer, kellel üks silm on helesinine ehk husky silm ja teine on pruun ehk sakslase silm :)
Ma olen olnud terve elu koerainimene ja üks hetk ülikooli ajal otsustasin, et olen piisavalt kohusetundlik täiskasvanud inimene küll, et endale koer võtta ja nii läkski. Kusjuures esialgu elasime koos elukaaslasega 1-toalises korteris, kus oli kuskil 35 ruutmeetrit, aga me käisime koeraga iga päev pikemalt ka õues ja ta sai joosta kõvasti. Ja toas ma koguaeg pidin teda kiusama ja temaga mängima ja mürama, ja nii koguaeg, mitte ainult siis kui ta väike oli. Nüüd elame 2toalises korteris ja koer juba 6 aastane, aga endiselt on ta nii armas ja nunnu ja ma ei ole hetkekski kahelnud, et ta meie perre tõin.
Kusjuures, kui olen kodus ema juures, kellel on maja, ja koer on enamus ajast õues ja inimesi ei näe, siis pühapäeval kui koju hakkame minema, siis on ta solvunud ja kuri… kuna ta on ju ikkagi enamus ajast üksi õues (sest ema leiab, et koer peab õues olema ja tal seal parem). Nii, et mina julgen igati vastu vaielda, et korterisse suurem koer ei sobi ja et majas on koeral parem. Ei ole, kui ta on inimestest eemal (no talvel ju ei ole ise hommikust õhtuni õues, Eestis on see aeg väga väga lühike), korteris sa tegeled temaga paratamatult rohkem, ta on sul lähemal, kas või niisama käib ja uudistab, mis sa teed; siis sa räägid temaga, suhtled pidevalt. Aga koer peab olema koolitatud, ka pisike koer! Sest pisike klähviv koer, keda ei ole õpetatud sõna kuulama (sest ta ju väike, mis ta ikka teeb), on väga ebameeldiv.
Ja päeval käime mõlemad tööl, koer magab terve see aeg, välja ei taha :) Kui kutsikas, siis peab käima iga 2h tagant kuni siis lõpuks peab pikemalt. Ja üldiselt koerad enamus ajast magavadki päeval, ükskõik siis kui palju neil pinda on või mitu neid on:)
Nii et edu koera valimisel ja ära karda teda võtta korterisse, kui temaga ikka iga päev õues müramas ja jooksmas käia. Suhe sinu ja koera vahel on kindlasti tugevam kui siis, kui ta üksi aias konutaks :)
Ma olen TOHUTU loomaarmastaja. On see siis koer, kass, lammas või jänes. Ma ei kujuta ette, et mul poleks kodus koera ja kassi. Vanemate kodus on Berni Alpi karjakoer. Tema on karvane, pehme ja keskmisest natuke suurem. Välimus on muidugi tähtis, aga veel tähtsam on iseloom. Näiteks ideaalis peaks saksalamba koeraga käima varrukatrennis jne. Tema tahab palju liikuda. Samas, kui labradorid, samojeedid, bernikad jne tahavad muidugi liikumist, aga mitte nii palju. Malamuudid on ulgujad, nad ei haugu üldse, aga uluvad nii jubedalt. Mul ümberkaudsetel on kaks tükki, hirmus. Huskydega vist sama.
Mina tahan ka ideaalis samasugust koera nagu sina. Kohe kui Talisega soetame pesa tahaks võtta koera. Tema unistus on pruun labrador. Minul on üsna ükskõik. Mulle meeldivad karvased ja suured koerad, kuid viimasel ajal olen visanud silma peale Beaglelitele ning Eesti hagijatele . Mu tuttaval on kaks papilloni, kui sul tõsisem huvi siis võin kokku viia. Mulle endale nad väga ei meeldi. Pigem juba valge pomerian. Minumeelest on koertega reisimine lihtsam kui kassiga. Koera saab kasvatada, käskudele kuuletuma jne. Kassil on…meeeh, räägi mis tahad, põgenen puu otsa. :D
Ma arvan, et kui Keio kord seda postitust näeb, siis ta vangutab pead ja mõtleb, et ma olen täitsa ära keeranud ja sellist väikest könni küll ei hakka võtma. :D Ta ka ikka suurte koerte fänn ja väikseid koeri koeraks nö ei pea.
Ja noh, üleüldse, MA TAHAKS VÕTTA, aga ma saan aru, et ma peaks oma tahtmist ikka nats tagasi hoidma ja hetkel ma ei ole valmis ühe koera eest ka veel hoolitsema. :( Ootan natuke. :D
Ma olen lapsest saati nii koera inimene olnud kui olla yldse saab :) Novembris võtsime endale uue koera (labradori) . See siis on mul esimene esimese ringi koer, teised koerad on olnud teise ja kolmanda ringi koerad. Niiet kutsikast peale kasvatamine on minu jaoks täitsa uus :) Elame kyll korteris aga liigume igapäevaselt väga palju. Labrador sai valitud selle pärast, et ta on nii pere ja laste keskne koer. Ja kui igapäev näed, kuidas lastel silmad säräväd ja ka koeral endal silmad helgivad kui keegi töölt/koolist tuleb.. Ennem on mul olnud saksa lambakoer, krants, rotweiler ja pekingi palee oli viimane :)
Meil on kindel plaan nii kui üürikast minema saame endale koer võtta. Mees tahab taksikoera (tal on lapsepõlvekodus üks vanaprouast taks) ja mina Jack Russelli terjerit nii, et selles osas veel läbirääkimised käivad :D Majja me kolida ei taha, eelistame mõlemad korterit (soovitavalt siiski aiaga) nii, et suurt koera võtta ei saaks, aga ega me vist ei tahakski.
Meil on koer ja nii pisike kui üldse vist vôimalik, just selle pärast et elame korteris ja ei pea tegema nii pikke jalutuskäike tegema kui suurtega. Saan toas oma koeraga mängitud kui õues torm. Ma sellest show offi asjast pole kunagi aru saanud, et kui võtan koera kuhugi kaasa siis automaatselt show off. Minu jaoks on koer nagu pere liige ja kuhu vôimalik tahan teda alati kaasa võtta, väikse koeraga on see nii mugav, keegi isegi ei märka, et ta on kotis. Tänaval ikka jalutab ise:) aga näiteks poes. Meie jaoks on see tähtis, et kuna me käime tööl siis vabal ajal saame koera vôimalikult paljudesse kohtadesse kaasa vôtta. Suure koeraga poleks see vôimalik olnud. Ja sama tark on ka kui suured koerad, koertekoolis kôigiga vôrdne kui kohato isegi mitte targem hehe. Et koer saab olema just nii kuulekas ja tubli kui palju tegeleda viitsid. A aega ja energiat vôtab palju.
Mul 1 koer, õues, suur hundikoer :) . kuut , piisavalt suur kett, ja pole muret :) . Ja elan oma pisiperega oma majas, väikeses külas. Lapse ja mehega siis :)
Endal koera veel pole, aga plaanime see aasta koera võtta. Kuna elame korteris ja reisime palju, siis tahamegi just sellist pisemat koera (prantsuse buldog). Ei jõua ära oodata, millal oma enda koera saan :D Väikese lapsega tuleb algul veidi raske, mõlemad traageldised siis, aga noh, iga asjaga harjub ära. :D
Minul on kuldne retriiver. Korteris. Olen temaga väga rahul! Meile soovitas loomaarst omal ajal hoida ajal, mil meid kodus ei ole, suures puuris, et ta igavusest lollusi ei teeks. Ei tea, kas koera iseloom on selline või tõesti aitas puur, aga koer on väga rahulik, mitte midagi ära lõhkunud ei ole, kõik vaibad, diivanid ja jalanõud jäid terveks! Kui me hakkasime kuskile minema, siis koer juba teadis, et tema peab puur minema, läks sinna suurima heameelega. Koera jaoks pidi olema vajalik selline koht, kus ta saaks omaette olla. Nüüd on ta 4-aastane ja ei ela enam puuris juba paar aastat ja on endiselt viks ja viisakas.
Väljas käimise kohta ütleks veel nii palju, et sellega harjud Sina kui kui ka koer. Koer kannatab üsna hästi pissihäda, KUI tõesti läheb nädalavahetus veidi pikemaks siis on ta valmis ootama vaikselt ja rahulikult nii kaua kui me tõuseme. Samas, koeri on erinevaid.
Samuti olen kuulnud ütlust, et üks väike koerake on mitme suure eest, sest ta siblib ja sabib, klähvib ja ühesõnaga teda jagub igale poole. :) Sellepärast arvangi, et nt kuldne retriiver sobib väga hästi korterisse (meil on 4-toaline), sest näiteks kui läheme kellelegi külla, kellel on aed, siis ega ta üksi aias olla ikka ei taha, kui ise lähme tuppa.
Minul on kaks papilloni ja ühe teise väikese tõu ristandist koera. Lisaks sündis 5 kuud tagasi tütar. Koerad käivad nii palju kaasas kui võimalik igalpool. Autos on neil oma puur kus nad hea meelega on. Õues käimisega saavad hakkama ka vaid hommikul ja õhtul, sest elasime korteris ning imekombel on neil jõudu päris palju mistõttu ma lõpurasedana ja vastsündinu kõrvalt lihtsalt ei saanud nendega õues käiA. Arvan, et see tõug saaks suurepäraselt ka korteris hakkama, kuid eks oleks ikka tore kui saaks joosta vabalt :). Hetkel koertel head ajad, sest kolisin lapsega maale kuniks mees meie maja korda teeb, kus koertel saab olema aed kus joosta.
Meie elustiiliga sobikski kompaktne koer, keda saaks igale poole kaasa võtta, väikest tõugu koer on ideaalne. Aga noh, koera võtmine jääb meil tuleviku, päris kohe see teoks ei saa.
Mina olen ka väga suur koerainimene. Hetkel on mul pisike 4kuune kutsikas. Energiapall on ta küll ja tahab palju väljaskäimist aga ma tunnen tegelikult et koera valik oli hea sest ma olen väga palju ise temaga hakanud kõndimas käima ja igapäev saab ikka 15km kõnnitud :D Minu koer on korteris ja kui ta niisama värsket õhku tahab siis lasen ta rõdule. Autosõit ka meeldib talle aga väga kaugel temaga reisimas veel käinud pole :d Muidu on täiega armas väike sõber :)
Mul on must emane labrador, enne koeravôttu uurisin mitu aastat tôuge, lugesin ja vaatasin videosid. Kindel oli see, et pisikest koera ei vôta, sest klähvivad enamuse ajast, neil on palju tervisehädasid, lisaks on nad suht rumalad isendid( sry-väikeste koerte omanikud!:), lisaks meeletud ôgardid, vôivad sûûa oksendamiseni ja siis jälle süüa…mu sôbrannal on Papiloon, vaatamata koolitusele ei allu, ei saa aru, kui keelatakse, laseb tuppa ja pôgeneb igal vôimalusel…
Enda liikumise ja liikuma sundimise jaoks on koer mônus seltsiline, meil kûll oma maja, saab alati korraks vâlja lasta, aga kôik pereliikmed kôik käivad ikka temaga pikal ringil ka jalutamas…kui reisil oleme, siis hoiavad mu vanemad vôi läheb hoidu. Pâeval teeb mees kodus tööd, koer pole enamasti ûldse ûksi…
See koeravõtmise teema on mulle nii tuttav. Mul on koer olnud nüüd 1,5 aastat ja ma pole kordagi seda otsust kahetsenud. Siiski soovitan enne ikka kõik korralikult läbi mõelda, sest koera omamine on suur vastutus. Kui eelistad mingit kindlat tõugu, siis tuleks välimuse asemel keskenduda rohkem koera iseloomule, sest see on asi, mis määrab, kas sa hakkad oma koeraga kokku sobima. Mina olen koera soovinud terve elu, aga kunagi polnud õige aeg. Mul oli koju juba varutud igasugu raamatuid ja olin lugenud hunniku artikleid ning teadsin väga paljude koeratõugude iseloomustusi peast. Lõpuks leidsin endas julguse see asi teoks teha.
Kes siin espool mainis, et väikesed koerad klähvivad, siis sellega ma ei saa üldse nõus olla. On tõuge, kes armastavad haukuda, aga need ei ole alati väikesed. Meil on 9 kg kaaluv terjer, aga ta haugatab paar korda nädalas tavaliselt. Kui külalised tulevad, siis liputab saba, aga ei haugu. Koer vajab koolitust.
Meie koer reisib autos puuris, see on nii meile kui ka koerale kõige mugavam. Külla saab teda igale poole kaasa võtta, sest ta on harjunud olema vajadusel puuris ja ei ole seal õnnetu, sest see on tema pesa. Vaatamata sellele on koeraga reisime kindlasti veidi ebamugavam, kui ilma temata, sest alati peab mõtlema, et tal ei hakkaks palav ja oleks piisavalt juua ning ka kott tema asjadega tuleb igale poole kaasa pakkida.
Keegi ütles, et käib 4-kuusega iga päev 15 km jalutamas – loodan, et see oli liialdus, kuna kasvavatele liigestele võib see üsna kurnav olla, eriti suure koera puhul. See selleks…
Mul on sõprusringkonnas palju korteris üles kasvanud inimesi, kellel pole olnud ühtegi suuremat looma kui närilised või äärmisel juhul kass, ja nemad ka ei suuda ära imestada, kuidas ma viitsin koeraga iga päev jalutamas käia. Nendele tundub see kohustus, aga mulle meeldib seda teha. Koer on keskmise suurusega varjupaiga-krants ja lõunajalutuskäigud on kuskil 2 km kanti rahulikud ringid, nädalavahetusel käime maal, metsas, et ta saaks ilma rihmata joosta, või näiteks käisime ka Viljandi hansapäevadel, kus koer päev otsa vapralt kõrval matkas. Sellised asjad peavad meeldima koeraomanikule, muidu on nii raske.
Teine asi on tõesti see, et päev otsa toas kinni koera hoida on päris keeruline, mul näiteks vahel tööpäev venib 10-tunniseks, kuigi on tegu üsna traditsioonilise “kontoritööga”. Õnneks elukaaslasel on natukene vabam graafik ja saab töötada kodust või ära käia 4-5 tunniks. See on hea mitte ainult pissitamise mõttes, vaid 8-10 tundi on loomale ikka julmalt pikk aeg üksi olemiseks – peaaegu enamus tema ärkveloleku ajast! Olen küll mõelnud, et üksinda elades ei saaks ma vähemalt oma koeraga hakkama, sest kahe peale oleme talle harjunud pakkuma rohkem tähelepanu kui ühel inimesel on võimalik seda teha.
Aga julgustuseks ütlen, et kui oled asja läbi mõelnud, siis lase käia ja ära lase esimestel tagasilöökidel (koera koolitamine) ennast rivist välja lüüa, algus ongi raske. Eriti varjupaigakoera puhul. Esimese koerana on kindlasti parem sotsialiseeritud ilma traumadeta kodukoer. | OSCAR-2019 |
||
BredenKids on ka minu tassike teed kuid rahakotile veidi liiga kallis, tahtsin veel selleks talveks oma pisipõnnile nende tuukrimütsi osta kuid pea 30€(soodukaga) polnud selle jaoks kuskilt välja käia. Leppisime odavama Lennega :)
Kui kulutada oleks 50€ nende poes siis kindlasti valiksin meriinotooteid, et maimuke kenasti soojas oleks ja haigused nii kergelt külge ei hakkaks.
Ja sealt sooviks alati midagi soetada. Aga eriti sooviks oma suuremale härrale uusi meriino riideid, sest vanad hakkavad väikseks jääma ja no need on ideaalsed iga ilmaga kombe alla panemiseks :)
Mul on tähtaeg 19.06 ja ma siiani pole ostnud veel ühtegi beebiasja, kuna ma ei tea veel, kumb mul tuleb, aga 02.02 saan ilmselt teada ja ma niii ootan, et saaksin siis hakata asju kokku ostma :) Niiet osalen! ;)
Appi valik nii suur ja ma kui ka suhteliselt värske ema (hehee pliks sai aastaseks just😃) siis ma pole kuulnudki ja kohe hea meelega tuhlasin seal kodulehel ringi ja leidsin ka tooteid mida soetaks kui võidaks :) mu ostukorv näeks välja :
Fliisvoodriga kaelus-sall FOLKE roosa pingviin 11.13 millegi pärast kaovad meie kodus alati sallid ära😑 hea on kui neid mitu oleks ja selline oleks küll armas ja kindlasti ka soe :)
Loomulikult läheks see ostukorv poole suuremaks sest tõesti valikut on seal palju 😉😊 meie pliks oleks võidu üle väga õnnelik:)
Kuna minul endal veel lapsi ei ole, lisaksin omalt poolt natukene raha juurde ning laseksin võidu korral oma 2aastasele poisiklutile midagi välja valida oma õel ja kindlasti leiaks sõbranna midagi enda nädala vanusele printsessile ja pea 2aastasele preilile ka:)
Kõik asjad võtaksin võimalikult sooneutraalsed, sest sugu veel täpselt ei tea. Aga kõik 62/68 suurus :)
Seekordne valik on lihtne, kuna mu väike härra hakkab suureks saama ja vana meriino pesu mida on väga mõnus kombe alla panna hakkab väikseks jääma :(
Ma olen nii elevil, et tahaks nii paljusid asju oma tulevasele lapsele just sealt soetada. Hetkel kindlat valikut ei ole, kõik on nii ilusad ja mõnusad. Osalen! :)
BredendKids on minu väikse härra suur lemmik. Meeldib, et valikus on nii Skandinaavialikult lihtsaid, kui ka värvilisi riideid :)
Kuigi ma tavaliselt ei viitsi loosimistes osaleda, siis just Bredenkids asju oleks minu pisikesele tütrekesele täpselt vaja. Olen korduvalt seal lehel vaatamas käinud, aga pole kuidagi tellimiseni jõudnud. Äkki loosiõnn naeratab ja seekord on õnn minu poolel :)
Ja et kõik liiga roosa poleks, siis see bodi on ka väga lahe: http://www.bredenkids.eu/beebid/bodid/bodi-lucas-jooned-1450
Kui loosi võidan, siis peab veidi ise juurde maksma :) Aga hea kvaliteedi eest maksta pole ju ühelgi emal kahju ;)
Miks see postitus tüdrukutele on suunatud? Tüdrukud on ju sellised ca 8 aastased, kellel vaevalt lapsi on, kellele sellelt saidilt riideid osta :D naistele ikka ju
See on lihtsalt selline väljend. Ilmselt vene keeles kõlab see tõesti paremini. Seal kasutatakse seda tihti : "Девушки!" :D
No ma arvan,et need hallid elevantidega püksid,body ja mütsike läheks loosi. Kurb ainult,et seal nõnda suured suurused, lootsin seda postitust lugedes soetada hea hinnaga ilus koju toomis komplekt aga võta näpust, alates suurusest 62:) Kuid sellegi poolest kuluksid sellised riided marjaks ära :)
Valikut kohe väga raske teha. Kõik riided on niivõrd armsad. 😍 Ilmselt valiksin pisipojale selle komplekti rebastega.
Kaks esimest toodet kuluksid enda pojale ära ja kindad kingiks sõbrannale, kellel sünnib beebi märts 2017 lõpus :)
Breden Kidsil on tõesti väga ilusad asjad :) praegu läheb silme ees kirjuks ja teeks oma valiku hiljem :) Kuid väga sooviksin nende tooteid proovida :)
Nii ilusaid riided! Kindlasti sooviksin ka osaleda, aga pisike ei ole meile veel oma sugu tahtnud näidata ja seepârast ei oska valikut ka teha...
Olen ise ka jälginud sealset riiete valikut. Aprillis härrake tulemas ja kuna riiete shoppamiseni pole veel jõudnud(eelmisest härrast väike riiete valik ikka alles kaa), siis oleks see vinge võit :P
Need võtaksin oma poisiklutile. Ja kuna natuke veel jäi vaba ruumi rahaliselt, siis telliksin ilmselt oma naabrinaise peaegi sündivale põnnile ka midagi. :)
Sealt telliks kohe palju asju oma märtsis sündivale tirtsule :) kohe ei oskakski valikut teha, tuleks rohkem uudistada seal, seega hea meelega osalen loosis!
Mina valiksin sealt kokku ühe vinge komplekti. (body, püksid, müts, kaelussall) Õudsalt meeldib mulle see, et täitsa eestimaine ja kvaliteetne kaup!
Koju toomiseks mõni kena riide ese ja ilasall kulusid väga marjaks ära. Oleks armas tuua koju riietega,mis täitsa uued ja ekstra talle sest hiljem rändaks need edasi mälestuste karpi lapsele;)
Oiii. Ma olen suur Bredeni austaja juba ajast kui nad veel Bluebird olid :) Ja loomulikult osalen ma loosis, sest täpselt tean, mis meil vaja - tüdrukutele oleks kevade alguseks meriinovillase voodriga mütssalle vaja. Tavalised puuvillased meil juba on ja need on superhead, eriti lasteaias kandmiseks.
Olen tükkaega piilunud Bredeni riideid ja nii mõnegi oma märtsis sündivale beebipoisile soetanud. Veendusin ka tõesti sinu sõnades, et tegu on tõesti kvaliteetsete toodetega ja ega 50€ võidust nende kodulehel ära ei ütleks ��
Kui peaks õnn mulle naeratama, siis valiksin need neli asja. Tuttava beebil nägin ka seda päkapiku mütsi, no nii armsake nägi kutt välja. Nüüd valiksin oma tibule ka :)
Minu valik oleks selline..läheb küll 50 eusit yle veidi aga ise siis juurde makstes saaks need 3 soovitud asja kätte :)
Keskendusin valikul alguses beebitüdrukule, kes märtsis sünnib, aga silma jäid ka asjad 3. aastasele pojale. Esimene link on mütsikesest beebile ja järgmised on 2 mütsi ja püksid pojale. Asjad on tõesti väga kenad ja heade omadustega. Kui ma võidaks, oleks mu lemmik paberlennukitega müts, sest see kangas on minu arvates nii lahe. :)
Läheb küll mõned eurod üle 50, kuid vajadusel olen nõus ka ise maksma. Mis mulle meeldib nende toodete puhul on see, et on reaalselt mõnusaid asju talveperioodiks. Kuna elan Inglismaal, siis Eestiga võrreldes on ju siin tiba teine (pehmem) kliima, kuid minu jaoks siiski puudu mõnest elementaarsest talveesemest. Näiteks võin ma ennast segaseks otsida poodides ühe korraliku ja mõnusa salli puhul, sest lihtsalt ei ole. Nagu ka ei ole näiteks kõrgekaelusega pusasid. Kuna minu poeg magab igapäevaselt ikkagi paar tundi õues, siis on mul oluline tema kael soojas hoida. Siiani olen katnud selle koha pisikese tekikesega, kuid sall/kaelusmüts oleksid ideaalsed meile
Mulle meeldivad üliväga need rebasepoistega beebipoisi riided, millest esimese komplekti kokku panid. Ja lisaks valiksin meriinokombe ning kodus väikevenda ootavatele õdedele meriino-särgid. Need on talvehooajal meie totaalsed lemmikud :)
Mina olen juba sügisest käinud oma tüdrukule sealt piilumas torusalli ja mütsi. Nendega oleks nii hea, soe lasteaias, õues mängimas käia :)
Kusjuures Bredeni ilma paelata mütsid on ainsad, mis minu suvebeebi peas püsisid ja olid samas stiilsed ning armsad! Teiste firmade omad suutis ta kuidagi alati peast ära sahkerdada :P soovin ka loosimises osaleda :)
Mulle nii meeldivad bredenkidsi riided. Kuna meie preili kasvab nii kiiresti, siis oleks jälle vaja uusi riideid ja selline võit kuluks väga ära :) Mina valiks sellise komplekti:
Oooo mis loos😱😍 ma olen nii suur Bredeni fänn! Kuna mul on kohe viiekuused kaksikud ja neil üsna vähe ühesuguseid riideid on, siis mu valikud oleks sellised:
Mul paar valikut tehtud, aga kuna sugu veel ei tea, siis võidu puhul hea meelega valiks ostukorvi hiljem. :)
Kuna ise olen alles 15.aastne ja väikeseid õdesid/vendasid pole, siis selle 50€ ostukorvi annaksin Elvas abivajavale perele, kellel pole võimalust osta lapsele/lastele uusi riideid, vaid kasutab mitmete laste poolt kasuatavaid riideid mis ei pruugi olla nii korralikud ja juba siitsealt katki. Elvas on palju selliseid peresid, kellel pole lihtsalt võimalust lubada oma lapsele/lastele uusi riideid, kuid nii saaksin aidata natukenegi ühte raskustes olevat pere. Ilusat loosi õnne kõigile.
Kuna ma tahaks lastele samasuguseid mütse ja äkki ka salli, siis jääksin ootama kevadist kollektsiooni, praegu on mu lemmikud juba ära ostetud, küll tulevad uued lemmikud :)
Aga kevad-sügis mütse soovin suurusele 43/46 ja 47/50 suurustele. Ja kui hästi läheb, siis ehk endalegi veel samasugune 51/54 :)
Jääksin ootama kevadist kollektsiooni, kuna tahan lastele ühesuguseid kevad-sügis mütse. Suurused 43/46 ja 47/50 ja kui hästi läheb, siis ehk endale veel 51/54 samasugune.
Mina olen ka väga väga suur bredeni fänn lapse sünnist saati! Nii mõnusad mütsid sallid ja riided! Kindlasti sooviks oma lapsele kaht eest lukuga tudukombet. Need on nii praktilised ja armsad! Ja tudukaid on alati puudu!
Minule ka väga Bredeni asjad meeldivad, olen tellinud sealt lapsele mütse-salle. Just soetasin lasteaeda fliisvoodriga tuukrimütsi ja see on parim ost - laps nii mõnusalt soojas =) Soovin osaleda loosimises ja kui loosiõnn naerataks, siis sooviksin järgmisi tooteid:
Lisaks vaatasin, et väga ägedad ja sellised ilusad peapaelad ka neilt saada. No sellised mis paneks igapäev lapsele pähe :) Issand ma jääkski seal shoppama. Kindlasti saaks miskit kombineerida neist komplektidest. Super
Oh kui vahva! Kindlasti soovin loosis osaleda! Mul kodus üks väike sipsik, kelle riidekappi on ilusad, värvilised mugavad täiendused alati teretulnud ��
Meeldib see, et tegu orgaanilisest puuvillast, mis on vastsündinule nahasõbralik. Loodan, et loosiõnn naeratab meile ;)
Sooviks samuti loosis osaleda, aga tooteid veel päris täpselt valida ei saa, kuna rasedus alles nii väike, et sugu ei tea :-)
Ostaksin lastele müts-sallid. Need on tõeliselt mõnusad asjad! Linke ei hakka panema, sest seal on paljud suurused otsa saanud ja valiksin lihtsalt sellised, mida on veel saada :)
Järgmiseks talveks oleks ülimalt vahva omada Bredeni meriinovillaseid tooteid,et lapsel oleks ikka soe õues toimetada :)
Oii, Breden mu lemmik. Väga hammas kahjuks peale ei hakka aga soodukate ajal olen lastele mõne mütsi ostnud ja need on olnud super head ja ilusad ��
Kuna millegipärast ei taha lehekúlg mul avaneda, siis hea meelega teeksin valiku alles võidu korral. Eks midagi tuleks oma 3 aastasele plikale ja 5. kuusele õetútrele!
Loodan pakki väga võita, sest oma lapsele tahan ikka kõige paremat soetada. Paraku seda oma võimaluste juures iga kuu teha ei saa. Aga vähemalt on tal emme-issi, kes teda armastavad kõige rohkem siin maamuna peal :)
Veel oli mul plaanis oma plikale kevadeks osta Bredeni 1 üliarmas tume teemantidega kombekas, kuid kahjuks seda enam müügis ei olegi. :(
Soovitan soojalt ka Bredeni meriinovoodriga mütse. Näiteks sellist: http://www.bredenkids.eu/talv-16-17/meriinovoodriga-beebim%C3%BCts-gea-hall-elevant--4741562018114?mfp=18o-suurus%5B76%5D Meie preili on kandnud seda mütsi nüüd juba paar kuud ja müts läheb pähe ilma nututa :) Samuti ei ole ta sellega higistanud :) Ja kordagi ei ole kõrvad õues välja tulnud, mis teiste mütsidega sügisel juhtus.
Nimeks on Liisbet, küll ma siis end siit anonüümsete seast ära tunneks. :) Lihtsalt ei taha hetkel oma kasutajat kasutada, kuna paljud veel ei tea. ;)
Mul on 10 kuune asjalik noormees. Enamik tema riideid on olnud teise või rohkema ringi omad ja ausalt kohe üldse ei häirinud, eriti alguses kus ta nii ulmelise kiirusega riietest välja kasvas (no halloo, esimesed paar kuud 5cm kuus, edasi 3cm kuus). Ohh... Aga nüüd viimasel ajal on küll natuke nukker tunne, et mu kullatükk käib vähe rääbakalt ringi.
Oi, see on kyll väga hea loos :). Sooviks osaleda kuid valik võttis silme ees kirjuks :D . Yhesõnaga kui õnn naeratab siis valiks täpsemalt juba. Arvan, et mõne mytsi võtaks mõnele poisile :)
Ma teeksin oma ostukorvi valiku hiljem.. Olen küll mõnele asjale silma peale visanud, kuid raske on valikut teha, kui ei tea, kumb tulemas on! :D
Võrratu firma. Sain sealt kingiks ühe mütsi ja väga hea kvaliteet. Kuna meil üldiselt loomade teema kogu aeg siis mina sooviksib need võita: http://www.bredenkids.eu/koik-tooted/pyksid-gustaf-helehallid-1376?mfp=18o-suurus%5B100%5D#tab_product_reviews
Meie pere on täielik Bredeni fänn. Ja või ausalt tunnistada, et käin iga nädal nende lehel chillimas :) Praegu koh listi kokku ei suuda panna, ga tean, et meil on kohe-kohe vaja uut meriinomütsi, kuna praegune hakkab nats väikseks juba jään ja kindlsti tahaks matchivaid salle-mütse kevadeks.
Bredenil on super ilusad ja mõnusad riided. Mul on endal kasvamas 2 tüdrukutirtsu ja kevadiseks garderoobiuuenduseks kuluks nii mõnigi asi marjaks ära :) Minu valik oleks selline:
Olen väga oodanud selliseid loose :). Mulle meeldivad väga bredeni tooted, kahjuks jäävad veidike kalliks minu rahakotile aga olen alati sealt mütsid/sallid ostnud lapsele, muid tooteid pole saanud proovidagi..
Viimane suurepärane ost oli meriinovillane tuukrimüts, laps väga suur higistaja ja siiani sellega pole seda juhtunud :).
Bredeni tooted on väga ilusad. Meie perre on pisibeebi saabumas juunikuus. Tähtaeg on 29.06.2017. Hetkel ei ole veel beebi sugu päris kindel, kuid juba veebruaris peaks selguma. Seega jätan otsustamise hilisemaks :)
Selle loosi võit tuleks nii suurepärasel ajal. Uus beebi on peagi tulekul, kuid ta riideid sorteerides avastasin, et ta jääb mul nii pool paljaks :D
Soodukad on suurustega päris korraliku töö teinud Bredenis :P Aga minu kotike sisaldaks ühtekaid imeilusat laimivärvi pükse kuttidele ja lisaks veel pisemale rebasekangast pükse, mis on lihtsalt jube ägedad :)
Mulle ka nende tooted väga meeldivad. Eriti meeldivad kirjud riided, mustrid on nii ilusad. Kuigi mul tähtajani vaid 5nädalat, siis beebi soo peaks teada saama alles 3nädala pärast. Väga tahaks valida midagi just poisile või tüdrukule, sest neutralseid riideid oleme omajagu varunud (kõige pisemates suurustes vaid).
Bredenist ostsin ka mina oma aprillipreili esimesed riided, mulle meeldib, et tegu on kvaliteetsete, lapse- ja loodussõbralike riietega, mis pealegi veel Eestis toodetud ja no niiiii ilusad ja armsad, et mine hulluks!
Kõik asjad nii ilusad, et tahaks kõike :D kuna ei suutnud kohe valikut teha, siis jään õnnele lootma, et midagi lahedat välja valida 🤗
Mulle meeldivad tohutult kohalikud ettevõtjad ja kvaliteetsed materjalid. Bredeni mütsid-sallid on mul kasutusel alatest poisi sünnist, riideid pole seni ostnud, sest samamoodi varusin rasedusajal ette ja nüüd ei jōua kõike selgagi panna. Loosi jaoks leidsin kaks tudukombet, sest nüüd, kui laps vaikselt valmistub roomamiseks, peab kindlasti hakkama päeva- ja ööriietel vahet tegema :) mõlemal hind 22.32€ - kokku 44.64€
Fännan väga Bredeni tooted. Minu valikuks oleks oma 5-kuusele tütrele roosade elevantidega body ja püksid ning k/s mütsike.
Võidu korral valiks kindlasti kevadeks sobiliku mütsi ja salli. Oleme neid ka varem kasutanud ja Bredenil on tõeliselt head mütsid - kõrvad jäävad ka suurel siplejal sooja!
Ostaksin poistele lasteaeda müts-sallid, koguaeg on nende mütsidega jama - küll vajuvad silmade peale, siis on kõrvad paljad... väga sooviks neid tooteid :)
Kuna veel ei ole teada, kumb põnn endal tulemas, siis valisin sellise komplekti, mis võiks mõlemale minna :) lisaks valisin suuremale pojale ka ühe toote, aga sellega läks piirhind üle kahjuks, ent võidu korral, ostaks ikka selle ka :)
Eelistan alati võimalusel eestimaist ning kvaliteetseid materjale, Bredenkidsi tooted mulle väga meeldivad. Valisin oma pisikesele kõhuelanikule välja järgmised asjad :)
Võidu korral saaksid uued rõivad endale minu pooleteisene tütar ja peagi sündiv poeg. Valikut kohe teha ei oskagi, sest nii paljud asjad meeldivad ja Bredeni riided on täpselt minu maitsele. :)
Eelistan alati võimalusel eestimaist ning kvaliteetseid materjale, Bredenkids mulle väga meeldib. Oma väikesele kõhuelanikule valisin välja järgnevad tooted :)
Oma mai alguses sündivale pisipoisile sooviksin teha "elevandikomplekti", kõik ühes toonis ja 62/68 suuruses, et juba suvel kanda saaks :)
Meie märtsis sündiv kutt oleks kindlasti väga õnnelik kui saaks endale selga panna mõne BredenKidsi meriinovillase toote :)
Kuna meie beebi sünnib tõenäoliselt pärast jaanipäeva, ei tea veel, kas peaksime valmistuma poisi või pliks tulekuks. Küll aga oleks valikut kergem teha pärast 6. veebruarit, mil lootust, et väike suslik ka meid informeerib. Küll oleks tore uudist pisikese esimeste riietega tähistada :)
1) müts-salli kevadeks peaümbermõõdule 50cm )pst! väga meeldib roosa tähtedega kangas, aga kahjuks minu preili suuurust pole,muidu oleks tellinud ise juba :(
Ma linke ei saa hetkel panna, aga mulle meeldib sinu näidisvalik :) Ilmselt paneksin valikusse mõne hilbu mõlemale lapsele, kaheksakuusele ja kolmesele :) | OSCAR-2019 |
||
William James sündis 1842. aastal New Yorgis jõuka iiri-ameerika perekonna esimese lapsena[2][3]. Tal oli kolm venda Henry James, Garth Wilkinson James, Robertson James ja õde Alice James, viimasega oli tal eriti lähedane läbisaamine, mistõttu õe surm 1892. aasta oli Williamile suureks löögiks[4]. Oma esimese transatlantilise reisi kolmeteistkümnest tegi James juba aastasena. Ta õppis Ameerika Ühendriikide, Prantsusmaa, Suurbrittannia ja Šveitsi parimates koolides. Kõneles ladusalt prantsuse, saksa ja itaalia keelt. Noormehena kohtus jõukast perest pärit ja palju reisinud James mitmete oma aja silmapaistvamate inimestega, nende hulgas külastasid Jameside kodu Thomas Carlyle, Alfred Lord Tennyson, Henry Thoreau, John Stuart Mill ning Williami ristiisa Ralph Waldo Emerson[4].
Varasest täiskasvanueast alates vaevasid teda mitmed terviseprobleemid nagu seljavalud, probleemid silmade, kõhu ning nahaga. Sellele lisandusid mitmed psühholoogilised sümptomid, mida toona neurasteeniana diagnoositi, sealhulgas unetus ning ärevuse ja depressiooni hood, viimase ajal planeeris kuude kaupa ka suitsiidi sooritamist[5].
William õppis esmalt kunsti, kuid probleemid silmadega[4] ning tõenäoliselt ka vanemate mõjud[6] suunasid noormehe 1864. aastal Harvardi Ülikooli meditsiini õppima[4]. Ajendatuna soovist keha ja vaimu seoseid paremini mõista võttis keemia, võrdleva anatoomia ja füsioloogia ainekursuseid ning tõdes, et teadvust (consiousness) ei saa neile taandada. Sai meditsiinidoktori kraadi 1869. aastal, kuid vandus, et temast ei saa kunagi praktiseerivat arsti ja pidas oma lubadust elu lõpuni.[4]
James tegi õpingutesse 1865. aasta kevadel pausi, et ühineda loodusloolase Louis Agassizi ekspeditsiooniga Amazonase äärde, kuid katkestas reisi kaheksa kuu pärast, kuna põdes tõsist merehaigust ning kergekujulisi rõugeid. Tema õpingud katkesid ajutiselt haigestumise tõttu aprillis 1867. Ta reisis enda ravimiseks Saksamaale, jäädes sinna kuni 1868. aasta novembrini.[4] Jamesi aeg Saksamaal oli intellektuaalselt viljakas. Selle perioodi vältel hakkas ta oma töid avaldama ning jõudis tõdemuseni, et tema tegelikud huvid ei peitu mitte meditsiinis, vaid filosoofias ja psühholoogias.
James kihlus isa poolt valitud pruudi, Alice Howe Gibbens'iga, 10. mail 1878. aastal ning abiellus temaga kuu aega hiljem (10. juunil)[3]. Oma mesinädalatel kirjutas James „Principles of Psychology“ raamatut. Williamil ja Alice’il oli viis last: Henry III (sündinud 18 mai 1878), William (sündinud 17 juuni 1882), Herman (sündinud 1884, suri 1885 kopsupõletikku), Margaret (sündinud märts 1887) ja Alexander (maalikunstnik) (sündinud 22 detsember 1890).
William James’ile pakuti 1872. aastal füsioloogia ja anatoomia õppejõu (instructor) ametikohta Harvardis. Meditsiinidoktori (MD) kraadiga mees võttis pakkumise aasta hiljem vastu ning pidas oma esimese loengukursuse psühholoogiast 1874. aastal[5]. 1878. aastal võttis James ühendust kirjastaja Henry Holt’iga ja pakkus, et kirjutab psühholoogiaõpiku ning 1880. aastatel avaldas James hulga artikleid, mis moodustasid raamatu psühholoogilise ja filosoofilise selgroo[7]. Jamesi raamat „The Principles of Psychology“ (1890) on ameerika psühholoogia põhiteos. William James oli kaks korda Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA) president, üldjärjestuses kolmas president aastal 1894 ning teistkordselt aastal 1904[8]. William Jamesi kuulsamateks õpilasteks olid Mary Whiton Calkins, Edward Thorndike, Walter Cannon ja Gertrude Stein[8].
William James väidab oma 1884. aastal avaldatud artiklis What is an Emotion? (Mis on emotsioon), et kehalised muutused järgnevad olemasoleva tajumisele ning nende kehaliste muudatuste kogemine nende kogemise ajal ongi emotsioon ehk me tunneme kurbust, kuna nutame; näiteks ei järgne karuga metsas kohtumisele esmalt hirm, vaid hirmu füsioloogilised reaktsioonid (süda puperdab, hingamine kiireneb jne), mida tõlgendatakse hirmuna[9]. James määratleb emotsioonidena füsioloogilisi reaktsioone omavaid tundeid nagu hirm, viha, üllatus, uudishimu jm[9]. Samadele seisukohtadele jõudis ka Jamesi kaasaegne Euroopa teadlane Carl Lange aastal 1885. Pikemalt loe artiklist Jamesi-Lange teooria.
1871-72. aastal asutasid darwiniaegse filosoofia aruteludeks Metafüüsilise klubi muuhulgas Oliver Wendell Holmes, Chauncey Wright, Charles Sanders Peirce ja William James. Klubi sisuliseks viljaks oli Bain’i, Darwini ja Kanti filosoofiate hübriid – pragmatism. Pragmatismi leiutajaks peetakse Peirce'i, kuid filosoofia levitajaks James'i. Kokkuvõtlikult oli Metafüüsilise klubi lõpptulemuseks tõdemus, et uskumused (beliefs) ei saa kunagi kindlad olla. Saab ainult loota, et uskumused viivad edukate toiminguteni, sellele on abiks looduslik valik tugevdades ühtesid ning nõrgestades teisi uskumusi. Kuna tõde ei saa olla fikseeritud, siis kõik mis alles jääb on Kanti pragmaatiline usk (pragmatic belief), mille Peirce viimistles „pragmaatiliseks maksiimiks“. Viimane ennetab positivistliku operatsionaalse definitsiooni mõistet. Lisaks ennetas biheivioristlikku pööret Ameerika psühholoogias pragmaatiline maksiim väitega, et tähenduslikud uskumused on alati käitumises manifesteeritud.
Hiljem keeldus Peirce kaasa minemast William Jamesi ideega, et uskumuste toimimise kaalumisele juurde lisada ka emotsionaalsed ja eetilised kaalutlused. Peirce’i mõju jäi kaasaegsete seas piiratuks. Ta oli keerukas mees, kellega läbi saada ning hoolimata William Jamesi pingutustest ei saanud ta kunagi püsivat ametikohta Harvardis. Lisaks kirjutas ta halvasti ning enamus ta töid avaldati pärast ta surma. Pragmatismi suurim mõju filosoofiale ja psühholoogiale tuli ta kolleegilt ja sõbralt, William Jamesilt. James hakkas oma pragmatismi versiooni kallal töötama 1870-1880. aastatel, esialgu pigem psühholoogi kui filosoofi perspektiivist. Oma epohhiloovas teoses „Principles of Psychology“ (1890) hakkas James oma pragmaatilist filosoofiat kujundama.[10] Tõde peate tundma tema vilja järgi, sõnastab Koort pragmatismi peamotiivi[11].
Jamesi peetakse enamiku religioonipsühholoogide poolt tänapäevase religioonipsühholoogia alusepanijaks[12]. Religioonipsühholoogias peetakse tema lähenemist valdavalt reduktsionistlikuks, kuna see taandab uskumused (beliefs) sellest, miks inimesed on religioossed, psühholoogilistele küsimustele. Jamesi reduktsionismi peetakse Sigmund Freudi ja Raymond Cattelli omadest peenetundelisemaks, selgelt ateistliku seisukoha puudumise tõttu – tema hinnangul taanduvad religioossed uskumused nende pragmaatilisele väärtusele elik need on olulised ainult funktsionaalselt, omades kasutegurit inimesele, kes neisse usub. Individuaalse religiooni loogiliselt ja empiiriliselt tuletatud dimensionaalse lähenemisena vaadeldakse ka William Jamesi raamatut The Varieties of Religious Experience (1902/1985) (eesti keeles 2013. aastal ilmunud „Usulise kogemuse mitmekesisus“)[12].
Teostega The Will to Believe (1897), The Varieties of Religious Experience (1902), Pragmatism (1907) ja The Meaning of Truth (1909) sai James tuntuks kui oma aja üks suurimaid filosoofe. Aastal 1896 peetud ettekande "The Will to Believe" järgi kujutab religioon endast tohutut riski võtmist. Tegemist on langevarjuta hüppega pea ees tundmatusse, mis ei lõppe õnnelikult, kui ei ole kindlat usku hüppe õnnestumisse.
James kirjeldab raamatus "Usulise kogemuse mitmekesisus" religioosset kogemust lähtudes religioonipsühholoogilisest vaatepunktist. Tema hinnangul kohtab igas religioonis pühaduse ideed ning pühadusega kohtumine ongi religioosne kogemus. Pühaduse ideed iseloomustab avarama elu tunnetamine ja kindel teadmine ideaalse jõu olemasolu kohta; tunne ihaldatud jõu heast, armastavast mõjust oma elule; üüratu vabadusetunne ning tunnetuskeskuse liikumine armastava ja heatahtliku kiindumuse suunas. Jamesi järgi tulevad need pühaduse tunnused selgelt esile just usulist kogemust või pöördumist kogenud inimestel ning juhivad inimese veel a) mõningasse asketismi b) vaimukindlusesse c) hinge puhtusesse ja d) ligimesearmastusse.
Religioossed kogemused on Jamesi arvates seotud alateadvusega ning alateadvuse tungimisega teadvusesse. Sellest hoolimata ei pea ta religioosseid kogemusi vähemväärtuslikeks, vaid kirjutab "müstiliste seisundite tõelisus vältimatult kummutab kujutelma, et ebamüstilised seisundid oleksid ainsad usutavad seisundid, mis määravad lõpuks, mida me peame uskuma"[13]. James oli arvamusel, et mistahes filosoofia ei anna inimestele õigust "kutsuda nähtamatut ehk müstilist maailma ebatõeseks".[14] Müstilist kogemust kirjeldas ta kui lühiaegset (30 minutit kuni üks tund), vahetult kogetavat, teistega jagamatut ja sõnades kirjeldamatut seisundit, mis tuleb inimese vabast tahtest sõltumatult. Sel on nende kogejate jaoks teaduslik iseloom ehk neis avaldub Jamesi järgi "tõe sügavus moel, milleni loogiliselt mõtlev intellekt ei jõua mitte kunagi".
Jamesi järgi on religioonikriitikas vaja teha vahet isikliku usuelu ning institutsioonilise organisatsiooni usuelu vahel. Ta käsitleb muuhulgas ka usuliselt põhjendatud tagakiusamist ning tõdeb et vagadust ei saa pidada julmuste põhjuseks. Ka usklikul inimesel võib olla "ebapühasid, häirivaid mõtteid ning meeleseisundeid" ning James toob ka välja, et alatus kuulub usuga kaasuvale valitsevale "ühiskonnahingele".[15]
"Kõned õpetajaile psühholoogiast" (tõlkinud Alfred Koort) Tallinn: Eestimaa Kooliõpetajate Vastastikuse Abistamise Selts 1920
"Pragmatism ja elu ideaalid" (tõlkinud Märt Väljataga) Sari Avatud Eesti raamat, Tallinn: Vagabund 2005 ISBN 9985835735
"Usulise kogemuse mitmekesisus. Uurimus inimloomusest" (tõlkinud Indrek Meos) Sari Avatud Eesti raamat, Ilmamaa 2013 ISBN 9789985774472
Alvar Loog, "Inimlikustatud ja instrumentaliseeritud tõde, teooriasse valatud temperament" (raamatu "Pragmatism ja elu ideaalid" arvustus) – Akadeemia 2005, nr 12, lk 2715–28 | OSCAR-2019 |
||
See on Eesti ja Läti 13. sajandi ajaloo tähtsaim allikas ning vanimaid läänemeresoome keelemälestisi. Ladinakeelset kroonikat on ajaloolased korduvalt analüüsinud. Põhjaliku, kogu varasemat uurimistööd kokku võtva käsitluse esitab Sulev Vahtre teoses Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 1208–1227 (1990). Kroonika algset, autori käega kirjutatud originaalkäsikirja pole säilinud. On teada 16 terviklikku või osaliselt säilinud ärakirja, millest kõige vanem ja olulisem on tuntud Zamoyski koodeksi (Codex Zamoscianus 'Varsaviensis') nime all. See on kroonika ainus pärgamentkäsikiri ja seda säilitatakse Varssavis Poola riigiraamatukogus. Leonid Arbusow juunior on kroonika käsikirju üksikasjaliselt uurinud ja koostanud käsikirjade sugupuu, näidates nendevahelisi tekkelisi seoseid. Kroonika parimaks editsiooniks peetakse L. Arbusowi – A. Baueri 1955. ja A. Baueri 1959. a ladina- ja saksakeelset väljaannet.
Eestikeelseid tõlkeid on kolm: Jaan Jungilt (1881–1883), Julius Mägistelt (1962) ja Richard Kleisilt, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel (1982). Julius Mägiste mainib oma tõlke eessõnas veel klassikalise filoloogi Rudolf Laanese moodsa keelega eestindust, aga selle tegija hukkus ja käsikiri hävis 1941. a sõjasuvel. VAKKi võetud keeleaines pärineb kroonika 1982. a ilmunud väljaandest.
Kroonika keelt on peetud elavaks ja ilmekaks, keskaegse ladinakeelse proosa arvestatavaks näiteks. Teksti põimitud eesti- ja liivikeelseid sõnu ja lauseid on eesti keele ajaloo uurijad tõsisemalt analüüsinud juba Õpetatud Eesti Seltsi ettekandekoosolekuil möödunud sajandil. Pikemaid arutelusid leidub Jakob Hurda, Mihkel Veske, Villem Reimani, Jaan Jõgeveri, Heikki Ojansuu, Lauri Kettuneni jt töödes. Julius Mägiste teoses Vanhan kirjaviron kysymyksiä (1970: 11–25) on nii hinnanguid varasemate uurijate seisukohtadele kui ka omapoolseid selgitusi peamiselt kolme (või nelja) eesti- või liivikeelse lause kohta. Põhjaliku ülevaate kõigist senistest käsitlustest leiame Paul Alvre kaheosalisest artiklist Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas (I). Laused ja üksiksõnad, Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas (II). Isikunimed (Alvre 1984). Mainitud uurimustele tugineb ka Henriku Liivimaa kroonika eesti keele aines VAKKis: 4 apellatiivi (kihelkond, maja, malev, vaip), 3 lausekatket (magetac, Maga magamas, Laula! Laula! Pappi! ja hüüatusena esitatud appikutse Tarapita 'Taara a(b)ita (avita)', mis on hilisemasse kasutusse jäänud nimena. Muid isiku- ega kohanimesid VAKKi võetud ei ole.
Alvre, Paul 1984. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas (I). Laused ja üksiksõnad. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 335–342; Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas (II). Isikunimed. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 538–543.
Läti Henriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat. Alguskirja järele wälja annud J. Jung, Tartu, 1881–1883, wihk 1–4.
Raamatu viimasele, valgele lehele on käsitsi kirjutatud eestikeelseid sõnu. Need oleme VAKKi võtnud Paul Johanseni uurimuse Eestikeelsed märkmed kahes dominiiklaste kloostri raamatus Tallinnas põhjal (Johansen 1929). Johansen väidab, et raamat on trükitud Kölnis raamatutrükkal Johannes Koelhof vanema juures 15. sajandi lõpu paiku, täpne ilmumisaasta pole kahjuks teada. Raamatu lõpus olevad märkmed on tehtud kahe erineva käekirjaga. Üks isik on kirjutanud alamsaksa ja ladina keeles; teine, arvatavasti vanem, eesti keeles. Eestikeelseid sõnu on kokku neli: ükspäev, külvaja, ilma, õpetud ('õpetatud'). Paistab, nagu oleks kirjutaja tahtnud enesele üles märkida üksikuid sõnu jutluseks tähendamissõna üle külvajast (Matteuse ev. XIII, 3, Markuse ev. IV, 3, Luuka ev. VIII, 5). Keeleliselt kõige huvitavamaks ilminguks nende sõnade juures võiks pidada õ märkimist å-ga sõnas åppetut 'õpe(ta)tud'. Eestikeelsed märkmed on tehtud 1490. aasta paiku. (Johansen 1929: 4)
Johansen, Paul 1929. Eestikeelsed märkmed kahes dominiiklaste Kloostri raamatus Tallinnas. – Äratrükk Eesti Keelest, nr 5/6, lk 1–7.
(Pariisi Wilhelmi postilla epistlitest, evangeeliumidest ajakohaselt pühakutepäevade järele ja surnute jaoks)
See on teine P. Johanseni poolt tutvustatud Tallinna linnaarhiivis säilitatav dominiiklaste kloostri inkunaabel (Johansen 1929). Teos on ilmunud Strassburgis 1485 a. Selle kaas on paberiga üle kleebitud ja Johansen arvab, et sinna on aastasse 1510 kuuluv käsi kirjutanud surnud, siis järgneb lause Mynna ... tha syno pera tulla ja selle all seisab viimaks sõna: kychwsap. Samasse trükisesse on veel kolmas käsi, mis peaks kuuluma ühte aega eelmisega, kirjutanud paar sõna vähe kõrgemale kohast, kus raamatu lõpus nimetatakse trükiaasta ja koht. Johanseni arvates seisab seal dorrist ech sees, kusjuures dorrist ja ech olevat teineteisest lahutatud haagikujulise joonega. Sõnade tähendus ei olevat algul päris selge. Arvatavasti tähendavat nad 'torist ehk sääsk'. Johansen otsib torist'ile seletust Wiedemanni sõnaraamatust, kus see esineb tähenduses 'Weißspecht, Baumhacker, Specht, Blauspecht', kuna torisema ja toristama tarvitatakse suuremate putukate häälitsemise kohta. Ta peab võimalikuks, et mõnes Vana-Tallinna eesti murdes kasutati sääse jaoks nimetust torist. "Siiski jääb nende sõnade ühendus raamatu vaimuliku sisu või piibliga selgitamata," lõpetab ta arutluse (Johansen 1929: 7). Johanseni seletus kindlasti üks võimalikest, kuid on teinegi lahendus, mis sobib paremini kokku väljaande vaimuliku sisuga. Kirjutatud võib olla hoopis sõnaühend dorristkch sees. Kuusalu murrakus on registreeritud murdesõna torisk 'anum' (vt Väike murdesõnastik II, 1983) ja väljend tähendaks 'anuma sees'. Anumad ja vaagnad on katoliku kiriku jumalateenistuses vältimatud ning sellise sissekande tegemine mainitud ürikus õigustaks end paremini kui Johanseni eespool toodud seletus. Märkmete tegijaiks võisid olla dominiiklastest mungad, kellele oli kohuseks tehtud eesti keeles jutlustada. Kerjusmunkade kloostrid olid avatud ka elanikkonna alamatele kihtidele ja isegi maa päriselanikele. Nii oli kindlasti ka Tallinna dominiiklaste kloostri elanikkude hulgas munki, kes pärinesid eestlaste keskelt. Pole võimatu, et ääremärkused on pärit eesti soost munkadelt, kes oskasid ladina keelt ja trükitud raamatust ammutasid aineid oma ametikeelseteks jutlusteks kloostrikirikus (Johansen 1929: 7).
Teoloog Toomas Põld nimetab sama ürikut ka Kullamaa katekismuseks (Põld 1994, 1996). Kullamaa käsikiri on esimene eestikeelne tekst aastaist 1524–1532, mille leidis 1923. aastal Tallinna linnaarhiivis muistseid vakuraamatuid uurinud õpetlane Paul Johansen. Arhivaal Wackenbuch von Goldenbeck (Kullamaa vakuraamat) (TLA f. 230 n. 1 s. 972 Bm 23) on pressitud nahkköites 144-leheküljeline säilis formaadiga 20 X 14 cm, mis sisaldab alamsaksa- (osalt ladina-) keelse teksti seas hulga kohanimesid, üksikuid eestikeelseid sõnu ja käsikirja lõpus veel lehekülgedel 142–143 kolm palvet: Pater noster, Ave Maria ja Credo.
Paul Johansen toimetas leiu trükki Tallinna linnaarhiivi väljaandena (Johansen 1923). Saksakeelse analüüsi ees on eesti- ja saksakeelne saatesõna linna arhivaarilt O. Greiffenhagenilt, kes avaldab arvamust, et heatahtliku vastuvõtu korral võiks kord võimalikuks saada Kullamaa vakuraamatu täielik avaldamine, mis pole seni teoks saanud. Tänapäeva uurijate seisukohalt on eriti hinnatav, et sellesse esialgsesse publikatsiooni lisati palvete originaalidest tehtud C. Schneideri kaks õnnestunud fotot, mille põhjal on võimalik meie päevil igaühel selle haruldase, aga väga raskesti dešifreeritava tekstiga tutvuda. Originaal Tallinna linnaarhiivis vajaks nüüd juba asjatundlikku restaureerimist.
Eestikeelsed märkmed on vakuraamatusse tehtud kahe erineva käekirjaga. Üks neist kuulub Johannes Lelow'le, kes aastail 1524–1528 tegutses Kullamaa preestrina, teine arvatavasti ta järglasele Konderth Gulerthile (Põld 1996: 20). Märkmeid on tehtud kuni 1532. aastani. Eesti kiriku ajaloost on teada, et XVI sajandil hakati nõudma jumalasõna kuulutamist rahvakeeles. Nii näiteks nõudis Saare-Lääne piiskop Johannes IV Kievel (Kywel) aastal 1519 usutunnistuse küsitlemist talupoegadelt (Eesti ajalugu II, 1937: 369). Selle taustal on arusaadav niisuguste eestikeelsete palvete valmistamine tolleaegsete kirikuõpetajate poolt.
Andrus Saareste on kirjutises 400-a vanune leid Eestis põhitähelepanu pööranud ürikus leiduva nimematerjali analüüsile ja selle põhjal eesti keele häälikulooliselt tähtsamate joonte esiletoomisele (Saareste 1923). Ta vaatluse all on nelikümmend isikunime ja sadakond kohanime. Mitmele jämedale kirjutusveale osutades arvab Saareste, et Lelow'l eesti keele oskus puudus, mistõttu ei saavat teda pidada nende tekstide tõlkijaks, vaid ümberkirjutajaks. Hiljem on A. Saareste Kullamaa käsikirja avaldanud koos A. R. Cederbergiga koostatud kogumikus Eesti kirjakeele vanemaid mälestisi a. 1524–1739, I vihk, 1927.
VAKKi oleme võtnud Kullamaa käsikirja kolme eestikeelse palve teksti ja leheküljel 25 esineva eestikeelse lause: Whamkayra nynck yotoraa Wayack monnist to[nz]ull pastust 'Vaimukaera ning jootraha vajaka mõnest Tõntsul paastust'. Oleme võrrelnud käsikirja publitseeritud tekste originaaliga ja teinud teksti tõlgendamisel vajalikke parandusi. Käsikirjas leiduvaid isiku- ja kohanimesid VAKKis ei ole.
Põld, Toomas 1994. Lelow' Kullamaa katekismusest ja selle keelest. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 174–177.
Põld, Toomas 1996. Kullamaa katekismus. Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, Bielefeld–Tartu (käsikiri).
Algupärast käsikirja säilitatakse Tallinna linnaarhiivis (TLA f. 230, n 1, s. BK 12 I). Eestikeelset teksti on kuus rida, sellele järgneb saksakeelne tõlge teise käekirjaga ja teise tindiga. Avaldatud A. Saareste poolt (vt Saareste, Cederberg 1927: 2). Vandes lubatakse vaga ja sõnakuulelik olla Saksa ordumeistrile Hermann Brüggeneile ja Tallinna linnale. Ajaloost on teada, et Hermann Brüggenei oli Liivi ordumeister aastail 1535–1549. See on andnud alust arvata, et ametivanne on kirjutatud pärast 1535. aastat. Selle keelt on põgusalt vaadelnud J. Mägiste, tuues esile tekstis leiduvaid põhjaeestilisi murdejooni (Mägiste 1970: 81 jj).
Ajalooprofessor Jüri Kivimäe leidis 1996. aastal Rootsi riigiarhiivist Stockholmis Liivimaa ajaloo materjale sisaldavast kollektsioonist Livonica I:43 (pealkirjaga Strödda avskrifter 1562–1600 o. odat) muude paberite hulgas ühe kirja mustandi, mille alamsaksakeelse alguse ja lõpu vahel on eestikeelne tekstiosa. (Kivimäe 1997)
Kivimäe kommenteerib leidu kui kirja mustandit, sest selles puuduvad kuupäevad, allkiri, aadress. Käekirja ja keelekasutuse, paberil olevate vesimärkide ja kirja sisu põhjal dateerib ta selle 16. sajandisse, täpsemalt 1540.–1560. aastatesse, äärmisel juhul isegi 1530. aastaisse.
Kiri on kirjutatud paberile mõõtmetega 29,5 X 42,5 cm ja selles on eestikeelset teksti 29 rida. Kirja saajaks on naisterahvas, keda kirjutaja nimetab mu armes moder 'ema või emand'. Autor on võtnud endale kohustuse kaasa aidata, et adressaat kõik oma asjad, mis talt on võetud, jälle tagasi saaks. Toetuse saamiseks on kirja kirjutaja pöördunud otse Rootsi kuninga poole.
Sõnavara poolest on leitud tekst huvitav ja omapärane, sisaldades kultuurilooliselt olulisi sõnu, nagu näiteks kirjutama ja raamat 'kiri, tunnistus', mis muudes tekstides esile ei tule. Selles on alamsaksa laene moder 'emand', help 'abi', unstig 'heasoovlik', mõnevõrra soome keelele iseloomulikke jooni mut 'aga' vrd sm mutta, sää 'ilm' (vrd sm sää). Viimast on ehk võimalik seostada ka H. Gösekeni Manuductio's lk 279 leiduva väljendiga: zum letzten Schlitten Wege / wihmsel Seul / Regge Ajal. J. Mägiste seletab väljendi viimsel seul (või seol) tähendust 'viimse reeteega, "ree ajal"' (Mägiste 1957: 154), mis tähenduse poolest sobiks hästi käesoleva kirja teksti.
Vanima säilinud eestikeelse trükise 11 katkendlikku lehte avastas 1929. aastal Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukoguhoidja Helmuth Weiss ühe koguteose pruunist vasikanahast väljapressitud renessanssköite kaane täitematerjali hulgast. Teos sisaldas Wittenbergi, Strassburgi ja Kölni trükiseid aastaist 1530–1541 ja on oletatavasti köidetud 16. sajandi 40. aastail Oleviste kiriku õpetaja Gerland Gulemanni töökojas. Täitematerjalina kasutatud lehtede hulgas oli ka raamatu lõpulehekülg, millel leidus peaaegu vigastamatult trükkija nimi, koht ja aeg: Gedrucket tho Wittemberch dorch Hans Lufft / am XXV. tage des Mantes Aust. M. D. XXXV. Niisiis on esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat trükitud 1535. aastal Wittenbergis Hans Luffti trükikojas, kus vaid aasta varem nägi ilmavalgust usureformaator Martin Lutheri saksakeelne piiblitõlge. Haruldase leiu publitseerisid Helmuth Weiss ja Paul Johansen 1930. aastal (Weiss, Johansen 1930).
Raamatukaane täitematerjalist leitud lehed on lõpuosa umbes 120-leheküljelisest oktaavkaustas katekismusest, mis on trükitud kahes keeles: alamsaksakeelne tekst on raamatu vasakul ja eestikeelne tõlge selle kõrval paremal leheküljel. Fragmendi sisuks on katkeid teisest ja kolmandast usutunnistusest, meieisapalvest, esimesest, teisest, kolmandast, viiendast ning kuuendast palvest ja ristimise ning altari sakramendist. Teksti eestikeelses osas on ääremärkusi, mis on kas korrektuurid või keelelised variandid. Raamatu lõppu on koostaja või tõlkija paigutanud lühikese alamsaksakeelse märkuse eesti keele murrete kohta, et Eestensche Sprake ei ole igal pool ühesugune ja et Tallinnas räägitakse teisiti kui Tartus, Narvas või Viljandis. Selle mõtteavalduse põhjal on uurijad ääremärkusi tõlgendanud ka kui murdeteisendeid, mis pidid ehk raamatukesele kindlustama üldise leviku kogu Eestis. Katekismuse autorluse tegid H. Weiss ja P. Johansen kindlaks kaudsete andmete alusel, nimelt Tallinna rae kohtuotsuste raamatu 17. juuli sissekande põhjal aastast 1537. Katekismuse koostajaks oli tolleaegne Tallinna Niguliste kiriku õpetaja magister Simon Wanradt ja tõlkijaks Tallinna Pühavaimu kiriku pastor Johann Koell (Kool, Kohl). Varsti pärast katekismuse Tallinna jõudmist pandi see rae poolt keelu alla, põhjusena tuuakse "mitte just väheste vigade" esinemist. Tõenäoliselt ei olnud need keelevead, vaid sisulist laadi kõrvalekaldumised Lutheri katekismusest (Weiss, Johansen 1935, 1956).
Katekismuse trükkimise käigule ja selle väga suurele trükiarvule – 1500 eksemplari – heidavad valgust soome ajaloolase Gunnar Mickwitzi uurimused (Mickwitz 1936, 1938).
Wanradti-Koelli katekismuse keelt on analüüsinud J. Mägiste (1930a, 1930b) ja A. Saareste (1930), kes väärtustab seda kui meie kirjakeele kujunemisloo olulist allikat ning eesti kõnekeele arenemise tunnistajat enne aastat 1600. Ta võrdleb 1535. aasta katekismuse keelt muu vanema kirjakeelega ja leiab ühisjooni, mis kõnelevad juba XVI sajandi esimesel poolel eksisteerivast kirjakeele teatavast traditsioonist, arvatavasti ainult käsikirjades (Saareste 1930: 24).
Julius Mägiste vaatleb seda erakordselt tähtsat leidu keeleajaloolisest aspektist, märkab selles possessiivsufiksite võimalikku esinemist (Synu tachtmas sundküt 'Sinu tahtmine sündigu' vrd sm tahtomasi) jm (Mägiste 1970: 59). Katekismuse keele murdepõhjaks peab ta mingit Loode-Eesti, praeguste saarte, Läänemaa ja läänepoolse Harjumaa keelele vastavat murret oma vanemas ja segunematumas arenemisjärgus. P. Johanseni poolt esiletoodud lõunaeestilisi murdeelemente eitab ta kategooriliselt (Mägiste 1970: 62).
VAKKi on Wanradti-Koelli katekismuse tekst sisestatud H. Weissi ja P. Johanseni 1935. a ilmunud väljaande põhjal, kusjuures rekonstruktsioonid on nurksulgudes, ka ääremärkused on eraldi esile tõstetud. Rekonstruktsioonid pärinevad P. Johansenilt, kes nende suhtes sai nõu ka J. Mägistelt (Mägiste 1935: 14). P. Johanseni rekonstruktsioone ja tõlgendusi parandas küll A. Saareste (Saareste, Cederberg 1927–1931: 353–358), kuid 1935. a väljaandes neid arvesse võetud ei ole.
Mickwitz, Gunnar 1936. Uusi andmeid eesti vanima raamatu ajaloo kohta. – Ajalooline ajakiri XV, lk 62–65. | OSCAR-2019 |