text
stringlengths 5k
186k
| timestamp
stringlengths 19
19
| url
stringlengths 14
1.55k
| source
stringclasses 1
value |
|---|---|---|---|
Aeg, mil tehingute tegemise eest inimesi palgal hoitakse, võib mööduda. IBMi uuringu alusel võib 2015. aastaks kaotada Londoni finantsturgudel töö üheksa maaklerit-kauplejat kümnest, kuna inimene teeb rohkem vigu ning ei suuda börsi kaudu ka alternatiivsetel turgudel võistelda arvutitega keerukamate ja suuremate tehingute sujuval täitmisel.
Inimene kaldub mõtlema, et arvutiprogrammis on algoritmidena võimalikud tegutsemisvariandid sisse programmeeritud. Lisaks ei käi arvutitarkvara lõunal ega soovi tehtud töö eest heal aastal kopsakaid boonuseid.
Lisaks maaklerfirmade ja pankade maakleritele ähvardab töökohtade kaotamist ka ostu- ja müügiotsuste põhjal aktiivselt juhitud fondides ja suurinvestorite juures tehingukorralduste sisestajaid.
9/10 maakleritest ja kauplejatest kaotab IBMi uuringu kohaselt Londoni finantsturgudel töö 2015. aastaks. Arvutid saavad inimestest paremini ja kiiremini hakkama keerukate tehingute tegemisel.
Iseäranis ebasoodsasse olukorda satuvad päevakauplejad ehk daytrader'id, kui teisel pool oma kontol kauplevate institutsionaalsete investorite juures on nende vastas paar programmeerijat/tehnilist hooldajat mitmekümne arvutiga, mis iseseisvalt otsivad reaalajas tehinguid ja langetavad otsuseid oluliselt kiiremini ja efektiivsemalt kui inimestest daytrader'id. Ka on neil piisavalt rahalisi vahendeid. Kui asi nii kaugele areneks, võib lühiajalisel kauplemisel kaduda hirm ja ahnus - arvutiprogrammile on mõiste "hirm" võõras, küll aga on programmeeritud maksimaalne lubatud risk ja kaotus. Otsuseid langetataks emotsioonivabalt ja ilma isiklike eelistusteta. Ühe tuleviku päevakaupleja kontoris teevad tehinguid inimeste asemel erinevatel turgudel vaikselt mitukümmend arvutit.
Sellise päevakauplemise ettevõtte juht võib lebada palmisaartel ja vaadata, kuidas suurest torust raha tuleb. Päris nii kerge see muidugi pole - ka riistavara ja tarkvara osas tuleb ette tõrkeid. Raha teenimine pole sugugi kindel, sama lihtne on arvutite puhul raha kaotada.
Kui inimeste asemel hakkavad massiliselt otsustama arvutid, saame päris omalaadse kapitalismi - miks mitte suured kõikumised üle päeva. Ka 1987. aasta börsikrahhi ühe võimaliku põhjusena on toodud välja automaatne kauplemine.
Kuid mis juhtub siis, kui karjaga kaasajooksmise asemel hakkavad arvutid ise turgu suunama? Kui tavalised daytrader'id tahavad ka kümne aasta pärast mängus olla, tuleks võib-olla hakata mõtlema võidurelvastumisele ehk automatiseeritud kauplemisele.
Kas kirjutada ise tarkvara või tellida töö programmeerijatelt? Kuidas anda ette arvutile otsustamismehhanism? Võib-olla ootab otsustamisel oma pead kasutavat daytrader'it samasugune saatus, nagu tööstusrevolutsiooni ajal vokiga ketrajat ketrusmasinate levikul.
Fit sinu kommentaariks on ainult :( aga aastaks 2015 võivad programmid palju paremaks minna. Kramnik juba kaotas males.
iseenesest mitte liiga utoopiline jutt, aga inimese eeliseks jääb siiski just paindlikkus, mis võib küll välja lüüa ebaefektiivsusena, kuid teatud juhtudel aitab võibolla arvutiseeritud kauplemisstrateegiaid lüüa. Arvutiseeritud strateegiad on kindlate reeglite järgi sees ja kui need endale piisaval hulgal selgeks teha, võib leida võimalusi strateegiate ettearvatuse tõttu. Aga noh, see minupoolne üdini teoreetiline käsitlus.
Nalja kui palju. Kui Microsoft ei suuda Windowsi kirjutada ilma vigadeta, siis tahaks näha jõlle, kes tradingu jaoks perfektse proge teevad. Lahe oleks, kui a la Goldman või Merrill kaotavad laksust paarkümmend miljardit, kuna proge koodis oli täht valesti või keegi leidis loophole.
Malega pigem ei võrdleks, viimases on igal hetkel max 3-6 reaalselt mõeldavat varianti, kokku ca. 10-30 võimalikku käiku üldse. Deep Blue ja selle järglased ei pea käiku arvutades kontrollima, et ega Saddam ei ole putku pääsenud või metroo kusagil õhku lennanud. Kas hr. Kreek kujutab ette, kuidas kõik võimalikud faktorid daytradingu progele sisse kirjutatakse?
Finantsturgu ja malet mu arvates võrrelda ei saa kuna tegurite arv on erinev ning males vähe emotsioone.
Eeldada võib, et arvutisüsteeme tekib palju, need mingil moel kopeerivad teineteist ning seda asjaolu võib teatud piirides ära kasutada just paindliku mõtlemisega inimese poolt - seega võimatu ei ole aga ilmselt plussis lõpetajate arv võib väheneda.
Ei ole ühtegi teoreetilist põhjust, miks arvuti ei võiks absoluutselt kõigil aladel olla oluliselt parem inimesest. Paraku on töötav tehisintellekt olnud nagu juhitav termotuumareaktsioon - lähima paarikümne aasta jooksul saavutatav juba 50-test aastatest peale.
Heh Äripäev, see IBM-i research paper on kah kes teab kui vana juba. Iseenesest on kogu jutt väga õige, nii ilmselt asjad kujunevadki. Juba praegu hakkab vaikselt tekkima olukord, kus investeermisprotsessi juures on rohkem IT haridusega inimesi kui majandusharidusega spetsialiste. Specialiste lastakse vaikselt lahti NYSE põrandalt, fondijuhte asendatakse täielikult arvutite poolt juhitud kvantitatiivsete strateegiatega jne. Ühest küljest ei ole sellles midagi halba. Kes kasvõi kord NYSE-l orderile filli mõnikord ca. paarkümmend sekundit oodanud, teab miks NASDAQ-i arvutite juhitud dealer turg parem on. Price improvement NYSE-l on muidugi mõnikord argument inimeste kasuks. Õnneks on ka NYSE oma Hybrid süsteemiga põrandalt eemale liikumist alustanud.
Ennustan, et 15 aasta jooksul kaotab 90% Äripäeva (aja)kirjanikest oma töö. Sisutühja jutu genereerimine või välismaistest väljaannetest vigaselt tõlkimise tehnoloogia on juba praegu olemas. Kusjuures, tõenäoliselt suudaks selline arvutisüsteem leida avaldamiseks värskemaid artikleid kui kahe kuu vanuseid (City trading jobs to fall by 90% as banks take up algorithmic technology, IBM-i raport).
huvitav küll miks paljud siin nii üleolevalt antud artiklisse suhtuvad. tegemist täiesti tõsiseltvõetava teemaga. ei tasuks nii piiratud mõtlemisvõimega kogu aeg olla, et näha ainult kuidas arvuti miljonilisi diile teeb. .
prof kaupleja kõige olulisem ongi otsutuskiirus - teha väga kitsas ajalõigus kiiresti enamasti õigeid otsuseid. arvuti eeliseks tulebki siinkohal kõige selgemini välhja - mõningate sekundite vältel suudab see läbi kalkuleerida suurel hulgal erinevaid stsenaariume ja kombinatsioone ning parima tõenäosusega valiku langetada.
muidugi vaevalt et arvutid ilma inimeste osaluseta ja kontrollita päris üksi hakkama saaksid - kasvõi uudiste tõlgendamine vms, kuid reaalses päevakauplemises likviidsel turul võiks neist kindlasti kasu olla. Samuti eeldan et peaks olema võimalik eelnevalt kindlaks määrata riski ulatus vms. Stop-loss on ju näiteks ka praegu juba LHVs klientidele saadaval
finantsist, uudiste tõlgendamise oskuse arendamisega tegeletakse hetkel väga aktiivselt. Suurematel majadel on lähiajal kuuldavasti ka konkreetsed klientidele pakutavad lahendused valmimas. Eksperimentaalsed projektid jooksevad muidugi juba pikka aega, juttude järgi vägagi edukalt.
finantsist, rõõm on lugeda sisukaid põhjendusi ja seda, et tood välja mõne valdkonna, kus arvuteid senisest oluliselt rohkem rakendada saaks. Kas Äripäev lisas midagi omalt poolt artiklile? Vihjed palmisaartele, rahatorudele ja hirmust jahumine pole ju väga sisukas jutt, ega?
Äripäev oleks võinud omalt poolt näiteks uurida, millised konkreetsed valdkonnad arvutite poolt "ohustatud" on. Näiteks traditsiooniline maaklertegevus (automaatsed tehingute edastamised/klapitamised jmt), inimesed, kes kauplemisel palju TA-st lähtuvad jne (see, et ka praegu automaatsed kauplemissüsteemid olemas on, ei kahtle ju keegi!?). Samas on selge, et valdkondi, kus on vaja suuremal määral seoste loomist ning analüütilist mõtlemist, arvutiga lähiajal asendada pole võimalik (enne, kui reaalne tehisintellekt välja töötatakse): sümpaatiamängud, uudistest vihjete lugemine jmt.
Asjaolu, et igas pangas suureneb IT-spetsialistide hulk, ei anna põhjust muretsemiseks, et näiteks start-up ettevõtete finantseerimise jmt VC rahastamise üle hakkaks otsustama arvuti.
Äripäeva kohta ütleks siis veelkord: tahaks lugeda analüüsi ja põhjendusi, mitte 2 kuud vanade "uudiste" tõlkimist. Küllap oleks siis ka üleolevat suhtumist suurusjärgu võrra vähem.
Daytrading, minu nägemist mõõda, on win-lose mäng. Üks võidab, teine kaotab... asja siluvad pikaajalised investorid. Kui nüüd arvutid panna omavahel daytradingut tegema on kaks varianti. Daytradingu kasumid kuivavad kokku, kõikumised kaovad, ehk turg muutub ülimalt efektiivseks, likviidseks ja stabiilseks. Teine variant on, et kõikumised muutuvad hästi suureks ja etteprognoosimatuks. Esimene variant tähendaks daytradingule surma (ka masinatega daytradingult teenimisele), teine variant hiilgavaid võimalusi, ka inimkauplejale. | OSCAR-2019 |
||
Palve võimas ravijõud on läbi kristliku ajaloo tuntud ja selle sisse on usutud, ta on võimas. Palve ravib hinge, hinge kaudu keha, inimene oma piiratuses täpselt ei teagi, mil moel Jumal toimetab ja mis järelmid sellel kõik on. Inimene tajub mure leevendust, vaimuväe tõusu, valu taandumist, osaduserõõmu. Selleks, et seda tunda, pruugib tõesti vaid paluda. Palvetades on saadud väga mitmekülgseid kogemusi, oluline sealjuures on tunne; tunnet sõnadega edasi anda on raskem ...
Püha Jumal, me täname Sind, et saatsid oma Poja Jeesuse Kristuse siia maailma selleks, et meid päästa ja vabastada. Me täname, et ta võitis kõik kiusatused ja suri armastusest ristil meie eest. Anna meile Püha Vaimu, et saaksime teha elus õigeid valikuid. Juhi meid eluteel, et läheksime õiget teed ja hoiduksime halvast ning jõuaksime kord igavesse ellu.
Pühapäeva evangeelium räägib sellest, et saatan ahvatles Jeesust loobuma oma kutsumusest. Hingevaenlane pakkus Kristusele maiseid väärtusi, mis ei ole püsivad. Kristus võitis saatana kiusatused ja läks kindlalt edasi oma teed vastu kannatusele ja surmale. Mõeldes eesootavale teele võis kiusatuste hetkel olla Jeesuse valik küllaltki raske. Vastandusid inimlik kannatus ülla eesmärgi nimel ja edu selles maailmas. Issand valis kannatuste ja surma tee ning hülgas maise edu tee, ...
Kandideerimisavaldus koos elulookirjeldusega esitada peapiiskopile 15. märtsiks aadressil Kiriku plats 3, 10130 Tallinn; e-post: konsistoorium@eelk.ee. Info: koguduse juhatuse esimees Jüri Kallasmaa, tel 5345 2809.
Käesoleval aastal tähistab Eesti Piibliselts oma 200. aastapäeva. Piibliseltsi tegevus Eestis sai ametliku alguse 1813. aasta suvel, kui Tartus ja Tallinnas asutati Sankt-Peterburgi Piibliseltsi haruseltsid. Aastatel 1998–1999 viis Eesti Piibliselts koostöös Eesti Kirikuga leheveergudel läbi piibliteemalise viktoriini, mis oli pühendatud uue emakeelse Piibli ilmumisele. Juubeliaasta puhul taasalustame kõigile huvilistele mõeldud viktoriiniga. Igas lehes ilmub üks küsimus ...
Tartu luterlik Peetri kool, õppeaastal 2013/2014 avatav eraõiguslik haridusasutus, on Tartu Peetri kiriku juures 1906–1940 tegutsenud Peetri kooli järjepidevuse kandja. Kooli missioon on: • toetada perekondi laste kasvatamisel kristlikust eetikast ja eesti rahvuskultuurist lähtuvalt; • luua keskkond ja teha koos tööd selle nimel, et iga laps areneks terviklikuks isiksuseks, kes hoolib iseendast, teistest inimestest ja ümbritsevast keskkonnast; ta oskaks ja julgeks ...
Tartu teoloogia akadeemia 20. aastapäeva konverents «Konfessionaalseid käsitlusi hingehoiust» toimub 15. veebruaril kl 10–17 Pauluse kiriku krüptisaalis (Riia 27). Konverentsipäeva lõpetuseks toimub kõigi ettekandjate osavõtul paneeldiskussioon, leidmaks ühisosa erinevate konfessioonide hingehoidlikus praktikas. Oodatud on kõik huvilised ning osavõtt on tasuta. Osalemissoovist teada anda telefonil 742 0958 või e-kirjaga info@teoloogia.ee. Konverentsi audioülekannet saab ...
Tallinna Kaarli kogudus kutsub taas teisipäeviti kell 18.30 koguduse õppeklassi (Toompuiestee 4) kuulama loenguid sarjast «Jalutades Jumala aedades». 19. veebruaril peab loengu «Usust, elust ja usuelust» Andrus Saar. Sissepääs vaba.
Tartu ülikooli kirjastusel ilmus kolmas kogumik sarjast «Mitut usku Eesti» (fotol), mis on pühendatud uue vaimsuse mõistele, mis ei ole religioon selle tavatähenduses. Lugejani tuuakse mõiste «uus vaimsus» põhjalik sisuseletus, avatakse selle erinevaid tahke, kirjeldatakse praktikaid ja antakse ülevaade uue vaimsuse levikust Eestis. Uus vaimsus on nähtus, mida sageli ja mitmel põhjusel usuks või religiooniks ei peeta, saab lugeda sissejuhatavast artiklist. Veelgi enam, ...
Tänapäeva maailm muutub üha kaubanduslikumaks. Kõigel näib olevat hind ja inimene arvutab, mille eest ja kui palju on ta valmis maksma. Raha eest saab endale asju, vahel isegi tuttavaid, kuid mida sügavamale hingeellu süüvida, seda selgemalt märkame, et kõike ei saa raha eest, vahetuskaupki ei pruugi kõigi asjade puhul õnnestuda. Õigupoolest polegi elu olulised asjad rahasse ümber arvestatavad. Raha eest ei saa osta tervist, armastust, lapsi, õnne, elu. Ka Jumalaga suheldes ...
Eesti Piibliselts jätkab piibliteemalist viktoriini, mis sel aastal on pühendatud emakeelse Piibli 275. aastapäevale. VASTUS 5. veebruari küsimusele Kirja saatja manitseb Timoteost säilitama usku ja puhast südametunnistust, et tema usulaev ei läheks põhja nagu Hümenaiose ja Aleksandrose oma (1Tm 1:18–20). Toimetusse laekus 15 vastust, loosi tahtel saab auhinna Aino Ehala. Võitjal palutakse ühendust võtta Eesti Piibliseltsiga. KÜSIMUS 6. Ajal, mil kuningas Ahasveros ...
Koolitus toimub 17. veebruaril kell 10–17 usuteaduse instituudis (Pühavaimu 6, Tallinn). Kursuse eesmärgiks on õppida tundma liturgilise muusika põhilisi vorme: psalmivormeleid ja tekstimuusikat, nende erinevaid teostusvõimalusi ja ajaloolist kasutuspraktikat. Tutvutakse kirikuaasta temaatikaga, missa ordinaariumi ja propriumi osadega ning nende erinevate muusikaliste lahendustega. Koolitusele oodatakse kirikumuusikuid, koorijuhte, muusikaõpetajaid, teolooge. Koolituse ...
Balti Assamblee, kuhu kuuluvad Eesti, Läti ja Leedu parlament, korraldab Balti keti 25. aastapäeva puhul esseekonkursi noortele teemal «Mida tähendab minu jaoks Balti kett?». Balti Assamblee president ja riigikogu aseesimees Laine Randjärv kutsub kõiki gümnasiste esseekonkursil osalema. «Tänapäeva noortel ei ole isiklikke mälestusi Balti ketist, aga nad teavad sellest oma vanemate ja vanavanemate jutustuste kaudu. Esseekonkursiga soovime luua põlvkondadevahelist sidet ...
Koguduste ja allasutuste esindajad, kes soovivad olla töötukassa partnerid! 6. märtsil kl 14–16 on konsistooriumis (Kiriku plats 3, Tallinn) Eesti Töötukassa teenuseid tutvustav teabepäev. Tutvustatakse järgmisi töötukassa teenuseid: vabatahtlik töö, talgutöö, tööharjutus, tööpraktika, palgatoetus, hooldusteenus ja tugiisiku teenus. Osalemisest teatada 3. märtsiks diakoonia@eelk.ee
Alanud on vastuvõtt lasteaeda, eelkooli ja 1. klassi. Eelkooli tunnid toimuvad märtsist maini kolmapäeviti kell 15–17. Koolipäeva pikkuseks on 3 õppetundi (30 minutit üks tund). Tundide vahel on puhke- ja einepaus. Esimene kohtumine on 5. märtsil kell 15. Eelkooli õppetasu 2014. aastal (märts, aprill, mai) on 15 eurot kuus. Eelkooli registreerumiseks palutakse täita kooli kodulehel www.luterlik.edu.ee avaldus ja saata see aadressile luterlik@luterlik.edu.ee.
Rahvusarhiiv avas rahvuskaaslaste programmi 2014. aasta väliseesti arhiiviprojektide taotlusvooru, mis on suunatud väliseesti vaimse ja ainelise kultuuripärandi kogumisele, säilitamisele, uurimisele ning kättesaadavaks tegemisele. Projektitaotluste esitamise tähtaeg on 27. veebruar. Toetust võivad taotleda juriidilised ja füüsilised isikud üle maailma. Taotluse esitamiseks vajalikud dokumendivormid ja muu oluline info on leitav rahvusarhiivi kodulehel ... | OSCAR-2019 |
||
RÄPANE KAMPAANIA. Zemani valimisreklaamides hirmutati valijaid immigrantidega. Küllap võib sarnaseid plakateid näha varsti ka Eestis.
Tšehhi presidendivalimiste teisest voorust väljus laupäeval võitjana senine riigipea Miloš Zeman. Küsitlused olid juba alates eelmise aasta kevadest näidanud, et selle võidaks tema tugevaim rivaal Jiří Drahoš, kuid pärast valimiste esimest vooru olukord muutus. Miks?
Üks põhjus oli kindlasti see, et Zemani parem tulemus esimeses voorus tõmbas tema taha neid valijaid, kes kalduvad eelistama alati eeldatavat võitjat. Drahoš tegi oma kampaanias mõned suured valearvestused, mille tõttu ta näis lõpuks nõrgema kandidaadina.
Enne esimest vooru peetud valimisdebattides osalemisest oli Zeman keeldunud. Pärast seda pakkus ta välja, et võiks korraldada neli teledebatti. Drahoš nõustus kahega, et saaks keskenduda eelnevalt valimiskampaania tegemisele piirkondades, kus tema tulemus oli nõrgem. See oli suur viga. Telestuudio on poliitikute jaoks suhteliselt turvaline keskkond, aga rahva vahetud reaktsioonid võivad olla ettearvamatud.
Kui Drahoš käis ühel jäähokimatšil ergutamas oma lemmikmeeskonda, siis vilistasid vastasmeeskonna toetajad ta välja. Pärast seda fikseerisid küsitlused kohe järsu muudatuse kandidaatide reitingutes. Nähtavasti leidsid Tšehhi hokifännid, et selline erapoolikus ei ole potentsiaalsele presidendile sobilik.
Loomulikult sai Drahoš jaheda vastuvõtu osaliseks ka siis, kui külastas piirkondi, kus oligi rohkem Zemani toetajaid. Mõte oli ju iseenesest hea: kõnetada ka sealseid valijaid. Aga tulemuseks see, et esimeses Zemaniga peetud valimisdebatis oli ta silmnähtavalt ebakindel. Samas mõjus ametisolev president temast isegi värskemana, sest Drahoš oli käinud juba enne esimest vooru läbi mitukümmend sarnast debatti – tema jutus ei olnud publiku jaoks enam midagi uudset, see kõlas juba kulunult.
Need eelnenud debatid olid kahtlemata vajalikud, sest muidu ei oleks Drahoš võib-olla üldse valimiste teise vooru pääsenud, kuid lõpuks kaotas ta nende tõttu ühe oma suurima trumbi: uudsuse võlu. Kui esialgu oli tal vaja ennast valijatele tutvustada, sest ta ei olnud varem valimisvõitluses osalenud, siis viimaks muutus see liiga pikaks veninud valimiskampaania paljudele lihtsalt tüütuks.
Lisaks ei tasu alahinnata räpaste poliittehnoloogiliste trikkide mõju. Zemani toetajad avaldasid teise vooru eel meedias reklaame üleskutsega “Peata immigrandid ja Drahoš! See maa on meie oma! Vali Zeman!”, millega üritati jätta muljet, et Drahoš pooldab immigratsiooni. Tegelikult ta seda ei tee ja on sarnaselt Zemanile kvootide alusel pagulaste ümberjagamise vastu. Erinevalt presidendist on ta aga väljendanud mure võõrpäritolu inimeste dehumaniseerimise pärast.
Veelgi kaugemale läksid Zemani toetajad sotsiaalmeedias, kus levitati agaralt väiteid nagu oleks Drahoš pedofiil, kes kuritarvitab seksuaalselt väikeseid poisse, ja varastaks oma kolleegide uurimistulemusi (sellistele vargustele pidavat olema ehitatud üles kogu tema karjäär teadlasena). Samuti kuulus Drahoš netitrollide väitel kommunistliku salapolitsei agentide hulka.
Iroonilisel kombel näeb teiseks ametiajaks valitud president Tšehhi järjekordse valitsuskriisi lahendust aga just selles, et viimased parlamendivalimised võitnud populistlik erakond ANO moodustaks valitsuse koos sotside ja kommunistidega.
Alles detsembris ametisse saanud vähemusvalitsus ei läbinud 16. jaanuaril parlamendis usaldushääletust ja ANO juht Andrej Babiš, keda kahtlustatakse Euroopa Liidu põllumajandustoetuste ulatuslikus (miljonite eurode) väljapetmises, kaotas saadikupuutumatuse. Tõuke tema valitsuse langemiseks andis Euroopa Pettustevastase Ameti lõppraport, mis kinnitas Tšehhi politsei ja prokuratuuri varasemaid kahtlustusi.
Babiš toetas presidendivalimistel Zemani kandidatuuri. Tema erakond oma kandidaati üles ei seadnud. Seda ei teinud ka sotsid ja kommunistid, kelle hulgas oli samuti palju Zemani toetajaid. Konservatiivsed jõud koondusid teise vooru eel Drahoši taha.
KALJULAID JA NIINISTÖ. Kersti Kaljulaid tegi oma esimese visiidi presidendina Soome. Põhjanaabritelt on meil tõesti palju õppida. Näiteks tasuks võtta üle nende presidendi valimise kord.
Pühapäeval toimuvad meie põhjanaabrite juures presidendivalimised. Kõigi eelduste kohaselt väljub juba esimesest voorust võitjana praegune riigipea Sauli Niinistö. Ülejäänud seitse kandidaati väärivad aga samuti tähelepanu.
Tänavu seitsmekümneseks saav Niinistö on hariduselt jurist ja pidas pärast ülikooli lõpetamist kümme aastat õigusbürood. Ühtlasi oli ta samal ajal Salo volikogu ja linnavalitsuse liige. 1987. aastal pääses ta kolmandal katsel Soome parlamenti. 25 aastat järjest opositsioonis olnud liberaal-konservatiivne Rahvuslik Koonderakond, mida Niinistö juhtis aastatel 1994-2001, pääses juba siis valitsusse, kuid Niinistö jäi sealt esialgu välja.
Tema koolitus parlamendis kestis kaks ametiaega, 1993-1995 oli ta seal põhiseaduskomisjoni esimees. Erakonna juhiks saanuna läks Niinistö pärast 1995. aasta valimisi justiitsministriks, aga seadis ennast juba järgmisel aastal sisse rahandusministeeriumis, kuhu jäi 2003. aasta parlamedivalimisteni.
Presidendiks valiti Niinistö kuue aasta eest, kuid sellesse ametisse kandideerima ärgitasid erakonnakaaslased teda juba sajandivahetusel. Toona mees keeldus, soovides selle asemel hoopis vaikselt poliitikast taanduda. Presidendiks sai siis sotsiaaldemokraat Tarja Halonen, kes oli kuulunud parlamenti alates 1979. aastast.
2001. aastal andis Niinistö üle erakonna juhtimise, 2003 lahkus ka rahandusministeeriumist ja parlamendist ning asus tööle Euroopa Investeerimispanga asepresidendina, kuid poliitikaga lõpparvet teha ta siiski ei suutnud. 2006. aasta presidendivalimistel pääses ta Koonderakonna kandidaadina teise vooru, jäädes seal mõne protsendiga alla ametisolevale presidendile.
2007. aastal valiti Niinistö taas parlamenti, kusjuures ta kogus rohkem hääli kui keegi teine Soome parlamendivalimiste ajaloos. 2007-2011 oli ta Soome parlamendi spiiker ehk esimees ja 2012. aastal valiti lõpuks presidendiks.
Selline pikk ülevaade Niinistö poliitilisest elukäigust sai toodud mitte lihtsalt kombe pärast, vaid näitamaks, et stabiilse, täiskasvanud demokraatiaga riigis ei valita riigipeaks juhuslikke inimesi. Niinistö kasvas selle ametikohani läbi pikki aastaid kestnud töö kohalikus omavalitsuses, parlamendis ja valitsuses, omades ühtlasi arvestatavat erialast töökogemust väljaspool poliitilist sfääri.
Kui vaadata, kes on valitud Soomes rahva poolt presidendiks enne teda (olgu siis päris otse või varasemalt valijameeste valimise kaudu), siis võib julgelt öelda, et Eesti poliitikute hulgas levinud hirmud presidendi otsevalimise ees on alusetud. Ei ole ju mingit põhjust arvata, et meie rahvas langetaks endale presidenti valides rumalamaid otsuseid kui soomlased.
Samas annavad otsevalimised igale kodanikule võimaluse tunda ennast protsessis osalejatena, sest kandidaate leidub tõesti igale maitsele.
Küsitlused näitavad, et Niinistö järel on nüüd populaarseim eelmine kord valimiste teise vooru pääsenud Pekka Haavisto, roheliste kandidaat. Sel korral tõenäoliselt siiski teist vooru ei tule.
Viimastel nädalatel on kerkinud kiiresti Paavo Väyrynen, kes osales eelmine kord valimistel Keskerakonna kandidaadina, kuid asutas 2016. aasta kevadel euroskeptilise Kodanikepartei, mis propageerib Soome lahkumist euroalast, ja astub nüüd üles sõltumatu kandidaadina. Väyrynen jäi 2012. aastal esimeses voorus Haavisto järel napilt kolmandaks ja praegu ennustatakse sama seisu.
Keskerakonna tänavune kandidaat Matti Vanhanen, kes jäi kolmandaks 2006. aasta presidendivalimistel ja oli aastatel 2003-2010 Soome peaminister, jääb seetõttu ilmselt tahapoole. Huvitavam saab olema selle erakonna kandidaadi käekäik järgmistel valimistel, kui lõpeb Niinistö teine ametiaeg ja ta enam ei kandideeri ning ka Väyrynen vanaduse tõttu valimistest kõrvale jääb.
Sõltumatu kandidaadina osaleb nendel valimistel muide ka Niinistö, kes lahkus 2012. aastal presidendiks saades Koonderakonnast, et täita paremini riigipea rolli kogu rahva ühendajana. Koonderakond sel korral eraldi kandidaati üles ei seadnud, vaid toetab Niinistö jätkamist presidendina.
Sama teevad Kristlikud Demokraadid. Nende liikmete hulgas läbiviidud küsitlusele vastanutest väike enamus pooldas küll oma kandidaadi ülesseadmist, kuid erakonna juht Sari Essayah, kes jäi eelmine kord viimaseks, nüüd teist korda presidendiks kandideerida ei soovinud. Tema sõnul vastab Niinistö välis- ja julgeolekupoliitiline liin erakonna Kristlikud Demokraadid seisukohtadele.
Euroopa tasandil on Koonderakond ja Kristlikud Demokraadid mõlemad seotud paremtsentristliku Euroopa Rahvaparteiga. Nende koondumine ühe presidendikandidaadi taha on selles mõttes mõistetav, kuigi nende poliitilised programmid päris kõiges üks-ühele ei kattu.
Soomes saavad esitada presidendivalimisteks kandidaate kõik eelnenud parlamendivalimistel künnise ületanud erakonnad. Sõltumatu kandidaadina osalemiseks tuleb koguda vähemalt 20 tuhat toetusallkirja. Niinistö kogus neid 156 tuhat, Väyrynen sai allkirju kokku just nõutud arvu jagu.
Eeltoodust võib jääda mulje, et ühtegi päris uut presidendikandidaati nendel valimistel nüüd ei olegi. Nii see siiski pole. Pooled osalejad ei ole varem presidendiks kandideerinud, kuigi mõni neist on selleks pürginud.
Tuula Haatainen (2003-2005 haridusminister, 2005-2007 sotsiaal- ja tervishoiuminister) üritas saada sotsiaaldemokraatide presidendikandidaadiks juba eelmine kord, aga jäi siis erakonna sisevalimistel alla Paavo Lipponenile, endisele peaministrile, kes hiljem presidendivalimistel põrus. Sotside ridadest tulid küll järjest Soome kolm eelmist presidenti, kuid viimased kümmekond aastat on nende käsi käinud üha halvemini kõigil valimistel – erakond on jõudnud oma pika ajaloo madalaimasse punkti.
Põlissoomlaste täht on samuti langenud. Nende presidendikandidaat Laura Huhtasaari on paistnud silma omapäraste seisukohtadega (väljaõppinud usuõpetajana arvab ta, et evolutsiooniteooria on täielik jama, maailma lõi Jumal; loomulikult on ta ka suur Donald Trumpi fänn ja soovib Soome lahkumist Euroopa Liidust), kuid tema ülesanne on näidata nendel valimistel lihtsalt selle erakonna jätkuvat olemasolu.
Põlissoomlastest eraldunud Sinine Tulevik oma kandidaati üles seadnud ei ole ega toeta ametlikult ka ühtegi teist. Nimetatud erakonnaga ühines enamik Põlissoomlaste nimerkirjas parlamenti valitud saadikutest, aga kuna see ei osalenud eelnenud parlamendivalimistel, siis pidanuks nad koguma oma kandidaadi ülesseadmiseks nõutavad 20 tuhat toetusallkirja. Seda kaaluti, kuid otsustati loobuda.
Vasakliitu esindab nendel valimistel eurosaadik Merja Kyllönen, kes oli aastatel 2011-2014 Soome transpordiminister. Rootsi Rahvapartei Soomes on panustanud samuti eurosaadikule. Nende kandidaat Nils Torvalds kuulus aastatel 1969-1982 Soome Kommunistliku Partei ridadesse, kuid on nüüd suur NATO liikmelisuse pooldaja.
Väiksemate erakondade jaoks on presidendivalimised koht, kus ennast näidata ja seisukohti tutvustada. Valituks osutub lõpuks ikka keegi selline, kelle taga on mõni suurem, ühiskonnas laiemat kandepinda omav jõud.
Prantsuse kirjanik Romain Rolland esitas psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi kunagi Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks, sest Freudil ei õnnestunud saada kuidagi Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinda. Loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriva teadusharu etoloogia üks rajajatest Konrad Lorenz selle auhinna sai, aga sama hästi võinuks ta saada ka kirjandusauhinna. Seda kinnitab tema kolmas eesti keeles ilmunud raamat.
Lorenzi “Kuningas Saalomoni sõrmus” ja “Inimene leiab sõbra” said mul loetud juba lapsepõlves. Nüüd eesti keeles avaldatud (saksa keelest tõlkinud Mari Tarvas) “Niinimetatud kurjus: Agressiooni looduslugu” päris nooremale koolieale küll sobilik ei ole, aga seegi on mõeldud siiski laiemale lugejaskonnale, mitte kitsalt eraialainimestele. Viimased leiavad sellest kindlasti palju sellist, mida annab teaduslikust vaatepunktist kritiseerida, aga puht ülesehituslikult on kõnealune teos lugejat kergesti köitev, kaasahaarav lugemine.
Saksa keeles ilmus “Niinimetatud kurjus” esmakordselt 1963. aastal, Nobeli preemia sai Lorenz kümme aastat hiljem. Vahepeal on mõningad üldlevinud seisukohad muidugi muutunud.
Näiteks: kui Lorenz kirjutab, et “Austraalias tekkisid primitiivsetest eellastest eukalüptipuud ja kängurud, Euroopas ja Aasias aga tammepuud ja inimene”, siis täpsustab tõlkija, et “uuemate andmete kohaselt tekkisid inimesed Aafrikas.”
Mõningate veel uuemate andmete kohaselt võis inimese eellane kujuneda välja siiski Aasias ja Euroopas, kuid eks teooriad olegi vastuolulised ning lõplik tõde ei pruugi selguda kunagi. See kehtib mitte üksnes bioloogilise evolutsiooni, vaid ka selliste käitumuslike protsesside kohta, mille vaatlemisele Lorenz on selles raamatus pühendunud. Kuni teadus elab, seni ta otsib. Uute avastuste ja teooriate valguses võivad vanad seletused kaotada oma veenvuse.
“Niinimetatud kurjus”, mida peetakse Lorenzi tähtteoseks, keskendub liigisisese agressiooni temaatikale. Lorenzi kohaselt ei ohusta loomaliigi olemasolu vahetult mitte kunagi röövvaenlane, vaid ikkagi toidukonkurent. Liigisisese võitluse tähtsus seisneb liigi säilimise seisukohalt aga selles, et sama liigi loomad üksteist vältides liigile tervikuna soodsaimal viisil üle kogu kasutatava ruumi ära jaotuksid. Inimene ei ole selles osas erand.
Suurem osa raamatust koondab näiteid teiste liikide käitumisest, mille abil Lorenz näitab liigisisese agressiivsuse evolutsioonilist kujunemist. Autori mure on samas loomulikult seotud inimesega, kelle areng on jõudnud nii kaugele, et see võib seada ohtu kogu planeedi, kui me oma loomupärast agressiivsust kontrolli alla ei saa.
Lahendust leida ei ole lihtne. Lorenz märgib, et teoreetiliselt on küll võimalik agressioonitung sihipärase eugeenika abil tõuaretuse teel välja lülitada, kuid praktikas ei saa sellist meedet kuidagi soovitada. Väljaelamata agressiooni tagajärjel suureneb seevastu kalduvus sattuda õnnetustesse. Nii näeb ta lahendust agressiooni ümbersuunamises, näiteks sporti.
Lorenz usub, et just meie oleme kaua otsitud vahelüli loomade ja tõeliselt humaansete inimeste vahel. Jääb tegelikult arusaamatuks, millel selline optimism põhineb. Kui arvestada, et valmisolek käituda agressiivselt suureneb hulgana kokkusurutuse tagajärjel ja seda soodustab ka anonüümsus (kuulumine parve), siis võiks pigem arvata, et asjad arenevad praegu maailmas halvemas suunas.
Näib, et inimkonna ainus lootus on nüüd enese elajalikkuse teadlik ületamine, kuid selleks on seda ja sellega kaasnevaid ohte vaja endale kõigepealt teadvustada. Ja sellele aitab Lorenzi raamat kahtlemata kaasa. Soovituslik lugemine kõigile riigikogulastele.
Arikkel ilmus algselt ajalehes Kesknädal. Kommenteerida ja kommentaare lugeda saab Kesknädala veebilehel.
Tšehhi presidendivalimiste esimesest voorust väljus laupäeval võitjana Praha lossi praegune peremees Miloš Zeman, kuid teises voorus võib jääda peale Jiří Drahoš, kellele on avaldanud toetust mitmed väljalangenud kandidaadid.
73-aastane Zeman on vastuoluline kuju, kelle unistus saada presidendiks täitus viie aasta eest. Tema poliitiline karjäär algas siiski palju varem. 1968. aasta Praha kevade ajal astus ta kommunistliku partei liikmeks, aga visati sealt paar aastat hiljem välja. 1990-ndatel tõusis ta esile sotsiaaldemokraatide juhina: 1996-98 oli Tšehhi parlamendi spiiker, 1998-2002 peaminister.
Esimest korda üritas Zeman saada Tšehhi riigipeaks 2003. aastal, mil president valiti veel parlamendi poolt. Kui see ei õnnestunud, siis tõmbus ta poliitikast tagasi, kuid naasis 2010. aasta parlamendivalimisteks uue erakonnaga. Kodanikuõiguste Partei – Zemanovlased, mille üheks suurimaks rahastajaks oli Vene naftakompanii Lukoil esindaja Tšehhis, ei suutnud valimiskünnist ületada, aga Zemanist endast sai mõned aastad hiljem Tšehhi esimene otsevalitud president.
Kriitikute sõnul on Zeman venelaste “Trooja hobune”, kuid see on ilmselt liiga primitiivne käsitlus sellest keerukast persoonist, kes on tuntud oma kohati vulgaarse kõnepruugi poolest. Presidendina on ta pälvinud rahvusvahelise meedia tähelepanu lahmivate ütlustega moslemite aadressil, kuid Tšehhis on Zeman varasemalt kaotanud arvukalt kohtuasju, kus poliitilised oponendid süüdistasid teda valede levitamises ja laimamises.
Zemani peamise valijabaasi moodustavad ühiskonna madalamad kihid, vaesemad ning vähem haritud inimesed, kellele selline põrutamine hästi peale läheb, aga paljudel teistel tšehhidel on praeguse riigipea pärast lihtsalt piinlik.
Pealegi on ta ka suur joodik ja ahelsuitsetaja, keda vaevab nii palju tervisehädasid, et ta peaks olema tegelikult töövõimetuspensionil. Zeman on viibinud avalikel üritustel korduvalt ebakaines olekus ning uhkeldas 2013. aasta valimiskampaania ajal ise, et ta joob iga päev vähemalt kuus klaasi veini ja kolm pitsi kangemat. Kui osadel tšehhidel aitab see temaga kergemini samastuda, siis teised leiavad, et riiki tuleks juhtida kaine peaga.
Kui palju on Zemani bravuurikas käitumises teesklust, mis ongi mõeldud vaid teatud osa valijate peibutamiseks, seda teab ilmselt üksnes tema ise. Tasub märkida, et kui pärast oma poliitilist tagasitulekut on ta esinenud (vähemalt sõnades) otsedemokraatia toetajana, siis 1990-ndatel argumenteeris ta rahvahääletuste kasutamise vastu sellega, et suur osa rahvast ei suuda mõista probleemide keerukust ning tugineb lihtsakoelisele mustvalgele maailmapildile.
Toona jagas Zeman arvamust, mille kohaselt kolmandik tšehhidest on nõrga vaimuga ning iga seitsmes on debiilne, dementne või alkohoolik. Sellest tulenevalt, leidis Zeman, ei tohi usaldada suuri otsuseid rahva kätte. Näib aga, et ta ise ongi pühendunud eelkõige selliste valijate häälte püüdmisele, et need ohutult kanaliseeritud saaksid. Mis puudutab tervisehädasid, mis on muutnud raskeks ilma kõrvalise abita liikumise, siis on Zeman öelnud, et valitsetakse mitte jalgade, vaid ajuga.
68-aastane Jiří Drahoš on erialalt keemik ega ole kuulunud kunagi ühtegi erakonda, kuid Tšehhi Teaduste Akadeemia juhina (2005-2009 oli ta selle asepresident, 2009-2017 president) elas ta üle viis peaministrit ja viis valitsuskoalitsiooni, hankides seejuures ka väärtuslikke kogemusi praktilise poliitika vallast, kui poliitikud tahtsid teha suuri eelarvekärpeid, mis oleksid viinud teaduste akadeemia likvideerimiseni.
Drahoš osaleb valimistel sõltumatu kandidaadina ning ütles juba eelmise aasta märtsis, kui teatas enda kandideerimisest, et ei taotle ühegi erakonna toetust, vaid soovib olla kogu ühiskonda ühendav president. Drahoš rõhutas, et tema kandideerimise peamine põhjus “on mure tänapäeva Tšehhi demokraatia saatuse pärast. Ma ei ole ükskõikne ekstremismi ja populismi tõusu ning kodanike teatud apaatia pärast elementaarsete demokraatlike väärtuste suhtes.” Tema kandidaadina ülesseadmiseks andis allkirja enam kui 141 tuhat inimest, Zeman sai neid kokku ligi 104 tuhat.
Poliitilistelt vaadetelt on Drahoš mõõdukas tsentrist, kes üritab koondada enda taha erinevaid valijagruppe, kuid tema peamiseks toetusbaasiks on siiski Tšehhi poliitilise maastiku konservatiivsem tiib. Kristlikud demokraadid ja samuti Euroopa Rahvaparteiga seotud paremtsentristlik erakond Linnapead ja Sõltumatud ei hakanudki üldse oma kandidaate üles seadma, vaid avaldasid kohe toetust Drahošile. Tema nõuandjate ring koosneb peamiselt tuntud akadeemikutest ning tema valimiskampaaniat rahastasid mitmed Tšehhi suurärimehed.
Valimiste esimeses voorus osales üheksa kandidaati. Zeman sai 38,56% ja Drahoš 26,60%, aga seitsmest välja langenud kandidaadist viis, kellele läks kokku ligi kolmandik häältest, soovitab valida enda toetajatel teises voorus Drahoši. Zeman võib arvestada nüüd toetusega paremäärmuslastelt, kellele sümpatiseerivad tema teravad valangud moslemite ja islami pihta, kuid tema võime mujalt hääli juurde saada näib olevat väiksem.
Eelmine kord tõusis Zeman teises voorus esimeses välja langenud vasakpoolsete arvelt, aga nüüd sotsiaaldemokraadid oma kandidaati üles ei seadnudki ega kutsunud erakonnana üles toetama ka ühtegi teist. Kui nende noortekogu tegi avalduse Drahoši toetuseks, koondusid osad vanemad seltsimehed kohe Zemani taha.
Need kaks kandidaati esindavad poliitilisi suundi, mis omavad teatud kattumust, aga ka mõningaid erinevusi. Zemani võib tinglikult nimetada slavofiiliks ja Drahoši läänlaseks, kuid mitte nende mõistete ajaloolises tähenduses.
Zeman ei vaidlusta Tšehhi kuulumist Euroopa Liitu ega NATO-sse. NATO liikmeks saadi ajal, kui ta oli peaminister, ja Euroopa Liidu lipp hakkas Praha lossis lehvima siis, kui ta sai presidendiks (Václav Klausi ajal seda seal ei olnud). Ta on kritiseerinud küll põgenike jagamist kvootide alusel, kuid pooldab eurole üleminekut ja kirjutas presidendina alla Tšehhi osalemisele euroala päästemehhanismides. Zeman on nimetanud ennast ise euroföderalistiks ja peab vajalikuks ühist fiskaalpoliitikat. Tema nimetamine eurovastaseks näitab lihtsalt asjatundmatust. Kandidaatide erinevus seisneb muus.
Kui Drahoš leiab, et Tšehhi ei saa toimida sillana Ida ja Lääne vahel, sest on ise osa Euroopa Liidust, siis Zemani hinnangul on Tšehhi huvides ajada avatud uste poliitikat kõigis suundades. Tema lähenemise aluseks näib olevat slaavi vendluse idee.
Juba 1990-ndate alguses võttis ta parlamendis sõna tšehhide ja slovakkide ühisriigi säilitamise poolt, tegi ettepaneku luua Tšehhi-Slovaki Liit. Ta pooldab Serbia kiiret võtmist Euroopa Liitu ja on avaldanud arvamust, et tulevikus võiks saada selle liikmeks ka Venemaa. Zeman on võtnud sõna Poola rahvusliku valitsuse toetuseks, kuid Ukraina sündmuste tõttu Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone ta ei poolda ning sealset valitsust ja Stepan Bandera auks korraldatud tõrvikumarsse on ta teravalt kritiseerinud, sest näeb ukraina rahvuslastes slaavi ühtsuse lõhkujaid, sakslaste agente.
2015. aasta 9. mail oli Zeman muidugi Moskvas, et “väljendada tänu tõsiasja eest, et me ei pea rääkima selles riigis saksa keelt,” nagu ta seda kodumaal põhjendas. Eelmine kord alistas ta presidendivalimiste teises voorus toonase välisministri Karel Schwarzenbergi paljuski tänu sellele, et sai mängida tšehhide saksavastastel meeleoludel, aga nüüd tal seda eelist ei ole. Drahoši isa ja onu olid Teise maailmasõja ajal tšehhi partisanid.
Drahoš kirjutas 2015. aastal alla Tšehhi teadlaste ühispöördumisele hirmu ja vihkamise leviku vastu, milles väljendati muret põgenikekriisi mõjul ühiskonnas pead tõstnud ksenofoobsete meeleolude pärast, kuid Zeman on neid meeleolusid agaralt ekspluateerinud ja veelgi tagant õhutanud.
Zeman on enese määratluse kohaselt “tolerantne ateist”, aga islami suhtes täiesti sallimatu. Tema arvates saab põgenikeprobleemi lahendada sõja abil. Drahoš on mittepraktiseeriv katoliiklane ja pooldab tasakaalukamat lähenemist.
“Me peame tegelema tagajärgede ja põhjustega üheaegselt,” rõhutab Drahoš. “Euroopa peab kaitsma paremini välispiiri ja kontrollima neid, kes meie juurde tulevad. Terrorirünnakute ohu vähendamiseks peame me tugevdama kõiki kaitsekomponente, sealhulgas salateenistusi. Tänu Euroopa majanduslikule jõule saab probleeme lahendada seal, kus need tekivad. Iga uus kaev ja niisutussüsteem toidu tootmiseks Sahara-taguses Aafrikas vähendab kohalike elanike motivatsiooni migreeruda. Euroopa peaks oma jõupingutused suunama sinna, mitte kohustuslikesse kvootidesse.”
Zeman on arendanud presidendiks olles tihedalt suhteid Hiinaga, mida ta peab eeskujuks majanduskasvu elavdamisel ja ühiskonna stabiliseerimisel. Hiina investeeringute nimel on ta loobunud Tšehhi traditsioonilisest toetusest inimõiguste edendamisele ning Taiwani ja tiibetlaste püüdlustele. Drahoš ei pea Hiina investeeringuid nii oluliseks, et nende nimel oma väärtusi maha salata. Samuti on Drahoš kritiseerinud Hispaania politsei vägivaldset käitumist Kataloonias, kuigi väljendas samas mõistmist Hispaania valitsuse püüdluste suhtes seal toimunud rahvahääletust ära hoida.
Põhjapanevaid erimeelsusi esineb ka muudes küsimustes. Zeman eitab näiteks inimtegevuse mõju kliimamuutustele, kuid Drahoš kinnitab, et see on vaieldamatu tõsiasi. Samuti erinevad meeste muusikamaitsed. Drahošile meeldib ooper, aga ta kuulab ka selliseid artiste nagu Eric Clapton, John Mayall, Beatles ja Rolling Stones. Zemani lemmikbänd on ABBA.
Kuna praegu on kõigil kombeks sel teemal midagi arvata, siis avaldan siin ka oma seisukohad pikaajalise isehakanud poliitikavaatlejana.
1. Eesti valitsuse hoidumine katalaanide iseseisvusliikumise toetamisest on mõistetav, sest tuleneb reaalpoliitikast, kuid see ei tähenda, et Eesti poliitikud peaksid hakkama sisuliselt õigustama Hispaania keskvalitsuse käitumist või jagama katalaanidele mingeid õpetussõnu, kui ei ole ennast eelnevalt teemaga isegi korralikult kurssi viinud. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja president Kersti Kaljulaid võinuks pigem kasutada võimalust vait olla, mitte ennast taoliste intervjuude ja avaldustega lolliks teha. Vägivalla kasutamine poliitiliste vaidluste lahendamiseks tuleb üheselt hukka mõista.
2. Kataloonia kriisi lahenemise eelduseks on Hispaania praeguse peaministri Mariano Rajoy ametist lahkumine, mis avaks tee Katalooniale suurema autonoomia andmiseks. Rajoy vastuseis sellele ulatub tagasi 2004. aasta parlamendivalimisteni, mil ta lubas äsja Rahvapartei juhiks saanuna blokeerida kõik katsed seda teha. Just tema vastuseis suuremale autonoomiale on viinud katalaanide iseseisvusliikumise tõusuni.
2004. aasta valimised võitsid sotsid, kes leppisid katalaanidega kokku suuremas autonoomias. Rahvapartei kaebas selle põhiseaduskohtusse. Kui kohus jäi venima, siis hakkasid Kataloonias asuvad omavalitsused viima protestiks selle vastu läbi konsultatiivseid rahvahääletusi iseseisvuse küsimuses. Kui 2010. aastal langetas kohus häältega 6:4 otsuse katalaanide kahjuks, siis tuli Barcelonas tänavale miljon inimest. Kaks aastat hiljem toimus veel suurem meeleavaldus juba otseselt iseseisvuse toetuseks, sest vahepeal võimule tulnud Rajoy valitsus lükkas tagasi kõik katalaanide algatused suurema autonoomia saamiseks Hispaania koosseisus. Ja sama liini on ta jätkanud tänaseni välja.
Tõenäoliselt on täna veel olemas mingi võimalus kokkuleppe saavutamiseks, aga ilmselgelt ei saa selleni jõuda siis, kui Hispaania keskvalitsus jätkab oma senise suhtumisega. Rajoy jäik vastuseis katalaanidele suurema autonoomia andmisele ongi just see, mis praeguse kriisini on viinud.
3. Kataloonia olukord ei ole küll üks-ühele võrreldav Eesti iseseisvuse taastamisega, kuid katalaani rahvuslastele on olnud suureks eeskujuks just see protsess, mis Balti riikides aastatel 1988-1991 aset leidis. Seda on korratud peaaegu samm-sammult, alates suurtest massimeeleavaldustest iseseisvuse toetuseks, mis on toonud tänavatele miljoneid inimesi (sealhulgas Balti keti järgi tehtud Katalaani tee), kuni riigiõiguslike deklaratsioonide ja rahvahääletusteni.
1988. aasta novembris võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest – NSV Liidu Ülemnõukogu kuulutas selle mittevastavaks NSV Liidu konstitutsiooni ja teiste seadustega. 2013. aasta jaanuaris võttis Kataloonia parlament vastu deklaratsiooni Kataloonia rahva suveräänsuse ja enesemääramisõiguse kohta – Hispaania põhiseaduskohus kuulutas selle konstitutsioonile mittevastavaks.
1991. aasta märtsis viidi Eestis läbi referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses, mida NSV Liidu keskvõim ei tunnistanud. Kataloonias viidi juba 2014. aastal sisuliselt läbi rahvahääletus enesemääramise küsimuses, aga kuna Hispaania põhiseaduskohus ei lubanud seda isegi “avaliku konsultatsioonina, mis ei ole rahvahääletus”, siis nimetati see Kataloonia valitsuse poolt ümber “osalusprotsessiks”. Nüüd siis korraldati lõpuks (pärast pikki vaidlusi, millega üritati saada luba keskvalitsuselt) iseseisvusreferendum, mille läbiviimist keskvalitsus üritas takistada.
Eestis läks iseseisvuse taastamine 1991. aasta augustis küll veretult, kuid Lätis ja Leedus, mille ülemnõukogud võtsid vastavad otsused vastu juba 1990. aasta kevadel, olid järgmise aasta jaanuaris tankid tänavatel ja toimusid verised kokkupõrked – sarnased arengud ei ole nüüd ilmselt välistatud ka Kataloonias, kui Hispaania keskvalitsus oma suhtumist ei muuda.
4. Euroopa Liidu eesistujariigina peaks Eesti tegema kõik meist oleneva, et Hispaania keskvalitsuse suhtumine muutuks. Minu arvates on see ka ainus tagatis Hispaania territoriaalse terviklikkuse säilimiseks. Vastasel korral võivad katalaanid lõpuks lihtsalt ühepoolselt iseseisvuse välja kuulutada ning siis on sellele probleemile veelgi keerulisem mingit lahendust leida.
5. Need meie suured “rahvuslased” (loe: EKRE juhtkond), kelle sõnul ei ole katalaane kui eraldi rahvust üldse olemas ja seega ei saa seal rääkida ka mingist enesemääramisõigusest, võiksid ennast põlema panna. Hispaanias üritati katalaane viimati rahvusena tasalülitada diktaator Franco ajal. Tahaks loota, et Rajoy nüüd siiski päris sama teed ei lähe.
Henry Kissingeri “Maailmakord” ei ole akadeemiline uurimus maailmakorrast, kuigi sobib sissejuhatuseks selle erinevate kontseptsioonide juurde. Pigem näib see olevat kirjutatud eesmärgiga anda USA ajakirjanduslik-poliitilise kompleksi liikmetele (kongresmenid, kolumnistid jms. tegelased) esmane ettekujutus antud temaatikast, et parandada nende arusaamist maailmast.
Kõige põhjalikumalt käsitleb Kissinger loomulikult ameeriklaste endi tegevust ning arusaamu maailmakorrast, kuid enne seda viib lugejad väikesele ekskursioonile läbi Euroopa, islamimaailma ja Aasia ajaloo (kuni tänapäevani välja). Aafrikast ja Lõuna-Ameerikast eraldi juttu ei ole ning kui vaadata mainitud riikide nimesid, siis näiteks Soome, Läti ja Leedu ei ole üldse registrisse jõudnud (Soomet tegelikult mainitakse, aga mitte Kissingeri enda, vaid toimetaja poolt tehtud märkuses).
Eestit on mainitud vaid seoses pronkssõduri kriisi ajal toimunud küberrünnakutega. “Venemaa küberrünnak Eesti vastu 2007. aastal halvas arvutiside päevadeks,” kirjutab Kissinger. See on kõik, aga juba see üks lause juhib tähelepanu mõningatele selle raamatu puudustele. Esiteks jääb mulje, et arvutiside oligi siis Eestis päevi halvatud (internet täiesti maas). Teiseks olid nende rünnakute taga siis ilmselt ikkagi rohkem lihtsalt vene häkkerid, mitte riiklikult koordineeritud tegevus. Reformierakonna lehekülje ründamises mõisteti ju lõpuks süüdi üks Tallinnas elanud 20-aastane üliõpilane ning asjatundjate hinnangul oligi üldiselt tegemist selliste mitteriiklike tegijate kätetööga, keda vihastas Eesti valitsuse käitumine, mitte Venemaa poolt riiklikult organiseeritud rünnakuga.
Lühidalt: sellised nüansid ja detailid ei ole Kissingeri tugevaim külg. Raamatu algupoolel on isegi selle eestikeelse tõlke toimetaja viinud korduvalt sisse väikeseid parandusi, aga hiljem sellistest märkustest loobunud. Õige kah, sest muidu oleks pilt läinud võib-olla liiga kirjuks. Samuti võib heita autorile kohati ette sedagi, et ta esitab informatsiooni väga valikuliselt, kuigi seda saab muidugi alati pareerida väitega, et raamat ei ole kummist, selle maht on piiratud.
Eestist küll eraldi juttu ei ole, aga veidi pikemalt on peatutud ka sellistel meid vahetult puudutavatel teemadel nagu Euroopa Liit ja NATO. Teada võib saada isegi midagi üllatavat. “Tuues välja erinevuse ajalooliste liitude ja NATO lepingu vahel, esitasid nad senati välissuhete komisjonile analüüsi, mis leidis, et NATO ei ole seotud territooriumi kaitsmisega (kindlasti uudis Ameerika Euroopa liitlastele),” meenutab Kissinger seda, kuidas USA administratsioon selgitas kunagi Kongressile äsja loodud Atlandi süsteemi. “Selle eesmärk ei ole mõjutada muutuvat jõudude tasakaalu, vaid tugevdada tasakaalu põhimõtet.” Huvitav nüanss, mida meil tasuks alati meeles pidada (Kissingeri hinnangul oli ajalooliste liitude nõrkus selles, et need kaldusid vedama suurjõude konfliktidesse perifeersete riikide pärast).
Kissingeri sõnul peab iga rahvusvaheline kord varem või hiljem seisma vastamisi kahe tendentsi mõjuga, mis esitavad väljakutse tema ühtsusele: kas legitiimsuse uus määratlemine või oluline nihe jõudude tasakaalus. Kriisi üks põhjused ongi nüüd siis see, kui rahvusvaheline kord ei ole võimeline kohanema suurte muutustega võimusuhetest.
“Leida tasakaal nende kahe korra aspekti – jõu ja legitiimsuse – vahel on riigivalitsemise olemus,” rõhutab Kissinger. “Võimukalkulatsioonid ilma kõlbelise dimensioonita muudavad iga erimeelsuse jõutestiks; ambitsioonid ei tunne mingit puhkepaika; riigid tõugatakse jätkusuutmatutele, raskesti tabatavatele kalkulatsioonidele muutuvate võimukonfiguratsioonide üle. Kõlbelised ettekirjutused, mis ei tunne muret tasakaalu pärast, kalduvad teiselt poolt kas ristisõdade või impotentse poliitika suunas, mis tõmbab ligi väljakutseid, või äärmuslike riskide poole, mis ohustavad rahvusvahelise korra ühtsust ennast.”
Sellised üldsõnalised mõtteavaldused on Kissingeri tugevam külg. Kui asi läheb konkreetseks, näiteks seoses Iraagi sõjaga, mida ta toetas, siis on temast vähe tolku. Selle avantüüri kaugeleulatuvat mõju rahvusvahelisele korrale ta ei lahka (Kosovo pretsedenti ei ole üldse mainitudki), kuigi ta vähemalt tunnistab, et “Iraagi sõda võib pidada katalüseerivaks sündmuseks piirkonna suuremas ümberkujundamises, mille põhiolemus on seni teadmata ja mis ootab Araabia kevade, Iraani tuuma- ja geopoliitilise väljakutse ning Iraagile ja Süüriale tehtud džihaadi rünnaku pikaajalist tulemust.”
Raamatut tasub kindlasti lugeda ka Eesti poliitikutel ning välisteemadega tegelevatel ametnikel ja ajakirjanikel – pidades eriti silmas seda, et Kissinger on selles vallas üks vähestest korüfeedest, kelle autoriteeti tunnistab ka USA praegune president Donald Trump. | OSCAR-2019 |
||
Dye on paeluv koht, kust igaüks leiab enda jaoks midagi huvitavat. Külastajad leiavad siit mõndagi, mida vaadata. Populaarsete vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Fosse Dionne ja Hotel d'Uzes. Ära unusta külastamast paiku nagu Hotel-Dieu ja Domaine Servin’ veinimõis.
Dye ei jäta teid majutusega hätta, ükskõik kas reisite üheks ööks või kauemaks. Kui sinu sihtkoht on Dye, ootab sind Hotels.com saidil 11 head pakkumist. Paljud majutusvõimalused hinnasoodustusega kuni 10%. Tubade hinnad alates 26 EUR/öö. Allpool näete, kui palju millise tärnide arvuga hotelle Dye ja selle lähipiirkond pakub.
Kvaalideks ehk fenomenilisteks omadusteks ehk fenomenoloogilisteks omadusteks nimetatakse analüütilises vaimufilosoofias vaimuseisundeid eristavaid subjektiivseid kvaliteete, ühe või teise vaimuseisundiga kaasnevaid spetsiifilisi läbielamis-, "kogemis"-viise, "tundeid" ("mis tunne on"). Kvaalid on teadvusliku kogemuse subjektiivsed iseloomulikud omadused.
Sõna "kvaal" (inglise keeles quale, mitmuses qualia; ladina sõna qualis ('milline') kesksoovormist) võttis kasutusele C. I. Lewis 1929.
Tavaliselt omistatakse kvaalid aistingutele, tundmustele, tajumustele, ka näiteks valule, mõnikord ka mõtetele ja soovidele. Näiteks tunduvad punase- ja roheliseaisting enamikule inimestele kvalitatiivselt erinevatena.
Mõned autorid on kuulutanud kvaalid füüsikaliselt seletamatuteks (seletuslik lünk) või füüsilistele nähtustele taandumatuteks. Kui see on nii, siis füsikalism, sealhulgas funktsionalism on ebatäielik või väär.
Filosoofias ja teaduses uuritakse, kas kvaalid on olemas, millistel vaimuseisunditel on kvaalid, kuidas kvaalid on seotud tunnetusega, kuidas nad on seotud füüsilise maailmaga, kuidas aju kvaale esile kutsub (on ka seisukoht, et kvaalid on lihtsalt ajuseisunditega identsed), mis on kvaalide neuraalsed korrelaadid, millistel olenditel on kvaalidega vaimuseisundeid, kas kvaalid on seesmised omadused ning kuidas kvaale tunnetatakse. Kvaalide probleem on tihedasti seotud teadvuse loomuse probleemiga ning keha ja vaimu probleemiga.
Kuigi kvaalide olemasolu võib tunduda vaieldamatuna, on vaimufilosoofide seas ka selle eitajaid. Nad eitavad seda, et kvaalid ei taandu vaimuseisundite sisule või funktsioonile või vaimuseisundiga kaasnevale mõttele selle seisundi omamisest. Kui kvaale juba defineerida mittefüüsikalistena, siis kvaalide taandumine füüsikalistele omadustele tähendabki nende mitteolemasolu.
Pole selge, kas kvaalid võivad olla füüsilised (mingi kvaali omamine võib olla sama mis mingi füüsilise ehituse ja seisundi omamine) ja teaduslikult uuritavad või kas nad peavad olema seesmised omadused, sõnulseletamatud, privaatsed ja vahetult ligipääsetavad, nagu eeldab näiteks Daniel Dennett, kes kvaale eitab, artiklis "Kvaalide kvainimine" (1988).
Kvaalid omistatakse vaieldamatult tajukogemustele (aistingud, tajumused, hallutsinatsioonid) ja kehalistele aistingutele (näiteks valu, sügelus, orgasm). Mõned autorid määratlevad kvaalid nii, et nad kuuluvad ainult sensoorsetele seisunditele.
Kvaale võidakse omistada ka emotsioonidele (näiteks hirm), meeleoludele (näiteks ärevus), mõtetele, arusaadava keele lausete tajumisele, samuti tunnetuslikele hoiakutele (propositsioonilistele hoiakutele; soov, kahetsus, isegi uskumus).
Ei ole selge, kas kvaalid on olemuslikud omadused. Valu kvaale kaldutakse pidama valule olemuslikuks. Näiteks emotsioonide ja meeleolude kvaalide olemuslikkus on vaieldavam.
17. ja 18. sajandi filosoofias (eriti Briti empirismis ning Immanuel Kantil ja tema järgijatel) ning Franz Brentanol ja fenomenoloogias kalduti pidama enesestmõistetavaks, et kvaalid ja tunnetus on tihedalt seotud.
Ent näiteks John Searle (1992) rõhutab intentsionaalsuse olemuslikku sõltuvust teadvusest, mis tema järgi omakorda olemuslikult eeldab kvaale.
Füsikalismivastased argumendid selle kasuks, et kvaalid on füüsilisest maailmast sõltumatud, rajanevad põhiliselt mõtteksperimentidel.
Frank Jackson on väitnud, et kvaali kvaliteet ei ole füüsikaline fakt. Ta esitab teadmiseargumendi, mille tuntuim variant põhineb Mary toa mõtteeksperimendil. Mary, kes on eluaja viibinud mustvalges toas, on värvuste nägemise kohta teada saanud kõik füüsikalised, sealhulgas funktsioone puudutavad faktid. Kui ta aga esimest korda toast väljub, saab ta teada, mis tunne on näha näiteks punast. (Teadmisargumendi alla paigutatakse sageli ka Thomas Nageli argument artiklis "Mis tunne on olla nahkhiir". Nagel väidab, et kuna me ei saa asuda kajalokatsiooni kasutavate nahkhiirte subjektiivsele vaatekohale, siis ei võimalda ükskõik kui täielik objektiivne, füüsikaline informatsioon täielikult mõista nahkhiirte vaimuelu.)
Daniel Dennett (1991) leiab, et kui Mary tõesti kõike füüsikalist värvuste nägemise kohta teab, siis ta saab selle põhjal otsustada, millised asjad paistavad punased. Kvaalide pooldajate meelest on see ebapiisav, sest ta ikkagi ei tea, mis tunne on punast näha. Dennett aga seab kahtluse alla, kas ilma värvusi tegelikult nägemata ongi võimalik nende kohta kogu füüsikalist informatsiooni saada.
David Lewise (1988) meelest ei omanda Mary propositsioonilist teadmist, vaid üksnes oskusteadmise, nimelt võime värvusi kujutleda, ära tunda ja meenutada (võimehüpotees). Ent näiteks Brian Loar juhib tähelepanu sellele, et teadmine, mille Mary saab, võimaldab tal ka näiteks teha järeldusi kvaalide omavahelise sarnasuse kohta, nii et tegu on ikkagi ka informatsioonilise teadmisega. Torin Alter (2001) toob välja, et kui Mary need oskused kaotaks, jääks teadmine ise ikkagi alles.
Mitmed autorid (Terence Horgan ("Jackson on Physical Information and Qualia"), Christopher Peacocke (1989), Brian Loar (1990), David Papineau (1993)) leiavad, et Mary omandab uued, fenomenilised mõisted (äratundmisdispositsioonid), mis võimaldavad tal saada uusi teadmisi ("mis tunne" on näha punast), kuid need mõisted käivad samade omaduste kohta nagu tema varasemad füüsikalised (sealhulgas funktsionaalsed) mõisted. Seega teab Mary neidsamu asju lihtsalt uute mõistete kaudu. Sellel vastuväitel on palju pooldajaid, kuigi on intuitiivselt raskesti usutav, et fenomenilised omadused on samased füüsiliste omadustega. (Bruno Mölder (2004) eitab fenomeniliste mõistete võimalikkust, toetudes privaatkeele argumendi sarnasele argumendile. Selle asemel paneb ta teadvuse ja kvaalid subpersonaalse "protosisu" arvele.)
Kas inimesega funktsionaalselt ekvivalentsel robotil või mis tahes muul süsteemil on kvaalid? Ned Block (1978) toob niisuguse näite: kogu Hiina elanikkond on organiseeritud isomorfselt inimaju funktsionaalse organisatsiooniga. See tundub (ka Blockile) intuitiivselt mitteusutav, mis on argument funktsionalismi vastu.
David Chalmers (1996) laiendab seda argumenti igasugusele füsikalismile. On mõeldavad nii-öelda fenomenilised zombie'd – teadvusliku inimese füüsilised duplikaadid, kellel kvaalid puuduvad.
Kvaalide puudumise võimalikkust on eitatud. Näiteks Sidney Shoemaker (1975) väidab, et teadvusliku inimese funktsionaalsel duplikaadil on paratamatult introspektsioonil põhinevad uskumused oma sensoorsete seisundite kohta, millest Shoemakeri meelest järeldub, et mõnel tema seisundil on kvaalid.
Mõned funktsionalistid on väitnud, et inimesega funktsionaalselt ekvivalentsel süsteemil on kvaalid. William Lycan (1987) esitab aga funktsionalismi versiooni, milles funktsionaalseid rolle käsitatakse teleoloogiliselt ning inimspetsiifiliselt. | OSCAR-2019 |
||
Rahajutud.ee seekordne intervjuu pakub lugejatele järjekordse sisevaate ühe väikeinvestori tegemistesse, kuid mitte ainult. Nimelt on Pärnu noormees Kristo puhul lisaks investeerimisele veel üks põnev ja huvitav külg – ta teenib osa oma tuludest spordipanustamisega tegeledes.
Kristo kirjutab oma tegemistest ka blogi ning ta peab seda Rahajutud.ee keskkonnas. “Get Rich or Die Trying” nimelisest blogist leiab huvitavat lugemist tema väga põhjalike kuukokkuvõtete näol.
Kuidas on ühes persoonis kokku saanud hasartmängur ja pika tulevikuhorisondiga investor ning kas raha peale ennustamine saab olla kasumlik tegevus, sellest ning paljust muust lugege juba alljärgnevast intervjuust!
Olen 25-aastane Pärnu noormees Kristo. Pärit olen Võrumaalt, kuid viimased 7 aastat elan ja töötan Pärnus. Esmaspäevast reedeni teen palgatööd, vabal ajal on hobideks jõusaal, tugitoolisport ja investeerimine. Vahest, kui rohkem aega, siis meeldib ka kokata ja photoshopis toimetada.
Esimese asjana meenub, et oma esimese rahalise tulu teenisin sõpradega puude riita ladumise eest. Meenub kohe mitmeid kordi, kui seda tegemas käisime.
Juba põhikooli ajal kingiti mulle raamat Robert Kiyosaki, “Rikas isa, vaene isa”. Sisse oli kirjutatud pühendus “Lootuses, et Sa seda raamatut kunagi läbi ei loe”. Tol ajal mulle lugeda ei meeldinud ja nii sain kasutada vabandust, et näe pühendus ka ei luba lugeda. Esmakordselt kuulsin sellisest portaalist nagu Omaraha.ee umbes 4-5 aastat tagasi. Tegin isegi kasutaja sinna, kuid raha sissekandmiseni ei jõudnud. Tol hetkel ei teadnud ma investeerimisest midagi. Umbes 2 aastat tagasi sattusin kuidagi juhuslikult Taavi Pertmani Rahafoorumisse ja kohe ka Jaak Roosaare kodulehele. Teema hakkas väga huvitama ja hakkasin lähemalt uurima ja lugema. Raha olen osanud hoida väikesest saadik ja nii oli ka mul seda natuke kogunenud. Esimese investeeringu tegin 2016. aasta sügisel portaalis Mintos.
Mulle meeldib lugeda teiste investorite kuukokkuvõtteid ja nende tegemistest. Mõtlesin, et tahaksin ka ise kirjutada enda tegemistest – kasvõi endal kunagi hea lugeda. Mingit staarblogija plaani, et kuskil blogijate auhinnagalal Mallukaga poodiumil seista, pole olnud. Ma arvan, et minu blogi on juba siis asja ette läinud, kui vähemalt üks inimene leiab siit motivatsiooni hakata tegelema investeerimisega või leiab midagi muud motiveerivat, mis teda paremale elule võiks viia.
Esimese kasutaja ennustusportaali tegin 18-aastaselt. Aeg-ajalt sai siis natuke raha kantud ja proovitud, kuid enamjaolt mingit kasumit välja ei viinud. Mäletan, kui tegin 5 euroga kombopanuse, koefitsent oli umbes 8. Kõik mängud võitsid ja nii oligi 40 eurot kontol. Olin üliõnnelik. Meenub ka seik, kui pokkeri freerollis 2 krooni võitsin, selle spordiennustusse kandsin ja siis sellest seal 400 krooni tegin. Aktiivselt olen panustamisega tegelenud natuke üle aasta. Panused on jagunenud ~90% jalgpall, ~9% korvpall, ~1% jäähoki.
Panustamine ongi hasartmäng. Minul on panustamiseks mõeldud oma süsteem ja igapäevaselt analüüsin kümneid mänge. Ajaline kulu sellele on 15 minutit kuni tund, vastavalt, kui palju mänge ja kui põhjalikult analüüsida. On olnud päevi, kui polegi kuhugi panust panna, aga on olnud ka päevi, kus kõikide portaalide peale teen ~70 panust. Ütlen ära, et tegemist ei ole kindla sissetulekuga. Kui ma saaksin iga kuu kindel olla ennustamise peale, siis oleks minu jaoks finantsvabadus saavutatud ja tööl ma täna ei käiks. Paraku ei ole asi nii lihtne.
Panustamine muutus kasumlikuks umbes aasta tagasi, kui ei teinud enam nö suvapanuseid vaid teadsin, mida teen.
Enne, kui päris raha peale hakkad panustama, proovi enne kuu aega virtuaalselt ehk pane paberile või excelisse kirja summa ja meeskond, kuhu sa oleksid panustanud. Kuu ajaga peaks mingi keskmise kätte saama mõistmaks, kas liigud kasumi või kahjumi suunas. Tegelikult internetis müüakse ka ennustuste vihjeid, aga selle peab igaüks ise selgeks mõtlema, kas see tasub ära või mitte. Ise ma vihjeid ei osta, suure võiduprotsendiga vihjete müüjate hinnad on päris krõbedad.
* Ära kaota rohkem, kui saad endale lubada ehk kanna ennustusportaali vaid selline summa, millest sul kahju ei ole;
* Sa pead olema ennustust tehes erapooletu. Tuleb ära unustada oma lemmikklubidele panustamine. Kui näiteks Ragnar Klavan mängib Liverpoolis, siis alati ei ole hea mõte Liverpoolile panust panna;
* Panusta selge peaga – purjus peaga, vihahoos või teiste hetkeemotsioonide ajel võid teha rumalaid otsuseid;
On tekkinud mõtted ka cloud mininguga tegeleda. Pilve kaevandamine ehk cloud mining on moodus, kuidas kaevandada bitcoine või teisi krüptorahasid ilma ise kaevandusarvuteid omamata. Lihtsalt öeldes sa ostad endale jagatud kaevandusvõimsust ja jagad kasumit mining pooliga. See tähendab, et sõlmid lepingu kellegagi, kes pakub pilve kaevandamise teenust. Krüptorahade hindasid vaatan ikka iga päev. Mõtteid jagub, nagu ka teistes varaklassides. Kõigest kohe ka blogis kirjutama ei torma, iga asi omal ajal.
Investeerin ühisrahastuses, Balti aktsiaturul, krüptorahades. Tulevikus on plaanis investeerida ka kinnisvarasse ja aktsiaturul liikuda Baltikumist kaugemale. Pean veel mainima, et on peast läbi käinud ideid ka kulda või müntidesse investeerida. See oleks siis nagu minu vihmafond, kui midagi peaks juhtuma.
Esimese asjana tuleb kohe pähe hajutamine. Ei saa kõiki mune ühes kotis hoida. Teise asjana on oluline investeerimise üks põhitala ehk säästmine. Iga kuu pean palgast säästma vähemalt 150 eurot. Kolmanda asjana tooksin välja, et koguaeg vältab enese harimine investeerimisvaldkonnas.
Eesmärkide hulka võib vist lugeda eelnevalt mainitud kinnisvarasse investeerimise ja ka aktsiaturul Baltikumist kaugemale liikumise. Huvi pakuvad ka start-upid ehk idufirmad, kuid nendesse investeerimist eesmärkide alla veel ei liigita. Uue aasta lubadusena sai endale eesmärgiks pandud 1000 eurot passiivset sissetulekut igas kuus. Üldine eesmärk on ikkagi saavutada finantsvabadus.
Millisena näed oma elu näiteks 10 aasta pärast? Või kui eesmärgiks on finantsvabadus, siis milline Su elu siis võiks olla?
10 aasta pärast võiks küll juba finantsvabadus saavutatud olla. Toon välja mõned punktid, mis muutused sellega kaasneda võiksid:
Kui saaksid minna ajas tagasi enda poolt valitud punkti ja muuta ära ühe enda otsuse, siis kuhu läheksid ja mida muudaksid?
Täna just sõbraga rääkisin, et kahju, et varem ei avastanud investeerimisteemat enda jaoks. Kui saaks ajas tagasi rännata, siis hakkaksin finantsvabadust saavutama 18-aastaselt mitte 24-aastaselt. Võib-olla oleks siis juba praeguseks see käes. Paljud investorid arvutavad mitu aastat neil veel finantsvabaduseni jäänud on, mina seda teinud pole. Võib-olla ongi huvitavam, kui ühel päeval üllatus tuleb, et “oohhoo, järgmine kuu ma enam tööle minema ei pea!”
See postitati kategooriasse Intervjuu, Toimetaja valik ja lisati märksõnad finantsvabadus, intervjuu, investeerimine, kristo, panustamine. Salvesta link. | OSCAR-2019 |
||
OK, kui on ostetud sellised suured asjad nagu vanker, voodi, turvahäll, siis mõtled, et ohh, hakkad kuskile jõudma juba – küll ma neid muid vidinaid ka jõuan vaadata.
Pean ütlema, et ega riiete hankimine ei ole lõppenud. Peale selle postituse tegemist sain päris head nõu nii kommentaaridest kui ka eravestlustest, mida veel osta, mida silmas pidada, milliseid suurusi kõige rohkem vaadata jne.
Näiteks, käisin hiljuti tuttavatel külas ja sealt sain soovituse poistele – varu ikka palju asju, sest just poisid pidid olema need, kes väga tihedalt enda riided täis lasevad. Isegi 7 bodit võib päevas minna. Teate küll, poistel on poiste “asjad” natuke kaugemale ulatuvamad kui tüdrukutel.
Niisiis, vanasse heasse Paavlisse ja bodisid hankima. Sain bodisid, pükse, mütsi … no, jälle, sentide eest juhtusid väga head asjad mulle silma alla. Ja paar raseda toppi endale, sest ma olen taas meeletult kasvanud! Ikka selline tõeline hollywoodi suur rase, justkui oleks liialdatud patjade pluusi alla toppimisega. Teate ju küll, need, kes kõht ees, jalad harkis end ägisedes toolilt püsti ajavad – that’s me!
Tõestuseks üks päevane halva kvaliteediga vannitoaselfie, mille perele saatsin, et näidata, kui megarase ma ikka olen.
Sain ka teise riideid puudutava soovituse – vastsündinu ajal ja paarikuusena läheb neid rohkem, neid võid osta, aga hiljem usu, neid hakkab tulema – inimesed annavad enda laste omi, pealegi ei lase ta enam nii tihti riideid täis ja vahetada saab harvemini. Lisaks, kasutatud ja kantud riietel on palju vähem kemikaale, mis poeriietega kaasas käivad, näeb ära materjali vastupidavuse ja kõik muu.
Ning siis teatati sealt, et tal tuleb varsti hunnik poiste riideid ja annab mulle edasi. Päev või kaks hiljem teatas ka ema naabrinaine, kellelt vankri ostsin, et temal samuti on mitu kotitäit riideid ära anda – kõik suuremad suurused, alates 3-4 kuusele vast, võib-olla vanemale – pole veel kätte saanud.
Minu jutu mõte on see, et huvitaval kombel tõepoolest kuidagi hakkavad asjad minuni tulema ja tõesti ei pea neid uuena poest nii palju ostma. See on päris suur kokkuhoid, kui arvestada, et poest ostad mõned riided ja summa on 100€. Aga neid riideid on sul vaja mõned korrutada 10ga ja ei ole ühekordne väljaminek, et ah, ostan riided ära, siis ostetud. Paari kuu pärast ostad jälle mõned korda 10 asja.
Tundub selline mõttetu teema, aga lapsel on alguses vaja mingisuguseid vidinaid, mida ta saab suhu toppida ja oma olematute hammastega järada. Ütlesin elukaaslasele ka, et ok, neid me küll ei osta, vaid kui tullakse last vaatama, las sugulased kingivad.
Aga tuttavatel külas olles, kust ma ka head riiete nõu sain, sain lisaks kotitäie just neid järatavaid mänguasju – küll eri kulinatega, igemeid jahutava funktsiooniga ja mis kõik. Ongi olemas! Ja mis eriti hea, nende asjadega käis kaasas ka lugu ja hinnang proffidelt – vot seda üldse ei puutunudki, see oli see lemmik, see mõjus talle hästi siis ja see vot siis jne. Poes vaatasin neid samu asju suu ammuli, et ok, kui ma oleksin beebi, mida ma tahaksin järada. Aga eks see alles selgub, mida mu kutt järada tahab ja mille kohe nurka viskab.
Lisaks sain kaasa päris hea tegelusteki, millel kaared ja tekk ka vidinaid täis – ühesõnaga mul on täitsa palju asju.
Kohe haiglasse on kaasa vaja võtta ka beebidele mõeldud hoolduskomplekt, vähemalt küünekäärid/tangid. Muid vidinaid, kammi, ninapumpa ja mingisuguseid selliseid asju läheb hiljem vaja. Selle ostsin Mothercare’st. Vajalikud asjad sees, lukuga kotis – ei pea muretsema, kus hoida ja kuhu asjad kadunud on – kõik koos ühes kohas ja no, mis mulle muidugi meeldib – ilusat puhast “meditsiinilist” või mingi moodsa start-up firma logo värvi.
Lisaks nendele asjadele, ostsin Prismast väikese näpu otsa käiva “hambaharja”, tegelikult rohkem igemete harja. Neid on seal erinevaid, jälgima peab pakendil olevat vanusepiirangut. Alates 0st täitsa olemas.
Ainus, mida mul veel ei ole on beebide termomeeter. Tahaksin seda kontaktivaba termomeetrit, mis mingi kiirega mõõdab temperatuuri sekunditega, nii suurtel kui väikestel, aga see on päris kallis vidin ja pean natuke mõtlema, kas nüüd on just seda hädasti vaja. Hea on see, et ei pea last ühes asendis hoidma ja saab ka magamise ajal mõõta… No, pean mõtlema. Mulle meeldivad mugavused, aga mõttetult ei hakkaks raha muidugi raiskama.
Ostsime 2 vastsündinu lutti ka. Räägitakse asju nii ja naa, et ei ole kasulik lutiga jne. Olin kunagi kindel, et enda lapsele lutti ei hangi. Samas, lugesin, et hambumusele on lutt isegi hea, imemisinstinkt on tal niikuinii – kui pöialt selle asemel imeb, siis imeb lõhki või on muidu närvilisem, enda närve säästab ka ehk, kui vajalikul hetkel on olemas lutt, mida talle suhu panna. Kavatsen lutti talle pakkuda nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja.
See oli ka veel puudu – ostsin tavalise plastikvanni, millel on libisemiskindel põhi, äravooluauk, saan selle enda suurde vanni panna. Ma neid vannijalgu ei tahtnud – mingi suur vett täis asi, titt sees sellistel ebakindlatel jalgadel. Ei tekitanud väga usaldusväärset muljet need kõrged kränklad jalad. Lisaks sellele võtsin igaks juhuks ka beebialuse, mis käib vanni sisse – 5 sentidega, no ehk on mugavam kui käes hoida. Muide, need asjad ostsin Beebimaailmast, Mustamäe teelt, kust turvahälle otsides sain väga halva kogemuse osaliseks. Kuna see jäi kodu tee peale, siis mõtlesime, et ah, pool tundi sulgemiseni – ehk leiab odava vanni. Seekord oli väga hea teenindus, usk nendesse veidi taastus.
Ja siis mõtlesin, tekki ka vaja, aga millise tekiga vastsündinud magavad üldse. Igal pool beebipoodides on suured kohevad tekid ja mina mõtlesin, et need ju liiga kohevad, ma ei pane nii väikest sinna … Müüjad, muide, näitasid igal pool kohe suurt kohevat tekki, kui küsisin, milline peaks olema täiesti esimene vastsündinud tekk. No jätsin muudkui ostmata – tahaks õhukest vanakooli tekki.
Aga täna käisin Mustika Babycitys ja sain hea šoki osaliseks. Algus, nagu ikka – üks müüja andis koheva tekipaki, et jah, see on see tekk. Siis mõtlesin, et ok, ju siis on, kuigi mainisin, et ma arvasin, et on ikka õhemat, puuvillast – no, nagu vanasti. Seda kuulis üks teine müüja ja võttis ohjad enda kätte. Thank god!
Kristi vist oli nimi (jälle olin nii lummatud, et nime ei vaadanudki), blond naine, kellel endal 3 last. Ütles kohe, et jaa, need Baika tekid on ikka täitsa olemas. Ma ei teadnud nende tekkide nimetustki! Hea võhik! Ma ei tahtnud seda kohevat vatiinitekki, vaid just seda nõukatekki. Ta hakkaski kohe rääkima enda kogemustest, suurema teki järele soovitab tulla hiljem ja see ongi see esimene beebitekk. Vaatasin foorumitest, et mõni kirub, et natuke ebemeid ajab, aga üldiselt ülistatakse neid. Ma vist ostan teise veel, kui ühe peaksin pessu panema.
Siis, lisaks tekile ja ühele voodipesukompektile, soovitas ta juurde osta eraldi pehmeid linu – need mõnusad, pehmed, flanellised. Selgitas, et tema endale ostis ühe ainult arsti juures käimiseks ja seal alla panemiseks. Lisaks mõned kodus kasutamiseks – voodis, diivanil, kusiganes. Ülipehmed ja neid kulub ikka. Kokku ostsin 5 sellist lina. Siis rääkis sellest, et linal on peal õpetus, kuidas beebi sinna sisse mässida. Ütles, et algul, peale sündi, hakkavad nad iga asja peale võpatama ja ei tunne end turvaliselt – siis mässida niimoodi selle pehme lina sisse, et tal tekiks tunne, nagu oleks veel kõhus ja ta rahuneb maha ning magab õndsat und. No, milline müüja mulle seda räägiks, kuidas beebi algul tunneb ja mis ta laste puhul aitas? Rohkem kui teenindus – ühe kogenud ema soovitused kogenematule mulle – suurepärane! Ühe lina hind oli vist isegi alla 4 €.
Ma ei jõua ära kiita seda teenindajat! Ta rääkis enda kogemusest, asjade kasutusvõimalustest ja vajalikkusest, mitte midagi niisama maha parseldades, vaid siiralt soovitades, mida tegelikult vaja läheb, mida ette võib tulla. Ta tuli ise “segama” minu suure koheva ja kalli teki ostu – sest ta nägi, et see pole kõige õigem asi, mida otsime, seda enam, et mainisin ka seda teisele müüjale. Keegi teine ei takistanud ega näidanud mulle neid õigeid beebitekke, mida mina oma suvisele kutile tahan.
Järjekordne müüja, keda peaks firma kümne küünega kinni hoidma ja muudkui premeerima või muidu napsab keegi ta sealt ära.
Muide, päike juba tõuseb, laps on möllamise lõpetanud ja saan ka lõpuks ehk magada! Minu sees kasvab tulevane breiktantsija või midagi sellist.
Tegelikult on beebidele täitsa oma tekk olemas aga meil jagati haiglast seda koos padjaga(pole nii kohev). Kasutasime ka pigem baika tekki ja muid erinevaid tekikesi. Minu poja saab 4 ja kasutamen siiani seda haiglast kingitud tekki :)Veel olid meil marlilapid uuema aja omad, et suud pühkida jne.
Ma ei tea kas ma olen ehk üle rea lugud ja sa oled maininud või ei, aga võta haiglasse beebile kaasa ka spets. vastsündinute kindad. Esimesel elupäeval sa talle vaevalt maniküüri tegema hakkad, aga kriimud on kerged tulema ja beebi ise ei adugi seda jõudu millega end kratsib. Siis on tsipa turvalisem 🙂
Mulle meenus praegu, et ma tegin kunagi mingi postituse kus arutasin selle üle millised ostetud asjadest tegelikult ka kasulikuks osutusid ja millised oleks võinud poodi jääda. Kui huvitab, siis võin üles otsida 🙂
Mis puudutab mähkimislinasid, siis ma mähkisin last kuskil neljanda elukuuni. Magas palju pareminu ja rahulikumalt. Mingi hetk hakkavad nad kätega täiega vehkima ja sellega ennast ülesse ajama seega meie peres oli mähkimislina lifesaver. Ma ostsin ka samast poest samasuguse lina nagu sinagi aga seda pikalt kasutada ei saanud. Laps kasvas kiiresti sellest välja. Kui sul ema hakkab niikuinii lapsele voodipesu õmblema, siis lase tal mõned mähkimislinad endal teha. Pehmed flanelli saab õmbluspoest ja vaja vaid ääres korda teha ja ongi olemas. KUi tüdruk suuremaks sai, siis kasutasingi enda tehtud. Kokku oli 4 tk ja need olid suureks abimeheks. Tegelikult kasutan neid praegugu kui laps nt kärus või süles tukkuma jääb. Kui tahad, siis võin sulle ära mõõta, mis olid mähkimislinade mõõdud, mida sai pikemalt kasutada, sest need pole omad olid tõesti liiga ruudukujulised ning laps õppis suht kiiresti neid lahti tõmbama.
Jaa, need kindad on mul olemas. Huvitav, et väga rõhutatakse just kääride haiglasse toomist, aga võtan kindlasti kindad ka kaasa.
Hea, et sa kandelinade ja kottide teema kohta küsisid. Käisime uurimas, räägiti, et tuleks vaadata, millise iseloomuga laps on, kui on sündinud, poes lihtsam teda sinna proovida jne. Ma oleksin väga sellest postitusest huvitatud. Midagi juba leidsin ka, aga ei tea, kas õige 🙂
Jaa, see mähkimislina tundub tõesti väga mõnus ja praktiline. Ma räägin emaga läbi need asjad, ehk tõesti lasen suuremaid ka teha. Tal kogemus olemas 🙂
Kääre vaevalt, et kasutama kukud sünnitusmajas. Kindad päästavad päeva. Baikatekke võiks kaks julgelt olla. Ühega rändasime ringi ja teine oli voodis siis. Ise mähkisin baikateki sisse pambuks. Ahjaa, see kontaktivaba termomeeter ei ole teab mis usaldusväärne. Perearsti juures on lapsel alati palavik selle samaga mõõdetuna. Kodus mitte. Siis mainisin seda ja tegime arsti juures ka kontrollmõõtmise tavalise elektroonilisega ja ennäe imet valetaski sunnik. Niiet igasugused imevidinad pole alati usaldusväärsed.
Väga hea! Ma tahtsingi seda vastuväidet kuulda, miks mitte kontaktivaba osta. Sa päästsid mind kinnisideest ja raha raiskamisest! 😀
Ma mõtlesin, muide, et ostan ka neid lappe ja marlisid. Aga siis jätsin ostmata, mõtlesin, et ahh, ostan ka kangapoest marlitüki ja lõikan ise 😀
Meie kasutasime mähkimislina asemel magamiskotti. Johanna oli tõsine Houdini, ja suutis ennast igaltpoolt välja rabeleda, aga magamiskotis magas rahulikult 🙂
Mina pole kummagi oma kuti küüsi kindlasti mitte haiglas lõiganud ja ma tõesti ei saa aru kes seda teeb. Vastsûndinu küüned on nagu läipaistev paber, raske on eraldada kus lõppeb küüs ja algab näpp ja need küünekesed on algul imepehmed ja murduvad ise kenasti ära. Võibolla tervamate isendite jaoks kindad, olid endal ka need olemas aga no selles kuumas haiglapalatis, suvel eriti, ei kippund kindaid kasutama. Ja mina ostsin kaubamajast laste manikûûrikäärid, olid seal samas kus tavalised manikûürikäärid, ja no parim ost. Väga head teravad, tömbi otsaga ja õhukesed ja parajalt suured et ühe lõikega ilusti küüs ära lõigata ei pea nende miniatuursete beebikatega nökerdama. Sellised minu kogemused kûüntega 🙂
A huvitav, et seda kääride teemat ikka mainitakse koguaeg haigla listides. Isegi raseduskaardil kirjas, et kaasa võtta lapse küünekäärid. Mõtlesingi, et ju on nii vältimatu asi 😀 | OSCAR-2019 |
||
Praeguseks on selge, et käesolev aasta on olnud rekordiline saagiaasta, mis omakorda on proovile pannud kogu teravilja logistika Eestis.
Scandagra Eesti ASi müügijuhi Mihkel Hangi sõnul on nende ettevõtte investeeringud Keilasse ja Paldiski Lõunasadamasse toetanud vilja eksporti ning praeguseks on nimetatud sadamast välja saadetud enam kui 130 000 tonni teravilja. "Scandagra on mitmete väiksemate laevade kõrval Eestist eksportinud sel aastal kaks üle 30 000 tonnist laeva ning viimasena väljus Paldiski Lõunasadamast ajaloo suurim puistekauba laev, 66 000 tonni odraga Saudi-Araabiasse. Taaskord ainulaadse lahendusena tarniti suurem osa viljast autodega Scandagra klientidelt ja ladudest otse laeva," ütles Hang.
Käesoleval aastal on Scandagra investeerinud enam kui 1 miljon eurot teravilja ladustamisse, kuivatamisesse ja töötlemisse ning 2016. aastal kavandatakse täiendavaid investeeringuid 3 miljoni euro eest. "Tänaseks oleme käidelnud 50% enam põllukultuure, kui eelmisel aastal. See näitab, et põllumehed hindavad kõrgelt Scandagra professionaalset meeskonda ja julget pealehakkamist. Sellist projekti ei tehta üksi, edu võti peitub põllumeeste, transpordifirmade, sadama ja Scandagra vahelises heas koostöös," selgitas Hang.
Paldiski Lõunasadamas tegutsev stividorifirma on ESTEVE Terminal, mis kasutab 24 ha katmata laoplatse, kinniseid ladusid 1,5 ha-l, olemas on mobiilkraanad tõstevõimega kuni 100 tonni, portaalkraanad tõstevõimega kuni 40 tonni, kahveltõstukeid tõstevõimega kuni 25 tonni ja lisaks veel muud inventari.
Paldiski Lõunasadam on suure potentsiaaliga regionaalne sadam, mille põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade käitlemisele.
Nädala börsiuudised: Euroopa suhkrueksport kasvab, mis toob hinnad alla; piima- ja võihinnad võtsid suuna alla; põllumajandustoormete hinnatõus alles lapsekingades; bensiini hind kukkus tublisti.
Euroopas odavnes toidunisu hind 0,3 protsenti ja tonni eest tuleb välja käia 166 eurot. Rapsiseemnete hind kukkus 0,4 protsenti ning tonn maksab 367,25 eurot. Kooritud piima pulber odavnes 0,4 protsenti, 1582 euroni.
USAs odavnes mais 0,5 protsenti, nisu hind langes aga 2,9. Tõenäoliselt oli see ka peamiseks põhjuseks, miks Euroopas hinnad veidi odavnesid. Robusta kohv kallines 1,9 protsenti ning tonni eest tuleb välja käia 2005 dollarit.
Euroopa suhkrueksport peaks kasvama veelgi rohkem, sest tootmiskvootide tühistamine tekitas oodatust suurema reaktsiooni tootjate poolt, vahendab agrimoney.
See peaks tähendama, et hinnad võtavad suuna alla. USA põllumajandusministeeriumi (USDA) Euroopa büroo tõstis Euroopa Liidu suhkruekspordi prognoosi 2,5 miljoni tonnini (2017-18 hooajal). Hooaeg algas 1. oktoobril. Tegemist on viimase kaheksa aasta kõrgeima numbriga.
Varasemaga võrreldes tõstis USDA prognoosi lausa 300 000 tonni võrra. Tõsi, teiste turuosalistega võrreldes on prognoos jätkuvalt küllaltki tagasihoidlik. Näiteks Rahvusvaheline Suhkruorganisatsiooni (ISO) hinnangul ulatub eksport 2,88 miljoni tonnini.
Võrreldes eelmise hooajaga saab kasv olema aga suur, sest 2016-17 eksporditi ainult 1,55 miljonit tonni suhkrut. Peamiseks põhjuseks, miks tootmine kasvab, ongi ELi tootmikvootidest loobumine.
USDA hinnangul saab Euroopa Liidu selle aasta suhkrutoodang olema 20,1 miljonit tonni, mis on 3,6 miljonit tonni enam kui eelmisel aastal.
Selleks, et nõnda palju suhkrut eksportida, peavad hinnad aga langema. EL on Brasiilia, Tai ja Austraalia järel praegu suuruselt neljas suhkrueksportija.
„Euroopa Liidu suhkruhinnad peavad langema, et suhkru muutuks ülejäänud maailmas konkurentsivõimeliseks,“ teatas brüoo oma raportis.
Juulis (hilisemaid andmeid veel ei ole) tuli tonni suhkru eest ELis välja käia 501 eurot. Analüütikute hinnangul langeb see peagi 450 euro kanti, sest tulevikutehinguid on tehtud tunduvalt odavamalt.
Täispiima pulbri futuurid hakkasid odavnema ja ka või hinnad langesid, sest investorid reageerisid GlobalDairyTrade oksjonil toimunud hinnalangusele, vahendab agrimoney.
Kolmapäeval odavnes Euroopa EEX turul jaanuarikuu või futuuride hind 4,5 protsenti, 5350 euroni tonnist. Tegemist on peaaegu kolme kuu madalaima tasemega. Augusti lõpust alates on või hind kukkunud Euroopas 15protsendi jagu.
Langus tuli ajal, mil investorid seedisid GlobalDairyTrade oksjoni tulemusi, kus piimahinnad langesid üleüldiselt 2,4protsendi võrra. Tegemist on suurima langusega seitsme kuu jooksul.
Langust juhtisid piimarasvaga seotud tooted – või odavnes 3,6 protsenti ning veevaba piimarasv langes 3,4 protsenti.
Vaatamata hinnalangusele usuvad mitmed turuosalised, et piimahinnad võiksid uuesti suuna üles võtta, sest Uus-Meremaal segab tootmist kehv ilm.
„Vaatamata sellele, et hinnad langesid, näeme me järgmisel paaril kuul potentsiaali kallinemiseks, eriti täispiimapulbri puhul,“ teatas ASB pank. „Uus-Meremaa ilm on olnud kehv ning tootmine langes raportite kohaselt eelmise aasta tasemele.“
Bloomberg Intelligence (BI) teatas, et Bcom põllumajanduse indeksi langus on jõudnud „ajalooliste ekstreemsusteni“ ning väärtused on erakordselt nõrgad.
„Bloombergi põllumajanduse spot-indeksi 52 nädala hinnamuutus pole kunagi nelja aasta pikkuse perioodi jooksul nii kaua nii madalal olnud,“ teatasid analüütikud. Hindu on surve all hoidnud Ühendriikide külm august, mis on teraviljade saagikust tõstnud.
Suur hinnalangus aga tähendab, et nüüd on hea aeg investeerimiseks, teatas Bloomberg Intelligence. „Põllumajandustoormete hinnad on nii all kui nad üldse saavad olla,“ kirjutasid nad ja lisasid, et tõenäoliselt hakkavad hinnad neljandas kvartalis tõusma.
BI prognoos peegeldab osaliselt nende hinnangut, et nõudlus ületab paljude teraviljade puhul pakkumist. Näiteks Rahvusvaheline Teraviljade Nõukogu (IGC) näeb, et teraviljade varud peaks sellel aastal langema. | OSCAR-2019 |
||
Eesti Rahva Muuseum kuulutab välja toidusuveniiride konkursi, kuhu on oodatud kohalikku toidupärandit ja toorainet väärtustavad võistlustööd. Konkursi tähtaeg on 11. juuni 2018.
Konkursi eesmärk on mitmekesistada ERMi tutvustavate suveniiride valikut ja toetada toidupärandil põhinevat tootearendust.
„Ootame konkursile tooteid, mille valmistamisel on kasutatud traditsioonilist retsepti ja kohalikku toorainet. Samuti jälgime nii toidupärandi kajastumist tootedisainis kui ka teostuse kvaliteeti ja keskkonnasõbralikkust,“ ütles konkursi hindamiskomisjoni liige, ERMi vanemteadur Anu Kannike.
Avalikul konkursil võivad osaleda kõik füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Mitu isikut võivad esitada ka ühise töö.
Auhinnatutel on õigus kasutada oma toote reklaamis märget “ERMi toidusuveniiri konkursi võitja“. Kui toode võetakse müügile ERMi poodi, siis kasutatakse pakendil muuseumi logo ja toode tõstetakse esile sildiga „ERMi toidusuveniir“. Konkursi auhinnafond on 300 eurot.
Tooteid hindab hindamiskomisjon, mille koosseisu kuuluvad ERMi toidukultuuri eksperdid, avalike suhete osakonna esindaja, müügijuht, toitlustusjuht ning erinevate toidukultuuriga seotud valdkondade esindajad väljastpoolt muuseumi.
Konkursi tähtaeg on 11. juuni 2018 kl 17. Võistlustöid võetakse vastu tööpäeviti kl 9-17 ERMi A-sissepääsu infoletis aadressil Muuseumi tee 2, Tartu.
Pühapäeval oli tulekahju Kambja vallas, kus põles OÜ Estonian Malt viljatöötlemise tehase kuivati-sorteerimishoone.Argo Ingver
Sellesügisese koristusperioodi eripära on see, et vili tuleb põllult väga märjana. See tekitab vajaduse kasutada kuivatamisel tavapärasest kõrgemat temperatuuri, mis tekitab tuleohtlikke olukordi.
Viljakasvatajad tunnistasid juba augustis: nad alustasid pooltoore vilja koristust seetõttu, et vilja valmimisaja pikenemine umbes kolme nädala võrra lükkas ka taliviljade külviaja edasi. Et maad vilja alt kätte saada, mindi põllule veel päris valmimata vilja järele. Pooltoores vili sisaldab teadupärast rohkem niiskust kui küps, niisiis tuleb seda ka rohkem kuivatada.
Augusti keskel alanud vihmaperiood lisas omakorda niiskust ja põllumeeste sõnul jõudis kuivatisse vili, mille niiskusesisaldus oli lausa üle 30%. Alla 20 oli niiskusprotsent ilmselt ainult möödunud nädalal, kui püsisid päikeselised ilmad.
Septembris pidi Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik välja saatma mitu kuivatipõlengute kohta käivat operatiivinfot. 6. septembril põles Põltsamaa vallas Annikvere külas mobiilse viljakuivati ahju ümbruses tolm. Vili lasti kuivatist välja ning põleng kustutati.
20. septembri õhtul teatati, et Vastseliina vallas Külaoru külas tuleb kuivatis viljapunkrist suitsu. Alguses lasti vili punkrist transportlindil välja ja korjati tulekolded vilja seest käsitsi ära. Samal ajal kasteti punkris olevat vilja veega. Tulekahju lõplikuks kustutamiseks tuli punker siiski vett täis lasta. Põleng likvideeriti lõplikult pärast südaööd.
22. septembril põlesid Antsla vallas Kraavi külas viljakuivati ahju juures puuriit ning kuivati seinad. Esialgsel hinnangul olid tulekahju põhjuseks ahjule liiga lähedale pandud puud.
Üks tänavune suurim põleng oli läinud nädalavahetusel Tartumaal Kambja vallas Kavandu külas, kus põles OÜ Estonian Malt viljatöötlemise tehase kuivati-sorteerimishoone. Tegu oli linnasekuivatiga.
Päästjad said väljakutse pühapäeva hommikul. Päästjate saabumise ajaks põles hoone lausleegiga ning selle katus kukkus sisse. Tuld võttis ka kontorihoone ning oli oht tule levikuks põhitootmishoonesse. Kustutamas oli umbes 15 ühikut päästetehnikat.
Nagu teatas Marek Kiik, hävis tulekahjus kuivati ning kuumakahju sai kuivati kõrval olev vilja sorteerimise torn. “Meil läks veel õnnelikult,” ütleb ettevõtte juhataja Ursel Kaarna pühapäevale tagasi vaadates. “Põles ära küll kuivati ja sorteerimisjaam, aga õhtul saime siiski juba tootmist jätkata, nii et meie kliendid selle tõttu kannatama ei pea.”
Ta selgitas, et ei oska veel tulekahju tekkepõhjuseid öelda ning ka päästeameti ekspert pole oma järeldustest teada andnud. Võimalik, et tegu oli mingi elektroonikaveaga. “Ei oska isegi öelda, kas tuli läks lahti kuivati või sorteerimisjaama juurest.”
Paljud suvinisu ja -rapsi põllud on siiani koristamata ja ilmaprognoos on eesti keeles öeldes s... Kui ilm aga vähegi lubab, läheb põllumees taas kombainima – vihmade tõttu taas märga vilja. Suhteliselt märg on ka see vili, mis seisab laos ja kuivatamist ootab. Kuna välistemperatuurid on jahedad, tuleb taas kuivatikatlale “takka anda” ja oht põlengute tekkeks pole kaugeltki kadunud.
Samas ütleb päästeamet, et tuleohutuse mõttes neil kuivatitele spetsiifilisi nõudeid ei ole – tegemist on tavapärase tööstushoonega.
Kaasaegsetes automatiseeritud viljakuivatites tuleb järgida kasutusjuhendites sätestatud hooldusnõudeid, lisaks on vaja seadmeid tulekahju kiireks avastamiseks ja esmaseid kustutusvahendeid. Kui kuivati automatiseeritud ei ole, tuleb tagada pidev järelevalve seadmete üle. Seadmete järelevalve tegijaks on tehnilise järelevalve amet. | OSCAR-2019 |
||
Põhikooli füüsikast mäletame mehhaanika valdkonda, kus ühe nähtusena käsitleti liikumist, mida iseloomustatakse mingite kindlate suuruste ja ühikutega. Et paremini mõista liikumise olemust vaatleme seda mõne tuntud elust võetud näite varal.
Kõik me oleme igapäevaelus kokku puutunud autodega ja teame, et liikumise mõõtmise suuruseks on kiirus ja kui me ei taha rikkuda liikluseeskirju, siis tuleb seda hoolega jälgida.
Kiirus mõõtmisel kasutatakse spidomeetrit, mille mõõtühikuks on km/h. Siit omakorda näeme kahte mõõtühikut; mingi lõigu pikkust (km) ja aega (h) tundides. Esmalt toodud mõõtühikus näeme, et need kaks ühikut on omavahel jagatud. Ehk kui me räägime tavapärases kõnepruugis siis ütleme, et auto kiirus on näiteks 50 kilomeetrit tunnis. Mis sisuliselt tähendab seda, et ta läbib tunniaja jooksul 50 km.
Siit omakorda võime öelda, et kiiruse v tuletamiseks on meil vaja teada kahte suurust. Läbitavat teepikkust (s) ja selleks kulunud aega (t), mis valemina näeks välja nii:
Kui me teame kiirust ja siis veel mingi vahemaa läbimiseks kulunud aega, siis saame selle valemi põhjal juba kergesti tuletada ka teised komponendid. Näiteks:
kuna tema et teepikkust mõõtsime eelnenud näite puhul kilomeetrites, siis vaateme, kuidas toimub see mõõtühikutega, kui me asetame teepikkuse valemisse (vaata eelne valem 2) mõõtühikud:
Kuna alati ei mõõdeta kiirust selliste mõõtühikutega. Peale selle kasutatakse füüsikas veel m/s, mis on samuti kiiruse mõõtühik. Sel juhul me peame oma mõõtühikud teisendama.
Vaatame näiteks 50 kilomeetrise tunnikiiruse korral, kui palju see on siis, kui arvestame meetrit sekundis (m/s).
Kiirus v on 50 km/h ehk teepikkuseks on 50 km. Aega kulub selleks täpselt 1 tund (1h). Et teada saada, kui suur on see kiirus m/s -tes, siis teisendame ühikud.
Kõverjoonelisel liikumisel on meie poolt vaadeldava keha või punkti liikumise trajektoor kõverjoon. Kõverjoonelisel liikumisel võib kiiruse vektor muuta suunda. Kiiruse vektori mooduli muutumist nimetatakse tangensiaalkiirenduseks aτ ja kiiruse vektori suuna muutust nimetatakse nomraalkiirenduseks an. Keha mooduli järgi püsiva kiirusega liikumist nimetatakse ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks (v=const ja aτ =0).
Kiirust millega pöörleval kehal asuv punkit liigub mööda ringjoont, nimetatakse selle punkti joonkiiruseks. Mida kaugemal asub punkt pöörlemisteljest, seda suurem on selle punkti joonkiirus.
Üldjuhul mõõdetakse pöörleva keha kiirust teatud ajaühikus tehtud pöörete arvu järgi; see ühik annab ülevaatlikuma arusaamise keha pöörlemise kohta.
Füüsikas möödetakse pöörete arvu sekundis, tehniliste lahenduste korral aga antakse pöörete arv tavaliselt minuti kohta.
Pöörlemiskiiruste mõõtmiseks kasutatakse tahhomeetrit. Kuna eelnevalt me juba ühtlase kiiruse valemiga tutvusime, siis valemi (1) alusel on võimalik tuletada ka pöörlemise joonkiirus. Leiame ajaühikus tehtavate pöörete arvu pöörlemisel tekkiva kujuteldava ringjoone raadiuse kaudu.
Ühtlasel pöörlemisel läbib punkt ühl täispöördel teekonna, mis on võrdne ringjoone pikkusega s = 2πr; nurgamõõdus vastaks see 2π rad =360° ja π rad =180°.
Nurk on 1 rad siis, kui pöördenurga raadius r ja selle nurga moodustanud kaare pikkus l on võrdesed (l = r).
Kui nurka mõõdetakse radiaanides ja aega sekundites, siis on nurkkiiruse mõõtühikuks radiaani sekundis (rad/s).
Joonkiiruse leidmine nurkkiiruse kaudu saab toimuda nii, kui asendame valemis (6) moodustunud nurga φ valemiga (5), siis saame:
Kuna valemise (10) on näitatus joonkiiruse seos kaare pikkuse ja aja kaudu, siis asendades selle joonkiirusega, võtab avladis (7) järgneva kuju:
Joonkiirust on võimalik leida ka nurkkiiruse ω kaudu. Kuna eelnevalt juba teame, et nurkkiirus on võrdne pöördenurga φ ja nurga moodustamiseks kulunud aja t suhtega, siis asendases selle valemis (6) ω -ga, saame siit edasi tuletada järgmise vaelmi:
Et paremini aru saada ringliikumise olemusest peame omandama veel ühe mõiste ja see on periood. Periood on ajavahemik, mille jooksul läbitakse täisring.
Eelpool juba mainisime, et ühele täisringile vastab pöördenurk φ, mis on 2π rad ja siit saame uue seose perioodi kohta:
Sageduse seose leiame nurkkiiruse kaudu, kus täisringide arvule f vastab iga ringi pöördenurk 2π rad. Ajaühikus moodustunud pöördenurk on aga võrdne nurkkiirusega.
Aga siin omakorda võime ω asendada valemis 8 toodud kiiruse ja raadiuse avaldise kaudu, kus muudetud valem näeks välja sellisena:
ja edasi võime asenda valemi 9 põhjal alumise osa nimetaja tähisega l (kaare pikkus), kuna 2π on sama, mis φ.
Siin mõõtühikuks sekund (s). Juhime tähelepanu, et s on füüsikas tihti nii ajaühiku, kui teepikkuse tähis ja seepärast tuleb jälgida, et neid segamini ei aetaks.
Töötava auruturbiini pöörlemiskiirus on 4000 p/min. Tööratta raadiuseks on 1020 mm. Arvuta turbiini tööratta piirdel asuva punkti joonkiirus, mille mõõtühikuks on m/s.
Märkus: kuna arvutus on tehtud MathCad-i programmiga siis käsitsi arvutamisel võivad tulla vastuse saamisel ümardamise vahed. Kui aga teie kalkulaator võimaldab valida π ja kogu tehte korraga arvutada, siis peaks tulemus olema sama. | OSCAR-2019 |
||
Head uut aastat kõigile! Loodetavasti peod peetud, raha vastu taevast tulistatud ja seda imetletud, välja magatud ning aeg seal maal, et uue aasta lubadused hakkavad ka ehk juba ununema.
Räägin natuke sellest, kuidas me “pärissöögiga” algust teeme, sest ma ei ole seda teemat üldse puudutanud. Põhjusega – mul ei ole olnud konkreetset plaani ja tohutut ettevalmistust, kuid samas pole julgenud kuidagi suvaliselt seda asja ka ajada. Näiteks, kui keegi pakub, et oo, anna porgand kätte või puuvili, siis olen heaga keeldunud – ma ei ole valmis! Ma tundsin, et ma pean piisavalt uurima ja endale selgeks tegema kõik, mis vaja ja siis ise otsustama, kas annan või mitte. Olen juba kord selline – teiste soovitusi võtangi kui lihtsalt soovitusi, aga mitte ainutõena – kindluse mõttes pean ise ka uuringuid tegema. Niisiis, nüüd hakkasin ka uurima ja plaani paika panema, kuidas Johanile muid sööke tutvustada.
Kuigi Johan ei ole veel 6-kuune, siis aasta viimastel päevadel tajusin, et ta võiks juba muud ka süüa, kuna ta uned on üsna rahutud, isu on tal väga suur, toitmist on päris palju, kogused, mida korraga soovib, on suured – tegin järelduse, et ainult minust enam ei piisa. Arusaadav ka – tegemist on suure ja energilise poisiga.
Avastasin, et ma ei tea sest asjast mitte midagi ja hirmus oli, aga kui esimesed ampsud käes, tunnen, et aajah! See ju tähendab seda, et ta saab oma söögi peale ehk siis rohkem vabadust mulle. Jjjjjjuhhhuuu!
Ma pean mainima, mulle meeldib selle söögiteemaga jantida – täiega põnev ja heldin iga kord, kui midagi ära sööb.
Sellest te olete vast juba lugenud, milline feil oli esimene ampsu andmine, kes ei lugenud ja kellel huvi, siis üleeelmises postituses rääkisin: Emadega ei jamata! Ehk siis – ma olen väga löödud.
Esimesest ampsust ilmajäämisest olen toibunud, Jaanusega elame endiselt õnnelikult koos ja Johan on alates 29.12 igapäev muud toitu saanud.
Infot söögi kohta, mida ja millal Johanile tutvustada, sain ühest tabelist, mille perearst mulle andis, aga siis nägin, et beebigrupis räägiti Hippi vihikust ja kuidas nad sealt asju loevad. Tuli meelde, et aajah, ma ju ka liitusin selle klubiga ja mul on ka üks vihik.
Selge see, et toidud, mida seal soovitatakse on Hippi omad, aga üldjoontes on seal tõesti palju head infot. Nii, et kes ei ole Hippi klubiga liitunud, siis tehke seda ja teile saadetakse mingit nänni ja infot (http://www.hipp.ee/et/beebiklubi/).
Olen ka mujalt lugenud – igal pool suhteliselt sama jutt – parim on alustada kergestiseeditavast ehk kõrvitsapüreest. Mis mulle Hippi vihiku juures meeldis, on see, et seal võeti kõik koostisosad, juurikad, puuviljad, pudrud ja nende segud läbi ning on kirjas, mitmendast kuust anda, millises järjekorras ja milline on mõju seedimisele, pehmendav, normaliseeriv või kinnistav. Olgem ausad, tittede emad teavad – see on teema nr 1.
Alustasingi kõrvitsapüreest. Esimene püree oli mingi teise firma oma, ka täiesti puhas, maitseaineteta. Esimest toitu tuleks anda mõni lusikatäis, ainult ühest komponendist tehtud, võimalikult puhast püreed. Ei mingit kõrvitsa-kartuli või muud segu.
Johan on kõrvitsapüreed saanud 5 päeva. Esimesed 3 päeva sai enne lõunat ja 2 päeva on saanud 2 korda päevas. Olen andnud juurde ka keedetud vett. Räägitakse, et rinnapiim katab kogu vee vajaduse, aga mul oli tunne, et tahan anda vett lisaks. No on miski sisetunne, et ta vajab vett ka. Kasvõi selleks, et suud loputada.
Kõrvitsapüree läks nagu läks. Tegin topsi lahti, paar lusikatäit sõi. Või maksimaalselt 5-6. Ülejäänud purgisisu panin jääkuubikukotti, sest avatuna säilib see 24h ja ma tean, et selle aja jooksul ta seda söödud ei saa. Igatahes. Täpiliselt ta läks küll natuke, aga pigem kaldun arvama, et see oli apelsinist, mille mina ära sõin – ajaliselt klappis. Seedimine tundub aeglasem olevat, aga samas ta ei kurda ka, et oleks mingisuguses vaevas.
Järgmise maitsega soovitatakse umbes 5 päeva pärast alustada, kui kõige eelnevaga ok. Niisiis, suure õhinaga ostsin täna esimese puhta õunapüree. Mõtlesin, et tahan talle magusamat asja ka juba tutvustada, kuigi õunast ei saa talle põhisööki. Võtsin ka ilma lisandite, suhkrute ja muude värkideta püree – täiesti puhta õuna.
Õunapüree, olgugi, et esimest korda sõi, läks kohe nagu ludinal. Kõrvitsapüreed sõi aeglaselt, ikka rinnaesine oli täis, aga õunapüree järgi oli suu koguaeg pärani, et anna veel ja kugistas nii palju, kui sai. Palju ei tahtnud anda, mine tea, kuidas reageerib, aga noh, üle 5-6 lusikatäie sõi kindlasti.
Lisaks ostsin esimese kaerahelbepudru, mis on mõeldud esimeseks pudruks, lubatud alates 4. elukuust. Kui õunapüreega hästi ja pudruga ka, siis saan putru ja püreed kokku segada ning ta kõhu eriti täis sööta. Can’t wait! Muide, kaerahelbepuder on mu absoluutne lemmikpuder ja sööme seda ise ka Jaanusega igal hommikul.
Eesmärk on Johanil kõht täis saada ja ehk on ka rahulikumad uned. Hippil on veel mingid head-ööd pudrud, mis on kõikvõimalike heade asjadega, et kõht oleks täis ja uni pikk, aga sinna on veel aega.
Kõrvitsat saab ta edasi, vaatan, kuidas õunale reageerib ja kui sellega ka hästi (24h tunni möödudes saab näha), siis puder. Pudrust veel nii palju, et gluteenist räägitakse nii ja naa – osa ülevad, et oleks hea gluteenivabast alustada, aga osa, et pole hullu kui gluteeniga, eriti veel kui rinnapiimal, sest mida rohkem veel emapiima saab, seda kergem on tal varakult harjuda muude värkidega. Noh, Hippi vihikus oli ka kirjas, et ei ole hullu, et gluteeniga puder, niisiis, usaldades jälle enda tunnetust lisaks loetule, võtsin selle pudru. Eks ole näha.
Lusikad on pika varre (mugavam toita) ja pehme otsaga ning kui toit on liiga kuum, muutub lusikaots heledaks, peaaegu valgeks ehk siis väga hea selle järgi vaadata, kuigi ma katsetan käeseljal niikuinii üle. Niisama, tore vidin. Lühikese varrega lusikad on selleks, kui ise hakkab söömist õppima.
Ma võin öelda, et need lusikad on lapsele, kellel tulevad hambad, tõeline hitt. Johan järab neid niisama ka, kui me laua ääres istume ja ta mänguasjadest tüdinenud – nendega tegeleb ta väga pikalt ja huviga.
Kausid võtsin sellised, mis kinnituvad iminapaga laua külge. Hetkel ei ole see oluline, aga hiljem, kui ise hakkab sööma, siis on vast kergem, kui ta neid kausse mööda tuba laiali ei suuda loopida. Olgu öeldud, et ka kinnitatud kausid on hitt – tükk aega jamab, et neid laua küljest lahti saada ehk siis seda rahulikum on meil laua ääres istuda.
Vett andsin muidu Aventi lutipudelist, mis rinnapumbaga kaasas oli (muide, pole kordagi kasutanud). Aga kuna seda on tal raske hoida ja ta tahab pudelit vahel ise hoida, siis võtsime Chicco topsi, mis on kummiotsaga ja ideaalne üleminekuajale (lutipudeli ja tassi vaheetapp).
Muide, joogitopse ma natuke pelgasin, eriti peale seda, kui netis tiirles pilt sellest, millised need sisud on – hallitavad, puhastada ei saa, mis kõik. Aga sellel topsil käivad küll kõik osad lahti, ka see silikoonosa, nii, et ükski äär ja vahe ei jää puhastamisel/kuivatamisel puutumata. See mulle meeldis.
Ja hetkel ongi kõik selle söögitavaariga. Ainus, mis on puudu, on korralik pudipõll. Kummist põlled ei meeldi, mõtlesin, et kuidagi ebamugavad ja ebaloomulikud tunduvad, aga juba praegu näen, et riidest põlled lähevad kiiresti mustaks – lihtsam oleks kraani all kummist põllesid pesta ja kohe kuivatada – valmis ta ongi. Riidest põlled tuleb ikka pessu panna, tükk aega kuivab, ei ole nii, et kohe võtta, aga samas palju mugavamad ja saab suu ka peale sööki puhtaks teha… No vot, ei teagi, mis on parim.
NB! Ei saa endiselt aru sellest, miks pannakse toiduplägaseid laste pilte netti üles, aga saan aru sellest heldimuse hetkest, kui ta isuga sööb. Emade-isade rõõmud. Netti ei saagi seda riputada ka sellepärast, sest keegi teine ei saa aru niikuinii, kui äge see on, kui oma laps sööb, õigemini, kui ka saavad aru, siis teiste last söömas pole nii äge näha niikuinii. Ühesõnaga, suva see söögipilt – lapse esimesed söömised on endale lihtsalt erilised.
Mul saab kutt kohe 4kuuseks ja enne järgmist arsti veebruari alguses omast tarkusest vist ei alusta, aga vaikselt uurin ka juba selle lisatoidu-värgi kohta. Olen lugenud, et osad segavad rinnapiimaga esimesed ampsud, mis sa selle kohta arvad? Ja miks sa muidu poe oma valisid, mitte ise ei keetnud-püreestanud? Kas neid Hippi pakke tuleb vahepeal veel? Mul esimeses oli pudipõll, lusikat küll ei mäleta, aga nagunii kasutaks mingit hõbelusikat vist parem.
jaa, vaata, kuidas kasvab ja ega lisatoiduga kiirustama ei pea tegelikult. Ise ei teinud seetõttu, et polnud millestki teha. Mugavam on osta, kui minna kõrvitsaid ostma ja siis mässan, kui päris oma aiast või tuttavatelt võtta ei ole. Igal juhul eelistan oma aia kraami, kui see olemas oleks.
Aga piimaga segamise asja ma ei ole isegi kuulnud. Peale maitsmisi saab niikuinii rinnapiima ka peale, kui ta tahab.
Ma tean vist miks segatakse. Pakkusin ka oma lapsele huvi pärast lusika otsaga püreed ja ta oksendas mu täis. Kogu piim tuli välja, mis ma talle ennem sisse söötsin. Meie jääme praegu veel piima peale 😀 😀
Söögiteema on kuum teema, hakkas igasugust vastuolulist infot saama uksest ja aknast, aga siiski annaks ka ühe nõuande, ära jää väga pikalt püreede peale, hakka enda kõrvalt lapsele sobivat toitu kahvliga purustama, et ta varakult tekstuuri tunneks. Nad muutuvad mingi hetk igasugustele muutustele väga protsetivaks ja ma arvan et Sa ei taha et Su aastane ja peale laps ainult blendertatud toitu sööks 😉 kamapall on imeline värk, kordinatsiooni harjutamiseks neid näppudega püüdes ja tükitoidu harjutamiseks, need sulavad suus, seega suurt kurkutõmbamise ohtu pole ja anna talle ka kohe lusikas ise pihku ja varsti oled selles seisus et ta tahab ainult ise süüa, anna talle ainult võimalus 🙂 Koristama peab palju aga see on seda väärt 😉 Jõudu sellel teel!
See on küll väärt nõuanne! Olen sama meelt – kui liiga kauaks jääda püreede peale ja ei last ise toitma, siis see on ainult karuteene endale. Koristama peab niikuinii ja see plätserdamise ja segaduse periood on ikka võrdlemisi lühike. Hiljem on ikka ülihea, kui juba aastane laps oskab ose enam-vähem süüa, saad ka ise samal ajal normaalselt süüa jms.
Jaa, ta juba on huvitatud lusikate suhu toppimisest ning ise mõtlesime ka, et tahaks võimalikult varakult ta ise sööma saada. Vähemalt avastama 🙂
Mu lemmik on siiamaani Tommee Tippee kummist taskuga põll. Ei ole liiga kõva nagu osad (BabyBjörn näiteks) ja kerge puhastada. Riidest põllesid kasutasingi vist ainult täitsa alguses, kui ise rohkem last toitsin.
Nendes Hipp head ööd putrudes on suhkur sees, nii et neid väga ei soovitata anda alla aastasele. Ma ise kasutan Holle putrusid ja kui magusamaks tahan teha, siis lisan puuviljapüreed hulka ja saab väga maitsev. Aga edu uute maitsete avastamisel. See on põnev aeg. 🙂
Seetõttu ma seda ei ostnudki, vaid täitsa puhta ja hakkan ise puhast puuviljapüreed juurde lisama. Suhkrust tahan teda eemal hoida võimalikult kaua 🙂
Ma ei ole uurinud nende sisu, aga mingi segu nad on. Tean, et piimaga, aga et suhkruga, seda ei mõelnud jah. Väga hea, et ei ole. Eks uurin asja, kui ostuks läheb.
Kas need iminapad jäävad tugevasti kinni? Otsin ka selliseid, mis püsiksid tugevalt laua küljes. Kui kodumaist õuna veel leida, siis saumikserdades ja vett lisades saab ka okei püree.
Jaa, väiksemad jäävad tugevamini, kui suurem, õigemini mulle tundus. Ta peab ikka tükk aega kangutama, et lahti saada. Seal on muidu üks koht, kust lükates saab kausi lahti, kui selle ära tabab, siis saab.
Kas sa näputoidu peale pole mõelnud? Mitte et ma suruks, ma lihtsalt ise olen tulihingeline fänn ja nagu tulihingelised fännid ikka – olen kergelt pimestatud ja ei saa aru, miks kõik teised seda teha ei taha 🙂 Aga tegelikult austan muidugi igaühe oma valikut, lihtsalt huvitab, mis teised mõtlevad.
Eile tuli Johanile nii hea pakk ukse taha – tema esimene Lego Duplo! Ma olen varem ka mõelnud, et kas oleks juba mõtet talle midagi sellist hankida või mitte. Klotse paneb ta juba ammu suure huviga kokku, aga Duplo tundus siiski liiga keeruline.
Igatahes, saime paki ja avastasin, et see on nii põnev! Meie saime Lego Duplo Farmi ponide talli komplekti. Kuna juba mõnda aega tagasi sai Johan endale väikese mänguhobuse, mispeale meie panime youtube‘st talle hobuse videod ka peale, et saaks aru, mis loom see selline on ning kuidas liigub, siis Lego komplektis olevad ponid ei olnud talle absoluutselt võõrad.
See on ikka uskumatu, kui kiiresti või ootamatult lapsed arenevad. Minumeelest oli see alles, kui ta õppis suuri klotse kokku ja lahti võtma, aga täna olin ma tõelises hämmingus. Kõige suurema õhinaga panin mina seda Lego kokku, aga hämming tekkis sellest, et ka Johanil oli tõeline põnevus ja keskendumine – ta pani inimesi muudkui hobuste selga, kappas nendega mängult talli uksest sisse-välja, ehitas mingit seinaosa küll nii-ja küll naapidi.
Ma olen ta ema ja olen temaga iga päev koos, aga ausalt, ma ei teadnud, et Johan juba nii peenelt mängida oskab. Tuleb lihtsalt õiged asjad kätte anda, mis annavad talle võimaluse selliselt mängida. Mida vanemaks ta saab, seda põhjalikumaks läheb ning seda lahedamad on talle endale kõikvõimalikud mängud ja meisterdamised. Ja seda enam on ka mul põnevust.
Ei ole võimalik kirjeldada “esimestega” seotud tunnet neile, kellel ei ole lapsi, sest teistele jääb vast mulje, et suur asi küll, aga jah, nagu kõik Johani esimesed, tekitas ka tema esimene Lego Duplo asjalik kokku panek minus erilist “süda lõhkeb ja kõik kohad on suurimat heldimust täis” tunnet.
Võib nüüd öelda, et olen suur Lego Duplo fänn ning kui Johanil sünna tuleb, siis võivad kõik hunnikute viisi neid meile kinkida! (wink-wink)
Ja nüüd üks tähtis teadaanne! Et kogu rõõm ainult meie põrandal ei valitseks, siis saadeti meile teine karp Lego Duplot veel – üks äge lennujaam – ja selle saan enda lugejate vahel välja loosida, jee!
Super, et Johanile meeldis! Mind paneb ainult veidi imestama, et see teil esimene Lego alles!! Tundub, et kõikide lemmikkingitus lapse aastaseks saamise puhul on Lego Duplo!! Meie 1a3k poisil on 7 komplekti juba. Kasutusel siiski hetkel vaid 2 ja iga jumala päev on Legod esimene asi, millega hommikul mängima asub. Meil ka mingi farmiloomade komplekt. Ja see lennujaam ka kapis ootamas. Super mänguasjad!!
Ma ei saa aru, mis trikid need on, ma juba ammu vastasin sellele kommentaarile, aga nüüd vaatan, et ei olegi 😀 Ma ei tea, kuhu ma selle teksti siis panin 😀 Igatahes, arvasin, et Johan on liiga noor nende jaoks, et ainult laamendab niisama, muid mänguasju ka piisavalt, tundsin, et aega on. Aga jaa, hull asjapulk, nii, et läks lahti see Lego-maania ja tuttavate pealt vaatan, et nüüd on mitu aastat mureta, see maania ei lõppe nii pea 😀 | OSCAR-2019 |
||
Augusti alguses osales 70 turva- ja asenduskodudes peatuvat last üle Eesti SEB Heategevusfondi eestvedamisel loomingulises töötoas Laitse Graniitvillas, kus skulptor Tauno Kangro juhendamisel prooviti kätt inimese voolimisel – nii, nagu elukutselised kunstnikud seda teevad.
Kuna selline töötuba toimus juba mitmendat korda, olid paljud lapsed ka eelmistel aastatel skulptuuri voolimisest osa võtnud ja teadsid, mis neid ees ootab. Nii mõnegi pere jaoks on Tauno Kangro külastamine tema villas muutunud juba peretraditsiooniks ning lapsed soovivad seda ikka ja jälle teha. Aga alati on kaasas ka neid noori, kelle jaoks kõik on uus ja avastamata.
Teel olles räägiti sellest, kuhu minnakse ja mida seal tehakse. Lapsed arutasid, mida toredat nad meisterdada soovivad. Mõnel oli juba ammu kindel idee olemas. Teised arvasid, et õige mõte tekib pigem kohapeal.
Graniitvillas veedetud päeva teeb eriliseks ka maaliline asupaik: see on imeilus koht suure skulptuuride aiaga. Siin jäädvustatakse end alati õhinal koos Kangro vahvate taiestega. Lastele meeldivad väga suured seaskulptuurid, mille juues klõpsitakse rõõmsalt ühispilte. Sel korral oli noorte kunstihuvilistega kaasas ka profifotograaf ning võimalust vahvaid perepilte teha kasutati väga usinalt.
Töötoa eel võisid lapsed külastada ka kunstniku tööruume ning ammutada inspiratsiooni tema loomingust.
Suures ateljees olid osavõtjate jaoks laudadel puust alused traadist inimkujuga ja suur kang plastiliini. Tulevasi kunstnikke ootasid ka modellid, kelle järgi sai kunstiteoseid vormida.
Ja siis läkski kunstitegemiseks lahti! Tauno Kangro ise kõndis, mikrofon kõrva küljes, ringi ning seletas ja õpetas lapsi. Tal jätkus silmi, käsi ja tähelepanu kõigile. Kunstnikuhakatised omakorda olid hinge ja kätega oma skulptuuri meisterdamise kallal. Mõni vajas abi traadi kinnitamisel, teine näo voolimisel... Kõik kujud tulid omanäolised, keegi ei kopeerinud naabri pealt maha.
Lastel oli suur rõõm sellest, et plastiliin jäi kenasti traadi külge. Nad õppisid inimese pea kuju tegema ning skulptuuri üldist proportsiooni õigesti nägema. Tööd tehti innuga ja keskendunult.
Tauno õpetas, et peaehted on küll kenad, aga kukal ja lõug peavad kindlasti olema. Lapsed olid oma kujude üle uhked, sest just need, kes eelmistel kordadel olid ka kätt saanud proovida, said tunda, et seekord oldi juba osavamad – nii oli ka tuju parem ning meeleolu lõbusam.
Kunstnik hindas noorte kolleegide tehtud töid individuaalselt, innustas ja tõi välja iga lapse töö tugevused ja eripära: „Käeline tegevus ja motoorika areng on oluline ja teraapiline ning samas on oluline, et iga laps saab võimaluse oma anne üles leida. Me keskendume protsessile, mitte tulemusele. Kui lapsele endale meeldib, saades innustust ja positiivset energiat teistega koostegemisest, siis tuleb alati ka hea tulemus. Kõik lapsed on andekad – nad on andekamad, kui me seda üldse arvate oskame.“
Kui kõigil olid skulptuurid valmis, viidi need õue, kus kunstniku abilised kujudele veel viimase lihvi andsid.
Pärast lõunasööki otsis igaüks oma kuju uuesti üles. Kunstnik oli vahepeal aga asunud teostele oma autogrammi ja kiidusõnu peale kirjutama. Iga noor skulptor sai Tauno Kangrolt lisaks autogrammiga taiesele koduteele kaasa ka head soovid, kuhjaga positiivset tagasisidet ja tunnustust. Lastele meeldisid oma skulptuurid nii, et mõni ei olnud nõus seda pakiruumi panema, vaid hoidis terve kodutee süles.
Paljudel lastel tekkisid parimad ideed just meisterdamise käigus. Kasvatajad kirjutasid oma tagasisides, et vahva oli vaadata, kuidas lapsed tegutsemise ajal üksteist toetasid: kui kellelgi oli abi vaja, siis aidati meelsasti ning kui oli vaja julgustamist ja innustamist, siis tehti seda samuti.
Üks tüdruk, kellel oli juba varem kindel idee olemas, oli oma tööga väga põhjalik – nagu ka eelnevatel aastatel – ning viimistles oma kuju veel pikalt pärast seda, kui teistel juba tööd ammu valmis olid. Lapsed olid oma tööde üle uhked ja Kangro kiidusõnad mitmekordistasid rõõmu.
Silver on Kangro juures enne käinud. Sel aastal sai ta rohkem vabad käed ja iseseisvust kuju vormimisel. Tauno aitas teda isiklikult ja laps oli selle üle silmanähtavalt õnnelik ning tulemusega väga rahul. Pärast näitas ta kõigile, kui ilusa sülearvutiga sekretäri tema ISE oma kätega valmis tegi.
16-aastase Martini jaoks oli see eriline päev – tal oli sünnipäev. Tauno kinkis talle oma teoste piltidega Laitse raamatu. Tähtis hetk jäädvustati ka pildile. „See raamat oli veel huvitavam, kui ma arvasin,“ ütles poiss pärast. Ta oli väga rõõmus, et ta just oma sünnipäeval skulptuuritöötuppa sattus.
Koos vennaga veetis selle ilusa päeva ka Martini noorem õde Elina. „Vanema venna sünnipäev on meie kõigi jaoks alati tähtis,“ kirjutas piiga. „Martin aitas mul voolida, seetõttu tuli kuju topelt ilus!“ kiitis ta.
Lastele meeldis väga ka suure puust kiigega kiikuda. „Suure hoo peal oli selline tunne, et me ulatume taevani,“ ütles Elina. Üsna sama tunne võib olla ka siis, kui oled ise midagi erilist loonud!
Silma jäi, kui hoolikalt Evelina modelleeris oma tüdrukut: seelikule volangid, lipsuke, pikk pats… See töötuba tõi tüdrukus välja erilise kunstiande. Ta ütles, et tema kuju on Rapuntsel. „Ma panen selle kodus riiulile, näen seal seda iga päev ja olen enda üle uhke,“ sõnas ta.
Katja valmistas samuti tüdruku skulptuuri, ta voolis kujule selga kleidi ja kaunistas selle. Hiljem kodus riputas ta kujukesele külge värvilised helmed ning mängis temaga nagu nukuga.
Laste meelest oli voolimine huvitav, sest kuju poosid sai ise välja mõelda. Üks poiss leidis, et naelte löömine ei tulnud hästi välja, aga muidu jäi ta oma tööga väga rahule. Põnev oli ka kujude värvimisprotsess – seda küll ise proovida ei saanud, aga jälgida oli samuti lummav.
Lastega kaasas olnud peretöötajatel oli omakorda põnev vaadata, kuidas väikeste kunstnike peas sündisid uued ideed ja valmisid tõelised kunstiteosed. Oli näha, et kogu protsess haaras lapsi jäägitult kaasa.
See töötuba aitas arendada laste fantaasiat ja käelist osavust ning tõsta enesekindlust ka neil, kellel muidu käsitööga väga soojad suhted pole – kunstniku käe all voolimist proovida on tera teine asi kui tavalises käsitöötunnis.
Sellised üritused tugevdavad ka peretunnet. Paljude laste meelest oli see üks paremaid koostegemisi üldse!
Tagasiteel käis tihe arutelu, kellele oma skulptuur kingitakse. Koju jõudes postitas Martin Facebookis, et Tauno Kangro kinkis talle raamatu. Evelinale otsitakse sügiseks kunstiringi. Vabatahtlik Tatjana voolis endale noormehe, mis kunstniku sõnul pidi kestma 20 aastat.
Kolm väikest värvitud nägudega zombi-poissi ja üks Batman olid päevast nii vaimustuses, et soovisid veel skulptori ateljeed külastada. Uhked kunstiteosed asetati koju jõudes tubades aukohale, et oma kätega valminud kunst oleks kogu aeg näha nii endal kui ka külalistel.
See päev täitis kõik laste ootused ja enamgi veel. Nad said teada, mis on skulptuur ja kes modell, lisaks kuhjaga positiivseid emotsioone eesseisvaks sügiseks. | OSCAR-2019 |
||
•• Korpuses ja tagaküljel või alaosas olevad pilud ja avad tagavad seadme jaoks vajaliku ventilatsiooni. Seadme
töökindluse tagamiseks ja selle ülekuumenemise vältimiseks ei tohi neid pilusid ja avasid mingil juhul blokeerida
–– Ärge paigutage seadet kitsasse kohta, näiteks raamaturiiulisse või sektsioonkappi, kui seal puudub piisav
–– Ärge paigutage seadet radiaatori ega soojussalvesti lähedusse või kohale ega otsese päikesevalguse kätte.
•• Vältige seadme jäämist vihma kätte või sattumist vee lähedale (vann, kraanikauss, pesukauss, märg kelder,
bassein jne). Kui seade saab märjaks, eemaldage see vooluvõrgust ja pöörduge kohe volitatud edasimüüja poole.
•• Selle seadme kasutamiseks on vaja patareisid. Teie elukohas võivad kehtida patareide keskkonnasõbralikku
kasutuselt kõrvaldamist puudutavad määrused. Utiliseerimist ja taaskasutamist puudutava teabe saamiseks
•• Ärge koormake pistikupesi, pikendusjuhtmeid ega adaptereid üle, kuna see võib põhjustada tule- või
•• Toitejuhtmed tuleb paigutada nii, et neist ei käidaks üle ja need ei jääks teiste esemete vahele ega alla. Pöörake
•• Kui seade jäetakse järelevalveta ja seda ei kasutata pika aja vältel või seadme kaitsmiseks äikese eest
eemaldage see vooluvõrgust ning ühendage antenn või kaablisüsteem lahti. See hoiab ära seadmele äikesest ja
–– Ärge pange seadmele vett sisaldavaid nõusid (vaasid jne). See põhjustab tule- ja elektrilöögiohtu.
•• Elektrilöögi vältimiseks ärge puudutage seadme sisemust. Seadet võib avada ainult kvalifitseeritud tehnik.
seinakontaktist hoidke alati kinni pistikust. Ärge eemaldage seda kunagi juhtmest tõmmates. Ärge puudutage
•• Kui seadme töös esineb tõrkeid, eriti kui kuulete veidraid hääli või tunnete imelikku lõhna, eemaldage seade
•• Kui teler jääb kasutuseta seisma või lahkute pikemaks ajaks kodust, eemaldage kindlasti toitejuhe pistikupesast
•• Enne teleri paigaldamist väga tolmusesse, kõrge või madala temperatuuriga, suure õhuniiskusega või keemiliste
ainetega saastatud keskkonda või kohtadesse, kus see töötab 24 tundi ööpäevas, nt raudtee- ja lennujaamad,
konsulteerige kindlasti Samsungi volitatud teeninduskeskusega. Vastasel juhul võib teler saada tõsiseid
–– Nõuetele mittevastav maandus võib põhjustada elektrilööki või seadme kahjustusi (ainult 1. klassi seade).
•• Seadme täielikult väljalülitamiseks lahutage see seinakontaktist. Selleks, et saaksite seadme vajaduse korral
kiiresti vooluvõrgust eemaldada, tuleb tagada, et pistikupesa ja toitepistik oleksid vabalt ligipääsetavad.
•• Seadet ei tohi maha pillata ega painutada. Kui seade on saanud kahjustada, eemaldage toitejuhe vooluvõrgust ja
kasutage kemikaale, nagu vaha, benseen, alkohol, vedeldid, putukatõrjevahend, õhuvärskendaja, määrdeained
või puhastusvahendid. Need kemikaalid võivad teleri välimust kahjustada või kustutada seadmele trükitud
•• Kaugjuhtimispuldis kasutatud patareide asendamisel valet tüüpi patareidega võib tekkida plahvatusoht.
* Selles kasutusjuhendis olevad joonised on mõeldud ainult viiteks ja nendel kujutatu võib erineda tegelikust
SRÜ riikide keeled (vene, ukraina ja kasahhi keel) ei ole selle seadme puhul saadaval, kuna see on toodetud EL-i
Kontrollige, kas teie teleriga on kaasas järgmised esemed. Kui mõni ese on puudu, võtke ühendust edasimüüjaga.
a) Kutsute tehniku seadet üle vaatama, aga seadmel ei leita vigu (nt juhul, kui te ei ole lugenud kasutusjuhendit).
Teleri paigaldamisel seinale järgige täpselt tootja suuniseid. Valesti paigaldamisel võib teler maha
libiseda või kukkuda ning põhjustada nii lastele kui ka täiskasvanutele raskeid vigastusi ja telerile tõsiseid
•• Samsung Electronics ei vastuta seadmele põhjustatud kahjustuste ega kehavigastuste eest, mis on tekkinud
•• Kui paigaldate kolmanda osapoole seinakinnitust, vaadake järgmisel lehel oleva tabeli veerust C, mis pikkusega
•• Kui soovite paigaldada seinakinnituskomplekti, mis kinnitatakse ainult kahe ülemise kruvi abil, kasutage
paigaldamist mõnele muule pinnale kui kipsplaat võtke lisateabe saamiseks ühendust lähima edasimüüjaga.
Ärge paigaldage seinakinnituskomplekti, kui teler on sisse lülitatud. See võib põhjustada elektrilöögist
•• Ärge kasutage kruvisid, mis on standardmõõtmetest pikemad või ei vasta VESA kruvispetsifikatsioonide
•• Seinakinnituskomplektide puhul, mille kruvispetsifikatsioonid ei vasta VESA standarditele, võivad kruvipikkused
•• Ärge keerake kruvisid liiga tugevasti kinni. See võib seadet kahjustada või põhjustada selle mahakukkumist ja
•• Samsung ei vastuta toote kahjustuste või kehavigastuste eest, mis võivad tekkida juhul, kui kasutatakse VESA
standarditele mittevastavat või mittemääratletud seinakinnitust või kui tarbija ei järgi toote paigaldamisel
Teleri paigaldamisel jätke teleri ja muude objektide (seinte, kapiseinte jms) vahele piisava ventilatsiooni tagamiseks
vähemalt 10 cm. Piisava ventilatsiooni mittevõimaldamine võib põhjustada tulekahju või toote sisetemperatuuri
Kui kasutate teleri paigaldamiseks alust või seinakinnitust, soovitame kasutada ainult Samsung Electronicsi osasid.
Kui kasutate mõne teise tootja osasid, võib tulemuseks olla probleem seadmega või vigastused seadme kukkumise
Veenduge, et teil on olemas kõik näidatud tarvikud. Aluse paigaldamisel järgige kindlasti kaasasolevaid
•• Ärge pange telerit kõrgetele mööbliesemetele (nt puhvetkapile või raamaturiiulile), kinnitamata nii
•• Ärge pange telerit kangale ega muudele materjalidele, mis võivad olla teleri ja toetava mööblieseme
Patareide paigaldamiseks lükake tagakaas noole suunas lahti ja sisestage patareid joonisel näidatud viisil.
Teleri esmasel käivitamisel kuvatakse algseadistuse dialoogiboks. Järgige algseadistuse lõpetamiseks ekraanil
Saate teleri sisse lülitada selle alumisel küljel olevat nuppu TV juhtseade vajutades ja seejärel juhtimismenüüd
kasutades. Kui teler on sisse lülitatud, avaneb TV juhtseadme vajutamisel juhtimismenüü Juhtimismenüü.
Kui teleril esineb probleeme, vaadake kõigepealt võimalike probleemide ja lahenduste loendit. Teine võimalus on
vaadata e-Manuali jaotist „Tõrkeotsing”. Kui ükski nendest tõrkeotsingu nõuannetest ei aita, külastage veebisaiti
www.samsung.com ja klõpsake seal suvandil Support (Tugi) või võtke ühendust kõnekeskusega, mille andmed leiate
•• See TFT LED-paneel on valmistatud kõrgtehnoloogiliselt toodetud alampikslitest. Sellegipoolest võib ekraanil
•• Veenduge, et teleri vooluvõrku ühendamiseks mõeldud toitejuhe oleks nii seinakontakti kui ka teleriga
•• Eemaldage ja ühendage uuesti kõik teleri ja välisseadmete vahelised kaablid. Võimaluse korral proovige uusi
•• Kui testi tulemused on korras, taaskäivitage ühendatud seadmed, eemaldades nende toitejuhtmed ja ühendades
need seejärel uuesti. Probleemi püsimisel vt ühendatud seadme kasutusjuhendist ühendamise suuniseid.
•• Kui teler ei ole kaabel- või satelliitvastuvõtjaga ühendatud, käivitage kanalite otsimiseks funktsioon
•• Kontrollige, kas teleril olev toite märgutuli vilgub, kui vajutate kaugjuhtimispuldil toitenuppu. Kui ei vilgu,
•• Ärge kasutage traadita seadmeid või lülitage need välja, et vähendada häireid. Lisaks veenduge, et teleri
ja modemi/ruuteri vahel ei oleks takistusi. (Wi-Fi tugevust võivad vähendada seadmed, traadita telefonid,
•• Võtke ühendust oma Interneti-teenuse pakkujaga ja paluge võrguühendus lähtestada, et teie uue modemi/
3. Valige Kaughaldus, seejärel lugege läbi teenuselepingud ja nõustuge nendega. Kui kuvatakse PIN-koodi ekraan,
Eco Sensor reguleerib automaatselt teleri heledust. See funktsioon mõõdab toas olevat valgust ja optimeerib
•• Kui vaatate telerit pimedas ruumis ja ekraan on liiga tume, võib see olla tingitud funktsioonist Ümbritseva
energiatarbe vähendamiseks automaatselt teleri heledust. Kui soovite selle välja lülitada, valige suvandid
Vältige liikumatute kujutiste (nt jpeg-vormingus pildifailide), staatiliste pildielementide (nt telekanali logode, börsivõi uudisteriba ekraani alaosas jne) või panoraamvormingus või 4:3 kuvasuhtega programmide kuvamist ekraanil.
Pidev liikumatute kujutiste kuvamine võib põhjustada LED-ekraanil sissepõlemist ja mõjutada pildikvaliteeti. Selle
•• Proovige kuvada kõiki pilte alati täisekraanil. Parima võimaliku sobivuse saavutamiseks kasutage teleri
•• Kasutage teleri funktsioone, mis on mõeldud järelkujutiste ja ekraani sissepõlemise ennetamiseks. Lisateavet vt
Teleri väljalülitamisel lülitub see ooterežiimi. Ooterežiimis kulutab teler veidi toidet. Voolutarbimise vähendamiseks
See tähis tootel, lisatarvikutel või dokumentidel näitab, et toodet ja selle elektroonilisi lisatarvikuid (nt
tähised viitavad sellele, et patarei sisaldab rohkem elavhõbedat, kaadmiumi või pliid kui EÜ direktiiviga
2006/66 lubatud. Kui selliseid patareisid ei kõrvaldata ettenähtud viisil, kujutavad need ohtu inimeste
Teavet Samsungi keskkonnahoiu ja tootega seotud kohustuste kohta (nt REACH, WEEE, patareid) leiate aadressilt | OSCAR-2019 |
||
30. oktoobril tähistati Viljandis Pauluse kiriku 145. pühitsemisaastapäeva.Pidulikul introduktsioonijumalateenistusel seadis peapiiskop Andres Põder koguduse vaimuliku ametisse õpetaja Allan Praatsi. Jumalateenistuse, mis oli sel pühapäeval Viljandi kahe luterliku koguduse jaoks ühine, viisid läbi peapiiskop Andres Põder, Jaani koguduse õpetaja praost Marko Tiitus ja Kõpu koguduse õpetaja Hedi Vilumaa, samuti ...
Pühapäeval, 30. oktoobril pühitseti Tallinna Metodisti kirikus Hugo Lepnurme mälestusorel. Vaid mõned tunnid hiljem toimunud avakontserdil esinesid professor Lepnurme õpilased Piret Aidulo, Toomas Trass, Virve Soode, Kristel Aer ja Ene Salumäe ning orelifondi konsultant, Rootsi organist Göran Grahn.Mälestusoreli pühitsemine ja pidulik avakontsert toimus vanameistri sünniaastapäeva auks – Hugo Lepnurme sünnist ...
Kirikus on saabunud manifestide ajastu: internetist on leitavad humanistliku kristluse manifest, traditsioonilise kristluse manifest, humoristliku kristluse manifest, alkeemilise kristluse manifest… Avapaugu andnud manifesti koostajad sedastavad: «Me tahame algatada laiapõhjalist diskussiooni kiriku rolli ja võimaluste üle 21. sajandi Eesti ühiskonnas ning soovime, et see diskussioon oleks avalik.» Liikumise «Tänapäevase, ...
Hingedepäev lubab meil taas seista silmitsi hämmeldusega, et me ei oska hingest või hingedest midagi väga kindlat mõelda või öelda. Ometi on hingede aeg ja üldse kõik hingega seonduv meie rahvale mingil moel olemuslikult vägagi lähedane. On hing ju iidne läänemeresoome ühissõna, mis siinseile rahvaile on tähendanud elualget nii inimestes kui loomades ja kõiges muuski looduses. Ühtlasi ...
Koguduste juhatuseesimeeste konverentsi kava oli hariv ja huvitav. Meelde jäi teoloogiadoktor Urmas Petti loeng kristlike koguduste kujunemisest. Tähelepanu äratas ka kultuuriminister Rein Langi sõnum sellest, et riigi võimalused pühakodade renoveerimiseks vähenevad. On arusaadav, et riik pole võimeline kõiki muinsuskaitsealuseid pühakodasid rahastama ja korras hoidma. Kas sel ongi mõtet, kui kogudused vähenevad? ...
Sügise sumbed udud ja aina varem saabuv hämarus on meid viinud novembri algusesse, mil üle tuhande aasta on tähistatud 1. novembril kõikide pühakute päeva ja 2. novembril hingedepäeva ehk kõikide surnute mälestuspäeva.Enamasti on see aeg, et lõpetada meie lühikese suvega kaasnevad kiired toimetused ja mõelda olnule, enese elule ja aja voolule. Neile, kes meie juurest on läinud ja meie elu ...
Läinud nädalal esitas liikumine «Tänapäevase, demokraatliku ja avatud kiriku eest» peapiiskopile ja kirikuvalitsusele oma tõekspidamistest tulenevad ettepanekud EELK olukorra parandamiseks.Pöördumisele allakirjutanud tunnevad muret, et väheneva liikmeskonnaga kirikus ei jõua hea sõnum lunastusest tänapäevaste muredega maadleva inimeseni. Probleem pole õpetuslikes puudujääkides ega vajaduses ...
Ehitus jätkubVahepeal rahapuudusel seiskunud Tartu Pauluse kiriku rekonstrueerimistööd jätkuvad peatselt. Selleks jagati ehituse viimane etapp osadeks ning kuulutati kolumbaariumi ja krüpti (fotol) lõpuni ehitamiseks välja riigihange. SA Tartu Pauluse Kirik nõukogu nõupidamisel kuulutati hanke võitjaks SA Nordecon, kes sisuliselt jätkab poolelijäänud tööd. Sihtasutuse juhataja Elo Sülla ...
Üleeilsel usupuhastuspühal koguneti laulma Jumala nimel Tallinna Jaani kirikusse.Koraalipüha nimigi «Üks kindel linn» oli võetud Martin Lutheri laulusõnadele viidates. Kui usuisa Luther oma lauakõnes on öelnud, et «Jumal on leivaahi, täis armastust, mis ulatub maast taevani», siis lauluga väljendatud armastust oli Jaani kirik põrandast laeni küll täis. Laulma olid kogunenud ...
11.–12. novembrini Tallinnas ja 18.–19. novembrini Tartus toimuv GLSi kristlik juhtimiskonverents pakub enesetäiendamisvõimalust.Üha enam räägitakse elukestvast õppest ja rõhutatakse, kui vajalik on ennast pidevalt täiendada. See lisab kompetentsust, avardab silmaringi, hoiab tööturul konkurentsivõimelisena ja annab rohkem enesekindlust elus läbi lüüa. Küllap on enese pidev arendamine osa ...
11. novembril Kumu kunstimuuseumis avatavast näitusest «Vinum et panis. Veini- ja leivamotiiv 16.–20. sajandi kunstis» pea poole võtab enda alla luterlik kirikukunst. Näituse koostajad on Tiina-Mall Kreem ja Anu Allikvee, keda kirikutekstiilide osas on abistanud selle ala parim tundja Eestis – Marju Raabe. Oma abikäe näituse õnnestumiseks on andnud EELK konsistooriumi kunsti- ja arhitektuurikomisjon ning koguduste õpetajad ja ...
Kui ohtlik on rahvusvahelise projekti raames plaanitud mardikatõrje Ruhnu 1644. aastal ehitatud puukirikule ja eeloleval suvel saja-aastaseks saavale kivikirikule, uurib Eesti Kirik teemaga seotud inimestelt.Kas pesuveega ei visata ka lapsukest välja, muutus küsimuseks, kui avalikkuseni jõudis idee mardikatõrjest Ruhnu kirikutes. Projekti «Seen- ja mardikakahjustused Läänemere saarte puithoonetes» raames plaanitav pühakodade ...
«Surnud keelega tegelemine on mõistuse, mälu, intuitsiooni harjutamine. Ei saa üle küsida, rääkida, teise inimese mälu ega mõistust kasutada, poolelt sõnalt mõista nagu elusa keele puhul. Samas nii ilus, jäägitult haarav,» leiab TÜ usuteaduskonna õppejõud Marju Lepajõe.Oma stuudiumi kohustuslike ladina keele tundide kõrvalt hakkas Marju tegelema asjaga süvendatult. Varsti ...
Vigala kiriku käärkambris oli 29. detsembril luulehommik. Jõulu- ja talveluuletusi luges koguduse liige, luulehuviline Aime Davitjan. Luuletuste vahele mängis koguduse organist Aili Soonberg orelit ja koguduse kunagise õpetaja Johannes Preegeli (1919–1999) tütar Ruth Johanson plokkflööti.
Aime Davitjani huvi on koguduses teada ja ta on ka varem, näiteks sünnipäevadel teistele luuletusi lugenud, seepärast tekkis kirikumehel Toivo Averinil mõte korraldada luulehommik. Koguduse õpetaja Kristiina Jõgi tunneb heameelt, et taoline algatus on koguduses tekkinud ja inimesed tahavad koguduseelus kaasa lüüa.
Põlva ja ümbruse koguduste ühendatud jõududega pandi jõuluks kokku esimene ilus värviline number uut ajalehte Kirik 24, mis hakkab ilmuma üks kord kuus, tiraaþiks 350 eksemplari. Toimetus asub Põlvas ja seda juhib Grethe Juhkason. «Lehes hakkavad ilmuma koguduste tegevust kajastavad teated, ka sündmuste kroonika, samuti kirikuisade mõtteterad ning vastastikku saavad avalikult sõna need, kellel soov avaldada arvamust,» tutvustas uut väljaannet Põlva Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola.
Väljaande eesmärk on siduda kogudusi omavahel, luua nende vahel dialoogi ning püüda äratada vastukaja noorte hulgas.
Kuressaare koguduse juures alustab jaanuarikuus tööd usu põhiküsimusi käsitlev kahekuuline seminarisari «Reis usumaale». Kogunetakse kolmapäeviti kell 18 Kuressaare Laurentiuse koguduse majas. Esimene seminar on 9. jaanuaril. Oodatud on kõik, kes tahavad oma suhtumist kristlikku usku muuta, otsivad kergestimõistetavat teavet kristluse kohta, ilma et kirik millekski kohustaks või sunniks. Seminari viivad läbi õpetaja Anti Toplaan ja koguduse noortetöö juht Tiina Ool, käsitledes oma ettekannetes usu ja elu keskseid küsimusi.
Väikesed vestlusrühmad pakuvad võimalust arvamuste vahetamiseks. Seminar koosneb seitsmest osast ja ühest lõpujumalateenistusest. Osavõtt on tasuta.
Ruhnu vanas kirikus kuulutasid kellad pool tundi enne aastavahetust õhtupalvuse algust. Südaööl helisesid mõlema kiriku kellad ja õpetaja Harri Rein jätkas uues kirikus aasta alguse avapalvusega. Aasta lõpuks ilmus trükist õpetaja Reinu «Ruhnu kiriku lauluraamat» Jumalale tänuks, kiituseks ja austuseks ning pühendusega Emmi Karjusele. | OSCAR-2019 |
||
Alates 1. jaanuarist 2009 jõustusid käibemaksuseaduses (KMS-is; avaldatud RTI, 09.12.2008, 51, 283; RTI, 30.12.2008, 58, 324) alljärgnevad olulisemad muudatused ning täiendused.
Muu hulgas on muudetud omatarbe mõistet, täpsustatud on maksukohuslane ning millal tekib maksukohustus (s.h FIE), et imporditava kauba käibesse saab arvata ka muid kulusid, mida maksustatakse 9% käibemaksuga, täiendatud arve väljastamise nõuded ja palju muud, millest allpool juttu.
Seoses uue EL-i direktiivi (2006/112/EÜ) vastuvõtmisega muudetakse seaduses läbivalt ka viited käibemaksudirektiivile.
Täpsustatakse omatarbe mõistet. Omatarve on maksukohustuslase poolt tema ettevõtte vara hulka kuuluva kauba tasuta võõrandamine ja teenuse tasuta osutamine, samuti ettevõtte vara hulka kuuluva kauba tasuta kasutamine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt isiklikuks tarbeks või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Kauba võõrandamist või kasutamist eelnimetatud juhtudel käsitatakse omatarbena, kui maksukohustuslane on selle kauba või selle kauba osa sisendkäibemaksu oma arvestatud käibemaksust täielikult või osaliselt maha arvanud.
§ 3 lõike 4 punktide 2 ja 3 muudatusega täpsustati, et kauba soetajal või teenuse saajal tekib üldine pöördmaksukohustus sellisel juhul, kui Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelev välisriigi isik ei oma Eestis püsivat tegevuskohta, mille kaudu ta tegeleb Eestis ettevõtlusega. Kui välisriigi isik omab Eestis püsivat tegevuskohta, mille kaudu ta tegeleb Eestis ettevõtlusega, tekib välisriigi isikul püsiva tegevuskoha kaudu Eestis maksustatav käive ja registreerimise piirmäära ületamisel maksukohustuslasena registreerimise kohustus.
§ 3 lõike 6 punktis 4 täpsustati, milliste aktsiisikaupade (vedelkütus, alkohol, tubakatooted) soetamisel teisest liikmesriigist peab maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik käibemaksu maksma.
§3 lõike 6 punkti 5 täiendati, et kauba omanik peab kauba maksuladustamise lõpetamisel käibemaksu maksma ka juhul, kui kaup maksuladustati siseriikliku tehingu tulemusena (rakendus 0%-line käibemaksumäär) ning kaupa maksuladustamise ajal ei võõrandatud.
§ 4 lõike 2 punktist 1 jäeti välja tingimus, et ettevõtte või selle osa üleandmisest ei teki käivet juhul, kui ettevõtet või selle osa kasutatakse ainult maksustatava käibe tarbeks.
§ 4 lõike 2 punkt 7 tunnistati kehtetuks. Seega on kauba remonditeenus, sh garantiiremont, mille Eesti ettevõtja osutab Eestis ühendusevälise riigi isiku tellimusel Eestis tekkiv käive ja remondi tellinud ühendusevälisele isikule tuleb arve esitada koos käibemaksuga.
§ 5 lõike 1 punktis 3 asendati sõna „taasväljavedu” tolliterminoloogias kasutatava mõistega „reeksport”.
§ 6 lõike 1 punktis 1 jäeti impordi mõiste alt välja tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduurile suunamine. Tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuril oleva kauba eest makstakse tollimaksu tolliprotseduuri lõpetamisel, kui kaup suunatakse vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile ja samuti tuleb käibemaksu kohustuse tekkimine lükata samale momendile.
Kehtestati käibemaksutagastusega (nn tax-free´ga) müügi uueks piirmääraks 2000 krooni, varem kehtinud 2500 krooni asemel (§ 5 lõige 2 punkt 2).
§ 11 lõike 1 punktis 3 täpsustati ainult omatarbe mõistet tulenevalt KMS-i § 2 lõikest 6. Käibe tekkimise aeg omatarbe maksustamisel ei muutunud.
§ 11 lõikes 6 asendati mõiste käibe tekkimise aeg importimise ajaga, kuna importimisega seoses ei teki käivet.
§ 12 lõikes 1 täpsustati, et maksustatava väärtuse moodustab lisaks kauba müüjale või teenuse osutajale tasutud summadele kõik muu, mida käsitatakse tasuna kauba või teenuse eest ja mis ei pruugi olla väljendatud rahalise summana.
§ 12 lõikes 3 on sätestatud, et kauba tasuta võõrandamise ja kauba tasuta ühendusesisese soetamise puhul, samuti kauba ühendusesisese käibena käsitatava kauba teise liikmesriiki toimetamise korral (§ 7 lõike 1 punkt 3) on maksustatav väärtus kauba või muu sarnase kauba soetusmaksumuse või selle puudumisel omahinna alusel eelnimetatud toimingute tegemise ajal määratud väärtus.
Tunnistati kehtetuks § 12 lõiked 3¹, 4 ja 5. Tühistatud sätetes kehtinud reeglid on kirjas uutes § 12 lõigetes 14 - 17.
Käibemaksuseadust täiendati § 12 lõikega 6¹, mille kohaselt arvatakse maksustatava väärtuse hulka ka muud summad, sealhulgas kõrvalkulud ning lõivud ja maksud, välja arvatud Eestis või välisriigis makstav käibemaks, mida kauba võõrandaja või teenuse osutaja kauba soetajalt või teenuse saajalt tehinguga seoses nõuab.
Põhimõte, et maksustatava väärtuse hulka arvatakse ka muud summad peale müügihinna, on sätestatud KMS-i § 12 lõikes 1. Kuna maksustatava väärtuse hulka kuuluvad muud summad ei käi ainult KMS-i § 12 lõike 1 kohta, on see sätestatud eraldi lõikena. Samuti tuleb selgemalt välja, et kõik maksud ja lõivud, nt aktsiis ja riigilõiv, v.a käibemaks, on maksustatavasse väärtusesse sisse arvatud.
Seoses tulumaksuseaduse § 48 lõike 8 muutmisega on erisoodustuste maksustamisel tööandja sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks tasuta või soodushinnaga kasutada andmisel erisoodustuse hinna ülempiir tõusnud 2000 kroonilt 4000 kroonile kuus iga nimetatud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta. Sellest tulenevalt suurenes sõiduauto omatarbe maksustatav väärtus 2000 kroonilt 4000 kroonile juhul, kui sõiduauto kasutamisel sõidupäevikut ei peeta (vt ka teemat „Maksustatav väärtus”).
Põhimõte, mille kohaselt ei arvata kauba võõrandamisel makstavat intressi kauba käibe maksustatava väärtuse hulka, on tõstetud KMS-i § 12 lõikest 1 lõikesse 8 ( KMS-i § 12 lõige 8).
§ 12 lõike 14 kohaselt, kui kaupa võõrandatakse või teenust osutatakse seotud isikule tulumaksuseaduse mõistes, on maksustatavaks väärtuseks turuväärtus juhul, kui kauba võõrandamise või teenuse osutamise eest makstav tasu on turuväärtusest:
§ 12 lõike 15 kohaselt rakendatakse turuväärtust seotud isikute puhul maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise tõkestamiseks. Nimetatud lõiget rakendatakse ka kauba ühendusesisesel soetamisel.
§ 12 lõike 16 kohaselt tähendab KMS-is turuväärtus kogusummat, mis kauba soetajal või teenuse saajal tuleks vaba konkurentsi tingimustes tasuda sellise kauba soetamiseks ja teenuse saamiseks samal turustusetapil, kui kaupa võõrandatakse või teenust osutatakse sõltumatule kauba võõrandajale või teenuse osutajale liikmesriigis, kus kauba võõrandamist või teenuse osutamist maksustatakse.
§ 12 lõike 17 kohaselt on turuväärtus, kui ühtegi võrreldavat kauba võõrandamist või teenuse osutamist ei leita:
1) kauba puhul summa, mis ei ole väiksem kauba või sarnase kauba soetusmaksumusest või selle puudumisel omahind, mis määratakse kindlaks kauba võõrandamise või teenuse osutamise ajal;
§ 13 lõike 2 kohaselt ei tule juhul, kui kaup vormistatakse Eestis vabasse ringlusse imporditava kauba maksustatavasse väärtusesse arvata muid kulusid, mis tulenevad kauba vedamisest muusse ühenduse territooriumil asuvasse sihtkohta. Kui kaup on Eestis deklareeritud vabasse ringlusse ning saadetakse edasi teise liikmesriiki, siis lähevad teise liikmesriiki toimetamise kulud juba ühendusesisese kauba käibe maksustatavasse väärtusesse.
§ 13 lõike 5 kohaselt on välistöötlemise protseduuril oleva kauba importimisel ühendusse maksustatavaks väärtuseks töötlemisel lisandunud väärtus juhul, kui kauba ühendusse importija on sama isik, kes selle kauba algselt ühendusest, st Eestist või muust liikmesriigist eksportis. Kui importijaks on mõni teine isik, siis määratakse kauba maksustatav väärtus vastavalt § 13 lõikele 1.
§ 15 lõikes 2 muudetakse käibemaksumäärasid. Käibemaksu soodusmäära suurendatakse praeguselt 5%-lt 9%-ni.
2) ravimid, rasestumisvastased vahendid, sanitaar- ja hügieenitooted ning puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseadmed ja abivahendid;
3) perioodilised väljaanded (välja arvatud reklaami või erakuulutusi avaldavad või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga väljaanded);
Tavapärane ehk 18%-line maksumäär rakendub ohtlike jäätmete käitlemisele, matusetarvetele ja teenustele ning etenduse- ja kontserdipiletitele (vt ka teemat „Käibemaksumäärad”).
Oluline muudatus puudutab eluruumi hooldusteenuse osutamist, mida alates 1. jaanuarist 2009 maksustatakse 18%-lise maksumääraga, olenemata sellest, kellele teenus osutatakse. Teenuse maksustamisel kaob ära senine maksuhalduri teavitamise kohustus (§16 lõige 2 punkt 2).
Maksuvabade finantsteenuste loetelu on krediidiasutuste seadusest üle toodud käibemaksuseadusesse. Seni on kasutatud viidet krediidiasutuste seadusele. Muudatus lihtsustab käibemaksuseaduse lugemist, st finantsteenuste loetelu ei tule mujalt otsida. Muudatus määrab täpselt ära maksuvabad finantsteenused ehk tegemist on tervikliku loeteluga. Krediididasutuste seaduses on loetletud finantsteenused palju laiemalt kui ainult maksuvabad finantsteenused.
Laiendatakse ka investeerimisfondide ringi, mille valitsemine on maksuvaba teenus. Tulenevalt Euroopa Kohtu lahendist C-363/05, peab investeerimisfonde kohtlema võrdselt, olenemata nende asutamise vormist. Maksuvabastuse rakendamisel tuleb vaadata investeerimisfondide sisulist tegevust. Seega laieneb maksuvabastus nii avalikele, avatud kui ka kinnistele fondidele.
Seaduses täpsustatakse, et maksuvabade kaupade ja teenuste maksustamise valinud maksukohustuslane peab üksnes teenuse käivet vähemalt kahe aasta jooksul maksustama. Kuna kauba maksustamisel saab maksukohustuslane valida maksustamist konkreetsete objektide kaupa, siis kauba käibe korral on tegemist ühekordse tehinguga ning ajapiiri ei ole kehtestatud.
Reisija isiklikus pagasis ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatud tubakatoodetelt ja alkoholilt ei tule impordilt käibemaksu maksta, kui kogused ei ületa alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud aktsiisivabasid piirnorme.
Reisija isiklikus pagasis ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatud ja eelnevas lõikes nimetamata mittekaubanduslikku laadi kaup on maksuvaba 4694 krooni väärtuses ning lennu- ja meretranspordi, välja arvatud eraviisiline lõbulend või eraviisiline lõbusõit merel, kasutamise korral on kaup maksuvaba 6728 krooni väärtuses. Kui kauba või kaupade koguväärtus ületab nimetatud piirnormi, kuulub käibemaksuga maksustamisele piirnormi ületava kauba väärtus tervikuna.
Muudatuse kohaselt võib isik esitada käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse elektrooniliselt äriregistri juurde loodud portaali kaudu või taotleda notarilt avalduse koostamist ja e-notari infosüsteemi kaudu esitamist. Tulenevalt vajadusest veenduda maksukohustuslaseks registreerida soovija isikusamasuses ning tema ettevõtlusega tegelemises, ei toimu maksukohustuslaseks registreerimiseks esitatud avalduse automaatne kinnitamine. Avaldus edastatakse koheselt portaalist maksuhaldurile, kellel on endiselt õigus kolme päeva jooksul avaldus heaks kiita või küsida täiendavat informatsiooni isiku ja tema tegevuse kohta. Oluline on ka see, et avalduse esitaja peab tõendama oma isiku. Isik võib endiselt esitada isikut tõendava dokumendi maksuhaldurile, kasutades elektrooniliseks isiku tõendamiseks id-kaarti või ka notari kinnitust.
Kui käibemaksu arvestamiseks vajalikud andmed on väljendatud välisvaluutas, kohaldatakse käibemaksusumma arvutamisel käibe toimumise päeval kehtivat Eesti Panga määratud Eesti krooni vahetuskurssi. Alates 1. jaanuarist 2009 kohaldatakse Eesti Panga poolt määratud Eesti krooni vahetuskurssi ka kauba ühendusesisese kauba soetamise puhul (§ 29 lõige 13).
§ 31 lõigete 2 ja 3 kohaselt ei ole arve kauba ühendusesisese soetamise, paigaldatava või kokkupandava kauba soetamise, kolmnurktehingu tingimustel kauba soetamise ja ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult kauba muu soetamise korral, samuti välisriigi isikult teenuse saamiselt, millelt maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu, muude tõendite olemasolul sisendkäibemaksu mahaarvamiseks nõutav.
Maksustatava käibe ja kogu käibe suhte arvutamisel ehk proportsiooni arvestuses ei võeta arvesse ka juhuslikku kinnisasja kaubana võõrandamist. Kinnisasi, mis on arvel põhivarana on juba kehtivas sõnastuses proportsiooni arvestusest välistatud. Käibemaksudirektiiv näeb ette, et ka kaubana arvel olevat kinnisasja võõrandamist ei võeta proportsiooni arvestusse, kui tegemist on juhusliku tehinguga. Käesolevas sättes on juhuslik tehing selline tehing, mis ei ole maksukohustuslase põhitegevusega seotud, vaid on n.ö kõrvaline tehing.
Muudetud on sisendkäibemaksu korrigeerimise põhimõtteid põhivara tarbeks soetatud kaupade ja teenuste puhul. Põhivara tarbeks soetatud kaupade ja saadud teenuste sisendkäibemaksu korrigeeritakse vastavalt põhivara maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele, mitte ei võeta aluseks põhivara soetamisel prognoositud maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsust.
Põhivara sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodi esimese kalendriaasta esimeseks päevaks tuleb senise soetamispäeva asemel lugeda päeva, millal põhivara võetakse kasutuses oleva põhivarana raamatupidamises arvele.
KMS-i § 35 lõike 7 muudatuse kohaselt tagastatakse uuelt transpordivahendilt tasutud käibemaksu ka juhul, kui isik toimetab ilma võõrandamiseta sõiduki teise liikmesriiki, kus see maksustatakse kui uus transpordivahend. Enam ei ole oluline, kas transpordivahend võõrandatakse teise liikmesriiki või viiakse sinna ilma võõrandamiseta. Oluline on see, et teises liikmesriigis kuulub käibemaks uuelt transpordivahendilt tasumisele. Käibemaksu ei tagastata rohkem, kui selle uue transpordivahendi teise liikmesriiki toimetamise ajal kindlaksmääratud harilikult väärtuselt arvutatud käibemaksu ulatuses.
§37 õike 5 muudatuse kohaselt võib kauba soetaja või teenuse saaja väljastada arve lisaks Eestis registreeritud maksukohustuslase eest ka välisriigi maksukohustuslase eest temalt soetatud kauba või saadud teenuse eest.
Arvele märgitavate viidete osas on muudatused seoses Nõukogu kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kehtetuks tunnistamisega ning uue käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ kehtima hakkamisega.
8) kui ettevõtlusega tegelev välisriigi isik on määranud maksuesindaja (§ 20), siis selle maksuesindaja maksukohustuslasena registreerimise number, nimi ja aadress ning viide käesoleva seaduse § 20 lõikele 6 või nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 204.
§37 lõike 9 kohaselt võib lihtsustatud arve väljastada, kui arvel olev summa ei ületa 2500 krooni ilma käibemaksuta varem kehtinud 1000 krooni asemel.
Muudatuse kohaselt võib FIE käsitada oma käibe ajana päeva, mil kauba või teenuse eest laekus osaline või täielik makse või teenuse saamisel osaline või täielik maksmine. Omatarbe, kauba ühendusesisese käibe või teenuse saamise käibe aeg määratakse tavakorras sarnaselt kõigi teiste maksukohustuslastega.
Erikorra kasutamise soovist peab FIE teavitama kirjalikult maksuhaldurit kas enda registreerimisel maksukohustuslasena või ka varem, märkides avalduses ära maksustamisperioodi, millest alates hakkab ta valikut rakendama.
Äripäeva uudistetoimetuse juht Kristi Malmberg arutleb, et kunagi varem pole pinnas astmelise tulumaksu idee toetamiseks nii soodus olnud.
Lugesin eile uudist, kuidas valitsus lükkas tagasi Keskerakonna algatatud astmelise tulumaksu seaduse eelnõu.
Samuti on Keskerakond läbi aastate erinevaid valitsusi oma astmelise tulumaksu seaduseelnõudega pommitanud, nii et ka see pole üllatav.
Põhjuse, miks sellele esmapilgul mitte eriti olulisele uudisele üldse rohkem tähelepanu pöörata, andis asjaolu, et kunagi varem pole pinnas astmelise tulumaksu idee toetamiseks valijate hulgas nii soodus olnud.
1990. aastate lõpu kriisi päevil oli Vene aeg veel liialt hästi meeles ning "võtame rikastelt ja jagame vaestele" stiilis maksusüsteem ebapopulaarne.
Praegu on olukord aga teine. Nõukaaeg on jäänud kaugeks ja ebamääraseks, töötus ja palgakärbe on aga vägagi teravalt tajutav reaalsus.
Kommentaariumid internetis vohavad klassivihast nagu ei kunagi varem, olgu teemaks vanemahüvitis, dividendid või keskmine palk.
Aina enam levib suhtumine, et sinu normaalne elus hakkama saamine on kindlasti kellegi teise teene ja seetõttu pole ka minu kehvem käekäik minu enda valikute tulemus. Mis tähendab, et suured palgaerinevused on puhas ebaõiglus ja nende tasandamine igati õige tegu.
Usun, et seekordsete riigikogu valimiste kampaanias kasutab sugugi mitte rumal Keskerakond astmelise tulumaksu loosungit väga jõuliselt.
6. märts 2011 on juba pooleteise aasta pärast ning vinduv majandus on selleks ajaks vasakpoolseid meeleolusid ainult suurendanud. | OSCAR-2019 |
||
Kõik me teame, et peaksime kasutama turvalist parooli, kaitsmaks oma arvutit, andmeid ja kasutajaid internetis. Eriti tähtis on omada turvalist parooli oma kodulehel, eriti veel kui kodulehekülg on valmistatud populaarsele sisuhaldustarkvarale nagu WordPress või Joomla!. Mida võiks aga nimetada turvaliseks parooliks ja kuidas paroole rünnatakse?
Häkkerid kasutavad kindlaid viise, kuidas kasutajate paroole ära arvata või lahti muukida. Järgnevad meetodid annavad ehk aimu, millele mõelda, kui valite omale turvalist parooli.
Parooli ära arvamine. Tarkvara nuhib kasutajatunnuse kohta infot internetist – näiteks nime, sünnikuupäeva, sõprade ja tähtsate isikute nimesid, lemmiklooma nime. Seejärel proovib ta midagi neist parooliks.
Proovimine sõnastiku järgi. Eksisteerib tarkvara, mis proovib kindlate keelte sõnaraamatuid parooli kombinatsiooniks. Rünnaku puhul tehakse seda ka võõrkeeleliste sõnastikega.
“Õngitsemine”. Lihtne trikk, millega saadetakse isik lehele, mis petab isikut sisestama sinna oma kasutajatunnust. Kõige paremaks näiteks on hetkel leviv liba e-mail, mis kutsub üles sisestama oma PayPal kasutajatunnust e-maili sisestatud lingile. Tegelikkuses viib see link aga PayPal lehe koopiale, millel pole mingit pistmist õige PayPal kodulehega.
Kõige nõrgemate paroolide proovimine. Kuigi on avalikult mitmeid kordi hoiatatud mitte kasutada parooli “password” või “123456“, teevad inimesed seda laiskuse tõttu ikkagi. Hea on, kui see parool esineb vaid mõnes üksikus süsteemis, kuid halval ning tõenäolisel juhul on samal isikul seesama parool kasutuses ka kõikides teistes sisselogimist nõudvates süsteemides.
Võtame kerge näite – oletame, et meie parooliks on “banaan“. Vastavalt howsecureismypassword.net andmetele kulub sellise parooli ära arvamiseks 0.07 sekundit! Lisame suure algustähe ja lihtsa numbrikombinisatsiooni 123, meie parooliks on seega “Banaan123“, mille arvamiseks kulub 39 päeva. Pole paha. Lisame samale paroolile veel hüümärgi, ehk parooliks “Banaan123!” ja selle parooli ära arvamine võtab aega keskmiselt 58 aastat, kuid asendades suure tähe jälle väiksega saame tulemuseks “vaid” 344 päeva.
Nagu eelnevalt sai juba rõhutatud, on väga tähtis omada turvaliseid paroole sisuhaldustarkvaradel nagu WordPress, Joomla!, Drupal ja muud. Lisaks on saadaval erinevaid pluginaid, mis tõstavad sisuhaldustarkvara turvalisust märgatavalt, kehtestades muuhulgas limiidi, mitu korda admin parooli valesti võib kirjutada. BRN Veebilahendused pöörab suurt rõhku oma klientide turvalisusele, ja seetõttu sisaldub perioodiliselt läbiviidav turvariskide kontroll ka meie pakutavas veebikodu täislahenduse teenuses.
Tänapäeva vabaturumajanduse tõttu vaevab disainereid üle maailma probleem, et ükskõik kui originaalse logo kujunduse nad välja suudavad mõelda, on ikka olemas äravahetamiseni sarnaseid brände. Kuna logo kujundajad ei ole kursis kõikide olemasolevate firmasümboolika kujundustega, satutakse paratamatult olukorda, kus teise ettevõtte logo kujundatuga sarnaneb.
Üldiselt ei ole väga suur probleem, kui teisel kontinendil asuv erineva tegevusalaga ettevõte kasutab teie ettevõtte sümboolikale sarnast kujunduse või välimusega logo. Probleem võib kujuneda aga siis, kui bränd kogub tuntust üle maailma ning inimesed hakkavad tähele panema brändide-vahelisi sarnasusi. Sel juhul peaks vähemtuntud bränd ette võtma imago-muutuse, mis paratamatult tähendab ettekavatsematult suuri kulusid.
Toome teieni mõned disainerite õudusunenäod ehk juhused, kus logode kujundused kukkusid eri disainerite töödel välja väga sarnased.
Kindlasti esineb maailmas ka brändikujunduse vargust, kuid eeldada, et kõik sarnased logod on tekkinud kellegi järelt vehkimisega, on ülepaisutatud ning väär väide.
Sooviksime siinkohal kajastada ka Eestimaalt pärit ettevõtete logosid, mis on mingite brändidega sarnased. Kui te teate mõnda sarnast logo, kirjutage neist kommentaariumisse!
BRN Veebilahendused tegevuse alla kuulub ka logode ning muu firmasümboolika kujundustööd – tellige logo tegemine meilt!
Riigi Infosüsteemi Ameti 21.01.2014 avaldatud uudise kohaselt on kurikuulus pahavara CryptoLocker jõudnud ka eestlaste arvutitesse. CryptoLocker on 2013. aasta septembris levima hakanud pahavara, mis krüpteerib andmed Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemiga arvutis ja nõuab seejärel krüpteeritud andmete eest lunaraha. Pahavara on üsna levinud nii USAs kui mitmel pool Euroopas, nüüdseks siis ka Eestis. Kuidas kaitsta end CryptoLockeri ja teiste võimalike andmeid hävitavate viiruste eest?
CryptoLocker krüpteerib ära nii arvutil kui ka sinna ühendatud võrguketastel ja seadmetel (mälupulgad, välised kõvakettad) olevad andmed – põhiliselt dokumendid, fotod ja levinumate tarkvaradega (nt Adobe Photoshop ja AutoCAD) seotud failid. Sisevõrgus nakatanud arvuti nakatab tihtilugu ka teisi samas võrgus olevaid süsteeme.
Pärast krüpteerimist kuvatakse nakatunud arvuti ekraanile teavitus, kus nõutakse faile dekrüpteeriva privaatvõtme eest tasu. Lunaraha saab maksta BitCoinides või ülekandega MoneyPaki või teiste sarnaste teenuste kaudu. Juhul kui 72 tunni jooksul ülekanne ei laeku, kustutatakse privaatvõti igaveseks. See tähendab, et ligipääs krüpteeritud failidele on igaveseks kadunud!
CryptoLockeriga nakatunud arvutile ravi puudub. Kui andmed on juba krüpteeritud ehk viirus oma töö teinud, saab need lahti ainult pahavara kontrolliv kurjategija. Failid krüpteeritakse 2048-bit RSA võtmetega, mille dekrüpteerimine teiste programmide abil on pika aja tõttu võimatu. Seega on CryptoLockeri või sarnase pahavaraga krüpteeritud andmeid võimalik taastada üksnes siis, kui lunaraha on makstud või kui failid on eelnevalt varundatud.
CryptoLockeri eemaldamine arvutist on tänaseks igasugu tarkvaradega üsna lihtsaks tehtud, küll aga ei ole keegi leidnud võimalikku lahendust krüpteeritud andmete kiireks taastamiseks. Seetõttu tasuks failid perioodiliselt salvestada ümber ka välisele kõvakettale või turvatud internetikeskkonda.
BRN Veebilahendused soovitab failide koopiaid hoida turvalises JottaCloud keskkonnas. Tasuta saate personaalsesse kausta üles laadida kuni 5 GB faile, mis lisaks iga sõbra kutsumisega 5 GB võrra suureneb – boonus rakendub nii kutsujal kui ka kutsutaval. Kui soovite JottaCloudi registreerimisel kokku 10 GB mahtu, siis kirjutage meile! Saadame teile personaalse kutse, millega saate registreerimisel 5 GB lisaruumi.
CryptoLockeriga nakatunud arvutile puudub ravi. Failidest eelnevaid koopiaid tegemata jääb teil kaks võimalust – maksta lunaraha ja oodata, et failid avatakse, või loobuda krüpteeritud andmetest.
CryptoLocker viirus levis seni põhiliselt e-mailis sisalduvates manustes, kuid viimasel ajal on see lisaks e-mailidele levima hakanud mälupulkade ja teiste väliste andmeedastajate kaudu. Samuti levib pahavara ka tundud P2P keskkonnas allalaetavate programmide aktiveerimisvõtmetena.
Kui saate lisaks e-mailile kaasa manuse, mida ei osanud saatvalt osapoolelt oodata, küsige kindlasti üle, millega tegemist võib olla. CryptoLocker võib levida nakatanud arvuti omanikule teadmata tema saadetud e-kirjade manustes.
Kahjuks on tänapäeval CryptoLockeri sarnased viirused laialt levinud, seega koopiate tegemise nõuanne püsib – vaid nii võite kindel olla oma andmete säilimises. Tehke varukoopiaid perioodiliselt, säilitamaks tähtsaid dokumente, pilte ja muid andmeid!
Korjasime internetiavarustest kokku väikese kollektsiooni logosid, mis kõik meenutavad rikutud mõtlemisega inimestele lisaks logo tegelikule mõeldud kujundile või kirjale ka midagi muud. Üldiselt võiks disainer vaadata kujundatud logo ka ise väheke kriitilisema pilguga, et vältida selliste logode esitamist oma kliendile.
Kahjuks jäi mõni klient siiski kujundaja tööga rahule ning nüüd illustreerib kliendi brändil üsna ropp sümboolika. | OSCAR-2019 |
||
Tere! Kas keegi on ise teinud linnupuuri? Ehk oskab keegi kommenteerida ehitus poodides (Ehituse ABC) müüdavat linnupuuri võrku? Võrgusilm on ca 10mm* 10mm, meeter lai ja jm. maksis 39.-, mingi metalltraat, tsingitud küll polnud.
Mure just sellepärast, kuna võrgutraat nii peenike, äkki lõhub viirude varbaid. Traat võis olla ca pool milli paks.
Parim valik võrku puuride jaoks on minu meelest endiselt Key ehituspoes Järve Keskuses. Sealt saab ka peenikest pehmet traati ühendamiseks. See Morgank´` poolt mainitud võrk tundus mulle ka terav.
Meil plaanis hakata ehitama oma lembelindudele suurt elamist. puur tuleb umbes 2,5 m pikk, 80 cm lai (kahjuks laiem ei mahu ära) ja umbes 2 m kõrge. Tagumine sein on plaanis jätta üleni puidust (sinna mingit võrku ega midagi ei tule), kui esimene külg (kõige pikem külg siis) ja küljeseinad on plaais teha nii võrgu kui klaasiga. Mõtlesin, et allpool võiks olla klaas ja siis üleval pool võrk. Klaas alla sellepärast, et linde oleks näha, aga rämpsu puurist välja ei tuleks.
Ootakski kõiki häid ideid, kuidas võiks hakata puur lahti käima, et seda saaks ilusti puhastada ja et samas linnud puhastamise ajal välja ei saaks tulla (järelikult ei saa üks uks ka väga suur olla). Hästi pean läbi mõtlema ka selle kuhu lähevad sööginõud ning koha kuhu saab kinnitada pesakasti, et seda oleks hea maha võtta ja vajadusel puhastada.
Ehk on keegi näinud kusagil netis head pilti mis sobiks mulle puuri ehitamisel eeskujuks või on ise kokku puutunud sellise puuri ehitamisega. Ühe näidise ma juba leidsin ka, mille järgi võib natuke ideid saada (kuna see on päris pikk link siis lisasin postituse lõppu. Ühtlasi on see väga hea kodulehekülg ja seal on palju lahedaid puure, aga täpsemat juhist nende ehitamiseks sealt ei saa).
Kas keegi on varem ehitamisega kokku puutunud? Tõenäoliselt peaks see alus kuidagi puhastatav olema, nagu nad lindude puuril ikka käivad välja, aga ma ei kujuta ette kuidas seda süsteemi sinna luua. Kas põhja teha mingi plekist kauss mis sealt välja käiks?
Ehk on kellelgi mingeid häid juhtnööre ehitama hakkame ilmselt märtsi lõpus, selleks ajaks peaks olema mul joonises olemas, et milline see välja tuleb. Igasugused nõuanded on oodatud.
Mina jagasin puuri esimese külje kolmeks. Suurem on uks. Teised küljed on abiks, et lindudel ei oleks kerge uksest välja lennata, kui ma puuris askeldan. Pildil on näha, kuidas võiks paigutada pesakasti.
Puuri seest vaadates jäi võrk nii http://i56.tinypic.com/ngzvpl.jpg See klots seal on õrte kinnitamiseks. Klots teeb võimalikuks õrre eemaldamise korduvalt, ilma puuri seinu vigastamata http://i56.tinypic.com/2091w5e.jpg
Kas lindudele on oluline, et neil oleks loomulik päevavalgus või sobib neile ka, kui valgust annab puuri laes olev lamp. Siis tean kuhu puuri planeerida.
Loomulik päevavalgus on ikka tähtis. Puur võiks minna sinna, kust seda kõige rohkem saab. Muidugi päeva võib pikendada tavaliste lampidega, kui pimedaks läheb.
Puuri ma ei soovita lampi panna. See pole linnu silmadele hea. Pealegi peaks olema lamp, mis on puuri vahetus läheduses täisspektriga. Vastasel korral kahjustuvad linnu silmad. Ka õiget valgust ei suunata otse puurile. Siin on valgustusest kirjutatud http://papagoimaja.forum.co.ee/t805-tai ... rvalgustus
Meie puur sai igatahes valmis ja linnukesed ka seal kenasti sees ja väga rahul. Puuri tegi tuttav puidutööline ja oleme saadud tulemusega väga rahul. Ma ikka mõtlen, et ei saa aru kuidas ma juba 10 aastat tagasi selle peale ei tulnud, kogu selle aja jalutasin ikka kenasti harjaga ümber puuri ja muudkui koristasin. Nüüd pole enam mingit proleemi, ühtegi toidukesta ega aluspanu jupikeste ei lenda kuhugi poole. Isegi sulgi ei tule puurist välja.
Küsimus veel nendele, kellel suured puurid. Kuidas teil põhi on ehitatud (mis materjalist) ja kuidas seda puhastada on? Mida kasutate allapanuks?
Meie puuride põhjad on saepuruplaadist, mis ei talu niiskust. Aluspanuks kasutan vanu ajalehti. Koristamisel on abiks prügikühvel, väike hari ja niiske lapp ning käterätt.
Olen kusagilt lugenud, et linnupuuri võrk ei tohi olla tsingitud. Täna käisin K-Rautas vaatamas puurivõrke ja kõik olid tsingitud, isegi selline, millel papagoipilt peal oli. Key ehituskaupasid enam ei eksiteeri-kus veel võiks puurivõrku müüa olla? Minu linnud pole kunagi puurivõresid närinud, kas sellegipoolest ei tohi võrk tsingitud olla?
Tsingitud võrk on ohtlik linnule, kes võtab nokaga võrgust kinni. Tsink koguneb organismis ja lõpuks lind sureb. Kui tsingitükk satub organismi, siis võib surm kiiresti tulla. See papagoiga tsinkvõrk peaks olema kuumtöödeldud. Selline võrk ei pudene ja ei ole nii ohtlik. Aga päris ohutu ka mitte.
Minu papagoid ka reeglina puurivõret ei näri, aga on ka perioode, kus nad tükk aega selle võrega mässavad, eriti just lae all nurgas. Olen üritanud sinna muid asju kinnitada, mis võrest huvitavamad. Kas see võre on meil kuumtöödeldud või mitte, ei oska öelda, aga midagi sealt ei pudene küll. Praeguseks on puur olnud meil 5 aastat ja mingit muutust ma lindude tervises täheldanud pole.
Enamus (kui mitte kõik) K-Rautas müüdavad puurivõrgud olid kuumtsingitud, ma kahtlustan, et täiesti tsinkimata võrku ei müüdagi...
Tallinnas pidi olema müügil tsinkimata, kuid nüüd ei tule jälle meelde kus. Margitikas teab. Küsi temalt ja kirjuta siia teemasse ka.
Mul on ka plaanis ise puur teha, aga tahaks puuri sisse (kuskile küljele või üles) panna mingit valgustust, kuna õhtuti, kui pime on, ei tahaks väga laelampi põlema jätta, aga linnukesi pimedas ka hoida ei taha. Loomapoodides on puurides mingi valgustus, ega keegi ei oska öelda, mis lambid need on või üleüldse, mida tohib puuris kasutada ja mis ei võta palju elektrit?
Puuri laes olev valgus.. olen kujutanud ennast mõnikord linnuna puuri. Kui seal põleks mingi lamp, siis võibolla see häiriks mu silmi.
Sellepärast tahakski mingit õrna valgust, nagu õhtulampidel, aga sellest veel tuhmim valgus. Lihtsalt selline õrn hubane valgus. Pirni ees oleks niivõinaa üsna matt klaas, niiet see valgus ei ole terav ega ärrita silmi.
EDIT: Küsiks veel, kas keegi teab, mis värviga/sprayga võib linnupuuri trelle värvida? Tahaks vana puuri üle värvida. Igalt poolt ära kulunud. | OSCAR-2019 |
||
Olen lihtsalt nii ülipositiivselt üllatunud, et tahan seda tellimust jagada eelkõige selle pärast, et see jõudis lihtsalt kahe päevaga kohale. Tellimuse tegin kolmapäeval ja reede hommikul oli kuller ootamatult ukse taga ehk siis postiteenus Inglismaalt Eestisse on kiirem kui Eesti Post riigisiseselt asju kohale toimetada suudab.
Muidugi olen NEXTis igasuguseid asju ka juba üsna kaua nillinud ja seal jäävad kogu aeg nii armsad roosad ja muud ilusad värvilised asjad silma, mida lapsele kõike meeleldi selga ajaks. Üks nendest olen ma ka, kellele meeldib osta lapsele uusi asju.. millest ta ühe kuuga välja kasvab. Polegi ammu enam endale midagi kuskilt silmata suutnud, aga lasteasjad röövivad küll pilku. Loodan ainult (mitte pahaga), et Annabel natuke aeglasemalt kasvata soovib. :)
Kuna talv ka tulekul ja Annabelile ilusat talvekombekat vaja, siis on silma jäänud ka niisugune imeline roosa kombekas, aga vot selle tellimisega olen hetkel natukene arg, sest pildi järgi ei saa ma üldse aru, kas ta ikka on talveks sobiva paksusega või on pigem mõeldud natuke soojemateks ilmadeks.
Äkki on seda kombekat ka nexti poes Kristiine keskuses? Siis saaksid järgi kontrollida, kui paks täpselt on :)
Ma sellele mõelnud jah, aga pole titaga veel ühistransporti minna tahtnud ja jalutada vast liiga pikk maa. :P
Hea, et poiste asjad koledad minu jaoks on (suurem osa), jääb raha vähemalt järgi :D Muidu ostaksin end hetkel ilmselt ogaraks nunnudest kleitidest.
Oeh, jah. Kui ma veel sugu ei teadnud, siis piilusin ka ikka tüdrukute asju ja ohkasin, et “Aga kui oleks poiss, mis ma talle siis ometi küll selga ostaksin,” sest no valik tõesti selline ühekülgsem. :D
Ja samas millalgi kui ma seal poes ka käisin, siis valik oli natuke väiksem tõesti. Kõiki asju, mis netipoes, ei olnud seal näha ega saada. :)
Aga seda kombekat vaatasin mina ka. Mina aga loodan just, et ta on õhemapoolne, sest mul mõnus karvane roosa supersoe kombekas on olemas talle, aga Prantsusmaal on jõulude ajal kah 12 kraadi sooja, et oleks miskit õhemat varianti ka vaja. Olen ka mõelnud, et läheks Kristiinesse tšekkima, aga see on minu jaoks teises maailma otsas ( Viimsis elan :D ). Nii et kui sa millalgi ära käid, siis ole kena ja anna teada kui paks see on, eks :)
Ma küsisin NEXTilt, et kui talvekas see on ja nad vastasid, et see on talvekombekana mõeldud küll, aga mitte soovitavalt meie külmale talvele. Et mingi max 7 külmakraadi umbes kannatab tollega ja et pigem selline soojema talve kombekas jep. Aga no samas vankris on soojem ja saab teki ka peale visata.
Tõepoolest, Nextil on väga armsad beebiriided ja hind polegi väga kallis, kui osta komplekte. Minu arvates nende talveriided meie kliimasse ei sobi – kui kärulapse annab veel ära pakkida, siis juba suurematel peaksid olema võimalikult tuulekindlad riided.
Seda nad mainisid jah, et pole päris meie kliimat silmas pidanud nad oma riietega, aga et vankris kannataks sellega vast olla küll (tolle kombega siis). Aga suurematele lastele jah talveks sealt riideid ei saa.
A samas oleneb ka sellest kuidas keegi külma kannatab. Mul on näiteks talvejope megaõhuke ja sellel ei ole voodrit ega midagi ja sellega kannatab käia nii sügisel +10ga kui ka talvel -20ga. Külm igatahes ei ole ja palav ka kunagi mitte. :D
Mina olen Kristiines Nextis käinud luuret tegemas ja hinnad võrreldes kodukaga on ainult 2-3 eurot soodsamad. Ehk tellida mõtet, kui plaanis võtta suuremad kogused, või kui poes sobiliku suurust pole. Mingisugust suurt hinnavõitu kahjuks küll ei saavuta.
Selle “meie talve” all on mõeldud neid ilmasid kui on kraadid alla miinus 20. Ja no ausalt ma ei kujuta ette kes sellise külmaga lapsega jalutama läheb ja veel nii, et tekki peale ei pane :) Nii et tegelikkuses on see siiski väga sobiv kombe. Ei maksa ju unustada, et vankris sees ei puhu tuul jne.. Ma isiklikult paksemat kombet ei julgekski osta sest siis on jälle üle kuumenemise oht – nagunii kiputakse ju tekk ka peale panema(olenemata kombe paksusest) ja lisaks veel kärukate voi veel soojem kookon koos kattega.
Isegi -15ga ei soovitata väga enam minna. Et niisugune -10 kanti üldiselt on veel käidav. Samas, ega ma ise ka nagunii meeleldi väga külmaga nina välja ei pista toast. :D
Ainuke nõme on see kui palju tõmbavad pesus kokku tudukad. pese üks ära ja vaata palju väiksem võrreldes teisega on. Alguses mõtlesin, et laps nii palju kasvand aga pole ju veel sünnikaaluski tagasi :D siis sõbranna tegi nii, et ühe pesi ära ja teine polnud pestud ja vahe oli meeletu. Ja teine nõme lugu on suuruste vahega- liiga suured vahed. Muidu on jube ilusad riided jah! :D see kombe oli kristiines muide olemas.
Need mis ma tellisin ongi hetkel suured. Suurus 62 nii et ei ole veel pesnud. Ära pesen siis on raudselt parajad praegusele suurusele. :D Hah.
Samas see kokkutõmbamine peaks olenema pesureziimist ka. Tsentrifuugida ei tohi siis lihtsalt väga vist või mingi õrna pesu reziim. Või käsitsi pesta. Loodan, et ei tõmba ikka väga kokku. :)
Aga need, mida praegu kasutan tal.. ma ei saagi aru, kas ta on nii meeletult pikkust visanud või on ka pesus hoopis kokku tõmmanud. Igatahes peale iga pesu on tõesti järjest väiksemad kui nüüd mõtlema hakata, aga mul ei tulnud pähegi, et äkki kokku on tõmmanud. :D | OSCAR-2019 |
||
Aastaloosis osalevad kõik 1. novembrist kuni 26. detsembri kella 19.00ni ostetud Vikinglotto piletid. Iga mängukombinatsioon piletil annab eraldi võiduvõimaluse.
Audi „pre-sense City“ - kaameraga turvalisussüsteem, mis hoiatab sõidukijuhti võimaliku ohu eest kuni kiiruseni kuni 85 km/h ja vajadusel suurendab pidurdusjõudu või teostab võimalusel täieliku mahapidurduse
"Airbag" - külgturvapadjad eesistujatele (istmesse integreeritud), lisaks peaturvapatjade süsteem, täismõõdus turvapadjad juhile ja kaassõitjale
"Airbag" - kaassõitja turvapadja väljalülitamise võimalus + laste turvaistme kinnitussüsteem ISOFIX kõrvalistmel
Esilaternad "Xenon plus" koos LED-päevasõidutuledega ja LED-tagatuledega ning automaatse valgustuskõrguse reguleerimisega, sh esilaternate pesuseade
Juhi infosüsteem näidikute paneelis 5-tollise monokroomse TFT-displeiga, sh pausisoovitus ja välistemperatuurinäit
Tagaiste "Plus", sh teise istmerea reguleerimise võimalus, läbilaadimisava ja integreeritud topsihoidjad tagaistme käetoes
Panipaiga- ja pagasiruumipakett - võrgud esiistmete seljatugedel, panipaigad juhile ja kõrvalistujale, lukustatav kindalaegas ning võrgud pagasiruumis
Esiuste klaasid suurendatud mürasummutusvõimega, alates B-piilarist tahapoole tumendatud standardklaasid ("Privacy Glass")
“Vikinglotto Aastaloos 2018" (edaspidi lisaloos) viiakse läbi ajavahemikus 01.11.2018 kell 0.00 kuni 26.12.2018 kell 19.00 ostetud Vikinglotto piletite vahel. Vähemalt üks piletil olevatest mängukombinatsioonidest peab osalema vähemalt ühel nimetatud ajavahemikus toimuval Vikinglotto loosimisel ja olema kehtiv loto infosüsteemis.
Lisaloosi korraldajaks on AS Eesti Loto (asukoht: Hallivanamehe 4, 11317 Tallinn, registrikood 10281170; edaspidi Eesti Loto).
Iga mängukombinatsioon osaleb lisaloosis eraldi võiduvõimalusena, st igale lisaloosis osaleval piletil olevale mängukombinatsioonile genereeritakse unikaalne ID, mis trükitakse loosisedelile (nt kaheks loosimiseks ostetud viie mänguväljaga pilet sisaldab kümme mängukombinatsiooni, s.o 10 erinevat võiduvõimalust).
Loosimise järel avalikustatakse väljaloositud ID-dele vastavate piletite numbrid. Iga loosisedel võib lisaloosis võita ainult ühe korra.
*50 000 euro võitja võib soovi korral oma rahalise võidu võtta välja sõiduautona Audi Q5 sport TDI quattro S tronic. Auto üleandmisel mängijale tagab Eesti Loto kaskokindlustuse üheks (1) aastaks.
Lisaloosi loosimine toimub 28.12.2018 telestuudios aadressil Tallinn, Peterburi tee 81 ning selle salvestusele loositakse välja 40 osalejat.
Lisaloosi salvestusel osalejate loosimine viiakse läbi 10.12.2018 elektroonselt, kasutades juhuarvugeneraatorit (random number generator). Eesti Loto võtab väljaloositud mängijatega ühendust kolme päeva jooksul peale loosimist. Juhul, kui Eesti Loto ei saa mängijaga selle aja jooksul ühendust, kaotab mängija õiguse salvestusel osaleda.
Lisaloosi läbiviimisega seotud isikud, sh Eesti Loto töötajad, järelvalve töötajad ja saate tootmisega seotud töötajad, ei või lisaloosis osaleda.
Kõigi lisaloosi võitjatega võtab Eesti Loto ühendust hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast lisaloosimise tulemuste avalikustamist. Võitnud piletinumbrite kohta saab informatsiooni telesaatest, alates 02.01.2019 Eesti Loto telefonil 650 2030 ja koduleheküljelt www.eestiloto.ee.
Lisaloosi võidud vormistatakse Eesti Loto kontoris (Hallivanamehe 4, Tallinn) või salvestuse ajal telestuudios, aadressil Tallinn, Peterburi tee 81. Võidu vormistamiseks tuleb võidupileti omanikul esitada oma isikut tõendav dokument. Võite saab vormistada ka elektroonselt, saates digiallkirjastatud “Võidusumma väljamaksmise avalduse” Eesti Loto e-posti aadressile lotopost@eestiloto.ee. Avaldus koos juhisega võidu vormistamiseks asub Eesti Loto kodulehel.
Rahaliste võitude väljamaksmise lõpptähtaeg on 15.03.2019, autode üleandmise tähtaeg on hiljemalt 30.06.2019.
Loosimistest osavõtu ja võidu kättesaamisega seotud kulutusi mängijatele ei kompenseerita. Võit, mida võitja ei ole õigeaegselt vormistama tulnud või millest teavitamiseks ei ole Eesti Loto võitjaga ühendust saanud, ei kuulu väljastamisele ning see arvatakse Eesti Loto reservfondi. Võitjaga ühenduse saamiseks võib Eesti Loto kasutada ka rahvastikuregistris mängija isikukoodile vastavaid kontaktandmeid.
Mängija peab arvestama, et avalikkusel on kõrgendatud huvi lisaloosi võitude väljaandmise faktide ja võitjate isikute osas, mistõttu on Eesti Lotol õigus avalikustada lisaloosi võitjad ilma eelnevat kokkulepet sõlmimata ning täiendavat tasu maksmata. Võimalusel arvestab Eesti Loto võitja oluliste huvidega. Mängija, kes osaleb telesaates toimuval loosimisel, annab Eesti Lotole õiguse kasutada oma nime ning pilti meedias (s.h telesaates) ning Eesti Loto kodulehel ilma täiendavat tasu maksmata ja eraldi kokkulepet sõlmimata.
Kõik lisaloosiga seotud vaidlused lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele. Kõik pretensioonid seoses lisaloosi korraldamise ja/või läbiviimisega tuleb saata kirjalikult Eesti Loto aadressil (vt p. 1) hiljemalt 06.01.2019. Pretensiooni lahendamise tähtaeg on 2 nädalat arvates pretensiooni laekumisest. Anonüümseid pretensioone ja avaldusi läbi ei vaadata ning neile ei vastata.
Võite saab vormistada AS Eesti Loto kontoris (Hallivanamehe 4, Tallinn) tööpäeviti kell 10.00–16.30 või elektroonselt digiallkirjastatud avalduse alusel. Võidu vormistamise lõpptähtaeg on 15. veebruar 2019. Võidu kättesaamise aluseks on isikut tõendav dokument.
Loosimise salvestusele pääseb 40 registreerunud osalejat (koos kaaslasega), kes loositakse välja Eesti Lotos 10.12.2018. Stuudiopubliku loosimisel osalemiseks tuleb osta ajavahemikul 01.11.–09.12.2018 Vikinglotto pilet ja registreeruda kuni
Iga pileti kohta saab loosimisel osaleda üks kandidaat, olenemata pileti kombinatsioonide ja loosimiste arvust.
Iga kandidaat saab loosimisel osaleda ühe häälega, sõltumata registreeringute arvust erinevate piletitega. Ühe kõne jooksul saab helistaja soovi korral registreerida mitu kandidaati. | OSCAR-2019 |
||
Reedel olin ma põhimõtteliselt terve päeva tubane ja mõtlesin aina, kuhu kõik inimesed kadunud on kuni lõpuks läksin teadmata põhjusel rõdule ilma uurima ja avastasin, et vauuviii kui imeline ja soe ilm – loogiline ju, et tuleb välja minna! Sooja ilma tulekuga tulid pähe muidugi ka miljon asja, mida mul veel suveks olemas ei ole, aga kindlasti saada tahaks.
Kõige esimesena tahan ma oma šokolaadipruune juukseid. Ma ei ole ikkkka veel juuksurisse jõudnud, kohutav. Vahepeal mõtlesin juba, et ostan poest värvi ja tuunin end ise ära, aga siis ikkagi leidsin, et tahaks neid kena 5cm lühemaks ka võtta, et nad terved oleks ja pealegi tahaks, et värvitöö oleks ka korralikult tehtud. Kui ma kunagi blondist pruuniks end ise tegin, siis lõpptulemus kippus kergelt rohekas olema, nii et usun et juuksur oskaks siinkohal kuidagi paremini seda järsku üleminekut korraldada kui poevärvid.
Teiseks tahan ma uusi teksapükse, mis oleks ultraskinnyd ja low waist. Olen ammu juba Tally Weijl roosa-valge jänkulogoga poe fänn olnud ja avastasingi, et seal müüakse kõige ilusamaid teksapükse ja lühkareid üleüldse. Paraku olen ma seal juba kaks korda seda ilu piilumas käinud ja kurvalt tõdenud, et nendel tumesinistel teksapükstel oli minu suurus (36) otsas ja neid pitsiga lühkareid polnud üldse koha peal olemas. :(
Järgmiseks kujutan ma ette, et mu pruunide kiharatega sobiks imehästi kokku kõiksugu värvilised aksessuaarid. Värvilise mustriga käekott ja käevõrud pildil on mõlemad pärit Accessorize kodulehelt, sest reaalses poes ma taas kumbagi eset üles ei leidnud. Suurte lilledega peavõru Soome aksessuaaripoest Glitter.
Accessorize puhul märkasin ka sellist asjaolu, et EU netipoes on asjad kallimad kui UK omas ja viimasest tellides tuleb isegi koos postikuluga kokku odavam. EU lehel näitab koti hinnaks 54.90€ (+ postikulu) ja UK omal on hinnaks 35£ (+ postikulu 3.95£), mis teeks kokku ~49 euri. Olin seda ka juba peaaegu ära tellimas, aga lähen teisipäeval Soome ja nagunii saaksin selle siis jumal teab kuna kätte ja mõtlesin parem, et tsekin Soomes ka Accessorize’i ja äkki seal on olemas. Kui ei ole, siis ehk tellin siis kui tagasi koju jõuan, sest see on niiii imeilus lihtsalt. ^^
Kehahoolduse osakonnast olen endale unelmatesse välja valinud Joik vaarika kehakoorija ja särava suvise meigi jaoks The Body Shop särapuudri. Mulle väga meeldib kui inimeste põsesarnadel on kuldseid säratükikesi ja see toode paistab olevat just see, millest olen puudust tundnud.
Mõlemad topid, mille ma pildil teksadega matchinud olen, on võimalik leida Lindexist. Suvegarderoobi peaks leidma veel ka mingisugused beeži värvi kõrgema kontsaga sandaalid või kingad ja kindlasti on mul sellel aastal vaja uusi bikiine, mis võiks olla kergelt push-upid. Siis vist oleks süda lõpuks rahul?
Teinekord on ikka päris kehvake naine olla. Keio näiteks tahab suveks ainult uusi lühkareid ja usun, et leiab endale meeldivad esimesest poest, kuhu ta sisse astub. :D
Kui ma oma heledad juuksed tumedaks värvisin, siis suurim pluss oligi see, et kõik värvid sobisid palju rohkem, meigi ja riietuse jms puhul :D
Ma seda pole eriti täheldanud, et ühe juuksevärviga rohkem sobiks midagi vms. Omaarust kannan mõlemad samamoodi välja, aga eks näis. Viimati kui paar aastat tagasi tume olin, siis olin lihtsalt siuke emostiili rohkem, haha. :D Loodan nüüd ikka värviliseks jääda, sest näiteks sellised värvid, mis siin kollaažiski kokku pandud, oleksid tumedate juustega nii ilusad.
Jaa, on tõesti :) Ehk on asi minus lihtsalt, sest heledate juuste ja värvidega (nt punane huulepulk) näen tõsine vene baaba välja, tumeda peaga oli väga classy :D Riietusega polnudki vahe nii suur, aga meigis küll.
Seda, et ma oma juukseid üle pika aja jälle pruuniks tahaks värvida, hakkasin ma mõtlema juba aprillis. Kui ma siis juuksurisse helistasin ja öeldi, et lähim vaba aeg on umbes 3 nädala pärast, keeldusin ma sellest ja jäin nukralt edasi passima. Noh, et helistan millalgi uuesti. Mingi rumal komme või soov lihtsalt, et kui ma helistan, tahaks lähima nädala jooksul aega saada. Ilmselgelt olen ma Viljandi eluga (ja oma viimase juuksurikogemusega elus) harjunud ja ei oska arvestada, et Tallinnas ilmselt ongi jumala normaalne, et ootad kuu aega hea juuksuri järjekorras. :D Ühesõnaga oleks ma praeguseks jõudnud juba seitse korda juuksuris käia, kui ma oleksin endale aprillis aja pikalt ette kinni pannud, mida ma aga ei teinud ja üleeile taas juuksurisse helistades selgus, et vabad ajad alles juulis – halloo.
Kärsitu nagu ma olen, pidin lõpuks ohjad ikka enda kätte võtma ja käsi haaraski poes juuksevärvi järele. Valisin Garnier Olia toonis hele šokolaadipruun, mis paki peal oli selline natuke piimashokolaadikarva ja kergelt ka punaka läikega. Ma ei tea, olen ma liiga kaua nüüd blond olnud või mis, aga otstele hakkas värv üsna halvasti peale, st ülevalt poolt jäi intensiivsem ja otstest nagu kumaks blondi läbi. Ei mäleta, et kui viimati ~7a tagasi tumedaks värvisin, siis sellist probleemi oleks täheldanud. :D
Aga noh, möks peas ja mis seal ikka. Nutan, et ei viitsi üle 2 nädala juuksuriaega oodata ja nõnda see eluke on. Piltidel on kuidagi eriti haigelt helepunane hoopis see toon jäänud, aga see on ilmselt valgusemängust tingitud, sest päike paistis tagant. Tegelt on ikka natuke pruunikam ja natuke tumedam (tsekkige nt instagrami ka). Eks näis, kas lõpuks panen juuksuriaja ikka kirja, et keegi korralikult üle teeks (millest ma viimase kolme kuu statistika järgi julgen kahelda) või ühel hetkel asun jälle ise mäkerdama. Yolo, ennast väga ei häiri, aga tahaks lihtsalt, et toon oleks natuke intensiivsem ja pruunikam ehk siis et hele põhi niiväga läbi ei kumaks. :)
Ma feilisin eelmine nädal värvimisega, tahtsin helepruuniks värvida ja tulemus on minu jaoks väga mööda..
Minu arvates väägaa ilus! Ja mul on ka alati nii, et otstesse ei jää värv nii hästi.. juuksur ütles, et kuna otsad on kuivemad, imavad nad värvi kähku sisse ja seetõttu jääbki alt heledam.
Üks väga-väga super juuksur Karoliina Anier, kes töötab Tuuletukas. Tal on viimane tööpäev Tallinnas järgmise nädala lõpus. Kui soov, siis sebin sind tema juurde!! Tegi just Liina Steinile soengu pähe ja üldse võistlusi palju kinni pannud.
Lõigata ja värvida mitmevärvitehnikaga vms, et nagu üldpilt on šokolaadipruun, aga et nats heledamaid/tumedamaid toone ka sees.
Jube ilus värv, eriti päikese käes. Mulle meeldib selline punakasroosakas kuma, nagu pilved siis, kui päike tõuseb või loojub :)
Olia mulle üldiselt on meeldinud. Blondid toonid jäid küll kenasti peale ja selle värvi puhul meeldib mulle ka see, et ta ei haise vängelt.
Haisu kohta ei mäleta, aga blond tegi küll hirmsa värvi mulle juustesse. Juuksed hakkasid ka pidevat pesemist nõudma. Andsin hiljem uue võimaluse küll, aga kuna oli sama epic fail, siis noh.. never again :D | OSCAR-2019 |
||
Maailmaruum võib küll olla piiritu, kuid meie kosmiline kodukant muutub üha liiklustihedamaks. Maa orbiidil tiirleb tuhandeid tehiskaaslasi ja ehkki Marsi ümbrus pole veel kaugeltki ummistunud, kihutab ka naaberplaneedi ümber siiski viis aktiivset satelliiti. Õnnetute kokkupõrgete ennetamiseks punase planeedi taevas töötab USA riiklik kosmoseagentuur NASA välja uusi orbitaal-liikluseeskirju.
Lisaks viiele aktiivsele tehiskaaslasele (2001 Mars Odyssey, Mars Express, Mars Reconnaissance Orbiter, Magalyaan 1, MAVEN) tiirlevad Marsi ümber veel NASA 2007. aastal tegevuse lõpetanud vaatlussond MGS (ingl Mars Global Survey) ja kaks looduslikku kaaslast Phobos ja Deimos, mistõttu olukord orbiidil on muutumas järjest keeruliseks.
NASA osutusel viitab uute reeglite koostamine lihtsalt vajadusele äärmise ohutuse järele. Marsi ümber tiirlevad satelliidid mitte ainult ei liigu ringi samas piirkonnas, vaid neil on ka sarnased, omavahel lõikuvad orbiidid. Nende kokkupõrgete vältimine on kindlasti lihtsam kui Maa ümber tiirlevate tuhandete tehiskaaslaste liikluse reguleerimine, kuid samas on see ka keerukam arvestades, et lennujuhtimine toimub potentsiaalsest ohupiirkonnast sadade miljonite kilomeetrite kaugusel.
Probleem pole kindlasti mitte pelgalt abstraktne. Maa orbiidil paiknevaid satelliite on kerge täpselt seirata, kuid Marsi ümber tiirlevate tehiskehade liikumise kaardistamiseks läheb tarvis NASA süvakosmosevõrgustiku DSN (ingl Deep Space Network) kalkulatsioone. Nood kalkulatsioonid võimaldavad küll sputnikute trajektoore üsna täpselt järgida, kuid tervelt viie satelliidi tulevaste orbiitide väljaraalimisel ilmnevad juba ebatäpsused.
See tähendab, et tulevikus on liiklust Marsi orbiidil vaja palju täpsemalt jälgida, mis ongi DSN-i ülesandeks ja mida NASA arendatav orbitaalliikluse juhtimise süsteem peaks suutma peenhäälestada.
Kavandatav kokkupõrgete ennetamise süsteem on osa NASA kosmoseliikluse automaatturvamise programmist MADCAP (ingl Multi-Mission Automated Deep-Space Conjunction Assessment Process). See võimaldab kosmoseagentuuril hinnata, kas nende juhitavaid sonde ohustavad mingisugused tegurid, mida võiks olla võimalik prognoosida piisavalt varakult selleks, et kirjutada valmis orbiiti korrigeerivate manöövrite teostamiseks vajalikud uued juhtimiskäsud ning need õigeaegselt edastada.
Surmava gripiviiruse järellainetusena hakkas märatsema veel üks painajalik tõbi. 1920. aastail tappis see ligi miljon inimest ja muutis teise miljoni tardunud kujudeks.
Mõistatuslik haigus paiskas inimesed aastakümneiks okasroosikeseunne ning arstid ei tea tänini, millest see oli põhjustatud, vahendab ajakiri Imeline Teadus.
Viini neuroloogi Constantin von Economo näoilme väljendas nõutust. Ta silus mõtlikult oma pakse vuntse ning silmitses meest, kes oli tema juurde konsultatsioonile toodud.
Raskesti haige mehe seisund näis olevat tõeliselt räbal, võib-olla lausa eluohtlik. Tema tõve sümptomid olid aga ebatavalised ega sarnanenud nendega, millega von Economo oma kliinikus harilikult kokku puutus.
Haige mees istus lõdvestunult toolis otsekui kaltsunukk, tema pea kõikus ühelt küljelt teisele nagu kaelalülisid polekski. Nägu oli liikumatu, silmad kissitasid kitsaste piludena ning suu oli kogu aeg paokil, nii et sülg nirises lõua alla. Kui von Economo patsiendilt midagi küsida üritas, sai ta vastuseks üksnes elutu pilgu.
Oli 1917. aasta jaanuarikuu. Constantin von Economol oli selleks ajaks seljataga juba pikk arstipraksis ning ta oli näinud nii mõndagi. Ta oli maailmasõja tandritelt naasnud muserdatud sõdureid tohterdanud sõjaneuroosist ja tegelenud mürsukildudest, kuulidest või infektsioonidest põhjustatud ajukahjustustega.
Enamasti polnud neuroloogil raskusi haiguse diagnoosimisega, kuid tolle patsiendi puhul jooksis ta mõte ummikusse.
See letargiline mees polnud kunagi sõjas käinud ning tema ilmselgeid vaevusi ei kirjeldanud ükski neist paksudest meditsiiniteatmeteostest, mis von Economo kabineti riiuleid täitsid. Kui neuroloog küsis nõu kolleegidelt, Austria tunnustatud arstidelt, ei osanud lahendust pakkuda nemadki.
Asi läks aga üha hullemaks. Samasuguste sümptomitega haigeid hakkas von Economo vastuvõturuumi saabuma üha sagedamini. Näis, et tundmatu tõbi on kujunemas epideemiaks.
Haigestunute seas oli nii lapsi, noori, täiskasvanuid kui ka vanu, nii mehi kui ka naisi. Mõni patsient oli kontaktivõimeline ning kurtis arstile pea- ja liigesevalu, kahekordset nägemist, palavikku ja iiveldust. Teised olid vaevu teadvusel ja närvitohtril tuli küsitleda haigete lähedasi.
Oli neid, kes luksusid ja kelle pea viskus seejuures küljelt küljele. Paljudel esines ilmseid psüühikahäireid, millega kaasnesid meelepetted, ning nad loopisid vandesõnu vasakule ja paremale või kordasid lõputult ühte ja sama lauset. Kõiki patsiente ühendas üks tunnus: krooniline tugev väsimus.
Haigus oli kummaline ja ühtaegu hirmutav. Inimene võis täiesti normaalsena laua taga istuda ja süüa, kui korraga – suu veel lõpuni mälumata toitu täis – pöördusid tema silmad pahupidi ning ta langes justkui letargilisse unne, mis võis kesta kuid.
Paljudel tuli selline unehoog peale seismise või käimise ajal. Mõistagi viis see patsiendi lähedased meeleheitele ning sel oli ka põhjust. Peagi pidi von Economo nentima, et ligi pooled selle erakorralise haiguse all kannatanuist surid.
Kuna meditsiinikirjandus seda haigust veel ei tundnud, otsustas von Economo kummalist unitõbe ise dokumenteerima hakata.
„Meil on tegu unitõve vormiga,“ nentis von Economo oma artikli sissejuhatuses ning kirjeldas seejärel haigusele iseloomulikke tunnuseid: esmalt unisus ja täielik lõtvumine, hiljem krambid ja värinad üle kogu keha.
Füüsiliste ja psüühiliste sümptomite kogum viitas sellele, et haiguse allikas peab asuma ajus. Surnute lahkamine kinnitaski selle hüpoteesi.
Artiklis märkis von Economo, et lahkamisel tuvastati põletik nendes kudedes, mis paiknesid sügaval ajus ja muu hulgas reguleerivad unevajadust. Tänapäeval tunneme seda ajupiirkonda kui hüpotalamust, keskaju alumist osa.
Unitõve vallandumise põhjuste kohta oskas von Economo pakkuda vaid oletusi. Ta esitas teooria, mille kohaselt põhjustab haiguse mingi aju ründav viirus, mis levib kontrollimatult inimeselt inimesele.
Varsti pärast artikli ilmumist näis siiski, et see oletus ei pea paika. Sama ootamatult kui haigus oli ilmunud, see ka kadus. Vähemalt mõneks ajaks.
Aastail 1918-1919 möllas üle kogu maailma kõigi aegade hirmsaim gripiviirus, nn Hispaania gripp, mis sai säärase nime seetõttu, et mittesõdiva riigina ei tsenseerinud Hispaania oma ajakirjandust, kus said vabalt ilmuda teated epideemia tagajärgede kohta.
Suremus oli nii tohutu, et surnukambrid täitusid laibavirnadega. Nende õuduste taustal jäi von Economo kirjeldatud tõbi suhteliselt tähelepanuta. Arstidel olid käed-jalad tööd täis ning neil polnud aega lugeda akadeemilist kirjutist uuest kummalisest haigusest.
Lõpuks meenus kellelegi doktor Constantin von Economo artikkel, mis oli kirjeldanud just samasuguseid haigusjuhtumeid.
Kurikuulsa Itaalia peasiirdaja uus plaan: kolme aasta pärast võiks külmutatud ajusid ellu äratada (4) 28.04.2017
Klemmid pähe ja tulevikku? Elon Muski vastne ettevõte Neuralink hakkab ajusid ja arvuteid ühendama (3) 28.03.2017
Üllatav uuringutulemus: videomängud ei tee inimest pikas plaanis kalgimaks või vägivaldsemaks (9) 09.03.2017 | OSCAR-2019 |
||
Meil samuti plaan minna telkima, aga seda oma 10ne kuuse noormehega. Ma nii põen, aga samas nii põnev nüüd seda perena koos teha. Eelmine aasta samal ajal telkisime siis oli ta ka juba meiega. Rasedana oli ikka vaev küll 😂. Hoian teile pöidlaid et läheb kõik hästi 😁
Meie käisime 8-kuuse lapsega telkimas. Esimest korda ja kodust ikka väga kaugel. Meie kartsime ainult magamist, kunas laps magab meil halvasti ja punnib igal uneajal vastu. Esimene päev ja öö oli raskem, sest ei teadnud mida oodata kuid teine öö ja päev olid nagu kodus. Puudust ei tundnud millestki kunas kõike oli piisavalt kaasas. Kõik elementaarne. Meil oli hädavajalik priimus/gaasipliit, et sooja vett saaks teha piima jaoks. Kindlasti ka mänguasjad ja hunnik riideid igaks ilmaks.Nii mõnus on ju liivas ja maas püherdada. Mõnusat telkimist!
Minu kogemus on olnud eelmine aasta 1,5a. lapsega.Lapsel oli telkimisalal väga huvitav käbidega mängida. Magasime selle täispumbatava madratsi peal ja panin omakorda sooja teki lina alla. Madratsi peal magades hakkas varahommikul minul väga külm. See aasta käisime samuti telkimas aga olime targemad ja võtsime need õhemad matkamatid ja neile peale paks vatitekk, palju soojem oli magada.
Õhkmadratsi sees jahtub õhk hommikuks maha. Kui öö on tulemas külm, siis õhkmadratsi peale panna tavaline rullmadrats (poroloonikas), siis ei ole külje vastas seda külma õhku ja on soojem. Viimane kord telkides olid küll nii soojad hommikud, et viskasime õhkmadratsi telgist välja ja magasime maapinnal, sest see vähemalt õhkas natuke jahedat.
Meie käisime eelmine nädalavahetus aasta ja 2kuuse lapsega looduses. Meil oli küll ööbimiseks haagissuvila, kuid laias laastus mõte sama. Mõte minekust oli pisut hirmutavam kui reaalsus. Meil sujus kõik hästi. Kaasa lapsele võtsime mitu paari kõige kodusemaid riideid, need saabusid koju tagasi märjana, mullasena ja mustika plekkidega :D ööseks magamiseks kindlasti pikkade varrukatega tudukas. Kummikud olid kaasas, kuid ringi paterdas ikka peamiselt tossudega. Miskit erilist ei oskagi välja tuua rohkem. Üks asi, mida ise järgmine kord kaasa võtan on põletusegeel, juhuks kui laps peaks mingil moel lõkkekohaga kokku puutuma, või isegi sõrme kõrvetama, on kohe esmane abivahend olemas :)
Käisime just hiljuti 2,8k lapsega telkimas ja põdesin ka seda magamis värki aga hoopos tuli välja et talle hullult meeldis see kõik ja telgis magas paremini kui kodus oma voodis, käisime kuskil rmk alal kus oli väike järveke/vana karjäär vms ja grillimis platsid ka. Laps sai päeval vees sulistada ja toimetusi jagus seega eks see jalutamine ja sulistamine jne väsitasid teda ka ja siis magas hästi.
Magasime telgis õhkmadratsil ja olid kodust kaasa võetud tekid ja padjad, telgis oli üllatavalt väga soe äkki siis vedas ilmaga.
Nii julgustav lugemine! Aitäh selle eest! :) eks loodus väsitab jaa! Meie poiss siin maal muidugi harjunud juba :D meil pigem linnas nii hetkel
Õhkmadratsiga on minul alati külm hakanud.Õhk seal sees jahtub ruttu ja kui soojakraade vähe,siis külm.Viimati panin lambanahad madratsi ja veel ühe lisa teki vahele.Nii oli mõnus soe :)
Ma lastega telkimise osas kahjuks aidata ei oska, aga kuna olen igasuvine festivalide külastaja, siis minu jaoks on sarnaselt teistele kommenteerijatele olnud tõelised elupäästjad Jyskist ostetud täispuhutav madrats, millega ei jää kunagi liigesed ka 4 ööd järjest telkides kangeks ja onesie, mis on ideaalne öise külma peletamiseks kui pole kvaliteetset magamiskotti (eelistan ka magada teki ja padjaga). Ja telki üles pannes tasub jälgida kustpoolt päike hommikul tõuseb, siis saab selle niimoodi paigutada, et hommikune päike sellele peale ei paistaks ja telki liiga kuumaks ei kütaks.
Me oleme hetkel Saaremaal puhkusel. Tulime teisipäeval ning jääme kuni pühapäevani. Mul endal küll lapsi pole, kuid vendadel on neid kamba peale mitu ;) Riideid kulub kindlasti mõnusalt ning mugavad jalanõud on olulised. Meil siin üks 2-aastane võtab alatasa jalatsid jalast ning jookseb sokkides ringi. Vennanaine ütles, et oleks võinud lapsele võtta ka kaasa k/s kombe, millega oleks mõnus mütata ning jääks ära mure, et lapsel kerib jope üles jne.
Meie käisime ka 1,3 aastasega esimest korda telkimas ja see oli niiii lahe! See aasta ei saanud minna, kuna beebi sündis jaanipäeval aga järgmisel aastal kindlasti uuesti. Kõige raskem oli meil koha leidmine, kuna nädalavahetusel enamus populaarsed kohad siin Tallinna ümber vähemalt on kinni aaga muidu soovitan kaasa võtta, autokülmiku ja kaasas kantava pliidi. Meil oli ja lihtsalt nii hea oli süüa teha ja toiduaineid külmas hoida. :D Ja hommikul sain looduses värskeid pannkooke praadida :) Laps magas meil oma vankri soojakotis telgis ja temal oli küll väga soe, endale võtaks vb paar varutekki igaksjuhuks kaasa, kuna kunagi eitea, kui külmaks öö minna võib. :)
Käisime aasta tagasi siis oli Lisette 3.5 aastane ja nüüd homme läheme jälle. Mina 34 nädalat rasedana 😂 Kuna magamine praegu väga probleeme ei valmista siis ma ette ei muretse.
2 ööd on ka seekord plaanis olla. Seal on see eelis et saab dussi ja vajadusel nornaalset wc-d kasutada. Peale mereääres käiku on dussi võimalus korra päevas hea.
Me käisime eelmisel kuul oma 10-kuuse lapsega Lätis telkimas. Õhkmadratsi asemel oli meil külje all kaks madratsit, mis lahti võttes ise natukene õhku täis lähevad ja lisaks veel kaks tekki. Igastahes eelistasime seda aset õhkmadratsile, sest õhkmadratsil liigutates õõtsuvad kõik. Öö möödus lausa nii hästi, et rinda taheti alles hommikul ehk siis laps magas nagu nott. Minule väga meeldis. 😊
Oleme ka mitmel korral telkimas käinud. Ööd ei ole muidugi väga külmad olnud-10-11°c ehk..telki oleme pannud kattemadratsi, lina, padja ja tavalise tubase teki- väga mõnus-soe on olnud. Lapsele piisas täiesti pikast pidzaamast. Putukavõrk on muidugi telgil ja last enne magama minekut telgi-vahet jooksma ei lasknud (et sääski jm putukaid ning liiva sisse ei viiks/laseks) Käisime sõprade perega ja lastele küll mingeid mänguasju kaasa ei võtnud- mängimiseks olid teised lapsed, vesi, liiv, kivid ja oksapüssid 😀 Kaasa võtta kindlasti rohkelt joogivett, vahetusriided, peakate, saunalinad, päikesekaitsekreem, soojad riided ja sääsemürk ka! 😊 Vees mängimiseks oleks vb lahe veepüss ja mingi kummipaadikene või rõngas? Kuigi vesi on praegu suht külm. Praegu on nii mõnusad soojad ilmad ees ootamas, soovitan ruttu ära käia 😋
Eelmisel suvel telkisime, kui kõige noorem oli kahekuune, esimene öö oli jube külm, mul oli aktiivsusmonitor hommikuks mingi pea 50% täisvärisetud, beebi oli jälle higine (magas bredeni kombekaga turvahälli soojakotis, pluss meie tekk oli ka veel tema peal). Sel suvel oli kõige pisem aasta ja kaks kuud, ilmad soojemad ja telgis palav. Laps magas mõlemad korrad väga hästi telgis, panime magama ja saime ise lobiseda telgi ees veel :) minu jaoks telkimise ainus miinus on see meeletu kraami kaasa vedamine ja autosse mahutamine, kokku ja lahti pakkimine - telkimine ise on mõnus
Kui õhk niiskem siis soovitaksin magamisaseme valmis teha alles vahetult enne magama minekut, et võimalikult vähe niiske oleks. Riided tuleb kindlasti vahetult enne magama minekut vahetada sest päeval higistad ja neisse koguneb niiskus tänu millele hakkab kiiremini külm. | OSCAR-2019 |
||
Bioloogilise mitmekesisuse mõistmine ja selle vähenemise ärahoidmine on inimkonnale tänaseks suurimaks väljakutseks. Kuigi mitmekesisuse vähenemine on põhjustatud enamasti globaalsetest muutustest, on vähenemise peatamiseks möödapääsmatu kohalikul tasandil tehtavad ulatuslikud väliuuringud. Tema raames uurime lindude, nende seas eriti ohustatud kotkad, pesitsus- ja rändeökoloogiat, demograafiat, populatsioonigeneetikat ja -dünaamikat. Süstemaatikas uurime morfoloogilisi ja molekulaarbioloogilisi meetodeid kasutades kogu maailmas elavate seensääsklaste ja vakslklaste süstemaatikat perekonna ja sugukonna tasemel. Jätkame liblikaliste ja kahetiivaliste monitooringut Eestis, eesmärgiga mõista kliima muutuste tagajärgi loomastikule. Töötame välja uudse, värvitunnustel põhineva metoodika täiendamaks taksonoomilisi ja keskkonnaindikaatoritena kasutatavaid liigitunnuste kriteeriume.
Antropogeenne tegevus (põllumajandus, tööstus, sotsiaalne) mõjutab keskkonda, elusorganisme, nende populatsioone ja biodiversiteeti kas maakasutusmuutuste, mulla, vee või õhu saaste kaudu. Need viivad elupaikade ja üldise maastiku struktuuri muutusteni ning pöördumatute floora ja fauna muutusteni. Uuringu peamine hüpotees on: indikaatorliikide (integreerivad võimalikud kahjulikud antropogeensed mõjud liikidele ja populatsioonidele) esinemine ja ohtrus kombineerituna saaste mustriga ning elupaiga ja maastiku struktuuriga iseloomustab ökosüsteemi üldist seisundit. Seetõttu kasutades spetsiifilisi biootilisi markereid kombineerituna abiootiliste teguritega on võimalik analüüsida kompleksseid antropogeenseid mõjusid ja hinnata inimtegevusega seotud tegevuste ökoloogilisi tagajärgi.
Töö eesmärgiks on välja töötada Eesti põllumajandusliku maakasutuse arengustsenaariumid arvestades kiiresti muutuvaid majanduslikke ja poliitilisi juhttegureid ning piirkonna sotsiaal-majanduslikke ja looduslikke tingimusi ning hinnata võimalike maakasutuse muutuste mõju põllumajandusmaastiku linnustikule. Eesmärgi saavutamiseks tuleb: määratleda ja analüüsida lähimineviku ja praegusaja maakasutust määravaid juhttegureid (poliitilised, majanduslikud, looduslikud) ja nende mõju ulatust põllumajanduslikule maakasutusele; välja töötada lähituleviku maakasutuse stsenaariumid arvestades Euroopa Liidu põllumajanduse poliitiliste ja majanduslike juhtteguritega ja piirkonna keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi; hinnata maakasutuse arengusuundade mõju põllumajandusmaastiku elustikule (linnustikule) ning; analüüsida teiseneva maakasutuse mõju põllumajandusmaastiku funktsioonidele ja maakasutajate väärtushinnangutele. Stsenaariumite arendamisel tuginetakse Rahvusvahelises Rakendusliku Süsteemanalüüsi Instituudis (IIASAs) väljatöötatud maakasutuse analüüsi ja prognoosi arendusele LUC. Maakasutuse stsenaariumite kohta koostatakse visuaalsed mudelid ja kaardid.
Pesitsevate kurvitsaliikide ja kureliste liikide koguarv Matsalu ranna- ja luhaniitude uurimisaladel oli positiivselt seotud taimeliikide arvuga uurimisala analüüsiruudul kokku (R=0,61, P< 0,05) ja pinnaselgrootute ohtrusega püünises (R=0,75, P< 0,01), ning negatiivselt seotud Ellenbergi indeks 2-ga (R=-0,78, P< 0,001) ja Ellenbergi indeks 6-ga (R=-0,71, P< 0,05), samuti vihmaussliikide koguarvuga (R=-0,64, P< 0,05) ja isendite arvuga (R=-0,68, P< 0,05) proovis (is./m2). Pesitsevate kurvitsaliste ja kureliste paaride koguarv uurimisalal oli negatiivselt seotud vihmaussiliikide koguarvu ja vihmausside keskmise arvuga proovis samal alal. Üksikutest liikidest oli kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ja punajalg-tildri (Tringa totanus) arvukus uurimisalal negatiivselt seotud vihmausside keskmise koguarvuga proovis (R=-0,65...0,70, P< 0,05). Suurkoovitaja (Numenius arquata) arvukus (paari/km) oli oli negatiivselt seotud taimeliikide arvuga uurimisala analüüsiruutudel (R=-0,79, P< 0,05). Noka pikkuse järgi (lühi- ja pikanokalised) kurvitsate esinemise ja arvukuse vahel selget seost vihmaussi- ega pinnaselgrootute liigispektri ning ohtruse vahel ei leitud. Pikaajalise trendina (1960-2003) on Matsalu lõunakalda rannaniitudel kiivitaja, tutka (Philomahus pygnax) ja mustsaba-vigle (Limosa limosa) arvukus tugevasti langenud (Mann-Kendall test (MK) ja usaldusnivoo vastavalt -3,75, P< 0,001; -2,82, P<0,01; -2,55, P<0,05), tikutaja (Gallinago gallinago), kivirullija (Arenaria interpres) ja suurkoovitaja arvukus aga tõusnud (MK vastavalt 4,34, P<0,001; 2,89, P<0,05; 2,39, P<0,05). Matsalu lõunakalda luhaniitudel on perioodil 1983-2003 tutka ja niidurüdi arvukus oluliselt langenud (MK vastavalt -4,19, P<0,001; -4,09, P<0,001). Kiivitaja, rohunepi (Gallinago gallinago) ja tikutaja osas on langustrend kestnud 1991. aastani, sealt alates on aga arvukus suurenenud. Rannakurvitsate arvukus on selgelt seotud elupaiga muutustega, eeskätt läbi erineva maakasutuse (karjatamine, niitmine) ja selle intensiivsuse.
Lahendame elukäiguevolutsiooni teooria keskseid küsimusi, kasutades mudelorganismidena putukaid ja linde. Selgitame kehasuurust limiteerivaid tegureid, homöostaasi tagamise mehhanisme erinevate elundkondade koostöös, struktuuri ja funktsiooni dünaamilisi seoseid putukatel. Kogume, analüüsime ja üldistame andmeid väheuuritud putukarühmade süstemaatika, leviku ja arvukuse kohta nii Eestis kui ka teistes regioonides. Uurime vanuselistest muutustest tulenevate protsesside mõju populatsiooni taastootmisele pikaealistel linnuliikidel, märgalade linnustikus toimuvaid muutusi eesmärgiga kindlaks teha asurkondade taastootmise ja ellujäämise strateegiaid labiilsetes tingimustes. Töötame välja linnustiku kaitse aluseid.
Looduslikus, terves mullas elab rikkalik mullaelustik, mille bioloogiline aktiivsus on otseselt seotud mulla struktuuri ja viljakusega. Mitmekesine ja aktiivne mullaelustik vahendab lagunemisprotsesse, huumuseteket, taimede toitainetega varustamist, mineraalväetiste immobilisatsiooni. Mulla kvaliteedi hindamise näitajatest tõstab OECD esile mulla bioloogilise kvaliteedi, mis on otseselt seotud mulla bioloogilise mitmekesisusega. Viimasele pööratakse järjest rohkem tähelepanu. Käesoleva projekti eesmärkideks on.:
3. esitata mulla bioloogilise kvaliteedi kriteeriumid ja selle seos maaviljelusviisiga ja maakasutusega;
4. hinnata põllumuldade bioloogilist kvaliteeti ja selle alusel töötada välja soovitused mullaomaduste parandamiseks mitmesuguste võtetega.
Uuritakse kolme enamlevinud mullatüübi alusel valitud proovialade mulla mikroobikoosluse, vihmausside, valgeliimuklaste, jooksiklaste ja ämblike koosluste parameetreid. Töös osaleb 4 kraadiõppurit. Töö oodatavaks tulemuseks on:
3. hinnata Eesti enamlevinud muldade bioloogilist kvaliteeti ja töötada välja vastavad kriteeriumid seoses maakasutuse ja maaviljelusviisiga.
Haruldaste, ohustatud ja probleemsete liikide ning koosluste, elupaikade ja maastike struktuur, seisund ja dünaamika ning looduskaitselised valikud
Teema raames uuriti haruldaste, ohustatud ja probleemsete liikide bioloogiat ja ökoloogiat ning erinevate koosluste, elupaikade ja maastike struktuuri, seisundit ja dünaamikat. Mullaelustiku mitmekesisus ja ohtrus on suurim puis- ja aruniitudel ning väikseim lammi- ja rannaniitudel. Mullaselgrootute arvukus ja mitmekesisus väheneb soolsuse ning üleujutusperioodi kestuse pikenemise suunas. Niitude mulla mikroobikoosluse aktiivsus on kõrge, mis viitab aktiivsele kooslusele ja kiiresti kulgevatele lagunemisprotsessidele. Niitude bioloogilises mitmekesisuses on suur osa selgrootutel. Haruldastest taimeliikidest on uurimisperioodil halvenenud mitmete madalsoodel ja soostunud niitudel ning nõmme- ja palumetsakooslustes kasvavate liikide populatsioonide seisund. Andmeid haruldaste taimeliikide leviku ja seisundi kohta on kasutatud raamatu "Eesti taimede levikuatlas" (Kukk, Kull, 2005) koostamisel ning rahvusvahelise tähtsusega taimealade (IPA) programmi täitmisel. Olulised muutused on toimunud laidude, Käina lahe ja Endla järve haudelinnustikus. Saartel on suurenenud linnuliikide arv ning tõusnud värvuliste osakaal. Endla järvel on liikide üldarv suurenenud, mitmete liikide ja üldarvukus aga vähenenud. Eestis pesitsevate ja sügisrändel peatuvate hallhanede arvukus on viimase viie aasta jooksul langenud, ehki pikaajaline trend seda veel ei näita. Valgepõsk-laglede arvukuse ja levila varajasem kasv Eestis on viimastel aastatel lakanud. Sookure pesitsusasurkond on järjest kasvanud, rändeasurkond aga püsinud samal tasemel. Sookure produktiivsus Eestis ei ole viimasel kümnendil oluliselt muutunud. Eestis pesitsevad sookured kasutavad kõiki Euroopa tähtasmaid sookurgede rändeteid. Sookure uurimistulemused avaldati monograafias "Sookurg" (Leito jt., 2005). Ökoloogilise võrgustiku rakenduste osas selgus, et Eesti ökovõrgustiku rakendamisel territoriaalses planeerimises ja looduskaitsealade väljaarendamisel ei ole piisavalt arvestanud vooluvete elustikuga. | OSCAR-2019 |
||
Veel paarikümne aasta eest asus selle koha peal kunagine Lõve vallamaja, arhitektuurimälestis, mille seisukorra kohta kunstiajaloolane Juhan Maiste kirjutas juba 1984. aastal: “Halb. Hoone on maha jäetud. Katus amortiseerunud, aknad osaliselt purustatud. Tubades vandalismi jälgi. Ümberkaudne territoorium umbrohtu kasvanud. Aia tagaservas asuvad saun ja aidahoone lagunenud. Kuna hoonel puudub sobiv looduslik situatsioon, siis näib selle kasutusele võtt momendil olevat küllalt problemaatiline. Mõni aasta tagasi kasutati ehitist veel malevate majutamisbaasina, selle praegune seisund viimast enam kahjuks ei võimalda.”
Tänaseks ei ole jäänud enam midagi, kuigi erinevates turistidele mõeldud infomaterjalides, nagu nüüd tuvastasin, kirjutatakse jätkuvalt: “Maantee ääres on tagasihoidlik 19/20. sajandi vahetusel ehitatud ühekorruseline puumaja – Lõve vallamaja. See laastudest poolkelpkatusega hoone on hiljem olnud kasutusel taluelamuna; sellest ajast on pärit puu- ja juurviljaaed ning väike palkidest ait ja saun selle tagaservas.”
Tegelikult ei asunud see vallamaja üldse toodud lingi taga viidatud maantee ääres ja isegi mitte Lõvel, vaid Talnamõisas (Tallna, Talina), kunagises Lõve rüütlimõisa karjamõisas. Veel paarikümne aasta eest oli kohe samas Talna bussipeatus, mida nüüd enam samuti ei ole. Kogu see kohanimi on maakaartidelt kadunud, kuigi rahvasuus veel käibel. Ja seda teed mööda ei sõida enam ühtegi bussi.
Talnamõisast ligi poolteist kilomeetrit Helme poole kerkivad aga järjest 2004. aastal asutatud puitliiste valmistava ettevõtte Combiwood tootmishooned. Praegugi on seal ehitustööd käimas. Esimesed neist ehitati ümber endistest karjalautadest, mis pärast kohaliku majandi kadumist lõpuks tühjaks jäid ja aastaid lagunesid.
Veel 600-700 meetrit edasi, Viljandi-Helme-Leebiku teeristist poolsada meetrit Leebiku suunas asub looduskaitsealune liivakivipaljand, mis on üle kümne meetri kõrge ja ligi paarkümmend meetrit lai. “Tähtsus: Teaduslik. Valga maakonna ja ka Lääne-Eesti [!?] esinduslikum ja kättesaadavaim Burtnieki lademe Härma kihtide paljand, mis on eriti väärtuslik tekstuuride uurimise jaoks,” seisab vastavas andmebaasis. “Oma hea ligipääsetavuse tõttu oluline antud taseme tutvustamisel ekskursioonidel või teaduslikel ringsõitudel.”
Kui keerata sellest teeristist Valga-Uulu maantee poole, siis hakkavad kohe varsti paistma ordulinnuse varemed. Helme ordulinnus on seisnud varemetes alates 17. sajandist, mil taganevad rootslased selle Vene-Rootsi sõja ajal ise õhku lasid. Müüride lagunemine jätkub, kuid kohapeal ringi uidates on siiski selgelt tajutav kui võimas see kants kunagi võis olla. Arvatakse, et sama koha peal asus varem eestlaste muinaslinnus.
Helme koopad (pääseb tegelikult ainult ühte) #visitestonia #helme #valgamaa #estonia #touristattraction
Ordulinnuse varemetest veidi Tõrva poole seisab tee ääres mulgi naine, suur puust kuju. Helme rahvarõivad ei olnud tegelikult päris sellised (kohati olid need hoopis teistsugused), mida võib näha selle kuju seljas, aga eks need ongi seal mingi stiliseeritud versioon, mille puhul on pööratud rohkem tähelepanu üldmuljele kui detailidele.
Veel veidi edasi asuvad kunagise kutsekooli hooned, mis seisavad enamuses tühjalt ja on müügis. Selle postamendi otsas oleva vana Fordsoni taga paistvas valges majas on leidnud endale samas aga koha Helme pansionaat, mis võib pakkuda niisama teelistele huvi selle poolest, et seal levib tasuta wifi, mille kasutamiseks, tõsi küll, tuleb minna hoonele üsna lähedale.
Helme kiriku varemed, taamal paistab koduloomuuseum #visitestonia #helme #valgamaa #estonia #touristattraction
Kunagises pastoraadimajas asub nüüd Helme koduloomuuseum, mille avarates ruumides on pandud välja suur kollektsioon vanavara, alustades kõikvõimalikest puidust tööriistadest ning lõpetades raadioaparaatide, trükimasinate ja isegi algelise personaalarvutiga. Ekspositsioon annab väga hea ülevaate taludes kasutatud inventaarist, aga samas on ka hulgaliselt stende fotodega, millel võib näha inimesi endit.
Muuseumi minnes või sealt lahkudes võib omakorda näha tee ääres idüllilisi pildikesi tänapäeva maaelust.
Fotoreportaaži lõpetab üks kaunis vaade #visitestonia #helme #valgamaa #estonia #touristattraction #landscape
Võimalik, et edaspidi tuleb sarnaseid fotoreportaaže ka teistest selle kandi paikadest ja isegi veel Helmest, sest vaadata on seal tegelikult palju rohkem, ma lihtsalt ei hakanud eile väga pikalt ringi kondama.
PS. Praegu seda kirjutades nägin aknast välja vaadates jänest, kes lihtsalt aias ringi kalpsas – linnas mõjuks see ehk ebatavaliselt, aga siin on üsna tavapärane vaatepilt.
Käisin eile Tartu Ülikooli geograafide bussireisiga Lätimaal. Esimene peatus oli tegelikult hoopis Setumaa kõrgeimas punktis, milleks on täpsustatud andmetel Maaniidü mägi Luhamaa nulgas, kõrgusega 225 meetrit üle merepinna. Varem peeti selleks Kuksina mäge.
Setumaa kõrgeima punkti tähistamiselt ei puudunud loomulikult ka pudel handsat, setude rahvusjooki, mida üldiselt giidi või grupijuhi rolli täitnud teadur Taavi Pae kohalviibinuile lahkelt valas. Ütleks, et maitse oli parem kui viinal, aga päris vee pähe (janu kustutamiseks) seda siiski ei jooks.
Missomaal toimus peatus geograaf Jüri Jagomägi juures, kes tutvustas paarikümne aasta eest, 1990-ndatel koostatud haldusterritoriaalse korralduse kava, mis näis üllatvalt ajakohasena ka praegu, ning rääkis veidi sealsest kohalikust olukorrast ja ettevõtmistest, sealhulgas Kolme Kandi Klubist.
Jagomägi meenutas kuidas vanasti, nõukogude ajal, oligi see paik justkui kolme maa ühenduslüli, aga mainis muu hulgas ka piiride kadumise negatiivsemat külge, nimelt mõne aasta eest toimunud vargustelainet, 30-40 juhtu, mille taga olid arvatavasti Lätist tulnud pätid, keda ei õnnestunudki tabada.
Reisi peamiseks sihtpunktiks oli aga kunagine Eesti Vabariigi lõunapoolseim koht, mis läks 1924. aastal maadevahetuse käigus Lätile. Asus see Petserimaal, Laura vallas, Kudepi kandis, piirkonnas, mis oli juba toona asustatud valdavalt venelastega.
Nüüd löödi siis ka seal uuesti vai maasse ja pandi Eesti lipp lehvima. Päris hümni laulmiseks küll ei läinud, aga pidulik hetk ikkagi. Peeti kõnesid, uuriti vanu kaarte ning toimus väike vabaõhubankett Georgia veini ja suupistetega.
Järgnes veel pikem ekskursioon ühe kohaliku kultuuritöötaja (tema vanaema oli eestlane, aga eesti keelt ta ise ei räägi) juhendamisel, mis viis kõigepealt Kurši õigeusu kirikusse. Kirik ehitati 1925. aastal, näeb välja väga kena ja korralik, nagu ka seda ümbritsev surnuaed.
Varem käidi sealt Laura kirikus, aga kui piir tuli vahele, siis ehitati endale kohe oma kirik (viisavabadus Eesti ja Läti vahel tuli alles 1927. aastal ja enne ei olnud ju kindel, et see üldse tuleb). Paistis, et seal on religioon veel tõesti elav traditsioon.
Surnuaias olid hauaplatsid lausa piinlikult korras, kuigi samas asuva sõjaaegse vennashaua kohta rääkis see kohalik giid meile, et see oli vahepeal päris räämas, plaadid roostes, müüridel kasvamas juba väikesed puud, kuid tehti siis Vene saatkonna toetusel korda.
Pikem peatus oli kõrvalasuvas keskuses nimega Pededze, kus tutvustati põhjalikult rahvamaja ja eriti sealset kostüümide kollektsiooni (varsti pidi seal tulema lausa ball) ning käidi väikeses külamuuseumis, mis oli mõeldud tuvustama piirialade venelaste elu (seal oli näiteks samovaride kollektsioon jms.).
Nõukogude aja lõpus ehitatud Pededze rahvamaja on suur, korralik, sisaldab ka väikest spordisaali ja raamatukogu. Täpselt samasugune pidi asuma ka kusagil Eestis (nende kunagine kolhoosiesimees, kes oli pooleldi eestlane ja käinud läbi ka Siberist, oli seda näinud ning selle järgi siis tehtigi).
Tööandjateks on seal kool, kuhu on jäänud vaid umbes 80 õpilast, rahvamaja ja kauplus. Jutust tuli välja, et paljusid asju tehakse Läti vähemusrahvuste programmi ning teiste projektirahade toel, aga üldiselt toimub ikkagi ka seal maa tühjenemine inimestest.
See kohalik giid ütles muide, et Lauras, mis on nüüd teatavasti Venemaa all, on tema käinud oma elus üldse ainult kaks korda, kunagi nooruses, nõukogude ajal, peol ja kirikus. Nii on riigipiir lõiganud taas läbi loomulikud sidemed selle kunagise kohaliku tõmbekeskusega.
Lõpuks oli veel peatus Alūksnes, kus sai lihtsalt tunnikese ringi käia. Minu meelest väga ilus väikelinn, meeldiva arhitektuuriga, kus on palju avarust. Kunagi ulatus sinnani välja muide isegi leivude ehk väikeste saarekestena lätlaste hulgas elanud eestlaste asuala.
Alūksne lossis asub tänapäeval muuseum, mida ümbritseb suur park, kus võis näha purskkaeve, linnukesi ja pinkidel istuvaid inimesi, kes lihtsalt omavahel läti keeles juttu ajasid – see on valdavalt lätlastega asustatud linn.
Vaatasin nüüd eestikeelsest Vikipeediast, et 2010. aasta andmetel oli Alūksne elanike arv 8900, aga seal kuulsin kohalikelt, et see oli langenud just sel aastal alla kaheksa tuhande. Nii et toimub rahvastiku päris kiire kahanemine.
Tegelikult peaks sinna kunagi veel minema, et seal pikemalt ringi käia, sest näiteks ordulinnuse varemeid nägin ma ainult kaugelt, lähedalt vaatama neid sel korral ei jõudnudki.
Loomingu Raamatukogus ilmunud Jaan Unduski “Teekond Hispaania” on autori enda järelsõna kohaselt “rahmeldamine õige teksti otsinguil”.
“Üks masina kuumaks väntamise viise on rääkida sellesama teksti kirjutamisest, mida parajasti kirjutad,” selgitab ta juba esimeses peatükis.
Seda väntamist on tõesti kõvasti. Lähtepunktiks 1999. aasta augustis toimunud autobussimakt Hispaania, kuid tegemist mitte tavapärase reisikirjelduse, vaid vist rohkem ilukirjanduslike sugemetega heietusega, mis läheneb sellele, mille kohta Undusk ise kasutab sõna “unenäoreaalsus”.
Kolm peatükki ilmus juba aastaid tagasi ajakirjas Vikerkaar, üks neist raadioteatrile kirjutatud kuuldemänguna. Vahele pistetud kaks varem avaldamata osa, kuid needki kirjutatud valmis põhiliselt juba aastatel 2000-2001. Teos on valminud seega veel suhteliselt värskete muljete pinnalt.
Palju on juttu kirjandusest (vanemast), kirjutamisest ja keelest, kilde ajaloost ja üldisemaid mõtisklusi, aga vähe tänapäeva Hispaaniat (kui jätta kõrvale lugu koos hoidev romantiline seiklus, mis näib pärinevat autori unenäost – ma muidugi ei tea, võib-olla leidis see kõik aset nö. päriselt).
Tekst on päris omapärane ja hästi komponeeritud, aga seda läbivad märksõnad tavalised: Franco, härjavõitlus, katoliiklus, baski terrorist, don Juan, don Quijote jne.
Mu enda nimest, sest Hispaanias on üpris levinud nimi Andrés ja lisaks sain juba lasteaias käies hüüdnime Sancho (mitte Cervantese loodud tegelaskuju järgi, vaid ühest lastefilmist, kus oli peategelaseks poiss nimega Sancho Rodriguez, kellele ma mitmeti sarnanesin), mis oli väga aktiivselt käibel umbes minu kümnenda eluaastani (leidus isegi neid, nagu veel hiljem välja tuli, kes minu õiget nime ei teadnudki, vaid tundsidki mind ainult selle all).
Seejärel hakkasid minu jaoks Hispaaniat defineerima peamiselt Hemingway teosed, aga ka sellised raamatud nagu Santiago Carrillo “Mis tuleb pärast Francot?” (olen ka hiljem lugenud Hispaania enda autoritelt peamiselt just ühiskondlikku publitsistikat, poliitikaga seotud tekste, mitte ilukirjandust – täiesti vastupidiselt näiteks Portugali omadele; need hispaaniakeelsed kirjanikud, kelle teoseid, mille tegevuspaigaks sageli Hispaania, ma olen lugenud, on enamasti tulnud hoopis Lõuna-Ameerikast, mitte Hispaaniast endast).
Lugesin siis vahepeal läbi ka ühe iseõppijatele mõeldud hispaania keele õpiku, mille tulemusel oskan öelda yo no hablo español – ma ei räägi hispaania keelt, aga see kõlab minu kõrvadele lähedaselt ja ma saan sellest mõningal määral aru. Muidugi kaugeltki mitte kõigest, aga piisavalt, et lugeda vahest veebist El Mundo uudiseid ja teisi selliseid lihtsamaid tekste.
Kui ma 2003. aasta augustis Barcelona jõudsin, siis oli seal parajasti kuumalaine. “Alguses ei suuda ma jätta endale etteheiteid tegemata selle pärast, et olen tulnud Euroopa kõige kuumemasse kohta suve haripunktil. Peegeldus kirdest edelasse näib olevat liiga radikaalne, et hästi lõppeda. Ja hiljem ei suuda ma end sellesama asja pärast ära kiita. Sest kuumuseproov kujuneb meie reisi üheks kõige olulisemaks tulemuseks,” kirjutab Undusk neli aastat varem tehtud retke kohta.
Mina ei hakanud ennast piinama, vaid hääletasin kiiresti tagasi parasvöötmesse. Minu viibimine Hispaanias piirdus ühe päevaga ning rohkem ei ole ma seal käinud, kuid hispaanlastega on hiljem olnud kokkupuuteid küll.
Juba selle reisi lõpus, kui jõudsin tagasi Eestisse. Ma olin põlenud Hispaanias ühe päevaga näost nii pruuniks, et Leedu piirivalvurid kahtlustasid, et olen valepassiga reisiv illegaalne immigrant. Nendega sai asja paari lausega korda, aga kui jõudsin Eestisse, siis ei võtnud peale enam ükski auto, sest nägin välja nagu oleksin saabunud otse Iraagist – praegu kutsutaks sellist kahtlast tüüpi nähes kohale ilmselt Odini sõdalased. Lõpuks peatus siiski üks itaalia tšikk, kelle poika oli hispaanlane. Nemad olid ringreisil Põhja-Euroopas ja parajasti teel Pärnu, viskasid siis ka mind Viljandi.
Ma ei ole Hispaania kultuuri alal mingi asjatundja, ülevaade sealsest filmikunstist on sama puudulik nagu ilukirjandusest, aga olen üritanud sellest 2003. aasta külaskäigust alates hoida veidi silma peal nende popiskene elektroonilisemal tiival. Viimaste aastate üks huvitavamaid tegijad on selles osas minu meelest La Bien Querida nime all esinev Ana Fernández-Villaverde, kelle värskeim muusikavideode triloogia (režissöör Juanma Carrillo) siin postituses juba toodud sai. Rohkem kuulamist leiab selle lingi tagant.
Hispaanias käimine tegi selgeks, et mina seal küll elada ei saaks, vähemalt mitte Barcelonas, sest seal võib muutuda minu jaoks nii talumatult palavaks (üldse ei imesta, et inimesed seal vahest kuuma kätte ära surevad), aga niisama võiks sinna ju muidugi kunagi veel minna (uurides eelnevalt hoolikalt ilmateadet, et saaks jääda veidi kauemaks kui üks päev).
Maiade kalendri järgi sündisin ma surma märgi all, mis tähistab mitte lõppu, vaid ümberkujunemist, maailma ühendamist.
Maiad uskusid, et selle märgi all sündinud on ühenduses universumi, surnud esivanemate ja silmale nähtamatuga, omavad kaasasündinud selgeltnägemisvõimet ja on suurepärased tervendajad, andes eriti jõudu rasedatele naistele. Samas võib meil olla ka võime saata telepaatiliselt kurje kavatsusi.
Surma märgi all sündinud on targad, nutikad ning romantilised, õnnistatud sisemise rahu ja jõuga, aga võivad muutuda tujukateks, kui ei pööra tähelepanu oma annetele. Tunnevad sageli kohustust tuua ohvreid teiste heaks, kippudes unustama ära enda huve.
Praktilised, helded ja abivalmis, avatud uutele ideedele, huvitatud poliitikast. Surma märgi all sündinud on need, kes toovad maailma muutusi. Neile ei meeldi olla juhid, aga nad on jõud trooni taga, et teenida oma kogukonda ja perekonda. See on õnnelike suhete ja abielu märk.
Neid huvitavad alati teemad nagu surm, elu pärast surma ja muu salapärane. Teavad instinktiivselt, et elus on palju mõistatuslikku ning usuvad, et ei pea kõike mõistma, et sellest õppida. Neil on salatsev pool, sageli võib neid leida töötamas julgeoleku alal.
Surma märgi all sündinud on hästi kaitstud õnnetuste ja äkilise surma eest. Haigused tulevad vaid siis, kui neid ise tekitatakse.
Suurim väljakutse: omada usku. Lahendus: panustada ühiskonna heaks. Suund: põhi. Värv: valge. Tootemloom: öökull.
Selle märgi all sündisid veel näiteks Naomi Campbell ja Laura Bush, aga ka Robin Williams ja Bill Gates.
Maiade uskumuse kohaselt valis selle märgi all sündimise minu kõrgem mina, võttes arvesse minu vajadusi vaimse arenemise ja kasvu osas, aga unustasin selle sündimise hetkel ära. See on minu isiklik missioon, kuid lisaks on veel jumalik plaan.
Mulle kõrgemalt poolt määratud galaktiline toon on 11, mis tähendab ülesannet aidata kaasa lahenduste, muutuste saabumisele. Ühtlasi tähistab see laste sünnitamise jumalannat, selguse ja sidususe loomist.
Selle tooni saanud omavad võimet tuua igasuguseid muutusi ja lahendusi, luues selle jaoks aluseid ja ruumi universumis. Nad on tõeliselt head märkama seda, mis on muutunud kasutuks, et aidata liikuda edasi uuenemise teel.
Nad otsivad alati tasakaalu ning neil on kaasasündinud soov tasakaalustada seda, mis on läinud tasakaalust välja.
Paljud selle tooniga inimesed on huvitatud tervendamisest. Nad võivad olla vaimsed või emotsionaalsed tervendajad. Püüd ravida konflikte on parim viis, kuidas nad saavad anda endast parima.
Lugu läheb veel edasi. Kui minu sünnipäeva märk on surm, siis nädala märk öökull. Esimene määrab 3/4, teine neljandiku isikust, tähistades seda, mis ei ole väljast näha, vaid jääb sissepoole.
Maiade uskumuse kohaselt on öökullid vanad hinged, kes kannavad iidsete aegade tarkust. Tänu sellele olen kontaktis teiste maailmadega ning oman telepaatilisi võimeid, mis hoiavad ühenduses pühapaikade tarkusega.
Selle märgi all sündinud vanad hinged on tulnud siia ilma selleks, et puhastada oma karmasid. Neil on tohutu sisemine jõud, mis jätab ruumi vaikseks vaatlemiseks. Terav teadlikkus elu keerukusest ja sellest, mis toimib ja mis ei toimi, teeb neist suurepärased teejuhid.
Ma võin elada tervena pika elu ning huvituda iidsetest kultuuridest ja nende vaimsusest. Võin isegi reisida iidsete templite juurde ning seal ringi jalutada, kinnitab maiade astroloogia.
Lisaks mõjutab mind veel terve rida märke, millest hüppan praegu üle, et jõuda põhiliseni: surm, 11 ja öökull on kõik jälle koos tänavu 28. augustil, kui saan maiade kalendri järgi 50-aastaseks. Täna oma sünnipäeva ei tähista, aga augustis peaks ma seda vist küll kuidagi tegema, sest tulekul ju ikkagi päris suur juubel.
Eile loetud uudis, et Kickstarteris saab toetada fooliummütside Shield valmistamist, viis mõttele, et peaks ikkagi veidi vaatama, mida horoskoobid mulle saabuvaks aastaks ennustavad.
Veevalajad on teatavasti kõige ettearvamatum tähemärk, mistõttu ei ole ju üldsegi kindel, et meie käitumine on ennustatav, aga vaatasin nüüd siiski neid erinevaid versioone sellest, mida tähed mult 2016. aastal ootavad. Paistab, et tuleb üldiselt hea aasta.
Nii palju siis sellest. Tegelikult tahtsin ma anda siin lihtsalt tungiva soovituse lugeda kindlasti eestikeelse National Geographicu tuleva aasta esimesest numbrist, mis just ilmus, artiklit Põhja-Jäämere jääkatte kahanemisest ja selle mõjust planeedile.
Laul tänaseks päivaks: Erykah Badu esiksingel “On & On” oli 1997. aastal päris suur hitt ja see laul on mul isegi olemas juba sellest ajast ajakirjaga Q kaasas olnud plaadil “The Best of the Best ’97” (hiljem sai minu lektüüriks rohkem Future Music), aga huvitaval kombel polnud ma juhtunud seni nägema selle video. Oh what a day, what a day, what a day… geniaalsed sõnad.
Minu tänane horoskoop: Olete täna ettearvamatu ning optimistlik. Püüate ka tõsiseid asju naljaks keerata, mis võib tekitada teistega suhtlemisel väikseid arusaamatusi.
Eile esinesid Viljandi Baptistikoguduse kiriku keldrisaalis oma jõulukavaga Raul & Marie Vaigla ja trompetist Tero Saarti. Ma ei olnud seal varem käinud. Päris kena.
Üritus algas ja lõppes väikese jumalasõna ja palvetamisega (paluti õnnistust kontserdile, esinejatele, kõigile kuulajatele jne.). Kas see on nüüd Eestis kirikukontserdite puhul tavapärane?
Kavas olid mõned täiesti uued lood, mida eile esimest korda maailmas avalikult ette kanti, näiteks jõulueelsest paanikast inspireeritud “Osta! Osta!” kõlas päris ajakohaselt ja tabavalt. Lisaks vanemat kraami ning omapäraseid arranžeeringuid Tõnis Mäe, Riho Sibula ja Joni Mitchelli lauludest. Ühesõnaga: ilus.
Laura “Supersonic” (meenutuseks ka Jamiroquai samanimeline hitt) tuleb võistluselt Eesti Laul 2016, mille finaalkontserti on mul märtsis au jälgida otse saalist (rida 21, koht 36). See on küll väga veider, sest loogilisem olnuks käia sellistel üritustel 20 aastat varem, aga siis ei oleks ma seda elu sees teinud (va. juhul, kui osalejate hulgas olnuks Depeche Mode, minu toonane lemmikbänd).
Kas on minuga toimumas midagi sarnast nagu F. Scott Fitzgeraldi jutu “The Curious Case of Benjamin Button” peategelasega (filmis kehastas teda Brad Pitt), kes sündis raugana ja lõpetas elu imikuna (ainult selle vahega, et minu puhul toimub see mitte füüsilises, vaid vaimses plaanis)?
Lühidalt: ma olen ka ise imestunud ja üllatunud, et selle pileti ostsin. Mis järgmiseks?! Lähen Disneylandi?! Võib-olla see ei olegi üldse nii paha mõte… peaks ehk seda kunagi tõesti tegema 🙂
Tegelikult peaks nüüd kontsertide külastamises väike paus tulema. Viljandi Jazziklubi tänasel üritusel (esinevad kultuuriakadeemia pärimusmuusikud) käin veel ära, kuid seejärel on selleks aastaks kõik, sest jõululaule kuulan parema meelega suvel või üldse mitte.
Veicot dārza darbus, arī dārznieks iesācējs var apgūt iemaņas, lai, uzmetot acu skatienu auga lapām, saprastu, kādu vielu trūkst augsnē, kurā tas aug. Lai būtu iespējams savlaicīgi glābt augu no iespējamas iznīkšanas, šajā interesanto dārza ideju galerijas ievadā apkopojām ieteikumus, kā pēc auga lapām iespējams noteikt dažādu būtisku elementu trūkumu augsnē. | OSCAR-2019 |
||
Kui puuduvad tugevad tasakaalustavad institutsioonid, siis viivad teadusele liiga kitsalt seatud eesmärgid selleni, et publikatsioonide maht muutub omaette (või ka ainsaks) eesmärgiks (Eesti, aga ka hästi tuntud Austraalia näide). Samalaadse usalduse tsükli võib käivitada ka mõni muu stiimuliks kujunenud eesmärk või väljund, näiteks Ukraina puhul kasulike mudelite taotlused kohalikus patendiametis.1 Seega mängib soovitud tulemuste saavutamisel oma osa ühiskonna vajadustele reageerimise stiimulikomplekt, mis sõltub suurel määral teaduse rahastamise korraldusest.
Teaduse rahastamise konkurentsipõhised meetmed on valitsused võtnud kasutusele selleks, et juhtida teadlaste ja teadusasutuste käitumist ning saavutada suurem teadusraha kasutamise efektiivsus. Samuti on nende meetmete eesmärk ergutada suurema hulga innovaatiliste ideede tekkimist. Üks eesmärke on veel panna teadlased tähelepanu pöörama ühiskonna ja poliitikakujundajate vajadustele – tavapäraselt saavutatakse see projektide rahastamisele temaatiliste probleemipüstituste ja eesmärgipäraste hindamiskriteeriumide seadmise kaudu.
Kui kujutada pideval skaalal teadlase vs. rahastaja huvide domineerimist teadustöö tegemisel, siis vastava teadusvaldkonna paradigmast tulenev teadus, mille puhul domineerivad teaduslikud motiivid, paikneb skaala ühes otsas ning projektipõhine, sponsoreeritud lepinguline teadus skaala teises otsas (vt joonis 1). Vahepealsete juhtudena võib nimetada teadus- ja arendus (TA) keskusi, mis on mõningal määral ülikoolidest kaugenenud, samuti (riiklikke) TA programme, mis kitsamalt täidavad rahastaja (sponsori) eesmärke. Kuna suur osa teadusrahast jagatakse laiali projektide kaudu, millele on seatud konkreetsed eesmärgid, siis eeldused ühiskonna vajadustele vastamiseks on Eestis olemas.
Teadusraha eri allikate segu kujundab keskkonna, kus teadusasutused ja -rühmad teevad strateegilisi ja operatiivseid otsuseid oma õppe- ja teadustöö, aga ka innovaatiliste arenduste kohta. Kui esikohal on institutsionaalne rahastamine, siis on ülikoolidel strateegilisteks juhtimisotsusteks, sh ühiskonna vajadustele reageerimiseks, suurem vabadus. Kui domineerivad projektipõhised meetmed, reageeritakse sponsorite huvidele, mis tulenevalt projektide iseloomust on lühiajalised ning ülikoolid kohanevad nendega kiiresti. Ometi on ka projektide kaudu reageerimiseks vaja „seemneraha“. Kuidas lahendatakse asutusesisesed konfliktid, mis tekivad teadlaste, teadusrühmade ja ülikooli juhtkonna vahel, kui eesmärgid ei ühildu, sõltub sellest, kuidas on ülikoolis nende huvid korralduslikult tasakaalustatud.
Tavapäraselt tekib teadlaste ja teadlasrühmade huvide ühildamatus eri tegevuste eelistamisest – teadus vs. õpe, teadus vs. juhtimine jne –, kuna need ei toeta teadlase ühtmoodi usalduse tsüklit. Praeguste stiimulitega suuname teadlased pigem eelistama teadust õpetamisele, kuna teadus annab suuremaid autasusid nii palgas, karjääris, silmapaistvuses jm ning seda toetavad kõik stiimulid nii teadlaste individuaalses karjäärisüsteemis kui ka ülikoolide juhtimiskontseptsioonis. See, kui raske on leida akadeemilisi juhte, on üldteada.
Samamoodi ei pruugi eri tüüpi TA projektid usalduse tsüklit ühtmoodi toetada. Siinkohal on empiirilised tulemused väga erinevad, kohati ka vasturääkivad. Kuna rahastamise viis, nt ettevõtte finantseeritud vs. avalik teadusraha, määrab TA väljundi mõõdetuna publikatsioonide mahus (mis on Eesti keskne strateegiline eesmärk), siis siin võib, kuid ei pruugi, olla tegemist kompromissiga. Seesuguseid kompromisse on teinud ka teised riigid. Üks tuntumaid analüüse on tehtud Rootsi tehnikateaduste kohta, kus näidatakse, kuidas kollegiaalne tunnustus ehk usalduse tsükkel jäi oluliseks normatiivseks teadussüsteemi elemendiks teiste uute oluliste eesmärkide (ettevõtlikkus ja ühiskondlik vastutus) kõrval.2
Teadlaste stiimulite tasakaalustamisel on tähtis osa ülikoolidel. Näiteks on pärastsõjaaegset USA teaduse edu analüüsides välja toodud, et peale rahastamise märkimisväärse kasvu ja TA tegevuse tähtsustamise olid ülikoolid võimelised korraldama seda suuremahulist temaatilise teaduse tegemist. Ühiskonna kasvanud nõudlus tuli tasakaalustada teadussüsteemi areneva võimekusega. Seesuguse programmipõhise teaduse eesmärgi otsustasid rahastamise korraldajad, kuid sisu ja kvaliteedi määrasid siiski teadlased. See teadus ei olnud eristatav baasteaduse-rakendusteaduse teljel – lähtuvalt etteantud eesmärkidest tehti mõlemat.3
Projektipõhises keskkonnas kujunevad stiimulid projektide valikukriteeriumide kaudu (kaudne stiimul, mis suurendab taotluse edukuse tõenäosust), aga samuti indikaatorite kaudu, mida kasutatakse kas rahastamisvalemites (otsene stiimul) või millega mõõdetakse projektide tulemusi (kaudne stiimul, mis mõjutab usalduse tsüklit). Kui püüda Eesti rahastamisinstrumentide hindamiskriteeriume eesmärkide ja rahastusmahtude alusel grupeerida, siis võib need jagada üksikteadlase ja kollektiivi mineviku soorituseks, projektitaotluse kvaliteediks, teaduskeskkonna olemasoluks ning taotluse vastavuseks kas Eesti või siis teadusasutuse eesmärkidele (vt Tabel 1).
Kõige tähtsam kriteerium on mineviku tulemuslikkus, mis kätkeb endas publikatsioone, monograafiaid ning kaitsnud doktoreid (nii baasfinantseerimise valemis kui ka kaudselt uurimismeeskonna kvaliteeti hinnates PUTis ja IUTis). Patentide hulk ning TA lepingute maht sisaldub samuti alusfinantseerimise valemis mineviku tulemuslikkuse kriteeriumina. Strateegilised eesmärgid nii riigi kui ka teadusasutuse tasandil on esindatud vähesel määral. Need võivad küll näiteks IUT hindamiskriteeriumides sees olla, aga kui mõelda neile aspektidele, mille abil projekti tulemusi hinnatakse, siis siin saavad määravaks eelkõige publikatsioonid, patendid, kaitstud magistri- ja doktoritööd, osavõtt teaduskonverentsidest. Seos ühiskonna ja majandusega jääb hindamisel märkamata. Kui arvestada veel projektide jagamise perioodilisust ning teadlase usalduse tsüklit, on selge, et ratsionaalne käitumine viib strateegilise olulisuse kriteeriumi tähtsuse teadlase jaoks veelgi madalamale. Samuti on publikatsioonide kui kommunikatsioonikanali efektiivsus vähene, kuna Eesti ettevõtted ei kasuta innovatsiooniallikana teadus-, tehnikaalaseid jm publikatsioone. Neid peab oluliseks vaid 3,2% innovaatilistest ettevõtetest, mis oli 2012. aastal ühtlasi madalaim ELi innovatsiooniuuringuga mõõdetud tase.
Kui teadusasutus saab oma strateegilisi eesmärke IUT taotlemisprotseduuris otseselt väljendada, siis riigi/majanduse strateegilised eesmärgid on suhteliselt vabalt tõlgendatavad, kuna projektide hindajad ei pruugi neid teada. Need eesmärgid on strateegiates temaatiliselt sõnastatud pigem teadus- või teemavaldkonnana.
Seetõttu ei orienteeri see kriteerium projekte ühiskonna/ettevõtete vajadustele, samuti ei sunni teadusgruppe eristuma (mis on olnud üks positiivseid konkurentsipõhise projektirahastuse tulemusi USAs ja Suurbritannias4). Kui tahta seda kriteeriumi arendada, siis tuleb sõnastada sponsorite eesmärgid, nii et neid saab hindamisel kasutada. Siin võiksid ettevõtete haruliidud võtta eeskuju avaliku sektori asutustest (nt Tartu linnavalitsus, rahandusministeerium) ja sõnastada neid huvitavad uurimisteemad, millele nii teadlased, üliõpilased, ülikoolid kui ka poliitikakujundajad saaksid reageerida.
Projektipõhise finantseerimise üks mõte ongi see, et finantseerija otsustab, mida projektiraha eest tehakse – kas rakendusuuringuid, alusteadust või hoopis konsulteeritakse ettevõtteid. Rahastaja osa on väga suur, kuid nende kriteeriumide valikut ja paikapanevaid otsuseid mõjutavad/konsulteerivad suurel määral ka teadlased ise (eriti Eestis). Seetõttu on vaja teadlaste mõtteviisi muutust, et saadaks aru teadlaste suuremast rollist ühiskonnas. Teadlaskond peaks põhimõtteliselt heaks kiitma, et publikatsioon on asendatav mõne muu tegevusega väljaspool õpet ja teadust (nt ettevõtte või kohaliku omavalitsuse konsulteerimine). Kui teadlane suudab publitseerida heades rahvusvahelistes ajakirjades, siis on tema töö kvaliteet kontrollitud ja ta ei peaks oma usalduse tsükli säilitamiseks publikatsioonide ja tsiteeringute arvu aina suurendama. Praegu see nii ei ole ja paljud teadlased ei oskagi öelda, kuidas panustada innovatsiooni nii, et selle tagajärjel ei muutuks „vähemkvaliteetseteks teadlasteks“.
Ainuüksi teadusrahastuse kriteeriumide kaudu ei saa teadlasi panna rohkem ühiskonna/majanduse probleeme lahendama. Ka ülikoolides on vaja seda ülesannet selgitada (mh ametijuhendite ja atesteerimiste kaudu). Samuti võiksid ülikoolid ja ka teaduste akadeemia innovatsiooni panustavaid teadlasi rohkem tunnustada. Praegu kipub valitsema 1% enimtsiteeritavate nimekiri.
Tabel 1. Hindamiskriteeriumide suhteline osatähtsus rahastusest Allikas: Autorite koostatud meetmete määruste ja 2015. aasta rahastamismahtude alusel
Üks pisike mure on sellega, et Viljandis ei tea peaaegu keegi, mis asi see pärimusmuusika õieti on, ehkki see linn on meie pärimusmuusika epitsenter: pärimusmuusika festivali ja nüüd ka pärimusmuusika keskuse kodu on Viljandis ning TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärimusmuusika haridus on noorte hulgas populaarne. Selline sõna on küll käiku lastud just Viljandi pärimusmuusika festivaliga seoses, aga naljaga pooleks võib öelda, et just viljandlased ei tea, mida see õieti tähendab – selline mulje jäi konverentsil suurel ekraanil näidatud lõbusatest vaheklippidest ja mitmetest vestlustest. Tegelikult nad ilmselt ikka aimavad ja tunnetavad, aga teavad Sokratese kombel, et nad midagi ei tea. Mida sügavamale Viljandi pärimusjärve sukelduda, seda udusemaks läheb kõigi pärimusmuusikaga seotud mõistete tähendusväli.
Jääb mulje, et 25 aastat on nii tublisti pärimusmuusikat populariseeritud ja tugistruktuuri edendatud, et ei ole just palju olnud aega maha istuda, et mõelda olemuslike küsimuste üle. Milleks seda pärimust üldse hoida ja kellele seda vaja on? Milleks on kasulik õppida vanamoodi laulu, niimoodi õigesti – koleda rinnahäälega? (Meelika Hainsoo ettekande põhjal on see õige rinnaregister suisa nii kole, et laval ei ole ta eriti julgenud sedamoodi laulda ning on püüdnud publikule meele järele olla ja ikka pehmet häälekest teha.)
Cätlin Mäe parmupilliluupidest koosnev looming vastas paljudele konverentsil esitatud küsimustele ja tõi esile, et trendid ja traditsioon võivad edukalt ühes muusikas koos olla.
Jaa, struktuur on pärimusmuusikale ehitatud vinge. Vähemalt „zombi elustamisest“ ei ole vist enam mõtet rääkida, sest pärimus on taas liikvel ja muuseumidest-arhiividest-raamatutest on rahvaviisid kolinud internetti. Eesti e-edusse uskuva inimesena kaldun arvama, et ei ole just palju riike, kus rahvaviisid (ja veel sellise suure kogu!) ning kõik muugi pärimusega seotu saab nii kergesti kätte nagu siin. Uue laulu leidmiseks on pärimusmuusikul tarvis teha vaid mõni hiireklõps. Lauri Õunapuu ettekandest „Originaalsus vs. traditsioon“ selgus aga, et ulatuslikke digikogusid võiks kasutada märksa enam, sest põhiliselt on ikka käibel ühed-samad viisid, mille eeskujuks on võetud ka samad salvestised ja üleskirjutused ning samu laule õpitakse ka ju kuuldeliselt pärimusmuusika laagrites või hoopis Tormise loomingu kaudu. Näiteks tõi ta „Hobusemängu“: see Sangastes kirja pandud viis on üks kasutatumaid rahvaviise, ainuüksi Herbert Tampere kogumikus on sellest viis varianti. Arhiivides leidub muidugi veel palju variante, aga Sangaste variante on pärimusmuusikud kasutanud kõige rohkem, 36 korda, sealhulgas on 22 ansamblit seda esitanud Viljandi pärimusmuusika festivalil. Õunapuu järeldab, et originaalsusele eelistatakse kindlust, et teos on läbilöögivõimeline ja rahvas võtab selle hästi vastu. Aga kas see võib olla ka kergema vastupanu teed minek, vähene süvenemine? Ka Maarja Nuut rõhutas, et süvenemisvõime ja analüüsioskus on jäljendamisest järgmine aste. Vaevalt et keegi sellele vastu vaidleb. Sama kehtib igas valdkonnas.
Rahvuse kõlalise identiteedi teema käis läbi mitmest ettekandest. Hiljuti Viljandi linnapea ametist pääsenud pärimusmuusika liikumise kauaaegne eestvedaja Ando Kiviberg (rahvuslane, aga mitte marurahvuslane, nagu ta rõhutas) lausus, et tema usub, et igal rahvusel on oma kõlaline identiteet. Muusik Maarja Nuut leidis, et tänapäeval ei pruugi see enam nii olla. Jah, eks kõik sõltu ju sellest, mida kuulates inimene üles kasvab. Muusikalise emakeele mõistet võib kasutada mitmeti, näiteks Ramo Teder nimetavat Marko Veissoni sõnul nõnda 1980ndate hitte, vormsi leik olevat mõlemale Puuluubi muusikule sama eksootiline võõras kui kas või klezmer-muusika. Puuluubi ansamblist tuttava antropoloogi Marko Veissoni ettekandes „Miks ma tahan esineda folgil, aga ei taha olla pärimusmuusik“ võttis rahvusluse diskussioon nii saalis kui ka konverentsi Facebooki-grupis veelgi tuld. Pärimus seostuvat liiga selgelt rahvuslusega. Oma rahva asja ajamine ja selline poliitiline hoiak vajavat mujal maailmas sageli selgitamist, et see ei ole ühegi teise rahva vastu suunatud ega sallimatusest tulenev nähtus, vaid puhas kultuurihuvi (ja natuke on selle taga ilmselt ka alateadlikku rahvana ellujäämise instinkti). Arusaadav, „rahvuskultuur“ ei ole praegu Lääne-Euroopa riikides just moesõna. Äkki tekib nüüd küsimus, kui uhke ma üldse tohin olla eesti rahvaviisikogu üle, mis on väidetavasti maailma suurim, kuni keegi ütleb mulle, et see uhkus ei ole koššer. Küsimus on muidugi retooriline – vähemalt seni, kuni mu sisetunne mulle kenasti märku annab, et ei ole viisakas pidada eesti rahvaviisi teiste rahvaste kultuuriväärtuste suhtes ülimaks, ja ma ei anna välja käskkirja, et nüüd peavad kõik rahvad hommikuvõimlemise juurde, lõunasöögi alla ja õhtupalvuse asemel meie regilaulu laulma.
Pärimusmuusika konverentsil oli palju juttu sellest, et just meediast paistavad eeskujud, keda lapsed tahavad jäljendada. Arvati, et üleüldse on tähtsad just nakatavad eeskujud, lihtsalt niisama pärimusmuusika tähtsusest rääkimine ei aita. Õnneks on meil nüüd meedia aina rohkem avatud ka pärimusmuusika elementidel põhinevale muusikale, olemuselt enamasti popmuusikale, mille tegijatel läheb ka maailmas hästi.
Väga palju aega läks definitsioonide üle vaidlemise peale. Eks definitsioonide pärast ole varemgi ütlemist olnud (sel on pikk eellugu juba enne Viljandi pärimusmuusika festivali*), kuid see, et praegugi on pärimusmuusika olemuse ja sellest arusaamise osas kitsas omainimeste ringis nii suuri eriarvamusi, tuli mulle üllatusena.
Mul endalgi on sageli tekkinud küsimus, kas ansambel, mille koosseisus on näiteks kannel või akordion, on automaatselt pärimuslik või rahvalik. Miks tänapäeval, kui popmuusika piirid üha laienevad, tuleb veel ette nii labast lahterdamist? Mulle tundub, et nii juhtub, kui lahterdatakse muusikat ennast kuulamata, süvenemata, muusikat tundmata. Olukorda näitlikustab ehedalt järgmine lugu. Konverentsil lahvatas kirglik vaidlus selle üle, kas Curly Stringsi esitatu on pärimusmuusika, rahvamuusika või midagi kolmandat, näiteks autorimuusika, mis kõlab nagu külakapelli oma ja on seetõttu rahvalik ehk läheb inimestele hinge. Villu Talsi rääkis seepeale, et taheti teha bluegrass’ist inspireeritud originaalmuusikat ja Eva Talsi lood kõlasid ansamblikaaslaste arvates üsna ameerikalikult, siis aga avastati, et muusikataustata ajakirjanikud liigitasid nad folk- või rahvamuusikaks, ja selle üle vaidlemine tundus tühi töö.
Suure rahvahulga silmis on ikka olnud edukad need muusikud, kelle hinges on (kodukandi, esivanemate jm) pärimus, kuid kes käivad sellega vabalt ringi ja arendavad sellest midagi uut. Kas tulemus on siis pärimusmuusika, pärimuse elementidega popmuusika või puhas autorimuusika, mis lihtsalt kõlab rahvalikult, on kirgi küttev küsimus teadlastele (tunnistan, et ka mulle), kuid suures plaanis on see ükstakama, kui pärimus leiab taas elava vormi. Peaasi et lahterdamine ei saaks olulisemaks kui hea muusika tegemine. Nii paistsid arvavat paljud praktikud.
Ehkki ma ei ole praegu pärimusmuusika ringis oma jope, pean korra laskuma omaenda mälestustesse. Vaike Sarv, kelle süda oli seto kirmase päralt, vedas mu kui noore popmuusikahuvilise muusikateadlase kord Helsingisse etnomusikoloogia konverentsile, et saaksin aru: populaarmuusikat saab uurida samade vahenditega kui rahvamuusikat või ükskõik millist omaalgatuslikku rahvakultuuri. Kõige eredamaks mälestuseks on jäänud see, et kõige pärimusliku kõrval uurisid mõned soome teadlased tollal usinasti metal-muusikat. Meie pärimusmuusika konverentsil arutati küll pärimusmuusika definitsioonide ja piiri nihkumise üle tänapäeval, palju kõneldi peavoolustumisest, aga kahjuks puudus praeguse pärimuslike elementidega popmuusika või popmuusika elementidega pärimusmuusika teaduslik käsitlus. Ju seda kuskil ka leidub, aga selleni konverentsi haare ei ulatunud, sest teadus on justkui eesmärk omaette. Tegelikult ei ole: teadus võibki aidata mõtestada, kuhu pärimusmuusikaga edasi liikuda.
Oma funktsioon on nii rahvaviisi süvitsi uurivatel teadlastel, pärimusmuusikat populariseerivatel institutsioonidel, festivalidel kui ka eri laadis rahvaviisi kasutavatel muusikutel. Ma ise hindan eriti neid, kes ehitavad rahvaviisile oma originaalmuusika kihistuse ega piirdu pelgalt rahvalaulu uuesti mahalaulmisega uues kastmes. Just asjaolu, et rahvaviisi omamoodi käsitlevaid muusikuid ja ansambleid on tänapäeval nii palju, on mind pannud taas pärimusmuusikast huvituma. Kümmekond aastat tagasi rahulduti mu meelest liiga sageli sellega, et laulud ja pillilood salvestati kenasti ära ja kuhjati plaadile kokku.
Pärast konverentsi andis kontserdi Cätlin Mägi ja see kontsert vastas paljudele küsimustele, mida oli kuulda päevasel konverentsil: parmupilliluupidest koosnev looming tõi esile, et praegused trendid ja traditsioon võivad väga edukalt ühes muusikas koos olla. Ometi sai ka selgeks, et mina tallinlasena võin tunda end selles maailmas külalisena, sest pärimuse tihe kontsentratsioon ja siseringi huumor toimivad miskipärast Viljandis oma seltskonnas kõik kraadi võrra ehedamalt kui mõnel teisel laval.
* Taive Särg, Ants Johanson, Pärimusmuusika mõiste ja kontseptsiooni kujunemine Eestis. – Mäetagused 2011, nr 3. https://www.folklore.ee/tagused/nr49/parimusmuusika.pdf | OSCAR-2019 |
||
Lausa uskumatu ja kergelt hirmutav, et JUBA järgmisel nädalal ongi tähtaeg ja 40 nädalat täis. Ehk siis haiglakott peaks juba ammu tegelikult valmis pakitud olema, aga mina ikka veel venitan.. ja venitan osade asjadega veel edasi ka, sest kõike ei saagi ju enne minekut valmis panna.
Üsna imelik on tõdeda, et selle haiglakoti suurus, mis on mõeldud vaid paariks ööks, näeb välja nagu läheksin hoopis pikemaks ajaks reisile. Asju on lihtsalt nõnda palju ja alati on ju targem pigem mõttetult asju kaasa vedada, kui et hiljem avastada, et millestki hoopis puudu on. Sest puudu tuleb nagunii, eriti minul, alati. :D
mugavad riided kojutulemiseks, imetamisrinnahoidja, pesu, hommikumantel, sussid – Hommikumantel tegelikult ei ole kohustuslik. Haigla poolt peaksid mingisugused nirud olema, mida hea täis on lödistada ja siis uus ja puhas küsida. Arvan, et kasutangi seal tegelikult pigem neid ja ei pirtsuta ja ei taha enda oma ära lörtsida, kuid igaks juhuks kaasa võtta siiski ei tapa. Öösärgi või kitli loodan samuti haigla poolt saada. Sussid soovitatakse tugiisikule ka võtta.
Kuna haiglas pannakse talle selga sealne riidekraam, siis las nii olla ja seal oldud aja kannatab ta ehk nendes ka veeta. Koju aga toon hoopis puhastes ja uutes riietes. Kaasa võtan 2 body, millest üks on hõlmik (pidavat must-have olema, sest ülimugav teda sinna sisse panna), tudukombe (suht random), poolsipupüksid, pusa (pikkade käistega, eest kergesti lahti käiv, et body peale panna), 2 mütsi, sokid, soojad papud, soe kombe kojusõiduks.
küünehooldusvahendid – mõni ütleb, et ei tohi ja pole vaja, samas jumal teab mis ämmaemanda otsa satud ja ehk pistab kisama, et miks sul ei ole. Igaks juhuks võib siis kaasas ju olla.
beebitekk – kui ma nüüd nädala jooksul pehmet fliistekki ostma ei viitsi minna, võtan hetkel beebivoodis oleva baika.
mähkmed – kuigi haigla pakub ka omalt poolt, soovitatakse mõned kaasa ka võtta juhul kui tuleb puudu. Ma nii ~10tk igaks juhuks võtan siis.
sidemed – sest hirmutatakse kohutavalt suure verejooksuga. Selle tarbeks skoorisin apteegist endale ka mõned MoliCare seksikad püksikud, mis on üliisuure imavusega ja mõeldud esiti uriinipidamatuse korral hoopiski. Targad naised räägivad, et neile “üliseksikatele” püksikutele võlgned hiljem tuhat tänu. :/ Kurb tõsiasi on, et see sünnitamine ja selle afterparty väga seksikas üritus ei ole. :D Teine variant on kaasa võtta ühekorsed võrgust haiglapüksid ja Tena Lady Maxi Night sidemed, mis on samuti uriinipidamatusele mõeldud. Mulle tundus niisugune 2in1 variant mugavam.
beebisalvrätikud – juhuks kui oled pärast sünnitust nii rivist väljas, et ei suuda ja ei jaksa beebit kraani all loputada, soovitatakse kaasa võtta.
nibukreem (Purelan) – pidavat ka haiglast pisikese näpuotsatäie saama, aga igaks juhuks ei tee viga enda oma kaasa võtta.
luti torkan ka täitsa igaks juhuks kaasa, kuigi seda ei ole vaja ja ei teagi, kas lapsele lutti ikkagi andma hakkan. Aga olemas ta on ja kaasas võib ka olla.
gaseerimata vesi – ma ei teagi, miks see alati kohustuslikus nimekirjas on, sest räägitakse ju suurelt, kuidas haiglas koridori peal veeautomaadid on ja vesi pidevalt saada, aga no eks igaks juhuks võib siis ühe pudeli ikka kaasa võtta.
spordijook – pisike pudel. Tegelikult ostsin ühe sellise kaasa selle pärast, et sellelt eelkõige kork haiglas ära varastada ja hoopis veepudelile otsa keerata. Pikali olles olevat läbi selle imemisotsa palju parem juua. Muidugi joon spordijoogi ka ära arvatavasti. :D
müslibatoonid, pähklid, glükoositabletid, šokolaad – et kui väga söögiisu ei ole, siis midagi ikka suhu oleks pista, mis energiat annaks vahepeal.
soojad sokid – räägitakse, et pärast sünnitamist võib jalgadel muidu väga külm hakata? Ma ühed ülipehmed fliissokid pistan siis igaks juhuks kotti.
veepihusti – või pihustatav näovesi näiteks. Hea värskendus sünnitamise keskel, kui keegi seda sulle näkku pritsib su higistamise saatel.
tudukombe ei ole sugugi random – sellel on ju pikad varrukad ja sääred, ta ei saa ennast magades paljaks sahmida ja nii pisikesed ju jahtuvad jube kiiresti. väga tänuväärsed asjad on tudukombed. ei mingeid sokke, pükse, bodysid. lups! selga ja lukk/trukid kinni :D
Seda küll. Seepärast ta igaks juhuks nagu sinna komplekti panengi, aga olles lugenud, mida teised kaasa võtavad, siis enamjaolt tudukombet keegi nagu ei võta väga. :D
Oh, mina mäletan seda, et enamus asju, mis ma kaasa pakkisin, jäidki kasutamata. täiesti mõttetu kaasa tassimine oli lihtsalt. plaanisin haiglas veeta oma riietega, aga kuna ma olin omadega nii läbi ja veetsin kogu aja voodis, siis kandsin seal haigla üliseksikat xxxl suuruses öösärki. ja ausalt, ega ma seal väga pesema ka ei jõudnud, kraani all nägu puhtaks ja hambad ka, that´s it. seega, minu puhul shampoonid jne jäid ka kasutamata, aga kuna sul on testerid, siis need ruumi ka ei võta :D
tudukombet mul polnudki, sest see aeg kui haiglas olime, siis seal oli köetud palatid nii kuumaks, meil oli +27, ise ei saanud magada ja laps ammugi mitte.. selline ebameeldiv kogemus siis. aga selle paar päeva kannatab välja :D
Ma oskan ainult aimata, et hommikumantel jääb kasutamata, sest kasutan ka parem neid üüratuid haiglasärke, mida suvalt määrida võib.. ja näiteks rinnapadjad.. või mähkmed jäävad ka äkki kasutamata. Ja käärid, ja lutt. Aga need ei võta ükski suurt ruumi seal kotis.
Ma vist ei kasutanudki hommikumantlit. Last käis kaalumas teise palatis mu elukaaslane, seega ma ise enda palatist välja ei läinudki kordagi. Me olime ema-lapse toas, aga mehel lubati ka ööseks jääda, jube kahju, et tuba kinni ei saa panna. Alles siis selgub, millise toa saad, kui sünnitamast tuled, st peretubasid on vähe ja need enamjaolt kinni ka.
Söömisest, ma olin nii kurnatud, et väga midagi ei söönud ja graafik oli sassis ka endal, sp oligi nii, et kesed ööd avastasin, et kõht on tühi, haha :D
Mina varusin ka kõik kotti, sest noh parem rohkem kui vähem :) Aga jäin ka haiglariietele truuks, määrisin ennem nende asju kui omi :) Ja mähkmeid toodi meile juurde näiteks. Aga pepu puhastamisest nii palju, et selle esimese kaka pesemine on hullumaja, see tuleb niiiiiii halvasti ära. Mulle tuli õde appi, sest noh esimene laps siiski :) Ja kuna mul oli talvelaps, siis mul oli lapsele riideid terve teine kotitäis kaasas :D, selle tõi üldse mees mulle järgi.
Minul näiteks hakkasid jalad higistama ja susside sees oli läbimärjad :D Ma ise ka higistasin esimene öö kohutavalt, isegi voodilina oli läbimärg , ehk oli see suur pingelangus :)
See vist oleneb jah. Mõni räägib, et sellest suurest pingelangusest just jalgadel jääkülm hoopis hakanud. :D Ega ju ei tea ka, kuidas mul on.. Oleneb vist vitamiinidest ja asjadest ka, et kui paigas organism on. ja arvestades sooja, siis oktoobri alguses ikka vast ei köeta ka veel, nii et vaevalt haiglas mega kuum ka on
Ja hommikumanti-rätikute kohta seda ka, et .. räägitakse muudkui, et “perepalatites on ju olemas.” Aga kas tavapalatites ka? Mõtlen, et perepalatit ei pruugi ju saada või võtta.. siis olen nagu teine klass ja ilma igasuguse mugavuseta? :D.
Mina olin tavapalatis, seal oli olemas “hommikumantel”, noh ta ei ole see pehme ja mõnus vaid selline täitsa tavaline. Mul endal oli kotis kaasas ka, aga välja ei võtnud, sest liikusin vaid lastetoa vahet ja wc/pesuruumi. Ja käterätid, noh seal olid sellised käteräti mõõdus rätid, õnneks endal olid suuremad kotis kaasas ja need läksid haiglas kasutusse küll ;) Mina sünnitasin Tartu Maarjamõisas muidu. Üks naine ei olnud arvestanud sellega ja lasi rätiku järgi tuua endale:)
Pelgus ka öeldakse, et on tavalised ja mitte midagi uhket, aga noh.. lihtsalt, et seal olles on ju ülisuva. Pealegi tõsi, et enda oma ei taha ära määrida, kui sa seal mitu päeva suurelt veritseda võid või miskit. :D
Mina sünnitasin 6 nädalat tagasi ka Pelgulinnas. Sain seal enne sünnitust selga seksika öösärgi ja pärast sünnitust anti veel üks puhas (kusjuures mulle sattusid täitsa normaalse välimusega öösärgid isegi :)) Lisaks anti hommikumantel (tarisin enda oma kaasa, aga kuna ema-lapse palatis oli MEGA palav, siis ma enda paksu hommikumantlit ka ei kasutanud), aga mina käisin seal oma riietega ringi ja hommikumantlit ei läinudki vaja.
Vett saab jah koridoripealt, veeautomaadist, juurde võtta :) Ema-lapse korrusel oli ka kohviautomaat, aga meie ei ostnud sealt midagi – aga tasub münte igaks juhuks kaasa võtta, kui on soovi.
Mis sul endal peab olema, on vatitikud – naba puhastamiseks. Aga riideid, mähkmeid jms saab kenasti juurde küsida :)
Kui sul juhtub, et õmmeldakse palju (loodan, et siiski pääsed sellest), siis imetamispatja ei saagi esilagu kasutada, kuna istuda ei tohi paar nädalat- siis tuleb lamavas asendis sööta.
Meie sünnitustoas oli tookord väike muusikakeskus olemas, nii et terve sünnitustegevuse käis meil vaikselt tagataustaks raadio Elmar :D
Soovitan Sul muretseta beebi küünte lõikamiseks ninakarvakäärid. Ilma naljata, need on tömpide otstega ja “terade” osa on hästi õhuke. Need spets beebide küünekäärid ja -tangid on ebamugavad ja paksud, suurem oht sisse lõigata.
Tee kindlasti jah ;) minul näiteks ei läinud peaagu midagi vaja, söögi sõin küll ära 3 päevaga. Koduviimise riided ja aluspesu endale jne oli loomulikult vaja aga haiglasolemise riideid ei kasutanud üldse.
Kes läheb lähiajal sünnitama, siis vaadake ka Kodult Kodule sünnituspakki. Seal enamus asju mugavalt kohe olemas. Võibolla saate veidi mõtteid enda paki koostamiseks. https://www.kodultkodule.ee/mida-votta-kaasa-sunnitusmajja/ | OSCAR-2019 |
||
Ei tunne vahel oma kodukanti enam äragi. Ei, ma mõtlen ikka seda päris kodu. Seda, kus lapsepõlves paljasjalu sai vutti taotud ja salaja peenardesse pajuoksi pistetud lootuses, et need mu silme ees suurteks puudeks sirguvad. Kaduvate oksade müsteeriumist võis järeldada, et emale mu õilis mõte väga ei meeldinud, aga me hoidsime mõlemad oma saladusi hästi.
Mu pere, loomad ning ümbritsev loodus olid mu sõpradeks. Ega kedagi teist eriti ei kohanudki. Vahel rihtis üks punane traktor end kiviaedade vahelt vaevaliselt läbi, juht piinavalt hommikune. Igaks juhuks peitsime end vendadega selleks ajaks aia või puu taha.
Mitte, et me teda kartnud oleks, see oli pigem väike rituaal või mäng. Nii ei näinud me vahel terve suve jooksul pea kedagi. Ega ülejäänud külarahvas vist meie kohalolekust ka palju ei teadnud, liiati, kui poisid end pidevalt suuremate kivide taha hoidsid. Vaikus küla hinge vaakuvas otsas.
Ei käinud tee lähimasse poodi meie talu eest mööda ega jäänud ka külaplats meie suunale. Olime viimane talu küla hinge vaakuvas otsas. Enam ei ole.
Ma ei tea, mis vägi see on, aga näib, nagu oleks vana emis veel korralikku armastust tunda saanud ja räämas lauda järsku noorte, armsate ja tegusate põrsakestega täitnud. Need omakorda lükkasid laudast sõnniku välja ja hakkasid ise hoopis potil häda tegemas käima. Küllap tõmmanuks vett ka peale, aga nüüd on kuivkäimlad moes. Ei ole me enam viimane talu külas ning ümberringi kerkivad uued majad ja saunad. Hoovid on võsast puhtaks raiutud ja traktorid sõeluvad edasi-tagasi nagu sotsialistlikus poeemis.
Inimesed on maal oma kodu leidnud ja kui siis veel keegi oma maja ja hoovi korrastamisega otsa lahti teeb, pole külas enam mahti pimedas laudas lehmaga tõtt vahtida. Nüüd võtavad kõik kellud pihku ja tõttavad monoliitse rusikana tellingutele.
Näib, et Eestis on tõusmas taas huvi maaelu vastu. Ehk löövad ürginstinktid uuesti välja? Kadestatakse ikka neid, kes saavad kasvõi sellegagi kiidelda, et nad nädalavahetust vanavanemate koju veetma lähevad, mitte neid, kes Paul Alliku eeskujul laulda jorisevad, et nüüd elan Mustamäel. Eestlased jõuavad vaikselt tagasi oma lätete juurde.
Maaelu ja maaläheduse väärtustamist võib kohata päris palju (põllumehed on kindlasti teisel arvamusel, ärge pange mulle pahaks mu süüdimatut küündimatust). Loomulikult ei tähenda see veel üleriigilist põlluharimispalavikku. Eestlaseks jäämise kõrval oleme me siiski ka saanud eurooplasteks. On prestiižne kasvatada kodus mõnda kurgi- ja tomatitaime.
Oma aiast korjatud maasikaid veiniõhtul lauale tuues on heakskiit ja maasikamahlast nõretavad naeratused garanteeritud. Seda aga, et kaheksast viieni kinnisvarafirmas ilusa tüdrukuna leiba teeniv neiu põllule tihedat külvi harrastama läheks või kooguga kartulimugulaid mööda vagusid taga ajama asuks, on vist palju loota.
Harilikult sõidavad kübaratega prouad maale ja naudivad peenarde kohal pigem puhkust kui tööd teevad. “Suvel tuleb ikka linnamees maale, siis on ju moeasi käsi mullaseks teha ja paljajalu käia, nagu see Indrek. See on sihuke poose värk! Aga vaata, sa katsu terve aasta maal elada,” ütles Kivirähki “Eesti matusest” tuntud Karla ja hoolimata peielauas pisut viinaseks muutunud peast näis mees asja päris hästi teadvat.
Kuid ega maailm siis vaid linnaromantik Indrekutest ja Karinitest koosne. Porgandeid rohivate meigitud palgega neidude ja nende solaariumipäevitusega kaasade kõrval on ka vana Andres ja Karla. Näib, et ka nemad hakkavad usku pöörama. Nii mõnedki vanad talupidajad on labida ja kõpla nurka visanud, endisest kartulimaast kujundanud muruplatsi koos kiviktaimlaga ja kasutavad traktorit peamiselt aiakujunduselemendina – parimal juhul siiski muru niitmiseks.
Oma kodu eest hoolitsemine ja naabriga võistlemine on ka endiste kombainerite ja oma sigu ise veristavate perenaiste seas loomulikuks saanud. Katkise tagumikuga dressipükste ning higise maikaga mees kõnnib samuti roosipõõsaste vahel ringi, vuntsid okaste eest kaitset pakkumas. Aga ega need katkised püksid ja maika pole siis häda pärast, need on toreduse pärast. Roosid ja rebenenud alukad sulanduvad kokku üheks lummavaks pildiks. See ei ole päris see, millest Tammsaare oma raamatutes rääkis, kuid vähemalt Kivirähki venitab välja.
Oleme me siis nüüd “Eesti matuse” sündroomiga võitnud või kaotanud, ei ole ma suutnud endale selgeks teha. Oleme kaotanud ühe osa meie esivanematele loomulikust põllutöö vaimust, kuid samas oleme selle justkui leidnud. Inimesed on hakanud maaelu tunnustama, olgugi, et seda vaid koomilisel moel jäljendades.
Nii kaua kuni tared on mehi ja naisi täis, pole ju põhjust viriseda. Õhtul teevad nad tule vanaisa lapitud ahju alla, mis on nüüd saanud klaasist uksed, toovad tagahoovist suve esimese pool ämbritäit värsket kartulit ning jätavad teist samapalju veel peenrale alles. Torkavad tuhlid elektripliidi ahju, maitsestavad need idamaiste ürtidega ning valmistavad kõrvale Kreeka salatit. Katavad laua vanaema pitslinaga ning ajavad sellele liiga kallist tšiili veini.
Võtavad siis voodilt maha seda ehtinud kaltsuvaiba ja poevad sünteetiliste linade vahele. “Oh, kui mõnus on maal,” ütleb mees, varbaga mööda naise säärt ekseldes nagu traktor kiviaedade vahel. “Kujutad Sa ette – täpselt nagu sada aastat tagasi,” ohkab naine ja sünnitab üheksa kuu möödudes jõnglase, kes mõne aja pärast täpselt samuti oma õhtut talus veedab. Ainult kartulit ei oska ta enam maast üles võtta, need kasvavad seal siis jällegi ilu pärast, nii nagu see kultuurtaim kunagi siiakanti sattus.
Tänavuaastaste Eestimaa uhkuse auhindade saajate hulgas oli ka Valjala valla Rahu küla külavanem Hilda Vohl-brück, keda tutvustati kui tublit külasädet ja elupäästjat. Pidulikul austamise õhtul Tallinna reaalkooli aulas andis saarlannale auhinna üle laulja Ivo Linna.
“Mulle tundub, et sinu najal ei seisa üksnes sinu koduküla püsti, vaid terve meie väikene armas Eesti riik. Sina oled see tõeline ilmasammas. Tänu sinu usinusele, virkusele ja headusele võime meie ka uhkust tunda, ja see on väga hea tunne,” ütles Ivo Linna auhinda üle andes.
TV3 ja Elioni koostöös valiti juba kuuendat aastat toimunud tänugalal rahva pakutud nominentide hulgast välja kümmekond Eestimaa uhkust.
Imetlus! Ja suuvärgi osas – see pole tähtis, teod räägivad oma eest. Ilukeelseid on meie ümber suur ports ja mis neist kasu on…
Kontsert “Voogab laul ööviiulil…” kl 19 Loona mõisas. Klaveril Triin Sarap ja Eva Jelenskaja. Tallinna muusikakeskkooli neidude ansambel Donzelle ja solistid. Juhendaja õp Triin Ella rahvusooperist Estonia. Pilet 5 eurot, sooduspilet 3 eurot.
Erkki Otsmani kontsert “Prantsuse šansoonid” kl 20 Kuressaare kuursaalis. Kõlavad romantilised prantsuse laulud romantilisel suveõhtul.
Vaiko Eplik on andnud välja 12 kauamängivat heliplaati, produtseerinud muusikat ka teistele ja kirjutanud paar tuhat laulu. Paremaid neist esitab Kuressaares ansambel Eliit koosseisus: Vaiko Eplik – laul ja kitarr; Sten Sheripov – kitarr; Kostja Tsõbulevski – bass; Kallervo Karu – trummid.
Kolm päeva kestva Saaremaa 44. lahtise malekarikaturniiri ja noorte 34. lahtiste meistrivõistluste (kolmes vanusegrupis) avamine kl 14 Saaremaa ühisgümnaasiumis.
VI Juku jooks kl 19 Lümanda vallas Taritu külas Lepiku talu õuel ja maadel. Registreerimine ja rada avatud kl 18-st. Osavõtt tasuta. Info Urve Vakker, tel 53 443 956. | OSCAR-2019 |
||
Elame keerulises maailmas. Meie ümber on asjad, mis meid seovad, ja me sõltume vähemal või suuremal määral nendest. Olenemata sellest, kas me tahame seda või mitte.
Sotsiaalse ühiskonna osa on sõltumine üksteisest ja seeläbi ka vastutus. Me lävime oma kaaskondlastega ja saame seeläbi neilt ka vastusidet. Kas oleme teinud siis kõik hästi ja nad on meiega rahul või oleme olnud rumalad ja pole millegagi hakkama saanud. Ja nii ühe kui ka teise meelest. Kuid kui jookseksime kõikide tahtmiste järgi, oleksime kui juhita laev tormisel merel.
Tänane pühapäev kannab nimetust oculi – silmad. Jumal on kinkinud meile silmad, et näeksime, mis meie ümber toimub. Kuid kas oskame oma silmi õigesti kasutada, kui meie ümber on nii palju silmapetet? Nii palju on meile antud erinevaid pilte näha, et tuleb tahtmine küsida, mis on siin see, mis mulle sobib. Keegi on öelnud, et kui saade ei sobi, vaheta kanalit või vajuta väljalülitamisnuppu. Teleri ja arvutiga saame seda teha, päris elus vist mitte. Ikka suhtleme samade tegelastega, ikka needsamad ja tuntud probleemid. Selles meeletus maailmas on sada tõde, sest igaühe arvamus on tema arvates see viimane tõde, ammutatud ei tea millisest allikast.
Kristuse-aegsel Juudamaal oli aga teine arusaam. Seal valitsesid kindlad arusaamad neist seadustest, mida oli sajandite jooksul järgitud, ning kui keegi kuidagi teisiti julges õpetada, siis oli see kurjast. Ja nüüd tuleb keegi, kes õpetab teisiti. Eks selline tule läbi katsuda ja tõde jalule seada. Ta on ju samaarlane ja kurjast vaimust.
Nende silmad olid kaetud. Nad arvasid, et vaidlevad samaarlasest puusepa pojaga, kellega suheldagi oleks kahtlane. Nüüd kuulutab keegi igavest tõde, mis võidab surmagi, ja peab ennast vanemaks kui Aabraham. Nii ei mõistetud, et seistakse Jumala Poja ees.
Ka meie seisame Jumala Poja ees. Kas me võtame teda vastu? Või oleme ka need, kes haaraksid kivid, kui oma tarkusest jääb puudu.
Tuleme ajast, kus kardeti, et Jumala sõna võib rikkuda teatud ideoloogia. Sel ajal tehti kõik, et tema õpetust maha teha. Vähestel oli vana Piibel veel kodus säilinud, mille tähti nooremad enam lugeda ei osanud. Püüti teha kõik, et piiblid välismaalt inimeste kätte ei satuks. Siis ühel hetkel olukord muutus. Piiblite ja leeriõpikutega varustati kõik kogudused rikkalikult, et janused võiks eluvett juua. Ning lootus oli suur, et rahvas pöördub Jumala poole. Kuid peagi see suur vaimustus möödus. Piibel, mille paljud pered olid soetanud, jäi raamaturiiulile tolmuma või muutus üheks paljudest lugemata raamatute seas. Surev maailm sai taas iluks paljude silmades.
Me oleme kannatusajas, kus eriliselt mõtleme Kristuse kannatustele ja ristisurmale. Teda, kes kuulutas tõde, pidi kurjategijana karistama. Tema, kes kuulutas elu, pidi ristil surema. Ja mitte enda, vaid meie pattude pärast.
Inimene, kes sa haarad kivi, et seda kellegi poole visata, mõtle, kas sa kedagi halvaks pannes seda mitte Kristuse poole ei heida. Ava oma silmad ja pööra maailma virvarrist Kristuse poole. Vaata, kus on tõeline tõde ja meeleparandus.
Kord oli üks mees kuulsa lõõtspillimeistri Teppo ees hoobelnud, et teeb parema pilli kui Teppol. Selle peale oli vanameister vastanud: «Sa võid ju teha, aga see ei ole Teppo.»
Nii on ka meie usuga. Maailm pakub meile erinevaid õpetusi ja imetegijaid, turvalist ja säravat elu, aga siiski seda kõike ainult siin, surevas maailmas. Kui kustub valgus laval, on kõik see, mida näidati, lahkunud. Ainult lõõtsuv külm tuul ja purunenud illusioonid rändavad veel kuskil avarustes. Ja kuskil kõlab võimsalt keskaegne hüüe memento mori!, kuigi eluajal selle möllu sees ei olnud aega sellele mõelda. Ava silmad ja mõtle veel, miks Jumal meile oma Poja saatis ja oma tõde kuulutas.
Tänases perikoobis ütleb Johannese esimene kiri: «Aga me teame, et Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise, et me tunneksime ära Tõelise. Ja meie oleme Tõelises, tema Pojas Jeesuses Kristuses. Seesama on tõeline Jumal ja igavene elu.» (1Jh 5:20)
Mõne nädala pärast loetakse taas meie kirikutes liturgilisel teenistusel Kristuse kannatus- ja surmalugu. Olen tähele pannud, kuidas kuulajad seda oma südamesse võtavad. Milline mõtlik pilk on neil sel hetkel. See puudutab neid. Kuid siiski mitte kurbusest, vaid lootusest, sest saatuslik hommik, mis surma võidab, ei ole kaugel.
Nii oleme meiegi surelikud, aga Kristuse tõe läbi elule võidetud, sest meil on silmad, mis on teda näinud, ja usk, mis meid on lunastusele kutsunud. Ava siis, armas lugeja, omagi silmad ja vaata Kristuse poole. Tema on juba sind märganud. Aamen.
Laupäeval helisesid kirikukellad, et meenutada vabadussõja lõppu 95 aastat tagasi. See oli oluline sündmus peaaegu sajand tagasi ja on jätkuvalt. Kui hetketi võib poliitilistest kemplemistest tüdinenult vahel tunduda, et meile läheb korda vaid igapäevaeluga toimetulek, siis läinud jõulud oli taas tunnistus, et meie ajalugu ja tulevik on jätkuvalt olulised. Tuleviku sünonüümina võiks siin kontekstis kasutada ka sõna «vabadus».
Aastaid viidi jõululaupäeval Julius Kuperjanovi hauale küünlaid, protestiks kehtiva võimu vastu. Ajaga pole komme vaibunud, nüüd juba tänutäheks on vabadussõja kangelase viimne puhkepaik suuremate pühade ajal küünaldega kaetud. Veel aasta esimestel päevadel põles neist mõni – ikka leidus keegi, kes tuli ja meenutas. Kui vabadussõja lõpp tähistas uue ja turvalisema aja saabumist, siis turvalisusest on praeguses maailmas saanud vaat et kõige olulisem märksõna. Ka aastavahetuse kõnes märkis president meie riigi tuleviku seisukohalt olulistena haridust, julgeolekut ja inimeste toimetulekut. Hea elu on turvatunne lastele, eakatele, kõigile, märkis president, pidades silmas mitte ainult rahu, vaid igaühe toimetulekut.
Ei tea, kas Eesti vabaduse eest võidelnud sõja lõpust kuuldes laulsid, aga usun, et üle vabastatud maa kaikus hümn küll ja ehk mõnigi laulupidudel armsaks lauldud laul. (Selleks ajaks oli toimunud seitse üldlaulupidu.) Laul on meie rahva ühendanud, tõstnud tema eneseteadvust ning ühendanud kodu- ja ulgueestlased, nagu kõneles maestro Roman Toi. Intervjuud temaga näitas Eesti Televisioon alanud muusika-aasta esimesel päeval. Muusika on tekitanud poliitilisi kirgi, meenutas 98aastane maestro, ent lõpuks avanud suletud uksi.
Aasta algas Bachi-nimelise muusikafestivaliga ja selle esimest kontserti võrdles korraldaja Andres Uibo kui pärast kõrberännakut jõudmist kristallselge puhta vee allikale, kus janused said vägevat kosutust. Eelolev suvi toob kirikurahvale ja kõigile muusikasõpradele vaimuliku laulupeo Tartus. Soovin kõigile rõõmsat, muusikat täis aastat! | OSCAR-2019 |
||
Sellele küsimusele ei ole ühest vastust, kuid enamik keeleteadlasi nõustub, et mida varem, seda parem. Ühed pooldavad keeleõppega alustamist juba beebieas, sest lapsel olevat palju lihtsam rääkida mitut keelt, kui tema aju on omandanud nende keelte struktuuri samaaegselt. Teised leiavad, et keeleõppega tuleks oodata, kuni laps suudab end oma emakeeles võõrastele arusaadavalt väljendada ning mõistab, et erinevaid asju saab erinevates keeltes nimetada erinevalt. Varajase keeleõppe pooldajad tuginevad sellele, et on olemas nn „kriitiline periood“, mil lapse aju on piltlikult öeldes nagu käsn ja uutele keeltele kõige vastuvõtlikum – see periood kestvat kuni puberteedini (ja mõnede spetsialistide arvates vaid kuni 6.–7. eluaastani). Pärast seda ei kaota lapsed oma võimet võõrkeeli õppida, ent keele omandamise protsess ei ole enam nii loomulik kui väiksemana.
Beebidel on oma emakeele omandamisel nn „vaikne periood“, mil nad kuulavad ja tajuvad keelt ning suhtlevad näoilmete ja žestide teel. Võõrkeelt õppivatel lastel on samasugune periood, mil nad saavad võõrkeelest juba aru, kuid ei oska veel ise selles keeles rääkida. Sel perioodil ei tohiks sundida last sõnu kordama ega dialoogi pidama, vaid vestlus peaks olema ainult ühepoolne. Sundimine võib tuua kasu asemel hoopis kahju ning tekitada lapses stressi. Mida noorem on laps, seda pikem võib see vaikne periood olla (pool aastat või kauemgi).
Mõne aja pärast hakkab laps vestluse käigus või suvalistel hetkedel ütlema üksikuid sõnu või lühemaid fraase (tüdrukud sageli kiiremini kui poisid). Laps on need meelde jätnud ja matkib hääldust. Sealt edasi hakkab laps aja jooksul moodustama fraase, mis koosnevad ühest mällu talletatud sõnast, millele ta lisab sõnu oma sõnavarast. Sõltuvalt võõrkeelega kokku puutumise sagedusest ja selle kogemuse kvaliteedist hakkab laps tasapisi looma täislauseid. Tema kõne on enesekeskne – ta räägib enamasti endast, teda ümbritsevatest asjadest ja parajasti aset leidvatest olukordadest.
Valmis tuleb olla ka frustratsioonihetkedeks. Isegi kui alguses on keeleõpe lapse jaoks hästi põnev, võib teda ühel hetkel tabada frustratsioon, kuna ta ei suuda väljendada oma mõtteid võõrkeeles nii hästi, kui tahaks. Sellistel hetkedel tuleb lapsele toeks olla ja aidata tal takistustest üle saada.
Lapsed on oma loomult uudishimulikud ja tahavad suhelda. Just uudishimu tekitab neis soovi ja vajaduse õppida. Seetõttu on väga oluline võõrkeele õpetamisel lapse loomupärast uudishimu alal hoida.
Laste keskendumisvõime on üsna madal – mida väiksem laps, seda kergemini hajub tema tähelepanu. Seega tuleb lapsele võõrkeele õpetamisel kasutada tegevusi, mis on tema jaoks köitvad. Väldi liigset teooriat – laps ei ole veel teadlik õppija ning igasugused keelega seotud mõisted (häälik, lause jne) on tema jaoks arusaamatud ja igavad.
Laps vajab võõrkeele omandamiseks turvalist ja stimuleerivat keskkonda, kus vanema juhitud tegevused ja lapse eakohased võimed on omavahel tasakaalus. Keeleõpe peaks olema seotud lapse jaoks põnevate igapäevaste tegevustega, mis on talle juba tema emakeeles tuttavad (nagu nt pildiraamatu vaatamine). Niimoodi ei pea ta õppima kaht uut asja – uut mõistet ja uut keelt –, vaid ainult võõrkeelt, et rääkida millestki, mis on talle juba tuttav.
Laps õpib kõige paremini mängude ja mänguliste tegevuste käigus, mis rahuldavad tema uudishimu ning on põnevad ja vaheldusrikkad, sest niimoodi säilib tema motivatsioon võõrkeelt „õppida“. Koolis kasutatav metoodika ei sobi enamasti väiksemate laste õpetamiseks.
Uute sõnade õppimisel peaksid olema haaratud võimalikult mitmed meeled – kuulmine, nägemine, kompamine jne. Õppige koos näiteks värve ja kujundeid, nimetage majapidamises leiduvaid esemeid, mängige võõrkeelseid sõnaseletusmänge, joonistage, meisterdage, liikuge. Üks tõhusamaid meetodeid võõrkeele õpetamisel on võõrkeelsete lastelaulude kuulamine. Halba ei tee ka mõõdukas koguses ekraaniaja andmine – näiteks veebipõhised keelerakendused või lapse lemmikmultikad võõrkeeles. Siinkohal on aga ülimalt oluline täiskasvanu kohalolu, sest lapse istutamine televiisori või nutiseadme ette ei ole õpetamine.
Lapse õpetamisel on hea illustreerida oma kõnet liigutuste, piltide või asjadega ning lapsele antavad juhised peavad olema lihtsad ja selged. Õppeprotsess ei tohi olla ei liiga kerge ega liiga raske – vastasel juhul kaotab laps huvi. Jõukohane materjal pakub lapsele edutunnet, mis tõstab motivatsiooni keeleõppega edasi minna.
Osaoskusi õpetades tuleks edasi liikuda järgnevalt: kuulamine → kõnelemine → lugemine → kirjutamine. Kiirustada ei maksa – enne lugema õppimist peaks laps olema tuttav võõrkeele hääldusega, et mitte harjuda lugema oma emakeelest tuleneva aktsendiga.
Kõige rohkem toetab lapse keelelist arengut suhtlus ja võimalus õpitut reaalselt kasutada. Kui laps on selleks valmis, erguta teda võõrkeelt kasutama ja dialoogi pidama.
Lapsed ei karda keeltega mängida ja eksimise hirm ei pärsi nende arengut (nagu see on üsna tihti täiskasvanute puhul). Vigade tegemine on loomulik osa õppeprotsessist – ära ütle lapsele, et ta on eksinud, kuna see võib teda heidutada. Kui laps eksib, korda sama asja õigesti, ning aja jooksul hakkab ta end ise parandama.
Laps vajab pidevat julgustamist ja kiitust hea töö eest, kuna igasugune eduelamus motiveerib. Laps õpib kõige paremini, kui ta tunneb, et teda väärtustatakse ja kuulatakse. Pööra lapsele tähelepanu, näiteks pöördu tema poole nimepidi. Kui ta soovib end väljendada, lase tal seda teha, sest lapse rääkimishuvi eiramisel võib see sootuks kaduda.
Väidetavalt on lastel, kes on esimese võõrkeele omandanud väikelapse- või koolieelses eas, edaspidises elus lihtsam omandada ka teisi võõrkeeli. Juba väiksena võõrkeele omandanud lapsel on suurema tõenäosusega parem hääldus ning keele- ja kultuuritunnetus. Keelte õppimine arendab kuulamise, vaatlemise, probleemide lahendamise ja kriitilise mõtlemise oskust, mis tuleb kasuks ka muudes eluvaldkondades. Nii et head õppimist!
What is a Medium Density Fiberboard – MDF? MDF stands for Medium Density Fiberboard, which is a manufactured wood using wood particles and chippings which are then commonly glued together. There are many different boards that are available in today’s market, such as Particle Board, Fiber Board, Laminated Board, Veneered Board and the list goes… | OSCAR-2019 |
||
Meelis ja Mari-Leen tegid kunagi postituse sellest, et instagramis näidatakse ainult sellist "ilustatud" elu kraami. Kuidagi jäi see mõte mulle meelde.. Eks me ju jagamegi sotsiaalmeedias enamasti neid ilusaid hetki meie elus. See on minu meelest super tore, sest ega mina küll ei viitsiks hommikuti läbi negatiivsuse laviini scrollida ja sealt saadud emotsiooniga päevale vastu minna. Küll aga olen ma nõus, et tihti sätitakse end pildi jaoks rohkem, kui peaks. Tihti ei näidata välja seda "päris" mina. Ma mõtlesin endast siis killukest seda "päris" ennast jagada. Viis kuud peale sünnitust näeb minu kõht külili pikutades välja nagu kahe viineri ühenduskoht. Hehe.
Nagu ma just mainisin, siis kuigi tänaseks on sünnitusest juba viis kuus möödas, siis minu plaan vaikselt tagasi trenni lainele saada ei suju kohe üldse. Tegelikult olen ma super tänulik, sest olenemata sellest, et ma hetkel trenni ei tee, toitun nii nagu jumal juhatab, mul oli rasedana tohutult suur kõht, siis olen ma taastunud väga kenasti ning kaal on õnneks langenud ludinal. Langeb siiani tegelikult. Ma kaalusin nii vähe nagu praegu viimati vist põhikoolis. Hetkel olen 45,3kg. See on 3kg vähem, kui enne rasedust. Imetamine ja 9 kilose poja kandmine on teinud minu jaoks imesid. Ma tegelikult ei tahagi rohkem kaalu kaotada, vaid lihtsalt sitkust, toonust ja jõudu tagasi saada. Ma tunnen, et mu keha lausa karjub selle järele, et ma talle taas tähelepanu pööraks. Nii toitumise, kui ka mõõduka trenniga. Mul vedas tegelikult lausa niivõrd, et mul ei tulnud rasedusega ühtegi venitusarmi ja ainsaks mälestuseks sünnitusest jäi mu kõhule naeratav keisri arm. Nüüd selle keisri armiga on selline lugu, et arm ise ei sega mind üldse. Ma ei häbene armi ja kannan seda uhkusega. Pigem on mureks see, et lotendav üleliigne nahk üle armi ripub, kohe kui kõhu täis söönud olen. Eks sünnitusest on tegelikult veel nii vähe aega möödas ja ma tean, et see on täiesti normaalne. Öeldakse, et ka taastumiseks vajab keha vähemalt üheksat kuud. See aga ei tähenda seda, et ma ei võiks enda poolt natukene kaasa aidata. Ma tean, et õige toitumise ja mõõduka trenniga saaksin endale nii palju energiat ning head enesetunnet juurde. Kuna ma niigi saan öösel üsna vähe magada, siis tervislik toit on ülioluline. Mitte ainult mulle, vaid ka lapsele. Ma ju toidan endiselt rinnaga ja tahaksin, et laps saaks rinnapiimast kõike kõige paremat. Ometi juhtub kahjuks tihti nii, et peale unetut ööd teen natukene kehvemaid valikuid, kui võiks. Noh, nii umbes poole tahvli shokolaadi ja ühe karastusjoogi jagu. Okei, okei.. See oli piltlik näide. Sooja toitu jõuame päevas süüa vaid ühe korra ja enamasti on terve ööpäeva peale kokku ainult kaks toidukorda. Nüüd olen hakanud igapäevaselt magneesiumit juurde võtma ja plaanin ka D-vitamiini apteegist muretseda.
Siin natukene off topic pilt, aga vaadake kui suur vahe on poseerimisel ja mitte poseerimisel. Ülemisel pildil tõmbasin kõhu sisse ja väänasin keha nii, et tänu varjudele oleks kõhulihaseid paista. Alumisel tšillisin niisama.. Nii nagu ma päriselt igapäevaselt ringi kõnnin. Need enne ja pärast pildid igasugustel fitness profiilidel võivad ikka petlikud olla. Hmh. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida..
Naljakas on see, et tegelikult on meil siin Suure-Jaanis võimalik minna zumbasse, jõusaali.. Kui seda ei viitsi, siis saaks ju kasvõi ise kodus trenni teha. Võiksin ju kasvõi Krisiga koos trenni teha. Võiks, võiks.. Aga ma lihtsalt ei tee. Ma võin selle asemel ükskõik, mida muud teha. Uskuge mind.. Ma leian omale tegevuse. Ma võin sahtleid sorteerida, terve maja ära koristada, magada, simsi mängida, instagramis scrollida või youtube-is videod vaadata (ja sattuda lõpuks alati maailma kõige veidramate videote peale). Ma olin ju umbes kaks aastat tagasi täielik jõusaali sõltlane ja trenn kuulus väga tugevalt minu elustiili juurde. Samamoodi ka toitumine. Kuidas end ometi tagasi rajale meelitada?
Minul on keisrist möödas viis aastat ja see volt ei ole ära kadunud ja tean, et paljudel ei kaogi. See ongi üks selline võimalik keisri kõrvalnäht. Kõhunahk venib palju välja ja kõigil ei tõmba tagasi, tee trenni või ära tee.
Ma ei kirjuta seda selleks, eks ole, et öelda, et ähähähää, su kõht jääbki selliseks. Vaid selleks, et sa teaks, et see on ka üks võimalus, ja et ei tekiks stressi, kui selgub, et sa ei saa sellest lahti. Mina vihtusin täiega trenni teha ja püüdsin sellest rippuvast nahast nii vabaneda ja keegi, naistearstid, treenerid, mitte keegi ei öelnud, et see jääbki ilmselt nii. Lõpuks, kui väga konkreetselt ühe treeneri ette võtsin ja küsisin, et MIDA ma veel ise ära teha saan, siis tema ütles, et ei saagi ilmselt midagi.
See on samamoodi nagu maovähendusopiga - mõnel tõmbab kõht väga ilusti tagasi, mõnel jääbki lõtv nahk rippuma. Mina sain keisriga teada, et maovähendusopi puhul oleksin see viimane tüüp.
Minul sama mure, et vaja hakata uuesti trenni tegema ja ilusti toituma. Kuid samuti lihtsalt ei tee seda :D ja varem olin ka samuti see kes teisi utsitas. Käisin isegi ju bikiini fitnessis võistlemas ja olin treener :D aga nüüd chillin kodus ja iga vaba hetk mil beebi magab, ma puhkan või passin niisama :D :D olen üritanud alustada uuesti ja uuesti aga ei tule seda motti. Olen samuti -3 kg raseduseelsest kaalust aga selline pehme mitte trimmis enam :( Beebi on 7 kuune. | OSCAR-2019 |
||
Täna hommikul leidsin postkastist Eesti Kirjanike Liidu ajakirja Looming värske numbri, milles avaldatud Margit Tintso ülevaade 2017. aastal ilmunud eesti luulest sisaldab muu hulgas järgmist lõiku:
Debütandina läheb arvesse ka poliitvaatleja ning blogija Andres Laiapea, kes andis välja kaks luulekogu: „Stereofooniline vaikus“ (luuletusi aastaist 1995–2002) ja „Ebakronoloogiline elu“ (luuletusi aastaist 2003–2017). Pole mingi üllatus, et rohkem kui 20 aasta jooksul kirjutatud luuletused varieeruvad nii sisult kui vormilt, samuti on raamatutes segiläbi tugevamaid ja harrastusliku näoga luuletusi. Esimene ja teine raamat erinevad suuresti oma tonaalsuselt: Laiapea nooruspõlve luule on ootuspäraselt kirglikum ja suuresõnalisem, samas kui teise raamatu luuletused on pigem lühemad, aforistlikumad ning tihti dialoogis teiste autorite tekstide või lauludega.
“Mis siis 2017. aasta luules silma jääb? Esiteks tuntud tõsiasi, et pikema aja jooksul valminud luulekogud kaaluvad ühe soojaga kirjutatud ja avaldatud raamatud üldjuhul üles,” märgib Tintso oma ülevaadet kokku võttes. “Ühiskondlikult tundlikumas luules otsitakse ideeliselt vastuvõetavamaid pooli ja uusi väljendusviise keeruliste teemadega tegelemiseks. /—/ Tundub, et selgete ja hoolikalt valitud sõnade väärtus järjest suureneb…”
Täna jõudis müügile minu toimetatud uus luulekogu “Sakala laulud 1878”, mis sisaldab 140 aastat tagasi ajalehes Sakala avaldatud värsse erinevatelt autoritelt: Jaan Bergmann, Carl Robert Jakobson, Jaak Järv, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Juhan Kunder, Juhan Lindvest, Jaan Lipp, Hans Mett, Els Raudsepp, Carl Martin Redlich, Ado Reinvald, Paul Undritz.
Seda koostama asudes lähtusin 1878. aastal avaldatud Sakala esimese aastakäigu sisukorrast, kus on loetletud 23 luuletust. Seejärel lugesin aga saatesõna kirjutades uuesti üle 1978. aastal ajakirjas Looming ilmunud Rudolf Põldmäe artikli luulest C. R. Jakobsoni Sakalas. “Esimesest aastakäigust leiame kakskümmend viis luuletust,” teatab Põldmäe.
Mis siis ikka. Kammisin 1878. aasta Sakalad läbi ja sain kokku – 26 luuletust. Tundub, et Põldmäe arvestusest on jäänud välja “Linnast tulnud neiu laul” (rahvasuust üles kirjutanud H. Mett). Samas kirjutab Põldmäe, et esimese aastakäigu luuletustest viis kuulub Fr. R. Kreutzwaldile, seitse J. Bergmannile. Kuid minul tuli neile mõlemale kuus luuletust…
Pole muidugi välistatud, et midagi jäi mul lõpuks siiski kahe silma vahele, sest teist korda ei hakanud ma kõiki neid vanu digiteeritud ajalehti veebis läbi lappama, aga üldiselt on õppetund see, et kõik tulebki ikkagi ise üle kontrollida. Ebatäpne oli nii Sakala enda 1878. aastal avaldatud sisukord kui ka Põldmäe arvestus.
Kuna toona ei pandud luuletuste alla sageli autorite täisnimesid, vaid piirduti initsiaalidega, siis oleksin ma peaaegu lasknud sisse ühe enda tehtud vea, mis just tänu Põldmäe artiklile parandatud sai. Luuletuse “Soov Sakalale” puhul kirjutasin automaatselt, et selle autoriks märgitud “J. K.” on Jakob Kõrv, aga tegelikult oli see muidugi Juhan Kunder.
Mitmete teiste autorite puhul tuginesingi siis Põldmäe andmetele. Nii et tema neljakümne aasta eest Loomingus ilmunud artiklist oli selle raamatu toimetamisel suur abi. Ilma selleta tulnuks hakata ise põhjalikumat uurimistööd tegema.
Luuletused läksid raamatusse samas järjekorras nagu need ajalehes avaldati. Mitmed toodud luuletustest on avaldatud hiljem ka põhjalikult ümbertöötatud kujul, aga võtsin just Sakalas ilmunud variandid. Keeleliselt sai neid vaid veidi kohendatud, et need tänapäeva lugejatele arusaadavamad oleksid.
Loomingu Raamatukogu juubeliaasta viimane number sisaldab valikut (valinud ja leedu keelest tõlkinud Rein Raud) tänapäeva Leedu luuletaja Kęstutis Navakase kogust “100 du: eilėraščiai” (2013). Võtme toodud tekstide mõistmiseks annab samade kaante vahelt leitav autori ja tõlkija vestlus.
“See raamat on minu loomingus eriline selle poolest, et ma tegelikult ei kirjutanud seda, vaid ta tuli mulle ise. Justkui oleks selle kõik loonud keegi teine ja mina ainult tähendaksin ta üles,” seletab Navakas. “Tuli peale selline transilaadne seisund, mind haarasid veidrad võbelused, millest said tekstid. Võbeluste survele oli võimatu mitte järele anda, pidin keset ööd üles tõusma ja need kirja panema.”
Mõnikord kirjutas ta lausa seitse teksti ööpäevas. Ja suur osa neist tekstidest ongi kahjuks sellised, mida taolise tempoga mingis transis olles vorpida võiks, kuigi leidub õnneks siiski ka paremaid, näiteks:
Kuna tehtud valik moodustab vaid poole algsest kogust, sisaldades eeldatavasti selle paremat osa, siis oli kokkuvõttes hea meel, et seda ei olnud tõlgitud tervikuna – muidu kadunuks tabavad kujundid võib-olla liiga ära tühja sonimise sisse, mille sügavamõttelisus sõltub ilmselt rohkem lugejate kujutlusvõimest kui tekstist endast.
Lõpus toodud autori ja tõlkija vestlus oli minu jaoks isegi huvitavam kui paljud sellele eelnenud luuletused.
Miks on seal kirjutatud “ainsast”, mitte “avatud”? See on ju täiesti ebaloogiline! Kas autoril oligi see nii mõeldud või muutus tähendus tõlkes? Ei tea. Igatahes oli see üks väheseid kohti, mis mulle neist poolesajast luuletusest meelde jäi. Paljudega oli nii, et loed… ja nad kaovad, nagu lainetus vette (esialgu jääb küll ehk väike virvendus, kuid peagi hääbub ka see).
Kogu sisaldab 36 luuletust, jagatud kolmeks osaks. Kui jätta kõrvale ülalpool tsiteeritud nimiluuletus, siis on veini mainitud veel vaid ühes, kus juuakse põhjamaa pooltalves istudes, küünalt põletades ja mälestusi mõlgutades ajaviiteks ära pudel veini. Paaril korral viidatakse ka kohvitamisele, kuid see on vaid pinnavirvendus. Jutt käib üldiselt muudest asjadest.
Vihm ei ole samuti kõige läbivam kujund, mida autor kasutab, see on vaid üks selle vormidest. Luulekogus esinevad kõik ürgelemendid (vesi, tuli, maa, õhk), kuid just vesi on neist kõige domineerivam. Seda võib kohata siin erineval kujul (minu lemmik: libedus udumärjal rööpal), aga enamasti merena.
Kui üks Hemingway jutustus kannab pealkirja “Vanamees ja meri”, siis selle luulekogu tiitliks võinuks vabalt olla sama pretensioonitult ja kergelt kõlav “Jalutuskäik rannas”. Maa esineb siin sageli saarte või rannana. Tuli on võtnud tihtipeale päikese kuju. Ja õhk on see, mida hingub ridade vahelt.
Palju vilksab läbi ka otsesemaid viiteid religioonile (kirikud, katedraal, kirikukell, kirikuplats, hauakambrid, väike altar), aga lõpuks tuleb “Tüdruk Lesboselt”. Kokkuvõttes: nii kergeks ei saa keegi / et kandjaid poleks vaja, kuid igatsus ja unistused / niipea käibelt ei kao / meie jääme pinnale. | OSCAR-2019 |
||
Lisaks oreli mängimisele Helme ja Taagepera kirikus asendas köster sageli õpetajat, jutlustades ja pidades jumalateenistusi. Ta juhatas Helme kirikukoori, õpetas laulmist kihelkonnakoolis, Tõrva ühisgümnaasiumis ja Helme kodunduskoolis. Karl Tuvike juhatas Helme-Tõrva haridusseltsi segakoori ja meeskoori ning oli selle seltsi esimees. Oma kooridega osales ta neljal üldlaulupeol.
Haridusseltsi laulukoori harjutusi korraldati alul köstrimajas, edaspidi haridusseltsi teemajas ning alates 1933. a Patküla algkoolis, mis asus Tõrva linnas, nii et iga reede õhtul kõndis köster oma kodust linna jalgsi ligi 3 km. Lauljadki tulid heal meelel õhtust proovi nautima nii linnast kui maalt kuni 8 kilomeetri kauguselt.
Ka kodus on Karl Tuvike õpetanud tuntud muusikategelasi. Tema juures Köstrimäel on õpilasteks olnud Edgar Arro, Mihkel Lüdig, Jaan Haabjärv, Raimond Raidvee.
Jaaniõhtuti korraldati Helme laulupidusid Helme põllumeeste seltsi aias Tõrvas, kuhu tulid Helme kihelkonna kõikide valdade koorid, üldjuhiks oli Karl Tuvike.
Ta ise esitas ka soololaule ning kirjutas vaimulikke ja ilmalikke laule solistidele, meeskooridele ja segakooridele. Praegusest lauluraamatust teame tema laulu «Õhtu jõuab jälle» (415). Tuvikese loomingust tõstetakse esile ka koorilaule: «Tähtede poole pöördub mu vaade», «Sinule, Issand» ja «Mu üürikene elu on nagu muinasjutt».
Aatelise mehena kuulus Karl Tuvike Kaitseliitu ning oli Helme malevkonna ülemaks praktiliselt vabadussõja ajal ja uuesti 1924–40.
Tuvike toimetas ja andis välja ajalehte Helme-Tõrva Elu 1927–1930, osales isamaalistes organisatsioonides, oli Valga maavolikogu liige, Helme ühispanga juhatuse liige. Tema ühiskondlike ülesannete jada on väga pikk. Muu hulgas oli ta ka Kiriku Muusika Sekretariaadi asutaja ja nõukogu liige aastast 1921 ning oli kirikukogu liige köstrite esindajana
Oma ülesannetes oli Karl Tuvike täpne, järjekindel, pühendunud, samas südamlik ja armastav. Avalikkuses tunti teda ühtaegu sõbraliku ja seltsiva mehena ning autoriteetse isiku ja juhina. Isiklikud majanduslikud huvid olid tal alati tagaplaanil.
Tuvike pälvis Kaitseliidu V klassi Kotkaristi, III klassi Valgeristi ja Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgi ning Ühistöö kuldmälestusmärgi.
Karl Tuvike abiellus 15. mail 1920 Irene Louise Käärtiga. Neile sündis poeg Heldur. Peres kasvas ka Karli ristitütar Salme, kelle ema oli jäänud noorena leseks.
5. septembril 1940 tähistati Karl Tuvikese 25. tööaastapäeva Helme kirikus. Tähtpäeva puhul ulatati köstrile nahkköites auaadress 15 allkirjaga.
Aga oli juba alanud ka uus ajastu. 1940. a suvel oli Helme rahvas esitanud oma köstri kandidaadiks Nõukogude Eesti riigikogusse, aga sinna Tuvikest muidugi ei valitud.
1941. a on Tuvikese perekond olnud juuniküüditamise nimekirjas, kusjuures kavatseti Karl Tuvike arreteerida. Tuvikese kodust Köstrimäelt oli kaugele näha küüditajate tulekut ja tal õnnestus põgeneda Tikste orgu. Abikaasa ja poeg olid parajasti kodust ära. Ristitütar Salme oli kodus ja kohtas kohkunud vallasekretäri Andres Eichenbaumi, kes oli olnud Tuvikese parim kaastööline Helme-Tõrva haridusseltsis ja keda nüüd sunniti tõlgina küüditajaid aitama.
Saksa okupatsiooni ajal sai Tuvike jätkata organistina. 1944. a 27. augustil on Helme rahvast sunniviisiliselt evakueeritud sõjategevuse eest. Sõjas hävisid kirik, kihelkonnakool ja köstrimaja. Köstrimäe keldrisse jäid maha Tuvikese noodikogu ja tema helilooming.
Karl Tuvike ise lahkus Helmest ja läks esmalt Pilistverre organistiks (1944–1945) ning edasi Juuru kogudusse köstriks-organistiks (1946–1948). Helmes jäi rahvale mulje, et Tuvike põgenes 1944. a Saksamaale.
1949. a detsembris pühitseti Karl Tuvike Tallinna toomkirikus aseõpetajaks. 15. aprillil 1950 seati ta tollal eksisteerinud EELK Tallinna Oleviste koguduse aseõpetajaks. Sama aasta septembris läks Oleviste kirik baptistide kogudusele.
28. oktoobril 1950 arreteeriti Karl Tuvike Tallinnas kellegi helmelase või tõrvalase reeturliku kaebuse peale. Kuigi Tuvike oli olnud aktiivne kaitseliitlane ja Helme Omakaitse juht, esitati talle süüdistuseks halvustav artikkel Stalini kohta, mis oli ilmunud Valgamaa ajalehes Saksa okupatsiooni ajal. Karistuseks määrati vabadusekaotust 25 + 5 aastat, seda vähendati 12 a 6 k peale. Karistust kandis ta Irkutski oblastis Ozjorlagis. Olude muutudes vabanes Tuvike 1956. a jõululaupäeval.
Karl Tuvike suri 29. aprillil 1960 ja maeti 3. mail Tallinna Rahumäe kalmistule. 3. mail 1963 püstitati tema puhkepaigale hauasammas, mis tahuti Helme põldudelt leitud kivist.
Mälestusjumalateenistusel Helme kirikus tänavu 21. oktoobril meenutas kõige pikema sõnavõtuga Karl Tuvikest tema vennapoeg Kaarel Tuvike. Kaarel Tuvikese isa Eduard Tuvike oli see, kes vendade hulgast jäi hoidma Sääniku talu Puhja vallas. Talu on pärandatud põlvest põlve, praegu hooldavad seda Kaarel Tuvikese pere kolm põlvkonda.
Oma perekonna lugu meenutasid ka Karl Tuvikese pojalapsed Toomas Tuvike ja Lüüli Tuvike peredega. Koguduse poolt võttis sõna Hilda Mikk, Karl Tuvikese aegne leerilaps. Laulumeest austas omapoolse esinemisega Elva Meeskoor Meelis Roosaare juhatusel, kes mängis ka ühe orelipala organisti mälestuseks.
Helme Laenu-Hoiu Ühisuse (hilisem Helme Ühispank) juhatuse liige 1919–1920 ja alates 1925 juhatuse esimees
Üle-eelmisel pühapäeval, 30. märtsil peeti Põlva koguduse täiskogu koosolekut, kus toimusid erakorralised valimised – kogudusele valiti uus nõukogu. «Erakorralisi valimisi soovisid senise nõukogu liikmed, kes nägid enda kõrvale kogudusse olevat lisandunud nooremaid tegusaid inimesi,» ütles Eesti Kirikule Toomas Nigola, Põlva koguduse õpetaja.
Mitu senise nõukogu liiget jätkab siiski ka uues koosseisus. Samuti kuulub õpetaja sõnul 2/3 senise juhatuse valitavatest liikmetest uude nõukogu koosolekul valitud juhatusse. Juhatuse koosseisus on Üllar Zeigo (esimees), Lehte Sillamäe (aseesimees), Siivi Paide, Aare Sammalkivi.
Aasta alguses valiti ka Viimsi koguduses uus 10-liikmeline nõukogu ja 4-liikmeline juhatus. Uue juhatuse liikmed on Jaanus Lember, Helen Jõudna, Mari-Ann Kelam ja Christi Villand.
Valimised olid praost Jaan Tammsalu sõnul tingitud juba mõnda aega tagasi seal kujunenud keerukast olukorrast, kus sisevastuolude tõttu ja ka muudel põhjustel oli mitu nõukogu liiget koguduse elust eemale tõmbunud.
«Juhatusse kuulus kaks liiget lisaks õpetajale,» kirjeldab Tammsalu kujunenud ebanormaalset olukorda. Valimistel rõõmustas praosti see, et oli piisavalt neid, kes olid valmis ka raskes olukorras oma ilusa osa andma koguduse elu edenemiseks. Täiskogu koosolekul esitati lisaks eelmise nõukogu poolt esitatutele veel mitmeid kandidaate ning uus nõukogu ja juhatus said väärikad ja tegusad.
Koguduseliikmete omavaheline läbisaamine ja suhted kirikut ehitanud sihtasutusega on Jaan Tammsalu hinnangul normaliseerunud. «Mõned, kes omal ajal tulid vaimustusega uude kogudusse, täis tahtmist tegutseda, kuid väsisid, on nüüd saanud edasi liikuda; mitmedki inimesed on kiriku juurde naasnud. Tunduvalt on paranenud koguduse majanduslik seis.
Kui alustasin koguduse teenimist, olid mitmed arved ja maksud juba kuid maksmata ja viivised muudkui kasvasid. Hiljuti otsustas Viimsi vald toetada kogudust miljoni krooniga. Sellega täideti üks eelmise vallavalitsuse väga vana lubadus ja kogudus saab kergemini hingata.»
Praegu on Viimsi kogudus õpetajata, jumalateenistustel teenib praost. «Käimas on läbirääkimised kahe kandidaadiga. Loodetavasti saab kogudus oma õpetaja hiljemalt suve keskel,» ütles veidi väsinud praost Tammsalu lootusrikkalt.
Eelmisel laupäeval võistles Kadrina koguduse koor Eesti Televisiooni saates «Laululahing», publiku hääletuse tulemusena pääses koor ka järgmisse võistlusvooru. Koorijuht on Anne Peäske.
Kadrina koguduse õpetajale Meelis-Lauri Eriksonile, kes lauljatele laupäeva õhtul stuudios kaasa elamas käis, tuli oma koguduse koori osalemine telelauluvõistlusel esialgu üllatusena. «Ei ole sugugi palju neid kirikukoore, kes taolisele võistlusele tulla julgeksid. Rõõmustas, et osalemisinitsiatiiv tuli meie koori lauljate seast,» ütles Erikson. Õpetaja kiidab tublisid lauljaid, kes pika päeva Tallinnas proove tegid. «Meie lauljad ei läinud võitma, ikka sellel lõbusal üritusel osalema.» | OSCAR-2019 |
||
Suutlikkus toetuda väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (kuni 250 töötajat, edaspidi ka VKE) innovatsioonipotentsiaalile on otsustava tähtsusega Euroopa Liidu (EL) tulevase jõukuse seisukohalt. Dünaamilistel ettevõtjatel on eriti head võimalused kasutada ära globaliseerumisest ja tehnoloogilise arengu kiirenemisest tulenevad võimalused. Globaalselt muutuval maastikul, mida iseloomustavad pidevad strukturaalsed muutused ja tugev konkurentsisurve, on VKEde roll meie ühiskonnas muutunud veelgi olulisemaks, sest neid nähakse töövõimaluste pakkujatena ning kohalike ja piirkondlike kogukondade heaolu tagajatena. Riiklik ja kohalik keskkond, kus VKEd tegutsevad, on väga mitmekesine ning samasugune on ka VKEde olemus, hõlmates nii käsitööettevõtteid, mikroettevõtteid, pereettevõtteid kui ka sotsiaalmajandusettevõtteid. Euroopa väikeettevõtlusalgatuse alustalaks on veendumus, et VKEde jaoks parimate võimalike raamtingimuste saavutamiseks on eelkõige vaja, et ühiskond tunnustaks ettevõtlust. Ühiskonna üldine õhustik peaks muutma ettevõtjaks hakkamise võimaluse üksikettevõtjate jaoks atraktiivseks ja viima nad selle asjaolu tunnustamiseni, et VKEd aitavad olulisel määral kaasa tööhõive kasvule ja majanduse kasvule. Ettevõtlussõbraliku keskkonna saavutamiseks tuleb muuta levinud arusaama, nagu oleks ettevõtja elukutse midagi negatiivset ja riskantset. Ettevõtlusel ja sellega seonduval riskivalmidusel peaks olema poliitiliste liidrite ja meedia poolehoid ning haldusasutuste toetus. Ettevõtlussõbralikkus peaks muutuma normiks, mis põhineb veendumusel, et eeskirjad peaksid vastama kasutajate enamusele, selles seisneb ka „kõigepealt mõtle väikestele“ põhimõte. Järgnevalt on toodud kümme põhimõtet, millest tuleks lähtuda erinevaid ettevõtlust puudutavaid meetmeid ja seadusakte koostades ja muutes:
luua keskkond, kus ettevõtjad ja pereettevõtted saaksid jõudsalt areneda ja kus ettevõtlus on au sees;
kohandada riiklikud poliitikavahendid VKEde vajadustega: hõlbustada VKEde osalemist riigihangetes ja kasutada VKEde puhul paremini ära riigiabi võimalusi;
hõlbustada VKEde juurdepääsu rahastamisvahenditele ja arendada välja majanduskeskkond, mis toetab õigeaegseid makseid äritehingute puhul;
1 Euroopa Ühenduste Komisjon, Komisjoni teatis Nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele, Brüssel, KOM(2008) 394( lõplik), 25.06.2008
Riigi õiguskeskkond mõjutab oluliselt selles riigis tegutsevate ettevõtjate tegevusvabadust ja tegevusvõimalusi, tegutsemisega kaasnevaid kulusid ning seeläbi ettevõtluse rahvusvahelist pikaajalist konkurentsivõimet. Samuti mõjutab õiguskeskkond riigi elanike ettevõtlikkuse kujunemist – ettevõtte asutamise ja käigushoidmise lihtsus ja sellega seotud madalad kulud motiveerivad potentsiaalset ettevõtjat oma äriideed realiseerima. Seega mõjutavad mitmed õigusaktid ja bürokraatia negatiivselt nii ettevõtlust kui ettevõtlikkust. Lisaks puudub ühtne praktika huvirühmade poliitikakujundamise ja õigusloomeprotsessi kaasamise osas - ühelt poolt ei ole pooled ministeeriumide ametnikest kunagi või on harva kaasanud ettevõtjate esindusorganisatsioone. Teisalt näitavad ka mitmed uuringud ning suhtlus ettevõtlusorganisatsioonidega, et esindusorganisatsioonid soovivad enda senisest põhjalikumat kaasamist, eriti just eelnõude koostamise varases staadiumis. Selleks et tänaseks rakendunud õigusaktide põhjendamatuid negatiivseid mõjusid ettevõtlusele ja ettevõtlikkusele vähendada, revideeritakse ja lihtsustatakse ettevõtlust puudutavaid õigusakte. Uutele väljatöötatavatele õigusaktidele rakendatakse aga õigusaktide mõjude analüüsi, mille käigus muuhulgas hinnatakse vastava õigusakti täitmisest ettevõttele tekkivat halduskoormust. Halduskoormuse hindamise eesmärgiks on liigse bürokraatia ja põhjendamatu aruandluskohustuse eemaldamine, millega vähendatakse ettevõtja ajalisi ja rahalisi kulutusi ning võimaldatakse senisest enam keskenduda on tegevuse põhieesmärkide täitmisele.
Üha enam kaasatakse ettevõtlusorganisatsioone ning üldsust uute ettevõtlust puudutavate õigusaktide ning võimalike seadusemuudatuste välja töötamisse ning arendatakse organisatsioonide võimet kaasa rääkida ja oma liikmeskonda esindada, selleks et õigusaktid toimiksid läbimõeldult, eesmärgipäraselt ja täidetavalt. Kvaliteetsete ettevõtlust puudutavate õigusaktide väljatöötamise praktika võimaldab Eestil paremini osaleda Euroopa Liidu õigusaktide väljatöötamisel ning Eesti ettevõtete esindamisel EL-i õigusloomeprotsessis. Partnerite kaasamiseks rakendatakse mitmeid erinevaid kaasamisvorme, loodud on ettevõtlusorganisatsioonide esindajaid ning teisi olulisi isikuid hõlmav Väikeettevõtluse Nõukoda, ettevõtjatel on võimalus mõjutada Euroopa Liidu seadusandlust läbi Euroopa Ettevõtete testpaneeli. Kaasamine on väärtus, mida järgides on võimalik saavutada läbimõeldum ja legitiimsem tulemus seadusandluses.
Justiitsministeeriumi poolt koostatud tegevuskavas "Ettevõtja Õigus" on välja toodud mitmed valdkonnad, mis on ettevõtluse seisukohalt puudulikult, ebaefektiivselt või liigselt reguleeritud. Selles tegevuskavas toodud eesmärke silmas pidades käsitleb ettevõtluspoliitika peamisi valdkondi, kus ettevõtjat puudutav õiguskeskkond vajaks põhjalikumaid reforme või kiiremaid muudatusi. Programmi „Parema õigusloome arendamine“ tulemusel lihtsustub õigus, sh ka ettevõtja jaoks. Õiguskeskkonna kujundamisel tuleb silmas pidada, et igasugune ettevõtlusele kehtestatud piirang kujutab endast ettevõtlusvabaduse kui põhiõiguse riivet. Põhiõiguse riive on lubatav ainult juhul, kui riivel on seaduspärane eesmärk ning riive on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.
kehtivad ja uued õigusaktid on läbimõeldud, eesmärgipärased, sidusad, lihtsalt järgitavad ja ettevõtjatele minimaalsete kuludega täidetavad;
ettevõtlusalane õigusloome, ettevõtjate kaasamine ja riigiasutustega suhtlemine lähtuvad infoühiskonna ning ausa konkurentsi arendamisele suunatud põhimõtetest;
kõik ettevõtluse riigipoolsed piirangud on kehtestatud legitiimsel eesmärgil ja proportsionaalsed taotletava eesmärgi suhtes soodustades vaba ja ausat konkurentsi.
A. Õigusaktide mõjude hindamise rakendamine ettevõtlust puudutavatele uutele ning kehtivatele õigusaktidele:
õigusaktide mõjude hindamise süsteemi arendamine: õigusaktide mõjude hindamise arendamiseks välja töötatud tegevuskava elluviimine ministeeriumides ning mõjude hindamise süsteemi koordineerimise tõhustamine;
õigusaktide mõjude hindamist teostavate ametnike koolitamine ning ettevõtlusalaste mõjude hindamise meetodite levitamine teiste ministeeriumide seas.
vastutustundliku ettevõtluse arendamine – töötada välja ja laiemalt juurutada vastutustundlikku ettevõtluse hea tava;
äriühinguõigus – lihtsustada ettevõtte asutamist ja riigiga suhtlemist (läbi ühtse kontaktpunkti loomise) ning ühingusisest asjaajamist võttes kasutusele kaasaegseid infokommunikatsioonitehnoloogia lahendusi. Vaadata üle füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamine, et vähendada äriühingute kasutamist FIE-na tegutsemise asemel ainult maksunduslikel kaalutlustel;
majandushaldusõigus – jätkata lihtsustamist, ühtlustamist ja muuta läbipaistvaks erinõuetega tegevusalade regulatsioon riiklikul ja kohalikul tasandil. Võimaldada tegutsemisõiguste taotlemist ning informatsiooni tegutsemisõiguste väljastamiseks esitatud nõuete kohta läbi ühtse kontaktpunkti s.h elektrooniliselt. Lepingu sõlmimise kohustust ettenägevate valdkondade üle vaatamine (s.h. riiklikku järelevalvet teostavad asutused);
tööõiguse reformimine – vaadata üle tööõiguse valdkond ning viia kooskõlla teiste seadustega, eelkõige põhiseadusega;
muuta majanduskaristusõigus selgemaks – dekriminaliseerida need valdkonnad, kus ei riivata avalike huvisid. Tõkendite (ärikeeld, tegutsemise keeld) ülevaatamine sh. piiriüleste tõkendite tunnustamine;
riigi ja omavalitsuste vara regulatsiooni korrastamine – ühtlustada avalik õiguslikke norme eraettevõtetega tehingute tegemisel;
lepitusmenetlus – õigusvaidlusi vähendava lepitusmenetluse regulatsiooni täiendamine, mille tulemusel väheneb kohtuvaidluste hulk;
intellektuaalset vara reguleerivate õigusaktide ülevaatamine – eesmärgiga analüüsida ja korrastada intellektuaalset omandit puudutavad regulatsioonid;
ehitus- ja planeerimisõiguse ajakohastamine – lihtsustada ja muuta läbipaistvamaks menetluseprotseduure, et tagada nii ettevõtjate, tarbijate kui üldiste huvide tõhus kaitse;
ettevõtlusorganisatsioonide võimekuse tõstmisele suunatud tegevused, rääkimaks kaasa õigusloomeprotsessis sealhulgas ettevõtlusorganisatsioonide koolitus;
keskkonnaõiguse ajakohastamine – tagamaks suurem õigusselgus ja lihtsustada osapoolte vahelisi toiminguid; | OSCAR-2019 |
||
Malaaria on olnud ja on jätkuvalt põhjustab palju inimeste haigestumust ja suremust. Kuigi haigus on likvideeritud enamik parasvöötme tsoonid, see on endiselt endeemiline kogu palju troopikas ja subtropics. Nelikümmend protsenti maailma rahvastikust elab endeemilistes piirkondades. Epideemiad on laastatud suurte populatsioonide ja malaaria kujutab endast tõsist takistust majandusliku edenemise paljudes arengumaades. Seal on hinnanguliselt 300-500 miljonit juhtudel kliiniline haigus aastas 1,5-2,7 miljonit surmajuhtumit. Mõned varem tuntud meditsiini kirjutised Hiinast, Assyria ja India täpselt kirjeldada malaaria-nagu vahelduv palavik. Hippokrates “isa ravim”, on üldiselt krediteeritud esimese kirjeldus kliinilised sümptomid 500 EKR, rohkem kui 2000 aastat enne parasiit oli kirjeldatud (Tabel). [Vt Wikipedia artikkel Ajalugu Malaaria.]
Malaaria on põhjustatud liikmed perekonnast Plasmodium. Plasmodium liigid on apicomplexa (vt üldine kirjeldus apicomplexa) ja näitus heteroxenous elutsükli seotud selgroogsete vastuvõtva ja lülijalgsete vektor. Selgroogsete hosts hulka kuuluvad: roomajad, linnud, närilised, ahvid ja inimesed. Plasmodium liigid on üldiselt vastuvõtva konkreetsed ja vektori konkreetne, et iga liik on ainult nakatada piiratud ulatusega, hosts ja vektorid. Neli erinevat liikide nakatunud inimestel: P. falciparum, P. vivax, P. ovale ja P. malariae. (Vt leheküljel liikide erinevusi). Liigid erinevad üksteisest seoses nende morfoloogia, andmed nende elutsükli jooksul, ja nende kliinilised ilmingud.
Inimese ja teiste imetajate Plasmodium liigid on edastatud anopheline sääsed. Parasiit on süstitud sülg ajal sääskede toitmine ja läbib esimese vooru merogony maksas, millele järgneb mitu ringi merogony selles erütrotsüüdid. Gametogony hakkab jooksul erütrotsüüdid, selgroogsete vastuvõtva ja on lõpetanud jooksul sääsk, kus sporogony toimub. Selle elutsükli eksponeerib üldised omadused teised apicomplexan parasiidid, mida iseloomustab mittesuguline paljunemine moodustamise ja invasiivsed etapid tüüpiline tipmine organelles.
Maks Etapp. Nakkusohtu ei algatata, kui sporozoites on süstitud sülg ajal sääskede toitmine. Kui sporozoites sisestage vereringe ja sees 30-60 minutit on vallutada maksa rakkude. Vastuvõtva lahtri kanne, nagu kõik apicomplexa, on hõlbustanud tipmine organelles. Pärast sissetungijad hepatocyte, parasiit läbib mingi mittesuguline paljunemine. See replicative etapp on sageli nimetatakse exoerythrocytic (või erütrotsütaarsed) schizogony. Schizogony viitab replicative protsess, kus parasiit läbi mitme vooru tuuma jagunemine ilma tsütoplasma jagunemine järgneb lootustandev, või killustatust, et vorm järglaskonna. Järglaskonda, nimetatakse merozoites, lastakse vereringe järgmised rebend vastuvõtva hepatocyte. (Vt elutsükli joonis.)
Selles P. vivax ja P. ovale mõned sporozoites kohe ei läbima mittesuguline paljunemine, kuid sisestage passiivses faasis, mida tuntakse hypnozoite. (Siiski mõned küsimused selle kohta, kas P. ovale eksponeerib hypnozoite etapp on tõstetud. Vt Richter jt, 2010, Parasitology Research 107:1285.) See hypnozoite saab uuesti aktiveerida ja läbima schizogony hiljem tulemuseks retsidiivi. Tagasilanguse on kindel tähendus seoses malaaria ja viitab uuesti nakkuse kaudu hypnozoites. Recrudescence kasutatakse, et kirjeldada olukorda, kus parasitemia langeb alla tuvastatavat taset ja siis hiljem tõuseb patendi parasitemia. Huvitav, tüvede isoleeritud parasvöötmes kipuvad näitama enam peiteaega vahel, esmase nakatumise ja esimene retsidiivi kui tüved troopilistes piirkondades pideva ülekande (Joonis).
Vere Etapp. Merozoites vabaneb nakatunud maks rakud tungivad erütrotsüüdid. Kui merozoites tunda konkreetsete valkude pinnal erythrocyte ja aktiivselt tungida rakku, sarnaselt teiste apicomplexan parasiidid. (Vt täpsemalt mehhanismi vastuvõtva rakkude invasiooni.) Pärast sisenemist erythrocyte parasiit läbib troofilise jooksul, millele järgneb mittesuguline paljunemine. Noor trophozoite nimetatakse sageli ringi kujul tänu oma morfoloogia aastal Geimsa-peitsitud vere plekid. Nagu parasiit suureneb suurus see “ring” morfoloogia kaob ja see on nn trophozoite. Ajal troofilise jooksul parasiit sööb vastuvõtva raku tsütoplasmasse ja lagundab hemoglobiini arvesse aminohappeid. -Toode hemoglobiini seedimine on malaaria pigment, või hemozoin. (Vt märkused toidu vacuole, Plasmodium.) Need kuldne-pruun must graanulid on juba ammu tunnustatud kui eripäraks vere-etapil parasiidid.
Tuuma jagunemine lõppeb trophozoite etapi alguses schizont etapp. Erythrocytic schizogongy koosneb 3-5 ringi (olenevalt liigist) tuuma kloonimine, millele järgneb lootustandev protsessi. Hilja schizonts, milles inimene merozoites muutunud etteaimatavad nimetatakse segmenters. Vastuvõtva erythrocyte rebendid ja vabastab merozoites. Need merozoites vallutada uusi erütrotsüütide ja algatada teise vooru schizogony. Vere-etapil parasiidid jooksul vastuvõtva tavaliselt läbima sünkroonne schizogony. Samaaegne rebend nakatunud erütrotsüütide ja samaaegne release antigeenide ja jäätmed kontod vahelduv palavik äkiline seotud malaaria. Vere etapp schizogony aastal P. falciparum erineb teiste inimeste malarial parasiitide et trophozoite ja schizont-nakatunud erütrotsüütide kinni kapillaaride endothelial cells ja ei leita perifeerset vereringet. See sidumine on seotud aju malaaria. (Vt elutsükli joonis.)
Seksuaalse Etapp. Alternatiivina schizogony mõned parasiidid läbib seksuaalse tsükli ja lõplikult eristada ühte mikro – või macrogametocytes. Seotud tegurite induktsiooni gametocytogenesis, ei ole teada. Siiski kohustust seksuaalse etapi ajal toimub mittesuguline erythrocytic tsükkel, mis vahetult eelneb gametocyte koosseisud. Tütar merozoites sellest schizont areneb kas kõik mittesuguline vormid või kõik seksuaalse vormid. Gametocytes ei põhjusta patoloogia inimese vastuvõtva ja kaovad ringlusest siis, kui ei omasta sääsk.
Gametogenesis või moodustumise mikro ja macrogametes, on põhjustatud, kui gametocytes tarvitavad poolt sääsk. Pärast allaneelamist poolt sääsk, microgametocyte läbivad kolm ringi tuuma kloonimine. Need kaheksa tuuma, siis saada nendega seotud flagella, mis tekivad keha microgametocyte. See protsess on hõlpsasti jälgitavad valgus mikroskoopia tõttu thrashing flagella ja nimetatakse exflagellation. Kui macrogametocytes küpsemaks macrogametes. Siiski on morfoloogiliste tasandil, see on palju vähem dramaatiline kui exflagellation eksponeeritud poolt mikrogametotsüütideks.
Ahvid olid jälgida ajakava ägenemiste pärast infektsiooni erinevate isolaatide. P. vivax isoleeritud tüved Ameerikast (ülemine) näitus “mõõdukas” retsidiivi muster arvestades, et need kagu-Aasia (alumine) näitus “troopiline” retsidiivi muster. Muudetud alates Contacos jt AJTMH 21:707, 1972.
Exflagellation toimub spontaanselt, kui nakatunud veri puutub kokku õhuga. Kriitilised tegurid seotud induktsiooni see gametogenesis on temperatuuri langust langus, lahustunud süsihappegaasi ja järgnev tõus pH üle 8.0 (Box). See mõnevõrra jäljendab keskkonnamuutuste kogenud gametocytes, et seal saab muuta, et ümbritseva õhu temperatuur ja soolestiku, sääsk eksponeerib pH on ligikaudu 7.8 võrreldes pH 7,4 vere. Lisaks sääse-tuletatud exflagellation tegur (MEF) on ka kirjeldatud ja identifitseeritud xanthurenic hape, metaboliidi putukad. Xanthurenic happe vähendab leebe pH exflagellation alla 8,0 ja on võib-olla ka bioloogilisi kii jaoks parasiit läbima gametogenesis (Billker jt, Nature 392:289, 1998; Billker et al, Cell 117:503, 2004).
Väga mobiil microgametes püüab läbi ja fuse, mille macrogamete. Jooksul 12-24 tundi tulemuseks zygote arendab sisse ookinete. Kui ookinete on motile invasiivsete etapil, mis on põiki nii peritrophic maatriks ja midgut epiteeli, sääsk. Transversing, et midgut epiteeli hõlmab sissetungijad ja väljumine mitu epiteeli rakkude, enne tekkivate kohta basaal pool epiteeli. Sissetungi protsess on sarnane teiste apicomplexa, välja arvatud juhul, ookinete ei ole rhoptries ja ei moodusta parasitophorous vacuole pärast sissetungijad peremeesorganismi rakus. (Vt täpsemalt mehhanismi vastuvõtva rakkude invasiooni.)
Sporogony. Pärast jõudmist extracellular ruumi vahel epiteeli rakkude ja basaal lamina, ookinete arendab sisse oocyst. Kui ootsüsti läbima mittesuguline paljunemine, nimetatakse sporogony, mis kulmineerub tootmise mitu tuhat sporozoites. See kestab tavaliselt 10-28 päeva sõltuvalt liigist ja temperatuurist. Pärast küpsemist on oocyst rebendid ja vabastab sporozoites, mis ületavad basaal lamina arvesse hemocoel (asutus süvend) sääsk. (Vt elutsükli joonis.)
Need sporozoites on motile ja on võime konkreetselt tunda, süljenäärmete. Pärast leida süljenäärmete on sporozoites on vallutada ja põiki süljenäärmete nääre epiteeli rakkude ja tule asuvad oma luumenit. Mõned neist sporozoites on välja arvesse selgroogsete vastuvõtva nagu sääsk võtab verejahu, ja seega reinitiate nakkuse selgroogsete peremees. Kuigi hemocoel ja süljenäärmete nääre sporozoites on morphologically sarnased, nad on funktsionaalselt erinevad. Süljenäärmete nääre sporozoites tõhusalt vallutada maksa rakke, kuid ei saa uuesti vallutada sülje näärmed, arvestades, et hemocoel sporozoites on ebaefektiivne kell sissetungijad maksa rakke.
Kokkuvõtteks võib öelda, et malaaria parasiit eksponeerib elutsükli tüüpilise apicomplexan funktsioone. Seal on kolm erinevat invasiivsete etapid: sporozoite, merozoite ja ookinete. Kõik iseloomustab tipmine organelles ja võivad tungida või läbi vastuvõtva rakke. Kaks erinevat tüüpi merogony on täheldatud. Esimene, nimega exoerythrocytic schizogony, toimub maksas ja on algatatud sporozoite. Tulemuseks merozoites seejärel tungida erütrotsüütide ja läbima korduvat ringi merogony nimetatakse erythrocytic schizogony. Mõned merozoites, mis on toodetud erythrocytic schizogony läbivad gamogony. Plasmodium gamogony on kirjeldatud kahes etapis: gametocytogenesis toimunud vereringesse ning selgroogsete vastuvõtva ja gametogenesis toimub sääsk gut. Kui sugurakud kaitsme saada zygote, mille esimene arendab sisse ookinete ja siis saab oocyst kui sporogony toimub.
Patoloogia ja kliinilised ilmingud on seotud malaaria on peaaegu eranditult tõttu mittesuguline erythrocytic etapp parasiidid. Kudede schizonts ja gametocytes põhjustada vähe, kui üldse, patoloogia. Plasmodium infektsioon põhjustab ägeda palavikuga kulgev haigus, mis on kõige tähelepanuväärne selle perioodilise palaviku äkiline toimunud kas 48 või 72 tunni järel. Raskusaste rünnak sõltub Plasmodium liikide, samuti muid asjaolusid, nagu näiteks riigi immuniteedi ja üldiste tervise-ja toitumisalane staatuse nakatunud isikuga. Malaaria on krooniline haigus, mida on kalduvus retsidiivi või recrudesce (vt selgitus erinevus) üle kuu või isegi aastaid.
Kõige levinum viis, et saada malaaria on läbi füüsilise edastamise sääsed (vt elutsükli). Malaaria võib kanduda ka läbi vereülekannete või süstalde jagamine. Mehaanilise jõuülekande nakatunud vere tulemuseks on lühem peiteaeg sest seal on ei maksa etapp. Samuti on suurenenud risk hukkunu koos mehaaniliselt edastatud P. falciparum. Puudumine maksa etapp infektsioon on vastuolus ka ägenemiste puhul P. vivax või P. ovale infektsioonid. Kaasasündinud edastamine on ka dokumenteeritud, kuid arvatakse, et need on suhteliselt haruldased vaatamata raske infektsioon platsenta.
Sümptomid malaaria algavad tavaliselt ilmuvad 10-15 päeva pärast hammustada nakatunud sääsk. Tüüpiline prepatent ja inkubatsiooni järgnenud perioodidel sporozoite nakatamist varieeruda sõltuvalt liigist (Tabel). Kui prepatent jooksul on defineeritud kui ajavahemik, sporozoite nakatamist ja välimus parasiidid vere ja esindab kestus maksa etapp arvu ja merozoites toodetud. Inkubatsiooni perioodid kipuvad olema veidi kauem ja on defineeritud kui ajavahemik, sporozoite nakatamist ja sümptomite ilmnemist. Mõnikord inkubatsiooni kestvus võib olla pikaajaline mitme kuu P. vivax, P. ovale ja P. malariae. Kõigi nelja liigi saab panna mittespetsiifiline prodromal sümptomid paar päeva enne esimest febril rünnak. Need prodromal sümptomid on tavaliselt kirjeldatud kui “gripp-like” ja on järgmised: peavalu, kerge palavik, lihaste valu, anoreksia, iiveldus ja lassitude. Sümptomid kipuvad korrelatsioonis kasvav hulk parasiite.
Need prodromal sümptomid järgneb febriilsed rünnakud tuntud ka kui malarial äkiline. Need äkiline on näitus periodicities 48 tundi, P. vivax, P. ovale ja P. falciparum, ja 72-tunnise perioodilisus jaoks P. malariae. Algselt perioodilisus need paroxyms võib olla ebaregulaarne nagu pesakonna kohta merozoites erinevatest exoerythrocytic schizonts sünkroonida. See on eriti tõsi P. falciparum, mis ei tohi panna erinevad äkiline, kuid on omane pidev palavik, iga päev rünnakute või ebaseaduslike rünnakute eest (nt., 36-48 tunni regulaarsus). Patsiendid võivad ka näitus splenomegaly, hepatomegaly (kerge kollatõbi), ja hemolüütiline aneemia perioodil, kus malaaria äkiline tekkida.
Kui malarial paroxysm (vt Tabel) on tavaliselt kesta 4-8 tundi ja algab äkiline algus külmavärinad, kus patsient kogemusi intensiivne tunne külma vaatamata kõrgendatud temperatuuril. See on sageli viidatud kui külm etapp ja iseloomustab jõuline külmavärinad. Kohe pärast seda külma etapp on kuum etapp. Patsient tunneb intensiivne soojuse, millega kaasneb tugev peavalu. Väsimus, pearinglus, isutus, lihasvalu, iiveldus on sageli seotud kuum etapp. Järgmise perioodi tugev higistamine kaasnevad ja palavik hakkab langema. Patsient on väsinud ja nõrk ja tavaliselt magama. Peale ärkamine patsient tavaliselt tunneb hästi, muud kui olla väsinud, ja ei ole ühtegi alles sümptomite ilmnemist järgmise paroxysm.
Perioodilisuse need äkiline on tingitud sünkroonne areng malarial parasiit jooksul inimeste käest. Teisisõnu, kõik parasiidid jooksul vastuvõtva on umbes samas etapis (ie, sõrmus, trophozoite, schizont) kui nad sõita läbi schizogony. Kui malarial paroxysm vastab rebend nakatunud erütrotsüütide ja vabastamise merozoites (Joonis eespool). 72 tunni perioodilisus aastal P. malariae on tänu oma aeglasema kasvu-ja küpsemise ajal vere-etapil schizogony. Uuringud P. vivax on näidanud seost palavik ja seerumi TNF-α (tuumornekroosifaktor-α) tasemele (Joonis paremal). Arvatavasti antigeenide või toksiinid on vabastatud, kui nakatunud erythrocyte rebendid ja plii tootmise TNF-α ja palavikuga kulgev rünnakuid.
Keha temperatuuri (ringid) ja TNF taset (kolmnurgad) olid käigus mõõdetud malarial paroxysm. Must kast tähistab perioodi intensiivse külmavärinad ja avage lahter tähendab, tugev higistamine. Muudetud alates Karunaweera jt (1992) Proc. Natl. Acad. Sci. 89:3200.
Raskuse äkiline ja kestus sümptomid varieeruvad vastavalt liigile (vt Tabel allpool). Üldiselt haiguse raskusest langeb keskmise ja maksimaalse parasitemia eksponeeritud eri liigid. P. falciparum on võimelised tekitama tõsist ja surmavat nakkust, arvestades, et teised liigid on harva surelik. Patsiendid nakatunud P. vivax, eriti esimest korda, võib olla üsna haige. Siiski, P. vivax harva põhjustab tüsistusi või tagajärjeks on surm. Kohta occassion raske malaaria, mis hõlmavad mitmeid elundeid on ka märkida, P. vivax infektsioonid (vt Kochar et al, EID 11 (1), Jaanuar 2005). Ägenemiste aktiveerimise P. vivax hypnozoites võib esineda mitu aastat. P. ovale on kõige lihtsamas, et äkiline kipuvad olema kerge ja lühiaegne ja ägenemiste harva esineda rohkem kui ühe aasta jooksul pärast esmast infektsiooni. P. malariae üldiselt toodab kerge haigus, kuid esialgse äkiline võib olla mõõdukas kuni tugev. See on kõige krooniline, kuigi, ja recrudescences on dokumenteeritud mitme aastakümne pärast esmast infektsiooni. See chronicity on mõnikord seotud neerude tüsistused, mis on arvatavasti tingitud sadestumise antigeen-antikeha kompleksid glomeruli neeru. Kui malarial äkiline muutub vähem tõsised ja ebaregulaarne aastal perioodilisus, kui vastuvõttev areneb immuunsus. See immuunsus, aga ei ole steriliseerimine immuunsuse tekitamiseks, et nakkus püsib kauem kui sümptomid ja inimesed saavad eksponeerida ägenemiste või recrudescences või saada reinfected. Kui ei ravita, kõigi vormide malaaria kipuvad olema krooniline.
Erinevalt muudest kolm liiki P. falciparum saab toota tõsine haigus sureliku tagajärjed. Selle suurenenud haigestumust ja suremust on osaliselt tingitud kõrge parasitemias seotud P. falciparum infektsioonid. Need potentsiaalselt kõrge parasitemias on osaliselt tingitud suur hulk merozoites toodetud ja võime P. falciparum vallutada kõik erütrotsüüdid. Seevastu P. vivax ja P. ovale eelistavad reticulocytes (st., ebaküpsete erütrotsüütide), arvestades, et P. malariae eelistab senescent erütrotsüüdid (vt liikide erinevusi). Kui parasitemia saab ka kiiresti suurendada tänu cytoadherence ja arestimine P. falciparum. See sidumine kudede eemaldamine vähendab nakatunud erütrotsüütide poolt, põrn ja võimaldab tõhusamat erythrocyte sissetungi.. kõrge parasitemia ja sidumise tulemusena muud tüsistused on seotud falciparum malaaria, kõige märgatavam on aneemia ja aju malaaria (arutati järgmine punkt). Aneemia on tingitud osaliselt hävitamine erütrotsüütide ajal vere-etapil schizogony. Lisaks mitte-nakatunud erütrotsüütide on hävitanud suuremat käigus infektsiooni ja on vähenenud tootmise erütrotsüüdid.
Patoloogia on seotud kõik malarial liigid on seotud rebend nakatunud erütrotsüütide ja vabastamise parasiit materjali ja selle metaboliitide, hemozoin (malaaria pigment) ja cellular praht. Lisaks äkiline eespool, sadestumise hemozoin on ammu teada, nagu on iseloomulik malaaria. On suurenenud tegevus reticuloendothelial süsteemi, eriti maksas ja põrnas ja seega nende laienemist, mida tõendab makrofaagide koos manustada nakatunud ja normaalsete erütrotsüütide ja hemozoin. Välja arvatud P. falciparum, patoloogia seotud malaaria kipub olema healoomuline. Mitmed tõsised tüsistused võivad olla seotud falciparum malaaria aju malaaria on kõige märgatavam ja sage surma põhjus.
Aivo malaaria iseloomustab on häiritud teadvuse (Kasti). On esinenud sümptomitest on tugev peavalu, millele järgneb unisus, segasus, ja lõpuks kooma. Krambid on ka tihti seotud aju malaaria. Need neuroloogiliste sümptomite on arvatavalt tingitud arestimine nakatunud erütrotsüütide aastal peaaju microvasculature. Sidumine tähendab cytoadherence, trophozoite ja schizont nakatunud erütrotsüüdid, et endothelial cells sügav veresoonkonna voodit elutähtsaid organeid, eelkõige aju, kopsu, soole südame ja platsenta. See sidumine annab mitmeid eeliseid parasiit. Suur eelis on vältimine põrn ja järgneva kaotamise nakatunud erütrotsüüdid. Lisaks, madal hapniku pinged sügavad koed võivad pakkuda paremat ainevahetuse keskkond.
Cytoadherence tundub, et vahendatud elektron-tihe protuberances pinnal nakatunud erythrocyte. Need “nupud” on väljendatud ajal trophozoite ja schizont etappidel ja on moodustunud tulemusena parasiit valgud, mis eksporditakse erythrocyte membraani. Vahel inimese Plasmodium liigid, nupud on piiratud P. falciparum ja viitab seega sellele, et nupud mängivad rolli cytoadherence. Lisaks, seal on ka hea korrelatsioon loomade Plasmodium liigid, mille express nupud ja näitus säilitamisest. Elektronmikroskoopia abil näitab ka seda, et nupud on kontaktpunktide vahel nakatunud erythrocyte ja endoteelirakkude.
On molekulaarsed mehhanismid cytoadherence kaasata retseptor-ligand interaktsioonide. Teisisõnu, valgud on väljendatud pinnal nakatunud erythrocyte (ligand) ei seondu valkudega väljendatud pinnal endothelial cells (vastuvõtjale). PfEMP-1 (erythrocyte membraani valgud) on parasiit valku, mis on seotud nagu cytoadherence ligand (Kasti). Selles constrast, et tavaliselt kõrgelt konserveerunud laadi retseptor-ligand interaktsioonide, PfEMP-1 kuulub väga muutuv (= var) geen pere 40-50 erinevad geenid. Mitu vastuvõtva valgud, mis võib toimida retseptorid on kindlaks tehtud (vt infokasti). Paljud neist vastuvõtva valgud, funktsioon, rakk-rakk läbikäimist ja on seotud raku adhesiooni. Mitmed uuringud on näidanud, et väljend erineva PfEMP-1 geeni on korrelatsioonis erinevat retseptorit siduva fenotüüp. See antigeeni muudatus on seotud pinna avatud PfEMP-1 võimaldab parasiit hoiduda immuunsüsteemi. Siiski cytoadherence funktsioon on säilinud läbi oma võimet ära tunda mitmeid retseptorite (Joonis). See antigeeni muutus võib ka arvestada erinevate haiguste tagajärgi. Näiteks, rakkudevahelise adhesiooni molekul-1 (ICAM-1) on tavaliselt seotud peaaju patoloogia.
Alguses tähelepanekud patoloogia peaaju malaaria soovitatud vaheline suhe suur hulk nakatunud erütrotsüütide selles microvasculature ja arengu sündroom. Esialgu eeldati, et cytoadherence tooks kaasa mehaanilise blokeeringuga (st., aju isheemia), ja seejärel hüpoksia. Lisaks parasiit võib tekitada ka lokaliseeritud metaboolse toime hüpoglükeemia ja/või piimhappe acidosis. Ka hapnikuvaeguse ja metaboolse toime oleks siis põhjustada kooma ja sellele järgnenud surma. Aga on mõned probleemid, mille sidumise hüpotees:
Sest need probleemid, teised soovitasid, et kooma on vahendatud lühiajaline molekulid, mis mõjutavad aju funktsiooni. Võimalik vastuvõtva vahendajate hulka cytokines, nagu TNF-a, või lämmastikoksiidi. See tsütokiinide teooria, malarial antigeenid, mis aitaks stimuleerida TNF-a, mis võivad siis esile lämmastikoksiidi või on muude patoloogiliste mõju. Lämmastikoksiid on teada, et mõjutada neuronite funktsiooni ja see võib ka põhjustada koljusisese rõhu tõus tänu selle veresooni laiendav tegevus. See on ebatõenäoline, kuigi, et süsteemset vabastamist cytokines võiks põhjustada kooma ja üks peab ka postulaat, et vabastada nende vahendajate aju tooks kaasa suure kohaliku kontsentratsiooni. Lisaks on minimaalne lümfotsüütide infiltratsioon või põletik on seotud blokeeritud kapillaare.
Selle sidumise hüpotees ja tsütokiinide teooria jaoks pathophysiology peaaju malaaria ei ole teineteist välistavad, ja nii nähtus on tõenäoliselt seotud. Näiteks, parasiit, ekso-antigeenid, mis on välja erythrocyte rebend, on teada, et stimuleerida makrofaagide rooja TNF-a. TNF-a on teada, et upregulate väljendus adhesiooni molekulide nagu ICAM-1 pinnal aju endothelial cells. See aitaks suurendada siduv nakatunud erütrotsüütide ja võimendavad mõju, kas need on tingitud veresoonte ummistus, lahustub vahendajate, metaboolne toime, või kombinatsioon (Joonis).
Skemaatiline mudel kujutatud mõned võimalikud vahendajate aivo malaaria. Kui cytoadherence nakatunud erütrotsüüdid, et aju endothelial cells (BEC) ja vabastamise ekso-antigeeni võib stimuleerida BEC ja immuunsüsteemi mõjutaja rakkude selline makrofaagide (MF) rooja cytokines. Need cytokines, nagu kasvaja nekroosi faktor-a (TNF), mis oleks põhjustanud suurenenud ekspressiooni võimalik endoteelirakkude retseptorid (eg., ICAM-1) ja edendada kasvu cytoadherence nakatunud erütrotsüüdid. Suur hulk seotud nakatunud erütrotsüüdid võivad põhjustada veresoonte ummistus ja hüpoksia ja on lokaliseeritud metaboolse toime (nt., hüpoglükeemia, piimhape acidosis). Suurema hulga nakatunud erütrotsüütide ja ekso-antigeenid kaasneks ka suurem tsütokiinide taset. TNF-a on ka teada, et stimuleerida lämmastikoksiidi (NO – nitric oxide). Lämmastikoksiid võib mõjutada neuronite funktsiooni abil, mis häirib neurotransmission. Lämmastikoksiidi põhjustab ka vasodilatatsioon, mis võib põhjustada koljusisese rõhu tõus on seotud aju malaaria. Joonis kohandatud Pasloske ja Howard (Annu. Rev. Med. 45:283, 1994).
kui cytoadherence, et endothelial cells oleks ka kohalike patoloogiline mõju ja eelkõige on tõenäoliselt seotud aju malaaria
kui pathophysiology peaaju malaaria ei ole täiesti selge, kuid tõenäoliselt hõlmab mitmeid tegureid ja keerukas vastastikune mõju vastuvõtva parasiit.
Malaaria on peamiselt haigus troopikas ja subtropics ja on laialt levinud kuum ja niiske piirkonnad Aafrika, Aasia, Lõuna ja Kesk-Ameerikas. Haigus oli levinud ka paljudes parasvöötme piirkondades, sealhulgas USA, Euroopa ja põhja-Euraasias ja Aasias, kuid on likvideeritud. Paljudes valdkondades, kus varem oli malaaria kontrolli all on praegu hoogustumise (vt artikli Atlandi ookeani). Nelja inimese malarial liigil on kattuv geograafiline jaotus (Tabel). P. vivax ja P. falciparum on kõige sagedamini esinenud liikide P. vivax on kõige geograafiliselt laialt levinud. Segatud nakkused on levinud endeemilistes piirkondades. Molekulaarsed meetodid näitavad, et P. malariae ja P. ovale võib olla rohkem levinud ja levinud, et varem arvasin (vt Müller jt, Tr. Parasitol. 23:278, 2007).
Epidemioloogia malaaria saab vaadata poolest on stabiilne (või endeemiline) või ebastabiilne (või epideemia). Stabiilne malaaria tähendab olukorda, mis on mõõdetav esinemissagedus füüsilise edastamise üle mitme aasta jooksul. See oleks ka valdkondades, mis kogemus hooajaline edastamine. Eri valdkondades võib kogeda eri tasanditel esinemissagedus ja see on sageli tähistatud: hypoendemic, mesoendemic, hyperendemic, ja holoendemic. Isikud, kes elavad väga endeemilised piirkonnad on tavaliselt omane kõrge tasemega immuunsust ja talu nakkuse hästi.
Ebastabiilne, või epideemia, malaaria viitab suurenenud malaaria valdkondades, madala endemicity või haiguspuhangute valdkonnad, mis varem ilma malaaria või vahel mitte-immuunsüsteemi isikud. Need puhangud on tavaliselt tingitud muutusi inimeste käitumist ja mõju keskkonnale. Näiteks inimeste rände-ja ümberasustamine võib kas kehtestada malaaria alale või jätke varem mitte-immuunsüsteemi elanikkonna edastamise endeemsed. Muutused ökoloogia, mida põhjustavad loodusõnnetused või ehitustööde projekte, nagu hoonete teedel võivad mõjutada ka malaaria edasikandumise ja tekitada epideemiaid.
“Kõike malaaria on nii vormitud kohalikud tingimused, et see muutub tuhat epidemioloogilise mõistatusi.”
Ülaltoodud tsitaat rõhutab keerukust, malaaria ja mitu tahku haiguse eksponeerib. Erinevate ühenduste kogemusi erinevate malaaria vastu ja seetõttu erinevate kontrolli ja ravi strateegiad, võib olla vajalik. Keerulise vastasmõju, vastuvõtva, parasiit, ja vektori on peamised tegurid, selles epidemioloogilise keerukust.
Näiteks, kui kõigi vektori teel levivate haiguste, parasiit peab suutma luua krooniline infektsioon jooksul vastuvõtva, et maksimeerida võimalusi edastamine. See kehtib eriti juhul, hooajaline põhi-ja alasid madala endemicity. Ja üldiselt malaaria infektsioonid iseloomustab esialgne äge faas, millele järgneb pikem suhteliselt asümptomaatiline krooniline faas. See on osaliselt tingitud võime parasiit, et vältida täielik kliirens immuunsüsteemi poolt. Näiteks, P. falciparum eksponeerib antigeeni muudatuse, mis lubab tal jääda ühe sammu võrra ees immuunsüsteemi. Lisaks, P. vivax ja P. ovale eksponeerida hypnozoite etapi ning on võimelised ägenemiste. See võimaldab parasiit säilitada infektsioon jooksul inimeste vastuvõtva isegi pärast vere etapi infektsioon on kustutatud. Suhteline pikk intervall ägenemiste mõnel P. vivax isolaate, mis ilmselt selgitab tema võimet säilitada edastamine tsüklit mõnel parasvöötme kliimas.
Mitu molekulaarne epidemioloogia uuringud on näidanud, et P. falciparum saab ka toota pikaajalised kroonilised infektsioonid (vt Roper jt allpool).
Tulemused: esinemissagedus on püsiv kogu kuiv hooaeg puudumisel edastamise ja sümptomaatiline haigus (Tabel paremal)
Hilisemad uuringud näitavad, et enamik inimesi olid nakatunud parasiit sama genotüüp kogu kuiv hooaeg (Parasitol. 120:447, 2000)
*Isendite arv testimine positiivne vere mustamine ja PCR. PCR analüüs tuvastab ~2.5 parasiidid/ml (4-10X rohkem tundlikud kui paksud plekid).
Seoses vastuvõtva, inimestel on ainus oluline reservuaari jaoks parasiit ja pidev edastamine sõltub säilitada bassein nakatunud isikute ja kontakti vahel inimestele ja anopheline sääsed. Mitmeid tegureid, mis mõjutavad inimeste vastuvõtlikkus infektsioonile. Ilmselt immuunsüsteemi seisund individuaalne ja oma kogemustest malaaria mõjutab käigus infektsiooni. Rasedatel naistel, eriti raseduse esimesel raseduse ajal, on vastuvõtlikumad falciparum malaaria, nagu on näidatud suurem levimus nakatumise ja suurema parasitemias. Lisaks, teatud geneetiliste haiguste ja i polümorfisme on seostatud vähendada nakkuse või haigusega (vt Kaasasündinud Vastupanu).
Potentsiaali sääsk teenida kui vektor sõltub võimet toetada sporogony, sääskede arvukus ja kontakti inimestega, kes kõik on mõjutanud klimaatilised ja ökoloogilised tegurid (Tabel). Võimet toetada sporogony on suuresti sõltuv liikide et mitte kõik liigid Anopheles on vastuvõtlikud Plasmodium infektsioon. Temperatuur ja sääskede eluiga on ka muid olulisi tegureid, mis mõjutavad parasiidi suhtlemist vektor. Arengu P. falciparum vajalik minimaalne temperatuur 20 °C, arvestades, et minimaalne temperatuur muude liikide puhul on 16°C. Temperatuuri mõjutab ka aega arengu et kestus sporogony on oluliselt lühem kõrgematel temperatuuridel. Lühem kestus sporogony suurendab tõenäosust, et sääsk edastab infektsioon jooksul selle eluiga.
Sääsk tihedus ja toitumist ka mõjutada edastamine malaaria. Sääsk tihedus mõjutab temperatuur, kõrgus, sademete hulk ja kättesaadavus aretus kohtades, arvestades, et inim-sääsk kontakt mõjutab sääsk käitumist. Näiteks, mil määral on eelkõige sääseliikide on anthropophilic mõjutab tõenäosus sääsk nakatumise ja seejärel edastavad nakkuse teise inimese. Need anthropophilic tendentsid on ilmtingimata absoluutne, et paljud zoophilic sääsed ei võta inimesed, kui tihedus tõusta kõrgele või eelistatud loomade allikas on vähenenud. Eelistatud söötmise ajal ja kas sääsk toitub peamiselt siseruumides või väljas, mõjutab edastamine dünaamika. Näiteks, väljas toituvad sääsed on tõenäolisem, et leida inimeste verejahu varajane õhtu, kui need, toitmine öösiti, kui enamik inimesi on sees. Käitumine sääsk tuleb arvestada ka kontroll tegevuse.
“Paradoksaalsel kombel on riskid raske haiguse lapsepõlves olid madalaim elanikkonna seas suurima edastamine intens, ja kõrgeim haiguste riske on täheldatud elanikkonna seas avatud väike-mõõdukas intens edastamise.”
Isikud, kes elavad endeemilistes piirkondades, kas arendada puutumatus malaaria vastu. Peaaegu alati, kui isik on näitus sümptomid jooksul oma algse nõuded malaaria. Sümptomid seotud hilisemad nõuded malaaria on tavaliselt vähem raske, kuigi. Puutumatuse vastu malaaria on aeglane, et arendada ja nõuab mitme riskipositsioonide. Väga endeemiliste piirkondade ainult väikesed lapsed on kõrge risk haigestuda raske falciparum malaaria arvestades, et vanemad lapsed ja täiskasvanud on sisuliselt kaitstud raske haigus ja surm. Kuid see immuunsus ei ole steriliseerimine immuunsuse tekitamiseks, et inimesed saaksid ikkagi nakatuda. Lisaks immuunsus on lühiajaline ja puudumisel korduva kokkupuute tase immuunsus väheneb. Näiteks, varem semi immuunsüsteemi täiskasvanud on sageli arendada raske malaaria pärast naasmist on endeemiline ala pärast on mitte endeemiline ala 1-2 aastat. See riik osaline immuunsus, milles parasitemia on langetatud, kuid ei kõrvalda, ja parasitemia on paremini talutav (Joonis), mis on mõnikord viidatud kui premunition. Premunition viitab puutumatus, mis sõltub haigustekitaja on olemas.
Skeemi esindavad käigus malaaria nakkuse. Musta joonega on kujutatud vere-etapil parasitemia pärast sporozoite infektsioon (sp). Seal on prepatent jooksul (p) vahel sporozoite nakatamist ja avastamine parasiidid veres. Sinine joon on kujutatud mikroskoopilised läve (avastamispiir) ja kollane ala näitab subpatent parasitemia. Oranž ala kujutab endast asümptomaatiline patendi parasitemia. Punane joon näitab kliiniline künnist, või parasitemia, mis toodab äkiline või muude kliiniliste sümptomite (roosa ala). Kui immuunsus areneb see kliiniline lävi suureneb. Peiteaeg (i) on aeg, vahel, nakkuse ja välimus sümptomid.
Immuunsüsteemi vastus võiks olla suunatud kas eel-erythrocytic või erythrocytic etappidel parasiidi elu vältel. Siiski erythrocytic etapi elutsükkel on ilmselt kõige olulisem poolest arveldus parasiit ja vähendades haiguse. Kuna puudub HLA molekulid pinnal parasiit või erythrocyte eeldatakse tavaliselt, et antikehade mängivad olulist rolli vere-etapil puutumatus. Võimalik effecter mehhanismid antikehade hulka kuuluvad: blokeerimine erythrocyte sissetungi merozoites, antikeha-sõltuv raku tapmine vahendab cytophilic antikehad, või suurendatud kliirens on nakatunud erütrotsüütide tõttu siduvaid antikehi parasiit antigeenidega kokku on erythrocyte pinnale. Kõik need on madalamad parasitemia. Nende suhteline osakaal erinevate mehhanismide ei ole selge, ja ilmselt puutumatus ilmselt nõuab põlvkonna antikehade mitmeid eesmärke. See, koos antigeeni muutmine ja i polümorfisme paljudes Plasmodium antigeenid, võiks seletada aeglane areng puutumatus.
Tähelepanek, et asümptomaatiline inimesed saavad eksponeerida kõrge parasitemia on viinud mõiste “anti-haigus häirekindlus”. See oleks lisaks anti-parasiit immuunsus on arutatud eespool, mille tulemuseks on madalam parasitemias. Raske malaaria ja surm on korrelatsioonis TNF-α ja muud proinflammatory cytokines. Nagu on arutatud jaoks paraxoysms ja aju malaaria, antigeeni või toksiinide vabastab nakatunud erythrocyte võiks soodustada tootmise proinflammatory cytokines. Antikehade need ekso-antigeenid võiks neutraliseerida nende toksilist mõju ja seega viia anti-haigus puutumatus.
Raskuste tõttu kontrollimisel malaaria, mida muud tähendab, seal on palju huvi arendada vaktsiin malaaria. Praegu ei ole olemas vaktsiini, kuid seal on oluline uurimistööd, mis on suunatud kindlaks vaktsiini kandidaatide ja katsetamine potentsiaalse vaktsiini ohutuse ja efektiivsuse kohta. Keerulise elutsükli ja bioloogia parasiit pakkuda mitmeid potentsiaalseid sihtmärke (Tabel 15.9). Näiteks vaktsineerimise vastu sporozoite või exoerythrocytic etapp võib ära hoida infektsiooni. Aga indutseeritud immuunsuse oleks vaja, et olla täiesti tõhus, sest põgeneda ühe sporozoite kaasneb vere-etapil nakkus ja haigus. Vaktsiinide vastu suunatud merozoites või nakatunud erythrocyte oleks väiksem parasitemia poolt sekkumata merozoite sissetungi või suurendada likvideerimise nakatunud erütrotsüüdid. Selline vaktsiin võiks leevendada palju pathogenesis seotud malaaria, isegi kui see ei olnud täielik tõhus. Lisaks, infektsioon võib olla, et suurendada immuunsüsteemi reaktsiooni. Võib-olla on võimalik vaktsineerida haiguse vastu, mida immunizing vastu potentsiaalselt toksiliste antigeene. Antikehad neutraliseerivad antigeenid, mis stimuleerivad proinflammatory immuunvastust võivad vähendada mõned pathogenesis seotud malaaria. Seksuaalse etappidel parasiit nagu gametocytes ja sugurakud võivad olla ka suunatud. Antikehad, mis on suunatud gamete antigeene võib ära hoida infektsiooni sääsk ja sporogony. Selline vaktsiin oleks omakasupüüdmatu, et ta ei kaitsta üksikute haiguste vastu, kuid kaitsta teiste kogukonna vähendades edastamine.
Teatud geneetiliste haiguste ja i polümorfisme on seostatud vähendada nakkuse või haiguse. Näiteks, isikud, mis puudub Duffy vere-grupp antigeen on tulekindlad P. vivax. Suure osa elanikkonna lääne-Aafrikas on Duffy negatiivne, seega moodustas madalat taset, P. vivax lääne-Aafrikas. See kaasasündinud vastupanu tuvastati, et Duffy antigeeni nagu erythrocyte retseptori merozoite sissetungi. (Vt retseptori-ligandi interaktsioonide käigus merozoite invasiooni.)
Mitu päritud erythrocyte häired on leitud valdavalt malaaria endeemiliste piirkondade ja sagedustel oodatust palju suurem. See on põhjustanud spekulatsioone, et need häired annavad teatavat kaitset malaaria. Näiteks kagu-Aasia ovalcytosis põhjuseks on mutatsioon on erythrocyte membraani valgu nimega bänd 3. See mutatsioon põhjustab erythrocyte membraan muutub jäigemaks ja rohkem tulekindlad, et merozoite sissetungi. Mehhanismi(de) poolt, mis muud haigused võivad anda kaitse malaaria vastu ei ole teada. Enamasti eeldatakse, või spekuleerinud, et koos puuduse ja infektsioon põhjustab enneaegset lysis või luba nakatunud erythrocyte. Näiteks glükoos-6-fosfaat dehüdrogenaasi (G6PD) puudulikkusega erütrotsüütide oleks langenud, võime hakkama oksüdatiivse stressi (vt Narkootikumide Tegevus). Täiendavad oksüdeerijad tulemusena saadud parasiit ainevahetus ja seedimine hemoglobiini (vt Biokeemia Märkused) võib uputama nakatunud erythrocyte ja viia selle hävitamine enne parasiit on võimalik täita schizogony. Sirprakuline aneemia ja talasseemia on ka spekuleerinud, et teha nakatunud erythrocyte rohkem vastuvõtlikud oksüdatiivse stressi.
Malaaria varem oli rohkem levinud parasvöötme piirkondades, sealhulgas Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Usutakse, et malaaria võeti kasutusele Ameerikas Euroopa kolonistid (P. vivax ja P. malariae) ja Aafrika orjad (P. falciparum) ajal 16. ja 17. sajandil. Malaaria sai endeemiline paljudes Ameerika Ühendriigid, välja arvatud kõrbed ja mägipiirkondades ja esinemissagedus ilmselt jõudis umbes aastal 1875. Populatsiooni shift maapiirkondadest linnadesse, soode kuivendamise luua põllumaad, paranes eluaseme ja toitumine, parem sotsiaal-majanduslikud tingimused ja elatustase, parem juurdepääs arstiabi ja selle kättesaadavust kiniini raviks aidanud langus levimus malaaria isegi enne kehtestamist konkreetsete kontrollimeetmete. Mõned kontrollida tegevust, nagu juhtumi avastamise ja ravi, larviciding ja maja pihustamine, kehtestati ajal 1940-ndatel ja viinud likvideerimise malaaria Ameerika Ühendriikides. Aastast 1950 on peaaegu kõigil juhtudel malaaria USA on imporditud. Peamised tegurid, mis aitavad seda likvideerimise olevat populatsiooni shift maapiirkondadest linnadesse ja suurendada elatustase, mille tulemusel paranes eluaseme, parem toit, parem juurdepääs meditsiini teenuseid.
Enamik malaaria juhtumeid diagnoositakse Ameerika Ühendriikides on omandanud isikud, reisides riikidesse, kus malaaria on endeemiline. Aga 1990-ndatel oli mitu puhangu autohtoonne malaaria edasikandumise USA (Zucker, 1996). Need puhangud olid seotud tihedalt asustatud piirkondades ja palju sisserändajaid. Rohkem kui 80% juhtudel olid P. vivax. Lisaks puhangud olid seotud ebatavaliselt kuum ja niiske ilm, mis võib suurendada anopheline ellujäämise ja vähendada kestus sporogonic tsükkel, võimaldades arengu nakatav sporozoites. (Vt ka hiljutist aruannet seitse juhtumit kohapeal omandatud P. vivax malaaria, mis toimus Floridas ajal Juuli-August 2003, MMWR 52:908.)
Strateegiad ennetamise ja kontrolli malaaria hõlmab kolme erinevat lähenemist (vt Kasti). Ennetamine malaaria inimestel on tavaliselt hõlmavad vähendamine inimese-sääsk ühendust võtta, kasutades bednets, tõrjevahendid jne. Chemoprophylaxis (vt allpool), võib kasutada ka, eriti reisijatele. Aga chemoprophylaxis ainult pärsib parasitemia ja ei välista infektsiooni.
Kontrolli tegevust ühenduse tasandil, võib kasutada meetodeid, mis otseselt vähendavad inimeste-sääsk ühendust, samuti meetodid, mis vähendavad koguarv sääski ala. Selline lähenemine hõlmab vähendamine sääsk pesitsusaladele (eg, keskkonna muutmisel), eesmärk, mille vastne etapid keemiliste või bioloogiliste mõjurite ja suur insektitsiid pihustamiseks mõeldud täiskasvanud sääsed. Bioloogilise tõrje meetodid hõlmavad sissejuhatus kala, mida süüa sääsk vastsed või bakterid (nt Bacillus thuringiensis), mis eritada vastsete toksiinid. Juhul avastamine ja ravi on teine võimalik kontrolli meetod. Tuvastada ja ravida nakatunud inimest, eriti asümptomaatiline üksikisikute, vähendab suurus parasiit veehoidla jooksul inimeste ja võib vähendada nakkuse levikut. Aga, see võib olla üsna kallis lähenemist.
Need meetodid ei ole üksteist välistavad ning saab kombineerida. Paljud edukad kontrolli programmid hõlmavad nii meetmeid, et kontrollida sääsed ja ravi nakatunud inimesed. Ei ole standardse meetodi malaaria kontrolli, mis on osutunud väga tõhusaks. Kui epidemiologic, sotsiaal, kultuuri-ja infrastruktuuri tegurid, eelkõige piirkonna määratakse kindlaks kõige sobivam malaaria kontrolli. Mõned tegurid, mida tuleb arvesse võtta järgmist:
Kontrolli malaaria troopilises Aafrikas on eriti problemaatiline, sest kõrge nakatumise määr ja üldine madal sotsiaal-majanduslik tase. Mitmed uuringud on näidanud, et insektitsiid töödeldud bednets (ITBN) vähendada haigestumust ja suremust seotud malaaria. Enamikus valdkondades kasutusele bednets ei vaja suuri reklaami programmid ja nende kasutamine on kergesti vastu. See võib olla osaliselt tingitud vähenemine sääsk ebameeldivalt hammustamine. Mõned küsimused, mis on tõstatatud seoses majandusliku jätkusuutlikkuse bednet programmid. See on vaja uuesti ravida bednets koos insektitsiid perioodiliselt ja bednets vaja remontida ja asendada, kui need muutuvad rebenenud ja vananeb. Lisaks, mõned on väljendanud muret seoses pikaajalise kasu bednets kuna nad vähendavad kokkupuudet, kuid ei kõrvalda seda. Selle vähendamine kokkupuute korral võib tekkida viivitus omandamise ja puutumatuse lihtsalt pospone haigestumus ja suremus, et vanemates vanuserühmades.
Malaaria on kahtlustatavate isikud, kellel on anamneesis olles on endeemiline piirkond ja esinenud sümptomitest kooskõlas malaaria (vt Kliinilised Ilmingud). Need sümptomid, eriti varajastes etappides infektsioon, on mittespetsiifilised ja sageli kirjeldatud kui gripilaadsed. Haiguse edenedes, võib patsiendi näitus laienenud põrna ja/või maksa ja aneemia. Diagnoos on kinnitatud mikroskoopia. Paksu vere plekid on üldiselt tundlikumad avastamiseks parasiidid, arvestades, et õhukesed plekid on eelistatav, liikide määramine. (Vt vere-etapil morfoloogia Plasmodium liigid.) Kui parasiite ei leitud esimesel vere mustamine on soovitatav teha täiendavaid plekid iga 6-12 tundi nii kaua, kui 48 tundi. Esialgne diagnoos P. falciparum (palju ja ainult ringi etapid) võib olla meditsiinilise hädaabi, eriti mitte-immuunsüsteemi isik. Kiire immunochromatographic testid (ie, dipsticks), mis põhineb antigeeni avastamine on ka olemas (vaadake ülevaade).
Mitu malaariavastasele ravimid on saadaval. Paljud tegurid on kaasatud otsuste tegemisse parim ravi malaaria. Need tegurid hõlmavad parasiidi liik, haiguse raskusastme (eg., keeruline), patsiendi vanusest ja immuunsüsteemi seisund, parasiit on vastuvõtlikkust uimasteid (st, ravimiresistentsuse), ja kulud, ja narkootikumide kättesaadavus. Seega, täpne soovitused on sageli varieeruda sõltuvalt geograafilisest piirkonnast. Lisaks erinevate narkootiliste ainete seadus differentially erinevate elutsükli etappide kohta (Tabel). Muud lingid huvi:
Kiiretoimelist vere schizontocides, mis tegutsema veri etapp parasiit, kasutatakse, et ravida ägedad infektsioonid ja kiiresti leevendada kliinilised sümptomid. Klorokviin on üldiselt soovitatav ravi patsientidel, P. vivax, P. ovale, P. malariae ja lihtne klorokviin-tundlik P. falciparum infektsioonid. Klorokviin on ohutu ja tavaliselt hästi talutav. Kõrvaltoimed võivad olla pruritus (st., sügelus), iiveldus või rahutus. Patsiendid nakatunud kas P. vivax või P. ovale ja mis ei ole kõrge risk reinfection, tuleks ka ravida primaquine a koe schizontocide). Primaquine on vastu tõhus maksa etapp parasiit, sealhulgas hypnozoites (vt ägenemiste), ja aitab ära hoida tulevaste ägenemiste. Kombinatsioon klorokviin ja primaquine nimetatakse sageli “radikaalne ravi”.
Raske või keeruline, falciparum malaaria on raske haigus, kõrge suremus ja seda tuleb vaadelda kui eluohtlik, ja seega nõuab kiiret ravi. Ravi nõuab tavaliselt parenteraalselt drug administration (st, süstid), sest patsientidel on sageli koomas või oksendamine, ja seega ei saa võtta ravimeid suukaudselt. Parenteraalselt preparaadid on saadaval klorokviin, kiniin, kinidiin ja artemisinin derivaadid. Kui artemisinin derivaadid on tavaliselt eelistatud valik, kuid ei ole veel heaks kiidetud kõikjal. Näiteks, Ameerika Ühendriikides kiniin ja kinidiin on kinnitatud narkootikumide raske malaaria. Patsiente tuleb pidevalt jälgida hematokriti, parasitemia, vedeliku tase, hüpoglükeemia, ja märke narkootikumide mürgistuse ja muude komplikatsioonide käigus ravi. A võta suukaudset manustamist tuleks teha niipea, kui patsient on võimalik. Kõige surmade tõttu raske malaaria tekkida või kodu lähedal olukordades, kus patsiendid ei saa haiglasse. Artemisinin suposiidid, mis võib manustada küla tervishoiutöötajate samuti on välja töötatud ja on osutunud ohutuks ja tõhusaks.
Efektiivsuse klorokviin on oluliselt vähenenud laialt levinud klorokviin vastupanu P. falciparum ja tekkimist, klorokviin-resistentsete P. vivax. Kui klorokviin ravi ei ole efektiivne, või, kui piirkonnas, mis on klorokviin-vastupidavad malaaria, ühise alternatiivsete ravimeetodite hulka kuuluvad: mefloquine, hiniin koos doksitsükliin, või Fansidar®. Derivaadid artemisinin (dihydroartemisinin, artesunate ja artemether) kasutatakse üha enam Aasia ja Aafrika on nüüd soovitada, kui esimese rea ravi Maailma tervishoiuorganisatsiooni poolt. Need ravimid olid algselt saadud koirohi taim (Artemesia annua) ja seda on kasutatud pikka aega Hiinas taimetee, mida nimetatakse quinhaosu raviks febriilsed haigused. Vältida kõrge recrudescence määrad seotud artemisinin derivaadid ja aeglane areng ravimiresistentsuse see on soovitatav, et ravi võib kombineerida mitteseotud anti-malarial. Ravimid, mida kasutatakse koos artemisinin hulka mefloquine, lumefantrine, Fansidar®, ja amodiaquine.
Chemoprophylaxis. Chemoprophylaxis on eriti oluline inimeste ja mitte-malarious valdkondades, kes külastavad valdkondades endeemiline malaaria. Selliste mitte-immuunsüsteemi isikuid saab kiiresti arendada tõsine ja eluohtlik haigus. Kui ravi ei ole standardne soovitus ja valikuid chemoprophylaxis on väga sõltuv seotud tingimused ning reisi ja indivdual isik. (Vt CDC Teabeleht Tõkestamist Malaaria.) Chemoprophylaxis vaja kasutada mitte-mürgiseid ravimeid, kuna need ravimid võetakse pikema aja jooksul. Üldiselt patsient hakkab võtma narkootikumide enne reisi ja siis jätkata, võttes narkootikumide ajal viibida endeemiline ala ja jätkata, võttes narkootikumide pärast tagasi. See on kindlustada ravim on säilitada piisaval tasemel kogu läbi külastada ja kaitsta mis tahes nakkuse saanud külastuse ajal. Kahjuks, paljud tõhus ja mitte-toksiliste ravimitega (nt klorokviin, pyrimethamine, proquanil) on piiratud kasutusega, sest ravimiresistentsuse. Teine strateegia on presumptive (või “ooterežiimis”), mis ravi kasutatakse koos profülaktika. Sellisel juhul on isik kas forgoes profülaktika või võtab klorokviin või veel suhteliselt mittetoksiline narkomaania profülaktika ja viib narkootikumide nagu Fansidar, mefloquine, või kiniini, mille nad võtavad, kui nad hakkavad näitus sümptomid seotud malaaria.
Kasutada mefloquine malaaria chemoprophylaxis on mõnevõrra vastuoluline. Mefloquine on efektiivne aitavad ära hoida malaaria ühe teeb nädalas, seega pakkudes eelised ravimeid, mis tuleb manustada iga päev. Seda annust mefloquine on talutav, mida enamik inimesi. Siiski, mõned inimesed kogemus neuropsychiatric kahjulik mõju nagu unehäired ja hirmuunenäod. See võib olla teravdavad rahvusvahelist reisi, mis on stressirohke sündmus. Randomiseeritud, pimestatud ja controled uuringud näitavad, et neuropsychiatric kahjulik mõju on ainult veidi suurem, koos mefloquine kui teiste anti-malariaal.
Tapmine exoerythrocytic etapis (st, maks) võiks vältida, et veri infektsioon ja on tuntud kui põhjuslik profülaktika. See on väga soovitav, et see piirab aja profülaktika narkootikumide tuleb võtta enne ja pärast reisi on endeemiline piirkond. Ainus hetkel kättesaadav ravim põhjuslik profülaktika on primaquine. Aga malaaria profülaktika ei ole heaks kiidetud kasutamiseks primaquine ja tuleb kasutada ainult selleks ette nähtud profülaktika igal konkreetsel juhul eraldi. Näiteks isikud, kes on sagedamini reisid lühike kestus, et väga endeemiliste piirkondade ja et isik ei ole ühtegi glükoos-6-fosfaat dehüdrogenaasi defitsiit. Tafenoquine on praegu toimumas valdkonnas hindamise puhul selle kasutamise põhjuslik profülaktika.
Ravimiresistentsuse, ja eelkõige, klorokviin vastupidavus on oluline rahvatervise probleem kontrolli malaaria. Ravimiresistentsuse on määratletud ravi ebaõnnestumise ja saab sorteeritud arvesse erinevat taset, sõltuvalt ajastust recrudescence pärast ravi lõppemist (Joonis). Traditsiooniliselt on need tasemed ravimiresistentsuse on määratletud tundlikeks (nr recrudescence), RI (hilinenud recrudescence), RII (alguses recrudescence), ja RIII (minimaalne või puudub anti-parasiit mõju). Muudetud protokolli põhjal kliiniline tulemus võeti kasutusele, WHO a 1996. aastal. Käesolevas protokollis tase resistentsuse on väljendatud piisav kliinilise vastuse (ACR), hilinenud ravi ebaõnnestumine (LTF), või varane ravi ebaõnnestumine (ETF), mis on määratletud järgmiselt:
ACR, kuna parasitemia (olenemata sellest, palavik) või puuduvad kliinilised sümptomid (olenemata parasitemia) päeval 14 järelmeetmete
Kas protokolli saab kasutada, et määrata kindlaks ravimiresistentsuse, kuid kliiniline tulemus protokoll on rohkem praktilisi valdkondi intensiivne ülekande, kui see võib olla raske eristada uuesti nakkuse recrudescence ja kui parasitemia puudumisel kliinilised sümptomid, on tavaline. Ravimiresistentsuse kas protokoll on määratud in vivo katsed, kus patsiendid on haiglasse ja jälgida ajal ja pärast standard narkomaania ravi. Seal on ka in vitro katsed, mis on võimalik hinnata tasandil ravimiresistentsuse määrates efektiivsuse narkootikumide vastu Lk falciparum kasvatatakse kultuuris (vt Ravimiresistentsuse: Malaaria juures, WHO). In vivo ja in vitro katsed ei vasta alati, kuna vastuvõtva puutumatus ja muud tegurid võivad mõjutada in vivo tulemuste kohta. Et tuvastada konkreetseid mutatsioonid, mis võib olla seotud ravimiresistentsuse (vt Tabel teine leht) võib samuti kaasa tuua katsete põhjal molekulaarsed markerid.
Ravimiresistentsuse tekib, kui parasiidid, vähenenud tundlikkus, et malaariavastasele narkootikumid on valitud all narkootikumide surve. Vähenenud narkootikumide tundlikkust saab antud mitmeid mehhanisme (vt Mehhanismid ravimiresistentsuse) ja kajastab geneetilise mutatsiooni või i polümorfisme aastal parasiit elanikkonnast. Uimasti-vastupanu parasiidid on selektiivne eelis uimastitega tundlik parasiitide olemasolu narkootikumide ja võetakse eelisjärjekorras edastatud. Peamisi tegureid arengu ravimiresistentsuse on kasutada subtherapeutic annustes ravimeid või mitte täites raviskeemi (vt Tabel). Alumine narkootikumide tase on kõrvaldada kõige vastuvõtlikumad parasiidid, kuid need, mis suudab taluda narkootikumide taastub ja paljuneda. Aja jooksul see toob kaasa jätkuva valik parasiitide, mis suudab taluda isegi suuremaid annuseid uimasti. On oluline, et säilitada piisav kontsentratsioon ravim piisavalt aega, et täielikult kõrvaldada parasiidid mis tahes asjaomase isiku kohta.
ise ravi Inimesed võivad võtta ainult narkootikumide, kuni sümptomid selge või võtab väiksemate annuste säästa raha.
mass haldus Laialdane kasutamine narkootikumide alal tugev edastamine suurendab narkootikumide rõhk näidates suurem parasiit elanikkonna uimasti.
pikk narkootikumide poolestusaeg Ravimid, mis on aeglaselt kõrvaldada toob kaasa pikema kokkupuute parasiit, et subterapeutilisi narkootikumide kontsentratsioonid.
ülekande intensiivsus Kõrge edastamine võib lubada uuestinakatumise narkootikumidel on alam-terapeutiline tase.
Klorokviin vastupanu. Pärast selle kehtestamist lähedal teise Maailmasõja II, klorokviin kiiresti sai narkootikumide valiku raviks ja ennetamiseks malaaria. Mitte ainult on klorokviin tõhus narkootikum-ilmselt tänu oma saidi tegevuse toidu vacuole ja selle riive hemozoin teket (vt narkootikumide tegevus) – aga see on ka suhteliselt mittetoksiline ja odav. Kaks koldeid, klorokviin resistentsete P. falciparum avastati Colombias ja Kambodža-Tai piiril ajal hilja 1950. Ajal 1960 ja 1970 ndatel, vastupidav parasiitide levikut läbi Lõuna-Ameerika, Kagu-Aasia ja India. Vastupanu oli esimene teatas ida Aafrika 1978. aastal ja levinud kogu mandril ajal 1980 ndatel. Klorokviin resistentsete P. vivax ei teatatud kuni aastani 1989, Paapua Uus Guinea ja nüüd on leitud mitmeid koldeid kagu Aasias ja võib olla Lõuna Ameerikas.
Aluseks klorokviin vastupanu on vähenenud klorokviin kogunemine parasiit toidu vacuole. Lisaks on klorokviin vastupanu võib olla osaliselt ümber pööratud inhibiitorid P-glükoproteiini (ABC transporter), mis vastutavad multi-drug resistance (MDR) kasvaja rakkude rida, seega oletada sarnase nähtusega võib tekkida Plasmodium. Mutatsioonid on MDR-nagu geeni alates P. falciparum (Pfmdr1) olid seotud klorokviin vastupanu. Siiski need mutatsioonid ei ole tavalist, klorokviin vastupanu kõigis geograafilistes piirkondades. PfMDR1 tundub kaasa määral klorokviin vastupanu, kuid see üksinda ei ole piisav, et anda vastupanu. Siiski PfMDR1 ei ilmu rolli vastupidavus mefloquine ja halofantrine ja mõjutab tundlikkust artemisinin.
Teine kandidaat geneetilise lookuse kohta, klorokviin vastupanu oli tuvastatud läbi geneetilise risti ja kaardistamine eksperiment. 400 kb piirkonna kromosoom 7 on leitud, et hoida koos klorokviin vastupanule ja analüüs viitas sellele, et ühte geeni, mida nimetatakse Pfcrt oli vastutav klorokviin vastupanu. Kokku on 10 i polümorfisme kindlaks selle geeni vaid ühe mutatsiooni suhtes on perfectedly seotud klorokviin resistentsuse fenotüüp. Selle mutatsiooni tulemusena lüsiin kell jääk 76 on muutunud treoniin (K76T). Mitme valdkonna uuringud on näidanud seost Pfcrt-K76T ja klorokviin vastupanu, kasutades nii in vivo ja in vitro meetodeid. Ta on hiljuti välja pakutud, et neid on vähemalt 4 asutaja mutatsiooni määramine Pfcrt geeni, mida seostatakse erinevate geograafiliste piirkondade lõikes: – Aasia/Aafrika, Paapua Uus Guinea, Brasiilia/Peruu ja Colombia (Wootton jt, Nature 418:320, 2002). Arvatavasti kasutamise klorokviin tulemusena järgneva valiku ja leviku vastupidav fenotüüp. | OSCAR-2019 |
||
Olen 10 aastat olnud vabakutseline ja viimased poolteist ettevõtja. See on olnud suur hüpe: rahalised riskid uuel tasemel, aga ka võimalused – vaid taevas on piiriks! Teoreetiliselt. Ka tööajal pole piiri ning emotsioonid käivad kaasas iga uue sammuga tundmatusse. Ja igal tasandil on vaja tohutult panustada palju enne, kui üldse on aimu, mis võiks edasi saama hakata. See aasta pole olnud lihtne ega kerge. Sellegipoolest on ta tundunud just vajalik arenemiseks ja eneseusalduse kasvatamiseks. Ja ma ei vahetaks ühtki kogemust millegi muu vastu. Millised on alustava ettevõtja õppetunnid?
Oma ettevõte on nagu aed. Alguses peab nägema olemasolevas maastikus võimalust, oma visiooni – mida sa tahad luua? Siis on tarvis panustada aega ja raha, enne kui saad vilju maitsta. Ja sa ei tea, kas ja kuidas sinu idee selles “pinnases” kasvab, sa ei tea, kas see idee on justkui kohalik või pigem võõramaine taim – kas ta idaneb ja juurdub, kas vajab varju või päikest, vett või kuiva. Ja kui sa ühel hetkel seda juba tead, siis ikkagi veel ei oska öelda, kas viljad on mahlased ja magusad või hoopis pigem käbitaolised. Tuleb lihtsalt ära oodata ja proovida!
Poolteist aastat tagasi, kui mu koostöö Sensa ajakirjaga lõpetati kulude kokkuhoiu pärast, siis sain samal õhtul aru, et see on kingitus, võimalus teha midagi täiesti oma. Nii hakkas kooruma Hingele Pai ajakirja idee, mis sai paari nädalaga päris selged piirjooned ja ka koostööpartneri, Marju Randmer-Nellise. Need poolteist aastat ongi meie jaoks olnud tohutu elukool ja ettevõtluskool ja loovuskool ja enda eest samal ajal hoolitsemise kool.
Idee ja selle teostumise vahel on üks suur barjäär – hirm. Hirm on tunne, mida ma pole tahtnud tunda ja kui ma olen seda kogenud, siis õnneks vaid harvadel perioodidel ja mõned päevad järjest – hetke eel, mil kavatsesime tulla ajakirja ideega päriselt avalikkuse ette; kui oli vaja otsustada, mitu ajakirja esimese numbri tiraaži ja siis peagi lisatiraaži trükime... Iga kord, kui on vaja teha mingi otsus, millega seoses on suured rahad või siis suur ebakindlus, teadmatus. Pean otsuse tegema tingimustes, milles ma tegelikult ei tunne, et oleks otsustamiseks piisavalt infot. Kindlust.
Siis tuleb seda kindlust saada võimalikult intuitiivselt. Ja intuitsioon töötab kõige paremini lõdvestunult. Hirm aga on lõdvestumise vastand. Seega olen läinud jalutama või vanni, kuulanud muusikat ja kindlasti igapäevaselt mediteerinud. Olen ka pidanud nõu endast kogenenumatega või siis võtnud veel hinnapakkumisi - olen teinud kõik, mis ma saan, et seda infot ja kindlust oleks pisut enam. Ja olen saanud endaga rahu nende otsuste eel. Ja mis veel parem – kõik on läinud hästi!
Muidugi on hirmul ka oluline roll meid säästa ja ohtudest päästa, aga seda teame me kõik liigagi hästi ja seepärast ma ei peatu pikemalt sellel, et otsused peavad ikka olema tehtud võimalikult rohke ja kvaliteetse info põhjal ja kui sul seda piisavalt pole, siis uuri, kuidas seda saaks. Nöök on aga selles, et kui sul on kogu info ja tundub hea otsus, siis ikkagi on hirm.
Mina olen hirmu tundnud põhiliselt rahalise riski pärast või emotsionaalses mõttes, tagasilükkamise ees. Oma lapsele ütlen ikka vahel, et kõik tunnevad hirmu – julged on need, kes teevad oma sammu sellest hoolimata. Nii et ühel hetkel olen ma ka ise pidanud seda julgust talle ette näitama ja olen siiski “hüpanud”, teadmata, kas mind püütakse. Hingele Pai püüti kinni ja maandus pehmelt tellijate turvalisse rüppe – meil oli esimesest numbrist peale just nii palju tellijaid, kui vaja, et saada kindlustunne edasi liikumiseks.
Olen kogenud, et kui teha midagi südamega, siis inimesed tunnevad selle ära ja see tõmbab magnetina. Ja pakub endale muidugi suurt rahuldustunnet. Kui oleme tellijate kontsertidel või laatadel kohtunud oma lugejatega, siis on see ikka ja jälle lõppenud kallistustega. Ja see teeb nii suurt rõõmu ja kaalub üles kõik öötöö-tunnid, sest meie südamest loodu ja tehtu on ka lugejatele otse südamesse jõudnud.
Ja kui tead, mis sind käivitab, inspireerib, mille peale su süda rõõmust hüppab, siis tuleb ka raha. Ja seda nii palju, kui su sügavad uskumused lubavad...
Olles olnud pikka aega elustiiliettevõtja, mis on minu jaoks tähendanud, et kui ma teen seda, mida armastan ja saan selle eest nii palju tasu, et tulen ots-otsaga kokku – siis see ongi parim, mis saab juhtuda. Muidugi ma seejuures ei reisi, teen palju kodus lihtsat toitu ja püüan osta kasutatud riideid või mahekangastest riideid allahindluste ajal nii endale kui lapsele, hoida kulud minimaalsed. Aga Marju pani mind sellele mõtte- ja teguviisile vaatama veel ühe nurga alt: kindlasti on võimalik saada ka õiglast tasu tegevuse eest, mida sa armastad. Isegi kui see pole hetkel võimalik, aga ideena jätta see võimalus oma peas. Võttis aega, enne kui ma hakkasin uskuma selle võimalikkusesse idee tasandil. (Praktikas on sinna veel minna.)
Üksi kõike ei jõua, aga siin on nokk-kinni-saba-lahti olukord. Üksi ei jõua ja kuna sissetulekut (tavaliselt kohe) pole, siis pole võimalik ka kedagi palgata. Kui pole võimalik (jutumärkides või ilma) kedagi appi palgata, siis sa leiad end tegemast kõikvõimalikke töid, mida sa teed aeglasemalt ja kehvemini kui keegi teine ja samas ei jõua nii palju tegeleda sellega, milles sina oled tõeliselt hea. See on lõputa ring, kuni sa ise otsustad sellest välja murda. Olen aasta pärast alustamist mõned ülesanded ära andnud: andmete sisestamise ja ajakirjade laialiveo poodidesse. See on juba suur kergendus ja jääb rohkem mahti luua! Ja järgmisel kuul annanka osad arveldamise teemad üle - valgus paistab tunneli otsast!
Ja selle aastaga olen õppinud veel midagi väga olulist kogu ülejäänud eluks – tervis ja uni on olulised ja nende eest hoolitsemiseks tuleb aega võtta enne kui kõik meilid on loetud, kõik lepingud on allkirjastatud, kõik andmed on sisestatud ja asjad posti pandud. Sest enda puhekaega on nii lihtne edasi lükata. Ja kuigi esimese aasta entuasiasm ja sära ja power annavad tohutu jõu, ei tohi seda ikkagi päris ära kulutada, vaid osa jätta ka enese ja oma loodu jätkuvaks õitsemiseks. Sest mitte ainult ettevõte pole nagu aed, vaid me ise ka. Ja me räägime ikkagi püsikutest :)
Nüüd on need õppetunnid muutnud meid tugevamaks ja targemaks ja andnud hoogu ja eneseusaldust veelgi juurde. Armastades seda, mida me teeme, särab teiste rahulolu meile kütuseks vastu!
Teadliku elustiili ajakiri Hingele Pai on reklaamivaba ja puhas autorilooming – 100% käsitöö. Väldime tasulisi veebiartikleid, tuues elukvaliteeti parandavat infot sinuni läbi siira, elulise perspektiivi. Selline maksimaalse kvaliteediga lähenemine on ajamahukas ettevõtmine, mis vajab ka palju ressursse, olgu see siis raha või energia näol.
Mesilaste kombel kogume mõne euro haaval kokku iga kvartal viiekohalise summa, mida ühe numbri väljaandmine meie kuludes tähendab. Nullis meie uudne ja natuke hullumeelne ettevõtmine veel ei ole. Aga me teeme seda ajakirja, sest usume, et teadlikult elades on võimalik parandada nii iseenda kui ka oma lähedaste ning seeläbi ka kõigi meie käekäiku ja igapäevaelu. Rõõm on tõdeda, et neil, kes on Hingele Pai enda jaoks juba avastanud, on vaid häid sõnu:
"Ma teadsin ammu, et see peab üks eriline ajakiri olema, aga et ta nii hea on, ma ei suutnud esiti kohe uskudagi. Nii ilus ja helge. Paber ei kriiska näkku ja lehekülgedelt leiab reaalselt puudutavaid tekste," kirjutab lugeja Teele.
Et saaksime korra igal aastaajal tuua lugejateni uue mahuka ja sisuka väljaande, oleme väga tänulikud, kui Sinagi soovid meile hoogu anda ja Hingele Pai edaspidigi võimalikuks teha:
Merit Raju, Hingele Pai, Hingele Pai ajakiri, ettevõtlus, alustav ettevõja, esimene aasta, ettevõtja õppetunnid | OSCAR-2019 |
||
Jutukogumik, kus nimijutt "Suudlevad vampiirid" lühiromaani mõõdu välja annab. Huvitav lähenemine vampiiride põlvnemisele (mitte et ma eriti kursis oleks, mida teised autorid on kirjutanud), vahepeal vajalikult jäle, siis jälle põnev ja hoogne. Jutud on väga erinevatest kategooriatest. Nimijutt, nagu pealkirjast näha, räägib vampiiridest, "Minu päevad Liinaga" on aga Eesti etnofantaasia. Seda juttu saab muuseas kuulata ka Vikerraadio järjejutuna. Kuna paljudele jäi loo lõpp arusaamatuks, kirjutas Hargla sellele ka järje "Tema päevad Liinaga", kus asjad selgemalt lahti harutatakse. Täitsa tore abikaasade lahkukasvamise jutt "Raudhammas" koos ajarännuga viikingiaega. Kaks apteeker Melchiori lugu, kus kriminaalne süžee põrkub üleloomulikuga. Vahepeal oli üks tulevikus toimuv jumalakaotamise ja -otsimise lugu, mis mulle erilist muljet ei avaldanud. Lõpetuseks veel Jõgeva metsade vahel toimuv puhtakujuline splatter-zombi-õudukas, mis ilmselt meie ulmeskeene siseringi kuuluvatele inimestele palju äratundmisrõõmu tõi.
Teate, tõepoolest hea raamat ja võivad lugeda ka need, kes eneseabiraamatute peale nina krimpsutavad. No kui Mihkel Raud üldse ei meeldi, siis ei maksa, sest see on isiklik raamat ja iseendast räägib Raud palju. Aga kõike seda ainult selleks, et sina temast kaugemale võiksid jõuda.
Suhtedraama nõukaaegsel saarel, kus ei puudu ka üleloomulik element. Noor tütarlaps abiellub vananeva kirjanikuga pärast vaevu paarikuist tutvust. Nad sõidavad suveks saarele, kuhu mees on kunagi suvila ostnud. Alles seal hakkavad nad teineteist tundma õppima. Vee ajab sogaseks saarele ujuv noormees, kes osutub tütarlapse sõbraks. Veel on saarel hulk pudulojuseid ja kuna teatud asjaoludel jääb saar muust maailmast mõneks ajaks ära lõigatuks, peavad nad kõik seal kolmekesi kuidagi hakkama saama. Minu jaoks oli huvitav tegelaste mõttemaailma avamine. Mulle on alati tundunud arusaamatu, kuidas saab pärast imelühikest tutvust kohe abielluda. Varasemal ajal ei olnud muidugi niisama kokkuelamine ühiskondlikult aktsepteeritav, aga sellegipoolest. Vahepeal raamat venis, sest seda mõttemaailma avati ikka põhjalikult. Lõpp oli minu maitse jaoks liigselt moraalne, aga pulli sai kogu teose vältel küll.
Omal ajal müügilt ärakorjatud teos, mis sisaldab eestlaste vanasõnu. Miks ta ära korjati, et tea praegu enam keegi, aga see on mõnus raamat lehitsemiseks ja miks mitte ka sobivaks elujuhtumiks mõttetera leidmiseks.
Autor ütleb esimese asjana: "Reisi kohe". Sest homme pole sul ka piisavalt palju raha ja homme on sul samad hirmud mis täna. Kui otsus tehtud, tuleb hakata plaanima ja siin tulebki autor appi. Ta annab nõu, kuidas reisimiseks raha koguda, kuidas leida odavaid lennupileteid ja valida sobiv majutus. Ta kirjutab levinud vigadest ja lennuhirmust ülesaamisest. Teises osas annab Metsküla ülevaate võimalikest sihtkohtadest ja terve peatükk on pühendatud üksi reisimisele. Teksti ilmestavad inimeste lood, kes kirjeldavad oma reisikogemusi. Ma ei ole eriti suur reisisell, aga ei leidnud siit raamatust suurt midagi, mida juba poleks teadnud. Sest ütleme ausalt, olen jõudnud sinnani, kus mugavalt organiseeritud reis ja ööbimine puhtas hotellitoas kaaluvad üles väikese hinnavahe. Teos ongi suunatud eelkõige nooremale lugejale. Siin on lausa eraldi peatükk välismaal elamisest ja töötamisest. Üdini praktiline raamat, kirjutatud reipas sõbratoonis. Nonii, lähengi kohe reisipakkumisi uudistama.
Krimka Lõuna-Aafrikast, mis on igasugu Põhjamaade kaamosega võrreldes midagi hoopis muud. Peategelane on keskealine naisterahvas, kes hakkab olude sunnil kohalikule ajalehele suhtenõuandeid kirjutama. Kuna ta aga oskab kõige paremini hoopis süüa teha, siis on kõik need nõuanded vürtsitatud toiduretseptidega. Aga siis toimub mõrv ja Tannie Maria asub koos kolleegidega ajalehest seda lahendama. Raamatus on hulga aafrikapäraseid toiduretsepte ja kogu teos on mõnusas aeglases stiilis, just nagu elu isegi seal Aafrika kolkas. Usun, et kellele meeldisid John McCall Smithi Proua Ramotswe lood, leiab ka Sally Andrew raamatust omale lugemismõnu.
Elegantne lugu suhetest ja armastusest ja toidust ja elamisest. Lein, vananevad naised ja nende endised mehed ja endiste meeste uued naised? Ei kõla just eriti lootustandvalt, aga Milena Busquets on kokku kirjutanud hoogsa ja teravmeelse raamatu, mille lugemine on puhas mõnu. "Ka see läheb mööda" on väljend, mis kehtib alati ja igas olukorras. Väga positiivne sedastus, kas pole?
Mida kõike me puude kohta ei tea. Wohlbellen uurib oma kodukandi metsa, mitte mingeid eksootilisi kooslusi kaugel lõunamaal. Saksamaa on küll meile lähedal, ometi pööke meil ei kasva. Sellegipoolest on tegemist meile tuttavate metsakooslustega. Puud suhtlevad, toetavad ja armastavad üksteist. Muidugi mitte inimese lühikeses ajavaates. Kuna puud on meist palju pikaealisemad, siis ei ole neil kiiret infot sekunditega edasi anda, aga ometi nad võivad teisi puid abistada kas siis juurte kaudu suhkrulahuse edasiandmise kaudu või siis edastavad õhusignaale. See raamat muudab viisi, kuidas sa edaspidi metsa ja puudesse suhtud.
Ajatu huumoriklassika, kusjuures "Kolm meest uitamas" pole pooltki nii naljakas kui esimene, "Kolm meest paadis". Paljud üle-eelmise sajandi lõpus kirja pandud mõtted on üllatavalt kaasaegsed. Ma olen mõlemat raamatut juba mitu korda lugenud, aga ikka on hea aeg-ajalt kätte võtta. Hiljuti ilmusid neist ka eestikeelsed uustrükid.
Roy Peter Clark "50 Writing Tools" on abimees igaühele, kes kirjutab, arvab, et oskab kirjutada, arvab, et ei oska kirjutada ja kes soovib kirjutama hakata. 50 praktilist nõuannet, mis alguse poole on tehnilisemat laadi ja mida edasi, seda metafüüsilisemaks lähevad. Internetis tasuta loetav.
Paks raamat Venemaa viimase tsaari neljast tütrest. Raamat haarab ka kõik nende ümbritsevad, eelkõige tsaari ja tsaarinna ja nende venna, troonipärija Aleksei. Kohati kannatab teos liigse detailirikkuse käes. Kaua sai ikka jaksad lugeda Tatjana ühe päeva tegemisi, mis on kirja pandud tund tunni haaval. Autor on kasutanud tsaariperekonna ja nende lähikondsete kirju ja mälestusi, aga nagu raamatust välja tuleb, hävitasid nad suure osa oma kirjadest pärast tsaari võimust loobumist. Joonistub välja armastav ja kokkuhoidev perekond, kes küll impeeriumi juhtimiseks eriti sobiv ei olnud. Jäi mulje, et tsaar tahtis igal võimalikul hetkel vaid oma naise ja lastega aega veeta, riigiasjad polnud eriti olulised. Tüdrukud kasvasid suures eraldatuses ja kuigi nad sõja ajal halastajaõdedena tegutsesid, siis eluvõõrad olid nad ikkagi. Kuidagi pole võimalik mööda minna ka Grigori Rasputinist, kelle puhul Rappaporti käsitluses ei saagi täpselt aru, miks ta nii suur vaenlane oli. Sest autor vaatab teda läbi tüdrukute ja tsaarinna silmade, kelle jaoks ta oli pühak ja nõuandja.
Mitte ainult Leninist, võiks selle raamatu kohta öelda. Mletšin kirjutab muidugi Leninist ka, aga eelkõige avab ta tema olemust läbi kaasvõitlejate ja vaenlaste. Ta püüab välja selgitada, kuidas ometi sai selline tundmatu mees revolutsiooni käivitajaks ja maailma suurima impeeriumi võrgutajaks. Ta oli geenius - lubas seda, mida ei julgenud keegi teine - lahendada kõik probleemid otsekohe! Need, kes talle järgnesid, ei mõelnud üldse, kas see kõik on ka teostatav. Jällegi - paljud nimed olid mulle küll tuttavad, aga nende taga olevad isikud mitte, ja Mletšin kirjutas nad elavaks - Nadežda Krupskaja, Lev Trotski, Aleksandr Kerenski, Inessa Armand, Aleksandra Kollontai ja ka palju uusi nimesid.
Tere! Siit leiab mõned viited "Laustud sõna lagub" tegemise ja ärakorjamise kohta. Eriti soovitan akadeemik Arvo Krikmanni teksti, aga ka Jüri Ojamaa oma. | OSCAR-2019 |
||
Minu tänane horoskoop: Tunnete täna ootamatut huvi oma vanade tuttavate vastu, kellega teil juba ammu ühist kokkupuutepunkti pole. Minevik tõuseb jõuliselt päevakorda.
Karm maailm. Teisipäeva õhtul said Indias rängalt viga kaks Eestist pärit turisti, kes läksid ühest hütist vett küsima. Seal olnud vanem naine pidas neid ekslikult varasteks ja hakkas karjuma. Kohale tormanud mehed hakkasid neid kividega loopima.
Sellest juhtumist kirjutanud India kohalikus väljaandes asub kõrval lugu sellest, et esmaspäeval löödi samas kandis ühel mehel pea maha, kui ta oli küla lähedal põllul oma endise abikaasaga vahekorda astumas. Naine läks juba kahe aasta eest teise juurde, aga mees säilitas temaga ikkagi “füüsilised suhted”, nõudes samal ajal naise uuelt abikaasalt kombekohast valuraha selle eest, et too tema naise endale võttis. Naine ja tema uus abikaasa ei tahtnud seda maksta ning kavandasid mõrva.
Nende krimiteadetega seoses soovitan vaadata India käesoleva kümnendi väidetavalt kõige vägivaldsemat mängufilmi “NH10” (treiler | torrent), mille tegevus leiab aset naaberosariikides ja põhineb osaliselt päriselt toimunud nn. aumõrvadel.
“NH10” (film sai nime Delhist Pakistani piirini kulgeva riikliku maantee järgi) annab üpriski karmi pildi India arengu teravatest vastuoludest, kohati veel siiani eksisteerivast kastiühiskonnast, kus valitsevad mõnel pool vanad kirjutamata reeglid ja jõhker vägivald, millega kohtumine võib mõjuda tänapäevasemast keskkonnast pärit inimestele šokeerivalt.
Hea oleks näidata seda (profülaktika mõttes) ka meestele, kes kalduvad kasutama vägivalda naiste vastu – Anushka Sharma on peategelast kehastades lõpuks hullem revanšist kui Uma Thurman “Kill Billis”, aga jääb seejuures lõpuni täiesti realistlikuks.
Hooandjast. Registreerusin kuu tagasi kasutajaks, aga ma olen nüüd kogu endale käesolevaks aastaks selle tarbeks eraldatud raha juba laiali jaganud ja juhin siin lihtsalt tähelepanu mõningatele minu poolt toetatud projektidele, mis paistavad olevat kriitilises seisus.
Aleksandra Tšoba uue luulekogu väljaandmiseks saab anda hoogu viimast päeva ja puudu on ainult mõnikümmend eurot.
Noortefilm “Polaarpoiss”, mis sai endale juba kena treileri, kogub toetust 14. detsembrini, aga puudu on palju rohkem. Sama kehtib ansambli Antsud esikalbumi kohta, millest annab aimu näiteks alljärgnev pala.
Kui viimasel ajal on tehtud taas igasuguseid nimekirjasid sellest, mida jõulukingituste asemel teha võiks või millele kulutada see raha, mis läheks muidu nende peale, siis üks võimalus on ju aidata Hooandja kaudu kaasa millegi uue sünnile.
Kinokolmapäev Sakala Keskuses tõi eile vaatajateni Toomas Järveti värske dokfilmi “Karmil pinnal”, mis oli esmapilgul muidugi midagi hoopis muud kui Steven Seagali seni ainus lavastajatöö “On Deadly Ground” (1994).
“On Deadly Ground” sai kriitikutelt peksa (võitis Ameerikas halvima lavastaja auhinna) ja kukkus kinodes läbi, aga minu arvates on see Seagali parim film (noh, hea küll, ma ei ole tegelikult neid kõiki näinud). See on see, kus ta võitleb Alaskas naftaparunitega, väga keskkonnakaitselise sõnumiga.
“Karmil pinnal” räägib Palestiinas moderntantsuga tegelevast mehest, tema võitlusest oma asja eest. Mingeid lööminguid selles ei toimu ja kedagi ei tulistata, kuid verd ja vigastusi võib siiski veidi näha (aga mitte päris nii ja selliseid nagu paljud nüüd siin esimese hooga võib-olla juba mõtlesid).
Tegelikult on see lugu samavõrd poeetiline kui Seagal tahumatu. Ei, “tahumatu” ei ole õige sõna… Seagali näoilme on umbes samavõrd muutumatu kui see film poeetiline – selline võrdlus kõlab palju konarlikumalt, aga on täpsem. Lühidalt: peen lugu.
Režissöör on pannud veebi üles videolõigu, milles märgib, et tema vaatepunkt oma peategelasele on vaid üks viis teda vaadata. Seetõttu näidati osa materjalist ette teistele ja küsiti nende arvamusi. Vaadake neid lõike! (Võib vaadata vabalt enne filmi – ei ole spoilerid, pigem eelhäälestus õigele lainele.)
See, mille poolest “On Deadly Ground” ja “Karmil pinnal” sarnanevad, vajaks loomulikult põhjalikumat analüüsi, millele eelneb ka esimese ülevaatamine, aga seda ei ole mul praegusel hetkel küll kavas teha.
Lugemissoovitus: Heili Einasto “100 aastat moderntantsu” (poodides läbi müüdud ja raamatukogudest pole saada, aga võimalik laenata minu käest, kui kedagi peaks see nüüd tõesti huvitama), mis annab ülevaate moderntantsu kujunemisest ja arengust Isadora Duncanist Saša Pepeljajevini.
Vene kirjanik Aleksandr Kuprin (1870-1938) viibis valgete taganemisel 1919. aasta lõpus mõned kuud Eestis ning kogumik “Jumalasalgajad. Lood Vene hinge allakäigust” (koostanud ja tõlkinud Paavo Kivine) sisaldab ka siin kirjutatud poliitilist publitsistikat.
Tema keel on väga täpne ja terav ning halastamatu ja illusioonideta bolševismi suhtes, mistõttu on eriti üllatav, et teda 1937. aastal Venemaale tagasi pöördumisel kohe maha ei lastud. Nähtavasti oli põhjuseks Kuprini vilets tervis, mis tõotas juba niigi peatset lõppu, aga ka soov näidata maailmale, et Nõukogude Liidus võib elada isegi selline vana antikommunist.
“Jumalasalgajad” on kogumiku üks lühemaid kilde, poolteist lehekülge, ning selle valimisest raamatu pealkirjaks võib jääda ekslikult mulje, et nende kaante vahel ongi koos lihtsalt mingi religioosne, ateismivastane valing. Nii see siiski ei ole…
Kuprin näeb Venemaal bolševike võimuletulekule järgnenud massilises avalikus jumalasalgamises järgnemist revolutsiooni jõugupealikele, mitte inimeste sisemist veendumust.
“Et vene inimene verevalamise aegadel Jumalast palge ära pöörab, sellest saan ma veel aru. Nõnda teeb ka sunnitööline, kes enne pererahva une pealt tapmist katab rätiga ikooni,” kirjutab ta. “Kuid ma ei suuda endale ette kujutada, mida tunneb või mõtleb kostromaalasest vene mužikk, kui tema nähes tallatakse jalge alla Jeesus Kristuse leebe pale, sellesama lähedase ja oma Kristuse, keda ta hoiab vammuse all südames.”
“Muidugi, eks järgi nad orjalikult revolutsiooni jõugupealikke, kellele Kristuse, Neitsi Maarja ja Püha Nikolause lihtrahvalikud, armsad, lähedased, omased kujud tunduvad märksa ohtlikumate takistustena nende hävitusteel kui raskesti mõistetav ja abstraktne Jumal,” lisab Kuprin samas.
“Ent millegipärast tundub mulle, et paljud neist (mis värviga nad end ka ei kataks, jäävad nad siiski venelasteks), sooritanud oma päevased mõnitused, löövad enne magamaminekut voodipeatsis risti ette, seejärel aga katavad ristimärkidega iga väiksemagi tekiprao,” lõpetab ta oma mõtiskluse. “Milline alandav orjalikkus! Milline ülim argus! Milleni küll võib jõuda oma allakäigul “uhke” inimhing.”
Ma ei tea, mil määral oli religioosne inimene Kuprin, aga minu (kui täiesti ilmaliku kasvatuse saanu) nö. usutunnistus on lühidalt kokkuvõetuna järgmine…
Saatan on raske sotsiaalne haigus, mida religioon võib aidata leevendada. Religioonid tekkisid, et korrastada inimestevahelisi suhteid. Kogu jutt paradiisist ja põrgust, karmast jms. mõeldi välja, et mõjutada inimeste käitumist positiivses suunas siin ilmas – Jumal on vaid sümbol tähistamaks midagi, millel puudub täpne määratlus, aga millesse uskumine peaks panema inimesed järgima neid käske, mis aitavad olla parem inimene (sa ei tohi tappa jne.), et valitseks rahu inimeste vahel.
Selline on minu meelest olnud ajalooliselt kõikide või vähemalt enamike tänapäevani säilinud religioonide peamine sotsiaalne funktsioon, nende olemasolu mõte ja tuum. Probleemid tekivad muidugi sellest, et inimkonna arengu käigus on religioon, mis on lihtsalt omamoodi keel, saanud selle sisu jõustamiseks terve hulga erinevaid vorme, mis kohati konkureerivad ehk teineteisele vastanduvad ega pea neist ühistest käskudest alati kinni.
Bolševism oli minu käsitluses samuti religioon, mõnes mõttes väga lähedane messianistlikule kristlusele (Marx kui isa, Lenin kui poeg, teooria kui püha vaim), mistõttu see leviski siis nii hoogsalt just Venemaal, lubades apokalüpsisele (maailmarevolutsioonile) järgnevat maapealset paradiisi (kommunismi).
Venemaal toimus seega sisuliselt lihtsalt katse asendada religiooni üht vormi teisega, mis põhines küll teoorias religiooni eitamisel, kuid oli seda tegelikult ka ise, ja luua selle käigus forsseeritult uus inimene. Kuidas see reaalsuses välja kukkus, selle kohta võibki lugeda Kuprini raamatust.
Eelmisel aastal imunud teatmeteos “Läti: 1000 küsimust ja vastust”, mille sai sooduskampaania raames hinnaga 4.90, sisaldabki just seda, mida pealkiri ütleb.
Küsimused on jagatud viide kategooriasse, alustades ajaloost ja lõpetades Eesti-Läti sidemetega. Ligi kolmandiku raamatu mahust moodustavad arvukad lisad, mis ulatuvad Läti valitsejate ning filmi- ja laulufestivalide võitjate loeteludest läti ja liivi nimede tähenduste selgitamiseni.
Küsimuste-vastuste kaudu võib saada teada näiteks seda, et enne ristiusu tulekut oli Läti aladel kombeks matta surnuid lävepaku alla ning nõiad lendasid seal pärimuse kohaselt ringi mitte luudade, vaid hoopis tammetüvede seljas.
Esimene vabamüürlaste loož Eesti- ja Liivimaa aladel asutati 1750. aastal Riias ning kandis nime Põhjatäht, aga 1993. aastal asutati seal Lollide Partei, mis tahtis muu hulgas luua ülemkuninga ametikoha ja nimetada omavalitsusjuhid kuningateks, pannes neile ka ülesande valida ülemkuningas.
1960. aastal tegi Aadu Hint ettepaneku asustada liivlased Ruhnu saarele (selleks, et nad rahvusena püsima jääksid). Imants Ziedonis algatas 1970-ndate lõpus aga liikumise “Tammede vabastajad”, mille liikmed käisid puhastamas põlispuude ümbrust võsast.
Välja on toodud ka rida lätikeelseid sõnu ja fraase, mida eestlased võiks autorite arvates teada. Sellega seoses pean vajalikuks märkida, et nende lätikeelsetes fraasidega ei tasu Lätis alati väga keksida, kui tegelikult läti keelt ei osata.
Minuga juhtus 12-13 aastat tagasi seal näiteks selline lugu, et üks seltskond energilisi noormehi, kes olid ilmselt tarvitanud amfetamiini või midagi sellist, hakkas minuga läti keeles rääkima. Ja mina vastasin neile alguses automaatselt läti keeles, sest selles nad mind kõnetasid, aga kuna ma seda tegelikult ei valda, siis üritasin viia jutu juba pärast paari lauset üle inglise või vene keelele. See ajas nad väga närvi, sest nad arvasid, et ma narrin neid. Nad nimelt ei uskunud, et ma ei ole lätlane. Keretäiest päästis ainult see, kui oma passi ette näitasin. Selle peale rahunesid tüübid maha ja olukord lahenes.
Seega, kui ise tegelikult läti keelt ei osata, aga tahetakse ikkagi lätikeelseid fraase kasutada, siis tasub teha seda teadlikult mingi aktsendiga, et oleks kohe aru saada, et te ei ole lätlane. Muidu võib nende kasutamine tekitada lihtsalt segadust, sest ei ole selge, mis keeles teiega rääkida tuleks. | OSCAR-2019 |
||
S&P 500 indeks lõpetas eilse kauplemissessiooni 0,5% miinuses. Langust vedasid taaskord väiksemad ettevõtted, Russell 2000 kaotas oma väärtusest 1,6%. Kuigi turud kauplesid teisipäevasest sulgumistasemest madalamal päeva algusest alates, siis tõsisem müügisurve leidis aset poolteist tundi enne turgude sulgumist. Euroopas suutis Stoxx Europe 600 taastuda päeva põhjadest, sulgudes 0,1% madalamal. Võlakirjaturgudel langes USA 10-aastase paberi tulusus 2,54% peale ehk madalaimale tasemele alates oktoobrist.
Eile avaldatud makrouudistel erilist mõju turgudele ei näinud olevat, kuigi Prantsusmaa aprillikuu inflatsioon oli oodatust madalam, märkides siiski väikest kiirenemist. Pettumuse valmistas ka eurotsooni tööstustoodang, mis langes aastatagusega võrreldes 0,1%. Eurostati sõnul tulenes see peamiselt elektritootmise 11,9% suurusest langusest ning 0,9% langenud kestvuskaupade tootmisest. Mõned EKP liikmed näisid jahutavat lootusi juunis väljakuulutatava QE osas, mis samuti hoidis aktsiaturgu tagasi. Inglismaa Keskpanga poolt avaldatud inflatsiooniraportist selgus, et intressi tõstmisega kiiret pole ning esimest sammu võib oodata 2015. aasta teise kvartali paiku. Keskpanga hinnangul püsib inflatsioon järgneval kolmel aastal soovitava 2% läheduses.
Jaapani majandus kasvas esialgsel hinnangul esimeses kvartalis 5,9% ehk kiireimas tempos alates 2011. aastast, kuid aktsiaturule avaldasid survet riigi kolm suuremat panka, kes kõik prognoosisid kasumite langust. Ilmselt on turuosalised rohkem ootamas teise kvartali SKP numbreid, et saada aimu 1. aprillil kehtima hakanud müügimaksu tõusu mõjust. Ka teised Aasia aktsiaturud kauplevad peamiselt miinuses.
Kui nädala esimene pool on makrouudiste suhtes olnud vaikne, siis täna on oodata hulgaliselt andmeid Euroopast ja USAst. Euroopas on tähelepanu eelkõige lõplikel aprillikuu inflatsiooninumbritel ning euroala esialgsetel majanduskasvu hinnangutel. USA poolelt saame teada tarbijahinnaindeksi muutuse, iganädalase töötu abiraha saajate arvu ning tööstustoodangu muutuse.
Prantsusmaa majanduskasv jääb kvartaalses ja aastases võrdluses ootustele alla. YoY kasv 0,8% vs oodatud 0,9%.
Lisaks sellele, et maailma suurima põllumajandusmasinate tootja, Deere’i (-2% @ $91,70), käive jäi analüütikute ootusele alla, langetas ettevõte ka majandusaasta käibeprognoosi. Deere’i aprillis lõppenud teise kvartali käive vähenes 10% Y/Y ehk $9,3 mld peale aastataguse $10,3 mld pealt, jäädes alla analüütikute $9,6 mld suurusele ootusele. Puhaskasum aktsia kohta vähenes 4% Y/Y ehk $2,65 peale aastataguse $2,76 pealt, kuid tulemus ületas analüütikute $2,49 suurust ootust. Kui varasemalt prognoosis ettevõte käibe 3% vähenemist sellel aastal, siis tingituna masinate müügi nõrkusest ning valuutakursside ebasoodsast liikumisest, ootab ettevõte nüüd müügilt 4% vähenemist. Ettevõte kinnitas majandusaasta puhaskasumi $3,3 mld suurust prognoosi.
Vaatamata nõrgale müügile kinnitas USA suuruselt teine kaubamajade kett, Macy’s (-0,02% @ $57,83), majandusaasta kasumiprognoosi ($4,4-4,5 aktsia kohta), suurendas aktsiate tagasiostuprogrammi $1,5 mld võrra ning tõstis dividendi ($0,3125 aktsia kohta vs varasem $0,25). Kaubamajade keti esimese kvartali käive vähenes 1,7% ehk $6,3 mld peale vs analüütikute $6,5 mld suurune ootus. Ettevõtte puhaskasum kavas samal ajal 3,2% ehk $224 mln peale ($0,60 aktsia kohta) ning tulemus vastas analüütikute ootusele. Brutomarginaal paranes kvartalis 38,9% peale aastataguse 38,8% pealt, ületades analüütikute 38,7% ootust. Ettevõte on sellel aastal kaotanud umbes 1 800 töökohta, mis peaks aitama kulusid kokku hoida ca $100 mln aastas.
Prantsusmaa oodatust nõrgema SKP kasvu põhjuseks oli eelkõige nõrk sisenõudlus. Majapidamiste tarbimiskulutused vähenesid võrreldes eelneva kvartaliga 0,5%. Selle taga oli vähem kulutusi toidukaupadele, energiale (tulenevalt soojadest ilmadest) ning väiksem automüük (jaanuarist tõusid autode soetamisega seotud maksud). Investeeringud põhivaradesse langesid kolmandat kvartalit järjest.
Saksamaal seevastu oli just tugev sisetarbimine majapidamiste ja valitsussektori poolt see, mis kasvu vedas. Ka investeeringud ehitustegevusse ja seadmetesse näitasid märkimisväärset edasiminekut võrreldes neljanda kvartaliga. Kuigi kriitikud on Saksamaa majandusmudelit halvustanud, kuna see sõltub liigselt ekspordist, siis sedapuhku mõjus väliskaubandus majandusele pärssivalt. Saksamaa statistikaameti sõnul andis positiivse efekti majanduskasvule leebe talv.
Šveitsi luksuskaupade ettevõtte, Cie. Financière Richemont, märtsis lõppenud majandusaasta ärikasum püsis eelmise aasta tasemel pärast kolme aastat kestnud kasvu ning selle põhjuseks oli müügi kasvu aeglustumine Hiinas. Cartieri kaubamärgi omaniku ärikasum püsis lõppenud majandusaastal €2,42 mld peal ning tulemus vastas analüütikute ootusele. Ärikasumi marginaal langes 22,7% peale aastagatuse 23,9% pealt. Ettevõtte käive kasvas majandusaastal 5% Y/Y ehk €10,7 mld peale aastataguse €10,2 mld pealt ning tulemus ületas analüütikute €10,6 mld suurust ootust. Käive kasvas kõikides regioonides- Euroopas oli kasv +9% Y/Y, Aasias 2% ning Ameerikas 9%. Ettevõtte äritegevuse rahavoog paranes majandusaastal €931 mln võrra ehk 2,9 mld euroni ning vaba raha hulk kasvas bilansis 1,4 mld euro võrra ehk €4,7 mld peale. Ettevõte teatas ka, et tõstab dividendi CHF 1,4 peale aktsia kohta aastataguse 1 frangi pealt.
Rootsis näitab täna tugevust kiirmoekett Hennes & Mauritz (+2,7% @ SEK281,6), kuna Euroopa suuruselt teise rõivamüüja aprillikuu müük ületas analüütikute ootusi. Ettevõtte käive (koos käibemaksuga) kasvas aprillis 17% Y/Y vs analüütikute 10,1% ootus. H&Mil oli aprilli lõpu seisuga 3 246 kauplust vs 2 881 aasta varem.
Eurotsooni majanduskasv jääb ootustele alla, kuna Saksamaa hea tulemus ei suutnud teiste liikmesriikide oodatust madalamate majanduskasvude mõju tagasi teha. Võrreldes eelmise aastaga kasvas euroala SKP 0,9%, kuigi oodati 1,1% kasvu.
Wal-Mart Stores esimese kvartali kasum ja käive jäid analüütikute ootusele alla, samuti tuli oodatust nõrgem teise kvartali kasumiprognoos. Maailma suurima jaemüüja kasum langes esimeses kvartalis $3,58 mld peale ($1,11 aktsia kohta) aastataguse $3,8 mld pealt ($1,14 aktsia kohta). Analüütikud ootasid EPSiks $1,15. Ettevõtte käive kasvas kvartalis 0,8% ehk $115 mld peale vs analüütikute $116,3 mld suurune ootus. Võrreldavate poodide müük vähenes USAs viiendat järjestikust kvartalit, vähenedes 0,2% vs analüütikute ootus 0%. Jaemüüja prognoosib teise kvartali EPSiks $1,15-1,25, mis jäi samuti analüütikute $1,28 suurusele ootusele alla. Ettevõtte aktsia eelturul kauplemas -2,3% madalamal (@ $76,9).
USA tarbijahinnaindeksi tuumikosa tõus aprillis vastab ootustele, tõustes eelneva kuuga võrreldes 0,2%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tarbijahinnaindeks 2% ning ilma energia- ja toiduhindu arvestamata 1,8%. Kütusehinnad tõusid 2,3% võrreldes eelneva kuuga, mis on esimene kasv alates jaanuarist. Toidu komponent tõusis 0,4%, suure osa tõusust andsid lihatooted.
USA tööstustoodang kahanes aprillis võrreldes märtsiga 0,6%, kuid analüütikud ootasid antud näitaja paigalseisu. Tootmisvõimsuste määr langes 79,2% pealt 78,6% peale.
Paistab, et JCP hakkab tasapisi vee alt välja tulema, teatades oodatust väiksemast kahjumist. Vähemalt turg tundub olukorra paranemisse uskuvat, sest JCP kauplemas 17% kõrgemal. | OSCAR-2019 |
||
Filosoofiaprofessor Daniel Dennett: „Filosoofia ja teaduse vahel pole teravat piiri.”Alustagem elulooliste seikadega. Quine’i lugemine tõi teid Harvardi filosoofialoengule ning Gilbert Ryle’i juhendamisel saite doktorikraadi Oxfordis. Mõlemad on XX sajandi analüütilise filosoofia suurkujud. Kuidas iseloomustate nende mõju endale? Kusagil olete isegi avaldanud Dennetti retsepti: selleks tuleb ristata Ryle Quine’iga ning lisada segule tänapäeva kognitiivteadust.See on tõsi. Olen olnud alati väga teadlik sellest, kui palju on mõlemad omal moel mind mõjutanud. Quine’ilt võtsin ma lihtsalt üle tema naturalismi ning radikaaltõlke ja selle määramatuse ideed. Viimane on haarav idee, kuid inimesed saavad sellest valesti aru. Tema suhtumine filosoofiasse mõjutas mind samuti. Arvan, et kui ma ei oleks Quine’i kohanud, siis ei oleks minust filosoofi saanudki, sest tema oli teatud kombel antifilosoof. Ta suhtus skeptiliselt suurde osasse filosoofiast, ent ometi on võimalik teha filosoofiat Quine’i viisil ning ikkagi olla filosoof.Mis puutub Ryle’isse, siis mulle meeldis väga „Vaimu mõiste”. Kui hakkasin temaga koos töötama, siis üritasin teda endaga vaidlema ärgitada, kuid ta ei võtnud kunagi vedu. Mõtlesin, hea küll, sellelt mehelt ei õpi ma midagi, kuid tegelikult õppisin ma temalt palju. Ma mõistsin seda siis, kui esitasin doktoritöö ning märkasin selle esialgsele versioonile pilku heites tema kätt kõikjal. Tema mõju sellele, kuidas olin oma doktoritööd kirjutanud, oli tohutu, ilma et ma sellest arugi oleksin saanud. Üks neid asju, mis mulle Ryle’i juures eriliselt meeldib, on see, et ta ei kannatanud seda sorti filosoofilist hanekstõmbamist ja salvamist, mis oli tollal Oxfordis väga levinud, ning andis oma parima, et seda lämmatada. Ta avaldas suurt mõju minu soovile, et filosoofiat tehtaks konstruktiivselt, mitte ainult punktikogumiseks.
Milline on teie vaade filosoofiale? Kas filosoofia ja teaduse vahel on terav piir või on üleminek sujuv?
Filosoofia ja teaduse vahel pole teravat piiri. See oli niiviisi siis, kui minna tagasi Descartes’i ja Leibnizi aega, ja nii see peabki olema. XIX sajandil tegime läbi romantilise perioodi ning XX sajandiks nähti filosoofiat teadusest erinevana ning mõnes mõttes isegi teaduse vastandina. Minu meelest oli see suur viga. On rõõm näha, et liigume tagasi teadusega partnerlusse. Arvan, et partnerlus pole kummagi domineerimine, kuid on ülesandeid, mis vajavad iseloomulikult filosoofilist lahendust. Filosoofia, mis on tõepoolest täiesti puutumata teaduslikust teadmisest, on harilikult ajaraisk.
Mõnele inimesele ei pruugi see meeldida, kuid mina ütlen, et filosoofid on head küsimuste püstitajad. Nad valdavad küsimusi paremini kui vastuseid. Kui ei teata, milline on õige küsimus, mida esitada, siis tegeldakse filosoofiaga. See võib juhtuda igas valdkonnas. Kui ei olda kindel, missugused on õiged küsimused, siis on sinu ees filosoofiline probleem.
Kui see juhtub, siis teevad nad teatud laadi filosoofiat. Filosoofial ei ole tegelikult piire, pealtnäha kindlad piiripunktid ei ole nii kindlad, kõike saab muuta ning mõned inimesed tunnevad end seda laadi kaootilisel ja vabal alal liigeldes ebamugavalt. Nad soovivad ilusaid reegleid, meetodeid ja piire ning seda nad filosoofiast ei leia. Seega ei peaks nad olema filosoofid. Nad peaksid leidma endale uurimisvaldkonna, kus küsimused on ette antud ning nendele vastamine on raske töö, kuid siis pole võimalust välja uurida, kas need üldse on kõige paremad küsimused. Arvan, et see just meeldibki mulle filosoofia juures: mõista paremini seda, milliseid küsimusi on vaja püstitada.
Ütlesite, et kui teadlased hakkavad küsimusi esitama, siis saavad neist filosoofid. Kui filosoofid hakkavad eksperimente tegema, kas neist saavad siis teadlased?
See võimalus neil on ja mõnega nii juhtubki. Ma ei pea ennast teadlaseks, osalt seetõttu, et kui mind mõni eksperiment väga huvitab, siis saan ma mõne oma teadlasest sõbra niikaugele, et ta selle minu eest läbi viib. Ma ise ei pea siis musta tööd tegema ning see on väga mugav. Ma lõikan sellest mõnikord kasu.
Tuleme tagasi filosoofiaküsimuse juurde. Mis kasu on filosoofiast? Kas temast on kasu humanitaariale või teadusele või on ta lihtsalt asi iseenda jaoks?
Üks minu kangelasi ja sõpru, nüüdseks lahkunud Wilfrid Sellars tabas siin märki oma kuulsa lausega, et filosoofia vastab küsimusele, kuidas asjad kõige laiemas mõttes sobivad omavahel kokku kõige laiemas mõttes. Leian, et see on täiesti õige. Ta ütleb seda, juhatades sisse oma eristuse teadusliku pildi ja ilmneva pildi vahel. Siin on filosoofia ees lai tööpõld, sest tohutu lõhe haigutab selle vahel, mida inimesed arvavad end teadvat ning mida teadlased arvavad end teadvat. Sellesse lõhesse topitakse igasugu rumalusi nagu, mitte eriti usutavaid reduktsionismi vorme ning muid halbu teooriaid.
Võtame ette Sellarsi öeldu „asjad kõige laiemas mõttes” ning mõtleme sellele, mis on asjad. On olemas asjad nagu eurod ja dollarid ja naeratused ning võimalused ja vaba tahe ning värvid ja poeemid. Kõik need on asjad, kuid nad ei sobitu hästi teaduslikku pilti. Millest on tehtud poeemid? Millest on tehtud dollarid ja eurod? Nad ei ole tehtud paberist ja tindist. Kõik need asjad on igapäevaelust niivõrd tuttavad, et me peame neid enesestmõistetavaks. Need on meie maailma olulisemate koostisosade seas ning ometi ei ühildu need kergesti teadusliku ontoloogiaga (sellega, mis on olemas teaduse järgi). Teadusliku pildi ning igapäevaelu ilmneva pildi vahelised läbirääkimised ei ole teadlase ülesanne. Nad muidugi püüavad, kuid neil ei õnnestu see eriti hästi, sest nad ei mõtle piisavalt kõvasti sellele, mis on ilmnev pilt. Niiviisi kipuvad nad esitama selliseid reduktsionistlikke rumalusi nagu „Vaba tahet ei ole olemas”, „Kõik on illusioon” või „Mitte miski ei ole vedel”.
Kuid ka filosoofid esitavad pööraseid väiteid. Näiteks Peter van Inwagen on seisukohal, et ei leidu keskmise suurusega asju, kuivõrd on olemas üksnes osakesed ning elusolendid.
Filosoofid on kartmatud, mis puutub ennekuulmatute teooriate esitamisse ja kaitsmisse, ning ma leian, et nii see peabki olema. Teoreetilistes spekulatsioonides on parem olla pigem ettevaatamatu kui ülearu ettevaatlik. Tuleb olla julge ning alguses mitte muretseda selle pärast, kas suudad seda kaitsta. Võid end lolliks teha, kuid teisest küljest võid paljastada midagi tõeliselt olulist.
Kas te leiate, et filosoofidel on kohustus võtta sõna ühiskonnas ja poliitikas päevakorral teemadel? Näiteks on praegune olukord maailmas päris kriitiline. Kas filosoofid peaksid sekkuma ning midagi ütlema?
Jah. Ma arvan, et üks filosoofia tõeliselt olulisi valdkondi on poliitikateooria ja eetika. Ka juura ja õigusfilosoofia on väga suur ja tähtis valdkond. On tarvis palju selgitada ning teisi inspireerida. Üks minu lemmikfaktidest hiljutise filosoofia kohta: kui Hispaania sai mõne aja eest üllatuslikult sotsialistidest valitsuse, kutsus nende peaminister kohale Philip Pettit’, filosoofi, kelle raamatut vabariiklusest ta väga imetles, et ta hindaks, kui hästi vastab nende valitsus Pettit’ kaitstud ideaalidele. Milline väärt idee! Minu meelest on poliitikafilosoofile suurepärane, kui riigijuht võtab tema vaateid nii tõsiselt, et kutsub ta konsultandiks ja kriitikuks. Rohkem filosoofe peaks püüdlema seda laadi rolli täita.
Olete olnud avalikult kriitiline filosoofia seesuguse praktiseerimise suhtes, nagu see on levinud professionaalide ringis. Keskendutakse detailidele suuremat pilti visandamata, lähtutakse piiratud näidete hulgast ning spetsialiseerutakse üha kasvavale sekundaarkirjandusele, nagu te viitate oma väikeses kirjatöös „Kõrgemat järku tõed mhale kohta”. Seda olukorda võimendab kasvav publitseerimissurve. Kas leidub väljapääsu nendele, kes sooviksid siiski jääda akadeemilisteks filosoofideks?
Ma kirjutasin selle kirjatüki filosoofia kraadiõppuritele, et anda neile teada lõksudest, millesse nad võivad sattuda. Olen kuulnud mitmetelt üliõpilastelt, et enne selle teksti lugemist nad mitte üksnes ei jalutanud, vaid lausa jooksid neid radu pidi just seda laadi elu elades. See tekst peatas nad ning nad mõtlesid ringi. Minu arvates on mitmeid häid viise filosoofiaga tegelemiseks, kuid tuleb olla kartmatu ning mõnevõrra on tarvis riskida. On tekkinud surve saada varajaste publikatsioonide abil eluaegne töökoht. Tänapäeval kraadiõppurid publitseerivad. Selle poolest sarnanevad nad teadlastega. Varem ei teinud nad seda kunagi. Arvatavasti on see hea. Nad varustavad end kiirelt mõne publikatsiooniga ning saavad seejärel hakata tegelema olulisemate asjadega.
Häid rolle on mitmeid. On palju filosoofe, kelle järgi pole nimetatud ühtegi ismi, keegi ei õpeta kursusi nende tööde kohta, kuid nemad on filosoofia valdkonna selgroog, sest nemad on need, kes tekste eelretsenseerivad. Nemad on need, kes hoiavad kõik teised ausad. Nende teha on kvaliteedikontroll ning see on üllas kutsumus ning seda tuleks tunnustada. Tõesti hea, õiglane ja karm kriitik, kes tunneb erialakirjandust väga hästi, näeb probleeme ning oskab nendele tähelepanu juhtida, on vähemasti sama palju väärt kui mõni, kes on sattunud lühikeseks ajaks rambivalgusesse mõne ogara seisukohaga ning seejärel vaigistatakse.
Teie enda lähenemine filosoofiale erineb mõnevõrra tavalisest. Argumentide samm-sammult lahtipakkimise asemel esitate hoopis midagi, mida nimetate intuitsioonipumpadeks. Mis need on ning miks nad mõjuvad?
Intuitsioonipumbad on tegelikult lihtsalt mõttelised eksperimendid. Kui ma selle nimetuse välja mõtlesin, tahtsin ma rõhutada, et need ei ole tegelikult formaalsed argumendid: need jutud on loodud otsustuse esilekutsumiseks ning panevad kuulaja lauale lajatama ning lausuma „Oh, see peab niimoodi olema, kas pole nii!”. See on intuitsioon. Intuitsiooniga on lugu selline, et keegi ei tea, miks tal see on. Ühel hetkel lihtsalt rabab sind tõik, et nõnda peavad asjad olema. Intuitsioonipumpade puhul kasutataks seda ära, jutustatakse väike lugu ning pakutakse siis välja järeldus. See ei ole formaalne argument, kuid järeldus võib olla väga lummav. Minu meelest ei ole filosoofia peaaegu kunagi edenenud formaalsete argumentidega. Selleks ajaks, kui jõuad formaalse argumendi lahti kirjutada, on inimesed oma seisukoha juba välja kujundanud.
Kas ütlete, et filosofeerime tegelikult oma kõhuga, et esmalt on intuitsioon ning seejärel üritame seda toetada sellele põhjendusi otsides?
Seda esineb, kuid seda leidub rohkesti ka matemaatikas ja teadustes. Ma arvan, et filosoofias mängib loogika ja formaliseerimine sama rolli nagu matemaatikal on teistes teadustes. Ta hoiab sind ausana ning sa saad kontrollida oma tööd selle abil. Kuid see ei ole abivahend avastuste tegemiseks ning kindlasti ei ole see veenmise abinõu, kuid võib olla pärastine demonstreerimise vahend.
Intuitsioonipumbad on veenmisvahendid ning oma sama pealkirjaga raamatus soovisin ma need demüstifitseerida, et inimesed teaksid, kuidas need töötavad. Soovisin need sisuliselt pöördprojekteerida, et näidata, kust pärineb intuitsioonipumpade jõud.
Kas ei muuda see filosoofiat mõneti irratsionaalseks? Ratsionaalne filosoofia seisneb põhjenduste esitamises, kuid sellisel moel üksnes pumbatakse intuitsiooni.
Kust te võtsite intuitsiooni, mida pumbata? Te olite pikalt selle peale mõelnud. Vaatame seda Sokratese kontekstis. Ta on üks filosoofi eeskujusid, alati dialoogis, hõivatud küsimuste ja vastustega, väljakutsetega. Nii algab filosoofia. Kui leidub vaieldav teema, on inimestel järelekatsumiseks ka mitmesuguseid ideid. Nad ei pruugi olla neis kindlad, kuid nad võivad mõtelda: „See tundub mõistlik idee“. Pange tähele, kuidas nad alustavad järeldusest, mõnest hüpoteesist, mida nad tahaksid tõestada. See ei tohiks irratsionaalne välja paista. Mõelgem Eukleidesele: te sõnastate teoreemi ning otsite seejärel viise, kuidas seda kaitsta. Teoreemi sõnastamine ei ole irratsionaalne. Te vaatate kolmnurki, jooni ja ringe ning mõtlete: „Vean kihla, et see joon võrdub selle joonega, see nurk võrdub selle nurgaga. Vaatame, kas ma saan seda tõestada”. Järeldusest alustamises ning tagurpidi liikumises nagu filosoofidele tüüpiline ei ole midagi valesti.
Kui inimene tegeleb filosoofiaga neli- või viiskümmend aastat, siis püüdleb ta tihti oma seisukohtade kooskõlalisusele. Kas tunnete samuti vajadust hoida oma hilisemad ja varasemad kirjutised kooskõlas? Kas olete mõnes küsimuses olulisel määral meelt muutnud?
Kindlasti olen ma muutnud oma meelt mitmes küsimuses, ent selleks, et säilitada kooskõla. Millestki tuli loobuda: mu varasem väide oli ekslik. Oletan, et ma ei ole olnud nii kohusetundlik oma varasemate tööde inspekteerimisel. Mul pole midagi selle tunnistamise vastu, et ma olen oma meelt muutnud, kui keegi seda mulle näitab. Kui küsida minult praegu, et kui ma loen seda, mis ma avaldasin 1972. aastal, siis kas ma usun sellest kõike, siis ma ei tea. Ma peaksin seda nägema. Mul ei tule hetkel pähe midagi, millest ma peaksin loobuma, ent tekstile peale vaadates võin öelda küll: „Oh jummel, selles ma küll eksisin, kas pole nii!”.
Ma pidasin silmas rohkem olukorda, et kui võtate ette uue probleemi, siis ei ole te käed täiesti vabad, sest peate arvestama varemkirjutatuga ja olete sunnitud niiviisi edasi-tagasi liikuma. Kui olete kord milleski seisukoha võtnud, siis jääb see teid saatma.
Jah ning teataval määral on see täiesti mõistlik. Quine’i viimasel eluaastal õpetasin ma Tuftsi ülikoolis kursust. Tahtsin nii hästi kui võimalik edasi anda seda kursust, mida ta õpetas mulle 1960. aastal, sel aastal, kui ilmus tema klassikaline raamat „Sõna ja objekt”. Ma leidsin selle kursuse kava oma märkmetest ning mõtlesin käia vanu radu pidi ning ise seda õpetada. Ma andsin sellest ka Quine’ile teada. Ta küsis: „Kas sa tahad, et ma kohtun tudengitega?” Mina vastasin: „Muidugi!” Nõnda sai teoks ebatavaline seminar, kuhu tuli kohale 91aastane Quine ning kus käsitlesime koos temaga „Sõna ja objekti”. Minu üliõpilased olid algul väga pettunud, et Quine toetus lihtsalt oma vanadele vaadetele ega paistnud olevat vahepeal oma seisukohti muutnud. Ma ütlesin: „Mõelge sellest niiviisi. Keda peaks tema usaldama? Kas oma 50aastast mina, kes kirjutas „Sõna ja objekti”, või oma 90aastast mina? Ta ei soovi reeta neid ideid, mida ta enam täielikult ei haara. Tal on ehk targem jääda ustavaks vaadetele, mis tegid ta kuulsaks, kui hüljata midagi, mida ta ei peaks hülgama. Las teised inimesed otsustavad, milles ta eksis. Tema peaks kindlalt kaitsma oma vaateid”. Arvan, et üldiselt peakski nii olema. Mul on olnud pikaajaline vastasseis näiteks Jerry Fodori, John Searle’i, Thomas Nageli ja David Chalmersiga. Ma ei taha, et nad muudaksid oma meelt ning ütleksid „Oh, Dan, sul oli õigus”. Ma hakkaksin muretsema nende tervise pärast. Ma tahan, et nad minuga võitleksid. See on nende tudengite ja tudengite tudengite asi välja selgitada, kellel oli õigus.
Oma karjääri jooksul olete kirjutanud mitmetel teemadel nagu intentsionaalsus, teadvus, evolutsioon, vaba tahe ja religioon. Millist osa oma tööst peate kõige olulisemaks ning mõjukamaks?
Ehkki mu vaated on natukene muutunud, arvan, et neil on ühine tuum, milleks on naturalism koos evolutsiooniga ning, just selles järjekorras, sisu teooria ja teadvuse teooria. Intentsionaalsus on fundamentaalsem idee kui teadvus ning see on otsene vastand Searle’ile. Seega eksib üks meist täielikult.
Laias laastus olete oma töödes püüdnud leida inimese kohta looduses ning seda mõtestada. Kas teie hiljutine osalus teraste inimeste (Brights movement) liikumises ning religioonialased tööd on teie vaimufilosoofia loomulik laiendus?
Mitte päris. Ühes mõttes see on seda, sest kui otsustasin kirjutada religioonist, siis ettenägelikult sellest aspektist, mida ma enda arvates hästi tunnen. Religiooniga hakkasin tegelema sellepärast, et mulle tegi poliitilises plaanis muret üha kasvav teokraatia Ameerikas. Leian, et religiooni roll Ameerika avalikus sfääris on väga kohatu ning tahtsin anda oma panuse selle väljajuurimiseks. Ma pean seda ohtlikuks, irratsionaalseks ning solvavaks. Otsustasin, et ma ei tohi sel teemal vaikida, ehkki see oleks olnud minu esimene valik. Sellele järgnes kõik muu.
Ta oli seda! Enam mitte. Ma arvan tegelikult, et meie – neli ratsanikku – saatsime korda palju head. Arvan, et oleme praeguseks muutnud kogu rahva meelsust.
Richard Dawkins, hiljuti lahkunud Christopher Hitchens, Sam Harris ning mina. Kõik me avaldasime raamatuid religioonist ning keegi sildistas meid uue ateismi nelja ratsanikuna. Osalt on see ebaõiglane, sest oli ka teisi, kes kirjutasid raamatu samal teemal samal ajal. Ma ei arva, et kogu au peaks meile kuuluma, kuid meil oli tõepoolest tohutu mõju ning me aitasime olukorra ringi pöörata.
Toon ühe näite nende olude kohta. Kui ma avaldasin 2006. aastal „Lummuse murdmise”, siis leidus mitmeid intelligentseid ning hoolivaid inimesi, kes mõtlesid tõsimeeli, et mul tuleb end varjata, kanda kuulikindlat vesti ning muretseda endale ihukaitsjad. Nad eksisid! Ma võtsin ettevaatusabinõud tarvitusele mõne kuu jooksul raamatutuuril ning siis sain aru, et olukord pole nii tõsine ja usklikud ei ole nii ohtlikud, nagu neid on kujutatud või nad ise ennast ette kujutavad. Minu meelest oleme näinud, kuidas on see ettekujutus võimust, mis neil oli enda ning paljude teiste meelest, peaaegu kokku varisenud. Olukord on viimase seitsme aastaga dramaatiliselt muutunud.
Inimesed on minult küsinud, millal võiksime saada ateistliku presidendi, ning mina ütlen, et meil on olnud palju ateistlikke presidente, kuid nad ei ole seda lihtsalt tunnistanud. Avalikult ateistliku presidendini läheb siiski veel natuke aega.
Põhisõnum oli pikaajalise tegevusplaani soovitus. Religioon on väga oluline nähtus. Võtke seda tõsiselt. See tähendab, uurige seda teaduse täie intensiivsusega. Uurige seda looritamata, ilma poliitilise või religioosse loorita. Kui uurime mitmerahvuselisi korporatsioone, panku, naftatööstust ning Wall Streeti, sest need on olulised nähtused, siis peaksime uurima religiooni samasuguse hoiakuga. Ärge laske neil peituda iidse traditsiooni taha olla analüüsi eest kaitstud. Ma leian, et see on väga tähtis ning et oleme selles osas hästi edenenud.
Kui XX sajand on meile midagi õpetanud, siis seda, et inimesed panid toime suuri vigu parimate kavatsustega. Kui Lõuna-Aafrikas kehtestati apartheid, siis arvasid paljud, et see on parim lahendus. Nad ei olnud halvad inimesed. Neil olid tegelikult head kavatsused. Kuid nad eksisid ning nad oleksid pidanud olema targemad! Me ei taha samamoodi eksida. Kõikidel suurtel teemadel – keskkond, ebavõrdsus, poliitiline vabadus, naiste kohtlemine – on seos religiooniga ning kui me ei mõista religiooni, siis vaatavad XXII sajandil inimesed tagasi ja ütlevad: „Nad oleksid pidanud olema targemad”. Seega olgem targemad. Kui oleme targemad, siis saame langetada vähemalt põhjendatud poliitilisi otsuseid selles osas, kuidas ühe või teise asjaga edasi liikuda.
Ma löön jätkuvalt tõsiseid lahinguid vaba tahte küsimuses, sest ma leian, et uus laine teadlasi, kes esitab läbimõtlemata väiteid, mis tungivad filosoofia valdkonda, saab sellest lihtsalt valesti aru ning ma tahan sellele tähelepanu juhtida. See osutus raskemaks, kui ma eeldasin, sest leidub ülemäära enesekindlaid teadlasi, kes arvavad, et nad mõistavad, milles on küsimus, kuigi see nii ei ole. See on üks teema, millega olen jätkuvalt seotud.
Ma töötan nii pingsalt kui suudan sellise inimvaimu käsitluse kallal, mis väljendaks kultuurilise evolutsiooni tähtsust. Kultuuriline evolutsioon inimvaimu kujundamisel on arvatavasti kõige olulisem kivi naturalismi müüris ning see tuleb paigutada õigesti.
Jah. Mõistmaks, mis on inimvaim ja mis ta võiks olla, on vaja ka laiendatud vaimu bioloogia uurimist. See tähendab kultuurilise evolutsiooni, teatud laadi vaimu ökoloogia uurimist.
Kas võiksite lõpetuseks anda nõu noortele pürgivatele filosoofidele, kuhu peaksid nad uurimisteemat otsides oma pilgu pöörama?
On sobiv aeg eetikateemade käsitlemiseks. On tehtud mõned vääriti suunatud, ehkki heade kavatsustega katsed luua naturaliseeritud eetikat ning vaadata eetikat eksperimentaalfilosoofilisest vaatepunktist. Ehkki ma arvan, et see pole olnud eriti edukas, on see mitmel moel õiges vaimus. Siiski on veel lahendada palju olulisi küsimusi eetikas ning metaeetikas eetika loomuse kohta.
Veel mitte. Tegelikult on, kuid inimesed ei tea veel seda. Ma arvan, et sain teadvuse hea seletuse kondikava paika 1991. aastal raamatus „Äraseletatud teadvus”. See on hästi vastu pidanud kakskümmend aastat või kauemgi. Ma jätsin teadlikult mõned otsad seal lahti ning alles nüüd hakkame nägema, kuidas neid lünki täita. Mul on tulnud teooriat mõnevõrra parandada, kuid mitte palju, ning ma leian, et see on endiselt tegija. See on suurepärane valdkond ning läheb üha paremaks, sest nüüd ollakse palju paremini teadusega kursis kui varem.
Daniel C. Dennett on sündinud 1942. aastal Bostonis. Ta on mõjukas USA filosoof ja Gottlieb Duttweileri instituudi 2013. aasta üleilmsete juhtivmõtlejate pingereas viiendal kohal. Tuntud esmajoones oma tööde poolest evolutsiooni, intentsionaalsuse, teadvuse ja religiooni alal, on ta professor ja kognitiivsete uuringute keskuse kaasdirektor Tuftsi ülikoolis Massachusettsis. Valik raamatuid: „Sisu ja teadvus” („Content and Consciousness”, 1969), „Intentsionaalne hoiak” („The Intentional Stance”, 1987), „Äraseletatud teadvus” („Consciousness Explained”, 1991), „Darwini ohtlik idee”, (eesti keeles 2011; „Darwin’s Dangerous Idea”, 1995), „Vabadus areneb” („Freedom Evolves”, 2003), „Lummuse murdmine: religioon kui loodusnähtus” („Breaking the Spell: Religion as a Natural Phenomenon”, 2006), „Intuitsioonipumbad ja teised mõtlemisvahendid” („Intuition Pumps and Other Tools for Thinking”, 2013).
Kui inimene nakatub viirusega, okupeerivad viirused peremeesrakud ja paljunevad nende sees. Terveks saame tänu sellele, et meie immuunsüsteem oskab ära tunda viirustega nakatunud rakud, mis on vaenlaseks muutunud ja millest tuleb kuidagi lahti saada. Haigestunud rakkude hävitajateks on tapjarakkude nime all tuntud T-rakud. Kuidas T-rakud viirusega ohtlikult nakatunud rakud ära tunnevad, selle tegid kolme aastakümne eest kindlaks Zürichi ülikooli kliiniku emeriitprofessor Rolf M. Zinkernagel ja austraallane Peter C. Doherty ning said oma avastuse eest 1996. aastal Nobeli auhinna.
Teadlased olid avastanud, et T-rakud tunnevad raku pinnal ära kaks erinevat molekuli – mitte ainult viiruse antigeeni, vaid ka ühe keeruka nimega valgumolekuli, mida lühendatult tähistatakse MHC. Sellest siinkohal piisab. Zinkernageli avastus aitab näiteks arstidel võidelda viirusliku meningiidi ehk ajukelmepõletikuga, kuid mittenakkuslike ajuhaigustega on arstidel raskem hakkama saada. Ajurakkude ehk neuronite talitlushäired ehk neuroloogilised haigused on üha kasvav koorem nii üksikinimestele kui ka kogu ühiskonnale. Selleski mõttes läheb aju meile kalliks maksma.
Euroopa Innovaatilise Meditsiini Initsiatiiv (IMI) koondab Euroopa uurimisasutuste aju-uuringuid ja loodab neid üha enam kooskõlastada. Möödunud aastal Brüsselis toimunud IMI foorumile oli peaesinejaks kutsutud Rolf Zinkernagel, et ta esitaks oma seisukohad ajuhaiguste uurimise ja ravi olevikust ning tulevikulootustest.
Olukord pole ajule hiilgav: ajuhaiguste ravi on endiselt sündroomipõhine, uusi tõhusamaid ravimeid ei ole leitud. Areng ei lähe nii jõudsalt, kui veel paarkümmend, isegi viis aastat tagasi loodeti.
Oma ettekandes taltsutas Zinkernagel Euroopa Liidu tervishoiuametnike optimismi: „Ka teadlased annavad ennatlikke lubadusi,” hoiatas ta ning tõi immunoloogina näiteid, milliste nakkushaiguste kohta on vaktsiinid olemas ja milliste kohta ei ole ning lähemas tulevikus ei tule ka. Esimeste seas on näiteks poliomüeliit ja rõuged, teiste seas leepra, aids, malaaria. Zinkernagel selgitas, miks on olukord just selline: haiguste mehhanismid erinevad ja seega käitub immuunsüsteem iga haiguse puhul erinevalt.
Rolf Martin Zinkernagel: Väga paljugi on seotud, kuid mitte sel moel, nagu teie arvate. Nüüdisaja meditsiini suurim probleem on inimese käitumine. See ei ole tegelikult teadus. Me kõik teame, mida peaksime tegema, emagi on meile öelnud, mida tuleb teha, kuid me ikkagi ei tee seda.
Kui kõneleme Alzheimeri haigusest, vererõhust, depressioonist või vähist, räägime alati lõpp-produktist. Kuid me ei kõnele sellest – või teeme seda väga harva –, kuidas need haigused alguse saavad.
Patsiendi jaoks on kaks võimalust: kasvaja kas ei tee häda või kasvab muudkui edasi. Senini ravime sepavasaraga. Te ei tea, mida te teete, te lihtsalt virutate haamriga, et protsessi peatada. Meditsiinis töötatakse paljuski sepavasara meetodil. Te ei tea detaile, kuid see toimib, ja kui see toimib, on patsient üsna õnnelik. See aga ei ole see, mis meid teadlasi rahuldaks, kuid selline on elu.
Just praktilise meditsiini kogemus näitas esmalt, et aspiriin on põletikuvastane ravim, just praktilised meedikud parandasid viimases staadiumis olevate vähihaigete olukorda.
Siiski teavad arstid mõndagi väga täpselt viimase punkti ja komani. Vähiravim Glivec toimib, sest arstid teavad ensüümi ja miks see aktiveeritakse, teavad väikest molekuli, mis ensüümi blokeerib. Fantastiline.
(T. K. kommentaar: Gliveci nime all müüdavat türosiin-kinaasi inhibiitorit kasutatakse paljude kasvajate raviks, eriti leukeemia puhul. See tapab vaid vähirakke. Ravi maksab 92 000 dollarit aastas, üks selle ravimi tootmiseks vajalik patent kaotab kehtivuse 2015., teine 2019. aastal.)
See on näide, missuguseid tulemusi saaksime, kui teaksime haiguse põhjusest kõike. Kuid me teame kas üht, viit, 30 või 90 protsenti. Kui me kõike teaksime, siis poleks vaidlusi, aga me teame väga vähe. Glivec toimib teatud verevähi puhul 80- või 90protsendilise tõhususega, aga paljudel muudel juhtudel ei toimi.
Alzheimeri tõbi on palju keerulisem nähtus, see on veidi palaviku moodi. Palaviku põhjustajaid on palju, Alzheimer on aga veelgi keerulisem ja selle puhul eiratakse täielikult sotsiaalseid teemasid, sest nii poliitiliselt kui ka praktiliselt on need liiga suured ülesanded.
Ma ei ole neurofüsioloog ega psühhiaater, kuid kinnitan, et meie haiguste diagnoosid muudkui täpsustuvad ja paranevad ja me saame keskeltläbi üha vanemaks. Põhimõtteliselt oleme ehitatud elama 25. eluaastani. Ülejäänu on loterii. Põhjus, miks ma seda ütlen, pole selles, et ma olen rumal, vaid et endistel aegadel said naised esimese lapse kolmeteist-neljateistaastaselt. Nad kasvatasid oma lapsi kuus-seitse aastat, kuni said kahekümnekaheseks. Kahekümneviieselt oldi juba küllalt vana, et surra.
Pärast inimühiskonna pikka arenguperioodi pole evolutsiooniline valik elukvaliteeti puudutanud. Praeguseks on abiellumine ja laste saamine nihkunud vanemasse ikka, kuid evolutsioonilises mõttes on tegu nõnda lühikese ajaga, et see ei ole mingit mõju avaldanud. Muidugi olen ma veidi julm, kuid tõsiasi on, et paljud haigused ei ole bioloogiline probleem, vaid eranditult ühiskonna probleem. Inimesed kannatavad isolatsionismi ja ühiskonnast eraldatuse tõttu. Nõnda töötab nüüdisühiskond. Kui mina olin väike, tundis tänaval igaüks igaühte, liikuvus oli väike, enamik inimesi elas ühes paigas väga pikka aega.
Vanusest sõltuv depressioon on nagu Alzheimeri tõbi. Sel on tegemist viisiga, kuidas ühiskond töötab. Kui inimesel ei ole lapsi või on ainult üks laps, on sellisel eluviisil ühiskonnale hiiglaslik mõju. Kaks kuni viis last ühes peres suhtlevad üksteisega, arenevad üksteiselt õppimise kaudu – nii toimivad paljud ühiskonnad. Talulaste jaoks oli mäng töö, see ei olnud mäng meie praeguses mõttes. Evolutsioon võtab aega tuhandeid, kui mitte miljoneid aastaid. Meie elulaad on sest ajast, kui olin viiekümneaastane (sünd 1944 – toim), tohutult muutunud ja see on suur probleem. Kuidas me sellega hakkama saame? Internet ju ei kõnele teile vastu.
Tundub, et on palju seoseid Alzheimerit põdeja füüsilise ja mentaalse aktiivsuse vahel. Näiteks muusikutel tekib Alzheimer hiljem. Võtame lihtsama näite: eesnäärmevähk. See haigus on kümnel protsendil viiekümneaastastest meestest. Üheksakümneaastastest meestest 98 protsendil. Sellesse haigestumine on vaid aja küsimus.
Me ei saa kõik olla talumehed. Väikelapse uut moodi suhted vanematega tekitavad meditsiinile tulevikus probleeme. Me peaksime maksma lasteaednikele ja õpetajatele väga kõrget palka, et teha need ametid ligitõmbavaks, sest õpetamise kvaliteet mõjutab, kuidas hakkavad lapsed sotsiaalselt käituma. Seda saavutada pole poliitiliselt kerge. See on väga pikaajaline investeering. Vaja läheb kuni viisteist-kakskümmend aastat nagu ravimite juurutamise puhul.
Ma olen läinud üle piiri, kuid probleem on selles, kuidas suhtuda ravisse kõrges eas. Meditsiini parandades lükkame oma barjääre edasi, kasutades nüüd enamiku raha selleks, et ravida inimesi, kelle vanus on 70–72, kui varem oli see 60–62. Probleem ei kao, vaid muutub suuremaks ja suuremaks. See on tõsiasi.
Mõistusega võttes ei tohiks toetada ei teadus- ega kliinilisi uuringuid, sest see teeb probleemi suuremaks. Praeguseks on see juba juhtunud. Võtame näiteks kalkunifarmi. Kasvatate kalkuneid ja nende pidamisel olete arvestanud, et tänupühaks on nad toredad ja terved, ja et nad saaksid kaheaastaseks oktoobris ja oleksid teatud kaalus – ja siis tapate nad. Inimesel peaks olema optimaalne tervis, et indiviid oleks õnnelik, kuni sureb päevapealt.
Võtame selle Šveitsi küla, kust ma pärit olen. Seal elas 400 inimest, ja kui keegi oli hull, teadis seda igaüks. Praegu on väga vähe haigusi, mille kohta teame, et üks või kaks geeni on väga olulised. Enamikul haigustest on olulised kümned, sajad geenid. Haigeks teeb nende kombinatsioon, lisaks näiteks veel toidulaua puudulikkus.
Teadus ei tohi anda liiga suuri lubadusi. Nagu finantsturgudel, on ka teaduses lubada lihtne. Me ei saa alati uskuda farmaatsiatööstuse lubadusi. Uuringute tulemused ei ole neid toetanud. Meil ei ole vaktsiine, et ravida haigusi, mis lühendavad inimese eluiga, pole vaktsiine, mis laseksid inimesel kauem elada. Täpsemalt: meil pole vaktsiine T-rakkude poolt kaitstud haigustele.
On väär arusaam, et vaktsiin peab nakatumise ära hoidma. Vähi tapmisel organismis pole mingit evolutsioonilist tagajärge, seega veel kord: kogu ülejäänud elu pärast 25. eluaastat on inimese jaoks evolutsiooniline loterii.
Mõned viirused muudavad oma kombitsate asetust kümne-viieteistkümne päevaga. Seepärast polegi meil vaktsiine nende vastu, et tuleb uus ja hullem. Tuleb kasutada evolutsiooni enese trikke. Leiutada vaktsiine, mille toime põhineb süsteemi võimel omada mälu. Antikehade mälu kestab 3–50 päeva.
Aitavad mitte ainult õpikud, vaid terve, kriitiline mõtlemine. Lõppude lõpuks peab teadlane valmis tegema ka millegi, mis toimib.
Rahvusarhiiv ja riigikantselei esitlesid Stenbocki majas raamatut Eesti iseseisvusmanifesti ajaloost. Ajaloolaste Tõnu Tannbergi ja Ago Pajuri koostatud kogumik «Iseseisvusmanifest. Artikleid, dokumente, mälestusi» tutvustab Eesti omariikluse seisukohalt ühe olulisema dokumendi sünnilugu.
„Valminud raamat on oluline eelkõige seetõttu, et rekonstrueerib iseseisvusmanifesti kui meie riikluse jaoks ühe olulisema dokumendi sünniloo ülima detailsusega ning asetab selle laiemasse ajastu ja rahvusvahelisse konteksti,“ ütles esitlusel Tõnu Tannberg, raamatu üks autoritest.
Rohke foto- ja allikmaterjaliga illustreeritud esindustrükises on teadusartiklid ja kakskümmend kuus 20. sajandi alguse riigitegelase ja sõjaväelase meenutust.
Kogumikus avaldatud artiklid analüüsivad iseseisvusmanifesti loomist ja selle tähtsust erinevatest vaatepunktidest.
Kirjandusteadlane Jaan Undusk kirjutab Eesti iseseisvusmanifesti intertekstuaalsusest, tõmmates paralleele Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni ja Prantsuse revolutsiooni programmiks peetava «Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooniga».
Ajaloolane Ago Pajur vaatleb iseseisvusmanifesti sünni- ja arengulugu alates Maanõukogu 1917. aasta 15. novembri otsusest anda riikliku korra kindlaksmääramine tulevase Asutava Kogu kompetentsi kuni manifesti väljakuulutamisele järgnenud sündmusteni Eesti eri linnades 1918. aasta veebruaris.
Artiklis «Enesemääramise saatuslik tund» asetab õigusteadlane Hent Kalmo Eestis 1917. aasta viimastel ja 1918. aasta esimestel kuudel toimunud sündmused laiemasse rahvusvahelisse konteksti.
Lisaks sisaldab raamat Konstantin Pätsi, 1. Eesti jalaväepolgu ülema Ernst Põdderi ning rahvusväeosade loomisega seotud olnud ajakirjaniku ja kirjaniku Karl August Hindrey mälestusi 1917.–1918. aasta pöördelistest sündmustest ja iseseisvusmanifesti sünnist.
Sõna saavad ka manifesti teksti põhiautor, Maanõukogu liige Juhan Kukk ja teda abistanud Ferdinand Petersen ning mitmed teised tolleaegsed ühiskonnategelased. Samuti on kogumikus publitseeritud rohkelt põnevat allikmaterjali: iseseisvusmanifesti käsikirjaline mustand, Maanõukogu vanematekogu olulisemad protokollid ning Eestimaa Päästekomitee päevakäsud 24.–25. veebruarist 1918.
Raamatu esitlus toimus Stenbocki maja Rohelises toas, kus 21. veebruarist 2013 ripub seinal Eesti iseseisvusmanifesti originaal ja Juhan Kuke käsitsi kirjutatud manifesti algtekst. Toas on ka manifesti kaasautorite Juhan Kuke ja Jüri Jaaksoni portreed, mistõttu võib ruumi kutsuda ka Iseseisvusmanifesti toaks.
95 aastat tagasi, 19. mail 1919 kiitis Asutav Kogu heaks seletuse Eesti «riiklisest rippumatusest». Kogumiku on välja andnud rahvusarhiiv ning selle ilmumist toetas riigikantselei. Kogumikku on võimalik osta rahvusarhiivi veebipoest ja raamatukauplustest. Katkendeid raamatust saab lugeda rahvusarhiivi ajaveebis. | OSCAR-2019 |
||
Selle nädala põlluinfos teeb Scandagra Eesti ASi agronoom-nõustaja Tiiu Annuk ülevaate, mis seisus on nii tali- kui suviviljade põllud. Lisaks tuleb juttu viljaladude korrashoiust ja sealsete kahjurite tõrjest.
Juulikuu on käes ja suuremad taimekaitsetööd on ümber saamas. Varajased taliteraviljad hakkavad juba värvi muutma. Nüüd on aeg viimase lihvi andmiseks, lisalämmastikku antakse talinisule alates piimküpsuse algusest proteiini tõstmiseks. Soovituslik lämmastiku kogus on 5-10 kg/ha, kuni 300 l vee kohta. Selleks sobib toode Krista U (46,3 % kastmiskarbamiid). Samuti on tavaline kasutada KAS 32, mida soovitatakse 10-20 kg/ha, kuni 300 l vee kohta.
Taliraps valmib, õige pea selgub, kas kultuur valmib ühtlaselt või mitte, kuna talv oli raske ning kultuur taastus erinevalt. Eelkõige on oluline kasutada desikante sel juhul, kui kultuur on ebaühtlaselt valminud, näiteks põllu servades, metsa ääres. Samuti sellisel puhul, kui kultuuris on palju koristamist segavat umbrohtu, nt raps on kesalille, puju, maltsa täis – see teeb koristamise vaevanõudvaks. Lisaks jääb palju umbrohusodi seemnete sisse, mis omakorda tõstab sorteerimise ja kuivatamise kulusid. Kui valmimine on väga ebaühtlane, saab enne koristust kasutada desikante nagu Reglon Super 3,0-4,0 l/ha ja Diqua 3,0 l/ha, segusse võib lisada ka 0,7 l/ha kõdraliimi Aventrol, et varem valminud kõdrad ei avaneks enneaegselt ning kasvatatud saak saaks salve.
Suviviljad on suures osas õitsemise faasis. Õitsemisaegne märg ilm soodustab fusarioosi levikut. Haigus levib kasvuperioodil õhu kaudu ja vihmapritsmete abil. Esimesed haigustunnused ilmnevad peale õitsemist. Tulemuseks on kõlujate teradega või steriilsed valged viljapead. Sõklad muutuvad violetseks, pead kaarduvad ja idanevad. Niiskuse mõjul kattuvad haiged pead roosaka seeneniidistikuga. Mitmed selle perekonna seened toodavad toksiine, mistõttu saastunud terad on toiduks ja söödaks kõlbmatud. Tänavusel putukaterohkel aastal on kindlasti üheks soodustavaks teguriks ka lehetäid, kes eritavad magusat kleepuvat ainet – mesinestet, millele jäävad kinni seeneeosed. Lisaks fusarioosile nakatavad pähikut ka teised haigused nagu nt helelaiksus, pruun rooste, kollane rooste, jahukaste, erinevad hallitusseened. Kuna fusarioosi tõrje on raske ja kulukas, tuleks seda kasutada eelkõige juhul, kui nakkusoht on väga suur või kui tahetakse teravilja, eelkõige nisu, turustada toiduviljana.
Suviraps on meil kultuuridest tänavu ehk kõige problemaatilisem. Ründavad nii hiilamardikad kui kapsakoid. Jätkuvalt soovitame erinevate toimemehhanismidega tooteid koos kasutada, nt enne õitsemist saab kasutada Avaunt/Plenum/Proteus OD/Biscaya + Bulldoc/Kaizo/Karate Zeon, Mavrik + Bulldoc/Kaiso50 EG/Karate Zeon/Pyrinex Supreme/Fastac 50/Decis Mega. Õitsemiseaegselt tohib kasutada ainult tooteid Proteus OD, Biscaya ja Mavrik.
Õitsemisaegselt, esimeste kroonlehtede langemise aegu on õige aeg teha ka valgemädaniku (Sclerotinia sclerotiorum) tõrjet ning peale õitsemist esimeste haigustäppide ilmnemisel kuivlaiksuse (Alternaria brassicae) tõrjet. Standard on, et tõrjet tehakse samaaegselt ja pigem valgemädanikutõrjena, see tähendab aga kuivlaiksuse vastu nõrgemat toimet. Kuivlaiksus on haigus, mis põhjustab kõtrade varasemat avanemist ja enne koristust ja koristuse ajal suuri saagikadusid, kuni 80%. Haigustekitaja arenguks on soodne kõrge õhutemperatuur (17-25°C) ja niiske ilm õitsemise ja valmimise perioodil. Optimaalseim on 22-25 °C ja püsiv veepiiskade olemasolu taimel, mil 4...6 tunni jooksul peale eoste laskumist taimele toimub nakatumine. Eoseid kantakse edasi kas vihmapiiskade abil või tuulega. Kahjustus vähendab assimileerivat pinda, seeme jääb peeneks, osaliselt varisevad seoses kõdraotste avanemisega. Eriti suur saagikadu on kõtrade moodustumise perioodil, kui temperatuur ja õhuniiskus on kõrged, ning eelnev periood on olnud kuiv ja soe. Sobivad tooted nii valgemädaniku kui kuivlaiksuse tõrjeks on Amistar (0,5-1,0 l/ha), Amistar Xtra (0,75-1,0 l/ha), Propulse (0,8-1,0 l/ha), Prosaro (0,8-1,0 l/ha), Tilmor (0,8-1,2 l/ha), Folicur (1,0 l/ha), Orius (0,5-1,0 l/ha), Cantus Gold (0,4-0,5 l/ha) jt.
Viljakasvatus on kulukas, aga veelgi nukram lugu on see, kui koristatud vili saab hoidlasse, kuid kohe on soovimatud külalised kohal ning võtavad sealt oma osa. Tuleb arvestada, et hoidlate sisepindadele jääb alati eelmise aasta viljast prahti, kahjureid (lestad jt), hallitusseente eoseid ja seeneniidistikku, mis on kahjurite paljunemise ja uue nakkuse alguseks. Närilised, toitudes viljast, saastavad vilja oma väljaheidetega, soodustavad terade vigastamise ja mehaanilise haigusetekitajate ülekandmisega hallitusseente levikut ja vilja riknemist. Ka linnud levitavad haigusetekitajaid ja halvendavad vilja säilivust. Teraviljakadu putukate tõttu on ligikaudu 10% saagist.
Levinumad kahjurid meie ladudes on terakärsakas (Calandra granaria), ja nagu nimigi ütleb, toituvad kärsakad kui ka tema vastsed teradest. Lisaks soodustavad nad oma elutegevusega lestade arenemisvõimalusi ning selle tagajärjel terad kuumenevad ja võivad hallitada. Samuti on aidalamesklane ehk viljalamesklane (Oryzaephilus surinamensis) väga levinud, kes veedab kogu elutsükli viljas. Mardikate ja nende vastsete poolt rikutud toiduained tuleb hävitada. Lisaks eelmainitud mardikatele on tavalised teesklased, jahumardikad ja liblikalistest kahjurid nagu leediklased ja koilased. Kõige suuremaks probleemiks on sageli hoopis lestad. Jahulestad(Tyroglyphus farinae) paljunevad väga kiiresti niisketes tingimustes. Kahjustatud teraviljad on toiduks kõlbmatud – kopitanud lõhnaga, mõru maitsega ja määrdunud halli värvusega. Söömisel põhjustavad kõhulahtisust ja allergiat. Nakatatud toode tuleb hävitada, sest sisaldab toksiine. Vältimiseks hoidke vili ja selle tooted võimalikult kuivana. Tuleb arvestada, et tõrjevahendid toimivad lestadele halvasti.
Enne uue vilja säilima panemist tuleb punkrid või põrandad/salved hoolikalt puhastada eelmistest jääkidest. Kontrolli üle ka seinad ja katus, et vältida vilja niiskumist läbitilkumise, kondensatsioonivee tõttu või muudel põhjustel. Vajadusel tuleb teha kahjuritõrjet.
Tuletame ka tänavu meelde, millega laokahjureid tühjades hoidlates tõrjuda. Parim toode kindlasti Actellic 50 EC. Actellic 50 EC on pika toimeajaga kontaktne- ja söötmürk. Toimeaine imendub kahjurputuka organismi kehapinna ja seedetrakti kaudu. Samuti toimib kui fumigant, sattudes kahjurputuka organismi hingamisteede kaudu. Toode on väga laia toimespektriga, tõrjub nii mardikaid, liblikaid kui lestasid. Actellic 50 EC’l on pindadel pikaajaline järelmõju ning ei jäta plekke. Kulunorm tühja lao pritsimisel – kuni 100 ml/100 m². Hoidlaid võib töödelda mitte hiljem kui 15 päeva enne uue teraviljasaagi ladustamist. Enne teravilja ladustamist tuleb ladu hoolikalt ventileerida. Töölahuse kontsentratsioon ei tohi ületada 8%, s.t 200 ml Actellic 50 EC’d 2,5 l vee kohta. Erinevate pindade küllaldaseks katmiseks töölahusega tuleb toote kulunormi (100 ml) lahjendada veega. Samuti on erinevate pindade töötlemiseks vajalikud erinevad veekogused, lisainformatsioon on toote märgistusel. Teine võimalus on enne teravilja ladustamist tühja ladu pritsida Karate Zeon’iga. Kulunorm 0,4 ml/m², töölahuse kulu 200 ml/m². Siiski arvan, et Karate Zeon ei ole kindlasti nii tõhus lestade vastu kui Actellic 50 EC. Putukaid tõrjuvad mõlemad väga efektiivselt, kuid tuleb meeles pidada, et lest pole putukas.
Näriliste vastu võiks kasutada söötmürke. Lattu ei tohi sisse pääseda ka linnud, kes oma väljaheidetega reostavad vilja ja halvendavad selle kvaliteeti. Hoiustatavat vilja tuleb aeg-ajalt kontrollimas käia. Igasuguse vilja värvi- või lõhnamuutuse korral tuleb koheselt reageerida. Kahjuritest tabatud teravilja söötmine võib loomadel tervisehädasid põhjustada. Kahjustatud teravilja toiteväärtus langeb säilitamisel iga kuuga 5,5 – 7,9%. Lestade või teramardikate ilmumisel tuleb teha keemilist tõrjet, terade niiskuse sisalduse tõusu korral üle 15% aga vili kiiresti üle kuivatada.
Desinsektsiooni võivad teostada ainult firmad, kellel on vastav sertifikaat ja erivarustus. Need firmad, kes võivad väga mürgiseid taimekaitsevahendeid kasutada, on registrisse kantud ja leitavad Põllumajandusameti kodulehelt: www.pma.agri.ee. Et saavutada desinsektsiooniga head tulemust, peavad ruumid olema eelnevalt koristatud tolmust ja muust prahist. | OSCAR-2019 |
||
Head uut aastat! Hea annetaja, aitäh, et aitasite teoks teha laste jõulusoovid! Teil on võimalik jõulupuul piiluda, milline kingitus Teie toetuse eest jõulukotti pandi. Täname Teid tehtud heateo eest!
Jõuluaeg on maagiline kõikide laste jaoks olenemata sellest, kas nad kasvavad oma pärisvanemate juures või asenduskodus. Paljud turva- ja perekodudes elavad lapsed kogesid seda päris-päris jõulutunnet esimest korda – istusid esmakordselt kaunilt kaetud jõululaua taga, lugesid esimest korda jõuluvanale salmi või said oma elu esimese kingituse. Jagame siinkohal Teiega laste emotsioone.
Selles Tartumaa peres kasvavad ka erivajadusega lapsed, kelle kingid valisid välja kasvatajad, mõeldes laste arendamisele. Need lapsed küll ei räägi, kuid rõõmu väljendavad nad ikkagi omal kombel. Laste silmad lõid särama, kui nad kuulsid uue muusikatoosi häält ja laavalamp oma mõnusa valgusega mõjus kingi saajatele väga rahustavalt.
Iiris ja Kadri olid soovinud soengumannekeene ning ega neil jätkunudki enam aega millekski muuks kui soengute tegemiseks. Sellele kulus kogu õhtu ning mitu päeva takkajärgi. 4-aastane Kaisa asus kohe uue mänguasjakäruga Barbie nukku sõidutama ja kodu mängima. Elari (11) aga pani loomulikult kingiks saadud Lego Ninjago samal õhtul kokku. Muidugi täpselt õpetuse järgi! Elaril on üks Lego ka varasemast ajast ja ta on tõeliselt osav nendest ehitamises. „Mida rohkem legosid, seda vägevamaid ehitisi saab teha,“ selgitas Elari.
Perekodu suurematel lastel olid soovid pisut suuremad ja pärast perevanematega läbi arutamist jõuti järeldusele, mida oleks mõistlik soovida. Kingid olidki täpselt sellised nagu palutud. Silvi (16) asus uhiuue föön-koolutajaga kohe teistel tüdrukutel juukseid sättima. Rosalya (13) aga vajus mõnusasti mõttesse, et mida saadud Lõunakeskuse kinkekaardiga küll osta.
Tallinna perekodus kasvav 3-aastane Jegor sai oma elu esimese jõulukingituse – mängurooli. Muidugi hakkas poiss sellega kohe asjatama. 15-aastane Sofia oli soovinud UV-lampi küüntele ning selle ta ka sai. Neiu rõõmustas kingituse üle siiralt ning avas lausa oma küünesalongi – terve õhtu ja paar järgmistki kulusid sõbrannade küüntega tegelemisele.
Ühes teises perekodus Tallinnas on kombeks, et kingitused toovad kohale päkapikud. Kinkide jagamise ajal on kogu pere koos: üheskoos meenutatakse lõppeva aasta rõõmuhetki ning räägitakse oma tulevikuunistustest ja -soovidest. Lapsi üllatas, et nende jõulusoovid päriselt ka täitusidki. Näiteks Anna ootas MP3-mängijat, et saaks muusikat kuulata. „Olen märganud, et muusikakuulamine mõjub mulle rahustavalt,“ selgitas ta. „Ma sain täpselt sellise MP3-mängija nagu soovisin! Suur aitäh!“
Teises peres elavad esimest aastat Eerik ja Egert - poisid väga nautisid selleaastast jõuluaega. Egert on varem elanud teadmisega, et soovid ju ei täitu – aga seda suurem oli ta üllatus, kui kingipakist ilmusid välja just soovitud kõrvaklapid.
Pere suurel poisil Andrusel oli palju oma elust rääkida, sest tema läks lõppenud aastal teise linna uude kooli ametit õppima. „Mulle väga meeldib uues koolis,“ ütles Andrus. Jõuluvana kingitud lõhn kulub talle väga ära.
Mark (15) ja Danil (10) olid enne jõule üsna murelikud: kas päkapikud ikka sel aastal ka kingitusi toovad?
Jõululaupäeval ei märganud keegi, kuidas tekkis kuuse alla pirakas kingikott. Üllatus oli muidugi suur, sest kuidas said päkapikud NII suure kotiga sisse, kui uksed-aknad olid öösel kinni… Rõõmuhõisete saatel jagati kingitused laiali.
Danil oli oma kaunist pakist sedavõrd vaimustuses, et ei raatsinud seda alguses lahtigi teha. Nähes teisi aga õnnelikult paberitega krabistamas, tegi temagi oma kingituse lahti ja sealt ilmus just selline puidust kell, nagu poiss oli soovinud. Nimelt on Danil suur numbritehuviline.
4-aastane Ljuba rõõmustas oma meisterdamiskomplekti üle kaasakiskuvalt, nii pidi kogu pere maitsma tema valmistatud plastiliinist makarone ja muid roogi. Suurem poiss Mark vajas spordikotti, millega on hea kooli minnes riideid kaasa võtta ning lähemal uurimisel selgus, et päkapikud olid talle toonud igati vinge ja vastupidava koti.
Kõige ehedamat rõõmu aga avaldas 17-aastane erivajadusega Kristjan, kes armastab väga muusikat ja helilisi mänguasju. Tema uus lelu mängib nuppudele vajutamisel lastelaule ja Kristjan on nüüd tegelenud oma uue asjakesega päevi.
Helisevad ja vilkuvad mänguasjad rõõmustasid ka erivajadusega Danat ja Maksimi. Nad ei räägi, kuid uus asi pani nad pead tõstma, silmadega helitekitajat otsima ja õnnelikult naeratama.
Triinu (12) arvates oli jõulukingiks saadud jalgrattakiiver nii äge, et piiga lubas sellega lausa suusatama minna. Kui kunagi ikka lund tuleb...
Lumest tunti selles peres jõuluõhtul parasjagu puudust, sest Tarvile (7) oli jõuluvana toonud roolikelgu. Kahju, et lähedasel mäel seda kohe proovida ei saanud, vaid peab veel lume tulekut ootama.
Teele ja Timmo rõõmustasid oma esimeste telefonide üle. Need pandi kohe ööseks laadima, et hommikul saaks hakata sõpradele helistama ja numbrit jagama.
Nii leidsid ühe Tallinna pere lapsed. Jõululaud oli neil tõesti uhke, selle nimel oli kogu pere vaeva näinud: juba hommikul pandi koos paika plaan, millal mida on vaja teha ning mis kell toimub pidulik õhtusöök. Laud kaeti pidulikult valge lina ja parimate lauanõudega. „Me pole varem nii ilusas jõululauas istunud,“ sõnasid lapsed.
Keegi ei pannudki saginas tähele, millal tekkis kuuse alla kingikott. Kui seda aga märgati, oli mõttes vaid luuletuste lugemine, et kingitused välja lunastada. Elevuses näidati kingitusi üksteisele ja vadistati rõõmsalt.
Kairi lasi läbi uue kõlari oma telefonist kõigile kohe muusikat ja Raido pakkus oma uut habemeajamise komplekti nuusutada. Ning muidugi tehti kingitustest ka pilte, mida suhtlusmeedias sõpradelegi näidati.
Valgamaal asuvas perekodus algasid jõuluettevalmistused varakult. Juba hommikul enne seitset oldi jalul, et hakata katsetama eelmisel päeval leitud ahjuprae retsepti. Kõik lapsed lõid toimetustes kaasa – kes valvas liha, kes aitas suupisteid valmistada, kes kartuleid koorida, lauda katta ja piparkooke teha. Kogu maja täitus jõululõhnadega.
Ühel hetkel meenus kellelegi, et salmid on ju täiesti õppimata. Imekiiresti otsiti jõululuuletused üles ja õpiti need pähe – ja kes salmi ei jõudnud meelde jätta, see lihvis mõnd akrobaatikatrikki. Pole ju ometi keelatud kingipaki saamiseks jõuluvana ees üks hundiratas visata?!
Jõulutaat oli selles peres hästi nooruslik ja humoorikas. Kingipakid lunastatud, läks lahti lõbus mäng. Pere 17-aastane muusikalembeline noormees demonstreeris kõigile oma uute kõlarite võimu ja kogu maja sai tema muusikat täis. Kingiks saadud drooni ja puldiga juhitava Ferrari autoga toimus ennastunustav tagaajamine ning uute telefonidega tehti kõned sugulastele-sõpradele kohe samal õhtul.
Jõule võib veeta ka teistmoodi kui tubases õhkkonnas. Näiteks matkates. Nii otsustatigi Viljandimaa perekodus ette võtta jõuluretk 5-kilomeetrisel matkarajal, mis on jõukohane ka väiksematele lastele. Jõuluvana ja päkapikuga kohtuti metsas ning jõululõuna toimus lõkkel küpsetatud vorstikesi süües.
Stiiven (7) rõõmustas häälekalt Getter Jaani fänniraamatu üle ja kauples kohe välja, et suvel tuleb minna kontserdile ja küsida raamatusse laulja autogramm. 13-aastane Andre ei pannud uut tõukeratast enam käest ning sõitis sellega terve õhtu ringi. Aivar (15) proovis ka toas rula kohe ära, kuid jäi ikka ootama pühade lõppu ja seda, kui saab uue tõuksiga minna kohalikku noortekeskusesse sõitma. Andriasele (17) tõi jõuluvana pardli ja seda oleks poiss tahtnud ka kohe proovida. Aga oh ebaõnne – ta oli jõululaupäeva hommikul just oma õrna habeme ära ajanud. „Ehk kasvab järgmiseks hommikuks uus habe,“ arutles Andrias. „Siis saab pardlit ka proovida.“
Diana (19): „Uut panni hakkan kindlasti kasutama igapäevaselt toidu valmistamiseks! Väga praktiline ja vajalik asi!“
Valeria (21): „Olen väga tänulik kaasaskantava kõlari eest! Hea kvaliteediga muusikat kuulates saan ka oma igapäevategevustega paremini hakkama!“
Marika (18): „Ma pole tõesti aastaid oma kingitusega nii rahul olnud!“ – Marika sai kingiks nutikäekella.
Siiri (4): „Tulge kõik siia sisse!“ – Siiri sai mängutelgi, kuhu kutsus kõik perelapsed sisse mängima.
Erivajadusega Klen (21) kallistas oma uut seltsilist terve õhtu – ta oli väga-väga oodanud uut kaisukat!
Erivajadusega Ene (14) hoidis kogu jõuluõhtu süles uut Frozeni puslet ja ootas, millal saab seda hakata kokku panema.
Andreas (11) ootas pärast lambi sisselülitamist kannatlikult selle soojenemist ja imetles lambi sees toimuvat liikumist.
Autistist Taisile (19) meeldib üle kõige jälgida värvilisi tulesid. Uue valgustusega mänguasja, millega saab tekitada seintele ja lakke värvide mängu, võttis Taisi vastu rõõmuhõisetega ning kogu pere jälgis uhket värvide pillerkaari.
Parim on jõulukink, mis pakub rõõmu ja arendab – sütitab avastamiskihku, paneb teadmisi proovile või õpetab mõnda uut oskust. Tegite lapsele parima kingituse, sest panite tähele tema soove ja mõistsite nende soovide taga olevaid tegelikke vajadusi.
Jõuluõhtul kingituste jagamine oli paljude laste jaoks aasta kõrghetk, kuid elu käib 12 kuud aastas ja unistused ei lõpe jõuludega. Püsiannetaja tugi on hindamatu väärtusega, sest trennis käia ja hobidega tegeleda tahavad turva- ja asenduskodudes elavad lapsed aasta ringi täpselt samuti nagu koos vanematega kasvavad lapsed. Andke neile püsiannetajana turvatunne, et nad saavad oma lemmiktegevusega tegeleda praegu ja ka edaspidi!
Panustage 1 euro kuus, nii kingite lastele eduelamusi, uusi kogemusi või toetate noori hariduse omandamisel. Andke oma väike panus, et asenduskodus elaval lapsel oleks samasugune toetav ja arendav keskkond nagu meie oma peres kasvavatel lastel: http://www.heategevusfond.ee/joulupuu/pysiannetus
Detsembris algas heategevuskampaania “Toeta lapsi, kellest vanemad ei hooli!”. Kuuendat korda toimuva kampaania käigus kogutavate vahenditega toetatakse laste varjupaikasid ja turvakodusid üle Eesti. Kampaania käigus kutsume inimesi üles sõlmima laste toetuseks püsimakselepingut või tegema ühekordset annetust SEB Heategevusfondi arvelduskontole 10001000100012.
2008. aasta juunis toimus SEB ja Tallink Grupi ühine kliendiüritus laeval Baltic Princess, mille raames koguti heategevuslikul eesmärgil ligikaudu 70 000 krooni ning saadud raha annetati heategevusfondile. Ürituselt laekunud raha otsustasime kasutada reisimiseks ja teist aastat järjest oli varjupaikade lastel võimalik sõita üheks suvepäevaks Helsingisse.
Juuni- ja juulikuus kogusime viiendat korda läbi viidud kampaaniaga “Toeta lapsi, kellest vanemad ei hooli” heategevuseks 351 000 krooni. Kampaania käigus sõlmiti heategevuse toetuseks enam kui 1200 uut püsikorralduslepingut. Kokku on fondil nüüd peaaegu 5000 püsitoetajat. | OSCAR-2019 |
||
Peapiiskop Andres Põderi mullu välja kuulutatud noorte leeriõpiku koostamise konkursil osalenud peavad koostama õpiku näidispeatüki.Tänavu ja tuleval aastal tähistatavate ristimise teema-aastate projekti koordinaator Avo Üprus ütles BNS-ile, et piiskoplik nõukogu tellis neljalt konkursil osalenult 10. märtsiks näidispeatüki koos viidetega kasutatavatele metoodikatele. Ta lisas, et kui ...
Kihelkonna koguduse õpetaja Rene Reinsoo laulatusel. Foto: EPLLuteri kiriku palgareform sunnib kogudusi maksma vaimulikule miinimumpalka.Aasta algul käivitatud palgareformiga on kirikuvalitsus saanud teada, et vaimulike seas on isegi neid, kes ei ole sel aastal oma koguduselt üldse palka saanud, ütles konsistooriumi kantsler Mati Maanas. “Paljude koguduste juhatused suhtuvad vaimulikule palga maksmisse leigelt – kirikuaia korrastamist ...
Täna avati mälestusplaadid Toris, Eesti Sõjameeste mälestuskirikus ning sealsamas toimus ka Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud tänujumalateenistus.Lisaks arvukatele erinevatele mälestusplaatidele siseseintel rikastus Tori kirik veel kahe suure graniitplaadiga. Ühele plaadile on raiutud Jüri Uluotsa sõnad 1944. aasta augustist: "Au ja kummardus neile, kes oma elu või tervise on jätnud ...
Paul Saart teatakse Kohilas hästi. Enamik mäletavad teda Hageri kirikuõpetajana. Ta on elurõõmsa ja avala loomuga mees, kellel on meeldejääv hääl ja kelle jumalateenistusi iseloomustas soe ja sõbraliku huumoriga jagatud jumalasõna. Paul Saar. Foto: NädalineEnnast kui vaimulikku kirjeldab Paul pigem praktiku kui teadlase või uurijana. Ehkki omal ajal pidas ta ennast Uku Masingu jüngriks, jäid ...
Enn Auksmann valiti esimest korda Pärnu praostkonna praostiks 2005. aastal. Tema volitusi pikendati järgmistel valimistel 2009. ja 2013. aastal. Arhiiv
Lõuna-Kalifornia eestlaskonda USA läänerannikul hiljuti külastanud praost Enn Auksmann osales Los Angelese koguduse suvepäeval, kus ta pidas jutluse.
Enn Auksmann selgitas Eesti Kirikule, et tema visiit Ameerikasse sai teoks tänu Los Angelese piirkonna eestlaste kutsele, kes on olnud juba üle aasta ilma regulaarse vaimuliku teenimiseta.
Kümne päeva jooksul erinevaid inimesi külastades avanes hea võimalus koguduseliikmetega vestelda ja neid kuulata – teha seda, mis on Auksmanni hinnangul ühe hingekarjase ülesanne.
«Peamine on minu jaoks see, et seal on meie oma eesti inimesed, kes vajavad oma eestikeelset ja -meelset vaimulikku teenimist,» nimetab ta sõidu motiivi. Võib küsida, kas ei oleks Ameerika eestlastel mõistlikum leida vaimulik kohalikust kirikust. Keeleprobleemi ju pole.
Auksmann vaidleb vastu: «Ma näen ja kogen, et see ei ole seesama, mis oma inimene.» Võib edasi arutleda, et niikuinii ei kesta esimeste põgenike põlvkond, kes Eestist 70 aastat tagasi lahkusid, igavesti ja kas järeltulevad põlved, saati Eesti taasiseseisvumise järel võõrsile rännanud, vajavad kindlalt just Eesti taustaga vaimulikku.
Ka selle mõttekäiguga pole Auksmann nõus: «Lõuna-Kalifornia eestlaskond on palju suurem ja ma arvan, et eriti viimastel aastatel Eestist läinud inimeste jaoks on eestikeelne vaimulik teenimine pea ainus võimalus leida tee kirikusse ja Jumala juurde, iseäranis nende tagapõhja ja ka kultuurilise erinevuse tõttu.»
Enn Auksmann rõhutab, et teda ei kammitse Los Angelese eestlaste teenimisel teadmine, et sealne eesti kogudus otsustas jätta liitumata EELKga.
Loomulikult on kohalikega suheldes teema üles võetud ja Auksmannile on selgitatud, et vastavalt USA seadustele on sealne eestlaste kogudus asutamisest saati iseseisvas staatuses: «Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikusse kuulumine rajanes mitte niivõrd seadusetähel, kuivõrd heal tahtel.»
Los Angelese ja mitme teise USAs asuva eesti koguduse inimesed tundsid end Välis- ja Kodu-Eesti kirikute ühinemisel survestatuna. Kas põhjendatult või mitte, seda ei oska Enn Auksmann öelda.
«Kõik inimesed Los Angeleses, kellega olen sellest rääkinud, on öelnud nagu ühest suust, et neil ei ole mitte midagi Kodu-Eesti kiriku vastu ning nad mõistavad end jätkuvalt selle osana, kuigi on juriidiliselt ja administratiivselt iseseisvad,» selgitab Auksmann, kelle meelest võiks EELK vaadelda Los Angelest ja kogu Lõuna-Kaliforniat kui oma teenimispiirkonda, kus elab palju rahvuskaaslasi.
Tema hinnangul on sisuliselt tegemist diasporaatööga, mis seisneb suure määral laialipillutatult elavate inimeste vaimulikus teenindamises. «Kas seda teen mina või teeb keegi teine, on teisejärguline küsimus,» rõhutab Enn Auksmann kirikulehele antud usutluses.
Tänavu suvel Rooslepa kabelist varastatud kirikuvarade väärtuseks hindas muinsuskaitseamet 15 000 eurot, varem oli materjali hinna järgi esemete väärtuseks öeldud 3500 eurot.
Muinsuskaitseameti vallasmälestiste nõuniku Viljar Visseli sõnul arvestati kahjusumma esemete võimaliku turuhinna järgi. Ta lisas, et ajaloolistele esemetele lisandub nende ajalooline väärtus, mida ei saa rahasse ümber arvestada.
Rooslepa kabelist ära viidud esmetest kõige väärtuslikumaks pidas Vissel 17. sajandist pärit tinakannu. Tema sõnul on hõbe küll tinast väärtuslikum materjal, kuid vanad tinaesemed võivad olla nii ajaloolises mõistes kui kollektsionääride seas tunduvalt hinnalisemad. Nimelt on suuri tinaesemeid vähem säilinud, sest tinast esemed võivad nii ekspluatatsiooni käigus kui ka näiteks ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kergemini hävida.
Paastumaarjapäeval, 25. märtsil möödub 63 aastat balti rahvaid räsinud massiküüditamisest, mil Eestist viidi külmale maale ligi 22 000 süütut inimest.
Ka siis oli loodus täis märke saabuvast kevadest. Kuigi talv oli tänavusest lumerohkem ning krõbedam, nii et märtsis laiusid kõikjal veel lumeväljad ning külma oli jätkuvalt viie kraadi ümber. Kaasaegsete mälestuste järgi olid märtsipäevad, mil toimusid õõvastavad sündmused, eriti päikeselised, mis lõi hirmutava kontrasti päevasündmuste ning looduses toimuva vahel.
Kuidas on saada äratatud varahommikul võõras keeles kõnelevate vaenulike püssimeeste poolt, kes teevad teile lühida resoluutsusega selgeks, et peate oma kodu jätma ning pakkima kaasa esmatähtsa ümberasumiseks kaugele maale? Kui saab selgeks, et karm otsus ei jäta puudutamata ei lapseootel noorikut, sülelast ega eluõhtule jõudnud vanainimest, saati veel paremas eas noori mehi. See on retooriline küsimus, sest vastata saab vaid taolise õuduse üleelanu.
Küll võib aga ette kujutada halvavat hirmu ja jõuetut viha, mida sel hetkel 63 aastat tagasi tundis ligi 22 000 eestlast. Igaühe närv ei pidanudki vastu, mitmed hullusid, võttes endalt elu, või surid jõudsalt progresseerunud haigusse veel kodumaa pinnal. Rahval oli meeles eelmine nõukogude võimu poolt läbi viidud massiline küüditamine 1941. aastal. Mingeid illusioone endale ei tehtud.
«Koerad tunnevad ära, mis toimub,» vahendab tollaseid meeleolusid teoloogilise haridusega pedagoog ja kirjandusteadlane Jaan Roos oma päevaraamatu «Läbi punase öö» III osas, mis ilmus 2001. aastal. Eesti hävinguaastate kroonikuks nimetatud Roos varjas ennast 1944–54 okupatsioonivõimude eest, tehes iga päev ülestähendusi oma päevikusse.
Jaan Roos kirjutab (lk 206): «Juba mõnda kuud räägiti mingisugustest salapärastest nimekirjadest, mida maal ja linna täitevkomiteedes koostatakse, ja vagunite koondamisest Eestisse ja nende trellitamistest. Räägiti, et küüditatakse ära 80% eesti rahvast.»
Massiküüditamise aluseks oli NSV Liidu ministrite nõukogu kinnitatud määrus, millega määrati eriasumisele igaveseks ajaks kolmest Balti riigist «natsionalistid», «bandiidid» ja «kulakud» koos perekondadega. Saladuskatet püüti hoida lõpuni, raadiojaamad saadeti vallakeskusesse alles mõni tund enne operatsiooni algust. Eesmärgiks oli talumajanduse hävitamine kolhoosistamise huvides; metsavendluse ja muu organiseeritud vastupanuliikumise mahasurumine ning rahva hirmutamine ja hävitamine.
1953. aastal, pärast Jossif Stalini surma, võeti vastu seadus amnestiast, mille alusel asumisele saadetud said taotleda luba naasta kodumaale. Protsess kippus venima ning oli aastaid seotud mitmete tagasilöökidega, murranguks saab nimetada 1956. aastat, kuid viimased represseeritud jõudsid Siberist tagasi 1960ndate keskel. | OSCAR-2019 |
||
Tulev suvi on suurtest spordisündmustest tihe, kuid nende kõrval jagub ERRi telekanalites eetriaega kultuurile, meelelahutusele, filmidele ja sarjadele. Saadete vahel saab näha eestikeelsete sõnade päritolu selgitavaid lühisaateid.
Suvine saatekava toob tänavu ETVsse uue iganädalase päevakajalise saate "Pöörijoon", mis võtab ette uudisvoo kõige suuremad pöörded. "Pöörijoon" on võimalus keset nädalat küsida, mis on õige, mis mitte. See on lähtekoht asisteks intervjuudeks ja lähivaatlustest. Indrek Treufeldti ja Taavi Eilati juhitud saated toimuvad tähendusega paikades. Eetris juuni teisest poolest.
ETV laulusaade "Suvenaabrid" alustab sündmustetuuri 5. juunil Mõisakülast. Igas saates astub üles kaks lauluseltskonda, kes oma valda või linna esindavad ja omavahel mõõtu võtavad nii laulmises kui mälumängus. Ühe koori eeslaulja ja mentor on saatejuht Gerli Padar, teise koori ees seisab külalislaulja. Tänavu on saatesse tulemas Tanel Padar, Karl-Erik Taukar, Oliver Timmusk, Kristjan Kasearu, Silver Laas jt. Juba 17. aastat järjest teeb laulusaates kaasa Anne Veski, kes on sel suvel ainuke naiskülalislaulja. Eesti toredaid paiku tutvustab saatejuht Jüri Aarma ja esimest korda on kaasatud suvenaabrid naaberriikidest Lätist ja Soomestki. Saated jõuavad eetrisse juuli keskel.
Eesti õpilasmalev saab sel suvel 50-aastaseks. Miks Nõukogude Eestis alanud ja vabas Eestis uue hinguse leidnud EÕM on noori võlunud läbi aastakümnete? Miks on malev nii populaarne ja armastatud, miks suve lõpul rühmakaaslastest lahkumine nutma paneb ja kevadel on soovijaid malevasse alati rohkem kui mahub? Kuueosaline sari "See on EÕM" on ETV eetris alates 31. maist.
3. juuni õhtul on ETV vaatajail võimalik osa saada BBC kahetunnisest programmist "Shakespeare Live!", mis on pühendatud poeedi 400. surma-aastapäevale. Laval kohtuvad muusika, draama, tants ja komöödia. Tippklassi näitlejate seas osalevad etenduses tõelised staarid: Benedict Cumberbatch, David Suchet, Helen Mirren, Ian McKellen ja paljud teised.
5. juunil on kavas uus kontsert sarjast "ETV Live", kus oma kümnenda sünnipäeva puhul annab stuudiokontserdi ansambel Traffic.
Klassikalise muusika austajad näevad 9. juuni õhtul Viini filharmoonikute suvekontserti Schönbrunni lossiaiast.
12. juunil teeb ETV ülekande teisest Eesti naiste tantsupeost Mehe Lugu. Lavakunstikooli uut lendu tutvustavat saadet saab näha 20. juunil.
Võidupüha paraadi otsepilt jõuab ETV vaatajateni tänavu Võrust. Kontsert "Laulud sõdurile" on ETV kavas päev varem, 22. juunil samuti Võrust. Carolin Illenzeeri Fondi vahendusel saavad nii muusikud kui ka publik ja televaatajad toetada lahingus langenud või teenistuses raskelt viga saanud kaitseväelaste lapsi.
Meeleolukas mälumängusaade "Eesti mäng" alustab kuuendat hooaega juulis. Taas avaneb kõigil võimalus kaasa elada õnnetäringu veeretamisele, et ammutada uut tarkust ja täita lünki oma teadmistes Eestimaast. Oma küsimused on sel korral välja pannud ka Eesti Rahva Muuseum, sest selle sügise üks tähtsündmusi on ERMi uue peahoone avamine Raadil. Muidugi tähistatakse sarjas Eesti taasiseseisvumise 25. aastapäeva. Saated on eetris esmaspäevast neljapäevani. Võitja selgub rahvusvahelisel tarkusepäeval, 1. septembril.
Juuli hakul näitab ETV võimlemispidu "Hingelind", kus vaatajd saavad osa spordiseltsi Kalev korraldatud peost, kus on ligi 7000 osalejat. Juuli alguse telekavasse jääb ka ansambli Jäääär kontsert Kultuurikatlas sarjas "ETV Live".
Läbi suve on oodata on häid filmiõhtuid ja juuni lõpus algab uus kvaliteetne draamasari "A Place to Call Home", mille sündmused hargnevad Teise maailmasõja järgsetel aastatel Austraalias.
Aiandushuvilised saavad pühapäeviti osa Inglismaal armastatud ja meilgi möödunud telesuvest tuntuks saanud Alan Titchmarshi saatesarjast "Unistuste aiad".
Augustis tähistab ETV suurelt Eesti taasiseseisvumispäeva, eetrisse läheb selle päeva eriprogramm varahommikust kuni hilisõhtuni välja – ülekanded Toompealt ja Kadriorust, intervjuudesari, värskelt valminud saated.
ETV2 toob 7. juunist eetrisse saatesarja "Kirjanduse aeg", kus esinevad kirjandusfestivalide HeadRead ja Prima Vista külalised: Sofi Oksanen, Mihhail Šiškin, Claire North, Pavel Sanajev, Viktor Jerofejev, Eugen Ruge. Suviselt jätkab muusikasaade "Eesti TOP 7" ja puhkepausita lähevad edasi ka pühapäevased teemaõhtud. Neljapäevaõhtud kuuluvad ETV2 eetris eesti mängufilmidele –"Kirsitubakas", "Keskpäevane praam", "Seenelkäik" jpt. Kodumaiseid dokumentaalfilme näeb esmaspäeviti.
Rahvusringhäälingu telekanalid ja ERRi spordiportaal toovad spordisõpradeni jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri kõik 51 mängu, 30 tundi otseülekandeid Amsterdamis toimuvatelt kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustelt ning rohkem kui 300 tundi olümpiaprogrammi XXXI suveolümpiamängudelt Brasiiliast, Rio de Janeirost. Kõiki rahvusringhäälingu spordiülekandeid ja uudised saab jälgida ka ERRi mobiiliäpi vahendusel.
"Terevisioon" on ETV eetris traditsiooniliselt pea jaanipäevani ja tagasi augusti viimasest nädalast. "Ringvaade" saab sel suvel puhkust, vaatajate ees ollakse mai lõpuni ja tagasi septembri algusest.
9. juunil avati Tallinnas Tammsaare pargis heategevuslik fotonäitus "Kas keegi teine ei võiks aidata?". Fotode autori Iris Kivisalu näituse eesmärgiks on tõmmata tähelepanu vabaühendustele ja seal töötavatele inimestele.
Näituse avaaktsioonile saabuvad kaasa lööma Märt Avandi, Elina Born, Getter Jaani, aga ka Swedbanki juht Robert Kitt. | OSCAR-2019 |
||
Minu tänane horoskoop: Suudad mõndagi ära teha, aga kõige tähtsam on see, et oleksid õigel hetkel õiges kohas. Usaldage ennast rohkem, tegelege meeldivate asjadega.
“Kersti Kreismann. Paljajalu kõrrepõllul”, autoriteks Margit Kilumets ning Kersti Kreismann üheskoos, sai loetud eelmisel nädalal liinil Viljandi-Helme, Tõrva-Tartu, Tartu-Viljandi bussis loksudes.
Elulugusid on ikka huvitav lugeda, eriti kui need on hästi kirjutatud, sest miski pole ju põnevam kui päris elu. Väljamõeldised selle vastu minu arvates ei saa.
Mina olen näinud selle teose peategelast laval ainult telelavastustes, aga ma isegi ei mäleta, mis ajast sellise näitleja olemasolu mäletan – ilmselt väga varasest lapsepõlvest.
Palju on muidugi juttu teatrist, aga ka muust, näiteks Mati Undist lahkumineku teemal mõtiskleb Kreismann: “Miks me Matiga ikkagi lahku läksime? Ma ei oska seda seletada. Oluline on, et nii läks ja me mõlemad, küll eraldi, jälle õnnelikuks saime. Kõik see, mis oli alguses nii ilus ja romantiline, ei jäänud kestma. Olime koos tõstnud mässu argipäeva vastu, nüüd vajus seesama argipäev meile kuhjaga kaela. Mis meil muud üle jäi kui hakata mässama teineteise vastu?”
Väga huvitav ja samas õpetlik. Kõik inimesed on küll erinevad, aga eks igaühe loost võib leida selliseid asju, mida tasub kõrvataha panna, et ise edaspidi veidi ettevaatlikum ja tähelepanelikum olla. Raamatud ju ikka pakuvad lugejatele võimalusi tegelastega samastumiseks.
“Ega ta ise söögitegija olnud, aga kord, kui keedumune koorisin, õpetas ta, kuidas koore kergemini ära saab: kõigepealt tuleb muna pihu all mööda lauda kergelt surudes veeretada,” pajatas ta oma isa kohta.
Mulle õpetas ema, et muna tuleb pärast keetmist kohe külma vette panna, siis ei jää koor selle külge kinni.
Proovisin nüüd mõlemat nippi ning mõlemaga sai täiesti korraliku, puhta muna, aga veeretatud muna oli mul raskem koorida (võib-olla lihtsalt harjumatum), sest koor läks palju väiksemateks tükkideks ja muna oli endiselt tuline, kõrvetas veidi näppe.
Tänaseks päevaks tuleb laul või õigemini lihtsalt heliriba aastast 2003. See ei ole kõige veidram kompositsioon, mille ma kunagi kokku olen keeranud. Leidub veel kreisimaid.
Muusikast on muide juttu ka selles raamatus. Tuleb välja, et Kersti Kreismann on samuti üks paras melomaan.
Postitatud 1. dets. 2015 1. dets. 2015 Rubriigid kirjandus,muusika,teater“Paljajalu kõrrepõllul” kohta on 3 kommentaari
Minu tänane horoskoop: Saavutate edu, kui tungite asjade tuumani. Teil on täna tavalisest parem keskendumisvõime. Teid ei sega isegi provotseerivad ja närvilised inimesed.
Ahh, et mis värk siin nüüd nende horoskoopidega on? Noh, need on ju huvitavad! Aga… ühtlasi on see pidev meeldetuletus mulle endale, et jutt ei muutuks liiga tõsiseks.
Eile toimus Ugala Teatrikino esimene ametlik seanss (proovikas oli oktoobri lõpus), kus tehtud ajaloolisele fotole suutis ennast sättida ka teie alandlik teener.
Kavas oli “Must alpinist” (üheks osatäitjaks Ugala näitleja Rait Õunapuu), mis oli minu jaoks sel sügisel kolmas alpinismifilm “Everesti” ja alles neljapäeval nähtud “Meru” järel.
Päris kummaline, et neid nüüd lausa sedasi kolm tükki on sattunud. Vahest möödub ju aastaid nii, et ette ei juhtu ühtegi sellist filmi. Kas on see mingi märguanne kõrgematelt jõududelt?
Režissöör Urmas Eero Liiv (ühe tegelase prototüüp) on varasemast tuntud dokfilmide tegijana ja juba teatanud, et “Must alpinist” jääb tema esimeseks ja viimaseks mängufilmiks.
Sellest on kahju, sest see film oli huvitavalt tehtud: kohati äärmiselt realistlik, järgmisel hetkel pööras aga täiega šamanismi (umbes nagu Asif Kapadia “Far North”, kuigi tegemist hoopis teistsuguse filmiga).
Omaette küsimus on see, mil määral “Must alpinist” tegelikult tõsielul põhineb ja kui elutruu see on.
Ühest küljest on kuhjatud sinna nähtavasti kokku igasuguseid seiku päris elust. Blogosfääris, aga ka mõned eile filmile järgnenud arutelul välja toodud asjad näitavad samas, et praktikutele võib see mõjuda kohati siiski ebausutavalt. Loo filmipärasemaks muutmiseks on tehtud ilmselt järeleandmisi mõningate oluliste detailide osas.
Publiku huvi filmi vastu paistab olevat aga suur. Eile oli saal täiesti väljamüüdud ning paigaldati isegi lisakohti. Viljandis saab “Musta alpinisti” vaadata veel Männimäe Külalistemaja salongkinos ja kolmapäeval Sakala Keskuses.
Minu tänane horoskoop: Täna võib juhtuda, et paika pandud plaan pudeneb laiali ning asjad lähevad hoopis teisiti, kui ootasite. Püüdke olla võimalikult dünaamiline!
Eile sõitsin Tõrvast Viljandi Tartu kaudu, et käia läbi seal toimunud rassismivastaselt meeleavalduselt. Enne vaatasin veidi ka seda teist üritust, mille vastu see korraldati.
Üks oli suur ja teine väike. Üks kesklinna tuledesäras, teine kõrvalise parginurga ööpimeduses. Ühel lõõmas tõrvikutemeri ja teisel põlesid küünlad.
Ühel kostusid läbi kõlarite vanad isamaalised laulud, millega rahvas kooris kaasa läks, teisel esitati üksi ja otse midagi hoopis peenemat ning loeti luuletust.
Ühel pidasid valitud poliitikud lavalt ettevalmistatud kõnesid, teisel esinesid suvalised kodanikud spontaansete sõnavõttudega. Üks oli väga hästi organiseeritud, hoogne ja jõuline, teine veidi logisev, südamlik ja õrn.
Ühel oli läbivaks, domineerivaks meeleoluks hirm ja paatos, teisel mure toimuva pärast. Üks oli kollektivismi orgia, aga teine rõhutas indiviidi tähtsust, seda, et me jääksime ikkagi inimesteks.
Sellised on minu muljed. Need olid tegelikult kaks sügavalt erinevat maailmanägemust ja elukäsitlust, mis seal sedasi avaldusid. Kuidas see süvenev lõhe ületada, mingi dialoogini jõuda, seda ma ei tea.
Selleks, et igavene süngus taas võitu ei saaks, alustasin seda postitust ühe eriti naljaka, aga samas võib-olla mitte kõige naljakama videoga sellest valikust, mille ma tegin 1972. aasta Briti singlitabelitest.
Laulud meil aitavad elada, võita, sest lauludest tehtud on hinged ja südamed kaaa… hah-hah-haa! Cheer up!
Postitatud 29. nov. 2015 29. nov. 2015 Rubriigid muusika,ühiskondMuljeid meeleavaldustelt kohta on 1 kommentaar
Minu tänane horoskoop: Täna annab endast märku mõni unustusse kadunud tuttav. Teie peas küpseb üks suur ja eriline plaan. Viige see kindlasti täide ja te ei kahetse ;).
Eile värvisin ära ühe ukse ja hakkasin taas maalima. Kuna mul selles vallas mingeid sihte või ambitsioone ei ole, siis võin vabalt mängida ja eksperimenteerida ega pea otsima mingit kindlat käekirja, mille järgi mind ära hakataks tundma. Kes on minu varasemaid pilte näinud, need teavad, et need on peaaegu kõik erinevas tehnikas ja enamasti isegi signeerimata.
Minu jaoks on selles osas huvitav protsess ise, katsetamine, kuigi mitte päris lambist ja huupi, vaid lähtudes siiski mingist ideest ja ettekujutusest, mis võib samas muidugi töö käigus muutuda ega pruugi ka alati soovitud kujul realiseeruda. Praegu paistab, et antud juhul peaks pilt kukkuma välja enam-vähem selline, nagu ma seda ette kujutan, aga ei taha ära sõnuda.
Vaatamiseks meeldib mulle endale kõige rohkem impressionism ja postimpressionism ning sellel on olemas äärmiselt lihtne seletus: Cézanne, Renoir, Toulouse-Lautrec jne. olid esimesed kunstnikud, kelle nimed mulle mällu sööbisid, sest need vaatasid lapsepõlves riiulis olevate raamatute selgadelt vastu just silmade kõrgusel.
Raamatud kuulusid vanemale õele, kellest võinuks saada tõesti kunstnik, aga läks teisiti… Mina vaatasin neist alguses pilte, hiljem ka lugesin. Ma ei mäleta enam midagi sellest, mida meile õpetati siis koolis kunstiõpetuse tunnis või milliseid pilte lasti teha lasteaias, aga ma mäletan neid raamatuid. Need on minu jaoks lähtepunkt, kõige hilisema alus.
Erilise salapära lisas asjale see, et mul ei lubatud neid raamatuid alguses lapata, sest kardeti, et ma lõhun need kogemata ära, sodin sinna midagi sisse vms. – mõnega see vist nii juhtuski. Seega oli minu jaoks tegemist keelatud kunstiga. Ja eks keelatud asjad ongi ju lastele sageli need kõige huvitavamad ja põnevamad, vähemalt mulle siis küll olid.
Laul tänaseks päevaks: Soquelle “Cancer”. Jälle üks mulle varem tundmatu esineja, kes mind Twitteris jälgima hakkas, aga kes ajab sellist rida, mis mulle täitsa meeldib.
Minu tänane horoskoop: Heade võimaluste päev, kus võite ootamatult kokku puutuda isikutega, kes teid väga palju aidata saavad. Emotsioonide lahingumöll on möödas ja saad rahulikult hingata.
Pubi Juudas näidati eile õhtul “Meru”. Kuna viibin praegu maal ehk sealt vähem kui paaritunnise jalutuskäigu kaugusel, siis astusin läbi.
Juudas on päris avar rockipesa. Nime saanud väidetavalt eelkõige Judas Priesti järgi, aga kuna samal korrusel otse selle vastas asub Jehoova tunnistajate palvesaal, kus eile samuti mingi kogunemine toimus, siis võib selle taga näha muidugi ka veidi teisi motiive.
Mahla järgi otsustades (midagi muud ma ju ei joo) on hinnaklass umbes sama nagu Romaanis. Viimases maksab suur klaasitäis (ca 0.33 liitrit) euro, Juudases saab kolme eest terve paki (selkust saaks samasuguseid selle raha eest kolm-neli, aga see selleks).
Hunti ei kohanud, aga nägin kolme kena kitse rahulikult jalutamas ning leidsin surnud hiire, kelle roiskumise lehka kogu tuba täis oli. Muidu on päris tore üle pika aja jälle värsket maaõhku hingata.
Käisin laupäeval venna sünnipäeva tähistamas, tähendab Tallinnas, kingiks Margit Kilumetsa kirjutet “Jaak Joala. Kuulsuse ahelad”, mille sõidu ajal ja seal muidugi kohe ka ise läbi lugesin.
Muljeid raamatust: Eesti on ikka uskumatult väike ja uskumatu, et Joalast võis saada kuulsuse tipul, kui tal pidanuks olema parimad võimalused enda loominguliseks teostamiseks, selline orav rattas.
Autor juhatas lugejatele muu hulgas kätte, et raamatule nime andnud “Kuulsuse ahelad” on tõlgendus Paul Jonesi laulust “Privilege” (õieti küll selle soomekeelsest tõlgendusest), millega sama nime kandvas Peter Watkinsi mängufilmis (1967) kehastab Jones popstaari, keda koormavad just need (filmis see laul ei kõla).
Jonesi, eriti Manfred Manni koosseisus, olen ma isegi kuulanud, aga sellest laulust ei olnud varem midagi kuulnud. Kuna teema tundus huvitav, siis tõmbasin eile filmi (treiler | torrent) ja vaatasin ära.
Sellest sai kohe üks minu kolmest sel ajal tehtud lemmikfilmist (teised kaks on Truffaut “Fahrenheit 451” ja Antonioni “Blow-Up”, mis tulid välja aasta varem). Ja pärast selle vaatamist tundus Kilumetsa poolt raamatule valitud pealkiri mingi eriti peen inside joke – ja eriti tabav, aga see selleks.
Joala repertuaarist on mulle vist kõige tuttavam “Laul verelilledest” (kusagil peaks olema isegi veel alles vinüül, mille peal see leidub), mis kirjutati ilmselt sõjas langenute mälestuseks, aga mis omandas 1990-ndatel Eestis vahepeal omamoodi kultuslaulu staatuse veidi teises tähenduses (seda võib kuulda ka näiteks Marko Raadi diplomitöö “Öine navigatsioon” lõpus).
Kulinaariast. Mind hakkas kohe lugedes painama üks lause Joala lapsepõlve kohta: “Kui midagi teistele lastele Jaagu juures imelik tundus või närvidele käis, siis see, et poisile meeldis süüa suhkruga segatud pärmi.” (lk. 44)
Mulle meeldis kah lapsena suhkruga segatud pärmi süüa, kui võimalus avanes (kui ema taigent tegi ja seda sealt vahepeal võtta õnnestus vms.). Kas väike Joala tegi endale söömiseks siis ise pidevalt suhkruga segatud pärmi, et see kuidagi imelik tundus, või miks see teistele lastele närvidele käis? Nii või teisiti väga imelik, vajaks selgitamist.
Kuna see pärmi-küsimus ei andnud mulle nüüd rahu isegi unes, siis avaldan siin oma eilse menüü (osad kellaajad ei pruugi olla päris täpsed).
8.15 mõned võileivad (tegelikult ramasai maksapasteediga; üks ramaleib vorsti ja paprikaga, teine juustu ja tomatiga), kaks kruusi mustsõstrateed (tehtud kuivatatud lehtedest; üks meega, teine ilma), paar mandariini
Kas see tundub imelik ja käib närvidele? Olge mureta, selliseid pikki heietusi ei ole kavas siin edaspidi rohkem avaldada. Aga kuna vend arvas, et võiksin kirjutada siin rohkem/pikemalt, siis teen täna tema sünnipäeva puhul erandi. Palju õnne!
Veel üks katkend. 1968. aasta suvel muretses peategelase vanaema Aliide, kes ta sisuliselt üles kasvatas, oma päevikus selle pärast, miks noor Joala ei ole “kõigiti korralik, riides – mitte midagi silmatorkavat, juuksed normaalselt. Miks sa ahvid järgi neid viimaseid? Kas sulle siis tõesti meeldivad need ahvinäod siin meie nurgal oma pügamata juustega?” (lk. 115)
Kuna ma olen kah lasknud oma juustel nüüd jälle vabalt kasvada (mitte veel päris Frank Zappa kõrgmood, aga liigun vaikselt selles suunas), siis on võimalik selle teemaga samuti haakuda: huvitav, kui paljudel võib tulla ka mind nähes mingeid selliseid mõtteid, mille Joala vanaema pani kirja oma päevikusse?
Tahaks siiski loota, et suhkruga segatud pärmi söömisele ja pikkadele juustele tänapäeval enam nii viltu ei vaadata.
Hommikune meedialaks: lugesin ühte sotsiaalmeedias viidatud arvamuslugu, kuulasin laupäevast Publikumärki, vaatasin ära eelmise õhtu Tagesschau (viibin uudistedieedil – päevauudiseid maailmas toimuva kohta saangi põhiliselt selle telesaate kaudu).
Pärastlõunal lugesin ERR-i uudistevoost pealkirju ja vaatasin sealt saatelõiku Andres Kõpperiga (NOËP), mis avas muu hulgas hästi loomeprotsessi kogu selle keerukuses – väga hea, et selliseid asju näidatakse, muidu mõned võib-olla arvavadki, et istu ainult maha, pane rütmimasin tiksuma ning viie minutiga on laul valmis.
Nii lihtsalt need asjad enamasti tegelikult ju siiski ei käi. Näiteks ainuüksi selle postituse kirjutamiseks lugesin läbi terve raamatu, vaatasin ära filmi, nägin und, ajasin päeva jooksul omale suust sisse igasuguseid asju ja kuulasin, vaatasin, lugesin veel ka ajakirjandust, rääkimata YouTube-is kolamisest.
Ma oleksin teinud seda kõike loomulikult isegi siis, kui ei oleks seda postitust kirjutanud (mõte selline postitus teha tuligi alles pärast seda, kui suurem osa sellest kõigest juba tehtud oli), aga selle kõige kirja panemine võttis nüüd samuti omajagu aega – seetõttu teen siin edaspidi ikkagi lühemalt, et oleks rohkem aega kõige selle jaoks, millest siin kirjutan.
Aja katkematu kulg jätkub raudse hooga. Minu valik 1971. aasta Briti singlitabelitest tuli küllaltki helge, nagu see ülaltoodud laul, mistõttu sai kirjutatud tasakaalustuseks üks luuletus süngemates toonides – tuli ingliskeelne, nagu need laulud, aga tegin kohe ka tõlke otsa.
Selle peale võib muidugi tekkida küsimus, kas öö pimedus ja päeva valgus ei peaks olema kirjutatud kokku. Ei peaks, need sõnad on kirjutatud täiesti teadlikult, sihilikult lahku, sest: öö pimedus ei ole lihtsalt ööpimedus, vaid see on see pimedus, mis teeb öö mustaks; päeva valgus ei ole lihtsalt päevavalgus, vaid see on see valgus, mis teeb päeva valgeks. Ja kuidas need kaks kokku võiksid saada, seda ma ei tea, aga, nagu vahest öeldakse, the darkest hour is just before the dawn (pimedaim tund on just enne koidikut).
PS. Kui keegi märkas, et seda luuletust on võimalik mõista eesti ja inglise keeles ka täiesti erinevalt, sisuliselt vastupidistes tähendustes, siis see huvitav paradoks tuleb tõsiasjast, et tõlkes lähebki, nagu siin varemgi märgitud, peaaegu alati midagi kaduma või muutub. Pealegi, nagu täheldas kunagi Derrida: keel on kommunikatsioonihäire. Mina tajun seda viimasel ajal üha selgemalt. Tundub järjest raskem ennast kuidagi arusaadavalt väljendada või saada täpselt aru teistest. | OSCAR-2019 |
||
Nii! Madalseisust on enamvähem edukalt välja tuldud. Harjusin ära, et pean kõndides seisatama ja krambitama – vähemalt see ei aja enam paanikasse.
Näiteks, võtsin end laupäevaks kokku ja läksin Kalamajja õe juurde ja kirbukale. No, mis kirbukal käik see ikka oli – tund enne lõppu käisin sealt korraks läbi, asi seegi. Ja käimine = 2 sammu ja seismine/ägisemine ja 2 sammu ja seismine/ägisemine.
Õnneks, tänaseks olen avastanud, et see on vahel hullem ja vahel parem, mitte mingi pidev seisund, et nüüd üldse omadega hakkama ei saaks.
AGA! Avastasin MAAILMA PARIMA jäätise! Magusa inimene ma ei ole, samas jäätise isu nagu oleks. Pidevalt olen värskendava jäätise otsinguil ja leidsin! Aastaid kestnud otsingu võib lõppenuks kuulutada!
Kirbukal oli La Muu ökojäätiste lett. Ma olin seda nime enne kuulnud, arvasin, et ah, jäätised, nagu ikka. Ei ole jäätised, nagu ikka! Ma ei taha neid keemilisi ja värvilisi poejäätiseid, kui haput maitset otsin või vahuseid taimerasvaasju ja seal seda kohe kindlasti EI olnud!
Üks valikutest oli seal selline jäätis nagu Greibi Prosecco jäätis! Kuna mina, suur ja rase, ei julgenud võtta, müüja väitis, et veidi on alkoholi sees, siis lasin õel võtta. Aga maitsesin ikka. Milline sensatsioon! Greip – üks mu lemmikpuuvilju ja Prosecco – suvel asendamatu! Nii ehedad maitsed, ei mingit sellist keemilist maitsetugevdajate värki. Selline kooslus! See oli nii ehe! Lemmik! Et nad selle tootmist jätkaksid veel kauuuaakaua! Ma olen nii vaimustuses, nagu oleks eiteamida avastanud! Ma isegi ei leia sõnu, et kirjeldada, seda avastamise tunnet, et issand, see ongi olemas, mitte ainult minu peas mingi kauge soov!
Tagantjärele mõeldes, palju seda alkoholi ikka seal sees on, et ma poleks tohtinud, aga no siiski, seal oli päris mõnusalt tugeva Prosecco maitse. Minge kõik otsige see kuskilt üles ja ostke hunnikute viisi, siis vaatavad, et popp kraam ega ei otsusta tootmist ühel heal päeval lõpetada, nagu paljude heade asjadega ikka.
Ainus asi, kui üldse kritiseerida, on see, et vahvlitopsis ma seda jäätist ei pakuks. Vahvel võtab värskust natuke maha, aga see vist maitseasi ka.
Üleüldse, hakkasin La Muud googeldama, tegemist on ökojäätistega ja seal on teisigi värskeid maitseid. Kuidas ma seda enne ei teadnud? Ja magusaid ja üldse huvitavaid kombosid – kõike, mida olen oodanud ühelt jäätiselt! Selliste asjade puhul tekib alati see tunne, et midagi nii head tahaks ise teha ja toota. Nagu midagi eriliselt geniaalset on jälle tehtud, kuidas küll ise ei teinud! Mitte, et mul oskusi oleks, aga ikkagi. Ülim!
Kui ma sellest leiust elukaaslasele rääkisin, läks ka põlema – ta on täpselt selliste asjade fänn ise ka – tervislik ja ehe maitse ühes! Me alati arutame selle üle just söökide puhul, et kuidas ei saa head asja teha, aga saab!
Ok, mis veel. Peale seda avastust läksin koju, et õhtul taas Kalamajja naasta – õde pidas enda uues korteris väikest naistekat pidu. Mis ma oskan öelda, kõik oli tore, aga! Ei saa silma kinni pigistada – olen ikka täitsa rase.
Kokteilide lõhnad – erinevad joogid, nagu tequila, maitseviinad ja Bols maitseliköörid – brings back so many memories! Selline, ohh, tahaks ikka küll juua ja olla natuke loll! Tekkis see kurbus, et kas mu lollid ajad on nüüd läbi, natuke nadi oli olla selles osas. Mingi erakuna ma ka end ei tundnud, oli päris mõnus istumine, sest pole ammu väljas käinud ega inimesi näinud ka. Isegi neljani pidasin vastu, siis ka veel mõtlesin, kas viitsin hakata koju minema.
Sõin liiga palju! Enesetunne ja kaalunumber, mis järgmisel päeval end ilmutasid, nõustuvad minuga. Puuviljavardaid ja aedviljapizzat ja igast taimetoitlaste värki, kuna õde mul üks lihavastastest. Igatahes, nii head asjad olid! Aga tere kilod.
Üks, mis veel selgeks sai! Mitte kunagi ei tohi kommenteerida raseda suurust. Enne, kui ei olnud rase, ma ei teadnud, et see võib jubedalt mõjuda. Rase inimene tunneb end niigi päris tihti suure ja kohmakana, lisaks sellele, et keha pole päris see, outsideri tunne on, et no mida ma ronin. Aga löön end üles ehk panen ainsa kleidi selga, mis mahub ja teen elu hoolega meiki ja ehk on siis ilus olla, et oo, kui äge ma olen. Ja siis lähed kuskile, ei mainita, kui ilus oled, vaid kui suur sa oled. Selline tunne, et ok, kas lähen kohe koju nutma või ootan, kuni pidu läbi ja siis. Ma valisin viimase variandi. Mina võin enda kohta suur öelda, aga kui keegi vaatab, et issand, Lilli, sa oled niiiiii suuuur ikka, siis ausalt mulle tundub, et neil on surmasoov.
Ok, hormoonid möllavad vist, ma olen rase ja see on ok, et olengi suur. Pealegi, eks ma ise seda ju rõhutan ka kaasa, et olen suur ja mul on raske, aga mõtlen, see vist tuligi sellest, et esimese asjana saan enda kaalule viitavaid märkusi, pole ime, et terve õhtu suur ja raske on olla siis. Ja siis omakorda söön veel juurde ja teen oma tunde veel raskemaks ja … igatahes, mitte midagi head ei tule sellest, kui mainida rasedale ta suurust. Rase ei saa end lohutuseks täis juua. Ühesõnaga, ärge seda lihtsalt öelge. Trust me.
Kõik rasedad, kellele olen kommenteerinud, et ooo, kui suur sa oled! Andke palun andeks! Nüüd ma saan aru küll, et nii ei öelda, isegi, kui ma mõtlesin vaid hästi ja see on huvitav fakt – mitterase ei tule selle peale, et rase ei taha paks olla. Mitterasedale on loogiline, et rasedad ongi suured ja see on normaalne, pole hullu ka seda öelda, sest see on ju hea, et on suur. Aga ei.
Järgmisel päeval ärkasin üles peavaluga, nagu oleks pohmell. Arvatavasti liigsest söömisest ja hilisest kojutulekust. Ja öisest pillimisest, et peod on läbi ja paks olen.
Ja siis sain aru – jumal tänatud, et ma ei saa neid ägedaid kokteile juua! Sest teised ärkasid ja surid samal ajal kui mina juba Pärnu poole elukaaslasega põrutasin, et ema juurest meie vankrit ja muid lapseasju ära tuua.
Peavalu läks kiirelt üle, enesetunne läks heaks ja mõtlesin, et oh, kui hea, et ma ikka juua ei saa, olengi paks ja rase, aga hetkel on mul sellest seltskonnast kindlasti kõige parem enesetunne. Kuna õde väitis, et tema sai jalule alles õhtul. Hahaa! Noh, siiski vahel on ka seda vaja, eriti, kuna ta ka hull ületöötaja, mingi perevärk vist.
Pärnus istusin terve pühapäeva terrassil, tohutu palavus, samas nii mõnus rahulik oli olla, ei mingit liiklusmüra ega tolmulõhna, ikka hoopis teine asi. Mulisesime emaga naisteasju, raseduseasju, eluasju – üle pika aja oli nii mõnus olla. Sobrasime lasteasju, mida ema naabrinaine oli mulle jätnud. Võib öelda, et kui ajaliselt klapib, siis näiteks kombekaid ei pea küll vähemalt 2 aastaseni talle ühtegi ostma, saapaid ka. Väga hea!
Sellest ma vist juba rääkisin, et kui turvahällile kergkäru raami sain, siis hakkasin mööda korterit sellega ringi kärutama. Ega EJ’ga teine lugu polnud. Jõudsin sellega koju ja koguaeg käin ja n-ö kärutan ja näpin seda.
Aga! Turvahäll ja raam on väikesed asjad, neid ma ei karda nii väga. Vankriga tekkis täiesti kohmakas tunne. See on ikka nii suur, et viska ise sinna sisse pikali. Ei saa hakkama! Täitsa nagu hirm lausa, et kuidas ma sellega kuskile lähen. Tulime keldri korruselt garaažist sellega lifti, panime vankri asju täis ka, eks oligi parajalt raske, aga ma ei oska ei keerata ega pöörata selle kobakaga. Hea, et autode alarme tööle järjest ei pannud. Hakkas juba see tunne tulema, et oleks ikka tahtnud pöörlevaid rattaid! Aga tegelikult see on harjumuse asi. Õnneks lugesin hiljuti ühe blogipostituse kommentaaridest, kus oli ka vankritest juttu, et ühel naisel on nii EJ pöörlevatega kui fiks ratastega ja ütles, et pöörlevad on tugevad, raputavad rohkem, jah, manööverdada kuskil poes on ülimugav, aga siiski õues jalutades lausa jube, kui on mingi ebatasasem maastik ka veel. Ja polnud vahet, et oma pöörlevad rattad otseks kinnitas. Tema laps oli iga kolksu peale üles ärganud, muidugi enam mitte magama jäänud ja seetõttu ostis lõpuks teise raami, millel rattad ei pöörelnud.
See kommentaar mulle meeldis ja võttis mu muret vähemaks, et kas oli ikka õige otsus. Oli küll! Ja no see hind, millega vankri sain, oli ka ulmeline.
Vaatasin enda “käruparki” siis korteris, päris peen värk! Cybex kergkäru raam + turvahäll, suursugune ja luksuslik Emmaljunga – nagu päris snoobi tunne tekkis! Kuigi ei tohiks, sest ainus poest ostetud asi on turvahäll, kõik muu on järelturult. Isegi kui ei oleks, siis kvaliteeti taga ajada ei ole patt ega liigne tarbimine. Ja ega mina süüdi ei ole, et mul nii hea nina kvaliteedi peale on! Hahaa!
Ja kõik on kuidagi nii heade hindadega kokku aetud. Mõned ei vaatakski kasutatud asju, aga mina oskan kvaliteeti ära tunda, nii et kasutatud asju ma ei karda. Pigem on see mõistlik ja ma fännan taaskasutust.
Rääkides taaskasutusest, käisin täna elukaaslasega Kadaka teel kaasas mingisuguseid autoasju ostmas ja avastasin jälle ühe megahea poe – Lastekirbukas!
Seal on see bokside süsteem – iga müüja rendib boksi, niisiis, sobramist on veidi rohkem, kuna ei ole nii, et ühelaadsed asjad koos, aga häid leide on väga palju! Oleneb ajast ja müüjatest kindlasti, aga seal olid osad asjad sellised, et kohe näha – suvalisi asju ikka selga ei osteta, väga häid tooteid ja firmasid, lausa luksuslikke. Oleks mul poiss suurem, ma oleksin vist liiga palju ostnud, vähemalt paari müüja boksi kindlasti ära tühjendanud. Stiilsed ja kallid brändid. Oli ka muidugi neid viimseni ärakantud topilisi asju, neid ma ei osta, muidugi. Tüdrukutele oli ka seal nii palju leide, mida poole silmaga nägin – ei ole ainult tohutut roosamannavahtu, vaid väga lahedaid asju, nagu oleks mingi disainerite kaup.
Tulin sealt ära 7 asjaga, mille hinnad on sendid kuni paar euri. Kellel huvi, koduleht asub siin: http://www.lastekirbukas.ee/
Jube palavus … praegu on öö, aknad igalt poolt lahti ja õhk ei liigu, magada ei saa, järjekordne öine postitus. Kuluks see greibi prosecco jäätis ära. Või siis ainult külm prosecco.
Ja kuskil kiitsin, et ohh, mina joon niiii palju vett ja seetõttu ei ole üldse turseid, mis rasedatel on! Selle palavuse ja Kalamaja kahe sammu peale on jalad kuidagi suureks ja rulli läinud, nii, et ma arvan, et nende nimed ongi tursed. Nagu Lõuna-Itaalias päevad läbi trampides, olid jalad alati omadega rullid, siis nüüd tuli see vana tuttav “puhkuse tunne” tagasi, ainult et ilma suuremat sorti trampimiseta ega Lõuna-Itaaliata. Pakitsevad ja punetavad, need on ju tursed, jah?
NB! Esmaspäeval sai 34 nädalat täis! Ehk siis juba kolme nädala pärast on 37 nädalat täis ehk siis last peetakse juba õigeaegseks inimeseks – sündides ei ole enam enneaegne. Appi, kui äge ja hirmus. Või hirmus äge. I’ll be waiting!
Posted in Beebiblogi, Rasedusblogi, Raseduse kulg algusest lõpuni ökojäätisgreibi prosecco jäätiskalamaja kirbukasLa Muu jäätislastekirbukasraseda suurusrasedana peol
Kaunis naine! Aamen kogu selle pidutsemise ja suureks tembeltatud jutu peale. Olen nüüd kaks päeva nautinud oma raseduspuhkuse algust. Kõrvad lausa puhkavad. Ei mingisuguseid kommentaare. 🙂
Ma ka alles seletasin emale (kes neid kommentaare kõige julgemalt jagab) ja mõnele tuttavale veel, et raseda suurust kommenteerida on lihtsalt nii rumal. 90% inimestest oma ülekaalulistele sõpradele ei julge elus midagi öelda, aga rasedale peab lausa näkku kriiskama seda. Kui välimust kiita ei taha, pole vaja oma suud lahti teha. Isegi kui ma ei ole hulluks läinud hormoonidega kimpus, mõjutab see mu enesehinnangut nii palju. Ja siis ma vaatangi et no pagan olen jah mingi räme vaal järsku ja hakkan end halvasti tundma. Ja seda lihtsalt seetõttu, et mingi kogemusteta inimene mõtlemata hõiskas kui suur ma olen.
Aga ma olen märganud, et kes on hiljuti lapse saanud (lähiaastate jooksul), on kordades taktitundelisemad ja ei tule elus ütlema, et ma suur olen. Mõni ütleb, et väike just või lihtsalt midagi head välimuse kohta ja siis on ennast õhtul peeglist vaadates ka kohe parem tunne. Niigi on vaimselt veidi raske oma keha niimoodi muutumas näha. Pole vaja asja raseda jaoks hullemaks ajada (:
No just, kuigi ma ei tulnud selle peale, et lausa nii hull on seda kuulda. Aga jube lausa. Ja siis mõni veel õiendab ka, et peadki suur olema, ära hala. Pean või mitte, aga seda sealt ikka ei tule, et olen ilus. Pigem kõlab, et ahh oledki nüüd paks ja see on õige, nagu maha kantud 😛
Ah, see oleneb ikka rasedast ka, mul polnud küll sooja ega külma nendest kommentaaridest. Ja ikka mitmeid kordi küsiti mu käest, et kas olen kindel,et ma ootan üht last ainult 😀 Esimese lapsega käisin 29+ nädalal igaks juhuks valvearsti juures, olid kohutavad toonused, tehti ktg. Ma ütlesin, et olen 29 nädalat rase, arst küsis,kas olen ikka 29, kas ikka mitte 39? 😀
Aga mul oli pigem lõbus, ma pole muidugi kunagi oma kaalu pärast põdenud , olen kaalunud nii 50 kilo kui ka 58 pikemalt (olen lühike).
Ärkasin öösel Oskari söögiajaks üles ja nagu tavaks, siis surfan netis ning avastasin üliägeda asja – Henry ja Mallukas teevad omamoodi koostööd või väljakutse Teeme Koos 2018.
Üldiselt olen ma olen ka üks nendest new year, new me klišeedest, kuigi viimasel ajal vähem, aga nüüd sattus lapse sünd ka aasta lõppu ning ideaalne aeg hakata end vormi ajama, lihtsalt sattus see nüüd aastavahetusega kokku. Noh, olen klišee pealegi, aga kambas asja teha on palju motiveerivam ja ägedam.
Igatahes, nende väljakutse mõte on suunata kõiki tervislikuma elustiili poole, mitte midagi ületamatut ei tohiks olla. Igal nädalal valid endale tiimi, kas siis #tiimmallukas või #tiimamht ja täidad selle nädala ülesande, paned kommentaarina pildi või instalingi, et näed tegin. Auhindu saab ka võita, aga minu jaoks on see teisejärguline.
Selle nädala või järgmise (?, pean uurima täpsemalt) väljakutse on 3*45 min trenn ja tee 1 salat. Trenni all mõeldakse aktiivset liikumist, mitte ainult jõusaali või muud värki, aga kasvõi pikk jalutuskäik, mis mulle sobib, sest ma ei tohi veel trenni tehagi tegelikult, jalutada võiks ju küll. Ja salatist tuleb ka pilt teha ning ära märkida, vot tegin sellise salati. Ma oleksin võinud juba eile oma soojast salatist pildi teha (mm, kui hea see oli), aga kuna ma olen niikuinii salatite fänn ja organism peale sünnitust nii tundlik, et muud ei taha ka väga, siis pole probleem – järgmine salati-kord teen pildi ka.
See, kelle tiim nädala lõpuks võidab sõltub osalejate aktiivsusest – pannakse kokku kõik salati ja 45 min pildid, arvestatakse kummas tiimis protsentuaalselt rohkem osalejaid oli, kes reaalselt selle väljakutse ära tegid.
Mina valin endale igaks nädalaks tiimi mingi väljakutse järgi vist, kui see nii saab üldse toimida, sest ma ei tohi täistrenni veel teha, eks ma siis vaatan, kes mida pakub. Hetkel on väljakutsed ühesugused, ma ei tea, kas hakkavadki olema või… ühesõnaga uurin ja vaatan. Hetkel olen igatahes #tiimmallukas, sest mul on ka babyfat vaja ära kaotada 😀
Ok, suure hurraaga alustasin teisest otsast ehk nende projektist. Tegelikult tahtsin rääkida enda sünnitusjärgsest kehast või üleüldse kehast.
Minu kaal (oh god miks ma seda teen) oli enne Johani umbes 58-60. Ütleme 58 on see, kus ma tundsin end hästi, 60 oli nats raske ja 56 liiga kondine, mulle meeldib naiselik keha. Johani sünnitama minnes olin raseduse lõpus 79 umbes, pea 80. Vahepeal võtsin alla kuni 68 kg’ni, selleks ei teinud ma mitte midagi, pigem vastupidi – imetamise ja magamatuse aeg olid nii kurnavad, et ahmisin ainult magusat, ma ei suutnud vastu panna. Maitsetki ei tundnud, kuna nõrkus oli tohutu, lihtsalt oli vaja veresuhkrut üles pumbata ja nii ma seda teed läksingi, ajasin sisse mingit jama. Magusainimene pole iial olnud, aga siis oli see kuidagi eluliselt oluline, mingi uskumatu ja võõras tunne minu jaoks.
Siis jäin taas lapseootele, Johan oli siis 9-kuune. Koguaeg olin mõelnud, et ahh küll alla võtan, aga kui uus rasedus peale tuli, siis ma seda muidugi ei teinud. Rasedana on minul see efekt, et söögiisu kaob üldse ära. Magus enam nii väga peale ei läinud, miski ei läinud. Ühesõnaga, algkaal oli juba suurem ning uue raseduse lõpuks olin umbes 81-82 kg (issand, mis numbrid).
Eile, 8 päeva peale sünnitust, kaalusin 73,4. Kaal langeb kolinal. Magusaisu väga ei ole, pigem on aedviljade isu, mis on jee! Pealegi, ma muretsen Oskari gaasivalude pärast ning väga valin, mida söön, nii et seekord on algus paremini alanud. Selles osas ka, et saan rohkem magada, magamatus tõstab kaalu, nii et nüüd läheb päris kiiresti tänu sellele, et päris unetu ei ole (kuigi juba üks täielikult magamata öö on ka selja taga).
Igatahes, kavatsen ma oma kaalunumbri paika saada, kuigi see number ei ole väga teema minu jaoks. Pigem on teema mu enda keha – rohkem paremaid toite ja rohkem liikumist. Peale rasedust on alati see tunne, et ei tea, kuhu ära jookseks või lendu tõuseks, nii kerge ja hea on olla! 9 kuud ahelates olnud ja nüüd vabadus! Tublid rasedad teevad rasedana ka trenni, ennetades kommentaare ütlen, et ma see tubli rase ei ole.
Nüüd peaksin Jaanusel laskma ühe ausa before-pildi laskma teha ja vaikselt alustama asjaga. Ärge muretsege, ma ei kavatse endale liiga veel teha ja trenni uhada, 2 kuud peale sünnitust tuleb siiski taastuda ja kõhulihastele ei saa veel nii peagi mõelda, aga nagu ütlesin, jalutuskäike saan ikka teha ja Teeme Koos 2018 ainult motiveerib mind seda nüüd alustama, mitte ahh, aega on, kuni sünnitusjärgsest kehast on saanud lihtsalt minu igapäevane keha.
Aga olks, ma tõusen nüüd voodist unelemast püsti ja mõtlen, et peaks koristama hakkama. Tuba seisab korras umbes pool tundi (aitäh, Johan), aga asi seegi. Johaniga tegelemine ja temaga “koos” koristamine peakski olema juba 3*45 min trenni, kui aus olla. Või temaga koos mille iganes tegemine.
Mul ikka kommiisu käib tihti külas. Peaks ka hakkama rohkem juurikaid sööma. Mul imetamise lõpp on kuidagi keha raskemaks teinud. Kilosis nagu juurea polegi. Nii 0,5 kg vast on rohkem. Aga tunne on raske. Pfftt.
Ma sünnitasin 4,5 kuud tagasi. Kaal on langenud kolinal – 16 kg kergemaks olen läinud. Sama lugu, raseduse ajal ei olnud absoluutselt magusaisu, nüüd on jube magusaisu. Jalutan ka muidugi mitu tundi iga päev. Edu!
Mul aitas väga hâsti kōndimine või noh vankriga jalutamas käimine ja plus see,et olen täielikult loonud piimatoodetest ja need lihtsalt asendanud taimsetevarjantidega.Imetamise ajal loobusin ja pärast ei tahtnudki enam.ja noh iga päev vähemalt 10 000 sammu 😀 kaal on 6-7 kg vähem kui enne rasedust ka.1,5aastaga alla vōtnud niimoodi u 11kg. | OSCAR-2019 |
||
pakub kvaliteetset õigusteenust kõigis peamistes õigusvaldkondades. Aastaid edukalt koos tegutsenud meeskond koosneb oma ala pühendunud spetsialistidest, kes nõustavad kliente lisaks põhivaldkondadele ka erilist ettevalmistust ja kogemust nõudvates küsimustes, nt intellektuaalse omandi ja infotehnoloogia õigus, keskkond ja energeetika, riigihankeõigus, mereõigus ja transpordiõigus.
Tänu oma proaktiivsele lähenemisele suudavad LINKLaw advokaadid olulise osa kliendi probleemidest ennetada, ent kui kohtutee on möödapääsmatu, aitavad klienti ka kõige keerukamates ja mahukamates tsiviil- ja halduskohtuvaidlustes. Nõustame kliente igapäevaselt ka äri- ja lepinguõigusega seotud sõlmküsimustes ning abistame keerukate tehingute läbiviimisel. LINKLaw on dünaamiline advokaadibüroo ning lisaks enam kui 20-aastasele kogemusele õigusnõustajatena, on meie advokaadid aktiivsed erinevates Eesti Advokatuuri organites ja komisjonides, osaleme rahvusvaheliste organisatsioonide töös, koolitame ja anname loenguid nii ettevõtjatele, kolleegidele kui tudengitele, panustame õigusloome arengusse ning osaleme erinevates ümarlaudades. Lisaks erialasele tegevusele peame oluliseks ühiskondlikku vastutust ning sporti, mh toetame spordiklubi, mille saalihokimeeskond võitis Eesti Meistrivõistlustel 2015 a. hõbemedali ja 2016 a. Eesti meistritiitli.
LINKLaw vandeadvokaat Reesa Paatsi läbis edukalt Euroopa Avaliku Halduse Instituudi (EIPA) läbiviidava koolitusprogrammi põhjalike teadmiste omandamiseks andmekaitseõiguse valdkonnas. Sertifikaadikursust EIPA-s juhendasid mitmed isikuandmete kai...Loe edasi
Lisaks otsime oma meeskonda JURISTI kelle ülesandeks saab olema advokaatide sisuline abistamine nende kutsetegevuses Kandidaadilt eeldame Magistrikraadi (või sellega võrdsustatud kraadi) õigusteaduses või selle omandamist Väga head eesti ja ing...Loe edasi
Otsime oma meeskonda ADVOKAATI kes on spetsialiseerunud või soovib edaspidi spetsialiseeruda tsiviil- ja/või haldusvaidluste lahendamisele Kandidaadilt eeldame Vähemalt viieaastast kutsetegevuse kogemust Väga head eesti ja inglise keele oskust,...Loe edasi
22. mail toimub Tallinna Tehnikaülikooli aulas andmekaitse tuleviku teemadele pühendatud infopäev, mida juhib Advokaadibüroo LINKLaw vandeadvokaat Reesa Paatsi. Reesa, omades aastatepikkust kogemust klientide nõustamisel isikuandmete kaitse vald...Loe edasi
LINKLaw partner Triin Biesinger´i artikkel uutest suundadest halduskohtumenetluses avaldati Eesti tunnustatuimas õigusajakirjas Juridica. Triinu artikkel käsitles teemasid ja küsimusi: isikute tegelikud võimalused kaitsta halduskohtus oma õigusi...Loe edasi
Meelis Eldermann, VKG juhatuse liige, tehnikadirektor: Meie koostöö Triinu, Kairi ja Toomasega sai alguse 2008 aastal. Mõeldes tagasi möödunule ja vaadates tuleviku võin võrrelda seda hea brändiga, mis vaadis seistes läheb aina paremaks või teemantiga, mis lihvides toob välja kristalli eri tahud ning millest saab vääriskivi. Põhiline, mida ...
Priit Lello, õigusosakonna juhataja: Mitmed advokaadibüroo LINKLaw advokaadid on nõustanud Tallinna linna avaliku õiguse ja eraõiguse valdkondades, sealhulgas teede infrastruktuuri õiguslikes küsimustes, omavalitsuse huvide esindamisel omandiõiguse, omandireformi ja hariduse õiguslikes aspektides. Advokaatide säravad teadmised ning põhjalikud ...
Andres Aavik, juhatuse liige: Põhjuseks, miks Skanska on valinud Veiko oma partneriks mitmete keerukate kaasuste lahendamisel, on tema alatine põhjalik ettevalmistus teemadesse, täpsus asjaajamisel ning tulemusele orienteeritus. Need omadused teevad Veikost ja LINKLaw’st koostööpartneri, kelle kogemust ja ettepanekuid ma usaldan. ...
Enno Fels, Keila linnapea: Triinu ja tema meeskonda iseloomustavad professionaalsus, põhjalikkus ja täpsus. Kohtuvaidluses ei jää ükski aspekt tähelepanuta ja veenvalt esile toomata. Julgeme soovitada! ...
Juhatuse liige, Haiti Arendi: Meie koostöö Kairiga sai alguse juba mitmeid aastaid tagasi. Kairi on nõustanud meid erinevates valdkondades, kuid eelkõige infotehnoloogia ja intellektuaalse omandiga seonduvate lepingute koostamisel. Kairi on oma töös täpne ja detailne, selgitab alati meie täpse vajaduse, kuulab meie soove ning aitab leida parim...
Irina Solovjova, peajurist: Triinule ja tema tiimile on omased ülim põhjalikkus, professionaalsus, pühendumus, kiire mõtlemine ja teised omadused, mis on eduks absoluutselt vajalikud. Toon näite juhtumist, kus pank seisis kostjana silmitsi keerulise vaidlusega, mille perspektiiv näis üsna lootusetu. Tänu filigraanselt valitud positsioonile ja...
Reesa ja Triinuga oleme mitu aastat koostööd teinud seonduvalt erinevate kohtuvaidluste ning igapäevaste õigusküsimustega. LINKLaw advokaatide vastused on alati täpsed ja kiired ning pakutud lahendused töötavad. Nende professionaalsus ja pühendumus ning proaktiivsus on viinud võidukate lahendusteni ka kohtuvaidlustes. Saame keskenduda oma põhi...
LINKLaw advokaadid on olnud meie partnerid erinevates õigusküsimustes enam kui viis aastat. Selle aja jooksul tekkinud küsimused ja vaidlused on leidnud alati meie jaoks positiivse ja mõistliku lõpplahenduse. Saame tõesti öelda, et nii tööõigusega seonduvates kui ka teistes õigusküsimustes on Reesa, Kairi ja LINKLaw advokaatide näol meil olema...
Vladislav Petuhhov, juhatuse liige: Oleme kasutanud hr Toomas Tamme ja pr Triin Biesinger-Jussmann’i nõustamist õiguslikes küsimustes alates 2008. aastast, valdavalt projekteerimis-ehitustöövõtulepingutest tulenevate töövõtjate nõuete käsitlusel. Nende nõustamise tulemusena õnnestus meil tõrjuda mitut alusetut töövõtja nõuet. Ühe juhtumi puhul...
Mihkel Mugur, õigusosakonna juhataja: LINKLaw advokaadid esindavad meid keskkonnaõiguse alastes vaidlustes. Oma töös on nad väga kompetentsed – mul on olnud ainult parimad kogemused. Praktilise lähenemisega, keskenduvad põhilisele ning nendega on lihtne koos töötada. Nende meeskond pakub meile parimat teenust. ... | OSCAR-2019 |
||
Kui nüüd proovida välja tuua need kõige enam meeldinud/raputanud/hinge läinud/meelde jäänud raamatud, siis tuleb alustada Robin Hobbist. Lõpetasin tema lugemise ja ülelugemise juunikuus, aga päris tihti tuleb tahtmine "Elderlingide" raamatud uuesti kätte võtta. Aga sellele tahtmisele ei tohi järele anda, sest nii palju uut ja põnevat juba ootab.
Ehk siis, 2017 oli Robin Hobbi aasta. Lugesin aasta esimesel poolel läbi kõik tema Elderlingide maailma raamatud ja lühijutud ning enamiku neist mitu korda (16 romaani, 4 lühijuttu, kokku 11 480 lehekülge). Sinna kulusid esimesed viis kuud. Mistõttu minu tore plaan Lugeda Oma Olemasolevaid Teoseid (LOOT) läks täiega vett vedama. Sest pärast Hobbi maratoni lõppu oli kogunenud kenake hulk uusi raamatuid, mida oli ju vaja kohe lugeda. Lisaks tekkis mulle teatud põhjustel uus huvi, mis on seotud eelmise sajandi alguse Venemaaga ja seega aasta teisel poolel lugesin-kuulasin hulka ajalooraamatuid. Kokku sain läbi 87 raamatut, neist 25 kuulasin Elisa Raamatust, mille iselugeja on ikka taeva õnnistus – selle abil saab ära kasutada kogu lugemise seisukohalt kasutu aja nagu autosõit või söögitegemine.
Elin Toona Gottschalk "Pagulusse" on võimas mälestusteraamat, kus lapse pilgu läbi kirjeldatakse teist maailmasõda, põgenemist ja elu võõrsil.
Kätlin Kaldmaa, Hanneleele Kaldmaa "Kaks armastuslugu" jääb valusalt hinge, et kuidas on niimoodi võimalik? See on ühe tüdruku lugu aga samal ajal ka kõigi 70ndatel Nõukogude Eestis sündinud inimeste lugu. Tasakaaluks valusatele lapsepõlvemälestustele on tütrega kahasse kirjutatud palverännuretke päevik, mis on lahe ja lihtne.
Anya von Bremzen "Kokakunsti eripäradest nõukogude korra tingimustes", alapealkirjaga mälestusi toidust ja igatsusest. Naljakas, kurb ja informatiivne ühekorraga. Nõukogude aja absurdsus pakub selleks lugematul hulgal võimalusi. Raamatust saab ka kiirmarsi korras ülevaate eelmise sajandi Venemaa ajaloost ja seda siis eelkõige läbi toidu vaatepunkti. Aga toit on ju alati olnud ükskõik mis ajal või oludes elavatele inimestele kõige tähtsam. Suure ajaloo vahel on autor kirja pannud ka oma perekonna loo.
Helen Rappaport "Revolutsiooni küüsis" põhineb Peterburis 1917. aastal elanud välismaalaste mälestustel ja annab kõrvalseisjate pilgu läbi hoogsa ja põneva sissevaate selle aasta pöördelistele sündmustele. Mina nõuka-ajal koolis käinud inimesena õppisin hoopis midagi muud. Näiteks ei teadnud ma midagi 1917. aasta juulis Peterburis toimunud suurtest meeleavaldustest, kus hukkus samuti palju inimesi. Aga see raamat pole lihtsalt pöördeliste sündmuste kirjeldus. Läbi kaasaegsete kirjade ja mälestuste avaneb isiklik vaatepunkt ja kõrvalseisjatena avavad välismaalaste arvamused ja kirjeldused sündmusi teise nurga alt.
Indrek Koff "Saja rahva lood", mida ei saa eriti kuhugi liigitada, aga mis on ilma liigitamatagi suurepärane inspiratsiooniallikas, lõbus ka. Täielik ahhaa- ja ohhoo-elamus eelmisel aastal.
Toredaid lugemiselamusi oli muidugi rohkem, vähestest loetud lasteraamatutest soovitan Kairi Loogi lennukaid "Lennujaama lutikad ei anna alla" ja "Piia Präänik kolib sisse". Esimeses tegutseb lennujaamatäis putukaid, kes on kõigiti valmis oma lennujaama kinnipanemisest päästma. Kuigi täiskasvanud lugejale tundusid mõned kohad veidi lihtsameelsed, siis usun, et sihtgrupp ei pane selliseid asju tähelegi. Piia Präänik aga jutustab hakkajast tüdrukust, kes uude kohta kolides peab uue elu-olu ja naabritega tuttavaks saama.
Aasta alguses lugesin/kuulasin järjest kolm Mehis Heinsaare novellikogu, mis panid mind mõneks ajaks elama mingis paralleelmaailmas ja tundma, et inimesed on ilusad ja head, aga rohkem kirjutada ma neist küll ei mõista. Neid peab igaüks ise lugema.
Ulmekirjandusest olid mõnusalt vanamoodsad ja humoorikad Robert Sheckley "Tont nr 5: kõik Gregori ja Arnoldi jutud" ja Poul Andersoni "Aja valvurid". Elutervet (Soome) huumorit leiab ka Tuomas Kyro raamatust "Kõike head, toriseja!"
Aimekirjandusest avardasid vaatevälja Ester Bardone, Anu Kannikese, Inna Põltsam-Jürjo, Ulrike Plathi "101 Eesti toitu ja toiduainet" Eesti toiduajaloo teemal ja Peter Wohllebeni "Puude salapärane elu" metsa toimimise alal.
Ajaloolisest Simon Sebag Montefiore "Romanovid", mis annab mahukusest hoolimata kiirülevaate Romanovite dünastia 400-aastasest ajaloost. Raamatut on süüdistatud selles, et on voodi poole kaldu, mis aga teebki selle huvitavaks ja kaasahaaravaks. Paratamatult on tee kuninglikku soosingusse käinud läbi isiklike suhete ja kes neid kuivi sõjakäikude kirjeldusi ikka jaksab pikalt lugeda.
Kurban Said "Ali ja Nino" on ilus armastuslugu 20. sajandi alguse Kaukaasiast, kus põrkuvad kristlus ja islam ja mille rahuliku eneseolemise löövad puruks sõjad ja Nõukogude võim. Teose autor on jäänud saladusse, aga kirjutatud on see juba 1937 ning ajastu ja paiga kirjeldus tundub autentne. See on ka üks neist raamatutest, mis lõhnab ja elab ja mille kirjeldused toovad tegevuse elavalt silme ette.
Veel võiks nimetada Ilmar Taska "Pobedat", mis pani mind mõtlema selle üle, kuidas autor oskab lugu üles ehitada ja pinget hoida. Niipea kui lugeja saab väikese hingetõmbepausi ja hakkab arvama, et nüüd lõpuks ometi pöördub lugu paremuse poole, leiutab autor tegelastele järgmise ja veel hullema katsumuse. Niimoodi kuni lõpuni välja. | OSCAR-2019 |
||
Järgnevad on loenguteemade konspektid Tartu Ülikoolis 1999. a. jaanuaris esmakordselt loetavast uuest õppeainest Dendrokronoloogia, lektor Alar Läänelaid. Koostaja oleks rõõmus, kui üliôpilasest lugeja siit endale uusi teadmisi saaks. Konspektid on koostatud erialaste käsiraamatute ning paljude teadusartiklite põhjal kogu maailmast. Seepärast ei tasu siit otsida uudsust maailmateaduse jaoks. Konspektivormile kohaselt on püütud piirduda vaid olulisema teabe esitamisega, kasutatud on lühendeid ja vabamat keelt kui teadusartiklites. Tähtsamad allikad lisamaterjali leidmiseks on nimetatud, kuid ei ole järgitud teaduskirjanduse viitamise rangeid reegleid. Loodetavalt saab mônigi teema siin esmakordse eestikeelse käsitluse. Nagu see loengukursus, on ka eestikeelne dendrokronoloogia sônavara alles väljatöötamisel. Oskussônade eestikeelsed vasted on mônel juhul esialgsed, mis vôivad muutuda. Samuti muudab koostaja loengukonspektide temaatikat ja sisu vastavalt vajadusele. Teemade pikkus ei pruugi olla vastavuses kahe loengutunniga.
Dendrokronoloogia on suhteliselt noor teadus, selle ajalugu môôdetakse alles sadakonna aastaga. Loomulikult oli tähelepanekuid puude aastarôngastest tehtud ja kirja pandud juba palju varem. Ühe silmapaistvamana on säilinud Leonardo da Vinci (1452-1519) märkused puude aastarôngaste laiusest ja selle pôhjustest Itaalias. Möödunud, st. 19. saj. teisest poolest on teada aastarôngaste alaseid uurimusi Euroopast (näit. Stoeckhardt 1871, uuris ôhusaastuse mõju aastarõngastele). 19. saj. lôpul - 20. saj. algul kerkivad enam-vähem üheaegselt esile aastarôngaste uurimused nii Euroopas kui Pôhja-Ameerikas. Tänapäevase dendrokronoloogia algust arvestatakse eri maades kolmest peamisest lähtest: Euroopas peetakse puude aastarôngaste teadusliku uurimise alusepanijaks B. Huberit Saksamaal, Venemaal loetakse dendrokronoloogia isaks F. Švedovit ning Ameerikas A.E. Douglassi.
Bruno Huber (1899-1960) oli väljapaistev Saksa metsateadlane ja botaanik. Tuginedes vendade Theodor ja Hartigi uurimustele puude füsioloogiast, uuris Huber aastatel Münchenis puude aastarôngaste kujunemise ökoloogilisi ja füsioloogilisi aspekte ning rajas oma töödega kindla aluse ja koolkonna aastarôngaste-alaste uurimiste jätkamiseks. Huber vôttis kasutusele statistilise näitaja (Gegenläufigkeit) aastarôngaste ridade sarnasuse hindamiseks, poollogaritmilised graafikud aastarôngalaiuste kujutamiseks, tôestas parasvöötme kliimas kasvavate puude sobivust dendrokronoloogilisteks uuringuteks jpm. Huberi tööde môjutusel algasid puude aastarôngaste uuringud ka teistes Euroopa maades.
Fjodor Nikiforovitsh Švedov (1840-1905) oli Novorossia Ülikooli füüsikaprofessor (luges ka füüsilist geograafiat ja meteoroloogiat) Odessas. Aastarôngastega tegelemise ajendiks said Švedovile Odessas langetatud jämedad robiiniad (Robinia pseudoacacia), mille aastarõngaste laiuse järgi ta ennustas pôua-aastate kordumist. Švedov avaldas oma aastarôngaste-alase uurimuse 1892. a. (taastrükitud 1972 kogumikus Dendroklimatohronologija i radiouglerod, Kaunas). 20. saj. esimesel poolel ilmus Venemaal üksikuid aastarôngaste-alaseid artikleid, kuid alles 1950-ndatel aastatel algas N. Liidus elavam dendrokronoloogiline uurimistöö ning meenutati Švedovit kui alustajat. Dendroklimatoloogiat populariseeris Rudakov (1951, 1961), pakkudes libiseva keskmise abil ridade silumist. Galazij (1967) rekonstrueeris Baikali järve kõrgeid veetasemeid aastarõngaste järgi. Lätis uurisid Zviedris ja Sacenieks Päikese aktiivsuse toimet puudele (1958). 1959. a. asutati esimene dendrokronoloogialaboratoorium NL TA Arheoloogia Instituudis. Labor tegeles keskaegsete puitehitiste dateerimisega NL loodeosast, on loodud 1200 aasta pikkune aastarõngaste kronoloogia (Koltšin ja Tšernõhh, 1977). Aastarõngaste uurimusi on ka Siberist, Kaug-Idast, Tjan-Šanist, Ukrainast jt. piirkondadest. Aastakümnetega on dendrokronoloogilise uurimistöö keskused NL-s muutunud.
Andrew Ellicott Douglass (1867-1962) oli ameerika astronoom, töötas USA kôrbelise kliimaga edelaosas Arizonas. Algul uuris Douglass Päikese tsüklilise aktiivsuse môju kliimale ning otsis selle tôendeid elusorganismides. Kliimakajastuste otsimine viis ta vanade mändide aastarôngaridade loendamisele 20. saj. algul. Ühe vana palginoti langetamisaja ôige määramine (selle raiunud farmer kinnitas määrangut) aastarôngalaiuste iseloomuliku järjestuse järgi gwas Douglassile uue perspektiivi: puude aastarôngaste abil dateerimise. Järgnevatel aastakümnetel Douglass kogus ja uuris tuhandeid puiduproove, koostas oma meetodil (skelettjoonised) pikki aastarôngaste kronoloogiaid ning dateeris palju Kolumbuse-eelseid indiaanlaste ehitisi. 1935. a. hakati välja andma dendrokronoloogia-ajakirja Tree Ring Bulletin. 1937. a. rajas Douglass Aastarôngaste Uurimise Laboratooriumi Arizona Ülikooli juures Tucsonis (hääldub: tu:son), saades selle esimeseks ja pikaajaliseks juhatajaks. Douglass avaldas oma uurimused paljudes artiklites (Tartus kättesaadavad näit. Smithsoni Instituudi aastaraamatutest ELUS-i raamatukogus). Douglassil oli peatselt palju järgijaid Ameerikas. Tucsoni laboratooriumis jätkas Douglassi tööd Edmund Schulman, kes sai tuntuks (ajakirja National Geographic kaudu) maailma vanimate puude ohtjasoomuseliste mändide avastajana. Maailmatasemega nimedeks on ka W. S. Glock, V. LaMarche, C. W. Ferguson, H. C. Fritts jt. Viimatinimetatu asutas 1974. a. Tucsonis Rahvusvahelise Aastarôngaste Andmepanga, kirjutas pôhjaliku dendroklimatoloogia käsiraamatu Tree Rings and Climate, 1976 (naljatamisi nimetatud ka dendrokronoloogi piibliks).
Dendrokronoloogia-alaseid artikleid ilmub paljudes rahvusvahelistes geograafia-, geoloogia-, bioloogia- ja metsateaduse-alastes ajakirjades (näit. uues interdistsiplinaarses ajakirjas The Holocene Londonis).
Nii Euroopas kui Ameerikas korraldatakse dendrokronoloogia meetodite praktiliseks tundmaõppimiseks nn välinädalaid. Euroopas peetakse juba aastaid rahvusvahelisi konverentse (Euro-Dendro); neist viimane toimus 1998. a. Kaunases Leedus, järgmine tuleb 1999. a. Marpurgis Poolas. On toimunud ka ülemaailmseid dendrokronoloogia-nõupidamisi.
Nagu iga teadus, töötab dendrokronoloogia teatud printsiipide ehk "teaduslike reeglite" järgi. Need pärinevad ajavahemikust 1783 (uniformitarianismi printsiip) kuni 1987 (puu agregaatse kasvu printsiip). Mõned on spetsiifilised dendrokronoloogiale, teised, näit. replikatsiooni printsiip, põhilised paljudes teadusalades. Puude aastarõngaste uurimine peab järgima neid printsiipe, muidu on see uurimine defektne. Näiteks kui eirata ristdateerimise printsiipi, on võimalik saada valed dateeringud.
Dendrokronoloogia (dendron=puu, chronos=aeg, logos=sõna=teadus): teadus, mis kasutab täpse moodustumisaastaga dateeritud puude aastarõngaid analüüsimaks protsesside ajaliste ja ruumiliste kujundeid füüsikalistes ja kultuurilistes teadustes. Allteadused hõlmavad: dendroarheoloogia: puude aastarõngaste kasutamine dateerimiseks, millal puit on langetatud, transporditud, töödeldud ning kasutatud ehituses. Näide: palgi aastarõngaste dateerimine varemetest Ameerika edelaosas varemete ehitamisaja määramiseks.
dendroklimatoloogia: puude aastarõngaste kasutamine mingi ala mineviku ja praeguse kliima uurimiseks ja rekonstrueerimiseks. Näide: rõngalaiuste analüüsimine, et teha kindlaks, kui palju aastas vihma sadas enne ilmavaatluste alustamist.
dendroökoloogia: puude aastarõngaste kasutamine uurimaks Maa ökosüsteeme mõjutavaid faktoreid. Näide: õhusaastatuse toime analüüsimine puude kasvule, uurides rõngalaiuste muutusi ajas.
dendrogeomorfoloogia: puude aastarõngaste kasutamine dateerimaks maapinna protsesse, mis on loonud, muutnud või kujundanud maastikku. Näide: Puu kasvukujundite muutuste analüüsimine aastarõngaste kaudu maalihete dateerimiseks.
dendroglatsioloogia: puude aastarõngaste kasutamine liustike praeguse ja mineviku dünaamika uurimiseks ja dateerimiseks. Näide: moreenil kasvavate puude sisemiste aastarõngaste dateerimine liustiku pealetungi ligikaudse aja kindlakstegemiseks.
dendrohüdroloogia: puude aastarõngaste kasutamine veeressursside dünaamika uurimiseks ja dateerimiseks. Näide: puude üleujutamise aja kindlakstegemine järve veetaseme muutuste järjestuse määramiseks.
dendropürokronoloogia: puude aastarõngaste kasutamine põlengute dünaamika dateerimiseks ja uurimiseks praegusajal ja minevikus, ajas ja ruumis. Näide: tulearmide dateerimine puude aastarõngastes, leidmaks põlengute sagedust minevikus.
Aastarngas: puidurakkude kiht, mille toodab puu või põõsas ühe aasta jooksul. Tavaliselt koosneb kasvuperioodi algul moodustunud õhukesekestalistest rakkudest (varapuit) ning paksemakestalistest rakkudest, mis moodustunud kasvuperioodi hilisemas osas (hilispuit). Varapuidu alguses hilispuidu lõpuni on üks aastarõngas, mis tavaliselt ulatub ümber kogu tüve.
Aastarõngaste kronoloogia: aastarõngaste mõõdetud omaduste rida, nagu aastarõnga laius või hilispuidu maksimaalne tihedus, mis on teisendatud standardiseerimise teel dimensioonideta indeksiteks. Seega kujutab aastarõngaste kronoloogia üksikaastate kasvu kõrvalekaldeid keskmisest kasvust, näit. indeks 0,75 (või 75) osutab normaalsest (1,00 või 100) väiksemat juurdekasvu vastaval aastal.
Standardiseerimine: protsess, millega kõrvaldatakse aastarõngaste mõõdetud omaduste aegreast ebasoovitav pikaajaline varieerumine, jagades tegelikud mõõtmisandmed statistiliselt saadud võrrandi tulemustega, mis seostab puu kasvu puu vanusega. Tavaliselt püütakse nii kõrvaldada füsioloogilistest vananemisprotsessidest ning metsakoosluse muutustest tingitud kasvutrende.
Juurdekasvupuur: torukujuline puur, mis kruvitakse puutüvesse ja millest ekstraktoriga tõmmatakse välja puursüdamik. Riist on üsna kallis, taval. 200-500 US$.
Kesk-Devonis Hyenia elegans roomava varrega, milles ksüleem ja floeem. Tõusvad ca 5 cm kõrgused assimileerivad võsud. Selliseid ka tänapäeval.
Ülem-Devonist puusõnajalg Callixylon 366 milj. a. tagasi. Tüves teiskasv, kasvutsoonid või isegi aastarõngad. Tänapäevaste tüvede prototüüp: jäme puit, õhuke koor.
Ülem-Devonist 10 milj. a. hiljem veel kaks tüvetüüpi: 1) koldpuud Lepidodendronid kasvatasid kooretüve - väga paksu koore ja peenikese ksüleemiga; surid välja 200 milj. a. tagasi, avastati 150 milj. a. hiljem uuesti kaktustel; 2) puukujulised osjad säsitüvega - kõva juhtkude ja kooreosa ümber suure säsiõõne; tänapäeval säilinud vaid rohttaimedena osjad.
Juurtüvi, mis esineb paljudel troopikaliikidel, arenes 300 milj. a. tagasi (Karbonis - A.L.) sõnajalgadel: palju peeni tugijuuri ümber peene varre. Teiskasv puudus sellel tüübil.
Kriidis 100 milj. a. tagasi arenes palmitüve ja banaanivarre-tüüp. Neil ei esine teiskasvu ega aastarõngaid. Paljude palmide vanust saab hinnata tüvesegmentide järgi.
Aastarõngaid moodustavad peaaegu kõik sesoonses kliimas kasvavad kaheidulehelised puittaimed, välja arvatud võõrikud (Viscum album, Loranthaceae) Kesk-Euroopas ja tangentsiaalsete parenhüümiribadega puiduga liigid, näit. Ficus carica Vahemeremailt ja Maythenus dryandri Madeiralt.
Mitmekihilise kambiumiga puittaimedel esinevad vaheldumisi ksüleemi ja floeemiribad, mida kliima veidi mõjutab. Sellised on sugukondades Chenopodiaceae, Nyctaginaceae, Amaranthaceae (kokku ca 30 sugukonnas); näit. väikesed puud mangroovidest Avicennia sp. ja Austraalia jõulupuu Nuytsia floribunda. Tavaliselt on need põõsad.
Mõnedel üheidulehelistel teiskasvuga liilialistest (Yucca, Agave, Dracaena) on tavaliselt rõngad. Draakonipuul saab väga ligikaudselt vanust hinnata okste harunemise järgi. Austraalia heinapuudel (Xanthorroea sp.) on ebaregulaarsed kasvutsoonid tüve alusel, mis ei ole aastarõngad.
Puud-põõsad salvestavad ja kannavad informatsiooni paljudest ökoloogilistest protsessidest (sealh. kliimakõikumistest), antropogeensetest protsessidest (näit. õhu saastamisest jm. keskkonnamuutustest). Puud-põõsad oma laia leviku tõttu maakera maismaal kujutavad endast ökoloogilises mõttes suurt ja tihedat infovõrku. See võrk on infokandjana märksa laiema levikuga kui näiteks varvid järvesetteis või mandrijää poolustel.
Dendrokronoloogiale on põhimõtteliseks asjaolu, et keskkond mõjutab puidu tekkimist kambiumist. Seetõttu sarnastes keskkonnatingimustes kasvavail puudel on kambiumi tegevus sünkroonne ning tekivad analoogsed aastarõngaste mustrid. Seosed on sageli väga keerulised, kuid siiski aastarõngaste tunnuste mustrid sisaldavad sageli huvitavat infot keskkonnast. Tänapäeval arendatakse dendrokronoloogias jõudsalt andmetöötlusmeetodeid, samuti suurendatakse uuritavate parameetrite hulka. Neid on nii makroskoopilisi, anatoomilisi kui ka keemilisi.
Keskkonnategurid mõjuvad puude biomassi juurdekasvule. Biomassi juurdekasv on seoses puu mahu juurdekasvuga. Tegelikult tavaliselt puu või tüve mahtu ei leita (excl. metsanduses), kuigi see teoreetiliselt on infokadu, vaid piirdutakse radiaalsuunalise lineaarse juurdekasvu, st. aastarõnga laiuste, mõõtmisega. Harilikult mõõdetakse 1,3 m kõrguselt tüvest, kuigi mõõdud ka kõrgemal palju ei erine. Vajadusel võib mõõta juurdekasvu ka juurtes ja okstes. Proovipuud võib eelnevalt jaotada kahjustusklassidesse (näit. okkakao järgi).
Varapuidu laius ja hilispuidu laius iseloomustavad meteotingimusi kasvuperioodi eri osadel. Raskusi võib tekitada vara- ja hilispuidu laiuse piiritlemine.
Puidukoe tihedus on rakukesta ja rakuvalendiku suhte väljendus (saab leida kuiva ja toore puidu tiheduse). Seda saab avaldada 12-15% niiskusega puidu ja sama mahuhulga vee massi suhtena. See on väga tähtis näitaja puidutehnoloogias, sest on tugevas seoses puidu mehhaaniliste omadustega, samuti näitab kütte-, hakke- ja paberipuude kvaliteeti. Üldiselt mida raskem puit, seda paremate mehhaaniliste omadustega. Puidutehnoloogias mõõdetav mahukaal on siiski dendrokronoloogia jaoks väheväärtuslik, sest paneb mitu aastarõngast ühtekokku.
Mikroskoopiliselt läbiva röntgenkiirega mõõdetav tihedus toob välja tiheduse muutumise igas aastarõngas. Harva kasutatakse ökol. uuringuis varapuidu, hilispuidu ja kogu aastarõnga tihedust. Parasvöötme metsade puude hilispuidu tihedus kajastab mõnikord piiravaid ökol. tegureid (Schweingruber, 1992:61). Palju sagedamini kasutatakse maksimaalset ja minimaalset tihedust. Parasvöötmes on temperatuuri rekonstrueerimisel eriti oluline maksimaalne tihedus. Minimaalne tihedus on osutunud oluliseks sademetehulga rekonstrueerimisel ariidses kliimas (ibid.) Rõngalaiused ja hilispuidu maksimaalne tihedus võivad anda kliima kohta erinevat infot.
Kambiumi aktiivsuse ja ökofüsioloogilise reaktsiooni tõlgendamiseks soovitatakse eelnevaid parameetreid täiendada infoga üksikrakkude suurusest ja ehitusest - kujutise analüüsi süsteemid.
Okaspuudel uuritakse trahheiidide jaotumist radiaalridades - trahheidogrammid (Vaganov, 1992). Viimastes saab hõlpsalt eristada vara- ja hilispuidu, samuti aastarõngaste ja puude erinevused.
Kahekordse rakukesta paksus, ümarusindeks (rakukesta pindala ja sama ümbermõõduga ringi suhe), raku kogupindala, rakukesta pindala, rakuvalendiku pindala - teised kasulikud histomeetrilised muutujad.
Lehtpuudel on vitaalsuse tundlikuks parameetriks vettjuhtivate elementide pindala aastarõngas. Pöökidel näitas soonte keskmine ristlõikepindala rõngalaiusega sama kliimasignaali isegi selgemalt (Sass, 1993). Tugevaim keskkonnasignaal leiti hilispuidu soontega.
Juhtkimbud. Juhtkimbu-meetod (Jalkanen & Kurkela, 1990) mändide lehtivuse uurimisel. Lühivõrse juhtkimp pikeneb puidukihtide pealekasvamisel senikaua, kuni okkad küljes. Okaste varisemise järel koos lühivõrsega jääb juhtkimp puidu sisse, kuid ei pikene enam. Nende loendamine annab võimaluse hinnata hinnata okkakadu kauges minevikus. Saab ka okaste keskmise vanuse, kuidas okaste varisemine aastati varieerub. Okastus seotud aastarõngastega. Sander ja Eckstein võtsid sarnase meetodi kasutusele kuuse okastuse uurimisel (1994).
Suurim mineraalainete hulk tuleb taimesse juurte kaudu. Uuritud näit. Pb-sisaldust teeäärseis puudes. Puidutuhas võib sobivate analüüsimeetoditega tuvastada väga paljusid keemil. elemente. Leitud tugev positiivne seos temperatuuri ja puidu metallidesisalduse vahel. Raskmetallide saastuse hindamisel on küsimus, kas aastarõngastes tuvastatud elemendid sattusid sinna aastarõngaste moodustumisel või transporditi hiljem. Sest horisontaalne transport tüves on võimalik. Eriti hajussoonelistel puudel on maltspuidus mitu aastarõngast. Isegi rõngassoonelistel puudel, kus veeliikumine taval. vaid välimises aastarõngas, on vahel hõlmatud ka naaber-aastarõngas. Näidatud on ka 210Pb horisontaalset transporti koorest puitu ja vastupidi. Eri elemendid (ca 20 uuritud) on erisuunalise liikuvusega tüvedes - ärgem laskugem üksikasjadesse.
Stabiilsed isotoobid. Aurumine, kondenseerumine ja külmumine muudab vesiniku isotoopide suhteid vees. Leitud tugev korrelatsioon D/H suhte vahel suvevihmas ja männi tselluloosis ning samuti suvise sademetehulgaga. Enamik uuringuid süsiniku isotoopidest.
Radioaktiivsed isotoobid. Mõne jälgi saab puidust leida - esmajoones 14C. Tekib looduslikult atmosfääri ülakihis, tekkekiirust eeldati konstantseks. Siiski, viimase 7500 a. dateeritud aastarõngaste abil kalibreeriti.
kus Rt on rõngalaius aastal t, A on puu vanusest tingitud trend (bioloogiline kasvukõver) aastal t, C on (makro-)kliimast tingitud keskkonnasignaal aastal t, D1 on kohaliku, koosluse endogeense häiringu toime aastal t, D2 on koosluse eksogeense häiringu toime aastal t, * on koefitsient väärtusega kas 1 või 0 (kui signaal puudub), Et on seostamatu juhuslik tegur, "müra".
Kasvukõver A on mittestatsionaarne protsess, mis sageli avaldub aastajuurdekasvu eksponentsiaalses vähenemises puu vananemisel. Võib olla ka teistsuguse kujuga.
Kliimasignaali C iseloomustavad tavaliselt sademed, temperatuur ja soojushulk, mis mõjutavad mullaniiskust, aurumist ja fenoloogiat. Eeldatavalt mõjuvad need ühteviisi kõigile sama kasvukoha puudele (st. puud reageerivad ühtemoodi). Sademetehulki ja keskmisi temperatuure peetakse statsionaarseteks stohhastilisteks protsessideks.
D1 on puu vastusreageering kohalikule häiringule. See mõjub üksikutele puudele. Näit. valgus, konkurentsis allajäämine, või juurdekasvu suurenemine konkurendi langemise arvel; juhuslik vigastus vm.
D2 on puu vastus kogu kasvukohta hõlmavale häiringule, nagu näit. põleng, putukarüüste, raie, õhusaaste jne. Iseloomulik, et D2 esineb sünkroonselt kõigil või enamikul puudel kasvukohas.
E on järelejääv selgitamata dispersioon rõngalaiuste kõikumises. Seda võivad põhjustada mikroerinevused kasvukohategureis, ka mõõtmisviga. See eeldatakse olevat autokorrelatsioonita puu piires ja korreleerimata puude-vaheliselt.
Signaali ja müra mõistest. Vastavalt uurimise eesmärgile peame teatud komponente eeltoodud valemist signaaliks ja teisi müraks. Signaal on see komponent, mida soovime välja eraldada; mürast soovime vabaneda. Tegelikult see täielikult ei õnnestu, nii tuleb kõnelda signaali/müra suhte suurendamisest. Üldiselt on signaal see, mida saame tuvastada, mis on avaldunud enamuses isendites. Cooki võrrandis võivad olla signaalideks kõik peale E. Konkreetses uuringus võime signaali tähenduse piirata näit. C-ga, eeldades, et kordaja * on null ja lugedes A müraks. Sel juhul on vajalik kõrvaldada "müra" A, st. vanuseline kasvukõver. Seda protsessi nimetatakse aastarõngalaiuste rea standardiseerimiseks. Standardiseerimine ongi signaali osatähtsuse tõstmine osa "müra" kõrvaldamise teel.
Kui vaadelda rõngalaiuste rida kui erineva sagedusega võnkumiste summat, on standardiseerimine madalsagedusliku dispersiooni elimineerimine. Seda võib nimetada ka spektraalspetsiifiliseks (ehk sagedussõltuvuslikuks) müra vähendamise meetodiks (Briffa et al., 1987)
Standardiseerimine on vajalik ka aastarõngalaiuste rea viimine vastavusse tingimustega, mis esitatakse parameetriliste meetoditega töödeldavatele andmetele. Põhinõuded on:
Viimasel juhul nimetatakse Wt-sid juurdekasvuindeksiteks ja seda meetodit rakendatakse rõngalaiuste korral. Multiplikatiivse meetodi rakendamise põhjuseks ongi asjaolu, et erinevalt puidu tiheduse ridadest rõngalaiuste read enamasti ei vasta ülaltoodud statistilistele nõuetele. Juurdekasvuindeksite leidmine aitab rida muuta tingimustele vastavamaks.
sobib madalate järkude puhul. Puuduseks: kõvera sobivus varieerub ajas, pole kuigi spektraalspetsiifiline, uute liikmete lisamisel muutub kogu funktsioon.
Siia kuuluvad Boxi ja Jenkinsi poolt 1976. a. esitatud autoregressiivsed (AR), libiseva keskmise (MA) ja nende kombineeritud mudelid (ARMA või ARIMA). Näit. ARMA(p,q) mudeli võrrand:
Mudeli keerukuse määravad p koefitsienti *j ja q koefitsienti *j. Võrrandi parema poole esimene osa kujutab autoregressiivset seost, teine osa libisevat keskmist. Mudel eeldab rea liikmete vahelise lineaarse autokorrelatsiooni esinemist. Mittelineaarse korrelatiivse seose korral on mudeli kuju teistsugune. *1 kuni *p on autoregressiivsed parameetrid, *1 kuni *q on libiseva keskmise parameetrid. Seega aegrea T väärtus T(t) oleneb eelmisest p väärtusest, vastavast juhusl. liikmest W(t) ja eelmisest q juhuslikust väärtusest.
ARMA mudelit rakendatakse iteratiivselt kolmeastmeliselt. Püütakse leida vähimat p ja q, kasutades autokorrelatsiooni- ja osa-autokorrelatsiooni funktsiooni. Lihtsam on hinnata AR-i parameetreid. Kui q = 0, siis on sobivamaks mudeliks AR; kui p = 0, siis MA. Empiiriliselt on leitud, et paljudel juhtudel on parimaks lähenduseks AR(1) või ARMA(1,1). Mudeli sobivust kontrollib parimini Akaike informatsioonikriteerium
Kui jääkliikmete saamiseks kasutatakse AR mudelit, siis öeldakse, et andmed on "eelvalgendatud" ("valge müra"). Vahel võib osutuda vajalikuks "eelvalgendatud" rida uuesti "värvida punaseks", st. lisada veidi autokorrelatsiooni ("punast müra").
AR on mõningal määral füsioloogiliselt põhjendatud, eriti lihtsamad juhud (kui p on väike arv), kuna rõngalaiustes esineb vaieldamatult autokorrelatiivne seos. Meetodi nõrkused: 1) autoregressiivse struktuuri füsioloogiliste ja väliste põhjuste eristamise raskused, 2) aegridade koefitsiendid kipuvad ajas muutuma (st. autokorrelatsion esineb rea eri lõikudes)!
eelnevalt kindlaksmääratud koefitsientidega aj. Nii on võimalik kavandada nn arvfiltreid, mis spektraalselt iseloomult erineva osa muutlikkusest. Lihtsat libisevat keskmist (Bitvinskas, 1974) tuleb pidada toorfiltriks, mis tekitab faasinihkeid ning on lameda spektraalvastusega. Keskmistatavate rõngalaiuste kaalumisel Gaussi tõenäosuskõvera ordinaatidele proportsionaalse hulgaga arvutatakse välja "kaalud", mille abil saab kindlaid sageduskõikumisi eemaldada/säilitada. Tuntakse ka ribafiltreid, mis eraldavad teat. sagedusribaga kõikumised.
Alternatiivne meetod on cubic spline (Cook, Peters, 1981) - sujuvalt ühinevate kuupfunktsiooni lõikude kogum. Kuupfunktsiooni sobivust kontrollib vea reduktsiooni parameeter (RE), mille positiivsed väärtused näitavad funktsiooni sobivust.
Teise alternatiivina on kasutatud eksponentsiaalselt kaalutud ühekülgset filtrit (Barefoot et al., 1974). Valiti ca 15 a. pikkune eksponent.
+ Paindlik, rakendatav nii deterministlike kui stohhastiliste protsesside modelleerimisel. Selge spektraalvastusega, minimaalsete faasimoonutustega. Rida pikendamisel ei muutu.
- Anomaalsed väärtused võivad tulemust hälvitada. Ridade otste kadumaminek ja vajadus need taastada, mis võib moonutada otsi.
Võib vaadelda standardiseerimisprotsessi osana, kuna samuti vähendab müra (näit. E). Enne keskmistamist tuleks kõrvaldada puudevahelised erinevused (jagades üldkeskmise üld-standardhälbega).
Esimene peakomponent PC1 on tegelikult kaalutud keskmine, mis maksimeerib aegridade ühise dispersiooni. Raskuseks on, et read peavad olema kõik võrdse pikkusega.
- kliima ja juurdekasvu suhete iseloomustamine Arizona koolkonna meetodil. Standardiseeritud kronoloogia korreleeritakse 14 temperatuuri- ja 14 sademetenäitajaga, incl. eelmise aasta kuude näitajad alates juunist. Kujutatakse graafiliselt.
Vastusfunktsiooni kordajate jaoks saab rakendada peakomponentanalüüsi, millega vähendatakse faktorite arvu oluliselt. Saadud peakomponentidega ja rõngalaiuste kronoloogiaga teostatakse regressioonanalüüs. Regressioonivõrrandi järgi leitakse kliimanäitajad ka perioodi kohta millest meteoroloogilised vaatlused puuduvad. | OSCAR-2019 |
||
Vastavalt Riigikogus vastu võetud seadusemuudatustele lõpetavad kõik maavalitsused alates 1. jaanuarist 2018 tegevuse ja nende senised ülesanded antakse üle teistele selleks määratud riigiasutustele või kohalikele omavalitsustele. Alljärgnevalt ülevaade koos vajalike kontaktidega, kes millist maavalitsuste senist ülesannet edaspidi täitma hakkab. 1. Rahvastikutoimingud 1.1. maakonnakeskuse omavalitsused: sünni registreerimine; surma registreerimine; abielu sõlmimine; abielu lahutamine; nime muutmine (seda […]
Lääne maavalitsus tunnustab alates 2006. aastast maakonna noorsootöö valdkonna tublimaid inimesi ning silmapaistvamaid sündmusi. Kuni 23. oktoobrini on oodatud ettepanekud, kellele sel aastal anda maakonna parima noorsootöötaja, noore, sündmuse ja märkamise tiitel. Tunnustamise eesmärk on tutvustada ja tõsta esile noorsootööd edendanud isikuid ning silmapaistvaid ja olulisi algatusi, millel on mõju nii omavalitsuse, maakonna kui ka […]
Tuleval esmaspäeval, 9. oktoobril avaneb läänlaste jaoks piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) meetme 2. voor, mis on avatud kuni 31. jaanuarini 2018. Läänemaa vooru eelarve on 2 412 933,04 eurot. Teiseks taotlusvooruks on Lääne maavalitsus ettevalmistanud tegevuskava, mille kohaselt osaleb voorus kaheksa objekti. Teise vooru maakondlik pingerida kinnitati arenduskoja koosolekul selle aasta jaanuaris. Maakonna tasandil on […]
Selle aasta üheksa kuuga on Läänemaal sündinud rohkem lapsi kui eelmisel aastal samal ajal ning surmade arv on märgatavalt vähenenud, teatas maavalitsus. Sellegipoolest on maakonna elanikkond järjepidevalt kahanenud. Erandiks on Ridala ja eriti Lääne-Nigula vald, kus rahvaarv on näidanud kasvutendentsi. Rahvastikuregistri andmeil elas 2017. aasta 1. oktoobri seisuga Lääne maakonnas 24 868 inimest, neist 10 […]
Lääne maavalitsusel täitub täna 100. aastapäev. Sajand tagasi valiti esimeseks Lääne maakonnavalitsuse esimeheks ehk esimeseks maavanemaks Aleksander Saar. 100. sünnipäeva tähistab Lääne maavalitsus saabuval neljapäeval, 24. augustil. Kell 14 avab maavanem Neeme Suur Lääne maavalitsuse hoone seinal mäletustahvli esimesele maavanemale Aleksander Saarele. Kell 15 on Haapsalu kuursaalis koosviibimine, kuhu on kutsutud omavalitsuste esindajad, koostööpartnerid, endised […]
Kohaliku omaalgatuse programmi kevadvoorus laekus Läänemaalt kokku 38 projektitaotlust. Toetusteks taotletakse 62 746,60 eurot, mida on 98,2% enam kui kasutada olevaid toetusvahendeid. KOP programmi käesoleva aasta kevadvoorus on Läänemaa ühendustel võimalik toetusteks kasutada 31 700 eurot. Projektitaotluste kogumaht koos 20,3% omafinantseeringuga on 78 725,56 eurot. Lääne maakonna piirkondade järgi jagunesid Lääne maakonna ühendustelt laekunud projektitaotlused […]
Lääne maavalitsus ootab taas ettepanekuid Läänemaa aasta ema tiitli kandidaatide kohta. Seoses maavalitsuste likvideerimisega on see viimane kord, kui konkurssi korraldab Lääne maavalitsus. Ettepanekuid oodatakse kuni 21. aprillini, Läänemaa aasta ema kuulutatakse välja emadepäeva paiku. Aasta ema tiitel antakse emale, kes on kasvatanud üles tublid lapsed, on neile eeskujuks, väärtustab pere ja kodu ning on […]
Sel aastal saab maakonna kõrgeima autasu, Läänemaa teenetemärgi rekordarv auväärseid kodanikke. Viimast korda maavanema poolt antava autasu saavad Kaja Lotman, Marju Viitmaa, Laine Belovas, Koit Uus ja Hannes Danilov. Teenetemärgi nr 010 saab tunnustatud looduskaitsetegelane Kaja Lotman. Tema teeneteks on näiteks Matsalu looduskaitseala rahvuspargiks kujundamine, säästva turismi sertifikaadi väljavõitlemine, loodushariduse edendamine. Täna töötab Kaja Lotman […]
Tulles vastu sõitjate soovile, muutub alates veebruarist maakonnaliini nr 33 sõiduplaan. Marsruudile lisandub uusi peatusi ning õhtune väljumine Haapsalust tuuakse varasemaks, teatas maavalitsus. Alates 1. veebruarist tehakse maakonnaliini nr 33 Linnamäe – Uugla – Leediküla – Turvalepa – Haapsalu sõiduplaanis kaks olulist muudatust: 1. Reisijate soovil tuuakse õhtune väljumine Haapsalust varasemaks, so kell 17.05 senise […]
Valitsus otsustas tänasel kabinetiistungil, et maavalitsuste tegevus lõpetatakse 1. jaanuarist 2018. Maavalitsuste kohalikud ülesanded antakse üle omavalitsustele ning riiklikud ülesanded ministeeriumidele ja olemasolevatele ametitele, kirjutab Postimees. Riigihalduse minister Mihhail Korb leiab, et praegune regionaalhalduse korraldus vajab muutmist. Maavalitsuste ülesannete hulk on jäänud liiga väikseks ning see väheneb veelgi, kui haldusreformi järgselt antakse suurematele ja tugevamatele omavalitsustele ülesandeid juurde. «Maavalitsuste […]
Läinud nädalal kohtusid Silma õpikojas eri huvigruppide esindajad, et koguda mõtteid Lääne maakonnaga piirneva mereala mõistlikuks ja tasakaalustatud kasutamiseks, teatas maavalitsus. Kogunemine oli ühtlasi Lääne maakonna merealade planeeringu protsessi algus. Merealade planeering algatatakse tuleva aasta alguses ning selle koostaja on rahandusministeeriumi planeeringute osakond. Merealade planeeringu eesmärk on määrata Lääne maakonnaga piirneva mereala mereruumi kasutus, mis […] | OSCAR-2019 |
||
Laager lõpeb 6. juunil konfirmatsioonitalitusega Pilistvere kirikus. Leerilastele ja nende saatjatele on laager tasuta.
Kirikumuusika konverentsile oli kõnelema palutud ka Kristel Neitsov-Mauer, kes Eestist Saksamaale kolis kaheksa aastat tagasi. Taaskohtumisel jätkus juttu kauemaks.
Kristelile mõeldes meenub automaatselt Hunt Kriimsilm, kes pidas üheksat ametit. Veel Eesti Kirikus töötamise ajal tegeles Kristel mitme asjaga korraga ja juhtus sedagi, et seetõttu tekkis vahel ajapuudus. Ennekõike pean Kristelit kirikumuusikuks. Muusikuna ta 2006. aastal Saksamaale Lübeckisse eksamile läks ja kirikumuusikuks kvalifitseerus.
Õpetajaks ordineeriti ta viis aastat tagasi mais (8. mail 2010). Novembri teisel laupäeval, mil ta oma sünnipäeva pidas, kulus tal kindlasti ohtralt tunde oma kodu köögis Frankfurdi lähedal, sest toiduvalmistamine on üks Kristeli hobidest.
Saksamaa praostkonnas on viis kogudust: Hamburgi, Kölni, Müncheni, Nürnbergi ja kõige nooremana Oldenburgi kogudus. Bielefeldi kogudust pärast õpetaja Toomas Jeremijas Põllu surma reaalset ei eksisteeri. Nii vähe või palju, kui Kristel mujal asuvate väliseesti kogudustega kursis on, aga ta arvab, et need on erinevad.
Kuigi Saksamaa ja Rootsi on teineteisele põhimõtteliselt lähedal ja euroopalikult sarnase kultuuriga, on nende eesti kogudusi raske võrrelda. Rootsis elab rohkem eestlasi ja eestikeelne kirikuelu on olnud järjepidevam. Prantsusmaal on eestikeelne töö hääbunud, Inglismaal muutunud ebaregulaarseks.
Eesti koguduste kohta Saksamaal ütleb Kristel: «Ei saa öelda, et koguduseelu välja sureb, aga muutub kiiresti. See, mis ma täna räägin, võib ülehomme olla täitsa vale. Koguduseti on elu hästi erinev.»
Ta räägib piiskop Tiit Salumäe visiidist Saksamaale ja kohtumisest, kus koguduste esindajad hääletasid selle poolt, et Saksamaa praostkonna puhul ei kõneldaks enam kogudustest, vaid kuulutuspunktidest. Kogudused veel eksisteerivad, aga reaalselt enam mitte oma traditsioonilisel kujul.
Kogudustel on küll oma ametlik õpetaja, aga reaalselt peetakse jumalateenistusi eestlaste kokkusaamistel. Ja teenistuse peab õpetaja, kellele see on antud hetkel kõige sobivam. Ehk siis kas Michael Schümers (praost), Merike Schümers-Paas, Pille Talvar-Heckmann või Kristel Neitsov-Mauer, kelle ülesandeks on põhiliselt tegelda kirjatööga. Jumalateenistusi peetakse kolm-neli korda aastas kokkusaamistel Bonnis, mujal jõulude ajal. See on reaalsus, nendib Kristel.
Koguduste liikmearvestust peetakse selle järgi, kellele saadetakse praostkonna lehte. Saksamaal maksavad kõik kristlased kirikumaksu, ent eesti kogudused ei ole tegevusregistris registreeritud tegutseva kirikuna, mis nõuaks tohutut paberimajandust. Nii tehakse eesti kogudustele annetusi ja vaimulikud peavad tähtsaks inimeste jaoks olemas olla. Suheldakse põhiliselt kirja või telefoni teel.
«Enda ülalpidamisega on palju tööd, eesti kogudustega tegelemine on vabatahtlik. Aga üks asi on kogudusetöö ja teine lihtsalt hoolitseda, et keegi üldse eesti keelt räägiks. Selle nimel teeme palju tööd,» kinnitab Kristel. Nii oli ta üks neid, kes koos paari emaga rajas 2011 Frankfurdis eesti kooli, mis tegutseb katusorganisatsiooni Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis (EÜSL) all ja pakub tegevust kahele vanuserühmale. Huvikooli eesmärgiks on laste eesti keele oskuse arendamine ja alalhoidmine. Kooli juhatab Eestis õppinud kunstnik Eha Salla.
Frankfurdis elaval sadakonnal eestlasel, kes on suuresti saabunud viimasel paarikümnel aastal, puudub kiriklik kogemus. Sel aastal on plaan teha kirikus jõuluteenistus ja laulda oreli saatel jõululaule. Nagu Kristel kirikumuusikute konverentsil oma ettekandes rääkis, on Saksamaal traditsioonilise jumalateenistuse kõrval eriti laste- ja noorteteenistustel oluline elamuslik element. «Koguduse muusikajuhina saan jumalateenistuse muusika osas alati kaasa rääkida, aga kiriklike talituste puhul on klient kuningas,» tõdes ta.
2011 asutati Frankfurdis rahvuskoondis, mis sel aastal nimetati ümber Frankfurdi eesti seltsiks, mis samuti kuulub katusorganisatsiooni Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis. Seltsi liikmeks saab avalduse alusel. Vajadusel pakub selts ka reaalset abi, annab ühekordset toetust või aitab vajalike dokumentide tõlkimisel.
Kristel elab suurlinnast mitte kaugel Hofheim-Lorsbachis. Kaasa töötab ta neljas koguduses: Kriftelis, Eppsteinis ning kodupaiga evangeelses ja metodisti koguduses. Ühes koguduses juhatab ta koori, teises on muusikajuht, täites organisti-koorijuhi ülesandeid. Frankfurdis on tal käsil pikaaegne vanamuusika projekt ja Taizé palvuste projekt. See mitmekülgne tegevus kindlustab palga.
«Mul polnud enne sellist kogemust, sain selle Saksamaal järjekindlalt muusikutööd tehes. Võin öelda, et eesti kooli baas oli suurepärane. Kui organiseerida, saab tegelda paljude erinevate töövormidega,» on Kristel oma tööga rahul. Rahuldust pakub ka vaimuliku amet, milleks ta valmistus veel Tartus elades.
Töö käigus tuli palju juurde õppida, aga oskused, mis tal kümme aastat tagasi olid, olid alguseks piisavad. Kristel tunnistab, et mingil ajal tekkis kriis ja ta kaalus tagasitulekut. Ta läks giidikursustele ja on Frankfurdis paberitega giid. Eestis oleks ta taas pidanud nullist alustama ja nii ta jäigi ning on praegu õnnelik oma töö, kahe tütre ja loodushuvilisest abikaasa üle.
Maises elus on nõnda, et mida tähtsam võimu esindaja külla saabub, seda suuremad on turvameetmed. Võime meenutada kõrgete isikutega seotud liikluse ja liikumise piiranguid. Maailmas, kus on palju kurjust, on see põhjendatud, vastuvõtja peab tagama külalise turvalisuse. Mõnes riigis on kohaliku võimu esindajad nii turvatud, et lihtinimene peab nende teelt lahkuma.
Seda kummalisem on vaadata kuningate kuninga Jeesuse tulemist Jeruusalemma palmipuudepühal. Ta sõitis eeslisälu seljas ja see polnud sugugi juhuslik, vaid sihiteadlik valik. Uhke ratsu tuletanuks meelde sõjakäiku, millega maised valitsejad teenisid lugupidamist. Eesel oli aga lihtsa tööinimese loom. Valides Jeruusalemma sisenemiseks eesli, näitas Jeesus, et ta pole tulnud mitte sõjakate kavatsustega, vaid lihtsa inimese kombel, pidamata end teistest paremaks.
Kuningas tuli alandlikkuses. Jeesus sündis lihtsate inimeste perre. Ta elas lihtsate inimeste elu. Rändjutlustajana puudus tal maine vara ja rikkus. Jumalast saadetud kuningas loobus ristil alandavat surma surres kõigest selleks, et inimesi päästa ja aidata. Jeesuses tuli esile Jumala ennastohverdav armastus.
Nii on tõeliselt suur see, kes on valmis teisi teenima. Võime uut kirikuaastat alustada teadmisega, et Kristus on loobunud kõigest ja astunud alandlikkuse teele, et meid aidata.
Küsimusele, miks kirikutes ei keelata mobiilide kasutamist, vastab ajalehes Oma Saar EELK Kuresaare Laurentiuse koguduse õpetaja Anti Toplaan, et mobiiltelefonide kasutamist sakraalhoonetes ei reguleeri hetkel mitte ükski õigusakt. Samas eeldavad kirikud ja kogudused, et nende käsutuses olevates pühapaikades peetakse kinni heast tavast ja kohaliku koguduse traditsioonidest. Kui inimene siseneb teatrisse või kontserdisaali, peetakse iseenesestmõistetavaks telefoni väljalülitamist või helina mahavõtmist. | OSCAR-2019 |
||
Aastakümneid, tohutu suured inim ja rahalised ressursid on raisatud kohta kolesterooli kampaania, paljulubava teadustöö valdkonnad on tähelepanuta jäetud, tootjate ja tootjate loomse toidu üle kogu maailma on kannatanud majanduslikult, ja miljonid terved inimesed on hirmunud ja badgered sisse süüa tüütu ja flavorless dieet või arvesse võttes potentsiaalselt ohtlike narkootikumide ülejäänud oma elu. Kui teaduslikud tõendid toetavad kolesterooli kampaania on olematu, peame oluliseks, et lõpetage see niipea kui võimalik. Continue reading “THINCS: rahvusvahelise võrgustiku kolesterooli skeptikud”
Mõnda aega nüüd, “joogivee probleem” on põhiline mõõtühik epidemioloogilistes uuringutes alkoholiga seotud probleeme elanikkonna hulgas. Veel kasutada joogivee probleeme (mitte “alkoholism”) mõõtmise kinni uuring uuringud ei tulene ainult läbi konkreetseid sisulisi avastusi alkoholi valdkonnas, kuid selle asemel läbi mitme metoodiline ja süstemaatiline kaalutlused, mis mõjutab uuringu teadlased. Mõnel juhul (näiteks, Knupfer, 1967 ja Cahalan, 1970), kuid kindlasti mitte kõik (näiteks, Edwards, 1973), areng on joomine probleem, või probleem viinamees perspektiiv on kaasas üha suuremat võõrandumist haigusest arusaamine alkoholism. Ja kuigi see areng on teinud palju selleks, et muuta ja tõsta meie teadmised levimus ja patterning joogivee probleemid elanikkonna hulgas, see on kaasa toonud mitmeid uusi küsimusi tõlgendus. Üks selline küsimus puudutab seost “joomine” ja “joomine probleeme” järelevalve uuring, uuringud. See teema on teema see raamat, ja tuleb võtta hetk, et kirjeldada selle peamisi funktsioone. Continue reading “Joomine ja Joogivee Probleemid: Mõned Märkused Tähisele kohta Alkoholi Probleeme”
Väljavaated uue põlvkonna rist-kultuurilise hüpoteese ja analüüsid, joogivee käitumine vaikselt paranenud palju viimase kümne aasta jooksul, sest kerkinud uus ja paljuski veel kasutamata salvestada andmeid. Need andmed on pärit kasvav seeria üldjoontes sotsiaaluuringute keskendunud joomine käitumist ja viiakse läbi erinevaid kultuurilise seaded. Trend alustati 1970-1979, esimene, nelja-riik Skandinaavia joomine tehtud uuring Island, Norra, Rootsi ja Soome (Makela, 1984, 1986), ja teiseks kolme-kultuuri-uuringu kooskõlastatud Maailma tervishoiuorganisatsiooni poolt ja viiakse läbi ühenduse tasandil proovid, Mehhikos, Šotimaal, ja Sambia (Rootman, 1983). WHO uuring — nimetatakse “WHO Ühenduse reageerimisel Alkoholiga Seotud Probleemid” on projekt — kudenud veel kaks võrreldavat ja peaaegu samaaegsed küsitlused Kanadas (Smart, 1980) ja USA (Roizen, 1981). Viimasel ajal on uuringud, mis sisaldavad vähemalt osa, KES küsimustik on tehtud Hispaanias (Caetano ja Martinez, 1987), Jaapanis (Clark, 1986), teises piirkonnas Mehhiko (Caetano ja Medina-Mora, 1986), ja üks hispaania-perekonnanimi alagruppides USA elanikkonna (Caetano, 1986). August 1986 konverentsil Washingtonis, D.C. — mida juhtis osalejate teadlaste seotud algse KES projekti, teadlaste tööl järgnevate KES-nagu projektid, ja teised huvitatud selle areneva ressursi — bespeaks jätkuvat elujõudu selle uue traditsiooni teadus. Continue reading “Kultuurilise kontrolli joomine universaalne mõõdukus või vahest juurdepääsu”
Malaaria on olnud ja on jätkuvalt põhjustab palju inimeste haigestumust ja suremust. Kuigi haigus on likvideeritud enamik parasvöötme tsoonid, see on endiselt endeemiline kogu palju troopikas ja subtropics. Nelikümmend protsenti maailma rahvastikust elab endeemilistes piirkondades. Epideemiad on laastatud suurte populatsioonide ja malaaria kujutab endast tõsist takistust majandusliku edenemise paljudes arengumaades. Seal on hinnanguliselt 300-500 miljonit juhtudel kliiniline haigus aastas 1,5-2,7 miljonit surmajuhtumit. Mõned varem tuntud meditsiini kirjutised Hiinast, Assyria ja India täpselt kirjeldada malaaria-nagu vahelduv palavik. Hippokrates “isa ravim”, on üldiselt krediteeritud esimese kirjeldus kliinilised sümptomid 500 EKR, rohkem kui 2000 aastat enne parasiit oli kirjeldatud (Tabel). [Vt Wikipedia artikkel Ajalugu Malaaria.] Continue reading “MALAARIA”
Kui apicomplexa on monophyletic töörühm, mis koosneb peaaegu täielikult parasitaarhaigused (ei vaba-elu) liigid. Apicomplexa, koos ciliates ja dinoflagellates, vorm kõrgema järgu group on tuntud Alveolata. Oluline tunnusjoon selles rühmas on lapik põie struktuur – koore alveolae – mis on leitud lihtsalt all plasma membraani. Endine apicomplexa, kuulusid rühma nimega sporozoa ja see nimi on ikka mõnikord kasutatakse. Seal on mõned ettepanekud tagasi nime sporozoa (Cox, Tr. Parasitol. 18:108). Continue reading “APICOMPLEXA”
Dekompileerimist on kujul reverse masinaehitus arvutiprogrammide. Selle eesmärk on muuta kompileeritud binaar faili source file. Üks võib soovida seda teha mitmel põhjusel, nagu aru saada, kuidas programm töötab, või proovida mõnda programmi muuta, et suurendada seda või fix bug. Continue reading “Dekompileer Disain”
See loeb Windows, Linux, Mac OS X või raw käivitatava faili, ja püüab toota C-nagu esindamine kood ja andmed, mida kasutatakse, et luua käivitatava faili.
See on loodud selleks, et lugeda faile, mis on toodetud palju erinevaid eesmärke, ja see on koostatud mitu vastuvõtva süsteemid. Continue reading “REC Studio 4 – Pöördtehingud Tarkvaratehnika Kompilaatori”
Ma kõigepealt anda lühike sissejuhatus REST (Representational State Transfer- Tutvustavate Riigi Üleandmine) ja siis kirjeldada, kuidas luua Web services REST stiilis.
REST on mõiste mõtles välja Roy Fielding oma doktorikraadi väitekirja [1] kirjeldada arhitektuuri stiil ühendatud süsteemid. REST on lühend seisma (Representational State Transfer- Tutvustavate Riigi Üleandmine). Continue reading “Hoone Veeb Teenused REST Viis” | OSCAR-2019 |
||
Türa te taunid kes Pärnu maanteel sõidate 80km/h!!! Mul on täiesti pohhui kuhu te lähete või mida vittu teil viga on, aga te panete teiste putsi elud ohtu! Isegi kui sa ei julge kiiremini sõita siis jää seisma kuradi ahv ja lase teised mööda, et türa 20-ne autone kolonn ei peaks ükshaaval teist mööda sõitma, samal ajal kui rekkad vastu tulevad. Vittu debiilikud, kas aju üldse ei tööta!?!?
Ma ei väljendaks ennast nii agressiivselt, aga olen sinuga absoluudselt nõus! Vahel paneb ennastki kõva häälega ropendama. Kõik teed on täis uimerdajaid, kes on liikluses ohtlikumad kui kihutajad. Sõidavad ebastabiilselt, ebakindlalt ning teevad liikluse närviliseks ja ebasujuvaks. Kihutajad teevad avariisid üldiselt ekstreemsustesse minnes, mitte tavalise +10-20km/h üle piirangu sõites. Või siis venijatest mööda sõites... Ei räägi siin vahtralehtedega bemaritest, kus on roolis kiilakas jorss kes kihutab kõvatamiseks. Räägin nendest, kes päriselt oskavad sõita.
Ma sõidan fabiaga tee keskel 84ga ja käigu perse kõik kes mööda tahavad saada. Huligaanid ja mõrtsukad.
pärnu kui eesti homopealinn ja suurimate peeniste kohtumispaik meelitab sinna igal aastal palju mehi. kuumadel suveöödel ameletakse kõikjal ning mekitakse nokusid ka otse mudaravila ees.
pärnusse sõidavadki mingid poksiklubides sirgunud pederastid, et siis koos pihku peksta, persse panna ning lõuga taguda. kunagine kuurortlinn on muutunud tontidest pedekate läbulinnaks. ime, et inimesed julgevad seal rannas üldse käia. jobi, kust ja sitta ning prahti täis.
ma lasen tavaliselt sellistele ainidele signaali mööda sõites ja vahel näitan keskmist näppu ka. mendid ka midagi nende piidritega ei tee, kõik alla lubatud kiiruse sõitjad tuleks kinni pidada ja selgitust nõuda, mis see põhjus siis oli, miks alla piirkiiruse sõideti
mul hakkas ema mingist hetkest anorektikuks või buliimikuks. ma ei tea, igastahes ei söö ja see vähene, mida sööb, seda on kuulda, et peldikus välja roobitakse. pärast kui küsid, et mida sa oksendad, siis "oi mul oli köhahoog." jah, kindlasti oli köhahoog. olen ise ka peol ropsinud ja ikka teen köhal ja oksendamisel kaasnevate helide erinevusi. nüüd kus ema on kaalust sitaks alla võtnud (võiks öelda, et mingi alakaaluline juba) ja võttis järelmaksuga uued tissid ilukirurgias, on hakanud kodus ööbimas käima igasuguseid jorsse, kes ilmselgelt nikkumas käivad meil. veel tihemini on ema ise kuskil ära päevade kaupa. õnneks mingit vähest raha jäetakse. alati kui koju tulles on vaikus ja köögilauale on visatud kortsunud kupüürid, siis ma tean, et emps on jälle mingi vennaga kuskil nikurallil ja ootamatult mingi hetk tuleb kunagi tagasi.
tihti on ka ema eriti kaval, et annab mulle 50-100 eurot ja käseb endale kodust väljaspool tegevust otsida ning enne paari või kolme õhtut mitte tagasi tulla segama. nädalavahetused on peaaegu alati mingi nikuvend külas. kui nii hästi ei lähe, et raha saaks, siis palutakse lihtsalt sõpradega hängima minna ja mitte jalgu jääda. tean ka seda, et ema on nüüd kõigest poole kohaga tööl, eks sealt saadud palgast mulle nutsu visatakse, et ma kuskil jalus ei töllerdaks. vahel olen oodanud koridoris lihtsalt trepil istudes, sest mujal ei oska enam olla, et mingi nikuvend kui uksest väljub, siis saan ise koju.
türa see jama on kestnud juba paar aastat, kaheksanda klassi ajal see pask algas ning praegu lähen sügisel kümnendasse. ilgelt rõve on see, et sõbrad ka väga ei taha, et ma nende pool nii palju hängiks ning nende vanemad on hakanud küsima, et kas ma mingi vanemateta pätt olen ja varastan midagi või miks ma kodus ei ole. häbi on öelda, et ema hakkas nälgima, pani uued tissid, lahutas isast ning hakkas ringi tõmbama ja mul ei ole kohta, kuhu minna, sest ema käskis praegu kodust nahui tõmmata, sest tal on mingi mees külas (tegelt isa läks kohe ise ära peale seda kui tuli välja kodus, et ema nikub teiste meestega linna peal). isa on nüüd üldse vist eestist lahkunud ja teine pere mujal. telefon ei vasta, LOL e-postile olen ka kirjutanud, aga sealt tuleb, et aadress pole kasutuses mailer daemon vms pasaga, endises töökohas öeldi, et on meie juurest mujale tööle läinud jne.
üksvahe oli emaga kodus ilge tülide periood, sest ema leidis, et 9. klassi lõpus peaks mul juba endal mingi kutt olema ning võiksin kodust oma elu peale kolida. samas ma ise ei tahaks tüüpilist põhiharidusega tüdruku elu, kes nikub soome ehitajaga, kasvatab kodus last ning ongi kogu elu. rõve on üldse mõelda, et mingi sisuliselt tatikana peaks kodu looma hakkama. lisaks pidevad süüdistused, et ma rikun tema suhted potentsiaali omavate meestega ära. mis nali see on selline?! mehed lihtsalt nikuvad nälginud ja kunsttissidega naist ajaviiteks ja kogu lugu. endil enamusel kindlasti pered kodus ootamas.
käesoleva aasta suvevaheaja alguses ema andis kohe mõista, et ma juba nii vana ja saamatu, et kutti pole leidnud ja et ma vähemalt siis võiks tööle minna või alternatiivina sõpradega kuskil pikalt ja vabalt trippida mööda eestit, sest ta tahab lõõgastuda ning kohtuda uute inimestega. nii ütleski, et uute inimestega tahab kohtuda. ma õnneks leidsin mingi lihttöö ühes tallinna lähedal asuvas tootmisettevõttes. olen seal kõige lihtsam koristaja, lükkan mopiga ja harjaga tootmisliinide vahel prahti ja tekkinud jääke kokku. palk on ükskõik, sest mul on vähemalt koht, kus ma saan olla. muidugi õhtul on jama, sest päeva lõpus ma üritan olla seal veel nii kaua kuni lastakse, ööseks tuleb valvur. sõpru on see aasta erakordselt väheks jäänud. peamiselt sellepärast, et ma olen "mustalt" tööd tegemas pika täispäeva ja passin tühja veel otsa ning et kõik juba teavad, et ma kui ühendust võtan, siis on kindel laks, et kerjan öömaja. täitsa pekkis lugu, ei teagi kuhu kaevata või mida teha. tahaks gümnaasiumi kuidagi üle elada ning siis üliõpilasena võib-olla normaalset iseseisvat elu hakata elama.
See on jutt, mis tabab isegi väga sügavale koju. Neiu, keeletaipu ja kirjanduslikku annet on teil täiega. Tuleks kuidagi gümnaasiumi lõpu poole nüüd seda kuhugi suunata: liituda mõne koolis oleva ringiga (kui selliseid asju üldse linnades on; kas leidub mõni selline õpetaja, kes enam viitsib sellist asja teha). Ja kui ei, siis enda jaoks parima saavutamiseks tuleks julgelt kellegi poole pöörduda ning endale mentor/tugiisik leida. Tundub valus ja alandav, kuid omast kogemusest ütlen, et oh sa poiss, oleks ma seda teadnud, et kes oleks mulle appi tõtanud, kui ma oleks küsinud. Laps, kes endast koolis mitte midagi välja ei anna, ei tähenda kellelegi midagi. Seepärast tuleks olla loov ning tähelepanelik. Reaalne elu on pigem see, et kirega tegutsemine kooli ajal ütleb sinust palju rohkem kui niisama tuupimine ja ära-elamine. Ära passi niisama ning leia endale kiiremas korras väljund. Julge pealehakkamine on pool võitu ja küll head inimesed leiavad sind.
Ulme, et seesugused naised, nagu su ema (vabandust) paljunevad nagu jänesed. Nii palju lapsi peavad ise kasvama, kasvatatakse valesti, või kogevad lapsepõlve mida ükski inimene kogema ei peaks. Minu kaastunne sulle. See kui tervena sa sellisest lapsepõlvest väljud, on juba paika pandud sinu geenides. Mõnedest saavad psühhopaadid või sotsiopaadid (siin kommentaariumites leidub neid küllaga, selliseid pole tarvis tõsiselt võtta), mõnedest inimesed kes peavad terve elu psühhiaatrit külastama, et keemiaga eluvalusid leevendada... aga mõned tulevad sellest võrdlemisi tervena välja. Loodan, et sina oled üks neist viimastest.
seda ka veel, et 9. klassi lõpus vanasti mindigi tehnikumi või kutsekasse, omandati elukutse ning kasiti tööle. see gümnaasium ja ülikool ongi tänapäeval rohkem lumehelbekeste ja laiskade teema, et saaks võimalikult kaua vegeteerida vanemate rahakoti peal.
tahaks samuti mõnda norm nälginud kerega ja kunsttissidega eite rammida. üks unistustest. mingeid pakse märasid küll ei taha, oksele ajavad ennast. | OSCAR-2019 |
||
Et DocLogixi süsteemi oleks võimalikult lihtne kasutada, oleme loonud teie ettevõtte vajaduste järgi hõlpsasti kohandatavad info-töölauad.
Tänu sellele funktsioonile saate DocLogixi süsteemis olevat teavet (alates kalendritest kuni dokumentideni) mugavalt jaotada, üleliigsed väljad või andmed ei hajuta enam teie töötajate tähelepanu ja mõne klikiga jõuate kogu vajaliku infoni.
osakonna või tegevuse laadi järgi – kuvatakse teatud osakonna funktsioonide täitmiseks (näiteks arvepidamiseks, administreerimiseks jms) vajalik teave;
töötajate isiklike ülesannete järgi – kuvatakse teatud osakonna töötaja tööks vajalik info (näiteks personaliosakonna juhile, ostudirektorile jms);
eri teabeliikide järgi – kuvatakse erinevad komponendirühmad (näiteks ülesannete loendid, puhkusekalender ja aktiivsed lepingud).
Kergesti muudetav ja redigeeritav navigeerimisriba: valige, millised väljad navigeerimisribal kuvatakse. Näiteks kui töölaud on ette nähtud personalijuhtimise osakonna töötajatele, näevad nad navigeerimisribal vaid ühte välja – „Personalijuhtimise osakond”. Kõik sellele töölauale määratud komponendid kuvatakse ekraani vasakul pool asuval komponendirühma väljal.
Võimalus paigutada soovitav arv ühesuguseid või erinevaid komponente ühte süsteemiaknasse: näiteks ühes aknas saate näidata mitut diagrammi, ülesandeloendeid või kalendreid. Teie vajadustest sõltub, millised komponendid kuvatakse.
Võimalus luua DocLogixi kalendri-töölaud: kui arvate kalendrid komponentide grupi hulka, saate kalendrid lisada süsteemi mis tahes kohta. Info-töölaual saate valida, millised kalendrid kuvatakse ja mis teave seal nähtav on, ning määrata kindlaks nende kalendrite eri kasutajad (näiteks kõik kasutajad, oma otsesed alluvad, kõik ettevõtte töötajad jms).
Võimalus näha töölaual objekte ka teisiti kui loendi kujul: nüüdsest kuvatakse töölaudadel konkreetsed dokumendid, isikud või muu vorm. Näiteks personalijuhtimise osakonnad kasutavad isikukaarte, kus talletatakse kogu töötajaga seotud teave. Nüüd on tekkinud võimalus luua komponendigruppide jaotises viide konkreetsele isikukaardile ja sellele klikates kohe näha töölaual kuvatavat informatsiooni.
Võimalus ühendada vormide read: nüüdsest kuvatakse teie üles laaditav teave (olenemata selle laadist) järjest ja korralikult. See on eriti mugav, kui on vaja vastavusse viia eri mõõtmetes või eri laadi andmed (nt tekst ja fotod).
Kui võtate tööle uue inimese, kellele on vaja tutvustada DocLogixi süsteemi. Kohandatavate info-töölaudade abil on protsess lihtsam ja kiirem, sest töötajale esitatakse valitud ja struktureeritud teave.
Ettevõtte osakondade või gruppide töö organiseerimise korral, kui eri tüüpi teave tuleb koondada ühte kohta.
Optimeerides infoedastust töötajatele – kui töötajad kasutavad ainult ühte või kahte süsteemifunktsiooni, saab need töölaual kuvada.
Koostades eraldi töölaudu juhtidele, kellel on suur töökoormus ja kes soovivad oma aega efektiivselt juhtida. Kohandatav info-töölaud aitab saadavate ülesannete voogu hallata.
Nüüdsest saab loendites olevaid andmeid esitada selgete, kergesti mõistetavate ja redigeeritavate diagrammidena. Süsteemis saab luua viit tüüpi diagramme:
Diagramme saab kasutada mis tahes DocLogixi süsteemi kohas, kus andmed on esitatud loendina. Diagramme on võimalik kuvada ka kohandatavatel info-töölaudadel. Diagrammid on interaktiivsed, mis tähendab, et diagrammi väljadele sisestatud andmete korrigeerimisel muutub vastavalt ka diagramm.
soovides lihtsal viisil demonstreerida tendentse ja seoseid kahe muutuja vahel (näiteks kujutada joondiagrammil töötajate keskmise palga muutust ja selle seost töötajate arvu muutusega ettevõttes);
soovides andmeid töötajatele atraktiivselt ja mugavalt esitada, nt kujutada töötaja allesjäänud ja kasutatud puhkuseaja suhet sektordiagrammis.
Digiallkiri ja elektroonilised dokumendid on meie klientide jaoks muutunud juba igapäevaseks. Et digiallkirja oleks veel mugavam kasutada, oleme DocLogixi uues versioonis mõnda selle funktsiooni täiustanud. Nüüd saate:
digitaalallkirja dokumendil visuaalselt kujutada (kui kasutate kvalifitseeritud digiallkirja) – lisada PDF ja PDF-LT allkirja faksiimile;
DocLogixi uues versioonis saate lisaks PDF ja PDF-LT vormingus digitaalallkirja andmisele valida ka uue funktsiooni – lisada digiallkirjastatavale PDF-dokumendile faksiimile*. Digitaalse allkirja faksiimile kulub marjaks ära juhul, kui soovite PDF ja PDF-LT digiallkirja vormingus allkirjastatud dokumendid välja trükkida.
Kui kasutate digiallkirja jaoks USB-liidest või isikutunnistust, siis nüüdsest saate DocLogixi lehitseja spetsiaalse allkirjalisaga digitaalselt alla kirjutada lehitsejates Google Chrome ja Firefox.
Igal riigil on erinevad digiallkirja standardid ja seadused, milles on sätestatud, millal ja milliseid kvalifitseeritud digiallkirja tüüpe tuleb kasutada. DocLogix 2017-ga oleme loonud võimaluse konfigureerida digiallkirju vastavalt nende erinevatele kasutusolukordadele.
Selle lahenduse rakendamine aitab tõhusalt kasutada ettevõtte vahendeid (nt te ei pea enam lühiajalise säilitustähtajaga dokumentidele lisama ajatähiseid, mille kasutus maksab), samas dokumentide allkirjastamise protsess on õiguslikult kehtiv.
Nüüdsest on DocLogixi süsteemis võimalus luua dokumendihalduskalender. Dokumentide haldamise kalendri kannetes kuvatakse dokumendid ja nende kuupäevad. Näiteks te saate seda tüüpi kalendrisse paigutada parasjagu juhitavad lepingud ja neile määratud kuupäevad. Et kanded on seotud dokumentidega, saate hõlpsasti vajaliku dokumendi juurde liikuda.
Dokumendihalduskalender on kasulik tööriist juhtidele, kes peavad jälgima klientidega sõlmitud lepingutes olevaid kuupäevi, lepinguid uuendama, koostama lepingupikendusi, pakkuma kliendile uusi tingimusi jms.
Selles versioonis sai lahendatud väga palju tehnoloogilisi kitsaskohti. Nüüd ühildub süsteem HTML5 standardi, MS SQL 2016 ja MS Windows 2016 serveritega. Samuti uuendati protsesside redigeerimise tööriista.
DocLogix 2017-s saate järele proovida uue funktsiooni – sisestatavate andmete dünaamilise tingliku kontrolli. Nüüdsest ei pea te enam dokumenti salvestama, et süsteem kontrolliks, kas kõik sisestatud andmed on õiged ega dubleeri üksteist. Seda teeb süsteem juba dokumendi täitmise ajal. Süsteemihaldur saab määrata piirangud ja reeglid, mis ei lase dokumendi koostamist lõpetada ja seda kinnitamiseks ära saata, kui esitatud informatsioon ei vasta eelnevalt määratletud reeglitele. Näiteks kui töötaja täidab puhkusevaldust, siis süsteem ei lase alustada kinnitustoimingut, kui töötaja valitud puhkuseaeg ületab tal puhkuseks olevate päevade arvu.
See funktsioon on ette nähtud riigiasutustele, kus kasutatakse süsteemi DocLogix. Vastutav kinnitaja saab resolutsiooniprojekti tagasi lükata ning kommenteerida, mida tuleks dokumendis muuta ja redigeerida.
Uue versiooni tarvis on loodud täiendav funktsioon – teatud tüübi järgi filtreeritud dokumentide koguse ja märgitud arvuridade (nt kulude, tulude, eelarve jms) automaatne kokku arvestamine.
Mõistame, et vajaliku teabe otsing võib mõnikord aega võtta, seepärast oleme väljade juurde loonud täiendava infoallika – kontekstiabi. See funktsioon aitab DocLogixi süsteemiga kergemini ja kiiremini töötada.
Nüüdsest saate valida, milline dokumendiga seotud informatsioon läheb koos dokumendiga saadetavasse e-kirja.
Toode DocLogix eksisteerib juba 14 aastat, sellepärast pühendasime sel korral palju tähelepanu süsteemikoodi korrastamisele ja vigade parandusele. Parandasime ära suurel hulgal vigu, mis segasid teie sujuvat tööd. | OSCAR-2019 |
||
Prantsuse filosoofi, esteetiku ja germanisti Marc Jimenezi monumentaalne ajalooline ülevaateraamat “Mis on esteetika?” peaks olema kohustuslik lugemine kõikidele kultuurimarksismist jahuvatele EKRE/SAPTK tegelastele, sest nagu märgib eestikeelse tõlke järelsõnas filosoofiadoktor Margus Vihalem: “Frankfurdi koolkonna, eriti Theodor Adorno, Max Horkheimeri, Walter Benjamini ja Herbert Marcuse mõju on Jimenezi mõtlemises kesksel kohal.” (lk. 346)
Ja tõesti, Jimenez teatab koguni täiesti häbenematult, et “tänapäevalgi ei leidu filosoofia ja esteetika valdkonnas kirjutisi, milles puuduksid sootuks kas otsesed või kaudsed viited Marxile…” (lk. 197)
Ta läheb oma apologeetikas muidugi veelgi kaugemale. “Marx oleks kuulutanud, et tema ei ole marksist,” arvab Jimenez (lk. 204). “Võis ta aga ette aimata, milline tulevik ootab ees tema poliitilist filosoofiat? Raske on uskuda, et talle võinuks viivukski kangastuda see uskumatu saatus, mis sai osaks tema teooriale, mida traagilisel kombel nii sageli revolutsioonilises praktikas ümber kujundati ja kuritarvitati.”
Kuidas on meie kodumaistel “kultuurimarksismi valvekoertel” jäänud märkamata, et sellist mõtteavaldust sisaldav raamat ilmus eesti keelde tõlgituna juba 2016. aastal? Miks ei ole seda skandaalset tõsiasja kajastanud Objektiiv ja Uued Uudised? Kus on üleskutsed lõpetada Tallinna Ülikooli Kirjastuse riiklik rahastamine, kasutada avalikke vahendeid selle asemel hoopis koolides kohustusliku ilukasvatuse sisseviimiseks?
Kõik need on ju küsimused, mis tõsiusksel EKRE/SAPTK toetajal eeltoodud tsitaate lugedes tekkida võivad. Kui vaikimine tähendab heakskiitu, siis… oi-oi-oi! Kas asja taga on süvariik?
Google otsingu kohaselt pole seda raamatut lahanud ei Hardo Pajula ega Peeter Espak, Peeter Helme ega Mihkel Kunnus. Tuleb välja ainult üks arvustus ajalehes Sirp (teadagi!), mille autor Kristiina Reidolv (ahhaa, Vaba Lava boss!) soovitab lugejal säilitada “kriitilise meele” (no milleks veel see?!), sest “tegu pole pelgalt esteetika ajaloo õpikuga, vaid ilmselgelt kumavad filosoofiaajalooliste arutluskäikude tagant Jimenezi enda kunstifilosoofia ja isiklikud hinnangud.” (Sirp, 10. veebruar 2017)
Jimenez tunnistab eessõnas: “Käesoleva raamatu eesmärk pole süüvida esteetika erinevate definitsioonide ja rakenduste üksikasjadesse, mida võib leida täpsemal ja kommenteeritud kujul entsüklopeediatest, üldkäsitlustest, kooliõpikutest ja sõnastikest. Samuti pole meil kavas pakkuda ranget ajaloolist ülevaadet erinevatest filosoofilis-esteetilistest süsteemidest, mis ulatuvad järjepidevalt Platonist Adornoni, ega anda ülevaadet kahekümne nelja sajandi jooksul kunsti käsitlenud doktriinidest.” (lk. 18)
Kui nüüd lõpuks tõsiseks muutuda, siis tegelikult on ta viidanud kõige rohkem sellistele autoritele nagu Kant, Hegel ja Nietzsche, kusjuures viimase puhul peab Jimenez samuti vajalikuks rõhutada, et tema teoseid väärtõlgendati ja kuritarvitati (natsionaalsotsialistide poolt). Marx on viidete arvu poolest samal tasemel Platoni ja Adornoga.
Selline klassikaline Marxi apologeetika, millest siin näide sai toodud ja millele on juba andnud hea lühikese vastuse Tallinna Ülikooli professor Rein Ruutsoo dispuudis Ahto Lobjakaga (Postimees, 29. august 2017), võtab enda alla vaid imepisikese murdosa kogu raamatu mahust. Ma tegelesin siin nüüd sisuliselt teemavälise intrigeerimisega, sest lugedes hakkas vahepeal igav ja siis oli hea kujutleda, kuidas seda raamatut lahkaksid Mart ja Martin Helme oma raadiosaates “Räägime asjast”, Markus Järvi ja Varro Vooglaid “Fookuses” jne.
Kahtlustan, et kõnealuse teose tagasihoidlik kajastus Eesti meedias ongi tingitud sellest, et paljud võimalikud arvustajad kukkusid ära juba raamatu esimeses pooles, kus Jimenez lahkab pikalt Kanti ja Hegeli õpetust. Sellest on kahju, sest hiljem, kui ta jõuab 20. sajandisse, läheb asi huvitavamaks.
“20 sajandi lõpul on kunstifilosoofia pidanud loobuma oma senisest ambitsioonist, nimelt üldise esteetikateooria loomisest, mis hõlmaks kogu meelelisuse, kujutluse ja loomingu maailma,” märgib Jimenez (lk. 334). “Kui esteetika on liiga lähedal “maailmale”, piirdub ta ajavaimu sissehingamisega, annab järele lühiajalistele moodidele ning loobub oma filosoofilisest kutsumusest, mis seisneb “teispoole” vaatamises. Reaalsusest liiga kaugele minnes upub ta aga abstraktsetesse spekulatsioonidesse.”
“Esteetika täidab oma kohust, kui vastab kasvavale nõudmisele tõlgenduste, seletuste ja mõtestamise järele; kui ta tõestab, et kultuuri lõbustusparkides ringlemine on küll meeldiv, aga sellest tähtsam on kultuuri ringlemine igaühes meist,” rõhutab ta lõpetuseks (lk. 335). Just nii!
PS. Lugesin nüüd uuesti ka ühte enda väikest heietust haakuvatel teemadel, mis sai pandud kirja 17 aastat tagasi. Toona oleks see raamat rohkem ära kulunud (prantsuse keeles ilmus see juba 1997. aastal), aga hea, et see vähemalt nüüdki eesti keeles olemas on.
Viljandi Muuseumis avati eile pidulikult selle aasta esimene näitus. Anne Linnamägi ja Catherine Zaripi lasteraamatute illustratsioonide näitus “Sajand”, mis koostati eelmisel aastal Eesti Lastekirjanduse Keskuses.
Kumbki kunstnik ise küll kohal ei olnud, aga muuseumi direktor Jaak Pihlak märkis, et kuna tänavu on laste ja noorte kultuuriaasta, siis on väga asjakohane, et avati just selline näitus.
Muuseumi näitusekorraldaja Liina Roht rääkis, et näituse pani kokku Viive Noor ja Viljandis on pandud välja tegelikult umbes pooled pildid – osad müüdi vahepeal juba maha jne.
Näituse nimi tuli sellest, et sügisel said mõlemad kunstnikud 50, kokku seega sajand. Zarip õppis tegelikult keraamikat, Linnamägi graafikat, aga mõlemad jõudsid lasteraamatute illustreerimise juurde.
Roht ütles samas, et need pildid ei ole mõeldud tingimata üksnes lastele – need on hästi müstilised ja detailirohked, huvitavad ka täiskasvanutele.
Viljandi Linnaraamatukogust oli toodud kaheksa raamatut, mida igaüks näitust külastades kohapeal lugeda saab (keset ruumi asub mugav diivan, kuhu on võimalik ennast selleks istutada).
Pikema sõnavõtuga esines Mare Hunt, kes rääkis nii enda töödest-tegemistest kui ka üldisemalt lasteraamatute illustreerimisest.
Ta märkis, et on huvitav vaadata erinevaid lähenemisi: mõni läheb tekstist võimalikult kaugele, aga mõni on selles väga kinni; mõni väljendab ennast äärmiselt nappide vahenditega, aga mõni läheb pildi peal väga tihedaks. Hunt ütles, et käekirjad võivad ka ühel inimesel aja jooksul muutuda.
Ta rääkis veel, et praegusel ajal on illustraatoritel ebameeldivaid emotsioone vähem, sest trükitakse paremini, aga nõukogude ajal tekitas suuri pingeid see, et võis küll ilusad pildid valmis teha, aga protsess oli pikk ja tulemus ei pruukinud olla lõpuks päris selline nagu sooviti.
Viljandi Linnagaleriis pandi eile üles fotokonkursile Viljandi Aasta Foto 2016 laekunud tööde näitus. Sakala Keskuses avati õhtul Heigo Zimmeri fotonäitus “Ühe viipega maalin maailma hõbedasse”.
Linnagaleriis üles pandud näituse pidulik avamine toimub reedel, kuid rahvahääletus publiku lemmiku selgitamiseks saab selleks ajaks juba läbi. Hääletada saab ainult meili teel.
Viljandi Fotoklubi president Peeter Sink rääkis seal, et nii on paremini tagatud, et igaüks hääletab tõesti ainult ühe korra. Hääletajate vahel loositakse välja ka auhind.
Konkursil võisid osaleda Viljandimaal elavad hobi- ja profifotograafid ning üles pandi kõik esitatud tööd, üle kaheksakümne foto, nende hulgas viis minu tehtud pilti.
Viljandi Aasta Foto 2016 valimine on alanud, publikuhääletus kestab 13. jaanuarini #foto #näitus #viljandi
Kui minu telefoniga (tagasihoidlik Samsug Galaxy Grand Prime) tehtud lihtsad pildid, mille puhul ei ole kasutatud üldse filtreid, on sisuliselt kroonika- või reportaažfotod erinevatest kultuuriüritustest, siis teised on tegelenud rohkem kunstfotograafiaga, kasutanud oma fotode tegemiseks valdavalt profitehnikat ja ka kõvasti digitöötlust.
Leidub nii looduspilte, portreid, akte, linnavaateid kui ka kõike muud, mida taolistelt näitustelt oodata võib. Vaatamist on seal palju.
Publiku lemmik kuulutatakse välja ning žürii jagab auhindu reedel kell 17 algaval avamisel, aga näitus ise jääb üles 17. veebruarini.
6. veebruarini on Sakala Keskuses avatud Heigo Zimmeri fotonäitus, kus nähtavad pildid on tehtud fotol nähtava aparaadiga #foto #näitus #viljandi #heigozimmer
Sakala Keskuses avatud Heigo Zimmeri fotonäitusel “Ühe viipega maalin maailma hõbedasse” on vaatamiseks väljas paarkümmend maastikupilti, mille ta tegi 19. sajandist pärit aparaadiga, kasutades vanu fototehnikaid.
Zimmer on pärit Viljandist, aga lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonna ning töötanud peamiselt portree- ja perepildistajana mujal. Aparaadi sai ta muide osta.ee kaudu Viljandist.
Eelmisel aastal oli sama näitus üleval Võru Linnagaleriis, kus on nüüd avatud kunstiõpetajate suvelaagri tööde näitus “Kiviküla maalides”, mis oli Sakala Keskuses just enne Zimmeri näitust.
Praegu võib seega saada Viljandis näitusi külastades hea pildi nii uuematest kui ka vanematest fototehnikatest. Ja ärge siis unustage seda tehes anda oma häält Viljandi Aasta Foto 2016 valimisel.
Viljandi Aasta Foto 2016 võitja Larissa Tilk seismas oma kollektsiooni ees #eesti #viljandi #foto #aastafoto #larissatilk
Viljandi Aasta Foto 2016 võitjaks osutus žürii valikul fotograaf Larissa Tilk, kes sai nüüd ühtlasi auhinnad parima kollektsiooni ja parima paljastatud natuuri eest. Viimase puhul oli modelliks üks kohalik joogatreener.
Publiku lemmikuks valiti aga Kadri Härm pildiga “Juulikuu soojus”. Hääletusest võttis osa 65 inimest. Tema loodusfotosid tunnustas eraldi äramärkimisega ka žürii, mis jagas välja veel terve rea auhindasid.
Selline fotokonkurss toimus üldse alles kolmandat korda. Osalejaid ja esitatud pilte oli enam-vähem sama palju nagu eelmisel aastal, aga fotoklubi president Peeter Sink ütles avamisel, et pildid lähevad järjest professionaalsemaks ja nõrku töid nüüd võib-olla ei olnudki; üles pandi kõik esitatud tööd, aga ükski neist ei olnud üleliigne – kõik väärisid sinna seina peale panemist.
Sakala Keskuses on 6. jaanuarini avatud kunstiõpetajate suvelaagri tööde näitus “Kiviküla maalides” #eesti #kunst #haridus #viljandi
Eile avati Sakala Keskuses suvel kunstiõpetajate maalilaagris valminud tööde näitus “Kiviküla maalides”. Tegemist on rändnäitusega, mis liigub mööda osalejate kodukohti. Viljandisse jääb see 6. jaanuarini.
Kõigepealt rääkis Sakala Keskuse näituste kuraator Laineli Parrest loovusest, mis käib kaasas iga elukutse, sündmuse ja eluvaldkonnaga, mida tuleb arendada ja hoida ning mille peale tasub iga natukese aja tagant mõelda, et kust seda leida. Kunstikooli õpilastel on selle asjaga tema sõnul päris hästi, sest kunstikoolis töötavad ühed krapsakad tegelased, kes on iga hetk valmis seda loovust neile mingi nurga pealt avama. Need on õpetajad.
“Kui vahva võib õpilastel olla siin jalutada ja leida oma õpetajate nimesid tööde alt,” märkis Parrest, “et mis siis saab, kui õpetajad on kuskil mere ääres või põõsa all ja peavad oma loovuse idu endast leidma, ise midagi maalima, millise nurga alt keegi seda lahendab.”
Viljandi Kunstikooli õpetaja Lemmi Paul rääkis samas, et käis sellise maalilaagri idee välja ühel Eesti Kunstikoolide Liidu korraldatud koolitusel, kus oli ülesandeks genereerida ideid selle kohta, kuidas õpetajad ise võiksid muutuda ja paremaks saada. Teised haarasid sellest kohe kinni ja mõte tehtigi teoks.
Kunstiõpetajate maalilaager toimus juulis Läänemaal, Kivikülas, Topu rannas, kus “olime täiesti lahti haagitud oma igapäevaelu rutiinist, kus meil ei tulnud, nagu kodus, keegi kõrvaltoast segama, et mina tahan seda või teist,” ütles Paul, selgitades, et kui on selline vaba ja probleemideta õhkkond, kus saab natukene juurde õppida, oma mõtteid koguda ja imetleda kaunist loodust, siis sünnib kindlasti ka looming.
Paul lisas, et see laager oli hästi palju tehnikate katsetamise koht. Töid, nii akvarelle kui ka akrüülmaale, sai igaühel tehtud keskmiselt umbes kümmekond. Ja siis katsetati seal erinevaid võimalusi, tehnikaid ja värve.
Tema kolleeg Tatjana Anniko märkis, et tegi lausa 17 pilti. “Kolm suurt akrüülmaali panin ühe õhtuga,” tunnistas Anniko, kelle sõnul oli laagris väga äge, hästi lahe, ning sai tehtud tõesti palju katsetusi: “Laks ja töö, laks ja töö…”
Viljandi Huvikooli kunstiringi õpetaja Merike Kiivit rõhutas samuti, et sellised laagrid on õpetajatele väga vajalikud. “Ma tundsin sellest nii puudust. Ma olen aastaid tagasi väga palju käinud, iga suvi on ikka laager või mitu olnud, ja ma tundsin nii suurt puudust,” ütles Kiivit.
Viljandi Linnagaleriis avati eile tuntud Tartu kunstniku ja kunstipedagoogi Helle Vahersalu ülevaatenäitus “Maalid XX-XXI sajandist”, kus on väljas umbes veerandsada tööd, alates 1970-ndatest ja lõpetades päris viimaste aastatega.
77-aastane kunstnik ise kohal ei olnud. Näituse kuraator Aate-Heli Õun rääkis, et Vahersalu oli öelnud, et ei hakka sellise pimedaga tulema. Samas märkis Õun, et näitus kestab kolmekuningapäevani, kui on juba küllalt valged ajad, ning on võimalik, et siis tuleb ka Vahersalu ise Viljandi ja kui kellelgi on huvi näha teda silmast silma, siis äkki avaneb see võimalus.
Avamisele olidki kogunenud põhiliselt Vahersalu enda vanad tuttavad, kes teda nüüd näha tahtsid. Kuna kunstnik ise ei olnud kohal, siis kujunes üritus selliseks, et oma mälestusi temast rääkisid teised.
Üks tema kunagine kursusekaaslane Tartu Kunstikooli päevilt meenutas, et Vahersalu oli kooliajal ülimalt energiline, aga ka enesekriitiline, üks tema enesekriitilisemaid koolikaaslasi, ja väga suur klassikalise muusika austaja, käis kõigil Tartu Ülikooli aulas toimunud klassikalise muusika kontsertidel. Kohe täiendati samas kõrvalt, et tema isa oli pillimees, mängis Tapa sümfooniaorkestris. Ja tütar õppis viiulit.
Kui see vana kooliõde leidis, et Vahersalu maalid ei sobi mingis mõttes kokku tema natuuriga (need on justkui õrnad, ülitundlikud, aga isiksusena olevat Vahersalu jõuline, tugev naine, hästi jutukas, samas seesmiselt väga emotsionaalne), siis kultuuriakadeemia õppejõud Tiiu Männiste, kellele Vahersalu andis neli aastat maali ja kompositsiooni, meenutas, et ta oligi väga tundlik ja võis äkki isegi mõne tühise asja peale nutma hakata.
Männiste sõnul õpetas Vahersalu hästi huvitavalt, aga tema õpetamise stiil oli aeg-ajalt kergelt koleeriline, natuke range. Ta oli ka nagu rohkem kasvataja, võis hurjutada ja kärkida, aga õpilased said temalt väga palju.
Kunstikooli õpilased said käia näituseid vaatamas tasuta ja olla siis alati oodanud, kui Vahersalul midagi väljas oli, sest ta tundus toona (1970-ndatel) väga kaasaegne ja mõjub Männiste hinnangul väga kaasaegsena ka täna. Kergelt sarnane Lola Liivatiga. Kui viimasel ajal kasutab ta rohkem heledamaid toone, siis alguses oli iseloomulikum allnähtav koloriit.
Neil piltidel on näha kunstiajaloolane Mari Pill (1980-ndad) ja sisearhitekt Maire Kangur (1979), mõlemad tänaseks surnud.
Vahersalu näitus on Viljandis nüüd vist üldse esimest korda. Aate-Heli Õun rääkis küll avamisel, et ehk õnnestub panna kunagi kokku veel üks valik, aga väga ei maksa selle peale ilmselt lootma jääda. Pealegi oleksid siis näitusel hoopis teised pildid. Praegune on koostatud erakogudes olevatest maalidest ja jääb avatuks 7. jaanuarini.
Sellel pildil, mille maalis Tõnis Grenzstein, kohtame uhkete vuntside, õlgkübara ja lumivalge särgikraega, mustas kuues luuletajat, kes näeb välja peaaegu nagu mingi keigar.
Kas see siis ongi see lihtne mees, kes väikses, kehvalises talumajas leegitseva koldetule ees laule meisterdab?
Tegelikult töötas Sööt sel ajal Tartus, Oleviku toimetuses. Kui 1894. aastal ilmus tema kolmas luulekogu “Rõõm ja mure”, siis “Minu laul” sinna sisse ei läinud.
“Rõõm ja mure” trükiti Oleviku asutaja Ado Grenzsteini trükikojas. Pildid joonistas sinna tema vend Tõnis. See oligi väidetavalt “esimene eesti kunstniku terviklikult kujundatud ning spetsiaalselt sellele raamatule loodud piltidega illustreeritud eesti autori teos.”
Mainitud luulekogus on täpselt 60 luuletust. Miks “Minu laul” nende hulgast välja jäi, seda ei tea tänapäeval tõenäoliselt enam mitte keegi, aga lõpeb see laul järgmiste ridadega.
Kogu ülaltoodud jutt on muide vihje ühele sel neljapäeval toimuva Viljandi muusikaviktoriini lisaküsimusele: nimetan neli laulu ja küsin nende autorit. Aga neid laule siin muidugi ei nimeta. | OSCAR-2019 |
||
Minu elukaaslane oskab vene keelt. Kuigi vanematega alati eesti keelt rääkinud. Aga vanaema on venelane ja elukaaslasega pisikesest peale just vene keeles suhelnud.
Võimalik, et Krissile jääks ka keel nii külge ja sina saaks enamuse ajast siiski eesti keeles suhelda. 🙂
Kuna te ju peres tavaliselt räägite eesti keelt, siis mina eripedagoogina küll ei soovitaks lapsega teises keeles rääkida. Teine lugu oleks siis, kui sa oleks seda sünnist saati järjepidevalt teinud.
Laps saab juba sellest väga hea keelekooli kui ta ainult vanaemaga vene keeles räägib ja hiljem koolis õppides saad sina teda väga hästi abistada.
Kui spetsialistina sõna võtta, siis tasub alati põhjendada enda seisukohta, et inimene saaks teha teadliku otsuse, mis ei ole ainult mõjutatud sellest, et end spetsialistina esitlev inimene võtab sõna. Spetsialistid, kelle hariduslik taust sisaldab ka üsna tugevat psühholoogiaalast väljaõpet, peaksid seda eriti silmas pidama/hästi teadma.
Mina kakskeelsest perekonnast otseselt pärit ei ole. Mul on samuti ema poolt perekond, kes räägib vene keelt ja nad räägivad omavahel põhimõtteliselt ainult vene keeles (tegelt on mu vanaema pärit ukrainast, aga terve elu Eestis elanud ja kõik tädid ja onud käinud siis venekeelses koolis), kuna vanaema oskab eesti keelt väga halvasti. Minu ema mainis kunagi, et soovis õpetada mulle väiksena mõlemat keelt, aga kuna mu isa ei oska seda nii hästi, siis ta põhimõtteliselt mattis selle idee maha. Ma oleksin aga soovinud, et nad oleksid võinud ikka õpetada, sest vene keelt on siiski vaja.
Kuidas lapsele seda aga õpetada, ma sulle öelda ei oska, kuna endal pole ühtegi last :) Küll aga on mul tuttavad, kus mees on pärit Portugalist ja naine Eestist ning oma tütrele õpetavad nad mõlemat keelt - ütlevad sõna eesti keeles ja siis kordavad portugali keeles. Ma muidugi ei tea, kuidas see õnnestunud on, aga selline viis tundub üsna hea :)
Mina olen kakskeelsest perest. Isa venelane ja ema eestlane. Täpsemalt on tegelikult ema ka juba segavereline, aga pigem eestlane. Minuga otsustati, et ei hakata kahte keelt kõnelema, vaid esmalt eesti keelt. Kui siis ühel hetkel hakati vene keelt “õpetama” ei võtnud ma seda omaks. Sellesmõttes, et keelest hakkasin aru saama, aga absoluutselt keeldusin rääkimast. Siiani. Vajadusel räägin, oskan, aru saan kõigest (olen 22.a). Aga lihtsalt mingi blokk on ees, ei ole soovi perekonnas rääkida (ma hullult häbenen ka, sest mul jube aktsent küljes). Noorema vennaga otsustati aga teisiti- kohe kaks keelt. Parim otsus! Ta oskab kahte keelt, usun, et tänu sellele oskab ta oma noores eas ülihästi ka inglise keelt. Mingit segadust temas ei tekitanud, väiksemana esines lausetes nii vene kui ka eesti keelseid sõnu segamini, aga see on mööduv :D
Muidugi! Ära üldse muretse, üldjuhul kohanevad lapsed väga kiiresti keeltega. Mul on kahe ja poole aastane tütar, minu mees (ja mehepoolne suguvõsa) on vene rahvusest ja kõnelevad temaga vene keeles, mina eesti keeles. Laps orienteerub juba väga hästi mõlemas keeles ja mängleva kergusega lülitub ühelt teisele. Lisaks hakkas kaheaastaselt käima vene-saksa lasteaias ja vaikselt lisandub juba ka saksa keel. Küll ma muretsesin algul, et laps satub segadusse selles keelte virvarris, aga ei, hoopis vastupidi - ta on üliõnnelik iga uue õpitud sõna üle.
Ma arvan, et kasutage ära see võimalus, vähemalt proovige. Eks ta võib olla alguses pisut segaduses, aga ma usun, et selle pärast liialt muretsema ei pea :)
Lapsed õpivad kiiresti. Piisab ma arvan, kui ainult vanaemaga vene keelt rääkida. Näita vene multikaid näiteks lisaks. :)
Me elame lapse synnist saati Soomes. Kodus räägime eesti keelt, lasteaiast ja mujalt tuleb soome keelt. Laps (3.5a.) räägib segamini kahte keelt. Minu hinnangul on rääkimine tulnud hiljem ja raskemini kui teistel tema ealistel.
Meie pere on kolmkeelne... elame Norras...paps on norrakas ja suhtleb lapsega norra keeles, mina siis ainult eesti keeles ja papsiga omavahel suhtleme inglise keeles...ja oleme aru saanud et laps saab isegi inglise keeles aru mida räägime vahel. Tûtar meil 3.5 aastane... alates 1.5 aastasest käib Norra lasteaias... ja minuga suhtleb ainult norra keeles...saab aru kôigest mida mina talle eesti keeles ytlen ja tõlgib isegi papsile. Ma enamasti ytlen kyll talle et palun räägi eesti keeles ja siis ta ikka oskab... ja kui mu perega Eestis koos on siis pika aja peale hakkab ikka eesti keeles suhtlema kaa nendega:) kui ta pisike oli siis oli raskem selgitada miks ta vanaema v tãdid temast aru ei saa...aga nyyd ta hakkab aru saama juba:)
Ma arvan et see on lapse arengule väga hea kindlasti...ja tulevikule kaa..aga kindlasti harjumatu. Arvan et praegu on õige aeg selleks ka:)
Laps vene lasteaeda sealt saab tugeva põhja alla ja edasi eesti kooli ikka ! Ja aitad teda kodus ka vähe kaasa vene keelega lihtne ju :)
Meil oli lasteaias rühmas 2 aastane poiss, kes pärit venekeelsest perest. Ta pandi teadlikult rühma ja nüüd räägib juba tublilt Eesti keelt. Aeg-ajalt oli küll nii, et laps oli lihtsalt vait ja ei teadnud, mis keeles tal kõnelda tuleks. Emalt saime teada, et ka kodus räägib Eesti keelt.
Mul poiss kakskeelne. Sünnist saadik räägitud temaga kahes keeles. Ja meil arstid jms ümber ringi rõhutasid, et keeli ei tohi segada - emal olgu oma keel ja isal omal. Laps satub muidu segadusse.
Seega ma arvan, et kui sa praegu Krisiga hakkaksid vene keelt rääkima, tekitaks see lapses suurt segadust. Hoopis teine asi on kui vanaema jne seda teeb :)
Oma sõbranna pere pealt ma ei soovita. Laps on viiene hetkel.Emaga räägitakse eesti ja isaga kreeka keeles. Yritatakse tähti ja numbreid õpetada aga laps on lihtsalt nii segaduses et ei võta kinni. Vahepeal kui räägib võõra inimesega-nt minuga, siis eesti keelse jutu sisse poetab kreekakeelseid sõnu. See kõik paistab ajavat vaid segadusse.
Keelte omavahel segadusse ajamine on täiesti normaalne osa keeleõppest. Ka ühe emakeelega kasvavad lapsed ajavad sõnu tihtipeale segadusse, ütlevad valesti jne. Seda miskipärast peetakse hoopis nunnuks ja normaalseks, aga kui teine keel asja segatud, siis on hirmus ja keeruline.
Ühesõnaga selles teemas kuula pigem ainult nende arvamust, kes tõesti kas ise mitmekeelsest perest või kelle lapsed on mitmekeelsed (eelistatult juba 4+). Igasugune "mulle tundub", "sõbranna pere pealt"...saan aru, et tahetakse head, aga paraku on sellised arvamused täiesti ebaadekvaatsed.
Minu lapsed kasvavad ka mitmekeelsetena. Olen mitme siinkõnelejaga nõus, et tegelikult oleksid võinud alustada juba pärast lapse sündi. See-eest pole jälle nõus nagu praegu oleks hilja.
Küll ütlen seda, et kui mitmekeelsuse kasuks otsustad, siis ole endas kindel ja mis peamine - järjepidev. Kui sa kodus räägid Krisiga vene keeles ja näiteks teiste seltskonnas eesti keeles, siis vot see ajab tõesti segadusse. Kui valid temaga vene keeles rääkimise, siis esialgu räägigi temaga ainult vene keeles. Vahet pole kus või millal. Hiljem, kui ta kõne on juba korralikumalt välja arenenud, siis võite olenevalt olukorrast juba keeli vahetama hakata ja olukorrale vastavat keelt kasutada. :)
Kakskeelsus on alati ju boonus! Küll aga on laps harjunud Sind kuulama eesti keeles, see võib natuke raskeks minna. Tegelikkuses oleks pidanud nii, et sünnist saadik siis kasutama kahte keelt- minu vennapere tegi nii. Kutt saab kohe 2a ja rààgib mõlemas keeles. Rohkem muidugi vene keeles.
Ma soovitan sul lapse pealt vaadata, kuidas ta reageerib. Igal juhul peaksite olema järjekindlad ja enda otsuses 100% kindlad, siis laabub kõik :)
Mina olen kakskeelsest perekonnast pärit. ema on mul venelane ja isa on eestlane aga mu ema oskab väga hästi eesti keelt. Ta õppis eesti keele siis ära kui mina väiksena rääkima õppisin siis ta minuga koos õppis eesti keele ära. Kui ma pubkeas olin siis ema tahtis minuga venekeeles rääkima hakkata aga nagu pubekale ikka kombeks vaidlesin emale et ma ei taha ja see nii nõme keel, nüüd kahetsen et oleks ikkagist võinud kuna siis oleks venekeel puhtamalt suus. ma oskan vene keelt ja ma saan kõigest aru aga ei räägi perfektselt vene keelt kuigi võiks kui oleksin emaga venekeeles hakkanud rääkima kunagi 😁 Aga ma saan oma vene keelega ideaalselt hakkama , tuleb saada kuna ema poolsed kõik sugulased on venelased ning paljud elavad venemaal siis tuleb seda keelt kõneleda. Ja tööalaselt on ka väga väga palju kasu kui oskan vene keelt 😁 mina sooovitaksin küll venekeelt krisiga rääkida 😁😍palju edu teile ! ❤️
Lapse keelsuse areng toimub tegelikult palju varem, lalisemise perioodil 4-8kuud. Siis on see kui laps õpib oma emakeele hääldust ja kujuneb “aktsent”.
Kui teie omavaheline suhtluskeel kodus on eesti keel, siis ma ei näeks põhjust lapsega vene keeles rääkida. Pigem hakka talle varakult keelt õpetama.
Nt võtad ühe mängu ja see mäng on teil alati vene keeles. Klotsisorteerimne: saad rääkida värvid, kujundid, numbrid, järjekorra numbrid, sõnad oota;pane sisse; võta välja; anna; palun; aitäh jne.
Minu elukaaslase vanemad on ka teisest rahvusest (üks vene ja teine kaukaaslane). Hakkaksime ka kakskeelseks, kui issi oskaks ilusti vene keelt rääkida :D aga ta ei oska. Vanavanematega nii palju kahjuks kokku ei trehva, et laps vene keele selgeks saaks :(
Minul oli ka kakskeelne perekond. Minuga rääkis ema vene keeles, isa eesti keeles. Samuti minu ōega. Mina ja mu õde räägime ilusti vene keeles, kuigi kirjapilt ei ole just kiita, sest koolis ei puutunud mina vene keelega kokku. Nüüd on mul veel üks noorem vend ja üks noorem õde. Nemad räägivad ainult eesti keelt, kuid saavad vene keelest aru. Nendega räägib ema palju eesti keeles, sest tema enda eesti keel on tohutult paremaks läinud. Mina kiidan küll teie mõttele takka, et hakata lapsega ka vene keeles rääkima. Mida nooremalt alustada, seda kiiremini ta uue keele omaks võtab :)
Aa, mainin ka selle ära, et mul õel oli näiteks nii, et tal oli eesti ja vene keel segamini, kui ta alles rääkima hakkas. See kestis umbes aastakese, siis hakkas vaikselt aru saama, et need on kaks erinevat keelt ��
Mul küll kogemus puudub isiklikult, aga keeled on üks ja kindel asi mis elus võib ikka meeletult kasuks tulla. Vaikselt äkki saab õpetada alguses piltide abil ja rääkida õhtuti unejuttu vene keeles ning siis ise jälgida, kuhu asi viib. :)
Minu tuttava laps pandi vene lasteaeda, kodus räägiti ikka eesti keeles oma vahel. Aga laps oskab nüüd mõlemat nii eesti kui vene keelt soravalt.
Minu vanemad mõlemad rahvuselt venelased, suhtlesid minuga lapsena ainult vene keeles, kuid otsustasid panna eesti lasteaeda, kus ma õppisin ära eesti keele, sealt edasi läksin eesti kooli ja üleüldse tekkisid eestlasest sõbrad jne ehk pean end rohkem nüüd eestlaseks kui venelaseks :D täiskasvanueas suhtlen nüüd ka vanematega enamasti eesti keeles, kuid vene keel on puhtalt suus. Olen väga tänulik vanematele, et selline otsus vastu võeti, seega jah, kui vähegi võimalik, pigem lapseeas keeli õpetada, täiskasvanuna või suuremana on see palju raskem.
Kodus ikka üheskoos kolemekesi eesti keel. Kuidas see Krisile ühel hetkel tunduks, kui emme räägib issiga eesti keelt, igal pool mujal (poes jne) ka eesti keelt, aga temaga vene keelt? Kakskeelsus kodus on omal kohal siis, kui üks vanem tõepoolest seda keelt ei oska, mis lapse emakeeleks saab. Vene keele lapsele õpetamine (ka vanaemaga kõneldes) on muidugi väga õige mõte. Aga kodune keel, mida emme ja issi mõlemad räägivad, võiks ka lapsel sama olla.
Ei valiks seda vene keeles rääkimise varianti. Tundub liiga järsk, sest laps juba peaaegu aastane. Küll jõuab selle vene keele ka selgeks saada.
Superidee! Meie suguvõsas oli pere, kus isa venelabe, ema eestlane. Võimuka ema soov oli ainult eesti keeles suhelda, kahjuks need lapsed ei oska absoluutselt vene keelt ja ei tea ka oma juuri. Kurb!!
Meil on kahekeelne. Kodus eestikeel ja vanaema-vanaisa juures venekeel ( rahvuselt venelased-mehe poolt). Laps saab aru ja räägib vastu. Vahest laps küsib,kas mina saan aru kuna pole õppinud.��Lasteaias õpetab teisi( 6.a). Kuna ma ise väga ei oska siis olen tänulik,et tal see võimalus ja pole tulevikus keele probleeme. Nii,et kodus jätke eestikeel ja vanaema juures venekeel. Suuremaks saades tahab nagunii kodus ka harjutada ja siis saad toeks olla��
Mul sama. Ise pärit vene perest aga mees eestlane. Hetkel minu poolne pere siiski räägib lapsega venekeeles. Laps saab kõigest aru aga ise räägib eesti keeles vastu. Vahepeal harva vastab venekeeles aga põhiline on see, et ta saab kõigest aru!!! Ei jõua ära oodata millal laps ei häbene enam rääkida teises keeles (4a poiss)
Endal elukaaslane samuti eesti-vene segaperest, olles kakskeelne andis see talle suure eelise teiste keelte õpingul. Nüüd oskab emakeele tasemel rääkida 4keelt ja keskmisel tasemel veel 2-3 keelt.
Ise töötasin lapsehoidjana Hollandis, 3 aastane poisslaps mõistis 4 keelt - ema rääkis temaga prantsuse keeles, isa tšehhi, mina inglise ja lasteaias hollandi keeles.
Meil on ka kolm keelt perekonnas kasutusel, tütar on 10 kuune hetkel. Mina räägin tütrega eesti keeles, mees (tihti ta siiski laisk ja ikka kasutab inglise keelt ka) ja tema vanemad afrikaansi keeles ja omavahel mehega räägime inglise keeles. Nii on see käinud meil sünnist saati. Oleme arvestanud, et kõne võib hiljem tulla, kuid usun, et kolme keele oskus kaalub selle kõvasti üle. 😊
Kergem oleks teil kindlasti olnud alustada sünnist, aga kui sa ikka nüüd järjepidevalt temaga ainult vene keeles räägid, siis ma usun et ta harjub ruttu ära. Sa ei tohiks väga segamini rääkida, muidu tal läheb kõik sassi ja ei saa lõpuks aru mis keeles sinuga rääkima peaks. Keele õpe pidi lastel kergemini tulema kuni mitu mitu esimest aastat, nii kindlasti ei ole hilja nppd alustada. Kuulake vene muusikat, multikaid, lugege raamatuid jne.
Meie pere on kakskeelne. Mine räägin sünnist eesti keeles ja isa teises. Nüüd on juba väga lihtne, esimesed nädalad oli mul raske, sest igapäevane keel on ju teine. Järjepidevus on asja võti. Sinu olukorras ei teagi mida teha. Absoluutselt olen nõus et mitut keelt osata on väga hea. Ja mida väiksemana nad erinevate keeltega kokku puutuvad, seda lihtsamalt see tuleb. Teie on ju olnud eestikeelne keskkond Krisi jaoks ja kui sa nüüd järsku ainult vene keeles hakkad rääkima siis ilmselt ongi segadust kui palju. Arengut see ei mõjuta, laps areneb ju kogu aeg, lihtsalt siis teistmoodi. Aga ilmselt oleks mõnda aega segadus. Küll aga võib ju alustada natukese haaval: vene laulud, raamatud, ütlete koos sõnu jne. Räägi emaga palju nii et Kris kuuleks ja näeks ja järkjärgult mine üle. Ei näe ühtegi põhjust miks see ei peaks õnnestuma ja kuidas see peaks olema kahjulik. Aga kui see otsus vastu võtta siis tuleb olla endas kindel, vastata lapsele ainult teises keeles, isegi kui olete seltskonnas, poes, lasteaias jne. Kui kirjeldada edasi tagasi siis ei saa sellest asja ja tekitabki segadust. Jõudu.
Muidugi, ärge kahelge. Tean perekonda, kus nüüdseks 6 a tüdruk oskab nii eesti, soome kui inglise keelt soravalt. Ema on eestlane, isa on soomlane ja kuna ema ei oska soome keelt ja isa ei oska eesti keelt, siis nad omavahel räägivad inglise keeles. Laps emaga eesti keeles ja isa soome keeles.
Õpetan alates 2aastastele lastele inglise keelt ja lapsed õpivad tõesti väga ruttu. Juba pärast poolt aastat õppimist saavad nad aru millest jutt (tunnis räägime ainult inglise keeles ja tund on vaid korra nädalas). Lisaks arendab kakskeelsus ka laste muid oskusi ja uuringud on tõestanud, et hiljem on nendel lastel kergem ka muudes ainetes, nt matemaatikas. Seega mina soovitan 100% seda tegema hakata :) Minu kolmeaastane vend õpib samuti selles koolis inglise keelt ja oli pea aasta ka vene lasteaias. Keeli ta segamini ei aja :)
Meil räägib mehe ema, vanaema ja vanaisa lastega venekeeles. Ma ei tea kui hästi veel väike arusaab aga poiss saab küll juba aru. Ütleb vahest veneleelsei sõnu ka mulle, aga kahjuks ma aru ei saa 🙈. Minu arust tuleb see väga kasuks, seda elus ikka vaja. Siis hea kui juba oskab :)
Mina elan soomes ja mul kaks last, mees soomlane. Mees räägib lastega soome keeles ja mina eesti keeles.
Mina olen tegelikult vene perekonnast, aga vanemad said kohe algusest aru, et eesti keelt on mulle väga vaja. Nii mind pandigi kahe aastaselt kohe eesti lasteaeda, ema vähesel määral nii palju kui oskas proovis ka natuke minuga eesti keeles rääkida. Juba lasteaia lõpuks olid kaks keelt täiesti selged (isegi varem) ja hetkel suhtlen isegi eesti keeles vabamalt, kuna kool ja sõbrad ja tuttavad kõik räägivad eesti keeles.
tean peret, kes kolisid siia ameerikast. Nende laps oli siis vist kahene. Alguses oli neil kõigil väääääga raske eesti keele selgeks saamisega. Kõige lihtsamini läks see aga siiski nende tütrel, kes lasteaia eelviimases rühmas juba teatas, et tahab nüüd vene keelt õppima hakata. Kindlasti tekitab see mingil määras arusaamatust ja probleeme. Väiksel lapsel oli vahel raske end väljendada, kuna tema ei osanud eesti keelt ja teised (eriti just lasteaia eakaaslased) inglise keelt.
Aga osata 8 aastaselt puhtalt eesti ja inglise keelt ning praegu õppida vene keelt on minu meelest ülimalt võimas ja mina oma lapsele hakkan kohe inglise keelt õpetama. Nagu enne mainisin, siis see kindlasti toob mingil määral raskusi ja arusaamatusi ja segadust aga lapsena on uut keelt õppida ja vastu võtta tunduvalt lihtsam, kui suurena.
Mina olen ise elanud lapsest saati soomes ja lasteaias soome keele puhtalt kätte saand. Eesti keeles oli mul vahepeal juba suur aksent aga kui lapse isa leitsin kes ka eestlane sis hakas eesti keel paranema. Vöin öelda et miski pole nii suur eelis kui puhas keele oskus, see et sa saad kahes riigis köigest aru on juba super lux. Ise olen pealmiselt lapsega synnist saati eesti keelt rääkinud, aga kuna enamus tuttavaid on soomlased ja beebiringid jne soome keeles sis on mu 2,5 aastasel juba praegu puhtalt suus soome ja eesti keel (muud kui käib ringi ja korrutab "eesti keeles on lind soome keeles on lintu" ja nii edasi"). Mind ennast on väga yllatand see kui hästi oskab nii väike juba kahel keelel erinevust teha, ta teab täpselt kus ja kellega kummas keeles rääkida. Hilja ei ole kunagi, soovitan venekeelt könelevate seltsis lapsega venekeelt rääkida ja sis koduselt ja eestlastega eestikeelt, siis öppib laps ära kus/kellega kumba keelt rääkida.
Minu kogemus keelte segamisega kahjuks on see, et käin lapsega nüüd logopeedi juures ja konkreetselt soovitati jääda ühe keele peale. Sest lapsel läks kõne sassi. Ei näita enam ka teistes keeltes multikaid. Ja ma kahetsen, et lubasin mehel ka venekeeles lapsega rääkida. Mul mees eestlane aga räägib puhtalt venekeelt.
Kui juba teist keelt õpetada, miks siis mitte inglise keelt, mis on "maailmakeel" ja mida väidetavalt valdad vabalt. Lapse tuleviku koha pealt kindlasti kõige kasulikum.
Mina hakkaks küll Krisiga vene keeles rääkima, usun, et ta pole veel nii vana, et väga segadusse satuks. Lapsed õpivad kiirelt. Ma ise olen samuti pooleldi venelane aga ma ei oska vene keelt ja sellest on jube kahju. Mu ema on venelane,mu vanemad õed-vennad oskavad vene keelt aga kui mina sündisin,siis oskas mu ema rohkem eesti keelt ja kodus suheldi rohkem eesti keeles. Seega ma vene keelt suhu ei saanud. Olen koolis õppinud aga no väga minimaalsel tasemel oskan. Piinlik lausa tunnistada vahel, et mul ema venelanna,siia kõik kohe eeldavad,et mul ka venekeel suus. Oma lapsega palusin ka emal venekeeles rääkida aga samas nad näevad u kord kuus aga ehk miskit ikka külge jääb. 😊
Mu parim sõbranna oli Norras au-pair 2a. tüdrukule, kelle ema oli venelanna ja isa vist norrakas? ühesõnaga, kodus oli alati kaks keelt ja tüdruk mõistis mõlemat. ainult, et lapsel endal rääkides olid keeled tsut sassis, tuli mõlemat korraga.
sama lugu on mu enda peika väikese vennaga, kes elab vanematega soomes. kodune keel on eesti keel aga ümberringi on soome keel. seega laps moistab mõlemat aga väga pikalt ta ei rääkinud väga. mina kohtusin temaga, kui ta oli kolmeseks saamas ja siis ei tulnud pmst sõnagi välja. kuskil neljanda eluaasta kandis hakkas siis vaikselt tulema MÕLEMAT korraga ja väga palju :D:D aga nüüd viimase aastaga on tohutu areng toimunud ja poiss räägib juba kolme keelt! soome, eesti ja inglise! ja nüüd teeb teadlikult juba kõigil vahet ka :)
ja lisaks, mina ise käin hoopiski ühe 9-kuuse tüdrukutirtsu juures kord nädalas, et temaga ca tund aega jutustada/mängida. räägin samu asju, mida ema talle muidu(ntks et “seal on koer” ja “tee emmele heihei” ja “kukkus maha!” (kui mänguasi kukub) ja vahel siis näitan näpuga kehaosadele ja ütlen mitu korda prantsuse keeles nimetust. võiks ju arvata, et mida paganat see 9 kuune sellest saab ja see mõttetu aja raiskamine aga just sellises vanuses on nad nagu švammid, imavad kõikke sisse.
ehk ma soovitan 100% seda vene keelt harrastama hakata. võib-olla natuke siis venib see rääkima hakkamine aga Kris on õnnega koos, kui ei pea kunagi koolis igavates tundides tuimalt tuupima seda keelt..
mina olen väga tänulik, et mu ema mind kunagi vene lasteaeda pani ja ka kodus vahel vene keelt rääkis :) ja kindlastiii kavatsen oma lapsega hakata prantsuse keeles rääkima!
Kõiki kommentaare ei jaksa läbi lugeda, jagan enda kogemust. Ise kakskeelsest perest, vene keele oskus on elus palju aidanud. Selle emotsiooni pealt panin lapsed venekeelsesse lasteaeda ja seni on see küll olnud minu kõige targem tegu lastekasvatuse vallast. Vanem (koolieelik) mitte ainult ei räägi vaid ka loeb, noorem saab päris kindlalt aru. Küll aga pean rõhutama, et väga palju sõltub siiski lapsest. Vanem laps rääkis juba aastaselt mõlemas keeles ja on nüüd multikast inglise keele ka nii endasse imenud, et ma polnud keskkooli lõpus sel tasemel - ma küll ei õppinud koolis inglise keelt ja see kooliaeg toimus üldse väga-väga ammu, enne internetti jne. Noorem laps aga on hakanud alles nüüd enam-vähem arusaadavalt rääkima, kohe varesti saab kolmeseks. Ehk siis mul on raske nende keelelist arengut venekeelse lasteaiaga seostada, pigem siiski indviduaalsued omadused on võtmesõnadeks. Keeli kumbki kodus ei seda, noorem ainult vahest karjub "mama prishjol!". Eks ma siis parandan teda :)
Kindlasti on see teema, kus soovitan pöörduda põhjalikule logopeedi konsultatsioonile :). Näiteks oskaks siinkohal anda suurepärast nõu just selle teemaga kursis olev logopeed Merit Hallap, kes on ka Tartu Ülikooli õppejõud.
Olen ise kahekeelsest perest. Ema venelanna, isa eestlane. Esimesena sain selgeks vene keele. Isa ja ema mõlemad suhtlesid ühes keeles minuga, aga vanaema omal ajal ütles, et Eestis peab laps rääkima kindlasti eesti keelt ja viis mu 4 aastaselt 3-ks nädalaks maale, kus vaid vajadusel tõlkis mulle sõnu. Lapsed ümber, mängud päevad läbi ja selge mul keel oligi. Sama aasta sügis läksin eesti lasteaeda, mis toetas samuti ja isa hakkas kodus ka päevapealt eesti keeles minuga rääkima. Toonitan, et olin siis juba 4-aastane ja kõik, mida vaja läks oli keele keskkond.
Hetkel kasvab mul kaks last. Esimene (3,5a) räägib kenasti eesti keeles ja üsna kiiresti õppis ka. Juba pooleteise aastasena jutustas lausetena. Teisega mõtlesin, et räägin sünnist vene keeles, aga keskkonnas, millest ta kasvab pole mitte kedagi, kes räägiks vene keelt peale minu. Ta sai aastaseks ja ma nägin, et laps on kuidagi eriti närviline, kui soovib midagi näidata või öelda. Tal oli nagu blokk ees ja ta hakkas lihtsalt nutma. Mõtlesin tükk aega ja otsustasin, et esmalt õpetan talle ikkagi eesti keele. Meie peres lihtsalt ei toimi kõige paremini see kahe keele õpe. Ja 2 nädalaga räägib laps juba 10 sõna eesti keeles nagu võluväel. On väga rahulikuks muutunud, sest suudab ennast väljendada vähehaaval. Lisaks on ju eesti keelsed sõnad lühemad ja kuidagi lihtsamad (pall, puder, kiik, liiv, käru jne vene keeles on hoopis raskemad). Just need kõige vajalikumad ja kasutatavamad sõnad hetkel :)
Lisan nii palju juurde, et mees ei räägi ja ei saa kuigi palju vene keelest aru. Ja esimese lapsega ma kuidagi lihtsalt ei suutnud ennast sundida vene keeles temaga rääkima, see ei tulnud loomulikult ja siis ka otsustasin, et ma ei hakka juuksekarva lõhki ajama.
Ema on lapsele ennekõike hool ja armastus, mitte keeleõpe. Kui see tuleb loomulikult ja lihtsalt, miks mitte. Kui on toeks vanaemad vm sugulased - super. Asi toimib. Mina enda puhul näen, et esialgu õpetan eesti keele, siis hakkan kasutama abi väljaspoolt. Lasteaias on kohe peale sõimerühma venekeele ringid. Lapsed vaatavad mul multikaid vaid vene keeles. Laulud, kõne raadios, samuti vene keelne. Mina isiklikult loodan, et see natukenegi aitab. Küll nad selgeks saavad!
Isiklikult soovitan lihtsalt istuda ja kuulata sisemist häält. Proovida rääkida Krisiga vene keeles, mis tunne on, kas õige või vale. Asi loksub iseenesest paika. Ja usun, kui vanaema räägib lapsega vene keeles, siis saab laps selgeks. Minu vanaema sai hakkama :)
Mina olen olnud Au pair ühes Austraalias peres, kus ema oli taanlane ja isa austraallane. Igapäevaselt kõneldi üksteisega inglise keeles, aga emal oli traditsioon, et igal õhtul laste vannitamise ajal rääkis ta nendega taani keeles. See oli rohkem selline mänguline. Poiss oli tol hetkel 3-aastane ja tutar 1-aastane. Ma ei ütleks, et see oleks poisi arengut kuidagi aeglustanud, sest 3-aastaselt rääkis poiss suurepäraselt inglise keelt. Küll aga olid tal teatud sõnad külge jäänud taani keelest, mida ta kunagi inglise keeles ei öelnud. Nt. Moe-mom, legeplads-playground. Where is 'moe'? (Where is mom?), I wanna go to the ĺegeplads' (I wanna go to the playground). Nii et alguses oli mul tükk tööd arusaada, millest ta vahepeal rääkis või öelda tahtis, sest ta ei kasutanud inglisekeelseid sõnu. Ma ei oska öelda, kui hea või halb see on, aga nii oli.
Ma arvan, et ma soovitaks lapsega ikkagi edasi rääkida eesti keeles, sest laps on sellega harjunud ja lasta vanaemal temana suhelda vene keeles ning lisaks näidata venekeelseid multikaid või mängida mõnda mängu rääkides venekeeles, aga kindlasti mitte igapäevaselt, sest eesti keel peab saama selgeks kõige pealt. Vene keel võiks tulla järgi teise keelena natuke hiljem.
Olen kakskeelsest perest - isa venelane ema eestlane. Kodune keel oli vene keel, lasteaias ja koolis eesti. Ise tunnen end eestlasena ning emakeeleks pean ikkagi eesti keelt (nt vene keeles kirjutamise õppisin alles nüüd, 26 a. selgeks).
Rääkides keelelisest arengust siis tõesti, rääkima hakkasin mõnevõrra hiljem kui teised ning vajasin ka logopeedide abi. Hiljem aga niiöelda kasvasin sellest lihtsalt välja ning kõik. Nüüdseks kasutan igapäevaselt nelja keelt - eesti, vene, itaalia ning inglise. Tulevikus tahaks kindlasti veel kolm keelt selgeks saada.
Abikaasa on mul itaallane ning oleme juba kokku leppinud, et oma juulis sündiva lapsega hakkame rääkima oma emakeeles (tema itaalia, mina eesti) ning omavahel inglise. Minu vanemate poolt lisandub veel vene keel. Eks vaatab kuidas läheb, vajadusel pöördume professionaalide poole :) sul soovitan ka pigem asjatundjalt nõu küsida :)
Ei, sest siis oleksid pidanud seda tegema juba alates sünnist saati. Ja keeli ei tohi segada - ema räägib enda keeles lapsega ja isa enda keeles lapsega.
Heihei :) Mina olen pärit vene keelsest perest ja minul toimis see küll vastupidi, aga minuga räägiti alguses ainult vene keeles ja siis mingi hetk, kui ma olin natukene juba kasvanud (ema väidab, et ma olin 1.5?), siis vanavanaema hakkas minuga enne magamaminekut eesti keeles rääkima. Siis mingi hetk rääkis kogu pere minuga pigem eesti keeles. Ja kui tuli aeg kooli minna, panid vanemad mu algselt eesti kooli, aga kuna mu lapsepõlvesõbranna läks vene kooli, siis ma ei jätnud jonni, et tahan ka ja nii ma siis hoopis vene koolis kolm esimest kooliaastat veetsin. Siis me kolisime ja vanemad otsustasid mind jälle eesti kooli ikkagi panna. Seega, ma olen päris mitu korda seda eesti-vene switchi teinud, ma ei usu, et see kuidagi halvasti lapsele mõjub :) Lapsed on nii vastuvõtlikud uute asjadega, niiet ma arvan, et sul pole põhjust muretsemiseks.
Pigem just tublid, et selle peale varakult mõtlete. Kui ma kooli lõpetasin ja pealinna kolisin, siis 50% töövestlustest kuhu mind kutsuti, olin ma vestlusele oodatud ainult sellepärast, et mu CVs oli kirjas vene keel heal tasemel nii kõnes kui kirjas. Ja mulle ka öeldi mitu korda, et neil on palju tugevamaid kandidaate, aga vene keel on puudu. Välismaal on ka üldiselt nii, et kui inglise keel ei tassi siis vene keel tassib ikka ja alati :)
Kindlasti räägi! Su laps on kunagi selle eest väga tänulik, et tal on ema keel ja isa keel olemas. tean perekonda, kus tugeva aktsendiga aga grammatiliselt korrektset eesti keelt rääkiv ema rääkis oma lapsega ainult eesti keeles, isa oli eestlane, tema rääkis ka eesti keeles. Praegu on lapse eesti keel samuti aktsendiga ja vene keelt ei oska ta üldse. Tavakoolis hakkab vene keel ka alles 6 klassis ja praegused metoodikad on sellised, et lapsed on selle õppimisega püsti hädas ning tänapäeva noored ei oska üldse vene keelt. Aga selle keele oskus on Eestis väga paljudes töökohtades vajalik.
Olena arvamusel, et oma lapsega peaks rääkima oma emakeeles. Lihtsalt punnitamise pärast väikese lapsega selles võõrkeeles, mida emakeele tasemel ei vallata, rääkimist ma ei poolda. Laps võib õppida midagi valesti. Enne ikka oma perekonnas igapäevasena kasutav keel ja siis alles võõrkeeled. Arvatavasti on päris raske alguses teil mehega kahekesi nii lapse kuuldes rääkide, et kumbki teise keelele üle ei lähe aga eks see ole harjutamise asi.
Et siis sina räägid alati lapsega vene keeles, mees eesti keeles. Kui olete kolmekesi, siis suhtlete eesti keeles.
Hei, olen ise perest kus ema on venelane ja isa eestlane. Lepiti kohe algusest kokku, et minuga räägitakse nii eesti kui ka vene keeles. Esimene keel oli ikka eesti keel, aga vene keel läks ka väga hästi. Ütlen seda, et alguses rääkisin ma sega keelt. Aga hiljem koolis õppisin rohkem selgemaks. Mu hea sõbranna pandi üldse esimesse klassi ilma, et ta eesti keelt oskaks. Ja nüüd ei oska vene keeltki. :D Ema õppis tänu minule eesti keele hästi ära ja üldse tuleb keeled tulevikus kasuks ning olen tänulik, et minuga räägiti mõlemas keeles. Arvan, et see aitas ka väga minu teiste keelte oskustele. Õpin kiiresti keeles selgeks. Tööalaselt super boonus ka olnud.
Mina isiklikult arvan, et sellise otsuse tuleb vastu võtta ikkagi kohe kui laps sünnib. Eesti keel on sinu ja su lapse tundekeel ja see tundub kuidagi vale seda tunnet nüüd nö "rikkud"...on palju muid variante seda vene keelt teie ellu tuua, just vanavanemate ja lasteaia kaudu, aga ära muuda oma tundekeelt mis on talle teie esimesest eluhetkest nii omane...
Ei ole üldse nõus. Mina kuni sõimerühmani kuulsin ainult vene keelt peres ja siis lisandus eesti keel ka juurde ja polnud mingit probleemi. Lõpus kui laps on juba suurem ja hakkab vahet tegema keeltel, siis saab kõik korda. Aga kindlasti tuleb hetki, kus laps on veidi segaduses, tuleb lihtsalt julgustada ja küll täiskasvanuna tänab. Mina olen elu lõpuni emale mega tänulik, et ta sellise otsuse vastu võttis. Ja ta ei võtnud seda otsust vastu siis kui ma sündisin, vaid hiljem.
Mina olen samuti pärit vene perest. Ise räägin vene keelt küll aktsendiga, eesti keelt puhtalt (eesti haridus). Lapsega räägin ise eetsi keeles, aga käime tihti vanavanematel külas, kus kõneleme vene keeles. Tänaseks on mu laps kolme aastane, ta saab kogu venekeelsest jutust täiesti selgelt aru, vahepeal maal olles naeramegi, kuidas ta täiesti lambist mingeid vene keelseid sõnu kasutab, kui püüab mu isale midagi selgitada. Ise ta küll üldiselt vastab alati just eesti keeles. Me emaga esialgu ikka väga tihti üllatusime, kuidas ta väga keerulistest väljenditest aru sai ja vastavalt siis ka tegutses (nt kohenda palun mütsi vene k. siis)
Kindlasti õpetada talle kaks keelt, see toob tulevikus nii palju kasu. Ise olen pärit vene perest, aga ema andis eesti lasteaeda ja kooli ja nüüd on kaks keelt perfektselt suus. Endalgi oli umbes 9-aastaselt väga suur segadus, et ei suutnud keeli eristada ja rääkisin eesti kui vene keelt korraga. See oli õnneks ainult lühike periood, mis tol hetkel tundus küll hirmuäratav, et kas ma nüüd ei saagi ühtki keelt normaalselt selgeks. Aga ajapikku kõik laabus :)
Kõige tähtsam on teil välja mõelda, et kuidas te teda õpetate ja mis keelsesse lasteaeda-kooli teda anda. Et kohe oleks struktuur paigas, et kuidas suhtlus edaspidi käib, et mitte muuta seda kogu aeg. Muidu satub ta ilmselt liiga segadusse, kui kogu aeg meelt muuta, et mis keeles nüüd rääkida. | OSCAR-2019 |
||
Ma olen nüüd viimasel kuul lugenud sellise kompoti raamatuid, et pea hakkab segi minema. Läbisegi Diana Wynne Jones, 1001 öö muinasjutud, Tolkien, Kreeka müüdid, Norra müüdid, Shakespeare ja kõige vahele veel "Purjutamise lühiajalugu". Oh, ja siis veel üritan vabadel hetkedel Elisa raamatust kuulata "Doktor Živagot".
Praegu tunnen, et müütidele ja muinasjuttudele tuleb veidikeseks ajaks joon alla tõmmata ja lugeda näiteks mõnda krimkat. Kuigi krimka tegelikult ei erine liiga palju muinasjutust. Aga tegelikult ma tean juba, mis järgmisena tuleb – Heiki Pärdi "Eesti argielu", sest selle laenasin oma sõbrannalt ja ei ole viisakas seda liiga kaua oma käes hoida. Kui järele mõelda, siis on see "Eesti vanarahva peldikuraamat" (nagu üks mu tuttav seda nimetas) ilmselt parim raamat maa peale tagasi tulekuks.
Aga kõigepealt tõmban siiski muinasjuttudele joone alla. Margaret Atwoodi "Nõiasigidik"on sarjast Hogart Shakespeare, kus tuntud kirjanikud Shakespeare'i tänapäevastavad. Margaret Atwood valis oma ümberjutustuseks "Tormi".
Kui raamatu lõpust originaali sünopsist lugesin, siis osutus see täiesti segaseks ja jaburaks. Ma olen "Tormi" ka teatris näinud, aga lühiülevaate alusel pole sellel näidendil küll saba ega sarvi. Nii et oli väga põnev teada saada, mida Atwood sellega teinud oli.
Atwood ei lähe Shakespeare'ist väga kaugele. Shakespeare'i näidendit lahatakse selles teoses risti ja põiki, nii et viimasel leheküljel on ka lugeja "Tormi" eri tõlgenduste ekspert. Asi on selles, et peategelane Felix töötab vanglas kirjanduse õpetajana ja lavastab seal koos vangidega "Tormi". Õppetundide osana arutavad nad tegelasi ja nende motiive üksipulgi.
Selle sarja puhul on süžee käik ja lõpplahendus ju ette teada, aga põnevust kruvib see, et ei ole võimalik teada, kuidas konkreetne autor oma loo lahendab. Äkki ta keerab ikkagi kõik pea peale ja õnnelikust lõpust saab midagi muud? Atwood hoiab pinget, sest asju, mis võivad selles loos viltu minna, on palju.
Näidendi läbiv teema on kättemaks. Kuidas inimene seda elus hoiab, hoolega tuld alla teeb ja õrnalt silitab. Tekkis seos Vahur Afanasjevi "Serafima ja Bogdaniga", kuigi "Nõiasigidik" on loomulikult hoopis teistsugune teos kui Afanasjevi oma. Teose motoks on: "Kindel on see, et inimene, kes püüdleb kättemaksu, hoiab haljad omaenda haavad, mis muidu paraneksid ja saaksid terveks." (Sir Francis Bacon "Kättemaksust"). Jah, selline pikaajaline kättemaksu haudumine muudab ju inimest. Ja mis jääb järele siis, kui see ükskord täide on viidud? Suur tühi koht, mida on vaja uuesti täita, aga millega? Kuidas sellest eluga välja tulla?
Niisiis pani see raamat mind selliste asjade üle mõtlema, millest aga ei tohiks teha järeldust, et tegemist on sünge raamatuga. Kaugel sellest, "Nõiasigidik" on teravmeelne, põnev, kohati naljakas, samas tegeleb teemadega nagu üksildus ja petlikud illusioonid. Felixi enda elu on lahutamatult seotud Shakespeare'i "Tormiga", ta elab seda, ta lavastab seda ja see lavastab teda ennast.
Siin on lahedaid nükkeid, näiteks ei luba Felix kasutada oma õpilastel muid vandesõnu kui käsilolevast näidendist. Nii areneb vangide vahel hulganisti selliseid toredaid vestlusi:
Lisaks on raamatus veel pisut tahtmatut koomikat kirjavigade näol, näiteks nuttis keegi luksudes valgesse taskurätikusse, mis oli suur nagu laudnina (lk 41).
Ja tulekul on veel "Othello" Tracy Chevalierilt, "Kuningas Lear" Edward St. Aubynilt ja "Macbeth" Jo Nesbolt. Loodan, et Varrak ikka jätkab selle sarja tõlkimist. Need tõotavad olla väga põnevad.
Teiste riikide ilukirjandus on suurepärane viis kohalikust kultuurist ja vaimulaadist arusaamiseks. Aga kui tahta midagi konkreetsemat ja ülevaatlikumat, siis aitavad kaasaaegsed reisiraamatud. Olen neid viimastel kuudel lugenud/kuulanud terve posu ja püüan väikese ülevaate anda.
Ses mõttes on reisikirjandus väga tänuväärne, et näitab meile väga erinevate inimeste maailma. Ega ma muidu ei oleks huvitunud vahetusõpilase tegemistest (Liisi Lõo "Minu Tšiili") või pensionärist ameeriklase omadest (Lynnwood Leroy Coppedge "Days and Dazed in Peru") või hoopis jalgpallimaailmast (Malle Koido "Minu Rio de Janeiro"). Kaks raamatut on kirjutanud noored lastega tegelevad vabatahtlikud/maailmaparandajad (Liis Kängsepp "Minu Argentina" ja Mirjam Johannes "Minu Toba") ja siis kõiksugu muid karvaseid ja sulelisi, nagu ümbermaailmareisi tegev viiekümnendates naine (Inga Kuusik "Maailm on lõputa"), ameeriklane, kes tahab Hiram Binghami jälgedes jala Machu Picchule jõuda (Mark Adams "Turn Right at Machu Picchu"), Saksa vanamees, kes sõidab ihuüksi jalgrattal üle Andide (Christian E. Hannig "Kondori tiibade all"), kaks liblikauurijat ja -püüdjat vihmametsas (Pille Gerhold "Minu Brasiilia" ja Sergei Põlme "Minu Prantsuse Guajaana") ja last but not least, telestaar koos zooloogiga, kes rändavad mööda maailma ohustatud loomade otsinguil (Mark Carwardine "Viimane võimalus näha"). Kõigi ühine joon on see, et nad on mingil ajal kusagil Lõuna-Ameerikas.
Ja mida ma siis kõigist neist raamatutest olen teada saanud? Tegelikult mitte just liiga palju sellist, millest enne ei teadnud. Muidugi on huvitav lugeda elust kusagil, kuhu ma ise vaevalt satun, nagu vihmametsa liblikaid püüdma, Andidesse jalgrattaga sõitma või vahetusõpilaseks. Aga päris praktilise teabega on ikka nii, et seda tuleb siiski pigem inimeste käest otse või internetist otsida või siis Lonely Planetist. Sellised raamatud ongi pigem selle raskestisõnastatava tunnetuse saamiseks. Mille puhul mulle tegelikult tundub, et seda on paremini võimalik leida hoopis ilukirjandusest.
Hästi lühidalt sain teada järgmist: Lõuna-Ameerikas on väga suured käärid inimeste elatustasemes. On superrikkaid ja supervaeseid. Selline kihistumine toob kaasa suurenenud kuritegevuse, sest noh, sul on ju raha omale uus mobiiltelefon osta, aga minul mitte. Oma asjadel tuleb igal hetkel silm peal hoida, sest kõik, mis ei ole sinu otseses valduses, võib järgmisel hetkel kuuluda kellelegi teisele. Narkootikumid on teema. Kokaleht ei ole narkootikum. Inimesed on enamasti sõbralikud ja lahked, aga turistilt üritatakse ikkagi natuke rohkem ära võtta kui vaja oleks. Boliivia on väga odav. Aeg on suhteline. Harva juhtub midagi kindlaksmääratud ajal. Ühistransport tihtipeale vana ja logu. Loodus on imeline ja esindatud on enam-vähem kõik, mida maailmas pakkuda on: värvilised mäed, vulkaanid, džungel, ookean, imelised kosed, liustikud, linnud ja loomad.
Millest ma veel aru sain, on see, et Petrone Prindi Minu-sarja raamatud ei ole reisiraamatud. Need on elamise raamatud. Nende autorid elavad võõras kultuurikontekstis lühemat või pikemat aega ja kirjeldavad oma igapäevast elu oma kirjutamisoskuste kohaselt. Selle elu hulka kuuluvad enamasti kultuurikonfliktid, imestamine kohalike imelike kommete ja käitumise üle ning palju isiklikke suhteid. Ja kuigi reisihuviline saab neist raamatutest pisut midagi kõrva taha panna, siis reisile minemise koha pealt neist suurt abi ei ole. On mõned erandid, kus on raamatu lõpus eraldi peatükk ka turistile (näiteks "Minu Kreeka" ja "Minu Amsterdam").
Lugemissoovituse annaksin kindlasti Ave Ungro "Minu Kolumbiale". Siin oli elu ja draamat. Autor sukeldus pea ees kohalikku ellu ja portreteerib väga huvitavalt kohalikke inimesi.
Teiste Minu-sarja raamatutega kippus vahel igavaks kätte minema. Käid küll iga päev slummis lastega mängimas, aga terve raamatu jaoks jääb põnevusest väheks. Sergei Põlme "Minu Prantsuse Guajaana" võlus oma eksootilise asukohaga – kämping keset vihmametsa, kust autor 11 kuu jooksul hulka metsaretki ette võttis, seda lisaks igaöisele liblikate ja muude putukate püüdmisele. Ka tema kirjeldab kohalikke päris huvitavalt. Selles raamatus on peategelaseks loodus.
Ka Liina Oru "Minu Surinames" oli loodus väga olulisel kohal. Mulle meeldis, et ta ei kirjeldanud ainult oma linnaelu, vaid selleks, et päriselt kohalikust elust osa saada, käis ka Suriname väikestes külades, ja mitte vaid turistina, vaid elas kohapeal ka pikemalt. Niimoodi on võimalik saada kohalikku ellu palju sügavam sissevaade, kui vaid kiirelt läbi sõites. Sellest raamatust sai teada, kuidas tuleb käituda kuumas kliimas (Suriname on suuremalt jaolt vihmamets). Nagu kohalikud – aeglaselt. Algul tundus autorile eestlasele tüüpiliselt, et kohalikud on laisad ja ei tee suurt midagi peale päevade kaupa toolil istumise ja aeglaselt ringi loivamise. Pikapeale selgus, et tegelikult on see viis kuumas kliimas ellujäämiseks ja millegi ära tegemiseks, kiirustades ei juhtu muud, kui et oled ruttu võhmal ja lõppkokkuvõttes ei suudagi millegagi hakkama saada. Isegi eestlane suutis sellise elustiili lõpuks omaks võtta.
Maailma kõige igavama raamatu tiitli saab minult aga küll Lynnwood Leroy Coppedge, kelle "Days and Dazed in Peru" on päevaraamat, kuhu autor aasta jooksul pani iga päev kirja, kuidas ta Peruus elas. Sellises korralikus koolikirjandi stiilis. (Sun 26 Jul: We turn off our computers and go to sleep at one thirty and are up and seven. After desayuno and after Yobani leaves for a day with her sister we check online ...) Sain selle küll lõpuks läbi loetud, lootuses midagi kohalike inimeste ja tavade kohta teada saada, aga seda vähest oleks palju lühemalt kirja panna saanud.
Inga Kuusiku "Maailm on lõputa" on samuti päevik, mis eriti alguses üsna tuim oli. Aga raamatu edenedes autor avaneb ja lõpupoole on elu-olu ja reiside kirjeldused juba täitsa toredad lugeda. Autor reisis kaheksa kuu jooksul ümber maailma, mis tähendas tegelikult enamikust paikadest päris kiiret läbijooksmist. Puudust tundsin kohalike inimeste ja nendega suhtlemise kirjeldamisest. Autor rõhub pigem ikka kohtadele ja vaatamisväärsustele. Neid muidugi nii pika reisi korral jagub.
Liis Kängsepa raamatus "Mina, vandersell" on just sellist kohalikega suhtlemist ja dialooge palju, mis paneb raamatu palju rohkem elama. Tema rändas ka mitu kuud, aga ainult Lõuna-Ameerikas. Mulle see raamat väga meeldis. Rikkalik sõnavara, dialoogid, kohalik elu. Kohe alguses on peatükk sellest, kuidas rumal gringo saab alati petta koos kõiksugu näidetega, kuidas kedagi oli röövitud või kuidas asjad ei läinud nii nagu lubatud. Ei olnud alustuseks just kõige julgustavam. Ja millest Kängsepp veel kirjutab, on reisiväsimus. Ma imestasin, et Inga Kuusik seda oma raamatus kordagi ei maini. Sest kui sa oled kuude kaupa pidevalt liikumises, pead igal teisel õhtul taas kogu oma maise varanduse seljakotti pakkima, kui sul pole kunagi oma isiklikku ruumi ega riidekappi, siis ühel hetkel saab sellest kõigest oksendamiseni küllalt.
Millegipärast arvatakse tihti, et seljakoti selga võtmine või teise riiki kolimine on julgustükk, milleks suuremal osal inimestel piisavalt söakust pole.
"Kus see julgus siin on?" ei saa ma viimasel ajal enam hästi aru. "Minu meelest on palju suurem julgus võtta koos kellegagi 30-aastane majalaen ja saada kolm last."
"Ma ikkagi arvan, et sa oled julge," on üks minu hea sõber siiski veendunud. "Enamus inimesi ei söanda kunagi oma unistusi jahtida. Palju lihtsam on mööda stereotüüpset rada käia, et oma eluga kuidagi hakkama saada. Aga sina oled teistsugune."
Võib-olla on sellel sõbral õigus, ehk olengi keskmise inimesega võrreldes uljam. Aga igal mündil on kaks poolt. Rändurid ei arva, et seljakoti selga võtmine on tohutu julgus, see on lihtsalt midagi, mida nad teha tahavad. Tihtipeale ei taha me seda endale küll tunnistada, aga meid seob ühine joon – me põgeneme millegi eest. (lk 31)
See on nii täpselt öeldud ja on kõigi nende loetud raamatute läbiv joon. Nende autorid on julgenud oma unistusi ellu viia, nad on teinud raske otsuse olemasolev maha jätta ja pea ees tundmatusse hüpata.
Aga kõige suurema elamuse reisiraamatute hulgast pakkus mulle Christian E. Hannigi "Kondori tiibade all". Sakslasest autor sõitis üksi jalgrattaga üle Andide. Ta alustas oma teekonda Boliiviast ja eesmärgiks oli Lima Peruus. Jalgrattaga mööda kõrvalisi teid sõites on võimalik näha seda tegelikku elu, mis turistidel nägemata jääb. Ja tegelik elu on Altiplanol karm. Vaenulik kliima, ääretu vaesus, valitsustepoolne hoolimatus. Kohe alguses satub ta revolvritoru ette, kui ta koos väikese reisigrupiga Boliivia soolaväljadel kogemata salakaubavedajate teele ette jääb. Seejärel aga algavad Boliivias külaelanike meeleavaldused, mis tähendab teeblokaade. Ka see on ohtlik, sest vihased elanikud ei ole just vaimustatud kellegi läbilaskmisest. Aga autor on juba vanem kogenud mees ja oskab valida õige käitumisviisi, nii ta saab siiski kõigist teesulgudest lõpuks mööda ja jõuab Peruu piiri äärde. Ta ööbib tihtipeale pisikestes külades, kuhu mõnesse ei ole varem sattunud ühtegi välismaalast. Elektrit neis ei ole, toit on lihtne ja odav, kogu töö tehakse käsitsi iidsetest aegadest pärinevate tööriistadega.
Teose meeleolu on melanhoolne, tuleb see autori iseloomust või teda ümbritsevast maastikust või ehk hoopis sellest tõelusest, mida ta ümberringi nägi. Autori pilk on terav ja ta oskab tabada tähenduslikke hetki ja olukordi. Kahjuks ei ole tõlget üldse toimetatud. Toimetaja nime raamatus ei ole, aga isegi tõlkija pole oma esimese korraga kirjapandut üle lugenud. Ja kogu raamat oli nii viletsas liimköites, et kippus vägisi laiali lagunema.
Üks hoopis teistmoodi reisiraamat on Mark Carwardine'i "Viimane võimalus näha". Zooloog Mark Carwardine sõidab koos kuulsa telesaatejuhi Stephen Fry'ga mööda maailma ja otsib ohustatud loomi. Kakskümmend aastat tagasi sõitis Mark koos kirjanik Douglas Adamsiga ringi ja nüüd teeb ta seda taas koos Stephen Fry ja BBC võttegrupiga. Carwardine kirjutab väga mõnusa huumoriga ja Fry on muidugi selline sell, kellest ei ole keeruline naljakaid lugusid välja võluda.
Lisaks olen varem kirjutanud samuti Lõuna-Ameerikas ringi rännanud Ivo Tšetõrkini "Minu Amazonasest" ja Tiit Pruuli "Minu Maailmast".
Kui plaanid minna elama või reisima võõrale maale, siis kuidas ennast selle elu ja inimestega kurssi viia? Bukahoolik pöördub muidugi ennekõike raamatute poole. Võib lugeda reisiraamatuid, aga võib lugeda ka ilukirjandust. Pigem ongi ilukirjandus see, mis avab võõrale rahva olemust ja hinge.
Colombia kirjaniku Juan Gabriel Vásquezi "Asjade kukkumise hääl" just seda minu jaoks tegi. Colombia kõige kuulsam kirjanik on muidugi Gabriel Garcia Marquez, kelle "Armastusest ja teistest deemonitest" ma ka hiljuti lugesin. Aga Garcia Marquezega on see häda, et tema raamatute tegevus toimub kauges minevikus (või vähemalt nende, mida mina lugenud olen). Vasquez seevastu kirjutab minuvanustest inimestest praegusel ajal. Ühest küljest on nad siinpool maakera olijatele väga sarnased, nagu ikka. Aga tulenevalt selle maa karmist lähiminevikust (narko- ja geriljasõjad, inimesi tapeti lihtsalt tänaval) vaatavad inimesed seal maailmale teisiti kui mina seda teen.
Nii kirjutab Vasquez, kuidas tema põlvkonna inimesed kohtudes ikka küsivad, et mida sa tegid või kuidas elasid sel ajal, kui tapeti Lara Bonilla. Või kui tapeti Galan. Või kui lasti õhku Avianca lennuk. Ja kõik mäletavad. Sedasi, veendudes, et nad pole ainsad, neutraliseerivad nad sellel ajastul kasvamise tagajärjed või leevendavad haavatusetunnet, mis on neid väsimatult saatnud. (lk 195) Tegemist oli poliitikutega, kes narkoparun Pablo Escobarile ette jäid. Avianca lennukisse pani ta pommi, et tappa üht teist poliitikut, kes aga polnudki pardal. Autor puudutab ka colombialaste vastuolulist suhtumist Escobari, kes tappis nii palju süütuid inimesi, kuid keda mõned ikkagi kangelaseks peavad. See raamat andis mulle mingisuguse tunnetuse, kuidas Colombia inimesed mõtlevad ja tunnevad ja maailma asjadele vaatavad.
Siin on kaks lugu – minajutustaja Antonio ja tema tuttava Ricardo Laverde lugu. Antonio ise ütleb, et Laverde lugu on tema enda lugu, aga mul oli siiski raskusi nende kahe vahel paralleelide tõmbamisega. Nad on ühtemoodi laias inimlikus mõttes. Inimesed tutvuvad, armuvad, saavad lapsi. Neil on probleeme. Aga kellel ei oleks? Mõnes mõttes on siin ka krimilugu, kus minajutustaja uurib Laverde mõrva tagamaid. Kes seda tegi ja miks?
Vasquez jätab otsad lahti. See võiks olla pettumus, aga nagu tema tegelane küsib: "Kas see teadmine muudab midagi? Mis vahet seal on?" Mõtled hetke järele ja saad aru, et tõepoolest, ei ole vahet. Aga lugejana oled harjunud, et autor sinuga mängureeglite järgi käituks. Mis ei vähenda lugemiselamust, sest "Asjade kukkumise hääl" ei ole krimilugu.
Mis häält teevad asjad kukkudes? Mis häält teeb elu, kui see pöördumatult allamäge veereb? Ja millisel hetkel selles osaleja aru saab, et nüüd on hilja? Et murdepunkt on möödas ja et juba ta ongi üle lauanurga libisenud?
Aga ei tasu arvata, et tegemist on masendava raamatuga. Laverde lahtirulluv elukäik on huvitav ja koos sellega avaneb ka riigi minevik.
Mario Vargas Llosa on kõige tuntum Peruu kirjanik ja eesti keelde on temalt tõlgitud viis raamatut: "Kutsikad", "Kapten ja külastajannad", "Tädi Julia ja kirjamees", "Lituma Andides" ja "Kirjad noorele romaanikirjanikule".
Vargas Llosa esimene teos oli 1959. aastal ilmunud novellikogu "Los Jefes", eesti keeles 1975. aastal "Kutsikad". Niminovell räägib keskklassi noormeestest, kes kompavad piire, katsuvad omavahel jõudu ja püüavad leida oma elule mõtet ja eesmärki. Olen seda kogu nüüd kaks korda lugenud ja pean tunnistama, et see ei jätnud mulle erilist muljet ja midagi meelde ka sellest ei jäänud.
Vargas Llosa kirjutab palju oma isiklikust kogemusest, kuid nagu ta "Tädi Julia ja kirjamehe" eessõnas märgib, "ei ole romaanižanr sündinud selleks, et rääkida tõtt, sest tõed muutuvad kunstiks saades alati valedeks (õigemini kahtlasteks ja kontrollimatuteks tõdedeks)."
"Tädi Julia ja kirjamees" kirjeldab autobiograafilisi elemente tema esimesest abielust. Samas eessõnas tunnistab ta ka oma nõrkust melodraama järele. Need kaks asja kokku segades on ta tekitanud tõelise Ladina-Ameerikaliku tohuvabohu.
19-aastane Mario õpib ülikoolis õigusteadust ja töötab raadiotoimetuses, kui tema ellu saabub tädi Julia, kes on temast kolmteist aastat vanem ja lahutatud. Nad armuvad ja püüavad oma suhet kogu suure perekonna eest varjata, mis on loomulikult läbikukkumisele määratud. Samal ajal tutvub Mario Pedro Camachoga, kummalisevõitu mehikesega, kes kirjutab väsimatult raadiokuuldemänge. Need seebiooperid on enam kui melodramaatilised ja autor põimib oma loo vaheldumisi Camacho kuuldemängudega. On tunda, millise mõnuga Vargas Llosa neid seebioopereid kirjutanud on. Ilmselt on see maitse asi, kes liialdusi ja melodraamat silmaotsastki ei kannata, sellel seda raamatut kätte võtta ei tasu, sest ka nimitegelase ja tädi Julia armulugu ei jää suurt Pedro Camacho suurejoonelistest seebiooperitest maha. Sellele raamatule ei tohi liig tõsiste plaanidega läheneda, aga kui seda võtta suurepärase meelelahutusena, siis seda ta just ongi.
Ka raamatus "Lituma Andides" kasutas Vargas Llosa oma isiklikke kogemusi ajast, mil ta presidendiks kandideeris – sissiliikumise Sendero Luminoso hirmuteod olid päris, terve suure alpakade karja mahakõmmutamine oli päris. Tegevus toimub Peruu Kesk-Andides 1980ndate lõpus. Ehk seda teost võiks lugeda ajaloolise romaanina. Lisaks terrorismile on raamatus taustal ka ebausk ja uskumused. Aga teost võiks võtta ka kriminaalromaanina, kus mägedesse saadetud politseinik üritab inimeste vaikimisest hoolimata teada saada, kuhu on kadunud paar inimest.
"Lituma Andides" on üsna sünge teos, inimesed selles on sünged ja karmid, nagu ka maa, kus nad elavad. Autor on siiski ka seda lohutut maailma kaunimaks teinud. Suur armastus kestab hoolimata kogu ümbritsevast vägivallast ja räpasusest. Nii et seda teost võib võtta ka armastusromaanina.
"Kapten ja külastajannad" on seevastu kerge, lõbus ja frivoolne, nagu ka Amasoonase džungel, kus kogu tegevus toimub. Selles raamatus pilab Vargas Llosa sõjaväge ja nende ametlikku kirjavahetust. Mustersõjaväelasest kapten pannakse ülemuste käsul džunglisse sõdurite jaoks lõbumajateenust looma. Selleks, et sõdurid külatüdrukud rahule jätaksid. Kõik peab toimuma suure saladuskatte all, mis omakorda koomiliste lahenduste arsenali kasvatab. Paralleelselt kirjeldab autor usulist fanatismi ja sõjaväelist. Sest kapten Pantoja on omal alal täielik fanaatik. Ta läheneb kõigele, ka seksuaalelu probleemidele "teaduslikult". On hirmus tore lugeda hirmtõsises sõjaväelises stiilis aruandeid, kus teemaks on sõdurite seksuaalsed tegevused.
Kahes viimases raamatus kasutab Vargas Llosa huvitavat tehnikat dialoogide edasi andmiseks – kaks eri kohtades ja aegadel toimuvat dialoogi jooksevad vaheldumisi – ja tekitab niimoodi väga huvitava efekti, mis mind alguses närvi ajas, aga hiljem leidsin selles oma võlu. | OSCAR-2019 |
||
23. aprillil 2008 ilmus siia lehele kõige esimene postitus. Nii et Bukahooliku blogi sai täna 10 aastaseks!
Need on olnud toredad aastad, kus ma olen just seoses raamatutest kirjutamisega ennast arendanud mitte ainult selles vallas, kuidas paremini raamatutest kirjutada, vaid ka selles, kuidas ja mida üldse lugeda.
Kõige suurem mõju on siin olnud teistel blogijatel, kelle kirjutisi ma lugema hakkasin ja eelkõige avastasin selle kaudu omale eesti kirjanduse.
Eks siin on olnud nii tõuse kui mõõnu, sest ütlen ausalt, lugemine läheb palju kergemalt kui kirjutamine.
Nii tähtsa päeva puhul tahan oma lugejaid tänada, et olete ikka minu kaootilise graafiku ja eklektilise lugemismaitsega kaasas olnud. Olen siin varem paar korda kirjutanud, et alustasin seda lugemispäevikut ennekõike iseenda jaoks mälupikenduseks. Aga on väga tore, et minu mõtted ka teistele inimestele korda lähevad. Sest nii väga tahaks oma vaimustust mõnest heast raamatust ka teistega jagada. Ei taha ju head elamust ainult omale hoida.
1. Loen selleks, et õppida tundma uusi asju, kohti ja inimesi, aga eelkõige pääsen raamatuga teise maailma. Tõnu Õnnepalu ütles "Harjutustes", et reisida pole vaja, piisab täiesti lugemisest. Mina tahan neid muid maailmu ka oma silmaga näha, aga kui see võimalik ei ole, näiteks fantaasiakirjanduse puhul, siis raamatu abiga saab seal ära käia küll.
2. Väga põnev on lugeda, mida teised on arvanud raamatutest, mida lugenud olen. Tihti leiavad teised üles asju, mida ise tähelegi ei pannud ja niimoodi avardavad muud arvamused ka minu lugemiskogemust. Ja muidugi on seda tarvis selleks, et välja raalida need raamatud, mida lugeda. Sest raamatuid on alati rohkem kui lugeda jõuab.
Tutvustuse kohaselt räägib Anne-Marie O'Connori "Daam kullas" Gustav Klimti kuulsa maali modelli Adele Bloch-Baueri elust. Olin selles raamatus pisut pettunud, sest Adelest oli juttu vaid raamatu esimeses osas, sealt edasi muutus teos Austria juudiperekondade ellujäämis- ja hukkumislooks. Viimases osas aga jutustab autor võitlusest Adele pärijate ja Austria riigi vahel maalide tagasisaamise nimel.
Liiga palju üksikasju ja kuna kuulasin raamatut, siis ühel hetkel ei saanud enam üldse aru, kellest juttu tehakse. Ilmsesti olid kõik käsitletud perekonnad kuidagi Bloch-Baueritega seotud ja peatükk peatüki haaval võeti läbi nende põgenemine natside poolt okupeeritud Austriast.
Kuna tegemist oli Austria kõrgklassi kuulunud perekondadega, kellel oli raha küllalt, siis paljud said end vabaks osta ja niimoodi pääseda, kahjuks aga mitte kõik teoses käsitletud inimesed. Adele ise suri 1925 aastal, olles enne seda pärandanud oma Klimti maalid Austria riigimuuseumile, mis pidi üle antama pärast tema abikaasa surma. Vahepeal aga tulid natsid võimule ja konfiskeerisid nende vara. 57 aastat hiljem asus aga Adele õetütar neid maale Ameerika Ühendriikide kohtu kaudu Austrialt tagasi nõudma. Esiteks tundub mulle imelik, et ühe riigi muuseumiga on võimalik vaielda teise riigi kohtus ja teiseks oli ju Adele ise need maalid muuseumile pärandanud. Keeruliste juriidiliste nõksude kaudu aga suudeti maalid Austrialt kätte saada.
Autor on üritanud anda suurt ülevaadet Austria juutide käekäigust teise maailmasõja ajal, aga sellega on teos kaotanud fookuse ja kokku on kõike liiga palju. Gustav Klimtist on ka juttu ainult esimeses osas, sealt edasi muutus teos natside vägivalla kirjelduseks ja viimases osas juriidiliseks tulevärgiks. Igal juhul sain raamatust palju uut teada, sest tuleb tunnistada, et mu teadmised eelmise sajandi asjadest on üpris lünklikud.
Aasta 1066, kus mehed olid karmid ja naised kaunid, inimelu ei maksnud mitte midagi ja jumalat kardeti just niipalju kui tarvis. Kaari Utrio "Tuulepistrik" viib lugeja keskaja armutusse ja ülevasse maailma. Utrio paneb rõhku sõjategevuse ja kommete kirjeldamisele ja seda suuresti läbi "väikese ajaloo", ehk naiste igapäevaste toimetuste vaatepunkti.
Üsna alguses selgus, et tegemist on "Vasklinnu" järjega, sest üks peategelasi, Olaf Tuulepistrik, on "Vasklinnu" Terheni ja Eiriku poeg. Tegevus algab Soomes, kus põrkuvad Arantila pärija Olaf Tuulepistriku ja Launiala peretütre Aure ja tema venna Lyy teed. Asi päädib konfliktiga, mis nõuab veritasu. Edasi liigub tegevus läbi normannide alade tolleaegse maailma keskpunkti Bütsantsi ja siis tagasi läände Itaaliasse. Bütsants vaakus oma viimaseid hingetõmbeid, kuigi nad ise seda veel ei teadnud. Euroopa aga oli rivaalitsevate vürstide ja isehakanud hertsogite omavaheliste kisklemiste tallermaa.
Raamat on toekas, aga põnevust jagub. Kuigi kogu teose läbivaks niidiks on vihkamine ja armastus, siis päris romantiliseks armastusromaaniks seda nimetada ei saa. Vägistamised, piinamised ja tapmised just kuigi romantilised ei ole, aga teos on tasakaalus, nii et kaunid ja ülevad stseenid vahelduvad madalaga. Peategelastele langeb üks katsumus teise järel ja ootamatud pöörded liigutavad nende elu teise suunda. Ajastuga sobivad imelised pääsemised ja jumalik vahelesegamine, näiteks maavärin õiges kohas. Esimene maavärin aitas luua meeleolu, teine raamatu tegevust pikendada ja kolmas lahendamatu sõlmituse ära lahendada. Viimased kaks näisid häbematult deus ex machina moodi välja, aga ega maavärin ei küsi inimeste tillukestest tegemistest ja võib ju ka just nende elu sõlmpunktis toimuda. Peategelaste teed ristuvad ikka ja jälle ja pinget hoiab küsimus, kas veritasu saab tasutud ja millisel moel. Olaf, Aure ja Lyy püüavad igaüks omal moel hakkama saada. Kui tugevad mehed said oma väärtust tõestada sõjaväljal, siis naistel oli selles maailmas hoopis tagasihoidlikum osa. Mind natuke häiris naiste elu kujutamine, aga ehk siis oligi nii, et kui ainus, mis inimese elus hoidis, oli jõud ja vägivald, siis jäidki naised tagaplaanile ning taandusid kaubaks ja lastesünnitajaks.
Enam-vähem kõike, mida ma "Vasklinnu" kohta kirjutasin, võib öelda ka "Tuulepistriku" kohta. Tegevus hargneb üle kogu tolleaegse maailma, olud pillutavad tegelasi siia-sinna, eriti Auret. Selles pidevate sõdade ja karmide meeste maailmas ei ole naistel mingit sõnaõigust oma elu üle otsustamisel ega muud rolli kui oma mehele pärija sünnitada. Kui hästi läheb, saad omale mehe, kes liiga palju ei peksa. Abikaasa valikul polnud üldjuhul kummalgi poolel sõnaõigust, abikaasa valisid vanemad selle järgi, kuidas poliitika nõudis. Niimoodi käis see vähemasti normannide maailmas, kes olid Põhja viikingite järeltulijad. Normannid olid selleks ajaks liikunud üle kogu Euroopa, tükk aega juba paigas Prantsusmaa aladel ja kanda kinnitanud Itaalias. William Vallutajaga sai ka Inglismaa omale normannist valitseja.
Kas te teate, miks muinasjuttudes just nooremad pojad omale kuningatütre ja pool kuningriiki saavad? Sest kogu vara pärandati vanimale pojale, noorematel oli kaks valikut – kas minna preestriks või kloostrisse või hakata sõjameheks kellegi teise väes. Peale ülla sünnipära mingit vara neil polnud ja neil polnud õigust isegi naist võtta. Nii neid ränd- ja röövrüütleid sõjakäikude mehitamiseks sigines.
Kellele meeldis "Vasklind", sellele meeldib ka "Tuulepistrik" ja vastupidi. Kuigi ei ole tähtis neid just järjekorras lugeda, need on iseseisvad teosed. Samas on pärast "Tuulepistriku" lugemist hea teada saada, kuidas sai Olaf Tuulepistrikul olla üllas Kreeka suguvõsa, kui tema isa oli Punane Varjaag Eirik Tugev ja mismoodi tema ema oli korraga nii kõrgest soost Kreeka printsess kui ka Põhjala udunõid.
Eesti keeles on Kaari Utriolt ilmunud seitse raamatut, aga kirjutanud on ta palju rohkem. Minu lemmik on "Vendela". Palun veel Kaari Utriot tõlkida! | OSCAR-2019 |
||
Soengukreem kahjustatud juustele Kuumakaitsega* pähejäetav soengukreem, mis tagab kohese sära, käsitletavuse ja taastatuse, et tagada siledad juuksed. Jätab juuksed loomulikult kohevaks ja liikuvaks. Kaitse elektriliste juuksetarvikute kuumuse eest.
Spreipalsam ületöödeldud juustele muudab juuksed hetkega siidiseks, läikivaks ja kergesti käsitsetavaks. Kaitseb kähardumise ja turritavate salkude eest. Looduslik Bioformula + molekulaarteadus. Siidi tugevusest ja pehmusest inspireeritud koostised, millele on valgu- ja niiskusetasakaalu taastamiseks lisatud prokeratiini. Innovaatika Meie esimene täiustatud süsteem, mis on mõeldud kaotatud põhiomaduste taastamiseks. Koostised, mis sisaldavad prokeratiini ja siidi, tugevdavad ületöödeldud juukseid sihipäraselt ja tasakaalustavad niiskust*. Juuksed on liikuvad ja säravad. Kasutamine: pihustage märgadele juustele, kammige ja seadke tavapärasel viisil soengusse. Pihustage kuivadele juustele, lisades tugevdava viimistluse.
Kerge juukseid tugevdav õli õhukestele ja nõrkadele juustele. Sisaldab Polüneesia Tamanu õli, mis muudab juuksed vastupidavamaks, lisades neile samal ajal kauni läike. Tungib juuksekarva, tugevdades selle sisemisi sidemeid.
Rikkalik õli, mis muudab tihedad ja karmid juuksed pehmeks ja säravaks. Sisaldab Tahiti Monoi õli, mis ühtlustab juuksepinda, et muuta need kergemini käsitletavamaks. Rikastatud linoolhapetega.
Juukseõli kõikidele juuksetüüpidele Mitmekülgne juukseõli: kaitseb, täidab ja elustab juukseid. Pakub mitmeid erinevaid võimalusi, et tagada juustele luksuslik hooldus. 1. Kandke juustele enne šampoonitamist, et neid siluda 2. Juuste lisatoitmiseks lisage toodet palsamile või maskile 3. Kandke enne fööniga kuivatamist niisketele juustele, et neid kaitsta 4. Kandke kuivadele juustele, et lisada neile sära ja siidisust 5. Kandke juustele ööseks, et neid kosutada ja taastada
Taastav juukseõlisprei agraaniaõliga kuivadele, elututele, tuhmidele ja kahustele juustele. Niisutab juukseid, muutes need siidiselt pehmeks ja erakordselt läikivaks. Õlisprei sobib eriti hästi kahustele, raskesti käsitletavatele juustele. Õlisprei ei muuda juukseid rasvaseks ja raskeks, kaitseb niiskuse eest ja eemaldab staatilise elektri. Kasutamine: enne viimistlemist kanna rõlisprei rätikukuivadesse juustesse. Maksimaalse niisutuse ja läike saavutamiseks kanna õlisprei kuivadesse juustesse. Mitte loputada.
Õli värvitud juustele Lõhnastatud õlisegu, mis sisaldab Egiptuse hibiskuseõli. Taastab värvitud juuste sära, lisades enneolematut pehmust ja läiget. Sobib kõigile juuksetüüpidele. 75% rohkem sära.
Juukseotsaseerum Juukseseerum katkevatele juustele. Sobib kõikidele juuksetüüpidele. Sisaldab biopolümeere, mis taastavad lõhenenud juukseotsi. Niisutab ja hooldab juukseid, lisab läiget. Tulemuseks on siledad ja elastsed juuksed.
Siluv juukseõli Ülimalt multisensoorne õli sisaldab makadaamiaseemneõli, avokaadoõli ja E-vitamiini, tuntud kui looduslik antioksüdant. See ülimalt meelelist naudingut pakkuv õli hooldab juukseid ja silub neid nii, et nad tunduvad uskumatult kerged ja säravad. Lõhnabukett on sensuaalselt hurmav.
Fibre Force intensiivne seerum Peanahale ja juustele. Sisaldab kauakestvat* Bond Connector- tehnoloogiat. Tugevdab, aitab säilitada juuste loomulikku vastupanuvõimet ja tagab uute juuste kvaliteedi. Kasutamine: kanna mõni tilk seerumit peanahale ja juustesse. Ära loputa.
Keratiinhooldus katkistele juukseotstele. Ideaalne kahjustatud, töödeldud juustele. Kerge toimega, parandab ja ennetab katkiseid juukseotsi, muutes juuksed elujõuliseks, pehmeks ja säravaks. Tänu kiirele imavusele ei muuda kreem juukseid raskeks. Kanda niisketele või kuivadele juustele. Mitte loputada.
Sirgendav niiskuskindel seerum Sirgendav niiskuskindel seerum silub ja sirgendab lokkis juukseid ning ei jäta neid rasvaseks. Kerge koostisega ananassilõhnaline seerum muudab juuksed pehmeks ja sirgeks ning lisab neile sära. Kaitseb juukseid kuumuse eest.
Niisutav ja läiget andev juukseõli kuivadele, habrastele juustele. Sisaldab viite luksuslikku õli: argaaniapähkli-, tamanuseemne-, lõikheina juure-, mangoseemne- ja viigikaktuse seemne õli. Õli koostis on insporeeritud iidsetest idamaade ilurituaalidest. Õli toidab juukseid sügavuti ilma neid raskeks muutmata ning lisab neile erakordset sära. Eemaldab juustest kahu ning parandab katkiseid juukseotsi, muudab juuksed pehmeks ning muudab nad kergelt kammitavaks. Kasutamine: kanna paar tilka õli niisketesse või kuivadesse juustesse pikkusest otsteni. MItte loputada. Nipp professionaalidelt: lisa paar tilka õli oma juuksemaski või palsamisse, et lisada juustele ekstra sära ja pehmust.
Kaaviariga seerum värvitud ja kahjustatud juustele annab juuksevärvile kirkust ja sära. Pehmendab juukseid ning sulegeb kutiikula, parandades sellega juuste struktuuri. Kasutamine: kanna seerum niisketesse või kuivadesse juustesse. Mitte loputada.
Päikesekaitsega kuivõli aitab kaitsta juukseid päikese, basseini- ja merevee kahjustava mõju eest. Rohkesti oksüdeerimisvastaseid aineid sisaldav päevalilleseemneekstrakt ja UV-filtrid aitavad kaitsta juukseid keskkonnamõjude eest, lisavad niiskust ja annavad päikest peegeldava sära. Sobib kõikidele juuksetüüpidele. Kandke enne päikese kätte, merre või basseini minekut niisketesse või kuivadesse juustesse, kammige läbi ja jätke juustesse.
Õli nõrkadele juustele Lõhnastatud õlisegu, mis sisaldab India karusmarjaõli. Uuendab hapraid, nõrgaks muutunud juukseid, tugevdades neid ning lisades pehmust ja sära. Sobib kõigile juuksetüüpidele. Muudab juukseid kordades tugevamaks.* * Kasutades OIL WONDERS šampooni, palsamit ja India karusmarjaõli. Kasutamine: kandke peale 1–2 pumbatäit enne šampooniga pesemist, palsami asemel või viimistleva hooldusena. Kasutage rohkem või vähem, sõltuvalt juuste paksusest. | OSCAR-2019 |
||
Sharon Christa Corrigan McAuliffe (2. september 1948 – 28. jaanuar 1986) oli USA õpetaja ja üks seitsmest astronaudist, kes hukkus Challengeri katastroofis.[1]
1985. aastal valiti McAuliffe koos Barbara Morganiga enam kui 11 000 inimese seast osalema programmi "Õpetaja kosmoses".[2] Peale aasta kestnud treeningu lõppu koos Challengeri meeskonnaga, valiti Challengeri järgmise missiooni meeskonda ja esimeseks kosmosesse saadetavaks õpetajaks McAuliffe. 28. jaanuaril 1986 Challenger startis ja purunes 73 sekundit hiljem. McAuliffe sai katastroofis surma.[3]
Haljaskatus (pinnas- või taimkatus) on hoone katus, mis on osaliselt või täielikult kaetud taimkattega. Haljaskatuse mõiste alla käib ka katuseaed, mille erinevus seisneb selles, et seda katab muu hulgas ka kõrghaljastus (puud ja põõsad). Kergkruusal põhinevat haljaskatust nimetatakse kerghuumuskatuseks või kergmurukatuseks. Mitmesuguste heintaimedega kaetud katuseid nimetatakse rohu- või murukatuseks. Heintaimede mätastega kaetavate katuste kohta kasutatakse mõistet mätaskatus. Erisuguste katusehaljastuse tüüpide kohta on sobivam kasutada üldmõistena väljendit rohekatus kui roheline katus. Viimase all võib olla mõeldud nii taimkattest moodustuvat katust, rohelist värvi katust kui ka ökoloogilist või energiatõhusat katust. Haljaskatus koosneb mitmest aluskihist, millest igaühel on kindel eesmärk. Olenevalt taimkatte olemusest ja rajamise tehnoloogiast tulenevad ka erinevad (kohati sünonüümsed) nimetused ja erinev liigitus.
Ekstensiivne katusehaljastus (kergmurukatus) – haljastuskihi paksus on 70–160 mm, lisab katusele koormust 60–120 kg/m², sõltuvalt veesisaldusest ka pisut enam. Substraadikihis kasutatakse kergust tagavat kergkruusa. Taimedest on levinuimad temperatuuri- ja niiskusrežiimi kõikumistele vastupidavad ning hooldusvabad kukeharjad, nelgilised, nurmikad. On rajatav peaaegu igale olemasolevale kuni 30° kaldega katusele. Taimed võib nii külvata kui istutada, kiireim lahendus on aga ettekasvatatud mattide kasutamine. Käidav vaid korrapäraseks hoolduseks (mittesoovitavate juhutaimede eemaldamine), lamekatustele võib igapäevaseks käimiseks rajada laudteed.
Vähese intensiivsusega katusehaljastus (rohu- ja mätaskatus) – haljastuskihi paksus on 150–400 mm, lisab katusele koormust 100–350 kg/m². Tulenevalt mullakihist vajab katus tugevat aluskonstruktsiooni. Mätaskatus koosneb niidukoosluse taimestikust. Rohu- ja mätaskatusel kasvavaid kõrrelisi võib niita, kuid võib lasta ka looduslikult areneda.
Intensiivne katusehaljastus (hooldatav katuseaed) – haljastuskihi paksus on 220–1200 mm, lisab katusele koormust 200–1000 kg/m². Substraadikihis kasutatakse paksu mullakihti. Esineb nii murust, püsikutest, põõsastest kui dekoratiivpuudest koosnev taimestik. Murukatuste substraat on mullakiht, mida hoiavad koos juured. Taimestikus domineerivad heintaimed. Katus on käidav ja kasutatav, võib rajada puhkekohti, välikööke, tiike. Vajab pidevat hooldust.
Aluskatus – kasutusvalmis katusekonstruktsioon. Võib olla täiesti kasutuskõlblik bituumenkatus, aga ka ainult katuselaudis.
Veekindel membraan ja juuretõke – geomembraan, mis kaitseb katusekonstruktsiooni vee ja taimejuurte eest. Kasutatakse polüvinüülkloriid materjali, polüetüleenkilet või ka EPDM-kummimembraani (etüleen-propüleen-dieen-monomeer).
Drenaažikiht – juhib ära üleliigse vee, mis on katusehaljastusest ja pinnasekihist läbi imbunud, et taimede kasv ei pidurduks. Samas tagab piisava vee olemasolu taimede kasvuks. Kasutatakse kergkruusa, aga ka plastist ebatasaseid (sopistunud) dreenikihte, näiteks vundamendikaitse materjali.
Vett imav kiht – tagab kasvupinnase ühtlase vee- ja toiteainesisalduse. On taimedele täiendavaks veevaruks ja tagab samas ka katusele mehaanilist kaitset. Materjaliks kasutatakse kivivilla.
Taimed – niidutaimed, mis on vastupidavad temperatuuri- ja niiskusrežiimide kõikumisele. Kasutatakse peamiselt kukeharju, nurmikaid ja nelgilisi.[3]
Arvestades asjaolu, et rohu- ja mätaskatuseid rajavad lisaks spetsialiseerunud ettevõtetele ka isetegijad maapiirkondades, võivad nende katuste kihistikud ja paksus olla vägagi erinevad. Mulla suure raskuse tõttu peavad rohu- ja mätaskatused olema rajatud seda raskust kanda suutva konstruktsiooniga hoonetele, milleks maapiirkondades on levinud palkmajad. Aluslaudisele on tavaliselt kinnitatud veekindel membraan, millel plastist drenaažikiht. Samas võib drenaažina kasutada geotekstiiliga kaetud kergkruusakihti. Taimede kasvuks vajalik mullakiht peaks olema minimaalselt 150 mm. Mätaskatustele asetatakse kaks kihti mättaid, juurepooled vastakuti. Rohukatuse korral laotatakse mullakihile ettekasvatatud rullmuruvaibad.
Intensiivse katuseaia aluskihid sarnanevad ekstensiivse katuse omadega, pinnasekihi paksus varieerub aga sõltuvalt taimestikust, näiteks kõrghaljastus vajab paksu substraadikihti või kasvuks vajalikke anumaid. Kui katusele soovitakse rajada lausa veesilma, peab veelgi enam aluskihtidele rõhku panema.
Temperatuuri reguleerimine – tingitud peamiselt taimestiku võimest jahutada katusealuseid ruume kiirguse tagasipeegeldamise ja vee aurumise kaudu. Auramise korral seotakse soojusbilansi ühe osana latentne soojusenergia. See protsess annab katusehaljastusele võime katusealuseid ruume jahutada.[4] Samuti aitab taimestik kaitsta katust ekstreemsete temperatuuride eest – ülekuumenemine suvel, alajahtumine talvel.
Leevendada linna kuuma saare efekti – asfalt ja betoon teedel ning bituumen, tumedat värvi plekk ja eterniit neelavad soojust. Peegeldades seda tagasi infrapunakiirgusena suurendavad need rajatised temperatuuri enda ümber. Katusehaljastus suudab seda efekti leevendada, kandes ümbritsevasse õhku pinnases ja taimelehtedes olevat niiskust, seeläbi temperatuuri alandades.
Vihmavee kinnipidamine ja äravoolu reguleerimine – linnakeskkonnas on oluline kanalisatsioonisüsteemidele sadevee tekitatud ülekoormusliku surve vähendamine. Sõltuvalt taimestiku ja substraadikihi paksusest suudab katusehaljastus kinni pidada talle langevaid sademeid suvel 60–90% ning talvel 25–45%.[5] Samuti suudab 4–20 cm paksuse substraadikihiga murukatus endas hoida 10–15 cm vett. Vee äravoolamine hakkab toimuma alles pärast seda, kui katus on veega küllastunud. Seega vihmasaju korral suudavad, isegi küllastudes, haljaskatused äravoolu tipphetke nihutada 15–30 minutit. Väikese kalde korral jääb enamik sadevett katusesse pidama, vähendades seega ka äravoolu hulka.[3]
Õhu filtreerimine – haljaskatused on tõhusad õhupuhastajad. Taimed suudavad õhust siduda igasugust saastet, nagu gaase (süsihappegaas, metaan) ja tahkeid osakesi, kuni 20%. Taimed seovad gaasid ja tahked osakesed takerduvad taimedele, kust vihm need pinnasesse uhub. On kindlaks tehtud, et 1 m² haljaskatust on aastas suuteline õhust eemaldama 0,2 kg tahkeid osakesi.[1]
Vee filtreerimine – haljaskatused on võimelised ka tõhusalt sademevett filtreerima. Taimestiku kasvupinnas on suuteline sademeveest välja filtreerima nii tahkeid osakesi kui ka mitmesuguseid ühendeid (raskmetallid).
Müra vähendamine – katusehaljastus summutab helisid: taimestik kõrgemaid ja pinnas madalamaid sagedusi. 12 cm paksune kasvupinnas summutab müra 40 dB võrra ja 20 cm paksune pinnas 46 dB võrra. Seeläbi kaitseb intensiivne katusehaljastus müra eest rohkem kui ekstensiivne.
Loodusliku elupaiga rajamine – haljaskatused moodustavad soodsaid elukeskkondi kooslustele, mida muidu võib leida niitudelt või rohumaadelt. Katuseaia korral aga ka kõrghaljastusega aladelt.
Kaitse – haljaskatuse taimestik ja kasvupinnas kaitsevad aluskatust mehaaniliste vigastuste eest. Pinnase ja taimkatte olemasolu kaitseb aluskatuse materjale suurte temperatuurikõikumiste eest. Kui bituumenkatuse pind kuumeneb suvepäikeses kuni 70 °C, siis katusehaljastuse all on temperatuur vaid keskmiselt 25 °C. Lumekatteta talvepäeval kõigub tavakatuse pind −15 °C ja 10 °C vahel, temperatuur haljaskatuse all püsib aga stabiilselt 3 °C ringis.[6] Samuti kaitseb roheline kate aluspinda ultraviolettkiirguse eest, mis võib katusematerjali kahjustades vähendada oluliselt katuse kasutuskestust, justnagu ka temperatuurikõikumised.[1]
Soojusisolatsioon – katusehaljastus toimib ka tõhusa lisasoojustajana. Olenevalt pinnase ja taimkatte paksusest suudab lisakiht katust talvel paremini külma eest kaitsta ja suvel jahutada katusealuseid ruume.
Energiatõhusus – on kindlaks tehtud, et katusehaljastuse isoleeriv toime aitab majaomanikel aastas keskmiselt kaks liitrit kütteõli ruutmeetri kohta kokku hoida.[1] Nagu ei ole talvel vaja isoleeriva toime tõttu nii palju kütta, ei ole kulutusi ka suvel jahutamise tarbeks.
Turuväärtus – rohelistel katustel on ka väga suur esteetiline ja psühholoogiline väärtus, sest nendega lisatakse linnakeskkonda pargilaadseid kooslusi (intensiivsed katuseaiad) ja taastatakse linnakeskkonnas puuduvat rohelust. Samuti kerkib tänu neile väärtustele ka kinnistu turuväärtus ja paraneb linna või kinnistu üldpilt.
Hind – suurimaks puuduseks on kindlasti haljaskatuse rajamisega seotud lisakulutused. Kuna katusehaljastus rajatakse toimiva katuse peale lisakihina, liigitub ka selle maksumus lisakuluks. Sisaldades taimkatte istutamist ja muude konstruktsioonide rajamist, kujunevad hinnad alates 50 €/m². [7]
Koormus – samuti on oluliseks puuduseks haljaskatuse koormus olemasolevale katusekonstruktsioonile. Ekstensiivsed haljaskatused avaldavad lisakaalu 60–120 kg/m², vähese intensiivsusega haljaskatused 100–350 kg/m² ning intensiivsed haljaskatused 200–1000 kg/m². [3]
Hooldamine – võrreldes tavalise katusega võib negatiivseks pidada veel vajadust haljaskatust hooldada. Olenevalt haljastuse intensiivsusest tuleb ka taimi ja katust hooldada (väetada, niita, pügada, rohida, jne).
Rohelise katuse vanimaks ja kuulsaimaks näiteks on seitsme maailmaime hulka kuuluvad Semiramise rippaiad Babülonis (6. sajand e.m.a). Mätaskatuseid on Põhja-Euroopas kasutatud juba tuhandeid aastaid. Levinud on nad eelkõige Norras, Islandil, Põhja-Rootsis ja Soomes. Mätaskatuseid rajati eelkõige põhjapoolsetel aladel, kuna ebasoodsa kliima tõttu ei saanud nendes piirkondades teravilja kasvatada. Piirkondades, kus oli võimalik kasvatada teravilja, kasutati katusematerjalina eelkõige teraviljakõrsi ehk õlgi. Õlgede kättesaadavus oli hea ning sellest tulenevalt oli neid ka soodne kasutada ehitusvaldkondades (katusematerjaliks, soojustamiseks, krohvi nakkumiseks jne). Tingitult mätaskatuste levikust on põhjapoolsetes piirkondades levinud ka väike katusekalle (25–30°). Suurema kalde korral ei oleks mättad lihtsalt katusel püsinud. 19. sajandi teisel poolel oli Berliinis juba paartuhat rohelist katust. 20. sajandi alguseks oli murukatuseid levinud ka Euroopa ja Põhja-Ameerika arhitektuuri (Frank Lloyd Wright, Walter Gropius, Le Corbusier ja teised maailmakuulsad arhitektid on selliseid katuseid oma loomingus kasutanud). Kuna Saksamaal toetatakse riiklikult roheliste katuste rajamist, ehitati 1990.–2000. aastatel ligikaudu 350 miljonit ruutmeetrit haljaskatuseid ning nende osakaal aina suureneb.[8]
↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Koorberg, P., 2001.: Ekstensiivse katusehaljastuse loomine ja selle linnaökoloogiline tähendus. Lõputöö maastikukaitse ja -hoolduse erialal, EPMÜ Keskkonnakaitse instituut.
↑ 3,0 3,1 3,2 Teemusk, A., 2005.: Murukatuse temperatuuri reguleerimise ja vee kinnipidamise võime Eesti kliimatingimustes. Magistritöö keskkonnatehnoloogia erialal, TÜ Geograafia instituut. | OSCAR-2019 |
||
See hinnaline, haruldane, lummav ja suursugune kristall on maavälist päritolu ning sündinud vägivaldsest meteoriidi kokkupõrkest meie planeediga. Niisiis on moldaviidi näol tegemist tektiidiga - looduslikult planeetidevahelise kokkupõrke tulemusel moodustunud klaasiga.
Moldaviiti leidub üksnes ühes maailma piirkonnas - Tšehhoslovakkias Moldau jõe lähistel (Bohemia ja Moravia aladelt). Sealt on tuletatud ka moldaviidi nimetus.
Just selles piirkonnas, ligikaudu 15. miljonit aastat tagasi kohtus hiiglaslik meteoriit maapinnaga. Arvatakse, et selle sündmuse tulemusel tekkis sulam, mis maapinnas kristalliseerus ning lõi need imelised ja müstiliselt rohelised kristallid.
Moldaviidi nö aerodünaamiline välimus viitab osade arvates sellele, et see paeluvalt roheline tegelane on teinud läbi kosmoselennu ning taevast alla kukkunud. Tegelikkuses ei ole ka teadlased moldaviidi tekke osas päris ühel meelel. Osad usuvad, et tegemist on maavälise päritoluga mineraaliga, mis tekkis väljaspool meie planeeti ning sattus siis meteoriidiga Maale (seda väidet tõestada pole veel õnnestunud). Teine laialt levinud arvamus on aga see, et moldaviit on meteoriidi mateeria ning kohalikus pinnases leiduvate (just sellele piirkonnale omaste) keemiliste ühendite kuumuse abil tekkinud sulam.
Moldaviit on suurte muutuste kristall ning tegelikult on ta ka ise sellise imelise teekonna läbi teinud - kukkunud alla taevast, tohutu suure jõu, surve ja kuumuse abil tunginud maapinda, reageerinud maisete keemiliste ühenditega, transformeerunud ning seejärel tõusnud taas maapinnale, et teenida inimkonda.
Moldaviit on pika ja värvika ajalooga kristall. Moldaviiti väärtustati juba kiviajal ning kasutati juba tollal lõikeriistade valmistamise asemel hoopiski talismanide ning amulettide valmistamisel. Nimelt arvati juba siis, et moldaviit toob head õnne, viljakust ning kaitseb kurjade jõudude eest.
Tšehhoslovakkia folklooris arvati, et moldaviit soosib paarisuhteid ning tugevdab abielusidemeid. Lisaks sellele kasutati seda sajandeid ehetes, religioossetes esemetes ja spirituaalse transformatsiooni soosimiseks.
Moldaviit on ühenduse ja ühenduvuse kristall. Ta on ülimalt kõrge vibratsiooniga intensiivne kristall ning tema toime on praktiliselt koheselt tajutav.
Sageli paneb moldaviidi tükike vaid loetud sekunditega peopesa tuksuma või kihelema ning paljudel vallandab ta südame või näo piirkonnas soojalaine (mis liigub üle kogu keha). Mida rohkem Sa resoneerud moldaviidi vibratsioonidega, seda tugevamalt Sa tema toimet tajud.
Moldaviit on transformatsiooni ning suurte, kiirete ja võimsate muutuste kristall. Ta aitab liikuda kaugemale, kõrgemale ja sügavamale. Sageli muidugi, mitte meile kõige meeldivamal moel (paljude muutuste väärtust mõistamegi ju alles siis, kui torm on möödunud ja "purustused" üle vaadatud).
Moldaviit on hea kaaslane meditatsioonil. Ta aitab tõsta vibratsiooni, minna sügavamale ning arendada oma psüühilisi võimeid.
Moldaviidil on veel üks väärtuslik omadus - tema näol on tegemist erakordselt väeka kaitsekristalliga. Juba iidsetel aegadel arvati, et ta kaitseb kurjade vaimude eest, toob oma kandja ellu head õnne ning aitab soovidel täituda. Siiani peetakse moldaviiti väga efektiivseks abiliseks psüühiliste rünnakute tõrjumisel ning oma kandja aura kaitsmisel negatiivsete mõttevormide ja olendite eest. Moldaviit on väga hea abiline ka neile, kes töötavad vaimudemaailmaga (nii kaitse osas, kui ka selleks, et ühendust saaks just soovitud vaimolenditega).
Moldaviit on hea abiline küünilisuse ja eraldatusega toimetulekuks. Ta leevendab kahtluseid ning rahustab eriti hästi neid, kes kipuvad raha pärast muretsema. Kuna moldaviit on kõrgevibratsiooniliste ja kõrgemat hüvangut teenivate "kokkusattumuste" ehk sünkroonsuste kristall, aitab ta ligi tõmmata, märgata ja kinni haarata ootamatutest võimalustest ning lahendustest, mida Sa ei osanud isegi kaaluda.
Moldaviiti peetakse väga heaks kristalliks tähelastele, tundlikele ja ülitundlikele hingedele, kellel on raske selles inkarnatsioonis kohaneda maise elu, kannatuste ja sügavate emotsioonidega. Kaasas kantuna (eriti südame piirkonnas) peaks ta aitama leida ja mõista oma elu eesmärki, leevendada koduigatsust ning hõlpsamalt kohaneda maise elu ja keskkonnaga.
Moldaviit on võimas tervendaja. Lisaks sellele, et ta tõstab nii elusolendite, kui ka ruumide vibratsiooni, aitab ta ka diagnoosida ning mõista haiguste algpõhjuseid, neid vabastada ja toetada ka tervenemisprotsessi.
Moldaviiti on peetud ka nooruse kristalliks - arvatakse, et ta aeglustab vananemisprotsessi ning parandab rakkude tööd. Arvatakse, et ta parandab ka mälu.
Südamekristallina aitab ta heita valgust sellele, mida on vaja märgata, mõista, austada, integreerida või vabastada, et täisväärtuslikumalt edasi liikuda ning endale lähemale jõuda. Moldaviit aitab ühendada süda mõistusega ning võimaldab neil teha koostööd selle asemel, et omavahel võidelda. Ta aitab mõistusel oma loomeprotsessides vaadata südamesoovide poole ning hinnata, kas ja mis on väärt ette võtmist. Süda aga õpib teisi kohtlema empaatia, mõistmise, hoole ja headusega.
Suurte, ootamatute ja murranguliste muutuste kristallina toob moldaviit endaga kaasa arvukalt ootamatuid lahendusi ja võimalusi. Lisaks selle võib ta tuua pinnale mälestusi kaugest minevikust või eelmistest eludest. Ta aitab puhastada uskumussüsteemi ning vabaneda pikaajalistest kinnisideedest, mis enam ei teeni inimese kõrgmaid hüvesid. Tal on ka võime neutraliseerida hüpnootilisi ja alateadlikke käske.
Kui moldaviit tundub Sulle vastumeelde, siis võimalik, et Sul on kusagil peidus mõni emotsionaalne trauma, mis oleks vaja pinnale tuua ning tervendada.
Kõrge vibratsiooni tõttu on teda hea kanda koos mõne tugeva maandajaga (eriti, kui tunned moldaviiti kandes pearinglust või halba enesetunnet) - nt hematiit, turmaliin, obsidiaan vms.
Moldaviit on hea kaaslane juba pisut kogenenumale kristallisõbrale. Päris kindlasti ei ole ta parim valik esimeseks kristalliks või oma vaimse arengutee alustamiseks. Ta on väga hea abiline neile, kes on sattunud oma elus ummikusse, keda vaevavad rahaprobleemid või mure hakkamasaamise pärast ning kellel on raske kohaneda nö maise elu ja normidega.
Ta aitab saada ühendust kõrgemate tasandite ja valgusolenditega ning on ka hea abiline neile, kes tegelevad inimeste tervendamise ja/või vaimolenditega. | OSCAR-2019 |
||
Rahvastikuregistri andmeil elab 1. novembri seisuga Kristiines 33 681 inimest, oktoobris kasvas linnaosa elanike arv 64 inimese võrra. Aasta algusest on Kristiine elanikkond kasvanud lausa 397 inimese võrra.
Täna, 12. novembril kell 15.30 avatakse Mustamäel, Tallinna Kadaka Põhikooli (E. Vilde tee 120) spordisaalis Inglismaalt alguse saanud noortele mõeldud ja meilgi populaarne spordiprogramm SPIN.
"Tegemist on just noortele suunatud programmiga, et anda võimalus ja tekitada harjumus süüa mitmekesist toitu," sõnas Põhja-Tallinna vanem Raimond Kaljulaid.
Tallinna Keskraamatukogu kutsub õpilasi kogu klassiga osa võtma lugemisprogrammist "Loeme ennast torni tippu". Programm kestab 02.11.2018‒30.04.2019 ning osalema on oodatud Tallinna koolide 1.–9. klasside õpilased.
"Mäng on väikese inimese töö, seega tundus ainuõige otsus rajada meie haiglatesse hästi läbimõeldud, aktiivset tegevust pakkuvad ja värvilised mänguruumid, millest lapsed seni puudust tundsid," rääkis Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu juhatuse liige Märt Avandi.
Suurem osa lapsi on Eestis oma eluga rahul (82%) ja tunneb rõõmu nii enda, oma elu kui ka sõprade üle, selgub mõttekoja Praxise tehtud uuringust lapse õiguste ja vanemluse kohta. Seega võiks 2018. aastal kujutada Eesti last portreel ilmselt muheleva või suisa naeratavana.
"Meie omad lapsepõlvekogemused mõjutavad tugevalt seda, kuidas me ise tegutseme lapsevanematena," selgitas Soome lastekaitse Miia Pitkänen. 78% ise vägivalda kogenud lapsevanematest kasutab kergemini vägivalda ka oma laste peal. Uuringutes, kus kaardistatakse vägivalla riskitegureid, tuleb välja vanemate enda füüsilise karistuse kogemus.
"Aasta oli siis 1769, kui Türi pastor pani kirikuraamatutesse kirja hinnangud lastele: "loll nagu lauajalg", "rumal", "jonnakas ja rumal", "käib kah"," rääkis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, kuidas lastesse suhtumine ja nende kasvatamine on aja jooksul muutunud.
Tallinna Linnavolikogu andis tänasel istungil Tallinna Haridusametile nõusoleku osaleda juhtpartnerina Euroopa Sotsiaalfondi välisprojektis "Eriilmelised lasteaiakohad Tallinna linna lasteasutustes".
Kristiine noortekeskuses saavad noored hakata käima tasuta joogatunnis. Joogatunni töökeel on inglise keel ja esimene tund on juba täna!
Ida-Virumaa piirkonnas elab rohkem kui 10 000 suhtelises vaesuses elavat last ja noort, keda Toidupank sooviks rohkem aidata.
"Selleks, et leida üles need vanemad, kes suudavad oma südame ja kodu avada perekonda vajavale lapsele, peame avatult rääkima nii võimalustest kui ka nendest rõõmudest ja raskustest, mis kasuvanemaks olemisega võivad kaasneda," ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.
Tervise arengu instituut (TAI) ja sotsiaalministeerium kutsuvad kõiki toitlustajaid, kokkasid, toitumisnõustajad ja teisi toitlustamisega tegelevaid inimesi koostama ning saatma koolide ja lasteaedade näidismenüüsid, et need tasuta e-raamatuks koondada - menüüsid saab esitada järgmise aasta 4. veebruarini.
"Tegime ettepaneku luua üleriigiline kriisihooldusperede võrgustik, kuhu saaks suunata kõik abi vajavad lapsed olenemata nende vanusest, soost ja erivajadusest," ütles abilinnapea Tõnis Mölder. "Nii saab vähendada aega, mil lapsed elavad turvakodus."
"Harjutades last sööma ülemaitsestatud toite võib tekitada olukorra, kus lapsele ei ole puhta toidu maitse enam vastuvõetav," tõdes toitumisspetsialist Kristin Salupuu. "On olnud olukordi, kus minu poole pöörduvad täiskasvanud sooviga tervisliku toitumisega algust teha, kuid samal kohtumisel antakse lapsele kätte küpsisepakk, et ta vaiksem püsiks," lisas ta.
"Ühiskonnas tuleb luua arusaam, et rohkem kui kolm last peres on normaalne. Et see on tavalise, tugeva ja ühtehoidva pere tunnus," rääkis Lasterikaste Isade MTÜ esindaja Taavi Tamkivi ja tõi näiteks, et praegu mõeldakse perepileti all vanemaid kahe lapsega. Samuti võiks ära kaotada lasteaia kohatasu kolmandate ja neljandate laste jaoks.
Sel nädalal toimus Lasnamäe Linnaosa Valitsuses linnaosa Noortenõukogu esimene kokkusaamine, kus saadi teineteisega tuttavaks ja arutati, et kuidas teha oma linnaosa veel paremaks kohaks kus on tore elada.
"Loodan, et kahe uue ametniku tööle asumine pisutki leevendab ja parendab olukorda ning kellegi mure ei tohi tähelepanu alt välja jääd, eriti kui see on laps," sõnas linnaosa vanem Maria Jufereva.
"Eestis on palju aktiivseid vanemaealisi inimesi, kes tahavad end täiendada: õppida, töötada või osaleda vabatahtlikus tegevuses," ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ja lisas, et eakad vajavad kogukonna tuge. "Suurem tähelepanu kogukonnalt võimaldaks eakal või puudega inimesel tunda end väärtuslikuna, saada õigeaegset abi ning seeläbi elada kauem oma kodus ja ennetada hooldekodusse sattumist. Vanemaealiste jaoks on aktiivsena vananemine oluline, nad on valmis kaasa minema erinevate programmidega ning panustama ühiskonda oma aega, energiat ja teadmisi."
"Kui meie vanemapuhkus on juba praegu üks maailma kõige heldemaid, siis peatselt on ta ka kõige paindlikum ja pakub vanematele mitmeid erinevaid valikuvõimalusi," ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Riigikogu võttis täna vastu perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadused. "Selle seadusega luuakse lapsevanematele võimalus olla koos 60 päeva vanemapuhkusel ja saada samal ajal vanemahüvitist," selgitas Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul. Ka tekib võimalus kasutada vanemapuhkust päevade kaupa.
"Elupäästvat ravi vajavad järjest nooremad, sageli 30-ndatest ja 40-ndates eluaastates pereisad-pereemad, kel veel lapsedki üles kasvatada," rääkis vähiravifondi "Kingitud elu" juhataja Toivo Tänavsuu, kes kutsub ettevõtteid üles kingituse asemel annetama. | OSCAR-2019 |
||
Termoteraapia vähendab kiirelt tselluliiti ja rasvladestusi probleemsetes piirkondades, taastab naha sitkuse ja elastsuse (näiteks sünnitusjärgse või peale kaalulangust väljaveninud naha puhul). Termoteraapia aktiveerib ainevahetusprotsesside ja šlakkide ning toksiinide väljutamisfunktsioone, parandab seedimisfunktsioone, langetab isu loomulikul teel. Termoteraapia on ka tõhus radikuliidi, artroosi ja lihaste ületreeningu valude raviks ja lisaks parandab ka enesetunnet ja und ning lõõgastab. Kaal: 10.5 kg. Kasti mõõtmed: 67 x 30.5 x 40 cm
Multifunktsionaalne aparaat (Darsonvalisatsioon & Ultraheli) 2 in 1 F-812 Darsonvalisatsioon (nimetatakse ka darsonvaliks või darsenvaliks) on nõrk impulssvahelduvvool, mida kasutatakse lokaalseks raviks. Inimese naha ja klaaselektroodi vahele tekib elektrisäde ning on tunda osoonilõhna ja kerget kipitustunnet nahal. Darsonvalisatsiooni kasutatakse akne, erinevate nahapõletike ja haavandite ravis, samuti juuste väljalangemise korral. Toime: * parandab ainevahetust ja vereringet, * lõõgastab ja mõjub valuvaigistavalt, * desinfitseerib, * normaliseerib rasueritust ja ahendab poore, * pärast pooride mehhaanilist puhastamist taastab nahavärvi ja hoiab ära väikeseid verejookse. Darsonvalisatisooni vastunäidustusteks on: * allergia osoonile või elektrile, * rasedus, * ägedad südamehaigused, * üliägedad põletikud, * kasvajalised protsessid. Pakendi suurus: 36x36x18.5 Neto kaal (kg): 4,1 Bruto kaal (kg): 5 Pinge: 100V ~ 120V/220V ~ 240V Sagedus: 50Hz/60Hz
Jahutav geel meditsiinilisteks ja esteetilisteks laserprotseduurideks. Neelab väikeses koguses laserkiirte energiat, vähendades seeläbi naha valulikkust ja ebamugavustunnet protseduuride läbiviimise ajal. Ei avalda negatiivset mõju laserile ega vähenda selle efektiivsust. Sobib igale vanusele. Sobib kasutamiseks ka esteetilistes meditsiinilistes protseduurides. * Meditsiinilise kvaliteedi märgistusega CE * Kaitseb nahka ülekuumenemise eest * Vähendab naha tundlikkust ja valulikkust ilma laseri efektiivsust vähendamata * Suur vastupanu kuivusele (kõrge viskoossusega) * Neutraalne pH Kirjeldus: läbipaistev, hüpoallergeenne, vees lahustuv, dermatoloogiliselt ja mikrobioloogiliselt kontrollitud. Ohutu koostis: Lõhna-, soola- ja värvainevaba Tekstuur: viskoosne veepõhine geel Hoiatus: * Ainult välispidiseks kasutamiseks. Mitte kasutada nõelravis. * Hoida lastele kättesaamatus kohas. * Mitte kasutada ultraheli seadmetega. * Järgida toote etiketil kirjeldatud hoiustamise nõudeid.
Juhtiv geel on mõeldud kasutamiseks esteetilistes protseduurides, kus kasutatakse elektrit ja raadiosagedust (RF). Geel kindlustab hea kontakti elektroodi otsaku ja naha vahel. Geel aitab nahka noorendada, tervendades seda ja parandades oluliselt selle väljanägemist. Soovitatav kasutada igas vanuses. Sisaldab nahka siluvat kompleksi, mis muudab naha pehmeks ja tagab põhjaliku niisutuse. * Suurendab naha läbilaskevõimet * Tõhustab aktiivkomponentide imendumist * Pinguldab, niisutab ja silub nahka * Leevendab ärritusi * Vähendab transepidermaalset veekadu (TEWL) * Vähendab naha karedust * Reguleerib epidermise koorimisprotsessi * Uuendab naha loomulikku niiskusfaktorit (NWF) Kirjeldus: * Mikrobioloogiliselt ja dermatoloogiliselt kontrollitud * Mittepatogeenne * Paraja viskoossusega * Värvus: läbipaistev * Hüpoallergeenne * Vees lahustuv Ohutu koostis: Lõhnatu, värvitu, parabeenivaba Kasutamise soovitused: * Elektroporatsioon (elektroforees) * Iontoforees * Elektrostimulatsioon (EMS, TENS) * Raadiosagedus (RF) Aktiivkomponentide toime: Polüglutaamhape niisutab nahka ja kindlustab seerumi parema imendumise nahka tänu naha suurenenud läbilaskevõimele. Uurea ja skleroglükaan vähendavad transepidermaalset veekadu (TEWL), vähendavad naha karedusastet, kontrollivad epidermise koorimisprotsessi ja uuendavad naha loomulikku niiskusfaktorit (NWF). Pärast protseduuri on nahk ideaalselt sile ja hästi niisutatud.
Darsenval koduseks kasutamiseks. Komplektis 4 sinise valgusega (neoon) elektroodi. 1. Aitab leevendada nahaärritust 2. Varustab nahka hapnikuga, steriliseerib, kiirendab haavade ja armide paranemist, vähendab poore. 3. AItab nahal uueneda, tasakaalustab pH taset 4. Kiirendab naha vereringlust 5. Pinguldab nahka, ennetab naha vananemist Kõrgsageduselektroode kasutatakse puuduliku verevarustusega nahal ja regenereerimisvajadusel, desinfitseerimiseks, samuti ka kortsude ning vistrike puhul. Peale vistriku mädase sisu eemaldamist asetatakse nahale kohe kõrgsageduselektrood, desinfitseerimaks piirkonda. Kontaktinfektsiooni vältimiseks põletikuliste protsesside puhul tuleb asetada elektroodi ja naha vahele pabersalvrätt. Regenereeriva ravi puhul kasutatakse kõrgsageduselektroodi enne massaži. Kosmeetilise vereringluse ja ainevahetuse stimuleerimise tagajärjel paraneb aktiivainete imendumine nahakudedesse. 110V/220V; 50-60Hz.; võimsus: 10W; brutokaal: 1 kg;
Elektristimulatsiooni kehahooldusaparaat Elektristimulatsiooniga kehahooldusaparaadi abil on võimalik treenida lihaseid, vabaneda liigsetest kilodest ning tselluliidist, vähendada paistetust. Lisaks figuuri korrigeerimisele aitab aktiveerida lümfi- ja vereringet ning parandada rühti. Müostimulatsiooni metoodika põhineb elektrivooluimpulsside kasutamisel ja lihaste sundharjutustel. Saadav koormus ei jää alla treeningule jõusaalis. Kasutamine Aparaadiga on kaasas elektroodid, padjad keha erinevatele piirkondadele ning elastiksidemed nende kinnitamiseks. Elektroodide kontaktpinnale nahaga lisada geeli. Kaheksa erineva programmiga on võimalik vähendada lihasvalu, masseerida lihaseid, parandada lihastoonust, stimuleerida lümfi- ja vereringet, alandada kaalu.
Darsenval, ionofrees, ultraheli, vaakumpuhastaja, pihusti. Moodne ja kompaktne seade, mis ühendab 5 funktsiooni 1 aparaadis. Funktsioon: darsonvalisatsioon & ultraheli & galvaaniline hooldus & vaakummassaaz & pihustifunktsioon Pinge: 100V ~ 120V/220V ~ 240V Sagedus: 50Hz/60Hz
Mikrodermaabrasioon (mikrolihvimine) ehk näo naha lihvimine on pehme ja valutu viis vabaneda „surnud“ naharakkudest ja stimuleerida naha regeneratsiooni. Teiste sõnadega on mikrodermaabrasioon täiuslikkuseni viidud näo mehaanilise piilingu protseduur. Komplektis 9 teemantotsikut: * 3 erinevat otsikut näonahale * 2 otsikut silmaümbrusnahale ja peenetele kortsudele * 4 otsikut keha ja suuremate piirkondade töötlemiseks Pinge: 100V ~ 120V/220V ~ 240V Sagedus: 50Hz/60Hz
Silver Fox ultraheli näopuhastus- ja koorimisaparaat F-808 Professionaalne ultraheliaparaat näonaha koorimiseks, sügavpuhastamiseks ja naha silendamiseks. Eemaldab liigse mustuse ja rasu, puhastab poorid. Taastab naha elastsuse ja sileduse. Spetsifikatsioonid: Pakendi suurus: 39 x 36 x 18,5 cm Kaal: 3,4 kg Pakendi kaal: 4,3 kg Pinge: 100V ~ 120V / 220V ~ 240V Sagedus: 50Hz/60Hz Võimsus 20W Seadme mõõtmed: 13 x 33 x 24 cm
Pressoteraapia (või pressomassaaž) tähendab lümfi- ja vereringe efektiivset stimuleerimist ning see on ka üks kõige tõhusamaid vahendeid võitluses tselluliidi vastu. Pressoteraapia, mille käigus viiakse organismist välja liigne vedelik ja kahjulikud ained, taastab veetasakaalu, parandab venoosset vereringet ning aktiviseerib kudedes ainevahetusprotsesse. Aparaadiga F-826 tehakse dünaamilist lainemassaaži pigistades õhuga täidetud vööga üht või teist kehapiirkonda. Elastsed mansetid, mis on ühendatud aparaadiga õhuvoolikute kaudu, avaldavad mehaanilist toimet sirutatud jäsemete nahale ja lihastele, sügaval asuvatele veenidele ja lümfiteedele õhurõhu järjestikuse tõstmise ja alandamisega. Rõhu alandamine mansettides kutsub esile veresoonte laienemise, parandades naha, nahaaluskudede ja lihaste verevarustust. Pressomassaaž on valutu protseduur, mis toimub mugavates tingimustes ning annab patsiendile meeldivalt kerge tunde. Pressoteraapia aparatuuri või lugeda baasaparatuuriks igale ilusalongile või meditsiinikeskusele, mis tegeleb figuuri korrektsiooniga ja tselluliidi raviga. TEHNILINE ISELOOMUSTUS sensorekraan 16 kanalit õhu etteandmiseks Riietus: jalad, sääred, puusad, kõht, seljaosa, õlaosa. aparaadi kaal 13.5 kg aparaadi gabariidid 61x45x18.5cm voolutarve 75 V toitepinge 220/240
Kodukasutaja ultraheli näohooldusaparaat. Ultraheli emiteerib vibratsiooni (kuni 1 mln/sekundis) toimides nahka rahustavalt stimuleerides vereringet ja varustades kudesid hapnikuga. Ultrahelilaine stimuleerib naharakke tehes õrna massaaži, mis suurendab rakku ümbritsevat ruumi, paneb liikuma tsütoplasma ja mitokondrid, paneb vibreerima raku tuuma, stimuleerib ja laiendab rakumembraani. Sellega paraneb kohalik vere- ja lümfiringlus, suureneb rakkudevaheline ainevahetus, paraneb metabolism ja rakkude taastootmine. Ultrahelilaine mehaaniline toime pehmendab keha kudesid, parandab läbitavust ja metabolismi, kiirendab vereringlust, stimuleerib närvisüsteemi ja tõhustab rakkude tööd. Sellepärast on ultrahelimassaažil suurem ravitoime ja optimaalne efekt võrreldes tavalise massaažiga. * Ultrahelimassaaž parandab naha tervist. Ultraheli võib parandada fibroblastide (normaalsed kõhred või elastsed kiud) metabolismi ning tulemuseks on elastsem, rohkem pingul ja terve nahk. * Aitab siluda kortse, parandab naha seisukorda ja muudab naha säravaks. * Soodustab vanusest või liigsest UV-kiirgusest põhjustatud pigmentatsiooni vähendamist ja naha valgendamist. Ultraheli vibratsioon soodustab melaniini suunamist vere- ja lümfisoontesse, kust see juhitakse neerudesse ja uhutakse seejärel uriiniga organismist välja. Selle tulemusena muutub nahk valgeks ja õhetavaks. * Eemaldab näopooride ummistuse. Ultraheli vibratsioon võib pehmendada poore ummistavat eritist nii, et see eemaldub ühtlaselt. * Soodustab naha aborbeerimisvõimet ja seega ka toitainete paremat imendumist nahka.
Näonaha ultraheli puhastus – on näonaha puhastus ultraheli aparaadi abil, mis võimaldab nahka puhastada mustusest, naha rasust ,surnud naharakkudest, komedoonidest.Ultraheli aktiveerib taastamise protsessid, soodustab kollageeni ja elastiini teket. Selline puhastus on valutu ja ei jäta nahale jälgi või turseid. Peale ultraheli hooldust naha sisse viiakse aktiivsed kosmeetilised ained,nende toime kestab ka mõned päevad peale protseduuri.Juba peale esimest protseduuri märgatav pooride ahenemine ja naha rasususe vähenemine. Ultraheliga saadav mikrovibratsioon, teeb nahale mikromassaaži ,mille käigusel paraneb töö rakutasandil, immuunsus, ainevahetus aktiveerub, võimenem kudede uuenemine. Toode on mõeldud koduseks kasutamiseks. Pakendi suurus: 20x15x4.5 Neto kaal (kg): 0,8 Bruto kaal (kg): 1
Ultraheli-spaatliga näopuhastus-ja koorimisaparaat koduseks kasutamiseks. Ultraheli sagedusel muutub poorides olev rasu, higi, tolm ja meik silmapilkselt nn “aurupilveks” ning koguneb hoolduse käigus spaatli otsale. Nii toimub naha kiire ja valutu puhastamine. Poorides olevad komedoonid muudetakse ultrahelilainega imeväikseteks molekulaarosakesteks, mis paiskuvad õhku ja spaatlile. Tekib maksimaalselt puhas nahapind. Ajal, kui lihased on soojenenud ja nahakude on ultrahelivibratsiooni ja lainete mõjul aktiviseerunud, tasandatakse kortsud ning lihased lõdvestuvad. * Puhastusrežiimi kasutades niisuta nahk ja puuduta aparaadi otsikuga töödeldavat piirkonda 5 minuti jooksul. Selle hoolitsuse käigus eraldab aparaat ultrahelilaineid sagedusega enam kui 24Khz. Kui masina otsik kohtub veega, tekib vee molekulides unikaalne reaktsioon, mis eemaldab efektiivselt surnud naharakud. * Toitva režiimi puhul kanna nahale eelnevalt mask või kreem ning töötle samuti soovitud piirkonda 5 minuti jooksul. Ultraheli mõjul imenduvad vitamiinid ja mineraalid sügavale nahka, et tulemus oleks kiire ja kauapüsiv. * Pinguldava režiimi korral liiguta aparaadi otsikut naha pinnal ülespidises suunas, et positiivseid ioone eritava aparaadi tulemused oleksid tõhusaimad. Töösagedus: 25–27 kHz.
Multifunktionaalne liftingu aparaat Silver Fox F-333A on kaasas 3 aplikaatorit, mis võimaldavad sooritada mitteinvasiivset protseduuri kogu kehale, kaasaarvatud näole. Protseduur on ohutu, valutu, negatiivsete kõrvalnähtudeta. Masin aitab vabaneda kortsudest, ülekaalust ja parandada kehakuju. Masina kollageeni sekretsiooni soodustavad raadiolained parandavad naha värvi ja elastsust. Vahend on varustatud kolme kuvaaknaga, mis näitavad töötlemise aega, aplikaatorit ja valitud võimsustaset. Pakend sisaldavad: käsiaplikaatorit, aplikaatorit näole ja kehale.
Mikrovoolu aparaat F-317A Mikrovool toimib naharakkudele ja mikrostruktuuridele, tekitades mikrostimulatsiooni ja neurostimulatsiooni. Lifting tehnika toimib naha lõtvumise ja kortsude vastu kogu näol ja silmaümbruses, tõstab lihastoonust, olles suurepäraseks vananemisvastaseks protseduuriks.
Mikrolihvimine ja teemantlihvimine ühes Moodne ja kompaktne mikrolihvimis seade naha õrnaks koorimiseks et kõrvaldada surnud rakud pealmiselt nahakihilt. Stimuleerib rakkude uuenemist ja parandab naha elastsust. Kahe näohooldusfunktsiooniga aparaat. Ideaalselt kontrollitud, täpne ja järkjärguline koorimine, mis parandab tunduvalt naha kvaliteeti. Vähendab laike, silub peeneid kortsukesi ja ravib arme.
Galvanisatsiooni (iontoforees) aparaat F-805 Galvanisatsioon - kasutatakse madala pingega, väikese voolutugevusega alalisvoolu, millel on kudede ainevahetust parandav, põletikuvastane, valuvaigistav ja kesknärvisüsteemi rahustav toime. Seda kasutatatakse kosmeetikatoodete tõhusamaks imendumiseks ja näo sügavpuhastava ravi tegemiseks. Galvaaniline ravi mõjutab nahka, varustab seda toiteainetega ning eemaldab nahast toksiinid. Leelislahuses olevad negatiivse elektroodi ioonid tungivad kudede pehmendamiseks nahka, stimuleerivad närve ja suurendavad verevarustust. Happelises lahuses olevad positiivse elektroodi ioonid tungivad nahka, tugevdavad nahakudesid, vähendavad naha punetust ja paistetust ning aitavad vältida ärritusi. Intensiivsuse ulatus: 1-10 (kasutamise intensiivsus kohandatakse vastavalt kliendi mugavusele). Pakendi suurus 36x31x18.5 cm; Kogukaal:3kg: Pinge 100V~120v/220V~240V ; Sagedus: 50Hz/60Hz
Selle aparaadi kasutamine võimaldab muuta naha seisukorda tervemaks, ergutades vere- ja koemahla voolu (koemahla aeglustunud äravool võib põhjustada tõsiseid põletikulisi protsesse). Mida paremini toimib naha ning nahaaluste kudede verevarustus, seda paremini küllastuvad need kasulike ainetega ning vabanevad toksiinidest. Darsenval impulssmassöör kujutab endast seadet, millel on erinevad otsikud nii punkt- kui laiemaks toimimiseks. Ravitoime põhineb kõrgsagedusliku voolu mõjul naha pealmisele pinnale. Voolutugevust reguleeritakse spetsiaalse lülitiga. Kõrgsageduslik vool aeglustab või katkestab täielikult põletikulised protsessid infektsiooni allika „kõrvetamise“ teel. Antud meetodis kasutusel olevad elektriimpulssid on tõhusad ja seejuures inimtervisele kahjutud. Komplektis 4 otsikud: - seene kujuline - kopsiku kujuline - täppiline - sirge Omadused: Pinge: 220-240V Sagedus: 50-60Hz Pakendi suurus: 36 * 31 * 18,5 cm Kaal bruto: 3,3 kg | OSCAR-2019 |
||
Teadagi võiks niisugune imeraamat igal lapsel tänapäeval olemas olla, kuhu saab märkida igasugu armsaid asju. Mõtteid raseduse ajal, hiljem täita iga kuu jaoks eraldi leht lapse arengust, kirjutada üles esimesed sõnad, tegemised, tähtpäevad, liimida esimesed pildid ja mida kõike veel. Olen terve oma raseduse aja käinud raamatupoodides neid raamatuid piilumas ja sirvimas ja pole kunagi suutnud ühtegi neist ära osta. Küll ei meeldi ühe kaas, teise sisu, kolmanda materjal või jumal teab. Lisaks mõtlesin, et niisuguseid võib ju igaüks osta ja niisugune on juba kõigil olemas – igav.
Ma ei teagi, kuidas ma Kairi hobinurga blogi lehele sattusin, aga nii kui ma selle avastasin ja märkasin, milliseid imeasju inimene meisterdada oskab ja et ta on ka mõned beebiraamatud teinud, oli asi kindel. Mina tahan ka ühte sellist isetehtud meeneraamatut ja võtsingi siis Kairiga ühendust ja palusin tal endale viisakalt ühe ehitada. Kairi ei ole ka sugugi kuri inimene, seega kõik, kellel on soov midagi ilusat tema käest saada, tasub vaid talle kirjutada näiteks tema facebooki lehe kaudu ja esitada vaid soov.
Minu beebiraamat on formaadis A4 ja hästi-hästi sisukas, ligi 40 lehekülge. Selle meisterdamisest kirjutab ka Kairi oma blogis. Kõiki lehekülgi ma seega ju maha pildistama ei suutnud demonstreerimiseks hakata, aga millestki puudu seal küll ei jää ja kõike on täpselt minu soovide järgi ja täpselt nii palju kui mina arvasin, et beebiraamatu sisul olla võiks. Loomulikult on ka iga kuu jaoks eraldi leht täita. Igatahes ei ole mul sõnu. Nii kaunis! :)
Hind tuleb küll poeraamatute hindadest tiba kallim, kuid eks arvesse tuleb võtta ka unikaalsust ja meisterdaja isiklikust ajast nähtavat vaeva. Kui mõelda, et see raamat jääb ju terveks eluks ja on täpselt Su enda soovide järgi tehtud, siis ei ole see sugugi kallis. Nii et nüüd vutvut, otsige Kairi üles ja andke tal käed-jalad tööd täis. Kas katsiku kingiks kellelegi või iseenda lapsele. Ka tavalisi pildialbumeid, meenekarpe ja pulmakaarte oskab ta meisterdada ja heegeldada imekauneid beebipapusid ja usun, et kui teil ka mingi soov, mida ta varem teinud ei ole, saab ta sellegagi hakkama! Igati kadestamisväärne see inimeste oskus ja viitsimine ilusaid asju teha. :)
Nii ilus ja armas beebiraamat! Kohe kahju, et endal juba beebiraamat olemas. Ei ole väga mõtet enam välja vahetada ka. Kuigi eks ma olen enda Karupoeg Puhhi omaga päris rahul :)
Mitut vast omada pole jah väga mõtekas. Seega mul lausa joppas, et ma poes ainult vingus nägu tegin ja mossitasin, et minu laps ei saagi kunagi endale seda raamatut vist, sest mulle lihtsalt ükski ei meeldinud. :D
ma vaatasin ka neid poe omasid, mitte ei meeldinud. oleks võinud ise teha või tellida aga pea oli muid asju aina täis.
Ma olen ka küllalt mõelnud, et käed-jalad vaba aega täis ja miks mitte sisustada seda mõne reaalse hobiga ka. Näiteks oli plaan ühe pluusi kaelusele pärleid panna, mis on ju imelihtne töö ometi… aga vot, laisk olen ja ei viitsi ikka mina meisterdada. :D
ma tahan ka teha, rasedus aeg oli palju aega aga energia ülejääk oli 0 ! esimesed 4 kuud oksendasin, ja iiveldasin pea lõpuni, madal vererõhk oli hull, kesest tänavat kippusn aina minestama jne. Käsitöö oli jube raske, beebi teki sain küll valmis aga raske oli..
Mina ka beebiraamatu ei teinud, selle eest blogisin end ogaraks. Aga tahan tagant järgi tellida beebiraamatu, kus saab lehed ise kujundada ja pilte panna ja teksti ja siis köidetakse see nagu päris raamat. Jätan osa lehed selliseks, et saan käsitsi ka kirjutada. Teen enne jõule selle valmis ja tellin 3-4, ikka emale-ämmale ka.
Selline tellitud fotoraamat on ka kena jah, aga noh.. eks ma blogin küll ka neid andmeid, aga raamatu kujul nende asjade säilimine on ikkagi kordades armsam. Keegi külla tuleb, saad raamatu uhkelt näppu visataja mõnus sirvida, mitte et “tule, istume arvuti taha ja loeme õige mu blogi koos” :D
Seda nüüd küll ;))) Aga mul picassas pildid, et on olnud paar korda, et keegi tuleb külla siis sealt koos pilte vaadanud ;))))))
Mina suure hurraaga ostsin ka selle puhhi raamatu. No johhaidii. Miks ma küll poes seda lahti ei teinud? See on ikka nii nõme,et karju appi. Ma millegipärast mõtlesin, et sisu on neil ju ikka üks ja seesama aga kui selle lahti tegin siis sain aru, et no…ei ole ikka küll :D Segane ja üldse väga nõme kujundusega.
Peab nüüd maha müüma selle, äkki keegi rumal ostab ära ja siis saan endale uue osta kui vaja minema peaks nüüd :D
Mis sa tast nii vara siis ära ostsid esiteks? :D Ja teiseks, ma ei mäleta, mis see puhh täpselt oli, aga mulle ei kõlband ükski poesolev, kuigi igal on erinev sisu küll. Aga ma ei tea.. ei tekkinud ühegi raamatuga seda sidet lihtsalt, et “vot see sobiks minu lapsele.” :D
Hea küsimus tõesti. Ma polnud rasegi siis veel… Meie poes siin on harva neid raamatuid ja see tundus selline paksem, arvasin et on asjalikum ja sisukam :D
Ja mina ei suutnud beebiasjade ostmisega isegi pea kogu oma raseduse tegeleda. Alles augustis ehk eelviimase kuu lõpus ju sundisin end seda tegema. :D
Aii, pahasti. :( Loodan, et seekord läheb õnneks. Ma kusjuures ise ka alguses just sellepärast ei tormand oste tegema, et esimesed kuud ikka kartsin, et äkki läheb ka miskit pahasti.
Selliseks asjaks ei annagi valmistuda, isegi kui ette tunnetad. Lööb ikka samamoodi rivist välja, sest mingi killuke südamest ju ikka lootis ja arvas, et hästi on. Aga tuleb uuesti. Ei ta tulemata jää. Ehmatasid pisikese selle inetu (nali) puhhiraamatuga ära lihtsalt. :D Tahab ta ikka midagi uhkemat ju. :D
Ma ei oskagi selle koha pealt väga tarka nõu ja lohutust pakkuda. Aga alati on kahju kuulda, kui halvasti läheb neil, kes kohutavalt tahavad ja üritavad. Ideaalis just niisugused inimesed peaksidki kõike seda ju saama palju kergemalt. Aga nagu elu näitab, siis jah, paraku juhtub väga palju nii nagu mul, et üldse ei oska oodatagi ja ühe ööga muutub terve elu ootamatult.
Igatahes, jõudu ja jaksu. Minul pöidlad pihus. (Varsti kõik rasedablogid mida loen, sünnitavad ja on uusi ju peale vaja) :D
Mulle ka need poe beebiraamatud ei istunud – tundusid kuidagi kummaliste ja minu jaoks ebaoluliste andmetega. Kujutasin juba ette, kuidas enamus lehti tühjaks jäävad. Kuna olin enne lapse sündi käinud albumi/märkmiku köitmise töötoas ja selle tulemusel oli tühi valgete lehtedega A4 ilus käsitööalbum olemas, siis võtsin selle beebiraamatuna käsile. Kirjutasin sinna ümber ka oma rasedakaardi andmed (see ju võetakse sünnitusmajas ära) ja kleepisin UH pildid. Praegu teist last oodates on hea andmeid võrrelda :) Mulle selline tühi variant sobis, sain kirja panna, mis hetkel oluline tundus, mitte mis kellelegi teisele oluline…
On ju kirjas, 20 eurot. Oleneb sellest, kui sisukat tahad ja kui suures formaadis. Väiksem ja õhem odavam, veel paksem ja kogukam ilmselt kallim. :) | OSCAR-2019 |
||
Thomas on saamas 16-aastaseks ja ta peab sageli hoolitsema oma venna Charlie eest, kellel on autism ja kes vajab pidevat hoolitsust. Kui nende perekond kolib uude linna, tunneb Thomas tihti piinlikkust oma venna käitumise pärast. Kui Thomas hakkab käima Jackie´ga, kellega nad käivad koos ujumistunnis, kohtab ta mitmeid takistusi, sest satuvad vastuollu tema enda soovid ja kohusetunne hoolitseda venna eest.
Ben on autismiga täiskasvanu, kes on tunduvalt intelligentsem kui tema keskkoolikaaslased, kuid ta on ka äärmiselt häbelik ja introvertne. Tema elu koolis on igapäevane põrgu, kuna ta on igapäevane julma kiusamise sihtmärk. Ta leiab varjupaiga oma magamistoas, kus ta mängib oma lemmikarvutimängu “Archlord”, püüdes end harjutada oma igapäevaeluga. Kuna tema kiusamise õudus järjest kasvab, kavandab ta plaani, milles ta pole enam ohver, vaid saab olema kangelane.
Enea on 29-aastane Itaalia mees, kellel on autism ja kes tahab tõeliselt kogeda seksi. Koos oma sõprade Carlo ja Alexiga asub ta maanteereisile Põhja-Euroopasse. Alanud füüsiliste suhete otsinguga, omandab see teekond hoopis komplitseeritud ning seksi, armastuse, tunnete ja sõpruse kohta küsimusi tekitava värvingu ning leiab ootamatud vastused.
Filmi on näidatud festivalidel Šveitsis, Saksamaal, Taanis, Hollandis, Itaalias ja Kreekas, kuid pole veel saadaval DVD-l.
Noah on püüdlik poksija, kellel on autism. Ta veedab peamise osa oma ajast, koristades kohaliku võimla põrandaid ning oodates ideaalset hetke, millal ta lõpuks astub poksiringi. Ühel päeval ristub tema tee poolatarist tantsija Alexiaga. Nad saavad sõbraks, kuid kui see sõprus tundub arenevat millekski enamaks ja tõsisemaks, vaatavad mõlemad otsa oma hirmudele ja väljakutsele oma arusaamale armastusest.
Ülikooli professor ja autismiga inimeste eestkõneleja Temple Grandin on eluskarja humaanse kohtlemise meetodite tippteadlane. Film portreteerib tema varast autismidiagnoosi ja väljakutseid täis lapsepõlve, vanemate ja teadusõpetajate poolset toetamist ning tema kaasasündinud tundlikkust ja mõistmist loomade käitumise suhtes. Film valgustab tema sihikindlust ja otsustavust autismist tulenevate väljakutsetega toimetulekul sel ajal, kui autism oli veel üsna tundmatu puue.
Luke on noor mees, kellel on autism ja kes alustab töö ja sõbratari otsinguid. Pärast kasvamist vanavanemate juures turvalises ja armastavas keskkonnas, muutub tema maailm pärast vanaema surma äkitselt ning ta on sunnitud elama sugulaste juures. Luke seisab oma eelnevast kaitstud elust lahkudes silmitsi väljakutsega leida töö ja jääda ellu täiskasvanuna.
Kui Alex võtab peale noore hääletaja Vivienne, pole tal veel aimugi sellest, et tema elu muutub täielikult. Teel juhtub kohutav õnnetus ja Vivienne sureb kohapeal. Kui õnnetusest traumeeritud Alex otsustab külastada Vivienne´i ema Lindat, leiab ta eest autismiga naise, kes ei suuda välja näidata ühtki emotsiooni. Linda veenab Alexit jääma veel mõneks päevaks pärast matuseid ning nende vahel areneb välja sõprus, kui Alex püüab juhtunuga leppida.
Max on 44-aastane tõsiselt ülekaaluline juudi mees, kellel on autism ja kes elab New Yorgis. Mary on üksildane 8-aastane tüdruk, kes elab Melbourne´i eeslinnas. See animeeritud film räägib loo 20-aastasest kirjasõprusest kahe täiesti ebatõenäolise tegelaskuju vahel. Vaatamata sellele, et nad on erinevad ja pole kunagi kohtunud, tugevneb nendevaheline side. Kuid kui Mary astub ülikooli ja kasutab oma vaimsete häirete õpingute raames Maxi juhtumit, paneb see nendevahelise sõpruse proovile.
Charlie Babbitt (Tom Cruise) on isekas ning omakasupüüdlik tüüp. Kui tema rikas isa sureb, loodab mees pärida, kui ainus laps, kogu tema suure vara. Kuid asja veidi uurides selgub, et kadunuke on kogu enda maise vara jätnud Charlie eest seni varjatud vennale – Raymondile (Dustin Hoffman). Raymond on autist – ta suudab peast arvutada ükskõik milliseid matemaatilisi tehteid ning suudab kõike kogetud detailselt meeles pidada. Kuid see on ka kõik, mida ta oskab. Muu mõistus on tal alles lapsekingades. Ta ei saa isegi aru, mille jaoks on Maailmas raha olemas.
On omamoodi filmiklišee, et kui Manhattanil satuvad ühise katuse alla poiss ja tüdruk, siis lendleb teravmeelsusi ja sädemeid ning asi lõpeb (või algab) voodis. “Adami” lugu on aga kõike muud kui tavaline. Kaunis ja rõõmsameelne kirjanik Beth on just oma korterisse sisse kolinud ning tunneb huvi uute naabrite, eriti Adami vastu. Üritades temaga vahetumat sidet luua, ajab mehe ebaharilik käitumine Bethi segadusse. Adamil on Aspergeri sündroom, mis tähendab, et tema jaoks on sotsiaalne suhtlus ja mitteverbaalsete signaalide mõistmine raske. Rahu leiab Adam hoopis stereotüüpsetes korduvates tegevustes ja huvides. Film ei suhtu Aspergeri sündroomi kui traagilisse haigusse, vaid kui väljakutsesse arusaamale sellest, mis on tegelikult “normaalne”. Adami seisund ja Bethi keeruline perekond panevad nende vahel tärkava armastuse proovile – et tõeliselt jõuda teise inimeseni, on vahel vaja siseneda enda jaoks ebamugavale territooriumile.
Art Jeffries (Bruce Willis) on väga kogenud, kuid tööõnnetusest muserdatud FBI agent, kes teeb igavat kontoritööd. Asjad võtavad aga ohtliku pöörde, kui autistist üheksa aastane poiss Simon dešifreerib pahaaimamatult ülisalajase “Mercury” koodi. Simon pääseb, kuid ta vanemad mitte ning pärast seda võtab Art poisi enda hoole alla. | OSCAR-2019 |
||
Tinnitust ehk kõrvakohinat tuntakse ilmselt sama kaua, kui vana on inimkond. Vanem rahvas rääkis sellest, kui kõrvade pilliajamisest. Kes ei mäletaks, et ka Joosep Tootsil ajas vasak kõrv pilli, kui Teele teda meheks palus?
1962. aastal korraldati ühes Saksamaa ülikoolis lihtne katse: 10 katsealust üliõpilast suleti ükshaaval 10 minutiks helikindlasse ruumi ja paluti neil kirjeldada helisid, mida nad seal kuulsid. Kõik katsealused kirjeldasid neid vaid väheste erinevustega. Tegelikult viibisid kõik 10 kogu katse jooksul täielikus vaikuses ja helid, mida nad arvasid kuulnud olevat, pärinesid nende endi peast.
See ja sellele järgnevad analoogilised katsed osutasid, et kõigile inimestele on omane pidev tinnitus. Kuid tavaliselt on see niivõrd nõrk, et igasugune ka kõige vaiksem olmemüra katab selle täielikult. Hoopis erinevaks muutub tinnitus siis, kui see ületab keskkonna helitausta. Sellisena esineb see umbes 20% puhul kogu inimkonnast. Seega iga viies inimene kannatab selle all. Neist omakorda 9% tunnetab tinnitust niivõrd segavana, et küsimus on juba invaliidistumises. See tekitab tugeva depressiooni, mis muudab inimese töövõimetuks. Mõningatel juhtudel on depressioon viinud inimesi ka enesetapuni.
Ajaloost ehk tuntuim tinnitusest põhjustatud dramaatiline sündmus juhtus hollandi maalikunstniku Vincent van Goghiga, kes lakkamatust tinnitusest hullununa lõikas oma kõrva peast. Kahjuks ei aidanud selline operatsioon teda rohkem, kui tänapäeval internetis pakutavad imeravimid.
Igapäevases elus häirib tugev tinnitus keskendumist ja samuti raskendab vestluskaaslasest arusaamist. Inimesel esineb uinumisraskusi, masendust, ärrituvust. Kuna üks tinnituse põhjustajatest on stress, tekib omapärane ring: Tinnitus põhjustab stressi, stress omakorda võimandab tinnitust.
Mis siis on see müstiline tinnitus? Tegemist on ühes, harvematel juhtudel ka mõlemas kõrvas kuuldava heliga, millel ei ole välist heliallikat. Seetõttu nimetatakse seda mõnikord ka fantoomheliks. Tinnitus võib esineda väga erineva helina. Seda on kirjeldatud kohina, sumina, vile, pasunahääle, plõksumise või südamelöökide taktis esineva pulseerimisena. Tavaliselt esineb tinnitus pidevalt, kuid on ka juhuseid, kui see ajuti kaob, kuid naaseb mõne aja pärast. Tinnituse algstaadiumis võib tinnitusheli olla ajuti erinev, kuid hiljem stabiliseeruda ühesuguseks heliks. Kui inimene on hõivatud mingi tegevusega, häirib tinnitus teda vähem. Vaikuses ja eriti öösel esineb tinnitus väga segavana. Paljud tinnituse all kannatajad teavad hästi, mida tähendab uinumisraskus.
Inimeste vastuvõtlikkus tinnitusele sõltub sellest, millise inimesega tegemist on. Nagu teada on, jaguneb inimkond laias laastus nelja rühma - sangviinikud, flegmaatikud, koleerikud, melanhoolikud. Kui esimesed kaks rühma on tasakaalukad ja välistele ärritustele vähem vastuvõtlikud, siis koleerikud ja melanhoolikud on tundlikumad. Nemad kannatavad samasuguse tasemega tinnituse all tunduvalt rohkem, kui esimesed kaks.
Õnneks on viimasel ajal hakatud tinnitusele pöörama rohkem tähelepanu. Meditsiin on lõpuks jõudnud arusaamisele, et tinnitus on samasugune tervisehäire, nagu muudki organismi iseärasused, mis langetavad inimese töövõimet.
Tavaliselt on selleks keskkõrvas paiknevate tillukeste kuulmisluukeste lubjastumine. Selle tulemusena väheneb väliskõrva keskkõrvaga ühendavate kuulmeluukeste, vasara, alasi ja jaluse omavaheline liikuvus. Tagajärjeks on aju kuulmiskeskusse edastatav valesignaal, mida aju tajub helina.
Seda peetakse kõige tavalisemaks tinnituse tekitajaks. Tegemist võib olla ühekordse tugeva heliga või pikaajalise viibimisega mürarikkas keskkonnas. Tulirelvade poolt tekitatud heli, plahvatused või sage viibimine lärmakal kontserdil, spordivõistlustel, töötamine mürarikaste seadmetega, selle hulka kuulub ka muusiku elukutse.
Isegi selline süütuna tunduv toiming, nagu fööni kasutamine võib kutsuda esile tinnituse. Müra tinnituse tekkepõhjusena on ilmne veel ka selle põhjal, et vaiksemates elurajoonides, nagu näiteks maal, esineb selletüübilist tinnitust vähem.
Mõningate ravimite sage tarvitamine võib mõjuda tinnitust tekitavalt. Nende hulka kuuluvad aspiriini sisaldavad ravimid, malaariaravimid ja mõned diureetikumid.
Mõnede põhjustajate puhul piisab põhjuse kõrvaldamisest, kuid suuremalt osalt on tegemist püsiva tinnitusega.
Tinnituse olemusest annab ülevaate Soome Tinnitusühingu koduleht. Tinnitus tekib kas keskkõrvas kuulmisluukeste liikuvuse vähenemise tõttu, nagu eelnevalt juttu oli või sisekõrvas. Kuna sisekõrv on umbes hernetera suurune, siis ei ole selles toimuvaid protsesse kuigi lihtne jälgida. Kui keegi mäletab veel anatoomiatunde koolis, siis teab ta ka, et sisekõrva kuulmiselundiks on tigu - teokarbi kujuline luustunud spiraal. Selles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on üksteisest membraaniga eraldatud. Alumisel membraanil on arvukalt mikroskoopiliste kiukestega ühendatud kuulmisrakke. Need kujutavad endast imetillukesi karvakesi, mis sisekõrva saabuvate helilainete mõjul liiguvad. Iga karvakese liigutus vallandab elektrilise impulsi, mis suunatakse kuulmisnärvi kaudu ajju. Aga nagu rahvasuugi ütleb: mis liigub, see kulub. Ka need karvakesed kuluvad, tugevate helide mõjul koguni murduvad, painduvad ja puutuvad üksteise vastu, ning edastavad selle tulemusena kuulmisnärvi kaudu aju kuulmiskeskusesse signaali, mida aju tunnetab helina. Üsna lihtsustatud seletus, kuid üsna tõelähedane.
Ennetada võib ainult mürast tingitud tinnitust. Kuid juba seegi väldiks Soome Tinnitusühingu poolt koostatud statistika põhjal vähemalt kolmandiku kõigist tinnitusjuhtumitest. See seisneb ühes lihtsas reeglis - hoiduge mürarikkast keskkonnast. Kui see on võimatu, kasutage kõrvakaitseid, mida võib osta igast apteegist. Ärge kuulake liiga valju muusikat. Ärge kasutage kõrvaklappe pikemaajaliselt.
Kaasaegne meditsiin ei paku tinnituse raviks siiani praktiliselt mitte midagi. Tõsi küll, internetis võib leida mitmeid lehekülgi täis kõikvõimalike imeravimite nimetusi, mis lubavad tinnituse kaotamist või selle leevendamist. Neid ei maksa uskuda, sest niisugust ravimit lihtsalt ei ole hetkel veel olemas.
Soome ajalehes Aamulehti avaldati hiljuti artikkel tinnitusest. Selles räägiti mõne sõnaga tinnituse olemusest, oletatavast tekkepõhjusest, puudutades möödaminnes ka tinnituse ravi. Möödaminnes selle poolest, et tõdeti ravi puudumist. Peaaegu sõna-sõnalt kõlas mõte: ei ole vajadust otsida seda, mida ei ole võimalik leida.
Tinnitus on üsnagi individuaalne nähtus, mis tähendab, et sellel, mis ühele võib mõjuda leevendavalt, ei pruugi teise jaoks üldse mingit mõju olla.
Mõned inimesed väidavad, et nad on neist abi saanud. Laialdasemad uuringud ei toeta seda väidet, kuigi samas ei eita seda samuti. Kuna ühelgi neist ei ole mingeid kahjulikke tagajärgi peale rahakulu, siis võib igaüks neid nö. omal nahal katsetada.
Maailmas on levinud selline leevendusviis, nagu tinnituse ümberõpe. Kui me ei saa kõrvaldada tinnitust, siis tuleb meil õppida elama koos sellega. See soovitus tundub esmapilgul sama võimatu, nagu soovitus elada koos lärmaka naabriga. Vahe on ainult selles, et naabrist on hea tahtmise korral võimalik vabaneda, aga tinnitusest mitte. Kuidas siis tegutseda?
Kõigepealt peame teadvustama endale, et tinnitus ei ole haigus, seega ka mitte eluohtlik. See toimub koostöös arsti ja/või psühhiaatriga. Loomulikult on siin vaja väga asjatundlikku meedikut, kes on sellise probleemiga tuttav. Kui kõrvaarst on kindlaks teinud, et patsiendil ei esine mingeid haiguslikke nähtusi, selgitab ta abivajajale põhjalikult tinnituse olemust, millest see on põhjustatud, milliseid tagajärgi see kaasa toob, mis toimub ajus jne. Inimene peab mõistma, et tinnitus ei tähenda ohtu tema tervisele. Sõltuvalt inimese vastuvõtlikkusest võib tinnituse ümberõpe kesta kuid või isegi aastaid. Kuid kui tulemuseks on normaalse elurütmi saavutamine, on kulutatud aeg seda väärt. Ikkagi parem, kui terve elu depressiooniravimeid neelata.
Järgmiseks tutvub abivajaja vahenditega, mis võivad vähendada tinnitusest põhjustatud ebamugavust. Mitte kõigi puhul ei oma need ühesugust efekti, seega oleks hea, kui inimene saaks neid eelnevalt katsetada.. Tavalisemad neist on nn. maskerid ehk seadmed, mis maskeerivad tinnitust. Oma olemuselt on need kuuldeaparaadiga sarnanevad seadmed, mis erinevalt kuuldeaparaatidest genereerivad heli. Vastavalt vajadusele on selle heli kõrgust ja valjust võimalik muuta. Täiuslikumad seadmed kujutavad endast kuuldeaparaadi ja maskeri hübriidi.
Tinnituse maskeerimiseks võib kasutada ka koduseid abivahendeid - näiteks vaikselt mängivat muusikat või mõnda muud heli. Näiteks on väga rahustavaks tubase purskaevu poolt tekitatav veevulin. Nende seadmete ühine puudus on see, et need kas ei sobi ööpäevaringseks kasutamiseks või häirivad teisi inimesi, kes viibivad samas ruumis. Öiseks kasutamiseks on olemas heli tekitav padi, mis on kuuldav vaid selle kasutajale.
Tinnituse ümberõppest hoopiski tõhusamaks peetakse meditatsiooni, millega peale mõningast juhendamist on võimeline hakkama saama iga inimene ka kodustes tingimustes.
Tinnitusega toimetuleku protsess on pikk ja nõuab inimese aktiivset osalemist selles. Kui see on edukalt läbitud, ei häiri tinnitus enam ja sellesse võib suhtuda, nagu paratamatusesse.
Maailmas on loodud tinnituse tugigruppe, kus inimesed võivad rääkida oma muredest saatusekaaslastele ja saada soovitusi ning nõuandeid. See oli ka põhjuseks, miks me moodustasime Eesti Tinnituse ja Meniere`i Ühingu. Ka meil on eesmärgiks, et tinnitusse suhtutaks tõsisemalt. Sinnani jõudmiseks tuleb veel palju tööd teha.
Häiriva tinnituse puhul peab inimene tegema mõningaid muudatusi oma toidusedelis. Kindlasti tuleb loobuda tubaka tarvitamisest ükskõik, millisel kujul. Alkohol, kohv, must tee ja tume šokolaad on vastunäidistatud. Nende tarvitamist tuleb piirata, veel parem on neid mitte tarvitada. Soovitav on järgida regulaarset päevarežiimi, ka nädalavahetustel. Hoiduda tuleks füüsilistest ja psüühilistest pingutustest. Kuna tinnituse mõju ilmneb kõige tugevamalt just vaikuses, siis tuleks vältida täielikku vaikust ümbritsevas keskkonnas. Tinnituse mõju nõrgendamiseks on olemas seadmeid, mis maskeerivad tinnitust.
Aastate jooksul on inimene harjunud erisuguste häältega ja tal on tekkinud teatud helifilter, mis laseb läbi vajalikku informatsiooni, teised helid aga jätab tahaplaanile. Üks näide on kella tiksumine, mida inimene tavaolukorras tähelegi ei pane või harjub sellega lühikese aja jooksul, sest aju ütleb talle, et antud heli ei ole seotud millegi tähtsaga. Küll aga võib inimene tajuda, kui see tiksumine äkitselt lakkab. Tõsi küll, tänapäevaste digitaalsete kellade puhul hakkab see nähtus kaduma. Paljud inimesed uinuvad rahulikult liikuvas rongis, tegemata välja rongirataste kolksumisest. Miks? Sest nende aju ütleb neile, et tegemist on tähelepanu mittevääriva kõrvalheliga. Seejuures ei ole helitugevusel midagi ühist heli tähtsusega. Ema ärkab üles ka lapse vaikse häälitsuse peale ja meie kuuleme oma nime nimetamist ka muu jutu seas.
Kui inimene kogeb esimest korda tinnitust, on see ajule uus väljakutse. Ta ei suuda aru saada, kas uudne heli on primaarne või tähtsusetu kõrvalheli. Seega saadab ta tinnituse kogu selle mitmekülgsuses inimese teadvusse. Kui kogemus on uus ja arusaamatu, tekitab see inimeses hirmu ja nõutust. Inimene hakkab otsima helitekitajat, sest talle tundub võimatu, et teised kõrvalseisjad ei kuule niivõrd selget heli. Järgmiseks tekib hirm uue olukorra ees. Talle tundub, et pidev undamine on signaal mingisugusest varjatud haigusest.
Helisid on inimene õppinud tundma sündimisest saadik ja need on kinnistunud ajusse. Seega on tegemist olnud pikaajalise protsessiga. Tinnitus on kestnud inimeaga võrreldes suhteliselt lühikest aega ja kui inimene on sisendanud endale, et lisandunud heli on ebameeldiv ja võib-olla isegi ohu tunnus, siis ei ole midagi imestada, kui alateadvus seda sellisena tajubki.
Tinnituse tajumine on inimestel erinev, subjektiivne. Tinglikult jagatakse tinnituse all kannatavad kolme rühma. Suurima osa moodustavad nö. "uudishimulikud", kes kogevad tinnitust uue nähtusena, mis ei sega nende igapäevast elu. Kuid nad soovivad siiski saada teada, milles on küsimus.
Teine suur rühm on "murelikud". Nad tunnevad muret, kas tegemist ei ole mingi tõsisema haigusega ja kas tinnitus võib suureneda ja kuulmine nõrgeneda. Nendele inimestele tuleb selgitada olukorda detailselt, mille hulka kuuluvad audiomeetrilised uuringud, millede puhul uuritakse inimese helitundlikust ja kombatakse nö. helitaluvust.
Kolmas rühm koosneb "masendunutest", kellele tinnitus on põhjustanud stressi. Selle tulemusena esineb neil uinumisraskusi, tervise pärast muretsemist ja sellest tingitud masendust.
3. Tinnitus esineb igas olukorras ja häirib inimest era- ja tööelus. Tekib emotsionaalseid ja somaatilisi(kehalisi) probleeme.
1. rühma puhul peaks saama abi perearstilt, kes oskab selgitada inimesele tema olukorda. 2. ja 3. rühma puhul vajatakse kogenud kõrvaarsti. 4. rühma puhul on lisaks kõrvaarstile vajalik ka psühiaatri või psühholoogi osavõtt. Tinnituse iseloomu selgitamiseks uuritakse, milline on kuuldava heli olemus: helikõrgus, kestvus, vahelduvus, kas see kostab ühes või mõlemas kõrvas või peas. Lisaks tehakse audiomeetriline kontroll. Kasvajate kindlakstegemiseks kasutatakse kompuuter- või magnettomograafiat.
Kuigi tinnitus ei allu inimese tahtele, on mõningatel juhtudel võimalik seda leevendada. Tee järgmist:
* Lakka muretsemast oma tinnituse pärast. Mida rohkem sa sellele mõtled, seda valjemana sa seda tajud.
* Ära viibi täielikus vaikuses. Vajadusel kasuta tinnitust maskeerivaid vahendeid: tiksuvat kella, raadiot, ventilaatorit või spetsiaalset heligeneraatorit. | OSCAR-2019 |
||
12.11. kl 10.30 Eesti Politsei 91. aastapäeva jumalateenistus, peakaplan Jaan Jaani, Eesti Politseiorkester. Kl 12 armulauaga palvus.
Teisipäeviti toimuvad Tallinna Kaarli koguduse õppeklassis Toompuiestee 4 loengud erinevatel teemadel. Sissepääs tasuta.
16.11. kl 18 muusikatund: Crede koor (juhatab Endrik üksvärav), Soome koguduse koor (juhatab Triin Ella), orelil ja klaveril saadab Ulla Krigul.
15.11. kl 10.30 jumalateenistus armulauaga, koguduse segakoori aastapäev. Kl 13.15 jumalateenistus Nõmme sotsiaalmajas.
Augustikuu alguspäevil sai Tartu lähistel Nõo alevikus korrusmajade vahel valmis kiigeplats ja laste mänguväljak. Projekti eestvedajaks oli Nõo Püha Laurentsiuse kogudus ja projektijuhiks Üllar Zeigo, kellel koos abikaasa Annelyga on varasemast kogemus Kambjasse mänguväljakute ja noortekeskuse rajamisel euroraha abil. «Kiige- ja mänguväljaku rajamise idee tekkis siis, kui kogudus pidas koostöös Kiriku Varahalduse OÜga plaane oma maade paremaks kasutamiseks ja Nõo rahva ...
Riigikantselei eestvõttel tähistatakse sel aastal seoses Eesti Vabariigi 90. aastapäevaga seni veel tähistuseta Eesti riigipeade sünnikohad. 28. juulil avati mälestuskivi Aadu Birgi, 9. juulil Otto Strandmani ja 22. juunil Aleksander Warma sünnikohas.Mälestuskivi Tarvastu vallas Mõnnaste külas Kulbilohu talus avas Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti koguduse preester Tihhon Tammes. 1883 Mulgimaal sündinud Aadu (Ado) Birk oli noore riigi ...
Kas on kummaline, et ma nii küsin? Haridus peaks ju kõike selgemaks, täpsemaks ja paremaks tegema… Lõpetasin aastal 2000 usuteaduskonna ning olen end usuasjades harinud ka hiljem. Kui ma eelmisel aastal pastoriks kandideerisin, küsiti, kas haridus mind mitte ära pole rikkunud. Küsimus ei olnud konkreetne. Ilmselt eeldati, et ma tean, millest jutt käib. Ma väitsin, et ei ole rikkunud.Mida siis (usu)haridus mu usuga teinud on? Ma arvan, et haridus teeb usuga sama, mida ta teeb ...
Sügise paratamatu lähenemine viib meie mõtted koolile ja teadmiste omandamisele. Tehakse tõsisemaid plaane, kuid olenemata sellest, kas ees ootab töökoht või koolipink, on see ikka seotud valmisolekuga anda endast parim, olles samas valmis õppima midagi uut. Ka kogudustes peaks praegu valmima uue hooaja tööplaanid, kus teenistuste ja ürituste kõrval kirjas täienduskoolitused. Sõnapaar «elukestev õpe» on kirikus väga kohane, sest kristlasena kasvades õpime inimeseks olemises ...
Armsad EELK vaimulikud, vennad ja õed Kristuses! Viimaste päevade arvukate ohvritega sündmused Gruusias on näidanud ilmekalt, kui habras on maailmas rahu, üksmeel ja turvatunne. Kurbusega peame tõdema, et selliste konfliktide nõrgimaks osapooleks on lihtne inimene, kellelt võetakse või kes peab maha jätma oma kodu ja vara ning kelle hinges on mure oma pereliikmete turvalisuse ning hirm iseenda, oma rahva ja riigi tuleviku pärast.Jumal, kellele loodame ka ahastusetunnil, ...
«Kui oleks kutsutud lihtsalt perepäevadele, vaevalt et oleksin leidnud aega, suvel iga nädalavahetus arvel. Aga see mõte – ainult isad ja pojad või siis isad ja ristipojad, on juba midagi, millel on jumet: mehed omavahel, meeste jutud, tegemised, oma tempo,» ütleb Mihkel Tammepuu Tallinna Jaani kogudusest, Hugo (4) isa, koputades aeg-ajalt piipu.Ta elavad pruunid silmad kinnitavad edasist: niisugune laager sobib väga hästi, kus isad poegadega ühistegevuses meestevahelisi ...
23.veebruaril toimus Otepää Gümnaasiumis Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud kontsert-aktus.
Aastapäeva kontsert-aktusel esinesid Kadri Kipper, Jassi Zahharov ja Tarmo Eespere. Aastapäeva kõne pidas Otepää vallavanem Kalev Laul, edastas Otepää valla kommunikatsioonijuht Monika Otrokova.
24.veebruaril, Eesti Vabariigi aastapäeval, toimus Otepää Maarja kirikus kell 11.00 jumalateenistus, mille viis läbi EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa. Hiljem asetati pärjad Otepää Vabadussambale Vabadussõjas hukkunute mälestuseks. Vabadussamba juures olid valves Otepää kaitseliitlased.
Usuteaduse Instituudi põhikirja § 30 loetleb erakorralisi olukordi, mille puhul rektorit asendab usuteaduskonna dekaan. Seega on minu ajutine vastutus kuni rektori valimisteni ameti juurde kuuluv ja automaatne. Täpsustuseks lisan, et põhikohaliselt olen Uue Testamendi ja kreeka keele õppetooli dotsent ning usuteaduskonna dekaan.
See ajutine staatus lisaks minu põhitööle ja rektori kui ühe põhikohaga inimese puudumine määravad ette selle, mida kujunenud olukorras teha tuleb ja teha saab. Rektori kohusetäitja esmane töö on püüda tagada igapäevase töö toimimine põhiliste ülesannete täitmisel. Teiseks on vaja lahendada jooksvalt üles kerkivad suuremad küsimused. Kolmandaks tuleb toetada kolleege igapäevases töös ja jälgida varem fikseeritud eesmärkide ning formuleeritud arengukava põhijoonte täitmist.
On kerge mõista, et see ajutine lisatöö pingestab äärmuseni ajakava ning mitut tööd keegi teha ei jõua. Seetõttu ei jäta ma ütlemata, et valikute tegemisel asetan prioriteediks oma põhiainete õpetamise ning usuteaduskonna kui põhilise struktuuriüksuse töö korraldamise. Rektori tavaliste töökohustuste osas jääb osa töid paratamatult oma aega ootama.
Kujunenud olukorrast tuleneb, et instituudi juhtimises toimib nüüd endisest enam kollektiivsuse printsiip. Esiteks sellepärast, et kõikides struktuuriüksustes töötavad kompetentsed ja vastutustundlikud inimesed, kes mõistavad oma tööd hästi ka pikemas perspektiivis. Teiseks sellepärast, et tänu kolleegide vastutulelikkusele aitavad nad mind ning koormust on võimalik ülesannete kasvõi ajutise uuesti jaotamise läbi delegeerida. Nii väheneb üleüldse katmata jäävate alade ja tegemata tööde hulk. Selle eest avaldan oma kolleegidele sügavat tänu ja tunnustust.
Kui usku mõõdetakse muttides – palju mutte kirikus, palju usku – siis teoloogiat hakatakse nüüd mõõtma tasmuthides | OSCAR-2019 |
||
Ufovaatluste tohutust hulgast pakuvad uurijatele kõige enam huvi just need, kus on tegemist objekti maandumisega või selle vahetult maapinna lähedase hõljumisega.
Mitmesugused allikad näitavad, et käesolevaks ajaks on fikseeritud üle 5000 UFO maandumise 65 riigis ( peamiselt USA-s, Prantsusmaal, Kanadas, Hispaanias, Austraalias, Argentiinas, Inglismaal ja Brasiilias). Muide Prantsusmaa sandarmeerias ei kahtle juba ammu keegi, et UFOd võivad maanduda ja õhku tõusta. Selle kinnituseks võiks olla maandumispaikade uurimise küsimustik, mille Prantsusmaa sandarmeeriadirektoraat laiali saatis ja milles soovitatakse ära tuua täpsed andmed maanduvate objektide väljanägemise kohta, juhul kui need on jätnud maandumiskohale ja pealtnägijate aistingutesse mingeid jälgi.
Kõige sagedamini maanduvad UFOd öösiti ja kaugetes väheasustatud paikades, eemal suurtest linnadest.
On siiski teada ka juhtum, mis leidis aset augustis 1965.a Peruu pealinnas Limas. UFO laskus seal otse koolimaja katusele ning sellest kirjutasid kõik Peruu ajalehed.
Maailma kõige tuntuma maandumisjälgede uurija ameeriklase Ted Phillipsi andmete järgi on UFOde keskmine maal viibimise kestus umbes 5 minutit. Enamasti maanduvad ligi 3-meetrise läbimõõduga munakujulised UFOd või siis objektid, millel on 7-9 meetrise läbimõõduga taldriku kuju.
Silmaga ei ole näha muutusi maapinnal ega taimestikus. Muutusi on võimalik avastada aparaatidega -näiteks gravi- või magnetomeetriga.
Silmaga ei ole näha muutusi maapinnal ega taimestikus, aparaadid ei registreeri meile tuntud väljades mingeid kõrvalekaldeid. Maandumisjälje olemasolust võib saada teavet ainult biolokatsiooni kasutades, s.t. nõiavitsa, pöörli või raamiga varustatud operaator (sensitiiv) fikseerib muudatused meid ümbritsevas väljas.
Tavaliselt maandub UFO tugedele või siis mõnikord horisontaalselt korpusele, kuigi on teada ka üksikuid "serviti" maandumise juhtumeid. Pärast lendutõusmist jääb UFOde maandumispaikades umbes 50% juhtudest maapinnale mitmesuguse mehhaanilise toime jälgi. Mõnikord jääb pinnasesse muljutis, mis tekib nähtavasti objekti raskuse mõjul, kui see maandub otse korpusele.
Kui objekt on olnud maapinna vahetus läheduses, siis on ka jäljed kõige tugevamad ja selgemad. On olnud juhtumeid, kus objekt on toetunud maapinnale kolmjalga või nelijalga kasutades. Sõltuvalt jalgade labade kujust on siis maapinnale jäänud kas ümmargused või ovaalsed moodustised, mis asuvad enamasti suurema jäljemoodustise sees. See jälg on tekitatud objekti enda poolt ja on tavaliselt ringikujuline, harvem kas elliptiline või silindriline.
Teistel juhtudel on maandumispaikades leitud lohke, mida võib pidada UFO maandumistugede jälgedeks. Nendel lohkudel on sirged või lehtrikujulised servad ja nad moodustavad kolmnurga, ruudu või hulknurga. Nende arv kõigub kolmest kuueni.
Ted Phillipsi koostatud UFOjälgede kataloogis on ära toodud 62 niisuguste süvendite või aukudega maandumisjälge.
Tehnikateaduste kandidaadi S.Kuzionovi teateil avastati 1984.a. juunis suure UFO maandumispaigas Usbekistanis Kattagurgani lähedal kolm 8-meetrise läbimõõduga 5 cm sügavust muljutist.
Muljutisi on leitud ka lumelt. Venemaa Anomaalsete Nähtuste Komisjonile saadetud kirjades teatas geoloog E.Batshurin, et 1962.a. talvel nähti aerovisuaalsete hüdroloogiliste vaatluste ajal Permi oblasti põhjaosas Kalva ja Vishera jõe basseinis lennukilt Jak-42 kaht lumme muljutut umbes 60.meetrise läbimõõduga ideaalset ringi (teineteisest 300 m kaugusel).
Permi ajalehes kirjeldati (27.11.1988), kuidas E.Batshurin nägi ühel 1983.a. oktoobriõhtul Permi ja Sverdlovski oblasti piiril Kitsherti rajoonis Molebka külast 12 km kaugusel maapinnal mingit eredat valguskuma. Järgmisel hommikul avastas ta samas kohas ideaalselt ümmarguse 62-meetrise läbimõõduga lumepaljandi, millest lähtusid igasse külge 60 -70 m pikkused "kiired", mille aluse laius oli ligi 12 ja tipu laius 4-5 meetrit. Paljandi keskpunktis oli rohi lamandunud ja kuivanud ning sellest lähtusid igasse külge põgenenud metsloomade jäljed. Gorki anomaalsete nähtuste uurijate tehtud pinnaseanalüüs näitas tsirkooniumi ja teiste pinnases harva esinevate elementide kõrget sisaldust.
Objekti maandumisel taimedega kaetud maapinnale, on rohi jälje sees tihti kõrbenud või kollaseks tõmbunud, sageli maha muljutud, kusjuures suuremate rohttaimede varred ei ole mitte katki murtud vaid just maha muljutud. Vahel on selgelt võimalik avastada jälje sees mahamuljutud rohu pööriselist iseloomu, kusjuures pöörise keskpunkt ühtib jälje keskpunktiga ja pööris võib olla radiaalselt päri- või vastupäeva.
Kui maandumiskoha lähedal kasvavad puud või põõsad, pole harvad olnud juhtumid, kus puude või põõsaste oksad on murdunud või rebenenud. Jälje poole jäänud lehed võivad olla kollaseks tõmbunud, samal ajal kui ülejäänud taimel on nende värv ja olek tavaline.
Pinnas maandumiskohas on tihti muutunud. Esineb küllalt sageli pinnase nn. tolmjaks muutumist ning võrreldes jälge ümbritseva pinnasega selle värvuse eripära.
Järvejäälgi avastatakse mõnikord ootamatult ilmunud geomeetriliselt korrapäraseid lahvandusi, mida seostatakse UFOde maandumise või lendutõusuga.
1968.a. aprillis avastati külmunud Uppremeni järvel (Rootsi) tohutu, 500 m2 pindalaga lahvandus. Näis, et mingi suur taevast laskunud objekt oli läbinud 80 cm paksuse jää ning selle ümbrusse tükkidena laiali paisanud. Eeldati, et selle võis tekitada suur UFO, mida kaks nädalat varem selle järve lähedal oli märgatud.
1968.a. oktoobris avastati kummaline 50-meetrise läbimõõduga ning laialipaisatud jäätükkidega lahvandus teisel Rootsi järvel.
1990.a. jaanuaris jälgis A.Vorontsov Ukrainas Merefa lähedal lühikese maa pealt tundmatut objekti, mis meenutas lastelelu - tohutut (ligi 25-meetrise läbimõõduga ja ligi 10 meetri kõrgust) vurrkanni. Objekti tsentris oli näha helesinine vöönd ning üleval väike varras. Ta rippus madalal jõepaisu kohal ja tema mõjul vajus umbes 22-meetrise läbimõõduga jääsõõr vee alla.
Kümne minuti pärast tõusis objekt momentaanselt vertikaalselt õhku ja jäi 30 meetri kõrgusele rippuma, lendas aga seejärel Kolesniki küla suunas minema, mille järel vee alla vajunud jääsõõr aeglaselt pinnale kerkis. Hiljem külmus see sõõr uuesti lahvanduse külge, mille tagajärjel moodustus lumest ja jääst korrapärane rõngakujuline vall.
Objekti sealviibimisest jäi ka muid materiaalseid jälgi. Mõnel puul, mille kohal ta lendas, olid ladvad murdunud. Objekti lennutrajektoori all avastati rohus kõrgest temperatuurist põhjustatud kõrbemisjälgi.
Ajakirjas "Tehnika Molodjozhi" ilmunud venelase, tehnikateaduste kandidaadi Rem Varlamovi, artiklis "UFO! Varustagem ekspeditsioon", käsitletakse ufomaandumiskohtade instrumentaalse mõõdistamisega seotud küsimusi koos sellekohaste nõuannetega.
( Biolokatsioon ehk "nõiavitsa" meetod - siin kasutab operaator kas looduslikust materjalist valmistatud instrumenti, näiteks pajuvitsa või kunstlikust materjalist valmistatud instrumenti, näiteks traadist valmistatud raami, pöörlit jne. mitmesuguste väljade registreerimiseks)
Mõõdistamistel kasutatakse nii biolokatsiooni kui ka raadioindikatsiooni meetodeid . Üks huvitavamaid efekte, mis tekib seoses maandumisjälgedega on kronomeetriline efekt. See seisneb selles, et jälje sees on aeg hakanud kiiremini kulgema, kui sellest väljaspool. Maandumisjälje sees on ülitäpse kvartsgeneraatoriga kronomeetri käik kiirenenud, võrreldes jäljest väljas asuva baaskronomeetri näiduga , ühel juhul isegi 0.017 sekundit tunnis. Seda loetakse väga suureks kõrvalekaldeks.
R.Varlamovi juhitud uurimisgrupp tegi esimesena maailmas kindlaks ufomaandumiskohaga seotud huvitava nähtuse: nimelt asub silmaga ja instrumentidega avastatava jälje kõrval tavaliselt veel kaks jälge, mille olemasolust on võimalik teavet saada ainult biolokatsiooni kasutades. Seega on ufo maandumiskohas kolm jälge: üks nähtav ja kaks nähtamatut. Nende uurimisgrupp jõudis järeldusele, et need kolm lähestikku asetsevat jälge vastavad UFO maandumise ja tõusu kolmele faasile. Joonisel kõige ülemine pidurdusfaasile lähenemisel maapinnale. Teine, veidi kõrvalenihutatud, on vahetu maandumis- või vahetult maapinna kohal hõljumise jälg. Kolmas aga vastab asendile aparaadi jõulise äralennu eel. Neid kolme jälge ümbritseb 15 - 18 m läbimõõduga rõngas, mida grupp nimetas "kaitserõngaks". See ongi seesama nähtamatu vetruv vöönd, millest pealtnägijad pole suutnud kunagi läbi tungida, kuna neil on tekkinud lämbumise ja seletamatu hirmu tunne.
Ufo maandumisjälg Hiiumaal asub Kassari saarel Sääre tirbil. See on 80 m kaugusel merest väikesel paekiviklibusel kadakapõõsastest ümbritsetud lagendikul.
Ufo maandumiskohaga seotud väljade mõõtmist teostasin biolokatsiooni meetodil ja sain järgmised tulemused: | OSCAR-2019 |
||
Kõige keerulisem vanus toidu osas on minu meelest aastane laps. Enne seda tead, et ahah, rinnapiim või RPA, mingid püreed ja asjad – ostad poest või teed ise, aga sisaldus on pigem lihtne – peamiselt aedviljad ja mingi lihaline, magusat ei tohi, maitseaineid ei pane väga – kõik selge.
Aga aastane või 1,5 aastane. nagu Johan on, on nii keeruline vanus – jama ei taha, titetoitu ka enam ei söö, mida siis teha? Ok, peamised toidukorrad on tegelikult kaetud:
hommikusöögiks puder (kaera, mitmevilja, riisihelbed, tatrahelbed vms) ja sinna sisse paneme iseblenderdatud smuutit, vahel poetuubist puuviljasmuutit, vahel kahvliga sodiks tehtud banaani vm sellist, mitte iial ei pane ülesuhkrustatud moosi või mett.
lõunasöök on enamasti aedviljad, mingi teraviljatoode või kartul ja liha, kas teeme püreesuppi (jätame tükke ka tegelikult natuke) või sööb ühepajatoitu. Vahel saab tatart hakkliha ja aedviljadega, vahel mingeid kotlette, mida vorbin, kartulit, kartuliputru, makarone natuke – selline tavainimese söök. Soola ei pane, muud ürti olen pannud. Kui teen kõigile korraga, siis panen soola ja kõike muud ainult natuke ning igaüks saab ise lisada.
Nii, aga vahepalad? Neid on nii keeruline valida, sest KÕIK on liiga magus. Puuviljad, ok, aga edasi? Aastasele või vanemale lapsele, kui ei taheta ülemagustatud asju sisse sööta, pole poest väga midagi valida. Kodus on veel enam vähem, siis annangi, näiteks, puuvilja, või segan maitsetsamata jogurti või kohupiimaga mingit smuutit või annan niisama smuutit süüa. Aga kui kaasa võtta kuskile, siis mida te võtate?
Väga õigel ajal tuli meile eelmise aastanumbri sees Estgenic‘ult pakk, milles oli palju nänni Johanile. Ma pean ütlema, et ei olnud kunagi nende orgaanilisi snäkke tellinud, aga olin näinud küll. Mõtlesin, et ahh, tavalised beebiküpsised jälle või kui ei ole, siis on nad nii maitsetud, et Johan niikuinii ei taha. Selle arvamusega tegin küll neile kõvasti liiga.
Pakis oli palju snäkke Organix Goodies ja Heavenly Organic Superfoodsilt. Ma ei saa neid kõiki eraldi analüüsida, päris tõsiselt, sest esiteks, neid oli nii palju ja teiseks, need olid nii head!
Mis mulle eriti meeldib, on see, et need on mugavalt väikestest pakendites, sellised kaasavõtmise snäkid. Oleks Johan suurem ega ajaks maha, saaks rahulikult mingi paki kätte anda ilma, et peaks muretsema, et end nännist üle sööb. Kõik on nii tervislik ning kogused on ka parajad.
Mul on mõned pakid siiani seljakotis kaasas igaks elujuhtumiks, aga enamus asju on, muidugi maitstud/söödud ja sealjuures tahtsin neid ise ka maitsta. Suurimad üllatajad selles osas, kui maitsekas kõik on, olid väikesed müslibatoonid, mida ma ise sisse ajaksin vist iga päev – nii mahlased ja magusad!
Jõuludel olid veel omal kohal piparkoogiküpsised. Kuigi ma ei ole väga piparkookide fänn, siis nende kohta ütleksin, et olid justkui jõulumaitselised küpsised – ei saanud Johan neid enne rahule jäetud, kui otsas ega mina. Noh, ma pidin kahjuks pealtvaataja rolliga leppima 😀
Küpsistest veel olid seal, näiteks, tähestikuküpsised, mis on suuremale lapsele huvitav ja jälle, nii head. Siis meeldisid mulle popcornid kaneeliga (miks ma ise nende tegemise peale ei ole tulnud?) Või no, mis mulle. Ka pretensioonikale Johanile meeldisid need.
Johanil on mingid tuurid peal, et ta viimasel ajal on tõesti ülipretensioonikas. Tõenäoliselt on see tingitud vanusest, aga nii paljud söögid, mida ta muidu hea meelega sööb, on järsku tema mõistes mürk. Suure meelitamise peale sööb ja teinekord lausa isuga, aga see trall, mis enne käib (ikka vali ja konkreetne, et vot, üritan iseloomu näidata), on ikka paras väljakutse. Nii, et seda enam olen ma õnnelik, et sain nii häid ja tervislikke snäkke, mida ta päriselt ka sööb, mitte ei lollita ega loobi laiali.
Estgenic.ee lehelt saate ise vaadata ja imestada KUI suur valik on tegelikult häid ja orgaanilisi lastetoite ja snäkke. Kodus saab tõesti mida iganes lapsele valmistada, aga snäkid on just see nn kurja juur, kus võib päris alt minna ja märkamatult lapsele jama sisse sööta. Pärast imestamegi, et miks ta küll “normaalset” sööki ei söö (olen, muide, ise ka seda viga teinud). Aga vähemalt on see hea, et kui võtta kasulikud snäkid, ei ole terve päev liikuvuses olles nii suur mure lapse toiduga. Mulle väga meeldib see, et valikus on nii soolaseid, kui magusaid, nii küpsiseid, krõbinaid, batoone, tuube, kuivatatud juurvilju, krõbinaid piimaga söömiseks jne. Ühesõnaga, valik on suur!
Nii, ja nüüd ootan päriselt ka veel nõu, nippe, trikke, sööke – mida teie väikelastele vahepaladeks annate ja õue või pikemale sõidule kaasa võtate? Oodatud on just tervislikud lahendused, mittetervislikke tean ma ise ka 😀
Ja veel on hea nõu oodatud – kus ometi võiksid olla sellised söögikohad, kus laste menüüs ei oleks ainult friikad viineritega või midagi taolist?
Sööma soovitan minna Rataskaevu 16 🙂 Tõeliselt maitsvad toidud nii suurtele kui väikestele. Kuna ma ise ei taha ka neid friikaid-viinereid lastele, siis tavaliselt tellime lastele ka täiskasvanute menüüst aga Rataskaevu 16 on lastetoidud nii head, et võtaks endalegi sealt 🙂
Peamiselt ongi puuviljad: banaan, õun, pirn, avokaado (välja minnes viilutasin ära ja panin karpi), aga ka kurgiviilud, pehme seemneleib, siis on nendel Picnicu rebitavatel juustupulkadel KIDS versioon (rohelises pakis), mis on vähendatud soolasisaldusega. Pehmemad pähklid, nt mandel ja kreeka (kui mõned purikad on juba olemas), keefir ja samas siiani ka vahel tuubipüreed. Ja noh, kui palju neid ikka rohkem on vaja 😛
Hahaha, need hinnad. 60g mingeid krõbilaid üle 3 euro. Hullumeelne. Eks ma ostan neid ikka, alternatiive on raske leida. Välja minnes võtan tavaliselt karbiga kaasa viilutatud porgandit, kurki, pirni, õuna vm ja viskan neid organixi krõbilaid või põnni kamapalle sekka. Tuubipüreekaid saab ka, aga ega ta neist suurt ei hooli (8k). Taimseid jogurteid olen ka andnud, aga suurema osa topsist söön ikka ise ära.
Me tüdrukutega alustasime kohe 6-kuuselt näputoiduga ja sealt edasi sujuvalt kodutoit. Kui õhtul meil praad või supp, siis neile samuti. Lapsed nüüd 2a kohe.
Aga vahepaladeks, snäkiks või õhtuooteks tihti kurk, paprika, juustutükid, puuviljad, marjad, kreeka jogurt marjade/puuviljapüreega, leib, riisileib (soolata varianti müüb näiteks rimi), kamapallid ja mõned marjad/paar rosinat segamini pisikesse kaussi ja siis hea näpukestega nokkida sealt. 🙂
Mina enda pea 1,5aastast soolast eemale ei hoia – sööb sama toitu, mida meie. Huvitaval kombel lähevad aga peale ka maitsetud tuubitoidud, so kui väljas olles on ikka põhitoidukorra aeg, siis on vabalt nõus neid sööma (nt Põnni köögiviljapüree kanalihaga vmt).
Jogurtit ja kohupiima segan aeg ajalt pudru sisse ja tunnistan ausalt,et olen talle ka kohukest andnud mõned korrad. Muidu ikka puuviljad, kamapallid, leiba jms.
Jaa meil sööb ka sama, mis meie, lihtsalt ise panengi vähem soola ja pipart vm kangemat maitseainet, mida muidu oleksin pannud. Või nt kui ahjus kana teen, siis tema tükid oma maitsestan eraldi.
Meie poisi lemmikvahepalad on täisteraleib ja kama- või rukkipallid. Ja ka kõik marjad, mis meil sügavkülmikus on.
Neid palle olen ostnud, aga kas talle liiga väikesed või milles asi, aga 2 tk läheb vist suhu ja ülejäänutega mängib 😀
Muna ei söögi? Kuidagi palju putru lapse menüüs. Hommikul võiks teha köögiviljadega omletti näiteks. Keedetud muna on hea vahepala mu lapse jaoks 🙂 saab ka kaasa võtta!
Pähkleid-seemneid sööb ka. Kuigi püüan tihti vahepalaks lihtsalt köögivilju/juurvilju anda. Neid ei ole kunagi kellegi menüüs piisavalt!
Olen kaalunud selle raamatu hankimist. Tegudeni pole veel jõudnud, aga ehk saaks siit ideid vahepalade osas?
Jaanus kinkis mulle selle raamatu ja nüüd on mul eesmärk sealt kõik retseptid ära proovida 😀 ülihea raamat beebist väikelapseni, mõnusad ja lihtsad retseptid. Nii snäkke kui korralikke toidupoodi ja magustoite. Ja kõik on väga tervislikest asjadest 🙂 https://www.apollo.ee/catalogsearch/result/?q=mahedad+supertoidud+beebidele+ja+v%C3%A4ikelastele
Tervislike vahepaladega olen ise ka jännis olnud, seega jälgin huviga neid kommentaare siin. Mu aastane laps sööb praeguseks sama mis meie, lihtsalt soola olen ära jätnud ja lisame omale hiljem. Tänu temale on ka meie menüü muutunud hästi palju tervislikumaks. Näiteks avastasin biomarketist mingid madala soolasisaldusega puljongid, mida kasutan nüüd risotto tegemisel jne.
Snäkkidest meil samad asjad mis eelkõnelejatel (va pähklid). Hea meelega sööb veel hummust – teen seda erinevates versioonides – klassikalist, röstpeediga, röstitud paprika baasil jne. Seda saab tippida juurviljakangidele või siis riisikräkkeritele näiteks. Avokaadost saab teha guacamolet, samuti tippimiseks. Omlett läheb talle hästi peale. Mõnikord värsketele juurikatele vahelduseks lasen neil ahjus pool tundi röstida kerge oliiviõliga, lähevad veidike kuldseks pealt ja natuke pehmemaks aga päris pudiks küpseda ei lase – bataati, peeti, porgandit, paprikat, maapirni, pastinaaki jne. Üks lemmikasi on veel rohelised aedoad või siis spargel kergelt kaane all veidikese võiga ära hautada – nii hea. Mu lapsele meeldib sushi ka väga.
Väljas käimise koha pealt soovitan enne minekut vaadata läbi täiskasvanute menüü selle pilguga, et kas seal on midagi mida laps võiks süüa. Ma pole lapsele kunagi lastemenüüst valida andnudki – ei pea ta teadma midagi friikartulitest ega kananagitsatest. Hästi hea menüü on Kadrioru restoranis näiteks – seal igasugu asju smuutidest omlettideni ja saab ka lõhefileed vms. Samuti Telliskivis on paljudes kohtades häid toite lastele – F hoones näiteks hästi hea kreemine orsotto jne.
Ma ise mõtlesin täna veel sellele, et peaks toidukuivati hankima ja ise aedviljakrõpse tegema, need meeldivad talle väga ja hea mingi topsiga kaasa võtta.
Hea teema, nii tore, et peale minu veel üks ema on sarnase teema ees! Jagan rõõmuga oma snäkke, mida 1,4 aastasele annan. Vahel harva küpsise asemel HIPP blueberry riisigalett, ilma suhkruta. Vahel pehmeid kuivatatud ploome, need on roosas pakis Selveris müügil, vahel rosinaid. Vahel viinamarju. Joogiks hea Loodusvägi mahe pirninektar, talle see väga meeldib, ka ilma suhkruta. Kui kõht kinni siis keefiri, see maitseb hästi. Mu smuutid talle maitsevad, lemmik on banaan-avokaado-kreeka jogurt, kreemine ja ilus heleroheline. | OSCAR-2019 |
||
Mida selgemaks saab see, et eelmisel nädalal alanud tõusul on jaksu edasi kesta, seda enam meelitatakse ligi momentumi jahtijaid, kes julgevad suurema veendumuse juures pikaks minna ning see toidab tõusu. Kuna action on toimunud ilma suuemate uudisteta ning langevate käivete baasil, siis paratamatult tekib tunne, et jaanuari lõpus ja veebruari esimestel päevadel inimemotsioonidest pakatanud turul on juhtohjad enda kätte võtnud taas arvutid. S&P 500 lõpetas päeva 1,1% kõrgemal, Stoxx 600 sulgus 1,3% plussis.
Esindajatekojas FEDi presidendina oma esimese esinemise teinud Janet Yellen kordas põhimõtteliselt seda, mis oli juba varasemalt teada. Keskpanga arvates jätkub nii sellel kui järgmisel aastal majanduse mõõdukas paranemine, mis aitab töötuse määral langeda jätkusuutlikule tasemele ning toetada inflatsiooni 2% lähedale. Detsembri ja jaanuari tööturu statistika nõrkus üllatas tedagi, kuid ta ei tahaks nende põhjal kiirustada järelduste tegemisega, tuues ühe põhjusena välja ebatavalised ilmaolud. Sestap näeb ta, et võlakirjade ostuprogrammi vähendamine võiks järgnevatel kuudel jätkuda.
Kui talt küsiti, mis tooks keskpanga jaoks kaasa otsuse QE vähendamine peatada, siis Yelleni sõnul läheks selleks vaja väljavaate märkimisväärset muutumist. Ta täpsustas, et föderaalreservi eesmärgiks on taotleda keskmisest kiiremat majanduskasvu. Kuigi midagi väga uut tema sõnavõtust ei selgunud, näib, et turuosalised on eos võtnud seisukoha, et Yellen on oma loomult siiski gramm leebem kui Bernanke.
Pärast USA turgude sulgumist hääletati Esindajatekojas võlalimiidi tõstmise eelnõu kasuks, mis annab valitsusele ilma täiendavate kulude kärpimise vajaduseta võimaluse laenata uut raha juurde kuni järgmise aasta märtsini. Senat peaks eelnõu samuti peagi heaks kiitma, kuigi täpset kuupäeva pole teada.
Liikudes tänase päeva juurde, siis fookuses saab olema eurotsooni detsembri tööstustoodang ning Inglise keskpanga inflatsiooniraport. Viimase puhul usutakse, et keskpank kavatseb teha muudatusi intressimäära juhtimisel kasutatava töötuse määra eesmärgis, kuna 7% piir on juba suhteliselt lähedale jõudnud ning vaevalt, et praegusel ajahetkel üldse mõeldaksegi intressi tõstmisele.
USA väetisetootja Mosaic (+2,4% @ $47,96) neljanda kvartali kasum tegi 79% kukkumise, kuna müügihindade langus varjutas kahe peamise segmendi müügi kasvu. Ettevõtte kasum langes $128,9 mln peale ($0,30 aktsia kohta) aastataguse $615,7 mln pealt ($1,44 aktsia kohta). Analüütikud ootasid kasumiks $0,44 aktsia kohta. Ettevõtte käive langes 7,9% ehk $2,18 mld peale. Ettevõtte suurima käibeallika, fosfaadi, käive vähenes kvartalis 6% ehk $1,6 mld peale, samal ajal kui müügimaht kasvas 21% ehk 3,4 mln tonnini. Ettevõte prognoosib esimeses kvartalis fosfaadi müügimahuks 2,3-2,6 mln tonni (vs 2,7 mln tonni aasta varem). Lisaks ootab ettevõte sellel aastal rekordilist globaalset müüki, mis tuleneb sellest, et kliendid ei oota enam hindades märkimisväärset langust. Ettevõte suurendas ka aktsiate tagasiostuprogrammi $1 mld võrra.
Pakendatud toidu müüja ConAgra Foods aktsia tegi -6,3% kukkumise (@ $29,08), kuna ettevõte kärpis 2014. aasta mais lõppeva majandusaasta kasumiprognoosi $2,22-2,25 peale varasema $2,34-2,38 pealt. Kasumiprognoosi langetamise põhjuseks oli nii tarbekaupade segmendi oodatust nõrgem müük kui ka oodatust rohkem aega võttev restruktureerimine.
Hiina eksport ja import kasvasid jaanuaris oodatust kiiremini- eksport kasvas 10,6% Y/Y (graafik alloleval joonisel) oodatud 0,1% asemel ning import kasvas 10% Y/Y oodatud 4% asemel. Võrdluseks, eelmisel kuul kasvas eksport 4,3% ning import 8,3%. Hiina kaubandusbilansi ülejääk kasvas jaanuaris 31,9 mld dollarini oodatud $23,5 mld asemel.
Hispaanias kahanesid tehingud majadega detsembris YoY -3,6%, mis oli väiksem langus kui novembris registreeritud -15,9%
Nagu erinevate riikide näitajate põhjal kardeti, siis kogu eurotsooni detsembri tööstustoodang jäi samuti ootustele selgelt alla, kasvades YoY vaid 0,5% (prog 1,8%). Novembri muutus revideeriti 3,0% pealt 2,8%le.
Kuna töötleva tööstuse PMI nõrgemale tööstustoodangule ei viidanud, siis jaanuari numbri põhjal saab olema huvitav näha, kas tegemist oli ajutise tagasilöögiga või erisuunaline liikumine jätkub. Lõpuks loeb ikkagi see, mida näitab tegelik data, mitte küsitlus ja sestap pole eurotsooni majanduse kohta jätkuvalt midagi julgustavat öelda.
Prantsusmaa suuruselt kolmanda panga Societe Generale aktsia kallines Pariisi börsil +4,71% võrra €46,35 peale. Ettevõtte müügitulu kasvas lõppenud kvartalis 13% võrra €5,78 miljardini ning vaatamata €445,9 miljoni suurusele trahvile teenis ettevõte €322 miljonit kasumit võrreldes aastataguse €471 miljoni suuruse kahjumiga ja tulemus ületas analüütikute ootusi, milleks oli €250 miljoni suurune kasum. Lisaks teatas ettevõte, et on Euroopa Keskpangalt mõned aastad tagasi pikaajalise refinantseerimisoperatsiooni käigus võetud laenud täies mahus tagasi maksnud.
Norra telekomfirma Telenori aktsia odavnes -6,87% võrra 127,40 Norra krooni peale, kuna ettevõtte neljanda kvartali amortisatsioonieelne ärikasum kasvas aastaga 9,6% võrra 8,99 miljardi Norra kroonini ja jäi sedasi alla analüütikute poolt oodatud 9,20 miljardile kroonile. Väljamakstavaid dividende tõsteti 17% võrra 7 krooni krooni peale aktsia kohta ning see ületas analüütikute ootusi, milleks oli 6,83 krooni aktsia kohta. 2014. aasta müügitulule prognoosib Telenor madalat ühekohalist kasvu ning EBITDA marginaaliks oodatakse möödunud aastaga sarnast taset ehk ~34,5%.
Norra väetisetootja Yara International müüdi pettumust valmistanud tulemuste tõttu -6,75% võrra madalamale 250,0 Norra krooni peale aktsia kohta. Ettevõtte väetise tarnete maht kasvas aastaga 22% võrra, kuid väetise madala hinna tõttu kahanes neljanda kvartali müügitulu aastataguse 20,86 miljardi krooni pealt 20,47 miljardi krooni peale ja jäi alla analüütikute poolt oodatud 21,77 miljardile kroonile. Ärikasum vähenes samal perioodil 2,15 miljardi krooni pealt 544 miljoni krooni peale ja jäi samuti analüütikute ootustele alla (1,26 miljardit krooni). Yara International maksab dividende 10 krooni aktsia kohta.
Alumiiniumitootja Norsk Hydro aktsia kerkis +3,60% võrra 29,61 Norra krooni peale aktsia kohta. Ettevõtte neljanda kvartali 16,6 miljardi krooni suurune müügitulu ületas analüütikute 15 miljardi krooni suurust ootust ning firma ärikasum kasvas aastataguse 138 miljoni krooni pealt 483 miljonini kui analüütikud ootasid 310 miljoni krooni suurust ärikasumit. Ettevõte maksab dividende 0,75 krooni aktsia kohta ning see vastas analüütikute ootustele.
Pakendiettevõte Smurfit Kappa tõusis tugevate finantstulemuste najal +4,83% võrra €18,98 peale aktsia kohta. Ettevõtte 2013. aasta müügitulu kasvas 8% võrra €7,95 miljardini ning ärikasum paranes samal perioodil 11% võrra €679 miljonini. Väljamakstavaid dividende tõsteti 50% võrra €0,3075 peale aktsia kohta. Käesoleva aasta suhtes on ettevõte positiivselt meelestatud ning prognoosib jätkuvat kasvu nii müügitulule kui ka kasumile.
Hooajalisuse puhul on teatavad kalduvused küll võimalikud aga need pole kunagi garanteeritud. S&P 500 sulgus -0,2%ga päeva tippude juures, kuid sessiooni esimeses pooles registreeritud -0,8% langus näitas, et kingitus, mida investorid loodavad aastalõpu liikumiste näol saada, ei tule lihtsalt kätte. Läinud nädala tugeva tõusu järel andis nafta eile hinnas järele, odavnedes -3,5% ning vedades energiasektori suurimasse miinusesse. Euroopas lõpetas Stoxx 600 -0,5% kaotusega, seda käibega, mis moodustas kõigest 10% viimase kolme kuu päevasest keskmisest.
USA regionaalsed töötleva tööstuse küsitlused on detsembris andnud erisuunalisi signaale. Kui NY ja Richmondi omad viitasid paranenud aktiivsusele, siis Philadelphia, Kansase ja eile avaldatud Dallase näitajad räägivad olukorra halvenemisest. Arvestades Texase töötleva tööstuse ettevõtete tugevat seotust energiasektoriga, ei tule üldise ärikliimaindeksi kukkumine -4,9 punkti pealt -20,1 punktile täieliku üllatusena, kuigi analüütikud lootsid näha langust vaid -7,0 punkti peale.
Detailid aga nõnda trööstitut pilti ei ava, sest tootangu indeks tõusis 8,2 punkti 13,4 punkti peale, mis tähendab, et aktiivsus kasvas kolmandat kuud järjest. Ja ehkki uute tellimuste indeks langes viiendat kuud järjest, jätkavad ettevõtted töötajate palkamist, töötasu tõstmist ning töötundide pikendamist.
Teisejärguliseks jäävad majandusuudised tänagi, kui Euroopas avaldatakse Hispaania novembri jaemüük ja Itaalia ettevõtete ning tarbijate kindlustunde indeksid. Ühendriikides selgub Case-Shilleri indeksi näol majade hinnatrend ning tarbijate kindlustunde indeks näitab, millises meeleolus liiguvad ameeriklased järgmisesse aastasse.
Hispaania jaemüügi kasv aeglustus novembris 6,0% pealt 3,3% peale, mis oli madalam kui oodatud 4,6%.
Seni ulatub 2015. aastal tehtud M&A tehingute summa rekordilise 5 triljoni USA dollarini. Võrdlusena, eelmine rekord pärineb 2007. aastast, kui tehinguid tehti $4,6 triljoni eest. Kõige rohkem tehinguid (dollarites mõõdetuna) tehti 2015. aastal tervishoiu- ning tehnoloogiasektoris.
Olgugi, et Itaalia tarbijate kindlustunde indeks liigub rekordkõrguses (detsembris 117,6 vs oodatud 117,0), ei ole see kandunud üle tarbimisse (jaemüügi indeks tähistatud kollasega), mis võib tuleneda asjaolust, et töötuse määr hakkas alles tänavu langema ning jääb endiselt väga kõrgeks (11,7%) | OSCAR-2019 |
||
Davide Restivo postitas selle pildi algselt saidile Flickr. Robot FlickreviewR vaatas selle pildi üle ja kinnitas, et see oli saadaval litsentsi cc-by-sa-2.0 all. Vaadatud: 1. oktoober 2010
Renata (Ersilia Clotilde) Tebaldi (1. veebruar 1922 Pesaro – 19. detsember 2004 San Marino) oli Itaalia lüüriline sopran. Teise maailmasõja järgse perioodi väljapaistvamaid ja armastatumaid sopraneid. Väidetavalt üks 20. sajandi ilusaima häälega ooperilaulja. Kasutas oma tugevat häält hea maitse ja viimistletud tehnikaga. Kriitikud jagasid talle valdavalt kiitust kinnitades, et iga tema esinemine oli kultuurisündmus. Oli tuntud kui heade näitlejaomadustega sümpaatne isiksus, kes alati arvestas lavapartnerite soove ega tekitanud primadonnana teatrijuhtidele tujutsemisega peavalu.
Isa Teobaldo Tebaldi oli nimekas tšellist. Meditsiiniõest ema Giuseppina Barbieri huvitus muusikast. Vanemad lahutasid kui Renata polnud veel sündinud. Kasvas üles ema käe all ja ema vanemate kodus Langhiranos. Haigestus 3-aastaselt lastehalvatusse, mis piiras liikumist. Seetõttu huvitus muusikast. Ema soovis, et tütar õpiks mängima klaverit ja saatis ta 13-aastaselt õppima seda muusikariista Parmasse Giuseppina Passani juurde. Passani sai aga aru, et tütarlaps peaks õppima laulmist ning aitas kaasa, et ta sai 17-aastaselt asuda seda õppima Parma Arrigo Boito nimelises konservatooriumis esialgu helilooja ja lauluõpetaja Italo Brancucci ning siis helilooja, muusiku ja lauluõpetaja Ettore Campogalliani juhendamisel. Jätkas lauluõpinguid oma sünnilinna Pesaro konservatooriumis (Liceo musicale Rossini) nimeka soprani Carmen Melisi ja tunnustatud lauluõpetaja Giuseppe Paisi juhendamisel. Pesaro oli ka Rossini sünnilinn. Ameerika aastatel täiendas end New Yorgis lauluõpetaja, soprani ja pianisti Beverley Peck Johnsoni juhendamisel.
Toscanini pakkus talle 1950. aastal Aida rolli, mis oli kirjutatud dramaatilisele sopranile. Tebaldi oli esialgu veendunud, et see talle kui lüürilisele sopranile ei sobi. Kuid Toscanini suutis teda veenda ning koos Mario del Monacoga (Radamès) viisid nad nõudliku Milano publiku suurde vaimustusse. See oli 28-aastasele noorele lauljale väga suur edu ning käivitas otsekohe ka tema rahvusvahelise karjääri.
1951. aastal ühel Aida etendusel tundis Tebaldi end halvasti ning pidi etenduse pooleli jätma. Kuna käepärast polnud ühtegi sobivat asendajat Itaaliast, palgati järgmistesse etendustesse teda asendama välismaine sopran Maria Callas. Callas tuli rolli esitamisega suurepäraselt toime ning jäigi selles osas Tebaldit asendama. Samal aastal kutsuti mõlemad esinema ühele ja samale soolokontserdile Rio de Janeiros. Enne esinemist leppisid nad kokku, et vaatamata publiku nõudmisele kumbki lisapalasid ei esita. Tebaldi sai marulise ovatsiooni osaliseks ning esitas kaks lisapala. Callaselt lisapala ei soovitud. See solvas Maria Callast hingepõhjani ning siis käivitus aastatepikkune vaen ja rivaalitsemine, ehkki pärast Aida juhtumit oli ka juba olnud omavahelist nokkimist. Callas näiteks võrdles ühes intervjuus ajakirjale Time ennast ja Tebaldit nagu šampanjat (Callas) konjakiga (Tebaldi). Tebaldi vastas sellele, et tal on üks asi, mida Callasel pole – süda. Tavaliselt viibis edaspidi nende etendustel korraga mõlema poolehoidjaid või mõlema poolt palgatud klaköörid, kes püüdsid vastastikku üksteist üle trumbata oma lemmiku ülistamisel ja konkurendi väljavilistamisel. Septembris 1968 nende rivaalitsemine aga lõppes ja seda Callase initsiatiivil. Pärast ühte Adriana Lecouvreuri etendust New Yorgi Metropolitan Operas (MO) läks Callas rivaali kiitma suurepärase esinemise eest. Mõlemad embasid teineteist fotograafide kaamerate ees ning Callas ei lausunud edaspidi kuni oma surmani Tebaldi kohta enam ühtegi halba sõna.
4. märtsil.1960 osales ooperiajaloo ühel traagilisemal etendusel. MO-s esitati Verdi ooperit La forza del destino. Tebaldi oli Leonora rollis. Tema partneriks Don Carlo rollis oli Ameerika nimekas bariton Leonard Warren. Warren oli just lõpetanud Don Carlo III vaatuse aaria, mis algas sõnadega „Morir, tremenda cosa” ("Surra, tohutu asi”) ning valmistus avama suletud ümbrikku, et hüüda "E salvo, o gioia" („Ta on päästetud, oh rõõmu”) valmistudes esitama jõulist kabalettat kui varises lavapõrandale ja suri sealsamas publiku ning kolleegide silme all abi saamata. Tebaldi viibis sel ajal garderoobis ja oli juhtunust nii šokeeritud, et ei soovinud enam selles ooperis osaleda.
1956–69. aastal laulis ka Chicago Lyric Operas, käis esitamas rolle Pariisis, Buenos Aireses, Viinis, Roomas, Brüsselis jm. Oli oma aja väljapaistvamaid Verdi ja Puccini rollide esitajaid. Trumprollideks olid Violetta (La traviata) ja Tosca. Üheks publiku poolt kõrgelt hinnatud rolliks oli ka Minnie (La fanciulla del West). Ühes selle ooperi lavastuses Metropolitan Operas pidi ta III vaatuses tulema lavale hobuse seljas. Kuid ta oli hobuseid kartnud lapsest peale. Leiti väga taltsas ja sõbralik hobune. Veendunud, et loom on ohutu, läks Tebaldi ta juurde ja lausus: „Hüva, Mr. Hobune, mina olen Tebaldi. Me peame saama sõpradeks, ah?”
Ta polnud kunagi abielus. Ühes intervjuus selgitas oma vallaliseks jäämise põhjuseid: „Kuidas ma saan olla abikaasa, ema ja laulja korraga? Kes hoolitseb minu lapse eest kui ma käin mööda maailma ringi?” Ta lisas, et on olnud mitu korda armunud, mis on ühele naisele hea asi. Tal oli olnud lühike suhe nimeka ooperibassi Nicola Rossi-Lemeniga ja pikem kooselu dirigent Arturo Basilega.
Lahkus 51-aastaselt 1973. aastal lavalt, esitades MOs Desdemona rolli, millega oli teinud läbimurde ja alustanud karjääri MO-s. Andis kuni 1976. aastani kümneid kontserte peamiselt koos tollase väljapaistvaima tenori Mario del Monacoga. Asus pärast lauljakarjääri lõpetamist elama Milanosse kus viis läbi meistriklassi kursusi. Täielikult ooperimaailmast kaugenenuna asus elama San Marinosse. Suri seal 82-aastaselt oma kodus. Ta on maetud Langhirano Mattaleto surnuaiale perekonna kabelisse.
2010–2013. aastal oli Langhirano 15. sajandist pärit Torrechiara lossis avatud Renata Tebaldile pühendatud alaline näitus. Selle näituse baasil asutati Bussetos tema muuseum, mis avati 7. juunil 2014.
Itaalia režissöör Clemente Fracassil valmis 1953. aastal Giuseppe Verdi ooperi Aida filmiversioon kus nimiosa mängis Sophia Loren, kuid tema eest laulis Renata Tebaldi.
1923. aastast tegutsev inglise nimekas klassikalist muusikat propageeriv ajakiri Gramophone arvas ta oma 2011. aastal asutatud Kuulsuste Halli (Hall of Fame) lauljate väärikasse nimekirja.
Esines oma karjääri 32 aasta jooksul 1262 korda. Nendest 1048 olid esinemised teatrilaval 41 ooperis ja 214 korda osalemine kontsertidel. Järgnevas loetelus pole ooperi nimiosas esinedes rolli veelkord nimetatud. Sulgudes olev arv märgib mitmel korral on ta seda osa ooperilaval esitanud:
Oma karjääri jooksul töötas nii teatrimajades, heliplaadistuudiotes ja kontserdisaalides 79 dirigendiga (alfabeetilises järjekorras): | OSCAR-2019 |
||
Margus Kohava ja Aadu Polli võivad hõlmad vöö vahele panna ning Läti poole astuma hakata. Peaminister Jüri Ratas on omal ümmargusel moel teatavaks teinud, et võtke oma miljard ja aurake ära.
Asi on valimistes. Mitte ükski koalitsioonierakond ei saa lubada, et nende Lõuna-Eesti hääled koos selle tehase reovetega Emajõge pidi allavoolu lastakse. Et see teadmine nüüd äkki korraga nii isamaastunud IRLile kui ka sotsidele kevadise äikesena ajukäärdude sisse lõi, võiks tunduda ju kummaline, aga päris nii äkitse see muidugi ka ei juhtunud.
Kui juba põlistartlasest ekspeaminister Andrus Ansip esialgse leebe iroonia – Emajõest pidi hakkama keedetud kala saama – raudse ei vastu välja vahetas, jäi kõigil ehterakondlastel ja pisiparteilastel tunnistada, et kõikse targem mees siin mitte-midagi-me-ei-taha-riigis on Urmas Klaas. Tema sai juba tükk aega tagasi aru, et tema valimiskampaania ei maksa sedakorda mitte ainsamatki eurosenti. Tuleb lihtsalt tehasele ei öelda – ja hääled tulevad. Küsimus, kas tehase rajamine tartlaste vastuseisu tõttu peagi mitte poliitiliselt võimatuks ei muutu, sai lõppenud nädalal nii selge vastuse, kui seda Ratta-nimeliselt peaministrilt üldse võimalik on kätte saada. Edasine on vormistamise küsimus.
Kui kogukonnad arvavad, et nüüd ongi tõeline demokraatia Eestimaale saabunud ja lõpuks ometi võtavad poliitikud inimeste muresid kuulda, siis nad muidugi eksivad. Fataalselt. Mitte miski pole tõest kaugemal kui see. Empaatiaga pole siin mitte vähimatki tegemist. See on üdini kaine rehkendus, ja see rehkendus käib häältes.
Tühja see 1,4 protsenti Eesti SKTst – kui kaalul on hääled, ei huvita mitte ühtegi erakonda majandus või investeeringud, neid ei huvita mingid kokkulepped ettevõtjatega ega sõnumid, mis välismaailmale saadetakse. Neid ei koti üldsegi see, mismoodi nad hakkavad pärast analoogseid kaasusi menetlema: kui ükskõik missuguse plaanitava – aga miks mitte ka juba olemas oleva? – rajatise vastu tekib piisavalt massiivne protest, nii et seda saab arvestada potentsiaalselt saamata jäävatesse häältesse –, siis lööme lihtsalt jalaga vastu maad ja ütleme, et tõmmake maha? Ei mõtle, ei uuri, ei räägi läbi, lihtsalt pidur põhja, sest „rahvas tahab nii“. See on lame ja räme populism, mille tagajärjed löövad sedasama rahvast mõnel teisel põhimõttelisel juhul piinavamalt kui peenim piitsapiug.
Kohava ja Polli ei arvestanud muidugi mitme saatuslikuks osutunud asjaoluga. Esiteks needsamad valimised – nad uskusid, et kui valitsusega on eriplaneeringu asjus käed löödud, siis ei hakka nende peale enam mingite puukallistajate nõder käsivars. Nad panustasid algusest peale enda meelest parimasse PR-masinasse ja lasksid suhtekorraldajatel leiutada hulgaliselt eufemisme – puratehas, lõhnahäiring jts –, nad alahindasid avalikku arvamust, aga eelkõige ja peamiselt: nad alahindasid emotsioonide jõudu. Ning nende mõju häältele, millest elatuvad poliitikud.
Nüüdne samm tagasi näitab, et esialgu on aru saadud ainult ühest: Tartus ei tule midagi välja. Aga nad ei kujuta liikumist „Peatage Tabivere!“ veel lihtsalt ette. Emotsionaalse küündimatuse tipp on nüüd, juba läinud rongi sabale järele lehvitada ja hüüda: aga me ajame ju Eesti asja! Tuletaevasappi, kes seda nüüd veel usub? Suhtekorraldusbüroos sündinud tekst on jõuetu, sabatu ja sarvitu – niimoodi ei saa usaldust luua. PR-partneri väljavahetamine ei pruugi tulemust anda, eks suhtekorraldajad õmble mantleid nööbi külge ju ikka tellija materjalist.
Samas on kõikide nende tehasejuttude ebamäärasusel olnud ka inimlikult arusaadav põhjus: tehase rajajad ei tea ka ise vastust kõigile neile küsimustele, mida neilt küsitakse. Nende huvi on oma investeering raha teenima panna ning kõik need muud asjad – nt kui pehmeks need Emajõe kalad ikkagi keeta – seada sedamööda, et kisa oleks võimalikult vähe ja villa võimalikult palju. Igapidi ettevõtjalik suhtumine. Ja eks suurte asjadega on ikka nii, et plaane võib teha ja tulebki teha, aga kuidas see kõik päriselus läheb, ei tea ükski ette. Nii on see Rail Balticuga ja nii on tunneliga, viimaks Saaremaa sillaga ja üldse kõigega, millel siin pisikese Eesti kontekstis vähegi mastaapi juhtub olema.
Rohkem kui Kohava ja Polli raha pärast, mis kasvada igatseb – kui Eesti ei taha, küll siis juba Läti tahab –, olen ma mures selle pärast, „mis meist saab“. Sest see jäägu-nii-kui-kuis-oli-suhtumine ja ärme-jumala-eest-midagi-teeme-hoiak on nii valdav ja nii võimsalt emotsionaalne, et sellega ei saa kuidagi mõistliku jutu peale. Kohava ja Polli ei saanud, ja mine tea, kas see ainult nende süü ongi – sest kas kujutate ette kedagi, kes saab? Kus on see mees või naine, kes saab puhta südamega lubada, et kõik see mets ja maa jääb puhtaks ja puutumata, aga rikkaks saame ükspäev ometi niikuinii?
ArvamusEestiErakondEttevõtjaInvesteeringKampaaniaKoalitsioonMaailmMajandusPeaministerPoliitikRahaSaaremaaSuhtekorraldusTartuValimisedValitsusVälismaa
Keskkonnaamet kavatseb jäätmekäitlusfirmale Ragn-Sells tootmishoone põlengu tõttu ettekirjutusi teha, kaalutakse nii tegevusloa peatamist kui ka jäätmekäitluse piiramist.
Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Aderi sõnul kaalutakse Ragn-Sellsile ettekirjutuste tegemist ettevõttes viimasel ajal toimunud põlengute tõttu. Ühe võimalusena on üleval ettevõtte kompleksloa kehtivuse peatamine kuni üheks aastaks, kui selgub, et praeguses kompleksloas olevaid tingimusi on rikutud. „Aga seda saab teha alles siis, kui selguvad põlengu täpsemad asjaolud,“ rõhutas Ader ning lisas, et põlengu asjaolude uurimisega tegeleb päästeamet.
Kui keskkonnaamet otsustab Ragn-Sellsi kompleksloa kehtivuse peatada, ei ole Ragn-Sellsil enam õigust tegutseda. Keskkonnakompleksluba on suure keskkonnamõjuga ettevõtete tegevuse tulemusel tekkiva saaste vältimisele ja kontrollimisele suunatud keskkonnakorralduse vahend, mis on jäätmekäitluse valdkonnas tegutsemiseks hädavajalik.
Teise võimalusena kaalutakse Ragn-Sellsilt teatud jäätmeliikide käitlemisõiguse äravõtmist ning sel juhul tegevusluba ei peatata. Praegu pole keskkonnaamet veel otsustanud, milliste jäätmeliikide käitlemisõigust ära võtta plaanitakse. Otsus peaks selguma järgmisel nädalal. Arutluse all on nii väliterritooriumil ladustatud katmata jäätmed, mida ei tohi katmata kujul õues ladustada, kui ka jäätmed siseruumides, mis võivad tekitada põlenguid, näiteks jäätmekütused.
Ragn-Sellsi Suur-Sõjamäel asuvas jäätmekäitlusjaamas on viimase pooleteise kuu jooksul toimunud kaks põlengut. Viimane eelmisel nädalavahetusel, kui süttis prügikütuse tootmishoone.
Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna ei olnud uudist kommenteerides keskkonnaameti plaanidega kursis. „Mulle tundub, et see väide ei vasta tõele, mis nad on välja öelnud,“ sõnas Vääna ning lisas, et Ragn-Sells jätkab jäätmete vastuvõtmist ja teenuste osutamist klientidele. Samuti jätkatakse põlengutega kaasnenud rahalise kahju väljaselgitamist, mis peaks selguma lähinädalatel. | OSCAR-2019 |
||
Riiklikult reguleeritud kolledžifondid võiks toeks olla väiksemale ebavõrdsusele ja parandada elanike finantsteadlikkust, leiavad sotsiaaldemokraadid, kes on käivitanud noorte nn tuleviku fondi initsiatiivi.
15–24aastaste seas on suhteline ja absoluutne vaesus palju suurem kui teistes tööealistes vanusegruppides, isegi 50–74aastaste seas, märkis sotsiaaldemokraatide juht Jevgeni Ossinovski esmaspäeval peetud noorte tulevikufondi keskustelul riigikogus. Noortel puuduvad säästud, et ülikoolis käia või niisamagi iseseisva eluga peale alustada, lisas ta.
Ühe võimalusena seda olukorda parandada näevad sotsiaaldemokraadid, et võiks teha lastefondi, mis sarnaselt pensionifondiga koguks raha, mille noor saaks kätte täiskasvanuks saamisel, lootes, et sellega saaks noor paremini jalad alla.
„Kui vanemate panus oleks 20 eurot kuus ja riik omalt poolt lisaks 10, siis saaks noore 18aastaseks saamisel juba pea 10 000 eurot kokku,“ selgitas Ossinovski pensioni teise samba eeskuju järgivat fondiplaani. Kui Suurbritannia näidet vaadata, siis osutus üllatavaks, et sellised initsiatiivid saavad vaesemate perekondade seas isegi tugevamat tuge kui jõukamate seas, suur osa on siin vanavanematel, rääkis ta.
„Selle asemel, et lasta noortel astuda ellu 50 000eurose õppelaenuga, mis oleks kõrghariduse tasuliseks muutmise ja õppelaenude regulatsiooni liberaliseerimise tulemus, võiksime keskenduda risti vastupidisele ning üritada anda kõigile võimalikud sarnane stardikoht,“ rääkis Ossinovski. Riigile läheks selline seadusemuudatus maksma 32 miljonit eurot aastas.
Swedbanki juht Robert Kitt lisas, et kommertspankade jaoks tema selles initsiatiivis mingit ärivõimalust ei näe, kuid sotsiaal-majanduslikult on tegemist positiivse initsiatiiviga. Ta kinnitas, et Eesti elanike seas on säästud tõesti peamiselt vanematel inimestel ja ainus viimastel aastakümnetel säästmiskombeid mõjutanud muudatus oli teise pensionisamba loomine, kuhu nüüd on kogunenud miljardeid.
Noorte kolledžifondide mõttes on sellised tooted pankades küll olemas, kuid nende populaarsus on väike. Võrreldes Läti-Leeduga, kus sellistel investeerimiskontodel on ka maksusoodustus, ei olegi klientide arvus nii suur erinevus kui kogusummas. See tähendab, et ka maksusoodustused ei ole pannud lõunanaabrite juures suuremat hulka inimesi seda toodet kasutama. Laste hariduse jaoks säästab Eestis ligikaudu iga kümnes pere.
Praxise uuringule tuginedes ütles Kitt, et kolmeaastase ülikoolitee maksumus on Eestis ligikaudu 10 000 eurot, õppelaen katab sellest 60%, mis tähendab, et ikkagi tuleb endal ja vanematel leida need puuduvad 4000. Sihtotstarbeline fond selle ülikoolitee maksumuse tõesti kataks, märkis ta.
Kolmanda pensionisamba kogemus on samas näidanud, et vabatahtlik kogumine ei võta Eestis kuigipalju vedu, lisas Kitt, kelle hinnangul võiks selline kolledžifond, nagu sotsiaaldemokraadid pakuvad, olla kohustuslik.
„Pangaliidu initsiatiiv anda finantskirjaoskusealast koolitust noortele kindlasti kahvataks selle kõrval, kui palju tõstaks teadlikkust sellise fondi levimine,“ ütles Kitt.
Euroopa Parlamendi täiskogu hääletab neljapäeval, kas anda roheline tuli autoriõiguse direktiivi kavandile, mis vastuvõtmise korral oleks tõsine oht vabale ja avatud internetile.
Külas on Eesti Vikipeedia juht Eva Lepik, kes räägib sellest, miks on kavandatav määrus sõnavabadusele ohtlik ja kelle huve see teenib.
Eesti start-up MeetFrank sai sel nädalal 1,1 miljoni dollari suuruse rahastuse, et jätkata laienemist Euroopas. Külla tuleb MeetFranki kaasasutaja Kaarel Holm, kes räägib laienemisplaanidest ja ka sellest, kuidas rahastust saada.
11.00-12.00 "Eetris on Arvamusfestival"*. Saates otsitakse vastuseid, mida mõista sellise abstraktse termini all nagu ökosüsteemide teenused, kuidas panna loodusele hinda ning miks võiks selline teema olla üldse oluline. Ökosüsteemide teenuste väärtuse üle arutlevad Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Ando Eelmaa ning Keskkonnaagentuuri endine juhtivspetsialist Lauri Klein. Saatejuht on Priit Pokk.
13.00-14.00 "Terviseuudised". Terviseuudised käis suviste õnnetuste ja traumade teemal infot saamas Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMO juhataja doktor Vassili Novaki ja Apotheka Sütiste apteegi proviisori Katrin Kaasiku juures. Doktor Novaki kinnitusel on suvel kukkumisi palju rohkem kui talvel libedaga ja õnnetusi juhtub hooletusest koduaias töötades või sportides. Ta annab nõu, mida kindlasti silmas pidada, kui jalg või käsi on viga saanud ja millal EMOsse tulla ja millal võiks ootele jääda. Apteekri käest saame uuemaid juhiseid, kuidas hooldada haavu ja vigastusi kodustes tingimustes. Saadet juhib Kadi Heinsalu.
15.00-16.00 "Viimane mudel"*. Mida teeksid, kui avastad, et su ettevõte töötab ainult 60% ulatuses? Sellest, kuidas see kaotatud 40% kätte saada, räägibki seekordne saade. Metallitööstusettevõtte Hyrlesega just nii juhtuski, kui üle aasta tagasi valminud auditist selgus, et ettevõte ei tööta täisvõimsusel. Eestis esmakordse projektina hakati koostöös teada-tuntud IT-ettevõtetega olukord lahendama. Kuidas see Hyrlesel õnnestunud on, räägib firma juht Urmo Sisask. Stuudios on ka IT-ettevõtete esindajana Tieto äriarendusjuht Heiti Mering. Lisaks tuleb jutuks, mida näitab Hyrlese näide ülejäänud Eesti tööstuste kohta, ja miks ei tegeleta kõikjal efektiivsuse parandamisega. Saade oli esmakordselt eetris novembris. Saadet juhib Kadri Põlendik. | OSCAR-2019 |
||
Praegu opositsiooni kuuluv Rootsi Keskerakond läheb septembris toimuvatele parlamendivalimistele loosungiga “Edasi!”, kuid selle all ei mõelda edasi opositsiooni jäämist. Keskerakonna sihiks on viia Rootsit edasi.
“Raske ühiskondliku kliimaga ajal, mil paljud otsivad patuoinaid ja rassism laiendab oma haaret, seisab Keskerakond hoopis teistsuguse sõnumi eest. Meie tahame, et Rootsi tee edasi oleks rajatud inimlikkuse ja humanismi põhimõtetele,” teatas erakonna peasekretär Michael Arthursson. “Nii saame me luua ka turvalisust, korda ja arengut.”
“Edasiliikumine on Keskerakonna valimiskampaania keskne teema,” märkis Arthursson. “Kui teised maalivad asju mustaks ja on jäänud kinni probleemide kujutamisse, siis meie tahame tuua esile võimalusi, lootust ja usku tulevikku.”
Rootsis on võimul sotsiaaldemokraatide ja roheliste vähemusvalitsus. Keskerakond on seotud paremtsentristlike erakondade alliansiga, kuhu kuuluvad veel moderaadid, liberaalid ja kristlikud demokraadid. Küsitluste kohaselt konkureerib nüüd valimistel sotsidega esikoha pärast immigrantidevastane erakond Rootsi Demokraadid, millega koalitsiooni mineku on teised suuremad erakonnad välistanud.
Paremtsentristide sihiks on saada neljakesi kokku rohkem kohti kui vasakpoolsetel, et moodustada ise vähemusvalitsus. Enamusvalitsuse sünd on Rootsi Demokraatide kasvanud populaarsuse ja samaaegse paariastaatuse tõttu ülimalt ebatõenäoline. Lõpliku jõudude jaotuse muudab sisuliselt ennustamatuks aga see, et nii rohelised kui ka kristlikud demokraadid kõiguvad praegu neljaprotsendilise valimiskünnise piiril.
Keskerakonnale ennustavad küsitlused nendel valimistel paremat tulemust kui 2014. aastal, kui saadi 6,1% häältest, mis andis parlamendis 22 kohta 349-st. Nüüd kavatseb neid toetada 8-9% valijatest. Ükski uus erakond valimiskünnist tõenäoliselt ei ületa.
Eelmisel nädalal toimunud Almedaleni nädalal (tänavu juba viiekümnendat aastapäeva tähistanud igasuvisel ürituste seerial, kus erakonnad ennast ja oma poliitikat tavapärasest põhjalikumalt tutvustavad ja uusi ideid esitlevad) peetud suures kõnes rõhutas Rootsi Keskerakonna esinaine Annie Lööf vajadust seista kindlameelselt liberaalsete väärtuste eest.
“Poolas ei saa ajakirjanikud enam vabalt kirjutada. Kriitilisi hääli vallandatakse ning vaigistatakse. Tsensuur on tuntav. Ungaris väidab president Viktor Orbán, et liberaalse demokraatia aeg on läbi. Seal muudetakse meelevaldselt põhiseadust ja pannakse kinni ülikoole. Nendele liberaalsetele väärtustele, mis on teinud meid nii edukaks, esitatakse üha enam väljakutseid. Inimväärikust rünnatakse. Seda ei austata. Seda koheldakse nagu mingisugust häirivat kärbest. Seda juhtub ka Rootsis,” rääkis Lööf, kelle endagi kõne katkestasid korraks noorte marurahvuslike aktivistide vahelehõiked, mis seda siiski pikemalt häirida ei suutnud.
“Mu sõbrad, me ei lase neil kunagi peale jääda. Sellele ei ole alternatiivi. Meie peame võitma võitluse väärtuste eest. See puudutab seda, milline riik Rootsi peaks olema. Vihkamise vastu peame me seisma ühiselt,” kuulutas Rootsi Keskerakonna esinaine. “Võitlus väärtuste pärast. See puudutab inimväärikust. Seda kuidas me üksteist kohtleme. See puudutab austus. See käib inimlikkuse ja võõravaenulikkuse vahel. Koostöö ja sulgumise vahel. Vabaduse ja rõhumise vahel. Ja see ei ole lõppenud.”
“Kes võidab võitluse väärtuste pärast siin, sellest sõltub Rootsi tulevik,” märkis ta samas. “Mina tahan, et Rootsi jääks riigiks, kus me kohtleme üksteist austusega. Kus me seisame inimlikkuse eest. Kus me tagame ühiselt selle, et kedagi ei jäeta välja. Sest need on väärtused, mis on teinud Rootsi tugevaks. Mis teevad Rootsi tugevaks ka tulevikus. Meie ei lepi kunagi sellega, et erinevusi kasutatakse ettekäändena tagakiusamiseks. Et isetehtud pomme visatakse põgenikekeskuste ja sünagoogide pihta. Et äärmuslased ja islamistid tapavad hoolimatult süütuid inimesi. Et nad külvavad terrorit ja hirmu. Et nad ohustavad demokraatiat. Seetõttu peame me jätkama selle lahingu pidamist.”
“Olema ebameeldivad natsidele, rassistidele, islamistidele ja ekstremistidele. Ütlema välja ja seisma selle eest, millesse meie usume. Keegi ei saa hirmutada meid vaikima. Mitte mind, mitte kedagi. Vihkamisel ei tohi lasta kasvada,” rõhutas Lööf. “Mu sõbrad, asi on tõsine. Sel sügisel saame me ühiselt seista võõravaenulike jõudude vastu. Sel sügisel saame me ühiselt seista vihkamise vastu. Sel sügisel saame me valida tee, mis viib meid edasi.”
Mis puudutab immigrantidega seotud probleeme, siis on Keskerakond käinud välja konkreetse plaani uusasukate kiireks lõimimiseks Rootsi ühiskonda. Riiki saabuvatele sisserändajatele tahetakse pakkuda võimalust läbida intensiivne integratsiooniaasta, mille käigus omandatakse keelt ja Rootsi tööturule sobivaid kutseoskusi ning saadakse selge pilt Rootsi ühiskonna ootustest.
Integratsiooniaasta läbija peaks osalema kursustel ning ettevõtetes toimuvas praktilises ametiõppes vähemalt 50 tundi nädalas. Ta saaks isikliku mentorti, kellel on Rootsis ametialaseid kogemusi, ja kursuste eduka läbimise korral ka tunnistuse, mis kinnitab Rootsi tööturule sisenemiseks piisava keele- ja ametioskuse omandamist. Nii peaksid vähemalt motiveeritumad immigrandid saama parema stardi Rootsi ühiskonda sisenemiseks.
Loodetakse, et sel moel õnnestuks saada immigrantide hulgast rohkem tööjõudu just nendesse sektoritesse, kus seda on hädasti vaja, ning muutuks olukord, kus immigrantide hulgas on töötus viis korda suurem kui Rootsis sündinud inimeste hulgas.
Integratsiooniaasta läbimiseks peaksid immigrandid aga võtma laenu, mis tuleb hiljem pikema perioodi jooksul tagasi maksta, sarnaste põhimõtete alusel nagu õppelaenud.
Rootsi Keskerakonna ettepanekute hulgas on see samas loomulikult vaid üks paljudest. Põhjalikult on pööratud nüüd tähelepanu ka näiteks tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemiga seonduvale ning keskkonnaküsimustele. | OSCAR-2019 |
||
Kinnisvaraturu olukord meil, üle lahe ja üle lombi on ikka natukene erinev. See, et intressid võivad tõusma hakata, on neil paraku üks vähestest sarnastest omadustest. Vaidlen Kristjanile tõsiselt vastu, mis puudutab tema karusust kinnisvaraturu suhtes Eesti turu (rõhutan, jutt käib AINULT Eestist!) lõikes. Siin kehtivad ikka hoopis teised reeglid, ei saa kõike vaadata sarnaselt Ameerikaga.
Eestis ei saa tulla kinnisvarakrahhi. See pole teoreetiliselt lihtsalt võimalik! Vaata enda ümber, iga nädal toob uudise selle kohta, et keegi jättis oma põhitegevuse ja sukeldus kinnisvaraärisse. Nagu ütleb EMT ühel oma sloganil, et 600 000 inimest ei saa eksida, nii ütlen mina, et nii palju soliidseid inimesi ja muidu ärimehi ei saa eksida valides oma tegevusvaldkonnaks kinnisvara.
Pealegi, kui isegi Indrek Neivelt on soovitanud avalikult kogu eesti rahavale kinnisvaraturule investeerida ja selleks laenu võtta - kas tema pole siis piisav autoriteet? Tema sõnad pole veel piisavalt usaldusväärsed?
Ja nendele, kes räägivad intressitõusust - no mis sellest protsendist või isegi paarist siis juhtub? Mitte midagi olulist ei juhtu!
Tiba offtopic, aga kahjuks elu on juba selline, et kõik teemad on omavahel seotud, nii ka Hansa aktsia hind ja kinnisvara. Suffiks väitis, et hansa aktsia ei allu tavareeglitele ja peab maksma tuhandeid. Sellise jutuga kaugele ei jõua - me mäletame liiga hästi aastat 1997-98 ning seda, kui palju võib kukkuda Hansa aktsia! Ning mis veelgi olulisem, ka Indrek Neivelt ei soovitanud tänavu Hansa aktsiat osta.
Järeldused peaks igaüks oskama ise teha, ainus riskivaba investeering Eestis, mis oma väärtust pidevalt kasvatab, on kinnisvara, mitte Hansapanga aktsia!
Velikij - soovitan sul järgi uurida, mis juhtus kinnisvaraga Soomes 1990-te alguses. Tundes ise ka juhtumisi Hansa siseelu üsna hästi, siis juhin tähelepanu sellele, et Neivelti sõnul ostsid nn "taksojuhid" 97-l aktsiaid, nüüd aga ostavad kinnisvara. Kinnisvaraturul on sama loogika nagu aktsiaturul - krahh tuleb just siis, kui keegi seda enam ei oota ja see tundub ilmvõimatuna. Ja sinu väide, et Eestis ei saa teoreetiliselt kinnisvarakrahhi tulla, on majanduslikult lihtsalt väga rumal. Riskivabasid asju pole olemas, on vaid väikesed ja suured riskid ning Eesti pole mingis erimajandustsoonis, et siin peaks asjad teistmoodi käima.
Esiteks, mitte kogemata ei kirjutanud ma kommi sisse terminit "üle lahe". Seda selleks, et keegi ei hakkaks arvama, nagu võiks tõmmata lihtsaid paralleele Soome kinnisvaraturuga. Eesti turg on täiesti teistsugune, võiks öeldagi, et isegi unikaalne.
Teiseks, kinnisvaraturul pole päris sama loogika, mis aktsiaturul, korterit ei saa lühikeseks müüa ega selle peale putte võtta (meenutan - jutt on eesti aktsiaturust!!!). Saab mängida ainult tõusu peale. Mida kõik teevadki.
Kolmandaks - ei tunne küll Hansa siseelu, kuid mäletan väga hästi, kuidas 97-l ostsid taksojuhid aktsiaid ja tuli börsikrahh. Nõus. Pole mingi uudis. Küll aga on vaja mõista suurt erinevust aktsiaturuga, et eesti kinnisvaraturul ei saa tulla krahhi kui taksojuhid ostavad (mida nad praegu tõesti teevad).
P.S. ei välista, et tingituna igasugustest tsüklitest võib kinnisvarahind mingiks ajaks samaks jääda või tõus aeglustuda. Kuid mingit korralikku kukkumist ei saa küll kohe kuidagi tulla (loodan, et korralikuks kukkumist ei loeta 10% hinnakõikumist, mida võib sisuliselt tingimisruumiks pidada).
"Vaata enda ümber, iga nädal toob uudise selle kohta, et keegi jättis oma põhitegevuse ja sukeldus kinnisvaraärisse." Velikij, see just ongi peatse krahhi tunnusmärk.
...kust võiks leida erinevate piirkondade (näiteks EU sisene) korteri hindade võrdlust - näiteks keskmine netopalk piirkonnas vs keskmine korteri ruutmeetri hind (näiteks EU pealinnade vahel), või oskab keegi välja tuua paremaid indikaatoreid mille põhjal võrrelda korterite hinna taset erinevate piirkondade vahel? ja kust seda leida?
samas kui võrrelda meie eraisikute laenude mahtu SKP-sse, siis arenguruumi on meil veel palju võrreldes teiste EU riikidega...
Velikij, mäletan, et kunagi lugesin mingit kommentaari või intervjuud (kahjuks ei suuda allikat hetkel meenutada) väitis Neivelt, et Hansapanga juhtkonnal on põhimõte mitte kommenteerida (s.h. soovitada või mittesoovitada) Hansapanga enda või mõne teise eesti panga aktsiaid. Umbes et nad ei soovita ise Hansa aktsiat, kuna börss võib siis midagi halvasti mõelda.
Ja minu arvates ei ole Neivelt mitte kunagi soovitanud või siis mittesoovitanud Hansat osta või müüa. Ehk mulle tundub, et nad jälgivad seda põhimõtet üsna täpselt.
Hanzaneti kodulaenukalkulaatori andmetel suurendab 0,25% võrra tõstetud intress laenu kuumakset ca 3%.
Väidan, et tegelikult laenatakse, kasutades tagatisena kinnisvara tagatisena protsentuaalselt rohkem võrreldes tagatise väärtust. Keegi ei repotanud 97 80-75% tagatiseväärtusest. Samuti saab kinnisvara kasutades edukalt ehitada nn matrjokat. Seega.....
Minu arvates ei tasuks maailma intressimäärade tsüklite mõju Eesti kinnisvarahindadele üle tähtsustada. Taustsüsteemid on selleks liiga erinevad. Panustada kinnisvarahindade langusele vaeses kiiresti kasvavas majanduses on imho lootusetu ettevõtmine. Londonis või mõnel teisel arenenud ja mullistunud kinnisvaraturul oleks lühikese positsiooni võtmine ehk isegi väärt idee, aga meie regioonis ei näe ma sellel lähimatel aastakümnetel mõtet. Muu maailma intressitõusu hirm on kiirelt kasvava majanduse ja palkade tingimustes minu arvates ületähtsustatud hirm. Ja millised tegurid peaksid Euroopa Keskpanka praegu sundima järsult intressimäärasid tõstma?
Ilmselt mingi osa spekulatiivsematest kinnisvarainvestoritest avastab, et ostan-ja-üürin-välja ei olegi aastal 2005 enam kõige tootlikum investeering. Mingi osa sellest rahast võiks ju jõuda ka finantsinvesteeringutesse ja turgutada ka kohalike fondide mahte. Usun, et lähimatel aastakümnetel on head väljavaated nii kohalikul kinnisvaral kui kohalikel ettevõtetel (aktsiad fondid). Isiklikult usun, et portfell siinse regiooni ettevõtetest lööb kinnisvarainvesteeringut tootluse poolest, kuid ka ajutised tagasilöögid on finantsinvesteeringutes veidi valusamad.
Ma ei tea kas sa pole aru saanud, aga minu kommentaarid HP teemal on sügavalt iroonilised, ja selle aktsia suhtes olen ma pikas perspektiivis karune juba ligi 2 aastat. Ilmselgelt olen ma see ainus tola, kes "nii võimsast ja lõpmatust tõusust" osa ei võta ja ei hakkagi võtma ja seetõttu ka küllalt raha teenimata, aga ükskord lõppevad kõik haibid otsa.
Aga üldiselt, mida aeg edasi, seda rohkem olen ma veendunud, et see lõpp ei pruugi üldse nii pea veel tulla. Peamine probleem on selles, et kohalikud väikeinvestorid peavad lõpuks kõige rämedamalt vastu pükse saama, aga praegu on neid võrreldes välisrahaga ikka liiga vähe turul. Kotihoidjaid tuleb juurde hankida. Eelkõige just need, kellel saab lõpuks villand "pidevast tõusust" ilma jäämine. Mul mõned turuvõhikutest sõbrad juba mõnda aega ahhetavad ja ohhetavad ("täiesti perses, kuidas tõuseb!") ja ma ootan huviga, millal nemad murduvad ja laiemalt vastavaid signaale tulema hakkab.
Kes ostab Lasnamäele NL paneelmaja korter aastal 2010 ????? (Neid on kümneid tuhandeid ja languspotentsiaal tohutu)
Miks mõni inimene ikka ostab aastal 2005? Sellepärast et inimesi on kärsitum kui ehitusfirmad suudavad ehitada. Kui oleks sama lihtne importida kortereid kui on olnud importida autosid, siis oleks Eestis täna sama palju NL paneelmaju kui on NL autosid.
Ühesõnaga, paneelmajade hinnad lähevad alla! Uute korterite hinnad on raskem prognoosida. Koos NL-majade langus ja tiheneva konkurents arendajate vahel on aga tõenäoline et lähiaastatel nad samuti langevad. Ehitushindade tõus on selles perspektiivis marginaalnse tähendusega.
Samas, tuleval 20 aastatel KINDLASTI läheb suhteliselt suur osa Eesti SKTst korterite ehitamiseks. Nii, ehitustöötajad ja ehitusfirmad kindlasti töötuks ei jää.
Ei tea, minu arvates võib asi langusesse pöörduda siis kui sissetulekud ei arene soovitud suunas. Kas mitte kõik ei panusta sissetulekute kasvule? Kui nii, siis need ei pruugi kasvada, pigem võivad isegi kahaneda. Palk ju võibki tõusta ja tõusebki, aga ei tõuse ühes tempos või suuremas tempos väljaminekutega. Kusjuures ma ei mõtle inflatsiooni, vaid uusi teenuseid ja tooteid ning trende mis tahavad ka maksmist. Seda selleks, et kaardil püsida. No fantaseeriks siia näiteks (lihtsalt näiteks, mitte, et ma sellesse tugevalt usuks) jeebihulluse. Oletame, et teed lähevad veel kehvemaks ja oletame, et jeebi omamine muutub veel rohkem staatuseks kui praegu. Oletame, et iga müügiesindaja hakatiski peab endale jeebi ostma või teda ei võeta tõsiselt. Naerda ju võib (ja peab), aga mobiiltelefon ju on selline asi, et peab olema. Okei, tänu jeebitrendile väljaminekud kasvavad oluliselt rohkem kui palk tõuseb ja reaalsissetulek väheneb, paneme siis väikese intgressitõusu ka ja ongi paljudel põõn?
Põõna võib vabalt panna ka maksuamet, lõpetab ümbrikupalgad ja pressib igalt üürileandjalt 26% sisse. Raha kohe megalt vähem vabalt käes.
2. Location location location - üldise majaduselu arenguga kaasnevad nähud nagu kohalike inimeste sissetulekute tõus ja väljamaalaste jätkuv sisenemin vähemalt tallinna kinnisvaraturule tähendab seda, et jätkub inimesi, eks tahavad oma elamistingimusi kas parandada või uutel sisenejatel - lihtsalt tahavad head kohta elamiseks.
Isiklik arvamus - hinnalangus võib tulla mõnes segmendis - magalad, linnalähisoodele ehitatud tikumajad jne. Muudes kohtades on pigem tegu CF planeerimisülesandega - kes kuidas kuumaksu jõuab maksta.
Jättes välja selle,et mortgage laenude ajalugu on siinmail kaunis lühike siis milles seisneb Eesti kinnisvaraturu unikaalsus?
Euroopa kohta leiab mõningaid suhtarve www.portfolio.hu,väga põhjalikke analüüse sisaldavad aga Inglise keskpanga kvartaalsed ülevaated kus viimasel ajal kajastatakse kinnisvaraga seonduvat üha tihedamalt.Veel on teema tasuta saadaval Deutsche Bank Research(dbresearch.com) kodulehel.
Äkki on seisneb see unikaalsus meis kui ühes Euroopa vaesemas riigis ja hindades mis suhtarvult (palk/ruutmeeter) üle mõistuse kõrged ja peatumist pole näha?
ühest küljest on raske uskuda, et südalinnas võiks KV hinnad alaneda, teisest küljest ei oska hinnata palju turul spekulante on ja mitu % spekulantidest on samasugused jopskid a la 97 börsikrahh ("äriprojekt" on üles ehitatud üürimisele tõusva turu tingimustes. kui turg stabiliseerub või peaks kukkuma, siis CF miinuses ja jama majas). Sellised "solgivad turgu" päris hoolsasti, mul on tunne...
Mida see Neivelt siis ütlema pidi? Ärge enam jumala eest pangast (Hansapangast näiteks) laenu võtke kinnisvara soetamiseks??? Ma ei ole Hansa majandusnäitajatega kursis kuid siin keegi kindlasti on - kui suure osa Hansa kasumist moodustab intressitulu eluasemelaenudest? Neivelt ütleb seda mis tema tööandjale kasulik on.
600 000 inimest ei saa eksida - ma arvan, et saab küll, sest suurem osa inimesi on ju lambad. (mina nende hulgas, et keegi mind kahepalgelisuses ei süüdistaks). See väljendub nii paljudes asjades, et sellest võiks mingi entsüklopeedia lausa kirjutada.
Henno tõi juba näite mis juhtub kui 0,25% võrra intress tõuseb. Lisan siia juurde veel küte (gaas, õli, brikett, jne.), elekter, vesi, kanalisatsioon - nende asjade hind tõuseb kindlasti. Lisaks tõusevad teenuste hinnad. Uutel korterelamutel vaja tavaliselt sõlmida sellised lepingud - elektrikäit, katlamaja v. soojasõlme hooldusleping, fonolukkude-,väravate-, tõstuste hooldusleping, tulekahjusignalisatsiooni hooldusleping, ventilatsioonisüsteem, kindlustus jne. olenevalt majast.
Niipalju kui mina olen kokku puutunud uute korteriomanikega pole keegi neist nende kuludega arvestanud. Ei usu ka, et palgad sellises tempos kaasa tulevad. Kinnisvarakrahh on ülalöeldu valguses lausa programmeeritud ja on ainult aja küsimus millal see juhtub.
Rääkides suhtarvudest palk/ruutmeetri hind vms - kas õigem oleks vaadata Eesti palka, Tallinna palka või hoopis Soome palka? Kui võtta viimasest kahest miski keskmine, siis see m2 hind suhtena palka ehk nii kõrge enam ei tundugi.
Tundub et spekulatsioonitase kesklinna korteriturul on kõrge (ehk tühje kortereid on palju). www.city24.ee:s pakutakse näiteks:
Nii, vähemalt võib väita et vakantsus on kõrge kesklinna korterielamutes. Loomulikult spekulandid ootavad paremat hinda, ja on "teeninud" mitte-realiseeritud kasumi, aga mis juhtub siis kui hinnad enam ei tõuse, kui üürnikke on vaja et üldse midagi oma korterist teenida.
Laenuteeniduse määr (palju palgast kulub laenudele) on Eestis 6% kandis, Lääne-Euroopas 15% kandis. Raffas ei ole veel ennast laenudest silmini täis tõmmanud - aga küll see ka juhtub.
Teisalt, vaba maad on TLN-s ja TLN ümber piisavalt, hinnad peaks kerkima selepärast et pakumine ületab nõudlust, ehk vaba maad ei jätku - aga kesklinnas on lobudikke piisavalt, mis vajaksid buldooserit.
Hinnad tõusevad hetkel tänu äkitsele üldisele arusaamale, milleks osta vana, kui parem uus ning arendajd EI SUUDA rahuldada tekkinud nõudlust.
Eks ta ole, et kui tahetakse asju lihtsakoeliselt võtta, siis tõmmatakse ilma mõtlemata aktsiaturu ja kinnisvaraturu vahele võrdusmärk. Börsikrahh saabus aga paari aastaga, kuhu on paariteise aasta jooksul kinnisvarakrahh jäänud, kuigi iga taksojuht ja poliitik susserdab kinnisvaraga?
Ossa ütles välja esimese lihtsa tõe - kinnisvarakrahh ei saa saabuda enne, kui tuleb üldine ja väga järsk majanduslangus. Hetkel seda Allahi abiga ei paista :-)
Ütles välja ka teise tõe - kuna maju ja maad ei saa importida nagu autosid, pole võimalik turgu äkiliselt ja lühikese ajaga täita.
Loomulikult on Stefani näide oluline, kuid peegeldab siiski üksnes spetsiaalselt spekulatsioonile ehitatud "eksklusiivpindade" turgu, mille osakaal kogu elamufondis on tühine.
Henno näite puhul aga on tegu üksnes ühe, suht ebasoovitava, kuid mitte tapva võimalusega. Laenu võttes saab intresside kõikumisest sõltuvust vähendada alati, tasudes neid laenujäägilt, pealegi on oluline laenu pikkus. Kui minu isikliku eluasemelaenu % 2 võrra suureneks, ma vist ei paneks tähelegi. Pealegi, kui ma ei eksi, siis laenumakseteks tohib kulutada 1/3 netosissetulekust - oli vist nii? Ja kui see 33% suurenebki veerandi võrra, nii 40% kanti, mis sellest siis juhtub? Jälle mitte midagi! Mõni õlu jääb joomata - aga ega siis kinnisvara ost-müük seepärast suunda ei muuda!
Mullusel ÄP konverentsil tõdes Leho Siimsen, et inimesed ostavad rohkem väikesi ja odavamaid autosid ning investeerivad selle asemel rohkem kinnisvarasse. See näitab, et kokkuhoiuvõimalusi on küll ja küll ning turul on seega ka piisavalt veel raha, mida kinnisvarasse suunata. Seega hinnatõus jätkub, samuti eestlaste laenukoormusel on veel arenguruumi. Ja kui see ükskord täis saab, siis tuleb lihtsalt hinnastabiilsus.
mis suhtest "mis nii kõrge ei tundugi" räägid? Soomes on mälu järgi pannes keskmine palk 2K, keskmine ruut 1,5K va Helsingis, kus see on 3K. Sama kehva mälu järgi on Tallinnas keskmine 7K, seega Soome hinnatase eeldaks nii 10K'st keskmist ruuduhinda korterist. Niipalju kui mina kuulutusi olen lugenud, siis Tallinnas hinnad algavad 12K pealt :-)
Mälu on sul kehvake jah :-) - kui rääkida vanalinnast ja uusehitustest (mida sa ei maininud) siis küll, kuid need moodustavad kogu eluasemefondist vähemuse.
City24 andmetel kipuvad hinnad siiski valdavalt üle 10 000 olema, kasutatud arvutusmetoodikast pärinev viga on muidugi omaette teema ...
Henno, kasutatud arvutusmetoodika ei põhjusta ju viga - see on lihtsalt erinev lähenemine ju, sh ka enda võimalikule kindlustamisele intressitõusu vastu käepäraste vahenditega.
Aga ses osas küll oleme ju ühel meelel, et isegi musteima stsenaariumi korral tõuseks tagasimakse 33%-lt 40-ni ja see ei löö ju küll kedagi uppi!
Velikij, kas Sa sellist protsentuaalset langust palgas ei märkakski? Sinu tööandjal koidab küll kõva kokkuhoiuvõimalus siis, :)
Hehee, siin ongi suur erinevus! Selles seisnebki kinnisvaraturu unikaalsus, et asi ühtpidi töötab ja teistpidi mitte.
Aga kui eluka makse tõuseks 8,5% siis heal juhul paneks tähele, aga mõtleks, et bad luck ja maksaks edasi. Pealegi - ega 2% lambist saa tõusta, see käib ikka 25-50 bp kaupa. Ja siis on see tõus veel vähemmärgatav.
Mitte selles pole probleem, et see juba laenu võtnud 7200 netoga vend ei jõua maksta, tema maksab ja sööb makarone nagu Priitp siin vist kunagi mainis - sry kui valele isikule omistasin selle märkuse ...
Aga teine 7200 netoga vend ei saa enam võtta 500 000 laenu, ta peab nüüd 400 000 võtma kõrgema intressi pealt - kuumakse 6% intressiga 2398 ... järelikult peab ka korter olema odavam
Ma tooks valja yhe tugeva erinevuse ja ka probleemi Eesti kinnisvara/ehituse turul vorreldes muu (arenenud) euroopaga. Sellest on kergelt juttu olnud ka aripaevas ja see puudutab ka teisi sektoreid. Toojoud randab valja! Kuna mujal makstakse rohkem palka ja toojoud saab vabalt liikuda (ja seda on hakatud yha uljamalt ara kasutama) siis see on suureks surveks palgatousule. Tosta palka, voi aja ari ilma tootajateta.... Mis siis ootab Eestit ees, aareala staatus voi kiire keeriselaadne yhtlustumine muu euroopaga?
tonuonu, spekulatsioon teemal, et palgad (keskmiselt mõistagi) kukuvad, on küll väga tänamatu. Ehk siis teoreetiliselt võimalik, kuid see võimalus on praktikas imepisike lihtsalt.
Tööpuudus saab niipalju tõusta ainult juhul kui majanduses midagi totaalselt untsu läheb - ja sellisele variandile sai ka vihjatud - siis on kinnisvarakrahh tõesti võimalik. Muidu mitte.
Uusmaa kinnisvarabüroo sügisene ülevaade võrdleb Euroopa suuremate linnade korterite ruutmeetrihindasid põgusalt (14 lk väike tabel), Oslo kesklinn on 4000 eur tipus, Tallinna kesklinn 1500 euroga põhjas. Aga üldiselt vahe kahekordne Tallinna kahjuks, aga palkade vahe tunduvalt suurem.
iirimaal on 1. jaanuarist miinimupalk 8 euri tunnist. ja et saada dublinis 2 toalist(+2 vannituba ) korterit 500 euri kuus siis peaksid seda uurima oma emalt(isalt, vennalt vms). pigem usuks kui üür oleks 500 euri nädalas.
Jah, ja 0,5l Coca-Cola maksab ka New Yorgi kesklinnas tänavalt ostes mitte 7 EEK vaid 7 USD, nii et meid ootab kõva inflatsioon ees.
Eelmisel aastal müüdi ja broneeriti umbes 2700 uut korterit, selgub täna Arco Vara avaldatud Eesti kinnisvaraturu ülevaatest, vahendab Äripäev Online.
See on peaaegu sama palju, kui kahe eelneva aasta jooksul kokku, märgib Arco Vara. 2003. aastal müüdi ja broneeriti 1750 ja aasta varem 1362 uut korterit.
Praegu on müügis umbes 900 uuskorterit, millest enamus valmib aasta teises pooles. Eelmise aasta lõpus alustati mitmete mahukate uuselamuprojektidega Jüri alevikus, Haabneemes ja mujal, kus planeeritavad kogumahud ületavad 500 korterit.
Suurim uute korterite nõudlus püsib hinnaklassis 15.000 krooni ruutmeetrist. Uutest korteritest soovitakse üha enam kolmetoalisi.
Sama suured renoveerimata korterid Tallinna magalarajoonides, mille eest ostjad on nõus maksma 10 protsenti vähem kui müüjad küsivad, enam hästi kaubaks ei lähe.
Rahuldamata nõudluse survel jätkub ka pidev uute korterite hinnatõus, mis 2004. aastal jäi Tallinnas ja selle lähiümbruse erinevates piirkondades 10-15 protsendi piiresse.
Teeme väikesed arvutused Stefani toodud andmeid aluseks võttes. Abivahendina kasutame HP lehel olevat max. laenusumma kalkulaatorit. Võtame näiteks 15a eluasemelaenu.
Max laenusumma kasvas aastaga 20%, mis võiks olla korrelatsioonis kinnisvara üldise hinnataseme tõusuga. Laenude mahu kasvu küll ei maksaks otseselt seostada, see on rohkem nagu käibenäitaja, kus iga kroon ei pea genereerima ostetava vara hinnatõusu. Mingi seos kindlasti on, kui ikka laenumahud langeksid, siis ei saaks ka KV hinnad tõusta. Küsimus on rohkem suurusjärgus. Ja 50% vestus 10-15% on päris usutav. | OSCAR-2019 |
||
Velkur on loodud muutmaks inimese pimedatel teedel nähtavaks. Samas on see tagasihoidlik aksessuaar, mille vilkumine samas tõmbab pimedas kaasliiklejate tähelepanu, muutes liiklemise jalakäijale ohutumaks.
Bevira on ühtne terviklik äritarkvara, kus ettevõtte äriprotsessid ja finantsarvestus on ühtses tarkvarasüsteemis. See tähendab, et Bevira on äritarkvara, mis säästab ettevõtjale aega. Bevira tuli meie juurde revolutsioonilise mõtlemisega ning nad tahtsid oma brändiga põhimõtteliselt öelda, et on aeg unustada paberimajandus ja PDF’id, sest tänapäevane raamatupidamine on aegunud ning vajab reboot’i.
Tallinnas toimuv Rahvusvaheline Puitarhitektuuri Konverents toob üle maailma kokku tipparhitektid ning -ehitajad, kes on silma paistnud puidu innovaatilise kasutusega oma töödes. Teist järjestikust aastat paluti meilt üritusele brändi – sh. logo, värvid, kirjatüübid ja veeb.
Noored tootedisainerid Mihkel Mäll ja Mihkel-Emil Mikk kerkisid esmakordselt disainipubliku vaatevälja 2016. aastal, mil nad pälvisid peaegu uustulnukatena fookuskauguse mõõtmise seadme eest Eesti Disainiauhindadel tootedisaini auhinna Bruno.
R-kioski väljakutse oli muutuda suitsu-, burgeri- ja bussipiletiputkast millekski, mis oleks jätkusuutlikum, inimeste jaoks vajalikum ning R-kioski asukohtadele väärtust loov.
2019. aasta kevadel valmib uuendatud e-maksuamet, mis muudab teenused kasutaja jaoks märksa mugavamaks ja suhtluse vahetumaks.
CollectNet, juhtiv tegija robootikapõhiste pakisaadetiste sektoris, võttis ühendust Mobi Labiga, et disainida nende kasutajakogemust ja arendada nende erinevaid mobiiliteenuseid ja -tooteid.
Lugu sellest, kuidas ühest ootamatust telefonikõnest sai Eesti disainistuudio kaasabil alguse rahvusvaheline humanitaarabiorganisatsioon Bring Hope ja lühidokumentaal.
Disainikeskuse juhtimisel ellu viidud siseministeeriumi innovatsiooniprogramm on ilmekaks näiteks, et avalik sektor saab ja peabki olema innovaatiline ning saadud kogemust kavatsetakse edasi kanda nii ministeeriumis kui haldusala sees.
ERR on Eesti avalik ringhääling, mida peamiselt eristatakse ja hinnatakse kõrgekvaliteediga sisu ja programmi pärast. ERRi sisu on äärmiselt mitmekesine, laialdase kanali ja formaadivalikuga ning suunatud väga erinevatele sihtgruppidele. ERRi ja Mobi Labi koostöö eesmärgiks oli uuendada avalike raadiokanalite ja televisiooni mobiilset kasutuskogemust
Ligi kuus aastat on kestnud Tallinna Transpordiameti koostöö disainiagentuuriga Disainiosakond, et ühistransport sõitja jaoks võimalikult selgeks, loogiliseks ning mugavaks liikumisviisiks muuta
Baltika Grupile kuuluv Eesti edukaim moebränd Monton kujundas Kristjan Järvi Läänemere Filharmooniaorkestrile erilise esinemisriietuse, mis on inspireeritud nende värske kontserttuuri „Vetemängud“ ideest.
Hoolimata jahedapoolsest kevadealgusest on Tallinnas tärganud mitmeid uusi disainipoode. Neile, kes veel kursis ei ole, kust head Eesti disaini saab, teeme väikse ülevaate.
Selle aasta septembris avaneb Põhja-Tallinnas uus põhikool, mis on lisaks uuenduslikule lähenemisele õppeprotsessile silma paistnud ka sõbraliku, julge ja eristuva visuaalse keelega.
100% Eesti tarbijatele endile kuuluv Coop Eesti on vanim ja suurim Eesti jaekaubanduse vallas tegutsev grupp, mil on üle Eestis üle 400 poe.
Fleep on sõnumirakendus oma kõikide vestluste toomiseks mugavalt ühte kohta. Kasutajad saavad Fleepis suhelda nii tiimiga, partnerite ja ka klientidega.
Kuidas on metsast ise kuuse toomine ajas muutunud ja kuidas on jõutud sedavõrd lihtsa, arusaadava ja mugava teenuseni, sellest rääkisime Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kommunikatsiooniosakonna juhataja Mari-Liis Kitteriga.
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus koostöös Politsei ja piirivalveametiga töötas välja uue e-politsei lahenduse, mis oma lihtsa ja puhta disainikeele ning funktsionaalse ja intuitiivse kasutajaliidesega muudab politseipatrullide elu märksa mugavamaks.
Nii lopsakate ja lõhnavate õite all lookas puid ja põõsaid möödunud kevadest ei mäletagi. Näib, et ka festivalisuvi tuleb lillelõhnaline ja linnulaululine.
Geniaalselt minimalistliku ja ajatu vormiga terasest rippvalgusti, mis on viimistletud kõrgtehnoloogilise karastusahju kuumuses.
Münchhausen on Tallinnas ja Barcelonas paiknev telereklaami produktsioonifirma.Reklaam on lugude jutustamine ja parun Münchhausenile meeldis lugusid vesta ning neid vürtsitada vähemate või rohkemate veidrustega.
Turul debüteeriv, välismaa investorite ning eesti arendustiimiga mobiilirakendus nimega PlayWin vajas brändi väljatöötamist ning äpi kujundust.
Kliendi sooviks oli alustada Eestis kui saunakultuuri aus hoidvas riigis saunakeriste tootmisega, ning esimeseks eesmärgiks seati elektrikerise disianilahenduse väljatöötamine.
Brillare visuaalne identiteet edastab sõnumeid riisi- ja oliivifarmeritelt, veinitootjatelt jt kohalikelt inimestelt.
Sündis veeb, kus iga üritus ja esineja võib tunda ennast staarina ning külastajale on informatsioonis orienteerumine tehtud nii ülesehituslikult kui ka visuaalselt lihtsaks ja nauditavaks.
2009. aastal oli Apollo 7 raamatupoest koosnev kett. Ettevõte kuulus Rautakirja gruppi, teiste hulgas ka Videoplanet videolaenutus, Filmipood, Forum Cinemas, R-kiosk, Lehepunkt jt. Ettevõtete vahel puudus sünergia ja igasugune kokkupuude.
Tundra eesmärgiks oli luua Allfilmi loomingut tutvustav isikupärane koduleht, mis on suunatud eelkõige produtsentidele, levitajatele, reklaamivaldkonnas töötavatele inimestele ja ajakirjandusele.
Hyperice on liikumist ja taastumist parandav ning tõstev tehnoloogia, mida kasutavad maailmakuulsad sportlased nagu Blake Griffin, Lindsey Vonn, LeBron James, Kobe Bryant jt.
Kui keset ülikuuma juulikuud maandus Redwall Digitali käte vahele Tartu Ülikooli virtuaaltuuri veebikeskkonna briif, olime tõeliselt põnevil ja ei jõudnud töö kallale asumist ära oodata!
Ugala on üks Eesti vanimaid ja suurimaid kutselisi teatreid, mis pakub elamusi igale maitsele – lastelavastustest ja muusikalidest klassikalise ja kaasaegse draamani.
Pirita jõe kaldal asuv restoran vajas identiteedi väljatöötamist ja kõiki restoranipidamisega seotud kujunduslikke materjale.
Projekt eesmärk oli luua visuaalne identiteet, mis oleks stiililt puhas ning veebileht, mis oleks kasutajale lihtne.
E-teenuste visioon on sündinud soovist muuta Eesti e-teenused paremaks. E-teenuste visiooni koostamisel ei ole me piirdunud ainult teoreetilise raamiga, vaid pakume ka praktilisi näiteid ehk pilte, kuidas üles ehitada kasutajasõbralik ja terviklik e-riik.
Tallinna Ülikooli Erasmusprogrammil puudus ühtne käekiri, millega haarata välistudengeid ning olla kooli üldises visuaalruumis eristuv.
Sihtasutuse haare oli muutunud laiemaks ning senine logolahend koos muu visuaalse lahendiga ei toetanud enam ettevõtte omapära, rääkinud nende lugu ega olnud kaasaegse selgelt mõistetava käekirjaga.
Veebileht on Vana Tallinna brändikommunikatsiooni südameks, kus igaüks võib tutvuda Vana Tallinna tõekspidamiste, tootekollektsiooni, kokteilikunsti tarkuste ja palju muuga.
INNOHOME otsis endale partnerit tööstusdisaini ja mehaanika projekteerimise valdkonnas. Meie lähteülesandeks oli välja töötada disaini prototüübid konkureerimaks teiste büroode töödega. Ten Twelve lahendus valiti parimaks ja see aitas INNOHOME’l tõusta maailma juhtivaks köögi turvaseadmete tootjaks
Käsitööna valmistatud puidust käekellad, mis valmivad kenas ja soojas Antoniuse õues Kersti Teenu käe all tahtsid leida enda teed uute omanikeni.
Tavex on Põhja-Euroopa juhtiv väärismetallide ja valuuta diiler ning müüb üle 4 tonni kulda aastas. Bit Finer’i eesmärk oli teha kontserni e-poodidele täielik uuenduskuur ja tõsta müüginumbreid.
Külluslikud Etnokudumid on paar aastat tagasi alguse saanud loomeettevõte, mis valmistab rahvarõivastest inspireeritud kampsuneid, jakke ja kleite.
Fondid ehk kirjatüübid on see osa disainist, mida me kasutame, vaatame, hindame praktiliselt iga päev, aga seda endale teadvustamata.
Hiljuti lõppenud Disainiöö järel nendib Maris Takk, et Eesti disain on heal järjel, disainerid on andekad ning valdkonna areng on märgatav.
“Kõik sai alguse sellest, et Karmenil oli sõpradele vaja jõulukinke. Kuid miski ei tundunud piisavalt emotsionaalne, vajalik, samas sobiva hinnaga. Sellistel hetkedel tuleb paljudele eestlastele appi loomingulisus ja käsitööoskus. Kingitusteks valmisid vildist loomanäolised unemaskid,”
Iseasi tootedisainibüroo loodi 2010. aasta alguses. Alustati 4 partneriga, kellel oli kokku 60 aastat kogemust tootedisainis ja -arenduses.
Bold Tuesday on kahe noore Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud disaineri – Kairi Kuuskori ja Markus Marksi algatatud disainifirma, kes pakub julgeid unistusi interaktiivsete maakaartide ja plakatite näol.
Disainiosakond usub säästvasse liikumisse ja kasutajakesksesse linnaruumi. Stuudio sai alguse soovist luua vastutustundlikku disaini ning selle abil ümbritsevat linnaruumi inimkesksemaks muuta.
Kohtusime Suwemi turundusjuhi Maris Kivi ja disaineri Eneli Siimoniga ettevõtte Tallinna müügisalongis, mis tundus parajal määral inspireeriva keskkonnana rääkimaks disainist ning selle rollist tootmises ja ettevõttes.
DUX asutati 2013. aastal, kui omanikud Kristian Lember ja Kevin Crepin olid naasnud rännakutelt Eesti ja piiritagustest ettevõtetest, omandanud hulgaliselt kogemusi ning mõistnud, et parim viis jätkamiseks on oma disainibüroo.
Mihkel Masso kuulub alates eilsest, 30. märtsist Eesti disainerite viieliikmelisse klubisse, kelle loodu on pälvinud RedDot disainiauhinna. Kõrgeima tunnustuse pälvis Eesti firmale HUUM disainitud elektrikeris Drop, mis kandideeris vannitubade ja saunade kategoorias ning pälvis äramärkimise disainilahenduse meisterliku teostuse eest.
Koor on eesti keeles homonüüm ehk mitmetähenduslik sõna, mis valiti disainiagentuuri nimeks asutajate poolt üsna teadlikult.
Eelmise aasta lõpul esitleti Berliinis mitu aastat arendatud suhtlusplatvormi Wire, mis peaks just oma suurepärase ja kasutajasõbraliku disainiga kõik teised suhtlusäpid edestama. Peamiselt eestlastest koosnevat disainimeeskonda juhib Priidu Zilmer, kes on muuhulgas disaininud Skype'i, Nokia, Vdio ikonograafikat ja kasutajaliideseid
Stella Soomlais on üks haruldane noor Eesti disainer, kes veab omanimelist brändi Stella Soomlais Design, teeb koostööd erinevate disainerite ja loovate inimestega nii Eestist, Suurbritanniast kui ka mujalt, õpetab Eesti Kunstiakadeemias ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis tulevasi disainereid, on pälvinud mitmeid auhindu nii Eestist kui väljastpoolt ning kõigele lisaks valmis temast hiljuti ka minidokumentaalfilm "Kuniks kõik on seda väärt."
Muusikafestival Jazzkaar tähistas sel aastal oma 25. juubelit ja sel aastal on põhjust lisaks muusikale rääkida ka disainist.
Purjetamisentusiastid lõid uudse, innovaatilise ja kasutajasõbraliku disainiga paadi. Kuid alus, mis üritas meeldida kõigile korraga, ei sattunud ühegi kasutajagrupi tähelepanu keskpunkti. Enne identiteedi loomise juurde asumist, tegi Brand Manual põhjaliku eeltöö ja uuringu.
Noore disaineri Johanna Tammsalu loodud Solid Spin lambid on inspireeritud meid iga päev ümbritsevatest esemetest – kingadest, võtmetest, prillidest jne ning sündisid vormieksperimentide tulemusena.
Sille Sikmanni bränd Scheckmann (mis on muide tema perekonna Balti-Saksa nimi) hakkas meestekingi tegema kaastundest meessoo vastu, kes said erinevalt naistest osta peamiselt vaid igavaid musti ja pruuni kingi. | OSCAR-2019 |
||
Kuule jah.. Eks pilke lendas siit-sealt päris palju :D:D Aga lõpuks ma isegi unustasin sellele mõelda, et teised vaatavad. Sellega ilmselt harjub üsna ruttu.
Väga kift on selliseid videosid vaadata ja mul juba tuli isu ka üks vlog kuskilt välja võluda. Mul on aga üks soe soovitus. Eesti on väike, kõik teavad kuidagi kõiki ja ma ei soovita Sul nii avalikult kõike jagada. Mis auto Sul on, kes kuskil elab, kes kuskil töötab jne. Näiteks autonumbri sain ma väga lihtsalt sealt videost kätte. Sõbralik soovitus on jälgida mida ja kuidas Sa jagad, sest see võib Sulle endale tulevikus karuteene teha. Kuna aga ma juba kuulsin, kuidas ütlesid Jürile "pead sellega ära harjuma," siis ootan edasisi videopostitusi! (:
Tahaks küsida, et mida sa õppinud oled ja kus koolides, et sa nii vägeva töökoha peale saanud oled? :D Ausalt huvitaks kohe.
Käisin tavalises koolis.. Viimsi Keskkoolis ning Liivalaia gümnaasiumis :) Edasi läbisin paljusid kinnisvaraalaseid koolitusi. Tänu nendele sain erinevaid tunnistusi/diplomeid nii rahvusvahelisi kui ka eesti omasid.
Ja veel! - dekoratiivpatju ja voodikatteid võid otsida sisustussalongist Muster. Sealt leiab alati vahvaid aksesuaare kööki,vannituppa, magamistuppa ning kõikjale koju. Tallinnas on kaks Mustrit - Rocca Al Mares ja Pärnu mnt-l. Lisan ka Mustri lingi, kust saad vaadata mõningaid pilte salongide sisutusest: http://www.muster.ee
Ma saan vist varsti noormehe käest pahandada..teine õhtu juba kus ma ninapidi siin blogis loen,vaatan ja muud ei näe,kuule :D aga mulle nii nii meeldib,ei jõua ära kiita sind!:)
See on kõige lemmikum ja huvitavam video ja ilmselt ka postitus. Ühinen Liina soovitusega: kuna sa juba (vähemalt blogimaailmas) üpris kuulus oled, siis võib olla nende videote tegemine üpris riskantne ning aeganõudev, hoolega peab läbi mõtlema, missuguseid detaile avaldada ei tohiks jne.
Samas sellised videod annavadki kõige paremini edasi sinu kõige tõetruumat ja tegelikku olemust. Sain jällegi kinnitust, et oled supertore, intelligentne ja siiras inimene. :)
Jään põnevusega järgmisi videopostitusi ootama. Kusjuures iga kord ei peagi nii põhjalikud videod olema. Võid lihtsalt rääkida põgusalt, mida tegid ja kus käisid ning oma päeva muljetest ning video on kindlasti sama huvitav :)
Oi suur, suur aitäh! Ma püüan sellele tulevikus tähelepanu pöörata.. Ma ei tulnud ennem selle pealegi :)
See, et autonumber videole jäi .. nagu näha oli, siis oli ju tegu nagunii firma autoga, kleepsud olid peal, siis võib ju seda autot nagunii linnas igaüks näha ja ära tunda, kes sellega sõidab.
Aga näiteks kodu tuuri video osas (mida on mitmeid kordi tegelikult soovitud) ma annaks sama nõu, mis siin juba läbi on käinud, et mõni koht võiks jääda privaatseks. Muidugi mõned kohad jäävad videotele ja piltidele ja see on normaalne, aga mõtlen just eraldi videot kodust, just sinu enda privaatsuse seisukohast, soovin, et sul kõik ikka hästi läheks :).
Tore kui meeldis! Me ise pärast ka täiega naersime.. Jäi selline mulje nagu me kuskil maastikul sõidaksime :D:D
Panen selle kõrvataha ja ega ma konkreetset maja ning korterinumbrit ei avalda. Seest vast pole hullu.. Väga raske on ju ainult sisustuse järgi aru saada millega tegu on :)
V,äga lahe minu meelest. Ma arvan et me kõik oleme piisavalt ameeriklaste vlogisid näinud ja nüüd tahaks midagi kodumaist :)Ja paksmagu on ikka ülinunnu alguses no ma ei või lihtsalt :D
Julge tüdruk oled ikka, mina ei julgeks küll niimoodi kaameraga ringi käia, eriti tööl. Aga väga lahe video ja kas sul on kunagi paha tuju ka olnud? :D Tundub, et mitte :)
Hehe.. Eks mul ikka on vahel paha tuju ka :D Ma ülemistes reeglina eriti tihti ei käi ja siis tuligi suure üllatusena, et selline pidu käib :D
Esiteks, sa tundud mulle väga rõõmus, positiivne, intelligentne ja heasüdamlik inimene. Sa kohe hoolid oma blogi jälgijatest ja seda on tohutult tore vaadata. Veelgi enam on väga südantsoojendav, kui väga sa oma lähedasi armastad. Nii tore on lugeda, kui sa näiteks oma vanaemast kirjutad - kohe näha, et tal on su elus väga suur roll :)
Teiseks, ääretult tore on, et sa nii tihti kirjutad siia! Põhimõtteliselt iga kord, kui siia satun (mida juhtub peaaegu iga päev), on siin uus postitus või isegi mitu. Su postitused on alati nii sisukad ja toredad :)
Kolmandaks, su moto (dream it, believe it, achieve it) on väga inspireeriv, eriti kui võtta arvesse, et sinu puhul on see ilmselt tõesti tõeks osutunud. Väga vägev on, kui kaugele sa jõudnud oled ;)
Kui nüüd ainult sellest postitusest rääkida, siis väga vahva ettevõtmine! Tee neid videosi kindlasti veel! :)
Kas su töökaaslased/kolleegid loevad ka su blogi ja on kursis sinu tegemistega? Nii vahvalt chillilt suhtusid sellesse, kuidas nad "otseeetrisse" sattusid? :D
Tuhkrud tunduvad tõesti väga lahedad ja hüperaktiivased, ise pole kahjuks ühegagi veel kokku puutunud :(
Aga aitäh sulle, et sa meid oma tegemistega "kaasa võtsid" ja kannatasid kõik need imelikud pilgud välja ! :))
Väga mõnna on selliseid videosid ka vahelduseks vaadata! Nii et tee aga veel :) Ma vaatan/loen kõike su blogis :D
PS! Su tuhkrud on niiiiiii nunnud :) Sööks nad ära! hehe :D Mul on suur nõrkus väikeste ja armsate loomade vastu! Ma ei jõua ära oodata, mil mu kihlatu lubab mul ükskord väikese kutsika võtta :D
Heh, Sa oleks justkui vana kala vlogimises :D. Esimesed vlogid on inimestel tavaliselt kohmakad ja imelikud, aga Sinu vlog ei olnud üldse esimese vlogi nägu. Väga-väga lahe ja mina ootan ka juba järgmisi.
Väga väga lahe video, mulle vlogid väga meeldivad ja soovin Sinult tulevikus kindlasti neid veel näha :) Lisaks kõigele, mulle ka meeldis, kui vabalt Sa tööl olles kaameraga ringi käisid!
Rõõm kui meeldis! Aitäh sulle :) Eks 3 aastat samas firmas töötamist teeb olemise suhteliselt vabaks juba :) | OSCAR-2019 |
||
Marko oli nõus portaalile Rahajutud.ee rääkima oma lapsepõlve ettevõtmistest, teekonnast investeerimise juurde, oma investeerimisstrateegiatest, eeskujudest, eesmärkidest ja Eesti rahva üldisest finantskirjaoskusest.
Sündisin Tartus ja käisin seal ka koolis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist teenisin aega Kuperjanovi JVP luurekompaniis. Sõjaväest tulles asusin Tallinnasse TTÜ-sse ehitusmajandust ja- juhtimist õppima. Kooli kõrvalt läksin ka tööle. Esimene asjalikum töökogemus oli ühes moodulmaju eksportivas Eesti ettevõttes, kus ma olin alguses praktikal ning hiljem töödejuht. See kestis koos pausiga umbes 1,5 aastat, kuni sain aru, et ehitussektor pole minu jaoks. Töö kõrvalt hakkas tänu stabiilsele sissetulekule mind investeerimine huvitama. Pärast ehitussektorist lahkumist kolisin aastaks Portugali, kus mängisin korvpalli, surfasin ning tegin natuke veel koolitööd. Tegelesin ka enda investeeringutega. Tagasi Eestisse tulles, koorus välja, et finantsvaldkond pakub huvi. Läksin tööle Transferwise’i, kus olin kokku 3,5 aastat. Töötasin kasvuanalüütiku ning tootejuhina kasutajakogemuse vallas. Hiljuti alustasin uues töökohas. Liitusin uue riskikapitalifondiga, mis investeerib varajases faasis tehnoloogiaettevõtetesse. Hakkame kolme partneriga seda fondi üles ehitama.
Mul meenub kaks erinevat olukorda. Esimese äri tegime koos õega, kui meil oli kodus palju mänguasju ja sellist “pahna”. Me tegime õnneloosi, panime sedelid suure pange sisse ja müüsime klassikaaslastele kaks krooni tükk. Iga loos võitis, meie andsime oma vanad mänguasjad ära ja teenisime kommiraha. Teisena meenub see, kuidas käisin vanaemal turuhoones abiks tomateid ja kurke müümas.
Pigem olin ikka ettevõtlik. Raha säästmine tuli mul lihtsalt, panin juba väga väikesest peale taskuraha kõrvale. Kogusin juba lasteaias käimisest alates mitmeid aastaid, kuni sain vist 7-aastaseks. Mul oli koos umbes 500 krooni ning sõitsin sellega mänguasjapoodi, et mõni kõva Lego endale osta. Vaatasin poes neid Legosid, aga kuna raha oli nii raskelt kogutud, siis ei tahtnud seda raisata. Tulin poest ilma Legota tagasi ning koju sõites varastati bussis mult rahakott ära. Selline kogemus lapsepõlves säästmisest… Aga ma säästsin edasi ja 11-12-aastasena ostsin järgmise 600 krooni eest mobiiltelefoni Nokia 3310.
Mul on selline äge sõber nagu Tõnis-Denis Merkuljev ning tema oli meie seltskonnas esimene, kes tõi rikkaks saamise kontseptsiooni meie tutvusringkonda ning pani inimesed investeerimisteemadel mõtlema. Ma arvan, et ma olin siis umbes 20-aastane. Alguses, kui Tõnis-Denis nendest teemadest rääkis, siis olin veidi skeptiline, aga lugedes juurde Robert Kyosaki “Rikas isa, vaene isa” ja kuulates mingit plaadiseeriat, kindlus kasvas. Need asjad andsid arusaama ja tõuke, et mingis vormis tuleks investeerima hakata.
Alustades polnud eriti väikeinvestoreid, kes jagaks oma tegemiste kohta kogemusi. Meil oli väike punt, kellega uurisime investeerimismaastikku. Pidime olema omamoodi pioneerid, mis tähendas, et mul oli näiteks igal ühisrahastusplatvormil kaks portfelli. Ehitasin portfelli üles ühisrahastuse ja Balti aktsiate peale ning kinnisvara tuli veidi hiljem juurde. Praeguseks on need varaklassid kõik jäänud, kuid juurde on tulnud laenulepingud, mis jõuavad inimeste ja ettevõtete kaudu minuni. Strateegiatest sain õppetunni, kui investeerisin ettevõtete omakapitali. Kolme-nelja aasta möödudes, kui tahtsin oma osa ära müüa, siis sain aru, et see on teinekord päris raske. Ühe osana strateegia koostamisel tuleb mõista, kui likviidne vara on portfellis. Teise asjana meeldib mulle rahavoog, mis aitab ehitada likviidset jõukust. See annab pideva ostujõu, mis peaks pidevalt olemas olema, et uutest võimalustest kinni haarata.
Siit tuleb välja veel üks strateegia: “Investeeri asjadesse, millest sa aru saad.” Ma väga hästi krüptorahade maailmast aru ei saa ning ma nendesse veel ka ei investeeri. Ma tahaks näha, kuidas krüptorahad kanda kinnitavad ja kus nad ühiskonnas väärtust looma hakkavad. Ma hea meelega investeeriks kohtades, kus see väärtus on tekkinud ja läheks stabiilsema pikaajalise kasvu peale mitte varajase faasi haibi peale.
Koht, kus ma olen veidi raha kaotanud on aktsiad, mida keegi teine on mulle soovitanud. Teised mainisid, et see on huvitav aktsia, aga endal ei olnud aega uurida. Nendest positsioonidest olen alati kerge miinuse võtnud. See andis endale aru sellest, et tuleks ise tutvuda ettevõttega, kuhu raha investeerida. Need aktsiad, kus ma olen süvenenud, sealt pole ma miinust võtnud.
Keskmises Eesti leibkonnas võiks pigem see seis parem olla. Siin ei pea üldse investeerimisest rääkima, see läheks vist liiga kaugele, aga elementaarne rahandus ja see, kuidas rahast räägitakse. Rahateemad on pigem tabu ja nendest ei taheta rääkida. Räägitakse siis, kui raha vähe on, aga siis kui raha palju on, siis seda teemat ei puudutata. Teine pool on harjumused, mis võiks keskmisel leibkonnal paraneda. Igal inimesel võiks olla enda rahaasjadest väga hea ülevaade – kui palju raha igakuiselt sisse tuleb ja palju välja läheb. See aitaks märgata, kui rahavoog on miinuses ning sunniks vähem kulutama.
Eestlased on noor rahvus ja meil pole olnud aega, et pikaajalist jõukust üles ehitada. Raha pole palju olnud ja polegi millestki rääkida. Eks järgmisel põlvkonnal on palju kindlam seis ja nende jaoks pole see nii suur tabu.
Ma arvan, et see tuleb soovist rikkaks saada. Kõik tahavad olla jõukamad ja panna enda raha kasvama. Üldine teadmatus tähendab aga seda, et puudub reaalsustaju, kui kaua jõukuse ehitamine aega võtab. Kui pakutakse kiirelt rikkaks saamist, siis arvatakse, et see ongi võimalik.
Läbi aja on need muutunud ja praegu ühte kindlat nime ei oska välja tuua. Pigem on kujunenud paljude inimestega suhtlemisest enda arvamus. Natuke siit ja natuke sealt ning kokku saad enda nägemuse asjast. Algusaastatel oli Jaak Roosaare tänu oma raamatutele ning hiljem strateegiat lihvides olen kuulanud Kristajn Liivamägi. Tema on viinud asja uuele tasemel, kuidas süveneda ja strateegiat koostada ja tootlust maksimeerida. Mulle on oluline, et see eeskuju ei oleks liiga kaugel. Kui ta on teises maailma otsas, siis ei saa temaga suhelda. Mõlema eelpool mainitud mehega ma olen saanud suhelda ja põrgatada ideid. Eeskuju võiks olla inimene, kes on olnud seal, kus sina täna ning jõudnud sinna, kuhu sina tahad jõuda.
Alguses on oluline, et oleks mingi eesmärk. Ma panin ka endale 4-5 aastat tagasi kindlad eesmärgid, kui suur peab portfell olema, et toodaks piisavat passiivset sissetulekut, et kataks ära mu igapäevased kulutused. Mida lähemale sellele numbrile jõudsin, seda rohkem hakkas see tähtust kaotama. Olen aru saanud, et kui tegeled ainult endale huvitavate teemadega, siis eesmärk ketsid varna visata ja soojale maale sõita enam ei imponeeri ja pigem naudid erinevate projektide tegemist. Sellisel juhul pole oluline, mis rahanumber seal taga on.
Meil kõigil on siin elus sama palju aega ning me saame valida, kuhu seda suuname. Saame valida, kas kulutame 8 tundi päevas, 5 päeva nädalas ja 11 kuud aastas palgatöö peale. Või hakkame jõukust üles ehitama ja investeerima ning saame aastate pärast veeta rohkem aega enda pere, sõprade ja lähedastega. Mina valin viimase.
* Kui on Investeerimisklubi tegemiste vastu suurem huvi, siis tasub minna uurima nende kodulehte SIIN.
See postitati kategooriasse Intervjuu, Toimetaja valik ja lisati märksõnad intervjuu, investeerimisklubi, marko oolo. Salvesta link. | OSCAR-2019 |
||
"Leidsime, et kahe uue laulu ning värske videoga on õige aeg muusikasõprade rõõmustamiseks just nüüd, kevadel. Praktiline tundus praegu teha midagi sellist, mida me varem teinud pole. See singelplaat on oma olemuselt ja sisult meie poolt unikaalne," väidab bändi solist Sander Loite.
Slide-Fifty`t võib kahtemata pidada mahedaks tuule-iiliks Eesti muusikamaastikul. 2003.aastal tegutsemist alustanud kollektiiv on tänaseks Eestis tuntud bänd, kuid mida võib siiski kõhklusteta iseloomustada kui uut ja värsket (2006.a. Eesti Muusika Auhinda jagamisel „Parim uustulija“ nominent). Bändi uudsus ja värskus väljendub ennekõike energlilises lavashows, milles on üksjagu emotsioone ja toorest „power´it“. Läbi muutuste ja arengu on Slide-Fifty muusika võtnud uudse, tõsisema ja meloodilisema power-rock’i suuna, kus on segatud jõulised roki riffid, atmosfääriline süntesaator ning bändi armastus kiire punk-rocki vastu.
Bändi looming on olnud pidevas arengus kogu tema tegutsemisaja jooksul. Ansambli algusaegadel oli Slide-Fifty muusika kõla väga palju sarnane ameerikalikule surf-punk ja pop-punk muusikale (Green Day, MxPx, Blink 182). Selles vaimus sai lindistatud ka mitteametlik demo-debüütalbum „The Way Ahead“. 2005 aasta jaanuaris väljastatud plaat osutus aga mõnevõrra poplaarsemaks, kui bänd esialgu eeldas, ning sama aasta sügiseks oli plaaditiraaž läbimüüdud ning uue tiraaži andis välja bändi uus plaadifirma Mojo Records. Mojo Recordsi alt ilmub 2006.aasta aprillis ka teine album „Reach Out“.
2005.aastat võib pidada Slide-Fifty jaoks läbimurde aastaks. Lisaks plaadi väljastamisele, andis bänd üle 50 kontserdi Eestis ja Lätis, oli pikka aega erinevate raadiote edetabelites, mis kulmineeris Eesti suurima ja kaalukaima muusikaedetabeli Raadio 2 „Aastahitt“ edetabeliga, kus bändil oli kolm lugu TOP 40-s.
Slide-Fifty alustas tegevust aastal 2001 kolmeliikmelisena (Sander Loite, Kallervo Karu, Ramon Reimets). Aasta 2003 jaanuaris lahkus Ramon bändist ning asemele tuli Martin Kuut. Siiski pidev soov areneda nii loominguliselt kui ka organisatoorselt tõi bändi juurde mitmeid uusi nägusid. Esmalt tuli Slide-Fifty`le abiks juurde nende tänane manager Henri Laasner (novembris 2003.a. sõlmis Wave Records Entertainment Slide-Fiftyga esinduslepingu).
Aasta jagu hiljem otsides uusi muusikalisi piire kutsus Slide-Fifty abiks lugusid kirjutama (Let`s Take a Walk, Fortune, Thank You, It All Ends) ning kontserditel klahvpilli mängima hea sõbra Arno Tamm’e, kes aasta pärast asendus Toomas „Tom” Kolk’iga ansamblist Fluidum. „Reach Out“ plaadimaterjali ettevalmistamisel otsustas bänd jällegi uusi piire otsida ning kellegi appi kutsuda. Uue mehena lülitus ansambliga andekas kidramees Robert „Robi“ Vaigla, kelle kogemus pärines Eestis tuntud metal bändist Recycle Bin. Enne plaadi väljastamist otsustas bänd Robi ka ameltikult bändiliikmeks arvata laiandades bändi neljaliikmeliseks.
„Pidev areng“ on kõige parem iseloomustus Slide-Fifty`le. Bändi muusika on huvitavam ja värvikam, kui oli varem. Bändi lood ja sound on parem, kui oli varem. Samas ei tunne bänd veel kaugeltki, et oleks midagi märkimisväärset saavutanud või kuhugile jõudnud. Eesmärk on viia enda muusika pidevalt kõrgemale ennenägematutesse kohtadesse, kuid samal ajal ka läbi murda Euroopa ja miks mitte maailma muusikaturule ning selle nimel teevad ka kõik bändiga seotud inimesed igapäevaselt raskelt tööd.
2005.a. aastal avaldatud debüütalbum „The Way Ahead“ tõi bändile läbimurde Eesti muusikamaastikule. Lood „Dreams Won`t Come True“, „Fall Asleep“ ja „Everybody Acts“ on teada paljudele Eesti noortele. Bänd andis möödunud aastal üle 50 kontserdi, müüs läbi oma plaaditiraaži, mis võimaldas omakorda edu kõikvõimalikes muusikaedetabelites.
Teise täispika albumi peal on bändi muusikaline suund muutunud. Pop-punk-rock on asendunud meloodilise power-rock`iga. Julgelt on kasutatud klahvpille ning bändi on lisandunud teine kitarr Robert Vaigla näol. Uue plaadi peal on enim mõjutusi tunda ehk Foo Fighters`i ja Placebo loomingust.
Plaadipoodidesse jõudis plaat 2.mail 2006, kuigi enne seda väärib märkimist veel üks mõneti erakordne ettevõtmine. Nimelt toimub 28. aprillil Tallinna Viru keskuse Laseringi plaadipoes eksklusiivne Slide-Fifty autogrammitund, kus on erandkorras võimalik plaati osta ja sinna peale ka kohe bändimeeste autogrammid saada.
Avatud on ka bändi uus kodulehelt http://www.slidefifty.com kust võimalik endale kuulamiseks alla laadida esimene singel „Reach Out“. Teise singli "Believe Me When I Wish Good Luck" video võeti üles oktoobris 2006 MTV jaoks. Video režissöör on Andy Maziukevic ja operaator Tauno Sirel. Video salvestati Kiilis XL Studios ja see läks maksma 80 tuhat krooni.
Märtisis 2008 alustas bänd taas kontsertidega ning 23.mai oli suursugune päev, sest toimus on kaks suurejoonelist pidu Tallinnas Slide-Fifty särava tähe all. Bänd esitas esmakordselt publikule oma uut ingliskeelset videot “Astray” ning kuulajani toodi laulud "Vara" ning "Astray". "Vara" on eestikeelne lugu koos Lenna Kuurmaaga. Kohapeal oli võimalik soetada väga lahedat Slide-Fifty uut singliplaati “Vara”, millel kahele eespoolmainitud loole lisaks leiab Toe Tagist tuntud Paul Oja meisterdatud tantsulise nägemuse Slide-Fifty loost "Perfect Change" ja Chopperi (Jarmo Nuutre) industriaalse müriaadi laulust "It All Ends". Ning muusikavideod lauludele "Let`s Take A Walk", "Believe Me When I Wish Good Luck" ning "Astray".
Sonique (päris nimi: Née Sonia Clarke; sündis: 21.juuni 1968 Londonis) on inglise DJ, kes on meie kuulajaskonnale rohkem tuntud kui sooloartist oma debüütalbumiga “Hear My Cry”, millelt kohe esimene ilmunud singel “It Feels So Good” kõigi raadiote ja diskosaalide ruumid täitis. Selle singliga tõusis Sonique juba esimesel nädalal peale selle ilmumist 16.novembril 1998 inglise edetabelis kohale nr.1 ning püsis sellel kohal tervelt kolm nädalat, millist edu polnud inglise edetabelite ajaloos olnud juba tervelt 22 aastat järjest naissoololauljate poolt. Esmasinglile järgnes septembris 1999 singel “Sky”, mis jätkas sama rida. Ent ometi ei hõljunud Sonique oma edust eeldades pilvedes ning üritas seista kindlalt kahe jalaga maa peal nagu ta ise on öelnud ja pühendus edasi oma põhikutsumusele olla DJ ning ostis sülle sadanud raha eest omale isikliku muusikastuudio, et olla veelgi sõltumatum.
Sonique on sünnist saadik olnud muusikaga koos ning kasvanud üles koos oma emaga, kes mängis samuti selliste kuulsustega koos nagu Roberta Flack ning Denice Williams. Tema pärisnimi on Née Sonia Clarke ning ta on sündinud Londonis 21.juunil 1968. Noorena oli ta tunnistajaks kuidas klassikaline soul ja disco hakkasid järjest enam kokku sulama. “Minu esimene plaat, mis ma ostsin, oli Donna Summer’i “I Feel Love” ning see oli minu esimene tõeline muusikaelamus. See sai osakeseks minust ning siis ma tundsin, et sellest muusikast saabki koosnema mu elu”, tunnistab Sonique ise. Tema esimeseks avaldatud klubihitiks sai “Let Me Hold You,” mis sillutas talle tee hiljem koos Mark Moore’iga diskoduos S-Express loodud hittidele “Nothing To Lose” ja “Find ’Em, Fool ’Em, Forget ’Em” , mis jõudsid juba edetabelitesse ning terve album “Intercourse” ilmumisajaga 1990. aastal.
Sonique tõeliseks kutsumuseks oli saada aga DJ-ks ning enne päriselt avalikkuse ette astumist harjutas ta seda kolm aastat. Juba tema esimest avalikkuse ees esinemist saatis edu ning peagi oli ta nõutud DJ üle maailma. Kuid tema hääle omapära on kuulda väga paljudes teisteski muusikaprojektides. Lisaks esinemistele klubides on Sonique töötanud Londoni raadiojaamades KISS 100FM, Skyline Radio ja Radio 1 live-DJ-na.
“Mulle meeldib ennastunustavalt tantsida ja kui ma mängin muusikat, siis tulevad laulusõnad mulle iseenesest pähe. Inglismaal saavad kõik hitid alguse klubides ning hiljem tõusevad need edetabelitesse imelise kergusega. Olles DJ näen ja kuulen ma täpselt, millist muusikat inimesed vajavad, et end pidu panemas leida ning see kogemus on mind innustanud looma järjest uusi lugusid. Nii sündis ka “It Feels So Good”. Selle loo pealkirigi ütleb, et on ütlemata mõnus tunne ja see ongi minu jaoks kõige tähtsam – panna rahvast ennast hästi tundma. Algul mängiti seda lugu diskoteekides, hiljem korjasid selle üles raadiojaamad ning peagi oli see levinud üle maailma.”
Miamist tuli talle Republic Recordsilt ettepanek anda lugu välja singelplaadina ning see ilmus USA-s juba veebruaris tõustes kohale number 9. Samal ajal tuli välja ka esimene sooloalbum “Hear My Cry” (Universal Records, 12.juuni 2000), milles peegeldub kogu Sonique talent. “Ma arenen kogu aeg ning usun, et olen jõudnud sinna kellena mu ema mind näha tahtis – olen nüüd laulja. OK, ema, ma siis laulan.”
Sonique järgmine singel “I Put A Spell On You” ilmus 27.novembril 2000 ning see oli juba kolmas tema albumilt “Hear My Cry” ning suurt vahet siin ülesehituses polnud, ikka sama ränk klubisound ja kommertsrütmid. Maxi-singel oli 25 minutit pikk ning siin oli peal neli erinevat versiooni ning singli andis välja ikka Serious Records. “I Put A Spell On You” on tegelikult fantastiline mix vanast heast klassikust Screamin' Jay Hawkins’ist ning siia on taas oskuslikult põimitud madal naistämber, saatjaks tugev bass ja sündikeeled. Muidugi tuleb Soniqu’le au anda taas meisterliku stuudiotöö eest ent ilmselt sellist edu kui tema esimene singel ei tule enam kunagi.
2001 aasta 09.juulil astus DJ Sonique välja duubelplaadiga “Club Mix“, milles tema esituses nii vokaalide kui muusikaga on esindatud tuntud tegijad üle maailma erinevatest aegadest ning mõnusamad tümakad on siin kindlasti avalugu Silicone Soul'i , houseklassika Colours' "The Guitar Track" ning uuematest tegijatest nimetaksin DJ Tiesto's "Flight 643" ja Toma Vira's "The Sound Of Oh: Yeah
2003 aastal alustas Sonique oma tegevust uue promosingliga “Can’t Make Up My Mind“, mille mängimist alustati UK raadiotes 08.aprillil ning siin kuulsime mikse ka teistelt kuulsustelt nagu Robbie Rivera, Michael Woods ning Stig. Promosingli andis välja Serious Records.
02.juunil 2003 andis Sonique UK-s välja teise sooloplaadi "Born To Be Free". Sonique uus singel, mis ilmus 22.septembril 2003, kandis nime “Alive“ ja see oli ka tema albumi avalugu. Albumi “Born To Be Free“ tõi Eestis maale Universal ning seda oli võimalik osta oktoobrist. Kogu album on pisut liigagi tõsine ning näitab Sonique küpsust muusikuna ning albumilt on tema enda lemmiklooks "You’re the Reason".
2004 aastal ühines Sonique kolmanda albumi ettevalmistuseks Saksamaal Kosmo Recordsiga. Talle tulid appi produtsentidena Tomcraft, BBE, Tom Novy, Babylon Robots ning uus hitimeister Trokken. Album nimega "Sonique on Kosmo” on ilmumas 2005 aasta novembris ja selle esimene singel oli juba 2004 aasta lõpus ilmunud “Another World” ning teise singlina tuli mai lõpus 2005 “Why”.
"Better Than That" oli viimane Sonique singel ning koos produtsendiga Paul Morrell avaldati ühistööna lugu "Only You". Ent albumiplaanid lükkusid edasi, sest juulis 2009 avastati lauljal rinnavähk ning alles teine lõikus oli DJ Sonique'i agendi Stuart Wattsi sõnul edukas. Edasi läbis DJ Sonique'i viiekuulise keemiaravi. Paranedes andis Sonique UK vähiennetus organisatsioonile Cyndi Lauper kaverloo "Girls Just Want To Have Fun".
10.septembril 2011 esines dj Tallinnas ööklubis Teater. Sädelevas kostüümis ja alati vapustavalt särtsakas Sonique mängis plaate, laulis ja rokkis nii innukalt, et pani ka klubitäie rahvast ennastunustavalt kaasa elama. | OSCAR-2019 |
||
Täna toimuval konverentsil «Palga päev» ütles SEB makroanalüütik Ruta Arumäe, et Eestis on praegu liiga kõrged palgad.
Teiste tootmissisendite hinnad on liiga kõrged- nafta hind, elektri hind, juhtimiskulud on liiga suured, rendihinnad on liiga kõrged, kinnisvara hinnad on liiga kõrged
Toodetakse lihtsalt ebavajalikku, konkurentsivõimetut kaupa, teenust (meenub viimatine autoteenenduse lugu, kus teeninduse tase ja kultuur oli alla igasugust arvestust)
Aga kindlasti tuleks välja tuua ka ülemääraseid finantskulusid (SEB makroanalüütik võiks hinnata ka seda, kas pole mitte Eestis tegutsevate pankade kasumid olnud viimastel aastatel pöörased, kas pole mitte Eestis tegutsevate pankade tehingu tasud üle mõistuse, kas pole mitte pankade poolt pakutav raha hind liiga kõrge, mis välistab normaalse palga maksmise ja ettevõttel kasumi teenimise)
Ei ole õige survestada töötajat, et tema peab majanduslanguse kinni maksma. Töötaja oli kõige vähem süüdi majandusbuumis. Selle majanduslanguse peavad kinni maksma ikkagi need, kes selle buumi tekitasid ning kes sellest kõige rohkem teenisid. Ehk siis eelkõige pangad peavad natuke kahjumiga töötama, kinnisvara ettevõtjad peavad kahjumit kandma jne.
Nii raske on oma viga tunnistada ja mitte ainult raske, vaid arusaadavatõl põhjustel tuleb pankadel leida süüdlane, kes nende valearvestuse kinni maksaks, ehk siis tööline.
Valitsus peaks avalikkust teavitama, et meie eelarve- ja maksupoliitika pole eriti jätkusuutlik, ning nii madala tulubaasiga pole võimalik meile talutavat riiki pikemas perspektiivis pidada. Tulude poole nõrkust iseloomustab see, et kui 2009.aasta tuludest moodustas eurotoetus 15,1% siis tuleva aasta eelarve tuludest moodustavad eurotoetused juba pea viiendiku, 19,5%. Meie riiki peab juba viiendiku osas ülal euroopa maksumaksja. Aastaiks 2013-2014 on ette näha toetuste mahu väga järsku langust seoses programmiperioodi vahendite ammendumisega.
Eesti eelarvepoliitika oli 2008. ja 2009. aastal protsükliline, mis näitab, et nende aastate eelarved võimendasid majanduslangust. Kui 2009 poleks loobutud eelarvetasakaalust oleks eelarvepoliitika veelgi suuremal määral võimendanud majanduslangust. Aastatel 2010-2011 on eelarve mõju muutunud vastutsükliliseks ja seda tänu majanduskasvu polaarsuse muutumisele. Kuni majanduskasvu potentsiaalse taseme saavutamiseni oleks aga vajalik just protsükliline eelarvepoliitika, ehk 2010-2011 planeeritud eelarvedefitsiit ei ole piisav, et toetada kiiremat majanduse taastumist.
Tuleb tunnistada valitsusliidu otsust loobuda tasakaalus eelarvepoliitikast ning asendada see pikemas perspektiivis tasakaalu otsiva eelarvepoliitikaga. Tasakaalus eelarvepoliitika kibedaid vilju saime maksta viimatise majanduskriisi ajal, kus selline tasakaalus eelarvepoliitika võimendas meie majanduslangust üheks euroopa suuremaks.
2011. aasta valitsussektori tekkepõhine eelarvepuudujääk on 1,6% SKP-st. Lubamatu on olukorras, kus meie töötus on väga kõrge ning majanduskasv väga tagasihoidlik, seada eesmärgiks kiirem eelarvetasakaalu poole jõudmine. Sellise sammuga jätab valitsus 2011.aasta eelarves teadlikult kasutamata üle 3 miljardi krooni. Eriti valus on vaadata, kui riigieelarve tasakaalu suunas püüeldakse selliselt, et ei kasutata töötuskindlustusse kogunenud vahendeid ja ei lubata kasutada Haigekassa reserve seaduses lubatud mahus (Töötukassa ja Haigekassa koondülejäägiks on planeeritud 0,6% SKP-st ehk 1,4 mld krooni). Miks valitsus püüdleb abstraktse tasakaalu eesmärgi poole haigete ja töötute arvelt, jääb sügavalt arusaamatuks ja ebamoraalseks.
Riik saaks tööhõivet tõsta kulutades raskel ajal rohkem infrastruktuuri objektide rajamisse. Tuleva aasta eelarves aga näeme, et eelarvelised vahendid teede ehituseks, liikluskorralduseks, remondiks ja korrashoiuks võrreldes käesoleva aastaga vähenevad.
Oluline valdkond tööhõive tagamise ning energiasäästu suurendamise seisukohalt on elamu- ja kommunaalmajandus. Keskvalitsuse tasandil puudub sisuliselt elamu- ja kommunaalpoliitika, kuna vastavateks kuludeks on ette nähtud riigieelarves kõigest 4 mln eurot ehk vastavateks kuludeks planeeritakse 2011. aastal 55,5 mln krooni, mida on ilmselgelt ebapiisavalt. Tõelist effekti selles valdkonnas saavutab oluliselt suuremate summade investeerimisel elamute energiasäästu. Isegi raskel 2009.aastal olid elamu- ja kommunaalmajanduse riiklikud kulud ligi 4 korda kõrgemad – 16 mln eurot.
Jutud 2011 aasta riigieelarve hariduskulude mahu kasvust ning valdkonna eelisarendamisest on suures osas osav demagoogia. Vaadeldes hariduskulusid COFOG-i (Classification of the Functions of Government) järgi, näeme, et kui aastal 2010 olid hariduskulud 711 miljonit eurot, siis 2011.aastal ainult 701 miljonit.
Vaadates riigi kulutusi avalikule korrale ja julgeolekule on tunne, et aastate eest saavutatud positiivsed tulemused võitluses liiklus- ja tulesurmadega tahetakse kanda ajaloo prügikasti. Meenutagem viimase aasta traagilisi uppumissurmasid selles valdkonnas. Valitsus vastupidiselt vajadustele, vähendab pidevalt avaliku korra ja julgeoleku kulutusi. 2009.aastast kuni 2011.aastani siis vastavalt 344, 328 ja 326 mln eurot.
Märkimisväärne negatiivne muudatus ootab järgmisel aastal ees riigi majanduskuludes. Nimelt vähenevad need võrreldes käesoleva aasta 933 miljoni euroga järgmise aasta 905-le miljonile eurole. Riigi majanduskulude taga on eelkõike ühiskondlik transport, teed ning regionaalpoliitilised vahendid. Kokkuvõtvalt tähendab see, et regionaalpoliitikat tabab 3% tagasilöök.
Riigi tegevuskulude (nii personalikulude, kui majanduskulude ca 4 % kasv) märgatavat kasvu järgmisel aastal võib hinnata kaheti. Kui sellega tõstetakse valitsemise kompetensust ja läbi selle ka valitsemise efektiivsust on asjad hästi ning pannakse piir keskvalitsuse nõrgenemisele, kui lisavahendid raisatakse ära mõtlematult oleks ehk mõistlik kulutada riigi tegevuskuludesse lisatud 40 mln eurot elamumajanduse energiasäästu suurendamiseks (praegune planeeritud kogukulu on ainult 4 mln eurot).
Riigi jätkusuutlikkuse seisukohalt on hariduskulude kõrval oluline teadus-arendustegevusele tehtavad kulutused. Ka siin näeme märgatavat tagasilööki järgmisel aastal, T&A kulud vähenevad 65 miljonit krooni ning nende kulude osakaal SKP-st langeb 1,21%-lt 1,09%-le.
Kaitsekulud jätkavad samas kindlat kasvutrendi vaatamata siseriiklikele süvenevatele sotsiaalsetele probleemidele. Riigikaitse kulud on käesoleval aastal 242 mln eurot, järgmiseks aastaks kasvavad 263 mln eurole.
Üheks suuremaks kulude kasvu kohaks on loomulikult sotsiaalkindlustuse valdkond ja seda mitte tulenevalt valitsuse viimase aja otsustest vaid seaduste täitmisest ning elanikkonna vananemisest. Tõsisemaks kulude kasvu allikaks on pensionikindlustuse II samba maksete taastamine riigi poolt. Samas on jätkuvalt tõsised süvenevad disproportsioonid sotsiaalkulutuste sees. Väga suur osa sotsiaalkindlustuse vahenditest läheb inimestele, kes tegelikult abi ei vaja ja kõige raskemas olukorras olevate inimeste olukord ei parane. Rohkem jõukaid toetava vanemahüvitise kasvuks kulub järgmine aasta 293 mil krooni, samas jäävad samaks lastetoetuse määr ning toimetulekutoetuste ja täiendava sotsiaaltoetuse summad. Toimetulekutoetuseks ja täiendavaks sotsiaaltoetuseks on ette nähtud 2011 eelarves ainult 350 mln krooni, mis on võrreldav suurus ainuüksi vanemahüvitise kasvuga!
Kokkuvõtvalt võib valitsuse poolt esitatud 2011.aasta riigieelarvet käsitleda kui „tsirkust ja leiba“ eelarvena. Kuna riigieelarves kasvavad kulutused sotsiaalsfääri ja kultuuri ning valdkondadesse, kus valitsus saab näidata meie riiki välispartneritele igati positiivsest valguses. See tähendab, et me suurendame märgatavalt kaitsekulusid, keskkonnakaitse ja riigivalitsemise kulusid ning näitame, et oleme ühed maailma tublimad eelarvetasakaalu poole liikujad.
Samas käriseb riigieelarve jätkusuutlikkuse seisukohalt: panustame vähem haridusse ning teadus-arendustegevusse, meie turvatunne ja sisejulgeolek kannatab, me ei hooli regionaalarengust ning meie sotsiaalsüsteem on täiesti ebaõiglane.
Küsiksin, et miks on osad summad toodud eurodes ja osad kroonides? Tekib tunne nagu oleks eesmärk mõjutada suhtumist summadesse, näitamaks suuremaid numbreid, kui eurodesse kalkuleeritult võiksid jääda teiste numbrite kõrval osade valdkondade summad kole väikeseks. Meeldiv oleks kui oleks ka muutuste protsendimäärad toodud, siis ei häiriks see ühes ja teises valuutas arvutamine. Üldiselt ilus ja põhjalik jutt, olen tänulik, et keegi viitsib avaldada arutlevat materjali ja viidata ka korralikult allikatele.
Eks mul endal ka see küsimus tekkis, et kummas kirjutada, kas eurodes või kroonides. Aga kui summad eurodes hakkasid väga pisikeseks, et mitte öelda tähtsusetuks minema, siis sai kirjutatud kroonides. Ega tavalugejale tihti nominaal lihtsalt ei ütlegi midagi, vahest on olulisem summade muutus.
Mu isiklik arvamus, aga just see mulje jäigi ja jätab sellise lugeja suunamise mulje. Sarnaneb demagoogilistele võtetele, et nagu otsiks mingeid asju, mis vb üldises kontekstis nii olulised polegi, aga saab tuua väidete toetuseks. Hoolimata sellest pisiasjast olen kirjutisega rahul ning oli meeldiv lugeda. Arvan, et lisan blogi järjehoidjasse ja hakkan regulaarselt kaema.
Nojah, kui minu auditooriumi oleks laiem kui minu blogi, siis ehk vaataks oma kirjutusi ka oluliselt kriitilisemalt üle ning katsuks olla objektiivsem. Praegu ajab lihtsalt parempoolne demagoogia vahest vihale ja tahaks midagi vastu öelda ja siis ei peagi ehk väga erapooletuks jääma:)
Mind ajab üldiselt demagoogia leili, sõltumata poolest. Sügisest saati olen otsind rohkem analüüsivaid ja vähem lahmivaid asju. Laiatarbemeedias suhteliselt lootusetu juhtum. Vahel EPL i arvamuslugudes midagi nagu koidab. Teise probleemina näen, et pole ühtset kogumikku (vähemalt ise pole leidnud), kuhu koguneks ametlikud väljaanded (uuringud, analüüsid jne). Ääretult meeldiv oleks, kui saaks kuskilt teemade kaupa lehitseda riigiasutuste tellitud või tehtud töid (Tahaks loota, et nende aruannetes on säilinud mingigi adekvaatsus. Erakondade telltidu töödesse ei usu, et kes koera saba ikka kergitab kui koer ise). Kahjuks tuleb hetkel neid mööda erinevaid lehti taga otsida. Seepärast häirib ka e-ajakirjanduses komme mitte viidata dokumentidele, millest jutt, sest olen vahel avastanud, et autor on tutvunud ainult dokumendi sisukokkuvõttega ja seeläbi võib nii mõnestki asjast jääda täiesti vale arusaam. | OSCAR-2019 |
||
Tallinna Lennusadamas on juba mitmendat kuud olnud huvilistel võimalus tutvuda rahvusvahelise rändnäitusega Titanicu teemal. Haridusprogramm, mis keskendub eelkõige müütide ja legendide murdmisele, on väga huvitav. Igale osalejale antakse konkreetse Titanicul reisinud isiku andmetega pardakaart ja näituse lõppedes saab nimekirjadest uurida, kas ta pääses laevalt või mitte.
Meie koolist on juba külastanud seda näitust vähemalt 8 erinevat klassi ja kõik on nähtu-kuulduga rahule jäänud. Lisaks tunniajalisele giidiga programmile on igal huvilisel veel võimalik tutvuda kogu ülejäänud ekspositsiooniga.
Jaanuarikuu Kresku on 16-leheküljeline ja sellest leiab põnevat lugemist: tore puhvetitädi Liia ja kuristiklaste lemmiksöögid, ülevaade jalgpalliturniirist, intervjuud Ketlin Kivi ja 1. klassi põnnidega, reportaaž Tallinna Tööstushariduskeskusest ja palju muud.
8.-12. klassidel toimub suusatamine Pirital ajavahemikul 27. jaanuar - 28. veebruarini. III veerandi viimasel nädalal saab veel järele vastata (haigusega puudunud jm põhjused). Suusatada tuleb vähemalt 1 tund korraga, mis sisaldab ka suuskade allapanemist ja äravõtmist. Osadel õpilastel on komme minna suuskadega rajale ja suusad kaenlas tagasi tulla ilma mõjuva põhjuseta, olles rajal ainult 20 minutit. Sellisel juhul ei lähe kord arvesse! Arvesse lähevad koolipäevadel toimunud suusatamised. Eraldi kokkulepped tuleb teha oma kehalise kasvatuse õpetajaga eelnevalt, mitte tagasiulatuvalt – ainult juhul, kui õpetaja on ise näiteks laupäeval suusatamas või on õpilane osalenud mõnel suusavõistlusel ning matkal, kus on võimalik nimi protokollist fikseerida. Pere ja sõpradega nädalavahetuseti võib suusatada küll ja see on väga hea, kuid see ei lähe arvesse suusatunnina. Õpilastel on tunniplaanist välja võetud 1-2 õppetundi, seda tulebki kasutada suusatama õppimiseks, värskes õhus liikumiseks ja talverõõmude nautimiseks.
Sellel aastal valmistasid lapsed küpsetisi, milles oli kasutatud Eestis kasvanud puu- ja juurvilju. Iga laps annetas oma müügitulust 20 senti raamatukogule raamatute ostmiseks. See on heategu, millega lapsed saavad kogeda kinkimisrõõmu ja pakkuda paljudele teistele lugemisrõõmu. Raha kogunes 25.40. Kõige suurema summa (7.80) annetas 1.c klass.
Neljapäeval, 16. jaanuaril käisid hispaania keele tundides külalised – Tšiili noormees Emilio ja teda saatev eestlannast neiu Kaia, kes elab Rootsis. Emilio on 18-aastane ja õpib pianistiks. Ta rääkis endast ja oma kodumaast, õpilastel oli võimalik küsimusi esitada. Selgus näiteks, et Eestimaa lumine talv ei ole tšiillasest külalise jaoks mingi uudis, sest lund on ta ka oma kodumaal näinud. Emilio jutustas Tšiili jaotumisest regioonidesse, tähtsamatest linnadest, geograafiast, tüüpilistest söökidest-jookidest ja kultuurist. Tema juttu illustreerisid pildid ja videod. Saime Tšiili kohta palju huvitavat teada, muuhulgas ka seda, mida tähendab „õitsev kõrb“ – see on nähtus, kui teatud ajal aastas õitsevad Atacama kõrbes lilled.
16. jaanuaril käis meil külas ülikoolis muusikat õppiv 18-aastane Emilio Tšiilist, kes tuli oma suvevaheaega veetma Põhja-Euroopa kargesse talve. Temaga koos tuli ka Tšiilis ühte õppeaastat veetnud Kaia, kes on küll eestlane, aga viimased kolm aastat elanud Rootsis. Emilio tutvustas hispaania keele õppijaltele iseennast, riiki ja kultuuri. Lisaks pandi proovile hispaania keele õppijate võimeid, sest ta rääkis oma emakeeles. See oli tema esimene kogemus Euroopa koolis, samuti näitas oma emakeele oskuse kõrval ka eestikeele oskust, milleks olid numbrid ühest kümneni, käsklused koertele, tervitused ja mõned juurviljad, näiteks kõrvits.
Pühapäeval, 19. jaanuaril kell 12.00 toimub meie koolimajas siseorienteerumine Sise-O 2014 sarja 4. osavõistlus. Pealtvaatajatele on sissepääs tasuta.
Äsja möödunud aasta jõuluüritus oli meie klassile hoopis teistmoodi kui kõikidel eelnevatel õppeaastatel – see toimus kodudute kasside varjupaigas. Selline mõte tekkis meil sellest, et eelmisest õppeaastast oli meil kasutamata “viisakat kõnepruuki” jälgiv rahakassa – see raha oli vaja realiseerida ja me otsustasime selle anda heategevusse. Ja kuna me ei suutnud ka klassi loosipakkide osas üksmeelele jõuda, siis otsustasime, et jätame loosipakid ära ja kes soovivad üritusest osa võtta, teevad oma paki hoopis kassidele.
Nii läksimegi koos klassijuhtajaga 19. detsembril kassidele külla, kaasas suur ja raske kott toiduga ja mänguasjadega. Kohale jõudes ootas meid ees 38 õnnetut, aga väga armast kassi, kellest enamus olid sõbralikud. Oli ka neid, kes inimese suhtes usalduse olid kaotanud ja lähenemiskatse kohe oma küüntega tõrjusid. Igal kassil oli oma lugu, kõik kurvad, aga õnneks enamusele lootustandev, sest väga paljudele leitakse uus kodu.
Vabatahlikud, kes meid vastu võtsid, olid väga meeldivad inimesed ja väga hoolivad. Meid võeti vastu praksuva kaminatule, sooja tee ja küpsistega – saime tõeliselt hubase jõuluõhtu. Aeg kulus kiiresti kassidega mängides, neid toites ja praksuva kamina juures lugusid kuulates ning peagi oli aeg lahkuda.
Nii mõnigi meist lahkus sealt pisarad silmis ja lubas igal juhul vabatahtlikuna sinna appi minna – loodame, et nad pole seda siis unustanud! Meie üleskutse on: hea koolikaaslane, märka Sinagi neid, kes abi vajavad ja usu, kindlasti saad sellisest aitamisest hea emotsiooni!
Henkel Balti OÜ korraldab juba mitmendat aastat 3-10-aastastele lastele Mr Pritti kunstikonkurssi. See on igal aastal erineval teemal ning selle eesmärk on innustada lapsi liimi ja erinevate materjalide abil looma oma "maailma". Premeeritakse tublimaid ning antakse välja hulgaliselt eriauhindu, et märkida ära võimalikult palju töid.
Seega kuulutame rõõmuga, et selgunud on Mr Pritti kunstikonkursi kõige tublimad meisterdajad! Esitatud 600 väga hea töö hulgast valis auhinnasaajad välja žürii, kuhu kuulusid kunstnik ja lasteraamatute illustraator Pille Tammela ning Vanemuise teatri peakunstnik Maarja Meeru.
Peaauhinna - jalgratta - võitis 8-10-aastaste seas Mailis Amur 4.b klassist. Auhinna tõi võitjale kohale Mr Pritt isiklikult.
Lisaks leidsid ära märkimist veel mitmed põnevad tööd, mille autoritele saadeti eripreemiad postiga. Eripreemiad said Henri Markus Takkis 1.c, Liina Moks 1.a, Silvia Šults 4.b ja Annabel Alaveer 2.a klassist.
Teeme suure kummarduse ja pai kõikidele konkursil osalenud noortele meisterdajatele ja eraldi tänu õpetajatele, kes lapsi toetasid ja aitasid.
3.-4. jaanuaril 2014. aastal toimus Viimsis Eesti Koolispordi Liidu ja Haridustöötajate Liidu korraldatud võrkpalliturniir õpetajatele ja haridustöötajatele. Võistlustest võttis osa 37 võistkonda ehk kooli üle Eesti. Sealhulgas lisasid külalistena värvi kolm Läti kooli ja üks Soome kool. Võisteldi kolmes liigas.
Meie kooli tubli võistkond saavutas 2. liigas I koha. Finaalis võideti Läti Dundaga KK, kellele eelmisel aastal veel kaotasime. Võidukasse võistkonda kuulusid: Raino Liblik, Tanel Renter, Viljar Sinimeri, Evely Pajula, Sirje Vasmann-Perend, Kristi Toomra ning Elen Viikmann. | OSCAR-2019 |
||
Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühemalt Ukraina NSV, ukraina Українська Радянська Соціалістична Республіка; kuni 30. jaanuarini 1937 Ukraina Sotsialistlik Nõukogude Vabariik, lühendatult Ukraina SNV, Украї́нська Соціялісти́чна Радя́нська Респу́бліка) oli liiduvabariik (nõukogude sotsialistlik vabariik) Nõukogude Liidu koosseisus. Ta oli Nõukogude Liidu asutajariik (30. detsembril 1922).
Venemaa kodusõja ajal moodustati Ukraina territooriumil rida Nõukogude Venemaast sõltuvaid Nõukogude Vabariike: Ukraina Nõukogude vabariigi juhtkond:
30. jaanuar – 18. märts 1918, Fjodor Sergejev (Федор Андреевич Сергеев (Артем)), Rahvakomissaride Nõukogu esimees;
Poola-Nõukogude sõja lõpetas märtsis 1921 sõlmitud Riia rahuleping, mille järel Zbrutši jõest läände jääv osa Ukrainast liideti Poolaga ning idapoolsest moodustati Nõukogude Liidu koosseisu kuuluv Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.
Ukraina rahvuslikud ideaalid kestsid maailmasõdade vahelisel ajal edasi ning isegi levis suurele segaasustusega alale idas ja lõunas, mis liideti Ukraina NSV-ga. Nõukogude võimu varastel aastatel (kuni 1930. alguseni) elas Ukraina kultuur üle taassünni tänu bolševike kultuuripoliitikale, mis kandis nime korenizatsija ("kohalikustamine"). Neil aastail rakendus üle kogu vabariigi võimas ukrainastamisprogramm. Kiirelt arenev ukrainakeelne haridussüsteem tõstis järsult ukrainakeelse maaelanikkonna kirjaoskust. Samal ajal rändasid vastharitud ukrainlased linnadesse, mis ukrainastusid kiirelt nii rahvusliku koosseisu kui ka hariduse poolest. Samamoodi laienesid ukrainakeelne kirjastustegevus ning Ukraina kultuurielu tervikuna.
"Kohalikustamise" raames soodustati ukraina keele kasutamist töökohtadel ja riigiasjus ning kohaliku tööjõu värbamist. Ehkki partei- ja valitsusaparaat oli algselt peamiselt venekeelne, moodustasid etnilised ukrainlased Ukraina kommunistliku partei liikmeskonnast enam kui poole. Nende arv kasvas, kui kommunistliku parteiga liideti borotbistid, varem Ukraina sõltumatuse eest seisnud rahvuslik mittebolševistlik kommunistlik partei.
Vaatamata kogu Nõukogude Liidus toimunud usuvastasele kampaaniale loodi Ukrainas rahvuslik õigeusu kirik nimega Ukraina Autokefaalne Õigeusu Kirik. Algselt nägi bolševistlik valitsus rahvuslikus kirikus tööriista Vene õigeusu kiriku allasurumiseks, millesse režiim alati kahtlustavalt suhtus, kuna kirik oli olnud revolutsioonieelse Vene tsaaririigi üks ideoloogiline alustala ja suhtus uude valitsusse vaenulikult. Seepärast tolereeris valitsus Ukraina uut kirikut mõnda aega ning see omandas Ukraina talurahva seas arvukalt järgijaid.
1934. aasta foto DnieproGESi hüdroelektrijaamast, Nõukogude industrialiseerimise ühest suurprojektist Ukrainas.
Nõukogude majanduspoliitika muutust kiire industrialiseerimise suunas tähistas Jossif Stalini esimene viisaastak. Industrialiseerimine tõi traditsiooniliselt põllumajanduslikus Ukrainas kaasa järsu majandusliku ja ühiskondliku murrangu. Esimestel viisaastakutel Ukraina tööstustoodang neljakordistus, vabariigi tööstuses toimus rekordiline areng, Maaelanikkonna massiline sisseränne tööstuskeskustesse kergitas linnaelanikkonna osakaalu rahvastikus 19%-lt 34%-le.
Samas olid tööstuse eelisarendamisel rasked tagajärjed talurahvale, mis oli ukraina rahva demograafiline selgroog. Et rahuldada riigi kasvanud vajadusi toiduvarude järele ja rahastada industrialiseerimist, alustas Stalin Nõukogude Liidu põllumajanduse kollektiviseerimist. See mõjutas ulatuslikult Ukrainat, "Nõukogude Liidu viljaaita". 1920. aastate lõpul ja 1930. aastate algul liitis riik talupoegade maad ja loomad ühismajanditesse. 1929. aastast rakendati jõupoliitikat, kasutades maade ja varade konfiskeerimiseks vajaduse korral sõjaväge ja NKVD.
Paljud hakkasid kollektiviseerimisele vastu, talurahvas osutas võimudele meeleheitlikku vastupanu. Mitmedki pigem tapsid oma karja, kuid ei andnud seda ära ühismajandeisse. Jõukamad talupojad tembeldati "kulakuteks", tagurlikeks riigi vaenlasteks. Kümned tuhanded hukati ning umbes 100 000 perekonda küüditati Siberisse ja Kasahstani.
Sunniviisilisel kollektiviseerimisel oli hävitav mõju põllumajanduse tootlikkusele. Sellele vaatamata tõstis Nõukogude valitsus Ukraina viljavarumisnorme 1932. aastal 44%, tagades sellega, et normi ei suudetud täita. Nõukogude seaduste kohaselt ei saanud ühismajandi liikmed viljateragi, kuni nad ei täitnud varumisnorme. Sageli nõudsid võimud ühismajandeilt nii kõrgeid makse, et nälg muutus üleüldiseks.
Stalini korraldatud näljahädas surnud ja karistussalkade tapetud ukrainlaste täpne arv on tänini teadmata. KGB arhiivide ja Vene ajaloolaste viimase aja uurimuste andmeil oli neid vähemalt seitse miljonit. Ukraina ajaloolased hindavad hukkunute arvuks üheksa miljonit või enam. 25% Ukraina elanikkonnast suri näljahädas, mida tuntakse nime all holodomor ja on hüütud ka "Ukraina holokaustiks".
Nõukogude Liit varjas seda genotsiidi ning veel 1980. aastail tunnistas vaid, et kulakute sabotaaži ja halva ilma tõttu esines mõningaid raskusi. Tänapäeval on holodomori lõpuks tunnistatud. Väljaspool Nõukogude Liitu on seda näljahäda peetud välditavaks, tahtlikuks genotsiidiks.
Industrialiseerimise ja kollektiviseerimisega kaasnes ka ulatuslik kampaania "natsionalistlike kõrvalekallete" vastu, mis Ukrainas tähendas rünnakut rahvusliku poliitilise ja kultuurilise eliidi vastu. Esimene puhastuslaine 1929. ja 1934. aasta vahel oli suunatud partei revolutsionääridest põlvkonna pihta, kelle seas Ukrainas oli palju ukrainastamise pooldajaid. Järgmise poliitilise puhastuse laine 1936.–1938. aastal likvideeris suure osa uuest poliitilisest põlvkonnast, mis oli asendanud esimese, vähendades Ukraina kommunistliku partei liikmeskonda lõpptulemusena poole võrra. Ukraina poliitiline juhtkond asendati suuresti Venemaalt saadetud kaadritega, keda Stalini puhastuste ajal roteeriti. 1931. aastal lõpetati ukrainastamispoliitika, see asendus ulatusliku venestamisega; järgnenud aastakümne vältel hukati või vangistati umbes neli viiendikku Ukraina kultuurieliidist, intellektuaalidest, kirjanikest, kunstnikest ja vaimulikest.[1] Ukraina Autokefaalse Õigeusu Kiriku vaimulike ja juhtkonna massiline arreteerimine lõppes kiriku likvideerimisega 1930. aastal.
1. novembril 1939 arvati Ukraina NSV koosseisu Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Lääne-Ukraina, mis kuulus varem Poolale.
29. juunil 1945 sõlmiti Nõukogude Liidu ja Tšehhoslovakkia vahel leping, mille kohaselt viimasele kuulunud Karpaadi-Vene (Podkarpatská Rus, mis Ukrainas on tuntud Tagakarpaadi-Ukrainana) ühendati Ukraina NSV-ga.
Ukraina NSV oli ÜRO asutajaliige (1945) ja kuulus 1948–1949 ÜRO Julgeolekunõukogusse. Ta võttis 1946 osa Pariisi rahukonverentsi tööst.
Pärast Nõukogude Liidu laialisaatmist (liidulepingu tühistamist) 1991. aasta detsembris on Ukraina taas iseseisev riik (Ukraina).
Pikemalt artiklis Ukraina Teises maailmasõjas., Saksa okupatsioon NSV Liidus, Ukraina Riigikomissariaat | OSCAR-2019 |
||
Lehttainaplaat (tegelikult mõlemad) pikemaks ja veid laiemaks rullida, no umbes poole ahjuplaadi laiuseks. Servad u 1 cm kauguselt terava noaga peaaegu lõpuni lahti lõigata. Kodujuust, majonees ja riivitud juust ning pressitud küüslauk kokku segada, katta lehttainaplaat juustu-kodujuustumassiga, katta õhukeste suvikõrvitsaviiludega. Peale puistata veidi soola.
Mõlemad pirukad küpsetada koos suurel ahjuplaadil 205 kraadises ahjus kuldseks. Veidi enne ahjust välja võtmist lisada suvikõrvitsa pirukale riivitud juustu.
Tagantjärele võib öelda, et põhiline maitse mis meelde jääb on karamell ja aimdus, et midagi oli veel ..
Teha on lihtne ja võib kuuluda argiõhtusse kui vaid tahtmist on ning ahju ei vajata soolase toidu jaoks.
Pane ahi 180 kraadile( pöördõhk) või 200 kraadile sooja. Määri nt muffinipanni augud võiga ja jäta ootele, kui vormi mahub 150 ml siis oleks vaja 6 vormi(muffinipanni augu maht oli 100ml). Vahusta suhkur ja pehme või kuni mass on õhuliselt vahus, lisa munad. Sega läbi ja lisa jahu ning viimasena peeneks hakitud pähkild ja datlid. Mugavam on pähkleid ja datleid purustada saumikseri hakkimistopsis.
Hetkel tundub see viimaseks mustikakoogiks jäävat sel nädalal - mustikad said otsa ja küpsetuspulbrit ei ole ka enam kodus ja puhkuse ajal ei ole ma nõus käima iga päev poes.
See kook on parim mida üle pika aja teinud olen ja kindlasti läheb kordamisele nii mustikatega kui ka õuntega mis on originaal minu jaoks ... siinkohal tänud Thredahliale selle imemaitsva retsepti eest !
Suhkur vahustada munaga, lisada martsipanitükid või riivitud martsipan (Odense on piisavalt pehme, et seda mitte riivida). Jahu segada läbi küpsetuspulbri ja vaniljesuhkruga. Muna-suhkruvahule lisada piim ja sulatatud või ning viimasena jahu. Segada läbi ja valada võiga määritud koogivormi - kui oled kindel vormi vedeliku pidavusele siis pole vaja vooderdada küpsetuspaberiga. Viimasena puistata peale mustikad ja panna küpsema 200 kraadisesse ahju. Küpsetada kuni on kuldne u 25-30 minutit.
Vormi läbimõõt sel korral oli 24 cm. Kui mustikad tunduvad (liiga)mahlased siis võiks mustikate kogust vähendada st mitte kahte klaasitäit panna.
Halvaad kasutan tavaliselt küll õunakoogiga kuid ka siin oli hea. Maitse on vaevu aimatav kuid annab parajas koguses magusust.
Segasin kokku jahu, või ja muna ning surusin saadud läikiva taina klaasist vormi põhja ja külgedele. Panin vormi külmkappi niikauaks kuni purustasin saumikseri hakkimisnõus halvaa(enne olin ka põhja taina selles valmistanud). Katsin halvaaga koogipõhja ja lisasin mustikad. Segasin purukatteks jahu, või ja suhkru ning puistasin saadud puru mustikatele. Küpsetasin kuni servad ja puru olid kuldsed.
Lisandiks sobib nii vaniljejäätis kui kergelt magus vahukoor - kõik sõltub sööjast, sest ise eelistasin pigem tassi head kohvi.
Selleaastane esimene mustikate korjamine on juba ununenud kuid koogini pole kuni tänaseni jõudnud - see viga on nüüd parandatud.
Tegin ülimalt lihtsa ja argiõhtuse koogi .. kui seda vaid õhtuni jaguks (2/3 sai otsa esimese 15 minutiga mis kook ahjust väljas olla sai).
Jahud omavahel segada, lisada vedelikud ja ühtlaseks segada. Valada parajalt paks tainas küpsetuspaberiga vooderdatud vormi ja puistata peale mustikad, lisaks u 1 spl suhkrut. Küpsetada 200 kraadises ahjus u 30-40 minutit(sõltub vormist ja ahjust)
Kui jäätis siis jäätis ja selle postituse kasuks aitas otsustada suvi ja lapsed kes võiks vist lõpmatuseni jäätist süüa. Tõeliselt banaanine jäätis kus maasikale on jäetud vähe võimalusi.
Kõik koostisosad peaksid olema külmkapikülmad. Segan kõik omavahel kokku ja lasen jäätisemasinal teha oma tööd. Kui ei ole soov süüa pehmet jäätist võiks valmis jäätise u 2 tunniks külmutusse panna.
Seda jäätist võib ka ilma masinata teha, kuid soovitaks siis mõned korrad läbi mikserdada külmumise ajal.
See retsept sobib nii jäätisemasinale kui neile kes masinat ei kasuta. Kogused on käepärased ehk midagi ei jätnud topsi- karbi põhja. Hoiatada võiks vaid selle eest, et palju korraga süüa ei suuda ja kalorite arvestajatel ei tasu edasi lugemisega minna .. :)
Segasin kõik omavahel ja panin jäätisemasinasse. Tõstsin masinast karpi ja sügavkülmikusse ning serveerisin u 3 tunni möödudes.
Pikka aega enne kui selle taime omale aeda istutada saime kasutasin sakslaste kuivatatud varianti -see oli hea, kuni tekkis võimalus võtta oma peenrast oks. Meie aias kasvav variant ei olevat küll nii mahlane ja krõmpsuv kui Gruusias kasvav kuid siiski parem kui vene estragon mille maitse ei erine tavalise rohu maitsest ..
Meie praegune ja arvatavasti lapsepõlvest kaasa tulnud lemmik limonaad on tarhun - mõnusalt roheline ja põneva maitsega. See limonaad tekitas mõtte - kas õnnestuks ka kodus midagi sarnast järgi teha ..
Vesi suhkruga keema ajada ja lasta keeda kuni u 1/3 vedelikust on ära keenud, see võtab aega 20-25 minutit. Siis lisada pooled estragonioksad ja vaikselt keeta veel 5 minutit. Lasta jahtuda. Mõne tunni mõõdudes võtta oksad siirupist ja panna asemele ülejäänud oksad nind panna siirup jahedasse ning hoida 1-2 päeva.
Joogiks võib kasutada juba peale keedetud okste eemaldamist kuid maitse on siis nõrgem. Parem oli maitse ja värv paari päeva möödudes.
Keetsin valmis suurema koguse estragonisiirupit mida säilitan puhtas steriliseeritud pudelites külmkapis .. ega nad seal kaua seista saa :) Lastele meeldib see jook rohkem kui poest ostetu.
Lihtne ja mugav ning vägagi hea, ainukeseks tingimuseks on kuuseokkasiirupi olemasolu. Võib öelda, et kõik peale soola ja suhkru mis siirupisse keetsin on oma aiast võetud.
Kasutasin seekord küüliku jalgasid täies ulatuses ja nende kaal oli kokku veidi üle 1,2 kilo. Panin liha ahjuvormi ja niristasin peale siirupi ning tükkide vahele panin estragonioksad, lisasin viimasena ka veidi soola. Katsin pealt fooliumiga millele torkisin hulgaliselt auke. Küpsetasin 200 kraadises ahjus alumises osas u 2,5 tundi . Vahepeal küpsesid ahjus ka pärmitainast peekonipirukad. Serveerisin riisiga mis tundus olevat täpselt õige.
Alguse tegid paprikad, chilli,tomatid ja porrud. Viimased on küll veidi hiljaks jäänud kuid mitte niipalju, et neid enam panna ei võiks.
Perun - pirnikujuline kollane väike tomat, kasvab kõrgeks, kannab kaua ja palju. Seeme aastast 2004 :)
Boloto - roheline suur tomat. Olen paar aastat tagasi rohelist suurt kasvatanud ja meeldis kusjuures väike roheline ei ole nii hea . Selle sordi kohta avaldan arvamust alles sügisel.
Apelsin - vene seeme, müüja pakkus kui soovisin mida klassikalist ja head .. hinnangu saan anda sügisel - oranž, peaaks sobima neile kes tomati hapet ei talu hästi,taim on kõrge , vähe seemneid .
Red Zebra - ilusad triibulised ümarad tomatid, sobiksid suurepäraselt transportimiseks kui vaid oleks kuhu viia :)
Jamaican Bell - midagi katsetamiseks ehk välimus on põnev. See oli ost mida polnud vaja kuid .. ja veel - seemneid pakis on ülivähe :(
Ostsin musta piparmündi .. mida iganes ka see tähendab, leheservad olid kergelt punakas lillakat tooni, müüja sõnul elab meie kliimas ka talved õues üle. Lisaks ostsin ka basiiliku Blue magic - proovime suuremaks kasvatada ja vaatame mis tuleb taimest ..
Sidrunhein - kaks aastat katsetatud ja natukene ka maitseks saadud, kuid tahaks rohkem ja suuremaks kasvada võiks taimed
Majoraan - eelmine aasta jäi vahele ja tundsin puudust, suvel tihti kasutatav ürt. Lisaks kuivatan ise oma aia taimi talveks
Ma ei tea kas asi on minus või ei, aga tegelikult ei ole vist eriti palju retsepte küülikulihast eesti keeles. Ja kui päris aus olla siis ei ole ma suutnud ka inglise keeles kuigipalju resepte leida .. arvatavasti olen otsinud valest kohast. Olemas on küll metsjänese retsepte(Inglismaa, Itaalia retseptid) aga need on siiski natuke teise looma jaoks. Metsjänes on oma maitselt tugevam ja rohkem "iseloomuga" kui küülik. Kana retsepte võiks ju kasutada aga tahaks midagi mis on tõesti küülikule ..
Sadulatükid pruunistada potis kergelt õlis. Lisada sibul, küüslauguküüned ja paprikakuubikud. Ürdid puistata liha ja köögiviljade peale ja segada veidi. Lisada tomativiilud ja vein. Lasta veinil keema minna ja lisada puljong. Puljongit peaks niipalju olema, et peaaegu katab liha. Lisada veidi soola ja musta pipart. Katta pott kaanega ja lasta haududa 1,5-2 tundi - sõltub kui noor või vana küülik on. Vein ei lase nii kiiresti pehmeks haududa. Umbes 20-30 mintutit enne hautamise lõppu lisada nõrutatud oliivid.
Tore ju kui soovitakse midagi aga siis võiks anda ka kindla retsepti. Kiire guugeldamine andis tulemuseks vähemalt neli erinevat tegemisvõimalust.
Koorega kartulid aurutada(või ka keeta), korida ja kahvliga väiksemateks tükkideks teha. Maitsestada soola ja pipraga ning lisada hapukoor. Vormida pätsid ja praadida. Praetud pätsid panna ahjuvormi ja panna peale riivitud juustu veidi ning küpsetada grilli all kuni juust sulama hakkab.
Igatsus suve järgi on suur ja vajadus maiustada veel suurem .. aga midagi väga rammusat ei tahaks. Kuidagi tuleb need magusad ja rammusad maitsed peita .. ja mis oleks parem kui suvise maitsega maasikatoormoos :)
Seekordne meekook on tehtud poole kogusega allolevast retseptis, sest teise poole tainast tegin tavalise meekoogina ehk poolitasin valmisküpsetatud plaadid ...
Sulatasin või ja mee mikrolaineahjus nii, et mesi muutus kuumaks. Vesivannil segasin soola,suhkru ja munad kuni vaht oli kreemjas siis lisasin või-meesegu. Segasin läbi ja lisasin sooda. Küpsetuspulber oli juba jahuga segatud kokku. Kui munavaht ja või-meesegu segunenud on tõstan kausi vesivannilt ja segan jahu sisse. Lasen segatud tainal veidi seista ja jaotan võrdseteks osadeks ning rullin vastavalt soovile piklikuks või ümaraks ja küpsetan 4-6 minutit 195 kraadises ahjus. Kokku küpsetan 7 plaati, ühe neist plaatidest purustan saumikseriga et saaks pealmiseks kihiks peale puistata.
Kui plaadid on küpsetatud ja jahtunud panen kihiti hapukoorega ja iga kihi vahele lisan maasikatoormoosi.
Meie saime koogi ära söödud samal päeval kuid arvan, selle säilivus on lühike sest hapukoor ja toormoos ei saa kaua omavahel läbi ehk moos läheb käärima ..
Ei ole lihtsamat magustoitu kui munakreem. Arvatavasti on vähe magustoite mis on rammusamad kui see .. pean siin silmas siiski originaali ehk vahukoorega tehtud variante.
Tegemiseks on kaks võimalust vesivannil ahjus või pliidil . Viimast tegemisviisi eelistan ma kiiruse pärast teha kuigi see võtab ka aega, sest eelistan seda vesivannil teha.
Kuna tegemist alustasin hommikul 10 ajal ja süüa tahtsin hiljemalt kell üks siis tegin kausiga vesivannil pliidi peal. Ahjus kulub aega valmistamisele rohkem ja lisaks kulub vormide täielikuks jahtumiseks ka veel hulk aega.
Koore kogus oli üsna suur, teadsin ette kuidas kõik tahavad rohkem kui üks vorm mahutab. Ma ei olnud valmis kasutama kogu kogust koorena vaid asendasin osa koorest piimaga .. järgmine kord siiski paneks vähemalt kohvikoore. Maitse piimaga pooleks tehes ei kannatanud niiväga kui oleks soovinud paksemat-kreemisemat saada ja kreemisus tuleb rasvasest koorest .
Põhimõtteliselt käib kogu kreemi tegu nagu kuumutatud jäätisesegu tegemine kuid siin on munakollaseid mitu korda rohkem ja risk muna tükiliseks tõmabamiseks tunduvalt suurem.
Kui segu on muutunud selliseks vedela hapukoore sarnaseks ja hakkavad tekkima esimesed imeväikesed terad tõstan kausi kiirelt külma vette(kraanikaussi olen eelnevalt lasknud külma vett) ja segan mõnda aega aktiivselt.
Täielikult jahtunud vormidesse raputan kreemi peale suhkrut nii et tekib kergelt valge kiht ja lasen karamellistada :)
Kusjuures ei ole häid ega halbu mälestusi vaid lihtsalt mälupilt pärmitainaga koogist. Kust see pilt silme ette jäi ei tule kuidagi meelde. Igal juhul saavad minu lapsed esimest korda magusat plaadikooki mille põhjaks on pärmitainas.
Tegelikuks ajendiks oli aga töönädalaalõpus söödud õunakook pärmitainast põhjal - hää oli aga kripeldama jäi õun. Ma ei suutnud aru saada kas oli kasutatud värskeid õunu või mitte. Kahtlustan, et mitte :) ja lisaks superhea põhi oli, nagu ikka selle tegija puhul. Kõrvalepõikena - lihapirukad olid ka väga hääd aga maitse oli põnev.
Valmistada pärmitainas ja suruda peale kerkimist laiali suurele ahjuplaadile. Peale panna õunapüreed ja kompotiõuntest lõigatud parajalt õhukesi viile. Õuntele puistata peale puru mis on tehtud jahust, martsipanist, suhkrust ja võist saumikseri hakkijaga.
Lapsepõlvemälestused sellest, et kompotiõuntest tehtud kook on ... hmm, ei ole üldse õige. Väga head olid need õunad selles koogis. Ok, kompott oli tehtud üsna hapudest õuntest kokku ploomidega ja mõeldud kasutamiseks nii magusaks söömiseks vahukoorega kui ka ahjukana sisse panemiseks ..
Nagu ikka peab pärmitainas olema pigem (liiga) pehme kui et "kuiv ja tugev". Viimane tähendab ahjust võttes tuima küpsetist.
Vahelduva eduga olen kodus teinud pastat pea aasta aga siia kirja panema pole jõudnud ning ega piltegi pole teinud.
Kodune pastategu on nädalavahetuse rõõm kui kõigil on aega ja tahtmist kaasa lüüa. Kodus tehtud pasta on hoopis teise maitsega kui poest ostetud makaronid või värske pasta. Lisaks teadmine kuidas tehtud on ja mis täpselt sees on.
Alati annab maitseks panna seenejahu, pestot,kakaod, paprika- või spinatimahla. Lastele meeldib kodus tehtu rohkem kui poe oma, lisaks tegemise rõõm. Tavaliselt jääb minu osaks taina kokkusegamine ja tükkideks jaotamine ning esimene rullimine. Hilisem rullimine ja otsustamine kui paksud või kui jämedad või kui pikad teha jääb juba laste otsustada.
Tegemise reegel on lihtne, sööja kohta 1 suurem muna ja 1 muna kohta 100 gr jahu, lisaks sorts (oliivi)õli. Kui teha kohe söömiseks st kogu tainas kasutatakse ära ühe söögikorraga ja kuivatada ei kavatseta pastat siis võib kasutada kõige tavalisemat nisujahu. Kui aga tahetakse kuivatada siis peaks kasutama durum nisujahu(saadaval igas suuremas poes). Kõik tuleb segada mikseri tainakonksudega niikaua läbi kuni on näha, et mööda nõu serva on jäänud veidi jahu. Siis kallan jahu ja taina välja ning sõtkun kuni kogu jahu on muutunud mõnusalt siledaks tainapalliks. Mõnikord kulub selleks 5 minutit, teinekord 15 minutit.Kõik oleneb munade suurusest, õli kogusest ja jahust. Kui kohe üldse ei ole jõudu, jaksu või tahtmist teen käed veega märjaks ja sõtkun edasi, kordan tegevust aga võimalikult vähe, sest muidu võib tainas liiga niiskeks muutuda. Kui tainast on moodustunud ühtlane pall panen kilesse ja vähemalt 30 minutiks külmkappi. Külmkapis hoidmine aitab tainal paremini rullitavaks muutuda. Parem kui tainas jääbkülma tunniks ajaks. Siis võtan välja ja jagan osadeks.
Tainatõki mida rullima hakkan surun alguses katega natuke õhemaks. Esimene rullimine on kõige laiema vahega mis pastamasinal olemas on ehk nr 7ga. Peale esimest rullimist voldin tainatüki kolmeks kokku(nagu lehttainasse võid pannes) ja rullin veel korra. Kui nüüd aega on siis kordan seda algust veel korra st voltimist ja rullimist kui mitte siis rullin teist korda niisama veel. Järgmine rullimene on juba nr 6ga . Niimoodi rullin igakord kui numbrit vahetan kaks korda tainaplaadi läbi. Pasta õige välimus ja tekstuur sõltubki jahust, sõtkumisest ja rullimisest, kusjuures viimane tundub olevat kõige olilisem. Meie lemmikuks on saanud nr 3 kust õhemaks me enam tainast ei rulli. Pikkus on tavaliselt 30-40 cm, pikimad on olnud peaaegu meetrised. Viimased lastele väga ei meeldinud, sest neile meeldib iga üksik spagett suhu imeda :) Tavaliselt teen kahele täiskasvanule ja kolmele põnnile neljast munast taina.
Valmis rullitud ja õige kujuga pasta panen soolaga maitsestatud keevasse vette. Ja vett potis on palju, peaaegu poole rohkem kui poe pastat keetes. Vajadust õli lisada pasta keeduveele pole, sest siiani ei ole midagi kokku kleepunud.
Koduse pastateo ainuke nõrk koht on kaste. Kaste tuleb teha valmis enne pasta tegu või tuleb piiduda ülilihtsa ja kiire lisandiga mis on tegelikult parem kui rikkalik tomatiga kaste.
Ahjukana on midagi lihtsat ja kiiret ning eelkõige on see meie jaoks nn mugavustoit. Mugavustoiduks nimetan ma selliseid toite mida tuleb lühidalt ette valmistada ja mis küpsevad (peaaegu) ise st küpsetuskotis ahjus või slow cookeri´s või aurutajaga ning millga ei tule enne väljavõtmist tegeleda rohkem.
Broiler pesta, kuivatada ja käega nahk lihast lahti venitada. Seda tuleb teha ettevaatlikult, et nahk katki ei lähe. Hea oleks kui seda õnnestub teha ka koibade ja tiibadega, vähemalt osaliselt. Käe saab naha ja liha vahele suruda kaela osast. Kui nahk on lahti siis panna naha alla pestot ja mudida kana nii, et pesto jaotuks ühtlaselt. Panna küpsetuskotti ja sulgeda koti suu. Kui on soov süüa ahjukartulitega siis võib küpsetuskoti suu jätta lahti ja järgmisel päeval lisada kartulipoolikud. Kui kartuleid ei lisa siis sulgeda küpsetuskoti suu kohe sulguriga ja panna ahjuvormiga külma. Järgmisel päeval panna vorm koos kanaga külma ahju, teha augud küpsetuskottile ja lülitada ahi 200 kraadiga sisse. Küpsetada 1,5 -2 h ning aega hakata lugema siis kui ahi on temperatuuri (200 kraadi) saavutanud.
Ära ehmatada ei tasu kui alguses ei teki mingit vedelikku ja kana ei pruunistu. Kogu vedelik on alguses naha ja liha vahel mis ei lase ka nahal pruunistuda.
On häid magustoite ja küpsetisi, on ilusaid pilte headest küpsetistest kuid on küpsetisi mida ei ole tark järgi teha :)
Veel parem kui neid tehes jätab tegija retsepti enda teada ja suudab olla iseloomuga .. ehk ei söö seda küpsetist.
Minu mõtted babkast ja selle tegemisest ulatuvad aastate taha ja said alguse televiisorist Seinfeld´i vaadates - seal osteti kaasa seda küpsetist. Uurisin mis ja kuidas tehakse, isegi retsepti leidsin aga tegemiseni ei jõudnud. Siis, mõni aeg hiljem nägin šokolaadi- babka retsepti selles blogis . Retsepti printisin välja juba järgmisel päeval aga ..tegemiseni ei jõudnud ikka veel. Retsept on siin muutmata kujul, nii nagu on blogis Toidutegu :)
Küpsetis on hää ja eriti mõnus on see puru ning üldse, kui ei teaks koostist siis jätaks kõik endale ja sööks üksi ja hästi vaikselt nii, et keegi ei oskaks seda tahta.
Olen varem juba öelnud, et üritan leida retsepte mis on kiiresti valmistatavad või neid saab ette valmis teha (kasvõi osaliselt). Seekordses retseptis on peetide valmistamiseks kaks võimalust ehk ahjus* või aurutamine eelmisel õhtul. Jah, saab ka poest osta keedetud peedi aga see pole see st maitse on teine ja lisaks eeldab retsept, et peedid poleks vesised.
Aurutatud ja jahtunud peedid koorida ning tükeldada suupärasteks tükkideks ja panna vormi ning segada õli ja köömnetega . Küpsetada ahjus 200 kraadi juures u 25 minutit. Samal ajal segada kokku hakkliha riivsaia, hapukoore, sidrunikoore ja tilliga ning maitsestada soola ja pipraga. Vormida pallid ja kergelt läbi praadida.
Peedid ahjust välja võtta, lisada hapukoor ning kergelt läbi segada. Hakklihapallid vormi panna ja veel 20 minutiks ahju panna. Serveerimisel puistata toidule värsket hakitud tilli. Pakkuda nt keedetud kartulitega või kartulipüreega.
* kooritud toored peedid tükeldatakse parajateks tükkideks ja lisatakse õli ning köömned ja küpsetatakse 20-25 minutit ahjus. Vorm võetakse ahjust välja ja lisatakse veel veidi õli ning küpsetatakse veel 20-25 mintutit. Siis lisatakse hapukoor ja läheb edasi nagu ülevalpool kirjas.
Mugavad teha ja valmivad kiiresti. Sama kiiresti kui muffinid valmis said said nad ka otsa ja seda vaatamata sellele, et nad olid soolased .. Soolane küpsetis kui ta ei ole pitsa, pitsarull või viineripirukas lehttainast ei ole just kuigi populaarne.
Muffinite tegemiseks olid Kalevi/ Vilma päkapikud toonud 1 paki Vilma muffinipulbrit basiilikuga ja lisaks oli :
Segasin kuivained omavahel st ka paprika, juust ja vorstitükid läksid jahuga kokku ja siis lisasin õli ja keefiri ning segasin kiiresti ja lühidalt läbi. Küpsetasin 200 kraadises ahjus umbes 22 minutit
Selle tegemisel on kaks varianti kus üks on rohkem lastesõbralikum ja teine veidi vähem kuid siiski meeldib see täiskasvanute oma ka lastele :)
Vilma magusate ülepannikookide jahust pannkooke vastavalt banaanide arvule (soovitavalt eelmisel päeval küpsetatud)
Suhkur sulatada pannil kergelt kuldseks ja lisada või. Kui kõik segunenud on panna pannile kooritud banaanid. Küpsetada mõlemalt poolt 2-3 minutit ja lisada rumm. Banaane veelkord ettevaatlikult keerata pannil, et maitsestuksid. Panna banaan pannkoogile ja raputada peale sokolaadi ning keerata rulli. Pannkoogirullid panna pannile(kus veel on karamelli-rummi segu) ja lasta soojeneda veel mõnda aega. Panni võiks kaanega katta.
Lastele sobivam oleks teha ilma rummita. Otsest alkoholi enam ei jää karamelli, sest kõik on pannil läbi kuumutatud ja alkohol aurustunud.
Aega mööda üritan siia kirja panna retsepte mis eelmisel aastal meeldisid kuid mida ei jõudnud kohe üles riputada.
Jäätist olen küll tunduvalt rohkem teinud kui siin kajastust leiab. Meie absoluutsed lemmikud on piparmündi-šokolaadi ja mango jäätis. Väga hea on ka maasikajäätis, see nami retsept.
Tegelikult olen teinud juba kahe erineva retsepti järgi šokolaadijäätist aga see retsept Olive kaheksandas numbris eelmisel aastal tõmbas tähelepanu oma suure šokolaadisisaldusega. Enamasti tehakse sokolaadijäätist kakaoga siin aga on hulgaliselt šokolaadi ja natuke kakaod mis tegelikult ära kaob kõige muu varju.
See jäätis on suuresti siiski täiskasvanute jäätis. Esmamulje jäätisest oli šokolaadine, järgmine mõte oli, et mis tükid siin sees on ja kui söödud on siis tundus nagu polekski jäätis magus olnud.. Kui kõrvale jätta laste vaimustus jäätise kui sellise suhtes siis olid nad üsna tagasihoidlikud st uut portsu nii soovinud.
Kollased ja suhkur koos lahti hõõruda ja kergelt vahustada. Lahustuva kohvi pulber ja piim kuumutada. Šokolaad ja viski koos sulatada ja lisada kakao. Kõik kokku segada ja jahutada . Täielikult jahtununa toimetada vastavalt jäätisemasina juhendile.
** pole mõistlik rohkem panna, sest siis võib jäätis pehmeks jääda kuna alkohol ei lase segul külmuda korralikult
Kui meil on jõululaual olnud viimased aastad lambapraad punase kapsaga, lisaks traditsiooniline hapukapsas ja alati ka sült sea ja loomalihast siis sel aastal sai veidi teisiti proovitud.
Lammas jäi ära koos oma truu saatjaga ja asemele tuli küülik punasesõstramahla marinaadis koos ploomide ja aprikoosidega. Marinaadis oli punasesõstramahl u 1,5 dl , soola, pipart, estragoni ja tüümiani ning veidi õli, sest küülik ise oli ilma ühegi rasva tükita. Jõulu eelõhtul panin kõik koos küpsetuskotti ja siis ahjuvormiga külma. Järgmisel päeval rändas küpsetuskott ahju u 1,5 tunniks 200 kraadisesse ahju.
Lisandiks oli kartuleid, aurutatud porgandeid ja pastinaaki. Viimased kaks olid veidia ega enne lauale jõudmist veel võiga pannil, maitsestatud ainult soolaga. Oli küll mõte lisada seesamiseemneid või hoopis karamelliseks teha aga mõlemad mõtted jäid teostamata hirmus, et võiks liiga kirjuks maitsete osas minna.
Meie tavaline sült asendus lihtsalt seepärast, et esmalt olin ise parasjagu tõbine ja ei suutnud ega tahtnud turule liikuda ning ausaltöeldes polnud ka mingit jõulutunnet ... ja see tunne sel aastal minuni ei jõudnudki nii nagu tavaliselt on olnud L
Aga kanasült on midagi lahjat ja kerget. Mulle meeldis eriti see, et olin lisanud vormi põhja hernest, maisi ja porgandit. Kõik köögiviljad olid kanapuljongis eelnevalt läbi kuumutatud. Alustasin sellest, et pesin kana ja panin keema. Kui tavaliselt viitsin korjata vahtu usinalt siis seekord ajasin kaks korda vee keema ja lasin vahul koguneda. Kolmandal korral jäi vesi peaaegu puhtaks ja see vähene vaht mis tekkis selle suutsin ära võtta. Lisasin koorega sibula, pisikese juurselleri mugula ja terve kooritud porgandi, lisaks terapipart, vürtsi paar tera ja loorberilehe. Lasin kõigel 1,5 tundi vaikselt keeda nii, et vee pind veidi virvendas.Umbes pool tundi enne keetmise lõppu lisasin soola maitse järgi(arvesta, et jahtudes on magedam kui kuumana). Lasin kanal jahtuda ja puhastasin kontidest ja nahast ning tükeldasin kanaliha. Kurnasin vedeliku ja eraldasin tassitäie vedelikku köögiviljadele, et need läbi kuumutada. Mõõtsin vedeliku ja võtsin vajaliku koguse želatiini. Leotasin ja sulatasin želatiini ja segasin sooja puljongiga(mitte kuumaga). Osa sulatatud želatiinist panin köögiviljadega puljongisse( mis oli ka veidi jahtuda jõudnud) ja segasin ning jaotasin vormi põhjadele. Panin vormid külma, et põhi tarretuks. Kui vormide põhi oli tarretunud ja ülejäänud pulong koos kanalihaga piisavalt jahtunud täitsin vormid ning panin külma.
Need muudatused meie jõululaual ei olnud ainukesed. Lisaks soolase toidu muudatustele oli muudatus ka magusas. Meie traditsiooniline stolle ja keeks mustade ploomide ja kreeka pähklitega jäid samuti ära, selle asemel oli laual hapukoorekook glögi kattega.
Minu varasem eelistus teha toite mis vajavad nikerdamist ja on ajamahukad on mõneks ajaks unustatud. Sügisest alates on olnud meie köögis toidud mida saab ette teha, mis valmivad kiiresti või siis on köögis ainult mehed :) ehk enamasti on laual riis, pasta, mõni panniroog või slow cooker´iga valmistatud toit.
Järjekordselt uusi ideid otsides avastasin uuesti sellise toreda raamatu nagu " Itaalia köök", eesti keelde tõlgitud 2006. Seda ostes ei aimanud ma kui kasulikuks see aja jooksul osutub. Olen sellest päris palju retsepte proovinud ja kõigiga siiani rahule jäänud.
Nagu alati suudan iga retsepti teiseks teha ja seda tahtmatult. Seekordki ei pidanud näpuga järge raamatus ja nii unustasin, et osa ubadest tuleks püreestada. Muus osas jäin retseptile truuks kui välja jätta ubade valik. Minul oli kodus ubade mix kolmest sordist ja nii ma selle valgete ubade asemel võtsingi.
Panin oad hommikul vette. Õhtul nõrutasin ja loputasin ning panin keema. Lasin veidi keeda ja nõrutasin ning loputasin. Panin uuesti keema külma veega ja kordasin tegevust. Tegelikult piisab ka ühest korrast kui tegemist oleks olnud ainult valgete ubadega aga mul oli punaseid ube ka selles segus. Lisasin kolmandale veele ka loorberi ja keetsin madalal kuumusel kuni oad olid pehmed. Nõrutasin ja jätsin ööseks kausiga külma, sest kogu selle tegevuse tegin pühapäeval.
Esmaspäeval jätkasin tegevust sellega, et kuumutasin potis õli ja lisasin sibula esimesena, järgmisena porgandi ja selleri . Kui porgand oli peaaegu pehme lisasin tomatid, küüslaugu ja tüümiani. Kui kõik tundus kuum olevat lisasin vee ja oad. Lasin keema tõusta ja lisasin maitseks soola ning keetsin u 15-20 minutit. Värske jahvatatud pipraga tegeles igaüks ise oma taldrikus.
Minu lemmik muffin on punase tikri ja valge šokolaadiga muffin. Need on parimad ja juba paar aastat minu lemmikud. Panen igal suvel veidi tikreid külma, et neist talvel lemmikmuffe teha.
Kui täna magusaisu lootusetult suureks muutus ja kappi vaadates avastasin, et pole ikka veel midagi Vilma muffinipulbrist teinud oli otsus kindel .. asun uuele katsele selle jahuga. Mu varasem kogemus ei kannata kriitikat ... blogis sellest kirjutanud ei ole ja isegi meenutus ei vääri siinkohal mainimist.
Esimesena tuli lauale muffinipulber, sellele järgnesid külmutusest tikrid ja siis .. oli veel midagi vaja, hm Natuke kookoshelbeid. Veel midagi ? Jah, martsipani natuke, enne kui keegi jälle ära näksib(ehk kuni kapis ära kuivab :)
Martsipani purustasin 2 spl segatud jahuga saumikseri hakkijaga(teraga tops) ja lisasin ülejäänud jahule. Lisasin õli ja vee ning tikrid ning segasin kiiresti ühtlaseks. Panin vormi ja küpsetasin u 25 minutit 195 kraadises ahjus.
Mulle meeldis kuigi martsipani oleks võinud vist rohkem olla :) Ja seda ütleb inimene kes ei ole martsipani fänn. Samas olid muffid täpselt paraja magususega ehk mitte liiga magusad ja mitte liiga hapud. | OSCAR-2019 |
||
Biolan Trio on aastaringseks kasutamiseks mõeldud pidevalt töötav väikepuhasti, mis käitleb tõhusalt kogu olmeheitvee.
Maansalo-Maarvala pere alustas oma maja ehitamist aastal 2010. Krunt asub hõredalt asustatud piirkonnas ning kinnistut polnud võimalik ühendada kohalikku reoveevõrku.
"Sellisesse piirkonda saab ehitusloa alles siis, kui suudad tõestada, et majapidamises tekkiv reovesi puhastatakse efektiivselt ja eeskirjade kohaselt. Meil oli valida kahe variandi vahel: väikepuhasti või imbväljaku ja septiku kombinatsioon. Väikepuhasti oli siin siiski ainus mõistlik lahendus, sest imbväljak savipinnasele kuigi hästi ei sobi," räägib Tuomas Maansalo.
"Võrdlemisel pöörasin tähelepanu muu hulgas puhasti mahutavusele, kemikaalikulule, hõlpsale hooldusele ja tühjendusintervallile. Biolan Trio puhul olid konkurentsivõimelised kõik need aspektid. Ka hinna ja kvaliteedi suhe oli paigas. Samuti leidsin, et Trio kolmeosalise mahutiga mudel on töökindlam kui sisendfunktsiooniga ühe mahutiga mudel."
Seadme hooldus on tehtud tõesti lihtsaks. Juhend on selge ja seade annab kohe märku, kui on aeg lisada kemikaale või kui töös tekib ajutine tõrge.
Biolan Triosse juhitakse kinnistu pesuvesi ja WC vesi. Seadmesse ei tohi juhtida sademevett ehk vihmavett ja vundamentide drenaaživett. Olmereoveesüsteemi tuleb kasutada ja hooldada vastavalt juhistele ning selle tööd regulaarselt kontrollida.
Trio bioloogiline puhastustoime põhineb mikroobidel, kes on tundlikud erinevate desinfitseerivate ja toksiliste ainete suhtes. Toksilisi aineid, nagu õlisid ja lahusteid ei tohi puhastisse juhtida. Samuti ei tohi kanalisatsiooni visata segajäätmeid, nagu sidemeid, tampoone ja vatipulki. Need võivad ummistada puhasti mehaanilisi osi, nt pumpasid.
Puhasti talub väikestes kogustes puhastamisel kasutatavaid desinfitseerivaid, nt klooripõhiseid puhastusaineid. Mistahes pesuvahendite doseerimisel tuleb järgida tootja sellekohaseid juhiseid.
Bioloogiline puhastusprotsess talub probleemideta mõnenädalasi pause, näiteks puhkuste ajal. Pikemate töökatkestuste puhul nõrgeneb süsteemi puhastusvõimsus orgaanilise aine ja lämmastiku osas, kuid taastub mõne nädala jooksul pärast töökatkestuse lõppemist. Fosforiärastuse tõhusust vaheajad ei kahanda, kuna fosfor eemaldatakse keemilise sadestamise teel.
Olmereovee efektiivne käitlemine on oleneb mitmetest teguritest. Peale õige paigalduse tuleb seadet ka õigesti kasutada ja regulaarselt hooldada. Puhasti üldiste tööpõhimõtete tundmine on selle nõuetekohase kasutamise ja kontrollimise eelduseks. Hoolduskava järgimine tagab, et puhasti töötab laitmatult ja pikka aega.
puhasti on mõeldud elamukinnistu kogu heitvee puhastamiseks, arvestades ühe pere (1-6 inimest, inimekvivalent 6) vajadustega
Heitveesüsteemi paigaldamiseks on tarvis ehitusluba. Luba taotletakse kinnistu asukohajärgsest ehitusjärelevalveasutusest ja selleks on vajalikud nõuetekohased projektid. Projekt on ühtlasi ehitusjuhend, võimalikud muudatused tehakse sellesse paigaldamise käigus.
Puhasti inimekvivalent peab olema suurem või sama suur kui arv, mis saadakse, kui elamukinnistu põrandapind ruutmeetrites jagada 30-ga. Inimekvivalendi suurus peab olema siiski vähemalt viis (5).
Biolan Trio tuleb paigaldada vastavalt projektile, järgides paigaldusjuhendit. Veenduge, et puhasti osad pole transpordi ajal kahjustunud. Purunenud osi kasutada ei tohi! Puhasti peab käitlemise ajal olema püstiasendis. Puhastit tohib tõsta üksnes sellega kaasas olevate tõsterihmadega. Mahutit ei tohi lohistada ega maha pillata.
Heitvesi suunatakse kinnistu kanalisatsioonitoru kaudu esimesse kaevu. Selles toimub heitvee eelselitus, st kaev toimib nagu tavaline settekaev. Veest raskem aine vajub kaevu põhja ja kergem, näiteks rasv, tõuseb veepinnale. Kolmandast kaevust pumbatakse siia ka fosforisetet. Heitvesi voolab esimesest kaevust teise raskusjõu mõjul.
Teises kaevus lõhustavad aktiivmuda mikroorganismid heitvees sisalduvat orgaanilist ainest, lämmastikku ja fosforit. Aktiivmuda tekib kaevus reovee mikroorganismide ehk mikroobide paljunemisel. Mikroobid vajavad eluks hapnikku. Seadme korpuses paiknev õhupump pumpab õhku kaevu põhjas oleva taldrikaeraatori abil. Mikroobid lagundavad orgaanilise aine süsinikdioksiidiks ja veeks. Lämmastik muutub aeratsiooni käigus nitraatlämmastikuks.
Aeratsioon on välja lülitatud iga päev kl 22–04. Sel ajal muutub nitraatlämmastik gaasiliseks lämmastikuks, mis vabaneb atmosfääri. Aktiivmuda eraldub kaevust väljuvast veest silindrilises veeselitis. Selitis vee liikumine aeglustub, ja veest raskem aktiivmuda vajub kaevu tagasi. Selginenud vesi voolab kolmandasse kaevu, samas kui väljatõrjutav vesi voolab teise kaevu.
Segamisanumast juhitakse vesi allaviigutoru kaudu kaevu. Sadestuskemikaaliga reageerinud fosfor vajub veest raskemana settena kaevu põhja. Tagastuspump pumpab setet kaks korda ööpäevas esimesse kaevu.
Selginenud vesi tõuseb pinnale ja voolab raskusjõu mõjul kolmandast kaevust süsteemi väljalasketorusse.
Biolan Trio on aastaringseks kasutamiseks mõeldud pidevalt töötav väikepuhasti elamukinnistu kogu olmereovee, st pesu- ja tualetivee puhastamiseks. Puhasti sobib 1–6 inimesest koosnevatele majapidamistele.
Puhasti vastab Soome Riiginõukogu määruse (209/2011) nõuetele olmereovee käitlemise kohta vee- ja kanalisatsiooniettevõtete kanalisatsioonivõrkudega mittehõlmatud piirkondades.
Biolan Trio plaanijoonised nii DWG kui PDF formaadis. Arvestage sellega, et DWG formaadis joonise avamiseks on vajalik teie arvutisse paigaldatud programm, mis on mõeldud selle failiformaadi avamiseks. | OSCAR-2019 |
||
Gruusia rahvalaulu koor Iberi loodi 3. septembril 2012 ja selle idee kuulub laulja Buba Murghuliale, kes on osalenud mitmes laulu- ja tantsuansamblis. Kooris on üheksa suurte kogemustega lauljat.
Iberi eesmärk on populariseerida Gruusia rahvamuusikat nii Gruusias kui kogu maailmas, säilitada ja arendada vana laulutraditsiooni.
Iberi repertuaaris on laule eri ajastutest ja kõikidest Gruusia piirkondadest, kaasa arvatud pagana ajastu kompositsioone.
Kontserdid toimuvad 1. juulil Tartu Pauluse kirikus ja 2. juulil Tallinna Jaani kirikus, algus kell 20.
Sooduspilet kodulehe kaudu ostes 14 €, eelmüügist 17 € ja 15 € (pensionärid), lapsed vanuses 8–14 (k.a) 10 €, lapsed kuni 7 a (k.a) tasuta.
Et teie usk läbikatsutuna leitaks palju hinnalisem olevat kullast, mis on kaduv, ent mida siiski tules läbi proovitakse, ja oleks teile kiituseks, kirkuseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel, keda te armastate, kuigi te ei ole teda näinud, kellesse te praegu teda nägemata ometi usute ja rõõmustate üliväga kirgastatud rõõmuga, kui te võtate vastu usu eesmärgi – oma hingede pääste. Seda päästet on hoolega otsinud ja selle üle juurelnud prohvetid, kes on ennustanud seda armu, mis teile on tulnud. Nad püüdsid välja uurida, mille kohta ja millisest ajast andis teateid nendes olev Kristuse Vaim, tunnistades ette Kristuse kannatusi ja neile järgnevat kirkust. Nendele ilmutati, et mitte neile endile, vaid teile, teie teenimiseks oli kõik see, mida nüüd teile on kuulutatud nende kaudu, kes teile taevast läkitatud Pühas Vaimus on toonud rõõmusõnumeid, millesse isegi inglid igatsevad kummardades vaadata. 1Pt 1:7–12
Minule tundub, et lootuse teema saab inimesele enamasti oluliseks lootusetusega kohtumisel. Lootuse igatsus saab just siis tõeliseks, kui inimese vaates tulevikku ei terenda enam kuigi palju seoseid tuttavate pidepunktidega, millest tuleviku mosaiigi kokku võiks sobitada. Mõistagi võime kõnelda lootuse vajadusest ka muudel hetkedel, aga minu kõrvale tunduvad need jutud pigem teoreetilised mõlgutused, mille sisu jääb õhukeseks.
Kirikuaasta alguse jutlusetekst räägib meile lootusest, rõõmusõnumist, mida prohvetid on juba igiaegadest kuulutanud ja mis Kristuse tulles on ilmsiks saanud. Lootust toov rõõmusõnum on sedavõrd eriline, et isegi inglid asja põnevusega näha on soovinud. Aga nii inglid kui ka prohvetid on selle sõnumi juures pigem kõrvaltvaatajad või vahendajad. Selle sõnumi sihtgrupp oleme ennem meie, täiesti argised inimesed. Meie olemegi need, kelle pärast Jumal midagi erilist on korda saatnud. Ilmselt on inglid just seda soovinudki näha, kuidas Jumal kunagise Eedeni ajas tekkinud sasipuntra lahti harutab ja algse korrastatuse taastab. Looja plaanitud suhteuuendust tema ja inimese vahel on rahvaile prohvetid vahendanud, et inimest raskustes, kannatustes, lootusetuses lootusrikkaks teha. Peetrus aga kinnitab, et rõõmu kogemise eelduseks on usk, mis viib hingede päästeni ehk teisisõnu inimese ja Jumala suhte tervikuks lõimitud seotuseni, mis kindlustab igikestva elava lootuse.
Esitasin sissejuhatuses mõtte, et lootuse otsimiseni jõuame läbi lootusetuse. Olen kaasteelistelt korduvalt kuulnud arvamust, et nende jaoks on veel vara Jumala asjadega tegelda. Küllap võib sellele mõtelda kunagi vanemana või siis, kui mingi eluraskus peaks tõsisemalt kimbutama. See, kes nõnda väidab, on arvamusel, et kuni ta veel ise toime tuleb, pole tarvis end liigsete mõtisklustega eksitada. On ka neid, kes on kaotanud igasuguse usu, et millestki võib veel pisutki parandavat leida, ja loobuvad seepärast edasi küsimast. Küllalt olen kohanud neidki, kes teavad rõõmusõnumist ja räägivad meelsasti isegi sõnumi sõnadest, aga innustuvad vaid pindmiselt. Nad pole lasknud valu enesele kuigi ligi ega käinud kannatuste sügavikust tundmist ammutamas. On ka neid, kes teavad ja tunnevad, aga hetkel uitavad oma olemises sootuks muudel radadel. Küllap on igaühel vabadus valida enesele parajana näiv tee igas hetkes. Aga praegu, alustades taas kirikuaasta ootusaega, on sobiv endalt küsida, kas ma vajan oma ellu rõõmusõnumit, mis kannaks minuni lootuse elustavat väge.
Võib-olla praegu ei olegi lootusetus minu jaoks põletav teema. Siiski arvan, et igaüks meist on aeg-ajalt päevades, kus rõõm ei püsi kuidagi ligi ja tulevikumõtted kaovad hägusasse halli. Küllap teame neil hetkil, kui väga vajaksime väge, mis meid tõtlikult voolava elu sees liikvel hoiaks. Rõõmusõnum, mida kirikuaasta algus meile meenutab, kannab endas väelist väge, millest jagub kaugelt enamaks kui vaid esimesteks hetkedeks. Jumala ammu kuulutatud julgustus, et inimene pole üksi eluheitlustesse unustatud, vaid saab alati täiendavat tasakaalu küsida Kõigeväeliselt, kõlab meenutava hüüatusena ka siinses advendi algushetkes.
Mõistagi võib see tunduda kulunud uudisena, aga minu kogemus kinnitab, et oluliste asjade meenutamist ei ole kunagi üleliia. Seepärast arvan, et on taas tähelepanemist väärt, kuidas arukalt haakida oma eluhooratas väärt võimaluse külge, mis kannab meid läbi kirikuaasta, eluaasta, eluaja, igaviku sisse. Kõikehõlmava rõõmusõnumiga koos rännates ei takerdu me enam nii tõsiselt muredesse, valudesse, kaotustesse, kõigesse, mis lootusetusesse viib. Sedavõrd avara pilguga ei tundu meiega toimuv enam nõnda lootusetuks tegev. Seesugust lootust ei piira maadligi mõte ega mahutu mõistmine. See lootus on ikka ja alati elav ja teeb lootuse kandjagi elavaks üle kõikide piiride. Aamen.
„Enamik arhiivikasutajatest on meil Tartu ülikooli või usuteaduse instituudi üliõpilased, kes teevad oma uurimusi ja lõputöid. Kunstiakadeemia restaureerimisosakonna tudengid otsivad aga andmeid 20. sajandil kirikutes tehtud ehitustööde kohta,“ räägib konsistooriumi arhivaar Janis Tobreluts. Arhiivi lugemistoa vaikuses on külastajad samal ajal vanadesse dokumentidesse süvenenud.
„Konsistooriumi arhiiv on korrastatud nii, et kõik arhivaalid on leitavad. Protokollid, seadusandlikud aktid, kirjavahetus jm on riiulitel üles rivistatud ja arvutis on tabel, kust otsitava lihtsalt üles leiab,“ selgitab Tobreluts.
EELK tähistab tänavu oma 100. sünnipäeva, konsistooriumi arhiivi ajalugu ulatub aga 17. sajandisse. Kas kogu arhiiv on Toompeal?
Janis Tobreluts: Kõik ei ole. 1931. aastal deponeeris konsistoorium oma väga mahukast arhiivist vanema osa Tartusse riigi keskarhiivi (nüüd rahvusarhiiv) ja see on tänini seal. Konsistooriumisse jäid materjalid valdavalt alates 20. saj algusest ja mõned isegi varasemast ajast. Vanimad säilikud on 1651. aastast, vaimulike isiklikud toimikud algavad aga näiteks 1830. aastatega.
Et konsistooriumi ülesandeks oli kuni 1923. aastani ka abielude lahutamine, siis vanad konsistooriumi protokollid, mida meie arhiivis on 1882. aastast alates, sisaldavadki koosolekust koosolekusse ohtralt lahutamisotsuseid. Abielude lahutamine lisas konsistooriumile täiendava töökoormuse ja nõudis finantsi. Asjaosalised koos tunnistajatega tuli üle kuulata, sageli pidi ka kohtadele sõitma, tuli koostada protokollid ja vormistada otsused.
Koguduste arhiivid on üldiselt kogudustes, kuid kohtadest, kus pole hoiutingimusi või ei olda oma arhiivi ajaloolise osa säilitamisest kohapeal huvitatud, oleme materjale koondanud konsistooriumi arhiivi. Tegemist on olnud koguduse vara deponeerimisega, mille omanik on endiselt kogudus, kuid selle füüsilise korrastamise, säilimise ja kättesaadavuse eest vastutab konsistooriumi arhiiv. Lisaks ligi poolesajale koguduse arhiivile on meie arhiivis olemas ka konsistooriumi kirjavahetus kõikide kogudustega alates 20. saj algusest, iga koguduse kohta 6–7 toimikut, kus peale kirjavahetuse on ka juhtorganite koosolekute protokollide ärakirjad jm suhtlus kogudusega. Omaette mahuka sarja moodustab aga koguduste ja praostkondade aruandlus.
Arhiiv on paiknenud alates 1995. aastast Toompeal Kiriku plats 3, alguses piiskopimaja keldris, kuid sealsed hoiutingimused olid halvad. Aastast 2001 aga õuemajas, kus on mitmeid ümberehitusi tehtud. Kas arhiivi hoiutingimused on head?
Ma arvan, et praegused hoiutingimused on parimad, mis sellel arhiivil on viimase saja aasta jooksul olnud. Kui 1930. aastatel anti suur osa arhiivist üle Tartusse, siis asus konsistooriumi arhiiv Tallinna vaeslaste kohtu ruumides. Teine hoiupaik oli toomkiriku ajalooline raamatukogutuba kiriku peaportaali kohal. Viimast kasutati sel otstarbel nõukogude ajalgi. Kuna seal asusid ka kiriku ja usuteaduse instituudi raamatukogu, siis rändasid arhivaalid ruumikitsikuse tõttu pisitasa Ferseni kabeli võlvidele. Viimase tosina aasta jooksul on toomkiriku pööningutolmust üles korjatud arhivaalid füüsiliselt korrastatud ja moodustavad väärtusliku osa arhiivis säilitatavast.
Alates aastast 2013 on konsistooriumi arhiivi kasutuses lükandriiulitega sisustatud ajakohane hoidla, mille nimetasime kunagise Harju-Jaani koguduse õpetaja Heinrich Christoph Wrede nimeliseks. Tema tegi juba pärast Põhjasõda ettepanku, et Tallinna Toompeale võiks kokku koguda Eesti maakirikute arhiive, et neid saaks ühes kohas uurida. Toona tegemata jäänu on nüüd taas aktuaalne.
EELK kogudustes leidub tuhandeid arhivaale 16. sajandist tänapäevani. Kas ja kuidas koguduste arhiivid teieni jõuavad?
Arhiivide olukorrast ülevaate saamiseks tuleb käia ise kohtadel, misjärel saab teha konkreetseid ettepanekuid. Koostöö on erinev. Võib olla niigi, et arhiiv on küll väga kehvalt hoitud, kuid kohapeal öeldakse, et see on koguduse oma … Palju on kaduma läinud mitte sõdade ja õnnetuste tõttu, vaid hoolimatusest. Muidugi on ka hästi hoitud arhiive, nagu näiteks Põltsamaa vana ja ajalooline arhiiv. Paljuski on see õp Herbert Kuurme teene, kes ka ise koguduse sündmusi eeskujulikult dokumenteeris. Oleme siia kogunud ka praostkondade, kiriklike organisatsioonide ja asutuste arhiive või nende osi, samuti vaimulike ja teiste kirikuga seotud isikute ja nende perekondade arhiive. Kõik see moodustab väga olulise osa meie kiriku pärandist.
Suhted on head selles mõttes, et oleme koos prof dr Priit Rohtmetsaga rahvuskaaslaste programmi raames korrastanud väliseesti koguduste arhiive. Koostasime detailsed nimekirjad arhivaali tasandini Inglismaal, Saksamaal, Rootsis (v.a Göteborg), Kanadas (v.a Vancouver) ja osas USA kogudustes.
Näiteks lõpetas San Francisco kogudus oma tegevuse ja otsustas saata oma arhiivi tänu korrastamise käigus tekkinud kontaktile Tallinna. Välis-Eesti kiriku konsistooriumi arhiiv ajavahemikust 1944–1990 asub deposiidina Rootsi riigiarhiivis, nagu ka mõni Rootsis tegutsenud eesti koguduse arhiiv. Kuid näiteks Norrköpingi, Stockholmi ja Uppsala koguduse arhiivid ning Lõuna-Rootsi uuem osa on meil nagu ka praost Richard Koolmeistri isikuarhiiv ja Välis-Eesti kiriku konsistooriumi arhiiv Torontost aastatest 1990–2015. Mõnigi väliseesti koguduse arhiiv on aga kahjuks kaduma läinud.
Oleme liitunud rahvusarhiivi arhiivi infosüsteemiga AIS, kuhu oleme lisanud oma füüsiliselt korrastatud arhiivifondid. Meie kodulehelt avaneb konsistooriumi arhiivis säilitatavate fondidega AISi vaade, kuhu praeguseks on sisestatud 86 arhiivifondi. AISiga liitumine on tähtis seetõttu, et eri arhiivides säilitatav oleks uurijatele kergesti leitav ega jääks välja teaduskäibest.
Koostöös rahvusarhiiviga oleme alates 2008. aastast mikrofilminud ja diginud kogudustes ja konsistooriumi arhiivis olevaid perekonnaloolisi kirikuarhivaale. Nüüd on need kättesaadavad rahvusarhiivi veebikeskkonnas Saaga. Käesoleva aastaga saab see mastaapne töö tehtud ning 9. novembriks plaanime selle projekti lõpuüritust Tartus rahvusarhiivi uues hoones.
Laias laastus on nii, et kõik, mis on veel korrastamata, see ootab tegemist. Mõne kogu juures on rohkem tööd, mõni on suhteliselt korras. Õnneks on meil piisavalt hoidlapinda. Praegu konsistooriumi kantseleist arhiivi üle antava katsume jooksvalt korras hoida. Heaks abiks on siin juba kaks aastat minu töökaaslane Triin Talumaa. Kuigi 2008. aastast alates kasutab konsistooriumi kantselei digitaalselt dokumendihaldussüsteemi Amphora, säilitame kõik olulise ka paberil.
Kõige erilisem on alati see arhivaal, mida uurija parasjagu vajab, see on tol hetkel väärtuslikem. Kogu arhiiv koosnebki unikaalsest – mistahes kiri, aruanne või laululeht on omaette teos. Vanimad on raamatud – 16. sajandist on viis raamatut, nende hulgas kaunis renessanssköites kaheköiteline heebrea- ja ladinakeelne Vana Testament 1535. aastast. Huvitavad on Muhu õpetaja Joosep Meeri, professor Johan Kõpu ja õpetaja Herbert Kuurme päevikud. Erakordne on minu meelest aga ühest 1782. aastast pärit mahukamast dokumendist säilinud leht, millest veerand on ära rebitud. Siiski on säilinu ääretult informatiivne, kirjeldades detailselt nüüdseks kadunud Mustjala puukabeli interjööri aknaruutude arvust kantsli ukse ja kroonlühtri kera graveeringuni.
Minu sünnipäeval, 5. juulil oli hiigelsuur ühendkoor, võõramaalased ja mina kaasa arvatud, laulmas eesti keeles. Oma naiskoor võttis pärast esinemist minu ümber ringi ja laulis Piret Ripsi «Õnne, õnne, õnne, õnne täis on ilmaruum …».
Kaamerad, fotoaparaadid välkusid. Sooviti lähemalt tutvuda Kärla rahvariietega, eriti püüdis pilku tikitud tasku ja huvitava kolmnurkse otsaga valge põll olevat eriline, samuti tutiga müts. Kes sellise ja miks välja mõtles? Läti korrespondent küsitles koorijuhti ja pildistas. Meie kooriliikmed pole enam esimeses nooruses, v.a mõned ja üks verinoor titeema. Rahvariie tegi kõik ilusaks.
Tegelikult tuli kohale elu näinud naisi-mehi paras ports. Põlvkonnad õlg õla kõrval. Pikad, sirged, noored halli kübaraga mehed meie kõrval ei lasknud näha dirigenti, aga helid suust läksid lendu ja liigutasid Eesti rahva südameid lauluväljakul ja kodudes.
Koguduste kollektiive lugesin teatmikust kokku 24. Erinevate kooriliikide seas neli naiskoori. Mina ise julgesin rongkäigu läbi marssida lühemalt. Esimest korda elus olin pealtvaataja. Võimas! Üllatas titevankrite rohkus kuus tundi ja natuke pealegi kestvas peoliste rongkäigus. Kahtlust pole, eestlane kestab.
Tartu- ja Võrumaa marssimist jälgisin juba lauluväljakult. Ka väliskülaliste rivi ei tahtnud lõppeda. Vaimukaid nimesid on meie kollektiividele pandud: segakoor Noodimurdjad, vilistlasrühm Hellad Tallad, segarühm Varbarõõm, lastekoor Tirtsutajad, segarühm Tark Ei Torma, naisrühm Hiired Tuules, Ladvaubinad, rahvapilliorkester Ämmatagused jne. Andekad eestlased!
Laulupeoelu kestab edasi, sest peo kujundus on veel silme ees ja särgid, mütsid, rätid, kotid, märgid kõlbavad kanda. Nii ei unune see ime, ei lõpe laul ega kao tantsulust. Anti välja DVD kontsertidega. Saab vaadata, millal iganes isu tuleb.
Kotitäis laulupeomuljeid igal lauljal ootab veel lähedaste, sugulaste, sõpradega jagamist. Peo korraldus tundus tipp-topp. Öömaja meie kooril ja muudelgi saarlastel oli Mustamäel. Võis sõita mitme transpordivahendiga ja käepael andis loa seda teha tasuta.
Ööelu juurde käis naer ja jutuvada. Unustamatud on kohtumised lähedastega võimsal, vägeval, sõnul seletamatul kontserdil, jalutuskäik Kadriorus ja Lasnamäe uue kiriku külastus. See lõi erilise tunde ja silmadel hakkas pisarate voolust valus, kui lauldi veel kord «Koitu» ja teisi armsaks saanud laule, aga hing õilmitses. Imeilus hetk sai ajalooks.
20. juulil oli Kärla Maarja-Magdaleena kiriku sünnipäev. Laulsime uusi laule. Saksa sõbrad tulid vastukülaskäigule. Kolm aastat tagasi käis meie koor Saksamaal. Seal esinesime kirikutes ja mõisapargis. Püüdsime ka neid võimalikult hästi võõrustada. Rõõmustame uute, noorte lauljate tuleku üle, sest noor hääl paneb koori särama. Ei laul lõpe, kuni jaksu ja tahtmist jätkub.
Eelmine: FOTOD | Peaminister väisas saari, mõlgutas usutavasti igavikulisi mõtteid iidses Ruhnu puukirikus | OSCAR-2019 |
||
Vaesusest maailma rikkaimate inimeste hulka tõusnud Chaleo Yoovidhya, kes 1980ndatel lõi partnerlussuhte austerlase Dietrich Mateschitziga, suri eile enda kodumaal Tais.
Kohaliku meedia andmeil suri Red Bullis vaikiva partneri rolli kandnud Chaleo loomulikku surma, vahendab Reuters. Tema täpne vanus on teadmata ja seda arvatakse olevat 89 või 90 aastat, kuigi mõned allikad ütlevad, et mees sündis 17. augustil 1923.
Läinud nädalal ilmunud Forbesi maailma rikaste edetabelis paiknes Chaleo 205. kohal 5 miljardi dollarilise varandusega.
Vaesesse Hiina immigrantide perre sündinud mees ei uhkeldanud enda varandusega ja vältis avalikkust. Väidetavalt pole mees andnud ühtegi intervjuud ega teinud avalikku esinemist viimased 30 aastat.
Chaleo omas Tais väikest ravimifirmat, mis 1970ndatel hakkas tootma energiajooke. Esialgu keskenduti maakohtadele ja provintsidele. Toote tutvustamiseks jagati tol ajal rekkajuhtidele tasuta näidiseid. Alles seejärel mindi pealinna Bangkoki brändinguga, mis tolle aja Tai kohta oli väga uudne.
Pärast seda lõi Chaleo käed Austria ärimehe ja nüüdseks samuti miljardäri Dietrich Mateschitziga, luues firma Red Bull GmbH. Mõlemad mehed said firmas 49% osaluse ning ülejäänud 2% sai Chaleo poeg, kuid lepiti kokku, et austerlane hakkab firmat juhtima, jättes tailased vaikivateks partneriteks.
Läinud aastal müüdi 161 riigis 4,631 miljardit purki Red Bulli energiajooki. Firma pakub tööd 8294 inimesele ja aastakäive ulatub 4,25 miljardi euroni. Firma on turustab ja reklaamib väga aktiivselt enda brändi, toetades suurel hulgal ekstreemspordi üritusi ja sportlasi.
Lisaks on Red Bullil kaks Vormel 1 võistkonda - Red Bull Racing, Scuderia Toro Rosso - ning mitu jalgpallivõistkonda, sealhulgas USA meistriliiga võistkond New York Red Bulls, milles mängib ka eestlane Joel Lindpere.
Kahe päeva jooksul kohtuti Hiina kõrgete riigiametnike ja ettevõtjatega ning toimus äri- ja promotsiooniseminar. Delegatsiooni Eesti-poolne korraldaja on kaubandus-tööstuskoda.
Delegatsioon tegi visiidi Shanghai ettevõtlusagentuuri ning pidas tutvustava seminari, millel osales 107 ettevõtjat ja ametnikku, kellest üle 70 oli Hiina päritolu.
Eestist kuuluvad delegatsiooni näiteks Silva Tomingas TEA kirjastusest, Urmas Kõiv Koiv Invest AS-ist, Sangla Juveelisalong OÜ juhataja Jevgeni Kampus, Väinamere Teeninduse ASi juhataja Jaak Põldma, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, teenuste direktor Peter Gornischeff ja projektijuht Priit Raamat, Urmas Varblane Tartu Ülikoolist ja Raul Allikivi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.
Hetkel töötab kaubanduses ligi 80 000 töötajat, neist 50% jaekaubanduses, 38% hulgikaubanduses ja 12% tegeleb mootorsõidukite müügi ja remondiga. Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt tehtud tööjõu prognoosi kohaselt on 2017 aastani jae- ja hulgikaubanduses ette näha spetsialistide ja oskustööliste arvu kasvu lihttööliste vähenemise arvel.
Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli kaubanduse juhtiv lektor Heve Kirikal viitab eelnevale tuginedes, et sellest lähtuvalt ei saa kaubanduse erialasid hääbuvaks pidada. Kirikal lisas, et kaubandusettevõtted ootavad heade erialaste teadmiste ja eelkõige praktiliste oskustega töötajaid, mis kinnitab keskkooli baasil kutse- ja rakenduskõrgharidusõppe elujõulisust kaubandusvaldkonna töötajate ettevalmistamisel. Tudengite huvi kaubandusökonoomika erialal õppimise vastu aitavad hoida vilistlaste edulood.
Tallinna Tööstushariduskeskuse rõiva- ja kaubandusvaldkonna juhataja Kaja Kuiv kommenteeris, et kaubandusvaldkonnas õppida soovimine on seoses majanduses toimivaga. Majanduse kõrghetkedel oli ettevõtete vajadus klienditeenindajate järele väga suur ning õppijad leidsid sobiva töö. Siis maksti praktikandilegi töötasu, mis oli motivatsiooniks õpingute jätkamisel ja hilisemaks tööle kinnistumiseks, sest osapooled tundsid teineteist.
„Kahjuks majanduslanguse perioodil on ka potentsiaalsete õppijate huvi langenud, kuigi töötajaid valdkonnas vajatakse jätkuvalt, samas on positiivne trend, et töötajate valikul eelistatakse erialase haridusega inimesi,“ lisas Kuiv. „Õppijad, kes on avatud, soojad ja head suhtlejad jäävad ka tööle, kuid kahjuks statistika andmetel piirdub 6 kuulise töötamisega, kuid on loomulikult erandeid.“ Kaja Kuiv kinnitas, et huvi kaubanduse ja klienditeeninduse vastu mõjutab teenitav töötasu, mis ei vasta noore inimese ootustele.
Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel on kaubanduse eriala õppijate hulk olnud stabiilne ning kõigub 800-900 õpilase vahel. Kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna asejuhataja Kalle Toom ütles, et teenindus ja müük on kasvav valdkond, kuid jaekaubanduses on palju kvalifitseerimata tööjõudu ja koolitusvajadus on seega täiesti olemas. Kaupmeeste Liidu tegevtirektor Marika Merilai sõnul on aastane vajadus uute kaubandustöötajate järele kogu sektoris ligi 2000 töötajat.
„Jaekaubanduse müüja erialal tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumis õppekavade osas üle vaadata ja õppemahtu alla tõmmata, et õpilased saaksid antud hariduse kiiremini omandada. Teine võimalus on lisada ka rohkem aineid, et õppijate kompetentsi tõsta,“ kommenteeris Toom. Hetkel on üle riigiliselt antud valdkond kaetud riigieelarveliste kohtadega ja kõik soovijad on saanud antud erialal ka õppida.
„Hetkel õpitakse Võrumaa Kutsehariduskeskuses müügikorralduse eriala 1 aasta ja õpilaste vastuvõtt toimub ka järgmisel õppeaastal,“ ütles Võrumaa Kutsehariduskeskuse õppetalituse juhataja Terje Kruusalu. Lisades sinna juurde veel, et huvi müügikorralduse eriala vastu suur.
Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli müügikorralduse eriala lõpetajad jätkavad valdavalt õpinguid kaubandusökonoomika erialal, omandades rakenduskõrghariduse. Need, kes asuvad pärast müügikorralduse eriala lõpetamist tööle, töötavad üldjuhul, kas jae- või hulgikaubanduse ettevõtetes.Heve Kirkal lisab „Kaubandusökonoomika eriala lõpetanute töötamine erialal sõltub nende isiksuseomadustest ja valmisolekust mobiilsuseks, sest koolist saadud teadmised ja oskused loovad neile mitmekülgsed võimalused töötamiseks kaubandusspetsialistidena.“
Tallinna Tööstushariduskeskuse kaubandusvaldkonna õpingute õppesisu sisaldab suures mahus klienditeenindus, nõustamise, sõnavara ja keele kasutust ning võõrkeel. Koolitatud teenindaja on ettevõtte visiitkaart, mis loob positiivse kuvandi ning toob kliendid tagasi ka järgmistel kordadel. Kaja Kuiv kommenteeris, et ettevõtted võtavad töötajaid nn tänavalt, mõnel juhul väike koolitus, kuid tasemel klienditeeninduseks pole see piisav, eks oleme kogenud kitsaskohti klientidena, seega meeldiv, professionaalne teenindamine mõjutab kliendikäitumist ostlemiskoha, teenindusasutuse valikul. | OSCAR-2019 |
||
Hea äriplaan on see, mis on koostatud investorile, kellelt raha soovid, või iseendale, ütles üle 20 aasta äriplaanide kohta nõu andnud või neid kokku pannud majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede Äripäevale.
Reede sõnul võib kiiresti ära tunda selle, kui äriplaani koostamise juures on kasutatud projektikirjutajate teenust.
Majandusministeeriumi põhitöö kõrval kuulub ta ka sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusmeetme juhtkomisjoni, mille üks ülesanne on hinnata teadusasutustega koostööd soovivate firmade äriplaane. „Kui äriplaan on kirjutatud investorile – selle klassikalises mõistes –, on ju väga hea, selliseid näiteid meil on ka. Ehk siis toetust on tuldud küsima just lisaks oma niigi plaanis olevale tegevusele. Eranditult on need olnud väga head äriplaanid. Samuti iseendale kirjutatud äriplaanid on olnud head ja lihtsalt arusaadavad,“ selgitab Reede.
Hea äriplaan on tema sõnul lühike ja konkreetne, kus on aru saada, et taotleja on endale selgeks teinud, kuidas oma lahendusega turule jõutakse ehk kuidas ärini jõutakse. „Lisaks on ka finantsprognoos realistlik ja ettevõttele jõukohane. Äriplaan on ju eeskätt mitte hindamiskomisjoni töövahend, vaid ettevõtte tegevusplaan,“ märgib ta.
Äriplaanide peaprobleeme on Reede kinnitusel laias laastus kaks. Esiteks ei suuda taotleja näidata, kuidas potentsiaalselt valmiva tehnoloogia või tootega turule jõutakse. Ehk kuidas jõutakse reaalse müügini.
Halvas äriplaanis ei tooda tavaliselt ära turundus- ja turustuskanaleid, mida on plaanis kasutada ning kuidas neid kasutatakse.
Äriplaane hinnates võib sealt sageli leida lause: meil ei ole konkurente. „See on küll väga pinnapealne ja läbimõtlemata sõnum. Alternatiivid on alati, kaasa arvatud see, et olemasolevad tehnoloogiad ja tooted rahuldavad klienti,“ kinnitab Reede.
Finantsprognoosides peab tema sõnul tooma välja reeglipärasuse: madala käibega ettevõtted esitavad ebaproportsionaalselt mahukaid projekte. Tihtipeale suudetakse küll tõestada kuidagi ära omafinantseeringu katmine, kuid jäetakse tähelepanuta, et esmalt tuleb 100% kuludest ettevõtja poolt enne ära teha ja toetus saadakse tagantjärele.
1. Mis on sinu tulevase äri sisu? Pane mõne lausega võimalikult lihtsalt ja selgelt kirja, mida kavatsed tegema hakata.
2. Millist tarbija probleemi lahendad või mis kasu toob tarbijale sinu ettevõtlus? Kui sa sellele vastata ei oska, pole äriprojekt alustamiseks küps.
3. Kui oluline on sulle äriidee teostamine? Vastust otsides analüüsi oma eesmärke ja soovi pühenduda ettevõtlusele. Edukas äri eeldab pühendumust.
4. Milliseid oskusi sinu äriidee elluviimine vajab? Seda tehes selgub, mida võiksid teha ise, mida peaksid juurde õppima, millist tööd pead sisse ostma ning keda vajad oma meeskonda.
saaksid kasutada ja kuidas jõuab sinu toode või teenus tarbijani. Oskus midagi teha on ainult osa äriprojektist. Nii mõnigi hea ettevõtmine jääb ellu viimata, sest puuduvad müügioskused või pole vajalikku juurdepääsu turustuskanalitele.
7. Kuidas äriidee võimaldab sul teenida kasumit? Mõtle läbi ärimudel ja püüa leida võimalikud teed tulu teenimiseks.
8. Millised sinu head kontaktid soodustavad projekti elluviimist? Äris on olulised suhted ja tutvused. Lai suhetevõrgustik annab võimaluse omada rohkem infot. See loob omakorda paremad eeldused saada kliente ja parema valmisoleku valdkonnas toimuvateks muutusteks.
9. Kui kerge on sinu toodet või teenust järele teha? Imiteerimine on osa konkurentsivõitlusest. Mõtle, mida saaksid teha selleks, et konkurentidel poleks lihtne sinu ettevõtlust järele teha.
10. Kuidas mõõta äriprojekti edukust? Vajad midagi, mille alusel hinnata, kui kaugel oled eesmärgi saavutamisest ning kas püsid graafikus. Edu korral suurendab see enesekindlust. Kui asjad lähevad halvasti, aitavad mõõdikud otsustada, kas tuleb tegevus õigel ajal lõpetada.
Küsimuste valik pole kindlasti ammendav, kuid annab võimaluse mõelda kavandatava ettevõtluse olulisemate tahkude üle. Kui jääd kirjapandud vastustega rahule, võid hakata koostama äriplaani.
töötajaid võõrustama. See kohtumine näitab äriplaani usutavust, ütleb intervjuus EASi võtmekliendihalduse valdkonnajuht Jaanus-Peeter Palm.
Ei saa öelda, et EASis oleks taotluste mitterahuldamise põhjusteks formaalsed vead äriplaanis. Kõige suuremateks probleemideks äriplaanide hindamise juures on eesmärkide realistlikkus ja ettevõtte usutav eneseanalüüs ning plaan eesmärke ellu viia.
Lisaks äriplaanile toimuvad taotleja juures ettevõttes kohtumised ja külastused, kus ettevõttel on võimalik enda tegemisi näidata. Sealjuures annab visuaalne pilt olulise ülevaate tegevusest ning seejuures kas siis kinnitab äriplaani usutavust või mitte. Kuna EASis on olemas pikaajaline kogemus ja võrdlus paljude sektorite tegevusest, siis lõplik rahastusotsus tehakse kogumis.
Head äriplaani eristab halvast selgus ja loetavus, adekvaatne turu ja ettevõtte enda võimekuste (näiteks juhtkond, finantsvõimekus jne), nõrkuste ning keskkonna analüüs, tegevusplaani selge seos strateegiliste eesmärkidega ning reaalsed müügi- ja finantsprognoosid.
Omanike ja juhatuse võimekus asju ellu viia. Müügiprognooside vastavus turu sektori olukorrale, kindlasti on oluline kogu finantsprognoosi adekvaatsus. Vaatame seda, kus ettevõte täna on ning kuhu soovib läbi kaasfinantseeringu jõuda. Kes on see meeskond, kes asju ellu viib. Millises sektoris ja ärimudelis ettevõte tegutseb.
Hindame enda andmete põhjal, kas turg, kus tegutsetakse, on tõusev või langev, samuti mis on ettevõtte eelised saavutada müügi ja lisandväärtuse kasvu.
Oluliseks peame, et lisaks paberile kirjutatud dokumentidele kujuneb adekvaatne hinnang pärast kohtumist ja suhtlust ettevõttega.
Turu- ja riskianalüüs on kõige kriitilisem, nende põhjalt loodav kontekst peab olema aluseks edasisele objektiivsele hinnangule.
Seda aeg-ajalt kohtab. Seetõttu ei ajagi EAS taga formaalset äriplaani kvaliteeti, vaid meie sõnum on see, et ettevõtjad koostaksid äriplaanid endi juhtimismeeskondades ning keskenduksid sisule. Vormi puhul tuleb tagada, et ettevõtteväliste lugejate jaoks oleks plaan hästi loetav ja realistlik ning seda toetaks ka ettevõtte tänane tegevus. Toetuse andmisega suureneb ka ettevõtte finantskoormus. Toetus peab olema eelkõige vahend, millega saavutada ettevõttes paremaid finantstulemusi läbi tugeva tegevuskava.
1. Saad teada, kas olemasolevat äriideed on mõistlik ellu viia. Korralikult koostatud äriplaan annab hea ülevaate projekti potentsiaalist. Odavam on raha kaotada paberil, kui alustada tegevust ideed põhjalikult uurimata.
2. Äriplaani ettevalmistamine sunnib sind uurima oma äritegevuse eri aspekte. Pead küsima oma äri kohta küsimusi, millele sa muidu võib-olla ei mõtlekski.
3. Äriplaan aitab luua ideede vahel seoseid ja sünergiat. Head äriideed võivad jääda teostamata hirmust ebaõnnestuda või teadmatusest tuleviku ees. Põhjalik äriplaan tõstab su enesekindlust ja usku edusse.
5. Saad kavandada tegevusi, mis aitavad leida lahendusi võimalikele probleemidele ja tulevikus avanevatele võimalustele. Konkurentsivõitluses on edukamad need, kes on valmis muutusteks.
8. Kui soovid kaasata võõrkapitali, võimaldab äriplaan investoril otsustada, kas investeerida ettevõttesse või mitte. Investor või laenuandja tahab näha, kuidas tema raha tagasi teenitakse ning kas suudetakse maksta dividende või tasuda laenuintresse.
9. Kui tegemist on mitme äripartneriga, aitab kirjalik äriplaan ennetada hilisemaid vaidlusi ja põhjendada otsuseid.
10. Kui soovid värvata tegevjuhti, annab kirjalik äriplaan selge tegevussuuna, millele juht saab toetuda. | OSCAR-2019 |
||
Kunda oli metsapealinn 8.-14. mail 2006. 8. mail 2006 avatud metsanädala ürituste raames kinkis Eesti Metsaselts linnale puuskulptuuri. Asub see Kunda spordikeskuse ja linnavalituse ees.
Kunda ürituse moto oli: "Mets muutub ja muudab". Sellega taheti teadvustada muutumisega kaasnevaid võimalusi ja väljakutseid metsanduses või teises sõnastuses - taheti rõhutada, et inimene ja mets mõjutavad teineteist ja kõik on dünaamilises muutuses.
Ürituste korraldaja on 1991. aastal asutatud mittetulundusühing Eesti Metsaselts. Organisatsiooni eesmärk on ühendada metsandusliku laadiga metsamajandustöötajad j metsanud- ning loodushuvilisi isikuid.
Metsaelu tundmaõppimise eesmärgil organiseerib selts metsanädalaid, seminare, konverentse, kutsevõistlusi, näitusi ja muid üritusi, kirjastab ja levitab metsandusalaseid trükiseid ning osaleb metsanduspoliitika kujundamisel.
Metsnädal ei ole lokaalne üritus. Üheks väljundiks on uue metsapõlve rajamine ja üritused ning metsaistutustalgud üle Eesti.
Eelnevalt olid metsapealinnad Räpina ja Kilngi-Nõmme, kolmandaks metsapealinnaks oli Kunda. Metsapealinnade nimekiri (poolik?): https://et.wikipedia.org/wiki/Metsapealinn.
12.04.2001 - metsanädal algab Tallinna väljakuil ja parkides ja lõpeb Sagadis koolinoorte õppepäeva ja konverentsiga.
1.02.2006 (ajalehe juhtkiri) - Kunda valik metsapealinnaks tundub ajalehe toimetusele ootamatu. Metsamüügipealinn? Puidupealinn? Kunda kui metsa kasutuse linn? Eesti Metsaseltsi presidendil on heameel, et Eesti haavapuiduvarud saab tulevikus ära kasutada Kundasse rajatavas haavapuitmassitehases. Ajalehe toimetus loodab, et Kunda hoolitseb Kilingi-Nõmme kombel selle eest, et enne metsapealinna tiitli kättesaamist tehakse korda nii linna piiresse kui ka lähedusse jäävad metsad.
1.02.2006 - Kunda valiti metsapealinnaks seoses haavapuitmassitehase peatse käikulaskmisega ja asjaoluga, et tänavu üritatakse metsanädalal rohkem rõhku panna metsa kasutamisele. Kunda on panustanud ka tolmupühkimisse ja prügimajandusse. Nädala avamine koos tiitli üleandmise ja sümboolse metsapealinna puu istutamisega toimub Kundas 8. mail. metsanädala esialgne kava valmib veebruarikuus. Haavapuitmassitehas on suureks asjaks kogu Eesti riigi metsamajanduse jaoks. Haab on kõige kiirema kasvuga puu, mille jaoks on nüüd kohalik kasutusvõimalus.
metsanädal avatakse esmaspäeval, 8. mail kell 10 Kunda linnavalituse hoone ees väljakul, tervitussõnad ütleb president Arnold Rüütel. Haljasalale istutatakse metsapealinna jõulupuu.
Kell 11 algab Kunda klubis metsanädala avaseminar, millel esinevad keskonnaminister Villu Reiljan, Margus Kohava AS-ist Estonian Cell, Indrek Tarand, RMK peadirektor Ülo Viilup ja teised.
Kogu metsanädala jooksul toimuvad üritused ka Kunda ühisgümnaasiumis, lasteaias Kelluke, raamatukogus ja klubis.
13. mail korraldavad Kunda linnavalitsus ja volikogu talgupäeva ja istutavad üheskoos puid Papliparki.
President Arnold Rüütel ütles oma sõnavõtu tähtsamad mõtted, näiteks ei traditsioonideks saanud metsanädal ja looduskaitsekuu aitavad jõuda lähemale eesmärgile, et metsa ja looduse hoidmisest kujuneks elunorm.
Eesti Metsaselts kinkis linnale suure tammepuust taiese, mis jääb linnavalituse ees aastateks meenutama metsapealinna tiitlit. Foto monumendi avamiselt.
16.05.2006 - kokkuvõte metsandusnädalast, meie metsade tänasest päevast, metsa tähtusest riigi majandusse, metsauuendusest, puidu kasutamisest.
16.03.2007 - Kunda on andmas metsapealinna tiitlit Võru linnale. 2006. aastal istutati Kundasse üle 10.000 puu, neist 8510 kuuske ja mändi suletud prügila haljastamiseks ja Selja tee äärde, ülejäänud puud aga päris linna sisse.
5.05.2007 - Kunda linnavalituse delegatsioon sõidab Võrusse, et metsanädala avamisel anda Võrule üle metsapealinna tiitel. Kunda linnapea sõnul isutati Kundasse üle 10.000 puu ja linna vastu tuntakse rohkem huvi seoses haavapuitmassitehasele.
29.01.2010 - Viljandi annab metsapealinna tiitli üle Tartu linnale. Valiku tingis Tartu kui metsanduse akadeemilise hariduse keskus ning tänavu täitub 90 aastat akadeemilise metsandusliku hariduse andmise algusest. Tartu linnast üle 10% on kaetud metsaga.
19.11.2011 - Palmses toimus kuues Põhja-Eesti turismikonverents, ülevaade olulisematest mõtetest seoses välisturistisde Eestisse meelitamisega. Järgmisel aastal on Rakvere metsapealinn ja seda tuleks Lääne-Virumaal ära kasutada. Foto Kunda metsapealinna puuskulptuurist selle avamisel.
Ajalehes "Virumaa Teataja" 13.05.2011 on teade, et represseeritud politseinike mälestuskivi asub nüüd uue politseimaja kõrval ( F.R. Kreutzwaldi 5a). Kes soovib kivi vaadata või siia lilli tuua, siis peab teatama valvelauda.
Vasakpoolne kivitahvel endise Rakvere politseimaja (L. Koidula 10) kõrval avati 13. novembril 1998. Parempoolne kivitahvel avati 12. novembril 1999.
Mälestuskivi avamise eelteade ilmus ajalehes "Virumaa Teataja" 13.11.1998 ja avamisürituse pikem tutvustus 14.11.1998.
Lääne-Viru politseiprefekt Einar Suimets ütles: "Avame mälestuskivi meestele, kes osalesid aktiivselt politsei loomisel, andsid politseile oma elu parimad aastad ja hukkusid koos politseiga, ja riigiga. Me ei tea nende meeste hauakohti ja las see kivi jääb sümboolseks kohaks, kus neid tähtpäevadel meeles pidada."
Kivi avamisest võttis osa endine Rakvere ja Roela konstaabel Kaarel Parveots. Ka tema oli punavõimu poolt represseeritud, kuid tuli Siberist tagasi.
Avamisstseremooniale järgnes kohvilaud, kus Rakvere teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe luges alustuseks Juhan Liivi luulet.
Järgmisel aastal, 12. novembril 1999, oli taaskord hukkunud politseinike mälestuspäev. Ürituse raames avati mälestuskivi täiendus. Nüüd on jäädvustatud lisaks varasemale 39 nimele veel 10 repressioonide tagajärjel hukkunud politseiniku nimed, kes avastati täiendava uurimistöö tulemusel. Avamisel ütles politseiprefekt, et tänu nende (hukkunud politseinike) tööle, oleme täna vaba Eesti riik ("Virumaa Teataja" 12.11.1999).
15. juunil 1999 tähistati lillede asetamisega mälestuskivi juurde juuniküüditamise aastapäeva (14.06.1941). Peale mälestusüritust esitles Harri Pilt oma ajaloolist uurimust "Virumaa välis- ja kriminaalpolitsei aastail 1918-1940. Loomine, areng ja laialisaatmine. Virumaal töötanud politseiametnikud. Virumaa tuntumad kurjategijad" ("Virumaa Teataja" 15.06.1999). Raamatu sisu lühendatud kujul ilmus ka ajalehes "Virumaa Teataja". Politsei ajaloost on samas lehes ilmunud teisigi artikleid, näiteks 11.10.1997, 28.10.1997. 13. novembril 1999 sai politsei ajaloo uurimise eest Harri Pilt Politseiameti aukirja ("Virumaa Teataja" 14.11.1998).
Lääne-Virumaal on veel üks politseiteemaline mälestuskivi. See on pühendatud teenistusülesannete täitmisel hukkunud liiklusinspektor Valdek Arulale, http://www.monument.ee/haljala-vald/sauste-valdek-arula.
People: Henry of Lancaster [Henry of Grosmont], first duke of Lancaster - Monastic Wales - A Comprehensive Database of Sites and Sources | OSCAR-2019 |
||
Näib, et halastus takistab inimeste vabaduspüüdlusi. Kahjuks on ka kirik seda sageli sarnaselt mõistnud. Inimesi vääritust orjapõlvest vabastada soovinud liikumised ei ole alati saanud kirikult vajalikku toetust. Seoses sellega toob „vabastusteoloogia“ esile ebatavalised elemendid, kuigi need ei ole täiesti uued. Jumal on rõhutute poolel ja juhatab nad orjusest välja samuti, nagu ta juhatas Iisraeli rahva välja Egiptusest. Jumal on vaestega solidaarne ja asub võitluses õigluse eest nende poolele.
Paljud suhtuvad sellesse teoloogiasse kahtlustavalt ja süüdistavad seda evangeeliumi lubamatus politiseerimises. Olenemata sellest, milline on vastus antud süüdistusele, ei saa eitada seda, et Ladina-Ameerika vabastusteoloogia ja sellega seotud voolud muudel mandritel on selgelt esile toonud vana küsimuse halastuse ja vabaduse vahekorrast. Kuidas saame rääkida Jumala vabastavast halastusest ilma inimesi nõrgaks tegemata ja neid uutesse sõltuvustesse surumata? Kuidas saame kujutada inimese iseseisvust, jätmata samas muljet, et halastusest rääkimine on üleliigne?
Halastuseta maailma kujutlemiseks pole vaja kuigi palju fantaasiat. Suures plaanis on see juba tegelikkus. Seda kinnitavad kohutavad uudised meie vahetust naabrusest või kaugetest riikidest ja samuti ühiskonnas valitsev ebavõrdsus. Inimene võib olla julmem kui ükski loom. Brutaalsed mõrvad, valimatu hävitamine või nälja- ja kriisipiirkondade miljonite pagulaste kannatused on piisavad näited. Holokausti eest vastutav rahvas on alati uhke olnud oma kultuuri üle. Mitmed muud mineviku ja oleviku näited tõendavad, et tsivilisatsioon ei taga kaitset genotsiidi eest. Piisab vaid sellest, kui meenutame Ameerika põlisrahvaste kannatuste ajalugu. Põlisameeriklasi hävitati julmalt ja massiliselt nii, et alles jäi vaid käputäis.
Sama traagiline on Aafrikast sisse veetud orjadele tehtud ülekohus. Inimkonna toime pandud kuritegude loend on pikk. See algas Kaini ja Aabeliga ning avaldus šokeerival kujul Jeesuse ristilöömises. Vägivald on olnud mäletamatutest aegadest peale inimkonna kaubamärk. „[I]nimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale,“ ütleb 1Mo 8:21. Halastuseta maailm on kalk, ebainimlik ja tappev.
Lisaks eespool nimetatule esineb jõhkrust ka vähem suurejoonelises vormis, näiteks majandusliku ekspluateerimisena. Võlalõksu sattunud inimesel on raske sealt välja saada. Pangad ei tunne halastust; nende tegevuse sisu on kasum, preemia ja investeeringu tasuvus. Paljud inimesed on oma varast ilma jäänud spekulatsioonide ja eksitavate lubaduste tagajärjel. Läbinisti kapitalistlikus süsteemis muutub elu kaubaks. Kõike saab osta ja müüa, kaasa arvatud usulisi kaupu. Äritegevuse aktiivsus sõltub aktsiahindadest ja ka siin ei ole kohta halastusele. Koos sellega kaovad sotsiaalne hoolitsus, kaastunne ja headus.
Ligimesega arvestamise asemele tuleb ahnus. Isekusest saab voorus. Algab võitlus töökohtade pärast, kus sageli lastakse käiku ähvardused ja muud sarnased meetodid. Tuleb olla „nutikas” ja seista võitjate poolel. Selle mõttelaadi võtab hästi kokku tuntud ütlus: „Igaüks iseenda ja Jumal kõigi eest.“ Sotsiaalsed kaalutlused tõrjutakse ainult Jumala vastutusalasse. See on mugav ja ühtlasi julm. Sellist käitumist võib esineda mitmel erineval kujul, mis kõik on võrdselt ebainimlikud.
Lisaks ei mõista inimesed seda, et halastuseta maailm seab meid surmaohtu. Kaastunde vähenemine ei jää tagajärgedeta. See kutsub esile viha nende vastu, kes ei suutnud üldises konkurentsis pinnale jääda, keda on tõrjutud või rõhutud. Tugevaima ellujäämise põhimõte ei sobi inimühiskonda. Lõppeks on ka kaotajate võimuses oma vastastele kohutaval kombel kätte maksta. Hiiglasliku tulekahju süütamiseks piisab ühest tikutõmbest. Ükskõiksus või lausa vaenulikkus sotsiaalselt haavatavamate rühmade, usu- või rahvusvähemuste ja muude rahvusrühmade suhtes toob kaasa tõsiste ühiskondlike konfliktide ohu. Ei ole üllatav, kui kogu aeg ühiskonna äärealadel virelenud ja mitte kunagi hoolitsust kogenud lastes kujuneb küüniline ellusuhtumine ja nad pöörduvad kuritegelikule teele.
Rahu eeldus on kaasamine, mitte tõrjumine. Kaasamine aga eeldab heatahtlikku suhtumist ligimesse. Ma pean neile ühiskonnas koha jätma ka siis, kui nad on erinevad ja ei järgi minuga sarnaseid ideaale. Partnerile sõbrakäe ulatamiseks ei ole vaja tingimata olla temaga samal arvamusel. Halastus on suuteline sallivuseks, mis tunnustab teise eluõigust, aga ei tohi muutuda meelevaldseks. Kurjategijad ei saa pugeda sallivuse põhimõtte taha. Õigesti mõistetud halastus ei kitsenda siiski inimeste hingamisruumi. Vastupidi, see kaitseb ja laiendab seda. Jeesuse õndsakskiidetud rahutegijate (Mt 5:9) hulka kuuluvad vaid need, kes on suutelised kaastundeks. Ilma halastuseta hävitab inimkond end tõenäoliselt ise oma konfliktides.
Kirikuaasta viimast pühapäeva on kutsutud nii surnutemälestuspühaks kui ka igavikupühapäevaks. Kirikuaasta algab esimesel advendil Kristuse tulemise ootamisega ja lõpeb Kristuse tagasitulemisega, viimse kohtu teema käsitlemisega ja igavese elu kirjeldamisega. Kui Jeesus tuli siia maailma väikse ja abi vajava lapsena, siis viimse kohtu päeval saabub ta siia tõelise valitsejana.
Ühtedele tähendab Kristuse naasmine kohut, teistele aga lootust kohtu järel igavesse ellu pääseda. Kohtumõistja Jumal on samas ka armastav Jumal. Ta on teinud kõik võimaliku selleks, et inimene võiks kord pääseda igavikku. Ta saatis oma Poja siia maailma ning pühakiri tõotab, et «kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka» (Mk 16:16). Kristuse järgijate jaoks on see tõeline võidupäev: nad näevad, kuidas läheb täide see, millesse nad seni on saanud vaid uskuda.
Nii valdavad meid kirikuaasta lõpus väga erinevad tunded. Ühest küljest leiname oma lahkunud omakseid ja oleme kurvad, sest neid ei ole meie seas. Teisalt aga võime nad mälestades ja palvetades usaldada Jumala armu hoole alla ja loota, et kohtume igavikus kord taas. Ning loomulikult võime Kristuse taastulemisele mõeldes teha oma elus korrektiive selleks, et olla valmis, kui tema tuleb. Siis ootab meid ees midagi täiesti uut ja sõnulseletamatult head. | OSCAR-2019 |
||
Selle aasta 25. maist hakkab kehtima Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus. Uus määrus on otsekohalduv, mis tähendab, et koos riigisiseste rakendusaktidega hakkab see asendama ka senist Eesti isikuandmete kaitse seadust. Ehkki muutuvast andmekaitseõigusest on meedias üsna palju räägitud, on seni peamiselt fookuses olnud kliendiandmetega seonduv. Küsimused, mis puudutavad isikuandmetega ringi käimist töösuhetes, on aga jäänud suurema tähelepanuta. Milliseid muudatusi uus andmekaitseraamistik endaga kaasa toob ja mida peaks määruse valguses silmas pidama töösuhete kontekstis?
Töösuhted on Euroopa Liidus riigiti erinevalt reguleeritud ja nüansse, mis näiteks tööelu korraldust puudutavates seadustes ja määrustes erinevad, on palju. Kuna tööõigus ja sellega seotud harjumuspärased tavad riigiti erinevad, on ka isikuandmete kaitse üldmääruses jäetud liikmesriikidele võimalus töösuhete kontekstis andmete töötlemise osas täpsemad reeglid kehtestada.
Eelkõige on igal liikmesriigil õigus kehtestada täpsemad eeskirjad seoses töötajate värbamisega, töölepingu täitmisega, juhtimisega, töö kavandamise ja korraldamisega, võrdsuse ja mitmekesisusega töökohal, töötervishoiu ja tööohutusega, tööandja või kliendi vara kaitsega ning tööhõivega seotud õiguste ja hüvitiste isikliku või kollektiivse kasutamisega ning töösuhte lõppemisega.
Need riigisiseselt kehtestatud reeglid peavad sisaldama sobivaid meetmeid, et kaitsta töötaja inimväärikust, õigustatud huve ja põhiõigusi, eelkõige seoses andmetöötluse läbipaistvusega, isikuandmete edastamisega kontsernisiseselt ning järelevalvesüsteemidega töökohal. On ju töötaja ja tööandja reeglina ebavõrdses olukorras ja riigi kohustus on kehtestada reeglid, mis töötaja kui töösuhte nõrgema poole õiguseid kaitseks.
Suurem osa töösuhteid puudutavatest muudatustest on seega jäetud iga riigi seadusandja otsustada ja erisused peaksid selguma eelkõige määruse riigisisesest rakendusaktist koosmõjus teiste seaduste muutmiseks vajaliku eriseaduste paketiga. Uut isikuandmete kaitset valmistatakse parasjagu justiitsministeeriumis ette. Sama seis on ka eriseaduste muutmisega.
Andmekaitse inspektsioon on eelnõud ettevalmistavale justiitsministeeriumile teinud mitu ettepanekut. Näiteks oleme soovitanud ühe olulise teemana selgemalt ära reguleerida jälgimisseadmete kasutamise. Siia alla kuuluvad töökorralduslikud kaamerad, turvakaamerad, GPS-seadmed, aga ka näiteks arvutiprogrammid töötajate tegevuse kontrollimiseks. Kuna tehnoloogilised võimalused arenevad kiiresti, peab seadus sellele arengule järele jõudma.
Samuti oleme soovitanud senist regulatsiooni täiendada tööandja õiguste osas töödelda töötaja delikaatseid ehk eriliiki isikuandmeid. Senine regulatsioon koosneb lisaks isikuandmete kaitse seaduse üldpõhimõtetele kahest töölepingu seaduse normist. Esiteks ei või töölesoovijalt küsida infot, mille suhtes tööandjal puudub õigustatud huvi (TLS § 11), teiseks peab tööandja austama töötaja eraelu ega tohi töökohustuste täitmist kontrollida viisil, mis riivab töötaja põhiõigusi (TLS § 28 lg 2 p 11). Need kaks sätet on aga võrdlemisi üldsõnalised ja vajavad üldmääruse kontekstis kindlasti täiendamist. Seetõttu oleme soovitanud töölepingu seadust eriliiki andmete töötlemise osas täpsustada.
Siia kuuluvad mitu küsimust alates sellest, kas ja kuidas on tööandjal õigus kontrollida töötajate joobeseisundit või kuidas võib tööandja kontrollida töökohustuste täitmist kuni selleni, kas ja milliseid tervisetõendeid on tööandjal õigus eri olukordades töötajalt endalt või ka arstilt/haigekassalt küsida.
Tegu on problemaatiliste, ent paraku iga päev meie tööelu juurde kuuluvate küsimustega, mis on seni olnud ebaselged ja põhjustanud töösuhetes palju vaidlusi. Loodetavasti võtab ministeerium inspektsiooni soovitusi arvesse.
Uue isikuandmete kaitse üldmäärusega on nii töötajate kui ka tööandjate teadlikkus andmekaitsevaldkonna probleemidest suurenenud. Järjest enam võtavad mõlema poole esindajad ühendust ka Andmekaitse inspektsiooniga, et üht või teist nüanssi täpsustada või küsimuste korral selgust saada. Harvad ei ole paraku ka need olukorrad, kus osapooled üksmeelt ei saavuta ning inspektsioonil tuleb sekkuda ja alustada järelevalvet. Millised mured need peamiselt on?
Paljude küsimuste korral, millega inspektsiooni poole pöördutakse, peame tõdema, et tegu ei ole mingi uue reegli või põhimõttega, vaid inimesed on alles nüüd hakanud andmekaitseküsimusi laiemalt teadvustama.
Peamised andmekaitsemured, mis töösuhetes esile on kerkinud on seotud töötajate pideva jälgimisega. Õnneks saame tõdeda, et järjest enam küsivad nõu ka tööandjad, enne kui nad kaameraid paigaldama asuvad. Sellises olukorras saame soovitada kuhu ja millistel tingimustel on lubatud kaamera paigaldada ja millistel juhtudel seda teha ei tohi.
Töötajate arvutikasutuse ja meililiikluse jälgimise kohta on samuti sageli küsimusi. Kui tööandja seadmete ning töötajale eraldatud e-posti kasutamisega seotud reeglid eelnevalt paika on pandud ja nende vajalikkust ning põhimõtteid töötajatele läbipaistvalt selgitatud on, siis üldjuhul nende osas hiljem töötajatega arusaamatusi ei teki.
Nagu eelnevast järeldub, on määruse rakendamisega seoses veel paljud küsimused lahtised. Seda eriti töösuhete valdkonnas. Samas on 25. mai on kohe-kohe ukse ees ja ettevõtted peavad üleminekuks valmis olema. Millest tööandjad oma töökorralduslike küsimusi ja personalipoliitikat planeerides siis juhinduda saavad?
Esmalt tasub rõhutada, et andmekaitse aluspõhimõtted on siiski suures osas jäänud samaks. Ehkki täpsustusi võib veel tulla, ei tasu karta liiga kardinaalseid muudatusi. Teemaga kursis olemiseks tasub tutvuda Euroopa andmekaitseasutuste töögrupi arvamusega, Andmekaitse inspektsiooni juhenditega ning värske infoga inspektsiooni kodulehel.
Euroopa andmekaitseasutuste töögrupp võttis möödunud aasta suvel vastu arvamuse andmete töötlemise kohta töökohal. Selles dokumendis on põhjalikult käsitletud isikuandmete töötlemist just töösuhete kontekstis. Paralleelselt on välja toodud nii seni kehtinud andmekaitsedirektiivist (95/46/EÜ) tulenevad kohustused kui ka uuest isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenev. Arvamus on tõlgitud ka eesti keelde, seega on seda mugav lugeda ka neil, kelle töökeeleks ongi peamiselt eesti keel ja kes võõrkeelsete tekstidega vähem kokku puutuvad. Materjal on kättesaadav nii Andmekaitse inspektsiooni kui ka töögrupi kodulehel. Lihtsasti leiab selle ka pealkirja järgi otsides („Arvamus nr 2/2017 andmete töötlemise kohta töökohal”).
Andmekaitse inspektsioon on välja andnud kaks juhendit isikuandmete töötlemise kohta töösuhetes. Üks neist on põhjalikum ja detailideni minev abistav juhendmaterjal, millest saavad juhinduda mõlemad töösuhte pooled, teine aga lühike spikker personalijuhile. Juhendid on esialgu veel määruse valguses värskendamata – riigisisesest rakenduspaketist võib veel tulla mõningaid nüansse, mida juhendite uuendamisel arvesse võtta. Kuna aga üldised põhimõtted on töösuhte kontekstis andmete töötlemisel jäänud samaks, saab neis toodud juhtnööre eeskujuks võtta ka seni. Mõlemad juhendid on kättesaadavad inspektsiooni kodulehelt www.aki.ee. Niipea kui juhend uuendatud, leiab sealt ka värske versiooni.
Andmekaitse inspektsiooni kodulehel on eraldi rubriik reformiga seonduvate materjalide kajastamiseks. Sealt leiab värske info määruse tõlgendamise ja kujundatud seisukohtade osas. Samuti avaldame kodulehel vastuseid sagedasematele küsimustele, mis inimestel igapäevases tööelus andmekaitse kohta tekkida võivad. | OSCAR-2019 |
||
Kuna Apple toodete saadavus/tugi Eestis on alla mõistliku teenuse piiri siis huvi pärast mõtlesin, et uuriks kuidas oleks OSX kasutamisega mõne muu tootja läptopis?
Ei ole seni täheldanud, et mõnda Macbooki mudelit poest saada ei oleks. Eritellimusi, nagu USAs, meil muidugi vist ei saa teha.
Aga hackintoshi kohapealt, kui riistvara on sama, mis Apple enda toodetel, siis ehk leiad draiverid ka. Vastasel juhul võid eeldada, et võrk, heli või mingi muu asi ei tööta.
Kui muus teemas räägid töötegemisest ja -masinast siis kas sedasorti häkk on ikka mõistlik? Tead ju isegi, et tulemus pole mitte mingitpidi usaldatav ega kellegi poolt toetatud. Algul töötab, siis tuleb mingi Apple update ja enam äkki konkreetne läpakas ei sobi. Või ei tööta mingi funktsionaalsus. On crash ja andmed kaovad. Jne...
...aga muidu endal on natuke sarnane seis, mõne kuu pärast peab otsustama, mis liinil jätkata. Ise ei plaani Applega jätkata (mul on muidugi küll selles võrrandis palju muutujaid, mida kõiki siin arutada ei saa). Aga kui 3 aastat tagasi oli MBP mid-2014 + Yosemite üsna pommikindel valik, praegu High Sierra ja MBP mid-2017 mitte nii väga... näiteks Lenovo T480s+Win10 on sümpaatsem.
Mitte ühtegi mudelit ei ole poes saada kus oleks rohkem RAMi kui baaskonfis. Kõik lisa RAMiga mudelid on ainult eritellimusel ja 3-6 nädalase tarnega. Samas 8GB on ajuvabalt vähe (ja tegelt on seda ka 16GB mida maksimaalselt tellida saab 13" mudelile). Täpselt sama konfiga mudelid (ja just rootsi klaviatuuriga - mida nagunii meil siin müüakse) on aga naaberriikides laos olemas - samas Eestisse neid sealt ei müüda ja väidetavalt Eesti jaemüüjad ei saa ka omale sealt tarnida - peab tehasest eritellimusel tellima igale kliendile eraldi.
Mark0, eks info kogumise nimel selle teema tegin. Peabki kaaluma plusse ja miinuseid. Viimaste aastatega on Apple läpparite osas nii palju miinuseid minu jaoks tekkinud, et peaks alternatiive vaatama hakkama. Kahjuks/õnneks aga oleks just OSX ökosüsteemi vaja edasi kasutama jääda. PC vajaduste jaoks on eraldi masin juba olemas.
Eks ma ootan juuni eventi ära ja sealt näeb mis riistvaraga tehakse. Aga seni mõtlen ka alternatiivide peale.
Lugesin tonymacx86.com'i ja pea hakkas valutama. St kui isegi oled enamvähem sobiva rauaga läpaka leidnud siis näiteks High Sierra nüansse on mitu A4'ja. Apple võlu ju suuresti ongi selles (kuigi mida edasi seda vähem), et asjad lihtsalt töötavad ja punkt.
Nokitsemisega läks 2 päeva aega. Kõige suuremat peavalu põhjustas videokaart ja selle driverid. Tulemuseks oli peaaegu sama kiire arvuti nagu ta seda oli windowsiga.
MacBook Air töötas selle kõrval palju kiiremini ning selle tõttu hülgasin selle pisikese "projekti" ja ostsin endale järelturult 16GB ramiga Macbook Pro 13" mudeli.
Kui hoiad arvutis tähtsaid faile ja sulle on tähtis töökindlus, siis võid selle hackintoshi mõtte kohe maha kanda. Kui kogemata peaks üks uuendus läbi lipsama, siis võib juba süsteem mitte käivituda.
Vahelduva järjepidevusega kasutanud erinevaid "häkke" alates sellest ajast kui Apple Inteli peale kolis. Üldiselt kui asja korra juba jooksma saad, siis pole midagi erinevat sellest kui sama masinat windowsiga kasutada. Kui ikkagi riistvara on hapu või raud on nõrk, siis on ta täpselt samasugune hunnik õnnetust ka OSX-ga. Kui korralik juhend võtta on, siis üks õhtupoolik nikerdamist (muidugi sõltub väga millele seda pannakse) on täiesti piisav asja tööle saamiseks. Ise oled oma tech support ja helpdesk, kui midagi ei tööta, siis pead ise välja mõtlema, ei leia naljalt kedagi kes tahaks/oskaks sellega midagi peale hakata. Ehk kui esmane install üle jõu käib, siis pole mõtet punnida rohkem. Uuemate läpakatega on põhiline mure selles, et enamus asju on emaplaadile joodetud ja raud peab väga hästi sobima. Enamus kasutavad inteli Wifi kaarti ja kui seda sobiva vastu vahetada ei saa, siis ei hakka ka see kunagi tööle - peab usb adapteri ja ilmselt halvema leviga hakkama saama.
Hetkeseisuga üht "häkki" kasutanud igapäevaselt teise tööarvutina juba üle 1.5a, st kontoris kasutan mõlemat vastavalt vajadusele, kontorist väljas olles on kaasas ainult "häkk". Riistvaraliselt pole kõige tänapäevasem kooslus, kuid 16gb ram, 3x3 AC wifi, BT4-BLE, SSD ja akupealt töötab ca 5h. Töökindluselt ei erine teisest Win10 arvutist kuidagi. Samamoodi pole ka sisulist vahet samal arvutil enne kasutusel olnud Win7/10 kogemusega. OSX sai teadlikult valitud natuke vanem millele enam uusi versioone ei tule, vaid ainult turvauuendusi, ühildumise vead on juba kaua teada ja esmase installi ajal korrastatud. Inteli wifi asemele tuli osta väheke asisem kaart, kuid see oli niikuinii kavas, sest originaal ei teadnud AC standardist midagi. Ainsa bugina peab mõnikord peale restarti kextcache käsitsi värskendama ja uue restardi tegema, sest muidu ei tule audio järgi. Kõlarid, kõrvklapi väljund ja audio üle DP töötavad muretult.
Ilmselgelt arvuti mida igapäevaselt endaga kaasas lohistad ei tohi sisaldada andmeid mida pole kuskil turvalises kohas varundatud. Olenemata arvutil olevast logost ja selle opsüsteemist piisab ainult lollakast juhusest ja ongi "ilge jama".
Just need vennad, kes neid kaarte kasutavad, teevad serveri juppidest hackintoche või kasutavad hirmvanu apple kaste. Power Mac G5 on paljudes kohtades ikka veel kasutusel.
No PowerMac G5 on küll tegelikult mängust väljas (suures plaanis vähemalt), kasutatakse siiski Mac Pro 1.1-3.1 towereid. Väliselt on väga raske asjatundmatul PowerMac'il ja Mac Pro'l vahet teha, aga põhjus on viimase kasutamises see et kasutatakse Inteli 64bit protsessoreid, mitte PPC oma. Ja see annab võimaluse ka ProToolsi töövõimelisena pidada. Ja neid torne saab kasutada kuni ElCapitan'ini välja, kui videokaart vahetada siis saab ka edaspidi nõutud Metal'i tuge. Ilmselt tekib Mojave tarbeks ka mingi lahendus, mis laseb seda vanemale non-supported rauale peale panna (SSE4.2 peab küll olema protsessoris toetatud).
Paljud asjad võivad olla keelatud, aga Apple võibolla hindab kõrgemalt seda et ka häki kasutaja tuleb ju nende ökosüsteemi kasutajaks, ostab tasulilisi asju jne, vastasel korral oleks lihtne AppStore kaudu kõik mitteoriginaalid pekki keerata, ometi seda ei tehta. | OSCAR-2019 |
||
Ma tundsin, et pean seda videot teiega jagama, sest see šokeeris mind täiesti südame põhjani. Ma isegi ei oska siia midagi lisada. See video võttis mind sõnatuks. Ainus millele ma tähelepanu tahan pöörata on see, et püüame ise olla inimeste suhtes tähelepanelikud, püüame märgata abivajajaid ning olla üksteise vastu sallivad, sest tegelikult ei tea me kunagi mida üks või teine inimene on läbi elanud ja kui väga mõni üksik õhku visatud sõna võib haiget teha ja millised võivad olla tagajärjed.
Täiesti haige minu arvates. Need emad on ju ise kõik mingi häirega. Nii emad kui lapsed vajavad siinpuhul abi, parem oleks nad ilmselt teineteisest nii ruttu kui võimalik eemaldada.
Ma olen sinuga 100% nõus. Minu mõistus ei küündi sellisele tasemele mis mõistaks, miks ja kuidas saab üks ema niimoodi käituda? See on nii šokeeriv.. Õnneks ma seda pilti näinud ei ole. Usun, et see ärritaks mind veelgi!
Seda videot vaadates tundub,et minu ema sarnaseid inimesi on veel.Kurb.Ma üritan kõiki mõista,ka teda,kuid mitte kellelgi pole õigust ennast teiste peale välja elada.Veel enam nende peale,kes tegelikult süüdi pole.Kõige hullem on see,et lapsest kasvab (ennast hävitav) arg,madala enesehinnanguga kodanik.Haavad hinge jäävad igaveseks.
Vabandan,kui midagi kahe silma vahele jätsin,sest ei suutnud videot lõpuni vaadata,tundub liiga sarnane minu eluga.
Kurb on kuulda selliseid asju. Väga tihti ongi nii, et selliseid probleeme ei pea me otsima üldse kaugelt ja need toimuvad igapäevaselt ka inimestega meie ümber. Ole tugev ja ma loodan, et mingi hetk suudate suhteid parandada. Võibolla veidi personaalne ja ebamugav küsimus, aga kui kaua see kestnud on? Kas olete sellest rääkinud? Oled sa abi otsinud?
Kui vajad tuge ja abi siis olen olemas ja minule võib alati kirjutada triinu@epicenter.ee kui tunned, et tahaksid lihtsalt rääkida.
Ma ei saa aru miks antakse sellisetele (vabandan nüüd väljenduse eest aga) värdjatele lapsi? Ja need kes tõsiselt soovivad lapsi, need kes on ülimalt toredad, suurepärased ja armastavad, need ei saa? No mis kuradi mõttes? Ausalt, kui ma teaks sellist inimest, kes käitub oma lapsega niimoodi, siis annaks korraliku keretäie talle, sest ta on selle ära teeninud!!!! LAPS EI OLE SÜÜDI, ta on kõigest laps ju.
Jällegi .. Sinuga täiesti ühel nõul. Sellised inimesed väärivad karistust ja peaksid olema ühiskonnast eraldatud kuni nad paranevad. Neil peab olema vaimselt midagi korrast ära ja nad vajavad tõsist psüholoogilst abi. Kahju on lastest kes tänu sellistele vanematele peavad tulevikus komplekside ja probleemidega vastastiku seisma. Mitte ükski laps maamunal ei vääri sellist kohtlemist ..
See olukord on kestnud põhimõtteliselt nii kaua,kui ma ennast mäletan.Laps arvab ikka,et ta emal on õigus ja kui maast madalast korrutatakse,et oled väärtusetu ja saamatu,siis jäädki seda uskuma ja kui täiskasvanuna hakkad mõistma,et ehk polegi sa ise tegelikult süüdi,siis on üsna keeruline oma arusaamasid muuta.Inimesed on muidugi erinevad,kuid mina elan iga päev meeletu süütundega.Ma olen püüdnud enda tunnetest jms rääkida,kuid tal jääb õigust ülegi.Niimoodi ma siis kannatan teda ja püüan endale sisendada,et mina pole süüdi,kuid enamasti see ei aita.
Muidugi kirjuta! Usun, et mitte ükski inimene ei pea elama kellegi teise haiguse tõttu süütunde ja väikese enesehinnanguga. Seda ei vääri mitte ükski laps ega täiskasvanu. Ma imetlen su julgust sellest kõnelda siin ja seda, et sa oled endale juba teadvustanud, et sa ei ole selles olukorras süüdi ning tegelikult on tegemist abi vajava inimesega. See on uskumatult suur samm! Eks haavad jäävad alati kuid nad paranevad ja leebuvad. Kui su ema on kunagi nõus abi otsima ning sa suudad talle andestada jäävad armid küll alles aga haavad paranevad.
Abi otsimisest nii palju,et ema võtab igapäevaselt unerohtusid,rahusteid ja mida kõike veel ning usub,et ainult see aitab.
Ma ise olen nüüd mõned korrad psühhiaatri juures käinud,et kui mul olemine väga hulluks läheb,oleks mul võimalik mingi tableti abil pisut magada öösiti,kuigi ma tablette ei poolda.
Ma eeldan, et see mis ta võtab on ilmselt midagi Xanaxi sarnast? See on üks kohutavalt sõltuvust tekitav rohi ja see pigem peidab probleemi kui aitab seda lahendada. Aga kas ema sinuga koos oleks nõus tulema psüholoogi juurde? Kui rääkida ei saa siis ehk võiksid kunagi talle kirja kirjutada. Sellest kuidas tema käitumine sind tundma paneb? Sellest millised on su tunded ja kuidas sa tahaksid, et teie suhe välja näeks? Äkki see koputaks ta südamele ..
See tagajärg on muidugi üks ainukesi positiivseid asju selliste läbielamiste juures.. Oskus märgata abivajajaid ja julgus neid aidata. See on imetlusväärne!
Ega ma viha ei peagi,see ei muudaks midagi.Paremuse suunas vähemalt mitte,ainult mulle endale teeks kahju.Tänu nendele alandamistele ja arvamusele,et olengi nii saamatu nagu tema arvab,olen jäänud temaga ühise katuse alla elama,makstes siiski oma osa elamiskuludest ja kõigest muust ning kannatades vaimset terrorit.Alles nüüd olen hakanud teadvustama,et selline terror pole olnud õigustatud,kuid paraku pole võimalik ka kolida hetkel,sest praegune sissetukek seda ei võimalda.Loodan ainult,et iga uus päev on parem.Peagi lähen taas psühhiaatri juurde ja mõtlen isegi haiglaravi peale,sest pool elu olen võidelnud depressiooniga.Vähemalt tean,milliseid iseloomuomadusi ma endale kunagi ei taha.
Sa oled ääretult tugev noor naine ja ma imetlen seda väga! See, et sa tahad sellega võidelda ja elus edasi minna näitab nii mõndagi ja usun, et see sul ka tänu sellele õnnestub!
Xanaxit võtan ma ise nüüd mõnikord õhtuti,sest mul pole sellega kõrvalmõjusid.Enamasti püüan ikka niisama hakkama saada.
Olen talle ka läbi pisarate püüdnud ennast arusaadavaks teha ja siis mõnikord tundub,et võibolla isegi mõjus.Nendel hetkedel olen ma alati arvanud,et saame edaspidi hästi läbi.Mõnikord ta suudab hetkeks olla täiesti tavaline ja rahulik inimene,kuid paari minutiga võib ta tühja koha pealt olla vastupidine.Samas suudavad ka padujoodikud ja füüsiliselt vägivallatsevad inimesed mõnikord olla suht normaalsed.Olen juba aru saanud,et tegu on vaimselt ebastabiilse inimesega ja sisendan endale positiivseid mõtteid,et hakkama saada.
Selles asi ongi,et ta ise ei saa aru,et ta midagi valesti teeb.Ja sellist inimest,kes oma vigasid ei tunnista,pole võimalik aidata.Ma olen püüdnud korduvalt,kuid ei näe mõtet enam ennast tema aitamisega väga piinata.Ma usun,et kõik saavad kunagi karistuse ona tehtud tegude eest.
Oeh.. See on tõesti raske juhtum! Eks kõik tuleb elus ringiga tagasi ja ma usun, et ka su emal on toimunud midagi drastilist elus mis sellist käitumist põhjustab ning just see on see mis peab talle kohale jõudma, et ta saaks paraneda ja oma lähedastega normaalselt jälle suhelda ja näidata neile, et ta neist tegelikult hoolib.
Jah,ega tal endal pole ka lihtne elu olnud,kuid samas on kõigil probleeme ja ei see ei anna õigust teiste peale välja elada ennast.Kahju,et ta ise seda ei mõista.Nüüd ma olen vähemalt mõistnud,et tema kritiseerimine jms peegeldab teda ennast eelkõige.Ise olen ma otsustanud otsida igasugust pakutavat abi ja lõpuks ometi aidata iseennast,sest lapsena ma ise ennast kaitsta ega aidata ei suutnud. Küll tulevad paremad ajad. :)
That's the spirit! :) Tead, kui julged mulle anda oma kodu aadressi näiteks meilile triinu@epicenter.ee siis ma tahaksin sulle väga ühe kingituse teha!
Iga kord kui ma midagi sellist kuskilt kuulen, olen ma südamest tänulik oma emale ja isale kes on andnud mulle ideaalse lapsepõlve ning toetavad mind nii kuidas saavad siiani.
Mul on sõbranna kelle ema viskas ta kodust välja niipea kui ta sai 18. Kuidas saab üks ema öösel magada, kui ta laps on lageda taeva all? See on minu jaoks nii vastuvõetamatu ja uskumatu, et selline inimene saab veel olla ema.
Anonymous, kes iganes sa ka ei oleks. Hoia pea püsti, sa oled rohkem väärt kui see mida sulle koguaeg on sisendatud.
Ma olen sinuga täiesti nõus ja samuti ei saa aru kuidas saab ema süda lubada midagi sellist .. Huvitav kas tõesti südametunnistus ei koputa? Kuhu on kadunud emalik kaitse instinkt mis on meile looduse poolt antud?
Mina seda videot ei vaadanud, kuna tegelen igapäevaselt lastega ja ei tahaks näha midagi, mis võib lastele haiget teha või et keegi teeb liiga.
Eelnevalt kommenteerinud isikule ütlen seda, et igas olukorras pea püsti ja tea, et on inimesi kes toetavad alati :) | OSCAR-2019 |
||
1.3 Ühing on vabatahtlik heategevuslik mittetulundusühing, mille põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine.
1.4 Ühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja muudest õigusaktidest, käeswolevast põhikirjast, edaspidi-põhikiri, ning juhtorganite otsustest.
2.1. Ühingu tegevuse eesmärgiks on vähemusrahvuste õiguste kaitsmine ja sotsiaalselt vähekaitstud inimeste rehabiliteerimine ja abistamine; samuti autoriõiguste kollektiivne teostamine ja kaitse, tagamaks autorite loomingulisi ja majanduslikke huve. Eesmärkide saavutamiseks Ühing muuhulgas:
2.1.4 esindab vastava lepingu alusel või seaduses sätestatud juhtudel ka Ühingu liikmeks mitteolevaid autoreid ja autoriõigustega kaasnevate õiguste omajaid autoriõigusega seotud küsimustes;
2.1.5 projektide väljatöötamine ja realiseerimine video-, mängu- ja dokumentaalfilmide ja sarjade loomise osas, teleprogrammide, otse-eetrite, “talk-show”-de loomine;
2.1.6 sotsiaal-kultuurisuunaliste ühenduste internetis loomine, arendamine, internetilehekülgede väljatöötamine ja toetus, web-disaineri tööd;
2.1.7 näituste, oksjonite, konverentside, teatriprojektide, esinemiste ja festivalide korraldamine ja läbiviimine. Klubitegevus;
2.1.11 korraldab muud tegevust, mis on vajalik ühingu liikmete üldhuvide esindamiseks või kaitseks või Ühingu eesmärgi täitmiseks.
2.2.3 pöörduda oma õiguste teostamiseks ja kaitseks riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse organite ja kohtu poole;
2.3.1 jaotada oma vara ega tulu liikmete ega juhtorganite liikmete ega nendega seotud isikute vahel; 2.3.2 end ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks.
2.4. Ühing kohustub suunama oma tegevuse põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks, järgides seadusandlust ja põhikirja nõudeid.
3.2 Ühingu liikmeteks võivad olla Eesti ja välisriikide füüsilised ja juriidilised isikud, kes on soovivad aidata kaasa Ühingu eesmärkidega kooskõlas olevale tegevusele, tunnistavad Ühingu põhikirja ja vastavad selles toodud nõuetele.
3.3 Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus teotleja kirjaliku avalduse alusel. Avaldus vaadatakse läbi ühe kuu jooksul selle saabumise päevast arvates.
3.4 Liikmeks vastuvõtmise päevaks loetakse vastava otsuse tegemise päeva, millest alates tekivad liikmele tema õigused ja kohustused.
3.5 Juhatus võib keelduda Ühingu liimeks vastuvõtmisest. Keeldumise motiveeritud otsus saadetakse kolme päeva jooksul alates otsuse vastuvõtmisest teotlejale. Taotlejal on sel juhul õigus nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
3.6 Ühingu liikmeks vastuvõtmisest võib keelduda, kui liikmeks astumine on vastuolus mittetulundusühingute seaduse või põhikirjaga.
3.7.4 füüsilise isiku surma või juriidilisest isiku likvideerimise või pankrotimenetluse algatamise korral.
3.8 Väljaarvatud liikmele teatab juhatus väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest kolme päeva jooksul vastava otsuse vastavõtmisest arvates kirjalikult.
3.10.2 tasuma Ühingu sisseastumis- ja liikmemaksu.Ühingu ja tema liikmete vahelised ning Ühingu liikmete omavahelised vaidlused lahendatakse Ühingu juhtorganites, kokkuleppe mittesaavutamisel kohtus.
4.1.Ühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek, edaspidi - üldkoosolek, mis kutsutakse juhatuse poolt kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.
4.2 Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta lõpust arvates.
4.3 Erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus oma algatusel voi kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest.
4.4 Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada vähemalt kaks nädalat. Kutses näidatakse koosoleku toimumise aeg, koht ning päevakord.
4.5 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole liikmetest ja otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest.
4.6 Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul, teatades sellest 7 päeva ette. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata kokkutulnud liikmete arvust.
4.7 Üldkoosoleku otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel lihthäälteenamusega. Igal Ühingu liikmel on üldkoosolekul hääletamisel üks hüül. Ühingu ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamise ja põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest Põhikirjas ettenähtud eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi liikmete nõusolek. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
4.8 Üldkoosoleku käik, hääletamise tulemused ja vastuvõetud otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli lahutamatuks lisaks on koosolekust osavõtnute nimekiri koos allkirjadega.
4.9 Üldkoosolekut kokku kutsumata võib tema pädevuses olevates küsimustes otsust vastu votta juhul, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Ühingu liikmed. Juhatus saadab kirjaliku otsuse projekti kõigile liikmetele. Ühingu liikmed hääletavad kirjalikult hiljemalt kolme päeva jooksul. Hääletamise tulemused, vastuvõetud otsus ja selle vastuvõtmise kuupäev tehakse liikmetele teatavaks 10 päeva jooksul viimase hääle saabumise päevast arvates. Juhul, kui kasvõi üks liige ei nõustu eelnimetatud hääletusviisiga või täiendab otsuse projekti, vaadatakse küsimus läbi järgmisel üldkoosolekul.
4.11.8 juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja määramine;
4.11.9 muude Ühingu tegevust puudutavate küsimuste lahendamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
4.13.6 võtab vastu otsuseid teistes Ühingu tegevust puudutavates küsimustes, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse.
5.1.1 sisseastumis- ja liikmemaksudest ning muudest maksetest ning varalistest annetustest, kinkidest, eraldistest jms. Varalised annetused ja eraldised võivad olla kas sihtotstarbelised või sihtotstarvet määramata;
5.1.2 tulust, mida võidakse saada Ühingu väljaannete kirjastamisest ja levitamisest või kultuurhariduslikest või muudest põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks korraldatud tasulistest tegevustest ja üritustest;
5.2 Ühingu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik Ühingu põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadusega.
6.2 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras ja esitab selle üldkoosolekule hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest.
Revisjon viiakse läbi vähemalt kord aastas, vahetult pärast majandusaasta aruande koostamist. Aruanne esitatakse juhatusele, kes esitab selle üldkoosolekule.
7.2 Ühingu tegevuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt valitud likvideerimiskomisjon. Likvideerijad lopetavad Ühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded. Isikul, kelle liikmelisus Ühingus on lõppenud, ei ole õigusi Ühingu varale. Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või jarelejäänud vara jaotamiseks õigustatud isikute vahel ning kui üldkoosolek annab selleks nõusoleku.
7.3 Lõpetamisel allesjäänud vara antakse üle samalaadsete eesmärkidega ühingule või sihtasutusele, avalik- õiguslikule juriidilisele isikule, riigile või kohalikule omavalitsusüksusele.
Mittetulundusühingu AB Video käesoleva põhikirja redaktsioon on kinnitatud 07.jaanuaril 2013.a. ühingu liikmete otsusega. | OSCAR-2019 |
||
Mul on olnud õnn olla – selle loomisest saati – Tartu Ülikooli uue haridustehnoloogia magistriõppekava juures, mille algatas Margus Pedaste. Õppetöö algab meie õppekaval intensiivse kahenädalase kontaktõppesessiooniga, mille kestel üliõpilased ja õppejõud üksteisega Tartus kohtuvad. Sealt edasi jätkuvad õpingud veebipõhiselt.
Minu hariduskreedo põhineb ideel, et õppimine (nagu ka õpetamine) ja vestlus on teineteisega lahutamatult seotud. See tähendab, et õppimine vajab dialoogi. Ja see saab juhtuda, kui vähemalt kaks inimest vaatavad teineteisele otsa ja püüavad midagi ning ka iseennast arusaadavaks teha. Niisiis, kui oma magistriõppekavaga eelmisel aastal esimest korda alustasime ja mind määrati paari ainet täiesti veebipõhiselt õpetama, siis teadsin, et pean leidma midagi, mis võimaldaks mul üliõpilasi vestlusse kaasata. Selle leidmine polnud raske – vajalik tööriist kannab nime „veebinar“. Veebinar on põhimõtteliselt veebipõhine seminar, kus kõik osalejad saavad end võrdselt väljendada. Selleks otstarbeks leidub palju tarkvaralahendusi. Üks on näiteks Skype.
Selle, mida oma esmakogemusest juba ligi aasta vältel õppinud olen, saab kenasti kokku võtta budistliku ütlusega: „Igale inimesele on antud taevavärava võti. Seesama võti avab ka põrgu värava.“ Millele ma omakorda lisaksin: „Ja nii on ka veebinaridega.“ Teisisõnu, veebinarid võimaldavad meil ületada geograafilisi piire ja nii sirutuda taevani. Kuid kui neid hoolimatult käsitseda, siis on nende võimuses muuta õpetamine ka õudusunenäoks.
Esimest asja, mille eest hoolt kanda, nimetasime oma üliõpilastega inglise keeles „video feedback“ – videopildi vahendusel saadav kohene tagasiside.
Me peame vabanema müüdist, et õpetamine on lihtsalt informatsiooni edasiandmine. Ei ole. Ka õppejõu rääkimise ajal toimub tema ja publiku vahel pidev, peaaegu tajumatu infovahetus. Kui ma annan loengut, on mul vaja näha, kas mu üliõpilased saavad mu räägitust aru. Üks kulmukergitus ütleb palju. Ja meie aju märkab selliseid detaile ülikiirelt. Sama kehtib arutelude kohta. Kui me mingil teemal arutleme, siis kasutame väga harva keelt, andmaks märku, et nüüd soovime midagi vahele öelda. Vastupidi – väga tihti kasutame hoopis kehakeelt, et saata vestluskaaslastele sõnum: „Kuule, ma tahan midagi öelda!“
Sellest kõigest sain aru siis, kui esimeste veebinaride ajal ei olnud kõigil üliõpilastel veebikaamera sisse lülitatud. Otsisin ükskõik mida, mis mulle vihjaks, et jah, nad jälgivad ja saavad aru. Või et ei, nad ei saa aru ja ma pean sama asja kordama või teiste sõnade või näidetega edasi andma.
Kui palusin üliõpilastel veebikaamera sisse lülitada, siis lahenes üks probleem, kuid tekkis uus. Ja see oli teine suur veebinaride õppetund. Alguses otsustasime kasutada tarkvara nimega BigBlueButton – BBB (selle pikemast ingliskeelsest nimest sai meil üks nn oma nali). BBB on avatud lähtekoodiga videokonverentsitarkvara, mis töötab GNU/Linuxi operatsioonisüsteemil. Sel on palju funktsionaalsusi, näiteks võimalus mitmel kasutajal korraga videopilti ja heli jagada, esitlused valge tahvli funktsioonidega jne. Ja see töötab kasutaja brauseris ilma igasuguste lisadeta.
Teise murekohana ilmnes, et BBB-l olid tegelikult ka endal probleemid. Üks üliõpilane – üsna tehnoloogiateadlik – uuendas oma Firefoxi ja äkitselt kadus tal heli. Ka teistel üliõpilastel oli igasugu juhuslikke probleeme, millega hädavaevu hakkama saime.
Saime oma ülikooli kolleegidelt tehnilist tuge (aitäh teile!). Kuid nii üliõpilastel kui õppejõududel oli BBB-st nii kõrini, et otsustasime sellest loobuda.
Kaalusime juba Skype’ile üleminekut (ja mõned õppejõud juba tegidki seda), kui üks kolleeg Riia Tehnikaülikoolist, kes viibis Tartus sedasama õppekava toetava Erasmus+ projekti koosolekul, soovitas tarkvara nimega Zoom. Zoom pakub enamjaolt sedasama, mida BBB: võimalust mitmel kasutajal korraga videopilti ja heli jagada, esitlused valge tahvli funktsioonidega jne. Zoom ei ole aga avatud lähtekoodiga ning on tasuline. Kuid erinevalt BBB-st töötab Zoom ka telefonis.
Zoom on loodud spetsiaalselt veebinaride jaoks. Mul paluti seda oma ülejäänud veebinarides testida. Väga paljud varasemad probleemid kadusid. Zoom oli töökindel ja andis meie veebinari-kogemusele palju juurde, kuid siiski oli mõningaid probleeme üliõpilastega, kes ühinesid Hiinast. Erinevalt varasematest kordadest ilmnesid probleemid nüüd juhuslikult. Mõnikord kõik töötas, mõnikord mitte. Me ei osanud välja mõelda, kelle või mille süü see oli. See andis mulle kolmanda suure õppetunni: ära kunagi välista juhuslikkust. Varem või hiljem annab juhuslikkus sulle telliskiviga vastu pead.
Seega, kõike arvesse võttes, jääb küsimus: kas teha veebinar või mitte? Ma arvan, et üldine õppetund on selline: tehnoloogia ei ole võlukepike. See lahendab mõned probleemid, kuid võib tekitada teisi. Ja kindlasti oleme meie need, kes peavad tehnoloogia vältimatuid puudujääke kompenseerima. Nii et meie päralt on valik. Õppida tehnoloogiaga elama. Või lasta tehnoloogial end põhja vedada. | OSCAR-2019 |
||
Heinar tundis kummalist raskustunnet kõrvades oma 40. sünnipäeval. Häire oli nii ootamatu ja hirmutav, et ta pöördus selsamal päeval kõrvaarsti poole. Nimekas arst tegi uuringud ja teatas, et kõrvad on täiesti terved.
Kulus mõni aasta, siis tekkis uus raskete sümptomitega atakk. Lisandunud olid tasakaaluhäired, kuulmise langus ja tugev tinnitus (kõrvas või peas kuuldav kohisev, vilistav, põrisev lisamüra) ühes kõrvas.
Heinar: “Üks mu saatusekaaslasi on selle tõve kohta öelnud: alguses kardad, et sured, pärast kardad juba, et ei suregi… Enam kui veerand sajandi jooksul seda haigust põdenud, olen ka mina vahel tunnetanud, et eluisu on otsas. Mõned haigushood olen küll püstijalugi jaksanud läbi põdeda, raskematel juhtudel aga on tulnud kutsuda kiirabi.”
Atakid hakkasid tihenema neli aastat tagasi ja ikka rängemalt. See rikkus lõplikult tollal remondimeistri ametis oleva mehe tööelu. Nimelt tuli tal sageli ka tõstukeid remontida, aga haigusega oli lisandunud kõrgusekartus: objekti väikseimgi kõikumine mõjus halvasti.
“Ma ei olnud ealeski kõrguse ees mingit ebamugavust tundnud, omal ajal kaastöölistega Radissoni hotelli fassaadile üle 90 meetri kõrgusele tõstukit paigaldada oli mulle tühiasi. Käisin mitme tohtri jutul, kaasa arvatud Tallinna Mustamäe ja Tartu Ülikooli Kliinikumi arstid. Kõik kirjutasid tasakaaluhäire vastu preparaati Betaserc, millest ma mingit leevendust ei leidnud. Siis soovitas üks tuttav pöörduda homöopaadi poole.
Oli see nüüd usk paranemisse või aitas imeväikeste rohuannustega ravi tõepoolest, aga pärast seansse Tallinnas praktiseeriva Marina von Schultzi juures tundsin end pool aastat õige hästi. Siis algasid atakid uuesti ja juba väga raskesti talutavalt. Pöördusin teise homöopaadi doktor Tatjana Vatteri poole, kes ütles, et niisugust tervisehäiret on ta ennegi ravinud. Haigushood tekkisid aga otse selle tohtri raviseanside ajal ja ma loobusin.”
Internetist selle tõve kohta käivat infot otsides sattus ta Soome Meniere’i Liidu foorumile, kust leidis nõuande: soolavaba dieet. Eesti arstid ei olnud soola mõjust sõnagi lausunud. Hiljem luges ta, et üks doktorikraadiga Norra naistohter rääkis juba 1929. aastal selle tõve puhul soola vähendamisest menüüs.
“Soolavaba dieedi algusest on möödas pool aastat ja mul ei ole olnud enam ühtegi raskemat haigushoogu. Harvaks on jäänud ka kergemad hood. Kui tunnen, et maailm mu ümber hakkab pisut ringlema, heidan tunniks pikali ja seejärel on kõik normis. Kordagi ei ole enam esinenud iiveldust.”
Heinar ütleb, et absoluutselt soolavaba dieet just vajalik ei ole, kaks grammi ehk veerand teelusikatäit võib päeva jooksul tarbida. Kaks grammi soola on, nagu öeldud veerand teelusikatäit! Mis tähendab, et juba paar-kolm lõiku rukkileiba ületab lubatu…
“Söön vaid peenleiba, selles on soola kõige vähem. Abikaasal on poodi minnes kaasas nimekiri mulle lubatud toiduainetest ja luup, et toodete kirbukirjas sildilt soolakogus välja lugeda. Kui tulebki kange isu hapukurgi, heeringa või soolakala järele, pean endalt küsima, kas mõni minut hüva kraami keele peal ja peapööritus maha murdmas ning vilekoor kõrvus või…
Hommikusöögiks on tavaliselt lahjavõitu tee suhkruga ja peenleib kas soolavaba kohupiimaseguga või köögiviljaga. Luban endale ka õhukese lõigu meie juustudest kõige magedamat Hiirte juustu. Lõunasöögi supp ja praad on nagu supp ja praad ikka, ainult vähimagi soolaterata. Olen siiski vahel lisanud raasu puljongikuubikust, mis sisaldab küll palju soola, aga siiski vähem kui sama suur tükike puhast soola.
Ega see toit alguses hästi ei maitsenud, kuigi abikaasa püüdis valmistamisel parima anda. Soola asemel soovitatakse tarvitada maitsetaimi ja vürtse, olen kõik järele proovinud ja oma eelistused paika pannud. Kas mõni eesti mees nõustuks sööma soolata hernesuppi või seapraadi? Arvan, et nõustuks küll, kui kahest halvast tuleb valida parem ja see halvem on ikka väga õudne. Pealegi harjub maitsemeel ajapikku mageda toiduga”
Heinar on tänulik tollal veel noorele meesarstile Pelgulinna polikliinikust, neuroloog dr. Allan Väljataga`le, kes ka praegu seal töötab. Ainsana paljudest tohtritest, kelle käe alt läbi käidud, ütles arst kõhkluseta, et haiguse nimi on Meniere’i haigus. Samas ei olnud ühel välja kutsutud kiirabibrigaadi arstil aimugi, et niisuguse nimega haigus olemas on. Tõsi, harva esinevat ja erinevate sümptomitega tervisehäiret ongi raske diagnoosida. Mõnel patsiendil kuulmislangust ei tekigi, esinevad vaid tasakaaluhäired. Teisel on rasked iiveldushood, kuigi oksendamine selle tõve korral kergendust ei too.
Heinarile on haigushoo lähenemisest andnud märku nõrgenenud kuulmine, aga piinarikka protsessi ajal kuulmine mõnikord isegi paraneb. Tõsi küll, vaid ajutiselt. Teisest kõrvast kaotas ta kuulmise nelja-aastasena sõjaaegse meditsiini armetuse tõttu. Vigastatud kuulmekile arvataksegi üheks võimalikest Meniere’i haiguse tekke põhjustest. Põhjuseks peetakse ka stressi, aga antidepressandid haiguse arengut ei peata.
Kuulmisaparaadi, väsimatu abikaasa ja soolavaba dieedi toel tuleb mees praegu eluga normaalselt toime. Haigushoogudest on jäänud vaid ebameeldiv mälestus.
Heinar: “Et haiguse peamine põhjus on tundmatu, ei tunta ühtlasi ka ravimeid selle vastu. Tavaliselt kirjutatakse meil raviks välja Betaserci, aga näiteks Ameerikas ja Rootsis seda preparaati meniere’i raviks ei tunnistata. Kogu maailmas on meniere’i kliinikud, kus paljude erinevate ravimite ja eri meetoditega — hüpnoos, psühhoteraapia, sugestioon, nõelravi, rasva ja suhkru ainevahetuse korrastamine — selle tõve sümptomeid minimaliseerida püütakse.
Üks Soomes kasutusele võetud tõhusamaid vahendeid on antibiootikumi Gentamycini süstimine sisekõrva. Kasutusel on olnud ka sisekõrva suunduva kanali avamine kirurgiliselt. Kõik vahendid on haiguse kulgu mingil määral mõjutanud, enamus neist kahjuks lühiajaliselt.”
Meniere’i haigus on sisekõrva haigus, millele on tüüpiline kõrvakohin, halb kuulmine ja tasakaaluhäired. Haiguspilti kirjeldas esimest korda 1861. aastal prantsuse meuroloog Prosper Ménière. Kuigi haigust on tuntud üle saja aasta ja seda on järjepidevalt uuritud, ei teata tõve peamist põhjust.
Oletatakse, et Meniere’i haigus tekib ajutisest survest sisekõrvas. See põhjustab ataki, mis väljendub ühe kõrva (harvemini mõlema kõrva) tinnituses, kuulmise alanemises ja tasakaalu säilitamise raskustes. Käimine, kui see üldse õnnestub, on kõikuv. Raskematel juhtudel lisandub iiveldus ja oksendamine.
Ataki kestus võib olla paarikümnest minutist mitme tunnini. Seejärel kõrvakohin väheneb ja esmakordsete atakkide korral võib isegi kaduda. Taastuda võib ka kuulmine. Atakkide kordumisel halveneb kuulmine aga pidevalt, kusjuures alguses raskeneb vaid madalate toonide kuulmine, hiljem võivad kaduda kõik hääled.
Meniere’i haigust esineb nii naistel kui meestel ja haigushood algavad parimas tööeas ehk 30-50aastaselt. Soomes on sellesse tõppe haigestunud 20 000 kuni 30 000 inimest. Ligikaudu 10% patsientidel on haigus pärilik.
«Ma peaksin ringi käima nagu hobune silmaklappidega ja ainult otse vaatama. Nii oleks kõige parem.» Heinar Kudevita sõnul piisab, et inimesed temast tänaval mööduvad, ja juba hakkabki pea ringi käima.
Ka kõige elavama fantaasiaga inimene ei suuda ette kujutada, mida tähendab elu, kui päevast päeva ja aastast aastasse kuuled ööpäev läbi kõrvus justkui pasunahelisid. "See on Meniere’i haiguse juures kõige ebameeldivam," ohkab Heinar Kudevita.
Tegelikult ei puhu Heinar Kudevita (71) kõrvus siiski pasunad, kuid teda juba 30 aastat saatnud fantoomhelisid kirjeldab ta just nii.
Heinar on lugenud, et Meniere’i haigus arvatakse olevat viiel inimesel tuhandest. Eestis pole tema saatusekaaslaste arv teada, kuid näiteks Soomes on selle haigusega kimpus umbes 50 000 inimest. "Seega võiks Eestis neid olla umbes 6000," pakub ta.
Kui Meniere’i haigus endast märku andis, oli Heinar 40aastane. Pärast esimest atakki ei tundnud ta tükk aega midagi, kuni enesetunne muutus ühel päeval taas halvaks ja tekkis tunne, nagu kõrvas oleks ummistus. "Lapsepõlves põetud keskkõrvapõletiku tõttu ma parema kõrvaga ei kuule, esialgu arvasin, et see on sellest," lausub mees.
Nüüd teab Heinar, et tema haigus algas klassikalist skeemi pidi – esimeste haigushoogude vahe võib ulatuda isegi mõne aastani. Mees tänab õnne, et sattus Pelgulinna polikliinikus neuroloog Allan Väljataga vastuvõtule, kes pani talle eksimatult õige diagnoosi. "Paljudel saatusekaaslastel pole nii hästi läinud," teab Heinar. Meniere’i haiguse kolm klassikalist sümptomit on kuulmislangus, pearinglus ja tinnitus ehk fantoomhelid kõrvus, nagu Heinar neid nimetab. Kuna neid nähtusi võivad tekitada ka paljud teised haigused, ei saa vaid ühe sümptomi põhjal Meniere’i haigust diagnoosida.
Ravi tegi küll haigushoogudesse pausi, kuid need naasid ja hakkasid igapäevaelu häirima. Näiteks pidi elektrikust mees ehitustõstukeid paigaldades ka kõrgustes töötama, kuid haiguse viimases staadiumis, kui maailm tema ümber ringi käis, tegi ta seda, hambad ristis. Nüüd teab Heinar, et tegelikult kuulub Meniere’i haigus nende haiguste alla, mille puhul inimene ei tohi töötada elektrikuna.
Heinar on Meniere’i haiguse kohta aastate jooksul palju lugenud ning teab tänu sellele, et paljud haiged tunnetavad oma hoogusid ette. "Mina ei tundnud," nendib ta.
Oma haigushoogu kirjeldab ta nii: "Keegi võtaks nagu pea tugevasti käte vahele ja keeraks seda järsult vasakult paremale. Ümbritsev hakkab silmade ees keerlema, enamasti on keerlemine suunatud paremalt alt vasakule üles. Tasakaal ja arusaamine asendist kaob, püsti seistes on kukkumine vältimatu. Enesetunne on äärmiselt halb, see sunnib lamades pidevalt otsima paremat asendit, kuid asendi muutmine kutsub esile järgmise haigushoo. Tekib tugev iiveldus ja oksendamine. Lamada saab ainult ühes asendis. Mõistus töötab selgelt, tihtipeale kuulmine haigushoo ajal isegi paraneb."
Et see on äärmiselt ebameeldiv, on haigus muutnud Heinari pisut alalhoidlikumaks. Nii väldib ta näiteks rahvarohkeid paiku, kus möödakõndivad inimesed panevad pea ringlema.
Kuid tegelikult on tal läinud hästi. Soome keele oskus on avanud talle naaberriigi Meniere’i liidu tegemised ning just soomlaste julgustusel sai paari nädala eest teoks ka ammune unistus – Vaegkuuljate Liidu juurde loodi Meniere’i ühing.
Kuid abi on olnud ka praktilisem. Nimelt muutusid tema haigushood ravimitest hoolimata sagedaseks ja Heinar otsustas tarvitusele võtta Soome Meniere’i Liidu ajakirjast Meniere-Posti loetud ja tõhusaks tunnistatud nipi: soola ei tohi toidule lisada. "Nüüd ei tarvita ma soola juba neli aastat ja sellest saati pole mul ka ühtegi hoogu olnud," kinnitab ta.
Tõsi, soolata elu ei ole kerge, sest poest on vähese soolasisaldusega asju peaaegu võimatu saada. Heinari abikaasa käis algul poes luubiga ja uuris toiduaineetikette.
Kui aga toitudele soola ei lisa, kas need süüa sünnivad? "Sellega harjub. Väga paljud maitseained asendavad soola," kinnitab Heinar. Ta on kuulnud ka kurtmist, et inimesed ei suuda magedat toitu süüa. "Kui on valida, valin mina kindlalt tervise!" ei ole mees nelja aasta jooksul soolatoosi poole isegi vaadanud.
Heinar on veendunud, et kuigi Meniere’i haigusest ei saa terveneda, on soolast loobumine talle igati kasuks tulnud. "Ühe 71aastase inimese kohta pole mu tervisel nüüd väga vigagi," sõnab ta.
Paljud inimesed on kuulnud ja kuulevad pidevat vilet, kohinat, madala- või kõrgetoonilist undamist kõrvas. Millest see on tingitud?
Statistika kohaselt kannatab umbes viiendik kogu inimkonnast kõrvakohina ehk tinnituse käes. Paljude inimeste jaoks on tegemist väga segava nähtusega, mis mõjutab otseselt nende igapäevast elu. Mõnel juhul on kuuldav heli nii vali, et inimene ei ole võimeline isegi uinuma.
Tinnitus on jäänud ja tõenäoliselt jääb veel pikaks ajaks mõistatuseks ka klassikalisele meditsiinile. Tinnituse tekkepõhjust ja olemust on püütud selgitada, kuid siiani on need selgitused jäänud pigem oletuste tasemele, seda enam, et inimesed kogevad tinnitust erinevalt.
Tinnitusest võib rääkida tunduvalt pikemalt, kui seda võimaldab leheruum. Asjast huvitatud võivad sellest täpsemalt lugeda ajakirjast "Meniere", mis on välja antud seni vaid veebiversioonina. Selle leiab aadressil http://heinar220.webs.com.
Rääkides tinnitusest tuleb ennekõige mainida, et tinnitus ei ole haigus, vaid sümptom, mis viitab mingile tervisehäirele või tagajärjele. Tinnitus võib tekkida pikemat aega mürarikkas keskkonnas viibimise, peaga seotud traumade, operatsioonide või mõne ravimi tagajärjel. Üks haigustest, mis kutsub esile tinnituse, on suhteliselt harvaesinev Meniere'i haigus. Samuti võib inimene tajuda vere pulseerimist kõrva ülipeentes veresoontes. See on tavaliselt mööduv nähtus ega kuulu tinnituse alla.
Oma olemuselt on tinnitus inimese poolt subjektiivselt tajutav heli, millel ei ole välist heliallikat. Tinnitus võib olla kuuldav ühes, harvemini mõlemas kõrvas. Uuringute põhjal võib öelda, et tinnitus esineb kõikidel inimestel, kuid suurema osa inimeste puhul on see nii vaikne, et ümbritsev taustamüra summutab selle. Paraku paljude jaoks ei ole asi nii lihtne. Nende jaoks kujutab tinnitus endast tõelist kannatuste rada, mis oma intensiivsusega segab igapäevast elu. Kuna tinnitus on eriti hästi tajutav just vaikuses, siis keskendumine on selle all kannatavate inimeste puhul peaaegu võimatu. Ei ole väga harvad ka juhused, kui inimesed on tinnitusest tingituna sooritanud või üritanud sooritada enesetappu. Meditsiini ajalugu on talletanud meile hollandi maalikunstniku Vincent van Goghi loo, kes tinnitusest tingitud meeltesegaduses lõikas endalt kõrva.
Kuna tinnituse täpset olemust ei ole suudetud veel kindlaks teha, siis ei saa rääkida ka mingist konkreetsest ravist. Mõnel määral on abi rahustitest, mis vähendavad stressi. Tõsi küll, internetist võib leida üsna mitmeid artikleid, milles reklaamitakse üht või teist vahendit tinnituse raviks. Enamasti on nende artiklite juures ka arvukalt kiitvaid hinnanguid rahulolevatelt patsientidelt. Kahjuks on tegemist vaid osava reklaamiga ja ühtegi reaalset tervenemisjuhtu ei ole ametlikult teada. Tinnitust on võimalik maskeerida teise, nn. taustaheliga, mis ületab oma helitugevuselt mõnevõrra tinnituse. Selleks kasutatakse maskereid, mis sarnanevad kuuldeaparaatidega, kuid mis erinevalt kuuldeaparaatidest genereerivad vajaliku sagedusega helisid. Kodustes tingimustes on võimalik kasutada mõnda muud heliallikat - raadiot, televiisorit või ka näiteks miniatuurset tubast purskkaevu. Vaegkuuljate puhul võib olla sellega probleeme, sest tasane heli ei ole neile kuuldav, pidev vali heli aga võib segada kaasinimesi.
Siiski on olemas ka veel üks võimalus tulla toime tinnitusega ja sellega kaasneva stressiga. Protsessi eeliseks on, et selle puhul ei kasutata mingeid ravimeid, see ei tekita mingeid väljaminekuid, puuduseks on aga see, et nõuab inimeselt pikaajalist aktiivset tegutsemist. Tegemist on tinnituse ümberõppega, mille puhul inimene õpib elama koos tinnitusega, surudes teadlikult tagaplaanile selle poolt tekitatud ebameeldivused. See näib esmapilgul võimatuna, kuid nii see siiski ei ole. Paljud inimesed on saanud kergendust, järgides suhteliselt lihtsaid juhendeid. Ainuke asi, mida sel puhul nõutakse, on järjekindlus.
Tinnituse ümberõppeks on olemas mitmeid meetodeid, peatume siin ühel neist - meditatsioonil. Tähelepanekud on näidanud, et mediteerimine võimaldab inimesel vähendada tinnituse poolt esilekutsutud stressi ja pikemaajalise mediteerimisega on võimalik saavutada sisemine harmoonia. Rootsis ja Soomes tegutsevad suuremate kliinikute juures kabinetid, kus asjatundjad juhendavad mediteerivaid gruppe ja üksikisikuid.
Mediteerimist võib vaadata kui organismile vaimse puhkuse võimaldamist. Selle käigus puhastatakse teadvus mõtetest ja tajutakse vaid käesolevat hetke. Ma ei hakka siinjuures lahti seletama mediteerimistehnikat, sest jutt läheks liiga pikale. Iga huvitatu võib leida vajalikku materjali kirjandusest või intenetist. Mediteerimisega liitub palju eelarvamusi. Tegelikult ei ole selles midagi salapärast. Sellega suudab hakkama saada igaüks, kes on saanud mõninga ettevalmistuse. Kuid jällegi peab rõhutama järjekindluse olulist osa. Ei ole piisav, kui mediteeritakse vaid siis, kui see meelde tuleb või selleks juhuslikult aega leitakse. Alustada on lihtsam grupis. Hiljem, kui meditatsioonitehnika, mis ei ole keeruline, on omandatud, võib jätkata iseseisvalt. Mediteerimise puhul tuleb silmas pidada, et tegemist on pikaajalise, tihti aastaid kestva protsessiga. Paljud inimesed on loobunud mediteerimisest just selle tõttu, et loodetud tulemus ei ilmne kiiresti. Oma tervise ja heaolu huvides peaks siiski iga inimene nägema natukenegi vaeva. See on tulemust väärt. | OSCAR-2019 |
||
Milles seisneb tõelist rahuldust pakkuv elu ning kuidas suudaksime seda luua? Mida oleme siia maailma tegema tulnud ja milleks me üldse võimelised oleme? – Vastused neile küsimustele ei ole kellegi varjatud. Hingetee teostamine ON võimalik. See on meie kõigi sünniõigus. Juhised leiate käesolevast raamatust, väe muutuda aga enese südamest.
Mis siis, kui oleks tõesti olemas kindel, konkreetne ja läbiproovitud tee, mida järgides suudaksime luua oma unistuste elu ning selle hüvesid nautida? Mis siis, kui võiksime saavutada oma kõrgeimad eesmärgid ja teostada oma suurimad unistused, tehes lihtsalt seda, mida me teha armastame – jäädes truuks oma südametunnistusele ning juhindudes üksnes kaastundel põhinevatest väärtustest?
Täpselt seda võibki käesolev kursus pakkuda igaühele, kes on valmis antud programmi järgima – õppima selgeks siinkirjeldatud printsiibid ja koostama plaani, mille järgi tegutsema asuda. See kursus ei suuna teid mitte ainult filosoofilises ja psühholoogilises mõttes õigele rajale, vaid jagab kätte ka tõeliselt toimivad vahendid. "Miljonärikursus" ei ole lihtsalt innustavate ideede kogumik, vaid täpselt see, mida väidab end olevat: nägemuslik teejuht oma unistuste elu loomiseks.
See kursus on koostatud inimese poolt, kes on saanud ise multimiljonäriks ning loonud oma varanduse, kasutades neidsamu printsiipe, mida ta siin raamatus nii selgelt lahti seletab. Tema õpetus on kokku pandud väga paljude erinevate allikate põhjal ning autor on kõik need kirjalikud ja suulised õpetussõnad, mis ta elule ja karjäärile sügavat mõju on avaldanud, üheks tervikuks lõiminud.
Marc Allen, teie juhendaja sellel teekonnal, kutsub oma lähenemisnurka "nägemuslikuks äriks". See ei piirdu ainult enesele kasu soovimisega, vaid on aluseks loomisele, mis peab silmas laiemat plaani ning arvestab ka Suurema Terviku hüvangut. Autor on teostanud oma elus kõike, mida siin õpetab, ning rakendanud neid nägemuslikke printsiipe ka omaloodud ettevõtte ülesehitamisel. See ettevõte on kirjastus New World Library (Uue Maailma Raamatukogu), mis on avaldanud muljetavaldava valiku Eckhart Tolle, Shakti Gawaini, Deepak Chopra, Riane Eisleri, Barbara Marx Hubbardi, Joseph Campbelli, Dan Millmani, Alan Wattsi, James Alleni, Kent Nerburni, Richard Carlsoni ja paljude teiste silmapaistvate autorite loomingust.
Sedamööda, kuidas neid tõdesid, mida teile peagi tutvustada kavatsen, enda jaoks aegamisi avastama hakkasin, muutus mu elu täielikult. Mu kahekümnendad eluaastad olid võitlusest tulvil ning ma olin neil aastatel ka väga vaene. Sagedasti esines mul ärevushäired ja ma vaevlesin pidevalt depressioonihoogude käes. Kolmekümne viiendaks eluaastaks aga oli mu elust saanud seiklus ning mind täitis pidev avastamisrõõm. Mu ärevus ja depressioon haihtusid ja transformeerusid sügavaks rahuks, tänutundeks ja isegi – hämmastuseks. Sest poleks liialdus väita, et kui hakkasin rakendama neidsamu meetodeid, mida ma sel kursusel teiega jagada tahan, said imed ja võlukunst minu elu lahutamatuteks osadeks.
Parim osa minu seiklusest on aga olnud avastus, et saan oma äratundmisi teistega jagada. Taibates peagi, kuidas oma kurssi määrata tuleb, leiate te sellest raamatust seikluse, mille loote enda jaoks ise. Ja just see teebki käesoleva teekonna niivõrd rahuldustpakkuvaks ning tähendusrikkaks – sest see on teie enda seiklus. Te valite mitte ainult sihtpunkti, vaid kujundate ka selleni viiva raja. See protsess avardab teie kujutlusvõimet lõpututel ja kõige hämmastavamatel viisidel ning muudab teie elu mõõtmatult palju paremaks.
Eelkõige on käesolev kursus otsekui võtmekimp teie elu suurima seikluse juurde, sest pakub teile vahendeid, et võiksite kaardistada omaenda ainulaadset teekonda – seda, kuidas luua ja elada oma unistuste elu. See, kas teie unistuste elu hõlmab miljonäriks saamist või mitte, sõltub täielikult teist enesest. Mõistagi ei ole miljonäriks saamine mitte igaühe jaoks vajalik, samas on see täiesti teostatav eesmärk. Tean, et mina soovisin seda saavutada – ning ma olen olnud väga vaene ning saanud miljonäriks just neid printsiipe ja praktikaid kasutades, mida käesolevas raamatus teile tutvustan.
Kui kujutate ette oma ideaalelu, ei ole tähtis mitte raha – sest raha pole muud kui üksnes vahend. Oluline on hoopis see, millist elu soovite enda jaoks luua. Ja te võite vabalt avastada, et teil ei ole sugugi vaja saada miljonäriks, et olla see, kes te olla tahate. Tegelikult avastate tõenäoliselt peagi, et miljonäriks saamisel ei ole selle kõigega mitte mingisugust pistmist. Te ei tunne üksnes sellest, et teil on palju asju, suur maja ja kopsakas pangaarve, veel õnne ega rahuldust. See ei näita, et olete eneses oleva potentsiaali teostanud ning saanud selleks, kelleks soovisite saada. (Te ei pruugi minuga praegu nõustuda, aga sellest pole midagi. Laske käia ja muretsege endale suur maja ja kopsakas pangaarve – need on igati suurepärased eesmärgid – ja kui olete need lõpuks saanud, avastate isegi, et saavutatu üksi ei tee teid veel õnnelikuks ega paku rahuldust. Ja siis võite te edasi liikuda selle juurde, mis on elus tõeliselt tähtis.)
Ärge saage minust valesti aru: miljonäriks saamine on suurepärane eesmärk ning selle suur eelis seisneb eesmärgi konkreetsuses ja saavutatavuses. Seadsin endale just niisuguse eesmärgi ja ma saavutasin selle. Kuid oma teekonnal avastasin, et püstitatud sihil ei olnud mitte mingit pistmist sellega, milliseks inimeseks tahtsin saada või millist elu soovisin elada. Sel polnud mingit pistmist õnnetunde ega sügava ja kestva rahuldusega – lühidalt öeldes: mitte millegi säärasega, mis on elus tõeliselt tähtis.
Kui sa pole rahul sellega, mis sul on, või kui oled masenduses või vihane puuduse pärast, mida oma elus parajasti koged, siis võib see motiveerida sind rikkaks saama, kuid isegi kui ajad kokku miljoneid, võid jääda sisemist puudust edasi kogema ning sügaval sisemuses ei tunne sa rahuldust. Kui aga korrastad ära oma siseilma, asetub paika ka väline maailm ning sa tunned suurt rõõmu nii sellest, mis sul juba on, kui ka sellest, mida veel luua kavatsed, sest sa tead, et pole piire sellel, mida manifesteerida suudaksid.
"Miljonärikursusega" töötamist ja oma unistuste elu loomist toetab ka Riina Grethieli audiokursus "Eluülesande avastamine. Juhised Allika Minaga ühinemiseks ja Puhta Maa ankurdamiseks 22 Kõrgema Tahte kiire abil", mis aitab teil häälestuda oma tõelisele jumalikule olemusele ning asuda looma sellest lähtuvalt. | OSCAR-2019 |
||
Dave Hutchinsoni "Euroopa sügise" peategelane on eestlane Ruudi ja tegevus toimub Euroopas 21. sajandi teisel poolel. Selleks ajaks on Euroopa killustunud hulgaks pisikesteks riigikesteks ja Schengenist on ainult kaunis mälestus. Iga linn või isegi linnaosa võib ennast iseseisvaks riigiks kuulutada ja kõigi vahel on loomulikult korralikud piirid koos põhjaliku piirikontrolliga. Ruudi töötab kokana Poolas, kus talle tehakse ahvatlev pakkumine asuda tööle kullerina. Kullerteenistuse näol on tegemist organisatsiooniga, mis püüab hoida meeles Schengeni vaimu, ehk nad toimetavad saadetisi üle piiride, need võivad olla nii legaalsed kui ka mitte nii eriti. Üsna varsti avastab Ruudi, et mõõdukalt ohtliku kulleritöö asemel on ta sattunud hoopis kõrgemasse mängu, mis tal üsna kiiresti üle pea kasvab.
Mul on alati spiooniraamatutega raskusi olnud, mitte et ma neid eriti palju oleksin üldse lugenud. Olen sunnitud tunnistama, et spiooninduse peened finessid jäävad minu jaoks tabamatuteks ja ka siis, kui keegi selgitab, miks keegi käitus nagu ta käitus ja milles asja iva oli, ei saa ma tihtipeale mitte midagi aru. "Euroopa sügis" ei olnud selles mõttes teistmoodi, et igasugused vihjed ja märkused, mis olid edasi antud kui täiesti enesestmõistetavad, jooksid mul lihtsalt mööda külgi alla.
Lõpplahenduses olin pisut pettunud. Paralleelreaalsuse sissetoomine irdus kuidagi teose senisest teemast. Kuigi lahenduseni jõudmine oli tõtt-öelda päris põnev. Minu meelest oleks võinud lõpuni jätkata spioonimängude rida.
Vahepealne isa ja venna liin Lahemaal aga ei mänginud lõpus enam mingit rolli ja tundus, et oli vaid mahutäiteks lisatud. Kuigi see osa oli minu jaoks vast kõige kaasahaaravam. Sest tervikuna "Euroopa sügis" mind üleliia kaasa haarata ei suutnud. Üks põhjus, nagu juba mainisin, et ma ei saanud keerukatest keerdkäikudest aru, teiseks ei olnud Ruudi ka just selline kangelane, kelle käekäik eriti korda läheks. Ja milleks oli vaja Leod tappa? Ainult hoiatuseks? Mina küll aru ei saanud.
Kui veel teose ajastust rääkida, siis tundus see kuidagi vale olevat. 50 aasta pärast on elu-olu enam-vähem samasugune kui praegu. Kus on isesõitvad autod? Nutiprillid? Kiibid naha all? Ruudi vanem vend toksib vaevaliselt kahe näpuga lauaarvutil - kui praeguse aja lapsed enam-vähem sünnivad klaviatuur pihus. Ehk seletab pisut, et sajandi algul käis üle maailma Xiani gripp, mis suure osa inimkonnast maha niitis ja mis siis ehk pidurdas arengut.
Kui Ruudi õpetaja talle ühe ülesande ajal Rocco Siffredi nimeks paneb, siis on Ruudi häiritud, et talle pornotähe nimi pandi. Tõesti? Sada aastat vana pornonäitleja, kes teda peaks ometi mäletama? Ja kuidas sai Ruudi 21. sajandi teisel poolel olla 30-aastane, kui tema lapsepõlves "oli riik veel Nõukogude okupatsioonist uimane". Kaua see Eesti siis uimane oli? 60 aastat?
Kui nüüd veidike järele mõelda, siis ulme (ja tegelikult igasuguse žanrikirjanduse puhul) puhul on nii, et selle konkreetse maailma raames peab kõik olema usutav. Nii võtta, siis Hutchinsoni tulevikumaailmas toimusid asjad vastavalt tema loodud maailmale. Et see erineb minu või kellegi teise tulevikumaailmast, on ilmselt paratamatu. Lähituleviku kohta on enamikul oma maailm juba olemas ja siis tundub iga asi, mis sellest irdub, lugejale vale. Autori jaoks on ilmselt ohutum viia oma teos kaugesse tulevikku või täiesti uude väljamõeldud maailma, sest sellisel juhul on palju lihtsam aktsepteerida autori maailmanägemist.
Teiste lugejate arvamusest on silma jäänud, et need lahknevad päris tublisti. Kellele meeldib kokaelu kirjeldus, kes peab seda kõige igavamaks osaks, kellele on huvitav paralleelmaailm, kellele hoopis spioonivõrgustik või poliitika. Kindel on see, et romantilist liini siin teoses ei ole. Mis jällegi on sõltuvalt vaatepunktist nii miinus kui ka pluss. Nii võib ehk järeldada, et sellest teosest võib igaüks endale midagi leida.
Miks on peategelaseks eestlane? Ei mäleta. Hutchinson alustas raamatu kirjutamist juba 16-17 aastat tagasi ja ta tõesti ei mäleta enam, miks ta valis just eestlase. Ilmselt luges kusagilt mingit uudist. Eestis ta varem käinud ei ole, teavet otsis internetist ja raamatukogudest, uuris Lonely Planeti kaarte. Tripadvisor on ka muide väga hea koht, kus teiste maade kohta teavet saab. Inimesed ju kirjutavad sinna oma isklikke elamusi.
Tegemist on spiooniromaani heatahtliku paroodiaga. Ta armastab ise väga spioonilugusid. Seetõttu on teoses ka hulga klišeesid, mille suhtes peategelane on muide väga sarkastiline.
Trans-Euroopa Raudtee sai esialgu puhtalt naljana sisse pandud, aga nagu ikka, lähevad asjad oma elu elama.
Ruudi perekonnalugu sai sisse pandud selleks, et hoogu maha võtta ja näidata peategelase käitumise motiive. Enne juhtumisi Palmses oli ta üks inimene ja seal toimuv muutis teda, nii et pärast sai ta käituda just nii nagu ta käitus.
Aga ühiskonnakriitikat Hutchinson küll ei kavandanud. Idee oli olemas juba ammu enne praegusi arenguid Euroopas. Ja vahel ta ei julge uudiseid lugeda, sest on hirmutav, kuidas tegelik elu tema raamatut kopeerib. | OSCAR-2019 |
||
Oli ka aeg, kui Janet ise niheles. Janet on muidugi nihelenud ja öelnud „this is sick“ erinevatel aegadel erinevatel põhjustel. Tema karjäärile oli hoo andnud isa Joe Jackson, kelle leping Michael Jacksoniga pärast „Thrillerit“ läbi sai. Janeti plaadid enne „Controli“ (1986) olid nätsupopp. Nüüd oli see koreografeeritud seksuaalsus. Nagu Jeff Bezos hakkas valmistama hiiglaslikku kella, mis peaks kestma 10 000 aastat, nii asuti kokku panema masinat nimega Janet.
Joe on kontrolliv. Ta tahab napsata ajakirjaniku sõrmede vahelt paberi küsimustega, et neid vaadata. Ajakirjanik on kiire reaktsiooniga ja saab jaole. Joe ei tahtnud, et „Controli“ produtseeriks Jimmy Jam ja Terry Lewis, ta ei kuulnud plaati enne valmimist, talle ei meeldinud valmis plaat ja ta ei arvanud, et seda ostetakse. Joe ei vaata tihti ajakirjaniku poole, kui ta edasi-tagasi mööda tuba käib ja räägib, kuidas Janetit tahetakse temalt varastada. Ta peatub vahel akna juures ja vaatab alla Los Angelese peale. Räägib, et tal pole laste seas lemmikuid. Peaasi, et raha tuleb. Janet võib olla sama suur kui Michael, räägib Joe. Michael olevat viivitanud uue plaadiga, et mitte segada Janeti müüki.
Kui Janet ise räägib, mainib ta ka näiteks, et lahutas abielu James DeBarge’ist, sest polnud aega. Ta teab, et see kõlab mõne jaoks isekalt. See on esimene kord päeva jooksul, kui tema häälde tekib väike mõra. Räägitakse, et nad on endiselt koos? „Ma kohtasin just Vanityt ja ta küsis, kas me saame Jamesiga lapse,“ ütleb Janet ja räägib, et ta käib küll endise mehega veel vahel kinos, aga tal on juba uus kallim („Rene.“).
Janet pole pärast „Controli“ suuri intervjuusid andnud. Uus plaat „Rhythm Nation 1814“ (1989), mida on USA-s aastaga ostetud juba 3 miljonit, puudutab rassismi, haridust, kuritegevust, kodutust ja narkootikume. Plaat on suunatud noortele mustanahalistele ja suudab osaliselt nende tähelepanu võita järjekordsete vastupandamatute gruuvidega Jimmy Jamilt ja Terry Lewiselt, kes olid „Controli“ asunud tegema plaaniga, et see peab jõudma igasse musta kodusse Ameerikas. Kui lugu oli plaadilt tabelis, siis see polnud nende jaoks edu. „Edu oli see, kui su sõber mängis seda või kui see mängis kaubamajas või riidepoes,“ ütleb Jam.
Polnud kaugel aga see, et Jam ja Lewis poleks „1814“ produtseerinud. Janet isegi proovis paari teise produtsendiga lugusid ja kirjutas oma esimese loo „Black Cat“. Jam ütleb, et John McClainist oli saanud ka Janeti mänedžer ja kuna McClain töötas A&M-is, tekkis väike huvide konflikt. McClaini sõnul küsisid Jam ja Lewis liiga palju raha. Janet astus lõpuks vahele ja võttis ohjad oma kätte. Ta helistas ise Jamile ja Lewisele ning küsis, kas nad tahavad temaga töötada või mitte. Taheti. Rakud kordasid degeneratsiooni- ja regeneratsiooniprotsessi.
McClain kadus pildilt ja see viis juttudeni, et Janeti mänedžeriks on nüüd saanud tema peigmees Rene Elizondo. Janet, kes ei luba Elizondot intervjueerida, ütleb, et Elizondo ei määra tema moodi, kuju, vormi ega suurust. „Rene aitab mind visuaalidega,“ ütleb ta.
Lugematuid artiste mõjutanud „Rhythm Nation“, nagu selle robosensuaalne õde „Miss You Much“, on autoenkrüptsioon, mis peab kinni isegi kuulipildujavalangu. See on industriaalne revolutsioon, mille laohoones filmitud ikoonilises mustvalges utoopilises videos on Janet kurguni kinninööbitud. Valgus levib mööda sellist teed, mille läbimiseks kulub kõige vähem aega. Rütmirahvas aega ei raiska. „Controliga“ Janet veel ei tuuritanud. „Rhythm Nation World Tour 1990“ osutus kõigi aegade edukaimaks debüüttuuriks.
Janet saabub riietusruumi ja maandub toolile. Ta on loo „If“ videovõtetest veidi väsinud. Janet kannab nahkpükse ja väikest toppi, mis paljastavad tema tagumiku ja tillukese vöökoha. Janeti hüüdnimi tema tantsijate seas on Booty. Janet ütleb sünteetilise katinoonina läbi vereringe kulgeva „Ifi“ video kohta „naisfantaasia“. Janet on sisenenud seksuaalsuse õnnelikku faasi. Enne seda on tulnud läbida muutusi ja heita endalt vanu kihte, et end oma kehaga mugavalt tunda. Sotsiaalseksuaalne popõpetlane Camille Paglia kirjutab plaadi „Janet“ (mille ilmumisest möödub tänavu 25 aastat) kohta, et see on korraga nii äike kui ka kuupaiste. AIDS-i ajal tuleb muidugi ettevaatlik olla, ent head seksi seostatakse ka enda kaotamisega, vabanemisega, räägib Janet.
Koos plaadiga on Janetil valminud film „Poetic Justice“, mille kuumus lähtub pea täielikult iharast frustratsioonist. Janetit hoiatati Hollywoodis, et ei maksa teha musta filmi. Soovitati teha muusikali. Lavastaja John Singleton oli filmi kirjutanud ka seksistseeni Tupac Shakuriga ja Janet oli selleks valmis. „Ma olin valmis näitama oma „lühikesi ja krussis“, aga me tundsime, et lugu ei luba seda,“ lausub Janet. See on film kahest inimesest, keda on tabanud tragöödia ja kes õpivad taas puudutama ning Singleton tundis, et pigem võiks selle asemel filmi põimida rohkem Maya Angelou luulet.
Janet otsib kotist välja paar kassetti. Üks neist on Stevie Wonderi mahavaikitud kontseptteos „The Secret Life of Plants“ (1979), mis räägib taimede elust. Janet ütleb, et see aitas teda üle, kui raske oli. You mean lapsepõlves, Janet? Kuidas sul isaga läheb? „Me ei kutsunud oma isa „isaks“. Me ütlesime „Joseph“ ja me kartsime teda.“ Janet ei taha isast rääkida.
Film ja Janeti eelmine plaat olid sünged ning Janet tahtis uue plaadi teha kergema. Kõik asjad muutuvad dünaamilises keskkonnas. Janetist on saanud elav kuvatõmmis. See on tema esimene plaat Virgini 30 miljoni dollarises lepingus, mis on suurim plaadileping ajaloos. Brand new funk. „Janet“ on üks kuuest plaadist, millelt tuli USA-s vähemalt kuus Top 10 singlit. Plaadil teevad kaasa Kathleen Battle ja Public Enemy Chuck D, ooperidiiva ja hardcore räppar, kaks artisti, keda Janetiga ei seostaks.
Mingist kontiinumist hüppas seda muinaslugu lõpetama Roni Size’i drum’n’bass-remiks Janeti palast „Go Deep“, milles helistab üks must meeshääl. Ta soovib Janetiga rääkida, sügavale minna. Vastab võrdlemisi blaseerunud sekretär, kes viilib ilmselt küüsi rääkimise ajal. Ta uurib, mida meeshäälel vaja. Meeshääl ei taha öelda, ütleb vaid, et Janet peaks teadma. Käib see pareerimine seal, meeshäälel palutakse oodata, aga Janetil on ikkagi tegemist, ilmselt mingid koosolekud või zumbatrennid ja popstaar jääbki tabamata. Vaimu masinas ei püüa. Ei lõpe tegija töö ega magaja uni. | OSCAR-2019 |
||
Politsei peakaplani Jaan Jaani pühitsesid ametisse peapiiskop Andres Põder (keskel) ja kaitseväe peakaplan emeeritus Tõnis Nõmmik (vasakul) ning EKNi asepresident Joosep Tammo. Foto: Tiiu Pikkur
Tallinna Toomkirikus tehti pühapäeval, 13. jaanuaril ajalugu – ametisse pühitseti Eesti esimene politsei peakaplan Jaan Jaani.
Sündmust oli tulnud tunnistama suur hulk rahvast, kelle hulgas kõrged politseiametnikud eesotsas politseiameti politseipeadirektori Raivo Aegiga, Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad, vaimulikud, Jaan Jaani sugulased ja sõbrad.
Jumalateenistusel teenisid peapiiskop Andres Põder, EKNi asepresident Joosep Tammo, kaitseväe peakaplan emeeritus Tõnis Nõmmik, õpetaja Eve Kruus, pastor Ago Rand, diakon Valdo Lust ja politsei ülemkomissar Ulvi Põllu. Jutluse pidas Jaan Jaani. Muusikaga teenisid politseiorkester Kaido Kodumäe ja Hando Põldmäe juhatusel ning organist Ene Salumäe.
Raivo Aeg tuletas tervituskõnes meelde, et kümme aastat tagasi pühitses samas Toomkirikus peapiiskop Jaan Kiivit Eesti politsei lipu. Aegi sõnul ei olnud politseis aasta tagasi veel selge, missugune peaks olema tulevane politseikaplanaat. Eesti politseil ei ole kunagi politseis kaplaneid olnud, ka mitte enne sõda. Raivo Aeg avaldas tänu kolonel Tõnis Nõmmikule, kes kaitseväe peakaplani kohalt erru minnes asus kohe politseikaplanaati üles ehitama.
Eesti Kirikute Nõukogu poolt tervitas värsket peakaplanit Jaan Jaanit asepresident Joosep Tammo. Jumalateenistusel osales ka rahvusvahelise politseikaplanite konverentsi (ICPC) esindaja, Inglismaa nelipühi kiriku pastor Christy Smith. Ta luges ette ICPC välissuhete tegevdirektori dr Charles R. Lorraini õnnitluskirja. Rahvusvahelisel politseikaplanite konverentsil on üle 1600 liikme, neist enamik USAs, kus asub ka organisatsiooni peakorter.
Jaan Jaani (56) ordineeriti õpetajaks 1982. aastal. Õppis EELK Usuteaduse Instituudis, mille lõpetas 1987. aastal. 1982–1989 teenis Viru-Nigula ja Kunda koguduse õpetajana, viimased 18 aastat oli Keila koguduse õpetaja ja Lääne-Harju praostkonna abipraost. Jaan Jaani oli EELK meremisjoni asutaja 1991. aastal ning selle kauaaegne peasekretär.
2007. aasta sügissemestril õppis Jaan Jaani Paikuse politseikoolis ning pärast teoreetiliste teadmiste omandamist oli praktikal Põhja politseiprefektuuris.
Politseikaplanaadi eesmärgiks on politseitöötajate hingehoidlik teenimine, olenemata nende usulisest kuuluvusest.
Peakaplani põhitööks on igapäevastes pingelistes olukordades ja kriisiolukorras politseiametnike ja nende perede nõustamine. Kui juhtub õnnetus, tuleb vajadusel ka ohvrit abistada. Ka surmateadete edastamise raske ülesanne jääb kap-lani kanda.
Pärast jumalateenistust ja enne kirikukohvi soovivad vaimulikud kirikulistele õnnistatud pühapäeva: peapiiskop Urmas Viilma (vaimulikest vasakult esimene), õpetaja Peeter Kaldur ja diakon Tõnis Tamm. Liina Raudvassar
Seoses koguduse esmakordse nimetamisega neitsi Maarja nimega oli 14. juuni jumalateenistus Viru praostkonna Pühajõe kirikus tavalisest pidulikum.
Au nimetada kogudust esimesena uue nimega sai osaks peapiiskop Urmas Viilmale, kes pärast hommikust teenistust Jõhvi kirikus võttis osa kell 13 alanud jumalateenistusest Toila vallas asuvas Pühajõe kirikus. Nii nagu Jõhvis, pidas peapiiskop ka Pühajõe kirikus jutluse, kusjuures ei kasutanud selleks ei sama kirjakohta ega jutluseteksti.
Kirikupea avaldas head meelt, et kogudus on otsustanud siduda oma nime Jumala ema neitsi Maarja nimega ja et Maarja nime saamine ajastub teema-aastale «Maarjamaa 800».
Tõsiasja, et elus on tihti suur rõõm ja kurbus käsikäes, tõi jutlus samuti esile. Kirikupea meenutas, et 14. juuni läks Eesti rahva ajalukku juuniküüditamise aastapäevana, mille märgiks on ka täna riigilipud pooles vardas.
Jutlustaja sidus rahva loo Pühajõe koguduse narratiiviga – aeg on põiminud mõlemasse ohtralt nii helgeid kui süngeid lõimi. Aga kui uskuda ja usaldada Jumalat, kes ei väsi õnnistamast, saab ka pimedamast ööst uue päeva algus.
Kui hoiame kinni oma usust, mille peale meid on ristitud, pärime igavese elu, kinnitas peapiiskop ja lisas: «Selles ülestõusmisusus oleme matnud oma lähedased, ka need, kes jäänud võõramaa mulda.»
«On hämmastav ja imeline, et kõik see, mis koguduse likvideerimisel ära võeti, säilis inimeste hoidmisel veatult alal,» rääkis õpetaja Peeter Kaldur, kes oli 1990. aastal taastatud koguduse esimene õpetaja.
Kaldur meenutas, kuidas 1980ndate lõpus olid kiriku varemed seisus, mis tegi nende vahel käimise eluohtlikuks.
1988. aastal hakati kirikut taastama plaaniga võtta see kasutusele tavandi-kontserdihoonena. Aga aeg keeras uue lehekülje ning sarnaselt mitme teise pühakojaga äratati ka Pühajõe kirik uuele elule juba Jumala teenimise kojana ja taaspühitseti 23. juunil 1990.
Kiriku ja koguduse taastamise käigus tuli esile, kus üks või teine jumalakoja interjööri kuulunud ese nõukogude ajal pelgupaiga oli leidnud. Näiteks oli armulauakarikas «eksiilis» kohaliku kolhoosi kontoris, roheliseks värvitult oli pühitsetud ese kasutusel tuhatoosina.
Väheldane kirikuhoone, mille helget siseilmet toetavad Dolores Hoffmanni värvikad vitraažaknad, oli pühapäeval kirikulistest tulvil. Peale omade, eesotsas juhatuse esimehe Tiiu Truupõlluga, oli jumalateenistusel ka külalisi.
Pärast teenistust rivistusid õnnitlejate ritta kohaliku omavalitsuse esindajad, nunnad Kuremäe kloostrist ja esindajad Hattstedti sõpruskogudusest Saksamaalt. Kogudusele sooviti Jumala hoidmist, õnne nime saamise ja läheneva taastamise 25. aastapäeva puhul.
«See on olnud koguduse soov,» vastab Pühajõe koguduse hooldajaõpetaja Peeter Kaldur küsimusele, kuidas ja miks valiti just Maarja välja pühakute reast, kelle nime kirik ja kogudus nüüdsest kannab.
Ta selgitab, et kogudusel oli plaan nime võtmisega tähistada kiriku ja koguduse taastamise 25. aastapäeva.
Otsus ühe nime kasuks langetati nõukogu koosolekul kahe hääletusvooru tulemusel, kergitab ta loori protseduurilistelt üksikasjadelt, nimetades sedagi, et valik langetati viie nime vahel.
«Oluline on, et kogudusel on pühaku nimi,» rõhutab Kaldur, jäädes nõusse, et luterluses on pühaku tähendus võrreldes katoliiklusega teine, ent pühaku nimetamine ei ole ka meie kirikus kuidagi halb või võõristav. | OSCAR-2019 |
||
Mulle meeldivad ka lõhnaküündlad. Ja tõesti on nad poodides nii väiksed. Loomulikult soovin loosis osaleda, valiksin maasika vahukoore. ��
Warm and cozy creme brule ehk :) olen suuuuuur lõhnaküünalde austaja ja oleme just jõuludeks kolimas meie esimesse oma koju, niiet see oleks super armas element sinna lisaks.
Minu küünalde armastus kasvab hüppeliselt kui õues pimedaks kisub ja tuul akna taga ulub. Lisaks olen ma jõuluhull ja üks Warm and Cozy Créme brulée aitaks mul kuni detsembrini seda vaikselt kodus välja elada ma usun
Flirty Strawberry :D Mina ka suur lõhnaküünalde fänn, aga tihti ei ole lõhna piisavalt ja nad saavad ruttu otsa ka, kui kaua on Sinu küünalde põlemisaeg?
Kõik tunduvad juba kirjelduste põhjal väga hea lõhnaga olevat, aga ma arvan, et valiksin Sweet and Sour lime. :)
Ma olen suur lõhnaküünalde põletaja, eriti talvel. Kurb aga on see, et need pisikesed nii kiirelt ära põlevad. Selline suur kuluks küll riiulile ära! Kõige enam meeldiks Warm and Cozy Créme brulée! Kas on ka muidu mingi pikkus teada tundides, kaua selline suur põledes kesta võiks? :)
Kusjuures minu esmane valik oleks iseendale Flirty Strawberry, aga mees mul just siin ükspäev turtsus kui põletasin jälle küünlaid, et talle ei meeldi se ja teine lõhn... ehk siis see sobib, kuna Sinu kirjeldus on paljulubav :) ja vahest mul endalgi lööb selline värskuse vajadus välja.
Ma soovitan juurde lisada toote mõõdud ja umbkaudne põlemisaeg...muidu ei saa nende tootepiltide järgi üldse aru kui suur ja kestev see küünal on? St tundub pisike purgike...
Olen tihti sama dilemma ees küünaldega - lõhn meeldib väga, aga kuhu ma panen rohelist, punast või oranži värvi küünla, kui tahaks, et kodus oleks kõik minimalistlikult valge ja hall 😀
Ma olen täiesti hull lõhnavate küünalde järgi - üldse küünalde järgi. Peale esimese lapse sündi jäi põletamist vähemaks ja nüüd on teine beebi lähinädalatel tulemas, seega on veel viimane aeg mõned lõhnavad küünlad süüdata ja ise soojas vannis vedeleda :) Mul on ilmselt mingi rasedusekiiks - kõik laimi ja sidruniga seotud asjad on just ja ainult mulle mõeldud. Üks Sweet & sour lime annaks ehk krapsakust juurde enne kui jõulu ja beebiasjade alla mattun :P
Kas küünalde märgistus vastab nõuetele ja kas neid on vastavalt standardile testitud või hakkasid niisama tegema?!
Küünalde märgistus vastab nõuetele :) Ei tee ise lihtsalt niisama. Neid teeb meile korralik firma Haapsalus.
Ma jumaldan lõhnaküünlaid! Ma ei jõudnud suvise kuumalaine ajal ära oodata neid külmi ja pimedaid sügis- ja talveõhtuid, et jälle oma küünlakesi põletama saaks hakata.
Eriti meeldivad mulle värske lõhnaga küünlad nagu apelsini- või sidrunilõhnalised. Laimilõhnalist veel proovinud pole, kuid nüüd väga tahaks! Oh, kuidas ma loodan, et viimaks loosiõnn minule naerataks...
PS. Kas eksport on ka plaanis või miks on küünaldes ingliskeelsed nimed? Eestikeelsed kutsuksid (vähemalt mind) palju rohkem ostma, sest välismaist kaupa on kõik kohad täis.
Warm and cozy creme brulee. Küünlad kuuluvad mu lemmikute hulka ja eriti lõhnakad . See warm and cozy oleks ilmselt minu cup of tea
Tahaks kõiki proovida tegelikult, aga nooo alustaks näiteks Lovely chocolate'iga. :) Tundub kõige ahvatlevam :)
Kuna ma brülee ja laimi tellisin juba, siis maasikas võiks ka juba olla ju. Sokolaad on ainuke lõhn, mis kahjuks mulle üldse ei meeldi.
Oi kuidas ma tahaks neid kõiki proovida :) Aga üks suur maasika-vahukoore lõhnaline küünal sobiks esialgu ideaalselt, see jäi ka kõige esimesena silma.
Kui ägeee!!!! Ma olen täielik lõhnaküünla sõltlane ja tõesti on nii raske leida selliseid mis lõhna ikka korralikult välja annaks JA ilusad välja näeksid. Talve jooksul põletame tavaliselt tõesti mitmekümneid lõhnaküünlaid, sest nii see lõhn kui küünlavalgus on lihtsalt täiesti sõltuvust tekitavad ja eriti pimedal ja sobusel ajal mõjuvad nii hästi! Suvisel ajal ehk alustaks Flirty Strawberry proovimisega, kuid hetkel õue vaadates tahaks endale tahaks kõige rohkem proovimiseks vast Warm and Cozy Créme bruléed.
Väga lahe! Eriti suur kiitus, et sojavahast tehtud (ma tavalisi lõhnaküünlaid enam ammu ei põleta). Sooviks väga proovida Warm and Cozy Créme brulée küünalt :)
Kuna olen suur lõhnaküünalde fänn ja kodus on mul neid väikseid vähemalt 160tk siis oleks tore üks suur võita. Lõhnast sobiks nii sokolaadi kui ka maasika. :) :)
Meie peres on lugu hoopis vastupidine, et mees ostab ja põletab kodus lõhnaküünlaid :) Eks mullegi meeldib õdus küünlavalgus ja mõnus aroom aga kunagi pole meeles põlema panna neid. Õnneks hoolitseb meespool selle asja eest! Šokolaadilõhnaline küünal tundub ülim! Maailm võiks olla tehtud šokolaadist ma ütlen!!
Varajaseks hommikuks sweet and sour lime, uniseks lõunaks lovely chocolate, õhtuhämaruses flirty strawberry ja enne ööd warm and cozy creme brülee....milline päev! :)
Valikuist esimene maasika ja vahukoore küünal kõlab kõige paremini, mida tahaks järgi katsetada. Olen suur küünaldepõletaja ja oleksin megaõnnelik kui saaks võimaluse selle ära proovimiseks :)
Mina sooviksin väga proovida Sinu lemmikut küünalt. Kahjuks jäävad need küünlad mulle niisama ostmiseks liialt kalliks, küünalde kirjeldus on ju iseenesest super :) .
Kiidan ettevõtlikkust ja ideed, samuti disaini, väga ilus ja maitsekas! Sellel samal põhjusel, mis Sa Joiki kohta välja tõid, on ka minul nende küünlad ostmata jäänud. Küll aga on suureks miinuseks kahjuks toote nimi. Costany kõlab kuidagi nii..pubekalikult? Ma eiteagi, mis mind selle juures häirib, aga kõlab kuidagi halvasti ning keeruliselt, saan aru, et alustasid selleg blogimist, tegid endale nime jne, aga mina oma emale nt Costany nimelist küünalt ei kingiks. On ju nii palju lihtsalt ja armsaid emakeeles kõlavaid ettevõtte nimesid, kasvõi nt Elli küünlad. Miiu suutis ka oma ülikeerulisest blogi nimest lihtsa, eestikeelse ning meeldejääva nime tuletada. Mitte üldse halvaga, vaid lihtsalt minu mõtted :)
Ootan juba seda lõhna oma ninna.. Mandariinid ja Glögi veel kõrvale.. mm jõuluhõnguline. Kindlasti soovin osaleda. Meeldib küünlaid põletada aga no ei lõhna nad nii nagu ma sooviks. Ikka tahaks nt õuest tuppa tulles tunda seda imelist Créme brulée lõhna.
Vot mina pole küll veel sellist küünalt leidnud mis tõesti täidaks toa lõhnaga.Maasika vahukoore tundub vägagi hea lõhna combona.
Oh sellega tulebki meelde, et pean endalegi koju küünlaid ostma. Mulle väga meeldivad just lõhnaküünla ja dtdäna hingedepäeval tahtsin süüdata selle sügise esimese küünla aga mida polnud seda polnud. Polnud segi tavalisi küünlaid mida kombeks hingedepäeval süüdata.
Armastan küll väga lõhnaküünlaid, kuid tahaksin proovida just Sweet and Sour lime-i, just selle värskuse pärast ��
Ma ei ole eriline lõhnaküünalde fänn ega üldse küünalde põletaja, aga Sweet and Sour Lime tundub nii huvitav ja teistsugune, et ma tahaksin sellele võimaluse anda! ��
Sweet & Sour lime küünal tundub täiesti imeline ja sooviksin nii väga seda proovida. Olen meeletu lõhnaküünalde fänn! Talveajal pole midagi paremat kui mõnus hubane kodu ja lõhnaküünal! Kuna sünnipäev tulemas varsti, siis olengi ehtne talvelaps ja jumaldan seda aega.
Ma olen eriti suur küünlafänn. Tavaliselt olen maasikalõhnaliste küünalde suhtes skeptiline, aga seda Flirty Strawberry oma tahaks küll endale. �� | OSCAR-2019 |
||
Selle rakendusega saab kasutada järgmisi Moodle’i küsimusetüüpe: valikvastused, õige/vale, lühivastus, essee, arvuline vastus, lünktekst ja vahetekst. Muidugi tuleb lisaks küsimusele sisestada ka õige vastus või valed vastused ning soovi korral ka õppijale esitatav tagasiside/kommentaar. Arvestada tuleb sellega, et rakendusse kopeerides kaovad teie tekstist kõik rasvased või muud tekstivormingud. Samuti ei saa sel moel küsimustesse ja vastustesse lisada pilte, audiot ja videot – need tuleb sisestada pärast Moodle’is.
Kuna iga küsimustüübi jaoks on oluline järgida kindlat vormistust, saab seda mugavalt spikerdada rakenduse paremast ülanurgast avanevalt näidete lehelt.
BigBlueButton on veebiseminari läbiviimise keskkond, mis võimaldab reaalajas jagada videot, audiot, slaide, arvutiekraani, kasutada jututuba ja valget tahvlit ning kõik ekraanil toimuv ka salvestada. BBB on ühendatud Moodle’iga, mistõttu saab õppejõud lisada veebiseminariruumi enda e-kursusele ja kasutada seda koos õppijatega seminarideks, konsultatsioonideks, rühmatööks, eksamiks. Lisaks on BBB kättesaadav ka aadressilt https://button.ut.ee, kus iga TÜ kasutajakontot omav inimene saab siseneda, luua eraldi veebiseminariruumid ning neid lingi kaudu teistega jagada. Teised veebiseminaril osalejad ei pea loodud ruumi sisenema kasutajakontoga, vaid lihtsalt enda nimega.
Kasutaja arvutis peaks olema paigaldatud ning uuendatud Flash ning ekraanijagamiseks Java. Mobiilses nutivahendis ei näe kahjuks teiste osalejate veebikaamerate pilti ega ka arvuti ekraanijagamist.
Uued testiküsimuste tüübid STACK ja regulaaravaldisega lühivastus – mis need on ja mida nendega saab teha?
Tartu Ülikooli Moodle’i testiküsimuste hulka on lisandunud sel aastal kaks uut küsimusetüüpi: STACK ja regulaaravaldisega lühivastus.
STACK on küsimusetüüp, mis võimaldab õppijal sisestada küsimuse vastuseks matemaatilisi avaldisi (funktsioonid, võrrandid, maatriksid jm) teksti kujul klaviatuuri tähemärke kasutades. Õppija vastus teisendatakse koheselt ümber matemaatilisele kujule ning õppija võib enne hindamist oma sisestust vajadusel korrigeerida. Ühe ülesande piires saab küsida mitut erinevat vastust – lisaks avaldiste sisestamisele on võimalik lisada ka näiteks valikvastuseid, lühivastuseid, märkeruute jm. Vastused kontrollitakse ja hinnatakse Moodle’i poolt automaatselt vastavalt sellele, kuidas ülesande koostaja on õige vastuse määranud. STACK kasutab matemaatiliste funktsioonide rakendamisel arvutialgebra süsteemi, mis võimaldab võrrelda õige vastuse algebralist samaväärsust. Ülesandesse ja/või ülesande tagasisidesse on võimalik lisada ka funktsioonide graafikuid.
Võimalus teostada matemaatiliste avaldiste automaatkontrolli on eriti oluline matemaatika ja füüsika erialadel. Selle küsimusetüübi erinevatest võimalustest on võimalik aimu saada Edinburgi Ülikooli demokursuselt: https://stack.maths.ed.ac.uk/demo/ (NB! Enne sisenemist looge omale kasutajanimi ning vajutage pärast kursusele sisenemist nupule “Enrol me”).
Moodle’is on olnud varasemalt olemas küsimusetüüp „lühivastus“, kuhu vastaja saab sisestada mingi sõna või fraasi ja mille õigsust kontrollitakse küsimuste koostaja poolt määratud sõnade või fraaside järgi. Sõltuvalt küsimusest võib alternatiivsete õigete vastuste arv olla üpris suur ja kõigi õigete vastuste kirjeldamine peaaegu võimatu. Siinkohal tulebki appi uus küsimusetüüp: regulaaravaldisega lühivastus, mis võimaldab õppija poolt sisestatud sõna või fraasi esinemist või mitte-esinemist kontrollida regulaaravaldis(t)e abil ning selle alusel õppija vastust automaatselt hinnata või anda spetsiifilist tagasisidet.
Regulaaravaldis on teoreetilises informaatikas ja formaliseeritud keeleteoorias defineeritud kui „sümbolite jada, mis määrab otsingualgoritmi“. Regulaaravaldise kontseptsioon tekkis 1950. aastatel, mil Ameerika matemaatik Stephen Cole Kleene kirjeldas tavakeelt sümbolite vormis. Kontseptsioon leidis alguses suuremat kasutust just tekstitöötlusrakendustes.
Regulaaravaldis pannakse kirja erimärkide abil, millest igal on oma funktsioon. Enimkasutatavaid erimärgid on: . ^ $ * () [] +? | {} \ /
tärn * tähistab sellele eelneva tähe või märgi esinemise kordust ükskõik kui palju kordi – seega .* tähistab ükskõik milliseid tähti, sõnu või lauseid regulaaravaldisega määratletud sõna ees ja taga
NB! Regulaaravaldise küsimuse koostamisel tuleb esimeseks vastuseseks sisestada õige vastusevariant ilma regulaaravaldiseta ning järgmiseid vastuseid saab kirjeldada regulaaravaldiste abil. Osaliselt või täiesti õigeks hinnatavad vastused ei tohi sisaldada neid erimärke, mille abil tähistatakse konkreetselt määratlemata tähti või sõnu (näiteks . ^ $ * + { } \ ). Kui vastus ise võib sisaldada neid erimärke, siis tuleb need välja kommenteerida märgiga “\”, näiteks \. või \$
Regulaaravaldisega lühivastust on võimalik kasutada erinevates valdkondades. Selle küsimusetüübiga saab lõpetada lauseid, lisada teksti keskele puuduvat sõna vms. Võimalus otsida kogu sisestatud tekstist teatud sõnu võimaldab anda õppijale spetsiifilist tagasisidet. | OSCAR-2019 |
||
VO2 Specialized CC (ehk VO2 Specialized Cycling Club) on Specialized Concept Store Tallinna ja Specialized Elite Store Tartu ümber kogunenud seltskond rattureid. See siin on meie blogi-like koduleht, kuhu paneme kirja oma kogemused ja arvamused erinevate rataste, jooksude, sadulate ja milleiganes kohta. Samuti käime palju erinevates kohtades ümber maakera ratastega sõitmas – ka need reisijutud leiab siit. Kirjutame ise ja kutsume üles ka kõiki teisi kirjutama ja omi kogemusi jagama.
NB! Kirjutame ka Eesti MTB koondisest. Tegemist on niiöelda mitteametliku kanaliga. Kuna oleme oma tööde ja tegemistega Eesti koondisega tihedalt seotud, siis see blogi kajastab pigem tööd eesriide taga. Eesti MTB koondise ametlik kanal on Eesti Jalgratturite Liit.
on sündinud Tallinnas, 1975. aastal. Lõpetanud Nõmme Gümnaasiumi ja Tallinna Ülikooli (reklaam ja meedia, Bakalaureus – 1999). Aastatel 1995-2004 töötanud reklaami- ja turundusalal (Ogilvy & Mather, Saatchi & Saatchi); osalenud A Le Coq’i asutamise juures, olnud mitmeid aastaid EMT, Procter & Gamble, Toyota etc. brandide projektijuht Eestis ja Baltikumis). Olnud Tetra Pak Eesti turundusjuht (oli rõõm olla Aura mahlade loomise juures); Status Club + BodyZone spordiklubide tegevjuht; Horizon Kehra paberitööstuse divisionijuht ja kangatööstuse Qualitex juhatuse liige. 2011 aastal tegi MTB-rattalegend Christoph Sauseri soovitusel kannapöörde ja koos Erki Kukega rajati Tallinnasse Rocca al Mare’sse Specialized Concept Store. 2013 laienesid Tartusse ja avasid Specialized Elite Store’i.
Rattaga sõitnud aktiivselt alates 1997-st aastast, alates Baltic Cup XCO sarja loomisest, kuid sportlasena pole end kunagi defineerinud. Pigem alati olnud organiseerimise, manageerimise juures. Pro Jalgratturite Klubi ja Estonian Cup maastikurattasarja asutajaliige, EOS Tallinna GP (proffide grupisõit 2000-2006) kaas- ja peakorraldaja ja mitmete XCO Eesti Meistrivõistluste peakorraldaja. Alates novembrist 2016 Eesti Jalgratturite Liidu juhatuse liige (vastutavana MTB-valdkonna eest).
on sündinud 1972. aastal, Pärnus. Sportlaste perekond andis talle kaasa vajalikud geenid ja huvi harrastada erinevaid alasid. Esimesest klassist kuni keskkooli lõpuni möödus Tallinnas. Tegeles kergejõustikuga, milles oli ka edukas (aitäh Asta ja Jüri Jänese; Aleksander Tsikin). Seejärel oli mõnda aega välismaal ja õppis laevaehitust ja autondust. Lisaks mängis arvestataval tasemel korvpalli ja jalgpalli.
Tagasi Pärnusse läks elama 2001. aastal ja sealt sai alguse ka rattasõit. Hakkas tegelema Trek jalgratastega Rademaris (aitäh sõber Martin Juksar). Vaatamata hilisele algusele rattasadulas oli juba päris tubli ja üsna varsti kutsuti ta Pro Jalgratturite Klubisse (aitäh Allar Tõnissaar ja sõber ning kompanjon Sulev Lipp). Erki jaoks sai selgeks, et tegemist on maailma kõige huvitavama spordialaga, eriti meeldivad talle tehniliselt keerukad ja rasked rajad. Nüüdseks on kogunenud palju võidusõite ja ka palju sõidu võite. Rattasõit viinud teda reisima maailma erinevatesse paikadesse, millest ehk põnevaim mälestus on 2016. Absa Cape Epic MTB tuur Lõuna-Aafrikas. Erki on töötanud 8 aastat Shimano heaks ning 2011. aastast koos Sulev Lipuga rajanud ja juhtinud Specialized Concept Store-i Tallinnas ja Specialized Elite Store-i Tartus. Rattasadulas veedetud aeg on tema ellu toonud väga huvitavaid ja lahedaid inimesi ja nagu Erki ise ütleb, siis “muutnud ka mind ennast paremaks poisiks! Suur-suur aitäh Teile!”
on sündinud Tartus, 1986. aastal. Lõpetanud Forseliuse Gümnaasiumi, õppinud EMÜs ökonoomika ja ettevõtlus eriaalal. Töötanud jalgratastega tegelevates firmades: Silja Sport ja Rattaring – just sellest viimasest saanud väga suurepärase kogemuse ja oskused. Hetkel Specialized Elite Store rattapoe juhataja Tartus.
Jalgrattur 14. aastasest saadik kui alustas treeninguid Tartu Tamme Jalgrattaklubist. Juuniorite vanuseklassis liikus edasi Jüri Kalumuse käe alla Tartu Ülikooli Akadeemilisse Spodiklubis. Noorte vanuseklassides võitnud Eesti meistrivõistluste medaleid erinevatelt distsipliinidelt (MTB, MNT, trekisõit). 2007. aastal sõitis Prantsusmaa amatöörmeeskonnas UCD NORD 87. Samal ajal, siis veel amatööride hulka kuuluvad mehed, Rein Taaramäe ja Kangert, tegid seal mehetegusid! Kahjuks lõppes 2007. aasta hooaeg sügisel ränga kukkumise ja tõsise vigastusega ning järgmine hooaeg jäi vahele.
Armastus jalgrattasõidu vastu ei kadunud aga kuhugi. Eestis tagasi, sai töö ja hobi üheks liidetud. Randma hakkas aktiivseks harrastussportlaseks ning hetkel võib teda leida kõikvõimalike maastikuratta maratonide stardijoonel.
on sündinud 1981. aastal, Tallinnas. Lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli insenerina, Tallinna Ülikooli kehakultuurlasena ja kui hästi läheb, siis kohe varsti peaks tal taskus olema ka Tartu Ülikooli magistrikraad – spordijuht-treenerina. Töötanud aga hoopis arvutimaailmas kuni ühel ilusal maikuu päeval otsustas teha kannapöörde ja siirduda spordimaailma.
Rattur alates aastast 2010. Ühtegi asja ta poolikult ja pühendumuseta teha ei oska ehk kui juba rattamaailma uksest sisse sai astutud, siis uks keerati lukku ja võti visati minema – siin ta nüüd on, et jääda. On oma sõrme, kätt ja hinge müümas MTB-koondisele, hoolimata sellest või just sellepärast, et ta ise on:
on sündinud 1988. aastal, Tallinnas. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti bakalaureuse ja uusmeedia eriala magistriõppe. Töötanud illustraatorina ajakirjas “Jalka”, õpetajana DAK Kunstistuudio-s, jalgrattamehaanikuna Tallinn Travellers-is ja vabakutselisena restaureerinud sentimentaalse väärtusega vanu rattaid. Hetkel töötab kunstnikuna, Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna, on Eesti Maalikunstnike Liidu juhatuse liige ja teeb natuke kõike Specialized Concept Store Tallinna rattapoes.
Jalgrattur alates aastast 2007 kui otsustas, et teeb pea kõik käigud rattaga. Üsna pea avastas eneses kulgemise asemel soovi kihutada, ning on 2008. aastast startitud kõikvõimalikel maanteesõidu võistlustel. 2011. aastast sõidab ka fixed gear jalgrattaga. Algul transpordivahendina linnas, kuid astus samasse ämbrisse ning hakkas ka sellega kihutama. Nüüd osaleb fixed gear võistlustel nii Eestis kui välismaal. Sõidab Eesti esimeses sellele distsipliinile keskenduva Team Vänt jalgrattaklubi särgis. Tallinn Leg Days korraldaja, Tallinn Bicycle Week meeskonna liige. Praegu idaneb ta peas mõte kriteeriumsõidu sarja korraldamisest Tallinnas, 2017 hooajal. | OSCAR-2019 |