text
string | id
string | dump
string | url
string | date
string | file_path
string | offset
int64 | token_count
int64 | language
string | page_average_lid
string | page_average_lid_score
float64 | full_doc_lid
string | full_doc_lid_score
float64 | per_page_languages
list | is_truncated
bool | extractor
string | page_ends
list | probs_argmax
int64 | probs
list |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Menüü 15.04-18.04.2019
ESMASPÄEV
Hommikusöök: Täistera-kaerahelbepuder moosiga, taimetee meega
Terviseamps: * Õun
Lõunasöök: Pasta-kalasupp (lõhe), rukkileib, marja-banaani kompott vahukoorega
Oode:
Hautatud juurvili maitserohelisega, * kirsstomatid, * hapupiim, leib
TEISIPÄEV
Hommikusöök: Seitsmeviljapuder kookoshelvestega, tee Värskus
Terviseamps: * Porgand
Lõunasöök: Kanakaste aedviljade ja punaste läätsedega, ahjutatar, peedisalat, rukkileib, porgandi-astelapjumehu
Oode:
Kohupiimavaht marjakastmega, * õun
KOLMAPÄEV
Hommikusöök: Hirsipuder moosiga, * piim
Terviseamps: * Pirn
Lõunasöök:
Oode:
Värskekapsasupp kanalihaga, rukkileib, maasika-banaanismuuti maitsestamata jogurtiga
Dallase sai, soe mahlajook
NELJAPÄEV
Hommikusöök: Neljaviljapuder * marjadega, tee Ehapuna
Terviseamps: Banaan
Lõunasöök: Pikkpoiss, kartul, piimakaste maitserohelisega, õuna-hiinakapsasalat, leib, maitsevesi jõhvikatega
Oode:
Piima-kõrvitsa-maisimannasupp, sepik munavõiga
REEDE
Hommikusöök:
Terviseamps:
Lõunasöök:
Oode:
* Pakume lastele Euroopa Koolipiima programmi alusel Euroopa Liidu poolt subsideeritud piimatooteid ja jagatav puu-ja köögivili on osaks üleeuroopalisest koolidele ja lasteaedadele rahaliselt toetatavast kavast.
SUUR REEDE!
Menüü 22.04-26.04.2019
ESMASPÄEV
Hommikusöök: Maisimannapuder marjadega, taimetee
Terviseamps: * Õun
Lõunasöök: Kala-juurviljasupp, rukkileib, banaani-kohupiimavaht kakaoga
Oode:
pannkoogid moosiga, * piim, * kirsstomatid
TEISIPÄEV
Hommikusöök: Kaerahelbepuder kliide ja moosiga, piparmünditee meega
Terviseamps: * Valge peakapsas
Lõunasöök: Kanapasta, hapukapsa-porgandisalat, seemneleib, maitsevesi pohladega
Oode:
Karask, * piim, * õun
KOLMAPÄEV
Hommikusöök: Piima-täisteranuudli supp, kaerasepik juustu ja värske kurgiga
Terviseamps: Pirn
Lõunasöök:
Kodune seljanka hapukoore ja maitserohelisega, rukkileib, maitsestamata jogurt mustika lisandiga Köögiviljaraguu, leib
Oode:
NELJAPÄEV
Hommikusöök: Nisuhelbepuder aprikoosipüreega, * piim
Terviseamps: Kiivi
Lõunasöök: Karlssoni lihapallid, kartul, piimakaste maitserohelisega, nuikapsa-kaalikasalat, rukkileib, morss
Oode:
Ahjutatar porgandi ja sibulaga, * hapupiim, * värske kurk
REEDE
Hommikusöök: Täistera-neljaviljapuder maasika toormoosiga, Vanaema marjatee
Terviseamps: * Paprika
Lõunasöök: Kana-juurviljasupp punaste läätsedega, rukkileib, mannavaht piimaga
Oode:
Soe kaera pehmik juustuga, kakao, * pirn
* Pakume lastele Euroopa Koolipiima programmi alusel Euroopa Liidu poolt subsideeritud piimatooteid ja jagatav puu-ja köögivili on osaks üleeuroopalisest koolidele ja lasteaedadele rahaliselt toetatavast kavast.
|
<urn:uuid:68da18f9-4878-4abd-89cd-56f5c128532c>
|
CC-MAIN-2019-18
|
http://www.harkulasteaed.ee/documents/5247863/6028606/Men%C3%BC%C3%BC%2016.-17.n%C3%A4dal+2019.pdf/761cd40b-c7fc-4ffd-a22d-5f77949bc758
|
2019-04-26T03:49:55Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-18/segments/1555578759182.92/warc/CC-MAIN-20190426033614-20190426055614-00379.warc.gz
| 249,599,190
| 1,144
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998813
|
ekk_Latn
| 0.998754
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1265,
2675
] | 1
|
[
0.09521484375,
0.51171875,
0.357421875,
0.0281982421875,
0.006256103515625,
0.0010986328125
] |
100 AASTAGA PÄRISORJUSEST EMAKEELSE ÜLIKOOLINI
Saateks
See ime, mille eesti rahvas korda saatis, jõudes saja aasta jooksul pärisorjusest oma riigi ja omakeelse ülikoolini, on küll palju käsitlemist leidnud, kuid ikka veel lõpuni mõtestamata. Seepärast organiseerisid Õpetatud Eesti Selts ja Tartu Ülikooli muuseum 6. detsembril 2019 konverentsi, et sellest arengust pikemalt rääkida. Konverents kuulus rahvusülikooli 100. aastapäeva tähistamise programmi.
Konverentsil kõlanud pärisorjuse ja põllumajanduse teemalistest ettekannetest said artiklid Õpetatud Eesti Seltsi toimetistesse, haridusajalugu puudutav jõudis aga „Tartu Ülikooli ajaloo küsimustesse". Nagu ikka, pole kõik kaante vahele jõudnud kirjutised seotud konverentsiga ja kõigist konverentsi ettekannetest ei saanud artikleid. Kuid kõik vaatluse alla tulevad teemad keerlevad 19. sajandi ja 20. sajandi alguse ühiskondlike muutuste ja emakeelse ülikooli alguse ümber.
Toomas Hiio avab mahukas artiklis kõrghariduse kohta Vene impeeriumi seisuste taastootmise süsteemis ja selle süsteemi muutumist läbi 19. sajandi. Just kõrghariduse omandamine võimaldas tänu riigis kehtivale teenistusastmestikule ning selle seotusele kõrghariduse ja ülikoolide töökohtadega tõusta andekatel ja edasipüüdlikel noortel talupojaseisusest kõrgemale. See 19. sajandil alguse saanud mõtteviis toidab tänini eestlaste usku, et just kõrghariduse omandamine võiks elus haljale oksale aidata.
Ken Kalling ja Erki Tammiksaar vaatlevad Eesti ajaloos üsna palju käsitletud karskusteemat teise nurga alt, nimelt kohaliku baltisaksa eliidi vaatepunktist, näidates, kuidas meditsiiniprofessor Gustav Piers von Bunge oma meditsiiniliste argumentidega teema politiseerituse foonil ühiskonnas levinud õllejoomise kombe vastu üsna võimetuks osutus. Nii tuligi tal kibedusega tunnistada, et selles osas käituvad kohalikud eestlased ja lätlased ennast paremaks pidavatest sakslastest targemini.
Kolm artiklit on persoonilood. Terje Lõbu annab ülevaate matemaatik Jaan Sarve elukäigust ja vaadetest. Meie ees rullub lahti väga põnev ja omapärane isiksus, kellest olude sunnil ja juhuste tahtel sai Eesti Töörahva Kommuuni Tartu ülikooli juht, ning kes selles tema jaoks veidras olukorras püüdis ennekõike ülikooli hoida ja inimeseks jääda.
Eero Kangor viib meid Tartu Ülikooli esimese kunstiajaloo professori, Rootsist pärit Helge Kjellini kujunemisaastatesse enne Tartusse tulekut. Artiklist ilmneb, et kuigi Kjellin suhtus Eestisse ja eestlastesse mõninga üleolekuga, oli kunstiajalugu toona ka Rootsis alles väga noor distsipliin.
Merike Ristikivi valgustab esimese naisena juuras magistrikraadi saanud Vera Poska-Grünthali elukäiku. Ikka ja jälle tuleb tõdeda, et esimestel naistel oli akadeemilises maailmas läbi lüüa palju keerulisem kui meestel, ja kraadi saamine ei toonud neile kaasa automaatset edutamist, mis oli väga tavaline meeste puhul.
Kaks järgmist artiklit on pühendatud rahvusülikooli 100. aastapäevaks valminud näituste tausta avamisele. Karoliina Kalda ja Mariann Raisma kirjeldavad Tartu Ülikooli ajaloo uue püsinäituse sisu ja saamislugu, koostööd siht- ja sidusrühmadega, kuraatorite ja kujundajate dilemmasid, muuseumiteoreetilist tausta ning valikute tegemise raskusi. Üsna harva saavad muuseumide näitused sellise teoreetilise taustakirjelduse, selle koostamine on aga kindlasti järgimist vääriv ettevõtmine.
Mairo Rääsk annab ülevaate rahvusülikooli sajandaks aastapäevaks koostatud provokatiivsest ajutisest näitusest pealkirjaga „Ideaalide Eesti. Sada aastat otsinguid". Kuna see näitus peagi maha võetakse, on kontseptsiooni jäädvustamine ajaloo jaoks suurepärane eeskuju. Ja loodetavasti on näitus inspireerinud mõtlema ideaalidele, mida ülikool on eestimaalastele kehastanud või mille poole liikumist temalt on oodatud, ja kuhu edasi.
Muuseumikogudele pühendatud osas kirjeldavad Ken Ird ja Maria Väinsar, kuidas rahvusülikooli juubeliks taastati Tartu Ülikooli aulas olevat Vabadussõja monumenti – ettevõtmine, mis nõudis nii arhiivitööd kui ka kõrgtasemel käsitööoskusi.
Teine muuseumikogusid avav lugu tuleb Sirje Sisaskilt ja kirjeldab Tartu Ülikooli muuseumile patoloogilise anatoomia instituudilt laekunud inimkehast pärit kivide kollektsiooni.
Kogumiku lõpetab traditsiooniliselt Tartu Ülikooli muuseumi 2019. aasta aruanne.
|
<urn:uuid:57711e82-600b-4af2-8bd5-99e5097c84dc>
|
CC-MAIN-2021-31
|
https://ojs.utlib.ee/index.php/TYAK/article/download/16898/11784
|
2021-07-30T19:21:16+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-31/subset=warc/part-00291-a23f1677-939c-4b0d-b187-713170151123.c000.gz.parquet
| 450,032,296
| 1,669
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99982
|
ekk_Latn
| 0.999871
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1435,
3803,
4303
] | 1
|
[
0.054443359375,
0.54296875,
0.333984375,
0.06396484375,
0.004150390625,
0.00095367431640625
] |
Väljaandja:
Teksti liik:
Akti liik:
Jõustumise kp:
Vabariigi Valitsus määrus algtekst 31.12.2011 RT I, 28.12.2011, 43
Avaldamismärge:
Vabariigi Valitsuse 7. mai 2002. a määruse nr 150 „Keskkonnakompleksluba nõudvate alltegevusvaldkondade ja künnisvõimsuste kehtestamine ning olemasolevate käitiste käitajate poolt kompleksloa taotluste esitamise tähtaegade kehtestamine" muutmine
Vastu võetud 22.12.2011 nr 168
Määrus kehtestatakse „Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse" § 7 lõike 4 alusel.
Vabariigi Valitsuse 7. mai 2002. a määruses nr 150 „Keskkonnakompleksluba nõudvate alltegevusvaldkondade ja künnisvõimsuste kehtestamine ning olemasolevate käitiste käitajate poolt kompleksloa taotluste esitamise tähtaegade kehtestamine" (RT I 2002, 41, 258; 2006, 39, 292) tehakse järgmised muudatused:
1)paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) paragrahvides 1–9 loetletud alltegevusvaldkondades ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 loetletud tegevusvaldkondades tegutsevatest käitistest lähtuva süsinikdioksiidi kogumine maapõues säilitamise eesmärgil.";
2)määruse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:
„; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114–135).".
Andrus Ansip Peaminister
Keit Pentus Keskkonnaminister
Heiki Loot Riigisekretär
|
<urn:uuid:5b57096b-8f22-41a5-9aec-26818261338f>
|
CC-MAIN-2023-23
|
https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011043.pdf
|
2023-05-29T09:00:58+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-23/subset=warc/part-00157-ffa3bf93-6ba1-4a27-adea-b0baae3b4389.c000.gz.parquet
| 1,064,456,199
| 693
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999966
|
ekk_Latn
| 0.999966
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1592
] | 1
|
[
0.00640869140625,
0.515625,
0.455078125,
0.0228271484375,
0.001007080078125,
0.0003604888916015625
] |
Akti liik:
Laeva Vallavolikogu määrus algtekst
Eluruumi alatiste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel
Vastu võetud 30.03.2010 nr 7
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 22 2 lg 5 ja 6 alusel
§ 1. Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavad kulud
Toimetulekutoetuse määramisel võetakse aluseks eluruumi tegelikud kulud, kuid mitte üle Laeva vallavolikogu poolt käesolevas määruses kehtestatud piirmäärade.
§ 2. Toimetuleku arvestamisel arvesse võetavad jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alaliste kulude piirmäärad on järgmised:
1) Elamu tegelik hooldustasu (üür) 10 krooni 1 m
2
kohta kuus;
2) Vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus 3m 3 inimese kohta kuus;
3) Kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus 18 krooni m 2 kohta kuus.
4) elektrienergia maksumus 150 kWh üheliikmelise pere kohta kuus ning80 kWh iga järgneva pereliikme kohta kuus;
5) majapidamisgaasi maksumus 150 krooni üheliikmelise pere kohta kuus ning 80 krooni iga järgneva pereliikme kohta kuus;
6) Maamaksu kulusid 2 krooni 1 m 2 kohta kuus;
7) Hoonekindlustuse kulusid 2 krooni 1 m 2 kohta kuus;
8) Tegelik olemejäätmete veotasu kuni 60 krooni ühe elaniku kohta kuus.
§ 3. Rakendussätted
(1) Laeva Vallavolikogu 27.03.2002 määrus nr. 58 «Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise kord» tunnistatakse kehtetuks.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.
(3) Määrust rakendatakse alates 1. aprillist 2010. a.
Volikogu esimees Elviire VILLA
|
<urn:uuid:960927f2-45bb-42f1-8612-4efc5d1599d5>
|
CC-MAIN-2023-23
|
https://www.riigiteataja.ee/akt/13358382.pdf
|
2023-05-29T09:47:10+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-23/subset=warc/part-00157-ffa3bf93-6ba1-4a27-adea-b0baae3b4389.c000.gz.parquet
| 1,064,512,851
| 661
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999998
|
ekk_Latn
| 0.999998
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1580
] | 1
|
[
0.0257568359375,
0.6484375,
0.2421875,
0.07275390625,
0.00799560546875,
0.0026092529296875
] |
Väljaandja:
Teksti liik:
Akti liik:
Avaldamismärge:
Välisministeerium teadaanne algtekst
RT II, 06.12.2013, 2
Välisministeeriumi teadaanne
Välislepingu jõustumine
Küprose Vabariik
Eesti Vabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe, mis on alla kirjutatud 27. novembril 2012. aastal Nicosias, jõustub 1. jaanuaril 2014. aastal.
Alus: Eesti Vabariigi Välisministeeriumi noot.
Urmas Paet Välisminister
Välisministeeriumi teadaanne
|
<urn:uuid:025ddd14-592b-49fd-8988-2773720b44b1>
|
CC-MAIN-2023-23
|
https://www.riigiteataja.ee/akt/206122013002.pdf
|
2023-05-29T08:54:12+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-23/subset=warc/part-00157-ffa3bf93-6ba1-4a27-adea-b0baae3b4389.c000.gz.parquet
| 1,064,568,226
| 205
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999521
|
ekk_Latn
| 0.999521
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
492
] | 1
|
[
0.00775146484375,
0.6796875,
0.275390625,
0.034423828125,
0.0025482177734375,
0.00110626220703125
] |
Väljaandja:
Teksti liik:
Akti liik:
Jõustumise kp:
Riigikogu seadus algtekst 01.02.2018 RT I, 22.01.2018, 1
Avaldamismärge:
Välja kuulutanud Vabariigi President 15.01.2018 otsus nr 215
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 10.01.2018
§ 1. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1)paragrahvi 2 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) koolieelne lasteasutus (edaspidi lasteasutus) ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena;";
2)paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 1 järgmises sõnastuses:
„6 1 ) gümnaasium, milles võib olla põhikooli klasse ning mille põhikooli klassides võib toimuda ainult mittestatsionaarne õpe;";
3)paragrahvi 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Õpilase vajadusest lähtuvalt võib asutada ja pidada kooli tõhustatud tuge või erituge vajavatele õpilastele.";
4)paragrahvi 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) kvaliteetne üldharidus järgib kaasava hariduse põhimõtteid ning on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest;";
5)paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Koolikohustuse täitmise ja põhikooli riiklikule õppekavale vastava põhihariduse omandamise võimaluse valla või linna haldusterritooriumil elavatele koolikohustuslikele lastele tagab vald või linn, vajaduse korral kaasates erakooli pidajat või riiki.";
6)paragrahvi 7 lõikes 4, § 11 lõike 1 punktis 6 ja § 22 lõikes 4 asendatakse sõna „nõustamiskomisjon" sõnadega „kooliväline nõustamismeeskond" vastavas käändes;
7)paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Koolikohustuslik isik, kes oma terviseseisundi või individuaalse arengu tõttu ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem.";
8)paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kooliväline nõustamismeeskond soovitab koolikohustust täitma asuda ühe õppeaasta võrra hiljem, kui: 1) lapse tunnetus- ja õpioskused, sotsiaalsed ning enesekohased oskused ei ole õpingute alustamiseks vajalikul määral välja kujunenud või
2) laps vajab haigusest, traumast või tervisehäirest tulenevalt pikaajalist ravi ning lapse terviseseisund ei võimalda tal igapäevases õppetöös osaleda.";
9)paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 23. Koduõpe ja haiglaõpe
(1) Koduõppena mõistetakse väljaspool kooliruume korraldatavat õpet. Koduõpet rakendatakse:
2) kui vanem soovib põhiharidust omandava õpilase õppetööd iseseisvalt korraldada.
1) kui õpilase terviseseisund ei võimalda tal kooli päevakavas ettenähtud õppes osaleda või
(2) Kodu- ja haiglaõppe tingimused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3) Terviseseisundist tulenevat koduõpet korraldab kool vanema taotlusel ja koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel.
(4) Koduõpet vanema soovil korraldab ja rahastab vanem.
(5) Haiglaõppena mõistetakse haiglaravil viibiva põhi- või üldkeskharidust omandava õpilase õpet.";
10)paragrahvi 24 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
11)paragrahvi 26 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
12)paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Õpilaste arvu õpiabirühmas, tasemerühmas ja eriklassis määrab direktor, arvestades õpilaste hariduslike erivajaduste iseloomu, kooli teenindava eripedagoogi ja haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija või koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi. Eriklassis viiakse tõhustatud tuge saavate õpilaste õppetööd läbi kuni 12 õpilasega ja erituge saavate õpilaste puhul kuni kuue õpilasega. Kooli pidaja võib põhjendatud juhul direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul suurendada konkreetses eriklassis õpilaste arvu üheks õppeaastaks.";
13)paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase individuaalsete vajaduste ja võimete järgi.
(2) Vajaduse korral tagatakse õpilasele koolis tasuta vähemalt eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi (edaspidi koos tugispetsialistid) teenus. Tugispetsialistide teenuse rakendamiseks loob võimalused kooli pidaja ning teenuse rakendamist korraldab direktor.
(3) Tugispetsialistide teenuse kirjelduse ja teenuse rakendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4) Kui ilmneb õpilase andekus, tagatakse talle koolis individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate või teiste spetsialistide poolt haridusprogrammide või haridusasutuste kaudu.
(5) Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaastas arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides.
(6) Arenguvestlusel osalevad õpilane, klassijuhataja ja piiratud teovõimega õpilase puhul vanem. Kui kool ei ole saanud koolikohustusliku õpilase vanemaga arenguvestluse aja kokkuleppimiseks kontakti või vanem ei ole teist korda ilmunud arenguvestlusele kokkulepitud ajal, teavitab kool sellest õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust, kes vajaduse korral rakendab meetmeid lapse õiguste kaitsmiseks. Vajaduse korral ja teovõimelise õpilase nõusolekul kaasatakse arenguvestlusesse ka tema vanem.
(7) Arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra kehtestab kooli direktor, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õppenõukogule ning hoolekogule.";
14)paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Eesti Haigekassa poolt koolitervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse täitmisel on aluseks hariduse infosüsteemi järgne õpilaste arv planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.";
15)seaduse 3. peatüki 4. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4. jagu
Õpilasele vajaliku toe väljaselgitamine ja rakendamine";
16)paragrahvid 46–50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 46. Kooli pidaja ja kooli ülesanded vajaliku toe väljaselgitamisel ja rakendamisel
(1) Õpilase haridusliku erivajaduse väljaselgitamiseks ja õpilasele vajaliku toe pakkumiseks loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor.
(2) Direktor määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija, kelle ülesanne on korraldada koolisisest meeskonnatööd, mida on vaja õppe ja arengu toetamiseks, ning koordineerida koolivälises võrgustikutöös osalemist.
(3) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel, nõustab vanemat ning teeb õpetajale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või lisauuringute tegemiseks ning ühelt haridustasemelt teisele ülemineku toetamiseks.
(4) Kui õpilasel ilmneb vajadus saada tuge, teavitatakse sellest vanemat ning kool korraldab õpilase pedagoogilis-psühholoogilise hindamise. Vajaduse korral tehakse koostööd teiste valdkondade spetsialistidega ja soovitatakse lisauuringuid.
(5) Õpilasele, kellel tekib takistusi koolikohustuse täitmisel või mahajäämus õpitulemuste saavutamisel, annab kool üldist tuge, mis kujutab endast õpetaja pakutavat individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialistide teenuse kättesaadavust ning vajaduse korral õpiabitundide korraldamist individuaalselt või rühmas.
(6) Kui kooli tagatud üldine tugi ei anna õpilase arenguks soovitud tulemusi, siis võib rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel tõhustatud tuge või erituge. Sellisel juhul on õpilane käsitletav haridusliku erivajadusega õpilasena.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud hindamise, testimise ja uuringute tulemused, samuti õpetajate tähelepanekud, tugispetsialistide ning koolivälise nõustamismeeskonna antud soovitused, rakendatud teenused ja tugi ning hinnang nende tulemuslikkuse kohta kantakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile. Direktor määrab koolis isiku, kes vastutab selle kaardi täitmise eest.
(8) Vähemalt korra õppeaastas ja juhul, kui koolivälise nõustamismeeskonna määratud toe rakendamise tähtaeg on lõppenud, hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega soovitatud toe rakendamise mõju ning teeb ettepanekud edasiseks tegevuseks.
(9) Kool lähtub õppe korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest. Tulenevalt õpilase individuaalsest vajadusest tagatakse õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös.
(10) Õpilase õppekavas sõnastatud eesmärkide täitmiseks ja talle vajaliku toe pakkumiseks võib lisaks tavaklassidele moodustada ka õpiabi- või tasemerühmi või eriklasse. Õpe õpiabi- või tasemerühmas või eriklassis peab olema õpilase vajadustest lähtudes põhjendatud ja ajaliselt piiritletud ning järgida tuleb haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija või koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi. Erituge vajava õpilase õpetamisel tavaklassis peab arvestama koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi.
(11) Õpiabi- või tasemerühma või eriklassi vastuvõtmise otsustab direktor. Otsuse tegemisel lähtub direktor õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekust.
§ 47. Soovituse andmine õppe ja kasvatuse korraldamiseks ning tugiteenuste rakendamiseks
(1) Haridus- ja Teadusministeerium korraldab soovituste andmise õppe ja kasvatuse korraldamiseks ning tugiteenuste rakendamiseks.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmiseks sõlmida riigi sihtasutusega halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teeb järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud soovituse andja (edaspidi kooliväline nõustamismeeskond) peab soovituse andmisel kaasama haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistid.
(4) Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(5) Koolivälise nõustamismeeskonna liikmel on õigus vanema nõusolekul töödelda soovituse andmiseks vajalikke õpilase isikuandmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid, üksnes soovituse andmiseks vajalikus mahus ja ulatuses.
§ 48. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel rakendatav tugi
(1) Koolivälise nõustamismeeskonna soovituse kohaselt ja vanema kirjalikul nõusolekul rakendab kool õpilasele tõhustatud tuge või erituge, terviseseisundist tulenevat koduõpet, koolikohustuslikule õpilasele mittestatsionaarset õpet, vähendab ja asendab riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemusi ühes või mitmes aines, soovitab lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppe rakendamist või vabastab õpilase kohustusliku õppeaine õppimisest.
(2) Koolivälise nõustamismeeskonna soovitus kantakse hariduse infosüsteemi õpilaste, üliõpilaste ning arstresidentide alamregistrisse pärast seda, kui vanem on andnud nõusoleku soovituse rakendamiseks. Nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(3) Kui elukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil ei ole võimalik korraldada koolivälise nõustamismeeskonna soovituse kohast õpet, on õpilase elukohajärgne vald või linn kohustatud koostöös teiste koolide ja nende pidajatega tagama õpilasele hariduse omandamise võimalused ning korraldama transpordi või hüvitama õpilase sõidukulud. Transport korraldatakse ja sõidukulud hüvitatakse valla- või linnavalitsuse kehtestatud korras, välja arvatud juhul, kui sõidukulud hüvitatakse riigieelarvest ühistranspordiseaduse § 35 lõike 2 või § 36 lõike 2 alusel kehtestatud korras.
§ 49. Tõhustatud toe ja eritoe rakendamine haridusliku erivajadusega õpilasele
(1) Tõhustatud tuge rakendatakse õpilasele, kes oma püsiva õpiraskuse, psüühika- ja käitumishäire või muu terviseseisundi või puude tõttu vajab vähemalt üht järgmistest teenustest:
2) pidevat tugispetsialistide teenust ja osaajaga õpet individuaalselt või rühmas;
1) pidevat tugispetsialistide teenust ja individuaalset õppekava ühes, mitmes või kõikides ainetes;
3) pidevat tugispetsialistide teenust ja individuaalset tuge klassis toimuva õppetöö ajal;
4) õpet eriklassis.
(2) Erituge rakendatakse õpilasele, kes tulenevalt tema raskest ja püsivast psüühikahäirest, intellekti- või meelepuudest või liitpuudest vajab:
2) osaajaga õpet individuaalselt või rühmas või pidevat individuaalset tuge klassis või õpet eriklassis.
1) puudespetsiifilist õppekorraldust, -keskkonda, -metoodikat, -vahendeid ning õppes osalemiseks pidevat tugispetsialistide teenust lõimituna sotsiaal- või tervishoiuteenustega või mõlemaga;
(3) Tõhustatud toe ja eritoe rakendamiseks on kooli direktoril ja haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerijal õigus töödelda hariduse infosüsteemi teise kooli või lasteasutuse ja koolivälise nõustamismeeskonna kantud andmeid koolivälise nõustamismeeskonna soovituse ning tuge saavale õpilasele rakendatud tõhustatud toe ja eritoe kohta, kuid üksnes mahus ja ulatuses, mis on vajalik tõhustatud toe ja eritoe rakendamiseks.
§ 50. Lisaõpe põhikooli lõpetanutele
(1) Kooli pidaja otsusel võib põhikoolis pakkuda lisaõpet lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe alusel põhikooli lõpetanutele ning põhikooli riikliku õppekava järgi põhikooli lõpetanutele, kellele tulenevalt hariduslikust erivajadusest on vaja pakkuda täiendavat ettevalmistust ja tuge õppe sujuvaks jätkamiseks või tööturule üleminekuks.
(2) Lisaõppesse võetakse õpilasi, kes on saanud põhikooli lõputunnistuse samal aastal ja kes ei ole valmis õpinguid jätkama või tööturule suunduma või kes ei pääsenud soovitud õppeasutusse. Lisaõppes osalevatele õpilastele kohaldatakse õigusaktides statsionaarses õppes põhiharidust omandavate õpilaste kohta sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.
(3) Lisaõpe kestab ühe õppeaasta. Lisaõppes osalejale võimaldatakse juhendatud õpet 1050 õppetunni ulatuses. Juhendatud õpe koosneb üldhariduslikust õppest, kutsealasest ettevalmistusest ning sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamisest. Kutsealast ettevalmistust tehakse koostöös kohase kutseõppeasutuse või tööandjaga.
(4) Igale õpilasele koostatakse üleminekuplaan, kus määratakse tema konkreetne õppe sisu ja päevakava. Üleminekuplaani koostamisel arvestatakse õpilase teadmisi ja oskusi, õpilase ning vanema soove ja vajadusi ning kooli võimalusi.";
17)paragrahvid 51–54 tunnistatakse kehtetuks;
18)paragrahvi 58 lõikes 3 asendatakse sõnad „õpilase üleviimine käitumisprobleemidega või kasvatusraskustega õpilaste klassi" sõnadega „käitumise tugikava koostamine";
19) paragrahvi 61 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Vallad ja linnad võivad moodustada ühiselt hallatava kooli (edaspidi ühiskool), mille moodustamisele, juhtimisele ja tegevuse alustele kohaldatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-des 62 1 –62 3 sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Käesolevas seaduses kooli pidaja, valla või linna, valla- või linnavolikogu või valla- või linnavalitsuse kohta sätestatut kohaldatakse ühiskooli puhul sellele kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle koosseisus on ühiskool moodustatud.";
20)paragrahvi 66 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnad „ning vajaduse korral koolis tegutsevad hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad";
21)paragrahvi 74 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Koolitöötajad on direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid, abiõpetajad, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad ning muud töötajad.";
22)paragrahvi 77 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja sõnad „, välja arvatud Tallinnas või Tartus asuvas koolis";
23)paragrahvi 77 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad „, välja arvatud Tallinnas või Tartus asuvas kutseõppeasutuses";
24)seaduse 5. peatüki 4. jagu täiendatakse §-ga 77 1 järgmises sõnastuses:
„§ 77 1 . Tugispetsialisti lähtetoetus
(1) Tugispetsialisti lähtetoetus on esimest korda kooli tööle asuvale tugispetsialistile makstav toetus (edaspidi tugispetsialisti lähtetoetus).
(2) Tugispetsialisti lähtetoetust võib taotleda tugispetsialist, kes:
2) töötab vähemalt 0,5 ametikohaga koolis logopeedina, eripedagoogina, koolipsühholoogina või sotsiaalpedagoogina, kusjuures 0,5 ametikoha arvestamisel loetakse selle hulka ka samaaegne töötamine kutseõppeasutuses tugispetsialistina;
1) on omandanud erialase kõrghariduse ning asub 18 kuu jooksul pärast kõrghariduse omandamist esmakordselt tööle kooli logopeedina, eripedagoogina, koolipsühholoogina või sotsiaalpedagoogina. Tugispetsialisti lähtetoetust võib taotleda nelja kuu jooksul pärast erialase kõrghariduse omandamist ka tugispetsialist, kes asus esmakordselt logopeedina, eripedagoogina, koolipsühholoogina või sotsiaalpedagoogina tööle erialase kõrghariduse omandamise ajal või sellele vahetult eelnenud kõrgharidustasemel toimunud õppe käigus, tingimusel et eelnevate õpingute lõpetamise ja erialase kõrghariduse õpingute alustamise vahele jäi kuni üks aasta;
3) vastab ametikohale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele ning
4) valdab eesti keelt keeleseaduses sätestatud keeleoskustasemel C1.
(3) Kõrghariduse tasemel toimuva koolituse lõpetamise aastal rasedus- ja sünnituspuhkusel viibiva isiku, ajateenistusse kutsutud kaitseväekohustuslase või välisriigis logopeedi-, eripedagoogi-, koolipsühholoogi- või sotsiaalpedagoogipraktikal viibinud isiku õigus taotleda tugispetsialisti lähtetoetust pikeneb vastavalt rasedusja sünnituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse aja, aja- või asendusteenistuses viibimise aja või logopeedi-, eripedagoogi-, koolipsühholoogi- või sotsiaalpedagoogipraktika kestuse võrra.
(4) Tugispetsialisti lähtetoetuse suurus sätestatakse iga-aastases riigieelarve seaduses.
(5) Kui tugispetsialist töötab vähem kui 1,0 ametikohaga, muudetakse tugispetsialisti lähtetoetuse suurust tugispetsialisti proportsionaalselt täidetavale ametikohale vastavalt tugispetsialisti lähtetoetuse maksmise õppeaastal.
(6) Tugispetsialisti lähtetoetus tagastatakse käesoleva seaduse §-s 77 sätestatud alustel.
(7) Tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.";
25)paragrahvi 81 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Riigil on õigus anda riigikooli pidamine kohaliku omavalitsuse ülesandena täitmiseks üle vallale või linnale ja vallal või linnal on õigus anda munitsipaalkooli pidamine üle riigile või teisele vallale või linnale.";
26)paragrahvi 81 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Munitsipaalkooli pidamise üleandmisel teisele vallale või linnale taotletakse üleantavale koolile vähemalt kaks kuud enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud halduslepingu jõustumist koolitusloa üleandmist. Kui koolitusloa kontrollieseme asjaolud munitsipaalkooli pidamise üleandmisel ei muutu, muudab valdkonna eest vastutav minister munitsipaalkoolile väljastatud koolitusloa adressaadi või väljastab uue koolitusloa. Koolitusloa üleandmisest keeldumisel käsitletakse koolitusloa üleandmise taotlust uue koolitusloa taotlusena. Munitsipaalkooli pidamise üleandmisel riigile tunnistab valdkonna eest vastutav minister üleantava kooli koolitusloa kehtetuks.";
27)paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses:
„(3 1 ) Riigikooli pidamise üleandmisel vallale või linnale väljastab valdkonna eest vastutav minister üleantavale koolile tähtajatu koolitusloa ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud halduslepingu sõlmimisest arvates.";
28) paragrahvi 81 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kooli pidamise üleandmisel tagab uus kooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata üldhariduse omandamist samas koolis.";
29)paragrahvi 81 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kooli pidamise üleandmise otsusest teatatakse kooli õpilastele, vanematele ja töötajatele hiljemalt kaks kuud enne uue õppeaasta algust.";
30)paragrahvi 82 lõike 3 kolmas lause loetakse neljandaks lauseks ja lõiget täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Õpilaste eest, kes saavad tõhustatud tuge või erituge, määratakse iga-aastase riigieelarve seadusega toetus kooli tegevuskulude katmiseks (edaspidi tegevuskulutoetus).";
31)paragrahvi 82 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) õpetajate tööjõukulude toetust õpetajate tööjõukulude katmiseks, ja kui õpetajate tööjõukulude katmine on tagatud, siis tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks, kui tugispetsialistidele tagatakse õpetajatele kehtestatud töötasu alammääraga samaväärne töötasu;";
32)paragrahvi 82 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) tegevuskulutoetust õpilastele tõhustatud toe või eritoe rakendamiseks ning tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks juhul, kui tugispetsialistidele tagatakse õpetajatele kehtestatud töötasu alammääraga samaväärne töötasu.";
33)paragrahvi 83 lõike 6 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui 1/12 õppekoha tegevuskulu maksumus on suurem kui käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta, lähtutakse tegevuskulude katmisel õppekoha tegevuskulu piirmäärast ühe kuu kohta.";
34)paragrahvi 86 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Haldusjärelevalvet teostaval ametiisikul on õigus:
2) osaleda õppenõukogu, hoolekogu ja vanemate koosolekutel;
1) külastada kooli, et kontrollida õppe- ja kasvatustegevust ning hariduslike erivajadustega õpilastele toe pakkumist, teavitades eelnevalt direktorit;
3) tutvuda kooli dokumentidega;
5) teavitada avalikkust ja vanemaid koolis tuvastatud rikkumistest;
4) saada koolilt teavet õigusaktide rakendamise kohta;
6) rakendada teisi Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 75 2 sätestatud haldusjärelevalve meetmeid.";
35)paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Kui kooli pidaja ei täida käesoleva seaduse 3. peatüki 4. jaos sätestatud hariduslike erivajadustega õpilastele toe pakkumise kohustuse rikkumisega seotud ettekirjutust selles märgitud tähtaja jooksul, on sunniraha ülemmäär 10 000 eurot.";
36)seaduse 8. peatüki 1. jagu täiendatakse §-dega 100 8 –100 10 järgmises sõnastuses:
„§ 100 8 . Üleminek tõhustatud toe ja eritoe rakendamisele
(1) Enne 2018. aasta 1. veebruari nõustamiskomisjonilt õpilastele antud soovitused, mille põhjal võib rakendada lihtsustatud õpet või viia õpilane üle õpiraskustega õpilaste klassi, ja direktori otsused viia õpilane üle käitumisprobleemidega, raskete somaatiliste haigustega või kõnepuudega õpilaste klassi, loetakse alates 2018. aasta 1. veebruarist soovituseks rakendada õpilasele tõhustatud tuge.
(2) Enne 2018. aasta 1. veebruari nõustamiskomisjonilt õpilastele antud soovitused, mille põhjal võib rakendada toimetuleku- või hooldusõpet või ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet ning viia õpilane üle väikeklassi või tundeelu- ja käitumishäiretega, liitpuudega, kasvatusraskustega või nägemis- ja kuulmispuudega õpilaste klassi, loetakse alates 2018. aasta 1. veebruarist soovituseks rakendada õpilasele erituge.
(3) Koolid kooskõlastavad oma tegevuse käesoleva seaduse §-des 46–50 sätestatuga 2018. aasta 1. septembriks. Kuni nimetatud tähtpäevani võib kool lähtuda õpilasele toe pakkumisel meetmetest, mis on sätestatud käesoleva seaduse kuni 2018. aasta 31. jaanuarini kehtinud redaktsiooni §-des 46–54.
(4) 2018. aasta 1. veebruari seisuga nõustamiskomisjoni menetluses olevad taotlused lahendatakse 2018. aasta 1. veebruaril jõustunud regulatsiooni alusel.
§ 100 9 . Tugispetsialisti lähtetoetuse suurus 2018. aastal
Käesoleva seaduse § 77 1 lõike 4 alusel kehtestatav tugispetsialisti lähtetoetuse suurus on 2018. aastal võrdne käesoleva seaduse § 77 lõike 3 alusel 2018. aasta riigieelarve seaduses kehtestatud õpetajate lähtetoetuse suurusega.
§ 100 10 . Riigieelarvest toetuse eraldamine tõhustatud toe ja eritoe kulude katmiseks 2018. aastal
Käesoleva seaduse § 82 lõike 3 alusel eraldatakse riigieelarvest toetust 2018. aastal tõhustatud toe ja eritoe kulude katmiseks alates 2018. aasta 1. jaanuarist.".
§ 2. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine
Eesti Vabariigi haridusseadust täiendatakse VIII 1 . osaga järgmises sõnastuses:
„VIII 1 . osa HARIDUSSTIPENDIUMID JA -PREEMIAD
§ 35 1 . Haridusstipendiumide ja -preemiate määramine
(1) Vabariigi Valitsus määrab silmapaistvate töösaavutuste eest riiklikke hariduspreemiaid ja valdkonna eest vastutav minister määrab haridusvaldkonna arengu ergutamiseks riiklikke haridusstipendiume.
(2) Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.".
§ 3. Erakooliseaduse muutmine
Erakooliseaduses tehakse järgmised muudatused:
1)paragrahvi 22 lõike 2 teine lause loetakse kolmandaks lauseks ja lõiget täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Õpilaste eest, kes saavad tõhustatud tuge või erituge, määratakse iga-aastase riigieelarve seadusega toetus kooli tegevuskulude katmiseks.";
2)paragrahvi 23 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32 ja 50–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.";
3)paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Tõhustatud tuge ja erituge saavate õpilaste eest ei eraldata käesoleva paragrahvi alusel toetust tegevuskulude katmiseks.";
4) seadust täiendatakse §-ga 44
2
järgmises sõnastuses:
„§ 44 2 . Riigieelarvest toetuse eraldamine tõhustatud toe ja eritoe kulude katmiseks 2018. aastal
Käesoleva seaduse § 22 lõike 2 alusel eraldatakse riigieelarvest toetust 2018. aastal tõhustatud toe ja eritoe kulude katmiseks alates 2018. aasta 1. jaanuarist.";
5)paragrahv 45 tunnistatakse kehtetuks.
§ 4. Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmine
Koolieelse lasteasutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1)paragrahvi 6 lõigetes 5 ja 6 asendatakse sõnad „§-s 50 nimetatud nõustamiskomisjoni" sõnadega „§-s 47 nimetatud koolivälise nõustamismeeskonna";
2)paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse sõna „nõustamiskomisjoni" sõnadega „koolivälise nõustamismeeskonna";
3) paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠14. Lapse erivajaduse toetamine
(1) Pedagoogid jälgivad lapse arengut ja toimetulekut lasteasutuses ning vajaduse korral kohandavad õppe- ja kasvatustegevust lapse erivajaduse järgi. Lapse arengu hindamisel ja toetamisel lähtutakse põhimõtetest, mis on sätestatud koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas.
(2) Lapsele tagatakse vajaduse korral logopeedi ja eripedagoogi või muu tugiteenus, mille rakendamiseks loob võimalused lasteasutuse pidaja ning mille rakendamist korraldab direktor.
(3) Keha-, kõne-, meele- või vaimupuudega ning eriabi või -hooldust vajavatele lastele (edaspidi erivajadusega laps) loob valla- või linnavalitsus arengu- ja kasvamisvõimalused elukohajärgses lasteasutuses.
(4) Erivajadusega lapsele luuakse arengutingimused sobitusrühmas koos teiste lastega.
(5) Kui elukohajärgses lasteasutuses pole võimalik sobitusrühma moodustada, moodustab valla- või linnavalitsus erirühma või asutab erilasteaia.".
§ 5. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine
Kutseõppeasutuse seaduse § 25 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Vajalike tugiteenuste ja -meetmete määramiseks ning rakendamiseks on kooli direktoril õigus töödelda hariduse infosüsteemi teise õppeasutuse ja koolivälise nõustamismeeskonna kantud andmeid koolivälise nõustamismeeskonna soovituse ning tuge saavale õpilasele rakendatud tugiteenuste ja -meetmete kohta, kuid üksnes mahus ja ulatuses, mis on vajalik tugiteenuste ja -meetmete rakendamiseks.".
§ 6. Riigivaraseaduse muutmine
Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused:
1)paragrahvi 33 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1, 1 2 , 2 või 3 alusel omandatud kinnisasi võõrandatakse või koormatakse hoonestusõigusega kümne aasta jooksul pärast kinnisasja omandamist, siis peab võõrandaja või hoonestusõiguse seadja hüvitama riigile 65 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul. Hüvitis tuleb riigi tuludesse kanda võõrandamise korral viie aasta jooksul ja hoonestusõiguse seadmise korral kümne aasta jooksul tehingu päevast arvates.";
2)paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Vabariigi Valitsus võib kinnisasja või piiratud asjaõiguse tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamise nõusoleku andmisel otsustada, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hüvitist ei tule tasuda, kui koos varaga antakse üle avaliku ülesande täitmise kohustus ning hüvitise tasumine oleks vastuolus riigilt omandatud kinnisasja omandamise aluseks olnud kokkulepetega.".
§ 7. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punktis 4 asendatakse sõna „spordipreemiaid" sõnadega „haridus- ja spordipreemiaid".
§ 8. Ühistranspordiseaduse muutmine
Ühistranspordiseaduse § 32 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõna „nõustamiskomisjoni" sõnadega „koolivälise nõustamismeeskonna".
§ 9. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 1. veebruaril.
Enn Eesmaa Riigikogu aseesimees
|
<urn:uuid:3ce34c10-b326-4678-9359-aa97b80410bd>
|
CC-MAIN-2023-23
|
https://www.riigiteataja.ee/akt/122012018001.pdf
|
2023-05-29T08:31:11+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-23/subset=warc/part-00157-ffa3bf93-6ba1-4a27-adea-b0baae3b4389.c000.gz.parquet
| 1,090,112,385
| 12,336
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000003
|
ekk_Latn
| 1.000004
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2646,
6458,
11101,
15691,
19793,
23750,
26491,
29512
] | 2
|
[
0.072265625,
0.38671875,
0.48046875,
0.051513671875,
0.006195068359375,
0.00225830078125
] |
Väljaandja:
Teksti liik:
Akti liik:
Jõustumise kp:
Vabariigi Valitsus korraldus algtekst 22.12.2022
Avaldamismärge:
RT III, 28.12.2022, 5
Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020. a korralduse nr 187 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist" muutmine
Vastu võetud 22.12.2022 nr 362
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra" punkti 3 alapunktidega 7 ja 16 asendada Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020. a korralduses nr 187 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist" tekstiosa „ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele 312 660 eurot (ilma käibemaksuta) maa korralist hindamist ettevalmistavateks tegevusteks aastatel 2020–2022" tekstiosaga „, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele 129 000 eurot (ilma käibemaksuta) ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele 95 480,68 eurot (ilma käibemaksuta) maa korralise hindamise läbiviimiseks ja tulemuste kasutusele võtmiseks".
Kaja Kallas Peaminister
Taimar Peterkop Riigisekretär
|
<urn:uuid:9311b791-c35a-4745-b950-255e9e67b307>
|
CC-MAIN-2023-23
|
https://www.riigiteataja.ee/akt/328122022005.pdf
|
2023-05-29T08:31:55+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-23/subset=warc/part-00157-ffa3bf93-6ba1-4a27-adea-b0baae3b4389.c000.gz.parquet
| 1,057,472,422
| 475
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999043
|
ekk_Latn
| 0.999043
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1182
] | 0
|
[
0.671875,
0.298828125,
0.025634765625,
0.0026092529296875,
0.000507354736328125,
0.0004558563232421875
] |
Projekti „GreenAgri" põllumajan praktikate rakendamisele orgaa vähendamiseks. ndustootjate pilootprogramm on suunatud niliste väetiste kasutamisel ja taimetoitaine keskkonnasõbralike ete lekete
PILOOTPROGRAMMI IS OSALEMISE KRITEERIUMID JA TAOTLEMIS SE JUHISED
Sisukord
2
3
3
4
4
4
1. PILOOTPROGRAMMI EESMÄR RK JA ÜLESEHITUS
Projekti üldeesmärk:
Projekti "GreenAgri" eesmär taimetoitainete pinnavette leos säilitades samas tootjate konkure k on Eestis ja Lätis põllumajanduste stumise ning sealt edasi Läänemerre kand entsivõime. egevuse tulemusena dumise vähendamine,
Pilootprogrammi eesmärk:
Pilootprogramm algatati Eesti Põ keskkonnasõbralike tehnoloogi kasutamise (tahesõnnik, poolve kääritusjääk e digestaat) testim väärtuslik kõrvalsaadus. Võrreld põllumajandusmaade väetamine oskusteavet sõnniku kasutamise leke lähedal asuvatesse veekog tootmiskulude kasvu. Pilootpro kehtestatavatest muudatustest piirangud loomade karjatamisele õllumajandus-Kaubanduskoja ning Läti Farme ate ja praktikate tutvustamiseks ning edelsõnnik, vedelsõnnik, sügavallapanusõn iseks. Sõnnik ei ole ainult loomakasvatuse des ainult mineraalväetiste kasutamisega e mulla elustikku. Seetõttu on vaja põllumaj e kohta põldude ja rohumaade väetamisel, e udesse ja säilitades samal ajal saagikuse n grammis osalevaid ettevõtteid nõustatakse tulenevate nõuete (sõnnikulaotamise p e siseveekogude ääres jne) täitmisel. erite Parlamendi poolt orgaaniliste väetiste nnik, orgaanilise aine jääkprodukt, vaid ka parandab sõnnikuga jandustootjatele anda et väheneks toitainete ing vältides ettevõtte e Veeseaduse lähiajal perioodi lühenemine,
Pilootprogrammi tegevused:
Pilootprogrammi kaasatakse Eest tist 10 ja Lätist 10 ettevõtet/tootmisüksust.
1. Esimeses etapis (veeb loomakasvatusekspertide koostö infot tootmisüksuse senise tege käitlemise ning ümbritsevate k naabruses asuvad veekogud, ke lekke allikad jne). Koostöös ett välja pilootprogrammis osalemis ruar-märts 2016) viiakse keskkonna-, öös läbi tootmisüksuse keskkonna-audit. S vuse ning kasutatavate tehnoloogiate kohta keskkonnatingimuste kohta (tootmisüksuse ehtivad keskkonnapiirangud, naabruses asu evõttega kaardistatakse probleemsed valdk eks sobivad põllud või rohumaad. taimekasvatus- ning elle käigus kogutakse a orgaaniliste väetiste e territooriumil ja/või uvad muud toitainete konnad ning valitakse
2. Teises etapis (aprill-juu tegevuskava, kus lähtuvalt ette toitainete lekke vähendamiseks tulemusena selguvad nähtava tehnoloogiatega, nagu näiteks mulda, talvise taimkatte (lämm sõnnikulaotamise tehnoloogia sõnnikuproovid ning koostataks laotusplaan. Vajadusel lisatakse tehnoloogia muutmiseks. Teg tingimustest. uli 2016) koostatakse ettevõtte ning evõtte vajadustest nähakse ette pilootpõld konkreetsed eesmärgid ning tegevused. Te d muudatused võrreldes seni kasutatavat minimeeritud mullaharimise kasutamine, s mastikku siduvate taimede) kasutamine, kül muutmine jne. Selleks võetakse pilootala se taimetoitainebilanss, järgmise 3 aasta kü e ekspertide soovitused ettevõttes kasutat gevuskava koostamisel lähtutakse Veese ekspertide koostöös dudel või rohumaadel egevuskava elluviimise te tootmisviiside ja – saagijäätmete jätmine lvikorra rakendamine, adelt mulla-, vee- ja ülvikord ning sõnniku ava sõnnikulaotamise eaduse nõuetest ja
3. Kolmandas etapis toimub ettevõte vastavalt vajadusele nõ osaleva tootmisüksuse tegevusk b tegevuskavas ettenähtud tegevuste elluviim õustamist ekspertide meeskonnalt. Elluviim ava sisust ja eesmärkidest. Tegevuste raken mine, mille käigus saab ise ajakava sõltub iga ndamist tuleb alustada
pilootaladel hiljemalt 2017. a koolituspäev taimetoitainebilan teadmisi kasutada kogu keskkonnasõbralikumaks muutm asta aprillis. Ettevõtte juhtidele ja tööt nsi ning laotusplaanide koostamiseks, mi ettevõtte tootmistegevuse teadm miseks. ajatele korraldatakse is võimaldab saadud mistepõhisemaks ja
4. Neljandas etapis järgneb Testperioodi jooksul tuleb kinni Vastavalt tegevuskava plaanile regulaarselt tootmisüksusi, samu abi saamiseks. 1,5 aasta jooksul testpõldude või -rohumaa i pidada tegevuskavas ette nähtud tootmis võetakse testaladelt mulla- ja veeproove. uti saab ettevõte vajadusel pöörduda ise ek de olukorra jälgimine. sviisidest ja -tavadest. Eksperdid külastavad kspertide poole nõu ja
5. Pärast 1,5 aasta pikku veeproovid ning kogutakse i pilootprogrammi jooksul saavu soovitused ettevõtte edaspidisek use testperioodi lõppu võetakse testalad info saagikuse jm. näitajate kohta. Ek utatud tulemusi ja koostavad kokkuvõtte ks tegevuseks. delt uuesti mulla- ja ksperdid analüüsivad e ning järeldused ja
2. KASU PILOOTPROGRAMMIS O OSALEVATELE ETTEVÕTETELE
Pilootprogrammis osalev ettevõ õte saab:
1. Uusi teadmisi, kuidas oskusli majandamisel tulusam. kumalt käidelda orgaanilisi väetisi viisil, mis s oleks tootmisüksuse
2. Uusi teadmisi, kuidas järgida vähendada taimetoitainete ka a uuenenud seadusandlust ja täita nõude adu. id, mille eesmärk on
3. Otsida koostöös ekspertidega ja taimetoitainekadude vähen a võimalusi mullaviljakuse parandamist, too ndamist soodustavate tavade (tehnoloogiate) tlikkuse suurendamist ) juurutamiseks.
4. Tasuta mulla-, vee- ja s taimetoitainete bilansi, külvik sõnnikuanalüüsid testalalt,, samuti testa orra ja sõnnikulaotusplaani. ala jaoks koostatud
5. Asjatundlikku tuge nõustaja (tehnoloogiate) rakendamise taimetoitainekadusid. atelt tootmisüksuse võimaluste kohta m el, parandamaks ettevõtte majandustulem meetmete ja tavade musi ja vähendamaks
6. Osaleda koos teiste pilootpro Soome ning Lätti. ogrammis osalevate põllumajandustootjateg ga õppereisidel Taani,
7. Osaleda koolitustel.
3. PILOOTPROGRAMMIS OSALEJ JAD
Kutsume kandideerima põllum Osalejal peab olema aega koost ja elluviimiseks ning koolitustel lepitud tegevused ellu viima, ka projekti lõppu tutvustama om käitlemise kohta teistele põlluma ajandusettevõtteid: kes soovivad projekti töös ekspertidega tootmisüksuse tegevuskav ja õppereisidel osalemiseks; kes on valmis asutades selleks ettevõtte enda ressursse; ma tegevuse tulemusi orgaaniliste väetiste ajandusettevõtetele. tegevustes osaleda. va ettevalmistamiseks s tegevuskavas kokku kes nõustuvad pärast e keskkonnasõbraliku
Pilootprogrammis osalev too teraviljakasvatus, piimatootm linnukasvatus, biogaasi tootmin otmisüksus tegeleb vähemalt ühega n mine, sealihatootmine, lihaveisekasvat ne. Teraviljakasvatusega tegelevas tootmi neist valdkondadest: us, lambakasvatus, isüksuses kasutatakse
põldude väetamisel orgaan sügavallapanusõnnik, digestaat). nilisi väetisi (tahesõnnik, poolvedels õnnik, vedelsõnnik,
4. KANDIDEERIMINE
Põllumajandusettevõte, mille too osaleda, peab täitma pilootprogr otmisüksus vastab ülaltoodud nõuetele ja on rammi taotlusvormi. n otsustanud projektis
Taotlusvorm ja osalemise kriteer http://epkk.ee/valdkonnad-sisu/ riumid on allalaetavad projekti kodulehelt /keskkond/green-agri/
Täidetud taotlusvorm (doc-forma aadressile: email@example.com. aadis) palun saata hiljemalt 26. jaanuariks 20 016 e-posti
Kui e-posti kasutamise võimalus Eesti Põllumajandus-Kaubandusk puudub, siis võib taotluse saata ka posti teel koda, J. Vilmsi 53G, Tallinn, 10147. aadressil
Pilootprogrammi korraldajad kä konfidentsiaalsena. sitlevad kandideerivate ettevõtete poolt es sitatud informatsiooni
5. TAOTLUSTE HINDAMINE
Kõiki taotlusi hinnatakse vastava alt allpool toodud kriteeriumidele
| Nr | Hindamiskriteerium |
|---|---|
| 1. | Ettevõte on selgelt kirjeldanud peamised pilootprogrammi teemaga seotud kitsaskohaad ja probleemid |
| 2. | Ettevõte on selgelt kirjeldanud projektist saadava kasu ja osalemise põhjenduse |
| 3. | Ettevõttel on valmisolek lähhema 3 aasta jooksul investeerida sõnnikulaotamistehnoloogiatesse ja/või loomade karjatamistingimuste parenndamisse |
| | Kokku punkte maksimaalselt |
6. TULEMUSTE AVALIKUSTAMIN NE
Pilootprogrammi valitud ettevõte veebruaril 2016. aastal toimuval ning avalikustatakse kohe pärast ete nimekirja kiidab heaks projekti „GreenAg koosolekul. Tulemused tehakse taotlejatele koosolekut projekti veebilehel. gri" juhtgrupp oma 26. teatavaks e-posti teel
Pilootprogrammis osalevate ette evõtetega sõlmitakse koostööleping.
|
<urn:uuid:10c5ec8d-3d51-4dc0-9426-e49a61b9dc26>
|
CC-MAIN-2019-26
|
http://epkk.ee/wp-content/uploads/2015/11/Juhend-ja-osalemise-kriteeriumid.pdf
|
2019-06-17T09:19:47Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-26/segments/1560627998462.80/warc/CC-MAIN-20190617083027-20190617105027-00508.warc.gz
| 56,459,773
| 3,294
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999883
|
ekk_Latn
| 0.999976
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
288,
3599,
6480,
8181
] | 1
|
[
0.0201416015625,
0.486328125,
0.421875,
0.06396484375,
0.0067138671875,
0.00159454345703125
] |
Juhatuse koosoleku protokoll nr 5/2023
Koosoleku aeg: 19.04.2023 Raplas
Osalesid juhatuse liikmed: Triin Matsalu, Hans-Jürgen Schumann, Kirsti Mau, Elari Hiis, Anne
Leht, Inna Laanmets, Hannes Vald, Natalia Lüllmaa
Kutsutud: Rita Triinu Peussa, Andra Liibek
Protokollija: Rita Triinu Peussa
Päevakord:
1. 2022. aasta majandusaasta aruande läbi vaatamine
2. Ühingu põhikirja muudatuste läbi vaatamine
3. Strateegia 2014-2022 muutmine
4. Tegevusrühma ühisprojekti esitamine
5. Üldkoosoleku aeg, koht ja päevakord
6. Covid-meetme hindamiskomisjoni kinnitamine
7. Uue liikme vastuvõtmine
8. Informatsioonid
1. 2022. aasta majandusaasta aruande läbi vaatamine
Andra Liibek, arendusjuht-projektinõustaja raamatupidaja ülesannetes, tutvustas Raplamaa partnerluskogu 2022. aasta majandusaasta aruannet. Aruandele oli lisatud ka selgituskiri, mis aitas juhatuse liikmetele paremini aruannet mõista. Juhatuse liikmed olid materjalid läbi töötanud ja täiendavaid küsimusi ei olnud. Juhatus tegi ettepaneku lisada majandusaasta aruande kinnitamine üldkoosoleku päevakorda.
Otsus: lisada Raplamaa Partnerluskogu 2022. aasta majandusaasta aruande kinnitamine 26. mail toimuva üldkoosoleku päevakorda.
Otsuse poolt hääletasid kõik osalenud juhatuse liikmed, vastu ega erapooletuid ei olnud.
2. Ühingu põhikirja muudatuste läbi vaatamine
Tegevjuht Rita Triinu Peussa tutvustas Raplamaa Partnerluskogu põhikirja muudatusi:
Punkt 3.8
Sõnastada järgmiselt: Ühingu liikme võib Ühingust välja arvata juhul, kui tema tegevus on vastuolus põhikirjaga või kahjustab Ühingu mainet, samuti juhul, kui liige ei täida Ühingu juhatuse või üldkoosoleku otsuseid või kellel on liikmemaksu võlgnevus rohkem kui kaksteist kuud või mõnel muul mõjuval põhjusel.
Ettepaneku täpsustada liikmemaksu maksmata perioodi tegi revisjonikomisjon.
Punkt 4.1.1
Täiendada järgmiselt: hääletada üldkoosolekul kas liikme põhikirja kohase esindajana või kirjalikult volitatud esindaja vahendusel. Üldkoosolekul võib isik osaleda ja hääletada ainult ühe liikme esindajana. Kohaliku tegevusrühma liige ei tohi üldkoosolekul osaleda ega hääletada teise liikme esindajana;
Täiendus tuleneb ELÜPS § 31 lõige 4
Punkt 6.1
Sõnastatakse järgmiselt: Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek
Tuleneb mittetulundusühingute seadusese § 18 lõikest 1.
Lausest on kustutatud sõna „juhtimis" organiks ees.
.
Punkt 6.2
Sõnastatakse järgmiselt: Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse.
Muutmine tuleneb mittetulundusühingu seaduse § 18 lõike 2 alusel.
Kustutatud on lause: Üldkoosolek on pädev otsustama ja lahendama kõiki ühingu tegevusega seotud küsimusi.
Punkt 6.3.5
Sõnastatakse järgmiselt: majandusaasta aruande kinnitamine
Tuleneb raamatupidamise seaduse § 14 lõikest 1.
Välja on jäetud „ja bilansi", sest majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest ning bilansi kinnitamist ei pea eraldi mainima.
Punkt 6.3.6
Sõnastada järgmiselt: juhatuse liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete valimine, kinnitamine ja tagasikutsumine;
Tuleneb mittetulundusühingute seaduse § 19.
Lisatud „tagasikutsumine", kuna senini puudus tagasikutsumise võimaluse kirjeldus.
Punkt 6.4
Lisatud täiendus: Ühingu üldkoosolek toimub vähemalt 1 kord aastas ning selle kutsub kokku Ühingu juhatus. Üldkoosolek võib toimuda elektrooniliselt.
Üldkoosoleku pidamine elektrooniliselt on lubatud vastavalt tsiviilseadustiku üldosa
§ 33´1 Elektrooniliste vahendite abil organi koosolekul osalemine
(1) Juriidilise isiku organi liige võib organi koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab organi liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada, kui seaduse või juriidilise isiku põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Elektrooniliste vahendite abil peetavale koosolekule kohaldatakse vastava organi koosoleku otsuse tegemise kohta sätestatut.
Punkt 6.5 (uus numeratsioon 6.6)
Sõnastada järgmiselt: Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid nõudeid.
Mittetulundusühingute seaduse § 21 lõige 1 sätestab, et ühingu põhikirjas võib ette näha, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline, kuid see ei ole kohustus. LEADER määruse järgi peab olema ühing avatud kõigile, kes soovivad liikmeks astuda. Raplamaa Partnerluskogu liikmeskond on kasvanud üle 90 liikme ja osalemise kvoodi kehtestamine raskendab otsuste vastuvõtmist.
Kustutatud: „ja sellel osaleb vähemalt 1/3 Ühingu liikmetest".
Punkt 6.1.1 (uus numeratsioon 6.1.2)
Sõnastatakse järgmiselt: Üldkoosolek võib otsuse vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata. Liikmetele seisukoha andmiseks antav tähtaeg on seitse päeva. Seisukoht antakse kirjalikult.
Muudatus tugineb mittetulundusühingute seaduse § 22 1
Ei ole kohustust, et kõik liikmed peavad otsuse poolt hääletama.
Kustutatud on: „Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks ilma üldkoosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult (s.h taasesitatava e-kirja vormis) kõik Ühingu liikmed".
Punkt 7.1
Sõnastatakse järgmiselt: Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib Ühingu tegevust juhatus, kes valitakse kuni kolmeks aastaks. Juhatus on kuni 9-liikmeline. Juhatuse liikme kandidaadi esitab vastava piirkonna LEADER piirkondlik sidusrühm. Kohaliku omavalitsuse üksuste esindajate ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute esindatus juhatuses on alla 50 protsendi.
Täna ei lähtu me enam endistest valdadest ja pole kohane haldusreformi enam nimetada. Meil on 9 sidusrühma (nimetatud põhikirja punktis 8.1). Juhatuse liikmete arv on kuni 9, sest ajad muutuvad ja see annab edaspidi võimaluse valida ka väiksema koosseisuga juhatus.
LEADER-määruse § 5 lõike 2 kohaselt peab otsuste vastuvõtmisel olema kohaliku omavalitsuse üksuste esindajate ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute esindatus juhatuses alla 50 protsendi.
Kustutatud on: „Juhatuse liikmete arvu alammääraks on 9 arvestusega, et tegevusgrupi iga 2017a. haldusreformi eelse omavalitsuse territoorium (edaspidi piirkond) on juhatuses esindatud ühe esindajaga" ja „..kohaliku omavalitsuse piirkonnast „
Punkt 7.2.11
Sõnastatakse järgmiselt: viib läbi projektide taotlusvoorud ja kinnitab hindamiskomisjoni ettepanekul projektitaotluste paremusejärjestuse ja rahastamise suuruse. Kui juhatus ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus kokku üldkoosoleku ning sel juhul võtab otsuse vastu üldkoosolek.
Täiendus tuleneb uue LEADER-määruse nõudest, kus peab olema selgelt reguleeritud projektitaotluste paremusejärjestuse kinnitamine juhul, kui juhatus ei ole otsustusvõimeline (taandamised).
Punkt 7.3
Sõnastatakse järgmiselt: Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui koosolekul osaleb üle 50% juhatuse liikmetest ning otsus võetakse vastu poolthäälteenamusega. Otsuse vastuvõtmisel ei tohi ühegi huvirühma liikmete hääleõigus olla esindatud üle 49 protsendi .
Teksti on lihtsustatud ja kasutatud LEADER-määruse sõnastust, kus § 5 lõike 3 kohaselt ei tohi olla ühegi huvirühma liikmete hääleõigus olla üle 49%.
Kustutatud tekst: „Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab enam kui 50% koosolekul kohalolevatest liikmetest. Otsuste vastuvõtmisel peab koosolekul olema tagatud p.7.5 täitmine, s.t. koosolekul kohalolijatest osalejatest ei tohi otsustamise juures ühelgi sektoril (omavalitsused, äriühingud, kodanike ühendused) olla 50% ja suuremat ülekaalu"
Punkt 7.4
Sõnastatakse järgnevalt: Juhatuse koosolekud protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse taasesitamist võimaldavas vormis ja protokolli allkirjastavad koosoleku juhataja ning protokollija. Koosoleku võib läbi viia elektrooniliselt. Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata.
Kustutatakse: „..veebikoosolekuna", kuna sõna „elektrooniliselt" on laiem mõiste kui veebikoosolek, saab teha nii e-kirjalise kui zoom, teams, skype jne.
Kustutatakse: „..kui otsuse vastuvõtmise poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed". Kuna punkt 7.3 juba reguleerib esindatuse ja otsuse vastuvõtmise kui osaleb üle 50% ja nende punktide kitsendust ei näe ette mittetulundusühingute ega LEADER-seadus, siis jääb välja, et kõik juhatuse liikmed peavad osalema.
Punkt 7.5
Kustutatakse: „Juhatuse liikmetest kolmandik peab olema mittetulundusühingute ja sihtasutuste, kolmandik äriühingute ja/või füüsilisest isikust ettevõtjate ja kolmandik kohalike omavalitsuste esindajad".
Kustutatakse, sest punkt 7.3 juba reguleerib esindatust. Ei pea jagama võrdselt 3-3-3, peab olema tagatud, et ükski huvirühm ei oleks esindatud üle 49%.
Punkt 8.1
Sõnastatakse järgmiselt: LEADER strateegia paremaks elluviimiseks moodustuvad LEADER piirkondlikud ühendused - sidusrühmad. LEADER piirkondlikud sidusrühmad on: Juuru, Kaiu, Kehtna, Kohila, Käru, Märjamaa, Raikküla, Rapla, Vigala piirkonnad.
Kustutatakse: „…2017.a haldusreformieelsete kohalike omavalitsuste territooriumil tegutsevate liikmete baasil.."
Ei pea siduma haldusreformiga, meil on välja kujunenud sidusrühmade piirkonnad.
Punkt 8.2
Sõnastatakse järgmiselt: LEADER piirkondliku sidusrühma tööd juhendab vastava piirkonna sidusrühmast Ühingu juhatusse valitud juhatuse liige.
Kustutatakse: „..kohaliku omavalitsuse territooriumilt". Punktis 8.1 on piirkondlikud sidusrühmad nimetatud.
Punkt 9.1.1
Sõnastatakse järgmiselt: töötab välja strateegia rakenduskava, meetmelehed, projektitaotluste esitamise ja menetlemise korra, projektitaotluste hindamise korra ning hindamiskriteeriumid; taotluste paremusjärjestuse koostamise korra, hindamisekomisjoni liikmete määramise korra, projektitoetuse taotlustest teavitamise korra, projektide tegevuste seiramise ja strateegia elluviimise hindamise korra;
Asendatud sõna „projektitoetuste" sõnaga „projektitaotluste". Tekstis läbivalt sõna „projektitaotlus".
Punkt 11.3
Sõnastatakse järgmiselt: Ühingu majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Juhatus korraldab Ühingu raamatupidamist vastavalt raamatupidamisseadusele ja Ühingu raamatupidamise sise-eeskirjale.
Parandatud eeskirja nimi õigeks. Ei ole raamatupidamise sisekorraeeskirjad vaid raamatupidamise sise-eeskiri.
Otsus: võtta põhikirja muudatused teadmiseks ja esitada põhikirja muutmine üldkoosolekule otsustamiseks.
Otsuse poolt hääletasid kõik osalenud juhatuse liikmed, vastu ega erapooletuid ei olnud.
3. Strateegia 2014-2022 muutmine
Tegevjuht Rita Triinu Peussa viitas Strateegia 2014-2022 kitsaskohale, kus meetmes „Koostöövõrgustike tegevuse hoogustamine" on toetuse suurus ja määr puudulikult kirjeldatud. Tegevjuht teeb ettepaneku täiendada seda järgnevalt: Toetuse määr on kuni 90% abikõlbulike kulude maksumusest. Minimaalne toetussumma on 3 000 eurot, maksimaalne summa on ühis- ja koostööprojektidele kuni 40 000 eurot ühele projektile.
Kustutada „..mitmeaastaste rahvusvaheliste koostööprojektide puhul..". Uus sõnastus võimaldab tegevusrühmal taotleda toetust kuni 40 000 eurot nii eesti-sisestele ühis- ja koostööprojektidele kui välispartneritega koostööprojektidele.
Otsus: võtta strateegia muudatused teadmiseks ja esitada strateegia 2014-2022 muutmine üldkoosolekule otsustamiseks.
Otsuse poolt hääletasid kõik osalenud juhatuse liikmed, vastu ega erapooletuid ei olnud.
4. Tegevusrühma ühisprojekti esitamine
Tegevjuht Rita Triinu Peussa esitles juhatusele ideed esitada Priale tegevusrühma ühisprojekt vabanenud projektivahendite arvelt. Kokku on teadaolevalt laekumas ligi kolmkümmend viis tuhat eurot ja seda saaks ühisprojektiga perioodi lõpus otstarbekalt ära kasutada. Tegevused tuleb ellu viia hiljemalt 31.12.2024.
Strateegia meede „Koostöövõrgustike tegevuse hoogustamine"
Meetme eesmärk:
Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonna erinevate koostöövõrgustike vahel hoogustunud ühistegevus on toonud kaasa maaelu arengu mitmekesistumise ja uute teadmise ning oskuste omandamise. Võrgustumise kaudu uute äripartnerite leidmine hoogustab maaettevõtlust.
Kogemuste vahetamise kaudu on võetud kasutusele uusi kogukonnategevuse vorme. Laienenud on piirkonna tuntus, paranenud maine.
Toetatavad tegevused:
* tegevuspiirkonna maaelu arendamise koostöövõrgustike ühisprojektid;
* koolituste, seminaride ja infopäevad jm ürituste, õppereiside korraldamine ning infomaterjalide valmistamine;
Koostööprojekt "Tugev ja mitmekesine Raplamaa". Sihitud erinevate traditsioonide ja organisatsioonide koosloomele. Partneriteks ROL (järgmise aasta MK laulu-tantsupidu), Raplamaa Külade Liit (Vabariikliku Aasta küla väljakuulutamine 2023, Maapäev 2024), Ettevõtlikud Naised Raplamaal (maakondlik suursündmus NÖFF, ettevõtlus, ühistegevus), Raplamaa Partnerluskogu (õppereis, osalemine projekti protsessides).
Teemad: koostegemine rikastab (sh külade ühistegevus); naiste tugevus, sh ettevõtluses; identiteedi tunne. Õppereis, mis on suunatud erinevate koosluste koostegemisele ja kogukonnatunnetusele.
Otsus: võtta ühisprojekti esitamise info teadmiseks ja anda ühisprojekti esitamine üldkoosolekule otsustamiseks.
Otsuse poolt hääletasid kõik osalenud juhatuse liikmed, vastu ega erapooletuid ei olnud.
5. Üldkoosoleku aja, koha ja päevakorra kinnitamine
Juhatus arutas ühingu üldkoosoleku korraldamist ja leidis, et juba varem arutatud üldkoosoleku aeg 26. mai ning koht Rapla Kultuurikeskuse kinosaal jäävad jõusse. Koosoleku algus 15.30 (registreerimine ja kohvilaud), kell 16.00 Raul Rebane – motivatsioonikoolitus, edasi päevakorra järgi.
Üldkoosoleku päevakorra ettepanek:
Kogunemine, registreerimine, kohvilaud – 15.30
1. Motivatsioonikoolitus – 16.00
2. Raplamaa Partnerluskogu strateegia 2023-2029 kinnitamine
3. 2022. majandusaasta aruande kinnitamine
4. Ühingu põhikirja muutmine
5. Raplamaa Partnerluskogu strateegia 2014-2022 muutmine
6. Tegevusrühma ühisprojekti esitamise kinnitamine
7. Juhatuse liikmete valimine ja kinnitamine
8. Informatsioonid
8.1 Raplamaa Külade Liidu pöördumine
8.2 Muu informatsioon
9. Tänamine
Otsus: korraldada Raplamaa Partnerluskogu üldkoosolek 26. mail, algusega kell 15.30, Rapla Kultuurikeskuse kinosaalis. Kinnitada üldkoosoleku päevakord vastavalt ettepanekule.
Otsuse poolt hääletasid kõik osalenud juhatuse liikmed, vastu ega erapooletuid ei olnud.
6. Meetme „Ettevõtluse toetamine Covid-19st tulenevate riskide maandamiseks ja tagajärgedega toimetulekuks" hindamiskomisjoni liikmete kinnitamine
Ettepanek kinnitada meetme „Ettevõtluse toetamine Covid-19st tulenevate riskide maandamiseks ja tagajärgedega toimetulekuks" hindamiskomisjon järgmises koosseisus:
1. Egon Eiche, komisjoni esimees
2. Truvo Leinberg
3. Ene Klaus
4. Fred Puusepp
5. Allar Läll
6. Urmas Uustallo
Otsus: Kinnitada hindamiskomisjon vastavalt ettepanekule.
Otsuse poolt hääletasid kõik osalenud juhatuse liikmed, vastu ega erapooletuid ei olnud.
7. Uue liikme vastuvõtmine
Raplamaa Partnerluskogu liikmeks avaldas soovi astuda Roheline ronk OÜ. Osaühing on registreeritud Rapla linna ning EMTAK koodi järgne tegevus on muu liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Osaühingu esindaja Tuuli Teppo sõnul on nad valmis panustama tegevusega ettevõtluse arendamisse või ka turisminduse ja maaelu propageerimise vallas.
Otsus: võtta Roheline ronk OÜ Raplamaa Partnerluskogu liikmeks vastu ja esitada liikmemaksu arve summas 25 eurot.
Otsuse poolt hääletasid kõik osalenud juhatuse liikmed, vastu ega erapooletuid ei olnud.
8. Informatsioonid
8.1 Tegevjuht Rita Triinu Peussa informeeris juhatust uue perioodi LEADER-määruse valmimise protsessist ja võimalikest muudatustest.
8.2 Eesti Leader Liidu üldkoosolek toimub 12. juunil, koht täpsustub. Valitakse uus leader liidu juhatus. Juhatuse liikmed kaaluvad meie esindaja nimetamist liider liidu juhatuse liikme kandidaadiks.
8.3 LEADER suveseminar toimub sel aastal Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas Toosikannus. Toimub kolm õppereisi esialgsetel suundadel: Märjamaa-Rapla; Rapla-Kehtna; Kohila-Kaiu-Juuru-Käru.
8.4 Tegevjuht andis teada, et ta valiti Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgruppi järgnevaks kaheks aastaks.
8.5 Juhatuse liikmed andsid teada sidusrühmade koosolekute toimumiste aegadest. Märjamaa piirkonna sidusrühma koosolek toimub 24.04, Rapla ja Raikküla sidusrühmade koosolekud toimuvad 25.04. Juuru sidusrühm tegi oma koosoleku elektrooniliselt e-kirja teel. Toimuvad koosolekud on kodulehe kalendris kirjas.
8.6 Sidusrühmad korraldavad käesoleval aastal oma väikesed õppereisid. Teada andsid KehtnaVigala-Märjamaa sidusrühmad, et teevad koos õppereisi 15.-16.09.23.
Triin Matsalu koosoleku juhataja /allkirjastatud digitaalselt/
Rita Triinu Peussa protokollija /allkirjastatud digitaalselt/
|
<urn:uuid:38d3f6f8-6eb9-4513-a134-a35f0f8b445f>
|
CC-MAIN-2023-23
|
https://raplaleader.ee/wp-content/uploads/2023/04/Juhatuse-protokoll-nr-5-2023.pdf
|
2023-06-06T10:31:33+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-23/subset=warc/part-00157-ffa3bf93-6ba1-4a27-adea-b0baae3b4389.c000.gz.parquet
| 527,126,420
| 6,898
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999986
|
ekk_Latn
| 0.999995
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2374,
5401,
8834,
11638,
14576,
16990
] | 2
|
[
0.050537109375,
0.32421875,
0.5,
0.10498046875,
0.0157470703125,
0.00360107421875
] |
ÕIEND RIIKLIKU JÄRELEVALVE LÄBIVIIMISE KOHTA IMAVERE PÕHIKOOLIS
I. Sissejuhatav osa
1. Riiklik järelevalve viidi läbi Imavere Põhikoolis. Läbiviimise aluseks on Järva maavanema korraldus 9.09.2008. a nr 567.
2. Järelevalve läbiviimise eesmärk on hinnata õpilaste õpijõudluse toetamiseks ja väljalangevuse ennetamiseks rakendatud meetmete mõjusust Imavere Põhikoolis. Järelevalve toimus 20.1024.10.2008. a. Järelevalve viisid läbi Järva Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja kohusetäitja Eevi Tüüna ja peainspektor Anne Viljat.
3. Järelevalve käigus tutvuti õppeasutuse dokumentatsiooniga, analüüsiti statistilist aruandlust ja õpitulemusi kajastavat informatsiooni, kontrolliti Eesti Hariduse Infosüsteemis kajastatud andmeid, vesteldi kooli direktori, õppealajuhataja, pedagoogide ning sotsiaalpedagoogiga, tutvuti õppeasutuse õpikeskkonnaga, külastati õppenõukogu koosolekut.
4. Lühiülevaade õppeasutusest:
4.1. Imavere Põhikool on munitsipaalkool; kooli aadress: Imavere, 72401, Järvamaa;
4.2. Imavere PK on põhikool;
4.3. õppeasutuse pidaja on Imavere vald;
4.4. õppekeel on eesti keel;
4.5. õpilaste üldarv on 89;
4.6. õpetajate üldarv on 18.
II. Olukorra kirjeldus ja analüüs
1. Koolis õpilaste nõustamiseks ja õpiabi osutamiseks rakendatavad tugisüsteemid
Imavere Põhikooli õppekavas on sätestatud õppeasutuse tugisüsteemid ja nende rakendamise kord eesmärgiga selgitada varakult välja erivajadustega õpilased ja mahajäämuse põhjused ning korraldada neile vajalik õpiabi.
Õppekava kohaselt on koolis õpiabi osutamiseks järgmised võimalused:
1. ainekonsultatsioonid;
2. pikapäevarühm;
3. parandusõpe;
4. kõneravi;
5. õpiabiplaan;
6. arenguvestlused;
7. andekate laste arendamine huviringides;
8. sotsiaalpedagoog;
9. individuaalse õppekava rakendamine, sh lihtsustatud õppekava;
10. psühholoogiline nõustamine;
11. õppe-kasvatustöö komisjon;
12. kohaliku omavalitsuse noorsootöötaja ja sotsiaaltöötaja.
Õpilaste õpijõudluse toetamiseks on koolis erinevatest võimalustest koosnev tugisüsteem. Õpiabi osutavad kooli pedagoogid, kaasatud on ka spetsialistid väljastpoolt kooli.
Ainekonsultatsioonid toimuvad regulaarselt, nende toimumisajad on kooli veebilehel avalikustatud. Konsultatsioonis saab õpilane vajalikku õpiabi, samuti on tal võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.
Konsultatsioonid on kohustuslikud mitterahuldava veerandihindega õpilastele. Konkreetsed õpiülesanded koos täitmise tähtaegadega on loetletud õpiabiplaanis, mille määrab õpilasele õppenõukogu ja mis koostatakse üldjuhul uue õppeveerandi alguses. Õpiabiplaani allkirjastavad õpilane ja lapsevanem. Probleemidest õpiabiplaani täitmisel informeeritakse õpilase klassijuhatajat või õppealajuhatajat, samuti võetakse ühendust koduga.
Pikapäevarühma töös osalevad peamiselt 1.-4. kl õpilased, kes kasutavad kooli ja koju sõiduks ühistransporti. Pikapäevarühm tegutseb eesmärgiga toetada algklassiõpilaste õppetööga toimetulekut. Vanemate klasside õpilaste puhul ei kasutata pikapäevarühma kui ühte võimalust õpiabi osutamiseks.
Koolis töötavad parandusõpperühmad. 2008/09. õa kasutatakse parandusõpet 4., 7. ja 9. kl õpilaste puhul. Parandusõpet viib läbi kaks pedagoogi, ühel õpetajal on olemas vastav kvalifikatsioon, teisel õpetajal mitte. Õppeasutuses kasutatakse ühiseid õpilase vaatluse kaarte, mis põhinevad J. Käisi metoodikal. Parandusõpet viiakse läbi rõhuasetusega matemaatikal.
Parandusõppe õpetajad teevad koostööd aineõpetajatega, et aidata õpilastel saavutada nõutavaid
õpitulemusi.
Kõneravi kui üks õpiabi võimalus on sätestatud kooli õppekavas, kuid seoses logopeedi töölt lahkumisega 2008. a septembris seda enam ei rakendata.
Koolis on sotsiaalpedagoog, kes tegeleb põhjuseta puudumiste, õpi- ja käitumisprobleemide lahendamisega. Vajadusel nõustab sotsiaalpedagoog õpetajaid ja lapsevanemaid. Klassiga töötades on eesmärgiks koolikiusamise ärahoidmine ja selle esimestele ilmingutele reageerimine. Raskemate käitumishäiretega laps eemaldatakse klassiruumist ning ta täidab õppeülesandeid sotsiaalpedagoogi või kooli juhtide järelevalve all.
Sotsiaalpedagoog töötab osalise koormusega, olles koolis ühel päeval nädalas. Tegelik vajadus spetsialisti järele on oluliselt suurem, sest sotsiaalsete probleemide hulk näitab kasvutendentsi.
Vajadusel koostatakse õpiraskustega õpilasele tema erivajadusi arvestav individuaalne õppekava, mis aitab jõuda nõutavate õpitulemusteni. Kui nõustamiskomisjon on õpilasele määranud lihtsustatud õppekava ning laps soovib jätkata õpinguid oma koolis, koostatakse talle abiõppe õppekava alusel individuaalne õppekava. 2008/09. õa õpib koolis lihtsustatud õppekava järgi viis õpilast.
Kui õpilasele rakendatud tugisüsteemid pole olnud tulemuslikud, täidetakse õpilase kohta vaatluskaart ja lapsevanema nõusoleku korral suunatakse õpilane täiendavatele uuringutele, et leida talle sobiv õppevorm või kool. Kohalik omavalitsus ja kool abistavad lapsevanemat spetsialisti konsultatsioonile pöördumisel.
Koolis tegutseb õppe-kasvatustöö komisjon, mis arutab õpilaste õppeedukuse ja käitumisega seotud probleeme, kui ennetav töö pole andnud soovitud tulemusi. Komisjoni põhiliikmed on sotsiaalpedagoog, õppealajuhataja, parandusõppe õpetaja (varem logopeed). Õpilase probleemide arutellu kaasatakse klassijuhataja, lapsevanem, aineõpetaja, vajadusel ka psühholoog, kooli meditsiiniõde, kohaliku omavalitsuse sotsiaalametnik. Õppe-kasvatustöö komisjon otsustab, milliste vahenditega õpilasi toetatakse.
Õpilaste probleemide ennetamiseks ning lahendamiseks kutsutakse psühholoog kooli või korraldatakse spetsialisti vastuvõtt väljaspool õppeasutust. Kõige tihedam on koostöö Kesk-Eesti Noortekeskuse psühholoogiga.
Õpilaste õpijõudluse toetamisel ja väljalangevuse ennetamisel on oma osa ka arenguvestlustel.
Vallas tegutseb noortekeskus, mis aitab sisustada õpilaste vaba aega. Head võimalused on huvitegevuseks, koolis töötab 18 huviringi. Aineringides toimub ka töö andekamate lastega: valmistutakse olümpiaadideks ja muudeks õpilasvõistlusteks. Huviringide tegevusse püütakse kaasata õpi- ja käitumisprobleemidega õpilasi, kuid sageli pole neil järjepidevust ega soovi end pingutada, takistuseks on ka huvipuudus ükskõik millise tegevuse suhtes.
2. Mitterahuldavate veerandi- ja aastahinnetega I – IX klassi õpilased 2005/2006. – 2007/2008. õa (tabel 1 ja analüüs)
2.1 Kolme viimase õppeaasta andmete põhjal ei jõua õppeperioodi jooksul rahuldavalt edasi 5,9–16,5% õpilastest.
2.2 2005/06. õa olid puudulikud aastahinded 5%-l, 2006/07. õa-l 6,1%-l ja 2007/08. õa-l 7,7%-l õpilastest.
2.3 2005/06. õa ja 2006/07. õa oli õppeedukus kõige parem I õppeveerandil (5,9 ja 7,0%-l mitterahuldavad hinded), kõige nõrgem IV veerandil (11,7 ja 16,5%).
2.4 2007/08. õa oli kõige vähem puudulikke veerandihindeid II õppeveerandil (9,6%), kõige rohkem III veerandil (11,8%). Sel õppeaastal oli õppeedukus veerandite lõikes ühtlasem kui eelmistel aastatel.
2.5 Kooli hindamisjuhend sätestab: " Õpilasele, kelle veerandihinne on «puudulik» või «nõrk», kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, pikapäevarühm, parandusõpe), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused". Hindamisjuhend on kooli veebilehel avalikustatud.
2.7 Kõikidele õpilastele määrab kooli õppenõukogu tugimeetme(d) kooli tugisüsteemist. Õpiabist teavitatakse lapsevanemaid kirjalikult ning püütakse kaasata kodusid laste õpijõudluse toetamisse.
2.6 Õpilase õpijõudlusest teavitatakse vanemaid kirjalikult või e-kooli kaudu, mida kasutab aktiivselt ca 2/3 lapsevanematest.
2.8 Tavaliselt koostatakse mitterahuldavate hinnetega õpilasele õpiabiplaan, kus loetletakse õpiülesanded ja nende täitmise tähtajad. Õpiabiplaani täitmisel loetakse nõutavad teadmised ja oskused omandatuks.
2.9 Õpiabiplaane on koolis koostatud alates 2005. aastast, mil hakkas kehtima haridus- ja teadusministri määrus nr 24 „Õpilaste hindamise, järgmisesse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord". Tugimeetmete rakendamisele vaatamata on mitterahuldavate aastahinnetega õpilaste arv viimastel aastatel pisut kasvanud. Kool põhjendab seda perede sotsiaalprobleemide kasvuga.
2.10 Ainekonsultatsioonide ajagraafik on kooli veebilehel avalikustatud.
2.11 Konsultatsioonidele lisaks rakendatakse õpilaste õpijõudluse toetamiseks ka muid meetmeid, nagu parandusõpe, individuaalne õppekava, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi abi, koostöö koduga, varem ka kõneravi.
2.13 Seoses logopeedi töölt lahkumisega ei toimu koolis enam kõneravi, mis oli seni üks enam kasutatud tugimeetmetest.
2.12 Pikapäevarühma kui ühte võimalust õpilaste õpijõuluse toetamiseks ei kasutata III kooliastmes ja osaliselt ka II kooliastmes.
2.14 Parandusõppe tundides osalevad 2008/09. õa 4., 7. ja 9. kl õpilased. 4. kl õpilasele toimub üks tund, 7. klassis kaks tundi, 9. klassis neli tundi nädalas. Vastuolu haridusministri määrusega õppetundide arvu osas tekkis logopeedi töölt lahkumise tõttu õppeaasta alguses (määrus 2.06.1999 nr 34 „Parandusõpperühma töökorralduse aluste kinnitamine" punkt 9). Parandusõpperühmade suurus vastab kehtestatud nõuetele. Kooli õppenõukogu on kinnitanud parandusõppes osalevate õpilaste nimekirja.
2.15 Pedagoogid tegelevad järjepidevalt õpilaste õpijõudluse ja tugimeetmete mõjususe analüüsiga.
2.16 2007/08. õa toimus kuus õppenõukogu koosolekut, kus arutati peamiselt õpitulemusi ja käitumisprobleeme ning määrati õpilastele tugimeetmed nõutavate õpitulemuste saavutamiseks.
2.17 Õppenõukogu koosolekute korralduse osas esineb puudusi: koosolekute toimumise ja vastuvõetud otsuste avalikustamine, hääletamise läbiviimine, õppenõukogu otsuste täitmisest teavitamine.
2.18 Õppenõukogu protokollides on faktide esitamises ebatäpsusi, seal kajastuvad andmed erinevad e-kooli klassipäevikute andmetest, samuti on terminite kasutamises ebaselgust.
2.19 Õppenõukogu otsused ei ole alati selgelt ja täpselt sõnastatud, puuduvad otsuste õiguslikud alused, samuti ei määrata neis otsuste täitjaid ega tähtaegu.
2.20 Kooli dokumentatsioonis ja EHIS-is kajastatud puudulike aastahinnetega õpilaste arvu osas esineb erinevusi.
2.21 Hoolimata laste ja nende vanemate teavitamisest tugimeetmete rakendamisest ning kooli ja kodu koostööst on peamiseks probleemiks õpiabi vastuvõtmise tagamine.
3. Mitterahuldavate veerandi- ja aastahinnetega I – IX klassi õpilaste õpitulemused ja nende toetamiseks rakendatud tugimeetmed 2007/2008. õppeaastal (punktidest 3.1 – 3.10 lähtuv ja tabelite 2 – 10 andmetel põhinev analüüs)
3.1 2006/2007. õa lõpus kõik klassikursust kordama jäetud õpilased (grupp A tabel 2).
2007. a 10. septembri seisuga oli koolis üks klassikursust kordama jäetud õpilane, 7. kl poiss.
3.2 2006/2007. õa lõpus kõik mitterahuldavate hinnetega järgmisse klassi üleviidud õpilased (grupp B tabel 2).
2006/07. õa lõpus viidi mitterahuldava hindega üle kaks 8. klassi õpilast, üks poiss, teine tüdruk.
3.3 Õpilased, kelle 2007/2008. õa I õppeveerandi õppeainete veerandihinneteks olid „puudulik" või „nõrk", kellele oli antud samaväärne sõnaline hinnang või jäetud hindamata (edaspidi mitterahuldavad veerandihinded) (grupp C tabel 2).
2007/08. õa I veerandil oli mitterahuldavate kokkuvõtvate hinnetega õpilasi üheksa: kolm 6. kl õpilast, üks 7. ja üks 8. kl õpilane, neli 9. kl õpilast. Nende seas oli üks tüdruk (7. kl) ja kaheksa poissi (õpilased, kes ei kuulu A- ega B-gruppi).
3.4 Kooli õppekeelest erineva koduse keelega õpilaste toimetulek koolis grupiti (tabel 2).
Kõigi õpilaste kodune keel on eesti keel.
3.5 Õpilase koolist lahkumine õppeaasta jooksul ja selle põhjus grupiti (tabel 2).
Klassikursust kordama jäänud õpilane lahkus koolist 9. novembril 2007. a. Õpilane suunati sotsiaalsete probleemide tõttu õpilaskodusse.
2007/08. õ I veerandil mitterahuldavate veerandihinnetega hinnatud õpilastest lahkus 9. novembril 2007. a koolist üks 6. kl õpilane, kes suunati samuti õpilaskodusse. Tegemist oli ühe pere lastega. Mõlemad jätkasid õppimist teises üldhariduskoolis.
Sama grupi õpilastest lahkus 9. oktoobril 2008. a koolist üks õpilane, kes jäi 2007/08. õa lõpus klassikursust kordama. Õpilane ei kohanenud uue klassiga, ei täitnud koolikohustust ning otsustas minna õppima ametikooli.
3.6 Õpiraskuste tekkimise põhjused ja ennetavad tegevused grupiti (tabel 3).
Klassikursuse kordajal oli peamiseks õpiraskuste tekkimise põhjuseks sotsiaalsetest probleemidest tingitud koolikohustuse mittetäitmine.
Õpilane oli kahel korral psühhiaatriahaiglas ravil. Tema suhtes rakendati mitmesuguseid tugimeetmeid, nagu psühholoogi nõustamine, kõneravi, õpiabi, koostöö koduga; õpilasega vestlesid kooli juhid, klassijuhatajaga, sotsiaaltöötaja; õpilase probleeme arutati alaealiste asjade komisjoni istungil ja õppenõukogu koosolekul.
Mitterahuldavate hinnetega üle viidud õpilastel (2) olid õpiraskused tingitud peamiselt sotsiaalsetest probleemidest, kusjuures ühel õpilasel oli see asjaolu peamiseks õpiraskuste põhjustajaks. Selle grupi õpilaste õpiraskusi põhjustasid võrdselt nii koolikohustuse mittetäitmine, spetsiifilised püsivad õpiraskused kui ka käitumisraskused.
Mitterahuldavate hinnetega üle viidud õpilaste suhtes rakendati mitmeid ennetavaid tugimeetmeid, mis arvestasid õpiraskuste iseloomu ja tekkimise põhjusi. Koolikohustuse mittetäitjat, kel olid sotsiaalsed probleemid, nõustasid psühholoog ja kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, temaga vestlesid kooli juhtkond ja klassijuhataja, õpilane sai õpiabi. Spetsiifiliste püsivate õpiraskustega õpilast, kellel olid ka käitumisraskused ja sotsiaalsed probleemid, püüti aidata parandusõppe ja õpiabi osutamisega. Õpilast toetas kohalik noorsootöötaja, temaga vestlesid õppeasutuse juhid, kool tegi koostööd koduga.
2007/08. õa I õppeveerandil üheksast mitterahuldavate hinnetega hinnatud õpilasest viiel (55,6%) olid õpiraskused tingitud koolikohustuse mittetäitmisest; neist omakorda kahel õpilasel (40%) oli põhjuseta puudumine peamiseks madala õpijõudluse põhjustajaks.
Sotsiaalsed probleemid õpiraskuste põhjustajana olid selle grupi õpilaste puhul pisut väiksema osakaaluga, esinedes kolmel õpilasel üheksast (33,3%).
Õpiraskuste tekkimises olid teisel kohal spetsiifilised püsivad õpiraskused ja haiguse tõttu puudumine: neljal õpilasel üheksast (44,4%) takistasid need jõudmast nõutud õpitulemusteni.
Spetsiifiliste õpiraskuste ja haiguse tõttu puudumistega kaasnenud käitumisraskused olid mitterahuldavate õpitulemuste põhjustajaks vaid ühel õpilasel.
Kõigi õpilaste õpiraskuste tekkimisel oli suurim osa koolikohustuse mittetäitmisel (58,3%). Sellele järgnesid sotsiaalsed probleemid (50%) ja spetsiifilised püsivad õpiraskused (41,7%). Käitumisraskusi ei saa selle kooli õpilaste puhul suureks probleemiks pidada.
3.7 Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused õppeveerandite lõikes aineti ja grupiti (tabelid 4 – 7).
I õppeveerand
* Klassikursuse kordajal jäi puudumiste tõttu hindamata 9 õppeainet, 3 õppeainet hinnati hindega „1" ja üks õppeaine hindega „2".
* I veerandil oli 12 õpilasel kokku 48 mitterahuldavat tulemust, sh oli 15 juhul jäänud hinne välja panemata.
* Mitterahuldava hindega üle viidud õpilastel oli kokku kuus puudulikku hinnet. Õpiraskused olid tekkinud füüsikas (2 õpilasel), A- ja B-võõrkeeles, keemias ja kehalises kasvatuses (1).
* Kõige halvem oli õppeedukus neil õpilastel, kes ei täitnud koolikohustust: 4–6 aines mitterahuldav hinne või jäi hindamata.
* 9 C-grupi õpilasel oli kokku 29 mitterahuldavat hinnet.
* 3–5 mitterahuldavat hinnet oli õpiraskustega õpilastel.
* Kõige raskemateks aineteks osutusid matemaatika ja B-võõrkeel (5 puudulikku). Vähem oli mitterahuldavaid hindeid A-võõrkeeles, geograafias, füüsikas, ajaloos (3), eesti keeles, keemias ja tööõpetuses (2) ning loodusõpetuses (1).
II õppeveerand
* II veerandil oli õppeedukus tunduvalt parem: vähenes puudulike hinnete üldarv (48-lt 18-le), samuti mitteedasijõudvate õpilaste arv (12-lt 7-le). Kaks õpiraskustega õpilast olid pärast I veerandit koolist lahkunud.
* Ühel mitterahuldavate hinnetega üle viidud õpilasel oli viis puudulikku hinnet (A-võõrkeel, füüsika, ajalugu, ühiskonnaõpetus), üks aine (muusika) jäi hindamata; teine õpilane saavutas rahuldavad õpitulemused.
* I veerandil mitterahuldavalt õppinud õpilaste seas oli kaks õpilast, kel II veerandil puudulikke ei olnud. Neljal õpilasel oli ainult ühes aines mitterahuldav hinne.
* Õpilasel, kes ei täitnud koolikohustust, oli viis puudulikku, üks õppeaine jäi hindamata.
* Mitterahuldavaid hindeid oli selle grupi õpilastel kokku 13 (I veerandil 29): eesti keeles, matemaatikas, B-võõrkeeles, ajaloos, ühiskonnaõpetuses (2) ning A-võõrkeeles, keemias ja valikaines (1).
* Õpiraskustega õpilasel oli kolm mitterahuldavat hinnet.
III õppeveerand
* III veerandil õpitulemused halvenesid: mitterahuldavate hinnete ja hindamata jäänud ainete arv kasvas 18-lt 31-le.
* Mitterahuldavate hinnetega üle viidud õpilasel oli üks puudulik hinne (keemia).
* I veerandil puuduliku hinde saanud õpilastest ühel ei olnud mitterahuldavaid hindeid, ühel õpilasel oli üks „2".
* Kõige raskemaks aineks osutus matemaatika (5 puudulikku). Vähem oli mitterahuldavaid hindeid keemias (4), geograafias (3), eesti keeles, bioloogias, füüsikas, ajaloos, tööõpetuses (2) ja ühiskonnaõpetuses (1).
* Kõige halvem oli õppeedukus neil õpilastel, kes ei täitnud koolikohustust ning kellel olid õpiraskused.
IV õppeveerand
* IV veerandil jäi mitterahuldavate hinnete arv kokkuvõttes samaks (31).
* I veerandil puuduliku hinde saanud õpilastest ühel ei olnud puudulikke hindeid, ühel oli üks mitterahuldav.
* Mitterahuldavate hinnetega üle viidud õpilasel oli üks puudulik hinne (keemia).
* Kõige rohkem oli puudulikke matemaatikas (5), järgnesid A-võõrkeel, bioloogia (3), eesti keel, B-võõrkeel, geograafia, keemia, füüsika, ajalugu, tööõpetus, valikaine (2) ja ühiskonnaõpetus (1).
* Kõige halvem oli õppeedukus neil õpilastel, kes ei täitnud koolikohustust ning kellel olid õpiraskused.
3.8 Õpilaste õpitulemused õppeaasta lõpus aineti ja grupiti (tabel 8).
* Õppeaasta lõpuks vähenes vaatlusalustel õpilastel puudulike koguarv 18-le.
* I veerandil puuduliku kokkuvõtva hindega hinnatud õpilastel oli kokku 17 mitterahuldavat hinnet. Kaheksast õpilasest saavutas õppeaasta lõpuks positiivse tulemuse kolm (37,5%).
* Mitterahuldavate hinnetega üle viidud kahest õpilasest üks saavutas õppeaasta lõpuks positiivse tulemuse (50%). Teisel õpilasel oli üks puudulik hinne (füüsika).
* Kahel õpilasel oli üks mitterahuldav hinne.
* Õpilasel, kes ei täitnud koolikohustust, oli kõige rohkem mitterahuldavaid hindeid – 7. Sotsiaalsete probleemide tõttu õpiraskustesse sattunud õpilasel oli kokku 5 puudulikku hinnet.
* Puudulike hinnete osakaalult ei eristunud selgelt ükski õppeaine: mitterahuldavaid oli võrdselt eesti keeles, A- , B-võõrkeeles, matemaatikas, keemias, ajaloos, tööõpetuses (2), vähem oli puudulikke geograafias, füüsikas ja valikaines (1).
3.9 Õpilastele õppeaasta jooksul rakendatud tugimeetmed ja nende mõjusus grupiti (tabel 9).
* Klassikursuse kordaja õpiraskused olid tekkinud peamiselt sotsiaalsetel põhjustel, millele lisandus koolikohustuse mittetäitmine, seepärast püüdsid teda toetada nii kooli sotsiaalpedagoog kui ka valla sotsiaaltöötaja. Sotsiaalsete probleemide tõttu suunati õpilane pärast I õppeveerandit õpilaskodusse.
* Mitterahuldavate hinnetega üle viidud õpilaste suhtes rakendati parandusõpet, kõneravi, psühholoogilist nõustamist, sotsiaalpedagoogi ja aineõpetajate abi, ühele õpilasele koostati individuaalne õppekava kaheks veerandiks ning teisele õpiabiplaan, tehti koostööd koduga.
Õpilase puhul, kelle probleemid edasijõudmisega olid tingitud spetsiifilistest püsivatest õpiraskustest, samuti ka käitumisraskustest ja sotsiaalsetest probleemidest, rakendati õppeaasta vältel parandusõpet ja kõneravi, nõutavate õpitulemuste saavutamiseks koostati õpiabiplaan, kasutati sotsiaalpedagoogi ja aineõpetajate abi. Tugimeetmete rakendamine oli tulemuslik: õpilane lõpetas klassi ning ühtlasi ka kooli positiivsete tulemustega.
2006/07. õa mitterahuldavate hinnetega üle viidud õpilastele rakendatud tugimeetmed olid tulemuslikud 50% ulatuses.
Õpilasega, kes ei täitnud koolikohustust sotsiaalsete probleemide tõttu, tegelesid kooli sotsiaalpedagoog, valla sotsiaaltöötaja ning psühholoog, aineõpetajad tegid koostööd õpilase ja tema koduga ning aitasid õpilast individuaalselt. Õpilane lõpetas kooli ühe mitterahuldava hindega, sooritades mõjuvate põhjuste tõttu lõpueksamid hiljem.
* 2007/08. õa I veerandil mitterahuldava veerandihinde saanud õpilaste suhtes rakendati kõige rohkem õpiabiplaani ja koostööd koduga (tabelis „Muu"), aga ka kõneravi, sotsiaalpedagoogi abi ja parandusõpet.
Spetsiifiliste õpiraskustega õpilastele (4) rakendati parandusõpet ja/või logopeedilist abi (3 juhul). Ühe õpilase puhul nimetatud tugimeetmeid ei kasutatud, vaid koostati õpiabiplaan.
Põhjuseta puudujate (5) suhtes kasutati sotsiaalpedagoogi abi kolmel juhul. Ühe õpilase probleeme püüti lahendada õpiabiplaani ja konsultatsioonidega, teise õpilase puhul lisandus õpiabiplaanile koostöö koduga. Tugimeetmed ei lähtunud alati õpiraskuste olemusest (nt vähe kasutati psühholoogi abi).
Õpilastele, kel oli palju puudumisi haiguse tõttu, koostati õpiabiplaanid (4 õpilast).
Käitumisprobleemidega õpilase abistamiseks tehti koostööd lapsevanematega, kuid ei kasutatud psühholoogi ega sotsiaalpedagoogi abi.
Kõigi sotsiaalsete probleemidega õpilastega (3) tegeles kooli sotsiaalpedagoog, kahe õpilase probleemide puhul oli abiks ka valla sotsiaaltöötaja.
Antud grupi õpilaste puhul oli tugimeetmete rakendamine tulemuslik kolmel juhul kaheksast (37,5 %): õpilased lõpetasid klassi/kooli positiivsete hinnetega. Mitterahuldavate hinnetega lõpetas kooli kaks õpilast, kaks jäi klassikursust kordama, üks õpilane viidi järgmisse klassi kolme mitterahuldava hindega. Nende puhul ei saa tugimeetmeid tulemuslikuks hinnata.
3.10 Õpilaste õppeaasta tulemuste alusel õppenõukogu poolt üleviimise kohta tehtud otsus (tabel 10).
* Õppeperioodi lõpus lõpetas klassi/kooli võlgnevusteta kaks õpilast (üks õpilane B- , teine C-grupist).
* Õppeperioodi lõpus jäeti õppenõukogu otsusega kaks õpilast klassikursust kordama. Ühel 9. kl õpilasel oli aastahinnete seas seitse mitterahuldavat, mis tekkisid puudumiste ja vähese kohusetunde tõttu. Õpilase probleeme arutas pärast III veerandit ka õppenõukogu, kaasates lapsevanemat. II õppeveerandist rakendunud õpiabiplaan ja koostöö koduga ei andnud soovitud tulemusi.
* Kaks õpilast lõpetasid kooli mitterahuldava hindega, üks vene keeles, teine keemias. Mõlema õpilase probleemid olid tingitud spetsiifilistest õpiraskustest.
Teisel õpilasel (6. kl) oli aasta kokkuvõttes viis mitterahuldavat hinnet, põhjuseks sotsiaalsed probleemid ja koolikohustuse mittetäitmine. Õpilane ei suhtunud kohusetundlikult talle määratud õpiabi võimalustesse, ei täitnud võetud kohustusi. Tulemuslik ei olnud ka koostöö lapsevanematega.
* Kolm õpilast jäeti õppeperioodi lõpus õppenõukogu otsusega täiendavale õppetööle: kaks õpilast matemaatikas (mõlemad sooritasid), üks õpilane eesti keeles, matemaatikas, ajaloos ja tööõpetuses (sooritas matemaatikas). Õppeaasta lõpus viidi kõik kolm õpilast järgmisse klassi, neist üks õpilane kolme puuduliku hindega (eesti keel, ajalugu ja tööõpetus).
* Üks 2006/07. õa lõpus mitterahuldava hindega üle viidud õpilane sai võimaluse sooritada põhikooli lõpueksamid augustis. Õpilane lõpetas kooli puuduliku hindega füüsikas.
* Kümnest õpilasest, kes kuulusid kahte gruppi, lõpetasid kooli või klassi kaheksa. Kaks õpilast jäeti klassikursust kordama (25 %).
* Kokku lõpetas põhikooli ühe puuduliku hindega kolm õpilast.
4. Õpilaste õpitulemused ja nende toetamiseks rakendatud meetmed 2008/2009. õppeaasta l veerandil (punktidest 4.1 – 4.3 lähtuv ja tabelite 11 – 13 andmetel põhinev analüüs)
4.1 Kõikide tabelitesse 2 – 10 kantud õpilaste 2008/2009. õa I õppeveerandi õpitulemused aineti ja grupiti (tabel 11).
* I õppeveerandil õppis vaatlusalustest õpilastest koolis veel neli õpilast, neist üks 6. klassis, üks 7. kl, üks 8. kl ja üks 9. kl. Kõik õpilased kuulusid nende hulka, kel olid puudulikud hinded ka eelmise õppeaasta I õppeveerandil.
* Kõige rohkem oli puudulikke hindeid A-võõrkeeles ja kehalises kasvatuses (3), järgnesid eesti keel, B-võõrkeel, matemaatika, ajalugu (2). Geograafias, loodusõpetuses ja keemias oli 1 mitterahuldav.
* Neljal õpilasel oli kokku 17 mitterahuldavat või oli hinne jäänud välja panemata.
* Kolme mitterahuldava hindega järgmisse klassi üle viidud õpilasel halvenesid õpitulemused märgatavalt: I õppeveerandi lõpetas ta seitsme puuduliku hindega.
* Klassikursust kordama jäänud 6. kl õpilane sai kolm mitterahuldavat hinnet – eesti keel, A-võõrkeel ja kehaline kasvatus.
* Ühes aines täiendava õppetöö sooritanud õpilane jäi viies aines hindamata.
* Eelnevalt esitatud andmed tõendavad, et probleemsetel õpilastel õpiraskused pigem süvenesid.
4.2 Õpiraskuste tekkimise põhjused ja ennetavad tegevused grupiti (tabel 12).
* 2007/08. õa I õppeveerandil mitterahuldava hindega hinnatud õpilastel jätkusid õpiraskused ka käesoleva õppeaasta I õppeveerandil, kusjuures nende õpiraskuste põhjused olid samad mis eelmisel aastal: koolikohustuse mittetäitmine (2), puudumine haiguse tõttu (2), spetsiifilised püsivad õpiraskused (2), sotsiaalsed probleemid (2), käitumisraskused (1).
* 50%-l õpilastest olid õpiraskused põhjustatud mitme teguri koosmõjust.
* Õpiraskusi ennetavateks tegevusteks on õpilastele 2007/08. õa rakendatud tugimeetmed.
4.3 Õpilastele rakendatud tugimeetmed grupiti (tabel 13).
* Mitterahuldavate veerandihinnetega õpilastele määrab õppenõukogu õpiabiplaani ja kohustusliku osalemise ainekonsultatsioonides.
* Kõneravi koolis ei võimaldata.
* Lisaks sellele kasutatakse spetsiifiliste õpiraskustega õpilaste toetamiseks parandusõpet. Parandusõppe tunde rakendatakse 2008/09. õa vähem, kui sätestab seadusandlus (haridusministri 2.06.1999. a määruse nr 34 „Parandusõpperühma töökorralduse aluste kinnitamine" punkt 9).
* Pikapäevarühma kui õpiabi osutamise võimalust kasutatakse koolis vaid I ja osaliselt II kooliastme õpilaste puhul.
* Sotsiaalsetes raskustes õpilasi toetab kooli sotsiaalpedagoog. 2008/09. õa I veerandil tegeles ta kõigi vaatlusaluse grupi õpilastega (koolikohustuse mittetäitmine, käitumisraskused, sotsiaalsed probleemid – 4 õpilast).
* Kuna õpilaste õpiraskuste tekkimise põhjused on jäänud samaks ning rakendatud tugimeetmed pole avaldanud püsivat mõju, tuleb koolil ja kohalikul omavalitsusel leida täiendavate tugimeetmete rakendamise võimalusi.
* Vajadusel kaasati perede sotsiaalsete probleemide lahendamisse valla sotsiaaltöötaja (2).
III. Temaatilise riikliku järelevalve prioriteedist lähtuv kokkuvõte.
Õpilase õpijõudluse toetamiseks ja väljalangevuse ennetamiseks rakendatavate meetmete mõjusus.
1. Kooli õppekavas on sätestatud õppeasutuse tugisüsteemid ja nende rakendamise kord eesmärgiga selgitada varakult välja erivajadustega õpilased ja mahajäämuse põhjused ning korraldada neile vajalik õpiabi.
2. Õpilaste õpijõudluse toetamiseks loodud tugisüsteem koosneb järgmistest osadest: õpiabiplaan, ainekonsultatsioonid, pikapäevarühm, parandusõpe, arenguvestlused, andekate laste arendamine huviringides, sotsiaalpedagoog, individuaalse õppekava rakendamine, sh lihtsustatud õppekava, psühholoogiline nõustamine, õppe-kasvatustöö komisjon, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja.
3. Kõikidele mitterahuldavate veerandihinnetega õpilastele määrab õppenõukogu konkreetseid õpiülesandeid sisaldava õpiabiplaani, millest teavitatakse kirjalikult ka õpilase vanemaid, ja kohustusliku osalemise ainekonsultatsioonides.
4. Ainekonsultatsioonid toimuvad regulaarselt, nende toimumisajad on avalikustatud kooli veebilehel.
5.
Õpiabiplaane on koolis koostatud alates 2005. aastast. Õpiabiplaani täitmisel loetakse nõutavad teadmised ja oskused omandatuks.
6. Pikapäevarühm tegutseb eesmärgiga toetada algklassiõpilaste (I ja osaliselt II kooliaste) õppetööga toimetulekut. Vanemate klasside õpilaste puhul ei kasutata pikapäevarühma kui ühte võimalust õpiabi osutamiseks.
7. Koolis töötavad parandusõpperühmad. Parandusõpet viiakse läbi rõhuasetusega matemaatikal, mida kool põhjendab vajadusega saavutada selles aines nõutavad õpitulemused, mis vastasel korral jääksid mõne õpiraskustega õpilase puhul omandamata.
8. Parandusõppe tunde on 2008/09. õa vähem, kui näeb ette haridusministri 2.06.1999 määruse nr 34 „Parandusõpperühma töökorralduse aluste kinnitamine" punkt 9.
9. Kuni 2008/09. õa alguseni töötas koolis logopeed, kelle töölt lahkumise järel kõneravi enam ei toimu.
10. Õpilaste õpi- ja käitumisprobleeme aitab lahendada kooli sotsiaalpedagoog, kes töötab osalise tööajaga. Arvestades probleemide rohkust ja kasvutendentsi, on tekkinud vajadus suurema koormusega töötava spetsialisti järele.
12. Head võimalused on huvitegevuseks, tegutseb 18 huviringi, kus toimub ka täiendav töö andekamate lastega. Huvitegevusse püütakse kaasata õpi- ja käitumisraskustega õpilasi.
11. Koolis tegutseb õppe-kasvatustöö komisjon, kes arutab õpilaste õpi- ja käitumisprobleeme ning püüab leida vahendeid õpilaste toetamiseks.
13. Õpilaste toetamisse kaasatakse spetsialiste väljastpoolt kooli, nagu psühholoog ja valla sotsiaaltöötaja, samuti tegutseb kohalik noortekeskus.
15. Õppenõukogu töö korraldamises, otsuste sõnastamises ja nende täitmisest teavitamises ning koosolekute protokollide vormistamises esineb puudusi (haridus- ja teadusministri 20. detsembri 2007. a määruse nr 81 „Kooli õppenõukogu pädevus ja tegutsemise kord" § 6 lg 4 ja lg 8, § 7 lg 1, lg 3 ja lg 4).
14. Kool teeb koostööd lastevanematega, informeerides neid lapse probleemidest ja kaasates vanemaid õpijõudluse toetamisse.
16. Kolmel viimasel õppeaastal ei jõudnud Imavere Põhikoolis õppeperioodi vältel rahuldavalt edasi 5,9–16,5% õpilastest. Mitterahuldavate aastahinnetega õpilaste osakaal on üldjoontes püsinud stabiilsena, näidates siiski väikest kasvutendentsi: 2005/06. õa – 6 õpilast (5%), 2006/07. õa – 7 (6,1%) ja 2007/08. õa – 7 õpilast (7,7 %).
17. Õpiraskused on tekkinud peamiselt poistel (12-st vaatlusaluse grupi õpilasest olid 10 poisid).
18. Kõige suurem osa õpiraskuste tekkimises on koolikohustuse mittetäitmisel: 58%-l õpilastel oli see üheks põhjuseks, miks õpitulemusi mitterahuldavaga hinnati. Sellele järgnesid sotsiaalsed probleemid (50%) ja spetsiifilised õpiraskused (41,%).
19. Antud koolis ei seostu sotsiaalsed probleemid spetsiifiliste püsivate õpiraskuste ja käitumisprobleemidega, vaid pigem koolikohustuse mittetäitmisega.
20. Käitumisraskusi ei saa vaatlusaluste õpilaste puhul suureks probleemiks pidada.
22. Mitterahuldavate hinnetega üle viidud õpilastel olid õpiraskused tingitud peamiselt sotsiaalsetest probleemidest (mõlemad õpilased).
21. Nii klassikursuse kordajal kui ka mitterahuldavate hinnetega üle viidud õpilastel olid õpiraskused tekkinud koolikohustuse mittetäitmise tagajärjel.
23. 2007/08. õa I õppeveerandil puuduliku hindega hinnatud õpilastel oli koolikohustuse mittetäitmine peamiseks õpiraskuste tekkimise põhjuseks (55,6%). Madala õpijõudluse põhjustajana olid tähtsal kohal ka spetsiifilised õpiraskused ja haiguse tõttu puudumine (44,4%), vähem sotsiaalsed probleemid (33,3%).
25. Õppeveerandite lõikes oli kõige nõrgema õppeedukusega I veerand (48 puudulikku hinnet vaatlusaluste õpilaste grupis). II veerandil õppeedukus paranes (18 puudulikku), III veerandil langes taas ja püsis samal tasemel IV veerandi lõpuni (31 puudulikku). Õppeaasta lõpuks vähenes puudulike koguarv 18-le.
24. 2007/08. õa valmistas õpilastele õppeperioodi vältel kõige enam raskusi matemaatika, kuid õppeaasta lõpus ei eristunud puudulike hinnete osakaalult ükski õppeaine.
26. Kooli õppenõukogu analüüsis iga õppeveerandi lõppedes õpilaste õpijõudlust ning tegi otsuse tugimeetmete rakendamise kohta.
27. Klassikursuse kordaja suhtes rakendas kool sotsiaalpedagoogi ja valla sotsiaaltöötaja abi, sest õpilase probleemid olid tekkinud peamiselt sotsiaalsetel põhjustel. Samade probleemide tõttu suunati õpilane õpilaskodusse.
28. Mitterahuldavate hinnetega üle viidud õpilaste puhul kasutas kool palju erinevaid tugimeetmeid, nagu parandusõpe, kõneravi, psühholoogiline nõustamine, sotsiaalpedagoogi ja aineõpetajate abi, õpiabiplaan, individuaalne õppekava ja koostöö koduga. Meetmete rakendamine oli osaliselt tulemuslik, sest üks õpilane lõpetas kooli võlgnevusteta, teine ühe mitterahuldava hindega.
29. 2007/08. õa I õppeveerandil puuduliku kokkuvõtva hindega hinnatud õpilaste toetamiseks kasutati kõige rohkem õpiabiplaani ja koostööd koduga, samuti kõneravi, parandusõpet ja sotsiaalpedagoogi abi.
30. Õpilastele määratud tugimeetmed ei ole alati lähtunud õpiraskuste olemusest (nt käitumisprobleemidega ja koolikohustust mittetäitvate õpilaste puhul on vähe kasutatud psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi abi).
31. 2007/08. õa I õppeveerandil puuduliku kokkuvõtva hindega hinnatud õpilastest saavutas õppeaasta lõpus positiivse tulemuse 37,5%. Mitterahuldavate hinnetega lõpetas kooli kaks õpilast, kaks jäi klassikursust kordama, üks õpilane viidi järgmisse klassi kolme mitterahuldava hindega. Nende puhul ei avaldanud rakendatud tugimeetmed soovitud mõju.
32. Kõige olulisem on saavutada õpilaste koolikohustuse täitmine. Kuuest õpilasest, kes puudusid põhjuseta, ei jõudnud ükski positiivsete õpitulemusteni: nad jäid klassikursust kordama või täiendavale õppetööle. Õpilasel, kes ei täitnud koolikohustust, oli ka kõige rohkem mitterahuldavaid hindeid (7).
33. Spetsiifiliste õpiraskustega õpilaste (5) toetamine õnnestus osaliselt: kaks õpilast jäeti täiendavale õppetööle, üks õpilane lõpetas kooli võlgnevusteta, kaks õpilast ühe puuduliku hindega.
34. Sotsiaalsete probleemidega õpilaste puhul õnnestus ühel õpilasel lõpetada kool võlgnevusteta. Kaks õpilast suunati õpilaskodusse, üks õpilane jäeti täiendavale õppetööle, üks klassikursust kordama, üks lõpetas mitterahuldava hindega.
35. Õpilane, kel olid ajutised õpiraskused, lõpetas klassi võlgnevusteta.
36. Kokku lõpetas põhikooli ühe puuduliku hindega kolm õpilast. Kaks õpilast jäeti klassikursust kordama.
37. 2008/09. õa I õppeveerandil õppis vaatlusalustest õpilastest koolis veel neli õpilast, neist üks 6. klassis, üks 7. kl, üks 8. kl ja üks 9. kl. Kõik õpilased kuulusid nende hulka, kel olid puudulikud hinded ka eelmise õppeaasta I õppeveerandil.
38. Käesoleva õppeaasta I veerandi kokkuvõtvad hinded näitavad probleemsete õpilaste õpiraskuste jätkumist ja isegi süvenemist: neljal õpilasel oli kokku 17 mitterahuldavat või oli hinne jäänud välja panemata.
39. Kõige rohkem oli puudulikke A-võõrkeeles ja kehalises kasvatuses.
41. Kõigi nimetatud õpilaste toetamiseks kasutati eelmisel aastal tugimeetmeid, kuid need ei osutunud alati tulemuslikuks.
40. Õpiraskuste põhjused olid vaatlusaluste õpilaste puhul samaks jäänud; 50%-l õpilastest olid õpiraskused põhjustatud mitme teguri koosmõjust.
42. 2008/09. õa vähenesid koolis tugimeetmete võimalused, sest logopeed lahkus töölt. Osalise tööajaga töötaval sotsiaalpedagoogil pole võimalik tegelda kõigi juhtumitega, mis vajaksid sekkumist.
43. Pikapäevarühmas saavad õpiabi vaid algklassiõpilased, vanemate õpilaste suhtes seda ei rakendata.
44. Kuna õpilaste õpiraskuste tekkimise põhjused on jäänud samaks ning konkreetsete laste suhtes rakendatud tugimeetmed pole avaldanud püsivat mõju, tuleb koolil ja kohalikul omavalitsusel leida täiendavate tugimeetmete rakendamise võimalusi (nt psühholoogi nõustamise osakaalu suurendamine, eripedagoogi või täiskohaga sotsiaaltöötaja tööle võtmine, pikapäevarühmas antav õpiabi vanemate kooliastmete õpilastele vms).
Positiivsed tähelepanekud
1. Kooli juhtkonnal ja pedagoogidel on hea ülevaade õpilaste õpi- ja käitumisraskustest ning sotsiaalsetest probleemidest.
3. Kooli pedagoogid analüüsivad õpilaste õpijõudlust ja tugimeetmete mõjusust.
2. Kõikidele õpiraskustega õpilastele määrab õppenõukogu õpijõudluse toetamiseks mõne meetme kooli tugisüsteemist.
4. Kool teavitab lapsevanemaid lastele määratud õpiabist ning püüab kaasata kodusid õpilaste õpijõudluse toetamisse.
5. Kohalik omavalitsus toetab kooli huviharidust vajalike ressursside eraldamisega.
Koolis vajab parendamist
1. Koolis õpilaste õpijõudluse toetamiseks ja väljalangevuse ennetamiseks loodud tugisüsteemi kõiki komponente ei kasutata piisava intensiivsusega, samuti on tekkinud vajadus täiendavate meetmete järele.
2. Õppenõukogu otsused tugimeetmete rakendamise kohta ei ole alati täpselt sõnastatud, puuduvad otsuste õiguslikud alused, samuti ei määrata neis otsuste täitjaid ega tähtaegu.
3. Parandusõppe tunde rakendati II kooliastmes vähem, kui sätestab haridusministri määrus.
4. Õpiraskustega laste koolikohustuse täitmine nõuab kõrgendatud tähelepanu ja selle tagamine kohaliku tugivõrgustiku koostööd.
IV. Ettepanek koolijuhile
1. Kasutada õpilaste õpijõudluse toetamiseks ja väljalangemise ennetamiseks loodud tugisüsteemi intensiivsemalt ja rakendada täiendavaid meetmeid.
V. Ettekirjutused koolijuhile
1. Parandusõppe tundide rakendamisel lähtuda haridusministri 2.06.1999. a määruse nr 34 „Parandusõpperühma töökorralduse aluste kinnitamine" punktist 9.
Täitmise tähtaeg: 1. september 2009. a
2. Õppenõukogu töö korraldamisel ja koosolekute läbiviimisel lähtuda haridus- ja teadusministri 20. detsembri 2007. a määruse nr 81 „Kooli õppenõukogu pädevus ja tegutsemise kord" § 6 lg 4-st ja lg 8-st, § 7 lg 1-st, lg 3-st ja lg 4-st.
Täitmise tähtaeg: 1. detsember 2008. a
VI. Ettepanek kooli pidajale
1. Võimaldada Imavere Põhikoolil rakendada õpilaste õpijõudluse tagamiseks ja väljalangevuse ennetamiseks täiendavaid tugimeetmeid.
Tabel 1. Mitterahuldavate veerandi- ja aastahinnetega I – IX klassi õpilaste arv koolis
| Klass | I veerand | | | II veerand | | | III veerand | | | IV veerand | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Õa | 05/06 | 06/07 | 07/08 | 05/06 | 06/07 | 07/08 | 05/06 | 06/07 | 07/08 | 05/06 | 06/07 | 07/08 | 05/06 | 06/07 |
| I | | | | | | | | | | | | | 1 | |
| II | | | | | 2 | | | | | | 1 | | | 1 |
| III | | | | | | | | | | | 1 | | | |
| I kooliaste kokku | | | | | 2 | | | | | | 2 | | 1 | 1 |
| IV | 3 | | | 3 | | | 3 | 1 | | 5 | 3 | | 1 | |
| V | | 2 | | | 2 | 1 | | 2 | 1 | | 3 | | | 1 |
| VI | | 1 | 3 | 1 | | 2 | 2 | | 3 | | 2 | 3 | | |
| II kooliaste kokku | 3 | 3 | 3 | 4 | 2 | 3 | 5 | 3 | 4 | 5 | 8 | 3 | 1 | 1 |
| VII | | 1 | 2 | 4 | 2 | 1 | 4 | 2 | 1 | 4 | 2 | | 1 | 1 |
| VIII | 1 | 3 | | 1 | 2 | 2 | 1 | 3 | 2 | 2 | 3 | 2 | 1 | 2 |
| IX | 3 | 1 | 5 | 4 | 4 | 3 | 3 | 2 | 4 | 3 | 4 | 4 | 2 | 2 |
| III kooliaste kokku | 4 | 5 | 7 | 9 | 8 | 6 | 8 | 7 | 7 | 9 | 9 | 6 | 4 | 5 |
| Kokku | 7 | 8 | 10 | 13 | 12 | 9 | 13 | 10 | 11 | 14 | 19 | 9 | 6 | 7 |
| I – IX kl õpilaste üldarv | 119 | 115 | 97 | 120 | 114 | 94 | 120 | 115 | 93 | 120 | 115 | 91 | 120 | 115 |
| % õpilaste üldarvust | 5,9 | 7,0 | 10,3 | 10,8 | 10,5 | 9,6 | 10,8 | 8,7 | 11,8 | 11,7 | 16,5 | 9,9 | 5 | 6,1 |
Tabel 2. Andmed õpilaste kohta seisuga 10.09.2008
| Grupp | Õpilase jrk nr1 | P | T | Klass | Kodune keel (kui erineb õppekeelest) | Lahkus koolist (kuupäev) | Koolist lahkumise põhjus |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| A - 2006/2007. õa klassikursust kordama jäetud õpilased | A 1 | v | | 7. | | 9.11.07 | Seoses sotsiaalsete probleemidega suunati õpilaskodusse, õpib edasi üldhariduskoolis. |
| Kokku (õpilaste arv) | X | 1 | | X | | | |
| B - 2006/2007. õa mitterahuldavate hinnetega üle viidud õpilased | B 1 | | v | 8. | | | |
| | B 2 | v | | 8. | | | |
| Kokku (õpilaste arv) | X | 1 | 1 | X | | | |
| C - 2007/2008. õa I õppeveerandil mitterahuldavate veerandihinnetega õpilased | C 1 | v | | 6. | | | |
| | C 2 | | v | 7. | | | |
| | C 3 | v | | 8. | | | |
| | C 4 | v | | 9. | | 9.10.08 | Ei kohanenud uue klassiga, asus õppima ametikooli. |
| | C 5 | v | | 9. | | | |
| | C 6 | v | | 9. | | | |
| | C 7 | v | | 9. | | | |
| | C 8 | v | | 6. | | | |
| | C 9 | v | | 6. | | 9.11.07 | Seoses sotsiaalsete probleemidega suunati õpilaskodusse, õpib edasi üldhariduskoolis. |
Tabel 3. Õpiraskuste tekkimise peamised põhjused ja ennetavad tegevused
| Grupp | Jrk nr | Kooli- kohustuse mittetäitmine2 | Puudumine haiguse tõttu | Spetsiifilised püsivad õpiraskused3 | Käitumis- raskused4 | Sotsiaalsed probleemid5 | Muu6 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| A | A 1 | v | | | | v | |
| Kokku | X | 1 | | | | 1 | | X |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| B | B 1 | v | | | | v | | Psühholoog, õpiabi, sotsiaaltöötaja abi, vestlused kooli juhtkonna ja klassijuhatajaga |
| | B 2 | | | v | v | v | | Parandusõpe, õpiabi, noorsootöötaja abi, juhtkonna vestlused, koostöö koduga |
| Kokku | X | 1 | | 1 | 1 | 2 | | X |
| C | C 1 | v | v | v | | v | | Alaealiste asjade komisjon, õpiabi, kõneravi, sotsiaaltöötaja |
| | C 2 | v | | | | | | Psühhiaater, õpiabi, vestlused klassijuhatajaga |
| | C 3 | | v | v | v | | | Parandusõpe, kõneravi, õpiabi, koostöö koduga, kooli juhtide vestlused vanematega |
| | C 4 | v | v | | | | | Õpiabi, koostöö koduga, noorsootöötaja abi, ÕN |
| | C 5 | | | | | | v (ajutine õpiraskus) | Koostöö koduga, õpiabi |
| | C 6 | | v | v | | | | Õpiabi, noorsootöötaja abi, klassijuhat., koostöö koduga |
| | C 7 | | | v | | | | Parandusõpe, kõneravi, õpiabi, koostöö koduga, noorsootöötaja |
| | C 8 | v | | | | v | | Sots.pedagoog, KOV sotsiaal- töötaja, kooli ja kodu koostöö, kõneravi, psühholoog |
| | C 9 | v | | | | v | | Koostöö koduga, sots.pedagoog, KOV sots.töötaja, psühholoog |
| Kokku | X | 5 | 4 | 4 | 1 | 3 | | X |
Tabel 4. Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused 2007/2008. õa I õppeveerandil
| Grupp | Jrk nr | Eesti keel/vene keel ja kirjandus | Eesti keel teise keelena7 | A-võõrkeel | B-võõrkeel | Matemaatika | Loodusõpetus | Geograafia | Bioloogia | Keemia | Füüsika | Ajalugu | Inimeseõpetus | Ühiskonnaõpetus | Muusika | Kunst | Tööõpetus | Kehaline kasvatus | Valikaine |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| A | A 1 | 0 | | 0 | 0 | 0 | 0 | 2 | 0 | | | 1 | 0 | | 0 | 0 | 1 | 1 | |
| Kokku | X | 1 | | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | | | 1 | 1 | | 1 | 1 | 1 | 1 | |
| B | B 1 | | | | | | | | | | 2 | | | | | | | 2 | |
| | B 2 | | | 1 | 2 | | | | | 2 | 2 | | | | | | | | |
| Kokku | X | | | 1 | 1 | | | | | 1 | 2 | | | | | | | 1 | |
| C | C 1 | | | 2 | | | | | | | | | | | | | | | |
| | C 2 | | | | | | | 2 | | | | | | | | | | | |
| | C 3 | | | | 2 | 2 | | | | | | | | | | | | | |
| | C 4 | | | | 2 | 2 | | 2 | | 2 | 2 | 2 | | | | | | | |
| | C 5 | | | | 2 | | | | | | | | | | | | | | |
| | C 6 | | | | 2 | | | | | | 2 | 2 | | | | | | | |
| | C 7 | | | | 2 | 2 | | 2 | | 2 | 2 | | | | | | | | |
| | C 8 | 1 | | 0 | | 0 | 0 | | | | | 2 | | | | | 1 | | |
| | C 9 | 0 | | 0 | | 0 | | | | | | | | | | | 1 | | |
| Kokku | X | 2 | | 3 | 5 | 5 | 1 | 3 | | 2 | 3 | 3 | | | | | 2 | | |
Tabel 5. Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused 2007/2008. õa II õppeveerandil
| Grupp | Jrk nr | Eesti keel/vene keel ja kirjandus | Eesti keel teise keelena7 | A-võõrkeel | B-võõrkeel | Matemaatika | Loodusõpetus | Geograafia | Bioloogia | Keemia | Füüsika | Ajalugu | Inimeseõpetus | Ühiskonnaõpetus | Muusika | Kunst | Tööõpetus | Kehaline kasvatus | Valikaine |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| B | B 1 | | | 2 | | | | | | | 2 | 2 | | 2 | 0 | | | | |
| | B 2 | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| Kokku | X | | | 1 | | | | | | | 1 | 1 | | 1 | 1 | | | | |
| C | C 1 | | | | | 2 | | | | | | | | | | | | | |
| | C 2 | 2 | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | C 3 | | | | | | | | | | | 2 | | | | | | | |
| | C 4 | | | | | | | | | | | | | 2 | | | | | |
| | C 5 | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | C 6 | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | C 7 | | | | 2 | | | | | 2 | | | | 2 | | | | | |
| | C 8 | 2 | | 2 | 0 | 2 | | | | | | 2 | | | | | | | 2 |
Tabel 6. Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused 2007/2008. õa III õppeveerandil
| Grupp | Jrk nr | Eesti keel/vene keel ja kirjandus | Eesti keel teise keelena7 | A-võõrkeel | B-võõrkeel | Matemaatika | Loodusõpetus | Geograafia | Bioloogia | Keemia | Füüsika | Ajalugu | Inimeseõpetus | Ühiskonnaõpetus | Muusika | Kunst | Tööõpetus | Kehaline kasvatus | Valikaine |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| B | B 1 | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | B 2 | | | | | | | | | 2 | | | | | | | | | |
| Kokku | X | | | | | | | | | 1 | | | | | | | | | |
| C | C 1 | 0 | | | | 2 | | | | | | | | | | | 0 | | |
| | C 2 | | | | | 2 | | 0 | 0 | | | | | | | | | | |
| | C 3 | | | | | 0 | | | 0 | 0 | 0 | | | | | | | | |
| | C 4 | 2 | | | | 2 | | 2 | | 2 | 2 | 0 | | 0 | | | | | |
| | C 5 | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | C 6 | | | | | | | 2 | | 2 | | 0 | | | | | | | |
| | C 7 | | | | | | | | | 2 | | | | | | | | | |
| | C 8 | | | | | 2 | | | | | | | | | | | 2 | | |
Tabel 7. Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused 2007/2008. õa IV õppeveerandil
| Grupp | Jrk nr | Eesti keel/vene keel ja kirjandus | Eesti keel teise keelena7 | A-võõrkeel | B-võõrkeel | Matemaatika | Loodusõpetus | Geograafia | Bioloogia | Keemia | Füüsika | Ajalugu | Inimeseõpetus | Ühiskonnaõpetus | Muusika | Kunst | Tööõpetus | Kehaline kasvatus |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| B | B 1 | | | | | | | | | 2 | | | | | | | | |
| | B 2 | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| Kokku | X | | | | | | | | | 1 | | | | | | | | |
| C | C 1 | 2 | | | | 2 | 2 | | | | | 0 | | | | | 1 | |
| | C 2 | | | | | 2 | | 0 | | | | | | | | | | |
| | C 3 | | | | | 2 | | | | | | | | | | | | |
| | C 4 | | | 2 | 2 | 2 | | 2 | 2 | 2 | 2 | 0 | | 0 | | | | |
| | C 5 | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | C 6 | | | 2 | 2 | | | | 2 | | 2 | | | | | | | |
| | C 7 | | | 2 | | | | | 2 | 2 | | | | | | | | |
| | C 8 | 2 | | 2 | | 2 | | | | | | | | | | | 1 | |
| Kokku | X | 2 | | 4 | 2 | 5 | 1 | 2 | 3 | 2 | 2 | 2 | | 1 | | | 2 | |
Tabel 8. Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused 2007/2008. õa õppeaasta lõpus
| Grupp | Jrk nr | Eesti keel/vene keel ja kirjandus | Eesti keel teise keelena7 | A-võõrkeel | B-võõrkeel | Matemaatika | Loodusõpetus | Geograafia | Bioloogia | Keemia | Füüsika | Ajalugu | Inimeseõpetus | Ühiskonnaõpetus | Muusika | Kunst | Tööõpetus | Kehaline kasvatus |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| B | B 1 | | | | | | | | | | 2 | | | | | | | |
| | B 2 | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| Kokku | X | | | | | | | | | | 1 | | | | | | | |
| C | C 1 | 2 | | | | | | | | | | 2 | | | | | 1 | |
| | C 2 | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | C 3 | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | C 4 | | | 2 | 2 | 2 | | 2 | | 2 | 2 | 2 | | | | | | |
| | C 5 | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | C 6 | | | | 2 | | | | | | | | | | | | | |
| | C 7 | | | | | | | | | 2 | | | | | | | | |
| | C 8 | 2 | | 2 | | 2 | | | | | | | | | | | 1 | |
| Kokku | X | 2 | | 2 | 2 | 2 | | 1 | | 2 | 1 | 2 | | | | | 2 | |
Tabel 9. Õpilastele õppeaasta jooksul rakendatud tugimeetmed ja nende mõjusus
| Jrk nr | Parandusõpe | | | | Koduõpe tervislikel põhjustel | | | | Individuaalne õppekava | | | | Tasandusklass | | | | Logopeediline abi | | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | I | II | III | IV | I | II | III | IV | I | II | III | IV | I | II | III | IV | I | II | III | IV | I | II | III |
| A 1 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| X | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| B 1 | | | | | | | | | | | v | v | | | | | | | | | | | v |
| B 2 | v | v | v | v | | | | | | | | | | | | | v | v | v | v | | | |
| X | 1 | 1 | 1 | 1 | | | | | | | 1 | 1 | | | | | 1 | 1 | 1 | 1 | | | |
| C 1 | | | | | | | | | | | | | | | | | v | v | v | v | | | |
| C 2 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| C 3 | v | v | v | v | | | | | | | | | | | | | v | v | v | v | | | |
| C 4 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| C 5 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| C 6 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| C 7 | v | v | v | v | | | | | | | | | | | | | v | v | v | v | | | |
| C 8 | | | | | | | | | | | | | | | | | v | v | v | v | | | |
| C 9 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| X | 2 | 2 | 2 | 2 | | | | | | | | | | | | | 4 | 4 | 4 | 4 | | | |
| I | II | III | IV | I | II | III | IV | I | II | III | IV | I | II | III | IV | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| v | | | | | | | | | | | | | | | | v | Sots.töötaja | |
| 1 | | | | | | | | | | | | | | | | 1 | | |
| v | v | v | v | | | | | | | | | | | | | v | Sots.töötaja | Positiivne |
| | v | v | | | | | | | | | | | | | | v | | Positiivne |
| 1 | 2 | 2 | 1 | | | | | | | | | | | | | 2 | | |
| v | v | v | v | | | | | | | | | | | | | v | | Posit. trend |
| | | | | | | | | | | | | | | | | v | | Positiivne |
| | | | | | | | | | | | | | | | | v | | Positiivne |
| | | | | | | | | | | | | | | | | v | | Mõjuta |
| | | | | | | | | | | | | | | | | v | | Positiivne |
| | | | | | | | | | | | | | | | | v | | Positiivne |
| | | | | | | | | | | | | | | | | v | Noorsootööt. | Positiivne |
| v | v | v | v | | | | | | | | | | | | | v | Sots.töötaja | Mõjuta |
| v | | | | | | | | | | | | | | | | v | Sots.töötaja | |
Tabel 10. Õpilase 2007/2008. õa tulemuste alusel õppenõukogu poolt tehtud otsus
| Grupp | Jrk nr | Õppeperioodi lõpus tehtud otsus | Täiendava õppetöö tulemuslikkus |
|---|---|---|---|
| B | B 1 | Põhikooli lõpueksamite sooritamine augustis tervislikel põhjustel. | Sooritas põhikooli lõpueksamid. |
| | B 2 | Lõpetas põhikooli. | |
| Kokku | X | | |
| C | C 1 | Jäetud täiendavale õppetööle – ajalugu, eesti keel, matemaatika, tööõpetus | Sooritas täiendava õppetöö matemaatikas. |
| | C 2 | Jäetud täiendavale õppetööle matemaatikas. | Sooritas täiendava õppetöö. |
| | C 3 | Jäetud täiendavale õppetööle matemaatikas. | Sooritas täiendava õppetöö. |
| | C 4 | Jäetud klassikursust kordama | |
| | C 5 | Lõpetas põhikooli. | |
| | C 6 | Lõpetas põhikooli mitterahuldava hindega vene keeles (lapsevanema avaldus). | |
| | C 7 | Lõpetas põhikooli mitterahuldava hindega keemias (lapsevanema avaldus). | |
| | C 8 | Jäetud klassikursust kordama. | |
Tabel 11. Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused 2008/2009. õppeaasta I õppeveerandil
| Grupp | Jrk nr | Eesti keel/vene keel ja kirjandus | Eesti keel teise keelena7 | A-võõrkeel | B-võõrkeel | Matemaatika | Loodusõpetus | Geograafia | Bioloogia | Keemia | Füüsika | Ajalugu | Inimeseõpetus | Ühiskonnaõpetus | Muusika | Kunst | Tööõpetus | Kehaline kasvatus | Valikaine |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| C | C 1 | 2 | | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | | | | 2 | | | | | | | |
| | C 2 | | | 0 | 0 | 0 | | | | | | 0 | | | | | | 0 | |
| | C 3 | | | | | | | | | 0 | | | | | | | | 0 | |
| | C 8 | 2 | | 2 | | | | | | | | | | | | | | 1 | |
| Kokku | X | 2 | | 3 | 2 | 2 | 1 | 1 | | 1 | | 2 | | | | | | 3 | |
Tabel 12. Õpiraskuste tekkimise põhjused ja ennetavad tegevused
| Grupp | Jrk nr | Kooli- kohustuse mittetäitmine2 | Puudumine haiguse tõttu | Spetsiifilised püsivad õpiraskused3 | Käitumis- raskused4 | Sotsiaalsed probleemid5 |
|---|---|---|---|---|---|---|
| C | C 1 | v | v | v | | v |
| | C 2 | v | | | | |
| | C 3 | | v | v | v | |
| | C 8 | | | | | v |
| Kokku | X | 2 | 2 | 2 | 1 | 2 |
Tabel 13. Õpilastele rakendatud tugimeetmed
| Grupp | Jrk nr | Parandusõpe | Koduõpe tervislikel põhjustel | Individuaalne õppekava | Logopeediline abi | Tasandusklass | Kasvatusraskustega õpilaste klass | Psühholoogi konsultatsioon | Sotsiaalpedagoog/ sotsiaaltöötaja | Õpilaskodu | Pikapäevarühm | Muu8 | KOVi kaasamine |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| C | C 1 | | | | | | | | v | | | v | v |
| | C 2 | | | | | | | | v | | | v | |
| | C 3 | v | | | | | | | v | | | v | |
| | C 8 | | | | | | | v | v | | | | v |
| Kokku | X | 1 | | | | | | 1 | 4 | | | 3 | 2 |
Riikliku järelevalve läbiviimises osalenud ametnikud:
Eevi Tüüna Järva Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja kohusetäitja
Anne Viljat Järva Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna peainspektor
|
<urn:uuid:cba9211a-5bd9-4b62-ad49-7da0d49f11c9>
|
CC-MAIN-2017-26
|
http://jarva.maavalitsus.ee/documents/119580/170248/%C3%95iend+riikliku+j%C3%A4relevalve+l%C3%A4biviimise+kohta+Imavere+P%C3%B5hikoolis+november+2008.pdf/5ef0cd05-925a-4c64-abee-d86b40eb9a79
|
2017-06-27T05:28:31Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-26/segments/1498128320995.93/warc/CC-MAIN-20170627050500-20170627070500-00296.warc.gz
| 210,726,136
| 25,773
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999968
|
ekk_Latn
| 0.999983
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1928,
5470,
9397,
12526,
16065,
19390,
23024,
26226,
29821,
33802,
36909,
39147,
40602,
41833,
44538,
46962,
49846,
51998,
54069
] | 2
|
[
0.09375,
0.34765625,
0.43359375,
0.1044921875,
0.0152587890625,
0.004302978515625
] |
Hambaarstiteadus 1. kursus kevadsemester 2023
| Esmaspäev | Kell | Hamb I |
|---|---|---|
| | 8-9 | |
| | 9-10 | |
| | 10-11 | Anatoomia BM-0014 |
| | 11-12 | |
| | 12-13 | |
| | 13-14 | Med biokeemia BM-1011 |
| | 14-15 | |
| | 15-16 | |
| | 16-17 | |
| | 17-18 | |
| Teisipäev | 8-9 | |
| | 9-10 | |
| | 10-11 | |
| | 11-12 | |
| | 12-13 | |
| | 13-14 | |
| | 14-15 | Histoloogia BM-2004 |
| | 15-16 | |
| | 16-17 | |
| | 17-18 | |
| | 18-19 | |
| Kolmapäev | 8-9 | |
| | 9-10 | Bioloogia BM-1009, (34-38 õn) |
| | 10-11 | |
| | 11-12 | KK ja TTH BM-0093 (27-33 õn) |
| | 12-13 | |
| | 13-14 | |
| | 14-15 | |
| | 15-16 | Med biokeemia BM-1012 (ainult 36. õn) |
| | 16-17 | |
| | 17-18 | |
| Neljapäev | 8-9 | |
| | 9-10 | |
| | 10-11 | |
| | 11-12 | |
| | 12-13 | |
| | 13-14 | |
| | 14-15 | |
| | 15-16 | |
| | 16-17 | |
| | 17-18 | |
| Reede | 8-9 | I rühm ARST.01.105 Sissejuh kl hambaravisse, prakt (30,31 õn) |
| | 9-10 | |
| | 10-11 | II rühm ARST.01.105 Sissejuh kl hambaravisse, prakt (30,31 õn) |
| | 11-12 | |
| | 12-13 | |
| | 13-14 | |
*ARTH.02.076 Meditsiiniajaloo loengud toimuvad Moodle'is e-loengutena, tudengid kuulavad neid endale sobival ajal
|
<urn:uuid:fcac24d3-0eab-4201-951d-56112bd02130>
|
CC-MAIN-2023-40
|
https://meditsiiniteadused.ut.ee/sites/default/files/2023-02/STOM_1kursus_kevad2023.pdf
|
2023-10-01T22:42:38+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-40/subset=warc/part-00056-7aa0a1e5-33a6-434b-89a2-950f294b40c1.c000.gz.parquet
| 430,976,109
| 699
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999507
|
ekk_Latn
| 0.999507
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1249
] | 0
|
[
0.9921875,
0.0074462890625,
0.000011563301086425781,
0.000041961669921875,
0.00003790855407714844,
0.0000029653310775756836
] |
Tartu Halduskohtu esimehe
10.07.2023 käskkirjaga nr 13-1/23-25
I ja II astme kohtute andmekaitse- ja avaliku teabe spetsialisti AMETIJUHEND
1. Üldsätted
1.1. Andmekaitse- ja avaliku teabespetsialist on Tartu Halduskohtu koosseisu kuuluv ametnik, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Tartu Halduskohtu esimees.
1.2. Ametnik allub töökorralduslikes ja organisatsioonilistes küsimustes Tartu Halduskohtu esimehele.
1.3. Andmekaitse- ja avaliku teabe spetsialisti asendaja määrab Tartu Halduskohtu esimees vastavalt vajadusele.
2. Ametikoha eesmärk ja olemus
2.1. Ametikoha põhieesmärgid on:
2.1.1 täita kehtivast õigusest tulenevaid andmekaitsespetsialisti ülesandeid kõikide esimese ja teise astme kohtute jaoks, v. a selliste isikuandmete töötlemise toimingute suhtes, mida kohtud teevad õigustmõistvat funktsiooni täites;
2.1.2. korraldada avaliku teabe kättesaadavuse ning sellele juurdepääsupiirangute seadmise vastavalt kehtivale õigusele.
2.2. Erinevate ülesannete ja kohustuste täitmine ei või põhjustada huvide konflikti.
3. Andmekaitse- ja avaliku teabe spetsialisti teenistusülesanded
Oma teenistusülesannete raames ametnik:
3.1. korraldab andmekaitse ja avaliku teabe valdkonna sisekordade ja juhendite koostamist ning annab teiste teenistujate poolt koostatavatesse eeskirjadesse ja juhenditesse vajaliku valdkondliku sisendi;
3.2. peab andmetöötlustoimingute registrit;
3.3. täidab andmekaitsespetsialistile isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM)tulenevaid kohustusi ja teostab õigusi;
3.4. kontrollib andmekaitsealaste õigusaktide, sisekordade ja juhiste täitmist;
3.5. registreerib ja menetleb isikuandmete töötlemisega seotud rikkumised ning teavitab seaduses nõutud juhul andmesubjekte ja järelevalveasutust;
3.6. hindab andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemise vajadust vastavalt IKÜM artiklile 35, annab selle tegemisel nõu ning jälgib selle toimimist;
3.7. annab hinnangu sõlmitavate lepingute andmekaitsenõuetele vastavusele;
3.8. teavitab kohtuasutusi, nende volitatud töötlejat ning isikuandmeid töötlevaid teenistujaid seoses andmekaitsenormidest tulenevate kohustustega;
3.9. nõustab kohtuasutusi, kohtunikke ja isikuandmeid töötlevaid kohtuteenistujaid andmekaitsealastes küsimustes (v.a kohtuasja sisuküsimustes);
3.10. teeb koolitusi ja tõstab isikuandmete töötlemises osalevate teenistujate teadlikkust andmekaitse ja avaliku teabe valdkonnas ning teeb ettepanekuid koolituste tellimiseks;
3.11. menetleb andmesubjektide taotlusi ning nõustab andmesubjekte (sh kohtunikest ja kohtuteenistujatest andmesubjektid) kohtuasutuste poolt nende isikuandmete töötlemisega seotud küsimustes;
3.12. teeb koostööd Andmekaitse Inspektsiooniga;
3.13. tegutseb isikuandmete töötlemise küsimustes avalikkuse ja Andmekaitse Inspektsiooni kontaktisikuna ning vajaduse korral konsulteerib Andmekaitse Inspektsiooniga;
3.14. osaleb arvamuse andmisel kohtuid puudutavate andmetöötlusreegleid sisaldavate ning kohtute andmetöötlust reguleerivate õigusaktide eelnõudele;
3.15. teavitab juhtkonda probleemidest ja võimalikest lahendustest ning erimeelsustest üldmääruse rakendamisel.
4. Õigused.
Andmekaitse- ja avaliku teabe spetsialistil on õigus:
4.1. Olla kaasatud kohtutes nõuetekohaselt ja õigeaegselt kõikidesse isikuandmete kaitsega seotud küsimustesse.
4.2. Saada juurdepääs isikuandmetele, isikuandmete töötlemise toimingutele, dokumentidele ja infole (v.a riigisaladus), mis on vajalik teenistuskohustuste täitmiseks.
4.3. Küsida kohtuasutustelt sisendit ja ettepanekuid kohtuteüleste dokumentide koostamiseks ning saata dokumentide projektid kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks kohtunikele ja kohtuteenistujatele.
4.4. Kutsuda kokku nõupidamisi oma pädevusse kuuluvate ülesannete lahendamiseks.
4.5. Anda kohtuasutustele soovitusi ja teha ettepanekuid andmekaitsealaste nõuete täitmise tagamiseks.
4.6. Saada ekspertteadmiste taseme hoidmiseks vajalikku täiendkoolitust ja erialateavet.
4.7. Saada oma ülesannete täitmiseks vajalikke töövahendeid, arvuti- ja bürootehnikat ning tehnilist abi nende kasutamisel.
4.8. Küsida/nõuda teenistujatelt ilmnenud puuduste ja rikkumiste kohta kirjalikke selgitusi.
4.9. Teha ettepanekuid töörühmade moodustamiseks ja asjatundjate kaasamiseks oma töövaldkonda kuuluvates küsimustes.
5. Vastutus
Andmekaitse- ja avaliku teabe spetsialist vastutab:
5.1. talle pandud teenistuskohustuste õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest;
5.2. talle teenistuse tõttu teatavaks saanud isikuandmete, ärisaladuse ning muu juurdepääsupiiranguga teabe saladuses hoidmise eest nii teenistussuhte ajal kui ka pärast seda;
5.3. tema kasutusse antud vara heaperemeheliku kasutamise ja säilimise eest.
6. Ametikohale esitatavad nõuded
6.1. Kõrgharidus.
6.2. Eesti keele oskus kõrgtasemel, kahe võõrkeele oskus vähemalt kesktasemel, üks neist (soovitavalt inglise keel) ametialase sõnavara valdamisega.
6.3. Üldmääruse, isikuandmete kaitse seaduse ning teiste andmekaitse- ja infoturbealaste õigusaktide ning avaliku teabe õiguse põhjalik tundmine.
6.4. Arvuti kasutamise oskus, sealhulgas ametikohal vajalike teksti- ja tabeltöötlusprogrammide ning infosüsteemide kasutamise oskus.
6.5. Korrektsus ja kohusetunne. Analüüsivõime ja süsteemsus. Iseseisvus ja algatusvõime tööülesannete täitmisel.
6.6. Väga hea suuline ja kirjalik väljendusoskus.
6.7. Väga hea suhtlemis- ja esinemisoskus ning efektiivse ajakasutuse oskus. Valmisolek kohtuteüleseks ühistööks.
7. Ametijuhendi muutmine
Käesolevat ametijuhendit võib muuta juhtudel, kui muudatuste aluseks on õigusaktide muutmine või vajadus tööd ümber korraldada. Ametijuhendi muutmisel arvestatakse võimaluste piires ka ametniku ettepanekutega.
Ametijuhendiga tutvunud:
Ametijuhendit tutvustanud:
(digitaalselt allkirjastatud)
(digitaalselt allkirjastatud)
ees- ja perekonnanimi
vahetu juhi ees-ja perekonnanimi
vahetu juhi ametinimetus
…………………..
……………………
kuupäev
kuupäev
|
<urn:uuid:27967579-2221-45f5-b3d3-2b2fa72e6479>
|
CC-MAIN-2023-40
|
https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/TartuHK_I%20ja%20II%20astme%20kohtute%20andmekaitse-%20ja%20avaliku%20teabe%20spetsialist_ametijuhend.pdf
|
2023-10-01T21:42:24+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-40/subset=warc/part-00056-7aa0a1e5-33a6-434b-89a2-950f294b40c1.c000.gz.parquet
| 911,361,092
| 2,370
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000002
|
ekk_Latn
| 1.000006
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2107,
4716,
5898
] | 1
|
[
0.0233154296875,
0.59375,
0.302734375,
0.0693359375,
0.0086669921875,
0.00250244140625
] |
ET
EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2019/1034,
10. mai 2019,
millega muudetakse suunist EKP/2014/31 täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide ja tagatise kõlblikkusega (EKP/2019/13)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 esimest taanet ning artikleid 5.1, 12.1, 14.3 ja 18.2, ning arvestades järgmist:
(1) EKP nõukogu otsuse kohaselt ei loeta Kreeka Vabariiki enam Euroopa Liidu / Rahvusvahelise Valuutafondi programmi ( 1 ) toetusega euroala liikmesriigiks suunise EKP/2014/31 ( 2 ) artikli 1 lõike 3, artikli 6 lõike 1 ning artikli 8 tähenduses.
(2) EKP nõukogu otsuse kohaselt ei loeta Küprose Vabariiki enam Euroopa Liidu/Rahvusvahelise Valuutafondi programmi ( 3 ) toetusega euroala liikmesriigiks suunise EKP/2014/31 artikli 8 tähenduses.
(3) Krediidikvaliteedi läve nõuete peatamine teatavate turukõlblike varade osas peab toimuma EKP nõukogu konkreetse otsuse alusel.
(4) Seetõttu tuleb suunist EKP/2014/31 vastavalt muuta,
ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:
Artikkel 1
Muudatused
Suunist EKP/2014/31 muudetakse järgmiselt:
1) artikli 1 lõige 3 jäetakse välja;
2) artikkel 6 jäetakse välja;
3) artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. EKP nõukogu konkreetse otsuse kohaselt ei kohaldata eurosüsteemi krediidikvaliteedi läve turukõlblike võlainstrumentide suhtes, mida emiteerivad või täielikult tagavad euroala liikmesriikide keskvalitsused, kes kasutavad Euroopa Liidu/Rahvusvahelise Valuutafondi programmi toetust, v.a juhul, kui EKP nõukogu otsustab, et asjaomane liikmesriik ei täida finantstoe ja/või makromajandusliku programmi tingimusi.";
4) artikli 8 lõige 3 jäetakse välja;
5) artikli 9 lõige 3 jäetakse välja;
6) I ja II lisa jäetakse välja.
( 1 ) Euroopa Keskpanga 10. augusti 2018. aasta otsus (EL) 2018/1148 Kreeka Vabariigi poolt emiteeritud või täielikult tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkuse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2016/1041 (EKP/2018/21) (ELT L 208, 17.8.2018, lk 91).
( 2 ) 9. juuli 2014. aasta suunis EKP/2014/31 täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide ja tagatise kõlblikkusega ning millega muudetakse suunist EKP/2007/9 (ELT L 240, 13.8.2014, lk 28).
( 3 ) Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2016/457, 16. märts 2016, Küprose Vabariigi poolt emiteeritud või täielikult tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkuse kohta (EKP/2016/5) (ELT L 79, 30.3.2016, lk 41).
ET
Artikkel 2
Jõustumine ja rakendamine
1. Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest teatatakse keskpankadele liikmesriikides, mille rahaühik on euro.
2. Keskpangad liikmesriikides, mille rahaühik on euro, võtavad käesoleva suunise järgimiseks vajalikud meetmed ja kohaldavad neid alates 5. augustist 2019. Nad teatavad EKP-le nende meetmetega seotud dokumentidest ja vahenditest hiljemalt 21. juuniks 2019.
Artikkel 3
Adressaadid
Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.
Frankfurt Maini ääres, 10. mai 2019
EKP nõukogu nimel EKP president Mario DRAGHI
|
<urn:uuid:72bc5351-2129-4758-abbd-cbe2f9d1950a>
|
CC-MAIN-2019-39
|
https://www.ecb.europa.eu/ecb/legal/pdf/celex_32019o0013_et_txt.pdf
|
2019-09-18T05:44:11Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-39/segments/1568514573184.25/warc/CC-MAIN-20190918044831-20190918070831-00139.warc.gz
| 842,777,551
| 1,375
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999969
|
ekk_Latn
| 0.999968
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2633,
3227
] | 1
|
[
0.236328125,
0.578125,
0.134765625,
0.049560546875,
0.00159454345703125,
0.0005340576171875
] |
60m jooks
7,84
(50)
Koostaja: EKJL statistikakomisjon
1 ta Tallinn/Lasnamäe
Janeli Toomel
14.03.1994 Tartu SS Kalev
22.01.2011
Kadri Säde
21 ta ej Tallinn/Lasnamäe 22.01.2011
|
<urn:uuid:bd49a3c7-1a34-4ce3-8864-7f21652b159c>
|
CC-MAIN-2019-39
|
http://www.ekjl.ee/content/editor/files/Edetabelid/2010_2011/A-klass/1011wu18_60m.pdf
|
2019-09-18T05:44:49Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-39/segments/1568514573184.25/warc/CC-MAIN-20190918044831-20190918070831-00145.warc.gz
| 261,040,054
| 87
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.976317
|
ekk_Latn
| 0.945494
|
[
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
133,
183
] | 1
|
[
0.0208740234375,
0.9609375,
0.0186767578125,
0.000732421875,
0.00001990795135498047,
0.00003838539123535156
] |
JÄRVAKANDI KOOLI HOOLEKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL NR 2
Järvakandi Kool
Koosolek toimus aadressil Nõlva 16, Järvakandi 31.10.2022, algus kell 18:00, lõpp 19.00
Juhatas:
Villy Võrk
Protokollis:
Airika Troost
Võtsid osa:
Villy Võrk, Katrin Anto, Anu-Marii Kask, Airika Troost,
Martin Sepp, Ragnar Ahtijainen, Andres Ansip
Puudus(id):
Ly Metsoja
Kutsutud:
Aet-Triin Vasnu, Ulvi Klemmer
Päevakord:
1. Hoolekogu uus nimekiri
2. Kooli arengukava ülevaatus
3. Arenguvestluste kord
4. Hoolekogu uus õpilasesindaja
5. Muud jooksvad teemad
1. Hoolekogu uus nimekiri
V. Võrk andis ülevaate kooli hoolekogu liikmeskonna muutusest. Õpilasesindajaks see õppeaasta on Martin Sepp, alglasside esindajaks Ly Metsoja. Hoolekogu liikmeskonna suurus 8 isikut.
Hoolekogu võttis uue nimekirja teadmiseks.
2. Kooli arengukava ülevaatus 2023-2026
A.-T. Vasnu andis ülevaate arengukava muudatustest. Peamiseks muutuseks on arengukava kestvusaeg, kuna valla soov on hajutada vallas asuvate koolide kulutusi eelarve osas. Muid drastilisi muutuseid dokumendis pole, enamjaolt tegu nö iluvigadega.
OTSUS:
o Hoolekogu aktsepteerib kooli arengukava muudatusi ja annab loa edastada see Kehtna valda kinnitamiseks.
3. Arenguvestluste kord
U. Klemmer andis ülevaate praegusest dokumendist: „Õpilastega läbiviidava arenguvestluste korraldamise tingimused ja kord Järvakandi Koolis". K. Anto saadetud märkmetega on enamjaolt arvestatud.
A. Troost palus uuesti dokumendi saata hoolekogule, kui kõik muudatused on sisse viidud. U. Klemmer lubas seda teha ning lisas, et novembri keskpaigani, enne õppenõukogu, aega avaldada arvamust dokumendi osas.
Hoolekogu võttis teadmiseks dokumendi: „Õpilastega läbiviidava arenguvestluste korraldamise tingimused ja kord Järvakandi Koolis" ja soovivad täiendatud versiooni üle vaatamiseks.
4. Hoolekogu uus õpilasesindaja
Hoolekogu tegi tutvust uue õpilasesindajaga ning avaldasid soovi, et edaspidi kooli õpilaste muresid ka hoolekogu päevakorda jõuaksid. Lisasid veel, et alati kui soov abi millegi korraldamisega, siis julgelt hoolekogu liikmete poole pöörduda.
Hoolekogu võttis uue õpilasesindajaga jagatud info teadmiseks.
5.
Muud jooksvad teemad
1) Kooli eelarve seis
K. Anto soovis teada kooli eelarve kulutuste seisu.
A.-T. Vasnu andis ülevaate praegusest seisust ning lisas, et teatud kuluridasid nemad mõjutada väga ei saa, kuna need sõltuvad riigi otsustest (nt õpetajate palk). Tulu osas muudatusi pole, kuna on suudetud kooli vaheajal minimaalsete kulutustega hakkama saada ja lisa võimalusi rentnikele (nt saun) ei võimaldata. Ta nentis ka seda, et erinevate kulutuste tõusu tõttu on väljasõidud kallimaks läinud. Kasutatakse küll ranitsatoetust, aga selle raha eest kõike ei suudeta tasuda ja õpilased peavad juurde maksma. Ujumise transport eelarvesse arvestatud, aga kahjuks see kulugi arvatavasti läheb üle.
Hoolekogu võttis eelarve seisu teadmiseks.
2) Jalgrattaload
A. Ansip uuris direktorilt, miks eelmine aasta jäi jalgrattalubade tegemise huviring ära ja kas see aasta see teostatakse.
A.-T. Vasnu andis teada, et see aasta läbirääkimised 4. klassi juhatajaga on olnud edukad ja kindlasti antud huviring see õppeaasta toimumas. Küll aga ei ole enam tavapärast platsi rattasõidu harjutamiseks, aga õnneks kohti küll, kus vajalik õpperada teha.
Hoolekogu võttis jalgrattalubade huviringi toimumise teadmiseks ja jäävad ootama algusaega.
3) Koolitransport
A. Troost andis teada, et Kehtna valla kodulehel on vale info koolitranspordi kohta.
A.-T. Vasnu võttis info teadmiseks ja lubas valda teavitada muudatused.
4) Kooli oode
A. Troost uuris, kuidas kooli ootega hetkel olukord.
A.-T. Vasnu andis ülevaate olukorrast ning lisas, et nii õpilased kui ka lapsevanemad on väga rahul antud teenusega. Lisas veel, et alati võimalik teenusega liituda, kuid tuleb arvestada asjaoluga, et alates uue nädala algusest lisatakse õpilane sööjate hulka.
Hoolekogu võttis oote info teadmiseks.
5) Projektitaotlus IT- vahendite soetamiseks
A.-T. Vasnu andis teada, et valla abil esitasid projektitaotluse IT- vahendite soetamiseks. Projekti kogumaksumus 14 182 eurot, toetus 12 054,70 eurot ja kooli omaosalus 2 127,30 eurot. Tänu projektile saab koolile soetada:
o 3 tk Bee-Bot 2.0 6 robot koos laadimisalusega. hind 552,00 eurot kompl. Hind kokku 1 626,00 eurot
o 1 tk iRobot RT1 Root tahvlirobot. Hind 288,00 eurot
o 1 tk Qobo- eestikeelne programeeritav robotigu. Hind 150,00 eurot
o 1 tk Robobloq elevant. Hind 132,00 eurot.
o 1 tk Robobloq Dino. Hind 150,00 eurot.
o 1 tk Makeblock mBot2 robot. Hind 198,00 eurot.
o 1 komplekt "tehnoklass 2" komplekt: Flux Beambox laserlõikur, Stepcraft M700 CNC pink, Zortrax M300+ 3D-printer (Tehnoklassi komplektid sisaldavad spetsiaalselt koolidesse valitud töökindlat ja lihtsasti kasutatavat laserlõikuspinki (FLUX), CNC freespinki (Stepcraft) ja 3D-printerit (Zortrax). Hind 11 638,80 eurot
Hoolekogu võttis projekti taotluse teadmiseks ja avaldasin rõõmu saavutuse üle.
Ettepanek:
* Teostada järgmine hoolekogu koosolek 16.01.2023, kell 17.30 koolimajas.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Villy Võrk Koosoleku juhataja
Airika Troost Protokollija
|
<urn:uuid:d047bbba-6b93-43a4-b965-b86160aaf0ff>
|
CC-MAIN-2023-23
|
https://www.jarvakandikool.ee/dokumendid/hoolekogu/Protokoll%2031.10.2022.pdf
|
2023-06-09T13:35:36+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-23/subset=warc/part-00157-ffa3bf93-6ba1-4a27-adea-b0baae3b4389.c000.gz.parquet
| 912,547,798
| 2,132
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99943
|
ekk_Latn
| 0.99987
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1631,
3942,
5178
] | 1
|
[
0.0128173828125,
0.6328125,
0.318359375,
0.0289306640625,
0.004608154296875,
0.00131988525390625
] |
EESTI LAUATENNISELIIT
Juriidiline aadress:
Tiskrevälja 8, 13516 Tallinn, ESTONIA
GSM: +372 514 3454
E-post: firstname.lastname@example.org
ELTL juhatuse koosoleku protokoll
Tallinnas 28.02.2019 kell 12.00
Osalesid juhatuse liikmed Madis Koit, Peeter Allikoja, Kristo Kauküla, Janar Ignahhin, peasekretär Margit Tamm
Koosoleku juhataja : Madis Koit
Protokollija : Margit Tamm
1. Märjamaa SK avaldus
Märjamaa Spordiklubi avaldas soovi astuda ELTL liikmeks
Otsus : võtta MTÜ Märjamaa Spordiklubi ELTL liikmeks.
2. Eesti individuaalsete meistrivõistlused
Madis Koit andis ülevaate võistluse korraldamisest
3. Eesti veteranide meistrivõistlused
Otsus : vabastada klubilisuse nõudest võistlejad alates võistlusklassist 70+
4. Juhatuse esimehe ülevaade hetkeolukorrast
* Kontor
* Eelarve uues olukorras (riigilt raha vähem)
* Euroopa võistkondlike MV Stage 2
EESTI LAUATENNISELIIT
Juriidiline aadress: Tiskrevälja 8, 13516 Tallinn, ESTONIA
GSM: +372 514 3454
E-post: email@example.com
5. Ettepanekud ELTL võistluste juhendite muudatusteks
Juhatus arutas liikmesklubidelt ja juhatuse liikmetelt laekunud ettepanekuid
Otsus : juhatus otsustas sisse viia järgmised muudatused :
* Jätta Laste GP juhend muutmata, kuid kutsuda ellu võistlus (Noorte GP sari) vanuseklassidele U17, U19 ja U21
* Noorte TOP 8 jääb kalendrisse (kevadel), lisandub kõikidele vanuseklassidele koos Noorte TOP10 , toimumisaeg sügis.
* Kui leitakse sponsor rahaliste auhindade väljapanemiseks, siis korraldatakse ka täiskasvanute TOP8
* Eesti noorte individuaalsetel meistrivõistlustel saavad poolfinaalide kaotajaid III koha medali. Ühtlasi kehtestada osalustasu suurus individuaalturniiril 10 EUR, paaris- ja segapaarismängu registreerimistasu suurus 4 EUR võistleja kohta.
* Eesti noorte võistkondlikel meistrivõistlustel laenumängijat kasutaval võistkonnal on kõrgem osalustasu.
* ELTL võistlustel peale registreerimistähtaja lõppu registreerunutele kehtestatakse topelt osalustasu.
|
<urn:uuid:c099307a-64e0-4282-9411-90dbd9eba59b>
|
CC-MAIN-2023-23
|
https://uus.lauatennis.ee/wp-content/uploads/2020/06/Juhatuse_protokoll-20190228.pdf
|
2023-06-09T15:59:20+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-23/subset=warc/part-00157-ffa3bf93-6ba1-4a27-adea-b0baae3b4389.c000.gz.parquet
| 670,163,429
| 794
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999674
|
ekk_Latn
| 0.999798
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
861,
1973
] | 1
|
[
0.06689453125,
0.8515625,
0.07568359375,
0.004608154296875,
0.00051116943359375,
0.0002193450927734375
] |
Koolieelse lasteasutuse muusikaõpetajate
Pärnu suvekool „Meretäis muusikat"
Õpitoad ja loovtegevused õpetajalt õpetajale II
Lektorid
Annika Eliste, Kristi Kiilu, Külliki Levin, Illika Lõhmus, Anneli Martensoo, Karin Muldma, Sirli Mändma, Liis Polli, Eva Püssa
Aeg
7.–10. august 2023
Koht
Pärnu Kunstide Maja, Pühavaimu 8
Maht
24 tundi
Maksumus
150 eurot
Registreerumine
aadressil sise.eamt.ee/tk kuni 15. maini 2023 või kuni kohtade arvu täitumiseni
Kohtade arv 75
Kursusele vastuvõtt toimub registreerumise järjekorra alusel.
NB Majutuseks on reserveeritud Koidulapark Hotell, Kuninga tn 38, Pärnu.
NB Hotellis on 2-kohalised toad, maksumusega 39 eurot inimese kohta ühe öö eest (kahekohalise toa hind 78 eurot ühe öö eest). Hinna sisse kuulub hommikusöök.
Palume osalejatel kohe pärast kursusele registreerumist ise broneerida oma majutus e-posti teel aadressil firstname.lastname@example.org kasutades MÄRKSÕNA: EMTAmuusikud
Kursuse eesmärgid:
- täiendada koolieelse lasteasutuse muusikaõpetaja erialast kompetentsi mõtestatud muusikategevuste läbiviimiseks üldkultuurilises kontekstis;
- tutvustada muusikategevuste didaktilisi võtteid lapse eneseväljenduse toetamiseks;
- arendada muusikaõpetajate oskusi loovate muusikategevuste inspireerivaks läbiviimiseks;
- jagada kogemusi praktiliste muusikategevuste mitmekesistamiseks.
Õppetöö vormid: õpitoad, praktikumid, loengud, arutelud
Õpiväljundid:
Kursuse läbinud õpetaja:
- oskab mõtestada koolieelse lasteasutuse muusikategevusi üldkultuurilises kontekstis;
- tunneb ja oskab kasutada erinevaid didaktilisi võtteid laste loova eneseväljenduse arendamiseks;
- on laiendanud oma erialast kompetentsi ning oskab ennast analüüsida ja leida toetavaid tegevusi erinevates olukordades.
Loengud ja töötoad
Avastades muusikakultuuri. Vaateid lasteaia muusikakasvatusele praktiseeriva õppejõu perspektiivist – Kristi Kiilu (2 tundi)
Eesmärk on kutsuda kuulajat kaasa mõtlema ja arutlema muusikakultuuri kestlikkuse teemal.
Sisu
Milline on, või võiks olla lasteaia muusikakasvatuse panus meie kultuuri, eriti muusikakultuuri mitmekesisuse ja eriilmelisuse säilimisel. Millised õppe- ja kasvatustegevused soodustavad muusikakultuuri sisseelamist? Mil moel õpetaja töö eesmärgid, sisu- ja väärtusvalikud mõjutavad tulevasi aktiivseid ühiskonna liikmeid edasi kandma kultuuri kõige laiemas tähenduses? Kuidas leida orientiire sisukaks ja rahuldust pakkuvaks tööks tänases maailmas?
Kristi Kiilu on lõpetanud koorijuhtimise eriala prof Kuno Arengu klassis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kaitsnud teadusmagistrikraadi kasvatusteadustes Tallinna Ülikoolis (Diferentseeritud muusikaline tegevus eelkooliealiste laste muusikatunnis) ning filosoofiadoktori kraadi Helsingi Ülikoolis (Alushariduse muusikalise kasvatuse kontseptsioon Eestis aastatel 1905 – 2008). Töötab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusikakasvatuse professorina, juhatab Tallinna Poistekoori ettevalmistuskoore ning jagab muusikaarmastust koolieelikutele „Sipsiku" lasteaias. Kristi osaleb Rootsi, Soome, Ungari ja Eesti teadusprojektis, mis uurib muusikakõrgkoolide kultuure ning ta on ka Eesti esindaja Põhja- ja Baltimaade muusikaõpetajakoolituse võrgustikes. Kõik tema tegemised lähtuvad sügavast veendumusest, et muusika ja muusikaga tegelemine loob meid endid, kogukondi, meie kultuuri ja identiteeti. Nõndasamuti toimib ta lastega kui selleks võimalused luuakse.
Muusikalised jutustused väärtuskasvatuse allikana – Karin Muldma, Illika Lõhmus (2 tundi)
Eesmärk on tutvustada uusi laule ja lugusid. Äratada huvi ja näidata võimalusi juttude erinevaks kasutamiseks muusikaõpetaja töös nii laste kui täiskasvanutega. Innustada õpetajaid ise rääkima ja looma lugusid.
Sisu
Muusikast võrsunud jutud ja juttudest sündinud laulud. Mis juhtub, kui jutuvestja hakkab laulma ning muusik rääkima lugusid? Kuidas, kas ja miks rääkida lugusid? Millised lood sobivad lastele? Mis vanusele sobivad muinasjutud? Jutud raamatukaante vahelt, isetehtud jutud, lood elust enesest.
Karin Muldma on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikapedagoogika eriala, magister. Töötab Tallinna Liivaku lasteaias muusikaõpetajana. Karin Muldma on välja andnud koos Illika Lõhmusega kolm laulukogumikku, mis sisaldavad Karini laule ja Illika tekste.
Illika Lõhmus on lõpetanud Tallinna Ülikooli eelkooli pedagoogika ja psühholoogia erialal, magister. Töötab Tallinna Lotte lasteaias rühma õpetajana. Illika Lõhmus jagab erinevatel koolitustel oma armastust meie pärimuse ja lugude rääkimise vastu.
Koos Kariniga on nad koolitanud üle kümne aasta muusikaõpetajaid Eesti Muusikaja Teatriakadeemia täienduskursustel ja Tallinna Ülikoolis, käinud esinemas ning viinud läbi töötubasid erinevates koolides, lasteaedades, raamatukogudes üle Eesti. Koos on läbi viidud ka kursused Luxemburgis ja osaletud laululoomingu võistlusel.
Alexanderi tehnika – Eva Püssa (6 tundi)
Eesmärk on tutvustada Alexanderi tehnikat (AT) kui praktilist eneseabi meetodit, mille printsiipide rakendamine aitab teadlikuks saada oma keha- ja mõttekasutuse kahjulikest, pingeist tekitavaist harjumustest ning neist teadlikult loobuda, mis teeb omakorda võimalikuks naasta esialgse, loomuliku ja vaba enesekasutuse juurde. AT on EMTA muusikute ja näitlejate õppekavas olnud juba üle 20 aasta. Tehnikast abi kõigile ja kõikjal.
Sisu
Õppemeetoditeks on praktilised harjutused ja meetodi teoreetilisi aluseid tutvustav loeng.
Eva Püssa omab Alexanderi tehnika Instituudi STAT (The Society of Teachers of the Alexander Technique) sertifikaat aastast 2019. Ta on vabakutseline Alexanderi tehnika õpetaja, näitleja, muusikaõpetaja (grupi- ja individuaaltunnid, koolitused).
Swingtants lasteaia muusikatunnis – Sirli Mändma (4 tundi)
Eesmärk on tutvustada swingtantsu võimalusi lasteaias. Kuidas muuta muusikatunnid, üritused põnevamaks ja elavamaks kasutades swingtantsu? (Paarilisega, soolotantsuna ja rühmaga).
Sisu
Õpime liikuma swingmuusika järgi. Swingtantsu ülesehitus. Õpime swingtantsu nii soolot-, paarilisega- kui rühmas tantsides. Lihtsamad põhisammud, nimetused. Lindy hopi (paaristantsu) figuurid. Swing line-tants.
Sirli Mändma töötab Karksi-Nuia Lasteaias muusika- ja liikumisõpetajana. On õppinud Tartu Avatud Ülikoolis, liikumis- ja sporditeadust, võimlemise eriala. Omandanud on magistrikraadi. Muusikat on õppinud peale muusikakooli veel erinevatel kursustel, koolitustel ja kõige rohkem läbi improvisatsiooni ja ise õppides ning poja kõrvalt. 26 aastat on ta olnud tantsutreener, koreograaf, tantsustuudio juht. (S-Stuudio Viljandis, hetkel veab stuudiot tütar Leanika Mändma-Orasmaa) Swingtantsu on õppinud Eestis swingi maaletoojalt Tantsu-ja kultuurikodu Moduse juhilt Piret Torm Kriisilt. Lisaks täiendanud ja koolitanud ennast nii Eestis kui mujal erinevates laagrites, õpitubades, festivalidel ja koolitustel. Tantsu on õpetanud nii lastele, noortele kui täiskasvanutele, kes on osalenud erinevatel esinemistel, festivalidel ja võistlustel. Lisaks korraldab ja viib läbi üritusi, laulab ja mängib pille (klahvpill, kitarr, karmoška) erinevates koosseisudes.
Hetkel juhendab ka naiste swingtantsu trenni Mõisakülas. Lasteaias õpetab nii muusika- kui liikumistundides palju swingtantsu elemente. Ka õpetajatele on tantsu õpetanud, eelmisel aastal on edukalt osaletud näiteks võimlemispeol.
Väikekandle mängu õpetamisest ja rakendamisest koolieelses muusikakasvatuses – Anneli Martensoo (4 tundi)
Eesmärk on propageerida väikekandleõpetust lasteaias, mõtestada selle olulisust. Anda inspiratsiooni ja muusikalist materjali rikastamaks muusikategevust ja lõimida kandlemängu Orffi instrumentidega.
Sisu
1. osa – sissejuhatav, teemat ja praktilist kogemust tutvustav loeng koos videomaterjaliga ning vestlusring väikekandle õpetamise teemal.
2. osa – praktiline töötuba koos väikekannelde ja Orffi instrumentidega.
Osaleja saab kaasa noodimaterjali.
Anneli Martensoo on Tallinna Veerise Lasteaia muusikaõpetaja, stuudio „Väike Muusik" looja ja õpetaja. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli muusikateooria-kompositsiooni eriala ning Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika eriala. Muusika, eriti laulmine on ta elu osa olnud alates varasest lapseeast – ta on olnud 8 aastat ETV Ave Kumpase laulustuudio laululaps, lindistanud ja esitanud arvukalt eesti heliloojate uusi lastelaule. Ave Kumpase tugev pedagoogi-isiksus on ajendanud ka Annelid lastega tegelema. Õpingute kõrvalt Konservatooriumis asus ta tööle Eesti esimesse muusikamängukooli „Musamoor". 1995 aastal asutas ta koos aktiivsete lastevanematega Stuudio „Väike Muusik", mille eestvedaja ja õpetaja on tänaseni. Aastast 2006 sai alguse töö lasteaia muusikaõpetajana. Õpetajatööga seoses on kirjutanud arvukalt lastelaule, millest osa võib kuulda 2-l CD plaadil - „ Väike Muusik lastelaule" ja „Muinasjututort". Laulu „ Väike Muusik" on mudilaskooride poolt ette kantud Tartu 2009 a. juubelilaulupeol.
Viimase viie aasta suureks huviks on olnud propageerida ja õpetada koolieelikutele väikekannelt. Seda soosib igati tema praegune töö pärimust edendavas Veerise lasteaias. Sellealane tegevus on tunnustust ja äramärkimist pälvinud lasteaia siseselt tänukirjaga „Helisevad kandlekeeled", Aasta Tegu 2020, „Tallinna haridusasutuste kuu haridustegu" kui ka Haabersti linnaosa tunnustuskonkursil aasta parima lasteaiaõpetaja kategoorias. Lisaks igapäevatööle lastega harrastab ta endiselt soololaulmist, viimased 3 aastat teeb koostööd legendaarse H. Zeiger Bigbandiga.
Mängulised võtted praktilistes muusikategevustes: kogumiku „Loovuslapse laulud" tutvustamine - Liis Polli (2 tundi)
Eesmärk on tutvustada Liis Polli loomingut ja anda ideid praktilisteks mängulisteks lauludeks. Neis kasutatavaid laste jaoks põnevaid vahendeid, millega saab hõlpsasti tegutseda ka õues. Tutvustada teiste autorite loodud materjale, mis sobivad nt pidudeks ning on alati aktuaalsed.
Sisu
Laulukogumiku „Loovuslapse laulud" tutvustus. Kogumik on inspireeritud väikelaste õueringist. Kogumiku „Pollipere mängulood" laulude erinevad esitlusviisid ning kasutatavad vahendid. Mujalt pärit vahvaid pidude ideed, mis on pidevas aktiivses kasutuses.
Liis Polli on lõpetanud Tallinna Ülikooli cum laude muusika ja muusikaõpetaja erialal ning töötanud dirigendina, samuti rühmaõpetajana lasteaias, muusikaõpetajana koolis, lasteaias ja mudilaste muusikastuudios. Aastast 2014 on ta MTÜ Loovuslaps juhataja ja huviringide juhendaja. Tegeleb ka pidude läbiviimisega tegelaskujuna ja lastelaagrite korraldamisega. Tema käe all õpivad lapsed vanuses kuus kuud kuni kümme aastat.
Loovuse vastu tärkas suurem huvi ülikoolis, nii bakalaureuse- kui ka magistritöös uuris ta loovust ning lapsevanemate, lasteaia direktorite ja muusikaõpetajate arvamust loovtegevuste kohta. Erilist tähelepanu pöörab Liis Polli õuesõppe arendamisse. Seetõttu toimuvad kõik tema korraldatud peod, lastelaagrid ja väikelaste muusikaline ring aastaringselt õues. Lisaks töötab ta ka algklasside muusikaõpetajana. Liis Polli kirjutatud laulud on leidnud koos Sirje Toompere loominguga koha kogumikus „Pollipere mängulood" ja tema uues autorikogumikus „Loovuslapse laulud".
Praktikult praktikule: laulud, tantsud ja mängud muusikategevustes – Annika Eliste (2 tundi)
Eesmärk on tutvustada aastate jooksul läbi proovitud ning ajas muutunud muusikalisi tegevusi.
Sisu
Liikuda lauldes, tantsides ja mängides „sügisest kevadesse". Jagada repertuaari, kuhu kuuluvad nii omalooming kui ka erinevaid teid pidi repertuaarinimekirja jõudnud laule ja mänge.
Annika Eliste töötab muusika- ja liikumisõpetajana Lasva Lasteaias Pargihaldjas. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži alushariduse pedagoogi erialal. Lisaks omandanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia täiendõppes koolieelse lasteasutuse muusikaõpetaja lisaeriala aastatel 2019–2020. Üle 10 aasta on Annika Eliste töötanud beebi- ja mängukooli õpetajana Võru Loovuskoolis.
Didaktilisi võtteid laulude ja luuletuste mängulisteks omandamiseks: laulukogumiku „Lenda pilveke" tutvustamine – Külliki Levin (2 tundi)
Eesmärk on uue lauliku „Lenda pilveke" laulude ja luuletuste tutvustus.
Sisu
Laulukogumiku „Lenda pilveke" laulude ja luuletuste mänguline omandamine, seda lähtuvalt lauluõppest kui loomingulisest protsessist, kaasates teksti, liikumist, rütmikat ja loovust.
Külliki Levin on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Kooli muusikaosakonna ning ja Tallinna Ülikooli koorijuhtimise ja kultuuritöötaja eriala ning omandanud magistrikraadi. Töötab Tallinna Liivamäe lasteaias muusikaõpetajana ning on laulustuudio Külliki Lauluaed juht ja lauluõpetaja juba 26 aastat. Külliki peamiseks kireks on laululooming (ligi 200 laulu) ja muusikavideote loomine (37 videot) ning üle kõige naudib ta just loomeprotsessis olemist. Ta on täiendanud end erinevatel koolitustel ning töötubades alates gregooriuse koraalist ja muusikateraapiast kuni renessansstantsudeni, prantsuse keelest kuni digifotograafiani.
Täiendav info: email@example.com, 667 5757
|
<urn:uuid:012f8b50-89c7-49b3-925b-fce4538a2091>
|
CC-MAIN-2023-23
|
https://eamt.ee/wp-content/uploads/2023/03/23.15-INFO-Parnu-suvekool-2023-1.pdf
|
2023-06-09T14:09:42+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-23/subset=warc/part-00157-ffa3bf93-6ba1-4a27-adea-b0baae3b4389.c000.gz.parquet
| 265,213,672
| 5,465
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999898
|
ekk_Latn
| 0.999903
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1406,
3777,
6026,
9130,
11651,
13334
] | 1
|
[
0.1435546875,
0.435546875,
0.30859375,
0.0927734375,
0.012451171875,
0.004974365234375
] |
Sihtkontrolli kokkuvõte. Restoranid ja kohvikud 2017
2017. aasta augustikuus viis Tööinspektsioon läbi sihtkontrolli toitlustusettevõtetes: restoranides ja kohvikutses. Sihtkontroll on läbi viidud ette teatamata, selleks et sihtkontrolli tulemused oleksid võimalikult objektiivsed. Sihtkontroll on läbi viidud 44 ettevõttes üle Eesti. Enamus külastatud ettevõtetest on oli töötajate arvuga kuni 9 inimest, kuigi esines ettevõtteid töötajate arvuga kuni 49 (vt joonis 1). Kontrollitud ettevõtetes on fikseeritud 85 rikkumist.
Liikumisteede ohutus
Kuivõrd enamus tööõnnetusi juhtub libisemisest ja kukkumisest samal tasapinnal, siis domineerivaks sihtkontrolli teemaks oli liikumisteede ohutus. Sihtkontroll näitas, et 47% (vt joonis 2) külastatud restoranides ja kohvikutes ei olnud liikumisteed ohutud. Märkimisväärne on see, et osadele puudustele töökeskkonnas on juhtinud tähelepanu just töötajad. Sellele vaatamata, olid need puudused inspektori tuleku ajal kõrvaldamata. Esines puudusi ka kohtades, kus on juba juhtunud tööõnnetusi ning samalaadsete tööõnnetuste ärahoidmiseks olid meetmed tarvitusele võtmata.
Enam levinud tööinspektorite poolt fikseeritud puudused on järgmised: hämarates trepihallides esimesed ja viimased märgistamata trepiastmed, märgistamata kõrged lävepakud, väliterrassi ääred, kaldteed ning muud tasapinna erinevused. Juhtmed liikumiseteel, kulunud põrandakatted, näiteks vaipkate, millel mõlemad otsad üles rullunud. Liikumisteele ning varuväljapääsude juurde ladustatud kaup või tühjad kastid. Käsipuude puudumine järsudel treppidel, mistõttu ei ole trepil liikuvatel töötajatel võimalik kukkumise või komistamise korral millestki kinni võtta, et takistada enda allakukkumist.
Alaealised
Sihtkontroll näitas, et 40% (vt joonis 3) kontrollitud ettevõtetes töötasid alaealised. Enamus alaealistest töötasid köögis abitöölisena, ettekandja abina või flaierite jagajana. Alaealiste peamisteks tööülesanneteks on mandlite müümine, laudade katmine, klientide teenindamine kassas, mittealkohoolsete jookide (jäätisekokteil, mahlad jne) valmistamine ning serveerimine, toitude pakendamine, nõude koristamine, külaliste kutsumine restorani, nõudepesemine, klaaside poleerimine ning teenindussaalide koristamine. Lisaks hommikusöökide ettevalmistamisega seotud tööd ja toidu viimine buffee laudadele, kohvi keetmine, toiduvaagnate täiendamine, nõude ettetoomine, puuviljade koorimine, tortide lõikamine ning vahvlite küpsetamine.
Töötajate väljaõpe ja juhendamine
Positiivsena võib välja tuua seda, et enamus töötajatest olid enne tööle asumist juhendatud (vt joonis 4). Valdavale enamusele on tutvustatud töökeskkonna riskianalüüsi tulemusi, vaatamata sellele, et 60% külastatud ettevõtetes puudus pädev töökeskkonnaspetsialist.
Vesteldes kontrollimiste ajal töötajatega ja tööandjatega selgus, et reeglina suuri tööohutus- ja töötervishoiualaseid eksimusi igapäevatöös ei esine, sest töötajad on eelnevalt põhjalikult juhendatud
kogemustega kolleegide poolt. Juhul, kui teised märkavad vigu töökaaslase töös, siis kindlasti pööravad sellele tähelepanu. Toimunud eksimused räägitakse läbi. Eksimuste korral reeglina teavitatakse juhatuse liikmeid ja vanemad töötajad näitavad täiendavalt õigeid töövõtteid ning abistavad õigete tööliigutuste omandamisel. Uued töötajad praktiseerivad esialgu koos kogenud töötajatega.
Kuigi vesteldes tööandjatega ja töötajatega selgus, et valdav enamus on saanud juhendamise enne tööle asumist, siis dokumentatsioon näitab vastupidist. Valdaval enamusel puudub töötajate juhendamine ja väljaõpe registreeritud kujul, mis tähendab, et juhendamised ja väljaõpped on toimunud suuliselt.
Kokkuvõte
Kokkuvõtvalt võib öelda, et sihtkontrolli käigus avastatud puudused viitavad ebapiisavale sisekontrollile, kõiki tuvastatud puudusi oli võimalik kõrvaldada avastamise hetkel ilma tööinspektori sekkumiseta. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohustab tööandjat läbi viima süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt seaduse nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused.
Tööinspektsioon tänab kontrollitud kohvikute ja restoranide töötajaid ja tööandjaid hea koostöö eest ning soovib edu turvalise töökeskkonna arendamisel!
Kokkuvõtte koostas
Karina Bikmurzina
|
<urn:uuid:661510b0-fecd-4293-b8ec-088b3cda1a35>
|
CC-MAIN-2022-40
|
https://www.ti.ee/media/828/download
|
2022-09-30T03:50:55+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-40/subset=warc/part-00200-26160df0-1827-4787-a515-95ecaa2c9688.c000.gz.parquet
| 1,094,288,433
| 1,761
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000001
|
ekk_Latn
| 1.000006
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2458,
4442
] | 2
|
[
0.00634765625,
0.375,
0.5703125,
0.040283203125,
0.007537841796875,
0.0010528564453125
] |
Teabeleht
KÄSITSI ALUSKLAASIDE VÄRVIMISE KOMPLEKT
Mahutavus 300 ml
In vitro diagnostiline – meditsiiniseade IVD klass A, määrus (EL) 2017/746
Tootja: Bio-Optica Milano S.p.A.
Basic UDI: 080339762W0503909938
Avaldamise kuupäev: 16/05/2022
Muudatus 001
www.bio-optica.it
–
firstname.lastname@example.org
–
email@example.com
1
Lihtne ja ökonoomne süsteem histoloogiliseks ja tsütoloogiliseks värvimiseks.
ÜLDOMADUSED
Komplekti kuulub 3 või 12 nõu jaoks mõeldud roostevabast terasest hoidik. See hoidik on vastupidav hapetele ja lahustitele. Komplekti kuuluvad metallist hoidik, nõud (igaüks mahutavusega 300 ml) ja plastikust alusklaasikorv 25 alusklaasile.
Klaaskiududega jäigastatud PET-ist (polüetüleentereftalaat) valmistatud nõud on vastupidavad lahustitele, eriti histoloogialaboris kasutatavatele (nt ksüleen jms). Need taluvad temperatuuri vahemikus 0 °C kuni +120 °C, seega saab neid kasutada ka immunohistokeemiliste protseduuride puhul. Nõusid tuleb steriliseerida autoklaavis ja kasutada mikrolaineahjus.
ALUSKLAASIKORV
Valmistatud PET-ist (polüetüleentereftalaat), mis on vastupidav hapetele, lahustitele ja kõrgetele temperatuuridele. Mõeldud 25 alusklaasile. Käepide on spetsiaalselt loodud selleks, et oleks võimalik paremini haarata. Nõud on võimalik kasutamise ajal täielikult sulgeda, vältides reaktiivi aurustumist.
Tehnilised andmed
Avaldamise kuupäev: 16/05/2022
Muudatus 001
www.bio-optica.it
–
firstname.lastname@example.org
–
email@example.com
Teabeleht
2
Klaakiududega PET (polüetüleentereftalaat)
3
Teabeleht
PET-i üldised omadused
Tegemist on polüestriperekonda kuuluva termoplastilise polümeervaiguga, mida kasutatakse selle omaduste tõttu: elektriline, keemiline vastupidavus, vastupidavus kõrgetele temperatuuridele, vormimiskiirus. Lisaks suurendab klaaskiudude lisamine materjali vastupidavust. See talub korduvat autoklaavimist isegi 150 °C juures.
PET-i keemiline vastupidavus
Legend:
++ Teoreetiliselt vastupidav
+++ Vastupidav
+ Vastupidav eranditega
-- Vastupidavus puudub; kokkupuude võib põhjustada deformatsiooni
- Pole eriti vastupidav
Muudatus 001
www.bio-optica.it
–
firstname.lastname@example.org
–
email@example.com
|
<urn:uuid:a3be65dd-c879-49ee-9061-54f2461cca91>
|
CC-MAIN-2024-33
|
https://bio-optica.it/ftp/Sito/technical_datasheet/Set10-10_et.pdf
|
2024-08-09T16:19:11+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-33/subset=warc/part-00244-4f628544-3cdf-4526-86aa-bdfa0b33cdc9.c000.gz.parquet
| 89,789,869
| 843
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.996701
|
ekk_Latn
| 0.999964
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
327,
1488,
2176
] | 1
|
[
0.0625,
0.8515625,
0.0791015625,
0.007049560546875,
0.000324249267578125,
0.0000858306884765625
] |
Seoses Tapa-Tartu vahelise lõigu renoveerimis- töödega on Tartu – Valga liini sõiduplaanid 6. aprillist – 27. juunini allolevad:
NB! L 15. aprillil, N 22. juunil ja L 24. juunil sõidavad rongid E,K,R,P graafiku alusel!
T – väljumine tööpäevadel
L,P – väljumine puhkepäevadel ja riiklikel pühadel
Muudatustega plaan on leitav ka sõiduplaani otsingust lehel www.elron.ee.
|
<urn:uuid:492d4af3-1d83-492f-a9b9-1a471f4b240e>
|
CC-MAIN-2018-17
|
http://pskovrail.ru/2017a/valga_tartu_06.04_27.06_2017.pdf
|
2018-04-22T06:39:31Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-17/segments/1524125945497.22/warc/CC-MAIN-20180422061121-20180422081121-00232.warc.gz
| 250,491,461
| 165
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999996
|
ekk_Latn
| 0.999996
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
373
] | 1
|
[
0.00010585784912109375,
0.99609375,
0.0028076171875,
0.000015735626220703125,
7.562339305877686e-7,
0.0000013634562492370605
] |
Kontakt / Contact
AIC for Estonia
Aadress: Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts Lennuinfo osakond Kanali põik 3 Rae küla, Rae vald 10112 Harjumaa Estonia
Tel:
+372 625 8323
Faks: +372 625 8200
AFS: EETNYOYX
Email: firstname.lastname@example.org
URL: aim.eans.ee
Uus vertikaalne referentssüsteem
Alates 1. jaanuarist 2018 võeti Eestis kasutusele uus vertikaalne referentssüsteem. Seni kasutusel olnud Balti kõrgussüsteemi BK77 asemel hakatakse kasutama uut Euroopa vertikaalset referentssüsteemi (EVRS). Eestis tähistatakse EVRS-i kõrgusi lühendiga EH2000.
Uuele vertikaalsele referentssüsteemile üleminekul lisandub absoluutsetele kõrgusväärtustele sõltuvalt piirkonnast 15 24 cm.
Sellega seoses muutuvad vähesel määral paljud AIP-is avaldatud absoluutkõrguste väärtused.
Kõrgusmuudatuste planeeritav jõustumiskuupäev on 24. mai 2018.
© EANS
AIC A 02/2018 Kehtiv alates Effective from 15 MAR 2018 UFN Avaldatud Published on 15 MAR 2018
New Vertical Reference System
As of 01 JAN 2018 Estonia started to use a new vertical reference system. Formerly used Baltic Height System BK77 will be replaced by a new European vertical reference system (EVRS). In Estonia the EVRS height measurements will be marked EH2000.
Conversion to the new vertical reference system will result in a 15 to 24 cm increase of elevation values depending on the area.
As a result there will be minor changes in several elevation values published in Estonian AIP.
The planned effective date for the elevation changes is 24 MAY 2018.
TÜHJAKS JÄETUD PAGE INTENTIONALLY LEFT BLANK
|
<urn:uuid:067499a1-e665-4ff4-8cc8-985e09e16dd7>
|
CC-MAIN-2018-22
|
https://aim.eans.ee/Files/UPLOADED_FILES/AIC/EE-eAIC-2018-02-A.pdf
|
2018-05-22T17:42:58Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-22/segments/1526794864837.40/warc/CC-MAIN-20180522170703-20180522190703-00320.warc.gz
| 505,818,423
| 510
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.996387
|
ekk_Latn
| 0.995797
|
[
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1503,
1549
] | 1
|
[
0.0255126953125,
0.55859375,
0.37109375,
0.04345703125,
0.00112152099609375,
0.0002765655517578125
] |
31995R0354
23.2.1995
ET
EUROOPA ÜHENDUSTE TEATAJA
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 354/95, 20. veebruar 1995, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, võttes arvesse 1994. aasta ühinemisakti, eriti selle artiklit 169,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut ning arvestades, et:
määrusega (EMÜ) nr 337/75 ( 1 ) loodi Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus;
Artikkel 1
Määruse (EMÜ) nr 337/75 artikli 4 lõike 1 esimest lõiku muudetakse järgmiselt.
1. Sissejuhatavas lauses asendatakse sõnad "39 liiget" sõnadega "48 liiget".
2. Punktides a, b ja c asendatakse sõnad "kaksteist liiget" sõnadega "viisteist liiget".
Artikkel 2
kõnealuse keskuse haldusnõukogu koosseisu on vaja kohandada, et võtta arvesse Austria, Soome ja Rootsi ühinemist liiduga,
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 1995.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. veebruar 1995
Nõukogu nimel eesistuja
E. ALPHANDÉRY
( 1 ) EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 251/95 (EÜT L 30, 9.2.1995, lk 1).
L 41/1
|
<urn:uuid:5487b761-c268-4416-b15c-d9c0bb3db197>
|
CC-MAIN-2020-05
|
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:31995R0354&from=EL
|
2020-01-21T11:52:50+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-05/subset=warc/part-00193-2224c996-15d6-400a-8ae4-2d0740e74c18.c000.gz.parquet
| 443,738,225
| 603
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1312
] | 2
|
[
0.099609375,
0.384765625,
0.390625,
0.1181640625,
0.0050048828125,
0.0028228759765625
] |
KEILA LINNAVALITSUSE 49. ISTUNGI P R O T O K O L L
Keila
1. november 2018 nr 2-1/41
Istung algas kell 9.00, lõppes kell 9.40
Istungit juhatas
linnapea
Enno Fels
Istungist võtsid osa:
linnavalitsuse liikmed
Anneli Pärlin
Inge Angerjas
Elmet Puhm
Avo Reiska
Linnasekretär
Maris Mäger
protokollija
Raili Särev
Kutsutud: Eike Käsi, Valdur Vacht, Olar Barndõk,
Sven Andrejev, Siiri Hunt, Ave Kivinukk
E.Fels avas istungi.
Ühehäälselt kinnitati alljärgnev päevakord:
1. Kultuuri, hariduse ja sotsiaalhoolekande valdkonna eelnõud
2. Ehituse, detailplaneeringute ja maakorralduse valdkonna eelnõud
3. Avatud hankemenetluse korraldamine (Keila Lasteaed Miki köögitehnika ostmine)
4. Keila linna elanikekampaania läbiviimine
1. Hariduse valdkonna eelnõud
Ettekandja E.Käsi
Kaasettekandjad T.Rämmel ja A.Kivinukk
1.1. Inventuurikomisjoni moodustamine
Ettekandja E.Käsi
Kuulati E.Käsi ettekannet
Otsustati: vastu võtta korraldus nr 352
1.2. Eralapsehoiuteenuse toetamine
Ettekandja E.Käsi
Kuulati E.Käsi ettekannet
Otsustati: vastu võtta korraldus nr 353
1.3. Sotsiaaltoetuste ja teenuste maksmise otsustamine
Ettekandja A.Kivinukk
Kuulati A.Kivinuka ettekannet
Otsustati: vastu võtta korraldus nr 354
2. Ehituse, detailplaneeringute ja maakorralduse valdkonna eelnõud
Ettekandja T.Suslov
Kaasettekandjad I.Grünberg, S.Andrejev, O.Barndõk ja S.Hunt
2.1. Lähiaadresside muutmine
Ettekandja S.Andrejev
Kuulati S.Andrejevi ettekannet
Otsustati: kooskõlastada korralduse eelnõu
2.2. Isikliku kasutusõiguse seadmine OÜ Elektrilevi kasuks
Ettekandja S.Andrejev
Kuulati S.Andrejevi ettekannet
Otsustati: vastu võtta korraldus nr 355
2.3. Ehitusloa väljastamine ehitiste rajamiseks (Ülejõe jalgtee ja jalgteesild)
Ettekandja O.Barndõk
Kuulati O.Barndõki ettekannet
Otsustati: vastu võtta korraldus nr 356
2.4. Kooskõlastuse andmine Sopsu-Tooma 7 (maaküttepuuraukude rajamine)
Ettekandja O.Barndõk
Kuulati O.Barndõki ettekannet
Otsustati: vastu võtta korraldus nr 357
2.5. Projekteerimistingimuste määramine raudteerajatiste projekteerimiseks
Ettekandja O.Barndõk
Kuulati O.Barndõki ettekannet
Otsustati: kooskõlastada korralduse eelnõu
2.6. Detailplaneeringute koostamise lõpetamine
Ettekandja S.Hunt
Kuulati S.Hundi ettekannet
Otsustati: vastu võtta korraldus nr 358
3. Avatud hankemenetluse korraldamine (Keila Lasteaed Miki köögitehnika ostmine)
Ettekandja A.Reiska
Kuulati A.Reiska ettekannet
Otsustati: vastu võtta korraldus nr 359
4. Keila linna elanikekampaania läbiviimine
Ettekandja E.Fels
Kuulati E.Felsi ettekannet
Otsustati: vastu võtta korraldus nr 360
Otsused on vastu võetud ühehäälselt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Enno Fels
Linnapea
/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Särev Volikogu referent
|
<urn:uuid:d8f1f26b-40c6-48f1-adbc-1401725833f9>
|
CC-MAIN-2020-05
|
http://www.keila.ee/documents/179240/18486598/01.11LV.pdf/139bdb9d-ae4d-4bd0-a996-95c53fda3145
|
2020-01-21T12:06:21+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-05/subset=warc/part-00190-2224c996-15d6-400a-8ae4-2d0740e74c18.c000.gz.parquet
| 239,950,875
| 1,179
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999664
|
ekk_Latn
| 0.999711
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1440,
2832
] | 0
|
[
0.546875,
0.380859375,
0.05419921875,
0.01446533203125,
0.0019989013671875,
0.000823974609375
] |
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 10.10.2012 COM(2012) 601 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Peamised järeldused Horvaatia ühinemiseks valmisoleku üldise seirearuande kohta
{SWD(2012) 338 final}
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Peamised järeldused Horvaatia ühinemiseks valmisoleku üldise seirearuande kohta
1. SISSEJUHATUS
Ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga lõpetati 2011. aasta juunis. Pärast komisjoni heakskiitvat arvamust, Euroopa Parlamendi nõusolekut ning nõukogu otsust Horvaatia ELi liikmeks võtmise kohta kirjutati 9. detsembril 2011 alla ühinemislepingule (ELT L 112, 24.4.2012). Horvaatia on ühinemislepingu ratifitseerinud ja saab Euroopa Liidu liikmeks 1. juulil 2013, tingimusel et ühinemisleping ratifitseeritakse kõigis liikmesriikides. Ühineva riigina on Horvaatial ühinemiseelsel vaheperioodil aktiivse vaatleja staatus.
Läbirääkimiste käigus nõustus Horvaatia hulga kohustustega, mis tuleb täita hiljemalt ühinemise kuupäevaks, välja arvatud juhul, kui on kokku lepitud konkreetne üleminekukord.
2011. aasta oktoobris avaldatud strateegiadokumendis ja aruandes ning 2012. aasta aprilli Horvaatia ühinemisettevalmistuste seirearuandes 1 märkis komisjon, et Horvaatia on olnud ühinemiseks valmistumisel edukas. Komisjon tuvastas ka valdkondi, kus on veel vaja teha parandusi, et täita täielikult kõik liikmeksoleku nõuded. Horvaatia on koostanud aprilli seirearuande järelduste järelmeetmete tegevuskava. Tegevuskava on rakendamisel, mitmed meetmed on juba võetud. Tuleb märkida edu Brodospliti ümberkorraldamisel, arutelud 3.Maj ja Brodotrogiri erastamise ja ümberkorraldamise korra üle käivad. Jätkunud on kohtusüsteemi reformistrateegia ja tegevuskava rakendamine ja läbivaadatud strateegiat viimistletakse. Valitsus esitas parlamendile uute täitevaktide ettepaneku. Saavutati tulemusi võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu ning on tehtud esimesed sammud huvide konflikti komisjoni loomiseks. Põhiõiguste valdkonnas on vastu võetud diskrimineerimisvastase seaduse parandused ja uus, ombudsmani käsitlev õigusakt. Tihenenud on arutelud Bosnia ja Hertsegoviinaga piirihalduse valdkonna probleemide lahendamiseks. Edu täheldati õigusaktide vastavusse viimises teenuste direktiiviga ja kutsekvalifikatsiooni vastastikuse tunnustamise valdkonnas. Mobiilteenuste tasu/maksumeede tühistati alates juulist 2012.
Ühinemisakti artiklis 36 nõutakse, et komisjon jälgiks tähelepanelikult kõiki kohustusi, mille Horvaatia on ühinemisläbirääkimistel võtnud, keskendudes eelkõige konkurentsipoliitikale, kohtusüsteemile ja põhiõigustele, vabadusele, turvalisusele ja õigusele. Aktis nähakse ette, et komisjon peab esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2012. aasta sügisel üldise seirearuande.
Käesolevas teatises esitatakse kokkuvõte üldise seirearuande peamistest järeldustest. Nimetatud aruandes hinnatakse Horvaatia edusamme ettevalmistumisel ühinemiseks ajavahemikul oktoobrist 2011 kuni septembrini 2012, selles antakse üldine hinnang valmisolekule liikmesriigiks saamiseks ja tuuakse esile valdkonnad, kus tuleb veel teha täiendavaid jõupingutusi, et Horvaatia oleks valmis saama Euroopa Liidu liikmeks 1. juulil 2013.
1 COM(2012) 186 final.
Aruandes hinnatakse Horvaatia valmisolekut liikmeksoleku poliitiliste ja majanduslike kriteeriumide täitmiseks ning ELi õigustiku vastuvõtmiseks ja rakendamiseks, nagu see sätestati Euroopa Ülemkogu 1993. aastal toimunud Kopenhaageni kohtumisel.
Hindamise aluseks on komisjoni kogutud ja analüüsitud teave, kaasa arvatud Horvaatialt saadud sisendteave, ja teave, mida liikmesriigid, rahvusvahelised ja kodanikuühiskonna organisatsioonid on jaganud oma korrapärastes kontaktides komisjoniga. Aruanne põhineb ka komisjoni leidudel ajakohastatud seiretabelites – vahendis, mille eesmärk on Horvaatia läbirääkimiste käigus võetud kohustuste üksikasjalik seire.
Käesoleva aruande kaudu kavatseb komisjon aidata Horvaatiat täiendavates ettevalmistustes ühinemiseks Euroopa Liiduga.
2. HORVAATIA VASTAVUS KOPENHAAGENI KRITEERIUMIDELE – TULEMUSTE KOKKUVÕTE
2.1 Poliitilised kriteeriumid
Horvaatia täidab jätkuvalt poliitilisi kriteeriume. Töö on jätkunud kõigis poliitiliste kriteeriumidega hõlmatud valdkondades (demokraatiat tagavate institutsioonide stabiilsus, õigusriigi põhimõte, inimõigused, vähemuste austamise ja kaitse) ja tulemused on muutumas käegakatsutavaks.
Parlamendivalimised toimusid 2011. aasta detsembris pluralistlikus õhkkonnas ja need viidi läbi tõhusal ja läbipaistval viisil. On vaja parandada valijate nimekirja pidamist, milleks on juba alustatud tööd. Avaliku halduse valdkonnas on vaja täiendavaid jõupingutusi, et suurendada avaliku teenistuse professionaalsust. Tänapäevase, usaldusväärse, läbipaistva ja kodanikele suunatud avaliku teenistuse tagamiseks on vajalik asjaomase õigusraamistiku valmimine ja tõhus rakendamine. Arvestades hiljutisi olulisi avaliku halduse ümberkorraldusi ja ELi liikmesusega seotud täiendavaid kohustusi, peaks Horvaatia võimalikult kiiresti kõrvaldama haldussuutlikkuse piirangud, mis tuvastati üldises seirearuandes, ja tagama, et need ei mõjutaks ettevalmistusi ELi liikmeks saamiseks.
Kohtusüsteemis on jätkunud jõupingutused sõltumatuse, vastutuse, erapooletuse ja professionaalsuse tugevdamiseks. Reformitud riiklik kohtunõukogu ja riiklik prokuratuurinõukogu on toiminud jätkuvalt sõltumatult. Mõlemad organid on jätkuvalt nimetanud kohtuametnikke ametisse läbipaistvate, ühtsete ja objektiivsete kriteeriumide alusel. On vaja teha jõupingutusi nende toimimise parandamiseks, eelkõige selleks, et nad saaksid täita oma laienenud ülesandeid, sealhulgas kontrollida süstemaatiliselt ja täpselt varadeklaratsioone ning kohaldada ennetavalt distsiplinaarmenetlusi. Täiustada on vaja uute kohtunike ja prokuröride valiku ja ametissenimetamise menetlusi. Horvaatia on jätkavalt võtnud meetmeid kohtusüsteemi tõhustamiseks. Ehkki lahendamata kriminaalasjade arv pidevalt väheneb, on viimase 18 kuu jooksul suurenenud pooleliolevate tsiviilasjade arv. See peamiselt tsiviil-, äri-, väärtegude ja täitmisele pööramisega seotud lahendamata juhtumite arvu üldine kasvutrend tekitab muret. Läbivaadatud täitevaktid, mille valitsus 2012. aasta juulis vastu võttis, tuleb parlamendis vastu võtta ja rakendada, et saavutada edasisi konkreetseid tulemusi.
Korruptsioonivastase võitluse õiguslik ja institutsiooniline raamistik on endiselt asjakohane ja seda rakendatakse jätkuvalt. Õiguskaitseasutused toimivad jätkuvalt ennetavalt, eriti kõrgema taseme juhtumite puhul. Tähelepanu tuleb pöörata kohaliku tasandi korruptsioonile, eriti riigihangete valdkonnas. Horvaatia on tõhustanud hulga ennetavate õigusaktidega oma
ennetavaid meetmeid. Horvaatia ei ole täielikult rakendanud huvide konflikti käsitlevaid õigusakte ning on tühistanud endised sätted riiklike ettevõtete nõukogude ja juhatuste liikmeksoleku kriteeriumide kohta. Parlament avaldas 2012. aasta augustis kutse huvide konflikti komisjoni liikmeks kandideerimiseks ja astus sellega esimese sammu nimetatud komisjoni loomiseks. Komisjon on vaja viivitamata luua ja tööle panna. Tähelepanu vajab teabele juurdepääsu ulatus ja rakendamine. Horvaatia on saavutanud edu politseikoostöö ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas. Jätkunud on meetmete võtmine riiklike õigusaktide kooskõllaviimiseks ELi õigustikuga ning toimetulekuks tulevaste probleemidega võitluses organiseeritud kuritegevusega ELis.
Inimõiguste ja vähemuste kaitse valdkonnas järgitakse inimõigusi üldiselt hästi, kuid tähelepanu on ikka veel vaja pöörata homo-, bi- ja transseksuaalide õiguste kaitsele. Gay Pride'i sündmused Splitis ja Zagrebis toimusid ilma suuremate intsidentideta, tänu Horvaatia valitsuse suurele pühendumusele nende sujuva kulgemise tagamiseks.
Seoses vähemuste ja kultuuriliste õiguste kaitsega võib öelda, et vähemuste kaitse on jätkuvalt paranenud tänu asjaomastele meetmetele, mille hulka kuulub ka rahvusvähemuste õigusi käsitlev põhiseaduslik akt. Siiski jääb valitsus- ja kohtuasutustes töötavate vähemusrühmade liikmete osatähtsus endiselt alla nimetatud akti nõuetele. Kooskõlas põhiseadusega valiti 2011. aasta detsembris parlamenti kaheksa rahvusvähemuste esindajat. Siiski peab Horvaatia jätkuvalt edendama sallivust vähemuste, eelkõige Horvaatia serblaste suhtes, ja võtma meetmeid nende kaitseks, keda võidakse endiselt ähvardada või kelle suhtes võidakse panna toime diskrimineerivaid, vaenulikke või vägivaldseid tegusid. Eriti rasked on roma vähemuse elamistingimused ja ikka veel on probleeme hariduse, sotsiaalkaitse, tervishoiu, tööhõive ning isiklike dokumentide kättesaadavuse valdkonnas.
Pagulaste tagasipöördumise valdkonnas on olukord paranenud, jätkub eluasemeprogrammide rakendamine, ehkki aeglasemalt. Edasi tuleb arendada pagulaste jätkusuutliku tagasipöördumise tingimusi.
Sõjakuritegude valdkonnas jätkab Horvaatia koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (EJRK) ja sõjakuritegude käsitlemist kohtutes. Tuleks tugevdada jõupingutusi sõjakuritegude karistamatuse probleemi lahendamiseks, sest enamiku sõjakuritegude edukas käsitlemine seisab veel ees. Tuleb võtta meetmeid, et hõlbustada tunnistajate osalemist kohtuprotsessidel ja nende kaitset, eelkõige erikohtutesse suunatud juhtumite puhul. Piirkondliku koostöö valdkonnas on Horvaatia jätkanud dialoogi naaberriikidega kahepoolsete küsimuste lahendamiseks. Horvaatia parlamendi 2011. aasta oktoobri deklaratsioonis Euroopa väärtuste edendamise kohta Kagu-Euroopas rõhutati Horvaatia kindlat pühendumust toetada teisi piirkonna riike nende teel Euroopa Liitu. Horvaatia on jätkanud koostööd sõjakuritegude teemal kahepoolsel ja piirkondlikul tasandil, toimub hea koostöö õigusasutuste, eelkõige prokuröride vahel. Horvaatia aitab jätkavalt aktiivselt kaasa Sarajevo deklaratsiooni protsessile. 2012. aasta aprillis toimus Sarajevos rahvusvaheline rahastajate konverents. Selle eesmärk oli tagada püsiva lahenduse rahastamine kõigi piirkonna põgenike jaoks, kes asustati ümber relvastatud konfliktide tõttu endises Jugoslaavias 1990. aastatel. Horvaatia peab eraldama vajalikud täiendavad vahendid.
Olulise sammuna piirkonna lepitusprotsessis on vaja igakülgselt läbi vaadata isikute teadmata kadumise juhtumid.
Kahepoolsete suhete valdkonnas algas piirivastuolude lahendamine Horvaatia ja Sloveenia vahel ning vahekohtu esimene menetluslik istung toimus 13. aprillil 2012. Konkreetseid
edusamme tuleb saavutada piiride märkimisel Serbia, Montenegro ning Bosnia ja Hertsegoviinaga.
2.2 Majanduslikud kriteeriumid
Horvaatia majandus stabiliseerus ajutiselt 2011. aasta keskel, kuid pöördus aasta lõpu poole tagasi langusele. 2012. aasta esimesel poolel majanduslangus jätkus. Töötus, eelarvepuudujääk ja riigivõlg, mis olid juba niigi kõrged, kasvasid 2011. aastal veelgi. Majanduse peamiseks nõrkuseks on endiselt suur välisvõlg.
Majanduslike kriteeriumide alusel on Horvaatia toimiva turumajandusega riik. Hädavajalike struktuurireformide jõuline rakendamine peaks võimaldama Horvaatial lähiajal toime tulla liidu konkurentsisurve ja turujõududega.
Säilitati laiapõhjaline poliitiline konsensus turumajanduse põhialuste osas. Arvestades olemasolevaid piiranguid on makromajanduspoliitika olnud üldiselt asjakohane. Keskpangal õnnestus säilitada vahetuskurss ja finantsstabiilsus, järgides samal ajal suhteliselt järeleandlikku rahapoliitikat, sest inflatsioonisurve püsis madal. Pangandussektor on kapitaliga hästi varustatud. Eelarve valdkonnas tegid ametiasutused jõupingutusi suureneva puudujäägi ohjeldamiseks, piirates kulusid. Jooksevkonto puudujääk oli madalal tasemel, kuna impordi taastunud kasvu tasakaalustas suurenev eksport. Koguvälisvõlg on stabiliseerunud, ehkki väga kõrgel tasemel.
Struktuurireformid edenesid mõnes valdkonnas aeglaselt, eelkõige erastamise ja kahjumit tootvate ettevõtete ümberkorraldamise alal, ja mõnes valdkonnas peaaegu puudusid. Eelkõige tööturgude valdkonnas, kus niigi madal tööhõive ja tööturul osalemise tase langesid veelgi, on reformid ikka veel väga varases etapis ning vajavad kiirendamist. Investeerimiskeskkond kannatas jätkuvalt suure regulatiivse koormuse, menetluste aegluse, õiguskindluse puudumise, ettearvamatute haldusotsuste ja arvukate maksutaoliste lõivude all. Sotsiaaltoetused, mis moodustavad riigieelarvest suhteliselt suure osa, on jätkuvalt halvasti suunatud. Arvestades vajadust saavutada keskmise pikkusega perioodil rahanduse jätkusuutlikkus, tuleks eelarvemenetlusi veelgi tõhustada. Riigi kulutuste tõhustamine on jätkuvalt oluline lahendamist vajav probleem.
2.3 Suutlikkus täita liikmeksolekuga kaasnevaid kohustusi
Mis puutub suutlikkusse täita liikmeksolekuga kaasnevaid kohustusi, siis on Horvaatia jätkanud edusamme ELi õigusaktide vastuvõtmisel ja rakendamisel ning on nüüd lõpetamas riikliku õiguse vastavusseviimist liidu õigustikuga. Sellest hoolimata on komisjon tuvastanud mitmeid jätkuvat tähelepanu nõudvaid probleeme. Horvaatia ametiasutused peavad võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada riigi täielik valmisolek ELi liikmeks saamiseks 1. juulil 2013, sealhulgas haldussuutlikkus liidu õigustiku rakendamiseks.
Vastavalt ühinemisakti artiklile 36 on käesolevas punktis osutatud erilist tähelepanu konkurentsipoliitikale, kohtusüsteemile ja põhiõigustele ning vabadusele, õigusele ja turvalisusele.
8. peatükk: Konkurentsipoliitika
Horvaatia üldiselt täidab liitumisläbirääkimistest tulenevaid kohustusi ja nõudeid konkurentsipoliitika valdkonnas ning peaks olema võimeline rakendama ühinemise järel liidu
õigustikku. Kohest tähelepanu nõuab raskustes olevate laevatehaste erastamislepingute sõlmimine.
Horvaatia on viinud oma monopolidevastast võitlust, ühinemisi ja riigiabi reguleerivad õigusaktid liidu õigustikuga suures osas vastavusse. Samuti on ta pidevalt pingutanud nende jõustamise nimel. Horvaatia konkurentsiamet täidab oma ülesandeid täies mahus ja on sõltumatu. Oma ülesannete täitmisel järgib ta kehtivaid õigusakte. Kehtestatud on nõuetekohane süsteem ettevõtjate ühinemise ja riigiabi kontrollimiseks.
Konkurentsiamet on esitanud alates 2011. aasta 1. oktoobrist 29 otsust ja 25 arvamust monopolivastase võitluse ja ettevõtjate ühinemise valdkonnas. Ta on esitanud valitsusele jätkuvalt hinnanguid seaduseelnõude kohta ja muid eksperdiarvamusi.
Riigiabi valdkonnas tegi konkurentsiamet 30 otsust, millest 13 olid seotud abikavadega ja 17 üksikabi meetmetega.
Esimesed aruanded seoses Horvaatia aruandluskohustusega terasesektoris esitati komisjonile 15. detsembril 2011 ja 18. juunil 2012 kooskõlas läbirääkimiste käigus kehtestatud nõuetega.
Ettevõtja Sisak ei ole saadud abi veel tagastanud. 2011. aasta oktoobris otsustasid omanikud lõpetada terasetehase tegevuse ja selle maha müüa, mille tulemusena tootmine peatus täielikult. Ettevõtja CMC Sisak omanikud müüsid terasetehase uuele investorile, Itaalia kontsernile Danieli.
Aruannetes esitatakse ka ajakohast teavet teise terasetehase, Željezara Spliti pankrotimenetluse kohta.
Seoses oma kohustusega anda aru laevatööstuse kohta esitas Horvaatia 16. jaanuaril 2012 esimese kuue kuu aruande oma raskustes olevate laevatehaste ümberkorraldamise kohta, nagu seda nõutakse ühinemisakti VIII lisas. Aruanne sisaldab andmeid elujõulisuse taastamise meetmete, kasutatud abi, oma panuse ja tootmisvõimsuse kohta vastavalt rakendamisjärelevalve metoodikale, mille Horvaatia on komisjoniga kokku leppinud. Aruandes esitatakse ka üksikasju lepingute kohta, millega reguleeritakse omandiõigust sundvõõrandamise kontekstis merenduse valdkonnas. 16. juulil 2012 esitas Horvaatia oma teise kuue kuu aruande laevatööstuse ümberkorraldamise kohta. Lisaks esitas Horvaatia esimese aruande ümberkorraldamisel olevate laevatehaste aastatoodangu kohta.
2012. aasta märtsis kiideti heaks pakkumus Brodospliti laevatehase eest ja Horvaatia on teatanud, et erastamisleping kirjutatakse peagi alla. Pakkumused Kraljevica ja Brodotrogiri laevatehaste eest lükkas tagasi valitsus ja pakkumuse 3.maj laevatehase eest võttis potentsiaalne investor ise tagasi. Valitsus on otsustanud algatada pankrotimenetluse Kraljevica laevatehase suhtes ning püüda 3.maj ja Brodotrogiri laevatehaseid uuesti erastada ja ümber korraldada.
Horvaatia peab kirjutama pärast komisjoni 2012. aasta augusti positiivset otsust alla Brodospliti erastamislepingule ning püüdma kiiresti leida lahenduse 3.maj ja Brodotrogiri laevatehastele, et täita Horvaatia ELiga ühinemise kuupäevaks asutamislepingu lisa nõuded laevatehaste ümberkorraldamise kohta.
Olemasoleva abi kohta on Horvaatia esitanud komisjonile loetelu 11 abimeetmest, mida ta soovib ühinemise kuupäeval käsitada olemasoleva abina. Seitse neist meetmetest on lisatud
ühinemisaktile. Horvaatia peab esitama lisateavet ülejäänute kohta, et komisjon saaks oma hindamise lõpule viia.
23. peatükk: Kohtusüsteem ja põhiõigused
Üldiselt täidab Horvaatia liitumisläbirääkimistest tulenevaid kohustusi ja nõudeid kohtusüsteemi ja põhiõiguste valdkonnas ning peaks olema võimeline rakendama ELiga ühinemise kuupäevast liidu õigustikku ühinemisakti VII lisas sätestatud 10 valdkonnas. Siiski on vaja teha täiendavaid jõupingutusi õigusriigi põhimõtte jätkuvaks tugevdamiseks, täiustades haldus- ja kohtusüsteemi, ning tulemuslikuks võitlemiseks korruptsiooni vastu ja selle ärahoidmiseks. Pidevat tähelepanu nõuavad kodusõja ajal toime pandud kuritegude menetlemine kohtus, inimõiguste järgimine ja vähemuste kaitse.
1) Jätkata kohtusüsteemi reformistrateegia ja tegevuskava tõhusat rakendamist
Kohtusüsteemi reformistrateegia ja tegevuskava rakendamine, sealhulgas õigusliku reguleerimise täiustamine paljudes valdkondades, on üldjoontes jätkunud kavakohaselt. On loodud töörühmad, mis tegutsevad konkreetsete õigusaktide edasise täiustamise ja nende kooskõlastatuse suurendamise nimel. Täiustada tuleb inimressursside kavandamist, sealhulgas kohtusüsteemi pikaajaliste vajaduste rahuldamiseks. Kohtusüsteemile eraldatud eelarve oli stabiilselt umbes 337 miljonit eurot ehk 0,7% SKPst. 2012. aasta veebruaris moodustati kohtureformi strateegia rakendamise seirenõukogu, mis keskendub eelkõige kohtumenetluste tõhususele. 2011. aasta oktoobris võeti vastu riikliku kohtunõukogu seaduse muudatused, et suurendada veelgi võimalusi paigutada kohtutöötajaid ümber vastavalt vajadustele.
2) Jätkata kohtusüsteemi sõltumatuse, vastutuse, erapooletuse ja professionaalsuse tugevdamist
Kohtusüsteemi sõltumatuse, vastutuse, erapooletuse ja professionaalsuse tugevdamiseks 2010. ja 2011. aastal võetud meetmete rakendamine on jätkunud. Reformitud riiklik kohtunõukogu ja riiklik prokuratuurinõukogu on toiminud jätkuvalt sõltumatult.
Mõlemad organid on jätkuvalt nimetanud kohtuametnikke ametisse läbipaistvate, ühtsete ja objektiivsete kriteeriumide alusel. Alates 2011. aastast on ametisse nimetatud 63 kohtunikku. Parandatud on kohtunike ja prokuröride ametissenimetamise üleminekusüsteemi rakendamist, sh suurendades kandidaatidega toimuvate vestluste hindamise läbipaistvust ja tagades kõikide kandidaatide võrdse kohtlemise. See on oluline kuni 2012. aasta detsembrini kehtiva üleminekukorra rakendamise viimastel kuudel. Üleminekukorra rakendamise kogemusi tuleks kohaldada uue, kohtuametnike riiklikku õppeasutuse kaudu ametisse nimetamise süsteemi rakendamisel, mis algab 2013. aasta jaanuaris. Seda kogemust tuleks võtta arvesse ka valikumenetluse ajakohastamisel kohtunike ümberpaigutamiseks eri ametikohtadele. Kohtuametnike riiklikku õppeasutuse esimesed õppurid on lõpetamas teist kooliaastat. Siiski viibis teine iga-aastane kandidaatide vastuvõtt (55 inimest) märkimisväärselt, kusjuures kandidaadid septembris algavaks õppetööks valiti alles juulis.
Kõrgeim justiitsnõukogu on alustanud kohtunike majanduslike huvide deklaratsioonide uue süsteemi rakendamist. Kohtuametnike väärkäitumise juhtumite korral võetakse distsiplinaarmeetmeid. Nii riiklik kohtunõukogu kui ka riiklik prokuratuurinõukogu tegevus on muutunud ennetavamaks. Siiski on uue distsiplinaarmenetluste süsteemi rakendamist vaja edasi arendada.
Riiklikule kohtunõukogule ja riiklikule prokuratuurinõukogule tuleb nende töö tulemuslikkuse suurendamiseks anda täiendavaid haldusressursse ning nad peavad näitama üles sõltumatust ja vastutust oma laienenud ülesannete täitmisel, mille hulka kuuluvad majanduslike huvide deklaratsioonide korrapärane ja täpne kontroll ja distsiplinaarmenetluste ennetav kohaldamine.
Teiseseid õigusakte tuleb muuta, et piirata kohtunike puutumatust, viies sellega lõpule kõnealuse valdkonna õigusraamistiku loomise, ja täiendavad juhised tuleks anda käitumisjuhendi kohaldamise kohta.
Kohtuakadeemia jätkas edukalt tööd. Jätkusid kutsealase koolituse, sealhulgas esmase koolituse programmid. Tõhustatud on ELi õiguse alast koolitust. Suurenenud on Kohtuakadeemia osalemine üleeuroopalises tegevuses ja Horvaatia on komisjoniga alla kirjutanud vastastikuse mõistmise memorandumi osalemise kohta ELi tsiviil- ja kriminaalõiguse programmides. Siiski mõjutavad akadeemia toimimist eelarvepiirangud (2012. aastal vähendati eelarvet võrreldes 2011. aastaga ligikaudu 28 %). Tähelepanu tuleb pöörata kohtunike täielikule ettevalmistamisele ELi õiguse ja kohtupraktika kohaldamiseks alates ühinemisest ELiga.
3) Jätkata kohtusüsteemi tõhustamist
Horvaatia on jätkavalt võtnud meetmeid kohtusüsteemi tõhustamiseks. 2012. aasta esimesel poolaastal vähenes lahendamata kriminaalasjade arv umbes 12 % ja lahendamata tsiviilasjade arv umbes 5 %. Siiski on vaja teha suuremaid pingutusi, et vähendada lahendamata tsiviil- ja kaubandusasjade arvu veelgi. 2012. aasta esimesel poolaastal sisestati süsteemi veidi rohkem uusi juhtumeid (844 218) kui lahendati (836 160).
Ka jõustamisjuhtude arv suurenes 2012. aasta esimesel poolel umbes 5 %, ehkki finantsameti FINA käitatav rahaliste nõuete täitmise süsteem toimis hästi. 2012. aasta juulis esitas valitsus parlamendile ettepanekud uute täitevaktide kohta, milles ei nähta enam ette riiklike kohtutäiturite kasutamist. Uus süsteem peab pärast vastuvõtmist tõendama oma võimet tagada kohtuotsuste ja täitedokumentide täitmine ja vähendada mahajäämust täitmisega seotud juhtumite puhul. Lisatähelepanu tuleb pöörata kõrgemate kohtute, sealhulgas ülemkohtu piisavate ressursside tagamisele, et tulla toime süsteemi kaudu edasi suunatavate juhtumite arvu ebaproportsionaalse suurenemisega. Halduskohtu uus süsteem jõustus 2012. aasta jaanuarist, ehkki tuli ette viivitusi vajalike töötajate ametissenimetamisel. Horvaatia peab jätkama ettenähtud kiireloomuliste ja lühiajaliste tõhustamismeetmete jõulist rakendamist, eelkõige selleks, et tagada juhtumite käsitlemise paremad määrad ja lahendamata juhtumite arvu vähendamine.
Teatavaid edusamme on tehtud füüsilise infrastruktuuri ja kohtute arvutistamise alal. Jätkub kohtute ühinemine kohtusüsteemi ratsionaliseerimisprotsessi raames. On alanud integreeritud juhtumihalduse süsteemi (ICMS) juurutamine 33 munitsipaalkohtus. Kui süsteem on valmis, hakkab see hõlmama peaaegu kõiki kohtuid Horvaatias. Siiski tuleks süsteemi kohaldada kõigi kohtute, sealhulgas kõrgema kaubanduskohtu ja, väärtegude juhtumite haldamiseks, kõrgema väärteomenetluste kohtu suhtes. Lisaks on veel arenguruumi statistiliste andmete kogumises ja analüüsis ning menetluste üldise kestuse jälgimises. Üldiselt vajavad väärteomenetluste kohtud paremat varustust ja ruume. On vaja täiendavaid jõupingutusi kohtunike liikuvuse suurendamiseks ja nende töö tulemuslikkuse hindamise raamkriteeriumide väljatöötamiseks.
4) Tõhustada veelgi kohalike sõjakuritegude menetlemist
Horvaatia on jätkanud kodusõja ajal toime pandud kuritegude menetlemist. Alustatud on karistamatuse vastu võitlemise strateegia rakendamist ning tegeletud on hulga prioriteetsete juhtumitega riigi ja piirkondade tasandil, mis on toonud kaasa vahistamisi, süüdistuste esitamist ja kohtuotsuseid. Enamikku kuritegusid ei ole veel aga kohtus käsitletud. Jätkatud on tasakaalustatumat lähenemisviisi kohtumenetlustele, rohkem juhtumeid (87) on suunatud nelja erikohtusse. Teatavad kohtud on võtnud meetmeid tunnistajate kaitseks tunnistajate tugiteenuste parandamise teel. Sõjakuritegude andmebaasi tuleks ajakohastada, et võimaldada rohkemaid analüütilise teabe otsinguid, ja maakondade prokurörid peaksid seda tõhusalt kasutama. Kohtud peaksid veelgi enam spetsialiseeruma sõjakuritegude käsitlemisele, õpetades selleks välja erikohtunikke, ning valmistuma juhtumite arvu suurenemiseks. Horvaatia peab pöörama pidevat tähelepanu tunnistajakaitsele ja tunnistajate osalemisele sõjakuritegude kohtuprotsessides, eelkõige erikohtutesse ümbersuunatud juhtudel. Jätkata tuleks tagaselja kohtumõistmise juhtumite läbivaatamist. 2011. aasta oktoobris vastu võetud endise Jugoslaavia rahvaarmee, endise Jugoslaavia Sotsialistliku Liitvabariigi ja Serbia Vabariigi õigusorganite teatavate õigusaktide kehtetuks tunnistamist käsitlev seadus tekitas kahtlusi tulevase kahepoolse koostöö võimalikkuses Serbiaga sõjakuritegude lahendamisel. President on seaduse menetluslikel põhjustel konstitutsioonikohtus vaidlustanud. Horvaatia on võtnud seaduse võimalike kahjulike mõjude asjus ühendust Serbiaga ning on alustanud temaga tehnilisi läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks koostööks selles valdkonnas.
Täiendavaid jõupingutusi on vaja teha eelkõige karistamatuse probleemi lahendamiseks, sest enamikul juhtudel ei ole veel jõutud lõpliku otsuseni või ei ole teostatud uurimist. Horvaatia peab pöörama pidevat tähelepanu tunnistajakaitsele ja tunnistajate osalemisele sõjakuritegude kohtuprotsessides, eelkõige erikohtutesse ümbersuunatud juhtudel.
5) Jätkata märkimisväärsete tulemuste saavutamist kõikidel tasanditel esineva organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni juhtumite, sealhulgas kõrgemal tasemel esineva korruptsiooni juhtumite tõhusal, tulemuslikul ja erapooletul uurimisel, nende eest süüdistuse esitamisel ja neid käsitlevate kohtuotsuste tegemisel, sealhulgas sellistes tundlikes valdkondades nagu riigihanked
Võitluseks korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega on olemas asjakohane õiguslik ja institutsiooniline raamistik ning selle rakendamisel püütakse saavutada aina paremaid tulemusi. Õiguskaitseasutused toimivad jätkuvalt ennetavalt, eriti kõrgema taseme juhtumite puhul. On tehtud süüdimõistvaid otsuseid riigiettevõtte endise juhi, linnapea ja maakonnakohtu kohtuniku suhtes seoses ametiseisundi kuritarvitamisega ja esitatud erakonnale korruptsioonisüüdistus. Samal ajal, kui õiguskaitseorganid keskenduvad jätkuvalt keerukamatele, kõrgema taseme juhtudele, väheneb käsitletavate juhtumite arv.
Tähelepanu tuleb pöörata kohaliku tasandi korruptsioonile, eriti riigihangete puhul. Varade arestimise ja konfiskeerimise õigusraamistikku on vaja kõikjal paremini rakendada.
Suuremat tähelepanu tuleks pöörata prokuröri poolt kriminaalasjade tagasilükkamise juhtude kontrollimise süsteemile. Praegune süsteem ei näe ette riigiprokuröride kuriteoteadete tagasilükkamisotsuste sõltumatut kontrolli.
Ametisse nimetati rida juhtivaid politseiametnikke. Tagada tuleks politseiseaduse rakendamine, eelkõige depolitiseerida politsei ja suurendada tema professionaalsust.
6) Parandada veelgi tulemusi tugevdatud ennetusmeetmete võtmisel korruptsiooni ja huvide konflikti vastu võitlemiseks
Horvaatia on parandanud oma tulemusi korruptsioonivastase võitlusega seotud ennetusmeetmete tugevdamisel, kasutades selleks mitmeid õiguslikke vahendeid, mis käsitlevad nt parteide rahastamist ja valimiskampaaniaid, juurdepääsu teabele ja riigihankeid. Siiski ei ole Horvaatia rakendanud tõhusalt kõiki õiguslikke meetmeid, et vältida huvide konflikte.
Seoses erakondade ja valimiskampaaniate rahastamisega tugevdati riiklikku valimiskomisjoni, mis on järelevalveorgan, ning 2011. aasta detsembris kohaldati üldvalimiste suhtes suuremate raskusteta uusi eeskirju, kusjuures teatati vaid vähestest puudustest. Valmistudes 2013. aasta kohalikeks valimisteks moodustati töörühm järelduste tegemiseks saadud kogemustest. Pidevaid jõupingutusi on vaja erakondade rahastamise tõhusaks kontrollimiseks, sh ka väljaspool valimisperioode.
Kohaldatakse uusi teabele juurdepääsu eeskirju, kusjuures esimesed kaebused on jõudmas kohtuni. Seaduse rakendamise eest vastutaval andmekaitseametil on siiski raske teostada üldist järelevalvet, sest 2011. aastal esitas vähem kui pool asjaomastest asutustest ametile aruande. 2011. aastal ei kohaldatud salastatud andmete suhtes avalike huvide kontrolli. Halduskohtu praegune tava on kinnitada kõnealuste andmete olemasolu ja keelata juurdepääs neile. Tuleb välja töötada avalike huvide testi kohaldamise tava salastatud teabe suhtes, sh tehes muudatusi õigusaktides.
Alates 2012. aasta jaanuarist kehtivas uues riigihangete seaduses nähakse ette suurem läbipaistvus, sealhulgas teabe avaldamine lepingute tegeliku rakendamise kohta. Selle seaduse tulemuslik rakendamine on väga oluline.
2011. aasta alguses võeti vastu parandatud ja rangem huvide konflikti seadus, kuid uut huvide konflikti komisjoni ei ole ikka veel määratud, mis on seaduse rakendamise edasi lükanud. Parlament avaldas 2012. aasta augustis üleskutse huvide konflikti komisjoni liikmeks kandideerimiseks ja astus sellega esimese sammu nimetatud komisjoni loomiseks. Majanduslike huvide deklaratsioonide ja põhjendamata vara kontrollimise süsteemi tuleb tugevdada ja tulemuslikult rakendada.
Tühistatud on varasemate õigusaktide sätted riiklike ettevõtete nõukogude ja juhatuste liikmetele kehtestatud kriteeriumide kohta. Horvaatia peab tagama tugeva süsteemi korruptsiooni tõkestamiseks riigi omanduses olevates äriühingutes. Viivitamata tuleb moodustada huvide konflikti komisjon. Tugevdada tuleb poliitilise vastutuse mõistet ja nulltolerantsi korruptsiooni suhtes.
7) Jätkata vähemuste kaitse tugevdamist, sealhulgas rahvusvähemuste õigusi käsitleva põhiseadusliku akti (CARNM) tõhusa rakendamise kaudu
Jätkub rahvusvähemuste õigusi käsitleva põhiseadusliku akti rakendamine. 2011. aasta detsembris valiti kaheksa rahvusvähemusi esindavat parlamendiliiget. Valitsus võttis 2011. aasta mais meetmeid, et rakendada kava, mis käsitleb vähemusrahvuste tööhõivet ajavahemikul 2011–2014. Siiski jääb valitsus- ja kohtuasutustes töötavate vähemusrühmade liikmete osatähtsus endiselt alla rahvusvähemuste õigusi käsitlevas põhiseadusliku aktis esitatud nõuetele. Kuigi seda võib osaliselt seletada suhteliselt väheste uute töötajate palkamisega seoses üldise majanduskriisiga, tuleb nimetatud kava rakendamiseks teha suuremaid jõupingutusi, sealhulgas järelevalve alal.
Horvaatia peab jätkuvalt edendama sallivust vähemuste, eelkõige serblaste suhtes, ja võtma asjakohaseid meetmeid nende kaitseks, keda võidakse endiselt ähvardada või kelle suhtes võidakse panna toime diskrimineerivaid, vaenulikke või vägivaldseid tegusid. Eriti rasked on roma vähemuse elamistingimused ja ikka veel on probleeme hariduse, sotsiaalkaitse, tervishoiu, tööhõive ning isiklike dokumentide kättesaadavuse valdkonnas.
8) Jätkata pagulaste tagasipöördumisega seotud lahendamata küsimuste käsitlemist
Jätkatakse tagasipöörduvatele pagulastele eluaseme tagamise programme, kuigi aeglasemas tempos. Ligikaudu 2 350 taotluse rahuldamiseks 2011. aasta märtsis koostatud kava alusel on lahendatud 259 juhtumit ning korterivõtmed on saanud 139 perekonda. 2012. aasta augustiks oli kiidetud heaks 1 305 eluasemetaotlust rohkem, kui eesmärgiks seatud. 106 edasikaevatud eluaseme taastamise taotlust on veel menetluses. Jätkub pensioniõiguste tõendamist käsitleva otsuse rakendamine. Horvaatia on jätkanud Sarajevo protsessi raames koostööd naabritega ning teeb edusamme eelkõige suure piirkondliku eluasemeprojekti kavandamisel. Eluasemeprojektidega hõlmatud isikutele mõeldud uute ja soodsate eluasemeostu võimaluste kasutamine on jäänud piiratuks ja olulist edu ei ole saavutatud 15 omaalgatustliku investeeringuprojekti puhul. Edasi tuleb arendada pagulaste jätkusuutliku tagasipöördumise tingimusi.
9) Jätkata inimõiguste kaitse tugevdamist
Inimõiguste austamine on üldiselt jätkuvalt tagatud. Olemasolevaid õigussätteid tuleb siiski jõulisemalt kohaldada. Üldombudsman ja eriülesandeid täitvad ombudsmanid mängivad inimõiguste kaitsel jätkuvalt tähtsat rolli. Siiski tuleb tagada ombudsmani soovituste põhjal järelmeetmete võtmine. Konstitutsioonikohus tunnistas menetluslikel põhjustel kehtetuks seaduse ombudsmanibüroode ühendamise kohta inimõiguste keskuse ja kolme eriülesandeid täitva (soolise võrdõiguslikkuse, laste ja puuetega inimeste) ombudsmani omadega. 2012. aasta juulis võeti vastu uus seadus, milles ühinemist enam ette ei nähta. Ombudsmanibüroosid tuleb tugevdada, et parandada inimõiguste kaitse süsteemi. See hõlmab piisavat rahastamist ja tööruume ning ühise andmebaasi loomist.
Horvaatia on parandanud oma tulemusi diskrimineerimisvastase seaduse ja vihakuritegude seaduse rakendamisel. Seda tööd peab jätkama, pöörates tähelepanu hoiatavate sanktsioonide kohaldamisele. Parlament võttis diskrimineerimisvastase seaduse parandused vastu 2012. aasta septembris. Gay Pride'i sündmused Splitis ja Zagrebis toimusid ilma suuremate intsidentideta tänu Horvaatia valitsuse suurele pühendumusele nende sujuva kulgemise tagamiseks. Homo-, bi- ja transseksuaalid on ikka veel silmitsi ohtude ja rünnakutega. Täiustada tuleb tasuta õigusabi õigusraamistikku, et võimaldada õigusabi paremat kättesaadavust ja edendada valitsusväliste organisatsioonide rolli õigusabi pakkujatena.
10) Jätkata igakülgset koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (EJRK)
Horvaatia jätkab koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (EJRK). Horvaatia ei ole teinud erilisi edusamme juurdluses, mida ta viib läbi endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu prokuröri taotlusel, et teha kindlaks kadunud sõjaliste dokumentide asukoht või saatus. Kohus lükkas tagasi Horvaatia taotluse osaleda Horvaatia kindralite Gotovina ja Markači juhtumite kohta 15. aprillil 2011 tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooni menetlemisel amicus curiae'na. EJRK peaprokurör
ET
on esitanud positiivse aruande Horvaatia koostöö kohta endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga.
24. peatükk: Vabadus, turvalisus ja õigus
Horvaatia üldiselt täidab liitumisläbirääkimistest tulenevaid kohustusi ja nõudeid õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas ning peaks olema võimeline rakendama ühinemise järel liidu õigustikku. On vaja suurendada jõupingutusi rände, viisapoliitika, piirihalduse ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas inimkaubanduse ja terrorismivastase võitluse valdkonnas tagamaks, et Horvaatia viib oma liikmekssaamiseks ettevalmistused lõpule ELiga ühinemise kuupäevaks.
Rände valdkonnas on Horvaatia viinud oma siseriikliku õiguse veelgi paremini kooskõlla liidu õigustikuga ja selles valdkonnas tehtavad ettevalmistused on peaaegu lõpetatud. 2011. aastal suurenes kinnipeetud ebaseaduslike rändajate arv 3 461-ni. Samal ajavahemikul tehti kindlaks 552 saatjata alaealisest ebaseaduslikku rändajat (nende arv oli peaaegu kaks korda suurem kui eelmisel aastal). Silma paistab hea koostöö teiste piirkonna riikidega tagasivõtmise valdkonnas; 2012. aasta aprillis jõustus leping Bosnia ja Hertsegoviinaga. Samalaadne leping sõlmiti 2012. aasta märtsis Saksamaaga. Jezevos käib vastuvõtukeskuse ehitus alaealistele ja muudele haavatavatele ebaseaduslike rändajate rühmadele. Täiendavaid jõupingutusi on vaja teha kahe täiendava ebaseaduslike sisserändajate transiidi- ja vastuvõtukeskuse ehitamise alustamiseks. Seadusliku rände alal jõustus 2012. aasta jaanuaris uus välismaalaste seadus, mis ühtlustab veelgi riigi õigusakte liidu õigustikuga selles valdkonnas. Uue rändestrateegia ettevalmistamine peab jätkuma viivitusteta.
Horvaatia peab rakendama saatjata alaealiste õigusraamistiku, töötades nende jaoks välja asjakohase abi süsteemi, ning alustama enne ühinemist uute ebaseaduslike rändajate vastuvõtukeskuste ehitamist. Kaaluda tuleb alternatiivseid ajutisi lahendusi, mis võtavad arvesse riiki sisenevate rändajate üha kasvavat arvu, eelkõige piirialadel.
Varjupaigapoliitika valdkonnas on Horvaatia oma õigusaktide liidu õigustikuga kooskõlla viimisega peaaegu lõpule jõudnud. Ettevalmistused peavad tagama vajaliku arvu koolitatud töötajate näol piisava institutsioonilise suutlikkuse selles valdkonnas, võttes nõuetekohaselt arvesse varjupaigataotlejate arvu pidevat kasvu riigis.
2012. aasta märtsis võeti vastu varjupaigamenetluse ajal tasuta õigusabi andmise rakendusseadus. Alates 2012. aasta jaanuarist võtsid halduskohtud teise astme kohtutena vastutuse varjupaigataotluste juhtumite eest. 2012. aasta märtsis lõpetas varjupaigakomisjon pärast kolmekuulist üleminekuperioodi oma töö. Uute kohtute esialgne kohtunike ja halduspersonali ametikohtade arv täideti ja algas personali koolitamine varjupaigaküsimustes. Pagulastel on ikka veel raske saavutada praktikas neile riigisisese õigusega antud õigusi. Halduskohtute kohtunike ja töötajate töölevõtmine ja väljaõpe peab jätkuma. Varjupaigataotlejate arv kasvas järsult, 290-lt 2010. aastal 807-le 2011. aastal. Siseministeerium on hoogustanud oma jõupingutusi, et pakkuda varjupaigataotlejatele kohalike valitsusväliste organisatsioonide toetusel teatavaid teenuseid, kuid tuleb tagada kõigi teiste ministeeriumide osalemine. Jätkunud on ettevalmistused Dublini ja Eurodaci määruste rakendamiseks, sealhulgas pakkudes siseministeeriumi ja piiripolitsei töötajatele asjakohast väljaõpet. Horvaatia peab tagama põgenikele nende täielikud õigused.
Õigusaktide vastavusse viimine liidu õigustikuga viisapoliitika valdkonnas on edenenud tagasihoidlikult ja seda tuleb jätkata, et saavutada täielik vastavus liidu õigustiku nõuetega
viisade ja reisidokumentide kohta. Uus välismaalaste seadus jõustus 2012. aasta jaanuaris, kuid asjaomast rakendusseadust ei ole seni vastu võetud. Viisanõuete puhul on Horvaatia viinud oma õigusaktid täiel määral vastavusse ELi poolt heakskiidetud riikide nimekirjaga, mis on esitatud määruses 539/2001. Õigusaktide täiendavat vastavusseviimist on vaja veel ühtse viisade väljastamise menetluse ning ELi viisaeeskirjade osas. Loetelu riikidest, mille kodanikelt nõutakse Horvaatia territooriumile sisenemisel viisat, ei ole veel täielikult ELi õigusega vastavusse viidud. Valitsus võttis vastu otsuse, millega lihtsustatakse ajutiselt viisarežiimi Venemaa Föderatsiooni, Ukraina ja Kasahstani kodanikele transiidi eesmärgil või kuni 90 päevaseks viibimiseks alates 1. aprillist 31. oktoobrini 2012, mis ei ole kooskõlas liidu õigustikuga; otsus muutub kehtetuks novembris. Biomeetrilised passid vastavad ELi normidele; vanad, enne 2003. aastat välja antud ID-kaardid on endiselt ringluses, kuid 2012. aasta augustis võttis valitsus vastu otsuse, et neid ei saa kasutada kehtiva reisidokumendina.
Välispiiride ja Schengeni lepinguga seotud õigusaktide vastavusseviimine liidu õigustikuga on edenenud mõõdukalt ning peab jätkuma, et Horvaatia oleks valmis ELi välispiiride kontrolli üle võtma. Riigipiiri kontrolli seadust ja selle rakendusakte muudeti 2011. aasta lõpus. Integreeritud piirihalduse tegevuskava vaadati läbi 2012. aasta aprillis. Zadari riiklik merenduskeskus on hakanud tööle, kuid tuleb tagada vastastikune ühenduvus merenduskeskuse ja asjaomaste ministeeriumide vahel. Koostöö Frontexiga on laienenud ja see hõlmab Horvaatia osalemist eri meetmetes ja ühisoperatsioonides. Toimuvad korrapärased koordineerimiskoosolekud naaberriikidega, nagu ka ühispatrullid piiridel; tihendada tuleks sellealast koostööd Serbia ja Montenegroga. Bajakovo-Batrovci piiriületuspunktis loodi ühine kontaktpunkt Serbiaga ja see toimib täielikult. Esimene koordineerimiskoosolek Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutustega vastastikuse piirikontrollialase kokkuleppe rakendamiseks toimus 2011. aasta detsembris. Arutelud nimetatud riigi ja Montenegroga kahepoolsete kohaliku piiriliikluse lepingute kooskõlla viimiseks liidu õigustikuga edenevad ning need tuleb lõpetada enne ühinemist. Enne ühinemist tuleb viia liidu õigustikuga kooskõlla vaba transiidi leping Bosnia ja Hertsegoviinaga (edaspidi „Neumi leping").
Piiripolitsei töötajate värbamise eesmärgid 2011. aastaks täideti peaaegu täielikult; 2011. aastal värvati 308 uut töötajat. 2012. aasta mais oli töötajate koguarv 6 017, millest 4 647 tulevasel välispiiril. Schengeni normide täitmiseks peab värbamine jätkuma. Jätkus põhi- ja eriväljaõpe; tagada tuleb programmi täielik vastavusseviimine ühise põhiõppekavaga, kusjuures eriväljaõpe tuleb lisada süstemaatiliselt piiripolitsei õppekavadesse.
Integreeritud piirihalduse tegevuskava rakendati osaliselt; teatavad 2011. aastaks kavandatud tehnilise varustuse hankimise ja infrastruktuuridega seotud meetmed on edasi lükatud 2012. aastasse. Viivitused nendes valdkondades vajavad nõuetekohast jälgimist ja lahendust, eriti seoses Neumi koridoriga. Piiripunktide ehitamine Neumi koridoris tuleb lõpule viia, et need ühinemise ajaks toimiksid. Riikliku piiride haldamise infosüsteemi (NBMIS) paigaldamine on jätkunud, kuid uut süsteemi ei ole veel paigaldatud kõigis piiripunktides. 2012. aasta augustis toimis see 81 piiripunktis. Ettevalmistused ja asjaomane koolitus peavad jätkuma.
Jõupingutusi tuleb teha ka ministeeriumidevahelise lepingu sõlmimiseks ja töötajate värbamise, seadmete ostmise ja koolituse jätkamiseks, et muuta Zadari riiklik merenduskeskus täielikult toimivaks. Asutustevaheline koostöö integreeritud piirihalduse küsimustes on jätkunud, kuid puudub ühine riskianalüüs. Horvaatia peab pöörama tähelepanu viivitustele integreeritud piirihalduse tegevuskavas, eelkõige nendele, mis on seotud infrastruktuuriga. Kõik kahepoolsed kokkulepped tuleb viia enne ühinemist vastavusse liidu õigustikuga.
Horvaatia on jätkanud oma õigusaktide liidu õigustikuga kooskõlla viimist õigusalase koostöö valdkonnas tsiviil- ja kriminaalasjades ning ettevalmistused on selles valdkonnas peaaegu lõpule viidud. 2011. aasta oktoobris sõlmiti kriminaalasjades tehtud otsuste vastastikuse täitmise leping Montenegroga ja väljaandmise leping endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga. Moodustati töörühm uue rahvusvahelise eraõiguse seaduse koostamiseks ja see on juba mitu korda kohtunud. Edenenud on koostöö tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga; selleks on koostamisel riiklike kontaktisikute võrgustik.
Horvaatia peab jätkama õigusalase koostöö institutsioonidevahelise koordineerimise tugevdamist.
Politseikoostöö ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas on jätkunud tegevus riiklike õigusaktide kooskõllaviimiseks ELi õigustikuga ning toimetulekuks tulevaste probleemidega võitluses organiseeritud kuritegevusega ELis. Selles valdkonnas on Horvaatia teinud edusamme, kuid ta peab säilitama valvsuse, võttes arvesse olulisi probleeme, mis on seotud organiseeritud kuritegevusega kõnealuses piirkonnas.
Alla on kirjutatud mitmeid kahepoolseid politseikoostöö ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse lepinguid; lepingud Bulgaaria ja Poolaga on ratifitseeritud. On jätkunud hea koostöö Europoliga. Ametisse on nimetatud kaks uut kontaktametnikku, vastavalt Europoli ning Bosnia ja Hertsegoviina jaoks. Edenenud on tehniline ettevalmistus ja töötajate koolitus, et luua büroo täiendava teabe taotlemiseks riiklikest kannetest (SIRENE) ja Schengeni infosüsteemi (SIS) riiklik büroo. Puudu on veel SISi büroo reguleeriv raamistik. Tuleb teha otsus SIRENE büroo tööruumide, töötajate ja eelarve kohta.
Võttes arvesse õigusaktide ELi normidega vastavusse viimise head taset organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas, on nii õigusraamistik kui ka vastutavad institutsioonid aidanud nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil tõhusalt kaasa võitlusele nimetatud nähtusega. Jätkusid väljaõpe ja meetmed politseitöö tõhustamiseks. Valitsus otsustas mitte muuta jõusolevat politseiseadust; ikka on veel puudu osa politseiseaduse rakendusaktidest, mis on vaja viivitamata koostada. Siseministeerium peab arendama IT-tuge, et tagada oma inimressursside haldamise strateegia läbipaistev rakendamine. Organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tulemused on jätkuvalt paranenud, eelkõige uimastiäri valdkonnas.
Varade arestimise ja konfiskeerimise õigusraamistiku rakendamist tuleb tugevdada, nagu ka kriminaal- ja finantsuurimise omavahelist kooskõlastamist. Arestitud ja konfiskeeritud varade kogutase on suhteliselt madal ja selles vallas on vaja teha täiendavaid jõupingutusi. On olemas järelevalvesüsteem võitluseks korruptsiooniga piirihalduses. Splitis asuva korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise riikliku politseiameti (PNUSKOK) piirkondliku büroo varustust ja ruume oleks ikka veel vaja ajakohastada; tegeleda tuleb uue värvatud personali tegevussuuniste ja erialase koolitusega. Tugevdamist vajab avaliku halduse vastaseid kuritegusid läbi vaatav teise astme kohus.
Korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ning nendega seotud muu kuritegevuse, sealhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega, tegelevate ametiasutuste vahelist koostööd käsitleva protokolli lisale allakirjutamine on aidanud hõlbustada ametiasutuste koostööd andmete vahetamisel väidetavate rahapesutehingute ja terrorismi rahastamise kohta. Jätkus rahapesu vastaste meetmete ja küberkuritegevuse vastase võitluse teemaline koolitus.
ET
Parandada on vaja haldussuutlikkust rahapesu vastase võitluse valdkonnas (vt ka 4. peatükk: Kapitali vaba liikumine), samuti õiguskaitseasutuste suutlikkust viia läbi finantsuurimisi.
2011. aasta oktoobris vastu võetud uues kriminaalseadustikus eristatakse inimkaubandust ja orjapidamist, millega võetakse kasutusele uut liiki ekspluateerimise mõisted. Riiklik inimkaubandusevastane tegevuskava ajavahemikuks 2012–2015 võeti vastu 2012. aasta veebruaris; 2012. aasta märtsis moodustati uus riiklik inimkaubandusevastane komisjon.
Ohvrite parema tuvastamise ja kaitse tagamiseks on vaja tugevdada õigusraamistiku rakendamist inimkaubanduse valdkonnas, samuti suurendada üldsuse teadlikkust. Uus riiklik inimkaubandusvastane komisjon ei ole alates 2012. aasta algusest veel kohtunud.
2011. aastal tuvastati ainult 14 ohvrit (2010. aastal 7). Nende rehabiliteerimise ja hüvitamise tagamiseks tuleb kehtestada täiendavaid meetmeid. Täiustada tuleb kohtunike, prokuröride ja muude inimkaubanduse vastu võitlevate avalike teenistujate koolitust, sest süüdimõistmiste määr on inimkaubanduse juhtumite puhul väga väike võrreldes muude organiseeritud kuritegevuse liikidega.
Horvaatia peab astuma selles valdkonnas enne ühinemist veel mitmeid samme. Need hõlmavad SISi büroo reguleeriva raamistiku kehtestamist ja SIRENE täielikku käivitamist, politsei varustuse ja PNUSKOKi ruumide ajakohastamist, vara arestimise ja konfiskeerimise taseme suurendamist ning kriminaal- ja finantsuurimiste paremat kooskõlastamist. Võitluses inimkaubanduse vastu tuleb tähelepanu pöörata asjakohase õigusraamistiku rakendamisele ja poliitika üldisele määratlemisele selles valdkonnas.
Sisepiiride kontrolli valdkonnas lähtub nõukogu Schengeni acquis' teatavate osade kohaldamist käsitleva otsuse tegemisel kehtivast Schengeni korrast ja komisjoni aruandest, mis kinnitab, et Horvaatia täidab jätkuvalt ühinemisläbirääkimiste käigus võetud kohustusi, mis on Schengeni acquis' seisukohast asjakohased.
Õigustiku muud peatükid
Horvaatia täidab ühinemisläbirääkimistest tulenevaid nõudeid ja kohustusi ning on võimeline rakendama alates ühinemisest liidu õigustikku sellistes valdkondades nagu töötajate vaba liikumine, äriühinguõigus, intellektuaalomandiõigus, finantsteenused, infoühiskond ja meedia, majandus- ja rahapoliitika, üleeuroopalised võrgud, teadus ja teadusuuringud, haridus ja kultuur, samuti välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika.
Horvaatia täidab ühinemisläbirääkimistest tulenevaid nõudeid ja kohustusi ning on eeldatavasti võimeline rakendama alates ühinemisest liidu õigustikku sellistes valdkondades nagu kaupade vaba liikumine, asutamisõigus ja teenuste osutamise vabadus, kapitali vaba liikumine, riigihanked, transpordipoliitika, energeetika, maksundus, statistika, sotsiaalpoliitika ja tööhõive, ettevõtlus- ja tööstuspoliitika, tarbijakaitse ja tervisekaitse, tolliliit, välissuhted, finantskontroll ning finants- ja eelarvesätted.
Nende peatükkide puhul on siiski vaja täiendavaid jõupingutusi järgmistes valdkondades.
Kaupade vaba liikumise valdkonnas on vaja täiendavaid jõupingutusi eelkõige horisontaalsete meetmete, samuti uuel ja vanal lähenemisviisil põhinevate tooteid käsitlevate õigusaktide puhul. Kiiret tähelepanu tuleb pöörata nõuetele, mis Horvaatia on kehtestatud imporditud naftasaaduste täiendavale vaheladustamisele.
ET
Täiendavaid jõupingutusi on vaja teha asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse valdkonnas, eelkõige siseriikliku õiguse vastavusse viimiseks teenuste direktiiviga, ning kutsekvalifikatsiooni vastastikuse tunnustamise valdkonnas, hoolimata mõlemas valdkonnas saavutatud edust.
Kapitali vaba liikumise valdkonnas on vaja teha täiendavaid jõupingutusi eelkõige seoses INA ja Telecomi erastamise seaduse muutmisega, samuti looduskaitse seaduse ja rahapesu vastase võitluse tegevuskava rakendamisega.
Riigihangete valdkonnas on vaja teha täiendavaid jõupingutusi eelkõige uue riigihangete seaduse rakendamiseks, eriti kohalikul tasandil, samuti struktuurifondide eelseisvaks haldamiseks. Peale selle on vaja täiustada parandusmeetmete süsteemi.
Transpordipoliitika valdkonnas on vaja teha täiendavaid jõupingutusi eelkõige selleks, et tugevdada raudteeohutusameti haldussuutlikkust ja luua ühine õnnetuste uurimise organ.
Energeetika valdkonnas on vaja teha täiendavaid jõupingutusi eelkõige selleks, et viia lõpule õigusaktide vastavusseviimine energia siseturu alal ning tagada konkurentsivõimelise elektrija gaasituru areng. Samuti peab Horvaatia jätkama oma jõupingutusi, et täita 2020. aastaks seatud energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise nõuded.
Maksunduse valdkonnas on vaja täiendavaid jõupingutusi, et tagada kõigi asjaomaste ITsüsteemide olemasolu ja suutlikkus vahetada alates ühinemiskuupäevast teavet ELi ja teiste liikmesriikidega.
Statistika valdkonnas on vaja täiendavaid jõupingutusi eelkõige selleks, et viia lõpule ettevalmistused ESA95 andmeedastusprogrammi, kogurahvatulu nimistu, valitsemissektori eelarve puudujäägi- ja võlastatistika alal.
Sotsiaalpoliitika ja tööhõive valdkonnas on vaja teha täiendavaid jõupingutusi eelkõige selleks, et viia lõpule õigusaktide ühtlustamine võrdsete võimaluste alal, tegeleda tööturu struktuuriliste puudustega, pöörata rohkem tähelepanu sotsiaalsele heaolule ning tugevdada haldussuutlikkust.
Ettevõtlus- ja tööstuspoliitika valdkonnas on vaja teha täiendavaid jõupingutusi eelkõige selleks, et parandada ettevõtluskeskkonda, ja ühtlustada õigusakte seoses võitlusega maksete hilinemisega äritehingute puhul.
Tarbija- ja tervisekaitse valdkonnas on vaja teha täiendavaid jõupingutusi eelkõige kunstliku viljastamise alal, kus õigusaktide vastavusse viimine tuleb lõpule viia, ning vere, kudede ja rakkude alal, kus nende käitlemisrajatisi tuleks ajakohastada ja vastavalt ELi tehnilistele nõuetele ümber korraldada, samuti selle valdkonna riikliku pädeva asutuse personali alal.
Tolliliidu valdkonnas on vaja täiendavaid jõupingutusi eelkõige selleks, et tagada kõigi asjaomaste tolli IT-süsteemide olemasolu ja suutlikkus vahetada alates ühinemiskuupäevast teavet ELi ja teiste liikmesriikidega.
Välissuhete valdkonnas on vaja teha täiendavaid jõupingutusi eelkõige seoses Horvaatia ja kolmandate riikide kahepoolsete investeerimislepingute vastavusseviimisel liidu õigustikuga.
ET
Finantskontrolli valdkonnas on vaja teha täiendavaid jõupingutusi eelkõige selleks, et tugevdada avaliku sektori sisefinantskontrolli ja välisauditi üldist toimimist kesk- ja kohalikul tasandil.
Finants- ja eelarvesätete valdkonnas on vaja teha täiendavaid jõupingutusi eelkõige selleks, et tugevdada veelgi suutlikkust koordineerida kogu omavahendite süsteemi tõhusalt pärast ühinemist. Kiirendada tuleb tollikontrolli strateegia ajakohastamist, et see keskenduks rohkem tollivormistusjärgsele kontrollile.
Horvaatia üldiselt täidab ühinemisläbirääkimistest tulenevaid nõudeid ja kohustusi ning peaks olema võimeline rakendama alates ühinemisest liidu õigustikku sellistes valdkondades nagu konkurentsipoliitika, põllumajandus ja maaelu areng, toiduohutus, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika, kalandus, regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimine, kohtusüsteem ja põhiõigused, õigus, vabadus ja turvalisus ning keskkond.
Nende peatükkide puhul on vaja suuremaid jõupingutusi järgmistes valdkondades.
Põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas on vaja suurendada jõupingutusi otsetoetuste ja maaelu arengu alal.
Toiduohutuse, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika valdkonnas on vaja suurendada jõupingutusi loomsete kõrvalsaaduste sektoris, ettevõtete ajakohastamise ja selle järelevalve ning eelkõige piirikontrollipunktide alal. Jätkuvat tähelepanu tuleb pöörata haldussuutlikkuse edasisele tugevdamisele selles valdkonnas.
Kalanduse valdkonnas on vaja suurendada jõupingutusi õigusaktide vastavusse viimisel ja õigustiku rakendamisel laevastiku ja ressursside haldamise, inspekteerimise ja kontrolli ning struktuurimeetmete alal, eelkõige seoses majandamiskavade ettevalmistamise, elatuskalapüügi erikategooria järk-järgulise kaotamise ja kalalaevade satelliitseiresüsteemi lõpliku kasutuselevõtuga.
Regionaalpoliitikas ja struktuurivahendite koordineerimise valdkonnas on vaja suurendada jõupingutusi, et hakata tulevikus rakendama ühtekuuluvuspoliitikat. Samuti tuleb kavandatud projektide esitamiseks töötada välja kvaliteetne ja küps süsteem, tuginedes Euroopa Kontrollikoja hiljutisele aruandele, mille eesmärk on regionaalpoliitika vahendite kiire kasutuselevõtmine.
Keskkonna valdkonnas on vaja suurendada jõupingutusi, et nõuetekohaselt rakendada ja jõustada õigusakte. Eriti kliimamuutuse valdkonnas tuleb võtta kiireid meetmeid, et olla ühinemise kuupäevaks suuteline rakendama liidu õigustikku. Tuleb parandada haldussuutlikkust, seda eriti kliimamuutuse, tööstussaaste kontrolli ja riskijuhtimise, looduskaitse ja kemikaalide alal. Tuleb suurendada investeeringuid kõigis sektorites, kuid eelkõige õhukvaliteedi, tööstussaaste kontrolli ja riskijuhtimise, vee ja jäätmete alal. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kohustuste õigeaegsele täitmisele jäätmete ja tööstussaaste kontrolli ning riskijuhtimise alal. Oluliselt tuleb parandada projektide keskkonnamõju hindamise kvaliteeti.
2.4 Liidu õigustiku tõlkimine
Horvaatia peab tagama liidu õigustiku tõlkimise horvaadi keelde. Selle kogumahust (peaaegu 144 000 lehekülge) on Horvaatia tõlkinud juba umbes 114 000 lehekülge. Umbes 50% juba
tõlgitud mahust peavad riiklikud asutused veel läbi vaatama enne, kui need saab esitada ELi institutsioonidele.
Horvaatia peaks suurendama oma suutlikkust tagada tõlkimise ja läbivaatamise õigeaegne lõpuleviimine enne ühinemist. Komisjon kutsub Horvaatia ametiasutusi üles pöörama sellele küsimusele jätkuvalt tähelepanu, mis on hädavajalik õiguskindluse tagamiseks ELi õigusaktide rakendamises.
2.5 ELi toetusmeetmed
Rahalist toetust antakse ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) raames. 2012. aasta IPA programmide 156 miljonit eurot. See abi on suunatud institutsioonide väljaarendamisele ning ELi ühise põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika rakendamiseks valmistumisele. Lisaks sai Horvaatia jätkuvalt toetust piirkondlikest ja horisontaalsetest programmidest. Esimeseks aastaks pärast ühinemist on kokku lepitud üleminekutoetuses, et tugevdada haldusja kohtuorganite suutlikkust Horvaatias.
3. Järeldused
Arvestades eelnimetatut, kinnitab komisjon oma varasemat hinnangut, et Horvaatia täidab jätkuvalt poliitilisi kriteeriume. Jõupingutused peavad jätkuma, et tugevdada õigusriigi põhimõtteid, täiustades avaliku halduse ja kohtusüsteemi ning võideldes tulemuslikult korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu. Majanduslike kriteeriumide alusel on Horvaatia toimiva turumajandusega riik. Hädavajalike struktuurireformide jõuline rakendamine peaks võimaldama Horvaatial lähiajal toime tulla liidu konkurentsisurve ja turujõududega.
Horvaatia on jätkanud edusamme ELi õigusaktide vastuvõtmisel ja rakendamisel ning nüüd on lõpetamas riikliku õiguse vastavusseviimist liidu õigustikuga. Täiendavat edu on saavutatud pärast 2011. aasta eduaruande esitamist, millele järgnes Horvaatia ühinemisettevalmistuste seirearuanne ja seiretabelite viimane, 2012. aasta aprilli ajakohastus. Komisjon on tuvastanud täiendavaid jõupingutusi vajavad valdkonnad ja piiratud arvu probleeme, mis vajavad suuremaid jõupingutusi. Need küsimused on seotud eelkõige 1) ettevalmistustega tulevaste ELi struktuurifondide jaoks, et tagada nende nõuetekohane haldamine; 2) Horvaatia laevaehitustööstuse ümberkorraldamisega; 3) õigusriigi põhimõtete tugevdamisega, täites jätkuvalt Horvaatia võetud kohustusi parandada veelgi avalikku haldust ja kohtusüsteemi; 4) korruptsiooni tõhusa tõkestamise ja selle vastu võitlemisega ning 5) välispiiride haldamisega. Ilma et see vähendaks kõigi üldises seirearuandes kirjeldatud probleemide lahendamise olulisust, on komisjon seisukohal, et Horvaatia peaks pöörama lähikuudel erilist tähelepanu järgmistele konkreetsetele meetmetele konkurentsipoliitika, kohtusüsteemi ja põhiõiguste ning vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas:
1. Brodospliti laevatehase erastamislepingu allakirjutamine ja vajalike otsuste tegemine leidmaks sobiv lahendus 3.maj ja Brodotrogiri laevatehaste jaoks, et viia lõpule Horvaatia laevaehitustööstuse ümberkorraldamine.
2. Rakendada need kiireloomulised meetmed ja edendada nende lühiajaliste meetmete rakendamist, mis töötati välja 2012. aasta septembris, et tõhustada kohtusüsteemi ja vähendada lahendamata kohtuasjade arvu.
3. Võtta vastu uued täitevaktid, et tagada kohtuotsuste täitmine ja vähendada mahajäämust täitmisele pööramise juhtumite puhul.
4. Luua huvide konflikti komisjon, et see saaks alustada oma tavapärast tööd.
5. Võtta vastu uus seadus, mis käsitleb teabe kättesaadavust, et tugevdada teabe kättesaadavuse valdkonna õigus- ja haldusraamistikku.
6. Viia lõpule nõutavate rakendusaktide vastuvõtmine, et tagada politseiseaduse rakendamine.
7. Viia lõpule piiripunktide ehitamine Neumi koridoris.
8. Saavutada piiripolitsei jaoks 2012. aastaks kinnitatud töötajate värbamise eesmärk.
9. Viia lõpule rändestrateegia väljatöötamine ja see vastu võtta, määratledes selgelt meetmed kõige haavatavamatele rändajarühmade integreerimiseks.
10. Suurendada õigustiku tõlkimise ja läbivaatamise suutlikkust, et see ülesanne saaks ühinemise ajaks täidetud.
Peale selle peaks Horvaatia pöörama erilist tähelepanu põllumajanduse ja maaelu arendamise valdkonnale, et tulla hiljemalt 2012. aasta lõpuks toime otsemakseid reguleerivate õigusaktide ühtlustamise ja makseasutuse akrediteerimisega otsemaksete jaoks.
Arvestades hiljutisi avaliku halduse olulisi ümberkorraldusi ja ELi liikmesusega seotud täiendavaid kohustusi, peaks Horvaatia võtma viivitamata meetmeid, et kõrvaldada haldussuutlikkuse piirangud, mis tuvastati üldises seirearuandes, ja tagama, et need ei mõjutaks ettevalmistusi ELi liikmeks saamiseks.
Horvaatia ametiasutused peaksid võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et riik on täielikult valmis ELi liikmeks saama 1. juulil 2013. See hõlmab kogu liidu õigustiku täielikku tõlkimist enne ühinemist.
Komisjon jälgib pidevalt Horvaatia poolt ühinemisläbirääkimiste käigus võetud kohustuste täitmist, keskendudes üldises seirearuandes tuvastatud probleemidele ja kasutades vajaduse korral kõiki ühinemisakti artikliga 36 ette nähtud vahendeid.
Kõnealuse artikli kohaselt esitab komisjon lõpliku seirearuande Horvaatia ühinemisettevalmistuste kohta 2013. aasta kevadel.
Selleks et aidata Horvaatiat valmistuda ELi-siseseks majanduspoliitika koordineerimiseks, osaleb riik mitteametlikult 2013. aastal Euroopa poolaastas.
Horvaatialt eeldatakse jätkuvat aktiivsust Lääne-Balkani riikide piirkondlikus koostöös ja teda innustatakse lahendama allesjäänud kahepoolsed probleemid oma naabritega.
|
<urn:uuid:5efb4532-16b7-4b27-ae28-403d8f21ffdb>
|
CC-MAIN-2020-05
|
https://op.europa.eu/portal2012-portlet/html/downloadHandler.jsp?identifier=5df163a4-6145-4935-81fa-4ed27dca818f&format=pdf&language=et&productionSystem=cellar&part=
|
2020-01-21T11:12:11+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-05/subset=warc/part-00193-2224c996-15d6-400a-8ae4-2d0740e74c18.c000.gz.parquet
| 599,042,307
| 23,780
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999971
|
ekk_Latn
| 1
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
213,
3226,
6699,
10453,
13570,
16726,
20076,
23537,
27182,
30575,
34104,
37756,
41781,
45396,
48744,
51712,
54840,
58075,
60242
] | 1
|
[
0.030517578125,
0.4609375,
0.41796875,
0.078125,
0.01007080078125,
0.0025177001953125
] |
Raasiku vallavolikogu 08. novembri 2016. a määruse nr 15 Lisa 1
RONGISÕIDU SOODUSTUSE TAOTLUS
Palun määrata Raasiku vallavolikogu 08. novembri 2016. a määruse nr 15 alusel rongisõidu soodustus järgmistele õpilastele:
1. Nimi: ______________________________________________ isikukood: ____________
Õppeasutus 1
:_________________________________________________________________
Õppeasutus 1
:_________________________________________________________________
Õppeasutus 1
:_________________________________________________________________
Isikustatud ühissõiduki kaardi number: _______________
Vanemad:
nimi
isikukood
Aadress:
rahvastikuregistris märgitud elukoht
Isikustatud ühissõiduki kaardi number: _______________
2. Nimi: ______________________________________________ isikukood: ____________
Isikustatud ühissõiduki kaardi number: _______________
3. Nimi: ______________________________________________ isikukood: ____________
nimi
isikukood
Kuupäev ja allkiri 2:
Kontaktandmed (e-post, telefon):
1 Kutse- või ülikoolis õppiva kuni 19 aastase õppimise tõendamiseks lisada vastav koolitõend või kehtiva õpilaspileti koopia.
2 Kui taotlus esitatakse paberkandjal
|
<urn:uuid:585bb7ba-37df-4555-888d-84de101b52da>
|
CC-MAIN-2020-05
|
https://raasiku.kovtp.ee/documents/821202/1131201/Rongisoidutaotlus_taidetav_t3.pdf/1816cb6c-a2ad-4a86-aa9f-1713cc9e5408
|
2020-01-21T11:18:09+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-05/subset=warc/part-00190-2224c996-15d6-400a-8ae4-2d0740e74c18.c000.gz.parquet
| 628,554,473
| 374
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.986875
|
ekk_Latn
| 0.986875
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1195
] | 1
|
[
0.27734375,
0.3671875,
0.314453125,
0.03955078125,
0.002288818359375,
0.0005950927734375
] |
OTSUS:
Kinnitada Treenerite kogu juhatuse poolt 23.11.15 koosolekul kinnitatud juhendid:
1. Eesti lahtised mastersite meistrivõistlused 2015.
2. Eesti staierdistantside meistrivõistlused 2016.
3. Eesti meistrivõistlused 2016.
Otsused võeti vastu 100% poolthäältega.
|
<urn:uuid:c57cfb04-df2c-4c74-83ff-f588b5aad5af>
|
CC-MAIN-2021-39
|
https://www.swimming.ee/failid/1197.pdf
|
2021-09-16T21:56:04+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-39/subset=warc/part-00013-f465d820-0362-4c4c-a396-c69f5fd24cc4.c000.gz.parquet
| 1,060,208,041
| 108
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999533
|
ekk_Latn
| 0.999533
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
268
] | 1
|
[
0.2373046875,
0.75390625,
0.005523681640625,
0.0018310546875,
0.00099945068359375,
0.00142669677734375
] |
Tervislik kool on mõnusam õpikeskkond!
Sinu kooli ja võib-olla isegi sinu klassi külastasid eksperdid, kes mõõtsid seal siseõhu kvaliteeti. Need eksperdid tegelevad koolide siseõhu ja tervise Euroopa vaatlusvõrgu SINPHONIE projektiga. Nad külastasid sinu klassiruumi ning mõõtsid kui palju on õhus tolmu, süsinikdioksiidi ja muid gaase.
Samuti jälgisid eksperdid mitmetes riikides laste tervist. Õpilastelt küsiti küsimusi kooli kohta ning vanematelt koduse elu ja pere tervise kohta. Osadesse tundidesse jõudsid ka arstid, kes mõõtsid spetsiaalse seadmega laste kopsumahtu. See seade mõõdab kui palju ühe hingetõmbega kopsu õhku tõmmatakse ja näitab kui terved kopsud on. Samuti uurisid eksperdid klassiruumi kehva ventilatsiooni mõju hingamisele.
PAREMAKS MUUTMINE
Sise- ja välisõhu puhtana hoidmine on äärmiselt oluline. Siseõhu kvaliteeti saab tõsta keskkonnasõbralike puhastusvahendite, õhku saastavate tegevuste vältimise ja hea ventilatsiooni abil. Klassiruumi õhk peaks olema puhas ja mitte liiga soe. See tagab, et sul on lihtsam õppida ja keskenduda ning saad kiiremini töötada ja teed vähem vigu. Puhtama õhuga klassiruumil on järgmised eelised:
G õpilased ega õpetajad ei ole nii pinges ja väsinud ning ka peavalusid esineb tunduvalt vähem;
G vähem lapsi põeb astmat;
G vähem lapsi peavad külastama arsti hingamisteede haiguste tõttu;
G lapsed ei puudu nii palju tundidest haiguse tõttu;
G samuti ei puudu nii paljudest tundidest haiguse tõttu õpetajad.
NÄPUNÄITED
Sinu koolimaja on tervislikum, kui see on puhas ja korras. Sina saad oma sõpradega koolimajas hügieenilisust suurendada sellega, et aitad hoida klassiruumi puhtana, veendud, et õhuringlus on hea ja väldid suitsetamist.
G Hea õhuringluse korral on siseõhus süsinikdioksiidi kontsentratsioon madal. See aitab sul selgemalt mõelda ja paremini õppida. Hea ventilatsioon vähendab siseõhus ka saasteainete kontsentratsiooni.
G Sinu kool peaks valima puhastusvahendeid hoolikalt ning otsima alternatiive mürgistele pestitsiididele ja puhastuskemikaalidele. Poes on saadaval suur valik keskkonnasõbralikke puhastusvahendeid.
G Kasuta kemikaale ettevaatlikult! Ära unusta liimi- või värvipotti sulgeda, kui oled selle kasutamise lõpetanud.
G Sinu kooli õpetajad peaks juhtima tähelepanu ka nahakaitsele. Lapsed peaksid õues mängides kandma päikesekiirguse eest kaitsvaid rõivaid, kasutama päikesekreemi ning mängima keskpäeval varjus, et vältida kahjulikku UV-kiirgust.
Värske õhk
Puhtad klassiruumid
Madala emissiooniga värvid
Ökomärgisega tooted
Tervislikud hooned
SÕÕM VÄRSKET ÕHKU
Kui puhas on õhk sinu koolimajas? Loe vasakul toodud näpunäiteid ning vaata, mida saad ise igapäevaselt teha, et koolimaja õhk värske oleks!
G Vahetunni ajaks tuleb klassiruumi aknad avada.
G Avada tuleks mitu väiksemat akent, mitte üht suurt.
G Ventilatsiooniavasid ei tohi blokeerida.
G Kui klassiruumis on umbne, palu õpetajal tunni ajaks mõned aknad avada.
|
<urn:uuid:4e2e9b74-b1b0-4d35-82af-1327992b6d28>
|
CC-MAIN-2021-31
|
http://sinphonie.rec.org/sites/default/files/publications/final/A5InsertEST.pdf
|
2021-08-03T03:37:14+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-31/subset=warc/part-00218-a23f1677-939c-4b0d-b187-713170151123.c000.gz.parquet
| 40,408,504
| 1,184
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99995
|
ekk_Latn
| 0.999959
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1470,
2929
] | 1
|
[
0.06201171875,
0.85546875,
0.07470703125,
0.007568359375,
0.00093841552734375,
0.00040435791015625
] |
Allikas: Metsaressursi arvestuse riiklik register
Väljavõtte tegija: MARITA NAEL
Maaüksuse asukoht
Registreerimisest keeldumise põhjused/soovitused/täiendavad tingimused
Metsateatis nr 50000128791, katastritunnus 37501:001:0950, eraldis nr . 5
Tööala kattub pärandkultuuriobjektiga. "Laane küla asundustalud". Hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks.
Katastritunnus 37501:001:0950
telefon: 662 5999
e-post: email@example.com
http://www.keskkonnaamet.ee
|
<urn:uuid:f1379d7b-4974-4a35-bd36-5e22439a7c8e>
|
CC-MAIN-2018-26
|
http://oksjon.maaturg.ee/static/uploadedfiles/29f4362270c6c8f92d58486dd1e1568a.pdf
|
2018-06-21T04:23:33Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-26/segments/1529267864022.18/warc/CC-MAIN-20180621040124-20180621060124-00314.warc.gz
| 236,877,904
| 192
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.995387
|
ekk_Latn
| 0.999866
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
347,
464
] | 1
|
[
0.333984375,
0.64453125,
0.01806640625,
0.0015716552734375,
0.00021266937255859375,
0.00016307830810546875
] |
INFOLEHT nr 9
11.11.2019
TÄHELEPANU JA TUNNUSTUST PÄLVIVAD
Õpetajad Helen Puusemp, Kairi Land, Laura Puusepp, Marell Rõss, Mari Timmi, Laura Kuusik, Signe Seene, Kersti Krüünvald, Riina Karpov, Margot Oinus, Ülle Kepler, Reet Tallo, Astrid Salumets, Ave Leetna, kooli psühholoog Ewa Roots, raamatukoguhoidja Merike Balder, kooliõde Maive Margus, õppejuht Carmen Luts ja direktor Ruth Ahven, kes juhendasid isadepäeva töötubasid. Õpetajad Riina Visnapuu, Sirje Pormeister ja Meelis Sulg, kes aitasid ürituse sujumisele ja õpilased, kes aitasid ettevalmistuste, jäädvustamise, ürituse kulgemise ja koristamisega. Tunnustus 6.c klassi õpilastele, kes korraldasid klassikohvikut. Tänusõnad kõigile lapsevanematele ja õpilastele, kes üritusest osa võtsid. Üritust koordineeris huvijuht Egle Saarepere ja huvijuhi praktikant Renna Nõgel.
Õpetajad ja õpilased, kes võtsid osa Mälumängu II voorust. Vooru võitsid õpetajad (Riin Grossmann, Elli Kõiv, Gert Voomets), teise koha saavutas 9.a klassi võistkond (Annemai Rajang, Keneth Luiv, Liis Siniorg, Lisette Reisi). Kolmanda koha pälvis 6.a klass (Mirtel Vaasa, Hanna Karileet, Luisa Soome, Lisette Grossberg). Mälumängu tegid õpetaja Jane Pääsukene, Kristiina Järve ja Tiina Luige.
Õpilasesinduse ja käsitööringi õpilased, kes meisterdasid õpetajatele helkureid. Õpilasi juhendasid õpetaja Grete Küppar ja huvijuht Egle Saarepere.
Õpetaja Liis Leilop, kes vaatamata ilmale ühe turgutava jalutuskäigu õpilastele ja õpetajatele organiseeris.
ÕPILASELE, ÕPETAJALE JA LAPSEVANEMALE
Teisipäeviti ootab õpetaja Liis Leilop kõiki huvilisi liikumisvahetunni ajal mõnusale jalutustiirule. Kogunemine 11.15 kooli ees.
17. novembril toimub 9. klasside teatrikülastus. Õpilased vaatavad 2018. aasta parimat sõnalavastust "Kalevipoeg". Etendusele eelneb ja järgneb analüüs kirjandustunnis.
18. novembril toimub Tartu linna noortevolikogu tutvustus. Noortevolikogu liige Trinity Liisa Lotta Kannus tutvustab noortevolikogu tööd eesmärgiga innustada noori volikokku kandideerima. Infotund toimub ruumis A-224 ja on vabatahtlik, kõik alates 14-aastased tegusad, ettevõtlikud ja julged noored on oodatud!
18. novembril toimub 7.-9. klassi õpilaste kohtumine Aidi Vallikuga. Kirjanik Aidi Vallik kohtub III kooliastme õpilastega programmi "Kirjanik kooli raames". Juttu tuleb sellest, kuidas Vallikust sai kirjanik, autori noorteraamatutest (Annid), filmi- ja teletegemistest ning teatritööst. Kohtumine toetab riiklikku õppekava ning seda finantseerib Tartu linn kui UNESCO kirjanduslinn.
|
<urn:uuid:13e73448-8f1a-40a1-b6fa-1f2da36f38dd>
|
CC-MAIN-2020-16
|
https://www.veeriku.tartu.ee/images/infolehed/11_nov_2019.pdf
|
2020-04-03T20:13:01+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-16/subset=warc/part-00184-5e0433ee-fa15-4837-b2dc-d6f38301af97.c000.gz.parquet
| 1,226,748,890
| 1,063
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.995118
|
ekk_Latn
| 0.99865
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1379,
2527
] | 2
|
[
0.00811767578125,
0.330078125,
0.625,
0.032958984375,
0.0037689208984375,
0.000743865966796875
] |
INFOLEHT nr 14
16.12.2019
TÄHELEPANU JA TUNNUSTUST PÄLVIVAD
Õpilased Marten Laanemaa, Eha Mari Maasik, Uku Maru Evert, Kennet Rägo, Pille Savisaar, Armin Parrol, Nora-Liisa Kaljund (kõik 2.b), kes saavutasid rahvusvahelisel veebivõistlusel Matamängude päev võistkonnana 3. koha. Õpilasi juhendas õpetaja Ülle Kepler.
Õpilased ja õpetajad, kes aitasid Tartu Veeriku Kooli ajalehte Ninatark koostada. Täname reportereid Saskia Jõgeveri (7.b) ja Holger Meeritsat (6.c), kaastöölisi Mia Fasterit, Minna Lepikut, Noora Nukkat ja Luisa Lotta Kukkest (kõik 8.a) ning toimetajaid õpetaja Riin Grossmanni ja Siiri Mugrat.
Õpilased, kes esindasid kooli Tartu linna ja maakonna 3 x 3 korvpalli meistrivõistlustel ja saavutasid tublid tulemused:
* 1.-5. klasside arvestuses 2. koha saavutasid Mikk Marten Hänni (2.a), Hans Erik Hänni (4.c), Robert Käärik (4.d) ja Martin Vels (5.d). Ühtlasi tagas võistkond endale ka pääsme vabariiklikule finaalturniirile, mis toimub 31. märtsil Pärnus.
* 6.-7. klasside arvestuses 4. koha saavutasid Oliver Peemot (6.b), Rasmus Rives (6.d), Kermo Teeväli (7.a) ja Rasmus Zirel (7.c).
* 8.-9. klasside arvestuses 5.-6. koha saavutasid Remy Laul (9.a), Gustav Rootsmäe (9.a), Olaf Rebane (9.a) ja Andero Väikene (9.b).
Õpilasi juhendasid õpetajad Rene Sepp ja Gert Voomets.
Kehalise kasvatuse õpetajad, kes organiseerid õpilastele uisutamise tunnid. Uisutamas käimist koordineeris õpetaja Gert Voomets.
Kõik õpilased, õpetajad ja lapsevanemad, kes aitasid kaasa jõululaada toimumisele. Täname õpetajaid Joana Jõgelat, Priit Pensat ja Siiri Mugrat, kes aitasid kaasa laada ettevalmistust toetava õppevideo koostamisel. Laata korraldasid loovtööna õpilased Kristjan Rüüson ja Kermo Palu (mõlemad 8.b). Õpilasi juhendas huvijuht Egle Saarepere.
ÕPILASELE, ÕPETAJALE JA LAPSEVANEMALE
2.-13. detsembrini toimus 4.-9. klassidele võistlus "Milline klass on liikumisvahetunnis kõige aktiivsem?". Aktiivsemad selgitatakse välja sel nädalal.
Veeriku kool kutsub kooliperet jõulunäidendit „Rapuntsel" nautima:
17. detsember
- kell 10.00 piirkonna lasteaiad
- kell 18.00 1. klassi õpilased, lapsevanemad ja 9. klassi õpilased
18. detsember
- kell 14.00 5.-8. klassi õpilased
- kell 18.00 2.-4. klassi õpilased ja lapsevanemad
20. detsembril toimub koolipäev järgmiselt:
- 9.00 I kooliastme jõululaulude ühislaulmine kooli aulas, järgneb söömine ja klassijuhatajatund.
- 9.30 4.-5. klassi jõululaulude ühislaulmine kooli aulas, järgneb kell 10.00 söömine ja kell 10.20 klassijuhatajatund.
- 10.00 6.-9. klassi jõululaulude ühislaulmine kooli aulas, eelneb 9.00 klassijuhatajatund ja järgneb 10.30 söömine.
- 12.00 kontsert-jõuluteenistus Pauluse kirikus.
II vaheaeg kestab 23. detsember 2019. a - 5. jaanuar 2020. a.
|
<urn:uuid:d9cf7468-b26a-4bd3-89bf-d7785f62a7a3>
|
CC-MAIN-2020-16
|
https://www.veeriku.tartu.ee/images/infolehed/16_dets_2019.pdf
|
2020-04-03T21:14:34+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-16/subset=warc/part-00184-5e0433ee-fa15-4837-b2dc-d6f38301af97.c000.gz.parquet
| 1,229,090,150
| 1,211
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998731
|
ekk_Latn
| 0.998732
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1112,
2152,
2749
] | 1
|
[
0.07275390625,
0.49609375,
0.38671875,
0.040771484375,
0.0030975341796875,
0.0005645751953125
] |
Mootoriõlide 4 trendi
Tiina Suija ADDINOL Lube Oil OÜ ärijuht Millised trendid suunavad tänapäeva mootoriõlide tööstust? Tuginedes sõltumatu õlilabori Oelcheck materjalidele, saab välja tuua neli olulisemat suunda.
1. Vähem heitgaase Vastavalt kehtivale Euro 6 heitmestandardile on veoautode ja busside diiselmootorite tahkete osakeste heitmete piirmäära vähendatud võrreldes Euro 5 standardiga ligi 67% ja lämmastikoksiidide heitkoguste piirmäära koguni 80%. Euroopa Parlament võttis vastu määruse, mille kohaselt on alates 2021. aastast uute sõiduautode heitmete piirmäär 95 grammi CO 2 kilomeetrile. Alates 2020. aastast peab seda tingimust täitma 95% sõidukitest.
Õlide tootmine ja arendamine on muutunud omaette teaduseks. foto: addinol
hooldus 9
Vähem heitgaase, väiksem kütuse- ja õlikulu, kõrge viskoossusindeks, väiksem aurustumiskadu, suurem kulumiskindlus, hübriidsõidukid, elektriautod – need on uued mootoriõlide trendid ja väljakutsed, millega tuleb määrdeainetootjatel silmitsi seista.
väävel). Statsionaarsetes gaasimootorites kasutatakse aga tänapäeval juba päris tuhavabasid mootoriõlisid.
2. Väiksem kütuseja õlikulu Mootorid peavad tarbima vähem kütust ja ka õli. Üks tähtis kriteerium on seejuures baasõlide aurustumiskadu, mis tekib kolvirõngastel ja kolvipõhjas esinevatel kõrgetel temperatuuridel. Mootoriõli kogus, mis nende masinaosadega kokkupuutel aurustub, sõltub õlist endast. Seejuures mängivad olulist rolli baasõli tüüp, selle viskoossus ja manusekomplekt. Mootoriõli, mis sisaldab suurel hulgal kergesti aurustuvaid molekule, kipub muutuma paksuks. Tulemuseks on õli multiviskoossete ja madalatemperatuuriliste omaduste halvenemine.
aga mootoriõli aurustumiskadu, seda stabiilsem on õli viskoossus ja seda väiksem on mootoriõli ja kütuse kulu. Aurustumiskadu, mida mõõdetakse Noacki katsega 250 °C temperatuuril 60 minutit, on nt raskeveokite ACEA E6, E7 ja E9 klassi mootoriõlidele kehtivate nõuete kohaselt ≤ 13%. Eriti headel õlidel on see aga oluliselt väiksem.
nihkepinge all 150 °C temperatuuril mõõdetud dünaamilist viskoossust millipaskalsekundites (mPas). HTHS viskoossuse vähendamise eesmärk on saavutada õli väiksema sisehõõrdumisega väiksem võimsuskadu ja kütusekulu. Kui aga HTHS viskoossust vähendatakse liiga palju ja õlikelme muutub ülearu õhukeseks, seab see ohtu kulumiskindluse.
3. Üha vedelam SAE 0W20 ja 0W30 mootoriõlid sõiduautodele ja SAE 5W30 õlid veokitele pole enam mingi haruldus. Saadaval on isegi SAE 0W16 ja 0W12 mootoriõlid. Hübriidautode jaoks on juba turul olemas 0W8 viskoossusklassi õli. Ja trend liigub veelgi vedelamate õlide suunas. Vedelama mootoriõliga töötab mootor sujuvamalt ja tarbib vähem kütust. Kuid mida vedelam on õli, seda raskem on sel moodustada stabiilset hüdrodünaamilist õlikelmet, mis hoiaks ära mehaanilise kontakti liikuvate osade vahel ja kaitseks kontaktpindu kulumise eest.
Ka elektriautod, mille akusid laetakse laadimisjaamades, vajavad määrdeaineid, kuid mitte mootoriõlisid. Elektrimootoriga ühendatud ülekandesüsteem nõuab endiselt transmissiooni- või trafoõli. Roolivõimendi ja enamasti ka sõiduki vedrustus töötavad aastaringse hüdroõliga. Aku elementide jahutamiseks kasutatakse kas trafoõli või vesipõhist jahutusvedelikku. Need tooted erinevad aga oma omadustelt sisepõlemismootoriga sõidukitele ettenähtud toodetest.
tud õlisid. Kuna sellised mootorid töötavad suhteliselt kitsas pööretevahemikus ja ühtlasel koormusel, määritakse neid väikese viskoossusega SAE 0W8 kuni 0W20 õlidega. Aku abil soojendatakse õli üles, nii et külmkäivitus on praktiliselt välistatud. Sagedastel lühisõitudel linnaliikluses ja peaaegu püsival pöörlemiskiirusel muutuvad need mootoriõlid aga teisiti kui nende klassikalised ekvivalendid.
HTHS viskoossuse alumiste piirmäärade kehtestamisega püütakse tagada mootoriõlide vajaliku määrimisvõime säilimine ka kepsulaagrites, kus esinevad suured nihkepinged ja kõrge õlitemperatuur.
Niisiis on tõstetud heitgaaside vähendamisel latt väga kõrgele. Väiksemad heitgaasimäärad on aga saavutatavad üksnes koos vastavate mootoriõlidega. Kasutades edasi madalama jõudlusega mootoriõlisid, ei ole heitgaasi piirmääradest võimalik kinni pidada. Pealegi tekib ebasobiva mootoriõli põlemisel liiga palju pee-
Heitmekoguste ettekirjutustes kajastuvad muuhulgas ka tuhka tekitavate ainete maksimaalsed lubatud kogused mootoriõlides. Olenevalt laboris mõõdetud sulfaattuha kogusest, mis sõltub peamiselt fosfori ja väävli sisaldusest, nimetatakse mootoriõlisid low, medium või high SAPS õlideks (SAPS = sulfaattuhk, fosfor,
Aga mitte ainult: kolvigrupi õlirõngad ei pühi viskoossemat õlikihti piisavalt hästi silindri seinalt maha, mistõttu põleb koos kütusega rohkem õli ära ja selle kulu suureneb. Samuti kaotab mootoriõli oma kergvoolavuse ja ühes sellega võime säästa kütust, mille tagajärjel kütusekulu hoopis suureneb. Mida väiksem on
Loe veebist
Mootoriõlide trendidest pike-
Siin tuleb mängu HTHS viskoossus. HTHS (high temperature high shear) väljendab suure
4. Hübriidsõidukid ja elektriajamid Osa hübriidsõidukitest on sellised, mis liiguvad edasi elektrimootori jõul, kuid akut laeb bensiiniga töötav sisepõlemismootor. Seetõttu töötab mootor alati ca 2500 pöördel minutis üle 35% kasuteguriga, samal ajal, kui tavapärase sisepõlemismootori kasutegur ei ulatu üle 20%. Alguses kasutati neis mootorites harilikke mootoriõlisid. Tänapäeval kasutatakse aga järjest enam spetsiaalseid hübriidmootoritele ettenäh- malt
Äripäeva transpordi ja logis- tika teemaveebis
logistikauudised.ee
▪ Leidke oma sõiduki tüübile optimaalne veos ja kindlustage tellimused lühikese etteteatamisega
▪ Parandage tootmisvõimsuse rakendamist korduvate veotellimustega pikaajalistelt äripartneritelt
▪ Ühinege üle 40,000 kontrollitud ettevõttega
Proovige seda nüüd kuni 4 nädalat tasuta!
Erakordselt tõhus! Koos TimoComiga, Euroopa suurima transpordiplatvormiga.
neid osakesi, mis kogunevad kübemefiltri pooridesse ja lühendavad selle tööiga. Lisaks võivad kolvipõhja või klappidele moodustuda setted, mis avaldavad negatiivset mõju põlemisprotsessile ning võivad kaasa tuua mootoririkke.
|
<urn:uuid:f943efa0-ca40-4619-b1f5-455fc5fd93ce>
|
CC-MAIN-2018-43
|
http://addinol.ee/public/documents/Artiklid/Mootoriolide_4_trendi_Logistikauudised_Aripaev_06-2018.pdf
|
2018-10-22T00:55:35Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-43/segments/1539583514443.85/warc/CC-MAIN-20181022005000-20181022030500-00218.warc.gz
| 11,409,761
| 2,450
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99998
|
ekk_Latn
| 0.99998
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
6119
] | 1
|
[
0.04443359375,
0.7265625,
0.2119140625,
0.013916015625,
0.00115966796875,
0.0003604888916015625
] |
B ja C B on gaas X aatom. aatomite arv molekuli ja (5) klaasitäies
ioone.
ja PO
O 11 12 ühes
Ühe molekuli ühendi A (1,96 g/dm 3 Ühend C moodustab 50 % kõigist a) Teades, et 22,4 dm 1 amü = 0,166·10 -23 element X . b) Leidke C c) Kirjutage aine A d) Kirjutage A , B ja C a) b) Arvutage C 12 H 22 = 0,166·10 -23 c) d) Leidke sahharoosi merevees.
= ... dm 3 , (2) (1,5) ii) keedusoola (2) (1,5) 7 p C ↑ 2 O (5) toatemperatuuril (1,5) (2,5) 9 p
CO 3 O= 2NaOH + D 3 + H g vees.
|
<urn:uuid:b2f1bc92-08af-4458-8186-163bc025199c>
|
CC-MAIN-2018-43
|
http://eko.olunet.org/pdf/eko2/eko54v2k08yle.pdf
|
2018-10-18T14:34:59Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-43/segments/1539583511872.19/warc/CC-MAIN-20181018130914-20181018152414-00156.warc.gz
| 115,866,256
| 242
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999273
|
ekk_Latn
| 0.999273
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
478
] | 0
|
[
0.80859375,
0.1298828125,
0.0303955078125,
0.0167236328125,
0.0025177001953125,
0.0108642578125
] |
Kelle asi on isamaaline kasvatus
24. veebruaril avati Valgas Pikk tn 16 pidulikult Sihtasutuse Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon (edaspidi IKP) uus näitusmaja. Tegemist oli endise piirivalve staabihoonega, mille Valga Linnavalitsus andis sihtasutuse valdusse. Olgu meeldetuletuseks öeldud, et kõnealune sihtasutus tekkis kunagise Valga Piirivalve Piirkonna rüppe ja rahvasuu nimetas teda Piirivalve Muuseumiks. Asja hing ja visa arendaja mjr Meelis Kivi suutis muuseumi päästa Valga Piirivalve Piirkonna saatusest moodustades Sihtasutuse IKP (lähemalt Oma Maa nr 110). Uut asutust külastati, kiideti ja lubati toetada. Valga Linnavalitsuse ettepaneku kohaselt oleks Siseministeeriumil tulnud maksta 400 000, Kaitseministeeriumil 400 000 ja Valga linnal 200 000 krooni katmaks 2009. aasta käituskulusid. Siseministeerium ja Valga linn oma summa eraldasid, Kaitseministeeriumil polnud rohkem võimalik kui 100 000.
koolide kaudu, kuid seda ei tehtud ega ole tehtud tänini. Meil on vabariik, põhiseaduse järgi rahvusriik, aga riigi korraldavat kätt pole tunda. Suur osa noortetööst kannab ajaviitelist iseloomu. Noored tunnevad end maailmakodanikena, isikliku karjääri ja hüvede küttijaina, mitte eestlastena. Eestlus ei võta kelleltki midagi ära, lisab ainult eneseväärikust ja rahvuse jätkusuutlikkust.
* Kaitseliidu ülem kol-ltn Raivo Lumiste ja mjr Meelis Kivi püsiekspositsiooni vaatamas
Seega jäi muretekitajaks 300 000 krooni. Kuidas elada üle alanud aasta? Kohtumisel Valga linna esindajatega 6.märtsil ütles kaitseminister Aaviksoo, et kaitseministeerium saab IKPd toetada projektipõhiselt, isamaalise kasvatuse toetamine on aga osa Haridusministeeriumi põhitegevusest. Niisiis, Haridusministeerium ja isamaaline kasvatus! Aastaid tagasi, mil Mailis Reps oli haridusminister, püüdsin kotkajuhina ühel ümarlaual selgitada, et Eesti noorteorganisatsioonidest väärivad Noored Kotkad ja Kodutütred (NK KT) oma isamaalise programmi ja tegevuse tõttu Haridusministeeriumi tähelepanu ning toetust. Proua Reps polnud niisugusest organisatsioonist kuulnudki. Ta vist lubas tookord järele uurida, mis see niisugune on. Uurimise tulemustest
ei ole midagi teada, aga Haridusministeeriumi suhtumine jäi NK KT-sse jääkülmaks: ei ole plaanis, ei ole eelarves. Haridusministeerium oleks NK KT arengut saanud mõjutada
Nii NK KT kui IKP püüavad kasvatada Eesti Vabariigile väärikaid kodanikke. Kas niisugune eesmärk saab olla kellegi eralõbu või on see kõigi riigi asutuste asi? Mjr Meelis Kivi loodud püsiekspositsiooni on külastanud kümned tuhanded koolinoored ja külalised, kes on siit kaasa saanud pildi eestlaste kaitsetahte teostusest ja vabadusihast viimase saja aasta jooksul. Kas Eestis pole siis riiki, kes seda märkaks?
Priit Silla
Alalisusest ja alatusest
Mikk Sarve ettekanne Jüri Kuke XIII mälestuskonverentsil Tartus 28. märtsil
päev ja jälgida oma mõtteid. Need mõtted kõnetavad ja õpetavad, kuidas olla on hea ja õige.
Rahvaluule ja -muusika austaja, koolitaja, konverentside ja ettekannete korraldaja, õuesõppe eestvedaja Mikk Sarv kinnitas konverentsil osalejate usku oma maasse. Ta tegi seda lauldes, rääkides lihtsate sõnadega ilma -ismide ja teoreetiliste targutusteta, otse hinge minevalt. Ta värskendas kuulajate vaimu, tuues tänapäevase kultuuritaaga alt esile rahvana olemise A ja B. Ta veenis eesti sõna jõus ja sügavuses pikka juttu veeretamata.
Meil vastu kajavad. Jää vabaks, Eesti meri, Jää vabaks, Eesti pind! Siis tuisku ega tormi Ei karda Eesti rind. Jää vabaks jne. Me vabal lainte voodel Võib päike särada Ja musta mulla põuest Võib vili võrsuda. Jää vabaks jne. Meil kalur merel noota Võib vabalt vedada. Ja rõõmulaulust põllul Mets vastu kajada. Me vabal lainte voodel võib päike särada. Ja musta mulla põuest võib vili võrsuda.
Mikk Sarv Tartu Ülikooli aulas 27. märtsil 2009
Jää vabaks, Eesti meri!
Noorkotkad oskusvõistlustel
Noorkotkad võistlesid 27. ja 28. märtsil Mulgimaal Sürgaveres, et mõõta oma oskusi. Peamiselt keskenduti kümnele kohustuslikule erialale, st päästja, meediku, kodumaatundja, looduskaitsja ja paljude teiste erialade katsenõuetele. Lisaks oli oodata üllatusülesandeid valikuliste erialade hulgast.
gaste eriala. Iga eriala õppimise järel tuleb sooritada erikatse. Kes selle edukalt läbib, saab õiguse kanda vastavat märki.
Tublimaid võistkondi autasustati ning katsete sooritamisel häid teadmisi ja oskusi näidanud noorkotkad said erialamärgi ja tunnistuse.
Noorte Kotkaste oskusvõistlust korraldatakse taastatud Eesti Vabariigis teist aastat ja see on osutunud huvitavaks. Sel aastal võistlesid kõik Noorte Kotkaste malevad. Võistluse valmistas ette Noorte Kotkaste esindus koostöös Kaitseliidu Sakala malevaga.
Noorkotkastel on 79 eriala, neist kümme kohustuslikku, 50 valikulist ja 19 noorhau-
Toimetus
Reet Needo
Enamik inimesi hoolib oma kodupaigast ning teistest paikadest, mis neid toetavad. Teadlik hoolimine oma olemist toetavatest paikadest vähendab alatust ja suurendab alalisust. Hukkunud vabadusvõitlejad kinkisid oma rahvale alalisuse. Jüri Kukk ei saanud enam olla hoolimata oma kodumaast. Nii algas tema teekond alalisusesse, välja alatusest ja hirmust.
Oma olemine algab oma ala olemasolust. See on ala, kus tunned end omaksvõetuna. Küllap on igaühel selline ala kas tegelikult või mälestustes olemas. Selleks võivad olla puu, mets, rand, mägi, allikasilm, eluala, kaasamõtlejad, põhimõtted…
Saami rahval on kombeks võõrasse paika jõudes see omaseks osta. Selleks kulub vähe: vaskne münt maa ja hõbedane münt vee ostmiseks. Münti maha või vette visates tuleb ala teretada ja paluda, et ta vaimud su omaks võtaks.
Nii võib endale omaseks osta kogu mandri või ookeanigi. Oma rikkusest eraldati kahi – väike münt, mille teed endine omanik enam ei kontrolli, mille ära andmine annab ostjale ühtsuse võõra olemisega.
Kahi aitab kahju vastu. Kui kahi jääb andmata, kaob samasuur või palju suuremgi osa varast võõriti olemisega tekkiva kahju tõttu. Inimene, kes ei raatsi kahjata, jääb alatuks. Alatu inimene ei tunne sooja tuge oma alast.
Meie asumisala algne nimi on Maamaa. Ka see viitab sellele, kui oluline on meie jaoks olnud läbi aastatuhandete oma ala, oma Maa. Maarahva killuke Lätimaal Ludza kandis on meie poole tulemist kirjeldanud: tuleme läbi Lätimaa ja jõuame välja Maamaale. Maamaa nimi näitab ala ja alalisuse tähtsust meie jaoks.
Polegi tähtis, mis seal täpselt on, tähtis on, et selline ala on inimesel olemas. Tähtis on oma alale tagasi minna, et jagada sellega rõõmu ja muret. Sinna saab tagasi minna mõttes ja päriselt. Parem on minna päriselt ja olla seal, veeta mõni tund või
Maa kasvab välja sulaveest igal kevadel. Kevad on akna taga õues igal aastal Jüri Kuke surmapäeval 27. märtsil, Hukkunud Vabadusvõitlejate päeval. Siis kasvab sulaveest taas välja maa.
Meil merevood on vabad Ja võimsalt mühavad. Ja kodupinna metsad
See tugi sünnib kahjamisest, nii mündist kui ka lihtsalt mõttest, laulust, tantsust, koristamisest, puu või taime istutamisest. Kahjaks on oma elu andmine kodumaa eest, mis annab hingejõu kogu rahvale.
Kahjamine annab alalisuse, kahjamata jätmine alatuse.
See, kes oma ala ja maad meeles peab, ei ole eales alatu.
Hannes Reinomägi 60
Virumaa mees Hannes Reinomägi on sündinud Rakveres 30. märtsil 1949. Tema edasine elu on enamasti kulgenud Tapal, mis on Rakverest 30 km Tallinna poole. Tapal lõpetas ta keskkooli, kus sai alguse laskeharrastus, mida kroonis I spordijärk. Kaitseliitu astus Hannes Reinomägi 1994. aastal, kus juba järgmisest aastast tegutses Tapa malevkonna sisekaitserühma pealikuna. Aastate jooksul on ta tõhusalt kaasa aidanud Viru maleva laskespordi arengule, olles kõrgema kategooriaga spordikohtunik. Hannes Reinomägi kuulub Viru maleva juhatusse ja on ka maleva propagandapealik. Viimased aastad töötab ta maleva noorteinstruktorina, kuuludes seega üle-eestilisse üksmeelsesse Noorte Kotkaste perre. Meie Hannes, tervitatakse teda kui head kaaslast, kes teeb täpselt ja korralikult kõik, mis ette võtab, hoolib teistest ja on mõnus teadmishimuline mees.
Palju õnne sulle, teatavasti 60selt alles meheteod algavad!
Noorte Kotkaste ja Kodutütarde nimel Oma Maa toimetus
Oh seda tulistamist
Hiljutise emakeelepäeva järel oli kõrv erk kuulma ja silm märkama mõnesugust sõnatulevärki. Pööripäeval jutustas roosa särgiga hästi kammitud telemees ETVst, kuidas Saksamaal tulistati õhupüssist noori emasid. Mõne lause järel kinnitas veel üle, et mees avas tule õhupüssist. Ei ole teada, kas sama mees tulistaks ka vibupüssist ja kiviheitemasinast ja kas ta laseks või tulistaks kadaga. See mees võiks tulla küsima mõnelt noorkotkalt või naiskodukaitsjalt, mis riistadega tuld antakse.
Järgmisel päeval hoiatas keegi daam raadiost, et autojuhid, vaadake ette, teel ladustatakse puid veokitele. Mõni minut hiljem teatas tema ametikaaslane, /et teil läheb hästi/ kui te meisterdate valmis eesti käsitööd. Need daamid on vist sündinud kohvikus ja valmis seal ka oma viimase tunnikese kulutama.
Tellimisnumber 00911
Toimetus
KL Sakala Malev
Peetrimõisa 71024
Viljandimaa
Väljaandja
Kaitseliidu Sakala Malev pealik kol-ltn Anto Kergand tel. 435 5575, faks 435 5579, e-mail: firstname.lastname@example.org
Toimetajad
Priit Silla 528 4734,
e-mail: email@example.com
Kerstin Käärik 522 1866, e-mail: firstname.lastname@example.org
Trükk OÜ Vali Press, Põltsamaa
|
<urn:uuid:ba4b01e5-e412-423f-a344-6d422a9657e5>
|
CC-MAIN-2022-49
|
https://sakala.kaitseliit.ee/files/sakala/img/files/2009_apr_112.PDF
|
2022-12-09T03:28:38+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-49/subset=warc/part-00167-a0906200-461b-4808-9b94-6c53daf73f61.c000.gz.parquet
| 526,602,222
| 3,697
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999567
|
ekk_Latn
| 0.999567
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
9320
] | 1
|
[
0.061279296875,
0.6328125,
0.267578125,
0.032958984375,
0.003936767578125,
0.00104522705078125
] |
Väljaandja: Akti liik: Teksti liik: Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge:
Suure-Jaani Vallavolikogu määrus algtekst-terviktekst 23.02.2016 31.12.2018 RT IV, 20.02.2016, 21
Olustvere lasteaia Piilu arengukava kehtestamine aastateks 2016-2018
Vastu võetud 28.01.2016 nr 33
Määrus kehtestatakse koolieelse lasteasutuse seaduse § 91 lõike 3 ja Suure-Jaani Vallavolikogu 18. detsembri 2006.a määruse nr 68 "Arengukavade menetlemise kord" § 11 lõike 3 alusel.
§ 1. Kehtestada Olustvere Lasteaia Piilu arengukava aastateks 2016-2018 vastavalt lisale.
§ 2. Lasteaial jätkata arenguliste eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevuste elluviimist vastavalt kindlaksmääratud tegevuskavale ja valla eelarve rahalistele võimalustele.
§ 3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
Andres Vinni vallavolikogu esimees
Lisa Olustvere Lasteaia Piilu arengukava aastateks 2016-2018
|
<urn:uuid:cdbebe3f-e616-4d3d-b8da-397c5c6c127d>
|
CC-MAIN-2020-16
|
https://www.riigiteataja.ee/akt/420022016021.pdf
|
2020-03-31T23:52:10+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-16/subset=warc/part-00184-5e0433ee-fa15-4837-b2dc-d6f38301af97.c000.gz.parquet
| 1,147,044,312
| 402
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999864
|
ekk_Latn
| 0.999864
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
929
] | 1
|
[
0.09619140625,
0.79296875,
0.0810546875,
0.02880859375,
0.0013275146484375,
0.000701904296875
] |
| Mooduli nr | Mooduli nimetus | Mooduli maht (EKAP) |
|---|---|---|
| 1 | PÕLLUMAJANDUSMASINATEGA TÖÖTAMINE | 4 |
| Nõuded mooduli alustamiseks | | |
| Mooduli nimetus | Mooduli maht (EKAP) |
|---|---|
| JUHTIMINE JA MAJANDAMINE | 4 |
| Mooduli nr | Mooduli nimetus | Mooduli maht (EKAP) |
|---|---|---|
| 3 | KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED | 6 |
| Nõuded mooduli alustamiseks | | |
Majandusõpetus
Majanduslikud valikud piiratud ressursside tingimustes.Tulude ja kulude planeerimine ning oma eelarve koostamine.Turu roll majanduse toimimises.Maksusüsteemi olemus ja maksud, tuludeklaratsiooni koostamine. Säästmine, investeerimine ja laenamine. Riikliku infosüsteemi e-riik kasutamine
Ettevõtluse alused
Ettevõtliku inimese portree. Väliskeskkond ja selle mõju ettevõtte tegevusele. Kultuuridevaheliste erinevuste mõju majandustegevusele. Vastutustundliku ettevõtluse põhimõte. Äriidee ja selle ellu viimine
Töökeskkond
Sissejuhatus töökeskkonda.Töökeskkonna riiklik strateegia. Töökeskkonnaga tegelevad struktuurid. Töövõime säilitamise olulisus
Töökeskkonnaalase töö korraldus. Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused. Riskianalüüs vastaval eriala näitel
Töökeskkonna ohutegurid. Töökeskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid vastava eriala näitel Meetmed ohutegurite mõju vähendamiseks
Töökeskkonnaalane teave. Erinevad töökeskkonnaalase teabe allikad
Tööõnnetused.Tööõnnetuse mõiste. Õigused ja kohustused seoses tööõnnetusega
Tuleohutus. Tulekahju ennetamine. Tegutsemine tulekahju puhkemisel
Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused
Riiklik töötervishoiu ja tööohutuse strateegia. Töökeskkonnaohutuse ja töötervishoiualaneseadusandlus. Tervisekontroll, töötervishoiu- ja töökeskkonnaalased teabematerjalid. Riskianalüüs, tööõnnetus, käitumine tööõnnetuse korral
Tuleohutus
Tegutsemine tulekahju korral
Tööseadusandlus
Lepingulised suhted töö tegemisel. Töölepingu pooled, nende kohustused ja õigused, töökorraldus, töö ja puhkeaeg, puhkuste liigid. Töö tasustamine ja sotsiaalsed tagatised
Asjaajamine
Asjaajamise, dokumendi ja dokumendihalduse mõiste; asjaajamise õiguslik keskkond; dokumentide loomine, dokumentide säilitamine, säilitustähtaeg, dokumentide säilitamine aktiivse elutsükli ajal, dokumentide säilitamine poolaktiivse elutsükli ajal, dokumentide säilitamine arhiivis. Isiklikud dokumendid, isikut tõendavad dokumendid, kuuluvust tõendavad dokumendid, tunnistused, lepingud ning nende säilitamine
Suhtlemisoskused
Suhtlemine. Suhtlemisvajadused ja –ülesanded. Verbaalne ja mitteverbaalnesuhtlemine. Suuliseesitluseläbiviiminegrupile. Ametlik ja mitteametliksuhtlemine. Telefonisuhtlus. Internetisuhtlus ja suhtlusvõrgustikud. Kirjaliksuhtlemine. Erinevadsuhtlemissituatsioonid. Suhtlemineerinevatekulutuurideesindajatega, kultuuridevahelisederinevused ja nendearvestaminesuhtlemissituatsioonides. Suhtlemisbarjäär ja selleületamisevõimalused. Isikutajueripära ja sedamõjutavadtegurid. Tõepäraneenesehinnangsuhtlemisoskustekohta
Käituminesuhtlemissituatsioonides .Tööalasekäitumiseetikett. Positiivsemuljeloomine. Käitumisviisid. Kehtestavkäitumine. Konfliktid ja veaolukorradningnendetekkepõhjused. Toimetulekkonfliktidega. Meeskonnatööpõhimõtted.
Meeskondakuulumisepositiivsed ja negatiivsedküljed. Loovus ja isiklikarengmeeskonnas
Klienditeenindus .Kliendikeskseteenindusepõhimõtted. Teenindussituatsioonid ja nendelahendamine
| Mooduli nimetus | Mooduli maht |
|---|---|
| | (EKAP) |
| KARUSLOOMADE JA KÜÜLIKUTE HOOLDAMINE | 11 |
Mooduli nr
Mooduli nimetus
Õpetajad
5
Nõuded mooduli alustamiseks
Mooduli eesmärk
Õpiväljundid
KARUSLOOMADE JA KÜÜLIKUTE SÖÖTMINE
9
K. Kersten, J. Prits, E. Roosma, praktikajuhendajad
Läbitud moodul karusloomade ja küülikute hooldamine
Õpetusega taotletakse, et õpilane hindab karusloomade ja küülikute toitumust ja söömust, ladustab ja hoiustab söödad, hindab söötade kvaliteeti ning söödab loomadvastavalt söödaratsioonile ning asutuse töökorraldusele.
Hindamiskriteeriumid
Mooduli maht
(EKAP)
| Mooduli nimetus | Mooduli maht |
|---|---|
| | (EKAP) |
| KARUSLOOMADEJA KÜÜLIKUTE TERVISHOID | 6 |
| Mooduli nimetus | Mooduli maht |
|---|---|
| | (EKAP) |
| KARUSLOOMADEJA KÜÜLIKUTE TAASTOOTMINE | 6 |
| Mooduli nimetus | Mooduli maht |
|---|---|
| | (EKAP) |
| 8 | KARUSLOOMA- JA KÜÜLIKUKASVATUSSAADUSTE | 5 |
|---|---|---|
| | TOOTMINE | |
| Nõuded mooduli alustamiseks | | |
VALIKAINED
| Mooduli nimetus | Mooduli maht |
|---|---|
| | (EKAP) |
| MAHEKARUSLOOMA- JA KÜÜLIKUKASVATUS | 3 |
| Mooduli nimetus | Mooduli maht (EKAP) |
|---|---|
| TAPMISE KOOLITUS | 3 |
| Mooduli nr | Mooduli nimetus | Mooduli maht (EKAP) |
|---|---|---|
| 3 | SÖÖDATOOTMINE | 3 |
| Nõuded mooduli alustamiseks | | |
| Mooduli nr | Mooduli nimetus | Mooduli maht (EKAP) |
|---|---|---|
| 4 | T-KATEGOORIA MOOTORSÕIDUKIJUHT | 3 |
| Nõuded mooduli alustamiseks | | |
| Mooduli eesmärk | | |
| Õpiväljundid | | |
| Õpilane: | | |
| 1. Käsitleb T-kategooria masina põhi-, | | |
| lisa- ja abiseadmeid nõuetekohaselt | | |
| 2. Juhib T- kategooria sõidukit | | |
| iseseisvalt ja ohutult jälgides liiklust ja | | |
| arvestades liiklusseaduse nõuetega | | |
| Teemad, alateemad | | |
| Mooduli nimetus | Mooduli maht (EKAP) |
|---|---|
| TÖÖOHUTUS, TURVALINE TÖÖKESKKOND JA ESMAABI | 3 |
|
<urn:uuid:28a08b1d-606a-428d-9ea7-6b2da61f57b7>
|
CC-MAIN-2020-16
|
https://jkhk.ee/sites/jkhk.ee/files/rakenduskavad/rakenduskava_pm_4_tase_karusloomakasvatus.pdf
|
2020-03-31T23:44:51+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-16/subset=warc/part-00184-5e0433ee-fa15-4837-b2dc-d6f38301af97.c000.gz.parquet
| 545,208,131
| 2,388
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
ekk_Latn
| 0.999996
|
[
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
152,
238,
402,
3453,
3559,
4070,
4174,
4280,
4340,
4463,
4578,
4656,
4790,
5273,
5378
] | 0
|
[
0.8125,
0.1435546875,
0.0257568359375,
0.015869140625,
0.000720977783203125,
0.0000972747802734375
] |
Kohaliku
Noortekeskuse
| H A R J U M A A | Tallinna linn | Tallinna Spordi- ja Noorsooamet | | 2003 |
|---|---|---|---|---|
| | | | Pääsküla noortekeskus | 2003 |
| | | | Valdeku noortekeskus | 2003 |
| | | | Mustamäe Avatud Noortekeskus | 2003 |
| | | | Haabersti noortekeskus | 2003 |
| | | | Põhja-Tallinna Noortekeskus | 2003 |
| | | | Kristiine noortekeskus | 2003 |
| | | | Kesklinna noortekeskus | 2003 |
| | | | Lasnamäe Noortekeskus | 2003 |
| | | | Kose Vaba Aja Keskus | 2003 |
| | | | Mähe Vaba Aja Keskus | 2003 |
| | Keila linn | Keila Noortekeskus | Keila Noortekeskus | 2003 |
| | Loksa linn | Loksa Linnavalitsus | Loksa Noortekeskus | 2013 |
| | Saue vald | Saue Noortekeskus | Saue Noortekeskus | 2003 |
| | Viimsi vald | MTÜ Viimsi Huvikeskus | | |
| | | | Viimsi Noortekeskus | 2002 |
| | | | Püünsi Noortekeskus | 2019 |
| | | | Randvere Noortekeskus | 2002 |
| | Raasiku vald | Raasiku Vallavalitsus | | 2019 |
| | | | Aruküla Noortekeskus | 2019 |
| | | | Raasiku Noortekeskus | 2019 |
| | Maardu linn | MTÜ Maardu noortekeskus | MTÜ Maardu noortekeskus | 2019 |
| | Lääne-Harju vald | Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus | Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus | 2012 |
| | Kose vald | Kose Vallavalitsus | | |
| | | | Kose Noortekeskus | 2007 |
| | | | Oru Noortekeskus | 2007 |
| | | | Ravila Noortekeskus | 2007 |
Juriidilise isiku nimi
Liitumise aasta
Habaja
| | | | Ardu Noortekeskus | 2019 |
|---|---|---|---|---|
| | Saku vald | Saku Valla Noortekeskus | | 2011 |
| | | | Saku Noortekeskus | 2011 |
| | | | Kiisa Noortekeskus | 2011 |
| | Kiili vald | Kiili Valla Noortekeskus | Kiili Valla Noortekeskus | 2016 |
| | Kuusalu vald | Kuusalu Noortekeskused | Kuusalu Noortekeskus | 2016 |
| | Jõelähtme vald | Jõelähtme Vallavalitsus | | 2017 |
| | | | Loo Noortekeskus | 2017 |
| | | | Kostivere Noortekeskus | 2017 |
| | Anija vald | Anija Vallavalitsus (Anija Valla Noortekeskus) | | 2017 |
| | | | Kehra noortekesus | 2017 |
| | | | Alavere noortekeskus | 2017 |
| | Rae vald | Rae Noortekeskus | | 2018 |
| | | | Vaida Noortekeskus | 2018 |
| | | | Järveküla Noortekeskus | 2018 |
| | | | Lagedi Noortekeskus | 2018 |
| | | | Jüri Noortekeskus | 2018 |
| H I I U M A A | Hiiumaa vald | Hiiumaa Vallavalitsus (Hiiumaa Noorsootöö Keskus) | | 2009 |
| | | | Kärdla noortemaja | 2009 |
| | | | Kõrgessaare noortemaja | 2013 |
| | | | Emmaste Avatud Noortekeskus | 2007 |
| | Alutaguse vald | Alutaguse Vallavalitsus | | 2012 |
| | | | Kurtna noortekeskus | 2012 |
| | | | Iisaku noortekeskus | 2016 |
| | | | Mäetaguse noortekeskus | 2019 |
| | | | Kiikla noortekeskus | 2019 |
Narva Linnavalitsuse
| | Sillamäe linn | MTÜ Noorte Omaalgatuse Toetamise Organisatsioon – ESN | Sillamäe Avatud Noortekeskus ESN |
|---|---|---|---|
| | Lüganuse vald | Lüganuse Vallavalitsus | |
| | | | Sonda Rahvamaja Noortetuba |
| | | | Lüganuse noortemaja |
| | | | Püssi Noortekeskus |
| | | | Erra Noortetuba |
| | | | Maidla Noortekeskus |
| | | | Kiviõli noortekeskus |
| | Jõhvi linn | Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskus | Jõhvi noortekeskus |
| | Toila vald | Toila Vallavalitsus/Toila Valla Spordi- ja Kultuurikeskus | Kohtla-Nõmme Noortekeskus |
| J Õ G E V A M A A | Põltsamaa vald | NÜ Juventus | Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskus |
| | Jõgeva vald | Jõgeva Valla Noortekeskus | |
| | | | Siimusti noortekeskus |
| | | | Vaimastvere noortekeskus |
| | | | Palamuse noortekeskus |
| | | | Jõgeva aleviku noortekeskus |
| | | | Jõgeva linna noortekeskus |
| | | | Laiuse noortekeskus |
| | | | Kuremaa noortekeskus |
| | | | Sadala noortekeskus |
| | | | Torma noortekeskus |
| | Jõgeva vald | MTÜ Pala Valla Noored | Pala Avatud Noortekeskus |
Lohusuu noortetuba
2019
2019
| | | | Mustvee noortetuba | 2019 |
|---|---|---|---|---|
| | | | Raja noortetuba | 2019 |
| | | | Voore noortetuba | 2019 |
| J Ä R V A M A A | Järva vald | Järva vald | | 2014 |
| | | | Albu Noortekeskus | 2019 |
| | | | Ambla Noortekeskus | 2014 |
| | | | Aravete Noortekeskus | 2014 |
| | | | Järva-Jaani Noortekeskus | 2009 |
| | | | Koigi Noortekeskus | 2016 |
| | | | Koeru Noortemaja | 2008 |
| | | | Imavere Noortekeskus | 2014 |
| | Türi vald | Türi Vallavalitsus | | 2008 |
| | | | Türi Noortekeskus | 2008 |
| | | | Käru Noortetuba | 2018 |
| | | | Väätsa Noortetuba | 2013 |
| | Paide vald | Paide Avatud Noortekeskuste Ühendus | | |
| | | | Paide Avatud Noortekeskus | 2014 |
| | | | Roosna-Alliku noortetuba | 2018 |
| | | | Tarbja noortetuba | 2016 |
| | | | Anna noortetuba | 2016 |
| | | | Sargvere noortetuba | 2016 |
| L Ä Ä N E | Rakvere vald | Rakvere Vallavalitsus | | 2012 |
| | | | Sõmeru Noortekeskus | 2012 |
| | | | Uhtna Noortekeskus | 2012 |
| | | | Roodevälja Noortekeskus | 2012 |
| | | | Lasila Noortekeskus | 2018 |
| | Rakvere vald | MTÜ Vahva Vaeküla | Vaeküla Noortekeskus | 2012 |
| | Rakvere linn | Rakvere Kutuurikeskus | Rakvere Avatud Noortekeskus | 2019 |
| | Rakvere vald | Ubja Külaselts Linda | Ubja Noortekeskus | 2014 |
| | | | | 2015 |
-
Vinni Noortekeskus
2015
V
| | | | Viru-Jaagupi Noortekeskus | 2015 |
|---|---|---|---|---|
| | | | Kadila Noortekeskus | 2015 |
| | | | Roela Noortemaja | 2003 |
| | | | Ulvi Noortekeskus | 2019 |
| | | | Laekvere Noortekeskus | 2019 |
| | Väike-Maarja vald | Väike-Maarja Valla Noortekeskus / maksja Väike-Maarja Vallavalitsus | | 2019 |
| | | | Väike-Maarja Noortekeskus | 2019 |
| | | | Simuna Noortekeskus | 2019 |
| | | | Rakke noortekeskus | 2016 |
| | Haljala vald | MTÜ Haljala Noortekeskus | Haljala Noortekeskus | 2008 |
| | Viru-Nigula vald | Viru-Nigula Avatud Noortekeskus | Kunda Noorteklubi | 2009 |
| L Ä Ä N E M A A | Haapsalu linn | Haapsalu Noorte Huvikeskus | | 2013 |
| | | | Wiedemanni Avatud Noortekeskus | 2014 |
| | | | Kastani Avatud Noortekeskus | 2014 |
| | | | Panga Avatud Noortekeskus | 2013 |
| | | | Jõõdre Noortetuba | 2013 |
| | Pärnu linn | MTÜ Pärnu Noorte Vabaajakeskus | | 2013 |
| | | | Pärnu Noorte Vabaajakeskus | 2013 |
| | | | Audru Noortekeskus | 2019 |
| | Tori vald | Tori Vallavalitsus | | |
| | | | Are Avatud Noortekeskus | 2016 |
| | | | Sauga Avatud Noortekeskus | 2008 |
| | | | Sindi Avatud Noortekeskus | 2004 |
| | Pärnu linn | MTÜ Paikuse Avatud Noortekeskus Panoke | Paikuse Avatud Noortekeskus Panoke | 2011 |
| | | | | 2003 |
| | | | Tahkuranna Avatud Noortekeskus | 2008 |
Saarde vald
Saarde Vallavalitsus
Kilingi-Nõmme
Vabaajakeskus
2012
| | Kihnu | Kihnu | Kihnu Noortekeskus |
|---|---|---|---|
| | Põhja-Pärnumaa vald | Põhja-Pärnumaa Noorsootöökeskus | |
| | | | Pärnu-Jaagupi Noortekeskus |
| | | | Vändra Noortekeskus |
| | | | Tootsi Noortekeskus |
| P Õ L V A M A A | Põlva vald | Põlva valla Noorsootöö Keskus | Põlva valla Noorsootöökeskus |
| | Räpina vald | MTÜ Räpina Avatud Noortekeskus | Räpina Avatud Noortekeskus |
| | Räpina vald | SA Veriora Noortekas | Veriora Noortekeskus |
| | Setomaa vald | Setomaa vallavalitsus | |
| | | | Meremäe Avatud Noortekeskus |
| | | | Värska Avatud Noortekeskus |
| R A P L A M A A | Rapla vald | Rapla Valla Avatud Noortekeskus | |
| | | | Rapla Noortekeskus |
| | | | Alu Noortetuba |
| | | | Kuusiku Noortetuba |
| | | | Juuru Noortetuba |
| | | | Kaiu Noortetuba |
| | | | Raikküla Noortetuba |
| | | | Kabala Noortetuba |
| | | | Purku Noortetuba |
| | Kohila vald | Kohila Vallavalitsus | |
| | | | Kohila Avatud Noortekeskus |
| | | | allüksus Prillimäe noorte- ja teabetuba |
| | | | Hageri Avatud Noortekeskus |
| | Märjamaa vald | Märjamaa Valla Noortekeskus | |
| | | | Märjamaa Noortekeskus |
| | | | Sipa Noortetuba |
| | | | Varbola Noortetuba |
Kehtna vald
Kehtna Vallavalitsus
Kehtna
Noortekeskus
2019
| | | | Järvakandi Noortekeskus | 2012 |
|---|---|---|---|---|
| S A A R E M A A | Saaremaa vald | Saaremaa Vallavalitsus | | 2016 |
| | | | Kuressaare Avatud Noortekeskus Noortejaam | 2002 |
| | | | Lääne-Saare Avatud Noortekeskus | 2016 |
| | Muhu vald | Muhu Noortekeskus | Muhu Noortekeskus | 2007 |
| T A R T U M A A | Tartu linn | Tartu Linnavalitsus | | 2013 |
| | | | Anne Noortekeskus | 2013 |
| | | | Lille Noortekeskus | 2013 |
| | | | Ilmatsalu Noortekeskus | 2013 |
| | Tartu linn | MTÜ Öökull | | 2001 |
| | | | Tartu Annelinna Lastekeskus | 2001 |
| | | | Kambja Avatud Noortekeskus | 2001 |
| | Elva vald | Elva vallavalitsus | Elva Avatud noortekeskus (Elva Huviala-ja Koolituskeskus) | 2009 |
| | Tartu linn | MTÜ Tähe Noorteklubi | Aparaadi noortekeskus | 2001 |
| | Luunja vald | Luunja Vallavalitsus | Luunja Kultuuri-ja Vabaajakeskuse noortekeskus | 2015 |
| | Elva vald | MTÜ Tõusvad Tähed | Rannu Pere ja Noortekeskus | 2016 |
| | Tartu linn | MTÜ SPARK Makerlab | MTÜ SPARK Makerlabi noored | 2018 |
| | Tartu linn | MTÜ Noored Toredate Mõtetega | Aeg-Ruum | 2004 |
| | Tartu linn | MTÜ Õnnemaa | | 2010 |
| | | | Ülenurme Pere- ja noortekeskus | 2010 |
| | | | Tõrvandi Pere- ja noortekeskus | 2010 |
| V A L G A M | Tõrva vald | Tõrva Avatud Noortekeskus (arve Tõrva Vallavalitsus) | | 2012 |
| | | | Tõrva Avatud Noortekeskus | 2012 |
| | | | Ritsu Noortetuba | 2019 |
| | | | Riidaja Noortetuba | 2019 |
| | | | Hummuli Noortetuba | 2014 |
A
A
A
MTÜ Valgamaa MTÜ Valgamaa
Valga vald
Noorsootöökeskus Noorsootöökeskus
2014
| V I L J A N D I M A A | Mulgi vald | Mulgi vallavalitsus | | |
|---|---|---|---|---|
| | | | Abja Noortekeskus | 2016 |
| | | | Karksi-Nuia Noortekeskus | 2008 |
| | | | Mõisaküla Noortetuba | 2019 |
| | Põhja-Sakala vald | Võhma Vaba Aja Keskus | Võhma Avatud Noortetuba | 2016 |
| | Põhja-Sakala vald | Põhja-Sakala Vallavalitsus | | |
| | | | Suure-Jaani Noortekeskus | 2011 |
| | | | Paala Noortekeskus | 2011 |
| | | | Sürgavere Noortekeskus | 2011 |
| | | | Vastemõisa Noortekeskus | 2011 |
| | Viljandi linn | Sakala keskus | Viljandi Avatud Noortetuba VANT | 2012 |
| | Viljandi vald | Viljandi Vallavalitsus | | |
| | | | Tarvastu Noortekeskus | 2016 |
| | | | Ramsi Noortetuba | 2019 |
| V Õ R U M A A | Võru vald | Võru Vallavalitsus | Kääpa Noortekeskus | 2016 |
| | Rõuge vald | Rõuge Noorsootöö Keskus | | 2012 |
| | | | Rõuge Noortekeskus | 2012 |
| | | | Nursi Noortekeskus | 2012 |
| | | | Viitina Noortetuba | 2012 |
| | | | Haanja Noortemaja | 2014 |
| | | | Ruusimäe Noortekoda | 2014 |
| | | | Misso Noortetuba | 2011 |
| | | | Mõniste Noortekeskus | 2018 |
| | | | Varstu Noortemaja | 2018 |
| | Võru vald | Vastseliina Noortekeskus | Vastseliina Noortekeskus | 2012 |
| | Võru linn | Võru Noortekeskus MTÜ | | 2003 |
| | Võru vald | Sõmerpalu Noortekeskus | Sõmerpalu Noortekeskus | 2016 |
| Antsla vald | Antsla Vallavalitsus | | 2016 |
|---|---|---|---|
| | | Antsla Noortekeskus | 2014 |
| | | Kuldre Noortekeskus | 2016 |
|
<urn:uuid:ef8fcb4e-9ed1-4c79-8790-f35b1dc092f1>
|
CC-MAIN-2020-16
|
https://ank.ee/wp-content/uploads/2020/01/Liikmed-jaanuar-2020.pdf
|
2020-03-31T23:11:20+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-16/subset=warc/part-00184-5e0433ee-fa15-4837-b2dc-d6f38301af97.c000.gz.parquet
| 341,039,713
| 5,315
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.983646
|
ekk_Latn
| 0.969735
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1444,
2741,
3859,
5257,
6667,
7982,
9574,
11043,
11185
] | 0
|
[
0.98828125,
0.009521484375,
0.00024318695068359375,
0.00046539306640625,
0.00012874603271484375,
0.000014126300811767578
] |
| | Teenus | | Ühik | | Hind |
|---|---|---|---|---|---|
| | Pääsmed | | | | |
| Täiskasvanu | | tk | | 4 € | |
| Sooduspääse (õpilane, üliõpilane, pensionär, ITIC õpetaja kaardi omanik) | | tk | | 3 € | |
| Perepääse (2 täiskasvanut ja 16.a ja nooremad lapsed) | | tk | | 8 € | |
| | Eesti Maaelumuuseumide ühispääse1 | | | | |
| Täiskasvanu | | tk | | 11 € | |
| Sooduspääse (õpilane, üliõpilane, pensionär, ITIC õpetaja kaardi omanik) | | tk | | 7 € | |
| Perepääse | | tk | | 22 € | |
| | Tasuta sissepääs | | | | |
| 8. aastased ja nooremad lapsed (v.a. haridusprogrammid) | | tk | | tasuta | |
| Laste gruppi saatvad õpetajad (eelkooliealistel lastel 1 saatja iga 8 lapsed kohta, õpilastel üks saatja iga 10 õpilase kohta) | | tk | | tasuta | |
| Teiste muuseumide töötajad (tõendi esitamisel) | | tk | | tasuta | |
| Eesti Muuseumiühingu liikmed (liikmepileti esitamisel) | | tk | | tasuta | |
| ICOM-liikmed (liikmepileti esitamisel) | | tk | | tasuta | |
| Ajakirjanikud (pressikaardi esitamisel) | | tk | | tasuta | |
| Laste- ja turvakodude ekskursioonigrupid | | tk | | tasuta | |
| Turismigrupi saatja ja bussijuht | | tk | | tasuta | |
| Raske või sügava puudega isik (tõendi alusel) ja tema saatja | | tk | | tasuta | |
| 16. aastane või noorem puudega laps (tõendi alusel) ja tema saatja | | tk | | tasuta | |
| Õigusvastaselt represseeritud ja represseerituga võrdsustatud isikud represseeritu tunnistuse esitamisel | | tk | | tasuta | |
| 18. mai - Rahvusvaheline muuseumipäev2 | | tk | | tasuta | |
| 26. juuli – C.R. Jakobsoni sünnipäev2 | | tk | | tasuta | |
| | Giiditeenus3 | | | | |
| Giiditeenus eesti keeles | | kord | | 20 € | |
| Giiditeenus võõrkeeles (inglise, vene) | | kord | | 30 € | |
| | Hobusõit | | | | |
| Hobusõit territooriumil | | osaleja | | 3 € | |
| Ratsutamine territooriumil | | osaleja | | 3 € | |
| | Haridusprogrammid lastegruppidele4 | | | | |
| Talulapse tegemised (kogu aasta vältel), 1,5 – 2 tundi | | osaleja | | 4 € | |
| Vastlad talus, 17.02 – 06.03, kestus 1,5 – 2 tundi, võimalus juurde tellida hernesuppi | | osaleja | | 5 € | |
| Lihavõttepühad, 06.04 – 17.04, kestus 1,5 – 2 tundi | | osaleja | | 5 € | |
| Sügis talus, 05.10 – 16.10, kestus 1,5 – 2 tundi | | osaleja | | 5 € | |
| Mardi- ja kadripäev, 04.11 – 24.11, kestus 1,5 – 2 tundi | | osaleja | | 5 € | |
| Jõulud talus, 1.-22. detsember, kestus 2,5 tundi, võimalus juurde tellida toitlustus | | osaleja | | 9 € | |
| Eesti Toidu aastaring talus (kogu aasta vältel), kestus 2,5 – 3 tundi | | osaleja | 6 € |
|---|---|---|---|
| Puidu kasutamine talus (kogu aasta vältel), kestus 1,5 – 2 tundi | | osaleja | 5 € |
| Haridusprogrammid täiskasvanutele | | kokkuleppel | kokkuleppel |
| | Sünnipäevad | | |
| Laste sünnipäevaprogramm (3-12.a., kuni 20 last)5 | | 3 h | 100 € |
| Täiskasvanute sünnipäevaprogramm | | kokkuleppel | kokkuleppel |
| | Pulmad | | |
| Jakobsonlik paari panemine veskis | | 0,5 h | 50 € |
| Pulmade korraldamine | | kokkuleppel | kokkuleppel |
| | Ruumide kasutamine | | |
| Rehetuba, 20 – 60 inimest, projektori kasutamise võimalusega, võimalik rentida ainult muuseumipoolse toitlustamisega | | 1 h | 20 € |
| Klassituba seminari, õppepäeva vmt korraldamiseks (puudub WiFi) | | 1 h | 16 € |
| Klassituba lasteaialastele, õpilastele õppetööks (puudub WiFi) | | 1 h | kokkuleppel |
| Telkimine (alla 6. aastased lapsed tasuta), 1 öö | | In. | 5 € |
| Piknik muuseumi territooriumil | | 2 h | pääse |
| Küttepuude kasutamine laagriplatsil (lõkkel, pliidil, grillil) | | 50 l | 5 € |
| Territooriumi kasutamine üritusteks | | 1 h | kokkuleppel |
| | Kogude kasutamine | | |
| Mustvalge paberkoopia, faili väljatrükk, A4 | | lk | 0,30 € |
| Mustvalge paberkoopia, faili väljatrükk, A3 | | lk | 0,50 € |
| Värviline paberkoopia, faili väljatrükk, A4 | | lk | 0,50 € |
| Värviline paberkoopia, faili väljatrükk, A3 | | lk | 0,80 € |
| Digikoopia dokumendist, 600/800 dpi, TIFF | | lk | 3 € |
| Digikoopia fotost, 600/800 dpi, TIFF | | tk | 3 € |
| Audiovisuaalse materjali kopeerimine | | tk | 1 € |
| Arhiivisäiliku digiteerimine pdf-failiks 300 dpi | | tk | 3 €+0,25 €/lk |
| TIFF-faili töötlemine ja kujundustöö | | 1 h | 15 € |
| Teenused annetajatele tema annetatud materjalidega seotud, teistele mäluasutustele | | | tasuta |
| Museaali laenutus | | ööpäev | 20 € |
Kõik hinnad sisaldavad käibemaksu.
SA Eesti Maaelumuuseumidel on õigus teha hinnakirjas muudatusi ja sõlmida erikokkuleppeid.
1 Eesti Põllumajandusmuuseum, C.R. Jakobsoni talumuuseum Kurgjal, Tori Hobusekasvandus. Ühispääse võimaldab sissepääsu 6 kuu vältel alates ühispääsme väljastamise kuupäevast. Ühisääse ei kehti muuseumide tasulistel suur- ja erisündmustel. Ühe inimese ühispääse on personaalne.
2 Välja arvatud turismigrupid ja tellitud/eelbroneeritud sündmustel osalejad
3 Lisandub pääsme hind
4 Osalemine eelregistreerimisega, grupi suurus 10-20 inimest
5 Hinnas sisaldub ruumide rent 3 h ja juhendatud tegevus vastavalt valitud teemale 1h. Lisatasu eest saab tellida ruumide kasutust pikemaks kui 3 h, ruumide kaunistamist, meisterdamist ja toitlustust (erimenüü lastele). Rohkem kui 20 lapse osalemine erikokkuleppel.
|
<urn:uuid:8e181221-8df9-4c28-9e92-aff76af1e9df>
|
CC-MAIN-2020-16
|
https://maaelumuuseumid.ee/wp-content/uploads/2020/02/CRJhinnakiri2020-3.pdf
|
2020-03-31T23:21:51+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-16/subset=warc/part-00184-5e0433ee-fa15-4837-b2dc-d6f38301af97.c000.gz.parquet
| 587,830,049
| 2,401
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99991
|
ekk_Latn
| 0.99991
|
[
"unknown",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2554,
5300
] | 0
|
[
0.94921875,
0.043701171875,
0.00177764892578125,
0.0050048828125,
0.00049591064453125,
0.00003933906555175781
] |
SIHTASUTUSE KURESSAARE TEATER PÕHIKIRI
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Kuressaare Teater (edaspidi sihtasutus).
1.2. Sihtasutuse asukoht on Kuressaare linn, Saaremaa vald, Eesti Vabariik.
1.3. Sihtasutuse asutajad on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium, ning Saaremaa vald, kelle nimel teostab asutajaõigusi Saaremaa Vallavalitsus.
1.4. Sihtasutus on etendusasutus etendusasutuse seaduse mõttes.
1.5. Sihtasutusel on pitsat ja logo, mille kujundus ja kasutamise kord kinnitatakse sihtasutuse nõukogu poolt.
1.6. Sihtasutusel on pangaarve ja iseseisev eelarve.
2. EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMINE
2.1. Sihtasutuse eesmärkideks on:
2.1.1. luua ja esitada professionaalseid lavastusi;
2.1.2. koguda, hoida ja talletada kohapärimust erinevate teatritekstide kujul teatri repertuaaris;
2.1.3. tutvustada valminud lavastusi teistes teatrilinnades ja maakondades;
2.1.4. korraldada mistahes teatrikunsti ja kultuuri populariseerivaid sündmusi lisaks teatrietendustele (näitused, festivalid, koostööprojektid, seminarid, tegutsemist jätkab TeatriKino).
2.2. Eesmärkide saavutamiseks sihtasutus:
2.2.1. korraldab uuslavastuste ettevalmistamist ja väljatoomist avaliku etenduse vormis;
2.2.2. kasutab heaperemehelikult ja eesmärgipäraselt sihtasutuse vara;
2.2.3. võtab vastu toetusi;
2.2.4. pakub koolitus-, laenutus-, majutus- ja transporditeenuseid, mis seonduvad SA eesmärkidega;
2.2.5. annab välja stipendiume sihtasutuse loominguliste eesmärkide saavutamiseks;
2.2.6. loob tingimused personali arenguks, sealhulgas kunstilise meeskonna loominguliseks arenguks;
2.2.7. korraldab ja vahendab õppe- ja praktikareise;
2.2.8. tutvustab teiste teatrite ja kunstiliste kollektiivide loomingut;
2.2.9. korraldab regulaarselt väljasõiduetendusi Eesti Vabariigis;
2.2.10. otsib võimalusi külalisetenduste viimiseks väljaspoole Eesti Vabariiki;
2.2.11. arendab oma majandustegevust määral, mis on vajalik põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
3. SIHTASUTUSE ÕIGUSED
3.1. Sihtasutusel on õigus:
3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus;
3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega koostöösidemeid, olla mittetulundusühingute ning välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide liige nõukogu otsuse alusel;
3.1.3. omandada, võõrandada, anda ja võtta kasutusse põhikirjaliseks tegevuseks vajalikku kinnis- ja vallasvara;
3.1.4. osaleda äriühingu või teise sihtasutuse asutamises üksnes asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel;
3.1.5. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke toiminguid.
4. JUHTIMINE
4.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.
4.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:
4.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
4.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
4.2.3. kellel on ärikeeld;
4.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
4.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.
4.3. Põhikirja alapunktides 4.2.1-4.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 4.2.5. sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
4.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse sihtasutuse juhtorgani liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.
5. NÕUKOGU
5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse
tegevuse üle.
5.2. Nõukogul on viis liiget. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti Vabariik määrab kaks liiget, kellest üks määratakse kultuuriministri ja üks rahandusministri ettepanekul, ning Saaremaa vald määrab kolm liiget. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel.
5.3. Asutajad määravad nõukogu liikmed kolmeks aastaks.
5.4. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab asutaja oma otsusega põhikirjas sätestatud nõukogu liikme kohtade jaotuse kohaselt asutajate vahel.
5.5. Asutaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.
5.6. Nõukogu liikmest tagasiastumiseks peab nõukogu liige esitama teda määranud asutajale kirjaliku avalduse, millest on teavitatud nõukogu.
5.7. Nõukogu pädevuses on:
5.7.1. juhatuse poolt esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine;
5.7.2. sihtasutuse algava aasta tegevusplaani, tegevuseesmärkide ja eelarve kinnitamine hiljemalt majandusaasta alguseks ning nende edaspidine muutmine;
5.7.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;
5.7.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;
5.7.5. sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitamine;
5.7.6. nõukogu töökorra kehtestamine;
5.7.7. asutajale ettepaneku tegemine kutsuda tagasi asutaja määratud nõukogu liige, kes puudub regulaarselt nõukogu koosolekutelt, on kahjustanud sihtasutuse eesmärkide elluviimist või head nime, on jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või on võimetu osalema nõukogu töös, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel;
5.7.8. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine;
5.7.9. vajadusel juhatuse liikme esindusõiguse piiramine või tagasi kutsumine juhul, kui juhatuse liige rikub põhikirja või temaga sõlmitud lepingu nõudeid;
5.7.10. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse määramine;
5.7.11. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;
5.7.12. juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
184.108.40.206. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel;
220.127.116.11. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel;
5.7.13. muude põhikirja ja õigusaktide alusel nõukogu pädevusse kuuluvate toimingute tegemine.
5.8. Nõuded nõukogu liikmele
5.8.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:
18.104.22.168. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;
22.214.171.124. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;
126.96.36.199. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;
188.8.131.52. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga;
184.108.40.206. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.
5.9. Nõukogu liikme tasustamine
5.9.1. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määravad tasu asutajad ühiselt.
5.9.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.
5.9.3. Nõukogu liikmele hüvitatakse sihtasutuse tegevusega seotud põhjendatud kulud teiste nõukogu liikmete eelneval kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolekul ning eelarve vahendite olemasolul.
5.9.4. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks sihtasutusega on vaja eelnevalt kõigi nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolekut.
5.9.5. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punktis 5.10.9. tulenevaid kohustusi, võivad asutajad otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.
5.9.6. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
5.10. Nõukogu töökorraldus
5.10.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe asendamise kord määratakse nõukogu esimehe otsusega.
5.10.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu liikmetele teatatakse koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult ette seaduses ettenähtud korras.
5.10.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse kirjalikul
nõudel. Teade erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või elektrooniliselt igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt kolm päeva enne koosoleku toimumise aega.
Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg, koht ja koosoleku päevakord.
5.10.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt neli nõukogu liiget. Kui nõukogu liige ei saa osaleda koosolekul kutses märgitud ajal ja kohas, siis võib ta osaleda otsuste vastuvõtmisel esitades oma arvamuse ja hääle enne otsuse vastuvõtmist kirjalikult nõukogu esimehele või tema asendajale. Nõukogu liikme kirjalik arvamus lisatakse protokollile.
5.10.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult vähemalt neli nõukogu liiget. Kõik nõukogu liikmed peavad oma arvamuse esitama. Nõukogu liikmete kirjalikud arvamused lisatakse protokollile.
5.10.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt neli nõukogu liiget. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või õigusaktides sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei võta osa hääletamisest.
5.10.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse riigivaraseaduses sätestatud nõudeid, kui need on kehtestatud. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekust osavõtnud nõukogu liikmed.
5.10.8. Asutajatel on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda nõukogu koosoleku protokollidega.
5.10.9. Nõukogu esimees peab asutajatele ja rahandusministrile esitama:
220.127.116.11. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;
18.104.22.168. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.
5.10.10. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele, käesolevale põhikirjale ja nõukogu otsustele.
6. JUHATUS
6.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust.
6.2. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.
6.3. Juhatus koosneb ühest liikmest.
6.4. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat.
6.5. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.
6.6. Juhatuse pädevuses on:
6.6.1. sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine;
6.6.2. vähemalt neli korda aastas nõukogule ülevaate esitamine sihtasutuse loomingulisest tegevusest, majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest teatamine;
6.6.3. loomenõukogu kodukorra kinnitamine, milles on sätestatud loomenõukogu liikmete õigused ja kohustused, töökord ja muud tegevusega seotud tingimused;
6.6.4. sihtasutuse töötajatega töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;
6.6.5. sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine, sh sihtasutusele vara ostmise või muul viisil hankimise, sihtasutuse nimel laenude võtmise üle otsustamine piires ja korras, mis on nõukogu poolt kehtestatud;
6.6.6. sihtasutuse nimel kõikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud juhtudel ja tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri informeerimine;
6.6.7. läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise tagamine.
6.7. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures tehinguid, mis väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute tegemiseks, mis on nimetatud põhikirja punktis 5.7.12.
6.8. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt nõukogu poolt kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.
6.9. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
6.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu.
6.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
7. LOOMINGULINE JUHT JA LOOMENÕUKOGU
7.1. Sihtasutuse loominguline juht on teatri kunstiline juht.
7.2. Loomingulise juhi ülesanded:
7.2.1. sihtasutuse repertuaarivaliku korraldamine ning repertuaariplaani koostamine, mille esitab loomenõukogule läbivaatamiseks ja juhatusele kinnitamiseks;
7.2.2. repertuaariplaani alusel ning vajadusel seda ka operatiivselt korrigeerides etendusasutuse igapäevase ja järjepideva loomingulise tegevuse tagamine;
7.2.3. loominguliste töötajate valiku ja rakendamise korraldamine.
7.3. Loomingulise juhi ametikoha täitmine:
7.3.1. Loominguline juht valitakse avaliku konkursi korras.
7.3.2. Loomingulise juhi valimiseks moodustab juhatus komisjoni.
7.3.3. Avalik konkurss loomingulise juhi valimiseks kuulutatakse välja vähemalt kuus kuud enne loomingulise juhi kehtiva töölepingu tähtaja saabumist. Juhul kui loomingulise juhi kehtiv tööleping lõpeb enne selles märgitud tähtaja saabumist, kuulutatakse avalik konkurss välja esimesel võimalusel.
7.3.4. Nõukogu ja juhatuse kokkuleppel võib loomingulise juhi kehtiva töölepingu tähtaega pikendada avaliku konkurssi korraldamata.
7.4. Loomingulise juhiga sõlmib töölepingu juhatus kuni viieks aastaks.
7.5. Nõukogu otsuse alusel võib loomingulise juhi ülesandeid täita juhatuse liige.
7.6. Sihtasutusel on loomenõukogu.
7.7. Loomenõukogu koosneb kuni kaheksast liikmest. Loomenõukogu liikmed määratakse juhatuse ettepanekul nõukogu poolt igaks hooajaks eraldi.
7.8. Loomenõukogusse kuuluvad juhatuse liige, sihtasutuse loominguline juht, sihtasutuse loominguliste töötajate esindajad ja muud asjatundjad. Loomenõukogu tööd juhib sihtasutuseloominguline juht.
7.9. Loomenõukogu liikme tagasikutsumise otsustab nõukogu. Nõukogu võib loomenõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.
7.10. Loomenõukogu pädevus, töökord ja muud tegevusega seotud tingimused sätestatakse loomenõukogu põhikirjas, mille kinnitab nõukogu. Loomenõukogu põhikiri kinnitatakse 3 aastaks.
8. STRUKTUUR
Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.
9. ARENGUKAVA
9.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks.
9.2. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatavtegevus ja vahendid.
9.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle muudatused kinnitab nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajatele.
10. EELARVE
10.1. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastamasihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.
10.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavaltfinantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.
11. VARA JA SELLE MAJANDAMINE
11.1. Sihtasutuse vara moodustab:
11.1.1. asutajate poolt sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja muu vara;
11.1.2. riigieelarvest vastavalt iga-aastasele riigieelarve seadusele eraldatav toetus;
11.1.3. eraldised kohaliku omavalitsuse eelarvest;
11.1.4. varalised kingitused, annetused ja pärandused;
11.1.5. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest;
11.1.6. toetused fondidest, abiprogrammidest jms;
11.1.7. tehingud vallas- ja kinnisvaraga;
11.1.9. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid.
11.2. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi- või hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust kontrollib vajadusel audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara antakse sihtasutusele üle akti alusel, millele kirjutavad alla vara üleandev isik või tema poolt volitatud isik ja sihtasutuse juhatuse liige.
11.3. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele kohaldatakse riigivaraseaduse §- s 33 sätestatut.
11.4. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega õigusaktidega lubatud piirides.
11.5. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
11.6. Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete eelneva ühehäälse otsuse alusel.
11.7. Sihtasutus osaleb, omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes, asutab teisi sihtasutusi, ühineb teise sihtasutusega või jaguneb üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel.
11.8. Sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärgi saavutamisega.
12. ARUANDLUS JA KONTROLL
12.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest.
12.2. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
12.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab heaks kiidetud majandusaasta aruande hiljemalt nelja kuu jooksul audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande kinnitamist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori.
12.4. Sihtasutus kohustub esitama nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile, Riigikontrollile ja asutajaõiguste teostajatele auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmetele majandusaasta jooksul makstud tasude summa.
12.5. Audiitor
12.5.1. Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kuni kolmeks aastaks. Audiitori tasustamise korra ja audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu.
12.6. Siseaudiitor
12.6.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot.
Lepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees.
12.6.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada asutajatega.
12.7. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.
13. PÕHIKIRJA MUUTMINE
13.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võivad asutajad põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.
13.2. Põhikirja võivad muuta asutajad kokkuleppel.
14. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE
14.1. Ühinemine ja jagunemine
14.1.1. Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel. Sihtasutus ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või ühendada teise sihtasutusega ilma riigi nõusolekuta.
14.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel seaduses sätestatud korras.
14.2. Lõpetamine
14.2.1. Sihtasutus lõpetatakse asutajate- või kohtuotsusega.
14.2.2. Sihtasutus lõpetatakse riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või lõpetada ilma riigi nõusolekuta. Asutaja võib teha ettepaneku sihtasutuse lõpetamiseks.
14.2.3. Sihtasutus lõpetatakse asutajate otsusel järgmistel põhjustel:
22.214.171.124. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata nõukogule saadetud kirjalikele hoiatustele selline rikkumine on olnud kalendriaasta jooksul korduv;
126.96.36.199. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole reaalne;
188.8.131.52. muudel seaduses sätestatud juhtudel.
14.2.4. Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist, jaotatakse allesjäänud vara asutajate vahel proportsionaalselt, lähtudes asutajate poolt sihtasutusele asutamisel ja sihtasutuse tegevuse jooksul eraldatud vahendite ja üle antud vara suurusest.
|
<urn:uuid:e43e16ee-371e-4bf1-8c06-74e619452ee4>
|
CC-MAIN-2020-16
|
http://klteater.ee/wp-content/uploads/2020/01/SIHTASUTUSE-KURESSAARE-TEATER-P%C3%95HIKIRI.pdf
|
2020-03-31T22:16:47+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-16/subset=warc/part-00184-5e0433ee-fa15-4837-b2dc-d6f38301af97.c000.gz.parquet
| 101,168,684
| 9,974
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000004
|
ekk_Latn
| 1.000006
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1981,
4119,
9810,
15234,
17196,
17649,
21135,
23494
] | 1
|
[
0.07421875,
0.453125,
0.275390625,
0.173828125,
0.016845703125,
0.00726318359375
] |
TÄNAPÄEVA KÕRGENERGIAFÜÜSIKA PÕHIPROBLEEMID CERN´is
Akadeemik Endel Lippmaa, Eesti Teaduste Akadeemia, 15. mai 2007
Eksperimentaalne kõrgenergiafüüsika algas meil veerand sajandit tagasi neutriino massi mõõtmisega reaktsioonis 3 T2 → ( 3 He 3 T) + + e - + νe, kus triitiumi üks neutron (udd) muutus nõrga interaktsiooni toimel prootoniks (uud) ning W bosoni kaudu üheks elektroniks ja üheks elektron(anti?)neutriinoks. 3 He + ja 3 T + masside vahe mõõtmine toimus ioontsüklotronresonantsi abil täpsusega 4×10 -10 , mis on erakordne number massispektromeetria jaoks. Katse tõestas neutriino väikese massi olemasolu. Nulliseid neutriinomasse ennustav standardmudel (SM) osutus seega ebatäpseks.
̄
̃
Informatsiooniks: leptonid e, νe ja kvargid u (up), d (down) moodustavad kõige madalama energiaga fundamentaalsete osakeste perekonna aura (flavor), keskklassi aura defineerivad muon μ ja tema neutriino νμ, kvarkidest aga c (charm) ja s (strange) ning kõige jõukama kihi auras annavad tooni tauon τ koos oma neutriinoga ντ ning kõige raskemad kvargid b (bottom, varem beauty) ning t (top, varem truth). Kõigile osakestele vastavad ka antiosakesed ning antiprooton on ūūd̄ ja antielektron on positron. Mesonid, nagu näiteks Bs, ostsilleerivad kahe maailma vahel (bs̄ ↔ b̅s) ning kvarke siduvad 8 gluonit kannavad oma superpositsioonides kõik üht kvargivärvi (r, g, b) ning üht antikvargi antivärvi (c, m, y). Leptoneid seovad aga bosonid (γ, W , W + , Z ° ) ning hüpoteetilise Higgsi skaalarvälja bosonid (H). Lisaks veel hüpoteetilised supersümmeetrilised osakesed nagu skvark q̃, selektron ẽ jne. Peale selle olematud osakesed nagu zeron, zeta…Senituntud osakestest koosnevat ainet on aga Universumis vaid 5%. Kõik muu on tundmatu aine ja tundmatu energia. Meie teadmistepiirkond on praegu 0,2 eV kuni >2×177 GeV (t t̅). Nii all- kui ülalpool asub paljude oletustega kaunistatud teadmatus. Mõningaks teejuhiks on siiski astrofüüsika. WMAP3, CMB, LSS ja SNe uusimad andmed näitavad, et neutriinolaadseid osakesi on siiski mitte 3, vaid Nν = 5±1. Seega on osakesteperekondi rohkem.
Kõige olulisemaks ülesandeks on seetõttu mitte veel mõnede osakeste juurdeotsimine, vaid uute või oletatud interaktsioonide uurimine, leidmine ja mõistmine. Eelkõige puudutab see P. Higgsi skaalarvälja(sid), supersümmeetriat, tumedat ainet ning vaakuumi struktuuri ja omaenergiat koos gravitatsiooni ja inflatsiooniga. Tuleb arvestada, et seni on iga uue interaktsiooni avastamine ja kasutuselevõtt toonud kaasa täieliku muutuse inimtsivilisatsioonis (elektromagnetism→elekter ja side-arvutusrehnika, nõrk interaktsioon→radioaktiivsus, tugev interaktsioon→tuumaenergia).
Olles keset teadmatust on ainsaks kindlaks juhiseks kvantmehaanika, mis kunagi ei eksi ja millest ei ole leitud mingeid erandeid. Kahjuks mõte ei saa vahetult kontakteeruda lainefunktsioonidega, mis tuleb seetõttu tõlkida inimesele kui termodünaamilisele ansamblile arusaadavasse vormi. Õnneks on kvantmehaanika ühtviisi hästi defineeritav läbi orbitaalide kvantimise, määramatusseose ja nullenergia (ZPE – zero point energy) või sidusolekute. Eranditult kõigi interaktsioonide jaoks kehtiv kvantmehaaniline määramatusseos nõuab ka absoluutse nulli juures reaalse positiivse ja negatiivse laenatud energia olemasolu. Erinevate interaktsioonide ZPE numbrilised väärtused on aga väga erinevad. Mingi ZPE nivoo ületamine väliskeskkonna poolt avab selle interaktsiooni virtuaalsetele osakestele ukse kvantmaailmast meie termodünaamiliste ansamblite maailma. See kõik avaldub ZPE mehhanismi poolt põhjustatud Casimiri efekti abil kõikjal Bose kondensaatidest majoneesivalmistamise, rakubioloogia, Marconi Maggie detektori, kvantkeemia, tahke keha füüsika, ülijuhtivuse, kõrge energia füüsika, Higgsi skaalarvälja(de), kosmiliste ussiaukude ja heterootilise M-teooria kaudu kirjeldatud braanideni. Tuleb arvestada, et tegelikult spontaanselt ergastub vaid esimene kvanttase ja vaid ühe kvandiga. Kõrgem ergastus tuleb juba keskkonna ansamblitelt hankida. Edasi kujuneb protsess termodünaamiliseks ja vaakumi energiasisaldusele 10 94 GeV/cm 3 (Rolf Landua, CERN 2003) vastaks ka sama suurusjärku vaakumi temperatuur – mida see ka tähendaks. Isegi Big Bang on kirjeldamatult külm sellega võrreldes.
***
Umbes aasta pärast alustab tööd Euroopa Osakestefüüsika Laboratooriumi CERN hiiglaslik 27 km ümbermõõduga ülijuhtiv prootonkiirendaja LHC (Large Hadron Collider) Šveitsis, mis võtab enda alla sama suure territooriumi kui Genfi linn ja tarbib ka samaväärselt elektrit. LHC kiirendab prootonid 15 000 000 000 000 eV ehk 15 TeV energiani, kusjuures 100 triljonist prootonist koosnevad parved põrkuvad omavahel iga 25 nsec tagant tekitades umbes miljard p,p põrget sekundis, millest igaüks põhjustab omakorda umbes tuhande laetud osakese tekke. Nii laekub umbes 5 petabaiti (5 PByte) eelfiltreeritud informatsiooni aastas, millest sorteeritakse välja huvipakkuv osa. Sisuliselt tähendab see tundmatute interaktsioonide korral väga keeruliste ja paljusid jugasid sisaldavate põrkepiltide ja difraktsiooni analüüsimist 1 pilt igas nanosekundis ehk miljard omavahel ülekattuvat pilti sekundis. Ma pean seda tööd lootusetuks ka siis, kui arvutite taga istuks kogu inimkond. Muidugi, juhul kui otsitakse ainult mingit täpselt tuntud osakest, on protseduur automatiseeritav ja arvutifarmide abil teostatv. Kuid jällegi, juba alates 1984. aastast korduvalt ekslikult leitud Higgsi bosoni leidumispiirkonnaks annab Prof. John Ellis CERN Courier 2007.a. mainumbris 100 kuni 1000 GeV/c 2 , mis ongi LHC kogu reaalne tööpiirkond prootoni siseehituse hõreduse tõttu, kus tegelik p,p difraktsioon või põrge ei saavuta isegi 10% oma teoreetilisest maksimumist 15 TeV. J. Ellis seega "Higgsi osakest" täpselt defineerida ei söanda.
On aeg muuta paradigmat. Eesti asus LHC ehitamise ametlikuks osaliseks 19. dets. 1991. CERN'i 93. Sessioonil "Preparing for the LHC Experimental Programme", kus me nõustusime finantseerima ainult magnetringi ehitust ja mitte planeeritavaid vanamoodsaid LEP'i stiilis detektoreid. Kuna üksainus prootonipaar genereerib uue füüsika, siis tuleb neid ka ükshaaval individuaalselt käsitleda. Digitaalne ansambliloogika triljonite prootonitega tuleb asendada kiire kvantloogikaga, mis automaatselt ja ilma digitaalse töötluseta sorteerib välja need väga üksikud huvipakkuvad põrked, milliseid ei ole palju rohkem kui üks triljoni kohta. Selleks on vaja 200 kuni 850 m pikkust detektorit, mille verteks asub CMS- või ATLAS-detektori südames, kuid mille kaugelasuvad "Rooma potid" võimaldavad kolme asja:
– prootonite nelimomentide automaatne sorteerimine juba difrakteerunud prootonipaaride trajektooride täpse jälgimise abil (proton tracking),
– olulist tsentraalset massikadu näitavate prootonite automaatne ajaline korreleerimine (proton timing),
– mõõta ja analüüsida trajektoori ja ajalise korrelatsiooni järgi valitud prootonite sidusolekuid omavahel ja nendest tekkinud sekundaarsete osakestega (proton entanglement).
Enamiku sellest tööst saab teha väga kiire (õieti kohati ajavaba) kvantloogika abil. Need ettepanekud on vormistatud 1992/1993 TOTEM ja 1997 FELIX kollaboratsiooniettepanekutena, millest TOTEM on praegu ametlik iseseisev projekt nagu ATLAS või CMS. TOTEM'i TDR näeb ette täiesti sõltumatu omaette töö võimaluse, kuid koostööks CMS'iga on olemas ka CERN/LHCC 2006-093/G-124, CMS Note-2007/002, TOTEM Note 06-5, "Prospects for Diffractive and Forward Physics at the LHC", 21 December 2006.
|
<urn:uuid:c4fda3c1-7263-46a3-87c4-e9ba130d134b>
|
CC-MAIN-2019-04
|
http://www.akadeemia.ee/_repository/File/Lippmaa_teesid_www.pdf
|
2019-01-21T08:38:51Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-04/segments/1547583763839.28/warc/CC-MAIN-20190121070334-20190121092334-00065.warc.gz
| 250,095,420
| 2,905
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999956
|
ekk_Latn
| 0.999958
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
4248,
7476
] | 1
|
[
0.06982421875,
0.48046875,
0.28125,
0.138671875,
0.0225830078125,
0.00787353515625
] |
KANTSLERI KÄSKKIRI
Tegevusloa andmine tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks
Keeleseaduse § 28 3 lõike 2 alusel:
1. Tuginedes Keeleinspektsiooni 7. jaanuari 2020. a eelhaldusaktile annan tegevusloa Mittetulundusühingule Salamoia (registrikood 80553635) keeleoskustasemetel A2, B1, B2 ja C1 tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks.
2. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt) Mart Laidmets kantsler
31.01.2020 nr 1.1-3/20/30
|
<urn:uuid:0fa11ee5-589e-4b24-a5b0-355b4eee1456>
|
CC-MAIN-2023-40
|
https://salamoia.ee/wp-content/uploads/2020/02/Tegevusloa-andmine-tasemeeksamiks-ettevalmistamisele-suunatud-eesti-keele-t%C3%A4ienduskoolituse-l%C3%A4biviimiseks.pdf
|
2023-09-27T23:55:38+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-40/subset=warc/part-00056-7aa0a1e5-33a6-434b-89a2-950f294b40c1.c000.gz.parquet
| 544,552,126
| 292
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999985
|
ekk_Latn
| 0.999985
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
675
] | 1
|
[
0.006744384765625,
0.8046875,
0.1796875,
0.0068359375,
0.00016880035400390625,
0.000133514404296875
] |
Sisu lisamine - koht (Ü)
See kuvatakse Kontaktide kõrval paremal blokina. 2019. a detsembri uuendusega saab kuvada ka maa-ameti kaarti koht sisutüübi juures aadressi ja koordinaatidega.
Koht sisutüübi lisamine
Your browser does not support the HTML5 video element
Koht sisutüübi muutmine
Your browser does not support the HTML5 video element
|
<urn:uuid:c78f4bee-741e-4a88-94b6-da7eb24fcec0>
|
CC-MAIN-2022-05
|
https://projektid.hitsa.ee/download/temp/pdfexport-20220120-200122-0745-2181/KVA-40723954-200122-0745-2182.pdf?contentType=application/pdf
|
2022-01-20T07:46:53+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-05/subset=warc/part-00294-1e2959d8-5649-433a-b76e-f1b876a6479d.c000.gz.parquet
| 520,525,161
| 112
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999436
|
ekk_Latn
| 0.999436
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
346
] | 1
|
[
0.00799560546875,
0.9296875,
0.048583984375,
0.0118408203125,
0.000492095947265625,
0.00022125244140625
] |
Pallipõnni lasteaia Viplalate rühma lapsed mängisid rühmas Emotsioonide Bingot, kus õpiti tundma erinevaid emotsioone.
Lapsed avasid rühmatelefoni abil QR koode, arvasid ära piltidel olevaid emotsioone ning lahendasid erinevaid ülesandeid, kus tuli koos tantsida, valgustahvlil sõbraga koos maja ehitada, sõpra juhendada takistusraja läbimisel, "kadedusklotsidest" erinevaid kujundeid moodustada ning vaikuseminutite ajal oma ümbrusest kostvaid helisid ära arvata.
Lapsed olid tublid ning oskasid tegutseda grupis ühise eesmärgi nimel.
1 / 3
2 / 3
3 / 3
|
<urn:uuid:33119544-d052-49df-ac20-bdd1e387ea49>
|
CC-MAIN-2022-05
|
https://palliponn.edu.ee/index.php/meie-tegemised/930-2021-11-05-09-59-07?format=pdf
|
2022-01-25T20:31:34+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-05/subset=warc/part-00294-1e2959d8-5649-433a-b76e-f1b876a6479d.c000.gz.parquet
| 493,264,944
| 224
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000002
|
ekk_Latn
| 1.000003
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
544,
551,
558
] | 1
|
[
0.00482177734375,
0.84765625,
0.142578125,
0.0028228759765625,
0.00029754638671875,
0.0000896453857421875
] |
Originaali tiitel: Angela Hicks Principles of Chinese Medicine, 2nd edition 2013
Kõik õigused käesolevale väljaandele on seadusega kaitstud. Kogu raa matut või ükskõik millist osa sellest ei ole lubatud reprodutseerida, pal jundada ega levitada ükskõik millisel viisil või milliseks otstarbeks ilma autoriõiguse valdaja kirjaliku loata.
Selles raamatus sisalduv teave on edastatud vaid informatiivsetel ees märkidel. See pole mõeldud asendama teie arsti nõuandeid ja järeleval vet ning te peaksite siintoodud infot kasutama vastutusvõimeliselt, kon sulteerides oma arstiga. Raamatu autor ja kirjastaja ütlevad selgesõnali selt lahti igasugusest vastutusest ebasoodsate tulemuste eest, mida selles raamatus sisalduva info kasutamine või rakendamine võib kaasa tuua.
Tõlkinud Virge Õuemaa Toimetanud Evelin Piip Korrektuuri lugenud Inna Viires Kaane kujundanud Reet Helm
Copyright © Angela Hicks 1996, 2013
This edition published in the UK in 2013 by Jessica Kingsley Publishers Ltd. 73 Collier Street, London, N1 9BE, UK. www.jkp.com All rights reserved.
© Tõlge eesti keelde ja eestikeelne väljaanne. Kirjastus ERSEN, 2019.
B11371619 ISBN 978-9949-82-518-9
Kõik kirjastuse Ersen raamatud ja e-raamatud on saadaval veebipoest
Sisukord
Autori märkus
Käesolev raamat on mõeldud Hiina meditsiini informatiivseks teejuhiks, mitte enesetervendamiseks.
Hiina meditsiini terminid olen kirjutanud suure algustähega, et eristada neid standardsetest mõistetest. Näiteks suure algustä hega sõna „Maks" viitab Hiina meditsiini terminile (s.o Maksale ja selle funktsioonidele Hiina meditsiini järgi). Väikese algus tähega „maks" tähistab maksa, nagu seda kirjeldatakse lääne meditsiinis.
Tänuavaldused
Aitäh kõigile inimestele, kes on aidanud mul seda raamatut kirjutada.
Esiteks tänan ma kõiki patsiente, kes rääkisid minuga oma nõelravikogemusest. Suur tänu ka Tony Brawni ja Caroline Rooti patsientidele, kes lubasid mul end intervjueerida ja küsida nende ravimtaimede tarvitamise kogemuse kohta; Sara Pritchardi pat sientidele, kes jutustasid tui na massaaži saamisest, ning Jill Glo veri ja Leslie Jenkinsi patsientidele, kes käsitlesid oma toitumise muutumist. Samuti aitäh kõigile neile inimestele, kes teavitasid mind oma qigong'i harrastamise kogemustest või kes täitsid selle kohase ankeedi. Konfidentsiaalsust silmas pidades on kõigi pat sientide nimed muudetud.
Teiseks tänan ma praktikuid, kes aitasid mul saada siin raama tus kasutatud vajalikku infot, ning Judith Clarki, kes luges peatü kid väga põhjalikult läbi ja tegi vajalikud korrektuurid. Aitäh ka Bill Ryanile qigong'i peatükke puudutavate nõuannete eest, Ke vin Youngile tui na peatüki ja Michael Pringle'ile Hiina taimravi peatüki eest.
Paljud inimesed on aidanud mul Hiina meditsiini üha enam hindama hakata. J. R. Worsley õpetas mind mõistma patsiendi põhiolemust. Mu qigong'i õpetaja Bruce Frantzis on võimaldanud mul rohkem aru saada qigong'ist. Samuti olen tänulik tervendaja Rose Gladdenile, kes avaldas oma eluajal suurt mõju mu teadlik kusele holistilisest ravist ja vaimu tervendamisest.
Aitäh Jessica Kingsleyle, Victoria Petersile ja Bethany Gowerile ning kirjastuse Singing Dragon perele, kes mind toetas ja kandis hoolt selle raamatu trükki jõudmise eest.
Tuhat tänu ja palju armastust mu abikaasale Johnile, kes mind lakkamatult toetab ja julgustab.
Sissejuhatus
Raamatu eesmärk on anda teile arusaadav selgitus Hiina medit siini ja selle ravimeetodite – nõelravi, Hiina ravimtaimede, tui na massaaži, qigong'i harjutuste ja toitumise – kohta. *
Mina olen Hiina meditsiini praktiseerinud 1976. aastast alates ja sestsaadik on üks aspiriinitablett olnud ainus lääne meditsiinis kasutusel olev ravim, mida ma olen tarvitanud. Praegu olen ma 60. eluaastates ja tänu neile viiele teraapialiigile tervena püsinud.
See ei tähenda, et ma pole haige olnud. Muidugi olen. Kuid üldiselt on Hiina meditsiini kasutamine lämmatanud iga prob leemi juba eos ja hoidnud mind tervena. Kirg Hiina meditsiini vastu pole mind kordagi jätnud ning mul on olnud suur au viia läbi raviseansse, õpetada ja püsida kogu selle aja tervena.
Kui ma alles nõelravi õppisin, oli see põhiline läänes kätte saadav Hiina meditsiini ravimeetod. „Nõelravile" viitamine võeti tollal vastu tühja pilgu või nõutu ilmega. Paljud arstid ilmutasid seda sõna kuuldes vaenulikkust.
Praegu on Hiina meditsiini kvalifitseeritud praktikuid tundu valt rohkem. Neid ravimeetodeid mõistetakse paremini ja need on realistlik valik paljudele inimestele, kes soovivad kasutada vä heste kõrvalmõjudega loodusravi.
Pole mingit tarvidust valida Hiina ja lääne meditsiini vahel – me võime kasutada mõlemat ja mõlemad on erinevates olukorda des kasulikud. Näiteks kui ma murraksin käeluu, läheksin kind lasti kõigepealt erakorralise meditsiini osakonda! Õnneks austa vad nii Hiina kui lääne meditsiini praktikud üksteist nüüdisajal
* Neid kirjeldatakse järgmistes peatükkides.
rohkem kui vanasti. Nad teavad, et kummalgi on ravile täiesti teistsugune, ent väärtuslik vaatenurk.
Varem tuli ette ka palju arusaamatusi, eeskätt erineva keele kasutuse tõttu. Hiina meditsiinis kiputakse diagnoosimisel ja ravimisel kasutama „poeetilisemaid" termineid. Näiteks kõne leb praktik yin'ist ja yang'ist, qi'st ja jing-essentsist või tuulest ja niiskusest. Lähemalt saate nende terminite kohta lugeda 1., 2. ja 3. peatükist ning loodetavasti siis mõistate, et need on kasutuse mõttes üpris praktilised ja maalähedased ning et Hiina meditsii nil on oma selge, ehkki teistsugune loogika.
Võrdleme niisiis omavahel Hiina ja lääne meditsiini, et hin nata, kuidas kumbagi ravis kasutatakse.
Hiina ja lääne meditsiini erinevused
Hiina meditsiini praktik toimib järgmiselt.
Ravib inimest, mitte sümptomeid
Võiksime öelda, et Hiina meditsiin ravib inimesi, lääne meditsiin ravib haigusi. Hiina meditsiini praktik vaatleb inimest kui tervi kut ja tema haigestumise aluspõhjusi. Lääne meditsiin seevastu pöörab rohkem tähelepanu inimese sümptomite ravimisele.
Näiteks peavaluga seoses otsib Hiina meditsiini praktik alus põhjust ja esitab patsientidele küsimusi sümptomite olemuse kohta, vaatab ka nende keelt ja mõõdab randmelt kahtteistküm met pulssi. Võib olla mitmeid erinevaid põhjuse variante, muu hulgas Maksa, Neerude või Põrna energia funktsioneerimine. * Ravi eesmärk on aidata inimesel energia rohkem tasakaalu viia, nii kõrvaldatakse peavalude põhjus.
Lääne meditsiini praktikud keskenduvad suurema tõenäo susega vahetult peavalu sümptomite kõrvaldamisele. Selleks
* Hiina meditsiinis tõlgitakse seda qi'na. Terminit „energia" kasutan ma 1. peatükini, kus selgitatakse, mis qi on.
võivad nad ka küsida patsiendilt, milline on tema peavalu oma olemuselt, kuid tema ravi on teistsugune. Tavaliselt määravad nad talle valuvaigisti või muu valu vaigistava ravimi, selgitamata välja probleemi tegelikku põhjust.
Vaatleb mitut asja, mitte ei spetsialiseeru
Kuna Hiina meditsiin on holistiline, kalduvad praktikud olema asjatundjad mitmel alal, mitte ühe valdkonna spetsialistid. See vastu lääne meditsiin kipub väärtustama pigem spetsialiseeru mist kui mitmele asjale keskendumist.
Kui patsiendil on hulk erinevaid sümptomeid, otsib Hiina meditsiini praktik mustreid, et näha, kuidas on märgid ja sümp tomid omavahel seotud. Kui aga mitme sümptomiga patsient külastab lääne meditsiini arsti, antakse talle iga seisundi raviks tablette või saadetakse ta erinevatesse kliinikutesse.
Näiteks patsiendil, kes on masenduses, kelle menstruatsioon on ebakorrapärane ning keda kimbutavad seedeprobleemid, kus kõht on kord kinni, kord lahti, võib Hiina meditsiini praktik diag noosida Maksa qi seiskumise. Nimetatud sümptomeid nähakse tulenevat ühest ja samast põhjusest. Seepärast tegeldakse kõigi sümptomitega sama meetodit rakendades.
Lääne meditsiinis võib arst samale patsiendile kirjutada välja ravimid või suunata ta günekoloogiliste sümptomite, ärritunud soole sündroomi ja vaimse tervise probleemide esinemisel erine vatesse kliinikutesse. Iga sümptomiga tegeldakse erinevaid ravi meetodeid kasutades ja neid ei nähta omavahel seotuna.
Määrab isikule sobivad, mitte kõikehõlmavad raviviisid Hiina meditsiini praktik, kel on kaks sama seisundiga patsienti, ei ravi neid tingimata samamoodi. Lääne meditsiini praktik see vastu pakub sarnaste seisundite korral tõenäoliselt sama ravi.
Võtame näiteks astmahaige. Hiina meditsiin vaatab kummagi indiviidi astma olemust. Mõnedel patsientidel võib astma olla põhjustatud Kopsude nõrkusest, teistel Kopsudesse kogunenud
Limast. Kolmandatel võib aga astma põhjuseks olla Neerude nõrkus või Maksa energia ummistumine. Iga patsient saab talle ainuomase diagnoosi ja igaüht ravitakse erinevalt. Üldiselt ravi vad lääne praktikud kõiki astmahaigeid samamoodi ja tavaliselt soovitab arst neil hakata kasutama inhalaatorit.
Näeb keha ja meelt ühenduses, mitte eraldi olevana
Hiina meditsiini kohaselt tulenevad kõik probleemid patsiendi energia tasakaalutusest. Kui energia on tasakaalust väljas, tun neb inimene end mitmel tasandil haiglasena. See võib põhjus tada füüsilisi, vaimseid ja emotsionaalseid märke ja sümptomeid. Seisundi ravimiseks viiakse energia uuesti tasakaalu, et patsient tunneks end nii keha, meele kui vaimu mõttes paremini. Lääne meditsiin seevastu kipub keha ja meelt diagnoosima ja ravima eraldi.
Kui patsient tuleb näiteks Hiina meditsiini praktiku juurde äärmusliku hirmu ja ärevuse ning seljavaluga, raviks too selle isiku Neerude energiat, tegeledes samal ajal mõlema problee miga. Lääne meditsiini arst seevastu raviks neid eraldi ning kir jutaks patsiendile välja antidepressandid ja valuvaigistid.
Kasutab tähelepanekuid, mitte analüüse
Hiina ja lääne meditsiini praktikud diagnoosivad patsiente erine valt. Hiina meditsiini praktik kasutab diagnoosi panekuks vaat lemist, kompamist ja küsitlemist. Lääne arst seevastu kipub kü simusi esitama ja saadab patsiendi siis diagnoosi kinnitamiseks proove tegema.
Näiteks liigeseprobleemiga patsiendi puhul kompab Hiina meditsiini praktik patsiendi liigest, märkab liikumisulatust, kat sub temperatuuri ja seejärel diagnoosib, milline nõelravikanal on kõige rohkem mõjutatud ja kas seisund on „täis" või „puudulik", „tuline" või „külm". Lääne meditsiini arst kompaks, ent tugineks rohkem läbivaatusele, et saada toimuvast selgem pilt.
|
<urn:uuid:88caff7e-86ac-4471-b141-31bc548f24fa>
|
CC-MAIN-2022-05
|
https://ersen.ee/image/catalog/product/2019/10/3716-HM-pohialused_KAT.pdf
|
2022-01-20T03:00:03+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-05/subset=warc/part-00294-1e2959d8-5649-433a-b76e-f1b876a6479d.c000.gz.parquet
| 293,748,416
| 3,965
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999747
|
ekk_Latn
| 0.999759
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1241,
1251,
1696,
3266,
3362,
4950,
6665,
8555,
10354
] | 1
|
[
0.059814453125,
0.59765625,
0.296875,
0.0400390625,
0.003875732421875,
0.00091552734375
] |
Ülemiste City 2023
Majandustulemused
Ülemiste City's paikneb kokku ligi 500 ettevõtet, kus töötab enam kui 15 tuhat inimest. ÜC ettevõttete poolt toodetav lisandväärtus on aastatel 2015-2022 kasvanud ligi 4 korda. Kasv on üsna võrdselt jagunenud ÜC laienemisest tuleneva kasvu ja ettevõte sisemise kasvu vahel. Ülemiste City tänaseks kasvanud Eesti kolmandaks majanduslinnaks, jäädes alla vaid Tallinnale ja Tartule.
Andmed pärinevad ettevõtjaportaalist, statistikaametist ja EMTA-st.
Linnaku majandustulemuste dünaamika 2018-2022
Keskmine brutopalk Ülemiste City's 2021
Ülemiste City ettevõtete poolt tasutavate tööjõumaksude osakaal kogu Eesti ettevõtlussektori poolt tasutavates tööjõumaksudes
Ülemiste City ettevõtted tasusid 2022 aastal 205 miljonit eurot tööjõumakse, mis on 3,4% kogu Eesti ettevõtlussektori tööjõumaksudest (2020 aastal 3,0%). Võrdluses Eesti linnade ettevõtlussektori tööjõumaksudega jääb ÜC alla ainult Tallinnale (58,0%) ja Tartule (6,5%), edestades Pärnut (2,4%)
Ülemiste City ettevõtete kasvukeskkonnana
Ülemiste City's ettevõtetest 213 on siin asunud aastast 2019. Allolevas tabelis on võrreldud nimetatud 213 ettevõtte lisandväärtuse kasvu indeksit (2019=100%) kõigi Eesti ettevõtete lisandväärtuse indeksiga. Näeme, et kogu vaadeldaval perioodil ÜC's tegutsenud ettevõtete lisandväärtus on kasvanud kiiremini kui mujal.
Ülemiste City tarkvaraarendussektori (EMTAK 62) ekspordi osakaal Eesti vastavas valdkonnas on ligikaudu 30%
|
<urn:uuid:41f00307-62e4-4fbf-b00e-db0bad9caca7>
|
CC-MAIN-2024-26
|
https://ucuuringud.eek.ee/download.php?dok=980155127c9242cc6c93fd7e75c1bbb6a70beb0a&t=av
|
2024-06-13T12:41:26+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-26/subset=warc/part-00089-44971353-df4b-48d7-8025-975e8feb989b.c000.gz.parquet
| 536,427,547
| 612
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999989
|
ekk_Latn
| 0.999993
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
575,
997,
1469
] | 1
|
[
0.04443359375,
0.5546875,
0.353515625,
0.04345703125,
0.0030059814453125,
0.0009918212890625
] |
Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse koosoleku protokoll 2/2017
Toimumise aeg: 27. märts 2017
Toimumise koht: V-Spa Hotell, Riia mnt 2, Tartu
Koosoleku algus: kell 18:00
Koosoleku lõpp: kell 19:30
Osalesid: Helle Sass, Kaia Kaldvee, Kairit Numa, Malle Kobin, Monica Lõvi, Senta Michelson,
Toomas Mihkelson
Puudumisest teatasid: Monika Haukanõmm, Ulvi Tammer-Jäätes
Kutsutud: Eesti Puuetega Inimeste Koja (edaspidi EPIKoda) tegevjuht Anneli Habicht, EPIKoja peaspetsialist Tauno Asuja, EPIKoja peaspetsialist Meelis Joost
Koosolekut asub juhatama Monika Haukanõmme ettepanekul Senta Michelson, kes teeb ettepaneku kinnitada koosoleku protokollijaks Tauno Asuja.
OTSUS: Kinnitada koosoleku protokollijaks Tauno Asuja.
Senta Michelson tutvustab koosoleku päevakorda.
Koosoleku päevakord:
1. EPIKoja tegevuskava ja eelarve 2017 kinnitamine. Muudatused tegevmeeskonnas.
2. Euroopa Puude Kaardi projekti ülevaade.
3. EPIKoja aastakonverents 2017 ning EDF (European Disability Forum) kohtumised Eestis KÜSK projektitoetuse toel.
4. Võimalikud muudatused Hasartmängumaksu Nõukogu ja EPIFondi tegevuses.
5. Õigusnõustamise teenuse korraldamise ülevaade.
6. EPIKoja roll MTÜ Puude Taga On Inimene asutajaliikmena.
7. Muud küsimused.
OTSUS: Kinnitada päevakord ühehäälselt
1. EPIKoja tegevuskava ja eelarve 2017 kinnitamine. Muudatused tegevmeeskonnas.
Anneli Habicht (AH) selgitab, et on kõigile juhatuse liikmetele eelnevalt tutvumiseks saatnud 2017. a tegevuskava ja eelarve (lisatud protokollile).
HMN 2017.a. leping on EPIKoja ja EPIFondi vahel sõlmitud.
Juhatuse liikmetel täiendavaid küsimusi ei olnud.
AH tutvustab muudatusi EPIKoja tegevmeeskonnas.
Helen Kask on alates 01.04.17 tagasi lapsehoolduspuhkuselt ja alustab täiskohaga peaspetsialisti ametikohal. Seoses sellega lõpeb peaspetsialisti Kirke Kuld töösuhe märtsikuu lõpus Heleni asendajana. Kirke jääb kuni juulikuu lõpuni edasi seotuks EL Puude kaardi projektiga.
Tinglik teemade jaotus meeskonna liikmete vahel on järgmine: Meelis Joost: välissuhted, EL poliitika, EDF (European Disability Forum) / EPF (European Patients Forum) esindatus, ligipääsetavus, SA Eesti Agrenska Find; Tauno Asuja: rehabilitatsioon, erihoolekanne, ligipääsetavus, haridus, infoüritused, õigusnõustamine; Helen Kask: kommunikatsioon, ajakiri Sinuga, tervishoid, veebilehe haldus; Anneli Habicht: strateegiline ja igapäevane juhtimine, finantsid, ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, haridus, harvikhaigused, avalikkuse ja meediaga suhtlemine.
OTSUS: Kinnitada EPIKoja tegevuskava ja eelarve 2017.
OTSUS: Võtta teadmiseks muudatused tegevmeeskonnas.
2. Euroopa Puude Kaardi projekti ülevaade.
Meelis Joost (MJ) annab ülevaate Euroopa Puude Kaardi projektist.
30.06 toimub EPIKojas puude kaardi omanikele soodustuste veebikeskkonna avaüritus teenuseosutajatele. Veebikeskkonnas presenteeritakse kultuuri, spordi ja vaba aja tegevuste asutuste soodustusi. Soovime, et SKA uue planeeritava puudega inimese kaardi riigihankesse saaksime siduda ka EL puude kaardi. Hetkel osaleb EL puude kaardi pilootprojektis 8 riiki. SoM on delegeerinud pilootprojektis osalemise EPIKoja vedada.
28.03 toimub lõunasöök Tartu teenusepakkujatele, mille raames tutvustame puudekaardi projekti.
Toomas Mihkelson (TM) tõstatas küsimuse, kui laiale ringkonnale seda kaarti väljastama hakatakse, kuna osad teenusepakkujad pakuvad soodustusi kõikidele (sh keskmise) puude raskusastmega inimestele, osad pakkujad vaid raske ja sügava puudega inimestele.
AH: Peamine küsimus hetkel ei ole sihtgrupis, vaid selles, kas EL puude kaarti hakatakse välja andma Eestis või mitte.
OTSUS: Võtta informatsioon teadmiseks
3. EPIKoja aastakonverents 2017 ning EDF (European Disability Forum) kohtumised Eestis KÜSK projektitoetuse toel.
MJ informeerib, et tavapärase detsembri alguses puuetega inimeste päevale pühendatud konverentsi plaanime sel aastal korraldada 6. oktoobril Narvas, millele järgneb 7. ja 8. oktoobril toimuv EDF juhatuse koosolek Tallinnas. Pidime konverentsi alguse varasemaks tõstma, kuna konverentsi käigus saadus sisend tuleks edasi anda Eesti EL eesistumise ajal ja detsembrikuu oleks ajaliselt liiga hiljaks jäänud. Konverentsi fookuses on EL ligipääsetavuse direktiiv.
Monica Lõvi (ML) annab teada, et 15.-17. septembril toimub Tallinnas Oru hotellis EL tasandil pimedate liidu poolt korraldatav ligipääsetavuse direktiivi arutelu koos EL esindajatega, kus kindlasti peaks olema kaasatud ka EPIKoja poolne esindatus.
MJ lisab, et EDF juhatuse liikmete kohtumine toimub juuni lõpus Tallinnas, mis keskendub konverentsi ettevalmistavale tegevusele.
SM tõstatab küsimuse, mida teha detsembris konverentsi asemel.
Kaia Kaldvee (KK) pakub välja korraldada pidulik üldkoosolek, kus saaks teha kokkuvõte poole aasta tegemistest.
SM teeb ettepaneku nihutada 31.10 toimuvat üldkoosolekut 01.12 peale, kus lisaks muude tegevuste hulgas tunnustada oma võrgustikus tegutsevaid inimesi.
OTSUS: Algselt 31.10 planeeritud üldkoosolek läbi viia 01.12. Tegevmeeskonnal teavitada liikmeid üldkoosoleku aja muutusest.
4. Võimalikud muudatused Hasartmängumaksu Nõukogu ja EPIFondi tegevuses.
AH selgitab, et on kõigile juhatuse liikmetele eelnevalt tutvumiseks saatnud Hasartmängumaksu nõukogu planeeritavad muudatused (lisatud protokollile).
Seoses HMN ümberkorralduskavatsustega on tõstatatud ka küsimus EPIFondi tuleviku teemal. EPIFondi tuleviku osas oleks vaja vastu võtta juhatuse seisukoht. Valida on põhimõtteliselt 3 alternatiivi vahel:
1) EPIFondi ülesanded antakse üle EPIKojale, EPIKoda hakkaks menetlema ka puuetega inimeste ühenduste HMN väikeprojekte
2) EPIFond jääb alles, kuid nõukogu laieneb lisaks 2-3 liikme võrra, EPIFond hakkaks menetlema ka puuetega inimeste ühenduste HMN väikeprojekte.
3) KÜSK hakkaks menetlema puuetega inimeste ühenduste projekte.
Hetkel on rahandusministeeriumis hasartmängumaksuseaduse muutmise eelnõu ettevalmistamisel.
Annelil planeeritud kohtumine 30.03 Siim Tuisuga EMSList EPIFondi tulevikuküsimuste teemal, kaasatakse ka EPIFondi juhataja Genadi Vaher.
OTSUS: Toetada ettepanekut võimalusel laiendada olemasolevat EPIFondi nõukogu, et ei oleks liiga ametnikekeskne. EPIFond peaks kindlasti säilima, olles sõltumatu, läbipaistev ja seeläbi aitaks ära hoida kriitikat rahastuse jagamise teemal.
Koosoleku protokollimise lõpetab Tauno Asuja ja jätkab Anneli Habicht.
5. Õigusnõustamise teenuse korraldamise ülevaade.
Tauno Asuja (TA) annab ülevaate algavast EPIKoja õigusnõustamise teenuse projektist.
Koostöös sihtasutusega Õigusteenuste Büroo (ÕTB) alustab EPIKoda aprillist 2017 õigusnõustamise teenuse pakkumist keskmise, raske või sügava puudega inimestele, lisaks ka sihtgrupi hooldajad või pereliikmetele, kui küsimused puudutavad sihtgrupi esindajaga seotud küsimust. Teenuse eesmärgiks on tagada erivajadustega isikutele õigusnõustamine ja abistamine igapäevasel ametiasutustega suhtlemisel ning asjaajamisel. Õigusabi tagatakse elukondlike õigusmurede lahendamisel: võlad, eluase, pereasjad, tööasjad, toetused jms. kohtumisega õigusnõustamisega (vajadusel ka veebisilla vahendusel (Skype)), õigusinfot saab küsida telefonitsi ja veebinõustamise teel. Teenust pakutakse 15-s ligipääsetavas nõustamiskohas üle Eesti koostöös maakondlike puuetega inimeste kodadega (v.a. Läänemaa, kuna Haapsalus on koostöös LVga õigusnõustamise vajadus kaetud). Väljaspool Tallinna on teenuse osutamise regulaarsus 1 x kuus, Tallinnas hakkab nõustamine toimuma iganädalaselt EPIKoja ruumides, kliente jõutakse päeva jooksul vastu võtta 4- 6. Teenuse saamiseks on vajalik eelregistreerimine SA Õigusteenuste Büroo telefonidel.
SM tõstatas küsimuse teenuse osutamisest suvepuhkuste ajal.
TA vastas, et juulis kohtumisega teenust ei osutata, kuna enamik kodasid on kollektiivpuhkusel.
Helle Sass (HS) uuris teenuse ligipääsetavust kurtide seisukohast.
TA vastas, et kurtidele on ette nähtud teenuse saamisel teatud mahus viipekeele tõlketeenust.
OTSUS: Võtta info teadmiseks.
4
Koosoleku protokollimise lõpetab Anneli Habicht ja jätkab Tauno Asuja.
6. EPIKoja roll MTÜ Puude Taga On Inimene asutajaliikmena.
AH andis ülevaate MTÜ Puude Taga On Inimene (PTOI) üldkoosolekust.
Aastal 2017 eraldiseisvat festivali ei tule, vaid püütakse ühendada mõne muu suurema festivali või üritusega.
Üldkoosolekul valiti uus 3- liikmeline juhatus, EPIKoja kui asutajaliikme esindajat juhatusse esialgu ei esitatud, kuna senine esindaja Kirke Kuld on avaldanud soovi lahkuda ja tema tööleping EPIKojas lõppeb 31.03.17. Kas EPIKoja esindaja peaks olema esindatud PTOI juhatuses või panustame asutajaliikmena ning ei võta vastutust juhatuse tasandil?
OTSUS: Ei pea hetkel vajalikuks olla EPIKoja poolt esindatud PTOI juhatuses.
7. Muud küsimused.
XII noorte laulu- ja tantsupidu 2017
ML andis teada, et Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA teeb koostööd Sülvi Sarapuuga seoses XII noorte laulu- ja tantsupidu 2017 toimumisega. Sülvi eestvedamisel tehakse lauludele kirjeldustõlge ja valmivad tantsumapid 50 tantsujoonisega. Peaproov toimub 30.06.2017.
OTSUS
: Võtta info teadmiseks
Revisjonikomisjoni liikmed
AH andis teada, et seoses EPIKoja revisjonikomisjoni esimehe Marek Jaaksoni lahkumisega on komisjon hetkel on komisjon kaheliikmeline. Kuidas me selle teemaga edasi läheme?
OTSUS: Ei näe hetkel vajadust revisjonikomisjoni liikmete arvu muuta.
Koosoleku juhataja:
Senta Michelson
Koosoleku protokollija:
Tauno Asuja
5
|
<urn:uuid:eab8fc4b-dea2-4163-aeab-b63858f6378a>
|
CC-MAIN-2021-31
|
https://epikoda.ee/media/pages/kes-me-oleme/koja-juhtimine/2017/810ea7ce02-1566300233/eesti-puuetega-inimeste-koja-juhatuse-koosoleku-protokoll-2_2017.pdf
|
2021-08-03T09:56:25+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-31/subset=warc/part-00103-a23f1677-939c-4b0d-b187-713170151123.c000.gz.parquet
| 240,169,642
| 3,776
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999846
|
ekk_Latn
| 0.999955
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1276,
3495,
5616,
7981,
9422
] | 1
|
[
0.244140625,
0.443359375,
0.251953125,
0.055419921875,
0.0040283203125,
0.00092315673828125
] |
Saaremaa piirkondade Petanque 2021
Juhend
Toimumise koht ja aeg: 29.05 Kaubi küla väljakul, algusega kell 10.00 . Korraldajad paluvad
võistkondi kohal olla vähemalt 20 minutit enne turniiri algust.
Korraldaja:
Kaarma Sport Management MTÜ ja Saaremaa vald, peakohtunik Tarvo Pihlas.
Osavõtjad:
Vastavalt Saaremaa piirkondade mängude 2021 üldjuhendile, on võistkonnas 3 mängijat, kellest vähemalt üks peab olema naine, mänguviisiks on trio. Naine võib meest asendada. Piirkonnast võib olla kaks võistkonda.
Süsteem:
Turniiri süsteem selgub peale eelregistreerimist. Kõik kohad mängitakse välja. Eelmise aasta neli esimest võistkonda, Kaarma 1, Kaarma 2, Leisi 1 ja Kihelkonna 1 asetatakse, ülejäänud loositakse tabelisse kohapeal.
Paremuse se
l
gitamine
: Võit annab turniiritabelisse 2 punkti, kaotus 1 punkti ja loobumine 0 punkti.
Kahe loobumise puhul võistkond eemaldatakse võistluste tabelist ja üldprotokollist.
Võrdsete punktide korral määrab paremusjärjestuse omavaheline mäng või omavaheliste mängude punktide suhe. Peale alagrupi turnnir mängitakse play-off, ehk karikas. Muud vaidluseb otsustab peakohtunik kohapeal.
Autasustamine:
Kolme parima võistkonna liikmeid autasustatakse medali ja diplomiga, võistkondi diplomiga.
Registreerimine:
Eelregistreerimine ( võistkonna/piirkonna )palume ära teha kuni 27. mai õhtuks kella 18.00 iks, email@example.com. Nimeline registreerimine kohapeal piirkonna spordijuhi allkirjaga ülesandmis lehel. Info + 372 52 01 611
NB!
Kõigil võistkondadel kaasa võtta oma mänguvahendid. Korraldajatel on õigus peale piirkondade esindajatega koosolekut teha võistluspäeval juhendisse muudatusi.
|
<urn:uuid:e64cd97b-a760-439d-921b-cb7fb26a0319>
|
CC-MAIN-2021-31
|
https://www.saaremaavald.ee/documents/17113760/30115914/Petangi+juhend+2021.pdf/0c461826-900f-4e8a-9c3e-5775f7b59019
|
2021-08-03T10:13:59+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-31/subset=warc/part-00103-a23f1677-939c-4b0d-b187-713170151123.c000.gz.parquet
| 1,014,855,063
| 676
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99993
|
ekk_Latn
| 0.999891
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1503,
1670
] | 1
|
[
0.03662109375,
0.73046875,
0.1875,
0.041748046875,
0.00323486328125,
0.000385284423828125
] |
344
Kadri Peetersoo Joel Peetersoo
Klubi Peetersoo
Eesti
Võistkonna nimi
Peetersoo
K2MIX
|
<urn:uuid:30449ff3-e62c-4854-b904-4452ae6ce2d8>
|
CC-MAIN-2019-43
|
https://vm.vohandumaraton.ee/ee/startlist/396
|
2019-10-17T08:13:24Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-43/segments/1570986673250.23/warc/CC-MAIN-20191017073050-20191017100550-00189.warc.gz
| 740,816,731
| 38
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99686
|
ekk_Latn
| 0.99686
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
94
] | 0
|
[
0.9375,
0.059814453125,
0.0020904541015625,
0.000873565673828125,
0.00012683868408203125,
0.00003695487976074219
] |
MEDITSIINILISE TÕENDUSPÕHISUSE HINNANG
1. Tervishoiuteenuse meditsiiniline näidustus
Taotluse eesmärgiks on lisada haigekassa rahastatavate ravimite hulka pembrolizumab kombinatsioonis plaatinat ja fluoropürimidiini sisaldava kemoteraapiaga esimese rea ravis lokaalselt kaugelearenenud mitteresetseeritava või metastaatilise söögitoru kartsinoomiga või mao-söögitoru HER2-negatiivse adenokartsinoomiga patsientidel, kelle kasvaja ekspresseerib PD-L1 CPS-iga ≥ 10. Täpsustuseks tuleb ka mainida, et mitteresetseeritav kasvaja peab olema ka mitte kuratiivselt kiiritatav, ravi eesmärk peab olema palliatiivne. Taotluse alla käivad söögitoru kasvajad kõigi histoloogiatega (adenokartsinoom ja lamerakk-kartsinoom) ning mao-söögitoru ühenduskoha (Siewerti I tüüp) HER2negatiivsed adenokartsinoomid. Taotluses välja toodud ESMO kongressi tabelis on alternatiivse võimalusena välja toodud ka Nivolumab, mille osas on lubatud esitada lisaaandmeid. Nivolumabi soovitus pärineb antud kontekstis osalt uuringust First-line nivolumab plus chemotherapy versus chemotherapy alone for advanced gastric, gastrooesophageal junction, and oesophageal adenocarcinoma (CheckMate 649): a randomised, open-label, phase 3 trial. Antud uuringusse kaasati ainult adenokartsinoomiga patsiente ja seetõttu ei ole antud uuringu andmed antud taotluse kontekstis olulised. Ning teises osas veel avaldamata uuringust CheckMate 648. Viimases uuringus uuriti nivolumabi ka Lamerakk-kartsinoomi korral aga kuna hindajale teadaolevalt ei ole uuringu tulemusi veel artiklina ametlikult avaldatud, ei saa ka seda informatsiooni võrdluseks kasutada.
2. Näidustuse aluseks oleva haiguse või terviseseisundi iseloomustus
Taotluses esitatud napisõnaline haiguse kirjeldus vastab üldtunnustatuga.
3. Tervishoiuteenuse tõenduspõhised andmed ravi tulemuslikkuse kohta kliiniliste uuringute ja metaanalüüside alusel
Käesoleva taotluse aluseks on 3. faasi randomiseeritud ja platseebo kontrollitud uuring KEYNOTE-590 - Pembrolizumab plus chemotherapy versus chemotherapy alone for first-line treatment of advanced oesophageal cancer, a randomised, placebo-controlled, phase 3 study. Hindajale ei ole teada teisi olulisi immuunravimeid puudutavaid uuringuid mis hõlmaks sama patsientide populatsiooni sama näidustuse korral. Peab siiski mainima, et uuringu CheckMate 648 tulemused võiksid olla antud kontekstis olulised. Antud uuringu tulemusel on ravim antud näidustusel lisatud ka NCCN ravijuhisesse, ESMO ravijuhendit ei ole ajakohaselt uuendatud.
1. Taotluses kirjeldatud uuringu sihtgrupp ja uuritavate arv alagruppides vastab artiklites välja tooduga.
2. Taotluses kirjeldatu vastab uuringus kirjeldatule.
3. Taotluses kirjeldatu vastab uuringus kirjeldatule.
4. Taotluses kirjeldatu vastab uuringus kirjeldatule.
5. Taotluses on välja toodud põhilised tulemusnäitajad, OS (üldine elulemus) ja PFS (progressioonivaba elulemus).
Üldist elulemust hinnati gruppides:
a. Söögitoru lamerakk-kartsinoomiga patsiendid kellel kasvajakoes PD-L1 CPS ≥10.
b. Söögitoru lamerakk-kartsinoomiga patsiendid.
c. Kõikide histoloogiatega kasvajatega patsiendid kellel PD-L1 CPS ≥10.
d. Kõik patsiendid.
Progressioonivaba elulemust hinnati gruppides:
a. Söögitoru lamerakk-kartsinoomiga patsiendid.
b. Kõikide histoloogiatega kasvajatega patsiendid kellel PD-L1 CPS ≥10.
c. Kõik patsiendid.
6. Taotluses on välja toodud uuringu kokkuvõte ravimi omaduste kokkuvõttest. Kokkuvõtvalt näidati uuringus statistiliselt olulist OS-i ja PFS-i paranemist kõigis eelnevalt määratletud uuringupopulatsioonides.
7. Teisestes tulemusnäitajates vaadati ka lisaks ohutust.
8. Teiseste tulemusnäitajate andmed taotluses progressioonivaba elulemuse osas pärinevad ravimi omaduste kokkuvõttest. Turvalisuse osas kirjeldatu ei erine teadaolevast informatsioonist.
4. Tervishoiuteenuse tõenduspõhised andmed ravi ohutuse kohta
Taotluses on korrektselt esitatud andmed nii uuringust kui ka ravimiomaduste kokkuvõttest. Ära toodud kõrvaltoimete ravi on vastavuses üldise praktikaga.
5. Tervishoiuteenuse osutamise kogemus maailmapraktikas
Eraldiseisvaid andmeid ravi tulemuslikkuse kohta ei ole publitseeritud.
6. Tõenduspõhisus võrreldes alternatiivsete tõenduspõhiste raviviisidega
Hetkel on Eestis antud patsientidele kätte saadav palliatiivne keemiaravi, sama keemiaravi on kasutatud ka antud taotluse aluseks oleva uuringu puhul standart keemiaraviks. Uuring näitas statistiliselt olulist OSi ja PFSi pikenemist.
7. Taotletava teenuse ja alternatiivse raviviisi sisaldumine Euroopa riikides aktsepteeritud ravijuhistes
Rahvusvahelistest ravijuhistest NCCN ei sisalda alternatiivseid ravivõimalusi, esmavalikuna on ära toodud keemia ja immuunravi kombinatsiooni (soovitus pärineb käesolevast uuringust). Alternatiivsete ravivõimaluste osas võiks selgust anda veel artiklina avaldamata uuringu CheckMate 648 tulemused.
8. Tervishoiuteenuse osutamiseks vajalike tegevuste kirjeldus
Nõustun taotluses kirjeldatuga.
9. Tingimused ja teenuseosutaja valmisolek kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamiseks
Nõustun üldiselt taotluses esitatud informatsiooniga, juhin siiski tähelepanu, et keemiaravina kasutatid uuringus KEYNOTE-590 tsisplatiini koos 5Fuga, mis on teostatav ainult statsionaarselt. Varasemalt on saanud palliatiivses I reas kasutada nii ambulatoorselt kui ka statsionaarselt teostatavaid skeeme. Käesolevalt puudub hindajal ülevaade, kui suures osas on siiamaani kasutatud ambulatoorseid või statsionaarseid skeeme. Lisana vajab ära mainimist, et Tartu Ülikooli Kliinikum pakub onkoloogilist ravi ka Ida-Viru Keskhaiglas.
10. Teenuse osutamise kogemus Eestis
Nõustun taotluses kirjeldatuga, antud näidustusel ei ole immuunravi tavapraktikas kasutatud. Immuunravi on kasutuses erinevate teiste kasvajate ravis.
11. Eestis tervishoiuteenust vajavate isikute ja tervishoiuteenuse osutamise kordade arvu prognoos järgneva nelja aasta kohta aastate lõikes
Tõenduspõhisuse hindaja käsutuses ei ole paremat statistikat prognoosi andmiseks ravijuhtude arvu osas.
12. Tervishoiuteenuse seos kehtiva loeteluga, ravimite loeteluga või meditsiiniseadmete loeteluga ning mõju töövõimetusele
Nõustun taotluses kirjeldatuga.
13. Hinnang patsiendi omaosaluse põhjendatusele ja patsientide valmisolekule tasuda ise teenuse eest osaliselt või täielikult
Vähiravimite omaosalus peaks olema 0%, taotluses seda mainitud ei ole.
14. Tervishoiuteenuse väär- ja liigkasutamise tõenäosus
Nõustun taotlusega..
15. Patsiendi isikupära võimalik mõju ravi tulemustele
Nõustun taotlusega.
16. Tervishoiuteenuse kohaldamise tingimused
Nõustun taotluses kirjeldatuga, näidustusest tulenevad tingimused on söögitoru ning söögitoru-mao ühenduskoha kasvajad, adenokartsinoomid ning lamerakkkartsinoomid, lokaalselt kaugelearenenud mitteresetseeritav ning metastaatiline haigus, PD-L1 CPS ≥ 10 ja ECOG 0-1
17. Kokkuvõte
Taotluse eesmärgiks on lisada haigekassa rahastatavate ravimite hulka pembrolizumab kombinatsioonis plaatinat ja fluoropürimidiini sisaldava kemoteraapiaga esimese rea ravis lokaalselt kaugelearenenud mitteresetseeritava või metastaatilise söögitoru kartsinoomiga või mao-söögitoru HER2-negatiivse adenokartsinoomiga patsientidel, kelle kasvaja ekspresseerib PD-L1 CPS-iga ≥ 10. Käesoleva taotluse aluseks on 3. faasi randomiseeritud ja platseebo kontrollitud uuring KEYNOTE-590 - Pembrolizumab plus chemotherapy versus chemotherapy alone for first-line treatment of advanced oesophageal cancer, a randomised, placebo-controlled, phase 3 study. Hindajal ei ole etteheiteid uurinu disainile ega läbiviimisele. Uuringus saavutati statistiliselt oluline kasu OS-i ja PFS-i paranemise näol kõigis eelnevalt määratletud uuringupopulatsioonides. OS paranes üldpopulatsioonis immuunravi lisamisega
keemiaravile 2,6 kuud ja lamerakk-kartsinoomiga patsientidel kellel kasvajakoes PD-L1 CPS ≥10 5,1 kuud. Antud uuring ei näidanud statistilist olulist OS-i paranemist adenokartsinoomiga patsientide hulgas, tuleb siiski mainida, et uuring ei olnud disainitud seda tegema. Antud uuringu tulemusel on ravim antud näidustusel lisatud ka NCCN ravijuhisesse, ESMO ravijuhendit ei ole ajakohaselt uuendatud. Alternatiivsete ravivõimaluste osas võiks selgust anda veel artiklina avaldamata uuringu CheckMate 648 tulemused, kus samal näidustusel uuriti teist immuunravimit nivolumabi. Uurija hinnangul oleks immuunravi kättesaadavus palliatiivset ravi saavatel söögitoru kartsinoomiga või mao-söögitoru HER2-negatiivse adenokartsinoomiga patsientidel väga oluline, olulisi I rea ravi muudatusi ei ole juba toimunud aastaid.
18. Kasutatud kirjandus
* Kato K, Shah MA, Enzinger P, et al. KEYNOTE-590: Phase III study of firstline chemotherapy with or without pembrolizumab for advanced esophageal cancer. Future Oncol. 2019;15(10):1057-1066. doi:10.2217/fon-2018-0609
* Janjigian YY, Shitara K, Moehler M, et al. First-line nivolumab plus chemotherapy versus chemotherapy alone for advanced gastric, gastrooesophageal junction, and oesophageal adenocarcinoma (CheckMate 649): a randomised, open-label, phase 3 trial. Lancet. 2021;398(10294):27-40. doi:10.1016/S0140-6736(21)00797-2
|
<urn:uuid:f866b2ff-107b-4a8e-a93e-b923ae45dadd>
|
CC-MAIN-2022-40
|
https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/TTL/2022/1501_MTH_avalik.pdf
|
2022-10-05T09:25:36+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-40/subset=warc/part-00200-26160df0-1827-4787-a515-95ecaa2c9688.c000.gz.parquet
| 835,424,563
| 3,390
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999127
|
ekk_Latn
| 0.99994
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2509,
5040,
7744,
9117
] | 0
|
[
0.3359375,
0.2578125,
0.19140625,
0.1904296875,
0.0169677734375,
0.007598876953125
] |
ALMANAHH
Eesti Metsateenijate Ühingu tegevus 2017
ALMANAHH
Eesti Metsateenijate Ühingu tegevus 2017
Põlva 2017
Sisukord
Juhtkiri
EMÜ üldkogu Kohtla - Nõmmel
Metsamehe jälgedes Toivo Meikar
Metsamehe jälgedes Jaak Põldma
Metsamehe jälgedes Jaan Jaska
Kutsevõistlused Luual
RMK ametid. Metsakorraldaja
RMK ametid. Elistvere loomapark
Juubelid
Almanahh
EMÜ tegevus 2017
Väljaandja Eesti Metsateenijate Ühing, Rõõmu tee 1, 51013, Tartu
www.metsateenijad.ee
Kaanefoto: Kalev Tihkan, Elistvere loomapark
Fotod: Enn Raav, Elor Ilmet, Toivo Meikar
Koostanud ja toimetanud Priit Kask
Trükk ja köide Charlot OÜ, Põlva, 2017
Juhtkiri
Eesti Metsateenijate Ühing aastal 2017
Aasta algas ühingule mitme meie väga väärika liikme kaotusega. Talvekuudel lahkusid meie hulgast jäädavalt meie kauaaegsed liikmed Rein Vissak, Jüri Jaska ja Rein Kask. Samas täienes ühingu liikmete arv aasta jooksul nelja uue liikmega.
Eesti Metsateenijate Ühingule möödus 2017. aasta tavapäraselt. Jätkasime oma juba traditsiooniks saanud üritustega.
Meie selle aasta üldkogu toimus Kohtla-Nõmmel kaevandusmuuseumis. Pärast üldkogu koosolekut külastasime kaevandusmuuseumi ja Alar Süda juhitimisel vana Aidu karjääri ja sinna rajatavat süudekanalit. Oli väga huvitav ringsõit.
Ka sel aastal oli meile kõige mahukamaks ja vastutusrikkamaks ülesandeks kutsevõistluste korraldamine, seekord siis koos Luua Metsanduskooliga. Võrreldes eelmise aastaga, pakkus Luua seekord välja ka uued võistlusalad nagu orienteerumine, vörkpall ja laskmine.
Sel aastal osales võistlustel 315 võistlejat, mõned küll mitmel alal. Kokku oli võistlemas 28 võistkonda-eelmisel aastal 22 võistkonda. Seega oli üle mitme aasta kõige suurema osalusega kutsevõistlused. Metsandustöötajate kutsevõistlused on teatavasti Eesti kõige kauem järjepidevalt toimunud kutsevõistlused. Järgmised kutsevõistlused on järjekorras juba viiekümnendad!
Endiselt on väga populaarsed meie metsamehe jälgedes üritused. Sel aastal toimus kolm üritust ja kõigil oli neis osalejad 40 ringis. See on ürituste sari, mida kindlasti tahame jatkata. Samuti oleme jätkamas koos RMK-ga riigimetsa ametied tutvustavaid teemapäevi.
Järgmisel aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi sündist. Ka meie ühingul on plaanis seda tähistada ühe tammesalu istutamisega.
Uue üritusena on plaanis järgmisel aastal külastada ühte eesrindlikku erametsaomanikku.
Endiselt oleme jätkamas metsakalendri ja oma aasta tegevust kajastavat almanahhi väljaandmist.
Lõpetuseks tahan loota, et Eesti Metsateenijate Ühingu liikmed jäavad rahule meie senise tegevusega. Tahaks siin tänada kogu meie ühingu juhatust, kes ühise meeskonnana on ühingu tegemisi vedanud. Kõik teevad ju seda tööd ühiskondlikus korras oma põhitöö kõrvalt, kantud ikka sellest ideest, et ühendada kõiki metsamehi metsanduslikus ühistegevuses.
EMÜ juhatus soovib oma liikmetele kõigi oma tegemiste kordaminekut 2018. aastal ja aktiivset kaasalöömist meie üritustel.
Kaarel Tiganik
EMÜ juhatuse esimees
EMÜ Üldkogu Kohtla-Nõmmel
PÄEVAKORD:
11.00 – 11.10 - Koosoleku rakendamine
11.10 – 12.30 - Juhatuse aruanne, revisjonikomisjoni aruanne,
sõnavõtud, aastaaruande kinnitamine
12.30 – 14.00 - Kaevandusmuuseumi külastamine
14.00 – 14.30 - Lõuna
14.30 – 16.00 - Ekskursioon suletud Aidu karjääri, kavandatava
sõudekanali külastamine
Eesti Metsateenijate Ühingu 2016.a. aruanne
EMÜ liikmete arv seisuga 01.04.2017 on 114. 2016.a. tuli uusi liikmeid – 2, Arvo Lind ja Meelis Tamm, 2017.a. Mari Kartau. Liikmeskonnast lahkunud meie hulgast jäädavalt 4 liiget- Rein Vissak, Jüri Jaska, Rein Kask, Enno Koemets, Awalduse alusel on välja arvatud 5 liiget.
EMÜ juhatus on 9 liikmeline
Aadu Koll – metsakalendri toimetamine, Jõgevamaa tegevuse koordineerija
Agu Palo – Võrumaa ja Valgamaa tegevuse koordineerija
Elor Ilmet – esimehe asetäitija, Viljandi ja Pärnumaa tegevuse koordineerija
Enn Raav – liikmete arvestuse pidamine, Läänemaa, Raplamaa, Harjumaa tegevuse koordineerija
Kaarel Tiganik – juhatuse esimees, Põlvamaa tegevuse koordineerija
Koidu Simson – liikmemaksude arvestus, Ida- ja Lääne Virumaa tegevuse koordineerija
Priit Kask – Almanahhi ja Metsakalendri koostamine ja toimetamine
Tanel Täheste – asjaajaja, Tartumaa tegevuse koordineerija
Meelis Tamm – Kodulehe toimetamine
EMÜ revisjonikomisjon on 3-liikmeline:
Ilmar Paal
Jaan Kägu
Koit Kraav
EMÜ tegevus 2016.aastal:
26. veebruar – Eesti Hobusekasvatajate Seltsi teemapäev - osalejaid 78
18. märts – Harvestermõõtmise teemapäev Pikknurmes, osalejaid 38
09. aprill – EMÜ üldkogu Ülenurme möisas
06. mai – Heino Tederi 90. sünniaastapäeva tähistamine
20. mai – Metsamehe jälgedes – Väino Rei, osalejaid 25
01-02 juuli – Metsanduse kutsevõistlused ja RMK suvepäevad, võistlejaid kokku 232
19. august – Metsamehe jälgedes – Ants Teder, osalejaid 37
16. september – Metsamehe jälgedes – Hardi Tullus, osalejaid 38
23. september – Põlula kalakasvatust tutvustav teemapäev, osalejaid 55
Toimunud on kolm juhatuse koosolekut. Jooksvad probleemid on lahendatud meili või telefoni teel.
EMÜ üldkogu toimus 09. aprillil Ülenurme möisas järgmise päevakorraga:
EMÜ juhatuse 2015 aasta aruanne ja revisjonikomisjoni aruanne, aastaaruande kinnitamine
Juhatuse esimehe ja juhatuse valimine
Põhikirja muutmine
Ekskursioon põllumajandusmuuseumis.
Kinnitatud järgmised põhikirja muudatused:
EMÜ liikmeks võib olla iga füüsiline isik, kes tegeleb või on tegelenud metsandusega.
Juhatuse volituste aeg on senise kahe aasta asemel kolm aastat.
Valiti uus juhatus ja revisjonikomisjon
Trükiti „Metsakalender 2017“ 2200 eksemplari (2016.a.-2300 eksemplari)
Tulu kalendri müügist oli 4377 €. Kalendri trüki kulud olid 1616 €. Seega puhastulu kalendri müügist oli 2761€ (eelmisel aastal 3163 €).
Kalendri ostjad: EMÜ-liikmed 327; RMK – 1096; teised ostjad 477, pensionäridele kingituseks 300
EMÜ almanahhi anti välja – 140 tk, trükkikulu 252 €. Kõiki EMÜ tegevusi on
Kajastatud ühingu kodulehel www.metsateenijad.ee
Jüri Pere käest telliti talimängude ja suviste spordipäevade digitaliseeritud fotod alates 1998.
Ja EMÜ poolt omandati nende avaldamisõigus Jüri Perelt-kokku 784 fotot
EMÜ on osalenud Eesti FSC- metsamajanduse standardi väljatöötamise töögrupi töös
sotsiaalkoja liikmena
15.03.2017 toimus Tartus RMK ja EMÜ juhatuste kokkusaamine, kus kavandati järgmist ühistegevust:
Pensionäride ühine meelespidamine Jõulude ajal
Kutsevõistluste korraldamine 30.juuni Luual
RMK ameteid tutvustavate teemapäevade korraldamine (Metsakorraldaja ja Elistvere loomapark)
EMÜ-2017.a. tegevuskava:
08. aprill – EMÜ üldkogu Kaevandusmuuseumis Kohtla-Nõmmel
12. mai – Metsamehe jälgedes – Toivo Meikar Oandu looduskeskuses
02. juuni – Metsamehe jälgedes – Jaan Jaska Vanaõue puhkekeskuses
30. juuni-01.juuli – 49. Metsanduse kutsevõistlused Luual
08. september – Metsamehe jälgedes – Jaak Põldmäe Lilli loodusmajas
Oktoober – Metsakorraldaja ametit tutvustav teemapäev (Sagadi)
August – Elistvere loomapark
Kaarel Tiganik
EMÜ juhatuse esimees
EMÜ üldkogu võttis aastaruande vastu kõigi osalejate poolthääletega.
Aadu Koll tõstatas küsimuse Heino Tederi alleega seonduvast. Nimelt hakkab tammeallee takistama elektrilini ning see oleks vaja paigaldada maa sisse. See töö vajaks aga toetust.
Ülo Tamm tegi ettepaneku, et iga EMÜ liige võiks isiklikult seda tööd toetada.
Elor Ilmet tegi ettepaneku tähistada Eesti Vabariik 100.aastapäeva tammede istutamisega.
Elor Ilmet tegi veel ettepaneku korraldada metsamehe jälgedes üritus Ülo Erikuga.
AKT
EESTI METSATEENIJATE ÜHINGU 2016 AASTA MAJANDUSTEGEVUSE REVIDEERIMISE KOHTA
Koostatud 02. Aprillil 2017 aastal Tartus Rõõmu teel Eesti Metsateenijate Ühingu revisjonikomisjoni poolt koosseisus Jaan Kägu, Koit Kraav ja Ilmar Paal.
Revisjonikomisjon vaatas üle EMÜ juhatuse 2016 aasta tegevusaruande, finantsaruande, raamatupidamisbilansi, juhatuse koosolekute protokollid ja asjaajamise.
Leidis järgmist:
| Tulud | osakaal tulust |
|-------|----------------|
| Kutsevõistluste tulud | 6 800,00 € | 48,72% |
| kalendrite müük | 4 377,50 € | 31,36% |
| Liikmemaksud | 1 230,00 € | 8,81% |
| teemapäevade korraldamine | 1 550,00 € | 11,11% |
2016 aasta eelarve oli kasumis 71,85 €.
| Tulud Kokku | |
|-------------|----------------|
| 13 957,50 € | |
| Kulud | |
|-------|----------------|
| Kutsevõistluste kulud | 3 489,23 € | 25,13% |
| Tööjõu kulud koos Riigimaksudega ( palgatud | 1 485,62 € | 10,70% |
| | kohtunikud ) | | |
|---|-------------|---|---|
| 3 | Sõidukulud ( kutsevõistluse kohtunikud ja korraldajad ) | 965,40 € | 6,95% |
| 4 | Teemapäevade korraldamine | 1 542,59 € | 11,11% |
| 5 | Metsamehe jälgedes, üldkogu ja muud kulud | 2 603,25 € | 18,75% |
| 6 | Transportteenus | 834,16 € | 6,01% |
| 6 | Kalendri trükkimine ,kodulehe haldamine | 2 300,40 € | 16,57% |
| 7 | Raamatupidamise ja auditori teenus | 300,00 € | 2,16% |
| 8 | Osavõtutasu ( kutsevõistluses võistlejad) | 105,00 € | 0,76% |
| 9 | Liikmemaksud | 260,00 € | 1,87% |
| | Kulud kokku | 13 885,65 € | |
| | Tulem kokku | 71,85 € | 0,52% |
Rahaliste vahendite jääk seisuga 01.01.2017 a. on 8004,80 €.
Olulisemad tähelepanekud 2016 aasta kohta:
1. Ühing oli peakorraldaja RMK kutsevõistlustel.
2. Jätkus teemapäevade korraldamine RMK toetusega
3. Jätkati kalendri ja almanahhi väljaandmist.
4. Eelarve oli 2016 aastal kasumis.
5. Jätkati kalendri ja almanahhi väljaandmist.
EMÜ tegevuse ülevaatamise tulemusena teeb revisjonikomisjon järgmised ettepanekud:
1. Lisaks RMK poole rahastatavale teemapäevadele jätkata raha taotlemist fondidest. Vajadusel kasutada projektide kirjutamisel teenust.
2. Planeerida osa tulust juhataja tasu maksmiseks.
3. Arendada edasi koostööprojekte RMK-ga ,Metsaseltsiga ning muude organisatsioonide ja ettevõtetega.
4. Elustada vanu metsameeste ühistegemisi.
5. Kaasata ühingu liikmeid rohkem ürituste korraldamisel vabatahtlikkuse alusel.
6. Laiendada ühingu liikmeskonda, kaasates üliõpilasi, erametsa töötajaid.
Metsateenijad kohtusid metsandusajaloolase Toivo Meikariga 12. mail tema sünnikodu lähedal RMK Oandu looduskeskuses. Kuulati Toivo Meikari ettekannet tema elust ja tegemistest ja käidi Oandu pärandkultuuri rajal.
Toivo on südinud 13. juunil 1947. aastal ja lõpetanud Rakvere I keskkooli. Tema ametikäärjäär on olnud järgnev:
1972 lõpetas TRÜ ajaloo-keeleteaduskonna
1972 – 1974 ELVI tõlk – toimetaja
1974 – 1995 Eesti metsainstituudi vaneminsener, nooremteadur, vanemteadur
1996 - Eesti metsainstituut, teadusdirektori kohusetäitja
1996 – 1997 EPMÜ metsateaduskonna prodekaan
1997-1998 EPMÜ metsandusteaduskonna dekaani kohusetäitja
1998 – 2013 EPMÜ (EMÜ) vanemteadur metsanduslikes struktuuriüksustes
1992 – 1997 Akadeemilise Baltisaksa Kultuuri seltsi esimees
1992 – 1998 Akadeemilise Metsaseltsi esimees
1998 – 2012 Eesti Metsaseltsi juhatuse liige
Toivo Meikar ütles, et on olnud töös suhteliselt vaba, akadeemiline vabadus on olnud suur. Toivo isapoolne suguvõsa on pärit Palmsest, Ilumäelt. Rakvere oli metsarikas linn, rakvere tammik ja vallimägi kuulusid kunagi möisale. Toivo lõpetas ka Rakvere muusikakooli akordioni ja klaveri erialal, orkestris on ta mänginud ka trompetit. Pärast muusikakooli ei ole ta rohkem akordioni mänginud. Oma ajaloohuvi mäletab lapsepõlvest, mil armastas lugeda ajaloolisi romaanide, peagi ka ajaloolisi uurimusi. Toivo ema töötas Tuberkuloosidispanseris, seal vaadati kopsud läbi ja avastati tuberkuloosi. Toivo vabastati sõjaväest ja seetõttu pidi ta ülikooli ajal käima naistega tšiviilkaitsest. Diplomitiööks oli Toivol Tartu rahu, Teaduste akadeemia raamatukogus sai ta ka väliseesti fondile juurde ning sai köike lugeda. Pärast ülikooli lõpetamist suunati ta Nõo Keskkooli õpetajaks – hoidjaks. Eesti Metsainstituuti sai tänu Heino Tederile. Toivo arvab ise, et tal ei ole olnud kindlat õpetajat ning peab selleks siiski Ivar Etverki. Etverk pööras tähelepanu vajalikule ja kui Toivo avaldas esimene kirjutise Eesti Metsas, siis Etverk kirjutas toimetajana selle ümber.
Tartu metsamajandis toimus kevadeti kasemahla kogumine, mida korraldab tollleaegne peametsäülem Ülo Kama ning millest Toivol õnnestus ka osa võtta. Jahimees ei ole ta kunagi olnud, kuigi ajajana on jahtidel osalenud, võõras ala, ütleb ta ise. Malev Margus suunas instituudis bibliograafia kogumisele, sellega on Toivo siiani tegelenud.
Toivo Meikar on olnud aktiivne metsaseltsi liige, on olnud selle juhatuses ning Balti metsaseltside liidu konverentsil Sagadis 1990. aastal Eesti delegatsiooni juht. Kahjuks Balti metsaseltside konverentse enam ei eksisteeri. Ta oli ka Akadeemilise metsaseltsi esimees. Seal osalesid vanemad inimesed ning kahjuks ei pakkunud see metsateadlastele laiemat huvi ning 1997. aastal tuli liitumine metsaseltsiga. Akadeemilise Baltisaksa Kultuuri Selts oli kunagi aktiivne, juhatuse koosolekul pandi alati lauale 1 brändi! Toivol on olnud palju sidemeid baltisakslastega. Metsandusajaloolane, Esseni liidumaa peametsäülem (minister)
Walter Kremser kinkis oma raamatukogu maaülikoolile. Trükised käsitlesid peamiselt Eesti ja Balti metsanduse ajalugu. Toivo meenutas, kuidas ta käis raamatukogu Saksamaalt ära toomas. Piirivalvurid ei jõudnud ära imestada, et välismaalt tuuakse väärtauba asemel hulgaliselt mingeid vanu raamatuid.
Kui Toivo oli metsainstituudis teadusdirektor, hakkas toimuma selle likvideerimine, tuli hakata tegelema lahtilaskmisega. Töö tulemus pidi olema alati publikatsioon. Maaülikoolis oli ta prodekaan, Haana Zuba võttis korraldusliku töö enda peale. Kui Hardi Tullus läks rektoriks, siis sai Toivo Meikar dekaaniks, muu hulgas sai tegeleda ka kirjastustegevusega. Dekaan pidi tegelema ka Järvselja Öppemetskonnaga. Järvseljal oli täielik sotsialism, metsailiem Hans Mallene ei saanud inimestega läbi, siis tuli Rein Kokk (juhatuse liige, toim.) ja rääkis ja naeratas.
Toivo on tegelenud ka pärandkultuuriga, koos Vaike Pommeri ja Jürgen Kusminiga kogujate väljaõpetamisega. Lembitu tarang tõi uurimise Eestisse ja tegi ka RMK-le sõõdavaks. Metsaseltsis oli metsanduslike raamatute väljaandmine järjepidev. Kaupo Ilmet oli suur ideede generaator, Toivo juhtis metsaseltsis kirjastamispoolt. Mitmete tööde kaasautor on olnud Toivol Heldur Sander, käsime koos Alar Läänelaiuga Lätis lehiseid puurimas. Üks Toivo Meikari elukeskkond on arhiiv, palju on ta töötanud ka Sagadi arhiivil. Ta on leidnud, et Abruka saart katsid ajaloos pikka aega kuusikud, 1811. aastast alustati lageraietega, asemele tulid lehtpuud. Esimene Eesti Vabariigi ajal 1924. aastal oli okaspüstusid 0,8%. Abrukas kaitseme loodust – kuid millist, kas seda mis on looduslikult tekkinud või inimese poolt kujundatud, arutles Toivo.
Mida Toivo tahaks veel teha?
Antakse välja raamatuid 100 aastat Eestit. Toivo Meikar kirjutas raamatu 100 aastat Eesti metsandust. Metsandusajaloo kogumiku suhtes ei ole ühiskondlikku tellimus. Toivo teeb praegu väiksemaid asju. Kui on tellimus, siis võib teha ka suurt asja, ütleb ta ise. Ajakirjal Eesti Mets on olnud mitmeid etappe, vanemate inimeste ideaal on esimene vabariigi aegne ajakiri. Aga mis olnud, see olnud. Tänane Eesti Mets on Toivo lauale oodatud, kuigi mönikord ootaks anam sügavust ja sisu. Näeb ka ohtu, ajakiri võib edaspidi Eesti Loodusega kokku minna, seega siis kaduda.
Toivo hobiks on rändamine koos abikaasaga, peamiselt huvitavad neid põhjamaad ja mäed, üks läti järve saar, Norra, Kanada. Kanada on jäänud seni siiski unistuseks.
Perekond Meikar
Priit Kask
Metsamehe jälgedes
Jaak Põldma
08. septembril kogunesime Viljandimaale Lilli külla, et käia atelise metsamehe Jaak Põldma tööjälgedes.
Jaak on sündinud Valgamaal Sõnni talus, „teiselpool Ikepera raba”. Sõnni talu peremees Mats Erdell oli esimene eesti soost möisaomanik. Õppimine algas Jaagul Ala 8-klassilises koolis. Pärast Tõrva keskkooli lõpetamist tekkis huvi õppida lenduriks. Sisseastumiskatsed tegi ta edukalt, kuid okupatsioonivõimude usaldamatuse tõttu määrati õppima mehhaanikuks. Ala ei sobinud noorele mehele ja lennukooli uks sulgus väljastipoolt. Edasi asus Jaak tööle Tõrva metskonna metsavahina. 1965. aastal astus Jaak EPA kaugõppesse. 1966.aastal jätkas ta Valgamaa metsamajandi stipendiaadina statsionaarses õppes. Isamaaliste sündmuste kajastamise ja okupatsioonivõimudega vastuolu sattumise tõttu ootas ees aga eksmatrikulmeerimine. Jaak oli see hundirinnaline tudeng, kes üliõpilaspäevadel 1970-te sügaval stagnaajal julges kanda loosungit: *Jänkid kasige Peipsi taha*. Üks sündmus selles vastupanulikumise jadas, mis motiveeris eestlasti tulevikus seisma oma vabaduse eest. Kindla eksmati eest EPA-st päästis kiire minek sõjaväkke. Aga KGB leidis mehe ikkagi üles ja saatis Jaagu karistuspataljoni. Eesti mees saab igas olukorras hakkama. Sõjaväes oldud aastat mees ei kahetse, sest seal avardus silmaring ja arusaam inimliku lolluse võimsusest. (Are Metsma mälestus Jaagu raamatust).
Pärast sõjaväest naasmist jätkas ta õpinguid diplomitöö materjalide kogumisega Viljandimaal. Samal ajal toimus Polli metskonnas metsälema lahkumine. Viljandi metsamajandi direktor Harri Paali kutsel määrati Jaak Polli metskonna metsäülemaks. Algas töösine töö mahajäänud metskonna elu korraldamisel. Veel üks kord tuli metskonnast lahkuda
edutamise korras - 1978.a jaanuarist kuni septembrini töö Matsalu Looduskaitseala direktorina. Teine regioon ja erinevad tööülesanded nõudsid vabatahtlikku tagasisitulekut. Seoses metskondade reformiga lõppes töö Polli metsäülemana, mis oli kestnud 1972-1996. Polli metskond sai 76 aasta vanuseks. Järgnes töötamine Viljandi metsaameti peametsäülema asetäitjana ja keskkonnainspektsiooni piirkonnainspektorina.
Eesti Vabariigi taassünd nõudis kodu ja läheduses paikneva Eesti-Läti vabariigi piiride kaitmist. Jaagu initsiatiivil taastati kaitseliidu Sakala maleva Lilli rühm. Majanduspiiri valvati koos värske piirivalvega. OMONI poolt organiseeritud relvastatud rühma vastuvõtmiseks piiril oli kohalik kaitseliit valmis võitlema koos piirivalvuritega Metskonnas paiknes kaitseliidu lasketiir.
Veel praegugi on märkimisväärne tema tegevus veeblina EV Kaitseliidus. 2010 aastal autasustas president Ilves teda isamaalise tegevuse eest Kotkaristi hõberistiga.
Jaak on põhjalikult uurinud Lilli piirkonna metsanduse ajalugu ja koostanud 2007. aastal ajaloolise ülevaate Polli-Lilli piirkonnast. Köik huvilised said kingitusena selle omanikuks. Polli metskonna metsakasvatustöid takistasid ulukihajjustused. Sõraliste head elukohad ja suur arvukus takistab nüüdki oluliselt okaspuunoorendike väljakasvatamist. Metsaretkel jäävadavaks emotsiooniks Jaagu mure ja probleem männikute kasvul ja arengul. Tüüpilised männi kasvukohad on sageli kultiveeritud kuusega. Põtrade arvukus võiks olla 2 põtra 1000 ha metsapindala kohta.
Aktiivse jahimehena on Jaak andnud oma panuse suurulukite arvu vähendamiseks. Tänu abimetsäülema Malle abile aastatel 1972-1985 on peres üles kasvatatud viis last. Jätkub tegevus ilusa kodu korrastmisel ja oma metsa hooldamisel. Üheks edasiseks elutöö kriteeriumiks on Jaak võtnud kohustuse istutada igal kevadel metsa vähemalt tuhat istikut.
Soovime edu!
Täname imelise vihmata septembripäeva korraldamise eest Mall ja Jaak Pöldmat, täname Ly Laanemetsa meeldiva lõunasöögi eest.
Aadu Koll
02. juunil kohtusime teeneka metsamehe Jaan Jaskaga. Kokku saime Vanaõue puhkekeskuses Viljandimaal ning kohale oli saabunud palju huvilisi, kokku 39. See näitab, et ühingu poolt läbiviidavad metsamehe jälgedes üritused lähevad metsameestele jätkuvalt korda. Päeva esimeses pooles rääkis Jaan oma elukäigust, mida ilmestas huvitav pildiprogramm.
Jaani mälestused hakkasid kunagisest Saare metskonnast, kus ema oli esilagu kultuuritööline, hiljem peale kursuste läbimist Luual juba metsavaht ja seda kuni pensionini. Isa oli ümbruskonnas hinnatud kingsepp, vajadusel tegi ka sepa- ja puusepatööd.
Ju siis sealt Saare metsadest see metsanduse pisik ka lastele külge hakkas. Suvel koolivaheaegadel olid lapsed ametis küll taimeaiatöödel, valgustusraietel jne.
Jaani vanemate peres oli 4 last, kes köik olid heas möttes natuke metsapoole kaldu.
Vend Jüri lõpetas Luua tehnikumi ja töötas kogu elu Ida-Virumaa metsades, eriti nähtavad jälged jäid tema poolt Sirgala ja Viivikonna karjääride taasmetsastamisest.
Öde Malle lõpetas samuti Luua tehnikum ja asus tööle Järvamaa metsamajandisse.
Vend Tõnis lõpetas Luua metsakooli ja jätkas tööd Saare metskonnas metsavahina.
Ja nagu vennad ja õde ees, nii astus ka Jaan peale Saare 8-klassilise kooli lõpetamist Luua tehnikumi metsandust õppima. Kooli lõpetas Jaan 1971. aastal, misjärel peale lühikest töölesuunamist Rooküla metskonda abimetsaülemaks viis Vene kroonuses. Kuna Jaan sattus mereväkke, siis teenistusaja pikkuseks oli tol ajal 3 aastat ja seda kaugel põhjas Punalipulises Vaikse ookeani laevastikus. Sõjaväest tagasi tulles asus Jaan tööle Järvamaa metsamajandisse, esialgu metsapunkti, kus koos õemehega vedasid pikka tüve lõpplattu. Edasi tuli juba pere loomine ja töus ametiredelil Nõmme metskonnas abimetsaülemaks. Paari aasta pärast tuli pakkumine Suure-Jaani metsamajandisse Kaansoo metskonna abimetsaülemaks, mille Jaan ka vastu võttis. Seejärel edutati ta 197. aastal juba Kaansoo metskonna metsaülemaks. Kaansoo aeg oli Jaanile kõige lähedasem ning jälgede mõttes ka viljakam. Selle aja sisse mahtus nii metsanduslikku kui ka ühiskondlikku tegevust. Metsanduses oli tol ajal näitajaks sotsalistliku võistluse võidulupid ja preemiad, mida kogunes Kaansoole hulgaliselt. Palju energiat võttis tegelemine körvalkasutusega – luuad, vihad, kuused, ravimtaimed, musta aroonia ja ebaküdoonia kasvatus, jahimajand, seakasvatus. Lisaks sai korraldatud kollektiiviga palju ühisüritusi, seallulgas iga-aastased bussielkskursioonid tollaeagsetesse venasvabariikidesse.
1992 aasta iseseisvumise järel liitusid endised Suure-Jaani metsamajandi metskonnad nn. Taani projektiga, mis oli aluseks edasisele RMK tekkele. Metskond hakkas ise metsa majandama, saadi ka üks Timberjack, esimesi riigimetsa süsteemis. Seejärel hakkasid riigimetsa kõigutama järjestikusel reformid. 1997. aastal liideti Kaansoo ja Vastemõisa metskond, 2000. aastal Vastemõisa ja Kabala metskond, 2008 aastal jää maakonda ainult üks metskond, kus Jaan oli esilagu metsnik, hiljem peale metsakorraldaja litsentsi saamist metsnik-metsakorraldaja. Seejärel tuli suundumine (saatmine) pensionile. Jaani peres kasvab 3 last, kelledest poeg Koit on lõpetanud samuti Luua tehnikumi ja jätkab jälgede tegemist Viljandimaa riigimetsades.
Pärast sisutihedat ülevaadet suundusime endise Kaansoo metskonna metsadesse Jaani jälgi ka looduses vaatama.
Vanaõuele tagasi jõudes ootas meid rikkalik lõunasöök ja päeva lõpetamine.
Elor Ilmet
Kutsevõistlused
Kutsevõistlused Luual.
Reedel, 30. juunil Luua Metsanduskoolis toimunud 49. metsandustöötajate kutsevõistluste esikoht läks RMK Põlvamaa metskonna esindusele. Teisele kohale tõusis RMK Lääne-Virumaa esindus ning kolmandaks tuli metsandusettevõtte Artiston võistkond.
Metsandustöötajate kutsevõistlustel võeti mõõtu kümnel alal - metsakasvatajate ja noorendike hooldajate mitmevõistluses, metsamasinate (harvester ja forvarder) juhtide võistluses ja stendivõistluses, mis sisaldas endas kahte raiespordiala – saeketi vahetust ning kombineeritud järkamist. Lisaks toimus jahimeeste mitmevõistlus (osalejatel tuli läbida orienteerumisrada ja lahendada seal mitmesuguseid jahindusalaseid ülesandeid) ning laskmine. Traditsiooniliselt võisteldi ka mäulumängus, orienteerumises ja võistkondlikus võrkpallis.
Metsandustöötajate kutsevõistlusi korraldas Luua Metsanduskool, võistlusala korraldamisega tegeles Eesti Metsateenijate Ühing. Kokku registreerus võistlustele (võistlejatena, kohtunikena, organiserijatena, külastistena) üle kolme ja poolesaja inimeste. Kõige rohkemaarvuliselt oli osalejad RMKst. Kohtunikena tegeles tulemuste hindamisega 35 inimest, võistlusi toetas 15 erinevat ettevõtet.
Metsandustöötajate kutsevõistlused on Eesti kõige kauem järjepidevalt toimunud kutsevõistlused.
### Koondtabel
| Võistkond | metsakasvataja mitmevõistlus | noorendike hooldaja mitmevõistlus | metsameistrite mitmevõistlus | stendivõistlus | mälu-mäng | jahimehe võistlus | KOKKU | KOHT |
|---------------------------|------------------------------|----------------------------------|------------------------------|---------------|----------|-----------------|-------|------|
| RMK Põlvamaa | 7,5 | 22 | 11 | 17 | 18 | 12 | 87,5 | 1 |
| RMK Lääne-Virumaa | 20 | 20 | 4 | 5 | 15 | 14 | 78 | 2 |
| OU Artison | 16 | 5 | 18 | 16 | 3 | 18 | 76 | 3 |
| Eesti Metsateenijate Ühing| 22 | 8 | 1 | 15 | 25 | 1 | 72 | 4 |
| RMK Tartumaa | 17 | 14 | 15 | 6 | 11 | 6 | 69 | 5 |
| RMK Läänemaa | 11,5 | 0 | 22 | 0 | 7 | 25 | 65,5 | 6 |
| RMK Pärnumaa | 2,5 | 7 | 8 | 13 | 17 | 16 | 63,5 | 7 |
| Uhinenud Metsaomanikud MTÜ| 1 | 1 | 20 | 14 | 5 | 22 | 63 | 8 |
| Luua Metsanduskool | 1 | 0 | 0 | 25 | 14 | 20 | 60 | 9 |
| RMK Ida-Virumaa | 18 | 15 | 2 | 2 | 1 | 15 | 53 | 10 |
| RMK Saaremaa | 1 | 18 | 10 | 1 | 16 | 5 | 51 | 11 |
| RMK Viljandimaa | 25 | 1 | 3 | 4 | 13 | 2 | 48 | 12 |
| RMK Laane-Harju ma | 14 | 0 | 14 | 0 | 20 | 0 | 48 | 13 |
| RMK Vandra | 1 | 1 | 7 | 10 | 12 | 17 | 48 | 14 |
| RMK Valgamaa | 1 | 25 | 1 | 9 | 6 | 4 | 46 | 15 |
| RMK Järvamaa | 1 | 17 | 6 | 11 | 1 | 9 | 45 | 16 |
| RMK Hiiumaa | 0 | 16 | 25 | 0 | 4 | 0 | 45 | 17 |
| RMK Jõgevamaa | 4 | 0 | 12 | 8 | 9 | 10 | 43 | 18 |
| RMK Võrumaa | 1 | 13 | 13 | 12 | 1 | 1 | 41 | 19 |
| Keskkonnaagentuur | 14 | 0 | 0 | 0 | 22 | 3 | 39 | 20 |
| RMK Aedlugi | 1 | 12 | 1 | 7 | 1 | 13 | 35 | 21 |
| SA Erametsakeskus | 14 | 10 | 0 | 0 | 8 | 0 | 32 | 22 |
| RMK Ida-Harju ma | 6 | 1 | 1 | 0 | 10 | 11 | 29 | 23 |
| RMK Raplamaa | 7,5 | 3 | 9 | 3 | 1 | 0 | 23,5 | 24 |
| Valga Puu | 1 | 9 | 1 | 0 | 1 | 7 | 19 | 25 |
| Stora Enso Eesti AS | 0 | 0 | 17 | 0 | 1 | 0 | 18 | 26 |
| SA Järveselja ÖKMK | 2,5 | 0 | 1 | 0 | 1 | 8 | 12,5 | 27 |
| STIHL | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 1 | 28 |
**Peakohutnik:** Kaarel Tiganik
30.06.2017
Metsakorraldaja
Selle aasta 20. oktoobri kaunil sügispäeval kogunes Oandule ligi paarkümme metsakorraldaja tööst ja RMK metsakorralduse struktuuriüksusest laiemalt. Et tegu oli traditsioonilise RMK tegevusi ja tegijaid tutvustava üritusega, siis oli paika pandud ka toimuva ülesehitus: kokkusaamise esimene osa möödus tutvustavat ja seletavat ettekannet kuulates, teine pool aga loomulikult metsas. Asja vedajaks olid RMK metsakorralduse osakonna juhataja Veiko Eltermann ning kirde piirkonna juht Tanel Rensel. Kuulajaskonnas domineerisid varemalt riiklikku metsandussüsteemi kuululajid, kellest arvestatav osa on täna seotud erametsanduse tugistruktuuridega. See tähendas, et ilmselt „akadeemilise“ loenguna kavandatud ürituse esimene osa omandas kiiresti küsimuste ja vastuste, kohati koguni diskussiooni vormi. See aga näitab, et osalejatele läks räägitu korda ja ilmselt sai toimuvast midagi ka teadmiseks võtta. Räägitu aga RMK metsakorraldussüsteemi arengust, metsakorralduse eesmärkidest, rakendatavast metsakorralduse metodikast, kasutatavaist uutest innovatiivsetest tehnilistest lahenditest jms, aga ka meie riigimetsade puistute arengudünaamikast ja siin lähikümnenel juhtuvast.
Metsas demonstreeriti juba metsakorralduse välitööde poolt ja siin tänapäeval kasutatavaid võimalusi ja metoodikat. Siin nähtu ja kuuldu ajendas vähemalt mind metsakorralduses sajandivanuse intervalli tunnetamiseks hiljem kodus käte võtma Eduard Schabaku „Taksaatori märkmed“ (1913, eesti keeles 2010). Arvukate küsimuste viirr-varris unustasingu esitamata oma mure tulevaste metsaloolaste osas, kui nad näiteks poolsajandi pärast tunneksid huvi mingi konkreetse objekti puistute arengudünaamika üle, milline on siis seda võimaldav andmebaas?
Toivo Meikar
RMK Elistvere loomapark
Sombusel 17. novembrikut päeval kogunes 29 huvilist RMK Elistvere loomapargi külastuskeskusse, et tutvuda loomapargi tegevusega. Vastu võeti meid tee, kohvi ja soojade pirukatega. Varasematel saabujatel avanes võimalus eelnevalt tutvuda huvitavate ja paeluvate vereta jahi fotovõistluse fotodega ja teiste külastuskeskuse väljapanekutega.
RMK külastuskorraldusosakonna külustusala juht Andri Plato andis ülevaate oma tegevusest külustusala juhina. Saime põhjaliku ülevaate loopargi tegevuse korraldamisest.
Elistvere loomapark asutati 1997. aastal. Varem Eesti Metsaseltsi majandada olnud Elistvere loomapark kuulub RMK Tartu-Jõgeva puhkeala koosseisu alates 2008. aastast. Seega tähistas loomapark tänavaugustis oma kahekümndendat sünnipäeva.
RMK Elistvere loomapargis saab näha peamiselt Eesti metsades elavaid loomi võimalikult looduslikus keskkonnas. Algsest emata jäänud ja viga saanud loomade koduks loodud Elistvere loomapark on nüüdseks saanud koduks nende loomade järglastele ning ka teistest loomaparkidest ja – aedadest vahetamise teel saadud asukatele. Pargi eesmärgiks on jagada loodusharidust ja pakkuda võimalusi metsloomade vaatlemiseks nendele omases keskkonnas.
Saime teada, et aastas külustab loomaparki üle 44 tuhande külastaja. Nende piletirahadega kaetakse loomapargi otsekulud. Kõik suuremad investeeringud tehakse RMK eelarvest saadud rahadega.
Peale tunniajalist külastuskeskuses ettekande kuulamist alustasime ringkäiku loomapargis külastuskorraldusosakonna teabejuhi Elle Mäeranna juhitimisel. Kahe tunnise ringkäigu ajal saime teda palju huvitavat kõigi siis elavate loomade kohta. Kuulsime nii loomade eluloolisi andmeid kui ka nende elutegevuse kohta loomapargis. Elle oskas väga kütkestavalts rääkida loomade elust kui ka huvitavaid seiku, mis siin loomadega on juhtunud.
Ringkäigu ajal tulid nii mõnedki loomad aia äärde meie seltskonda uudistama. Nii oli päris lähedalt võimalik näha ühte isailvest ja isegi silitada põdrapulli koonu. Ka detsembris kahekümme aastaseks saav karu Karoliina tegi meile väikese esitluse enne kui oma pessa lõunaunnakut tegema läks.
Enne lõunasööki ja päeva lõpetamist rääkis Kaupo Ilmet kuidas loomapark oma alguse sai. Saime teada, et loomapargi rajamise idee andis üks Jõgevamaal käinud Saksamaa nõustaja. Ta nimelt leidis, et Eestis ei ole ühtegi tegutsevat loomaparki. Ühelt poolt tooks see tema idee järgi kohale rohkelt külastajaid, teiselt poolt aga pakuks tööd kohalikele elanikele. Tihedalt tehti koostööd algul Tallinna loomaaiaga. Ka esimesed loomad tulid loomaparki Tallinna loomaaiast. Koostöö loomaaiaga on säilinud tänaseni.
Päev lõppes maitsva lõunasöögiga.
Suured tänud päeva läbivijatele: RMK külastuskorraldusosakonna teabejuht Elle Mäerand ja RMK külastuskorraldusosakonna külastusala juht Andri Plato.
Kaarel Tiganik
Juubelid
12.02. Aleksander Sinimäe 80
14.03. Ain Erik 85
01.04. Heino Kasesalu 85
17.04. Küllike Kuusik 50
07.05. Ruth Rajaveer 50
09.05. Eino Laur 75
12.05. Evi Reinsalu 70
22.05. Tõnu Värva 80
07.06. Leo Laanetu 85
12.06. Ants Nurk 85
13.06. Toivo Meikar 70
21.06. Risto Sepp 50
28.06. Peeter Tamm 60
30.06. Tõnu Järv 50
27.07. Erich Valksaar 85
27.08. Verner Kuusik 85
03.09. Lembit Maurus 85
06.09. Taivo Lehesmets 60
26.10. Rein Rinne 75
02.12. Ilmar Paal 60
|
<urn:uuid:df656db3-dcbe-4225-8921-7c59e096893a>
|
CC-MAIN-2018-51
|
http://metsateenijad.ee/wp-content/uploads/2018/01/Eesti-Metsateenijate-%C3%9Chingu-tegevus-2017.pdf
|
2018-12-18T17:50:59Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-51/segments/1544376829542.89/warc/CC-MAIN-20181218164121-20181218190121-00516.warc.gz
| 181,858,090
| 13,036
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.966723
|
ekk_Latn
| 0.999865
|
[
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
50,
113,
633,
2991,
3322,
4374,
6937,
8392,
9930,
10257,
12922,
15378,
15407,
17160,
19205,
20377,
22662,
23973,
29665,
30858,
31416,
32815,
34253,
34719
] | 1
|
[
0.171875,
0.609375,
0.18359375,
0.0308837890625,
0.0023956298828125,
0.000736236572265625
] |
Otepää valla endised õpetajad said kokku kultuurimaja kohvilauas
Õpetajate päeva puhul toimus 8. oktoobril Otepää kultuurimajas kokkusamine: Otepää valla pensioniõpise veetavatele õpetajatele. Õpetajaid võttid vastu Otepää vallavalikogu esimees Jaanus Barkala ja vallavanem Kaido Tamberg. Endistele õpetajatele esinesid Otepää Muusikakooli õpilased ja õpetajad ning kohvilauas said pedagoogid omavahel tutvuda ja muidugi ühendada.
Otepää vallavalikogu esimees Jaanus Barkala sõnas, et tal on koolijast ainult head mälestused, ning Otepää Gümnaasiumi viljasena tänas oma eralisi õpetajaid. Vallavanem Kaido Tamberg lisas, et praegusel pensionil olevad õpetajad on pannud aluse tänuolele õpetajatele ja kogu pedagoogilisele tööle.
Vestlusringis otsustati, et ka järgmisel aastal saadake kokku. Loodetavasti kujuneb endiste pedagoogide tunnustamisüritustes tore traditsioon, kus väljajuhid saavad muutudgas küsida õpetajate arvamust valla haridusla korraldamise ajus.
Tekst ja fotod kokkusammeist: MONIKA OTROKOVA
OTEPÄÄ KULTUURIMAJAS
kolmapäeval,
13. novembril kell 14.00
SÜGISKULDNE
TERVISEPÄEV EAKATELE
- väikeste kepkõnnimäkit – võta kaasa kõnnikapid,
- köögis toimetavad ja laua katavad: vallavalikogu esimese Jaanuse Barkala ja vallavanem Kaido Tamberg,
- muusikaline kulakoat toovad Reet Linna ja Are Jaarna,
- muud üllatused.
Buss Otepäälse ja tagasi Nõuniist, Sangastest ja Pukast.
EELREGISTREERIMINE TERVISEPÄEVALE
HILJEMALT 11. novembrilks:
Merle Soomberg – telef.: 56626481,
firstname.lastname@example.org – Otepää;
Marika Viks – telef.: 53465648,
email@example.com – Nõuni;
Merlin Kirbits – telef.: 5280902,
firstname.lastname@example.org – Sangaste;
Helgi Pung – telef.: 5274812,
email@example.com – Puka.
ÜRITUS ON TASUTA!
Talveürituste vaheleht
Otepää Teatajas
Head ettevõtjad ja ürituste korraldajad!
Nagu tavaks saanud, ilmub talveürituste vaheleht 19. detsembrile 2019 Otepää Teatajas. Otsame kõigil ettevõtjatel ja ürituste korraldajatel oma talvistesse üritustele kava 13. detsembril 2019 e-posti aadressile: firstname.lastname@example.org ja koopia: email@example.com.
Vahelaihes saab ke pikemalt kirjutada oma talvistest üritustest või toenustest. Vahelaihes on tuvastava artikli väljalamine taasuta. Kaudtage seda võimalust!
Laekunud talveüritusi kajastatakse jooksult Otepää valla kodulehel www.otepaa.ee sündmuste rubrigis.
Sotsiaalkindlustusamet avab uksed Otepääl
Sotsiaalkindlustusamet alustab vastuvõttu Otepääl alates 4. novembrist 2019.
Klientideenrinudus on avatud igal kuu esimene esmaspäev 08.00 – 18.00. Vastuvõttu toimub Otepää vallavalitsuse sotsiaalasutetuse ruumides kabinetis nr. 2.
Esialget informatsiooni saab Otepää valla sotsiaaltöötajelt telefonidel:
Kersti Tamm 7864827; 51994123,
Pille Sikk 7668046; 5247930.
Ämma sõrmejäljed ja kuldne sugis
Alustaks anekdootiga: Kaks Gangsterit arutavad omavahel jõudetekel, et milline eluunistus kelllegi on. Ühe südamessos on osta maja Austraalias ja abieluudat filmitehaga. Teine aga ütleb, et tema suurim salasos on murda sisse Rahuvaspaku ja jätta sinna oma ämma sõrmejäljed.
Inimesi on palju ja igal omadus unistus. Mõni inim on tundlik, teine on kuidas võtta kogemusest, mida tahtub muul meel eeskujuks saada. Haldvatele, kui mõni oma önsust kaaslasteolev arvet otsab.
Sügis kuldab Otepää maid ja elu läheb tema dikteeritud tempos. Hoogsalt juhtab väljakute chütus, et eme kulme pöördajas valmis saaks. Üksjagu segadust see chütus ilmus pohjustab, aga kus meeta tehakse, seal ka laaste lendab. Et homme oleks lüüs, selles peab paist suutma ka kannatlik olema.
Otepäa valikul väikustajut ja tema arengute paist vagiipalaisemine on paljudel olenev küllus. Väike on, kuid on samaga leidub neidki, keda see ehmatust ja häirib.
On olemas karvutite päev, millega seda austutavatel vähendatud väärinäitatakse. Äkki oleks vaja ka „kaehurite päev“, et sala- ja sarikaebukojad saaks tulka ja oma väljakujut vastikumole seletada.
Ilmselt kui Otepäa oleks siis möned kodukind kokku tulemas. On ju tavaks välja iga uut chütust mine „valvas kodukini“ poolt vaheldat mitme kaiheusega siina ja tänu tähistada. Kuna Lipuvaljakul chütus on oma koosklastestest ja nende toitlustamisega ikkagi on olnud silmakahe väikestele ja vanematesele. 14 kaehust on juha suudetud „sinnu kulma vajja“ ja möned riigiametnikid jälle nälsest näivad. Saetadega paberid ja küsimusi, kui varesmalt oleks kõik nende poolt vaadatud hästi. Vallavalitsus on nõuannud rama. Kavas on valmis teha ka Päevakeskus ja puuetega inimeste tuleb jpm.
Plaanis on ka hulg tohutuisi ning eraga, et saada tagajärjelid vald allaidele ja ka nende ideid. Kavas on tuua näiteks kohu ja huoneid ja riitusti jprc.
Otepääl vaid on kiirenduskursil ja nii see ka jääb! Esmark on celkoge meie endi inimeste eluolu parem korraldus ja informieritus.
Valgamaa parimaid toitlustusetettevõtteid
Vidrike Kullamaag toimunud Valgamaa toitlusustutuste tunnustusüritust esitleti Valgamaa toitlustusetettevõtete klienditeeninduse monitooringu tulemused ning tunnustati Valgamaa parimaid toitlustusetasetu.
Monitooringu tulemuste toitlustusetustekkutel kutsuti Kohvik Johanna Valgast, Resto Wängenküll Taagepeart ja Pizza Merano Otepäält.
„Toit on lääne aegude olnud see, mis ühenad inimesi ja kogukondi. Toidu valmistamine ning toitlustamine on üks kõige olulisemaid ülesandeid lääne ajal. Meie kultuurkurs on kõrgel tasemel pakkudes elamusi ni kolikkele kui ka piirkonna kulutavatele inimestele ning seda tuleb hoida. Kui toit on ühe toitlustusasutuse suudameks, siis ei tohi vähem tahkaks pidada selle pakkumist, et kõik teenindusi. Taanil on meie kultuur kõige olulisem kultuur. Just tõesti on see, kellel on kõrgest kohustustest luua parima võimaliku elamuse. On austuvusega töö oleli keelte teenistuses ning teha seda nii hea tsaeel nagu te saa teede,” sõnas tunnustusüritusel häid teenindajaid tänavud Valgamaa Arenguagentuuri infopäevalist Epp Kajla.
Mais-juuni viidi rohkem kui kolmekümne Valgamaa toitlustusetettuvate lääne monitooringu, mille käigus valitsevad toitlustusetasete protsessi jaamad, suhtutud klientidega, toodete kaudumine, konsultatsiooni ja müügioskus, nisaamuti ka teenindus- vastust ning avaliku interneti olemasolu ja toimimist.
Toitlustusetustuus hinnati SA Valgamaa Arenguagentuuri tehtud monitooringu põhjal. Täringvääga saada ülevaade toitlustusetuse tunnustuse. Monitooring viidi Valgamaal läbi kolmandat korda selle tulemustel põhinevad korraldavad Valgamaa Arenguagentuuri 15. novembril teeninduse alase koolitus.
Toitlustusetukohade monitoringut korraldas SA Valgamaa Arenguagentuuri, läbi viie Diva Eesti ja rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond.
AET ARULA-PJIR, valgama.ee toimetaja
Otepäe Vallavalitsus mūib kirjalikul kordusenampakkumisel
Otepää vallasises linna Kopli tn 10-2 asuva korteriomandil (kinniut registriro 1046840, ulipind 63,30 m²) alghinnaga 30 000 eurot. Enampakkumisel võivad osa võtta kõik füüsilised ja juridilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kellele osavat enampakkumisel ei ole keelutatud.
Enampakkumise osavutatustu suuruseks on 100 eurot. Enampakkumise tagatatraha suurus on 10% alghinnast. Tagatatraha ja osavutatustu teab lasub Otepää Vallavalitsuse arvedusarvele nr EE33 101202008200001 SEB Pargis hiljemast 8. novembrist 2019. a. kella 10.00.
Kirjalikul kordusenampakkumisel hõlmab 8. novembrist 2019. a. kella 10.00 ks Lipuvaljak 13, Otepää Vallavalitsuse kantsleesse kinnises (ümbriks märgusonaga „Kopli tn 10-2-korr“). Kirjaliku pakkumise võib saata ka posti teel.
Pakkumine peab sisaldama järgmise andmed: pakkuja nime ja elukohta või asukoha ning isikukoodi või registrikoodi; nõusolekut enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks eestitud tingimustest; dokumente enampakkumise osavutatustu suuruse kohta; pakkumise kohta vastava valdendite ja pakkumise summat; enampakkumise allkirja; esindaja võtlusti toetavat dokumenti (ivaduse); pakkumise esitaja kontaktandmete: telefoni ja e-posti aadressi.
Pakkumiste avamine toimub 8. novembrist 2019. a. kell 10:30 Otepää Vallavalitsuse rõdukas ruumis. Määratava vahaga saab tutvuda valitsevad teenistu töötajad: Arno Saal, Jaak Grünberg (tel 502 2318). Veeblin korraldusele https://atp.amphora.ee/oteapa/index.aspx?tm=245160
Arvleti, mida soovite avaldada, ostame üle näidat erine lehe inimkonnapeaga e-posti aadressile: firstname.lastname@example.org. Tootmust on igal kuu ja kaastööd nende seitsge huvides inimeste eest. Tootmus ei vastuta kuulutuste ja reaktiimide siin eest.
Järgmine Otepää Teataja ilmub 7. novembril.
Ämmi kinnitati Otepää vallasises linnas Saare tn 4-a asuva kinniut võõrandamiseks korraldatud enampakkumise. Otsustati korraldada kordusenampakkumine Otepää vallasises linnas Palapere tn 14-a asuva kinniut (kinniut registriro 2330040, katastriinum 556011003:18035, pindala 1237 m²) võõrandamiseks algahinnaga 190 000 eurot. Otsustati moodustada enampakkumise läbimiseks komissio koosseisest: 3.1 Kajar Lepik (komissio esimese), 3.2 Jaak Grünberg, 3.3 Evelin Mäe.
Tunnustati nurguks Otepää vallasises linnas Saare tn 4-a asuva kinniut võõrandamiseks korraldatud enampakkumise. Otsustati korraldada kordusenampakkumine Otepää vallasises linnas Saare tn 4-a asuva kinniut (kinniut registriro 2328340, katastriinum 556011007:0008, pindala 700 m²) võõrandamiseks korraldatud enampakkumise. Otsustati korraldada kordusenampakkumine Otepää vallasises linnas Palapere tn 14-a asuva kinniut (kinniut registriro 2330040, katastriinum 556011003:18035, pindala 1237 m²) võõrandamiseks algahinnaga 190 000 eurot. Otsustati moodustada enampakkumise läbimiseks komissio koosseisest: 3.1 Kajar Lepik (komissio esimese), 3.2 Jaak Grünberg, 3.3 Evelin Mäe.
Sotsiaalkindlustusamet avas esimene proaktiivse avaliku teenuse
Sotsiaalkindlustusamet sai valmis esimene proaktiivse teenuse ning avas selle oma telerandnuse, kus esimesena saavutab lapsevanemad kasutada taotleva perühvitiste teenust. Aset maksab igal kuu 44 miljoni eurost 150 000 inimesele pereoteosest ja 91 000 inimesele vanemuhatühist.
Sotsiaalkindlustusameti juhi Egon Veermäe sõnul soovib ameti pakkuda inimestele lühisaid, kasutajamugavaid ja proaktiivseid teenuseid. Oluline on ka administratiivlube vähendamine. „Lühitame teenustearendamisel põhimõtteid, et kui riigil on vajalik infomatsioon omaes, ei pea me seda inimesest eralem üle kiusama. Proaktiivselt meie teenustes tahetakse seda, et kui perre sumbe laps, siis rahvastikuregistris sissekanne aktiivseks jääb järgmiseks aastaks, siis on inimese eesmärk teoks taotleja eestima,” rääkis Veermäe. „Meie perühvitiste teenus on esimene sindumisperühvitise teenus Eestis ja me soovime liikuda täielikult taotlevabade teenuste suunas,” lisas ta.
Hetkel saavad lapsevanemad isteeninduses kinnitada neile tehitud perühvitistete e-pakkitused. Kui lapse sünd on rahvastikuregistris registreeritud ja tule on parandat nimi, saabud sotsiaalkindlustusamet varane(e)te e-postiga teavitus perühvitiste saamiseks. Inimesel tuleb toetuse saamise isteenindusega olla.
„Pakkumuse kinnitamine on oluline, sest isteeninduses saab perre erada huvitust planeerida, näiteks kumb vanem hakkab saama vanemuhatühist,” tutvustas uut moodi perühvitiste teenust sotsiaalkindlustusameti c-büroo juht Kersti Vaikmaa. „Tegime perühvitiste teenuse võimalikult mugavaks – ei mingit taotlust, ei mingit allkirjastamist, lihtsalt sin on siis raha, millele sul on õigus, tee oma valik,” rääkis Vaikmaa.
Inimesed saavad isteeninduses üle vaadata ka oma kindluskandradest, et tulevikus jõitaks info pakkumistest ja teenustest. „Naiteku kui laps on sinimäärus laps, soovitame neil e-teeninduses üle vaadata oma e-posti aadressit, et pärsat järele paneemi jõuaks teavituse perühvitistete pakkumiste kohta inimese võimalikult kiiresti,” rääkis Vaikmaa. Tulevikus saab isteeninduses näha ka ametit lukkunud maksude. Oige peab saatenistuuskeskuses sotsiaalkindlustusametiga suhelda.
„Nortai arendusüksuse juht Eestis Alis Albre e-mail on proaktiivse teenuse näid tegu unikaalset inimese e-postiga. Kogu maailmas ei ole ühtegi muutub vahetult suurt hulka Eesti rahvastikut, kelle kojas on teenused niižd vaid kinnituse kaugusel. Proaktiivsete teenuste pakkumiseks töötab taotlevat kehtestatud algoritmidel põhinev automaatika ning on tehtud suurmahulis ja põhjenditlus muutud organisatsiooni protsessides, lähedes kodaniku kui kööpartiabaja vajadustest,” lisas Albre.
Tervise ja Healu Infostaseentusele Keekuse sotsiaalkaitse talituse juht Tiili Pentjärv tuleb e-perehitiste teenuse arendamisel hoida mõnikordtreenide teooria arhitektuurit. „Täna selles suune arengud eraldada kordukasstatavad komponendid ja konkreetset äriteenust toetavad komponendid. Samuti võimaldavad mikroteenused agibelt arendust, kus samaaide pidavalts tippustada ärnäoidude, kusda kasutajatele valimuid tööle tagasidest ning reageerida tegelikke vajadustele,” lisas ta. „Meie võimaluste väljuselgitamine majutushoone-spa ehitamises, mille eeskirjadeoniks on väikesemahiline kauplus, toitlustus jms majutuse juurde lubuv abiinfokünnus, ning liikus- ja parkimiskorruduse lahendamine. Detailplaneeringu tehakse ettepanek Otepää valla üldplaneeringu muutmiseks, selliset ei, Otepää linna keskkaviluga piirnevael krunidel on lubatud kõrgemateme hooneid ehitamine juhul, kui hooneid korresulsi- ja kõruss määratakse aluetekrõivustustega.
Detailplaneeringu eeskirjadeoniks saab tutvutada Otepää Vallavalitsuse lahtihooleku aegadel ning valla kodulehel www.otepaa.ee/planeringu-teavalkustamine. Kirjalikke arvamusi detailplaneeringu eeskirjalehanduse kohta saab esitada Otepää Vallavalitsuse avaliku väljapanejuk ajul vki e-postiga aadressil Lipuvaljak 13, Otepää, 67405 või e-postiga aadressil email@example.com.
Detailplaneeringu eeskirjalehanduse avalik arutelu toimub 16.12.2019 kell 15:00 Otepää Vallavalitsuse nõukoo saalis (Lipuvaljak 13, II korrus).
Täiendav info: planeerimispetsialist Neeme Kaurov, firstname.lastname@example.org, 7664820.
Otepää Vallavalitsus teatab,
et Otepää valla üldplaneeringut muutva Valga mnt 1a, Ic, Id, le kaatriaastukesu ja lähiala detailplaneeringu eeskirhalande avalik väljapaek ne toimub 07.11.-08.12.2019.
Planeeritav alla hõlmab Otepää vallasisses linnas asuvaid Valga mnt 1a, Valga mnt 1c, Valga mnt 1d, Valga mnt 1e, Lipuvaljak T6 ja osaliselt 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee. Planeeritava alla puhul on ca 4850 hektarit.
Detailplaneeringu eesmärk on chitusöösuge arendaspartnerid on agüste arendusmetoodilaga väga hästi kaasa tulnud. Arendused jätikavad ja saame vastavalt klientide tagasisidele lahendusi kõigeerida ja tõelanda,” lisas Pentjärv.
Järgmisena hinnatakse mugavamaks abihavardite jaotajate ja vanemuhatühiste teenus, seejärel pensioniid ja seal edasi kolik teised ameti loetused ja teenused.
Isteeninduse puhul on kasutajate kasamine ja nende vajadustega arvestamine olnud erilise tähedepanu all. Trinidad Wismani tegeljutuli Ander Tenna ütles, et kohe, kui hakati lahendust disainima, testiti esimesi mõtteid peatades lapsevanematega... „Kokku testisime kolme prototübi versiooni ja viimase tegi teenuse tõlgitava tagasiside antajateks kõigil osalust. Liikes keskkonna loetelu ja fikseerimine on ka sõnastuske ja tõlgite arutusaga vus ja selgi perühvitiste teenuse reaadele kasutajatega üle kontrollitud. Isteeninduse väljagenägemise puhul olemme silmas pidanud seda, et riigi infosüsteemidel oleks sarnane välismaa,” lisas Tenna.
Isteeninduse saab siseneda sotsiaalkindlustusameti kodulehe kaudu aadressil sotsiaalkindlustusamet.ee või otselüngiga isteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee. Keskkonda saab sisse logida ID-kortiga või ID-kortiga-ID-ga.
Sotsiaalkindlustusamet ise isteeninduse ja perühvitiste tööd viiaksid ellu TEH Kü kelpingurapidterid: e-teenused arendus Nortai ning teenuse kasutajalidese lõi Trinidad Wismann.
Perühvitiste teenust tutvustava video leidib ameti videokogust.
Head Otepää linna elanikud!
Käes on sügiselulevade aeg. Kotirattud lehed viiakse äri 26.-27.10.2019 ja 02.-03.11.2019. Palume SELLEKS JA AKSIS koguda prügikottesse AINULT puulehed ja asetada kotid puulehtedega oma maja aia taha. Palume kasutada kuni 150 litriseid tugevaid prügikotte!
MONIKA OTROKOVA
Head Otepää Naisseltsi liikmed!
MTÜ Otepää Naisselts üldkoosolek toimub 14. novembril kell 17.00 Otepää vallamaja III korpus ruumis 320. Osavott oluline!
MTÜ Otepää Naisselts juhatus
1) Otepää vallasisses linnas Pulgapea tee 14a asuvu kinnistu (kinnistu registreerija nr 2330040, katastrinumero 556601/003:1510, pin-dala 1237 m², siitlastorve sotsiaalmaal alalik ulduskasutatav maa) alghinnaga 19 000 eurot;
2) Otepää vallasisses linnas Saare tn 4a asuvu kinnistu (kinnistu registreerija nr 2328340, katastrinumero 556601/007:0008, pin-dala 700 m², siitlastorve sotsiaalmaal alalik ulduskasutatav maa) alghinnaga 12 000 eurot.
Enampakkumiseid võivad osta voolik küü-füüsiliste ja ärüütiliste isikute, kellel on õigus sõdinna saatvat lepingut ning kellel on olevat enampakkumise ei ole keelatud. Enampakkumise osavõtustava suurusel on 100 eurot. Enampakkumise tagatargaha suurus on 10% alghinnast. Tagatargaha ja osavõtustava tuleb tasuda Otepää Vallavalitsuse arvedusarvele nr EE35101202008B200001 SEB Pangas hiljemalt 5. novembril 2019. a kell 10.00.
Kirjaliku pakkumine tuleb esitada hiljemalt 5. novembriks 2019. a kell 10.00-ks Lipuvaljak 13, Otepää Vallavalitsuse kantseleisse kinnises ümbrikus märjusõnaga „Pulgapea tee 14a” või „Saare tn 4a”. Kirjaliku pakkumise võib saata ka posti teel.
Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: pakkuja nime ja elukoha; või pakkukoha (laiukoja) või regiinumoodi; pakkukohat enampakkumise osavõtmekeskuse enampakkumiseks esitatud tingimustel; dokumente enampakkumise osavõtmukoha ja tagatargaha tasumise kohta; sõnadega väljadatud pakkumise summat; pakkumise esitaja alikirja; esindaja volitusi tõendavat dokumenti (vajadusel); pakkumise esitaja kontaktandmed: telefon ja e-posti aadressi.
Pakkumine tuleb esitada 5. novembril 2019. a kell 10:30 Otepää Vallavalitsuse nõukoo-raumis.
Müüdava varaga saab tutvuda vallavalitsuse töötajal: kontaktjaak Grünberg (tel 502 2316).
Veebiliin korralduselad https://atp.amphora.ee/otepaa/index.aspx?itm=244839 ja https://atp.amphora.ee/otepaa/index.aspx?itm=244840.
SÜGISIPIDU
5. novembril kell 13.00
Otepää Kultuuriokeskuses
Muusikat pakuvad
Raul Roosivali ja Kalle Vassila.
Tantsurühmad Rõomurullid ja Tantsruoom.
Nalja teeb Tõrva Tilde.
Tasuta.
Korraldab Otepää Pensionäride Ühendus, toetab Otepää vald.
Kultuurikalender
Otepää Kultuurimaja
Lisa info: +37256262481 Merle Soorberg
26. oktoobril kell 19.00 Otepää Kultuurimajas JAREK KASARI SUUR SÜGISIKONTEST! Koos sügisliku konstest astub Otepää kultuurikeskus ümber kõrgele tõusule ja jõuab ära oma suurima kuni kõige paremini ja tuntumaid teoseid. Muusikalistele ettevõtete tagadat Jareku hea huuroni ja viimne sidusa küs kõike üheks meeleoluksaks ettetekas teks. Tule kindlasti ja anna oma sigistele positsioone energiaväljale. Piletitega: Kunsi 25,00 (k.a.); Täispäev 13 eurot, Õigus/teinendiperson 12 eurot; Lühiröövlates 10 nimetusest 9 eurot ja pilet toimimisajast 16/17/18/20/21/22. Uksed avatakse kell 17.00. Avatud on ka KOHVIK. Ootame külalisi.
27 oktoobril kell 11.00-19.30 Otepää Kultuurimajas Filmifestival KINO MAALE. Filmifestival KINO MAALE toob esmakordselt fookustesse Eesti filmikunsti ja tännist lühimängulinnil ning Eesti animaatfilmid.
*11.00-13.30 laste program (eesi keelne dublaaj)
*14.00-16.30 noorte program (eesi keelset suhtutist)
*17.00-19.30 täiskasvanute program (eesi keelset suhtutist)
Lisa info: +3725284902 Merle
3. novembril kell 11.00 Otepää Kultuurimajas Otepää valla sünnikirja jagamine
8. novembril kell 19.00 Otepää Kultuurimajas Imperiumi juubelustub: Lavali Väike Anne Veessaaega. Impeeriumi IMPERIUM mängib etendusi koos armastatud Eesti näitlejatega. Novembris on lavali Anne Veessaaega! Panenne oman otutamatastele olukordadesse: näha saab kohtuda sündivaid sketse, humorikaid tegelasi, kaelastavaraamatu, tuulelaua ja täisjõuludele soovitud varruus. Lavali ka oma linna pilka Merlin Kirblini Piletid Tükitserd ja pilietad saadavalene enne etendusi kohapeal. Ettehõlmat ja toimub 15 eurot / 12 eurot. AVATUD KOHVIK.
15. novembril kell 19.00 Otepää Kultuurimajas Galerii VAISKE MUUSIKA OTTI koos Liisa Lööndrega. Siin Lööndre on Puka Kooli muusikaajakava, Puka lasteaia laste, muusikateatri ja lauljate jahutajaga ning taas sellega on ka lasteaide looja. Valise muusika ohjel on eraldi Sillapää muusikateatri kuigi on samamärk lugusid ja lauljaid. Kõik avatud juba kell 18.00 st. Kontsert on TASUTA!
Puka Kultuurimaja
Lisa info: +3725274812 Helgi Pung
31. oktoobril kell 19.00 Puka Kultuurimajas "Hingedeja kontsert luennamatüübi MALK ehk kõik matutuugid laulda kõsa". Mälu on asepall ja matutuugid, mis on kokku tulnud 2016. aastal iltuall lauldu kõlas. Seostel soovit on ka inspireeritud nende nimi – Me Armastame Laulud Koos ehk MALK. Reperatoori mahtub nelik koit, mille hingestatub ja tuuks tehet. Koosseisu kuuluvad: Arminas, An Krismaa, Jaan Ilissen, Katrin Karus, Kuno Oja, Leen Oja, Li Peterson, Marko Punnar. Süntees on käsitletud laulu.
14. novembril kell 19.00 Puka Kultuurimajas Elva Lendutavat lavastus "Kadriid" koos lavastajate, Autoreid Kristina Chirva ja Peter Yelashoviga, lavastaja Malle Pär, Kunstnik Marika Möll, Lauluk Linda Simberg, Tanja Lähte, Irina Radionova, Margus Möll, Meelis Külarts, Aaro Sepp, Tom Lambert on kogu oli elund väga ausas en irimene ja korrakell maksumaaja. Sis aga kastakse ta afäri, mida ta enne ei saanud. Umarus poleks osaliselt eile naha. Kuidas sellist välja rahvast ja puhutat palatsid? Kesk kellaa naha ole kõrge tömbat? Pilet 7 eurot / 6 eurod müügijä enne etenduse algust koha puur.
Sangaste Kultuurimaja
Lisa info: +3725284902 Merlin Kirbiks
2. novembril kell 12.00-15.00 Sangaste Kultuurimajas hingedeja meistrand "Uuepärgaüldi", iseloomustab usuvaid, et unerasid olid hiljutuse ühes ning unemüügiga püüdatud neid kiiret. Heed unerasid lähevad vorgust laid ja liugavad nõutaga sulgi magava lapseni. Halvad unerasid jävavad alga vörku kinni ja pölevad päevaguse. Sisalduvad on kõige unerasid rindatud unerasiendustu magas, kuid uusineid on kõrvemaid. Unerasid on kõige laiemakskiid unerasiüügiga peale. Meistrand "Läbiröövlase" Janika Tarom. Antud kooslus on jõukane kõigile! Osakutust 6 €, 6 eurot, mis sisaldab koodist, materjalit ja kohvosaus. Palun registreeri enda nime ja kõikide osalejate völki. Lisainfo: +3725284902
9. novembril kell 17.00 Sangaste Kultuurimajas Otepää valla isadepäeva kontsert ja aasta isununnistamine. Esinevad Otepää valle iseteguvesedused ja lapseid. Kaudet lauale. Kontsert on tasuta! Transpordi soovit andva teada Otepää Naiselisi esitasele Ene Raudasale +37250153587.
Nõuni Kultuurimaja
Lisa info: +372563465648 Marika Viks
1. novembril kell 19.00 Nõuni Kultuurimajas MTÜ Pühajärve koduteadus KULTAJAN "VOT III"! Autor: Erland Kollom, Lavastaja: Egle Siisak. Osadus: Katrin Ambos, Ain Vosu, Anne Zimbröt, Helene Kollom, Kati Kollom, Kati Kollom, Kati Kollom Luik, Meet Kanti, Anti Aumann. Pilet 4 eurot, õigus/teinendiperson 3 euro.
2. novembril kell 18.00-21.00 Nõuni Kultuurimajas HALLOWEENI mängud, võistused ja palju muu huvitust. Sisaspaks ainult kastüürima. Nõuni raorea!
9. novembril kell 18.00-21.00 Nõuni Kultuurimajas SÜGISPIDU, kus tantsude mängib ansambel KOMPEVIK ning esineb Adira. Pilet 5 eurot. Laudate broneerinmine: Marika +37253465648.
Käes on raamatukogupäevad
20.-30. oktoobrini on juba ligi 30 aastat tähistatud üleriigilisi raamatukogupäevad. See aeg pakub raamatukogudele võimalusi enda oma tegemisi muutvas ajas laiemalt tutvustada, kutsub vanu ja uusi külastajaid vannuvraat osa saama. Raamatute tutvumine kõrvul on tähtis, et raamatukogud on saanud oma tegevuse pakkuda nn kogukondlikku elutuba – hävitab lärm- ja reklamivahe keskkonna, kus on hea rahulik lugeda, öppida, korraldada kokku saamisi, vaadata näitusi jne. Vajadust abistab raamatukoguhoidja hankida infi kirjanduse kolita, vahendada avaliku teavet, nõustada aurutat kasutamisel.
Alates kakseloo aasta algusest on kõik Otepää valla raamatukogud liitunud ühteks Otepää Raamatukoguks. Seo koonstre Otepää Linnamatukogu, Puka Raamatukogu, Kõrge Kooli Raamatukogu, Kõrge Kooli Raamatukogu, Kuigats, Nõuni, Keeni, Sangaste, Puka ja Pühajärve. Haruaraamatukogudes töötab nüüd juhatajate asemel raamatukoguhoidjad, kes vastutavad täielikult asjaomaste, oma kogu korraoluseks ja lugemuteeninduse eest. Umberrakendade eest lahkusid crinevatel põhjustel tootud kõlme raamatukogu (tolli veel) juhatajad. Tuli välja kuulutada konkursi uute töötajate leidmiseks. Puka ja Pühajärve järkelvavad seni töötajad. Otepää Raamatukogu tööd jähib dirigent Kaitse Maju. Kuiugi mitte raamatukogus tallu kasutajate vähenemise tõttu vähendada töökohta sünnitati (Nõuni on töötaja (L3; Kuigats 0,5; Pukas 0,5 kohaga, Sangaste ja Keeni oldud juba varem mõlemad (0,5 kohaga), on meie vallas kõik raamatukogud alles ja jät-kuvat avaldat, pakudes kirjandust, perioodikat, ruumi, info, urutusi.
Praguu võib öelda, et uued töötajad Nitüüs Kuigatsis ja Keenis-Sangastes on külalistajate ja kogukonna poolt hästi vastu võetud ja ka tööga ning rahvaga kohanenud, andmas oma panust ka raamatukogupäevade sünnistamuses. Jurg-nevalt veidi kõige meie raamatukogude tänavuse aasta ja raamatukogupäevade toimetustest. Keeni ja Sangaste raamatukoguhoidja Helli Kalbri on Keenis ühenendatud oma toö noortekeskusega ja korraldab mitmeid ettevõtmisi: ettehõlmetumist, unejuhtu koos õõbumis-ga, laevateenindust, teadiste, postikaubu ning muu. Sangaste raamatukoguhoidja Annamari algab 1. klassi õpilaste tutvumiskäiguna raamatukokku. Õpilased saavad kuidas ettehõlmeid ja osaleda vikiortikni. Novembris toimub kirjanudusproove teatko koos huvitava külalisega. Pühajärve Raamatukogus tulevad samuti 1. klassi õpilased tutvumiskäigule. Algklassi- ja lasteaiaõpilastel on kulla osaleda kirjanik Kristina Raderit. Lasteaia toimuvad kirjaniku loomingu vastut valitud juttude ettehõlmeid, et kohtumisel oleks hea küsimusi esitada. Novembris toimub ka kooli kirjanudus koolihoial. Teemike kõik selles, et meid autoleikirikasenikud tänapäevaks siisikud ka lugemistraditsioon ja tihke raamatutite röömi tundu.
Allakirjutanu ülensakdes on ka Otepää Raamatukogu harukogude nõustamine sisulise töö ja arendustegevuse käsimustes.
Otepää Linnamatukogu raamatukoguhoidjad Haredit Mareit Vigimets ja Ulle Paul on raamatukogupäevadeks korraldamas raamatutüürist vaimust aastaste kuumtette raamatutest, samuti osaledakse kulla lasteaiaührum ja gümnaasiumi nooremad klasse.
Kakslevo artikkel on valminud kõikide Otepää Raamatukogu harukogude raamatukoguhoidjate ülevaadete ja mottiväidustele põhjal. Tänu selle eest ja jätkutav töörõimu köigile. Ootame raamatukogudesse palju külastajaid ja soovime kõikidele toredata lugemiselmusi!
Puka raamatukoguhoidja Ene Markov on
Teistmoodi koolipäev Pühajärve Põhikoolis
Teisipäeval, 1. oktoobril oli koolis väga eriline päev – õpilased koiki!
1.-6. klassi õpilastel toimus nn üõesõppepäev, mille jooksul nad avatudad silmaringi ja omandasid teadmisi Valga muuseumi töötubades ning hiljem nautisid suurepärase muusika- ja tantsu- ja laulutunniga uusväljaku Valga Kultuurikeskuses.
7.-9. klassi õpilased arvesid digitaalpevusi ja ajalapeerinnoosikust koduse e-õppepäeva na. Paljude arvates osutas kodus õppimine keerukamaks kui koos kaaslastega koolitundes osalemine.
Seeoktord õppisid lisaks õpilastele ka õpetajad, kes alustasid meskomakaooldutu sega "Emotsionaalne intelligentsus" kui vaimse tervise või". Koostitas koosneb viies õpperõivast, mis on keskendunud õpetajaid suurepärasele lektori Kaupo Sune juhtimisel teadmisi selle kohta, kuidas hoida ja tõsta oma vaimu ja füüsilise tervise taset. Koostöös peitub jõud! Uksteist toetades saavutame olukorra, kus särasilmused ja motivereritud õpetaja jad suudavad oma teadmisi ja oskusi õpilastele veelgi edukamalt edasi anda. Õpetajate koolitust toetab Euroopa Sotsiaalfond.
Järgmiseid põnevad koolipäevad ootavad õpetajaid ees 22. oktoobril ja kogu kooliperet 13. ja 27. novembril ning 10. detsembril.
LEMBI OJA
Pühajärve Põhikool õppealajuhataja
Foto: KARIN JÄRV
Puka Kooli õppepäev Luke möisapargis
30. septembril külastasid Puka Kooli 3. ja 4. klassi õpilased Luke möisa, kus toimus KIKI-keskkonnahariduslik programm „Mõisalaste mängud looduses”. See oli õpetlik ja vahva õppepäev. Aitäh korraldajatele!
Puka Spilased, õpetajad RIINA, KELIAN ja MARJU
Huvitav päev
Ühel septembriluu hommikul sõitisime Luke möisa, et seal veeta üks põnev õppepäev. Meie toreda gidiga kohtusime kärimärma ja ces. Algul tutvusime pargis kasvavate puudega, vaatasime pütle vanadest manguasjadest ja siis läks mänguga luhtri. Mangisime mitmeid erinevaid mänge, kus oli vaja kirjutada nimed kui ka tähed. Meil mängude seas oli mele juba tuttavaid kui ka tundmatuid mänge. Meil meeldisid „Ussi-mäng”, „Pantide lunastamine”, „Tleevarredel” ja „Mõisäharra käsi”. Osavust ja tasakaalu oli vaja teavetööstudes, kus pidime kõndima pakud jalatlall alla. Pakkudega kõndimisel võistlesid ka meie õpetajad.
Pärast mängimist meisterasdamas mämmikoorest purjekaid, lahendasime mõistatusi, lõpetasime vanasõnu ja rääkisime naljajutte. Huvitav oli mängida varjeatrit ning välja mõelda lühikesi kehaõnnesid.
Päeva lõpetas mäng „Aurete jahi”, aardeks oli kottkais magusad öunu.
SIGRID KATTEL, 4. klass
Foto: Õpetaja KELIAN ORAS
Möötesin, et kül old mõisalapsed ikka nuttikud, et oskasid nii põnevaid mänge välja mõelda.
Leivanädal Keeni Põhikooli lasteaias Kratila
Kui tahad teada leivast köike, siis tule Keeni lasteaeda. Meil mõõdus leivanadal erinevate viljasoriteidega turvudes, viljapaid vaadeldes ja kompides. Tunnetasime oma peos criminale teraviljapaid, maitsesime ja avaldasime me arvamusid. Riikide kohta selleti, mida neil väljast leiib. Ning tõdesime, et just Keenist võib sirguda tulevikus nii mõningi tubli põllumees. Lapsed võtsid kodust kaasa oma lemmikmeist vastu vilju, degusteerisime erinevaid kürpsetisi. Laste arvamusel seadisime kenasti tabelisse ja riiputasime semale, et oleks ka vanematel selge, millist leiba taasku tulevikus osta.
Veel joonistasime maalisme viljapaid ja leiavatpäise ning meisterasdamise meset ja leivast komme, mis maetasid ühlist.
Leivanadal lõpetas üks suur pannkoogitegu, mis ei moodunud läinu viperusteta. Lapsed segasid ilust erinevad komponendid taigmak, õpetaja veeratas kohale pliidi ja... elektriruumi leiem hakkas töötama. Aga kui krati ikka tahavad panikookitega gä nüha ja sellest osa saada, peab õpetaja oma nutikuse appi võtma...
Meie lapsead teavad nüüd täpselt, kust tuleb leib, maitsesmeled veel erksad, võivad nad iselegi oma teadmised edasi anda. Kohtumise ni Keenis!
Kokkuvõtte leivanadalast tegid na/ljakrattide õpetajad
Laskesuusatamise EM otsib abikäsi
25. veebruarist 1. märtsini 2020 Otepääl toimuva Euroopa laskesuusatamise meistrivõistluste korraldustiim ootab oma riidadesse vabatahtlikke abilisi. Kui tunded, et just sinu tahvest on üks rahvusvahelise kalibriiga seiklus paudi, siis see on sinu võimalus.
Kasutage oma on oodatud kõik vähemalt 18-aastased huvilised. Vabatahtlikke on vaja mitu staadioniile sekretariaati, toitlustusalaase, rajale kui parklatse.
Kogu võistlusperioodil abistanud vabatahtlikke ootab ka motivatsioonipakett... „Me anname vabatahtlikele ühtse vormi, pakume toitustust ja kaugelt tulijatele vajaduseid majutust,” kinnitas võistleuse korralduskomitee esimes Aivar Nigol.
Kuna vabatahtlikke arv on paratud, siis tuleks siis registreerida nende kohta. See on andur aadressil: email@example.com. Lisainfo saab küsida Helenera Jürgit, tel. +372 525 6650.
Kohtume juba veebruarist!
Medalisadu Kagu Biathloni noorsportlastele
Enne talvehooaja algust käisid Kagu Biathloni noored sportlased võistlustel Põlvas ja Narvas. Tägasi tulid mitmed medalitega.
Oktobri algul toimus püürilinna laskejooks öhkrélvadega. Noorsportlased jooksid sprinti 1,5 km, rehvad olid laskelokitadel. Kagu Biathlonil läks võistlustel väga hästi. Vanusegrupis P11, kasvõidetud noorsportlastest, oli meie esikoha Tristian Klimbek. Vanusegrupis P10 jäi meie deaallile Rundi Suviste, kes saavutas 3. koha. Jakob Koju sai 5. koha. Selles vanusegrupis võistles kokku 11 noorsportlast. Kõik meie poisid tegid puhta laskmise ehk mitte ühtegi möödalasku.
Septembri lõpus toimusid Põlvas Mammas-ter tervisepordikeskusse noorte laskejasku-võistlused öhkrélvadega. Kavas olid sprindidistantsid. Kagu Biathloni noorsportlastel läks tasa väga hea tulemus. Meil on tulnud neljateistaval. Meie poiste ja tüdrukute kohad oli järgmised:
T8: I koht Ann-Mari Mets; P10: II koht Ruudi Suviste, III koht Jakob Koju; P11: I koht Tristian Klimbek, II koht Siimeon Kümmel; P12: I koht Robin Puusaar, T13: II koht Martina Juhasoo.
Kagu Biathlon on loodud laskesuusatööpradele, kes on huvitatud tegelema laskesuusatami-sega. Tegevas on suunatud lastele, noortele ja harrastajatele. Treeningute toimumise koht on pühilisel Otepääl.
SLAVA VŠIVTSEV,
klubi Kagu Biathlon treener
Puka kogukonna õppekõök saab aastaseks
26. oktoobril 2018 avati MTÜ Puka Kogukonna eestvedamisel kogukonna õppekõök, mis on tervisaimse aasta jooksul nähud nii palju tegusaid inimesi, et süda rinnus rõõmust rõhkab. Kogukonnakööki on joudnud inimesed lähemalt ja kaugemalt, on poisse ja on tüdrukuid, on mehi ja on naisi. Valvha on olnud teie köögiga.
Teguvestist on tänaeseks Puka kogukonna õppekõogis toimunud õpitoad kooltusid, pere- ja menetlustusid, koolitused, märgad, salongid, tund, koolitusproujektid kogukonna laadide ja valavalitsuse vahel. Jäet Otepää Vallavalitsuse on suur roll kogukonna toetamise, sest tänu läbirääkimistele ja erinevate projektide omaosaluse toele on saanud kogukonnakööki võimalusi laiendada. Viimase aasta jooksul on kogukondlase Tarmo Kose eestvedamisel kogukonna laadide ja tund nüüd uudet, et kõigil sauna külastajatel oleks mõnusaat mugav reede õhtut veeta. Slinkohal on oluline teada anda, et 20. detsembril 2019 on avatud tasuta jõulusaun köikidele, kel vaid soo vi on. Teid tertib tubli saunanaime Aime koos piparkoode, maitsva glögi ja kuuma leiliga, ja soojendada jõuluvuort.
Aga enne veel: ootame teid osa võtma sarjast „Teiva tuleb adviidijatest“, rabamustaxt, Shindo veeritustest, veenisalongist ning loomulikult meie sünnipäevast.
26. oktoobril 2019 kell 12.00 avame uksed köigile, kes soovivad osaleda meie sünnipäeval. Toimumas on koos Tiina ja Maria Meikiga tervepäev ning kee soovi, saab mööta veresuhkur, verorõhku ning viia ennast kursi koduenduse teemuste ja viibimistest.
Kell 15.00 on pidulik moment, sest sünnipäeva raames saab meie kogukonnamaja tunnustuse. Avatud on ideeerdamat, kuhu kõik unistused, ootused ja lootused mahuvad ning kindlasti ei puudu üritusest maitsev tört, kosutav kohv ja põnevad päevad, kus saate teemad. Olete väga oodatud!
MTÜ Puka Kogukond tegevustega saate end kutsuda hoida nii Facebooki kui ka Instagrami @pukakogukondi kaudu.
Kui meie inimeste kätes on uued oskused, silmades särja ja südames rõom, siis ongi see see väärtus, mida köögi rajamisel on silmas peetud ja soovitud.
Aitäh, et olete olemas.
SOOVID OMA TERVISEST ROHKEM TEADA?
TERVESEPÄEV
• vererõhu ja veresuhku mõõtmine
• kaasaegsed esmasbiivõtted
• koduenduse teemised ja võimalused
• paljud muud kasulikud terveisetead
26. oktoobril 2019
kell 12.00
Puka kogukonnaköögis
LÄBIIVIJA: ÖENDUKONTOR OÜ
OSALUSPANUS: 2€
LISAINFO: 5135984
Hea Päidla külja elanik!
Laienened Otepää vall on juba mõnda aega toimetanud. Külja arengut alinna jääded saanud kokku Päidla töökoja hoovil 10. novembril 2019.a kell 15.00.
Päevakorra:
Päidla külanavana valimine;
küla 2020+ tegevused;
info naaberklude toimetuste kohta.
Kui aa oled vähemalt 16 eluaastat vana, elad Päidla külas, siis oled codatud kohtumisele.
Erno Kruuse
firstname.lastname@example.org, tel 5113543.
|
9682cc0a-2bbc-4d2c-a863-c357ac890d5d
|
CC-MAIN-2020-24
|
https://teataja.otepaa.ee/499OTnr18_24102019.pdf
|
2020-06-05T07:08:44+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-24/subset=warc/part-00184-b4a094ce-c3a1-4796-8c26-d927e48e4b4a.c000.gz.parquet
| 550,749,281
| 14,248
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999633
|
ekk_Latn
| 0.999707
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
2754,
9629,
18384,
26788,
30685,
32937,
35747
] | 1
|
[
0.1708984375,
0.5859375,
0.181640625,
0.0517578125,
0.007354736328125,
0.0021514892578125
] |
HARIDUS
KANEPI GÜMNAASIUM
3. klassi õpilase IRIS NURMLA töö "Võlulilled ehk kuidas tänavd toituvad" valiti 2020. a õpilaste teadusfestivalil festivalivääriliseks algkooliprojektiks ehk 25 parima töö sekka, mis oleks tulnud teadusfestivalil esitlenimisele. Õpilast juhendas tema ema Mirjani Nurmla.
Teistmoodi koolipäev distantsöppe ajal Kanepi Gümnaasiumis
Distantööpe on kestnud juba mitu nädalat. Õpetajatel on välja kujunenud oma süsteem ja õpilastele on saanud hankida selled, et ekrani taga mööduvad koolipäevad. Meile meeldub otsustasime korraldada Teistmoodi Koolipäeva. Teistmoodi Koolipäevaks saan inspiratsiooni Varska Gümnaasiumilt, kus sarjane päev samuti korraldati. Teistmoodi Koolipäev ühendab seda, et 3. aprillil oli õpilastele kogu päeva jooksaal vaid üks ülesanne ja õpetajad said puhata, sest Teistmoodi Koolipäeva ei pandud üles, kuid õpilased edasi huviidut. Ülesande oli kooliaastast saanu erinevad: 1.-3. klass tegi munkarikübi ülesannet, kus munkarikübi siledale pöolele tuli kirjutada 10 asia, mida loodusest leida. 4.-6. klass pidi koostama ristponsa, mille teemaks oli kas „Eesti loodus“, „Distantööpe või „Kanepi vald“. 7.-9. klasside õpilased pidid tegema fotojahti või joonistust koosmiksi ning gümnaasiumi eesmärgitega. Kõik õpetajad või koostasid viktoriini. Õpetajad said sel päeval loodusest puhata ning ka sellset tuli mulle töötöteses saatu. Koik tööd laeti üles Google Drive ja nii on võimalik veel ka hiljem vaadata fotojahti pilte vaadata või mõneks viktoriiniks juba valmis tehtud küsimusi kasutada. Kuna aga ilmaatud kostitas meid just sel päeval korralkuu torniga, siis andisid kõigile õpilastele Teistmoodi Koolipäeva ülesanded lahendada tema näidavalvavatele. Tööd olid väga ingelumulgused ja huvitavad! Jõudu ja jaku kõigile distantööpe aja!
Maaria Pukk
Kanepi Gümnaasiumi huvijuht
PÕHIKOOLID
Rohu-nimeline kirjanduskonkurss
Aprillis teeme ikka ülevaate meie kodukoha kirjandust. Richard Rohu on kõige kordatum kirjanikukontsert, mis on sobit Kreetat lood, kuid seoses eriolukorraaga lükub sel aastal kokku tegemine edasi. Konkurssile laekus ligikaudu 60 tööd. Sel aastal oli teemaks aasta tegiidi loodusest. Esimene koolihüü pidi kirjutama minuasutu, teine muinasasutu, kolmas literaarium. Gümnaasiumile andsmise teemaks valmus kirjutamise, kuid selles vanuserühmas ei ilmunud ühtki tööd. Kõige aktiivsemad kirjutajad olid teiste koolilaste, seal ilmus 24 tööd.
Kuidas hüirest sai nahkhiir
Mia Niinemägi, 5. klass
Hüireperél oli sündinud uus pesakond, aga üks poeg nägi imelikum välja kui teised: tema nahk oli tumedam, ta tahitis kogu aeg putukaid siüa ja tal didi imetemist nahkiga. Igal öötlul, loomade bommikul oli hüirepoja probleemi. Ta ei tahnitud juustu ega teri, vaid eelistas kärbseid ja sääski. Öhtul ei tahnitud ta magama jaada ja päevi vägisse käes oli pime. Sageli lettis teada kõrvalt, kuidas kolmane king selline käitumine tuutas hüirepoja vanemad ära.
Uhel päeval ütles üheisa pojale: „Tule minuga teha mängile. Me läheme sinna öösel.“ Hüirepoeg oli sooviminud. Öhtul, kui oli juba pime, asusid vanad ja noored hüire teele. Jahide mindi läbameesse talli. Piiksuajate settkond oli just oma kotid täis toppinud, kui nurga tagant huppas välja selte taa kass. Ükskauval pudus vana köuts kokk hired kinni, ainult mie hüirepoeg tõusis lendu ja põgenes.
„Löpuks ometi olen ma vaba!” mötles hüirepoeg. Ta lendas koopasse ja hakkas seal elama. Selles ajast saati on olemas nahkhiired.
Aime Sabre
**PÄÄSTEAMET**
Estonian Rescue Board
**HOONEVÄLINE TULEOHUTUS**
- Küttesüsteeme tuleb puhastada vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui 1x aastas.
- Ühuperelamust ja selle abihoonetes võib enda tarbeks ise puhastada.
- Uhe korra 5 aasta jooksul peab ka seal korstna puhastama küttetunnistusega korstnapuhikja, kes väljastab korstnapuhikmise akti.
**PÖLEVMATERJALIST KATUSEL**
korstna kõrgus ≥ 1.20 m
ja sädeerupudja max valgusvaba 10x10 mm
**KATUSEREDEL**
≥ 0.80 m
**PÖLEVMATERJALID** (nt puunit)
**PRÜGIKONTEINER** enem kui 100 L
**LÖKE** labimõõduga alla 1 m
**Küttegaasil** roonivas väljapõletatavate materjalide mõeldud grilliseadet tuleb kasutada väljaspool siseruumi. Koha valikul juhul on kutsukõrgepuit.
**Tahkel küttesel tootav grilliseade grillipuutega.**
**Tahkel küttesel tootav grilliseade grillsõega.**
**LÖKE** labimõõduga alla 1 m
Hosa käepärast sobiv tulekustutusvahend nt amber või kastekann 10 L veega, 6 kg tulekustut.
**TULEOHUTUSALASTE KÜSIMUSTE KORRAL HELISTA PÄÄSTEALA INFOTELEFONILE 1524 • VEEBINÕUSTAJA: facebook.com/paastenoustaja • TULEKAHU KORRAL HELISTA 112**
**TESTI OMA KODU TULEOHUTUST SIIN:** [WWW.KODUTULEOHUTUKS.EE](http://www.kodutuleohutuks.ee)
---
**Koroonaviiruse vastu võitlemise valem**
**2+2**
- Kodust väljas liikudes hoia teistest inimestest vähemalt **KAHE** meetri kaugusele.
- Püsi kodus. Lubatud on tööli käimine, toiduainete ja ravimite ostmine ning muud hädaavaldajik.
- Pese kai üheki ja osta toitu pikemaks ajaks kogu perele.
- Pese ja desinfiteeri käsi, eriti kui liigud avalikes kohtades.
**Kaitse end ja oma lähedasi!**
[1247 kriis.ee](http://1247.kriis.ee)
---
**Tuulemäe puukool**
- Müüja õunapuid, pimipuid, ploomipuid, maguskirsid ja marjapuid.
- info telefonil 51966996 Ruti
- E-mail: email@example.com
- Aadress: Tuulemäe talu, Erastvere küla, Kanepi vald, Põlvamaa
---
**SAEMATERJALI MÜÜK**
**ERI PIKKUSED JA RISTLÕIKED**
Servamata sanglepp, okaspuu, kask, kuiv männiplank, saunavodrilaud, lavalaud (sanglepp, haab)
**Valikus:**
- HÜÜVELDUSTEENUS
- Transport kokkuleppel
Mob: 5620 8897
APRILL Kanepi kihelkonna kultuuriloolises kalendris 2020
1. 95 aasta eest alates 1.04.1925 saabub post külutööbatega Võrast Kanepisse 6 korda nädalas.
2. 30 aastat tagasi 1.04.1990 suri kaasaegne Kanepi jaoskonnanik Anton Aarma, (*Ahja v. 30.04./13.05.1907, a-ni 1936 Weizenberg), abikaasa Minaida, Ülo, Aime, Helju, Taivo, arst ja farmarimäe arst Otto, osales Kaislidelius ja Laamaludus, Kanepi jaoskonnanik, kooliarst, valitseuurimist juhataja (1940-1988), Eravestre hoolekodu arst (1962-72), arst ja farmarimäe arst Piret, Riisi, Kurusu tutjõrges ja koolides, jühendas sanitaarkoosli, kontrollis elamute sanitaarkoosli, koduutapee ja aegunud ravimide, osales Kanepi kultuurilevis. Tema nimede on registreeritud Eesti Vabariigi alates autonoomse päästevõrgu kehtestamana pojalit Taivoalt saadud temepäeva Kanepi haigete registreerimise raamat on üle antud Eesti Kirjandusmuuseumile.
3. 135 aasta eest 11.04.1885 saadi siseministrilt kinnitus taas asutatud Kanepi Laulu Seltsi põhikirjale. Laulu Seltsil oli siis 60 liiget. Esimeseks seltsi esimeheks valiti Gustav Daniel. Juba järgmisel aastal oostustati ehitada seltsile oma maja.
4. 125 aastat tagasi 20.04.1895 suri Jüri Kann, sündinud Rõuges 11.01.1832, ta oli üks Adam Kannu 6-st musikalistest, osales Kanepi kihelkonnakoolis, Kanepi kihelkonnakoolis, töötas 40 aastat (1853-93) Kaagvere kooli juhatajana, iseõppija, juhatas koore, valmistas koolipoisteaga viuleid, asutas viulukoori ja 1864 -musikakoori ja 1865 -viulukoori. 1865. aastal 1 üldlaulupid Tartus tänavamaagil marss mängimas, kasvatas vennast Hansust suurepärase tenori, oma pojast Oswaldist (4.12.1865 – 8.11.1911) endale mantlipärja koolmeistrit ametis.
5. 165 aastat tagasi 28.04.1855 suri Hansu külas Kundu talus Carl Johann Daniel, Koostaste väljakirjaga, seltsitegelane, Kanepi Raamatukogu Seltsi ja Kanepi Laulu Seltsi taastamise põhikirja kinnitamine algajata ja esimene esimese 1885-1893, seltsimaja ehitajaid, Eesti Kirjameeste Seltsi liige, "Sakala" kirjasirja, oli abiks tsarile saadetud senator Marasseline reviisioni talupoeegade kaebikirjade vormistamisel ja töökindluse, pidas loenguid Tartus EKM ja Kanepis, koostas nagu andis välja raamatuid andudesest ja mesindusesest. Viljapuu päevik (1880) ja Mälestuste (1881). Viudas meistari koolikultuuri pildade (1889), "Meisi toiduk ja atrihooleku" (1906 post.), abielus (1892). Leena Soomega, mängis Kanepi sünnetet orkestris, laulis meeskoori tema esimese koori, kooli valimistest kantnikoline viiul oli relvastiku, R. Merkurjevi juures viiuli öppinud Eugen Tallmestri valduses venna Oskar Danieli tütre vahendusel. Surnud 18.02.1893, maetud Kanepi Mae kalmistule, temani Lauluelsi poolt kalmistul, kalmistul on ta "tamildest kanapalaatsete" vt hukkut.
6. 210 aastat tagasi 1810 sündis Väimela möisa Pautsi t. v. Liisa Jaaska-Weizenberg, kujur August Weizenbergi ema, surnud 1880 Tartus. Pere kalmude Kanepi Mae kalmistul on kuiutat joa August weizenbergi kunstnikos pronkstist "Lootuse" kuju, ta väljendas oma emaarmastust kade modelleerides ema büsti, mis kaunistab baleerijatina Tartus Jaani kalmistul tema enese kalmu ja kujuri ema büsti kui Eesti maakunstis. Väinö Tüür, Venemaa Eesti seltkede poolt, arub Ermitsituid, mitmed autori valmistatud koopiaid ni nii KUMU-s, Tartus kui ka Venemaal.
7. 195 aastat tagasi 1825 sündis Sangaste küla Vaidovallas Heinrich Undritz, kes oli 1855-1874 Kanepi khh Karaski kooli koolmeistri, peres kasvas 11 last, kellest paljud said hea hariduse.
Kultuuriloolist kalendrit lehitseb Milvi Hirvlaane
Sünnid
Iida Kaask (Veski küla)
Roxanne Saag (Närapiäi)
Ron Sebastian Keir (Maaritsa)
Õnnitleme!
Sünnapäevad mai
100 Voldemar Hurt 21.05.1916 (Põlgaiste)
90 Maimu Tinn 16.05.1930 (Piigandi)
85 Malle Redissaar 31.05.1935 (Põlgaiste keskus)
80 Egle Kuld 07.05.1940 (Rebate)
Märti Saar 18.05.1940 (Magari)
Jaan Siil 23.05.1940 (Kanepi)
75 Ants Homikk 02.05.1945 (Kaguna)
Juha Olavi Juutinen 02.05.1945 (Varbase)
Eiki Raud 04.05.1945 (Kanepi)
Viktor Moritz 10.05.1945 (Kooraste)
Tõnu Kõrve 11.05.1945 (Tõdu)
Heino Iivindi 18.05.1945 (Krootuse)
70 Enn Austi 08.05.1950 (Kanepi alevik)
Theresse Arulepp 14.05.1950 (Koigera)
Aivar Oja 15.05.1950 (Valgjärve)
Maie Hani 16.05.1950 (Saverma)
65 Sulda Otsus 05.05.1955 (Soodna)
Rutt Viires 10.05.1955 (Kanepi alevik)
Tõnu Kõrve 11.05.1955 (Krootuse)
Anatoli Uustalu 19.05.1955 (Ihamaru)
Heiki Kull 26.05.1955 (Põlgaiste)
Kersti Paiso 30.05.1955 (Maaritsa)
MÄLESTAME
Aino Linn 04.06.1933-06.03.2020 (Maaritsa)
Maika Koger 22.09.1937-16.03.2020 (Kanepi alevik)
Thea Lein 27.12.1966-24.03.2020 (Sirvaste)
Andres Kaljuja 28.09.1980-06.03.2020 (Hauka)
Eevi Linn 05.08.1940-25.03.2020 (Kanepi alevik)
ELEKTRIITÖÖD
TÖÖDELE
ANNAME GARANTII
TEL 520 50 16
• Elektrotööd, kaalitööd, põrandakatte paigaldus, valgustus ja külmutid.
• Elektroplaadi tehniline kontroll, kontrollnõueteised ja dokumentaatioon.
• Elektroprojektid, ekspertisid, hindamised
• Energiasäästetemide ehitus ja hooldus.
• Kaidukaitseid.
• Materjalid, valgustid ja LED lahendused.
Tehniline teostus: tel 5619 3252
firstname.lastname@example.org
www.kalurileht1.ee
|
445588bd-fde0-4e9d-9fe2-79d9a15fed1a
|
CC-MAIN-2020-24
|
https://kanepi.kovtp.ee/documents/17892831/19115041/aprill_Kanepi.pdf/c55fa8fa-7583-4b1f-8a14-af0caa9450e8
|
2020-05-25T02:28:40+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-24/subset=warc/part-00184-b4a094ce-c3a1-4796-8c26-d927e48e4b4a.c000.gz.parquet
| 428,145,315
| 4,470
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.995931
|
ekk_Latn
| 0.998068
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
3466,
5555,
10646
] | 0
|
[
0.474609375,
0.412109375,
0.0810546875,
0.0269775390625,
0.0032196044921875,
0.00153350830078125
] |
KANGRU TALU HOONESTUSE SEISUKORRA HINNANG
Kangru, Haamaste küla, Sõmerpalu vald, Võrumaa
2015/2016 õppeaasta
Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolituskursuse lõputöö
Tallinn 2016
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3
2. AJALOOLINE ÜLEVAADE .......................................................................................... 6
2.1. Kangru talu (haldus) kuuluvus ............................................................................ 6
3. ÜLEVAADE HOONESTUSEST ..................................................................................... 9
3.1. Elumaja .................................................................................................................. 9
4. KÕRVALHOONED ......................................................................................................... 13
4.1. Laut-küün .............................................................................................................. 13
4.2. Rehe-viljahoone .................................................................................................... 15
4.3. Ait-tall .................................................................................................................. 17
4.4. Kelder-keldripealne töökoda ............................................................................... 20
4.5. Saun ....................................................................................................................... 22
4.6. Kaev ....................................................................................................................... 23
5. KOKKUVÕTE .............................................................................................................. 25
6. KASUTATUD KIRJANDUS JA ALLIKMATERJALID .................................................. 26
1. SISSEJUHATUS
Minu töö objektiiks on Kangru talu, mis asub Haamaste külas, Sõmerpalu vallas, Võrumaal.
Kangru kinnistu on kinnistusraamatus registreeritud numbril 1303641 all. Kinnistu koosneb kahest katastriüksusest (76701:001:1731 ja 76701:001:1732), krundi pindala on kokku 30,92 ha. Krundil asuvad järgmised hooned: elumaja, laut koos küüniga, rehetare koos viljahoonega, aidad koos talliga, kelder koos keldripealse töökojaga ja saun. Hoonestus asub 150 m kaugusel Piiri-Sulbi teest kagus.
Pilt 1. Asukoha plaan
Oma töö eesmärgiks olen seadnud ajaloolise ülevaate andmise Kangru talust, hoonete praeguse seisukorra kirjeldamise ja vajadusel soovituste andmise hoonete edasiseks säilitamiseks.
Pilt 2. Krundi plaan
Kuna talu hoonete seisukord on rahuldav ja remondi vajadus suhteliselt väike, kirjeldan kõiki olemasolevaid hooneid.
Kangru talu maad piirnevad põhja poolt Pangi ja Saia talu maadega, läänest Illi talu maadega, lõunast Käspre ja idast Tori talude maadega.
Pilt 3. Perenaine Lehte, Kangru talu elanik alates aastast 1922.
Talu on mulle sünni- ja lapsepõlvekodu, hetkel elab Kangru talus ema Lehte, toimetas põhiliselt öde Anita koos abikaasa Andresega. Vajadusel abistavad ka teised lähisugulased.
Töö kirjutamisel olen kasutanud Rahvusarhiivi säilikuid, Eesti taluarhitektuuri käsitlevat kirjandust, samuti Kangru talus elanud inimeste mälestusi.
2. AJALOOINE ÜLEVAADE
2.1. Kangru talu (haldus) kuuluvus
Algselt kuulus talu Kärgula valla, Kärgula (algselt Kerjell) mõisale. Talu kasutamise eest tuli mõisale teha teopäevi. 1850. aastatel mindi mõisas üle segarendile (osa renti rahas, osa tööna), 1861. aastal aga täielikult raharendile. Talu väljaostu leping sõlmiti 1874. aastal, Kärgula mõisahärra Gregorius von Sivers’i ja Juhan Kärssini vahel. Käsiraha tuli maksta 50 rubla, maa hind oli 160 rubla taaler.
1939. aastal jagati Kärgula vald Sõmerpalu ja Kooraste valdade vahel, Haamaste küla jäi Sõmerpalu valda.
Nõukogude ajal moodustati Sõmerpalu külanõukogu. Õnneks säilitas talumajapidamine omaniku.
Uue eesti ajal on taastatud Sõmerpalu vald.
Esimesed leiud ajaloo annaalidest
Pilt 4. Maa klassifitseerimise ja liigitamise dokumendid aastast 1874 ja 1906
Pilt 5. Kangro talu krundi plaan aastal 1874. Maa boniteetideks jagamine.
Pilt 6. Hoonete asetus aastal 1874
Talu peremehed (kuni 1874 a. rentnikud) on olnud:
**Kangro Peeter** sünd. 1704. a, **Kasper Kärssin** s. 1756. a, **Peeter Kärssin** s.1786. a, **Juhan Kärssin** s. 08.11.1813. a, **Adam Kärssin** s.25.03.1847. a, **Oskar Kärsin** s. 01.02.1878. a.
Põllumajandusloenduse talundilehe järgi elas 1939. aastal Kangru talus peremees Oskar koos abikaasa Alvine ning kolme lapse, Lehte, Arnold’i ja Hilja’ga.
Talus oli 3 hobust, 10 veist, 1 siga, 9 lammast ja kodulinnud. Kasvatati teravilja, kartulit, lina ja köögivilju.
Nõukogude aja saabudes kui moodustati kolhoosid (1949. a) tuli loomad kolhoosile loovutada, majapidamisse lubati jätta üks lehm, üks siga, mõned lambad ja kanad. Kartulimaad võis olla 0,6 hektarit.
Talu maad tagastati Eesti Vabariigi saabudes 1990. aastatel.
Kangru majapidamine elektrifitseeriti 1964. aastal.
3. ÜLEVAADE HOONESTUSEST
Pilt 7. Hoonestuse plaan
3.1. Elumaja
Pilt 8. Elumaja (2013. a)
Esimene elumaja ehitati XX sajandi alguses, mis lammutati peale uue ehitamist. Suurem ja kaasaegsem elamu ehitati uude, nüüdseesse asukohta 1930. aastal.
Majas on kolm tuba (algselt neli), köök ja sahver, põöningul asub katusekamber.
Pilt 9. Vaade elamule (2016. a) Pilt 10. Ahjukappidega pliidi soemüür, ehitatud 1930. a
**Konstruktsioonid.** Vundament on valatud betoonist, mille täiteaineks on kruus. Seinad ja vaheseinad on tehtud pinnatud röhtpalgist, palkide vahed on tihendatud samblaga. Laudpõrandad on alt tuulutatavad. Seinad on seestpoolt üle lõödud puidust krohvimattidega, krohvitud lubikrohviga, seejärel tapetseeritud. Väljast on seinad viimistletud värvitud voodrilauaga. Vahelagi on puidust, altpoolt vooderdatud voodrilauaga, pealpool must laudis, kaetud liivakihiga. Sarikad on ümarpalgist, roovitus kahelt küljelt tahutud lattidest. Katusekatteks on laineline eterniit.
Pilt 11. Elumaja plaan
Kommunikatsioonid. Elekter, köögis vesi ja soojavee boiler. Veevärk on töös alates aastast 1985. Ahjuküite, kahe toa vahel on ahi, tagatoas kamin. Köögis on puu- ja gaasiküttega pliit. Puuküttega pliidi soojamüür on kahele toale vaheseinaks ja kütab vajadusel kahte tuba. Soojamüüris on kaks lõöri, pikk ja lühike (talviseks ja suviseks pliidi kasutuseks).
Pilt 12. Pööningukambri oinasarv hing
Pilt 13. Pööningukambri ukselin
Pilt 14. Endine räästapits
Pilt 15. Veranda aken
Suuremad ümberehitused hoone elukaarel.
Algne laastukatus on välja vahetatud eterniitkatuse vastu. Eeskoda on lammutatud ja samas mahus üles ehitatud. Välja on vahetatud aknad ja välisuksed. Aknad on algse raamijaotusega kuid olude sunnil ei ole nad valmistatud puidust, vaid on plastist. Köögist on eemaldatud pliidi kohal olnud suur kubu ja laudadest ventilatsioonikorsten. 80-ndatel kui lauta ehitati karjaköök, viidi sinna ära seni köögi pliidi sees olnud, eraldi küttekoldega köetav suur tagapada. Uue pliidi ehitas Andres (vt lk 5), kelle ehitatud on ka kõik elamise ülejäänud küttekahed.
Elamu ehitustehniline seisukord on hea.
Soovitused remondiks. Taastada tuleb veranda algne klaasistus, kasutades väikeste klaasidega raamistikku. Välja tuleb vahetada ilmastiku poolt kahjustatud soklilaua osad. Tuleb taastada algne räästapits.
Hoonele tuleb paigaldada vihmavee äravoolu süsteem.
4. KÕRVALHOONED
4.1. Laut-küün
Pilt 16. Vaade laut-küünile
Praegune laut-küün ehitati 1932. aastal. Laut oli (on) kütteta hoone, kus loomade keha soojus ruumi küttis, kui ruumi jätkus, jäeti sõnniku hunnik talveks lauta, ka see andis veidi sooja. Kangru talu laut oli algselt kõrgel maakivist soklil palkseintega hoone, kuid laudast tulevad niiskus ja ammoniaagi aurud said pikapeale palkidest jagu ja 1989. aastal vahetati pehkima hakanud palgid gaaskukeroon-plokkide vastu välja. Peale seda ehitati lauta karjaköök, kus sai vett soojendada ja sigadele kartuleid keeta.
Pilt 17. Laut-küüni plaan
Lauda ees oli karjaõu kus söödeti ja hoiti suvel loomi.
Heinaküüni kutsutakse võru keeles *kõlgus*. Küün on palkidest karkassehitis, mille seinad on vooderdatud servamata laudadega, vundamendiks maakividest laotud postid nurkade ja karkassipostide all. Kõlgus täideti suvel heinaga, et loomadel talvel süüa oleks.
**Konstruktsoonid.** Lauda vundament ja kõrge sokkel on laotud maakividest, küünil on postvundamendid. Lauda seinad on laotud *Narva plokist*, seinad on viimistlemata. Küün on tahutud külgedega palkidest karkasshoone, seinadeks ühekordne servamata laudadest püstlaudis. Lauda vahelagi on servamata laudadest, küün on katuseni avatud. Mõlema hooneosa sarikad on ümarpalgist, roovitus kahelt küljelt tahutud lattidest. Katusekatteks on laineline eterniit.
**Kommunikatsioonid.** Laut on elektrifitseeritud, karjaköögis on vesi, soojavee boiler ja puuküttega pliit.
Suuremad **ümberehitused** hoone elukaarel.
Algsele laastukatusele on peale lõodud lainelisest eterniidist katusekate. Välja on vahetatud aknad ja välisuksed. 1989. aastal kui laudale uued seinad ehitasime, vahetasime välja ka lauda laetalad ja ümarpuidust vahelae. Ümarpuidu asemel on pööningu vahelaeks servamata laudadest laudis. Laudale on valatud algse muldpõranda asemel betoonist põrand.
Laut-küün ehitustehniline seisukord on rahuldav.
Soovitused remondiks. Korstna pits vajab remontimist. Kergplokkidest seina osa tuleb üle krohvida. Küüni seina alumisest otsast lahtised lauad tuleb kinnitada, katkised välja vahetada. Küüni laudpõranda katkised lauad tuleb välja vahetada.
4.2. Rehe-viljahoone
Pilt 21. Vaade rehe-viljahoonele
Rehi on ehitatud 20-nda saj alguses. Rehi koosnes rehealusest ja rehetoast. Rehetoas olid aampalkidel parred, kus kuivatati vilja. Rehealusel peksti rehepeksu ajal viljaterad viljapeadest välja. Pekstud vili tuulati, selle tööga eraldati terad aganatest.
1930-ndatel ehitati viljahoone. Viljahoone on suur küün kus hoiti koristatud vilja, sinna sõidutati vajadusel ka viljapeksu masin.
Konstruktsioonid. Rehetarel on madal maakividest vundament, viljahooneel on postvundamendid. Rehetare seinad on ehitatud ümarpalgist. Viljahoone on tahutud külgedega palkidest karkasshoone, seinadeks ühekordne servamata laudadest laudis. Rehetare vahelagi on ümarpuidust, viljahoone on katuseni avatud. Mõlema hooneosa sarikad on ümarpalgist, roovitus kahelt küljelt tahutud lattidest. Katusekatteks on laineline etermiit.
Pilt 24. Rehe-viljahoone plaan
Kommunikatsioonid. Hoone on elektrifitseeritud.
Suuremad ümberehitused hoone elukaarel.
Algne laastukatus on eemaldatud, selle asemele lõodud lainelisest eterniidist katusekate. Hoonele on paigaldatud uued uksed. Välja on lõhutud suur reheahi. Lammutatud on hoone rehealuse osa. Viljahoone karkassi on kunagisest läbijooksust kahjustunud kohtadest tugevdatud.
Rehe-viljahoone ehitustehniline seisukord on rahuldav.
Soovitused remondiks. Rehetoa laes tuleb kolm ümarpuidust lae kattepalki, mis on mädad, välja vahetada. Viljahoone üks alumine karkassi palk on välja vajunud, see tuleb tagasi tömmata. Viljahoone laudpõranda katkised lauad tuleb välja vahetada.
4.3. Ait-tall
Pilt 25. Vaade ait-tallile
Ait-tall koosnes neljast ruumist: liha ait, vilja ait, vaheruum ja hobuste tall. Hoone lakas hoiti hobuste talviseks söödaks varutud heina. Talli laes oli hobuste sõime kohal kaks avaust, kust heina söögi aegadel ette anti.
Pilt 26. Aida räästas oli laiem-varikatus laadimiseks
Pilt 27. Vaade talli lakka
Pilt 28. Lihaaida uks
Pilt 29. Viljaaida sisevaade
Pilt 30. Ait-talli plaan
Konstruktsioonid. Lihaaida vundament on laotud maakividest, viljaaidal on postvundamendid.
Lihaaida seinad on 1,8m ulatuses valatud betoonist, ülemine seinaosa on ehitatud tahutud külgedega palkidest, samuti on palkidest viljaaida seinad. Talli seinad on ümarpalgist.
Lihaaidal ja tallil on betoonpõrand, vilja aidal laudadest põrand ning vankri kuuril muldpõrand. Ruumide vahelagi on servamata laudadest, kohati on säilinud peenikestest ümarpalkidest laeosad. Kogu hoone sarikad on ümarpalgist, roovitus kahelt küljelt tahutud lattidest. Katusekatteks on laineline eterniit.
**Kommunikatsioonid.** Puuduvad.
**Suuremad ümberehitused** hoone elukaarel.
Algsele laastukatusele on peale lõödud lainelisest eterniidist katusekate. Ümarpuidu asemel on pööningul kohati paigaldatud servamata laudadest laudis. Tallile on valatud algse muldpõranda asemel betoonist põrand.
Laut-küünì **ehitustehniline seisukord** on rahuldav.
**Soovitused remondiks.** Hoone katusel puudub harjalaud - tuleb paigaldada. Talli laudapoolse otsa kattelaudis tuleb ära remontida.
4.4. Kelder-keldripealne töökoda
Pilt 33. Keldri eesruum ja keldripealne töökoda (2013. a)
Konstruktsioonid. Kelder on maakividest, kaarlagi on tellistest. Keldri eesruumi seinte ülaosa on palkidest, samuti on röhtpalkkonstruktsioonis keldripealse seinad. Keldri eesruumil lage ei ole, keldripealse vahelagi on servamata laudadest, neljakandiliseks tahutud laetaladel. Mõlema hooneosa sarikad on ümarpalgist, roovitus kahelt küljelt tahutud lattidest. Katusekatteks on laineline eterniit.
Pilt 34. Keldri uks
Pilt 35. Keldri sisevaade
Kommunikatsioonid. Hoone mõlemad korrused on elektrifitseeritud.
Suuremad ümberehitused hoone elukaarel.
Algne laastukatus on eemaldatud, selle asemele löödud lainelisest etermiidist katusekate. Keldri ja keldripealse ehitustehniline seisukord on hea.
Soovitused remondiks. Keldripealse läänepoolse otsa kahjustunud voodrilaud tuleb välja vahetada, teises otsas servamata laudise alaosa remontida.
Pilt 36. Keldripealne (katkendliku joonega kelder)
4.5. Saun
Pilt 37. Vaade saunale
Saunahoone on ehitatud 30. aastatel röhtpalkidest. 1970-ndatel vahetati alumine pehkinud palgivöö välja gaaskukeroonist väikeplokkide vastu. Käesoleval ajal seda tööd tehes tuleks kasutada palke. Peale seda vooderdati kaks esikülje välisseina voodrilaudadega.
Saun on algsest ehitatud suitsusaunana. Suitsusauna kasutati kevadeti ka liha suitsutamiseks. Kevadel võeti aidast talveks soolatud liha, leotati, et suuremast soolast lahti saada ja peale seda suitsutati ta suitsusaunas.
Käesoleval ajal on saunal korsten ja pideva küttetsükliga ahi. Saunas on kaks ruumi, leilipesuruum ja riietusruum. Sauna sissekäigu ees on hoone laiune varikatus.
Konstruktioonid. Saun on röhtpalkidest ehitis. Leiliruumi vahelagi ümarpuidust, eesruumil laudadest. Saunaosa sarikad on ümarpalgist, roovitus kahelt küljelt tahutud lattidest. Varikatuse sarikad on prussidest. Katusekatteks on laineline eterniit.
Kommunikatsioonid. Hoone on elektrifitseeritud. Kuuma vee varustus kerisega külgnevast paagist, külma vett pumbatakse tiigist.
Suuremad ümberehitused hoone elukaarel.
Kergbetoonist väikeplokikide vastu on välja vahetatud seinte kaks alumist palgirida. 1993. aastal ehitati suitsusaun ümber pideva küttega nn. soome saunaks. Algne laastukatus on eemaldatud, selle asemele lõödud lainelisest eterniidist katusekate.
Sauna ehitustehniline seisukord on hea.
Soovitused remondiks. Sauna korstna pits tuleb remontida. Lahtine katuse servalaud kinnitada.
4.6. Kaev
Pilt 38. Kaev 1957a
Kaevu andmed: salvkaev, 12 raket, d 112cm
Algselt oli kaev puitseintega, 1930. aastal paigaldati samasse avasse kaevuröngad.
Vanasti oli kaevus kaks ümarpalgist puuritud puittoru, mis olid maa peal ca 1,5 m kõrgusel omavahel metallist torujupiga ühendatud. Ühele torule oli kinnitatud käsipump, mis koosnes torus olevast alumisest liikumatust klapist ja ülemisest käepidemega liigutatavast klapist.
Pumba väljavoolu torust läks renn kööki kus asus veetünn. Teine toru oli veesamba moodustamiseks, et vett loomalauda juurde pumbata. Veesamba tõstmiseks tuli pumba väljavoolutoru ots sulgeda.
Käesoleval ajal kasutatakse hüdrandiga ühendatud sügavveepumpa.
5. KOKKUVÕTE
Vaatamata oma pikale elueale on suurem osa talu hoonestusest ajahamba puremisele vapralt vastu pidanud.
Aja jooksul on kõigi hoonete juures tulnud midagi parandada ja välja vahetada ning sellega on võimaluste piires, rahuldavalt hakkama saadud.
Hoonete edaspidise remondi korral tuleb võimalikult palju kasutada omaaegseid ehitusmaterjale. Remonditud hoone välimus peab jäädma algupärane.
Kuigi talu abihoonetel ei ole enam oma esialgset (põllumajanduslikku) funktsiooni on väärtsuslik kogu talu hoonestus tervikuna.
6. KASUTATUD KIRJANDUS JA ALLIKMATERJALID
Kask, R. 2014. Taluarhitektuuri väärtsused ja miljööväärtsuslike alade planeerimispraktika Eesti maapiirkondades. Artikkel
Pärdi, H. 2012. Eesti talumaja lugu. Ehituskunst ja elu 1840-1940. Tallinn. Tänapäev
Pärdi, H. 2013. Eesti taluhäärberid. 2.osa. Tallinn. Tänapäev
Tihase, K. 1974. Eesti talurahva arhitektuur. Tallinn. Kunst
Maaameti kaardiserver. http://geoportaal.maaamet.ee/ 22.03.2016
Rahvusarhiiv. https://www.ra.ee/ 22.03.2016
|
1a080df8-2308-4ba9-a2aa-6c47ae1ef94f
|
CC-MAIN-2020-24
|
https://digiteek.artun.ee/download/newwin-download/oid-5766/?what=orig
|
2020-06-06T17:40:59+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-24/subset=warc/part-00184-b4a094ce-c3a1-4796-8c26-d927e48e4b4a.c000.gz.parquet
| 326,171,618
| 6,364
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.957834
|
ekk_Latn
| 0.999706
|
[
"ekk_Latn",
"por_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
202,
1952,
2657,
3003,
3331,
4155,
4517,
5101,
5349,
6112,
7190,
7489,
8091,
9017,
10104,
10609,
11493,
11747,
12717,
13257,
13711,
14771,
15630,
15888,
16423,
16911
] | 1
|
[
0.251953125,
0.61328125,
0.10595703125,
0.023681640625,
0.0027313232421875,
0.00104522705078125
] |
NEITSI MAARJA
Naine, ema, kuninganna
Näituseraamat peredele
NEITSI MAARJA
Naine, ema, kuninganna
Näituseraamat peredele
EESTI KUNSTIMUUSEUM
NIGULISTE
Tallinn 2019
Annil on koolivaheaeg ja igav.
Ta jalutab vanalinnas juba mitmendat ringi, kui järsku kiirustab üks naine temast suure hooga mööda. Anni vaatab talle järele ja näeb, kuidas naise sülest raamatute vahelt kukub maha imeliku kirjaga paber. Anni korjab paberi üles. Tähed oleks nagu tuttavad, aga sõnadest tüdruk aru ei saa, kuigi ta käib juba teises klassis. Ta tahab sedeli tagasi anda, aga naine on juba kaugel ja könnib kiire sammuga Raekoja platsi poole. Anni jookseb talle järele.
Naisel on süles mitu suurt raamatut ja ta on nii hajevil, et päaseb Harju tänavu nurgal napit kokkupõrkest jalgratturiga. Annit hakkab väga huvitama, miks naine nii mõtetes on. Võib-olla on see seotud selle arusaamatu kirjaga paberil?
KAS TÕESTI SALAKIRI?
Niguliste kiriku juurde jõudes aeglustab naine sammu. Anni tahaks nii väga temaga rääkima minna, aga ei julge, sest naise tundub olevat väga kiire. Önneks märkab ta väikest tüdrukut ja küsib, kas ta on eksinud. Anni raputab pead ja vastab, et ta tuli hoopis appi. Naine teeb suured silmad, kui kuuleb, et tal kukkus just üks salajane paber maha ja ta ise ei märganudki ning et Anni pidi teda jälitama, et kiri tagasi anda.
„See on salakiri, eks?“
„Mitte päris. See on Ave Maria, ladinakeelne palve neitsi Maarjale. Eesti keeles kõlab see nii: „Ole tervitatud, Maarja, täis armu, Issand on sinuga. Önnistatud oled sa naiste seas ja önnistatud on sinu ihuvili Jeesus. Püha Maarja, Jumalaema, palu meie, patuste eest, nüüd ja meie surmatunnil.“ See on väga vana ja kuulus palve.“
„Hm … Ma pole küll seda kuulnud … Kes on see neitsi Maarja ja miks ta on önnistatud?“
„See on päris pikk lugu … Kas sa tahaksid Nigulistesse sisse astuda? Minu nimi on Miriam ja ma olen selle muuseumi kuraator. Praegu koostan ma näitust neitsi Maarjast ja Niguliste muuseumis on palju kunstiteoseid, mis on just temale pühendatud. Kas tuleid vaatama?“
Annille see möte meeldib, pealegi on õues hakanud vihma tibutama.
„Neitsi Maarja on Jeesus Kristuse ema ja ristiusu kõige tähtsam pühak. Temast kirjutatakse piiblis ja ajaloolased arvavad, et nii Maarja kui ka Jeesus on päriselt elanud inimesed. Aga nad elasid väga ammu, kaks tuhat aastat tagasi, nii et kindlaid andmeid meil nende kohta ei ole. Maarja elust on palju lugusid, mõned neist on pärit piiblist, mõned on hiljem välja möeldud ja kirja pandud. Legendide järgi oli Maarja emal Annal kolm tütarit ja kõigi nende nimi oli Maarja. Anna ema nimi oli aga Emerentia. Seda nime me tänapäeval ei kuule, kuid Maarja ja Anna on väga levinud ning neist nimedest on palju variante. Näiteks Maria, Mari, Miriam, Maris ... ja Anne, Anni ..."
„Minu nimi on Anni!“
„No näed! Sinu nimi tuleb Anna nimest, aga minu nimi on hoopiski väga vana versioon Maarja nimest.“
See joonistus kujutab neitsi Maarja emapoolset suguvõsa ja on pärit käskkirjast, mis on peaaga sama vana kui Niguliste kirik ehk enam kui 700 aastat.
Selle kauni maali neitsi Maarjast lapsega leiad Niguliste peaaltari retaabli välisitiivalt.
Neljal maalil on stseenid neitsi Maarja ema Anna ja vanaema Emerentia elust. Esimesel saab Emerentia nägemuse, et temast saab Kristuse esima. Järgmisel pildil sünnib talle tütar Anna. Kolmandal kihluvad Anna ja Joakim, neist saavad hiljem Maarja vanemad. Neljandal jagavad nad vaestele almuseid.
„Lahe. Aga see pilt siin küll näitusele ei saa minna.“
„Miks sa seda arvad?“
„Siin pole ju midagi näha! Kas keegi on värv maha kraapinud?“
„Aja jooksul võivad kunstiteosed saada kahjustada. Kui maali hästi ei hoita, võib töepoolest juhtuda nii, et värv koorub maha või muutub väga tumedaks. Skulptuuridel ehk kujudel on ajaga tihtipeale kadunud käed ja isegi ninad.“
„Aga miks te seda siis üle ei värvit ja ära ei paranda?“
„Sest see oleks pettus. See ei oleks õige. Teos sinu ees on peaegu viiussada aastat vana ja ega me päris täpselt ei tea, mis sellel kujutatud oli, võime ainult oletada. Nää, vaata, siin paberil olen ma joonistanud, mis minu arvates võis olla teosele maalitud. Ma olen seda maali põhjalikult uurinud ja arvan, et sellel on kujutatud Maarja vanavanemate ja vanemate elu. Näiteks siin näed tema vanemate Anna ja Joakimi kihlumist.“
JOONISTA SIIA KIHLUMISE PILT
„Kas oskad arvata, Anni, keda need skulptuurid siin kappaltaris kujutavad?“
„Siin on ema ja laps. Äkki see ongi Maarja oma lapsega?“
„Maarjat lapsega võib kunstis tõesti tihti näha, aga vaata lähemalt! See laps on ju tüdruk. Öigupoolest on Maarja siin ise laps ja istub oma ema Anna süles. Anna teisel põlvel võis varem olla Maarja poeg Jeesus, kuid see skulptuur on tänapäevaks kadunud. Nagu ma enne ütlesin, on Maarja eluloost tegelikult väga vähe teada. Maarja lapsepõlve kohta ei teata eriti midagi, sest piiblis kirjutatakse vaid ajast, kui Maarja oli juba täiskasvanu.”
Siin on püha Anna koos väikese Maarjaga. Kunagi ammu, kui teos veel Hiiumaal asus, istus Anna teisel põlvel Kristuslaps.
„Siin pildil on ingel! Ja see teine naine on kindlasti Maarja, eks?“
„Täpselt nii. Mis sa arvad, millest nad räägivad? Ühel päeval ilmus Maarja ette ingel Gabriel...“
„Gabriel? See ingel on ju tüdruk!“
„Inglid kannavad maalidel tihti pikki rüüsid ja lokkis juukseid. Pealegi pole ta inimene, vaid ingel. Igatahes, ingel Gabriel ütles, et Maarja saab lapse. Alguses Maarja ei uskunud seda, sest tal ei olnud meest – ta polnud oma tulevase mehe Joosepiga veel abiellunud. Aga ingel ütles talle, et see laps, kes sünnib, on Jumala poeg. Palve, mida sa salakirjaks pidasid, algabki sõnadega, mida Gabriel Maarjale lausus: „Ole tervitatud, Maarja, täis armu, Issand on sinuga.“
Ja kuna Maarja oli väga usklik, ütles ta inglile:
„Sündigu mulle sinu sõnade järgi.“
„Kas ta päriselt ütles just nii?“
„Keegi ei tea, sest see juhtus väga ammu. Aga maailmas on palju inimesi, kes usuuvad, et täpselt nii see oli. Ja kunstis on seda hetke läbi aegade palju kujutatud.“
„Ja siis sündis see laps, kelle nimi oli Jeesus? Kas temast ka pilti on?“
„Muidugi, kohe vaatamei!“
„Siin on üks väga haruldane teos: see kujutab Maarjat lapsevoodis ja on ainus omataoline Eestis. Jeesuse sünnist alates on Maarja elust ka rohkem teada, kuna sellest on piiblis rohkem kirjutatud. Kas sa tead, mis päeval Jeesus sündis?“
„Muidugi tean. Ta sündis jõululaupäeval kuskil tallis ja sellepärast meil ongi jõulud.“
„Jah, just. Piibli järgi sündis ta töepoolest laudas, kuna Maarja oli koos oma abikaasaga sellel ajal kodust kaugel ja nad pidid võõrastelt inimestelt öömaja paluma.“
„Seda ma ei usu. Ma olen maal laudas käinud ja talvel seal küll ööbidä ei saa.“
„Eestis muidugi mitte, ent Maarja ja Jeesus elasid siit väga kaugel, tänapäeva Palestiina aladel. Aga sa tahtsid ju näha pilti või skulptuuri Jeesusest.“
„Oi, kui armas laps! See on naljakas, et ta on paljas ja et Maarjal on nii uhked riided. Vaata, tal on isegi kroon peas!“
„Laps on paljas sellepärast, et röhutada tema inimlikku poolt – ta on Jumala poeg, aga samas ka inimene, sest ta ema on inimene. Ja Maarja on muidugi uhkelt riides, sest Jumalaemana austatakse teda kui taeva kuningannat.“
„Ja kuningannal peab olema kroon peas.“
„Täpselt. Nüüd sa saad ka aru, miks Maarja on nii tähtis pühak …“
„Kes on pühak?“
Teosed Maarjast lapsevoodis on väga haruldased. See skulptuur asus varem Vormsi kirikus.
Siin on neitsi Maarja koos oma väikese pojaga. Aja jooksul on kuju saanud kahjustada, aga kunagi oli see uhkelt värviline.
„Pühakud olid eriliselt vagad ja head inimesed, kes tegid imetegusid ja keda palutakse eestkostjaks Jumala ees. Ja Maarja kui Jumalaema on pühakutest köige tähtsam. Vaata seda maali lähemalt! Kas tead, mis lapsel käes on?“
„Siin oleks luupi vaja... Ma arvan, et see on pärlikee!“
„Just! Kee on tehtud pärlitest ja vääriskividest ning seda kutsutakse roosikrantsiks ehk roosipärjaks, sest neitsi Maarjat võrreldi keskajal taevase roosiga. Roosikrantsi hoitakse sõrmede vahel siis, kui loetakse Ave Maria palvet – iga helmes tähistab eri palvesõnu, palvet lausutakse mitu korda järjest ja pärlid aitavad palvesõnade lugejal järge hoida. Ave Maria’ga palutakse Jumalaemalt, et ta kaitseks kõiki inimesi. Lisaks sellele, et Maarjalt eestkostet palutakse, on talle läbi aegade pühendatud palju kirikuid ja kloostreid, temast on maalitud tuhandeid pilte ning tema järgi on nime saanud väga paljud inimesed ja isegi maad, linnad ja külad. Meil Eestis on näiteks selline koht nagu Väike-Maarja. Aga Anni, kas sa tead, kus asub Maarjamaa?“
„Jälle kuskil hästi kaugel, eks? Äkki Ameerikas?“
„Üldsegi mitte, Maarjamaaks kutsutakse Eestit!“
Ka see Saaremaalt pärit kujut Maarjast ja väikestest Kristuslapsest on saanud kahjustada. Hästi lähedalt vaadates näed, et Maarja naeratab!
Uhketes röivastes Maarja vaatab lahkelt poega oma süles, laps on näoga meie poole ja hoiab käes palvehelmeid ehk roosipärga.
„Maarjaga ei seostata mitte ainult kirikuid, inimesi ja maid, vaid ka lilli. Kas sa mäletad seda maali, kus ingel Gabriel ilmus Maarja ette? Nüüd me oleme sellesama maali teisel pool.“
„Keskel istub Maarja koos Jeesusega ja ta on riides nagu kuninganna. Kroon on natuke imelik, mingi ringiga …“
„See ring on halo ehk aupaiste, mis piltidel tihti pühakute pead ümbritseb.“
„Ja need mehed ta kõrval on ka pühakud?“
„Täpselt nii. Aga vaata nüüd hoolega, kas leiad siit maaillt möne lilleöie? Aegade jooksul hakati neitsi Maarjaga seostama mitmeid lilli. Näiteks liilia tähendas puhtust ja süütust, iiris aga leina ja kannatusi. Roos sümboliseeris taevalikkust ja rukkilill Maarja krooni. Muidugi on lilledel läbi ajaloo olnud teisi täendusi, aga kirikukunstis on nad tihtipeale seotud just neitsi Maarjaga. Mitut lille sa siin maalil näed?“
„Ühe leidsin ma juba varem sellelt inglira maalilt!“
Siin istub kroonitud Maarja kuningannana troonil. Tema kõrval seisavad pühakud: vasakul püha Jüri ja paremal püha Viktor. Teose teisel poolel näed taas Maarjat. Keera vaatmiseks kolm lehte tagasi!
„Kui Maarja poeg Jeesus suureks sai, hakkas ta mööda maad ringi käima ja inimesi õpetama. Paljudele ta jutlused meeldisid, aga palju oli ka neid, kes arvasid, et selline uus õpetus tekitab ainult pahandust. Niimoodi juhtuski, et kui Jeesus oli umbes kolmekümne kolme aastane, lõid tema vaenlased ta risti. Võib-olla oled sa mõnes kirikus või muuseumis sarnast pilti näinud?
„Kas Jeesus on see keskmine? Mida ristilöömine tähendab?”
„Jah, tema ongi see, kes on risti külgel naelutatud. Ristilöömine on väga vana ja hirmus hukkamisviis. Kaks tuhat aastat tagasi oli see kahjuks üsna levinud moodus kurjategijate karistamiseks ...
„Aga Jeesus ei tundu väga kurb, teised kaks on palju kurvemate nägudega.
„Piibli järgi teadis Jeesus ette, et ta hukatakse, ja ta oli kindel, et päraast ristilöömist läheb ta Jumala, oma isa juurde ... Aga sellest natuke hiljem. Sul oli õigus, teised kaks on väga kurbade nägudega. Naise pildil tunned sa kindlasti ära?”
„Jah, see on Maarja. Tead, Miriam, ma vist hakkan ka nutma, kui seda vaatan. Ta on ju nii kurb, et ta poeg ära sureb!”
„Selliste kunstiteoste abil saavadki inimesed kurbusest paremini aru ja oskavad kaasa tunda. Vanasti, kui paljud inimesed lugeda ei osanud, said nad pilte vaadates mõtiskelda elu ja surma, hea ja halva üle.”
Kristuse surma on kunstis tihti kujutatud. Siin on ristilöödud Kristus, paremal on tema öpilane Johannes ja vasakul ema Maarja. Seda stseeni nimetatakse Kolgata grupiks.
„Siin on Jeesus juba surnud, mulle tundub, sest ta silmad on kinni. Kuidas Maarja ta risti küljest alla sai?“
„Jeesusel oli palju õpilasi ja mõned neist olid ka ristilöömise juures. Nemad aitasidki surnukeha ristilt alla võtta ja kaljukoopasse matta. Nüüd aga tuleb see osa, mis on kristlaste jaoks kõige tähtsam: nimelt usutakse, et kolmandal päeval pärast ristilöömist tõusis Jeesus surnuist üles ja läks taevasse. See skulptuur siin näitab meile leinavat Maarjat veel siis, kui Jeesus surnud oli.“
„Ja kui ta üles tõusis, hakkasidki inimesed kristlasteks?“
„Esialgu ainult tema õpilased, ajapikku aga astus järjest rohkem inimesi ristiusku. Keskajaks oli ristiusk levinud üle kogu Euroopa, ka Eestisse.“
„Ja keskajast ongi pärit need kunstiteosed, kus Maarja on väikese lapsega ja kuninganna?“
„Just, keskaeg oli Maarja austamise kõrgaeg. Tead, siin muuseumis on üks teos, kus on seda eriti hästi näha.“
Siin on veel üks Kolgata grupp. Ümmargustel medaljonidel ja ripatsitel kujutati sageli pühapilte ja pühakuid. Medaljone kasutati nii kaitsvate esemetena kui ka abivahenditena palvetamisel.
Leinav Maarja hoiab süles oma surnud poega. Kuju on näitusel erandlik, kuna on tehtud liivakivist, köik teised kujud on puidust. Skulptuur toodi näitusele Läti Ajaloomuuseumist.
„See uhke teos kaunistas kunagi Niguliste kiriku peaaltarit ja valmis ligi 540 aastat tagasi Saksamaal Lübecki-nimelises linnas kuulsa meistri Hermen Rode töökojas. Kunstiajaloolased nimetavad sellist altarikaunistust retaabliks või kappaltariks. Sellel on kahekordsed suletavad ja avatavad tiivad nagu riidekapil. Ustel ehk altaritiibadel ning korpuses ehk keskosas on kullatud ja värvitud kujud ning maalid. Neid tiibu liigutades näeme erinevaid pühakuid ja nende lugusid. Vaata, seal ülemises reas köige keskel – aukohal – istub Maarja oma poja kõrval.“
„Nad on nagu kuningas ja kuningannal“
„Sellest, mida Maarja päärast Jeesuse surma tegi, ei tea me öieti midagi. Aga kristlased usuvad, et kui Maarja oli juba vana ja suremas, viisid inglid ta taevasse ning seal krooniti ta taeva kunningannaks. Krooniga Maarjat oled sa juba näinud – siin ongi kujutatud seda pidulikku hetke, mil Maarjal on kroon peas ja ta poeg õnnistab teda.“
„Ja nende kohal on väikesed inglid. Mulle tundub, et Maarja on köigil piltidel erineva välimuusega ... See on vist sellepärast, et kunstnikud maa-lisid pildid palju hiljem ja keegi ei tea, kuidas ta pärised välja nägi ... Aga siin on veel üks pilt, mida me vaadanud pole!“
„Siin on Maarja väikese Jeesusega, aga kes need teised on? Kas Maarja perekond?“
„Ei, selle maali nimi on „Kristuste esitlemine templis“. Siin on Maarja viinud vastsündinud Jeesuse templisse, üks vana mees önnistab last ja noor naine Maarja selja taga hoiab korvi ohvrituvidega. Aga see tagumine mees on töesti Joosep, Maarja abikaasa …“
„Miriam! Ma leidsin salakirjal! Vaata, Maarja riite peal on sama kiril!“
„Oi, Anni, sul on töesti erakordselt terav silm! Maarja rüüle on kuldsega kirjutatud osa Ave Maria palvest.“
„Kas see osa, mida ütles ingel Gabriel?“
„Just! Ole tervitatud, Maarja, täis armu, Issand on sinuga.“
„Ja ta ütles Maarjale, et varsti sünnib Jeesus. Siis Maarja veel ei teadnud, mis juhtuma hakkab, aga ta sai kohe aru, et see on tähtis. Ja kõik need pildid, mis sul siin näitusel on, tehti selleks, et inimesed seda lugu ära ei unustaks.“
„Sa kõlad juba nagu kuratoor! Kuna sa oled nii osav, annan ma sulle ülesande. Mine Niguliste välisukse ette ja könni kolmkümmend sammu otse. Siis könni kolmkümmend sammu vasakule ja vaata üles. Mida sa seal näed? Ja kui tagasi tuled, tahaksin ma sulle siin näitusel veel paarit põnevat maakaarti näidata ... Seejärel aga otsime üles kommikoti, mis hommikul minu laual oli.“
„Sellist välitööd võin ma teha küll!“
Sellel maailil on neitsi Maarja koos väikese pojaga templis, et tavakohaselt last esitleda. Üks vanem mees önnistab neid.
Raamat peredele kaasneb näitusega
“Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna”
Niguliste muuseumis (25.10.2019–26.04.2020).
Tekst: MIA MARIA ROHUMAA
Illustraator ja kujundaja: MAE KIVILO
Konsultant-toimetaja: MERIKE KURISOO
Keelteoinetaja: KLAIRE KOLMANN
Fotograaf: STANISLAV STEPAŠKO
Fotod:
Tallinna Linnaarhiiv (lk 11)
Tartu Kunstimuuseum (lk 21)
Eesti Rahva Muuseum (lk 26)
Läti Ajaloomuuseum (lk 27)
Trükk: Ellington, Aktaprint
ISBN
978-9949-687-06-0
Väljaandja:
Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum, 2019
Raamatu kujunduses on kasutatud detaili näitusel „Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna” eksponeeritud teosest.
Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel
Lübecki meistri Hermen Rode töökoda. 1478–1481. Eesti Kunstimuuseum (lk 10)
Neitsi Maarja sugupuu
Käsikiri „Innocentius III. Ritus celebrandi officium missae.
Tractatus de sacramentis. Versus”. 13.–14. sajand. Tallinna Linnaarhiiv (lk 11)
Puha hõimkonna altariretabel
Brüsseli töökoda. Umbes 1500. Eesti Kunstimuuseum (lk 12-13)
Puha kappalttar
Algne asukoht: Pühalepa kirik. 15. sajandi teine pool. Eesti Kunstimuuseum (lk 14-15)
Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel
Brugge Puha Lucia legendi meister. Enne 1493. Eesti Kunstimuuseum (lk 17)
Neitsi Maarja lapsevoodis
Algne asukoht: Vormsi kirik. 14. sajandi teine pool
Eestirootslaste kultuurielts Rootsi Hariduse Selts (lk 18)
Neitsi Maarja Kristuslapsega
Algne asukoht: Lääne-Nigula kirik. Umbes 1500. Eesti Kunstimuuseum (lk 19)
Neitsi Maarja Kristuslapsega
Algne asukoht: Kaarma kirik. 13. sajand. Saaremaa Muuseum (lk 20)
Neitsi Maarja Kristuslaps ja roosikrantsiga
Umbes 1500. Tartu Kunstimuuseum (lk 21)
Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel
Brugge Puha Lucia legendi meister. Enne 1493. Eesti Kunstimuuseum (lk 23)
Kolgata grupp. Kristus ristil
14. sajandi viimane veerand. Neitsi Maarja ja apostel Johannes. 1410–1430
Endine asukoht: Harju-Risti kirik. Eesti Kunstimuuseum (lk 24)
Kolgata grupp. Höbedast medaljon
15.–16. sajand. Eesti Kunstimuuseum (lk 26)
Pietä. Leinav neitsi Maarja surnud pojaga
Endine asukoht: Riia Jaakobi kirik. Umbes 1400. Läti Ajaloomuuseum (lk 27)
Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel
Lübecki meistri Hermen Rode töökoda. 1478–1481. Eesti Kunstimuuseum (lk 28-29)
Kristuse esileminen templis
Lichtensteini lossi meister. Umbes 1445
Algne asukoht: Sebenesteini loss Wiener Neustadti lähistel, Eesti Kunstimuuseum (lk 31)
Annil on koolivaheaeg ja igav.
Ta jalutab vanalinnas juba mitmendat ringi, kui järsku kiirustab üks naine temast suure hooga mööda.
Anni vaatab talle järelle ja näeb, kuidas naise sülest raamatute vahelt kukub maha imeliku kirjaga paber.
|
14f054e6-8aef-46a8-b35a-202aa54a0f39
|
CC-MAIN-2020-24
|
https://kunstimuuseum.ekm.ee/wp-content/uploads/2018/12/web_Neitsi_Maarja_pereraamat_Niguliste_locked-1.pdf
|
2020-06-04T11:55:42+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-24/subset=warc/part-00184-b4a094ce-c3a1-4796-8c26-d927e48e4b4a.c000.gz.parquet
| 411,107,734
| 6,979
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.997555
|
ekk_Latn
| 0.999905
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
60,
166,
908,
2109,
3150,
4331,
5032,
6090,
7497,
8894,
9989,
11443,
12725,
13937,
15333,
17751,
17990
] | 1
|
[
0.1826171875,
0.7109375,
0.09033203125,
0.01275634765625,
0.0028228759765625,
0.000804901123046875
] |
II.
Sisu: Määrused ühistegeliste asutuste sunduslikkude välisrevišjonide koora lohta.
Juhinõovid tapiforraas edasi saadetavate wahjalustete tapiforude tašumise kohta omavalitusasutustele.
Täiendus ekspamitavale vallasekretäri kusse omandamiseks.
Korrabud Eesti Vabariigi metall-wahetusrahade kohta.
Eesti Vabariigi 3-margaliste metall-wahetusrahade kirjeldus.
Määrus tõlgchaklavate haiguste registreerimise kohta.
Määrus merilaevade positiivonlasternate ja uduignaalide järelewaatuse tunnistustele eest võetavate märgude kohta.
Otuus raudteede ja veeteede otselühenduse tariffide nr. 38 ja 39 aramunitmise ja laevasõidu tariffide nr. 29, 30 ja 31 aramunitmise kohta.
Sundmäärus awalikku kohtade, parkide, aedade ja puiestikku heakorra alaloidmise kohta Haapsalu linna administratiiv-piirkonnas.
Muudatus sundmäärusel olemeüügikohtade pidamise kohta Haapsalus.
III.
Nimetused, ametipuhtused, ametist vabaštused.
Teadaanne Eesti ja Sakamaa wahelise kriminaalsajus juridilisest abiamdijest tekkivate kulude kokkuleppe jõusseastumisest.
Teadaanne Nõmme alevi waestelostekohtu avamisest.
Teadaanne notariaanije nimetamisest Haapsalu linna.
Teadaanne juridilise istu digustse andmidest Biru maleva Wälke-Maarja malevkonna ja Pärnumaa maleva Jatobi malevkonnale.
Teadaanded unestanatavatest vabamüügi aptekitest.
Otuused lihtsöölii kestmine päenapalga ja haigemajas arstiimiie tajunormi kohta 1. ja 2. jaoskonna tööfaiisikomissiariide ringonnas.
II.
Kooperatiiv-ühistuste ja nende liitute jaadusje § 80 põhjal Vabariigi Valitsuse poolt 19. mail 1926 a. vastu võetud
Määrused ühistegeliste asutuste sunduslikkude välisrevišjonide koora kohta.
(Seadl. ja valitj. korrald. foga nr. 72 – 1917 a. ja "Riigi Teataja" nr. 32 – 1926 a., jaad. nr. 52.)
§ 1. Ühistegeliste asutuste üle, mille põhifirjad jaaduslikkus forras registreeritud, peetakse registreerimisasutustes erinimekirju, kuhu üles märgitakse, misjugu seese revišjonilisut registreeritud ühistegelise asutus kuulub ning sõit selles asutuses ette võetud sunduslikud revideerimised; nende andmete najaal wahelav siseminister revideerimiste järel.
§ 2. Sundusliku välise revišjoni, mis wahemalt ütsi ford iga kahe aasta jookkul toimetataffe, ülesandefis on selgitada:
a) kas riigi fiskaalkod hunvid on rahuldatud,
b) kas revideeritav ühistegelise asutus tegutseb jaadustele ja oma põhittirja järel,
c) kas kolmandate isikute — kreditorite — hunvid on jaaduslikult faitsitud ja
d) kas asutuse asjaajamine on forras.
§ 3. Ühistegelisse ajutusi rewideerivad vastuvad revisjonifüüdud kas oma algatuel või siseministri ettekirjutusest; tuli siseminister leiaab, et liidu poole korraldatud revisjon ei ole rahulollikas, siis võib ta liidule ette kirjutada uut rewideerimist toimetada või, temalt rewideerimisluba tagasi võttes, rewideerimist mõne teise revisjonifüüdu peale panna.
§ 4. Rewidieritava ühijuse juhatuse on kohustatud rewidiedile ruumi kätte juhatama, kus võimalik on segamata rewideerimise tööd teha, nii jaanuti ka jelle eesti hoolitsema, et soif äriraamatud, protokollid ja tüendavad dokumendid rewidendi käiteteadaval oleksid.
§ 5. Leiaab revident, et rewidieritama ühijuse raamatud järnaes korralttes on, et neid võimalik ei ole otsekohe rewidierida, siis seab ta selle üle protokoli tootu, kus ta aja määraab, millal ühijuse juhatuse kohustatud on raamatuid järnaelt korraldamas, et rewidierimine võimalik oleks.
§ 6. Rewidierimijele ajudes peab revident jellest ühijuse juhatusele teatama ja rewidieritama ühijuse juhatuse peab rewidierimije juurde oma esitaja määrama, kes rewidiedile soifit tarvilikke teletusi raamatupidamistes ja asjaajamisesse puutumatuse küsimustes võib anda.
§ 7. Teadeandmine rewidieritut ühijuste asjaajamise puudustest föormalistele isikutele on rewidendile keelatud.
§ 8. Kõigepealt nõuab revident rewidieritama materjalit: raamatute, dokumentide jne. ettepanemist ja seab nendejä nimekirja tootu, millest ta ühe eksemplari omale jätab, teise oma allkirjaga tüendatult ühijuse juhatusele edasi annab.
§ 9. Peafoosolekute protokollide põhjal teeb revident kindlaks, kas nõuogu ja juhatuse liikmete valimistest ööteri on toimetatud; kas ühijuse põhikirja pole mitte muudetud ja kas need muutumised on registreeritud. Edasi tuleb tähele panna, kas ühijuse registreerimise ja põhikirja muutmise kohta käivad dokumentid kindlas kohas alal hoitakse ja kas põhikirja muutused ka kõigile liikmetele on teada antud.
§ 10. Juhatuse, nõuogu ja peafoosoleku otsejaid rewidierides peab revident järele vaatama, kas foosolehud on alati seaduslikud olmul ja kas neid põhikirjas määratud arvul peetud. Ühtlasid vaatab ta järele, kas foosolekute protokollid on ööteri peetud ja tarviliselt allkirjadega kinnitatud. Protokollides ei tohi mingisugustest parandustest ega liianuduse vahelireitumist lubada, paist neid tuleb protokoll liisana selje lõpul juurde kanda. Liianudused ja parandused protokollides peavad nende fakade allkirjadega öigets olema tunnistatud, nagu protokoll isegi.
Revident peab iseäranis seda järele vaatama, kas ühijuse järelevalmive orgaan, nõuogu ja revisjonikomisjon oma ülesandeid korraltult täitavad ja juhatuse tegemise üle tarviliselt kontrolli peavad.
Peafoosolekute protokollidest tuleb veel järele vaadata, kas ühijuse säästaaruendus ja eelarved on peafoosolekule finnitamiseks ette pandud ja vastu võetud, kas rewidierimise protokoll on peafoosolekule täielikult teada antud ja misjuugused otsejed on viimase poole rewidierimisel leitud puuduste föormaldamiseks tehud.
§ 11. Ühijuse liikmete rewidierimisel maatab revident järele, kas liikmete vastuvõttmine on ööteri protokooleritud, kas liitmekohustused olemas, kas sisestaamistise- ja osamakud öigel ajal sisese tulnud. Edasi tuleb tähele panna, kas liikmetest väljaastumine ja osamaklude tagasimaaksmine põhikirja järele sünnet.
§ 12. Edasi põravar revident tähelepanemist arvepidamise ja asjaajamise tehnilise külje peale: vaatab, et soif är- ja protokolliraamatud korraltult ja puhkast on peetud ja soif raamatud nõnda nummerdatud, kuidas seaduses ette nähtud.
Parandusi nõuib revident ainult jüs maksvaetis lugeda, kui need tindiga on tehtud ja ääre-märkusel selle üle olemas.
Kõik arvude ümbertegemisel ja väljapuhastustel äriraamatutes ja protokollides on keelatud, ja kui neid leidub, tulenad nad protokoli üles nõtta.
§ 13. Kasfaraamatutuid rewidierima ajudes peab revident kõige pealt kasjas leiduma raaja ja väärtpaberid kasfahoidja juuresolekul üle luugema ja võrdelda kasjas ülejäägiga raamatus, mis jelle päeva peale tootu on võetud. On kasjas üle- ehk puudujääk, siis tuleb see rewidierimije testustel selgitada. Tehakse kasja vahe kindlaks, siis kirjutatakse parandused revidendi poole kasfaraamatuse ja tunnistatakse kasfapidaja poole öigets. Ei saada kasja ülejääki mitte kindlaks teha, kantakse summa üleminevate summade arvesse ja tehakse protokoli selle kohta märkus. On aga kasjas puudujääk, siis teeb revident selle kohta oma märkuse protokoli.
§ 14. Rewident paneb iseäranis rõhku selle peale, et puhka kasfaraamatu korral ka ühijuse esimehe või mõne teise liitme poole korralt kasja käitraamat peetakse, kuhu soif sisetuletud ja väljaminekud täielikult üles märgitakse. Ühijuse võrdluste abil teeb revident kindlaks, kas molemad kasfaraamatud täiesti ühte lähenavad. Kasfapidamist ei või mitte raamatiipidaja hooleks anda.
§ 15. Kasfaraamatustuse, kasja-memoriaali ehk ihurnaalit tantud summagiid võrdleb revident tõenäotavate dokumentidega. Dokumendid ja kvittunigid peavad rahakaaja või kaubamiiija poole alla kirjutatud olema, mitte aga nende ajmel ühijuse ärivahi või ühiku juhatusliitme poole. Viimased arveid ja kvittutinge võib revident ainult jel puhul maksvaetis lugeda, kui need juhatuse seaduslikul foosolekul öigets on tunnistatud ja protokooleritud.
§ 16. Siwittungite järelemaatamisel tuleb rõhku panna jelle peale, et need öleti tootu seadud, alla kirjutatud ja märgitud oleks. Siwittungite täiteteamaise aeg peab sissekannete päevaga raamatutes tootu kaima. Siwittungite revideerimisel on juüski ainult otstarbeks kindlaks teha, et köikide väljaannete peale oleks tarviline toendav dokument, vastava tempelmasfuga kaetud; kas allkirjad oiged on või mitte, selle töekstunnistamist revident oma peale ei votta.
§ 17. Selle järelle nõrdleb revident förmala-raamatuid kašja-memoriaali või hurnaalja ja kasjaraamatuga ja teeb neis tarvilike parandusi.
§ 18. Parandule (inventuuri) nimetirjad maatab revident arvuliste filijalit läbi. Nimetirjad peavad nende isifute poole oigeks tunnistatud olema, kes ülelugemist toimetatud.
§ 19. Kaubad ja väärtused tulevad inventuuri mitte üle ostuhinnaga võtta. Väärtapaberid ei või aasta viimase hõrripäeva kurisi hinnast förgemalt hinnata.
§ 20. Peale äriraamatute peab juhatus revidendile ette panema pearaamatu summudega tootu käivad ja juhatuse poole alla kirjutatud väljakirjutuseid laenude, kontoorientide, osamafjuude, hoiunummade ja korrespondentide arveteid ja muudest tarvilistest abiraamatuteid.
§ 21. Revident nõrdleb väljakirjutusi ja nimetirju algdokumentide ja sissekannetega. Prototentiide arvamist kontroleerides peab revident vähehambalt rea väljavöötleti järelevarnamise faktele tegema. Read ja ekitutud, mis revident raamatutes leibad, parandab ta tindiga ära, nii aga, et eeljagne kirjutus selgesti loetakaks jäätis. Read, mis ülekanne tegemisel tekitinud, parandab raamatupidaja ise revidendi juuresolekul ära. Kui aga mõne sisefanede kohta faktilt teib, seal tuleb tingimata algdokumenti järelle vaadata. Ei ole algdokumenti võimalik ette tuua, siis tehakse jelle üle revisjonist protokollis märkus ja juhatus peab teatamaks tähtajaks sisefanede kohta toendused muretsema.
§ 22. Laenuide revideerimisel on köige tähtjamaks dokumendiks revidendi juhatuse, nõukogu ehk diskontofondite protokollid. Nende põhjal peab ta kindlaks tegema, kas laenuide väljavanmine on köigit põhifirjas määratud forra järelle jündinud, kas mitte juuremaid laenuid pole kellegielse välja antud, kui otsustatud jne.
Edasi peab revident järelle vaatama, kas köisimeestena ka alati need isifud alla on kirjutanud, kes nendeks protokolide järelle maatu on võetud, ja kas maštud väärtirjad ja mekslid on välginiftude tagasi antud või mõnel muul viisil tarviliselt fuusutatud.
§ 23. Meksli operatsioonide revideerimisel tuleb kindlaks teha a) portfellis olevate mekslite fuguunima, b) kas mekslid seaduse nõuetele maštavalt täidetud ja korraliselt tähtaegadel tajutatud, c) kas nende disponenteerimine avatud freiditiide piirides sünib ja nende arvestamisel peetavad raamatud, registre, obligo ja tähtaegade raamat korraliselt peetafut.
§ 24. Revident on fohustatud üle lugema ja kindlaks tegema, vastavate arvete pea- ja abiraamatutes võrreldes, a) ühiisjuje oma väärtaparaberte fuguunima ja b) laenuide ning kontoorient arvete kindlustuseks vastu võetud väärtuste allesolelut.
§ 25. Kontoorient ja correspondendi arvete revideerimisel tuleb nõuda, et ühiisjuel oleks arvete omanikkuheid kirjalikud toendused arve saldo öigekstunnistamise üle viimase perioodilise arvete lõpetamise kohta.
§ 26. Tööstus-ühiisustes tuleb revidendil tööstuste raamatuid revideerides ka seda tähele panna, kas ümbertöötamijel võetud tooreseametest normaalne valmisjaabuste hulk on jaadud ja kas tüttet, määrdelisid ja muid abimateriale normaalset on tarvitatud.
§ 27. Revident on fohustatud protokollil üles märkima, kas kauplus ja tööstuse ruumides tarvilise puhtus valitub.
§ 28. Kuude ja tulude arvet revideerides peab revident järelle vaatama, kas üle- või pundujääk öleti on välja arvatud ja puhasfaju jaotust reviderides filmas pidama põhifirja nõudmisi oja- ja ostsukasude maksmise tui ka kapitalide juuredearnamise juhtes.
§ 29. Lõpuks peab revident järelle vaatama, kas ühiisus oigel ajal ja oigel määral riigimaksud on taanud, et tal mitte asjata trahvitud kanda ei tuleks.
§ 30. Revideerimise tagajärgede üle seatake täieline protokoll tootu. Kui aga revidendi poole tehtud parandused arvete seisusse muutuse toid, siis ühtlasi ka arvete seis parandatud kujul. Protokollile kirjutanud alla revident ja köit juuresolnud ühiisjuje juhatuse ja nõukogu liikmed ja teised ametnikud. Ei kirjuta mõni juuresolijateid mitte alla, siis tuleb selle üle protokolli lõpus märkus teha.
§ 31. Toimepanud revisjonist protokoli algupärandi ehitab revident revisjonistiidule, välja andes revideeritavale asutusele ärakirja protokolit.
Revisjonistiidud saadavad iga aasta jaanuarja ja juulitundi sijeminiistriile teated nende poole ühiis tegelistes autustes ette võetud sunduslikkudest revisjonistest.
§ 32. Käesolevate määruste jõustusautumisega kätab oma maatsuhe Vabariigi Valitsuse poolt 28. oktoobril 1921 a. ühiisgeliste autustuse sundusliku väljise revisjonist seaduse § 80 põhjal välja antud juhatustiiri samade revisjoniste teostamise kohta ("Riigi Teataja" nr. 98 — 1921 a.).
§ 33. Käesolevad määrused hakkavad maitsma 24. maiil 1926 a.
Riigivanem J. Teeman.
Sijeminister Einbund.
Riigijefretär K. Terras.
Siseministri juhtnöörid tapiforas edasi saadetavate wahialuste tapifulude tajunmise kohta omavalitlusasutustele.
Antud mangistuse seaduse (S. t. XIV l.) §§ 372 ja 373 märkus 2, koormatuse seaduse (S. t. IV l.) §§ 11¹, 11² p. 1 ja 263, täiitide määruse ("Riigi Teataja" nr. 47 — 1919 a., nr. 145/146 — 1920 a. ja nr. 89 — 1922 a.) § 6, täiitide seaduse ("Riigi Teataja" nr. 32 — 1926 a.) § 6 ja Wabariigi Valitsuse 26. augustit 1925 a. otsuse (prot. nr. 84 p. XI) alusel.
§ 1. Tapiforas edasi saadetavate wahialuste tapifulud lähtekohtat kuni sõltuvalt tajutakse omavalitlusasutustele siseministeeriumi eelarvevõt politsei osaonna poole järgmiste:
1) kulud, mis tehtud 26. augustit 1925 a. kuni 23. aprillini 1926 a., täiitide määruse § 6 ette nähtud takki järgi, ja nimelt:
a) jalamehele — kuus marka kilomeetri pealt;
b) hobusemehele — kümme marka iga hobu ja kilomeetri pealt;
2) kulud, mis tehtud 23. aprillit 1926 a. alates, täiitide seaduse § 6 järgi, ja nimelt:
a) jalamehele — kaheksateistkümnend marka kilomeetri pealt;
b) hobusemehele — kolmekümnend marka iga hobu ja kilomeetri pealt.
Wahialuste edasijaatmisel raadest tajutakse jõudupilet hind wahlialuse jaoks III klassi järgi ja saatjale jalamehele määratud tahu, kusjuures jaatja endale jõudupilet üle lunastab.
§ 2. Omavalitlusasutused, kelle poolet wahlialuste saatjad ja täiendid antud, seavad kõrku tapifulude tajunõudelehe "Riigi Teatajas" nr. 17 — 1926 a. avaldatud wormi järelt kahes eesmärgilis ja ehitavad jelle siseministeeriumi politsei osaonnale järgmistel tähtaegadel: märtsi, aprilli, mai, juuni eest — 10. juuniks; juuni, juuli, augustiniini eest — 10. septembriks; septembri, oktoobri, novembrisini eest — 10. detsembris; detsembri, jaanuar- ja veebruarikuu eest — 10. märtsiks.
Wahlamitlusteid ehitavad tajunõudmijed maakonnavalitlusteile iga eelhahendatud kolme kuu eest järgneva kuu 5. päevaks, edasijaatmisefes politsei osaonnale.
§ 3. Tapifulude tajunõudelehe peaavad korpuseadja vastutava omavalitlusasutujate poolet kinnitatud olema ja neile tulevad juurde lisada ühes eesmärgilis jelle ajutise poolet väljamaksimiseks õigestunnustatud argeed wahlialuste saatjate või täiitimeeste allkirjadega tapifulude tahu maastuvõtmise ille. Rahasaamine võib kviteeritud olla ta tapifulu tajunõudelehel.
§ 4. Politsei osaonk kontroleerib, kas tajutamistmine on jündinud normide sohajelt, kinnitab väljamaksimisele kuuluma summa ja saadab tajunõudelehe ühe eesmärgi ühes rahaga tapifuluid nõudvale omavalitlusasutusele tagasi.
Teise eesmärgi tapifulude tajunõudeleheht ühes tõendavate dokumentidega saabab politsei osaond riigifontrollile.
§ 5. Tapifulude tajunõudmiste mitteestamisel § 2 ette nähtud tähtaegades jäävad hiljemestatud tajunõudmijed järjesforras välja maasmatu ja tajutakse politsei osaonna poolet krediidi võimaluse piirides eelarve-aasta lõpul või järgneval eelarve-aastal.
Samas forras tajutakse tapifulude tajunõudmised aja eest 26. augustit 1925 a. kuni 1. märtsini 1926 a., mis ei olnud eigitatud 10. märtsiks 1926 a.
§ 6. Käesolemate juhtnööride avaldamisega "Riigi Teatajas" kootavad oma maasmuje "Siseministri juhtnöörid tapiforas edasi saadetavate wahialuste tapifulude tajunmise kohta omavalitlusasutustele" 20. veebruarit 1926 a. nr. 389 ("Riigi Teataja" nr. 17 — 1926 a.).
17. mail 1926 a.
Siseminister Einbund.
Ministeeriumi peasefretär E. Maddison.
Siseministrilt 19. mail 1926 a. finnitatud
Täiendus eksamikawale wallajefretari kutse omandamiseks.
Alus: Wallamaainiftude palga- ja tööolude korraldamise ajutise seaduse ("R. T." nr. 69/70 — 1920 a.) § 3.
"Riigi Teatajas" nr. 22 — 1926 a. avaldatud wallajefretari kutse omandamise eksamikava § 11 täiendatakse järgmise märkufega:
Märkus. Ratsekomisjon võib tunnustada wallajefretari füüsioogisilfus fa ilma eksamita või eksam otsijelt sooritamisega isikuid, kes on teeninud faunemat aega juhtiva või iseetsina ametituna riigi või omavalitluse ootuses ning omandanud seal wallajefretari kutsele vastava oskuse.
Siseminister Einbund.
Administratiiv-osonna direktor C. Dolf.
Korraldus Eesti Wabariigi metall-wahetusrahade kohta.
Wabariigi Valitsuse poolt 12. augustil 1921 a. ajutise valitsemise korra § 12 põhjal vastu võetud seaduse põhjal, wahetusrahja väljaandmise kohta ("R. T." nr. 71 — 1921 a.), määrati:
1. Välja anda Eesti Wabariigi 3-margalist metall-wahetusrahad, "Riigi Teatajas" nr. 167/168 — 1925 a. avaldatud, minu korralduses 23. oktoobril 1925 a. nr. 186-L, pt. 1 ja 2 tähenatud alustel, joonistuse erinevusega, mille kirjeldus siia ligi lisatud.
2. Pt. 1-jes tähenatud metall-wahetusrahade väljaandmist ja wahetusult alustada peale jelle korralduse avaldamist "Riigi Teatajas".
Mundes ojades on maksiiv rahaministri korraldus metall-wahtetușrahade kohta 18. detsembrii 1922 a. ("R. T." nr. 159 — 1922 a.).
Tallinnas, 14. maiil 1926 a. Nr. 476-L.
Rahaminister Leo Sepp.
Riigikassa juhataja eest A. Olbrei.
Liisa rahaministri korralduie
14. maiil 1926 a. nr. 476-L.
Eesti Vabariigi 3-margalistete metall-wahtetușrahade kirjeldus.
3-margalisted metall-wahtetușrahad (1926 a. väljaanne) on valmistatud liitveloelaste 1922 ja 1925 a. väljaannete 3-margalistete metall-wahtetușrahade juurutud.
Etküljel on loogana jõnad: "Eesti Vabariig", tefsel rahade nominaal-määrtuse number "3", numbril all sõna "Marka", mille all loogana rahade väljaande aastaarvu "1926" tefsti algul ja lõpul olemate rombide nõhel.
Rahade tagatüüpedel on juure riigivapi tuju tus. Mundes ojades järnanenud rahad endistele väljaannetele, millede kirjeldused avaldatud "Riigi Teatajas" nr. 159 — 1922 a. ja nr. 167/168 — 1925 a.
Tallinnas, 14. maiil 1926 a. Nr. 476-L.
Riigikassa juhataja eest A. Olbrei.
Laenuosaonanna juhataja k. t. Th. Koovit.
Määrus külgehaikavate haiguste registreerimise kohta.
Wälja antud külgehaikavate- ja suguhaiguste registreerimise seaduse ("R. T." nr. 34 — 1926 a.) põhjal.
§ 1. Registreerimisfõle kuuluvad järgmised külgehaikavad haigused:
1. kõhtüüfus — typhus abdominalis,
2. paratiüüfus — paratyphus,
3. plektüüfus — typhus exanthematicus,
4. fordum palaviik — febris recurrens,
5. halltöbi- joopalaviik — malaria,
6. röuged — variola,
7. leetrid — morbilli,
8. jarlastid — scarlatina,
9. difteeria — diphteria,
10. folera — cholera asiatica,
11. merine kõhtüobi — dysenteria,
12. ratt — pestis,
13. pidaltöbi — lepra,
14. unehaigus — encephalitis lethargica,
15. epidemiline ajofelme poletif — meningitis cerebrospinalis epidemica,
16. silmahaiqused — trachoma,
17. tuberkuloos — tuberculosis.
§ 2. Registreerimine jõunib juuresoleva wormi nr. 1 järgi, tujuures arti haiguse nime tuse alla triipjutub ja kaardil illesseatud tujuimustele naštub.
§ 3. Suguhaigustest kuuluvad registreerimisfõle:
1. lues — lues,
2. pehme jhanfer — ulcus molle,
3. tripper — gonorrhoea.
§ 4. Gelmiies § 3 tähendatud suguhaiguste registreerimine jõunib juuresoleva wormi nr. 2 järgi, tujuures arti haiguse nime tuse alla triipjutub ja kaardil illesseatud tujuimustele naštub. Registreerimisfaardi konts, mis hajlab haigse eesja verefonnanime, jääb haigust konstateerija arsti fätte, on jalajane ja ei tohi kuuluda edafisaatmisle ega avaldamisle.
§ 5. Arstid on kohustatud §§ 1 ja 3 tähen datud haiguste registreerimisfaardi hiljemalt 24 tunni jookful tööaftule linna- või maakonna-arstile ära saatma. Kui selgub, et registreeritava haigse alalise elukoha on väljaspool teatedaaja maakonna- või linnaarsti tegemuspiirkonda, saadab maakonna- või linnaarst, kellele teabe tulnud, jelle edasi vastavale maakonna- või linnaarstile haigse alalise elukoha järgi, tuju registreeritav haigusejuhtumine nädala-aruanedes arvesse võetakse.
§ 6. Kõik maakonna- ja linnaarstid on kohustatud nädala jookful (ühapäevast tuni laupäevani incl.) jisse tulnud registreerimisfaartideelt juuresoleva wormi nr. 3 järgi nädala-aruanendu kõrrovatute tegema ja järgmise nädala fahe eismeje päeva jookful terviishoiu peamilitusele ära saatma.
§ 7. Maakonna- ja linnaarstid on kohustatud tuni jookful jisse tulnud haiguste registreerimisfaardi iga järgmise tuni wie eismeje päeva jook ful ära saatma riigi statistika keebsbüroole.
§ 8. Kõik haigemajad ja rawitusfaatufõled on kohustatud §§ 1 ja 3 tähendatud haigusejuhtumisi, kui need ilmunud, haigemajades või rawitusfa atufõtestes wormide nr. 1 ja 2 järgi registreerima. Samal viisil tulevad registreerida haigemajast rawitusfõle tulijad, kui täieliku kindlustust ei ole, et nad möne arsti poolt juba registreeritud on.
§ 9. Maakonna- ja linnaarstid peavad jelle eest hoolitsema, et ütsiti haigusejuhtumine nädala aruanedes korduvalt ei sattuks. Selleks tulevad iga haigusejuhtumije kohta kõik registratsiooni faardid teinefemplaridesse kordvaldada ja riigi statistika keebsbüroole edasi saatmata jätta.
Töö-hoolekandeministri eest dr. Mottus.
Terviishoiu peamilituse juhataja eest Manni.
Külgehaftavate haiguste registreerimislaart.
1. Diagnoos (haiguse nimetus alla kriipsutada)
1. Typhus abdominalis
2. Paratyphus
3. Typhus exanthematicus
4. Febris recurrens
5. Malaria
6. Variola
7. Morbilli
8. Scarletina
9. Diphteria
10. Cholera asiatica
11. Dysenteria
12. Pestis
13. Lepra
14. Encephalitis lethargica
15. Meningitis cerebrospinalis epidemica
16. Trachoma
17. Tuberculosis pulmonum I.
" II.
" III.
laryngis
ossium
cutis.
2. Nimi ........................................ perefonnanimi .........................................
3. a) alaline elufoht maakond ........................................ wald ........................................
linn, alew
tänaw ja maja nr. krt.
talu
b) Kas alaline elanik, wõi tuli mujalt, millal ja küst .........................................
4. Sugu (meesterahwas, naisterahwas)
5. Rahwus ........................................
6. Vanus (aastates) ........................................
7. Elufutse eht amet ........................................
mis tööd teeb ........................................
8. Millal jääb haigeks ........................................
9. Misjugune rawitlus määratud (haigemajas, ambulatooriumis, arsti juures, kodus)
10. Kas haige on eraldatud (omaette tuba)
11. Desinfektsioon (misjugune)
12. Kui koolis fääb, kus (kooli aadress) ........................................
13. Kas on perefonnas, kus haigus ilmus, veel teisi koolistäijaid ........................................
14. Kes ja kus koolis ........................................
15. Kelle tulul rawitsetud (oma, riigi, omavalitsuse, haigetasa)
16. Tähendused ........................................
Haigusejuhtumise konstateerimise päev ........................................ 19 .........................................
Arsti allkiri: ........................................
Eguguhiguste registreerimisfond.
1. Diagnos: Lues; ulcus durum, stad. secundum, stadium tertium, latens, congenita. Tabes dorsalis. Paralysis progressiva. Ulcus molle. Gonorrhoea (acuta, chronic).
2. Sünnimileag: (ansta, fuu, pääv)
3. Eeltoht: (maatoni, finni)
4. Gugi: (meisterkõnas, nüistekõnas)
5. Õpetamatarets: (ületus, leef, valdalfine, lahtutud, lahuselud)
6. Mahatus:
7. Eeltohtle ehf amet: mitš tööb teed:
8. Õpital jäti hõrgets:
9. Suibas jugus jaotub: a) jugutitel tõbitimile (ja, ei), b) ripumata jugutitel tõbitimilej (mitš mitši)
10. Jäigule ebaõianja: a) jägu (meisterkõnas, nüistekõnas)
b) eeltoht: meaftonb (finn, alew)
11. Õs on praegult baguut enem rauditeenub (ja, ei)
mitš tööb teed:
12. Suibas rauditeenub (jalgemajas, ambutaatorleit, arsti juures, iife töobus) ja fui faua
13. Õs on ennemaalt juguhaigulit põhendub ja misjuguuleib:
14. Õelle füüli rauditeetub (oma, riigi, omavalitluste, haigetasfa)
15. Täidenduleb:
slosta fuu pääv.
õrsti allfri:
| | 192 a. | 192 c. |
|---|---|---|
| Typhus abdominalis | | |
| Paratyphus | | |
| Typhus exanthematicus | | |
| Febris recurrens | | |
| Malaria | | |
| Variola | | |
| Morbilli | | |
| Scarletina | | |
| Diphtheria | | |
| Cholera asiatica | | |
| Dysenteria | | |
| Pestis | | |
| Lepra | | |
| Encephalitis lethargica | | |
| Meningitis cerebrospinalis epidemica | | |
| Trachoma | | |
| Tuberculosis pulmonum I | | |
| II | | |
| III | | |
| laryngis | | |
| ossium | | |
| cutis | | |
| Lues ulcus durum | | |
| stad. secund. | | |
| stad. tertium | | |
| latens | | |
| congenita | | |
| Tabes dorsalis | | |
| Paralysis progressiva | | |
| Ulcus molle | | |
| Gonorrhoea (acut. chron.) | | |
Ginnastriit
MaafonnaMäärus merilaevade positiivloonlaternate ja udu-
signaalide järelewaatuse tunnistuste eest võetavate
mafsude kohta.
Alus: Merilaevade positiivloonlaternate ja udu-
signaalide seadus ("R. T." nr. 145 — 1923 a.) § 3.
§ 1. Meriasjanduse peaavalituse poole välja
antavate merilaevade positiivloonlaternate ja udu-
signaalide järelewaatuse tunnistuste eest võetakse
järgmised mafsud:
1) tunnistuse eest laterna või uduesignaal abi-
nud järeleproovimise kohta meriasjanduse
peavalituse ruumides 100 mk.;
2) tunnistuse eest laeval proovitud udusig-
naalide ja positiivloonlaternate ülesseadmise
kohta 1000 mk.
§ 2. Kui avalikust tuluud puuduste tõttu
tuleb järelewaatust korralda, võetakse tunnistuse
eest mafku fordanime arvu järel, kuid mitte üle
3000 mk.
§ 3. Kui järelewaatus nõuab väljasõitu Tal-
linnast, maletakse komandeeritud järelevaatajale
laevaomaniku poole pääna- ja sõidurahad riigi-
ametnifluide vastuava valgasteine kohaselt.
Käesolev määrus hakkab mäksma 1. juunist
1926 a.
Tallinnas, 19. mai 1926 a. Nr. 900.
Teedeminister D. Amberg.
Meriasjanduse peaavalituse
juhataja k. t. Awi k.
Tariifinõukogu otsus 14. mait 1926 a. raudtee-
ja veeteede otseühenduse tariifide nr. 38 ja 39
maksmapanemise kohta ja laevaföidu tariifide
nr. 29, 30 ja 31 äramuutmise kohta.
(Protokoll nr. 157 pp. 1, 2 ja 3.)
Alus: Tariifinõukogu seadus, "R. T." nr. 106
— 1923 a.
Raudteeve ja veeteede otseühenduse veotariif
nr. 38.
Reisijate-, bagaashi- ja kaubamehi otseühendu-
jes riigiraudtee ja Rohuküla-kuiivastu-Rooma-
jaare (Kuressaare) sadamate wahel aurik "Eesti-
maa'ga".
§ 1. Otseühenduse reisijate-, bagaashi-
ja kaubamehi riigiraudtee jaamaedet Rohuküla ja-
damaja kaudu kuiivastu-Roomasaare sadamatejes
ehk nimetatud sadamateid raudtee jaamadesse, sün-
nib riigiraudtee valitluse ja Balti päärstelsti
waheli kottuleppe põhjal.
§ 2. Veomaflu reisijate-, bagaashi- ja kauba-
meo eest raudtee kauguse eest, võetakse raudteel
maaksuvel olevate vastuvate tariifide järel,
kusjuures tariifi kaugus Haapalust Rohuküla
sadaman 10 km. loetakse, misjuugu kaugus veo-
maflu väljaarvamisel üldisele kaugusele juurde
arvatakse; veetee kauguse eest võetakse veomaflu
käesolevas tarifis järgneva laevaföidu mõehind-
dade tabeli järel.
§ 3. Otseühenduse piletid müüakse ja reisijate
bagaashi võetakse vastu § 1 nimetatud jaarte ja-
damateni Haapalus, Tallinnas ja Tartus, mida
jama müüakse sa otseühenduse piletid ja võetakse
bagaashi vastu § 1 nimetatud sadamates üllatime-
tatud jaamadeni. Bagaashi-raup võetakse vastu
§ 1 nimetatud sadamates föidite riigiraudtee ja-
amadeni ja föidite riigiraudtee jaamades § 1 ni-
metatud sadamateni otseköheste bagaashi veotir-
jade järel, wovraha jisse noudes üldise kauguse
eest.
Märkus 1. Reisijatele antakse välja
käesolevas paragrahvis nimetatud jaamades
föidupiletid tuni Rohukülan ja sealta edasi-
föidufs laevaföidupiletid tuni sadamateni;
niifama antakse sadamates laevaföidupiletid
tuni Rohukülan ja sealta edasi-föidufs raud-
tee-föidupiletid tuni käesolevas paragrahvis
nimetatud jaamadeni.
Märkus 2. Tarbeforral võib raudtee-
walitus otseühenduse reisijatele müüki ja
bagaashi vastumõtnist sa teistes jaamades
jisse leada, kottulepp Valti päärstelstiga.
§ 4. Kaubanedu süninib föidite riigiraudtee
jaamade ja käesoleva tarifi § 1 nimetatud jada-
mate wabel otseühenduse veotirjade järel, tus-
juures saatja käest veomaflu jisse noutakse saat-
jaamaot ehk sadamati tuni Rohukülan ja jaaja
käest Rohukülast tuni sõitjaamaani ehk sadamani.
Siisjenoutud veomaflu juurus tähenedatake
veodokumentidesse; veomaflu õiges summas jisse-
noudmise eest on vastutavad Valti päärstelsts ja
raudtee, igalüks oma meo piirides.
§ 5. Kaupade üleandmise raudtee ja Valti
päästelstli wahel süninib jelletohaste üleandele-
tede järel. Kui üleandmise juures märgatake
kauba kohtade juures misjuguuleid puudusi või
wigastusi, siis tehakse üleandelehte jelletohane
märkus ja suuremate vigastuste kohta saatakse
tosku ätt kauba kohtade seisuorra toetujeks,
misjugu aatt ühes veotirjade sõitjaama, ehk
sadamasse saadetakse. Kauba ja bagaashi laadib
Balti päärstelsts laemalt wagnisije ehk wagnisjt
laema ilma eraldi mafkuta. Kauba ja bagaashi
toelise arvu, niisamuti sa paffiniije wahendi for-
roshoidmitje eest on vastutavad Valti päärstelsts
ja raudtee, igalüks oma tegevuse piirkonnas.
Kaupade ja bagaashi üleandelehtedel firjutavad
alla üleandja ja vastutuvdia ametnif ja kinnita-
vad seda konventsioon tempiliga.
§ 6. Otseühenduses meetavad kaubad, mis
paffiniije nõuavad, peavad olema hästi jisse pak-
titud. Puuduliti paffiniije wahendiga kaupu võib
saatja nõuandmel raudteewalitusse ehk Valti päärstel-
stli äränagemisel vastu nõtta ainult siis, kui
kaubasaatja poolt jaatekirjas selleksahane märkus teha ja jaataja allkirjaga tõendatakse.
§ 7. Otsiühenduses veetamatel kaupadel ei või üksikute kohtade raskus tõusta üle 500 flg. Samuti ei võeta otsiühenduses meels vastsu kuba ja veetavaid ja pifamöödulisi kaupu, ega ka niijuugiseid kaupu, mille peale on järelmats pandud.
§ 8. Sadamasse tohale joudnud kaubad peavad viibimata nende maastunudjate poolt välja veetama. Väljametdamata kaupu hoitakse sadama laos, kusjuures Balti päästefelts kaupade rikfinimeku eest ei vastuta, kui rikfinimek oleneb kauba omadusest. Hoiumaastu võetakse maastanalt raudteel maššuvitel olevate kaubaveo ja bagaasihveo tarifide järelle.
Kui sadamasse tohale joudnud kaupu omaniku poolt välja ei võeta 30 päeva jooksul ja bagaasihve 14 päeva jooksul, siis loetakse niijuugiseid kaupu väljanõudmata kaupadeks.
Väljanõudmata kaupode kohta saadab sadama agent teate jaatejaama kaubu kaubasaatjale; ühtlasi kuulutatakse väljanõudmata kaupade ja bagaasihve üle "Riigi Teataja" ja vannakse reisijate ooterruumis selleksahed kuulutused välja. Kui selle peale vaatamata nelja tuni jooksul, kauba tohale joudmise ajast lugesed, ehk bagaasihve kohta nelja tuni jooksul, "Riigi Teatajas" kuulutamispäevast arvates, kauba või bagaasihvi omanik ei ilmu, siis müüakse kaup otsjonii teel ära ja müügist jaadud raha summadega talitatakse ü. r. f. § 40 põhjal.
Märkus. Rutturikfinimenad kaubad müüakse nende omanikute mitteilmumise korral otsjonii ära ü. r. f. § 84 põhjal.
§ 9. Kui kaubamanifit joovib kaupa sadamas finni pildada, siit see veel laeva on laaditud, siis antakse jee kaubamanifitule tagasi, aga kui kaup juba laeva on laaditud, siis loetakse jee lõpujadamani vastavate meekirjadega järele.
§ 10. Otsiühenduses veetamatel kaupade rikfinimeku ehk wigaastuse puhul talitab Balti päästefelts ü. r. f. §§ 88 ja 103 põhjal. Kui selgub, et kaupade kaotamine ehk wigaastus on sündinud Balti päästefeltsi juhi läbi, kannab Balti päästefelts maastunut meriteadusse põhjal.
§ 11. Kaupade väljaandmise juures talitavad raudtee, kui ka sadamaametnitud ü. r. f. § 86 põhjal.
§ 12. Matjud erakorralistel juhtumitel, nii kui trahviraha mitte dige kaubanimetuse puhul ehk kulud pakfiniie mahendi puuduuste forivaldamijeks jne. võtab raudtee jaam ehk sadam armešje sellekohaste aktide põhjal, mis tähendatud puuduuste imijästutlemije puhul on kohtu jeatud.
Balti päästefeltsi a-l. "Eestimaa" veohindade tabel.
Piletite hinnad.
Rohufüla-Kuivastu-Roomasaare (Kureesaare) liini:
| Rohufüla-Roomasaare (Kureesaare) ehk tagasi | I kl. mf. 700.— platsf. mf. 200.— |
|---------------------------------------------|----------------------------------|
| " | II " " 600.— platsfaardiga ühes |
| " | III " " 300.— |
| Rohufüla-Kuivastu ehk tagasi | I kl. mf. 400.— platsf. mf. 150.— |
|---------------------------------------------|----------------------------------|
| " | II " " 300.— platsfaardiga ühes |
| " | III " " 150.— |
| Kuivastu-Kureesaare ehk tagasi | I kl. mf. 500.— platsf. mf. 150.— |
|---------------------------------------------|----------------------------------|
| " | II " " 400.— platsfaardiga ühes |
| " | III " " 200.— |
Kaupade veohinnad.
| Kaupade nimetused | Rohufüla-Kuivastusje ehk tagasi ja Kuivastust Roomasaare ehk tagasi |
|-------------------|---------------------------------------------------------------------|
| Bagaasih | Mt. 2.— flg. pealt |
| Kodulinnud, leiad ja teised väiksed koduloomad hoivaabinudes | " 2.— " " " 4.— " " " 600.— tüfi pealt |
| Sarvloomad | " 400.— tüfi " " " 750.— " " " 150.— " " " 75.— " " " 3.50 pn. flg. pealt |
| Hobused | " 500.— " " " 150.— " " " 75.— " " " 3.50 pn. flg. pealt |
| Lammad, vaafjad, kitted, koerad | " 75.— " " " 150.— " " " 75.— " " " 3.50 pn. flg. pealt |
| Jalgrattad | " 50.— " " " 150.— " " " 75.— " " " 3.50 pn. flg. pealt |
| Mööblid | " 2.50 pn. flg. " " " 1.25 pn. flg. pealt |
| Regi või wanker | Mt. 1.— flg. pealt |
| Raske kaup | " 1.50 pn. flg. " " " 2.50 " " " " |
Märkus 1. Kergeete kaupadeks loetavse need kaubad, mis raudteel üldise kaubameno tarifis järele kuuluvad I, II, III ja IV klassi alla, ja raskeete kaupadeks need kaubad, mis kuuluvad V, VI ja VII klassi alla.
Märkus 2. Käesolevatese laeva meehindade tabelitese on Rohuküla sadamas ümberlaadimise maks sisse võetud, kuna tollimakutuse kaalu makutus eraldi 1 mt. iga 16 kilogrammi pealt sisse kasseeritakse. Bagaashi pealt kaalumaku ei võeta. Bagaashi veomaku väljaarmamisel arvatakse iga alatud 5 kg. territiefs 5 flg.
Märkus 3. Sõjaväelaevad litter A ja D-ga (valged) samuti ka sõjamää marustusained veetafte sõjamiinisteeriiumi arvel 50% veohinnaalandusega. Piirivalvurid ja käiteliitlased samuti ka nende marustusained veetafte lit. B ja D järele 50% veohinnaalandusega tohemaektavana raha eest.
Lapsed 5—10 aastani, eesturiandid, ka koolipilased, kui gruppides sõidavad üle 10 isiku, mahaavad poolhind.
Märkus 4. Ilma hinnata lubatakte bagaashi laevale kaasa võtta iga reisija kohta 16 flg.
Raudteeide ja veeteede otseühenduse veetariif nr. 39.
Reisijate-, bagaashi- ja kaupavedetu otseühenduses riigiraudtee ja saarte sadamate vahel aurik "Endla'ga".
A.
Reisijate wedu.
| Liinid | Klassis | Liinid |
|-----------------------------|---------|-----------------------------|
| | III | II | I |
| Haapsaluist—Rohusadamase | 35 | — | — |
| Haapsaluist—Heltermaale | 100 | 150 | — |
| Haapsaluist—Taalikule | 200 | 250 | — |
| Haapsaluist—Triigiile | 250 | 300 | — |
| Haapsaluist—Sõrule | 250 | 300 | — |
| Rohusadamast—Heltermaale | 100 | 150 | — |
| Rohusadamast—Taalikule | 200 | 250 | — |
| Rohusadamast—Triigiile | 250 | 300 | — |
| Rohusadamast—Sõrule | 250 | 300 | — |
| Heltermaalt—Taalitule | 150 | 200 | — |
| Heltermaalt—Triigiile | 150 | 200 | — |
| Heltermaalt—Sõrule | 150 | 200 | — |
| Taalikult—Triigiile | 50 | 75 | — |
| Taalikult—Sõrule | 75 | 100 | — |
| Triigiilt—Sõrule | 50 | 75 | — |
Märkus 1. Reisijaga kaajas olewatet lastest, vanadusega kuni 5 aastat, veetafte üks laps ilma makututa.
Märkus 2. Leiste laste pealt alla 5 aasta vanadust (peale ühe laste iga reisija juures, kes maitsu veetafte) ja laste pealt 5—10 aasta vanadusteni mõetaffe pool täispiletii hinnaft.
Märkus 3. Õpilased grupis (üle 10 inimese) III klassis mahaavad poolhind.
Märkus 4. Vastavate ministeriiumide või koolivalitlustuse poolt registreeritud koolides ja ülikoolis õppivatele kooli- ja ülikoollastele antakse 50% jõuduhiinaalandust täispiletii hinnaft jõulu-, ühestudumise-, nelipühi ja juunite koolitööde wabegaadel, ning sügisestel korraldus-paevadel kooli koju (millega aukoha õpilane ise määrab) ja toodud tagasi kooli jõudu. See hiinaalundus on maksen ka väljamaa ülikoolides ja kestveajutustes õppivate Gesti kodakondlustes olemate õpilaste kohta. Kooli- ja ülikoolilased, kes soovivad kasutada seda hiinaalundust, peavad olema varustatud koolijuhatuse või ülikooli valitlustuse poolt
Jellekohase tunnistustega (Tunnistuste muister vaata raudtee meetariif nr. 35 "R. T." nr. 161/162 — 1925 a.). Raudteedel ja meeteedel otseühenduses jäädu putul peab olema õpilane parunustatud tunnistustega raudtee jaoks eraldi ja meeteede jaoks eraldi.
Märkus 5. Sõjaväelaefed litter A ja D järelle (valged) meetakse sõjaministeeriumi arvel 50% hinnaalandusega. Kaittellitlaefed ja piirivalvurid litter B ja D järelle meetakse 50% hinnaalandusega kohemafsetava raha eest.
Märkus 6. Sõjaväelaefed, piirivalvurid ja kaittellitlaefed raudteel hinnaalandusü digustatava aastakaardi ettenäitamisel mafsetav poolhindaga.
Märkus 7. Sõjaväelaefed litter B-ga (punased) III klassis mafsetav poolhindaga.
B.
Kaupade meedu.
| Kaupade liigid ja nimetused | Haapsalu (Rohuküla) Heltermaale ehk tagasi ja ülitute peatuste wahel | Haapsalu (Rohuküla) Taalifu—Triigi—Sõru ehk tagasi |
|-----------------------------|---------------------------------------------------------------|--------------------------------------------------|
| Kaup eritariiji järelle I liik | Mt. 1.25 pn. flg. | Mt. 2.— flg. |
| " " II " " | 1.— " | 1.40 pn. flg. |
| " " III " " | —.65 " | 1.— flg. |
| " " IV " " | 10.— fantjalg | 12.— fantjalg (puumajas) |
| Bagaasj | 1.50 pn. flg. | 2.25 pn. flg. |
| Mööbel | 4.— " | 4.70 " |
| Jalgratas lahtijelt | 40.— tüff | 50.— tüff |
| Wanfer või regi | 150.— " | 250.— " |
| Auto | 3000.— " | 5000.— " |
| Sarvloomad, juured | 200.— " | 250.— " |
| Hobujed | 250.— " | 300.— " |
| Lambad, maakad, tütjad, koerad | 50.— " | 75.— " |
| Kodulinnud ja nähemad koduloomad ning sead ühes hoiuabinõidega | 1.25 pn. flg. | 1.55 pn. flg. |
Märkus 1. Kaupu mõetakse waštš fööfides laiaroopaalije raudtee jaamades otsekohe sõitudamasje, ette mafstšes weo eest funi Rohukülanl, tuna laeva medu saaja poolt sõitudamas tootutakse. Nõrelmaku nende jaadetuste peale panna ei lubata.
Laeval mõetakse kaupu waštš fööfidesje laiaroopaalije raudtee jaamadesje, meorahja ette mafstšes funi Rohukülanl, tuna raudtee meoraha kaubasaaja sõitjaamaa tajub.
Voomaku väljaarvamisel Haapsalu-Rohuküla waheline faugus 10 flm. armatafte üldtšele tarifitfaugujele juurde.
Märkus 2. Meetariifis on sadama kaalumaks ja raudteelt laevale ümberlaadimise mafš sisše arvatud.
Märkus 3. Jogaugune kaitjewa ja kaitjeliidu kraam, mis litterate järelle meetakse, arwatatte III liigi alla.
Märkus 4. Voomaku väljaarvamisel kaupade kui ka bagaashi juures mõetakse arvesje iga terve ehk alatud 5 kilogrammi, tuna föik lõpujummad täiendatult terve margani mõetakse.
Märkus 5. Jga kaup, mis mitte kaupade liigitutes nimetatud ei ole, loetakse I liigi alla.
Märkus 6. Kui kaubasaaja sõitjaamas kaupa laevalt jelle seijuaal sadamas waštš ei mõta, on laeval digus kaupa wia Haapsalusje laosje hoidmisets, tusjuures kaubasaaja neo- ja hoiukulud taajuna peab.
Märkus 7. Bagaashi waštšuomistjt Heltermaale ja Taalifule toimetatakte Tallinna, Tartu ja Haapsalu raudteejaamades ja ümberpöördult laeval nendesse jaamadesse.
Märkus 8. Voomaku väljaarvamisel käsitatakse alljärgnevad kaupade nimestikku ja liikidesje jaotust.
| I liik | Korvid igajugused. | Rihmad nahk, puldan, tummi. | Retid waft. |
|--------|------------------|--------------------------|------------|
| Aamid ja waadid. | Kringlid. | Schofolaad. | Kinniüü ja jepaiüü. |
| Adrad. | Kristallasjad. | Surnud. | Minferid. |
| Ahjud petrooleumi, pirituie. | Kudumijemajinad. | Süduriistad. | Röts. |
| Aknaraamid. | Kärud, täsimanfrid. | Tapeedid. | Kotid. |
| Aknalaas. | Küünlad. | Tee. | Krüüt. |
| Akumulaatorid. | Külmimaajinad. | Toosid plekit. | Kruujid. |
| Alumiiniumteofed. | Lambavill. | Treipingid. | Krumstangid. |
| Anfrud puust, ölle. | Lambid ja nende jaod. | Treialitööd puust. | Nääbid. |
| Aparaadid arsti, päevapildi ine. | Laasteigud. | Trikitööd. | Käiafwivid. |
| Apteegisaupe. | Laternad. | Tubafausabad. | Köitjad. |
| Aurufatlad. | Liha-haftmaajinad. | Tuletüüd. | Laastud katuse. |
| Benjiin, benjool, dhukindlates nõudes. | Lilled elavad. | Tündrid. | Labidah. |
| Biskwiit. | Linnuhüled. | Tünnid. | Lambanahad. |
| Bronfsuit teosed. | Linoleum. | Waha, wahariie. | Linonamaad. |
| Decoratsioonid. | Loogad. | Waibad. | Lina. |
| Delifateelskaup. | Lukud. | Waiknoud. | Linajeemmed. |
| Detšimaalsaalud. | Luufid. | Watt igasugune. | Linnad. |
| Elektromootorid. | Lõöttjad. | Wiinad. | Majakraam. |
| Efstraftid. | Lõng igasugune. | Wipmavarjund. | Marjad märsted forvides ja fastides. |
| Emaileeritud asjad. | Madratjid. | Wilt ja teosed. | Mäinad ja nende jaod. |
| Grammonsonid ja plated. | Manufaktuursaupe. | Woodid kofiguandavad. | Mäismaoli. |
| Gummi igasugune. | Marmorist asjad. | Wotid. | Mäinut. |
| Gummit asjad. | Meepuud. | Ambrid plekit, emaileeritud. | Marmor. |
| Harjad igasugune. | Motor-jaalgrottad. | Äönid jepa. | Matid. |
| Heinad. | Muuskaristad. | Olu ühes nõudega. | Mererohi. |
| Hobuseriistad. | Mudelid igasugused. | Omblusmajinad. | Mootorid ja nende jaod. |
| Humalad. | Müüsfd. | Paberi kirjutuse. | Munad hoiuabinõudes. |
| Höövülpingid, höövlid. | Nakk igasugune. | Papiist asjad. | Rafta. |
| Hüüfid (paberösi). | Road. | Parfett. | Röud malmist, rauaft. |
| Inasjad. | Röud tiivit, klaas, emaileeritud portselan. | Patareid eletri. | Paber paffimise. |
| Instrumentid arsti, muusika. | Paadid. | Pejurullid. | Paberist kotid. |
| Jalanoud. | Paber kirjutuse. | Pleeknoud. | Paber maas (tšelluloose). |
| Jalggrattad paktult. | Papist asjad. | Portselan. | Pajad malmist. |
| Jõulupuud. | Parateid eletri. | Pärnusid. | Pannid. |
| Kalev. | Pefurullid. | Pärnusid. | Papp. |
| Kalosiid. | Piiritus dhukindlates nõudes. | Pärnusid. | Patareid seiffüüte. |
| Kangad, kangoteljed. | Pleeknoud. | Pärnusid. | Petoonist tööd. |
| Kantseleitarbed. | Pärnusid. | Pärnusid. | Pleff igasugune. |
| Karbid igasuguned. | Pärnusid. | Pärnusid. | Pitlad ja nende osad. |
| Karbolitape dhukindlates nõudes. | Pärnusid. | Pärnusid. | Plotid. |
| Kartongid. | Pärnusid. | Pärnusid. | Prejendid. |
| Kasiid puust. | Pärnusid. | Pärnusid. | Potid rauaft, januejt. |
| Kaujid klaas, emaileeritud. | Pärnusid. | Pärnusid. | Puntorum. |
| Keemiasaadused. | Pärnusid. | Pärnusid. | Purjed ja purjerie. |
| Kelgud. | Pärnusid. | Pärnusid. | Rattad puust ja rauaft. |
| Kirstud puust. | Pärnusid. | Pärnusid. | Rauaft teosed igasugused. |
| Klaasnõud igasuguned. | Pärnusid. | Pärnusid. | Rehad. |
| Koorelahutaajad. | Pärnusid. | Pärnusid. | Sahad. |
| Kohu. | Pärnusid. | Pärnusid. | Savi. |
| Kohvimasinad (weskid). | Pärnusid. | Pärnusid. | Scap igasugune. |
| Koloniaalsaup. | Pärnusid. | Pärnusid. | Seebifümi. |
| Korgipuru. | Pärnusid. | Pärnusid. | Sened hoiuabinõudes. |
| | Pärnusid. | Pärnusid. | Sigurid. |
| | Pärnusid. | Pärnusid. | Sindlid katuse. |
| | Pärnusid. | Pärnusid. | Sirbid. |
| | Pärnusid. | Pärnusid. | Sooda. |
| | Pärnusid. | Pärnusid. | Sururiistid. |
| | Pärnusid. | Pärnusid. | Takelaag. |
Takud.
Tootipõhjad mineerijst.
Torud raud, tsement.
Traat igasugune.
Trepiastmed.
Triikmasinad.
Lungraadid.
Ukfed ühes juurde tunnustavate ojadega.
Bagunetid ojadega.
Bantrimääre.
Waf.
Weetorud.
Weskitiivid.
Wiliid.
Wifatid.
Wineer.
Wormid puust ja rauaalt.
Wäravad.
Wärnits.
III liit.
Aiawili (puuvili) igasugune ja konsernid ühes hoiuabinõudega.
Alusid.
Anfrud ja ketid.
Graniti väljalöötamata ja toored tiivid.
Haamrid.
Heeringad.
Jahu igasugune.
Juurewiljad ja konsernid ühes hoiuabinõudega.
Kalaigasugused ja konsernid ühes hoiuabinõudega.
Kaunwiljad ja konsernid ühes hoiuabinõudega.
Ahiid ja linnakied.
Leib.
Liha.
Liim ja liiwaikvid.
Lubjakivi tooreš.
Lubjakivi paelatud kindlates kottides, tünvides ehk fastides ühes hoiuabinõudega.
Makaronid.
Manna.
Meji.
Naelad.
Petrooleum waatides ja dhufkindlates nöudes.
Piim ja piimasaadused.
Põllurammu (kunstväetis).
Raud igasugune tüffides, fangides, lattides.
Sool.
Suhkur.
Tangud igasugused.
Tellistinvid.
Teravilli igasugune.
Tsement tünvides, tsementehituskindlaid, faenutorud jne.
Ölikoogid ja muu loomade vägitoit.
IV liit.
Metamaterjalid: lauad, plangud, palgid, propigid, liiprid jne.
Märkus. Kaubad, mis käesolevas nimekirjas pole ette nähtud, loetakse eesmäe liigi kaupade hulka.
Aurulaev "Kungla" meotariif nr. 29, aurulaev "Endla" meotariif nr. 31 ja mootorlaev "Wulfi" meotariif nr. 30 ("R. T." nr. 71/72 — 1925 a.) ühes soogi nende juurde täiwmate muudatusete ja täiendustega ("R. T." nr. 127/128 ja nr. 153 — 1925 a., nr. 29 ja nr. 34 — 1926 a.) muudetakse ära.
Käesolev otus haktab maksma 22. maijt 1926 a.
Tarifinõukogu eesistuja, teedeministri abi a. f. t. K. Jürgenson.
Asjaajaja A. Remma.
Haapsalu linnawolifogu poolt 14. aprillil 1926 a. vastu võetud
Sundmäärus avalikuide kohtade, parkide, aedade ja puiestifikuide heakorra alalhoidmise kohta Haapsalu linna administratiiv-piirkonnas.
Antud Linnaseaduse § 108 p. 2 põhjal.
§ 1. Linna piirkonnas ajutates parkides, puiestifikuides ja teistes avalikuides tarvitamiseks olevates kohtades, selles sundmääruses lühidalt nimetatud "puiestifüd", on keelatud:
a) igasugujed jätteid (pabereid, paberostiotsi, toidujäänuseid, pudeleid, karpe jne.) maha jäta, muustusi teha ja roojastada;
b) parkide, plantide, aedade, püükmekastide ja igasuguste ehituste lõhkumine, ristumine, ümberpaikamine, ühest kohta teise kandmine, määrimine pealkirjadega ehk muul viisil; ka on keelatud parkidel lamamine ja käimine;
c) rohu peal käimine ja lamamine (välja arvatud Lošji aed), kariloomade rohu peale lõhkmine, lillede, puude ja põõsaste murdmine, hävitamine, lõikamine ning puudele ronimine;
Märkus. Lošjivaremets on keelatud mürriide peale ronimine, mürriide lõhkumine ja rünetamine pealkirjadega.
e) linnupealde lõhkumine ja lindude hävitamine;
g) joominen ja joobrud olekus wiibimine.
§ 2. Selle sundmääruse vastu ehitajad mõetakse vastutusele Rahutochu trahviiseaduse § 29 põhjal.
§ 3. Käesolev sundmäärus astub jõusse peale väljaajutultutamist "Riigi Teatajas".
Haapsalus 3. mai 1926 a.
Linnapea L. Grönberg.
Sefretär (allkiri).
Haapsalu linnawolifogu poolt 14. aprillil 1926 a. vastu võetud.
Haapsalu linnas ölemüügikohtade pidamise sundmääruse § 1 muutmine.
Haapsalu linnawolifogu poolt 20. oktoobril 1906 a. vastu võetud ja E. K. T. 80. novembril 1906 a. nr. 49 välja kuulutatud sundmääruse § 1 eelmise lause lõpuosa: "... причем помещения пивных лавок не могут быть расположены..."
Walisministeeriumi teadaanne.
Walisministeerium teatab, et teadaanne Eesti-Saksa vabariike kriminaalasjus juridilisest abiaminijest tehtivate tulude tootuleppe finnitusiimije kohta Riigifogu poolt 25. märtsil 1926 a. ("Riigi Teataja" nr. 36 — 1926 a.) on Saksa Walisjuuele ehitatud 5. maiil j. a., mille põhjal ülalnimetatud tootulepe, § 4-da järelle, jõusise astub 27. mail 1926 a.
Tallinnas, 20. mai 1926 a.
Walisministri abi Tofer.
Kohtuministeeriumi teadaanne.
Tallinna-Haapsalu rahukoogu üldkogu 28. apr. 1926 a. määras avada Nõmme alevi jaoks linna-maestelastefohtu jeadustele maastavalt Nõmme alevi maestelastefohtus.
15. maiil 1926 a.
Kohtuministeeriumi teadaanne.
Kohtuministri poolt on Haapsalu notaariuuefs nimetatud kod. Theodor Green, kes tegemuse on avanud 15. maiil j. a. Tema kontor ajub Suure-Losji tänav nr. 25.
Sellega on rahukohtunik R. Güldenstubbe notaariuue fohtuste täitmine („R. T." nr. 41 — 1926 a.) wabanenud, arvates 15. maiil 1926 a.
17. maiil 1926 a.
Kaitseliidu kestjuhatuse teadaanne.
Kaitseliidu kestjuhatus oma koosolekul 14. maiil j. a. otsustas anda juridilise isiku õiguse Viru maleva Wäike-Maarja malevonnale ja Pärnumaa maleva Jäobi malevonnale täies ulatuses, nagu see kaitseliidu põhikirja § 2 ette nähtud.
Staabli iluema aj. f. t. kapten H. Freiberg.
Sekretär R. Raudepp.
Terwishoiu peavalitjuse teadaanne uuestiawatavast wabamüügi apteefidest.
Wabamüügi apteefide avamise seaduse § 15 kohaselt teatame, et töö-hooltefandeministri eest ministri abi otsusel 7. maiil 1926 a. on wabamüügi apteefide wörku II järku apteegi avamisefes üles mõetud Wasknarva, Viru maakonnas, mille puhul kutsume üles ajutusi ja isituid, kellel selle seaduse § 5 järki õigus on apteegi avamise ja pidamise loa saamiseks, kolme kuu jookul soovivt terwishoiu peavalitjusele teatama.
Tallinnas, 7. maiil 1926 a.
Terwishoiu peavalitjuse juhataja eest
Männik.
Apteegi jaoskonna juhataja R. Wallner.
1. ja 2. jaoskonna tööfaktsekomisjariide ringkonna kinnitusasmeti koosolekul 3. maiil 1926 a. jelle ringkonna kohta vastu võetud otsused.
I.
Lihttööliie kestmiie päevapalga kindlaksmääramine tööstusliie tööeaduse §§ 405 ja 558 ning kinnitusasmeti seaduse § 13, II oja p. 3 põhjal.
Kinnitusasmet otsustas lihttööliie kestmiiefs päevapalga määrata:
täisealiste meestöölistele . . . . . . . 200 mkf.
naistöölistele . . . . . . . 170 ".
alaalastele (15—17 a.) meestöölistele . 140 "
naistöölistele . . . . . . . 120 "
lapsealastele (12—15 a.) meestöölistele 105 "
naistöölistele 85 "
Küesolev otsus hõtub määrma 3. maiil 1926 a.
II.
Haigemajas arstiniie eest taunormi kindlaksmääramine tööstusliie tööeaduse §§ 306 ja 395 ning kinnitusasmeti seaduse § 13, I oja p. 7 ja II oja p. 1 põhjal.
Kinnitusasmet otsustas haigemajas (III kl.) tööliie arstiniie (seal hulgas ka rohut, fibromaterjal ja teieid arstiniismahendite) eest ühes ülespidamisefiga taunormifs öö-päeva kohta määrata Tallinnas 300 (tolminda) marka ja väljaspool (harju maak. ühes Valdiski linna) 400 (neitinda) marka.
Küesolev otsus hõtub määrma 3. maiil 1926 a.
Kinnitusasmet esimees,
rahukohtunik A. Kummel.
1. jsk. tööfaktsekomisjar G. Ewart.
Vastutav toimetaja J. Reinhold. Kirjast. v.o. "Läht" trükk, Tallinnas. Väljaandja Kohtuministeerium.
|
<urn:uuid:ee2fdec2-da42-4475-a521-e26542ef217a>
|
CC-MAIN-2019-35
|
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=AKriigiteataja19260528&type=staticpdf
|
2019-08-17T15:09:43Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-35/segments/1566027313428.28/warc/CC-MAIN-20190817143039-20190817165039-00408.warc.gz
| 419,085,137
| 20,463
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99478
|
ekk_Latn
| 0.999842
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
2469,
7770,
12962,
17647,
21786,
23748,
24743,
25470,
30154,
34627,
38579,
41670,
45478,
48895,
52148
] | 1
|
[
0.33203125,
0.453125,
0.1669921875,
0.03857421875,
0.006683349609375,
0.002655029296875
] |
Muutuvad trendid infootsingus – staatilisest veebist semantilise veebini
Külli Solo, Eesti Rahvusraamatukogu parlamentiinfo keskuse juhtiv spetsialist
“Kui 500 aasta pärast kirjutatakse maailma ajalugu, siis mäletatakse veel ehk maailmasõdu, aga köige enam mäletatakse seda, et tuli internet.” (Tüt Hemnoste)
Mis on Web 1.0 ja Web 2.0
Viimasel ajal palju köneainet tekitanud Web 2.0 üheselt mõistetava definitsiooni puudumine ja oleme mittekaajastav nimi ei ole pärssinud selle laia levikut ja omaksvõtmist. Web 2.0 käitkeb endas uut etappi veebikasutuses, kus tehnoloogiline areng on asendunud sotsiaalsega.
Kui Web 1.0 all mõistetakse efektiivsema tehnoloogia arendamist riistvarade ühendamiseks, siis Web 2.0 ehk sotsiaalne veeb on sotsiaalne struktuur, mis koosneb sõlmedest (sotsiaalsed objektid: inimesed ja organisatsioonid) ning nendevahelistest seostest.
Interneti eelkäijaks peetakse USA kaitseministeeriumi arvutivõrku ARPANET, mida hakati 1960. aastatel arendama eesmärgiga tagada töökindlus ka möne võrguliti väljalangemise korral. Veebi rakenduseni jõuti 1989. aastal, kui võeti kasutusele hübertekst. Kiire areng algas 1993. aastal, kui serveriga suhtlemiseks loodi graafiline kasutajaliides. Tekkisid esimesed veebilehed, algamas oli ajastu koondinimega Web 1.0.
Web 1.0 tunnuseks on staatilis ja ühesuunaline infotarbimine, mis oli valdav 1990. aastate teisel poolel (laialdaselt kasutusel ka tänapäeval ja tulevikus). Standardid, mida kasutati, olid poolikud ja hajevil, multimeedia osakaal praktiliselt olematu ja veebikasutajate arv suhteliselt väike.
Web 2.0 terminit mainiti esimest korda O’Reilly Media konverentsil 2004. aastal ja see kannab endas veebi nn uue versiooni mõtteviisi. Web 2.0 liidab kasutajad ning üritab muuta tehnoloogiat tõhusamaks, et kasutajad saaksid kiirelt orienteeruda järjest kasvavas infotulvas.
Peamine erinevus Web 1.0 ja Web 2.0 vahel seisneb funktsioonides ja interaktiivsuses. Senisele veebile, kus informatsiooni pakkuja oli suhteliselt väike seltskond, lisandus uus mõõde – iga kasutaja saab ise veebi uue informatsiooniga täiendada. Seega on lugemisveeb (Read Web) asendunud loe-ja-kirjuta-veebiga (Read-Write Web), muutes veebi meediumist platvormiks, kus info edastamisele ja tarbimisele on lisandunud kasutajete poolel sisu tootmine, jagamine ja kombineerimine. Olulisemad suunad Web 2.0-s on personaalset kodulehtede asendumine ajaveebidega, mis täidavad personaalse või ka grupipäeviku rolli; taksonoomiate asendumine folksonoomiatega, informatsiooni publitseerimine interaktiivse osalemisega või ka tootmisega tegelevate süsteemide – vikidega. Siinkohal võib näitena tuua Wikipedia konkureerimist Britannica online entsüklopeediaga. Esimese eeliseks on kasutajatele antud võimalus olemasolevat informatsiooni täiendada ja uut lisada (O’Reilly 2005).
Web 2.0 kohta kasutatakse ka termineid osalusveeb ja kollektiivne intelligents. Kasutajatel on võimalik sisu loomisse ise panustada, suurendades sellega veebikeskkonna väärtust (näiteks kommentaarid, tootearvamused, vikid, videood, foorumid). Web 2.0 märksõna on ka avatus. API (Application programming interface) võimaldab hõlpsalt ehitada oma rakendusi kellegi teise platvormile ja ressursile, näiteks teha peaegu täisfunktsionaalne oma “youtube” YouTube’i API abil. Tihti on ühes keskkonnas koos mitu ressurssi.
Sotsiaalne tarkvara ja selle võimalused
Sotsiaalne tarkvara, tavaliselt kommuunide loodavad rakendused, on mõeldud avalikuks ja tasuta kasutamiseks ning kasutuse ja disaini poolest mugavad. Sotsiaalse tarkvarana võib loetleda:
– vikid,
– ajaveebid ehk blogid,
– uudisvood,
– artefaktide vahetus ehk failivahetus,
– virtuaalsed kogukonnad,
– veebisuhtlusvahendid.
Ajaveebid koosnevad tekstist, fotodest, helifailidest, videotest, linkidest jms. Ajaveebi loomiseks on erinevaid keskkondi, suuremad Google'i perekonda kuuluv Blogger (www.blogger.com) ja nüüd ka eestikeelne WordPress (http://et.wordpress.org).
Ajaveebide juurde kuuluvad kindlasti kasutusstatistika moodulid, näiteks Google Analytics. Institutsioonide loodud ajaveebid võib jaotada: erialainfot vahendavad-käsitlevad; ajaveebid kui koduleheküljed; ajaveebid lisaks koduleheküljele. Oleme joudnud juba olukorda, kus toimub ajaveebide vahendus ning jõuline sissetung meediaisse. Üks selline näide on Rahvusraamatukogu kord nädalas võrguväljaandena ilmuv “Nädal blogides” (www.nlib.ee/93360), mis annab ülevaate Riigikogu liikmete, ministrite ja Euroopa Parlamendi saadikute sissekannetest oma ajaveebides. Postimehe elektrooniline poliitikaleht (politika.postimees.ee) koondab Eesti politikute ja erakondade ajaveebie ning antakse ülevaade värsketest postitustest.
Igapäevaseks on saanud artefaktide üleslaadimine ja jagamine veebis, näiteks:
– fotode jagamine – Picasa, Flickr, Nagi;
– dokumendid, öppematerjalid – Google Scholar, Answers;
– järjehoidjate jagamine – Delicious;
– esitlused – Slideshare;
– helifailid ehk podcast’id;
– videod – YouTube.
Sotsiaalsed võrgustikud ehk virtuaalsed kogukonnad ja veebisuhtlus
Juunis 2007 oli maailmas kolm kasutatavamat sotsiaalse võrgustiku keskkonda – YouTube, MySpace, Facebook –, millesse oli kaasatud ligikaudu 350 miljonit inimest. Skype’il oli 2007. aastal online’is korraga ligikaudu 1,5 miljonit kasutajat, praegu on kasutajaid korraga ligikaudu 13 miljonit.
Termin “sotsiaalne võrgustik” (ka virtuaalne kogukond) võib olla üsna uus, kuigi selle kontseptsioon – ühenduste loomine, infovahetus ja koostöö – ulatub sajandite taha. Inimrühmade formeerumist ja vastastikut toimet uuriti ja analüüsiti juba antiikajal. Uus on digitaalne meedium, mis teeb inimestevahelise subtelmise kiiremaks ja kergemaks ning annab võimaluse suhelda laiemale populatsioonile kui kunagi varem.
Paljud meist mäletavad ICQ tekstisõnumite saatmise keskkonda ja kunagist Orkutit, kuhu pääsised vaid kutse saanud valitud. Nüüdseks on omavahel võistlevaid keskkondi tunduvalt rohkem. Kui mõned aastad tagasi sai sotsiaalseid võrgustikke ja veebisuhtlust käsitelda kui eraldiseisvaid keskkondi, siis tänapäeval sisaldavad sellised keskkonnad ka veebisuhtlusvahendeid, kas tekstisõnumitena või lausa köenedena.
Tuleb märkida, et sotsiaalse tarkvara liikide piirid on häägused, tarkvaraade funktsioonid on sulandunud ja veebikeskkonnad sisaldavad paljusid varem eraldi toiminud sotsiaalse tarkvara liike.
Web 3.0 – semantiline veeb
Semantilise veebi eesmärk on panna arvutid mõistma veebis leiduvat infot, nagu seda suudavad teha inimesed. Andmetele lisatakse sisulist automaattoötlust võimaldavad meta-andmed semantilise vörguna. Et mõista, mida tähetundab semantiline veeb, peame aru saama, mida tähetundab "semantiline". Kui praegune Internet saab väga hästi aru süntaksist ehk lause ehitusest, siis semantiline veeb saab aru semantikast ehk lause tähetusedest. Semantilise veebi aluseks on kaks põhiliist tehnoloogiat: ontoloogiad – hierarhilised mõistete süsteemid, mille abil esitatakse teadmisi – ja agendid – programmid, mis suudavad neid teadmisi kasutada. Agendid täidavad ülesandeid meie käsul, kuid meie otsese sekumukseta, kogudes andmeid veebis hajutatud allikatest ja vahetades tulemusi teiste agentidega. Semantilisel veebil on mitmeid huvitavaid rakendusi, sealhulgas intelligentne infootsing, kus märksõna asemel saab otsida näiteks teatud autori teatud tüüpi teoseid või konkreetsele kasutajale sobivaimat reisiplani.
Sheffieldi ülikooli professor Yorick Wilks näeb dialogosüsteemide tulevikku robot-kaaslastes, mida ta nimetab kompanjonideks (companion). See on konversatsiooniagent, juurdepääsuga Internetile. Kompanjon teab omaniku vajadusi, eelistusi ja harjumusi ning tegutseb neile vastavalt. Vanuritele möeldud seeniorikompanjonid võivad öigel ajal sisse lülitada televisöri, tuletada meelde ravimi võtmise aega või vajaduse korral talle abi kutsuda. Lastele möeldud juuniorikompanjonid aitavad koolitükke ette valmistada, ajakavast kinni pidada jms. See on uus agentide liik vastukaaluks passiivsele veebile, autonoomne ja usaldusväärne ka selliste elanikkonna kihtide jaoks, kes praegu on veebist eemal (Koit 2007).
Web 3.0-s toimub pilvandmetöötlus (cloud computing), s.t kasutaja failid, dokumendid ja pildid asuvad kusagil serveris, millele on igalt poolt võimalik ligi päädeda ning üksköik millise arvuti või abivahendiga neid teistega jagada (näiteks Google Docs). Semantilises veebis on suurenenud sisu tähtsuse ja täpsuse seotus. Kaupo Kalda iseloomustab seda järgmiselt: Süsteemid "loe uudised, mida sinu söbrad loevad" teavad üha täpsemalt, kes sa oled, mis sulle meeldib, kes on su söbrad ning mis neile meeldib. Ja kus te köik füüsilselt asute, näiteks Tallinna Raekoja platsil mobiiltelefoni või arvuti abil pitsarestorani otsides pakutakse sulle lähimaid selles piirkonnas olevaid. Süsteemid on kiired ja kerged, võimalikult avatud, enamasti uhilduvad nii arvuti kui ka mobiilse taskuvahendiga. Aga miks mitte ka külmkapi või autokompuutriga. Vidinad (widget’id) aitavad erinevad vorgustikud kokku liita. Näiteks ühes kohas oma kassi sünnipäevast teada andes liigub info kiirelt mitmesse vörkru, sõprade RSS-lugejasse või mobiilil (Kalda 2009).
Samamoodi peaksid toimima riigi või kohaliku omavalitsuse teenused, nii teenused ise kui ka info nende kohta peaksid liikuma veebi.
Kui funktsionaalsuselt on Web 1.0 lugemisveeb ja Web 2.0 loe-ja-kirjuta-veeb, siis Web 3.0 on loe-kirjuta-teosta end-veeb (Read-Write-Execute). Kuid nagu väljend kahemõtteliselt ütleb, võid sa end ka veebis nii-öelda hukata. Veeb võib kujutada endast suurt ohtu kasutajale, kes ei tea, kuidas veebis käituda ja mil määral endast veebi jälg järele jätta, nii et see oleks ohutu ja mõistlik.
Infokirjaoskus
“Internet, nagu raamatukogugi, ei tee kedagi iseenesest targaks… aga vastupidiselt raamatukogule võib muuta oma kasutaja kövasti rumalamaks või viita eksiarvamuelse.” (Roy Strider)
Veebis ringi vaadates on Web 2.0 juba eilne päev ja Web 3.0 juba kohal. Uuel põlvkonnal mitte ainult ei ole võimalik veebi kasutada, vaid selle kasutamine on lihtne ja kiire. Kui Web 1.0 oli sissehelistamine kiirusega 50 KB sekundis, Web 2.0 keskmiselt 1 MB sekundis, siis Web 3.0 kohta on arvatud, et see tuleb püsivalt 10 MB sekundis, mis on täielikult videoveeb. Kui vanem generatsioon jagab elektroonilised allikad koduleheks, piltideks,
videoteks või pdfdokumentideks, siis uue nn formaadivaba põlvkonna jaoks ei ole vahet, kas info on teksti, pildi või videofaili kujul.
On väljakutse, kuidas kasutada ära digitaalse ajastu sotsiaalset ja semantilist veebi, täiustamaks ja muutmaks laialaulutlikumaks raamatukogude missiooni. Stephen Abram, rahvusvaheliselt tuntud elektroonilise raamatukogu eest köneleja, rõhutab, et suurt tähelepanu tuleb pöörata infokirjaoskuse õpetamisele juba kooliraamatukogudes, aga miks mitte ka kodus. Muidu ei oskagi uus nii-öelda formaadivaba põlvkond traditsioonilisi infoteenuseid (näiteks raamatukogusid jms) kasutada ja loobub sellest juba eos Internetis olevate otsimootorite ja sotsiaalsete keskkondade kasuks. Infokirjaoskus ei tähenda üksnes oskust kasutada arvutit ja selle abil infot otsida, vaid pigem oskust leida seda võimalikult kiiresti kas trükitud või elektroonilisel kujul ning oskust leitud infot sisuliselt hinnata. Seega peavad raamatukogud kasutama kõiki sotsiaalse tarkvara võimalusi, et olla seal, kus on tema kasutaja.
Rahvusraamatukogus on infootsingu koolitused lugejateeninduse osa. Rahvusraamatukogu pakub oma kasutamisvõimalustega, teemavaldkondadega, inforessursside ja -teenustega tutvumiseks tasuta kasutajakoolitust Infootsingu ABC. E-raamatukogu teenuseid õpetab kasutama koolitus nimega E-raamatukogu. Erialateabe otsinguks vajalikke teadmisi ja oskusi on võimalik omandada koolitusel Erialateabe ABC. Raamatukogud ja veeb
Kui minna ajas tagasi, kasutades Interneti-arhiivi Internet Archive: Wayback Machine(web.archive.org), siis näeme, et 1997. aastal oli Rahvusraamatukogu kodulehekülg tüüpiline staatilise veebi näide, kus olid kirjas kontaktandmed ja lahtiolekuvad. Nüüd on Rahvusraamatukogu koduleheküljel võimalik siseneda ka elektroonilisse raamatukogusse. Kaartkataloogid ja kartoteegid on asendunud e-kataloogiga ESTER (ester.nlib.ee) ja Eesti artiklite andmebaasiga ISE (ise.elnet.ee). Perioodikat ja raamatuid ei säilitata enam ainult trükitud kujul hoidlates, vaid digitaalsete failidena digitaalarhiivis DIGAR (digar.nlib.ee). Kodulehel saab kasutada mitmeid elektroonilisi teenuseid alates raamatu laenuutmisest ja laenutustähtaja pikendamisest kuni trükikest digitaalse raamatu tellimiseni (EOD – Telli digitaalkoopia www.nlib.ee/eod). Rahvusraamatukogu uudiseid saab lugeda nii RSS uudisvoona kui ka jälgida Twitteris (twitter.com/nationallibrary). Artiklid Eesti Rahvusraamatukogu kohta ja viited erinevate raamatukogus koostatavate andmebaaside kohta on kätesaadavad Vikipeedias(etr.wikipedia.org). Rahvusraamatukogu kirjanduse ja keele asjatundjate arvamusi saab lugeda kirjanduse ja keele ajaveebis (http://kirjandusjakeel.blogspot.com). Rahvusraamatukogu osaleb ka sotsiaalsetes võrgustikes Facebook ja Orkut, raamatukogu tutvustavaid videoid ja oma regilaulu saab vaadata-kuulata YouTube’i vahendusel.
Semantilise veebi märksõnad – standardite ühilduvus, kollektiivne intelligents ja osalus veebis – on hea näitena realiseerunud Euroopa Digitaalraamatukogu portaalis Europeana (www.europeana.eu/portal), kuhu annab oma panuse ka Rahvusraamatukogu. Oktoobri lõpus sai kasutajatele avalikuks Rahvusraamatukogu uus otsinguportaal aadressil portal.nlib.ee, mis võimaldab teha otsingut ühest või metaotsingut mitmest e-ressursist. Portaali kaudu on kätesaadavad erinevate e-ressursside ja raamatukogu litsentsiandmebaaside tähestikuline ja temaatiline nimestik ning e-ajakirjade kataloog A-Z.
Ka raamatukogudes algab nii-öelda iPodi ajastu. Raamatukogud suurendavad digitaalses formaadis kogusid, mida registreeritud lugejad saavad laadida oma arvutisse või MP3 mängijasse. Erinevalt Apple'i iTunesi või Amazoni muusikapoe teenustest on see tasuta. Näiteks USA-s Phoenixis on kohalikud raamatukogud ühinenud eesmärgiga luua digitaalne raamatukogu, kus praegu on ligikaudu 50 000 ühikut e-raamatuid, audioraamatuid, muusikat ja videoid. Nimetatud digitaalse raamatukogu sisu võib "laenutada" kodus, tööl või reisil olles. Kõigepealt peab olema raamatukogu registreeritud lugeja, seejärel tuleb Internetist alla laadida vastav tarkvara. Edasi tuleb raamatukogude veebilehel valida meeldivad nimetused, lisada need oma digitaalsesse raamatukotti ja
vajutada allalaadimisnuppu. Sõltuvalt raamatukogust saab allalaetud raamatut/filmi/audioraamatut lugeda või vaadata kuni kolm nädalat, millega langeb ära vaev pidada meeles tagastustähtaegu.
Kokkuvõte
Kõik algab väga lihtsatest asjadest ning kõik on pidevas muutumises. Ka inimese ja veebi suhe, mis oli alguses staatiline ja passiivne, on muutunud. Viimase kümne aastaga on innovatsioon veebis toimunud tohutu kiirusega. Sellest tulenevad kasud ja kahjud saame teada edaspidi, uuendustega kaasneb alati risk ebaõnnestuda, innovatsiooni ja edukuse vahele ei tohi tömmata vörduasmärki. Meie sõltuvus veebist järjest kasvab. Seetõttu on oluline nii üksikisiku kui ka organisatsiooni tasandil süsteemselt jälgida, analüüsida ja vajaduse korral laiendada oma tegevust sotsiaalses ja semantilises veebis. Järjest olulisem on teadvustada endale veebi olemust ja arengut ning omada infokirjaoskust.
Kasutatud kirjandus
Chowdhury, G. G., Chowdhury, S. (2007). Organizing Information: from the Shelf to the Web. London: Facet.
Hennoste, T. (2009). Eesti kultuuriinimesed pole osanud internetiajastusse sisse elada.– Eesti Päevaleht, 3. jaan.
Kalda, K. (2009). Mis on Web 1.0, Web 2.0, Web 3.0? –http://www.okia.ee/blog/2009/04/mis-on-web-10/(28.04.2009),
http://www.okia.ee/blog/2009/05/mis-on-web-20/(19.05.2009),
http://www.okia.ee/blog/2009/06/mis-on-web-30/(3.06.2009).
Koit, M. (2007). Arvuti suhtluses.– Eesti rakenduslingvistika ühingu aastaraamat, 3, lk 193–209.
O’Reilly, T. (2005). What Is Web 2.0. Design Patterns and Business Models for the Next Generation of Software. – http://oreilly.com/web2/archive/what-is-web-20.html(30.09.2005).
Peterson, M. (2005). Sissejuhatus semantilisse veebi. – Arvutimaailm, nr 1–2.
Puura, E. (2009). Eesti innovatsioon võiks olla loodussõbralikud tooted. – Avasta ja arenda, 1. sept.
Strider, R. (2009). Meie unistuste internet. – Postimees, 26. mai.
|
<urn:uuid:a57d1511-d0fd-4579-9516-3c68b06dabce>
|
CC-MAIN-2019-39
|
https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2016/02/Muutuvad-trendid-infootsingus-%E2%80%93-staatilisest-veebist-semantilise-veebini-K%C3%BClli-Solo.pdf
|
2019-09-17T21:06:24Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-39/segments/1568514573121.4/warc/CC-MAIN-20190917203354-20190917225354-00237.warc.gz
| 619,499,752
| 6,226
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999867
|
ekk_Latn
| 0.999971
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
3338,
6339,
10289,
14488,
16379
] | 1
|
[
0.1474609375,
0.56640625,
0.2392578125,
0.03955078125,
0.00634765625,
0.0012969970703125
] |
Tori valla valimiskomisjoni
koosoleku protokoll
Sauga 30. jaanuar 2018 nr 12
Koosolek algas kell 15.00, lõppes kell 17.00
Koosolekul osalesid: komisjoni liikmed Anne Annus, Eve Atka, Siiri Jõerand ja Merle Vunk.
Koosolekut juhatas Siiri Jõerand
Protokollis Eve Atka
Päevakord:
1. Tori valla valimiskomisjoni aseesimehe valimine
2. 15.10.2017 toimud KOV valimiste hääletussedelite ja ümbrikute hävitamine
1. Tori valla valimiskomisjoni aseesimehe valimine
Tori valla valimiskomisjoni esimees on Anne Annus ja aseesimees Siiri Jõerand. Anne Annus oli ühinenud Sauga valla vallasekretär ja Siiri Jõerand ühinenud Tori valla vallasekretär. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 17 lõike 2 kohaselt kestavad valimiskomisjoni esimehe volitused kuni uue kohaliku omavalitsuse üksuse vallasekretäri ametissenimetamiseni, sest KOKS § 14 kohaselt on valla valimiskomisjoni esimees vallasekretär. Alates 01.01.2018 on Tori valla vallasekretär Siiri Jõerand.
Eeltoodust tulenevalt on vajalik valida valimiskomisjoni aseesimees.
Kuulati: Anne Annus tegi ettepaneku valida valimiskomisjoni aseesimeheks Eve Atka.
Otsustati:
Võtta vastu otsus nr 19 Eve Atka valimise kohta komisjoni aseesimeheks.
Otsus võeti vastu ühehäälselt.
2. 15.10.2017 toimunud KOV valimiste hääletussedelite ja ümbrikute hävitamine
Valimiskomisjon hävitas paberipurustajas KOV valimiste hääletussedelid ja ümbrikud (akt lisatud).
Koosoleku juhataja Protokollija
|
<urn:uuid:aa025e87-421b-475a-a842-62516c1446a7>
|
CC-MAIN-2019-13
|
https://www.torivald.ee/documents/17490539/17505621/30.01.2018_prot_12.pdf/96ffdc0d-2a52-4261-b90f-748f7abe38d1
|
2019-03-20T16:27:09Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-13/segments/1552912202433.77/warc/CC-MAIN-20190320150106-20190320172008-00033.warc.gz
| 945,086,539
| 596
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999925
|
ekk_Latn
| 0.999925
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
1444
] | 1
|
[
0.010009765625,
0.91015625,
0.0771484375,
0.00311279296875,
0.00016117095947265625,
0.000030159950256347656
] |
Elizabeth Berg
ARTHUR TRULUVI LUGU
Imeliselt kirjutatud romaan, mis on täis sügavaid tähelepanekuid elust enesest.
Originaali tiitel:
Elizabeth Berg
The Story of Arthur Truluv
2017
Kõik õigused käesolevale väljaandele on seadusega kaitstud. Kogu raamatut või ükskõik millist osa sellest ei ole lubatud reprodutseerida, paljundada ega levitada ükskõik millisel viisil või milliseks otstarbeks ilma autoriõiguse valdaja kirjaliku loata.
„Arthur Truluvi lugu“ on ilukirjanduslik teos. Kõik nimed, tegelased, kohad ja juhtumised on autori kujutlusvõime vili või kasutatud ilukirjanduslikult. Igasugune sarnasus tegelike sündmuste, paikade või inimestega, elavate või surnutega, on täiesti juhuslik.
Tõlkinud Reelika Haapanen
Toimetanud Irma Aren
Korrektuuri lugenud Elle Raiend
Kaane kujundanud Reet Helm
Copyright © 2017 by Elizabeth Berg.
All rights reserved.
© Tõlge eesti keelde ja eestikeelne väljaanne. Kirjastus ERSEN, 2020.
E09385620
ISBN 978-9949-82-648-3
Kõik kirjastuse ERSEN raamatud ja e-raamatud on saadaval veebipoest www.ersen.ee
Minu tütardele,
Julie Krintzmanile ja Jennifer Bertale
Me kõik teame, et miski on igavene. Ja selleks ei ole majad ega nimed, selleks ei ole ka maakera ega isegi mitte tähed – igaüks teab sisimas, et miski on igavene ja et sel miskil on tegemist inimestega.
THORNTON WILDER, Our Town
Käitu ise hästi, selles on kogu au.
ALEXANDER POPE „Essee inimesest“
Kuus kuud tollest novembripäevast saadik, kui tema naine Nola maha maeti, on Arthur Moses temaga iga päev koos lõunat söönud. Ta söidab bussiga surnuaeda ja kui on sinna jõudnud, jalutab kiirustamata naise hauaplatsile: Nola on seal, ükskõik millal tema kohale jõuab. Ta on seal ja jäab alati olema.
Täna peatub ta Adelaide Marshi hauakivi juures, kaks rida Nolast eemal, kümme tähist allpool. Adelaide sündis 3. aprillil 1897, suri 18. novembril 1929. Arthur arvutab, aeglaselt. Kolmkümmend kaks. Siis arvutab ta uuesti, sest arvab, et oleks vale seista kellegi haua juures, möeldes, kui vana too oli surres olnud, ja aastaga eksida. Või enamaga. Matemaatika on Arthurile alati raske olnud, isegi paberil; ta ütleb enda kohta „numbriliselt kirjaoskamatu“. Nola tegeles tšekiraamatuga, aga nüüd teeb seda tema. Igatahes üritab; ta võtab oma hiiglasliku kalkulaatori välja ja pöörab suurt tähelepanu sellele, mida teeb, ta ei hoia isegi raadiot mängimas, aga õpris sageli saab ta lõpuks kokku astronoomiliselt ebatõenäolised summad. Mõnikord läheb ta panka ja nad aitavad teda, aga see on piinlik ja ebamugav. „Meil kõigil on
omad anded,” oli Nolal kombeks öelda, ja tal oli õigus. Arthuri andeks on töötada maapinnaga; ta oli parkide hooldaja, enne kui palju aastaid tagasi pensionile jää. Tal on oma maja ees endiselt kena roosiaed; maja taga olevast köögiviljaaiast on ta loobunud.
Aga jah, Adelaide Marsh oli olnud kolmkümmend kaks siis, kui suri. Mitte just nii südantlõhestavalt noor, nagu sinna maetud lapse, aga kindlasti mitte ka vana veel. Keskpaigas, seda ta oli. Kasvatamas oma perekonda (hauakivil on kirjas Armastatud ema) ja siis mis? Surm, seda küll, aga kuidas? Oli see sünnitusel? Ta mötles, et naine oli tegemas midagi oma pere heaks, et ta oli terve kuni hetkeni, mil suri, ja hukkus siis õnnetuses või tema keha tabas ootamatu rabandus. Ta mötleb ka, et naisel olid erkpunased juuksed, mida ta kandis ülespandud soengus, millest väikesed lokikesed välja pääsesid, raamides tema nägu, mis meeldis nii talle kui ka tema abikaasale. Arthur tunneb, et teab seda.
Seda juhtub üha sagedamini ja sagedamini, sellist sorti asi. Seda juhtub üha rohkem ja rohkem, et kui ta seisab haua kõrval, kaabu käes, siis jõub osa selle inimese eluloost temani nagu pärmine lõhn pagariärist, millega ta iga päev bussipeatusesse minnes möödub. Ta pörnitseb Adelaide’i haua kohal pisut lohkus olevat pinnast ja ilmubki kaunis valge pitskleit, mis naisele kõige rohkem meeldis, ebavõrdse suurusega silmad, mis olid nii helepruunid, et olid peaegu kollased. Teekarva. Paistab, et tema hääl oli kõrge ja selge, et ta oli häbelik, et oma abikaasale laulda, kuid tegi seda siiski. Ta tegi seda öösel pärast seda, kui nad olid voodisse läinud; ööl enne seda, kui ta suri, lebas ta pimeduses mehe kõrval ja laulis „Jeannine, I Dream of Lilac Time“.
Ja nüüd see: naisel oli väike teemantsõrmus, mis oli tema ema kihlasõrmus, ja Adelaide kandis seda peene kuldketi otsas ümber kaela. See oli tema sõrme jaoks liiga väike ja pealegi tahtis ta seda oma südame lähedal hoida. Tema sõrmenukid olid valgendid
punased, selg ei lasknud tal pesuvanni kohale kummarduda, et lapsi puhtaks küürida, kuid ta ei lasknud mitte kellelgi teisel seda teha; ta armastas seda vaatepilti, kui nad olid märjad, lokkis juuksed nüüd sirgelt pea vastu liibumas, põsed vee soojusest roosaks tömbunud; ta armastas seda, kuidas ta sai neid kaua aega enda vastas hoida, nagu beebisid, kui nad veest välja ja tema käte vahele astusid, sinise rätiku sisse, mille ta neile avas nagu suur lind, mis oma tiibu laiali sirutab. Ei. Rätik ei olnud sinine. Mis värvit see oli?
Mis värvit see oli?
Ei midagi. See on tänaseks kõik. Arthur paneb kaabu pähe tagasi, kallutab seda Adelaide Marshi hauakivi suunas ning liigub edasi. Horace Newton. Estelle McNeil. Irene Sutter. Amos Hammer.
Kui ta Nola haua juurde jõuab, avab Arthur oma klapptooli ja võtab ettevaatlikult istet. Tooli jalad vajuavad veidi pinnasesse ning ta tasakaalustab end, veendudes, et tool rohkem ei liigu, enne kui oma lõunasöögi süle laiali laotab. Ta sööb täna munasalati võileiba, päris munade ja päris majoneesiga, olgu tema arst neetud. Ja helde soolariputus, kui ta juba selle juures oli.
Arthuri arst saab sageli aru, kui ta petnud on, aga mitte alati. Ükskord sõi Arthur terve õunapiruka, mis oli kaetud vanilli-jäätisega, ja järgmisel päeval arstivastuvõtul oli tema arst öelnud: „Ma olen sinu edusammudega rahul, Arthur; mida tahes sa teed, jätka samas vaimus. Sa elad veel saja-aastaseks välja.“
Arthur on kahekakümme viis aastat vana. Ta arvab, et tahab saja aastaseks elada, isegi ilma Nolata, kuid see ei ole ilma naiseta sama. Mitte ükski asi ei ole sama. Isegi miski nii lihtne nagu nartsissi vaatamine, mida ta praegu teeb – keegi on ühe lähedalasuva hauakivi jalamile topeltöitega nartsisse istutanud, aga näha seda nartsissi ilma Nolata ei ole sama, see on, nagu ta näeks sellest ainult osa.
Maapind on kevade tõttu pehmenema hakanud. Maapind pehmeneb ja pungad on kõik nagu tillukesed rasedad naised. Arthur soovib, et Nola oleks nagu kevad; ta soovib, et naine tuleks taas ja taas tagasi. Nad ei peaks isegi koos olema; ta tahab lihtsalt naise olemasolu maa peal. Nola võiks olla beebi, kes sünnib uuesti perekonda, mis elab siit kaugel, ta ei peaks naist isegi mitte kunagi nägema; talle meeldiks lihtsalt teada, et naine oli pandud tagasi sinna, kuhu ta kuulub. Kus ta praegu küll on? See on Nola Corrine’i, iluduskuninganna jaoks, vale koht.
Arthur kuuleb varesehõiget ning vaatab ringi, et lindu näha. See istub mõni meeter eemal ühel hauakivil ja silub sulgi.
„Kraaks!“ vastab Arthur, astudes vestlusesse, kui võimalus tekib, aga vares lendab minema.
Arthur ajab end sirgu ja silmitseb pilvitut taevast, mis on täna peaegu türkiissinist värv. Ta paneb käe kuklale ja pigistab seda, on hea tunne seda teha. Ta pigistab kaela ja vaatab mitmetel aakritel asuvatele haudadele ja seal ei ole kedagi teist peale tema. See paneb teda end rikkana tundma.
Arthur hammustab tüki oma võileivast. Siis tõuseb ta toolilt ja laskub Nola hauakivi ette põlvili, surub käe vastu kivi ja sulgeb silmad. Ta nutab natuke ning istub siis toolile tagasi ja sööb võileiva lõpuni.
Ta paneb tooli kokku, valmistudes lahkuma, kui näeb üht noort naist maas istumas, selg tüve vastu toetatud. Turritavad mustad juuksed, kahvatu nahk, suured silmad. Teksased katki rebitud nagu lapsed seda teevad, T-särk, mis näeb tema seljas välja nii, nagu ripuks riidepuul. Tüdrukul peaks olema seljas jope või siis vähemalt kampsun, väljas ei ole nii soe. Ta peaks koolis olema.
Ta on tüdrukut siin varemgi näinud. Too istub erinevates kohtades, mitte kunagi ühegi kindla hauakoha juures. Ta ei vaata kunagi Arthuri poole. Ta põrnitseb enda ette, nokkides küüsi.
Ainult seda ta teebki. Neliteist? Viïsteist? Arthur üritab talle täna lehvitada, aga kui tüdruk teda näeb, paneb ta käe suule, justkui oleks ehmunud. Arthur arvab, et tüdruk on valmis põgenema, ja seega pöörab ta ringi.
Maddy oli pooleldi magamas, kui nägi seda vana meest tema poole vaatamas ja lehvitamas. Kui too seda tegi, tõusis Maddy käsi järslult suu juurde ja mees pööras kõrvale ning läks siis jalgu lohistades minema, väike klapptool käes. Maddy ei olnud kavatsenutud seda teha, panna meest arvama, et kartis. Asjad ei tule õigesti välja. Kui ta meest uuesti näeb, siis ta küsib, kes selles hauas on. Arvatavasti tema naine, ehkki kindel ei saa olla.
Maddy vaatab, kui vana mees kauguses väiksemaks muutub. Ta näeb teda värava juures olevasse bussipeatusesse minemas ja liikumatult seisma jäädmas, üksisilmi otse ette vaadates. Ta ei küünita kaela nägemaks, kas buss tuleb. Ta ei ole ilmselt üks neist inimestest, kes korduvalt liftinuppu vajutaks, mõtleb Maddy. Tema lihtsalt ootaks.
Maddy võtab telefoni välja ja klõpsab lähivõtte rohututist, puukoorelapikesest. Ta teeb kingapaelad lahti, võtab ühe kinga jalast ja pildistab seda küljel lebavana. Ta läheb ühe lähedaloleva haua juurde ja pildistab sellele asetatud närbuvas kimbus olevate liiliate ühe südamikku, selle õrnalt kaarduvaid tolmukaid, sirget emakat.
Ta vaatab kella: 13.40. Ta jäab sinna seniks, kuni kool läbi saab, läheb siis koju. Täna öhtul saab ta kokku Andersoniga päraast seda, kui tollel tööpäev lõppeb. Anderson on nii nägus, ta muudab su arulagedaks. Maddy kohtus temaga Walmartis, kus too laotöölisena töötab. Ta oli parajasti poest lahkumas ja
mees tualetist väljumas ja naeratas talle ning küsis, kas ta on Katy Perry. No tõesti. Maddy naeratas vastu. Mees oli minemas viineripirukat ostma ja kutsus teda endaga kaasa. Maddy pelgas, kuid läks siiski. Nad ei rääkinud palju, kuid leppisid kokku hiljem samal öhtul kohtuda. Kolm kuud nüüd. Ta teab mehe kohta mõnda asja: ta oli sõjaväes, armastab koeri, mängib pisut kitarrit. Ükskord tõi mees talle kingituse: pärliga kuldkett, mida ta kunagi kaelast ära ei võta.
Maddy libistab end allapoole puu vastas, millele toetub, ja teeb oma põlvede vahel olevast ruumist avause. Kõik need hauad. Klõps.
Enamiku inimeste arvates on surnuaiad kurvad kohad. Tema arvates on need lohutavad. Ta soovib, et tema ema oleks siia mae-tud, aga mitte tuhastatud. Ta kuulis kord üht tüüpi raadios ütlemas, et surnute linnad on toimekad kohad, ja see oli üks neist hetkedest, mil tundus, nagu oleks võti õige luku leidnud. Need on toimekad kohad.
Kui ta viimati Andersoni nägi, üritas ta seda mehele öelda. Nad olid peaegu inimtühjas McDonald’sis ja ta rääkis vaikselt. Ta rääkis Andersonile vanast mehest, keda ta seal kogu aeg nägi, sellest, kuidas too surnud inimestega rääkis. Ta rääkis mehele sellest, mida too tüüp raadios oli öelnud. Ta rääkis sellest, et tema arvates on koos surnutega kalmistul olemine rahulik. Isegi ilus. Mida Anderson arvas?
„Ma arvan, et sa oled kuradi imelik,“ ütles mees.
See muutis Maddy selja külmaks. Alguses istus ta liikuma-tult oma kohal, vaadates meest friikartuleid söömas. Siis ta ütles: „Ma tean jah.“ Ta mügistas midagi naerulaadset. „Kas ma võin sinult ühe kartuli võtta?“ küsis ta ja mees ütles: „Kui tahad, mine osta endale.“ Ta lükkas tema poole paar dollarit.
|
<urn:uuid:eb6a363e-6768-41c7-bb7f-698440aa71c4>
|
CC-MAIN-2021-25
|
https://ersen.ee/image/catalog/product/2020/09/3856_KAT.pdf
|
2021-06-16T20:56:59+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-25/subset=warc/part-00198-e638c5dd-3c3d-4738-8d52-dc1e9f44de3a.c000.gz.parquet
| 237,247,601
| 4,518
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99997
|
ekk_Latn
| 0.999972
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
116,
1050,
1106,
1408,
2535,
4506,
6351,
8195,
9832,
11531
] | 1
|
[
0.2890625,
0.671875,
0.036376953125,
0.0042724609375,
0.0004405975341796875,
0.00016689300537109375
] |
TOIMIVUSDEKLARATSIOON
RW-CEE-DoP-0827/C/20/w1
1. Tootetüübti kordumatu identifitseerimiskoode:
RW-CEE-0827
2. Kavandatud kasutusala: Soojusisolatsiooni tooted ehitise tehnoseadmetele ja tööstuspaigaldistele
3. Tootja: ROCKWOOL® Polska Sp. z o.o.,
ul. Kwiatowa 14, 66-131 Cigacice, Poola
4. Toimivuse püsivuse hindimise ja kontrolli süsteem: Süsteem 1 ja Süsteem 3
5. Ühtlustatud standard: EN 14303:2009+A1:2013
Teavitatud asutus: Nr 1390 Centrum stavebního Inženýrství a.s. Praha.
6. Deklareeritud toimivus Tabel 1:
| Põhinäitajad | Näitajad | Deklareeritud klass või väärtus / NPD \(^1\) | Harmoniseeritud standard |
|--------------|----------|---------------------------------------------|--------------------------|
| Soojusuhtivus | Temperatuur \(\theta\) (\(^\circ\)C) | 10 | 50 | 150 | 250 | MW-EN 14303-T3-ST(+)-250-WS1 |
| | Soojusuhtivus \(\lambda_{\text{D}}\) (W/mK) | 0,035 | 0,039 | 0,054 | 0,076 | MW-EN 14303-T4-ST(+)-250-WS1 |
| | Paksus d(mm) | 15-100 | T3 | T4 | |
| | Ti \(^2\) paksuse tolerantsi klassid: \(d_1<60\) mm | | | | |
| | \(d_1\geq60\) mm | | | | |
| Reageerimine tulele | Euroklassid – Reageerimine tulele (RIF): | A1 | |
| Soojustakistuse muutus vananemise/lagunemise möjul | Maksimaalne lõõtel temperatuur 250\(^\circ\)C | ST(+)-250 | |
| Soojustakistuse muutus kõrgetel temperatuuridel | Maksimaalne lõõtel temperatuur 250\(^\circ\)C | ST(+)-250 | |
| Tulekindluse muutus vananemise/lagunemise möjul | Tulekindluse muutus – Reageerimine tulele (RIF) | A1 | |
| Tulekindluse muutus kõrgetel temperatuuridel | Tulekindluse muutus – Reageerimine tulele (RIF) | A1 | |
| Survetugevus | Survetugevus 10% deformats ülemine kiht CS(10)\(^{(2)}\) | NPD | |
| Veepidavus | Veepidavus (\(\leq 1\) kg/m\(^3\)) | WS1 | |
| Veeauru läbilaskvus | Difusiooniekivivalentse õhukihri paksus, MVi\(^{(2)}\) | NPD | |
| Korrosilvsete ainete eraldumise hulik | Vees lahustuvate kloriidioonide jälkgogused (ppm) pH\(^{(2)}\) -väärtus | NPD | NPD |
| Akustiline neelduvuse indeks | Heli neelduvus (AW\(^{(2)}\)): \(d\geq20\) mm | AW0,40 | |
| Ohtlike ainete vabanemine | Ohtlike ainete vabanemine | NPD | |
| Pidev hööguv põlemine | Pidev hööguv põlemine | NPD | |
\(^{(1)}\) toimivus kindlaks määramata (NPD). \(^{(2)}\) näitab vastavat klassi või deklareeritud väärtust;
Toimivusdeklaratsioon on leitav veebilehel dop.rockwool.com
Eespool kirjeldatud toote toimivus vastab deklareeritud toimivusele. Käesolev toimivusdeklaratsioon on välja antud kooskõlas määrusega (EL) nr 305/2011 eespool nimetatud tootja ainuvastutusel.
Tootja nimel alla kirjutanud:
Halina Ozon
Cigacice, 2020-02-17
TOIMIVUSDEKLARATSIOON
RW-CEE-DoP-0825/C/20/w1
1. Tootetüübti kordumatu identifitseerimiskoode:
RW-CEE-0825
2. Kavandatud kasutusala: Soojusisolatsiooni tooted ehitise tehnooseadmetele ja tööstuspaigaldistele
3. Tootja: ROCKWOOL® Polska Sp. z o.o.,
ul. Kwiatowa 14, 66-131 Cigacice, Poola
4. Toimivuse püsivuse hindamise ja kontrolli süsteem: Süsteem 1 ja Süsteem 3
5. Uhtlustatud standard: EN 14303:2009+A1:2013
Teaviplatud asutus: Nr 1390 Centrum stavebního inženýrství a.s. Praha.
6. Deklareeritud toimivus Tabel 1:
| Põhinäitajad | Näitajad | Deklareeritud klass või väärtus / NPD | Harmoniseeritud standard |
|--------------|----------|--------------------------------------|--------------------------|
| Soojusuhtivus | Temperatuur θ (°C) | 10 | 50 | 150 | 250 | EN 14303:2009+A1:2013 |
| | Soojusuhtivlus λ₀ (W/mK) | 0,036 | 0,041 | 0,062 | 0,093 |
| | Paksus d:mm | MW-EN 14303-T3-ST(+)/250-WS1 |
| | Ti²) paksuse tolerantsi klassid: d₀<60 mm | 25-100 | T3 | T4 |
| | d₀≥60 mm | MW-EN 14303-T4-ST(+)/250-WS1 |
| | d₀=50 mm | MW-EN 14303-T3-ST(+)/250-AW0,90-WS1 |
Tabel 1
| Põhinäitajad | Näitajad | Deklareeritud klass või väärtus / NPD | Harmoniseeritud standard |
|--------------|----------|--------------------------------------|--------------------------|
| Reageerimine tulele | Euroklassid – Reageerimine tulele (Rf): | A1 | EN 14303:2009+A1:2013 |
| Soojustakistuse muutus vananemise/lagunemise mõjul | Maksimaalne töötemperatuur 250°C | ST(+)/250 |
| Soojustakistuse muutus kõrgetel temperatuuridel | Maksimaalne töötemperatuur 250°C | ST(+)/250 |
| Tulekindluse muutus vananemise/lagunemise mõjul | Tulekindluse muutus - Reageerimine tulele (Rf) | A1 |
| Tulekindluse muutus kõrgetel temperatuuridel | Tulekindluse muutus - Reageerimine tulele (Rf) | A1 |
| Survetugevus | Survetugevus 10% deformats ülemine kihit CS(10)²) | NPD |
| Veepidavus | Veepidavus (≤ 1 kg/m³) | WS1 |
| Veeauru läbiaskuvkus | Difusioniekvivalent õhukhi paksus, MVp²) | NPD |
| Korrosiivsete aineid eraldumise hulk | Vees lahustuvate kloriidioonide jälkgogused (ppm) | NPD |
| Akustiline neelduvuse indeks | Heli neelduvus (AWi²): d₀=50 mm | AW0,90 |
| Ohtlike aineid vabanemine | Ohtlike aineid vabanemine | NPD |
| Pidev hõõguv põlemine | Pidev hõõguv põlemine | NPD |
¹) toimivus kindlaks määratama (NPD). ²) näitab vastavat klassi või deklareeritud väärtust;
Toimivusdeklaratsioon on leitav veebilehel dop.rockwool.com
Eespool kirjeldatud toote toimivus vastab deklareeritud toimivusele. Käesolev toimivusdeklaratsioon on välja antud kooskõlas määrusega (EL) nr 305/2011 eespool nimetatud looja ainuvastutusel.
Tootja nimel alla kirjutanud:
Halina Ozon
Cigacice, 2020-02-17
|
<urn:uuid:37646383-2606-4b58-aecb-b7a53de7260f>
|
CC-MAIN-2021-25
|
https://cdn01.rockwool.ee/siteassets/rw-ee/5.0-support/dokumendid/dop/ibb_dop_ee.pdf?f=20200325140104
|
2021-06-16T20:06:39+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-25/subset=warc/part-00269-e638c5dd-3c3d-4738-8d52-dc1e9f44de3a.c000.gz.parquet
| 164,828,119
| 2,272
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999927
|
ekk_Latn
| 0.999926
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
2673,
5432
] | 0
|
[
0.828125,
0.1416015625,
0.00732421875,
0.0203857421875,
0.0013275146484375,
0.00016117095947265625
] |
Koosoleku protokoll
Narva 12.12.2022 nr 1-3/12812
Algus kell 16:00 ja lõpp kell 18.00
Koosoleku juhataja: Natalia Umarova
Protokollija: Tatjana Laanvee
Koosolekul osalesid komisjoni liikmed: Natalia Umarova, Kalmer Janno, Jevgenia Humonen, Juri Konovalov, Viktor Ert, Tatjana Grigorova, Denis Duškin, Tatjana Stolfat, Julia Forstiman (Skype), Tatjana Zelenjajeva (Skype)
Puudusid: Jelena Pahhomova, Anna Kovalenko, Madiina Mihhailova, Marina Družinina, Ljubov Zvereva, Renata Metsis
Kutsutud/ külalised: Rahandusameti direktor, linnavalitsuse liige Jelena Golubeva, Narva linnavolikogu aseesimees Denis Larchenko, Narva linnavolikogu liikmed Aleksei Jevgrafov, Jekaterina Platonova, Andrei Antonov – linnaarst, Taibja Lagunova – Sotsiaalabiameti pearaaramatupidaja
Koosoleku juhataja tutvustas päevalkorra projekti
Ühehäälselt kinnitati järgmine päevakord:
1. Narva linna 2023. a eelarve kinnitamine (ME22-032);
2. Muud.
Päevalkorraküsimusega „Narva linna 2023. a eelarve kinnitamine“ esinesid T.Lagunova, J.Golubeva, T.Stolfat.
N.Umarova tegi muudatusettepaneku „Narva linna 2023.a eelarve kinnitamine“ juurde: Narva Invaspordi Klubi Ordo arveldusarve jääk summas 600 euro üle kanda MTÜ OAAS arveldusarvele seoses Klubi Ordo likvideerimisega.
N.Umarova pani hääletusele eelpool nimetatud ettepaneku:
Ühehäälselt hääletati muudatusettepaneku poolt
N.Umarova pani hääletusele päevakorraküsimuse "Narva linna 2023.a eelarve kinnitamine" koos muudatusettepanekuga:
**Hääletati ühehäälselt poolt**
**Komisjon asus arutama päevakorraküsimust „Muud“.**
- **Ülevaade MTÜ OAAS töö kohta**
Komisjoni koosolekul esines MTÜ OAAS juhatuse liige Aleksandr Dubik. Tema andis ülevaade MTÜ tööst, teenustest ja tegevustest.
Küsimused: N.Umarova, K.Janno, T.Stolfat, J.Golubeva, A.Jevgrafov.
Antud informatsioon võeti teadmiseks.
- **Arutelu ettepaneku eelnõu kohta**
Komisjoni arutelu jooksul D.Larchenko jutustas planeeritud ettepanekust koolitoetuse kohta. Tänapäeval koolitoetuse summa on 150 eurot. Toetuse saavad kõik (444 last) esimesse klassi minevad lapsed. On ettepanek, et tulevase õppeaasta jaoks lisaks antud toetusele tagada igalühele 1-sse klassi minevale lapsele tahvelarvutit. Põhjus: distantsõppe populariseerimine ning vajadus kaasaegses nutitehnikas õppetöö korraldamiseks ning kodutöö tegemiseks.
Küsimused/eesinemised: T.Stolfat, K.Janno, N.Umarova
Pärast eelpool mainitud ettepaneku arutamist komisjoni liikmed leppisid kokku, et see oleks pilootprojekt ning on vaja ette näha rahalised vahendid tahvelarvutite ostmiseks vähekindlustatud peredest esimesse klassi minevatele lastele. Põhjus: on mõistlik osta ainult väike arv tahvelarvuteid, et aasta jooksul vaadata kui mõistlik on niisugune toetus, kui hästi töötavad tahvelarvutid ning kas/kui kiiresti lähevad katki või vajavad remonti. See annab hea ülevaate järgmise toetuse eelnõu jaoks, mis on suunatud juba tahvelarvutite ostmiseks kõigile lastele kes lähevad 1-sse klassi.
N.Umarova pani hääletusele ettepaneku: ette näha rahalised vahendid tahvelarvutite ostmiseks vähekindlustatud peredest esimesse klassi minevatele lastele
**Hääletati ühehäälselt poolt**
Otsustati: ette näha rahalised vahendid tahvelarvutite ostmiseks vähekindlustatud peredest esimesse klassi minevatele lastele
- Ülevaade Narva Sotsiaaltöökeskuse töö kohta
Komisjoni koosolekul esines Narva Sotsiaaltöökeskuse juhataja Tatjana Stolfat. T.Stolfat andis ülevaate Narva Sotsiaaltöökeskuse töö kohta, rääkis klientidele pakutavatest teenustest ning esitles analüüsi teenuste nõudlusemäärää kohta ja võrdluse 2021.aastaga.
Küsimused/esinemised: N.Umarova, J.Konovalov, J.Forstiman, T.Stolfat, T.Lagunova, A.Antonov, J.Platonova.
Narva ja Narva-Jõesuu komandopealik D. Duškin teatas MTÜ "NARVA AVATUD NOORTEKESKUS RLK" Päästeameti ettekirjutuste kohta, et sel päeval ta rääkis inspektoriga, kes tegi ettekirjutused antud MTÜ-le, ning tema väitel kontroll näitab, et Eduard Pirk on piisavalt vastutustundetu tuleohutuse suhtes, kuna ühel korral saal trenažööridega asus evakueerimisteedel, teisel korral tuleohutusuksed olid avatud. Tänapäeval plaanitakse korraldada veel ühe kontrolli antud MTÜ ruumides.
Koosolek kuulutati lõppenuks.
Natalia Umarova
komisjoni esimees
Tatjana Laanvee
protokollija
|
<urn:uuid:02d6494d-cd13-46b1-924d-b916fe85c2cf>
|
CC-MAIN-2024-51
|
https://www.narva.ee/documents/29877749/31690528/sotsiaal121222.pdf/eb1b43b3-1f7e-4e08-b7b7-c53bca15efa5
|
2024-12-12T23:46:57+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-51/subset=warc/part-00040-b392068a-8e35-4497-8fab-a691b1a71843.c000.gz.parquet
| 815,842,391
| 1,711
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998865
|
ekk_Latn
| 0.999917
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
1362,
3278,
4266
] | 1
|
[
0.0947265625,
0.69140625,
0.2041015625,
0.00897216796875,
0.00121307373046875,
0.00035858154296875
] |
MÄÄRUS
Võsu 10.märts 2011 nr 33
Vihula valla 2011.aasta eelarve vastuvõtmine
Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 1, Valla-ja linnaeelarve seaduse § 9, § 12 lõigete 1 ja 3, Vihula valla põhimääruse (KO 30.06.2006 132, 1539) § 41 alusel
§ 1. Lugeda Vihula valla 2011.aasta eelarve projekti lugemine toimunuks.
§ 2. Võtta vastu Vihula valla 2011.aasta eelarve kogumahus 2 192 822 eurot vastavalt lisadele:
- tulud 2 265 328 eurot;
- kulud 2 192 822 eurot;
- finantseerimistehingud -72 506 eurot.
§ 3. Kinnitada kassatagavara suuruseks 1917 eurot
§ 4. Määrust rakendatakse tagasiulutuvalt 1.jaanuarist 2011.
§ 5. Määrus jõustub 18.märtsil 2011.
Anneli Alemaa
Volikogu esimees
|
<urn:uuid:1f877023-b8c0-411e-b4bc-e7a4b27afdcb>
|
CC-MAIN-2019-18
|
http://www.vihula.ee/documents/1124940/1264572/110310_M33.PDF/fb7fe39f-2807-4c88-89e3-736b52f34f2a
|
2019-04-22T01:07:28Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-18/segments/1555578532948.2/warc/CC-MAIN-20190421235818-20190422020950-00024.warc.gz
| 311,646,430
| 348
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999951
|
ekk_Latn
| 0.999951
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
735
] | 1
|
[
0.197265625,
0.50390625,
0.234375,
0.059814453125,
0.0030670166015625,
0.0010833740234375
] |
RAPORTI PROJEKT
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kõrgtehnoloogiliste ravimite ning direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (KOM(2005)0567 – C6-0401/2005 – 2005/0227(COD))
Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon
B OSA – Seletuskiri
Raportöör: Miroslav Mikolášik
Arvamuse koostaja (*): Hiltrud Breyer, õiguskomisjon
(*) Komisjoni devaheline tõhustatud koostöö – kodukorra artikkel 47
Kasutatud tähised
* nõuandemenetlus
antud hääle enamus
**I koostöömenetlus (esimene lugemine)
antud hääle enamus
**II koostöömenetlus (teine lugemine)
antud hääle enamus ühise seisukoha heakskiitmiseks, parlamendi liikmete hääleteenamus ühise seisukoha tagasilükkamiseks või muutmiseks
*** nõusolekumenetlus
parlamendi liikmete hääleteenamus, v.a EÜ asutamislepingu artiklitest 105, 107, 161 ja 300 ning ELi lepingu artiklis 7 loodud juhtudel
***I kaasotsustamismenetlus (esimene lugemine)
antud hääle enamus
***II kaasotsustamismenetlus (teine lugemine)
antud hääle enamus ühise seisukoha heakskiitmiseks, parlamendi liikmete hääleteenamus ühise seisukoha tagasilükkamiseks või muutmiseks
***III kaasotsustamismenetlus (kolmas lugemine)
antud hääle enamus ühise teksti heakskitmiseks
(Antud menetlus põhineb komisjoni esitatud õiguslikul alusel.)
Öigusloomega seotud tekstide kohta esitatud muudatusettepanekud
Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes tõstetakse muudetud tekst esile **paksus kaldkirjas**. Tavalises kaldkirjas märgistus on möeldud asjaomastele osakondadele abiks lõpliku teksti ettevalmistamisel ja tähistab neid õigusakti osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või puudused antud tölkeversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul tuleb saada vastavate osakondade nõusolek.
SISUKORD
lehekülg
SELETUSKIRI ......................................................................................................................... 4
SELETUSKIRI
Kiire areng bioloogia, biotehnoloogia ja meditsiini valdkonnas ning katsed saavutada püsiv kasv Euroopa Liidu tervisekaitse valdkonnas viivad uute ravimeetodite ja väga uuenduslike ravimite arendamiseni.
Antud kontekstis on ravimid, mis hõlmavad sekkumist geeniteraapiasse, rakuteraapiasse ja koetehnoloogiasse, väga olulised, omades suurt potentsiaali selliste haiguste ravimisel nagu vähktöbi, köhre- või luhuaigused või -vigastused, geneetiliste häirete parandamisel, südameinfarkti järjsete kahjustuste parandamisel ning samuti põletusohvritele naha siirdamisel.
Tänapäeval on könealuste kõrgtehnoloogiliste ravimeetoditega seotud õiguslik raamistik ühenduse tasandil jätkuvalt killustunud, kuna vaid geeniteraapia ja somaatilise raku teraapia ravimid saavad kasu juriidilises määratlusesest. Koetehnoloogia tooted on jätkuvalt õiguslikult reguleerimata, mis viib turu killustumiseni ning mis ei võimalda patsientidele hõlpsat juurdepääsu vajalikele ravimeetoditele.
Käesoleva ettepanekuga kehtestatakse ühtne ühtlustav reguleeriv raamistik kõrgtehnoloogiliste ravimite hindamiseks, neile müügilubade andmiseks ja järelevalveks: müügiloa andmise nõuded ja menetlus, müügiloa andmise järgne kontroll ja jälgitavus. Kavandatavat määrust tuleks vaadelda laiemas perspektiivis, mis hõlmab selles valdkonnas olemasolevaid õigusakte, nagu näiteks ravimeid käsitlev direktiiv 2001/83/EÜ, Euroopa Ravimiametit (EMEA) käsitlev määrus (EÜ) nr 726/2004 või direktiiv 2004/23/EÜ, millega sätestatakse inimkudede ja -rakkude kvaliteedi- ja ohutusstandardid.
Ettepanekuga kehtestatakse Euroopa tsentraliseeritud müügiloa andmise menetlus ja luuakse EMEAs uus kõrgtehnoloogiliste ravimeetodite komitee, mis koosneb köikidest könealuste ravimeetoditega seotud valdkondadest pärit kõrgelt kvalifitseeritud ja kogenud ekspertidest. Lisaks seatakse kavandatava määrusega sisse rangem nõue müügiloa andmise järgsek järelevalvesüsteemiks ja patsiendi jälgimiseks ning nähakse ette koetehnoloogia toodetele asjaomased tehnilised nõuded. Lisaks kehtestatakse ka täiendavad erisoodustused taotlejate ja eriti VKEde jaoks, et edendada konkurentsivõimet ELis.
Raportöör tervitab käesolevat määrusepanekut ning uue ühtse õigusliku raamistiku kehtestamist könealuste uuenduslike, eriomaste ja komplekssete ravimite jaoks. Ta nõustub tsentraliseeritud müügiloa andmise menetluse vajalikkuse osas, et hõlbustada turulepääsu ning tagada kõrgtehnoloogiliste ravimite vaba liikumine ühenduses. Esikohale tuleks seada könealuste ravimeetodite kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe tõendamine, et tagada kõrgetasemeline tervisekaitse ELis. Kõrgeim võimalik õiguskindluse tase peaks olema tagatud võimaldades piisavat paindlikkust tehnoloogilisel tasandil.
Siiski tahaks raportöör rõhutada selgete määratluste olulisust, et vältida õiguskindlusetust või nn halle tsoone, eelkõige seoses kombineeritud kõrgtehnoloogiliste ravimite määratluste ja nende hindamisega. Samuti peaks olema tehtud ilmselgeks, et haiglas üksikutele patsientidele ühekordselt valmistatud ravimite puhul ei pea järgima tsentraliseeritud müügiloa andmise menetlust.
Lisaks tahaks raportöör rõhutada kõrgtehnoloogiliste ravimeetodite komitee tähtsat rolli Euroopa Ravimihindamisasmetis. Kõnealune kõrgelt kvalifitseeritud asutus peaks mängima üliolulist rolli kõrgtehnoloogiliste ravimite teadusliku hindamise protsessis ning selle asutusesisesine otsustamismenetlus peaks olema selgelt määratletud.
Peale selle võivad kõrgtehnoloogilised ravimid tõstatada tõsiseid eetilisi küsimusi, kuna nad võivad toenäoliselt sisaldada inimkudesid või -rakke. Komisjoni ettepanek ei tohiks möjutada riiklike õigusakte, millega keelustatakse või piiratakse teatud tüüpi inimraku (nagu näiteks inimembrüo tüviraku) või loomse raku kasutamist või sellistel rakkudel põhinevate ravimite müüki, tarnimist või kasutamist. Euroopa Parlamendi õigusabi kohaselt tõstatatakse kõnealuse sätte praeguse vormiga ettepaneku õigusliku aluse valguses tõsiseid küsimusi. Raportöör on palunud kõnealuse sätte kohta kirjalikku õiguslikku arvamust ning senikaua on ta hoidunud seisukoha võtmisest ega ole esitanud raporti projektis muudatusettepanekut artikli 28 lõike 2 kohta.
Lõpuks peaks arendama biotehnoloogiat ja biomeditsiini tunnustades täielikult põhiõigusi. Sellised õigused nagu õigus inimväärikusele või Oviedo konventsioonis ning põhiõiguste hartas kehtestatud õigus isikupuutumatusele peaksid olema täielikult tunnustatud. Seega rõhutab raportöör, et müügiloa andmise menetlust tuleks teostada kooskõlas inimkeha või selle osade kui selliste mittekommertsialiseerimise põhimõttega. Siit tulenevalt ja käesoleva määruse tähtenduses peab rakkude või kudede annetamine olema vabatahtlik ja tasustamata ning nende hankimist tuleb teostada mittetulunduslikul alusel. Lisaks peaks teatavatele toodetele müügiloa andmine – eriti neile, mis manipuleerivad inimloote arenguga või mis põhinevad inimese ja looma hübrididel või kimääridel – olema keelustatud.
|
<urn:uuid:ccc6c58b-84c7-4fe6-b9a9-9d14bc088e99>
|
CC-MAIN-2019-18
|
http://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2004_2009/documents/pr/615/615488/615488et.pdf
|
2019-04-22T00:30:03Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-18/segments/1555578532948.2/warc/CC-MAIN-20190421235818-20190422020954-00018.warc.gz
| 238,723,343
| 2,714
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999999
|
ekk_Latn
| 1.000003
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
449,
1826,
1983,
5103,
6970
] | 1
|
[
0.0186767578125,
0.48046875,
0.4375,
0.052734375,
0.0079345703125,
0.0017242431640625
] |
Valnese vaikse sulguv liugukse süsteem VALSOFT_1120
1 ÜHEPOOLSE VAIKSE SULGUMISEGA
\[ C = a + 126 \]
(Vaata punkti 5)
KAHEPOOLSE VAIKSE SULGUMISEGA
\[ C = a + 126 \]
(Vaata punkti 5)
NB! Valnese liugukse süsteemi automaatsel sulgumisel ära kasuta jõudu.
|
<urn:uuid:e42705bd-5ad9-4dc4-9502-0cdc2aa74e89>
|
CC-MAIN-2018-51
|
https://valnes.ee/wp-content/uploads/2015/01/VALSOFT_1120.pdf
|
2018-12-11T00:52:06Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-51/segments/1544376823516.50/warc/CC-MAIN-20181210233803-20181211015303-00370.warc.gz
| 813,252,552
| 116
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999003
|
ekk_Latn
| 0.999003
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
258
] | 1
|
[
0.0023956298828125,
0.98828125,
0.00885009765625,
0.0003204345703125,
0.000011861324310302734,
0.00001436471939086914
] |
Keila linn ja Gruusia Vabariigi Chiatura rajooni vahelised kontaktid said alguse 2007. aastal. Sellest ajast alates on vastastikused suhted arenenud sõbralikkuse ja teineteisemõistmise vaimus. Lähtudes sidemete kiirest arengust ja võttes arvesse läbirääkimiste tulemusi kahe omavalitsuse delegatsioonide kohtumistelt 30. mail 2008. a Keilas, on nimetatud omavalitsuste esindajad otsustanud sõpruse kinnistamiseks ning vastastikuste sidemete laiendamiseks alla kirjutada koostöökokkuleppe.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 13 lõigete 1 ja 4, Keila Linnavolikogu 19. juuni 2007. a määrusega nr 22 kinnitatud Keila linna põhimääruse § 54 lõike 2 alusel Keila Linnavolikogu
otsustab:
1. Sõlmida Keila linna ja Gruusia Vabariigi Chiatura rajooni vahel koostöökokkulepe (lisatud).
2. Volitada punktis 1 nimetatud koostöökokkuleppele alla kirjutama linnavolikogu esimeest Andrus Loog’i ja linnapead Tanel Mõistus’t.
3. Otsus jõustub vastuvõtmisest.
4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
Andrus Loog
Volikogu esimees
Koostöökokkulepe Chiatura (Gruusia Vabariik) ja Keila (Eesti Vabariik) vahel
Keila ja Chiatura vahelised kontaktid said alguse 2007. aastal. Sellest ajast alates on vastastikused suhted arenenud sõbralikkuse ja teineteisemõistmise vaimus.
Lähtudes sidemete kiirest arengust ja võttes arvesse läbirääkimiste tulemusi kahe omavalitsuse ametlike delegatsioonide kohtumistelt 30. mail 2007. aastal, on nimetatud omavalitsuste esindajad otsustanud alla kirjutada käesoleva koostöökokkuleppe.
Koostöökokkuleppe allakirjutamisega soovivad Keila ja Chiatura:
- õppida teineteiselt ja aidata teineteist ning toetada mõlema omavalitsuse elanike vaheliste kontaktide laienemist;
- anda omapoolne panus kahe rahva vahelise sõpruse arengusse laialdaste turismi-, kultuuri-, spordi-, haridus-, rahvatervise- ja majandussidemete toetamise kaudu;
- regulaarselt kooskõlastada vastastikune tegevus mõlema omavalitsuse asutuste, organisatsioonide ja elanike, eelkõige aga noorte vaheliste suhete edasiarendamiseks, sest noorte tegevusest sõltub meie kahe linna koostöö tulevik.
Keila ja Chiatura ühine eesmärk on sõpruse kinnistamine ning vastastikuste sidemete laiendamine, et läbi sihkindla koostöö aidata kaasa rahu kestmisele maailmas.
Käesolev koostöökokkulepe on alla kirjutatud kahes võrdset jõudu omavas eksemplaris eesti ja gruusia keeles.
Keilas, .................................. 200......a.
Keila linna nimel
Andrus Loog
volikogu esimees
Tanel Mõistus
linnapea
Chiatura rajooni nimel
...........................................
|
<urn:uuid:ec763942-3c63-498d-a42c-3c3496cc08c0>
|
CC-MAIN-2022-27
|
http://web.keila.ee/30634
|
2022-07-03T10:48:51+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-27/subset=warc/part-00150-48f675b2-7fd4-43af-adb3-2a4ea7f82193.c000.gz.parquet
| 57,252,887
| 1,029
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999978
|
ekk_Latn
| 0.999979
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
1125,
2661
] | 1
|
[
0.0091552734375,
0.412109375,
0.380859375,
0.1826171875,
0.01007080078125,
0.004150390625
] |
Kuressaare Linnavalitsus
Korraldus
Kuressaare 12. mai 2003 nr 322
Vallimaa tn 22
detailplaneeringu vastuvõtmine
ja kehtestamine
Võttes aluseks planeerimisseaduse § 18 lg 1, §22, § 24 lg 3, § 25 lg 4 ja lg 5, § 26 ning ehitusseaduse § 13
1. Võtta vastu Vallimaa tn 22 lihtsustatud korras koostatud detailplaneering.
2. Kehtestada Vallimaa tn 22 lihtsustatud korras koostatud detailplaneering.
3. Kuressaare Linnavalitsusel teatada detailplaneeringu kehtestamisest ajalehes Meie Maa.
4. Detailplaneeringu toimik säilitatakse linnavalitsuse arhiivis.
5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest ja seda on võimalik vaidlustada vaide korras Kuressaare Linnavalitsuses (Tallinna tn 10 Kuressaare 93813) või Pärnu Halduskehtetu (Rüütlri tn 19 Pärnu 80011) 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
Jaanus Tamkivi
Linnapea
Ulma Kippak
Oigusnõunik linnasekretäri ülesannetes
Saata: Kantselei (2)
Linnaarhitekt L.Hansar (4)
Linna maandunik R.Kalamees
Planeerija (2): Ösel Plan
Torni 7-3 93812 Kuressaare
|
<urn:uuid:7b05e8f1-248a-489e-894b-b9e387a8b486>
|
CC-MAIN-2024-38
|
https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/226-02/Kehtestamise%20korraldus.pdf
|
2024-09-07T18:18:19+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-38/subset=warc/part-00271-781f89b0-54ef-4e32-b51d-e5860e733e3a.c000.gz.parquet
| 270,696,648
| 428
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999867
|
ekk_Latn
| 0.999867
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
1018
] | 1
|
[
0.04345703125,
0.62109375,
0.279296875,
0.052490234375,
0.0026092529296875,
0.000946044921875
] |
Rahvusooper tuleb esietendusega
Anu Jürisson
Aprilli esimesel nädalal annab rahvusooper Estonia Pärnu kontserdimajas kolm etendust: neljapäeva öötul astub lavale Eesti rahvusballett ja laupäeval vallutab maja Pipi Pikksukk.
Ballettohtul Pärnus esitendub Robert Binet’ lühiballett “Voces intimae”, tallinlased näevad seda laupäeval.
Kanada noor koreograaf Robert Binet alustas Eesti rahvusballeti tantsijatele tantsu seadmisega juba läimud kevadel, teose lõi ta inspireerituna Jean Sibeliuse elukaigust.
„Veidi enne keelpillikvarreti kirjutamist diagnoositi Sibeliusest vähk ja heliloojale öeldi, et tal on jäänud elada vaid mõni kuu. Diagnoos osutus valeks ja Sibelius elas veel palju aastaid,” selgitas koreograaf. „Selle tulemusena on Sibeliuse loominguks periood, kus ta keskendub peamiselt teispoolsusele. Tema olukord pani mind mõtlema tohutule šokile, mida tekib maailmaga taaskohanemine pärast surmanööte või muu suure muutusega harjumine.”
Peale selle saab publik nau- tida duette klassikaliste ballettidest. Tantsivad Bruno Micchiardi, Olga Rjabikova, Andrus Laur, Heidi Kopti ja teised, teavitas rahvusooperi turundusspetsialist Minnamari Murel.
Lavastaja Andres Dvinjaninov on toonud taas vaatajateni Astrid Lindgreni armastatud lasteraamatut tegelased, kes sel kevadel panevad Segasumma suvilale rattad alla ja asuvad ringreisile marsruudil Pärnu–Viljandi–Paide–Jõhvi–Tartu.
Nimiroolis trallitab Ingel Marlen Mikk, teistes osades on Kristo Ukanis, Maris Liloson, Angelika Mikk, Riina Airenne, Raivo E. Tammi, Tõnu Kilgas, Märt Jakobson, Alo Kurvits jt. Muusikat mängib rahvusooper Estonia orkester ja tantsu lõovad E.T.A. tantsjad.
Etenduse eel ja vaheajal on võimalus kaasa lüüa näiteks kuldmüntide otsimises, mis maja peale ära on peidetud. Tegutsevad patsimeistrid ja tedretäpitegijad, kelle abiga muutuvad välkesed teatrikülalisel ise peategelase sarnaks.
|
<urn:uuid:ce924514-c129-42ac-8f6d-364e45d7de80>
|
CC-MAIN-2024-38
|
https://aire.opera.ee/uploads/documents/51b47d073917f.pdf
|
2024-09-07T18:40:28+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-38/subset=warc/part-00271-781f89b0-54ef-4e32-b51d-e5860e733e3a.c000.gz.parquet
| 76,012,571
| 721
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99962
|
ekk_Latn
| 0.99962
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
1880
] | 1
|
[
0.0208740234375,
0.408203125,
0.298828125,
0.22265625,
0.039306640625,
0.00933837890625
] |
| JUHATAJA A. RAND | Telli: Juhan Triibmann |
|------------------|-----------------------|
| KOOSTAS K. KEEL | Saare maakond, Pihtla vald, Suure-Rootsi küla, Triibu maa-üksuse detailplaneering. |
| | Planeeritud elektriühendus 1:10000 |
---
Aady maakündide
Joon Rooso oleu vana
paigalama oma maale alaferma
naos kõrge juurdekaabliga
22. september 2004
Täpsu, juunel paasi
22-sept-2004
TRIBE masinist
500m
1:5000
|
<urn:uuid:996f99a6-5713-4233-9cb4-b9a9c4386471>
|
CC-MAIN-2024-38
|
https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/592-6/Elektri%C3%BChendus.pdf
|
2024-09-07T17:10:32+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-38/subset=warc/part-00271-781f89b0-54ef-4e32-b51d-e5860e733e3a.c000.gz.parquet
| 276,346,417
| 166
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.996362
|
ekk_Latn
| 0.996362
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
434
] | 1
|
[
0.263671875,
0.64453125,
0.078125,
0.013916015625,
0.0002651214599609375,
0.000014662742614746094
] |
Teated
Teadmiseks õpilastele, kes tegid linnavalitsusse koolitoidu toetuse avalduse. Toiduraha tasumisest vabastus kehtib alates 1.oktoober 2007 kuni 31.mai 2008. Toidupäeva maksimus on 100% sooduse puhul 13 krooni.
Tiit Smidt,
sõõkla juhataja
Töö
KG kohviksõõkla Noorus võtab tööle koristaja ja klientiteenindaja.
Tiit Smidt,
sõõkla juhataja
Lk. 2
Poistekoor ja neidudekoor olid Leidis laululaagris
Lk. 3
Klassidevaheline karaokevõistlus on peagi tulekul!
Lk. 4
KG 30 - vilistlaste kirjutisi kooli almanahhist...
Hipi-Jukud Juhaniteks ehk meenutusi aastast 1978
Reedel, 21. septembril said pisikesed kümnenendikud läbida. Meie, suure abiturientide poolt korraldatud katseid. Küsite miks? Aga ikka sellepärast, et neist saaksid täieõiguslikud gümnaasiumiõpilased.
Hommikul sai vihma-ga käiskäes tehtud mõned võimlemisharjutused ja selgitata seda, mis Jukusid päeva jooksul ees ootab.
Kõik vahetunnid olid täis siginat-saginat ja Jukud läbisid raskeid katsumusi. Sõõklas küürib keegi laudu, bioloogiaklassi ees teeb keegi ebatalavisel moel käteköverdusi ja öues pestakse autot. Mida veel? See ei olnud kaugeltki mitte kõik.
Peale koolitunde ootas neid ees alles tõeline takistust rada. Öhtu algas ühisese rongkäiguga kooli. Päeva kulminatsiooniks oli vande lugemine, ühine karaoke ja tortide mekkimine. Need, muide, olid kõik väga head! Mainimata ei saa ka jätta abiturientide filmi. Super oli!
Juhandid tervitavad Jukusid ja loodavad, et väärtustate oma uut seisust ja täidate kõiki meile antud lubadusi.
Laura-Liisa Perova,
12C klass
Palju õnne!
Öpilaste sünnipäevad
Hindrik Kipper 9B 27.09.
Hedi Kereme 5B 27.09.
Ruuben Liiv 5A 28.09.
Kirsti Vallaste 10B 28.09.
Juta Altmets 10E 28.09.
Aiki Allik 9B 28.09.
Liina Sepp 9C 28.09.
Deelia Kuusnõmm 4A 29.09.
Kristin Liias 10A 29.09.
Hanna Lena Keskula 6A 30.09.
Mihkel Tanila 10B 30.09.
Mikk Sepp 9C 30.09.
Liis Lepik 6A 02.10.
Kristel Aasaaid 11F 02.10.
Rity Roomets 11C 02.10.
Mihkel Kaesveld 10D 02.10.
Anna-Laura Nurmela 9A 02.10.
Eliise Köiv 7A 02.10.
Elisabet Arge 10A 03.10.
Andreas Kalm 5B 03.10.
Töötajate sünnipäevad
Riina Mägi 29.09.
Derek Ewen 28.09.
Gerta Nurk 02.10.
Allikiri: Mina Hipi-Juku luban. Foto: Sander Maripuu 12B
Teated
Esmaabiringid alustavad!
Esmaabi oskused on vajalikud kõigile inimestele kas eneseabistamiseks või õigeks tegutsemiseks önnetuspaika sattudes. Loodame, et paljud meie õpilased kasutavad selle võimaluse ära, et õpetust antakse omas koolis.
Igas klassis peaks olema oma rühm, kellel on olemas teadmised ja oskused esmaabi alal.
Sellel õppeaastal alustavad tööd kooli esmaabiringid. Kuid juhendajad on uued. 5.-6. klasside ja 7.-9. kl. ringi hakkab juhendama meditsiiniohde Marina Mänd ja 10.-12. kl. ringi Kaarin Peet.
Ringid alustavad 1. oktoobril järgmiselt: 5.-6. klassid – esmaspäeviti kell 13.45, 7.-9. klassid - teisipäeviti kell 14.45 ja gümnaasiumi ringid neljapäeviti kell 15.45.
Klassirühmade vanematel palume tuua selle nädala jooksul oma rühma nimekiri arsti tippu.
Kohtumisteni alates oktoobrist!
Ringijuhid
Lühidalt
Loodusteaduste olümpiaad Tartus!
Laupäeval, 22. septembril toimus Tartus loodusteaduste kompleksolümpiaadi lõppvoor, kuhu oli oma eelnevate tulemuste põhjal kutsutud ka meie kooli 9A klassi õpilane Jorgen Holm.
Jorgen saavutas vabariigi 44 parima loodusainete tundja hulgas väärika 18 kohta.
Önnitleme Jorgenit ning tema juhendajat õpetaja Irja Truumaad ning loodame, et loodushuvit jatkuub ka edaspidiks.
Reene Kanemägi,
loodusteaduste osakonna juhataja
65 noort lauljat Leisis laululaagris
21.-22.septembril toimus Leisi keskkoolis 2 maakondliku koori – Saaremaa Poiste-koori ja Saaremaa Neidudekoori hooaja esimene ühine laululaager.
Kokku osales laagris 65 lauljat Kuressaarest, Valjalaast, Orissaarest, Muhus ja Leisist. Neidudekooriga töötasid Anne Kann, Kairit Levit ja Laine Lehto, poiste-kooriga Tiina Oks, Helen Aasmaa ja Veikko Lehto.
Saaremaa Neidudekooriga tegid laagris tööd Kairit Levit, Anne Kann ja Laine Lehto.
Kollektiivide esimesed avalikud esinemised on 15.detsembril Kuressaare Kultuurikeskuses ja 16.detsembril Karja kirikus.
Laine Lehto,
muusikaõpetaja
Poistekoorig oli tore võimalus hääldest tugevaks laulda Tiina Oksa, Helen Aasmaa ja Veikko Lehto käe all.
Tulemas on karaokevõistlus!
17.-18.okt. toimub meie koolis järjekordne klassidevaheline karaoke laulude võistlus. Esimesel päeval võistlevad 1.-9.kl. õpilased, teisel päeval gümnaasiumiosa. Hindamine toimub 4 vanuserühmas: 1.-3.kl., 4.-6.kl., 7.-9.kl. ja gümnaasium. Igast vanusegrupist valib žürii välja 3 parimat. Laulu esitab klassist 1-2 lauljat, lisaks võib kasutada liikumisrühma või taustalaulujaid. Klass võib välja tulla kuni kahe võistkonnaga.
Võistlus toimub vahetunud ajaal aulas, päeva lõpus on vastavate vanuseastmete autasustamine.
Klassi osalemine annab klassile 3 punkti, lisaks veel auhinnapunktid žüriilt.
Täpsema juhendi koos laulude nimikerjaga leiata varsti 1. korruse kordori seinalt. Infot saab ka muusikaõpetajate käest. Registreerimine muusikaõpetajate juures 8.-12.okt.
Ootame esinema ka õpetajaid!
Laulude valik on kövasti suurenenud, nii et igale maitsele peaks midagi leiduma.
Okas kurku ja osalema!
Mai Rand,
korraldaja.
Jook, mis on valge, aga teeb nina punaseks ja nime mustaks...
Vastalanud kooliaastal ja alkoholiennetusukul Kuressaares, tahaks jagada mõtteid nii noortega kui nende vanematega.
Noor ja alkohol
Ei ole üleliigune meeldetuletada kehtivat seadusandlust, kus Alkoholiseaduses on kirjas, et alla 18-a isikul on alkohoolseid jooke keelatud tarbida ja osta. Samaas seaduses on kirjas ka, et täisealine isik ei tohi alaaelisele alkoholi müüa, osta ega üle anda.
Missugused on siis need alkohoolsed joogid? Ölle, viina ja teiste kengamate jookide keeld alaaelisele on küll selge. Petturiteks osutuvad köik sidrid, ginid, fizzid jne., millele magus maitsed varjab alkoholi kibeda maitsse. Poelettidel kirevate siltidega purgid oleksidki just nagu möeldud alaaelisele karastusjoogiks. Köik need magusad joogid on aga samuti alkoholi sisaldavad ja jäavad jälje hingeööku, verre ja teie käitumisse, kui olete neid tarvitanut.
Lapsevanemad
Olen kuulnud lapsevanematest, kes koju oma alaalistele noortele ise ostavad alkohoolseid jooke. Kuidas mõista lapsevanema sellist käitumist? Kommentaard on üleliigses.
Lapsevanemad, teie endi käitumiseset võtab noor inimene eeskuju enda käitumise kujundamiseks. Öeldakse küll, et kai minu sõnade, mitte tegude järgi. Tegelikuses käib noor inimene just täiskasvanu tegude järgi, sõnu ei panda lihtsalt tähele.
Täisealine ostab alaaelisele alkoholi
Raske on mõista neid täisealisi, kes lahkesti on nõus ostma alaaelisele alkoholi.(Neid tuleb lihtsalt hukka mõista.) Siin pean silmas ka neid noori inimesi, kes ise alles äsja 18 a saanud ning täiskasvanute maailma astunud. Lahkesti on nad nõus alaelistele sõpradele keelutud joogid poest ära tooma.
Kohates noort, kes palub endale alkoholi osta, peaks ju kohe selge olema, et selise palve esitaja vanus ei võimalda tal endal alkoholi poest käte saada. Öelge siis lihtsalt - ei osta! Rääkimata sellest, et täiskasvanud isikul, kes alaaelisele alkoholi ostab, tuleb rahakotti kergendada kuni 18 000 krooni ulatuses rahatrahvi näol ja teistkordse samalaadse juhusse korral on tegemist juba kuriteoga, mille lõpplahendiks võib olla kuni üheaastane vanglakaristus. Välja tulevad täiskasvanu poolt alaaelisele alkoholi ostmise lood teistseis, kus alaeline alkoholi tarvitamise pärast seletusi annab. Täiskasvanu, kes sellise keelatud tegevuse eest politseilt trahvi on saanud, ei kuuluta sellest naljalt sõpradele. Eks omad vitsad peksavad!
2007.a. esimesel poolaastal on politsei registreeritud Saare maakonnas alaelistele poole toime panduna 345 väärtegu, neist 155 on seotud Alkoholiseaduse rikkumisega.
Veidi mötlemapenev on see, et alkoholitarvitajate va-
nuse alampiiri on vanuses 12-13 eluaastat ja mõni neist poolaasta jooksul juba korralduvalt känimid politseis aru andmas oma seaduserikumiste pärast.
Noor inimene, kas jõgud, mis sulle keelatud tarbida, rikastavad siiski sinu elu?
Kas register politseis anab sulle edasiseks eluks plusspunkte?
Me peame elus tegema palju valikuid.
Kui sa teed valiku, siis mötle, mida see endaga kaasa toob.
Tee valikuid pigem selle valikuga kaasnevaid halbu tagajärgi arvestades ja nii pole sul ka põhjust tagantjärele kahetsuseks.
Arvesta, et viin on valge, aga teeb nina punaseks ja nime mustaks!
Karsket kooliaastat Sulle!
Maret Metsmaa,
Kuressaare politseijaoskonna noorsoopolitseinik
KG 30 Vilistlaste kirjutisi kooli almanahhist
Muudan kauniks kooliaja
Teen köik endast sõltuva, et oma klass jääks parimaks. Parimaks, rajooni tahtejoulumaks ja inimsõbralikumaks kooliks – 2. keskkooliks.
Ei, ei ole mõtet üles puhuda illusioone ja luua eesmärke, mida nagunii täita ei jaks. Kindlasti lõobul paljud sõnastukus, kui näed lugemas sellist kirjatüki.
Kuid siiski, võib-olla oleks õigem natukene süveneda asja sisusse ja uurida seda ka teise kandi pealt.
Mötleme nüüd veidi kaine peaiga ja arukalt kui Arnold Rüüttel, emustame selgelt nägevalt, nagu teeb Rein Taagepera, otsustame sama kindalt nii kui Indrek Toome ja seisame selle eest lõpuni kui Eesti rahvas. Ning me näeme tulemust – lubadusi on kerge anda, kuid neid täita märksa raske.
Mida ma siis tahaksin sellega öelda? Köige konkreetsemalt möeldes – öeldes kuulutan: „Ma ei lähe kaasa sellega, mis mulle vastukarva, kuid kui mulle juba midagi meeldib, siis võin olla ka eestvedajaks.”
Need on minu ainuisikulised ja puutumatud põhimõtted.
Nüüd püüan ma lahti mõtestada oma küllaltki reavuka lookeese. Nimelt, mida ma siis ööti soovin? Kas mina ei tahagi olla oma klassi liige. Ei, loomulikult ei. Kuid ma tahan öelda seda, et ma ei kavatse hakata karjuma, et annan endast köik, antud juhul koolijaoks. Seda sellepärast, et ma ei hakka ennast toppima sinna, kuhu pole vaja või mille täideviimises ma kahtlen. Ma tean – ma ei sobi tippiühiks, ma ei sobi massi vedajaks, mulle ei meeldi olla liider.
Kuid ennastõmistetavalt võin ma anda panuse kooli arengusse, ning jäädvustada oma nime siin. Seepärast, ma tahan, palun, ma nõuan ja kostku kaugele höik, ma nõuan, et 2. keskkooli diskopäevad ikka edasi toimida võiks.
Ma soovin palju jõudu rahvatantsijatele, kuigi mulle endale ei ole see asi nii südamelähedane. Kõik, mida teete, see on ilus ja kasulik – see on ju oma rahva kultuurilugu.
Loomulikult ma soovin ka palju jaksu sportlastele ja saamas tahaksin ma näha, et nad ka edasi oleksid agarad ja tulbid. Nii tasemel, et 2.keskkool ei peaks kunagi spordi päras punastama.
Ja lõpuks...
Ma tean, et kooliaega muudan ma kauniks just nii palju, kui mul aega on ja kui palju viitisin.
See on ausalt oeldud ja see tuleb sügavamalt kui süda.
Meelis Kubits, 10 a 1990.a. Lõpetas 1992.a.
Meelis Kubitsast on saanud siiski liider ja tippiühk. Ta juhib mainekujundusfirmat Corpore. Töeks on küll linnud sõnad, et ta ei lähe kaasa sellega, mis on talle vastukarva, kuid kui talle juba midagi meeldib, siis võib olla ka eestvedajaks.
---
Rööm on loota Jumala aeda...
aga milline on too aed,
mida nii lõupult
tahaksin kaeda,
kuid silmil nii rasked on kaed.
Ma pingutan, rabelen
justnagu põõrane-
saaks kordki piiluda sinna...
Kuid kes ma ildse olen säärane,
et lootusis nii ülbeks võin minna.
Võimalus,
see on atud vaid Jumalal,
eks aedki on ju tema kants,
ah kiill on mõtted mul, maisel rumalal...
...Ei ole läbi veel see tants.
Ei janust karglemist ma eal ei jääta, mis siis,
et üsna rumal see,
ei miski minult lootusi ei võta,
just lootusist saab eluveski vee.
Rööm on loota Jumala aeda...
Indrek Saar, 12B Lõpetas 1991.a.
---
Hääl minevikust
Meil köögil on olnud köige noorem teatridirektor, juhitinud edukalt Rakvere teatri ja NO teatri, nüüdseks on ta Riigikogu liige. Indrek on kaasa lõonud ka Kuressaare Linnateatri ülesehitamisel ja suvel tegi Linnateatri lavastuses „Reigi öpetaja” suurepärase rolli.
TAGASI.
Just nimelt on tunne minna tagasi! Kas saab see olla teadmistest, et põlvkondi tagasi olid minu esivanemad Lõuna Ameerikast pärit mulatid? Sellest minu jooks põnevast probleemist tulenevalt vaatan enda ümber inimesi ja usun nägevat (vaimusilmas), et hääl minevikust juhib ka teisi mingitel hetkeldel. Kui tuleb võimul kelle-gagi sellest rääkida, on alguses hoiaik töörjub, siis kahtlev. Ja möne aja pärast, olen leitud, uurime ja otsime koos juuri – juuri minevikust. Kahjuks on paljudel sidemed katkenud, ähmastunud, raske on leida või jouda milleni-gi. Olen leitud lõunamaalase jooni oma emas, vanemas. Samas, teades, et mu sobra esivanemad sakslased olid, ei saa ma imestada tema mõnikord avalduva pedantsuse ja jaheduse üle. Kui sain sobraks tüdrukuga, kes pide-
valt armastas mööda metsi ja rabasid hulkuda, ei mõistnud ma teda alguses eriti. Hiljem ütles ta end olevat esivane-mate poolt ühelt väikeselt üksikult saarel...
Moistan, et selle üle ja vastu võib ja saab vaidela. Tuua seoseid hoopis astroloogia või muuga. Minagi ei püüdnud praegu mingeid põhilsii tödesid paika panna. On veel mõte, et mis oleks, kui KOI-GIL oleks võimalus minna sinna ja elada seal, kuhu kutsub neid hääl minevikust. Kas see muudaks midagi?
Geesi Leier Lõpetas 1991.a.
---
Praeguseks elab ja töötab Geesi Partisis, ta on tuntud siiskujundaja. Tema hääl minevikust viis ta siiski kodust kaugele, kui-gi just mitte Lõuna Ameerikasse, aga, kes teab – maailm on lahti. Võimalikuks on saanud see, mil-lest koolipõlves ei julgenud unis-tadagi.
|
<urn:uuid:9d9bc1a7-c10c-44c0-a046-8f6099fd2f31>
|
CC-MAIN-2019-39
|
https://www.oesel.ee/meiekg_arhiiv/Meie_KG_20070926.pdf
|
2019-09-17T04:40:34Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-39/segments/1568514573052.26/warc/CC-MAIN-20190917040727-20190917062727-00509.warc.gz
| 1,003,218,233
| 5,382
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998918
|
ekk_Latn
| 0.999741
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
2209,
4249,
8534,
13471
] | 1
|
[
0.255859375,
0.6328125,
0.083984375,
0.0247802734375,
0.0027923583984375,
0.00101470947265625
] |
Siioni Misjonileht
Palvetamine |
Artiklid eesti keeles 2020 kevad | Siionin Lähetyslehti
Piibel õhutab meid palvetama. Soome evangeelse luterliku kiriku usuõpetuse (Kristinoppi) järgi "Palve on südame siiras köne Jumalaga". Palvetamisele on antud suur lubadus. Jeesus ütles: Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes palute Isalt, seda ta annab teile minu nimel" (Jh 16:23).
Mida see tähendab? Palvetamine Jeesuse nimel on usaldus ja lootus Jeesuse teene vastu ja samas ka allumine Jumala tahtele. Igaüks saab rääkida Jumalaga Jeesuse nimel, ta on lubanud olla kõikidele eestkostjaks.
Mäejutluses Jeesus öpetas palve kohta. Jeesuse öpetus joonistab pildi palvetajast, kes usaldab Jumalat. Selle palvetaja palve ei pöhine asjatul paljusõnalisusel: palve ei ole talle vahend selleks, et teenida heakskiitu Jumala või teiste inimeste ees. Jeesus ütles: "Teie palvetage siis nõnda" (Mt 6:9). Pärast seda ta öpetas Meie Isa palve, mis juhib paluma ja otsima seda, mis on kõige tähtsam elus.
PALVE KUULUB ELU JUURDE
Tihti on palve teemadeks häda ja ras-kused, nendest tulenenud soovid ja
Paluge tema nimel
palved. See on väga õige, lapsel on luba oma Isalt paluda seda, mis tal vaja on.
Meie Isa palves Jeesus seadis meie vajadused tähtsuse järjekorda: "Sinu tahtmine sündigu." Sellega leppimine ei ole alati lihtne. Selleks on vaja Jumala vastu usaldust, mida Jeesus öpetas.
Palve ei ole ainult elu raskete olukordade jaoks. Jumalaga saab rääkida igas olukorras. Palvega kuulub kokku ka tänu. Tänada on lihtne, kui mäletab kõike, mida on Jumalalt saanud.
Palve ei puuduta ainult ennast; palvetada võib ka teiste inimeste eest. Teiste inimeste eestpalved on kandnud mitmetes eluolukordades. On hea palves mäletada ka isamaad ja maa valitsust.
Jeesus õhutas paluma tema nimel ja lubas, et Jumal annab. Siinjuures Jeesus ütles ka: "Paluge, ja te saate, et teie röõm oleks täielik!"
Tänase päeva tekst on osa Jeesuse hüvastijätukõnest jüngritele. Jeesus tahtis korrata veel oma kõige tähtsamaid öpetusi. Eelmises peatükis Jeesus ütles: "Seda ma olen teile rääkinud, et minu röõm oleks teis ja teie röõm saaks täielikuks (Jh 15:11)."
Jeesuse öpetuses on alati üks eesmärk, inimese päasemine. Ka nüüd õhutab ta taotlema täieliku röõmu. Siin maa peal see tähendab uskumise röõmu. Samas juhib Jeesus ka vaatama eesmärgi poole. Täieliku röõmu saab kogeda kord taeva kodus. Palvetaja kõige tähtsam palve on, et ta püsiks Jumala lapsena.
JEESUS ON VÕITNUD MAAILMA
Jeesuse hüvastijätukõne eesmärk tuleb välja Johannese evangeeliumis. Ta tuuletab meelel, mis on usu ja päasemise alus: "Seda ma olen teile rääkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas ahistatakse teid, aga olge julged: mina olen maailma ära võitnud" (Jh 16:33).
Rahu tuleb Jumala sõnast, mis on evangelium pattude andeksandmisest. Palvega võib pöörduda Jumala poole igas eluolukorras. Jumal vastab palvele. Päasemine siiski ei olene palvest ega tegudest. Jeesuse sõnade järgi: Jeesus on maailma ära võitnud. See võit on päastele aluseks. □
Tekst: Teri Hiltunen
Avaldatud ajakirjas Päivämies 22.5.2019
Tõlge: Minna Kukko
Meie Isa palve
Issanda palvet ehk Meie Isa palvet võib nimetada Uue Testamenti köige tähtsamaks palveks, sest selles on kokku võetud Jeesuse palveõpetus. Matteuse kirjutatud mäejuhtluse järgi annab Jeesus oma kuulajatele enne Meie Isa palve õpetamist nõu, et palvetamisel tuleb välita silmakirjalikkust ja sõnaohtrust. (Mt 6:5-8) Luuka evangeeliumi järgi õpetab Jeesus palvet neile, kes tunnevad ennast oskamatu ja nõutu palvetajana (Lk 11:1).
JUMALA KOHTA KÄIVAD PALVED
Meie Isa palve koosneb seitsmest palvest. Issanda palve esimene palve "Pühitsetud olgu Sinu nimi" sisaldab mõtet Jumala nime austamisest ja vahe tegemisest tema nime ja kõikide muude nimede vahel. Jumala nime pühitsemist käsitletakse juba Vanas Testamendis ja sellele viitab teine käsk, mis keelab Jumala nime valesti ja asjatult tarvitada. (2 Ms 20:7)
Lutheri katekismuse seletuste järgi Jumala nime pühitsetakse, kui tema sõna õigesti õpetatakse ja selle järgi elatakse. Jumala nime aga teotatakse, kui õpetatakse ja elatakse sellele vastu.
Meie Isa palve teine palve "Sinu riik tulgu" seondub eelmise palvega nõnda, et Jumala riik on inimeste keskel ainult seal, kus Jumala nime on pühitsetud ja kus tema sõna kuulutust on kuulda. See palve seondub otse Jeesuse kuulutuse ja tegutsemisega, mille keskseks teemaks oli sõnum Jumala riigist ja selle tulemisesest. Luther seletab, et palve Jumala riigi tulemisest teostub niimoodi, et Jumal annab oma sõna kaudu Püha Vaimu sellele, kes selle eest palvetab. Nõnda sünnitab evangeelium usu, mida järgiv elu järgib Jumala tahet.
Mis on Jumala tahtmine, mille sündimist "nagu taevas, nõnda ka maa peal" Meie Isa palvega palutakse? Jumal on avaldanud oma tahet oma sõna ja käskudega, mille tuumaks on armastuse kaksikkäsk. Piibel aga tõestab, et ükski inimene ei suuda seaduse tingimusi täita. (Rm 3:12)
Armastuse seaduse nõue ja Jumala tahtmine saavad täituda ainult sellise usu kaudu, kus Meie Isa palve korra järgi Jumala nime pühitsetakse ja inimene saab Jumala riigist ja Püha Vaimu kindidest osaliseks.
Suure Katekismuse seletusega ütleb Luther, et Jumala taht sündimise eest tuleb ka palvetada, sest hukatuse jõud (hingevaenlane, maailm ja inimese enda liha) püüavad takistada Jumala nime pühitsemist ja tema riigi tulemist. Hingevaenlane püüab ka saada teda, kes on päisenud Jumala võimupiiri, tema riiki, oma võimu alla. Niisiis palves "Sinu tahtmine sündigu" on küsimus selle säilitamisest, mida on kahe eelmise palumise abil saadud.
**IGAPÄEVANE LEIB**
Jumala nime pühitsemisele, Jumala riigi tulemisele ja Jumala taht sündimisele järgneb palve: "Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev". Meie Isa palve järgib nõnda Jeesuse mäejutluse järjekorda: "Otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust" (Mt 6:33).
Palves tulevad kõigepealt esile vaimuliku elu vajadused ja pärast seda kõik muu vajalik. Luther näeb, et selles palves tähelepanu igapäevane leib kogu Jumala ajalikku õnnistust ja hoolitsust. Ta leiab, et see teostub küll ka ilma meie palveta, kuid "me palume selles palves, et ta laseks meil seda mõista ja oma igapäevast leiba tänuga vastu võtta." (Väike Katekismus)
**USUELU EEST HOOLITSEMISEGA SEOTUD PALVED**
Issanda palve kolm esimest palumist on seotud inimese ja Jumala suhtega ning vastavalt kolm viimast puudutavad hoolitsemist usuelu eest ja vaimulikku valvamist. Usus valvamine on võimalik ainult nõnda, et ikka uuesti saadakse osaliseks evangeeliumist, mille olemus on pattude (võlgade) andeksandmine. Issanda palve viies palve ju on: "Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele."
Luther seletab Suures Katekismuses: "Mitte, et ta ei annaks meile palumata-gi meie patte andeks, sest ta kinkis ju meile evangeeliumi, milles seisab kirjas ainult andeksandmine, veel enne, kui me seda palusime või eales selle peale mötlesime. Paluda tuleb sellepärast, et me tunneksime selle andeksandmise ära ja võtaksime ta vastu".
Palve on ka meenutus sellest, et kellegi usurännu aluseks ei saa olla enda laitmatus: "Ja ärgu keegi arvaku, et ta
jõuab oma siinse elu ajal nii kaugele, et ta ei vaja enam andeksandmist”.
Pattude andeksandmine peaks meil olema ka meie vastu rikkunud ligimistele, ”oma võlglastele”. Nii avalduvad usk ja armastus igapäevases elus ja inimsuhetes. Argipäeva keskel tulevad ette ka küsimused, mille eest on vaja palvetada: ”Ja ära saada meid kiusatuse”.
Kiusatuseks nimetatakse olukorda, kus inimest ahvatletakse seda kõike maha jätma, mida selles palves siiani on palutud. Kristlane elab paljude sisemiste ja väliste kiusatuste surve all, ent patt ei saa teda kahjustada nii kaua, kui ta Jumala abiga võitleb selle vastu. Võitluse maha jätmine ja ebausku sattumine tähendab Jumala pühitsemisest, Tema riigist, Tema tahtmise järgimisest ja pattude andeksandmise osadusest välja langemist.
Meie Isa palve kulmineerub seitsmenda palvega, mille viimne sõna nimetab seda, mis on kogu aeg olnud palve taustal: ”Päästa meid ära kurjast” (Mt 6:13). Kogu palve eesmärgiks on ”kurjast” vabanemine. See ei tähen- da ainult personaalset kurja ehk hingevaenlast, vaid kõike mis on Jumala tahtmisse vastu.
Kokkuvõttes palvele töödeb Luther Suures Katekismuses: ”Sest kui me tahame olla hoitud ja vabad kõigest kurjast, peab meis enne tema nimi pühitsetud olema, tema riik meie juures valitsema ja tema tahe sündima. Ja alles seejärel hoiab ta meid patu ja häbi eest ja ühtlasi kõige eest, mis teeb meile haiget ja kahju.” □
Tekst: Veli Matti Linnanmäki
Tõlge: Reijo Lohi
Tekst on lühendatud. Algupärane tekst on avaldatud SRK raamatus Uskon aakkosia (Usu ABC), 2012
Siioni Misjonileht | Artiklid eesti keeles 2020 kevad 7
Palve on südame kõne Jumalaga
Luterliku kiriku usuõpetuse järgi on palve südame alandlik köne Jumalaga. Palves on alati kaks osapoolt, palvetaja ja Jumal.
Kas Jumal vajab meie palveid? Kas Ta ei tea juba ette, mida Ta laps palub? Matteuse evangeeliumis ju öeldakse ka: “Sest teie Isa teab, mida teile vaja läheb, enne kui te palute” (Mt 6:8).
Mõtlen, et palvetamine toetab ja rahustab just nimelt palvetajat. Taevane Isa ei vaja meie palveid, Ta teab meie kõige salajasemaid mõtteid, vajadusi ning tegusid, aga meie vajame palvet. Palve on kingitus, see on usuelu eesõigus, samuti kui piht on armuand. Jeesus manitses tüdimatult palvetama (Lk 18:1). Palve on lapse köne taevase Isaga.
Meil on luba palvetada, kui tunneme vajadust rääkida oma asjadest taevasele Isale. See pole siiski usu eeltingimus. Nii nagu maistest asjadest rääkimine sõbraga teeb elu kergemaks, nõnda ka palvetamine kergendab meie usuelu. Palvetamine ei tee siiski öndsaks, vaid usume ainult armust.
Ühel sügisesel pühapäeval olin teel kokkutulekule. Argipäev ja selle mured olid mu südant rõhunud juba kaua aega. Hingevaenlane oli leidnud hea sihi ja joudis mulle meelde tuletada, et mu usuelu on nõrk. Teel kokkutulekule palvetasin, et taevane Isa kirgastaks mulle usu andi nõnda, et jaksaksin rännata usuteel edasi. Mingil hetkel joudsin juba mõelda: “See kord lähen
veel kokkutulekule, aga siis ma ei jaksa enam”.
Kokkutulekul jutlustas vanem vend, misjonijutlustaja, kes kõneles nii ilusasti uskumisest, et see sulatas ka minu kõva südame. Mingil hetkel ta ütles nagu otse mulle: “Kui sa mõtlesid tulla viimast korda, jäta need mõtted. Saad uskuda ka need andeks.” Rõõmsates armutundmistes käisin pärast kokkutulekut jutlustajaga vestlemas ning imestasin, kuidas taevane Isa andis talle õiged sõnad õigel hetkel.
Jutlustaja puhkes nutma ja ütles, et ta oli palunud enne jutlust, et taevane Isa annaks kasvöi midagi, mida öelda, nii viletsalt oli ta ennast tundnud. Nii meie mölemad, mina ja jutlustaja, sai-
me otsese vastuse oma palvetele. Selles kokkutulekusaalis oli pärast kokkutulekut vähemalt kaks rõõmsat Jumala last!
**JUMAL VASTAB MEIE PALVETELE OMAL AJAL**
Jumala sõnas lubatakse mitmes kohas, et mida iganes te palvetades palute, taevane Isa annab selle teile (nt Jh 15:7). Kas Jumal vastab meie palvetele? Küll ta vastab, aga mitte alati nõnda, nagu me ise tahaksime. Ta vastab omal ajal ja omal viisil. Olen palunud mitu korda oma lähedastele tervist ja paranemist. Tervis on paranenud, aga mitte nii palju, kui ma olen palunud.
Öeldakse, et Jumal kuuleb õigel meeleg esitatud palvet. Kas mul pole siis
õige meel, kui mu palvetele ei ole vastatud nii, nagu ma tahaksin? Kindlasti on minu ja mitme muu inimese palve sama asja kohta olnud siiras, südamest tulev tahe muuta paremaks meie lähedaste elu.
Jumala plaanid ulatuvad siiski aja piirist üle, aga meie, inimeste tuleviku nägemise võime ulatub homse ilma-teateni ja seega ei lähe alati täide. Kuidas ma saan kahelda Jumala plaanide mõistlikkust, kui ise näen ainult minevikku ja täanast päeva, mitte tulevikku.
Kõige olulisem on Jumala heas plaanis meid maa pealt taeva koju saatmine. Kogenud usklukud ütlevadki, et “kasvatab taeva jaoks”. See vaatenurk on päris teistsugune kui see, mis ma ise palun: kergust või vähemalt mõistlikust.
Me ei tea Jumala plaane. Ainult see on kindel, et Temal on hea tahe meie, oma laste suhtes. Sellesse saan uskuda. Ja saan paluda palves: “Anna mulle mõistmist ja kui ma ei mõista, anna jõudu leppida Sinu tahtega.”
EESTPALVE ON PALVE TEISE EEST
Kuulen mu sõbra raskest eluolukorrast. Saadan talle WhatsApp-sõnumi. Püüan lohutada, aga tundub, et sõnad on kadunud. Sõnumi lõppu kirjutan: “Pean sind meeles, palvetan sinu eest!” Teisel päeval saan sõnumi töökaaslaselt: “Mul on väga raske. Kas sa saaksid minu eest palvetada?”
Öhtul panen käed risti ja räägin oma asja suuremale planeerijale. Saan uut lootust. Eks ma olengi mitu korda pidanud tõdemä, et ma ei oska öelda või teha midagi, aga saan palvetada sinu eest. Ka sellest piisab.
PALVE RAHUSTAB JA ANNAB ALANDLIKU MEELE
Tülitsen lastega. Olen vihane ja ärritunud, oma mõtetes süüdistan last halvas käitumises. Enda viga ei märka ma üldse. Kui olen rahunenud, ristan käed ja palun tarkust ja meelerahu. Jumal on andnud mulle alandlikku meelt ja märkan, et viga oli ka minus. Suudan minna rahumeelselt asja lahendama ja paluma andeks oma käitumise pärast.
Kõige tähtsam palve on see, et püsiksin usus elu lõpuni. Selle auhinna eest saan palvetada iga päev.
tekst: Marjaana Laivamaa
tõlge: SK
Tekst on lühendatud. Algupärane tekst on avaldatud Soome Rahuühenduse Keskusühenduse (SRK) Ajankohtaista 2017 -raamatus.
Võitlus nõuab püsivust
Võitlus tuletab mulle meelde lugu linnupaarist, kes terve varasuve oli ehitanud pesa aknalauale. Maja elanik ei tahtnud akent lahti teha, et pesa maha ei kukuks.
Aga ühel päeval unustas ta ettevaatlik olla. Ta tegi akna lahti, pesa kukkus maha ja läks katki. Linnud vupsasid aknalauale imestama, kuhu pesa küll oli jäänud.
Maja elanik vaatas linde kahjutundega. Kuid järgmisel hommikul märkas ta, kuidas linnud olid hakanud jälle pesa ehitama – täpselt samasse kohta.
Teise näitena võitlusest tuleb mulle meelde võidujooksja, kes kukkus poole tee peal. Teised võistlejad jätkasid jooksu eemaldudes ähvardavalt kaugele. Jooksja aga tõuses püsti ja jätkas oma teed. Vähehaaval püüdis kukkunud
jooksja oma kaasvõistlejad kinni ja võitis jooksu – erakordse ajaga.
Võistleja julgeb visalt loota, et saavutab nurjumistele vaatamata oma eesmärgi. Kui ainult visalt jätkata ja mitte alla anda, siis jõuab lõpuks finišisse.
Heebrealastele kirjutatud kirja 11. peatükk räägib Vana Testamendi aja usu võitlusest ja võitlejatest: Aabelist, Eenokist, Noast, Aabrahamist, Saarast, Iisakist, Jaakobist, Joosepist, Moosesest, Rahabist, Gideonist, Baarakist, Simsonist, Jeftast, Taavetist, Saamuelist ja prohvetitest.
"Kes usu läbi vallutasid kuningriike, mõistsid kohut, said kätte tõotusi, sulgesid lõvide suud, kustutasid tule väe, pääsesid pakku mõõgatera eest, said nõtrusest tugevaks ja vägevaks sõjas, törjusid tagasi võõraste vaenuleere" (Hb 11:33–34).
Uue Testamendi võitlejaid olid Ristiija Johannes, Jeesus ja Paulus. Usu kaudu loobusid nad maailma võimust, rahast ja jõukusest. Nad olid vähesega rahul teades, et usu võitlus annab kadumatu autasu taevas.
Paulus ise julgustas oma kaasaegseid head usuvõitlust võitlema ja puhast südametunnistust hoidma, et usk mitte karile ei jookseks.
Tekst: Matti Kontkanen
Tõlge: UV
Avaldatud ajalehes Päivämies 4.12.2019
Rõõm usu eest kõnetas Mukama pühapäevakoolis
Kui patud on andeks, tekib see südames rõõmu ja tänuemeelt. Seda oli näha misjonireisil Rwanda Vabariigis.
Veebruaris toimunud Rwanda misjonireisi kavva kuulus pühapäevakool Mukamas. Selle teemaks oli usaldus Jumala vastu ja päädmine, mille ta on inimestele ette valmistanud.
Pühapäevakooli õpetajaks oli Jon Bloomquist. Tema põhisõnum oli, et Jumal näeb inimesi ja rändab koos nendega.
"Miksi on meie keskel ja aitab meid", julgustas Bloomquist.
Ta tuletas meelde, et tasub kuulutada evangeeliumit üksteisele: sellest saab usujõudu.
LAULUVÕISTLUSE HÄÄL KÕLAS KUULAJATENI
Pühapäevakool ärgitas vestlema. Osa- lejad küsisid seletusi mitmetele piiblikohtadele.
"Lapsed laulsid rõõmsalt ja ma
Jean-Claude Maniragaba on Rwanda luterliku kiriku esindaja. Juha Luokkala (vasakul) SRK:st (Soome Rahuühenduste Keskühendus) ja Jon Bloomquist LLC:st (Laestadian Lutheran Church Ameerika Ühendriikidest) tegid Rwandasse veebruaris misjonireisi.
korraldasin väike lauluvõistluse: kes laulab kõvemini, mina või nemed”, jutustas Juha Luokkala. ”Ma laulsin kirikulaulu 462 (Su kiituseks, mu Looja) ja nemed laulsid oma keeles mingit vaimuliku laulu. Meie lahkudes jätsid nad meid Jumala rahuga. Tödesime, et kui me maa peal teist korda ei kohtu, kohtume kord taevas ja rõõmustame seal üheskoos.”
ÄRATUSE AEG OLI NÄHA
Misjonireis kestis natuke üle nädala. Kogunemiskohtadeks olid Mukama, Bufunda, Rukamo, Rewempasha, Kagitumba, Ntoma ja Nyagatare.
Kogunemiste ajal külastati peresid, toimusid pühapäevakoolid, piibliloenud, kokkutulekud ning juhtkonna koosolek. Kokkutulekutel oli korraga kohal umbkaudu 100-150 inimest. Rwandas on luterliku kirikul umbes 800 liiget.
”Märkasime, et usklikke oli palju: kirikuõpetajad ja paljud koguduse-
liikmed olid vastu võtnud ilusa anni ja meelt parandanud”, märkis esimest korda Rwandat külastanud Luokkala.
USK TOOB RAHU SÜDAMESSE
Luokkala imetles seda silmaga nähtavat usu toodud rõõmu ja õnne inimestes. See avaldas talle sügavat muljet: ”Nendele oli usk saanud elu kõige tähtsamaaks asjaks. Nemed rõõmustasid selle üle ja olid tänulikud Jumalale tema armu eest.”
Teda könetas see, kui kiiresti Rwanda inimesed olid aru saanud usu kesksest sisust. Alles eelmisel aastal tehti Rwandasse esimene misjonireis. Luokkala arvas: ”Me tundsime nendega vaimu ühendust. Reis oli hea kogemus. Ma sain kinnitust oma usule.”
Tekst: Päivi Martikainen
Tõlge: Elina H-K.
Tekst on välja antud Siioni Misjonilehes (Siionin Lähetyslehti) 1.4.2020.
Ühine usk liidab kokku ka üle riigipiiride
Juha Alanko töötas SRK misjonijutlustajana 2014. aasta sügisest alates kuni pensionile jäämiseeni 2020. aasta kevadel.
“Olen olnud välismaal umbes kahekümneviiel misjonireisil. Olen käinud mitmeid kordi Venemaal, samuti ka Lätis ja Eestis. Mu kõige kaugemad sihtpunktid on olnud Aafrikas, Ecuadoris ja Pakistanis”, ütleb ta.
MÕNED MEELDE JÄÄNUD MOMENDID
Erilisena on Alankol mehes esimene reis Keeniasse, kuna siis oli kõik tema jaoks nii uus: “Ma sain tutvuda kohalikega ning märgata seda, kuidas ühine usk liidab inimesi. Guinea reisilt on mul meelde jäänud varahommikust hilisõhtuni kestnud pikk autosõit. Ka esimene Pakistani reis oli põnev ja ka seal olid inimesed silmapaistvalt sõbralikud ja külalislahked.”
RÕÕM USU KINGITUSEST
Töö pärliteks on olnud kohtumised inimestega. Inimesed on rõõmsad ja sõbralikud. Nad tunnevad eriti rõõmu sellest, et nad on saanud kuulda ja uskuda Jumala sõna oma südamega. Jumal on äratanud südamed usku vastu võtma.
REISID KOOSTÖÖ TULEMUSENA
Alanko räägib, et olenevalt sihtpunktist on reisid väga erinevad. Tavaliselt läheb misjonireisile kaks jutlustajat ning vajadusel ka tõlk. Reisi ajakava lepitakse kohalike korraldajatega eelnevalt kokku.
Ajakava võib loomulikult reisi ajal muutuda, nii et paindlikkus on väga oluline. Ka sihtpunkt möjutab – Aafrikas on vihmaperioodil probleeme ühest kohast teise saamisega, sest teeolud võivad raskeks muutuda.
Aafrika ja Lõuna-Ameerika misjonitöö osas teeb SRK ühist plaani järgides koostööd LLC-ga ja SFC-ga.
Pilt: Juhani Ojalehto
Juha Alanko töötas SRK misjonijutlustajana 2014. aasta sügisest kuni 2020. aasta kevadeni.
“Ma olen siiani misjonitöös vabatahtlikuna kaasatud, kui mind vaja läheb. Mul on tugev usk sellesse, et töö jääkub ning Jumal önnistab seda tööd tema enda tahtmise järgi.”
OLULINE KOHALIK TEGEVUS
Misjonireisid on olnud Alanko jaoks olulised, sest nende ajal saab kohtuda kohalike usklikute ning korraldajatega.
“Oleme saanud vestelda mitmetel teemadel ning koos arendada meie tegevust. Sihtriikidesse on tegevuse organiseerimiseks asutatud kohalikud organisatsioonid ja juhtkonnad”, räägib Alanko.
Misjonireiside jutlustajad on julgustanud kohalikke kogunema vestlema usulistel teemadel ning korraldama lastele pühapäevakooli ka misjonireiside vahelisel perioodil.
EVANGEELIUMI TÖÖ LAIENEB
Misjonitöö on viimasel ajal laienenud eriti Aafrikas. Usk on levinud ka Rwandasse, Guineasse ning Sierra Leonesse. Praegu kasutatakse misjonitöös juba tehnikat. Interneti kaudu kuulutatav Jumala sõna võimaldab selle kuulamist laiematel aladel. Kohalikke jutlustajaid on kutsutud jutlustajateks ka misjonireisidele.
“Jumal on avanud võimalusi, ning me usume, et tema ka õnnistab oma tööd”, ütleb Alanko rahulolevalt.
HOIDKE ÜHENDUST TEINETEISEGA!
Juha Alanko tahab saata tervituse selle ajalehe lugejatele: “Pattude andeksaandmise evangeeliumi kuulutamine on köige olulisem osa nii misjonitöös kui kohalikus tegevuses. Hoidke ühendust ja toetage teineteist, sest sedasi täidame me Jumala tahtmist.”
Tekst: Päivi Martikainen
Tõlge: KL
Hea inimene
Kes on hea inimene? Piibli järgi on inimene pärispatu tagajärjel võimetu head tegema. Apostel Paulus kirjutab kirjas roomlastele 3:12: "Nad kõik on kaldunud kõrvale, üheskoos kölblmatuks muutunud. Ei ole kedagi, kes teeb head, ei ühtainsatki." Pauluse antud iseloomustus inimese kohta pole kuigi hiilgav.
Sellest hoolimata on inimesi, kes kujutavad ette, et nad on head. Üks nooruk tuli Jeesuse juurde ja pöördus tema poole: "Õpetaja, mis head ma peaksin tegema, et saaksin igavese elu?" Tema ütles talle: "Miks sa minult küsid, mis on hea? On vaid üks, kes on hea. Kui sa tahad ellu minna, siis pea käsid!" Jeesuse ja nooruki vestlus käskude pidamise tingimatuse üle jätkus. Mees oli kindel, et ta oli pidanud kinni kõiki dest käskudest ja küsis: "Mis mul veel puudub?" Jeesus õhutas oma varandust maha müüma ja raha vaestrele ära andma ning temale järgnema. Hea inimene jäi kurvaks ja läks ära, sest ta oli suure varanduse omanik (Mt 19:16-22).
Kui ma õppisin teoloogiat, olin ükskord saksa teoloogi loengul, kes rääkis Martin Lutheri õigeksmõistmisõpetustest. Tollal välgatas mu peas esimest korda, et inimene ei saa ju iialgi olla hea. Ta on iseeneses alati halb, aga Jeesusesse uskudes saab ta Jumala ees sobilikuks ehk piisavalt heaks. Lutheri järgi on inimene samaaegselt iseeneses paha ja Kristusesse uskudes pühä.
Kui sain meeleparanduse armu ja leidsin Jumala riigi, mu elu muutus. Jumala Püha Vaim tuli mu sisimasse minu elu juhtima. Meeleparanduse viljana avaldas Jumal möju eluparandusele. Mulle ei antud mingit hea elu käsiraamatut, vaid arm öpetas loobuma jumalakartmatust elust.
Need asjad, mis varem olid tähtsad, kaotasid väärtsuse. Peale selle, et sain rahu südametunnistusele - ma ei vajanud enam alkoholi, tantsuplatse ega meelelahutusseeadmeid. Mu kõige suurem tahe oli olla usklik ja Jumala laps ning pääseda kokkutulekutele. Muud vagadust ma enam ei igatsenud, kuna taeva Isa oli mu palvet: "Sinu riik tulgu!" kuulnud.
Usklike kokkutulekutel istudes sai mulle usu väärtsus ikka uuesti ja uuesti selgeks. Oli aeg, mil ma kahtlesin, et kas Piiblis tõesti on nii öeldud, nagu jutlustaja kuulutas. Vaatasin oma kodus Piiblikoha läbi ja seal oli tõesti kirjas nii, nagu oli kuulutatud. Elav usk põhineb Jumala sõnal.
Samas sain kogeda, et Lutheri usuõigeksmõistmisõpetus pole ainult teooria, kuid see on praktiliselt töde Jumala riigis. Olen saanud armu tõttu uskuda Jeesuse nime ja lepitusverre läbi köik patutud andeks. See köik on kingitus vaid tänu Jeesusele. See on ka minu oma, kui Püha Vaim on andnud arusaamise võtta seda usu kaudu vastu ning võtnud mind Jumala lapseks armuriiki.
Kuna sain uskmise armu, mõtlesin, et nüüd ma saan heaks inimeseks. Aga kui armu mõjutatud head tunded läksid mööda, märkasin et ma ei olegi hea. Kokkutulekutel öppisin, et mu pärispatu poolt rikutud ihu ei olnud teinudki meeleparandust. Tunnen nagu Paulus: "Sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid teen paha, mida ma ei taha. Kui ma aga teen seda, mida ma ei taha, siis ei tee seda enam mina, vaid patt, mis elab minus." (Rm 7:19-20)
Meil usklikutel käib kogu aeg võitlus meie sees elava Püha Vaimu ja ihu mõjutava rikutud loomuse vahel. Paulus hüüatab seda võitlust kirjeldades: "Oh mind õnnetut inimest! Kes päästab mu sellest surma ihust?" (Rm 7:24) Ta tahab öelda, et ükski inimene ei ole Jumala ees hea. Me oleme iseeneses kurjad. Siis ta näitab, kust me võime head saada. "Aga tänu olgu Jumalale meie Isanda Jeesuse Kristuse läbi!" (Rm 7:25) Hiljem Paulus öpetab lausa praktiliselt:
"Sest kui te oma loomuse järgi elate, siis te surete; kui te aga Vaimu abil ihu teod suretate, siis te elate." Rm 8:13).
Patt ja kuri takerdub meisse ja satume ka tahtmatult pattu. Püha Vaim nõustab pattu ära panema. Kristlane ju tahab vabaks päästa ja uskuda patut andeks Jeesuse nime ja vere läbi. Evangelium vabastab ja annab jõudu pattu vastu võitlemisele.
Aga kuidas siis, kui usust hoolimata elame sama pattudes. Kui joodik jätkab purjutamist, abikaasa vägivallatseb teist või varas jätkab varastamist? Tollal evangeelium on jäänud katteks ja loaks patustamisele. Siis Jumala hea ei saa elus teostuda. Inimene tahab oma patuse loomuse järgi elada, ega ta ei taha Jumala Vaimu häälale sõnakuulelik olla. Usu ja elu vahel on vastuolulius. On nimi, et elab, kuid on surnud. Tollal Jumala sõna nõu on, et olla sõnakuulelik Püha Vaimu häälale, mis räägib koguduse kaudu: "Tuleta siis meelde, kuidas sa sõna oled vastu võtnud ja kuulnud, ning hoia seda tallel ja paranda meelt!" (Ilm 3:3).
Tekst: Olavi Vallivaara
Tõlge: Reijo Lohi
Tekst on lühendatud. Algupärane tekst on avaldatud ajalehe Päivämies blogis 14.8.2019.
MEIE ISA PALVE
Meie Isa, kes Sa oled taevas!
Pühitsetud olgu Sinu nimi.
Sinu riik tulgu.
Sinu tahtmine sündigu
nagu taevas, nõnda ka maa peal.
Meie igapäevast leiba
anna meile tänapäev.
Ja anna meile andeks meie võlad,
nagu meiegi andeks anname oma võglastele.
Ja ära saada meid kiusatusse,
vaid päästa meid ära kurjast.
Sest Sinu pärlalt on riik ja vägi ja au igavesti.
Aamen.
Katekismus
|
5bd120e9-3ef1-4be3-99c3-15f403fc90bd
|
CC-MAIN-2021-39
|
https://www.julkaisumyymala.fi/files/MW/Viro_kevat2020.pdf
|
2021-09-19T21:07:30+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-39/subset=warc/part-00024-f465d820-0362-4c4c-a396-c69f5fd24cc4.c000.gz.parquet
| 863,505,572
| 10,352
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999193
|
ekk_Latn
| 0.999864
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
89,
1092,
3090,
5122,
7112,
8653,
8710,
10057,
11315,
13014,
13378,
14097,
15266,
16010,
17786,
19619,
20880,
23208,
25524,
25916
] | 1
|
[
0.095703125,
0.474609375,
0.3515625,
0.068359375,
0.007781982421875,
0.0019683837890625
] |
Jaan Teppo
Ajaväljendid Vikipeedia biograafilistes artiklites
Bakalaureusetöö (9 EAP)
Juhendaja: Siim Orasmaa
Tartu 2017
Ajaväljendid Vikipeedia biograafilistes artiklites
Lühikokkuvõte:
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida ajaväljendite kasutust Vikipeedia biograafilistes artiklites ja välja selgitada sünniaastate jagunemine, ajaväljendite liikide jagunemine, aastaarvuliste ajaväljendite jagunemine, ajaväljendite granulaarsus, ajaväljendite rikkalikkus ja sellele toetudes selgitada välja ajaväljendite sobivus Vikipeedia biograafiliste artiklite ajasemantiliseks võrdlemiseks. Töös antakse ülevaade autori poolt rakendatud Vikipeedia biograafiliste artiklite andmekaeve ja töötlemise protsessidest, ajaväljendite märgendamise ja statistika koostamise protsessidest, tuuakse välja ajaväljendite statistika Vikipeedia biograafilistes artiklites ja pakutakse välja meetod artiklite võrdlemiseks ajaväljendite alusel ja antakse meetodile esialgne hinnang.
Võtmesõnad:
Ajaväljend, Vikipeedia, biograafia, andmekaeve
CERCS: P175 Informaatika, süsteemiteooria
Temporal Expressions in Wikipedia Biographical Articles
Abstract:
The purpose of this Bachelor’s thesis is to research the usage of temporal expressions in Wikipedia biographical articles and find out the distribution of birth years, distribution of temporal expression types, distribution of years in temporal expressions, granularity of temporal expressions, temporal richness and analyse the compatibility for comparison of the temporal expressions in Wikipedia biographical articles. This work gives an overview of data mining and processing of Wikipedia biographical articles, temporal expression tagging and statistics creation processes, statistics of temporal expressions in Wikipedia biographical articles is given and a method for comparing articles on the basis of temporal expressions and initial valuation for the method is proposed.
Keywords:
Temporal expression, Wikipedia, biography, data mining
CERCS: P175 Informatics, systems theory
Sisukord
Sissejuhatus ................................................................................................................................. 4
1. Taustainfo .................................................................................................................................. 6
1.1 Vikipeedia ............................................................................................................................ 6
1.2 EstNLTK ............................................................................................................................... 7
1.3 Dokumentide võrdlus ajaväljendite alusel ........................................................................ 9
2. Eeltöötlus .................................................................................................................................. 12
2.1. Eestikeelse Vikipeedie artiklid ......................................................................................... 12
2.2. Biograafiliste artiklite korpus ........................................................................................... 12
2.3. Tekstide eraldamine .......................................................................................................... 14
2.4 Sünni- ja surma-aastate määramine ............................................................................... 14
2.5. Ajaväljendite märgendamine .......................................................................................... 14
2.6. Ajaväljendite statistika moodustamine ........................................................................... 17
2.7 Statistika visualiseerimine ................................................................................................. 18
3. Ajaväljendid Vikipeedie biograafilistes artiklites ................................................................. 19
3.1 Sünniaastad Vikipeedie biograafilistes artiklites .............................................................. 19
3.2 Surma-aastad Vikipeedie biograafilistes artiklites ............................................................ 21
3.3 Ajaväljendite liigid Vikipeedie biograafilistes artiklites .................................................. 22
3.4 Ajaväljendite granulaarsus Vikipeedie biograafilistes artiklites ..................................... 23
3.5 Aastate jagunemine Vikipeedie biograafiliste artiklite ajaväljendites ............................. 24
3.6 Vikipeedie biograafiliste artiklite ajaväljendite rikkalikkus ............................................ 28
4. Seotud või sarnaste artiklite leidmine ajaväljendite alusel .................................................. 31
4.1 Võrdlusmeetod leidmaks sarnaseid artikleid ajaväljendite alusel .................................... 31
Joonis 10. Näide aastaarvuliste ajaväljendite põhjal kahe artikli vahel kauguse arvutamisest .... 32
4.2 Meetodi esimene testimine ................................................................................................. 35
4.3 Meetodi hindamine ............................................................................................................ 38
Kokkuvõte .................................................................................................................................. 40
Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 42
Lisad ........................................................................................................................................... 44
I. Töö käigus moodustatud skriptid, statistika ja graafikud ja korpused ................................. 44
II. Litsents .................................................................................................................................. 45
Sissejuhatus
Aja ja ajapidamise kontseptsioone on inimesed kasutanud sündmuste paigutamiseks ja kirjeldamiseks juba aastatuhandeid. Samamoodi ulatub ka kalendrite ajalugu aastatuhandete tagusesse aega. Tänapäeva kalendri möistele lähedasemad ehk fikseeritud kalendrid hakkasid selgemini kujunema esimesel aastatuhandel eKr, mis kulmineerus Juliuse kalendri loomisega 46 eKr, mille väikese modifitseeringuga varianti ehk Gregoriuse kalendrit kasutatakse kõige laialdasemalt juba aastasadu [1]. Ajaväljendid ja just kalendrilised ajaväljendid võimaldavad sündmusi ajateljele paigutada ja läbi selle sündmusi ja ka nendes osalenud isikuid omavahel seostada.
Internet ja tekstide digitaliseerimine on loonud olukorra, kus inimestel on ligipääs massilisele hulgale allikatele, artiklitele ja dokumentidele. Sellega kaasneb uudne probleem, kuidas suure hulga andmete või tekstide seest endale huvipakkuv üles leida. Seoste leidmiseks on loodud erinevaid otsingumeetodeid. Enamik meetodeid põhineb tekstide või võtmesõnade võrdlemisel ja kokkusobitamisel. Üheks vähem uurimist leidnud suunaks on aga aeg ja ajaväljendid. Viimased sisaldavad olulist infot, mis aitavad paigutada sündmused üheselt mõistetavale ajateljele. See omakorda loob võimaluse leida seoseid tekstide vahel, mis sõnastuselt võivad oluliselt erineda, aga on seotud ajaliselt. Ajaväljendite kasutamisest omavahel seotud tekstide leidmiseks võib kasu olla näiteks ajalootekstide, ajaloosündmuste ja biograafiliste tekstide uurimisel ning uudistekstide seostamisel.
Bakalaureusetöö esimene eesmärk on uurida ajaväljendite kasutust Vikipeedia biograafilistes artiklites ja välja selgitada sünniaastate, ajaväljendite liikide, aastaarvuliste ajaväljendite jagunemised, ajaväljendite granulaarsus, ajaväljendite rikkalikkus ja nende põhjal vastavalt välja selgitada, millised ajaväljendid ja millisel määral sobivad võrdlemiseks Vikipeedia biograafilistes artiklites.
Bakalaureusetöö teine eesmärk on vastavalt leiduvatele ajaväljenditele, kasutades ja vajadusel modifitseerides Omar Alonso jt [2] välja pakutud raamistikku, testida ja hinnata meetodit, leidmaks sarnaseid või ka seotud artikleid Vikipeedia biograafiliste artiklite hulgast. Nende raamistik pakub küllaltki lihtsa funktsiooni leidmaks kahe artikli vahelist kaugust ajaväljendite alusel. See on heaks alguspunktiks, et määrata artiklite vahelist seotust ajaväljendite alusel.
Töös on kasutatud eestikeelse Vikipeedia artikleid. Tööriistadeks on Python versioon 3.4.3 ja põhiliselt EstNLTK teek versioon 1.4.
Töö jaguneb neljaks suuremaks osaks. Esmalt on toodud taustainfo, kus kirjeldatakse lähemalt Vikipeediat, EstNLTK-d ja ajaväljendeid kasutavaid võrdlusmeetodeid. Teise osana on esitatud eelõötlus, kus antakse ülevaade Vikipeedia artiklite töötlustest, biograafiate eraldamisest, ajaväljendite märgendamisest ja statistika loomisest. Seejärel tuuakse välja ja analüüsitakse ajaväljendite statistikat Vikipeedia biograafilistes artiklites. Viimases osas antakse ülevaade artiklite vahel seoste leidmiseks kasutatud meetodist, selle testimisest ja hinnangust meetodile seotud artiklite leidmiseks.
1. Taustainfo
Antud peatükis annab autor ülevaate Vikipeediast, mille artikleid kasutati töö jaoks loodud korpusse moodustamiseks, EstNLTK-st, mis oli põhiliseks tööriistaks korpusse ja andmete töötlemisel, ja võrdlemismeetodist, mida järgiti töö jaoks võrdlusmeetodi loomisel artiklite võrdlemiseks ja uurimiseks. Lisaks tuuakse välja paar alternatiivset artiklite võrdlusega seotud meetodit või uurimust.
1.1 Vikipeedia
Vikipeedia on 2001. aasta jaanuaris Jimmy Walesi ja Larry Sangeri poolt loodud internetis leiduv entsüklopeedia. Vikipeediat eristab traditsioonilistest entsüklopeediastest tema olemus, et igalüks võib luua ja muuta Vikipeedias olevaid artikleid. Seega võivad lugejad olla ka ise toimetajateks. Vikipeedia algusest, ajaloost ja loojatest on hea ülevaate andnud Andrew Lih [3]. Kui 2002. aasta alguseks sisaldas ingliskeelne Vikipeedia umbes 18 000 artiklit\(^1\), siis 2017. aasta kevadeks on artiklite arv juba üle 5 350 000. Lisaks on 23. märtsi 2017. aasta seisuga Vikipeediaid 295 erineva keele jaoks. Eesti keelne Vikipeedia sisaldab sama kuupäeva seisuga natukene üle 155 000 artikli, mis asetab ta artiklite arvu poolest 44. kohale\(^2\). Vikipeedia olulisusest mitte ainult üldinfoallikana, vaid ka eesti keele ja kultuuri arendaja ja säilitajana rõhutab ka Mart Noorma algatatud projekt Miljon+ [4], mis näeb ette aastaks 2020 eesti keelse Vikipeedia artiklite arvu viimise miljonini.
Biograafia on kellegi elukäigu ja tegevuse kirjeldus. Vikipeedia esmane ülesanne on ikkagi olla entsüklopeedia, mis on võimalikult täpne ja tõetruu, aga samas on artiklid vabalt kõigi poolt lisatavad ja muudetavad. Seega on lihtne näha, kuidas antud eesmärk ja olemus eelkõige just biograafiate puhul võivad omavahel konflikte tekitada. Seda teemat on käsitlenud Pamela Graham [5]. Oma töös tõi ta välja, kuidas Vikipeedia ja internet on biograafiate olemust kujundamas ja kujundanud. Lisaks on ta oma töös käsitlenud Vikipeedia biograafiate kirjutamist ja sellega seosnevaid probleeme kirjutajate seisukohast.
Alternatiivse nurga alt uurisid Nir Ofek ja Lior Rokach [6], milliseid biograafiaid Vikipeedia aktsepteerib. Uurides mitte artiklite tekstide sisu, vaid keskendudes üheksale tegurile, nagu näiteks viidete arv või kas tegemist on esmakordse autori või anonüümse autoriga, pakkusid nad
---
\(^1\) https://stats.wikimedia.org/EN/TablesWikipediaEN.htm (Vaadatud 23.03.2017)
\(^2\) https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Wikipedias (Vaadatud 23.03.2017)
meetodi hindamaks, kas biograafiat aktsepteeritakse Vikipeedia poolt või mitte. Oma uurimuses tõid nad välja, kuidas olenemata artikli tekstist, keskendudes antud üheksale tegurile on väga kõrge täpsusega võimalik määrata, kas artikkel aktsepteeritakse biograafiana Vikipeedia poolt või mitte.
Vikipeedia oma suure artiklite ja andmete hulgaga pakub võimaluse uurimusteks andmekaevandamise seisukohalt. Vikipeedia artiklitel andmekaevandamises on kirjutanud David Milne ja Ian Witten [7]. Oma töös tõid nad välja tarkvaralahenduse, mis pakub võimalust Vikipeedia artiklite andmekaevandamist korraldada. Sarnaselt on ka EstNLTK-le välja töötatud eraldi Vikipeedia liides, mis pakub samalaadset võimalust Vikipeedia andmete kaevandamiseks ja töötluseks. Sarnaselt antud tööle, kus on seotud andmekaevandamine ja Vikipeedia biograafiad, on uurimuse koostanud Ilia Reznik ja Vladimir Shatalov [8]. Oma töös kasutasid nad peamiselt biografiates toodud sünni- ja surma-aastaid. Lisaks kasutasid nad kategooriaid, mille alla artiklid olid märgitud, et artikleid grupeerida ja sellest järeldusi teha. Järeldustena tõid nad näiteks välja, kuidas Vikipeedia biograafiate arvu kasv peegeldub umbes 1700. aasta paiku toimunud info leviku kasvus või kuidas Vikipeedia biograafiaid annab kasutada ajaloolise sotsioloogia õpinguteks.
1.2 EstNLTK
Üheks põhiliseks vahendiks antud uurimuses andmete töötlemisel oli EstNLTK. EstNLTK on Tartu Ülikooli juhtimisel loodud Pythoni teek, mis ühendab varasemalt keeletoötlusteks loodud tarkvara ja muudab nad lihtsasti ligipääsetavaks ühise programmeerimislülide all. EstNLTK-st on täpsema ülevaate kirjutanud teegi loojad Siim Orasmaa jt [9]. EstNLTK-st kasutati antud töös peamiselt Vikipeedia liidest ja ajaväljendite tuvastajat.
EstNLTK Vikipeedia liidese autoriks on Andres Matsin. Vikipeedia liides võimaldab kogu Vikipeedia artiklite hulga, mis on kokku pakitud ühte XML faili, lahti töödelda eraldi JSON failideks iga artikli kohta ja seejärel ka EstNLTK JSON failideks, mis võimaldab neid kasutada ka EstNLTK Text\(^3\) klassiga. Lisaks märgendab ja grupeerib liides töötlusel igas artiklis üldandmed, välisviited, siseviited, artikli sektsoonid ja lõpuks ka artikli kogu teksti [10].
\(^3\)Text klass on liides, mis koondab endas EstNLTK teksti töötluse baasoperatsioonid.
võimaldab uurijatel lihtsamini endale vajalikku infot eraldada ja vajadusel ka uurimiskorpuse moodustada.
EstNLTK ajaväljendite tuvastaja autoriks on Siim Orasmaa. Ajaväljendite tuvastaja on loodud EstNTLK-st varem iseseisva moodulina, millest on lähemalt kirjutanud Siim Orasmaa [11]. Ajaväljendite tuvastaja on sisse ehitatud EstNLTK Text'i klassi. Tuvastaja märgendab tekstis ajaväljendid ja moodustab neist loendi. Loend koosneb omakorda sõnastikest vastavalt iga märgendatud ajaväljendi kohta. Sõnastikud sisaldavad ajaväljendite semantikat. Kohustuslike atribuutidena on sõnastikest olemas ajaväljendi liik ja ajaväljendi kalendripõhine semantika, mis on toodud vastavalt atribuutides type ja value. Liigid jagunevad - kalendriliste toimumisaegade (ingl. k. date), nagu näiteks 22. aprill 1966 või 24. veebruar; kellaajaliste toimumisaegade (ingl. k. time), nagu näiteks pühapäeval kell 22:22 või 01. detsember 2016 kell 12:34; ajavahemike või ajalise kestuse (ingl. k. duration), nagu näiteks aastatel 1992-1999 või seitse päeva; ja ajaliste korduvuste (ingl. k. set of times), nagu näiteks igal aastal või hommikuti, vahel. Ajaväljendite kalendripõhine semantika sisaldab märgendatud ajaväljendit rahvusvahelisel kalendriaegade esitamise standardil ISO-8601. Esituse kuju jaguneb veel kuupõhiseks toimumisajaks, näiteks 22. aprill 1966 esitatatakse kujul 1966-04-22, nädalapõhiseks toimumisajaks, näiteks kui käesolev aasta on 2017, siis ajaväljend märtsi esimesel nädalal esitatatakse kujul 2017-W09, ja kestuseks, näiteks seitseteist aastat esitatakse kujul P17Y. Antud töö kontekstis on oluline ka märkida, et kuu-, nädala- ja kuupäevapõhised esitused võivad vastavalt ajaväljendi granulaarsusele paremalt pikeneda. Granulaarsus antud töö kontekstis näitab, millise täpsustusega on kalendriteljele paigututav ajaväljend. Antud töös vaadatakse nelja erinevat granulaarsust. Alustades jämedaimast, milleks on aasta granulaarsus, näiteks ajaväljend aasta 1969, järgneb aasta ja kuu granulaarsus, näiteks 1996 jaanuar, seejärel aasta ja nädala granulaarsus, näiteks 2016. a märtsi esimesel nädalal, ja köige kitsam aasta, kuu ja kuupäeva granulaarsus, näiteks 13. jaanuar 2015. Näitena ajaväljendi esituse paremalt pikenemisest näiteks ajaväljend aasta 1992 puhul on välja toodud lihtsalt aasta: 1992, aga 30. mai 1992 puhul on välja toodud aasta, kuu ja kuupäev: 1992-05-30. Kuna antud töö eesmärgiks on uurida ajaväljendeid seoses ajasemantilise võrdlemisega, siis on antud kaks kohustuslikku atribuuti peamiseks uurimisaluseks. Lisaks on samal põhjusel olulisel kohal ka atribuut TemporalFunction, mis määrab, kas tegemist on absoluutse või relativse ajaväljendiga. Absoluutsete ajaväljendite puhul on võimalik need paigutada ajatelsele ilma, et oleks vaja lisainformatsiooni või teha lisaarvutusi, nagu näiteks kalendriliste
toimumisaegadega ajaväljendid *aasta 1936* või *24. veebruar 1926*. Relatiivsete ajaväljendite puhul ei piisa ajaväljendis toodud informatsioonist nende ajatelje paigutamiseks ja on tarvis lisada konteksti puudutavat informatsiooni, mis alati aga ei pruugi olla olemas või ei ole täpne. Näiteks kui ajaväljendiks on lihtsalt *30. mai* või *jõuludel*, siis on tegemist relatiivse ajaväljendiga ja kui ankrupunkti pole selgelt märgendatud, siis märgendatakse aastaks käesolev aasta. See aga võib artiklite vahel tekitada hulga ajaväljendeid, mis justkui langevad kokku, aga tegelikkuses ei tohiks. See loob eelduse võrdlemisel üldse relatiivsed ajaväljendid välja jätta [12].
**1.3 Dokumentide võrdlus ajaväljendite alusel**
Artiklite, tekstide, dokumentide võrdlusmeetodeid nende sarnasuse hindamiseks on küll loodud ja uuritud rohkesti, aga enamik neist põhineb otseselt tekstide või võtmesõnade võrdlemisel. Otseselt ajaväljendite põhjal loodud võrdlusmeetod seoste leidmiseks tekstide vahel on aga vähem uurimist leidnud suund.
Käesolevas töös on on aluseks võetud ja edasi arendatud Omar Alonso jt [2] töös välja pakutud otseselt ajaväljenditel põhinev võrdlemismeetod. Oma töös tõid nad välja dokumentidele omistatavate tunnustena ajaväljendite rikkalikkuse, mis näitab dokumendi ajaväljendite arvu määrana vörreldes kogu korpusse dokumentidega; dokumendi ajaväljendite spetsiafilisuse, mis näitab, millist tüüpi granulaarsusega ajaväljendide leidub kõige enam; dokumendi ajalised piirid, määrates kõige varasema ja kõige hilisema dokumendis leiduvu ajaväljendi. Granulaarsus oli neil jagatud viie tüübi vahel: aasta-, kuu-, nädala-, päeva- ja kellaaja täpsusega ajaväljendite vahel. Esiteks nägi nende meetod ette kõigi dokumendis leiduvate absoluutsete ajaväljendite laiendamist vastavalt kõige jämedama granulaarsusega ajaväljendile ja kokkulangevate grupeerimist. Näiteks tekst sisaldab ajaväljendeid, mille esitused on kujul 1936, 1936, 1945, 1948-03, 1949-04, 1936-05-22, 1948-03-12, 1951-11-12, siis peale kõige jämedamale granulaarsusele viimist ja grupeerimist on esitused kujul 1936, 1937, 1938, ..., 1945, 1946, 1947, 1948, 1949, 1950, 1951. Selle esituse põhjal pakkusid nad välja valemi kahe dokumendi vahelise kauguse hindamiseks, mis on toodud valemina (1).
\[
dist(d, d') = \sum_{i=0}^{n-1} \left| \sum_{j=0}^{i} \left( t-freq_n(b_j) - t-freq_n(a_j) \right) \right|
\] (1)
Valem võtab argumentidena kaks dokumenti, mis on märgitud kui $d$ ja $d'$. Laiendades vastavalt antud dokumentide piire, et mölemal dokumendil oleks sama alumine ja ülemine piir, ja lisades ajaväljendite gruppide hulka ühes dokumendis leiduvad ja teises puuduvad grupid ja vahapealsed grupid tühjade gruppideena, saame dokumendi $d$, mis koosneb ajaväljendite gruppidest $b_0, b_1, \ldots, b_{n-1}$ ja dokumendi $d'$, mis koosneb ajaväljendite gruppidest $a_0, a_1, \ldots, a_{n-1}$, mis on oma pikkuselt ehk gruppide arvult võrdsed. Mölemate dokumentide gruppid on viidud samale, jämedaimale granulaarsusele. Näiteks on kaks dokumenti: üks, mis koosneb peale ajaväljendite grupeerimist ja samale granulaarsusele viimist gruppidest 1933, 1937, 1941, 1950, 1953, 1954, ja teine, mis koosneb gruppidest 1932-02, 1932-05, 1932-08, 1932-11, 1933-01, 1934-05, siis alandatakse esimese puhul alampiiri 1932-ni ja lisatakse puuduvad ja teise puhul viiakse ajaväljendid aasta granulaarsusele ning ülemine piir 1954-ni ja lisatakse puuduvad vahapealsed grupid. Selle tulemusena saadakse esimene artikkel esitusesa 1932, 1933, 1934, \ldots, 1952, 1953, 1954 ja teine artikkel 1932, 1933, 1934, \ldots, 1952, 1953, 1954. Valemis olev "t-freq" näitab vastavas grupis olevate ajaväljendite arvu. Ehk siis mölema artikli puhul pikkus ehk $n$ on 23. Seega valemi põhjal arvutatakse summa, kus $i$ on nullist kuni 22-ni ja iga $i$ korral leitakse vahesumma, mille absoluutvääritus liidetakse kogusummale. Vahesummaks on summa, kus $j$ on nullist kuni $i$-ni ja $j$ tähistab vastavalt gruppide asukohti jadas ehk siis antud näite põhjal, kui $i=0$, siis vahesummaks on summa, mis arvutatakse järgmiselt: aasta 1932 esinemiste arvust esimeses artiklis ehk 0-st lahutatakse aasta 1932 esinemiste arv teises artiklis ehk 4. Seega vahesummaks tuleb -4, mille absoluutvääritus ehk 4 liidetakse kogusummale. Seejärel $i=1$ korral tuleb vahesummaks juba eelnevalt leitud -4-le juurde liita aasta 1933 esinemiste arv esimeses artiklis ehk 1, lahutada aasta 1933 esinemiste arv teises artiklis ehk 1. Seega vahesummaks tuleb taaskord -4, mille absoluutvääritus ehk 4 liidetakse kogusummale jne kuni $i=22$. Seega antud näite põhjal tuleb kahe dokumendi vahel valemi põhjal arvutatud kauguseks 73. Valem vördeb põhimõtteliselt dokumentide histogramme ja leiab selle põhjal kauguse. Mida lähemal nullile, seda sarnasemad ajaväljendite põhjal antud dokumendid on. Meetod põhineb Sung-Hyuk Cha ja Sargur N. Srihari [13] poolt koos tõestustega esitatud valemil, mis näeb ette, et funktsioon leiab kauguse vastavalt sellele, kui mitmeid ümberpaigutamisi gruppide vahel peab kahe histogrammi vahel tegema.
Veel ühe sarnase alternatiivse hindamismeetodina tekstidevaheliste seoste leidmisel on tekstisarnasuse ja ajasemantika kombineerimine. Seda suunda on, kasutades muuseas ka Vikipeedia artikleid, uurinud ja meetodit ka hinnanud Daan Odijk jt [14]. Eesmärgiga leida
seosed ja sarnased tekstit just ajaloolist infot sisaldavatest artiklitest õnnestus neil oma töös näidata, kuidas tekstisarnasusele põhinevat võrdlemismeetodit on võimalik täpsemaks luua, lisades ajasemantiline võrdlemise.
2. Eeltöötlus
Antud peatükk annab ülevaate töös kasutatavate artiklite allalaadimisest, nende töötlustest ja statistika moodustamise protseduuridest. Köik töö jaoks loodud skriptid on kätesaadavad lisast 1.
2.1. Eestikeelse Vikipeedia artiklid
Esimesese sammu jaoks oli tarvilik kogu eestikeelsete Vikipeediat artiklite allalaadimine ja nende töötlemine korpuseks. Esmalt sai alla laetud kogu eestikeelse Vikipeediat sisutõmmmis\(^4\), kus on köik artiklid koondatud ühte XML faili. EstNLTK-s on sisse ehitatud Vikipeediat liides [10], mis võimaldab antud sisutõmmmist eraldi artikliteks lahti harutada ja need omakorda töödeldava korpusse kujule viia. Seejärel kasutati EstNLTK Vikipeediat liidese skripti *parser*, et sisutõmmmise XML failist iga artikli ja ka suunamislehe kohta moodustada eraldi JSON fail. Tulemusena eraldati 200 001 JSON faili, mis lisaks artiklitele sisaldab kategooriate lehekülgi ja suunamislehekülgi. Seejärel kasutati EstNLTK Vikipeediat liidese skripti *convert*, et luua korpus, mis koosneb tekstifailidest vastavalt üks fail iga artikli, kategooria lehe või ka suunamislehe kohta.
2.2. Biograafiliste artiklite korpus
Kuna antud töö keskendub eestikeelse Vikipeediat biograafiliste artiklitele, siis järgmiseks sammuks oli kogu artiklite hulgast biograafiate ekstraheerimine.
Vikipeediat artiklite hulgas on lehekülg Biograafiad\(^5\). Artikkel sisaldab sisemisi viiteid edasistele biograafiate loenditele mingi tähe täpsustusega või sisemisi viitasid biograafiliste artiklitele. Biograafiate loendid tähe täpsustusega sisaldavad omakorda selliste biograafiate loenditeid, mille perekonnanimed algavad antud tähega või sisemisi viitasid biograafiate loenditele, kus on täpsustatud ka teinegi täht. Antud biograafiate loendi struktuuri on kujutatud joonisel 1.
---
\(^4\) [http://dumps.wikimedia.org/etwiki/latest/](http://dumps.wikimedia.org/etwiki/latest/) (Vaadatud 26.11.2016)
\(^5\) [https://et.wikipedia.org/wiki/Biograafiad](https://et.wikipedia.org/wiki/Biograafiad) (Vaadatud 26.11.2016)
Joonisel on vasakpoolseimas kastis kujutatud lehekülge *Biograafiad* ja jooned kujutavad omakorda sisemisi viitasid, kas siis edasistele loenditele või biograafiliste artiklitele.
Biograafiate ekstraheerimisel on lähtutud biograafiate loendite struktuurist. Seega sai eelduseks võetud, et kui tegemist on biograafilise artikliga, siis esineb artikkel mõnes biograafiate loendis. Biograafiate eraldamiseks said loodud skript nimega *biograafiad*, milles on funktsioon, millele antakse ette esialgne biograafiate loendi fail ja mis eraldab failist regulaaravaldiste abil viitade hulga. Antud hulgast omakorda eraldatakse kõik pealkirjad ehk artiklite nimed ja käivitatakse funktsiooni rekursiivselt. Kui artikli puhul on tegemist biograafiate loendiga, siis kutsutakse funktsioon uuesti rekursiivselt välja, andes argumendiks loendi faili. Kui tegemist ei ole biograafiate loendiga, siis on tegemist biograafiaga ja kui antud nimega biograafia leidub kõigi failide hulgas, siis liigutatakse see eraldi biograafiate kausta. Töö käigus selgus, et biograafiate loendites on viitadena märgitud ka üksikud mittebiograafiad. Seega käis töö autor loendid käsitsi läbi ja loodavast korpusest sai käsitsi eemaldatud 38 mittebiograafiat. Mõni üksik mittebiograafia võis ka veel sisse jääda, aga see ei mõjuta oluliselt tulemusi. Kuna pealkirjadate eraldamisel on osades pealkirjades seos unicode’i koodid, siis on veel loodud skript *korrastaUnicode*. Skript koosneb funktsioonist, millele teksti ette andes asendab unicode koodi vastava tähega, et oleks võimalik iga pealkirja puhul vastav failinimi leida. Kokku eraldas skript 200 001’st failist 33 453 faili ehk biograafilist artiklit, mis moodustavad antud töös uuritava korpus.
2.3. Tekstide eraldamine
Järgmine samm oli biograafiate korpusesse kuuluvate artiklite failidest tekstiosade eraldamine. Sai loodud skript tekstJaAjaväljendid, mis sisaldab funktsiooni koguTekstFailist, millele antakse ette fail ja mis tagastab antud artikli kogu tekstiosa. Töö käigus selgus, et artiklite lõpus olevates sektssioonides, nagu näiteks pealkirjadega “Publikatsioonid“, „Viited“, „Kirjandus“, „Välislingid“, esineb mitmeid ajaväljendeid, mis ei pruugi biograafilise isikuga seotud olla, nagu näiteks Ramses II kohta käivas artiklis\(^6\) sektssioonis Viited esineb ajaväljend 01. detsember 2016 kell 12:22. Lisaks tuli aastaarvuliste ajaväljendite sajanditesse jagamisel välja, et esineb ebatõenäoliselt palju ajaväljendeid 23-ndast ja hilisematest sajanditest. Lähemal uurimisel selgus, et suurema enamuse puhul oli tegu valemärgendustega, mis leidsid aset antud lõpusektsioonides. Näiteks viidetes või kirjanduses välja toodud teoste puhul tuvastas märgendaja mitmetel juhtudel välja toodud lehekülgede numbrid ajaväljenditena. See omakorda võib mõjutada artiklite vordlemise tulemusi. Seega on loodud veel teinegi funktsioon filtreeritudTekstFailist. Antud funktsioon jääb kogutekstist välja ette antud lõpusektsioonid.
2.4 Sünni- ja surma-aastate määramine
Vikipeedias on biograafilistel artiklitel sünni- ja surma-aastad, kui need on määratud, välja toodud kategooriatena iga artikli juures. Sellest tulenevalt tuli lisaks teksti eraldamisele esialgsetest korpusefailidest eraldada ka sünni- ja surma-aastad, kui need olid määratud. Seega sai skripti tekstJaAjaväljendid loodud funktsioon sünniJaSurmaaasta, mis kasutades regulaaravaldisi eraldab ette antud artikli failist kõik kategooriad. Seejärel vaadatakse, kas kategooriate hulgas on sünni- või surma-aasta kategooria ja kui on, siis märgendatakse see ajaväljendite märgendajaga ja eraldatakse sellest aasta ja määratakse vastavalt siis sünni- või surma-aastaks.
2.5. Ajaväljendite märgendamine
Tekstide eraldamisele ja sünni- ja surma-aastate määramisele järgnes ajaväljendite märgendamine tekstides. See tegevus toimus samuti skriptis tekstJaAjaväljendid. Ajaväljendite märgendamiseks kasutati EstNLTK klassi Text ja sellest funktsiooni timexes. Kuna ajaväljendite märgendaja on loodud ja testitud uudistekstide peal, siis võis eeldada, et antud tekstile
\(^6\) https://et.wikipedia.org/wiki/Ramses_II (Vaadatud 18.02.2017)
märgendamisel võib esineda probleeme. Esialgsel märgendamisel selguski, et märgendaja ei märgenda kahe- ja kolmekohalisi aastaarve üldse. Lisaks ei märgendatud neljakohalisi aastaarve alates 1000–1899, mis esinevad üksikute numbritena, ilma kuupäevata või aasta tähiseta. Uudistekstides pole antud arvud tavaselt möeldud aastanumbritena, aga biograafilistes artiklitest küll. Näiteks Galileo Galilei kohta käivas biograafilises artiklis\(^7\) ainuüksi sektssioonis „Tuntumad saavutused“ on üheksa sellist ajaväljendit.
Seega viis EstNLTK ajaväljendite märgendaja looja Siim Orasmaa sisse uuenduse, mis lubas määrata ajaväljendite märgendajale märgendamiseks kasutatava reeglite faili. Käesoleva töö autor otsustas siduda ajaväljendite märgendamise sünniaastatega ja moodustas vastavalt sünniaastatele neli gruupi ning lõi esialgsel reeglite failile lisaks juurde veel kolm reeglite faili:
1. Esimene gruupi moodustasid artiklid sünniaastatega vahemikust 99 e.m.a. kuni 99 m.a.j. ja lisaks ka artiklid surma-aastatega 99–1 e.m.a. Selle gruupi jaoks sai loodud kõige laiemate reeglitega fail **reeglidesimene**, mis oli laiendatud nii kahe-, kolmekohaliste aastaarvude ja neljakohaliste aastaarvude jaoks vahemikust 1000–1899 ja kuupäevade puhul ka ühekohaliste aastaarvude tarvis.
2. Teise gruupi moodustasid artiklid sünniaastatega 999–100 e.m.a. ja 100–999 m.a.j. ja lisaks ka artiklid surma-aastatega 999–100 e.m.a. Selle gruupi jaoks said loodud reeglite fail **reeglidteine**, mis oli laiendatud nii kolmekohaliste aastaarvude kui ka neljakohaliste aastaarvude vahemikust 1000–1899 jaoks.
3. Kolmanda gruupi moodustasid artiklid sünniaastatega ... –1000 e.m.a. ja 1000–1899 m.a.j. Selle gruupi jaoks said loodud reeglite fail **reeglidkolmas**, mis oli laiendatud ka neljakohalistele aastaarvudele vahemikust 1000–1899.
4. Neljanda gruupi moodustasid artiklid sünniaastatega 1900–... m.a.j. ja lisaks veel artiklid, millega ei olnud sünniaastat määratud. Need artiklid said märgendatud esialgse, muutmata reeglite failiga.
Kuna uued loodud reeglifailid olid kasvavas suunas laiendatud, aga aastad e.m.a. liiguvad ajateljel kahanevas järjekorras, siis oli nende puhul arvestatud ka surma-aastaid.
---
\(^7\) [https://et.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galilei](https://et.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galilei) (Vaadatud 17.02.2017)
Näitena märgendamisest tooks näiteks Karl Suure kohta käiva artikli\(^8\), milles on sünniaastaks märgendatud 740. aastate paiku, märgendades artiklit esialgse, muutmata reeglifailiga tuvastatakse 27 ajaväljendit, milles leidus vaid kahte korrektelt tuvastatud aastaarvu sisaldavat ajaväljendit, mis mõlemad olid sektsoonist "Kirjandus" vastavalt 1906 ja 1999. Märgendades sama artiklit reeglite failiga *reeglidteine*, tuvastatakse aga 63 ajaväljendit, milles oli 41 korrektelt tuvastatud aastaarvu sisaldavat ajaväljendit.
Ajaväljendite märgendamiseks on loodud funktsioon *ajaväljendid*, millele andes ette teksti ja sünni- ja surma-aastad märgendab ta vastavalt ajaväljendid ja tagastab need.
Kuna määramiseks koostatud reeglid koosnevad regulaaravaldistest, siis reeglites sisse viidud muudatused seisnesid enamasti aastarve kirjeldavate regulaaravaldiste muutmisel selles, et tuvastataks arve väiksemaid kui 1900 ka ajaväljenditena. Reeglifailus oli juba olemas reegel, mis eraldi tuvastas sünniaasta vastavalt fraasile sündinud või sünd, ja kuna tegemist oli biograafiatega, siis sai lisatud ka samasugune reegel surma-aasta jaoks, mis tuvastas surma-aastat vastavalt fraasile surnud või surm. Uudistekstide puhul ei tähendaks antud fraasid koos arvuga enamasti kellegi spetsiifilist surma-aastat, aga biograafiate puhul küll. Näitena on toodud joonisel 2. reegel, mis tuvastab kuupäevalisi ajaväljendeid, näiteks nagu *30. detsember 2016* või *11. aprill 1993. aasta*. Joonisel on ülemine reegel esialgsest, muutmata reeglitefailist ja teine, kahe-, kolme- ja neljakohalistele arvudele laiendatud reeglite failist\(^9\).
\[\text{<Muster> KUUPAEV_A KUU /([1][0-9][0-9]|[2][01][0-9][0-9])\.[.]?/ AASTA_V_A? </Muster>}\]
\[\text{<Muster> KUUPAEV_A KUU /([1][0-9][0-9]|[2][01][0-9][0-9]|[1-9][0-9][0-9]|[1-9][0-9])\.[.]?/ AASTA_V_A? P_KR? E_KR?</Muster>}\]
Joonis 2. Reeglite laienduste näide.
Joonisel on näha, et esimeseks tuvastab reegel kuupäeva osa, mille muster on juba eelnevalt regulaaravaldisega kirjeldatud. Seejärel kuu osa, mille muster on samuti juba eelnevalt kirjeldatud. Sellele järgneb aasta numbriline osa, millesse on sisse viidud muudatus, laiendades
---
\(^8\) [https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Suur](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Suur) (Vaadatud 24.11.2016)
\(^9\) Ajaväljendite reeglite täpne kirjeldus - [https://github.com/soras/Ajavt/blob/master/doc/writingRules.txt](https://github.com/soras/Ajavt/blob/master/doc/writingRules.txt) (vaadatud 24.04.2017)
seda regulaaravaldise osa ka kolme-, kahe- ja ka ühekohaliste aastaarvude jaoks. Sellele võib omakorda järgneda aasta tähis ja juurde on lisatud, et võib järgneda ka tähis, mis märgib, kas tegemist on kuupäevaga eKr või pKr.
Kuna ajaväljendite märgendamine on aeganõudev protsess, siis on skriptis kaks funksiooni `koguTekstBiografiatest` ja `filtreeritudTekstBiografiatest`, mis eraldavad kogu etteantud biograafiate failide kaustast artiklitest nime, teksti (kogu või filtreeritud), ajaväljendid ja sünnija surma-aastad. Antud nelikud kirjutatakse funksiooniga `andmedfailidesse`, mis kasutab andmete salvestamiseks Pythoni moodulit `pickle`, uude kausta. Uues kaustas on iga artikli jaoks eraldi fail, mis sisaldab artikli vastavaid andmeid.
### 2.6. Ajaväljendite statistika moodustamine
Ajaväljendite eraldamisele järgnes ajaväljendite põhjal statistika moodustamine. Selleks sai loodud skript `sagedusJaMuusStatistika`. Kuna ajaväljendid said iga artikli jaoks eraldi andmefaili kirjutatud, siis piisab antud skriptis lihtsalt Pythoni moodulit `pickle` kasutades andmed failist loendisse lugemisest. Selleks on loodud funksioon `andmeteLoend`, mis etteantud kaustast kõik failid loendisse lisab.
Iga artikli kohta on loodud ajaväljendite loend, mis koosneb sõnastikest. Antud sõnastikud sisaldavad igaüks infot ühe tekstis esinenud ajaväljendi kohta. Näiteks näide ajaväljendi `22. juuni 1934` ajasemantilist infot sisaldavast sõnastikust on toodud joonisel 3.
```python
{'end': 14, 'start': 0, 'value': '1934-06-22', 'id': 0, 'temporal_function': False, 'text': '22. juuni 1934', 'type': 'DATE', 'tid': 'tl'}
```
Joonis 3. Näide ühe ajaväljendi semantilist infot sisaldavast sõnastikust.
Joonisel on näha, et sõnastikus on toodud ajaväljendi lõpp- (ing. k. `end`) ja alguspunkt (ing. k. `start`) tekstis, ajaväljendi väärtus (ing. k. `value`) ehk kalendriline esituskuju, ajaväljendi identifikaator (ing. k. `id`), ajaväljendi absoluutsust (ing. k. `temporal_function`) või relatiivsust näitav info, ajaväljendi tekst (ing. k. `text`), ajaväljendi tüüp (ing. k. `type`) ja veel ajaväljendi unikaalne identifikaator (ing. k. `tid`).
Ajaväljendite loendi töötlemiseks on loodud funksioon `ajainfo`, mis võtab ette ühe artikli teksti, ajaväljendite loendi ja sünniaastate grupi, kuhu antud artikkel kuulus. Et ajaväljendite loendeid ei peaks mitmeid kordi läbima, on enamik ajaväljendite sõnastike seest uurimist puudutava info
eraldamine ja grupeerimine kõik korraga ühe funksiooni sees ära tehtud. Funksioon loeb näiteks kokku ühes artiklis esinevate kalendrilise toimumisajaga absoluutsete arvu, absoluutsete puhul ka granulaarsuste esinemised, koondab erinevatesse loenditesse ajaväljendite tühbid, ajaväljendite tekstid, ajaväljendite väärtused, absoluutsete kalendriliste toimumisaegadega ajaväljendite aastate väärtused jne. Lisaks on funksioon *ajasagedus*, mis võtab ette kogu korpuse artiklite ajaväljendeid puudutava statistika, mis sai määratud eelnevalt kirjeldatud funksiooniga. Läbides iga artikli kohta üksikud loodud loendid, moodustatakse funksioonis kogu korpuse peale vastavalt statistika tühibile kas sagedusloendid või kokku liidetud loendid. Eraldi on käsitletud veel sünni- ja surma-aastaid puudutavat statistikat, mille jaoks on loodud funksioon *sünnaJaSurmaAastadSagedus*. Kuna sünni- ja surma-aastad olid juba metaandmetena artikliga kaasa pandud, antakse funksioonile kohe ette andmete loend ja moodustatakse koguandmete põhjal vastavalt kas sagedusloendid või muu sünni- või surma-aastaid puudutav spetsiifilisem statistika. Lisaks on funksioonid statistika failidesse kirjutamiseks. Statistika on kirjutatud topelt nii TXT-i failidesse kui ka CSV failidesse. Lisaks sisaldab skript erinevaid funksioone pisemate spetsiifilist statistikat puudutavate detailide arvutamiseks.
2.7 Statistika visualiseerimine
Statistika visualiseerimiseks antud töö jaoks on kasutatud samuti Pythonit. Selleks on loodud skript *graafikud*, mis sisaldab funksiooni nagu näiteks *sünnihistogramm*, *koguaastadhistogramm*, *surmaaastadgraafik* jt. Igas funksioonis on loetud sisse vastavat statistikat sisaldav CSV fail ja loodud ning sätestatud graafik vastavalt vajadusele. Andmete lugemiseks on kasutatud Pythoni teeki Pandas ja visualiseerimiseks graafikute kujule on kasutatud Pythoni teeki Seaborn.
3. Ajaväljendid Vikipeedia biograafilistes artiklites
Antud peatükkis tuuakse ülevaade ajaväljendite kasutusest ja jagunemisest Vikipeedia biograafilistes artiklites. Autor toob peatükis välja enne analüüs tehtud eeldused ajaväljendite kasutuse kohta ning analüüs põhjal toodud järeldused. Vastavalt sissejuhatuses sõnastatud esimesele eesmärgile leitakse peatükis vastused järgmistele uurimisküsimustele:
1. Kuidas jagunevad Vikipeedia biograafilised artiklid ajaliselt sünniaastate põhjal?
2. Kuidas jagunevad ajaväljendid Vikipeedia biograafilistes artiklites liigiti?
3. Millise granulaarsusega ajaväljendeid leidub kõige enam Vikipeedia biograafilistes artiklites?
4. Kuidas jagunevad ja mida näitavad aastaarvulised ajaväljendid Vikipeedia biograafilistes artiklites?
5. Kas ja kuidas mängib ajaväljendite rikkalikkuses rolli ajaperiood, kuhu kuulus Vikipeedia biograafilises artiklis kirjeldatud isik?
Antud peatükis toodud andmed ja statistika on kõik 24. novembril 2016 seisuga, sest siis viidi viimati töö jaoks algusest lõpuni läbi eeltöötlusprotsess. Uurimus on koostatud 33 453 biograafilise artiklist koosneva korpuse peal. Statistika käib artiklite kogutekstidega korpuse kohta, kui just ei ole eraldi mainitud, et mingi osa põhineb välja jätetud lõpusektsoonidega tekstide korpusel. Antud statistika failid on ka toodud kõik lisas 1.
3.1 Sünniaastad Vikipeedia biograafilistes artiklites
Esmane uurimispunkt töös oli välja selgitada, kuidas artiklid jagunevad sünniaastate põhjal. Arvesse võttes infohulga suurenemist läbi ajastute ja ka Vikipeedia olemust, kus artikleid luuakse ja uuendatakse vabalt kasutajate poolt, ning seda, et lisaks infohulga suurenemisele võib artiklite hulgas rolli mängida ka rahvaarvu kasv (rahvaarv 19. ja 20. sajandil mitmekordistus), siis võib eeldada artiklite laialdasemat jagunemist lähisajanditesse, kus enamus on kahekümndast sajandist.
Sünniaasta oli korpuses määramata 1960 artiklik. See moodustab kogu korpusest ligikaudu 5,9%. See annab hea eelduse sünniaastaid kasutades leida artiklite ajapiirid, mida kasutada võrdluses. Varaseim artikkel, millel oli määratud sünniaasta, oli Egiptuse naisvaara Hatšepsut’i kohta käiv
artikkel\textsuperscript{10} sünniaastaga 16. saj eKr. Hiliseim artikkel, millel oli sünniaasta määratud, oli Roots
printsess Estelle’i kohta käiv artikkel\textsuperscript{11} sünniaastaga 2012. Määratud sünniaastatest moodustati
histogramm, mis on kujutatud joonisel 4.
Joonis 4. Sünniaastate histogramm, sünniaastate arv kujutatud logaritmilisel kujul.
Joonisel on kujutatud sünniaastate esinemise arv ehk artiklite arv y-teljal ja aastate jagunemine
x-teljal. Aastaarvud eKr tähistega on märgitud negatiivsetena. Esialgsel histogrammi loomisel
selgus aastast 14. sajandi ja varasemate väga vähene esindatus võrreldes näiteks 20. sajandiga.
Seega on loetavuse tõstmiseks viidud y-telg logaritmilisele kujule [15]. Kui sajandid 6. eKr ja
varasemad on esindatud vaid möne üksiku artikliga, siis sajandid 5. eKr kuni 11. pKr on igauks
juba kaetud mönekümne artikliga. Möningane langus on küll märgata sajanditest 5–9 sajandite ni
1–5, aga see langeb kokku Rooma riigi langusega ja sellele järgnenud vähem allikatega kaetud
ajaga ajaloos. Histogrammil on näha hüppelist suurenemist biograafiate arvus alates 15.
sajandist, mis tõuseb kuni 20. sajandini. Sünniaasta poolest 20. sajandisse kuuluvate artiklite arv
on 22 221, mis moodustab kogu korpusest ligikaudu 66%. Lisaks kuulub sünniaasta poolest 19.
sajandisse 6394 artiklit, mis moodustab kogu korpusest ligikaudu 19%. Artiklid sünniaastaga
sajanditest 15–20 moodustavad kogu korpusest lausa 92,1%. Kui sinna juurde lisada veel
artiklid, millel polnud sünniaastat määratud, jäätab see 14. ja varasemate sajandite hulgaks ainult
\textsuperscript{10} \url{https://et.wikipedia.org/wiki/Hat%C5%A1epsut} (Vaadatud 12.03.2017)
\textsuperscript{11} \url{https://et.wikipedia.org/wiki/Estelle} (Vaadatud 12.03.2017)
2%. Antud jaotus annab ettekujutuse kasutatava meetodi rakendamise võimalikest piiridest. Kuna sünniaastate abil piiritledes on lähisajandites ka enam võimalikke võrdlusobjekte, siis on tõenäolisem leida seoseid lähisajanditesse kuuluvate isikute vahel.
3.2 Surma-aastad Vikipeedias biograafilistes artiklites
Sünniaastate kõrval aitab biograafiliste artiklite ajapiire fikseerida ka surma-aasta, kui see on määratud. Võttes arvesse sünniaastaid, kus jaotus on ülekaalukalt lähisajanditesse koondunud ja moodustab väga suure enamuse 20. sajandist, siis võib ka eeldada, et päris arvestatav hulk isikutest, kelle kohta on Vikipeedias artikkel, on veel elus. Lisaks arvestades Vikipeedias olemust, kus artikleid lisatakse ja uuendatakse jooksvalt, võib eeldada, et enim leidub surma-aastatena just lähiaastaid.
Surma-aasta oli määratmata 16 506 artiklit, mis moodustab uuritavast korpusest ligikaudu 49,3%. Artikleid, millel oli nii surma- kui ka sünniaasta määratmata, oli 1258, mis moodustab kogu korpusest ligikaudu 3,8%. Artikleid, mille surma-aasta oli määratmata, aga sünniaasta oli viimase 100 aasta sees, oli 15 000. See annab põhjust arvata, et päris suur hulk isikuid, kelle kohta on Vikipeedias biograafiline artikkel, on veel elus. Seda asjaolu tuleks arvesse võtta määratledes biograafiliste artiklite ajapiire, kui hakata omavahelisi seoseid leidma. Lisaks on surma-aastate sagedusloendis esimene 100 sagedamana esineva surma-aasta sees kõik aastad 20. või 21. sajandist. Joonisel 5 toodud 10 kõige sagedasemalt esinevat surma-aastat.
Joonisel on y-teljel kujutatud surma-aastad ja x-teljel artiklite arv, milles esines antud surma-aasta. Vikipeedia ja selle artiklite olemusest annab aimu asjaolu, et 10 sagedasema aasta sees on kõik aastad vahemikust 2009–2016. Lisaks on huvitav asjaolu, et esikohal on aasta 1942 ja seitsmendal kohal on aasta 1941, mis on teise maailmasõja aastad. See omakorda läheb kokku Rezniki ja Shatalovi Vikipeedia biograafiateteemalise uurimusega [8], kus ka ingliskeelse Vikipeedia biograafiate surma-aastates peegeldus maailmasõdade mõju.
3.3 Ajaväljendite liigid Vikipeedias artiklites
Kuna EstNLTK ajaväljendite märgendaja jagab ajaväljendid nelja tüübi vahel, siis oli töö üheks uurimisküsimuseks, kuidas ajaväljendid Vikipeedias artiklites antud liikide vahel jagunevad. Eelnevalt oli töö autoril kasutada Siim Orasmaa koostatud ajaväljendite liikide jaotus aja-, ilu- ja teaduskirjandustekstides [16], mis on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Ajaväljendite liigid aja-, ilu ja teaduskirjanduse tekstides automaatse analüüsiga põhjal [16].
| Ajaväljendite liigid aja-, ilu ja teaduskirjanduse tekstides |
|-------------------------------------------------------------|
| **Ajakirjandus** | **Ilukirjandus** | **Teaduskirjandus** |
| DATE Absoluutseid: 9.9% | DATE Absoluutseid: 3.7% | DATE Absoluutseid: 30.1% |
| Relatiivseid: 63.3% | Relatiivseid: 63.2% | Relatiivseid: 52% |
| TIME: 7.1% | TIME: 16.6% | TIME: 1.1% |
| DURATION: 16.8% | DURATION: 13% | DURATION: 15% |
| SET: 2.2% | SET: 3.4% | SET: 1.5% |
Tabelis on välja toodud aja-, ilu- ja teaduskirjanduse tekstides esinenud ajaväljendite jaotus vastavalt osakaalule kogu ajaväljendite arvust. Eraldi on kalendriliste toimumisaegadega ajaväljendite (ing. k. date) puhul toodud absoluutsete ja relatiivsete ajaväljendite osakaal. Tabelist on näha, et tekstiliikide vahelised erinevused ajaväljendite kasutuses tulevad kõige selgemalt esile, vaadates kalendrilise toimumisega (ing. k. date) ajaväljendeid ja täpsemalt just eristades nende vahel absoluutsete ja relatiivsete ajaväljendeid. Lisaks on märgata ka erinevused kellaajalise toimumisajaga (ing. k. time) ajaväljendite kasutuses. Eeldada võib, et Vikipeedia biograafiliste tekstide ajaväljendite jagunemine sarnaneb enam teaduskirjandustekstidele.
Kogu uuritud korpus sisaldas kokku 692 364 ajaväljendit. Ajaväljendite jagunemine eristatavate liikide vahel on toodud tabelis 2.
Tabel 2. Ajaväljendite liigid Vikipeedia biograafilistes artiklites.
| Liik | Osakaal |
|---------------|---------|
| DATE | |
| Absoluutseid | 77.4% |
| Relatiivseid | 8.2% |
| TIME | 0.5% |
| DURATION | 13.7% |
| SET | 0.2% |
Tabelis 2 on samaselt tabelile 1 toodud Vikipeedia biograafiliste artiklite ajaväljendite liikide osakaal kogu ajaväljendite arvust. Koheselt on tabelist märgata suurt erinevust kalendrilise toimumisajaga (ing. k. date) ajaväljendite osakaalus. Tabelist on näha, et enamik antud ajaväljenditest on absoluutseid. See läheb igati kokku asjaoluga, et tegemist on biograafiliste tekstidega. Lisaks tuleb antud asjaolu kasuks artiklitevaheliste seoste leidmisel. Relatiivsete ajaväljendite otsese võrdluse juures on seoste täpne määramine oluliselt raskendatud, sest see, kuidas relatiivseid ajaväljendeid Vikipeedia tekstides automaatselt normaliseerida, vajab veel eraldiseisvat uurimist. Ülejäänud tabeli osas ongi märgata kõige enam sarnast teaduskirjandustekstidele. Ajalise kestuse (ing. k. duration) liiki ajaväljendeid on kõigis tekstiliikides enam-vähem sama palju. Lisaks on märgata teaduskirjandustekstidega võrreldes kellaajalise toimumise (ing. k. time) ja ajalise korduvuse (ing. k. set) ajaväljendite veelgi väiksem osakaal, mis on samuti seletatav asjaoluga, et tegemist on Vikipeedia biograafiliste artiklitega.
3.4 Ajaväljendite granulaarsus Vikipeedia biograafilistes artiklites
Eelmises alapeatükitis selgus, et üle nelja viiendiku ajaväljenditest on aasta, kuu, nädala või päeva täpsustusega kalendrilised toimumisajad. Selle põhjal tekkis ka huvi, kuidas antud ajaväljendid granulaarsuse poolest jagunevad. Kuna antud ajaväljendid jagunesid veel absoluutsete ja relatiivsete vahel ja kuna relatiivsete puhul on tarvilik veel ajateljele paigutamiseks
lisainformatsioon, siis antud peatükis uuris autor vaid absoluutseid ajaväljendeid. Siis saab ka eelduseks võtta, et kitsama granulaarsusega ajaväljend, näiteks päeva täpsustusega, sisaldab ka jämedama granulaarsusega infot, näiteks kuu ja aasta täpsustust, aga nädala täpsustusega ajaväljend ei laiene kuu täpsustusel, vaid ainult aasta täpsustusele.
Kuna tegemist on biograafiliste tekstidega ja Vikipeedia artiklitega, siis eeldus on, et suuremas jaos on ajaväljendid just aasta granulaarsusega. Granulaarsuse poolest jagunemiste osakaal on toodud tabelis 3. Kokku määrati granulaarsus 536 197 ajaväljendil. Granulaarsus määrati vaid kalendrilise toimumisaegade absoluutsetel ajaväljenditel.
Tabel 3. Ajaväljendite granulaarsus Vikipeedia biograafilistes artiklitest.
| Vikipeedia biograafilised artiklid | Osakaal |
|------------------------------------|---------|
| Granulaarsus | |
| Aasta | 77.2% |
| Kuu | 3.3% |
| Nädal | 0.0% |
| Päev | 19.5% |
Tabelis on toodud granulaarsuse jaotuste osakaal eristatud nelja tühi – aasta, kuu, nädal, päev – vahel. Koheselt hakkab silma, et nädala granulaarsusega ajaväljendeid Vikipeedia biograafiates peaegu ei kasutatagi. Neid esines kokku vaid 68 tükki. Lisaks selgus, et aasta granulaarsusega ajaväljendeid on ülkaalukalt kõige enam, mida võis ka eeldada. Peaegu ühe viiendiku moodustavad ka päeva granulaarsusega ajaväljendid. Artiklite võrdlemise ja seoste otsimise näidetel annab jaotus peamiselt teada, et kõige enam peaks just aasta granulaarsusele keskenduma ja võib-olla kuu ja päeva granulaarsusega ajaväljendid laiendama samuti aasta granulaarsusele. Kuna päeva granulaarsusega ajaväljendeid oli pärüs arvestatav hulk, annab see eelduse katsetada ka päeva granulaarsust arvestavate ajaväljendite võrdlemist.
3.5 Aastate jagunemine Vikipeedia biograafiliste artiklite ajaväljendites
Siiani on vaadeldud artiklite jagunemist sünni- ja surma-aastate vahel, ajaväljendite jagunemist liikide vahel ja ajaväljendite granulaarsuste jagunemist. Eeltoodud tulemuste põhjal sobiksiksi üheks keskseks uurimise punktiks võtta aastad Vikipeedia biograafilistes artiklitest. Eeldada võib,
et aastate jagunemine näeb samane välja sünniaastate põhjal artiklite jagunemisega. Aastate uurimiseks sai nagu ka sünniaastate puhul loodud histogramm, mis on toodud joonisel 6.
Joonis 6. Vikipeedia biograafiliste artiklite aastate histogramm.
Joonisel on toodud x-teljel aastad 4000 eKr kuni 4000 pKr. Aastad eKr on märgitud negatiivsetena. Y-teljel on toodud aastate esinemise arv. Y-telg on nagu ka sünniaastate histogrammi puhul viidud logaritmilisele kujule. Koheselt on märgata vörreldes joonisega 4, kus oli kujutatud sünniaastate jagunemine, palju laiem jagunemine. Lähemal uurimisel selgus, et aastate 22. sajandist ja hilisemate puhul on peamiselt tegemist valetuvastustega, mida oli ka eeldada, vaadates nende hulka ja arvestades, et tegemist on biograafiliste artiklitega. Ajaväljendid 16. sajandist eKr ja varasemate puhul polnud aga enamasti tegu valetuvastustega, vaid leidus lihtsalt hulk biograafiad nendest sajanditest, millel polnud sünniaastat määratud, aga antud perioodide ajaväljendeid oli kasutatud. Järgmisena on näha vörreldes sünniaastate histogrammiga kordades suurem esinemiste arv, mida oli ka oodata, arvestades, et sünniaastaid esineb vaid üks iga artikli kohta, aga ajaväljendeid enamiku artiklite puhul rohkem. Kui vaadata kasvutrende, on vördluses sünniaastate histogrammiga märgata selgeid sarnasusi. Näha on sajandite 5-1 eKr suurem esindatus vörreldes varasemate eKr sajanditega. Lisaks on märgata rõõningane langus 6. sajandi paiku. Sarnaselt sünniaastatega on ka selged kasvutrendid alates 11.
sajandist, mis kulmineerib suurema enamusega 20. sajandist. Erinevustena tuleb välja, et kasvupunktid on isegi mõnevõrra tihedamad, millest võib järeldada, et lisaks artiklite arvule aastate lõikes suurenes ka ajaväljendite arv nendes artiklites. Lisaks on märgata suurt osa ajaväljendeid 21. sajandist, mida võis ka oodata, arvestades Vikipeedia olemust. Vördluses sünniaastate histogrammiga saab välja tuua ka sajandite 1–5 pKr nähtavalts suurema esindatuse vörreldes sajanditega 1–5 eKr, millest järeldub, et antud vahemikust artiklid sisaldavad enam ajaväljendeid ja on seega põhjalikumad.
Eeltöötuse peatükit oli välja toodud, et töö jaoks loodi kaks andmehulka. Üks, mis sisaldab artiklite kogutekste ja ajaväljendite, ning teine, milles on osa artiklite lõpus olevaid sektsoone välja jäetud. Väljajätmise eelduseks oli, et väheneb valemärgenduste ja ajaväljendite, mis otseselt artiklit puudutava isikuga seotud pole, hulk. Tabelis 4 on seega toodud lisaks kogu tekstile hulgas esinenud aastate osakaalule ka välja jäetud sektsoonidega tekstile hulgas esinenud aastate osakaal.
Tabel 4. Kogu tekstile ja välja jäetud lõpusektsoonidega tekstile aastate osakaal sajandite kaupa.
| Ajaperiood | Kogu tekstile aastaid – osakaal | Välja jäetud sektsoonidega tekstile aastaid – osakaal |
|---------------------|---------------------------------|------------------------------------------------------|
| 21. sajand | 132 817 – 24.8% | 100 768 – 23.0% |
| 20. sajand | 302 671 – 56.4% | 257 658 – 58.8% |
| 19. sajand | 43 787 – 8.2% | 36 559 – 8.3% |
| 11.–18. sajandid | 51 702 – 9.6% | 39 340 – 9.0% |
| 1.–10. Ssajandid | 4 055 – 0.8% | 2 901 – 0.7% |
| eKr sajandid | 834 – 0.2% | 828 – 0.2% |
| 22. sajand ja hilisemad | 331 – 0.1% | 135 – 0.0% |
Tabelis on toodud aastaarvuliste ajaväljendite jagunemise osakaal sajandite kaupa, kus mõned sajandid on veel andmete esitamise selguse huvides grupeeritud. Tabelis on iga grupi kohta toodud nii esinemiste arv kui ka osakaal. Nagu ka joonisel 6 kujutatud histogrammi põhjal oli aru
saada, moodustavad suurema osa aastad sajanditest 20 ja 21. Vikipeedia ja selle biograafiliste artiklite olemust kinnitab veelgi enam just 21. sajandi aastatele viitavate ajaväljendite vägagi suur osakaal, arvestades, et käimas on alles 17. aasta 21. sajandist. Kogu- ja filtreeritud tekstide võrdluses on märgata arvu põolest vähememist köigis gruppides. Köige väiksem on vähemine eKr aastate puhul, mida oli oodata. Köige olulisemat vähememist osakaalu mõttes on märgata 21. sajandist aastate puhul, mida võis ka eeldada, arvestades filtreeritud sektsoione. Huvitav on see, et on märgata ka selged vähememised sajandite 1.–18. aastates. See omakorda annab aimu, et märgendusreeglite lõdvemaks muutmine tõi kaasa ka valemärgenduste suurenemise nende sajandite aastates, kuna antud aastaarvuliste ajaväljendite erilist esinemist välja jäetud lõpusektsoonides ei olnud eeldatav ja nende erilist esinemist välja jäetud lõpusektsoonides ei tähelepanu ka töö autor.
Antud aastate jaotuse põhjal on näha, et huvipakkuvamad on just lähisajandid, sest need moodustavad niivõrd suure osa ajaväljenditest. Huvitav on just jälgida, kas sarnaseid kasvutrende on märgata ka läbi lähisajandite kümnendite. Joonisel 7 ja joonisel 8 on toodud vastavalt 19. sajandi ja 20. sajandi aastate jagunemine kümnenditesse.
Joonis 7. 19. sajandi Vikipeedia biograafilistes tekstides esineneud aastate jagunemine.
Joonisel on toodud x-teljel 19. sajandi kümnendid ja y-teljel antud kümnendist esinenud aastate arv. Jooniselt on näha, et aastate jagunemine sajandi esimesel poolel on jagunemine üsnagi vordne. Kasvu on märgata alles 1860ndatest ja see jääb stabiilselt kuni 1890ndateni.
Joonis 8. 20. sajandi Vikipeedia biograafilistes tekstides esineneud aastate jagunemine.
Joonis 8 on samasuguse ülesehitusega, aga käib 20. sajandi kümnendite kohta. Võrreldes 19. sajandi kümnendi jaotusega on arvud kordades suuremad. Kõige selgemalt jääb silma just 1990ndate osakaal võrreldes teiste kümnenditega. Seda oli mõneti ka oodata, arvestades jällegi Vikipeedia olemust ja infohulga kasvu. Stabiilset kasvu on ka antud kümnendite puhul märgata alates 1910ndatest kuni 1940ndateni. Sellele järgneb 1950ndates selge langus, mida annab arvatavasti taaskord seletada just teise maailmasõja mõjuga. Sellele järgneb stabiilne kasv kuni 1990ndateni, kus toimub juba oluline kasv.
Kolmandaks olulisemalt esindatud sajandiks oli käesolev ehk 21. sajand. Oodatult moodustavad 21. sajandi jaotusest 99,6% esimesed kaks kümnendit. Tõusu võrreldes 1990ndatega on märgata ka 2000ndate kasutuses. 2000ndaid aastaid oli kokku 88 871. Käesolevast kümnendist ehk 2010ndatest oli 43 357. Antud langus on täiesti loogiline, arvestades, et käesolev kümnend on alles käimas.
3.6 Vikipeedia biograafiliste artiklite ajaväljendite rikkalikkus
Omar Alonso jt [2] pakkusid oma töös välja ühe dokumendi mõõdana ajaväljendite alusel nn dokumendi ajaväljendite rikkuse. Nende töös oli antud mõõt defineeritud kui dokumendis esinenud ajaväljendite arv jagatud kogu korpuse ajaväljendite arvuga. Põhimõtteliselt väljendab mõõt dokumendi ajaväljendite osakaalu võrreldes kogu korpuse dokumentidega.
Seega võib antud töös uurimispunktina kasutada ajaväljendite rikkalikkust. Eelnevalt on alapeatükkides välja toodud artiklite jagunemine sünniaastate järgi, mis näitas artiklite hulga selget kasvu alates sünniaastatega 11. sajandist. Lisaks on välja toodud aastaid sisaldavate ajaväljendite jagunemine, mis näitab veel selgemini sarnast kasvu läbi sajandite. Antud tulemuste põhjal tekkis küsimus, kas sünniaastate põolest hilisemad artiklid on ka kõrgema ajaväljendite rikkalikkusega. See tähendab, et kas nad sisaldavad enam ajaväljendeid. Joonisel 9 on toodud artiklite sünniaastate põhisel jagunemisel ajaväljendite arvude graafik.
Joonis 9. Ajaväljendite arv artiklitest sünniaastalise jagunemise põhjal.
Joonisel on x-teljel toodud sünniaastad alates 1500 eKr kuni 2000. Aastad eKr on märgitud negatiivsetena. Y-teljel on toodud ajaväljendite arv 0 kuni 1400. Jooniselt on välja jäänud kolm artiklit vastavalt 1900, 2500 ja 3100 ajaväljendiga, seda põhjusel, et ülejäävud jagunemine oleks selgemalt nähtav. Iga punkt tähistab ühte artiklit. Joonisel on loetavuse huvides ajaväljendite rikkalikkuse asemel toodud ajaväljendite arv, kuna töödeldud korpus oli niivõrd suur, et rikkalikkuse määrad tulid jagamisel liiga väikesed ja logaritmilisele skaalale oleks olnud liialt suur oht kaotada tõlgendatavus. Joonisena näevad rikkalikkuse ja ajaväljendite arvude jagunemine niikuinii identsed välja, kuna rikkalikkus määrati nii, et ajaväljendite arv artiklis
jagati kogu korpusse ajaväljendite arvuga, ja kuna kogu korpusse ajaväljendite arv on iga artikli puhul sama, siis on põhimõtteliselt lihtsalt see ajaväljendite arvu jagamise osa ära jäetud.
Jooniselt paistab selgemini välja artiklite, mis sisaldavad üle 200 ajaväljendi, jaotus. Selge on, et antud ajaväljendid esinevad peamiselt just artiklitest, mis algavad sünniaastaga 1000 ja hiljem. Aga samas on nende jagunemine niivörd hajunud, et mingeid väga selgeid järeldusi ajalise jaotuse ja nende artiklite rikkalikkuse põhjal teha ei saa. Küll on aga artiklite, mis sisaldavad alla 200 ajaväljendi, jaotusest märgata, et umbes aasta 1000 paiku on lisaks paigutuse tiheduse kasvule näha ka ajaväljendite arvu kasvu nendes tihedamalt paiknevate artiklite hulgas. Antud jaotus ei näita küll, et sünniaastate põhjal lähisajandite artiklid on kindlasti kõrgema ajaväljendite arvuga, sest artikleid lähisajanditest on niivörd rohkem ja suur hulk neist võib olla ka madala ajaväljendite arvuga. Küll aga on jaotusest näha, et alates aastast 1000 edasi liikudes kasvab artiklite arv, mis sisaldavad rohkem ajaväljendeid ehk millel on kõrgem ajaväljendite rikkalikkus. Jooniselt paistev lähisajandite artiklite, mis sisaldavad ka näiteks 20 või enam ajaväljendit, küllaltki tihe paigutus näitab, et moodustades korpust, mille peal testida võrdlemismeetodit võib sätestada ka kõrgema ajaväljendite piiri ehk lävendi, milles rohkem ajaväljendeid võiks dokument võrdlemiseks sisaldada. Seda eesmärgil, et iga artikli puhul oleks võrdlemisalust materjali piisavalt.
4. Seotud või sarnaste artiklite leidmine ajaväljendite alusel
Antud peatüki analüüsitakse vördlusmeetodit, mida kasutati seotud artiklite leidmiseks. Kirjutatakse ka antud meetodi testimisest ja antakse esialgne hinnang meetodile arvestades ajaväljendite põhjal leitud sarnastes artiklites kujutatud inimeste vahel seotust.
Eelnevas peatükis toodud andmed ja analüüs tõid esile, millised ja millisel määral ajaväljendid Vikipeedia biograafilistes artiklitest võrdluseks sobivad. Kuna valdav enamus on just kalendrilise toimumisajaga ajaväljendid, siis see tähendab, et need saab paigutada ajateljele ja nende kokkulangemine ütleb palju enam, kui näiteks ajaliste korduvuste või ajaliste kestuste puhul. Lisaks on valdav enamus nendest absoluutsed ajaväljendid, mis ei vaja ajateljele paigutamiseks lisainfot ja seega sobivad võrdlemisaluseks paremini kui relatiivsed. Seega seoses alapeatüki 1.2 kirjeldatud probleemidega, mis võivad relatiivsete ajaväljendite puhul võrdlemisel ilmneda, on antud töös artiklite võrdlemisel relatiivsed ajaväljendid välja jäetud. Lähisajandite ajaperioode kirjeldab palju suurem hulk artikleid ja seega on lähisajanditest artikleid valides rohkem materjali, millega võrrelda. Lisaks just lähisajandite puhul on suurem hulk artikleid, mis on küllaltki suure ajaväljendite rikkalikkusega ehk sisaldavad vähemalt näiteks 10 või 15 ajaväljendit, mis tagab just lähisajandite artiklite puhul selle, et leidub piisavalt võrdlemisalust materjali ehk antud juhul ajaväljendeid.
4.1 Vördlusmeetod leidmaks sarnaseid artikleid ajaväljendite alusel
Vördlusmeetodi baasiks võeti alapeatüki 1.3 kirjeldatud Omar Alonso jt [2] esitatud raamistik. Kuna tegemist on köigi artiklite puhul biograafiliste artiklitega, siis alampiiriks ja ülempiiriks on võetud vastavalt sünni- ja surma-aasta, erinevalt nende raamistikust, kus alampiiriks ja ülempiiriks olid vastavalt ajateljal varaseim ja hiliseim dokumendis esinenud ajaväljend. Kui surma-aasta ei olnud määratud ja kui sünniaasta oli viimase 100 aasta sees, siis ülempiiriks võeti aasta 2016. Kuna võrdlemiseks tuleb nende raamistiku järgi viia ajaväljendid samale granulaarsusele, siis antud töö kontekstis tähendaks see aastalise granulaarsusega ajaväljendite võtmist aluseks ja kuu- ja kuupäeva granulaarsusega ajaväljendite laiendamist aasta granulaarsusele. Töö käigus katsetas autor esialgu otseselt Omar Alonso jt [2] raamistikus välja pakutud valemit kahe artikli vahelise sarnasuse määramiseks. Seejärel, et vähendada juhuslikkust, mis tuleneb vaid aasta granulaarsusega ajaväljendite kokkulangemistel, otsustas autor sisse viia mõned muudatused, jättes küll kauguse arvutamise valemi olemuse ja
tööpõhimõtte samaks. Artiklite vahelise sarnasuse arvutamiseks, testimiseks ja hindamiseks on loodud skript *sarnased*.
Esimene erinevusena on see, et võrdlemisaluste gruppidena ei moodustata grupid alampiirist ülempiirini, vaid vastava granulaarsusega ajaväljendite põhjal, mis artiklis esinevad. Näiteks võttes granulaarsuseks aasta granulaarsuse, sisu on esimene artikkel järgmine: see sisaldab aastaarvulisi ajaväljendeid, mille loend on toodud *artikkel1Aastad*, mis koosneb elementitest $b_0, b_1, \ldots, b_{m-1}$ ehk näiteks 1898, 1917, 1917, 1918, 1920, 1924, 1925, ja teine artikkel on järgmine: see sisaldab aastaarvulisi ajaväljendeid, mille loend *artikkel2Aastad*, mis koosneb elementitest $c_0, c_1, \ldots, c_{p-1}$ ehk näiteks 1901, 1909, 1917, 1917, 1918, 1919, 1924, 1924, 1928, 1931. Nende kahe artikli alusel moodustatakse võrdlemisalused grupid kahe loendi ühendit kujutavast hulgast ehk näiteks moodustatakse hulk *esinevadAastad*, mis sisaldab elemente $a_0, a_1, \ldots, a_{n-1}$, mis antud näite puhul on järgmine: 1898, 1901, 1909, 1917, 1918, 1919, 1920, 1924, 1925, 1928, 1931. Elemendid on alati järjestatud kasvamise järjekorras. Loendis võib sama element mitu korda esineda, hulgas ei või. Seejärel leitakse kahe artikli vahel aastaarvuliste ajaväljendite kaugus sarnaselt alapeatükitis 1.3 toodud valemis (1) esitatud loogikaga. Joonisel 10 toodud lõik koodist, kus on kujutatud kahe artikli vahel aastaarvuliste ajaväljendite põhjal kauguse leidmine.
```python
for i in range(0, len(esinevadAastad)):
vahesum = 0
for j in range(0, i+1):
a = esinevadAastad[j]
vahesum += artikkel1Aastad.count(a) - artikkel2Aastad.count(a)
kaugus += abs(vahesum)
```
Joonis 10. Näide aastaarvuliste ajaväljendite põhjal kahe artikli vahel kauguse arvutamisest Jooniselt on näha, et kood koosneb kahest tsüklist. Esimene tsükkkel kujutab valemis (1) kujutatud esimest summat nullist kuni hulga *esinevadAastad* elementide arvuni ehk $n$-ini. Esimese summa liidetavad on, sarnaselt valemi (1) teisele summale, omakorda absoluutväärtsused summadena $j$-ist $i$-ni, mis on kujutatud teise tsüklina. Selle sees kujunevad vahesumma elemendid vastavalt esialgu grupi $a_i$, ehk toodud näites aasta 1898, esinemiste arv esimeses artiklis lahutada esinemiste arv teises artiklis. Ja niimoodi edasi, vastavalt $j$ suurenedes vörreledes grupi $a_j$ esinemiste arv esimeses artiklis lahutada esinemiste arv teises artiklis, kuni viimase grupini ehk $a_{n-1}$ ehk antud näites aasta 1931. Vastav summa, mis on kujutatud kui muutuja
kaugus viitabki kahe artikli vahelisele kaugusele aastaarvuliste ajaväljendite alusel. Mida rohkem on kokku langevaid või lähestikuseid ajaväljendeid, seda väiksem tuleb kaugus.
Teise erinevuseena on see, et kaugus ei leita mitte ainult kõige laiemaa granulaarsusega ajaväljendite alusel, vaid vaadetakse nelja erinevat hulka. Lisaks aastaarvulistele ajaväljenditele leitakse kaugus veel kuu granulaarsusega ajaväljenditel, kuupäeva granulaarsusega ajaväljenditel ja ka ajavahemikel. Seega leitakse meetodi sees nelj kaugust täpselt sama struktuuri alusel, nagu sai kirjeldatud aastaarvuliste ajaväljendite näite puhul. Erinevuseks on vaid, et vaadeldakse hulkasid - esinevadAastadKuud, mis koosnevad vörreldavates artiklites esinevatest kuu granulaarsusega ajaväljenditest; esinevadAastadKuudKuupäevad, mis koosnevad vörreldavates artiklites esinevatest kuupäeva granulaarsusega ajaväljenditest; ja esinevadAjavahemikud, mis koosnevad vörreldavates artiklites esinevatest ajavahemikest. Lisaks vaadeldakse ainult absoluutseid ajaväljendeid, mis tähendab, et kitsama granulaarsusega ajaväljendid on esindatud ka laiemaa granulaarsusega hulkades ehk näiteks kuupäeva granulaarsusega ajaväljend 1936-05-22 esineb nii kuu granulaarsusega ajaväljendite hulgas kujul 1936-05 ja aastalise granulaarsusega ajaväljendite hulgas kujul 1936. Samamoodi esinevad ajavahemike otspunktid teistes hulkades. Antud laiendused on tehtud põhjusel, et suurendada kuupäeva ja kuu granulaarsusega ajaväljendite kokkuluangemiste möju artiklite sarnasemaks tegemisel. Kui kuupäeva granulaarsusega ajaväljend langeb kokku nii aastaarvuliste ajaväljendite põhjal kauguse arvutamisel, kuu granulaarsusega ajaväljendite põhjal kauguse arvutamisel kui ka kuupäeva granulaarsusega ajaväljendite põhjal kauguse arvutamisel, siis tähendab, et kaugus tuleb madalam kolmes arvutatavas kohas, mis tõstab kitsama granulaarsusega ajaväljendite väärust.
Kolmandaks kuna uurimus näitas, et aasta granulaarsusega ajaväljendide on ülekaalukalt kõige rohkem ja kuna nad pole nii spetsiifilised, siis langevad nad ka tihedamini kokku. Seega on kuu granulaarsusega, kuupäeva granulaarsusega ja ajavahemike põhjal arvutatavad kaugused läbi korrutatud teguriga, mis sõltub kahe artikli peale esinevate aastaarvuliste ajaväljendite arvust, mis on jagatud siis vastavalt kahe artikli peale esinevate kuu granulaarsusega ajaväljendite või kuupäeva granulaarsusega ajaväljendite või ajavahemike arvuga. Ehk siis kuupäeva granulaarsuste põhjal arvutatud kaugus korrutatakse läbi täisarvulise teguriga, mis saadakse hulga esinevadAastad elementide arvu jagamisel hulga esinevadAastadKuudKuupäevad arvuga. Kuna kuupäeva granulaarsusega ajaväljend on alati laiendatuna aasta granulaarsusele toodud ka
hulgas esinevadAastad, on hulk esinevadAastad alati suurem või võrdne hulgaga esinevadAastadKuudKuupäevad. See korrutamine normaliseerib mõnevõrra kuupäeva granulaarsusega ajaväljendite põhjal leitud kaugust aastalise granulaarsusega ajaväljendite põhjal leitud kaugusega vastavalt hulkade suuruse erinevusele. See kordajaga korrutamine aitab arvesse võtta kauguse arvutamisel natukene ka artiklite ülesehitust just vastavate ajaväljendite sisalduse mõttes. Näiteks vaadates kolme artiklit ja möeldes ainult nende vaheliselt arvutatavale ajavahemike kaugusele, kui esimesed kaks artiklit sisaldavad mölemad ühte ajavahemikku, mis omavahel ei kattu ja kolmas ei sisalda ühtegi ajavahemikku, siis vastavalt valemile ajavahemike põhjal arvutatav kaugus nende köigi vahel tuleb sama ehk 1. Aga kuna esimesed kaks artiklid sisaldavad mölemad ühte ajavahemikku, siis nad on ülesehituselt sarnasemad ja kuna nende vahel on hulga esinevadAjavahemikud elementide arv suurem, siis sellest tulenevalt korrutatav tegur väiksem, mis lõpptulemuses tagab, et nende vaheline kaugus on väiksem kui näiteks esimese ja kolmanda artikli kaugus.
Kahe artikli vaheline kogukaugus on leitud nende nelja mainitud arvutatava kauguse summana. Skript sarnased sisaldab funktsiooni kaugusfunktsioon, mis saab argumentideks kaks artiklit ja seejärel tagastab nendevahelise kauguse vastavalt kirjeldatud meetodile. Kirjeldatud võrdlusmeetodi olemus ja loodud kaugusfunktsiooni esitus on toodud kui pseudokood 1.
**Pseudokood 1.** Kaugusfunktsioon ajaväljendite põhjal kahe artikli vahelise kauguse leidmiseks.
```python
kaugusfunktsioon(a1,a2):
a_0,a_1,...,a_n = {a1.aastad} U {a2.aastad}
b_0,b_1,...,b_m-1 = {a1.kuud} U {a2.kuud}
c_0,c_1,...,c_o-1 = {a1.päevad} U {a2.päevad}
d_0,d_1,...,d_p-1 = {a1.ajavahemik} U {a2.ajavahemik}
kaugusAasta = Σ_{i=0}^{n-1} |Σ_{j=0}^{i} (a1.aastad.count(a_j) - a2.aastad.count(a_j))|
kaugusKuu = Σ_{i=0}^{m-1} |Σ_{j=0}^{i} (a1.kuud.count(b_j) - a2.kuud.count(b_j))|
kaugusKuupäev = Σ_{i=0}^{o-1} |Σ_{j=0}^{i} (a1.päevad.count(c_j) - a2.päevad.count(c_j))|
kaugusAjavahemik = Σ_{i=0}^{p-1} |Σ_{j=0}^{i} (a1.ajavahemik.count(d_j) - a2.ajavahemik.count(d_j))|
kaugusKuu = kaugusKuu * int(n/m)
kaugusKuupäev = kaugusKuupäev * int(n/o)
kaugusAjavhemik = kaugusKuu * int(n/p)
kaugus = kaugusAasta + kaugusKuu + kaugusKuupäev + kaugusAjavahemik
return kaugus
```
Funktsioon saab sisendiks kaks artiklit $a1$ ja $a2$, millele on mölemal määratud loendid – $aastad$, aastaarvuliste ajaväljendite jaoks; $kuud$, kuu granulaarsusega ehk aasta ja kuu osast koosnevate ajaväljendite jaoks; $päevad$, kuupäeva granulaarsusega ehk aasta ja kuu ja kuupäeva osast koosnevate ajaväljendite jaoks; $ajavahemik$, ajavahemikkude jaoks. Loogeliste sulgudega ümbritsetmine tähistab hulga võtmist ehk ära jäetakse elementide kordused. Funktsioon $count$ tähistab vastavast loendist elemendi esinemiste arvu võtmist, kus võetav element on toodud sulgude sees. Funktsioon $int$ tähistab vastavalt sulgude sees toodud osast täisarvu osa võtmist. Pseudokoodis toodud jadad – $a_0,a_1,...,a_{n-1}$; $b_0,b_1,...,b_{m-1}$; $c_0,c_1,...,c_{o-1}$; $d_0,d_1,...,d_{p-1}$ tähistavad vastavalt hulkasid, mis meetodi kirjelduses ja implementatsioonis olid kirjeldatud kui $esinevadAastad$, $esinevadAastadKuud$, $esinevadAastadKuudKuupäevad$ ja $esinevadAjavahemikud$. Antud hulkades on kõikides elemendid ehk ajaväljendid järjestatud ajateljal varaseimast hiliseimani. Pseudokoodis toodud kaugused, mis on toodud summana, on kõik realiseeritud vastavalt joonisel 10 toodud näitele. Ridadel 10 kuni 12 on näha vastavalt kordajaga läbikorrutamised, mis koodis realiseeruvad vaid juhul, kui vastavad hulkade pikkused $m$, $o$, $p$ on nullist suuremad.
4.2 Meetodi esimene testimine
Seoses valetuvastustega ja biograafias kujutatud isikuga mitte seotud ajaväljenditega (kirjeldatud alapeatükis 2.3), kasutati testimiseks ja hindamiseks korpus, milles olid lõpusektsoonid „kirjandus“, „välislingid“, „viited“ ja „publikatsioon“ välja jäetud. Esialgse testimise käigus selgus, et eriti just kirjanike kohta käivate biograafiliste artiklite puhul, kus on pikad teoste loetelud, on küll väga tihti just aastaarvuliste ajaväljendite puhul kokkulangevusi, aga kuna tegemist on just teoste ilmumisaastatega, mida on artiklite vahel väga keeruline seostada ja mis tihtipeale võib negatiivselt mõjutada tulemusi, seega korrati välja jäetud sektsoonidega korpuse moodustamise protsessi, millesse oli juurde lisadtud välja jäetavate märksõnade hulka ka „väljaanded“ ja „teos“.
Kuna statistika moodustamiseks loodud korpused sisaldavad kõiki ajaväljendeid ühes loendis, aga võrdluseks kasutati ainult absoluutseid kalendrilise toimumisajaga ajaväljendeid ja ajavahemikke, millede otspunktid olid absoluutsed ajaväljendid, siis skriptis $sarnased$ on loodud funktsioon $artiklist$, mis võtab argumendiks artikli faili statistika jaoks moodustatud korpusest. Funktsioonis koostatakse neli loendit – $aastad$, mis sisaldab kõiki artiklis esinevaid aastaarvulisi ajaväljendeid; $aastadKuud$, mis sisaldab kõiki aastast ja kuust koosnevaid ajaväljendeid;
aastadKuudKuupäevad, mis sisaldab kõiki aastat, kuust ja kuupäeva koosnevaid ajaväljendeid; ajavahemikud, mis sisaldab kõiki ajavahemikke, kus otspunktid on absoluutsed ajaväljendid. Lisaks kõik kitsama granulaarsusega, näiteks kuupäeva granulaarsusega ehk aastast, kuust ja kuupäeva koosnevad ajaväljendid esinevad ka laiemas granulaarsusega loendis ehk aasta osa sisaldub aastate loendis. Samuti määratakse funktsiionis alampiir ja ülempiir vastavalt sünni- ja surma-aastatele. Kuna alam- ja ülempiire pole kasutatud mitte vörreldavate gruppide moodustamiseks, vaid lihtsalt määramiseks, kas artiklite eluperioodid langesid kokku ja läbi selle kas on üldse mõtet artiklite kaugust mööta, siis eeldusel, et esimene 15 eluaasta jooksul suuremal osal isikutel puuduuvad saavutused või sündmused, mida selgelt seostada teiste artiklitega, on alampiiris sünniaastale veel liititud 15. Sellega üritab autor kitsendada vördlemispüire, mis on määratud alam- ja ülempiiride põhjal, et vältida ebavajalike kauguste leidmist. Funktsioon tagastab seitsmest kauguse ja sarnaste artiklite leidmiseks vajalikust osast koosneva muutuja. Tagastatakse artikli nimi, alumine piir, ülemine piir, aastate loend, aastate ja kuude ajaväljendite loend, aasta ja kuu ja kuupäeva ajaväljendite loend, ajavahemike loend.
Järgmisena, et kogu aeg ei peaks kordama kogu ajaväljendite hulgast vajalike eraldamist ja grupeerimist, on loodud funktsioon moodustakorpus. Funktsioonil on viis argumenti. Köigepealt kaust, mille põhjal vördluskorpus moodustatakse ehk välja jäetud sektsiionidega korpusse kaust. Teisena kaust, kuhu vördluskorpus kirjutatakse. Kolmandana aastaarvuliste ajaväljendite arv ehk minimaalne aastaarvuliste ajaväljendite arv, mida artikkel peab sisaldama. Seda põhjusel, et garanteerida, et iga vördluskorpuses artikkel sisaldaks piisavalt vördlemismaterjali. Neljandaks ja viiendaks vastavalt sünnivahemike alumine ja ülemine piir ehk vahemik, millesse peab artikli sünniaasta jäädma, et saaks uurida kindlaid ajaperioode. Vastavalt uurimuse tulemusele keskenduti testimisel ja hindamisel just 19. ja 20. sajandist sünniaastatega artiklitele. Esialgu testiti ka varasemaid perioode, aga nagu eeldada võis, ei leidunud nende puhul piisvalt vördlusmaterjali.
Vördluskorpusest sarnaste artiklite leidmiseks on loodud funktsioon leiaSarnased, mis võtab argumentideks artikli, millele otsitakse sarnaseid, vördluskorpuse, mille seast sarnaseid artikleid otsitakse ja ka ajaväljendite miinimumarvu, mis peavad kahe artikli vahel kattuma, et kaks artiklit omavahel sarnaseks lugeda. Seda põhjusel, et kuna väga palju on tegemist juhuslike kokkulangevustega ja eesmärgil, et suurendada tõenäosust, et tegemist ei ole juhusliku
kokkulangevusega. Funktsioon määrab antud artikli ja võrdluskorpuse artiklite vahel kaugused kasutades *kaugusfunktsiooni*. Funktsioon määrab kauguse vaid juhul, kui võrdluskorpuse artikli alumine või ülemine piir jääb argumendina antud artikli alumise ja ülemise piiri vahele. Funktsioon reastab viis sarnasemat vastavalt viie väikseima kauguse järgi ja väljastab ekraanile nende artiklite nimed, kaugused ja ka hulga ajaväljenditega, mis kahe artikli vahel kattusid.
Esialgne meetodi testimine toimus juhuslikult valitud artiklite abil. Koheselt selgus, et kui artiklid on kauguse põolest sarnased, ei tähenda, et artiklitest kujutatud isikud tingimata seotud oleks. Väga suur osa sellest tulenes just aastaarvuliste ajaväljendite kokkulangemiste juhuslikkusest, mis oli ka üheks peamiseks põhjuseks, miks kauguse arvutamisel said juurde lisatud ka kuu, kuupäeva granulaarsusega ajaväljendid ja ajavahemikud. Samas, kuna aasta granulaarsusega ajaväljendite leidub lihtsalt nii palju enam ja lisaks on ka nende kokkulangemine kordades töenäolisem, siis alati pole nendest lisatäpsustustest kasu. Lisaks pole mingeid garantiisisid, et artiklile leidub üldse viis sarnast artiklit, mille vahel isikud otseselt seotud oleks või seotus on mingis nii kitsas ajalises piiris ja ülejäänud artikli osad on niivõrd erinevad, et kauguse põhjal ei tule need artiklid esile. Küll aga märkas töö autor ka mitmeid positiivseid tulemusi, kus valitud artikli puhul sai väita, et kõik viis ajaväljendite kauguse põhjal leitud artiklit sai ühel või teisel moel valitud artikliga siduda.
Näiteks Julius Ellandi, kes oli 20. sajandi esimene poole Eesti ja Saksamaa sõjaväelane, kohta käiva artikli\(^{12}\) puhul olid kauguse põolest sarnasemad viis artiklit, kus isikud olid kõik samuti sõjaväelased samast ajaperioodist. Näiteks üks nendest viiest oli Hans Hirvelaan\(^{13}\), kes oli samuti sama ajaperioodi Eesti sõjaväelane. Artiklite puhul on näha seoseid just läbi suuremate sündmuste, nagu näiteks Eesti vabadussõda või esimene maailmasõda, kus sündmused on läbi paljude ajaväljendite hästi artiklis välja toodud ja läbi selle ka ajaväljendite põhjal arvutatavad kaugused on väiksemad. Lisaks võib näha selgeid sarnasusi artiklite ülesehituses välja toodud sektsioonides, artikli pikkustes ja ajaväljendite kasutuses ja olemuses.
Teise huvitava näitena tooks välja Nikolai Ogarkovi, kes oli 20. sajandi Nõukogude Liidu sõjaväelane, kohta käiva artikli\(^{14}\). Ja samuti kõigi viie sarnasema artikli puhul olid isikud
---
\(^{12}\) [https://et.wikipedia.org/wiki/Julius_Ellandi](https://et.wikipedia.org/wiki/Julius_Ellandi) (Vaadatud 30.04.2017)
\(^{13}\) [https://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Hirvelaan](https://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Hirvelaan) (Vaadatud 30.04.2017)
\(^{14}\) [https://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Ogarkov](https://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Ogarkov) (Vaadatud 30.04.2017)
Nõukogude liidu sõjaväelased ja mis võib-olla veelgi huvitavam, on asjaolu, et nii Ogarkov kui ka kõik viis sarnasemat isikut olid auastmelt Nõukogu Liidu marssalid. Näiteks üks neist viiest oli Pjotr Koševoi\textsuperscript{15}. Samuti on lisaks sõjaväelisele seosele artiklite vahel näha ka selgaid sarnasusi artiklite ülesehituses nii sektssioonides kui ka ajaväljendite kasutuses ja tüüpides.
Kolmanda huvitavama näitena tooks välja August Alekorsi, kes oli 20. sajandi Eesti kohtunik, kohta käiva artikli\textsuperscript{16}. Samuti nagu eelnevate näidete puhul oli selgaid seoseid märgata kõigi viie kauguse poolest määratud sarnasema artikli puhul. Artiklite ülesehituses olid taaskord jällegi selged sarnasused, kuna kõik artiklid olid ühelõigulised, küllaltki lühikesed ja koosnesid ajaväljendite poolest peamiselt ajavahemikest. Kuigi artiklid ei olnud nii väga põhjalikud, kui sõjaväelaste näite puhul, sai siiski selgaid näiteid tuua nende kohta kus artiklite puhul kattuvad õpinguaastad Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas või kuulumine Eesti Üliõpilaste Seltsi või jällegi osalemine Eesti vabadussõjas. Näiteks üks viiest artiklist oli Harald Oerti kohta käiv artikkel\textsuperscript{17}.
Toodud näited annavad aimu, et kuigi artikleid on palju ja nende vahel on just aastaarvulistel ajaväljendite puhul kokkuluangemiste töenäosused kõrged, siis olenevalt artikli tüübist ülesehituse mõttes ja artiklis kujutatava inimese elukutset ja sündmustest, kus isik osales, või organisatsioonidest, kuhu isik kuulus, on võimalus ajaväljendite põhjal seoseid tömmata küll.
4.3 Meetodi hindamine
Üks töö eesmärk oli puhtalt ajaväljenditel põhinevale võrdlusmeetodile ka esialgne hinnang anda. Hinnangu määramisel võeti eeskujuks infootsingu hindamisel tuntud meetod täpsus k-s (ing. k. \textit{precision at k}), kus k on ühes otsingus kuvatavate tulemuste arv [17]. Kasutati metodidkat, kus juhusliku valikuga valiti artikleid võrdluskorpusest ja igale artiklile leiti võrdlusmeetodiga kauguse poolest viis sarnasemat. Hindamisel võeti eesmärgiks hinnata seotust just artiklites kujutatavate isikute vahel artiklite sisu põhjal. Kasutati kaalutud hindamist, kus hinne 1,0 omistati siis, kui artiklitevahelised isikud olid mölemad osalised mõnes samas sündmuses, nagu näiteks Eesti vabadussõda, või kui artiklite-vahelised isikud kuulusid samadel või kattuvatel ajaperioodidel samasse organisatsiooni, näiteks Tartu Ülikooli õigusteaduskond. Hinne 0,5 omistati, kui artiklitevahelised isikud olid kattuvatel ajaperioodidel samade või
\textsuperscript{15} https://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_Ko%C5%A1evoi (Vaadatud 30.04.2017)
\textsuperscript{16} https://et.wikipedia.org/wiki/August_Alek%C3%Bsr (Vaadatud 30.04.2017)
\textsuperscript{17} https://et.wikipedia.org/wiki/Harald_Oert (Vaadatud 30.04.2017)
sarnastel elukutsetel või ametikohtadel ja asukoha poolest piisavalt lähestikku, et võib loogiliselt eeldada mingisugust seost. Näiteks kaks Eesti vaimulikku, üks Võru praostkonna praost, teine Valga praostkonna praost. Ülejäänud juhtudel omistati hinne 0,0. Hinnangu tulemus saadi vastavalt jagades hinnete summa kogu määratud artiklite arvuga. Hindamiseks moodustati erinevaid võrdluskorpuseid, mille artiklitel jäid sünniaastad vahemikku 1800–2000 ja mis sisaldasid minimaalselt 8–20 aastaarvulist ajaväljendit. Valides võrdluskorpusest korraga 10 juhuslikku artiklit, määrati igalühele viis sarnasemat, millel oleks vähemalt 2–5 kokkulangevat vörreldavat ajaväljendit. Kokku valiti juhuslikult 70 artiklit, mille põhjal määrati kokku 350 sarnasemat artiklit. Üle kõigi juhuslikult valitud artiklite saadi antud meetodil hinnang, et ajaväljendite põhjal sarnaselt määratud artiklid on seotud keskmise täpsusega 0,18. Paremaid tulemusi oli märgata, kui isikud olid elukutselt sõjaväelased, vaimulikud või poliitikud või kui isikud olid osalised mingites suuremates ja paremini kaardistatud sündmustes, näiteks nagu Eesti vabadussõda. Paremaid tulemusi oli näha ka siis, kui tegemist oli rahvuselt eestlastega või tegutsetud oldi Eesti aladel. Väga palju oli siiski märgata juhuslikkust ja eriti just aastate kokkulangemisel. Tulemuste põhjal võib väita, et otsest seotud artiklite määramiseks kõigi artiklite puhul antud meetodist, mis põhineb ainult ajaväljenditel, antud korpuse puhul ei piisa. Kuna artiklite hulk on küllaltki suur ja artikleid on väga erineva sisuga ja ajaväljendite poolest peamiselt aastaarvulistest ajaväljenditest koosnevad, siis juhuslike kokkulangevuste hulk on suurem kui selgetest seostest tingitud kokkulangevuste hulk.
Kokkuvõte
Bakalaureusetöö esimene eesmärk oli uurida ajaväljendite kasutust Vikipeedia biograafilistes artiklites ja välja selgitada sünniaastate, ajaväljendite liikide, aastaarvuliste ajaväljendite jagunemised, ajaväljendite granulaarsus, ajaväljendite rikkalikkus ja vastavalt välja selgitada, millised ajaväljendid ja millisel määral sobivad võrdlemiseks Vikipeedia biograafilistes artiklites. Bakalaureusetöö teine eesmärk oli vastavalt leiduvatele ajaväljenditele, kasutades ja vajadusel modifitseerides Omar Alonso jt [2] välja pakutud raamistikku, testida ja hinnata meetodit, leidmaks seotud või sarnaseid artikleid Vikipeedia biograafiate hulgast.
Bakalaureuse töö esimeses eesmärgis sõnastatud uurimuse jaoks moodustati 33 453 Vikipeedia biograafilisest artiklist koosnev korpus. Korpuse artiklite peal tuvastati sünniaastate põhjal artiklite jagunemine. Sünniaasta oli toodud ligikaudu 94% artiklitest. Sünniaastate poolest jagunesid artiklid peamiselt just lähisajanditesse. Ligikaudu 66% oli 20. sajandist ja ligikaudu 92% oli sajanditest 15–20. Kasutades EstNLTK ajaväljendite tuvastajat, millega töö autor pidi vastavalt tuvatusreeglites aastaarvuliste ajaväljendite tuvastuspiire natukene laiendama, märgendati korpuses 692 364 ajaväljendit, mille abil tuvastati ajaväljendite liikide jagunemine. Suurimat osakaalu ehk üle kolme neljandiku ajaväljendeid olid absoluutsed kalendrilise toimumisajaga ajaväljendid. Absoluutsetel kalendrilise toimumisajaga ajaväljenditel määrati ka granulaarsused. Ülekaalukalt ehk üle kolme neljandiku ajaväljendeid oli aasta granulaarsusega. Üpris suure osa, umbes ühe viidendiku, moodustasid ka kuupäeva granulaarsusega ajaväljendeid. Aastaarvuliste ajaväljendite jagunemine näitas veelgi suuremat jagunemist just lähisajanditesse. Ligikaudu ühe neljandiku puhul oli tegemist ka juba aastatega 21. sajandist, mis andis aimu Vikipeedia järjest uuenevast olemusest ja sellest, kuidas infot ja sündmusi, mida biograafiates kirjeldatakse, leidub järjest enam just lähiaastatest. Aastad 19–21. sajandist moodustasid kogu aastaarvulistest ajaväljenditest peaegu 90%. Näha oli ka, et palju enam leidus kõrgema ajaväljendite rikkalikkusega ehk ajaväljendite arvuga artikleid just lähisajanditest sünniaastate poolest.
Töö raames pakkus autor välja meetodi kahe artikli põhjal sarnasuse leidmiseks ainult ajaväljendite alusel. Meetod kasutab baasina Omar Alonso jt [2] poolt pakutud raamistikku kauguse leidmisel. Sisse on viidud ka mitmed muudatused. Meetod kombineerib kauguse arvutamise aastaarvuliste ajaväljendite, aastast ja kuust koosnevate ajaväljendite, aastast ja kuust
ja kuupäevast koosnevate ajaväljendite, ajavahemike, mille otspunktid on absoluutsed ajaväljendid, vahel. Meetodit testiti erinevate võrdluskorpuste abil, leides mitmeid näiteid, kus ajaväljendite kauguse poolset lähedasemad artiklid on seotud ka sündmuste ja ka artiklite ülesehituse ja ajaväljendite olemuse põolest. Meetodile anti esialgne hinnang seotud artiklite leidmise nurga alt. 70 juhuslikult valitud artikli ja nende järgi määratud 350 sarnase artikli põhjal võis autori hinnangul väita, et artiklis kujutatud isikud võib seotuks lugeda täpsusega 0,18. Tulemuste põhjal võib väita, et otseselt seotud artiklite määramiseks kõigi artiklite puhul antud meetodist, mis pöhineb ainult ajaväljenditel, vaadeldud korpuse puhul ei piisa. Kuna artiklite hulk on küllaltki suur ja artikleid on väga erineva sisuga ja ajaväljendite poolest peamiselt aastaarvulistest ajaväljenditest koosnevad, siis juhuslikke kokkulangevuste hulk on suurem kui selgetest seostest tingitud kokkulangevuste hulk.
Tööl on autori arvates mitmeid edasiarenduse võimalusi. Töö käigus selgus, et valdav enamus ajaväljendeid Vikipeedia biograafilistes artiklites on aastalise granulaarsusega. Võrdlemise seisukohast on see küll hea, sest tõenäosus, et aastaarvuliste ajaväljendite juures on kokkulangevusi palju rohkem, kui näiteks kuupäevalise granulaarsusega ajaväljendite puhul. Samas aga on palju kõrgem nende ajaväljendite juhuslik kokkulangevus ja mitte kokkulangevused sellest, et artiklites kujutatud isikud oleksid kuidagi seotud. Küll aga oli selgeid seoseid märgata, kui ajaväljendid olid seotud kindlate suuremate sündmustega nagu sõjad, näiteks Eesti vabadussõda või esimene maailmasõda. Seega oleks üheks edasiarenduse suunaks uurida ja kaardistada Vikipeedia biograafilistes artiklites enam esinevad suuremad sündmused ja võtta võrdlemisaluseks ajaväljendid, mis on seotud nende sündmustega. Teiseks edasiarenduse võimaluseks oleks uurida ja kaardistada Vikipeedia biograafilistes artiklites avalduvad elukutsed ja ametid. Seejärel, sidudes elukutsed ja ametid ajaväljenditega, oleks võimalik uurida, kuidas avalduvad seosed näiteks samal ajaperioodil tegutsenud muusikute või korvpallurite või poliitikute vahel. Kolmandaks võimaluseks oleks uurida ja kaardistada Vikipeedia biograafilistes artiklites esinevad asukohad. Sidudes esinevad ajaväljendid asukohtadega, kus isikud ühel või teasel ajahetkel viibisid, aitaks kõvasti vähendada näiteks aastaarvuliste ajaväljendite kokkulangemise juhuslikkust ja läbi selle parandada seotud artiklite leidmist. Lisaks antud töö edukas uurimus Vikipeedia biograafiliste artiklitest võib olla eeskujuks edasistele uurimustele, mis võtavad aluseks just eestikeelse Vikipeedia artiklid.
Kasutatud kirjandus
[1] Stern S. Calendars in Antiquity: Empires, States, and Societies. Oxford: Oxford University Press. 2012.
[2] Alonso O., Gertz M., Baeza-Yates R. Temporal Analysis of Document Collections: Framework and Applications. *International Symposium on String Processing and Information Retrieval*. Springer-Verlag, 2010, pp 290-296.
[3] Lih A. The Wikipedia Revolution: How a Bunch of Nobodies Created the World’s Greatest Encyclopedia. New York: Hyperion. 2009.
[4] Projekt Miljon+ veebileht. [http://www.miljonpluss.ut.ee/](http://www.miljonpluss.ut.ee/) (Vaadatud 23.03.2017)
[5] Graham P. „An Encyclopedia, Not an Experiment in Democracy“: Wikipedia Biographies, Authorship, and the Wikipedia Subject. *Biography*, 2015, nr 38 (2), pp 222-244.
[6] Ofek N., Rokach L. A Classifier to Determine Which Wikipedia Biographies Will Be Accepted. *Journal of the Association for Information Science and Technology*, 2015, nr 66 (1), pp 213-218.
[7] Milne D., Witten I. An Open-Source Toolkit for Mining Wikipedia. *Artificial Intelligence*, 2013, nr 194, pp 222-239.
[8] Reznik I., Shatalov V. Hidden Revolution of human priorities: An analysis of biographical data from Wikipedia. *Journal of Informetrics*, 2016, nr 10, pp 124-131.
[9] Orasmaa S., Petmanson T., Tkachenko A., Laur S., Kaalep H.-J. EstNLTK – NLP Toolkit for Estonian. *Proceedings of the Tenth International Conference on Language Resources and Evaluation (LREC 2016)*, 2016, [http://www.lrec-conf.org/proceedings/lrec2016/summaries/332.html](http://www.lrec-conf.org/proceedings/lrec2016/summaries/332.html) (Vaadatud 04.04.2017)
[10] EstNLTK Vikipeedia liides. [https://estnltk.github.io/estnltk/1.4/tutorials/wikipedia.html](https://estnltk.github.io/estnltk/1.4/tutorials/wikipedia.html) (Vaadatud 03.03.2017)
[11] Orasmaa S. Automaatne ajaväljendite tuvastamine eestikeelsetes tekstides. *Eesti Rakenduslingvisitika Ühingu aastaraamat*, 2012, nr 8, lk 153-169.
[12] Orasmaa S. Ajaväljendite tuvastaja märgendusformaat. [https://github.com/soras/Ajavt/blob/master/doc/margendusformaat_et.pdf?raw=true](https://github.com/soras/Ajavt/blob/master/doc/margendusformaat_et.pdf?raw=true) (Vaadatud 06.04.2017)
[13] Cha S.-H., S. N. Srihari. On measuring distance between histograms. *Pattern Recognition*, 2002, nr 35 (6), pp 1355-1370.
[14] Odijk D., Garbacea C., Schoegje T., Hollink L., de Boer V., Ribbens K., van Ossenbruggen J. Supporting Exploration of Historical Perspectives Across Collections. *Research and Advanced Technology for Digital Libraries - 19th International Conference on Theory and Practice of Digital Libraries, TPDL 2015, Proceeding*. Springer-Verlag, 2015, pp 238-251.
[15] Hopper T. Graphing Highly Skewed Data. 2010, [https://tomhopper.me/2010/08/30/graphing-highly-skewed-data/](https://tomhopper.me/2010/08/30/graphing-highly-skewed-data/) (Vaadatud 12.02.2017)
[16] Orasmaa S. Loomuliku keele tekstide automaatne ajasemantiline analüüs (stendiettekanne). Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid, 2016.
[17] Manning C. D., Raghavan P., Schütze H. Introduction to Information Retrieval. Cambridge: Cambridge University Press. 2008. pp 158-163, [https://nlp.stanford.edu/IR-book/html/htmledition/evaluation-of-ranked-retrieval-results-1.html](https://nlp.stanford.edu/IR-book/html/htmledition/evaluation-of-ranked-retrieval-results-1.html) (Vaadatud 08.05.2017)
Lisad
I. Töö käigus moodustatud skriptid, statistika ja graafikud ja korpused.
Töö jaoks moodustatud skriptid koos kasutusjuhenditega ja töö käigus moodustatud ja esitatud statistika ja graafikud, mis on loodud Vikipeedia biograafiliste artiklitest 24.11.2016 seisuga, on kätesaadavad aadressilt: https://github.com/jteppo/ajavVikBioArt (Vaadatud 11.05.2017).
Et oleks võimalik täpselt töö tulemusi korrata, on ka töö jaoks moodustatud skriptid koos kasutusjuhentidega ja töö käigus moodustatud ja esitatud statistika, graafikud ning ka töö käigus loodud korpused Vikipeedia biograafiliste artiklitega ja märgendatud ajaväljenditega, mille põhjal loodi statistika ja võrdluskorpused ning ka kokkupakitud kogu 24.11.2016 seisuga Vikipeedia artiklite andmefail kokkupakitult kätesaadavad aadressilt: https://www.dropbox.com/s/sfi10vjcro2edlf/ajavVikBioArt2.zip?dl=0 (Vaadatud 10.05.2017).
II. Litsents
Lihtlitsents lõputöö reproduutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kätesaadavaks tegemiseks
Mina, Jaan Teppo,
(autori nimi)
1. annan Tartu Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose
Ajaväljendid Vikipeedia biograafilistes artiklitest,
(lõputöö pealkiri)
mille juhendaja on Siim Orasmaa,
(juhendaja nimi)
1.1.reproduutseerimiseks säilitamise ja üldsusele kätesaadavaks tegemise eesmärgil, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace-is lisamise eesmärgil kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni;
1.2.üldsusele kätesaadavaks tegemiseks Tartu Ülikooli veebikeskkonna kaudu, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace´i kaudu kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni.
2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäivad alles ka autorile.
3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikutu teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.
Tartus, 11.05.2017
|
<urn:uuid:4da5c76d-be19-4185-80ce-0a91ab59b7b0>
|
CC-MAIN-2018-22
|
https://comserv.cs.ut.ee/home/files/Teppo_Informaatika_2017.pdf?study=ATILoputoo&reference=2432ACFD1C3CE0F6CC577F9D7F3A19A3F2D108C4
|
2018-05-23T22:28:45Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-22/segments/1526794865830.35/warc/CC-MAIN-20180523215608-20180523235608-00307.warc.gz
| 539,538,298
| 35,373
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.953822
|
ekk_Latn
| 0.999965
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
124,
2031,
5946,
8350,
9079,
11563,
13878,
16716,
19114,
22052,
22276,
24313,
26036,
28444,
30781,
33283,
35724,
37612,
39797,
41585,
43198,
45460,
47456,
49756,
51294,
53786,
55450,
56933,
58397,
59952,
62632,
65199,
67949,
70362,
73109,
75824,
78721,
81530,
83283,
85907,
88627,
90956,
92022,
92913,
93839
] | 0
|
[
0.490234375,
0.341796875,
0.10595703125,
0.052001953125,
0.00738525390625,
0.0020599365234375
] |
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
EUROOPA KOMISJON
KOMISJONI TEATIS
Nõuded ja kord kolmandates riikides asuvate ringlussevõtukohtade kandmiseks laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetellu
Laevade ringlussevõttu käsitleva määruse (EL) nr 1257/2013 kohane tehniline suunis
(2016/C 128/01)
Käesolevas tehnilises suunises nõuete ja korra kohta kolmandates riikides asuvate ringlussevõtukohtade kandmiseks laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetellu selgitatakse 30. detsembril 2013 jõustunud määruse (EL) nr 1257/2013 (edaspidi „määrus”) teatavaid aspekte. Selle juhendmaterjalı võttis vastu Euroopa Komisjon pärast arutelusid liikmesriikide ja sidusrühmadega.
Määruse artikli 15 lõike 4 kolmanda lõigui kohaselt võib komisjon kolmandas riigis asuvate laevade ringlussevõtu kohtade „sertifitseerimise hõlbustamiseks välja anda tehnilisi suuniseid”, et nad saaksid taotleda enda kandmist laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetellu (edaspidi „Euroopa loetelu”). Käesolevas dokumendis selgitatakse järgmisi artikli 15 lõikes 4 nimetatud või osutatud punkte:
— sertifitseerimise objekt, st projekteerimis-, ehitus-, käitamis-, juhtimis-, järelevalve- ja haldusnõuded, millele ringlussevõtukoht peab vastama;
— sertifitseerija (edaspidi „sõltumatu kontrollija”) staatus ja kvalifikatsioon;
— ringlussevõtukohtade kontrollimise ja hilisemate kontrollide kord;
— Euroopa loetellu kandmise taotluste Euroopa Komisjonile esitamise kord.
Selles dokumendis antakse selgitusi kooskõlas Hongkongi konventsiooni asjakohaste sätetega ning võttes arvesse IMO, ILO ja Baseli konventsiooni asjakohaseid suuniseid. Suurem osa määruse nõuetest tuleneb küll Hongkongi konventsioonist, kuid üksikud uued nõuded vajavad selgitusi, mida IMO suunised ega muud olemasolevad suunised ei pruugi hõlmata.
Käesolevat tehnilist suunist võidakse määruse rakendamise käigus saadava kogemuse põhjal vajaduse korral ajakohastada. Komisjon jätab endale õiguse avaldada könealusel temal täiendavaid tehnilisi suuniseid, nt määruse artikli 15 lõike 4 esimene lõiguga ette nähtud nõuetele vastavuse vaheläbivaatuse kohta.
Dokument kajastab Euroopa Komisjoni seisukohti ega ole seetõttu õiguslikult siduv. ELi õigusaktide õiguslikult siduv tõlgendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu ainupädevusse. Selles juhenddokumendis väljendatud arusaamad ei mõjuta seisukohta, mille komisjon võib võtta Euroopa Liidu Kohtus.
Lähendid
IMO Rahvusvaheline Mereorganisatsioon
ILO Rahvusvaheline Tööorganisatsioon
SISUKORD
1. Üldised küsimused laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetelu kohta ........................................... 3
1.1. Mis on ringlussevõtukohtade Euroopa loetelu? ................................................................. 3
1.2. Kes võivad taotleda Euroopa loetellu kandmist? ............................................................... 3
1.3. Kuidas taotleda Euroopa loetellu kandmist? .................................................................. 3
1.4. Mida peaks taotluse toimik sisaldama? ........................................................................ 4
1.5. Millal saab taotlusi esitada? ...................................................................................... 4
1.6. Kuidas Euroopa Komisjon taotlusi hindab? .................................................................. 4
1.7. Kuidas Euroopa loetelu kehtestatakse? ....................................................................... 4
1.8. Kas ringlussevõtukohta saab Euroopa loetelust kustutada? ..................................... 4
2. Nõuded Euroopa loetellu kandmiseks .................................................................................... 5
2.1. Üldnõuded .................................................................................................................. 5
2.1.1. Milliseid lube on vaja, et olla Euroopa loetellu kandmiseks kölblik? ............. 5
2.1.2. Mida peab hõlmama laevade ringlussevõtu koha kava? .................................. 5
2.1.3. Milles seisneb nõuetele vastav „erijuhtudeks valmisoleku ja erijuhtudele reageerimise kava”? .................. 6
2.1.4. Milles seisneb nõuetekohane juhtimis- ja järelevalvesüsteem? ......................... 6
2.2. Keskkonnanõuded ....................................................................................................... 7
2.2.1. Mida tähendab „keskkonnale kahjuliku toime vältime” ja „mis tahes lekke ohjeldamine, eelkõige loodete võondis”? .................................................................................................................. 8
2.2.2. Mida tähendab „vettipidav pind” ja „tõhus äravoolusüsteem”? .......................... 8
2.2.3. Mida tähendab „ohtlike materjalide kokkukogumine”? ..................................... 9
2.2.4. Mida tähendavad „rajatised”? ........................................................................... 10
2.2.5. Milles seisneb määruse mõistes nõuetelevastav jäätmekäitlus? ....................... 12
2.3. Tervise- ja ohutusnõuded ............................................................................................ 14
2.3.1. Mida tähendab „inimestele tervisele kahjuliku toime vältime”? ....................... 14
2.3.2. Milles seisnevad nõuetekohased isikuaitsevahendid? ........................................ 15
2.3.3. Millised on kohustused seoses koolitamisega? .................................................. 15
2.3.4. Milles seisneb nõuetekohane andmete kogumine vahejuhtumite, õnnetuste, kutsehaiguste ja kroonilise möju kohta? .......................................................................................................................... 16
3. Sertifitseerimine ja kontroll ................................................................................................. 16
3.1. Millised on määrusega ette nähtud kontrollikorra põhipunktid? ............................. 16
3.2. Mis on sõltumatu kontrollija ülesanne? ................................................................... 18
3.3. Kes saab olla sõltumatu kontrollija? ........................................................................ 18
3.4. Kas Euroopa Komisjon avaldab sõltumatute kontrollijate loetelu? ....................... 18
3.5. Millised akrediteeringud ja kvalifikatsioonid peaksid sõltumatul kontrollijal olema? .......................................................... 18
3.6. Kas Euroopa Komisjon võib otsustada ringlussevõtukohta täiendavalt kontrollida? .......................................................... 19
1. Üldised küsimused laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetelu kohta
1.1. Mis on ringlussevõtukohtade Euroopa loetelu?
Artikli 2 lõige 1. „Käesolevat määrust [...] kohaldatakse liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele.”
Artikli 6 lõike 2 punkt a. Laevaomanikud tagavad, et ringlussevõtmisele määratud laevad „võetakse ringlusse üksnes sellises laevade ringlussevõtu kohas, mis on kantud Euroopa loetellu.”
Artikli 16 lõike 1 punkt b. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et koostada Euroopa loetelu laevade ringlussevõtu kohtadest, mis „asuavad kolmandas riigis ning mille loetellu kandmine põhineb artikli 15 kohaselt esitatud või kogutud tabel ja lisatööndite hindamisel.”
Nagu on ette nähtud määruse artikli 16 lõike 1 punktis b, koostab Euroopa Komisjon loetelu (edaspidi „Euroopa loetelu”) määruse nõuetele vastavatest laevade ringlussevõtu kohtadest. Euroopa loetellu hakkavad kuuluma nii ELis kui ka väljaspool ELi asuvad ringlussevõtukohad.
Määruse kohaselt (kohaldamisala käsitleva artikli 2 lõige 1 ja laevaomanike suhtes kehtestatud üldnõudeid käsitleva artikli 6 lõike 2 punkt a) võivad ELi liikmesriigi lipu all sõitvate laevade omanikud saata oma laevad lammutamiseks üksnes Euroopa loetellu kantud ringlussevõtukohtadesse.
1.2. Kes võivad taotleda Euroopa loetellu kandmist?
Artikli 15 lõige 1. „Kolmandas riigis asuva laevade ringlussevõtu koha omanikuks olev laevade ringlussevõtu ettevõtja, kes soovib võtta ringlusse liikmesriigi lipu all sõitvat laeva, esitab komisjonile taotluse könealuse laevade ringlussevõtu koha kandmiseks Euroopa loetellu.”
Ringlussevõtukohta loetellu kandmise menetlus sõltub ringlussevõtukoha geograafilisest asukohast. ELis asuva ringlussevõtukoha kannab loetellu aisaomase riigi pädev asutus, kes edastab seejärel oma riigi loetelu Euroopa Komisjonile, et see lisataks otse Euroopa loetellu. Väljaspool ELi asuvad ringlussevõtukohad peavad esitama Euroopa Komisjonile taotluse.
Riigi loetellu kandmise praktilise korra määrab iga liikmesriik, kuid määruse kohaselt peavad kõik ELis ja väljaspool ELi asuvad ringlussevõtukohad vastama samadele toimimise nõuetele, mis on sätestatud määruse artiklis 13.
1.3. Kuidas taotleda Euroopa loetellu kandmist?
Artikli 15 lõige 1. „Kolmandas riigis asuva laevade ringlussevõtu koha omanikuks olev laevade ringlussevõtu ettevõtja, kes soovib võtta ringlusse liikmesriigi lipu all sõitvat laeva, esitab komisjonile taotluse könealuse laevade ringlussevõtu koha kandmiseks Euroopa loetellu.”
Määruse kohaselt peab kolmandas riigis asuva laevade ringlussevõtu koha omanikuks olev laevade ringlussevõtu ettevõtja, kes soovib võtta ringlusse ELi liikmesriigi lipu all sõitvat laeva, esitama Euroopa Komisjonile taotluse könealuse laevade ringlussevõtu koha kandmiseks Euroopa loetellu.
Taotlus tuleb saata elektroonilisel kujul e-posti aadressile email@example.com ja kahes eksemplaris paber-kandjal järgmisele postiaadressile (¹):
European Commission
Waste Management and Recycling unit
Directorate-General for the Environment
Avenue de Beauleau 9, BU5/107
1049 Bruxelles/Brussel
BELGIQUE/BELGIË
Euroopa Komisjon saadab laevade ringlussevõtu ettevõtjale kirjaliku kinnituse taotluse kätesaamise kohta koos eeldatava ajaga, millal taotluse suhtes otsus langetatakse. Seejärel saadab Euroopa Komisjon kirjaliku teate taotluse esitanud laevade ringlussevõtu koha Euroopa loetellu kandmise või kandmata jätmise otsuse kohta.
(¹) Mahukad dokumendid, nagu laevade ringlussevõtu koha kava, võib saata ainult e-posti teel.
1.4. Mida peaks taotluse toimik sisaldama?
Artikli 15 lõige 2. "[Artikli 15 lõikes 1] osutatud taotlusele lisatakse tõendid selle kohta, et asjaomane laevade ringlussevõtu koht vastab artiklis 13 sätestatud nõuetele, mis on vajalikud laevade ringlussevõtus ja laevade ringlussevõtu koha kandmiseks artikli 16 kohaselt Euroopa loetellu."
Määruse artikli 15 kohaselt peab laevade ringlussevõtu ettevõtja lisama taotlusele toimiku tõendusmaterjaliga selle kohta, et ringlussevõtukoht vastab määruses sätestatud nõuetele. Toimik peab sisaldama järgmisi dokumente.
1. Täidetud vorm „Teave ja dokumendid seoses taotlusega laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetellu kandmiseks” koos tõendavate dokumentidega, nagu on ette nähtud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2015/2398 teabe ja dokumentide kohta seoses taotlusega kanda kolmandas riigis asuv laevade ringlussevõtu koht Euroopa asjaomasesse loetelusse (¹).
2. Laevade ringlussevõtu kohale väljastatud sõltumatu kontrollija sertifikaadi koopia (vorm asjaomase dokumendi 1. lisas).
3. Laevade ringlussevõtu koha kava koopia.
Kõik dokumentid peavad olema inglise keeles või varustatud tõlkega inglise, prantsuse või saksa keelde.
1.5. Millal saab taotlusi esitada?
Taotlusi saab esitada igal ajal. Pärast Euroopa loetelu avaldamist ajakohastatakse seda korrapäraselt, kandes loetellu eduka taotluse esitanud ringlussevõtukohad ja kustutades kohad, mis ei vasta enam määruse nõuetele (vt allpool punkt 1.8).
Et ringlussevõtukoht kantaks loetellu enne 2016. aasta lõppu, tuleb taotluse toimik esitada enne reedet, 1. juulit 2016.
1.6. Kuidas Euroopa Komisjon taotlusi hindab?
Euroopa Komisjon (keskkonna peadirektoraat) hindab kolmandas riigis asuvatele laevade ringlussevõtu kohtadel saadud taotlusi määruses sätestatud nõuete põhjal. Läbi vaadatakse ainult täielikud taotlused. Kui taotluse toimik ei ole täielik, küsitakse ettevõtjalalt puuduvat dokumenti või puuduvaid dokumente.
1.7. Kuidas Euroopa loetelu kehtestatakse?
Euroopa loetelu kehtestatakse ja seda ajakohastatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 kohaste rakendusaktide vastuvõtmise teel. Ettepanekud Euroopa loetelu kandmiseks vaatab läbi liikmesriikide esindajatest koosnev laevade ringlussevõtu määruse komitee, kes esitab oma arvamuse vastavalt määruse (EL) nr 182/2011 (²) artikliga 5 ettenähtud kontrollimenetlusele.
Määruse artikli 16 lõike 2 kohaselt peab Euroopa Komisjon avaldama Euroopa loetelu hiljemalt 31. detsembril 2016. See jagatakse kaheks alajaotiseks, milles loetletakse vastavalt ELis ja kolmandates riikides asuvad laevade ringlussevõtu kohad.
Euroopa loetelu avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja Euroopa Komisjoni veebisaidil. Euroopa loetelu ajakohastatakse korrapäraselt, et laevade ringlussevõtu kohti vastavalt vajadusele loetellu kanda või sealt kustutada.
1.8. Kas ringlussevõtukohta saab Euroopa loetelust kustutada?
Artikli 16 lõike 4 punkt b. Komisjon võtab vastu rakendusaktid Euroopa loetelu korrapäraseks ajakohastamiseks järgmistel juhtudel: i) laevade ringlussevõtu koha kustutamiseks Euroopa loetelust, kui ii) laevade ringlussevõtu koht ei vasta enam artiklis 13 sätestatud nõuetele; ii) ajakohastatud tõendeid ei ole esitatud vähemalt kolme kuu jooksul enne käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud viieaastase ajavahemiku lõppu."
(¹) ELT L 332, 18.12.2015, lk 145.
(²) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviivada kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvõlituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Jah, saab. Kui Euroopa Komisjon teeb kindlaks, et ringlussevõtukoht ei vasta enam määruses sätestatud nõuetele, algatataks menetlus ringlussevõtukohta kustutamiseks Euroopa loetelust. Laevade ringlussevõtut ettevõtjale, kelle suhtes menetlus algatat, antakse võimalus esitada oma argumentid ja vastata Euroopa Komisjoni tõstatatud küsimustele.
Kolmandas riigis asuva ringlussevõtukohta kustutamiseks Euroopa loetelust tuleb samuti vastu võtta rakendusakt vastavalt punktis 1.7 kirjeldatud menetlusele.
Otsus ringlussevõtukoht Euroopa loetelust kustutada on lõplik, kuid ettevõtja võib alati esitada uue taotluse oma ringlussevõtukohta loetellu kandmiseks.
2. Nõuded Euroopa loetellu kandmiseks
Selltes juhtites käsitletakse määruses sätestatud eri nõudeid ringlussevõtukohtadele, kes soovivad ELi laevu ringlusse võtta. Selguse huvides on nõuded jagatud kolme alajaotusse (üld-, keskkonna- ning tervise- ja ohutusnõuded). Mõni noue võib kuuluda mitmesse alajaotusse, kuna see võib täita mitut otstarvet. Sellisel juhul on nõuet kirjeldatud selle peamises sisust lähtudes.
2.1. Üldnõuded
2.1.1. Milliseid lube on vaja, et olla Euroopa loetellu kandmiseks kölblik?
Artikli 13 lõike 1 punkt a. Laevade ringlussevõtú kohal on „pädevate asutuste luba laevade ringlussevõtú toimingute teostamiseks”.
Esmatähtis nõue ringlussevõtukoha kandmiseks Euroopa loetellu on, et asjaomasel kohal oleks enda riigi pädevate asutuste luba laevu ringlusse võtta. Euroopa Komisjon ei kannu loetellu ringlussevõtukohti, millele nende enda riigi asutused ei ole andnud luba tegutseda. Kui loetellu kantud ringlussevõtukoht kaotab oma riigi loa laevu ringlusse võtta, kustutatakse ta euroopa loetelust. Euroopa Komisjon võib asjaomaste asutustega otse ühendust võtta, et kontrollida taotluse toimimusk esitatud loa või lubade ehtsust.
Määruse kohaldamisel sõltub artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud loa andmise kord selle riigi õigusaktidest, kus ringlussevõtukoht asub.
Kui vastava riigi pädev asutus või pädevad asutused ei väljasta eraldi luba või litsentsi laevade ringlussevõtiks, peab taotluse esitaja seda oma taotluses selgelt märkima ja esitama muud asjakohased load või litsentsid seoses ettevõtja tegevusega.
2.1.2. Mida peab hõlmama laevade ringlussevõtú koha kava?
Artikli 13 lõike 1 punkt e. Laevade ringlussevõtú koht valmistab ette „laevade ringlussevõtú koha kava”.
Laevade ringlussevõtú koha kava on keskse tähtsusega dokument, mis on kehtestatud Hongkongi konventsiooniga ning kajastub määruses. Laevade ringlussevõtú koha kava analüüsime võimaldab komisjoni kontrollida vastavust määruse sisulistele nõuetele. Määruses sätestatud nõuetele vastavuse kohta tõendeid esitades on soovitatav viidata laevade ringlussevõtú koha kava asjakohastele osadele.
IMO suunistes laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtú kohta (*) on märgitud, et „laevade ringlussevõtú koha kava võtab vastu ringlussevõtú ettevõtja juhatus või asjakohane juhtorgan […]. Ön […] äärmiselt oluline, et laevade ringlussevõtú koha kavas oleks kirjeldatud kõiki toiminguid ja menetlusi, mis on laevade ringlussevõtú kohas kasutusel, et tagada vastavus konventsiooni nõuetele”. Peale selle tuleb laevade ringlussevõtú koha kavas kirjeldada kõiki toiminguid ja menetlusi, mis on laevade ringlussevõtú kohas kasutusel Hongkongi konventsiooni nõuetele lisanduvatele määruse nõuetele vastavuse tagamiseks (vt eelkõige punktid allpool alajaotuses 2.2 erinõuete kohta).
Laevade ringlussevõtú koha kava soovitatav vorm on esitatud laevade ohutut ja keskkonnahoidlikku ringlussevõttu käsitlevate IMO suuniste (†) 1. liites.
(*) IMO, resolutsioon MEPC.210(63), vastu võetud 2. märtsil 2012, „2012 Guidelines for safe and environmentally sound ship recycling”, lk 7.
(†) IMO, MEPC.210(63), 1. liide, lk 37.
2.1.3. Milles seisneb nõuetele vastav „erijuhtudeks valmisoleku ja erijuhtudele reageerimise kava”?
Artikli 13 lõike 1 punkt h. Laevade ringlussevõtu kohas „on koostatud erijuhtudeks valmisoleku ja erijuhtudele reageerimise kava ning seda täidetakse”.
Erijuhtudeks valmisoleku ja erijuhtudele reageerimise kava koostamist on kirjeldatud laevade ohutut ja keskkonnahoidlikku ringlussevõttu käsitlevate IMO suuniste (9) punktis 3.3.5 antud juhistes, ILO suuniste punktides 4.6 ja 16 ning Baseli konventsiooni tehniliste suuniste (mis käsitlevad laevade osalise ja täieliku lammutamise keskkonnahoidlikku korraldamist (edaspidi „Baseli konventsiooni tehnilised suunised”) (7) punktides 4.5 ja 6.2.
Lisaks sisaldab nõuetekohane erijuhtudeks valmisoleku ja erijuhtudele reageerimise kava ringlussevõtukoha ajakohast üldplaanit ning sellest tuleb teavitada kõiki ringlussevõtukoha töötajaid, kaasa arvatud töövõtjate personal ja lühiajaliselt tööle võetud töötajad.
2.1.4. Milles seisneb nõuetekohane juhtimis- ja järelevalvesüsteem?
Artikli 13 lõike 1 punkt d. Laevade ringlussevõtu koht kehtestab „juhtimis- ja järelevalvesüsteemid, menetlused ja meetodid, mille eesmärgiks on välvida, vähendada, minimeerida ja nii palju kui võimalik kõrvaldada [...] terviseriske asjaomastele töötajatele ja laevade ringlussevõtú koha ümbruskonna elanikele ning [...] laevade ringlussevõtust põhjustatud kahjulikku toimet keskkonnale”.
Juhtimis- ja järelevalvesüsteemid hõlmavad jäätmeid ja ohtlike materjale, laevade ringlussevõtust üldiselt põhjustatud keskkonnakahju ning ohutuse ja tervisega seotud küsimusi. Könelased süsteemid toetavad menetluste ja meetodite rakendamist selleks, et välvida, vähendada, minimeerida ja nii palju kui võimalik kõrvaldada terviseriske ning kahjulikku toimet keskkonnale.
Juhtimis- ja järelevalvesüsteemide esmärk on kontrollida laevade ringlussevõtú koha kavas kirjeldatud protsesside ja tingimuste rakendamist. Neid süsteeme kohaldatakse kogu protsessi suhtes alates laeva ringlussevõtus vastsuvõtmisest kuni jäätmekaitluseni (8) (kui seda tehakse laevade ringlussevõtú kohas). Need hõlmavad järgmisi etappe (kuid ei piirdu nendega): ohutude hindamine laeval (sealhulgas ohtlike materjalide loendi ja ringlussevõtusks valmisoleku sertifikaadi põhjal); ringlussevõtavate laevade suhtes kehtivate õiguslike nõuete kindlakstegemine ja täitmine; laeva ringlussevõtmine ohutul ja keskkonnahoidlikul viisil (kaasa arvatud laeval olevate ja laeva ringlussevõtú käigus tekkivate materjalide ja jäätmete ladustamine ja kaitlemine) ning kogu protsessiks vajaliku väljaõppe andmine ja dokumentide kontrollimine.
a) Keskkonnaalased juhtimis- ja järelevalvesüsteemid
Baseli konventsiooni tehnilised suunised keskkonnajuhtimissüsteemide väljatöötamise ja rakendamise kohta (9) on määruse kontekstis sobilik rahvusvaheline allikas seoses artikli 13 lõike 1 punkti d keskkonnale kahjulikku toimet käsitleva osaga.
IMO keskkonnaseiralaste suuniste (10) kohaselt hõlmab keskkonnaseirekava „laeva ringlussevõtú käigus tekkivat võimalikku kahjulikku toimet, [mille võib] jagada nelja peamisse kategooriassse: ohtlike materjalide satumine pinnaesesse ja setetesse, ohtlike materjalide sattumine vette, ohtlike materjalide heide öhku ja müra/vibratsioon”. Veel üks võimalik kahjulik toime, mida tuleb arvesse võtta, on kokkupuude kõrgete temperatuuridega.
IMO suunistes laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtú kohta on sätestatud ka, et „seirekava […] peab olema koostatud kindla ringlussevõtukoha jaoks, võttes arvesse ringlussevõtukoha erijuooni, nagu maismaa ja mere ühenduskohas asuva kuivdoki, maahummisilla/sadamakai ja/või ringlussevõtuplatsi kasutamine, ning selles tuleb kindlaks teha keemilised, bioloogilised ja füüsikalised muutused laevade ringlussevõtú kohta ümbritsevas keskkonnas”. „Seirekavas […] tuleb kasutada väljakujunenud standardeid asjakohaste keskkonnanäitajate kohta proovide võtmiseks ja nende näitajate analüüsimiseks.”
(9) ILO, „Safety and health in shipbreaking, guidelines for Asian countries and Turkey”, 2004 (edaspidi „ILO ohutus- ja tervisealased suunised”), punkt 4.6, lk 32, ja punkt 16, lk 128.
(7) Baseli konventsioon, „Technical Guidelines for the Environmentally Sound Management of the Full and Partial Dismantling of Ships” (edaspidi „Baseli konventsiooni tehnilised suunised”), punkt 4.5, lk 63, ja punkt 6.2, lk 84.
(8) Määruses sätestatud jäätmekaitlusnõuete kohta vt täpsemalt punkt 2.2.5.
(7) Baseli konventsiooni tehnilised suunised, punkt 6.2, lk 85.
(10) IMO, MEPC.210(63), punkt 3.4.1, lk 24.
b) Tervise- ja ohutusalased juhtimis- ja järelevalvesüsteemid
Terviklikud juhtimis- ja järelevalvesüsteemid, mille esmärk on väljada, vähendada, minimeerida ja nii palju kui võimalik kõrvaldada laevade ringlussevõtut põhjustatud terviseriske asjaomastele töötajatele ja laevade ringlussevõtu koha ümbruskonna elanikele, hõlmavad ILO suuniste kohaselt kahte keskset aspekti:
a) ringlussevõtukohas on kehtestatud tööohutus- ja töötervishoiualased juhtimissüsteemid (1);
b) töötajatel on ILO suunistes (1) märgitud õigused, mis võimaldavad neil võtta iseavastutuse tervise- ja ohutusalaste juhtimissüsteemide eest ja aidata neid lõpptulemusena paremaks muuta.
ILO suunistes (1) eeldatakse, et töötajad „kehtestavad korra ümbritsevatest ohuteguritest põhjustatud ohutus- ja tervisealaste ohtude ja riskide kindlakstegemiseks ja perioodiliseks hindamiseks igal alalisel või ajutisel töökohal seoses eri toimingute, töövahendite, masinate, seadmete ja ainete kasutamisega” ning „rakendavad asjakohaseid ennetus- ja kaitsemeetmeid nende ohtude ja riskide ärahoidmiseks või madalaimale möödistlikule ja teostatavale tasemele viimiseks, järgides riigi õigus- ja haldusnorme”.
IMO suunistes laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta täpsustatakse laevade ringlussevõtu ettevõtja rolli, mis on korraldada „tööohutuse hindamisi, et määrata kindlaks sobiv lahenevismiis töötajate võimalikult suure ohutuse tagamiseks. Tööohutuse hindamine tuleb teha ülesandeks pädevale isikule, kes vastutab iga töökoha eriomaste ohtude eest. Soovitatavalt teeb hindamisi meeskond, millesse kuulub pädev isik, juhtkonna esindaja ja piisavate erialateadmistega töötajad.” (4)
Määruse artikli 3 lõike 3 kohaselt „vöib pädev isik olla koolitatud töötaja või juhtivtöötaja, kes on võimeline ära tundma ja hindama tööga seotud ohte, riske ning töötaja kokkupuudet võimalike ohtlike materjalidega või ohtlike tingimustega laevade ringlussevõtu kohas ning kes on võimeline määrama kindlaks vajalikud kaitse- ja ettevaatusabinõud, mis tuleb kasutusele võtta könealuse ohu, riski või kokkupuute kõrvaldamiseks või vähendamiseks”.
Tervise- ja ohutusalaste juhtimissüsteemide teine aspekt on seotud laevade ringlussevõtu ettevõtja kohustusega tagada töötajatele teabe andmine, nende osalemine ja nendepoolne tagasiside ohutuse parandamiseks. Töötajate sellekohased õigused on loetletud ILO suunistes (5). Need hõlmavad näiteks õigust juhtida pädeva asutuse tahelapanu ohutusriskidele, õigust nõuetekohasele ravile ja õigust valida endale esindajad vastavalt riigis kehtivatele õigus- ja haldusnormidele ning tavadele. Igal juhul peab laevade ringlussevõtu ettevõtja kehtestama korra, millega tagatakse töötajatele teabe andmine, nende osalemine ja nendepoolne tagasiside tervise ja ohutuse küsimustes.
Tervise- ja ohutusnäitajate seiret võib pidada tehtuks, kui laevade ringlussevõtu ettevõtja on rakendanud sellekohaseid ILO suuniseid (6). IMO suunistes laevade ohutu ja keskkonnahoidlikku ringlussevõtu kohta on lisaks märgitud, et ringlussevõtukohas on kehtestatud „menetlused kokkupuute seireks ja arstlikus järelevalveks” (7).
2.2. Keskkonnanõuded
See alajaotus põhineb peaasjalikult laevade ohutut ja keskkonnahoidlikku ringlussevõttu käsitlevate IMO 2012. aasta suuniste punktil 3. Juhindutakse ka järgmistest dokumentidest:
— ILO suuniste (ohutuse ja tervise kohta laevade lammutamisel) (8) II osa;
(1) ILO ohutus- ja tervisealased suunised, lk 28.
(2) ILO ohutus- ja tervisealased suunised, lk 21.
(3) ILO ohutus- ja tervisealased suunised, punkt 3.4.2, lk 19, ja III lisa, lk 155.
(4) IMO, MEPC.210(63), punkt 3.3.3.
(5) ILO ohutus- ja tervisealased suunised, punkt 3.6, lk 21.
(6) ILO ohutus- ja tervisealased suunised, I lisa („Töötajate tervise jälgimine”), punktid 2 ja 3, lk 147, ja II lisa („Toökeskkonna jälgimine”), lk 152.
(7) IMO, MEPC.210(63), punkt 184.108.40.206, lk 21.
(8) ILO ohutus- ja tervisealased suunised, II osa, lk 47 (v.a punktid 14 ja 16, millele viidatakse käesoleva suunise järgmises jaotises).
— Baseli konventsiooni tehniliste suuniste (laevade osalise ja täieliku lammutamise keskkonnahoidliku korraldamise kohta) (19) punkt 5;
— Baseli konventsiooni sekretariaadi juhend laevade ringlussevõtu kohtade pädevatele asutustele (edaspidi „Baseli konventsiooni sekretariaadi 2013. aasta juhend”) (20).
Eelköige juhitakse käesolevas alajaotuses tähelepanu sellele, et „keskkonnahoidlike juhtimispõhimõtete rakendamine ja eskirjade järgimine laeva ringlussevõtul eeldab vähemalt osaliselt asjakohase taristu rajamist” (21). Sisuliselt tuleneb punktidest 2.2.1–2.2.3, et laevaosaade liigutamine laevast ringlussevõtukoha vettpidavale pinnale peab toimuma, ilma et osad puutuksid kokku mere, loodete võöndi või muu mittevettpidaval pinnaga, nagu liiv või kruus (22).
2.2.1. Mida tähendab „keskkonnale kahjuliku toime vältime” ja „mis tahes lekke ohjeldamine, eelköige loodete võöndis”?
Artikli 13 lõike 1 punkt f. Laevade ringlussevõtu kohas „välditakse kahjulikku toimet inimeste tervisele ja keskkonnale, sealhulgas on töendatud, et suudetakse ohjeldada mis tahes leket, eelköige loodete võöndis”.
Keskset juhised keskkonnale kahjuliku toime vältime kohta sisalduvad IMO sellekohtases suunistes (23). Näpunäiteid selle kohta, millised on asjakohased toimingud kahjuliku toime vältimiseks, on antud ka Baseli konventsiooni tehnilistes suunistes (24).
Kui määruses nõutakse, et laevade ringlussevõtut kohas „välditakse kahjulikku toimet inimeste tervisele ja keskkonnale”, on rõhuasetus vältrimisel. Ringlussevõtukohas, mis „on projekteeritud ja ehitatud ning [mida] käitatakse ohutul ja keskkonnahoidlikul viisil”, (25) on võetud meetmeid ja ka rajatud taristu selleks, et välita lekkeid keskkonda.
Lisaks peab ringlussevõtukohas olema „töendatud, et suudetakse ohjeldada mis tahes leket”, st tuleb tõestada, et suudetakse ära hoida mis tahes leke (reostus, öhuheide jne) ja – kui vältime ei ole hoolimata projekteerimis-, chitus- ja kaitamisnõuetele vastavusest õnnestunud – sellele reageerida ja selle tagajärgi leevedanda.
Objeldamissüsteemid on näiteks, kuid mitte ainult: järgmised: laevale jäänud saasteainete eelnel hindamine; kiirreageerimissalgad; öli imavad reostustöökked; öli piiravad reostustöökked (26); äravoolukanalid ja vettpidavad pinnad (viimaseid käsitletakse üksikasjalikumalt järgmises punktis).
Loodete võönd on madalaima möönaeveamärgi ja kõrgeima kõrgeveamärgi vaheline võönd. Kuigi köik ringlussevõtukohal osad väärivad tähelepanu, on määruses eraldi osutatud loodete võöndile, sest seal on lektele ohjeldamine eriti raske seoses tingimuste pideva muutumisega loodete tõttu.
2.2.2. Mida tähendab „vettpidav pind” ja „tõhus äravoolusiüsteem”?
Artikli 13 lõike 1 punkti g alapunkt i. Laevade ringlussevõtu kohas on tagatud „ohtlike materjalide ja jäätmete ohutu ja keskkonnahoidlik käitlemine ja ladustamine, sealhulgas [...] käideldakse laeva ringlussevõtu protsessi jooksul tekinud ohtlikke materjale ja jäätmeid üksnes vettpidaval pinnal, kus on olemas tõhus äravoolusiüsteem”.
(19) Baseli konventsiooni tehnilised suunised, punkt 5, lk 66.
(20) Baseli konventsiooni sekretariaat, „Guidance for competent authorities of ship recycling facilities”, 4.8.2013.
(21) Baseli konventsiooni sekretariaadi 2013. aasta juhend, lk 13.
(22) Kuna plokid ei kujuta endast mitte ainult „laeva ringlussevõtu käigus tekkivaid jäätmeid”, vaid on tavaselt ka suure töenäosusega kaetud öliste jäikide ja/või värviga ning tukeldamise ajal tekkinud pinnakattevahendi osakestega, ei tohi neid maha pillata ega/või krümmustada loodete võöndis või muul mittevettpidaval pinnal, nagu liiv või kruus, sest sellega rikutaks lektele ohjeldamise (artikli 13 lõike 1 punkt f), kokkukogumise (artikli 13 lõike 1 punkti g alapunkt i) ja vettpidaval pinnal käitlemise (artikli 13 lõike 1 punkti g alapunkt ii) nõudeid.
(23) IMO, MEPC.(210)63, punkt 3.4.4, lk 33.
(24) Baseli konventsiooni tehnilised suunised, lk 81.
(25) Määruse artikli 13 lõike 1 punkt b.
(26) Olenevalt laevade ringlussevõtu koha asukohast ja tingimustest tuleb kasutada eri liiki reostustöökkeid. Vaja võib olla kahetasandilist tõkestamist, eriti sellistes ringlussevõtukohades, kus laevad maabuvad oma mootori jõul, mis võib põhjustada saastunud äravooluvee sattumist merre; esimene tasand koosneb imavatest reostustööketest, mis paigaldatakse ümber lammutatava laeva, ja teine tasand alali- sematest mitteimavatest ranniku- või ookeanitööketest.
Määruse kohaselt tuleb ohtlikke materjale ja laeva ringlussevõtu protsessi jooksul tekinud jäätmeid käidelda „üksnes vettpidaval pinnal, kus on olemas tõhus äravoolusüsteem”.
„Käitlemine” on väga lai mõiste, mis ei piirdu ainult jäätmekäitluse toimingutega. See algab laeva kiljest osade lõikamise/eraldamisega ning hõlmab ohtlike materjalide ja laeva ringlussevõtu protsessi jooksul tekinud jäätmete sortimist ja vedu.
Kõik laeva kiljest eraldatud osad, kaasa arvatud suured plokid, on kas „ohtlikud materjalid” või „laeva ringlussevõtu protsessi jooksul tekinud jäätmed”.
„Pinnad” on pidevad, tasased ja kandvad pinnad. „Vettpidaval pinnad” on pinnad, mis ei lase vedelikke läbi. See tuleneb vajadusest mitte ainult ohtlikud vedelikud kokku koguda, vaid ka hoida ära ohtlike materjalide uhtumine keskkonda. Ka laeva materjaliks olevat terast võib pidada määruse mõistes vettpidavaks pinnaks, kui on tädetud teatavad tingimused (vt allpool) või kui kasutatakse ujuvdokki.
„Tõhus äravoolusüsteem” on määruse mõistes selline äravoolusüsteem, mis on ühendatud reoveepuhastiga (mis võib asuda kohapeal või olla ühiskasutatuse/omavalitsuse oma), või Baseli konventsiooni sekretariaadi 2013. aasta juhendi määratluse kohaselt „lihtne taristu (nt betoonalus), mis tõkestab saastavate materjalide keskkonda päisemist. Olemas on saasteainete äravool ja võimalus äravoolukanalite perioodiliselt puhastada, näiteks tänu eemaldatavate restide paigaldamisele äravoolukanalite kohale” (2). Äravoolusüsteemi maht tuleb määrata kindlaks meteoroloogiliste andmete (nt sademe), võimaliku reostuse mahu, reostuse liigi, vettpidava pinna suuruse ja väljast sissetungiva vee põhjal.
Kuna ohtlikke materjale ja laeva ringlussevõtu protsessi jooksul tekinud jäätmeid tohib käidelda „üksnes” vettpidaval pinnal, ei tohi ükski laevast eraldatud osa puutuda kokku mittevettpidavate pindadega, nagu liiv. Selle võib siiski vettpidavale pinnale tõsta (nt kraanaga).
Laeva sisemust ennast võib pidada määruse mõistes vettpidavaks pinnaks juhul, kui
a) kere on hermeetiline ning on hinnatud, kas põhi on terve ega ole kahjustatud;
b) tükeldamise käigus laevast eralduvaid kahjulikke aineid hoitakse kontrolli all punktis 2.2.1 ette nähtud viisil, nt kogutakse need kokku ja käideldakse neid keskkonnahoidlikult;
c) enne mis tahes keskkonnale ohtliku toimingu tegemist paigaldatakse laeva kerest kaldani/kaini öli piiravad reostustökked ning käepärast on naftakorjesedmed;
d) plokid tõstetakse ohutult vettpidava pinnaga tükeldamiskohta;
e) värvitikutide ja toksiliste pinnakatete sattumine merre/vett läbi laskvale pinnale on ära hoitud punktis 2.2.1 kirjeldatud viisil;
f) järelejäänud laevapõhi toimetatakse nii vara kui võimalik ohutul ja keskkonnahoidlikul viisil vettpidavale pinnale, nt kraana, kelgu või vintsiga varustatud kangi abil, et põhja tükeldamine toimuks tõhusa äravoolusüsteemiga vettpidaval pinnal, kaasa arvatud ujuvrajasitel, nagu ujuvdokk, platvormpraam vms, millel on tõhus äravoolusüsteem.
2.2.3. Mida tähendab „ohtlike materjalide kokkukogumine”?
Artikli 13 lõike 1 punkti g alapunkt i. Laevade ringlussevõtu kohas on tagatud „ohtlike materjalide ja jäätmete ohutu ja keskkonnahoidlik käitlemine ja ladustamine, sealhulgas [...] köigi laeva pardal leiduvate ohtlike materjalide kokkukogumine kogu laeva ringlussevõtu protsessi jooksul, et vältida nende sattumist keskkonda”.
Määruse kohaselt on nõutav „köigi [...] ohtlike materjalide kokkukogumine” igal ajahetkel „(kogu laeva ringlussevõtu protsessi jooksul)”, (3) et vältida nende „sattumist keskkonda”. See tähendab, et köik ohtlikud materjalid eemaldatakse laevalt, kogutakse kokku ja ladustatakse ning neid veetakse ja need kõrvvaldatakse, ilma et need puutuksid otse kokku keskkonna või töötajatega (st kokkupuude paljaste kätega, otseene kokkupuude hingamisteedega jne). Käesolevas punktis käsitletakse ohtlike materjalide eemaldamist, kokkukogumist ja ladustamist ning punktis 2.2.5 keskendutakse jäätmekäitlusega seonduvale.
(2) Baseli konventsiooni sekretariaadi 2013. aasta juhend, lk 14.
(3) „köigi [...] ohtlike materjalide kokkukogumine”, „kogu laeva ringlussevõtu protsessi jooksul” (artikli 13 lõike 1 punkti g alapunkt i).
Kindlate materjalide käitlemiseks sobivatele meetmetele osutatakse IMO suunistes laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta ning Baseli konventsiooni tehniliste suuniste punktides 4.2 ("Võimalike saasteainete kindlakstegemine ja heite vältimeine"), 5.3 ("Projekteerimine ja ehitus") ja 5.4 ("Käitamine") ning need on eelkõige järgmised:
— asbesti eemaldamise toimingud laeva pardal (29);
— asbesti eemaldamise toimingud väljaspool laeva (30);
— laeva kerel olev värv ja pinnakatted (31) (Baseli konventsiooni tehnilistes suunistes soovitatud spetsiaalse hingamisvastustuse kasutamine on tegelikult hõlmatud ka määruse artikli 13 lõike 1 punktiga i);
— vedelad jäätmed (32).
Lisaks tuleb selles kontekstis muu hulgas arvesse võtta järgmist:
a) toimingute, mille puhul töötajad eemaldavad asbesti, kehtivad meetmed, mis tagavad samal tasemel kaitse nagu 30. novembril 2009. aasta direktiivi 2009/148/EÜ (töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohutude eest tööl) (33) sätestatud meetmed. Direktiivis kirjeldatakse meetmeid, mille peab võtma töötajate tööandja, kui on tõenäoline, et ületatakse õhus sisalduva asbesti ühtne maksimaalne piirvääritus 0,1 kiudu cm³ kohta, mis on mõõdetud kahekastunnise vaatusperioodi kalutud keskmisena;
b) õliste jääkide ladustamiseks on soovitatav kasutada tõstetud tsisterni, sest see hõlbustab sõltumatul kontrolliljal selle kindlakstegemist, et tsisterni all ei esine lekkeid.
2.2.4. Mida tähenavad "rajatised"?
Artikli 13 lõike 1 punkt c. Laevade ringlussevõtu koht „toimib rajatistelt”.
Määruses nõutakse, et ringlussevõtukoht toimiks rajatistelt. Rajatiste eesmärk on võimaldada ohutuid ja keskkonnahoidlikke laevade ringlussevõtu toiminguid, tagades töötajate ohutuse, lekte ohjeldamise, ohtlike materjalide kokkukogumise ja vettpidava pinna ohtlike materjalidele ja laeva ringlussevõtu protsessi jooksul tekkinud jäätmetele.
Rajatistelt toimimise nõue ei tähenda tingimata, et ringlussevõtukoht peab olema täielikult üles ehitatud, tingimusel et määruse nõuded on täidetud. Rajatisi võivad täiendada nt „roomikute või madala pinnasesurvega rehivetega masinad”, (34) liigutatavad settepaagid ja ujuvkraanid, kui staatsionaarset kraanaat ei ole võimalik paigaldada. See kehtib eelkõige ajutiste paigaldiste puhul, kus võidakse nt ajutist tara pidada samavaärseks seimaga, juhul kui tara tagab samal tasemel kaitse. Määruses ei valistata ajutisi laevade ringlussevõtu rajatisi, kus põhirajatisele (nt sadamate, kaile või maabumissillale) lisatakse täiendavaid seadmeeid, tingimusel et põhirajatis ise vastab määruses sätestatud projekteerimis- ja ehitusnõuetele.
Laevade ringlussevõtu platsidel, kus toimub esmane tükeldamine, on määruse mõistes rajatised, näiteks, kuid mitte ainult, järgmised:
— pontoonid;
— ellingud ja slipid;
— kaid;
— dokid;
(29) IMO, MEPC.(210)63, punkt 220.127.116.11., lk 29, ja Baseli konventsiooni tehnilised suunised, lk 82.
(30) IMO, MEPC.(210)63, punkt 18.104.22.168., lk 30, ja Baseli konventsiooni tehnilised suunised, lk 80.
(31) IMO, MEPC.(210)63, punkt 22.214.171.124.1., lk 32, ja Baseli konventsiooni tehnilised suunised, lk 82.
(32) IMO, MEPC.(210)63, punkt 126.96.36.199. „Hazardous liquids, residues and sediments (such as oil, bilge and ballast water)“, lk 32, ja Baseli konventsiooni tehnilised suunised, lk 81.
(33) ELT L 330, 16.12.2009, lk 28.
(34) Baseli konventsiooni sekretariaadi 2013. aasta juhend, lk 17.
— kuivdokid;
— laevatöstukid;
— sillataolised rajatised (estakaadid);
— kanalid;
— tentkatted;
— lüüsisväravad.
Baseli konventsiooni sekretariaadi 2013. aasta juhendi (15) määratluse kohaselt on „püsirajatisi” toetavad rajatised näiteks, kuid mitte ainult, järgmised:
— „statsionaarsed kraanad ja muud töösteadmed, [...] mida kasutatakse nende konstruktsioonile vastavalt (nt jälgides, et ei ületataks brutokaalu, mida kraana suudab tõsta)“;
— „vintsid ja trossid, et laeva lammutamise ajal ohutult rannajoonest kaugemale tömmata“;
— „pumbad vedelike ümberpaigutamiseks, [et] pumbata vedelikke äravoolukaevust“;
— „generaatorid elektrienergia tootmiseks valgustuse jaoks, [et] muuta töötamine vähese valguse tingimustes ohutumaks“.
Laevade ringlussevõtu kohas teiseseks tükeldamiseks ettenähtud aladel on asjakohaste Baseli konventsiooni suuniste kohaselt rajatised näiteks, kuid mitte ainult, järgmised:
— „töökohad teiseseks lammutamiseks ja järjestikuseks koostisosadeks võtmiseks“ ning „erivarustusega töökohad ohtlike ja toksiliste jäätmete eemaldamiseks“ (16);
— „isoleeritud vaheseinad“ (17) ja paagid;
— „ühelt poolt juurdepääsetavad seinad (puidust, betoonist, terasest), et võimaldada materjalide ladustamist ja laadimist“ (18);
— „ajutised ladustamisalad ohututele materjalidele ja teraskonstruktsioonidele“ (19);
— „ladustamisalad täielikult töödeldud seadmetele ja materjalidele, mis on valmis korduskasutamiseks, ringlussevõtiks või kõrvaldamiseks“ (40).
Määruses sätestatud tervise- ja ohutusalaste nõuetega scotud rajatised on näiteks, kuid mitte ainult, järgmised:
— „kindlad ja tasased teed (algsest võib rajada lihtsa teealuse nt purustatud betoonist)” või „tihendatud teealused”, mis võimaldavad kiirabi- ja tuletörjeautol laeva juurde pääseda ja selle kõrval peatuda, (41) või kuivdoki puhul evakuatsioonitee, et millegi (nt tõstuki) juurde pääseda;
— „statsionaarsed kraanad ja muud töösteadmed, [...] mida kasutatakse nende konstruktsioonile vastavalt (nt jälgides, et ei ületataks brutokaalu, mida kraana suudab tõsta)” (vt eespool);
— stabiilsed väljapääsu landgangid;
(15) Baseli konventsiooni sekretariaadi 2013. aasta juhend, lk 15.
(16) Baseli konventsiooni tehnilised suunised, lk 68.
(17) Baseli konventsiooni sekretariaadi 2013. aasta juhend, lk 16.
(18) Vt joonealune märkus 37.
(19) Vt joonealune märkus 36.
(40) Vt joonealune märkus 36.
(41) Kooskõlas määruse artikli 13 lõike 1 punktiga h (laevade ringlussevõtu kohas on tagatud „erijuubtudeks vajaliku varustuse (nagu tuletörjeasemed ja -autod, kiirabiautod ja kraanad) kiire juurdepääs […] laevale ja kogu laevade ringlussevõtu koha territooriumile”) ei vasta määruse nõuetele sellised ringlussevõtukohad, kus päästesoidukid ei saa parkida laeva enda kõrval („laevale”) või landgangi kõrval näiteks söidukite kandmiseks sobimatu vesise või ebastabilise pinna tõttu.
— ILO suunistes (43) nimetatud täiendavad elemendid, eelkõige joogivee olemasolu, koht ja toimimistingimused sanitaar- ja pesemisseadmete ning riidehoiul jaoks, samuti kaitstud koht ja vahendid toidu ja joogi jaoks;
— täiendavad elemendid, millele on osutatud IMO suunistes laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta (44): „pesemisruumid, dušinurgad, sõogi- ja puhkekohad, tualett- ja riietusruumid, [...] et väljuta kokkuprudet ohtlike materjalidega ja nende levimist”, „mugavalt juurdepääsetavad sanitaar- ja pesemisruumid, mis paiknevad nii, et neid ei ohusta töökohalt päinev saaste”, „üksnes asbesti käitlevate töötajate kasutuses olevad eraldi ja nõuetekohased riietusruumid ning sanitaar- ja pesemisruumid”; „eraldatud ja mittesaastrunud kohad töötajatele sõõmiseks, joomiseks ja muudeks puhkepauasideks”.
2.2.5. Milles seisneb määruse mõistes nõuetelevastav jäätmekäitlus?
Artikli 13 lõike 1 punkti g alapunkt ii. Laevade ringlussevõtu kohas tagatakse, et „kõik laeva ringlussevõtu toimingute käigus tekkivad jäätmed ja nende kogused dokumenteeritakse ning antakse üle üksnes sellistele jäätmekäitlusohtadele, sealhulgas jäätmete ringlussevõtu kohtadele, millel on luba nende töötlemiseks viisil, mis ei ohusta inimeste tervist ning keskkonda”.
Artikli 15 lõige 5. „Artikli 13 kohaldamisel võib asjaomase jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toimingu puhul eeldada keskkonnahoidlikust, kui laevade ringlussevõtu ettevõtja suudab tõendada, et jäätmekäitlusohtkohta, kus jäätmed vastu võetakse, käitatakse kooskõlas inimeste tervist ja keskkonnakaitset käsitlevate standarditega, mis on üldjoontes samaväärsed asjakohaste rahvusvaheliste ja liidu standarditega.”
Määruses sisaldub mitu nõuet laeva ringlussevõtu käigus tekinud ohtlike ja muude jäätmete käitlemise kohta.
Olenevalt ringlussevõtukohast võib jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine toimuda täies ulatuses või osaliselt koha-peal või täies ulatuses mujal. Näiteks on mõnes laevade ringlussevõtu kohas jäätmepõletusahjud, mõni suudab käidelda teatavad jäätmevooge, kuid mitte teisi, ning mõni võib otsustada jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise täielikult väliselt jäätmekäitluskohtadel tellida. Määrusega ei nähta ette kindlat korraldust. Küll aga nõutakse, et laevade ringlussevõtu ettevõtja suudaks tõendada, et eri jäätmevooge käideldakse kooskõlas kindlate standarditega, olenevata sellest, kus jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine toimub. Seeõttu on ringlussevõtukohal soovitatav märkida taotuses selgelt, millised jäätmevooge ta suudab ja tohib ise ringlusse võtta/kõrvaldada ning millised üle välistele jäätmekäitluskohtadele.
a) Dokumenteerimine ja jäätmete üleandmine
Artikli 13 lõike 1 punkti g alapunktii dokumenteerimist ja jäätmete üleandmist käsitlevatele nõuetele vastavust võib eeldada juhul, kui ringlussevõtukoht kehtestab kooskõlas IMO suunistega laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta (45) „korra ohtlike materjalide ja jäätmete jälgimiseks nende teekonnal laevade ringlussevõtu kohast löppsihtkohta ning dokumentide, kaasa arvatud alltöövõtjate dokumentide haldamiseks ja säilitamiseks”.
b) Väliste jäätmekäitluskohtade lood
Määruse kohaselt peab laevade ringlussevõtu ettevõtja tagama, et jäätmekäitluskohal on luba tegutsemiseks viisil, mis ei ohusta inimeste tervist ega kahjusta keskkonda. See nõue tuleneb IMO suunistest laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta (46).
(43) ILO ohutus- ja terviseasalased suunised, lk 138.
(44) IMO, MEPC.(210)63, punkti 188.8.131.52, lk 20.
(45) IMO, MEPC.(210)63, punkti 184.108.40.206 kolmas lõik.
(46) IMO, MEPC.(210)63, punkt 3.2.6: „Kui materjale või jäätmeid viiakse laevade ringlussevõtu kohast edasiseks töötlemiseks ja/või kõrvaldamiseks mujale, tuleb laevade ringlussevõtu koha kavas kirjeldada menetlusi, millega tagatakse, et neid viiakse üksnes kohta, millel on luba neid töödelda ja/või kõrvaldada keskkonnahoidlikul viisil.”
Kõnealuse nõudega hõlmatud jäätmekäitluskoht on kas
— laevade ringlussevõtu koha osa, juhul kui jäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse laevade ringlussevõtu kohas endas;
— välise jäätmekäitluskoht, juhul kui laevade ringlussevõtu koht on selle tegevuse tellinud;
— mölemat, juhul kui laevade ringlussevõtu koht käitleb osa jäätmevoogudest ise ja tellib ülejäänute käitlemise mujalt.
Nõudes osutatud loa peavad olema andnud jäätmekäitluskoha asukohariigi asjakohased pädevad asutused. See hõlmab jäätmete impordi/eksportida seotud dokumente ja vajaduse korral eelnevalt teatatud nõusolekuga (PIC) seotud dokumente, kui jäätmekäitluskoht ei peaks asuma laevade ringlussevõtu kohaga samas riigis. Asjakohaste lubade koopiad tuleb lisada taotluse vormile, mis on kehtestatud rakendusotsusega (EL) 2015/2398.
c) Jäätmete käitlemine jäätmekäitluskohas
Kolmandate riikide ringlussevõtukohad, kes taotlevad Euroopa loetelu kandmist, peavad tõendama, et jäätmekäitluskoht/-kohad järgib/järgivad standardeid, mis on üldjoontes samaväärsed rahvusvaheliste ja ELi standarditega.
See nõue ei eelda täielikku vastavust ELi nõuetele, mis tulenevad muudest õigusaktidest peale määruse ja muudest rahvusvahelistest standarditest, vaid selle tagamist, et jäätmekäitluskohas rakendatavad nõuded/standardid kaitsevad inimeste tervist ja keskkonda samaväärsel tasemel.
Taotlev ettevõtja peab allkirjastama dokumentid, mis on ette nähtud rakendusotsusega (EL) 2015/2398 ja lisama kõikide selle kohaldamisala seisukohtalt olulistele dokumentidele koopiad.
Üldjoontes samaväärsus rahvusvaheliste ja ELi standarditega loetakse töendatuks, kui jäätmekäitluskohas kohaldatakse järgmisi rahvusvahelistest standarditest ja ELi direktiividest tulenevaid peamisi põhimõtteid.
— Rahvusvahelised standardid
Rahvusvahelisel tasandil välja töötatud asjakohaste suuniste loetelu on esitatud jäätmesaadetisi käsitleva määruse (EÜ) nr 1013/2006 VIII lisa; välise jäätmekäitluse puhul sisaldab see tehnilisi suuniseid laevade osalise ja täieliku lammutamise keskkonnahoidliku korraldamise kohta. Baseli konventsiooni raames koostatud tehniliste suuniste ajakohastused on kätesaadavad konventsiooni veebisaidil (49).
Lisaks on Baseli konventsiooni osalisriigid võtnud vastu ohtlike ja muude jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise raamistiku (50). Kõnealuses raamistikus esitatakse ühine arusaam selle kohta, mida keskkonnahoidlik käitlemine hõlmab, ning osutatakse näiteks mitmele juhtpõhimõttele ja meetmele, mille kaudu jäätmekäitluskohad saavad keskkonnahoidlikku käitlemist tagada.
— Liidu standardid
Jäätmekäitluskohtade seisukohtal olulised Euroopa Liidu standardid inimeste tervise ja keskkonna kaitse alal on esitatud ELi jäätmete raamdirektivis ja eri jäätmevooge käsitlevates õigusaktides.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatavad direktiivid (51) (nn jäätmete raamdirektiiv), hõlmab järgmisi valdkondi.
— Jäätmehierarhia (artikkel 4): järgnevad jäätmehierarhiat kohaldatakse prioriteetide järgestusena: a) vältime, b) korduskasutamiseks ettevalmistamine, c) ringlussevöött, d) muu taaskasutamine, nt energiakasutus, ning e) kõrvaldamine.
(49) Vt täpsemalt: http://www.basel.int/Implementation/TechnicalMatters/DevelopmentofTechnicalGuidelines/AdoptedTechnicalGuidelines/tabid/2376/Default.aspx
(50) Vt täpsemalt: http://www.basel.int/Implementation/CountryLedInitiative/EnvironmentallySoundManagement/ESMFramework/tabid/3616/Default.aspx
(51) ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.
— Inimese tervise ja keskkonna kaitse (artikkel 13): jäätmeid käitedakse viisil, mis ei sea ohtu inimese tervist ega kahjusta keskkonda ning eelkõige: a) ei ohusta vett, õhku, pinnast, taimi ega loomi, b) ei põhjusta mürä- ega lohnahäiringuid ning c) ei kahjusta paikkonda ega erihuvit pakkuvat paiku.
— Ohtlikud jäätmed (artiklid 17, 18, 19): ohtlike jäätmeid ladustatakse ja töödeldakse tingimustes, mis tagavad keskkonna ja inimese tervise kaitse. Neid ei tohi mingil juhul segada muude ohtlike jäätmetega ning need tuleb pakendada ja märgistada.
Lisaks jäätmete raamdirektiivi peamistele põhimõtetele kasitletakse määruse artikli 15 lõike 5 seisukohalt olulisi jäätmetööstustoimingute standardeid järgmistes ELi õigusaktides:
— nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (49);
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiiv 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta (50) ja seda muutvad õigusaktid;
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstushiedete kohta (51).
Viimaks kasitletakse määruse artikli 15 lõike 5 seisukohalt olulisi jäätmevoopõhiseid jäätmetööstustoimingute standardeid järgmistes ELi õigusaktides:
— nõukogu 16. septembri 1996. aasta direktiiv 96/59/EÜ polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kõrvaldamise kohta (52);
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ, mis kasitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (53);
— elektri- ja elektroonikaseadmeid kõrvaldatakse kooskõlas peamiste toimimispõhimõtetega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (54).
2.3. Tervise- ja ohutusnõuded
2.3.1. Mida tähendab „inimeste tervisele kaljuliku toime vältimeine”?
Artikli 13 lõike 1 punkt f. Laevade ringlussevõtus kohas „valditakse kahjulikku toimet inimeste tervisele”.
Lisaks materiaalsetele meetmetele (vt eespool punkt 2.2.4 rajatiste kohta) kasitletakse ILO suunistes suurt hulka tegevuslikke meetmeid alates lastpööjõu sobimatu kasutamist vältimeistest või nõuetekohase majutuskohta tagamisest, kui majutuskoht asub ringlussevõtukohas või on muul viisil laevade ringlussevõtus ettevõtja vastutuse all, ja kuulmiskaitsest. Need eri materiaalsed ja tegevuslikud komponendid koos moodustavad määruses osutatud „ohutu käitamise”, „tööohutuse” ning „menetlused ja meetodid, mille esmärgiks on vältida, vähendada, minimeerida ja nii palju kui võimalik kõrvaldada […] terviseriske” (55).
Ohutusalaste nõute täitmist võib eeldada juhul, kui ringlussevõtukohas rakendatakse eespool nimetatud tegevuslikke meetmeid ning seal on IMO suunistega (56) ette nähtud „kavad ja menetlused töötajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks” ning suutlikkus tõendada „teadmisi ja arusaamist kohaldatavatest tööohutuse- ja töötervishoiualastest protsessidest, menetlustest, õigus- ja haldusnormidest ning juhenditest”. Samuti tuleb ringlussevõtukohas kehtestada „toimiv evakuatsiooniplaan, mis tagab kogu personali kiire ja ohutu evakueerimise”, (57) ja seda ajakohasena hoida.
(49) ELT L 182, 16.7.1999, lk 1.
(50) ELT L 332, 28.12.2000, lk 91.
(51) ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.
(52) ELT L 243, 24.9.1996, lk 31.
(53) ELT L 266, 26.9.2006, lk 1.
(54) ELT L 37, 13.2.2003, lk 24.
(55) Vt artikli 13 lõike 1 punkt b, punkti d alapunkt i ja punkt i.
(56) IMO, MEPC.(210)63, punkt 3.3.1, lk 11.
(57) IMO, MEPC.(210)63, punkti 3.3.6 kuues lõik, lk 23.
Lisaks võetakse ringlussevõtukohta tööle „üks või mitu võimetöötajat, kellel on vajalik väljaöpe ja kogemus, et tagada tulemuslikult laevade ringlussevõtu kohas töö tegemise ajal püsivalt ohutud tingimused, ja kellel hulgas on üks või mitu teatava töö tegemises pädevat isikut. Olenevalt laevade ringlussevõtu koha suurusest ja töötajate arvust [voiks ringlussevõtukohta tööle võtta] eri asme ohutus- ja tervisevaldkonna töötajat, sealhulgas valdkonna juht, järelavalvetöötajad ja tavatöötajad” (63). Pädev isik on määreuses määratletud kui „isik, kellel on sobiv kvalifikatsioon, väljaöpe ja piisavad teadmised, kogemus ja oskused teatava töö tegemiseks” (64). See isik võib „olla koolitatud töötaja või juhtitv töötaja, kes on võimeline ära tundma ja hindama tööga seotud ohte, riske ning töötaja kokkupuudet võimalike ohtlike materjalidega või ohtlike tingimustega laevade ringlussevõtu kohas ning kes on võimeline määrama kindlaks vajalikud kaitse- ja ettevaatusabinööd, mis tuleb kasutusele võtta könealuse ohu, riski või kokkupuute kõrvaldamiseks või vähendamiseks” (65).
Viimaks viidatakse IMO suunistes laeva ringlussevõtu seisukohalt olulistele rahvusvaheliste konventsioonidele, sealhulgas 1999. aasta konventsioonile lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise kohta ning 1973. aasta vanuse alampiiri konventsioonile. Mõni riik, kus laevu ringlusse võetakse, ei pruugi olla kõiki neid konventsioone veel ratifitseerinud. Määruse nõuete täitmise seisukohalt eeldatakse siiski, et laevade ringlussevõtu ettevõtjad rakendavad oma tasandil ise IMO suuniste 4. liites viidatud rahvusvahelistes konventsioonides sisalduvaid töötajate tervise ja ohutusega seotud eri sätteid.
2.3.2. Milles seisnevad nõuetekohased isikukaitsevahendid?
Artikli 13 lõike 1 punkt i. Laevade ringlussevõtu kohas „on tagatud tööohutus […], sealhulgas isikukaitsevahendite kasutamine nende kasutamist nõudvate toimingute puhul”.
Isikukaitsevahend tähendab mis tahes seadet või vahendit, mis on konstrueeritud selleks, et inimene kannaks või hoiaks seda kaitseks ihe või mitme tema tervist ja ohutust ohustava möjuri eest (66). Isikukaitsevahendeid määruse mõistes on ammendavalt kirjeldatud IMO suunistes laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta (67) ja ILO suunistes (68).
2.3.3. Millised on kohustused seoses koolitamisega?
Artikli 13 lõike 1 punkt i. Laevade ringlussevõtu kohas „on tagatud […] töötajate koolitamine […]”.
Koolitamisega seotud nõue loetakse täideteks juhul, kui ringlussevõtukohas rakendatakse asjakohaseid ILO suuniseid (69) ning seal on laevade ohutut ja keskkonnahoidlikku ringlussevõtu käsitlevate IMO suunistega (70) ette nähtud „koolitus-kord, millega tagatakse nõutaval tasemel tööohutus ja keskkonnaikate. Koolituskavad peaksid hõlmama kõiki laevade ringlussevõtu koha töötajaid ja liikmeid, kaasa arvatud töövõtjate personal ja töötajad, […] ning neis peaks olema kindlaks määratud koolituste laad ja sagedus.”
Tulekaitse ja -ennetuse valdkonnas tuleb arvesse võtta eelkõige IMO suuniseid, (71) mille kohaselt peab ringlussevõtukohal olema kehtestatud „kord kõikidele iluevaatiatiele ja töötajatele asjakohase koolituse, juhiste ja teabe andmiseks […] tule-ohu, asjakohaste ettevaatusabinööude ja tulekustutusvahendite kasutamise kohta, nii et iga töötamisperioodi ajal oleks nõuetekohaselt koolitatud personal pidevalt kättesaadav”. Nende nõuete täitmist toendab kõige paremini asjakohaste IMO suuniste järgimine („Koolituste ja õppuste kohta tuleks arvset pidada, dokumenteerides muu hulgas koolituse/õppuse laadi, koolitatud isiku rolli, kasutatud vahendid, kestuse, toimumiskoha, kuupäeva ja kellaaja”).
(63) IMO, MEPC.210(63), punkt 3.3.2.
(64) Määruse artikli 3 lõike 1 punkt 13.
(65) Määruse artikli 3 lõige 3.
(66) Määratus parineb nõukogu 21. detsembril 1989. aasta direktiivist 89/686/EMÜ isikukaitsevahendite käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühlastamise kohta (EUT L 399, 30.12.1989, lk 18).
(67) IMO, MEPC.(210)63, punkt 220.127.116.11, lk 21.
(68) ILO ohutus- ja tervisealased suunised, punkt 15, lk 122.
(69) ILO ohutus- ja tervisealased suunised, punkt 14, lk 117.
(70) IMO, MEPC.(210)63, punkt 3.1.2, lk 8.
(71) IMO, MEPC.(210)63, punkti 3.3.6 seitsmes lõik, lk 23.
2.3.4. Milles seisneb nõuetekohane andmete kogumine vahejuhtumite, önnetuste, kutsehaiguste ja kroonilise möju kohta?
Artikli 13 lõike 1 punkt j. Laevade ringlussevõtú kohas „kogutakse andmeid vahejuhtumite, önnetuste, kutsehaiguste ja kroonilise möju kohta ning pädeva asutuse taotlusel teataatakse igast vahejuhtumist, önnetusest, kutsehaigusest või kroonilisest möjust, mis ohustab või võib ohustada töötajate turvalisust, inimeste tervist ja keskkonda”.
Kutsehaiguste ja kroonilise möju kohta saadakse andmeid iga-aastase ennetava arstliku tervisekontrolli kaudu, mis hõlmab vähemalt vere- ja urinimõõtmise korral juukseproovi võtmist. Haiguste ja kroonilise möju põhjuste kohta saab kõige paremini andmed proovide võtmise teel pinnasest, õhust ja tolmust.
Talletatud andmete täielikkuse tagamine algab teadmises, kes ringlussevõtukohas töötab. Ringlussevõtukohas talletatakse kõikide töötajate, kaasa arvatud töövõtjate personali ja lühiajaliselt tööle võetud töötajate andmed ning tagatakse, et iga konkreetse päeva töötajate täielik nimetik on alati kättesaadav.
Määruse artikli 13 lõike 1 punktide i ja j nõude täitmine celdab ka seda, et ringlussevõtukohas järgitakse IMO suunistes laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtú kohta (6) ning ILO suunistes (8) antud soovitusi.
Peale selle juhitakse ILO suunistes tähelepanu sellele, et andmete kogumise tegelik eesmärk „on nende kasutamine töötajate tervise kaitsmiseks”. Tulemusi „selgitavad kutselised tervishoiutöötajad arusaadavalts asjaomastele töötajatele või nende valitud isikutele”, neid „ei kasutata põhjendamatuks diskrimineerimiseks” ja need on „kätesaadavad, kui neid nõuab pädev asutus või muu nii tööandjate kui ka töötajate nõuseolekut omav isik, et teha asjakohast tervishoiustatistikat ja epidemioloogilisi uuringuid, säilitades andmete anoniüümuse”. IMO suunistes laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtú kohta on märgitud, et „kui riigi nõuetes ei ole ette nähtud konkreetset ajavahemikku, soovitatatakse andmeid säilitada viis aastat”.
3. Sertifitseerimine ja kontroll
3.1. Millised on määrusega ette nähtud kontrollikorra põhipunktid?
Määruse artikli 15 lõikega 4 on kolmandates riikides asuvatele ja ELi liikmesriigi lipu all sõitvaid laevu ringlusse võtta soovivatele ringlussevõtukohtadele ette nähtud kahest etapist koosnev kontrollikord.
Artikli 15 lõike 4 esimene lõik. „Euroopa loetellu kandmiseks sertifitseeritakse kolmandates riikides asuvate laevade ringlussevõtú kohtade vastavust artiklis 13 sätestatud nõuetele pärasd seda, kui asjakohase kvalifikatsiooniga sõltumatu kontrollija on läbi viinud kohapealse kontrolli. Laevade ringlussevõtú ettevõtja esitab vastava sertifikaadi komisjonile, taotledes kandmist Euroopa loetellu ja pärasd seda iga viie aasta järel. Euroopa loetelu kannet uuendades. Lisaks algsele loetellu kandmisele ja selle uuendamisele tehakse vaheläbivaatus, et kinnitada vastavust artiklis 13 sätestatud tingimustele.”
Artikli 15 lõike 4 teine lõik. „Kui laevade ringlussevõtú ettevõtjad taotlevad Euroopa loetellu kandmist, nõustuvad nad sellega, et komisjon või tema nimel tegutsevad esindajad võivad enne või pärasd asjaomase laevade ringlussevõtú koha kandmist könealusesse loetellu teha kohapealsed kontrolli, et kontrollida vastavust artiklis 13 sätestatud nõuetele. Sõltumatu kontrollija, komisjon või tema nimel tegutsevad esindajad teevad könealuste kohapealsete kontrollide läbiviimisel koostööd selle kolmanda riigi pädevate asutustega, kus on laevade ringlussevõtú koha asukoht.”
Esimene etapp (artikli 15 lõike 4 esimene lõik) toimub enne, kui ringlussevõtukohta taotletab Euroopa loetellu kandmist. See seisneb selles, et ringlussevõtukohta kontrollib kohapeal sõltumatu kontrollija, et hinnata vastavust määruses sätestatud nõuetele.
Järgnevas etapis (artikli 15 lõike 4 teine lõik) võib Euroopa Komisjon otsustada kontrollida ringlussevõtukoha nõuetele vastavust kohapealse kontrolli teel. Könealue kontrollimine võib toimuda enne või pärasd ringlussevõtukoha Euroopa loetellu kandmise kohta otsuse tegemist.
(6) IMO, MEPC.(210)63, punkt 3.1.4., lk 9.
(8) ILO ohutus- ja terviseasased suunised, punkt 5, lk 34, ja I lisa („Töötajate tervise jälgimine”) punkt 4, lk 150.
Joonis
Väljaspool ELi asuva laevade ringlussevõtu koha kontrollimise põhietapid
(Etapp 0)
• Laevade ringlussevõtu koht valmistub nõudeid täitma.
Etapp 1
• Laevade ringlussevõtu koht sõlmib lepingu sõltumatu kontrollijaga, esitab dokumendid ja tagab kohale täieliku juurdepääsu.
• Kui ringlussevõtukoht vastab nõuetele, annab sõltumatu kontrollija talle sertifikaadi.
Etapp 2
• Laevade ringlussevõtu ettevõtja esitab Euroopa Komisjonile oma ringlussevõtukoha taotluse toimiku.
(Etapp 3)
• Euroopa Komisjon võib otsustada teha kohapealse kontrolli enne või pärast Euroopa loetellu kandmist.
3.2. **Mis on sõltumatu kontrollija ülesanne?**
Sõltumatu kontrollija ülesanne on tõendada ringlussevõtukoha vastavust määruse nõuetele. Ta peab tegema oma tööd sõltumatult; selleks antakse laevade ringlussevõtu koha omaniku ja sõltumatu kontrollija vahel sõlmitud lepingus viimasele õigus teha kõiki toiminguid, mis on vajalikud, et kontrollida ringlussevõtukoha vastavust määruse nõuetele ja selle kohta aru anda. Sõltumatu kontrollija lepingulisel kohustused ei tohi mingil viisil tema tegevust takistada või piirata.
Euroopa Komisjon on valmis sõltumatutele kontrollijatele nõu andma, kui nad seda taotlevad.
3.3. **Kes saab olla sõltumatu kontrollija?**
Termiinit „sõltumatu kontrollija” ei tule mõista nii, et tegu on ühe füüsilise isikuga. Sõltumatu kontrollija ülesannete tulemusliku täitmise jaoks on tavaselt vaja mitme eri kvalifikatsiooniga liikmetest koosnevat meeskonda. Sõltumatu kontrollija täidab kõiki oma tegevusriigi õigus- ja haldusnorme; ta on riigi õigusaktide kohaselt volitatud ettevõtja, kui need õigusaktid on kohaldatavad.
3.4. **Kas Euroopa Komisjon avaldab sõltumatute kontrollijate loetelu?**
Ei. Komisjon ei koosta sõltumatute kontrollijate loetelu, sest seda ei ole määrusega ette nähtud. Laevade ringlussevõtu kohta omav või käitav ettevõtja peab sõlmima lepingu sõltumatu kontrollijaga ning tagama, et kontrollija on sõltumatu ja omab vajalikke kvalifikatsioone.
3.5. **Millised akrediteeringud ja kvalifikatsioonid peaksid sõltumatul kontrollijal olema?**
Määruse kohaselt peavad artiklis 13 sätestatud nõuetele vastavust sertifitseerivad kontrollijad olema „sõltumatud” ja „asjakohase kvalifikatsiooniga”. Kuigi määruses ei nõuta sõltumatute kontrollijate akrediteerimist, on mõne standardi kohase akrediteeringu taotlemine ELi akrediteerimisasutustel või ILACi vastastikuse tunnustamise lepingu allakirjutanud asutustelt tõhusaim viis, kuidas sõltumatust ja vajaliku kvalifikatsiooni tõendada. Allpool on esitatud üksikasjalikumad selgitused.
ELis on välja töötatud akrediteerimissüsteem, mille kohaselt annab konkreetse standardi kohase akrediteeringu riklik akrediteerimisasutus, mille on määranud ELi liikmesriik vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008 (6)). Ühe sellise asutuse antud akrediteeringut tunnustatakse automaatselt kogu ELis. Akrediteeringu võib anda ka väljaspool ELi asuv akrediteerimisasutus, mis on ajasaamas ulatuses (kaesoleval juhul ISO/IEC 17020 (7)) Rahvusvahelise Laborite Akrediteerimise Koostöökonverentsi (ILAC) (8) (9) vastastikuse tunnustamise lepingu allakirjutanu.
Määruse mõistes sõltumatust ja pädevust tõendab kõige paremini vastavus kolmanda osapoole (A-tüüpi) kontrolliasutuste jaoks ette nähtud nõuetele, mis on sätestatud standardis ISO/IEC 17020, milles käsitletakse eri liiki kontrolliasutuste toimimise nõudeid.
**ISO/IEC 17020:2012(E)**
„See rahvusvaheline standard on koostatud eesmärgiga edendada inspekteerimist teostavate asutuste usaldusväärtsust. Inspekteerimisasutused teostavad hindamisi eraklientide, nende emaettevõtete ja/või ametivõimude nimel eesmärgiga anda informatsiooni inspekteeritud objektide vastavusest regulatsioonidele, standarditele, spetsifikatsioonidele, inspekteerimisseemnidele või lepingutele.”
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).
(7) ISO/IEC 17020:2012, „Nõuded eri tüüpi inspekteerimisasutuste toimimiseks”.
(8) Selliste asutuste nimekirja on kättesaadav addressidel http://www.european-accreditation.org/mla-and-bla-signatories#6 ja https://www.ilac.org/documents/mra_signatories.pdf
(9) Määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 11 lõikes 2 on sätestatud, et riklikud ametiasutused peavad tunnistama vastastikue hindamise edukalt läbinud akrediteerimisasutuste osutatavate teenuste samaväärust ning sellest tulenevalt aktepteerima nende asutuste akrediteerimistunnistusi ning nende poolt akrediteeritud vastavushindamisasutuste väljastatud tõendeid.
ISO/IEC 17020 sisaldab üksikasjalikke nõudeid kontrolliasutustele. Eelkõige peavad standardi ISO/IEC 17020 kohaselt hinnatud kontrolliasutused rõendama oma erapooltust ja sõltumatust (vt standardi lisa A), kirjeldama oma õiguslikku staatus, organisatsiooni ja juhtimist ning kontrollimeetodeid ja -menetlusi, neil peab olema piisav arv kvalifitseeritud töötajaid (otse või alltoövõtu kaudu), neil peavad olema eri andmetikud, nad peavad väljastama kontrolliaruandeid ja -tunnistusi, neil peavad olema kehtestatud menetlused kaebuste ja apellatsioonide jaoks ning juhtimissüsteemid. Neid üksikasjalikke nõudeid kasutatakse kontrollinimekirjana akrediteeringu andmiseks pädevuse kohta täita teatavaid kontrolliülesandeid, praegusel juhul kontrollida laevade ringlussevõtu kohti vastavalt määrusele (EL) nr 1257/2013. Nõuded vastavad alati konkreetsele tegevusele ja neid ei vaadelda kunagi eraldi.
Laevade ringlussevõtu ettevõtjatel on soovitatav nõuda lepingus, et sõltumatul kontrollijal, kelle nad kutsuvad hindama oma vastavust määruse nõuetele, oleks kvalifikatsioon järgmistes valdkondades:
— laevaarhitekti või sellega samaväärne kvalifikatsioon laevaehituse ja/või suurte teraskonstruktsoonide demonteerimise alal;
— keskkonna- ning töötervishoiu- ja -ohutusealased juhtimissüsteemid;
— ohtlike materjalide ja jäätmete käsitlemine, kaasa arvatud ohtlike jäätmete käsitlemine.
Samuti on soovitatav, et sõltumatu kontrollija meeskonna juhil oleks vähemalt viieaastane kogemus vähemalt kahes eespool nimetatud valdkonnas ning et muudel meeskonnaliikmetel oleks vähemalt kolmeaastane kogemus vähemalt kahes eespool nimetatud valdkonnas.
Euroopa Komisjon võib korraldada sõltumatutele kontrollijatele suunatud koolitusi ja seminarie, et ühtlustada sertifitseerimistavasid.
3.6. Kas Euroopa Komisjon võib otsustada ringlussevõtukohta täiendavalt kontrollida?
Kui laevade ringlussevõtu ettevõtjad taotlevad Euroopa loetelu kandmist, nõustuvad nad sellega, et komisjon või tema nimel tegutsevad esindajad võivad ajasaamast ringlussevõtukohta kohapeal – sealhulgas ka ette teatamata – kontrollida. Selliseid kontolle tehakse koostöös selle riigi ametiasutustega, kus laevade ringlussevõtu koht asub. Kontrollimise kulu ei kannu laevade ringlussevõtu ettevõtja.
Euroopa Komisjon otsustab sertifitseeritud ringlussevõtukohti kontrollida riskipõhise prioriseerimise alusel. Euroopa Komisjon või tema nimel tegutsevad esindajad võivad kontrollida köiki kolmandas riigis asuvaid sertifitseeritud ringlussevõtukohti. Otsus ringlussevõtukohta kontrollida tehakse taotluse toimikus esitatud teabe kvaliteedi ja täielikkuse põhjal.
Euroopa Komisjoni või tema nimel tegutsevate esindajate tehtavate edasiste kontrollide tõenäosust suurendavad tegurid on ka (kuid mitte ainult) Euroopa Komisjonile ringlussevõtukoha toimimise kohta esitatud kaebused ja kahtlused.
1. LISA
Sõltumatu kontrollija väljastatud sertifikaadi koopia
**KONTROLLIJA NIMI (LOGO)**
**Aadress**
**VASTAVUSSERTIFIIKAAT**
**Nr**
__(kontrollija nimi)__, kelle vastavuse ISO/IEC 17020 nõuetele on akrediteerinud __(riikliku akrediteerimisasutuse nimi)__, (¹) kinnitab, et:
__(Laevade ringlussevõtu koha nimi)__
__(Koha aadress)__
vastab nõuetele, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembris 2013. aasta määruse (EL) nr 1257/2013 (laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EU) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta) artiklis 13, ning et talle on välja antud kaesolev sertifikaat.
Kohapealne kontroll toimus alates ___(pp/kk/aaaa)___ kuni ___(pp/kk/aaaa)___ ning selle jooksul kontrolliti vastavust köigile artiklis 13 sätestatud nõuetele. Köneaaluse kontrolli ning laevade ringlussevõtu koha asjaomaste dokumentide ja aruanmete kontrollimise tulemused olid rahuldavad.
__(kontrollija nimi)___ kinnitab, et ta on eespool nimetatud laevade ringlussevõtu koha omanikuks olevast laevade ringlussevõtujõt või laevade ringlussevõtujõt kohast sõltumatu ning et ta on täitnud kaesoleva määrusega nõutavad kohustused avalikeks huvideks. __(kontrollija nimi)___ ja mis tahes sama juridilise isiku alla kuuluv üksus kinnitab ka seda, et ta ei ole laevade ringlussevõtujõt kohalt ega selle omanik, samuti puuduvad tal eespool nimetatud ärühinguga suhted, mis võiksid möjutada tema sõltumatust või erapoolelust.
Sertifikaat välja antud: ___________________________
Väljaandmise kuupäev: ___(pp/kk/aaaa)___
Kehtiv kuni (²): ___(pp/kk/aaaa)___
Allkirja: ___________________________
---
¹) Riiklik akrediteerimisasutus peab olema alla kirjutanud Rahvusvahelise Laborite Akrediteerimise Koostöökonverentsi kontrollimise vastastikuse tunnustamise kokkuleppele või olema määratud ELi liikmesriigi poolt kooskõlas määruse (EU) nr 765/2008 artiklis 4 sätestatud põhimõtetega.
²) Sertifikaat antakse välja kuni viieks aastaks.
2. LIISA
Allikad ja viited
IMO, Hongkongi konventsioon laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta, 2009
http://ec.europa.eu/environment/waste/ships/pdf/Convention.pdf
IMO, resolutsioon MEPC.211(63), vastu võetud 2. märtsil 2012, „2012 Guidelines for the authorization of ship recycling facilities”.
http://www.imo.org/OurWork/Environment/ShipRecycling/Documents/211(63).pdf
IMO, resolutsioon MEPC.210(63), vastu võetud 2. märtsil 2012, „2012 Guidelines for safe and environmentally sound ship recycling”.
http://www.imo.org/OurWork/Environment/ShipRecycling/Documents/210(63).pdf
ILO, „Safety and health in shipbreaking, guidelines for Asian countries and Turkey”, 2004
http://ilo.org/safework/info/standards-and-instruments/codes/WCMS_107689/lang--en/index.htm
(Käesolev dokument on kätesaadav ka prantsuse, hispaania, hiina, bengali ja hindi keeles.)
Baseli konventsioon, „Technical Guidelines for the Environmentally Sound Management of the Full and Partial Dismantling of Ships”.
http://www.basel.int/Portals/4/Basel%20Convention/docs/meetings/sbc/workdoc/techgships-e.pdf
Baseli konventsiooni sekretariaat, „Guidance for competent authorities of ship recycling facilities”, 4.8.2013.
http://www.basel.int/Portals/4/download.aspx?id=UNEP-CHW-SHIPS-GUID-CompetentAuthorities.English.pdf
|
a8bc2018-dd55-4a73-bda3-fc7452fc65df
|
CC-MAIN-2019-47
|
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016XC0412(01)&from=SL
|
2019-11-17T18:38:07
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2019-47/subset=warc/part-00195-47abed28-4fa2-4f4a-b4d3-db11c85b2f3a.c000.gz.parquet
| 413,321,902
| 27,898
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.988756
|
ekk_Latn
| 0.999995
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
2505,
6657,
10191,
13829,
17611,
22175,
26187,
30613,
34817,
38234,
41110,
45033,
48598,
52169,
56418,
60645,
61244,
65331,
68192,
70158,
71475
] | 1
|
[
0.07958984375,
0.5234375,
0.328125,
0.061279296875,
0.0045166015625,
0.00189208984375
] |
Nox A1
Autoriõigus 2016 Nox Medical
Nox A1 kasutusjuhend
Versioon 2.0
Viimati kontrollitud: mai 2016
Autoriõigused © 2016
Nox Medical - kõik õigused kaitstud
Tootja:
Nox Medical ehf
Katrinartuni 2
IS - 105 Reykjavik
Island
Kodulehekülg: www.noxmedical.com
Infot edasimüüjate kohta leiate:
www.noxmedical.com
Autoriõiguse märge
Selle väljaande ühtegi osa ei ole lubatud reprodutseerida, edastada, transkribeerida, salvestada
otsingusüsteemis ega tõlkida ükskõik millisesse keelde või arvutikeelde mitte üheski vormis ega mitte mingil
viisil järgevatest: elektrooniliselt, mehhaaniliselt, magnetiliselt, optiliselt, keemiliselt, käsitsi või muul viisil,
ilma ettevõtte Nox Medical kirjaliku loata.
Lahtiütlus
Käesolev dokument võib sisaldada trükkivigu või tehnilisi ebatäpsusi. Nox Medical ei võta mingit vastutust
toodete otsese või kaudse kasutamise või väärkasutamise eest ega toodete kasutamisest või
kasutamisvõimetusest tulenevate kahjude eest. Kasutajad peavad võtma vastutuse mistahes toodete, sh
ettevõtte Nox Medical tarkvarast, andmetest saadud või järeldatud tulemuste eest. Kõikide selle toote
kasutamisel põhinevate kliiniliste järelduste ja otsuste eest vastutab kasutaja.
Litsentsimärgend
Seadme Nox-A1 tarkvara sisaldab BIGDIGITS-i mitmetehelist aritmeetilist koodi, mille esialgselt kirjutas David
Ireland, autoriõigused © 2001-8 D.I. Management Services Pty Limited <www.dl-mgt.com.au>, ja seda
kasutatakse loaga.
| Sisukord | |
|---------|-----------------------------------------------------------------|
| Sisukord | 3 |
| Sissejuhatus | 5 |
| Käsitlusala | 5 |
| Kasutajajuhtised | 5 |
| Hoiatused ja ettevaatusabinõud | 5 |
| Seadme kirjeldus | 9 |
| Kasutusala | 9 |
| Vastunäidustused | 9 |
| A1 kasutajalides | 10 |
| Seadme kasutamine | 12 |
| Seadme A1 ühendamine arvutiga | 12 |
| A1 seadme konfigureerimine ja uuringu allalaadimine | 12 |
| Salvestamise manuaalne käivitamine/löpetamine | 13 |
| Salvestamise käivitamine eelnevalt seadistatud ajal | 14 |
| Signaali ja oleku kontrollid | 14 |
| Patsiendi ühendamine | 15 |
| Patarei sisestamine seadmesse A1 | 15 |
| A1 seadme ja RIP võöde kinnitamine | 16 |
| Ninakanüüli kinnitamine | 18 |
| EEG signaalide mõõtmine | 19 |
| EMG/EKG signaalide mõõtmine | 21 |
| Maski röhu mõõtmine | 22 |
| Lisaseadmete andmete mõõtmine | 23 |
| Pulsi ja hapnikuküllastuse mõõtmine | 23 |
| Patareide sisestamine oksümeetrisse | 24 |
| Pulssoksümeetri anduri suuruse valimine | 25 |
| Pulssoksümeetri mooduli ja anduri kinnitamine | 26 |
| Oksümeetri seadistuse konfigureerimine | 27 |
| Hooldus | 28 |
| --- | --- |
| Ühilduvad andurid ja seadmed | 31 |
| Tehnilised andmed | 36 |
| Seade A1 | 36 |
| Materjali teave | 38 |
| Patarei teave | 39 |
| Kohustuslik teave | 40 |
| Töökorra kontrollimise ja valideerimise kokkuvõte | 40 |
| Klassifikatsioonid | 40 |
| Sümbolite ja lühendite seletused | 40 |
| Bluetooth®-i juhtmevaba tehnoloogia | 43 |
| Elektromagnetilise ühilduvuse teave | 43 |
| Teave | 49 |
Sissejuhatus
Nox A1 on uus portatiivne polüsomnograafia (PSG) seade. A1 on AASM-i (Ameerika Unemeditsiini Akadeemia) nõuetele vastav PSG salvesti ja seda on võimalik kasutada nii ambulatoorseks kui ka statisionaarseks polüsomnograafiliseks (PSG) une uurimiseks. Seade on kompaktne, kerge ja lihtsasti kasutatav. Andurite lihtne paigaldamine muudab seadme ettevalmistamise kiireks ja käepäraseks.
Käsitlusala
Antud kasutusjuhend hõlmab seadet A1 ja selle osi koos väliste andurite ja seadmetega, mis on A1 süsteemiga valideeritud. Antud kasutusjuhend ei hõlma seadme konfigureerimiseks, andmete allalaadimiseks, ülevaatamiseks ja/või analüüsimiseks vajalikku tarkvararakendust.
Antud kasutusjuhend on mõeldud vaid asjakohaste kvalifikatsioonide ja oskustega spetsialistide jaoks (tervishoiutöötajad ja hooldustehnik).
Kasutajajuhtised
A1 süsteemi peavad paigaldama ja hooldama vaid asjakohaste kvalifikatsioonide ja oskustega spetsialistid (tervishoiutöötajad ja hooldustehnikud) vastavalt jaotistes "Seadme kasutamine", "Patsiendi ühendamine" ja "Hooldus" antud juhistele. **AINUKE** toiming, mida patsiendid peavad ehk ise kodus tegema, on salvestuse alustamine, kui need on määratud käsitsi käivituma. Sellisel juhul peab seadet A1 paigaldav ja patsienti ühendav spetsialist demonstreerima, kuidas käsitsi salvestamist alustada, ja õpetama patsienti seda tegema vastavalt jaotises "Salvestuse käsitsi käivitamine/peatamine" esitatule.
Seadme kasutajad peavad ühendust võtma ettevõttega Nox Medical või selle esindajatega,
- kui vajatakse abi seadme A1, selle osade ja väliste andurite ning seadmete, mis on A1 süsteemiga valideeritud, seadistamisel ja ühendamisel, seadme kaittamisel või hooldusel või
- selleks, et teavitada ootamatutest toimingutest või sündmustest.
Tugiteave ja ettevõtte Nox Medical esindajate teave on leitav ettevõtte Nox Medical kodulehel: www.noxmedical.com/distributors.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
- Hoiatus. Seadme A1 kasutamine EI OLE lubatud pidevaks monitoorimiseks juhtudel, kui võimetus seadet käsitseda võib lõppeda patsiendil vigastamise või surmaga.
- Ettevaatust. USA föderaalseadus volitab antud seadet müüa vaid litsentseeritud arstil või tema käsul.
- Ettevaatust. Antud seade vastab elektriliste meditsiiniseadmete ja/või -süsteemide rahvusvahelisele elektromagnetilise ühilduvuse standardile IEC 60601-1-2. Standardi eesmärgiks on tagada möölistlikus ulatuses kaitse kahjulike häirete vastu tüüpilise meditsiiniseadmete paigalduse korral. Kuid kuna raadiosageduslike saatjate ja teiste elektrilise müra allikate levik tervishoiu ja muudes keskkondades kasvab, on võimalik, et allika lähedusest või tugevusest tingitud häirete kõrge tase võib seadme talitlust häirida, mõjutades salvestatud signaale ja läbi selle andmeanalüüs, põhjustades võimalikku valeravi. Elektriliste meditsiiniseadmete kasutamine nõuab elektromagnetilise ühilduvusega seoses eriliste ettevaatusabinõude rakendamist ning seadmed tuleb
paigaldada ja kasutusele võtta vastavalt elektromagnetilise ühilduvuse teabele, mis on leitav antud kasutusjuhendi jaotises "Elektromagnetilise ühilduvuse teave".
▶ Hoiatus. Kasutusjuhendis mitte loetletud tarvikute, muundurite, andurite ja juhtmete kasutamine võib põhjustada seadme suurenenud emissiooni ja/või vähenedud immuunsust ning tekitada vigastusi kasutajale/patsiendile.
▶ Hoiatus. Seade A1 ei tohi olla teiste seadmetega körvuti või kohakuti. Kui körvuti või üksteise peal kasutamine on vajalik, tuleb seadet A1 jälgida, et veenduda selle normaalses toimimises kasutatavas konfiguratsioonis ja hoida ära ebanormaalset toimimist, mis võib tekitada vigastusi kasutajale/patsiendile.
▶ Hoiatus. Teised seadmed võivad seda süsteemi segada ka siis, kui seadmed vastavad CISPR-i emissiooninõuetele, sealäbi on võimalik patsiendi kahjustamine.
▶ Ettevaatust. Seadme A1 kasutamine südamerütmuriga patsientidel on ohutu, kui südamerütmuriid vastavad meditsiiniseadmete elektrohiutuse standardile EN 50061. Standardile mittevastavate südamerütmure ja kasutamine võib seadme A1 kasutamisel möjutada südamerütmuri talitlust ja võimalik on patsiendi pöördumatu kahjustamine. Seadme kasutaja peab lugema südamerütmuriiga kaasasolevaid dokumente, selle sertifikaate ja kasutusnäidustusi või vajadusel võtma ühendust tootjaga.
▶ Hoiatus. Seade A1 ei ole defibrillaatorikindel. Kui seadet patsiendi küljest ei eemaldata enne defibrillatsiooni, võib elektroodi kinnituskohtades tekkida kõrge elektrovoolu tihedus, mis võib tekitada põletusi, ja võimalik on patsiendile pöördumatu kahjustamine. Seadme mitte-eemaldamine patsiendilt enne defibrillatsiooni võib samuti muuta soovitud voolu, möjutades defibrillatsiooni efektiivsust ja põhjustades patsiendile vigastusi või surma.
▶ Hoiatus. Seadet A1 ei tohi kasutada koos kõrgsageduslike (HF) seadetega. Seadme A1 kasutamine koos kõrgsageduslike (HF) seadmetega võib patsienti raskelt kahjustada..
▶ Hoiatus. Noxi EEG peaakaabel / Noxi 5 lülitusega EEG kaablid ei kaitse südame defibrillaatori toime ega kõrgsageduslike põletuste eest. Kui seadet patsiendi küljest ei eemaldata enne defibrillatsiooni, võib elektroodi kinnituskohtades tekkida kõrge elektrovoolu tihedus, mis võib tekitada põletusi, ja võimalik on patsiendile pöördumatu kahjustamine.
▶ Hoiatus. Seade A1 ei ole loodud kaitsema kahjulike vedelike sissepääsu kindlal määral. Ärge autoklaavige ega kastke seadet mistahes vedelikesse. Vedelike sissetungimine võib põhjustada elektroliögi.
▶ Hoiatus. Kasutage seadme A1 puhtamiseks/desinfitseerimiseks ainult Ameerika Ühendriikide Keskonnagaagentuuri (EPA) registreeritud tooteid, et välita kasutaja/patsiendi kahjustamist.
▶ Hoiatus. Seade EI SOBI kasutamiseks tuleohtliku anesteetikumi ja õhu või hapniku segu või lämmastikoksidi läheduses. See võib põhjustada elektrostaatliliste laengute teket või lubatust kõrgemaid temperatuure, mis viib sädemete tekkimiseni või süttimiseni, mis põhjustavad põletusi või plahvatusi.
▶ Hoiatus. Ärge kasutage A1 süsteemi röntgenograafia/röntgenuuringute ajal. Energia neeldumine seadmes, kaablites või elektroodides võib põhjustada liigset kuumenemist ja tekitada põletusi.
▶ Hoiatus. Nagu ka muude meditsiiniseadmetega juhtige kaableid ja ühendusi ettevaatlikult, et vähendada takerdumise või poomise võimalust.
▶ Hoiatus. Ärge kasutage A1 süsteemi, sh patsiendiga ühendatud kaableid ja elektroode, MRT-keskkonas (magnetresonatsiomograafia). Energia neeldumine elektrit juhtivates materjalides võib põhjustada liigset kuumenemist ja tekitada põletusi.
Ettevaatust. Seadet A1 ja RIP võod tuleb kanda riite peal, et vältida seadmete materjalidest põhjustatud allergiliste reaktsioonide teket.
Ettevaatust. RIP võod peavad mugavalt ümber patsiendi olema, et vältida liiga tihedalt asetseva vöö põhjustatud ebamugavust.
Hoiatus. Noxi ühekordsed RIP võod on möeldud ühekordseks kasutamiseks. Ühekordsete RIP võöde korduskasutamine võib mõjutada salvestatud signaalide kvaliteeti ja põhjustada võimalikku valeravi.
Hoiatus. Noxi ühekordsed RIP võod, Noxi kanüülid, Noxi filtri ühendused ja maski rõhuvoolikud on möeldud ühekordseks kasutamiseks. Ühekordsete RIP võöde korduskasutamine võib mõjutada salvestatud signaalide kvaliteeti ja põhjustada võimalikku valeravi. Sama ühekordse RIP võö, kanüüli, filtri ühenduse ja maski rõhuvooliku kasutamine rohkem kui ühel patsiendil on nakkusohtlik.
Hoiatus. Ärge kasutage kahjustatud varustust, andureid või lisatarvikuid. See võib põhjustada seadme talitlushäireid või patsiendile/kasutajale kehavigastusi.
Hoiatus. Seade A1 ja selle lisaseadmed tuleb patsiendi küljest lahti ühendada enne USB üleminekku kasutamist, et vältida elektrilöögi teket. USB üleminekut tohib kasutada vaid seadme konfigureerimiseks ja seadimest andmete allalaadimiseks.
Hoiatus. Seadmes A1 ei ole kasutaja poolt hooldatavaid osi. Seadme A1 hooldust tohivad läbi viia vaid volitatud osapooled. Mittevolitatud isikute poolt teostatav hooldus võib mõjutada andmeanalüüsí ja põhjustada võimalikku valeravi. Garantii ei kehti, kui seade A1 on avatud.
Hoiatus. Muudatuste tegemine selle seadme juures on keelatud. Volitamata muudatused võivad seadme ettenähtud talitlust häirida ja patsienti rasket kahjustada.
Hoiatus. Kui seadet ei kasutata 30 päeva jooksul, eemaldage A1 seadmest patareid, et vältida patarei lekkimisest põhjustatud kahjustusi ja kasutaja/patsiendi kergeid põletusi.
Hoiatus. Signaalisendi ja -väljundi ühendamiseks möeldud välised tarvikud ja lisaseadmed või muud ühendused peavad vastama asjakohastele tooteohutusstandarditele, nt IEC 60950-1 IT-tarvikute puhul ja IEC 60601 sari elektriliste meditsiiniseadmete puhul, et vältida elektrilööke. Lisaks peavad kõik sellised kombinatsioonid, süsteemid vastama kollateraalstandardis IEC 60601-1-1 või üldstandardis IEC 60601-1, väljaanne 3/3.1, lg 16 esitatud nõuetele. Varustus, mis ei vasta standardi IEC 60601-1 lekkeveoolu nõuetele, tuleb hoida patsiendist eemal, st patsiendist vähemalt 1,5 m kaugusele. Iga isik, kes ühendab välise varustuse signaalisendi, signaaliväljundi või muude ühendustega, on loonud süsteemi ja vastutab selle eest, et süsteem oleks nõuetele vastav. Kahtluste korral võtke ühendust kvalifitseeritud meditsiinitehnikuga või kohalike esindajaga.
Hoiatus. Vältige juhuslikku kontakti ühendatud, kuid kasutamata paigaldatud osade ja teiste elektrit juhtivate osade vahel, sh maandatud osad, et vältida võimalikku kahjustuse tekitamist kasutajale/patsiendile.
Hoiatus. Veenduge, et elektroodide ja seotud üleminekute elektrit juhtivad osad, sh neutraalelektrood, ei puutuks kokku teiste elektrit juhtivate osadega, sh maandusega, et vältida võimalikku kahjustuse tekitamist kasutajale/patsiendile.
Hoiatus. Elektroode on lubatud kasutada vaid tervishoiutoötajal, kes on tuttav elektroodide õige paigalduse ja kasutamisega, või tema juhendamisel. Elektroodide valesti kasutamine või paigaldamine võib mõjutada andmete salvestamist ja seega tõlgendamist ning diagnostikat.
Hoiatus. Elektroodid tuleb paigaldada tervele, puhtale nahale (nt mitte lahtistele haavadele, kahjustustele, infitseeritud või põletikutulistele aladele), et vältida infektsioone.
Hoiatus. Nox 5 lülitusega EEG elektroodi kaablid tuleb nõuetekohaselt kasutusesest kõrvaldada, kui neid pole kasutuskordade vahel võimalik täielikult puhtaks saada, et vältida nakkushaiguste ülekannet patsientide vahel.
Hoiatus. Nox 5 lülitusega EEG elektroodi kaablite kasutamine elektriliseks stimulatsiooniks ei ole lubatud. Toote kasutamisel elektriliseks stimulatsiooniks võivad tekkida patsiendil põletused ja kehavigastused.
Ettevaatust. Seadet tuleb transportida alati kaasasolevas kandekotis, et tagada asjakohane kaitse ja vältida kahjustusi.
Palun lugege enne kasutamist hoolikalt kasutusjuhendit, eriti hüüümärgiga tähistatud lõike.
Seadme kirjeldus
Seade Nox A1 on AASM-i nõuetele vastav PSG salvesti.
Seadme Nox A1 sisendkanalid ja sisseehitatud funktsioonid on muuhulgas järgmised:
- 13 unipolaarset kanalit EEG, EOG ja submentaalse EMG salvestamiseks;
- 1 maanduskanal
- 4 bipolaarset kanalit EKG, EMG – LM-i, bruksismi või täiendava EMG salvestamiseks;
- 1 rõhu-/ öhuvoolu kanal ninast öhuvoolu või maskirõhu möötmiseks;
- 2 kanalit hingamistõõ salvestamiseks: köht ja rindkere;
- Sisseehitatud 3D kiirendusandur patsiendi asendi ja liigutuste salvestamiseks;
- Sisseehitatud mikrofon heli ja norskamise salvestamiseks;
- Sisseehitatud Bluetooth®-i moodul, et tagada juhtmevaba ühendus, võimaldades seadmel salvestada ühilduvate lisaseadmete signaale;
Bluetooth®-i funktsioon võimaldab signaalide ülevaatamiseks andmeid reaalajas juhtmevabalt alla laadida.
Seade töötab ühe AA patareiga.
Kasutusala
Nox A1 on mõeldud füsioloogiliste signaalide salvestamiseks magamise ajal. Salvestatud signaalid laetakse alla kas pärast uuringut või laetakse reaalajas arvutisse uuringu ajal Bluetooth®-i sisendpunkti / Nox C1 mooduli abil. Arvutis on võimalik signaale Noxturnali rakenduse abil vaadata ja analüüsida. A1 salvestiga on võimalik ka üle Bluetooth®-i Nox C1 mooduli suhelda, et seadet juhtida. A1 salvestiga on võimalik ka üle Bluetooth®-i mobiiliplatvormi suhelda Noxi rakendusega, et juhtida seadet ja vaadata üle signaale.
A1 süsteem on mõeldud üle 2-aastastele patsientidele.
Kasutuskeskkonnad on haiglad, asutused, unekeskused, unekliinikud või teised uuringukeskkonnad, sh patsiendi kodu.
Vastunäidustused
A1 seade EI OLE mõeldud mistahes pidevaks patsiendi monitoorimiseks ega automaatseks diagnoosimiseks.
A1 kasutajaliides
Seadme A1 kasutajaliides koosneb ekraanist, nuppudest, anduri sisenditest/üleminekutest ja USB ühendusest. USB ühenduspesa asetseb patarei kaane all ja sellega ühendatakse mini-USB kaabel, et seadet konfigureerida ja andmeid alla laadida. Üksikasjalikumat teavet vt allpool asuvatest joonistest ja tabelitest.
| NUMBER | FUNKTSIOON |
|--------|------------|
| 1 | Ekraan |
| 2 | Nupp – keskmine |
| 3 | Nupp – edasi |
| 4 | Nupp – tagasi |
| 5 | Seadme kinnitusaasad |
| 6 | Mikrofon – hingamishelide salvestamiseks |
| 7 | Seadme oleku indikaatorluli |
| 8 | Rõhulukk – ühendab ninakanüüli/maski rõhuvooolikuga |
| 9 | Unipolaarsed puutekindlad sisendid |
| 10 | Maanduse viitesisend |
| 11 | Bipolaarsed puutekindlad sisendid |
| Number | Description |
|--------|-------------|
| 12 | Patarei kaas – katab patarei ja USB ühenduspesa |
| 13 | Patarei kaane lukustuse tihvt |
| 14 | Metalltrukid – kinnitused rindkere RIP võöle |
| 15 | Metalltrukid – kinnitused kõhu kaabilile |
Seadme kasutamine
A1 süsteemi võivad käsitseda vaid asjakohaste kvalifikatsioonide ja oskustega spetsialistid (tervishoiutöötajad ja hooldustehnikud). **AINUKE** toiming, mida patsiendid peavad ehk ise kodus tegema, on salvestuse alustamine, kui on määratud salvestus manuaalselt käivitada. Sellisel juhul peab seadet A1 paigaldav ja patsientiga ühendav spetsialist demonstreerima, kuidas manuaalselt salvestamist alustada, ja õpetama patsienti seda tegema vastavalt jaotises "Salvestamise manuaalne käivitamine/löpetamine" esitatule.
Seadet A1 juhitakse esipaneelil asuva kolme nupu abil. **Keskmine** nupu vajutamine lülitab sisse ekraani. Ekraan lülitub 3 minuti pärast automaatselt välja.
Seadme A1 ühendamine arvutiga
- **Hoiaitus.** Seade A1 ja selle lisaseadmed tuleb patsiendi küljest lahti ühendada enne USB ühenduspesa kasutamist, et vältida elektrilöögi teket. USB ühenduspesa tohib kasutada vaid seadme konfigureerimiseks ja seadmest andmete allalaadimiseks.
Seadme A1 ühendamiseks arvutiga peate ligi päädsema seadmes olevale USB ühenduspesale. USB ühenduspesa pannakse patarei kaane alla, tehes selle lastele kättesaamatuks ja muutmiskindlaks. Patarei kaane avamiseks vajutage pastaka või muu sarnase Nox Medicali pakutava Nox Lid Key'ga (kaane vöti) patarei kaane lukustuse tihtvile ja libistage patarei kaas alla, seadme alaosa suunas. A1 seade ühendatakse arvutiga mini-USB kaabli abil. Arvutiga ühenduses olemise ajal ei pea seadmes olema patareid.
Arvutiga ühenduses olemise ajal süttib seadme A1 ekraan.
A1 seadme konfigureerimine ja uuringu allalaadimine
Seadmest A1 salvestuse allalaadimiseks või konfigureerimiseks peate käivitama Noxturnali tarkvararakenduse ja ühendama seadme arvutiga. Edasist teavet, kuidas neid ülesandeid täita, vt vastava tarkvara kasutusjuhendist.
Kui olete seadmega töötamise lõpetanud, ühendage seade Noxturnali tarkvarast lahti ja eemaldage mini-USB kaabel. Sisestage patarei ja sulgege patarei kamber, lükates kaant ilma jõudu kasutamata seadme suunas ja libistades seejärel öigesse asendisse, seadme ülaosa suunas.
Salvestamise manuaalne käivitamine/löpetamine
Kui seade on seadistatud nii, et salvestamine käivitatakse manuaalselt, saate keskmist nuppu vajutades salvestamise manuaalselt käivitada. Keskmise nupu vajutamine lülitab sisse ekraani. Seade kuvab "Salvestamise käivitamiseks hoidke all keskmist nuppu". Palun tehke seda kuni kuvatakse "Salvestuse kestus". Pange tähele, et keskmist nuppu tuleb hoida ligikaudu 4-5 sekundit enne, kui kuvatakse "Salvestuse kestus". Nüüdseks on seade alustanud salvestamist. Pärast ekraani väljalülitumist hakkab paremal ülal olev tuli vahelduvalt vilkuma, tähistades salvestuse toimumist. Salvestuse manuaalseks löpetamiseks kasutage sama meetodit.
Kui salvestuse kestus on seadistatud, peatub salvestus automaatselt pärast seadistatud aega.
Salvestamise käivitamine eelnevalt seadistatud ajal
Kui seade on seadistatud nii, et salvestamine käivitatakse kindlal ajal automaatselt, pole salvestamise käivitamiseks lisatoimingud vajalikud. Keskmise nupu vajutamisel enne salvestustee käivitumist kuvatakse eelnevalt seadistatud salvestamise alguseni jäänud aeg. Kui salvestamine on käivitunud, kuvatakse salvestuse jooksve kestus.
Signaali ja oleku kontrollid
Kui toimub salvestamine ja seade töötab korrapäraselt, vilgub seadme indikaatorluli rohelistelt. Seadme hoiatuste esinemisel vilgub indikaatorluli oranžilt. Hoiatused võivad olla järgmised.
- Patarei tühi
Ekraanil kuvatakse salvestise ja seadme teave. Kui ekraan on välja lülitatud, lülitab keskmise nupu vajutamine ekraani sisse. Ekraan lülitub 3 minuti pärast iseenesest välja, kui see on 3 minutit mitteaktiivne.
1. Üleval paremas nurgas on patarei indikaator, mis näitab patarei olekut. Kui seadmes on uued patareid, kuvab patarei indikaator 100%.
2. Kuvatakse kestus.
Üksikasjalikumat teavet signaalide kontrollimise kohta vt Noxturnali rakendusest, mis on saadaval Google Play® poes.
Patsiendi ühendamine
A1 süsteemi võivad ühendada vaid asjakohaste kvalifikatsioonide ja oskustega spetsialistid (tervishoiutöötajad ja hooldustehnikud).
- Hoitatus. Ärge kasutage kahjustatud varustust, andureid või lisatarvikuid. See võib põhjustada seadme talitlushäireid või patsiendile/kasutajale kehavigastusi.
- Hoitatus. Nagu ka muude meditsiiniseadmetega juhtige kaableid ja ühendusi ettevaatlikult, et vähendada takerdumise või poomise võimalust.
- Ettevaatust. Seadet tuleb transportida alati kaasasolevas kandekotis, et tagada asjakohane kaitse ja vältida kahjustusi.
Patarei sisestamine seadmesse A1
- Märkus. Kasutage iga unesalvestuse jaoks täielikult laetud Powerex 2700 mAh taaslaetavaid patareisid või uut liitiumpatarei, et vältida vajadust uneuuringut korralta.
- Märkus. Kõik seadmega A1 kasutatavad liitiumpatarei peavad vastama standardile IEC 60086-4 "Primaarpatarei - 4. osa: Liitumpatarei ohutus".
Enne salvestamise käivitamist veenduge, et seadmes on uus või täislaetud patarei. Uue patarei sisestamiseks toimige järgmiselt:
1. Avage patarei kamber, vajutades Nox Lid Key'ga (kaane võti) või muu sarnase esemega patarei kaane tihvtile, ja libistage kaas alla, seadme alaosa suunas.
2. Sisestage AA patarei kambrisse, joondades patarei poolused nii, nagu on näidatud seadme tagaküljel (positiivne (+) poolus patarei kaane suunas).
3. Sulgege patarei kamber, lükates kaant ilma jõudu kasutamata seadme suunjas ja libistades seejärel õigesse asendisse, seadme ülaosa suunas. Veenduge, et kaas on turvaliselt kinni.
Patarei olekut on võimalik seadet sisse lülitades kontrollida. Patarei oleku indikaator seadme ekraani üleval paremas nurgas võimaldab teil patarei olekut kontrollida. Kui patarei on salvestamise ajal tühjaks saamas, peatab seade salvestuse automaatselt.
A1 seadme ja RIP võöde kinnitamine
- Ettevaatust. Seadet A1 ja RIP võöd tuleb kanda riite peal, et vältida seadmete materjalidest põhjustatud allergiliste reaktsioonide teket.
- Hoiatus. Ühekordsed RIP võod on mõeldud ühekordseks ja ühel patsiendil kasutamiseks. Ühekordsete RIP võöde korduskasutamine võib möjutada salvestatud signaalide kvaliteeti ja põhjustada võimalikku valeravi. Sama ühekordse RIP võö kasutamine rohkem kui ühel patsiendil on nakkusohtlik.
1. etapp
Kinnitage seadme küljes olevad klambrid patsiendi särgi külgse.
2. kuni 4. etapp
- Kinnitage köhu kaabel seadme tagaküljele.
- Asetage RIP võö ümber rindkere ja kinnitage selle otsad seadme tagapaneelile.
- Vajadusel kohandage kaabli pikkust, keerates seda ümber köhuühenduse seadeldise. Pange RIP võö ümber köhu ja kinnitage õigesse kohta.
5. etapp
Seadme ja hingamisandurite ühendamine on nüüd valmis.
Kohandage RIP võösid
Ettevaatust. RIP võöd peavad mugavalt ümber patsiendi olema, et vältida liiga tihedalt asetseva võö põhjustatud ebamugavust.
Ühekordsed RIP võöd
Viige võöd ümber patsiendi piha ja rindkere ning kohandage nende pikkust, kasutades otstes olevaid aasasid võõ pikkuse muutmiseks ni, et see kataks venitamata olekus ligikaudu kaks kolmandikku patsiendi ümberrõõdust. Pikkus fikseeritakse võõ otstes olevate haakide abil.
Lisateavet A1 seadmega valideeritud Noxi RIP võöde tüüpide kohta vt jaotisest "Ühilduvad andurid ja seadmed".
MÄRKUS Enamike patsiendi puhul pole RIP võösid vaja kohandada, kui vastavalt patsiendi kõhuümbermõõdule ja/või kehamassiindeksile (BMI) on valitud õiges suuruses võö. Täpsemad juhised on leitavad tootega kaasasolevatest võõ suuruse valimise tabelitest.
Ninakanüüli kinnitamine
**Hoiaitus.** Ninakanüül on mõeldud kasutamiseks vaid ühel patsiendil. Sama ühekordse ninakanüüli kasutamine rohkem kui ühel patsiendil on nakkusohtlik.
**Märkus.** Meditsiinilist teipi võib kasutada kanüüli pöskedele fikseerimiseks, et kanüüli vajadusel paigal hoida.
1. **etapp**
Viige ninakanüüli harud ettevaatlikult ninasõõrmetesse. Harud peavad olema suunaga ninasõõrmete sisemuse poole.
2. **etapp**
Paigutage kanüüli voolikud kõrvade taha ja seejärel viige lõua alla.
3. **etapp**
Tooge kinnisti mugavalt lõua alla, et hoida kanüüli voolikuid kindlalt paigal.
**MÄRKUS** Noxi filtriga ninakanüüll on sisseehitatud hüdrofoobne filter ja see on eelistatud viis nina õhuvoolu ja norskamise mõõtmiseks, kuna see võimendab signaali kvaliteeti ja sobitub otse A1 seadmega. Kui eelistakse kasutada ilma filtrita Luer kanüüli, on vajalik kasutada ettevõtte Nox Medical filtri ühendust, et see A1 seadmega ühendada.
Lisateavet A1 seadmega valideeritud ninakanüülide tüüpide kohta vt jaotisesest "Ühilduvad andurid ja seadmed".
**EEG signaalide mõõtmine**
- **Hoiatus.** Elektroode on lubatud kasutada vaid tervishoiutöötajal, kes on tuttav elektroodide õige paigalduse ja kasutamisega, või tema juhendamisel. Elektroodide valesti kasutamine või paigaldamine võib möjutada andmete salvestamist ja seega tõlgendamist ning diagnostikat.
- **Hoiatus.** Elektroodid tuleb paigaldada tervele, puhtale nahale (nt mitte lahtistele haavadele, kahjustustele, infitseeritud või põletikulistele aladele), et vältida infektsioone.
- **Hoiatus.** Veenduge, et elektroodide ja ühenduste elektrit juhtivad osad, sh neutraalelektrood, ei puutuks kokku teiste elektrit juhtivate osadega, sh maandusega, et vältida võimalikku kahjustuse tekitamist kasutajale/patsiendile.
- **Hoiatus.** Nox 5 lülitusega EEG elektroodi kaablid tuleb nõuetekohaselt kasutusest kõrvaldada, kui neid pole kasutuskordade vahel võimalik täielikult puhtaks saada, et vältida nakkushaiguste ülekannet patsientide vahel.
- **Hoiatus.** Nox 5 lülitusega EEG elektroodi kaablite kasutamine elektriliseks stimulatsiooniks ei ole lubatud. Toote kasutamisel elektriliseks stimulatsiooniks võivad tekkida patsiendil põletused ja kehavigastused.
- **Hoiatus.** Noxi EEG peakaabel / Noxi 5 lülitusega EEG kaablid ei kaitse südame defibrillaatori toime ega kõrgsageduslike põletuste eest. Kui seadet patsiendi külijest enne defibrillatsiooni ei eemaldata, võib elektroodi kinnituskohtades tekkida kõrge elektrovoolu tiheduse, mis võib tekitada põletusi, ja võimalik on patsiendile pöördumatu kahjustuse tekitamine.
- **Märkus.** Noxi EEG peakaabel on saadaval nii laste kui ka täiskasvanute mõõdus.
Ühendage Noxi EEG peakaabel A1 seadme E2-E1, F4-F3, C4-C3, O2-O1, M2-M1 unipolaarsete ja maandussisenditega.
Kinnitage patsiendi lauba keskele trukiga elektrood. Juhtige peakaabel patsiendi pea taha ja kinnitage kaabel elektroodi külge.
Ühendage kaks Noxi 5 lülitusega EEG elektroodi kaablit kummagi poole peakaabliga.
Kinnitage kuldelektroodid (gold cup) patsiendi pea külge. **Roheline** juhe on E1/E2-le, **sinine** juhe on F3/F4-le, **kollane** juhe on C3/C4-le, **hall** juhe on O1/O2-le ja **punane** juhe on M1/M2-le.
Submentaalse EMG jaoks ühendage elektroodijuhtmed seadme EMG kanalitesse ja kinnitage elektroodid patsiendi lõuale. Eesmine lõuaelektrood sisestatakse sisendisse F, vasak lõuaelektrood sisendisse 1 ja parem lõuaelektrood sisendisse 2.
**EMG/EKG signaalide mõõtmine**
- **Hoiatus.** Elektroode on lubatud kasutada vaid tervishoiutöötajal, kes on tuttav elektroodide õige paigalduse ja kasutamisega, või tema juhendamisel. Elektroodide valesti kasutamine või paigaldamine võib möjutada andmete salvestamist ja seega tõlgendamist ning diagnostikat.
- **Hoiatus.** Elektroodid tuleb paigaldada tervele, puhtale nahale (nt mitte lahtistele haavadele, kahjustustele, infitseeritud või põletikulistele aladele), et vältida infektsioone.
- **Hoiatus.** Veenduge, et elektroodide ja ühenduste elektrit juhtivad osad, sh neutraalelektrood, ei puutuks kokku teiste elektrit juhtivate osadega, sh maandusega, et vältida võimalikku kahjustuse tekitamist kasutajale/patsiendile.
A1 seade on varustatud 4 bipolaarse kanaliga, mis sobivad EKG ja EMG salvestamiseks, nt jala või mälumisilhaste EMG bruksismi tuvastamiseks. Seadme bipolaarsete kanalite tähistused on GP1, ECG, LM1 ja LM2 ning need on elektroodijuhtmetega ühendatud lukuauguüleminekute abil. Salvestamise seadistamisel saab kanaleid määrata mistahes EMG/EKG signaalile. Edasist teavet seadme konfigureerimise kohta vt vastava tarkvara kasutusjuhendist.
All asuv joonis kujutab EKG, EMG parema- ja vasaku jala ühendust. Noxi EEG peakaabl mitte kasutamisel võite maanduselektroodi ühendada seadme PGND sisendiga.
Maski rõhu mõõtmine
Hoiatus. Noxi filtri ühendus ja maski rõhuvoolik on mõeldud ühel patsiendil kasutamiseks. Samade filtri ühenduste ja maski rõhuvooliku kasutamine rohkem kui ühel patsiendil on nakkusohtlik.
Märkus. Maski rõhuvooliku võib seadme A1 rõhulukuga ühendada vaid Noxi filtri ühendusega.
Maski rõhuvoolikut kasutatakse CPAP-iga ühendamiseks, et mõõta maski rõhku. Rõhuvoolik on ühendatud seadme A1 rõhulukuga ettevõtte Nox Medical filtri ühendusega.
Lisateavet A1 seadmega valideeritud maski rõhuvoolikute tüüpide kohta vt jaotisest "Ühilduvad andurid ja seadmed".
Lisaseadmete andmete mõõtmine
Hoiatus. Seadme A1 kasutamine EI OLE lubatud pidevaks monitoorimiseks juhtudel, kui võimetus seadet käsitseda võib lõppeda patsiendil vigastamise või surmaga.
Hoiatus. Signaalissendi ja -väljundi ühendamiseks mõeldud välised tarvikud ja lisaseadmed või muud ühendused peavad vastama asjakohastele tooteohutusstandarditele, nt IEC 60950-1 IT-tarvikute puhul ja IEC 60601 sari elektriliste meditsiiniseadmete puhul, et vältida elektrilööke. Lisaks peavad köik sellised kombinatsioonid, süsteemid vastama kollateraalstandardis IEC 60601-1-1 või üldstandardis IEC 60601-1, väljaanne 3/3.1, lg 16 esitatud nõuetele. Varustus, mis ei vasta standardi IEC 60601-1 lekkeveoolu nõuetele, tuleb hoida patsiendist eemal, st patsiendist vähemalt 1,5 m kaugusel. Iga isik, kes ühendab välise seadme signaalissendi, signaaliväljundi või muude ühendustega, on loonud süsteemi ja vastutab selle eest, et süsteem oleks nõuetele vastav. Kahtluste korral võtke ühendust kvalifitseeritud meditsiinitehniku või kohaliku esindajaga.
A1 seade on võimeline suhtlema lisaseadmetega üle Nox W7 ühendusega Bluetooth®-i sideme. Lisateavet A1 seadmega valideeritud lisaseadmete tüüpide kohta vt Nox W7 ühenduse komplektiga kaasasolevatest kasutusjuhistest.
Pulsi ja hapnikuküllastuse mõõtmine
A1 seade on võimeline suhtlema välise Bluetooth® funktsooniga pulssoksümeetriga, et salvestada hapnikuga küllastatust (SpO₂), pulsisagedust ja pletšumograafia andmeid.
Lisateavet A1 seadmega valideeritud pulssoksümeetreit tüüpide kohta vt jaotisesest "Ühilduvad andurid ja seadmed".
Hoiatus. Seadme A1 kasutamine EI OLE lubatud pidevaks monitoorimiseks juhtudel, kui võimetus seadet käsitseda võib lõppeda patsiendil vigastamise või surmaga.
Ettevaatust. Et vältida patsiendi andmete segamini ajamist või valet tõlgendamist Bluetoothiga andmete edastamise ajal, veenduge, et oksümeeter on õige A1 seadmega seotud.
Ettevaatust. Pulssoksümeetri süsteem võib liigutusi hea pulsi kvaliteedina valesti tõlgendada. Vältige sõrme liigutamist või muutke kasutatavat anduri tüüpi.
Ettevaatust. Ärge kinnitage pulssoksümeetriit liiga tugevasti ümber randme. Tulemuseks võivad olla valed näidud ja patsiendi ebamugavus.
Märkus. Anduri mahatulemise vältimiseks kinnitage selle kaabel meditsiinilise teibiga.
Ettevaatust. Ärge kasutage kahjustunud andureit. Kui andur on mingil moel kahjustunud, lõpetage kohe anduri kasutamine ja asendage see.
Ettevaatust. Nõuetele mittevastava talitluse ja/või patsiendi vigastamise vältimiseks kontrollige enne kasutamist anduri ja pulssoksümeetri ühilduvust.
Ettevaatust. Pulssoksümeetri toimimist häirivateks teguriteks on muu hulgas:
- liiga tugev taustvalgus
• liigsed liigutused
• elektrokirurgilised häired
• verevoolu takistajad (arterikateeter, vererõhumansett, infusionivoolikud jne)
• niiskus anduris
• anduri vale asetus
• anduri vale tüüp
• halva kvaliteediga pulss
• veeni pulseerimine
• aneemia või madal hemoglobiini kontsentratsioon
• muud kardiovaskulaarsed kontrastained
• karboksühemoglobiin
• methemoglobiin
• düsfunksionaalne hemoglobiin
• kunstküüned või küünelakk
• mustus (nt kuivanud veri, mustus, rasv, öli) valgusvihu teel
▶ Ühes kohas oksümeetri maksimaalset rakendusaega vt pulssoksümeetri ja/või oksümeetri anduriga kaasasolevatest kolmandate osapoolte kasutusjuhenditest.
▶ Täiendavaid hoiatusi vt pulssoksümeetri ja/või oksümeetri anduriga kaasasolevatest kolmandate osapoolte kasutusjuhenditest.
**Patareide sisestamine oksümeetrisse**
**Pulssoksümeeter Nonin 3150**
Oksümeetrit Nonin 3150 kasutades vt patareide vahetamist kaasasolevatest kolmandate osapoolte kasutusjuhenditest.
▶ Märkus. Ühekordsed patareid kestavad kuni 48 tundi, mistõttu on oluline teada pulssoksümeetriga Nonin 3150 tehtud mõõtmiste arvu. Patareisid on soovitatav vahetada päraast 2-3 salvestust olenevalt kasutatavate patareide kvaliteedist.
▶ Märkus. Kui kasutate taaslaetavaid patareisid, on soovitatav need enne igat salvestamist vahetada.
Pulssoksümeetri anduri suuruse valimine
Pehme andur
Pehme anduri suuruse soovitused põhinevad sõrme kõrgusel (jämedusel). Sõrme kõrgust (H) mõõdetakse nii, nagu on kujutatud allasuval joonisel.
Sõrme kõrgusega 7,5 mm (0,3 tolli) kuni 12,5 mm (0,5 tolli) tuleb valida väike suurus.
Sõrme kõrgusega 10,5 mm (0,4 tolli) kuni 19,0 mm (0,75 tolli) tuleb valida keskmine suurus.
Sõrme kõrgusega 12,5 mm (0,5 tolli) kuni 25,5 mm (1,0 tolli) tuleb valida suur suurus.
Pulssoksümeetri mooduli ja anduri kinnitamine
Pulssoksümeer Nonin 3150
1. kuni 4. etapp
1. Võtke randmepaela lühike ots pika küljest lahti.
2. Viige lühike ots oksümeetri aasadest läbi.
3. Paigutage anduri juhe randmepaela lühikese ja pika otsa vahele. Kinnitage randmepaela pikem ots lühikese külge, et randmepael oksümeetri külge kinnitada.
4. Oksümeeter on nüüd kindalt randmepaela küljes.
5. kuni 6. etapp
Üle 20 kg kaaluvate patsientide eelistatud paigalduskoht on nimetissõrm. Kuid kasutada võib ka teisi sõrmi või varbaid, kui koepaksus on 5 kuni 21 mm. Muud kohad ei pruugi anda vastuvõetavaid tulemusi ebapiisava valguslääbivuse või perfusiooni tõttu.
5. Pange randmepael ümber patsiendi randme.
6. Pange andur sõrmele.
Oksümeetri seadistuse konfigureerimine
Looge ühendus oksümeetri Nonin 3150 ja salvesti A1 vahel
Kasutage Noxturnali tarkvara või rakendust, et luua ühendus oksümeetri Nonin 3150 ja salvesti A1 vahel. Ühendus luuakse oksümeetri Bluetoothi (BDA) aadressi sisestamisel salvestamise konfiguratsiooni.
Hooldus
A1 süsteemi võivad hooldada vaid asjakohaste kvalifikatsioonide ja oskustega spetsialistid (tervishoiutöötajad ja hooldustehnikud).
Seadet A1 ja lisaseadmeid tuleb hoiustada puhtas ja kuivas kohas.
Käsitsege seadet A1 ettevaatlikult ja kaitske seda mehaaniliste lõökide, mustude ja vedelike eest. Seade ei ole vee- ega pritsmekindel.
Seadme A1 uuendamiseks peate arvutis käivitama Noxturnali tarkvararakenduse ja seadme arvutiga ühendama. Edasist teavet, kuidas seda ülesannet täita, vt vastava tarkvara kasutusjuhendist.
Seadme A1 või lisaseadmete, sh patsiendi küljes olevate juhtmete, regulaarne kontrollimine pole vajalik.
Seadme A1 eluiga on 5 aastat. Korduvkasutatavate lisatarvikute eluiga on 1 aasta.
▶ Hoiatus. Kui seadet ei kasutada 30 päeva jooksul, eemaldage A1 seadmest patareid, et vältida patarei lekkimisest põhjustatud kahjustusi ja kasutaja/patsiendi kergeid põletusi.
▶ Hoiatus. Seadmes A1 ei ole kasutaja poolt hooldatavaid osi. Seadme A1 hooldust tohivad läbi viia vaid volitatud osapooled. Mittevolitatud isikute poolt teostatav hooldus võib mõjutada andmeanalüüs ja põhjustada võimalikku valeravi. Garantii ei kehti, kui seade A1 on avatud.
▶ Hoiatus. Muudatuste tegemine selle seadme juures on keelatud. Volitamata muudatused võivad seadme ettenähtud talitlust häirida ja patsienti raskelt kahjustada.
▶ Märkus. Seadmel A1 on sisemine aku, mida regulaarse kasutamise korral automaatselt laetakse. Sisemist akut on soovitatav laadida enne esmakasutust või kui seadet pole üle kolme kuu kasutatud. Aku on laetud, kui seade on USB kaabliga 6 või enam tundi arvutiga ühendatud.
▶ Märkus. Seadme A1 püsivara alandamine pole mitte kunagi soovitatav. Püsivara alandamine põhjustab seadme kalibreerimise kaotamist. Kalibreerimisväärtused asendatakse vaikeväärustega, mis omakorda võib mõjutada salvestatavaid rõhu ja takistuse signaale.
Keskkonna tingimused
| Temperatuur | Kasutamine: +5 °C kuni +50 °C (+41 °F kuni +122 °F) |
|-------------|-----------------------------------------------------|
| | Transportimine/hoiustamine: -25 °C kuni +70 °C (-13 °F kuni 158 °F) |
| Suhteline õhuniiskus | Kasutamine: 10-95% (mittekondenseeruv) |
|----------------------|----------------------------------------|
| | Transportimine/hoiustamine: 10-95% (mittekondenseeruv) |
| Rõhk | Peab vastu õhurõhule 700 hPa kuni 1060 hPa |
Kalibreerimine
Seade A1 on tehases kalibreeritud. Täiendav kalibreerimine pole vajalik.
Puhaustamine
Kõiki korduskasutatavaid osi tuleb puhastada pärasit igat patsienti.
Puhastage seadet A1 pehme lapiga, mis on haiglasse sobiva puhastusvahendiga niisutatud ega söövita plasti ega metalli. Ärge valage või pritsige seadmele vedelikke ega laske vedelikel seadmete avadest sisse tungida. Laske seadmel enne igat kasutust kuivada.
Kõik seadmega A1 kasutatavad kaablid on korduskasutatavad. Puhastage kaableid niiske lapiga, kasutades haiglasse sobivat puhastusvahendit. Ärge kastke kaableid vedelikku ja vältige üleminekute kokkupuututmist puhastuslahusega.
Seadme A1 ja Noxi kaablite desinfitseerimiseks võib kasutada järgmisi aineid:
- 1 : 500 veega lahjendatud naatriumhüpoklorit (valgendi);
- 70-90% isopropanool;
- desinfitseerimislapid Super Sani-Cloth Plus (PDI).
Puhastage kandekotti niiske lapiga, kasutades vett või nõrka seebilahust.
Kuldelektroodid (gold cup) ja elektroodijuhtmed tuleb puhastada haiglasse sobiva nõrga pesupesemisvahendiga, pühkides pehmete rätikutega ja lastes õhu käes kuivada. Lisaks võib elektroodijuhtmetel kasutada ka tavaliisi alkoholiga immutatud lappe (ettevõtte PDI desinfitseerimislapid Super Sani-Cloth Plus).
- Ärge leotage elektroode alkoholis.
- Ärge kasutage valgendid
- Ärge kasutage elektroodidel abrasiivseid puhastusaineid, kuna see võib elektroodi katet kahjustada.
- Kullaga kaetud pindadel rakendage vaid vähest jõudu. (Kuldkate on pehme ja kokkupuutel kergesti kahjustatav või kriimustatav).
- Kullaga kaetud pindade puhastamiseks on soovitatav kasutada nisutatud pehmet rätikut või nisutatud pehmet vahtotsaga tampooni.
Puhastage elektroodid kohe pärasit kasutamist.
Ühekordsed RIP võod on möeldud AINULT ühel patsiendil kasutamiseks.
Noxi ninakanüülid ja filtri ühendused on möeldud AINULT ühel patsiendil kasutamiseks.
![Warning Icon]
- Hoiatus. Seade A1 ei ole loodud kaitsema kahjulike vedelike sissepääsu kindlal määräl. Ärge autoklaavige ega kastke seadet või mistahes andurit mistahes vedelikesse. Vedelike sissetungimine võib põhjustada elektrilöögi.
- Hoiatus. Kasutage seadme A1 puhastamiseks/desinfitseerimiseks ainult Ameerika Ühendriikide Keskkonnaagentuuri (EPA) registreeritud tooteid, et välidata kasutaja/patsiendi kahjustamist.
- Puhastage seadet eraldi sellega koos kasutatavatest anduritest.
- Noxi A1 seadme osad EI OLE steriliseeritavad.
- Ühekordsete toodete korduskasutamine rohkem kui ühel patsiendil on nakkusohtlik.
Kolmandate osapoolte osad ja kolmandate osapoolte andurite puhastamist/desinfitseerimist vt vastavatest kolmandate osapoolte kaasasolevatest kasutusjuhifest.
Realiseerimine
Antud seadme ja lisaseadmete, sh patareide, realiseerimisel või taastöötlemisel järgige kohalikke määrusi ja taaskasututseeskirju.
Vastavalt Euroopa Elektri- ja Elektrooniseadmete jäätmete (WEEE) direktiivile ei tohi selle sümboliga tähistatud osi sorteerimata olmejäätmetena realiseerida. Osad tuleb kokku koguda ja olemasolevasse asjakohasesse kogumispunkti saata.
Seadmeosade tagastamise ja taaskäitluse kohta küsige teavet oma edasimüüjalt.
Ühilduvad andurid ja seadmed
Lisateavet A1 seadmega valideeritud tarvikute, andurite ja seadmete kohta vt järgnevast tabelist.
Märkus. Patsiendi ohutuse ja A1 seadme efektiivse kasutamise tagamiseks kasutage vaid ettevõtte Nox Medical poolt heaks kiidetud lisatarvikuid.
Allpool on loetletud Noxi tooted ja nende kasutamine seadmega A1 on heaks kiidetud.
**NOXI RIP VÕÖD**
| Tüüp | Katalooginumber |
|-------------------------------------------|-----------------|
| Noxi ühekordsed RIP võöd, XL, 14 komplekti | 551050 |
| Noxi ühekordsed RIP võöd, L, 20 komplekti | 551040 |
| Noxi ühekordsed RIP võöd, M, 20 komplekti | 551030 |
| Noxi ühekordsed RIP võöd, S, 20 komplekti | 551020 |
| Noxi ühekordsed RIP võöd, laste, 20 komplekti | 551010 |
**NOXI KANÜÜLID / FILTRI ÜHENDUSED**
| Tüüp | Katalooginumber |
|-------------------------------------------|-----------------|
| Noxi kanüülid, filtriga, 40 tk | 552010 |
| Noxi kanüülid, Luer-lukuga, 50 tk | 552020 |
| Noxi filtrit ühendused, 50 tk | 552110 |
**A1 SÜSTEEMI OSAD**
| Tüüp | Katalooginumber |
|-------------------------------------------|-----------------|
| Noxi kõhukaabel | 562010 |
| Noxi USB kaabel | 562011 |
| Noxi A1 EEG peakaabel, täiskasvanute, 90 cm | 562110 |
| Noxi A1 EEG peakaabel, laste, 70 cm | 562111 |
| Noxi seadme A1 kandekott | 568011 |
| Noxi hoolduskomplekt | 569010 |
| Noxi patarei kaas | 569011 |
| Tüüp | Katalooginumber |
|----------------------------------------------------------------------|-----------------|
| Noxi klipsid | 569013 |
| Noxi kaas | 569014 |
**UNIPOLAARSED TRUKIGA ELEKTROODIJUHTMED**
| Tüüp | Katalooginumber |
|----------------------------------------------------------------------|-----------------|
| Noxi trukiga elektroodijuhe, 50 cm, valge, 1,5 mm üleminek, 2 tk | 554020 |
| Noxi trukiga elektroodijuhe, 30 cm, beež-valge, 1,5 mm üleminek, 2 tk| 554021 |
| Noxi trukiga elektroodijuhe, 100 cm, roheline, 1,5 mm üleminek, 1 tk | 554022 |
| Noxi trukiga elektroodijuhe, 50 cm, beež-roheline, 1,5 mm üleminek, 1 tk | 554023 |
| Noxi trukiga elektroodijuhe, 150 cm, hall, 1,5 mm üleminek, 2 tk | 554024 |
| Noxi trukiga elektroodijuhe, 100 cm, beež-hall, 1,5 mm üleminek, 2 tk| 554025 |
| Noxi trukiga elektroodijuhe, 150 cm, must, 1,5 mm üleminek, 2 tk | 554026 |
| Noxi trukiga elektroodijuhe, 100 cm, beež-must, 1,5 mm üleminek, 2 tk| 554027 |
| Noxi trukiga elektroodijuhe, 100 cm, oranž, 1,5 mm üleminek, 2 tk | 554028 |
**BIPOLAARSED TRUKIGA ELEKTROODIJUHTMED**
| Tüüp | Katalooginumber |
|----------------------------------------------------------------------|-----------------|
| Noxi trukiga topeltelektroodijuhe, 50/100 cm, oranž, lukuaugu ühendus, 1 tk | 554310 |
| Noxi trukiga topeltelektroodijuhe, 30/50 cm, beež-oranž, lukuaugu ühendus, 1 tk | 554311 |
| Noxi trukiga topeltelektroodijuhe, 148/150 cm, hall, lukuaugu ühendus, 1 tk | 554312 |
| Noxi trukiga topeltelektroodijuhe, 98/100 cm, beež-hall, lukuaugu ühendus, 1 tk | 554313 |
| Noxi trukiga topeltelektroodijuhe, 148/150 cm, must, lukuaugu ühendus, 1 tk | 554314 |
| Noxi trukiga topeltelektroodijuhe, 98/100 cm, beež-must, lukuaugu ühendus, 1 tk | 554315 |
| Noxi trukiga topeltelektroodijuhe, 50/52 cm, valge, lukuaugu ühendus, 1 tk | 554316 |
| Noxi trukiga topeltelektroodijuhe, 30/32 cm, beež-valge, lukuaugu ühendus, 1 tk | 554317 |
| Tüüp | Katalooginumber |
|----------------------------------------------------------------------|-----------------|
| Noxi tavaline kuldelektrood (Gold Cup), 10 tk | 554410 |
| Noxi A1 EEG 5 lülitusega elektroodiikaabel | 554411 |
**BLUETOOTH®-I ÜHENDUS**
| Tüüp | Katalooginumber |
|----------------------------------------------------------------------|-----------------|
| Noxi W7 ühenduse komplekt - S | 544010 |
| Noxi W7 ühenduse komplekt - R | 544011 |
**ONLINE-UURINGU SEADISTAMINE**
| Tüüp | Katalooginumber |
|----------------------------------------------------------------------|-----------------|
| Blue Giga moodul | 544022 |
| Noxi C1 pääsupunkti komplekt | 544020 |
**MOBIILIRAKENDUS**
| Tüüp | Katalooginumber |
|----------------------------------------------------------------------|-----------------|
| Noxturnali mobiilirakendus, saadaval Google Play poes | 536210 |
Allpool on loetletud kolmandate osapoolte tooted ja nende kasutamise seadmega A1 on heaks kiidetud.
**PULSSOKSÜMEETRID**
| Tüüp | Katalooginumber |
|----------------------------------------------------------------------|-----------------|
| NONIN 3150 | 541010 |
**PULSSOKSÜMEETRI LISATARVIKUD**
| Tüüp | Katalooginumber |
|----------------------------------------------------------------------|-----------------|
| Pehme andur WristOx₂ – S | 553010 |
| Pehme andur WristOx₂ – M | 553020 |
| Pehme andur WristOx₂ – L | 553030 |
| Tüüp | Katalooginumber |
|-------------------------------------------|-----------------|
| Rõhuerinevusanduri komplekt | 547010 |
| Soojusvoo andur - täiskasvanute | 552230 |
| Soojusvoo andur – laste | 552231 |
| Maski voolikud, 183 cm (72 tolli), mees x mees, 50 tk | 552310 |
| Maski voolikud, 183 cm (72 tolli), naine x mees, 50 tk | 552320 |
| Teipkinnitusega elektrood ja elektroodijuhe, 100 cm, 1,5 mm üleminek, 10 tk | 554109 |
| Teipkinnitusega elektrood ja elektroodijuhe, 152 cm, 1,5 mm üleminek, 10 tk | 554110 |
| Teipkinnitusega elektrood ja elektroodijuhe, 50 cm, 1,5 mm üleminek, 12 tk | 554111 |
| Ühekordne trukiga elektrood, väikesed, 25 tk | 554209 |
| Ühekordne trukiga elektrood Blue Sensor®, 50 tk | 554210 |
| Abrasiivne naha ettevalmistusgeel Nuprep ECG & EEG, 114g (4 oz), 3 tk | 555010 |
| Tüüp | Katalooginumber |
|------------------------------------------|-----------------|
| Konduktiivne EEG pasta Ten20, 114g (4 oz), 3 tk | 555020 |
| Elektroodikreem EC2, 100g (3,5 oz), 1 tk | 555030 |
**PUHASTAMINE**
| Tüüp | Katalooginumber |
|------------------------------------------|-----------------|
| Desinfitseerimislapid Super Sani-Cloth Plus | 559010 |
| Tehnilised andmed | Seade A1 |
|-------------------|----------|
| **KIRJELDUS** | |
| **FUNKTSIOON** | |
| Mälumaht | 1 GB |
| Salvestusaeg | 8 tundi |
| Sisekanalid | |
| Kaks RIP-i hingamistöö kanalit | |
| Rõhk | |
| Hingamishelid/norskamine | |
| Neli bipolaarset | |
| Kolmteist unipolaarset | |
| Asend | |
| Aktiivsus | |
| Välikanalid | |
| Oksümeetri andmed üle Bluetoothi | |
| Kapnograafia andmed üle Bluetoothi | |
| CPAP-i andmed üle Bluetoothi | |
| **VÄLIMUS** | |
| Seadme A1 mõõtmed | Laius 82 mm (3,2’’), kõrgus 63 mm (2,5’’), sügavus 21 mm (0,85’’) |
| Seadme A1 kaal | 132 g (patareiga 163 g) (0,29 naela (patareiga 0,36 naela)) |
| Seadme A1 bipolaarsed sisendid | Puutekindel 1 mm lukuaugu ühendus |
| | Sisendvahemik ± 8 mV VV |
| | Ribalaius 0,1-85 Hz |
| | Sisendtakistus > 5 MOhm |
| | Diskreetimissagedus = 256 kHz |
| | Salvestusmäär = 200 Hz |
| Seadme A1 unipolaarsed sisendid | Puutekindel DIN 42-802 |
| | Sisendvahemik ± 3,2 mV VV |
| | Ribalaius 0,1-85 Hz |
| | Sisendtakistus > 5 MOhm |
| | Diskreetimissagedus = 256 kHz |
| | Salvestusmäär = 200 Hz |
| **EEG peakaabel** | Peaotsa üleminek: Must ülevalatud trukipesa ja dual USB Micro pesad |
|------------------|------------------------------------------------------------------|
| | Seadmeotsa üleminek: 11 kontaktiga puutekindlad 1,5 mm (0,060") üleminekupesad |
| **5 lülitusega EEG elektroodikaablid** | USB mikroüleminek |
|----------------------------------------|-------------------|
| | 10 mm diameetriga kuldelektroodid |
| **Kõhukaabli pikkus** | 50 cm (19,7") |
|----------------------|---------------|
| **Rõhuandur** | Sisendrõhu vahemik: ± 100 cmH₂O |
|--------------|---------------------------------|
| **Noxi USB kaabel** | Seadmeotsa USB ülemineku tüüp: Mini-B |
|--------------------|-------------------------------------|
| | Arvutipoolse USB ülemineku tüüp: Standardne A |
| **Filtri ühendus** | Hüdrofoobne Luer-luku sisendpesaga filter - diameeter 13 mm (0,51"), 0,45 µm pooridega membraan |
### TOIDE
| **Toiteallikas** | Üks 1,5 V AA patarei |
|-----------------|----------------------|
| | Host-arvuti (andmete konfigureerimine ja alla laadimine) |
| **Patarei tüüp** | Liitium |
|-----------------|---------|
| | Taaslaetavad Powerex 2700 mAh patareid |
### EKRAAN
| **Tüüp** | OLED |
|----------|------|
| **Ekraani mõõtmed** | 19 mm x 35 mm |
|---------------------|---------------|
| **Eraldusvõime** | 128 x 64 pikslit |
### Saatja
| **Bluetooth®-ühilduvus** | Versioon 2.0 |
|--------------------------|--------------|
| **Töösagedus** | 2,402-2,480 GHz |
|---------------|-----------------|
| **Väljundvõimsus** | < 1,62 mW |
|-------------------|-----------|
| **Võrgu topoloogia** | Punktist punktini: Punktist mitme punktini |
|---------------------|--------------------------------------------|
| **Toiming** | Scatter-Net Master |
|------------|-------------------|
| **Antenni tüüp** | Sisemine |
|-----------------|---------|
| **Modulatsioonivilis** | Sageduse nihkemiksimine / sagedushüplemine |
|-----------------------|---------------------------------------------|
| **Ribalaius** | 1 MHz |
Märkus. Käesolevas kasutusjuhendis kirjeldatud Noxi seadme A1 osad ja andur ei ole valmistatud looduslikust kummilateksist.
**Patarei teave**
Altoodud loend on möeldud kasutaja abistamiseks A1 uuringu jaoks õige patarei valimisel.
- **Liitiumpatareisid ja taaslaetavad Powerex 2700 mAh patareisid** tuleb kasutada vähemalt 8-tunniseks salvestamiseks.
MÄRKUS Altoodud salvestuse kestused sõltuvad kasutatud patareide kvaliteedist.
- Märkus. Kasutage iga uneuuringu jaoks täielikult laetud või uusi patareisid, et vältida vajadust uneuuringut korrata.
- Märkus. Köik seadmega A1 kasutatavad liitiumpatareid peavad vastama standardile IEC 60086-4 "Primaarpatareid - 4. osa: Liitumpatareide ohutus".
Kohustuslik teave
Töökorra kontrollimise ja valideerimise kokkuvõte
Noxi A1 süsteemi on testitud ja kinnitatud erinevates etappides, et hõlmata sisekontroll, kinnitamine, valideerimine ja ka välikontroll, et tagada toote ohutus, efektiivsus ja töökindlus. Tootearendus on kinnitatud ja valideeritud, sh on teostatud läbi kogu tootearendusprosessi ka nõuetele ja kasutusnäidustusele vastav kliiniline hindamine. Kehitvatele EMC standarditele vastamine, patsiendiohutuse ja ka täiendava RF-i testimiseks kasutati väliseid akrediteeritud testimisasutusi, et tagada vastavus RT&TTE-le.
Ettevõte Nox Medical omab standardile CMDCAS ISO 13485:2003 vastavat kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis vastab meditsiiniseadmete direktiivile (MDD), FDA kvaliteedisüsteemi määrusele (QSR) ja Kanada meditsiiniseadmete määrustele (CMDR).
Klassifikatsioonid
- Elektrilöökide kaitsetase (rakendusosa): Kogu seade on rakendusosa ja see on klassifitseeritud tüübina BF (vt vasakul asuvat sümbolit).
- Seadme elektrienergiaga varustamine: Seadmel on sisemine toide.
- Kahjulike vedelike sisse tungimise ja väikeste osakeste kaitsetase:
- Seade A1 on klassifitseeritud kui IP20, st standardi IEC 60529 järgi määratletult on see kaitstud tahkete vähemalt 12,5 mm diameetriga võörkehadega, kuid mitte kahjulike vedelike eest.
- Steriliseerimisviis: Seadet EI tarnita steriilsena ning see pole steriliseerimiseks sobilik.
- Hapnikurikkas keskkonnas kasutamise sobivus: Seadme kasutamine hapnikurikkas keskkonnas EI OLE lubatud.
- Tuleohtlike ainete ja anesteetikumidega koos kasutamise sobivus: Seadme kasutamine tuleohtliku anesteetikumi ja õhu või hapniku segu või lämmastikoksiidi läheduses EI OLE lubatud.
- Tööviis: Seade on möeldud pidevaks tööks.
Sümbolite ja lühendite seletused
- Kasutusjuhised / Vt kasutusjuhendit
- Tootja teave
- Tootmiskuupeaev
- Ärge korduskasutage
| SN | Seerianumber |
|----|--------------|
| LOT | Partiikood/partiinumber |
| REF | Katalooginumber/viitenumber |
Seadme ainuidentifikaator (UDI) (01) kajastab seadme identifikaatoriit (DI) ("1569431111XXXX"), (11) tootmiskuu päeva ("YYMMDD", mille "YY" tähistab tootmisasta viimast kahte numbrit, "MM" tootmiskuu ja "DD" tootmispäeva), (21) seadme seerianumbrit ("WWWWWWWWWW"), kui kohaldatav, ja (10)ZZZZZZ seadme partiinumbrit ("ZZZZZZ"), kui kohaldatav.
BF tüüpi rakendusosa (patsiendi kaitsmine elektrolöögi eest)
Toote valmistamisel pole kasutatud looduslikku kummilateksit
Vastavalt Euroopa Elektri- ja Elektrooniseadmete jäätmete (WEEE) direktiivile 2002/96/EÜ ei tohi seda toodet sorteerimata olmejäätmena realiseerida.
Mitteioniseeriv kiirgus. Varustusse kuulub RF saatja: häireid võib esineda selle sümboliga tähistatud seadmete läheduses
Federal Communications Commissioni (FCC) logo
CE-märgis näitab vastavust EÜ meditsiiniseadmete direktiividele 93/42/EMÜ ja 2007/47/EÜ
Nox A1
APSG1EU, APSG1US
Sisaldab TX IC-d: 1520A-LMX9838
FCC ID: V5AASDB1
REV
PGND
PRES
GP1
Kaubamärgi nimi / mudeli nimi
Tehniline nimetus
Industry Canada (IC) märgis
FCC ID märgis
Seadme versioon
Patsiendi maandus
Sisendrõhu üleminek
Üldotstarbeline bipolaarne sisendpesa
| Symbol | Description |
|--------|-------------|
| E2-E1 | Elektroentsefalograafia (EEG) ja elektrookulograafia (EOG) sisendpesad |
| F4-F3 | Elektrokardiograafia (EKG) sisendpesa |
| C4-C3 | Elektromüograafia (EMG) sisendpesad |
| O2-O1 | Jäsemete liigutuste (LM) tuvastamise jala elektromüograafia (MEG) sisendpesad |
| M2-M1 | Bluetooth®-i juhtmevaba tehnoloogia |
| LM1 | Temperatuuri piirang |
| LM2 | Niiskuse piirang |
| | Öhurõhu piirang |
| | Hoida kuivana |
| | Kergesti purunev, ettevaatust käsitsemisel |
| IPN₁N₂ | Standardi IEC 60529 järgi määratletud kahjuliku vedeliku või väikeste osakeste sisse tungimise vastane kaitsetase, kus N₁ määrab kahjuliku väikeste osakeste sissetungimise vastase kaitsetaseme ja N₂ kahjuliku vedeliku sissetungimise vastase kaitsetaseme |
Bluetooth®-i juhtmevaba tehnoloogia
Seade A1 kasutab juhtmevaba tehnoloogiat Bluetooth® 2.0, et vastu võtta välise Bluetoothi moodulite signaale.
Bluetoothi juhtmevaba tehnoloogia põhineb raadiosidemel, mis võimaldab andmeid kiiresti ja usaldusväärselt üle kanda. Bluetoothi raadio kasutab globaalselt kasutatavat tootmise, teaduse ja meditsiinilist (ISM) ribalaiust, mille eesmärgiks on tagada ülemaailmne suhtluse ühilduvus, kiire teadvustamine ja sagedushüplemise skeem, et muuta side vastupidavaks isegi suure raadiosagedusliku müraga keskkondades. Seadme A1 üksikasjalikke RF-i tehnilisi andmeid vt jaotises "Tehnilised andmed".
Bluetooth®-i sõna, märk ja logod on ettevõtte Bluetooth SIB, Inc. registreeritud kaubamärgid ning ettevõtte Nox Medical poolt selliste tähiste kasutamine on kirjaliku loaga lubatud. Teised kaubamärgid ja kaubanimed on vastavate omanike omand.
Elektromagnetilise ühilduvuse teave
- Ettevaatust. Kokkupuude raadiosagedusliku kiirgusega.
- Kaasaskantavad ja mobiilsed RF-i sideseadmed võivad seadme talitlust häirida.
- Hoiatus. Seade A1 ei tohi olla teiste seadmetega kõrvuti või kohakuti. Kui kõrvuti või üksteise peal kasutamine on vajalik, tuleb seadet A1 jälgida, et veenduda selle normaalses toimimises kasutatavas konfiguratsioonis ja hoida ära ebanormaalset toimimist, mis võib tekitada vigastusi kasutajale/patsiendile.
- Hoiatus. Kasutusjuhendis mitte loetletud tarvikute, muundurite, andurite ja juhtmete kasutamine võib põhjustada seadme suurenenud emissiooni ja/või vähenedud immuunsust ning tekitada vigastusi kasutajale/patsiendile.
- Hoiatus. Teised seadmed võivad seda süsteemi segada ka siis, kui seadmed vastavad CISPR-i emissiooninõuetele, seeläbi on võimalik patsiendi kahjustamine.
- Üksikasjalikumat teavet seadme A1 vastavuse kohta standardile IEC 60601-1-2 vt jaotises olevatest tabelitest.
Vastavusdeklaratsioonid USA Federal Communications Commissioni (FCC) ja Industry Canada määrustega
USA - FEDERAL COMMUNICATIONS COMMISSION (FCC)
Seadet on testitud ja peetud vastavaks digitaalseadme B klassi piirangutele vastavalt FCC eeskirjade 15. osale. Nende piirangute eesmärgiks on tagada möödlikus ulatuses kaitse kahjulike häirete vastu tüüpilise elukeskkonda paigalduse korral. Seade loob, kasutab ja võib kiirata raadiosageduslikku energiat. Nõuetele mittevastava paigalduse ja kasutamise korral võivad tekkida raadioside seadmete kahjulikud häired. Siiski pole kindlaid tehnilisi andmeid, et teatud paigalduse korral tekivad häired.
Kui seadmed põhjustavad kahjulikke raadio- või televisioonihäireid, mida saab kontrollida seadmeid sisse ja välja lülitades, soovitatakse kasutajal proovida häiret ühe või enama meetodiga kõrvaldada proovida.
- Suunake või paigutage vastuvõttev antenn mujale.
- Suurendage seadmete ja vastuvõtja vahelist kaugust.
- Ühendage seadmed vastuvõtja vooluvõrgu väljundist erineva väljundiga.
- Pöörduge abi saamiseks edasimüüja või kogenenud raadio-/TV-tehniku poole.
Ettevaatust. Kokkupuude raadiosagedusliku kiirgusega.
Seadme kasutamine muu antenni või saatjaga samas kohas või samaaegselt on keelatud.
KANADA - INDUSTRY CANADA (IC)
Seade vastab Industry Canada RSS 210-le.
Seadme kasutamine on lubatud kahel tingimusel:
(1) seade ei tohi põhjustada häireid;
(2) seade peab taluma häireid, sh häireid, mis võivad seadme korrektset tööd segada.
Ettevaatust. Kokkupuude raadiosagedusliku kiirgusega.
Raadioseadmete paigaldaja peab tagama, et antenn oleks paigutatud või suunatud nii, et see ei väljutaks Health Canada üldpopulatsiooni piiranguid ületavat RF-välja. Vt Safety Code 6 (ohutuskoodeks 6), mis on leitav Health Canada kodulehel: http://www.hc-sc.gc.ca/ewh-semt/pubs/radiation/radio_guide-lignes_direct/index-eng.php.
MUUTMISE AVALDUS
Kõik muudatused või modifikatsioonid, mis on tehtud ilma ettevõtte Nox Medical selgesõnalise loata, võivad kasutaja õiguse seadmeid kasutada kehtetuks muuta.
| Juhised ja tootja avaldus – elektromagnetkiirgus |
|-----------------------------------------------|
| Seade A1 on mõeldud kasutamiseks allpool täpsustatud elektromagnetilises keskkonnas. Klient võib seadme A1 kasutaja peab tagama, et seadet kasutatakse sellises keskkonnas. |
| Kiirgustestid | Vastavus | Elektromagnetiline keskkond – juhised |
|--------------|---------|--------------------------------------|
| RF-kiirgus CISPR 11 | Rühm 2 | Seade A1 peab kiirgama elektromagnetilist energiat, et toimida eesmärgipärase funktsiooniga. Võidakse möjutada lähedal olevaid elektrilisi seadmeid. |
| RF-kiirgus CISPR 11 | B-klass | |
| Harmoonilised voolukomponendid IEC 61000-3-2 | Ei ole kohaldatav | Seade A1 sobib kasutamiseks köikides asutustes, sh kodustes tingimustes ja seal, kus ühendus on loodud avaliku madalpinge vooluvõrguga, mis varustab elamuid. |
| Pinge köikumised / väreluskiirgus IEC 61000-3-3 | Ei ole kohaldatav | |
| Häirekindluse test | IEC 60601 testitase | Vastavustase | Elektromagnetiline keskkond – juhised |
|-------------------|---------------------|-------------|--------------------------------------|
| Elektrostaatiline lahendus (ESD) IEC 61000-4-2 | ± 6 kV kontakt
± 8 kV öhk | ± 6 kV kontakt
± 8 kV öhk | Põrandad peavad olema puidust, betoonist või keraamilistest plaatidest. Kui põrandad on sünteetilise materjaliga kaetud, peab suhteline niiskus olema vähemalt 30%. |
| Elektriline kiire siire / plahvatus IEC 61000-4-4 | ± 2 kV toiteiliinidele
± 1 kV sisendi-/valjundiiliinidele | Ei ole kohaldatav | Elektrivõrgu toite kvaliteet peab vastama tavalsele kaubanduslikule või haiglakeskkonnale. |
| Voolu köikumine IEC 61000-4-5 | ± 1 kV liini(ilt) liini(de)le
± 2 kV liini(de)lt maale | Ei ole kohaldatav | Elektrivõrgu toite kvaliteet peab vastama tavalsele kaubanduslikule või haiglakeskkonnale. |
| Pingelohud, lühikesed katkestused ja pinge köikumised toiteallika sisendliinides IEC 61000-4-11 | < 5% $U_T$
(> 95% lohk $U_T$-s)
0,5 tsüklki kohta
40% $U_T$
(> 60% lohk $U_T$-s)
5 tsüklki kohta
70% $U_T$
(> 30% lohk $U_T$-s)
25 tsüklki kohta
< 5% $U_T$
(> 95% lohk $U_T$-s)
5 sekundi kohta | Ei ole kohaldatav | Elektrivõrgu toite kvaliteet peab vastama tavalsele kaubanduslikule või haiglakeskkonnale. Kui seadme A1 kasutaja vajab töö jätkamist voolukatkestuste korral, on soovitatav seadet A1 elektriga varustada katkematu toite või patareiga. |
| Toitesageduse (50/60 Hz) magnetvalli IEC 61000-4-8 | 3 A/m | 3 A/m | Toitesageduse magnetväljad peavad olema kaubanduslikus või haiglakeskkonnas olevatele tüüpilistele kohtadele iseloomulikud. |
MÄRKUS $U_T$-ton vahelduvvoolu toitepinge enne testitaseme rakendamist.
### Juhised ja tootja avaldus – elektromagnetiline häirekindlus (jätk)
| Häirekindluse test | IEC 60601 testitase | Vastavustase | Elektromagnetiline keskkond – juhised |
|-------------------|---------------------|-------------|--------------------------------------|
| **Juhitud raadiosagedus**
IEC 61000-4-6 | 3 V<sub>rms</sub>
150 kHz kuni 80 MHz | 3 V | Kaasaskantavaid ja mobiiliseid RF sideseadmeid ei tohi kasutada seadme A1 mistahes osale, sh kaablid, lähemal, kui saatja sagedusele vastava valemiga arvutatud soovituslik eraldusvahemaa.
**Soovituslik eraldusvahemaa**
\( d = 1,2 \sqrt{P} \)
80 MHz kuni 800 MHz
\( d = 2,3 \sqrt{P} \)
800 MHz kuni 2,5 GHz
kus \( P \) on saatja maksimaalne väljundvõimsus vattides (W) vastavalt saatja tootjale ja \( d \) on soovituslik eraldusvahemaa meetrites (m).
Statsionaarsete raadiosaatjate väljatugevused, mis on määratud asukoha elektromagnetilise uuringuga, peavad olema väiksemad kui iga sagedusvahemiku vastavustase.<sup>b</sup>
Haireid võib esineda järgneva sümboliga tähistatud seadmete läheduses:
\[
\begin{array}{c}
\text{(*)} \\
\text{▲}
\end{array}
\] |
| **Kiiratud raadiosagedus**
IEC 61000-4-3 | 3 V/m
80 MHz kuni 2,5 GHz | 3 V/m | |
**MÄRKUS 1** 80 MHz ja 800 MHz juures kehtib suurem sagedusvahemik.
**MÄRKUS 2** Antud juhised ei pruugi igas olukorras kehtida. Elektromagnetilist edasi levimist möjutab struktuurides, esemetes ja inimestes neeldumine ja peegeldumine.
---
<sup>a</sup> Statsionaarsete raadiosaatjate, näiteks raadiotelefoniide tugijaamade (mobiil-/juhtmeta) ja raadiosidesüsteemide, amatöörraadio, AM- ja FM-raadio saadete ja telesaadete väljatugevusi ei saa teoreetiliselt täpselt ennustada. Statsionaarsete raadiosaatjate tekitatud elektromagnetiline keskkonna hindamiseks on soovitatav teostada asukoha elektromagnetiline uuring. Kui asukohas, kus seadet A1 kasutatakse, ületab mõõdetud väljatugevus ulatloodud sobiva raadiosageduse vastavustaseme, tuleb seadet A1 jälgida, et veenduda selle normaalsete toimimises. Kui esineb talitlushaireid, võivad olla vajalikud täiendavad meetmed, nt seadme A1 mujale suunamine või paigutamine.
<sup>b</sup> Sagedusvahemikus 150 kHz kuni 80 MHz peavad väljatugevused olema väiksemad kui 3 V/m.
Kaasaskantavate ja mobiilsete raadiosideseadmete ja seadme A1 soovituslik eraldusvahemaa.
| Kaasaskantavate ja mobiilsete raadiosideseadmete ja seadme A1 soovituslik eraldusvahemaa |
|---|
| Seade A1 on möeldud kasutamiseks elektromagnetilises keskkonnas, kus kiiratud RF-häired on kontrollitud. Klient või A1 seadme kasutaja saab elektromagnetilisi häireid vältida, säilitades kaasaskantavate ja mobiilsete raadiosideseadmete (saatjad) ja seadme A1 vahel minimaalse soovitusliku vahemaa, nagu on esitatud allpool, vastavalt sideseadmete maksimaalsele väljundvõimsusele. |
| Maksimaalne nimivõimsus saatja võimsus W | Eraldusvahemaa vastavalt saatja sagedusele m |
|---|---|---|---|
| | 150 kHz kuni 80 MHz \( d = 1,2 \sqrt{P} \) | 80 MHz kuni 800 MHz \( d = 1,2 \sqrt{P} \) | 800 MHz kuni 2,5 GHz \( d = 2,3 \sqrt{P} \) |
| 0.01 | 0.12 | 0.12 | 0.23 |
| 0.1 | 0.38 | 0.38 | 0.73 |
| 1 | 1.2 | 1.2 | 2.3 |
| 10 | 3.8 | 3.8 | 7.3 |
| 100 | 12 | 12 | 23 |
Saatjate, mille maksimaalne nimivõimsus pole ülal loetletud, saab soovitusliku eraldusvahemaa \( d \) meetrites (m) arvutada saatja sagedusele sobiva valemiga, kus \( P \) on saatja maksimaalne väljundvõimsus vattides (W) vastavalt saatja tootjale.
MÄRKUS 1 80 MHz ja 800 MHz juures kehtib suurema sagedusvahemiku eraldusvahemaa.
MÄRKUS 2 Antud juhised ei pruugi igas olukorras kehtida. Elektromagnetilist edasi levimist möjutab struktuurides, esemetes ja inimestes neeldumine ja peegeldumine.
Teave
Käesolev kasutusjuhend on saadaval elektroonilisel kujul vastavalt Komisjoni määrusele (EL) nr 207/2012, 9. märts 2012, meditsiiniseadmete elektrooniliste kasutusjuhendite kohta.
Kasutusjuhend on saadaval PDF-dokumendina. PDF-lugejad on kasutajale tavaliselt tasuta saadaval.
Kasutusjuhend on saadaval ka ettevõtte Nox Medical kodulehel: support.noxmedical.com/hc/en-us/articles/200478429-Nox-A1-Device-Manuals.
Paberkandjal kasutusjuhendi saab taotleda tasuta, saates e-kirja aadressil firstname.lastname@example.org. Paberkandjal koopia saadetakse 7 kalendripäeva jooksul.
|
b3a91572-d3e0-4aab-9499-91cd6ba18d00
|
CC-MAIN-2023-50
|
https://noxmedical.com/wp-content/uploads/2019/12/EE-Nox-A1-Manual.pdf
|
2023-12-07T06:51:05+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-50/subset=warc/part-00236-e565b809-b335-4c1d-90fd-54a9a2b7113d.c000.gz.parquet
| 503,083,106
| 25,341
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998558
|
ekk_Latn
| 0.99996
|
[
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
36,
1440,
4231,
4655,
7621,
11181,
14797,
15446,
17142,
17950,
18217,
20295,
21070,
22184,
23984,
24803,
25674,
26623,
28472,
28891,
30296,
31037,
33733,
35029,
35495,
35892,
36531,
39013,
41433,
42056,
43858,
46298,
48635,
49632,
50107,
51614,
53779,
54481,
56340,
57623,
58441,
60294,
62351,
63290,
65043,
67315,
68771,
69349
] | 0
|
[
0.494140625,
0.294921875,
0.103515625,
0.0966796875,
0.00750732421875,
0.0023956298828125
] |
SOTSIAALKOMISJONI KOOSOLEKU
PROTOKOLL
Keila 22. august 2017 nr 7
Koosolek algas kell 18.00
lõppes kell 19.05
Koosolekut juhatas komisjoni esimees Kalle Kask
Protokollis Raili Särev
Koosolekust võtsid osa: Kalle Kask, Pille Sakteos, Maret Väli, Mati Krusel, Sirje Kaur,
Anneli Pärlin, Keiu Valge;
Puudusid: Ülle Kraun, Riina Sippol;
Kutsutud: finantsjuht Avo Reiska;
Koosolek toimus koos kultuurikomisjoniga (Erki Fels, Mairoos Kala, Kadri Tomera, Heli
Iljašenko, Katrin Sassi, Ivar Krustok).
Komisjoni csimees avas koosoleku ja avaldas päevakorra projekti (lisatud protokollile).
Kinnitati alljärgnev päevakord:
1. Keila linna eelarvestrateegia ja arengukava tegevuskava aastateks 2018-2021
2. Keila linna 2017. aasta eelarve II lisaelarve (I lugemine)
3. Omavalitsusüksuste ühiselt täidetavate ülesannete delegeerimine Harjumaa
Omavalitsuse Liidule
4. Kohalalgatatud küsimused
Päevakorrapunkt 1
Keila linna eelarvestrateegia ja arengukava tegevuskava aastateks 2018-2021
Komisjoni esimees andis sõna Avo Reiskale.
A.Reiska: otsuse eelnõu koostamise eesmärk on Keila linna arengukava tegevuskava
muudatuste ja eelarvestrateegia aastateks 2018-2021 heakskiitmine ning avalikule
väljapanekule suunamine.
Keila linna arengukava aastateks 2013-2025 tegevuskava muudatuste ja eelarvestrateegia
aastateks 2018-2021 avalik väljapanek toimus 3. juulist kuni 1. augustini 2017.
Keila linna arengukava aastateks 2013-2025 tegevuskava muudatuste ja eelarvestrateegia
aastateks 2018-2021 avalik arutelu toimus 14. augustil 2017 kell 18 Keila Linnavalitsuse
II korruse saalis.
Redaktsiooniline muudatus on tehtud tegevuskava punktis 5.10 ja on seotud eneseabiühmade ja kogemusnõustamise teenuse arendamise, sh koostöö sõltuvushäiretega inimeste rehabilitatsiooniteenuse osutamisega. Ettepanek tuli Babbitistide koguduselt, et saada riigipoolset abi. Linnale sellega rahalisi kohustusi juurde ei tulnud.
**K.Tomera:** kui linna eelarve on pingeline, kas siis on mööstlik mõelda uute laenude peale? Pean silmas konkreetselt uue lasteaia ehitamist laenuga?
**A.Reiska K.Tomerale:** omavahendeid on lasteaia ehituseks 1,7 miljonit, millele kaasnevad toetused, kaasfinantseerimised jne.
Uus lasteaed asendab praegusi Miki ja Ülase lasteaedasid, kus on kokku umbes 170 last. Miki lasteaed on väga halvas seisus ja praegu peame maksma sunmirahasid. Ülase maja rendileping lõppeb 2018. aastal ja ei ole arukas seda pikendada. Mööstlik on ehitada uus, kaasaegne hoone.
**J.Iljašenko:** Vikerkaare lasteaias on õue atraktsioonidega kitsas.
**A.Reiska:** Vikerkaare õue atraktsioonidega tegeletakse ja need peaks peagi saabuma. Vikerkaare lasteaia rühmade ja fassaadiga tegeletakse vastavalt graafikule, remonti toetab EAS.
**Otsustati:** toetada määruse eelnõud esitatud kujul
**Päevakorrapunkt 2**
**Keila linna 2017. aasta eelarve II lisaelarve (I lugemine)**
Komisjoni esimees andis sõna Avo Reiskale.
**A.Reiska:** lisaelarvega suureneb 2017. aastaks kinnitatud eelarve maht 618 815 euro võrra.
Vastavalt määruse eelnõu lisale 1 suurenevad linna eelarve põhitegevuse tulud 452 883 eurot, põhitegevuse kulud 479 383 eurot, investeerimistegevus kogusummas 103 500 eurot ja likvidiidsed varud -130 000 euro võrra. Käesolev lisaelarve sisaldab ka uue allasutuse, Harjumaa Muuseumi andmeid. Esitatavas lisaelarves on Harjumaa Muuseumi tulude ja kulude maht 157 930 eurot.
I Keila linna eelarve tulusid suurendatakse alljärgnevalt.
1) Sihtotstarbelistest toetustest suurendatakse Keila linna eelarvet 423 951 eurot.
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Ühtekuuluvusfondi projekti Keila raudteepeatuse ühendamine erinevate liikumisviisidega raames eraldatakse toetust summas 57 132 eurot, nimetatud summas suurendatakse tegevusalra Raudtee projekt investeeringuid.
Vastavalt lepingutele eraldas Ettevõtluse Arendamise SA vahendeid Keila Lipuväljaku rajamiseks summas 28 800 eurot ja lasteaed Vikerkaar köögi kaasajastamiseks summas 80 000 eurot. Eraldised on kirjendatud tegevusalra Puhkepargid ja -baasid ning tegevusalra lasteaed Vikerkaar investeeringutes.
Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuselt (HITSA) laekub Keila Koolile ProgeTiiger projekti raames 1 943 eurot ja Digitaristu täiendamise toetuseks 44 062 eurot, kulud kajastatakse tegevusalal Keila Kool eelarve, kaudsed kulud IT-kuludes.
Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab Keila Kooli Keskkonnateadlikkuse lihtsustatud pr programmi projektina, Keskkonnahariduslikud õppeprogrammid Keila
Kooli õpilastele 2016/2017 summas 6 060 eurot, mille raames saavad 4. ja 8. klassi õpilased käija loodusöpperadadega tutvumas. Vahenditest 823 eurot suunatakse projektijuhi tasudeks ja 5237 eurot majanduskuludesse.
Keila Ühisgümnaasiumi toetuseks eraldab Keskonnainvesteeringute Keskus 2 699 eurot, loodusteemaliste õppematerjalide soetamiseks.
Eesti Muusikakoolide Liit MTÜ eraldas projekti “Igal lapsel oma pill” raames Keila Muusikakoolile 2 880 eurot 2 tsello 1/2 ja 2 altsaksofoni soetamiseks ning Keila Kultuurikeskusele 700 eurot muusikariista kellamäng soetamiseks. Saadud summade võrra suurendatakse Keila Muusikakooli kulutusi õppevahenditele ja Keila Kultuurikeskuse kulutusi inventarile.
Seoses Harjumaa Muuseumi üle tulekuga Keila linnaole eraldas Kultuuriministeerium 2017 aastaks kavandatud, kuid seni kasutamata vahendid summas 138 061 eurot linnale. Nimetatud summast eraldatakse 72 189 eurot Harjumaa Muuseumi töötasu vahenditeks ja 66 372 eurot majanduskuludeks ja võttes arvesse lahkumishüvitiste tasumist ja lisanduvaid ülesandeid 2500 eurot Keila Linnavalitsuse personalikuludesse.
2) Mittesihotstarbelistest toetusest suurendatakse Keila linna eelarvet 38 464 eurot.
Vabariigi Valitsuselt laekuvast toetusfondi mittesihotstarbelistest eraldistest 38 464 eurot kaetakse eelarve kulud järgmiselt:
Raske ja sügava puudega laste hoiu teenuse toetus 15 037 eurot tegevusalala Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse majanduskulud, huvitegevuse toetus 8 709 eurot tegevusalala Sporditegevus majanduskulud ja koolielsete lasteasutuste toetus summas 14 718 on vastavalt laste arvule jaotatud alljärgnevalt: Lasteaed Vikerkaar töötasu vahenditesse 7764 eurot, lasteaed Miki töötasu vahenditesse 2930 eurot ja OÜ-le Alusharidus eraldatakse 4024 eurot.
3) Kaupade ja teenuste müügi ja muude tulude arvelt suurendatakse Keila linna eelarvet 156 399 euro võrra.
Tuginedes 7 kuu tegelikule tulumaksu laekumisele on kavandatud suurendada prognoositavat üksikisikisu tulumaksu laekumist 2017 aastal 105 000 euro võrra. Täiendavate vahendite arvelt suurendatakse Tegevusalala Teede -ja tänavate investeeringud 90 000 euro võrra (Ülesõidu tn. parendamine ja Tuula tee, Koidu tn. ja Vaikse tn. projektid), 15 000 eurot suunatakse EAS-le tagasimakstud eraldise katteks.
Võttes arvesse 1. augustiks k.a laekunud trahvirahasid suurendatakse eelarves artiklit “Laekuvad trahvid” 15000 euro võrra ja sama summa võrra suurendatakse tegevusalala Linnavalitsus kulu liik Kahjutasud.
Harjumaa Muuseumi tegevusega suurenevad omatulud 20700 euro võrra (piletite müük 4500 eurot, renditulu 700 eurot, kaupade müük 2000 eurot ja muud tulud 13500 eurot). Kõik nimetatud vahendid suunatakse Harjumaa Muuseumi majanduskulude katteks.
II) Eelarve kulud suurendatakse kassajäägi arvelt 130 000 euro võrra.
28.07.2017 rahvaküsitluse läbiviimise kulud kaeti tegevusalala Valimised vahenditest. Tehtud kulutuste katmiseks eraldatakse 5000 eurot nimetatud tegevusalale.
Käesoleva lisaelarvega suurendatakse 25 000 euro võrra tegevusala Muu vaba aeg, kultuur, religioon majanduskulusid. Vahendid kavandatakse linnarahvale suunatud tänuüritustele, linna iseseisvust tähtsustavatele kampaaniatele ning senisest kavadest jõulisematele üleskutsetele Keila sissekirjutuse vajalikkusest.
III) Eelarve tulused ja kulused muudetakse järgmiselt:
Seoses toetusfondist eraldatava koolitoidu riikliku jälgimisega suurendatakse tegevusala Koolitöit majanduskulusid summas 217 306 eurot ja vähendatakse tegevusala Keila Kooli (kaudsed kulud) majanduskulusid 189 503 eurot ja tegevusala Keila Ühishgümnasiumi riiki (kaudsed kulud) majanduskulusid 27 803 euro võrra.
Vastavalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendile on täpsustatud tegevusalade kulude kirjendamist. Lisaelarves on vähendatud tegevusala Teede korrashoid majanduskulusid 25 000 eurot ja tegevusala majanduskulusid 25 000 eurot ja samas suurendatud tegevusala Pargid ja puhke baasid majanduskulusid 50 000 eurot.
Arvestades järgnevate aastate tegevuskava ja EAS-i poolt eraldatud toetuseid investeeringuteks vähendada kavandatud investeeringuid 95 000 eurot (KÜG fassaad 25 000 eurot, Keila Lipuväljaku vahendeid 10 000 eurot ja lasteaed Vikerkaar köögi investeeringute vahendeid 60 000 eurot). Vabanevate vahendite arvelt suurendatakse investeeringuid tänavavalgustusse 8500 eurot. Allasutuste majanduskulusid suurendatakse 60 000 euro võrra (lasteaed Vikerkaar 37 000 eurot, lasteaed Miki 16 000, Keila Kultuurikeskus 7 000 eurot).
Kulude suurenemise põhjus eelkõige arvestusprintsipiide muutus, mille tulemusel kõik haldusega seotud kulud kirjendatakse vastavale objektile.
Suurendatakse majanduskulusid ka tegevusalal Avalike alade puhastus summas 22 500 eurot ja tegevusalal Heakord 4000 eurot.
A.Reiska A.Pärlinile: trahvirahade ja sunnirahade suurenemine on seotud järelvalveametniku tubli tööga. Samal ajal peab linn maksma kahjutasusid ja sunnirahasid (nt auto kahjustuste korral teaeaugust läbi sõitmisel).
Aasta lõpus on tulemas Keila kodanikuks registreerimise kampaania, mis möödunud aasta osutus edukaks.
A.Reiska K.Tomerale: teised omavalitsused maksavad oma laste Keila koolis käimise eest nii, nagu me küsimme ja vastavalt rahandusministeeriumi koefitsiendile.
Otsustati: lõpetada määruse eelnõu esimene lugemine ja saata see teisele lugemisele.
Päevakorrapunkt 3
Omavalitsusüksuste ühiselt täidetavate ülesannete delegerimine Harjumaa Omavalitsuste Liidule
Komisjoni esimees andis sõna Avo Reiskale.
A.Reiska: seoses maavalitsuste tegevuse likvideerimisega alates 1.januarist 2018. aastal on vastu võetud hulk seaduste muudatusi. Üks osa maavalitsuste ülesannetest antakse üle kohalikele omavalitsustele ühiseks täitmiseks. Ühise täitmise suunamise otsustavad kohalike omavalitsusüksuste volikogud.
Harju maakonnas on käesoleva otsuse eelnõu ettevalmistamisel tuginetud senistele aruteludele volikogus ja juhtases, kus jõuti ettepanekuteni anda omavalitsuste ühist tegevust nõudvad ülesanded täitmiseks Harjumaa Omavalitsuste Liidule.
Maavalitsuselt ületulevate ülesannete täitmist toetatakse riigieelarvest. Maakondliku arendustegevuse riiklik rahastus Harju maakonnale on 199 825 eurot aastas, terviseeedenduse ja turvalisuse tegevuse riiklik rahastus on 41 218 eurot aastas, millele lisanduvad erinevate programmide toetusvahendid.
Kultuuriravaldkonna ühistegevuse koordineerimine on juba pragu valdavalt HOL-i teha ja seda toetatakse täiendavalt reformi käigus.
Kultuurikorralduse riiklik rahastus on 15 938 eurot aastas ja selle valdkonna maakondlik korraldus vajab omavalitsuste lisarahastust, mida on Harjumaal ka siiani tehtud.
Hariduskorralduse alase tegevuse korraldamiseks on võimalik kasutada Haridus- ja Teadusministeeriumi eraldatavaid vahendeid, kuid see selgub igal aastal riigieelarve vahendite jaotamisel HTM-poolt. Käesoleval aastal oli see summa 208 648 eurot.
**Otsustati:** toetada otsuse eelnõud esitatud kujul
**Päevakorrapunkt 4**
**Kohalalgatud küsimused**
4.1. **K.Valge**: kooli juures on liiga vähe jalgrattaparklaid ja tõukeratastele ei ole üldse parkimiskohti.
**K.Kask**: anname info linnavalitsusele edasi.
4.2. **S.Kaur**: suvel oli probleeme staadionil jalgratastega sõitjatega. Kutsusin noortele politsei.
**E.Fels**: palun korrakaitsekomisjonil ametlikult noorte hulgaanset käitumist linnas arutada ja vastavalt reageerida.
**K.Tomera**: osasid noori aitab nõustamine, osadega tuleb karmimalt ringi käia.
**K.Sassi**: väga probleemne on lauluväljaku ümbrus.
**K.Kask**: leian, et hulgaanselt käituvate noorte nimed tuleb avalikustada.
Komisjoni esimees tänas komisjoni liikmeid osavõtu eest ja andis teada, et järgmine koosolek toimub 5. septembril.
Kalle Kask
Komisjoni esimees
Raili Särev
Volikogu referent
|
<urn:uuid:0e2c84b8-175a-408a-b063-cfacb749c308>
|
CC-MAIN-2020-16
|
http://www.keila.ee/documents/179240/15188810/22.08sotsprot.pdf/ef164e6e-464b-4233-831e-3c48cba05f94
|
2020-04-02T11:42:27+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-16/subset=warc/part-00184-5e0433ee-fa15-4837-b2dc-d6f38301af97.c000.gz.parquet
| 244,990,552
| 4,823
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999939
|
ekk_Latn
| 0.99998
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
1576,
4455,
7420,
10238,
12207
] | 1
|
[
0.2109375,
0.6015625,
0.1591796875,
0.0244140625,
0.001983642578125,
0.00055694580078125
] |
Sirutam käed
Sirutam käed mölemad ja
vastav valgust pole valgust pole.
|
<urn:uuid:21b15bb1-08db-438a-b082-dee87e8f7927>
|
CC-MAIN-2022-49
|
https://www.emic.ee/failid/pdf/1320848252.pdf
|
2022-12-01T10:25:52+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-49/subset=warc/part-00047-a0906200-461b-4808-9b94-6c53daf73f61.c000.gz.parquet
| 781,049,669
| 28
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99994
|
ekk_Latn
| 0.99994
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
72
] | 1
|
[
0.037109375,
0.95703125,
0.00531005859375,
0.00057220458984375,
0.00003600120544433594,
0.00006628036499023438
] |
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeasta algus: 01.01.2014
aruandeasta lõpp: 31.12.2014
nimi: MTÜ Võidula Külaselts
registrikood: 80241964
tänava/talu nimi, Võidula mõis
maja ja korteri number:
küla: Võidula küla
vald: Vändra vald
maakond: Pärnu maakond
postisihtnumber: 87634
telefon: +372 56688727
e-posti aadress: email@example.com
## Sisukord
| Tegevusaruanne | 3 |
|----------------|---|
| Raamatupidamise aastaaruanne | 4 |
| Bilanss | 4 |
| Tulemiaruanne | 5 |
| Rahavoogude aruanne | 6 |
| Netovara muutuste aruanne | 7 |
| Raamatupidamise aastaaruande lisad | 8 |
| Lisa 1 Arvestuspõhimõtted | 8 |
| Lisa 2 Materiaaline põhivara | 8 |
| Lisa 3 Liikmetelt saadud tasud | 9 |
| Lisa 4 Annetused ja toetused | 9 |
| Lisa 5 Tulu ettevõtlusesest | 9 |
| Lisa 6 Mitmesugused tegevuskulud | 10 |
| Lisa 7 Seotud osapooled | 10 |
| Aruande allkirjad | 11 |
MTÜ Võidula Külaselts on avalikes huvides tegutsev füüsiliste ja juriidiliste isikute/ühenduste vabatahtlik ühendus.
Külaseltsi põhieesmärgiks on heategevuslik külaelu toetamine avalikes huvides: Võidula külaelu edendamine, külaelu arengule kaasaaitamine, küla ajaloo talletamine; Arvet Toomi mälestuse jäädvustamine; Võidula külaelu arengule kaasa aidanud inimeste tunnustamine ja nende mälestuste jäädvustamine; Võidula möisakompleksi säilitamisele ja arendamisele kaasaaitamine; Võidula kui turismikoha ja möisakompleksi kui turismikompleksi väljakujundamine ja tutvustamine; Võidula külala- ja koolikokkutulekute korraldamine; teiste sarnaste liikumistega ühinemine.
Liikmeid seisuga 31.12.2014 24 sh. füüsilisi isikuid 23, teisi MTÜ-sid 1
Juhatus tegutseb 5-liikmelisena järgmises koosseisus: Lea Toom, Urmas Maranik, Urve Roose, Marju Härma-Epäily ja Enno Reinart.
Külaseltsi üldkoosolekuid toimus 2014 aastal 2.
26. jaanuaril toimunud üldkoosolekul valiti ja kinnitati taas 5 liikmeline juhatus. Juhatuse liikmed on Lea Toom, Urmas Maranik, Urve Roose, Marju Härma-Epäily ja Enno Reinart.
29. juunil toimunud üldkoosolekul kinnitati külaseltsi 2013. a. majandusaasta aruanne.
Külaseltsi tegevused 2014 aastal:
1. PRIA meede 3.2.2011 aastal esitatud taotluse tegevuste lõpetamine (toolide (60tk) ja laudade (10tk) teise sissemakse tegemine)
2. LEADER piirkonna MTÜ Rohelise Jõemaa Koostööökogule 2011 aastal esitatud taotluse IV meede: eluajoulune kogukond ja külakeskus/küla meede Alameede kogukonnateenused ja külakeskus Võidula külasauna projekt lõpetamine
3. Osalemine MTÜ Rohelise Jõemaa Koostööökogu poolt korraldatud üritusel „Kaks kohviringi ümber Sooma“ (19. aprill)
4. Arvet Toomi mälestuseks nimelise pingi tellimine.
5. Võidula jaaniöhtu korraldamine (21. juuni)
6. Võidula kokkutuleku korraldamine (28. juuni)
7. Vändra vallavalitsusele ülekanne tegemine (Võidula möisa pottahju renoveerimiseks eraisikutelt kogutud annetus)
8. Võidula piirkonna eakate ja laste jõulupeo korraldamine (20. detsember)
9. Aastavahetuse peo korraldamine.
Kõik sündmused on korraldatud koostöös Võidula Rahvamajaga.
Juhatuse liikmetele MTÜ Võidula Külaselts juhtimistegevuse eest tasu maksnud ei ole.
## Raamatupidamise aastaaruanne
### Bilanss
(eurodes)
| | 31.12.2014 | 31.12.2013 |
|--------------------------------|------------|------------|
| **Varad** | | |
| Käibevara | | |
| Raha | 7 102 | 8 184 |
| **Kokku käibevara** | 7 102 | 8 184 |
| Põhivara | | |
| Materiaalne põhivara | 1 333 | 9 173 |
| **Kokku põhivara** | 1 333 | 9 173 |
| **Kokku varad** | 8 435 | 17 357 |
| Kohustused ja netovara | | |
| Kohustused | | |
| Lühiajalised kohustused | | |
| Võlad ja ettemaksed | 0 | 8 256 |
| Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused | 5 | 5 |
| **Kokku lühiajalised kohustused** | 5 | 8 261 |
| **Kokku kohustused** | 5 | 8 261 |
| Netovara | | |
| Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem | 9 096 | 8 567 |
| Aruandeaasta tulem | -666 | 529 |
| **Kokku netovara** | 8 430 | 9 096 |
| **Kokku kohustused ja netovara** | 8 435 | 17 357 |
| | 2014 | 2013 |
|--------------------------------|--------|--------|
| **Tulud** | | |
| Liikmetelt saadud tasud | 255 | 70 |
| Annetused ja toetused | 1 113 | 300 |
| Tulu ettevõtlusest | 0 | 322 |
| **Kokku tulud** | 1 368 | 692 |
| **Kulud** | | |
| Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud | -900 | 0 |
| Mitmesugused tegevuskulud | -952 | -163 |
| Põhivara kulum ja väärtsuse langus | -183 | 0 |
| **Kokku kulud** | -2 035 | -163 |
| **Põhitegevuse tulem** | -667 | 529 |
| Muud finantstulud ja -kulud | 1 | 0 |
| **Aruandeasta tulem** | -666 | 529 |
| Rahavoogude aruanne (eurodes) | 2014 | 2013 |
|--------------------------------|------|------|
| **Rahavood põhitegevusest** | | |
| Liikmetelt laekunud tasud | 255 | 70 |
| Laekunud annetused ja toetused | 595 | 50 |
| Laekumised kaupade müügist ja teenuste osutamisest | 0 | 322 |
| Väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest | -1 845 | -164 |
| Laekunud intressid | 1 | 1 |
| Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest | 0 | -220 |
| Muud rahavood põhitegevusest | -6 | 0 |
| **Kokku rahavood põhitegevusest** | -1 000 | 59 |
| **Rahavood investeerimistegevusest** | | |
| Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel | -600 | -917 |
| Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest | 518 | 0 |
| **Kokku rahavood investeerimistegevusest** | -82 | -917 |
| **Kokku rahavood** | -1 082 | -858 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses | 8 184 | 9 042 |
| **Raha ja raha ekvivalentide muutus** | -1 082 | -858 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus | 7 102 | 8 184 |
| | Akumuleeritud tulem | Kokku netovara |
|----------------|---------------------|---------------|
| 31.12.2012 | 8 567 | 8 567 |
| Aruandeaasta tulem | 529 | 529 |
| 31.12.2013 | 9 096 | 9 096 |
| Aruandeaasta tulem | -666 | -666 |
| 31.12.2014 | 8 430 | 8 430 |
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
MTÜ Võidula Külaseltsi 2014 a. raamatupidamise aastaaruune on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamisetavaga. Eesti hea raamatupidamisetava on rahvusvahelisi tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tugev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid.
Raamatupidamise aastaaruune on koostatud eurodes.
Rahavoogude aruanne on koostatud otsesel meetodil.
Raha
Arvestatakse raha kassas ning raha arvelduskontodel.
Annetused ja toetused
MTÜ Võidula Külaseltsi meetme 3.1 sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema netosoetusmaksumuses s.o vara soetusmaksumuses, millesst on maha arvatud vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise summa, toetus laekus 06.02.2014. Soetatud vara kajastatakse edaspidi vastavalt juhendile RTJ 5.
LEADERi toetuse abil alustatud külasauna projekt kajastatakse samuti netosoetusmaksumused.
Tulud
Tulude ja kulude aruande koostamisel on lähtutud Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 14 lisas toodud skeemist.
Lisa 2 Materiaalne põhivara
(eurodes)
| | Muu materiaalne põhivara | Löpetamata projektid | Löpetamata projektid ja ettemaksed | Kokku |
|----------------|--------------------------|----------------------|-----------------------------------|-------|
| **31.12.2013** | | | | |
| Soetusmaksumus | 9 173 | | | 9 173 |
| Akumuleeritud kulum | 0 | | | |
| Jääkmaksumus | 9 173 | | | 9 173 |
| Ostud ja parendused | 5 993 | 5 993 | 5 993 | 5 993 |
| Muud ostud ja parendused | 5 993 | 5 993 | 5 993 | 5 993 |
| Amortisatsioonikulu | -183 | | | -183 |
| Muud muutused | -8 256 | -5 394 | -5 394 | -13 650 |
| | Muu materiaalne põhivara | Löpetamata projektid | Löpetamata projektid ja ettemaksed | Kokku |
|----------------|--------------------------|----------------------|-----------------------------------|-------|
| **31.12.2014** | | | | |
| Soetusmaksumus | 917 | 599 | 599 | 1 516 |
| Akumuleeritud kulum | -183 | 0 | | -183 |
| Jääkmaksumus | 734 | 599 | 599 | 1 333 |
Sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema netosoetusmaksumuses, sellest tuleneb varade väärtuse muutus
**Lisa 3 Liikmetelt saadud tasud**
(eurodes)
| Mittesihotstarbelised tasud | 2014 | 2013 |
|-----------------------------|------|------|
| Liikmemaksud | 250 | 70 |
| Sisseastumistasud | 5 | 0 |
| **Kokku liikmetelt saadud tasud** | **255** | **70** |
**Lisa 4 Annetused ja toetused**
(eurodes)
| Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks | 2014 | 2013 |
|-------------------------------------|------|------|
| Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks | 400 | 0 |
| Mittesihotstarbelised annetused ja toetused | 300 | 300 |
| **Kokku annetused ja toetused** | **1 113** | **300** |
| Rahalised ja mitterahalised annetused | 2014 | 2013 |
|---------------------------------------|------|------|
| Rahaline annetus | 1 113 | 300 |
| **Kokku annetused ja toetused** | **1 113** | **300** |
**Lisa 5 Tulu ettevõtlusest**
(eurodes)
| Tulu kaupade müügist | 2014 | 2013 |
|----------------------|------|------|
| Tulu loteriist | 0 | 0 |
| **Kokku tulu ettevõtlusest** | **0** | **322** |
### Lisa 6 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
| | 2014 | 2013 |
|--------------------------------|------|------|
| Mitmesugused bürookulud | 56 | 163 |
| Ürituste korraldamise kulud | 494 | 0 |
| Vähe väärtislik põhivara | 396 | 0 |
| Riigilööv | 6 | 0 |
| **Kokku mitmesugused tegevuskulud** | **952** | **163** |
### Lisa 7 Seotud osapooled
(eurodes)
| Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga | | |
|----------------------------------------|------|------|
| | 31.12.2014 | 31.12.2013 |
| Füüsilisest isikust liikmete arv | 23 | 21 |
| Juridilisest isikust liikmete arv | 1 | 1 |
|
<urn:uuid:c725e707-0980-4d54-9b11-cd3238d6a0b7>
|
CC-MAIN-2022-49
|
https://voidula.pparnumaa.ee/wp-content/uploads/2018/12/Majandusaastaaruanne_2014.pdf
|
2022-12-01T10:22:22+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-49/subset=warc/part-00167-a0906200-461b-4808-9b94-6c53daf73f61.c000.gz.parquet
| 631,416,749
| 4,117
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999778
|
ekk_Latn
| 0.999993
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
337,
898,
3108,
4539,
5377,
6501,
6910,
9946,
11142,
11884
] | 0
|
[
0.88671875,
0.09033203125,
0.00909423828125,
0.0125732421875,
0.00104522705078125,
0.0004119873046875
] |
Tallinna linna lasteaia- ja koolikohtade vajaduse hinnang aastateks 2018-2040
Analüüsi raport
Detseember 2018
# SISUKORD
| Kapitool | Sisukord |
|----------|----------|
| 1. | METOODIKA JA ANDMED |
| 2. | RAHVASTIKUARENG |
| | 2.1. ARENGUD TALLINNAS |
| | 2.2. ARENGUD LINNAPÜRKKONNAS |
| 3. | KOHAD JA ÖPILASRÄNNE |
| | 3.1. LASTEAIA- JA KOOLIKOHAD |
| | 3.2. ÖPILASRÄNNE |
| | 3.3. ELAMUARENDUSTE MÕJU EEL- JA ÜLDHARIDUSE NÖUDLUSE PIIRKONDLIKULE MUUTUMISELE |
| 4. | TEENUSEVAJADUSE PROGNOOS AASTANI 2040 |
| 5. | JÄRELDUSED |
| | 5.1. ALUSHARIDUS |
| | 5.2. PÕHI- JA GÜMNAASIUMIHARIDUS |
## LISAD
| Linnaosa | Sisukord |
|------------|----------|
| HAABERSTI LINNAOSA | 24 |
| KESKLINNA LINNAOSA | 27 |
| KRISTILINE LINNAOSA | 30 |
| LÄSNAMÄE LINNAOSA | 33 |
| MUSTAMÄE LINNAOSA | 36 |
| NÕMME LINNAOSA | 39 |
| PIRITA LINNAOSA | 42 |
| PÕHJA-TALLINNA LINNAOSA | 45 |
Tallinna linna haridusvõrgu korraldamise aluseks on 2012. aastal koostatud munitsipaalüldhariduskoolide korrastamise kava ning samal aastal koostatud munitsipaallasteasutuste arendamise programm. 2017. a. alguses koostati Tallinna linna lasteaia- ja koolikohtade vajaduse hinnang aastateks 2017–2030. 2018. a. lõpus on tekinud vajadus prognoose uuendada ning tuua sisse pikaajalisem vaade, arvestades seejuures rahvastikuarenguid, muutusi Tallinna ja lähiümbruse kooli- ja lasteaivõrgus jm ajakohaseid tegureid. Analüüs ning pikaajaline prognoos võimaldavad Tallinna linnal kujundada lähtekoha, mil noel võiks linn oma haridusvõrku köike otstarbekamalt arendada.
Töö on koostatud viies osas. Esimeses osas on välja toodud analüüsi metoodika. Teises osas käsitletakse rahvastikuarenguid perioodil 2013–2018. Kolmas osa sisaldab ülevaadet lasteaia- ja koolikohtadest ning õpilasrändest. Neljandas osas on välja toodud rahvastikuprognoos ning sellest tulenevalt Tallinna laste teenusevajaduse prognoos nii alushariduse kui ka üldhariduse osas. Viies osa sisaldab järeldusi ning ettepanekuid. Analüüsi lisas 1 on välja toodud rahvastiku ja õpilasrände info linnaosade kaupa.
Analüüsi on koostanud OÜ Cumulus Consulting, koostajad tänavad Tallinna Haridusametit koostöö eest.
1. METOODIKA JA ANDMED
Tallinna linna lasteaia laste ja õpilaste arvu prognoos annab ühe lähtekoha, mil moel linna haridusvõrku otstarbekamalt arendada. Õpilaste arvu prognoosi aluseks on Tallinna kaheksa linnaosa rahvastikuprognoosid, mis on koostatud enimkasutataval kohortkomponendi ehk vanusnihke meetodil\(^1\).
Vanusnihke meetodil koostatud prognoos näitab rahvastikku moodustavate aastakäikude suuruse sammsammulist teisenemist ühest kalendriaastast järgmise. Igal aastal lisab sündimus prognoositavasse rahvastikku ühe uue sünnipõlvkonna, vanemate aastakäikude suurus aga väheneb surmute arvu võrra. Avatud rahvastiku puhul muudab aastakäikude suurust ka ränne. Vanusnihke põhimõttel tehtud prognoosi väljund on eri aastakäikude suurus tulevikus.
Tulevast rahvaarvu ja rahvastiku koosseisu mõjutavad kaks olulist tegurit — prognoosi hetkeks kujunenud rahvastiku vanuskoosseis ja see, mis juhtub sündimuse, suremise ja rändega prognoosiperioodil. Prognoosi lähteasta rahvastiku vanuskoosseis on prognoosi hetkeks juba kujunenud ehk see mõjutab ühtemoodi kõiki prognoosi stsenaariume. Seega tekib stsenaariumide vaheline erinevus sündimus-, suremus- ja rändekäitumisest.
Prognoos on koostatud aastateks 2018-2040, mis demograafilisel ajaskaalal vastab enam kui ühe põlvkonna pikkusele vaatele. Prognoos on koostatud eraldi linnaosade lõikes. Linna prognoos moodustub linnaosade prognooside summast. Kuni 16 aastasel perioodil on rahvastikuarengute peamiseks mõjutajaks rändeprotsessid, seejärel aga eelkõige soo-vanuskosseis ning sündimus- ja suremuskäitumine. Milliseks realsuses kujuneb rahvastiku dünaamika esimesel prognoosipoolel, sõltub seega peamiselt siiski lähtiteleviku tegelikust rändekäitumisest.
Prognoos lähtub stabiilse arengu eeldusest ehk ei näe ette suuri ja ootamatuid muutusi, mida on võimatu ennustada. Samas peab arvestama, et majandus on tsükliline ja kriisid omavad olulist mõju elanikkonna rände- ja ka sündimuskäitumisele.
Prognoosi väljundiks on Tallinna linna igale linnaosalale koostatud baas-stsenaarium. Baasstsenaariumis eeldatakse tavapäraselt, et tegemist on suletud rahvastikuga, mis tihendab, et selle koostamisel rännet ei arvestata ning analüüsitakse tänase sündimus- ja suremuskäitumise mõju tuleviku rahvastiku arengule. Seega iseloomustab baasstsenaarium linnaosade tänaseks kujunenud rahvastiku sisemist taastevõimet.
Vanusnihke meetodil rahvaarvu prognoosimise aluseks on andmed uuritava rahvastiku soo-vanuskosseis kohta ning prognoosimisel on keskseteks näitajateks summaarne sündimuskordaja (eeldatav elussündide arv sünnituselase naise kohta) ja oodatav eluiga sünnihetkel\(^2\) (eraldi mehed ja naised). Linna prognoosi koostamisel on kasutatud järgnevaid andmeallikaid:
1) Rahvastikuregistri andmed perioodi 1.01.2013 kuni 1.01.2018 kohta Tallinna linnas:
- soo-vanuskosseis sünniaastate ja asustusüksuste lõikes;
- sündide ja surmade arv asustusüksustele lõikes.
2) Statistikaameti andmed:
---
\(^1\) Wattelar, C. (2006). Demographic projections: History of methods and current methodology. In Graziella C., Vallin, J., Wunch, G. (eds.). Demography: Analysis and Synthesis. A Treatise in Population, 3. New York: Academic Press, 149–160.
\(^2\) Oodatava eluiga kasv ei oma olulist mõju lasteaialaste ja kooliõpilaste arvukusele
- oodatav eluiga sünnihetkel Harju maakonnas 2016 (mehed ja naised);
- sündimuse vanuskordajad Tallinnas 2013-2017.
Analüüsist koostajad on arvestanud piirkondade summaarsed sündimuskordajad 2013-2017.
Prognossi väljundiks on Tallinna linna kaheksa linnaosa kohta koostatud stsenaarium, millele on lähtuvalt juba aset leidnud rahvastikusündmustest püstitatud eeldused:
- rändeprotsessidega ei ole arvestatud ehk stsenaarium iseloomustab rahvastiku sisemist taastevõimet;
- sündimuse aluseks on vastava piirkonna aastate 2013-2017 keskmine summaarne sündimuskordaja (1,24-1,50 last fertüilses eas naise kohta), mis jääb samale tasemele terveks prognoosiperioodiks;
- suremuse puhul on aluseks Harju maakonna meeste ja naiste oodatav eluiga sünnimomendil aastal 2016 (meestel 74,5 ja naistel 82,7 eluaastat), mis jääb muutumatuks prognoosiperioodi lõpuni.
Prognossi väljundiks on hinnanguline teenuste vajadus eelhariduse, põhikooli ja gümnaasiumi kohta.
Teenusevajaduse määramiseks on kaasnevalt rahvastikuprognosis koostatud haridusanalüüs, mis toob linnaosade lõikes välja viimase viie aasta osalemise hariduse erinevatel tasemetel ja õpilasrände. Analüüs põhineb Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel õppeaastate 2014/2015 kuni 2018/2019 kohta. Põhikoolides ja gümnaasiumides on käsitletud ainult statsionaarset õpet. Lähtuvalt analüüsist on püstitatud järgnevad eeldused, mis jäävad kehtima kogu prognoosiperioodi jooksul:
- eelhariduses (sõime- ja lasteaikohad) osalevad 1,5 kuni 6 (k.a.) aastased lapse. Munitsipaallasteaedes käib neist 80%, (teistes omavalitsustes ja eralasteaedades käivad 4% lastest; teiste omavalitsuste lastega ei arvestata);
- põhihariduses osalevad 7-15 aastased lapse ja gümnaasiumihariduses 16-18 aastased lapse;
- põhikooli ja gümnaasiumi teenusevajadus tekib jooksva aasta 1. septembril seisuga. Arvestatud on proporsiooniga, mille kohaselt läheb 1 klassi 74% siseneva aasta ja 26% sellest vanema aasta lastest;
- munitsipaalkoolides omandab statsionaarsest õppes põhiharidust 85% vanuserühma lastest (10% riigi-, era- ja erikoolides käivate ja teiste omavalitsuste lastega ei arvestata);
- munitsipaalkoolides omandab statsionaarsest õppes gümnaasiumiharidust 59% vanuserühma lastest.
Prognoosisenaariumite koostamiseks on kasutatud tarkvarapaketti Spectrum v 5.71.
2. RAHVASTIKUARENG
2.1. Arengud Tallinnas
Tallinna linna rahvastikuarengut viimasel viieteistkünnel aastal iseloomustab valdavalt positiivse rändeive tulemusel toimunud pea iga-aastane rahvaarvu kasv, mille tulemusel on linna lisandunud enam kui 70 000 elanikku. Viimasel kümmel aastal on kasv olnud keskmiselt enam kui 1% aastas ehk aastakeskmiselt on juurde tulnud u 5000 elanikku (joonis 1).
**Joonis 1. Rahvaarv ja rahvaarvu muutus vörrelduna eelneva aastaga Tallinna linnas 2003-2018**
Perioodil 2013-2018 on Tallinna elanike arv suurenenud u 7% ehk ligi 29 000 elaniku võrra. Kõige kiirem on kasv olnud Kesklinna linnaosas, kuhu on juurde tulnud enam kui 10 000 inimest (tabel 1).
**Tabel 1. Tallinna elanike arvu muutus linnaosades perioodil 2013-2018**
| | Haabersti | Kesklinn | Kristiine | Lasnamäe | Mustamäe | Nõmme | Pirita | Põhja-Tallinn | Tallinn |
|----------------|-----------|----------|-----------|----------|----------|-------|--------|--------------|---------|
| Rahvaarv 2018 | 45 463 | 63 559 | 33 284 | 119 701 | 68 296 | 39 538| 18 679 | 60 244 | 448 764 |
| Osakaal | 10% | 14% | 7% | 27% | 15% | 9% | 4% | 13% | 100% |
| Muutus 13-18 | 2 624 | 10 739 | 3 010 | 3 211 | 3 871 | 489 | 1 660 | 3 330 | 28 934 |
| Muutus 13-18 | 6% | 20% | 10% | 3% | 6% | 1% | 10% | 6% | 7% |
| Osakaal muutusest | 9% | 37% | 10% | 11% | 13% | 2% | 6% | 12% | 100% |
Samas on elanike arvu muutus haridusteenuse analüüsis oluliste vanuserühmade lõikes olnud erisuunaline. Kui 0-6 aastaste arvukus on kahanenud u 7% võrra (u 2600 last), siis põhikoolielaste laste (vanuserühm 7-15) arvukus on oluliselt kasvanud (u 24% ehk 7600 lapse võrra). Gümnaasiiumialaste (vanuserühm 16-18) arvukus on suurenenud 7% (ligi 700 lapse võrra, tabel 2).
**Tabel 2. Tallinna elanike arvu muutus nooremates vanuserühmades perioodil 2013-2018**
| Vanuserühm | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | Muutus | Muutus % |
|------------|------|------|------|------|------|------|--------|----------|
| 0-6 | 35 801 | 35 418 | 34 610 | 34 131 | 33 615 | 33 191 | -2 610 | -7% |
| 7-15 | 32 310 | 33 869 | 35 537 | 37 282 | 38 536 | 39 962 | 7 652 | 24% |
| 16-18 | 9 633 | 9 477 | 9 435 | 9 489 | 9 945 | 10 305 | 672 | 7% |
Samuti on elanike arvu muutus vanusrühmades linnaosade lõikes on olnud erinev (joonis 2). 0-6 aastaste arvukus on kahaneenud kõikides linnaosades, enim Nõmmel, Kristiinnes ja Pirital (enam kui 10%). Kui põhikooli- ja gümnaasiumiealiste laste arvu kasv on olnud kiireim Kesklinnas ja Pirital, siis kõige vähem on põhikooliealiste laste arvukus kasvanud Nõmme ja Põhja-Tallinna linnaosades. Gümnaasiumiealiste laste arv Mustamäel on isegi kahaneenud.
Sündide arv on aastate 2013 ja 2018 võrdluses suurenenud 2% võrra. Kõige suurem on kasv olnud Kesklinnas (19%), teisalt Nõmmel, Pirital, Kristiinnes ja suurima rahvaarvuga Lasnamäel on sündide arv hoopis vähenenud. Samuti on suurenenud erinevate andmeallikate (Statistikaamet vs Rahvastikuregister) andmete lahkenevus. Viimaste aastate elussündide arv Tallinnas on välja toodud tabelis 3.
**Tabel 3 Elussündide arv Tallinnas (Rahvastikuregister, Statistikaamet)**
| | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | Keskmine | Muutus |
|----------------|------|------|------|------|------|----------|--------|
| Haabersti | 432 | 515 | 474 | 477 | 448 | 469 | 4% |
| Kesklinn | 657 | 691 | 732 | 754 | 782 | 723 | 19% |
| Kristiine | 370 | 330 | 365 | 387 | 348 | 360 | -6% |
| Lasnamäe | 1292 | 1277 | 1341 | 1242 | 1227 | 1 276 | -5% |
| Mustamäe | 648 | 671 | 731 | 711 | 701 | 692 | 8% |
| Nõmme | 401 | 400 | 413 | 409 | 367 | 398 | -8% |
| Pirita | 215 | 209 | 211 | 206 | 204 | 209 | -5% |
| Põhja-Tallinn | 649 | 664 | 693 | 662 | 663 | 666 | 2% |
| **TALLINN**¹ | 4664 | 4757 | 4960 | 4848 | 4740 | 4 794 | 2% |
| **TALLINN**² | 4651 | 4936 | 5118 | 5126 | 5050 | 4 976 | 9% |
| Vahe | 13 | -179 | -158 | -278 | -310 | | |
Viimasel viiel aastal on ema keskmine vanus lapse sünnil Tallinnas kiirelt kasvanud (joonis 3). Kui aastal 2013 oli 29-aastaste ja nooremate naiste osakaal sündide arvukuses enam kui 50%, siis 2017 aastal juba vaid 40%.
---
¹ Rahvastikuregister
² Statistikaamet
Tallinna elanikkonna soolist ja vanuselist koosseisu iseloomustab joonis 4. On näha, et nooremates vanuserühmades (kuni 20 eluaastat) jaotub laste arv mõnevõrra ebaühtlaselt. Samuti on lähiaastatel põhilisest sünnituseast (vanus 25–34, u 67% sündide koguarvust) väljumas suured kohordid, mis asenduvad ligi kaks korda väiksema arvukusega vanuserühmadega (vanuserühm 15–24).
Joonis 4. Tallinna rahvastikupüramiid seisuga 1. jaanuar 2018 (Rahvastikuregister)
2018. aastal on põhikooliikka juba sisenenud suuremad aastakäigud. Arvestades juba sündinud laste arvuga, jätkub vastav trend järgneval seitsmel aastal, 5 aasta jooksul jõuab olulisem möju ka gümnaasiumiastmesse (joonis 5). Lasteaiaaliste laste arvukus sõltub eelköige tuleviku sündimusest.
2.2. Arengud linnapiirkonnas
Linnapiirkonnana on defineeritud 7 Tallinnaga külgnevat omavalitsusüksust – Jõelähtme, Harju, Kiili, Rae, Saku, Saue ja Viimsi vallad. Köik vanuserühmad linnapiirkonnas on viimastel aastatel järjepidevalt kasvanud. Analüüs lähteaastaks kujunenud olukord Harjumaal on välja toodud joonisel 6. Linnapiirkonna laste arv on köikides vanuserühmades umbes kolmandik Tallinna laste arvust. Ülejäänud Harjumaa omavalitsuste laste arv umbes kümnedik maakonna laste arvust.
Joonis 6. Laste arv vanuserühmades seisuga 1. jaanuar 2018\(^5\)
Võrreldes Tallinna linnaga omavad linnapiirkonna ja Harjumaa teiste omavalitsuste rahvastiku vanusstruktuuris nooremad vanuserühmad suuremat osakaalu (joonis 7).
\(^5\) Saue vald 2017. aasta haldusreformi järgsetes piirides
Kombineerides 2014. aastal koostatud Tallinna linnapiirkonna rahvastikuprognoosi viimastel aastatel aset leidnud tegelike muutustega (rändeliikumised on taas hoogustunud ja sisseränne linnapiirkonda lasteaia ja põhikoolialiste osas on osutunud stsenaariumides eeldatust oluliselt suuremaks) selgub, et aastani 2026 on oodata kasvu köikides vanuserühmades (joonis 8).
Eelarhiduses osalevate laste arv suhtena vanuserühma 1,5 kuni 6 eluaastat oli 2017 aastal 74%, mis on ligi 10% madalam kui Tallinnas. Kuigi lisaks munitsipaal- ja eralasteaedadele pakuvad mitmetes omavalitsustes kohti ka lastehoidud, ei ole olemasolev kohtade arv piisav omavajaduse katmiseks ehk nõudlus Tallinna linnas paiknevate lasteaiakohtade osas on olnud püsiv ja teatud kohtades isegi
---
6 Saue vald 2017.a. haldusreformi eelsetes piirides
kasvav. Sama kehtib ka põhikoolikohtade kohta. Gümnaasiumiastmes on ees ootamas õpilaste arvu (ajutine) peaega et kahekordistumine (tabel 4).
**Tabel 4 Vanusrühmade prognoos linnapiirkonnas aastani 2030**
| Vanus | 2017 | 2025 | 2030 | 2025 | 2030 |
|-------|------|------|------|------|------|
| 0 kuni 6 | 9 522 | 12 000 | 10 700 | 26% | 12% |
| 7 kuni 15 | 11 447 | 13 300 | 14 800 | 16% | 29% |
| 16 kuni 18 | 2 370 | 4 250 | 3 700 | 79% | 58% |
Arvestades gümnaasiumikohtade vähesust linnapiirkonnas, on need eeldatavalt tarvilik leida rajatavates riigigümnaasiumides ja Tallinna linna koolides. 2018. a. avati 540 õppekohaga riigigümnaasium Viimsis. Lepingud on sõlmitud riigigümnaasiumide rajamiseks Saue valda Laagrisse (540 õppekohta, õppetöö algus hiljemalt 1. septembril 2022) ja Harku valda Tabasalusse (540 õppekohta, õppetöö algus hiljemalt 1. septembril 2020). Kavandamisel on ka riigigümnaasiumi rajamine Rae valda Jüri alevikku.
---
7 Saue vald 2017.a. haldusreformi eelsetes piirides
3. KOHAD JA ÕPILASRÄNNE
3.1. Lasteaia- ja koolikohad
Tallinna linna munitsipaalomandis on 126 (alates 01.10.2018) lasteaeda ja lisaks on lasteaiairühmad kahes koolis, Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikoolis ja Tallinna Heleni Koolis. Köige rohkem lasteasutusi on Lasnamäe ja Kesklinna linnaosades. Üldpinda on enam kui 200 000 m². 2018/2019 õppeaastal käis 1069 lasteaiairühmas kokku 21 207 last ehk keskmiselt 19,9 last rühmas. Suurima laste arvuga rühmas on Kesklinna, Haabersti ja Nõmme lasteaiad, vähima laste arvuga rühmas Mustamäe lasteaed (tabel 5).
Tabel 5. Lasteaedade näitajad õppeaastal 2018/2019
| Linnaosa | Asutuste arv | Laste arv | Üldpind (m²) | Pinda lapse kohta (m²) | Rühmade arv | Keskmine laste arv rühmas |
|--------------|--------------|-----------|--------------|-----------------------|-------------|--------------------------|
| Haabersti | 9 | 2 138 | 18 004 | 8,5 | 102 | 20,7 |
| Kesklinn | 26 | 3 138 | 24 211 | 7,7 | 147 | 21,3 |
| Kristiine | 11 | 1 494 | 15 868 | 10,6 | 77 | 19,4 |
| Lasnamäe | 29 | 6 085 | 59 584 | 9,8 | 301 | 20,1 |
| Mustamäe | 19 | 3 753 | 40 795 | 10,9 | 208 | 18,0 |
| Nõmme | 11 | 1 495 | 14 107 | 9,5 | 72 | 20,7 |
| Pirita | 4 | 667 | 4 939 | 8,2 | 34 | 19,4 |
| Põhja-Tallinn| 19 | 2 437 | 24 394 | 10,1 | 128 | 18,5 |
| **KOKKU** | **128** | **21 207**| **201 902** | **9,6** | **1 069** | **19,7** |
Ehitamisel on uus 14 rühmaga lasteaed Haabersti linnaosas (Järveotsa tee 33). Enam kui pool lasteaedadest on kaheksa ja enama rühmaga. Kuni nelja rühmaga lasteaedasid on enim kesklinnas (tabel 6).
Tabel 6. Lasteaiad rühmade arvu järgi linnaosades
| Linnaosa | Kuni 4 rühma | 5 kuni 7 rühma | 8 või enam rühma | Kuni 4 rühma | 5 kuni 7 rühma | 8 või enam rühma |
|--------------|--------------|----------------|------------------|--------------|----------------|------------------|
| Haabersti | 0 | 1 | 8 | 0% | 11% | 89% |
| Kesklinn | 8 | 11 | 6 | 32% | 44% | 24% |
| Kristiine | 6 | 1 | 4 | 55% | 9% | 36% |
| Lasnamäe | 2 | 3 | 24 | 7% | 10% | 83% |
| Mustamäe | 0 | 0 | 19 | 0% | 0% | 100% |
| Nõmme | 3 | 4 | 4 | 27% | 36% | 36% |
| Pirita | 0 | 2 | 2 | 0% | 50% | 50% |
| Põhja-Tallinn| 6 | 7 | 6 | 32% | 37% | 32% |
| **Kokku** | **25** | **30** | **72** | **20%** | **24%** | **57%** |
Uue elamupiirkondade arendajatega on linn sõlminud kokkulepped, mille järgi Põhja-Tallinna Paljassaare, Sitsimäe, Volta ja Krulli planeeringute realiscerimisel kohustub arendaja välja ehitama 6–8 rühmaga lasteaiad. Linnaosasse võib lähimal kümnendil seega juurde tekkida 500–600 lasteaiaokohta.
Muntsipaalomandis koole, kus toimub õpe stationaarses õppevormis, on kokku 55, rohkem on neid Kesklinna, Lasnamäe ja Mustamäe linnaosades. Arvestusliku koolikohti on kokku enam kui 41 600, ligi 13 000 neist Kesklinnas ja 9 000 Lasnamäel. Õpilaste arv koolides 2018/2019 õppeaastal on u 44 800 ehk koolid on nn üle-täitunud, seda enim Kristiines ja Lasnamäel (tabel 7).
Tabel 7. Koolide näitajad õppeaastal 2018/2019
| Linnaosa | Asutuste arv | Kohtade arv | Öpilaste arv | Üldpind (m²) | Pinda lapse kohta (m²) | Vabad kohad | Vabade kohtade osakaal kohtatest | Keskmine laste arv koolis |
|--------------|--------------|-------------|--------------|--------------|------------------------|------------|---------------------------------|--------------------------|
| Haabersti | 5 | 3 998 | 4 064 | 36 789 | 9,1 | -66 | -2% | 813 |
| Kesklinn | 14 | 12 790 | 13 407 | 105 875 | 7,9 | -617 | -5% | 958 |
| Kristiine | 3 | 1 540 | 2 016 | 18 665 | 9,3 | -476 | -31% | 672 |
| Lasnamäe | 10 | 9 105 | 10 076 | 87 993 | 8,7 | -977 | -11% | 1008 |
| Mustamäe | 9 | 6 600 | 7 125 | 62 307 | 8,7 | -525 | -8% | 792 |
| Nõmme | 5 | 2 860 | 2 974 | 26 433 | 8,9 | -114 | -4% | 595 |
| Pirita | 2 | 1 320 | 1 400 | 11 992 | 8,6 | -80 | -6% | 700 |
| Põhja-Tallinn| 7 | 3 428 | 3 754 | 37 507 | 10,0 | -326 | -10% | 536 |
| **KOKKU** | **55** | **41 641** | **44 816** | **387 561** | **8,6** | **-3 175** | **-8%** | **815** |
Koolide pinda on kokku ligi 390 000 m², milles õppepind moodustab 89,1%, spordipind 10,3% ja öpilaskodude pind 0,6 %. Köige vähem koolipinda öpilase kohta on Kesklinnas ja enim Põhja-Tallinnas.
Tallinna Arte Gümnaasium ja Tallinna Saksa Gümnaasium Mustamäe linnaosas ning Tallinna Tondi Põhikool Kristiine linnaosas on läbimas rekonstrueerimistöid, mille tulemusel suureneb nimetatud koolides nii pind kui ka kohtade arv.
Linnavalitsus on Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlminud 2017. aastal lepingu, mille kohaselt Tallinna territooriumile rajatakse hiljemalt aastaks 2023 neli riigigümnaasiumit kokku kuni 2000 õppekohaga.
### 3.2. Öpilasränne
Tallinna linna vastavas vanuserühmas lastest käib õppeaastal 2018/2019 lasteaias 84%, õpib põhikoolis 94% ja gümnaasiumis 66%. Neist Tallinna linna munitsipaalomandis asutustes õppivate laste arv on mönevõrra madalam, vastavalt 80%, 85% ja 59%. Kui muntsipaalasteaedades käivate laste osakaal on viimasel viiel aastal kasvanud, siis muntsipaalomandis põhikoolides ja gümnaasiumides õppivate laste osakaal on kahanenud (tabel 8).
Tabel 8. Tallinna laste osakaal laste vanuserühmast asutustes ja muntsipaalastutest 2014–2018 (põhikoolide ja gümnaasiumide statsionaarne õpe)
| | Asutustes | Muntsipaalomandis asutustes |
|----------------|-----------|-----------------------------|
| | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium |
| 14/15 | 82% | 94% | 66% | 79% | 86% | 60% |
| 15/16 | 82% | 95% | 66% | 80% | 86% | 60% |
| 16/17 | 84% | 95% | 65% | 80% | 85% | 58% |
| 17/18 | 84% | 94% | 66% | 80% | 84% | 59% |
| 18/19 | 84% | 94% | 65% | 80% | 84% | 58% |
| **Keskmine** | **83%** | **95%** | **66%** | **80%** | **85%** | **59%** |
Linnaosade vaates on olulisi erisusi. Kui Haabersti, Kristiine, Lasnamäe ja Mustamäe lastest käib lasteaedades u 85%, siis Kesklinnas 80% ja Pirital 78%. Viimastes on oluliselt madalam ka muntsipaalomandis lasteaedades käivate laste osakaal (tabel 9).
---
8 Haabersti, Kristiine ja Põhja Tallinn linnaosades asuvad erivajadustega laste koolid, mis mönevõrra mõjutavad näitajaid. Täiskasvanuharidust pakkuvad koolid andmetes ei sisaldu.
Tabel 9. Linnaosa laste osakaal linnaosa laste vanuserühmast asutustes ja munitsipaalasutustes - keskmine väärtus 2014-2018 (põhikoolide ja gümnaasiumiülide statioonarne öpe)
| Lasteaed | Haabersti | Kesklinn | Kristiine | Lasnamäe | Mustamäe | Nõmme | Pirita | Põhja-Tallinn |
|----------------|-----------|----------|-----------|----------|----------|---------|-----------|---------------|
| Asutustes | 85% | 80% | 85% | 85% | 86% | 83% | 78% | 82% |
| Munitsipaalasutustes | 82% | 73% | 82% | 82% | 84% | 79% | 70% | 78% |
| Põhikool | Haabersti | Kesklinn | Kristiine | Lasnamäe | Mustamäe | Nõmme | Pirita | Põhja-Tallinn |
|----------------|-----------|----------|-----------|----------|----------|---------|-----------|---------------|
| Asutustes | 97% | 91% | 95% | 94% | 95% | 98% | 94% | 93% |
| Munitsipaalasutustes | 84% | 78% | 87% | 89% | 88% | 82% | 81% | 85% |
| Gümnaasium | Haabersti | Kesklinn | Kristiine | Lasnamäe | Mustamäe | Nõmme | Pirita | Põhja-Tallinn |
|----------------|-----------|----------|-----------|----------|----------|---------|-----------|---------------|
| Asutustes | 74% | 71% | 72% | 55% | 67% | 76% | 78% | 56% |
| Munitsipaalasutustes | 65% | 61% | 64% | 51% | 63% | 66% | 64% | 51% |
Kui põhikoolicalistest lastest õpib põhikoolides Nõmmel 98% ja Haaberstis 98%, siis Kesklinnas ainult 91%. Munitsipaalkoolides õppivate laste osakaal on kõige suurem Lasnamäel ja Mustamäel. Era- ja riigikoolides õppivate laste osakaal on suurem Kesklinnas, Pirital ja Nõmmel. Kui kolmveerand Pirita ja Nõmme lastest omandab gümnaasiumiharidust, siis Lasnamäe ja Põhja-Tallinna lastest teeb seda vaid pisut üle poole.
Lasteaiaes laste õpiränne linnaosade vahel on suhteliselt aktiivne, rändab 28% lastest. Oma elukohalinnosa munitsipaallasteaia käib kõikides linnaosades enam kui pool lastest. Enim Lasnamäe (87%) ja Mustamäe (79%) lapse. Kristiine linnaosa lastest kolmandik käib Mustamäe ja Kesklinna lasteaedades, Pirita lastest 2/5 Lasnamäe ja Kesklinna lasteaedades. Väljaspool linna käivate laste arv on marginaalne (tabel 10).
Tabel 10. Lapsed munitsipaallasteaedades õppeaastal 2018/2019
| Asutuse asukoht | Haabersti | Kesklinn | Kristiine | Lasnamäe | Mustamäe | Nõmme | Pirita | Põhja-Tallinn | Mujal | Kokku |
|-----------------|-----------|----------|-----------|----------|----------|---------|-----------|---------------|-------|-------|
| Lapse elukoht | | | | | | | | | | |
| Haabersti | 1 623 | 98 | 99 | 62 | 302 | 18 | 6 | 72 | 42 | 2 322 |
| Kesklinn | 75 | 1 980 | 161 | 254 | 120 | 57 | 53 | 157 | 70 | 2 927 |
| Kristiine | 48 | 176 | 860 | 51 | 294 | 27 | 6 | 83 | 24 | 1 569 |
| Lasnamäe | 63 | 194 | 47 | 5 150 | 152 | 31 | 24 | 107 | 127 | 5 895 |
| Mustamäe | 147 | 86 | 120 | 100 | 2 360 | 53 | 8 | 70 | 52 | 2 996 |
| Nõmme | 64 | 163 | 54 | 36 | 281 | 1 208 | 5 | 22 | 45 | 1 878 |
| Pirita | 6 | 113 | 11 | 232 | 16 | 4 | 465 | 10 | 16 | 873 |
| Põhja-Tallinn | 60 | 243 | 118 | 119 | 114 | 40 | 12 | 1 876 | 58 | 2 640 |
| Teiste KOV lapseid | 44 | 81 | 26 | 91 | 111 | 52 | 22 | 30 | | 457 |
| Lapsed kokku | 2 130 | 3 134 | 1 496 | 6 095 | 3 750 | 1 490 | 601 | 2 427 | 434 | 21 557|
| Asutuse asukoht | Haabersti | Kesklinn | Kristiine | Lasnamäe | Mustamäe | Nõmme | Pirita | Põhja-Tallinn | Mujal /kokku |
|-----------------|-----------|----------|-----------|----------|----------|---------|-----------|---------------|--------------|
| Lapse elukoht | | | | | | | | | |
| Haabersti | 70% | 4% | 4% | 3% | 13% | 1% | 0% | 3% | 2% |
| Kesklinn | 3% | 68% | 6% | 9% | 4% | 2% | 2% | 5% | 2% |
| Kristiine | 3% | 11% | 55% | 3% | 19% | 2% | 0% | 5% | 2% |
| Lasnamäe | 1% | 3% | 1% | 87% | 3% | 1% | 0% | 2% | 2% |
| Mustamäe | 5% | 3% | 4% | 3% | 79% | 2% | 0% | 2% | 2% |
| Nõmme | 3% | 9% | 3% | 2% | 15% | 64% | 0% | 1% | 2% |
| Pirita | 1% | 13% | 1% | 27% | 2% | 0% | 53% | 1% | 2% |
| Põhja-Tallinn | 2% | 9% | 4% | 5% | 4% | 2% | 0% | 71% | 2% |
| Teiste KOV lapseid | 2% | 3% | 2% | 1% | 3% | 3% | 4% | 1% | 2% |
Põhikoolies laste õpiränne linnaosade vahel on mõnevõrra aktiivsem kui lasteaedades, rändab 34% õpilastest. Kõige enam õpilasi õpib Kesklinnas, sh on kõrgeim linnaosa enda laste osalus
---
5 Siin ja järgnevates tabelites sisaldab veerg "Mujal" õppijaid teises omavalitsuses
(86%) kui ka teiste linnaosaade laste ränne Kesklinna – mis on vahemikus 7% (Mustamäe) kuni 36% (Pirita) vastava linnaosa lastest. Teistest vähem rändavad ka Mustamäe lapsed (78% kohapeal), linnaosas õpib samuti rohkelt teiste linnaosaade lapsi – 18% Kristiine, 11% Haabersti ja 8% Nõmme lastest. Enim õpivad väljaspool oma linna osa Kristiine (59%) ja Pirita (49%) lapsed. Teiste omavalitsuste lapse õpib Tallinna linna munitsipaalomandis põhikoolides eram kui 1000 ehk 5% koolide õpilaste koguarvust (tabel 11).
**Tabel 11. Lapsed munitsipaalomandis põhikoolide statsionaarse õppes õppeaastal 2018/2019**
| Lapse elukoht | Asutuse asukoht | Haabersti | Kesklinn | Kristiine | Lasnamäe | Mustamäe | Nõmme | Pirita | Põhja-Tallinn | Mujal | Kokku |
|---------------|-----------------|-----------|----------|-----------|----------|----------|-------|--------|--------------|-------|-------|
| Haabersti | | 2 452 | 499 | 153 | 44 | 428 | 17 | 6 | 115 | 121 | 3 835 |
| Kesklinn | | 55 | 4 275 | 74 | 103 | 102 | 30 | 51 | 112 | 154 | 4 956 |
| Kristiine | | 128 | 630 | 1 069 | 36 | 459 | 38 | 12 | 184 | 56 | 2 612 |
| Lasnamäe | | 97 | 1 579 | 63 | 7 129 | 193 | 11 | 50 | 165 | 274 | 9 561 |
| Mustamäe | | 170 | 335 | 110 | 81 | 3 714 | 54 | 15 | 128 | 139 | 4 746 |
| Nõmme | | 57 | 625 | 41 | 30 | 289 | 2 362 | 13 | 66 | 113 | 3 596 |
| Pirita | | 5 | 675 | 6 | 162 | 11 | 4 | 952 | 9 | 58 | 1 882 |
| Põhja-Tallinn | | 158 | 967 | 112 | 107 | 143 | 21 | 2 411 | 107 | 4 048 |
| Teiste KOV lapseid | | 162 | 755 | 87 | 207 | 257 | 126 | 103 | 98 | 1 795 |
| Lapsed kokku | | 3 284 | 10 340 | 1 715 | 7 899 | 5 596 | 2 663 | 1 224 | 3 288 | 1 022 | 37 031|
| Lapse elukoht | Asutuse asukoht | Haabersti | Kesklinn | Kristiine | Lasnamäe | Mustamäe | Nõmme | Pirita | Põhja-Tallinn | Mujal /kokku |
|---------------|-----------------|-----------|----------|-----------|----------|----------|-------|--------|--------------|--------------|
| Haabersti | | 64% | 13% | 4% | 1% | 11% | 0% | 0% | 3% | 3% |
| Kesklinn | | 1% | 86% | 1% | 2% | 2% | 1% | 1% | 2% | 3% |
| Kristiine | | 5% | 24% | 41% | 1% | 18% | 1% | 0% | 7% | 2% |
| Lasnamäe | | 1% | 17% | 1% | 75% | 2% | 0% | 1% | 2% | 3% |
| Mustamäe | | 4% | 7% | 2% | 2% | 78% | 1% | 0% | 3% | 3% |
| Nõmme | | 2% | 17% | 1% | 1% | 8% | 66% | 0% | 2% | 3% |
| Pirita | | 0% | 36% | 0% | 9% | 1% | 0% | 51% | 0% | 3% |
| Põhja-Tallinn | | 4% | 24% | 3% | 3% | 4% | 1% | 1% | 60% | 3% |
| Teiste KOV lapseid | | 5% | 7% | 5% | 3% | 5% | 5% | 8% | 3% | 5% |
Gümnaasiumicas lastest rändab ligi kaks kolmandikku (61%). Peamiseks sihtkohaks on Kesklinna koolid, vähemal määral ka Mustamäe koolid. Ligi neljandik gümnaasiumpilastest ei ole Tallinna elanikud (tabel 12).
**Tabel 12. Lapsed munitsipaalomandis gümnaasiumide statsionaarse õppes õppeaastal 2018/2019**
| Lapse elukoht | Asutuse asukoht | Haabersti | Kesklinn | Kristiine | Lasnamäe | Mustamäe | Nõmme | Pirita | Põhja-Tallinn | Mujal | Kokku |
|---------------|-----------------|-----------|----------|-----------|----------|----------|-------|--------|--------------|-------|-------|
| Haabersti | | 428 | 190 | 22 | 6 | 116 | 6 | 1 | 18 | 24 | 811 |
| Kesklinn | | 14 | 608 | 18 | 27 | 65 | 3 | 15 | 31 | 29 | 810 |
| Kristiine | | 31 | 181 | 122 | 13 | 86 | 9 | 0 | 25 | 14 | 481 |
| Lasnamäe | | 44 | 326 | 3 | 912 | 65 | 2 | 10 | 33 | 38 | 1 433 |
| Mustamäe | | 55 | 147 | 25 | 16 | 551 | 12 | 3 | 16 | 31 | 856 |
| Nõmme | | 27 | 347 | 11 | 5 | 173 | 193 | 2 | 24 | 27 | 809 |
| Pirita | | 2 | 231 | 2 | 45 | 12 | 1 | 87 | 6 | 43 | 429 |
| Põhja-Tallinn | | 73 | 207 | 25 | 20 | 86 | 3 | 5 | 222 | 30 | 671 |
| Teiste KOV lapseid | | 162 | 755 | 87 | 207 | 257 | 126 | 103 | 98 | 1 795 |
| Lapsed kokku | | 836 | 2 992 | 315 | 1 251 | 1 411 | 355 | 226 | 473 | 236 | 8 095 |
| Lapse elukoht | Asutuse asukoht | Haabersti | Kesklinn | Kristiine | Lasnamäe | Mustamäe | Nõmme | Pirita | Põhja-Tallinn | Mujal | Kokku |
|---------------|-----------------|-----------|----------|-----------|----------|----------|-------|--------|--------------|-------|-------|
| Haabersti | | 53% | 23% | 3% | 1% | 14% | 1% | 0% | 2% | 3% |
| Kesklinn | | 2% | 75% | 2% | 3% | 8% | 0% | 2% | 4% | 4% |
### 3.3. Elamuarenduste mõju eel- ja üldhariduse nõudluse piirkondlikule muutumisele
Elamuarenduste edenemine Tallinnas on raskesti prognoositav kuna see sõltub erasektori arendajate tegevusest muutlikes turutingimustes. Planeerimisamet on 2017. aastal siiski määratlenud aktiivsemad arendusalaad, sh elamualad, mille väljachitamine lähitulevikus on töenäoline (joonis 9).
**Joonis 9. Aktiivsed elamuarendusalad (Planeerimisamet, autori poolet on lisatud Astangu ja Mäepalase arendusalad)**
Kõige põhjalikumalt on läbi töötatud Põhja-Tallinna andmestik linnaosa üldplaneeringu jaoks Inseneribüroo Stratum poolt koostatud uuringus.\(^{10}\) Seal on eeldatud, et aastani 2024 realiseeritakse tabelis 6 välja toodud arendused.
**Tabel 6. Elamuarendused Põhja-Tallinnas aastani 2024 (Põhja-Tallinna liikuvusuuringu andmed)**
| Asum, arendus | Lisanduv elanike arv (prognos) | Lisanduv laste arv (prognos) |
|---------------|-------------------------------|-----------------------------|
| | | Lasteaiaalised | Koolialised |
\(^{10}\) Põhja-Tallinna liikuvusuuring, 2014.
| Asum | Elanike arv | Korterite arv | Korterite arv |
|---------------|-------------|---------------|---------------|
| Kopli asum | 2460 | 280 | 360 |
| Kopli liinid | 2460 | | |
| Karjamaa asum | 450 | 50 | 70 |
| Arsenal | 450 | | |
| Kalamaja asum | 4830 | 550 | 710 |
| Noblessneri | 2430 | | |
| Noole | 750 | | |
| Kalasadam | 1170 | | |
| Telliskivi | 480 | | |
Seega võib Kalamaja asumi elanike arv suurenedada pea poole võrra. Samuti on Kopli asumi elanike arvu kasv suur.
Arvestades lisanduvaid õpilasi on liikuvusuuringu järgi vaja rajada Kalamaja asumisse täiendavalt kuni kolm lasteaeda (laste arv 200) ning üks üldhariduskool. Lisanduvate laste töötu võib tekkida vajadus uue lasteaia järele Karjamaa asumis. Kopli asumis võib tekkida vajadus vähemalt ühe uue lasteaia järele.
Ülejäänud Planeeringuameti poolt nimetatud Tallinna linnaosade aktiivsemate elamuarenduste kohta on käesoleva analüüsi autorid kogunud võimalike lisanduvate korterite arvu kohta andmeid Tallinna planeeringute registri põhjal. On selge, et kehtivate või menetletavate planeeringute ehitusõigus ei pruugi täies mahus realiseeruda, teisalt on osa ehitusõigusest ka juba realiseeritud. Seega on tagapool toodud arvud käsitletavad pigem maksimumperspektiivi umbkaudsete hinnangutena.
Kesklinna linnaosas on aktiivsemad elamuarenduse piirkonnad Veerenni ümbruses, Magasini tänavas ja Lutheri kvartalis (Veerenni asum) ning Kadrioru asumi alguses Russalka lähedasel alal. Veerenni asumisse võib ehitada umbkaudu kuni 2500 korterit ja Kadrioru algusse 605 korterit. Vastavad lisanduvad elanike arvud on ligikaudu 5500 ja 1300.\(^{11}\)
Haabersti linnaosas on aktiivsemad elamuarenduspiirkonnad Väike-Õismäe asumis Rocca-al-Mare keskuse vastas (võidakse ehitada 572 korterit), Astangu asumis (617 korterit) ning Mustjõe asumis Kopli lahe ääres (336 korterit) millega võib lisanduda vastavalt umbes 1200, 1300 ja 740 elanikku.
Mustamäe linnaosas on aktiivsema elamuarenduse piirkonnaks Mäepealse tänavu ümbrus Kadaka asumis, kus võib planeeringute järgi rajada üle 1000 korteri, millega lisanduks 2200 elanikku.
Lasnamäel on lähiajal suurim elamuarenduse võimalu Pae pargi piirkonnas (Sikupilli asum), kus võib rajada 581 korterit, millega lisanduks ligi 1300 elanikku.
Pirital on planeeritud elamuala Olümpia purjespordikeskuse naabrusesse, kuhu võib rajada 288 korterit, millega lisanduks üle 600 elaniku.
Ülaltoodu põhjal võib järeldada, et uuselamuarendusega seoses võib tekkida probleeme lasteaia- ja koolikohtade kättesaadavusega eelkõige Põhja-Tallinnas ja Kesklinnas.
\(^{11}\) Sarnaselt Põhja-Tallinna liikuvusuuringule on celdatud, et korteris elab keskmiselt 2,2 inimest.
4. TEENUSEVAJADUSE PROGNOOS AASTANI 2040
Tänase sündimuskäitumise järjekordades on tulevikus sünnipõlvkonnad Tallinnas oluliselt väiksemad. Kui viimastel aastatel on linnas süündinud ligi 5000 last aastas, siis aastast 2021-2022 algab sündide arvu kiire langus ning juba aastaks 2030 on sündide arv u 3000 last aastas. See on põhjustatud arvuka 1980ndate põlvkonna väljumisest sünnituseast. Paratamatut demograafilist protsessi on viimastel aastatel küll pidurdanud sünnitajate keskmise vanuse kiire kasv, kuid bioloogiliselt ei saa see väga pikalt kesta. Kahanemise suurust ja kiirust võib mõnevõrra veel piirata jätkuv fertiilseks ees naiste ja/või laste sisseränne ning sündimuse kasv. Kuid seejuures tuleb arvestada, et Eesti rahvastiku vanusjaotuse eripärast tulenevalt on ka potentsiaalseid nimetatud soo- ja vanuserühma rändajaid tulevikus vähem.
Seega hakkab lähiaastatel alates lasteaiaast oluliselt väheneva teenusevajadus haridusvaldkonnas. Prognoosiperioodi lõpuks aasta 2040 on lasteaia ees lapsi vähem u 40% ja põhikooli ees lapsi vähem ligi 30%. Teisalt lisandub lähimatel aastatel põhikooli vanusesse juurde u 2000 last ja allapoole täanast taset langeb see vanusegrupp alles 15 aasta pärast. Gümnaasiiumi ees laste arv kasvab lähiaastatel kiiresti ja jääb kõrgemaks kui 2018. aastal kogu prognoosiperioodil (tabel 13).
**Tabel 13. Teenusevajaduse prognoos Tallinna linnas õppeaastani 2040/2041**
| Õppeaasta | Lasteaia ees laste arv | Põhikooli ees laste arv | Gümnaasiiumi ees laste arv | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium |
|-----------|------------------------|-------------------------|---------------------------|----------|---------|-----------|
| 18/19 | 25 868 | 40 846 | 10 489 | 0 | 0 | 0 |
| 19/20 | 25 849 | 41 893 | 10 684 | -19 | 1 047 | 195 |
| 20/21 | 26 183 | 42 520 | 11 178 | 316 | 1 674 | 689 |
| 21/22 | 26 349 | 42 954 | 11 765 | 481 | 2 108 | 1 276 |
| 22/23 | 26 239 | 43 276 | 12 564 | 371 | 2 430 | 2 075 |
| 23/24 | 25 935 | 43 331 | 13 402 | 67 | 2 485 | 2 913 |
| 24/25 | 25 590 | 43 057 | 14 239 | -278 | 2 211 | 3 750 |
| 25/26 | 24 953 | 42 960 | 14 720 | -914 | 2 114 | 4 231 |
| 26/27 | 24 121 | 42 816 | 14 894 | -1 747 | 1 969 | 4 406 |
| 27/28 | 23 192 | 42 686 | 14 735 | -2 675 | 1 840 | 4 247 |
| 28/29 | 22 203 | 42 590 | 14 489 | -3 665 | 1 743 | 4 001 |
| 29/30 | 21 185 | 42 464 | 14 108 | -4 682 | 1 617 | 3 619 |
| 30/31 | 20 174 | 42 133 | 13 876 | -5 694 | 1 287 | 3 387 |
| 31/32 | 19 214 | 41 440 | 13 966 | -6 653 | 594 | 3 477 |
| 32/33 | 18 335 | 40 484 | 14 224 | -7 533 | -362 | 3 735 |
| 33/34 | 17 548 | 39 445 | 14 343 | -8 320 | -1 402 | 3 855 |
| 34/35 | 16 871 | 38 132 | 14 402 | -8 997 | -2 714 | 3 913 |
| 35/36 | 16 319 | 36 661 | 14 377 | -9 549 | -4 185 | 3 889 |
| 36/37 | 15 900 | 35 147 | 14 360 | -9 967 | -5 099 | 3 871 |
| 37/38 | 15 617 | 33 617 | 14 123 | -10 251 | -7 229 | 3 635 |
| 38/39 | 15 444 | 32 122 | 13 760 | -10 424 | -8 725 | 3 272 |
| 39/40 | 15 359 | 30 711 | 13 326 | -10 509 | -10 136 | 2 838 |
| 40/41 | 15 353 | 29 446 | 12 818 | -10 514 | -11 400 | 2 330 |
| Muutus 2025 | -4% | 5% | 40% | -914 | 2 114 | 4 231 |
| Muutus 2030 | -22% | 3% | 32% | -5 694 | 1 287 | 3 387 |
| Muutus 2040 | -41% | -28% | 22% | -10 514 | -11 400 | 2 330 |
**Munitsipaalomandis asutustes**
| Muutus 2025 | -728 | 1 795 | 2 498 | -763 | 1 998 | 2 781 |
| Muutus 2030 | -4 532 | 1 093 | 2 000 | -4 751 | 1 216 | 2 226 |
| Muutus 2040 | -8 369 | -9 681 | 1 376 | -8 774 | -10 776 | 1 531 |
**Lapsi vanuserühmast**
| Muutus 2025 | -36 | 69 | 69 | -38 | 77 | 77 |
| Muutus 2030 | -227 | 42 | 56 | -238 | 47 | 62 |
| Muutus 2040 | -418 | -372 | 38 | -439 | -414 | 43 |
Kuigi prognoosi lõppaastal 2040 olulised erinevused linnaosade vahel puuduvad, siis aastaks 2025 on nt Mustamäe, Kesklinna, Kristiine ja Põhja-Tallinna lasteaia ees laste arvukus veel mõnevõrra suurenenud (joonis 10).
**Joonis 10. Lasteaia ees laste arvu muutuse prognoos linnaosades aastani 2040**
Põhikooli ees laste arv kasvab lähimal kümnendil kõikides linnaosades v.a. Nõmme ja Pirita. Kõige suurem on kasv Mustamäel ja Põhja-Tallinnas (joonis 11).
**Joonis 11. Põhikooli ees laste arvu muutuse prognoos linnaosades aastani 2040**
Gümnaasiumi ees laste arv kasvab kõikides linnaosades, kõige enam Kesklinnas, kus aastaks 2025 on oodata vastava vanusegrupi ligi kahekordistumist (joonis 12).
**Joonis 12. Gümnaasiumi ees laste arvu muutuse prognoos linnaosades aastani 2040**
Esimesesse klassi minevate laste arv püsib järgneval kümnel aastal suuremate muutusteta stabiilsena, misjärel algab kiire langus (tabel 14).
**Tabel 14. Esimesesse klassi minevate laste arvu prognoos Tallinna linnas õppeaastani 2040/2041**
| Õppeaasta | Laste arv | Kooli | M kooli | Muutus vörreldes aastaga 2018 | Muutus vörreldes celneva aastaga |
|-----------|-----------|-------|---------|-------------------------------|---------------------------------|
| | Laste arv | Kooli | M kooli | Laste arv | Kooli | M kooli | Laste arv | Kooli | M kooli |
| 18/19 | 4 861 | 4 594 | 4 128 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 19/20 | 4 705 | 4 448 | 3 996 | -155 | -147 | -132 | -155 | -147 | -132 |
| 20/21 | 4 598 | 4 346 | 3 905 | -263 | -248 | -223 | -107 | -102 | -91 |
| 21/22 | 4 629 | 4 376 | 3 932 | -231 | -219 | -196 | 32 | 30 | 27 |
| 22/23 | 4 792 | 4 529 | 4 069 | -69 | -65 | -58 | 162 | 153 | 138 |
| 23/24 | 4 857 | 4 591 | 4 125 | -3 | -3 | -3 | 65 | 62 | 56 |
| 24/25 | 4 750 | 4 490 | 4 034 | -110 | -104 | -94 | -107 | -101 | -91 |
| 25/26 | 4 851 | 4 585 | 4 120 | -10 | -9 | -8 | 100 | 95 | 85 |
| 26/27 | 4 834 | 4 570 | 4 106 | -26 | -25 | -22 | -17 | -16 | -14 |
| 27/28 | 4 732 | 4 473 | 4 019 | -129 | -122 | -109 | -102 | -97 | -87 |
| 28/29 | 4 611 | 4 359 | 3 916 | -249 | -236 | -212 | -121 | -114 | -102 |
| 29/30 | 4 471 | 4 226 | 3 797 | -390 | -368 | -331 | -141 | -133 | -119 |
| 30/31 | 4 298 | 4 062 | 3 650 | -563 | -532 | -478 | -173 | -164 | -147 |
| 31/32 | 4 101 | 3 876 | 3 482 | -760 | -718 | -645 | -197 | -186 | -167 |
| 32/33 | 3 898 | 3 684 | 3 310 | -963 | -910 | -818 | -203 | -192 | -172 |
| 33/34 | 3 709 | 3 506 | 3 150 | -1 152 | -1 089 | -978 | -189 | -179 | -160 |
| 34/35 | 3 533 | 3 339 | 3 000 | -1 328 | -1 255 | -1 128 | -176 | -166 | -150 |
| 35/36 | 3 366 | 3 181 | 2 858 | -1 495 | -1 413 | -1 270 | -167 | -158 | -142 |
| 36/37 | 3 214 | 3 038 | 2 729 | -1 647 | -1 557 | -1 399 | -152 | -144 | -129 |
| 37/38 | 3 080 | 2 912 | 2 616 | -1 780 | -1 683 | -1 512 | -133 | -126 | -113 |
| 38/39 | 2 972 | 2 809 | 2 524 | -1 889 | -1 785 | -1 604 | -108 | -102 | -92 |
| 39/40 | 2 889 | 2 730 | 2 453 | -1 972 | -1 864 | -1 675 | -84 | -79 | -71 |
| 40/41 | 2 834 | 2 679 | 2 407 | -2 026 | -1 915 | -1 721 | -54 | -51 | -46 |
Täpsem ülevaade prognoositud teenusevajaduse muutustest linnaosades on esitatud töö lisas.
---
12 Siin ja järgnevalt tähendab munitsipaalomandis kooli
5. JÄRELDUSED
5.1. Alusharidus
Analüüs tulemusena saab väita järgnevat:
1) Vanusegrupi 0-6 arvukus on perioodil 2013-2018 Tallinnas 7% võrra väheneenud, seega on üldine surve lasteaiakohtadele leevenemas.
2) Viimasel viiel aastal on ema keskmine vanus lapse sünnil Tallinnas kiirelt kasvanud, mis on kaasa toonud selle, et 1980. aastate suure põlvkonna toel on sündide arv siiski püsinud küllalt kõrge ning vähemalt lähima 5-7 aasta jooksul kiiret nõudluse vähenemist lasteaiakohtade osas ei tule.
3) Kui pikemas perspektiivi vahed linnaosade lõikes tasanduvad, siis lähima 5-7 aasta vaates võib välja tuua, et teatud linnaosades (Kesklinn, Kristiine, Mustamäe, Põhja-Tallinn) võib nõudlus alushariduse osas veel veidi kasvada, samas mujal (Haabersti, Lasnamäe, Pirita, Nõmme) aga kahaneda.
4) Peale suhteliselt stabiilselt perioodi kuni aastani 2025 roimub alushariduse nõudluse kiire vähenemine, perioodil 2025-2030 väheneb alushariduse teenuse nõudlus enam kui 20% ning järgneva viie aastaga (kuni aastani 2035) veel ca 20%. Aastal 2035 võiks Tallinnas lasteaialapsi tänaste arengute jätkumisel olla ca 15 000.
5) Eelnevast tulenevalt ei ole mingit põhjust Tallinna linna tervikvaates täiendavaid lasteaiakohti suures mahus juurde luua. Samas võib sõltuvalt kinnisvaraarenduse realiseerimisest lisakohtade loomise vajadus teatud piirkondades (nt Kesklinnas või Põhja-Tallinnas) siiski esineda, kuid samal ajal teib mitmetes piirkondades ruumi juurde.
6) Lasteaedade suuremahulist sulgemist ning vastavast kinnisvarast loobumist vähemalt aastani 2025 võimalik teha ei ole. Küll aga on mõistlik lasteaedade renoveerimisel lähtuda praktikast, kus celistatakse suuremaid ning paremas logistikilises asukohas olevaid lasteaedu ning arvestatakse, et peale 2025. aastat tekib töenäoliselt vajadus leida uus kasutusotstarve väiksematele/ ebasoodsamas asukohas olevatele ja suuremaid investeeringuid vajavatele lasteaiahoonetele.
Täiendavad võimalused nõudluse optimaalseks rahuldamiseks:
1) Suurema nõudlusega piirkondades võib kaaluda ruumitingimuste olemasolul ja hoolekogude nõusolekul laste arvu suurendamist nii aia-, liit- kui ka sõimerühmades või vajadusel lisakohtade loomist ajutiste lahenduste (nt moodulid) abil.
2) Väiksema (väheneva) nõudlusega piirkondades on võimalik täiendavalt avada sobitus- ja erirühmasid katmaks erivajadustega laste arvu tõusust tulenevat suuremat nõudlust erilahenduste järgi.
3) Kohtades, kus lasteaiahooned asuvad koolihoonete vahetus läheduses ja/või logistikiliselt sobivates asukohtades, võib kaaluda algklasside toimist lasteaiahoonetesse (hoonete osalist kasutust klassiruumidena) katmaks põhikoolikohtade suurt nõudlust.
4) Laste arvu vähenemisel lasteaedades on nn pooltühje asutusi võimalik kasutada asenduspindadena teiste asutuste (sh koolide) rekonstrueerimise perioodil.
5) Koolielse lasteasutuse seaduse muutmisega peaks tekima omavalitsustel kohustus pakkuda ka lastehoiuteenust. Tühjenevaid hooneid on võimalik kasutada paindlike lastehoiuvõimaluste pakkumisel.
5.2. Põhi- ja gümnaasiumiharidus
Analüüsisi tulemusena saab põhikoolikohtade osas väita järgnevat:
1) Põhikoolieliste laste (vanuserühm 7–15) arvukus on perioodil 2013–2018 oluliselt kasvanud (u 24% ehk 7600 lapse võrra), tegu on olulise kiire kasvuga, mis on pannud paljud Tallinna koolid surve alla.
2) Kasv jääb ka lähimal 5 aastal, samas mitte enam nii kiirest tempos ega nii suures mahus. Kokku suureneb põhikoolieliste laste arv Tallinnas lähima 5 aasta jooksul veel ca 2000 lapse võrra.
3) Alates 2023. aastast püsiib prognoosi kohaselt põhikoolieliste arv enam-vähem stabiilsena ligi 10 aastat, vähenedes kõrghetkega vörreltes vaid mõne protsendi võrra. Seega ei vähene vörreltes tänasega põhikoolikohtade vajadus Tallinnas veel ca 15 aastat.
4) 2030. aastate keskpaigas hakkab vajadus põhikoolikohtade osas kiiresti langema, aastaks 2040 on vörreltes tänasega põhikoolipilasi 10000 võrra vähem.
5) Esimeses klassi tulevate laste arv püsiib järgneval kümnel aastal suuremate muutusteta stabiilsena, misjärel algab kiire langus.
6) Põhikooli õpilasrände analüüs näitab, et konkurentsiltult kõige enam liigutakse õppima kesklinnas asuvatesse koolidesse, kus õpib ca 6000 teistest linnaosadest pärit last. Teistest linnaosadest tuleb rohkem esile Mustamäe, kus käib arvestatav hulk Haabersti ja Kristiine lapsi.
7) Teistest KOVitest pärit laste osakaal Tallinna põhikooliklassides on vaid ca 5%, seega teenindatakse põhikooli osas selgelt oma lapsi.
8) Linnaosade prognoos näitab, et põhikooli eas laste arv kasvab lähimal kümnendil köikides linnaosades v.a. Nõmme ja Pirita. Kõige suurem on kasv Põhja-Tallinnas ja Mustamäel.
9) Eelnevast tulenevalt ei ole põhikoolivõrgu märkimisväärne muutmine lähima 10–15 aasta puhul tõenäoliselt vajalik. Täiendavad lisakohti on linnas küll vaja, samas on suurem õpilaste arvu kasv juba möödas ning peale lähiaastate kasvu on ees ootamas küllalt pikk periood, mil õpilaste arv on stabiiline.
10) Demograafias tulenevalt reaalsed võimalusi koolihooneid kasutusest välja jätta või nende sihtotstarbeid muuta (nt sotsiaalobjektideks) lähima 15 aasta vaates ei ole. Võimalus ja vajadus koolihoonetest loobuda võib tekkida 2030. aastate teises poole.
Gümnaasiumikohtade osas saab väita järgnevat:
1) Gümnaasiumieliste (vanuserühm 16–18) arvukus on viimasel viie aastal suurenenud 7% (ligi 700 lapse võrra), samas on suurem kasv alles eest – aastaks 2025 suureneb gümnaasiumiõpilaste arv vörreltes tänasega ca 40% ehk 4000 õpilase võrra.
2) Gümnaasiumi eas laste arv kasvab köikides linnaosades, kõige enam Kesklinnas, kus aastaks 2025 on oodata vastava vanusegrupi suurenemist ligi kaks korda. Ka pikas vaates ehk aastal 2040 on gümnaasiumiõpilasi vörreltes tänasega ca 20% (ehk 2000) võrra rohkem.
3) Riigigümnaasiumite rajamine võiks tuua aastaks 2023 Tallinnasse 2000 täiendavat gümnaasiumikohta. Eelnevast kahest punktist tulenevalt on aga selge, et täiendavad kohad „kuluvad ära“ demograafias tuleneva nõudluse kasvu rahuldamiseks ning ka munitsipaalgümnaasiumite õpilaste arv aastaks 2025 pigem suurenub.
4) Seega pole tänase koolisuisteemi jätkumise puhul põhjust arvata, et riigigümnaasiumite tulek vähendaks vörreltes tänasega Tallinna munitsipaalgümnaasiumite õpilaste arvu - reaalselt täiendavad vaba pinda täanestas munitsipaalgümnaasiumites tervikvaates ei teki.
5) Gümnaasiumicas lastest rändab ligi kaks kolmandikku (61%). Sarnaselt põhikoolile on peamiseks sihtkohaks Kesklinna koolid ning vähemal määral ka Mustamäe koolid. Eraldi peab aga silmas pidama, et ligi neljandik gümnaasiumiõpilastest ei ole Tallinna elanikud –
arvestades tagamaa gümnaasiumihariduse nõudluse kiiret kasvu (kiirem kui Tallinnas) võib eeldada, et ka väljast tulijate osakaal ei lange.
**Koolikohtade nõudluse optimaalseks rahuldamiseks võiks kaaluda järgnevaid meetmeid:**
1) Koolikorralduse paindlikkuse suurendamine esmärgiga tagada kohad ja suureneva nõudluse tingimustes - hilisema koolipäeva alguse või osalisel nn libiseva graafiku rakendamine koolides võimaldamaks toime tulla õpilaste arvu suurenemisega järgneval 3-5 aastal; õpilaste arvu suurendamine klassikomplektides (seal kus võimalik ja vajalik) jms.
2) Olemasolevate lasteaiahoonete kasutamine koolikohtadeks (algklasside osa) seal, kus see on logistiliselt sobilik ning ruumiliselt võimalik.
3) Ajutiste lahenduste kasutamine ruumivajaduse leevendamiseks – lisaks mooduhoonetele võiks kaaluda ka õppetoöoks sobivate ja lihtsalt kohandatavate hoonete või ruumide olemasolul õppepindade rentimise, nt erasektorilt.
4) Huvikoolide ruumide ruumide kaustamine (need on hommikupoolsel ajal valdavalt tühjad ja neid saab võtta kasutusse üldhariduskoolide tarbeks).
5) Gümnaasiumide ja põhikoolide lahtumine loomaks täiendavat ruumi põhikoolikohtadele (samas on vajalik kuhugi paigutada ka gümnasistid).
6) Riigigümnaasiumite võimalikult kiire rajamine – tulenevalt demograafiast on väga oluline, et riigigümnaasiumid tekiksid Tallinnasse esimesel võimaluse ning maandaks seeläbi kiiret nõudluse kasvu gümnaasiumihariduse osas. Samas on võimaluseks ka täiendavate gümnaasiumikohtade loomine munitsipaalkoolidesse.
7) Koostöö arendamine kutsehariduse võrgustikuga, karjäärinõustamise arendamine.
8) Eraldi on koolikohtade osas küsimus, mida teha koolikohtade osas Kesklinnaga ja Põhja-Tallinnaga. 1-2 uue kooli loomine nendesse piirkondadesse on tõenäoliselt ka pikas perspektiivis kestlik lahendus.
Kokkuvõttes tuleb välja tuua, et tulenevalt õpilaste arvu väga kiirest kasvust viimastel aastatel on paljud Tallinna koolid hetkel ülerahvastatud, olukorra leevenemist lähimal kümnenel ei tule, pigem vastupidi. Arvestama peab, et järjest suurem hulk lapsi koolides on erivajadustega, kellega tegelemiseks on vajalik leida täiendavaid ruumivõimalusi. Seega on lähiajal täiendava ruumiressursi leidmine nii põhikooli- kui gümnaasiomiosas kahtlusteta vajalik.
### Haabersti linnaosa
**Rahvastikupüramiid seisuga 1. jaanuar 2018**
### Laste arv vanuses 0-18 seisuga 1. jaanuar 2018
### Linnaosa lapsed linnaosade asutustes õppeaastal 2018/2019
| Linnaosa linnasada | Haabersti | Kesklinn | Kristiine | Lasnamäe | Mustamäe | Nõmme | Pirita | Põhja-Tallinn | Muijal | Kokku |
|--------------------|-----------|----------|-----------|----------|----------|-------|--------|--------------|--------|-------|
| **Lasteaed** | 1 623 | 98 | 99 | 62 | 302 | 18 | 6 | 72 | 42 | 2 322 |
| **Põhikool** | 2 452 | 499 | 153 | 44 | 428 | 17 | 6 | 115 | 121 | 3 835 |
| **Gümnaasium** | 428 | 190 | 22 | 6 | 116 | 6 | 1 | 18 | 24 | 811 |
### Linnaosa laste jaotus õppimise asukoha lõikes õppeaastal 2018/2019
| Linnaosa linnasada | Haabersti | Kesklinn | Kristiine | Lasnamäe | Mustamäe | Nõmme | Pirita | Põhja-Tallinn | Muijal | Kokku |
|--------------------|-----------|----------|-----------|----------|----------|-------|--------|--------------|--------|-------|
| **Lasteaed** | 70% | 4% | 4% | 3% | 13% | 1% | 0% | 3% | 2% | |
| **Põhikool** | 64% | 13% | 4% | 1% | 11% | 0% | 0% | 3% | 3% | |
| **Gümnaasium** | 53% | 23% | 3% | 1% | 14% | 1% | 0% | 2% | 3% | |
### Linnaosa laste osakaal vanuserühmast linnaosa munitsipaalomandis asutustes
| | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium |
|---|----------|----------|------------|
| 14/15 | 55% | | 56% |
| 15/16 | 57% | 55% | |
| 16/17 | 57% | 56% | |
| 17/18 | 57% | 55% | |
| 18/19 | 58% | 55% | |
| Keskmine | 57% | 58% | 34% |
### Teenusevajaduse prognoos
| Õppeaasta | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium |
|-----------|----------|----------|------------|----------|----------|------------|
| 18/19 | 2 797 | 4 484 | 1 256 | 0 | 0 | 0 |
| 19/20 | 2 712 | 4 556 | 1 271 | -85 | 73 | 15 |
| 20/21 | 2 698 | 4 601 | 1 303 | -99 | 117 | 47 |
| 21/22 | 2 619 | 4 649 | 1 358 | -178 | 165 | 102 |
| 22/23 | 2 557 | 4 639 | 1 430 | -240 | 155 | 174 |
| 23/24 | 2 474 | 4 629 | 1 514 | -323 | 145 | 258 |
| 24/25 | 2 421 | 4 548 | 1 582 | -376 | 64 | 326 |
| 25/26 | 2 357 | 4 477 | 1 599 | -440 | -7 | 343 |
| 26/27 | 2 278 | 4 421 | 1 588 | -519 | -63 | 332 |
| 27/28 | 2 196 | 4 378 | 1 532 | -601 | -106 | 276 |
| 28/29 | 2 111 | 4 298 | 1 514 | -686 | -186 | 258 |
| 29/30 | 2 030 | 4 235 | 1 485 | -767 | -249 | 229 |
| 30/31 | 1 954 | 4 106 | 1 526 | -842 | -378 | 270 |
| 31/32 | 1 886 | 3 990 | 1 516 | -910 | -494 | 260 |
| 32/33 | 1 827 | 3 848 | 1 545 | -970 | -636 | 289 |
| 33/34 | 1 778 | 3 741 | 1 478 | -1 019 | -743 | 222 |
| 34/35 | 1 738 | 3 626 | 1 435 | -1 059 | -858 | 179 |
| 35/36 | 1 711 | 3 501 | 1 380 | -1 086 | -983 | 124 |
| 36/37 | 1 696 | 3 379 | 1 363 | -1 101 | -1 105 | 107 |
| 37/38 | 1 689 | 3 261 | 1 337 | -1 108 | -1 223 | 81 |
| 38/39 | 1 688 | 3 151 | 1 299 | -1 109 | -1 333 | 43 |
| 39/40 | 1 694 | 3 053 | 1 255 | -1 103 | -1 431 | -1 |
| 40/41 | 1 702 | 2 973 | 1 208 | -1 095 | -1 511 | -47 |
| Muutus 2025 | -16% | 0% | 27% | -440 | -7 | 343 |
| Muutus 2030 | -30% | -8% | 22% | -842 | -378 | 270 |
| Muutus 2040 | -39% | -34% | -4% | -1 095 | -1 511 | -47 |
#### Munitsipaalomandis asutustes
| | Lasteaiarühmi | Põhikooli klasse | Gümnaasiiumi klasse | Lasteaiarühmi | Põhikooli klasse | Gümnaasiiumi klasse |
|---|---------------|------------------|---------------------|---------------|------------------|---------------------|
| Muutus 2025 | -360 | -6 | 222 | -373 | -7 | 253 |
| Muutus 2030 | -689 | -317 | 175 | -715 | -366 | 199 |
| Muutus 2040 | -896 | -1 268 | -31 | -929 | -1 463 | -35 |
| Lapsi vanuserühmast | 82% | 84% | 65% | 85% | 97% | 74% |
| | Lasteaiarühmi | Põhikooli klasse | Gümnaasiiumi klasse | Lasteaiarühmi | Põhikooli klasse | Gümnaasiiumi klasse |
|---|---------------|------------------|---------------------|---------------|------------------|---------------------|
| Muutus 2025 | -18 | 0 | 6 | -19 | 0 | 7 |
| Muutus 2030 | -34 | -12 | 5 | -36 | -14 | 6 |
| Muutus 2040 | -45 | -49 | -1 | -46 | -56 | -1 |
| Öppeaasta | Laste arv | Kooli | M kooli | Laste arv | Kooli | M kooli | Laste arv | Kooli | M kooli |
|-----------|-----------|-------|---------|-----------|-------|---------|-----------|-------|---------|
| 18/19 | 491 | 475 | 412 | 0 | 0 | 0 | 24 | 20 | 20 |
| 19/20 | 515 | 499 | 432 | 24 | -24 | -20 | -24 | -20 | -20 |
| 20/21 | 485 | 470 | 407 | -5 | -5 | -5 | -30 | -25 | -25 |
| 21/22 | 533 | 516 | 447 | 42 | 41 | 35 | 48 | 46 | 40 |
| 22/23 | 505 | 489 | 423 | 14 | 13 | 12 | -28 | -24 | -24 |
| 23/24 | 514 | 497 | 431 | 23 | 22 | 19 | 9 | 8 | 8 |
| 24/25 | 465 | 450 | 390 | -25 | -25 | -21 | -48 | -41 | -41 |
| 25/26 | 461 | 447 | 387 | -29 | -29 | -25 | -4 | -3 | -3 |
| 26/27 | 459 | 444 | 385 | -32 | -31 | -27 | -2 | -2 | -2 |
| 27/28 | 448 | 434 | 376 | -43 | -42 | -36 | -11 | -9 | -9 |
| 28/29 | 435 | 421 | 365 | -56 | -54 | -47 | -13 | -11 | -11 |
| 29/30 | 421 | 407 | 353 | -70 | -68 | -59 | -14 | -12 | -12 |
| 30/31 | 404 | 392 | 339 | -86 | -84 | -72 | -16 | -14 | -14 |
| 31/32 | 388 | 376 | 326 | -103 | -99 | -86 | -16 | -14 | -14 |
| 32/33 | 372 | 360 | 312 | -119 | -115 | -100 | -16 | -14 | -14 |
| 33/34 | 358 | 347 | 301 | -132 | -128 | -111 | -14 | -11 | -11 |
| 34/35 | 345 | 334 | 290 | -145 | -141 | -122 | -13 | -11 | -11 |
| 35/36 | 334 | 323 | 280 | -157 | -152 | -132 | -12 | -10 | -10 |
| 36/37 | 324 | 314 | 272 | -166 | -161 | -140 | -10 | -8 | -8 |
| 37/38 | 317 | 307 | 266 | -174 | -168 | -146 | -8 | -6 | -6 |
| 38/39 | 311 | 301 | 261 | -180 | -174 | -151 | -6 | -5 | -5 |
| 39/40 | 308 | 298 | 258 | -183 | -177 | -153 | -3 | -3 | -3 |
| 40/41 | 307 | 297 | 258 | -184 | -178 | -154 | -1 | -1 | -1 |
100% 97% 84%
Kesklinna linnaosa
Rahvastikupüramiid seisuga 1. jaanuar 2018
Laste arv vanuses 0-18 seisuga 1. jaanuar 2018
Linnaosa lapsed linnaosade asutustes õppeaastal 2018/2019
| Kesklinna linnaosa | Haabersti | Kesklinn | Kristiine | Lasnamäe | Mustamäe | Nõmme | Pirita | Põhja-Tallinn | Muhu | Kokku |
|-------------------|-----------|----------|-----------|----------|----------|-------|--------|--------------|------|-------|
| Lasteaed | 75 | 1 980 | 161 | 254 | 120 | 57 | 53 | 157 | 70 | 2 927 |
| Põhikool | 55 | 4 275 | 74 | 103 | 102 | 30 | 51 | 112 | 154 | 4 956 |
| Gümnaasium | 14 | 608 | 18 | 27 | 65 | 3 | 15 | 31 | 29 | 810 |
Linnaosa laste jaotus õppimise asukoha lõikes õppeaastal 2018/2019
| Kesklinna linnaosa | Haabersti | Kesklinn | Kristiine | Lasnamäe | Mustamäe | Nõmme | Pirita | Põhja-Tallinn | Muhu | Kokku |
|-------------------|-----------|----------|-----------|----------|----------|-------|--------|--------------|------|-------|
| Lasteaed | 3% | 68% | 6% | 9% | 4% | 2% | 2% | 5% | 2% | |
| Põhikool | 1% | 86% | 1% | 2% | 2% | 1% | 1% | 2% | 3% | |
| Gümnaasium | 2% | 75% | 2% | 3% | 8% | 0% | 2% | 4% | 4% | |
### Linnaosa laste osakaal vanuserühmast linnaosa munitsipaalomandis asutustes
| | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium |
|---|----------|----------|------------|
| 14/15 | 45% | 72% | 50% |
| 15/16 | 48% | 70% | 49% |
| 16/17 | 50% | 69% | 46% |
| 17/18 | 49% | 67% | 48% |
| 18/19 | 50% | 67% | 48% |
| Keskmine | 49% | 69% | 48% |
### Teenusevajaduse prognoos
| Õppeaasta | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium |
|-----------|----------|----------|------------|----------|----------|------------|
| 18/19 | 3 921 | 6 346 | 1 263 | 0 | 0 | 0 |
| 19/20 | 3 940 | 6 622 | 1 331 | 19 | 276 | 68 |
| 20/21 | 4 037 | 6 757 | 1 476 | 116 | 411 | 214 |
| 21/22 | 4 159 | 6 786 | 1 673 | 238 | 440 | 411 |
| 22/23 | 4 229 | 6 772 | 1 897 | 309 | 426 | 635 |
| 23/24 | 4 234 | 6 783 | 2 071 | 313 | 437 | 808 |
| 24/25 | 4 190 | 6 775 | 2 215 | 269 | 429 | 953 |
| 25/26 | 4 100 | 6 766 | 2 302 | 179 | 420 | 1 039 |
| 26/27 | 3 973 | 6 714 | 2 408 | 52 | 368 | 1 146 |
| 27/28 | 3 821 | 6 678 | 2 439 | -100 | 332 | 1 177 |
| 28/29 | 3 649 | 6 670 | 2 404 | -272 | 324 | 1 142 |
| 29/30 | 3 466 | 6 710 | 2 264 | -455 | 364 | 1 002 |
| 30/31 | 3 275 | 6 761 | 2 115 | -646 | 415 | 853 |
| 31/32 | 3 085 | 6 740 | 2 048 | -836 | 394 | 786 |
| 32/33 | 2 906 | 6 635 | 2 096 | -1 015 | 289 | 833 |
| 33/34 | 2 742 | 6 467 | 2 205 | -1 179 | 121 | 942 |
| 34/35 | 2 598 | 6 248 | 2 297 | -1 323 | -98 | 1 035 |
| 35/36 | 2 476 | 5 996 | 2 338 | -1 445 | -350 | 1 076 |
| 36/37 | 2 381 | 5 727 | 2 340 | -1 540 | -619 | 1 078 |
| 37/38 | 2 314 | 5 442 | 2 310 | -1 607 | -904 | 1 047 |
| 38/39 | 2 274 | 5 157 | 2 260 | -1 647 | -1 189 | 997 |
| 39/40 | 2 252 | 4 877 | 2 198 | -1 669 | -1 469 | 935 |
| 40/41 | 2 247 | 4 621 | 2 118 | -1 674 | -1 725 | 855 |
| Muutus 2025 | 5% | 7% | 82% | 179 | 420 | 1 039 |
| Muutus 2030 | -16% | 7% | 68% | -646 | 415 | 853 |
| Muutus 2040 | -43% | -27% | 68% | -1 674 | -1 725 | 855 |
#### Munitsipaalomandis asutustes
| | Lasteaiaarühmi | Põhikooli klasse | Gümnaasiiumi klasse | Lasteaiaarühmi | Põhikooli klasse | Gümnaasiiumi klasse |
|---|----------------|------------------|---------------------|----------------|------------------|---------------------|
| Muutus 2025 | 131 | 329 | 638 | 144 | 384 | 739 |
| Muutus 2030 | -475 | 324 | 524 | -520 | 379 | 606 |
| Muutus 2040 | -1 230 | -1 349 | 525 | -1 347 | -1 576 | 608 |
| Lapsi vanuserühmast | 73% | 78% | 61% | 80% | 91% | 71% |
#### Muutus 2025
| | Lasteaiaarühmi | Põhikooli klasse | Gümnaasiiumi klasse | Lasteaiaarühmi | Põhikooli klasse | Gümnaasiiumi klasse |
|---|----------------|------------------|---------------------|----------------|------------------|---------------------|
| Muutus 2025 | 7 | 13 | 18 | 7 | 15 | 21 |
| Muutus 2030 | -24 | 12 | 15 | -26 | 15 | 17 |
| Muutus 2040 | -62 | -52 | 15 | -67 | -61 | 17 |
| Öppeaasta | Laste arv | Kooli | M kooli | Laste arv | Kooli | M kooli | Laste arv | Kooli | M kooli |
|-----------|-----------|-------|---------|-----------|-------|---------|-----------|-------|---------|
| 18/19 | 811 | 741 | 634 | 0 | 0 | 0 | -47 | -43 | -37 |
| 19/20 | 763 | 698 | 597 | -47 | -43 | -37 | -47 | -43 | -37 |
| 20/21 | 698 | 638 | 546 | -112 | -103 | -88 | -65 | -59 | -51 |
| 21/22 | 662 | 604 | 517 | -149 | -136 | -117 | -37 | -34 | -29 |
| 22/23 | 696 | 636 | 544 | -114 | -105 | -89 | 35 | 32 | 27 |
| 23/24 | 745 | 681 | 582 | -66 | -60 | -51 | 49 | 44 | 38 |
| 24/25 | 772 | 705 | 603 | -39 | -36 | -31 | 27 | 24 | 21 |
| 25/26 | 789 | 721 | 617 | -22 | -20 | -17 | 17 | 16 | 13 |
| 26/27 | 786 | 718 | 615 | -24 | -22 | -19 | -3 | -2 | -2 |
| 27/28 | 774 | 708 | 605 | -36 | -33 | -28 | -12 | -11 | -9 |
| 28/29 | 757 | 692 | 592 | -53 | -49 | -42 | -17 | -15 | -13 |
| 29/30 | 737 | 674 | 577 | -73 | -67 | -57 | -20 | -18 | -16 |
| 30/31 | 711 | 650 | 556 | -100 | -91 | -78 | -26 | -24 | -20 |
| 31/32 | 677 | 619 | 530 | -133 | -122 | -104 | -34 | -31 | -27 |
| 32/33 | 640 | 585 | 500 | -171 | -156 | -134 | -37 | -34 | -29 |
| 33/34 | 603 | 551 | 472 | -207 | -190 | -162 | -37 | -33 | -29 |
| 34/35 | 569 | 520 | 445 | -242 | -221 | -189 | -35 | -32 | -27 |
| 35/36 | 536 | 490 | 419 | -275 | -251 | -215 | -33 | -30 | -25 |
| 36/37 | 503 | 460 | 394 | -308 | -281 | -240 | -33 | -30 | -26 |
| 37/38 | 474 | 433 | 370 | -337 | -308 | -264 | -30 | -27 | -23 |
| 38/39 | 450 | 412 | 352 | -360 | -329 | -282 | -23 | -21 | -18 |
| 39/40 | 432 | 395 | 338 | -378 | -346 | -296 | -18 | -16 | -14 |
| 40/41 | 420 | 384 | 328 | -391 | -357 | -306 | -13 | -11 | -10 |
100% 91% 78%
### Kristiine linnaosa
**Rahvastikupüramiid seisuga 1. jaanuar 2018**
### Laste arv vanuses 0-18 seisuga 1. jaanuar 2018
### Linnaosa lapsed linnaosade asutustes õppeaastal 2018/2019
| Linnaosa | Haabersti | Kesklinn | Kristiine | Lasnamäe | Mustamäe | Nõmme | Pirita | Põhja-Tallinn | Muul | Kokku |
|-------------------|-----------|----------|-----------|----------|----------|---------|-----------|---------------|------|-------|
| **Lasteaed** | 48 | 176 | 860 | 51 | 294 | 27 | 6 | 83 | 24 | 1569 |
| **Põhikool** | 128 | 630 | 1069 | 36 | 459 | 38 | 12 | 184 | 56 | 2612 |
| **Gümnaasium** | 31 | 181 | 122 | 13 | 86 | 9 | 0 | 25 | 14 | 481 |
### Linnaosa laste jaotus õppimise asukoha lõikes õppeaastal 2018/2019
| Linnaosa | Haabersti | Kesklinn | Kristiine | Lasnamäe | Mustamäe | Nõmme | Pirita | Põhja-Tallinn | Muul | Kokku |
|-------------------|-----------|----------|-----------|----------|----------|---------|-----------|---------------|------|-------|
| **Lasteaed** | 3% | 11% | 55% | 3% | 19% | 2% | 0% | 5% | 2% | |
| **Põhikool** | 5% | 24% | 41% | 1% | 18% | 1% | 0% | 7% | 2% | |
| **Gümnaasium** | 6% | 38% | 25% | 3% | 18% | 2% | 0% | 5% | 3% | |
### Linnaosa laste osakaal vanuserühmast linnaosa munitsipaalomandis asutustes
| | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium |
|---|----------|----------|------------|
| 14/15 | 44% | 35% | 18% |
| 15/16 | 44% | 35% | 16% |
| 16/17 | 44% | 36% | 15% |
| 17/18 | 45% | 36% | 15% |
| 18/19 | 40% | 36% | 16% |
| Keskmine | 45% | 38% | 16% |
### Teenusevajaduse prognoos
| Õppeaasta | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium |
|-----------|----------|----------|------------|----------|----------|------------|
| 18/19 | 1 880 | 3 011 | 761 | 0 | 0 | 0 |
| 19/20 | 1 879 | 3 079 | 777 | -1 | 69 | 16 |
| 20/21 | 1 917 | 3 149 | 800 | 36 | 139 | 39 |
| 21/22 | 1 968 | 3 170 | 834 | 88 | 160 | 73 |
| 22/23 | 1 982 | 3 215 | 856 | 102 | 204 | 95 |
| 23/24 | 1 977 | 3 239 | 930 | 96 | 228 | 169 |
| 24/25 | 1 980 | 3 224 | 1 004 | 100 | 214 | 243 |
| 25/26 | 1 962 | 3 207 | 1 085 | 82 | 197 | 324 |
| 26/27 | 1 924 | 3 175 | 1 144 | 44 | 165 | 383 |
| 27/28 | 1 873 | 3 150 | 1 167 | -7 | 139 | 406 |
| 28/29 | 1 814 | 3 168 | 1 130 | -67 | 157 | 369 |
| 29/30 | 1 745 | 3 189 | 1 065 | -136 | 178 | 304 |
| 30/31 | 1 668 | 3 223 | 989 | -212 | 212 | 228 |
| 31/32 | 1 592 | 3 210 | 994 | -288 | 199 | 233 |
| 32/33 | 1 517 | 3 165 | 1 025 | -364 | 155 | 264 |
| 33/34 | 1 443 | 3 122 | 1 061 | -437 | 111 | 300 |
| 34/35 | 1 372 | 3 052 | 1 076 | -508 | 42 | 315 |
| 35/36 | 1 307 | 2 966 | 1 077 | -573 | -44 | 316 |
| 36/37 | 1 253 | 2 868 | 1 090 | -627 | -143 | 329 |
| 37/38 | 1 210 | 2 759 | 1 089 | -671 | -252 | 328 |
| 38/39 | 1 176 | 2 641 | 1 080 | -704 | -370 | 319 |
| 39/40 | 1 151 | 2 518 | 1 062 | -729 | -492 | 301 |
| 40/41 | 1 135 | 2 403 | 1 036 | -745 | -608 | 275 |
| Muutus 2025 | 4% | 7% | 43% | 82 | 197 | 324 |
| Muutus 2030 | -11% | 7% | 30% | -212 | 212 | 228 |
| Muutus 2040 | -40% | -20% | 36% | -745 | -608 | 275 |
#### Munitsipaalomandis asutustes
| | Lasteaiairühmi | Põhikooli klasse | Gümnaasiiumi klasse | Lasteaiairühmi | Põhikooli klasse | Gümnaasiiumi klasse |
|---|----------------|-----------------|-------------------|----------------|-----------------|-------------------|
| Muutus 2025 | 67 | 171 | 208 | 69 | 188 | 232 |
| Muutus 2030 | -175 | 184 | 146 | -180 | 202 | 163 |
| Muutus 2040 | -614 | -527 | 177 | -632 | -580 | 197 |
| Lapsi vanuserühmast | 82% | 87% | 64% | 85% | 95% | 72% |
| | Lasteaiairühmi | Põhikooli klasse | Gümnaasiiumi klasse | Lasteaiairühmi | Põhikooli klasse | Gümnaasiiumi klasse |
|---|----------------|-----------------|-------------------|----------------|-----------------|-------------------|
| Muutus 2025 | 3 | 7 | 6 | 3 | 7 | 6 |
| Muutus 2030 | -9 | 7 | 4 | -9 | 8 | 5 |
| Muutus 2040 | -31 | -20 | 5 | -32 | -22 | 5 |
| Öppeaasta | Laste arv | Kooli | M kooli | Muutus vörreldes aastaga 2018 | Muutus vörreldes eelneva aastaga |
|-----------|-----------|-------|---------|-------------------------------|---------------------------------|
| | Laste arv | Kooli | M kooli | Laste arv | Kooli | M kooli |
| 18/19 | 390 | 372 | 338 | 0 | 0 | 0 |
| 19/20 | 344 | 328 | 298 | -46 | -44 | -40 |
| 20/21 | 335 | 320 | 291 | -55 | -52 | -47 |
| 21/22 | 315 | 300 | 273 | -75 | -71 | -65 |
| 22/23 | 348 | 332 | 302 | -41 | -39 | -36 |
| 23/24 | 366 | 349 | 317 | -24 | -23 | -21 |
| 24/25 | 351 | 335 | 305 | -38 | -36 | -33 |
| 25/26 | 363 | 346 | 315 | -27 | -25 | -23 |
| 26/27 | 367 | 350 | 318 | -23 | -22 | -20 |
| 27/28 | 365 | 348 | 316 | -25 | -24 | -22 |
| 28/29 | 362 | 345 | 314 | -28 | -27 | -24 |
| 29/30 | 357 | 341 | 310 | -32 | -31 | -28 |
| 30/31 | 349 | 332 | 302 | -41 | -39 | -36 |
| 31/32 | 336 | 320 | 291 | -54 | -52 | -47 |
| 32/33 | 322 | 307 | 279 | -68 | -65 | -59 |
| 33/34 | 308 | 293 | 267 | -82 | -78 | -71 |
| 34/35 | 294 | 280 | 255 | -96 | -92 | -83 |
| 35/36 | 280 | 267 | 243 | -110 | -105 | -95 |
| 36/37 | 266 | 254 | 231 | -123 | -118 | -107 |
| 37/38 | 253 | 241 | 219 | -137 | -131 | -119 |
| 38/39 | 239 | 228 | 208 | -150 | -143 | -130 |
| 39/40 | 227 | 217 | 197 | -163 | -155 | -141 |
| 40/41 | 219 | 209 | 190 | -171 | -163 | -148 |
100% 95% 87%
Lasnamäe linnaosa
Rahvastikupüramiid seisuga 1. jaanuar 2018
Lasnamäe
| Vanus | Naised | Mehed | Sari |
|-------|--------|-------|------|
| 80+ | 3760 | 1249 | |
| 75 – 79 | 2831 | 1307 | |
| 70 – 74 | 2774 | 1552 | |
| 65 – 69 | 5061 | 3188 | |
| 60 – 64 | 5828 | 3799 | |
| 55 – 59 | 5241 | 3709 | |
| 50 – 54 | 3558 | 2879 | |
| 45 – 49 | 3393 | 3178 | |
| 40 – 44 | 4099 | 4257 | |
| 35 – 39 | 5003 | 4963 | |
| 30 – 34 | 5756 | 5713 | |
| 25 – 29 | 4657 | 4303 | |
| 20 – 24 | 2674 | 2390 | |
| 15 – 19 | 2167 | 2326 | |
| 10 – 14 | 2658 | 2872 | |
| 5 – 9 | 3057 | 3148 | |
| 0 – 4 | 3175 | 3176 | |
Laste arv vanuses 0-18 seisuga 1. jaanuar 2018
Lasnamäe
| Vanus | Naised | Mehed | Sari |
|-------|--------|-------|------|
| 0 | 1227 | | |
| 1 | 1230 | | |
| 2 | 1332 | | |
| 3 | 1289 | | |
| 4 | 1273 | | |
| 5 | 1205 | | |
| 6 | 1223 | | |
| 7 | 1223 | | |
| 8 | 1261 | | |
| 9 | 1293 | | |
| 10 | 1302 | | |
| 11 | 1164 | | |
| 12 | 1013 | | |
| 13 | 1080 | | |
| 14 | 971 | | |
| 15 | 949 | | |
| 16 | 957 | | |
| 17 | 910 | | |
| 18 | 831 | | |
Linnaosa lapsed linnaosade asutustes õppeaastal 2018/2019
| Linnaosa | Haabersti | Kesklinn | Kristiine | Lasnamäe | Mustamäe | Nõmme | Pirita | Põhja-Tallinn | Mujal | Kokku |
|----------|-----------|----------|-----------|----------|----------|-------|-------|--------------|-------|-------|
| Lasteaed | 63 | 194 | 47 | 5150 | 152 | 31 | 24 | 107 | 127 | 5895 |
| Põhikool | 97 | 1579 | 63 | 7129 | 193 | 11 | 50 | 165 | 274 | 9561 |
| Gümnaasium | 44 | 326 | 3 | 912 | 65 | 2 | 10 | 33 | 38 | 1433 |
Linnaosa laste jaotus õppimise asukoha lõikes õppeaastal 2018/2019
| Linnaosa | Haabersti | Kesklinn | Kristiine | Lasnamäe | Mustamäe | Nõmme | Pirita | Põhja-Tallinn | Mujal | Kokku |
|----------|-----------|----------|-----------|----------|----------|-------|-------|--------------|-------|-------|
| Lasteaed | 1% | 3% | 1% | 87% | 3% | 1% | 0% | 2% | 2% | |
| Põhikool | 1% | 17% | 1% | 75% | 2% | 0% | 1% | 2% | 3% | |
| Gümnaasium | 3% | 23% | 0% | 64% | 5% | 0% | 1% | 2% | 3% | |
### Linnaosa laste osakaal vanuserühmast linnaosa munitsipaalomandis asutustes
| | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium |
|---|----------|----------|------------|
| 14/15 | 70% | 68% | 32% |
| 15/16 | 72% | 70% | 31% |
| 16/17 | 72% | 68% | 30% |
| 17/18 | 73% | 68% | 33% |
| 18/19 | 75% | 68% | 33% |
| Keskmine | 72% | 68% | 32% |
### Teenusevajaduse prognoos
| Öppeaasta | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium |
|-----------|----------|----------|------------|----------|----------|------------|
| 18/19 | 6 893 | 10 459 | 2 791 | 0 | 0 | 0 |
| 19/20 | 6 902 | 10 701 | 2 859 | 9 | 243 | 68 |
| 20/21 | 6 911 | 10 898 | 2 965 | 18 | 439 | 175 |
| 21/22 | 6 837 | 11 150 | 3 043 | -56 | 691 | 253 |
| 22/23 | 6 681 | 11 338 | 3 201 | -212 | 879 | 410 |
| 23/24 | 6 545 | 11 324 | 3 415 | -348 | 865 | 625 |
| 24/25 | 6 391 | 11 246 | 3 677 | -502 | 787 | 887 |
| 25/26 | 6 150 | 11 224 | 3 821 | -743 | 765 | 1 030 |
| 26/27 | 5 870 | 11 216 | 3 785 | -1 023 | 757 | 995 |
| 27/28 | 5 578 | 11 177 | 3 712 | -1 315 | 718 | 921 |
| 28/29 | 5 288 | 11 105 | 3 651 | -1 605 | 646 | 860 |
| 29/30 | 5 006 | 10 941 | 3 673 | -1 887 | 482 | 882 |
| 30/31 | 4 740 | 10 693 | 3 732 | -2 153 | 234 | 941 |
| 31/32 | 4 505 | 10 348 | 3 839 | -2 388 | -111 | 1 049 |
| 32/33 | 4 300 | 10 016 | 3 838 | -2 593 | -443 | 1 048 |
| 33/34 | 4 126 | 9 662 | 3 777 | -2 767 | -797 | 986 |
| 34/35 | 3 987 | 9 242 | 3 705 | -2 906 | -1 216 | 915 |
| 35/36 | 3 886 | 8 805 | 3 679 | -3 007 | -1 654 | 888 |
| 36/37 | 3 823 | 8 375 | 3 642 | -3 070 | -2 084 | 851 |
| 37/38 | 3 792 | 7 963 | 3 535 | -3 101 | -2 495 | 744 |
| 38/39 | 3 788 | 7 580 | 3 397 | -3 105 | -2 879 | 606 |
| 39/40 | 3 803 | 7 239 | 3 247 | -3 090 | -3 220 | 457 |
| 40/41 | 3 837 | 6 951 | 3 085 | -3 056 | -3 508 | 294 |
**Muutus 2025**
- Lasteaed: -11%
- Põhikool: 7%
- Gümnaasium: 37%
**Muutus 2030**
- Lasteaed: -31%
- Põhikool: 2%
- Gümnaasium: 34%
**Muutus 2040**
- Lasteaed: -44%
- Põhikool: -34%
- Gümnaasium: 11%
### Munitsipaalomandis asutustes
| | Lasteaarühmi | Põhikooli klasse | Gümnaasiiumi klasse | Lasteaarühmi | Põhikooli klasse | Gümnaasiiumi klasse |
|---|--------------|------------------|---------------------|--------------|------------------|---------------------|
| Muutus 2025 | -607 | 682 | 529 | -630 | 722 | 563 |
| Muutus 2030 | -1 758 | 209 | 484 | -1 826 | 221 | 514 |
| Muutus 2040 | -2 496 | -3 129 | 151 | -2 502 | -3 314 | 161 |
**Lapsi vanuserühmast**
- Lasteaarühmi: 82%
- Põhikooli klasse: 89%
- Gümnaasiiumi klasse: 51%
- Lasteaarühmi: 85%
- Põhikooli klasse: 94%
- Gümnaasiiumi klasse: 55%
| | Lasteaarühmi | Põhikooli klasse | Gümnaasiiumi klasse |
|---|--------------|------------------|---------------------|
| Muutus 2025 | -30 | 26 | 15 |
| Muutus 2030 | -88 | 8 | 13 |
| Muutus 2040 | -125 | -120 | 4 |
| Öppeaasta | Laste arv | Kooli | M kooli | Laste arv | Kooli | M kooli | Laste arv | Kooli | M kooli |
|-----------|-----------|-------|---------|-----------|-------|---------|-----------|-------|---------|
| 18/19 | 1 223 | 1 155 | 1 091 | 0 | 0 | 0 | -14 | -14 | -13 |
| 19/20 | 1 209 | 1 142 | 1 078 | -14 | -14 | -13 | -14 | -14 | -13 |
| 20/21 | 1 254 | 1 185 | 1 119 | 31 | 30 | 28 | 46 | 43 | 41 |
| 21/22 | 1 283 | 1 212 | 1 144 | 60 | 57 | 53 | 29 | 27 | 25 |
| 22/23 | 1 318 | 1 245 | 1 176 | 95 | 90 | 85 | 35 | 33 | 31 |
| 23/24 | 1 253 | 1 183 | 1 117 | 30 | 28 | 26 | -65 | -62 | -58 |
| 24/25 | 1 221 | 1 154 | 1 089 | -2 | -2 | -2 | -31 | -29 | -28 |
| 25/26 | 1 246 | 1 177 | 1 112 | 23 | 22 | 21 | 25 | 24 | 22 |
| 26/27 | 1 226 | 1 158 | 1 094 | 3 | 3 | 3 | -20 | -19 | -18 |
| 27/28 | 1 183 | 1 118 | 1 056 | -40 | -37 | -35 | -43 | -40 | -38 |
| 28/29 | 1 138 | 1 075 | 1 015 | -85 | -80 | -76 | -45 | -43 | -41 |
| 29/30 | 1 089 | 1 029 | 971 | -134 | -127 | -120 | -49 | -46 | -44 |
| 30/31 | 1 034 | 977 | 922 | -189 | -179 | -169 | -55 | -52 | -49 |
| 31/32 | 974 | 920 | 869 | -249 | -235 | -222 | 59 | -56 | -53 |
| 32/33 | 918 | 867 | 818 | -305 | -289 | -272 | -57 | -54 | -51 |
| 33/34 | 868 | 820 | 774 | -355 | -335 | -316 | -49 | -47 | -44 |
| 34/35 | 826 | 781 | 737 | -397 | -375 | -354 | -42 | -40 | -37 |
| 35/36 | 788 | 744 | 703 | -435 | -411 | -388 | -39 | -36 | -34 |
| 36/37 | 754 | 712 | 673 | -469 | -443 | -418 | -34 | -32 | -30 |
| 37/38 | 725 | 685 | 647 | -498 | -470 | -444 | -29 | -27 | -26 |
| 38/39 | 704 | 665 | 628 | -519 | -490 | -463 | -21 | -20 | -19 |
| 39/40 | 692 | 654 | 617 | -531 | -502 | -474 | -12 | -11 | -11 |
| 40/41 | 688 | 650 | 614 | -535 | -505 | -477 | -4 | -4 | -3 |
100% 94% 89%
### Mustamäe linnaosa
**Rahvastikupüramiid seisuga 1. jaanuar 2018**
**Laste arv vanuses 0-18 seisuga 1. jaanuar 2018**
**Linnaosa lapsed linnaosade asutustes õppeaastal 2018/2019**
| Mustamäe linnaosa | Haabersti | Kesklinn | Kristiine | Lasnamäe | Mustamäe | Nõmme | Pirita | Põhja-Tallinn | Muul | Kokku |
|-------------------|-----------|----------|-----------|----------|----------|-------|--------|--------------|------|-------|
| Lasteaed | 147 | 86 | 120 | 100 | 2 360 | 53 | 8 | 70 | 52 | 2 996 |
| Põhikool | 170 | 335 | 110 | 81 | 3 714 | 54 | 15 | 128 | 139 | 4 746 |
| Gümnaasium | 55 | 147 | 25 | 16 | 551 | 12 | 3 | 16 | 31 | 856 |
**Linnaosa laste jaotus õppimise asukoha lõikes õppeaastal 2018/2019**
| Mustamäe linnaosa | Haabersti | Kesklinn | Kristiine | Lasnamäe | Mustamäe | Nõmme | Pirita | Põhja-Tallinn | Muul |
|-------------------|-----------|----------|-----------|----------|----------|-------|--------|--------------|------|
| Lasteaed | 5% | 3% | 4% | 3% | 79% | 2% | 0% | 2% | 2% |
| Põhikool | 4% | 7% | 2% | 2% | 78% | 1% | 0% | 3% | 3% |
| Gümnaasium | 6% | 17% | 3% | 2% | 64% | 1% | 0% | 2% | 4% |
### Linnaosa laste osakaal vanuserühmast linnaosa munitsipaalomandis asutustes
| | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium |
|---|----------|----------|------------|
| 14/15 | 67% | 69% | 45% |
| 15/16 | 68% | 71% | 43% |
| 16/17 | 68% | 70% | 42% |
| 17/18 | 69% | 71% | 41% |
| 18/19 | 68% | 71% | 40% |
| Keskmine | 68% | 70% | 42% |
### Teenusevajaduse prognoos
| Õppeaasta | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium |
|-----------|----------|----------|------------|----------|----------|------------|
| 18/19 | 3 458 | 5 251 | 1 373 | 0 | 0 | 0 |
| 19/20 | 3 556 | 5 384 | 1 383 | 97 | 133 | 10 |
| 20/21 | 3 739 | 5 453 | 1 434 | 280 | 202 | 60 |
| 21/22 | 3 870 | 5 534 | 1 490 | 411 | 283 | 116 |
| 22/23 | 3 938 | 5 636 | 1 588 | 480 | 384 | 214 |
| 23/24 | 3 976 | 5 680 | 1 729 | 518 | 428 | 355 |
| 24/25 | 3 990 | 5 729 | 1 849 | 532 | 477 | 475 |
| 25/26 | 3 941 | 5 810 | 1 928 | 483 | 559 | 555 |
| 26/27 | 3 850 | 5 905 | 1 933 | 392 | 654 | 560 |
| 27/28 | 3 730 | 6 033 | 1 898 | 271 | 781 | 525 |
| 28/29 | 3 587 | 6 161 | 1 852 | 128 | 909 | 479 |
| 29/30 | 3 423 | 6 305 | 1 775 | -35 | 1 054 | 402 |
| 30/31 | 3 247 | 6 385 | 1 776 | -211 | 1 134 | 402 |
| 31/32 | 3 069 | 6 383 | 1 842 | -389 | 1 132 | 469 |
| 32/33 | 2 896 | 6 333 | 1 956 | -562 | 1 082 | 582 |
| 33/34 | 2 729 | 6 240 | 2 039 | -729 | 989 | 666 |
| 34/35 | 2 577 | 6 075 | 2 102 | -881 | 823 | 728 |
| 35/36 | 2 437 | 5 864 | 2 160 | -1 022 | 613 | 787 |
| 36/37 | 2 319 | 5 630 | 2 203 | -1 139 | 379 | 830 |
| 37/38 | 2 225 | 5 374 | 2 200 | -1 233 | 123 | 827 |
| 38/39 | 2 151 | 5 108 | 2 172 | -1 308 | -143 | 799 |
| 39/40 | 2 093 | 4 839 | 2 128 | -1 365 | -413 | 755 |
| 40/41 | 2 053 | 4 576 | 2 066 | -1 406 | -675 | 693 |
**Muutus 2025**
- Lasteaed: +14%
- Põhikool: +11%
- Gümnaasium: +40%
**Muutus 2030**
- Lasteaed: -6%
- Põhikool: +22%
- Gümnaasium: +29%
**Muutus 2040**
- Lasteaed: -41%
- Põhikool: -13%
- Gümnaasium: +50%
### Munitsipaalomandis asutustes
| | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium |
|---|----------|----------|------------|----------|----------|------------|
| Muutus 2025 | 406 | 494 | 351 | 416 | 529 | 373 |
| Muutus 2030 | -177 | 1 002 | 254 | -182 | 1 073 | 271 |
| Muutus 2040 | -1 182 | -597 | 438 | -1 210 | -639 | 460 |
**Lapsi vanuserühmast**
- Lasteaarühmi: 84%
- Põhikooli klasse: 88%
- Gümnaasiiumi klasse: 63%
- Lasteaarühmi: 86%
- Põhikooli klasse: 95%
- Gümnaasiiumi klasse: 67%
### Asutustes
| | Lasteaarühmi | Põhikooli klasse | Gümnaasiiumi klasse |
|---|--------------|------------------|---------------------|
| Muutus 2025 | 20 | 19 | 10 |
| Muutus 2030 | -9 | 39 | 7 |
| Muutus 2040 | -59 | -23 | 12 |
| Öppeaasta | Laste arv | Kooli | M kooli | Laste arv | Kooli | M kooli | Laste arv | Kooli | M kooli |
|-----------|-----------|-------|---------|-----------|-------|---------|-----------|-------|---------|
| 18/19 | 610 | 578 | 540 | 0 | 0 | 0 | -9 | -8 | -8 |
| 19/20 | 602 | 569 | 532 | -9 | -8 | -8 | -9 | -8 | -8 |
| 20/21 | 570 | 540 | 504 | -40 | -38 | -36 | -32 | -30 | -28 |
| 21/22 | 611 | 578 | 540 | 0 | 0 | 0 | 41 | 38 | 36 |
| 22/23 | 667 | 632 | 590 | 57 | 54 | 50 | 57 | 54 | 50 |
| 23/24 | 685 | 649 | 606 | 75 | 71 | 66 | 18 | 17 | 16 |
| 24/25 | 694 | 657 | 614 | 84 | 79 | 74 | 9 | 8 | 8 |
| 25/26 | 732 | 693 | 647 | 121 | 115 | 107 | 38 | 36 | 33 |
| 26/27 | 743 | 703 | 657 | 133 | 125 | 117 | 11 | 11 | 10 |
| 27/28 | 738 | 698 | 652 | 127 | 120 | 112 | -5 | -5 | -5 |
| 28/29 | 729 | 690 | 644 | 118 | 112 | 104 | -9 | -8 | -8 |
| 29/30 | 715 | 677 | 632 | 104 | 99 | 92 | -14 | -13 | -12 |
| 30/31 | 694 | 657 | 613 | 84 | 79 | 74 | -21 | -20 | -18 |
| 31/32 | 666 | 630 | 588 | 55 | 52 | 49 | -28 | -27 | -25 |
| 32/33 | 634 | 600 | 560 | 23 | 22 | 20 | -32 | -30 | -28 |
| 33/34 | 601 | 568 | 531 | -10 | -9 | -9 | -33 | -31 | -29 |
| 34/35 | 567 | 536 | 501 | -44 | -41 | -39 | -34 | -32 | -30 |
| 35/36 | 534 | 505 | 472 | -77 | -73 | -68 | -33 | -31 | -29 |
| 36/37 | 502 | 475 | 444 | -108 | -103 | -96 | -32 | -30 | -28 |
| 37/38 | 473 | 448 | 418 | -137 | -130 | -121 | -29 | -27 | -25 |
| 38/39 | 448 | 424 | 396 | -163 | -154 | -144 | -26 | -24 | -23 |
| 39/40 | 423 | 400 | 374 | -188 | -177 | -166 | -25 | -23 | -22 |
| 40/41 | 404 | 382 | 357 | -207 | -196 | -183 | -19 | -18 | -17 |
100% 95% 88%
Nõmme linnaosa
Rahvastikupüramiid seisuga 1. jaanuar 2018
Nõmme
| Vanus | Naised | Mehed |
|-------|--------|-------|
| 80+ | 1468 | 599 |
| 75 – 79 | 1008 | 543 |
| 70 – 74 | 952 | 596 |
| 65 – 69 | 1151 | 840 |
| 60 – 64 | 1336 | 973 |
| 55 – 59 | 1322 | 1115 |
| 50 – 54 | 1280 | 1234 |
| 45 – 49 | 1521 | 1332 |
| 40 – 44 | 1479 | 1477 |
| 35 – 39 | 1470 | 1317 |
| 30 – 34 | 1474 | 1431 |
| 25 – 29 | 1405 | 1386 |
| 20 – 24 | 1114 | 1012 |
| 15 – 19 | 922 | 1041 |
| 10 – 14 | 1158 | 1169 |
| 5 – 9 | 1163 | 1214 |
| 0 – 4 | 975 | 1061 |
Laste arv vanuses 0-18 seisuga 1. jaanuar 2018
Nõmme
| Vanus | Naised | Mehed |
|-------|--------|-------|
| 0 | 367 | 424 |
| 1 | 418 | 418 |
| 2 | 409 | 408 |
| 3 | 418 | |
| 4 | 408 | |
| 5 | 503 | |
| 6 | 467 | |
| 7 | 471 | |
| 8 | 528 | |
| 9 | 480 | |
| 10 | 474 | |
| 11 | 489 | |
| 12 | 485 | |
| 13 | 399 | |
| 14 | 412 | |
| 15 | 387 | |
| 16 | 398 | |
| 17 | 382 | |
| 18 | | |
Linnaosa lapsed linnaosade asutustes õppeaastal 2018/2019
| Linnaosa | Haabersti | Kesklinn | Kristiine | Lasnamäe | Mustamäe | Nõmme | Pirita | Põhja-Tallinn | Muul | Kokku |
|----------|-----------|----------|-----------|----------|----------|-------|-------|--------------|------|-------|
| Lasteaed | 64 | 163 | 54 | 36 | 281 | 1 208 | 5 | 22 | 45 | 1 878 |
| Põhikool | 57 | 625 | 41 | 30 | 289 | 2 362 | 13 | 66 | 113 | 3 596 |
| Gümnaasium | 27 | 347 | 11 | 5 | 173 | 193 | 2 | 24 | 27 | 809 |
Linnaosa laste jaotus õppimise asukoha lõikes õppeaastal 2018/2019
| Linnaosa | Haabersti | Kesklinn | Kristiine | Lasnamäe | Mustamäe | Nõmme | Pirita | Põhja-Tallinn | Muul |
|----------|-----------|----------|-----------|----------|----------|-------|-------|--------------|------|
| Lasteaed | 3% | 9% | 3% | 2% | 15% | 64% | 0% | 1% | 2% |
| Põhikool | 2% | 17% | 1% | 1% | 8% | 66% | 0% | 2% | 3% |
| Gümnaasium | 3% | 43% | 1% | 1% | 21% | 24% | 0% | 3% | 3% |
### Linnaosa laste osakaal vanuserühmast linnaosa munitsipaalomandis asutustes
| | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium |
|---|----------|----------|------------|
| 14/15 | 45% | 51% | 16% |
| 15/16 | 48% | 52% | 16% |
| 16/17 | 47% | 54% | 14% |
| 17/18 | 51% | 55% | 17% |
| 18/19 | 53% | 55% | 10% |
| Keskmine | 49% | 53% | 16% |
### Teenusevajaduse prognoos
| Öppeaasta | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium |
|-----------|----------|----------|------------|----------|----------|------------|
| 18/19 | 2 293 | 4 272 | 1 189 | 0 | 0 | 0 |
| 19/20 | 2 214 | 4 303 | 1 198 | -78 | 30 | 9 |
| 20/21 | 2 181 | 4 255 | 1 270 | -112 | -17 | 81 |
| 21/22 | 2 145 | 4 173 | 1 350 | -147 | -100 | 161 |
| 22/23 | 2 099 | 4 108 | 1 426 | -193 | -165 | 236 |
| 23/24 | 2 035 | 4 051 | 1 441 | -257 | -222 | 252 |
| 24/25 | 2 008 | 3 916 | 1 469 | -285 | -356 | 280 |
| 25/26 | 1 972 | 3 807 | 1 477 | -321 | -465 | 287 |
| 26/27 | 1 925 | 3 717 | 1 465 | -368 | -555 | 276 |
| 27/28 | 1 874 | 3 592 | 1 442 | -418 | -681 | 252 |
| 28/29 | 1 826 | 3 521 | 1 388 | -467 | -752 | 199 |
| 29/30 | 1 780 | 3 461 | 1 336 | -513 | -811 | 147 |
| 30/31 | 1 736 | 3 396 | 1 253 | -557 | -876 | 64 |
| 31/32 | 1 695 | 3 317 | 1 236 | -597 | -956 | 47 |
| 32/33 | 1 660 | 3 221 | 1 240 | -633 | -1 051 | 51 |
| 33/34 | 1 636 | 3 160 | 1 211 | -657 | -1 113 | 22 |
| 34/35 | 1 617 | 3 094 | 1 173 | -676 | -1 178 | -16 |
| 35/36 | 1 605 | 3 021 | 1 128 | -688 | -1 252 | -61 |
| 36/37 | 1 598 | 2 948 | 1 119 | -695 | -1 324 | -70 |
| 37/38 | 1 596 | 2 880 | 1 105 | -697 | -1 392 | -84 |
| 38/39 | 1 597 | 2 817 | 1 083 | -696 | -1 455 | -106 |
| 39/40 | 1 602 | 2 762 | 1 058 | -691 | -1 510 | -131 |
| 40/41 | 1 607 | 2 718 | 1 030 | -686 | -1 554 | -159 |
| Muutus 2025 | -14% | -11% | 24% | -321 | -465 | 287 |
| Muutus 2030 | -24% | -21% | 5% | -557 | -876 | 64 |
| Muutus 2040 | -30% | -36% | -13% | -686 | -1 554 | -159 |
### Munitsipaalomandis asutustes
| | Lasteaarühmi | Põhikooli klasse | Gümnaasiumi klasse | Lasteaarühmi | Põhikooli klasse | Gümnaasiumi klasse |
|---|--------------|------------------|--------------------|--------------|------------------|--------------------|
| Muutus 2025 | -254 | -380 | 191 | -266 | -454 | 218 |
| Muutus 2030 | -441 | -717 | 42 | -462 | -855 | 48 |
| Muutus 2040 | -543 | -1 271 | 106 | -569 | -1 515 | -120 |
| Lapsi vanuserühmast | 79% | 82% | 66% | 83% | 98% | 76% |
| | Lasteaarühmi | Põhikooli klasse | Gümnaasiumi klasse | Lasteaarühmi | Põhikooli klasse | Gümnaasiumi klasse |
|---|--------------|------------------|--------------------|--------------|------------------|--------------------|
| Muutus 2025 | -13 | -15 | 5 | -13 | -17 | 6 |
| Muutus 2030 | -22 | -28 | 1 | -23 | -33 | 1 |
| Muutus 2040 | -27 | -49 | -3 | -28 | -58 | -3 |
| Öppeaasta | Laste arv | Kooli | M kooli | Laste arv | Kooli | M kooli | Laste arv | Kooli | M kooli |
|-----------|-----------|-------|---------|-----------|-------|---------|-----------|-------|---------|
| 18/19 | 494 | 481 | 404 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 19/20 | 433 | 422 | 354 | -61 | -59 | -50 | -61 | -59 | -50 |
| 20/21 | 415 | 405 | 340 | -.78 | -.76 | -.64 | -.17 | -.17 | -.14 |
| 21/22 | 410 | 400 | 336 | -.83 | -.81 | -.68 | -.5 | -.5 | -.4 |
| 22/23 | 415 | 404 | 339 | -.79 | -.77 | -.65 | 4 | 4 | 4 |
| 23/24 | 421 | 410 | 344 | -.73 | -.71 | -.60 | 6 | 6 | 5 |
| 24/25 | 380 | 370 | 311 | -.114 | -.111 | -.93 | -.41 | -.40 | -.33 |
| 25/26 | 377 | 367 | 308 | -.117 | -.114 | -.96 | -.3 | -.3 | -.2 |
| 26/27 | 377 | 368 | 309 | -.116 | -.113 | -.95 | 0 | 0 | 0 |
| 27/28 | 370 | 361 | 302 | -.124 | -.121 | -.101 | -.7 | -.7 | -.6 |
| 28/29 | 363 | 354 | 297 | -.131 | -.128 | -.107 | -.7 | -.7 | -.6 |
| 29/30 | 355 | 346 | 290 | -.139 | -.135 | -.114 | -.8 | -.8 | -.7 |
| 30/31 | 345 | 336 | 282 | -.149 | -.145 | -.122 | -.10 | -.10 | -.8 |
| 31/32 | 335 | 327 | 274 | -.158 | -.154 | -.129 | -.10 | -.9 | -.8 |
| 32/33 | 325 | 317 | 266 | -.168 | -.164 | -.138 | -.10 | -.10 | -.8 |
| 33/34 | 317 | 309 | 259 | -.177 | -.172 | -.144 | -.8 | -.8 | -.7 |
| 34/35 | 311 | 303 | 254 | -.183 | -.179 | -.150 | -.7 | -.6 | -.5 |
| 35/36 | 304 | 296 | 249 | -.190 | -.185 | -.155 | -.7 | -.7 | -.6 |
| 36/37 | 298 | 290 | 243 | -.196 | -.191 | -.160 | -.6 | -.6 | -.5 |
| 37/38 | 294 | 286 | 240 | -.200 | -.195 | -.163 | -.4 | -.4 | -.3 |
| 38/39 | 292 | 285 | 239 | -.201 | -.196 | -.165 | -.2 | -.1 | -.1 |
| 39/40 | 291 | 284 | 238 | -.202 | -.197 | -.166 | -.1 | -.1 | -.1 |
| 40/41 | 291 | 284 | 238 | -.203 | -.198 | -.166 | 0 | 0 | 0 |
100% 98% 82%
### Pirita linnaosa
**Rahvastikupüramiid seisuga 1. jaanuar 2018**
**Laste arv vanuses 0-18 seisuga 1. jaanuar 2018**
| Pirita linnaosa | Haabersti | Kesklinn | Kristiine | Lasnamäe | Mustamäe | Nõmme | Pirita | Põhja-Tallinn | Majaal | Kokku |
|-----------------|-----------|----------|-----------|----------|----------|-------|--------|--------------|--------|-------|
| Lasteaed | 6 | 113 | 11 | 232 | 16 | 4 | 465 | 10 | 16 | 873 |
| Põhikool | 5 | 675 | 6 | 162 | 11 | 4 | 952 | 9 | 58 | 1882 |
| Gümnaasium | 2 | 231 | 2 | 45 | 12 | 1 | 87 | 6 | 43 | 429 |
| Pirita linnaosa | Haabersti | Kesklinn | Kristiine | Lasnamäe | Mustamäe | Nõmme | Pirita | Põhja-Tallinn | Majaal | Kokku |
|-----------------|-----------|----------|-----------|----------|----------|-------|--------|--------------|--------|-------|
| Lasteaed | 1% | 13% | 1% | 27% | 2% | 0% | 53% | 1% | 2% | |
| Põhikool | 0% | 36% | 0% | 9% | 1% | 0% | 51% | 0% | 3% | |
| Gümnaasium | 0% | 54% | 0% | 10% | 3% | 0% | 20% | 1% | 10% | |
### Linnaosa laste osakaal vanuserühmast linnaosa munitsipaalomandis asutustes
| | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium |
|---|----------|----------|------------|
| 14/15 | 36% | 38% | 13% |
| 15/16 | 36% | 39% | 13% |
| 16/17 | 35% | 41% | 13% |
| 17/18 | 36% | 42% | 14% |
| 18/19 | 37% | 41% | 15% |
| Keskmine | 36% | 40% | 14% |
### Teenusevajaduse prognoos
| Öppeaasta | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium |
|-----------|----------|----------|------------|----------|----------|------------|
| 18/19 | 1 271 | 2 302 | 583 | 0 | 0 | 0 |
| 19/20 | 1 216 | 2 347 | 611 | -55 | 44 | 28 |
| 20/21 | 1 172 | 2 353 | 660 | -99 | 51 | 77 |
| 21/22 | 1 138 | 2 335 | 698 | -133 | 32 | 115 |
| 22/23 | 1 109 | 2 296 | 744 | -162 | -7 | 162 |
| 23/24 | 1 076 | 2 254 | 760 | -195 | -49 | 177 |
| 24/25 | 1 048 | 2 170 | 801 | -223 | -133 | 218 |
| 25/26 | 1 015 | 2 093 | 823 | -256 | -209 | 240 |
| 26/27 | 983 | 2 031 | 827 | -288 | -272 | 245 |
| 27/28 | 950 | 1 965 | 798 | -321 | -337 | 215 |
| 28/29 | 920 | 1 897 | 773 | -351 | -406 | 190 |
| 29/30 | 893 | 1 831 | 757 | -379 | -471 | 174 |
| 30/31 | 872 | 1 778 | 727 | -400 | -524 | 144 |
| 31/32 | 855 | 1 727 | 691 | -416 | -575 | 108 |
| 32/33 | 845 | 1 671 | 665 | -426 | -631 | 82 |
| 33/34 | 839 | 1 623 | 642 | -432 | -679 | 59 |
| 34/35 | 838 | 1 577 | 626 | -433 | -725 | 43 |
| 35/36 | 843 | 1 532 | 606 | -428 | -770 | 23 |
| 36/37 | 851 | 1 493 | 592 | -420 | -809 | 9 |
| 37/38 | 863 | 1 458 | 576 | -409 | -844 | -7 |
| 38/39 | 876 | 1 430 | 559 | -395 | -873 | -24 |
| 39/40 | 889 | 1 410 | 541 | -382 | -892 | -42 |
| 40/41 | 903 | 1 398 | 522 | -368 | -904 | -61 |
| Muutus 2025 | -20% | -9% | 41% | -256 | -209 | 240 |
| Muutus 2030 | -31% | -23% | 25% | -400 | -524 | 144 |
| Muutus 2040 | -29% | -39% | -10% | -368 | -904 | -61 |
#### Munitsipaalomandis asutustes
| | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium |
|---|----------|----------|------------|----------|----------|------------|
| Muutus 2025 | -179 | -169 | 153 | -201 | -197 | 188 |
| Muutus 2030 | -279 | -423 | 92 | -314 | -494 | 113 |
| Muutus 2040 | -257 | -730 | -39 | -289 | -853 | -48 |
#### Asutustes
| | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium |
|---|----------|----------|------------|----------|----------|------------|
| Muutus 2025 | -70% | 81% | 64% | 78% | 94% | 78% |
| Muutus 2030 | -14 | -16 | 3 | -16 | -19 | 3 |
| Muutus 2040 | -13 | -28 | -1 | -14 | -33 | -1 |
| Öppeaasta | Laste arv | Kooli | M kooli | Laste arv | Kooli | M kooli | Laste arv | Kooli | M kooli |
|-----------|-----------|-------|---------|-----------|-------|---------|-----------|-------|---------|
| 18/19 | 258 | 243 | 208 | 0 | 0 | 0 | -2 | -2 | -2 |
| 19/20 | 256 | 241 | 206 | -2 | -2 | -2 | -2 | -2 | -2 |
| 20/21 | 246 | 232 | 199 | -12 | -11 | -10 | -10 | -9 | -8 |
| 21/22 | 228 | 215 | 184 | -30 | -28 | -24 | -18 | -17 | -14 |
| 22/23 | 219 | 207 | 177 | -39 | -36 | -31 | -9 | -8 | -7 |
| 23/24 | 219 | 206 | 177 | -39 | -37 | -32 | -1 | -1 | 0 |
| 24/25 | 207 | 195 | 167 | -51 | -48 | -41 | -12 | -11 | -9 |
| 25/26 | 203 | 191 | 164 | -55 | -52 | -44 | -4 | -4 | -3 |
| 26/27 | 199 | 187 | 160 | -59 | -56 | -48 | -4 | -4 | -4 |
| 27/28 | 193 | 182 | 156 | -65 | -61 | -52 | -6 | -5 | -4 |
| 28/29 | 187 | 177 | 151 | -71 | -67 | -57 | -6 | -5 | -5 |
| 29/30 | 181 | 171 | 146 | -77 | -73 | -62 | -6 | -6 | -5 |
| 30/31 | 174 | 164 | 140 | -84 | -79 | -68 | -7 | -7 | -6 |
| 31/32 | 168 | 159 | 136 | -90 | -85 | -72 | -6 | -5 | -4 |
| 32/33 | 163 | 154 | 132 | -95 | -90 | -77 | -5 | -5 | -4 |
| 33/34 | 159 | 150 | 128 | -99 | -93 | -80 | -4 | -4 | -3 |
| 34/35 | 156 | 147 | 126 | -102 | -96 | -83 | -3 | -3 | -3 |
| 35/36 | 154 | 145 | 124 | -104 | -99 | -84 | -2 | -2 | -2 |
| 36/37 | 153 | 144 | 123 | -105 | -99 | -85 | -1 | 0 | 0 |
| 37/38 | 153 | 144 | 123 | -105 | -99 | -85 | 0 | 0 | 0 |
| 38/39 | 153 | 144 | 123 | -105 | -99 | -85 | 0 | 0 | 0 |
| 39/40 | 154 | 146 | 125 | -104 | -98 | -84 | 1 | 1 | 1 |
| 40/41 | 156 | 147 | 126 | -102 | -96 | -82 | 2 | 2 | 1 |
100% 94% 81%
### Põhja-Tallinna linnaosa
**Rahvastikupüramiid scisuga 1. jaanuar 2018**
**Laste arv vanuses 0-18 scisuga 1. jaanuar 2018**
| Linnaosa lapsed linnaosade asutustes õppeaastal 2018/2019 |
|--------------------------------------------------------|
| **Põhja-Tallinna linnaosa** | Haabersti | Kesklinn | Kristiine | Lasnamäe | Mustamäe | Nõmme | Pirita | Põhja-Tallinn | Maja | Kokku |
| Lasteaed | 60 | 243 | 118 | 119 | 114 | 40 | 12 | 1 876 | 58 | 2 640 |
| Põhikool | 158 | 967 | 112 | 107 | 143 | 21 | 22 | 2 411 | 107 | 4 048 |
| Gümnaasium | 73 | 207 | 25 | 20 | 86 | 3 | 5 | 222 | 30 | 671 |
| Linaosa laste jaotus õppimise asukoha lõikes õppeaastal 2018/2019 |
|---------------------------------------------------------------|
| **Põhja-Tallinna linnaosa** | Haabersti | Kesklinn | Kristiine | Lasnamäe | Mustamäe | Nõmme | Pirita | Põhja-Tallinn | Maja |
| Lasteaed | 2% | 9% | 4% | 5% | 4% | 2% | 0% | 71% | 2% |
| Põhikool | 4% | 24% | 3% | 3% | 4% | 1% | 1% | 60% | 3% |
| Gümnaasium | 11% | 31% | 4% | 3% | 13% | 0% | 1% | 33% | 4% |
### Linnaosa laste osakaal vanuserühmast linnaosa munitsipaalomandis asutustes
| | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium |
|---|----------|----------|------------|
| 14/15 | 56% | 56% | 18% |
| 15/16 | 58% | 56% | 16% |
| 16/17 | 58% | 54% | 16% |
| 17/18 | 58% | 53% | 17% |
| 18/19 | 56% | 51% | 17% |
| Keskmine | 57% | 54% | 17% |
### Teenusevajaduse prognoos
| Õppeaasta | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium | Lasteaed | Põhikool | Gümnaasium |
|-----------|----------|----------|------------|----------|----------|------------|
| 18/19 | 3 354 | 4 721 | 1 273 | 0 | 0 | 0 |
| 19/20 | 3 430 | 4 901 | 1 254 | 76 | 180 | -19 |
| 20/21 | 3 529 | 5 054 | 1 270 | 175 | 333 | -3 |
| 21/22 | 3 613 | 5 157 | 1 319 | 258 | 436 | 46 |
| 22/23 | 3 643 | 5 274 | 1 422 | 289 | 553 | 149 |
| 23/24 | 3 618 | 5 372 | 1 541 | 263 | 651 | 268 |
| 24/25 | 3 563 | 5 450 | 1 642 | 208 | 729 | 369 |
| 25/26 | 3 456 | 5 575 | 1 686 | 102 | 854 | 413 |
| 26/27 | 3 319 | 5 636 | 1 743 | -35 | 915 | 470 |
| 27/28 | 3 170 | 5 714 | 1 748 | -185 | 993 | 475 |
| 28/29 | 3 009 | 5 771 | 1 778 | -346 | 1 050 | 505 |
| 29/30 | 2 844 | 5 792 | 1 753 | -510 | 1 070 | 480 |
| 30/31 | 2 682 | 5 792 | 1 758 | -673 | 1 071 | 485 |
| 31/32 | 2 526 | 5 725 | 1 798 | -828 | 1 004 | 525 |
| 32/33 | 2 384 | 5 595 | 1 858 | -970 | 874 | 585 |
| 33/34 | 2 256 | 5 430 | 1 931 | -1 098 | 709 | 658 |
| 34/35 | 2 145 | 5 217 | 1 987 | -1 210 | 496 | 715 |
| 35/36 | 2 054 | 4 976 | 2 009 | -1 301 | 255 | 736 |
| 36/37 | 1 980 | 4 726 | 2 011 | -1 374 | 5 | 738 |
| 37/38 | 1 929 | 4 479 | 1 971 | -1 426 | -242 | 698 |
| 38/39 | 1 894 | 4 238 | 1 911 | -1 460 | -484 | 638 |
| 39/40 | 1 875 | 4 012 | 1 837 | -1 479 | -709 | 564 |
| 40/41 | 1 870 | 3 807 | 1 753 | -1 484 | -914 | 480 |
| Muutus 2025 | 3% | 18% | 32% | 102 | 854 | 413 |
| Muutus 2030 | -20% | 23% | 38% | -673 | 1 071 | 485 |
| Muutus 2040 | -44% | -19% | 38% | -1 484 | -914 | 480 |
### Munitsipaalomandis asutustes
| | Lasteaiairühmi | Põhikooli klasse | Gümnaasiiumi klasse | Lasteaiairühmi | Põhikooli klasse | Gümnaasiiumi klasse |
|---|----------------|------------------|---------------------|----------------|------------------|---------------------|
| Muutus 2025 | 80 | 727 | 210 | 83 | 798 | 231 |
| Muutus 2030 | -528 | 912 | 247 | -550 | 1 000 | 271 |
| Muutus 2040 | -1 165 | -778 | 244 | -1 214 | -854 | 268 |
| Lapsi vanuserühmast | 78% | 85% | 51% | 82% | 93% | 56% |
| Muutus 2025 | 4 | 28 | 6 | 4 | 31 | 6 |
| Muutus 2030 | -26 | 35 | 7 | -28 | 38 | 8 |
| Muutus 2040 | -58 | -30 | 7 | -61 | -33 | 7 |
| Öppeaasta | Laste arv | Kooli | M kooli | Laste arv | Kooli | M kooli | Laste arv | Kooli | M kooli |
|-----------|-----------|-------|---------|-----------|-------|---------|-----------|-------|---------|
| 18/19 | 584 | 546 | 497 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 19/20 | 584 | 545 | 497 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 20/21 | 593 | 554 | 505 | 9 | 8 | 7 | 9 | 8 | 8 |
| 21/22 | 588 | 549 | 501 | 4 | 4 | 3 | -5 | -5 | -4 |
| 22/23 | 623 | 582 | 530 | 39 | 36 | 33 | 35 | 33 | 30 |
| 23/24 | 655 | 612 | 558 | 71 | 66 | 60 | 32 | 30 | 27 |
| 24/25 | 660 | 616 | 561 | 75 | 70 | 64 | 4 | 4 | 4 |
| 25/26 | 680 | 635 | 579 | 95 | 89 | 81 | 20 | 19 | 17 |
| 26/27 | 677 | 633 | 577 | 93 | 87 | 79 | -2 | -2 | -2 |
| 27/28 | 661 | 618 | 563 | 77 | 72 | 66 | -16 | -15 | -14 |
| 28/29 | 640 | 598 | 545 | 56 | 52 | 48 | -21 | -20 | -18 |
| 29/30 | 616 | 575 | 524 | 31 | 29 | 27 | -25 | -23 | -21 |
| 30/31 | 587 | 548 | 499 | 3 | 2 | 2 | -29 | -27 | -25 |
| 31/32 | 556 | 519 | 473 | -28 | -26 | -24 | -31 | -29 | -26 |
| 32/33 | 525 | 490 | 447 | -59 | -55 | -50 | -31 | -29 | -26 |
| 33/34 | 495 | 462 | 421 | -89 | -84 | -76 | -30 | -28 | -26 |
| 34/35 | 466 | 435 | 396 | -119 | -111 | -101 | -29 | -27 | -25 |
| 35/36 | 437 | 408 | 372 | -147 | -138 | -125 | -29 | -27 | -24 |
| 36/37 | 413 | 386 | 351 | -171 | -160 | -146 | -24 | -22 | -20 |
| 37/38 | 392 | 366 | 334 | -192 | -179 | -163 | -21 | -19 | -18 |
| 38/39 | 374 | 350 | 319 | -210 | -196 | -179 | -18 | -17 | -15 |
| 39/40 | 360 | 337 | 307 | -224 | -209 | -191 | -14 | -13 | -12 |
| 40/41 | 350 | 326 | 298 | -235 | -219 | -200 | -11 | -10 | -9 |
100% 93% 85%
|
<urn:uuid:325bfc94-6602-4fd9-8fa5-72760ba4c8d8>
|
CC-MAIN-2019-09
|
https://uuringud.tallinnlv.ee/file_download/841
|
2019-02-21T11:56:29Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-09/segments/1550247504594.59/warc/CC-MAIN-20190221111943-20190221133943-00329.warc.gz
| 733,854,926
| 49,614
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999595
|
ekk_Latn
| 0.999972
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | true
|
docling
|
[
111,
971,
2245,
5548,
7853,
10416,
12654,
13405,
14192,
15012,
16020,
20220,
24599,
30608,
36982,
38168,
41178,
46339,
46879,
53632,
56660,
60256,
62536,
64165,
68421,
71036,
72541,
76835,
79450,
81136,
85356,
89049,
91879,
95812,
98427,
100009,
103757,
106372,
108863,
113063,
115678,
117133,
120828,
123443,
124544,
128575,
131190
] | 0
|
[
0.64453125,
0.150390625,
0.04736328125,
0.1474609375,
0.0074462890625,
0.00183868408203125
] |
NARVA LINNAVALITSUS
KORRALDUS
Narva 16.07.2014. a nr 764-k
Narvas Kadastiku väike tiik asuva maa-ala osa tasuta kasutusse andmine (MTÜ Flyboard Estonia)
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Narva Linna Arenduse ja Ökonomika Ametile laekus MTÜ Flyboard Estonia, registrikood 80350046, taotlus, milles palutakse anda MTÜ-le Flyboard Estonia tasuta kasutusse Narva linnale kuuluva Kadastiku väike tiik (katastriünnus 51105:002:0051, üldkasutatav maa 100%) maa-ala (kinnistu) osa pindalaga 14 500 m² veespordi aladega, sealhulgas kaabli veelauaga tegelemiseks.
MTÜ Flyboard Estonia planeerib paigaldada taotletavale maa-ala osale köistee, vette kaks pontoonidel trampliini ja luua turvalised ujumiskohad. Paigaldatavad vahendid pakuvad Narva elanikele paremat vaba aja veetmist.
MTÜ Flyboard Estonia taotlust arutati Narva Linnavalitsuse linnavarakomisjoni 07.05.2014. a koosolekul (protokoll nr 4) ning otsustati:
1. Nõustuda MTÜ-gu Flyboard Estonia taotlusega ja soovitada anda MTÜ-le Flyboard Estonia, registrikood 80350046, avalikku enampakkumist korraldamata ajutisse tasuta kasutusse Kadastiku väike tiik (katastriünnus 51105:002:0051, üldkasutatav maa 100%) maa-ala (kinnistu) osa pindalaga 14 500 m² veespordi aladega, sealhulgas kaabli veelauaga tegelemiseks.
2. Narva Linna Arenduse ja Ökonomika Ametil esitada punktis 1 nimetatud otsus Narva Linnavalitsuse istungile korralduse vastuvõtmiseks.
2. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Narva Linnavalikogu 17.03.2005. a määruse nr 14/52 “Linnavara kasutusse andmise kord” punktides 7.2 ja 7.2.3 sätestatu alusel võib linnavara mittetulundusühingutele määramata ajaks tasuta kasutusse anda linnavalitsuse korraldusega.
3. OTSUS
3.1. Anda MTÜ-le Flyboard Estonia, registrikood 80350046, avalikku enampakkumist korraldamata ajutisse tasuta kasutusse Kadastiku väike tiik (katastriünnus 51105:002:0051, üldkasutatav maa 100%) maa-ala (kinnistu) osa pindalaga 14 500 m² veespordi aladega, sealhulgas kaabli veelauaga tegelemiseks.
3.2 Narva Linna Arenduse ja Ökonomika Ametil sõlmida MTÜ-ga Flyboard Estonia punktis nimetatud maa-ala tasuta kasutusleping.
4. RAKENDUSSÄTTED
4.1. Korraldus jõustub seadusega sätestatud korras.
4.2. Narva Linna Arenduse ja Ökonomika Ametil teha korraldus teatavaks MTÜ-le Flyboard Estonia.
4.3. Korraldust võib vaidlustada, esitades kaebuse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale 30 päeva jooksul ärvates Narva Linnavalitsuse poole korralduse teatavakstegemist.
Eduard East
Linnapea
Ants Liimets
Linnasekretär
|
<urn:uuid:f6e3f3f7-8f5a-47ba-acbc-d78f2a501274>
|
CC-MAIN-2021-10
|
https://dokregister.narva.ee/index.php?page=docshow&docid=138090
|
2021-02-26T22:05:45+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-10/subset=warc/part-00017-dbb5a216-bcb2-4bff-b117-e812a7981d21.c000.gz.parquet
| 297,243,868
| 991
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999834
|
ekk_Latn
| 0.999834
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
2477
] | 1
|
[
0.287109375,
0.69140625,
0.01953125,
0.00182342529296875,
0.00011110305786132812,
0.00004863739013671875
] |
Nõusoleku andmine Narva linna omandis olevat Rahu 36A kinnistut koormava hoonestusõiguse hüpoteegiga koormamiseks
Võttes aluseks Asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 52, 303; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336; 2003, 13, 64; 17, 95; 78, 523; 2004, 20, 141; 37, 255) § 249 lõige 2, Narva Linnavalikogu 17.03.2005.a määrusega nr 13/52 “Narva linna munitsipaalomandis oleva hoonestamata maa hoonestusõiguse seadmise korra” (KO, 25.04.2005, 135, 1391) punkti 53, Narva linna ja OÜ V-Mets vahel 30.06.2003 sõlmitud hoonestusõiguse seadmise lepingu punkti 11.2. ja OÜ V-Mets ja AS Espak Narva vahel 03.03.2004 sõlmitud hoonestusõiguse müügilepingu punkti 3.1.
Narva Linnavalitsus annab korralduse:
1. Nõustuda Narva linna omandis olevat Rahu 36A kinnistut (kinnistusregistrios nr 391) koormavale hoonestusõigusele (hoonestusõiguse kinnistusregistrios nr 19110) Aktsiaseltsi HANSAPANK (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn) kasuks hüpoteegi seadmisesga 9 000 000 (üheksa miljonit) krooni ulatuses.
2. Volitada Narva linnapead Tarmo Tammistet, isikutood 36208175216, linna nimel alla kirjutama punktis 1 nimetatud nõusolekule.
3. Narva Linnavara- ja Majandusametil teha korraldus teatavaks Aktsiaseltsile ESPAK NARVA ja Aktsiaseltsile HANSAPANK.
4. Korraldus jõustub seadusega sätestatud korras.
5. Korraldust on võimalik vaidlustada Jõhvi Halduskohtus 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
Tarmo Tammiste
Linnapea
Ants Liimets
Linnasekretär
|
<urn:uuid:f3c97136-4d0e-4570-8295-9e61ea4c2093>
|
CC-MAIN-2021-10
|
https://dokregister.narva.ee/index.php?page=docshow&docid=2080
|
2021-02-26T21:47:05+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-10/subset=warc/part-00017-dbb5a216-bcb2-4bff-b117-e812a7981d21.c000.gz.parquet
| 305,107,729
| 681
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999837
|
ekk_Latn
| 0.999837
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
1503
] | 1
|
[
0.30859375,
0.60546875,
0.0791015625,
0.00677490234375,
0.00125885009765625,
0.00043487548828125
] |
Löika piltidega ruudud ja koosta nendest hambasõbralik ja hambavaenulik päev.
Kleepimisel kasuta alusena vastavaid nummerdatud ruutudega töölehti
Löika piltidega ruudud ja koosta nendest hambasõbralik ja hambavaenulik päev.
Kleepimisel kasuta alusena vastavaid nummerdatud ruutudega töölehti.
HAMBASÕBRALIK PÄEV
1 2 3
4 5 6
7 8 9
10 11 12
HAMBAVAENULIK PÄEV
1 2 3
4 5 6
7 8 9
10 11 12
|
<urn:uuid:86b33e50-86a8-48f8-8645-8c6359f2cabf>
|
CC-MAIN-2019-18
|
https://kiku.hambaarst.ee/file/tooleht-hambasobralik-ja-hambavaenulik-paev.pdf
|
2019-04-25T19:47:02Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-18/segments/1555578733077.68/warc/CC-MAIN-20190425193912-20190425215104-00049.warc.gz
| 472,832,658
| 182
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999957
|
ekk_Latn
| 0.99969
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown"
] | false
|
docling
|
[
146,
295,
343,
391
] | 0
|
[
0.56640625,
0.4140625,
0.01507568359375,
0.00390625,
0.001434326171875,
0.0009613037109375
] |
Material: Metall
Markimata piirialted
| Teostas | Annes Poolma |
|---------|-------------|
| Kontrollis | |
| Kinnitas | |
Nimetus: SE Part 2
Formaat: A3
Asutuse või organisatsiooni nimi: Leht 1
Tahis:
|
<urn:uuid:999f24f6-22ac-4f3f-b674-7975474cebe1>
|
CC-MAIN-2021-49
|
https://poolma.ee/joonestamine/imgs/SEy1/SE2.pdf
|
2021-11-28T14:05:21+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-49/subset=warc/part-00001-eb7089cf-762b-4a3e-8cab-20b677c0d246.c000.gz.parquet
| 523,036,082
| 75
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999849
|
ekk_Latn
| 0.999849
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
207
] | 0
|
[
0.7265625,
0.244140625,
0.00946044921875,
0.017822265625,
0.0001678466796875,
0.00002658367156982422
] |
TOIMIVUSDEKLARATSIOON Nr. 19/02/19
1. Tootetüüb kordumatu identifitseerimiskoode: **Sompa kaevanduse aherainest lubjakivitüitematerjal**: 0/16, 0/32, 0/63, 4/8, 4/16, 8/16, 4/32, 4/63, 16/32, 32/63
2. Kavandatud kasutusala: **kasutamiseks sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalina ehitustöödel ja teedeehituses**.
3. Tootja: BRD Mineral OÜ, reg. k. 11156774, Ereda 37, Kohila-Järve, Ida-Viru maakond
Tehas: **Sompa kaevandus**, Ereda 37, Kohila-Järve, Ida-Viru maakond
4. Toimivuse püsivuse hindamise ja kontrolli süsteem: **Süsteem 2**
5. Ühtlustatud standard: **EVS - EN 13242:2006+A1:2008**
Teavitatud asutus: **Insenerhüdroo Vahter & Hendrikson OÜ (NB 2325)**
6. Deklareeritud toimivus
| Põhi-omadus | Omadus | Toode / toimivus |
|----------------------|-------------------------|------------------|
| | | 0/16B | 0/32B | 0/63B | 0/32 | 4/32B | 4/63B | 4/8B | 4/16B | 8/16B | 16/32B | 32/63B | 4/32 | 4/63 | 16/32 | 32/63 |
| Terakuju, -suurus | Terasuurus | G₄,75 | | | | | | | | | | | | | | |
| ja tihedus | Tetrakoostis kategooria | | | | | | | | | | | | | | | |
| | Terakuju | NPD | | | | | | | | | | | | | | |
| | Terade näitvitehdus | | | | | | | | | | 2,36-2,5 Mg/m³ | | | | | |
| Puhtus | Peenosite sisaldus | f₁₂ | | | | | | | | | | | | | | |
| | Peenosite kvaliteet | | | | | | | | | | | | | | | |
| Purustatud pindade protsent | Purustatud pindadega terade sisaldus* | NPD | LA₄₀ | LA₃₅ | | | | | | | | | | | |
| | Purunemiskindlus | Los Angeles’e tegur (fr 10/14) | | | | | | | | | | | | | | |
| | Vastupidavus termoloogile | | | | | | | | | | | | | | | |
| | Mahutpüsivas | | | | | | | | | | | | | | | |
| | Koostis | Huumuse sisaldus | | | | | | | | | | | | | | |
| | | Keemiline koostis | | | | | | | | | | | | | | |
| | Kulumiskindlus | | | | | | | | | | | | | | | |
| | Ohtlikud ained | Aktiivsuskontsentratsiooni indeks | | | | | | | | | | | | | | |
| | | Veeinavus | | | | | | | | | | | | | | |
| | Külmakindlus | | | | | | | | | | | | | | | |
* Vastavalt standardi EVS-EN 13242:2006+A1:2008 jaotisele 4.5 lg 2 ilma katsetamata
Eespool kirjeldatud toote toimivus vastab deklareeritud toimivusele. Käesolev toimivusdeklaratsioon on välja antud kooskõlas määrusega (EL) nr. 305/2011 eespool nimetatud tootja omavastutusel.
Tootja poolit ja nimel allkirjastanud:
Alex Kluge, tegevdirektor
Ereda 37, Kohila-Järve
19.02.2019.a.
|
<urn:uuid:9a751e89-2538-4e0d-ae18-a682f49196b6>
|
CC-MAIN-2019-43
|
https://mineral.brd.ee/wp-content/uploads/2019/02/Toimivusdeklaratsioon.pdf
|
2019-10-21T22:26:37Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-43/segments/1570987795253.70/warc/CC-MAIN-20191021221245-20191022004745-00002.warc.gz
| 618,727,970
| 1,353
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999738
|
ekk_Latn
| 0.999738
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
4203
] | 0
|
[
0.92578125,
0.01361083984375,
0.01171875,
0.0419921875,
0.004058837890625,
0.0035858154296875
] |
Auto mootoriõli tuleks kilometražist olenemata kord aastas vahetada
Lauri Jürisoo
Ölivahetust vajavad ka sõidukid, millega tehakse pidevalt lühikesi otsi ja sõidetakse aastas vähe.
Lühisõitudel võib mootoriõli saastuda kütusega ja kondensatsiooniveega ning muutuda seetõttu ohtlikult vedelaks. See mõjutab aga oluliselt õli määrimisvõimet ja võib põhjustada kuluka mootoririkke.
Enamik inimesi lähtub elektroonilistest abimeestest ja on unarusse jätunud ölivarda järgi taseme mõõtmise. Fotol näitab eeskuju Margus Must Mustamäe Metro Auto esindusest.
„Kütuse ja kondensatsioonivee jäigid saavad aurustuda, kui õli on võimalik pikema aja jooksul saavutada ja säilitada normaalne töötemperatuur,” selgitab Addinol Lube Oili müügijuht Kaido Koop.
Kui aga läbitakse ainult lühikesi vahemaid, ei saavuta õli piisavat temperatuuri ning kütus ja kondensatsioonivesi jäavad silindriseintele pidama.
„Selle tagajärg on mootoriõli kulumis- ja korrosioonikaitsse halvenemine ja viskoossuse vähenevamine. Pealegi moonutab kütuse ja vee saaste vardaga kontrollitava õlitaseme näitu: tegelik õlikulu ja -tase pole enam näha,” räägib Koop.
Talvetingimustes toimub ka mootori käivitamisel ja sellele järgneval soojenemisel karteris kirjeldatud protsess. Nii võibki talvel täheledata, et pärast korduvaid lühisõite oleks nagu õli karterisse lisandunud, kuna nähtavat kulu ei ole. Tegelikult on kütus ja kondensatsioonivesi mootoriõli ohtlikult lahjendanud.
Kord kuus kapoti alla
Kui talvel kasutatakse autot peamiselt lühisõidudeks, hoidmata mootorit pikema aja jooksul ettenähtud töötemperatuuril ja lastes sel iga kolme- kuni neljakilomeetrise läbisõidu järel maha jahtuda, võib sellise „säästuefekti” tekkes kindel olla.
Kööbi sõnul on ohus ka tahmafiltriga diiselmootorid. Ummistumise vältimiseks toimub teatud ajavahemike tagant tahmafiltrite automaatne puhtakspõletamine. Seda protsessi juhib mootori juhtsüsteem, mis muudab sissepritselhetke ajastust ja tõstab seeläbi heitgaaside temperatuuri kuni 600 °C-ni. Kui aga põletamiseks vajalikku temperatuuri ei saavutata, tahmafiltri puhastamist ei toimu. Pealegi ei põle täiedavalt sissepritsitud kütus täielikult ära ja võib seetõttu sattuda mootorioliisse.
Igasuguste riskide vältimiseks tuleb just vähe sõitvatel sõidukitel kontrollida regulaarselt õlitaset ja korra aastas kindlasti mootoriõli vahetada. Riskiklassi kuuluvad eelkõige taksod ja autod, millega sõidetakse paar kilomeetrit poodi ja tagasi ega võeta pikema aja (näiteks kuu) jooksul ette vähemalt 50-kilomeetrist sõitu, võtab Kööp teema kokku.
Autoomanikke on erinevaid, kuid õlivahetuse puhul jälgitakse üldiselt pigem kilometraži kui ajalist perioodi, nendib Kostiveres asuva Arupo autoremonditöökoja juhataja Rain Aava. „Üldjuhul tullakse hooldusesse, kui autol läheb õlituluke armatuuril põlema. Sellist tava, et tulla aastas korra oma sõidukit kontrollima ja hooldama, kahjuks ei ole.”
Uuemate autode Longlife-õlivahetusvälbad on 30 000 km, mis on paljude autoomanike jaoks mitme aasta sõidud. Siis arvataksegi, et ei pea vahepeal õlivahetust või muud hooldust tegema. „Autotootjad (müüjad) aga ei räägi sellest, millistel tingimustel see 30 000 km peab olema sõidetud: puhtad ja siledad teed, kvaliteetne puhas kütus jne,” lisab Aava.
Eesti kliimat, teeolusid jm silmas pidades peaks korra aastas spetsialistil laskma läbisõidetud kilomeetrite hulgast hoolimata auto üle vaadata ja vahetama ka õli. Palju saab ka autoomanik ise ära teha. Paljud kontrollivad regulaarselt õlitaset ja ka vahetavad seda, eks oskamine on kõik tahtmise taga.
„Üldiselt peaks iga autoomanik ise paar korda kuus oma auto kapoti alla vaatama ja lihtsamaid muutusi nägema. See peaks muutuma harjumuseks,” kinnitab Aava.
Infonäidik pole möödik
Kahjuks ei käitu kõik inimesed oma sõidukitega nii eeskujulikult kui peaksid. See tekitab töökodadele tihti rohkem tööd ja inimestes pettumust sõiduki kvaliteedis, ütleb Metro Auto järeleeninduse juht Meelis Raudleht.
Autotootjad on üritanud inimeste jaoks elu lihtsamaks teha ja paigaldanud sõidukitele mitmesuguseid hooldusaega meeldetuletavaid lisasid. Neist osa kalkuleerib läbisõitu, kuid rohkem on hakanud levima seadmed, mis möödavad viimasesest hooldusest möödunud aega. Või kalkuleerivad juba vastavalt kasutusharjumustele muutuvat õli kvaliteeti.
Meeldetuletavatest abinõudest hoolimata juhtub töökotta aastas ikka mitmeid sõidukeid, mis saabuvad siis, kui mootoriõli tase on nii madal, et mootoris pole enam õli rõhku ja sellele viitav hoiatustuli on süttinud. Enamik inimesi lähtub elektroonilistest abimeestest ja on unarusse jätnud õlivardalt taseme mõõtmise.
„Oleme oma klientidele pidanud tihti selgitama, et tegu on siiski informatiivse näidiku, mitte möödikuga,” kommenteerib Raudleht. „Kindlasti tuleks meie kliimas vahetada sõidukitel mootoriõli vähemalt kord aastas ja lühikese sõitude puhul kasutada hooldusvälba arvestamisel tehase antud normaalingimuste asemel raskendatud tingimusi.”
KOMMENTAAR
Margo Keerme
autohuviline
Autodel, mida olen omanud või kasutanud, olen õlivahetusvälipadel lähtunud õli eeldatavast kasutuseast kilomeetrites (mineraalõlidel lühem, sünteetilistel pikem) või kord-aastas-soovitusest. Peale regulaarse õlivahetuse ja õlitaseme kontrollimise on oluline kasutatav õli ise.
Uute ja esinduses hooldatavate (sh õlivahetus) autode omanikud sellepärast väga muretsema ei pea. Enamasti kasutavad esindused õli, mille marki ja viskoossust soovitab autotootja, või samadele kvaliteedinõuetele vastavat teise tootja õli.
Kui tegu on vanema autoga või mootoriõlivaliku teeb omanik, on soovitatav uurida või paluda õlimüüjate abi, et välja selgitada, milline õli on konkreetse auto mootorile sobivaim.
Delfis: http://forte.delfi.ee/news/auto/abimees-kuidas-autol-mootorioli-taset-hinnata.d?id=67631778
|
<urn:uuid:aca523d1-c447-458f-b2ea-9c98804c46ba>
|
CC-MAIN-2024-22
|
https://addinol.ee/wp-content/uploads/2018/07/Auto_mootorioli_tuleks_kilometraazist_olenemata_kord_aastas_vahetada_17-01-14_Eesti_Paevaleht_EE.pdf
|
2024-05-30T22:02:48+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-22/subset=warc/part-00120-4dd72944-e9c0-41a1-9026-dfd2d0615bf2.c000.gz.parquet
| 65,345,213
| 2,250
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999971
|
ekk_Latn
| 0.999976
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
1447,
3720,
5795
] | 1
|
[
0.02587890625,
0.68359375,
0.28515625,
0.00653076171875,
0.00020885467529296875,
0.00005984306335449219
] |
Avaleht>Teie õigused>Kuriteoohvrid>Hüvitamine>Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis
Rootsi
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
(kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutav amet) Brottsoffermyndigheten
Storgatan 49
Umeå
Tel: (+46)90708200
Faks: (+46)90178353
firstname.lastname@example.org
E-post:
Postiaadress:
Box 470
SE-901 09
Umeå, Sweden
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Jah. Kui kuritegu pandi toime Rootsis, võib nõude saata otse kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutavale ametile. Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus:
– nõuet?
– tõendavaid dokumente?
Nõuet ja tõendavaid dokumente aktsepteeritakse rootsi ja inglise keeles.
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
Tõlkimise kulud kannab kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutav amet.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta? Ei.
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Nõude esitaja ei pea isiklikult kohal viibima. Nõuet menetletakse kirjalikult.
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Suulise tõlke võimalus on olemas, kui seda peaks menetluse käigus vaja minema.
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Teise riigi arstitõendeid ja tervisekaarte võidakse aktsepteerida. Kui on vaja lisahinnangut, palub kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutav amet tavaliselt meditsiiniekspertidel koostada olemasolevate meditsiiniliste tõendite põhjal arvamuse.
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Kui Te olete mõne teise ELi riigi kodanik, ei ole tavaliselt vaja teha Rootsis arstlikku läbivaatust. Kui aga selliseid lisauuringuid nõutakse, on võimalus lasta kulud hüvitada.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
Nõude menetlemisele kuluv aeg sõltub juhtumi laadist ja ametiasutuse töökoormusest. Keskmiselt kulub selleks umbes kolm kuud, kuid võib ka minna vähem või kauem. Juhtumeid menetletakse laekumise järjekorras ja tavaliselt ei tegeleta ühegi juhtumiga eelisjärjekorras.
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Otsus esitatakse rootsi keeles. Kui Te ei oska rootsi keelt, saate ka otsuse ingliskeelse kokkuvõtte.
Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutava ameti otsust ei ole võimalik vaidlustada, kuid amet võib taotluse korral muuta oma otsust ise, kui ilmnevad uued asjaolud või kui selleks on muu alus.
Nõude esitaja, kes ei ole otsusega rahul, peab saatma ametile kirjaliku taotluse otsus uuesti läbi vaadata. Taotluses tuleks nimetada, millist muudatust soovitakse ja selle põhjused. Koos taotlusega tuleks esitada lisamaterjalid.
Nõude esitajal on alati õigus lasta otsus läbi vaadata kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisega tegeleval kohtul ( ). Nämnden för brottsskadeersättning
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Esindaja kasutamise kulud hüvitatakse vaid juhul, kui selleks on erilised põhjused. Juristi abi ei ole kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitise saamiseks tavaliselt vajalik. Nõuet on võrdlemisi lihtne esitada. Lisaks on amet kohustatud esitama hüvitise taotlejatele teavet ja andma nõu ning hankima tõendid, mis on vajalikud, et teha juhtumi kohta otsus.
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
Kui Te soovite esitada nõude või kui Teil on küsimusi piiriülese juhtumi korral hüvitise saamise kohta, on kõige parem konsulteerida abi ja teabe saamiseks kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutava ametiga. Teavet leiab siit: . Võite ka ametile helistada telefonil +46 90 70 82 00. https://www.brottsoffermyndigheten.se/
Viimati uuendatud: 22/12/2020
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Veebisait: http://www.brottsoffermyndigheten.se/
ET
|
<urn:uuid:d05dd56c-265b-4aa3-bb19-0ee523574fd6>
|
CC-MAIN-2024-33
|
https://e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=493&idCountry=se&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2024-08-14T15:02:29+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-33/subset=warc/part-00208-4f628544-3cdf-4526-86aa-bdfa0b33cdc9.c000.gz.parquet
| 172,381,684
| 2,114
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999999
|
ekk_Latn
| 0.999999
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
5330
] | 2
|
[
0.0380859375,
0.326171875,
0.51171875,
0.10986328125,
0.0125732421875,
0.0019378662109375
] |
Christopher
pruun
Silmade värv
Christopher
Silmade värv pruun
Christopher
Juuste värv
EC-165719
must
Juuste värv must
http://www.estoniancasting.com/et/modell/ec-165719
Pikkus 195cm Pikkus 195cm
Kaal
81kg
Rõivasuurus 444 440 Rõivasuurus 444 440
Kinganumber 46 Kinganumber 46
Eripärad
tätoveeringud pikad juuksed tätoveeringud pikad juuksed
Kaal
81kg
Vanus 35 Vanus 35
Kategooria
Modell
Harrastusnäitleja
Statist
Emakeel inglise Emakeel inglise
Keeleoskus eesti muu Keeleoskus eesti muu
Erioskused ujumine ratsutamine joonistamine sport Erioskused ujumine ratsutamine joonistamine sport
Kategooria
Modell
Harrastusnäitleja
Statist
|
<urn:uuid:964ff28e-4c1a-4af2-b578-1ae1dfc652c4>
|
CC-MAIN-2019-47
|
http://www.estoniancasting.com/et/printpdf/modell/ec-165719
|
2019-11-15T17:36:16
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2019-47/subset=warc/part-00065-47abed28-4fa2-4f4a-b4d3-db11c85b2f3a.c000.gz.parquet
| 209,949,851
| 253
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998676
|
ekk_Latn
| 0.998676
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
660
] | 0
|
[
0.5859375,
0.390625,
0.0194091796875,
0.0037994384765625,
0.00052642822265625,
0.00008726119995117188
] |
Avaleht>Kohtumenetlused>Videokonverentsid>Käsiraamat
Käsiraamat
4.2. Tsiviil- ja kaubandusasjade puhul kohaldatav õigusraamistik
74. Tsiviil- ja kaubandusasjades videokonverentsi teel toimuva tõendite kogumise puhul kohaldatavaks õigusraamistikuks on määrus (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades. Määruse kohaselt võib piiriülesel tõendite kogumisel videokonverentsi kasutada kahel võimalikul juhul. Need hõlmavad tõendite kogumist taotluse saanud kohtu poolt vastavalt artiklitele 10–12 ja tõendite vahetut kogumist vastavalt artiklile 17.
75. Artiklite 10–12 kohaselt võivad menetlusosalised ja nende esindajad taotluse saanud kohtu poolt tõendite kogumise ajal juures viibida, kui see on taotluse esitanud kohtu liikmesriigi õigusega ette nähtud. Taotluse saanud kohus määrab menetlusosaliste ja nende esindajate osalemise tingimused vastavalt artiklile 10. Taotluse saanud kohus teatab neile menetluse toimumise aja ja koha. Artikli 11 kohaselt võib taotluse saanud kohus paluda menetlusosalistel ja nende esindajatel kohal viibida või tõendite kogumisel osaleda, kui selline võimalus on liikmesriigi seadustega ette nähtud. Ka taotluse esitanud kohtu esindajad võivad otsustada taotluse saanud kohtu poolt tõendite kogumise ajal juures viibida, kui taotluse esitanud kohtu liikmesriigi seadused seda lubavad. Kui tõendite kogumisel on nõutav taotluse esitanud kohtu esindajate osalemine, määrab taotluse saanud kohus osalemise tingimused vastavalt artiklile 10.
76. Hõlbustamaks menetlusosaliste või taotluse esitanud kohtu esindajate juuresviibimist või osalemist võib taotluse esitanud kohus paluda taotluse saanud kohtul kasutada tõendite kogumisel sidetehnoloogiat, näiteks videokonverentsi pidamist. Taotluse saanud kohus peab taotluse rahuldama, kui see ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega ning kui selle täitmist ei takista märkimisväärsed praktilised raskused. Taotluse rahuldamisest keeldumise korral peab taotluse saanud kohus taotluse esitanud kohut sellest teavitama. Kui puudub juurdepääs tehnilistele vahenditele, võivad kohtud need kättesaadavaks teha vastastikusel kokkuleppel.
77. Välja arvatud juhul, kui taotluse esitanud kohus taotleb erimenetluse läbiviimist, rahuldab taotluse saanud kohus taotluse vastavalt tema liikmesriigi seadustele. Taotluse saanud kohus on kohtulikul arutamisel eesistujaks ning istung peetakse tavaliselt taotluse saanud kohtu ametlikus keeles. Taotluse saanud kohus vastutab ka kohtuliku arutamise korraldamise ja tunnistajate väljakutsumise eest. Vajaduse korral rakendatakse sunnimeetmeid vastavalt taotluse saanud kohtu liikmesriigi õigusaktidele. Tunnistaja võib kasutada õigust tunnistuse andmisest keelduda vastavalt taotluse esitanud või taotluse saanud kohtu liikmesriigi õigusaktidele.
78. Artikli 17 kohaselt võib kohus esitada taotluse tõendite vahetuks kogumiseks teises liikmesriigis ning esitab selleks taotluse teise liikmesriigi keskasutusele või pädevale asutusele. Tõendite vahetu kogumine peab toimuma vabatahtlikkuse alusel ja ilma sunnimeetmete kasutamiseta. Taotlev kohus peab teavitama ülekuulatavaid, et vahetu tunnistuste andmine on vabatahtlik. Taotluse saamise järel teavitab taotluse saanud liikmesriigi keskasutus või pädev asutus taotluse esitanud kohut sellest, kas taotlus rahuldatakse, ning teatab tingimused, mille täitmist võidakse kõnealuse liikmesriigi õigusaktide kohaselt nõuda (näiteks võidakse määrata taotleva liikmesriigi kohus osalema tõendite kogumisel). Taotluse esitanud kohus täidab taotluse vastavalt oma liikmesriigi õigusaktidele, kuid järgida tuleb ka taotluse saanud liikmesriigi õigusaktides sätestatud tingimusi. Nagu artiklis 10, nii soodustatakse ka artiklis 17 videokonverentside kasutamist. Keskasutus või pädev asutus võib taotluse tagasi lükata, kui taotlus ei kuulu 2001. aasta tõendite kogumise määruse reguleerimisalasse, kui see ei sisalda kogu vajalikku teavet või kui tõendite vahetu kogumine on vastuolus tema liikmesriigi õiguspõhimõtetega.
Viimati uuendatud: 17/11/2021
Käesolevat lehekülge haldab Euroopa Komisjon. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta.
ET
|
<urn:uuid:6dd28319-af95-4559-aa9b-838c6e568466>
|
CC-MAIN-2023-40
|
https://e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=71&idSubpage=17&action=printContentPdf&initExpCourtRes=1
|
2023-09-25T11:17:06+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-40/subset=warc/part-00214-7aa0a1e5-33a6-434b-89a2-950f294b40c1.c000.gz.parquet
| 246,167,278
| 1,795
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000009
|
ekk_Latn
| 1.000009
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
4429
] | 1
|
[
0.09228515625,
0.57421875,
0.21484375,
0.099609375,
0.014404296875,
0.00445556640625
] |
Projekteerimisprotsess tervikuna
Targo Kalamees / Kalle Kalle Kuusk Kuusk
Ülesanne tänaseks ettekandeks
Kuidas plaaniti,
Kas plaan pidas,
Projekteerimise lähteülesanne
Mida ja millal midagi otsustati,
Kasulikud õppetunnid, Kasulikud õppetunnid,
Head lahendused kopeerimiseks,
Tegemised mida oleks hea vältida.
Ehitusprojekti maht
Projekteerija valik
Projektijuhi valik
2
Kuidas kõik algas
3. märts 2010. 10:16 "Tervislik ja energiasäästlik kodu"
Esimene ümarlaud 8. märtsil Swedbankas Swedbankas
Kogu projekti aktiivne kestus 8 kuud (aprill-november):
konkurss:
konkurss:
30.03
30.03– –10.05 10.05
pilootobjekt pilootobjekti valiku otsus
i
valiku ots
us projekteerimine,
projekteerimine, hanked, vajalikud load ja
hanked, vajalikud load ja kooskõlastused, lepingud
kooskõlastused, lepingud
14.05 14.05
17.05 17.05- -30.07 30.07
renoveerimine renoveerimine
1.08 1.08- -30.11 30.11
17.05.10
17.05.10
03.11.10
03.11.10 apr. 2011
apr. 2011
07.2011
07.2011- -03.2012
03.2012
06.2010
kuluandmete ja sisekliima seire 1.1.10-1.12.13
06.2010- -
Projekteerimise lähteülesanne
Kuidas plaaniti
Projektlahendus peab olema terviklikuna hõlpsasti kohandatav sarnaste hoonetüüpide renoveerimisel arvestades korterelamu
majandus majandusüksuse reaalset maksejõudu, ksuse reaalset maksejõudu,
majanduslikku olukorda
korteriomanike üldlevinumaid käitusmisharjumusi.
Ehitusprojekti võib avalikult eksponeerida ning lubada selle taaskasutamist korterelamute esindajate poolt renoveerimise eesmärgil
………..
………..
3
4
Projekteerimise lähteülesanne
Kuidas plaaniti
Kestvus pärast renoveerimist:
konstruktsioonid vähemalt 50 aastat.
tehnosüsteemid vähemalt 20 aastat. aastat.
Ehitise tuleohutuse klass: tulekindel (TP1) Ehitise tuleohutuse klass: tulekindel (TP1)
Energiatõhusus (vastavalt VV. määrusele nr. 258):
"B" 101 101…120 kWh/(m 2 ·a)
"C" 121 121…150 kWh/(m 2 ·a)
Lõplik otsus tehakse pilootprojekti juhtgrupi poolt
Sisekliima tase vastavalt klassile II (EVS (EVS-EN 15251) piirsuurustele (sh. õhuvooluhulgad ja soojuslik mugavus)
Projekteerimise lähteülesanne
Kuidas plaaniti
Kestvus pärast renoveerimist vähemalt 50 / 20 aastat.
Ehitise tuleohutuse klass: tulekindel (TP1)
Energiatõhusus: "B" 101 101…120 või "C" 121 121…150 kWh/(m 2 ·a)
Sisekliima tase vastavalt klassile II (EVS Sisekliima tase vastavalt klassile II (EVS-EN 15251)
Tehnosüsteemide müratase ei tohi ületada Sotsm. määruses nr. 42 toodud soovituslikke taotlustasemeid:
elu- ja magamisruumides: ja magamisruumides: L pA,eq,T ≤ 25 dB
elamu välisterritooriumil: L pA,eq,T p ä eval ≤ 50 dB, öösel ≤ 40 dB
Piirdetarindite heliisolatsiooni osas järgida standardi EVS 842 soovitusi tagades heliklassi D piirsuuruste täitmise:
eluruumide ja korterist väljaspool asuvate ruumide vahel: R' w ≥50 dB
eluruumide ja korterist väljaspool asuvate ruumide vahel: L' n,w ≤58 dB
järelkõlakestvus trepikodades T ≤1,3 s
5
6
Projekteerimise lähteülesanne
Kuidas plaaniti
Kestvus pärast renoveerimist vähemalt 50 / 20 aastat.
Ehitise tuleohutuse klass: tulekindel (TP1)
Energiatõhusus: "B" 101 101…120 või "C" 121 121…150 kWh/(m 2 ·a)
Sisekliima tase vastavalt klassile II (EVS Sisekliima tase vastavalt klassile II (EVS-EN 15251)
Tehnosüsteemide müratase; Piirdetarindite heliisolatsioon
Alternatiivide väljapakkumine ja hindamine:
kõik väljapakutavad alternatiivsed lahendused oleksid korterelamute renoveerimisel laialdaselt rakendatavad
ei tohi sisaldada lahendusi, mis on monopoolse hankija pakutavad või või raskesti kättesaadavad,
eelistama võimalike alternatiivide korral kodumaiste tootjate poolt pakutavaid ehitusmaterjale ja lahendusi.
Projekteerimise lähteülesanne
Kuidas plaaniti
Kestvus pärast renoveerimist vähemalt 50 / 20 aastat.
Ehitise tuleohutuse klass: tulekindel (TP1)
Energiatõhusus: "B" 101 101…120 või "C" 121 121…150 kWh/(m 2 ·a)
Sisekliima tase vastavalt klassile II (EVS Sisekliima tase vastavalt klassile II (EVS-EN 15251)
Tehnosüsteemide müratase; Piirdetarindite heliisolatsioon
Alternatiivide väljapakkumine ja hindamine
Nõuded ehitusprojektile:
Nõuded ehitusprojektile ehitusprojektile, MKMm nr nr. 67 67 ( (17.09.2010)
EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt
EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt
EVS 865-1:2006 Hoone Hoone ehitusprojekti ehitusprojekti kirjeldus kirjeldus: Eelprojekti Eelprojekti seletuskiri seletuskiri
EVS 865-2:2006 Hoone Hoone ehitusprojekti ehitusprojekti kirjeldus kirjeldus: Põhiprojekti ehituskirjeldus ehituskirjeldus
7
8
Projekteerimise lähteülesanne
Kuidas plaaniti
Kas plaan pidas
Projekteerimise lähteülesanne oli aluseks
projekteerija valikul
projekteerija t projekteerija töö hindamisel hindamisel
Kasulikud õppetunnid
Enne töö alustamist tuleb p alustamist tuleb püstitada:
eesmärgid ja
kriteeriumid tulemuste hindamiseks
Projekteerimise lähteülesanne
Kuidas plaaniti
Kas plaan pidas
Kasulikud õppetunnid
Head lahendused kopeerimiseks Head lahendused kopeerimiseks
Projekteerimise lähteülesanne oli aluseks Kliima- ja Energiaagentuuri ja Energiaagentuuri korterelamute renoveerimise projekteerimise toetuse hanke koostamisel.
Tegemised mida oleks hea vältida
Projekteerimise lähteülesande koostamata jätmine
Püstitatud eesmärkide ja hindamiskriteeriumite läbilugemata jätmine (projekteerija, projektijuht)
9
Eelprojekt:
saada kooskõlastusi,
menetleda ehitusloa taotlust,
väljastada ehitusluba ljastada ehitusluba
konsultatsioonitegevus, mille tulemusel on võimalik:
võrrelda erinevaid variante ja teha põhimõttelised ja teha põhimõttelised renoveerimise / rekonstrueerimise / ehitamise / lammutamise valikud ehituskonstruktsioonide, piirdetarindite ja tehnosüsteemide osas;
hinnata hoone energiakulu vastavust p vastavust püstitatud eesmärgile arvestades tehtud valikuid ja nõudeid tarinditele ja tehnosüsteemidele;
korterelamu seisukorra ja vastavalt taotletavale lõpptulemusele ja vastavalt taotletavale lõpptulemusele renoveerimise/rekonstrueerimise vajaduse väliselgitamine sh täiendav projektieelne uuring
Ehitusprojekti maht
Kuidas plaaniti
Eelprojekt:
antakse energiatõhusustaseme saavutamiseks vajalikud põhimõttelised variantlahendused ja finantsarvutused (sh. ehitus-, hooldus- ja kasutuskulud) v ja kasutuskulud) vähemalt:
kolme v kolme välisseina lisseina ja ja kahe katuslae lisasoojustamise põhimõttelist lisasoojustamise põhimõttelist lahendust (tasemel mis võimaldab teha energia- ja finantsarvutusi); ja finantsarvutusi);
kahe küttesüsteemi ja ja kahe ventilatsioonisüsteemi põhimõttelist põhimõttelist lahendust (tasemel mis võimaldab teha energia- ja finantsarvutusi) ja finantsarvutusi)
kontrollarvutused:
hoone energiatõhusus
tüüpruumide sisekliima saavutatavus saavutatavus
milliste tegurite (materjalid, tarindid, tehnosüsteemid jne.) optimeerimisega on seatud eesmärgid efektiivselt saavutatavad,
projekteerimise eesmärgid on saavutatud minimaalsete lisanduvate või optimaalsete ehituskuludega;
Ehitusprojekti maht
11
Eelprojekt:
saada kooskõlastusi, menetleda ehitusloa taotlust, väljastada ehitusluba
konsultatsioonitegevus: variantide võrdlus, energiatõhususe saavutamine
korterelamu seisukorra t korterelamu seisukorra täiendav projektieelne uuring
antakse energiatõhusustaseme saavutamise variantlahendused
kontrollarvutused
vajalikud inventariseerimismõõtmised
vajalike lammutustööde lahendused
ehitusprojekti kooskõlastamine
Ehitusprojekti maht
Kuidas plaaniti
Eelprojekt
Põhiprojekt (arhitektuuri ja konstruktsiooni osa tööprojekti tasemel):
korraldada ehitustööde hankemenetlust ja hinnata: ja hinnata:
ehitusmaksumust, ehitusmaksumust,
teostatavate tööde mahtude ja ehitustöödele
materjalidele esitatavaid kvaliteedinõudeid
täpsustatud lahendus keerulisemate ja põhimõttelisemate keerulisemate ja põhimõttelisemate lahendustele
Ehitusprojekti maht
13
Eelprojekt
Põhiprojekt (arhitektuuri ja konstruktsiooni osa tööprojekti tasemel):
EVS 811 ja EVS 865 töömahud + lisaks:
:
arhitektuuri osas arhitektuuri osas:
esitada kõik olulised sõlmed ja detailid mõõtkavas 1:10…1:25 (tööprojekt)
lisaks tüüptarinditele, lahendada erinevate tarindite ja avatäidete liitumised
temperatuurivälja arvutustega tõendatakse, et välispiiretes olevate külmasildade lisajuhtivus ei ületaks energiaarvutustes kasutatud külmasildade lisajuhtivust
antakse juhised hoonepiirete õhupidavuse saavutamiseks
lahendada tuleb üldruumide (trepikoda, tuulekoda) siseviimistlus;
konstruktsiooni osas:
:
lammutamise/ehitamise/tugevdamise lahendused lahendused t tööprojekti tasemel tasemel rõdud,
:
varikatuste varikatuste
d d
välisvoodri konstruktsioon konstruktsioon
Ehitusprojekti maht
Kuidas plaaniti
Eelprojekt
Põhiprojekt (arhitektuuri ja konstruktsiooni osa tööprojekti tasemel):
korraldada ja hinnata
täpsustatud lahendused psustatud lahendused:
EVS 811 ja EVS 865 töömahud + lisaks
arhitektuuri osa
konstruktsiooni osa
tehnosüsteemide osa:
tehniliste ruumide plaanid, lõiked
hoonesiseste tehnosüsteemide koondplaanide
olulised kohtlõiked
Ehitusprojekti maht:
15
Ehitusprojekti maht
Kuidas plaaniti
Kas plaan pidas
Olemasoleva seisukorra tehnilise uuring jäi projekteerija poolt sisuliselt tegemata
Variantide võrdlus, hindamine Variantide võrdlus, hindamine j jäi sisuliselt tegemata:
uudis, öelge mulle ette, mida ma pean projekteerima, siis teen seda
projektijuht: teeme ära, küll siis pärast on näha, kuidas välja tuleb
võrdlema hakati komponente, kontrollimata, kas tervik tekib
puudulik tervikpildi omamine
Projekteerija sõnul tegi ta energiatõhususarvutusi (vastavalt VV. määrusele nr. 258) nii põhjalikult esimest korda
Ehitusprojekti maht
Kuidas plaaniti
Kas plaan pidas
Variantide väljapakkumine, võrdlus, hindamine
Ekspertiis ehitusprojektile (2tk. 19 lk + 10 lk.)
Koostatud projektiosa detailsus ei vasta kehtestatud nõuetele.
Esitatud seletuskiri pole kohane põhiprojektile ja vajab täiendamist
Joonised on vaja täiendada ja korrigeerida.
Joonised ja seletuskiri on vaja viia omavahel kooskõlla.
Projekteeritud kujul ei tohi ventilatsioonisüsteemi välja ehitada ning selle lahendust tuleb kindlasti muuta.
Energiatõhususe arvutuses on tehtud vigu, mis vähendavad hoone arvutuslikku energiatõhususarvu.
Projekti elektripaigaldise osa puudub vaatamata sellele, et oli lähteülesandega nõutud ja on renoveerimise teostamiseks vajalik.
18
Kas plaan pidas
Kasulikud õppetunnid
Näidisprojekt ja soovitused ei pruugi anda tegelikku pilti pädevusest
Tüü üüpse ja pse ja "lihtsa" korterelamu renoveerimiseks piisav: korterelamu renoveerimiseks piisav:
arhitektuuri osa, konstruktsiooni osa: tööprojekt
tehnosüsteemide osa: põhiprojekt
asendiplaani osa: eelprojekt
Projekteerija poolne hoone seisukorra täiendav projektieelne uuring on vajalik:
fassaadi olukorra väljaselgitamine jäeti põhjendamatult ehitus+projekteerimise hankest v hankest välja: ehitusaegse ülevaatuse ajal ehitustööd seisid ~2 nädalat (ehitaja üldkulu 4520€)
Ehitusprojekti maht
Kuidas plaaniti
Kas plaan pidas
Kasulikud õppetunnid
Head lahendused kopeerimiseks Head lahendused kopeerimiseks
… …
Ehitusprojekti maht
19
Kas plaan pidas
Kasulikud õppetunnid
Head lahendused kopeerimiseks Head lahendused kopeerimiseks
Tegemised mida oleks hea vältida
Uuringute väljajätmine projekteerimis- ja/või ehitushankest ja/või ehitushankest
Üleolev suhtumine ekspertiisi märkustesse
Pinnapealse ehitusprojekti tegemine ja
ehitamine stiilis ehitamine stiilis
" "
ehitamine ei ole raketiteadus, nii on ennegi ehitatud ehitamine ei ole raketiteadus, nii on ennegi ehitatud"
Projekteerija valik
Kuidas plaaniti:
Pilootprojekti nõuded projekteerijale:
peab olema kogemus korterelamute korterelamute renoveerimise projekteerimisel projekteerimisel
peab suutma kõiki valdkondi projekteerida projekteerida
meeskonnas peab olema diplomeeritud meeskonnas peab olema diplomeeritud energiaaudiitori kutsele vastav spetsialist
võib pilootprojektiks valitud korterelamu projekteerimiseelsele pilootprojektiks valitud korterelamu projekteerimiseelsele ülevaatusele kaasata partnerid
22
Ehitusprojekti maht"
Projekteerija valik
Kuidas plaaniti:
Pilootprojekti nõuded projekteerijale: kogemus, valdkonnad, energiaaudiitor
Pakkumiskutse (mai 2010)
| | €€ | €€//mm22 |
|---|---|---|
| EstKONSULT OÜ | 29 144 | 10,8 |
| EA Reng AS | 15 109; 21 628 | 5,6; 8,0 |
| Nord Projekt AS | 39 911 | 14,8 |
| KKüütttteessüüsstteeeemm OOÜÜ | 1122 006677 | 44,,55 |
| EEeessttii PPrroojjeekktt OOÜÜ | 1111 550044 | 44,,33 |
| AABB KKoorrrruuss OOÜÜ ((iillmmaa KKVV oossaattaa)) | 33 229988 | |
Projekteerija valik:
Kuidas plaaniti:
Planeeritud ajagraafik (juuni 2010)
11.06.2010
Projekteerimislepingu sõlmimine
5.07.2010
Erinevate lahenduste analüüsi esitamine
02.08.2010 02.08.2010
Eelprojekti esitamine. Ehitusloa taotlemine Eelprojekti esitamine. Ehitusloa taotlemine
03.09.2010
Lõpliku põhiprojekti esitamine.
06.09.2010
Ehitushanke korraldamine
Ajagraafiku muudatus august 2010
18.08.2010
Eelprojekti esitamine. Ehitusloa taotlemine.
30.09.2010
Lõpliku põhiprojekti esitamine.
23
Kas plaan pidas
Energiaaudiitori poolt kinnitatud eelprojekt esitati 03.11.2010 (02.08.2010)
Lõplikku kinnitatud põhiprojekti projekteerija ei esitanudki.
Projekteerija valikul eeldati, et l Projekteerija valikul eeldati, et lähteülesanne on läbi loetud ja sisust aru saadud, mis lubas otsust teha lähtuvalt teenuste maksumusest, mitte niivõrd pakkujate eelnevatest kogemustest.
Projekteerija alahindas tugevalt eesootava töö mahtu, mille mahtu, mille tulemusena ei täidetud tellija ootusi töö kvaliteedi ja t kvaliteedi ja tähtaegade osas.
Uus projekteerija:
tehnosüsteemide osa: projekteerimise + ehituse hange
arhitektuuri + konstruktsiooni osa: tellija sõlmis uue kokkuleppe
Projekteerija valik
Kuidas plaaniti
Kas plaan pidas
Kasulikud õppetunnid
Professionaalne projekteerimise projektijuht on vajalik
Ehitusprojektile tuleb tellida ekspertiis Ehitusprojektile tuleb tellida ekspertiis
Projekteerijat ei tohi valida hinna alusel vaid professionaalsuse alusel
Projekteerimisel tuleb arvestada aega ka mõtlemiseks
26
Projekteerija valik
Kas plaan pidas
Kasulikud õppetunnid
Head lahendused kopeerimiseks Head lahendused kopeerimiseks
… ä ärge tehke meie vigu projekteerija valikul
kui teenuse kvaliteet ei vasta ootustele, tuleb valida uus projekteerija
Tegemised mida oleks hea vältida
Tellija moodustasid projekti juhtgrupp, korterelamu haldaja ja korteriühisus. Lisaks kaasati projekti eksperte väljastpoolt: Otsese vastutaja puudumine ja mitme osapoolega juhtimisskeem oli projekteerijale segadusttekitav.
Projekteerimise, ehitusjuhtimise projektijuht
Kuidas plaaniti:
Pakkumiskutse
Projekteerija valik
27
Projekteerimise, ehitusjuhtimise projektijuht
Kuidas plaaniti:
Kas plaan pidas
Projektijuhi valikul eeldati, et lähteülesanne on läbi loetud ja sisust aru saadud, mis lubas otsust teha lähtuvalt teenuste maksumusest, mitte niivõrd pakkujate eelnevatest kogemustest mitte niivõrd pakkujate eelnevatest kogemustest
Projektijuht töötas lähteülesande läbi (27.07.2010)
Projektijuht alahindas tugevalt eesootava töö mahtu, mille mahtu, mille tulemusena ei täidetud tellija ootusi töö kvaliteedi ja t kvaliteedi ja tähtaegade osas.
Oktoober 2010 lõpetati koostöö Balti Soojus Inspektor O Balti Soojus Inspektor OÜ-ga ja esitati uued hinnaküsimised projektijuhtimise ja omanikujärelevalve teenuse osutaja leidmiseks.
Märts 2011 sõlmiti projektijuhtimise ja omanikujärelevalve teenuse osutamise leping Telora-E AS AS-iga.
Projekteerimise, ehitusjuhtimise projektijuht
Kuidas plaaniti
Kas plaan pidas
Kasulikud õppetunnid
Professionaalne projekteerimise projektijuht –omanikujärelevalve on vajalik (eriti korterelamu puhul, kus elanike n vajalik (eriti korterelamu puhul, kus elanike näol ei ole tegemist professionaalse tellijaga)
Head lahendused kopeerimiseks
kui teenuse kvaliteet ei vasta ootustele, tuleb valida uus partner
29
Kokkuvõte
Projekti ajagraafikut ja finantsvahendeid planeerides ei osatud ette näha, et taolise näidisprojekti tegemise aja- ja rahakulu ja rahakulu on kordades suurem kui seni tehtud renoveerimisprojektide puhul.
Aja ja raha planeerimisel arvestati: Aja ja raha planeerimisel arvestati:
rohkem ehitamisega (n (nähtav tegevus),
vähem projekteerimisega (n (nähtamatu tegevus)
Uurimis- ja arendust ja arendustööd tuleb jätkata
"Anyone who has never made a mistake has never tried anything new"
|
<urn:uuid:47c98ad4-6026-489b-bbc6-abd6089fa769>
|
CC-MAIN-2023-50
|
https://www.ekvy.ee/attachments/article/17/S%C3%B5pruse%20pst%20244%20projekteerimise%20lugu%20Targo%20Kalamees%2027%2003%202012.pdf
|
2023-12-08T07:06:51+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-50/subset=warc/part-00074-e565b809-b335-4c1d-90fd-54a9a2b7113d.c000.gz.parquet
| 816,898,904
| 7,327
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999804
|
ekk_Latn
| 0.99994
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
384,
1565,
2956,
4536,
5351,
7008,
7873,
9096,
10408,
11174,
12157,
13156,
14216,
14805,
16050,
16551
] | 0
|
[
0.70703125,
0.236328125,
0.040771484375,
0.013427734375,
0.00165557861328125,
0.000865936279296875
] |
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2022
aruandeaasta lõpp: 31.12.2022
ärinimi: osaühing FRISÖÖR
registrikood: 10012530
tänava/talu nimi,
maja ja korteri number:
Nurme tn 25a
linn: Tartu linn, Tartu linn
vald: Tartu linn
maakond: Tartu maakond
postisihtnumber: 51013
telefon: +372 5284107
e-posti aadress: email@example.com
Sisukord
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
| | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Varad | | |
| Käibevarad | 6 391 | 52 |
| Põhivarad | 397 | 6 275 |
| Kokku varad | 6 788 | 6 327 |
| Kohustised ja omakapital | | |
| Kohustised | | |
| Lühiajalised kohustised | 179 | 269 |
| Kokku kohustised | 179 | 269 |
| Omakapital | | |
| Kokku omakapital | 6 609 | 6 058 |
| Sh osakapital nimiväärtuses | 3 196 | 3 196 |
Kasumiaruanne
(eurodes)
| | 2022 | 2021 | 2021 |
|---|---|---|---|
| Müügitulu | 2 305 | | |
| Kaubad, toore, materjal ja teenused | -1 705 | | |
| Mitmesugused tegevuskulud | -1 | | |
| Põhivarade kulum ja väärtuse langus | 0 | | |
| Muud ärikulud | -47 | | |
| Ärikasum (kahjum) | 552 | | |
| Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist | 552 | | |
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Käesolev aruanne on Eesti finantsaruandluse standardist lähtuv mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruanne, mille eesmärk on anda aruande kasutajale raamatupidamise seaduses nõutud informatsiooni aruandekohustuslase finantsseisundi ja -tulemuse kohta.
Ettevõte on jätkuvalt tegutsev: Jah
Aruande digitaalallkirjad
Aruande lõpetamise kuupäev on: 12.06.2022
osaühing FRISÖÖR (registrikood: 10012530) 01.01.2022 - 31.12.2022 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud:
| Allkirjastaja nimi | Allkirjastaja roll | Allkirja andmise aeg |
|---|---|---|
| AILA PARDANEN | Juhatuse liige | 26.06.2023 |
Aruande osanike koosoleku kinnitamise staatus
Osanike koosoleku poolt kinnitatud
Kasumi jaotamise ettepanek
(eurodes)
| | 31.12.2022 |
|---|---|
| Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) | 1 434 |
| Aruandeaasta kasum (kahjum) | 552 |
Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes
| Tegevusala | EMTAK kood | Müügitulu (EUR) | Müügitulu % |
|---|---|---|---|
| Juuksuri- ja muu iluteenindus | 96021 | 2305 | 100.00% |
Osanikud
Sidevahendid
|
<urn:uuid:48b1a832-f769-438e-848c-197775b72e5a>
|
CC-MAIN-2024-30
|
https://ariregister.rik.ee/est/company/10012530/file/9010182436
|
2024-07-13T01:17:45+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-30/subset=warc/part-00035-65338ae2-db7f-48fa-a620-71777c40d854.c000.gz.parquet
| 93,464,327
| 1,058
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999904
|
ekk_Latn
| 0.999986
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
344,
354,
789,
1151,
1516,
1936,
2099,
2299
] | 0
|
[
0.7265625,
0.2392578125,
0.0067138671875,
0.0272216796875,
0.00136566162109375,
0.00010442733764648438
] |
Kumer pop-up stend M (pop-up 4x3)
»
MÕÕDUD
» 1:1
»» Üldmõõt: 4050 x 2240 mm
» » CMYK
» » Paanide mõõt (6 tk): 675 x 2240 mm
NÕUDED FAILILE
NB!
Paani mõõdule lisandub igast küljest lõikevaru 5mm (vt joonist).
Palun lisage lõikemärgid paanide nurkadesse.
» » lõikemärgid paani nurkades
» » lõikevaru 5mm (bleed)
» » PDF või TIFF (lubatud LZW compression)
» » fondid kurvitud (convert to curves, outlines)
» » min 100 dpi
FAILIDE TRANSPORT
»» e-post (max 7 MB) firstname.lastname@example.org
» »FTP
ftp.suunainfo.ee username: job / password: transport
folder: incoming/SinuNimegaFolder paan 1
pärast faili kohalejõudmist palun andke sellest teada e-postiga
email@example.com
» » WeTransfer (comdecor.wetransfer.com)
Tel +372 683 0784, GSM +372 568 48 198, firstname.lastname@example.org
|
<urn:uuid:774db8e5-0135-43e1-bfe0-fb323d7a49f3>
|
CC-MAIN-2021-39
|
https://esitlustarvikud.ee/en/advertisement-walls/pop-up-vagg-magnet-m-manual.pdf
|
2021-09-20T14:31:26+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-39/subset=warc/part-00013-f465d820-0362-4c4c-a396-c69f5fd24cc4.c000.gz.parquet
| 287,565,816
| 334
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.997256
|
ekk_Latn
| 0.997256
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
794
] | 1
|
[
0.46875,
0.515625,
0.01220703125,
0.0026397705078125,
0.00022220611572265625,
0.00010013580322265625
] |
12. mail külastab Saue linna Prantsuse Vabariigi suursaadik Eestis Madame CHANTAL de BAURMONT
Vt. lk. 7
KODULINNAPÄEV SAUE SÕLG 27. MAIL JAANITULE PLATSIL
Loe lk. 20
INFOLEHT NR. 10 (231) 13. mai 2006 Tasuta
SAUE –
KODUNE LINN
Päevades on juba suvist soojust !
SAUELASED !
KULU PÕLETAMINE ON RANGELT KEELATUD
Seoses erakordselt suure tuleohu ja viimasel ajal juhtunud õnnetustega pöördub Harju Maavanem kõigi harjumaalaste ja kohalike omavalitsuste poole palvega pidada rangelt kinni kulupõletamise keelust ning tuleohutusnõuetest.
Hoolimata 21. aprillil kehtima hakanud kulupõletamise keelust on päästjad selle kehtestamisest alates kontrolli alt väljunud kulu- ja metsapõlenguid kustutanud sadu kordi. Hävinud on elumajad, on inimohvreid.
Kahjuks on enim keelust üleastunuid olnud just Harju maakonnas.
Kuigi mitmete omavalitsuste territooriumil on kulu ja prahi põletamine heakorraeeskirjadega keelatud, on olukord maavanema sõnul äärmiselt murettekitav.
Ainuüksi 1.-3. maini said päästjad Harjumaalt kokku 167 väljakutset, neist lõviosa (85) 1. mail.
Suurimad põlengud toimusid Kuusalu vallas, Keila-Joal, Kostiveres, Valklas, Laagris, Sauel, Rebala külas ja Maardu äärelinnas.
KAITSEME OMA KODUST SAUET SAATUSLIKE ÕNNETUSTE EEST!
Linnavalitsuse tööd ja tegemised
20. aprillil andis Saue linnapea Ero Liivik volikogus aru Linnavalitsuse selle aasta esimese kolme kuu tööst
2006.a. kolme esimese kuuga sai Linnavalitsus 323 kirja, neile on vastatud. Kirjadest suure osa (1/3) moodustasid sotsiaaltoetustega seotud avaldused, palju küsimusi olid seotud planeeringute ja ehitamisega. Valmistati ette ja korraldati 6 linnavalitsuse istungit, toimus 3 volikogu istungit.
Linnavalitsus võttis vastu 4 määrust ja 113 korraldust, need on registreeritud, paljundatud, väljastatud asjaosalistele ning avalikustatud veebilehel.
Maamaksust vabastati ja määrati maamaksusoodustus 51 Saue linna maaomanikule, vastuvõetud eelarve alusel kinnitati Saue linnas makstavate toetuste suurused (sünnitoetus 6000.-, hooldajatoetused 300.- ja 500.- jne). Kuulutati välja korraldatud jäätmeveo konkurss.
Linnavalitsus sõlmis 31 lepingut (riigieelarvest Sarapiku terviseraja toetamine 200 000.-krooniga, Tule tänava osalise rekonstrueerimise projekteerimine, detailplaneeringute finantseerimise üleandmine jm lepingud)
Kohaliku omavalitsuse registri aprilli seisuga elas Saue linnas 5 645 inimest, I kv jooksul lahkus 77 ja linna elama asus 127 inimest, Saue siseselt vahetas elukohta 44 inimest.
Sünde registreeritud 12, surmasid registreeritud 7. Surma- ja sündi saab registreerida ka Tallinnas, seega tegelikult I kv surnud 14 inimest ja sündinud 15 Saue kodanikku.
Kohalike sotsiaaltoetustena maksti
* Ühekordset toetust isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks 90 korral, kokku 74 995 krooni
* Toidu- ja huvitegevuse toetust 47 korral, kokku 12 584 krooni
* Sünnitoetust 14 korral, kokku 84 000 krooni.
* Eelkooliealise koduse lapse toetust 1 korral 157-le perele, kokku 143 260 krooni
* Hooldajatoetust jaanuaris 60-le hooldajale kokku 16 477 krooni, veebruaris 59-le kokku 16 400 krooni, märtsis 57-le hooldajale 19 900
krooni. Alates 1.03.2006 tõusis hooldajatoetus raske puudega isiku hooldajale 300 kroonini (enne 240) ja sügavapuudega isiku hooldajale 500 kroonini (enne 400).
* Toimetulekutoetust 14 korral 9-le taotlejale kokku 12 576 krooni
Sotsiaalhoolekande ööpäevaringse järelvalvega asutustes on Saue linna ülalpidamisel 5 eakat inimest ja 2 töövõimetuspensionäri, päevase järelvalvega Noorte Õppekeskuses kaks inimest, lastekodus 1 alaealine.
Koduteenust osutab sotsiaaltöötaja 9-le üksikule eakale ja puudega inimesele sõlmitud lepingute alusel. Ajavahemikus tehti Saue linnas 78 tundi hädaabitöid (lume rookimine, kõnnitee liivatamine, katuselt lume alla lükkamine)
Bussiliinil 190 väljastati 585 tasuta sõidu kaarti õpilastele, 1000 kaarti pensionäridele, 144 soodussõidukaarti (25 paljulapselise pere vanemat, 75 üliõpilast ja 44 õpilast).
Tasuta sõiduks elektriraudteel väljastati 75 sõidukaarti.
Maakorralduse alal jätkati tööd maareformi lõpetamiseks, munitsipaalomandisse vormistati ja kinnistuametis registreeriti 25 linnale kuuluvat kinnisaja, millest 9 on korteriomandid. Vormistamisel on taotlused 3 munitsipaalmaa osas. Korrigeeriti ja viimistleti maamaksuregistrit (omanike vahetus, elukohad, soodustused jne.) ning esitati Maksu– ja Tolliametile andmed 1 427 maaüksuse ja 1 670 maksniku kohta. Maamaksuregistrisse tehti jooksvad parandused 44 objekti kohta. Analoogilised parandused viidi sisse ka Maakorraldusprogrammi ja jäätmevaldajate registrisse. Registreeriti ja maakorralduskaardile kanti 6 munitsipaalobjekti. Maakorralduse ja jäätmevaldajate registrisse on nüüd kantud kõik 1 560 korteriomandit (1 120 korterit ja 440 garaaziboksi). Väljastati 8 raieluba, pikendati 3 ja lõpetati 3.
Keskkonnakaitse ja jäätmete alal peeti läbirääkimisi MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni, MTÜ EESRinglus, MTÜ Eesti Elektroonikaromu, MTÜ Eesti Rehviliiduga. Valmis Saue linna jäätmekava, viidi sisse olmejäätmete vedamise teenustasu hinnamuudatused ja kuulutati välja uus konkurss.
Kooskõlastati 1 jäätmeluba OÜ Remoreksi tegevuseks (autolammutuse teenus).
Jätkub töö Saue heakorra alal – maikuu on heakorrakuu, teede parandamise ja koristustööde kuu, oodatakse 2006.a. lilleistutustööde hinnapakkumisi.
Bussiliini 190 teenindava AS Harjumaa Liinid tähelepanu juhtiti puudustele. Valmistatakese ette konkurssi uue vedaja leidmiseks, kuna Harjumaa Liinidega lõpeb ajutine veoleping juulis 2006. Transpordikorraldusalane koostöö käib Harju Ühistranspordi Keskusega ja Maavalitsusega.
Linnaplaneerimise alal tegeleti eramute, tootmis-, ärija ühiskondlike hoonete ning korterelamute ehituslikrekonstrueerimisküsimustega. Kanama liiklussõlme rekonstrueerimine peab kinni Tule tn 51 Olerex´i tanklahoone ja Tule tn 49 kiirtoitlustuse ettevõtte Ellebelle OÜ hoonete laiendamise ja rekonstrueerimise projekteerimist. Maanteeametil on õigus otsustada, milliseid ettevõtteid võib teekaitsevööndisse ehitada.
Sarapiku tervisespordikeskuse lahendus on konkreetsemaks muutunud. Projekteerimistingimused on kinnitatud jaanuaris, tööd on ettevalmistavas faasis, esitatud projekti raames on riigilt sihtotstarbeliselt saadud 200 000 krooni.
Ehituslubasid väljastati 15, kasutuslubasid 7. Suuremad uusehitised on Zoovetvaru büroolaohoone ja Fors MW tootmis- laohoone. Kirjalike nõusolekuid väikeehitise püstitamiseks väljastati 1, kaevetöödelubasid side ja elektrikaablite paigaldamiseks 3. Sõlmitud on leping ja alustatud Koondise tänava rekonstrueerimisprojekti koostamisega (OÜ Urm Inseneribüroo).
Teede ja tehnovõrkude osas vaadati läbi esitatud projekteerimise ja ehituse tingimused ning lisatingimused.
Haridusvaldkonnas koostati ja võeri vastu õpilasvahetuse stipendiumi ning üliõpilaste välisõppe stipendiumi jagamise määrus, nimetati ametisse vastav komisjon. Koostati ja võeti vastu õpilaste toitlustamise uus kord Saue Gümnaasiumi sööklas. Saue Gümnaasium sai arengukava ja uue põhimääruse, lasteaed arengukava, Noortekeskus ja Päevakeskuse põhimääruse. Kinnitati allasutuste (ka haridusasutuste) koosseisud ja hoolekogud.
Koostööplaanid Saue sõpruslinnade ja valdadega on järgmised:
* Läti (Vangazi) – koostati 2006.a. tegevuskava, mis hõlmab koostööd nii linnavalitsuste kui ka allasutuste vahel v
* Ukraina (Kozelets) – koostati tegevusplaan. Europrojektid töös, 27. mail osalevad Kozeletsi rahvatantsijad „Saue Sõlel", meie rahvatantsijad on kutsutud esinema Kozeletsi Janka Kupala pidustustele
* Taani (Ledoje Smorum) – koostati 2006.aasta ametlike delegatsioonide vahetuse ajakava. 4.- 7.mai külastas Sauet Ledoje Smorumi delegatsioon, 7.- 10.septembrini oodatakse Saue delegatsiooni vastukülaskäigule
* Island (Húsavik) – on teatanud, et kuna neil on sellel aastal kohaliku omavalitsuse valimised, siis konkreetsed kontaktid jäävad 2007.aastasse.
* Soome (Lapi vald) – on edasistest kontaktidest huvitatud, konkreetseid plaane selleks aastaks kokku lepitud ei ole.
* Esile tuleb tõsta koostööprojekti käivitumist Prantsusmaa Quincy-sous-Senart linnaga – suhete edasiarendamine Twinning- projekti raames. Nende delegatsioon viibis Sauel 16.- 19. veebruaril, 12. mail külastab Sauet Prantsuse suursaadik Eestis. (loe ka lk. 7)
* Rootsi (Sollentuna)– hetkel tagasiside puudub.
Eriti olulise probleemina on päevakorda kerkinud Alliku külas asuva AS Steriga seotud küsimused.
Nendega tegeleb Linnavalitsus pidevalt - pressiteated, suhtlemine Keskkonna- ja teiste ministeeriumitega, asjakohaste organisatsioonidega jms. - Info jõuab linnakodanikeni Saue Sõna vahendusel.
Linnavalitsus teeb koostööd organisatsioonidega, kus Saue linn on esindatud liikmelisuse kaudu: Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL), Eesti Linnade Liit, Harjumaa Ühistranspordi Keskus, Harjumaa Ettevõtlus ja Arenduskeskus. Samuti toetas Saue linn Tallinna pürgimust üle-euroopaliseks kultuurilinnaks (sõlmitud on ka vastav koostöölepe). Tallinnaga teeme järgmistel aastatel kultuurialast koostööd.
Volikogu ja Linnavalitsuse dokumente refereeris Peeter Eelsaare
Sauelased saavad Peaministri tänukirjad ka 2006. aastal
Juba traditsiooniliseks saanud kohalikud, maakondlikud ja üleriigilised kodukaunistamisalased üritused toimuvad ka käesoleval aastal. Igal aastal oleme esitanud Saue linnast Kodukaunistamise Harjumaa Kogu maakondlikule konkursile esildisid nelja mastivimpliga autasustamiseks ja ühe kaunima kodu konkursile „Kaunis Eesti Kodu". Laureaadid valitakse linnasisese konkursi võitjate hulgast. Mastivimpliga koos antakse autasustatutele ka peaministri poolt allkirjastatud tänukiri ja Saue linnavalitsuse meened.
oma kodu ümbruse eest hoolitsenud. Mõnelgi puhul on ära tehtud suur ja palju vahendeid nõudnud töö, kuid õiget kodutunnet pole saavutatud. Teisal on lihtsate v a h e n d i t e g a loodud niisugune keskkond, kus lihtsalt tunned ennast hästi.
Käesoleva aasta peaministri tänu-
kirja saajad on:
Helju Kaiste
Vaade Zoovade koduaiast
INGER URVA Keskkonna ja halduse peaspetsialist
Keda siis esitatakse peaministri tänukirja taotlusnimekirja?
Hindamisel kasutatakse nii objektiivseid kui ka subjektiivseid näitajaid.
Mastivimplite ja peaministri poolt allkirjastatud tänukirjade saajate ringi oleme reeglina arvanud eakaid, vähemalt mitte oma „esimeses nooruses" olevaid, tublisid inimlikke väärtusi omavaid Saue inimesi, kelle koduaia võlu peitub lihtsuses. Mõnelgi puhul saavad oluliseks niisugused raskesti hinnatavad näitajad, nagu kodutunde, inimliku suhtumise, loomuliku keskkonna ning kogu selle lihtsuse tervikliku lahenduse olemasolu.
Aino ja Alfred-Adolf Tammert Margit Mihkelson
Aime ja Tiit Tammar
Kuna selleaastane lumetu talv tegi paljudele taimedele liiga, loobus eelmise aasta linnasisese konkursi võitnud perekond Veinberg kandideerimisest ning maakondlikule konkursile „Kaunis Eesti Kodu" esitati eelmisel aastal II-III koha saavutanud Meedi ja Peeter Zoova koduaed (Tammetõru 32.)
ikka järjepanu. Kellelgi ei ole keelatud esitada konkursile oma naabrite-tuttavate või ka oma isiklikku koduaeda. Kõigi ettepanekutega arvestatakse. Ärgem tundkem kadedust tunnustuse pälvinute vastu. Üsna kurb on, kui tagasisidena kuuled, kuidas naaber ei suvatse kadedusest enam tere öelda või arvatakse, et kellelgi on ju ilusam, uhkem aed või kasvab rohkem lilli jne.
Saue linna konkursi „Kaunis Kodu 2006" võitjad ei ole veel selgunud.
Tulemused edaspidi Saue Sõna vahendusel.
Peaministri tänukirja saajate nimekirjas on inimesi, kes mitte kõige parema tervise juures nii kõhu kui ka haiguste kõrvalt on
Lõpetuseks kutsun inimesi üles mõistmisele. Kuna kõiki tublisid korraga tunnustada pole võimalik, siis tehakse seda
Vaade Penderite aia puhkenurgast
Südamest loodan, et ehk avastame koos lõpuks ka selle, et kokkuhoidmine on tähtis. Heal eeskujul on ka head tagajärjed. Ärgem tundkem kadedust inimeste üle, kes on tööle pühendunud. Parimagi inimese ponnistusi on üsna kerge tappa valimatu kriitika või lihtsalt ükskõiksusega. Ja teisalt - töös on võimalik saada paremaid tulemusi, kui inimene tunneb ennast väärtusliku linnakodanikuna, kodukaunistajana. Võidab linn ja linna ilme. Mõningatele, võib-olla ehk mittetegijatele, tahaksin öelda - seljatagem kadedus ja hoidkem kokku. Meie kodukaunistamise liikumise raames korraldatud konkursside peamiseks väljundiks on tublimate autasustamine. Kuigi väline tunnustus ei ole igapäevases tegelikkuses kodukaunistamise eesmärgiks omaette, on tunnustus olulisem kui materiaalsed auhinnad. Seepärast on meie linna poolt üleantavad auhinnadki rohkem moraalsed kui materiaalsed.
Inimlik tunnustus – kadedusest vabaks.
Harjumaal iive jätkuvalt positiivne
Harju Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna andmetel registreeriti aprillis Harjumaal 122 sünniakti. Surmaakte registreeriti 90.
Surmaakte registreeriti 90.
Poisse sündis aprillikuus 71 ja tütarlapsi 51. Esmasündinuid oli 65, teisi lapsi 38 ja kolmandaid 19.
Aprillis suri 35 meest ja 55 naist.Lahkunute keskmine vanus oli 74 aastat. Mehed elasid keskmiselt 71,5 ja naised 76,5 aastaseks. Registreeriti 10 ja lahutati 6 abielu. Nime muutis üks isik.
Poisid said nimeks Arli, Aurel, Dominic, Gerhard, Gregor, Gerret, Joosep, Kaspar, Konrad, Rasmus, Raian, Maiko, Virgo, Treivon, Tormi, Preston Michael, Jarl Hendrik, Jens Jonatan , Uku- Johan jne. Tütarlastele pandi nimeks Anita, Arina,
Chrissely, Dolores, Greth, Miina, Mia, Alina-Aili, Annagreta, Hannela, MaiaMarii, Grete-Lotta, Ly-Andra, Linda Maria, Amanda Serely, Celine Simone jne. 2006. aasta esimese nelja kuuga on Harjumaa juurde saanud 443 uut ilmakodanikku, see on 13 last rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Uutest ilmakodanikest on 207 tüdrukud ja 236 poisid. Kõige enam on lapsi sündinud Viimsi vallas (55 last), Maardu linnas (39 last), Rae vallas (38 last) ja Harku vallas (35 last).
Nelja kuuga on Harjumaal kokku koostatud 398 surmaakti. Lahkunute keskmine vanus oli meestel 69,5 ja naistel 78 aastat.
BEEBIBALL
Istuvad oma emmede süles vasakult paremale: RAMON GELKOV, AAP HAAS, HERZI LOOTSAR, KASPAR KÄRNER, KASPAR ESKO.
TÄHELEPANU !
JÄRGMINE SAUE SÕNA TOIMETUSE JA LINNAKODANIKE KOHTUMINE TOIMUB 18. MAIL KELL 18.00 PÄEVAKESKUSES.
SAUELASED UKRAINAS
Aprillikuu teises pooles viibisid sõpruslinnas Kozelets külas Saue linnapea Ero Liivik ja abilinnapea Rafael Amos. Ukraina sõpradega vaadati üle lähema aja tegevuskavad ja arutati käsilolevaid ühisprojekte.
PEETER EELSAARE
Ukrainas olid valimised, see on jätnud oma jälje tegutsemisele igal tasandil. Kuna valimistulemusi pole veel välja kuulutatud ja valitsus moodustamata, on ka kohalike omavalitsuste tegevus pärsitud. Eelarveraha võib kulutada vaid esmavajadustele, nii võib löögi alla sattuda ka ukrainlaste osavõtt Kodulinnapäevast Saue Sõlg. Kõnelused koalitsiooni moodustamiseks käivad – mingil määral oleme meie ajakirjanduse kaudu sellega kursis. Kohalikud inimesed jagunevad nn oranzi koalitsiooni asjus kaheks – ühed peavad peaministrikandidaati proua Timoshenkot iidoliks, teised kurjategijaks ja aferistiks. v stabiilsuse. Stabiilse riigi mainet vajab Ukraina eriti maailma silmis, et kontaktid võiksid efektiivselt jätkuda. Lahkumispäeval Eesti Ukraina saatkonnas toimunud kohtumisel mainiti, et läbirääkimised viimati mainitud võimuliidu moodustamiseks on hoogu kogumas.
Peaministrikandidaadiks on saamas poliitiliselt tundmatu ukrainlasest
miljardär Taratuta (maailma rikaste edetabeli 53. mees)
Aga aitab poliitilisest taustast – seda oli vaja vaid selgitamaks, kuidas see mõjutab Saue-Kozeletsi koostegevuse hetkeseisu.
Räägitakse ka presidendipartei ja presidendivalimistel kaotanud Janukovitshi liidust, mis kohalike arvateks võiks panna aluse Ukraina lääne ja idapoole jõudude ühendamisele. Selle läbi võib riigis saavutada vaatlustest osa võtta. Ida- ja KeskEuroopa Keskkonnauuringute Keskuse juhataja Anne Kivinukk ütles, et saabunud materjalid viivad nii Saue kui Kozeltsi esmakordselt Euroopa Ilmauuringute kaardile.
Ukrainas käinud linnajuhtide sõnul on Kozeletsi inimesed Euroopa Keskkonnaalase ühisprojektiga – laste kevadised loodusvaatlused - tegutsenud väga hästi. Meie poolt tõlgitud ja trükitud 30 vihikut, mis neile talvel üle anti, on hoolikalt täidetud. Kozeletsi keskkonnaalane teadlikus on kõvasti tõusnud, arvati sealses linnavalitsuses. Koos lasteaia vanema rühma lastega on tegutsenud ka vanemad, 1.-2. klassis käivad õedvennad tahavad järgmisel kevadel
VAKTSINEERIMINE
toimub
20. ja 27. mail 2005
kell 10.00 -14.00
Saue linna turuhoone kõrval asuval platsil.
Vaktsineerimist teostab volitatud veterinaararst
V.Harkovski, tel 5 136 896
Marutaudivastane vaktsineerimine on TASUTA, ülejäänud vaktsiinid tasulised.
NB! Loomad peavad olema terved, suured koerad suukorvidega.
Teine projekt – turismitalud – on samuti hästi arenenud. Ukrainapoolne huvi on suur, projekt on korralikult kokku kirjutatud ja asub hetkel meie Välisministeeriumis, kes esimest etappi rahastab. Projekt on heaks kiidetud ja toimub rahastamise skeemi koostamine. Siis tulevad ukrainlased Eestisse turismitaludega tutvuma, meie spetsialistid käivad Ukrainas ja projekt hakkab arvatavasti toimima. Sellest hetkest saadakse projektile ka Euroopa Liidu rahad.
Kolmas projekt puudutab Saksamaa eestvedamisel kavandatavat linnade heakorra parandamist. Kuidas komposteerida olmeprügi. Saksamaa pool kavandas koostööd Venemaaga, kuid Saue pakkus Ukrainat. Mai lõpus on Tallinnas asjakohane seminar, siis saab olukord selgemaks.
Linnakodanikele teadmiseks, et kõigis projektides osaleb loomulikult ka Saue.
Suhtlemine Ukraina linnadega on läinud uuest viisade taotlemise süsteemist tulenevalt kahjuks keerulisemaks. Kuid loodetavasti saab koos kunstirahvaga 26.-28. mail Sauele ka ametlik delegatsioon. Saue rahvatantsijad lähevad juulis Kozeletsi. Edasist koostööd arutatakse jälle mai lõpus.
Mäletatavasti külastas veebruarikuus Sauet Prantsusmaa linna Quincy-sous-Senart´i delegatsioon linnapea
DANIELBESSE(fotol) juhtimisel.
12. mail S a u e t külastava Prantsuse Vabariigi suursaadiku madame Chantal de Bourmont´i visiidi puhul tutvustame põgusalt tulevast sõpruslinna.
PEETER EELSAARE
Delegatsiooni kuulusid Prantsusmaa linna sotsiaaltöö, hariduse, teeninduse ja mitmete teiste eluvaldkondade juhid. Kohtuti Saue Linnavalitsuse esindajatega, käidi Saue Gümnaasiumis, Saue Muusikakooli jazzi-stuudios ning Saue lasteaias „Midrimaa". Prantsuse Vabariigi Suursaadik Eesti Vabariigis madame Chantal de Bourmont korraldas oma residentsis sel puhul vastuvõtu. Külalised jalutasid Tallinna vanalinnas ja Saue linnas. Lepiti kokku, et sõprus-sidemed loetakse sõlmituks, ametlik allakirjutamine toimub detsembris Prantsusmaal.
Pariisi külje all, kolmeneljakümne kilomeetri kaugusel paiknev Quincysous-Senart on väga vana ja huvitava ajalooga linn. Aga eks Prantsuse riigis on kõik linnad vana ja huvitava ajalooga. Riik on juba selline. Sellel kohal asunud küla on mainitud juba XII sajandil. Prantsuse kuningakoja liikmed käisid Quincy senjööridel külas, nendele kuulunud 519 hektaril metsamaadel oli hea jahti pidada.
Tänapäevase Quincy-sousSenart´i linna pindala on samad 519 hektarit, 320 neist on endiselt metsad.
Linnas elab praegu üle 7 500 inimese, Prantsuse revolutsiooni ajast on linnal olnud 25 linnapead – Sauel külas olnud Daniel Besse ongi 25. Neist kõigi allkirjad on linna
arhiivis tallel ja juuresoleval pildil lugejateni toodud. Prantsusmaa eripära läbi aegade on volikogu ja linnajuhtimise ühendamise kõrval veel see, et linnapea ei saa kindlat, kinnitatud palka. Seepärast saavad seda ametit pidada kas majanduslikult kindlustatud kodanikud või inimesed, kes oma põhiäridest kõrvale tõmbunud. Nii on toiminud ka
praegune linnapea – endine ehitusettevõtja.
Toome ära veel infot pildis – pikemat ülevaadet peavad meie lugejad ootama talveni, kui Saue delegatsioon sõpruslinnas koostölepingut alla kirjutamas käinud.
Linnavalitsuse hoone
Eelmisel nädalavahetusel oli Sauel külas Taani Kuningriigi kommuuni Ledoje Smorum delegatsioon. Delegatsiooni, mida juhtis linnapea Jens Jorgen Nygaard, kuulusid poliitikud Bent Belling, John Petersen, Anker Bay Rasmussen ja Margit Enderlein. Administratsiooni esindasid Jens Nikolaisen ning laste- ja kultuurivaldkonna direktor Stieg Eriksen.
TAANLASED SAUEL
visiidist möödas päris palju aega. Põhjus lihtne – vahepeal toimusid valimised, mille käigus vaadati üle ka riigi administratiivne jaotus. Sooviks vähendada väikeste kohalike omavalitsuste arvu. Eks Eestimaalgi on sellega katsetatud ja mõnel pool ka edu saavutatud.
Kuigi taanlasi on meie linnas viimasel ajal käinud teisigi, oli ametliku delegatsiooni
Meie taani sõpradel oli ühinemiseks mitmeid valikuvõimalusi. Kuigi otsustati kahe väiksema naabri kasuks, elab uue kohaliku omavalitsuse 125 km 2 suurusel
territooriumil nüüd 45 000 inimest. Seega on Saue linna sõpruskond kõvasti suurenenud, sest sõprussidemeid soovib ka uus kommuun jätkata. Kuigi 1. jaanuarist 2007 toimuvad kommuuni juhtide hulgas ümberpaigutused, jäävad meie külalised otsustajate hulka.
Neljapäeval, 4. mail tegid külalised peale ametlikku kohtumist linnavalitsuses tiiru Sauel, käisid Gümnaasiumis ja lasteaias. Taanlasi üllatas Saue vilgas ehitustegevus.
Nende arvates on linna areng kahe visiidi vahepealsel ajal olnud meeletu.
Kaks päeva veetsid sõbrad Saaremaal, viimasel päeval tutvuti Tallinna vaatamisväärsustega.
ÄRGE JÄTKE OMA LOOMA KAITSESÜSTITA
TEADE
VASTAVALT SAUE LINNA ARENGUKAVALE, KOALITSIOONILEPINGULE JA SAUE LINNA EELARVELE
on kavas rajada Kiviloo elamupiirkonna, Saue Tammiku, Keila maantee ja Tammelehe-Rauna elamukvartali vahelisele 14,5 ha suurusele haljasalale (linna sotsiaalmaa) Sarapiku Tervisespordikeskus.
Tervisespordikeskus koosneb: põhiliselt olemasolevatele radadele rajatavast 1,45 km pikkusest jooksu ja suusarajast; suusa ja kelgumäest; raja valgustusest; sillast radade ristumiskohal; jõuharjutuste seadmetest raja ääres; väikesest madalast veekogust uisutamiseks jne.
Ehitustöödega alustatakse käesoleva aasta suvel. Ehitustööd toimuvad etappide kaupa.
Sarapiku Tervisespordikeskuse eskiisprojektiga saate tutvuda Saue Linnavalitsuse hoone Tule tn 7 esimese korruse vestibüülis linnavalitsuse töö aegadel 5. – 22. maini 2006.a.
Oma arvamused ja ettepanekud saata linnaarhitektile ( tel 679 0191, faks 679 0193 või e-post email@example.com )
Marutaudi levikuga metsloomade seas peaksid inimesed kandma hoolt selle eest, et nende koerad ja kassid saaksid vaktsineeritud. Vaktsineerimise nõue tuleneb loomatauditõrje seadusest ja ka koerte ja kasside pidamise eeskirjast. Eelmisel aastal vaktsineeriti Saue linnast 280 koera-kassi. Koerte ja kasside marutaudi nakatumise vältimiseks ning leviku tõkestamiseks korraldab Saue Linnavalitsus koostöös volitatud loomaarst Vladimir Harkovskiga, telefon 513 6896 marutaudivastase vaktsineerimise 20. ja 27. mail k a kella 10.00 – 14.00 Saue turuhoone kõrval asuval platsil.
Kallis linnakodanik ära jäta oma looma kaitsesüstita! Marutaudivastast süstimist teostatakse tasuta!
Pakutakse ka kompleksvaktsiini, kuid seda juba tasu eest. Teadmiseks veel niipalju, et suured koerad tuleb vaktsineerimisele tuua suukorviga. Ja autoomanikel palume vaktsineerimise ajal platsi müüriäärsele alale autosid mitte parkida.
INGER URVA Keskkonna ja halduse peaspetsialist
Erakonnad Isamaaliit ja Res Publica ühinevad
2. mail kohtusid Saue päevakeskuses Erakond Isamaaliit ja Erakond Res Publica Saue osakonna liikmed.
eelkõige kohalike elanike huvidest ja vajadustest.
Isamaaliitu esindas kohtumisel kaheksa ja Res Publicat seitse liiget. Kohal olid kõik Saue Linnavolikogus mõlemat erakonda esindavad saadikut.
Külalisena osalesid kohtumisel Res Publica Harjumaa piirkonna esimees Henn Pärn ja piirkonna tegevjuht Jan Trei. Arutati ühinemisega seonduvaid küsimusi nii riigis üldiselt, kui ka Sauel.
hetkel Saue linnas 31 liiget ja vallas 40 liiget. Vallas on mõlema erakonna nimekirjas volikogusse pääsenud saadikud opositsioonis, linnas kuuluvad Isamaaliidu liikmetest volikogu saadikud Monika Liiv ja Urmas Viilma valimisliidu Sõbralik Linn fraktsiooni koosseisus koalitsiooni ning Res Publica liikmed Valdis Toomast ja Rainer Sternfeld opositsiooni. Ühiselt tõdeti olukorra delikaatsust kuid leiti, et need ei ole küsimused, mis vajaksid arutamist olukorras, kus erakonnad pole veel lõplikult ühinenud. v
Isamaaliidul on Saue linnas ja Saue vallas üks ühine osakond, Res Publical on linnas ja vallas eraldi osakonnad. Ühinemise järel tuleb otsustada, kas liita osakonnad kokku või jätta erakonna liikmed linnas ja vallas eraldi tegutsema. Ühineval erakonnal on
Saue elanikele enim muretvalmistavate küsimustena arutati AS Ster steriliseerimistehase rajamise problemaatikat ja võimaliku raudtee transpordiharu suunamist läbi siinse piirkonna. Tõdeti, et mõlema küsimuse puhul tuleb lähtuda
SAUE TAIDLEJAD
käisid 25. aprillil esinemas Poska tänaval asuvas Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingus. Sauelasi olid esindamas Harald Matvei koos naisansambliga Rukkilill, Elena Kalbus koos Vokiratta tantsuansambli esindajatega. Jüri Mänd lisas esinemistele vürtsi oma kandlemänguga. Huvilisi oli Poska majja kogunenud viie-kuuekümne ringis. Rukkilille esinemine soojendas südameid ning naistega püüti vaikselt kaasa lauldagi. Vokiratta ülesastumise ajal hakkasid ka toolidel istujate jalad tantsurütmi kaasa lööma ja nii mõnigi oleks heameelega kaasa tantsinud. Kandlemängus oli selline jõud ja võlu, mis andis kõigile selgelt märku - varsti on ikkagi soe aeg käes. Võõrustajad tutvustasid sauelastele oma maja, tegemisi ja tegevusi. Hiljem arutleti kohvilauas ühiselt ka Saue tegemisi, lauldi kandlemängu saatel. Ja oligi aeg koju, Sauele tulla. Meeldiv pärastlõuna nii võõrustajatele kui esinejatele.
Saue linna elanikel on aga suurepärane võimalus näha päevakeskuse taidlejaid esinemas suurel folklooripeol
Saue Sõlg, mis toimub 27.mail.
Päevakeskuse juhataja ULVI SEERMAA
TEADAANNE!
15.MAIL alustab AS ASPI TALLINNA RINGTEE KANAMAA-KEILA teelõigu taastusremonti, mis toob sellel teelõigul sõitjatele arvatavalt kaasa ebamugavusi ja liiklusseisakuid.
Tööde tegemise käigus tuleb tööde tehnoloogia tõttu liiklust korraldada kas fooride või reguleerijate abil. Võimalikud on kuni 5 min. seisakud.
Kui töötsoon on vahetult Saue linnaga külgneval alal, on ühe päeva vältel Tõkke tänavalt väljasõit ülimalt raskendatud.
Keila-Tallinna suunal liiklejatele soovitame ebamugavuste vältimiseks kasutada marsruuti Keila-Keila-Joa-Tabasalu-Tallinn või Keila-TuulaÄäsmäe-Tallinn. Võimalikud on ka ühistranspordi marsruutide ja liiklusgraafiku muudatused.
Palume liiklejatelt mõistvat suhtumist- töid teostatakse Teie huvisid järgides.
Lugupidamisega, Jüri Seppar AS ASPI Keila osakonna juhataja
Kokkutulnud erakondlased andsid kahe partei ühinemisele oma hinnangu läbi hääletamise. Ühinemise vastu ei olnud ükski, erapooletuks jäi üks kohaletulnu. Rõhutati, et kahe sarnaste põhimõtetega ja parempoolset maailmavaadet esindava konservatiivse erakonna ühinemine loob paremad tingimused poliitilise maastiku selginemiseks ja rahvuslike jõudude koostööks.
Enne kohtumise lõppu otsustati, et Isamaaliidu ja Res Publica kohalike osakondade ühised kohtumised hakkavad nüüdsest toimuma reeglipäraselt.
Urmas Viilma (Erakond Isamaaliit) Valdis Toomast (Erakond Res Publica)
Üks naljakas lugu
Aprillikuuks kuulutasime välja jutuvõistluse Üks naljakas lugu või Minu elu naljakaim juhtum.
Neljandal mail toimus Päevakeskuses jutuvõistluse tulemuste kokkuvõtmine. Kurb selle lõbusa teema juures oli see, et kirjutajaid nappis ja neljandal mail polnud nendest vähestestki kõiki kohal. Samas oli kirjutatut lõbus kuulata. Armand Nagel naerutas oma lustaka looga nutikast kassist. Ruth Alevit, omapäraste lugude autorit, ootab Päevakeskuses ka lustakas auhind. Tore, et paar anonüümset juhtumit meieni jõudis, kuid kahjuks pole nüüd auhindu kellelegi anda. Olge julgemad! Et naljakuu lõpetuseks saaks korralikult punkt pandud, aitasid kaasa ka humoorikad Juku anekdoodid. Mida huviga kuulati.
Jüri Mänd kandlemuusikaga lõi väikesele üritusele hubase aura.
Tänan kõiki, kes osalesid.
Kõigile julgust edaspidisteks kirjanduslikeks ponnistusteks.
Päevakeskuse juhataja ULVI SEERMA
TEADE
PÄEVAKESKUS ON RESERVEERINUD PILETEID MUUSIKALILE FAME, mis toimub 31. oktoobril Tallinna Linnahallis. Sooduspileti hind on 70 krooni. Piletid peame välja ostma 31. mail. Soovijatel on võimalik 29. maini teatada oma soovist ja tasuda raha päevakeskuses.
Harald Matvei 75
Koduses Saue linnas on praegu 5 645 elanikku. Ja nagu me tänase ajalehenumbri 5. leheküljelt võime lugeda-vaadata, on lisandunud veel 5 beebit. Samal ajal on linna üldpildis, eriti seltsielus ja aastaringsetel ühisüritustel kandev, oluline osa eakatel inimestel. Eakad sauelased on lausa väljapaistvalt aktiivsed. Selles üldpildis on alati olulisel kohal mees, kes hiljuti tähistas oma 75. sünnipäeva. Mees, kes oma aastatest sugupuud, jõudnud otsaga 1600. aastate algusesse. (Mina jätan küll selle asjaliku märkuse meelde).
Hiljem nägi seda raamatut kord Tartu antikvariaadis, tahtis ära osta, aga kallis oli.
Hakkame nüüd mälulõnga lahti kerima.
Sündis Harald Matvei 1931. aasta 28. märtsil Karksi-Nuia ja Mustla vahel asuvas Tuhalaane alevis Mulgimaal kell 5 hommikul. Maja teab – siis oli alev rahvarohke, nüüd väljasurnud, nagu paljud Eestimaa alevid ja külad. Koolimaja on alles, aga kooli pole. Käib kauplus-auto – kuni käib.
Üks esimesi mälestusi on laulvast linnukesest – väike Harald (vast kolmene) oli jäetud õue puu alla – võre või pulkaed ümber – ja puu oksale laskunud linnukene laulis nii kaunilt! Vast on just siit pärit armastus muusika ja laulu märgatavalt noorem välja näeb. Ja mis kõige olulisem – oma aastatele vaatamata annab see mees avalikus seltsielus ja tantsumuusikaga pidudel silmad ette kõigile noorematele.
SEE MEES ON HARALD MATVEI, SAUELANE JUBA ÜLE KOLMEKÜMNE AASTA!
PEETER EELSAARE
Meie jutuajamise alguses lausus Harald Matvei kõigepealt meiele kõigile olulise mõtte – oma elu tähtsatest aegadest ja sündmustest tuleb ülestähendused teha kohe. Vanas eas on nii, et hakatakse küsima – sa ju olid selle ja selle asja sees, koos nende ja nende inimestega – kuidas asi tegelikult oli? Ja vastus tuleb võlgu jääda – täpselt ei mäleta, aga udujuttu ei sobi ajada. Temalt taheti hiljuti kooliaegseid mälestusi – täpselt ei mäleta ta midagi. Nüüd, vanemas eas, on uurinud oma vastu, oskus muusikat teistelegi anda.
Suvel käisid ema-isa ümbruskonna taludes põllutöödel, aga talv oli vaikne aeg – siis loeti petrooliumilambi valgel raamatukogust toodud raamatuid. Harald ei mäleta, millal ta just täpselt lugema, arvutama ja kirjutama hakkas, aga see oli ammu enne kooliaega. Esimene loetud raamat, mis tal meeles on, kandis pealkirja „Suure Vanki armuke". Salakaubavedajatest ja armastusest.
1939. aastal kolis pere Tõrva linna ja seal elati sõda üle. Ümbruskonna järvedes käidi ujumas ja kalal. Seal tegi Harald Matvei oma elu esimese heateo, päästis uppumisest oma mängukaaslase Endel Sildoja.
Tõrvas oli ka linn, kus algklassi poiss muusikaga rohkem kokku puutus. Isa pilli ei mänginud, laulis, ema oli musikaalsem. Ümbruskonna rahvas hakkas nende juurde kogunema muusikat tegema. Viiul jäi üle, see anti Haraldi kätte ja nii tuli mängida. Kohaliku kooli muusikaõpetaja Mändoja õpetas ka mandoliini mängima. Kui pill ära võeti, üritas Harald puust pilli teha – pani keeled peale ja oli väga kurb, et helisid välja ei tulnud.
Kui rinne lähemale tuli, mindi pakku endisesse kodupaika. Seal jätkus muusikaelu, lisandus lõõtspill – vene karmoska. Viiemehelises orkestris pandi Harald mängima viiulit, mängiti pidudel ja pärast rändkino seanssi. Ema mängis ka. Tihti orkestrit polnud, siis öeldi Haraldile - poiss mängi! Ja poiss mängis, tihti varaste hommikutundideni. Tuli suur pahandus, koolidirektor keelas ära. Aga paari kuu pärast oli
Abja Keskkooli estraadiorkester 1
sunnitud rahva nõudmistele järele andma ja poisslaps Harald mängis jälle.
Üks tähtis detail. Isa pidudel ei käinud ja kui nad emaga hommikul tulid, oli isa vikatitega juba väravas ja joonelt mindi heinale. Küll oli raske – kolmteist-neliteist aastat vana poiss. Isa oli ka kõva suitsumees, ka meie juubilar hakkas varakult katsetama. Kasvatas tubakatki. Aga kui isa selle avastas, sai keretäie – ja sellest ajast pole suitsu suhu võtnud.
Kerime mälestustelõnga edasi
kiiremini – keskkooli lõpetas Viljandis, mängis puhkpilli- ja estraadiorkestris, seal õppis ka noote kirjutama ja noodist mängima. Tõusis kell viis, õppis, kaheksa läks kooli. Keskkooli kõrval õppis Muusikakoolis, akordioni õppimisele lisandus tsello mängimine. Peale keskkooli läks Harald Matvei Viljandis Pedagoogiv
lisse Kooli, aastaga sai õpetaja kutse. Lõpuaktusega ühel päeval võttis naise. Järgnes muusikaõpetaja töö Abja
Keskkoolis – tunnid, orkester, koorid – igal õhtul proov. Kuigi oli tava, et maakoolide õpetajaid sõjaväkke ei võeta, tuli kutse. Vaatamata tollase haridusministri Arnold Greeni sekkumisele pidi Harald Matvei ikkagi Leningradi sundaega teenima minema. Seal võeti andekas, eriharidusega muusikamees ohvitseride ettevalmistusrühma. Sõjaväes ei saanud keegi aru, mis nimi see Matvei on ja nii muutus ta vene sõjaväe jaoks Matvejeviks. Sõjakooli lõpetamise järel
Kui tuli luba moodustada koolide juurde muusikaklassid, tegi Harald Matvei seda kohe ka direktoriks ei sobinud – need igasugused tühjad aruandmised ja muud koolitöö välised
Maardus. Siis kutsusid Tallinna linnaisad mehe välja ja ütlesid – saad koorijuhatamisega hakkama, saad ka haridusosakonna juhatamisega hakkama – ja nii sai Harald Matveist tolleaegse Keskrajooni haridusosakonna juhataja. Kui Tallinnas moodustati Oktoobri pandi õlgadele muusikaohvitseri-dirigendi pagunid. Ohvitse-rina teenimisest pääses, sest USA-NL´i vahel sõlmitud leping nägi ette sõjavägede vähendamise. Tagasi Abjas - muusika, orkester, koorid. Abjast tuli Tallinna, kus haridusosakond saatis ta Maardu Keskkooli muusikaõpetajaks. See oli venekeelne kool eestikeelse osakonnaga. Seal möödusid Harald Matvei muusikaõpetaja elu aastad. Et paremat haridust saada, astus praeguse nimega Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli Ants Kiilaspea dirigeerimis klassi.Õppis ühel kursusel Eri Klasi, Peeter Sauli, Heli Läätse, Tiia Loitmega. Samal ajal jätkus intensiivse kooliõpetajatöö paralleelselt Jägala, Jõelähtme ja Maardu laulukooride juhatamisega. Seepärast jäi Muusikakool enne lõppu pooleli ja kõrghariduse
sai ta hiljem hoopis Tallinna Pedagoogilisest Instituudist. Muusikakooli ajal võttis veel eratunde Tuudur Vettikult. 1957. aastal võitis noorte koorijuhtide konkursi – esinemiseks pani ühendkoori kokku oma kolmest koorist. Võiduärja pani kaela Gustav Ernesaks.
rajoon, anti mehele ülesandeks välja töötada uue rajooni hariduse juhtimissüsteem. Siis oli viis aastat muusikalise
kallakuga 22. Keskkooli (J. Westholmi Gümnaasium) direktor. Aga ega ta oma sõnade järgi tolleaegseks kooli- sekeldamised. Pani lahkumisavalduse lauale. Sai Sauele ehituskrundi, oli koolis õpetaja, ehitas maja ja nii ta sauelaseks saigi. Pidi saama ka uue ehitatava Saue Gümnaasiumi direktoriks, aga õnneks oli olemas tubli mees ja õpetaja Jaan Palumets. Nii pääses Harald Matvei talle ebameeldivast direktoriametist.
Ise ütleb lõpetuseks, et Sauele tulemine on tema elu suurim vedamine.
Oma austamisõhtul Saue Päevakeskuses esines juubilar mitmel pillil – alustas parmupilli, suupilli ja mandoliiniga, jätkas raskemate paladega akordionil, tsellol ja saksofonil. v
Harald Matvei elust saaks kirjutada raamatu. Aga seda, millega ta Saue linna muusika- ja seltsielus hakkama on saanud – 1991. aastast juhatab rahvamuusika orkestrit Saue Kägara, Päevakeskuse naisansamblit Rukkilill – teavad linnaelanikud niigi. Kes ei tea, tulgu 27. mail Jaanitule platsile kodulinnapäevale Saue Sõlg ja vaadaku - kuulaku ise.
OSALEMINE TALLINNA EAKATE LIIKUMISPÄEVAL
Tallinna ja Saue eakatele lisandusid tänavu ka Keila Sotsiaalkeskuse võimlejad. Toimus ühisvõimlemine, seejärel esinesid seenioritantsu rühmad mitmest Tallinna linnaosast. Ühiskavaga tulid rahva ette Saue ja Keila võimlejad.
Tervislikud eluviisid ja liikumine on esmatähtsad igas eas inimestele.
Eakamaks muutudes tuleb aga eriliselt tähelepanu pöörata liikumisele.
päeva. Lõpuks tuletati meelde ajast-aega kestnud laulumänge ning lustiti koos. Osavõtjaid oli palju ja mis kõige toredam eakad prouad ei pea paljuks osaleda mitmes tegevuses! On see siis seeniori-, rahvatants või hoopis tervisevõimlemine.
Toredat vaheldust pakkus Nõmme küpses eas daamide showtantsu trupp. Memmede r a h v a t a n t s u r ü h m a d (KUNGLAMEMMED Salme K u l t u u r i k e s k u s e s t , VOKIRATAS Saue Päevakeskusest ja VOKIRATAS Mustamäe Sotsiaalkeskusest) oma värvikirevates rahvarõivastes ilmestasid päikeselist
Jääb üle loota, et järgmisel aastal pööratakse rohkem tähelepanu sportlikele mängudele. Küll siis ka härrad kaasa löövad.
on kõigil eelnevatel aastatel osalenud. Ka selle aasta 27. aprillil olime liikumispäevale kutsutud. Osalesid Saue Päevakeskuse võimlejad ja tantsurühm VOKIRATAS.
ELENA KALBUS Saue Päevakeskus
Üha enam koguvad populaarsust kepikõnd ja tervisevõimlemine. Samas tegelemine seeniori- või rahvatantsuga on igati meelepärane emotsionaalne ja tervislik liikumine. Igal aastal korraldatakse Tallinnas eakate tervise - ja spordipäev Kristiine Spordikeskuses. Põhilisteks osalejateks on pealinna eakad, kuid harjukad on samuti teretulnud. Saue Päevakeskuse esindajad
Hea on teada, et Tallinna liikumispäeva korraldajad peavad loomulikuks ka Harjumaa eakate osalemist toredal üritusel.
Tore koosolemise ja koos liikumise ennelõuna.
SAUE LAULULASTEL LÄKS JÄLLE HÄSTI
Elviira Alamaa Saue Muusikakooli õpetaja
Laupäeval 29.aprillil toimus Keila Kultuurikeskuses suur lastelauluvõistlus Harjumaa Laululaps 2006 finaal.
Sellele eelnesid 22. ja 23.aprillil eelvoorud, kus mõõtu võtsid kuues erinevas vanuserühmas kokku 169 solistitüdrukut ja – poissi. Keilasse tulid omakorda kohaliku linna- või valla lauluvõistluse võitjad. Keilas toimunud lauluvõistlus oli omakorda eelvoor sügisel toimuvale lauluvõistlusele "Laulukarussell 2006".
Ühtlaselt hea taseme tõttu oli züriil mõnes vanuserühmas väga raske finaali lubada lauluvõistluse juhendile vastavalt kolme paremat tüdrukut ja poissi. Nii oli edasipääsejaid 4-5 solisti, kes veel finaalvõistlusel kolme hulka jõudmiseks pidid end tõestama. Nendele, kes seekord veel kolme hulka ei jõudnud, oli tunnustuseks seegi - võimalus finaalis koos parimatega esineda. v
"Saue Laululaps 2006" võistluselt pääses edasi Saue linna esindama Harjumaale üheksa laululast, kellest viis jõudis finaali:
3 - 4.a. tüdrukud: I koht Gethe Maria
Eljas, õp. Reet Jürgens
7 - 9.a. poisid: I koht Edi Krims,
õp. Elviira Alamaa
Lisaks valiti Edi Krims esindama
Harjumaad lauluvõistlusele "Laulukarussell 2006"
10 - 12.a. tüdrukud: III koht Linda
Kanter, õp. Ulvi Kanter
10 - 12.a. poisid: III koht Martin Vist,
õp. Elviira Alamaa
16 - 18.a. tüdrukud: III koht
Carolina Laos, õp. Helin-Mari Arder
SA SAUE MUUSIKAK UE MUUSIKAK UE MUUSIKAKOOLI IV LENNU LÕPET OOLI IV LENNU LÕPET OOLI IV LENNU LÕPETAJ AJ AJAD 2006.A. AD 2006.A.
1. Liis Piirsoo, klaver, õp. Terje Mäss
2. Märt Mägi, viiul, õp. Juta Ross
Pidulik lõpetajate kontsert-aktus toimub 21.mail Kadrioru Lossis algusega kell 12.00.
3. Egle Palm, kannel, õp. Pille Karras
4. Siim Kängsepp, kitarr, õp. Georg Merioja
5. Martin- Eero Kõressaar, tuuba, õp. Tõnu Soosõrv
6. Holger Marjamaa, jazzklaver, õp. Raun Juurikas
7. Laur Peedu, akordion, õp. Sirje Ojavee
Saue Muusikakool soovib kõigile lõpetajatele palju õnne lõpetamise puhul ning loodab , et muusika jääb teile heaks kaaslaseks kogu eluks.
Sissepääs kontserdile muuseumi piletiga.
MULJEID KUMU KÜLASTAMISEST
Eesti Kunstimuuseum on nüüd esmakordselt spetsiaalselt muuseumi vajadustele vastavas korras. Kaksteist aastat tagasi toimunud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitis soomlane Pekka Vaapaavouri. Hoone ehitamist alustati 2002.a. ja k.a. 18. veebruaril avas KUMU uksed.
Veerandsada Saue Invaühingu kunstihuvilist mahutati aprillikuu 2. päeval autodesse ja linnavalitsuse bussi abivalmis, lahke ja rõõmsameelne juht Veljo tõi laia naeratuse kõigi KUMU-sse sõitjate nägudele.
ARMAND NAGEL
KUMU rabas meid oma kolossaalsusega. Mööda 83 meetri pikkust jalakäijate tunnelit pääsesime muuseumi. Hoone on seitsmekordne. Kaks neist paiknevad maa all, kuhu külastajatel asja ei ole. Peale näituseruumide, koguhoidlate, tööruumide ja töökodade ning administratiivruumide on KUMU-s veel raamatukogu, hariduskeskus, auditoorium ja remonditöökoda.
kronoloogilise ekspositsiooni põhimõttel ülevaate ajaloost just nagu ajalootund. Eestil ja eesti rahval on seljataga ligi tuhandeaastane koloniaalperiood. 18. sajandil oli oluline portreemaal ja sealse ruumi nimigi viitab sellele – " Seisuse pale ". 19. sajandit iseloomustab baltisaksa kunst. Sellest perioodist on meeldejäävam August Weizenbergi " Noormees oja ääres ". 19. ja 20. sajandivahetus tähendab modernismi tulekut ( Triik, Koort, Mägi). Kujutatakse kahekümnendates aastates inimest, kes armastab oma keha eksponeerida. Järgnevad rasked teemad nagu sõda, lahkuminekud ja surm. Tuli teha raskeid otsuseid - kumba poolt valida, kas minna või mitte minna. Huvi pakkusid Kristjan Raua ja Eduard Viiralti tööd. Nõukogudeaegne ekspositsioon on aukartust äratav, näitab kunsti allasurumisest kõnelevat ajalugu, tingimusi, milles valmis kunst. Venemaalt siia saadetud esmajärguliste kunstnike tööd olid põhjenduse, miks Eesti kunsti areng on selline. Nimetatud perioodi iseloomustab ehk kõige paremini Olga Terri " Hirm ". Seda maali vaadates jääb tunne - see inimene teab, mis on hirm ja ootamine. Hingeseisundit on suudetud väga hästi näidata. Ekspositsioonist võib leida sõjajärgse Viiralti, Ernst Jõesaare ja Maire Männiku poolt pärandatud töid. II Maailmasõja järgsed kunstiteosed on siin esmakordselt koos väljas. Omamoodi vaatamisväärsus on " Rääkivate peade " saal, kus on eksponeeritud kuulsuste skulptuurid. Meie püüdsime kõrva „peade" juurde küünitades teada saada, mida nad meile öelda tahavad. Kuid vähemalt mina ei kuulnud peale arusaamatu kõmina midagi. KUMU külastamine oli igati tänuväärne ettevõtmine ja meie kõigi tänusõnad kuuluvad selle huvitava ekskursiooni korraldajale – Saue Invaühingu energilisele eestvedajale Elena Kalbusele.
Enesestmõistetavalt ei puudu ka restoran, kohvik ja muuseumipood. Ühtekokku on KUMU-s 350 ruumi. Kuna meie kahetunnine ekskursioon piirdus ainult Eesti kunstiga, siis see algas kolmandalt korruselt ja lõppes neljandal. Vajalikele korrustele toimetas meid 9, 5 tonnise kandejõuga lift, kuhu vabalt mahtus kogu meie grupp ja ruumi jäi ülegi. Kunstiteosed annavad etalonideks, mida püüti järgida. Neljanda korruse ekspositsioon kajastab perioodi II Maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni. Seda perioodi iseloomustab nõukogude kunsti tulek ja imbumine meie kunsti – sotsialistlik realism. Nende kunstnike tööd, mis meile Stalini ajal kingiti ja üle anti, pidid avama meie kunstnike mõttemaailma. See ekspositsioon annabki sisulise
VIKERKAAR TANTSUTAEVAS
Jõhvi Kontserdimaja võõrustas selleaastast Kooli- ja showtantsu paremikku. Nagu juba tavaks saanud, oli paremate hulgas jälle Vikerkaar. Hõivatud ja tegusa inimesena andis toimetusele lühiintervjuu ELO-MARIKA KONGO.
Kuidas võistluspäevad möödusid? Oli kaks toredat päeva, aga ka pingelist päeva. Palju toredaid tantse. Küllaltki kõva konkurents, eriti estraaditantsu kategoorias.
Millised olid Vikerkaare tulemused?
Vikerkaar saavutas I koha 4. - 6. klasside showtantsus, I ja III koha 7. - 9. klasside estraaditantsus.
Keda ja mida võitude eest tänada tahate?
Täname selle eest, et tehtud töö kandis vilja.
Palun kirjeldage Vikerkaare ajalugu, nimetage juhendajad ja paremad tantsijad. Toimetuse andmetel on tegu Eestimaa ühe vanema tantsukollektiiviga.
2007. aastal saab Vikerkaar 45. aastaseks. Läbi aegade on olnud laul ja tants võrdselt tähtsad. Olude sunnil oleme viimasel ajal rohkem tantsule pühendunud. Juhendajatena tegutsevad Elo-Marika ja Marilis Kongo ning Piret Mikk.
Millised on aastate jooksul olnud väljapaistvamad tulemused?
Aastate jooksul on üht-teist ka saavutatud. Koolitantsu laureaaditiitleid on 10. Lisaks kaks esikohta rahvusvaheliselt tantsuvõistluselt "Young and Dancing".
LUGEMISRING AITAB LASTEL KOOLIKS VALMISTUDA
Kui täiskasvanu kuuleb sõnaühendit lugema/kirjutama õpetamine, siis tekib kujutlustesse pilt ruumist, kus lapsed istuvad distsiplineeritult laua taga, täites päevade kaupa töövihikutes ülesandeid.
Laste lugema õpetamisel on abiks erinev metoodiline kirjandus.
Lasteaias ei annaks selline õppimine tulemusi - lasteaias toimub õppimine ja mäng käsikäes.
HELGI HABER vanemõpetaja Midrimaa lugemisringi juhendaja
Lasteaia peamine eesmärk on aidata kaasa lapse positiivse enesehinnangu kujunemisele. Positiivne enesehinnang kujuneb lapsel, kes lasteaias hästi hakkama saab, Määrav roll ka õppimise alusoskustel, mis kujunevad lapse esimesel kümnel eluaastal tajude, kujutluste, mälu ja mõtlemise arengu tulemusena. Mil määral ja kui kiiresti need psüühilised protsessid arenevad, sõltub peale lapse individuaalsete iseärasuste veel sünnipärastest eeldustest ja võimetest, ka kasvukeskkonnast. Arendavas kasvukeskkonnas sõpradega mängides ja õppides saavutab laps koolivalmiduse.
Lugemine, kirjutamine ja arvutamine on ainult osa koolivalmidusest. Oskus teiste laste ja täiskasvanutega suhelda, oma muredest – rõõmudest rääkida ja abi paluda on sageli uude keskkonda minnes olulisemgi kui konkreetsed oskused. Juba omandatud oskused annavad lapsele kooliminekuks kindlustunde.
Lasteaiaõpetaja püüab luua heatahtlikku ja pingevaba õhkkonda nende oskuste omandamiseks. Kuid on lapsi, kes suudavad paremini realiseerida oma võimeid, oskusi ja teadmisi väikeses rühmas. Seetõttu tegutseb Saue lasteaias kooliminevate laste lugemisring, kus korraga osaleb 7-8 last. Väiksema arvu lastega suunab õpetaja iga lapse õppetegevuse aktiivse osalemiseni. Rutiinne tegevus lapsi pikalt ei köida, õpetajal tuleb olla loov ning pakkuda lastele pidevalt midagi uut. Lisaks traditsioonilistele õppevahenditele (Karu-aabits, töövihikud, ladumisaabits) kasutame lugemisringi töös palju enda väljamõeldud ja valmistatud mänge. Neid saab iga konkreetse lapse vajadustele -oskustele sobitada ning lapsed mängivad nendega meeleldi. (Mõnede mängude kirjeldused avanevad Saue lasteaia kodulehe õppe-kasvatustöö lingil.) Kui laps vajab tuge, peame otsima talle tegevusi, mis just talle huvi pakuvad ja just tema arengut märkamatult soodustavad. Niisugusele tegevusele võiks last suunata lisaks lasteaiaõpetajale ka lapsevanem. Lapse kõige väiksemaidki edusamme tuleks märgata ja tähtsustada. Lapsele tuleks sisendada usku oma võime-tesse, oluline koht on heatahtlikul ja tunnustaval sõnal.
Riikliku alushariduse raamõppekava järgi kooliminev laps
* määrab häälikute järjekorra sõnas
* eristab sõnas häälikuid
* eristab lühikesi ja pikki häälikuid sõnas
* tunneb tähti, loeb mõned sõnad kokku ja kasutab oma tegevuses (mängus) suuri joonistähti lihtsamate sõnade ülesmärkimisel.
Viimatiilmunud Karu-aabitsas (2004 H.Mänd, L.Kivi, M.Roosleht) on arvestatud muudatustega last kooliks ettevalmistava tegevuse olemuses nii lasteaias kui ka kooli õppekavas. Karuaabits on hea abiline nii lasteaiatöös õpetajale kui ka kodus lapsevanemale. Viimastel aastatel on ilmunud ka palju erinevaid töövihikuid, nendest peaks lapsele leidma just temale sobiva, jõukohase ja huvitava.
Tähtede õppimiseks ei ole vaja alati raamatust "tähti taga ajada" või töövihikuid täita. Tähe kuju võib kokku seada ema nööbikarbist, käbidest ja okstest metsarajal, kivikestest mererannal, takjanuppudest kraavikaldal.
Lugemisringi juhendajana pean tähtsaks koostööd rühmaõpetajatega ja lapsevanematega, oluline on nõu pidada kolleegidega, seda ei tohiks karta.
Sügisel koolitee alustamine toob lapse ellu niigi suuri muutusi. On väga hea, kui suudame last aidata, et koolitee algus oleks võimalikult sujuv. Kui eeltöö lapse kooliminekuks on emalisal ja õpetajal hästi tehtud, hakkab laps lugema niikuinii.
Lugemine on vahva, laps on enda üle uhke, sest kooliskäimine on tema jaoks jõukohane ja meeldiv.
SAUE LINNA RULLUISUTAJA OLI EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSTEL EDUKAS
28. ja 29. aprillil toimusid Hispaanias, Reusis Euroopa meistrivõistlused meie jaoks eksootilisel spordialal rulluisutamise rühmakavades ja kujundrulluisutamises.
plussiks loetakse muusikalist kontseptsiooni ja ideed. Erakordselt suur tähtsus on aga koreograafial ning oluline on see, kuidas erinevad elemendid seostuvad sammude abil ühtseks tervikuks. Erinevalt üksiksõidust on rühmakavades tähtis ka grupi sünkroonsus.
PIRET RINK Rulluisuklubi Rullest treener
EM oli traditsiooniliselt osavõturohke, kohal oli ligi 1000 sportlast. Esindatud oli 9 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Iisrael, Itaalia, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Eesti. Eestit esindas
20 sportlast rulluisuklubist Rullest. Saue linnast võttis Euroopa meistrivõistlustest osa Tuuliki Poom, kes saavutas neljaliikmelise võistkonna kavaga "Ämblikud" 16 võistkonna seas viienda koha.
Esikolmikusse tulid Itaalia uisutajad, neljanda koha saanud Prantsusmaale kaotati vaid 0,5 punktiga.
Rullesti neljaliikmelise naiskonna kava hinded ulatusid 10 punkti süsteemis 8,1-ni.
Hindamisest rulliluuisutamises: Kavade hinded otsustavad tehniline meisterlikkus, graatsia, liigutuste ilu, loovus, väljendusrikkus ja muusikasse sulandumine. Kava
SAUE MEISTRIVÕISTLUSED KIIRMALES
24.aprillile kavandatud Saue linna meistrivõistlused kiirmales (ajakontrolliga 15x15 min) lükkusid edasi 8. maile, kuna mitmed turniirist osavõtjad ei saanud pakiliste tööülesannete tõttu osaleda.
8.mail toimunud Saue linna meistrivõistlsed kiirmales (ajakontrolliga
Saksamaal, Taanis, Hollandis ja Belgias.
Alla 14-aastaste kadettide klassis saavutasid Rullesti tüdrukud kavaga "Nahkhiired" esikoha.
Tuuliki Poom (fotol all paremal) on rulliluuisutamisega tegelenud kümme aastat ning osalenud Euroopa meistrivõistlustel ja erinevatel rahvusvahelistel karikavõistlustel Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal,
Medalite arvestuses tuli Eesti üheksa riigi seas neljandaks, meist ettepoole tulid Itaalia, Hispaania, Saksamaa. Sellised suured rulluisuriigid nagu Prantsusmaa, Holland, Belgia, Portugal jäid seekord sootuks medalita.
Kes soovib selle huvitava ja omapärase spordiala kohta rohkem teada saada, vaadaku http://www.rullest.ee
Foto Raniero Corbelletti
15x15 min) kulgesid üsnagi pingeliselt ja köitvalt. Võitja selgus alles viimases voorus. Kaasakiskuva turniiri võitis 0,5 punktilise edumaaga teiste võistlejate ees Jüri Nõmmsalu, kes kokkuvõttes kogus 4,5 punkti 6-st partiist. Seega on tema Saue linna tsempion kiirmales. Teist ja kolmandat kohta jäid võrdse tulemusega 4 punkti jagama Raivo Viidu ja Leo Tohver. Kuna omavahelise partii võitis Raivo Viidu, kuulus temale teine koht. Neljas ja viies koht läks samuti jagamisle - Väino Lavonen ja v
Allan Pihlak kogusid mõlemad võrdselt 3 punkti.
Omavahelise partii võitis Väino Lavonen, seega temale 4.koht. Ülejäänud võistlejad kogusid punkte vähem.
VALJO RATTASEP, Saue Male-Kabeklubi juhatuse esimees
ORIENTEERUMISKLUBI SAUE TAMMED EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSTEL
Kodustel Euroopa Meistrivõistlustel kuulub Eesti koondisesse teatavasti viis orienteerumisklubi SAUE TAMMED liiget. Täpsemalt öeldes kõik need orienteerujad, kes hiljuti VÕITSID JÜRIÖÖ JOOKSU VIIENDAT KORDA JÄRJEST.
Kui orienteerumise E M - v õ i s t l u s t e sprindidistantsil jõudis finaali kolm Eesti orienteerujat, siis lühirajal läbisid kvalifikatsioonijooksu edukalt kaks korda rohkem eestlasi.
finaalikoht ikka kindel oleks. Tehniliselt sujus jooks hästi," rõõmustas teist korda täiskasvanute tiitlivõistlusel kaasa tegev Aadli. Markus Puusepp ja Marek Nõmm ei suutnud näidata soovitud jooksukiirust, kuid eksimuste vältimine tagas
Lühiraja eeljooksust pääses edasi kolm Saue klubi liiget, finaalis nii hästi ei läinud.
Esmaspäeval Haanjas toimunud lühiraja eeljooksul jõudsid 10 parema hulka Maret Vaher, Olle Kärner ja sauelane Erkki Aadli, edasipääsu tagasid ka Markus Puusepp ning klubi Saue Tammed liikmed Viivi-Anne Soots ja Marek Nõmm.
Meestest oli Olle Kärneri jooks ebakindel ja 5,3 km pikkuse raja esimese kolmandiku järel oli ta alles 20. kohal.
Õnnestunum lõpuosa lubas teisipäevaseks finaaliks siiski välja joosta hea stardipositsiooni.
Sarnaselt temaga kaotas oma grupi parimale pooleteise minutiga Erkki Aadli, kes lõpetas kaheksanda kohaga. „Pingutasin lõpuni, et koha teise kümne keskel.
15. koha saanud Puusepalt oleks finaalikoha võtnud vaid 8 sekundit nõrgem aeg, 16. koha saanud Nõmmel jäi varusekundeid 20.
Viivi-Anne Soots tegi enam kui 3-minutilise vea, õnneks kulutasid konkurendid aega veelgi rohkem ja
LINNAJUHID KOHTUSID OLÜMPIAMEES DIMITRI BOROVIKUGA
Linnavalitsuses käis külas üks rahvusvaheliselt tuntumaid sauelasi – laskesuusatajate Eesti koondise liige DIMITRI BOROVIK.
Olümpiamees tänas Saue linna toetuse eest, analüüsis möödunud hooaega ja rääkis oma tulevikuplaanidest. Kuigi olümpihooajal saavutatud tulemused Dimitri Borovikku ei rahuldanud, vaatab ta tulevikku optimistlikult.
Lõpetada ja tagasi tõmbuda ei kavatse. Praegu on lühike puhkus, saab rohkem aega veeta perekonna keskel.
teise eestlannana läks ta finaali 16. kohaga.
Kolmandas kümnes lõpetas naistest veel klubi Saue Tammed liige Kirti Rebane,
kes saavutas 21. koha. Meestest jäi oma 23. kohaga võimetekohasest resultaadist kaugele klubi Saue Tammed liige Andreas Kraas.
Nii meestel kui naistel olid startijad jagatud kolme kvalifikatsioonigruppi, koha finaalis tagas jõudmine omas eeljooksus 17 parema hulka. Kokku osales lühiraja kvalifikatsioonis 97 naist ja 119 meest.
Finaalis kahjuks Saue klubi liikmetel nii hästi ei läinud ja nende kohad jäid kolmandasse kümnesse.
Loodame, et nendelgi võistlustel veel ees olevatel distantsidel jõuavad sauelased paremate hulka.
Tulemused on saadaval veebilehel www.eoc2006.ee.
!
!
!
!
!
!
!
!
!
!
!
!
!
!
PAIGALDAME TV ANTENNE
Hinnad soodsad, garantii
Tel: 55 693 858
VÕTAME MÜÜKI
kortereid, maju, krunte SAUEL
KONSUL
KONSUL
KONSUL
KONSUL KONSUL KONSULTTTTTAAAAATSIOON T TSIOON T
TSIOON TASUT ASUT ASUT ASUT ASUTA! A! A! A! A!
Kõikide meie b Kõikide meie bür ür üroo klientide v oo klientide v oo klientide vahel t ahel t ahel toimub oimub
KAKS KORDA AASTAS ÕNNELOOS!
Tel: 6700 055, 529 1109 Anne Olonen firstname.lastname@example.org, Tallinn-Nõmme, Jaama 14
OÜ Kalsep võtab tööle
TÖÖLIST
VEOAUTOJUHI ja TEEHÖÖVLIJUHI
Otsime
LIIKLUSKORRALDUSE
BRIGAADI
Tel: 506 7491
kellel peaksid kindlasti olema B-kategooria juhiload. Kontaktandmed: OÜ Roadservice Pärnasalu 23 76505 Saue, Harjumaa
Kontaktisik: Timo Vares, 53 488 175
TÄHELEPANU MUUSIKASÕBRAD!
SAUE MUUSIKAKOOL võtab vastu 2006/2007 õppeaastal uusi õpilasi. Saue Muusikakool asub Saue Gümnaasiumis,
Nurmesalu 9
Meil saab õppida klaverit, viiulit, kannelt, kitarri, flööti, saksofoni, klarnetit, trompetit, trombooni, tuubat, akordioni, löökpille ja basskitarri.
Oodatud on lapsed vanuses 7-12 aastat.
Sisseastumiskatsete konsultatsioonid toimuvad
29. ja 31. mail, kell 17.00 – 19.00 ruumides 118, 119
Konsultatsiooniks palume lapsel ettevalmistada üks laul, mida ta saab õpetajatele laulda.
Konsultatsioon on soovituslik, sest laps ja lapsevanem saavad tutvuda sisse-astumiskatsete nõuetega.
1. ja 2. juunil, kell 17.00 – 19.00
Sisseastumiskatsed toimuvad
NB! 29. ja 31. mail kell 17.00 – 19.00 ruumis 108 registreerime 5 - 7 aasta-seid lapsi Saue Muusika-kooli ettevalmistusklassi.
29. ja 31. mail kell 17.00-19.00 ruumis 108 võtame vastu dokumente pop-jazz osakonnas õppida soovivatelt õpilastelt. Eeldame vähemalt muusikakooli algastme programmi lõpetamist tõendavat tunnistust – s.o IV klassi lõputunnistust.
Informatsioon tel: 6 596 054
Otsitakse Sauel inglise keele
eraõpetajat
Tund 2-3 korda nädalas.
Kontakt: 512 5553
Müüa 2-toaline korter
(üldpind 42,0 m2) Sauel otse omanikult.
Hind 950 000.-
Wavin Estonia OÜ võtab tööle
tõstukijuht / laotöötaja
Töökoht Sauel
Kontakt:Joel Meresmaa Tel: 6 709 663 e-mail: email@example.com
OÜ Roadservice võtab tööle haljastustöölisi ja liikluskorraldustöölisi Vajalik B-kategooria juhiluba
Tel: 53 488 175
Firma Sauel otsib
0,5 kohaga koristajat
Küsi julgelt lisainfot telefonil 56211364
Kontakt: 679 0888 512 5553
AS Kavent
tootmis-ja laopindasid Sauel annab üürile
Sooja tn. 5, suletud territooriumil
30 m 2 ja 60 m 2 , (või 90 m2) h-2,7m I korrus
50 m 2 , h-2,9 m, I korrus
77 m 2 , h-4,2 m, I korrus
94 m 2 , h-4.2 m, I korrus, omaette hoone
120 m
2
, h-2,5m, I korrus ja
140 m 2 , h-2,8 m, II korrus, omaette hoones asfalteeritud, suletud plats,3000 m 2
INFO 501 1134
Statistikaamet on Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Oleme peamine riikliku statistika tegija Eestis ja Euroopa statistikasüsteemi osa. Korraldame riiklikke statistilisi vaatlusi, koordineerime riiklikku statistikat keskkonna-, rahvastiku-, sotsiaal- ja majandusvaldkonnas
OTSIME OMA MEESKONDA KÜSITLEJAID
Harjumaale ja Tallinna
Tööülesanne
! koguda andmeid eraisikutelt statistiliste vaatluste ja uuringute tarbeks
Nõudmised kandidaadile
! kesk-, kutse- või kõrgharidus
! hea eesti keele ja keskmine vene keele oskus
! arvuti kasutamise oskus (MS Word, Excel)
! hea suhtlemis- ja eneseväljendusoskus
! kohusetundlikkus, ausus
! kõrge pingetaluvus
! B-kategooria juhiluba ja isikliku sõiduauto olemasolu
Omalt poolt pakume
! nüüdisaegseid töövahendeid
! iseseisvat otsustamist tööaja üle
! töötulemustest sõltuvat tasu
! isikliku sõiduautoga tehtud ametisõitude kulude hüvitamist
! väljaõpet ja täiendkoolitusi
Lisainfo
Tööleasumise aeg: soovitavalt 22.05.2006
Töö on töölepingu alusel.
Info telefonil: 6259 194 (Heleriin Sits, personalispetsialist)
Kandideerimiseks palume saata avaldus ja CV kas e-posti teel firstname.lastname@example.org või postiga Statistikaamet, Endla 15, Tallinn 15174
LILLEKAUPLUS
Avatud E-L 10-19, P 10-18
Müügil lõikelilled, potililled, amplid nii õue
(Kütise 2a, rattapoe kõrval)
kui tuppa, lilleseaded, pärjad, lillekimbud.
Suur valik suvelillede taimi.
Info tel 670 3887, 56 48 2025
Henri's Grupp OÜ
Aedadega tegelev firma Sauel võtab tööle metalli-ja puidutöö kogemustega kohusetundlikke
töömehi
Telefon:+372 56 65 2396, +372 529 1779
e-post: email@example.com
Orbis Groupi kuuluv Orbis Eesti OÜ on telekommunikatsiooniseadmete ja nende komponentide, tööstuselektroonika, mõõte- ning kalibreerimissüsteemide tootmise ja müügiga tegelev rahvusvaheline ettevõte, mis loodi 1998. aastal.
Orbis Eesti OÜ ootab oma meeskonda suvepuhkuste perioodiks (juuni-august) töötajaid järgmistele ametikohtadele :
ühenduskaablite operaator
Töö sisuks on ühenduskaablite ja moodulite koostamine vastavalt kliendi spetsifikatsioonile. Tükitöö, väljaõpe kohapeal.
testsüsteemide monteerija
Töö sisuks on elektrooniliste testsüsteemide kokkupanek, samuti elektrooniliste ja elektromehaaniliste sõlmede montaazh.
Väljaõpe kohapeal, kasuks tuleb varasem elektritööde kogemus.
Info: Asko Kaldas , tel. 651 54 40 , e-mail: firstname.lastname@example.org,
Sirvi Allas, tel. 651 54 47, e-mail email@example.com või tulla aadressil Kasesalu 24 , Saue , 76 505
Keila Tarbijate Ühistu kutsub "Saue Kaubakeskusesse" tööle
MÜÜJAID, PAGARIABI,
ABITÖÖLISE
TRANSPORTTÖÖLISE,
(puhkuste asendaja)
Eeldame:
Pakume:
! suhtlemisvalmidust klientidega
! ausust ja täpsust
! täistööaega
! põhipalk+preemia
! kohusetundlikkust
! vahetustega tööd
Info kaupluses või telef. 678 1579
Plekk-Liisu Rattapood võtab tööle
Plekk-Liisu Rattapood e-mail: firstname.lastname@example.org
"" "" "" "" "" MEHAANIK-MÜÜJA Nõutav: · tehniline taip · ausus · töötahe Kasuks tuleb: · B-kat juhiluba Telefon: 6700 116 Pakume: · mitmekülgset tööd · konkurentsivõimelist palka · täis-, või osaline tööaeg Väljaõpe kohapeal sobib ka õpilastele suvehooajaks
Ele Ilu Stuudio
Pärnasalu 11 (Arco Transport'i hoone, endise juuksuri – kullassepa ruumides)
KOSMEETIK MANIKÜÜR PEDIKÜÜR
KÕRVARÕNGAAUGUD KÜÜNETEHNIK SOLAARIUM 6,5 kw
Guinot HYDRADERMIE näohooldus
Avatud E-R 10-18, L 10-14
Tel 711 16 34, GSM 534 89 016
http://www.netvision.ee e-post: email@example.com
MÜÜGIL KINKEKAARDID
SAUE SÕNA
v Kujundus: H2M Projekt
Toimetaja: Peeter Eelsaare
Trükk: Rebellis, tiraaz: 1750
|
<urn:uuid:79d0a30d-3a9c-4d5a-bbdc-6c3e398da82f>
|
CC-MAIN-2024-38
|
https://sauevald.kovtp.ee/documents/17893729/18968746/231.pdf/
|
2024-09-18T08:12:39+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-38/subset=warc/part-00267-781f89b0-54ef-4e32-b51d-e5860e733e3a.c000.gz.parquet
| 465,489,252
| 24,289
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998791
|
ekk_Latn
| 0.999885
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1335,
5299,
9182,
12729,
14286,
17929,
20000,
23391,
28561,
32788,
35943,
39146,
39857,
44451,
48359,
51340,
54155,
56911,
60422,
60517
] | 1
|
[
0.1875,
0.396484375,
0.328125,
0.07861328125,
0.00640869140625,
0.0024261474609375
] |
9. etapp - 4. Kütioru maastikujooks Põhidistants 9 km, MN12 ja lühike distants 3 km Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
| 1 | 132 | Raido Mitt | | 1991 | M21 | (1) | Põlva | | | Sparta Spordiselts | | | | | 34:26.9 | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2 | 122 | Anti Puustus | | 1984 | M30 | (1) | tartumaa | | | KJS Sakala | | | | | 35:00.2 | | | 33.3 |
| 3 | 97 | Karel Hussa | r | 1995 | M21 | (2) | Vastseliina vald | | | Kündja Spordiklubi | | | | | 36:11.6 | | 1:44.7 | |
| 4 | 143 | Margus Koo | r | 1979 | M30 | (2) | Võru | | | KJK Lõunalõv | | | i | | 36:50.7 | | 2:23.8 | |
| 5 | 1 | Mart Andres | son | 1985 | M30 | (3) | Tartu | | | TÜASK | | | | | 37:10.5 | | 2:43.6 | |
| 6 | 3 | Mikk Laur | | 1986 | M21 | (3) | Võru | | | KJK Lõunalõv | | | i | | 37:33.6 | | 3:06.7 | |
| 7 | 64 | Olav Paris | | 1979 | M30 | (4) | Viljan | di | | VAK Staier | | | | | 37:44.6 | | 3:17.7 | |
| 8 | 2 | Aimar Hussa | r | 1981 | M30 | (5) | Vastseliina vald | | | Kündja Spordiklubi | | | | | 38:11.4 | | 3:44.5 | |
| 9 | 5 | Eno Lukk | | 1995 | M21 | (4) | Haan | ja | | Võru kjk lõunalõv | | | | i | 39:38.0 | | 5:11.1 | |
| 10 | 179 | Mati Tiit | | 1971 | M40 | (1) | Tartu | | | SKM | | | | | 39:47.4 | | 5:20.5 | |
| 11 | 166 | Kristo Sirk | | 1999 | M16 | (1) | Põlva vald | | | OK Põlva Kobra | | | | s | 40:00.0 | | 5:33.1 | |
| 12 | 10 | Jürgen Külm | | 1997 | M18 | (1) | Võru | | | Võru Kergejõustikuklubi Lõunal | | | | | 40:08.8 | | 5:41.9 | |
| 13 | 158 | Artur Rauk | | 1986 | M21 | (5) | Lasva vald | | | Õhuvägi | | | | | 40:15.5 | | 5:48.6 | |
| 14 | 108 | Tanel Mõttu | s | 1985 | M30 | (6) | Võru | | | OK Võru | | | | | 40:26.9 | | 6:00.0 | |
| 15 | 6 | Margus Leht | na | 1976 | M30 | (7) | Võru | | | Silja Sport | | | | | 40:35.4 | | 6:08.5 | |
| 16 | 96 | Kaidar Huss | ar | 1971 | M40 | (2) | Vastseliina vald | | | Kündja Spordiklubi | | | | | 40:45.5 | | 6:18.6 | |
| 17 | 109 | Taavi Perv | | 1998 | M18 | (2) | Sõmerpalu vald | | | Võru Biathlon | | | | | 40:54.8 | | 6:27.9 | |
| 18 | 23 | Kurmet Kald | aru | 1996 | M21 | (6) | Võru | | | Võru Suusaklubi | | | | | 41:05.2 | | 6:38.3 | |
| 19 | 9 | Peep Joonas | | 1966 | M40 | (3) | Võru | | | Private project | | | | | 41:09.5 | | 6:42.6 | |
| 20 | 8 | Henri Loosa | ar | 1999 | M16 | (2) | Orava vald | | | Orava kool | | | | | 41:15.3 | | 6:48.4 | |
| 21 | 70 | Kajar Tilga | | 1967 | M40 | (4) | Puka | | | | | | | | 41:20.4 | | 6:53.5 | |
| 22 | 123 | Veiko Ardel | | 1965 | M50 | (1) | Sooru küla | | | "SK""Beavers""" | | | | | 41:25.7 | | 6:58.8 | |
| 23 | 54 | Emrich Need | o | 1980 | M30 | (8) | Võru | | | Võru | | | | | 41:47.6 | | 7:20.7 | |
| 24 | 46 | Mark Saarni | k | 1992 | M21 | (7) | Võru | | | | | | | | 41:54.6 | | 7:27.7 | |
| 25 | 129 | Siim Villako | | 1996 | M21 | (8) | Põlva | | | SK Serviti | | | | | 41:57.9 | | 7:31.0 | |
| 26 | 86 | Hannes Moo | r | 1997 | M18 | (3) | Vastseliina | | | Vastseliina spordiklubi | | | | | 42:03.6 | | 7:36.7 | |
| 27 | 7 | Elar Kala | | 1982 | M30 | (9) | Võru | | | KVÜÕA | | | | | 42:17.0 | | 7:50.1 | |
| 28 | 53 | Tiit Kibuspu | u | 1965 | M50 | (2) | Võnn | u | | RMK | | | | | 42:19.6 | | 7:52.7 | |
| 29 | 52 | Tauno Möld | er | 1986 | M21 | (9) | Haan | ja | | Haanja Suusaklubi | | | | | 42:26.7 | | 7:59.8 | |
| 30 | 147 | Art Kristjan Olesk | | 2000 | M16 | (3) | Võru linn | | | Võru Suusaklubi | | | | | 42:33.8 | | 8:06.9 | |
| 31 | 115 | Kris-Sten Saarepuu | | 1998 | M18 | (4) | Võru | | | Võru SUKL/Nõo RG | | | | | 42:37.4 | | 8:10.5 | |
| 32 | 135 | Rando Ernit | s | 1997 | M18 | (5) | Tartu | | | Tantsutalla | | d | | | 42:48.1 | | 8:21.2 | |
| 33 | 177 | Marek Lina | | 1975 | M40 | (5) | Põlva | | | | | | | | 42:54.6 | | 8:27.7 | |
| 34 | 198 | Kalev Kalda | | 1989 | M21 | (10) | Võru | | | Spart | a | | | | 42:58.1 | | 8:31.2 | |
| 35 | 69 | Kristel Sibul | | 1997 | N18 | (1) | Veriora val | | d | OK Kobras | | | | | 42:59.4 | | 8:32.5 | |
| 36 | 83 | Karel Nagel | | 1999 | M16 | (4) | Võru | | | Võru Suusaklubi | | | | | 43:02.6 | | 8:35.7 | |
| 37 | 48 | Andre Viitkin | | 2000 | M16 | (5) | Vald | | | Võru Suusaklubi | | | | | 43:09.5 | | 8:42.6 | |
| 38 | 117 | Asko Saarep | uu | 1984 | M30 | (10) | Võru | | | Võru Suusaklubi | | | | | 43:10.5 | | 8:43.6 | |
| 39 | 125 | Johanna Ard | el | 1996 | N21 | (1) | Sooru küla | | | "SK""Beavers""" | | | | | 43:13.9 | | 8:47.0 | |
| 40 | 110 | Joosep Perv | | 2001 | M14 | (1) | Sõmerpalu vald | | | Võru Biathlon | | | | | 44:16.4 | | 9:49.5 | |
| 41 | 157 | Jüri Joonas | | 1992 | M21 | (11) | Lasv | a | | OK Võru | | | | | 44:22.2 | | 9:55.3 | |
| 42 | 141 | Tõnu Hendrikson | | 1973 | M40 | (6) | Haan | ja | | Ekstreempark | | | | | 44:25.7 | | 9:58.8 | |
| 43 | 11 | Sirli Hanni | | 1985 | N30 | (1) | Vastseliina | | | Silja Sport | | | | | 44:35.9 | 10:09.0 | | |
| 44 | 28 | Fred Needo | | 1983 | M30 | (11) | Võru | | | OK Võru | | | | | 44:42.3 | 10:15.4 | | |
| 45 | 173 | Karl Anders Saarepuu | | 2002 | M14 | (2) | Võru | | | Võru Suusaklubi | | | | | 44:43.1 | 10:16.2 | | |
| 46 | 180 | Kertu Ränke | l | 1988 | N21 | (2) | Võru | | | Võru Suusaklubi | | | | | 44:43.4 | 10:16.5 | | |
| 47 | 114 | Mario Oha | | 1991 | M21 | (12) | Võru | | | Võru Suusaklubi | | | | | 44:47.2 | 10:20.3 | | |
| 48 | 56 | Siim Kobin | | 1985 | M30 | (12) | Võru | | | | | | | | 44:53.1 | 10:26.2 | | |
| 49 | 136 | Raiko Palm | | 1988 | M21 | (13) | Vastseliina | | | Võru Linnavalitsus | | | | | 45:04.0 | 10:37.1 | | |
| 50 | 190 | Vahur Loosa | ar | 1964 | M50 | (3) | Orav | a | | Orava | | | | | 45:11.5 | 10:44.6 | | |
| 51 | 178 | Karl Tiit | | 1997 | M18 | (6) | Tartu | | | TÜASK | | | | | 45:18.1 | 10:51.2 | | |
| 52 | 103 | Heigo Tinn | | 1984 | M30 | (13) | Võru | | | Würt | h | | | | 45:42.9 | 11:16.0 | | |
| 53 | 164 | Andres Pae | | 1970 | M40 | (7) | Tartu | | | Suusahullu | | d | | | 45:43.8 | 11:16.9 | | |
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
9. etapp - 4. Kütioru maastikujooks
Põhidistants 9 km, MN12 ja lühike distants 3 km
Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
| 54 | 61 | Valeri Kuragi | n | 1973 | M40 | (8) | Võru | | | | | | | 45:50.5 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 55 | 78 | Robin Järg | | 2000 | M16 | (6) | Vastseliina | | KJK Lõunalõvi/Vastseliina G | | | | | 46:27.8 |
| 56 | 140 | Rene Kottiss | e | 1977 | M30 | (14) | Võru | | AS G4S | | | | | 46:41.9 |
| 57 | 183 | Silva Suvi | | 1989 | N21 | (3) | Tartu | | Tartu Spordiselts Kale | | | | v | 46:51.5 |
| 58 | 33 | Kristjan Sok | | 2002 | M14 | (3) | Haanja val | d | Haanja Suusaklubi | | | | | 46:58.7 |
| 59 | 81 | Urmas Voitka | | 1963 | M50 | (4) | Võru vald | | Barrus | | | | | 47:15.4 |
| 60 | 181 | Eleri Hirv | | 1988 | N21 | (4) | Lasva vald | | OK Võru | | | | | 47:29.7 |
| 61 | 92 | Aigar Saarnit | s | 1963 | M50 | (5) | Põlva | | Serviti | | | | | 47:40.5 |
| 62 | 107 | Ülar Lehiste | | 1970 | M40 | (9) | Palupera | | | | | | | 47:50.5 |
| 63 | 91 | Kalev Kajast | e | 1954 | M60 | (1) | Veriora | | Veriora vallavalitsu | | | s | | 48:00.9 |
| 64 | 159 | Reigo Mekk | | 1988 | M21 | (14) | Otepää | | Eesti Maaüliko | | ol | | | 48:09.1 |
| 65 | 75 | Aimo Raudse | pp | 1976 | M30 | (15) | Tõlliste val | d | | | | | | 48:21.3 |
| 66 | 13 | Anette Kase | mets | 1997 | N18 | (2) | Põlva | | SK Serviti | | | | | 48:23.9 |
| 67 | 80 | Elvis Joakit | | 1979 | M30 | (16) | Tartu | | Nosferatu | | | | | 48:26.9 |
| 68 | 131 | Karl Sebastian Dremljuga | | 2001 | M14 | (4) | Võru vald | | Võru SUKL/Roosisaare tulevik | | | | | 48:29.7 |
| 69 | 145 | Toomas Jann | o | 1975 | M40 | (10) | Võru | | Võru | | | | | 48:30.1 |
| 70 | 17 | Consuelo Laanemäe Räim | | 1977 | N30 | (2) | Võru | | Perekond Räim | | | | | 48:30.3 |
| 71 | 73 | Tõnis Räim | | 1972 | M40 | (11) | Võru | | Perekond Räim | | | | | 48:35.0 |
| 72 | 193 | Jakob Udras | | 1998 | M18 | (7) | | | | | | | | 48:42.1 |
| 73 | 14 | Laura Lillepu | u | 1993 | N21 | (5) | Võru | | PPA | | | | | 48:43.0 |
| 74 | 137 | Talis Thal | | 1974 | M40 | (12) | Võru | | PPA | | | | | 48:48.8 |
| 75 | 36 | Marko Esna | | 1987 | M21 | (15) | Tartu | | | | | | | 48:53.0 |
| 76 | 20 | Siiri Kaaver | | 1964 | N50 | (1) | Rannu val | d | SHM | | | | | 48:57.0 |
| 77 | 133 | Juho Joonas | | 1969 | M40 | (13) | Võru | | HRK | | | | | 49:05.2 |
| 78 | 184 | Lauri Allman | n | 1975 | M40 | (14) | Võru | | Kuperjanovi JV | | P | | | 49:19.6 |
| 79 | 200 | Keijo Tõrra | | 1983 | M30 | (17) | Võru | | Võru | | | | | 49:29.9 |
| 80 | 21 | Aili Sarik | | 1968 | N40 | (1) | haanja | | Grill-Mill | | | | | 49:56.7 |
| 81 | 194 | Roland Saare | puu | 1997 | M18 | (8) | | | | | | | | 49:58.6 |
| 82 | 72 | Annabel Voit | ka | 2000 | N16 | (1) | Võru vald | | Võru Suusaklu | | bi | | | 50:00.9 |
| 83 | 45 | Danel Kangr | o | 1987 | M21 | (16) | Võru | | TH | | | | | 50:01.9 |
| 84 | 160 | Laura Joona | s | 1994 | N21 | (6) | Lasva vald | | OK Võru | | | | | 50:05.0 |
| 85 | 18 | Maris Moor | | 1973 | N40 | (2) | Vastseliina | | Vastseliina Spordiklubi | | | | | 50:18.1 |
| 86 | 191 | Andreas Num | mert | 1991 | M21 | (17) | Urvaste va | ld | DOTA | | | | | 50:21.4 |
| 87 | 68 | Villu Sarik | | 1985 | M30 | (18) | Haanja | | Structura OÜ | | | | | 50:44.8 |
| 88 | 16 | Siiri Pilt | | 1970 | N40 | (3) | Tartu | | TÜ ASK Fitnessklubi | | | | | 51:29.4 |
| 89 | 85 | Hanna Moor | | 1999 | N16 | (2) | Vastseliina | | Vastseliina spordiklubi | | | | | 51:52.7 |
| 90 | 162 | Marek Klaus | | 1977 | M30 | (19) | Võru | | | | | | | 52:03.1 |
| 91 | 43 | Andres Järvp | õld | 1970 | M40 | (15) | Rõuge | | Puuslik OÜ | | | | | 52:03.3 |
| 92 | 186 | Heli Ajaots | | 1972 | N40 | (4) | Elva | | SHM | | | | | 52:11.8 |
| 93 | 38 | Maigi Vaikla | | 1975 | N40 | (5) | Võru | | Rimi Eest | i | | | | 52:20.1 |
| 94 | 139 | Epp Kottisse | | 1982 | N30 | (3) | Võru | | AS Statoil | | | | | 52:20.4 |
| 95 | 19 | Blanca Punt | | 1971 | N40 | (6) | Võru | | Võru Kreutzwaldi Kool | | | | | 52:41.5 |
| 96 | 192 | Raido Viks | | 1986 | M21 | (18) | Rõuge val | d | OK Võru | | | | | 52:53.8 |
| 97 | 142 | Gerda Narus | k | 2002 | N14 | (1) | Võru | | Võru biathlon/Võru spordikool | | | | | 52:56.7 |
| 98 | 104 | Triin Peterso | n | 1971 | N40 | (7) | Tallinn | | Spordiklubi Sparta | | | | | 53:00.0 |
| 99 | 59 | Ingrid Linden | berg | 1966 | N40 | (8) | Tartumaa | | Kevek | | | | | 53:12.9 |
| 100 | 150 | Annemarii Be | ndi | 2001 | N14 | (2) | Sõmerpalu vald | | Andsumäe SK | | | | | 53:20.8 |
| 101 | 130 | Karoli Villako | | 2000 | N16 | (3) | Põlva | | SK Serviti | | | | | 53:48.4 |
| 102 | 89 | Margus Helm | | 1976 | M30 | (20) | Võru | | G4s | | | | | 54:06.3 |
| 103 | 187 | Riho Jesse | | 1967 | M40 | (16) | Tartu linn | | Lemminkäinen | | | | | 54:08.8 |
| 104 | 144 | Kairit Kall | | 1986 | N21 | (7) | Haanja val | d | Tallinna Ülikool | | | | | 54:12.0 |
| 105 | 29 | Egle Poll | | 1990 | N21 | (8) | Vastseliina | | Egle Poll | | | | | 54:13.3 |
| 106 | 30 | Tauri Hainso | o | 1987 | M21 | (19) | Mikitamäe | | Tauri Hainsoo | | | | | 54:13.6 |
| 107 | 98 | Ilmar Helm | | 1982 | M30 | (21) | Vastseliina vald | | Kündja Spordiklubi | | | | | 54:29.6 |
| 108 | 34 | Signe Trolla | | 1984 | N30 | (4) | Võru | | Võrumaa Toidukeskus | | | | | 54:40.7 |
| 109 | 51 | Tiiu Müürsep | p | 1955 | N60 | (1) | Tartu | | Kevek | | | | | 54:47.8 |
| 110 | 47 | Madis Davõd | ov | 1987 | M21 | (20) | Võru vald | | Tegusad OÜ | | | | | 55:02.9 |
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
9. etapp - 4. Kütioru maastikujooks
Põhidistants 9 km, MN12 ja lühike distants 3 km
Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
| 111 | 197 | Marge Allma | nn | | 1974 | N40 | (9) | Võru | | | 2JVBr | | | | 55:07.9 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 112 | 134 | Oliver Lemm | ik | | 1990 | M21 | (21) | Miss | o | | | | | | 55:09.5 |
| 113 | 121 | Valmer Zopp | | | 1982 | M30 | (22) | Põlva | | | Lihtne poiss | | | | 55:09.6 |
| 114 | 82 | Epp Voitka | | | 1966 | N40 | (10) | Võru vald | | | OK Võru | | | | 55:34.3 |
| 115 | 57 | Karin Variko | v | | 1984 | N30 | (5) | Võru | | | | | | | 55:43.5 |
| 116 | 67 | Avely Allas | | | 1993 | N21 | (9) | Võru | | | Võrumaa Toidukesku | | s | | 55:53.9 |
| 117 | 199 | Heleri Lakur | | | 1981 | N30 | (6) | Võru | | | Mutiklubi | | | | 56:00.8 |
| 118 | 126 | Getriin Vasilkovsk | | i | 2001 | N14 | (3) | Võru | | | Võru Sprdikool | | | | 56:06.9 |
| 119 | 62 | Karel Kuragi | n | | 2001 | M14 | (5) | Võru | | | Kreutzwaldi koo | l | | | 56:17.5 |
| 120 | 196 | Kaido Kivilo | | | 1971 | M40 | (17) | Võru linn | | | KV | | | | 56:45.4 |
| 121 | 118 | Ülle Harju | | | 1974 | N40 | (11) | Sõmerpalu vald | | | Kärgula jooksusõbrad | | | | 56:55.4 |
| 122 | 27 | Kristi Kreitsb | erg | | 1978 | N30 | (7) | Võru | | | Võru Tarbijate Ühistu | | | | 57:08.7 |
| 123 | 152 | Astrid Erik | | | 2000 | N16 | (4) | Võru linn | | | Võru Suusaklu | bi | | | 58:01.4 |
| 124 | 124 | Piia Ardel | | | 1965 | N50 | (2) | Sooru kül | | a | "SK""Beavers"" | " | | | 58:02.2 |
| 125 | 127 | Rutti Räbovo | itra | | 1966 | N40 | (12) | Kaiu | | | SK Mercury | | | | 58:17.6 |
| 126 | 49 | Ingrit Ernits | | | 1965 | N50 | (3) | Jõge | va | | SK ProRunner | | | | 58:25.2 |
| 127 | 37 | Merike Ilves | | | 1976 | N30 | (8) | Tartumaa | | | SHM | | | | 58:44.6 |
| 128 | 151 | Kairiin Märts | on | | 2001 | N14 | (4) | Põlva vald | | | OK Põlva Kobr | as | | | 58:52.1 |
| 129 | 149 | Triinu Hausenberg | | | 2002 | N14 | (5) | Võru | | | Andsumäe SK | | | | 59:22.5 |
| 130 | 102 | Rando Raud | sepp | | 1981 | M30 | (23) | Vastseliina vald | | | Kündja Spordiklubi | | | | 59:35.8 |
| 131 | 31 | Robert Kala | | | 1986 | M21 | (22) | Võrumaa | | | | | | | 59:37.0 |
| 132 | 74 | Ulvi Tammjär | v | | 1960 | N50 | (4) | Võru | | | | | | | 59:38.5 |
| 133 | 189 | Karin Jesse | | | 1965 | N50 | (5) | Tartu linn | | | TÜK | | | | 59:39.8 |
| 134 | 94 | Kadri Mähar | | | 1971 | N40 | (13) | Võru | | | Võru Lasteaed Päkapikk | | | | 59:41.7 |
| 135 | 95 | Priidu Teppo | | | 1964 | M50 | (6) | Võru | | | Võru Lasteaed Päkapikk | | | | 59:41.9 |
| 136 | 24 | Sven Soll | | | 1984 | M30 | (24) | Võru | | | AS Semuehitus | | | | 59:56.7 |
| 137 | 165 | Erika Joonas | | | 1970 | N40 | (14) | Lasva val | | d | OK Võru | | | | 59:57.0 |
| 138 | 128 | Raivo Panker | | | 1965 | M50 | (7) | Kaiu | | | SK Mercury | | | 1h00:03.5 | |
| 139 | 161 | Tiina Kõva | | | 1983 | N30 | (9) | Võru | | | Parksepa | | | 1h00:09.8 | |
| 140 | 138 | Raido Rauds | epp | | 1968 | M40 | (18) | Võru | | | Würth | | | 1h00:16.3 | |
| 141 | 65 | Helin Kumm | | | 1983 | N30 | (10) | Võru | | | Mutiklubi Mutid | | | 1h00:25.8 | |
| 142 | 156 | Merle Teppo | | | 1986 | N21 | (10) | Võru | | | | | | 1h00:34.0 | |
| 143 | 66 | Kaiju Thal | | | 1976 | N30 | (11) | Võru | | | Ritico OÜ/OmaKing | | | 1h00:50.0 | |
| 144 | 40 | Kristel Kimas | k | | 1978 | N30 | (12) | Võru | | | | | | 1h01:15.0 | |
| 145 | 60 | Kersti Ilves | | | 1971 | N40 | (15) | Võru | | | | | | 1h01:45.7 | |
| 146 | 120 | Kaire Zopp | | | 1984 | N30 | (13) | Põlva | | | | | | 1h02:20.3 | |
| 147 | 50 | Oksana Aasa | | | 1980 | N30 | (14) | Võru | | | Elva lasteaed | | | 1h02:39.1 | |
| 148 | 32 | Ilmar Tagel | | | 1942 | M60 | (2) | Põlvamaa | | | TriSmile/SK Kõlleste | | | 1h02:47.4 | |
| 149 | 195 | Jelena Prant | s | | 1967 | N40 | (16) | Võru vald | | | Võru Suusaklu | bi | | 1h03:58.3 | |
| 150 | 119 | Ülla Viimsalu | | | 1996 | N21 | (11) | Võru | | | Parksepa KK | | | 1h04:09.8 | |
| 151 | 174 | Cassandra Piirioja | | | 2002 | N14 | (6) | Võru | | | Võru Kreutzwaldi Koo | | l | 1h04:10.9 | |
| 152 | 99 | Janno Kallas | se | | 1979 | M30 | (25) | Urvaste vald | | | Kündja Spordiklubi | | | 1h04:14.6 | |
| 153 | 87 | Sandra Lemb | er | | 2000 | N16 | (5) | Võru | | | Võru Kesklinna Kool | | | 1h04:22.7 | |
| 154 | 22 | Gätly Valge | | | 1979 | N30 | (15) | Varst | u | | Klick Eesti AS | | | 1h04:44.7 | |
| 155 | 170 | Getrin Valge | | | 2000 | N16 | (6) | Varst | u | | Võru Kesklinna Kool | | | 1h04:45.0 | |
| 156 | 39 | Monika Märti | n | | 1980 | N30 | (16) | Võru | | | Lasteaed Päkapikk | | | 1h04:55.9 | |
| 157 | 71 | Sirelin Punt | | | 2002 | N14 | (7) | Võru | | | Võru Kreutzwaldi Koo | | l | 1h05:15.6 | |
| 158 | 25 | Aveli Marie Heinvee | | | 2002 | N14 | (8) | Võru | | | Võru Kreutzwaldi Koo | | l | 1h05:16.5 | |
| 159 | 167 | Linda Korein | ik | | 2002 | N14 | (9) | Võru linn | | | Võru Spordikoo | l | | 1h05:17.0 | |
| 160 | 148 | Maria Kall | | | 2001 | N14 | (10) | Võru linn | | | Võru spordikoo | l | | 1h05:17.3 | |
| 161 | 169 | Kadri Koreini | k | | 1970 | N40 | (17) | Võru linn | | | TÜ | | | 1h06:00.3 | |
| 162 | 155 | Liivika Koobakene | | | 1998 | N18 | (3) | Rõug | e | | Rõuge Racing Team | | | 1h07:00.1 | |
| 163 | 84 | Karin Nagel | | | 1976 | N30 | (17) | Võru | | | Võru Vesi AS | | | 1h07:01.5 | |
| 164 | 106 | Karin Kuuse | org | | 1990 | N21 | (12) | Põlva | | | | | | 1h07:38.8 | |
| 165 | 35 | Keiti Kriibi | | | 1989 | N21 | (13) | Tartu | | | | | | 1h07:40.3 | |
| 166 | 58 | Kadri Rauds | epp | | 1982 | N30 | (18) | Põlva | | | AS Arke Lihatööstus | | | 1h07:54.1 | |
| 167 | 116 | Pille-Kadri Pä | rna | | 1963 | N50 | (6) | Võru | | | Selver AS/MTÜ Spordiselts | | | 1h09:05.8 | |
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
9. etapp - 4. Kütioru maastikujooks
Põhidistants 9 km, MN12 ja lühike distants 3 km
Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
9. etapp - 4. Kütioru maastikujooks
Põhidistants 9 km, MN12 ja lühike distants 3 km
Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
9. etapp - 4. Kütioru maastikujooks
Põhidistants 9 km, MN12 ja lühike distants 3 km
Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
| 37 | 117 | Asko Saarep | uu | 1984 | M30 | (10) | Võru | | | Võru Suusaklub | | i | | | 43:10.5 | | 8:43.6 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 38 | 110 | Joosep Perv | | 2001 | M14 | (1) | Sõmerpalu vald | | | Võru Biathlon | | | | | 44:16.4 | | 9:49.5 |
| 39 | 157 | Jüri Joonas | | 1992 | M21 | (11) | Lasv | a | | OK Võru | | | | | 44:22.2 | | 9:55.3 |
| 40 | 141 | Tõnu Hendri | kson | 1973 | M40 | (6) | Haan | ja | | Ekstreempar | k | | | | 44:25.7 | | 9:58.8 |
| 41 | 28 | Fred Needo | | 1983 | M30 | (11) | Võru | | | OK Võru | | | | | 44:42.3 | 10:15.4 | |
| 42 | 173 | Karl Anders Saarepuu | | 2002 | M14 | (2) | Võru | | | Võru Suusaklub | | i | | | 44:43.1 | 10:16.2 | |
| 43 | 114 | Mario Oha | | 1991 | M21 | (12) | Võru | | | Võru Suusaklub | | i | | | 44:47.2 | 10:20.3 | |
| 44 | 56 | Siim Kobin | | 1985 | M30 | (12) | Võru | | | | | | | | 44:53.1 | 10:26.2 | |
| 45 | 136 | Raiko Palm | | 1988 | M21 | (13) | Vastseliina | | | Võru Linnavalitsus | | | | | 45:04.0 | 10:37.1 | |
| 46 | 190 | Vahur Loosa | ar | 1964 | M50 | (3) | Orav | a | | Orava | | | | | 45:11.5 | 10:44.6 | |
| 47 | 178 | Karl Tiit | | 1997 | M18 | (6) | Tartu | | | TÜASK | | | | | 45:18.1 | 10:51.2 | |
| 48 | 103 | Heigo Tinn | | 1984 | M30 | (13) | Võru | | | Würth | | | | | 45:42.9 | 11:16.0 | |
| 49 | 164 | Andres Pae | | 1970 | M40 | (7) | Tartu | | | Suusahullud | | | | | 45:43.8 | 11:16.9 | |
| 50 | 61 | Valeri Kuragi | n | 1973 | M40 | (8) | Võru | | | | | | | | 45:50.5 | 11:23.6 | |
| 51 | 78 | Robin Järg | | 2000 | M16 | (6) | Vastseliina | | | KJK Lõunalõvi/Vastseliina G | | | | | 46:27.8 | 12:00.9 | |
| 52 | 140 | Rene Kottiss | e | 1977 | M30 | (14) | Võru | | | AS G4S | | | | | 46:41.9 | 12:15.0 | |
| 53 | 33 | Kristjan Sok | | 2002 | M14 | (3) | Haanja val | | d | Haanja Suusaklubi | | | | | 46:58.7 | 12:31.8 | |
| 54 | 81 | Urmas Voitka | | 1963 | M50 | (4) | Võru vald | | | Barrus | | | | | 47:15.4 | 12:48.5 | |
| 55 | 92 | Aigar Saarnit | s | 1963 | M50 | (5) | Põlva | | | Serviti | | | | | 47:40.5 | 13:13.6 | |
| 56 | 107 | Ülar Lehiste | | 1970 | M40 | (9) | Palupera | | | | | | | | 47:50.5 | 13:23.6 | |
| 57 | 91 | Kalev Kajast | e | 1954 | M60 | (1) | Verio | ra | | Veriora vallavalitsu | | | s | | 48:00.9 | 13:34.0 | |
| 58 | 159 | Reigo Mekk | | 1988 | M21 | (14) | Otep | ää | | Eesti Maaülikool | | | | | 48:09.1 | 13:42.2 | |
| 59 | 75 | Aimo Raudse | pp | 1976 | M30 | (15) | Tõlliste val | | d | | | | | | 48:21.3 | 13:54.4 | |
| 60 | 80 | Elvis Joakit | | 1979 | M30 | (16) | Tartu | | | Nosferatu | | | | | 48:26.9 | 14:00.0 | |
| 61 | 131 | Karl Sebastian Dremljuga | | 2001 | M14 | (4) | Võru vald | | | Võru SUKL/Roosisaare tulevik | | | | | 48:29.7 | 14:02.8 | |
| 62 | 145 | Toomas Jann | o | 1975 | M40 | (10) | Võru | | | Võru | | | | | 48:30.1 | 14:03.2 | |
| 63 | 73 | Tõnis Räim | | 1972 | M40 | (11) | Võru | | | Perekond Räim | | | | | 48:35.0 | 14:08.1 | |
| 64 | 193 | Jakob Udras | | 1998 | M18 | (7) | | | | | | | | | 48:42.1 | 14:15.2 | |
| 65 | 137 | Talis Thal | | 1974 | M40 | (12) | Võru | | | PPA | | | | | 48:48.8 | 14:21.9 | |
| 66 | 36 | Marko Esna | | 1987 | M21 | (15) | Tartu | | | | | | | | 48:53.0 | 14:26.1 | |
| 67 | 133 | Juho Joonas | | 1969 | M40 | (13) | Võru | | | HRK | | | | | 49:05.2 | 14:38.3 | |
| 68 | 184 | Lauri Allman | n | 1975 | M40 | (14) | Võru | | | Kuperjanovi JVP | | | | | 49:19.6 | 14:52.7 | |
| 69 | 200 | Keijo Tõrra | | 1983 | M30 | (17) | Võru | | | Võru | | | | | 49:29.9 | 15:03.0 | |
| 70 | 194 | Roland Saare | puu | 1997 | M18 | (8) | | | | | | | | | 49:58.6 | 15:31.7 | |
| 71 | 45 | Danel Kangr | o | 1987 | M21 | (16) | Võru | | | TH | | | | | 50:01.9 | 15:35.0 | |
| 72 | 191 | Andreas Nummert | | 1991 | M21 | (17) | Urvaste va | | ld | DOTA | | | | | 50:21.4 | 15:54.5 | |
| 73 | 68 | Villu Sarik | | 1985 | M30 | (18) | Haan | ja | | Structura OÜ | | | | | 50:44.8 | 16:17.9 | |
| 74 | 162 | Marek Klaus | | 1977 | M30 | (19) | Võru | | | | | | | | 52:03.1 | 17:36.2 | |
| 75 | 43 | Andres Järvp | õld | 1970 | M40 | (15) | Rõug | e | | Puuslik OÜ | | | | | 52:03.3 | 17:36.4 | |
| 76 | 192 | Raido Viks | | 1986 | M21 | (18) | Rõuge val | | d | OK Võru | | | | | 52:53.8 | 18:26.9 | |
| 77 | 89 | Margus Helm | | 1976 | M30 | (20) | Võru | | | G4s | | | | | 54:06.3 | 19:39.4 | |
| 78 | 187 | Riho Jesse | | 1967 | M40 | (16) | Tartu linn | | | Lemminkäine | n | | | | 54:08.8 | 19:41.9 | |
| 79 | 30 | Tauri Hainso | o | 1987 | M21 | (19) | Mikitamäe | | | Tauri Hainso | o | | | | 54:13.6 | 19:46.7 | |
| 80 | 98 | Ilmar Helm | | 1982 | M30 | (21) | Vastseliina vald | | | Kündja Spordiklubi | | | | | 54:29.6 | 20:02.7 | |
| 81 | 47 | Madis Davõd | ov | 1987 | M21 | (20) | Võru vald | | | Tegusad OÜ | | | | | 55:02.9 | 20:36.0 | |
| 82 | 134 | Oliver Lemm | ik | 1990 | M21 | (21) | Miss | o | | | | | | | 55:09.5 | 20:42.6 | |
| 83 | 121 | Valmer Zopp | | 1982 | M30 | (22) | Põlva | | | Lihtne poiss | | | | | 55:09.6 | 20:42.7 | |
| 84 | 62 | Karel Kuragi | n | 2001 | M14 | (5) | Võru | | | Kreutzwaldi kool | | | | | 56:17.5 | 21:50.6 | |
| 85 | 196 | Kaido Kivilo | | 1971 | M40 | (17) | Võru linn | | | KV | | | | | 56:45.4 | 22:18.5 | |
| 86 | 102 | Rando Raud | sepp | 1981 | M30 | (23) | Vastseliina vald | | | Kündja Spordiklubi | | | | | 59:35.8 | 25:08.9 | |
| 87 | 31 | Robert Kala | | 1986 | M21 | (22) | Võrumaa | | | | | | | | 59:37.0 | 25:10.1 | |
| 88 | 95 | Priidu Teppo | | 1964 | M50 | (6) | Võru | | | Võru Lasteaed Päkapikk | | | | | 59:41.9 | 25:15.0 | |
| 89 | 24 | Sven Soll | | 1984 | M30 | (24) | Võru | | | AS Semuehitus | | | | | 59:56.7 | 25:29.8 | |
| 90 | 128 | Raivo Panker | | 1965 | M50 | (7) | Kaiu | | | SK Mercury | | | | 1h00:03.5 | | 25:36.6 | |
| 91 | 138 | Raido Rauds | epp | 1968 | M40 | (18) | Võru | | | Würth | | | | 1h00:16.3 | | 25:49.4 | |
| 92 | 32 | Ilmar Tagel | | 1942 | M60 | (2) | Põlvamaa | | | TriSmile/SK Kõlleste | | | | 1h02:47.4 | | 28:20.5 | |
| 93 | 99 | Janno Kallas | se | 1979 | M30 | (25) | Urvaste va | | ld | Kündja Spordiklubi | | | | 1h04:14.6 | | 29:47.7 | |
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
9. etapp - 4. Kütioru maastikujooks
Põhidistants 9 km, MN12 ja lühike distants 3 km
Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
9. etapp - 4. Kütioru maastikujooks
Põhidistants 9 km, MN12 ja lühike distants 3 km
Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
3.2
10.1
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
9. etapp - 4. Kütioru maastikujooks
Põhidistants 9 km, MN12 ja lühike distants 3 km
Tulemused
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
9. etapp - 4. Kütioru maastikujooks Põhidistants 9 km, MN12 ja lühike distants 3 km Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
9. etapp - 4. Kütioru maastikujooks
Põhidistants 9 km, MN12 ja lühike distants 3 km
Tulemused
1 122 Anti Puustus
1984
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
M30 (1) tartumaa
KJS Sakala
35:00.2
9. etapp - 4. Kütioru maastikujooks
Põhidistants 9 km, MN12 ja lühike distants 3 km
Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
9. etapp - 4. Kütioru maastikujooks
Põhidistants 9 km, MN12 ja lühike distants 3 km
Tulemused
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
|
<urn:uuid:0e7db9c8-66cd-4146-aaad-ab4af9486505>
|
CC-MAIN-2024-38
|
https://vana.vorumaaspordiliit.ee/files/menu/2016091312403636.pdf
|
2024-09-20T19:26:15+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-38/subset=warc/part-00271-781f89b0-54ef-4e32-b51d-e5860e733e3a.c000.gz.parquet
| 544,748,455
| 14,841
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.986535
|
ekk_Latn
| 0.989737
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
6481,
12407,
18673,
18920,
19167,
25941,
26188,
26446,
26635,
26880,
27134,
27381,
27570
] | 0
|
[
0.99609375,
0.003936767578125,
0.0000019222497940063477,
0.00007295608520507812,
0.000024557113647460938,
0.0000017508864402770996
] |
Avaleht>Äriregistrid, kinnistusraamatud ja maksejõuetuse registrid>Pankroti ja maksejõuetuse registrid
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change
Pankroti ja maksejõuetuse registrid
Malta
Seda lehekülge ei ole Teie valitud keelde tõlgitud.
Võite saada sisu masintõlgitud versiooni. Võtke arvesse, et see võimaldab ainult teksti ligikaudset mõistmist. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.
-----eesti keel-----bulgaaria keelhispaania keeltšehhi keeltaani keelsaksa keelkreeka keelinglise keelprantsuse keel horvaadiitaalia keelläti keelleedu keelungari keelhollandi keelpoola keelportugali keelrumeenia keelslovaki keel
sloveeni keelsoome keelrootsi keel
Maltal ei ole veel maksejõuetuse registrit.
Viimati uuendatud: 21/12/2016
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
malta keel
ET
|
<urn:uuid:7914b4aa-9d46-43b5-8c84-34ffa5407746>
|
CC-MAIN-2019-47
|
https://beta.e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=110&idCountry=mt&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2019-11-14T06:32:48
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2019-47/subset=warc/part-00194-47abed28-4fa2-4f4a-b4d3-db11c85b2f3a.c000.gz.parquet
| 337,410,943
| 510
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999907
|
ekk_Latn
| 0.999907
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1356
] | 1
|
[
0.007293701171875,
0.56640625,
0.37890625,
0.043212890625,
0.0025177001953125,
0.0004787445068359375
] |
Avaleht>Perekonnaasjad ja pärimine>Seaduslik lastega välismaale suundumine või sinna elama asumine
Seaduslik lastega välismaale suundumine või sinna elama asumine
Luksemburg
1 Millistel asjaoludel võib üks lapsevanem viia lapse seaduslikult teise riiki, ilma et tal oleks selleks teise lapsevanema nõusolek?
Lapse ajutiseks viimiseks teise riiki ei ole reeglina teise vanema nõusolekut vaja. Kui vanematel on ühine hooldusõigus, võivad mõlemad vanemad lapsega reisida ilma teise vanema sõnaselge nõusolekuta. Teise vanema eeldatavat või sõnaselget nõusolekut ei ole vaja ka siis, kui lapse suhtes on ainuhooldusõigus ühel vanemal.
Hooldusõiguseta vanem võib viia lapse ajutiselt teise riiki ilma teise vanema nõusolekuta, kui laps viibib tema juures suhtlusõiguse raames. Kui laps viibib vanema juures suhtlusõiguse raames, võib lapse viia ilma teise vanema nõusolekuta muusse riiki kas lühemaks ajaks (nt piiriülene ostlemine) või pikemaks ajaks (nt puhkusereis).
See, milliseid isikut tõendavaid dokumente või muid dokumente võib ajutise välismaal viibimise korral vaja minna, sõltub sihtriigis kehtestatud õigusnõuetest. 2 Millistel asjaoludel on teise lapsevanema nõusolek vajalik, et viia laps teise riiki?
Lapse teise riiki viimiseks püsivalt või (nt põhjalikumaks raviks) on alati vajalik mõlema vanema nõusolek, kui vanematel on ajutiselt mõjuvatel põhjustel ühine hooldusõigus. Elukoha ( ) või viibimiskoha ( ) üleviimist teise riiki käsitatakse püsiva äraviimisena ning see eeldab mõlema vanema domicile résidence nõusolekut. Ainuhooldusõiguse korral ei ole teise vanema nõusolek vajalik. Samas võib teise vanema taotluse korral suhtluskorda kohandada.
Tõendamise eesmärgil peab vanemate nõusolek olema antud kirjalikult. Vanemad võivad selle dokumendi koostada ise. Kui vastuvõttev riik seda nõuab, võivad vanemad paluda kohtul oma nõusolek registreerida.
3 Kuidas saab lapse viia seaduslikult teise riiki siis, kui teine lapsevanem selleks oma nõusolekut ei anna, kuid lapse teise riiki viimine on vajalik? Kui üks vanem ei anna nõusolekut lapse teise riiki viimiseks, lahendab lapse teise riiki viimise taotluse perekonnaasju lahendav kohtunik (juge aux affaires ). familiales
4 Kas ajutise äraviimise (nt puhkus, ravi) ja püsiva äraviimise korral kohaldatakse samu eeskirju? Võimaluse korral esitage asjaomased nõusoleku vormid. Nagu märgitud küsimustele nr 1–3 antud vastustes, erinevad sätted sõltuvalt sellest, kas laps viiakse teise riiki ajutiselt või püsivalt.
Iga kord, kui laps läheb ilma vanemateta ajutiselt välismaale, peab tal olema riigist lahkumiseks luba (dokument, milles vanem annab alaealisele loa lahkuda Luksemburgi territooriumilt).
Vanemad saavad selle loa vormistada, kasutades vallalt saadavat loavormi. Üldjuhul nõuavad vallad sellise vormi eest halduskulude katteks lõivu. Lõivu suurus võib valla kaupa erineda.
Kuigi selle vormi kasutamine ei ole kohustuslik, nõuavad seda mitmed välisriigi asutused lapse sisenemise lubamiseks oma territooriumile.
Kui lapsega on kaasas vaid üks vanem, oleks siiski hea, kui tal oleks olemas teise vanema luba, sest mõned riigid nõuavad seda.
Lingid
http://www.legilux.lu/
https://justice.public.lu/fr.html
Viimati uuendatud: 09/12/2021
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
ET
|
<urn:uuid:13ca8b80-5b36-4ac6-9f45-e2069365b5e7>
|
CC-MAIN-2022-40
|
https://e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=289&idCountry=lu&action=printContentPdf&initExpCourtRes=1
|
2022-09-28T04:52:34+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-40/subset=warc/part-00058-26160df0-1827-4787-a515-95ecaa2c9688.c000.gz.parquet
| 259,698,866
| 1,461
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1
|
ekk_Latn
| 1
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3773
] | 1
|
[
0.1103515625,
0.50390625,
0.33984375,
0.04541015625,
0.00115203857421875,
0.0002346038818359375
] |
Organisatsiooni struktuur
‐
SA TULETORN FOND
NÕUKOGU
MeeliSalström,KaarelTammar
JUHATUS
PeerHelgeSalström-‐Leyh
| INDIVIDUAALPEDAGOOGILINE NOORTEABI | | TUGITEENUSED |
|---|---|---|
| Pedagoogiline juhataja | | Büroojuht / kvaliteedispetsialist |
| Elisa Tersteegen | | Katrin Nadel |
| Koordinaator | Koordinaator | |
|
<urn:uuid:a535b1f2-0d86-452e-ba1e-1c767c1fcd19>
|
CC-MAIN-2017-30
|
http://www.tuletorn.ee/fileadmin/user_upload/EE/Images/SA_TF_struktuur_13.04.16.pdf
|
2017-07-26T16:36:03Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-30/segments/1500549426234.82/warc/CC-MAIN-20170726162158-20170726182158-00533.warc.gz
| 580,282,397
| 156
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.976839
|
ekk_Latn
| 0.976839
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
331
] | 0
|
[
0.9140625,
0.031005859375,
0.027099609375,
0.027099609375,
0.00153350830078125,
0.0001201629638671875
] |
Avaleht>Kohtuasja algatamine>Vahendus>Lepitamine perekonnaõiguslike vaidluste puhul>Lepitamine perekonnaõiguslike vaidluste puhul Lepitamine perekonnaõiguslike vaidluste puhul Avaleht>Kohtuasja algatamine>Vahendus>Lepitamine perekonnaõiguslike vaidluste puhul>Lepitamine perekonnaõiguslike vaidluste puhul Lepitamine perekonnaõiguslike vaidluste puhul Avaleht>Kohtuasja algatamine>Vahendus>Lepitamine perekonnaõiguslike vaidluste puhul>Lepitamine perekonnaõiguslike vaidluste puhul
Tšehhi
Tšehhi Vabariigis reguleerib vahendustegevust seadus nr 202/2012 vahendustegevuse kohta (edaspidi „seadus"), mis jõustus 1. septembril 2012 ja millega rakendatakse direktiivi 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.
Seadus reguleerib vahendusmenetluse õiguslikku korraldust tsiviilasjades (sh perekonnaküsimustes). Vahendaja peab vahendajate registrisse kandmiseks ja vahendajana töötamise loa saamiseks vastavalt seadusele läbima spetsiaalse eksami.
Kui see on kasulik ja asjakohane, võib kohus teha pooltele korralduse osaleda kuni kolmetunnisel kohtumisel registrisse kantud vahendajaga, peatades samal ajal kohtumenetluse. Kui üks pool keeldub mõjuva põhjuseta sellisel kohtumisel vahendajaga osalemast, võib kohus seda poolt karistada ja – kui kohtuasi lahendatakse selle poole kasuks – erinevalt tavalisest asjade käigust mitte kohustada teist poolt osaliselt või täielikult kandma kohtukulusid. Link Tšehhi Vabariigi veebisaidile, millel on avaldatud perekonnaküsimusi käsitlevate registreeritud vahendajate loetelu:
http://mediatori.justice.cz/MediatorPublic/Public/FR003_ZverejneniVybranychUdaju.aspx
Link Tšehhi Vabariigi veebisaidile, mis sisaldab teavet vahendusmenetluse kohta perekonnaküsimustes või üldiselt vahendusmenetluse kohta: Selline veebisait puudub.
Lingid veebisaitidele, mis annavad juurdepääsu Tšehhi Vabariigi õigusaktidele, millega reguleeritakse vahendusmenetlust perekonnaküsimustes:
http://aplikace.mvcr.cz/sbirka-zakonu/ViewFile.aspx?type=c&id=6196
http://www.cak.cz/assets/zakon-o-mediaci_aj.pdf (seaduse tekst inglise keeles) http://www.cak.cz/assets/zakon-o-mediaci_aj.pdf
Viimati uuendatud: 06/03/2019
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
ET
|
<urn:uuid:7f11400e-9086-4332-9e2f-e082211f12af>
|
CC-MAIN-2019-47
|
https://beta.e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=372&idCountry=cz&action=printContentPdf&initExpCourtRes=1
|
2019-11-22T22:50:24
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2019-47/subset=warc/part-00194-47abed28-4fa2-4f4a-b4d3-db11c85b2f3a.c000.gz.parquet
| 322,176,180
| 1,063
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999999
|
ekk_Latn
| 0.999999
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2725
] | 1
|
[
0.0244140625,
0.6796875,
0.24609375,
0.04345703125,
0.004150390625,
0.00128936767578125
] |
Rank Bib. Team
FS Talispartakiaad 2015
Laskesuusatamise teatevõistlus Tulemused
Nimi
Total (Rank)
Vola Timing (www.vola.fr) / Ski Pro 2.27
Vola Timing (www.vola.fr) / Ski Pro 2.27
Time Gap
Laskesuusatamise teatevõistlus
Tulemused
Vola Timing (www.vola.fr) / Ski Pro 2.27
Vola Timing (www.vola.fr) / Ski Pro 2.27
VolaSoftControlPdf
|
<urn:uuid:8c6f8ebe-675b-4387-9bca-8cd15b23cf1a>
|
CC-MAIN-2021-04
|
https://www.firmasport.ee/wp-content/uploads/2019/02/TM-2015-15_Laskesuusatamise-teatev%C3%B5istlus_Vahur.pdf
|
2021-01-20T05:57:41+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-04/subset=warc/part-00026-364a895c-5e5c-46bb-846e-75ec7de82b3b.c000.gz.parquet
| 766,453,931
| 136
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.95755
|
ekk_Latn
| 0.954355
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
195,
342
] | 1
|
[
0.1953125,
0.76171875,
0.037841796875,
0.0037078857421875,
0.000843048095703125,
0.000152587890625
] |
8. etapp - 3. Kütioru maastikujooks Põhidistants 9 km, lastedistants 4 km Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
| 1 | 186 | Raido Mitt | | 1991 | M21 | (1) | Põlva | | Sparta Spordiselts | | | | 34:48.7 | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2 | 1 | Anti Puustu | s | 1984 | M30 | (1) | | | KJS Saka | | la | | 35:05.6 | | | 16.9 |
| 3 | 103 | Ivar Ivanov | | 1984 | M30 | (2) | Võru | | KJK Lõunalõvi / Maratonsport | | | | 35:39.3 | | | 50.6 |
| 4 | 2 | Margus Koo | r | 1979 | M30 | (3) | Võru lin | n | Lõunalõvi | | | | 35:50.5 | | 1:01.8 | |
| 5 | 101 | Karel Hussa | r | 1995 | M21 | (2) | Vastsel | iina | Jooksupartne | | | r | 36:32.6 | | 1:43.9 | |
| 6 | 54 | Urmas Utar | | 1967 | M40 | (1) | Ülenurme vald | | Tabasalu TK | | | | 36:38.8 | | 1:50.1 | |
| 7 | 198 | Olav Paris | | 1979 | M30 | (4) | Viljandi | | Staie | r | | | 37:28.2 | | 2:39.5 | |
| 8 | 3 | Mikk Laur | | 1986 | M21 | (3) | võru | | KJK Lõunalõv | | | i | 38:11.7 | | 3:23.0 | |
| 9 | 188 | Mati Tiit | | 1971 | M40 | (2) | Tartu | | SKM! | | | | 38:57.6 | | 4:08.9 | |
| 10 | 131 | Priit Narusk | | 1977 | M30 | (5) | Võru | | Võru Biathlon | | | | 39:15.1 | | 4:26.4 | |
| 11 | 91 | Aimar Huss | ar | 1981 | M30 | (6) | Vastseliina vald | | Kündja Spordiklubi | | | | 39:37.9 | | 4:49.2 | |
| 12 | 120 | Margus Leh | tna | 1976 | M30 | (7) | Võru lin | n | Silja Spor | | t | | 40:00.8 | | 5:12.1 | |
| 13 | 50 | Siim Villako | | 1996 | M18 | (1) | Põlva | | SK Serviti | | | | 40:10.5 | | 5:21.8 | |
| 14 | 174 | Kristo Sirk | | 1999 | M16 | (1) | Põlva v | ald | OK Põlva Kobras | | | | 40:22.1 | | 5:33.4 | |
| 15 | 111 | Kajar Tilga | | 1967 | M40 | (3) | Puka | | Puka | | | | 40:40.1 | | 5:51.4 | |
| 16 | 5 | Tauno Möld | er | 1986 | M21 | (4) | Haanja | | AS Barru | | s | | 41:01.3 | | 6:12.6 | |
| 17 | 100 | Kaidar Huss | ar | 1971 | M40 | (4) | Vastsel | iina | Kündja Spordiklubi | | | | 41:04.4 | | 6:15.7 | |
| 18 | 4 | Kurmet Kald | aru | 1996 | M18 | (2) | Võru | | Võru Suusaklubi | | | | 41:17.4 | | 6:28.7 | |
| 19 | 179 | Artur Rauk | | 1986 | M21 | (5) | Võru | | Õhuvägi | | | | 41:26.5 | | 6:37.8 | |
| 20 | 72 | Indrek Ivask | | 1981 | M30 | (8) | Võru | | JK VÕRU | | | | 41:37.2 | | 6:48.5 | |
| 21 | 169 | Janek Piirisi | ld | 1996 | M18 | (3) | Võru lin | n | OK Võru | | | | 41:49.7 | | 7:01.0 | |
| 22 | 104 | Annika Rihm | a | 1984 | N30 | (1) | Põlva v | ald | OK Põlva Kobras | | | | 41:51.5 | | 7:02.8 | |
| 23 | 10 | Tanel Mõttu | s | 1985 | M21 | (6) | Võru lin | n | OK Võru | | | | 41:56.6 | | 7:07.9 | |
| 24 | 157 | Veiko Ardel | | 1965 | M40 | (5) | Tõlliste | vald | SK"Beavers" | | | | 42:06.2 | | 7:17.5 | |
| 25 | 47 | Taavi Perv | | 1998 | M16 | (2) | Sõmerpalu vald | | Võru Spordikool/Osula PK | | | | 42:14.8 | | 7:26.1 | |
| 26 | 141 | Arlet Raha | | 1996 | M18 | (4) | Võru va | ld | - | | | | 42:25.1 | | 7:36.4 | |
| 27 | 79 | Mario Oha | | 1991 | M21 | (7) | Võru | | Võru Suusaklubi | | | | 42:50.5 | | 8:01.8 | |
| 28 | 160 | Eno Lukk | | 1995 | M21 | (8) | Haanja | vald | | | | | 42:55.3 | | 8:06.6 | |
| 29 | 118 | Tatjana Mannima | | 1980 | N30 | (2) | Otepää | | Otepää | | | | 42:56.3 | | 8:07.6 | |
| 30 | 73 | Tiit Kibuspu | u | 1965 | M40 | (6) | Tartum | aa | | | | | 43:02.1 | | 8:13.4 | |
| 31 | 16 | Johanna Ar | del | 1996 | N18 | (1) | Valgam | aa | SK " Beavers | | | " | 43:15.2 | | 8:26.5 | |
| 32 | 105 | Tajo Oja | | 2001 | M14 | (1) | Urvaste | | Kuldre Ko | | ol | | 43:37.4 | | 8:48.7 | |
| 33 | 60 | Tõnu Hendrikson | | 1973 | M40 | (7) | Haanja | | Ekstreempark | | | | 43:52.3 | | 9:03.6 | |
| 34 | 8 | Kris-Sten Saarepuu | | 1998 | M16 | (3) | Võru lin | n | Võru SUK | | L | | 44:01.3 | | 9:12.6 | |
| 35 | 106 | Tiit Tali | | 1960 | M50 | (1) | Tartu | | OK Ilves | | | | 44:23.6 | | 9:34.9 | |
| 36 | 139 | Sille Rell | | 1970 | N40 | (1) | Tartu | | Tartu SK | | | | 44:26.9 | | 9:38.2 | |
| 37 | 148 | Oliver Ossip | | 1996 | M18 | (5) | Võru va | ld | Võru Suusaklubi | | | | 44:35.3 | | 9:46.6 | |
| 38 | 9 | Vahur Loos | aar | 1964 | M50 | (2) | Orava | | Orav | a | | | 44:36.7 | | 9:48.0 | |
| 39 | 46 | Joosep Perv | | 2001 | M14 | (2) | Sõmerpalu vald | | Võru Spordikool/Osula PK | | | | 44:41.7 | | 9:53.0 | |
| 40 | 192 | Kertu Ränke | l | 1988 | N21 | (1) | Võru | | Võru Suusaklubi | | | | 44:57.1 | 10:08.4 | | |
| 41 | 66 | Karmen Aln | ek | 1989 | N21 | (2) | Elva | | OK Võru | | | | 45:03.0 | 10:14.3 | | |
| 42 | 144 | Valeri Kurag | in | 1973 | M40 | (8) | Võru | | Kup | | | | 45:09.5 | 10:20.8 | | |
| 43 | 17 | Sirli Hanni | | 1985 | N21 | (3) | Vastsel | iina | Siljasport | | | | 45:13.7 | 10:25.0 | | |
| 44 | 167 | Marek Aton | en | 1977 | M30 | (9) | Tallinn | | VAK Staie | | r | | 45:27.4 | 10:38.7 | | |
| 45 | 11 | Aleksandr Varikov | | 1983 | M30 | (10) | Võru | | - | | | | 45:33.1 | 10:44.4 | | |
| 46 | 36 | Karel Nagel | | 1999 | M16 | (4) | Võru lin | n | Võru Suusaklubi | | | | 45:40.9 | 10:52.2 | | |
| 47 | 119 | Siim Kobin | | 1985 | M21 | (9) | Võru lin | n | siimkobin | | | | 45:55.5 | 11:06.8 | | |
| 48 | 85 | Margret Zimmermann | | 1995 | N21 | (4) | Tartu | | OK Kape | | | | 46:04.0 | 11:15.3 | | |
| 49 | 136 | Rene Kottis | se | 1977 | M30 | (11) | Võru lin | n | G4S | | | | 46:14.0 | 11:25.3 | | |
| 50 | 184 | Mario Leme | nta | 1982 | M30 | (12) | Võru lin | n | Kuperjanovi JVP | | | | 46:21.5 | 11:32.8 | | |
| 51 | 195 | Reigo Mekk | | 1988 | M21 | (10) | Otepää | | Eesti Maaülikool | | | | 46:29.7 | 11:41.0 | | |
| 52 | 7 | Henri Loosa | ar | 1999 | M16 | (5) | Orava | | Orav | a | | | 46:41.9 | 11:53.2 | | |
| 53 | 18 | Silja Suija | | 1974 | N40 | (2) | | | Silja Spor | | t | | 47:11.8 | 12:23.1 | | |
8. etapp - 3. Kütioru maastikujooks Põhidistants 9 km, lastedistants 4 km Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
| 54 | 197 | Aigar Saarnit | s | 1963 | M50 | (3) | põlva | | | serviti | | | 47:13.0 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 55 | 140 | Fred Needo | | 1983 | M30 | (13) | Võru | | | OK Võru | | | 47:32.8 |
| 56 | 175 | Lorely Kõrve | l | 2001 | N14 | (1) | Põlva vald | | | OK Põlva Kobra | | s | 47:41.9 |
| 57 | 20 | Inga Siegert | | 1983 | N30 | (3) | Vastseliina vald | | | OK Võru | | | 47:43.4 |
| 58 | 115 | Keijo Tõrra | | 1983 | M30 | (14) | Võru | | | | | | 47:54.7 |
| 59 | 21 | Aili Sarik | | 1968 | N40 | (3) | Haan | ja | | pubi "Grill Mill" | | | 48:03.1 |
| 60 | 166 | Urmas Johan | son | 1970 | M40 | (9) | Võru | | | V | | | 48:11.7 |
| 61 | 194 | Anette Kase | mets | 1997 | N18 | (2) | Põlva vald | | | SK Serviti | | | 48:23.2 |
| 62 | 108 | Kalev Kajast | e | 1954 | M60 | (1) | verior | a | | põlvamaa | | | 48:30.7 |
| 63 | 42 | Tõnis Räim | | 1972 | M40 | (10) | Võru | | | Perekond Räim | | | 48:37.5 |
| 64 | 147 | Juho Joonas | | 1969 | M40 | (11) | Võru | | | Haanja Rattaklu | | bi | 48:55.8 |
| 65 | 165 | Robin Järg | | 2000 | M14 | (3) | Vastseliin | | a | KJK Lõunalõvi | | | 49:03.3 |
| 66 | 40 | Terje Piirman | n | 1980 | N30 | (4) | Võru | | | VKK | | | 49:06.0 |
| 67 | 31 | Lauri Allman | n | 1975 | M30 | (15) | Võru | | | Kuperjanovi JVP | | | 49:08.2 |
| 68 | 71 | Jakob Udras | | 1998 | M16 | (6) | | | | Silja Spor | t | | 49:25.1 |
| 69 | 84 | Jana Kink | | 1968 | N40 | (4) | Tartu | | | OK Kape | | | 49:34.1 |
| 70 | 37 | Heiki Prants | | 1964 | M50 | (4) | Võru vald | | | Võru Suusaklub | | i | 49:42.1 |
| 71 | 176 | Kelli Nurm | | 2000 | N14 | (2) | Põlva vald | | | OK Põlva Kobra | | s | 49:55.4 |
| 72 | 95 | Jaanika Kopl | i | 1995 | N21 | (5) | Põlva | | | SK Serviti | | | 50:13.5 |
| 73 | 76 | Karl Sebastian Dremljuga | | 2001 | M14 | (4) | Võru vald | | | MTÜ Roosisaare tulevik / Võru | | | 50:18.9 |
| 74 | 27 | Taivi Pindis | | 1987 | N21 | (6) | Võru | | | Jaagumäe talu | | | 50:23.2 |
| 75 | 24 | Marge Allma | nn | 1974 | N40 | (5) | Võru | | | Kuperjanovi JVP | | | 50:24.5 |
| 76 | 25 | Meriliin Irves | | 1996 | N18 | (3) | Võru | | | Ekstreempark | | | 50:46.1 |
| 77 | 64 | Gätly Valge | | 1979 | N30 | (5) | Varst | u | | Klick Eesti AS | | | 50:51.9 |
| 78 | 181 | Marek Klaus | | 1977 | M30 | (16) | Võru | | | - | | | 51:27.3 |
| 79 | 93 | Rando Raud | sepp | 1981 | M30 | (17) | Vastseliina vald | | | Kündja Spordiklubi | | | 51:34.3 |
| 80 | 53 | Ülar Morel | | 1976 | M30 | (18) | Antsl | a | | Hauka Veloklubi | | | 51:35.9 |
| 81 | 70 | Jaanus Kala | | 1974 | M40 | (12) | Antsl | a | | J.Kala 5-võistlus | | | 51:37.5 |
| 82 | 29 | Maris Moor | | 1973 | N40 | (6) | Vastseliin | | a | Vastseliina Spordiklubi | | | 51:40.4 |
| 83 | 32 | Andres Järvp | õld | 1970 | M40 | (13) | Rõug | e | | Puuslik O | Ü | | 51:41.3 |
| 84 | 159 | Villu Sarik | | 1985 | M21 | (11) | Haanja va | | ld | Ruusmäe | | | 51:50.4 |
| 85 | 180 | Annabel Voit | ka | 2000 | N14 | (3) | Võru vald | | | Võru SUK | L | | 51:57.2 |
| 86 | 187 | Kristel Kõivo | | 1999 | N16 | (1) | Põlva maakond | | | Värska OK Pek | | o | 52:03.0 |
| 87 | 30 | Inge Joonas | | 1971 | N40 | (7) | Võru | | | SEB | | | 52:04.9 |
| 88 | 155 | Merike Kaver | | 1973 | N40 | (8) | Võru linn | | | Päkapikk | II | | 52:06.0 |
| 89 | 83 | Meelis Tamm | salu | 1980 | M30 | (19) | Sõmerpal | | u | Elioni Spordiklu | | bi | 52:56.9 |
| 90 | 80 | Christiane K | oor | 1982 | N30 | (6) | Võru linn | | | Lõunalõvi | | | 53:31.4 |
| 91 | 134 | Airi Alnek | | 1963 | N50 | (1) | Elva | | | OK Võru | | | 53:43.1 |
| 92 | 56 | Kaia Pruuli | | 1976 | N30 | (7) | Antsla val | | d | Hauka veloklubi | | | 53:46.0 |
| 93 | 26 | Marleen Vaik | soo | 1998 | N16 | (2) | Võru vald | | | Võru Suusaklub | | i | 53:52.4 |
| 94 | 191 | Joonas Halap | uu | 2000 | M14 | (5) | Võru linn | | | VKG | | | 53:55.8 |
| 95 | 35 | Taaniel Levin | | 1995 | M21 | (12) | Tartu | | | | | | 54:05.7 |
| 96 | 114 | Margo Ojala | | 1972 | M40 | (14) | Põlva | | | | | | 54:10.9 |
| 97 | 123 | Danel Kangro | | 1987 | M21 | (13) | Võru | | | TH | | | 54:18.6 |
| 98 | 38 | Consuelo Laanemäe Räim | | 1977 | N30 | (8) | Võru | | | Perekond Räim | | | 54:25.6 |
| 99 | 96 | Karoli Villako | | 2000 | N14 | (4) | Põlva | | | SK Serviti | | | 54:43.6 |
| 100 | 94 | Mihkel Ojame | ts | 1982 | M30 | (20) | Vastseliina vald | | | Kündja Spordiklubi | | | 54:49.4 |
| 101 | 81 | Marcus Paloj | ärv | 1999 | M16 | (7) | Võru vald | | | Andsumäe KV | | | 55:03.8 |
| 102 | 45 | Tiiu Müürsep | p | 1955 | N50 | (2) | Tartu | | | Kevek | | | 55:33.1 |
| 103 | 125 | Liis Orro | | 1981 | N30 | (9) | Võru | | | Võru | | | 56:18.2 |
| 104 | 82 | Kaili Kangro | | 1992 | N21 | (7) | Võru linn | | | VKHK | | | 56:21.5 |
| 105 | 88 | Maigi Vaikla | | 1975 | N30 | (10) | Võru | | | Rimi Eest | i | | 56:22.1 |
| 106 | 127 | Margus Helm | | 1976 | M30 | (21) | Võru | | | G4s | | | 56:43.7 |
| 107 | 133 | Maila Kuus | | 1972 | N40 | (9) | Tartu | | | - | | | 57:01.9 |
| 108 | 122 | Ingrit Ernits | | 1965 | N40 | (10) | Jõge | va | | Tabasalu TK | | | 57:05.5 |
| 109 | 67 | Ines Prants | | 1999 | N16 | (3) | Võru vald | | | Võru Suusaklub | | i | 57:08.0 |
| 110 | 87 | Signe Trolla | | 1984 | N30 | (11) | Võru | | | Võrumaa Toidukeskus | | | 57:17.7 |
8. etapp - 3. Kütioru maastikujooks
Põhidistants 9 km, lastedistants 4 km
Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
8. etapp - 3. Kütioru maastikujooks
Põhidistants 9 km, lastedistants 4 km
Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
8. etapp - 3. Kütioru maastikujooks
Põhidistants 9 km, lastedistants 4 km
Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
8. etapp - 3. Kütioru maastikujooks
Põhidistants 9 km, lastedistants 4 km
Tulemused
| 15 | 84 | Jana Kink | | 1968 | N40 | (4) | Tartu | | | OK Kape | | | | 49:34.1 | | 7:42.6 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 16 | 176 | Kelli Nurm | | 2000 | N14 | (2) | Põlva val | | d | OK Põlva Ko | | bras | | 49:55.4 | | 8:03.9 |
| 17 | 95 | Jaanika Kopl | i | 1995 | N21 | (5) | Põlv | a | | SK Serviti | | | | 50:13.5 | | 8:22.0 |
| 18 | 27 | Taivi Pindis | | 1987 | N21 | (6) | Võru | | | Jaagumäe ta | | lu | | 50:23.2 | | 8:31.7 |
| 19 | 24 | Marge Allma | nn | 1974 | N40 | (5) | Võru | | | Kuperjanovi | | JVP | | 50:24.5 | | 8:33.0 |
| 20 | 25 | Meriliin Irves | | 1996 | N18 | (3) | Võru | | | Ekstreempar | | k | | 50:46.1 | | 8:54.6 |
| 21 | 64 | Gätly Valge | | 1979 | N30 | (5) | Varstu | | | Klick Eesti A | | S | | 50:51.9 | | 9:00.4 |
| 22 | 29 | Maris Moor | | 1973 | N40 | (6) | Vastseliin | | a | Vastseliina Spordiklubi | | | | 51:40.4 | | 9:48.9 |
| 23 | 180 | Annabel Voit | ka | 2000 | N14 | (3) | Võru vald | | | Võru SUKL | | | | 51:57.2 | 10:05.7 | |
| 24 | 187 | Kristel Kõivo | | 1999 | N16 | (1) | Põlva maakond | | | Värska OK P | | eko | | 52:03.0 | 10:11.5 | |
| 25 | 30 | Inge Joonas | | 1971 | N40 | (7) | Võru | | | SEB | | | | 52:04.9 | 10:13.4 | |
| 26 | 155 | Merike Kave | r | 1973 | N40 | (8) | Võru linn | | | Päkapikk II | | | | 52:06.0 | 10:14.5 | |
| 27 | 80 | Christiane K | oor | 1982 | N30 | (6) | Võru linn | | | Lõunalõvi | | | | 53:31.4 | 11:39.9 | |
| 28 | 134 | Airi Alnek | | 1963 | N50 | (1) | Elva | | | OK Võru | | | | 53:43.1 | 11:51.6 | |
| 29 | 56 | Kaia Pruuli | | 1976 | N30 | (7) | Antsla va | | ld | Hauka velokl | | ubi | | 53:46.0 | 11:54.5 | |
| 30 | 26 | Marleen Vaik | soo | 1998 | N16 | (2) | Võru vald | | | Võru Suusak | | lubi | | 53:52.4 | 12:00.9 | |
| 31 | 38 | Consuelo Laanemäe Räim | | 1977 | N30 | (8) | Võru | | | Perekond R | | äim | | 54:25.6 | 12:34.1 | |
| 32 | 96 | Karoli Villako | | 2000 | N14 | (4) | Põlv | a | | SK Serviti | | | | 54:43.6 | 12:52.1 | |
| 33 | 45 | Tiiu Müürsep | p | 1955 | N50 | (2) | Tartu | | | Keve | k | | | 55:33.1 | 13:41.6 | |
| 34 | 125 | Liis Orro | | 1981 | N30 | (9) | Võru | | | Võru | | | | 56:18.2 | 14:26.7 | |
| 35 | 82 | Kaili Kangro | | 1992 | N21 | (7) | Võru linn | | | VKH | K | | | 56:21.5 | 14:30.0 | |
| 36 | 88 | Maigi Vaikla | | 1975 | N30 | (10) | Võru | | | Rimi Eesti | | | | 56:22.1 | 14:30.6 | |
| 37 | 133 | Maila Kuus | | 1972 | N40 | (9) | Tartu | | | - | | | | 57:01.9 | 15:10.4 | |
| 38 | 122 | Ingrit Ernits | | 1965 | N40 | (10) | Jõgeva | | | Tabasalu TK | | | | 57:05.5 | 15:14.0 | |
| 39 | 67 | Ines Prants | | 1999 | N16 | (3) | Võru vald | | | Võru Suusak | | lubi | | 57:08.0 | 15:16.5 | |
| 40 | 87 | Signe Trolla | | 1984 | N30 | (11) | Võru | | | Võrumaa Toidukeskus | | | | 57:17.7 | 15:26.2 | |
| 41 | 62 | Kristi Kreitsb | erg | 1978 | N30 | (12) | Võru | | | Võru Tarbijate Ühistu | | | | 57:23.0 | 15:31.5 | |
| 42 | 99 | Avely Allas | | 1993 | N21 | (8) | Võru | | | Võru | | | | 57:31.0 | 15:39.5 | |
| 43 | 43 | Astrid Erik | | 2000 | N14 | (5) | Võru maakond | | | Võru Suusak | | lubi | | 57:37.1 | 15:45.6 | |
| 44 | 156 | Aire Riives | | 1971 | N40 | (11) | Tartu | | | Tartu | | | | 57:48.9 | 15:57.4 | |
| 45 | 90 | Mirjam Nuto | v | 1986 | N21 | (9) | Võru linn | | | OK Võru | | | | 58:51.5 | 17:00.0 | |
| 46 | 158 | Piia Ardel | | 1965 | N40 | (12) | Tõlliste v | | ald | SK "Beavers | | " | | 58:55.1 | 17:03.6 | |
| 47 | 124 | Merlin Mürk | | 1987 | N21 | (10) | Võru | | | Päkapikk | | | | 59:09.4 | 17:17.9 | |
| 48 | 161 | Rutti Räbovo | itra | 1966 | N40 | (13) | Kaiu | | | OK Mercury | | | | 59:20.0 | 17:28.5 | |
| 49 | 102 | Karin Variko | v | 1984 | N30 | (13) | Võru | | | - | | | | 59:34.0 | 17:42.5 | |
| 50 | 183 | Maili Lillman | n | 1978 | N30 | (14) | võru | | | võru | | | 1h00:20.8 | | 18:29.3 | |
| 51 | 182 | Maarika Lem | enta | 1982 | N30 | (15) | Võru linn | | | FC HELIOS VÕRU | | | 1h02:21.2 | | 20:29.7 | |
| 52 | 137 | Epp Kottisse | | 1982 | N30 | (16) | Võru linn | | | Võru Statoil | | | 1h02:42.0 | | 20:50.5 | |
| 53 | 193 | Epp Voitka | | 1966 | N40 | (14) | Võru | | | OK Võru | | | 1h03:37.7 | | 21:46.2 | |
| 54 | 189 | Kristel Kima | sk | 1978 | N30 | (17) | Võru | | | - | | | 1h03:42.5 | | 21:51.0 | |
| 55 | 142 | Kairi Hein | | 1998 | N16 | (4) | Haanja V | | ald | Haanja Suusaklubi | | | 1h05:10.5 | | 23:19.0 | |
| 56 | 153 | Liina Tšegur | ov | 1987 | N21 | (11) | Võru | | | Päkapikk | | | 1h05:15.8 | | 23:24.3 | |
| 57 | 170 | Annika Pang | | 1968 | N40 | (15) | Mõniste | | | PPA | | | 1h05:41.4 | | 23:49.9 | |
| 58 | 143 | Kersti Ilves | | 1971 | N40 | (16) | Võru | | | Kup | | | 1h05:46.0 | | 23:54.5 | |
| 59 | 78 | Pille-Kadri P | ärna | 1963 | N50 | (3) | Võru | | | MTÜ Roosisaare Tulevik | | | 1h06:25.8 | | 24:34.3 | |
| 60 | 109 | Ellen Lembra | | 1964 | N50 | (4) | Võru | | | OK Kape | | | 1h06:39.4 | | 24:47.9 | |
| 61 | 154 | Monika Märt | in | 1980 | N30 | (18) | Võru | | | Päkapikk 2 | | | 1h06:49.2 | | 24:57.7 | |
| 62 | 34 | Keiti Kriibi | | 1989 | N21 | (12) | Tartu | | | | | | 1h06:58.5 | | 25:07.0 | |
| 63 | 110 | Merilin Kurg | | 1988 | N21 | (13) | Võru linn | | | Päkapikk | | | 1h07:38.6 | | 25:47.1 | |
| 64 | 77 | Mirjam Drem | ljuga | 1957 | N50 | (5) | Võru vald | | | MTÜ Roosisaare Tulevik | | | 1h08:30.6 | | 26:39.1 | |
| 65 | 117 | Silvia Saarni | it | 1955 | N50 | (6) | Põlv | a | | Addinol | | | 1h12:00.5 | | 30:09.0 | |
| 66 | 173 | Anne Ots | | 1980 | N30 | (19) | Võru | | | Haanja Ratta | | klubi | 1h14:17.3 | | 32:25.8 | |
| 67 | 112 | Heli Haug | | 1975 | N30 | (20) | Urvaste | | | Võru | | | 1h15:31.6 | | 33:40.1 | |
| 68 | 168 | Karin Kelder | | 1949 | N60 | (1) | Võru vald | | | VTG | | | 1h20:33.7 | | 38:42.2 | |
8. etapp - 3. Kütioru maastikujooks Põhidistants 9 km, lastedistants 4 km Tulemused
8. etapp - 3. Kütioru maastikujooks Põhidistants 9 km, lastedistants 4 km Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
8. etapp - 3. Kütioru maastikujooks
Põhidistants 9 km, lastedistants 4 km
Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
8. etapp - 3. Kütioru maastikujooks
Põhidistants 9 km, lastedistants 4 km
Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
Aeg Kaotus
VolaSoftControlPdf
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
8. etapp - 3. Kütioru maastikujooks Põhidistants 9 km, lastedistants 4 km Tulemused
|
<urn:uuid:40dc61c8-bc00-41b4-9480-9261250f9ea5>
|
CC-MAIN-2022-21
|
http://vorumaaspordiliit.ee/files/menu/2014092002400606.pdf
|
2022-05-26T10:24:16+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-21/subset=warc/part-00153-bd7ecbba-8e15-4123-ae07-d9c98ad96845.c000.gz.parquet
| 56,424,827
| 10,340
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.997286
|
ekk_Latn
| 0.996814
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
6036,
11698,
11843,
11988,
12133,
18299,
18384,
18527,
18672,
18929,
19014
] | 0
|
[
0.99609375,
0.00193023681640625,
6.891787052154541e-7,
0.0000438690185546875,
0.000014483928680419922,
6.891787052154541e-7
] |
Avaleht>Perekonnaasjad ja pärimine>Elatis
Elatis
Portugal
1 Mida tähendavad mõisted „elatis" ja „ülalpidamiskohustus"? Kes peavad maksma teistele elatist?
Ülalpidamise all mõistetakse kõike seda, mis on vajalik isiku ülalpidamiseks ning talle eluaseme ja rõivaste tagamiseks. Alaealise lapse puhul hõlmab ülalpidamine ka haridust ja koolitust.
Seaduse kohaselt on ülalpidamiskohustus järgmistel isikutel märgitud järjekorras:
abikaasa või endine abikaasa;
alanejad sugulased;
ülenejad sugulased;
õed-vennad;
onud ja tädid seni, kuni ülalpeetav on alaealine;
kasuisa ja kasuema, kui alaealine kasulaps on või oli abikaasa surma ajal tema hoole all.
Lisaks eespool nimetatud juhtudele, mille korral on ülalpidamiskohustus ette nähtud seadusega, võib ülalpidamiskohustus tuleneda ka annakust
(testamendiga jäetud ülalpidamiskohustus) või lepingust.
Üldiselt on ülalpidamiskohustust reguleerivad materiaalõiguse normid sätestatud artiklites 2003–2023. tsiviilseadustiku
2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?
Alaealine laps võib saada ülalpidamist kuni täisealiseks saamiseni. Täisealiseks saadakse 18-aastaselt. Kui 16–18-aastane laps abiellub, siis omandab ta täieliku teovõime.
Lastele ja täiskasvanutele makstava elatise suhtes kohaldatavad materiaalõiguse normid on erinevad: täiskasvanule makstav elatis hõlmab üksnes elamiskulusid, eluasemele ja rõivastele tehtavaid kulutusi, kuid lapsele makstav elatis hõlmab ka hariduse ja koolitusega seotud kulutusi.
Kui pärast täisealiseks saamist või täieliku teovõime omandamist otsustab laps jätkata hariduse või kutse omandamist, võib ta algatada elatise väljamõistmise menetluse oma vanemate vastu. Sel juhul kaetakse elatisest peale elamiskulude, eluaseme ja rõivastega seotud kulude ka hariduse ja koolitusega seotud kulud. Maksete tegemise kestus määratakse kindlaks kokkuleppe või otsusega. Selle otsusega nähakse ette mõistliku pikkusega õppevõi koolitusperioodi asjakohane kestus.
Eespool kirjeldatud erandolukorras, kus täiskasvanud laps jätkab hariduse omandamist, hõlmab täiskasvanud lapsele makstav elatis ka hariduse ja koolitusega seotud kulusid. Eelkõige eeldatakse seaduses, et kui elatist nõutakse täiskasvanud lapsele – kuni tema 25-aastaseks saamiseni –, siis säilitatakse lapsele alaealisena määratud elatis. Sel juhul jääb tõendamiskoormis kostjast vanemale, kes on kohustatud tõendama, et lapsele alaealisena määratud elatis ei ole pärast lapse täisealiseks saamist enam vajalik või on liiga suur.
Täpsemalt on alaealiste, täiskasvanud või täieliku teovõimega alaealiste laste elatist käsitlevad materiaalõiguse normid sätestatud artiklites 1878–1880 ja 1905. tsiviilseadustiku
Samuti erinevad mõnel juhul ka lastele ja täiskasvanutele makstava elatise kindlaksmääramise ja sissenõudmise suhtes kohaldatavad tsiviilkohtumenetluse normid.
Kohaldatavate menetlusnormide erinevusi kirjeldatakse vastustes 3. ja 10. küsimusele.
3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?
Vastus sellele küsimusele sõltub allpool kirjeldatud olukordadest.
Lapsele ja abikaasale makstava elatise määramine algse kokkuleppe sõlmimise korral
Elatist maksma kohustatud isik ja elatist saama õigustatud isik võivad elatise määramises kokku leppida. Lapsele või abikaasale makstava elatise puhul võivad pooled taotleda, et kokkuleppe kinnitaks kohus või perekonnaseisuametnik ( ) olenevalt sellest, kas esinevad järgmised Conservador do Registo Civil asjaolud.
Kohtuliku lahutuse korral on siiski võimalik sõlmida kokkuleppe alaealisele lapsele elatise maksmises. Sellisel juhul peab kohus kinnitama alaealisele lapsele elatise maksmist käsitleva kokkuleppe vanema hooldusõiguse teostamist reguleeriva menetluse raames. Selle menetluse peamised elemendid on esitatud järgmise alapealkirja all.
Vastastikusel kokkuleppel toimuva lahutuse korral peab perekonnaseisuametnik heaks kiitma abikaasale ja/või alaealistele lastele makstavat elatist käsitleva kokkuleppe. Perekonnaseisuametnikul on neis menetlustes ainupädevus ja sellise menetluse võib algatada igas perekonnaseisuametis. Lapsele makstavat elatist käsitleva kokkuleppe kohta peab oma eelneva arvamuse esitama selle perekonnaseisuameti tööpiirkonnas asuva kohtu prokurör, kus menetlus algatati. Kokkuleppe heakskiitmise korral on abielu ametlikult lahutatud. Kokkuleppe heaks kiitmata jätmise korral suunatakse vastastikusel kokkuleppel toimuv lahutus kohtusse, kus hakatakse asja arutama. Sel juhul on kohtu ülesanne hinnata lapsele või abikaasale makstavat elatist käsitlevat kokkulepet ning see heaks kiita.
Samu norme kohaldatakse lahuselu ning abielu tühiseks või kehtetuks tunnistamise korral.
Isegi kui tegemist ei ole lahutuse või lahuseluga, peavad vanemad kokkuleppe olemasolul suunama vanema hooldusõiguse kokkuleppe või selle muudatused heakskiitmiseks perekonnaseisuametisse nii nagu eespool kirjeldatud.
Elatise määramine algse kokkuleppe puudumise korral
Vanemate poolt alaealisele lapsele makstav elatis
Ilma teise abikaasa nõusolekuta toimuva lahutuse korral tuleb lapsele elatise määramist nõuda kohtuliku eestkostemenetluse käigus, millega reguleeritakse vanema hooldusõigust. Vanemad võivad hiljem taotleda vanema hooldusõigust käsitleva kokkuleppe heakskiitmist. Sellise kokkuleppe puudumise või heaks kiitmata jätmise korral taotleb prokurör vanemate hooldusõiguse reguleerimist. Menetlus toimub kohtus. Vanemad kutsutakse kohtumisele, kuhu võidakse kutsuda ka alaealine laps ja teisi sugulasi. Kui kohtumisel ei suudeta kokkuleppele jõuda, määrab kohtunik vanema hooldusõiguse teostamise ajutise korra ja pooled suunatakse lepitust kasutama või spetsiaalsele tehnilisele ärakuulamisele. Kui kokkuleppele jõudmine osutub ikkagi võimatuks, palutakse vanematel esitada avaldus ja tõendid. Sellele järgnevad tõendite uurimine, kohtuistung ja kohtuotsus.
Samu norme kohaldatakse lahuselu ning abielu tühiseks või kehtetuks tunnistamise korral.
ET
Vanemate või teiste kohustatud isikute poolt lapsele makstav elatis
Lapsele võib elatise määrata ka lapsele elatise väljamõistmist käsitleva eestkostemenetluse raames, näiteks kui sellist elatist maksma kohustatud isikute suhtes on vaja menetlus algatada konkreetselt sel eesmärgil. See menetlus on ette nähtud ka varem määratud elatise muutmiseks. Menetlus toimub kohtus. Menetluse alustamiseks tuleb esitada avaldus, millele on lisatud järgmised dokumendid: tõendid lapse ja kostja vahelise sugulus- või hõimlussuhte kohta; vajaduse korral tõestatud ärakiri kohtuotsusest, millega määrati kindlaks varasem ülalpidamine; ja tunnistajate nimekiri. Hagiavaldus toimetatakse kostjale kätte. Seejärel korraldatakse kohtumine, et püüda saavutada poolte vahel kokkulepe. Kui kokkulepet ei saavutata, järgnevad kostja vastus, tunnistajate ärakuulamine, kohtuistung ja kohtuotsus.
Täiskasvanud lapsele või täieliku teovõimega alaealisele lapsele makstav elatis
Täiskasvanud lapsele või täieliku teovõimega alaealisele lapsele makstava elatise määramise menetluse võib algatada perekonnaseisuametis, esitades avalduse, milles on esitatud faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele tuginetakse. Avaldusele tuleb lisada dokumentaalsed tõendid ning avalduses tuleb märkida kõik muud tõendid. Hagiavaldus toimetatakse kostjale kätte. Kui puudutatud isik vastuväiteid ei esita, loetakse avaldus põhjendatuks ja perekonnaseisuametnik määrab elatise oma otsusega. Kui puudutatud isik esitab vastuväiteid, püüab perekonnaseisuametnik pooli lepitada. Kui lepitamine osutub võimatuks, valmistab perekonnaseisuametnik asja ette ja edastab selle pädevale kohtule arutamiseks.
Kui on juba toimunud kohtumenetlus, mille raames määrati lapsele elatis, siis liidetakse avaldus elatise määramiseks vahepeal täiskasvanuks saanud lapsele või täielikult teovõimeliseks saanud alaealisele lapsele juba olemasoleva kohtuasjaga ning asja arutab asjaomane kohus, mitte perekonnaseisuamet.
Abikaasale või endisele abikaasale makstav elatis
Algse kokkuleppe puudumisel tuleb abikaasale või endisele abikaasale makstava elatise määramise menetlus algatada kohtus. Selleks esitatakse tuvastushagi, kusjuures menetlus on täpselt samasugune, nagu on kirjeldatud allpool seoses täiskasvanule makstava elatisega.
Täiskasvanule makstav elatis
Muudel kui eespool nimetatud juhtudel tuleb täiskasvanule elatise määramise menetlus algatada kohtus (nt vanema elatise taotlus lapsele). Menetluse tulemusel tehakse tuvastusotsus. Menetluse algatamiseks esitatakse kohtule avaldus.
Hagi esitav pool peab selles avalduses märkima ära kohtu, kus kohtuasi algatatakse, näitama ära menetluse pooled ja esitama nende nimed, elu- või asukoha ning võimaluse korral menetluse poolte ameti- ja töökoha. Samuti tuleb avalduses märkida menetluse vorm, selgitada kohtuasja algatamise aluseks olevaid asjaolusid ja õiguslikke põhjuseid ning esitada nõue ja täpsustada taotletav summa. Avalduse lõpus esitatakse tunnistajate nimekiri ja muud nõutavad tõendid. Algsele avaldusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad esialgse riigilõivu eelnevat tasumist, ning volikiri, kui poolt esindab advokaat. Teise võimalusena võib lisada dokumendi, mis tõendab, et isikule on võimaldatud tasuta õigusabi.
Kui isikut esindab advokaat, esitatakse algne avaldus elektrooniliselt, kasutades veebisaidil kättesaadavat vormi vastavalt seal esitatud korrale ja juhistele. Kui menetlusosalisel ei ole lepingulist esindajat, võib ta esitada avalduse kohtu kantseleile ühel järgmistest viisidest: isiklikult, tähtsaadetisega või faksiga. Citius (mj.pt)
Hagiavaldus toimetatakse kostjale kätte. Kui menetluse käigus kokkulepet ei saavutata, tuleb läbida järgmised kohustuslikud menetlusetapid: kostja vastus, menetluse algatamise määrus ( ), tõendite esitamine, kohtuistung ja kohtuotsus. saneamento
Sõltuvalt eespool osutatud juhtumite laadist, on elatise määramine reguleeritud järgmiste menetlusnormidega:
perekonnaseisuameti kohta on need sätestatud 13. oktoobri 2001. aasta artiklites 5–20 ja artiklites 274-A–274-C; dekreet-seaduse nr 272/2001 rahvastikuregistri seadustiku kohtute kohta on need sätestatud 8. septembri 2015. aasta artiklites 45–47 (laste ülalpidamine) ja artiklites 548, 550 jj (isikud, kes on kohustatud elatist maksma), 931 ja 994 (abikaasale lahutuse või lahuselu korral makstav elatis) ja 989 (täisealiste või täieliku teovõimega alaealiste laste ülalpidamine). seaduse nr 141/2015 tsiviilkohtumenetluse seadustiku
4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?
Lapsele elatise määramise taotluse võib esitada lapse esindaja, prokurör, lapse eestkostja või selle õppe- või hoolekandeasutuse direktor, kelle hoolde on alaealine laps usaldatud. Iga isik võib teavitada prokuröri vajadusest määrata lapsele elatis (8. septembri 2015. aasta artikkel 45). Kui tegemist on piiratud teovõimega täiskasvanule makstava elatisega, võib menetluse algatada tema esindaja ( artikkel 16). Muudel juhtudel peale nende piiratud teovõime juhtude peavad elatise väljamõistmise menetluse algatama täiskasvanud või täieliku teovõimega alaealised lapsed ise, nende määratud esindaja või advokaat, keda nad on selleks volitanud. seaduse nr 141/2015 tsiviilkohtumenetluse seadustiku
Seaduses on siiski sätestatud järgmine täiskasvanud lastega seotud erisus: vanem, kes võtab endale peamise vastutuse nende täiskasvanud või täieliku teovõimega alaealiste laste kulude kandmise eest, kes ei suuda end ise ülal pidada, võib nõuda, et teine vanem annaks nimetatud täiskasvanud laste elamiskuludesse ja haridusse oma panuse. Selle panuse võib täielikult või osaliselt anda täiskasvanud või täieliku teovõimega alaealistele lastele, kui kohtunik nii otsustab või vanemad kokku lepivad ( artikkel 989). tsiviilkohtumenetluse seadustiku
5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?
Lapsele makstav elatis
Vanema hooldusõiguse teostamist ja lapsele elatise määramist käsitlevates kaitsvates menetlustes on pädev piirkondliku kohtu perekonna- ja alaealiste asjade kohtumaja ( ). Perekonna- ja alaealiste asjade kohtumaja puudumise korral arutab asja Tribunal de Comarca, Juízo de Família e Menores põhimõtteliselt piirkondliku kohtu ( kohalik kohtumaja ( ) või üldkohtu pädevusega kohtumaja ( Tribunal de Comarca) Juízo Local Juízo de Competência ). Genérica
Selleks et välja selgitada, millisel eespool nimetatud kohtul on territoriaalne pädevus, kohaldatakse järgmisi reegleid. Põhimõtteliselt on pädev see kohus, kelle tööpiirkonnas on lapse elukoht menetluse algatamise ajal.
Kui lapse elukoht on teadmata, on pädev vanema hooldusõigusega isikute elukoha järgne kohus.
Kui vanema hooldusõigusega isikute elukohad on erinevad, on pädev kohus, kelle tööpiirkonnas asub selle isiku elukoht, kellele on antud lapse isikuhooldusõigus, või ühise isikuhooldusõiguse korral selle isiku elukoht, kellega koos laps elab.
Juhul kui mis tahes menetlusega on hõlmatud kaks või enam last, kellel on samad vanemad ja kes elavad erinevates kohtualluvuspiirkondades, on pädev see kohus, kelle tööpiirkonnas elab kõige rohkem asjaomaseid lapsi. Võrdsete asjaolude korral on pädev kohus, kelle poole pöörduti elatise väljamõistmiseks esimeses astmes.
Juhul, kui laps ei ela menetluse alustamise ajal Portugalis, on pädev see kohus, kelle tööpiirkonnas asub hageja või kostja elukoht. Kui ka nemad elavad välisriigis ja Portugali kohtul on rahvusvaheline pädevus, siis arutab asja Lissaboni piirkondliku kohtu perekonna- ja alaealiste asjade kohtumaja (Tribunal da , sest sellel kohtul on Lissabonis territoriaalne pädevus. Comarca de Lisboa, Juízo de Família e Menores)
Täiskasvanud lastele makstav elatis
Iga perekonnaseisuamet on pädev algatama täiskasvanud lastele makstavat elatist käsitleva menetluse. Perekonnaseisuamet ei saa seda teha üksnes juhul, kui on juba toimunud kohtumenetlus, mille tulemusena määrati lapsele elatis. Sel juhul liidetakse avaldus, mis käsitleb elatise määramist lapsele, kes on vahepeal saanud täisealiseks või omandanud täieliku teovõime, juba olemasoleva kohtuasjaga ja seda arutab asjaomane kohus.
Abikaasale või endisele abikaasale makstav elatis
Abikaasale või endisele abikaasale makstava elatise määramise menetlus algatatakse selle piirkondliku kohtu perekonna- ja alaealiste asjade kohtumajas, kelle tööpiirkonnas asub kostja elukoht. Perekonna- ja alaealiste asjade kohtumaja puudumise korral arutab asja põhimõtteliselt piirkondliku kohtu kohalik kohtumaja või üldkohtu pädevusega kohtumaja.
Täiskasvanule makstav elatis
Muudel kui eespool nimetatud juhtudel algatatakse täiskasvanule elatise määramise menetlus piirkondliku kohtu tsiviilasjade keskkohtumajas (kui hagi hind ületab 50 000 eurot) või kohalikus või üldkohtu pädevusega kohtumajas, kui see on olemas (kui hagi hind ei ületa 50 000 eurot). Territoriaalne pädevus on kostja elukoha järgsel kohtul.
Elatise sissenõudmine
Allpool nimetatud kohtud on pädevad juhul, kui algatatakse elatisnõude täitmise erimenetlus maksetega hilinemise korral.
Kui elatise määramise menetlus toimus piirkondliku kohtu perekonna- ja alaealiste asjade kohtumajas ( ), Tribunal de Comarca, Juízo de Família e Menores toimub elatisnõude täitmise erimenetlus samas kohtumajas asjaomase kohtuasja osana, millega täitmishagi tuleb liita.
Kui elatise määramise menetlus toimus piirkondliku kohtu tsiviilasjade keskkohtumajas ( ), on elatisnõude täitmise Tribunal de Comarca, Juízo Central Cível erimenetlust pädev toimetama täitmisasjade kohtumaja ( ), kes oleks pädev juhul, kui menetlus ei kuuluks asjaomase keskkohtumaja Secção de Execução pädevusse tulenevalt hagi hinnast.
Kui täitmisasjade kohtumaja puudub, on elatisnõude täitmise erimenetlust pädev toimetama see tsiviilasjade keskkohtumaja, kus asjaomast tuvastushagi arutati, ning sellisel juhul on täitemenetlus menetluse osa.
Kui elatise määramise menetlust toimetas piirkondliku kohtu kohalik tsiviilkohtumaja või üldkohtu pädevusega kohtumaja, toimub täitmine selle menetluse raames, juhul kui puudub täitmisasjade kohtumaja. Kui täitmisasjade kohtumaja (kelle territoriaalne pädevus hõlmab piirkonda, kus asub üldkohtu pädevusega kohtumaja või kohalik tsiviilkohtumaja, kus menetleti tuvastushagi) on olemas, siis on elatisnõude täitmise erimenetlust pädev toimetama see kohtumaja.
Kohtuotsuste täitmiseks – seda isegi juhul, kui täitmise tagamine ei toimu kohtus, kus tehti täidetav kohtuotsus – esitatakse täitmisavaldus selle tuvastusmenetluse raames, mille tulemusel kohtuotsus tehti. Kui sel juhul on asja pädev arutama täitmisasjade kohtumaja, edastab kohtuotsuse teinud kohus kohtuotsuse koopia, täitmisavalduse ja kaasnevad dokumendid kiiresti täitmisasjade kohtumajale.
Samu norme kohaldatakse juhul, kui täitmisasjade kohtumaja puudub ja täitemenetlust on pädev läbi viima kohalik tsiviilkohtumaja või üldkohtu pädevusega kohtumaja.
Kui elatise määramise menetlus ei toimunud kohtus, vaid hoopis perekonnaseisuametis, kohaldatakse elatisnõude täitmise erimenetluse suhtes järgmisi territoriaalset pädevust käsitlevaid põhimõtteid:
täitmine tuleb algatada ülalpidamiskohustuslase elukohajärgses kohtus; ülalpidamist saama õigustatud isik võib juhul, kui ta elab Lissaboni või Porto linnapiirkonnas ja ülalpidamiskohustuslane elab samas linnapiirkonnas, valida siiski selle kohtu, kelle tööpiirkonnas tuleb kohustus täita;
kui sissenõudmine tuleks algatada ülalpidamiskohustuslase elukoha järgses kohtus ja ta ei ela Portugalis, kuid tal on Portugalis varasid, on asja pädev arutama nende varade asukoha järgne kohus.
Kui ülalpidamise sissenõudmine toimub perekonnaseisuametniku otsuse alusel, siis kohaldatakse sisulise pädevuse suhtes järgmisi norme.
Piirkondliku kohtu perekonna- ja alaealiste asjade kohtumaja on pädev ette valmistama abikaasale ja endisele abikaasale, lastele ning täiskasvanud ja täieliku teovõimega alaealistele lastele makstava elatise sissenõudmise menetlust ja selle kohta otsust tegema. Kuna kõnealusel juhul ei arutanud asjaomast tuvastushagi perekonna- ja alaealiste asjade kohtumaja, vaid perekonnaseisuametnik, võivad kohtud tunnistada, et pädev on piirkondliku kohtu täitmisasjade kohtumaja.
Juhul kui täitmisasjade kohtumaja puudub, on elatisnõude täitmise erimenetlust pädev toimetama kohalik tsiviilkohtumaja või üldkohtu pädevusega kohtumaja.
NB!
Eespool kirjeldatud kohtualluvuse reeglid võivad erineda sõltuvalt riigisiseste kohtute tõlgendusest.
6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?
Üldjuhul ei ole lapsele elatise väljamõistmise menetluses advokaadi määramine vajalik, välja arvatud apellatsioonietapis. Täiskasvanud või täieliku teovõimega alaealised hagejad (nt lapse eestkostja) võivad end esimese astme kohtu menetluses ise kohtus esindada. Lapsele tuleb siiski määrata advokaat, kui lapse ja tema vanemate, esindaja või tegeliku hooldaja huvid on vastuolus ning ka siis, kui laps, kes on piisavalt küps, seda kohtult taotleb. Muude ülalpidamist käsitlevate menetluste korral kohaldatakse allpool esitatud üldpõhimõtteid.
Advokaadi määramine on vajalik asjades, mis kuuluvad selliste kohtute pädevusse, kelle menetlevatele hagidele on kehtestatud piirsummad, ning mille puhul on lubatud tavakorras edasikaebamine; sellistes asjades, mille puhul on hagi hinnast olenemata alati õigus edasi kaevata; kõrgematele kohtutele menetlemiseks esitatud apellatsioonide ja kohtuasjade korral.
Praegu (2022. aastal) on tavakorras edasi kaevata võimalik üksnes juhul, kui hagi hind ületab selle kohtu jaoks kehtestatud piirsummat, kelle otsust edasi kaevatakse, ja vaidlustatav otsus on apellandi jaoks ebasoodne sellise summa ulatuses, mis on samuti suurem poolest asjaomase kohtu jaoks kehtestatud piirsummast. Kaotanud poole kahju suurusega seotud kahtluste korral võetakse arvesse ainult hagi hinda. Selle õiguspõhimõtte juurde kuuluvad erandid ja ka muude eriõigusnormidega on sellest tehtud mitu erandit. Käesoleva teabelehe läbivaatamise ajal 2022. aastal kehtisid kohtutele tsiviilasjadega seoses järgmised piirsummad: apellatsioonikohus ( ) – 30 000 eurot; esimese astme kohus ( ) – 5000 eurot. Tribunal da Relação Tribunal de Primeira Instância Isegi kui õigusnõustaja määramine on vajalik, võivad advokaadikandidaadid, õigusnõustajad või menetlusosalised ise esitada avaldusi, milles ei käsitleta õigusküsimusi.
7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?
Vastus sellele küsimusele sõltub sellest, kas elatise määramise menetlus toimub kohtus või perekonnaseisuametis ja kas pooled saavad tasuta õigusabi või mitte. Kohtus tuleb tasuda kohtukulud. Kohtus tuleb tasuda kohtukulud. Perekonnaseisuametis tuleb tasuda riigilõiv.
Kulude tasumist reguleerib menetluskulude määrus.
Kulude tasumist reguleerib menetluskulude määrus.
Kulud hõlmavad riigilõivu, kohtukulusid ja menetlusosalise kulusid –
Erandid
Menetluskulude määruse artikli 4 lõike 1 punktide i ja l alusel Menetluskulude määruse
Alaealised on vabastatud kohtukulude tasumisest kohtumenetluste raames, kui neid esindab prokurör või kohtu määratud advokaat, ning nad on vabastatud riigilõivu tasumisest perekonnaseisuametis menetletavate asjade raames.
tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 529.
Alaealised või nende esindajad on vabastatud kohtukulude tasumisest ka juhul, kui esitatakse apellatsioonkaebus selliste elatise määramist, kohandamist või selle maksmise lõpetamist käsitlevate otsuste peale, mille on teinud alaealiste asjade kohtumaja. Alaealiste asjade kohtumaja menetlused, mille raames on võimalik elatis määrata, on tavaliselt lapsele makstavat elatist käsitlevad menetlused ja vanema hooldusõigust reguleerivad menetlused. Need on hagita erimenetlused.
Menetluskulude määruse artikli 15 lõike 1 punkti f alusel Menetluskulude määruse
Alaealiste asjade kohtumaja menetluse pooled on vabastatud riigilõivu eelnevast tasumisest, sealhulgas elatise määramise menetluste raames. Neis asjades peab pool riigilõivu eelneva tasumise asemel maksma selle kümne päeva jooksul pärast seda, kui põhikohtuasjas on otsus tehtud. See on nii ka juhul, kui tehtud kohtuotsus ei ole lõplik.
Muudel juhtudel peale eespool nimetatute tuleb kohtukulud üldiselt tasuda. See ei kehti üksnes juhul, kui pooltele antakse tasuta õigusabi, ja/või juhul, kui asjaomase menetluse suhtes kohaldatakse nõukogu 18. detsembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 V peatükki, millele on osutatud allpool.
Kulude hüvitamine
Kohtumenetluse algatamisel elatise määramiseks tuleb tasuda esialgne riigilõiv, välja arvatud eespool märgitud juhtudel. Esialgse riigilõivu näol on tegemist lõplike kulude ettemaksega.
Kulud hõlmavad riigilõivu, kohtukulusid ja menetlusosalise kulusid.
Riigilõiv
Tasumisele kuuluva riigilõivu summa kindlaksmääramiseks on oluline teada hagi hinda, sest riigilõiv arvutatakse selle alusel kooskõlas ühega menetluskulude määrusele lisatud tabelitest.
Hagi hind eespool mainitud tabelite kohaldamisel on reguleeritud artiklitega 296–310. tsiviilkohtumenetluse seadustiku
Näide:
lõpliku elatise määramise menetluse hind võrdub viiekordse avalduses taotletava aastamaksega, st menetluse rahaline väärtus on võrdne taotletava igakuise ülalpidamismakse 60-kordse summaga;
ajutise elatise määramise menetluse hind võrdub taotletava igakuise ülalpidamismakse 12-kordse summaga;
lahutusmenetluse ja vanema hooldusõiguse teostamist reguleeriva menetluse (kui asjaomane menetlus on seotud peale elatise ka muu immateriaalse varaga) hind on vähemalt apellatsioonikohtu jaoks kehtestatud piirsumma + üks sent (2022. aastal: 30 000,01 eurot – artikkel 44). seaduse nr 62/2013
Kohtukulud
Kohtukulude suhtes kohaldatakse järgmisi õigusnorme (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 532, mis on kättesaadav aadressil . 26. juuni 2013. aasta seadus 41/2013
Uurimisega seotud kulude ja tasude (ekspertide tasud, aruannete koostamisega seotud kulud jne) kohta kehtib põhimõte, et kumbki pool kannab kulud ja maksab tasud, mis tulenevad tema tegevusest.
Juhul, kui uurimine osutub ilmselt tarbetuks või tekitab olulisi viivitusi, maksab uurimist taotlenud pool asjaomased kohtukulud olenemata hagi tulemusest või kulusid käsitlevast otsusest.
Kui kõik pooled on huvitatud uurimise läbiviimisest või kulutuse tegemisest, kui nad mõlemad saavutavad sellega võrdväärse eelise või kui huvitatud isikut ei ole võimalik kindlaks teha, maksavad pooled kohtukulud võrdselt.
Menetlusosaliste kulud
Menetlusosaliste kulude osas on artiklis 533 sätestatud järgmist: võitnud poole kulud kannab kaotanud pool liugskaala alusel vastavalt avalduse rahuldamata jätmise ulatusele. tsiviilkohtumenetluse seadustiku
Poolte kulud hõlmavad eelnevalt tasutud riigilõivu, poole tegelikult kantud kulusid, täitevametnikule makstud tasusid ja selle ametniku tehtud kulutusi,
õigusesindajale makstud tasu ja tema kulutusi.
Kulude arvestus
Välja arvatud eespool märgitud juhtudel, mil pooled on vabastatud riigilõivu eelnevast tasumisest, koostab kohtusekretär kulude arvestuse üldiselt alles pärast seda, kui on tehtud lõplik ja edasikaebamisele mittekuuluv kohtuotsus, ja vastavalt asjaomasele kohtuotsusele. Pooli teavitatakse kulude arvestusest. Kui arvestusega seotud edasikaebused või nõuded puuduvad või on lahendatud, peab kaotanud pool tasuma võlgnetava summa ja/või hüvitama võitnud poolele tema ette tasutud summa.
Poolte kulud maksab kaotanud pool otse teisele poolele. Kui kaotanud pool saab tasuta õigusabi, teeb võitnud poolele kõnealused maksed kaotanud poole eest riik – artikkel 26. menetluskulude määruse
Tasuta õigusabi kohtute pädevusse kuuluvates asjades
Kui hagejal puuduvad vahendid menetluse eest tasumiseks, võib ta saada tasuta õigusabi. Liikmesriigi õiguse kohaselt võib tasuta õigusabi anda üksnes füüsilistele isikutele või mittetulunduslikele juriidilistele isikutele.
Tasuta õigusabi süsteem on ette nähtud . seadusega nr 34/2004
Füüsilistele isikutele võib tasuta õigusabi anda mitmes vormis: õigusnõustamine, riigilõivudest ja kohtukuludest vabastamine, riigilõivu ja kohtukulude maksmine osamaksetena, esindaja määramine ja tasu maksmine, esindaja tasu määramine ja maksmine osamaksetena ning kohtutäituri määramine. Portugali tasuta õigusabi süsteemi ning kõiki selle raames kehtestatud tingimusi kohaldatakse kõigi kohtute ja menetlusvormide suhtes.
Tasuta õigusabi taotlused tuleb esitada asjakohasel vormil. See tuleb toimetada isiklikult või saata postiga sotsiaalkindlustusameti (Instituto da Segurança ) ükskõik millisesse klienditeeninduskeskusesse. Vormid ja nende täitmise juhendid on kättesaadavad selle keskuse kaudu. Üldine vastamistähtaeg Social IP on 30 päeva. Nii praktiline teave kui ka vormid on kättesaadavad aadressil . Proteção Jurídica - seg-social.pt
Kohtumenetluse algatamisel peab hageja lisama algsele avaldusele dokumendid, mis tõendavad kohaldatava riigilõivu eelnevat tasumist või tasuta õigusabi andmist, millega hageja vabastatakse eelnimetatud lõivu tasumisest. Kui õigusabi antakse riigilõivu osamaksetena tasumise vormis, tuleb lisada seda kinnitavad tõendid koos ülejäänud summa tasumisega – artiklid 14 ja 15. kohtukulude määruse
Perekonnaseisuameti pädevusse kuuluvate asjadega seotud lõivud
Alaealised on perekonnaseisuametis menetletavate asjade korral vabastatud lõivude tasumisest, kui neid esindab prokurör või kohtu määratud advokaat. Perekonnaseisuametite pädevusse kuuluvate asjadega seotud lõivud on kindlaks määratud registri- ja notaritasusid käsitleva määrusega.
Näiteks perekonnaseisuameti pädevusse kuuluvate asjade menetlemisel küsitavad tasud (millega saab tutvuda perekonnaseisuameti ja notarite tasude määruse
artiklis 18) olid 2022. aastal järgmised:
abielu lahutamine või lahuselu vastastikusel kokkuleppel (ilma vara jagamiseta), sealhulgas abikaasale või alaealistele lastele elatise maksmise kokkulepete kinnitamine – 280 eurot;
täiskasvanud või täieliku teovõimega alaealistele lastele makstava elatise määramise menetlus – 120 eurot;
elatiskokkuleppe muutmise menetlus – 100 eurot.
Need summad kehtisid käesoleva teabelehe ajakohastamise ajal 2022. aastal ja need võidakse läbi vaadata. Seepärast on iga üksikjuhtumi puhul vaja tutvuda liikmesriigi õigusnormidega.
Perekonnaseisuameti pädevusse kuuluvates asjades antav tasuta õigusabi
Perekonnaseisuameti pädevusse kuuluvates asjades antakse tasuta õigusabi ainult kahel kujul: õigusnõustaja määramine ja tema tasu maksmine; õigusnõustaja määramine ja tema tasu maksmine osamaksetena.
Peale selle on teatavad perekonnaseisuameti toimingud tasuta avaldajate jaoks, kes suudavad tõendada, et nende rahalised vahendid on ebapiisavad. Rahaliste vahendite ebapiisavust võib tõendada pädeva haldusasutuse väljastatud dokumendiga või asjaomase füüsilise isiku elukoha järgse avaliku sotsiaalhoolekandeasutuse tõendiga.
Sellistel juhtudel tehakse tasuta järgmisi toiminguid: perekonnaseisuregistri või rahvastikuregistri kanded, nendega seotud menetlused ja avaldused;
nõutavad dokumendid ja nende esitamisega seotud menetlused, mis tahes otstarbel väljastatavad tõendid.
Samu norme kohaldatakse nende perekonnaseisuameti pädevusse kuuluvate asjade puhul, mille raames määrati elatis.
8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?
Reeglina määratakse ülalpidamine igakuiste maksetena, välja arvatud juhul, kui on sõlmitud teistsugune kokkulepe või kui õigusnormides on sätestatud teisiti või kui on põhjendatud erandlike meetmete võtmine. Näiteks kui elatist maksma kohustatud isik tõendab, et ta ei saa seda maksta toetusena, vaid üksnes eluaseme ja isikliku abi pakkumise vormis, siis võib nii erandkorras ette näha.
Elatise suuruse arvutamine
Ülalpidamiskohustust ja elatise arvutamist reguleerivad artiklid 1871–1880, 1905, 2003–2023. tsiviilseadustiku
Elatise summa peab olema proportsionaalne ülalpidamiskohustuslase vahenditega ja ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustega. Elatise määramisel võetakse arvesse ka ülalpidamist saama õigustatud isiku võimalust end ise üleval pidada.
Ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused sõltuvad sellest, kas ta on alaealine laps, hariduse või kutse omandamist jätkav täiskasvanud laps või lihtsalt täiskasvanu. Seda on juba käsitletud vastuses 1. küsimusele.
Ülalpidamiskohustuslase vahendite kohta on oluline märkida, et arvesse tuleb võtta konkreetseid kriteeriume olenevalt sellest, kas elatis määratakse lastele või endisele abikaasale.
Lastele makstava elatise määramine
Lapse ülalpidamine on vanema põhikohustus. See tuleneb otseselt Portugali Vabariigi põhiseaduse artikli 36 lõikest 5.
Lastele makstav elatis peab olema proportsionaalne ülalpidamiskohustuslase vahenditega.
Kooskõlas Portugali kõrgeima kohtu ( ) praktikaga peab kohus lapsele makstava elatise summa arvutamisel võtma peale Supremo Tribunal de Justiça ülalpidamiskohustuslase sel ajal teenitava sissetuleku igakülgselt ja üldiselt arvesse ka tema sotsiaalset staatust, töövõimet, kohustust otsida aktiivselt tööd, mis võimaldab tal vähemalt täita oma põhikohustusi lapse ees, ning kogu tema omandis olevat vara.
Endisele abikaasale makstava elatise määramine
Endisele abikaasale makstava ülalpidamise summa kindlaksmääramisel peab kohus võtma arvesse abielu kestust, abikaasade panust perekonna rahalistesse vahenditesse, abikaasade vanust ja tervislikku seisundit, nende kutsekvalifikatsioone ja töövõimalusi, aega, mis nad peavad kulutama ühiste laste kasvatamisele, nende sissetulekut ja tulu, uuesti abiellumist ja uut kooselu ning üldiselt kõiki asjaolusid, mis mõjutavad ülalpidamist saava abikaasa vajadusi ja ülalpidamiskohustuslase võimalusi.
Riigisisese kohtupraktika kohaselt ollakse ülekaalukalt seisukohal, et ülalpidamist saama õigustatud abikaasal ei ole õigust nõuda abieluaegse elatustaseme säilitamist.
Elatise maksmise algusaeg
Kohtuotsusega määratud elatist tuleb maksta alates hagiavalduse esitamise kuupäevast. Kui ülalpidamine määrati poolte vahel sõlmitud ja kohtu või perekonnaseisuametniku otsusega heaks kiidetud kokkuleppega, siis tuleb elatist maksta kohustuse tekkimise kuupäevast. Ülalpidamiskohustuslasel tekib elatise maksmise kohustus kokkulepitud maksekuupäeval või selle puudumisel kuupäeval, mil talt nõutakse elatismakse tegemist. Ilma et see mõjutaks eespool mainitud juhtumeid, ei ole Portugali õigusega ette nähtud elatise määramist tagasiulatuvalt.
Määratud elatise summa kohandamine
Kui pärast elatise määramist asjaolud muutuvad, võib elatissummat kohandada või elatise maksmise kohustuse lõpetada.
Kui ei ole pooleli elatisnõude täitmise erimenetlust, esitatakse elatise kohandamise või maksmise lõpetamise avaldus koos tuvastushagiga. Kui elatisnõude täitmise erimenetlus on pooleli, liidetakse elatise kohandamise või maksmise lõpetamise avaldus täitemenetlusega.
Ülalpidamiskohustuslane võib taotleda ülalpidamise summa vähendamist või ülalpidamise maksmise kohustuse lõpetamist näiteks juhul, kui tema rahaline olukord on halvenenud, ülalpidamist saama õigustatud isiku rahaline seis on paranenud, ülalpidamist saama õigustatud isik on saanud täisealiseks või ülalpidamist saama õigustatud isik on suuteline ise panustama oma ülalpidamisse.
Ülalpidamist saama õigustatud isik võib taotleda ülalpidamise summa suurendamist näiteks juhul, kui tema majanduslik olukord on halvenenud, tema perekondlik olukord on muutunud, tema vajadused on suurenenud või elukallidus on tõusnud ning ülalpidamiskohustuslane saab ja peaks sellist muutust korvama (näiteks kuna tema palk on samuti tõusnud).
Automaatne ajakohastamine
Elukalliduse tõusuga toimetulekuks võib elatise määramise otsusega ette näha, et väljamõistetud summat tuleb korrapäraselt (tavaliselt kord aastas) automaatselt ajakohastada.
Ajakohastamine võib põhineda riikliku statistikainstituudi ( ) poolt kord aastas avaldatava inflatsioonimäära või kohtu kindlaks Instituto Nacional de Estatística määratud teatava intressimäära kasvul. See võib siiski toimuda ka otsuses kindlaks määratud kindlasummalise aastase suurendamisena. Sellise automaatse ajakohastamise võimaluse ja asjakohase viisi näeb ette kohtunik omal äranägemisel. Automaatne ajakohastamine võib toimuda ka pooltevahelise kinnitatud kokkuleppe alusel.
Ajutine elatis
Lisaks lõplikule elatisele võib määrata ka ajutise elatise.
Kui lõplikku elatist ei ole veel määratud, võib kohus ülalpidamist saama õigustatud isiku taotluse alusel või alaealise lapse puhul ka omal algatusel näha ette ajutise elatise, mille summa määrab kohus oma äranägemise järgi. Ajutist elatist tagasi maksma ei pea. See võidakse määrata lõpliku elatise summa määramist käsitleva põhimenetluse ajaks. Pärast lõpliku elatise määramist tuleb hakata seda maksma.
Juhul kui pooleli on kohtulik lahutusmenetlus, võib kohtunik määrata menetluse ajaks ajutise elatise ühele abikaasale või lastele. Kui pooleli on vanema hooldusõigust reguleeriv menetlus, võib kohtunik samuti määrata ajutise elatise alaealistele lastele. Nimetatud juhtudel võib ajutise elatise määrata menetluse raames peetaval istungil.
Teise võimalusena võib ajutise elatise määrata sellise vahemenetluse raames, mis liidetakse lõpliku ülalpidamise määramist käsitleva põhimenetlusega.
9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?
Elatist makstakse kohtu otsuses või kohtu kinnitatud kokkuleppes kindlaksmääratud tingimustel ja isikutele.
Kui õigustatud isik on täiskasvanu, kelle teovõime ei ole piiratud, või täieliku teovõimega alaealine laps, siis makstakse elatist üldjuhul talle otse.
Kui õigustatud isik on piiratud teovõimega täiskasvanu, siis makstakse seda isikule, kellel lasub seadusest tulenev kohustus korraldada õigustatud isiku rahaasju (eestkostja, usaldusisik või vara kohtulik haldaja); ülalpidamist võib vastu võtta isegi asutus.
Kui õigustatud isik on alaealine, makstakse ülalpidamine välja isikule, kellel on lapse isikuhooldusõigus. Selleks võib olla üks vanematest, muu pereliige, kolmas isik (kasuperekond) või selle asutuse juht, kelle hoole alla on alaealine usaldatud.
Seadusega ei ole ette nähtud kindlaid makseviise ja pooled võivad makseviisis ise kokku leppida. Kokkuleppe puudumise korral otsustavad kohtud, milline on kõige praktilisem ja kulutõhusam viis kas elatise maksja või saaja jaoks.
Üldiselt antakse ülalpidamist igakuiselt raha maksmisega ja õigustatud isik peab elatise saama selle kuu alguses, mille eest elatist makstakse.
Makse tegemise aeg ja koht on kindlaks määratud kokkuleppes või elatise määramise otsuses. Kui need ei ole kindlaks määratud, kohaldatakse selle suhtes tsiviilseadustiku täiendavaid norme. Nende normide kohaselt kehtivad juhul, kui ei ole sätestatud teisiti, järgmised põhimõtted:
elatist tuleb maksta selles kohas, kus ülalpidamist saama õigustatud isik elatismakse tegemise ajal elab;
kuna maksed tehakse Gregoriuse kalendri kuude eest, võib ülalpidamist saama õigustatud isik taotleda makse tegemist igal ajal alates asjaomase kuu esimesest päevast.
Kõige levinumad makseviisid on pangaülekande tegemine, hoiustamine pangas avatud kontole, rahakaardi või tšeki saatmine või isiklik kättetoimetamine sularahas.
10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?
Kui ülalpidamiskohustuslane elatist ei maksa, võib ülalpidamist saama õigustatud isik kasutada tsiviil- ja kriminaalõiguslikke täitemeetmeid.
Tsiviilõiguslikud täitemeetmed
Eelistung
Juhul kui lapsele makstav elatis on määratud elatisnõude täitemenetluse või vanema hooldusõigust reguleeriva menetluse raames, on ülalpidamist saama õigustatud isikule seadusega ette nähtud võimalus kasutada eelistungit.
Ülalpidamist saama õigustatud laps võib kasutada ( ) artiklis 48 sätestatud eelistungit, kui Regime Geral do Processo Tutelar Cível on täidetud järgmised tingimused: elatis on jäetud maksmata või selle maksmisega on viivitatud; ülalpidamiskohustuslane saab korrapärast sissetulekut palga, pensioni, toetuste, vahendustasude, protsentide, tasude, preemiate, hüvitiste või sarnase sissetuleku kujul. hooldusõiguse üldise korra
Avaldus liidetakse vanema hooldusõigust reguleeriva või lapsele makstava elatise määramist käsitleva menetlusega, mis on kohtus arutlusel.
Ülalpidamiskohustuslast teavitatakse, et ta peab elatisvõla kõrvaldama kümne päeva jooksul alates kuupäevast, mil elatis muutus sissenõutavaks. Juhul kui ülalpidamiskohustuslane ei esita elatise maksmist tõendavaid dokumente, peetakse elatismaksed igakuiselt kinni tema töötasust, palgast, pensionist, toetustest või tema muust saadaolevast sissetulekust. Sel eesmärgil teavitatakse maksmise eest vastutavaid üksusi kohustusest pidada elatismaksed igakuiselt kinni ja kanda need otse ülalpidamist saama õigustatud isiku nimetatud pangakontole. Kinnipeetavad summad hõlmavad ka elatismakseid, mille tähtaeg on saabumas.
Pärast teavitamist saavad kõigist isikutest või üksustest, kes vastutavad eespool nimetatud sissetuleku töötlemise või väljamaksmise eest, elatisena kinni peetud summade heakskiidetud hoiulevõtjad. Sellest tulenevalt esitatakse poolelioleva menetluse raames täitenõue nende vastu, kui nad ei ole kokkulepitud summat kinni pidanud.
Kinnipeetavatest summadest ei kaeta elatisvõlga, mis on kogunenud enne ülalpidamiskohustuslase teavitamist võlgnevuse likvideerimise kohustusest. Hõlmatud on aga need elatismaksed, mille tähtaeg on saabumas. Sellise elatisvõla sissenõudmiseks, mis on kogunenud enne asjaomase teatise edastamist eelistungi raames, peab ülalpidamist saama õigustatud isik algatama täitemenetluse. Seega, kui tegemist on alaealistele makstava elatisega, võib ülalpidamist saama õigustatud isik algatada korraga nii eelistungi (seoses saada oleva elatise maksmisega) kui ka elatisnõude täitmise erimenetluse (tähtajaks maksmata elatise sissenõudmiseks).
Enne täitemenetluse kasutamist ei ole vaja eelistungit kasutada. Eelistung on vaid täitemenetluse alternatiiv. Vaidlustamine ei ole lubatud, kuid teiselt poolt on ülalpidamist saama õigustatud isiku käsutuses piiratumad vahendid kui täitemenetluse puhul, sest ülalpidamist saama õigustatud isik võib üksnes taotleda elatismaksete kinnipidamist töötasust, palgast, pensionidest, toetustest või sarnasest perioodilisest sissetulekust (ta ei tohi taotleda vara, hoiuste või nõuete arestimist).
Kui elatist makstakse alaealisele, võib ülalpidamist saama õigustatud isik teise võimalusena algatada elatisnõude täitmise erimenetluse, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus. Seega saab ta ühe hagi raames täies ulatuses sisse nõuda summad, mis on muutunud sissenõutavaks, ja summad, mille maksetähtaeg on saabumas. Täitemenetluse korral võib ülalpidamist saama õigustatud isik kasutada selliseid ulatuslikumaid sissenõudmisvahendeid nagu vara arestimine ja varalt saadava tulu deponeerimine. Selle menetlusega seotud protsessi on kirjeldatud allpool.
Kohustuste täitmata jätmist käsitlev istung
Juhul kui lapsele makstav elatis on määratud vanema hooldusõigust reguleeriva menetluse raames, siis on ülalpidamist saama õigustatud isikul seaduse kohaselt võimalus kasutada ka kohustuste täitmata jätmist käsitlevat istungit, nagu on sätestatud (Regime Geral do ) artiklis 41. Processo Tutelar hooldusõiguse määramise üldise korra
Sellel istungil saab ülalpidamist saama õigustatud isik taotleda, et kohus näeks ette kohustuste täitmiseks vajalike meetmete võtmise ja määraks ülalpidamiskohustuslasele trahvi. Taotlus liidetakse menetlusega ja kohus kutsub vanemad kohtumisele või kui ta peab seda asjakohaseks, palub võlgnikul saata oma vastuse viie päeva jooksul.
Vanemad võivad leppida kokku kindlaksmääratud korra muutmises. Kokkuleppe puudumise korral teeb kohus taotluse kohta ajutise otsuse ja suunab pooled vahendust kasutama või tehnilisele eriistungile. Kui kokkuleppele jõudmine osutub ikkagi võimatuks, palutakse vanematel esitada väited ja nõuda tõendeid. Sellele järgnevad tõendite uurimine, kohtuistung ja kohtuotsus.
Elatisnõude täitmise erimenetlus
Kui elatise maksmisega on viivitatud, võib ülalpidamist saama õigustatud isik algatada elatisnõude täitmise erimenetluse kooskõlas artiklitega 933–937. Neid norme kohaldatakse olenemata asjaolust, kas elatist makstakse lastele või täiskasvanutele ja kas tegemist on ajutise või lõpliku elatisega. tsiviilkohtumenetluse seadustiku
Elatisnõude täitmise erimenetluse raames võib sissenõudja taotleda otsust teise poole saadavatest summadest, töötasust või pensionidest teatava osa kinnipidamiseks; või ülalpidamiskohustuslase varalt saadava tulu deponeerimiseks.
Selline kinnipidamine või tulu deponeerimine toimub vara arestimisest eraldi ja on mõeldud nii tähtajaks maksmata summade kui ka nende summade katteks, mille maksetähtaeg ei ole veel saabunud.
Kui sissenõudja taotleb elatise kinnipidamist saadaolevate summade, töötasu või pensionide arvelt, siis teavitatakse asjaomaste summade, töötasu või pensionide töötlemise ja väljamaksmise eest vastutavat asutust sellest, et kinnipeetav osa tuleb maksta otse sissenõudjale. Kinnipeetav summa tuleb iga kuu kanda sissenõudja pangakontole, mille numbri peab sissenõudja esitama algses avalduses.
Kui sissenõudja taotleb varalt saadava tulu deponeerimist, peab ta täpsustama, millise varaga see on seotud. Täitevametnik laseb tulu deponeerida ulatuses, mis on vajalik selleks, et katta juba sissenõutavaks muutunud elatismaksed ja sissenõutavaks muutuvad elatismaksed. Sellega seoses võib ära kuulata võlgniku seisukoha.
Kui pärast tulu deponeerimist ilmneb, et sellest ei piisa, võib sissenõudja nimetada muud vara. Kui aga tulu summa on ülemäära suur, on sissenõudja kohustatud ülemäärase osa summa saamisel võlgnikule hüvitama. Võlgnik võib taotleda ka, et tulu deponeerimine puudutaks üksnes osa varast või et seda rakendataks muu vara suhtes.
Kinnipeetud summadest või deponeeritud tulust peaks piisama, et katta tähtajaks tegemata maksed, ülalpidamist saama õigustatud isiku nõudmisel võlgnevustelt arvutatud intressid, tasumisele kuuluvad maksed ja automaatse ajakohastamisega kaasnev summa, kui selline ajakohastamine on ette nähtud. Ülalpidamist saama õigustatud isik võib siiski taotleda ülalpidamiskohustuslase vara arestimist. Arestida võib vallas- ja kinnisvara, hoiuseid, nõudeõigusi, äriühinguid või aktsiaid ja osasid.
Juhul kui elatisvõla katteks korraldatakse arestitud vara müük, tuleks ülemäärase tulu tagastamine ülalpidamiskohustuslasele ette näha üksnes siis, kui on tagatud elatise edaspidine maksmine määral, mida kohtunik peab asjakohaseks, välja arvatud juhul, kui on antud tagatis või muu sobiv garantii.
Ülalpidamiskohustuslast tuleks teavitada alles pärast vara arestimist, elatise kinnipidamist või tulu deponeerimist. Ülalpidamiskohustuslase vastuväide sissenõudmisele või arestimisele ei peata täitemenetlust.
Juhul kui poolelioleva elatisnõude täitmise erimenetluse ajal esitatakse elatismaksete muutmise või lõpetamise avaldus, liidetakse asjaomane muutmis- või lõpetamisavaldus täitemenetlusega.
Euroopa täitekorraldus
Juhul kui haldusasutuses sõlmitud autentset elatiskokkulepet või sellise asutuse kinnitatud kokkulepet ei ole täidetud liikmesriigis, kellele Haagi 2007. aasta protokoll ei ole siduv, võib ülalpidamist saama õigustatud isik tugineda 21. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus (nimetatud määruse artikli 4 lõike 3 punkt b ja 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 68 lõige 2).
Kriminaalõiguslikud täitemeetmed
Kriminaalseadustiku artiklis 250 on elatise maksmise kohustuste rikkumine määratletud kuriteona ja selle eest on karistusena ette nähtud ühe kuu kuni kahe aasta pikkune vangistus või kuni 240 päevatariifi suurune rahatrahv olenevalt asjaomasest rikkumisest. Kriminaalseadustiku
Kriminaalmenetluse algatamiseks tuleb esitada kaebus.
Kui kohustus seejärel täidetakse, võib kohus kandmata karistuse täitmisele pööramisest kas täielikult või osaliselt loobuda või selle täielikult või osaliselt tühistada.
11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis. Varade või õiguste aresti suhtes kohaldatavad normid, vastavad piirmäärad ja vastuväidete alused on sätestatud artiklites 735–783. tsiviilkohtumenetluse seadustiku
Põhimõtteliselt võib sissenõude pöörata ülalpidamiskohustuslase kogu varale, mille suhtes on võimalik kooskõlas materiaalõiguse normidega täitmist kohaldada. Vara võib arestida üksnes sellises ulatuses, mis on vajalik sissenõutava võlgnevuse ja prognoositavate sissenõudmiskulude katmiseks.
Peale selle on seaduses sätestatud vara arestimise piirangud ja elatise maksmise kohustuse aegumistähtajad, mis on esitatud allpool.
Arestimise piirangud
On olemas teatavat liiki vara, mille arestimine ei ole lubatud ühelgi tingimusel (vara, mille arestimine on keelatud), sellist liiki vara, mida võib arestida ainult teatavatel tingimustel (teatavatel tingimustel arestitav vara), ja vara, mida võib arestida ainult osaliselt (osaliselt arestitav vara).
Mittearestitav vara
Lisaks kaupadele, mida vastavalt erisätetele ei tohi arestida, ei ole lubatud arestida järgmist vara:
võõrandamatud esemed või õigused;
riigi ja teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute omandis olev vara;
esemed, mille arestimine oleks vastuolus hea tavaga või majanduslikult ebaotstarbekas, kuna nende turuväärtus on väga väike;
esemed, mis on spetsiaalselt mõeldud usukommete täitmiseks;
hauakambrid;
seadmed ja esemed, mis on hädavajalikud puudega isiku jaoks ja haige raviks.
Vara, mille arestimine on teatavatel tingimustel välistatud
Teatavatel tingimustel ei saa arestida järgmist vara:
välja arvatud juhul, kui sisse nõutakse asjaõigusliku tagatisega võlga, ei saa arestida riigi ja teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute vara, avaliku sektori ehitustööde või avalike teenuste kontsessionääride vara või heategevusorganisatsioonide vara, mida kasutatakse spetsiaalselt avalikes huvides;
arestida ei saa ka ülalpidamiskohustuslase tööriistu ega esemeid, mida ta vajab kutsealal tegutsemiseks või kutseõppeks, välja arvatud juhul, kui ülalpidamiskohustuslane märgib, et neid võib arestida, kui sissenõutav summa on mõeldud nende ostuhinna või paranduskulude katmiseks või kui need esemed arestitakse äriühingu materiaalse varana;
samuti ei saa arestida vara, mis on hädavajalik majapidamiseks võlgniku elukohas, välja arvatud juhul, kui sissenõutav summa on mõeldud asjaomaste esemete või nende remondi eest tasumiseks.
Rahasummasid või pangahoiuseid, mis tulenevad sellise nõude rahuldamisest, mida ei saa arestida, ei saa arestida samadel tingimustel kui algset nõuetki. Elatise sissenõudmisel kohaldatakse eespool nimetatud põhimõtteid, mis puudutavad täielikku ja tingimuslikku arestimise keeldu.
Üldjuhul kehtib põhimõte, et kui elatise sissenõudmise ajal toimub vara osaline arestimine, on võimalik arestida suurem summa kui see, mida saab arestida muudel nõuetel põhineva sissenõudmise korral, nagu on selgitatud allpool.
Osaliselt arestitav vara
Arestida ei saa kahte kolmandikku netotöötasust, korrapärastest vanaduspensionimaksetest või mis tahes muudest sotsiaalkindlustushüvitistest, kindlustusmaksetest ja õnnetusjuhtumikindlustuse maksetest, annuiteedist või mis tahes muudest maksetest, millega tagatakse ülalpidamiskohustuslase elatus.
Sellele mittearestitavusele on kehtestatud ülempiir, mis on võrdne iga arestimise ajal kehtiva kolmekordse riikliku miinimumpalgaga, ja ühe riikliku miinimumpalga suurune alampiir juhuks, kui ülalpidamiskohustuslasel puudub muu sissetulek. Kui võlgnevused on seotud elatismaksetega, ei saa arestida täieliku riikliku pensioni suurust summat.
Raha või pangakontode arestimisel puudutab arestimise keeld riikliku miinimumpalga suurust summat või ülalpidamiskohustuse puhul riikliku pensioni suurust summat.
Töötasu, palga või perioodiliste maksete arestimisega seoses ette nähtud piiranguid ei saa kombineerida raha või pangakontode arestimisele seatud piirangutega.
Kui vara arestimisel ei järgita eespool kirjeldatud norme, võib ülalpidamiskohustuslane arestimise vaidlustada.
Aegumistähtajad
Elatisnõuete aegumistähtaeg on sätestatud artiklites 303, 310, 313, 314, 320 ja 323. tsiviilseadustiku
Portugali tsiviilseadustiku järgi on tähtajaks tasumata elatismaksete aegumistähtaeg viis aastat (tsiviilseadustiku artikli 310 punkt f). See tähendab, et õigus maksele aegub, kui elatismakse sissenõutavaks muutumisest on möödas viis aastat. Aegumistähtaja katkestab elatismaksetega seotud kohtuasja algatav kohtukutse. Ülalpidamiskohustuslane võib omalt poolt loobuda aegumisele tuginemisest pärast aegumistähtaja möödumist. Kuna aegumistähtaeg on eelduslik, võib selle sõnaselge või vaikiva kokkuleppega ümber lükata. Kohus ei või omal algatusel aegumistähtaega nimetada; selleks, et aegumistähtaeg kehtiks, tuleb selle tugineda.
Lapsele makstava elatise puhul ei alga ega kulge aegumistähtaeg ajal, kui lapsel ei ole esindajat. Isegi kui lapsel on esindaja, ei möödu aegumistähtaeg varem kui üks aasta pärast kuupäeva, mil laps sai täisealiseks.
Portugali tsiviilkohtumenetlust käsitlevates õigusnormides ei ole sätestatud aegumistähtaega, pärast mida ei saa ülalpidamist saama õigustatud isik enam elatisnõude täitmise menetlust algatada. Aegunud elatismaksed võidakse seega sisse nõuda. Sellisel juhul ei pruugi kohus olla aegumisest teadlik. ex officio Tulemuslikkuse tagamiseks peab aegumisele tuginema ülalpidamiskohustuslane, kes võib sissenõudmise selle alusel vaidlustada.
Arestimise vaidlustamine
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 784 ja 785 on sätestatud alljärgnevad õigusnormid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku
Vara arestimine tuleks üldjuhul vaidlustada kümne päeva jooksul pärast seda, kui ülalpidamiskohustuslast teavitatakse arestimisest. Täitmise vaidlustamise üldine tähtaeg on 20 päeva alates ülalpidamiskohustuslase teavitamisest.
Elatisnõude täitmise erimenetluse puhul teavitatakse ülalpidamiskohustuslast alles pärast arestimist, kinnipidamist või tulu deponeerimist. Teavituses teavitatakse ülalpidamiskohustuslast juba aset leidnud arestimisest.
Kui tegemist on alaealiste asjade kohtumajas toimuva eelistungiga, teavitatakse ülalpidamiskohustuslast enne, kui antakse korraldus varalt saadava tulu deponeerimiseks, kuid ta ei saa toimingut vaidlustada. Ta võib üksnes esitada makse tegemist tõendavad dokumendid.
12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?
Lapsele makstava elatise korral on prokuratuuril õigus algatada asjakohane menetlus elatise määramiseks. Igaüks võib prokuratuuri teavitada vajadusest määrata lapsele elatis või seda kohandada. Selleks otstarbeks on prokuratuuril igas kohtus vastav kontaktpunkt.
13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?
Jah, kui tegemist on lapsele makstava elatisega. Sellega tegeleb alaealistele makstava elatise tagatisrahastu (Fundo de Garantia de Alimentos Devidos a – edaspidi „rahastu'"). Rahastut haldab sotsiaalkindlustussektori finantsjuhtimise instituut . Menores (Instituto de Gestão Financeira da Segurança Social IP) Laste ülalpidamise tagatist reguleerib . seadus nr 164/99
Rahastu tagab alaealistele elatismaksete tegemise teatava summa piires. Makseid tehakse pädeva kohtu määruse alusel.
Tingimused
Rahastu tagatise kasutuselevõtmise tingimused on järgmised:
alaealine peab olema Portugali elanik;
elatismaksed peavad olema kindlaks määratud kohtuotsusega (perekonnaseisuametniku tehtud otsustel elatise määramise kohta on tema pädevusse kuuluvate asjade korral kohtuotsustega samasugune õigusmõju);
ülalpidamiskohustuslane peab olema jätnud oma kohustused täitmata;
eelnevalt peab olema algatatud hooldusõiguse määramise üldise korra artiklis 48 sätestatud eelistung (praegu kehtiva riigisisese õiguse kohaselt võib selle nõude lugeda täidetuks ka juhul, kui esitatakse avaldus elatise maksmise kohustuste täitmata jätmist käsitleva istungi korraldamiseks kooskõlas hooldusõiguse üldise korra artikliga 41 või elatisnõude täitmise erimenetluse algatamiseks);
lapse brutosissetulek ei tohi olla suurem sotsiaaltoetuste maksmise võrdlussummast ( – IAS); Indexante dos Apoios Sociais laps ei tohi saada tulu isikult, kellele on antud tema hooldusõigus ja kelle sissetulek on suurem kui IAS (see tingimus on täidetud juhul, kui alaealise majapidamises ei ole sissetulek ühe inimese kohta suurem kui IAS).
Käesoleva teabelehe ajakohastamise ajal 2022. aastal oli IAS 443,20 eurot. IASi summat ajakohastatakse põhimõtteliselt kord aastas. Kohaldatava IASi leidmiseks tuleks alati tutvuda asjakohaste riigisiseste õigusnormidega.
Makse piirsummad
Kui on kindlaks tehtud, et eespool esitatud tingimused on täidetud, tagab riik igakuised elatismaksed kuni allpool märgitud piirsumma ulatuses.
Ühe ülalpidamiskohustuslase eest makstavad igakuised elatismaksed ei tohi olla suuremad kui ühekordne IAS, olenemata alaealiste laste arvust. Selle piirsumma ulatuses määrab rahastust tagatavate maksete suuruse kindlaks kohus. Kõnealuse summa kindlaksmääramisel võtab kohus arvesse leibkonna majanduslikku olukorda, määratud elatise summat ja lapse konkreetseid vajadusi.
Rahastust ei tagata tähtajaks tasumata makseid. Rahastust tagatakse makseid alates tagatud elatismakse suuruse kindlaksmääramist käsitleva kohtuotsuse tegemisele järgneva kuu esimesest päevast.
Maksed on tagatud seni, kuni ülalpidamiskohustuslane hakkab oma kohustust tegelikult täitma.
Maksete tegemine rahastust lõpetatakse, kui laps saab 18-aastaseks.
Lastel, kes on antud selliste eraõiguslike või avalik-õiguslike mittetulunduslike sotsiaalhoolekandeasutuste hoolde, mida rahastab riik või mida rahastavad avalik-õiguslikud juriidilised isikud, eraõiguslikud juriidilised isikud või avalik-õiguslikud ühendused, ning lastel, kes on paigutatud haridusliku eestkoste keskustesse ja kinnipidamiskeskustesse, ei ole õigust saada rahastust tagatud elatismakseid.
Menetlemine
Rahastust tehtavate maksete suuruse kindlaksmääramiseks tuleb kohtule esitada avaldus kohustuste täitmata jätmist käsitleva menetluse raames. Avalduse peab esitama prokurör või ülalpidamist saama õigustatud isik.
Kohtunik annab korralduse viia läbi uurimine, mis põhineb lapse vajadustel, ning teeb seejärel otsuse, milles määrab kindlaks rahastust tehtavad maksed eespool märgitud piirsummade ulatuses.
Kui elatise maksmise vajadus on kiireloomuline, võib kohtunik määrata rahastust tagatud ajutise elatise, mida makstakse kuni lõpliku otsuse tegemiseni. Ülalpidamist saama õigustatud isik peab igal aastal tõendama, et tema puhul on endiselt täidetud rahastust elatismaksete saamise tingimused. Vastasel juhul need lõpetatakse.
Lapse esindaja või isik, kellele on antud lapse hooldusõigus, peab teavitama kohut või rahastut kõigist muutustest, mis on seotud kohustuste täitmata jätmisega või lapse olukorraga, või asjaoludest, mille tulemusel kohustused saavad täidetud või lõpeb lapse asjaomane olukord.
Lapse õigused lähevad rahastule üle rahastust tehtud maksete ulatuses seoses õigusega nõuda ülalpidamiskohustuslaselt hüvitist.
14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:
14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?
Kui ülalpidamist saama õigustatud isik on Portugalis ja soovib sisse nõuda elatist teises Euroopa Liidu liikmesriigis, peab ta esitama avalduse õigusemõistmise peadirektoraadile ( ), mis on avalik-õiguslik üksus. Riigisiseste õigusaktidega ei ole ette nähtud Direcção Geral da Administração da Justiça eraõiguslike organisatsioonide sekkumist sellisel eesmärgil.
Õigusemõistmise peadirektoraat on Portugali keskasutus nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes; edaspidi ka „määrus") kohaldamise eesmärgil.
See määrus võimaldab elatise piiriülest sissenõudmist. Määrust kohaldatakse nii Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud otsuste kui ka Euroopa Liidu välistes riikides (kolmandates riikides) tehtud otsuste suhtes. Määrust kohaldatakse nii seoses nende elatist käsitlevate otsustega, mis on tehtud pärast määruse jõustumist 18. juunil 2011, kui ka seoses enne seda kuupäeva tehtud otsustega. Määruse kohaldamisalasse kuuluvad tähtpäevaks tegemata maksed ja maksed, mille maksetähtpäev ei ole saabunud, otsusega kindlaksmääratud automaatse ajakohastamisega kaasnevad summad ja viivised. Määruse alusel võib sisse nõuda ülalpidamise, mis on kindlaks määratud kohtumäärusega või muu pädeva asutuse otsusega.
Elatise teises liikmesriigis sissenõudmise avaldus esitatakse õigusemõistmise peadirektoraadile, selleks täidetakse määruse lisas esitatud asjakohased vormid. Õigustatud isik peab lisama vormidele teatavad dokumendid ja teabe, mis võivad vastavalt vajadusele hõlmata järgmist: lõpliku elatise määramist käsitleva kohtuotsuse või muu otsuse väljavõte (määruse I lisas esitatud vormil) koos märkega selle kohta, et asjaomane kohtuotsus või muu otsus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele; dokument, mis tõendab, et isik sai või võib saada tasuta õigusabi või menetlusabi; pangarekvisiidid sissenõutud summade kandmiseks pangakontole; alaealiste laste sünnitõendid; täiskasvanud laste kooliskäimist tõendavad dokumendid; keskasutusele antud volitus; saadaolevate summade loetelu.
Vorm või vormid, mille ülalpidamist saama õigustatud isik peab täitma, ning teave vormile või vormidele lisatavate dokumentide või andmete kohta on esitatud juhendites, mille saab õigusemõistmise peadirektoraadilt. Selle asutuse kontaktandmed on esitatud vastuses küsimusele nr 14.2.
Õigusemõistmise peadirektoraadilt taotletava menetluse liiki on käsitletud vastuses küsimusele nr 15.4.
14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?
Portugali keskasutuse kontaktandmed on
(õigusemõistmise peadirektoraat)
Direção-Geral da Administração da Justiça
D. João II, 1.08.01 D/E
1990-097 LISBON - PORTUGAL
Tel: (+351) 21 790 65 00
E-posti aadress: firstname.lastname@example.org
Veebisait: http://www.dgaj.mj.pt/
Keeled: portugali, hispaania, prantsuse ja inglise keel.
15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:
15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?
Kui õigusemõistmise peadirektoraat täidab nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 kohast keskasutuse rolli, pakub ta vajalikku toetust, nagu on kirjeldatud vastuses küsimusele nr 14.1.
Juhul kui ülalpidamist saama õigustatud isik on teises liikmesriigis ja soovib taotleda ühe nimetatud määruses sätestatud menetluse kohaldamist, peab ta esitama avalduse oma asukohaliikmesriigi määratud keskasutusele. See keskasutus edastab avalduse Portugali keskasutusele, kes edastab selle omakorda liikmesriigi pädevale kohtule.
15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?
Kui hageja on teises liikmesriigis, peaks tal olema võimalik võtta ühendust õigusemõistmise peadirektoraadiga oma asukohaliikmesriigi keskasutuse vahendusel.
Anda võidakse järgmist abi.
Teises liikmesriigis tehtud otsusega määratud elatise sissenõudmiseks on määrusega ette nähtud kolm erinevat normikogumit:
i) normid, mida kohaldatakse seoses otsustega, mis on tehtud liikmesriikides, kelle suhtes on siduv 2007. aasta Haagi protokoll (Portugal kuulub nende riikide hulka);
ii) normid, mida kohaldatakse seoses otsustega, mis on tehtud liikmesriikides, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll ei ole siduv;
iii) normid, mida kohaldatakse seoses kõigis liikmesriikides tehtud otsustega.
Alapunktis i nimetatud otsuste suhtes kehtivad järgmised sätted:
otsuseid tunnustatakse taotluse saanud liikmesriigis, ilma vaidlustamise võimaluseta;
otsuseid ei ole vaja teises liikmesriigis täidetavaks tunnistada ja need on taotluse saanud liikmesriigis kohe täidetavad;
otsused võimaldavad ülalpidamist saama õigustatud isikul algatada taotluse saanud liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud kaitsemeetmete võtmise.
Punktis ii osutatud otsustega seoses kehtivad järgmised põhimõtted:
otsuseid tunnustatakse taotluse saanud liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et eksisteerib kasvõi üks määruses sätestatud tunnustamisest keeldumise alus;
kui otsus on täidetav päritoluliikmesriigis, võib ülalpidamist saama õigustatud isik nõuda, et taotluse saanud liikmesriigi kohus või pädev asutus tunnistaks otsuse täidetavaks kooskõlas määruses sätestatud menetlusega;
täidetavaks võib tunnistada üksnes osa otsusest.
Punktis iii osutatud otsustega seoses kehtivad järgmised põhimõtted:
otsused võivad olla ajutiselt täidetavad, kui päritoluliikmesriik kinnitab, et otsuse peale esitatud mis tahes edasikaebusel ei ole täitmist peatavat mõju;
juhul kui ülalpidamist saama õigustatud isik tugineb taotluse saanud liikmesriigis otsusele, peab ta tõendama selle autentsust, täites määruses sätestatud vormid ja nõuded;
vajaduse korral peab ülalpidamist saama õigustatud isik lisama otsuse tõlke;
kohtuotsuse täitmine toimub kooskõlas taotluse saanud liikmesriigi õigusega;
ühelgi juhul ei tohi kohtuotsuse sisu läbi vaadata seoses selle kehtivusega taotluse saanud liikmesriigis;
määruse kohaldamisega kaasnevad kulud ei ole elatisnõude sissenõudmise suhtes esimuslikud.
Määruse artiklis 56 on sätestatud menetlused, mida ülalpidamist saama õigustatud isik saab kasutada. Mõnel juhul hõlmavad need menetlused lisaks liikmesriikides tehtud otsustele ka kolmandates riikides tehtud otsuseid.
Ülalpidamist saama õigustatud isik võib konkreetselt teha järgmist:
esitada liikmesriigile taotluse teises liikmesriigis tehtud otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks;
algatada kohtumenetluse elatise määramiseks taotluse saanud liikmesriigis;
kombineerida selle menetluse põlvnemise tuvastamise menetlusega;
algatada kohtumenetluse elatise määramiseks taotluse saanud liikmesriigis, kui teises riigis tehtud kohtuotsuse tunnustamine või täitmine osutub võimatuks;
taotleda taotluse saanud liikmesriigis tehtud otsuse muutmist;
taotleda muus kui taotluse saanud liikmesriigis tehtud otsuse muutmist.
Nende menetluste suhtes kohaldatakse taotluse saanud liikmesriigi õigust ja kohtualluvuse norme, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. Selliste juhtumite korral aitab ja esindab ülalpidamist saama õigustatud isikut keskasutus või taotluse saanud liikmesriigi määratud muu avalik-õiguslik asutus, organ või isik.
16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?
Jah, 2007. aasta Haagi protokoll on Portugali suhtes siduv. Seega kohaldatakse Portugalis tehtud elatist käsitlevate kohtuotsuste suhtes nõukogu
18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 artikleid 8, 13 ja 17–22.
17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?
Sellele küsimusele ei ole vaja vastata, kuna vastus eelmisele küsimusele oli jaatav.
18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?
Portugali õigus – – sisaldab norme sellise tasuta õigusabi andmise kohta, mis on võrreldav nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 V peatükis sätestatud õigusabiga. seadus nr 34/2004
Tasuta õigusabi võivad saada järgmised füüsilised isikud, tingimusel et nad suudavad tõendada oma rahaliste vahendite ebapiisavust:
Portugali ja Euroopa Liidu kodanikud;
välisriigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kellel on Euroopa Liidu liikmesriigi kehtiv elamisluba;
Euroopa Liidu liikmesriigi kehtiva elamisloata välisriigi kodanikud, kui nende päritoluriigi seadustega on Portugali kodanikele tagatud sama õigus;
Isikud, kelle elukoht või harilik viibimiskoht on sellises Euroopa Liidu liikmesriigis, mis ei ole asja arutamise liikmesriik (piiriülesed vaidlused).
Riigisiseste õigusaktide kohaselt tuleb füüsiliste isikute rahaliste vahendite ebapiisavuse hindamisel kohaldada järgmisi kriteeriume:
taotlejad, kelle tasuta õigusabi andmisel arvessevõetav leibkonna sissetulek moodustab sotsiaaltoetuste maksmise võrdlussummast kolm neljandikku või alla selle, ei ole suutelised kandma menetluskulusid ning neile tuleks määrata ka täitevametnik ja anda tasuta õigusnõu;
taotlejad, kelle tasuta õigusabi andmisel arvessevõetav leibkonna sissetulek moodustab rohkem kui kolm neljandikku sotsiaaltoetuse maksmise võrdlussummast, kuid ei ole suurem kahe- ja poolekordsest võrdlussummast, on suutelised kandma eelnevalt makstavad õigusnõustamise kulud, kuid ei ole suutelised menetluskulusid viivitamatult tasuma ning seetõttu tuleks neile anda õigusabi kulude osamaksetena tasumise võimaluse vormis ja määrata täitevametnik;
ebapiisavateks ei loeta nende taotlejate rahalisi vahendeid, kelle tasuta õigusabi andmisel arvessevõetav leibkonna sissetulek ületab sotsiaaltoetuste maksmise võrdlussumma rohkem kui kahe- ja poolekordselt;
tasuta õigusabi andmisel arvessevõetav sissetulek on leibkonna kogu netosissetuleku ja õigusabi andmise seisukohast oluliste mahaarvamiste vahe (nende väärtuste arvutamise põhimõtted on sätestatud seaduses);
tasuta õigusabi taotlejaga samas leibkonnas elavad isikud loetakse samasse leibkonda kuuluvateks;
kui taotlejal või mõnel tema leibkonna liikmel on pangahoiuseid ja reguleeritud turgudel kaubeldavaid väärtpabereid summas, mis ületab sotsiaaltoetuste maksmise võrdlussumma rohkem kui 24-kordselt, siis loetakse isiku rahalised vahendid piisavateks, olenemata tasuta õigusabi saamiseks arvessevõetavast leibkonna sissetulekust;
taotleja võib erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel taotleda, et rahaliste vahendite ebapiisavuse hindamisel võetaks arvesse üksnes tema sissetulekut, vara ja jooksvaid kulusid või mõne tema leibkonnaliikme sissetulekut, vara ja jooksvaid kulusid;
vaidluse korral ühe või mitme leibkonna liikmega võidakse rahaliste vahendite ebapiisavuse hindamisel arvesse võtta ainult taotleja sissetulekut, vara ja jooksvaid kulusid või taotleja ja mõne tema leibkonnaliikme sissetulekut vara ja jooksvaid kulusid, kui selleks esitatakse asjakohane taotlus;
kui tasuta õigusabi andmist käsitleva otsuse tegemise eest vastutava sotsiaalkindlustusteenistuse juht leiab teataval juhul, et eespool esitatud kriteeriumide kohaldamine takistaks olulisel määral isiku juurdepääsu õigusemõistmisele, võib ta teha põhjendatud määrusega teistsuguse otsuse kui see, mille ta oleks teinud eespool nimetatud kriteeriumide kohaldamise tulemusena.
Õigusnõu võimaldab poolel konsulteerida advokaadiga, et saada konkreetse vaidlusega seoses tehnilist teavet enne hagi esitamist kohtule või vaidlustamist kohtus.
Tasuta õigusabi võidakse aga anda järgmisel kujul:
vabastus riigilõivust ja muudest menetlusega seotud kuludest;
riigilõivu ja muude menetlusega seotud kulude maksmine osamaksetena;
õigusnõustaja määramine ja tema tasu maksmine;
õigusnõustaja määramine ja tema tasu maksmine osamaksetena;
täitevametniku määramine, et ta võtaks täitemeetmeid (näiteks arestiks vara).
Tasuta õigusabi hõlmab vaidluse piiriülesest laadist tulenevaid konkreetseid kulusid.
Seega, kui teise liikmesriigi kodanik esitab tasuta õigusabi taotluse seoses hagiga, mida on pädevad arutama Portugali kohtud, hõlmab tasuta õigusabi kirjaliku ja suulise tõlkega seotud kulusid ja nende isikute reisikulusid, kes peavad ilmuma kohtusse, kui nende kohalolu on vajalik ja/või kui kohus leiab, et vastasel korral ei ole neid võimalik ära kuulata.
Kui tasuta õigusabi taotluse esitab Portugali kodanik eesmärgiga esitada hagi, mida on pädevad arutama teise liikmesriigi kohtud, antakse tasuta õigusabi kohtulikule arutamisele eelneval perioodil kuni menetluse alustamiseni teises liikmesriigis. Samuti hõlmab tasuta õigusabi sellisel juhul hagiavalduse ja teiste dokumentide tõlkimisega kaasnevaid kulusid.
Kui tasuta õigusabi saaja kaotab kohtuasja, on võitnud poole tehtud ettemaksete ja eelnevalt tasutud kulude hüvitamise kord kõigi eespool kirjeldatud õigusabi saajate kategooriate puhul sama, ilma et eri kategooriate suhtes kohaldatakse erisusi.
Liikmesriigi õigusega on siiski ette nähtud normid, mille kohaselt antakse määruse V peatükis sätestatust piiratumat tasuta õigusabi ja mida tuleb seega määrusega täiendada.
Portugalist on alaealised vabastatud lõivude tasumisest, kui neid esindab prokurör või kohtu määratud advokaat
Alaealised või nende esindajad on vabastatud kohtukulude tasumisest ka juhul, kui esitatakse apellatsioonkaebus selliste elatise määramist, kohandamist või selle maksmise lõpetamist käsitlevate otsuste peale, mille on teinud alaealiste asjade kohtumaja.
Alaealiste asjade kohtumaja toimetatavate menetluste pooled ja isiku õiguslikku seisundit käsitlevate menetluste pooled on vabastatud riigilõivu eelnevast tasumisest. Liikmesriigi õigusaktide kohaselt saab isik täisealiseks 18-aastaselt.
Riigilõivu eelnevat tasumist ei saa siiski nõuda nende Portugali kohtutes algatatud menetluste puhul, mille suhtes kohaldatakse määrust. See on nii olenemata sellest, kas menetlus on seotud lastega või täiskasvanutega, milline on menetluse vorm ja kas elatisnõue on seotud isiku tsiviilõiguslikku seisundit käsitleva avaldusega (määruse artikkel 44).
Kui avalduse esitaja ei kvalifitseeru selliste menetluste puhul saama tasuta õigusabi või menetlusabi, võib riigilõivu tasumist nõuda alles menetluse lõpus. Peale selle peaksid määruse artiklis 56 sätestatud menetlused, mis käsitlevad vanemate kohustust anda ülalpidamist alla 21-aastasele lapsele (määruse artikkel 46), olema täielikult tasuta.
Need määruses sätestatud normid on otsekohaldatavad ja laiendavad liikmesriigi õigusaktide kohaselt antava tasuta õigusabi riigisisest ulatust.
19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?
Kooskõlas eespool nimetatud nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 artikliga 51 annab õigusemõistmise peadirektoraat kui Portugali keskasutus abi määruses sätestatud menetlustes ja võtab sel eesmärgil kõik asjakohased meetmed.
Eelkõige vastutab tegevdirektor järgmise eest:
selliste taotluste edastamine ja vastuvõtmine;
pädevas kohtus menetluste algatamine või algatamise hõlbustamine;
kui asjaolud seda nõuavad, tasuta õigusabi andmine või selle andmise hõlbustamine;
abi ülalpidamiskohustuslase asukoha kindlakstegemisel;
abi asjakohase teabe saamisel ülalpidamiskohustuslase sissetuleku ja varade kohta;
vajaduse korral vahenduse, lepituse või muu sarnase menetluse abil kaasaaitamine rahumeelse lahenduse leidmisele, et saavutada vabatahtlik elatise maksmine;
elatist käsitlevate otsuste jätkuva täitmise, sealhulgas võlgnevuste sissenõudmise hõlbustamine;
elatismaksete kogumise ja kiire ülekandmise hõlbustamine;
dokumentide või muude tõendite hankimise hõlbustamine;
abi põlvnemissuhte tuvastamisel, kui see on vajalik elatise sissenõudmiseks;
menetluste algatamine või nende algatamise hõlbustamine mis tahes ajutiste meetmete võtmiseks eesmärgiga tagada menetluses olevate elatisnõuete lahendamine;
dokumentide kättetoimetamise hõlbustamine.
Nende eesmärkide saavutamiseks on Portugali Vabariik ja eeskätt õigusemõistmise peadirektoraat keskasutusena rakendanud järgmisi meetmeid: suurendanud õigus- ja haldusvaldkonna töötajate arvu eesmärgiga võtta vastu ja edastada määruse alusel tehtud määrusi; loonud perelepitajakoha;
loonud oma veebisaidil osa, kus käsitletakse eranditult tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat rahvusvahelist õigusalast koostööd ning kust võib leida teavet ülalpidamiskohustuste kohta, juhendeid määruses sätestatud menetluse algatamiseks vajalike dokumentide ja vormide kohta ning juhendeid võlgnevuse esitamiseks kasutatava tüüpvormi täitmise kohta;
edastab taotluse korral õigusabi taotluse pädevatele asutustele;
edastab taotlusi liikmesriigi pädevatele kohtutele;
tõlgib hagi esitamiseks nõutavad dokumendid, kui Portugal on taotluse saanud riik;
taotleb teavet ja tõendeid riigi politseilt, haldus- ja maksuasutustelt ning sisserände- ja piirivalveametilt eesmärgiga teha kindlaks ülalpidamiskohustuslase asukoht ja vara;
kui ülalpidamiskohustuslasel palutakse ilmuda kohale või võtta ühendust keskasutusega seoses lepitusmenetluse läbiviimisega, teavitab
ülalpidamiskohustuslast elatise määramise, muutmise või sissenõudmise avaldusest ja tutvustab talle võimalikke lahendusi, eelkõige neid, mis on mõlema poole jaoks kõige kasulikumad, eesmärgiga soodustada vabatahtlikku maksmist.
Hoiatus
Selles teabelehes esitatud teave ei ole kontaktpunkti, kohtute ega muude üksuste ja asutuste jaoks siduv. Tuleb tutvuda ka kehtivate õigusaktidega. Neid ajakohastatakse korrapäraselt ja tõlgendatakse kohtupraktikas.
See veebileht on osa portaalist.
„Teie Euroopa"
Sooviksime teilt selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet. tagasisidet
Viimati uuendatud: 15/01/2024
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
|
<urn:uuid:fc2d7ace-893f-4c6c-b7e8-1ccc02b5dfb1>
|
CC-MAIN-2024-18
|
https://e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=47&idCountry=pt&action=printContentPdf&initExpCourtRes=1
|
2024-04-15T13:46:16+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-18/subset=warc/part-00267-29538f81-5664-4df2-acb6-7d8ba3d2a1aa.c000.gz.parquet
| 194,661,892
| 29,861
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000007
|
ekk_Latn
| 1.000007
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
6049,
14181,
21514,
28295,
35635,
43140,
50266,
57584,
64357,
71668,
76254
] | 1
|
[
0.09521484375,
0.55859375,
0.28125,
0.053466796875,
0.0076904296875,
0.00180816650390625
] |
Avaleht>Õigusaktid ja kohtupraktika>Liikmesriigi õigus
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset
versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change
Liikmesriigi õigus
Horvaatia
Seda lehekülge ei ole Teie valitud keelde tõlgitud.
Võite saada sisu masintõlgitud versiooni. Võtke arvesse, et see võimaldab ainult teksti ligikaudset mõistmist. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.
-----eesti keel-----bulgaaria keelhispaania keeltšehhi keeltaani keelsaksa keelkreeka keelinglise keelprantsuse keel itaalia keelläti keelleedu keelungari keelmalta keelhollandi keelpoola keelportugali keelrumeenia keelslovaki keel sloveeni keelsoome keelrootsi keel
Horvaatia Vabariigi põhiseadus
Horvaatia Vabariigi põhiseadus ( ) Ustav Republike Hrvatske Horvaatia Vabariigi põhiseadus ( ) Ustav Republike Hrvatske
Kõige tähtsamad kriminaalõigusaktid
Karistusseadustik ( ; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne ( , NN) nr , , 56/15, 61/15, 101/17, 118/18 ja 126/19) Kazneni zakon Narodne Novine Uue karistusseadustikuga, mis jõustus 2013. aasta esimesel päeval, juurutati mõned uuendused, nagu rangemad karistused ja pikemad aegumistähtajad, aga ka uued süüteod, nagu töötasu maksmata jätmine, ettevaatamatu sõidukijuhtimine ja ebaseaduslik hasartmängude mängimine. Karistusseadustikus 2012. aasta detsembris kriminaalvastutuse valdkonnas tehtud muudatuste tulemusel muutus uimastite omamine isikliku kasutamise eesmärgil väärteoks. Karistusseadustikul on üld- ja eriosa. 125/11 144/12
A) Karistusseadustiku üldosa sisaldab sätteid, mida kohaldatakse kõigi süütegude suhtes. Neis sätetes sisalduvad karistatavuse, trahvide ja kriminaalkaristuste üldised eeldused.
B) Karistusseadustiku eriosa sisaldab konkreetsete süütegude kirjeldusi ja vastavaid karistusi, sealhulgas neid, mida reguleeritakse muude õigusaktidega. Horvaatia karistusseadustikus sätestatud süüteod on järgmised:
inimsuse ja inimväärikuse vastased süüteod;
elu- ja kehavastased süüteod;
inimõiguste ja põhivabaduste vastased süüteod;
töö- ja sotsiaalkindlustuse vastased süüteod;
isikuvabaduse vastased süüteod;
eraelu puutumatuse vastased süüteod;
au- ja mainevastased süüteod;
seksuaalse vabaduse vastased süüteod;
laste seksuaalne kuritarvitamine ja seksuaalne ärakasutamine;
abielu-, perekonna- ja lastevastased süüteod;
inimeste tervise vastased süüteod;
keskkonnavastased süüteod;
üldise turvalisuse vastased süüteod;
liiklusohutuse vastased süüteod;
varavastased süüteod;
majandusalased süüteod;
arvutisüsteemide-, tarkvara- ja andmevastased süüteod;
võltsimine;
intellektuaalomandi vastased süüteod;
avaliku korra vastased süüteod;
kohtuvõimu vastased süüteod;
avaliku korra vastased süüteod;
hääleõiguse vastased süüteod;
Horvaatia Vabariigi vastased süüteod;
välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni vastased süüteod ning
Horvaatia Vabariigi relvajõudude vastased süüteod.
Kriminaalmenetluse seadus (Zakon o kaznenom postupku; NN nr 152/08, 76/09, 80/11, 91/12 – Horvaatia konstitutsioonikohtu määrus ja otsus, 143/12, 56
/13, 145/13, 152/14, 70/17 ja 126/19)
Selles seaduses on sätestatud normid, mis tagavad, et ühtegi süütut isikut ei mõisteta süüdi ja et kuriteo toimepanijatele määratakse karistused või nende suhtes kohaldatakse muid meetmeid seaduses sätestatud tingimustel ja pädevas kohtus seaduslikult ellu viidud menetluse alusel.
Süüdistuse esitamine ja kriminaalmenetlus võivad toimuda ja lõppeda üksnes selles seaduses sätestatud eeskirjade ja tingimuste kohaselt.
Kriminaalmenetluse seadusega on Horvaatia õigussüsteemi üle võetud järgmised ELi õigusaktid:
horvaadi
ET
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses (ELT L 280, 26.10.2010);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset (ELT L 101, 15.4.2011);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust (ELT L 335, 17.12.2011);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta direktiiv 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet (ELT L 142, 1.6.2012); nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta (ELT L 350, 30.12.2008);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (ELT L 315, 14.11.2012);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega (ELT L 294, 6.11.2013);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (ELT L 127, 29.4.2014);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/62/EL, milles käsitletakse euro ja muude vääringute kriminaalõiguslikku kaitset võltsimise vastu ning millega asendatakse nõukogu raamotsus 2000/383/JSK (ELT L 151, 21.5.2014);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul (ELT L 65, 11.3.2016);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1919, milles käsitletakse tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses (ELT L 297, 4.11.2016, lk 1).
Kriminaalmenetlus viiakse ellu volitatud süüdistaja taotlusel.
Nende kuritegude puhul, mille korral algatatakse kriminaalmenetlus , on volitatud süüdistaja riiklik süüdistaja ehk prokurör ( ), samal ex officio državni odvjetnik ajal kui nende kuritegude puhul, mille korral algatatakse kriminaalmenetlus erasüüdistusega, on pädev süüdistaja erasüüdistaja ( ). Teatavate privatni tužitelj seaduses sätestatud kuritegude korral algatab riiklik süüdistaja kriminaalmenetluse üksnes kuriteoohvri taotluse alusel. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, peab riiklik süüdistaja algatama kriminaalmenetluse, kui on alust arvata, et teatav isik on pannud toime kuriteo, mille korral algatatakse kriminaalmenetlus ex , ja kui sellele isikule süüdistuse esitamisele ei ole õiguslikke takistusi. officio
Kui riiklik süüdistaja leiab, et kriminaalmenetluse algatamiseks või elluviimiseks ei ole alust, võib kõnealuses seaduses sätestatud tingimustel tema asemel süüdistajana asja kohtusse anda kuriteoohver.
Süüdimõistvate kohtuotsuste õiguslike tagajärgede, karistusregistri- ja rehabiliteerimise seadus (Zakon o pravnim posljedicama osude, kaznenoj evidenciji i ; rehabilitaciji NN nr 143/12 ja 105/15)
See seadus reguleerib süüdimõistmise õiguslikke tagajärgi, karistusregistri andmete korraldamist, pidamist, kättesaadavust, avaldamist, kustutamist ja rahvusvahelist vahetamist ning rehabiliteerimist.
Seadus sisaldab sätteid, mis on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsus 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu;
nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsus 2009/316/JSK Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) loomise kohta raamotsuse 2009/315/JSK artikli 11 kohaldamiseks.
Horvaatia karistusregistrit korraldab ja peab justiitsministeerium, mis on samal ajal ka keskasutuse karistusregistri andmete vahetamisel teiste riikidega (edaspidi „ministeerium").
Karistusregistrit peetakse füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kes on Horvaatias lõpliku kohtuotsusega süütegudes süüdi mõistetud. Karistusregistrit peetakse ka Horvaatia kodanike ja Horvaatias asuvate juriidiliste isikute kohta, kes on lõpliku kohtuotsusega süütegudes süüdi mõistetud väljaspool Horvaatiat, kui sellised andmed on ministeeriumile edastatud.
Karistusregister sisaldab loetelu isikutest, kes on lõpliku kohtuotsusega süüdi mõistetud laste seksuaalses kuritarvitamises ja seksuaalses ärakasutamises ning muudes kõnealuse seaduse artikli 13 lõikes 4 osutatud süütegudes.
A) Horvaatia kõige olulisemad õigusaktid tsiviil-, äri- ja haldusõiguse valdkonnas
Võlaõigusseadus ( ; Zakon o obveznim odnosima NN nr 35/05, 41/08 ja 125/11)
See seadus reguleerib tsiviilkohustuste aluseid (üldosa) ning lepingulisi ja lepinguväliseid tsiviilkohustusi (eriosa).
Tehingupooled on vabad oma tsiviilkohustusi haldama, kuid neid ei või hallata Horvaatia põhiseaduse, kohustuslike õigusnormide ja avaliku korraga vastuolus oleval viisil.
Omandi- ja muude asjaõiguste seadus ( ; Zakon o vlasništvu i drugim stvarnim pravima NN nr 91/96, 68/98, 137/99, 22/00, 73/00, 129/00, 114/01, 79/06, 141 /06, 146/08, 38/09, 153/09, 143/12 ja 152/14)
Selle seadusega on kehtestatud omandi valdamise üldine kord. Selle seaduse sätteid kohaldatakse ka nende asjade valdamise suhtes, mille kohta kehtib mõni õiguslik erikord, kui need sätted ei ole selle korraga vastuolus.
Seaduses omandiõiguse ja omanike kohta sätestatut kohaldatakse kõigi teiste asjaõiguste suhtes, kui seaduses ei ole sõnaselgelt mutatis mutandis sätestatud teisiti või nende õiguslikust laadist ei tulene teisiti.
Pärimisseadus ( ; Zakon o nasljeđivanju NN nr 48/03, 163/03, 35/05 – võlaõigusseadus – ja 127/13)
See seadus reguleerib pärimisõigust ja eeskirju, millest kohtud, muud asutused ja volitatud isikud peavad pärimisasjades lähtuma.
Kinnistusraamatuseadus ( ; Zakon o zemljišnim knjigama NN nr ) 63/19
See seadus reguleerib tehingute seisukohast asjakohaseid küsimusi, mis on seotud kinnisasja õigusliku seisundiga Horvaatia territooriumil, ning kinnistusraamatu (maa omandiõiguse register (
)) pidamise viisi ja vormi, kui teatavate maatükkide suhtes ei ole tehtud erikorraldusi.
gruntovnica
Tsiviilkohtumenetluse seadus ( ; Zakon o parničnom postupku NN nr 53/91, 91/92, 112/99, 88/01, 117/03, 88/05, 02/07, 96/08, 84/08, 123/08, 57/11, 148/11 – konsolideeritud tekst, 25/13 ja 89/14)
See seadus reguleerib menetluskorda, mille kohaselt kohtud menetlevad ja lahendavad vaidlusi, mis on seotud üksikisikute ja kodanike põhiõiguste ja kohustuste ning kodanike isiklike ja perekonnasuhetega, ning töö-, kaubandus-, varalisi ja muid tsiviilvaidlusi, kui seaduses ei ole sätestatud, et kohtud peavad mõnd neist vaidlustest lahendama mõne muu menetluskorra kohaselt.
Täitemenetluse seadus ( ; Ovršni zakon NN nr 112/12, 25/13, 93/14, 55/16 ja 73/17)
See seadus reguleerib menetlust, millega kohtud ja notarid pööravad täitmisele täite- ja ametlikel dokumentidel põhinevaid nõudeid (täitemenetlus), ja menetlust, millega kohtud ja notarid nõuavad sisse nõude tagatisi (tagatismenetlus), kui eraldi seaduses ei ole sätestatud teisiti. See seadus reguleerib ka täitemenetluse ja tagatismenetluse alusel tekkinud materiaalõiguslikke suhteid.
B) Kõige olulisemad õigusalast koostööd reguleerivad õigusaktid
Rahvusvahelise eraõiguse seadus ( ; NN nr 101/17) Zakon o međunarodnom privatnom pravu
See seadus reguleerib:
rahvusvahelise mõõtmega eraõiguslike suhete suhtes kohaldatavat õigust;
Horvaatia Vabariigi kohtute ja muude ametiasutuste pädevust ja töökorda käesoleva loetelu punktis 1 osutatud õigusküsimustes;
välisriigis käesoleva loetelu punktis 1 osutatud õigusküsimustes tehtud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist.
Üksikasjalikumat teavet leiab siit:
https://pravosudje.gov.hr/pristup-informacijama-6341/zakoni-i-ostali-propisi/zakoni-i-propisi-6354/6354
Lisateave
Viimati uuendatud: 30/09/2021
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
|
<urn:uuid:cdb067de-8922-4400-b292-4b66467a9dad>
|
CC-MAIN-2024-42
|
https://e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=6&idCountry=hr&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2024-10-12T10:00:55+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-42/subset=warc/part-00217-0c083cf2-c0ed-42ad-af5c-44f7548e96a0.c000.gz.parquet
| 178,897,687
| 5,152
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999962
|
ekk_Latn
| 0.999976
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3700,
10998,
12592
] | 1
|
[
0.1962890625,
0.4140625,
0.28125,
0.09716796875,
0.00927734375,
0.002044677734375
] |
Avaleht>Kohtuasja algatamine>Euroopa justiitsatlas tsiviilasjades>Ülalpidamiskohustus
Ülalpidamiskohustus
Poola
Artikli 71 lõike 1 punkt a – Kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi menetlevad kohtud ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi
menetlevad kohtud
Poola Vabariigis on määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 27 lõike 1 kohased kohtud ja piirkonnakohtud ( ) (kooskõlas 17. novembri 1964. aasta sądy okręgowe tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( ) artikli 1151 lõikega 1). Kodeks postępowania cywilnego 1
Määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 32 lõike 2 kohaste edasikaebuste puhul on pädevad apellatsioonikohtud ( ) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku sądy apelacyjne artikkel 394 jj koostoimes artikliga 1151 ). Edasikaebus tuleb apellatsioonikohtule esitada selle piirkonnakohtu kaudu, kes edasikaevatava otsuse tegi 1 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 369 koostoimes artikli 397 lõikega 2).
Artikli 71 lõike 1 punkt b – Vaidlustamismenetlus
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitega 398 –398 seisneb Poolas määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 33 kohane vaidlustamismenetlus 1 21 kassatsioonkaebuse ( ) esitamises. Pädev kohus on ülemkohus ( ). Kassatsioonkaebus tuleb ülemkohtule esitada selle skarga kasacyjna Sąd Najwyższy apellatsioonikohtu kaudu, kes vaidlustatava otsuse tegi (Poola tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 398 lõige 1 koostoimes artikli 1151 lõikega 3). 5 1
Ülemkohtu kontaktandmed
Sąd Najwyższy
Plac Krasińskich 2/4/6
00-951 Warszawa
Polska
Telefon: +48 22 530 8246
E-posti aadress: email@example.com
Artikli 71 lõike 1 punkt c – Läbivaatamismenetlus
Poolas on ülalpidamiskohustuse küsimuses tehtud kohtuotsuse tühistamise menetlus, mis on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikliga 1144 , 2 määruse (EÜ) nr 4/2009 artiklis 19 osutatud menetlus. Läbivaatamistaotlus esitatakse vaidlustatava otsuse teinud kohtule. Seega on sõltuvalt sellest, milline kohus andis välja ülalpidamist käsitleva vaidlustatava otsuse, määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 19 lõike 1 tähenduses pädev:
a) kohalik kohus (
) või sąd rejonowy
b) piirkonnakohus ( ) (kui see kohus on teinud ülalpidamist käsitleva otsuse lahuselu, lahutuse või abielu tühistamise menetluses). sąd okręgowy
Artikli 71 lõike 1 punkt d – Keskasutused
Poolas on määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 49 lõike 1 kohaselt määratud keskasutus:
Justiitsministeerium ( ) Ministerstwo Sprawiedliwości
Rahvusvahelise koostöö ja inimõiguste osakond ( ) Departament Współpracy Międzynarodowej i Praw Człowieka
Elatise rahvusvahelise sissenõudmise ja vanemliku vastutusega seotud asjade piiriülese uurimise üksus (Wydział ds. Międzynarodowego Dochodzenia ) Alimentów oraz Transgranicznych Postępowań Dotyczących Odpowiedzialności Rodzicielskiej
Al. Ujazdowskie 11
00-950 Warsaw
Telefon/faks: +48 22 23-90-870 / +48 22 628 09 49
E-posti aadress: firstname.lastname@example.org
Artikli 71 lõike 1 punkt e – Avalik-õiguslikud asutused
Keskasutuse ülesandeid täidavad seoses taotluste edastamise ja taotluste puhul asjakohaste meetmete võtmisega piirkonnakohtud.
Piirkonnakohtute kontaktandmed on esitatud.
2. lisas (193 Kb)
Artikli 71 lõike 1 punkt f – Kohtuotsuste täitmise küsimustes pädevad asutused
Pädev asutus, kes võtab määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 21 lõikes 2 osutatud meetmeid, on Poola tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 843 lõigete 1 ja 2 kohaselt selline kohalik kohus ( ), millel on sisuline pädevus täitemenetluste korral. Juhul kui täitemenetlust ei ole veel algatatud, on kõnealune sąd rejonowy pädev asutus selline kohalik kohus, millel on sisuline pädevus üldise kohtualluvuse eeskirjade kohaselt.
Pädev asutus, kes võtab määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 21 lõikes 3 osutatud meetmeid, on Poola tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 758 kohaselt selline kohalik kohus, mille juures tegutseb täitmist korraldav kohtutäitur.
Kohtute kontaktandmed on esitatud järgmise lingi all: http://bip.ms.gov.pl/pl/rejestry-i-ewidencje/lista-sadow-powszechnych/
Artikli 71 lõike 1 punkt g – Dokumentide tõlgete puhul aktsepteeritavad keeled
Poola aktsepteerib määruse (EÜ) nr 4/2009 artiklites 20, 28 ja 40 osutatud dokumentide tõlkeid ainult poola keelde.
Artikli 71 lõike 1 punkt h – Keeled, mida keskasutused aktsepteerivad teabevahetuses teiste keskasutustega
Poola keskasutused aktsepteerivad määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 59 lõike 3 kohases teabevahetuses järgmisi keeli: poola ja inglise keel.
Viimati uuendatud: 02/04/2019
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
ET
|
<urn:uuid:322493a7-de3a-4ef7-99e0-700b876af021>
|
CC-MAIN-2019-51
|
https://beta.e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=355&idCountry=pl&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2019-12-14T18:30:20
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2019-51/subset=warc/part-00191-f6a32f62-993d-4292-bc8d-4b816b1c87aa.c000.gz.parquet
| 283,279,401
| 2,066
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000004
|
ekk_Latn
| 1.000004
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
4915
] | 1
|
[
0.099609375,
0.390625,
0.361328125,
0.1181640625,
0.02392578125,
0.004852294921875
] |
Avaleht>Kohtuasja algatamine>Euroopa justiitsatlas tsiviilasjades>Tõendite kogumine (uuesti sõnastatud)
Tõendite kogumine (uuesti sõnastatud)
Prantsusmaa
Artikli 2 lõige 1 – Ametiasutused ja ametiisikud, keda võib käsitada kohtuna
Ainult kohtunik võib poolte taotlusel või omal algatusel esitada taotluse tõendite kogumiseks tsiviil- ja kaubandusasjades, et teha või määrata menetlustoiminguid, mida ta peab vajalikuks.
Artikli 3 lõige 2 – Taotluse saanud kohtud
Tsiviil- ja kaubandusasju puudutavaid tõendite kogumise taotlusi on pädevad täitma üksnes esimese astme kohtud ( ). tribunaux judiciaires
Territoriaalselt on pädev see esimese astme kohus, kelle tööpiirkonnas tõendite kogumise taotlus tuleb täita.
Pädeva kohtu ja selle kontaktandmed leiab Euroopa e-õiguskeskkonna veebisaidilt.
Artikkel 4 – Keskasutus
Prantsusmaa on otsustanud määrata riiklikul tasandil ainult ühe pädeva asutuse. See on justiitsministeeriumi vastastikuse abistamise, rahvusvahelise eraõiguse ja Euroopa õiguse osakond (Département de l'entraide, du droit international privé et européen, DEDIPE), mille kontaktandmed on järgmised: Aadress:
Ministère de la Justice
Direction des Affaires Civiles et du Sceau
Département de l'entraide, du droit international privé et européen (DEDIPE)
13 Place Vendôme
75042, PARIS Cedex 01
Telefon: 00 33 (0)1 44 77 61 05
Faks: 00 33 (0)1 44 77 61 22
E-posti aadress: email@example.com
Artikkel 6 – Keeled, mida aktsepteeritakse vormide täitmisel
Esimese astme kohtule ja Prantsusmaa keskasutusele edastatavad vormid tuleb koostada prantsuse keeles või tõlkida prantsuse keelde.
Artikkel 7 – Taotluste ja muude teatiste edastamiseks aktsepteeritavad vahendid
Taotlused võib Prantsusmaa kohtutele ja keskasutusele saata posti, faksi või e-postiga.
Kui taotlustel peab olema tempel või käsikirjaline allkiri või neil on tempel või käsikirjaline allkiri, siis võib need asendada kvalifitseeritud e-templi või kvalifitseeritud e-allkirjaga määruse (EL) nr 910/2014 tähenduses (artikli 7 lõige 3).
Artikkel 19 – Keskasutus või pädev(ad) asutus(ed), kes vastutab (vastutavad) tõendite vahetu kogumise taotluste kohta otsuse tegemise eest
Ministère de la Justice
Direction des Affaires Civiles et du Sceau
Département de l'entraide, du droit international privé et européen (DEDIPE)
13 Place Vendôme
75042, PARIS Cedex 01
Telefon: 00 33 (0)1 44 77 61 05
Faks: 00 33 (0)1 44 77 61 22
E-posti aadress: firstname.lastname@example.org
Artikkel 29 – Lepingud või kokkulepped, mille osalised liikmesriigid on ja mis on kooskõlas artikli 29 lõikes 2 sätestatud tingimustega
Puuduvad
Artikli 31 lõige 4 – Teade detsentraliseeritud IT-süsteemi varem kasutama asumisest
Ei ole kättesaadav.
Viimati uuendatud: 03/02/2023
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
ET
|
<urn:uuid:c294c0c5-0923-407a-9d85-d3148ef48ae2>
|
CC-MAIN-2024-26
|
https://e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=38581&idCountry=fr&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2024-06-14T22:29:45+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-26/subset=warc/part-00013-44971353-df4b-48d7-8025-975e8feb989b.c000.gz.parquet
| 209,520,070
| 1,283
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000002
|
ekk_Latn
| 1.000002
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3251
] | 1
|
[
0.1513671875,
0.66015625,
0.1640625,
0.02294921875,
0.0015869140625,
0.0004329681396484375
] |
Avaleht>Teie õigused>Kuriteoohvrid>Ohvrite õigused riigiti
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset
versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti
tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Swipe to change
inglise keel
Ohvrite õigused riigiti
Malta
Teid käsitatakse , kui te olete kandnud kahju, nt teid on vigastatud või on kahjustatud või varastatud teie vara jne, ning see on toimunud sellise kuriteoohvrina intsidendi tulemusena, mis on siseriikliku õiguse kohaselt kuritegu. Kuriteoohvrile on seadusega ette nähtud teatavad individuaalsed õigused nii enne kui ka pärast kohtumenetlust ja selle ajal.
Maltal algab eeluurimisega. Kuriteoliigist sõltuvalt toimetab eeluurimist politsei või eeluurimiskohtunik. kriminaalmenetlus
Kergemaid kuritegusid (kuritegusid, mille eest võib karistada rahatrahvi või alla 6-kuulise vangistusega) uurib politseiametnik. Kui õigusrikkuja vastu on piisavalt tõendeid, saadab politseiametnik asja arutamiseks magistraadikohtusse ja tegutseb kohtus prokurörina. Kohtumenetluse ajal uurib kohtunik tõendeid ning mõistab väidetava õigusrikkuja kas süüdi või õigeks. Kui õigusrikkuja mõistetakse süüdi, määrab sama kohtunik kindlaks talle mõistetava karistuse.
Kõigi muude kuritegude uurimist toimetavad eeluurimiskohtunikud. Kui õigusrikkuja vastu on piisavalt tõendeid, saadab eeluurimiskohtunik asja arutamiseks magistraadikohtusse. Kohus uurib tõendeid ning kui need on piisavad, edastab ta asja peaprokurörile. Peaprokurör saadab seejärel asja arutamiseks kriminaalkohtule. Kohtumenetluse ajal esitab prokurör õigusrikkujale süüdistuse kohtuniku ja vandekohtunike ees. Vandekohtunikud otsustavad, kas õigusrikkuja on süüdi või süütu. Kui õigusrikkuja mõistetakse süüdi, määrab kohtunik kindlaks talle mõistetava karistuse.
Järgmistel teabelehtedel jagatakse teile teavet teie kohtuasja eri etappide kohta ning kirjeldatakse teie õigusi , või . Samuti saate täiendavat teavet võimaliku abi ja toetuse kohta. eeluurimise ajal kohtumenetluse käigus pärast esimest kohtumenetlust võimaliku abi ja toetuse kohta.
Viimati uuendatud: 20/12/2016
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
1. MINU ÕIGUSED EELUURIMISE AJAL
Kuidas ja kus saan ma kuriteost teatada?
Kuidas ma saan kontrollida, mida ametiasutused pärast kuriteoteate saamist teevad?
Milline võib olla minu osa eeluurimises?
Millised on minu õigused tunnistajana?
Ma olen alaealine. Kas mul on täiendavad õigused?
Millist teavet võin ma eeluurimise ajal saada politseilt või ohvriabiorganisatsioonidelt?
Kas mul on võimalik saada õigusabi?
Kuidas saan ma kaitset, kui olen ohus?
Milliseid teenuseid ja millist abi võidakse mulle pakkuda eeluurimise ajal?
Kas on võimalus kokkuleppe saavutamiseks või lepitusmenetluse alustamiseks õigusrikkuja ja minu vahel?
Kuidas jätkub minuga seotud süüasja arutamine pärast eeluurimise lõppu?
Kas ma võin edasi kaevata, kui minuga seotud süüasi lõpetatakse enne kohtusse jõudmist?
Ma olen välismaalane. Kuidas kaitstakse minu õigusi ja huve?
Lisateave
Kuidas ja kus saan ma kuriteost teatada?
Kui te olete langenud kuriteo ohvriks, võite te sellest politseile . Kuriteost võib teie asemel teatada ka teie abikaasa, vanem, vend, õde või eestkostja. teatada Samuti võite teatada politseile kuriteost, millest te saite teada, isegi kui te ei ole selle kuriteo ohver.
Te võite kuriteost teada anda suuliselt, minnes lähimasse politseijaoskonda, või kirjalikult, esitades politseijaoskonnas kuriteoteate või saates selle kirja teel. Kui te otsustate saata teate kirjalikult, võite koostada selle ise või kasutada advokaadi abi. Kuriteost teatamisel ei pea te kasutama ühtegi kohustuslikku vormi, kuid teade peab olema inglise või malta keeles. Te peate lisama oma isikuandmed. Anonüümsed teated on põhimõtteliselt lubatud, kuid politsei algatab sellise teate suhtes eeluurimise üksnes juhul, kui tegemist on väga raske kuriteoga.
Kuriteost teatamise tähtaeg puudub, kuid seaduses on sätestatud, et kui kuriteo toimepanemisest on möödunud teatav ajavahemik, ei saa õigusrikkujale enam süüdistust esitada. Selle ajavahemiku pikkus sõltub kuriteoliigist ning võib ulatuda 3 kuust kergemate õigusrikkumiste (nt solvamine) puhul 20 aastani eriti raskete kuritegude (nt mõrv) puhul. Pärast selle ajavahemiku möödumist võite te küll kuriteost teatada, kuid politsei ei alusta eeluurimist, või isegi kui politsei korraldab eeluurimise, mõistab kohus õigusrikkuja õigeks.
Mõne kergema õigusrikkumise puhul peate esitama politseile konkreetse kaebuse. Need on juhtumid, mille puhul ei ole politseil lubatud sellise kaebuseta eeluurimist algatada. Kaebused esitatakse tavaliselt – kuid mitte alati – kirjalikult. Te võite kasutada kaebuse koostamisel advokaadi abi. Kaebuses peate esitama järgmised andmed: oma isikuandmed (nimi, aadress, isikutunnistuse number), teave õigusrikkuja kohta, juhtumi kirjeldus ning nende tunnistajate loetelu ja aadressid, keda politsei peaks teie arvates küsitlema. Samuti on soovitatav – kuid mitte kohustuslik – lisada viide nendele õigusnormidele, mida õigusrikkuja on teie arvates rikkunud.
Kuidas ma saan kontrollida, mida ametiasutused pärast kuriteoteate saamist teevad?
Kui te esitate kuriteoteate, antakse teile viitenumber. Seda numbrit kasutades saate te jälgida juhtumi käiku. Praktikas saate asja käiku kontrollida ka kuriteoteate esitamise kuupäeva abil. Eeluurimise kohta võite teavet saada, kui lähete või helistate politseijaoskonda.
Milline võib olla minu osa eeluurimises?
ET
Eeluurimise ajal ei ole teil kohustust advokaati kasutada, kuid menetluse keerukuse tõttu on advokaadi kaasamine soovitatav. Kui te soovite, et teid esindaks advokaat, peate tema teenuste eest ise maksma.
Soovi korral võite anda politseile igasugust teavet, mis on teie juhtumiga seoses asjakohane. Te ei pea tõestama ühtegi kuriteo aspekti, kuid kui teil on mis tahes tõendeid, mida te peate uurimise seisukohast oluliseks, võite teie või võib teie advokaat esitada need teie juhtumiga tegelevale politseiametnikule.
Tõenäoliselt kutsutakse teid tunnistajana küsitlemisele.
Üldiselt on toimik eeluurimise ajal salastatud ning sellega saavad tutvuda ainult teie juhtumiga tegelevad ametiisikud.
Millised on minu õigused tunnistajana?
Tunnistajana võite te keelduda vastamast teatavatele küsimustele. Teil on soovitatav siiski vastata kõigile küsimustele, et hõlbustada eeluurimist ning mitte anda alust kahtlustusteks, et te varjate teavet.
Te ei ole siiski kohustatud vastama ühelegi küsimusele või esitama ühtegi dokumenti või muud tõendusmaterjali, mis võib teid süüstada.
Kui te olete ohus, on teil õigus kasutada , mille abil kaitstakse teie ja teie pereliikmete elu ja vara ning mis võib hõlmata sätteid tunnistajakaitse programmi ülalpidamistoetuse maksmise kohta teatavatel juhtudel.
Ma olen alaealine. Kas mul on täiendavad õigused?
Kui te olete alaealine, võib teie asemel kuriteost politseile teatada teie vanem või eestkostja.
Samuti võite saada psühholoogilist nõustamist, nõu ja muud abi riiklikult abivajavate laste ja perede sotsiaalhoolekandeametilt . Teenuseid osutatakse tasuta ning eeluurimisest sõltumatult. „Appoġġ"
Kui te olete laps ja väidetava õigusrikkuja ülalpeetav (nt õigusrikkuja on teie vanem), võidakse teid paigutada sotsiaalse solidaarsuse ministeeriumi eriruumidesse, kus te saate abi ja tuge kvalifitseeritud psühholoogidelt ja sotsiaaltöötajatelt.
Millist teavet võin ma eeluurimise ajal saada politseilt või ohvriabiorganisatsioonidelt?
Teie juhtumiga tegelevad ametiasutused ei ole kohustatud teile teavet jagama. Te võite saada teavet oma õiguste ja menetluses osalemise võimaluste kohta oma advokaadilt, kui teil on advokaat.
Kas mul on võimalik saada õigusabi?
Eeluurimise ajal ei võimaldata ohvritele tasuta õigusabi.
Kuidas saan ma kaitset, kui olen ohus?
Kui politsei jõuab järeldusele, et õigusrikkuja on ohtlik isik ning võib teile kätte maksta, taotleb politsei kohtult vahistamismäärust.
Te võite taotleda, et teie juhtumiga tegelev politseiametnik võtaks teid kaitse alla. Te peate lubama, et te tunnistate kohtuistungil tunnistajakaitse programmi õigusrikkuja vastu. Kui politseiametnik on veendunud, et teie ütlused või muud teie käsutuses olevad tõendid on juhtumi seisukohast olulised, võib ta paluda, et peaprokurör võtaks teid tunnistajakaitse programmi kaitse alla. Programmi võidakse kohaldada ka teie pereliikmete ja teiste sugulaste suhtes. Tavaliselt hõlmab see meetmeid, mille abil tagatakse teie isiklik julgeolek ja/või kaitstakse teie vara.
Milliseid teenuseid ja millist abi võidakse mulle pakkuda eeluurimise ajal?
Te võite saada arstiabi, kuid te peate selle eest maksma, kui teil puudub kehtiv ravikindlustus. ELi 27 liikmesriigi, Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi kodanikud saavad kasutada . Vajaduse korral võite saada ka psühholoogilist ja muud liiki abi, kuid te peate teile osutatud teenuste eest ise maksma. Euroopa ravikindlustuskaarti
Kui te olete langenud koduvägivalla ohvriks, võite saada tasuta abi ja ametilt . koduvägivalla komisjonilt „Appoġġ"
Kas on võimalus kokkuleppe saavutamiseks või lepitusmenetluse alustamiseks õigusrikkuja ja minu vahel?
Puuduvad võimalused kokkuleppe saavutamiseks või lepitusmenetluse alustamiseks teie ja õigusrikkuja vahel. On üksnes võimalus, et prokurör ja õigusrikkuja saavutavad kokkuleppe õigusrikkuja süü omaksvõtmise korral, kuid teid sellesse menetlusse ei kaasata. Süü omaksvõtmise korral sõlmitakse prokuröri ja õigusrikkuja vahel kokkulepe, mis esitatakse seejärel heakskiitmiseks kohtule.
Kuidas jätkub minuga seotud süüasja arutamine pärast eeluurimise lõppu?
Eeluurimise lõpus võetakse vastu otsus, kas asja kohtusse saatmiseks on piisavalt tõendeid. Kuriteo raskusastmest sõltuvalt on kaks võimalust:
kergema kuriteo puhul ja juhul, kui eeluurimist toimetas politseiametnik, teeb ta otsuse, kas saata asi arutamiseks magistraadikohtusse;
raske kuriteo puhul ja juhul, kui eeluurimist toimetas eeluurimiskohtunik, toimub magistraadikohtu istung. Sellel istungil uurib kohus tõendeid ning kui ta otsustab, et asi tuleks saata kohtusse, edastab ta asja peaprokurörile, kes saadab selle omakorda arutamiseks kriminaalkohtusse.
Kui teiega seotud kriminaalasi saadetakse kohtusse, edastab politsei teile teate. Kui kohus otsustab teid tunnistajana küsitleda, märgitakse teates ka küsitlemise aeg ja koht.
Kas ma võin edasi kaevata, kui minuga seotud süüasi lõpetatakse enne kohtusse jõudmist?
Kui eeluurimist toimetab politseiametnik ning ta otsustab juhtumi lõpetada seda kohtusse saatmata, võite kuriteoohvrina esitada selle otsuse peale apellatsiooni magistraadikohtule. Nimetatud kohus palub teil vande all kinnitada teavet, mille te oma kuriteoteates esitasite, ning väljendada valmisolekut kohtus ütlusi anda. Samuti peate te maksma kohtu poolt kindlaksmääratud summa, millega tagate, et teil on tõsine kavatsus lasta õigusrikkujale süüdistus esitada. Magistraadikohus uurib tõendeid ning kui ta peab neid piisavaks, annab ta politseile korralduse jätkata süüdistuse esitamist.
Ma olen välismaalane. Kuidas kaitstakse minu õigusi ja huve?
Kui te olete välismaalane ja te olete langenud Maltal kuriteo ohvriks, on teil kõik eespool kirjeldatud õigused. Peale selle, kui te esitate kuriteoteate, aga ei räägi inglise või malta keelt, võite te kasutada oma emakeelt. Politsei leiab tõlgi või võtab muud vajalikud meetmed, et tal oleks võimalik teie kuriteoteatest täielikult aru saada.
Eeluurimise ajal võite kasutada tõlgi abi, kuid te peate tema teenuste eest ise maksma.
Lisateave
Karistusseadustik – ja . inglise malta keeles
Politseiseadus –
ja.
inglise malta keeles
Koduvägivalla tõkestamise seadus – ja . inglise malta keeles
Viimati uuendatud: 20/12/2016
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
2. MINU ÕIGUSED KOHTUMENETLUSE AJAL
Milline võib olla minu osa kohtumenetluses?
Millised on minu õigused tunnistajana?
Ma olen alaealine. Kas mul on täiendavad õigused?
Kas mul on võimalik saada õigusabi?
Kuidas saan ma kaitset, kui olen ohus?
Kuidas saan ma taotleda õigusrikkujalt kahju hüvitamist või saada riigilt kompensatsiooni?
Kas on võimalus kokkuleppe saavutamiseks või lepitusmenetluse alustamiseks õigusrikkuja ja minu vahel?
Ma olen välismaalane. Kuidas kaitstakse minu õigusi ja huve?
Lisateave
Milline võib olla minu osa kohtumenetluses?
Te võite astuda menetlusse . Selleks te peate esitama kohtule taotluse. Kohus vaatab teie taotluse läbi ja otsustab, kas teil lubatakse tsiviilhagejana tsiviilhagejaks saada. Tsiviilhagejana võite viibida kõigil kohtuistungitel, ka nendel, mis ei ole avalikud.
Teie õigused kohtumenetluse ajal on erinevad sõltuvalt sellest, milline kohus teie asja arutab.
Kui teie juhtumiga seoses esitab politsei süüdistuse magistraadikohtule, on teil peaaegu samad õigused nagu süüdistataval: teie võite või teie advokaat võib esitada tõendeid, ristküsitleda tunnistajaid (esitades küsimusi süüdistuse esitanud politseiametniku kaudu) jne.
Kui teid käsitleva juhtumiga seoses esitab peaprokurör, ase-peaprokurör või prokurör süüdistuse kriminaalkohtule, võite te üksnes istungil kohal viibida ja teha märkusi karistuse kohta, kui vandekohtunikud on õigusrikkuja süüdi mõistnud.
Kohtumenetluse ajal on soovitatav, kuid mitte kohustuslik, kasutada advokaadi abi. Advokaadi teenuste eest peate te ise maksma. Te peate tasuma ka kõik muud kulud, mis on seotud teie kohtumenetluses osalemisega (nt reisikulud, palgata puhkus jne). Malta õigusaktidega ei nähta ette selliste kulude hüvitamist.
Teie advokaadil lubatakse tutvuda kõigi toimikus sisalduvate dokumentidega ning teha märkmeid nende kohta või taotleda dokumentide koopiaid. Kuid kui juhtumit arutatakse kriminaalkohtus vandekohtunike osavõtul, antakse toimikule juurdepääs üksnes peaprokurörile, väidetavale õigusrikkujale ja tema advokaadile.
Millised on minu õigused tunnistajana?
Tõenäoliselt kutsutakse teid kohtumenetluse ajal küsitlemisele kui . Teile teatatakse küsitlemise toimumise aeg ja koht. Teate toimetab teile kätte tunnistajat politseiametnik isiklikult või see saadetakse teile postiga. Te ei ole kohustatud küsitlemiseks kohale ilmuma, kuid teil soovitatakse seda teha, sest kui kohus peab teie ütlusi oluliseks, võtab ta meetmeid, mille abil tagada teie ilmumine järgmisele kohtuistungile.
Te ei ole siiski kohustatud vastama ühelegi küsimusele või esitama ühtegi dokumenti või muud tõendusmaterjali, mis võib teid süüstada.
Teatavatel juhtudel võidakse teid:
küsitleda sel moel, et te ei puutu otse kokku õigusrikkujaga;
küsitleda teie elukohas ja/või kaitsta tunnistajakaitse programmi abil.
Ma olen alaealine. Kas mul on täiendavad õigused?
Kui olete laps ja teid on vaja kohtuistungi raames küsitleda, siis võite te taotleda enda küsitlemist videokonverentsi vahendusel. Sellisel juhul alla 16-aastane ei pea te kohtusse ilmuma ja kohtusaalis kohal viibima.
Kui te olete lapsena väidetava õigusrikkuja ülalpeetav (nt õigusrikkuja on teie vanem), paigutatakse teid turvalisse keskkonda, tavaliselt sotsiaalse solidaarsuse ministeeriumi allasutusse, kus te saate abi sotsiaaltöötajatelt ja psühholoogidelt.
Lapsena võite saada abi ka riiklikult abivajavate laste ja perede sotsiaalhoolekandeametilt . See abi võib hõlmata psühholoogilist nõustamist, sotsiaalabi, nõu, jne. Need teenused on tasuta ning kriminaalmenetlusest sõltumatud. „Appoġġ"
Kas mul on võimalik saada õigusabi?
Kohtumenetluse ajal kuriteoohvrid tasuta õigusabi ei saa.
Kuidas saan ma kaitset, kui olen ohus?
Kui õigusrikkujat ei ole vahistatud ning te tunnete tema ees hirmu, võite teie või võib teie advokaat taotleda, et teie juhtumiga tegelev politseiametnik keelaks
õigusrikkujal teile läheneda. Politseiametnik esitab seejärel taotluse kohtule, et kohus teeks vastava määruse. Kui kohus teeb sellise määruse, peab
õigusrikkuja maksma tagatisena teatava summa (tavaliselt 100–2300 eurot). Kui õigusrikkuja rikub kohtumäärust, ei saa ta seda summat tagasi.
Kui te olete kutsutud kohtuistungile ütlusi andma ning te olete enda arvates ohus, võite paluda, et teie küsitlemine toimuks sellisel moel, et teil puuduks otsene kontakt õigusrikkujaga. Kohus võib teid õigusrikkujast vaheseina (nt läbipaistmatu kardina) abil eraldada või teid võidakse küsitleda videokonverentsi vahendusel. Viimasel juhul ei pea te kohtusaalis viibima.
Te võite taotleda, et teie juhtumiga tegelev politseiametnik võtaks teid kaitse alla. Te peate lubama, et tunnistate kohtuistungil tunnistajakaitse programmi õigusrikkuja vastu. Kui politseiametnik on veendunud, et teie ütlused või muud teie käsutuses olevad tõendid on juhtumi seisukohast olulised, võib ta paluda, et peaprokurör võtaks teid tunnistajakaitse programmi kaitse alla. Programmi võidakse kohaldada ka teie pereliikmete ja teiste sugulaste suhtes. Tavaliselt hõlmab see meetmeid, mille abil tagatakse teie isiklik julgeolek ja/või kaitstakse teie vara.
Kuidas saan ma taotleda õigusrikkujalt kahju hüvitamist või saada riigilt kompensatsiooni?
Malta õigusaktide kohaselt võite te üksnes tsiviilhagi esitamisega tsiviilkohtule. Puuduvad võimalused taotleda kahju taotleda õigusrikkujalt kahju hüvitamist hüvitamist kriminaalmenetluse raames.
Sellest olenemata võib teiega seotud asja arutav kohus teatavatel juhtudel kohustada õigusrikkujat hüvitama teile tekitatud kahju. See on võimalik kahel juhul: kui kohus mõistab õigusrikkujale vanglakaristuse, kuid lükkab selle täitmise edasi, siis võib ta kohustada õigusrikkujat maksma teile hüvitist mis tahes kahju eest, mida te kuriteo tagajärjel kandsite;
kui kohus mõistab õigusrikkujale tingimisi vanglakaristuse (sunnimeetmed vangistust kohaldamata), siis võib ta kohustada õigusrikkujat maksma teile hüvitist kuni 1164,69 euro suuruses summas.
Kui te olete pärast 1. jaanuari 2006 toime pandud vägivaldse kuriteo ohver, võite te taotleda . Täpsemat teavet kuriteoohvritele Maltal rahalist hüvitist riigilt makstava hüvitise kohta leiate Euroopa Justiitsvõrgustiku vastavalt teabelehelt (kättesaadav ja ). inglise malta keeles
Kas on võimalus kokkuleppe saavutamiseks või lepitusmenetluse alustamiseks õigusrikkuja ja minu vahel?
Kohtumenetluse ajal puuduvad võimalused kokkuleppe saavutamiseks või lepitusmenetluse alustamiseks teie ja õigusrikkuja vahel. Kuid kui te mingil põhjusel enam ei soovi, et õigusrikkuja üle kohut mõistetakse (nt te olete talle andestanud), võite esitada kohtule istungi ajal sellekohase avalduse. Kohus võtab teie avaldust arvesse, kui ta teeb juhtumi kohta oma otsuse.
Ma olen välismaalane. Kuidas kaitstakse minu õigusi ja huve?
Kui te olete välismaalane, on teil kõik eespool kirjeldatud õigused. Malta õigusaktidega ei ole ette nähtud suulist tõlget või dokumentide tasuta tõlkimist kohtumenetluse ajal. Te võite siiski kasutada tõlgi abi, kui te olete valmis tema teenuste eest ise maksma.
Kui te elate välismaal, võidakse teid kui tunnistajat küsitleda telefoni- või videokonverentsi vahendusel. Peale selle, kui te peate välismaal dokumendi kätte saama, saadetakse teile posti teel selle koopia teile mõistetavas keeles ning koos sellega selgitus, millised on teie õigused ja kohustused kõnealuse dokumendiga seoses ja mil moel on teil võimalik saada dokumendi originaal.
Lisateave
Karistusseadustik – ja . inglise malta keeles
Politseiseadus –
ja.
inglise
malta keeles
Koduvägivalla tõkestamise seadus – ja . inglise malta keeles
Tingimisi vabastamist käsitlev seadus – ja . inglise malta keeles
Kuriteo tagajärjel tekkinud vigastuste hüvitamise kord – ja . inglise malta keeles
Viimati uuendatud: 20/12/2016
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
3. MINU ÕIGUSED PÄRAST (ESIMEST) KOHTUMENETLUST
Kas ma võin esitada apellatsiooni karistuse peale või süüdistatava õigeksmõistmise peale?
Kas edasine apelleerimine on võimalik?
Millised on minu õigused pärast kohtu mõistetud karistuse jõustumist?
Lisateave
Kas ma võin esitada apellatsiooni karistuse peale või süüdistatava õigeksmõistmise peale?
Kohtumenetluse lõpus teeb kohus otsuse süüdistatava süüdi- või õigeksmõistmise kohta. Kui süüdistatav mõistetakse süüdi, määrab kohus talle karistuse. Malta õigusaktide kohaselt on ainult süüdistataval ja peaprokuröril õigus esitada kriminaalapellatsioonikohtule apellatsioon süüdi- või õigeksmõistva otsuse ja /või karistuse peale.
Kui esitati apellatsioon ja te olite esimese kohtumenetluse ajal tsiviilhageja, lubatakse teie advokaadil tutvuda kõigi apellatsioonimenetlusega seotud asjakohaste dokumentidega.
Kas edasine apelleerimine on võimalik?
Kriminaalapellatsioonikohtu otsust ei saa edasi kaevata.
Millised on minu õigused pärast kohtu mõistetud karistuse jõustumist?
Pärast karistuse jõustumist saate te kohtuotsuse koopia. Kui õigusrikkujale määrati karistuseks vangistus, võite te paluda politseilt lisateavet selle kohta, millistel tingimustel õigusrikkuja oma karistust kannab. Politsei võib keelduda sellise teabe andmisest, kui see on julgeolekukaalutlustel salastatud.
Lisateave
Karistusseadustik – ja . inglise malta keeles
Politseiseadus –
ja.
inglise
malta keeles
Tingimisi vabastamist käsitlev seadus – ja . inglise malta keeles
Viimati uuendatud: 20/12/2016
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
4. ABI JA TOETUS KURITEOOHVRITELE
Riiklik abivajavate laste ja perede sotsiaalhoolekandeamet „Appoġġ"
Malta ohvriabiteenistus
Riiklik abivajavate laste ja perede sotsiaalhoolekandeamet „Appoġġ"
Amet „Appoġġ" pakub kuriteoohvritele, eelkõige sellistele haavatavatele elanikkonnarühmadele nagu lapsed ja koduvägivalla ohvrid, sotsiaaltöötajate sekkumist, psühholoogilist nõustamist, abi, tuge ja nõu.
Riiklik abivajavate laste ja perede sotsiaalhoolekandeamet „Appoġġ":
kuulub perekonnaasjade ja sotsiaalse solidaarsuse ministeeriumi sotsiaalhoolekandeteenistuste fondi koosseisu;
pakub kõigile ohvritele, kuid eelkõige sellistele haavatavatele elanikkonnarühmadele nagu lapsed ja koduvägivalla ohvrid, pidevat sotsiaaltöötajate sekkumist, psühholoogilist nõustamist, abi, tuge ja nõu;
pakub tasuta neid teenuseid, mille osutamine ei sõltu õigusrikkuja kohtu alla andmisest ja süüdimõistmisest.
KONTAKTID:
Veebisait: http://www.appogg.gov.mt/
Malta ohvriabiteenistus
Malta ohvriabiteenistus annab kuriteoohvritele professionaalset, sõltumatut, konfidentsiaalset ja erapooletut teavet nende õiguste ning neile pakutavate teenuste ja abi kohta.
Malta ohvriabiteenistus:
on sõltumatu organisatsioon, mis ei kuulu politsei, kohtute või mis tahes muu kriminaalõigusasutuse koosseisu;
annab kuriteoohvritele professionaalset, sõltumatut, konfidentsiaalset ja erapooletut teavet nende õiguste ning neile pakutavate teenuste ja abi kohta; annab teavet Malta kriminaalõigussüsteemi ja kriminaalmenetluse kohta;
pakub neid teenuseid tasuta ning olenemata sellest, kas kuriteost on teatatud ning millal kuritegu toime pandi.
KONTAKTID:
Veebisait: http://victimsupport.org.mt/
Viimati uuendatud: 20/12/2016
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
|
<urn:uuid:d0feabfa-03ca-41e9-9e2f-96543129cce5>
|
CC-MAIN-2019-43
|
https://beta.e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?printPdfAll=1&plang=et&idTaxonomy=171&idCountry=mt&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1&useContId=37366
|
2019-10-13T23:29:28Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-43/segments/1570986648343.8/warc/CC-MAIN-20191013221144-20191014004144-00338.warc.gz
| 485,324,746
| 9,825
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999999
|
ekk_Latn
| 1
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
5947,
12882,
20170,
25016
] | 1
|
[
0.259765625,
0.44140625,
0.2431640625,
0.049560546875,
0.00555419921875,
0.00147247314453125
] |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.