text
string | id
string | dump
string | url
string | date
string | file_path
string | offset
int64 | token_count
int64 | language
string | page_average_lid
string | page_average_lid_score
float64 | full_doc_lid
string | full_doc_lid_score
float64 | per_page_languages
list | is_truncated
bool | extractor
string | page_ends
list | probs_argmax
int64 | probs
list |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
PATENDIAMET TÖÖSTUSOMANDI
APELLATSIOONIKOMISJON
___________________________________________________________________________
Ainuisikuline otsus nr 2053/2054/2055-y
Menetluste ühendamine
e-mail: email@example.com
Tallinn, 08.12.2022
Vaidlustusavaldused nr 2053, 2054 ja 2055 – kaubamärkide „PÕHJALA" (taotlus nr M202100533), „PÕHJALA + kuju" (taotlus nr M202100534) ja „kujutismärk" (taotlus nr M202100535) registreerimise vaidlustamine
Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni (edaspidi komisjon) menetluses on Tallinna Ärikinnisvara OÜ 01.10.2021 esitatud vaidlustusavaldused nr 2053, 2054 ja 2055, millega vaidlustatakse Elwa Projekt OÜ kaubamärkide „PÕHJALA" (taotlus nr M202100533), „PÕHJALA + kuju" (taotlus nr M202100534) ja „kujutismärk" (taotlus nr M202100535) registreerimine klassides 18, 25 ja 28. Arvestades, et kõigi menetluste menetlusosalised on samad, vaidlusalused kaubamärgid on sarnaste tunnusjoontega ja neis sisalduvad korduvad elemendid ning kaubamärkidega hõlmatud kaubad on samad, on komisjoni hinnangul tegemist tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse (TÕAS) § 53 lg 1 tähenduses omavahel seotud nõuetega. Viidatud sätte alusel võib komisjoni esimees ainuisikulise otsusega ühendada mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet.
Eeltoodust lähtudes ning kooskõlas TÕAS § 53 lõikega 1 otsustan:
ühendada vaidlustusavalduste nr 2053, 2054 ja 2055 menetlused.
Käesolev otsus tehakse teatavaks TÕAS § 62 lõikes 1 sätestatu kohaselt ning saadetakse menetlusosalistele § 62 lõikes 2 sätestatu kohaselt.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kalmet Esimees
15041 Tallinn
|
<urn:uuid:ec77bbd6-ea27-4218-b908-527680c3a8e7>
|
CC-MAIN-2023-14
|
https://www.epa.ee/sites/default/files/documents/2022-12/2053-2054-2055-y.pdf
|
2023-03-21T20:57:36+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-14/subset=warc/part-00000-39c03058-7d78-443d-9984-102329513e3d.c000.gz.parquet
| 880,295,918
| 654
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999986
|
ekk_Latn
| 0.999986
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1588
] | 1
|
[
0.035888671875,
0.65234375,
0.294921875,
0.015625,
0.0004863739013671875,
0.000354766845703125
] |
Veoautojuhi ametikoolituse õppekava
(õppeained ja mahud)
õppetöö kestus õppekava alusel on vähemalt neli nädalat
Veoautojuhi kiirendatud ametikoolituse õppekava
(õppeained ja mahud)
õppetöö kestus õppekava alusel on vähemalt kaks nädalat
Veoautojuhi täienduskoolituse õppekava
(õppeained ja mahud)
õppetöö kestus õppekava alusel on vähemalt neli päeva
|
<urn:uuid:1c4291e8-6bae-4419-a31b-87a34b9954dd>
|
CC-MAIN-2018-13
|
http://kadrioru-autokool.ee/sites/default/files/media/documents/Ametikoolituse_programm_VJ.pdf
|
2018-03-18T07:42:44Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-13/segments/1521257645550.13/warc/CC-MAIN-20180318071715-20180318091715-00679.warc.gz
| 160,975,140
| 158
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000009
|
ekk_Latn
| 1.000009
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
114,
242,
359
] | 0
|
[
0.98046875,
0.00634765625,
0.011474609375,
0.0010528564453125,
0.00052642822265625,
0.00017070770263671875
] |
Laskevõistluse „Meister 2017" Võrumaa Jahimeeste Seltsi võistlusjuhend
KORRALDAJA:
Võrumaa Jahimeeste Selts
EESMÄRK: Propageerida jahilaskesporti ja kujundada traditsioon meistrivõistluste läbiviimiseks.
AEG:10.06.2017.a.
KOHT: Järvere lasketiir.
AJAKAVA: 09.00 registreerimine ja osavõtutasu 5 eur. tasumine.
VANUSEGRUPID:
Naised.Noored.Seeniorid.Veteranid.Sup.Veteranid.
VÕISTLUSALA: JM-3 Lastakse Euroopa(vindi) sea siluetti.
1seeria:4 lasku seisvasse siluetti+6 üksiklasku liikuvasse siluetti.
2seeria:10 üksiklasku liikuvasse siluetti.Tulemused liidetakse.
Tulejoonel on korraga kaks laskurit.Parempoolne laseb
parempoolsesse siluetti vasakpoolne vasakusse.
RELVAD:Siledaraudsed jahirelvad min.cal.32.Optilist,punatäpp ja muud sihikut võib kasutada.
PUNKTIARVESTUS:Võrdsete tulemuste korral võidab see kellel on 1.parem tulemus 2 seerias
2.kellel on rohkem 10.9.8.7.6.jne.
AUTASUSTAMINE:Iga vanusegrupi parimat medaliga"MEISTER 2017"ja diplomiga.
INFO: 56569346(Arvo)
|
<urn:uuid:5835cce1-72f7-4a1f-8eb3-4d6ea18eb7a8>
|
CC-MAIN-2018-13
|
http://vorujahimeesteselts.ee/wp-content/uploads/2017/05/Laskev%C3%B5istluse_V%C3%B5rumaa_Jahimeeste_Seltsi_Sile_Siga_10.6.17.pdf
|
2018-03-18T07:25:58Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-13/segments/1521257645550.13/warc/CC-MAIN-20180318071715-20180318091715-00680.warc.gz
| 322,016,188
| 418
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998429
|
ekk_Latn
| 0.998429
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
991
] | 1
|
[
0.01104736328125,
0.84765625,
0.1376953125,
0.004730224609375,
0.0001201629638671875,
0.00004029273986816406
] |
Kõrghariduse ja teaduse rahastamise ning korraldamise rakkerühma 10. kohtumise kokkuvõte
Uus-Sadama 5
2. november, 2016.a.
Algus 15:00, lõpp 17:15
Osalesid:
Tõnu Pekk (Rakkerühma juht); Indrek Reimand (Haridus-ja Teadusministeerium); Jaanus Müür (Eesti Üliõpilaskondade Liit); Hanna Kanep, Peep Jonas (Rektorite Nõukogu); Andres Öpik (Teaduste Akadeemia); Jaanus Karv (Rahandusministeerium); Toomas Tamsar (Tööandjate Keskliit); Kaido Kaljulaid (Teenusmajanduse Koda)
Puudus: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja
Kohal viibis: Helelyn Tammsaar (Rakkerühma juhi abi), külalisena Katrina Koppel (EÜL)
Päevakord
1. EÜL-i ettekanne: EÜLi nägemus õppejõudude täiendõppest ja õpetamisoskuse arendamisest
2. Tööandjate Keskliidu ettepanekud kõrgkoolide juhtimise osas
3. Teenusmajanduse Koja ettekanne: Nägemus ja ettepanekud kõrghariduse ja teaduse rahastamise ning korraldamise muutmiseks
4. Korralduslikud teemad
1. EÜL-i ettekanne: EÜLi nägemus õppejõudude täiendõppest ja õpetamisoskuse arendamisest
Ettepaneku eesmärk: EÜLi eesmärk on luua terviklik nägemus sellest, kuidas peaks Eestis olema korraldatud kõrgkoolide õppejõudude professionaalsete oskuste arendamine viisil, mis võimaldaks õppejõududel pidevalt areneda ning kõrgkoolidel ja riigil seda arengut suunata, kuid ei koormaks õppejõude ning ülikooli toetavat personali üleliigselt.
Soovime näha õppejõu professionaalse arengu toetamist süsteemse ning omavahelisele koostööle suunatud protsessina, kus on olulisel kohal kõrgkoolidevaheline koostöö ning õppejõudude enda õpetamise kogemuse arvestamine. Meie laiem eesmärk on tuua muutust kõrgkoolide õpetamis- ja õppimiskultuuri ning väärtustada õppejõudude õpetamis- ja juhendamistegevusi.
Põhimõtted:
1. Mõistlik kontrollitavus
2. Täiendõppevajaduse monitoorimine
3. Pikaajalisus
EÜL koostas alljärgnevad põhimõtted, mida tuleb õppejõudude täiendkoolitussüsteemi loomisel arvesse võtta.
* Õppejõudude täiendõppe üleriiklik arendamine peab algama hetkeolukorra kaardistusest, mõistmaks arenguvajadusi.
* Kõrgkoolitasandil peab õppejõudude täiendõppe praktilise korralduse ning sisu eest vastutama selleks tööks spetsiaalselt palgatud isik.
* Täiendõppekoolituse organiseerimiseks Eestis ei ole vajalik ei institutsionaalselt ega füüsiliselt eraldiseisva koolituskeskuse loomine. Täiendõpe on kõrgkoolideülene valdkond, mille koordineerimine on võimalik ilma eraldisesiva riikliku üksuse loomiseta.
* EÜL leiab, et õppejõudude professionaalne areng peaks olema süsteemne ja pidev protsess.
* Õppejõudude atesteerimisel ning uute ametikohtade täitmisel peab lisaks teadustöö võimekusele olema vastavalt ametikoha õpetamistöö osakaalule ka õpetamisoskus, mida on võimalik hinnata läbi õppejõu eneseanalüüsi, reflektsiooni ning portfoolio, mille juurde kuulub ka ülevaade õppejõule antud varasemast tagasisidest.
* Õpetamisoskuse põhitõdede omandamine peab olema kohustuslik osa doktorantuuri läbimisest.
* Õppejõudude professionaalse arengu pidevust ning elukestvat õpet silmas pidades näeme vajadust riiklikuks õppejõu kutsestandardiks.
Arutelu põhipunktid:
* EÜL näeb RR-i rolli antud teema puhul probleemile osutamises ning lahenduste väljapakkumises. EÜL ei pea vajalikuks välise kontrollorgani loomist, kuid leiab, et hetkel ei ole piisavat süsteemi õpetamiskvaliteedi tagamiseks. Erialaseid teadmisi õppejõududel hetkel hinnatakse, kuid õpetamisoskus on tagaplaanil nii institutsioonide kui indiviidide tasemel. Seetõttu on EÜL seisukohal, et vastavasisuline signaal peaks tulema riiklikult tasandilt, põhimõtteid tuleb sõnastada ja kommunikeerida. RR võiks algatada arutelu kutsestandardi loomise üle.
* Ülikoolid ei eita probleemi olemasolu, ning vastavaid signaale on tulnud, kuid RN-i esindaja sõnul on õpetamise väärtustamine ülikoolides aktuaalne teema ning õpetamist ja õpetamise arendamist võetakse atesteerimiskomisjonides arvesse. Õpetamispädevus on kõrgharidusstandardis nõutud, lisaks on eneseanalüüs õpetamise teemal, mentorlus-programmid jne. Lisaks toodi välja, et tõhustada tuleks ka õppejõudude hindamist üliõpilaste poolt, see tagasiside on ülikooliti erinev.
* Tõstatus laiem küsimus antud teema taga - rahulolematus kõrghariduse kvaliteediga, mida Teenusmajanduse Koja sõnul on väljendanud ka tööandjad. Kuidas juhtida ja mõjutada organisatsioone väljastpoolt? Standard on miinimumtaseme kontroll, millele vastamisega suurtel kõrgkoolidel probleeme ei ole.
* Riigiti on mindud antud küsimuses erinevaid teid pidi: Suurbritannias kehtib kutsestandardi kohustus, mida väljastab vastav agentuur. Hollandis seevastu usutakse, et see peab olema kogukonna sisemine väärtus, kutsestandard tagab klubilise kuuluvuse.
* RR-is tõstatus erinevaid seisukohti: Esimene neist, et riik ei peaks sekkuma sellesse, kuidas ülikoole juhitakse, küll aga peaks riik selgemini sõnastama ülikoolidele ja ülikoolide juhtimisele seatud eesmärke. Standarditest on kasu vaid siis, kui seda hindavad ja nõuavad ka juhid. Vastukaaluks kõlas seisukoht, et on valdkondi, mida tuleb reguleerida, kuna risk ja väärtus on antud sektoris ühiskonna jaoks kõrged.
Otsus:
* EÜL teeb HTM-ile konkreetsed ettepanekud muudatusteks kõrgharidusstandardis, kutsestandardi loomise osas. Kui osapooled leiavad, et selline lähenemine ei ole piisavalt tulemuslik, adresseeritakse teemat taaskord RR-is.
* Ülikoolide tegevuse eesmärgistamisele keskenduti järgnenud Tööandjate Keskliidu ettekande valguses.
2. Tööandjate Keskliidu ettepanekud kõrgkoolide juhtimise osas
* Juhtimise kvaliteeti tuleb analüüsida läbi üldeesmärgi. Eesmärke tuleb täpsustada: on vajalik kokku leppida, mille põhjal hinnatakse kõrgkoolide kolme peamise tegevuse (õpe, teadus, teadmussiire) edukust.
* Ülikoolide tulemuslikkuse hindamisel tuleks arvesse võtta ka vilistalaste ning tööandjate hinnangut.
* Akadeemilise õhkkonna muutmisel avatumaks võiks kaasata rohkem ülikooliväliseid asjatundlikke liikmeid erinevatel juhtimistasemetel. Samuti võiks sünkroniseerida otsustuskogude nimed avalik-õiguslikes kõrgkoolides.
* Vaadata üle rektorite, dekaanide ja teiste juhtide valiku alused ja protsessid, leida tippjuhtide tasandil mõistlik tasakaal esindusfunktsiooni ja tegevjuhtimise vahel. Luua rektori ja dekaani kõrvale ametikoht, kes vastutab tegevjuhtimise eest (nt direktor, kantsler jms). Vabastada dekaanid valitsemisperioodiks akadeemilistest rollidest.
* Hinnata tippjuhtide valikul juhtimiskompetentse, tõsta juhtimiskoolituste mahtu.
* Kaaluda akadeemiliste ametikohtade täitmisel muude kriteeriumite kõrval (teadustöö tulemuslikkus, juhendamine jms) ka ettevõtluslepingute mahtu, kvaliteeti, hinnata edulugusid jms.
* Tõsta riiklikus rahastusmudelis motivatsiooni tuua süsteemi raha väljastpoolt.
Arutelu põhipunktid:
Arutelu keskmes oli ülikoolide õppetegevuse eesmärgistamine:
* Eesmärke tuleks üle vaadata laiemas ringis, selles peaksid osalema ka riik ja tööandjad.
* Kõrgkoolid eelistavad, et eesmärgid oleksid selgemini sõnastatud ning seda eraldi rakenduskõrgkoolidest ning teadusasutustest.
* Kõrgharidusele seatavad eesmärgid võivad olla poliitilised, kõige problemaatilisem on aga leida mõõdetavaid eesmärke—erasektoris kasutatavad mõõdikud nagu turuosa või finantstulemused ei ole akadeemilisele tegevusele kohaldatavad. Kuigi eesmärgistamine on keeruline ja kohati valuline, saavad ja peaksid avaliku sektori asutusel eesmärgid olema.
* HTM on analüüsinud tulemusindikaatorite rakendamist: mõõdetavate eesmärkide järgi rahastamine ei ole mujal maailmas väga levinud, selle olemasolul jääb osakaal enamasti alla 20%. Eeldatavalt on selle taga just seesama probleem: mõõdetavaid eesmärke on selles valdkonnas raske seada. Levinumad on poliitilised eesmärgid, nt osalemine avalikus debatis jne. HTM eelistab olemasoleva süsteemi parandamist, mitte täiesti uue loomist—seetõttu võiks algatatavas diskussioonis lähtuda praegustest eesmärkidest.
Otsus:
* RR otsustas käivitada protsessi kõrgharidusele seatud eesmärkide ülevaatamiseks ning täpsustamiseks: seda nii teaduse, õppetegevuse kui teadmussiirde osas.
* RR-i roll ning selle protsessi eesmärk oleks usalduse kasv läbi suurema kaasatuse.
* Antud protsess vajab ettevalmistamist ning planeerimist. Tuleb küsida sisendeid paljudelt osapooltelt, kaardistada teiste riikide kogemusi, tõstatada aruteluküsimusi. Moodustada töörühmi, kaasata moderaatoreid ning selle valdkonna juhtimiseksperte/konsultante mujalt, toomaks värsket perspektiivi. Arutleda erinevaid ajurünnaku läbiviimise vorme: eelnevalt ettepanekute loetelu koostamine, ajurünnakuks ettevalmistus poolt- ja vastuargumentide näol jne.
* RR liikmed pakuvad välja erinevaid strateegiliste eesmärkide seadmise protsesse, annavad sisendeid käesolevale ülesandele – tähtaeg 23. november, 2016. Selle põhjal koostab RR-i juht strateegiasessiooni lähtekoha ning jagab kommenteerimiseks teiste RR-i liikmetega.
3. Teenusmajanduse Koja ettekanne: Nägemus ja ettepanekud kõrghariduse ja teaduse rahastamise ning korraldamise muutmiseks
* Eesti ülikoolide seotus Eesti ühiskonna ja riigi konkurentsivõime tõstmisega on liialt vähene. Ka mõju majandusele ja ettevõtlusele on oluliselt väiksem kui peaks ja tänased numbrilised eesmärgid on ebapiisavad.
* Muutmist vajavad nii riigipoolse rahastuse mudelid, kuid ka saavutatud mõju hindamise traditsioonid, mille osas oleks aeg osaliselt ümber orienteeruda mõju või potentsiaalsele mõju hindamisele Eesti majandusele. Eesti riigi eelarvevahendite suunamine ühte või teise valdkonda on investeering, millest meil kõigil on õigus oodata tagasi üldist kasu.
* Eestis on tööandjad avaldanud rahulolematust hariduse osas, millega lõpetanud kõrgkoolidest tööturule sisenevad, nt. finants- ja disainivaldkondades, õigusteaduses. Probleemikohtadena on tõstatatud konkreetsed teadmised valdkonnas, seostatus praktikaga ning eneseväljenduse oskused.
* Ülikoolide autonoomia on oluline väärtus, kuid siinses RR-is ei saa diskussioonid kulgeda, kui probleeme peetakse "ülikoolide siseasjaks".
Ettepanekud:
Töötada välja alternatiivid ülikoolide avalikest vahenditest senises mahus rahastamisele, sh:
a) töötada välja mudelid, kuidas erasektori kaasatust nii TA-s koostöösse, kui ka ülikoolidesse või instituutidesse investeerimist soodustada;
b) töötada välja põhimõtted, millest lähtuvalt välistada Eesti ülikoolide omavaheline konkureerimine nö Eesti-siseses plaanis ja selge ajakava selle läbiviimiseks;
c) kuidas koondada ressursid ja senisest oluliselt enam fokusseerida, vähendada dubleerivaid õppekavu või õppesuundi ja koondada Eestis olemasolev ressurss meile oluliste ja rahvusvaheliselt perspektiivsete valdkondade arendamisele;
d) kuidas näha Eesti kõrgharidussüsteemi loomuliku osana Eesti üliõpilaste õppimist maailma tippülikoolides ja selle kogemuse rakendamist Eesti ühiskonnaelus laiemalt;
e) seada eesmärgiks ülikoolide ja ettevõtete vahelise koostöö selge kasv, mida toetab nii ülikooli enda rahastus- ja motivatsioonisüsteem, kui ka maksuerisused ettevõtetele, mille läbi motiveerida senisest enam võtma pikaajalisi riske TAs töösse panustamisel.
f) luua ülikoolide rahastuseks motivatsioonisüsteemi põhimõtted, mis aitaks neil väga kiiresti lahendada oma sisemised juhtimisprobleemid ja muuta vajadusel struktuuri;
g) näha ette intellektuaalomandi üleandmise ja kommertsialiseerimise võimalused, mis elavdaks koostööd ettevõtete ja ülikooli teadlaste vahel ja seda soodustavad tegurid.
Arutelu põhipunktid:
* Teenusmajanduse koda näeb lahendusena tasulist kõrgharidust, kõrgkoolide erastamist. Nn osaku kasutuselevõttu hariduse rahastamises. Praeguse süsteemi puhul peetakse probleemseks seda, et üliõpilastel ei ole isiklikku vastutust ning sellest tulenevalt ei osaleta õppetöös piisaval määral.
* Eelmine, osaliselt tasuline kõrgharidussüsteem soosis erakõrgkoolide teket ning need ei olnud tugevad—tänaseks on neist alles vaid kolm. Seetõttu tuleb ka tõstatada küsimus, kas tasuline haridus lahendaks nimetatud probleeme—konkreetsed teadmised, seostatus praktikaga ning eneseväljenduse oskused.
* HTM-i sõnul näitab kogemus, et tasulises õppes oli kvaliteet nõrgem kui tasuta hariduses, vastuvõtukriteeriumid olid madalamad. Uues ülikooli rahastamismudelis ei ole riiklikku tellimust ega nn "pearaha". Viimase kõrgharidusreformi järel on ülikoolid läbi viinud põhjalikke reforme. Õppekavade arv on ka vähenenud, kuid õppekavade sulgemine on pikk protsess.
* Tänasel Eesti kõrgharidusmaastikul on dubleerivaid õppekavasid, mida tuleks lähemalt vaadelda: nt arhitektuur ja õigusteadus, samuti teatud klastri tüüpi kattuvused.
* RN-i nägemuses on dubleerimise vähendamise juures vastuolu—paljude teadusinstrumentide puhul eeldatakse mitme konkureeriva pakkumise laekumist (nt. RITA).
* EÜL tegi ettepaneku, et sisseastumisel tuleks sõeluda üliõpilasi hoolikamalt, vajalik on eelnev karjäärinõustamine ning motivatsioonivestlus sisseastumisel—väljalangemine on sageli just eriala sobimatuse tõttu.
* Tööturu vajadusi arvestades tõstatus küsimus, et kas tööturul on üldse nõudlust doktorikraadiga inimeste järele, keda kõrgkoolid on kohustatud ühiskonnale nö "tootma". Tööandjate silmis on nende perspektiiv ettevõtluses, kus tuleb luua uut väärtust.
Otsus:
* "Dubleerimise vältimine" on liialt ebakonkreetne seisukoht. Rakkerühmal saaks antud teema juures olla roll analüüsimaks dubleerimisega seotud aspekte ja stsenaariume (nt ühisõppekavade soosimine), oleks võimalik tellida analüüse.
* HTM esitab RR-ile 3-4 kõige suurema mõjuga ettepanekut ning sõnastab, millist tõendusmaterjali selle jaoks vajatakse.
4. Korralduslikud teemad
1) Rahandusministeerium esitas infopäringu avalik-õiguslikele ülikoolidele. Tähtaeg 23.12.2016.
2) Rahandusministeerium esitas vastuse rakkerühma infopäringule.
Rakkerühm arutas, kuidas laekunud vastust menetleda, võttes arvesse, et TAI strateegias on kokku lepitud eesmärgid, see on siduv ning tegevuse aluseks terves valdkonnas. Rakkerühm otsustas detsembris 2016.a. antud teemat käsitleda, võtta seisukoht ning saata see TAN-ile.
3) Edasine töökorraldus
Lähiajal töötab RR alatöögruppides digiruumis. Detsembris toimub üks kohtumine täiskoosseisus. Konsolideerimise põhimõtete ja kriteeriumite ala-töörühmale saadab RR-i juht laiali lähteülesande, mille põhjal tellitakse analüüsid.
Koosolekut juhatas Tõnu Pekk
Protokollis Helelyn Tammsaar
|
<urn:uuid:8c423313-1532-4322-bb12-2f50c6b7b31e>
|
CC-MAIN-2019-09
|
https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/organisatsioon/failid/rakkeryhmad/02.11.16_ta_rakkeruhma_kohtumise_kokkuvote.pdf
|
2019-02-20T06:06:26Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-09/segments/1550247494449.56/warc/CC-MAIN-20190220044622-20190220070622-00328.warc.gz
| 967,458,054
| 5,764
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
ekk_Latn
| 1
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2040,
5102,
7883,
10805,
13729,
14318
] | 2
|
[
0.06982421875,
0.423828125,
0.46484375,
0.03759765625,
0.0037841796875,
0.00124359130859375
] |
TARTU ÜLIKOOLI AMETIÜHING
JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 3/2017
Tartu (TÜ Raamatukogu) 20. märts 2017
Algus kell 16.15, lõpp kell 17.00
Juhatas Alar Sepp
Protokollis Kaidi Koort
Võtsid osa: Avo Ennok, Liina Espenberg, Katriin Kaljovee (TÜ Raamatukogu direktori referent), Kaidi Koort, Tiina Linder (TÜ töökeskkonna peaspetsialist), Alar Sepp, Kadri Tammur ja Ave Teesalu.
Puudusid: Stefan Groote ja Kersti Taal
Päevakord:
1.
Töötervishoid ja –tingimused TÜ Raamatukogus;
2.
Edasised tegevused TÜ Raamatukogu töötajate töötervise ja –ohutuse tagamisel.
1. Töötervishoid ja –tingimused TÜ Raamatukogus
Kuulati:
Alar Sepp: Olen käinud TÜ Raamatukogus ja saanud aru, et teatud ruumides peaksid töötajad kandma klapiga respiraatorit (3M FFP2). Vaja on teha uuesti riskianalüüs ja fikseerida ohutegurid töökeskkonnas.
Raamatukogus on palju tolmu ja seetõttu on oluline teada, mis on tolmu sees ja kas seal on näiteks räni ning asbesti. Mina olin raamatukogus pool tundi ja mul oli kaks päeva metalli maitse suus. Saan aru, et ehitusfirma on olnud ebakompetentne, aga kõikidel töötajatel pole hea olla ja olukord vajab muutmist. See oleks väga halb, kui keegi raskelt haigestub ja hakkame saama inimesi kopsukliinikusse.
Sõnavõtud:
Katriin Kaljovee: Keda te soovitate raamatukokku õhku mõõtma?
Alar Sepp: Mina soovitan Terviseameti laoborit ja õhu mõõtmine võiks ära toimuda nädala jooksul. Kuidas on lugu riskianalüüsiga?
Katriin Kaljovee: Mina pole otsustaja. Pean kõik läbi rääkima raamatukogu direktoriga.
1
Tiina Linder: Küsimus on rahas. Struktuuriüksused peavad ise planeerima on kulutused ja need kinni maksma. Riskianalüüs maksab kuskil 600 eurot. Kui tekib erakorralisi olukordi, siis väikese eelarve puhul võivad lisakulud problemaatiliseks osutuda.
Avo Ennok: Raamatukogu ruumid on suured ja pinda on siin palju. Mina olen kuulnud, et paljud töötajad kurdavad kuiva õhu pärast.
Katriin Kaljovee: Kolmandal korrusel ei saa aknaid lahti teha ja see on suur probleem.
Ave Teesalu: Kolmanda korruse kohviku osas võiks õhu ja tolmu määra ära mõõta.
Liina Espenberg: Kolmanda korruse karpidel on väga palju tolmu. Kas on palju palutud, et karpide pealt võetakse tolmu niiske lapiga? Tolmuimejaga ei saa tolmu kätte, sest see ei tule karpide pealt ära. Koristajad võiksid tolmu karpide pealt võtta niiske lapiga.
Katriin Kaljovee: Igal koosolekul on olnud tolmuga seotud teema päevakorral. Plaanin koristusfirmaga rääkida.
Alar Sepp: Kui raamatukogus on riskianalüüs tehtud, siis peaksid töötajad saama täiendava tervisekontrolli. TÜ Ametiühing soovib läbi viia küsitluse, et teada saada, kas raamatukogu töötajatel on probleeme hingamisteedega. Need, kellel on probleeme hingamisteedega, vajavad põhjalikumat uuringut.
Töötajad peaksid kandma klapiga respiraatorit, mis läheb ühele inimesele maksma 2 eurot. Respiraatori kandmine hoiab ära mitmed probleemid.
Katriin Kaljovee: Keeruline on inimestele selgeks teha, et respiraatorit peab kandma.
Alar Sepp: Te öelge töötajatele, et kui praegu on raske hingata respiraatoriga, siis pärast on sama raske hingata ilma respiraatorita.
Tiina Linder: Minu kogemus on see, et ehitusega seotud tolmust ei saa lahti. Kui loodusmuuseumis toimus remont, siis seal oli ka suur probleem tolmu ja müraga. Tänaseks on loodusmuuseum remonditud ja kõik on rahul. Remondid on paratamatud ja ehitustolmu pole võimalik ära hoida.
Katriin Kaljovee: Survestan koristusfirmat, et tolmu oleks vähem. Remondi ajal on vaja teha põhjalikumaid koristustöid. Ehitusfirma ei pidanud raamatukoguga sõlmitud kokkuleppest kinni. Sellel korral on vaja teha suuri ehitustöid sellel ajal, kui töötajaid pole ruumides.
Otsustati:
TÜ Raamatukogu direktori referendi Katriin Kaljovee sõnul ostab raamatukogu töötajatele respiraatorid ja organiseerib Terviseameti laobori raamatukokku tolmu määra mõõtma. Katriin Kaljovee lubas rääkida raamatukogu direktoriga uue riskianalüüsi tegemisest.
2. Edasised tegevused TÜ Raamatukogu töötajate töötervise ja –ohutuse tagamisel
Kuulati:
Alar Sepp: Mina saan omalt poolt pakkuda küsitluse tegemist, mille eesmärk on välja selgitada, kas raamatukogu personalil on terviseprobleemidele viitavaid sümptomeid. Pole õige, et tolmust kujuneb välja astma. Kaebuste alusel saame teada töötajad, kellel on välja kujunenud kutsehaigus. Koostööd on vaja teha TÜ kopsukliinikuga.
Sõnavõtud:
Katriin Kaljovee: Olen nõus küsitlusega, aga pean läbi rääkima TÜ Raamatukogu direktoriga. Usun, et saame riskianalüüsi raamatukogus tehtud ja Terviseameti laobori ka tolmu määra mõõtma.
Avo Ennok: Oluline on saada põhjalik info, millest on kasu.
Alar Sepp: Raamatukogu töötajad peaksid ütlema, kui tunnevad ennast halvasti. Oluline on rõhutada respiraatori kasutamise vajalikkust. Ärge meditsiinilist respiraatorit ostke! Küsitluse puhul on vaja saavutada vähemalt 80%-line vastamisprotsent. Tartu Ülikoolis on kahjuks vastamisprotsent väga väike. Mina soovin, et kõik töötajad vastaksid küsitlusele.
Katriin Kaljovee: Terviseameti poole pöördume kõigepealt. Selgitan, mida täpselt ootame.
Ostame respiraatorid töötajatele ja survestame koristusfirmat. Riskianalüüsi pean direktoriga läbi rääkima.
Tiina Linder: Koristusfirmade kvaliteet on halb, sest töötajate palgad on väga väikesed. Palju oleneb töötajast.
Alar Sepp: Millal me jälle raamatukokku tuleme ja kokku saame?
Katriin Kaljovee: Aprilli lõpuks.
Avo Ennok: Küsitlus on vaja enne suvist puhkust ära teha.
Alar Sepp: Maikuu lõpuks peaks küsitlus olema tehtud. Lepime kokku, et kuu aega on tegutsemiseks.
Otsustati:
TÜ Raamatukogu direktori referent Katriin Kaljovee lubas raamatukokku organiseerida kõigepealt Terviseameti labori, osta töötajatele respiraatorid, survestada koristusfirmat tegema
põhjalikumat koristustööd ning viia läbi riskianalüüsi aprillikuu lõpuks.
TÜ Ametiühing viib läbi küsitluse raamatukogu töötajate seas maikuus.
(Allkiri) (Allkiri)
Alar Sepp Kaidi Koort
Juhataja Protokollija
3
|
<urn:uuid:97ca1a44-9e71-4c68-9955-0204906fe180>
|
CC-MAIN-2019-04
|
http://www.union.ee/wp-content/uploads/2017/12/T%C3%9C-A%C3%9C-juhatuse-koosoleku-protokoll-20.03.2017.pdf
|
2019-01-16T12:05:51Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-04/segments/1547583657470.23/warc/CC-MAIN-20190116113941-20190116135941-00074.warc.gz
| 405,612,490
| 2,385
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999942
|
ekk_Latn
| 0.999946
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1607,
4105,
6297
] | 1
|
[
0.06396484375,
0.51953125,
0.28125,
0.11376953125,
0.015869140625,
0.005889892578125
] |
Väljaandja:
Teksti liik:
Akti liik:
Jõustumise kp:
Vabariigi Valitsus määrus algtekst 29.06.2002
Avaldamismärge:
RT I 2002, 52, 334
Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 1996. a määruse nr 35" Kalapüügiseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamine" ja Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2002. a määruse nr 89 "Kalalaevade riikliku registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus" muutmine
Vastu võetud 18.06.2002 nr 199
Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse» (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88; 2002, 41, 250) § 13 lõike 5 ja § 18 lõike 1 alusel.
§ 1.Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 1996. a määrusega nr 35 «Kalapüügiseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamine» kinnitatud «Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra» (RT I 1996, 12, 238; 1997, 16, 272; 1998, 64/65, 1011; 76, 1272; 1999, 8, 126; 68, 663; 69, 673; 78, 729; 98, 874; 2000, 34, 213; 81, 522; 97, 624; 17, 83; 2002, 44, 287) I peatükk ja lisa 1 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2.Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2002. a määruse nr 89 «Kalalaevade riikliku registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus» (RT I 2002, 24, 141) §-st 3 jäetakse välja sõnad «vähemalt seitsme meetri pikkusi».
Peaminister Siim KALLAS
Keskkonnaminister Heiki KRANICH
Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN
|
<urn:uuid:1f86671c-999c-41cf-b164-5eb00d880ba1>
|
CC-MAIN-2020-40
|
https://www.riigiteataja.ee/akt/174222.pdf
|
2020-09-25T16:52:19+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-40/subset=warc/part-00070-50bb8e61-7c5b-4d2c-bd34-dad6ca92b697.c000.gz.parquet
| 1,028,794,796
| 679
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999375
|
ekk_Latn
| 0.999375
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1361
] | 0
|
[
0.431640625,
0.41796875,
0.09228515625,
0.0478515625,
0.007354736328125,
0.0036163330078125
] |
KL-01: Katusekate plekk
Roovitus 100x25mm
Distantsliist 50x25mm
Kile
Puitfermid/
soojustus vahel 500mm
Aurutõke
Puitkarkass 45x45mm/
Kipsplaat 13mm
PP-01: Laminaat parkett 10mm
Aluskate
Raudbetoon plaat 100mm/
põrandakütte torustik
Soojustus EPS 150mm
Tambitud liiv ja killustik
VS-01:
Väline struktuurkrohv Soojustus EPS Silver 200mm FIBO 200mm Sisekrohv/värv
SO-01:
Tsementkiudplaat "Tempsi"/ või värv EPS 150mm FIBO3 200mm Taldmik "Vormest" 490x200mm
|
<urn:uuid:b469fc60-899a-40af-aca0-c474fcd5c1b6>
|
CC-MAIN-2022-27
|
https://kiilikodu.ee/wp-content/uploads/2022/03/majal%C3%B5ige.pdf
|
2022-06-25T22:19:03+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-27/subset=warc/part-00150-48f675b2-7fd4-43af-adb3-2a4ea7f82193.c000.gz.parquet
| 406,752,724
| 210
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.988461
|
ekk_Latn
| 0.988461
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
471
] | 1
|
[
0.462890625,
0.5234375,
0.01239013671875,
0.00128173828125,
0.0002155303955078125,
0.000047206878662109375
] |
AIAABI OÜ PÕHIKIRI
1. OSAÜHINGU ÄRINIMI, ASUKOHT JA TEGEVUSALA
1.1 Osaühingu ärinimeks on Aiaabi OÜ, edaspidi Osaühing
1.3 Osaühing võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud.
1.2 Osaühingu asukohaks on Eesti Vabariik, Tallinn
1.4 Osaühingu majandusaasta algab 01.jaanuaril ja lõppeb 31.detsembril. Esimene majandusaasta algab osaühingu registrisse kandmisega ja kestab äriregistrisse kandmise aasta 31.detsembrini
1.5 Osaühing on asutatud määramata ajaks
2. OSAKAPITAL JA OSAD
2.1 Osakapitali miinimumsuurus on 2 556 (kaks tuhat viissada viiskümmend kuus) eurot ja osakapitali maksimumsuurus on 10 224(kümme tuhat kakssada kakskümmend neli) eurot.
2.3 Rahalised sissemaksed tuleb tasuda osaühingu pangaarvele. Mitterahalise sissemakse hindamise aluseks võetakse asja harilik väärtus. Hindamist teotavad juhatuse liikmed või juhatuse poolt määratud isik. Seaduses sätestatud juhtudel kontrollib hindamist audiitor. Mitterahalise sissemakse tegemiseks sõlmitakse ühinguga leping sissemakse eseme üleandmise kohta.
2.2 Osade eest võib tasuda nii rahaliste kui ka mitterahaliste sissemaksega. Osaühingul on õigus lasta osasid välja hinnaga, mis ületab nende nimiväärtuse(ülekurss).
2.4 Kahjumi katmiseks ja osakapitali suurendamiseks moodustab osaühing reservkapitali , mille suuruseks on 1/10(üks kümnendik) osakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali 1/20(üks kahekümnendik) puhaskasumist.
3. OSADE VÕÕRANDAMINE JA KOORMAMINE
3.1 Osanikul on õigus osa vabalt võõrandada teistele osanikule.
3.3 Osast osa võõrandamisel teisele osanikule ei ole osanike nõusolek nõutav.
3.2 Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus võõrandatava osa omandamiseks ühe(1) kuu jooksul võõrandamislepingu esitamisest. Võõrandamislepingu sõlmimisest teatab võõrandaja osaühingu juhatusele, mis teatab sellest viivitamatult teistele osanikele.
3.4 Osanikul on õigus osa pantida või rendile anda osanike nõusolekul.
3.5 Osa võõrandamise ja koormamise leping peab olema notariaalselt tõestatud.
4. OSADE PÄRIMINE
4.1 Osaniku surma korral läheb osa üle pärijatele.
4.2 Osa jagamisel pärijate vahel pole vajalik teiste osanike nõusolek.
5. JUHATUS
5.1 Osaühingu tegevust juhib juhatus, millel on üks (juhataja) kuni neli liiget.
5.2 Osaühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige.
5.3 Juhatuse liikmete(juahtaja) õigused ja kohustused võidakse täpsemalt määrata nendega sõlmitavas lepingus. Lepingu sõlmivad, muudavad ja lõpetavad osanikud.
6. OSANIKE OTSUS
6.1 Osanikud teevad otsuseid osanike koosolekul või koosolekut kokku kutsumata Äriseadustiku §173 sätestatud viisil.
6.3 Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole osanike koosolekul esindatud osanike häältest, kui seaduses ei ole sätestatud suurema häälteenemuse nõuet.
6.2 Osanike koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud osanike häältest.
6.4 Vähemalt üks kord aastas majandusaasta esimese kuue kuu jooksul tuleb pidada osanike koosolekut.
6.5 Hääletamine toimub vastavalt osanike osade suurusele. Osa iga 1 (üks) eurot annab ühe hääle.
7.ARUANDED
7.1 Juhatus peab seadusega sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu koostama raamatupidamise aastaaruande ( bilansi , kasumiaruande , aastaaruande lisad) ja tegevusaruande ning esitama need osanikele kinnitamiseks.
7.3 Raamatupidamise aastaaruanne tuleb koostada lähtuvalt raamatupidamise seadusest ja heast raamatupidamisetavast.
7.2 Kui vastavalt Raamatupidamise seadusele on ette nähtud raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll , tuleb raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne esitada audiitorile selliselt , et osanikud jõuaksid kontrollitud aruande kinnitada enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist.
8.KASUMI JAOTAMINE
8.1 Osanikud osalevad kasumi jaotamisel võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. Osanikud võivad ühehäälse otsusega kasumi jaotamise ette näha teisiti.
8.2 Osanikule kuuluvaid oma osasid kasumi jaotamisel ei arvestata.
9. LÕPPSÄTTED
9.1 Osaühingu lõpetamine, ühendamine, jagamine ja ümberkujundamine toimub seaduses sätestatud korras. Osaühingu likvideerijaks on juhatuse liikmed.
9.2 Kõik osanike omavahelisi suhteid puudutavaid kokkulepped peavad olema kirjalikult vormistatud.
Põhikiri on kinnitatud ainuosaniku otsusega 30.detsembril.2011.a.
|
<urn:uuid:6af7be76-ab68-48f2-a56b-52f4b407744b>
|
CC-MAIN-2024-33
|
https://ariregister.rik.ee/est/company/10678944/file/3002565894
|
2024-08-09T05:14:23+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-33/subset=warc/part-00082-4f628544-3cdf-4526-86aa-bdfa0b33cdc9.c000.gz.parquet
| 82,204,882
| 1,785
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999996
|
ekk_Latn
| 0.999998
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2301,
4377
] | 1
|
[
0.019775390625,
0.53515625,
0.41015625,
0.031005859375,
0.00194549560546875,
0.0004730224609375
] |
Sanita Dinsberga LV | EN
Foto autorsMargarita Zvejniece
Kutsun teid üheskoos nautima ja tunnetama Ventspilsi ainulaadsust, nägema Ventspilsi ilu ja tunnetama selle ajaloohõngu. Korraldan hea meelega linnaga tutvumiseks ekskursiooni vastavalt iga kliendi soovidele.
+371+371 26520882
firstname.lastname@example.org
Ventspils
Dārzu iela 6
|
<urn:uuid:3e55b830-4840-457a-83f8-1f26e87837f5>
|
CC-MAIN-2024-33
|
https://www.visitventspils.com/wp/wp-admin/admin-ajax.php?action=cab_print_pdf&post_id=24780
|
2024-08-09T05:09:11+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-33/subset=warc/part-00246-4f628544-3cdf-4526-86aa-bdfa0b33cdc9.c000.gz.parquet
| 836,281,029
| 133
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.995894
|
ekk_Latn
| 0.995894
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
331
] | 1
|
[
0.10302734375,
0.890625,
0.00537109375,
0.00012159347534179688,
0.000014901161193847656,
0.00001233816146850586
] |
01.02.2011 LÄÄNE-VIRU MEISTRIVÕISTLUSED KORVPALLIS KUMAKE TEINE LIIGA, 12. voor
I
II III IV KOKKU
ABB KUNDA/KÜG
23 12 9 12 56
Tamsalu Los Toros II
18 12 13 12 55
15 5 12 15 7
56
42%
13 9 19 14 6
55
47%
Ebasportlikud vead: 0 vs 2 (Siim Suve, Dimitri Okatov)
Tehnilised vead: 0 vs 0
Mängupaik: Kunda spordikeskus
Pealtvaatajaid: 50
Kohtunikud: Kaido Vahesalu, Rando Kozlov
Sekretariaat: Raul Palk, Sten Pobbul, Erik Nasimov
|
<urn:uuid:617f0091-78a8-4f47-a3d1-86dd21a223fe>
|
CC-MAIN-2023-40
|
http://sportkunda.weebly.com/uploads/1/3/4/0/1340896/2011-02-01-56-55.pdf
|
2023-09-26T22:53:28+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-40/subset=warc/part-00155-7aa0a1e5-33a6-434b-89a2-950f294b40c1.c000.gz.parquet
| 41,345,595
| 215
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.961035
|
ekk_Latn
| 0.961035
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
439
] | 1
|
[
0.016845703125,
0.90625,
0.07421875,
0.001800537109375,
0.00007104873657226562,
0.00003981590270996094
] |
Tartu Ülikool
Sotsiaalteaduste valdkond
Psühholoogia instituut
Hell Viitkar
ÜLEVAADE EESTI KOOLIPSÜHHOLOOGIDE ÜHINGU KUJUNEMISEST, ARENGUST JA PANUSEST EESTI KOOLIPSÜHHOLOOGIASSE
Uurimistöö
Juhendaja: Astra Schults
Kaasjuhendaja: Karmen Maikalu (EKPÜ juhatuse esinaine)
Ülevaade Eesti Koolipsühholoogide Ühingu kujunemisest, arengust ja panusest Eesti koolipsühholoogiasse
Kokkuvõte
Antud uurimistöö eesmärgiks on kirjeldada Eesti Koolipsühholoogide Ühingu kujunemist ja peamisi tegevussuundi Eestis 20. sajandi lõpust käesoleva ajani. Selleks töötas autor läbi Eesti Koolipsühholoogide Ühingult saadud arhiivimaterjalid ja koostas kokkuvõtte, sidudes erinevates allikates sisalduva üheks tervikuks. Lisaks töötas autor läbi kirjandust, mis kirjeldas koolipsühholoogia arengut maailmas ja seostas üldised trendid Eesti koolipsühholoogiaga. Arhiivimaterjalide ja kirjanduse põhjal võib väita, et Eesti Koolipsühholoogide Ühing on Eesti koolipsühholoogia kujunemisesse panustanud koolipsühholooge atesteerides, ametijuhendit ja kutsestandardit väljatöötades ja täiendades, mitmeid koolitusi ja projekte korraldades ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga aktuaalsetel teemadel suheldes.
Märksõnad: Eesti Koolipsühholoogide Ühing, koolipsühholoogia, koolipsühholoogid
Overview of the Development of the Union of Estonian Psychologists and its contribution to Estonian School Psychology
Abstract
The purpose of this paper is to describe the development of the Union of Estonian School Psychologists from the 20th century until present day. To do that, the author worked through the archive materials that The Union of Estonian School Psychologists provided, connecting the information found in different sources, and summarized it. Additionally, the author worked through literature describing the development of school psychology around the world and compared the overall trends with Estonian school psychology. On the basis of the archive materials and literature it is clear that the union has contributed to Estonian school psychology by attesting, reforming and updating the job description and professional standard, organizing workshops along with projects and communicating with the Ministry of Education and Research about topical subjects.
Keywords: Union of Estonian Psychologists, school psychology, school psychologists
SISSEJUHATUS
Koolipsühholoogia lühiajalugu
Koolipsühholoogia kui eraldi psühholoogia haru tekkis 20. sajandi alguses. Algselt oli koolipsühholoogide põhitegevuseks määrata, kas lapsel oli arengulisi või kohandumise probleeme. R. Walteri 1925. aastal koostatud kirjelduse põhjal oli koolipsühholoogi ülesandeks lastega teste läbi viia, erivajadustega lapsi diagnoosida ning hinnata nende intellektuaalset ja emotsionaalset seisundit, koolis vaimse tervise programme algatada, uurimusi läbi viia, esitada oma unikaalset vaatepunkti, et parandada hariduslikke probleeme ning üleüldiselt panustada haridusteooria parendamisesse. (French, 1984)
Seoses ühiskonnas toimuvate muutustega suurenes vajadus koolipsühholoogide järgi järsult pärast Teist maailmasõda. Kuna nõudlus oli suurem, kui kvalifitseeritud psühholoogide hulk, sooviti välja mõelda kõige efektiivsem viis, kuidas vastu tulla kooliealiste laste vajadusele psühholoogilise hindamise ja abi järele. 1954. aastal korraldati Thayeri konverents, kus tõsteti esile koolipsühholoogide puudust. Konverentsi eesmärgiks oli tähelepanu pöörata sellele, mis rollid, eesmärgid, funktsioonid ja väljaõpe koolipsühholoogidel oli ning julgustada uute väljaõppeprogrammide arendamist ning psühholoogide koolitamist teadlasteks ja praktikuteks. Probleemid jätkusid ka peale konverentsi; koolides töötavad psühholoogid kurtsid oma töö vähese tõhususe üle, oldi rahulolematud oma rolli ja suhetega teiste spetsialistidega, vähe oli võimalusi omavaheliseks konsulteerimiseks ning aega individuaalseks nõustamiseks ja uuringute tegemiseks. 1980. aastal toimus The Spring Hill Symposium, mis oli pärast Thayeri konverentsi esimene ulatuslik arutelu ja kus anti hinnang koolipsühholoogia tulevikule. Arutelu käigus jõuti järelduseni, et tuleks teha koostööd teise alade spetsialistidega selle asemel, et neile vastanduda. Samuti rõhutati, et vaja oleks korralikku andmebaasi, suhtekorraldust ja ametlikku järelevalvet koolipsühholoogide tegevuse üle. 1981. aastal The Spring Hill Symposiumi jätkuna korraldatud Olympia konverentsil arutleti järgmistel teemadel: professionaalne vastutus, poliitiline aktiivsus, suhtekorraldus, koostöö teistega ja teadustöö. (D'Amato, Zafiris, McConnell, Dean, 2012)
Gutkini ja Conoley (1990) arvates oli koolipsühholoogia rõhuasetus ka 20. sajandi lõpus täiesti vale – selle asemel, et keskenduda laste diagnoosimisele ja nendega teraapia läbiviimisele, oleks pidanud põhirõhk olema inimestel, kes last ümbritsevad; selleks, et lastele parimat võimalikku teenust pakkuda, oli oluline eelkõige keskenduda täiskasvanute abistamisele. 1998. aastal Ameerikas läbiviidud uuringu põhjal kulutasid koolipsühholoogid liiga vähe aega otsestele ja kaudsetele sekkumistele, ja samas pühendasid üle poole ajast käitumise hindamisele. Samuti kulutati vaid umbes 5% oma ajast teadustööle, mistõttu oli vähe kirjandust ja uuringuid erinevate koolipsühholoogia-alastest sekkumiste kohta (Nastasi, Bonnie, Pluymert, Varjas, Bernstein, 1998).
Koolipsühholoogia 21. sajandil
2000. aastal tõid Sheridan ja Gutkin välja suuremad probleemid koolipsühholoogide töös tol ajahetkel. Koolipsühholoogide lähenemist pidasid nad liiga meditsiiniliseks; keskenduti liigselt lapse hindamisele, diagnoosimisele ja patoloogia ravimisele, selle asemel, et rohkem tähelepanu suunata last ümbritsevale keskkonnale – koolile, sotsiaalsele keskkonnale, perekonnale ja kõige selle koosmõjule. Samuti toodi välja, et piisavalt ei toimunud omavahelist suhtlemist koolipsühholoogi ja õpetajate vahel ning väga paljus sõltusid koolipsühholoogi töö ja tööülesanded seadusandlusest, kooli juhtkonnast ja kohalikust poliitikast. Statistiliselt oli järjest rohkem lapsi, kes mingil põhjusel vajasid psühholoogilist abi. Erivajadustega laste erikoolidesse paigutamine ei parandanud nende olukorda, mis oli omakorda märk sellest, et lapse diagnoos, millele koolipsühholoogid suure osa ajast kulutasid, ei aidanud kuigi suurel määral kooli kontekstis efektiivset sekkumiskava koostada. Bradley-Johnson ja Dean (2000) tegid muudatusettepanekuid koolipsühholoogi rolli edendamiseks. Sooviti, et rohkem rõhku pandaks kaudse teenuse osutamisele. Kuna abivajajaid oli liiga palju, et kõigiga üks-ühele tegeleda, siis leiti, et püsiva ja efektiivsema muutuse läbiviimiseks tuleb tegeleda nende inimeste käitumise muutmisega, kes lastega igapäevaselt kokku puutuvad. Samuti tehti ettepanekud, et koolipsühholoogid panustaksid rohkem teadusesse oma tööd dokumenteerides, asetaksid rohkem rõhku probleemide ennetamisele, teeksid koostööd kooli personali ja vanematega ning võtaksid arvesse oma töökoha keskkonna eripärasid (st kohaliku kultuuri, erinevate rasside, rahvuste, seksuaalvähemuste, sotsiaalse staatuse arvesse võtmine).
2006. aasta seisuga oli tavapärane (10 riigi põhjal maailma eri piirkondadest), et koolipsühholoogidel oli magistrikraad või magistrikraadiga samaväärne koolipsühholoogiaalane väljaõpe, kuigi osades riikides sai koolipsühholoogina töötada ka bakalaureusekraadiga. Kõige rohkem kulus koolipsühholoogil aega laste võimekuse hindamisele ja nõustamisele. Kõige probleemsem oli koolipsühholoogide jaoks vähene tööalane juhendamine ja supervisiooni puudumine; suureks murekohaks oli teenuste ebapiisav rahastus ja koolipsühholoogide madal staatus. (Jimerson jt, 2006)
2009. aastal 43 riigis läbiviidud uuringute tulemusel leiti, et 13 riigis oli koolipsühholoogide arvu suhe kooliealiste laste arvuga 1:2000 või suurem, 13 riigis oli suhe vahemikus 1:2000 kuni 1:5000, 6 riigis vahemikus 1:5000 kuni 1:10000 ning 15 riigis väiksem kui 1:10000 (Jimerson, Stewart, Skokut, Gardenas ja Malone, 2009).
Koolipsühholoogia Eestis enne Eesti Koolipsühholoogide Ühingu loomist
Eestis hakkasid psühholoogid koolis töötama alates 1975. aastast (Kikas, 1999). Kuna Eesti oli kuni 1991. aastani Nõukogude Liidu võimu all, mõjutas see ka seda, kuidas psühholoogiasse suhtuti, näiteks testide tegemine oli psühholoogidel keelatud, vähe oli võimalusi õppida psühhoteraapiat ja nõustamist ning õpetajad ei usaldanud koolipsühholooge (Kikas, 1999). Koolipsühholoogide peamine tööülesanne oli karjäärinõustamine (Kikas, 2006). 1991. aastal toimus Eesti taasiseseisvumine Nõukogude Liidu võimu alt ja samal aastal loodi ka Eesti Koolipsühholoogide Ühing.
Uurimistöö eesmärk ja uurimisküsimused
Antud uurimistöö eesmärgiks on kirjeldada Eesti Koolipsühholoogide Ühingu tekkimist ja arengut Eestis eelmise sajandi lõpust praeguse ajani.
Uurimisküsimused:
1. Millised on läbivad teemad, millega Eesti Koolipsühholoogide Ühing tegelenud on?
2. Millised on aja jooksul toimunud muutused Eesti koolipsühholoogias ja kuidas on Eesti Koolipsühholoogide Ühing muutustega seotud?
Varasemalt on Eesti koolipsühholoogiat korduvalt ja mitmest erinevast vaatepunktist käsitlenud Eve Kikas (Kikas, 1999; Kikas, 2006). Antud töös keskendutakse eelkõige EKPÜ arengule ja rollile Eesti koolipsühholoogias.
Selleks kasutas uurimistöö autor 1991. aastal asutatud EKPÜ arhiivimaterjale, mis saadi ühingu esinaiselt Karmen Maikalult. Arhiivimaterjalid digitiseeriti, analüüsiti ning jagati teemade kaupa ära, ning seejärel võrreldi arhiivimaterjalides leiduvat 2019. aastal kehtiva regulatsiooniga ning sellega, kuidas oli Eesti koolipsühholoogias toimuv kooskõlas üleüldise maailmapildiga koolipsühholoogias. Tegemist on kvalitatiivse uurimistööga.
MEETOD
EKPÜ esinaise Karmen Maikalu loaga olid uuringu andmeteks kasutada EKPÜ arhiivimaterjalid. Kokku olid arhiivimaterjalid neljas nimetus kaustas ja materjalide seas leidus juhatuse koosolekute kokkuvõtteid, üldkoosolekute kokkuvõtteid, kirjavahetusi EKPÜ ja õiguskantsleri, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi jpt vahel. Arhiivimaterjalide kogumaht oli umbes 150 A4 lehte.
Dokumentide analüüsimise eeliseks on, et tegemist on nn mittepealetükkiva meetodiga- autor sai andmeid koguda ilma, et oleks uuritavaid tülitanud. Samuti võib eeldada, et dokumendid, mis olid arhiivimaterjalidena alles jäetud, sisaldasid vähemalt uuritavate hinnangul olulist infot. (Laherand, 2008)
Esmalt digiteeris uurimistöö autor ühekaupa kõik paberkandjal arhiivimaterjalid ja järgmisena hakkas teemade kaupa andmeid analüüsima. Valitud teemadeks, mida põhjalikumalt uurida, osutusid ühingusisesed muutused, põhikiri, ametijuhend, seadusandlus, atesteerimine ning koolitused ja projektid. Teemad said valitud selle alusel, et need olid olulised nii EKPÜ kui ka Eesti koolipsühholoogia seisukohalt üleüldiselt ja nende kohta leidus arhiivimaterjalide seas kõige rohkem infot. Sellega seotult jäi valikust välja näiteks ainesektsioonide teema, mis on küll Eesti koolipsühholoogia arengut kirjeldades vägagi olulise tähtsusega, aga millega EKPÜ on seotud olnud üsna vähesel määral ning arhiivimaterjalides leidus sel teemal vaid 2004. ja 2009. aastal üldkoosolekutel ühingu liikmete poolt tehtud kokkuvõtted hetkeseisust. Tasub ära märkida, et kohati oli arhiivimaterjalides leiduv informatsioon poolik, sel juhul küsiti EKPÜ esinaise käest täiendavaid materjale; sellegipoolest tekkis vastuolusid ja ilmnes mitmeid lünki, mis on ka eraldi välja toodud. Kuna materjale oli mitmes eri vormis, täiendasid need mitmel juhul üksteist (näiteks kirjavahetus Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning see, kuidas seda edastati koosolekul üldkogule). Seejärel võrdles autor omavahel praegusel hetkel kehtivaid regulatsioone arhiivimaterjalides leiduvaga ja tõi välja muutused läbi aja.
TULEMUSED
Ühingusisesed muutused
Eesti Koolipsühholoogide Ühing loodi 20.11.1991.
Esimesed andmed liikmete arvust pärinevad aastast 1996, mil EKPÜ üldkogu protokolli andmetel oli EKPÜs 47 liiget. Aasta aastalt liikmete arv kasvas, näiteks 2002. aastaks oli liikmeid 98, järgmisel aastal aga juba 134. Ajavahemikus 2003-2009 jäi liikmete arvu suurusjärk samaks, kuna kuigi liikmeid tuli pidevalt juurde, hakati sel ajavahemikul hoolikamalt jälgima liikmemaksu tasumist ja sellest tulenevalt oli palju liikmeid, kes ühingust välja arvati. 2009. aastaks oli EKPÜs 140 liiget. Rohkem arhiivimaterjalidest liikmete arvu ei kajastunud, aga 2019. aasta märtsi lõpu seisuga oli ühingus 216 liiget.
Arhiivimaterjalide põhjal on EKPÜ juhatuse esimehed läbi aastate olnud järgnevad: aastatel 1996-2000 oli esinaiseks Reet Laur, ajavahemikul 2002-2004 Hele Kanter, 2005-2011 Kadri Järv (alates 2008. aastast Kadri Järv-Mändoja) ning 2011-2017 Triin Kahre. Alates 2017. aastast praeguseni on juhatuse esinaine Karmen Maikalu. Juhatuse esinaise valivad juhatuse liikmed enda seast.
Juhatuse liikmed valitakse üldkoosolekul. Juhatuse koosseisu kohta (vt tabel 1) on esimesed andmed aastast 1996. Ajavahemikul 2010-2012 andmeid juhatuse koosseisu kohta ei leidunud.
Tabel 1.
Põhikiri
1991. aastal kinnitati esimest korda EKPÜ põhikiri; arhiivimaterjalide seas esimest põhikirja ei leidunud.
21.01.1997 arutati üldkoosolekul läbi põhikirja muudatused ja redaktsioonilise ettepanekud ning kinnitati EKPÜ uus põhikiri. Teemade jaotus oli järgmine: ühingu üldsätted, eesmärgid, ülesanded, õigused, liikmeskond, tegevliikme õigused ja kohustused, toetajaliikme õigused ja kohustused, EKPÜ struktuur, ning EKPÜ tegevuse lõpetamine. Üldsätetes oli EKPÜt defineeritud kui koolipsühholoogide ühendust erialase töö soodustamiseks ja huvide kaitseks; ühing oli ka nimetatud juriidiliseks isikuks ja juhindus oma tegevuses käesolevast põhikirjast ning EV seadustest.
Eesmärke oli 3: laste psüühiline heaolu, psühholoogi põhimõtete rakendatus haridussüsteemis ning koolipsühholoogide integreeritus. Ülesanneteks oli ettepanekute tegemine hariduskeskkonna parandamiseks, kaasabi osutamine koolipsühholoogide täiendõppe korraldamisele, erialaste teadmiste levitamine haridustöötajate seas, ühingu kohalike lülide loomine maakonnades ja linnades, sidemete arendamine välismaiste koolipsühholoogidega, koostöö teiste organisatsioonidega, testipanga loomine ja kättesaadavaks tegemine ning koolipsühholoogide esindamine ja nende õiguste kaitse.
Liikmeskond oli jaotatud kaheks: tegevliikmed ja toetajaliikmed. Tegevliikmeks sai olla isik, kes töötab koolispühholoogina ja omab psühholoogilist kõrgharidust, toetajaliikmeks koolipsühholoogiat aktiivselt arendavad isikud. Seletatud oli ka liikmete vastuvõtmise ning välja arvamise korda. Tegevliikmetel ja toetajaliikmetel olid ka veidi erinevad õigused ning kohustused: näiteks kuigi kõigil liikmetel oli õigus võtta osa ühingu tegevusest, said vaid tegevliikmed hääleõigust omada ning ühingu organitesse valitud olla. Kohustusteks oli tegevliikmetel lisaks põhikirja nõuete täitmisele ja liikmemaksu tasumisele (mis olid toetajaliikme ainsateks kohustusteks) psühholoogi eetikakoodeksi järgimine ning töörühmadest osa võtmine. Põhjalikult oli selgitatud ühingu struktuuri, mis koosnes üldkogust, juhatusest ja revisjonikomisjonist. Ühingul olid ka esimees, sekretär ning laekur. EKPÜ vahendid moodustusid osavõtumaksudest, sümboolika ning trükiste müügist, annetustest ning muudest laekumistest. Tegevuse lõpetamiseks oli vajalik üldkogu 2/3 tegevliikmete poolt langetatud otsus.
03.03.2000 muudeti taaskord põhikirja. Teemade jaotus oli veidi teistsugune, rohkem oli erinevaid punkte lahti seletatud. 2000. aasta põhikirja teemad olid järgmised: üldsätted, tegevuse eesmärgid, ühingu õigused, juhtimine, revideerimine, vara, tegevuse lõpetamine. Uuendatud põhikiri kinnitati üldkoosoleku otsusega.
Võrreldes omavahel 1997. ja 2000. aasta põhikirju, jäävad silma järgmised muutused:
Üldsätetest oli 2000. aasta põhikirja lisatud ühingu asukoht (Tallinn, Eesti Vabariik) ja see, et oma kohustuste täitmise eest vastutab Ühing oma varaga, mitte riik. Ühingu eesmärgid olid tähenduselt jäänud samaks, kuigi veidi oli muudetud sõnastust. Ühingu ülesannetest jäi hilisemas põhikirjas välja järgnev: ühingu kohalike lülide loomine (esialgu kontaktisikute vormis) maakondades ja linnades ning nendega sidemete pidamine ja info levitamine; koolipsühholoogide esindamine ja nende õiguste kaitse. Ühingu õiguste sekka oli lisatud õigus kompenseerida Ühingu juhtorganitesse valitud liikmetele nende ülesannete täitmisel tekkinud kulutused. Tegevliikmete kohta oli juurde lisatud, et liige võib ühingust välja astuda oma kirjaliku avalduse alusel ja loetakse lahkunuks avalduse esitamise päevast. Lisaks täpsustati, et juhul kui liige arvatakse välja, võtab otsuse selle kohta vastu juhatus, kes koheselt kirjalikult väljaarvatule teatab. Seejärel võib liige väljaarvamise otsuse edasi kaevata üldkoosolekule, kelle otsus on lõplik. Ühingust lahkunud või väljaarvatud liikmele liikmemaksu ei tagastata.
Tegevliikme õiguste nimistusse oli lisatud, et liikmel on õigus teha koostööd rahvusvaheliste koolipsühholoogide ühendustega ja astuda nende liikmeks. Tegevliikme kohustustest oli välja jäetud kohustus järgida psühholoogi eetikakoodeksit. Ühingu juhatuse, esimehe, sekretäri, laekuri ja revisjonikomisjoni ülesandeid ja kohustusi oli 2000. aasta põhikirjas rohkem lahti seletatud ja täpsustatud. Ühingu tegevuse lõpetamise korda muudeti sellevõrra, et kui varasemalt määrasid üldkogu tegevliikmed allesjäänud vahendite jaotuse, siis uue põhikirja kohaselt jaguneks allesjäänud vara võrdsetes osades kõigi liikmete vahel.
2002. aastal täiendati taas põhikirja. Ümber sõnastati mitmed Ühingu ülesanded: Ühing ei osutanud enam kaasabi koolipsühholoogide täiendõppe korraldamisele, vaid korraldas ja viis läbi koolipsühholoogide täiendõpet. Kui varasemalt tegi Ühing koostööd tegevuse eesmärkidele lähedaste ühendustega, siis uuema põhikirja kohaselt tegi Ühing koostööd teiste organisatsioonidega. Ühing ei osutanud kaasabi koolipsühholoogidele kättesaadava koolis kasutatava testipanga loomisele, vaid töös kasutatavate diagnostiliste ja metoodiliste materjalide loomisel. Ühingu tegevliikmed ja toetajaliikmed liideti üheks nii, et kõik olid kollektiivselt liikmed. Varasemalt võisid ühingu tegevliikmeteks olla vaid koolipsühholoogidena töötavad kõrgharidusega isikud, aga muudetud põhikirja järgi võisid ühingu liikmeteks olla psühholoogid, psühholoogia õpetajad ning koolipsühholoogiat aktiivselt arendavad ja toetavad isikud. Punktid, mis puudutasid ühingu toetajaliikmete kohustusi ja õigusi, võeti välja. Eelmises põhikirjas oli öeldud, et üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui sellel osaleb üle poole Ühingu liikmetest või nende esindajatest, aga uue korra järgi võis üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui sellel osaleb üle 1/3 ühingu liikemtest või nende esindajatest.
Rohkem arhiivimaterjalide seas uuendatud põhikirju ei leidunud, aga välja saab tuua erinevused 2002. aastal kinnitatud põhikirja ja kõige uuema, 2017. aastal kinnitatud põhikirja vahel. 2002. aasta põhikirjas on märgitud, et üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui sellel osaleb üle 1/3 Ühingu liikmetest või nende esindajatest; 2017. aastal kinnitatud põhikirjas pole kirjas alampiiri, kui suur osa Ühingu liikmetest peab üldkoosolekul osalema. 2002. aastal oli ühingu tegevuse eesmärgi muutmiseks vajalik kõigi Ühingu liikmete nõusolek, 2017. aastast aga 9/10. Juhatust ja revisjonikomisjoni valitakse alates 2017. aastast mitte kaheks, vaid kolmeks aastaks. Üldkoosoleku ainupädevuse nimistusse on uuemas põhikirjas lisandunud auliikmete nimetamise ja valimise korra kinnitamine ning auliikmete valimine. Juhatuse liikmete arv pole enam 7, vaid on 3-7. Põhikirjast on välja jäetud ühingu sekretäri ja laekuri kohustused; lisatud on punkt, et ülejäänud tööjaotuse juhatuses (lisaks juhatuse esimehe ülesannetele, mis on eraldi välja toodud) otsustab juhatus töö käigus.
Ametijuhend
1995. aastal anti välja koolipsühholoogi tegevusjuhend. Tegevusjuhend koosnes neljast osast: üldpõhimõtted, koolipsühholoogi tööülesanded, õigused ning töö eetika. Lühidalt kokku võttes olid üldpõhimõtted järgmised: koolipsühholoog tegeleb õpilaste (vajadusel õpetajate, lapsevanemate) psühholoogilise teenindamisega; koolipsühholoog võetakse tööle ühe või mitme omavalitsuse täitevorgani poolt; kvalifikatsiooni nõuded, tööstaaži arvestuse ja tasustamise korra määrab EV Kultuuri- ja Haridusministeerium; tööaeg on 35 tundi nädalas. Tööülesanded olid kokkuvõtlikult õpilaste individuaalne nõustamine, grupinõustamine, ettevalmistuse olemasolul käitumis-, õppimistreeningute läbiviimine, õpilaste nõustamine seoses tulevikuplaanidega, õpetajate abistamine uute käitumisviiside ja probleemilahenduste leidmisel, lapsevanemate abistamine ning koolijuhtkonna nõustamine. Õigusteks olid lähtuda igapäevatöös tegevusjuhendist ja abivajaja huvidest, jaotada ise oma tööaega (pühendades vähemalt 50% vahetule kontaktile lastega), end pidevalt seminaridel ja kursustel osaledes täiendada, direktori loal tunde ja üritusi külastada, vajaliku koolidokumentatsiooniga tutvuda, lisaks põhitööle anda psühholoogia-, tervise- ja perekonnaõpetuse tunde ning omada spetsiaalselt sisustatud tööruumi. Töö eetika oli järgmine: koolipsühholoog ei vii läbi ebaeetilisi, -moraalseid, -seaduslikke uurimusi, vastutab kasutatavate meetodite ning diagnoosi ja soovituste adekvaatsuse eest, kaitseb abivajaja privaatsust ning austab teiste spetsialistide pädevust, arvamusi ja õigusi.
Järgmisena leidus arhiivimaterjalides 2002. aasta septembrist pärit ametijuhend. Vahepealse aja jooksul oli muutunud nimetamiseviis, aga dokumendi ülesehitus oli sarnane: kokku oli 4 osa, milleks olid üldsätted, põhiülesanded, õigused ning töö eetika. Lisaks olid välja toodud otsene ülemus (direktor), kvalifikatsiooninõuded (kõrgem psühholoogiaalane haridus) ning muud nõuded (suhtlemisoskus, koostööoskus, arvuti kasutamise oskus, algatusvõime, loovus ning võime ja oskus osaleda uute lahenduste väljatöötamisel ja rakendamisel). Võrreldes 1995. aasta ametijuhendiga oli üldpõhimõtetes (2002. aasta dokumendis üldsätted) muutunud nii mõndagi: koolipsühholoogi tööaeg ei olnud enam 35 tundi nädalas ning selle asemel, et juhinduda eelkõige ja ainult Kultuuri- ja Haridusministeeriumi normatiividest ja määrustest, juhindus koolipsühholoog Eesti Vabariigi määrustest, kooli direktori käskkirjadest, korraldustest ja juhenditest, kooli sisekorraeeskirjadest ja käesolevast ametijuhendist. Lisaks oli ära mainitud, et koolipsühholoogiga sõlmib ja lõpetab töölepingu direktor. Põhiülesanded olid suures osas sisuliselt samad, ära oli jäetud see, et vastava ettevalmistuse olemasolul viib koolipsühholoog läbi treeninguid käitumise, õppimise, juhtimise, suhtlemise jms alal, ning juurde oli lisatud, et koolipsühholoog teeb koostööd kooli logopeedi, parandusõppe õpetaja ja meditsiiniõega. Õigused, mis olid 1995. aasta dokumendis, aga mida polnud 2002. aasta dokumendis: õigus jaotada ise oma tööaega (pühendades vähemalt 50% vahetutele kontaktidele lastega), külastada direktori loal tunde ning üritusi, lisaks põhitööle anda psühholoogia- tervise- ja perekonnaõpetuse tunde ning omada spetsiaalselt sisustatud tööruumi. Õigused, mida polnud 1995. aasta dokumendis, aga olid uuemas ametijuhendis: õigus taotleda soodustavaid töötingimusi oma töö korraldamisel ning teha otsuseid oma pädevuse piires. Töö eetika oli mõlemas dokumendis sisuliselt sama (kuigi veidi ümber sõnastatud).
Rohkem arhiivimaterjalide seas ametijuhendeid ei leidunud, küll aga oli korduvalt koosolekute protokollides ametijuhendist ja selle muutmisest ning uuendamisest räägitud. Näiteks 2006. aasta aprillis arutati juhatuse koosolekutel ametijuhendi uuendamist, aga ei õnnestunud leida seda versiooni ametijuhendist, mida muuta taheti (näiteks karjäärinõustamine sooviti ümber sõnastada tulevikuplaanideks, aga 2002. aasta ametijuhendis karjäärinõustamist mainitud pole). Lisaks sõnastuse muutmisele arutleti ka, et ametijuhendisse võiks lisada nii supervisiooni kui ka koostöö teiste koolipsühholoogidega. 2006. maikuus plaaniti juhatuse koosolekul koostada kiri Haridusministeeriumisse seoses koolipsühholoogi ametijuhendi määruse uuendamisega, tuues põhjenduseks, et viimane koolipsühholoogi tööd reguleeriv määrus, mis sisaldab ametijuhendit, pärines aastast 1995. Tundus vastuoluline, et 2006. aastal räägitakse 1995. aasta ametijuhendist, kui arhiivimaterjalides leidus ka 2002. aasta ametijuhend, aga olemasolevates arhiivimaterjalides täpsustavat infot ei olnud.
2008. aasta üldkoosolekul teavitati koosolekul osalenuid, et valminud on uus ametijuhend ning see on listi kaudu kõigile saadetud.
01.05.2019 seisuga oli Eesti Koolipsühholoogide Ühingu kodulehel praegu kehtiv, 17.09.2017 ühingu poolt uuendatud ametijuhend. Kuna eelmine uurimistöö autorile kättesaadav ametijuhend pärineb aastast 2002, on järgnevalt välja toodud erinevused 2002. aasta ja 2017. aasta ametijuhendi vahel:
2002. aasta ametijuhendis pole eraldi välja toodud koolipsühholoogi töö eesmärki, milleks 2017. aasta ametijuhendi kohaselt on laste arengu toetamine koostöös lapsevanemate ja haridustöötajatega, kaasates vajadusel teiste erialade spetsialiste. Oma tegevuses peab koolipsühholoog 2017. aasta juhendi kohaselt lisaks varasemas juhendis väljatoodule juhenduma veel EKPÜ eetikakoodeksist, koolipsühholoogi kutsestandardist ning laste heaolust ja parimatest huvidest. Välja on jäetud see, et koolipsühholoog peab juhenduma kooli direktori käskkirjadest, korraldustest ja juhenditest. Põhiülesanded on võrreldes varasema ametijuhendiga uuemas juhendis rohkem lahti seletatud ja täpsustatud. Eraldi on välja toodud, et koolipsühholoog hindab lapse psühholoogilist arengut ja toimetulekut. Mõlemas ametijuhendis on kirjas, et koolipsühholoog teeb koostööd lapsevanemate, haridustöötajate ning teiste spetsialistidega, veidi erinevad välja toodud koostöö nüansid (näiteks 2002. aastal oli ülesandeks nõustada koolijuhtkonda kooli elu ja arengu planeerimisel ning kujundamisel, uuema korra järgi on ülesandeks nõustada õpetajaid ja haridusasutuse juhtkonda lapse vajadusi arvestava arengu- ja õpikeskkonna kujundamisel, aidates ennetada lapse vaimse tervise probleemide tekkimist). Rohkem on lahti seletatud ka see, mille osas koolipsühholoog lapsevanemaid nõustab. Lisandunud on, et koolipsühholoog korraldab psühholoogiaalaseid koolitusi ja osaleb erialastes uurimusprojektides ning teeb kogukonna sees erialast teavitustööd ja korraldab vajadusel ennetustegevusi. Võrreldes varasema ametijuhendiga on välja jäänud see, et koolipsühholoog viib läbi grupinõustamist ning nõustab õpilasi eriala valikul. Uues ametijuhendis on küll muuseas välja toodud see, et last tuleb toetada ja nõustada õpi- ja karjäärivalikute tegemisel ning vajadusel tuleb korraldada ennetustegevusi, mis hõlmavad ka tugirühmasid ja vestlusi, aga eraldi punktidena neid välja pole toodud, mis annab põhjust uskuda, et grupinõustamine ja erialane nõustamine pole prioriteedideks. Täiesti välja on jäänud uuest ametijuhendist põhiülesandena abivajaja privaatsuse kaitsmine.
Koolipsühholoogi vastutus ja töö eetika on varasemast väga erinev. Varasemas ametijuhendis oli välja toodud, et koolipsühholoog vastutab oma otsuste õigsuse eest, ei vii läbi ebaeetilisi uurimusi, kaitseb abivajaja privaatsust ning austab teiste spetsialistide pädevust. 2017. aasta ametijuhendis on koolipsühholoogi vastutus ja töö eetika tunduvalt põhjalikumalt lahti seletatud. Privaatsuse kaitsmise koha pealt on täpsustatud, et andmeid tuleb saladuses hoida, kui nende avaldamine tooks kahju lapsele ja tema ümbrusele või oleks vastuolus lapse tahtega. Täiesti uute punktidena on välja toodud see, et kui õpilase nõustamine on vältimatu õppetunni ajal, teeb koolipsühholoog selle osas koostööd aineõpetajaga ning see, et koolipsühholoog täiendab end regulaarselt kursustel, seminaridel, konverentsidel ning kovisiooni- või supervisioonigrupis osaledes.
Varasemaga on õiguste osas samaks jäänud see, et koolipsühholoog omab õigust end pidevalt täiendada kursustel osalemisega; kõik muu on muutunud. Uuemas ametijuhendis on konkreetselt lahti seletatud, milline peab olema koolipsühholoogi tööruum ja töövahendid. Lisaks on koolipsühholoogil õigus otsustada, millist informatsiooni jagada (tuginedes lapse parimatele huvidele, seadusandlusele ja tööeetikale), tutvuda haridusasutuse dokumentatsiooniga ja külastada ainetunde. Varasemalt oli mainitud, et koolipsühholoog võib pöörduda juhtkonna, õpetajate või õpilaste poole andmete saamiseks, mis on vajalikud tema tööks õpilastega- seda võib mõtestada, kui dokumentatsiooniga tutvumist ja ainetundide külastamist, aga eraldi täpsustatud polnud, mida silmas peeti. Uue ametijuhendi kohaselt on koolipsühholoogi tööaeg paindlik ning kokkuleppel otsese juhiga, kooli töösisekorraeeskirju ja töölepingut arvestades, on õigus ise oma tööaja jaotust määrata. Varasemas ametijuhendis on öeldud, et koolipsühholoogil on õigus taotleda soodustavaid töötingimusi oma töö korraldamisel, mille alla läks ka tõenäoliselt paindlik tööaeg, aga taaskord polnud täpsustatud, mida täpsemalt mõeldi. Viimasena on uues ametijuhendis välja toodud koolipsühholoogi õigus teha haridusasutuse juhtkonnale ja õpetajatele ettepanekuid laste arengu paremaks toetamiseks ning osaleda haridusasutuse arendustegevuses.
Seadusandlus
Läbi aastate on läbivateks teemadeks seoses seadusandlusega olnud koolipsühholoogide tööaeg, koosseisunormatiivid ja miinimumpalga suurus.
20.05.1994.a. avaldati Kultuuri- ja Haridusministeeriumi määrus nr 9. Lisa 4, p. 3 puudutas ka koolipsühholooge: koolipsühholoogi ametikohta rakendatakse põhikooli ja gümnaasiumi 7.12. klassi õpilaste üldteenindamiseks arvestusega üks ametikoht iga vastavaealise 600 õpilase kohta. Märkus kahes oli kirjas: omavalitsuses ühe eripedagoogi või koolipsühholoogi ametikoha rakendamiseks vajaliku õpilaste arvu vähesuse korral võidakse kehtestada 0,25, 0,5 või 0,75 ametikohta või rakendada 1 ametikohta selle osa kokkuleppel teiste omavalitsustega. 1996. aastal pöördus EKPÜ üldkogu kirjalikult Haridusministeeriumi poole. Taotleti, et muudetaks kiires korras ära Kultuuri- ja Haridusministeeriumi 20.05.1994 a. määruse nr 9 lisa 4 p.3 ja märkus 2 koolipsühholoogide kohta käiv osa. Tehti ettepanek soovitada omavalitsustele rakendada koolipsühholoogi ametikoha normiks kuni 600 õpilast 1.-12. klassini.
Lisaks taheti, et:
1. taastataks koolipsühholoogide täienduskoolitus Haridustöötajate Koolituskeskuse kaudu,
2. esitataks seaduse eelnõu, mille kohaselt koolis töötavatele pedagoogidele makstaks palka kas riigi- või kohalikust eelarvest ning
3. võetaks ministeeriumis tööle psühholoog- toodi ka välja, et ühingu juhatuse liige Kaljo Pilt on sellele juba kahel varasemal korral tähelepanu juhtinud (29.04.1994 ja 01.07.1994).
Pöördumise toon oli väga emotsionaalne ja kriitiline. Teises pöördumises kirjutas EKPÜ esinaine Reet Laur Haridusministeeriumile palvega finantseerida Laste Üldvõimete Testi (BET) trükkimist ja levitamist koolides kutsenõustamise eesmärgil. Arhiivimaterjalidest ei õnnestunud leida, kas ja kuidas Haridusministeerium pöördumisele vastas.
1997. aastal pöörduti taas Haridusministeeriumi poole, väljendati taas rahulolematust 1994. aastal vastuvõetud määrusega ning korrati eelmises pöördumises esitatud ettepanekuid. Vastuseks saadi haridusministeeriumi kantslerilt Georg Aheralt, et plaanis on üle vaadata Kultuuri- ja Haridusministri 20.05.94 määrus nr 9 „Tüüpkoosseisude kinnitamine" ja määruse lisa 4 p.3 muuta järgmises sõnastuses: „Koolipsühholoogi ametikoht rakendatakse 1.-12. klassi õpilaste üldteenindamiseks arvestusega 1 ametikoht iga 600 õpilase kohta." Riigieelarvest rahastamise ettepanekule vastati, et psühholoogi palga finantseerimine riigieelarves tekitaks erinevate omavalitsuste koolide teenindamisel asjatuid arusaamatusi. Kaljo Pilt vastas EKPÜ nimel, et kantsleri vastus ei rahulda EKPÜt, põhjendusega, et kavandatav muutmine „1 ametikoht 600 õpilase kohta" on linnakeskne, ja vastuolus võimuloleva Valitsuse regionaalpoliitikaga.
17.12.1997 muudeti osaliselt määrust nr. 9. Lisa 4 p.3 sõnastati järgmiselt: „Koolipsühholoogi ametikoht rakendatakse põhikooli ja gümnaasiumi 1.-12. klassi õpilaste üldteenindamiseks arvestusega 1 ametikoht kuni 600 õpilase kohta." (Põhikooli..., 1997).
1997. aastal esitati Eesti Vabariigi Äriregistrisse palve registreerida EKPÜ mittetulundusühinguna (põhikiri kinnitatud 21.01.1997 ühingu üldkoosoleku poolt, eesmärk: aidata kaasa koolide psühholoogiaalase teenindamise arengule ja kaitsta ühingu liikmete huve). 1998. aasta alguses avaldus rahuldati.
2000. aastal avaldas Reet Laur EKPÜ esindajana toetust The Center of Excellence in School Improvementi ideele pakkude eesti mittepedagoogilistele töötajatele professionaalset treeningut kooli sotsiaaltöö alal.
2002. aastal toimus aktiivne kirjavahetus haridusministriga ja õiguskantsleriga, kus tollane EKPÜ esinaine Hele Kanter väljendas EKPÜ nimel rahulolematust VV10.06.2001.a määruse nr 236 suhtes, mille kohaselt koolipsühholoogid olid välja jäetud pedagoogikaspetsialistide loetelust, mistõttu koolipsühholoogi tööaeg pikenes 35 tunnist nädalas 40 tunnini nädalas (Ametikohtade..., 2001).
Probleemidena toodi välja, et varasemalt, VV 13.06.1994.a. määrus nr 133 ja VV 14.01.1997.a määrus nr 8 kohaselt, kuulusid koolipsühholoogid lühendatud tööajaga pedagoogikaspetsialistide loetelusse, seega inimesed, kes asusid tööle koolipsühholoogina, arvestasid selle regulatsiooniga. Järelikult oli rikutud koolipsühholoogide suhtes õiguspärase ootuse printsiipi, kuna töötingimused halvenesid viimase määruse tõttu oluliselt, võrreldes tööle asumise ajaga. Teiseks probleemiks, mida esile toodi, oli, et koolipsühholoogide suhtes rikuti võrdse kohtlemise printsiipi, kuna antud määruse kohaselt jäi pedagoogikaspetsialistide loetellu puuetega inimeste kutsealase rehabilitatsiooni keskuse õpetaja, psühholoog ja metoodik ‒ see tähendab, loetellu oli jäetud psühholoogi ametikoht, aga mitte koolipsühholoog. Tähelepanu juhiti ka sellele, et kaadrivoolavus on koolipsühholoogide seas niigi suur ja antud määrus suurendaks seda ilmselt veelgi. Haridusministeerium väljendas oma vastuses seisukohta, et kuna koolipsühholoogi ülesannete jaotus sõltub keskkonnast ja üks ametikoht võib seonduda ühe või mitme kooliga, oleks kohalik omavalitsus pädevam, otsustamaks nende tööaja lühendamise vajadust ja määra. Samas oldi valmis algatama määruse muutmise eelnõu, kui EKPÜ esitab andmeid töötingimuste halvenemise ja kaadrivoolavuse kohta. Õiguskantslerilt Allar Jõks saadi toetus ja soovitus haridusministeeriumiga läbirääkimiste jätkamiseks. Haridusministeeriumile esitati soovitud andmed.
2003. aastal toetas Eesti Koolipsühholoogide Ühing TALO poolt esitatavat nõudmist Eesti Vabariigi valitsusele võrdsustada kõrgharidusega töötajate alampalk vähemalt Eesti keskmise palga suuruse määraga. Põhjustena toodi välja vajadus õpetajate, teiste haridus- ning kultuuritöötajate tööd väärtustada, töötingimusi parandada ja töötajaid motiveerida.
2003. aasta sügisel toimunud juhatuse koosolekul otsustati tunnustada Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja töötatud seaduseelnõu vähendada klassides õpilaste piirarvu kuni 24 õpilaseni. Lisaks otsustati teha ettepanek kehtestada kindel arv õpilasi ühe koolipsühholoogi teeninduspiirkonnas ning tuua koolidesse juurde sotsiaalpedagoog ja/või sotsiaaltöötaja. Taaskord sooviti jutuks tuua koolipsühholoogi tasustamine riigi finantseerimisele viimine ning teha järelpärimine 35-tunnise töönädala kehtestamise osas.
2004. aasta lõpuks oli EKPÜ endale Tiina Kiviranna näol leidnud kontaktisiku Haridusametis; Haridus- ja Teadusministeerium oli ka välja näidanud valmisolekut võrdsustada koolipsühholoogi palk õpetaja palgaga.
2005. aastal küsis EKPÜ esinaine Kadri Järv kirja teel Tiina Kivirannalt, kelle poole peaks pöörduma, et kehtestada koolipsühholoogidele 35-tunnist töönädalat; vastuseks saadi, et selleks tuleb pöörduda Sotsiaalministeeriumi poole.
2006. aasta kevadel otsustati juhatuse koosolekul, et vaja on koostada järelpärimine Haridusministeeriumile seoses koolipsühholoogi ametijuhendi määruse uuendamisega, kuna varasem koolipsühholoogi tööd reguleeriv määrus (mis sisaldab ametijuhendit) pärines aastast 1995. Samuti otsustati teha järelpärimine Haridusministeeriumi õigusosakonnale seoses koolipsühholoogi töökoormusega.
2007. aasta jaanuaris juhatuse koosolekul arutleti selle üle, et miski ei määra koolipsühholoogi palka. Otsustati kirjutada Haridusministeeriumisse ja järgi pärida, kas koolipsühholooge võetakse kui haridustöötajaid, või käivad nad sotsiaalsfääri alla ning kuidas oleks võimalik koolipsühholoogide palkasid määrata, kas sidudes palk õpetajate palgaga või atesteerimisega.
24.04.2007 pöördus Kadri Järv-Mändoja EKPÜ nimel Haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase poole, et anda märku EKPÜ liikmete huvist teha Haridus- ja Teadusministeeriumiga koostööd.
2008. aasta kevadel toimunud üldkoosolekul tehti ülevaade viimase poole aasta suhtlusest haridusministeeriumiga. Sügisel 2007 oli kokku pandud töögrupp, kus tegeleti koolikiusamise probleemidega ning koolipsühholooge puudutava seadusandluse muudatustega. Ettepanekud kanti ette haridusministrile eeldades, et töö jätkub uuel aastal. Veebruaris toimunud koolikiusamise teemalisel Foorumil osaledes küsiti haridusministri käest, mis töögrupist saab ning selgus, et kõik ettepanekud tuleb ministeeriumile uuesti esitada.
06.2008 ühines EKPÜ Inimeseõpetuse Ühingu pöördumisega Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse poole. Pöördumises tehti 3 ettepanekut: inimeseõpetus tuleb säilitada eraldiseisva kohustusliku õppeainena läbi kõikide kooliastmete, III kooliastme tunnijaotuses tuleb taastata kaks inimeseõpetuse kursust ning gümnaasiumis tuleb senisest enam tegeleda terviseteemadega (liikumisaktiivsus, tervislik toitumine, esmaabi, seksuaalkasvatus, uimastiennetus jne), et jätkuvalt kinnistada õpilaste teadmisi ja valmisolekut neid rakendada.
2009. aasta kevadel toimunud üldkoosolekul otsustati Haridus- ja Teadusministeeriumile saata kiri sooviga, et koolipsühholoogi ametikoht oleks seotud laste arvuga. Üheskoos otsustati, et kuigi reaalselt oleks vaja veel väiksemat arvu, tehakse ettepanek, et 600 õpilasele vastaks üks ametikoht. Seoses tööajaga otsustati, et seaduses peaks kajastuma vähemalt koolipsühholoogi tööaja paindlikkus- see tähendab, 50% ajast otsene töö inimestega ja 50% ajast tulemuste analüüsile, enesetäiendusele jne. Lisaks arutleti taaskord koolipsühholoogide palkade üle. Kuna riik ei olnud huvitatud koolipsühholoogide palga riikliku rahastamismudelist, mispuhul koolipsühholoogi palga alammäär oleks seotud pedagoogide omaga läbi atesteerimise, otsustati, et mõttekas oleks läbirääkimisi pidada hoopis kohalike omavalitsuste liitudega, et selgitada neile koolipsühholoogi rolli ja atesteerimise sisu. Samuti rääkis Karmen Maikalu, et olles Haridus- ja Teadusministeeriumi miinimumkoosseisude töörühmas, on seal juttu olnud sellest, et kuna psühholoogide teenus läheb koolidele kohustuslikuks, võiks seda teenust võimaldada ka lasteaedadele, kuhu siiani psühholoogi polnud ette nähtud.
2010. aasta suve alguses leidis aset kirjavahetus Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja Siiri Lepasaare ja EKPÜ esindaja Karmen Maikalu vahel: Lepasaar kirjutas teiste seas ka EKPÜle, et paluda tagasisidet määruse „Kooli personali miinimumkoosseis" eelnõule. EKPÜ vastuses nõustuti tugevalt §1 kolmanda ning neljanda lõiguga, kus oli vastavalt kohustatud kooli ja kooli pidajat tagama õpilastele teenuse kättesaadavus kooli ruumides ning kontrollima sisseostetud teenuse kvaliteeti. Eeldatavasti on tegu Riigi Teatajas olemasoleva 08.12.2010 jõustunud „Koolitöötajate miinimumkoosseisu" määrusega, kus §1 lõik 2 kaks punkti, mille EKPÜ heaks kiitis, on järgmised:
„(2)Käesolevas määruses sätestatud koolitöötaja ülesannete täitmiseks võib sõlmida lepingu juriidilise isiku või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusega, kui kooli direktor ja kooli pidaja:
1) tagavad, et tellitav teenus on õpilastele kättesaadav kooli ruumides;
2) veenduvad enne teenuse tellimist, et tellitav teenus on kvaliteetne ning teenuse osutaja vastab haridus- ja teadusministri määrusega vastavale ametikohale kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele."
Üks probleem, mis seoses eelnõuga välja toodi, oli, et EKPÜ arvates ei taganud määrus seda, et igas koolis psühholoogi teenus kättesaadav oleks. Eelnõu kohaselt oli koolidel vabadus otsustada ametikohtade grupi siseselt, millist ametikohta täita ja millist mitte. Toodi välja, et aastatega on suurenenud psüühika- ja käitumishäirete hulk laste (ja täiskasvanute) seas, mistõttu oleks vajalik koolipsühholoogi ametikoha mahtu suurendada. Eelnõus nimetatud soovituslik ametikoha maht oli 600 õpilase kohta üks psühholoog, EKPÜ poolt tehti ettepanek suurendada psühholoogi ametikoha mahtu vähemalt 0,25-0,5 koha võrra. Lepasaar vastas EKPÜ kirjale, et seisukoht on kätte saadud ja kui läbi on arutatud kõikide partnerite ettepanekud, võetakse uuesti ühendust. 2010. detsembris jõustunud määruse „Koolitöötajate miinimumkoosseis" lisas oli kirjas, et tugiteenuste puhul- mis hõlmab psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi- on minimaalne ametikohtade arv 1 ametikoht 201-350 õpilase kohta.
2019. aasta seisuga on koolipsühholoogi üldtööaeg 40 tundi nädalas ning haridustöötajana on ette nähtud 56 kalendripäeva puhkust aastas. Koolipsühholoogi soovitatav koormus on 1 ametikoht 201-350 õpilase kohta. Palka reguleerivat seadust ei ole, aga riigi poolt on omavalitsustele eraldatud toetus tugispetsialisti palga maksmiseks, kellena kvalifitseerub ka koolipsühholoog.
Atesteerimine
Atesteerimise kord
EKPÜ hakkas koolipsühholoogide atesteerimisega tegelema 2002. aasta alguses. Peamisi põhjuseid, miks tasus end atesteerida, tõi EKPÜ juhatus välja kaks: esiteks, kuigi palgatõus seoses atesteerimisega polnud seadusega kohustuslik, oli see koolijuhile soovituslik ja miski, millega direktori jutule minna. Teiseks oluliseks põhjuseks peeti seda, et end atesteerides muutuvad koolipsühholoogid teiste jaoks tõsiseltvõetavamaks.
Atesteerimisjuhend koostati, arvestades Euroopa Psühholoogiaassotsiatsioonide Föderatsiooni (EFPA) koolitusstandardi, Euroopa Liidu liikmesriikides kehtestatud nõuete ning Rahvusvahelise Koolipsühholoogia Assotsiatsiooni (ISPA) nõuetega, ja pandi kokku atesteerimiskomisjon (Tervishoiu ja sotsiaaltöö kutsenõukogu, 2003). Esimene atesteerimine toimus 2004. aasta kevadel. Esimesse atesteerimiskomisjoni kuulusid Helve Saat (esinaine), Mari-Ann Urb, Eve Kikas, Helen Kanter, Evi Mõttus, Lea Metsis, Eda Välja, Lea Nagirnaja ning haridusministeeriumi esindaja. Atesteerida oli võimalik koolipsühholoogiks, vanemkoolipsühholoogiks ja koolipsühholoog-meedikuks. Varem omandatud järgud jäid kehtima, aga kõrgema järgu taotlemise või järgu säilitamise korral lähtuti uuest Haridusasutuste koolipsühholoogide atesteerimise juhendist. Vastavalt uuele atesteerimiskorrale tulenesid koolipsühholoogide haridusnõuded pedagoogide kvalifikatsiooninõuetest: koolipsühholoogina võis tööle asuda isik, kellel on kas kõrgharidus koolipsühholoogias või kõrgharidus psühholoogias ja läbitud 160-tunnine koolipsühholoogia kursus. Kõrgharidus koolipsühholoogias oli võimalik vaid TÜ koolipsühholoogia magistriõppes. 160-tunnise koolipsühholoogiaalase koolitusena arvestati vaid akadeemilise õppeasutuse poolt korraldatud kursusi. Koolipsühholoogid, kes olid lõpetanud „Koolieelse pedagoogika ja psühholoogia" eriala, ei saanud uue korra järgi atesteeritud. Atesteerimise hinnaks oli ametijärgu tõstmise eesmärgil 200 EEK, ametijärgu säilitamise eesmärgil 100 EEK. Atesteerimine oli vabatahtlik: nõutava hariduse olemasolekul võis töötada ka ilma kvalifikatsioonita. Uus atesteerimiskord tõstatas probleemi, et polnud piisavalt võimalusi koolipsühholoogia täiendkoolituseks. Nii mõnigi ühingu liige tegi ettepaneku kvalifikatsiooninõuded vaidlustada põhjusel, et vastavat haridust polnud võimalik saada. Rahulolematud oldi ka palga ja kvalifikatsiooninõuete ebakõlaga.
Ka 2007. aastal oli koolipsühholoogide ebaühtlane palk üle Eesti murekohaks; EKPÜ käis välja ettepaneku siduda palk atesteerimisega. 2008. aasta kevadel koostati uus kutsestandard, kohandades seda nii, et atesteerimisnõuded oleks kooskõlas kõigi Euroopas kehtivate direktiividega. Muudeti ka atesteerimiskorda.
2009. aasta kevade seisuga oli kokku välja antud 35 kutsetunnistust (neist 15 2008. aasta jooksul): 21 kolmanda taseme kutsetunnistust, 13 neljanda taseme kutsetunnistust ja 1 viienda taseme kutsetunnistus.
Alates 2015. aastast saab koolipsühholoog taotleda kaht erinevat kutsestandardit: tase 7 ja tase 8. 6.12.2018 seisuga on Eesti Vabariigis 49 kutsetase 7 omavat koolipsühholoogi ja 8 kutsetase 8 omavat koolipsühholoogi.
Kutsestandardi sisu ja ülesehitus
Kutseregistrist ilmneb, et esimest korda hakkasid kehtima koolipsühholoogi III, IV ja V taseme kutsestandardid 09.04.2003. Teine versioon neist kutsestandarditest hakkas kehtima alates 04.06.2007, ja kolmas alates 28.09.2011. Tasemete ümbernimetus juhtus 29.05.2014, kui hakkas kehtima kutsestandard tase 7. 28.05.2015 hakkasid kehtima tänase päevani kasutuses olevad tase 7 ja tase 8. Varasemad IV ja V vastavad mõlemad 7. tasemele. Varasem III tase oleks praeguse jaotuse järgi 6. tase. (Sihtasutus Kutsekoda, i.a.)
2003. aasta aprillis välja antud kutsestandard koosnes seitsmest osast: kasutusala, kutsekvalifikatsioonisüsteemi terminid, kutsestandardiga seonduvad statistilised koodid, kutsekvalifikatsioon, kutsekirjeldus, kutseoskusnõuded ja kehtivusaeg. Kasutusaladena oli kirjeldatud töötajate kvalifikatsiooninõuete määratlemist, õppekavade ning koolitusprogrammide väljatöötamist, eksaminõuete väljatöötamist, kutsekvalifikatsiooni tõendamist ja hindamist ning aluse andmist rahvusvaheliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemiseks. Kutsekvalifikatsioonisüsteemi terminitena oli lahti seletatud kutsestandardi, kutsekvalifikatsiooni, kutseoskusnõete ning konkreetsete teadmiste ja oskuste tasemete kirjeldused. Kutsestandardiga seonduvate statistiliste koodidena oli ära märgitud, et psühholoogia kuulub tervishoiu ja sotsiaaltöö valdkonda ning ametite klassifikaatoris kuulub psühholoog 2. pearühma „Tippspetsialistid". Kutsekvalifikatsioone oli kolm: koolipsühholoogi III, IV ja V tase. Kutsekirjeldus oli järgmine: „Koolipsühholoogi töö eesmärgiks on haridusasutustes õppivate laste edasijõudmise toetamine, lapsevanemate nõustamine ja konsulteerimine, haridusasutuste töötajate abistamine laste edasijõudmise kindlustamisel ja organisatsioonide kui terviku parema funktsioneerimise tagamisel. Koolipsühholoogi ülesanneteks on probleemide ennetamine, hindamine, vastavate sekkumiste (nõustamine ja konsulteerimine) läbiviimine, koolitamine ja uurimistöö. Nende ülesannete täitmiseks on vajalik tööhüpoteeside püstitamine ja kontrollimine. Koolipsühholoog rakendab oma kutseoskusi ja teadmisi igale inimesele või grupile nende eripärast lähtuvalt. Koolipsühholoogi töös on olulisel kohal eetiliste põhimõtete ja konfidentsiaalsuse nõuete järgimine. Töö pingelises keskkonnas ja haavatavas olukorras klientidega nõuab head probleemikäsitlemiseja suhtlemisoskust, tolerantsust, empaatiat, sõbralikkust ja siirust." (Sihtasutus Kutsekoda, 2003)
Kvalifikatsioonide taotlemise eeldused olid järgmised: III kvalifikatsiooni taotlemise eelduseks oli erialase akadeemilise õppe läbimine; IV kvalifikatsiooni taotlemise eelduseks oli erialase magistriõppe läbimine koos kutseaasta programmiga või koolipsühholoogi III kvalifikatsiooni olemasolu, erialane täiendkoolitus (40 AP) ja töökogemus vähemalt 3 aastat; V kvalifikatsiooni taotlemise eeldusteks olid erialase magistriõppe läbimine koos kutseaasta programmiga, erialane täiendkoolitus (20 AP) ja töökogemus vähemalt 10 aastate ning erialaste publikatsioonide avaldamine, sealhulgas vähemalt 1 artikli avaldamine rahvusvahelise levikuga eelretsenseeritavates erialaajakirjades. (Sihtasutus Kutsekoda, 2003)
Kutseoskusnõuded olid jaotatud nelja alagruppi: üldoskused ja -teadmised, põhiteadmised jaoskused, lisaoskused ja -teadmised ning isikuomadused ja võimed. Iga alagrupp oli põhjalikult lahti seletatud. Kutsestandardi kehtivusajaks sai 4 aastat. (Sihtasutus Kutsekoda, 2003)
2007. aasta juunis ilmunud kutsestandard oli ülesehituselt eelmisest küllaltki erinev. Kokku oli juhend jaotatud A, B ja C osaks. A- osa oli kutsekirjeldus, B-osa kutsenõuded ning C-osa üldinfo ja lisad. Kui eelmises kutsestandardis olid kutsekvalifikatsiooni terminiselgituses välja toodud erinevate tasemete üldnõuded ning III, IV ja V tasemete taotlemise eeldused, siis uuemas kutsestandardis olid tasemete erinevused konkreetsemalt ära näidatud. Kutsekirjelduse osas oli eraldi lühidalt kirjeldatud iga kutsetaseme töö eesmärki ja sisu. III kutsetasemega psühholoog hindab laste arengut mõjutavaid tegureid, kavandab ja viib läbi sekkumisi ning teeb vajadusel koostööd teiste erialade spetsialistidega. IV tasemega psühholoog teeb kõike eelnevat, ning lisaks viib läbi psühholoogiaalaseid koolitusi, osaleb erialastes uurimusprojektides, haridusasutuse arendustegevuses ning juhendab üliõpilasi ja madalama kutsetasemega koolipsühholooge. V kutsetaset omav koolipsühholoog teeb kõike, mida IV taseme koolipsühholoog, aga lühikirjeldusest on välja jäetud erialastes uurimusprojektides osalemine ning juurde on lisatud psühholoogiaalaste uurimustööde läbiviimine ja hariduspoliitika planeerimises osalemine. (Sihtasutus Kutsekoda, 2007)
Töö osade ja tegevuste osas olid välja toodud konkreetsed tegevused ning see, mida iga kutsetaset omav koolipsühholoog valdama peab. Töö osad ja tegevused jaotusid viieks: lapse arengut mõjutavate tegurite hindamine, sekkumise läbiviimine, psühholoogiaalane koolitamine ja juhendamine, uurimuste läbiviimine ning lapse arengut takistavate probleemide ennetamine. Lapse arengut mõjutavate teguritena olid välja toodud testimine, vaatlemine, intervjueerimine ning hindamistulemuste analüüsimine ja probleemi kontseptualiseerimine. Sekkumise läbiviimise osadeks olid sekkumise kavandamine hindamistulemuste alusel, nõustamine (sh. grupinõustamine), konsulteerimine ning sekkumistulemuste analüüsimine ja vajadusel sekkumisplaani korrigeerimine. Kõike eelnevalt nimetatut pidid valdama kõik kutsetasemed. Psühholoogiaalase koolitamise ja juhendamise tegevused olid temaatiliste loengute läbiviimine õpilastele, koolituste läbiviimine haridusasutuse personalile ja lapsevanematele ning üliõpilaste ja madalama kutsetasemega koolipsühholoogide juhendamisest. Neist tegevustest pidi III kutsetase valdama vaid temaatiliste loengute läbiviimist õpilastele. Ülejäänud tegevused olid IV ja V tasemele vastavad. Uurimuste läbiviimine hõlmas endas erialaste uurimuste kavandamist ja läbiviimist, uurimustulemuste analüüsimist ja rakendamist ning uurimusprojektides osalemine. Kõik see oli V taseme osa, IV tasemesse kuulus vaid uurimusprojektides osalemine. Lapse arengut takistavate probleemide ennetamisena olid nimetatud osalemine haridusasutuse arengu planeerimises (IV ja V tase), osalemine hariduspoliitika planeerimises ja hindamises (V tase), avalikkuse teavitamine lapse arengut puudutavates küsimustes (IV ja V tase), erialaste teadmiste pidev täiendamine (III, IV ja V tase) ning koostöö lastevanemate ja teiste spetsialistidega (III, IV ja V tase). (Sihtasutus Kutsekoda, 2007)
A-osas oli veel lühidalt kirjeldatud koolipsühholoogi töövahendeid, töökeskkonda ja eripära, võimeid ja isikuomadusi ning kutsealast ettevalmistust. B-osas, ehk kutsenõuete all, oli pikemalt täpsustatud A-osas nimetatud tegevusi ja osasid. Lisaks olid nimetatud baasteadmised, mis peaksid olema nii V, IV kui ka III kutsetasemega koolipsühholoogil: psühholoogia põhivaldkonnad, psüühika bioloogilised alused, psühholoogia ajalugu ning pedagoogika. (Sihtasutus Kutsekoda, 2007)
C osa – üldinfo ja lisad- jagunes viieks: info kutseomistamise kohta, info kutsestandardi kohta (kus oli täpsustatud, kes on kutsestandardi koostajad, kuna ja kuidas kutsestandardi kavandit tutvustati, kes kutsestandardi kinnitas jne.), kutsenimetus võõrkeeles, kasutatud infoallikad ning kutsete süsteemi terminid ja seletused. (Sihtasutus Kutsekoda, 2007)
2011. aasta septembris kinnitatud kutsestandard oli muidu identne 2007. aasta kutsestandardiga, ainus erinevus oli, et kutsetaseme juurde oli lisatud ka EKR (Eesti kvalifikatsiooniraamistiku) tasemenumbrid: nagu eelpool öeldud, hakkas koolipsühholoogi III kutsetase vastama 6. tasemele ning nii IV kui ka V kutsetase olid uue süsteemi kohaselt 7. tasemele vastavad. (Sihtasutus Kutsekoda, 2011)
2014. maikuus kehtima hakanud kutsestandard oli taas peaaegu identne 2011. ja 2007. aasta kutsestandarditega, oluliseks erinevuseks oli aga see, et varasema III, IV ja V kutsetaseme asemel oli kehtiv kutsetase nüüd vaid tase 7 (ehk varasem IV ja V tase). III, IV ja V kutsetase kaotasid oma kehtivuse. (Sihtasutus Kutsekoda, 2014)
2015. aasta maikuus hakkasid kehtima ‒ ja kehtivad praeguseni ‒ koolipsühholoogi tase 7 ja tase 8. Kutsestandardite ülesehitus on üsna sarnane eelnevaga, aga sõnastuses ja sisus on tehtud mitmeid muutusi. Tase 8 enne 2015. aastat ei eksisteerinud, mis tähendab, et millegi varasemaga seda kutsestandardit võrrelda ei saa. 7. taseme kutsestandardis kirjeldatud töö eesmärk ja sisu lühikirjeldus on muidu sisult sama, mis varasemas kutsestandardis, aga välja on jäetud madalama kutsetasemega koolipsühholoogide ja üliõpilaste juhendamine. Mitmed tööosad on ümber sõnastatud ja veidi täpsustatud, aga on jäänud tähenduselt samaks (nt varasem „testimine" on uuemas kutsestandardis „testide läbiviimine ja tulemuste interpreteerimine"). Uute tööosadena on koostöö ja erialase arengu alla märgitud koostöö erialaspetsialistidega ning oma erialase tegevuse reflekteerimine ja enesetäiendamine. Täiesti uus on tööosade segmendis suhtlemise kategooria, mille alapunktid on kontakti loomine, kuulamine, käitumisviisi ja väljenduse valimine, aktsepteerimine, konfliktide lahendamine ning enese väljendamine. Ka koolipsühholoogi kutseline käitumine ja tegutsemine on uus kategooria; varasemas kutsestandardis oli sellele sarnane lapse arengut takistavate probleemide ennetamise alla käinud erialaste teadmiste pidev täiendamine. (Sihtasutus Kutsekoda, 2015a)
Töö keskkonna ja eripära kirjeldus on üldiselt samaks jäänud, aga juurde on lisatud see, et vahetud tööalased kontaktid moodustavad pool tööajast. Ka tööks vajalikud isikuomadused on jäänud sisuliselt samaks, kuigi veidi ümber sõnastatud (nt varasemas kutsestandardis olnud frustratsioonitaluvus on muudetud pingetaluvuseks); juurde on lisatud meeskonnatöö valmidus. Kutsealase ettevalmistuse kirjelduses oli varasemas kutsestandardis nõutav psühholoogiaalase magistriõppe läbimine; uuemas kutsestandardis on nõutav kas erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse. B- ehk kutsenõuete osas oli varasemalt lühidalt lahti kirjeldatud iga tööosades nimetatud tegevus;
uuemas versioonis on kirjeldatud iga tööosade kategooria tegevusnäitajaid (st. Lapse arengut mõjutavate tegurite hindamine, sekkumise läbiviimine, koostöö ja erialane areng, koolipsühholoogiaalane teavitamine ja arendustegevus, suhtlemine, koolipsühholoogi kutseline käitumine ja tegutsemine). Viimase kutsestandardi C-osa ehk üldteave ja lisad koosneb kolmest osast: teave kutsestandardi koostamise ja kinnitamise kohta ning viide ametite klassifikaatorile, kutsenimetus võõrkeeles ning lisad. (Sihtasutus Kutsekoda, 2015a)
8. taseme kutsestandardis on töö kirjelduses nimetatud samad nõuded, mis 7. taseme kutsestandardis, ning lisaks on välja toodud, et 8. taseme koolipsühholoog teeb psühholoogiaalaseid uurimistöid, juhendab üliõpilasi ja madalama kutsetasemega koolipsühholooge ning osaleb hariduspoliitika planeerimises. Tööosade puhul on täpselt samasugused lapse arengut mõjutavate tegurite hindamise, sekkumise läbiviimise, koostöö ja erialase arengu ning suhtlemise kategooriad. Täiesti uued kategooriad 8. taseme kutsestandardis võrreldes 7. tasemega on koolipsühholoogiaalane teavitamine, koolitamine ja juhendamine (alapunktideks koolipsühholoogiaalane teavitamine, koolituste läbiviimine, koolipsühholoogiaalane juhendamine ning koolitus- või juhendmaterjalide välja töötamine) ning arendustegevus ja uurimistööd (alapunktideks erialaste uurimuste kavandamine ja läbiviimine, uurimustulemuste analüüsimine ja rakendamine, osalemine haridusasutuse arendustegevuses ning osalemine erialases arendustegevuses). Töökeskkond ja eripära, töövahendid, tööks vajalikud isikuomadused, kutsealane ettevalmistus ning enamlevinud ametinimetused on 8. ja 7. taseme koolipsühholoogidel samad. B-osas on kirjeldatud iga tööosa kategooria tegevusnäitajad. C-osa on sama, mis 7. tasemel. (Sihtasutus Kutsekoda, 2015b)
Koolitused, projektid
Koolitused ja konverentsid
Arhiivimaterjalide põhjal toimus EKPÜ-s vahemikus 2002-2012 21 koolitust ja konverentsi (vt tabel 2). Varasemate aastate kohta andmed puuduvad.
Tabel 2.
Ajakirja „Haridus" erinumber
30.04.2004 räägiti üldkoosolekul esimest korda ideest kokku panna koolipsühholoogia teemaline ajakirja „Haridus" erinumber. Ettepanek erinumber koostada võeti positiivselt vastu ja koosolekul osalejatelt tuli ka mitmeid ettepanekuid, mis teemalisi artikleid kirjutada. Sama aasta septembris olid juba paika pandud mitmed artikliteemad ning potentsiaalsed kirjutajad; artiklite valmimise tähtajaks määrati 01.10.2004. Uuesti tehti erinumbrist juttu 2005. aasta jaanuaris, kus üks juhatuse liige lubas koostada nimekirja võimalikest artikliteemadest ning kontakteeruda võimalike artiklite autoritega. Aprillis läbirääkimised teemade ja autorite suhtes veel käisid. 2005. aasta novembris toimunud üldkoosolekul teatati, et erinumbri ilmumine lükatakse edasi 2006. kevadesse. 2007. aasta alguses ilmus koolipsühholoogia teemaline „Haridus" erinumber. Kokku kirjutasid EKPÜ liikmed 18 eriteemalist koolipsühholoogia-alast artiklit. Erinumber oli edukas, erilist huvi näitasid selle vastu üles koolidirektorid.
Projektid
EKPÜ osales programmis „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014", sõlmides töövõtulepingu programmi eestvedajaks oleva Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega. Programmi raames oli EKPÜ projektiks „Koolipsühholoogide arendus ja võrgustikutöö elavdamine", mis seisnes selles, et ajavahemikul 02.2012-11.2012 korraldas EKPÜ viis koolitust: „Koolipsühholoog HEV õpilaste õppe koordineerijana", „Koolipsühholoogi koostöö õppenõustamiskeskustega", „Soome ja Norra kogemus", „Koolipsühholoog koostöös lapsevanemate ja võrgustikuga" ning „Õpilase individuaalse arengu jälgimine ja kaardistamine".
2010-2015. aastatel oli EKPÜ seotud projektiga, mille eesmärgiks oli psühholoogia magistriõppekava vastavusse viimine kliinilise ja koolipsühholoogia kutsestandardi ja tööturu nõuetega õppekava rakendusliku külje arendamise kaudu. Koostööpartneriteks olid SA TÜ Kliinikum Psühhiaatriakliinik, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ambromed kliinik, Hariduse Tugiteenuste Keskus, Tartu Erakool, Eesti Psühholoogide Liit, Tallinna Ülikool ja Eesti Koolipsühholoogide Ühing.
2014. aastal sai EKPÜ rahastuse Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmist „Riskilapsed ja -noored" projekti „Põhikooli õpilaste psüühiliste protsesside hindamisvahendite komplekti koostamine ja tugispetsialistide koolitamine" teostamiseks. Ühing oli projekti elluviija, partneriteks olid Tallinna Ülikool ning SA Innove. Projekt lõppes edukalt 2016. aastal projektikonverentsiga, kus osalesid nii projektiga seotud koolipsühholoogid kui ka olulised koostööpartnerid. Projekti tulemusena valmisid hindamisvahendid, mida koolipsühholoogid igapäevaselt laste psüühiliste protsesside hindamiseks kasutada saavad. Testikoolitused jätkusid Tallinna Ülikooli korraldamisel.
Suve- ja sügiskoolid
EKPÜ arhiivimaterjalides leidus infot suve- ja sügiskoolide toimumise kohta alates 2003. aastast. Osalejaid oli olenevalt aastast 20-30 inimest.
Nii 2003. kui ka 2004. aasta suvekoolides keskenduti eelkõige eneseteraapiale. 2005. aastal jäi suvekool vähese huvi tõttu ära, tagasisides toodi põhjendusteks, et ajastus oli ebasobiv. Tagasisidest lähtudes korraldati 2006. aasta septembris esimest korda sügiskool. Sügiskooli töötubade teemad olid järgmised: koolipsühholoog kaasaja koolivõrgustikus: tööülesanded, võimalused, teiste ootused, ametijuhend ja selle täiustamine ning lapse vaatluskaardi tööversiooni arutelu ja muudatuste sisseviimine. Lisaks sellele toimus kunstiteraapia seminar. Tagasiside sügiskoolile oli väga positiivne ja otsustati, et ka edaspidi võiks korraldada justnimelt sügiskooli ning kestvuseks võiks olla 2 päeva. 2007. aasta sügiskoolis olid teemadeks häälejooga, Ühise mure meetod ning koolipsühholoogi ametijuhendi väljatöötamine erinevates töörühmades. 2008. aastal sügiskoolis töötati töögrupis välja ettepanekud seadusemuudatuste kohta ning kuulati Piret Visnapuu ettekannet teemal „Laste psüühikahäired kooli kontekstis". 2009. aastal toimus taaskord sügiskool, aga pole teada, mis teemadel.
2010. ja 2011. aastate suve- või sügiskoolide toimumise kohta arhiivimaterjalides info puudus. Alates 2012. aastast korraldati taas suvekoole. 2012. aasta suvekoolis keskenduti koolipsühholoogide tööle Norras ja Soomes. 2015. aastal olid suvekooli peamisteks teemadeks „Kriisisekkumine" ja „Praktikult praktikule", 2016. aastal „Lahutus ja kärgpered" ning „Autistlik laps tavakoolis".
Koduleht
Kodulehe loomise kohta töö autor arhiivimaterjalidest infot ei leidnud. Alates 2002. aastast hakati arutama EKPÜ kodulehe korrastamist. Juhatus soovis, et kodulehel oleks kirjas EKPÜ põhikiri, koolipsühholoogi tööd puudutavad seadusaktid, ülevaade juhatuse tegevusest, uudised, EKPÜ koolitused, tööturu teave, kasulikud lingid teistele veebilehekülgedele, intranet diskussioonideks, huvitavad psühholoogiaalased artiklid. Moodustati koduleheküljega tegelev töörühm. 2003. aasta mail teatati ühingu üldkogule, et koduleht oli veel pooleli, aga juba toimus tihe omavaheline infovahetus e-posti teel. Tutvustati valmimisjärgus kodulehte, mille uueks aadressiks oli www.koolipsyhholoogid.ee, mis on ka praegu kehtiv aadress. 2003. aasta majandusaruande tegevusaruandes oli kodulehe valmimine välja toodud, mis annab põhjust uskuda, et koduleht oli selle aasta lõpuks uuendatud. 2005. aasta septembris toimunud juhatuse koosolekul tehti taaskord mitmeid ettepanekuid, kuidas kodulehte täiendada: sooviti lisada infot liikmetasu, liikmeks olemise kohta, eesolevate sündmuste tutvustusi ja möödunud sündmuste aruandeid ning tagasisidet, muuta kodulehte esteetiliselt ning lisada infot võimalike täiendkoolituste kohta. Lisaks otsustati tekitada lisalink teiste teenuste pakkujate tutvustamiseks. Kaks kuud hiljem toimunud koosolekul otsustati kodulehele lisada ka ametijuhendi näidis ning lühitutvustus, miks koolipsühholoogi poole pöörduda. Samu ettepanekuid korrati ka 2006. aasta jaanuaris.
2006. aasta kevadel toimunud üldkoosolekul selgitati ühingule, et kodulehekülg vajab hädasti uuendamist, aga muudatuste sisseviimine on siiani olnud aeglane, kuna toimub läbi ITspetsialisti. Otsustati kodulehte tehniliselt kaasaegsemaks ja interaktiivsemaks muuta, tehes selleks ühekordne 6000 kroonine väljaminek. Lisaks saadi koosolekul viibijatelt lisaettepanekuid: sooviti, et oleks võimalus teada, palju lehte külastatakse, luua liikmetele mõeldud foorum, lisada koolipsühholoogi töökirjeldusele see, et kooliti tööülesanded erinevad ning lisada info eri piirkondades koos käivatest kovisioonigruppidest. Kodulehe muutmine lükkus siiski edasi, nagu selgub 2007. aasta jaanuaris toimunud juhatuse koosolekult, kus arutati seda, et kodulehe ülesehitamine tuleb üle anda uuele spetsialistile. Sama aasta aprilliks oli uus koduleht uue inimese abil valmis, lähiajal oli plaanis koolitada ka juhatuse liikmeid leheküljele iseseisvalt infot üles panema. Järgmise aasta aprillis teavitati üldkoosolekul liikmeid, et uus koduleht on küll valmis, aga vajab veel mõningaid viimistlusi enne kasutusele võtmist.
2019. aasta aprilli seisuga on EKPÜ kodulehekülg toimiv. Lehekülg on jagatud kaheksaks: avaleht, uudised, liikmed, kutseomistamine, juhatus, olulised dokumendid, projekt ning kontakt. Uudiseid, liikmete arvu, kutsetunnistuse omajaid ja muud ajas muutuvat täiendatakse jooksvalt, nii et kõik lehel kirjas olev on kehtiv ja asjakohane.
ARUTELU JA JÄRELDUSED
Käesoleva töö eesmärkideks oli välja selgitada, mis on olnud läbivad teemad, millega EKPÜ tegelenud on ning kuidas on ühing panustanud Eesti koolipsühholoogias toimunud muutustele.
EKPÜ on Eesti koolipsühholoogiasse panustanud, tutvustades inimestele koolipsühholoogi ametit ja olemust, osaledes avalikes aruteludes ning avaldades teemakohaseid artikleid (nt ajakiri „Hariduse" erinumber, artiklid „Õpetajate Lehes"). Ühingus on 2019. aasta seisuga 216 liiget, mida on neli korda rohkem, kui oli liikmeid 1996. aastal. Iga-aastaselt panustab EKPÜ koolipsühholoogiasse, korraldades suve- või sügiskoole ning täiendkoolitusi. Lisaks on EKPÜl olemas kodulehekülg, kus on kasulikku infot nii lapsevanemale, koolipsühholoogile kui ka lihtsalt ühingu tegevusest huvitujale.
EKPÜ aktiivse suhtluse tulemusel Haridusministeeriumiga saavutati 1997. aastal see, et koolipsühholoogi teenindamise sfääri ei kuulu mitte ainult 7.-12. klassi õpilased, vaid õpilased alates esimesest klassist. EKPÜ poolsetest pingutustest ja Haridus- ning Teadusministeeriumiga suhtlemisest hoolimata ei ole õnnestunud koolipsühholoogidele taas kehtestada lühendatud tööaega 35 tundi nädalas, aga haridustöötajatena on neil õigus aastas saada 56 kalendripäeva puhkust. Võrreldes ülejäänud maailmaga on Eestis koolipsühholoogide suhtarv kooliealiste laste arvuga võrreldes märkimisväärselt suur, 2009. aasta seisuga 1:804, mis oli uuritud 43 riigi seast paremuselt kolmas (Jimerson jt, 2009). EKPÜ kodulehel on välja toodud, et soovitatav koormus oleks 1 koolipsühholoog 201-350 õpilase peale, seega arenemisruumi veel on; sellegipoolest on maailma mastaabis tegemist väga hea näitajaga seoses koolipsühholoogide kättesaadavusega õpilaste jaoks.
Kuigi EKPÜ on korduvalt omapoolselt panustanud, et pidada läbirääkimisi Haridusministeeriumiga seoses koolipsühholoogide palka reguleeriva seaduse loomisega, pole see seni vilja kandnud, seega paljuski sõltub koolipsühholoogi tööaeg, palk ja teenindussfäär jätkuvalt konkreetsest koolist.
2004. aastast on EKPÜ kaudu olnud võimalik end koolipsühholoogina atesteerida, ametlikult annab kutset Eesti Psühholoogide Liit. Atesteerimise põhieesmärgiks on, et koolipsühholoogid oleks ka väljaspool oma eriala rohkem tõsiseltvõetavad. Kutsestandardi puhul tasub esile tuua, et aja jooksul on hakatud rohkem tähelepanu pöörama sellele, et koolipsühholoog teeks koostööd teiste erialaspetsialistidega ja täiendaks end regulaarselt. Samuti on kutsestandardis eraldi välja toodud, et kutse saamise eelduseks on kas erialane magistrikraad, sellega võrdne haridustase või koolipsühholoogi kutse; see on oluline, kuna enne kutsestandardi loomist töötasid mitmed inimesed koolipsühholoogidena ilma, et neil vastav haridus oleks.
Ametijuhendi puhul jäi võrreldes varasemaga silma sarnane muutus, et koolipsühholoogilt eeldatakse, et ta teeb koostööd teiste erialade spetsialistidega ja täiendab end pidevalt. Lisaks tasub välja tuua, et kui algselt oli koolipsühholoog Eestis eelkõige karjäärinõustaja, siis 2017. aasta ametijuhendis koolipsühholoogi põhiülesannetes eriala valiku nõustamist pole.
Kõige selle põhjal võib järeldada, et EKPÜ on oma aktiivse tegevuse ja järjest kasvava liikmeskonnaga tugevalt panustanud Eesti koolipsühholoogia arengusse nii läbi suhtluse Haridus- ja Teadusministeeriumiga, koolitusi korraldades kui ka ametijuhendi ja kutsestandardi abil defineerides koolipsühholoogi tööülesandeid, eesmärke ja tegevusi.
Piirangud
Kuna uurimistöös kasutati dokumente uuringu andmetena, kaasnesid sellega teatud puudused. Põhiliseks piiranguks oli, et arhiivimaterjalid olid mitmel juhul ebatäielikud. Erinevate aastate lõikes oli materjalide kogus ja informatiivsus väga erinev, seega mõnest aastast tekkis terviklikum ülevaade kui teisest. Samuti oli kohati andmeid raske tõlgendada nende intertekstuaalsuse tõttu- näiteks juhul kui arhiivimaterjalides leidus vaid üks osa kirjavahetusest. Laherand tõi raamatus „Kvalitatiivne uurimisviis" (2008) välja, et dokumentide analüüsi võib kasutada küll iseseisva meetodina, aga see võib olla ka täienduseks teistele andmekogumismeetoditele, nagu näiteks intervjuud. Antud uurimistöös saadud tulemusi tuleks edaspidi täiendada, viies võtmeisikutega läbi intervjuud.
KIRJANDUSE LOETELU
Ametikohtade loetelu ja lühendatud tööaja kehtestamine koolide ja muude lasteasutuste õpetajatele, kasvatajatele ja teistele õppe- ja kasvatusalal töötavatele isikutele ning tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu alusel töötavatele psühholoogidele ja logopeedidele (10.07.2001), Riigi Teataja I. Kasutatud 12.05.2019. https://www.riigiteataja.ee/akt/699169?fbclid=IwAR2M6RGG8R8llexVubeIucWYsv6AcNeSsR Ye1Qm6mcxO3W0DzwAD1FexuyM
Bradley-Johnson, S., & Dean, V. J. (2000). ROLE CHANGE FOR SCHOOL PSYCHOLOGY: THE CHALLENGE CONTINUES IN THE NEW MILLENNIUM. Psychology in the Schools, 37(1), 1.
D'Amato, R., Zafiris, C., McConnell, E., & Dean, R. S. (2012). The History of School Psychology: Understanding the Past to Not Repeat It. In The Oxford Handbook of School Psychology.
French, J. L. (1984). On the conception, birth, and early development of school psychology: With special reference to Pennsylvania. American Psychologist, 39(9), 976–987.
Jimerson, S. R., Graydon, K., Yuen, M., Lam, S.-F., Thurm, J.-M., Klueva, N., … Committee, T. I. R. (2006). The International School Psychology Survey: Data from Australia, China, Germany, Italy and Russia. SCHOOL PSYCHOLOGY INTERNATIONAL VO - 27, (1), 5.
Jimerson, S. R., Stewart, K., Skokut, M., Cardenas, S., & Malone, H. (2009). How Many School Psychologists are There in Each Country of the World?: International Estimates of School Psychologists and School Psychologist-to-Student Ratios. School Psychology International, 30(6), 555–567.
Kikas, E. (1999). School Psychology in Estonia: Expectations of Teachers and School Psychologists Versus Reality. School Psychology International, 20(4), 352–364.
Kikas, E. (2006). School Psychology in Estonia. S. R. Jimerson, T. D. Oakland, P. Farrell (toim) The Handbook of International School Psychology (lk 91-94, 95-101). The University of Michigan: Sage Publications.
Koolitöötajate miinimumkoosseis (08.12.2010). Riigi Teataja I. Kasutatud 12.05.2019, https://www.riigiteataja.ee/akt/115122010005
Laherand, Meri-Liis (2008). ANDMETE KOGUMINE KVALITATIIVSETES UURINGUTES: Multimodaalsete andmete kogumine: Dokumendid kvalitatiivse uuringu andmetena. E. Uuspõld (toim), Kvalitatiivne uurimisviis (lk 258-260). Tallinn: OÜ Infotrükk.
Kultuuri- ja haridusministri 20. Mai 1994. a. määruse nr. 9 "Põhikooli ja gümnaasiumi tüüpkoosseisud" osaline muutmine (17.12.1997). Riigi Teataja II. Kasutatud 12.05.2019, https://www.riigiteataja.ee/akt/87061
Nastasi, B. K., Pluymert, K., Varjas, K., & Bernstein, R. (1998). Mental health programming and the role of school psychologists. School Psychology Review, 27(2), 217.
Reconceptualizing school psychology from a service delivery perspective: Implications for practice, training, and research Terry B.Gutkin, Jane Close Conoley Journal of School Psychology Volume 28, Issue 3, Autumn 1990, Pages 203-223.
Sheridan, S. M., & Gutkin, T. B. (2000). The ecology of school psychology: Examining and changing our paradigm for the 21st century. School Psychology Review, 29(4), 485– 502.
Sihtasutus Kutsekoda (i.a.). Kutsestandardid: Koolipsühholoog. Kasutatud 11.05.2019, https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/show/?filter_url=1216af362e6547b08 d58de00f0fa2daf
Sihtasutus Kutsekoda. (2003). Kutsestandardid: Koolipsühholoog III, IV, V. Kasutatud
11.05.2019, https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid_Fail/downloadFile/10422665
Sihtasutus Kutsekoda. (2007). Kutsestandardid: Koolipsühholoog III, IV, V. Kasutatud 11.05.2019,
https://www.kutseregister.ee
/c trl/et/Standardid_Fail/downloadFile/10422661
Sihtasutus Kutsekoda. (2011). Kutsestandardid: Koolipsühholoog III, IV, V. Kasutatud
11.05.2019,
https://www.kutseregister.ee
/c trl/et/Standardid_Fail/downloadFile/10087119
Sihtasutus Kutsekoda. (2014). Kutsestandardid: Koolipsühholoog, tase 7.
11.05.2019, https://www.kutseregister.ee
/c trl/et/Standardid_Fail/downloadFile/10517093
Sihtasutus Kutsekoda. (2015a). Kutsestandardid: Koolipsühholoog, tase 7. Kasutatud 11.05.2019, https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/exportPdf/10562892/
Sihtasutus Kutsekoda. (2015b). Kutsestandardid: Koolipsühholoog, tase 8. Kasutatud 11.05.2019, https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/exportPdf/10563251/
Kasutatud
Arhiivimaterjalide loetelu:
( 2012). Kontseptsioon hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldusest: projekt. Kaustik 4.
(02.09.2002). Koolipsühholoogi ametijuhend. Kaustik 2.
(03.03.2000) EKPÜ põhikiri.
Kaustik 2.
(05.2014). EKPÜ strateegia. Kaustik 4.
(07.03.2008). Kriisid koolis ja koolipsühholoogi roll. Praktilisi võtteid kriisiolukordadega toimetulekuks. Registreerumisleht. Kaustik 4.
(09.03.2011). ATH koolituse registreerumisleht. Kaustik 4.
(09.05.2008). Kriisit koolis ja koolipsühholoogi roll. Praktilisi võtteid kriisiolukordadega toimetulekuks II. Registreerumisleht. Kaustik 4.
(09.2008). Sügiskool. Seadusandluse töötuba. Kaustik 4.
(09.2009). EKPÜ sügiskool. Registreerumisleht. Kaustik 4.
(10.06.1997). EKPÜ juhatuse ettepanek Haridusministeeriumile. Kaustik 2.
(13.02.2009). Koolitus Suur Mäng. Registreerumisleht. Kaustik 4.
(13.03.1996). EKPÜ juhatuse koosolek. Kaustik 2.
(13.06.2008). Inimeseõpetuse Ühingu pöördumine Haridus- ja Teadusministeeriumi, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse poole. Kaustik 1.
(15.01.1996). EKPÜ juhatuse kutse koolipsühholoogidele EKPÜga ühinema. Kaustik 2.
(17.02.2009). Õppepäev HEV-laps kaasava hariduse kontekstis. Registreerumisleht. Kaustik 4.
(18.04.1995). Koolipsühholoogi tegevusjuhend, kinnitatud Georg Aheri poolt. Kaustik 2.
(1996). EKPÜ üldkogu pöördumine Haridusministeeriumi poole. Kaustik 2.
(20.09.2002). EKPÜ põhikiri. Kaustik 2.
(2003). Sihtasutus Domus Dorpatensise ja Tartu Ülikooli Eetikakeskuse kutse osaleda seminaril. Kaustik 1.
(2011). Töövõtuleping. Programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014". Lisa 1. Kaustik 4.
(2012). Koolipsühholoogide suvekool 2012, päevaplaan. Kaustik 4.
(2012). Slaidiesitlus: Tugisüsteemid ja õppenõustamine Norras. Kaustik 4.
(21.04.2006). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
(22.11.1995). Väljavõte Lisa 4 kultuuri- ja haridusministri 20.05.1994.a. määrusele nr 9. Kaustik 2.
(26.04.2002) EKPÜ aruande-valimiskoosoleku protokoll. Kaustik 2.
(26.04.2002). EKPÜ põhikiri. Kaustik 2.
(27.02.1996). EKPÜ üldkoosolek + juhatuse koosolek. Kaustik 2.
(29.11.2010). Koolitus-grupisupervisioon „Traumaatilise kriisijuhtumi lahendamine". Registreerumisleht. Kaustik 4.
(30.03.2007). BET koolituse registreerumisleht. Kaustik 4.
(30.05.2008). Tartu linna koolipsühholoogide ja sotsiaalpedagoogide pöördumine Haridus- ja Teadusministri Tõnis Lukase poole ja Sotsiaalministri Maret Maripuu poole Kaustik 1.
(i.a.) Eesti Koolipsühholoogide Ühingu Põhikiri. Kaustik 2.
Aher, Georg. (04.07.1997). Haridusministeeriumi kantsleri vastus EKPÜ ettepanekule. Kaustik 2.
Alandi, Terje. (25.10.2001). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Cattelli koolituse registreerumisleht. Kaustik 4.
EKPÜ majandusaasta aruanne 01.01.2016-31.12.2016. Kaustik 3.
Hannust, Triin. (28.04.2006). EKPÜ üldkoosoleku protokoll. Kaustik 3.
Hannust, Triin. (29.04.2005). Eestis kasutatavatest testidest. Slaidiesitlus. Kaustik 4.
Juurak, Raivo. (13.01.2007). Kiri Kadri Järvele teemal „Hariduse erinumber". Kaustik 4.
Jõks, Allar. (14.04.2003). Ettepanekud koolikeskkonna turvalisemaks muutmisel EKPÜle. Kaustik 1.
Jõks, Allar. (21.11.2002). Pöördumine EKPÜ poole. Kaustik 1.
Jõks, Allar. (24.09.2002). Vastus Hele Kanteri pöördumisele. Kaustik 1.
Jõks, Allar. (27.05.2003). kiri EKPÜle (hinnangu, ettepanekute palumine).
Järv, Kadri. (09.09.2005). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Järv, Kadri. (10.02.2006). EKPÜ üldkoosoleku protokoll. Kaustik 3.
Järv, Kadri. (13.03.2007). Kirjavahetus õiguskantsleri kantseleiga. Kaustik 1.
Järv, Kadri. (20.04.2007). EKPÜ üldkoosoleku protokoll. Kaustik 3.
Järv, Kadri. (24.04.2007). Pöördumine haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase poole. Kaustik 1.
Järv, Kadri. (26.03.2009) Kiri juhatuse liikmetele. Kaustik 2.
Järv, Kadri. (28.03.2007). Avaldus Tallinna Ülikooli rektorile. Kaustik 1.
Järv, Kadri. (30.03.2005). Kirjavahetus Tiina Kivirannaga. Kaustik 1.
Järv-Mändoja, Kadri. (15.06.2008). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Järv-Mändoja, Kadri. (18.04.2008) EKPÜ üldkoosoleku protokoll. Kaustik 3.
Järv-Mändoja, Kadri. (23.02.12). Projektimeeskonna koosoleku protokoll. Kaustik 4.
Kahre, Triin. (01.04.2005). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Kahre, Triin. (04.02.2005). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Kahre, Triin. (17.04.2007). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Kahre, Triin. (19.01.2007). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Kahre, Triin. (19.10.2006). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Kaustik 1.
Kahre, Triin. (20.01.2006). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Kahre, Triin. (21.01.2005). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Kahre, Triin. (25.11.2005). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Kahre, Triin. (29.04.2005). EKPÜ üldkoosoleku protokoll. Kaustik 3.
Kahre, Triin. (29.05.2006). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Kahre, Triin. (31.08.2006). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Kahre, Triin. (31.08.2007). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Kanter, Hele. (02.12.2002). Vastus haridusminister Mailis Randi pöördumisele. Kaustik 1.
Kanter, Hele. (09.2002). Pöördumine Haridusministeeriumi esindaja Kai Võlli poole. Kaustik 1.
Kanter, Hele. (2003). Mustand vastusest Allar Jõksi pöördumisele. Kaustik 1.
Kanter, Hele. (22.08.2002). Pöördumine õiguskantsler Allar Jõksi poole. Kaustik 1.
Kanter, Hele. (24.11.2003). Toetusavaldus Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile. Kaustik 1.
Kanter, Hele. (25.11.2003). Pöördumine Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni poole.
Kaustik 1.
Kanter, Hele. (31.05.2002). Pöördumine haridusminister Mailis Randi poole. Kaustik 1.
Kikas, Eve. (23.09.2005). Õpetajate Leht. Artikkel „Koolipsühholoogi roll koolis". Kaustik 4.
Kinkar, Virve. (20.09.2002). EKPÜ üldkoosoleku protokoll. Kaustik 3.
Kivirand, Tiina. (30.03.2005). Kirjavahetus Kadri Järvega. Kaustik 1.
Kongi, Maarika. (26.03.2004) EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Koolipsühholoogide projekt pedagoogide võrgustiku arendamise konkursile „Praktikult praktikule". Kaustik 4.
Kreegipuu, Maie. (16.04.2008). EPL kliiniliste psühholoogide kutsekomisjoni esindaja kiri Helve Saatile, Eve Kikasele, Harri Küünarpuule, Tiiu Luksile, Kadri Järv-Mändojale Kaustik 1.
Käesel, Kärt. (31.03.2005). Kiri EKPÜle teemal „Erinumber ajakirjas „Haridus"". Kaustik 4.
Laisaar, Kristiina. (25.02.2003). Tallinna Linnakohtu registriosakonna registriandmete väljatrükk seisuga 25.02.2003. Kaustik 2.
Laupa, Marika. (07.02.2005). Tallinna Linnakohtu registriosakonna registriandmete väljatrükk seisuga 07.02.2005. Kaustik 2.
Laur, Reet. (05.11.1997). Avaldus EV Äriregistrisse. Kaustik 2.
Laur, Reet. (10.07.1996). Avaldus Haridusministeeriumile. Kaustik 2.
Laur, Reet. (12.03.1997). Eksperthinnang Mari-Ann Urbile. Kaustik 2.
Laur, Reet. (20.01.1997). EKPÜ kontaktisiku konto avamise avaldus juriidilisele isikule.
Kaustik 2.
Laur, Reet. (22.04.1997). Eksperthinnang Svetlana Luneva tööle. Kaustik 2.
Laur, Reet. (24.10.1996). Detailne eelarve Haridusministeeriumisse. Kaustik 2.
Laur, Reet. (28.01.2002). Toetusavaldus The Nordic Council of Ministers'ile. Kaustik 2.
Laur, Reet. (28.03.1996). Pöördumine Haridusministeeriumi poole. Kaustik 2.
Laur, Reet. Ender, Maire. Urb, Mari-Ann. (03.03.1997). Eksperthinnang Kaljo Pildi tööle. Kaustik 2.
Lukas, Tõnis. (04.01.2002). Vastus Kristiina Troppi pöördumisele. Kaustik 1.
Lõkova, Endla. (18.04.2008) EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Maikalu, Karmen. (11.09.2009). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Maikalu, Karmen. (24.04.2009). EKPÜ üldkoosoleku protokoll. Kaustik 3.
Maikalu, Karmen. (24.04.2014). EKPÜ täiskogu koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Margus, Helen. (04.04.2003). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Margus, Helen. (06.09.2002). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Margus, Helen. (07.06.2002). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Margus, Helen. (10.05.2002). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Margus, Helen. (10.09.2004). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Margus, Helen. (12.11.2004). EKPÜ üldkoosoleku protokoll. Kaustik 3.
Margus, Helen. (12.12.2003). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Margus, Helen. (18.10.2002). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Margus, Helen. (19.05.2003). EKPÜ üldkoosoleku protokoll. Kaustik 3.
Margus, Helen. (21.02.2003). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Margus, Helen. (22.11.2002). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Margus, Helen. (26.04.2002). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Margus, Helen. (26.08.2002). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Margus, Helen. (26.09.2003). EKPÜ juhatuse koosoleku protokoll. Kaustik 3.
Margus, Helen. (30.04.2004). EKPÜ üldkoosoleku protokoll. Kaustik 3.
Mäe, Maire. (16.05.2002). Tallinna Linnakohtu registriosakonna registriandmete väljatrükk seisuga 16.05.2002. Kaustik 2.
Mägi, Erki. Kolk, Kaspar. (10.02.2015). Laste vaimse tervise integreeritud teenuste kontseptsiooni alusanalüüs: ekspertgrupi arutelu slaidiesitlus. Kaustik 4.
Mägi, Erki. Tars, Triin. Olju, Moonika. (03.10.2014). Laste vaimse tervise integreeritud teenuste kontseptsiooni alusanalüüs: ekspertgrupi arutelu slaidiesitlus. Kaustik 4.
Nestor, Eiki. (04.01.2002). Kirjavahetus Kristiina Troppiga. Kaustik 1.
Parkman, Marika. Abel, Signe. (08.05.2007). Märgukiri EKPÜle. Kaustik 1.
Pihlak, Maarika. (09.02.1998). Tallinna Linnakohtu kohtunikuabi kandeotsus. Kaustik 2.
Pilt, Kaljo. (03.10.1997). Kiri haridusministrile. Kaustik 2.
Pilt, Kaljo. (05.03.1996) Palve Reet Laurile teha parandusi "pöördumise" projektile. Kaustik 2.
Pilt, Kaljo. (i.a.) Kaljo Pildi taotlus atesteerimiseks. Kaustik 2.
Rand, Mailis. (25.06.2002). Vastus Hele Kanteri pöördumisele. Kaustik 1.
Rute, Jüri. (30.08.1999) Tallinna noorsooameti juhataja palve EKPÜ esindajale. Kaustik 2.
Savisaar, Kaire. (18.10.2006). kiri EKPÜle teemal „Cattelli testikoolitus". Kaustik 4.
Talvik, Mati. (08.02.2007). Merlecons ja Ko OÜ esindaja kirjavahetus Kadri Järvega. Kaustik 1.
Tomberg, Ene. (01.03.2000). Lastekaitse Liidu presidendi teade Reet Laurile. Kaustik 2.
Urb, Mari-Ann. (21.01.1997). Väljavõte EKPÜ üldkoosoleku protokollist. Kaustik 2.
Urb, Mari-Ann. (27.02.1996) Väljavõte EKPÜ üldkogu protokollist. Kaustik 2.
Valik artikleid ajakirja „Haridus" koolipsühholoogide erinumbrist. Kaustik 4.
Ülevaade EKPÜ tegevusaastast 2015-2016. Kaustik 3.
Ülevaade EKPÜ tegevusaastast 2016-2017. Kaustik 3.
Käesolevaga kinnitan, et olen korrektselt viidanud kõigile oma töös kasutatud teiste autorite poolt loodud kirjalikele töödele, lausetele, mõtetele, ideedele või andmetele.
Olen nõus oma töö avaldamisega Tartu Ülikooli digitaalarhiivis Dspace.
Hell Viitkar
|
<urn:uuid:b9b64dfe-ff5f-4d3f-88c7-e6cad73ea669>
|
CC-MAIN-2023-40
|
https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/65322/Viitkar_Hell_uurimistoo.pdf?sequence=1&isAllowed=y
|
2023-09-26T23:23:55+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-40/subset=warc/part-00056-7aa0a1e5-33a6-434b-89a2-950f294b40c1.c000.gz.parquet
| 232,056,785
| 33,366
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.960805
|
ekk_Latn
| 0.999976
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"eng_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
276,
1274,
2342,
5341,
7654,
9704,
11783,
13049,
15712,
18789,
19865,
23421,
27048,
29293,
32032,
34674,
36746,
39855,
41676,
44398,
47330,
49556,
52272,
55055,
56873,
58115,
60060,
63026,
64467,
67224,
68726,
70750,
72484,
72986,
74401,
75949,
77572,
79154,
80799,
82525,
83623,
83883
] | 2
|
[
0.1748046875,
0.287109375,
0.453125,
0.07275390625,
0.00933837890625,
0.0030975341796875
] |
RAASIKU VALLAVOLIKOGU SOTSIAAL- JA NOORSOOTÖÖKOMISJONI KOOSOLEKU PROTOKOLL
Aruküla
18.01. 2012 nr 1
Algus 15.00, lõpp 17.00
Juhatas Garina Toomingas.
Protokollis Anu Nõlve
Võtsid osa: Liivi Puumets, Karin Möllits, Helgi Vain, Marju Rähni, Anne Veltmann, Eeri Kallas, Õnnela Metsaorg, Eve-Liis Remmelgas
Päevakord:
1. Volikogu teemad
3. Kohapeal tõstatatud küsimused
2. Avaldused
1. Päevakorrapunkt
Volikogu teemad
Garina Toomingas andis ülevaate volikogus käsitletud teemadest:
- Toimus 2012. aasta eelarve II lugemine. Võimalus teha parandusettepanekuid.
2. Päevakorrapunkt
Avaldused
Maksta hooldajatoetust:
812,94 €
Maksta lasteaia toidukompensatsiooni: 220,91 €
Maksta toimetulekutoetust:
1326,55€
Maksta sõidukompensatsiooni: 1102,63 €
3. Päevakorrapunkt
Kohapeal tõstatatud küsimused
- Aruküla PK hoolekogu liige Anne Veltmann teavitas komisjoni liikmeid volikogule tehtavast ettepanekust ühildada Aruküla PK olemasolev majandusjuhataja ametikoht loodava laborant/õppemeistri ametikohaga, kusjuures mõlemast ametijuhendist tulenevaid kohustusi hakkaks täitma praegune majandusjuhataja, kes juba tunneb kooli vajadusi ja olukorda. Otsustati: toetada Aruküla PK hoolekogu ettepanekut.
- Komisjoni liikmed ei toeta Aruküla PK ettepanekut kooli juurde 0,5 psühholoogi koha moodustamisest. Lisaks Aruküla PK-le vajavad lastepsühholoogi teenuseid ka koolid Raasikul ja Pikaveres ning mõlemad lasteaiad. Seega peaks psühholoogi koht olema moodustatud vallavalitsuse alluvusse.
- Raasiku valla arengukavas on üheks tegevuseks ümarlaua korraldamine noortega tegelevatele eestvedajatele ja noortekeskuste juhtidele. Esmalt on vaja välja selgitada olemasolev olukord – kui palju on vallas noorte ühendusi, millega nad tegelevad ja kes/kuidas neid finantseerib.
- Ka 2012 aastaks planeeritakse valla eelarvesse vahendid noorteprojektide kaasfinantseerimiseks. Senine kord, kus projektid arutati sotsiaal- ja noorsootöökomisjonis läbi ning siis otsustati rahastamine, jääb ka nüüd kehtima. Muudatus seisneb selles, et aasta on jagatud kaheks taotlusvooruks, millest esimene kestab jaanuarist kuni 1. juunini, teine voor kestab augustist kuni 1. novembrini. Otsused langetatakse juuni ja novembri komisjonides. Lisaks jääb kolmandik summast erakorraliste (kiire!) projektide kaasrahastamiseks. Ei rahastata toitlustamist ega töötasusid.
- Planeeritav madalseikluspark võiks paikneda Aruküla PK juures, kus on juba olemas liumägi. Selle taga (endise kasvuhoone kohal) on piisavalt ruumi.
Garina Toomingas Juhataja
Anu Nõlve protokollija
|
<urn:uuid:23530d14-d157-488e-9e9f-6c99bb7bf9b1>
|
CC-MAIN-2020-45
|
https://raasiku.kovtp.ee/documents/821202/1657501/Sots-noorsoo_kom1-1_2012.pdf/ddee5f49-8f38-4513-8261-f369dbeeeaf2
|
2020-10-22T01:13:43+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-45/subset=warc/part-00099-6409130e-6e9b-44d1-90ec-9f9d0ade2504.c000.gz.parquet
| 495,117,749
| 1,047
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999969
|
ekk_Latn
| 0.999971
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1779,
2554
] | 1
|
[
0.01104736328125,
0.484375,
0.43359375,
0.06640625,
0.00439453125,
0.0009765625
] |
t poolelt Eemaldage kaitsekile läbipaistva visiiri mõlemalt poolelt Eemaldag
Korduvkasutatav näokaitse — ohutus ja mugavus, mis kestab kogu päeva
See näokaitse on väljatöötatud koos haiglate intensiivosakonna töötajate ja nakkushaiguste spetsialistidega*
Näokaitse
Kaitse ohtlike materjalide pritsmete eest – vedelikud, aerosoolid ja näo suunal paiskuv praht.
Näokaitsme peamine funktsioon on kaitsta nägu otsese kokkupuute eest vedelike ja aerosoolidega. Näokaitsme sekundaarne eesmärk on kaitsta nägu otsese kokkupuute eest potentsiaalselt saastunud kätega.
Välditud ohud
DESINFITSEERI ENNE ESMAKORDSET KASUTAMIST!
Kokkupanemisjuhised on lehe teisel poolel.
Pakendi sisu
1 × näokaitsme raam
1 × reguleeritav ülemine rihm
1 × polsterdusriba näokaitsme raamile
3 × läbipaistvat visiiri
1 × reguleeritav küljerihm
1 × kasutusjuhend koos kokkupanemisjuhistega
Tootja ja edasimüüja
Registreerimise Nr. 42103085103
3D Technology LTD
71 Gustava Zemgala tänav, Riia, LV-1039, Läti (Latvija)
Ladustamine
Tootmiskuu ja- aasta
kuni 12 kuud
Avamata pakendit võib ladustada 05.2020
Sertifikaat
Oluline teave
Kõik komponendid on valmistatud materjalidest mis on pestavad ja desinfitseeritavad.
Näokaitse koosneb modulaarsetest komponentidest, mis on kõik väljavahetatavad ja võimaldavad näokaitsme edasist kasutamist. Varuosade kohta võtke ühendust email@example.com kaudu.
Näokaitse ei sisalda ühtegi metallosa ega riidest komponenti.
Komplekt sisaldab kolme läbipaistvat visiiri. Korraliku hoolduse ja puhastamise korral kestab iga visiir vähemalt 10 päeva (kokku mini maalselt 30 päeva).
Igal visiiril on mõlemal küljel transpordiga seotud kriimustuste välti miseks kaitsekile. Eemaldage kaitsekile enne kasutamist!
Iga näokaitse on mõeldud ainult personaalseks kasutamiseks. See ei ole mõeldud mitmele erinevale inimesele ja rihmade korduv regulee rimine võib nende kinnitusavad ära kulutada.
Kaitseomadused
* Kaitseb tervet nägu – ulatudes kõrvast kõrvani mõlemalt poolt nägu.
* Kaitseb nägu ülalt, mis on eelkõige tähtis meditsiinitöötajatele, kes kummarduvad sageli oma patsientide poole.
* Õnnetuste korral kergesti eemaldatav.
* Löögikindel – visiir ei purune kukkudes ega paindudes.
* Piirab kokkupuudet näo ja potentsiaalselt saastunud käte vahel.
* Võimalik kanda koos lugemisprillide, kaitseprillide, meditsiiniliste mas kide ja respiraatoritega.
* Võimalik kanda koos mütside, kapuutsidega ning enamike kiivritega.
Materjalid
Raam
ABS (Akrüülnitriilbutadieenstüreen)
Rihmad PET ja PVC (Polüetüleentereftalaat ja polüvinüülkloriid)
Visiir
PET (variatsioonid sisaldavad PET, PET-A, PET-G)
Polsterdus Inertne kumm või silikoon
Visiiri paksus
0,45 – 0,75 mm (kõigil paksustel on sama funktsionaalsus ja ei mõjuta läbipaistvust – sõltub materjali saadavusest).
Korduvkasutatav
Jah – mõeldud ühele inimesele; puhastamise ja desinfitseerimise korral korduvkasutatav.
Desinfitseeritav
Jah – kõiki osi saab tõhusalt pesta ja desinfitseerida.
Pearihm
Jah – üle pea ülaosa ja ümber pea.
Kohandatav suurus
Jah – kõik pea suurused.
Vedelikukindel
Jah – võib üleni desinfitseerimisvahendi või vee sisse kasta.
Mõõdud
Kõrgus 240 x Laius 160 x Sügavus 136 mm (kokkupanduna).
Netokaal
78 – 105 grammi sõltuvalt visiiri materjali paksusest.
* Näomaski väljatöötamise iga sammu osas konsulteeriti Paul Stradinsi kliinilise ülikooli haigla nakkushaiguste ja epidemioloogia nõustamisüksusega, mida juhib Riia (Läti) professor Uga Dumpis.
www.shield48.eu firstname.lastname@example.org t poolelt Eemaldage kaitsekile läbipaistva visiiri mõlemalt poolelt Eemaldag
Kasutusjuhend
OLE TEADLIK
* NÄOKAITSE DESINFITSEERIMINE ENNE ESMAKORDSET KASU TUST ON KOHUSTUSLIK!
* ÄRA KASUTA NÄOKAITSET KUI SELLE PUHTUSES JA DESINFIT SEERITUSES EI SAA VEENDUDA!
* ÄRA KASUTA NÄOKAITSET KUI ÜKSKI SELLE OSADEST ON SAA NUD KAHJUSTADA!
Puhastamine
Enne igat kasutamist puhasta näokaitse ja kõik selle osad sobiliku desin fitseeriva lahusega ja pese need sooja vee ja seebiga üle.
Puhastamiseks sobivad Euroopa Liidu poolt reguleeritud tavapära seks kasutamiseks mõeldud puhastusvahendid või vähemalt 70% alkoholisisaldusega alkoholilahused. Loe rohkem COVID-19 puhan guga seotud rutiinsete puhastamiste ja desinfitseerimiste kohta siit: https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/prevent-getting-sick/ cleaning-disinfection.html
Desinfitseerimisprotseduuride jaoks ei ole näokaitset vaja uuesti lahti võtta.
Ära kasuta näokaitsme puhastamiseks abrasiivseid käsnasid ega muid abrasiivseid materjale.
Läbipaistev visiir tuleks välja vaheta siis, kui see on potentsiaalselt saas tunud, viga saanud ja/või kaotanud oma läbipaistvuse.contaminated, damaged and/or if it has lost its see true ability.
Näokaitsme kasutamine
Iga näokaitse on mõeldud korduvkasutamiseks ainult ühele inimesele.
Rihmade korduv reguleerimine võib nende kinnitusavad ära kulutada.
Järgides ülalolevaid puhastamisjuhised, peaks iga läbipaistev visiir kestma vähemalt 10 päeva.
Näokaitset tuleks kasutada olukorras, kus potentsiaalselt haigetest inimestest ei ole võimalik tagada piisavat vahemaad, näiteks meditsiini töötajad, poemüüjad jne.
Kokkupanemisjuhised
Näokaitse ei saabu kokkupanduna, see tuleb kasutaja poolt ise kokku panna (aega kulub 1-2 min).
Veendu kätte puhtuses enne näokaitsme kokkupanemist!
Ka pakend võib olla saastunud, veendu näokaitsme desinfitseerimises.
Jälgi kokkupanemisjuhiste samme 1 kuni 10. Kohanda rihmade suuru seid vastavalt vajadusele.
Näokaitset saab kasutada ka ilma polsterdusribata!
Kokkupanemine
2 Kleepige see raami siseküljele.
1 Eemaldage polsterdusriba pealt kaitsekile.
4 Küljerihma mõlemad otsad peaksid allapoole paindega olema ülespoole suunatud.
8 Eemaldage kaitsekile läbipaistva visiiri mõlemalt küljelt.
5 Kinnitage küljerihm raami serva ühe külje tihvtide külge.
6
9 Kinnitage läbipaistev visiir raami tihvtide külge.
6 Pange küljerihm läbi ülemise rihma teises otsas oleva pilu. Proovige – sõltuvalt pea suurusest valige ülemine või alumine lõige.
7 Valides ühe külgrihma reguleerimisavadest, reguleerige rihma sobivust ümber pea.
10 Valides mõne muu kinnitusava (samm 7), saate suurust vastavalt vajadusele regulee rida. Kui näokaitse on näo ees liiga madalal või liiga kõrgel, valige mõni muu ülemise rihma pesa (samm 6).
www.shield48.eu/manual
t poolelt Eemaldage kaitsekile läbipaistva visiiri mõlemalt poolelt Eemaldag
|
<urn:uuid:c58e97e4-42a5-42b5-a6a4-ab0cbe26cf6a>
|
CC-MAIN-2020-45
|
https://shield48.eu/wp-content/uploads/2020/05/Manual-EE-Print-050520.pdf
|
2020-10-22T01:31:41+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-45/subset=warc/part-00002-6409130e-6e9b-44d1-90ec-9f9d0ade2504.c000.gz.parquet
| 536,298,435
| 2,569
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999793
|
ekk_Latn
| 0.999848
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3622,
6431
] | 1
|
[
0.27734375,
0.55078125,
0.138671875,
0.031005859375,
0.002532958984375,
0.000865936279296875
] |
määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH kohaselt, muudetud 2015/830/EL
Kolkisiin ≥94 %, for biochemistry
artikli number: 8884
Versioon:
1.0 et koostamise kuupäev: 14.06.2016
1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine
Carl Roth GmbH + Co KG Schoemperlenstr. 3-5 D-76185 Karlsruhe Saksamaa
Telefon: +49 (0) 721 - 56 06 0
Faks: +49 (0) 721 - 56 06 149
e-kiri: email@example.com
Veebilehekülg: www.carlroth.de
1.1 Tootetähis
Aine identifitseerimine
Kolkisiin
Artikli number
8884
Registreerimisnumber (REACH)
Nimetatud teave ei ole kättesaadav.
Indeks nr.
614-005-00-6
EÜ number
200-598-5
CASi number
64-86-8
1.2 Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad ning kasutusalad, mida ei soovitata
Kindlaksmääratud kasutusalad:
laborikemikaal
1.3 Andmed ohutuskaardi tarnija kohta
Ohutuskaardi koostamise eest vastutava pädev isik
: Department Health, Safety and Environment
e-post (pädev isik)
: firstname.lastname@example.org
1.4 Hädaabitelefoninumber
Hädaabiteabeteenistus
Poison Centre Munich: +49/(0)89 19240
2. JAGU: Ohtude identifitseerimine
2.1 Aine või segu klassifitseerimine
Klassifitseerimine määruse (EÜ) nr 1272/2008 (CLP) kohaselt
Klassifitseerimine GHS kohaselt
| Jagu | Ohuklass | Ohuklass ja ohukategooria |
|---|---|---|
| 3.1O | äge mürgisus (suukaudne) | (Acute Tox. 2) |
| 3.5 | mutageensus sugurakkudele | (Muta. 1B) |
Märkused
Ohulausete ning ELi ohulausete täistekst: vt 16. JAGU.
määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH kohaselt, muudetud 2015/830/EL
Kolkisiin ≥94 %, for biochemistry
artikli number: 8884
2.2 Märgistuselemendid
Märgistus määruse (EÜ) nr 1272/2008 (CLP) kohaselt
Tunnussõna
Ettevaatust
Piktogrammid
Ohulaused
H300
Allaneelamisel surmav.
H340
Võib põhjustada geneetilisi defekte.
Hoiatuslaused
Hoiatuslaused - ennetamine
P202 P270
Mitte käidelda enne ohutusnõuetega tutvumist ja nendest arusaamist. Toote käitlemise ajal mitte süüa, juua ega suitsetada.
Hoiatuslaused - reageerimine
P308+P313
Kokkupuute või kokkupuutekahtluse korral: pöörduda arsti poole.
Hoiatuslaused - säilitamine
P405
Hoida lukustatult.
Üksnes kutsealaseks kasutamiseks
Selliste pakendite märgistamine, mille maht ei ületa 125 ml
Tunnussõna: Ettevaatust
Sümbol(id)
H300
Allaneelamisel surmav.
H340
Võib põhjustada geneetilisi defekte.
P202
Mitte käidelda enne ohutusnõuetega tutvumist ja nendest arusaamist. Toote käitlemise ajal mitte süüa, juua ega suitsetada. Kokkupuute või kokkupuutekahtluse korral: pöörduda arsti poole. Hoida lukustatult.
P270
P308+P313
P405
2.3 Muud ohud
Lisainformatsioon puudub.
määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH kohaselt, muudetud 2015/830/EL
Kolkisiin ≥94 %, for biochemistry
artikli number: 8884
3. JAGU: Koostis/teave koostisainete kohta
3.1 Ained
4. JAGU: Esmaabimeetmed
4.1 Esmaabimeetmete kirjeldus
Üldmärkused
Sümtomid võivad ilmneda tunde pärast kokkupuudet, vajalik meditsiiniline järelvalve vähemalt 48 tundi.
Pärast sissehingamist
Tagada värske õhk. Kahtluse korral või kui sümptomid ei kao, pöörduda arsti poole.
Pärast kokkupuudet nahaga
Loputada nahka veega/loputada duši all. Kahtluse korral või kui sümptomid ei kao, pöörduda arsti poole.
Pärast silma sattumist
Loputada mitme minuti jooksul ettevaatlikult veega. Kahtluse korral või kui sümptomid ei kao, pöörduda arsti poole.
Pärast allaneelamist
Loputada suud koheselt ja juua rohkelt vett. Õnnetusjuhtumi vöi halva enesetunde korral pöörduda arsti poole (võimaluse korral näidata pakendit või etiketti).
4.2 Olulisemad akuutsed ja hilisemad sümptomid ning mõju
Kõhuvalu, Kõhulahtisus, Neerupuudulikkus, Iiveldus, Oksendamine
4.3 Märge igasuguse vältimatu meditsiiniabi ja eriravi vajalikkuse kohta
puudub
määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH kohaselt, muudetud 2015/830/EL
Kolkisiin ≥94 %, for biochemistry
artikli number: 8884
5. JAGU: Tulekustutusmeetmed
5.1 Tulekustutusvahendid
Sobivad kustutusvahendid
Tulekustutusmeetmed kohandada ümbrusega pihustatud vesi, vaht, kuiv kustutuspulber, süsinikdioksiid (CO2)
Sobimatud kustutusvahendid
veejuga
5.2 Aine või seguga seotud erilised ohud
Süttiv.
Ohtlikud põlemissaadused
Tulekahju korral võivad tekkida: lämmastikoksiidid (Nox), süsinikmonooksiid (CO), süsinikdioksiid (CO2)
5.3 Nõuanded tuletõrjujatele
Kustutustöid teha tavaliste ettevaatusabinõudega ja mõistlikust kaugusest. Kanda kompaktset hingamisaparaati.
6. JAGU: Meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda
6.1 Isikukaitsemeetmed, kaitsevahendid ja toimimine hädaolukorras
Tavapersonal
Asjakohase kaitsevarustuse kandmine (sealhulgas ohutuskaardi 8. jaos märgitud isikukaitsevahendid), et vältida aine sattumist nahale ja silma ning isikliku riietuse saastumist. Vältida nahale, silma ja riietele sattumist. Tolmu ainet mitte sisse hingata. Tagada piisav ventilatsioon.
6.2 Keskkonnakaitse meetmed
Vältida saaste levikut äravoolutorudes, pinna- ja põhjavees.
6.3 Tõkestamis- ning puhastamismeetodid ja -vahendid
Soovitused lekke tõkestamiseks
Äravoolutorude katmine.
Soovitused lekke puhastamiseks
Korjata mehaaniliselt. Tolmuleviku tõkestamine.
Muu teave, mis on seotud lekke või keskkonda sattumisega
Kõrvaldamiseks aseta sobilikkesse mahutitesse.
Viited muudele jagudele
Ohtlikud põlemissaadused: vt 5. jagu. Isikukaitsevahendid: vt 8. jagu. Kokkusobimatud materjalid: vt 10. jagu. Jäätmekäitlus: vt 13. jagu.
määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH kohaselt, muudetud 2015/830/EL
Kolkisiin ≥94 %, for biochemistry
artikli number: 8884
7. JAGU: Käitlemine ja ladustamine
7.1 Ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud
Kasutada äratõmbetoru (labor). Tagada piisav ventilatsioon ja kohtäratõmme kriitilistes kohtades.
* Meetmed aerosoolide ja tolmu ning tulekahjude vältimiseks
Tolmu eemaldamine.
Üldised tööhügieeninõuded
Käitlemisel söömine ja joomine keelatud. Kohe pärast toote käitlemist tuleb nahka põhjalikult puhastada.
7.2 Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas sobimatud ladustamistingimused
Hoida kuivas.
Kokkusobimatute ainete või segudega
Järgi vihjeid kombineeritud ladustamiseks.
Muude nõuete kaalutlemine
Hoida lukustatult.
* Ventilatsiooninõuded
Kasutada koht- ja üldventilatsiooni.
* Erinõuded laoruumidele või mahutitele
Soovitatav hoidmistemperatuur: 15 - 25 °C.
7.3 Erikasutus
Teave puudub.
8. JAGU: Kokkupuute ohjamine/isikukaitse
8.1 Kontrolliparameetrid
Riiklikud piirinormid
Andmed pole kättesaadavad. Töökeskkonna ohtlike ainete soovituslikud piirnormid (töökeskkonna ohutegurite piirnorm)
8.2 Kokkupuute ohjamine
Isiklikud kaitsemeetmed (isikukaitsevahendid)
Silmade/näo kaitsmine
Kasutada kaitseprille koos küljekaitsetega.
Naha kaitsmine
* käte kaitsmine
Kanda sobivaid kaitsekindaid. Sobivad keemilise kaitse kindaid, mis on testitud EN 374 kohaselt. Erijuhtumiteks on soovitatav kontrollida eespool koos tarnijaga mainitud kaitsvate kinnaste vastupidavust kemikaalidele.
Kolkisiin ≥94 %, for biochemistry
artikli number: 8884
* materjali tüüp
NBR (Nitriilkummi)
* materjali tihedus
>0,11 mm.
* kindamaterjali läbimisaeg >480 minutit (läbistamine: tase 6)
* muud lisameetmed kaitsmiseks
Võta taastumisaeg naha uuenemiseks. Ennetavad nahakaitsevahendid (kaitsekreemid ja -salvid) on soovituslikud.
Hingamisteede kaitsmine
Hingamisteede kaitsevahendid on vajalikud: Tolmu teke. Tahkete osakeste filtri seade (EN 143). P3 (filtrid vähemalt 99,5% lenduvatest osakestest, värvi kood: valge).
Kokkupuute ohjamine keskkonnas
Vältida saaste levikut äravoolutorudes, pinna- ja põhjavees.
9. JAGU: Füüsikalised ja keemilised omadused
9.1 Teave üldiste füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta
Välimus
Füüsikaline olek
tahke (pulber)
Värvus
helekollane
Lõhn
lõhnatu
Lõhnalävi
Andmed ei ole kättesaadavad
Muud füüsikalised ja keemilised omadused
pH (väärtus)
5,9 (5 g /l, 20 °C)
Sulamis/-külmumispunkt
155 - 157 °C aeglane lagunemine
Keemise algpunkt ja keemisvahemik
Nimetatud teave ei ole kättesaadav.
Leekpunkt
ei ole kohaldatav
Aurustumiskiirus
andmed ei ole kättesaadavad
Süttivus (tahke, gaasiline)
Mitte tuleohtlik
Plahvatuspiir
* madalaim plahvatusmäär (LEL)
nimetatud teave ei ole kättesaadav
* kõrgeim plahvatusmäära (UEL)
nimetatud teave ei ole kättesaadav
Tolmupilvede plahvatusmäär
nimetatud teabed ei ole kättesaadavad
Aururõhk
Nimetatud teave ei ole kättesaadav.
Tihedus
Nimetatud teave ei ole kättesaadav.
Auru tihedus
Nimetatud teave ei ole kättesaadav.
Suhteline tihedus
Teave nende omaduste kohta ei ole kättesaadav.
määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH kohaselt, muudetud 2015/830/EL
Kolkisiin ≥94 %, for biochemistry
artikli number: 8884
Lahustuvus(ed)
Lahustuvus vees
45 g /l at 20 °C
Jaotustegur
n-oktanool-vesi (log KOW)
1,03
Isesüttimistemperatuur
Teave nende omaduste kohta ei ole kättesaadav.
Lagunemistemperatuur
andmed ei ole kättesaadavad
Viskoossus
mitte tähtsust omav (tahke aine)
Plahvatusohtlikkus
puudub
Oksüdeerivad omadused
puudub
9.2 Muu teave
Lisainformatsioon puudub.
10. JAGU: Püsivus ja reaktsioonivõime
10.1 Reaktsioonivõime
Kohale toimetatud kujul toode ei ole tolmuplahvatuse võimeline; peene tolmu rikastus viib aga tolmuplahvatuse ohuni.
10.2 Keemiline stabiilsus
Materjal on normaalsetes eeldatavates ladustamis- ja käitlemistingimustes tavatemperatuuri ja -rõhu korral stabiilne.
10.3 Ohtlike reaktsioonide võimalikkus
Reageerib ägedalt: Tugev oksüdeerija
10.4 Tingimused, mida tuleb vältida
Otsene valguse irradiatsioon.
10.5 Kokkusobimatud materjalid
Lisainformatsioon puudub.
10.6 Ohtlikud lagusaadused
Ohtlikud põlemissaadused: vt 5. jagu.
11. JAGU: Teave toksilisuse kohta
11.1 Teave toksikoloogiliste mõjude kohta
Äge mürgisus
Nahasöövitus/-ärritus
Ei klassifitseerita nahka söövitavaks/ärritavaks.
määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH kohaselt, muudetud 2015/830/EL
Kolkisiin ≥94 %, for biochemistry
artikli number: 8884
Raske silmakahjustus/silmade ärritus
Ei klassifitseerita rasket silmakahjustust tekitavaks või ärritavaks.
Hingamiselundite või naha sensibiliseerimine
Ei klassifitseerita hingamiselundite sensibilisaatoriks või naha sensibilisaatoriks.
Kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste omaduste hindamise kokkuvõte
Mutageensus sugurakkudele:
Võib põhjustada geneetilisi defekte
* Sihtelundi mürgisus- ühekordne kokkupuude
Ei klassifitseerita mürgisena sihtelundi suhtes (ühekordne kokkupuude).
* Sihtelundi mürgisus- korduv kokkupuude
Ei klassifitseerita mürgisena sihtelundi suhtes (korduv kokkupuude).
Hingamiskahjustus
Ei klassifitseerita hingamiskahjustusi tekitavana.
Füüsikaliste, keemiliste või toksikoloogiliste omadustega seotud sümptomid
* Allaneelamise korral
kõhulahtisus, oksendamine, kõhuvalu, neerupuudulikkus
* Silma sattumise korral
eriomased andmed ei ole kättesaadavad
* Sissehingamise korral
eriomased andmed ei ole kättesaadavad
* Nahale sattumise korral
eriomased andmed ei ole kättesaadavad
Muu teave
Puudub
12. JAGU: Ökoloogiline teave
12.1 Toksilisus
1272/2008/EÜ kohaselt: Ei klassifitseerita ohtlikuks vesikeskkonnale.
12.2 Lagunduvuse protsess
Teoreetiline hapnikutarve: 1,963 mg /mg
Teoreetiline hapnikutarve nitrifikatsiooni esinemisel: 2,123 mg /mg
Teoreetiline süsinikdioksiid: 2,424 mg /mg
12.3 Bioakumulatsioon
Ei kuhju organismides nimetamisväärselt.
n-oktanool-vesi (log KOW)
12.4 Liikuvus pinnases
Eriomased andmed ei ole kättesaadavad.
1,03
Kolkisiin ≥94 %, for biochemistry
artikli number: 8884
12.5 Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamine
Eriomased andmed ei ole kättesaadavad.
12.6 Muud kahjulikud mõjud
Väga ohtlik veele.
13. JAGU: Jäätmekäitlus
13.1 Jäätmetöötlusmeetodid
Kemikaal ja tema pakend kõrvaldada kui ohtlikud jäätmed. Sisu/konteiner kõrvaldada vastavalt kohalikele/piirkondlikele/riiklikele/rahvusvahelistele eeskirjadele.
Reoveepuhastuseks oluline teave
Mitte valada kanalisatsiooni.
Konteinerite/pakendite jäätmetöötlus
See on ohtlik jääde; kasutada võib ainult pakendeid, mis on (nt.ADR kohaselt) nende kaupade puhul lubatud.
13.2 Asjakohased jäätmetega seotud sätted
Jäätmekoodid/jäätmenimetused tuleb määrata vastavalt Euroopa jäätmekataloogi määrusele (EAKV) tööstusharude ja käitluse spetsiifikast lähtudes.
13.3 Märkused
Jäätmed sorditakse liikidesse, mida on võimalik kohalikes või riiklikes jäätmekäitlusrajatistes eraldi käidelda. Palun arvestada asjakohaseid riiklikke või piirkondlikke õigusakte.
14. JAGU: Veonõuded
14.6 Eriettevaatusabinõud kasutajatele
Sätted ohtlike veoste kohta (ADR) peaksid järgima eeldusi.
14.7 Transportimine mahtlastina kooskõlas MARPOL II lisaga ja IBC koodeksiga
Veost ei ole kavas transportida mahtlastina.
14.8 Teave kõikide ÜRO näidiseeskirjade osas
* Ohtlike kaupade maantee-, raudtee- või siseveevedu (ADR/RID/ADN)
Kolkisiin ≥94 %, for biochemistry
artikli number: 8884
Ohumärgis(ed)
6.1
Erisätted
43, 274, 802(ADN)
Erandkogused
E4
Piirkogused
500 g
Sõidukategooria
2
Tunneli piirangu kood
D/E
Ohu tunnusnumber
60
* Rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveo eeskiri (IMDG)
ÜRO number (UN number)
1544
Vastu võetud veose tunnusnimetus
ALKALOIDS, SOLID, N.O.S.
Nõutavad andmed lastisaatja deklaratsioonis
UN1544, ALKALOIDID, TAHKED, N.O.S., (Kolkisiin), 6.1, II
Klass
6.1
Pakendirühm
II
Ohumärgis(ed)
6.1
Erisätted
43, 274
Erandkogused
E4
Piirkogused
500 g
EmS
F-A, S-A
Lastimise kategooria
A
15. JAGU: Reguleerivad õigusaktid
15.1 Ainete ja segude suhtes kohaldatavad ohutus-, tervise- ja keskkonnaalased eeskirjad/õigusaktid
Euroopa Liidu (EL) asjakohased sätted
* Määrus 649/2012/EL ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta
Puudub loetelust.
määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH kohaselt, muudetud 2015/830/EL
Kolkisiin ≥94 %, for biochemistry
artikli number: 8884
* Määrus 1005/2009/EÜ osoonikihti kahandavate ainete kohta
Puudub loetelust.
* Määrus 850/2004/EÜ püsivate orgaaniliste saasteainete
Puudub loetelust.
* Piirangud REACH, lisa XVII kohaselt
puudub loetelust
* Autoriseerimisele kuuluvate ainete loetelu (REACH, lisa XIV)
puudub loetelust
* Seveso direktiiv
2012/18/EL (Seveso III)
Märkus
- 3. kategooria, kokkupuude sissehingamise kaudu
41) - 2. kategooria, kõik kokkupuuteviisid
Direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (RoHS) - II lisa puudub loetelust
Määrus 166/2006/EÜ mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist (PRTR)
puudub loetelust
Direktiiv 2000/60/EÜ millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (WFD)
puudub loetelust
Riiklikud olemasolud
Aine on nimetatud järgnevates riiklikes loendites:
- EINECS/ELINCS/NLP (Euroopa)
- REACH (Euroopa)
15.2 Kemikaaliohutuse hindamine
Tarnija ei ole selle aine kemikaaliohutust hinnanud.
määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH kohaselt, muudetud 2015/830/EL
Kolkisiin ≥94 %, for biochemistry
artikli number: 8884
16. JAGU: Muu teave
Lühendid ja akronüümid
Olulised viited kirjandusele ja teabeallikad
- Määruse (EÜ) nr 1272/2008 (CLP, EÜ GHS)
- Määrus (EÜ) nr 1907/2006 (REACH), muudetud 2015/830/EL
Asjakohaste lausete loetelu (kood ja täistekst nii nagu on märgitud peatükis 2 ja 3)
| Kood | Tekst |
|---|---|
| H300 | allaneelamisel surmav |
Lahtiütlus
Käesoleval ohutuskaardil äratoodud teave põhineb meie teadmistel ohutuskaardi trükkimineku ajal. Teave annab Teile pidepunktid käesoleval ohutuskaardil nimetatud tootega ohutuks ümberkäimiseks selle hoidmisel, käitlemisel, transpordil ja jäätmekäitluses. Andmeid ei saa üle kanda teistele toodetele. Kui ainet segatakse või töödeldakse teiste materjalidega, või neid töödeldakse, ei saa käesoleval ohutuskaardil äratoodud teavet, kui ei nähtu teisiti, sel viisil valmistatud uuele materjalile üle kanda.
|
<urn:uuid:e05d871c-4c7b-4eaa-a1f5-7b924e31d8a7>
|
CC-MAIN-2020-45
|
https://www.carlroth.com/medias/SDB-8884-EE-ET.pdf?context=bWFzdGVyfHNlY3VyaXR5RGF0YXNoZWV0c3wzNjQ5MDV8YXBwbGljYXRpb24vcGRmfHNlY3VyaXR5RGF0YXNoZWV0cy9oM2YvaGI4Lzg5NzAwNzgxOTE2NDYucGRmfGI2NzRjODQ4YTE3ZTc0ZTBiZDIyMDQ5ODY5OWIwY2VkNjBhNGZmMzdjMjE1MDIyMjIwZjIwYmI3ZjMyYjA3OTg
|
2020-10-22T01:16:41+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-45/subset=warc/part-00263-6409130e-6e9b-44d1-90ec-9f9d0ade2504.c000.gz.parquet
| 663,985,155
| 6,655
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999925
|
ekk_Latn
| 0.99995
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1458,
2604,
3723,
5370,
6904,
8511,
9766,
11414,
12843,
13718,
14861,
15840
] | 0
|
[
0.53125,
0.29296875,
0.1240234375,
0.048828125,
0.003936767578125,
0.001312255859375
] |
Omaseire
Tabel 1. Veesaaste omaseire
| Saasteallikas | | Välja- laskme kood | Suubla, ühiskanalisatsioon | | Mõõtepunkti asukoht | | Saasteaine | | Seire sagedus | Lubatud määramis- meetod (mõõtmis- või arvutus- meetod) | Kasutatavad mõõteriistad ja seadmed | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| nimetus | nr plaanil või kaardil | | nimi | keskkonna- registri kood | nr plaanil või kaardil | L-EST97 koordi- naadid | CAS, EINECS või ELINCS nr1 | nimetus | | | nimetus, tüüp | kalibree- rimis- sagedus |
1 Vastavalt keskkonnaministri 21. juuli 2010. a määrusele nr 32 „Veekeskkonnale ohtlike ainete ja ainerühmade nimistud 1 ja 2 ning prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja nende ainete rühmade nimekirjad".
Tabel 2. Pinnase ja põhjavee saastatuse omaseire
| Põhjaveekiht või proovivõtupunkti sügavus | Mõõtepunkti asukoht | | Saasteaine | | Seire sagedus | Kasutatavad mõõteriistad ja seadmed | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | nr plaanil või kaardil | L-EST97 koordinaadid | CAS, EINECS või ELINCS nr1 | nimetus | | nimetus, tüüp | kalibreerimis- sagedus |
1 Vastavalt keskkonnaministri 21. juuli 2010. a määrusele nr 32 „Veekeskkonnale ohtlike ainete ja ainerühmade nimistud 1 ja 2 ning prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja nende ainete rühmade nimekirjad".
Keskkonnaministri 19.06.2013. a määrus nr 36 „Kompleksloa taotluse ja selle lisade vormid ning kompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja kompleksloa vorm" Lisa 8
Tabel 3. Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll
| Seade | Hooldus | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| nimetus, tüüp, võimsus | tegevuse nimetus | sagedus | mõõdetav näitaja | mõõtmise sagedus | | |
| | | | | | nimetus, tüüp | töörežiim (kestus) |
Tabel 4. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed
Meede/Tegevus
Meetme kirjeldus
Meetme rakendamine
Tootmise seire
Jäätmetekke seire
Jäätmekäitluskoha seire
Heitetekke seire
Heite keskkonnamõju seire
Pinnase ja põhjavee jääkreostuse seire
Müra- ja vibratsiooni seire
Lõhna seire
Muud asjakohased meetmed
|
<urn:uuid:cc71677d-1055-45fb-bcfc-7b5478ebd014>
|
CC-MAIN-2024-46
|
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1120/2201/6005/KKM_m36_Lisa8.pdf
|
2024-11-06T04:35:57+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-46/subset=warc/part-00195-65a16d46-7179-4f3c-849a-3216b203b23b.c000.gz.parquet
| 889,102,779
| 967
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
ekk_Latn
| 1.000001
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1503,
2200
] | 0
|
[
0.8671875,
0.09130859375,
0.01507568359375,
0.026123046875,
0.001617431640625,
0.000247955322265625
] |
| ÕPPEAINE KIRJELDUS | |
|---|---|
| | Üldpädevused |
| | Käeline tegevus võimaldab kujundada kõiki üldpädevusi igapäevases õppetöös |
| | nii teooria kui ka praktiliste tegevuste kaudu. Pädevustes eristatava nelja |
| | omavahel seotud komponendi – teadmiste, oskuste, väärtushoiakute ja |
| | -hinnangute – kujundamisel on kandev roll õpetajal, kes loob oma |
| | väärtushinnangute ja enesekehtestamisoskustega sobiliku õpikeskkonna ning |
| | mõjutab õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist. Üldpädevuste kujundamisel |
| | on oluline kooli ning kodu koostöö. |
| | Kultuuri- ja väärtuspädevus |
| | Käelises tegevuses rõhutatakse kultuuriteadmisi ja ühisel kultuuripärandil |
| | põhinevat kultuuriruumi õppija identiteedi osana. Tegevustes väärtustatakse |
| | individuaalset ning kultuurilist mitmekesisust. Käsitletavate teemade, |
| | analüüsitavate kunstiteoste ja -sündmuste kaudu toetatakse eetiliste ning |
| | esteetiliste väärtushoiakute kujunemist. Praktiline loominguline tegevus ja |
selle üleõpetavad teadvustama kunsti, käsitööd ja tehnoloogiat eneseväljenduse vahendina, hindama erinevaid ideid, seisukohti ja probleemi lahendusi ning austama autorsust. Kasvatatakse teadlikku ja kriitilist suhtumist kõikidesse infokanalitesse.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus
Uurimuslikud ja praktilised rühmatööd, loovtööd, arutlused ja esitlused, arutledes harjuvad õpilased oma seisukohti kaitsma ning teiste arvamustest lugu pidama. Kunstiained teadvustavad inimese kui keskkonna kujundaja ja kasutaja mõju, juhtides teadlikult ning jätkusuutlikult tegutsema nii looduses kui ka inimeste loodud ruumilistes ja virtuaalsetes keskkondades.
Enesemääratluspädevus
Pidev tagasiside andmine ja eneseanalüüsi oskuse arendamine aitavad tundma õppida oma huve ja võimeid ning kujundada positiivset minapilti. Kultuuriliste ja sotsiaalsete teemade käsitlemine (vaadeldavad kultuurinähtused, kunstiteoste ainestik ning sõnumid jne) aitab kujundada personaalset, sotsiaalset ja kultuurilist identiteeti.
Õpipädevus
Kunstides kujundatakse õpipädevust eriilmeliste ülesannete, õppemeetodite ja töövormide kaudu, mis võimaldavad õpilastel teadvustada ning kasutada oma õpistiili. Nii individuaalselt kui ka rühmas lahendatavad uurimis- ja probleemülesanded eeldavad info hankimist, selle analüüsimist ja tõlgendamist ning õpitu kasutamist uudsetes olukordades. Käelises tegevuses saavad õpilased ise jõukohaseid ülesandeid luua, oma sobivust kontrollida, uusi oskusi kasutada ning järjekindlalt harjutada. Pidev tagasiside ja eneseanalüüs aitavad järjest suurendada õppija rolli oma õpitegevuse juhtijana.
Suhtluspädevus
Käelises tegevuses on tähtsal kohal kunstiteostest, -stiilidest, -ajastutest jms rääkimine, kasutades kirjelduses nii korrektset emakeelt kui ka ainespetsiifilist terminoloogiat. Tööde esitlemine ning aruteludes erinevate seisukohtade võrdlemine ja kaitsmine toetavad väljendusoskust ning ainealase oskussõnavara.
Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogia pädevus
Käelises kujundavad koostöövalmidust ning aitavad väärtustada üksteise toetamist. Kultuurisündmustel osalemine aitab kujundada kultuurilist ühtsustunnet. Kunstiteoste ületegevuses rakendatavate ülesannete lahendamiseks tuleb sõnastada probleeme, arutleda lahendusteede üle, põhjendada valikuid ja analüüsida tulemusi. Õpitakse kasutama kunstimõisteid, võrdlema ja liigitama erinevate nähtuste tunnuseid ning kasutama sümboleid. Kunstiterminoloogias kasutatakse matemaatika ja tehnoloogia sõnavara ja mõisteid. Loomeülesandeid täites õpitakse kasutama tehnoloogiavahendeid ning innovaatilisi lahendusi, mõistma teaduse ja tehnoloogia rolli käelises tegevuses kasutamist.
I KOOLIASTE
Ettevõtlikkuspädevus
Vajalike oskuste kujunemist toetavad kunstiainetes individuaal- ja rühmatöö, uurimuslikud ning probleemipõhised ülesanded ja õpitava sidumine nüüdisaegse igapäevaeluga. Kunstiainetes väärtustatakse uuenduslikke ning loovaid lahendusi. Praktiline loovtegevus annab võimaluse katsetada erinevaid ideede väljendamise ja esitlemise võimalusi, valides leidlikult sobivaid meetodeid ning rõhutades oma tugevaid külgi. Õpitakse tegevust planeerima ja analüüsima, vastutama tööde lõpetamise ja tulemuse eest. Tutvutakse ka valdkonnaga seotud elukutsete ning institutsioonidega.
Digipädevus
Kasutatakse digivahendeid teabe otsimiseks, kogumiseks, töötlemiseks ja esitamiseks. Kogutud teavet rakendatakse loovtöödes. Õpitakse loominguga tegelemiseks valima ainespetsiifiliselt vajalikke digivahendeid. Õppides ning digitaalset sisu luues ja säilitades kasutatakse erinevaid audiovisuaalseid ning muid multimeedia vahendeid ja rakendusi. Ollakse teadlikud autoriõigusete ja isikuandmete järgimise kohustustest digikeskkonnas. Ollakse teadlikud veebis loomingu jagamise turvalisusest.
Lõiming
Toimub tööõpetuse, kunstiõpetuse, kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse õpetajate koostöös. Õpilasi suunatakse kasutama ühes tehnoloogiavaldkonna õppeaines omandatud teadmisi ja oskusi teises valdkonna õppeaines. Õpitakse tööd kavandama ja planeerima ning leidma erinevaid tehnilisi ja loomingulisi lahendusi kirjalike- ja praktiliste tööde loomiseks, arendatakse õppijate valmisolekut kasutada praktilisi oskusi igapäevaelus ning ollakse abiks karjäärivalikul.tehnoloogiaõpetuse õpetajate koostöös.
TEADMISED, OSKUSED JA HOIAKUD
Õpilane:
1) kirjeldab visuaalseid pilte, jooniseid ja sümboleid oma kogemuse piires;
2) teab kujutiste kasutamise ja jagamise head tava;
3) kavandab lihtsamaid ülesandeid disainis ja loomes kestlikult;
4) teeb kahe- ja kolmemõõtmelisi töid spontaanselt ning kavandades, kasutades eri tehnika- ja töövõtteid;
5) kirjeldab lühidalt enda tööd ja tulemust.
| 1. klass | • eristab looduslikke materjale; • kasutab säästlikult, õigesti ja ohutult tööks vajalikke materjale ja töövahendeid; • meisterdab ja kujutab lihtsamaid esemeid; • töötab iseseisvalt õpetaja juhendamisel; • hoiab oma töökoha korras; • kirjutab oma tööle nime; • nimetab teoses nähtavaid värve; • rakendab õpetaja juhendamisel erinevaid kunstitehnikaid; • väljendab enda kogemuse piires kunstitöödes mõtteid ja tundeid. | Kompositsiooni põhimõtted kirjelduseks: suurem, väiksem, ees, taga, kõrval, keskel, ääres, koos ja eraldi. Joone, kujundi, vormi kirjeldamiseks: • sirge, kõver, laineline, kandiline, ümar. Kunstiliigid • joonistus, kollaaž, skulptuur. Tehnikad • voolimine, taimetrükk, sõrmemaal, värvipliiatsitehnika, guašš, ruumiline paberitöö,pabermosaiik, käärilõige, rebimine. Ohutus ja säästlikkus • töövahendite ohutu ja säästlik kasutamine ja säilitamine; • töökoha korrastamine. | |
|---|---|---|---|
| | | Lõiming | |
| | | 1) inimeseõpetus: Keskkond meie ümber. | |
| | | Asjade väärtus.Ohud tervisele. | |
| | | 2) loodusõpetus: Inimese elukeskkond, | |
| | | asjad ja materjalid. Loomad ja taimed | |
| | | inimese elus. Meelte kasutamine | |
| | | ümbritsevat tundma õppides (nägemine, | |
| | | kompimine); tuttavate materjalide | |
| | | omadused; tarbimise vastutustundlikkus. | |
| | | 3) matemaatika:Mõõtmisvahendite | |
| | | kasutamine materjalil. | |
| | | 4) liikumisõpetus: Õiged tööasendid | |
| | | 5) eesti keel:Teksti mõistmine kõnes ja | |
| | | kirjas. | Oma mõtete ning ideede selge ja |
| | | arusaadav väljendamine | |
väljendusi;
* kasutab erinevaid paberiga töötamise võtteid ja tehnikaid;
* segab värvidest II astme värve näidise järgi;
* leiab lähiümbruses erineva heledusastmega värvitoone ja nimetab neid;
* kujundab mustreid erinevates tehnikates eeskuju ja näidiste järgi;
* joonistab portreed;
* kujundab teemakohast õnnitluskaarti;
* vaatleb ja kirjeldab loodus- ja tehiskeskkonna visuaalset ilmet;
* võrdleb erinevaid trükiseid ja illustratsioone;
* võrdleb erinevaid materjale;
* osaleb ühistöös teisi arvestades;
* korjab ja eeltöötleb looduslikku materjali, kavandab töö enne tegemist;
* oskab mõõta sobivad ribad või tükid;
* oskab jääkmaterjale loovalt kasutada;
* oskab vaadelda ja nimetada kunstiteoseid;
* jagab oma muljeid rahvuskuktuuri teemal;
* kasutab erinevaid pildistamise töövõtteid ning tehnikaid.
Värvus- kompositsiooni. ja perspektiiviõpetus
* meeleolu väljendamine värvide ja rütmiga;
* põhivärvid, II astme värvid;
* rütmide loomine pinnal ja ruumis;
* muster.
Disain ja kirjaõpetus
* kiri kaardil;
* eri funktsiooniga ruumide ka keskkondade iseloomulikud sisustus- ja kujunduselemendid.
Tehnikad ja materjalid
* maalilise pinna saamine kriidi- ja õlipastelliga;
* töötamine värvi- ja viltpliiatsiga;
* kattevärvidega maalimine;
* looduslikud- ja tehismaterjalid;
* taaskasutus;
* paber- ja pakitööd;
* voolimine.
Kunstimaailm
* kunstiteosed kohalikes muuseumides ja kunstinäitustel;
* rahvakunst;
* fotokunst.
Lõiming
1) inimeseõpetus: Keskkond meie ümber.
Asjade väärtus.Ohud tervisele.Hea ja halb käitumine, käitumisreeglid.
2) loodusõpetus:Inimese elukeskkond, asjad ja materjalid. Loomad ja taimed inimese elus. Meelte kasutamine ümbritsevat tundma õppides (nägemine, kompimine); tuttavate materjalide omadused; tarbimise vastutustundlikkus.
3) matemaatika:Mõõtmisvahendite kasutamine materjalil.Mõõtühikud, mõõtmine, märkimine, geomeetrilised kujundid.
4) liikumisõpetus: Õiged tööasendid 5) eesti keel:Teksti mõistmine kõnes ja kirjas.Oma mõtete ning ideede selge ja arusaadav väljendamine.Rahvaluule.
| • kujundab mustrit; • võrdleb erinevaid materjale ja värvusi ja nimetab nende nähtavaid ja kombitavaid omadusi õpitu piires; • osaleb ühistöös teisi arvestades; • kasutab erinevaid õpitud tehnikaid; • saab aru maalikunsti mõistest; • korjab ja eeltöötleb loodusliku materjali, kavandab töö enne liimimist; • oskab mõõta sobivad ribad või tükid; • oskab jääkmaterjale loovalt kasutamine. | ümbritsevat tundma õppides (nägemine, | | |
|---|---|---|---|
| | kompimine); tuttavate materjalide | | |
| | omadused; tarbimise vastutustundlikkus. | | |
| | 3) matemaatika:Mõõtmisvahendite | | |
| | kasutamine materjalil. | | Mõõtühikud, |
| | mõõtmine, märkimine, geomeetrilised | | |
| | kujundid. | | |
| | 4) liikumisõpetus: Õiged tööasendid. | | |
| | 5) eesti keel:Teksti mõistmine kõnes ja | | |
| | kirjas. | Oma mõtete ning ideede selge ja | |
| | arusaadav väljendamine. Kavandi ja töö | | |
| | kirjeldamine, enese töö kommenteerimine. | | |
|
<urn:uuid:ab3a9caa-2081-4d29-b62a-3b6d0beba2ad>
|
CC-MAIN-2024-46
|
https://www.valgapk.edu.ee/userfiles/Dokumendid/oppekava_03_09_2024/Lisa_23_Kaeline_tegevus_1_-3__kl.pdf
|
2024-11-06T05:07:40+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-46/subset=warc/part-00195-65a16d46-7179-4f3c-849a-3216b203b23b.c000.gz.parquet
| 971,006,781
| 4,255
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999989
|
ekk_Latn
| 0.999996
|
[
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1015,
3674,
5677,
7292,
9330,
10311
] | 1
|
[
0.396484375,
0.4296875,
0.09814453125,
0.07080078125,
0.004364013671875,
0.000732421875
] |
Põhja-Harju Koostöökogu aitab piirkonna kogukondi võimestada ja toetab nende võrgustamist koostööprojekti „Arukad külad, nutikad kogukonnad" raames.
Põhja-Harju Koostöökogu (PHKK) piirkonna kolmeetapilise aruka küla programmi eesmärk on võimestada koostööprojekti „Arukad külad, nutikad kogukonnad" raames piirkonna kogukondasid, et:
1) need oleksid omanäolised, säilenõtked, innovaatilised ning isemajandava võimekusega;
2) teadlikud enda tugevustest, väljakutsetest ning lahendustest;
3) kogukondade eestvedajad oleksid motiveeritud;
4) piirkonda tekiks hästi toimiv arukate külade võrgustik.
Programmi kandideerimine
Programmi kandideerimise aluseks on PHKK poolt koostatud kandideerimisavalduse täitmine (millest üks osa on ka motivatsioonipaketi valimine ehk vihmavarjuprojekti idee kirjeldus), valmidus osaleda aruka küla programmi kolmes etapis ning valmisolek ja võimekus viia ellu kandideerimisavalduses esitatud vihmavarjuprojekt. Kandidaatide hulgast valitakse välja üheksa külaseltsi/organisatsiooni (igast vallast kolm külaseltsi/organisatsiooni ning igast organisatsioonist 2-3 esindajat), kes osalevad PHKK piirkonna aruka küla kolmeetapilises programmis. Kandideerimisavalduste esitamine toimub 15.–31. mai 2023.
Programmi etappide kirjeldus
I Pilootküla mentorluspakett Viimsi valla Lubja küla, Jõelähtme valla Neeme küla või Rae valla Uuesalu küla poolt. Küla/kogukond saab endale mentoriks ühe kolmest pilootkülast, kes on talle programmis osalemisel oma nõu ja kogemustega toeks. Mentoriks oleva küla määrab PHKK juhatus. Projekti perioodi jooksul toimub vähemalt neli kohtumist.
Mentorite kaasabil koostatakse/uuendatakse küla arengukava/strateegia. Arengukava peab valmima hiljemalt septembriks 2024. Valminud arengukavad avaldatakse PHKK koduleheküljel.
II Küla/kogukonna motivatsioonipakett ehk vihmavarjuprojekt
Osaleja saab valida kolme motivatsioonipaketi vahel*:
- koolitada organisatsiooni liikmeid (taotleja võib koostada enda vajadustele vastava koolitusprogrammi, kus osaleb vähemalt kolm organisatsiooni liiget)
- korraldada kogukondade/organisatsioonide jätkusuutlikkuse tõstmiseks promoüritusi või sündmusi, eesmärgiga kaasata tegevustesse uusi ja ettevõtlikke inimesi; sidustada vana ja uut elanikkonda
- võrgustuda ja ammutada inspiratsiooni läbi õppereisi/inspiratsioonireisi (kaasatud vähemalt viis organisatsiooni liiget)
*Valida tuleb üks variant kolmest.
Motivatsioonipaketi väärtus on 3000 eurot, mille sisse on arvestatud omafinantseering 10% ehk 300 eurot. PHKK esitab organisatsioonile omafinantseeringu ulatuses arve ning tasub kõikide motivatsioonipaketti kuuluvate kulutuste arved otse teenusepakkujale. Motivatsioonipakti tegevuste elluviimise aeg on mai 2023 kuni oktoober 2024.
PHKK rahastab tegevuste korraldamisega seotud otseseid kulutusi: ruumide/vahendite rent, lektori tasu, päeva juhtimine, tegevuste läbiviimine, transport, toitlustus, majutus, õppereis, õpituba, abivahendid ja materjalid ning muud otseselt tegevuste eesmärkide ja korraldamisega seotud kulud.
Ei rahastata investeeringuid põhivarasse, kulusid meenetele, auhindadele ja kingitustele.
III Välisõppereis
Aruka küla programmi eelnevad etapid läbinud saavad osaluskoha välisõppereisil septembris 2024. Igast külast saab osaleda kuni kaks inimest. Välisõppereisi eesmärk on rahvusvaheliste kogemuste saamine ja kontaktide leidmine.
Nõuded programmis osalejale
* Programmi kandideerija on PHKK piirkonnas (Rae, Viimsi, Jõelähtme vald) aktiivselt kogukonna heaks tegutsev MTÜ, kes on tegutsenud rohkem kui 6 kuud.
* Programmis osaleja võtab endale vastutuse kandideerimisavalduses esitatud kogu vihmavarjuprojekti tegevuse korraldamise - sisulise poole planeerimine ja läbiviimine, broneeringute tegemised, vajadusel hinnapakkumiste küsimine (alates 1000 eurot km-ta summalt üks pakkumine), läbirääkimised teenusepakkujatega, eelarve jälgimine jms.
* Vihmavarjuprojekti koostamisel peab kandideerija jälgima, et planeeritav kulu on mõistlik, põhjendatud, selge, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ja toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Toetuse taotleja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.
* Koostöö mentorkülaga
Kandideerimisavalduse esitamine, läbivaatamine ja kinnitamine
Programmis osalemise tingimused ja kandideerimisavaldus on kandideerijale kättesaadavad PHKK kodulehel www.leaderph.eu (abiks taotlejale – meetme tutvustus).
Kandideerimisavaldus esitatakse digiallkirjastatult e-maili aadressil email@example.com. Taotleja saab vastuskirja kandideerimisavalduse vastuvõtmise kohta.
Kandideerimisavaldusi saab esitada vahemikus 15.–31. mai 2023.
Kandideerimisavaldused vaadatakse läbi juunikuu PHKK juhatuse koosolekul.
PHKK juhatus otsustab kandideerimisavaldusel kirjeldatud tegevuste vajalikkuse põhjenduse alusel (läbi mõeldud ja selgelt sõnastatud motivatsioonipaketi tegevused ning tegevuste ajakava) programmis osalemise ning kinnitab kandideerimisavalduse või teeb tagasilükkamise otsuse.
Kui ühest vallast on tingimustele vastavaid kandideerijaid rohkem kui kolm, valitakse programmis osalejad liisuheitmise teel.
Vajadusel küsitakse kandideerijalt täiendavat infot või kutsutakse kandideerija planeeritavaid tegevusi PHKK-le tutvustama.
PHKK annab kandideerijale otsusest teada ning kandideerija võib alustada tegevuste elluviimisega kohe peale koostööleppe sõlmimist PHKK-ga.
Kogukonda/küla saab programmis esindada vaid üks organisatsioon.
Kandideerida saab ühe kogukonnana/külana, mitte piirkonnana.
Tegevuste elluviimine
Koostööleppes kinnitatakse motivatsioonipaketi tegevused, eelarve ning mentorküla. Toetusega elluviidavate tegevuste eest esitab teenusepakkuja arved otse PHKK-le. Võimalikud eelarvevälised lisakulud katab programmis osaleja omavahenditest.
Programmis osaleja kohustused:
- enne tegevuste algust osalemine konsultatsioonil PHKK projektijuhiga;
- eelarve kasutamise ja tegevuskava jälgimine;
- tegevuste ja tulemuste kajastamine organisatsiooni kodulehel ja/või sotsiaalmeedias ning sama info edastamine PHKK-le;
- Leader tähistuse kasutamine ürituste jm tegevuste korraldamisel ja tegemisel.
Toetuse sihtotstarbelise kasutamise tõendamiseks esitab programmis osaleja PHKK-le üritusega seotud fotod, päevakavad, osalejate nimekirjad jm sündmuse toimumist tõendavad materjalid.
PHKK omalt poolt nõustab vihmavarjuprojekti sisulist poolt, aitab sündmuse kajastamisel, teostab maksed teenustepakkujatele ja teeb aruandluse PRIAle.
Mentorkülade roll programmis
Mentorkülaks on PHKK piirkonnast Arukate külade pilootprojektis osalenud kolm küla: Viimsi valla Lubja küla (esindaja MTÜ Lubja Külaselts), Jõelähtme valla Neeme küla (esindaja MTÜ Neeme Rannavalve Selts) ja Rae valla Uuesalu küla (esindaja MTÜ Uuesalu Külaselts). Mentorküla esindav organisatsioon ja PHKK sõlmivad koostöökokkuleppe. Mentorlust osutavad organisatsioonid saavad mentorluse eest igaüks 1000 eurot (neto), mis kantakse kahes osas arve alusel organisatsioonile.
Mentorküla roll:
- Aja- ja tegevuskava koostamine ja selle edasine jälgimine
- Regulaarse kontakti hoidmine talle määratud kogukonnaga. Perioodi jooksul toimub vähemalt neli kohtumist
- PHKK infoväljas hoidmine
- Probleemide tekkimisel viivitamatult PHKK teavitamine
- Diskreetsuse hoidmine talle usaldatud info osas
Statuudi täiendamine
PHKK juhatusel on õigus statuuti jooksvalt täiendada. Kehtiv statuut ja muudatuste ajalugu on kajastatud PHKK kodulehel www.leaderph.eu (abiks taotlejale – meetme tutvustus_Arukad külad, nutikad kogukonnad programm).
Kontakt ja lisainfo:
Signe Valdmann
„Arukad külad, nutikad kogukonnad" projektijuht firstname.lastname@example.org
5748 3466
4
|
<urn:uuid:7cf0e8f9-feb0-4515-93df-f43e2ba3b37b>
|
CC-MAIN-2023-50
|
https://leaderph.eu/wp-content/uploads/2023/04/arukad-kladj-nutikad-kogukonnad_statuut.pdf
|
2023-12-01T03:44:39+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-50/subset=warc/part-00277-e565b809-b335-4c1d-90fd-54a9a2b7113d.c000.gz.parquet
| 413,411,432
| 2,940
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999986
|
ekk_Latn
| 0.999986
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1784,
4181,
6140,
7663
] | 2
|
[
0.01416015625,
0.26171875,
0.609375,
0.10107421875,
0.01007080078125,
0.0033721923828125
] |
Põhja-Harju Koostöökogul uus juhatuse esimees
SIGNE VALDMANN
PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU
J uulikuu esimesel nädalal valiti Jõelähtme, Rae ja Viimsi valdasid ühendavale Põhja-Harju Koostöökogule uus juhatuse esimees, kelleks sai senine juhatuse liige Meelis Kasemaa.
Esimene kokkupuude Põhja-Harju Koostöökoguga ja teadmised LEADERi liikumisest ongi Meelisel läbi Rae vallavalitsuse, sest on ju Rae vald koostöökogu üks asutajaliikmetest. 2010. aastal kirjutas ta ka ise LEADERisse projekti ning taotles toetust enda väikeettevõtluse arendamiseks.
Meelis Kasemaa on elanud Rae vallas viimased 22 aastat, ta on kuulunud aastaid Rae valla volikogusse ning on hetkel Rae valla volikogu eelarve- ja arengukomisjoni esimees. Aastatel 2004–2012 oli ka abivallavanem. Alates 2012. aastast osaleb Meelis Rae valla elektri-, vee- ja soojusettevõtte AS-i ELVESO juhtimises.
Aastatel 2012–2019 oli Meelis Põhja-Harju Koostöökogu projektide hindamiskomisjonis. Alates 2020. aastast on Meelis kuulunud Põhja-Harju Koostöökogu juhatusse.
Astusid uude rolli väga põneval ajal – praegu on koostöökogul käsil uue perioodi strateegia koostamine. Millele uue perioodi strateegia fookuse seab?
Suures osas ikka samadele eesmärkidele nagu ka varasematel perioodidel. Uusi konkreetseid suundi ei sea, küll aga fokusseerime toetusmeetmete sisu. See on välja tulnud ka kolmes vallas toimunud kaasamisseminaridel osalenute mõtetest, et võiksime keskenduda konkreetsematele valdkondadele. Olen märganud, et kui LEADERi toetuste jagamise algusaastatel taotleti toetust enim just investeeringutele ja ettevõtluse arendamiseks, siis nüüd on tendents pigem vabaühenduste ja kogukonna arendamisel ning pehmetel ühisprojektidel. Koroonaaeg tõi seda veel eriti esile ning pehmetele ühisprojektidele on küsitud
Kui oled mingi organisatsiooni juhtimises ja kogu protsessis pika aja vältel osalenud ning näinud selle arengut, siis see inspireerib. Kui ma näen võimalusi midagi paremaks teha, edasi liikuda. Hindajana nägin, mida inimesed piirkonnas tegid – see andis endale ka uusi ideid ja inspiratsiooni. Seega mind käivitab kindlasti eneseareng läbi organisatsiooni, silmaringi laienemine, uued kontaktid üle Eesti ja ka piiriüleselt. Küsimust iseendale: „Miks ma seda teen?" ei ole veel tulnud.
Meelis Kasemaa. FOTO: ERAKOGU
toetusi rohkem kui kunagi varem. Ja selle järgi on ilmselgelt ka vajadus, eriti mis puudutab kolme valla ühisprojekte. Minu nägemuses võiks rohkem raha suunata kogukondliku elu arendamisele ja sidususe tekitamisele.
Aga kindlasti on uuel perioodil märksõnadeks ka külastusettevõtete arendamine ning samuti avaliku ruumi kujundamine ning ettevõtluse ringmajandus. Uueks tegevussuunaks uuel perioodil saab olema Euroopa Sotsiaalfondi toetuse vahendite jagamine kolmes vallas.
Mis eristab Põhja-Harju Koostöökogu teistest 26 koostöörühmast üle Eesti?
Esiteks pidevalt kasvav elanikkond – meil ei ole seda muret, et rahvastik väheneks, vaid hoopis kasvab väga hoogsas tempos. Teiseks on meil palju noori ning tööealisi elanikke ning kolmandaks piirkonna väga mitmekülgne ettevõtlus. Ei saa salata ka seda, et pigem oleme jõukas piirkond. Need toovad fookusesse hoopis teised eesmärgid, nagu näiteks kogukonna sidususe tekitamine, sotsiaalne ettevõtlus, pendelrände vähendamine, rohelise elukeskkonna säilitamine.
Oled aastaid oma põhitöö kõrvalt panustanud suure hulga vabatahtliku tööga, miks?
Mis Sind käivitab ja kuidas ennast laed?
Maandan ja laen ennast läbi füüsiliste tegevuste – 2007. aastast alates olen tegelenud purjetamisega ning mängin golfi ja võrkpalli.
Mis on LEADER?
LEADER on Euroopa Liidu algatusprogramm, mille eesmärk on edendada kohalikku elu maapiirkonnas läbi kohaliku tasandi koostöö, aidates luua kohalikel partnerlustel põhinevaid maaelu arengustrateegiaid. LEADERprogrammist on võimalik taotleda toetust kohaliku tegevusrühma strateegiale vastava kohaliku tegevusrühma kaudu.
Koostöökogu peamine eesmärk on kohaliku maaelu arendamine ning kohaliku initsiatiivi toetamine, et edendada piirkonda kodanikuühenduste, ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste koostööd, samuti piirkonna vajaduste selgitamine ja arenguvõimaluste kasutamine.
Mis on Põhja-Harju Koostöökogu? Põhja-Harju Koostöökogu (PHKK) on üks 26-st Leader-tegevusrühmast Eestis, mis tegutseb avaliku, era- ja kolmanda sektori võrdväärse partnerluse põhimõtetel.
Koostöökogu liikmeteks on Jõelähtme, Rae ja Viimsi vallad ning nende territooriumil tegutsevad ettevõtted ja kodanikuühendused. 20.09.2022 seisuga on PHKK-l 72 liiget – kolm kohalikku omavalitsust, 26 OÜ-d ning 43 MTÜ-d ja SA-d.
Koduleht: leaderph.eu.
|
<urn:uuid:640dcbcb-d8ed-41eb-b395-d27bc02f484d>
|
CC-MAIN-2023-50
|
https://leaderph.eu/wp-content/uploads/2022/10/phkk-l-uus-juhatuse-esimees_-rae-snumid_okt-2022.pdf
|
2023-12-01T03:09:42+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-50/subset=warc/part-00277-e565b809-b335-4c1d-90fd-54a9a2b7113d.c000.gz.parquet
| 412,099,090
| 1,794
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999984
|
ekk_Latn
| 0.999984
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
4607
] | 1
|
[
0.0147705078125,
0.578125,
0.384765625,
0.01708984375,
0.0030059814453125,
0.00049591064453125
] |
TARBIJAVAIDLUSTE KOMISJONI OTSUS
Asja number
6-1/18-002705
Otsuse kuupäev
14.06.2018
Komisjoni koosseis
Esimees Jüri Aava, liikmed Merike Koppel ja Oskar Friedrich Oengo
Tarbija
Kaupleja
Sonic Invest OÜ, registrikood 14349249
Tarbija nõue
Lepingust taganemine
Asja läbivaatamise aeg 13.06.2018, kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1. Avaldus rahuldada.
2.
3.
4.
Tunnistada Tarbija õigust Sonic Invest OÜ-ga sõlmitud müügilepingust taganemiseks.
Välja mõista Tarbija kasuks auto velgede maksumuse summas 384, 28 eurot. Kaupleja peab väljamõistetud summa tasuma kauba eest tasunud isiku arvele.
Komisjoni otsus täidetakse 30 päeva jooksul arvates selle Tarbijakaitseameti veebilehel avaldamise päevale järgnevast päevast.
Kui vaidlevad pooled komisjoni otsusega ei nõustu, on neil õigus pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse.
Kaupleja peab Tarbijakaitseametit kirjalikult teavitama otsuse täitmisest
30 päeva jooksul arvates otsuse Tarbijakaitseameti veebilehel avaldamise päevale järgnevast päevast või samas
asjas maakohtusse pöördumisest, lisades ärakirja maakohtule esitatud hagiavaldusest.
Asjaolud ja tarbija nõue:
12.02.2018 ostis tarbija kaupleja e-kauplusest carworld.ee veljed. Kauba eest tasuti samal päeval Aili Kuusk arveldusarvelt. 22.02.2018 teatas kaupleja, et kaupa ei ole võimalik saata
ning soovis teada, kas tarbija valib teise kauba või soovib tellimusest loobuda. Tarbija soovis
1
raha tagastamist. 19.02.2018 kirjutas tarbija kauplejale veel täpsustava kirja, et kauba eest on tasutud Aili Kuusk kontolt ning soovib raha tagastamist. Kaupleja ei ole siiani tarbijale kaupa üle andnud, ei vasta kirjadele ega tagasta tarbija tasutud raha. 01.03.2018 esitas tarbija kauplejale lepingust taganemise avalduse.
Komisjoni põhjendus:
Komisjon tutvunud põhjalikult dokumentaalsete tõenditega asub seisukohale, et avaldus tuleb rahuldada.
VÕS § 52 lg 1 kohaselt loetakse sidevahendi abil sõlmitud lepinguks ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis, ettevõtja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel ühel ajal koos samas kohas ja lepingupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (edaspidi tellimus), edastatakse eranditult üksnes sidevahendi abil.
Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse sidevahendi kasutamiseks iga viisi, mis võimaldab teineteisest eemalviibival tarbijal ja ettevõtjal korraldada läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks vajalikku teabevahetust, eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kasutamist, adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või tüüpkirja toimetamist tarbijani ja tellimislehega reklaami ajakirjanduses.
VÕS § 56 lg 1 kohaselt võib tarbija sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul.
Sama paragrahvi lõike 1 1 kohaselt lepingu puhul, mille esemeks on asja üleandmine, hakkab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taganemise tähtaeg kulgema päevast, millal tarbija või tarbija nimetatud kolmas isik, kes ei ole vedaja, on saanud asja füüsiliselt enda valdusse.
VÕS § 56 1 lg 1 kohaselt ettevõtja tagastab taganemisavalduse kättesaamisel tarbijale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel, kõik tarbijalt lepingu alusel saadud tasud, muu hulgas tarbija kantud asja kättetoimetamise kulud.
Leping tarbija ja kaupleja vahel sõlmiti 12.02.2018 sidevahendi vahendusel. Kuna kaupleja lepingut ei täitnud, teavitas tarbija 01.03.2018 kauplejat soovist lepingust taganeda. Kaupleja ei ole senini lepingut täitnud ega ettemaksu tagastanud.
Tarbija on esitanud avalduse, milles palub kauplejalt välja mõista tasutud 384, 28 eurot. Komisjon rahuldab avalduse ning mõistab kauplejalt tarbija kasuks 384, 28 eurot välja.
|
<urn:uuid:eec16f93-5555-4bcf-bf9c-2b9ddd7bf5a5>
|
CC-MAIN-2019-30
|
https://takis.ttja.ee/avalik/otsused/mustnimekiri/214034/file564367/Otsus%206-1-18-002705.pdf
|
2019-07-20T20:24:19Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-30/segments/1563195526670.1/warc/CC-MAIN-20190720194009-20190720220009-00304.warc.gz
| 560,121,987
| 1,556
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999982
|
ekk_Latn
| 0.999985
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1441,
3440,
3862
] | 1
|
[
0.0267333984375,
0.61328125,
0.349609375,
0.0101318359375,
0.000324249267578125,
0.00008296966552734375
] |
Andmekogu arendustest
Rainer Rannala
Nutikuu 2017
* …
* Tallinna robootikapäeval osales 35 lasteaeda!
Andmekogu arendustest
* Vanema koha kinnitamisel vastuvõtu avalduse vorm
1. koha taotlus (vanema avaldus)
2. koha pakkumine
3. koha vastuvõtmine (vanem täpsustab avaldust)
(varasemalt igal lasteaial eraldi vorm vastuvõtmiseks)
5. rühma kinnitamine
Lasteaiakoha vastuvõtmine
* Vanem kinnitab koha soovi (sh koha soovi aeg);
* Eeltäidetud avalduse täiendamine (maksja andmed, e-post jm)
* Vanema kinnitus, et kohustub igakuiselt tasuma lasteaiatasu
* Kõik maksja andmed nähtavad infosüsteemis lapse profiili all (õppimise andmed)
* Vajadusel saab juht lisada uue maksja andmed (eelmine maksja andmed automaatselt tühistatakse)
* Päringutesse tekib väljund lapse ja maksja andmetega
* Andmete automaatne liikumine SAPi (hetkel kliendi andmete tabel)
Sama pere laste logi
Teavituste edastamine vanemale
1. Koha pakkumise automaatne teavitus vanemale
2. 3 päeva hiljem korduv automaatne teavitus
3. Koha kinnitamise tähtpäeva viimasel öösel korduv automaatne teavitus
|
<urn:uuid:dddf4f2c-0d4f-4958-b046-3a21a2b09a08>
|
CC-MAIN-2024-18
|
https://www.tallinn.ee/et/media/298011
|
2024-04-14T02:20:53+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-18/subset=warc/part-00129-29538f81-5664-4df2-acb6-7d8ba3d2a1aa.c000.gz.parquet
| 932,440,078
| 411
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999988
|
ekk_Latn
| 0.999995
|
[
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
37,
105,
357,
858,
880,
1077
] | 0
|
[
0.451171875,
0.41015625,
0.08984375,
0.03857421875,
0.0078125,
0.0030059814453125
] |
TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA
1. Üldandmed
| Õppeasutus: | |
|---|---|
| Õppekava nimetus: | Hoonete fassaadide soojustamine |
| (venekeelsetel kursustel nii | |
| eesti kui vene keeles): | |
| Õppekavarühm: (täiendus- | Ehitus ja tsiviilrajatised |
| koolituse standardi järgi) | |
| Õppekeel: | Eesti keel |
2. Koolituse sihtgrupp ja õpiväljundid
Sihtrühm: Sihtrühmaks on ehitusettevõtetes töötavad ehitustöölised või eelneva õpi- või töökogemusega ehituseriala omavad isikud, kes vajavad täiendõpet fassaadisoojustamise teostamiseks tagades tööturul konkurentsivõimeline teenus.
Sihtrühm ja selle kirjeldus ning õppe alustamise nõuded. Ära märkida milliste erialaoskuste, haridustaseme või vanusegrupi inimestele koolitus on mõeldud ning milline on optimaalne grupi suurus; ära tuua kas ja millised on nõuded õpingute alustamiseks.
Grupi suurus: 8 osalejat
Vanus ei ole määratletud, tervislik seisund, mis on vajalik töötamiseks välitingimustes ja kõrguses.
Õppe alustamise nõuded:
Õpiväljundid. Õpiväljundid kirjeldatakse kompetentsidena, mis täpsustavad, millised teadmised, oskused ja hoiakud peab õppija omandama õppeprotsessi lõpuks.
2. järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid;
1. paigaldab nõuetekohaselt tuulduvaid ja liitsüsteemseid soojusisolatsioone, parapette ja fassaadipindade plekkdetaile, järgides tööde tehnoloogiat;
3. valib ja valmistab ette tööks vajalikud materjalid ja töövahendid, arvestab vajaliku materjalide koguse ja tööaja; 4. Hindab juhendamisel soojusisolatsiooni liitsüsteemidega kaetavate pindade seisundit ja loodsust, kasutades õigeid töövahendeid ja võtteid. Valmistab pinnad ette, vajadusel krundib aluspinna
5. Krundib krohvitavad pinnad, kasutades sobivat krunti ja kruntimismeetodit. Kannab pinnale viimistluskrohvi või paigaldab viimistlusplaadid, juhindudes materjali tootja paigaldusjuhisest. Järgib etteantud kvaliteedinõudeid ning tagab viimistletava pinna ühtlase tasapinnalise välisilme
Õpiväljundite seos kutsestandardi või tasemeõppe õppekavaga. Tuua ära vastav kutsestandard ning numbriline viide konkreetsetele kompetentsidele, mida saavutatakse.
Õppekava on koostatud Krohvija tase 4 järgi, B.2.3 Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine, ja B.2.6 Energiatõhus ehitamine.
Põhjendus. Tuua põhjendus koolituse sihtrühma ja õpiväljundite valiku osas.
Ehitusettevõtetes töötavad sageli kutsealase ettevalmistuseta töötajad. Samuti muutuvad ja tulevad turule uued materjalid ja tehnoloogiad, sh energiatõhus ehitamine.
3. Koolituse maht
| Koolituse kogumaht akadeemilistes tundides: | | |
|---|---|---|
| | Kontaktõppe maht akadeemilistes tundides: | 80 |
| sh auditoorse töö maht akadeemilistes tundides: (õpe loengu, seminari või muus koolis määratud vormis) | sh auditoorse töö maht akadeemilistes tundides: | 20 |
| | (õpe loengu, seminari või muus koolis määratud vormis) | |
| sh praktilise töö maht akadeemilistes tundides: (õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine õppekeskkonnas) | | |
4. Koolituse sisu ja õppekeskkonna kirjeldus ning lõpetamise nõuded
Õppe sisu:
Õppe sisu ja õppekeskkonna kirjeldus. Tuua peamised teemad ja alateemad sh eristada auditoorne ja praktiline osa. Esitada õppekeskkonna lühikirjeldus, mis on õpiväljundite saavutamiseks olemas. Loetleda kursuse kohustuslikud õppematerjalid (nt õpikud vmt) kui need on olemas. Kui õppijalt nõutakse mingeid isiklikke õppevahendeid, tuua ka need välja.
Soojusisolatsiooni liitsüsteemid, nende omadused ja kasutusotstarve;
3. Soojusisolatsiooni liitsüsteemis kasutavate lisatarvikute (sokliprofiilid,
2. Soojusisolatsiooni liitsüsteemiga kaetavatele aluspindadele esitatavad nõuded;
vuugitihenduslindid jne) ja abiprofiilide (nurgavõrgud, liiteprofiilid jne) omadused ja
4. Armeerimis- ja viimistlusmaterjalid, nende omadused, kasutusvõimlaused, otstarve;
kasutusotstarve;
5. Viimistletud pindadele esitatavad kvaliteedinõuded;
7. Energiatõhus ehitamine, tegurid, kvaliteedinõud
6. Vigade võimalikud tekkepõhjused, nende ennetamine;
Õppekeskkonna kirjeldus:
Koolitus toimub Rakvere Ametikooli piiri tn 8. Teooriaosa toimub õppekavarühma koolituseks ettenähtud õppeklassis ja praktilised tööd Rakvere Ametikooli ehituspolügonil, kus on olemas vajalikud tööriistad, vahendid ja materjalid õppekava täitmiseks. Ruumid vastavad tervisekaitse nõuetele.
Nõuded õppe lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja –kriteeriumid. Nõutud on vähemalt
Õpingud loetakse lõpetatuks ja väljastatakse tunnistus, kui õpilane on saavutanud õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel, sh osalenud õppetöös vähemalt 70%.
70% kontakttundides osalemine. Kirjeldada, kuidas hinnatakse
õpiväljundite saavutamist.
:
Hindamine
2. proovitöö: soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine.
1. kirjaliku testi positiivsele tulemusele tegemine, vähemalt 75% õigeid vastuseid.
Hindamiskriteeriumid:
2. hindab juhendamisel soojusisolatsiooni liitsüsteemidega kaetavate pindade seisundit ja loodsust, kasutades sobivaid töövahendeid ja –võtteid;
1. korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja valib sobivad töövahendid ning materjalid lähtudes etteantud tööülesandest;
3. ladustab valitud materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee ning käiguteede olemasolu;
5. valmistab juhendamisel ette soojusisolatsiooni liitsüsteemiga kaetavad pinnad (parandab aluspinna deformatsioonivuugid, eemaldab lahtised või piisava nakketa viimistluskihid ning täidab sobiva krohviseguga suuremad ebatasasused ja krundib aluspinna);
4. katab SIL siga mittekaetavad pinnad, kaitstes neid järgnevate tööde käigus tekkida võivate kahjustuste eest, kasutab asjakohaseid kattematerjale töövahendeid ja –võtteid;
6. paigaldab sokli- või juhtsiini, majakad ning soojusisolatsiooniplaadid juhindudes etteantud tööülesandest, kvaliteedinõuetest ja materjalide paigaldusjuhendist;
8. armeerib kogu soojusisoleeritud pinna, järgides kvaliteedinõudeid ja materjalide paigaldusjuhendit;
7. paigaldab lisatarvikud (liiteprofiilid, vuugiprofiilid, nurgaprofiilid, vuugilindid, tüüblid) juhindudes kvaliteedinõuetest, projektist ja/või materjalide paigaldusjuhendist või objekti omapärast;
9. krundib pinnad viimistluskrohvi nakke tagamiseks, kasutades sobivat krunti ja kruntimismeetodit;
11. selgitab juhendamisel parapeti ja fassaadipinna plekkdetailide vajaduse ja paigaldusnõuded, lähtudes projektist;
10. valmistab ja kannab pinnale viimistluskrohvi või paigaldab viimistlusplaadid, juhindudes tootja paigaldusjuhisest tagamaks viimistletava pinna ühtlase tasapinnalise välisilme;
korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, juhindudes nende kasutus- ja hooldusjuhenditest ning üldtunnustatud heast tavast.
5. Koolitaja andmed
Jaan Viktor Rakvere Ametikooli ehituserialade kutseõpetaja, ehitusttehnik, ehitusjuht tase III e-post email@example.com, tel 56476358
Koolitaja andmed. Tuua ära koolitaja(te) ees- ja perenimi ning kursuse läbiviimiseks vajalikku kompetentsust näitav kvalifikatsioon või vastav õpi- või töökogemuse kirjeldus.
Rein Rästas Rakvere Ametikooli ehituserialade õpetaja e-post firstname.lastname@example.org
Õppekava koostaja: Hanno Jõe Õppekavarühmajuht e-post email@example.com
/ees- ja perenimi, amet, e-mail/
|
<urn:uuid:f2daa374-eebf-45a0-aff4-1ded0bcd64c8>
|
CC-MAIN-2020-45
|
http://files.rak.ee/pdf/koolitused/tasulised/T%C3%B6%C3%B6tukassale-%C3%95ppekava-2019-Hoonete-fassaadide-soojustamine.pdf
|
2020-10-19T16:04:30+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-45/subset=warc/part-00099-6409130e-6e9b-44d1-90ec-9f9d0ade2504.c000.gz.parquet
| 46,676,877
| 2,989
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99999
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2394,
4958,
7320
] | 0
|
[
0.59765625,
0.28515625,
0.0908203125,
0.0247802734375,
0.0020599365234375,
0.000568389892578125
] |
| Õppekavarühm | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|
| Õppekava nimetus | | | | | |
| Õppekava kood EHIS-es | | | | | |
| ESMAÕPPE ÕPPEKAVA | | | | | |
| EKR 2 | EKR 3 | EKR 4 kutsekesk- haridus | EKR 4 | EKR 5 | EKR 4 |
Õppekava maht: 60 EKAP
Õppekava koostamise alus:
Kutseharidustandard VV määrus nr 130, 26.08.2013
Kutsestandard „Mootorsõidukidiagnostik, tase 5" Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu 12.05.2016 otsus nr 2
Õppekava õpiväljundid:
Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis on vajalikud tööks mootorsõidukidiagnostiku erialal nii iseseisvalt kui meeskonnas ning luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Õpilane:
1) väärtustab valitud eriala ning enda tööalast arengut, on kursis töalaste arengusuundade, tööturul rakendumise ja enese täienödamise võimalustega transporditehnika valdkonnas;
2)töötab iseseisvalt, diagnoosib, analüüsib ning kõrvaldab mootorsõidukite rikked kasutades andmebaase ja vastavat tehnoloogiat, vastutab oma töö tulemuste eest;
3)töötab järgides keskkonnasäästlikke töövõtteid, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning materjali säästlikku kasutamist;
4)on avatud koostööle ja osaleb meeskonnatöös vajadusel juhendades seda ning juhendab oma pädevuste piires töötajaid, käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;
5)kasutab tööga toimetulekuks erialast sõnavara, eesti- ja inglise keeles;
6)suunab ja annab juhiseid vigade diagnoosimiseks ning analüüsida tehniku kogutud infot täpsema remondimahu määramiseks.
Õppekava rakendamine:
Statsionaarne ja mittestatsionaarne õpe keskharidusega isikutele, kellel on 2 aastane töötamise kogemus mootorsõidukitehnikuna ning kes omab vastava kategooria juhiluba
Nõuded õpingute alustamiseks:
Viienda taseme jätkuõppes õpingute alustamise tingimus on vähemalt 4. või 5. kvalifikatsioonitaseme kutse või vastavate kompetentside ja keskhariduse olemasolu.
Nõuded õpingute lõpetamiseks:
Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on saavutatud eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel ja sooritanud kutseeksami.
Õpingute läbimisel omandatavad kvalifikatsioonid:
Õppekava õpiväljundite omandamisel täismahus saadakse kutsele "Mootorsõidukidiagnostik, tase 5" vastavad kompetentsid
Õppekava struktuur
Põhiõpingute moodulid (51 EKAP)
Nimetus
Mootorielektroonika diagnostika ja remont
Jõuülekande diagnostika ja remont
Maht
10 EKAP
9 EKAP
Õpiväljundid
Tunneb sisepõlemismootorite elektroonilise juhtimise ehitust ja põhimõtet.
Omab ülevaadet hübriid- ja elektriajamite tööpõhimõtetest. Omab ülevaadet alternatiivkütustel töötavate mootorite tööpõhimõtetest.
Hindab sisepõlemismootori tehnilist seisukorda, leiab rikked ja analüüsib nende tekkepõhjusi. Kõrvaldab sisepõlemismootori rikked, järgides
remonditehnoloogiat.
Kontrollib heitgaasi koostist ja heitgaasi ohutustamisseadiste tööd, võrdleb näitusid antud sõidukile lubatud piirväärtusega ning analüüsib võimalike kõrvalekallete tekkepõhjusi. Kõrvaldab rikked, mis põhjustavad heitgaaside koostise normist kõrvalekaldeid, järgides remonditehnoloogiat. kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning erialast sõnavara eesti ja inglise keeles töötab järgides töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku, ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates olukordades
Hindab jõuülekande tehnilist seisukorda, leiab rikked ja analüüsib nende
1/7
Siinivõrkude diagnostika ja remont 6 EKAP
Elektriseadiste ja
6 EKAP
mugavussüsteemide diagnostika ja remont
Juhtimisseadmete ja veermiku diagnostika ja remont
Kliimaseadmete diagnostika ja remont
Turvaseadiste diagnostika ja
8 EKAP
5 EKAP
2,5 EKAP
remont
Karjääri planeerimine ja ettevõtlus 4,5 EKAP
Põhiõpingud-48 EKAP sh praktika 15 EKAP valikõpingud 9 EKAP
Valikõpingute moodulid (9 EKAP)
Nimetus
Inglise keel
Saksa keel
Vene keel
Arvutiõpetus tekkepõhjusi. Kõrvaldab jõuülekande rikked, järgides remonditehnoloogiat. kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning erialast sõnavara eesti ja inglise keeles töötab järgides töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku, ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates olukordades
Hindab siinivõrkude tehnilist seisukorda, leiab rikked ja analüüsib nende tekkepõhjusi. Kõrvaldab siinivõrkude rikked, järgides remonditehnoloogiat. kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning erialast sõnavara eesti ja inglise keeles töötab järgides töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku, ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates olukordades
Hindab elektriseadiste ja mugavussüsteemide tehnilist seisukorda, leiab rikked ja analüüsib nende tekkepõhjusi. Kõrvaldab elektriseadiste ja mugavussüsteemide rikked, järgides remonditehnoloogiat.
kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning erialast sõnavara eesti ja inglise keeles töötab järgides töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku, ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates olukordades
Hindab juhtimisseadmete ja veermiku tehnilist seisukorda, leiab rikked ja analüüsib nende tekkepõhjusi. Kõrvaldab juhtimisseadmete ja veermiku rikked, järgides remonditehnoloogiat.
kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning erialast sõnavara eesti ja inglise keeles töötab järgides töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku, ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates olukordades
Hindab kliimaseadmete tehnilist seisukorda, leiab rikked ja analüüsib nende tekkepõhjusi. Kõrvaldab kliimaseadmete rikked, järgides remonditehnoloogiat. Järgib kliimaseadmete käitlemise nõuded, tunneb asjakohaseid õigusakte, millised on kehtestatud fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete käitlemistoimingutele.
kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning erialast sõnavara eesti ja inglise keeles töötab järgides töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku, ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates olukordades
Hindab turvaseadmete ja nende komponentide tehnilist seisukorda, leiab rikked ja analüüsib nende tekkepõhjusi. Kõrvaldab turvaseadmete ja nende komponentide rikked, järgides remonditehnoloogiat. Kõrvaldab turvaseadmete ja nende komponentide rikked, järgides remonditehnoloogiat. kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ja erialast sõnavara eesti ja inglise keeles töötab järgides töökultuuri, energiat ja keskkonda säästva, ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates olukordades mõistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääriplaneerimise protsessis
mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas
kasutab oma õigusi ja täidab oma kohustusi töökeskkonnas tegutsemisel käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil
Maht
2 EKAP
2 EKAP
2 EKAP
2 EKAP
2/7
Tööõigus
Elektriliste kõrgepingeseadmete, kõrgepinge akude, kontrollerite, muundurite hooldus, diagnostika ja remont
Mootorsõidukite gaasiseadmete paigaldus, hooldus, diagnostika ja remont
3 EKAP
1 EKAP
1 EKAP
Valikõpingute valimise võimalused:
Õpilasel on kohustus valida valikmooduleid 12 EKAP-i ulatuses ning õigus valida vaikmooduleid kooli teistest õppekavadest või teiste õppeasutuste õppekavadest kooli õppekorralduseeskirjast sätestatud korras.
Praktika:
Põhiõpingutest moodustab praktika 0.00 EKAPit.
Spetsialiseerumise võimalused:
Puuduvad
Õppekava kontaktisik:
Janek Pukka
Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika õppekavarühma juht
Telefon 3295047, firstname.lastname@example.org
Märkused:
Lisa 1 Moodulite nimetused ja õpiväljundid
Lisa 2 Kutsestandardi kompetentside ja õppekava põhiõpingute moodulite vastavustabel
Lisa 3 Kutseharidusstandardi ja õppekava õpiväljundite võrdlustabel
Lisa 4 Uue õppekava avamise vajalikkuse põhjendus
Kooli õppekava ja moodulite rakenduskavad on kättesaadavad:
https://rak.siseveeb.ee/veebivormid/oppekavad/oppekava_pdf?oppekava=101
https://rak.siseveeb.ee/veebivormid/oppekavad/oppekava_pdf?oppekava=101&rakenduskavad=jah (koos moodulite rakenduskavadega)
3/7
Rakvere Ametikool
Mootorsõidukidiagnostik (spetsialiseerumisega sõiduautodiagnostik)
Mootorsõidukidiagnostik (spetsialiseerumisega sõiduautodiagnostik)
Seosed kutsestandardi „" kompetentside ja eriala õppekava moodulite vahel.
| Mootorielektroonika diagnostika ja remont | Jõuülekande diagnostika ja remont | Siinivõrkude diagnostika ja remont | Elektriseadiste ja mugavussüsteemide diagnostika ja remont | Juhtimisseadmete ja veermiku diagnostika ja remont | Kliimaseadmete diagnostika ja remont | Turvaseadiste diagnostika ja remont |
|---|---|---|---|---|---|---|
| X | | | | | | |
| | X | | | | | |
| | | X | | | | |
| | | | X | | | |
| | | | | X | | |
| | | | | | | X |
| X | X | X | X | X | X | X |
X – tähistatakse, millises moodulis antud kompetentsi tegevusnäitaja omandatust hinnatakse
Lisa 2
Õppekava moodulite ja kutseharidusstandardis kirjeldatud õpiväljundite sidusus
Powered by TCPDF (www.tcpdf.org)
|
<urn:uuid:08030688-9521-4d74-9222-356b75a49633>
|
CC-MAIN-2020-45
|
http://files.rak.ee/pdf/ok/auto_mootorsoidukidiagnostik_spetsialiseerumisega_soiduautodiagnostik.pdf
|
2020-10-19T15:26:12+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-45/subset=warc/part-00099-6409130e-6e9b-44d1-90ec-9f9d0ade2504.c000.gz.parquet
| 41,695,607
| 3,851
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999875
|
ekk_Latn
| 0.999998
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3470,
7238,
8464,
8551,
9310,
9390,
9424
] | 1
|
[
0.07861328125,
0.3046875,
0.3046875,
0.2734375,
0.03271484375,
0.007720947265625
] |
PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Põltsamaa
01.08.2024 nr 1-4.2/2024/226
Loa andmine Lille tn 2/3 projekteerimis-ehitustööde lepingu sõlmimiseks
Põltsamaa Vallavolikogu 25.01.2024 otsusega nr 1-3/2024/1 on otsustatud esitada Lille tänav 2/3 energiatõhususe parendamiseks taotlus ning garanteerida projekti omafinantseering Põltsamaa valla eelarvelistest vahenditest kogusummas kuni 260 000 eurot.
Põltsamaa Vallavalitsus esitas tähtaegselt, s.o 30.01.2024 taotluse riigi poolt avatud toetusmeetmesse kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks. Meetme rakendamise tingimused ja kord on kehtestatud Rahandusministri 26.09.2023 määrusega nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord" (edaspidi määrus).
Riigi Tugiteenuste Keskus on 24.05.2024 teinud taotluse rahuldamise otsuse.
Põltsamaa Vallavalitsus on läbi viinud riigihanke „Põltsamaa Lille tn 2/3 õppehoone projekteerimisehitustööd", viitenumber: 281922. Hanketeade avaldati 02.07.2024 ning pakkumuste esitamise tähtajaks oli 01.08.2024. Hankes esitati 4 pakkumust, millest soodsaimaks oli pakkumus maksumusega 667 258,26 eurot (sh käibemaks). Kuna hanke raames on kavandatud ka mitteabikõlblikke töid nagu nt külmavee- ja kanalisatsioonitrasside vahetus, siseuksed jms, mis ei ole otseselt põhjendatav energiatõhususega, siis kujuneb hankelepingu omaosaluseks 228 365 eurot. Lisandub veel omanikujärelevalve kulu eeldatava maksumusega 15 000 eurot.
Lepingu periood on 12 kuud ning seega investeering jaguneb aastate 2024 ja 2025 peale.
Põltsamaa Vallavolikogu 22.03.2018 määruse nr 9 „Vallavara valitsemise kord" § 7 lõike 1 alusel otsustab laenu või muu rahalise kohustuse võtmise volikogu juhul, kui seda ei ole ette nähtud vallaeelarves või eelarvestrateegias. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1
KOMISJONID:
punktile 8 kuulub volikogu ainupädevusse laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendija faktooringukohustuste võtmine, kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmine, muude tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks võetavale laenule.
Kuna investeeringut ei ole kavandatud eelarvestrateegias ning see ei määratle ära ka investeeringu perioodi, siis on vajalik saada lepingu sõlmimiseks volikogu nõusolek.
Otsus võetakse vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 8 ja Põltsamaa Vallavolikogu 22.03.2018 määruse nr 9 „Vallavara valitsemise kord" § 7 lõike 1 alusel.
1. Lubada Põltsamaa Vallavalitsusel sõlmida Lille tn 2/3 projekteerimis-ehitustööde leping riigihanke „Põltsamaa Lille tn 2/3 õppehoone projekteerimis-ehitustööd", viitenumber: 281922 tulemusel summas 667 258,26 eurot, millest valla omaosalus on 228 365 eurot.
2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
Otsust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Põltsamaa Vallavolikogule haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Otsuse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Eensalu vallavolikogu esimees
Koostas: vallavanem Karro Külanurm
Kooskõlastas: jurist Eva Panksepp, rahandusosakonna juhataja Sigrid Maansoo, majandusosakonna juhataja Kersti Paas
Eelnõu esitaja: Põltsamaa Vallvalitsus
Ettekandja: vallavanem Karro Külanurm
|
<urn:uuid:1db51a43-08d1-44c8-a0a4-b3e2bcaf7698>
|
CC-MAIN-2024-42
|
https://www.poltsamaa.ee/documents/17492237/40883829/5.+Loa+andmine+Lille+tn+23+projekteerimis-ehi....pdf/fdeee153-2d6b-487d-9d88-6d89fee90260
|
2024-10-05T06:14:46+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-42/subset=warc/part-00230-0c083cf2-c0ed-42ad-af5c-44f7548e96a0.c000.gz.parquet
| 822,522,867
| 1,569
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999974
|
ekk_Latn
| 0.999973
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1903,
3743
] | 1
|
[
0.028076171875,
0.73828125,
0.19921875,
0.030517578125,
0.00180816650390625,
0.00058746337890625
] |
Nr 3 (280)
Paastukuu 2013
Muhu leht
Lugupeetud ettevõtjad!
Selleks, et meie Majandustegevuse register sisaldaks ka 2013. a aktuaalseid ja usaldusväärseid registreeringuid, palume teil oma registreeringu andmed üle vaadata ja kontrollida ning kinnitada registreeringu õigsus Majandustegevuse registris hiljemalt 15. aprilliks k.a. Registreering, mille andmeid ei ole õigeaegselt kinnitatud, peatatakse vastavalt Majandustegevuse registri seadusele alates 1. maist 2013. a. Registreeringu õigsust saab kinnitada ning registreeringu andmeid muuta portaali X-tee teenused ettevõtjale kaudu või esitades paberkandjal vastava registreeringu teinud organisatsioonile - Muhu Vallavalitsusele. Registreeringu õigsuse kinnitamine on riigilõivu vaba.
Heiske Tuul
Info telefonil 45 30672.
sekretär-registripidaja
17. märtsil algab leerikursus Muhu Katariina koguduses!
Mis see on? Leerikursus on ristiusu ja luterliku kiriku aluste tundmaõppimise kursus.
Ta koosneb 16 akadeemilisest tunnist, mis toimuvad pühapäeviti peale jumalateenistust. Leerikursus algab siis 17.3.13 ja lõpeb 30.6.13. Osalejad peaksid arvestama igapühapäevaselt umbes kahetunnise ajakuluga.
Vt lk 6.
Projektipäev Muhu Põhikoolis
asukoha. Lisaks tuli stressipalli võimalikult ruttu käest kätte anda, väidelda, üle pulkade ronida ning „õhus" kõndida. See oli tõepoolest tore! Tundi viis läbi inimeseõpetuse õpiku autor.
Vapi valmistamine nõudis kõigepealt mõttetööd: kuidas anda vapil edasi klassi iseloomustavad sõnad kujunditena. Vanema astme õpilased said sellega kenasti hakkama.
Päev algas kahe tavalise koolitunniga, kuid siis läks tegevus 5.9. klassi jaoks põnevaks. Iga klass sai osaleda kahes õpitoas. Valida võis maakunsti, inimeseõpetuse, märkmike valmistamise või klassi vapi tegemise vahel.
21. veebruaril toimus Muhu Põhikoolis projektipäev. Juba teist aastat osaleb meie kool ühisprojektis, millest võtavad osa ka Laulasmaa Põhikool ning Pärnu Raeküla kool. Sel aastal olid meil külas õpetajad Laulasmaalt.
Meisterdamistoas valmisid kahe tunni töö tulemusena kaunid taskumärkmikud. Kaanteks võeti papp ja kaeti sobiva tapeediga. Tulemuseks oli vajalik ja nägus märkmik, igati sobiv ka kingituseks.
Maakunstitunnis pidid õpilased kõigepealt arvutiklassi kogunema ning kuulama-vaatama, kuidas sellist kunsti teha. Järgnev tund veedeti õues ja meisterdati lumest toredaid kujusid. Valmisid uhked skulptuurid – jääkaru peast meritäheni. Tunni lõpetas fotosessioon, sest kõik kujud tuli ka fotodel jäädvustada.
Samal päeval külastasid meie kooli õpetajad Anu Kabur, Ene Vokk, Tiina Saar ja Ülle Kuusk koos direktor Andres Antoniga Pärnu Raeküla kooli, kus omalt poolt Pärnu kooli õpilastele uusi ja huvitavaid oskusi püüti õpetada. Ene Vokk viis läbi esmaabi- ja elustamiskursust, Anu Kabur voltis paberist põnevaid kujundeid, Ülle Kuusk juhendas Fimo polümeersavist helmetöid ja Tiina Saar pani Pärnu tüdrukud tikkima. Raeküla kooli õpilased jäid õpitubadega igati rahule ning nende käsitööna valmis hulk erinevaid esemeid mobiiliripatsitest tikitud kaelaeheteni.
Teiseks tunniks oli inimeseõpetus. Selles sai mängida erinevaid mänge ja lahendada lõbusaid ülesandeid. Esimeses ülesandes pidid õpilased endast rääkima põrandal olevate esemete abil. Teiseks ülesandeks oli meeldejätmismäng - 36 lehte, igaühel number peal, peideti teki alla. Igaüks pidi meelde jätma kindlate numbrite
Eelmisel aastal külastasid Muhu kooli õpetajad Laulasmaad ning meil olid külas pedagoogid Pärnust. Nüüd oleme kõik omavahel tuttavaks saanud ning teistes koolides toimuvat lähemalt näinud. Mujal nähtud head ideed tasuks ka meil ellu viia, et koolipäevad huvitavamad ja rõõmsamad oleksid. Jääme ootama uusi kohtumisi.
Ülle Kuusk
Hooldekodul täitus 20 tööaastat
Sünnipäevahommik algas lasteaialaste laulu ja vallavanema tervitussõnadega. Õhtul tulid majja endised töötajad ning koos sai meenutatud olnud aegu, mida katsun ka lugejatele edasi anda.
oluline on see, et tänaseks päevaks on selles majas kokku endale kodu leidnud isikuid 20 tegutsemisaasta jooksul 252. Igaüks neist on olnud omamoodi isiksus ja eredamad inimesed jäävad legendina meie majja alatiseks.
Järg lk 5.
15. veebruaril täitus hooldekodul 20. tööaasta. Oleme ikka ja jälle aastast aastasse tähistanud just seda konkreetset kuupäeva, mil saabusid esimesed viis vanurit. Tol ajal nimetati majapidamist pansionaadiks ja meie maja asukaid vanuriteks. Nüüdseks on karmid Euroopa seadused-määrused oma töö teinud, täna on tegemist hooldekoduga ja vanureid enam ei eksisteeri - nüüd on nad eakad. Olgu nende nimetustega kuidas tahes,
Kui Elle Ots valla taastamise ajal volikogusse valiti ja sealt edasi sotsiaalkomisjoni esimeheks, siis oli tal vaja välja selgitada, kui palju on Muhus üksikuid vanu inimesi ja kuidas nad hakkama saavad. Ühel reidil kohtas ta naist, kes oli töötanud endises Pädaste Vanadekodus (see oli riiklik hooldekodu) ning sealt tekkinudki mõte rajada uuesti sarnane asutus Muhusse.
Alviine Schmuul sai pärandkultuuri säilitajana Vabariigi Presidendi poolt Valgetähe V klassi teenetemärgi. Õnnitleme!
Muhu Põhikooli lastevanemate üldkoosolek toimub 14. märtsil 18.00 koolimajas. Koosoleku orienteeruv lõpp 19.30. Täpsem info kooli kodulehel.
Volikogu 20. veebruari istungi päevakord
1. Volikogu esimehele, aseesimehele, komisjonide esimeestele, volikogu liikmetele ja protokollijatele tasu suuruse määramine ja maksmise kord.
3. Muhu Vallavalitsuse ametiasutuse ametnike, töötajate ja ametiasutuse hallatavate asutuste töötajate töötasustamise kord.
2. Muhu vallavolikogu 23.1. 2013. a määruse nr 89 „Muhu Vallavalitsuse ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste struktuuri ning ametnike ja töötajate koosseisu kinnitamine" muutmine.
4. Muhu valla pedagoogide töötasustamise alused.
6. Liiva küla Hariduse katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine.
5. Muhu valla 2013. aasta eelarve teine lugemine.
7. Suuremõisa küla Lageda katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine.
9. Puudega inimese hooldajatoetuse taotlemise, määramise ja maksmise kord.
8. Kuivastu sadama akvatooriumi piirikoordinaatide kooskõlastamine.
10. Invavarustuse laenutamise kord.
12. Volikogu hariduskomisjoni koosseisu muutmine.
11. Riigi poolt rahastatava lapsehoiuteenuse kord.
13. Aasta tegu 2012.
15. Muhu valla 2013. aasta eelarve kolmas lugemine.
14. Orissaare Vallavolikogu ettepanek haldusreformi läbirääkimiste alustamiseks.
16. Informatsioonid.
Muhu Vallavalitsuses on võimalik tutvuda kõikide volikogu istungit puudutavate materjalide ja lisamaterjalidega tööpäevadel 8.30 kuni 17.00 ja Muhu valla kodulehel www.muhu.ee
Eesti Vabariigi 95. aastapäeva tähistamine Muhu vallas
2012. aasta pedagoogi preemia omanikuks sai Muhu Põhikooli matemaatikaõpetaja Tiina Saar. Kultuuripreemia pälvis Muhu Põhikooli muusikaõpetaja ja staazhikas ringijuht Leena Peegel. Spordipreemia sai tubli kergejõustiklane Rauno Liitmäe. Samas anti üle ka parima Muhu maksumaksja tiitel ja see läks Muhu Farmidele.
Esinemisele järgnes peo see osa, kus vallavanem Raido Liitmäe ja volikogu aseesimees Jaan Kesküla tegid teatavaks Muhu Valla 2012. aasta preemiate saajad. Igaüks neist sai vastava tunnuskirja, rahalise preemia ja lilleõie. Eraldi märgiti tänukirjaga ära Martin Sepping´u Muhu leib.
remonditöökoda).
Käsitööseltsi „Oad ja Eed" aastapreemia anti sel aastal õpetaja Tiina Saarele, kes on tegelenud lastele muhu tikandi õpetamisega, et edasi kanda muhulaste käsitöötraditsioone.
Pidulikule aktusele järgnes juba vabamas õhkkonnas koosviibimine, kus kõigil oli võimalik nautida väikest veini, suupisteid ja pidutorti.
Õhtuks olid kõik muhulased kutsutud EV 95. aastapäeva tähistama Muhu Põhikooli saali pidulikule aktusele. Üritus algas lipu sissetoomise ja hümni laulmisega. Sellele järgnes vallavanem
EV 95. aastapäeva tähistamisega Muhu vallas alustati juba õige varakult. Esimesena toimus 21. veebruari hommikul sünnipäevapidu Muhu Lasteaias, kuhu olid traditsiooniliselt külla kutsutud valla töötajad, vallavalitsuse ja volikogu liikmed, lasteaia endised töötajad ja koostööpartnerid valla allasutustest. Kohaletulnutele esitasid lapsed toreda kontserdi õpitud talve- ja kodumaateemalistest lauludest ning tantsudest. Kontserdi lõppedes tervitasid kohalolijaid vallavanem Raido Liitmäe, Muhu Põhikooli esindaja Arved Liitmäe, Hooldekodu juhataja Aino Rummel ja Liiva Raamatukogu juhataja Erika Pints. Nad kõik tänasid lapsi julge ja toreda esinemise eest ja soovisid kõigile toredat pidupäeva jätku. Hommikune pidu lõppes lastele pidukoogi ja kommidega.
Traditsiooniliselt anti üle 2012.a eest järgmised preemiad: Aasta tegu 2012 - Koguva sadam (nominendid olid lisaks veel Kuivastu jahisadam, Muhu leivategu, Collesteri auto-
Aastapäevaürituste seeria lõpetas Muhu Põhikool piduliku aktusega reedel, 22. veebuaril.
Aitäh kaunite ürituste eest nii korraldajatele kui ka esinejatele.
Reet Hobustkoppel
6. veebruar
Vallavalitsuse istungitelt
Kinnitati hinnad Muhu spordihalli piletitele ja pakutavatele teenustele. Kooskõlastati puurkaevu asukoht Tusti k Jüri mü-l.
ehitamiseks;
Väljastati ehitusluba Elektrilevi OÜ-le Kuivastu k Tammikülje mü elektrivõrguühenduse ehitamiseks.
Väljastati kirjalik nõusolek Võiküla Pihla abihoone ehitamiseks.
- Eesti Energia Võrguehitusele Rannaküla Aeru alajaama F4 rikete vähendamiseks.
Väljastati kasutusluba MTÜ-le Ankur Koguva sadama mõrrakuuri laiendamiseks kalakuivatusruumi ehitamisel.
7. veebruar
Väljastati ehitusluba Metron Invest OÜle Nõmmküla kalatööstuse mü-l
Kutse giidikursustele
TTÜ Kuressaare Kolledz korraldab Saarte Silurimaa Geopargi tellimisel ning Saarte Koostöökogu toetusel koolituse alustavatele giididele. Koolitus toimub viiel laupäeval alates 13. aprillist kuni 11. maini Kuressaare Kolledzis Rootsi t 7 ja väljasõitudel turismiobjektidele. Kursuse omaosalus 11 eurot.
Info koolituse sisu ja kava kohta tel 452 4036, 5211010 või Muhu valla koduleheküljelt. Osavõtusoovist teatada 2. aprilliks e-posti aadressile email@example.com
Kooskõlastati puurkaevu asukoht Linnuse Linnamäe mü-l.
kontori, kalatsehhi, söökla, katlamaja, töökodade (2), ladude (2), külmhoone, väravamaja, kuuride (8), pumbamaja ja kütusehoidla lammutamiseks.
Väljastati ehitusluba Elektrilevi OÜ-le:
- vastavalt Eesti Energia Võrguehitus AS poolt koostatud tööprojektile „Tusti-Muhu alajaamade vahele 10 kV maakaabelliinide ehitamine. Muhu vald", töö nr IS0511.
- Nautse k Miku mü elektrivõrguühenduse ehitamiseks
12. veebruar
Anti nõusolek jätta maa riigiomandisse Lõetsa k Metsa ja Tõnumaa vastavalt asendiplaanile.
Sundvalduse seadmine Kuivastu k Raudteetammi ja Tammioja kinnistule tehnovõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks Elektrilevi OÜ kasuks Tammikülje kinnistule maakaabelliini projekteerimiseks ja talumiseks vajalike maalepingute sõlmimiseks, kuna teisi mõistlikke ja majanduslikult põhjendatud alternatiive ei ole.
Väljastati projekteerimistingimused
- Hellamaa k Rehe mü abihoone
19. veebruar
Kinnitati sotsiaalkomisjoni ettepanekud.
26. veebruar
- Kantsi k Koplivälja
Seati sundvaldus avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks
- Hellamaa k Kullapea
- Soonda k Peetri
- Liiva k Nurme
- Kantsi k Soo
Kinnitati Suuremõisa k Lageda kü detailplaneeringu lähteülesanne.
kinnistutele Elektrilevi OÜ kasuks maakaabelliinide ehitamiseks, elektrimõõtekapi ja -jaotuskapi paigaldamiseks, rekonstrueerimiseks ja majandamiseks vastavalt asendiplaanidele.
Väljastati ehitusluba Liiva k Raunmäe mü sotsiaalkeskuse ehitamiseks. Väljastati kasutusluba:
- Viira k Juhani mü elamule.
- Simisti k Kääru mü suvemajale,
Raido Liitmäe päevakohane sõnavõtt. Kontsertosas esinesid kõik Muhu valla taidluskollektiivid. Esimesena tulid põrandale julgemad lapsed lasteaiast, kes lugesid sünnipäevaluuletust ja laulsid laulu sellest, et kodutunne tekib ikka igaühe enda hinge sees. Edasi said sõnajärje enda kätte koolilapsed ja seejärel juba vanemate taidluskollektiivid, kes esitasid paremikku oma repertuaarist. Kokku sai sellest üks ütlemata südamlik ja tore pidupäevakontsert, mille viimaseks numbriks oli Muhu segakoori ja publiku ühislaul.
Noored nuputajad tõid võidu Muhusse
Maakonna NUPUTA võistlusel saavutas ülekaalukalt esikoha Muhu Põhikooli II võistkond: Kristiina Veskimeister, Gariina Kudritskaja, Ott Andero Oidekivi, Oliver Luup. Muhu I võstkond (Katarina Keerd, Kaire Looris, Maarjali Vaht, Elluli Saat) jagas 6.-7. kohta.
27. aprillil läheb võitja võistkond maakonda esindama Rõugesse vabariiklikule NUPUTA võistlusele.
Vasakult: Gariina Kudritskaja, Elluli Saat, Ott Andero Oidekivi, Oliver Luup, Maarjali Vaht, Kristiina Veskimeister (pildilt puuduvad Kaire Looris ja Katarina Keerd). Ulvi Kipper
Peastarvutamisvõistluse võitis Gariina Kudritskaja, 2.-3. koha saavutas Kaire Looris.
3
Muhu linnuse aare näitas end 120 aasta järel kodusaarel
1894. või 1895. aastal tuli maalinna valli seest kahest kohast välja hõbe- ja pronksehteid: kokku 9 hõbedast käevõru, 2 kaelavõru, 8 suurt rinnalehte, 2 hoburaudsõlge, 6 sõrmust ja müntidest tehtud ripatsid. Leiu hulgas oli ka pronksist käevõru, sõlg, 2 sõrmust ja ehtenaast. Lisaks olid veel hõbedakaalud, millel olid kaasaskandmiseks spetsiaalsed kapslid. Aare jagati omal ajal pooleks: pool asjadest oli enne Esimest maailmasõda hoiul Kuressaares ja pool viidi Peterburi Ermitaazhi, kus nad Ajaloo Instituudi peavarahoidja Ülle Tamla sõnade kohaselt veel 1981. aastal alles olid. Kuidas praegu olukord on, ei tea keegi öelda, sest Venemaaga asjaajamine on teatavasti väga keeruline.
Eesti riigi 95. aastapäeva ja Muhu Muuseumi juubeliaasta ürituste raames toimus 19.-23. veebruarini muuseumi Välja talu näitusemajas eksklusiivne näitus Muhu Linnuse maalinnast Väikese väina tammi ehitamise ajal leitud hõbeaardest.
ja täidavad seal sama ülesannet, mida omal ajal käevõrud. Siinkohal peab tänuga märkima, et tänu Allikile on muuseumi esemekogust suur osa kindaid ja sukki MUIS-i andmebaasi sisestatud. Esemeid näha seal kahjuks veel ei saa, see töö ootab järgmisi vabatahtlikke.
Õigusjärgne omanik aardega tutvumas.
pronksist sõrmust ja kaalu. Muhusse jäid toomata ehteripatsiteks tehtud kümmekond hõbemünti, mis pärinevad 12. sajandi teisest poolest ja 13. sajandi algusest. Ei saanud näha ka pronksist käevõru, ehisnaastu ja helmeid.
andmed juba olemas. See on meie eesmärk, milleni me kunagi ei jõua, sest iga päev tekitab andmeid juurde. Seega ei tea ka muuseumitöötajad kõike ja sageli ei saagi teadma, sest kõike pole ju kirja pandud. Linnuse aardenäitusel sai muuseum just külastajate käest väärtuslikku infot mitme asja kohta.
Muuseumi ülesanne on võimalikult suure hulga teabe koondamine ja säilitamine, mis paraku ei tähenda, et muuseumis on kõige kohta
Meida Mereäär avalikustas, et õigupoolest on nende aarete õigusjärgne omanik praegune muuseumi juhataja Meelis Mereäär, sest maalinn asus tema esivanemate maavalduses, Linnuse Ranna maal. Vahetult enne Meida saabumist arutasime Allikiga, kes tuli muuseumisse muhu nipiga vatte uurima, kui palju neid vatte omal ajal kooti. Meida teadis, et Linnuse Ranna Mann oli Väina tammi sisse kahe hobusega kive vedanud ja ise sel ajal 11 meeste vatti valmis kudunud.
Kuressaares olnud esemed on 50. aastate algusest Tallinnas Ajaloo Instituudi arheoloogiakogus ja neid on võimalik igal soovijal ka aadressil Rüütli tn 10 kolmel nädalapäeval (T, K, N) kella 10-16 püsinäitusel hõbedakambris vaatamas käia. Seal on võimalik näha ka Tamse põldude pealt leitud aaret. Viimane on muinasaja lõpu aarete hulgas kõige suurema müntide arvuga leid, kuid neid kõiki siiski näitusel näha ei saa.
Koguvas võis viie päeva jooksul näha peaaegu kogu Eestis praegu asuvat Linnuse aaret, st ühte kaelavõru ja hoburaudsõlge, 2 sõrmust, 4 rinnalehte, ja 4 käevõru,
Need, kes vaevusid Koguvasse tulema, võisid neid esemeid muidugi lähemalt uurida, kui seda Tallinna ekspositsiooni suures vitriinis saab. Osa sai 668 aastat maapõues peidus olnud asju isegi oma kinnastatud käega katsuda, mis tavaliselt on näitusekülastajatele välistatud. Vaadata neid, nagu juba öeldud, saab Tallinnas ja kiirematele huvilistele jätkub ehk ka näituse kataloogi „Eesti muistsed aarded", kus pildid on aaretest veel kaunimad kui palja silmaga vaadates. Seal näeb Linnuse aaret täies hiilguses.
Helju Auväärt, Aili Nõu jt prouad meenutasid käevõrusid vaadates, kuidas vanasti arstiti metallesemetega (tavaliselt tarvitati selleks pommidega kella ketti) kätt, millele oli kidi sisse läinud. Tekstiilikunstnik Anu Raua jutust selgus, et ka kinda varred pidid kidi käe seest eemal hoidma. Muhu kinnastel on randmetel teatavasti kierukorrad. Kui Alliki Oidekivi käevõrude ornamenti vaatas, tegi ta tähelepaneku, et see on kangesti nende kierukordade moodi. Kes teab, ehk ongi need siis käevõrude pealt kinda varte peale üle kolinud
Kõik see on sedalaadi info, mida ei ole kusagilt mujalt võimalik saada kui ainult muhulaste endi käest, nii et suur tänu neile, kes vaevusid kohale tulema ja oma teadmisi vaka all ei hoia. Suur tänu ka Muhu Põhikooli lastele ja õpetajatele Leena Peeglile, Karina Kütile ja Ülle Kuusele, kes nägid vaeva näituse avamise päeva meeleolukamaks muutmise nimel.
Kunagised Juhan Smuuli nimelise 8-klassilise kooli õpilased meenutasid, kuidas 80. aastate alguses algasid kirikus restaureerimistööd, mille käigus tuli põranda alt välja suur hulk münte. Kaevamiste ajal oli järelvalve puudulik, nii et sealt leitud varandused ei jõudnud kõik teadlaste kätte, vaid sattusid juuresolijate ja töö teostajate valdusesse.
Muhu saare põhjavee reostuskaitstus
1. Põhjavee reostuskaitstuse hindamise kriteeriumid
Põhjavee kaitstuse all mõistetakse veekihi kaetust nõrgalt vett läbilaskva kihiga, mis takistab maapinnal oleva reoaine imbumist põhjavette. Põhjavee kaitstus sõltub teguritest, mida saab jagada kolme gruppi: looduslikud, tehnogeensed ja füüsikalis-keemilised. Looduslikest teguritest on olulisemad põhjaveekihti katvate setete paksus, selle litoloogiline koostis ja filtratsiooniomadused, aeratsioonivöö paksus ning viimase sorptsioonivõime*. Tehnogeensete tegurite hulka kuulub reoaine sattumise viis põhjavette – kas heitvee hoidlatest tulenevate avariide tõttu või infiltratsiooniväljakutelt läbiimbumise tulemusel. Füüsikalis-keemiliste tegurite hulka kuuluvad reoaine eriomadused – migratsioonivõime, keemiline püsivus ja lagunemise aeg, koostoime "reoaine-kivimpõhjavesi".
Sõltuvalt saasteainete esinemisest maapinnal ja filtratsioonitingimustest teel põhjavette on reostuskaitstus pindalaliselt erinev. Seepärast on ka põhjavee reostuskaitstus küllaltki tinglik ja nõuab kõigi kolme teguritegrupi arvestamist. On selge, et mida paremini on aluspõhja veekihid kaetud vett nõrgalt läbilaskvate pinnakatte setetega, mida suurem on nende paksus, mida väiksemad on kvaternaarisetete filtratsiooninäitajad, seda pikem on saasteainete infiltratsiooniaeg aluspõhja veekihti ja seda suurem on põhjavee kaitstuse tõenäosus.
Samas on täiesti ilmne, et mida paksem ja vettpidavam on kattekiht, see tähendab, mida paremad on looduslikud põhjavee kaitstuse tingimused, seda kindlam on ka põhjavee kvaliteedi kaitstus igat liiki reoaine suhtes, olenemata nende pinnasesse sattumise viisist. Järelikult tuleb põhjavee kaitstuse hindamisel lähtuda eelkõige looduslikest teguritest, millest olulisim on vett mitteläbilaskvate kihtide olemasolu ja nende omadused kattekihis. Sellest lähtuvalt tuleb põhjavee kaitstuse hindamisel oluliseks parameetriks pidada ka aeratsioonivöös esineva veepideme paksust ja selle filtratsiooniomadusi.
Piirkondlikeks hinnanguteks on olulised ka pinnamood ja aluspõhja reljeef, tektoonilised* rikked ning karstinähtused. Hüdrogeoloogilistest tingimustest on olulisim põhjavee toitumise intensiivsus ehk infiltratsiooniaeg.
Aladel, kus vettandvad lõhelise lubjakivi või dolomiidi kihid avane-
„Green Islands" on kolm aastat (nov. 2010 – dets. 2013) kestev projekt, mille pearahastajaks on Kesk-Läänemere Interreg IV A programm 20072013, täpsemalt saarestike ja saarte allprogramm.
Avaldame hüdrogeoloog Rein Perensi koostatud artiklite sarja projekti Green Islands in Baltic Sea raames. Need kirjutised on mõeldud teile, kallid muhulased ja teised huvilised, et täiendada teadmistevaramut põhjaveest ja sellest, kuidas me selle kalli vara kvaliteeti mõjutame. Loodame, et saate antud artiklitest uusi teadmisi ja oskate peale kolmanda artikli ilmumist veidi kriitilisemalt hinnata ka oma tegevust joogivee paremaks hoidmiseks.
Triin Vokk ja Green Islands meeskond; www.greenislands.ee vad otse maapinnal või õhukese pinnakatte all, pääseb reostus kiiresti põhjavette – need on kaitsmata põhjaveega alad (reostustundlikud alad). Samas võib paksu savipinnase kihiga kaetud põhjaveekihist saada puhast põhjavett ka reostuskolde kõrvalt – need on kaitstud põhjaveega alad.
Reostuse leviku ulatuse määravad reoaine keemiline püsivus või lagunemisaeg koostoimes "reoaine - mikroorganismid - pinnas". Siiski, mida paksem ja savikam (vettpidavam) on kattekiht, seda kindlam on põhjavee kaitstus igat liiki reoaine puhul.
Põhjavee kaitstuse kaartide koostamisel arvestatakse piirkonna geoloogilise ehituse paljude iseärasustega, nagu pinnase poorsus ja niiskus, aeratsioonivööndi paksus ja filtratsioonikoefitsient.
Reoaine liikumine pinnases ülevalt alla toimub koos infiltreeruva sademeveega raskusjõu mõjul või reoaine hajumise teel. Põhjavee kaitstus suureneb, kui survelise põhjavee tase ulatub savikasse kattekihti.
Käesoleval ajal on Veeseaduse kohaselt põhjaveekihi kaitstus jagatud viieks kategooriaks: kaitsmata, nõrgalt kaitstud, keskmiselt kaitstud, suhteliselt kaitstud ning kaitstud alad. Põhjavee kaitstuse kaart annab vähem või rohkem objektiivse ülevaate pinnase põhjavett kaitsvatest omadustest, lähtudes eelkõige mõjust põhjavee kvaliteedile. Kaardi peamiseks eesmärgiks on eristada piirkonnad, näidates nende erinevat tundlikkust reostuse suhtes.
Koostatav Muhu saare põhjavee kaitstuse kaart põhineb Muhu saare kohta olemasoleval geoloogilisel ja hüdrogeoloogilisel andmestikul ja varasematel aastatel koostatud kaartidel. Digitaalset kaarti on lihtne pidevalt täiendada uute andmetega, mis kajastavad põhjavee reostuskaitstust ja võimalikke reostusallikaid. Kaart annab kasutajale informatsiooni inimtegevuse või-
Kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel tuleb põhjaveekihi kaitse vajadusest ning majanduslikest kaalutlustest lähtudes rakendada erineva rangusega kaitse nõudeid.
malikust mõjust aluspõhja ülemise veekihi põhjavee kvaliteedile, näitab võrdlevalt selle mõju erinevates piirkondades ning on aluseks sobivate puhastusseadmete valikuks ühes või teises saare piirkonnas. Hinnangu aluseks on pinnaste filtratsioonikoefitsiendid ja sellele vastavad reoaine infiltratsiooniajad läbi Kvaternaari setete erinevate litoloogiliste erimite. Kaardi koostamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusest nr 269 "Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord", kus antakse ka kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alade määratlused.
2. Põhjavee kaitstus
Valdaval osal Muhumaast on aluspõhi kaetud väga õhukese pinnakatte kihiga. Enamasti lasub aluspõhjal basaalse kihina moreen, mis puudub ainult kulutustasandikel alvarite piires. Kuigi pinnakatte paksus on üsna muutlik (mõnest sentimeetrist alvaritel kuni 10-20 meetrini Muhu soos), ei ole selle keskmine tüsedus kuigi suur ja kõigub enamasti mõne meetri piires.
Kaitsmata (väga reostusohtkikud e väga reostustundlikud) alad
1) alvarid ehk loopealsed, kust pinnavesi pääseb vaba veevooluga põhjavette;
Põhjavesi on kaitsmata nii orgaaniliste kui mineraalsete reoainete suhtes. Pinnakatte paksus on kuni 2 m. Suuremõõtkavalisel geoloogilisel kaardistamisel mõõtkavas 1: 50 000 on kaitsmata alad jagatud omakorda kaheks alarajooniks:
2) piirkonnad, kus moreeni paksus on 1-2 m (k = 0,01–0,5 m/d);
Muhu saarel kuulub kaitsmata põhjaveega alade hulka suurem osa põhjarannikust, saare kirdeosa
Eesti Geoloogiakeskuse suuremõõtkavalise kaardistamise tugilegendis vastab kaitsmata aladele saasteainete infiltratsiooniaeg, mille kestel jõuab reostus maapinnalt põhjavette, kuni 30 ööpäeva. Kaitsmata alade hulka kuuluvad põhimõtteliselt ka karsti levikualad, eriti kurisute valgalad.
Pärase-Lehtmetsa-Lalli külade ümbruses, saare keskosas Tupenurme kõrgendikult üle Viire, Soonda, Kantsi ja Mäla külade ümbruse Suuremõisa ja Pädaste vahelisele alale lõunas. Kaitsmata põhjaveega alad on ka Koguva-Igaküla, Võiküla ja Kuivastu ümbruses.
Nõrgalt kaitstud (reostusohtlikud) alad
Ka nõrgalt kaitstud alad on suurema mõõtkava puhul otstarbekas jagada alarajoonideks moreeni paksusega 2-5 m ja 5-10 m. Suuremad nõrgalt kaitstud alad ümbritsevad Muhu sood ning levivad piki Muhu saare lõunarannikut, Suurlaiul ja Võilaiul.
Saviliivmoreenist pinnakatte (k = 0,01–0,5 m/d) paksus on 2-10 m ning savi või liivsavi (k = 0,0001– 0,005 m/d) paksus on <= 2 m. Orgaanilise reostuse võib küllalt edukalt kinni pidada ka 5 m paksune saviliiva (moreeni) kiht. Reoainete infiltreerumise aeg ehk reostuse imbumine põhjavette on arvutuslikult 30-200 ööpäeva, mis tähendab, et potentsiaalselt reostusohtlikke objekte ei tohiks ilma põhjalike eelnevate uuringuteta nõrgalt kaitstud põhjaveega aladele rajada.
Keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikud) alad
Suhteliselt kaitstud ja kaitstud põhjaveega alad Muhu saare kaardipildis puuduvad. Küll on aga põhjavesi kaitstud regionaalse veepidemega kaetud rohkem kui 280 meetri sügavusel lasuvates Kambriumi liivakivides paiknevates põhjaveekihtides.
Saviliivmoreenist pinnakatte (k = 0,01–0,5 m/d) paksus on valdavalt 10–20 meetrit ning savi või liivsavi (k = 0,0001–0,005 m/d) paksus on vahemikus 2–5 meetrit. Survelise põhjavee esinemise korral peaks survepind püsivalt jääma maapinna lähedale ja ulatuma vähemalt 2 m põhjaveekihist kõrgemale savipinnase sisse. Sellisel puhul väheneb reoaine infiltratsiooni kiirus põhjavette, tekib hapnikubarjäär pinnases. Reoainete arvutuslik infiltratsiooniaeg on 200-400 ööpäeva. Sellistele tingimustele vastab enamus Muhu soost.
Rein Perens, hüdrogeoloog
aeratsioon
* litoloogia - settekivimeid käsitlev teadusharu sorptsioon
-
õhustamine vedelikus või tahkes aines
– aine neeldumine tektooniline - Maa sisejõudude põhjustatud (toimetaja märkused)
Algus lk 1.
5
Hooldekodul täitus 20 tööaastat
Mõte võeti arutamisele ning leidis toonase vallavanema Jüri Räime ja volikogu heakskiidu. Just samal ajal loobus kolhoos pooleli olnud ridaelamu valmisehitamisest (vundament oli valmis) ning vallal tekkis soodne võimalus ehitust jätkata. Kohendati pisut tüüpprojekti ning hoone valmiski.
takse. Pesupesemine oli samuti lahendatud lasteaia pesumasinatega, kuid siis asutati rodupidi kõiksugu pesumajasid ning teenust hakati väljast sisse ostma. Ja musta pesu tekkis algusaegadel küllaga, polnud ju siis võtta neid imepäraseid hooldust hõlbustavaid „riigipükse", nagu üks tore vanamemm ühekordseid mähkmeid nimetas.
Esialgu said tööd kolm sanitari ja med.töötaja. Maja täitus üsna kiiresti ning ka töötajaid tuli juurde. Kokk paiknes ja paikneb siiani oma pottide-pannidega lasteaiaköögis, kust siis kolmel korral päevas valmistoit hooldekodusse transpordi-
Meie Anne. Algusaegadel ei olnud elektriautot, valmissöök toodi mitmel korral päevas sellise sõidukiga.
Siinkohal olgu öeldud, et läbi aegade on hooldekodusse tööle sattunud inimesed, kes on justkui selle töö jaoks loodud. Väljapoole paistab, et töö nagu iga teine – hommikul tuled ja õhtul lähed... Tegelikkuses vajab hooldajaks olemine lisaks kõigile muudele toredatele isikuomadustele ka parajat portsu näitlemiskunsti valdamist ja kuhjaga empaatiavõimet, sest hooldusele satub erineva tervisliku seisundi ja arusaamisega isikuid.
Nii nagu vallavalitsus määras, nii oligi ja 15. veebruaril 1993 saabusid esimesed hoolealused. Uhke ja pidulik lindi läbilõikamine leidis aset 26. veebruaril, kohal olid vallavanem Jüri Räim, maavanem Jüri Saar ja teised tolleaegsed tähtsad tegelased koos filmimeestega.
Hooldekodus käib samal ajal elu ikka oma rada, hooldatavad on hooldatud ja töötajatel jagub tööd. Ja enamuse ajast oleme kõik rõõmsad ja rahul, olgu ees siis mistahes ajad. Tahan lõpetuseks veelkord tänada kõiki selle maja endiseid ja praeguseid töötajaid, sest just nemad teevad sellest majast kodu.
Kui esimene juhataja Elle 2004. a suvel pensionile jäi, asus tema kohale Triin Valk. Need olid ajad, kui üks ja sama isik pidi tegema nii sotsiaaltööd kui vastutama ka hooldekodu eest. Kokkuvõtlikult võiks öelda, et töökoormus oli pöörane. Allakirjutanu sattus siia majja kõiksugu asjade kokkulangemise tulemusena tööle 2007. aasta esimesel juunil. Siis oli majandus heal järjel, eurorahasid palju ja sellest tulenevalt valitsesid ümberringi lennukad ideed. Kuna ammuks oli selge, et olemasolev majapidamine ei vasta hoolekandeasutuse nõuetele, oli koos naabervaldadega algatatud projekt hooldekodu uue maja rajamiseks Liivale. Eks lehelugejad on ise uudiseid lugenud ja rahvafolkooriks ole muutunud lood F-tähega ehitusfirmast ning erinevatest sekeldustest maja valmimiseks tehtud pingutustest. Nüüdseks on järg seal maal, et ehitusluba on järjekordselt väljastatud ja uusi ehitajaid peaks nägema objektil lume sulades. Hoone on lubatud valmis teha käesoleva aasta lõpuks. Eks me näe.
Aino Rummel
Endised ja praegused hooldekodu töötajad. Puudu on pildilt Kadri ja Helbe.
Muhu valla 2012 stipendiumite jagamine
te, Anu Pink) ja Villu Veski. Sel aastal oli esitatud stipendiumile viis nominenti: Anne Keerd, „Lõõtsmoorikud", Leena Peegel, Villu Veski, Irma Järvesalu. Esitatud kandidaatide seast osutus valituks Leena Peegel. Lisan siinkohal mõned read tema kohta esitatud põhjendustest: „Leena Peegel on Muhu kultuuripärandi aktiivne, teenekas hoidja ja edasiandja. Kogu oma tööelu on ta tegelenud muhulaste harimise ja muhu rahvapärandi edasiarendamisega. Muhu pärimust on ta ise elavast allikast ammutanud ja ka esivanemate eeskujul ise tähtpäevadeks regilaule teinud. Oma teadmisi on Leena alates 1984. aastast jaganud Muhu lasteaias ja 1992. aastast ka koolis. Lisaks tavapärasele õppetööle on Leena juhendanud ansambleid, koore, valmistanud ette soliste lauluvõistlusteks ja folkloorirühmi laulupidudele, kohalikele laulupäevadele ja ka folkloorifestivalidele." Seda loetelu saaks veel pikalt jätkata, sest pole saarel kultuuriüritust, kus Leena kaasa ei lööks.
1) kultuuristipendium (a-st 2000)
5. veebruaril 1993 andis Muhu Vallavalitsus välja määruse nr 63 Vanurite pansionaadi rakendamisest, kus oli määratud, et pansionaat alustab tööd 15.2.1993. Esmajärjekorras sooviti vastu võtta üksikuks jäänud vanurid ja invaliidid, kattes osaliselt nende ülalpidamiskulud pensioni arvelt ja jättes hoolealuse taskurahaks 10 % pensionist. Samuti kohustati antud määruses pansionaadi juhatajat E. Otsa ja pearaamatupidajat H. Vapperit koostama pansionaadi eelarve vallavolikogule esitamiseks. Olgu öeldud, et esmane pansionaadi eelarve oli 250 000 krooni ja pansionaadi kohatasu 600 krooni kuus. Nüüdseks, 20 aastat hiljem on eelarve numbrid paisunud 141 000 euroni ja kohatasu maksimumsummaks on 505 eurot.
Muhu Valla Hariduse Stipendiumifond (edaspidi stipendiumifond) on asutatud 26. septembril 1994. Algselt määrati stipendiumeid lastele, aastatega on lisandunud veel ka neli täiskasvanute stipendiumit 'a 320 eurot:
2) spordistipendium (a-st 2001)
4) aasta tegu (a-st 2007).
3) haridusstipendium (a-st 2006)
Et jagamisel oleks rohkem arvamusi, oleme kaasanud täiskasvanute stipendiumite jagamisse ka kultuuri- ja hariduskomisjoni liikmed. Aasta tegu on olnud volikogu otsustada.
Muhu valla spordistipendium anti sel aastal välja 12. korda. Varem on selle tunnustuse saanud Muhu vald/ Kehte võrkpallimeeskond (3 korda), Kalev Kütt, Vello Tikerpalu, Pille-Riin Toomsalu, Muhu PK noorsportlased (K.Saar, R.Liitmäe, R.Valdmets, R.Ülem), Pille-Riin Toomsalu, Rauno Liitmäe, Priit Saartok ja meeskond Männiku Cap.
Muhu valla kultuuristipendium anti sel aastal välja 13. korda. Varem on kultuuristipendiumi saanud ansambel „Laulusõbrad", Ago Rullingo, Georg Keerd, tantsurühm „Ätses", Vassili Auväärt, Anne Auväärt, Irma Järvesalu, Helve Saartok, Ülo Rehepapp, projekt Inextex, "Meite Muhu Mustrid" (Anu Kabur, Mai Meris-
Komisjonil oli otsust teha küllalt raske, sest esitatud nominendid olid kõik stipendiumit väärt, kuid igast kategooriast saab valida ainult ühe. Õnneks on tunnustust väärivate tegijate hulk piisavalt suur ja igal nominendil on võimalus tunnustus edaspidi saada.
Muhu valla haridusstipendium anti sel aastal välja 7. korda. Varem on haridusstipendiumi saanud Helje Tikerpalu, Riina Hopp, Rein Lahke, Linda Vapper, Vello Tikerpalu, Senta Room. Sel aastal oli esitatud stipendiumile kolm nominenti: Ivo Maripuu, Evi Männik, Tiina Saar. Komisjon valis kandidaatide hulgast välja Tiina Saare. Tiina Saar õpetab Muhu Põhikoolis matemaatikat. Tema juhendamisel on maakonna aineolümpiaadidelt ja Nuputa võistlustelt aastaid Muhusse toodud palju häid kohti.
Komisjoni ülesandel tegi kokkuvõtte jagamisest Ulvi Kipper.
Sel aastal oli esitatud stipendiumile neli nominenti: Rauno Liitmäe, Karl Lõbus, Henri Luik, Lauri Peegel. Komisjon valis esitatud nominentide hulgast välja Rauno Liitmäe. Rauno Liitmäe on Eesti U20 kergejõustikukoondise liige. Saavutused: II koht U20 Balti matshil 10-võistluses, III koht U20 talvisel Balti matshil 7-võistlusel, U20 Eesti meistrivõistluse III koht seitsmevõistluses, 2x Saare maakonna täiskasvanute meister (kaugushüpe ja 400 m jooks).
Leerikursus (algus lk 1)
Kõigile, kes seda soovivad, lõpeb leerikursus konfirmatsiooniga, mille läbi saab koguduse täieõiguslikuks liikmeks.
Leerikursuse teoreetiline pool jaguneb osadeks, mis sisaldavad erinevaid teemasid usutunnistuse, Piibli, 10 käsu, sakramentide, jumalateenistuse sisu ning kirikuajaloo kohta.
Sisu? Kursus jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks pooleks.
Leerikursuse praktiline pool jaguneb kaheks: 1) Meelerahu meie sees. Elu on tänapäeval kohati närviline ja masendav. See osa sisaldab mitmeid praktilisi näpunäiteid ja harjutusi meelerahu saavutamiseks ja säilitamiseks. 2) Positiivne muutus meist väljas. Asjad võivad olla halvasti, kuid asjad võivad minna palju paremaks. See osa sisaldab praktilisi näpunäiteid ja harjutusi, kuidas seda saavutada.
Kus ja millal? Esimene leeritund toimub pühapäeval, 17. märtsil peale jumalateenistust Muhu koguduse talvekirikus. Leerikursus pole mingi lühike ja ilus tupiktee, vaid tee, mis juhib inimesi edasi oma kogudusse, kirikusse, laulatusele, laste ristimisele, ristivanemaks saamisele, elule, mis elamist väärt.
Kes? Leerikursusele saab tulla alates 15 eluaastast. Vanuse ülempiir puudub.
Tere tulemast leeri! Kõik huvilised on oodatud! Lähem info ja registreerimine telefonil 56 90 33 27, Aare Luup
Emade klubi
Ühel novembrikuu kolmapäeva hommikul istusid Muhu Noortekeskusesse maha kolm noort naisterahvast, et ühiselt arutada lastega seotud muresidrõõme ja korra võtta aega lihtsalt enda jaoks. Ühest hommikust on saanud mitu ja peaaegu igakolmapäevane traditsioon. Peaaegu, sest tuleb ikka ette, et lapsed haiged või tuleb mõni erakorraline asi vahele. Emade klubi sai kokku kutsutud eesmärgiga pakkuda kodustele emadele vaheldust argirutiinist ja ka mingit koostegemisvõimalust. Kuid on hea jutustada inimestega, kes mõistavad, mida tähendab lapsevanemaks olemine. Noortekas on selliseks istumiseks väga hea koht. Lisaks kööginurgale on seal lastele ruumi ja hommikuti ei ole ka noori majas. Kolmapäeva hommikutel istume juba kell üheksast alates. Vaikselt käivad plaanid ühise trenni suunas.
300 aastat Suurest katkust
Jaani otsesele järglasele Reinu Reinule lohutuseks praeguse Viiraküla tühjaks jäämise puhul!
Saksakeelset teksti ei ole püütud tõlkida, sest taaskord on meie maarahvas sealmaal, et vahepeal moeks saanud inglise keele asemel peaks ehk pigem saksa keelt mõistma... Samal ajal võiks selle nn inkvisitsiooni-protokolliga tutvumine tänastele muhulastele mõnesuguseks lohutuseks olla. Lohutuseks selles mõttes, et tänane paljudele üsna troostituna paistev olukord võiks võrreldes 1710.-11. aastate sõja ja suure katku järel olnuga ehk veel päris lootusrikas tunduda!
Neil päevil saab 300 aastat sellest ajast, kui Põhjasõja ajal Kuressaarde jäänud rootsi soost mees C. H. Güllenstubbe (hiljem Güldensubbe nimega Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklisse kantud) Muhus sõjakahjusid ja katku tagajärgi hindas. Selle kohta on ajalooarhiivis olemas säilik EAA.310.1.513, millest Viiraküla Peedu Leonard Klaar omal ajal kserokoopia tellis ja mille protokolli-osa tema õemees, Pädaste Jaani Sulev Äkke hiljuti arvutikeelde translitereeris. Praeguseks on see asjahuvilistele (mõnede loetamatute lünkadega) ka veebilehel ylo.rehepapp.com/Muhu/ Allikad/G%fcldenstubbe.html saadaval.
Tamse mõisa valitsejaks oli sel ajal Carl Hess, kes ise vist mõisas ei elanud (1731. a adramaa-revisjonis leiame ta hoopis Viirakülast ja sellest ajast on seal ka Essi kohanimi). Protokollis mainitakse ka tema arvatavat sugulast, kangur Friedrich Hessi, keda 1731. a Tupenurme Vanaga-Juril kohtame. Olgu öeldud, et kunagise Kapi eramõisa küla Tupenurme arvati rootsiajal Tamse mõisa külaks. Vakuraamatu järgi oli Tamse mõisal sel ajal tööealisi 63 mees- ja 67 naishinge. Mõisa 9 külas oli lapsi 24 poissi ja 18 tüdrukut – 16 kirja saanud vanaga kokku siis 188 hinge. Kõige rahvarohkemad olid Tupenurme ja Nõmmküla külad (vastavalt 39 ja 32 hingega), aga näiteks Päelda, mis rootsiajal samuti Tamse mõisale kuulus, oli täielikult välja surnud!
Olgu siinkohal protokollis sisalduvat üsna lühidalt refereeritud. Neljast rootsiaegsest Muhu riigimõisast oli sel ajal rentnik vaid Suuremõisal – rittmeister v. Vietinghoffi lesk Margaretha Hedwig (sünd. Stackelberg), kes ühtlasi ka Muhu teist katku järel teovõimelist Tamse mõisat rentis. Võlla mõis oli Peeter Suure ohvitseri, polkovnik Miherski alluvate poolt maha põletatud ja üsna rootsiaja lõpul rajatud Nurme mõis samuti teovõimetu ning sellesama von Vietinghoffi lese majandamisel.
Protokollile lisatud vakuraamatus on Suuremõisa hingedena (koos endiste Nurme ja Võlla hingedega) kirja saanud tööealistena 119 mees- ja 99 naishinge; peale selle 18 vana (6 meest ja 12 naist) ning 56 alaealist (29 poiss- ja 27 tüdruklast). Näiteks oli sel ajal Viiraküla ainsaks pereks märgitud Suuremõisa kupja Thoma Jahn'i kolmeliikmeline pere – mees, naine ja poeg. See võiks ju täna olla kupja
Kodumaad pildistama!
Eesti Rahva Muuseum kuulutas välja kodumaa piltide kogumise võistluse.
Täpsemalt vt Internetist kodumaapildid.erm.ee
Toodud arve summeerides leiame vakuraamatust terve Muhu kohta 480 hinge – neist tööealisi 384, vanu 43 ja lapsi 98. Selle juures jäävad arvestamata pastoraadi hinged ja taaniaja algul Knorringule läänistatud väikese Pädaste mõisa katku üle elanud rahvas. Arvestades, et Simiste, Oina ja Rässa hinged (kokku 37) olid Nurmische Bauren'itena Suuremõisa all kirjas, ei ole Pädastest ilmselt kuigi suurt täiendust selleaegsele rahvaarvule oodata. Küllap piirdus mõnekümnega ka Levalõpmas ja sel ajal veel Soondas pastoraadi omanduses olnud inimeste arv – isegi kui selleks ajaks suuresti pastoraadi „mõjusfääri" läinud väikese Kansi mõisa hingi annaks kuskilt kokku lugeda. Nii võib Muhu rahvaarvuks katku järel ehk mitte enam kui 550 hinge arvata ja kuigi 18. sajandi keskel üsna palju inimesi Hiiumaalt siia juurde toodi, jõudis see arv 200 aastaga peaaegu 12-kordseks kasvada! Loomulikult oli 20. sajandi algul Muhus tegemist selge ülerahvastusega, aga peab tõdema, et tänaseks ei ole rahvaarv mitte üle 10 % oma optimaalsest tasemest allapoole langenud – kui ainult selle vanuseline struktuur nii murettekitav ei oleks!
Fellershoff'i-nimelist mõisa, aga 1698. a kaardil (EAA.308.2.57) on sealsamas kolme Tamse mõisa talu (kaks neist Wanalefwa nimega!) näidatud. Ometi ei leidu vaadeldavas 1713. a protokollis nende talude (ega ka Fellershoffi) kohta mingit märget (alles 1750. aastatel rajati siia väike Rinsi kroonumõis). Samal ajal on Güldenstubbel meenutatud väikest Halliawa mõisat (kleine Hofflage), mille uste ja akendeta õlgkatusega elumaja mainitakse, aga mis selleks ajaks paistab nagu maha jäetud olevat ja mille hingede saatus (rääkimata kunagisest omanikust) protokollis üsna ebaselgeks jääb. Siinjuures peaks märkima, et 1698. a kahel kaardil (308. fondi säilikud 50 ja 53) kujutatakse Aljaval ainsat „punast katust", mille omanikuks on mõlemal kaardil Halliawa Simo märgitud. 50. säilikus leiame ta oma ¾ adramaaga teisena Linnuse küla alt, aga 53. säiliku tabelis on ta (adramaad märkimata) lausa esikohal. Selle juures ei saa küll kinnitada, et 1713. a protokollis (koos Salu Toomase ja Lalli Andresega) kaebust esitanud Simmo näol just sama mehega tegemist on (rohkem räägitakse protokollis Aljava Tõnust), aga võib oletada, et millalgi Aljavale asunud hiidlased siit sel ajal (vähemalt osaliselt) minema läksid, kui Rootsi riik 17. sajandi lõpupoole kõik mõisad riigistada proovis. Küllap kuulub Aljavaga seonduvgi nende ajaloo mõistatuste hulka, mis ehk alles kunagi selguvad, kui „aeg kätte jõuab"...
Kodulooliselt üsna huvipakkuvad on mõned andmed uisuühenduse kohta Suurel ja Väikesel väinal (Tusti Käsper, kellest ka talunimi jäi, oli sel ajal Kuivastus uisu kippariks; Väikesest väinast ülesõitu aga kamandas Rootsivere mees Reino Matz), kalade müümisest Tallinna ja muud taolist, aga ka mitmed esitatud kaebused ülekohtuselt nõutud kohustuste, maksmata võlgade ja arvatavalt venelaste rüüsteretke ajal kaotatud väärtasjade kohta. Nende detailsem refereerimine ei mahu käesoleva raamidesse. Protokollile lisatud vakuraamatust, mille tabeli päis ja sisu arusaamise huvides veebis maakeelseina toodud, saab iga huviline külade ja perede kaupa pildi sellest, kui palju inimesi, hobuseid, härgi ja muid lojuseid katku järel alles oli ja milliseid naturaalkohustusi tuli sel ajal muhulastel Suuremõisa ja Tamse mõisate heaks kanda.
Ülo Rehepapp ja Sulev Äkke
Head uurimist!
Väikestest mõisadest rääkides peaks veel märkima, et teadupärast läänistati millalgi taanlaste teenistuses olnud Jürgen Felgerile (kes muide võis siitsamast Wannaleibnimelisest (vaba?)-talust üsna hilisema Rinsi mõisa kohal põlvneda) oma maavaldus ja ühel vanemal rootsiaegsel kaardil (EAA.308.2.28) kujutataksegi seal
Vanu pilta Muhust
Selles lehes avaldatud pilt on samuti Endel Viidingu poolt samal ajal tehtud. Hea oleks teada, kus see maja asub.
Suur tänu Tõnu Väärtnõule, kes teatas, et veebruari Muhulases avaldatud pilt on tehtud Raugi Matsi õue peal.
Muuseum tänab ka Toomas Kivistikku, Rein Lahket, Linda Õuna, Eljo Klaasi ja Liivi Heinsalu, Meida Mereäärt ja Meeli Oidekivi. Pilt Hellamaa vallavalitsusest, mille Toomas Kivistik Muhulasse saatis, oli meil küll kogus olemas, aga ilma täpsemate andmeteta. Nüüd on siis kindlaks tehtud, et fotol paremal oleva noormehe nimi on Ferdinand Valdmets (Vasiksaat) Võlla asunduse Valdmaalt, kes oli valla käskjalg (vidijalg muhu keeles), jäi sõtta ja oli legendaarse Hellamaa kooli direktori Erna Tedrekulli vend. Pildil oleva Hobustkopli nimelise mehe kohta on esialgu kaks versiooni. Kas on see August Hobustkoppel (s 1911) Pärase Tüükrilt, kes oli meremees ja jäi samuti sõja ajal kadunuks, või Nikolai Hobustkoppel (Heinsalu, 1907-1972), keda tunti Paali Mihkli nime all. Kuna viimast väidavad tema järeltulijad, siis tuleks vist neid uskuda.
Muuseumi palve muhulastele
Muuseumil on muhulastele selline palve. Muuseumi kogude täiendamiseks planeerime aprillikuus väikest ekspeditsiooni. Kogusid ei soovi me täiendada ainult esemetega, vaid ka esemetest tehtud fotodega, kui omanikud ei raatsi nendest loobuda, ja sama tähtis on ka lugu, kust asi alguse on saanud:
kes on tegija, materjal, millest asi tehtud, ja töövõtted, mida tegemisel kasutati.
Oleme huvitatud ka sõjaeelsetest dokumentidest ja nõukogude ajal tehtud fotodest. Neid on muuseumikogudes suhteliselt vähe.
Selliste asjade eest, millel on turuväärtus, saame ka maksta. Muuseumi kogus puudub näiteks maalitud aiaga siilik, rääkimata vanematest tekstiilidest nagu originaalkäised ja ümbrikud. Ka heegeldatud veste, mida 20. sajandi alguses kanti, on ainult kaks. Võibolla on kusagil alles veel naistekingade kingalappe. Muuseumiesemed ei pea tingimata olema nii heas korras, et neid kanda saaks. Paljude asjade juures on huvitav, et seda tüüpi ese üldse olemas on. Meil on küll mitmed uhked alasega pidupõlled, aga lihtsaid tööpõllesid ei ole, sest need on kõik ära kantud. Nii võibki tulevikus jääda mulje, et põllul käidi tikitud aiaga siili-kuga, alasega põll ees.
Ühtlasi palus Rein Saksakulm teada anda, et tema kogu pilte on võimalik nüüd internetis näha aadressil muhu.rehepapp.com/ pildid/ - mis sattusid sinna esialgu küll Reinu teadmata. Kuna piltidel on palju inimesi ja kohti, mida siiani tuvastada ei ole õnnestunud, siis oleks ühise muhu asja huvides, et teadjad oma teadmisi jagaksid. Seda on võimalik teha eelpoolnimetatud leheküljel end registreerides ja sisse logides. Registreerumisel tuleb tunda muhu keelt, et asjasse mittepuutuvad isikud ja robotid ei saaks seal omavolitseda. Võib ka seal antud aadressile või firstname.lastname@example.org meili saata, kus pildi info kirjas. Ka muuseumisse helistamine on endiselt teretulnud. Selleks, et pilti üles leida, oleks aga tarvis teada seda numbrit, mis internetis pildi all kirjas on.
Eda Maripuu
Muhu Muuseum koostas Muhu murdes unejuttude ja -laulude plaadi
Idee sellise plaadi tegemiseks tuli möödunud aasta Muhu murde õpitoas. Seal käidi välja mõte, et murret ei saa õppida lugedes, vaid pigem kuulates. Mõeldud-tehtud. Parim sihtrühm lasteaiaealised ja mida nendele kuulda meeldib - eks ikka unejutte. Sügisel läks suur unejuttude otsimine lahti. Mis selgus - muhulane ei olegi väga jutustaja, vaid pigem ikka laulab. See tegi materjali koostamise päris keeruliseks. Tänavu jaanuaris sai ikkagi ports jutte, laule ja luuletusi välja sorteeritud. Mõni laul sai
loetud luuletuseks - kes see viisi enam teab. Mõni jutt sai tõlgitud kirjakeelest ühe tuntud kirjaniku
Liia Ots Muuseumi ürituste korraldaja loomingust. Mõni päris ehe jutuke ja lauluke on ka plaadi peal. Tasahilju ta valmis sai. 16. märts kell 12 on võimalik Hellamaa külakeskusesse tulla ja ise järele vaadata, kuidas asi välja näeb ja kuidas kõlab. Seal saab ka teada, mis seal ikkagi peal on ja kes luges. Minu poolt suur aitäh kultuurkapitalile, lugejatele, noortekeskusele, kujundajale, muuseumiperele ja oma kodustele ka.
Kui kevadise suurpuhastusega seoses panipaiku tühjendatakse, siis võiks enne asjade äraviskamist neid muuseumile pakkuda telefonidel 501 1566 ja 454 8872 või muuseumi meiliaadressil email@example.com
7
Tervitus Kanada suuremast linnast !
Jaanuari 24-ndal sain paksu kirja. Kirja sisu oli Kalevi Anneke, luuletuste raamat ja Muhulane. Tuhat tänu kirja saatjale, raamatu toimetajaile ja Tupenurme Poetessile. Olen laisaks ja vanaks jäänud, aga püüan vastata.
Pojad on minul ammu Ameerika kodanikud, elavad ja töötavad sääl Jänkite maal, paarkolm korda aastas käivad vanameest Torontos vaatamas. Vanem poeg enda perega oli möödunud jõulu siin.
Muhus sündinud muhulased, kes Teise maailmasõja keerises siin Torontos endale uue kodu rajasid, teadaolevalt 50-nd, on vähenenud 4-5-e peale. Veskimäe Vana sarve peal ka juba 94 keeru. Nägin unes, et sinna mahub vist paar võru veel.
No-neh ameeriklased läksid uuel aastal 2013 koju tagasi. Muhulane pani jälle tuhlid ja tursad tulele, elu mõnu ja mõte tulli nagu tagasi.
Issanda aastal 2013 küünlakuu esimesel päeval (veebruar 01) Toronto, Canada
Tugevat tervist kõigile, kes saarel elavad, kus aeg puhkab, aga ajalugu on suur.
Veskimäe Vana -Feodor Veski
Meeldetuletus
EAÕK Püha Sinodi 26. juuni 2011 korraldusega, mis põhineb EAÕK sama aasta Täiskogu otsusel, on alates 2012. aastast EAÕK kirikukalender viidud kooskõlla suurema osa maailma õigeusukirikute liturgilise kalendriga. See tähendab, et Ülestõusmispühade aeg (sealhulgas suur paast ja selleks valmistumine, viiekümnepäeva perioood - Palmipuudepüha, Kristuse surnuist ülestõusmine, Issanda taevaminemine, Nelipühi ehk Kolmainupüha) peetakse Juliuse või niinimetatud vana kalendri järgi. Ülejäänud jumalateenistuste aastaringi (sealhulgas Kristuse sündimine, Issanda ristimine, templisseviimine, Issandamuutmine, kõik Maarjapäevad ja pühakute päevad, k.a jaanipäev) tähistatakse Gregoriuse või niinimetatud uue kalendri järgi.
Isa Andreas, EAÕK
2013. a algab Õigeusu kirikus paast 18. märtsil ja Paasa, Kristuse Ülestõusmispüha on 5. mail. Kuna läänekirikus on 1. Ülestõusmispüha sel aastal 31. märtsil, on tegu seega suurima ehk siis 5-nädalase vahega, mis saab olla nn uue ja vana kalendri Ülestõusmispühade vahel.
Collester OÜ
Ehitusteenused
Ekskavaator-laaduri teenus
Minitraktori teenus
Autoremont
Kere, veermiku ja mootori remonttööd
Sildade reguleerimine
Varuosade tellimine
Rehvitööd
Heitgaaside mõõtmine
Piduristend
Kerevenituspink
Klaaside vahetus
Transport (kraana + kallur)
Avant 520: Laadimiskopp Muruniiduk (ketid või terad) Ekskavaator Pinnasesilur Pinnase kobestaja
Diagnostika
Võimalik ka ise meie juures
Töökoda asub Soonda külas vanas lauda kompleksis.
oma autot remontida
Võimalik rentida koos juhiga või ilma.
Kui teil on aega vähe, siis tuleme ise autole järele, teeme korda ja toome pärast tagasi.
5067 502 - firstname.lastname@example.org 5273 775 - email@example.com
Pakume ka treilerveo teenust uue Brentexi treileriga.
* Pakume puulõhkumisteenust halumasinaga, samas müüa küttepuid. Tel. 53408138 Rein
Kevadtööd!
Puude saagimine-lõhkumine;
Haljastustööd;
Õunapuude-hekkide lõikus;
Kasvuhoonete ehitus;
Muud abitööd.
Tel: 53 502787.
Vanade kiviaedade taasta-
minening uute ladumine.
Teostus vastavalt kliendi
soovile. Hinnad kokkuleppel.
Tel: 51 981567
mail: firstname.lastname@example.org
Kirikuteated
EELK Muhu kogudus
Hellamaa kirikus
Teenistused Muhu Katariina
Koguduseõpetaja Aare Luup, igal pühapäeval kell 11.
16. märts kl 10 jumalik liturgia tel 56 903 327; email@example.com
EAÕK
18. märts - Suure Paastu algus 25. märts - Paastu-Maarjapäev
16. märts kl 13
Liiva hooldekodu tus
palveteenis-
Rinsi
6. aprill kl 10 jumalik liturgia. Ülempreester Andreas Põld tel. 45 33 743, mob. 56 606 703 e-post firstname.lastname@example.org
IN MEMORIAM
Meie hulgast lahkusid
11. veebruaril 74-aastaneUuno Alt.
16. veebruaril 58-aastaneNatalja Pikpoom.
19. veebruaril 100-aastaneAlviine Jürjestaust.
Tunneme kaasa omastele!
Jürikuu juubilarid ja sünnipäevalapsed
Palju õnne!
Märkus: kes ei soovi oma sünnipäeva avaldada, palume sellest märku anda vähemalt kaks kuud enne, kuna Muhulane avaldab igas numbris mitte algava, vaid järgmise kuu sünnipäevalapsed.
Soovid müüa kinnisvara või vajad kinnisvara-alast konsultatsiooni?
Lauri Kolk, tel: 5191 2950, email@example.com
Siis võta ühendust oma ala asjatundjatega!
Allan Pajus, tel: 56 900 411, firstname.lastname@example.org
Ostame ajaloolise kalapüügiõiguse.
Meie tegeleme Muhu ja Saaremaa kinnisvaraga juba aastast 2002! Külasta ka meie kodulehte www.adrem.ee
Müügil aiapidamiseks tarvilikud vahendid. Sel kevadel pakume nii tipp- kui pesasibulat ning valikus on ka põnevamaid köögivilja ja suvelille seemneid. Võimalus on tellida viljapuid, püsililli ja ilupõõsaid.
MTÜ Kena Kala Ingrid Laur 56 248 123
Ostan või üürin väiksema maja Muhumaal. Tel. 50 72 533.
Kena saabuvat kevadet! OÜ Käoking
Aprillikuu Muhulase materjalid on teretulnud 1. aprilli õhtuni.
Toimetab Anu Pallas, tel: 52 28 929, e-post: email@example.com Muhulane ilmub üks kord kuus. Internetis www.muhu.ee - Uudised Trükkinud Print Grupp 450 eks. Hind 30 eurosenti
OÜ Käoking avab oma aiapoe uksed 26. märtsil. Avatud oleme teisipäev, reede ja laupäev kell 10.00 - 16.00.
|
<urn:uuid:e1b6b84e-3ee9-4108-a439-f03cd247c369>
|
CC-MAIN-2025-08
|
https://www.muhu.ee/documents/22617526/23865834/marts_13.pdf/9965a1ea-3131-4d29-ae52-92a8f35d8f0e
|
2025-02-12T17:18:13+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2025-08/subset=warc/part-00205-b184e832-acd1-425a-bab7-895830f2748a.c000.gz.parquet
| 821,303,173
| 20,642
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999684
|
ekk_Latn
| 0.999848
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
4948,
12209,
17595,
26342,
33560,
42327,
48727,
51729
] | 1
|
[
0.3125,
0.43359375,
0.177734375,
0.068359375,
0.0068359375,
0.0024566650390625
] |
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2012
aruandeaasta lõpp: 31.12.2012
nimi: Mittetulundusühing Laste ja Noorte Kriisiprogramm
registrikood: 80154088
tänava/talu nimi,
maja ja korteri number:
Tartu mnt 68-26
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 10144
telefon: +372 5069658, +372 6311861
faks: +372 6311862
e-posti aadress: firstname.lastname@example.org
Sisukord
Tegevusaruanne
MTÜ Laste-ja Noorte Kriisiprogramm majandusaastana käsitletakse perioodi 01.01.12 kuni 31.12.2012. a.
2012. aastal jätkus MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm peategevus – lähedase pereliikme kaotanud laste rehabilitatsioonitöö. Selleks korraldasime kolm laste leinatoetuslaagrit, kus osales kokku 82 last üle vabariigi. Laagrid toimusid 04.05.-06.05.2012.a. ja 05.-12.08.2012.a. Pivarootsis ning 02.-04. 11.12 Paunküla Spordibaasis. Kahes viimases laagris osalenud lastega jätkub töö 2013.aastal. Toimusid ka perede toetusgrupid Tallinnas ja Tartus suvel ja sügisel.
Aruandeaastal osalesime mitmetel projektikonkurssidel ja suuremad läbiviidud projektid olid järgmised:
"Lähedase pereliikme kaotanud lapse psühhosotsiaalne rehabilitatsioon" – rahastaja Hasartmängumaksu Nõukogu. Sihtgrupiks kooliealised lapsed üle Eesti.
"Lähedase pereliikme kaotanud lastega perede psühhosotsiaalne rehabilitatsioon ja preventiivne töö" – rahastaja Tartu Linnavalitsus.
Sihtgrupiks Tartu linna lapsed.
„Kogukondlik lähenemine kriisijuhtumile: Haapsalu Lastekodu põlengu järgne psühhosotsiaalne rehabilitatsioon" – rahastaja
Sotsiaalministeerium (projekti viimane, põhiliselt koolituste osa). Kogukondlike koolituste sihtgrupiks olid kohalike omavalitsuste juhid, lasteasutuste juhid ja lastega töötavad spetsialistid.
Regionaalministri valitsemisala koos Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga rahastas projekte "Annetused aitavad aidata!" (projekt algas juunis 2012) ja "Muutume võimekamaks kui vabatahtlikel on võimalus!" (projekt algas oktoobris 2012). Mõlemate projektide tegevused viiakse lõpule 2013.a. jooksul.
2012. aastal jätkasime koostööd ja infovahetust oma võrgustikuliikmetega, eriti kohalike omavalitsustega. Kõigi linnade ja valdade lastekaitsespetsialistid ja sotsiaaltöötajad said kirjalikud tutvustavad infomaterjalid meie tegevuse ja potentsiaalse koostöö kohta. Erinevates Eesti piirkondades viisime läbi programmi tutvustavaid infopäevi ja leina- ning traumateemalisi koolitusi lastega töötavatele spetsialistidele. Jätkus koostöö Sotsiaalkindlustusametiga.
27.augustil 2012.a. toimus koostöös Traumateraapia- ja koolituskeskusega Kanada koolitaja, Sandra Wielandi koolitus „Varase lapseea trauma". Koolitusel osales tasuta 143 inimest (põhiliselt asendus-või hooldusperede liikmed ja asenduskodude personal), neist 60 Hasartmängumaksu Nõukogu toetusel. 24.augustil viis Sandra läbi konsultatsioonipäeva lastega töötavatele psühholoogidele.
MTÜ liikmed osalesid erialastel koolitustel, konverentsidel, seminaridel.
Liikmeskonna üldkoosolekud toimusid – 15.06.2012 ja 13.08.2012
Jätkasime kampaaniaga "Aita lapsel leida rõõm" Lastekaitsepäeval ja müüsime heategevuslikke jõulukaarte.
Vt. kodulehekülg:
www.lastekriis.ee
Aruandeaastal moodustasid mittetulundusühingu töötasukulud koos sotsiaal- ja töötukindlustusmaksuga 49 850 eurot. Juhatuse liikmetele maksti töötasu põhitegevuses osalemise eest üldistel alustel.
MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm tegevjuht on Maire Riis. Juhatusse kuulusid aasta lõpul Merike Sarapuu, Uku Presmann ja Kaupo Jõeveer.
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
Tulemiaruanne
(eurodes)
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Käesolev MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusest ja Eesti heast raamatupidamise tavast.
Raamatupidamise aastaaruande koostamine nõuab hinnangute andmist, mis põhinevad aktuaalsel informatsioonil ühingu seisundist, kavatsustest ja riskidest.
Majandustehingud on kirjendatud soetusmaksumuse printsiibil nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses.
Vara ja kohustusi on hinnatud kaalutletud ja konservatiivsetel alustel.
Raamatupidamise aastaruanne on koostatud eurodes, arvnäitajad on ümardatud täiseuroni.
Raha
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis raha ja pangakontode kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskonto jääke.
Nõuded ja ettemaksed
Nõudeid ostjate vastu kajastatakse bilansis soetusmaksumuses.
Kui on tõenäoline, et ettevõte ei suuda koguda kokku kõiki saadaolevaid summasid vastavalt nõuete tingimustele, hinnatakse nõuded alla. Allahindluse summa kajastatakse kasumiaruandes real "Muud ärikulud".
Materiaalne ja immateriaalne põhivara
Finantskohustused
Kõiki finantskohustusi (võlad tarnijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohustused, saadud laenud, emiteeritud võlakirjad) kajastatakse soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustuste soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.
Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast.
Seotud osapooled
Aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:
a. omanikke
b. tegev- ja kõrgemat juhtkonda;
c. eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid
Tulud
Tulu teenuste müügist kajastatakse tekkepõhiselt saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses.
Tulude ja kulude arvestuse korraldamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist
Majandustehingud on kirjendatud soetusmaksumuse printsiibi kohaselt nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses. Raamatupidamise aruanded on koostatud tekkepõhise arvestusprintsiibi kohaselt
Lisa 2 Raha
(eurodes)
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes)
Lisa 4 Võlad ja ettemaksed (eurodes)
Lisa 5 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
Lisa 6 Muud tulud
(eurodes)
Lisa 7 Tööjõukulud
(eurodes)
Lisa 8 Seotud osapooled
(eurodes)
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
Aruande digitaalallkirjad
Aruande lõpetamise kuupäev on: 19.06.2013
Mittetulundusühing Laste ja Noorte Kriisiprogramm (registrikood: 80154088) 01.01.2012 - 31.12.2012 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud:
Tegevusalad
Sidevahendid
|
<urn:uuid:3f31340b-c0d1-4008-9c20-b345d8b94e46>
|
CC-MAIN-2025-08
|
https://www.lastekriis.ee/pdf/Majandusaasta_aruanne_2012.pdf
|
2025-02-12T17:53:19+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2025-08/subset=warc/part-00205-b184e832-acd1-425a-bab7-895830f2748a.c000.gz.parquet
| 800,562,356
| 2,540
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999567
|
ekk_Latn
| 0.999978
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
384,
394,
3490,
3540,
3566,
3598,
3636,
5925,
6026,
6203,
6443,
6470
] | 1
|
[
0.0303955078125,
0.6015625,
0.33203125,
0.0322265625,
0.0034332275390625,
0.000762939453125
] |
RAHVUSVAHELINE KAUBAMÄRK MADRIDI SÜSTEEMI ALUSEL
JUHISED
RAHVUSVAHELINE KAUBMÄRK MADRIDI SÜSTEEMI ALUSEL
Juhised
Patendiamet Tallinn 2018
Juhised on välja antud koostöös Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametiga.
The Guidelines are published in cooperation with the European Union Intellectual Property Office.
Koostaja:
Janika Kruus
Keeletoimetaja: Eve Tammaru
Trükk:
Grano
ISBN 978-9949-7306-4-3 (trükis)
ISBN 978-9949-7306-5-0 (võrguväljaanne pdf)
ISBN 978-9949-7306-6-7 (võrguväljaanne epub)
ISBN 978-9949-7306-7-4 (võrguväljaanne html)
Sisukord
Sisukord
SISSEJUHATUS
Juhised käsitlevad märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi süsteemi, mis võimaldab kaubamärki kaitsta rahvusvaheliselt ühe taotluse abil. Madridi süsteem, mis loodi 1891. aastal, toimib vastavalt märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppele (edaspidi Madridi kokkulepe või kokkulepe) ja märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokollile (edaspidi Madridi protokoll või protokoll). Süsteemi haldab Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) Rahvusvaheline Büroo.
Madridi süsteem pakub kaubamärgiomanikule võimaluse kaitsta kaubamärki paljudes riikides, esitades ühe taotluse oma riigi või regiooni ametisse. Nii registreeritud kaubamärgil on võrdsed õigused vahetult iga riigi ametisse esitatud kaubamärgitaotluse või seal registreeritud märgiga. Tänu Madridi süsteemile on märgi hilisem haldamine lihtsam, kuna ühe menetluse abil on võimalik teha muudatusi või pikendada märgi kehtivust kõigis märgitud riikides. Uutes riikides on võimalik kaitset taotleda nende hilisema märkimise teel.
Juhised on abiks kaubamärgitaotlejatele ja -omanikele või nende esindajatele kaubamärgile õiguskaitse taotlemisel Madridi protokolli alusel Eesti Patendiameti või Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) vahendusel ning rahvusvahelise kaubamärgi registreeringu hilisemal haldamisel. Juhistes on lahti seletatud vastavalt Madridi protokollile toimuv keeruline menetlusprotsess, siin sisaldub praktiline üksikasjalik juhend taotluse täitmiseks, teave hilisemate muudatuste tegemise kohta jm. Juhiseid järgides on võimalik vältida asjatuid probleeme kaubamärgiõiguste kaitsel välisriikides.
Juhised on koostatud põhiliselt Madridi kokkuleppe ja Madridi protokolli kohase märkide rahvusvahelise registreerimise juhendi (edaspidi registreerimisjuhend) alusel. Registreerimisjuhend sisaldab viiteid selle aluseks olevatele Madridi kokkuleppele ja protokollile, märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli juhendile (edaspidi juhend) ja haldusjuhendile. Käesolevates juhistes eelnimetatud viiteid ja juhendi reeglis 1 esitatud lühendväljendite seletusi ei korrata. Olulisemad mõisted on välja toodud juhiste lõpus.
Madridi protokoll ja Madridi süsteemi juhendid on kättesaadavad Patendiameti veebilehel 1 ja WIPO veebilehel 2 .
1 Madridi süsteemi juhendid: http://www.epa.ee/et/kuidas-saada-kaubamargile-kaitset/kuidassaada-kaubamargile-kaitset-rahvusvahelise-registreerimise.
2 Legal Texts Relevant to Trademarks: http://www.wipo.int/madrid/en/legal_texts/.
I KAUBAMÄRGI RAHVUSVAHELISE REGISTREERIMISE MADRIDI SÜSTEEM
1. WIPO tutvustus
Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO) on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) agentuur, mis on spetsialiseerunud rahvusvahelisele intellektuaalomandi kaitsele. WIPO loodi 1967. aastal WIPO konventsiooniga vastavalt liikmesriikidelt saadud mandaadile arendada intellektuaalomandi kaitset kogu maailmas riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide koostöö kaudu. WIPO peakorter asub Šveitsis Genfis 3 .
WIPO tegevussuuna määravad organisatsiooni liikmesriigid, kelle esindajad kohtuvad assambleedes, komiteedes ja töörühmades. 2018. aasta seisuga on liikmesriike 191 4 . WIPO sekretariaadi personal, kes kindlustab organisatsiooni mitmekülgsete teenuste ja programmide efektiivse toimimise, on pärit eri riikidest ning piirkondadest.
Intellektuaalomand jaguneb kahte kategooriasse: tööstusomand, kuhu kuuluvad leiutised, kaubamärgid, tööstusdisain, päritolu näitavad geograafilised tähised jm, ning autoriõigus, millega kaitstakse kirjandus- ja kunstiteoseid. WIPO juhib ja haldab rahvusvaheliste lepingute täitmist, mis reguleerivad intellektuaalomandi eri liikide õiguskaitset 5 . Nende lepingute hulka kuuluvad ka rahvusvahelist kaubamärgi õiguskaitset reguleerivad Madridi kokkulepe ja selle kokkuleppe protokoll.
2. Madridi süsteemi tutvustus
Madridi süsteemil on kaks põhieesmärki. Esiteks lihtsustab see kaubamärkidele õiguskaitse saamist. Teiseks on selle registreeringu hilisem tervikuna haldamine palju lihtsam, kuna rahvusvaheline registreering on võrdne riigisiseste või regionaalsete registreeringute kogumiga. Tuleb pikendada ainult ühte registreeringut ning mitmesugused muudatused (näiteks omaniku nime või aadressi muudatused, kaupade ja teenuste loetelu piiramine, õiguskaitse
3 WIPO veebilehel Inside WIPO: http://www.wipo.int/about-wipo/en/.
4 WIPO veebilehel Member States: http://www.wipo.int/members/en/.
5 WIPO veebilehel WIPO-Administered Treaties: http://www.wipo.int/treaties/en/.
kehtivusaja pikendamine) saab kanda rahvusvahelisse registrisse ühe lihtsa menetluse abil. Teisest küljest, kui on vaja teha muudatusi üksnes osa regioonide või üksnes osa kaupade ja teenuste suhtes, on süsteem piisavalt paindlik, et seda võimaldada.
Madridi kokkuleppele kirjutati alla 1891. aastal ja see jõustus 1892. aastal. Madridi protokoll võeti vastu 1989. aastal, jõustus 1. detsembril 1995 ja rakendati 1. aprillist 1996. Mõlemad lepingud võeti vastu Hispaanias Madridis peetud diplomaatilistel konverentsidel. Neile mõlemale koos viidatakse kui Madridi süsteemile, mille 125. juubelit tähistati 2016. aastal.
Protokolliga samal kuupäeval jõustus ka juhend, kus on sätestatud menetluse reeglid. Lisaks reguleerivad rahvusvaheliste kaubamärgitaotluste ja registreeringute menetlust registreerimisjuhend ja haldusjuhend. Madridi protokoll ja Madridi süsteemi juhendid on kättesaadavad WIPO veebilehel ja Patendiameti veebilehel.
Süsteemi haldab WIPO Rahvusvaheline Büroo (edaspidi RB), kes peab rahvusvahelist kaubamärkide registrit ja annab välja Rahvusvaheliste Märkide Bülletääni (edaspidi bülletään 6 ), kus avaldatakse registrisse kantud kaubamärgid ning mitmesugune teave nende kohta.
Kuni 2016. aastani võisid kõik tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (edaspidi Pariisi konventsioon) liikmesriigid ühineda kokkuleppe või protokolliga või mõlemaga. Alates Madridi Liidu Assamblee 50. istungist, mis toimus oktoobris 2016, ei saa uued lepinguosalised ratifitseerida ainult Madridi kokkulepet ega ainult sellega liituda, vaid saavad ratifitseerida Madridi kokkuleppe ja protokolli üheaegselt ning nendega üheaegselt liituda 7 . Kõik kokkuleppe ja protokolliga ühinenud lepinguosalised koos moodustavad Madridi Liidu, mis on spetsiaalne liit vastavalt Pariisi konventsiooni artiklile 19 8 . Üks WIPOs otsuseid tegevatest organitest on assamblee, mille kõik liikmed on Madridi Liidu liikmed. Madridi Liidu
6 Vt punkti IV.1 „Bülletään".
7 Lisateave Madridi kokkuleppe artikli 14 lõike 1 ja lõike 2 punkti a kohaldamise külmutamise otsuse kohta Madridi Liidu Assamblee 50. istungi dokumentides: http://www.wipo.int/meetings/en/details.jsp?meeting_id=39948.
8 Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikkel 19: Lepe on selle kohta, et liidu liikmesriigid jätavad endale õiguse sõlmida omavahel eraldi kokkuleppeid kaitsmaks tööstusomandit, niikaua kuni sellised lepped ei lähe vastuollu käesoleva konventsiooni sätetega.
assamblee kõige tähtsamad ülesanded on liidu programmi ja eelarve vastuvõtmine ning rakendussätete muutmine, k.a Madridi süsteemi lõivude kinnitamine.
Madridi kokkulepe ja Madridi protokoll on iseseisvad, paralleelsed lepingud, iseseisva, kuid kattuva liikmeskonnaga. Väljend lepinguosaline hõlmab kõiki riike, kes on ühinenud kokkuleppega, ja kõiki riike või riikidevahelisi organisatsioone, kes on ühinenud protokolliga. 2018. aasta seisuga on Madridi Liidus 102 liiget, hõlmates 118 riiki. Liikmete hulgas on enamik Euroopa riike ja Euroopa Liit, lisaks USA, Hiina, Austraalia, Jaapan, Mehhiko, Aafrika Intellektuaalomandi Organisatsioon, Afganistan jpt 9 .
Alates 31. oktoobrist 2015 on kõik Madridi kokkuleppe osalisriigid ühinenud ka protokolliga, seega jagunevad Madridi Liidu liikmed kaheks: ainult protokolliga ühinenud riigid ja riikidevahelised organisatsioonid ning nii Madridi kokkuleppega kui ka protokolliga ühinenud riigid. Rahvusvahelise taotlusega sai kaitset taotleda ainult nendes lepinguosalistes, kes olid ühinenud sama lepinguga (kokkuleppe või protokolliga), millega oli ühinenud lepinguosaline, kelle amet on päritoluamet 10 . Kuna nüüd on kõik lepinguosalised ühinenud protokolliga, lähtuvad kõik märkimised protokollist, sest vastavalt Madridi protokollile lähtub mõlema lepinguga ühinenud lepinguosalise märkimine protokollist 11 .
Protokollile alla kirjutanud riik (protokoll oli allakirjutamiseks avatud 1989. aasta lõpuni) võib sellega ühineda, deponeerides oma ühinemis-, ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendi. Riikidevaheline organisatsioon võib ühineda protokolliga eeldusel, et vähemalt üks organisatsiooni liikmesriik on ühinenud Pariisi konventsiooniga ja et organisatsioonil on regionaalne amet organisatsiooni territooriumil kehtivate märkide registreerimiseks. Sellistel alustel on protokolliga ühinenud Euroopa Liit.
Rahvusvahelise taotluse võib esitada füüsiline või juriidiline isik, kes on Madridi süsteemi liikmesriigi või lepinguosalise organisatsiooni liikmesriigi kodanik või kellel on seal elukoht või tegutsev tööstus- või kaubandusettevõte. Madridi süsteemi ei saa kasutada isik, kellel ei ole eelkirjeldatud seoseid mõne Madridi Liidu
9 WIPO veebilehel Madrid – The International Trademark System:
http://www.wipo.int/madrid/en/.
10 Vt punktis II.2.1 „Rahvusvahelise taotluse esitamise õigus (päritoluamet)".
11 WIPO infoteatis nr 39/2015, 02.10.2015:
http://www.wipo.int/newsletters-archive/en/madrid_notices.html.
liikmega. Lisaks ei saa süsteemi kasutada kaubamärgi kaitsmiseks Madridi Liidust väljaspool.
3. Eesti Vabariik ja Euroopa Liit on Madridi protokolli lepinguosalised
3.1 Eesti Madridi protokolli lepinguosalisena
Eesti on Madridi protokolli lepinguosaline riik. Riigikogu võttis 16. juunil 1998 vastu märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolliga ühinemise seaduse (RT II 1998, 36, 68). Vastavalt WIPO 18. augusti 1998 noodile nr 107 jõustus Madridi protokoll Eesti Vabariigi suhtes 18. novembril 1998.
Seega on Eesti kodanikul või Eestis elukohta või tegutsevat ettevõtet omaval isikul võimalik kaubamärgi kaitsmiseks Madridi protokolli alusel kasutada päritoluriigina Eestit ja päritoluametina Eesti Patendiametit. Eesti on valinud WIPOga suhtlemiseks inglise keele, seega peavad rahvusvaheline taotlus ja muud dokumendid olema ingliskeelsed.
Teisalt võib Eesti olla märgitud lepinguosaline, st lepinguosaline, kelle suhtes on taotletud kaitse laiendamist mõne teise Madridi protokolli lepinguosalise ameti vahendusel esitatud taotlusega. Kaitse laiendamise taotlust menetletakse vastavalt riigisisestele õigusaktidele ja märgitud lepinguosalise amet võib lähtuvalt sellest kaitse andmisest keelduda.
Eestis kehtivast rahvusvahelisest registreeringust tulenev õiguskaitse on võrdne riigisisesest registreeringust tuleneva õiguskaitsega ja rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärgist tulenevad õigused ning kohustused on võrdsed riigisiseselt registreeritud kaubamärgist tulenevatega. Rahvusvaheline registreering ei kehti märgitud lepinguosalises, kui õiguskaitse andmisest keeldutakse rahvusvahelise registreeringu menetluse tulemusena selle lepinguosalise ametis 12 .
3.2 Euroopa Liit Madridi protokolli lepinguosalisena
Euroopa Liit ratifitseeris Madridi protokolli 2004. aasta oktoobris. Seega on Eesti kodanikul Euroopa Liidu kodanikuna või Eestis kui Euroopa Liidu liikmesriigis elukohta või tegutsevat ettevõtet omaval isikul võimalik kaubamärgi kaitsmiseks
12 Vt punkti II.6.3 „Menetlus märgitud lepinguosalise ametis".
Madridi protokolli alusel kasutada päritoluametina ka Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametit (EUIPO), mis asub Hispaanias Alicantes ja tegeleb Euroopa Liidu kaubamärkide ning ühenduse disainilahenduste registreerimisega 13 . Nende õiguskaitse kehtib kogu Euroopa Liidus tervikuna.
Pärast Euroopa Liidu Madridi protokolliga ühinemist on kaks suurt rahvusvahelist kaubamärgisüsteemi – ELi kaubamärgisüsteem ja Madridi süsteem – omavahel põimunud. Nüüd on võimalik ELi kaubamärgi taotluse või registreeringu alusel esitada Madridi protokolli kohane rahvusvaheline taotlus või taotleda õiguskaitset kogu Euroopa Liidus, tähistades rahvusvahelises taotluses ühe märgitud lepinguosalisena Euroopa Liidu.
13 EUIPO veebilehel „Kaubamärgid Euroopa Liidus. Ülemaailmne ulatus". https://euipo.europa.eu/ohimportal/et/trade-marks-in-the-european-union.
II KAUBAMÄRGILE ÕIGUSKAITSE TAOTLEMINE MADRIDI PROTOKOLLI ALUSEL
1. Millist tähist on võimalik kaubamärgina registreerida
1.1 Nõuded kaubamärgile
Kaubamärk on tähis, mis peab tarbija jaoks eristama ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja samaliigilisest kaubast või teenusest. Seega on eristusvõime kaubamärgi põhiomadus. Kaubamärgina võivad toimida näiteks üksikud sõnad, sõnade kombinatsioonid, kujutised, laused, tähtede, numbrite ja värvide kombinatsioonid, ruumilised kujutised, sõnalise osa ning kujutise kombinatsioonid jne. Erilisemad kaubamärgiliigid on näiteks heli-, liikumis-, multimeedia- ja asendimärgid.
Kaubamärgiks ei sobi tähised, millel puuduvad eristavad tunnused ja mis üksnes kirjeldavad kaupu või teenuseid, on vastavas valdkonnas tavapärased terminid, annavad kaupade ja teenuste kohta valeteavet, on vastuolus heade tavadega või esitatud registreerimiseks pahauskselt.
Enne kaubamärgi valikut ja registreerimistaotluse esitamist tuleks kontrollida teistele isikutele kuuluvate varasemate õiguste olemasolu nendes riikides või regioonides, kus kavatsetakse tegutseda ja kaubamärgile kaitset taotleda. Kaubamärgi kasutamisel ja registreerimisel võivad takistuseks saada varem registreeritud kaubamärgid ning ärinimed, riikide ja organisatsioonide lipud, vapid jm sümbolid, autoriõiguse objektid jm.
Seega enne taotluse esitamist on mõistlik veenduda, et kaubamärgiks valitud tähis on registreeritav, ja vältida seeläbi rahalist kaotust, mis kaasneb kaubamärgi registreerimise ebaõnnestumisega.
1.2 Kaubad ja teenused
Kaubamärk registreeritakse kindlate kaupade ja teenuste suhtes, mis peavad olema loetletud registreerimistaotluses. Märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja
teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni (edaspidi Nizza klassifikatsioon) 14 alusel on kaubad ja teenused jaotatud valdkondade järgi 45 klassi. Kaubad ja teenused peavad olema taotluses loetletud arusaadavalt, üheselt mõistetavalt ja õigesti klassifitseerituna. Kaupade ja teenuste loetelu on võimalik hilisema menetluse käigus piirata, kuid mitte laiendada. Seega tuleb loetelu enne taotluse esitamist läbi mõelda perspektiivitundega, arvestades võimalusel ka seda, milliste kaupade ja teenuste suhtes on kaubamärgi õiguskaitse vajalik tulevikus.
Vältimaks vigu ja sellest tulenevat kirjavahetust ametitega on klassifitseerimise abivahenditena võimalik kasutada WIPOs loodud andmebaasi Madrid Goods&Services Manager (MGS) 15 ja ELi ametite koostöös välja töötatud andmebaasi TMclass 16 .
Punktides II.1.1 ja II.1.2 kirjeldatud põhimõtted on rahvusvahelised ja sisalduvad Madridi Liidu liikmete õigusaktides. Seega tuleb neid arvesse võtta enne rahvusvahelise taotluse esitamist Madridi protokolli alusel, et ennetada keerulist asjaajamist ja võimalikku rahalist kaotust.
2. Põhitaotlus, sellest tulenev registreering või põhiregistreering päritoluametis
2.1 Rahvusvahelise taotluse esitamise õigus
Rahvusvahelise registreerimise taotlus tuleb esitada RBle päritoluameti vahendusel. Kui rahvusvaheline taotlus vastab esitatud nõuetele, kantakse märk rahvusvahelisse registrisse ja avaldatakse bülletäänis.
Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi süsteemi võib kasutada ainult see füüsiline või juriidiline isik,
1) kellel on tegutsev tööstus- või kaubandusettevõte või alaline elukoht (asukoht) Madridi protokolliga ühinenud riigis, või
14 Märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni (Nizza klassifikatsiooni) kehtiv versioon:
http://www.epa.ee/et/kaupade-ja-teenuste-klassifitseerimine/loend-klasside-kaupa.
15 Madrid Goods&Services Manager (MGS):
https://webaccess.wipo.int/mgs/index.jsp?lang=en.
16 TMclass:
2) kes on selle riigi kodanik või kellel on selline ettevõte või alaline elukoht (asukoht) protokolliga ühinenud riikidevahelise organisatsiooni territooriumil, või
3) kes on sellise organisatsiooni liikmesriigi kodanik.
Lepinguosalise ametit, kelle suhtes füüsiline või juriidiline isik täidab üht või mitut loetletud tingimust, nimetatakse päritoluametiks. Märki saab rahvusvaheliselt registreerida ainult siis, kui see on registreeritud päritoluametis või kui selle registreerimiseks on esitatud taotlus päritoluametisse.
Tulenevalt Madridi protokollist ja vastavalt registreerimisjuhendile tõlgendatakse mõisteid kodanik ja elukoht vastavalt lepinguosalise õigusaktidele. Seda, kas füüsiline isik on konkreetse riigi kodanik, ning juriidilise isiku määratlemise kriteeriume antud lepinguosalises reguleeritakse selle lepinguosalise õigusega. Samuti otsustatakse lähtuvalt lepinguosalise õigusest, missuguste kriteeriumide järgi loetakse füüsiline või juriidiline isik lepinguosalises elukohta (asukohta) omavaks. Praktikas tekivad juriidilise isiku puhul need küsimused harva, sest tema õigus rahvusvahelise taotluse esitamiseks võib põhineda tegutseva ettevõtte olemasolul päritoluriigis.
Termin tegutsev tööstus- või kaubandusettevõte pärineb Pariisi konventsiooni artiklist 3 17 . Eesmärk oli tarvitusele võtta selline termin, mille kasutamine välistaks fiktiivsed ettevõtted. Sõna tegutsev määrab, et ettevõttes peab toimuma tööstusvõi kaubandustegevus, ent see ei pea olema peaettevõte. Seega mõistetakse seda terminit nii, et ettevõttel võib olla mitu tegutsevat tööstus- või kaubandusettevõtet mitmes riigis, mis on ühinenud protokolliga. Sel juhul võib iga sellise riigi amet olla päritoluamet.
Rahvusvahelise taotluse esitamiseks on vajalik riigisisene või regionaalne taotlus või registreering ehk põhitaotlus või -registreering päritoluametis. Rahvusvahelise taotluse andmed peavad olema kooskõlas põhitaotluse või -registreeringu andmetega: kaubamärk peab olema identne, taotleja andmed peavad olema samad ja rahvusvahelise taotluse kaupade ja/või teenuste loetelu ei tohi olla laiem kui põhitaotluses või -registreeringus.
17 Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikkel 3: Liitu mittekuuluvate riikide kodanikud, kes omavad liidu ühe liikmesriigi territooriumil elukohta või tõelisi ja tegutsevaid tööstusvõi kaubandusettevõtteid, võrdsustatakse liidu liikmesriikide kodanikega.
Rahvusvahelise taotluse saab koostada ka mitme taotluse ja/või registreeringu põhjal, mis kokku hõlmavad rahvusvahelises taotluses sisalduvaid kaupu ning teenuseid. Põhitaotlused ja/või -registreeringud peavad kõik kuuluma samale omanikule ning olema esitatud samasse ametisse või samas ametis välja antud.
Eesti kodanikul või Eestis elukohta või tegutsevat ettevõtet omaval isikul on võimalik kaubamärgi kaitsmiseks Madridi protokolli alusel kasutada päritoluametina Eesti Patendiametit. Seega võib rahvusvahelise taotluse põhitaotluseks olla Patendiametisse esitatud taotlus ja hiljem sellest tulenev registreering ning põhiregistreeringuks võib olla Patendiametis registreeritud kaubamärk.
Kui lepinguosaline, kelle kodanik taotleja on või kus taotlejal on elukoht või ettevõte, on ka lepinguosalise organisatsiooni liige, siis võib esitada rahvusvahelise taotluse ka regionaalse taotluse või registreeringu alusel. Seega võib Eesti kodanik Euroopa Liidu kodanikuna või Eestis kui Euroopa Liidu liikmesriigis elukohta või tegutsevat ettevõtet omav isik valida päritoluametiks ka EUIPO. Sel juhul on rahvusvahelise taotluse aluseks EUIPOsse esitatud ELi kaubamärgi taotlus ja hiljem sellest tulenev registreering või EUIPOs registreeritud ELi kaubamärk.
Rahvusvahelise registreeringu kaupade ja teenuste loetelu võib olla piiratum kui põhiregistreeringus või -taotluses toodud loetelu. See ei tohi aga olla ulatuslikum ega sisaldada kaupu ja teenuseid, mis põhiregistreeringus või -taotluses puuduvad. See ei tähenda, et kasutada tuleb täpselt sama sõnastust. Rahvusvahelises taotluses kasutatavad mõisted peavad vastama põhiregistreeringus või -taotluses kasutatavaile mõistetele või mahtuma nende mõistete alla.
2.2 Sõltuvus põhitaotlusest või -registreeringust
Rahvusvaheline taotlus ja hiljem ka registreering on põhitaotlusest või -registreeringust sõltuvad viie aasta jooksul rahvusvahelise registreeringu kuupäevast 18 arvates. Rahvusvahelisest registreeringust tulenevat kaitset ei saa enam kasutada juhul, kui põhiregistreering või põhitaotlusest tulenev registreering ei kehti enam tervikuna, või nende kaupade ja teenuste ulatuses, mille suhtes põhiregistreering või põhitaotlusest tulenev registreering enam ei kehti, kui kehtivus on lõppenud kas nimetatud viieaastase ajavahemiku jooksul või selle ajavahemiku jooksul algatatud toimingu tulemusena.
18 Vt punkti II.6.1 „Rahvusvahelise registreeringu kuupäev".
See sõltuvus on täielik ja kehtib olenemata põhjustest, miks põhitaotlusest ei saanud registreeringut või miks põhiregistreeringu kaitse osaliselt või täielikult lõppes. Kolmanda isiku algatatud menetlust, mille abil rahvusvahelise registreeringu saab tühistada ühe korraga kõigi riikide suhtes, rakendades põhiregistreeringu kehtetuks muutumist, nimetatakse keskseks rünnakuks. Seda võimalust peetakse Madridi süsteemi üheks olulisemaks omaduseks, mis võib ühe isiku jaoks osutuda kasulikuks ja vajalikuks, teise jaoks aga ohtlikuks. Näiteks päritoluriigis varem registreeritud kaubamärgi omanik saab hilisemat märki ainult selles riigis vaidlustades lasta sama märgi tühistada ka rahvusvahelises registreeringus märgitud välisriikides.
Kui rahvusvahelise taotluse aluseks on põhitaotlus, on omanikul suurem oht kaotada kaitse põhitaotluse kehtetuks muutumise tõttu. See ei tarvitse olla keskse rünnaku tagajärg selles mõttes, et menetlust ei pruugi algatada kolmas isik. Põhitaotlusele võidakse täies ulatuses või osaliselt keelduda kaitset andmast märgist endast tulenevatel põhjustel, st absoluutsete aluste esinemisel (eristusvõime puudumine, kirjeldav tähendus, tavapärasus) või olemasoleva varasema õiguse põhjal, mille tõttu päritoluamet märki ei registreeri. Keeldumine võib põhineda ka vaidlustusavaldusel, mille on esitanud antud territooriumil kehtiva varasema õiguse omanik. Kõigil eelnimetatud juhtudel ja eeldusel, et põhitaotluse kohta tehtud otsus on lõplik (st ei kuulu uuesti läbivaatamisele ega edasikaebamisele), peab päritoluamet taotlema RBlt rahvusvahelise registreeringu tühistamist kas täies ulatuses või osaliselt.
Kuigi rahvusvahelise taotluse peab esitama isik, kes on riigisisese või regionaalse põhiregistreeringu või -taotluse omanik, ei mõjuta rahvusvahelise registreeringu kehtivust see, kui riigisisene või regionaalne registreering või taotlus saab hiljem teise isiku omaks. Ei ole isegi tähtis, kas riigisisene või territoriaalne taotlus või registreering antakse üle isikule, kes ei vasta rahvusvahelise registreeringu omanikule esitatavatele nõuetele. Ent kuna rahvusvaheline registreering sõltub siiski jätkuvalt põhimärgi (põhitaotluse või -registreeringu) saatusest, on rahvusvahelise registreeringu omaniku jaoks riskantne kaotada kontroll põhimärgi üle viieaastase sõltuvusaja jooksul.
Viieaastase sõltuvusaja lõpus muutub rahvusvaheline registreering põhimärgist sõltumatuks ja selle saatus ei mõjuta enam rahvusvahelise märgi õiguskaitset lepinguosalistes.
3. Esindatus suhtlemisel Rahvusvahelise Büroo, päritoluameti ja märgitud lepinguosalise ametiga
3.1 Esindatus suhtlemisel Rahvusvahelise Bürooga
Taotleja või kaubamärgiomanik võib nimetada endale esindaja suhtlemiseks RBga. See võib olla sama esindaja, kes vahendab tema suhtlemist päritoluametiga. Taotlejale või omanikule saadetud või nendelt saadetavaid teateid tuleb tavaliselt mõista selliselt, et kui taotleja või omaniku puhul on rahvusvahelisse registrisse kantud esindaja, siis RB saadab teate esindajale ja teate võib RBle saata esindaja.
Madridi süsteemi juhendid reguleerivad ainult esindatust suhtlemisel RBga. Küsimusi, mis on seotud vajadusega määrata esindaja suhtlemiseks päritoluameti või märgitud lepinguosalise ametiga või sellega, kes võib neil juhtudel tegutseda esindajana, ning esindaja määramise viisidega, reguleeritakse asjaomase lepinguosalise õiguse ja väljakujunenud tavade järgi. Madridi süsteem ei sätesta nõudeid nende isikute erialase kvalifikatsiooni, rahvuse, asukoha või alalise elukoha suhtes, kes võivad olla määratud esindajateks suhtlemisel RBga.
Taotleja võib määrata endale rahvusvahelise taotluse vormil esindaja, märkides tema nime ja aadressi vastavale andmeväljale. Esindaja saab määrata ka tema nime ja aadressi märkimisega hilisema märkimise edastamise avalduse või muudatuse avalduse ametlikule vormile, kui vormi allkirjastab omanik või see edastatakse ameti vahendusel. RBle ei ole vaja saata volikirja.
Esindaja võib määrata ka eraldi dokumendis. Sellise eraldi dokumendi võib RBle esitada taotleja, omanik või esindaja (sel juhul peab dokumendile olema alla kirjutanud taotleja või omanik) või omaniku lepinguosalise amet (sel juhul peab dokumendile olema alla kirjutanud taotleja, omanik või amet, mille kaudu dokument esitati).
Dokument võib olla vabas vormis. Piisab, kui selles nimetatakse selgelt esindaja määranud isik, määratud esindaja ja asjasse puutuvad taotlused või registreeringud. Et taotlejate ja omanike asjaajamist hõlbustada, on RBs saadaval soovitatav esindaja määramise vorm MM12 19 . Selline määramine võib hõlmata üht või mitut täpselt märgitud rahvusvahelist taotlust või registreeringut. RB ei saa aktsepteerida
19 Ametlikud ja soovitatavad vormid: http://www.wipo.int/madrid/en/forms/.
esindaja määramisena dokumenti, mis viitab lihtsalt kõikidele rahvusvahelistele taotlustele ja registreeringutele, mis on tehtud sama taotleja või omaniku nimel.
RB aktsepteerib ühe rahvusvahelise taotluse või registreeringu puhul ainult ühte esindajat. Kui esindaja määramise dokumendis on märgitud rohkem kui ühe esindaja nimed, siis loetakse määratuks ainult esimesena nimetatu. Kui esindajaks on määratud advokaadibüroo või patendi- või kaubamärgivolinike ettevõte, loetakse see üheks esindajaks, k.a siis, kui ettevõtte nimele on lisatud esindajate nimed.
Kui esindaja ei ole määratud nõuete kohaselt, siis RB ei võta määramist arvesse ja teatab sellest taotlejale või omanikule ning väidetavale esindajale, kui määramisdokumendi edastaja on amet, siis sellele ametile. Kui esindaja määramist ei ole arvesse võetud, saadab RB kõik asjaomased teated ja dokumendid taotlejale või omanikule.
Nõuetekohase esindaja määramise puhul kannab RB rahvusvahelisse registrisse ja avaldab bülletäänis esindaja nime ning aadressi, ja teatab sellest taotlejale või omanikule, esindajale ning märgitud lepinguosaliste ametitele. Kui määramine vormistati ameti kaudu esitatud eraldi dokumendis, siis teatatakse registrisse kandmisest ka sellele ametile.
Nõuetekohaselt registrisse kantud esindaja võib taotleja või omaniku nimel alati teatele alla kirjutada või läbi viia muid toiminguid (kui juhendis ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti). Kõik esindajalt RBle saadetud teated on samaväärsed taotleja või omaniku saadetutega. RB saadab määratud esindajale kõik teated või muud dokumendid, mis esindaja puudumisel oleksid saadetud taotlejale või omanikule. Sellised teated või dokumendid on samaväärsed taotlejale või omanikule saadetutega.
Seega, kui taotlejal või omanikul on määratud esindaja, ei saada RB tavaliselt teateid või dokumente otse taotlejale või omanikule. Ent sellel reeglil on mõned erandid:
- kui RB teeb kindlaks, et esindaja määramine ei vastanud nõuetele, teatab ta sellest nii taotlejale või omanikule kui ka väidetavale esindajale;
- kuus kuud enne kaitse kehtivusaja lõppu saadab RB mitteametliku teate nii omanikule kui ka tema esindajale;
- kui märgi kehtivusaja pikendamise eest ei ole tasutud vajalikke lõive, teatab RB sellest nii omanikule kui ka tema esindajale;
- kui esindaja taotleb esindaja määramise tühistamist, siis tühistamise jõustumiseni saadab RB teated ja dokumendid nii taotlejale või omanikule kui ka esindajale.
Esindaja kohta käivat registrikannet on võimalik tühistada avalduse põhjal, millele on alla kirjutanud taotleja, omanik või esindaja. Tühistamist taotlev avaldus võib olla vabas vormis. Registrikande võib tühistada kõigi sama taotleja või omaniku rahvusvaheliste taotluste või registreeringute suhtes, mille osas oli esindaja määratud, või taotleja või omaniku mõne konkreetse rahvusvahelise taotluse või registreeringu suhtes.
RB tühistab esindaja kohta käiva registrikande ilma vastava avalduseta, kui on nõuetekohaselt määratud uus esindaja. Kuna korraga võib tunnustada ainult ühte esindajat, eeldab uue esindaja määramine varem määratud esindaja määramise tühistamist ja asendamist uuega. RB tühistab esindaja kohta käiva registrikande ilma vastava avalduseta ka omaniku muutumise puhul, kui rahvusvahelise registreeringu uus omanik ei ole sõnaselgelt uuesti määranud sama esindajat.
Kui esindaja määramise tühistamist taotleb esindaja ise, siis teatab RB sellest taotlejale või omanikule, saates talle koopiad kõigist esindajale või esindajalt kuue kuu jooksul enne teatamise kuupäeva saadetud kirjadest või dokumentidest. Tühistamise jõustumiseni saadetakse kõik kirjad ja dokumendid, mis tavaliselt saadetakse ainult esindajale, nii esindajale kui ka taotlejale või omanikule. Sellega kaitstakse taotleja või omaniku huve, kui esindaja on taotlenud enda määramist puudutava registrikande tühistamist klienti teavitamata või tema huvide vastaselt.
Kui esindaja määramise tühistamine on jõustunud, teatab RB tühistamise asjaolu ja jõustumise kuupäeva esindajale, kelle kohta käiv registrikanne on tühistatud, taotlejale või omanikule, märgitud lepinguosaliste ametitele ning kui esindaja määrati ameti kaudu, ka sellele ametile. RB saadab kõik edasised kirjad ja dokumendid kas uuele esindajale või, kui uut esindajat ei ole registrisse kantud, taotlejale või omanikule. Esindaja määramise, esindajat puudutava muudatuse või esindaja määramise kohta käiva registrikande tühistamise eest ei tule lõivu tasuda.
Esindaja määramine rahvusvahelise taotluse vormil volitab teda suhtlemiseks RBga. Hiljem võib tekkida vajadus määrata veel üks või mitu esindajat, kes esindavad taotlejat märgitud lepinguosaliste ametites, näiteks kaitse andmisest keeldumise puhul. Sellisel juhul kohaldatakse esindaja määramisele asjaomase lepinguosalise nõudeid.
3.2 Esindatus suhtlemisel Eesti Patendiametiga
Vastavalt Eesti kaubamärgiseadusele 20 teeb kaubamärgialaseid toiminguid Patendiametis asjast huvitatud isik isiklikult või tema poolt vahetult volitatud patendivolinik, kellele on patendivoliniku seaduse kohaselt antud patendivoliniku kutse tegutsemiseks kaubamärkide valdkonnas.
Seega, kui päritolu- või lepinguosalise ametiks on Eesti Patendiamet, võib taotleja või kaubamärgiomaniku soovi korral teda Patendiametiga suhtlemisel esindada atesteeritud ja Eesti patendivolinike registrisse kantud patendivolinik 21 või kaubamärgiseaduse nõuetele vastav ühine esindaja.
3.3 Esindatus suhtlemisel EUIPOga
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2017/1001, 14. juunist 2017, ELi kaubamärgi kohta 22 peab füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kelle alaline asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ning toimiv ettevõte ei asu Euroopa Majanduspiirkonnas, olema artikli 120 lõike 1 kohane esindaja kõikideks EUIPOs tehtavateks toiminguteks, v.a ELi kaubamärgi taotluse esitamiseks.
Füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kelle alaline elu- või asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv ettevõte asub Euroopa Majanduspiirkonnas, võib ametiga suhtlemisel esindada nende töötaja, kes esitab EUIPOle ameti või menetlusosalise taotlusel toimikusse lisamiseks allkirjastatud volituse. Kui mitu taotlejat tegutsevad ühiselt, määratakse ühine esindaja.
20 Kaubamärgiseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011004?leiaKehtiv.
21 Riiklikus patendivolinike registris registreeritud patendivolinike nimekiri:
http://www.epa.ee/et/lisateave/patendivolinikud.
22 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/1001,14. juuni 2017, Euroopa Liidu kaubamärgi kohta:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri= CELEX:32017R1001.
4. Lõivud
Rahvusvahelise taotluse või registreeringuga seoses tasutavate lõivude määrad on kindlaks määratud kas WIPO lõivude loetelus või asjaomases lepinguosalises (individuaallõivud) või päritoluametis (lõivud taotluse edastamise eest).
4.1 Rahvusvahelisele Büroole tasutavad lõivud
Rahvusvahelise taotluse esitamise või registreeringu pikendamise puhul kuuluvad tasumisele alljärgnevad lõivud, mis katavad kaubamärgi õiguskaitse kümneaastase perioodi:
- põhilõiv (suurem värvilise märgi puhul);
- lisalõiv kaupade ja teenuste iga klassi eest, alates neljandast klassist, v.a juhul, kui märgitud on ainult need lepinguosalised, kelle eest tuleb tasuda individuaallõiv;
- täiendav lõiv iga märgitud lepinguosalise eest, kelle puhul ei ole vaja tasuda individuaallõivu;
- individuaallõiv iga märgitud lepinguosalise eest, kelle puhul tuleb tasuda individuaallõiv (mitte täiendav lõiv).
Hilisema märkimise puhul 23 tuleb tasuda põhilõiv, täiendav lõiv ja/või individuaallõiv, mis katavad ajavahemiku märkimise jõustumise kuupäevast kuni rahvusvahelise registreeringu hetkel jõus oleva kehtivusperioodi lõpuni. Lisaks on WIPO kehtestatud lõivud mitmesuguste registrikannete tegemise ja rahvusvahelisi registreeringuid puudutava teabe ning kinnitatud väljavõtete väljastamise eest. RBl on õigus nõuda lõive ka eriteenuste (mida ei ole lõivude loetelus nimetatud) ja kiirtoimingute eest. Teatud juhtudel tuleb tasuda lõive ka siis, kui kaupade ja teenuste klassifitseerimises on olnud puudusi.
Protokolliosaline riik või riikidevaheline organisatsioon võib deklareerida, et kõigi rahvusvaheliste registreeringute eest, milles ta on märgitud (kas rahvusvahelises taotluses või hiljem märgituna), ja iga sellise registreeringu pikendamise eest soovib ta saada individuaallõivu. Sellise lõivu määra kehtestab protokolliosaline ise, seega on lõivud lepinguosalistes erinevad. Määratud lõiv ei tohi olla suurem lõivust, mis laekuks lepinguosalise ametile märgi riigisisese või regionaalse regist-
23 Vt punkti III.1 „Hilisem märkimine".
reerimise eest kümneks aastaks või registreeringu pikendamise eest kümneks aastaks ja millest on maha arvatud rahvusvahelises menetluses sooritatud toimingutest tulenev kulude sääst. Sääst tekib seetõttu, et rahvusvaheline menetlus säästab lepinguosaliste ameteid vorminõuete ekspertiisist, kaupade ja teenuste klassifitseerimisest ning registreeritud märgi avaldamisest.
Lepinguosaline, kes on teinud deklaratsiooni individuaallõivude kohta, võib teatada, et individuaallõiv koosneb kahest osast, kusjuures esimene osa tuleb tasuda rahvusvahelise taotluse või antud lepinguosalise hilisema märkimise esitamisel ning teine osa tuleb tasuda hilisemal kuupäeval, mis määratakse kindlaks vastavalt selle lepinguosalise õigusele (praktikas siis, kui amet leiab pärast sisulist ekspertiisi, et märk täidab kaitse saamise tingimusi). Kaheosaline makse peaks kajastama antud lepinguosalises rakendatavat maksmisprotseduuri, nimelt asjaolu, et riigisiseselt võidakse taotlejalt nõuda taotluse esitamisel taotluslõivu, ja üksnes siis, kui taotlus on heaks kiidetud, registreerimislõivu. Sellise deklaratsiooni kaheosalise individuaallõivu kohta on teinud näiteks Kuuba ja Jaapan.
Kui lepinguosaline ei ole deklareerinud, et ta soovib saada individuaallõivu, saab ta osa lisalõivude ja täiendavate lõivudena laekuvast sissetulekust. Kui lepinguosaline on deklareerinud, et ta soovib saada individuaallõive, on ta sellega loobunud eelnimetatud sissetuleku osast.
Kehtivate lõivude (k.a individuaallõivude) summad on kättesaadavad WIPO veebilehel 24 . Samas on kättesaadav ka lõivukalkulaator 25 , kus võetakse arvesse kõik andmed, sh erinevused lepinguosaliste lõivudes ja ka loetelu piiramised üksikutes lepinguosalistes, ning antakse vastuseks konkreetne tasumisele kuuluva summa Šveitsi valuutas.
4.2 Rahvusvahelisele Büroole lõivude tasumise kord
Rahvusvahelise registreeringuga seotud lõivud võib taotleja või omanik maksta otse RBle. Kui päritoluamet või omaniku lepinguosalise amet nõustub selliseid lõive koguma ja edastama, võib taotleja või omanik tasuda lõivud RBle selle ameti kaudu. Taotlejale või omanikule ei saa aga esitada nõudmist tasuda lõivud ameti kaudu.
24 Fees and Payments – Madrid System: http://www.wipo.int/finance/en/madrid.html.
25 Lõivukalkulaator: http://www.wipo.int/madrid/en/fees/calculator.jsp.
Lõivu tasumisel RBle tuleb ära märkida lõivu tasumise eesmärk ja asjaomase taotluse või registreeringu andmed. Selles teabes peab sisalduma:
- enne märgi rahvusvahelist registreerimist kaubamärgi sõnaline osa, taotleja nimi ja põhitaotluse või -registreeringu number;
- pärast rahvusvahelist registreerimist omaniku nimi ja rahvusvahelise registreeringu number.
Lõivud võib tasuda:
- ülekandega RBle avatud konto kaudu;
- ülekandega RB Šveitsi postiteenistuse arvelduskontole või selleks ette nähtud RB pangakontole;
- krediitkaardiga RB on-line-maksete e-liidese kaudu.
Taotlejal, omanikul või esindajal, kes peab sageli tegema rahalisi operatsioone RBga, võib osutuda otstarbekaks avada pangakonto arveldamiseks RBga. Sel juhul kannab RB vastavalt saadud korraldusele avatud kontolt lõivusumma ise üle. See lihtsustab tunduvalt lõivude tasumist ja vähendab hilinenud või ebaõigest tasumisviisist tulenevaid riske. Niisugune tasumisviis sõltub loomulikult kontoseisu piisavast tasakaalust. Kui on tekkinud olukord, kus järgmisele lõivule ei ole katet, teatab RB sellest konto omanikule.
Elektroonilise makse liides (E-Payment) rahvusvaheliste taotluste või registreeringute lõivude võlgnevuste maksmiseks vastavalt WIPO teadetele, kus märgitakse ära sätestatud tähtajaks maksmisele kuuluv lõivude summa, on kättesaadav WIPO Madridi süsteemi veebilehel pealkirja Manage: Madrid e-Services all 26 . E-Payment'i saab kasutada järgmistes olukordades:
- kui RB on saatnud teate puuduste kohta ja tuleb tasuda lõivu võlgnevus;
- kui RB on saatnud lepinguosalise märkimise suhtes teate individuaallõivu teise osa maksmise kohta;
- kui RB on teinud ettepaneku rahvusvahelise registreeringu järjepidevuse taotluse esitamiseks õigusjärglases riigis.
26 WIPO e-teenused: http://www.wipo.int/madrid/en/manage.
4.3 Lõivud päritoluametis
Päritoluamet võib nõustuda koguma ja edastama RBle tasutavaid lõive. Sel juhul võib taotleja või omanik tasuda lõivud RBle selle ameti vahendusel. Eesti Patendiamet ega EUIPO ei ole nõustunud lõive koguma ega edastama, seega Patendiameti või EUIPO kaudu edastatava registreerimise, hilisema märkimise, muudatuse vm taotluse rahvusvahelised lõivud tasutakse ja sellekohased andmed esitatakse otse RBle.
Küll aga tuleb päritoluametina toimivale Patendiametile 27 või EUIPOle 28 tasuda lõiv rahvusvahelise taotluse edastamise eest.
5. Rahvusvaheline taotlus
5.1 Taotluse esitamise nõuded
Rahvusvaheline taotlus tuleb esitada RBle päritoluameti vahendusel. Rahvusvahelist taotlust, mille taotleja on esitanud otse RBle, ei võeta menetlusse. See tagastatakse ekspertiisi tegemata saatjale ja kõik tasutud lõivud tagastatakse isikule, kes need maksis.
Rahvusvahelisest taotlusest tuleneva rahvusvahelise registreeringu kuupäevaks saab tavaliselt kuupäev, mil taotlus laekus päritoluametisse 29 . Taotluse võib vastavalt päritoluameti ettekirjutustele esitada kas inglise, prantsuse või hispaania keeles. Eesti Patendiamet on valinud WIPOga suhtlemiseks inglise keele ja seega peab Patendiameti kaudu edastatav taotlus olema ingliskeelne, vormil MM2 30 või e-taotlus.
Kui päritoluamet on EUIPO, saab rahvusvahelise taotluse esitada ühes Euroopa Liidu 23 ametlikust keelest (näiteks eesti keeles) EUIPO koostatud vormil EM2
27 Kaubamärkide riigilõivud:
http://www.epa.ee/et/riigiloivud-patendiameti-toimingute-eest/kaubamarkide-riigiloivud.
28 Otse EUIPOle makstavad lõivud:
https://euipo.europa.eu/ohimportal/et/fees-payable-direct-to-euipo.
29 Vt punkti II.6.1 „Rahvusvahelise registreeringu kuupäev".
30 Ametlikud ja soovitatavad vormid: http://www.wipo.int/madrid/en/forms/.
või ühes Madridi süsteemi ametlikest keeltest (inglise, prantsuse või hispaania) WIPO ametlikul vormil MM2. E-taotluse saab esitada EUIPO veebilehel 31 .
Kui rahvusvaheline taotlus esitatakse EUIPOle keeles, mida ei ole Madridi protokollis lubatud kasutada (näiteks eesti keeles), peab taotleja märkima lubatud keelte hulgast muu keele (inglise, prantsuse või hispaania). Selles keeles esitab EUIPO rahvusvahelise taotluse RBle. Kui rahvusvaheline taotlus esitatakse muus keeles kui rahvusvaheliste taotluste esitamiseks lubatud, võib taotleja esitada kaupade või teenuste loetelu tõlke keeles, milles rahvusvaheline taotlus esitatakse RBle.
Rahvusvahelist taotlust, mis ei vasta keelenõuetele, ei võta RB arvesse ja tagastab selle ekspertiisi tegemata saatjale ning kõik tasutud lõivud tagastatakse.
5.2 Prioriteedikuupäev
Vastavalt Pariisi konventsiooni artiklile 4 on võimalik varasema taotluse alusel esitada prioriteedinõue, kui rahvusvaheline taotlus on esitatud kuue kuu jooksul pärast esmase taotluse esitamise kuupäeva 32 .
Konventsiooniprioriteet on esmase taotluse esitanud isiku eelisõigus taotleda kaubamärgile õiguskaitset. Esmase taotluse esitamise kuupäev loetakse prioriteedikuupäevaks. Rahvusvahelise taotluse puhul on esmane taotlus tavaliselt põhitaotlus või taotlus, mille põhjal anti välja põhiregistreering. Ent see võib olla ka mõni muu Pariisi konventsiooni või Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liik-
31 Rahvusvahelise taotluse e-vormid EUIPO veebilehel: https://euipo.europa.eu/ohimportal/et/international-application-forms.
32 Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikkel 4A:
(1) Iga isik või tema õigusjärglane, kes on nõuetekohaselt esitanud patendi-, kasuliku mudeli, tööstusnäidise- või kaubamärgitaotluse ühes liidu riikidest, kasutab taotluse esitamiseks teistes riikides prioriteediõigust allpool nimetatud tähtaegade jooksul.
(2) Prioriteediõiguse aluseks loetakse iga taotluse esitamine, mida liitu kuuluva riigi rahvusliku seadusandluse või liitu kuuluvate riikide vaheliste kahe- või mitmepoolsete lepingute järgi peab lugema korrektseks rahvuslikuks taotluseks.
(3) Korrektse rahvusliku taotluse esitamise all mõistetakse iga taotluse esitamist, mille alusel on võimalik kindlaks teha see kuupäev, millal taotlus on esitatud vastavas riigis, sõltumata taotluse saatusest.
mesriigis esitatud taotlus või taotlus, mis on samaväärne tavalise riigisisese taotlusega vastavalt Pariisi Liidu liikmesriikide vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsele lepingule 33 .
Kui esmase taotluse kuupäev on varasem kui kuus kuud rahvusvahelise taotluse esitamise kuupäevast, ei saa seda prioriteedikuupäevana kasutada. Vastavalt Pariisi konventsiooni artiklile 4C(3), juhul kui nõudes sisalduvast prioriteedikuupäevast algava kuuekuulise tähtaja viimasel päeval on päritoluamet suletud ja rahvusvahelise taotluse edastamise avaldusi vastu ei võeta, siis arvestades, et rahvusvaheline registreering kannab avalduse päritoluametisse saabumise kuupäeva, pikendatakse kuuekuulist tähtaega ameti järgneva esimese tööpäevani. Analoogselt eeltooduga, kui rahvusvaheline registreering kannab rahvusvahelise taotluse RBsse saabumise kuupäeva või hilisemat kuupäeva ja kuuekuulise tähtaja viimasel päeval on RB suletud, siis pikendatakse kuuekuulist tähtaega RB järgneva esimese tööpäevani 34 .
Puudused taotluses ja viivitused nende parandamisel võivad põhjustada seda, et taotlus ei laeku RBsse kahe kuu jooksul arvates kuupäevast, mil ta laekus päritoluametisse, ning sel juhul on rahvusvahelise registreeringu kuupäev hilisem rahvusvahelise taotluse päritoluametisse saabumise kuupäevast 35 . Kui selle tulemusena on rahvusvahelise registreeringu kuupäev rohkem kui kuus kuud prioriteedinõude kuupäevast hilisem, läheb prioriteedinõue kaduma ja RB ei kanna prioriteedi andmeid registrisse.
33 See tuleneb Pariisi konventsiooni artikli 4A lõikest 2 ja selle põhjal kannab RB registrisse EUIPOsse esitatud ELi kaubamärgitaotluste alusel esitatud prioriteedinõuded.
34 Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikkel 4C:
(1) Eelnimetatud prioriteeditähtajad on patentidel ja kasulikel mudelitel kaksteist kuud ning tööstusnäidistel ja kaubamärkidel kuus kuud.
(2) Nimetatud tähtaja arvestamine algab esmase taotluse esitamise kuupäevast, kusjuures taotluse esitamise kuupäev arvesse ei lähe.
(3) Kui tähtaja viimane kuupäev on ametlik puhkepäev või päev, mil amet ei ole avatud taotluste vastuvõtuks selles riigis, kus taotlus esitatakse, siis pikendatakse tähtaegu kuni järgneva esimese tööpäevani.
35 Vt punkti II.6.1 „Rahvusvahelise registreeringu kuupäev".
5.3 Taotluse vorm
Rahvusvahelise taotluse ainus ametlik vorm on MM2 36 , kuna kõik taotlused lähtuvad nüüd protokollist, mitte kokkuleppest. Vorm peab olema täidetud loetavalt ja trükituna. RB ei võta vastu käsitsi täidetud vorme.
Vorm MM2 koosneb andmeväljadest, mis peavad sisaldama täpseid allpool loetletud andmeid. E-taotluse puhul tuleb sisestada vastavatele andmeväljadele sama teave, v.a allkirja nõuded. Vormil sisalduvad kohustuslike andmete väljad, mis tuleb kindlasti ära täita, aga on ka andmevälju, mille täitmine ei ole asjakohane või kohustuslik ja need võib jätta tühjaks.
Vormi esimene lehekülg algab kahe andmeväljaga. Nendest vasakpoolsesse võib taotleja märkida:
- taotlusele lisatud lisalehtede arvu. Lisalehtede all mõeldakse taotluse viimast lehekülge pealkirjaga Lisaleht (Continuation Sheet), mida kasutatakse siis, kui andmed ei mahu ära selleks ette nähtud andmeväljale. Siia ei tohi märkida üldist taotluse lehekülgede arvu.
- taotlusele lisatud vormide MM17 (st vanemuse nõuded ELi märkimise korral 37 ) arvu;
- taotleja määratud viitenumbri.
Parempoolsele andmeväljale märgib päritoluamet enda määratud viitenumbri.
Punkt 1. Lepinguosaline, kelle amet on päritoluamet
Tuleb ära märkida riigi või riikidevahelise organisatsiooni nimi, kelle amet on päritoluamet (näiteks Eesti või Euroopa Liit). Kuigi taotlejaid võib olla mitu, saab siia märkida ainult ühe päritoluriigi või -organisatsiooni. Kõigi taotlejate puhul peavad olema täidetud tingimused, mis lubavad siin märgitud riigi või organisatsiooni ametit lugeda päritoluametiks.
36 Ametlik vorm MM2:
http://www.wipo.int/export/sites/www/madrid/en/forms/docs/form_mm2.pdf.
37 Vt punkti II.5.3 (punkt 11) „Märgitud lepinguosalised (vanemus)".
Punkt 2. Taotleja
(a) Nimi
Kui taotleja on füüsiline isik, tuleb nimeväljale märkida perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed) sellisel kujul, nagu taotleja neid tavaliselt kasutab. Kui taotleja on juriidiline isik, tuleb märkida tema täielik ametlik nimetus. Kui taotleja nimi ei ole ladina tähtedes, peab nimele järgnema transliteratsioon ladina tähtedes. Kui taotleja on juriidiline isik, võib transliteratsiooni asendada nime tõlkega rahvusvahelise taotluse keelde.
(b) Aadress
Taotleja aadress peab olema märgitud viisil, mis vastab tavapärastele postiside nõuetele. Rohkem kui ühe taotleja puhul tuleb märkida kõigi taotlejate nimed ja aadressid, kasutades vajadusel lisalehte.
(c) Kirjavahetuse aadress
Kui taotluse punktis 4 on märgitud esindaja nimi ja aadress 38 , saadab RB sellele aadressile kõik kirjad ja dokumendid, mis on vaja saata taotlejale või omanikule. Kui punktis 4 ei ole märgitud esindaja aadressi, saadetakse kirjad ja dokumendid punkti 2(b) all märgitud taotleja aadressile. Kui teated soovitakse saada aadressile, mis ei ole märgitud punkti 2(b) all, võib punkti 2(c) alla märkida kirjavahetuse aadressi. Vastasel juhul tuleb kirjavahetuse aadressi andmeväli täitmata jätta.
Rohkem kui ühe taotleja puhul, kellel on eri aadressid ning kui esindaja nime ja aadressi ega kirjavahetuse aadressi ei ole märgitud, loetakse kirjavahetuse aadressiks rahvusvahelises taotluses esimesena märgitud taotleja aadress. Kui taotleja on määranud esindaja punkti 4 all 39 ja seega soovinud, et kogu kirjavahetus saadetaks esindajale, ei tohi esindaja andmeid märkida kirjavahetuse aadressi andmeväljale.
(d) E-posti aadress, telefoni- ja faksinumbrid Sellele andmeväljale tuleb märkida selle isiku e-posti aadress või telefoni ja faksi numbrid, kelle kaudu RB saab taotlejaga ühendust võtta.
(e) Kirjavahetuses eelistatav keel
Rahvusvahelise taotluse puhul võib taotleja (märgistades vastava ruudu) osutada, kas ta soovib RB teated saada inglise, prantsuse või hispaania keeles, olenemata taotluse keelest. Selle andmevälja täitmine ei ole vajalik, kui taotleja soovib saada
38 Vt punkti II.3.1 „Esindatus suhtlemisel Rahvusvahelise Bürooga".
39 Vt punkti II.3.1 „Esindatus suhtlemisel Rahvusvahelise Bürooga".
teateid keeles, milles rahvusvaheline taotlus on esitatud. Tuleb märkida, et keelenõude saab esitada ainult RBst pärit kirjade ja dokumentide kohta. Lepinguosaliste ametitest saadetud kirjad ja dokumendid, mida RB üksnes edastab (näiteks keeldumisteated 40 ), saadetakse keeles, milles lepinguosalise amet need saatis.
(f) Muud andmed
Kui taotleja on füüsiline isik, võib ta ära märkida riigi, mille kodanik ta on. Kui taotleja on juriidiline isik, siis võib märkida juriidilise isiku õigusliku olemuse (näiteks AS, OÜ) koos riigi nimetusega, mille õiguse alusel juriidiline isik on moodustatud. Sellised andmed võiksid sisalduda rahvusvahelises taotluses, et ära hoida keeldumisteateid nendelt märgitud lepinguosalistelt, kus nende andmete esitamine on kohustuslik.
Punkt 3. Õigus esitada taotlus
Madridi protokolli kohasel taotlusel tuleb punkti 3(a) all märkida andmed taotleja õiguse kohta esitada taotlus antud lepinguosalise ameti vahendusel 41 :
(i) kui lepinguosaline on riik (näiteks Eesti, märgitud punktis 1), siis asjaolu, et taotleja on selle riigi kodanik;
(ii) kui lepinguosaline on organisatsioon (näiteks EL, märgitud punktis 1), siis selle organisatsiooni liikmesriik, mille kodanik taotleja on;
(iii) asjaolu, et taotlejal on selles lepinguosalises alaline elukoht;
(iv) asjaolu, et taotlejal on selles lepinguosalises tegutsev tööstus- või kaubandusettevõte.
Märkima peab ainult ühe variandi, ent soovi korral võib märkida ka rohkem. Amet, mille vahendusel esitatakse rahvusvaheline taotlus, võib nõuda tõendusmaterjale, kui tal on põhjust õigustatult kahelda andmete õigsuses. Üldjoontes võib eeldada, et punktis 2(b) märgitud aadress on taotleja ettevõtte või elukoha aadress. Isegi siis, kui see aadress on selle lepinguosalise territooriumil, mille ameti kaudu taotlus esitatakse, on ikkagi vaja tähistada vähemalt üks ruut punkti 3(a) all. Kui seda ei ole tehtud, on võimatu kindlaks määrata taotleja õigust taotluse esitamiseks.
40 Vt punkti II.6.3 „Menetlus märgitud lepinguosalise ametis".
41 Vt punkti II.2.1 „Rahvusvahelise taotluse esitamise õigus".
Kui taotleja näitab punkti 3(a) all vastavat ruutu märgistades, et tal on ettevõte või elukoht selle lepinguosalise territooriumil, kelle ameti kaudu rahvusvaheline taotlus edastatakse, aga tema aadress (mis on märgitud punkti 2 (b) all) ei ole sellel territooriumil, siis peab taotleja punkti 3(b) juurde lisama oma ettevõtte või elukoha aadressi, mis asub punktis 1 märgitud lepinguosalise territooriumil. Vastasel juhul peab jätma punkti 3(b) täitmata.
Kahe või enama taotleja puhul peavad rahvusvahelise taotluse esitamise õigust puudutavad nõuded olema täidetud iga taotleja kohta. Samas ei pea kõigi taotlejate seotus lepinguosalisega, kelle ameti vahendusel rahvusvaheline taotlus edastatakse, olema sama. Näiteks võib üks taotleja olla antud lepinguosalise kodanik, teisel aga võib seal olla tegutsev ettevõte. Seega tuleb vajaduse korral ära märkida teave iga taotleja õiguse kohta esitada rahvusvaheline taotlus, mis peab olema esitatud lisalehel.
Punkt 4. Esindaja määramine
Kui taotleja soovib, et tal oleks suhtlemisel RBga esindaja, tuleb sellel andmeväljal märkida esindaja nimi ja aadress. Teave peab olema piisav võimaldamaks saata esindajale teateid posti teel ning see võiks sisaldada telefoni- ja faksinumbrit ning e-posti aadressi.
Esindaja määramiseks on tarvis ainult märkida tema nimi ja aadress rahvusvahelisse taotlusse. Volikirja ega teisi dokumente ei ole vaja RBle saata. Kui esindajat ei ole määratud, saadab RB kõik kirjad ja dokumendid taotlejale.
Eesti Patendiametiga suhtlemisel võib taotlejat esindada atesteeritud patendivolinik. Kui rahvusvahelise taotluse punkti 4 all on määratud esindajaks isik, kes ei ole patendivolinik, loeb Patendiamet esindaja määratuks ainult suhtlemiseks RBga 42 .
42 Vt punkti II.3 „Esindatus suhtlemisel Rahvusvahelise Büroo, päritoluameti ja märgitud lepinguosalise ametiga".
Punkt 5. Põhiregistreering või põhitaotlus
Madridi protokollist lähtuva rahvusvahelise taotluse aluseks peab olema päritoluametis välja antud registreering või sellesse ametisse esitatud registreerimistaotlus 43 . Rahvusvahelise taotluse aluseks võib olla ka mitu taotlust või registreeringut või nende kombinatsioon.
Päritoluametisse esitatud põhitaotluse puhul peab olema märgitud taotluse number ja esitamise kuupäev. Päritoluametis registreeritud põhiregistreeringu puhul peab olema märgitud selle registreerimisnumber ja -kuupäev.
Kui rahvusvaheline taotlus esitatakse põhiregistreeringu alusel, siis taotluse numbrit, mille põhjal põhiregistreering välja anti, ei tohi märkida, sest seda võidakse pidada eraldi põhitaotluseks. Kui punkti 5 all on märgitud nii põhitaotluse kui ka -registreeringu andmed, loeb RB, et rahvusvahelise taotluse aluseks on kaks erinevat taotlust/registreeringut (st üks on põhitaotlus ja teine põhiregistreering).
Kui tegemist on rohkem kui ühe põhiregistreeringu või -taotlusega ja kõik numbrid ning kuupäevad ei mahu selleks ette nähtud andmeväljale, siis tuleb punkti 5 all märkida kõige varasema kuupäevaga andmed ja ülejäänud andmed esitada lisalehel.
Punkt 6. Prioriteedinõue
Pariisi konventsiooni artiklile 4 vastava prioriteedinõude puhul 44 tuleb tähistada vastav ruut punkti 6 all. Lisaks tuleb märkida riigisisese või regionaalse ameti nimetus, kuhu varasem taotlus oli esitatud, samuti esitamise kuupäev ja võimalusel taotluse number. RB ei nõua varasema taotluse koopiat. Kuna tavaliselt põhineb prioriteedinõue päritoluametisse esitatud põhitaotlusel, siis ei nõua varasema taotluse koopiat ka päritoluamet.
Kui prioriteedinõue põhineb rohkem kui ühel taotlusel, tuleb tähistada vastav ruut punkti 6 all ja esitada ülejäänud andmed lisalehel, sh kaubad ja teenused, mida iga prioriteedinõude aluseks olev taotlus hõlmab. Punkti 6 all tuleb sel juhul märkida kõige varasema kuupäevaga andmed.
43
Vt punkti II.2 „Põhitaotlus, sellest tulenev registreering või põhiregistreering päritoluametis".
44 Vt punkti II.5.2 „Prioriteedikuupäev".
Prioriteedinõude võib esitada kõigi või osa kaupade või teenuste kohta. Kui prioriteedinõue ei hõlma kõiki rahvusvahelise taotluse vormil punkti 10 all loetletud kaupu ja teenuseid 45 , tuleb punkti 6 all ära märkida need kaubad ja teenused, mille suhtes prioriteeti nõutakse. Kui prioriteedinõue hõlmab kõiki ühes klassis loetletud kaupu või teenuseid, ei ole vaja siia märkida kogu loetelu, vaid piisab, kui nimetada vastava klassi number (näiteks kaubad klassides 9 ja 12).
Kui nõutav prioriteedikuupäev on varasem kui kuus kuud rahvusvahelise taotluse esitamise kuupäevast, siis kustutab Patendiamet prioriteedinõude ja teatab sellest rahvusvahelise taotluse esitajale. Ka RB ei võta arvesse nõudes sisalduvaid prioriteedikuupäevi, mis on rahvusvahelise taotluse kuupäevast (millest võib saada rahvusvahelise registreeringu kuupäev 46 ) üle kuue kuu varasemad, ning teavitab sellest taotlejat ja päritoluametit. Seetõttu ei kanta sellist kuupäeva rahvusvahelisse registrisse.
Punkt 7. Kaubamärk
Kui päritoluametiks on Eesti Patendiamet või EUIPO, peab kaubamärgi reproduktsioon punkti 7 all olema vasakpoolses ruudus (a). Parempoolne ruut (b) on mõeldud nende päritoluametite jaoks, kes ei registreeri märke värvilisena, ning see tuleb tavaliselt tühjaks jätta. Reproduktsioon peab olema märgi kahemõõtmeline graafiline või fotograafiline kujutis. Märgi reproduktsioon peab olema identne märgi kujutisega põhitaotluses või -registreeringus.
Märgi reproduktsioon peab olema piisavalt selge võimaldamaks registreerimist, avaldamist ja teadete saatmist. Vastasel juhul tähendab see, et rahvusvaheline taotlus ei vasta nõuetele. Märk avaldatakse bülletäänis täpselt vormil toodud kujul.
Kui taotleja soovib, et märki käsitletaks sõnamärgi ehk standardtähtedega kujutatud märgina, tuleb märgistada punkti 7 all ruut (c). Standardtähtedega märgiks saab lugeda märki, mis koosneb sõnast või sõnadest, tähtedest, numbritest või nende kombinatsioonist, mida ei ole stiliseeritud ja millele ei ole lisatud kujundelemente ega värve. Taotleja avaldus, et märk on kujutatud standardtähtedega, ei ole märgitud lepinguosalise ametile või kohtutele juriidiliselt siduv. Neil on õigus otsustada sellise avalduse võimaliku toime üle nende territooriumil. Eelkõige võivad nad ot-
45 Vt punkti II.5.3 „Punkt 10. Kaubad ja teenused".
46 Vt punkti II.6.1 „Rahvusvahelise registreeringu kuupäev".
sustada, et märk ei ole kujutatud standardtähtedega, kui ta sisaldab teatud elemente, mis ei ole standardsed selles lepinguosalises kasutatavas keeles või kui tähed ei ole kujutatud tavalises arvutikirjas.
Seega ei tohi ruutu (c) märgistada, kui märk sisaldab erilisi tähti või kujundelemente. Kui see ruut on siiski märgistatud, aga märk ei ole ilmselgelt standardtähtedes, kustutab RB selle märke ja teatab sellest taotlejale. Tuleb arvesse võtta, et RB ei loe standardtähtedeks tähti, mis ei ole ladina tähestikus (näiteks slaavi tähed) ja numbreid, mis ei ole araabia numbrid. Lisaks peaks taotleja olema teadlik, et kui märgitud lepinguosalise amet leiab, et märk ei ole standardtähtedes, võib ta otsustada kaitse andmisest keelduda, näiteks põhjusel, et ei ole selge, millele kaitset taotletakse.
Kui põhiregistreeringus või -taotluses on märk, mis koosneb ainult värvist või värvikombinatsioonist (st märgil ei ole sõnu ega kujutisi, vaid ainult üks või mitu värvi), tuleb märgistada ruut 7(d). Kui on tegemist värvilise kombineeritud märgiga, mis sisaldab lisaks värvile või värvidele ka sõnu või kujutisi, tuleb see ruut tühjaks jätta.
Punkt 8. Värvinõudlus
Kui märk on värviline ja esitatakse värvi kui ühe märki eristava tunnuse nõudlus, tuleb märgistada ruut 8(a), kusjuures värv või värvikombinatsioon märgitakse sõnadega, millele võib lisada vastavad värvikoodid. Rahvusvahelises taotluses võib olla värvinõudlus hoolimata sellest, et põhitaotluses sama nõudlust ei ole. Isegi kui sellist nõudlust põhitaotluses ei ole, peab märk põhitaotluses või -registreeringus olema siiski kujutatud nõudlusaluses värvis või värvikombinatsioonis. Lisaks sellele võib punkti 8(b) all sõnadega ära märkida märgi põhiosad, kus värvid esinevad, kuna seda nõuavad mõnede lepinguosaliste ametid (näiteks USA).
Punkt 9. Mitmesugused andmed
(a) Transliteratsioon
Kui märk koosneb osaliselt või täielikult elementidest, mis ei ole ladina tähestiku tähed (näiteks slaavi tähed) ega araabia või Rooma numbrid, tuleb lisada transliteratsioon ladina tähtede või araabia numbritega. Ladina tähtedega transliteratsioon (st märgi sõnaline osa kõla järgi) peab järgnema foneetilisele transkriptsioonile rahvusvahelise taotluse keelde.
(b) Tõlge
Kui märk koosneb osaliselt või täielikult sõnadest, mida saab tõlkida, võib lisada nende tõlke. Tõlge võib olla kas inglise, prantsuse või hispaania keelde, olenemata rahvusvahelise taotluse keelest. Tõlke võib taotleja lisada omal valikul ja selle eesmärk on ära hoida märgitud lepinguosalise ameti nõue tõlke esitamiseks. RB ei nõua tõlget, ei kontrolli märgi tõlke autentsust ega korralda tõlkimist.
(c) Märge, et kaubamärki ei saa tõlkida
Kui taotleja leiab, et märgil kujutatud sõna või sõnu ei saa tõlkida (st need on tehissõnad), võib selle ära näidata märgistades ruudu 9(c). Selle märke eesmärk on ennetada märgitud lepinguosaliste ametite nõudeid tõlkimiseks või kinnituse saamiseks, et tõlkimine ei ole võimalik.
(d) Erilaadsed märgid
Erilaadse märgi (ruumilise märgi, helimärgi, kollektiiv-, sertifikaat- või garantiimärgi) puhul tuleb märgi liigi äranäitamiseks tähistada vastav ruut või lisada selgitus märgi kirjeldusse. Märge tuleb teha ainult siis, kui see esineb põhiregistreeringus või -taotluses.
Kollektiiv-, sertifikaat- või garantiimärgi puhul ei ole märgi kasutamist reguleerivad dokumendid osa rahvusvahelisest taotlusest ja neid ei saadeta RBsse. Märgitud lepinguosaline võib siiski nõuda nende dokumentide esitamist. Et vältida sellises lepinguosalises kaitse andmisest keeldumist dokumentide puudumise tõttu, võib taotleja saata nõutud dokumendid märgitud lepinguosaliste ametitesse niipea, kui ta saab kätte rahvusvahelise registreerimise teate.
(e) Märgi kirjeldus
Kui põhitaotlus või -registreering sisaldab märgi kirjeldust ja kui päritoluamet seda nõuab, võib sama kirjelduse esitada punktis 9(e)(i). Taotleja võib soovi korral lisada punkti 9(e)(ii) alla märgi kirjelduse, mida ei ole põhitaotluses või -registreeringus või mis erineb põhitaotluse või -registreeringu omast. See võimaldab taotlejal lisada kirjelduse, mida on vaja mõne lepinguosalise nõuete täitmiseks (näiteks lepinguosalised, kes nõuavad märgi kirjeldust, kui ei ole tegemist sõnamärgiga) ja vältida ebavajalikke esialgseid keeldumisi.
Kirjeldus peab kindlasti puudutama kaitstavat märki, mitte näiteks märgi kasutamist või mainet. RB ei kontrolli kirjelduse vastavust märgile ega nõua selle parandamist, vaid kannab selle registrisse ja avaldab sellisena, nagu see on taotluses esitatud.
(f) Märgi sõnalised elemendid
RB salvestab reproduktsioonilt punkti 7(a) all sõnalise osa, mis näib olevat märgi koosseisus oluline. See sisestatakse andmebaasi ja seda kasutatakse teadetes ning kirjavahetuses vastava rahvusvahelise registreeringu identifitseerimiseks. Ent kui märk on kujutatud eriliste tähtedega või käsitsi kirjutatud, on oht, et RB tõlgendab sõnu või tähti valesti. Lisaks, kui märk sisaldab palju sõnalist materjali (näiteks kui on tegemist etiketiga), ei pruugi olla ilmne, millised sõnalised osad peaks salvestama. Seetõttu võib taotleja soovida ära näidata, mida ta peab märgi oluliseks sõnaliseks elemendiks. Ent iga selline märge on mõeldud üksnes teabe andmiseks ja sellel ei tohiks olla õiguslikke tagajärgi. Kui punkti 7(c) all on märgistatud ruut standardtähtede kohta, peab punkt 9(f) jääma täitmata.
(g) Mittekaitstav osa
Kui taotleja soovib näidata, et ta ei taotle ainuõigust mõnele märgi osale (näiteks kirjeldav või tavapärane sõna), tuleb see osa siia märkida. Eesmärgiks on ennetada märgitud lepinguosaliste nõudeid mittekaitstava osa määramiseks. Ent mittekaitstav osa rahvusvahelises taotluses peab kehtima kogu rahvusvahelise registreeringu suhtes, seda ei saa määrata üksnes mõnede märgitud lepinguosaliste suhtes. Taotleja peaks arvesse võtma, et sõnade kirjeldava iseloomu ja tavapärasuse üle võivad riikide ametid otsustada erinevalt, sõltuvalt kohalikust keelest ja kohalikest tavadest.
Punkt 10. Kaubad ja teenused
Kaupade ja/või teenuste nimetused tuleb grupeerida Nizza klassifikatsiooni vastavatesse klassidesse, märkides iga grupi ette vastava klassi numbri ja reastades nimetused vastavalt klasside järjekorrale klassifikatsioonis. Kaubad ja teenused peavad olema tähistatud täpsete mõistetega, soovitatavalt kasutades rahvusvahelise klassifikatsiooni tähestikulises loetelus toodud sõnu 47 . RB ei aktsepteeri loetelu asemel märget kõik kaubad või teenused antud klassis. Kui loetelu ei mahu ühele lehele, tuleb kasutada lisalehte ja tähistada selle kohta vastav ruut.
Kaupade ja teenuste loetelu võib olla piiratum kui põhiregistreeringus või -taotluses toodud loetelu. See ei tohi aga olla ulatuslikum ega sisaldada kaupu ja/või teenuseid, mis põhiregistreeringu või -taotluse loetelu mõistete alla ei mahu.
47 Vt punkti II.1.2 „Kaubad ja teenused" ja punkti IV.3 „Kaupade ja teenuste klassifitseerimise andmebaas".
Rahvusvahelises taotluses võib kaupade ja teenuste loetelu olla piiratud ühe või mitme märgitud lepinguosalise suhtes. Sel juhul tuleb tähistada vastav ruut punkti 10(b) all ja märkida lepinguosaliste nimetused, kelle suhtes loetelu piiratakse, ning vastavad loetelud. Kui piiramine teatud lepinguosalise suhtes mõjutab kõiki ühes klassis loetletud kaupu või teenuseid, võib märkida klassi numbri ilma loeteluta. Kaubad ja teenused, mida piiramine puudutab, peavad olema märgitud selgelt ning täpselt, nii et RBl ei tekiks kahtlusi ega küsimusi selle kohta, milliste kaupade ja teenuste suhtes kaitset soovitakse ning millised soovitakse kaitse alt välja jätta.
Eri lepinguosaliste puhul võivad piiramised olla erinevad ja see võib mõjutada lõivusummat. Isegi kui piiramine on tehtud kõigi märgitud lepinguosaliste suhtes, sisalduvad punkti 10(a) all loetletud kaubad ja teenused ikkagi rahvusvahelises registreeringus ning nende suhtes on võimalik teha hilisemaid märkimisi.
Punkt 11. Märgitud lepinguosalised
Taotleja peab määrama riigid või regioonid, kus ta soovib märgile õiguskaitset saada, tähistades vastavad ruudud lepinguosaliste nimetuste ees punkti 11 all. Need lepinguosalised, kes on protokolli ratifitseerinud või sellega ühinenud pärast ametliku vormi trükkimist ja kelle nimetus seetõttu vormil puudub, võib lisada tingimusel, et ratifitseerimine või ühinemine on jõustunud.
Kui rahvusvahelises taotluses on üks märgitud lepinguosalistest Euroopa Liit, peab taotleja lisaks taotluse keelele märkima teise keele. Teine keel tuleb valida EUIPO viie ametliku töökeele hulgast, mis on inglise, prantsuse, saksa, itaalia ja hispaania keel. Teises keeles võivad kolmandad isikud esitada EUIPOle vastulause, tühistamise või kehtetuks tunnistamise avalduse.
Kui üks märgitud lepinguosalistest on Euroopa Liit ja märge teise keele kohta puudub või on vale, ei takista see menetlust RBs ja registreerimisest teatamist EUIPOle. Ent sellisel juhul väljastab EUIPO samal põhjusel esialgse keeldumise teate ja registreeringu omanik peab olukorra lahendama suheldes vahetult EUIPOga.
Vastavalt ELi kaubamärgisüsteemile võib ELi liikmesriigis registreeritud märgi omanik, kes taotleb EUIPOs identse märgi registreerimist kaupade ja teenuste suhtes, mis sisalduvad varasema märgi loetelus, nõuda varasema märgi vanemust vastavas liikmesriigis. Vanemuse toime on, et kui ELi kaubamärgi omanik loobub
varasemast märgist liikmesriigis või laseb sellel aeguda, loetakse tema õigused samaväärseks, nagu tal oleksid olnud siis, kui varasem märk liikmesriigis oleks endiselt kehtiv.
Taotlejad, kes soovivad taotleda vanemust Madridi protokolli alusel märgitud Euroopa Liidu suhtes, peavad esitama koos taotlusega eraldi vormi MM17 48 ja märkima seal järgmised andmed:
- kõik liikmesriigid, kus või mille suhtes on varasem märk registreeritud;
- vastava registreeringu jõustumise kuupäev;
- vastava registreeringu number;
- kaubad ja/või teenused, mille suhtes on varasem märk registreeritud.
Vanemuse nõudeid, mis jõuavad RBsse peale taotluse vastuvõtmist (st mis ei ole lisatud taotlusele), ei võeta arvesse. ELi kaubamärgimäärus võimaldab ELi kaubamärgi registreeringule vanemuse nõuet hiljem esitada. Kui EL on märgitud rahvusvahelises registreeringus, tuleb selline hilisem vanemuse nõue esitada otse EUIPOle.
Protokolli lepinguosalised võivad nõuda taotleja allkirjastatud eraldi vormil märgi kavatsetava kasutamise avaldust (näiteks USA). Seega kui punkti 11 all on märgitud USA, tuleb rahvusvahelisele taotlusele lisada avaldus vormil MM18 49 . Lepinguosalise esitatud lisatingimused avalduses kasutatava keele või avalduse allkirjastamise kohta peavad samuti olema täidetud. Lepinguosaline võib esmajoones nõuda, et avaldusele kirjutab alla taotleja. Kui üks märgitud lepinguosalistest on USA, aga vormi MM18 ei ole taotlusele lisatud, loeb RB taotluse puudulikuks ning teatab sellest taotlejale ja päritoluametile 50 .
48 Ametlikud ja soovitatavad vormid: http://www.wipo.int/madrid/en/forms/.
49 Ametlikud ja soovitatavad vormid: http://www.wipo.int/madrid/en/forms/.
50 Mitmesuguste keeldumise aluste välistamiseks USA märkimise puhul on RB koostanud kaks teadaannet, mis on kätte saadavad WIPO veebilehel:
1) „Kaupade ja teenuste märkimine: Ameerika Ühendriigid" http://www.wipo.int/edocs/madrdocs/en/2003/madrid_2003_24.doc;
2) „Nõuanded rahvusvaheliste registreeringute omanikele, kes taotlevad kaitse laiendamist Ameerika Ühendriikidesse: esialgsete keeldumiste vältimine" http://www.wipo.int/edocs/madrdocs/en/2009/madrid_2009_4.doc.
Mõned lepinguosalised nõuavad märgi kavatsetava kasutamise avalduse esitamist, aga mitte eraldi vormil ega allakirjutatuna (näiteks Iirimaa, Singapur ja Ühendkuningriik). Taotleja teatab seda lepinguosalist märkides, et ta kavatseb rahvusvahelise taotlusega hõlmatud kaupade ja/või teenuste tähistamiseks ise selles lepinguosalises märki kasutada või lubada seda teha teistel.
Punkt 12. Taotleja või esindaja allkiri
Päritoluamet võib nõuda taotlejalt või tema esindajalt rahvusvahelisele taotlusele alla kirjutamist või lubada neil seda teha. RB ei nõua allkirja punkti 12 all.
Eesti Patendiameti kaudu pabervormil esitatavas rahvusvahelises taotluses peab sisalduma rahvusvahelise taotluse esitaja või tema esindaja allkiri ja allakirjutamise kuupäev. Kui rahvusvahelise taotluse esitajaid on mitu, kirjutavad alla nad kõik või teeb seda nende esindaja. EUIPO koostatud rahvusvahelise taotluse pabervormil EM2 ei ole taotleja või tema esindaja allkiri kohustuslik.
Ametlikule vormile märgitud kuupäev peab koosnema kahekohalisest päeva tähisest, millele järgneb kahekohaline kuu tähis ja sellele omakorda neljakohaline aasta tähis. Kõik tähised on märgitud araabia numbritega ning päev, kuu ja aasta on eraldatud kaldkriipsudega. Näiteks 9. märts 2018 tuleb märkida 09/03/2018.
Punkt 13. Päritoluameti tõendus ja allkiri
Selle punkti täidab päritoluamet, kes peab rahvusvahelisele taotlusele alla kirjutama ja tõendama kuupäeva, mil taotlus kätte saadi. See kuupäev on oluline, sest tavaliselt saab sellest rahvusvahelise registreeringu kuupäev 51 . Ent kui rahvusvaheline taotlus ei ole laekunud RBsse kahe kuu jooksul arvates kuupäevast, mil see laekus päritoluametisse, siis kannab rahvusvaheline registreering kuupäeva, mil taotlus laekus RBsse. Kui tehakse kindlaks, et hilinenud laekumine oli tingitud häiretest posti- või kullerteenuses, võib rahvusvaheline registreering siiski kanda kuupäeva, mil rahvusvaheline taotlus päritoluametisse laekus. Lisaks tõendab päritoluamet oma allkirjaga teatud asjaolusid, mis puudutavad rahvusvahelise taotluse ning põhiregistreeringu või -taotluse vahelisi seoseid.
51 Vt punkti II.6.1 „Rahvusvahelise registreeringu kuupäev".
Lõivude arvestuse leht
Ametliku vormi osaks oleval lõivude arvestuse lehel peab olema märgitud luba kanda üle vajalik summa RBle avatud kontolt ja vastava korralduse andnud isik või makstavate lõivude summa, tasumise viis ja lõivud tasuv isik. Kuna Patendiamet ega EUIPO lõive ei vahenda, peab taotleja või tema esindaja lõivude arvestuse lehe iseseisvalt täitma ja tasuma lõivud otse RBle. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et märki ei registreerita enne, kui vajalikud lõivud on laekunud RBle.
Lõivud, mis tuleb tasuda seoses rahvusvahelise taotluse esitamisega, koosnevad põhilõivust ja vastavalt olukorrale ühest või mitmest täiendavast lõivust, lisalõivust või individuaallõivust, olenevalt märgitud lepinguosalistest ning kaupade ja teenuste klasside arvust, mida taotlus hõlmab 52 .
Kui lõivu ei tasuta RBle avatud konto kaudu, vaid näiteks ülekandega WIPO pangakontole, mis on märgitud lõivude arvestuse lehel osa c all, tuleb ära märkida summa suurus ja soovitatavalt millistest lõivudest summa koosneb, aitamaks RBl kindlaks teha viga, kui kogusumma ei ole õige. Kehtivate lõivude (k.a individuaallõivude) määrad on kättesaadavad WIPO veebilehel 53 . Samas on kättesaadav ka lõivukalkulaator 54 , kuhu saab sisestada kõik taotluse andmed ja mis annab vastuseks konkreetse tasumisele kuuluva summa Šveitsi valuutas, k.a eri lõivude loetelu, millest summa koosneb.
Avatud konto kaudu tasumisel ei ole summa suurust vaja märkida. Piisab, kui anda RBle korraldus (märgistades ruudu lõivude arvestuse lehel osa a all) kanda üle taotluse eest tasumisele kuuluv summa. Samuti tuleb ära märkida konto omanik, konto number ja ülekandeks korralduse andnud isik. Kui RB saab korralduse vajalik summa üle kanda ja summa suurus on siiski märgitud, siis käsitleb RB seda summat viitena, kannab üle õige summa ja teatab sellest korralduse andnud isikule.
Lõivude tasumise viis tuleb näidata vastava ruudu märgistamisega lõivude arvestuse lehel osa b all. Samuti tuleb osa b all selleks ettenähtud reale märkida lõivude tasuja. See on väga oluline, kuna nimelt sellele isikule teatab RB, kui tasutud
52 Vt punkti II.4.1 „Rahvusvahelisele Büroole tasutavad lõivud".
53 Fees and Payments – Madrid System: http://www.wipo.int/finance/en/madrid.html.
54 Lõivukalkulaator: http://www.wipo.int/madrid/en/fees/calculator.jsp.
summa on ebapiisav või kui tasutud summa tagastatakse osaliselt või täielikult juhul, kui järeldatakse, et taotlusest on loobutud, taotlust ei võeta arvesse või see loetakse tagasivõetuks.
Lisaleht
Kui rahvusvahelise taotluse vormi mõnel andmeväljal ei ole piisavalt ruumi (näiteks kui taotlejaid, põhiregistreeringuid või -taotlusi või prioriteeditaotlusi on rohkem kui üks või kui kaupade ja teenuste loetelu ei mahu selleks ettenähtud andmeväljale), tuleb kasutada ühte või mitut lisalehte. Lisalehele märgitakse Punkti nr ... järg, millele järgneb teabe esitamine vormil nõutaval viisil. Lisalehtede arv märgitakse vormi alguses olevale andmeväljale 55 .
6. Rahvusvahelise registreerimise kulg
6.1 Rahvusvahelise registreeringu kuupäev
Rahvusvahelise registreeringu õiguskaitse tekkimise kuupäevast arvates on märgi kaitse igas märgitud lepinguosalises sama nagu juhul, kui märk oleks esitatud otse selle lepinguosalise ametisse. Registreeringu kuupäev (või prioriteedikuupäev 56 ) on tagasiulatuvalt õiguskaitse alguse kuupäevaks lepinguosalistes, kus märk saab kaitse.
Tavaliselt saab rahvusvahelise registreeringu kuupäevaks see päev, mil rahvusvaheline taotlus laekus päritoluametisse. See toimub üksnes eeldusel, et rahvusvaheline taotlus laekub RBsse kahe kuu jooksul päritoluametisse laekumise kuupäevast arvates ja sõltuvalt rahvusvahelise registreeringu kuupäeva mõjutada võivatest puudustest 57 .
Kui rahvusvaheline taotlus ei ole laekunud RBsse kahe kuu jooksul arvates kuupäevast, mil ta laekus päritoluametisse, siis kannab rahvusvaheline registreering kuupäeva, mil taotlus tegelikult laekus RBsse. Sel juhul on ka õiguskaitse kehtima hakkamise kuupäev märgitud lepinguosalistes taotluse esitamise kuupäevast hilisem.
55 Vt punkti II.5.3 „Taotluse vorm (algus)".
56 Vt punkti II.5.2 „Prioriteedikuupäev".
57 Vt punkti II.6.2 „Menetlus Rahvusvahelises Büroos".
6.2 Menetlus päritoluametis
Rahvusvaheline taotlus tuleb esitada päritoluameti vahendusel. Seega peab taotleja või tema esindaja esitama täidetud taotluse päritoluametile, kes edastab selle RBle.
Päritoluamet kontrollib rahvusvahelise taotluse vastavust põhitaotlusele või -registreeringule ja tõendab, et:
1) rahvusvahelise registreeringu taotleja on sama, mis punkti 5 all nimetatud põhiregistreeringu omanik või põhitaotluse taotleja; kui rahvusvahelise taotluse on esitanud ühiselt mitu taotlejat, peavad nad olema põhiregistreeringu ühisomanikud või esitanud ühiselt põhitaotluse;
2) rahvusvahelises taotluses punkti 7 all esitatud märk on sama, mis punkti 5 all nimetatud põhiregistreeringus või -taotluses;
3) kui rahvusvahelises taotluses on mõni järgnevatest andmetest:
- märge, et kaubamärk on ruumiline märk, helimärk või kollektiiv-, sertifikaat- või garantiimärk;
- märge, et kaubamärk koosneb üksnes värvist või värvikombinatsioonist;
siis on samad andmed esitatud ka põhiregistreeringus või -taotluses;
4) värvi kui märki eristava tunnusjoone nõudluse korral põhitaotluses või -registreeringus sisaldub sama nõudlus ka rahvusvahelises taotluses või värvi kui märki eristava tunnusjoone nõudluse esitamisel rahvusvahelises taotluses, ilma et sama nõudlus esineks põhitaotluses või -registreeringus, esineb põhitaotluses või -registreeringus sisalduv märk nõudlusele vastavas värvis või värvikombinatsioonis;
5) rahvusvahelises taotluses märgitud kaubad ja teenused sisalduvad põhitaotluse või -registreeringu kaupade ja teenuste loetelus, st et kõik rahvusvahelises taotluses nimetatud kaubad ja teenused peavad olema nimetatud põhiregistreeringu või -taotluse loetelus või peavad mahtuma seal oleva laiema mõiste alla; muidugi võib rahvusvahelise taotluse kaupade ja teenuste loetelu olla kitsam kui põhitaotluse või -registreeringu loetelu.
Päritoluamet kinnitab vormile alla kirjutades või taotlust elektroonselt edastades eelloetletud andmete õigsust. Kui näiteks rahvusvahelises taotluses on loetletud kaubad ja teenused, mis ei sisaldu põhiregistreeringus või -taotluses, ei saa amet
taotlust edastada. Amet peab paluma taotlejal kõik vastukäivused ära parandada (näiteks kustutada märge kaubamärgi liigi kohta või piirata kaupade ja teenuste loetelu).
Taotlust ei tohi RBle saata enne, kui vajalikud parandused on tehtud. Seega peab taotleja või tema esindaja arvestama, et kui päritoluamet on teatanud, et taotluses on puudused, ja palunud need parandada, tuleb seda teha võimalikult kiiresti, et mitte ohustada rahvusvahelise registreerimise, st lepinguosalistes õiguskaitse kehtima hakkamise, kuupäeva ja mõnel juhul ka prioriteedikuupäeva 58 .
Kui päritoluamet leiab, et rahvusvahelise taotluse andmed vastavad põhitaotluse või -registreeringu andmetele, edastab ta taotluse RBle.
6.3 Menetlus Rahvusvahelises Büroos
Kui RB leiab, et edastatud taotluses on puudusi, teatab ta sellest nii päritoluametile kui ka taotlejale. Olenevalt puuduse laadist vastutab selle kõrvaldamise eest kas amet või taotleja.
1) Kaupade ja teenuste klassifitseerimise puudused
Lõplik vastutus rahvusvahelises taotluses loetletud kaupade ja teenuste klassifitseerimise õigsuse eest lasub RBl, ehkki ta peab püüdma lahendada kõik lahkarvamused päritoluametiga. Seejuures edastab ta vastava teabe taotlejale, võimaldades taotlejal võtta ametiga ühendust puuduste kõrvaldamiseks.
Kui RB leiab, et kaubad ja teenused ei ole liigitatud õigetesse klassidesse või kui nende ette ei ole märgitud klasside numbreid või kui klassi number ei ole õige, teeb ta oma parandusettepaneku ja edastab selle päritoluametile, saates teate koopia taotlejale.
RB ettepanekut sisaldavas teates märgitakse ära ka lõivud, mis tuleb tasuda juhul, kui klassifitseerimise parandustega seoses lisandub taotlusesse kauba- või teenusklasse, mida seal algselt ei olnud. Sel juhul võib kuuluda tasumisele uus lisalõiv ja/või individuaallõivud. Peale selle tuleb tasuda teatud summa lisatöö eest, mida RB teeb kaupade ja teenuste klassifitseerimisel ning valede klasside alla paigutatud nimetuste ümberklassifitseerimisel 59 . Kui klassifitseerimise eest määratud
58 Vt punkte II.5.2 „Prioriteedikuupäev" ja II.6.1 „Rahvusvahelise registreeringu kuupäev".
59 Vt punkti II.4.1 „Rahvusvahelisele Büroole tasutavad lõivud".
summa on väiksem kui lõivude loetelus märgitud määr (2018. aasta seisuga 150 Šveitsi franki), ei pea seda summat tasuma.
Teatamisele järgnev menetlus kuulub RB ja päritoluameti kompetentsi. RB ei saa aktsepteerida ettepanekuid ja soovitusi otse taotlejalt. Samas ei ole päritoluametil õigust muuta loetelu oma äranägemise järgi. Seetõttu eeldab Patendiamet, et kui taotleja saab RBlt teate puuduste kohta kaupade ja teenuste loetelus, saadab ta oma seisukoha Patendiametile, kes edastab selle RBle juhul, kui muudatus on kooskõlas põhitaotluse või -registreeringu kaupade ja teenuste loeteluga. Vajadusel saadab Patendiamet taotlejale või tema esindajale selle kohta meeldetuletuse.
Päritoluamet võib kolme kuu jooksul, arvates RB ettepanekut sisaldava teate kuupäevast, edastada RBle taotleja ja enda arvamuse väljapakutud klassifitseerimise kohta. Kui päritoluamet ei ole kahe kuu jooksul teate kuupäevast arvates edastanud arvamust RB ettepaneku suhtes, saadab RB nii ametile kui ka taotlejale meeldetuletuse, milles ettepanekut korratakse. Meeldetuletuse saatmine ei mõjuta vastamiseks ettenähtud kolmekuulist tähtaega.
Kui päritoluamet esitab arvamuse RB ettepaneku suhtes, võib RB selle arvamuse läbi vaadata ja seejärel oma ettepaneku kas tagasi võtta, seda muuta või jääda selle juurde. RB teatab päritoluametile oma otsusest ja teavitab samal ajal taotlejat. Kui RB otsustab oma ettepanekut muuta, märgitakse tema sellekohases teates ka tasutavate lõivude muutunud summa. Kui RB võtab oma ettepaneku tagasi, ei ole enne nõutud lisasummasid vaja tasuda. Kui need on juba makstud, tagastatakse need makse sooritanud isikule.
Väljapakutud ümberklassifitseerimise eest tasumisele kuuluvad täiendavad lõivusummad tuleb tasuda, kui:
- päritoluamet ei ole edastanud arvamust RB ettepaneku suhtes, siis nelja kuu jooksul, arvates seda ettepanekut sisaldava teate kuupäevast;
- päritoluamet on edastanud arvamuse, siis kolme kuu jooksul arvates kuupäevast, mil RB teatas otsusest oma ettepanekut muuta või selle juurde jääda.
Kui lõivud ei ole määratud tähtaja jooksul tasutud, järeldatakse, et rahvusvahelisest taotlusest on loobutud. Sel juhul teatab RB sellest päritoluametile ja taotlejale. Taotleja võib täiendavate individuaal- või lisalõivude tasumise asemel loobuda
ühest või mitmest klassist rahvusvahelises taotluses. Sellisest otsusest peab teatama RBle päritoluameti vahendusel.
Eeltoodust võib järeldada, et kuigi Madridi süsteemi reeglite järgi peab kaupade ja teenuste klassifitseerimise puudused kõrvaldama päritoluamet, ei saa taotleja jääda kõrvaltvaatajaks, kuna taotleja arvamus loetelu muutmisel on oluline ning lisaks peab ta vajadusel tasuma lõivud ettenähtud tähtaja jooksul.
Kui täiendava lõivusumma tasumata jätmise tõttu järeldatakse, et rahvusvahelisest taotlusest on loobutud, tagastab RB taotluse eest makstud lõivud, olles sellest summast maha arvanud poole põhilõivu määrast, mis tuleb tasuda mustvalge märgi registreerimise eest.
Kui RB on teinud ettepaneku kaupade ja teenuste klassifitseerimise suhtes, registreerib ta märgi sellise klassifitseerimisega, nagu õigeks peab, olenemata sellest, kas päritoluamet on saatnud taotleja ja enda arvamuse ettepaneku kohta või mitte.
2) Kaupade ja teenuste nimetustega seotud puudused
Kui RB peab kaupade ja teenuste loetelus märgitud nimetust klassifitseerimise jaoks liiga ebamääraseks, arusaamatuks või keeleliselt vääraks, teatab ta sellest päritoluametile ning taotlejale. RB võib soovitada nimetus asendada või kustutada.
Päritoluamet võib kolme kuu jooksul teate kuupäevast arvates teha ettepaneku puudus kõrvaldada. Taotleja võib oma seisukoha edastada ametile või amet võib taotleja seisukoha saamiseks temaga ühendust võtta. Patendiamet eeldab, et kui taotleja saab RBlt teate puuduste kohta kaupade ja teenuste loetelus, saadab ta oma seisukoha Patendiametile, kes edastab selle RBle juhul, kui muudatus on kooskõlas põhitaotluse või -registreeringu kaupade ning teenuste loeteluga. Vajadusel saadab Patendiamet taotlejale või tema esindajale selle kohta meeldetuletuse. Kui ameti ettepanek on vastuvõetav või kui amet nõustub RB soovitustega, muudab RB vastavalt sellele kauba või teenuse nimetust.
Kui RBle ei esitata tähtaja jooksul ühtegi vastuvõetavat ettepanekut, jääb kaks võimalust:
- kui päritoluamet on märkinud klassi, kuhu tema arvates peaks nimetuse klassifitseerima, siis märgib RB nimetuse rahvusvahelisse registreeringusse sellisel kujul, nagu see on kirjas taotluses, ent lisab märke, et RB arvates on nimetus liiga ebamäärane klassifitseerimiseks, arusaamatu või keeleliselt väär;
- kui klassi ei ole märgitud, kustutab RB nimetuse ning teatab sellest päritoluametile ja taotlejale.
3) Puudused, mille peab kõrvaldama päritoluamet
Mõne puuduse peab kõrvaldama päritoluamet kolme kuu jooksul pärast sellest teatamist. Kui puudus jääb kõrvaldamata, siis loeb RB, et taotlusest on loobutud, ja sellest teatatakse päritoluametile ning taotlejale.
Järgnevate puuduste kõrvaldamine on päritoluameti kohustus, kuna selliste vigadega rahvusvahelist taotlust ei tohiks amet RBle edastada:
a) taotlus ei ole esitatud õigel vormil, see ei ole trükitud või ei ole pabertaotlusel päritoluameti allkirja;
b) puudused õiguses taotlust esitada;
c) taotluses puuduvad:
- andmed, mis võimaldavad taotlejat identifitseerida, või need ei ole piisavad, et võtta ühendust taotleja või tema esindajaga;
- andmed, mis näitavad taotleja seotust päritoluametiga;
- põhiregistreeringu või -taotluse kuupäev ja number;
- märgi reproduktsioon;
- kaupade ja teenuste loetelu, mille suhtes märgi registreerimist taotletakse;
- märgitud lepinguosalised;
- päritoluameti avaldus.
Kui RB leiab, et rahvusvahelises taotluses on mõni eelnimetatud puudustest, teatab ta sellest päritoluametile ja taotlejale. Mõne puuduse kõrvaldamine ei valmista päritoluametile raskusi. Teiste puhul ei saa päritoluamet neid iseseisvalt kõrvaldada, vaid ta peab paluma taotlejal esitada parandatud andmed, et need edastada RBle. Näiteks juhul, kui RB arvates on puudused seotud taotleja õigusega esitada rahvusvaheline taotlus.
4) Puudused, mille peab kõrvaldama taotleja
Kui RB leiab peale eespool loetletud puuduste muid puudusi, peab need kõrvaldama taotleja. Sellisel juhul teatab RB sellest taotlejale ja päritoluametile. Need puudused võivad olla seotud alljärgnevaga:
- taotleja või esindaja kohta antud teave ei vasta kõigile nõuetele, ent see on RB jaoks piisav, et kindlaks teha taotleja isik ja ühendust võtta esindajaga;
- prioriteedinõuet puudutavad andmed ei ole piisavad (näiteks puudub varasema taotluse esitamise kuupäev või prioriteedinõue sisaldab kaupu või teenuseid, mida rahvusvaheline taotlus ei hõlma);
- märgi reproduktsioon ei ole piisavalt selge;
- rahvusvaheline taotlus sisaldab värvinõudlust, aga vormil punkti 7 all ei ole märgi värvilist kujutist;
- märk koosneb osaliselt või täielikult mõne teise tähestiku tähtedest peale ladina tähestiku või teistest numbritest peale araabia numbrite, kuid transliteratsioon puudub;
- RBle tasutud lõivude summa ei ole piisav;
- vastavalt korraldusele peaks lõivude tasumine toimuma ülekandega RBle avatud kontolt, aga kontol olev summa ei ole piisav;
- lõive ei ole tasutud.
Taotleja peab puudused kõrvaldama kolme kuu jooksul RBst puuduse kohta saadetud teate kuupäevast arvates. Kui puudus on seotud prioriteedinõuet puudutavate märkustega ja seda ei parandata antud ajavahemiku jooksul, siis ei kanta prioriteedinõuet rahvusvahelisse registrisse. Teistel juhtudel, kui rahvusvaheline taotlus ei vasta juhendi nõuetele ja puudust ei likvideerita lubatud ajavahemiku jooksul, loetakse see rahvusvahelisest taotlusest loobumiseks ning RB teatab sellest taotlejale ning päritoluametile.
Kui puuduse kõrvaldamata jätmise tõttu järeldatakse, et rahvusvahelisest taotlusest on loobutud, arvab RB juba tasutud lõivude summast maha poole mustvalge registreeringu eest tasutava põhilõivu määrast ja tagastab ülejäänud summa.
5) Kavatsetava kasutamise avalduse puudused
Kui märgitud lepinguosaline (näiteks USA) nõuab taotlusele eraldi vormil lisatud avalduse esitamist märgi kavatsetava kasutamise kohta, kuid avaldus puudub või ei vasta nõuetele, teatab RB sellest taotlejale ja päritoluametile. Tingimusel, et puuduv või parandatud avaldus saabub RBsse kahe kuu jooksul alates rahvusvahelise taotluse edastamise nõude saabumisest päritoluametisse, loetakse avaldus
nõuetele vastavalt esitatuks ja puudus ei mõjuta rahvusvahelise registreeringu kuupäeva 60 . Ent kui puuduv või parandatud avaldus ei saabu tähtaja jooksul, arvestatakse, et lepinguosalises (USAs) õiguskaitset ei taotleta. RB teatab sellest nii taotlejale kui ka päritoluametile ja kõik selle lepinguosalise märkimisega seotud lõivud tagastatakse.
6) Puudusteta taotluse menetlus
Kui RB leiab, et rahvusvaheline taotlus vastab kõigile nõuetele, siis kannab ta märgi rahvusvahelisse registrisse ja saadab märgi omanikule vastava tunnistuse. Samuti teatab RB märgitud lepinguosaliste ametitele rahvusvahelisest registreeringust ja teavitab päritoluametit. Omanikule saadetud rahvusvahelise registreeringu tunnistust ei loeta teateks ja see on alati rahvusvahelise taotluse keeles.
Märgid, mis ei ole kujutatud standardtähtedega, klassifitseerib RB vastavalt kujundelementide Viini klassifikatsioonile. Rahvusvaheline registreering kantakse registrisse ja avaldatakse bülletäänis inglise, prantsuse ja hispaania keeles.
Kui rahvusvahelist taotlust ei kanta rahvusvahelisse registrisse kolme tööpäeva jooksul pärast selle laekumist RBsse, kantakse andmed sellest hoolimata WIPO andmebaasi 61 . Need andmed võivad sisaldada rahvusvahelise taotluse võimalikke puudusi.
7) Menetluse jätkamine
Taotlejal või omanikul on võimalik taotleda RBs menetluse jätkamist, kui tal ei ole õnnestunud kinni pidada RB menetlustoimingu tähtajast. Menetluse jätkamine on võimalik tähtaegade puhul, mis puudutavad muu hulgas:
- rahvusvahelise taotluse puudusi, mis ei ole seotud kaupade ja teenuste klassifitseerimise või nimetamisega;
- litsentsi registrisse kandmise taotluse puudusi 62 ;
- hilisema märkimise puudusi 63 ;
60 Vt punkti II.6.1 „Rahvusvahelise registreeringu kuupäev".
61 WIPO andmebaas:
http://www.wipo.int/madrid/monitor/en/, vt punkti IV.2 „Madrid Monitor".
62 Vt punkti III.6 „Litsentsid".
63 Vt punkti III.1 „Hilisem märkimine".
- muudatuse või tühistamise registrisse kandmise taotluse puudusi 64;
- individuaallõivu teise osa maksmist 65.
Menetluse jätkamise taotluse saab esitada kahe kuu jooksul ületatud tähtaja lõpust arvates. Taotluse saab esitada ainult pärast tähtaja lõppu ehk menetluse jätkamist ei saa taotleda ettevaatusabinõuna enne tähtaja möödumist.
Menetluse jätkamise taotlus tuleb esitada RBle ametlikul vormil MM20 66 . Vormile peab alla kirjutama taotleja või omanik. Lisaks taotlusele ja menetluse jätkamise lõivu 67 maksmisele peavad olema täidetud kõik nõuded, millega seoses lõppenud tähtaeg anti. Kõik see peab olema tehtud menetluse jätkamiseks ette nähtud kahekuulise tähtaja jooksul.
6.4 Menetlus märgitud lepinguosalise ametis
Rahvusvahelise registreeringu toime laieneb rahvusvahelises taotluses märgitud lepinguosalistele. Kui ettenähtud tähtaja jooksul ei ole RBle teatatud keeldumisest (või kui saadetud keeldumisteadet ei võeta arvesse või kui keeldumine on hiljem tagasi võetud), siis on asjaomases lepinguosalises märgi kaitse rahvusvahelise registreeringu kuupäevast arvates sama nagu juhul, kui märk oleks registreeritud lepinguosalise ametis.
1) Kaitse andmisest keeldumine
Igal märgitud lepinguosalisel on õigus keelduda oma territooriumil rahvusvahelisele registreeringule kaitset andmast. Selline keeldumine võib põhineda alustel, mida toetavad Pariisi konventsiooni sätted või mis ei ole konventsiooniga keelatud. Keeldumise võib tavaliselt uuesti läbi vaadata või edasi kaevata kooskõlas asjaomase lepinguosalise õiguse ja väljakujunenud tavadega.
RB teeb enne märgitud lepinguosalisele märkimisest teatamist kindlaks, et kõik protokollis ja juhendis ettenähtud vorminõuded on täidetud. Seega ei peaks märgitud lepinguosalise amet esitama vastuväiteid esitamis- või vorminõuete rikkumise tõttu. Samuti ei ole ametil kohane esitada vastuväiteid rahvusvahelise regist-
64 Vt punkti III.2 „Muudatused rahvusvahelises registreeringus".
65 Vt punkti II.4.1 „Rahvusvahelisele Büroole tasutavad lõivud".
66 Ametlikud ja soovitatavad vormid: http://www.wipo.int/madrid/en/forms/.
67 Fees and Payments – Madrid System: http://www.wipo.int/finance/en/madrid.html.
reeringu kaupade ja teenuste klassifitseerimise kohta. Isegi kui amet ei nõustu klassifitseerimisega, mis on RBs heaks kiidetud, ei ole sellel alusel esitatud vastuväitel mõju, kuna rahvusvahelises registris klassifitseerimist ei muudeta.
Lepinguosalise amet võib esitada vastuväiteid, kui leiab, et loetelus olev mõiste on liiga lai või liiga ebamäärane. Selline vastuväide võib olla osalise keeldumise kujul, mille tulemuseks on laia või ebamäärase mõiste asendamine rahvusvahelises registris selle lepinguosalise suhtes kitsama ja täpsema mõistega, st kaitse ulatuse piiramine lepinguosalises.
Kaitse andmisest keeldumise teate saadab märgitud lepinguosalise amet RBle. See sisaldab avaldust, kus teatatakse alused, mille tõttu amet leiab, et märgile ei saa kaitset anda (ex officio esialgne keeldumine) või kus teatatakse, et kaitset ei saa anda esitatud protesti, näiteks vaidlustusavalduse tõttu (protestil põhinev esialgne keeldumine) või kus teatatakse mõlemat. Keeldumisteade võib hõlmata ainult ühte rahvusvahelist registreeringut. Omaniku jaoks on eriti tähtis nõue, mille kohaselt tuleb ära märkida kõik keeldumise alused koos viidetega peamistele õigusaktide sätetele. Tavaliselt on keeldumisteatele lisatud ametis kohaldatavad õigusaktide sätted, mis on antud juhul keeldumise aluseks.
Keeldumisest tuleb teatada RBle ettenähtud tähtaja jooksul. Pärast tähtaja lõppu saadetud keeldumist ei võta RB arvesse. Lõplik keeldumisotsus ei pea olema vastu võetud tähtaja jooksul. Piisab, kui tähtajaks teatatakse kõik keeldumise alused. See tähendab, et ettenähtud tähtaja jooksul tuleb saata esialgne keeldumine, kusjuures amet võib täiendavates keeldumisteadetes teatada täiendavatest keeldumise alustest, kui ta saadab teated RBle tähtaja jooksul. Amet ei saa oma lõplikus otsuses esitada keeldumise alust, mis ei sisaldunud ettenähtud tähtaja jooksul esitatud keeldumisteates.
Keeldumisteate saatmise tavaline tähtaeg on üks aasta arvates kuupäevast, mil RB on edastanud rahvusvahelise registreeringu või hilisema märkimise märgitud lepinguosalise ametile (notification date), kui lepinguosalise õigusaktides ei ole sätestatud lühemat tähtaega. Ent iga protokolliosaline võib deklareerida, et rahvusvaheliste registreeringute puhul, milles lepinguosaline on vastavalt protokollile märgitud, asendatakse üheaastane tähtaeg 18-kuulise tähtajaga 68 .
68 Teave lepinguosaliste deklaratsioonide kohta: http://www.wipo.int/madrid/en/members/declarations.html.
Deklaratsioonis võib lepinguosaline täpsustada, et protesti tõttu kaitse andmisest keeldumisest võib teatada RBle pärast 18-kuulise tähtaja lõppu. Deklaratsiooni edastanud lepinguosalise amet võib pärast 18-kuulise tähtaja lõppu teatada protestil põhinevast keeldumisest ainult järgmistel tingimustel:
- amet on teatanud RBle enne 18-kuulise tähtaja lõppu võimalusest, et pärast selle tähtaja lõppu võidakse rahvusvahelise registreeringu kohta proteste esitada;
- protestil põhinev keeldumisteade esitatakse ühe kuu jooksul, arvates protestide esitamise tähtaja lõpust, kuid mitte hiljem kui seitsme kuu jooksul arvates kuupäevast, mil algab protestide esitamise tähtaeg.
Kui lepinguosalise amet teatab RBle, et rahvusvahelise registreeringu kohta võidakse pärast 18-kuulist tähtaega esitada proteste, siis peab amet selles teates märkima ka protestide esitamise tähtaja alguse ja lõpu kuupäevad, kui need on teada. Kui need kuupäevad ei ole teatamise ajal veel teada, tuleb need edastada RBle nende selgumisel. Kui protestide esitamise tähtaeg on pikendatav, võib amet teatada üksnes ajavahemiku alguskuupäeva. RB kannab selle teabe rahvusvahelisse registrisse, edastab selle rahvusvahelise registreeringu omanikule ja avaldab bülletäänis.
Kui esialgse keeldumise tähtaeg on möödas, ilma et RB oleks lepinguosalise suhtes esialgset keeldumist registrisse kandnud, ilmub sellekohane teave WIPO andmebaasi 69 .
Kaitse andmisest keeldumine kantakse rahvusvahelisse registrisse koos kuupäevaga, mil teade saadeti. Kaitse andmisest keeldumine avaldatakse ka bülletäänis koos viitega, kas keeldumine on täielik (st puudutab kõiki lepinguosalise märkimises sisalduvaid kaupu ja teenuseid) või osaline (st puudutab ainult osa kaupadest ja teenustest).
Seejärel edastab RB kaitse andmisest keeldumise teate koopia omanikule keeles, milles selle saatis märgitud lepinguosalise amet (inglise, prantsuse või hispaania keeles). Samuti edastab ta omanikule märgitud lepinguosalise ametilt RBle saadetud teabe, mis käsitleb võimalikku protestide esitamist pärast 18-kuulise tähtaja
69 WIPO andmebaas Madrid Monitor: http://www.wipo.int/madrid/monitor/en/; vt punkti IV.2 „Madrid Monitor".
möödumist, samuti teabe protestide esitamise ajavahemiku alguse ja lõpu kuupäevade kohta. Lisaks on WIPO andmebaasis 70 kättesaadavad esialgse keeldumise teadete koopiad PDF-vormingus.
Kui rahvusvahelise registreeringu omanik saab RB kaudu keeldumisteate mõnelt märgitud lepinguosalise ametilt, siis on tal samad õigused ja võimalused (keeldumise uuesti läbivaatamine või vaidlustamine) nagu juhul, kui märk oleks esitatud otse keeldumisteate välja andnud ametile. Seega menetletakse rahvusvahelist registreeringut asjaomases lepinguosalises samuti nagu selle lepinguosalise ametile esitatud registreerimistaotlust. RB kompetentsi ei kuulu arvamuse avaldamine kaitse andmisest keeldumise põhjendatuse kohta ega sekkumine sellisest keeldumisest tulenevate vaidluste lahendamisse.
Keeldumisteate uuesti läbi vaatamise avalduse või vaidlustusavalduse esitamisel võib omanik, isegi kui ta ei ole asjasse puutuva lepinguosalise õiguse järgi selleks kohustatud, pidada otstarbekaks leida kohalik esindaja, kes tunneb keeldumisteate saatnud ameti praktikat ning kohalikku õigust ja keelt. Sellise esindaja määramist reguleerivad asjaomase lepinguosalise õigus ja väljakujunenud tavad. Tavaliselt on esialgse keeldumise teates märgitud tähtaeg, mille jooksul on kaubamärgiomanikul võimalus esitada keeldumisteate uuesti läbivaatamise või vaidlustamise avaldus. Kui kaubamärgiomanik ei pea tähtajast kinni, võib ta selle võimaluse kaotada.
2) Avaldus märgi lõpliku staatuse kohta
Rahvusvahelises registreeringus märgitud lepinguosalise amet peab saatma RBle avalduse, milles ta teatab märgi lõpliku staatuse lepinguosalises niipea, kui märgi kaitset puudutav menetlus ametis on lõppenud. Märgitud lepinguosalise amet peab saatma ühe järgnevatest avaldustest:
a) kaitse andmise avaldus, kui esialgse keeldumise teadet ei ole saadetud.
Kui enne keeldumistähtaja (ühe aasta või 18 kuu) möödumist on märgitud lepinguosalise ametis menetlus lõppenud ja ametil ei ole põhjust kaitse andmisest keelduda, saadab ta niipea kui võimalik ja enne eelnimetatud ajavahemiku möödumist RBle avalduse, et rahvusvahelises registreeringus olevale märgile on antud kaitse;
b) esialgsele keeldumisele järgnev kaitse andmise avaldus.
70WIPO andmebaas Madrid Monitor: http://www.wipo.int/madrid/monitor/en/. vt punkti IV.2 „Madrid Monitor".
Kui märgitud lepinguosalise amet ei kinnita täielikku esialgset keeldumist (st keeldumist kõigi kaupade ja/või teenuste suhtes), kuid on edastanud esialgse keeldumise teate ja kui märgile kaitse andmise menetlus on ametis lõppenud, saadab amet RBle kas:
- avalduse, et esialgne keeldumine on tagasi võetud ja märgile on antud kaitse kõigi taotletud kaupade ning teenuste suhtes, või
- avalduse, milles märgitakse ära kaubad ja teenused, mille suhtes on märgile kaitse antud;
c) täieliku esialgse keeldumise kinnitamine.
Kui märgitud lepinguosalise amet on saatnud täieliku esialgse keeldumise teate, märgile kaitse andmise menetlus ametis on lõppenud ja amet on otsustanud kinnitada märgile kaitse andmisest keeldumise kõigi kaupade ning teenuste suhtes, saadab amet RBle selle kohta avalduse.
RB kannab avaldused rahvusvahelisse registrisse, avaldab bülletäänis ja teavitab nendest omanikku. Lisaks on WIPO andmebaasis 71 kättesaadavad nende avalduste koopiad PDF-vormingus.
71 WIPO andmebaas Madrid Monitor: http://www.wipo.int/madrid/monitor/en/; vt punkti IV.2 „Madrid Monitor".
III TOIMINGUD RAHVUSVAHELISE REGISTREERINGUGA
1. Hilisem märkimine
Lepinguosalise suhtes, kelle territooriumile rahvusvahelise registreeringu õiguskaitse ei laiene, võib taotleda kaitse laiendamist hilisema märkimise teel. See võib osutuda vajalikuks, kui näiteks rahvusvahelise registreerimise ajal selles lepinguosalises kaitset ei taotletud või kui märgil ei ole seal enam õiguskaitset kaitse andmisest keeldumise, kehtetuks tunnistamise või loobumise tõttu. Omanikul võib tekkida võimalus teha seda siis, kui kaitse andmisest keeldumise, kehtetuks tunnistamise või loobumise aluseid enam ei ole.
Hilisema märkimise võib teha ainult rahvusvahelisse registrisse kantud kaupade ja teenuste suhtes, kas osaliselt või täielikult. Seega võib lepinguosaline olla mitme järjestikuse märkimise objekt, kusjuures iga märkimine võib hõlmata rahvusvahelises registris märgitud kaupade ja teenuste loetelu eri osa. Lepinguosalise suhtes võib teha hilisema märkimise juhul, kui märkimise hetkel täidab omanik rahvusvahelise registreeringu taotlejale esitatavaid tingimusi 72 .
Soovitatav on esitada hilisema märkimise e-taotlus 73 otse RBle, kuigi seda võib teha ka lepinguosalise ameti vahendusel ametlikul pabervormil MM4 74 , millele kantavad andmed on sarnased taotluse vormiga MM2 75 . Ühel vormil võib märkida mitu lepinguosalist.
Kõigepealt peab ära märkima hilisema märkimise aluseks oleva rahvusvahelise registreeringu numbri. Hilisem märkimine võib olla seotud ainult ühe rahvusvahelise registreeringuga. Omanik peab ära märkima oma nime ja aadressi, mis peavad olema samad, mis on kantud rahvusvahelisse registrisse. Kui omanik on oma nime või aadressi muutnud, ilma et see oleks registrisse kantud, peab ta muudatuse registrisse kandmist taotlema enne hilisema märkimise tegemist. Rahvusvahelisse registrisse kantud andmetest erineva nime või aadressi märkimist käsitleb RB puudusena 76 .
72 Vt punktides II.2.1 ja II.5.3 (3) „Õigus esitada taotlus".
73 E-Subsequent Designation: https://www3.wipo.int/osd/?lang=en.
74 Ametlikud ja soovitatavad vormid: http://www.wipo.int/madrid/en/forms/.
75 Vt punkti II.5.3 „Taotluse vorm".
76 Vt punkte II.6.2 (3) ja (4) „Puudused, mille peab kõrvaldama päritoluamet/taotleja".
Kui omanik soovib, et esindaja, kes on juba määratud näiteks rahvusvahelise taotluse esitamise ajal, esindaks teda edasi, siis ei tohi ta esindaja määramiseks ettenähtud andmeväljale esindaja nime märkida. Kui omanik soovib määrata esindaja esimest korda või esindajat muuta, siis võib määramine toimuda lihtsalt esindaja nime ja aadressi märkimisega ametliku vormi vastavale andmeväljale. Esindaja määramiseks ei ole vaja esitada eraldi dokumenti.
Hilisema märkimise eest tuleb tasuda põhilõiv, individuaallõiv iga märgitud lepinguosalise eest, kes on teinud vastava deklaratsiooni, ja täiendav lõiv iga märgitud lepinguosalise eest, kelle eest ei tasuta individuaallõivu. Hilisema märkimise lõivude arvutamiseks saab kasutada lõivukalkulaatorit WIPO veebilehel 77 .
Makstavad lõivud kuuluvad tasumisele kümneaastase ajavahemiku ülejäänud osa eest, mille puhul rahvusvahelise registreeringu eest on lõivud juba tasutud. Teiste sõnadega, lõivude määr on sama, olenemata aastate hulgast, mille jooksul hilisem märkimine on kuni rahvusvahelise registreeringu pikendamiseni kehtiv 78 . Näiteks kui registreering, mille suhtes tehakse hilisem märkimine, kehtib peale hilisema märkimise tegemist veel üksnes kaks kuud, tuleb kahe kuu pärast tasuda kehtivuse pikendamise lõiv ka selle lepinguosalise eest, kelle suhtes hilisem märkimine tehti üksnes kaks kuud tagasi.
Seega ei ole kasulik teha hilisem märkimine vahetult enne rahvusvahelise registreeringu kehtivusaja lõppu, kuna uued pikendamislõivud tuleks tasuda ka nende lepinguosaliste eest, kelle suhtes on just äsja õiguskaitset laiendatud. Teise võimalusena võib taotlusel märkida nõude, et hilisem märkimine jõustuks pärast rahvusvahelise registreeringu pikendamist (või pärast muudatuse või tühistamise registrisse kandmist).
Hilisema märkimise kuupäev on märgitud lepinguosalises tagasiulatuvalt õiguskaitse alguse kuupäevaks, kui märk saab kaitse selles lepinguosalises. Seega on hilisema märkimise puhul selle kuupäev sama oluline, kui registreeringu kuupäev 79 rahvusvahelise taotluse esitamisel.
Kui omanik esitab hilisema märkimise otse RBle, siis kannab märkimine selle RBsse saabumise kuupäeva. Lepinguosalise ameti vahendusel esitatud hilisem
77 Lõivukalkulaator http://www.wipo.int/madrid/en/fees/calculator.jsp; vt punkti II.4.1 „Rahvusvahelisele Büroole tasutavad lõivud".
78 Vt punkti III.5 „Rahvusvahelise registreeringu kehtivusaja pikendamine".
79 Vt punkti II.6.1 „Rahvusvahelise registreeringu kuupäev".
märkimine, mis vastab kõigile nõuetele, kannab selle ametisse saabumise kuupäeva, kui see on saabunud RBsse kahe kuu jooksul sellest kuupäevast arvates. Kui hilisem märkimine saabub pärast eelnimetatud tähtaja möödumist, kannab see RBsse saabumise kuupäeva. Kui hilisema märkimise kuupäev ei ole rohkem kui kuus kuud hilisem rahvusvahelise registreeringu registrisse kantud prioriteedikuupäevast, jõustub rahvusvahelise registreeringu prioriteedikuupäev ka hiljem märgitud lepinguosalistes 80 .
Hilisema märkimise kuupäeva võivad mõjutada märkimises esinevad puudused. Kui RB leiab, et hilisemas märkimises esineb puudusi, teatab ta sellest omanikule. Kui hilisema märkimise edastas lepinguosalise amet, siis teatab RB puudusest ka ametile.
Kui puudus on seotud rahvusvahelise registreeringu numbri, märgitud lepinguosaliste, kaupade ja teenuste loetelu või kavatsetava kasutamise avaldusega, siis on hilisema märkimise kuupäevaks see kuupäev, mil puudus kõrvaldati. Kui hilisema märkimise edastas amet, siis ei mõjuta need puudused hilisema märkimise kuupäeva juhul, kui need kõrvaldatakse kahe kuu jooksul arvates kuupäevast, mil ametisse saabus hilisema märkimise edastamise avaldus. Sellisel juhul jääb hilisema märkimise kuupäevaks see kuupäev, mil avaldus saabus ametisse. Teised puudused hilisema märkimise kuupäeva ei mõjuta.
Kui puudust ei kõrvaldata kolme kuu jooksul RB teate kuupäevast arvates, siis järeldatakse, et hilisemast märkimisest on loobutud. Kui puudub kavatsetava kasutamise avaldus või kui see on puudulik ja seda puudust ei parandata ettenähtud kolme kuu jooksul, loetakse, et selle lepinguosalise hilisemast märkimisest on loobutud, kes avaldust nõuab (näiteks USA). RB arvab tasutud lõivude summast maha poole põhilõivu määrast ja tagastab ülejäänud summa.
Kui RB leiab, et hilisem märkimine vastab kõigile nõuetele, kannab ta märkimise rahvusvahelisse registrisse ja avaldab selle bülletäänis inglise, prantsuse ning hispaania keeles. RB teatab sellest märgitud lepinguosaliste ametitele ja teavitab samal ajal ka omanikku ning, kui hilisem märkimine on esitatud ameti vahendusel, siis ka seda ametit.
80 Vt punkti II.5.2 „Prioriteedikuupäev".
Märgitud lepinguosalises hilisemale märkimisele kaitse andmisest keeldumine toimub samade reeglite järgi, nagu kaitse andmisest keeldumine rahvusvahelises taotluses sisalduvale märkimisele. Märgitud lepinguosalise jaoks algab keeldumise tähtaeg kuupäevast, mil RB on lepinguosalisele ametile hilisemast märkimisest teatanud (notification date) 81 .
2. Muudatused rahvusvahelises registris
2.1 Omaniku muutumine
Kaubamärgi omanik võib muutuda mitmesugustel põhjustel ja viisidel, näiteks kaubamärgi loovutamise puhul. Rahvusvahelise registreeringu puhul ei eristata omaniku muutumise eri põhjusi ega muutumise liike. Omaniku muutumine võib puudutada kõiki rahvusvahelise registreeringuga hõlmatud kaupu ja teenuseid või ainult osa neist. Samuti võib omanik muutuda kõigi märgitud lepinguosaliste või ainult mõne suhtes.
Omaniku muutumise saab registrisse kanda ainult juhul, kui omandiõiguse saajal on õigus esitada rahvusvaheline taotlus. Lisaks sellele tuleb tema sellekohase õiguse üle otsustada iga lepinguosalise suhtes, kus ta taotleb enda registrisse kandmist rahvusvahelise registreeringu uue omanikuna 82 .
Omaniku muutumise avaldus tuleb esitada RBle ametlikul vormil MM5 83 . Omaniku muutumise avalduse vormi ei kasutata omaniku nime ja aadressi muudatuse puhul, mis ei ole seotud kaubamärgi üleandmisega teisele isikule. Sellisel juhul peab kasutama vormi MM9 84 .
Avalduse võib esitada omanik (või tema registrisse kantud esindaja) või seda võib teha registrisse kantud omaniku lepinguosalise ameti või omandiõiguse saaja lepinguosalise ameti vahendusel. Avaldust ei ole võimalik esitada päritoluameti kaudu (st ameti, kelle kaudu esitati rahvusvaheline taotlus), kui praegusel ja ka uuel omanikul puudub seos lepinguosalisega, kelle amet on päritoluamet. Kui avaldus esitatakse RBle ameti vahendusel, võib amet nõuda omaniku muutumise
81 Vt punkti II.6.3 „Menetlus märgitud lepinguosalise ametis".
82 Vt punktides II.2.1 ja II.5.3 (3) „Õigus esitada taotlus".
83 Ametlikud ja soovitatavad vormid: http://www.wipo.int/madrid/en/forms/.
84 Vt punkti III.2.2 „Omaniku või tema esindaja nime või aadressi muudatus".
kohta tõendite esitamist. RB ei nõua tõendeid omaniku muutumise kohta ja vastavaid dokumente (nagu loovutamis- või muude lepingute koopiaid) ei ole vaja RBle saata.
Üks avaldus võib hõlmata mitut rahvusvahelist registreeringut, mis kantakse samalt omanikult üle samale omandiõiguse saajale tingimusel, et kõigi rahvusvaheliste registreeringute puhul hõlmab muutumine kõiki või samu lepinguosalisi ning kõiki või samu kaupu ja teenuseid. Kui rahvusvahelise registreeringu number ei ole teada (kuna registreering ei ole veel jõustunud või numbrit ei ole veel omanikule teatatud), siis ei tohi selle asemel märkida mingit muud numbrit. Omanik peab ootama, kuni talle teatatakse rahvusvahelise registreeringu number ja esitama siis avalduse.
Omaniku nimi peab olema märgitud sellisel kujul, nagu see on kantud rahvusvahelisse registrisse. Omandiõiguse saaja nimi ja aadress ning tema õigus olla omanik tuleb märkida järgides rahvusvahelise taotluse täitmise juhtnööre 85 .
Omaniku muutumise avalduses võib kasutada võimalust esindaja määramiseks. Täieliku omaniku muutumise korral tühistab RB endise omaniku registrisse kantud esindaja. Isegi kui omandiõiguse saaja esindajaks jääb sama isik, tuleb ta uuesti määrata, täites vormil vastava andmevälja.
Kui avaldus esitatakse otse RBle, peab sellel olema omaniku või tema esindaja allkiri. Kui avaldus esitatakse ameti vahendusel, siis võib amet nõuda või lubada, et omanik või tema esindaja kirjutaks avaldusele alla. RB ei nõua seda allkirja. Kui avalduse edastab RBle omaniku lepinguosalise amet, peab amet avaldusele alla kirjutama.
Omaniku muutumise avalduse esitamisel tuleb tasuda lõivude loetelus märgitud lõiv 86 , mis katab üht või mitut avalduses nimetatud rahvusvahelist registreeringut, ja täita vormi juurde kuuluv lõivude arvestuse leht 87 .
Kui omaniku muutumise avaldus ei vasta nõuetele, teatab RB sellest omanikule ja ametile, kui avaldus on edastatud ameti vahendusel. Puudus tuleb kõrvaldada
85 Vt punkti II.5.3 „Taotluse vorm".
86 Fees and Payments – Madrid System: http://www.wipo.int/finance/en/madrid.html, vt punkti II.4.1 „Rahvusvahelisele Büroole tasutavad lõivud".
87 Vt punkti II.4.1 „Rahvusvahelisele Büroole tasutavad lõivud" ja punkti II.5.3 „Lõivude arvestuse leht".
kolme kuu jooksul, arvates teate kuupäevast. Vastasel juhul loetakse, et avaldusest on loobutud, tasutud lõivu summast arvatakse maha pool ja ülejäänu tagastatakse. Kui avaldus edastati ameti vahendusel, peab omanik või omandiõiguse saaja kindlaks tegema, kas amet kavatseb puuduse kõrvaldada või peab ta seda ise tegema.
Nõuetekohaselt esitatud omaniku muutumise kannab RB rahvusvahelisse registrisse ja teatab sellest märgitud lepinguosaliste ametitele, kelle suhtes rahvusvahelise registreeringu omanik muutus, omanikule, eelmisele omanikule ja avalduse edastanud ametile (kui avaldus esitati ameti vahendusel). Muutumine kantakse registrisse nõuetekohase avalduse RBsse saabumise kuupäevaga, ent muutumise võib registrisse kanda hilisema kuupäevaga, kui omanik nõuab, et see tuleb registrisse kanda pärast mõne teise muudatuse registrisse kandmist või pärast rahvusvahelise registreeringu pikendamist. RB avaldab vastavad andmed bülletäänis.
Rahvusvahelise registreeringu omaniku muutumise kehtivust lepinguosalises reguleerib selle lepinguosalise õigus. Seega võib märgitud lepinguosalise amet, kellele RB on teatanud teda mõjutavast omaniku muutumisest, teha avalduse, et omaniku muutumine on tema territooriumil kehtetu. Avaldus tuleb saata RBle enne 18 kuu möödumist kuupäevast, mil omaniku muutumise teade saadeti asjaosalisele ametile. Amet peab avalduses ära märkima omaniku muutumise kehtetuse põhjused, peamised vastavad õigusaktide sätted ja asjaolu, kas selline avaldus võib kuuluda uuesti läbivaatamisele või edasikaebamisele. Amet edastab selle avalduse RBle, kes teatab sellest omakorda omanikule või ametile, olenevalt sellest, kes esitas muudatuse avalduse, ning omandiõiguse saajale.
Amet peab avaldust puudutavatest lõplikest otsustest teatama RBle, kes teatab sellest omakorda omaniku muutumise avalduse esitanule (omanikule või ametile). Kõik avaldused selle kohta, et omaniku muutumine on kehtetu, või selliste avalduste kohta tehtud lõplikud otsused kantakse rahvusvahelisse registrisse. See rahvusvahelise registreeringu osa, mille kohta tehti avaldus või lõplik otsus, kantakse registrisse iseseisva rahvusvahelise registreeringuna samal viisil, nagu kantakse registrisse omaniku osaline muutumine. Sellekohane teave avaldatakse bülletäänis.
Märgitud lepinguosalises omaniku muutumise kehtetuse kohta tehtud avalduse toime rahvusvahelise registreeringu suhtes on, et selle lepinguosalise puhul jääb asjaomane rahvusvaheline registreering loovutaja nimele. Avalduse toime ülemineku osaliste suhtes on lepinguosalises kohaldatava õiguse küsimus.
2.2 Omaniku või tema esindaja nime või aadressi muudatus, omaniku õigusliku olemuse kanne või muudatus
Omaniku nime või aadressi muudatuse tegemiseks saab kasutada veebiteenust Madrid Portfolio Manager (MPM) 88 või tuleb esitada RBle avaldus ametlikul pabervormil MM9 89 . Avalduse võib omanik esitada ise või omaniku lepinguosalise ameti vahendusel. Samale vormile võib rahvusvahelise registreeringu omanik lisada andmed oma õigusliku olemuse kohta (näiteks osaühing või aktsiaselts) või uuendada RBs registreeritud andmeid, kui õiguslik olemus on muutunud või see tuleb lisada. Omaniku nime ja aadressi muudatuse avalduse vormi ei kasutata, kui nime muutmine on tingitud omaniku muutumisest. Sellisel juhul peab kasutama vormi MM5 90 .
Üks muudatusavaldus võib hõlmata mitut sama omaniku nimele registreeritud rahvusvahelist registreeringut, mille numbrid tuleb märkida avaldusse. Kui rahvusvahelise registreeringu number ei ole teada (kuna rahvusvaheline registreering ei ole veel jõustunud või sellest ei ole omanikule teatatud), siis ei tohi märkida mõnda teist numbrit. Omanik peab ootama, kuni rahvusvahelise registreeringu number talle teatatakse, ja seejärel tegema avalduse.
Omaniku nimi tuleb märkida sellisel kujul, nagu see on kantud rahvusvahelisse registrisse. Märkida tuleb ainult muutunud andmed, st et kui muutunud on ainult nimi, piisab uue nime märkimisest ja ülejäänud andmeväljad jäetakse tühjaks. Kui on muutunud ainult aadress, ei ole vaja nime uuesti märkida. Kui on muutunud ainult kirjavahetuse aadress, e-posti aadress, telefoni- või faksinumber, piisab uute andmete märkimisest. Kui viimati nimetatud andmete muutmine on ainus muudatus, ei pea lõivu tasuma.
Kui avaldus esitatakse otse RBle, peab sellel olema omaniku või tema esindaja allkiri. Kui avaldus esitatakse ameti vahendusel, siis võib amet nõuda või lubada, et omanik või tema esindaja kirjutaks avaldusele alla. RB ei nõua seda allkirja. Kui avalduse edastab RBle omaniku lepinguosalise amet, peab amet avaldusele alla kirjutama.
88 Vt punkti IV.4.2 „Madrid Portfolio Manager".
89 Ametlikud ja soovitatavad vormid: http://www.wipo.int/madrid/en/forms/.
90 Vt punkti III.2.1 „Omaniku muutumine".
Omaniku õigusliku olemuse lisamise või omaniku nime, aadressi või õigusliku olemuse muudatuseavalduse esitamisel tuleb tasuda lõivude loetelus märgitud lõiv, mis katab üht või mitut avalduses nimetatud rahvusvahelist registreeringut, ja täita vormi juurde kuuluv lõivude arvestuse leht 91 .
Esindaja nime või aadressi muudatuse avaldus tuleb esitada vormil MM10 92 . Seda vormi kasutatakse ainult registrisse kantud määratud esindaja nime või aadressi muudatuse avalduse esitamiseks. Seda vormi ei kasutata uue esindaja määramiseks. Üks esindaja nime või aadressi muudatuse avaldus võib hõlmata mitut täpselt nimetatud rahvusvahelist registreeringut. RB ei saa vastu võtta avaldust, mis viitab lihtsalt kõigile registreeringutele, mis on sama esindaja nimel. Esindaja nime või aadressi muudatuse registrisse kandmise eest ei pea lõivu tasuma.
Kui omaniku või esindaja nime või aadressi muudatuse avaldus ei vasta nõuetele, teatab RB sellest omanikule ja ametile, kui avaldus on edastatud ameti vahendusel. Puudus tuleb kõrvaldada kolme kuu jooksul, arvates teate kuupäevast. Vastasel juhul loetakse, et avaldusest on loobutud, tasutud lõivu summast arvatakse maha pool ja ülejäänu tagastatakse. Kui avaldus edastati ameti vahendusel, peab omanik kindlaks tegema, kas puuduse kavatseb kõrvaldada amet või peab seda tegema omanik ise.
Nõuetekohaselt esitatud muudatuse kannab RB rahvusvahelisse registrisse ja teatab sellest märgitud lepinguosaliste ametitele, omanikule ning avalduse edastanud ametile (kui avaldus esitati ameti vahendusel). Muudatus kantakse registrisse nõuetekohase avalduse RBsse saabumise kuupäevaga, ent sellekohase avalduse esitamisel võib muudatuse registrisse kanda pärast mõne teise rahvusvahelist registreeringut puudutava muudatuse registrisse kandmist või pärast rahvusvahelise registreeringu pikendamist. Lisaks avaldab RB muudatuse bülletäänis.
2.3 Piiramine, loobumine ja tühistamine
Omanik võib kitsendada rahvusvahelise registreeringu kaitse ulatust järgnevalt:
- kaupade ja teenuste loetelu piiramine, mis võib mõjutada kõiki lepinguosalisi või osa neist;
91 Vt punkti II.4.1 „Rahvusvahelisele Büroole tasutavad lõivud" ja punkti II.5.3 „Lõivude arvestuse leht".
92 Ametlikud ja soovitatavad vormid: http://www.wipo.int/madrid/en/forms/.
- mõne, kuid mitte kõigi märgitud lepinguosaliste puhul kaitsest loobumine kõigi kaupade ja teenuste suhtes;
- rahvusvahelise registreeringu tühistamine kõigi või osa kaupade ja teenuste suhtes kõigis märgitud lepinguosalistes.
Piiramine ei too kaasa asjaomaste kaupade ja teenuste eemaldamist rahvusvahelisest registreeringust. Ainus toime seisneb selles, et rahvusvaheline registreering ei ole enam asjasse puutuvates lepinguosalistes kaitstud nende kaupade ja teenuste suhtes, mida piiramine hõlmab. Isegi kui kaupade ja teenuste loetelu on piiratud ning registrisse kantud kõigi lepinguosaliste suhtes, võivad kaubad ja teenused, mida piiramine hõlmas, olla hilisema märkimise objektiks. Seetõttu võetakse neid arvesse pikendamisel tasumisele kuuluvate lisalõivude arvutamisel. Samadel alustel võib alati uuesti märkida lepinguosalisi, kelle suhtes on toimunud kaitsest loobumine.
Vastupidiselt piiramisele ja loobumisele toob rahvusvahelise registreeringu tühistamine kaasa kaupade ja teenuste lõpliku kustutamise rahvusvahelisest registrist. Kui tühistamine hõlmab kõiki registrisse kantud kaupu ja teenuseid, ei ole rahvusvahelist registreeringut enam olemas, ja kui endine omanik soovib oma märki taas kaitsta, peab ta esitama uue taotluse. Osalise tühistamise puhul eemaldatakse registrist need kaubad ja teenused, mida tühistamine puudutab, ja nende suhtes ei saa taotleda hilisemat märkimist.
Kui omanik piirab vabatahtlikult rahvusvahelise registreeringu kaitset või loobub sellest või taotleb selle tühistamist, siis ei saa ta kasutada võimalust taotleda rahvusvahelise registreeringu muutmist riigisiseseks või regionaalseks taotluseks, säilitades rahvusvahelise registreeringu kuupäeva. Muutmine saab toimuda ainult pärast rahvusvahelise registreeringu tühistamist, mida on taotlenud päritoluamet 93 .
Piiramise, loobumise või tühistamise avaldus tuleb esitada RBle ametlikul vormil (MM6, MM7 või MM8 94 ) otse või omaniku lepinguosalise ameti vahendusel. Üks avaldus võib hõlmata mitut rahvusvahelist registreeringut, kui piiramise, loobumise või tühistamise ulatus on kõigi lepinguosaliste ning kõigi kaupade ja teenuste suhtes sama.
93 Vt punkti III.3 „Rahvusvahelise registreeringu kehtivuse kaotamine ja muutmine riigisiseseks või regionaalseks taotluseks".
94 Ametlikud ja soovitatavad vormid: http://www.wipo.int/madrid/en/forms/.
Kui rahvusvahelise registreeringu number ei ole teada (kuna rahvusvaheline registreering ei ole veel jõustunud või numbrit ei ole omanikule teatatud), siis ei tohi märkida muid numbreid. Omanik peab ootama, kuni talle teatatakse rahvusvahelise registreeringu number, ja seejärel esitama avalduse. Omaniku nimi peab olema märgitud sellisel kujul, nagu see on kantud rahvusvahelisse registrisse. Piiramise, loobumise või tühistamise avalduses võib kasutada võimalust esindaja määramiseks. Kui juba registrisse kantud esindaja ei ole muutunud, tuleb see andmeväli vormil tühjaks jätta.
Kaupade ja teenuste loetelu piiramine tuleb märkida selgelt ning üheselt mõistetavalt. Kui mõne kauba või teenuse nimetus asendatakse teise (kitsama) mõistega, siis tuleb täpselt ära märkida, missugune mõiste missugusega asendatakse. Loetletud kaubad ja teenused peavad olema grupeeritud klassidesse, mille puhul on ära märgitud number, ning klassid tuleb järjestada vastavalt kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni klasside järjekorrale. Osalise tühistamise puhul tuleb samuti järgida eelkirjeldatud põhimõtteid 95 .
Kui piiramise, loobumise või tühistamise avaldus esitatakse otse RBle, peab sellel olema omaniku või tema esindaja allkiri. Kui avaldus esitatakse ameti vahendusel, siis võib amet nõuda või lubada, et omanik või tema esindaja kirjutaks avaldusele alla. RB ei nõua seda allkirja. Ameti vahendusel esitatud avaldusel peab olema ameti allkiri.
Piiramise avalduse esitamisel tuleb tasuda lõivude loetelus märgitud lõiv, mis katab üht või mitut avalduses nimetatud rahvusvahelist registreeringut, ja täita vormi juurde kuuluv lõivude arvestuse leht 96 . Loobumise või tühistamise registrisse kandmise eest ei ole lõivu kehtestatud.
Kui piiramise, loobumise või tühistamise avaldus ei vasta nõuetele, teatab RB sellest omanikule ja ametile, kui avaldus on edastatud ameti vahendusel. Puudus tuleb kõrvaldada kolme kuu jooksul, arvates teate kuupäevast. Vastasel juhul loetakse, et avaldusest on loobutud, tasutud lõivu summast arvatakse maha pool ja ülejäänu tagastatakse. Kui avaldus edastati ameti vahendusel, peab omanik kindlaks tegema, kas puuduse kavatseb kõrvaldada amet või peab seda tegema omanik ise.
95 Vt punktides II.1.2 ja II.5.3 (10) „Kaubad ja teenused" ja punktis IV.3 „Kaupade ja teenuste klassifitseerimise andmebaas".
96 Vt punkti II.4.1 „Rahvusvahelisele Büroole tasutavad lõivud" ja punkti II.5.3 „Lõivude arvestuse leht".
Nõuetekohaselt esitatud piiramise, loobumise või tühistamise kannab RB rahvusvahelisse registrisse ning teatab sellest asjaomaste märgitud lepinguosaliste ametitele (tühistamise puhul kõigi märgitud lepinguosaliste ametitele), omanikule ja avalduse edastanud ametile (kui avaldus esitati ameti vahendusel). Registrikanne tehakse nõuetekohase avalduse RBsse saabumise kuupäevaga, ent omaniku nõudmisel võib registrikande teha pärast mõne teise rahvusvahelist registreeringut puudutava muudatuse või tühistamise või hilisema märkimise registrisse kandmist või pärast rahvusvahelise registreeringu pikendamist. Lisaks avaldab RB piiramise, loobumise ja tühistamise andmed bülletäänis.
Märgitud lepinguosalise amet, millele RB teatab kaupade ja teenuste loetelu piiramisest, mis seda lepinguosalist mõjutab, võib teatada, et piirang on lepinguosalises kehtetu esmajoones siis, kui ta leiab, et nõutud muudatus ei ole tegelikult piiramine, vaid loetelu laiendamine. Avaldus selle kohta tuleb saata RBle enne 18 kuu möödumist kuupäevast, mil piiramise teade saadeti asjaosalisele ametile. Amet peab avalduses ära märkima piirangu kehtetuse põhjused ja kui avaldus ei mõjuta kõiki kaupu ning teenuseid, mida piirang puudutab, siis need, mida avaldus mõjutab, või need, mida avaldus ei mõjuta. Samuti tuleb märkida peamised vastavad õigusaktide sätted ja asjaolu, kas selline avaldus võib kuuluda uuesti läbivaatamisele või edasikaebamisele. RB teatab sellest omanikule või ametile, olenevalt sellest, kes esitas piiramise avalduse.
Amet peab kõigist avaldust puudutavatest lõplikest otsustest teatama RBle, kes teatab sellest omakorda piiramise avalduse esitanule (omanikule või ametile). Kõik avaldused selle kohta, et piirang on kehtetu, või neid avaldusi puudutavad lõplikud otsused kantakse rahvusvahelisse registrisse. Vastav teave avaldatakse bülletäänis.
3. Rahvusvahelise registreeringu kehtivuse kaotamine ja muutmine riigisiseseks või regionaalseks taotluseks
Kui rahvusvahelise registreeringu aluseks olev põhitaotlus, sellest tulenev registreering või põhiregistreering on muutunud kehtetuks viieaastase sõltuvusaja jooksul 97 , siis teatab päritoluamet sellest RBle, kes tühistab registreeringu vastavas ulatuses ning teatab sellest omanikule ja märgitud lepinguosaliste ametitele.
97 Vt punkti II.2.2 „Sõltuvus põhitaotlusest või -registreeringust".
Kui rahvusvaheline registreering on päritoluameti nõudmisel osa või kõikide kaupade ja teenuste suhtes tühistatud, saab toimuda selle muutmine üheks või mitmeks riigisiseseks või regionaalseks taotluseks. Muutmise võimalust ei saa kasutada, kui rahvusvaheline registreering on tühistatud selle omaniku nõudel.
Muutmise korral käsitletakse lepinguosalise ametisse esitatud registreerimistaotlust rahvusvahelises registreeringus sisaldunud märgi suhtes nii, nagu oleks taotlus esitatud rahvusvahelise registreeringu kuupäeval või hilisema märkimise kuupäeval, kui asjaomane lepinguosaline oli tühistatud rahvusvahelises registreeringus märgitud. Kui rahvusvahelise registreeringuga kaasnes prioriteedinõue 98 , saab riigisiseses või regionaalses taotluses seda nõuet kasutada.
Muutmine võib toimuda kõigi lepinguosaliste suhtes, kelle territooriumil rahvusvaheline registreering jõus oli, st kõigi lepinguosaliste suhtes, kelle puhul rahvusvaheline registreering ei olnud täieliku kaitsest keeldumise, kehtetuks tunnistamise või loobumise objekt.
Kasutamaks muutmisest tulenevaid eeliseid, tuleb riigisisene või regionaalne taotlus esitada lepinguosalise ametisse kolme kuu jooksul rahvusvahelise registreeringu tühistamise kuupäevast arvates. Taotluses võivad olla loetletud ainult need kaubad ja teenused, mis on loetletud tühistatud rahvusvahelises registreeringus (või rahvusvahelise registreeringu tühistatud osas) asjaomase lepinguosalise suhtes.
Arvestamata kuupäeva puudutavaid erisätteid, on muutmisest tulenev taotlus tavaline riigisisene või regionaalne taotlus. Esitamine ei toimu ei protokolli ega juhendi järgi, samuti ei ole sellega seotud RB. Riigisiseseks või regionaalseks taotluseks muutmise korra kindlaks määramine on lepinguosalise ülesanne. Lepinguosalise amet võib nõuda, et selline taotlus vastaks sellele ametile esitatavatele riigisisese või regionaalse taotluse nõuetele, k.a lõive puudutavad nõuded.
4. Riigisisese või regionaalse registreeringu asendamine rahvusvahelise registreeringuga
Kaubamärk, mis on lepinguosalise ametis riigisiseselt või regionaalselt registreeritud, loetakse asendatuks sama märgi rahvusvahelise registreeringuga, kui:
98 Vt punkti II 5.2 „Prioriteedikuupäev".
- nii riigisisene/regionaalne registreering kui ka rahvusvaheline registreering kuuluvad samale omanikule;
- rahvusvahelise registreeringu kaitse hõlmab asjaomast lepinguosalist;
- kõik riigisiseses/regionaalses registreeringus loetletud kaubad ja teenused on selle lepinguosalise suhtes loetletud ka rahvusvahelises registreeringus;
- rahvusvahelise registreeringu toime laienemine sellele lepinguosalisele (mis võib olla hilisem märkimine) jõustub pärast riigisisese/regionaalse registreeringu kuupäeva.
Omaniku ülesanne on kindlaks teha, kas need tingimused on antud juhul tegelikult täidetud. Eelkõige tuleb kontrollida, et riigisiseses/regionaalses registreeringus loetletud kaubad ja teenused on loetletud ka rahvusvahelises registreeringus. Rahvusvahelise registreeringu kaupade ja teenuste loetelu ei pea olema identne, see võib olla ulatuselt laiem, ent see ei tohi olla kitsam. Rahvusvahelises registreeringus kasutatud nimetused peavad hõlmama riigisiseses/regionaalses registreeringus loetletud kaupu/teenuseid.
Asendamine ei kahjusta varasema riigisisese/regionaalse taotlusega saadud õigusi (näiteks prioriteedinõudest või märgi varasemast kasutamisest tulenevaid õigusi). Asendamine ei tähenda, et riigisisese/regionaalse registreeringu toime on peatatud või muul viisil mõjutatud. See jääb asjaomase lepinguosalise registrisse koos kõigi registreeringuga kaasnevate õigustega niikauaks, kui omanik seda pikendab.
Lepinguosalise amet, mille riigisisesesse/regionaalsesse registrisse märk on kantud, peab omaniku vastaval taotlusel tegema rahvusvahelise registreeringu kohta märke oma registrisse. Seda ei tule mõista kohustusliku nõudena. Asendamine loetakse toimunuks automaatselt, selleks ei ole vajalikud omaniku toimingud ega asendamise registrisse kandmine. Kolmandate isikute teavitamiseks on siiski soovitatav, et omanik nõuaks rahvusvahelise registreeringu kohta märke tegemist riigisisesesse/regionaalsesse registrisse.
Vaatamata riigisisese/regionaalse registreeringu asendamisele on rahvusvahelise registreeringu omanikule kasulik pikendada riigisisesest/regionaalset registreeringut viieaastase ajavahemiku jooksul, mil rahvusvaheline registreering sõltub põhimärgi saatusest juhuks, kui põhimärk ei saa õiguskaitset või jääb sellest ilma.
Kui märgitud lepinguosalise amet on omaniku esitatud taotluse tulemusena kandnud oma registrisse asjaolu, et riigisisene/regionaalne registreering on asendatud rahvusvahelise registreeringuga, peab amet teatama sellest RBle, kes kannab teatatud andmed rahvusvahelisse registrisse ja teatab sellest omanikule. Lisaks avaldab ta andmed bülletäänis.
5. Rahvusvahelise registreeringu kehtivusaja pikendamine
Kaubamärgi rahvusvaheline registreering kehtib kümme aastat rahvusvahelise registreeringu kuupäevast arvates. Seejärel saab registreeringut pikendada järgnevaks kümneks aastaks, tasudes vajalikud lõivud.
Kuus kuud enne iga kümneaastase kaitsetähtaja lõppu tuletab RB rahvusvahelise registreeringu omanikule ja tema esindajale (kui on määratud esindaja) meelde kehtivusaja lõpu täpse kuupäeva, saates neile vastavad teated. Kui omanik või esindaja ei saa sellist teadet kätte, ei anna see õigust ületada lõivude tasumise tähtaegu. Teates on loetletud kõik märgitud lepinguosalised, kelle suhtes ei ole registrisse kantud täielikku kaitse andmisest keeldumist või kehtetuks tunnistamist või kelle märkimisest ei ole loobutud.
Kuna pikendamist loetakse lihtsalt rahvusvahelise registreeringu kaitsetähtaja pikendamiseks nõutud lõivude eest, siis ei saa antud kaitsetähtaja lõppemisel sellega kaasneda muudatusi rahvusvahelises registreeringus. Seega ei saa pikendamismenetluse osana teha muudatusi omaniku nimes või aadressis või kaupade ja teenuste loetelus. Muudatused, mida omanik soovib registreeringu pikendamisel rahvusvahelisse registrisse kanda, tuleb esitada RBle eraldi, kooskõlas vastavate menetlusreeglitega. Need muudatused võivad kuuluda pikendamisel registrisse kantavate andmete hulka vaid juhul, kui need kantakse rahvusvahelisse registrisse hiljemalt rahvusvahelise registreeringu kehtivuse lõppemise kuupäeval.
Ent lubatud on rahvusvahelise registreeringu pikendamine:
- ainult mõne sellega hõlmatud lepinguosalise suhtes; sellisel juhul peab lõivude tasumisega kaasnema avaldus, milles loetletakse lepinguosalised, kelle suhtes pikendamist ei toimu;
- ainult nende kaupade ja teenuste suhtes, mille ulatuses on antud lepinguosalises kaitse antud ning mitte nende kaupade ja teenuste suhtes, mille kohta on registrisse kantud keeldumine.
Rahvusvaheliste registreeringute e-pikendamise süsteem E-Renewal on kättesaadav WIPO Madridi süsteemi veebilehel 99 . Rahvusvahelise registreeringu pikendamiseks ei ole ette nähtud ametlikku pabervormi. Pikendamine võib jõustuda iga teatega, mis sisaldab vajalikku teavet (rahvusvahelise registreeringu number ja tasumise eesmärk). Kui ei ole võimalik kasutada e-pikendamist, on otstarbekas kasutada soovitatavat vormi MM11 100 .
Rahvusvahelise registreeringu pikendamise eest tuleb tasuda põhilõiv, individuaallõiv iga märgitud lepinguosalise eest, kes on esitanud vastava deklaratsiooni, täiendav lõiv iga lepinguosalise eest, kelle eest ei tasuta individuaallõivu ja lisalõiv iga kaupade ning teenuste klassi eest alates neljandast klassist (kui kõigi märgitud lepinguosaliste eest tuleb tasuda individuaallõiv, siis ei pea tasuma lisalõive). Pikendamislõivude arvutamiseks saab kasutada lõivukalkulaatorit WIPO veebilehel 101 .
Lõivud tuleb tasuda RBle hiljemalt kehtivuse lõppemise päevaks. Lõivud võib tasuda kuni kuus kuud pärast pikendamistähtaega, kui samaaegselt tasutakse ka lisamaks, mille suurus on 50% pikendamise eest tasutava põhilõivu määrast.
Kui rahvusvahelist registreeringut ei pikendata (kuna omanik ei ole tasunud pikendamislõive või ei olnud tasutud lõivusumma piisav), siis kaotab registreering kehtivuse eelmise kaitsetähtaja lõppemise kuupäevast alates. Kui rahvusvahelist registreeringut ei ole pikendatud, siis teatatakse sellest omanikule, esindajale, kui esindaja on määratud, ja märgitud lepinguosaliste ametitele ning avaldatakse see asjaolu bülletäänis.
6. Litsentsid
Mõned lepinguosalised võimaldavad riigisisesel tasemel litsentside registrisse kandmist rahvusvaheliste märkide suhtes, kusjuures sellisel kandel on sama õiguslik toime, nagu riigisisese märgi suhtes registrisse kantud litsentsil. Sellised litsentsid on võimalik kanda ka rahvusvahelisse registrisse, vabastades seega rahvusvaheliste registreeringute omanikud toimingute vajadusest iga lepinguosalise ametis, kelle suhtes litsents on antud.
99 Madrid E-Renewal Service: https://webaccess.wipo.int/trademarks_ren/?lang=EN.
100 Ametlikud ja soovitatavad vormid: http://www.wipo.int/madrid/en/forms/.
101 Lõivukalkulaator: http://www.wipo.int/madrid/en/fees/calculator.jsp; vt punkti II.4.1 „Rahvusvahelisele Büroole tasutavad lõivud".
Litsentsi registrisse kandmise taotluse võib RBle esitada omanik ise või seda võib teha omaniku lepinguosalise ameti vahendusel või selle lepinguosalise ameti vahendusel, kelle suhtes litsents on antud. Taotlusele peab alla kirjutama omanik või amet, kes taotlust vahendab. Tõendavaid dokumente, nagu litsentsilepingu koopiad, ei ole vaja RBsse saata.
Litsentsiaat, kes soovib, et tema litsents kantakse rahvusvahelisse registrisse, võib paluda oma lepinguosalise ametil edastada vastav taotlus. Amet võib rakendada meetmeid, mida ta peab kohaseks, et kindlaks teha asjasse puutuva isiku õigus olla litsentsiaadina registrisse kantud. RB ei saa taotlust vahetult litsentsiaadilt vastu võtta (kuna ta on RB jaoks tundmatu isik), kui taotlusele ei ole alla kirjutanud kas registreeringu omanik või amet.
Taotlus tuleb esitada ametlikul vormil MM13 102 . Litsentsi registrisse kandmise eest tuleb tasuda lõivude loetelus 103 nimetatud lõiv. Üks taotlus võib hõlmata mitut sama omaniku nimel olevat rahvusvahelist registreeringut, kui registrisse kantavad andmed (litsentsiaat, lepinguosalised, kaubad ja teenused) on samad. Lõiv tuleb tasuda iga taotluses nimetatud rahvusvahelise registreeringu eest eraldi.
Kui litsentsi registrisse kandmise taotlus ei vasta nõuetele, teatab RB sellest omanikule, ja kui taotlus esitati ameti vahendusel, siis sellele ametile. Kui puudust ei kõrvaldata kolme kuu jooksul arvates RB saadetud teate kuupäevast, siis järeldatakse, et taotlusest on loobutud. RB teatab sellest omanikule ja, kui taotluse esitas amet, siis sellele ametile ning arvab tasutud lõivude summast maha poole ettenähtud lõivu määrast ja tagastab ülejäänud summa.
Kui taotlus vastab nõuetele, siis kannab RB litsentsi rahvusvahelisse registrisse nõuetekohase teate saabumise kuupäevaga koos taotluses sisalduvate andmetega, teatab sellest märgitud lepinguosaliste ametitele, kelle suhtes litsents on antud, ja samaaegselt ka omanikule, ning kui taotluse esitas amet, siis sellele ametile.
Märgitud lepinguosalise amet, kellele RB on teatanud litsentsi registrisse kandmisest selle lepinguosalise suhtes, võib teatada, et selle litsentsi kandmine rahvusvahelisse registrisse ei kehti selles lepinguosalises. Sellise avalduse võib teha üksikjuhtumi kaupa juhul, kui asjasse puutuva lepinguosalise õigus tunnistab rahvusvahelisse registrisse kantud litsentside kehtivust, aga asjasse puutuva litsentsi suhtes
102 Ametlikud ja soovitatavad vormid: http://www.wipo.int/madrid/en/forms/.
103 Fees and Payments – Madrid System: http://www.wipo.int/finance/en/madrid.html; vt punkti II.4.1 „Rahvusvahelisele Büroole tasutavad lõivud".
on olemas konkreetsed põhjused, miks seda ei saa selles lepinguosalises aktsepteerida.
Avaldus selle kohta, et asjasse puutuva litsentsi kandmine rahvusvahelisse registrisse ei kehti lepinguosalises, tuleb saata RBle enne 18 kuu möödumist kuupäevast, mil litsentsi registrisse kandmise teade saadeti asjaosalisele ametile. RB kannab avalduse rahvusvahelisse registrisse nõuetekohase teate kättesaamise kuupäevaga ja teatab sellest osalisele (omanikule või ametile), kes esitas litsentsi registrisse kandmise taotluse. Kõigist avaldust puudutavatest lõplikest otsustest peab amet teatama RBle, kes kannab need rahvusvahelisse registrisse ja teatab osalisele (omanikule või ametile), kes esitas litsentsi registrisse kandmise taotluse.
Selle lepinguosalise amet, kelle õigus ei sätesta üldse kaubamärgilitsentside registrisse kandmist, võib teatada, et litsentside kandmine rahvusvahelisse registrisse ei kehti selles lepinguosalises. Selle lepinguosalise amet, kelle õigus sätestab kaubamärgilitsentside registrisse kandmise, kuid ei tunnista rahvusvahelisse registrisse kantud litsentside kehtivust, võib teatada, et litsentside kandmine rahvusvahelisse registrisse ei kehti selles lepinguosalises.
Kõik eelkirjeldatud teated avaldatakse bülletäänis. Seega saab omanik või litsentsiaat teada, et litsentsi registrisse kandmisel ei ole õiguslikke tagajärgi lepinguosalise suhtes, kes on teinud sellise avalduse. RB jätkab sellegipoolest registrisse kandmise menetlust ja teatab sellest asjasse puutuva lepinguosalise ametile, kuigi vastavast üldteatest lähtuvalt ei ole litsentsil selles lepinguosalises õiguslikke tagajärgi 104 .
Pärast litsentsi registrisse kandmist võib omanik või litsentsiaat soovida muuta litsentsi puudutavaid üksikasju (näiteks selle kestvust). Muutmise taotlus tuleb esitada ametlikul vormil MM14 105 ja tasuda vastav lõiv 106 . Kui rahvusvahelise registreeringu suhtes on vaja registrisse kanda uus litsentsiaat, ei loeta sellist taotlust litsentsi muutmiseks, vaid uueks litsentsi registrisse kandmise taotluseks ja see tuleb esitada vormil MM13. Litsentsi registrikande tühistamise taotlus tuleb esitada
104 Teave lepinguosaliste deklaratsioonide kohta: http://www.wipo.int/madrid/en/members/declarations.html.
105 Ametlikud ja soovitatavad vormid: http://www.wipo.int/madrid/en/forms/.
106 Fees and Payments – Madrid System: http://www.wipo.int/finance/en/madrid.html; vt punkti II.4.1 „Rahvusvahelisele Büroole tasutavad lõivud".
ametlikul vormil MM15, millest lähtuvalt kustutatakse litsents rahvusvahelisest registrist. Tühistamise eest ei pea lõivu tasuma.
Kui rahvusvahelise registreeringu suhtes on registrisse kantud mitu litsentsi, peab kõigis muutmise või tühistamise taotlustes olema selgelt ja üheselt mõistetavalt täpsustatud, millise litsentsi kohta on taotlus esitatud.
7. Parandused rahvusvahelises registris
Kui RB leiab, et registrikandes on viga, siis parandab ta vea ex officio. Ta parandab vea ka omaniku või ameti taotlusel. Kuid enne vea parandamist peab RB olema veendunud, et rahvusvahelises registris on tõepoolest viga. Seega, kui:
- registrikande ja RBle esitatud dokumentide andmed on erinevad, on see RB viga, mis parandatakse edasiste küsimusteta;
- rahvusvahelises registris on ilmne viga ja selle parandus on samuti ilmne ning ainuvõimalik, siis parandatakse viga niipea, kui see RBs avastatakse;
- rahvusvahelisse registrisse kantud faktis on objektiivne viga, näiteks nimes, aadressis või kuupäevas on trükiviga, võib selle üldjuhul parandada, kuid kui viga tuleneb RBle esitatud dokumentide ja lepinguosalise registrisse tehtud kande vastukäivusest, peab vea parandamise avalduse esitama lepinguosalise amet.
Teistel juhtudel, eriti siis, kui taotletakse muudatust märgitud lepinguosaliste loetelus või kaupade ja teenuste loetelus, ei saa seda käsitleda vea parandamisena rahvusvahelises registris, v.a juhul, kui vea tegi amet, kes esitas RBle viga sisaldava dokumendi. Sel juhul peab vea parandamise avalduse esitama RBle asjaomane amet. Kui rahvusvahelisse registrisse kantud märgitud lepinguosaliste loetelu või kaupade ja teenuste loetelu vastab taotleja või omaniku või tema esindaja esitatud loetelule, siis on viga tehtud juba varem ning see ei ole rahvusvahelise registri viga. Selliseid vigu märgitud lepinguosaliste või kaupade ja teenuste loetelus ei parandata eelmises lõigus nimetatud alustel.
Ameti tehtud vea, mille parandus mõjutab rahvusvahelisest registreeringust tulenevaid õigusi, võib parandada vaid juhul, kui parandamistaotlus saabub RBsse üheksa kuu jooksul arvates rahvusvahelises registris väära sissekande avaldamise kuupäevast. See tähtaeg ei kehti RB tehtud vigadele, kuna dokument, millel põhines vigane kanne, oli kogu aeg RB käsutuses. Samuti ei kehti see väiksemate vigade puhul nagu vead, mis puudutavad omaniku nime või aadressi, või ilmsed vead kaupade ja teenuste loetelus.
RB teatab vea parandusest omanikule ja nende märgitud lepinguosaliste ametitele, keda parandus puudutab ning avaldab selle bülletäänis. Paranduse teate saanud amet võib teatada RBle, et paranduse tõttu ei saa rahvusvahelisele registreeringule enam kaitset anda. Seda võib teha, kui parandatud rahvusvahelise registreeringu puhul tekivad kaitse andmisest keeldumise alused, mis ei kehtinud algselt asjaomasele ametile teatatud registreeringu puhul. Keeldumisest teatamine peab vastama esialgse keeldumise nõuetele, k.a tähtajad, mida arvestatakse parandamisteate saatmise kuupäevast 107 .
Muudatusi, mis võivad mõjutada märgi õiguskaitse ulatust, ei aktsepteerita. Registrisse kantud märki ei ole lubatud muuta, ei pikendamisel ega muudel juhtudel. Kui omanik soovib kaitsta märki kujul, mis kas või vähesel määral erineb registrisse kantud märgist, siis peab ta esitama uue rahvusvahelise taotluse. See ei tähenda, et kui omanik kasutab märki kujul, mis erineb registrisse kantud märgist, siis peab ta tingimata esitama uue taotluse. Ta võib juhinduda Pariisi konventsiooni artikli 5C lõikest 2, mille kohaselt märgi kasutamine niisugusel kujul, mis erineb registrisse kantud märgist elementide poolest, mis ei mõjuta selle eristusvõimet, ei too kaasa märgi kehtetuks tunnistamist ega nõrgenda rahvusvahelise registreeringu kaitset märgitud lepinguosalistes.
Rahvusvahelise registreeringu kaupade ja teenuste loetelu ei saa laiendada. Kui omanik soovib oma märki kaitsta täiendavate kaupade ja teenuste tähistamiseks, peab ta esitama uue taotluse. See kehtib ka juhul, kui need kaubad ja teenused sisaldusid põhitaotluses või -registreeringus, aga jäeti välja rahvusvahelisest taotlusest.
107 Vt punkti II.6.3 (1) „Kaitse andmisest keeldumine".
IV AVALIK TEAVE JA VEEBITEENUSED
1. Bülletään
Madridi süsteemi ainus ametlik väljaanne WIPO Rahvusvaheliste Märkide Bülletään avaldatakse igal nädalal ja see on kättesaadav WIPO andmebaasis Madrid Monitor 108 . Bülletään sisaldab kõiki avaldamisele kuuluvaid andmeid uute rahvusvaheliste registreeringute, pikendamiste, hilisemate märkimiste ja teiste rahvusvahelisi registreeringuid mõjutavate muudatuste kohta.
Lisaks sisaldab bülletään muud üldsusele huvi pakkuvat teavet, nagu lepinguosaliste deklaratsioonid ja teated, individuaallõivude määrad või teave päevade kohta, mil RB on suletud.
2. Madrid Monitor
Kõigi jõusolevate rahvusvaheliste registreeringute hetkeseis, k.a RBs menetletavaid rahvusvahelisi taotlusi ja hilisemaid märkimisi puudutav teave, avaldatakse iga päev ajakohastatavas andmebaasis Madrid Monitor. Seal on kättesaadav ka bülletään.
Madrid Monitor on tõhus abivahend otsingute tegemiseks ja rahvusvahelise taotluse või registreeringu menetluse jälgimiseks RBs ning märgitud lepinguosalistes. Lisaks on seal kättesaadavad koopiad esialgse keeldumise teadetest, esialgse keeldumise kinnitamise avaldustest, kaitse andmise avaldustest, teadetest täiendavate otsuste või kehtetuks tunnistamiste kohta ja muudest teadetest.
Ehkki püütakse tagada, et Madrid Monitoris sisalduv teave peegeldaks täpselt rahvusvahelisse registrisse kantud andmeid, on ainus ametlik väljaanne bülletään ja RB ainsad ametlikud teated rahvusvahelisest registrist on tõendatud registriväljavõtted, mida RB annab välja vastava taotluse alusel.
108 WIPO Gazette: http://www.wipo.int/madrid/monitor/en/index.jsp.
3. Kaupade ja teenuste klassifitseerimise andmebaas
WIPO on loonud kaupade ja teenuste loetelude koostamiseks on-line-abivahendi Madrid Goods & Services Manager (MGS) 109 . See on kaubamärgitaotlejatele abiks rahvusvahelises taotluses esitatava kaupade ja teenuste loetelu koostamisel 110 . MGSi kaudu pakutakse termineid Nizza klassifikatsiooni alfabeetilisest loendist ja lisaks ka palju laiemat valikut RBs ning paljudes teistes intellektuaalomandiametites aktsepteeritavate terminite loendist. Selliste aktsepteeritavate terminite kasutamine võimaldab taotlejal vältida RBlt puuduseteadete ja lepinguosalistelt esialgsete keeldumiste saamist.
Korrektse loetelu esitamiseks rahvusvahelises taotluses peab loetelu olema sellisena esitatud juba riigisiseses või regionaalses põhitaotluses. Seega on otstarbekas kasutada MGSi mitte üksnes rahvusvahelise taotluse täitmisel, vaid juba varem riigisisese või regionaalse taotluse koostamisel, millel hakkab hiljem põhinema rahvusvaheline taotlus.
4. Member Profile Database
Member Profile Database (MPD) 111 on lepinguosaliste õiguse ja nende ametite praktika kohta teavet sisaldav abivahend. See aitab taotlejail mõista neile huvi pakkuvatel sihtturgudel kehtivaid reegleid ja menetlust, sh tähtaegu keeldumisteadetele ning vaidlustamisele vastamiseks, uuesti läbivaatamise avalduste esitamiseks või edasi kaebamiseks. See aitab kaubamärgitaotlejatel täita kaubamärkidele sihtturgudel kehtivaid nõudeid ja aru saada rahvusvahelise taotluse päritoluameti kaudu esitamise menetlusest.
5. Madrid Portfolio Manager
Madrid Portfolio Manager (MPM) 112 on rahvusvaheliste registreeringute omanikele ja nende esindajatele oma rahvusvaheliste kaubamärkide portfellidele juurdepääsu võimaldav veebiteenus. Kaubamärgiomanikul peab olema kasutajakonto, mille kaudu saab on-line-ligipääsu rahvusvahelisse registrisse, et näha reaalajas kõiki oma rahvusvaheliste registreeringutega tehtavaid toiminguid. Teenus võimaldab kaubamärgiomanikul teha oma rahvusvaheliste registreeringutega seotud
109 Madrid Goods & Services Manager: https://webaccess.wipo.int/mgs/index.jsp?lang=en.
110 Vt punkti II.1.2 „Kaubad ja teenused".
111 Member Profile Database: http://www.wipo.int/madrid/memberprofiles/#/.
112 Madrid Portfolio Manager: https://www3.wipo.int/login/en/mpm.
toiminguid nagu omaniku nime ja/või aadressi muutumine, hilisema märkimise esitamine, rahvusvahelise registreeringu pikendamine ja lõivude maksmine.
6. Muud e-teenused
Rahvusvahelise registreeringu kehtivusaega on võimalik pikendada elektrooniliselt (E-Renewal 113 ). Pikendamislõive võib tasuda krediitkaardiga või WIPOle avatud konto kaudu.
Rahvusvahelise registreeringu õiguskaitse geograafilist ulatust on võimalik laiendada elektroonilise hilisema märkimise abil (E-Subsequent Designation 114 ).
E-makse (E-Payment 115 ) abil on võimalik tasuda rahvusvaheliste taotluste või registreeringute lõivude võlgnevusi vastavalt WIPO puuduseteadetele või muudele teadetele, kus märgitakse ära sätestatud tähtajaks maksmisele kuuluv lõivude summa.
Contact Madrid 116 on suhtlusvahend WIPOga, mis asendab kõiki e-posti aadresse ja faksi. Selle kaudu võib saata WIPOsse ametlikke ja soovitatavaid vorme, küsimusi ning kommentaare, mis edastatakse kõige asjakohasemale töötajale.
113 Madrid E-Renewal Service: https://webaccess.wipo.int/trademarks_ren/?lang=EN.
114 E-Subsequent Designation: https://www3.wipo.int/osd/?lang=en.
115 E-Payment: https://webaccess.wipo.int/epayment/.
116 Contact Madrid: https://www3.wipo.int/contact/en/madrid/.
MÕISTED 117
esialgne keeldumine – märgitud lepinguosalise ameti avaldus kaubamärgile õiguskaitse andmisest keeldumise kohta;
hilisem märkimine – rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärgi õiguskaitse territoriaalse laiendamise taotlus;
lepinguosaline – protokolliga ühinenud riik või riikidevaheline organisatsioon;
Madridi süsteem – kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise süsteem, mis toimib vastavalt märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppele ja selle protokollile;
märgitud lepinguosaline – lepinguosaline, kelle suhtes on taotletud kaubamärgi õiguskaitse territoriaalset laiendamist;
märgitud lepinguosalise amet – lepinguosalises, kelle suhtes on taotletud õiguskaitse territoriaalset laiendamist, kaubamärkidele õiguskaitse andmisega tegelev amet;
märkimine – kaubamärgi õiguskaitse territoriaalse laiendamise taotlus;
põhiregistreering – päritoluameti välja antud kaubamärgi registreering, mis on aluseks selle märgi rahvusvahelise registreerimise taotlusele;
põhitaotlus – kaubamärgi registreerimise taotlus, mis on esitatud päritoluametisse ja mis on aluseks märgi rahvusvahelise registreerimise taotlusele;
päritoluamet – lepinguosalise amet, kelle suhtes füüsiline või juriidiline isik täidab üht või mitut tingimust, mis annab/annavad õiguse rahvusvahelise taotluse esitamiseks;
Rahvusvaheline Büroo (RB) – Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) büroo, mis tegeleb Madridi süsteemi haldamisega;
117 Vt märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli juhendi reeglit 1. Lühiväljendid:
http://www.epa.ee/sites/www.epa.ee/files/elfinder/dokumendid/yhinejuhend.pdf.
rahvusvaheline register – Rahvusvahelise Büroo (RB) ametlik andmestik rahvusvaheliste registreeringute kohta;
rahvusvaheline registreering – kaubamärgi registreering, mis kehtib Madridi protokolli alusel;
rahvusvaheline taotlus – rahvusvahelise registreerimise taotlus, mis on esitatud Madridi protokolli alusel.
KASUTATUD MATERJALID
* Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon
* Madridi kokkuleppe ja Madridi protokolli kohase märkide rahvusvahelise registreerimise juhend
* Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli juhend
* Explanatory Notes on the Official Application Form MM2
* Kaubamärgimäärus
* EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/1001, 14. juuni 2017, Euroopa Liidu kaubamärgi kohta
* WIPO veebileht
* Patendiameti veebileht
* EUIPO veebileht
|
<urn:uuid:1cf2d8a6-2b1a-4079-a532-948145e84c09>
|
CC-MAIN-2020-10
|
https://www.epa.ee/sites/www.epa.ee/files/elfinder/dokumendid/rahvusvaheline_kaubamark_madridi_susteemi_alusel_2018.pdf
|
2020-02-19T14:16:09+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-10/subset=warc/part-00190-ce9ee7ea-c51e-4aaf-9912-52adddf9c929.c000.gz.parquet
| 730,669,078
| 59,245
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999844
|
ekk_Latn
| 0.999994
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
57,
141,
555,
565,
575,
2772,
3119,
5128,
7575,
10070,
12135,
12981,
14701,
16679,
19089,
21521,
24028,
26301,
28463,
30934,
32917,
34954,
37281,
39088,
40899,
43234,
45506,
47243,
49472,
51562,
53412,
55506,
57892,
60120,
62432,
64812,
67218,
69372,
71554,
73878,
75767,
77878,
80075,
82356,
84676,
86426,
88487,
90427,
92610,
95080,
97262,
99580,
100668,
102897,
105382,
107561,
109697,
111953,
114530,
116724,
119005,
121365,
123826,
126189,
128412,
130684,
132949,
135293,
137931,
140399,
142637,
144572,
146188,
148495,
149741,
151385,
151701,
152180
] | 2
|
[
0.047119140625,
0.330078125,
0.51953125,
0.09033203125,
0.0093994140625,
0.003387451171875
] |
Koja tegevuse eetilised põhimõtted
* Demokraatlik juhtimine ja toimimine
* Kodanikujulgus ja hoolivus
* Vahendite ja vara heaperemehelik ning säästlik kasutamine
* Vastutus ja aruandmiskohustus
* Avatus ja läbipaistvus
* Sõltumatus ja huvide konflikti vältimine
* Sõnapidamine ja ideede autorluse tunnustamine
* Sallivus
|
<urn:uuid:608b2d92-675a-45ca-be24-f3c2b25d6b2d>
|
CC-MAIN-2018-09
|
http://www.jogevapik.ee/upload/editor/files/eetilised_pohimotted.pdf
|
2018-02-23T02:35:04Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-09/segments/1518891814311.76/warc/CC-MAIN-20180223015726-20180223035726-00365.warc.gz
| 472,766,590
| 135
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999943
|
ekk_Latn
| 0.999943
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
321
] | 1
|
[
0.03515625,
0.64453125,
0.2099609375,
0.09912109375,
0.006011962890625,
0.00390625
] |
Kokkuvõte Sisekaitseakadeemia tudengite iseseisvastest töödest
MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht, Marek Väljari viis Sisekaitseakadeemias külalisõppejõuna 10. ja 11. märtsil 2021.a. Teamsi keskkonnas läbi loengud päevaõppe tudengitele. Loengud toimusid kolmele õpperühmale (PtS 191, PtS 192 ja PtS 193) teemal "Võrgustike ja suhete loomine kogukonnas". Õppetöös keskenduti naabruskonna olemuse teoreetilisele käsitlusele, kuriteoennetuse teooriatele, mis toetavad kogukonnas tehtavat ennetustööd. Lisaks tutvustati Eesti Naabrivalve metoodikat. Tudengid pidid õppetöö raames sooritama iseseisevalt grupitöö ning seejärel läbi ettekannete tutvustama tehtud tööd. Tudengid said külalisõppejõult ka vahetu tagasiside oma töödele. Õpperühmades oli keskmiselt 23 tudengit. Iseseisva töö läbiviimiseks jaotati tudengid nelja rühma, kasutades Teamsi keskkonnas automaatse jaotuse funktsiooni.
Iseseiva töö raames pidid tudengid leidma vastused neljale küsimusele, mis anti külalisõppejõu poolt ette:
1. Analüüsige STAK 1 kesksetest teemadest lähtuvalt kogukonnakeskse võrgustikutöö võimalusi
2. Lähtuvalt eelnevast küsimusest tooge välja positiivsed ja negatiivsed tegurid
3. Millist kasu näete politsei ennetustöö vaates naabrivalve piirkondadest?
4. Kuidas hoida aktiivsena naabrivalve piirkonnad võrgustike ja suhete loomise vaates kogukonnas 2 ?
Alljärgnevalt tuuakse tulemused välja koondatult ja küsimuste järjekorras. Vastused on muutmata kujul:
Analüüsige STAK kesksetest teemadest lähtuvalt kogukonnakeskse võrgustikutöö võimalusi
Ennetustöö Naabrivalve reklaamimine
Turvalisus hakkab meist endist see ongi elanike kaasamine siseturvalisuse loomisele. Nt naabrivalve, vabatahtlikud. Võrgustike töö ongi märkamine, mis nende ümber toimub. Kui keegi näeb, et toimub midagi ebaseaduslikku siis pakub võimalusi, kuidas ennetada kuritegevust. Politsei saab kogu informatsiooni ja terviku juba inimestelt ja
1 STAK – siseturvalisuse arengukava
2 Kogukonna all mõeldakse naabruskonda, kus kõik kõiki silmast-silma tunnevad. Elatakse lähestikku.
siis ongi lihtsam asja edasi uurida ja edasi minna. Kui naabrid hakkavad ise selgitama inimesele, mida ta valesti teeb siis rikkuja saab ise ka juba aru, et kõik teavad, millega ta tegeleb ning et see ei ole okei.
* Turvalisus algab meist endist:
o Pöörata tähelepanu inimeste moraalsuse ja eetika arendamisele;
o Koosolekud ja üritused;
o Tähelepanu juhtimine;
* Kõige mõistlikum on ohte ennetada:
o Kehtib paljuski eelnev punkt, et tõsta teadlikkust
* Ajakohased ja nutikad lahendused:
o Erinevad telefonirakendused;
o Sildid, mis mõõdavad kiirust ja näitavad sulle, kas oled tubli või ei;
Ennetav ja turvaline elukeskkond: turvalisus algab meist endast ning see vähendab kogukonnas ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale. Igaühe panus on oluline.
Kindlustada vabatahtliku (ka abipolitseinikud) tegevuse jätkusuutlikkus – kiita neid, innustada jne. Kuidas seda tehakse? Tunnustamisüritused (parimate väljatoomine), koolitused jne. Lisaks:
* luuakse kohalikul tasandil koostöö- ja ennetusvõrgustikke, kuhu kuuluvad kõigi nende esindajad, kelle töö mõjutab piirkonna inimeste heaolu;
* tagada igas maakonnas piirkondlik valdkondade ülese ennetuse eest vastutav koordinaator;
* arendada võrgustikutöö ja kogukondade võimestamise metoodikat, toetada uuenduste juurutamist, hinnata nende mõjusust ja tuua esile parimaid praktikaid.
* Turvalisus algab meist endist- igal inimesel on oma tähtis panus turvalisuse tagamisel ja ennetusel. Oma käitumisega ollakse eeskujuks ka teistele inimestele. Iga inimene peab panustama turvalisusse, kui midagi märkab kahtlast annab teada politseisse.
* Turvalisuse tagamine on terviklik ja eeldab eri poolte jõupingutusi -
* kõige mõistlikum on ohte ennetada - Naabrivalve tunneb oma kohalike elanikke ning saab politseile märku anda, kui pidevalt käivad kahtlased isikud ringi. Iga inimene panustab aktiivselt oma vara kaitsesse, paigaldab näiteks alarmsüsteemi enda kodule, hoiab aknad ja uksed kinni, kui kodus ei viibi.
* Oluline on jõuda teadmistepõhiselt probleemide põhjusteni ja need koostöös lahendada -
* Probleemide lahendamisel kasutatakse ajakohaseid, mõjusaid, nutikaid ja optimaalseid lahendusi. –
STAK viitab sellele, et ühiskonna turvalisus algab ikka ja jälle igast kodanikust, oluline on ennetustöö, ei piisa vaid üksikisiku panusest (vajalik on koostöö), turvalisuse edendamisel kasutada nutikaid lahendusi. Meie rühm seostab seda ka tänase tunni teemaga, milleks on Naabrivalve. Naabrivalvel on tihe koostöö omavalitsuse kui ka jõustruktuuridega. Tähtis on selle juures koostöö, info liikumine, märkamine, murekohtade lahendamine ja teavitustöö.
Kokkuvõtvalt saab öelda, et kui inimesel tekib rollitunnetus turvalisuse tagamisel, siis on suurem tõenäosus, et mitmed inimesed/grupid ühinevad selle sama eesmärgi nimel. Iga ühe panus nõuab kõigilt omapoolset pingutust. Sellega tagab turvalisuse ning annab võimaluse ühtsena eesmärke saavutada ja tekitada sellega võrgustik, mille abil lihtsamalt ja efektiivsemalt probleeme ennetada ja lahendada. Kohalike omavalistuste, kodanike ja politsei kaasamine on vajalik kaardistamaks laiapindne tegevusplaan, et jõuda soovitud eesmärkideni.
Lähtuvalt eelnevast küsimusest tooge välja positiivsed ja negatiivsed tegurid
Positiivne võib olla see, et turvatunne tõuseb.
Negatiivne võib olla see, et kui inimene kelle kätte on palju usaldatud võib kuritarvitada seda.
Positiivsed – ennetus ja kuritegude ärahoidmine. Inimeste omavaheline suhtlemine ja läbi saamine. Probleemide ära hoidmine, koostöö. Endale turvalisuse loomine ja tagamine.
Negatiivne – mõned inimesed hakkavad üle reageerima ja teiste ellu liigselt sekkuma, üle pingutamine. Privaatsuse puudumine.
Positiivsed:
* Kogukond õpib üksteist tundma;
* Osatakse ohumärke ära tunda;
* Üldine teadlikkus tõuseb oluliselt;
* Ühtlustub teadmiste ja koostöö tase kogukondades;
Negatiivsed:
* Privaatsuse osaline kadumine;
* Sõltub paljuski inimeste kaasamisest ja aktiivsusest;
o Kui turvalisus väheneb, siis inimesed ei näe enam vajadust tegevuse järgi ja lähevad mugavaks;
* Võib tekkida olukord, kus lahendab kogukond oma probleeme ise, kasutades seejuures jõudu / tekib kambamentaliteet;
Positiivne
* + iga inimene saab panustada
* +enamik inimesi tahavad olla head ning mõjutab inimeste sisetunnet teha midagi head ja kasulikku
* + sümboolse hinna eest saab naabreid paremini koos hoida ja tegutseda ühise turvalisuse nimel
Negatiivne
* - kõik ei taha tegeleda avalike asjadega
* - tekitatakse liigselt pingsat olukorda naabrite vahel, kuigi see ei ole vajalik
* - inimesed võivad omakohut teha naabrite vahel isegi siis kui pole süüdi
Positiivsed: Vabatahtlikke on palju ja inimesed saavad üha enam aru, et turvalisus algab meist endist. Lisaks on võimalik väheste ressurssidega luua palju turvalisust ning vähendada teiste organisatsioonide koormust. Hea võimalus luua tugev side kogukonna ja politsei vahel ning seeläbi ka leida paremaid lahendusi tekkinud probleemidele.
Negatiivsed: Isetegevust liiga palju. Omakohus kasvab. Tunnustamisvõimaluste puudumine võib vähendada inimeste motivatsiooni. Mõnel juhul võib liigne innukus just juhtumeid juurde tekitada (nt nähakse midagi ja tehakse liiga kiirelt järeldusi ning kutsutakse politsei).
* positiivne- Inimesed õpivad ise lahendada probleeme. Tekib enesekindlus.
* Positiivne - turvalisus suureneb kodukohas, naabrid saavad omavahel paremini tuttavateks
Positiivseks teguriks ongi kuritegevuse ennetamine läbi selliste tegevuste ja ühingute (Naabrivalve). Ühiskonna turvalisus algab igast ühest ning läbi ennetustöö saab ära hoida mitmeid kuritegusid.
Positiivseks teguriks on kindlasti ka suurem infoliikuvus, seda nii naabrite vahel kui ka politseiga, mis aitab tagada probleemkohtadele parema lahenduse.
Kommunikatsiooniprobleemid > ülereageerimine - kui naabrivalves ei ole igaühel piisavalt selgeks tehtud eelnevalt kooskõlastatud eesmärgid ja inimene üleüldiselt ei ole ka tuttav kogukonnas olevate liikmetega, siis võib see kajastuda ülereageerimises erinevatele sündmustele.
Millist kasu näete politsei ennetustöö vaates naabrivalve piirkondadest?
See teeb politseitöö lihtsamaks, kui inimesed oma kogukonnas ise ka panustavad üksteise turvalisusesse, kuna sel juhul ei ole politsei ainus, kes vastutab inimeste turvalisuse eest. Kasu seisneb selles, et inimesed aitavad üksteise aitamisega ka politseid andes edasi informatsiooni, mis neil kogukonnas toimub.
Täiendava info saamine teatud piirkonna probleemidest. Politsei saab ennetavalt juba tegutsema hakata ja jälgida rohkem piirkonda.
* Rohkem inimesi, kes võiksid näha mingit korrarikkumist;
* Inimesed tunnevad üksteist ja võõrad torkavad silma;
* Vähendab osati politsei töökoormust;
o Seeläbi võib politsei saada adekvaatsema info toimuva kohta;
o Väiksemad mured lahendatakse ise, mitte ei vajata politseid;
- Näide: Vanur kuuleb öösel uksel koputamist. Vajutab naabrivalve nuppu ja tuleb tuttav kohale, kes klaarib asja. Ilma naabrivalveta oleks võinud kutsuda politsei;
* Varajane infovahetus naabrivalve piirkondade vahel võib ära hoida seadusrikkumisi;
o Näide: nähakse kahtlast kaubikut ühes naabruskonnas ning edastatakse info teistele. Osatakse näha, et kaubik liigubki ringi ning naabruskond on juba ennetavalt valvel. Ühel hetkel käivadki vargil, ning kohe on politseil olemas juhtnöör;
Naabrivalve kontaktisikud on piirkonnapolitseinikule silmadeks ja kõrvadeks. Naabrivalve piirkonnad on turvalisemad ja see ongi ennetustöö põhimõte. Koostöö olemasolevate partneritega, kontakti hoidmine ja info vahetamine, valmisolek uuteks koostöövõimalusteks ja -partneriteks.
Aktiivsed kodanikud panevad tähele ning muudavad ümbruskonda ohutumaks. Lisaks mõjutab nende tähelepanelikkus nt politsei töökoormust. Kui naabrivalve on aktiivne ja töökas, siis saab patrulli teistesse kohtadesse suunata. Ka valeväljakutseid võib olla vähem, kuna naabrivalve suudab mingisuguseid juhtumeid ennetada või nö esmase tulekahju kustutada.
Turvalisusega seotud vabatahtlikus tegevuses osalemisel nähakse suurt potentsiaali. Seda ilmestab inimeste valmisolek panustada vabatahtlikusse tegevusse: naabrivalves on osalenud 6% elanikke, samas kui 47% vastanuid on valmis selles edaspidi samuti osalema; abipolitseinike ja päästjate töös on osalenud vaid 1% vastanuid, kuid iga viies 15–49 aastane Eesti elanik on huvitatud abipolitseinikuks või vabatahtlikuks päästjaks hakkamisest. Kõige olulisemaks motivaatoriks peetakse soovi muuta oma kodukoht turvalisemaks.
Politsei vaates on sellel suur kasu, kuna naabrid hoiavad oma kodukandil ise silma peal ning erinevates tegevustest, mida peetakse kahtlaseks, teavitatakse. See suurendab ametnike nii öelda haaret, tagamaks turvalisemat kodukohta.
* Tõstab teadlikkust inimestes
* Vähendab süütegude arvu
Naabrivalve tegevuse kaudu tõuseb kodanike iseseisvus turvalisuse tagamisel, sest saadakse omavahel tuttavaks ning kooskõlastatakse just spetsiifilised probleemid konkreetses piirkonnas.
Taoliste tegevuste kaudu saab ennetada mitmeid otseseid turvalisustunnet langetavaid tegevusi (vargused, graffiti, vandaalitsemine jne), samuti aitab tõhus naabrivalve kaardistada kahtlaseid tegevusi (probleemsed grupid). Kõik eelnev omakorda tähendab seda, et politsei on turvalisusetagamisel pigem abikäeks, mitte ainsa võimalusena. Samuti väheneb politseil reaalne töökoormus seal piirkonnas ja saab kaardistada edasisi tegevusi ennetustöö raames (valgustatus, lukud, hoovid, üleüldine korrasolek jne).
Kuidas hoida aktiivsena naabrivalve piirkonnad võrgustike ja suhete loomise vaates kogukonnas?
Oluline on pidevalt jälgida ja olla tähelepanelik ning kui midagi näed siis kindlasti selle kohta ka teistele teada anda. Politseile tagasiside andmine, pidev suhtlemine omavahel ja tähelepanelikud elanikud aitavad hoida naabrivalve aktiivsena.
Üritused, koostöö võimaluste pakkumine, koolitused, täiendava info andmine. Heade suhete loomine. Inimeste üles kutsumine üksteisega suhtlema.
* Teavitustöö selle koha pealt, et miks osalemine naabrivalves on kasulik;
* Infovahetus politsei poolt, et saaks naabrivalve ka teada, mis piirkonnas toimub;
Selleks, et viia see teema massidesse on vaja natuke reklaamida seda naabrivalve piirkonda (turvaline elamine on väga tähtis noortele peredele ja vanuritele).
Tunnustada meetmetega piirkondades aktiivseid inimesi. Koolitada inimesi paremini märkama korrarikkumisi ja julgemalt sekkuma sinna.
Piirkonnapolitseinik saata olukorda kontrollima ja suhtlema, hoida aktiivset ja vahetut suhtlust. Erinevad piirkonnad võiksid ka omavahel suhelda, et jagada muresid ja võibolla ka leida lahendusi.
Viides läbi kampaaniaid ja näidates elanikele kuivõrd on nende elamurajooni kuritegelikkus vähenenud on võimalik suurendada naabrivalve pooldajaid ja reklameerida selle tõhusust kogukonna turvalisuse tagamises. Oluline on, et elanikud, kellele on kampaania suunatud, näeksid oma silmadega ja tunneksid Naabrivalve kasulikkust. Suuresti tuleb fokuseerida nendel piirkonnadel, kus kuritegelikkus on võrreldes teiste piirkonnadega suurem. Eriti, kui kogukonnas esineb pidev probleem mõne pikemaja aja taga, ning selle tõttu, ei ole seda võimalik ühe korraga ära lahendada (kurjategijat kinni püüda), siis on piirkonna tegevusi jälgimine ainus meetod, kuidas on võimalik järgmist kuritegu ära hoida.
* Suhelda inimestega, kogukonnaga.
* Kui tekivad piirkonnas mingisugused probleemid, siis tuleb reageerida ja need lahendada.
* Aidata ja kaasata rohkem inimesi piirkonna naabrivalvesse.
Esmalt tuleb kokku leppida tahe seda teha. Läbi erinevate koosolekute, ürituste, gruppide.
Samuti ka internetis (näiteks Facebookis) olevate gruppide kaudu, kus inimesed saavad igapäevaselt jagada oma tähelepanekuid ja mõtteid.
Kokkuvõte
Eeltoodut kokku võttes võib õppejõu vaates välja tuua huvitava kogemuse elektrooniliste kanalite kaudu kolmetunniste koolituse läbiviimist igale õpperühmale. Õpperühmi oli 3, kokku ca 70 inimest. Tudengid suhtusid grupitöösse tõsiselt ning arutelud ja tehtud tööde ettekandmine toimus sisukalt ning arutlevalt.
Esimese küsimuse puhul, milles paluti analüüsida STAK kesksetest teemadest lähtuvalt kogukonnakeskse võrgustikutöö võimalusi, tõid kõik grupid välja, et turvalisus algab igaühest endast ja igaühe panus on oluline turvalise elukeskkonna ülesehitamisel. Märgiti ära ka eestvedaja rolli tähtsust. Oluliste märksõnadena toodi veel välja ennetamine, innustamine, tunnustamine, järjepidevuse tagamine, koostöö. Oluliseks peeti ka ennetusvõrgustike töö arendamist ja kogukondade võimestamise metoodikat. Nutikate lahenduste all toodi välja naabrivalve kui selline.
Teises küsimuses paluti lähtuvalt esimesest küsimusest välja tuua positiivsed ja negatiivsed tegurid.
Positiivsete tegurite puhul toodi välja kogukonna liikmete turvatunde kasv. Lisaks veel kuritegude ärahoidmine. Arvati ka, et läbisaamine naabrite vahel paraneb. Oluliste märksõnadena pöörati tähelapanu ohutegurite märkamise oskusele ning üldiselt teadlikkuse kasvamisele. Samuti toodi välja tuginedes esimesele küsimusele, igaühe panust ja info liikumist. Toodi välja veel vähest vajadust ressurssidele ja politsei töökoormuse vähenemist.
Negatiivsete tegurite puhul juhiti tähelepanu usalduse kuritarvitamisele ja ülereageerimisele kogukonna liikmete poolt. Lisaks veel teiste ellu sekkumisele ja privaatsuse vähenemisele. Arvati ka, et kui piirkonnas pikalt midagi ei toimu, siis võib kaasneda koostöö ja ennetustegevuse langus. Märgiti ka omakohtu tekkimise võimalust.
Kolmandas küsimuses uuriti, millist kasu nähakse politsei ennetustöö vaates naabrivalve piirkondadest. Toodi välja, et naabrivalve liikmed on politseile silmadeks ja kõrvadeks tänaval. Arvati, et seeläbi tõuseb kogukonna teadlikkus ja iseseisvus turvalisuse tagamisel. Sellest lähtuvalt muutuvad naabrivalve piirkonnad turvalisemaks, mis ongi ennetustöö põhimõtteks, mis omakorda annab politseile võimaluse suunata patrullid mujale, kus neid rohkem vaja on. Arvati, et naabrivalve piirkondadest tuleb ka vähem valeväljakutseid, mis aitab vähendada politsei töökoormust. Kolmanda küsimuse kokkuvõtteks on paslik kasutada ühe grupi poolt väljatoodut, kus öeldi, et politsei on pigem turvalisuse ülesehitamisel abikäeks, mitte ainus, kes panustama peab.
Neljandas küsimuses uuriti, kuidas hoida aktiivsena naabrivalve piirkonnad võrgustike ja suhete loomise vaates kogukonnas? Antud küsimuse puhul pakuti välja kampaania tegemise võimalust, kuidas naabrivalve piirkondades on kuritegevus madalam ja seeläbi naabrivalve metoodikat reklaamida. Naabrivalve nähtavuse tõstmise võimalusena toodi välja ka sotsiaalmeediagruppe. Lisaks sellele toodi välja veel ürituste ja koolituste korraldamist, mis aitab tagada info jagamist politsei, Naabrivalve ja kogukonna liikmete vahel. Pakuti välja ka, et piirkonnapolitseinik võiks olla aktiivne, kes käib naabrivalve piirkondades liikmetega suhtlemas. Pakuti välja ka naabrivalve piirkondade omavahelist suhtlemist.
Kokkuvõttes saab Eesti Naabrivalve ühing siit väärt sisendi uute arengusuundade väljakujundamiseks.
|
<urn:uuid:3cb6ccd6-a600-4991-8ce7-58d72de4fa2d>
|
CC-MAIN-2021-43
|
https://naabrivalve.ee/files/public/userfiles/files/Kokkuvote%20esitatud%20toodest.pdf
|
2021-10-21T05:09:21+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-43/subset=warc/part-00035-16202947-a809-4711-8221-79ab0a79d5b1.c000.gz.parquet
| 551,587,664
| 6,561
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999987
|
ekk_Latn
| 0.999991
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2046,
4657,
6208,
8071,
10511,
12302,
14632,
17065
] | 2
|
[
0.051513671875,
0.423828125,
0.443359375,
0.0615234375,
0.015380859375,
0.0033111572265625
] |
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus:
01.01.2013
aruandeaasta lõpp: 31.12.2013
nimi: Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed
registrikood:
80266901
tänava/talu nimi, maja ja korteri number:
Tehnuka 8
alevik: Rõuge alevik
vald: Rõuge vald
maakond: Võru maakond
postisihtnumber: 66201
telefon: +372 5053143
faks: +372 7859312
e-posti aadress: email@example.com
Sisukord
Tegevusaruanne
Mittetulundusühing Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed moodustati 4.aprillil 2008 aastal ja registreeriti 6.mail 2008. Asutajaliikmeid on 12. Seisuga 31.12.2013 on liikmeid 37.
Aruandeaasta jooksul osaleti operatiivtöö raames:
1 hoonetekompleksi tulekahju kustutustöödel
2 maastikupõlengu kustutustöödel
1 mootorsõiduki põlengu kustutustöödel
16 muu häirekeskusele teatatud ohtliku situatsiooni või õnntuse lahendamisel
Ennetustöö raames toimus:
Liuvälja rajamine
3 infopäeva läbiviimine
Ohutuspäeva läbiviimine
Lastelaagri ohutusõppe koolituse läbiviimine
20 kodukülastuse läbiviimine
Lahtiste uste päeva korraldamine
Noorteringi töö korraldamine
Rõuge elanike turvalisuse tagamiseks on Rõuge vabatahtlikud päästjad 10. minutilises reageerimise valmisolekus.
Rõuge vabatahtlike päästjate tegevuse ja sotsiaalse heaolu tagamiseks on päästjate käsutuses depoo. Ruumipuuduse vähendamiseks ja noorteringile ruumide rajamiseks lõppes aruandeaastal Leader projekt depoo ruumide laiendamiseks.
2013 aasta ettevõtmised:
06.01.2013
Kolmekuningapäev: jõulukuuskede põletamine Rõuge korrusmajade juures.
Koosolek depoos . Päevakorras päästetöödele vajaliku liikmeskonna kindlustamine, küsitluse ettevalmistamine selgitamaks iga liikme osa MTÜ töös (ennetustöö või päästetöö) ja aastaplaanide koostamine.
11. 01.1013
Ennetustöö Puiga Põhikoolis.
19.01.2013
RPP noortering Rõuge Lasteaia lumelinna ehitamisel.
25.01.2013
Libedasõidu õppepäev.
01.02. 2013
Üldkoosolek Ala-Rõuge külalistemajas.
06.02.2013
Laiendatud juhatuse koosolek depoos. Päevakorras operatiivtöö korraldamine.
13. 02.2013
Vabatahtlik päästja abistab Märdi küla elanikku tuppa koguneva suitsu põhjuste leidmisel: tahma hõõgumine vanas suitsukäigus.
15.02.2013
Operatiivkorrapidaja kontrollib väljasõidu valmisolekut. Vabatahtlik päästja kohal 6 minutiga.
08.03.2013
Kontserdi ühiskülastus Põlva Kultuurikeskuses.
14.-15 03.2013
Rapla Päästekomandos noorteringi juhtide esmaabi koolitus.
05.04. 2013
Säästupotseppade projekti ümarlaud Rõuge depoos.
18. 04. 2013
Kokkusaamine depoos. Külalised Meremäelt ja Päästeaemtist.
18.04. 2013
Lõuna päästeringkonna noorteringide seminar Mokka talus Jõgevamaal.
26-27. 04.2013
Vabatahtlike päästjate veeohutusalane seminar, millel osalenud 2 Rõuge päästjaat said õiguse veeohutusalase tegevuse läbiviimiseks.
23. 05. 2013
Koosolek depoos
Otsustatakse osaleda delegatsiooniga 8-9. juunil Nelijärvel XII Priitahtlike Pritsimeeste Foorumil.
Arutatakse depooruumide laiendamise projekti ehitusel tekkinud küsimusi.
15.06.13
Kutsemeisterlikkuse piirkondlikud võistlused Suure-Jaanis. Võisteldakse oma autoga (ZIL 131).
29.06.2013
Ohutuspäev Krabil
20. 07. 2013
Käraja 2013. Kogupereüritus Rõuge pargis koos tehnika rongkäigu, võistluste ja mõnusa õhtuga.
27.07- 04.08.2013
Pritsimeeste õppereis.
20.08.2013
Infopäeva läbiviimine Rõuge valla külade päeva raames
6.09.2013
Lahtiste uste päev depoos
12.09.2013
Päästeliidu tegevjuht Kaido Taberland ja kommunikatsioonijuht Ants Raava külastavad ringreisi käigus ka Rõuge depood. Päeva lõpus arutelu Suhka turismitalus.
21.09. 2013
Infopäeva läbiviimine Saarlase külakoosoleku raames.
22.10.2013
Auto redelite koormuskatsetused koos Päästeameti spetsialistidega.
23.10.2013
Riigi Kinnisvara AS spetsialisti depoo külastus eesmärgiga tutvuda vabatahtlike käsutuses olevate ruumidega.
25.10.2013
Töökoosolek depoos.
Arutlusel kahest suurüritusest osavõtt: Päästeliidu üldkogu Aegviidus ja Lõuna vabatahtlike seminar Mulgimaal.
Arutlusel on ka depooruumide laienduse projekti osas teostatud ehitustöödel ilmnenud puudused.
7. 11. 2013
Osalemine Rõngu Vabatahtliku Päästeseltsi renoveeritud depoo avamisel.
14.11.2013
Infopäeva läbiviimine Rõuge Põhikooli perepäeva raames Rõuge koolimajas.
12.12.2013
Aastalõpu Võrumaa vabatahtlike kokkusaamine Suhka turismitalus.
Tutvustamist leidis Säästupotseppade projekt, mille läbiviijateks olid Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed.
Projekti käigus remonditi küttekoldeid kolmes eakatele kuuluvas elamus.
Päästeamet eraldas projekti tarbeks 910,32 eurot, MTÜ 50 eurot ja Rõuge Vallavalitsus 53 eurot.
MTÜ juhatuse liikmetele ei ole aruandeaastal tasusid makstud.
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
Tulemiaruanne
Rahavoogude aruanne
Netovara muutuste aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
MTÜ Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed 2013. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga . Hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (IAS ja Euroopa Ühenduse direktiivid) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise seaduses ning Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri vastavasisuliste määrustes, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid.
Majandustehingud kirjendatakse soetusmaksumuse printsiibi kohaselt nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses. Raamatupidamise aruanded koostatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi kohaselt.
Aastaaruanne on koostatud eurodes.
Raha
Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke. MTÜ-l ei ole tähtajalisi hoiuseid ega rahaturufondi osakuid.
Rahavoogude aruanne on koostatud otsesel meetodil.
Materiaalne ja immateriaalne põhivara
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes.
Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit.
Põhivara arvelevõtmise alampiir200
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Annetused ja toetused
Mittesihtotstarbelisi annetusi ja toetuseid kajastatakse tuluna hetkel, mil nende laekumine on praktiliselt kindel (võttes vajadusel arvesse perioodi, mille eest need on tasutud).
Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuste sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud, ning eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset.
Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega).
Varade sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist – sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses, varade soetamise toetusena saadud summa kajastatakse bilansis kohustusena, mis kantakse tulusse soetatud vara järelejäänud kasuliku eluea jooksul.
Tulud
Tulude arvestamisel on rakendatud tekkepõhisuse printsiipi.
Tulud kirjendatakse raamatupidamises siis, kui teenus on osutatud ning MTÜ-l on tekkinud summale nõudeõigus. Liikmemaksud kajastatakse tuluna siis, kui selle laekumine on kindel.
Kulud
Kulude arvestamisel on rakendatud tekkepõhisuse printsiipi.
MTÜ tegevus ei ole suunatud äritegevusele ja kasumitaotlusele, mistõttu on kasumiaruande asemel koostatud tulude- kulude aruanne.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
Lisa 3 Nõuded ostjate vastu
Lisa 4 Materiaalne põhivara (eurodes)
Lisa 5 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes)
Varad bruto soetusmaksumuses
2013. aastal lõppes Eesti Maaelu arengukava 2007-2013 ühise põllimajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu toetuse meetme 4 projektitoetuse Leader meetme raames antava kohaliku toetuse kaasabil Rõuge tuletõrjedepoo ruumide laiendamine. Projekti kogumaksumus oli 22 392,24 eurot, millest toetuse summa oli 17 400 eurot.
Lisa 6 Liikmetelt saadud tasud
(eurodes)
Lisa 7 Annetused ja toetused (eurodes)
Lisa 8 Tulu ettevõtlusest (eurodes)
Lisa 9 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes)
Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
Lisa 11 Tööjõukulud
(eurodes)
MTÜ-l Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed ei ole lepingulisi töötajaid.
Lisa 12 Seotud osapooled
(eurodes)
MTÜ Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed ei ole 2013. aastal arvestanud juhatusele tasusid ja muid olulisi soodustusi.
Aruande digitaalallkirjad
Aruande lõpetamise kuupäev on: 30.06.2014
Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed (registrikood: 80266901) 01.01.2013 - 31.12.2013 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud:
Tegevusalad
Sidevahendid
|
<urn:uuid:9db5c8d2-e7b3-495b-9c04-d3bb22528b12>
|
CC-MAIN-2021-39
|
https://rouge.kovtp.ee/documents/822972/11321213/Aastaaruanne+2013.pdf/e9f5c575-571b-48ca-8585-eab532255466?version=1.0
|
2021-09-21T05:39:45+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-39/subset=warc/part-00013-f465d820-0362-4c4c-a396-c69f5fd24cc4.c000.gz.parquet
| 522,273,943
| 3,772
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999623
|
ekk_Latn
| 0.999957
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
364,
374,
2450,
4608,
4647,
4662,
4683,
4710,
7606,
8099,
8233,
8637,
8898,
9050,
9272,
9299
] | 1
|
[
0.0869140625,
0.5234375,
0.31640625,
0.06494140625,
0.0064697265625,
0.00156402587890625
] |
ELEKTROONILISTE VAHENDITE JA INTERNETI KASUTAMISE JUHEND
Käesolev juhend on kehtestatud advokatuuriseaduse § 12 p 18 alusel.
§ 1. Juhendi eesmärk
(1) Käesolev juhend (edaspidi ,,juhend'') osundab peamistele advokaadi kutsetegevusega seonduvatele riskidele, mis tulenevad advokaadi kutsetegevuses elektroonilise kommunikatsiooni ja infotehnoloogiliste vahendite kasutamisest.
(2) Advokaadibürood ja advokaadid valivad ise või valdkonna spetsiifilisusest tulenevalt soovitatavalt koostöös IT-valdkonna ja -turbe asjatundjaga sobivad meetmed ja vahendid Juhendis osundatud riskide lahendamiseks konkreetsele olukorrale vastaval tasemel.
(3) Juhendis hõlmab mõiste „advokaat" sõltuvalt kontekstist ka nii advokaadibürood, advokaadiühingut ja advokaadibüroo pidajat advokatuuriseaduse tähenduses kui ka muid advokaadibüroo töötajaid.
(4) Juhend põhineb CCBE vastavatel suunistel 1 . Lisaks Juhendile laienevad advokaadi poolt elektroonilisele side ja interneti kasutamisele ka muud õigusaktid ning Eesti Advokatuuri juhendid 2 .
(5) Eetika- ja metoodikakomisjon avaldab ja kaasajastab abimaterjale, mis näidislahenduste ja mittekohustuslike soovituste andmisega abistavad advokaate Juhendis osundatud riskide maandamisel.
§ 2. Elektroonilise kommunikatsiooni üldnõuded
(1) Advokaat peab elektroonilise vahendi kaudu toimuvas kutsetegevuses ja muus kommunikatsioonis olema sama hoolikas kui muus vormis toimuvas kutsetegevuses ja muus kommunikatsioonis.
(2) Advokaat peab veenduma, et elektroonilise vahendi kaudu osutatav kutsetegevus ja muu kommunikatsioon oleks täpne, kaasajastatud ja vastavuses kutsetegevuse üldiste nõuetega.
§ 3. Õigusteenuse ja informatiivsete teadete eristamine
(1) Elektroonilises kirjavahetuses ja muul viisil teabe avaldamisel tuleb tagada, et adressaadil oleks võimalik eristada õigusteenuse osutamist ning informatiivse teabe edastamist.
(2) Informatiivsete teadete avaldamisel või edastamisel peab advokaat selgitama, et edastatav teave ei ole õigusteenuse osutamine.
1 http://www.ccbe.org/fileadmin/user_upload/NTCdocument/ccbe_guidelines_ecom1_1182260654.pdf
2 Nt Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud „Ärilise teavitamise juhend"
§ 4. Elektroonilise kommunikatsiooni kaitse tagamise üldnõuded
(1) Advokaat peab elektroonilise kommunikatsiooni kaitstuse, konfidentsiaalsuse ja säilimise tagamiseks kasutusele võtma ja pidevalt uuendama adekvaatseid ja ajakohaseid meetmeid (viirusetõrje, tulemüürid, rämpspostifiltrid, back up ehk varunduslahendused jne).
(2) Advokaadil on soovitatav kaitsta oma elektroonilist kommunikatsiooni tahtliku jälgimise või kuritahtliku modifikatsiooni vastu. Vajadusel tuleb kliente ja muid e-kirjade adressaate või saatjaid informeerida riskidest, millega puututakse kokku elektroonilise kommunikatsiooni vahendite kasutamisel.
(3) Soovitatav on e-kirjadele lisada konfidentsiaalsuse teade koos nõudega e-kirja või selle manuse valele adressaadile edastamise korral teavitada e-kirja saatjat ekslikust edastamisest ning kustutada ekslikult saadud e-kiri ja selle manused.
§ 5. Kliendi tundmine ja tahte väljaselgitamine
(1) Advokaat peab veenduma elektrooniliste vahendite kaudu kontakteeruva kliendi või muu isiku isikusamasuses ning tegelikus tahtes, kliendi ja advokaadi vastastikuses arusaamises või kliendi ebakohaste mõjutuste puudumises.
(2) Kui advokaadil tekib kahtlus kliendi isikusamasuses, tema tegelikus tahtes, vastastikuses arusaamises või ebakohaste mõjutuste puudumises, siis on soovitatav rakendada kõrgendatud hoolsust või võimalusel loobuda elektroonilise kommunikatsiooni kasutamisest ja kliendiga kohtuda.
§ 6. Õigeaegne vastus
Advokaat peab tagama, et advokaadi äraolekul ei jääks temale saabunud e-kirjad tähelepanuta ning neile vastamine või e-kirjast tulenevalt vajalike toimingute tegemine toimuks õigeaegselt ja kohaselt.
§ 7. Elektrooniliste dokumentide ja e-kirjade säilitamine
(1) Kutsetegevusega seonduvate elektrooniliste dokumentide ja e-kirjade säilitamisväärsuse hindamisel kehtivad samad sisulised nõuded nagu kirjalikus vormis dokumentide säilitamisväärsuse hindamisel.
(2) Advokaadibüroodel on soovitatav rakendada sisemisi reeglid elektrooniliste dokumentide ja e-mailide ja e-kirjade säilitamise kohta. Juhend võib määrata selle, millised elektroonilised dokumendid ja e-kirjad, millises formaadis ja kus säilitamisele kuuluvad.
(3) Kutsetegevusega seonduvad elektroonilised dokumendid ja e-kirjad tuleb säilitada, kas paberkandjal kliendi toimikus või eelistatult digitaalses arhiivis.
(4) Elektrooniliste dokumentide ja e-kirjade arhiveerimiseks on soovitatav kasutada üldiselt aktsepteeritud formaate ning kasutada sama formaati kõigi dokumentide või e-kirjade jaoks. Elektroonilisi dokumente ja e-kirju arhiveerides tuleb meeles pidada, et oluline on nii nende loetavuse kui ka originaalkujul säilimise tagamine.
(5) Elektrooniliste dokumentide ja e-kirjade pikaajalise säilitamise korral tuleb tagada, et säilivad ka elektroonilise kommunikatsiooni sisuga tutvumiseks vajalikud programmid ja seadmed. Krüpteeritud andmete arhiveerimisel või andmete krüpteeritud kujul arhiveerimise korral tuleb tagada krüpteeringu avamiseks vajalike salasõnade, sertifikaatide, võtmete ja krüpteerimistarkvara säilimine.
(6) Elektrooniliste dokumentide ja e-kirjade paberkandjal säilitamise korral on säiliku autentsuse kontrollimise võimaldamiseks soovitatav samal viisil säilitada ka vastava dokumendi või e-kirja metaandmed. Siiski on soovitatav lisaks paberkandjatele või paberkandja asemel säilitada e-kirjad digitaalsel kujul.
(7) Elektrooniliste dokumentide ja e-kirjade terviklikkuse säilitamiseks ja autentsuse kontrollimise võimaluste tagamiseks on soovitatav:
1) dokument arhiveerida võimalikult originaalsel kujul (nt e-kirjad säilitada koos manusega);
2) elektroonilise dokumendi konverteerimisel teise formaati säilitada ka originaalformaadis elektrooniline dokument;
3) kirjeldada ja säilitada dokumendi originaalne kontekst (nt e-kiri, millega dokument advokaadile edastati) ja säilitada dokumendiga tehtud kõigi toimingute ja sellega seotud isikute katkematut nimekirja.
(8) Soovitatav on kliendiga kokku leppida, kas ja kui kaua õigusteenuse osutamise ajal ja peale õigusteenuse osutamist säilitab advokaadibüroo õigusteenuse osutamisega seonduvaid dokumente ja elektroonilist kommunikatsiooni.
§ 8. Elektrooniliste dokumentide ja e-kirjade varundamine
Advokaat peab rakendama meetmeid, mis tagavad kutsetegevusega seonduvate elektrooniliste dokumentide ja e-kirjade säilimise ja taastamise ka advokaadi vahetus kasutuses oleva arvuti kahjustumise, hävimise või varguse korral.
§ 9. Peidetud andmete (metaandmed) haldamine
(1) Elektroonilised dokumendid, e-mailid ja muud arvutifailid sisaldavad tihti täiendavat peidetud informatsiooni (metaandmed), mis annab teavet dokumendi autori, loomise kuupäeva, tehtud muudatuste jne kohta.
(2) Metaandmete oskamatu haldamine (ennekõike „track changes" / „jälgi muudatusi" ja kommenteerimise funktsioonide ebaõige kasutamine) võib kaasa tuua kliendi konfidentsiaalse informatsiooni avaldamise, kliendi positsiooni kahjustamise või muul viisil ebaprofessionaalse õigusabi osutamise. Teisalt võivad metaandmed olla olulised osutatud õigusteenuse sisu ja kvaliteedi hindamisel (nt kommentaarides esitatud selgitused).
(3) Advokaat peab hoiduma mittesoovitavate metaandmete edastamisest teistele pooltele ning vajalikus ulatuses säilitama õigusteenuse osutamise käigus loodud metaandmeid. Eelneval põhjusel peab advokaat peab olema teadlik metaandmete olemasolust ning sobivatest käitlemisvõtetest advokaadi kasutada olevas IT-süsteemis.
§ 10. Salasõnad
(1) Advokaadi kasutada olevad IT-süsteemid peavad olema kolmandate isikute ligipääsu raskendamiseks kaitstud salasõnade või muude isikusamasuse tuvastamise süsteemidega.
(2) Salasõna on soovitatav koostada suur- ja väiketähtede ning numbrite kombinatsioonist. Soovitav on lisaks kasutada kirjavahemärke. Salasõna soovitatav pikkus on vähemalt 9 sümbolit. Soovitatav ei ole kasutada sõnaraamatutes leiduvaid sõnu.
(3) Salasõna ei ole soovitatav krüpteerimata kujul jäädvustada või dokumenteerida kaitsmata kohas asuvale andmekandjale ega teatavaks teha ühelegi teisele isikule peale salasõna kasutaja.
§ 11. Mobiilsideseadmete kasutamine
Kui advokaat kasutab elektronposti ja kalendri haldamiseks mobiiltelefoni või muud mobiilsideseadet või mobiilsideseade sisaldab muid kutsetegevusega seonduvaid elektroonilisi dokumente, siis peab mobiilsideseade olema adekvaatselt ja asjakohaselt kaitstud kolmandate isikute ligipääsu ja sisu kopeerimise eest (sh mobiilsideseadme kaotsimineku või varguse korral).
§ 12. Eemaldatavate andmekandjate kasutamine
(1) Konfidentsiaalse informatsiooni salvestamine eemaldatavale digitaalsele andmekandjale (nt mälupulk, CD/DVD) on soovitatav üksnes erandjuhtumil ning otsese vajaduse korral.
(2) Digitaalse andmekandja andmisel teise isiku valdusesse tuleb eelnevalt veenduda, et andmekandja ei sisalda informatsiooni, millele andmekandja saanud isik juurdepääsu omada ei tohi.
(3) Kutsetegevusega seonduvat informatsiooni sisaldava andmekandja viimisel väljapoole advokaadibürood on soovitatav andmekandja krüpteerida.
§ 13. Sülearvuti kasutamine ja hoidmine
(1) Sülearvuti kasutamisel ja hoidmisel peab advokaat olema hoolikas, et vältida sülearvuti varastamist, kaotamist või riknemist.
(2) Sülearvuti kasutamisel tuleb pöörata kõrgendatud tähelepanu turvalisusele, sh kaitstusele salasõnadega, kõvaketta krüpteerimisele, viiruse- ja pahavaratõrjele ning varundamisele.
§ 14. Uued tehnoloogiad
Kui kutsetegevuses kasutatakse Juhendis kajastamata elektroonilise suhtlemise vahendeid (nt chat, sotsiaalsed võrgustikud) või kasutusele tulevad uued tehnoloogiad, siis peab advokaat hindama nende vahendite kasutamisega seonduvaid riske ning tagama nende vahendite kaudu osutatud kutsetegevuse konfidentsiaalsuse, sisu dokumenteerimise ja säilimise.
§ 15. Meetmete uuendamine
Advokaat peab tagama Juhendi nõuete täitmiseks kasutusele võetavate meetmete pideva arendamise ja kaasajastamise vastavalt infotehnoloogia üldisele arengule.
|
<urn:uuid:f14a3454-c45a-4fc8-bf53-f74f404a53f6>
|
CC-MAIN-2021-39
|
https://advokatuur.ee/uploads/files/Elektrooniliste%20vahendite%20ja%20interneti%20kasutamise%20juhend.pdf
|
2021-09-21T05:41:35+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-39/subset=warc/part-00013-f465d820-0362-4c4c-a396-c69f5fd24cc4.c000.gz.parquet
| 147,389,040
| 3,805
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999963
|
ekk_Latn
| 0.999972
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2176,
6326,
8230,
10103
] | 1
|
[
0.09326171875,
0.53515625,
0.3203125,
0.04443359375,
0.00494384765625,
0.0010223388671875
] |
Lääne-Harju vallas Keelva külas
Aedevahe kinnistu ja lähiala
DETAILPLANEERING
Projektijuht/planeerija /Karin Raid/
(Kutsetunnistus nr 105743)
Huvitatud isik: /FIE Ilse Gošovski /
Tartumaa 2018
SELETUSKIRI
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ......................................................... 3
2 ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID .................................. 3
3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................................... 3
4 PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA FUNKTSIONAALSED JA SEOSED .............................. 7
5 ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE PÕHJENDUS ....................................................................... 7
6 PLANEERIMISE LAHENDUS .................................................................................................... 8
6.1 Planeeritava ala krunitudeks jagamine ............................................................................. 8
6.2 Krundi ehitusõigus ............................................................................................................. 8
6.3 Krundi hoonestusalade piiritlemine ............................................................................... 10
6.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ....................................................... 10
6.5 Haljastuse ja heakorra põhimõtted .............................................................................. 11
6.6 Ehitistele vahelised kujad ............................................................................................... 11
6.7 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad .............................................................................. 11
6.8 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ............................... 13
6.9 Ehitistele olulisemate arhitektuurinõudete seadmine .................................................. 14
6.10 Servituutide vajaduse määramine .............................................................................. 15
6.11 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .............................................. 15
6.12 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus ........................................................................................................................................ 15
6.13 Planeeringu rakendamise võimalused ....................................................................... 15
7 KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED .................................. 17
JOONISED (DIGITAALSELT ESITATUD ERALDI FAILIDENA)
Joonis 1 - Situatsiooni joonis .................................................................................................. 18
Joonis 2- Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed seosed. M 1:4000 ....................... 19
Joonis 3-Olemasolev olukord, M 1:1000 .............................................................................. 20
Joonis 4- Põhijoonis , M 1:1000 .......................................................................................... 21
Joonis 5- Tehnovõrgud, M 1:1000 ....................................................................................... 22
Joonis 6- Planeeringu illustratsioon ...................................................................................... 23
1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk
Detailplaneeringu algatamiseks on FIE Ilse Gošovski esitanud taotluse Lääne-Harju Vallavalitsusele. Käesoleva planeeringu lähtedokumentidiks on Lääne-Harju Vallavolikogu 28.08.2018 a otsus nr 111 "Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine".
Planeeringu eesmärgiks on olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbe osaline muutmine tootmismaaks ning sinna ca 3000 m² chitisealuse pindalaga kaasaegse robotlüpsilauda ja noorloomalauda rajamine ning vedelsõnnikuhooldla ja tehnorajatiste rajamine.
Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ja dokumentid asuvad lisade kaustas.
2. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid
Arvestamisele kuuluvaks alusdokumendiks on Keila valla üldplaneering ning Skepast &Puhkim OÜ poolt 04.06.2018 koostatud Aedevahe farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, töö nr 2018-0034.
Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud Geodeesia 24 OÜ poolt 17.04.2018.a koostatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500, töö nr. 2100-18. Geodeetilisel alusplaanil kajastatud kõrgused on EH2000 kõrgussüsteemis.
3. Olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeritavaks alaks on Lääne-Harju valla kirdeosas Keelva külas Aedevahe (katastri tunnus 29501:007:1291) kinnistu. Planeeringuala suurus on ca 22,9ha.
Maa-ameti kaardiinfo kohaselt on Aedevahe kinnistu 100 % maatulundusmaa. Kinnistu suurus on 22,78 ha, millest 660 m² moodustab ehitiste alune maa, 10,14 ha metsamaa, 10,93 ha looduslik rohumaa, 0,5 ha õuemaa ning 1,21 ha muu maa sh 0,40 ha veéalune maa. Planeeritav ala on suhteliselt tasane, languga Keila jõe suunas. Kinnistul paikneb allikatoitel tiik.
Kinnistu on vana talukompleks, mis on hoonestatud elamu ja seda teenindavate mitmete abihoonetega. Ehitisregistris on nendest kantud järgmised hooned:
• Elamu (eh.reg. 116054174) ehitusaluse pinnaga 151m²;
• laut (eh.reg. 116054175) ehitusaluse pinnaga 362m²;
• sepikoda (eh.reg. 116054177) ehitusaluse pinnaga 55m²;
• saun (eh.reg. 116054176) ehitusaluse pinnaga 28m².
Olemasoleva lauda külge on chitatud varikatus ehitusaluse pinnaga ca 153m² ning krundil asub veel väike külmhoone ehitusaluse pinnaga 21m². Mõlemad on vajalik perspektiivis seadustada ning planeeringu koostamisel on need arvestatud olemasolevate ehitiste pinna hulka. Seega on olemasolevate hoonete ehitusalune pind planeeringu koostamise ajal 770m².
Maaüksust piiravad põhja poolt Keila jõgi ning metsa- ja põllumaad, lõunast enamasti põllumaad.
Planeeringuala piirneb põhjas Keila jõega, idas Vootele (29501:007:1754) ja Liivaaugu (29501:007:0653) ja Vainu (29501:007:0157) maatulundusmaa kinnistutega, edelas Keila - Keila-Joa teega 11195, läänes Muuluka elamumaa (29501:007:0109) kinnistuga, loodes Siilisaba (29501:007:1639) ja Mardi (29501:007:0064) maatulundusmaa kinnistutega.
Olemasolev juurdepääs planeeritavale alale toimub läänepoolsest küljest 11195 Keila-Keila-Joa teelt. Juurdepääsuteeks on ca 4m laiune kruusatee. Ala läbivad alla 1kv ja 35-110kV õhuliinid.
Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused:
□• elektripaigaldise kaitsevöönd alla 1KV (2m mõlemale poole liini telge);
□• elektripaigaldise kaitsevöönd 35-110kV (25 m mõlemale poole liini telge);
□• sideehitise kaitsevöönd;
□• ranna või kaldla piiranguvöönd;
□• ranna või kaldla ehituskeeluvöönd;
□• maaparandushoiuala;
□• geodeetilise märgi kaitsevöönd;
• avalikult kasutatava tee kaitsevöönd.
Keskonnaregistri andmete põhjal esineb planeeringuala põhjaosas registreeritud III kategooria kaitsealune liik – rukkirääk (*Crex crex*). Planeeritaval alal või selle vahetutel
naaberaladel kultuurimälestisi ei leidu. Planeeritav ala ei asu Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusala.
Planeeringualal asuvad kitsendused on kajastatud joonisel 2.
Käesoleva planeeringuala puhul on tegemist olemasoleva tootmise lüpsifarmi (koos sinna juurde kuuluva põllu-, karja- ja metsamaaga) kaasajastamisega. Keila valla üldplaneeringus otseselt planeeringuala käsitletud ei ole, st tegemist on nn. „valge alaga“ maakasutuse juhtotstarve on looduslik ala mets. (skeem 1).
Väljavõte Keila valla üldplaneeringust
Skeem 1
Harju maakonnplaneeringu 2030+ (edaspidi MP 2030+) kohaselt läbib planeeringuala perspektiivne põhimõtteline kõrgepingeliini koridor (kavandatav või olemasolev liin, millel tõstetakse pinget).
**Väljavõte Harju maakonnplaneeringust 2030+**
**Skeem 2**
Perspektiivne põhimõtteline liinikoridor on maakonnplaneeringus kajastatud planeeringualal ca 300m laiusena. Käesoleva planeeringu lähipiirkonna funktsiонаalse seoste joonisel (joonis 2) on kajastatud maakonnplaneeringu liinikoridor. Seega on liinikoridor maakonnplaneeringu joonisel kajastatud laiemana, kui on vastavalt kehtivatele õigusaktidele maksimaalse tugevusega liinide 220-330kv puhul (mõlemal pool liini telge 40m) elektripaigaldise kaitsevööndi tegelik maa vajadus. Eeldades, et uue liini püstitamisel või võimsuse suurendamise korral jääb liin kulgema ligikaudu samas asukohas täna olemasoleva 35-110kV liiniga, siis suureneb selle kaitsevöönd 25-lt 40-le meetrile. Seega ei möjuta käesoleva planeeringu realiseerumine maakonnplaneeringus kajastatud liini uuesti rajamist või võimsuse
suurendamist, kuna vahemaa kavandatava lauda hoonestusala ja olemasoleva liini teljega on ca 90m.
Vaade planeeringualale
Olemasolev olukord on graafiliselt esitatud joonisel 2 ja detailsemalt joonisel 3.
4. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed seosed
Planeeritav kinnistu asub Lääne-Harju vallas Keelva külas hajaasustusalal, kus lähim majapidamine jääb linnulennult ca 200m kaugusele.
Planeeritav kinnistu külgneb 11195 Keila-Keila-Joa teega, millelt toimub ka juurdepääs planeeritavale alale. Lähim ühistranspordipeatus (Muuluka) jääb vahetult 11195 Keila-Keila-Joa teelt Aedevahe kinnistule viiva mahasõidu lähedusse.
Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed seosed on kujutatud joonisel 2.
5. Üldplaneeringu muutmise põhjendus
Kuna Keila valla üldplaneeringus ei ole määratud planeeritaval alal tootmismaa sihtotstarbelist maakasutust, siis on selline muudatus arvestades kavandatud tegevuste
keerukust ning Keila valla üldplaneeringu seletuskirjas lk 50 toodud nõudeid planeerimisseaduse § 142 lõike 3 kohaselt oluline üldplaneeringu muudatuse põhjus.
Keila valla üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvet loodusliku metsa ala soovitakse muuta tootmis- ja maatalundusmaaks.
Üldplaneeringu muudatuse ja Aedevahe kinnistu maa sihtotstarbe muutmise põhjuseks on põllumajandusliku tootmisega tegeleva ettevõtluse arenemiseks võimaluste loomine.
Kaasaegsete põllumajandusehitiste rajamine ja olemasoleva loomakasvustehnoloogia ümberkorraldamine aktiivselt tegutseva põllumajadusettevõtte juures on piirkonda arengut edendav ning loob eeldused keskkonnatingimustele paremaks täitmiseks.
Käesoleva detailplaneeringu alusel muudetakse Aedevahe kinnistu sihtotstarve 10% ulatuses tootmismaaks ja 90% ulatuses maatalundusmaaks.
6. Planeerimise lahendus
Planeeringu koostamise vajaduse Aedevahe talu kinnistul tingib olemasoleva laudakompleksi amortisatsioon, mille tulemusel ei vasta hooned peagi enam kehtestatud keskkonnanõuetele. Planeeringuga määratakse ehitusõigus uue kuni 165-pealisele lüpsikarjale robotlüpsilauda rajamiseks ja sõnnikuhooidla rajamiseks ning tingimusel 70 noorloomale.
6.1 Planeeritava ala kruntideks jagamine
Aedevahe kinnistu piiride muutmist ega krundi jagamist detailplaneeringuga ei kavandata.
6.2 Krundi ehitusõigus
Aedevahe kinnistule määratakse ehitusõigus uue lauda ehitamiseks ning vedele sõnnikuhooidla rajamiseks. Kuna krundil asuvad juba ka olemasolevad elamu ning seda teenindavad hooned ja olemasolev laut (koos ehitisregistrisse veel kandmata varjualusega), siis määratakse detailplaneeringuga kaks hoonestusala.
Üks hoonestusala on ette nähtud uue kavandatava lauda ning seda teenindavate rajatiste paigutamiseks. Teine hoonestusala on ette nähtud olemasoleva elamu ning seda teenindavate abihoonete ümberehituseks, laiendamiseks või nende asemele uute hoonete püstitamiseks.
Krundi ehitusõigusega on määratud:
1) krundi kasutamise sihtotstarve;
2) hoone suurim lubatud arv krundil;
3) hoone suurim lubatud maksimaalne kõrgus;
4) hoone suurim lubatud ehitisealune pind.
Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” lisale määratakse käesoleva detailplaneeringuga Aedevahe kinnistule ehitusõigus - uue lauda ehitamiseks, mille lubatud kasutamisotstarbed on:
- kood 12711 - Loomakasvatushoone, sealhulgas karuslooma- või linnukasvatus;
- kood 12719 - Muu põllu-, metsa, jahi- või kalamajandushoone.
Lisaks uuele laudale kavandatakse kinnistule laudaga seotud rajatis - vedelsõnniku hoidla:
- kood 24231 - Sõnnikuhoidla rajatis.
Samuti kavandatakse uue lauda tarvis uus puurkaev ning kanalisatsioonilahendus.
Samuti on lauda hoonestusalale lubatud lauda loomade teenindamiseks vajalike avatud rajatiste ehitamine - heinapallide varjualused vms.
Olemasolevate talukompleksi hoonete – elamu ja selle abihoonete lubatud kasutamisotstarbed on:
- kood 11101 - üksikelamu
- kood 12744 - elamu abihoonete
Olemasoleva lauda lubatud kasutamisotstarve on:
- kood 12711 - Loomakasvatushoone, sealhulgas karuslooma- või linnukasvatus;
Krundi ehitusõigus on ära toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).
6.3 Krundi hoonestusalade piiritlemine
Aedevahe kinnistu uue lauda ehitusõigus on määratud loomakasvatuseks sobivasse ja tehnoloogiliselt vajalikku asukohta. Vedelsõnnikuuhoidla (rajatis) on kavandatud olemasoleva tahkesõnnikuuhoidla kõrvale. Hoonestusalad on seotud krundi piiridega.
Lauda uushoonestuslala ning olemasolevate talukompleksi hoonete hoonestusala on seotud möötketiga krundi piiridest ja näidatud põhijoonisel (joonis 4) ning funktsiонаalse te seoste (joonisel 2).
6.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Juurdepääs kavandatavale laudale on planeeritud Keila-Keila-Joa tee 11195 olemasoleva eratee km 4,487 kaudu. Riigitee 11195 aasta keskmine liiklussagedus on 2017. a seisuga 1003 a/ööp, kiiruspiirang puudub.
Lauda ehitamisega kaasnev liiklussageduse muudatus on äärmiselt minimaalne. Juurde lisandub ööpäevas maksimaalselt 5 sõidukit, seetõttu puudub vajadus ristumiskoha laiendamiseks, kuna olemasolev ristumiskoht ja selle seisund rahuldab lisanduva koormuse vajadused.
Ristumiskohta juures puuduvad planeeringu koostamise ajal nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis), kui vastavad takistused tekivad tuleb need kõrvaldada (alus Ehs § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Riigitee ja juurdepääsutee ristumiskoht tuleb katta tolmuvaba kattega.
Kuigi Aedadevahe kinnistu piirneb riigiteega, on planeeritav lauda kauguseks kavandatud riigiteest ca 259 m. Kavandava hoone ning riigitee vahele jääb ka mets. Olemasolevad ja perspektiivsed riigitee liiklustest põhjustatud häiringud (müra, vibratsioon, õhusaaste) ei mõjuta kavandatava lauda kasutamist. Leevendavate meetmete rakendamine loomalauda ehitamisel ei ole vajalik.
Parkimine on ette nähtud omal krundil avaparklas. Parkla on lubatud katta killustiku, kruusa, asfaldi, sillutuskivide, betooni vms. kattematerjaliga.
Parkimiskohtade paiknemine krundil ja katend täpsustatakse hoone ja rajatiste projekteerimise käigus. Söidusuunad ja juurdepääsud krundile on näidatud funksionaalseste seoste joonisel (joons 2).
6.5 Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Krundi reljeefi olulist muutmist planeeringuga ei kavandata. Maapind korrastatakse ja tasandatakse päraast ehitustööde lõppu. Detailplaneering ei näe ette krundi ega lauda kohustuslikku piiramist piirdeaiga. Vajaduse tekkimisel on lauda ning uute rajatise ümber lubatud piirdeaeda püstitada. Piirdeaia kujundus lahendatakse vastavalt vajadustele ning sobivalt arhitektuuriga.
Krundilt eemaldatakse kõrghaljastus, mis jääb ette planeeritud ehitustegevusele. Likvideeritava haljastuse lahendus antakse täpsemalt projekteerimise faasis.
Jäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmekogumise konteinerite jms jäätmekogumise lahendus antakse projekteerimise faasis.
6.6 Ehitiste vahelised kujad
Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määrusele nr.17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletörje veevarustusele“, lisale 2 on planeeritud lauda puhul (VI kasutusviisi) minimaalseks tulepüsivusklassiks TP-2. Planeeringualal asub allikatoiteline tiik, mis on tuletörje veevarustuse tagamiseks. Tiigist veevõtuks tuleb rajada nõuetekohane veevõtukoht- kuivhüdrant vms. Veevõtukoha täpne tehniline lahendus ja asukoht määratakse hoonete ehitusprojektide koostamisel.
Olemasoleva elamu ning selle abihoonete minimaalne tulepüsivusklass on TP-3, mis ei keela kõrgema tulepüsivusega hoonete ehitamist. Tulepüsivusklass täpsustatakse üle hoonete projekteerimisel.
6.7 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad
VESI JA KANALISATSIOON
„Keila valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029“ kohaselt ei jää detailplaneeringu ala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkonda.
Loomakasvatuse puhul on oluline ressurss vee kulu. Ööpäevane tehnoloogiilise vee vajadus looma kohta oleneb farmist ja seal kasutatavast tehnoloogiast.
Kinnistu üldine veevajadus jaguneb kaheks: loomade joogivesi ja veekulu farmi tehnoloogilisteks vajadusteks (udara, lüpsiseadmete, inventari jm pesemine). Viimane moodustab põhilise osa farmis tekkivast reoveest. Lisaks loomade jootmiseks ja lüpsiseadmete pesuks kuluvale veele kulub farmis vett ka personali olmevee tarbeks ja töövahendite pesuks.
Kinnistul asuva elamu veevarustus on korraldatud olemasoleva puurkaevu baasil, millel puudub pass ning mis käesolevaks hetkeks on amortiserunud. Planeeringuga nähakse ette rajada võimalusel uus puurkaev eeldatava sügavusega ~70 m. Planeeringualale on ette nähtud puurkaevu rajamine. Vee tarbimisel üle 5m3/ööpäevas on vajalik taotleda vee erikasutusluba (alus:veeseadus § 8 lg 2 p 2) . Huvitatud isiku andmetel on laudakompleksi ööpäevane veetarve maksimaalselt 28m3/ööpäevas ning moodustatav sanitaarkaitseala 50m raadiusega. Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruse nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuet täitmise kontrollimise meetmed“13 § 6 lõige 5 annab võimaluse heitvee juhtimiseks pinnasesse, kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole. Seejuures tuleb arvestada veeseaduse § 241 lõigetes 8 ja 9 sätestatud erisusi ning eelnimetatud määruses nimetatuid immutatavaid veehulkasid.
Kinnistul on olemas biopuhasti, mis vajab uuendamist. Heitveed on kavandatud immutada pinnasesse. Puhasti lahendus antakse projektidega.
Omapuhasti kavandamisel peab arvestama kanalisatsiooniehitise planeerimise nõudeid (asukoha valik, kujad, reoveepuhasti valik). Imbväljakute projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada, et heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülapool põhjavee kõrgeimat taset.
**SADEMEVESI**
Katustelt ja parkla kövapindadelt kogunev sademevesi on ette nähtud immutada pinnasesse. Immutusalad määratakse projekteerimise faasis.
**ELEKTRIVARUSTUS**
Planeeritaval krundil on olemas elektrivarustus. Uue lauda elektrivarustuse lahendamiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud tehnilised tingimused nr 315036. Vastavalt tingimustele on uue lauda elektrienergiaga varustamine ette nähtud olemasolevast Keelva:(Tabasalu) alaajamast teisest (F2) fidrist. Toide jõuab kinnistuni mööda 0,4 kV õhuliini. Liitumiskilbi asukoht on planeeritud kinnistut läbivale 0,4 kV mastile. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbilist objektini nähakse ette maakaabliga.
Elektriliinide asukoht on näidatud tehnovõrkude joonisel tinglikult leppemärgiga ja nende täpne asukoht ning lahendus määratakse projektide ning tööjoonistega.
Hoone valgustus lahendatakse hoone ehitusprojekti koostamisel tervikliku lahendusega.
6.8 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks
Skepast & Puhkim OÜ poolt 04.06.2018 koostatud Aedevahe farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus, töö nr 2018-0034 on jõutud järeldustele, et:
- Kavandatava tegevuse ehitusmahud ei ole nii suured, et selle rajamiseks kasutatavad loodusressursid põhjustaksid olulist negatiivset keskkonnamõju.
- Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju maakasutusele ega muid piiranguid piirkonna senisele maakasutusele.
- Kui jäätmete käitlemisel toimitakse vastavalt jäätmeeaduse ja Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele, siis ei kaasne sellega olulist negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale.
- Osalise planeeringualal kasutuselevõtt tootmismaana ja olemasoleva tootmisegevuse laiendus toob endaga kaasa tuletõrje, tehnoloogilise- ja olmevee kasutamise suurenemise vajaduse ning tuleb ära juhtida reovett. Kui järgitaks leevedusmeetmeid siis kavandatav tegevus ei ohusta piirkonna põhjavee kvaliteeti ja põhjavee kättesaadavust joogiveehaarde kaevudest.
- Arvestada tuleb, et planeeringualal tohib immutada vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett ning põhjavee kõrge taseme tõttu on vajalik rajada tõstetud immutuspeenrad (immutussügavus vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset).
• Kavandatava tegevusega ei nähta ette heidet vette (pinnaveekogudesse), v.a sademevee ärajuhtimine piirkonna äravoolukraavidesse. Piirkonna sademevesi on eeldatavalt puhas, seega ei kaasne sellega olulist negatiivset keskkonnamõju.
• Leevendusmeetmete kasutamisel ja Vabariigi Valitsuse määruses nr 288 toodud nõuete järgimisel ei põhjusta kavandatav tegevus olulist negatiivset mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele. Mõju pinnasele on ebaoluline ja jääb planeeringu ala piirsesse ning ehitustööde lõpus on võimalik rajatiste ümbruses olukord taastada. Ehitiste asukohast kooritud kasvupinnast saab kasutada samas asukohas haljastamiseks.
• Kavandatav tegevus ei avalda olulist negatiivset mõju looduslikule taimestikule ja loomastikule, kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele, kultuuriväärtustele ja pärandkultuuriobjektidele.
• Kavandatava tegevuse tulemusel ei paisata välisõhku saasteaineid, mis võivad ohustada inimese tervist. Samuti ei teki farmi chituse ja tegevuse käigus müra ja vibratsiooni sel määral, mis võiks mõjutada piirkonna elanike tervist ja piirkonnas asuvaid majapidamisi (hooneid jm rajatisi) ehk inimeste vara. Soovitat on vältida mürarikkaid tegevusi õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel.
• Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju inimeste tervisele ja heaolule. Ehitustegevusega võivad kaasneda häiringud müra ja tolmu näol, kuid need ei ole tõenäoliselt olulised ning ehituse lõppemisel häiringud lakkavad.
Kinnistul tekkivate jäätmete äravedu tuleb tellida jäätmeluba omavalt ettevõttelt.
6.9 Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine
Uue lauda arhitektuur peab olema põllumajandusettevõttes sobivalt praktiline ja ümbritsevasse keskkonda sobiv. Olemasolevate hoonete korrastamisel, ümberehitamisel või laiendamisel tuleb silmas pidada talukompleksi terviklikku väljanägemist ning soovitatavt hooned sobitada omavahel- värv, materjalikasutuse vms abil. Hoonestusalad ja arhitektuurised nõuded on näidatud põhijoonisel (joonis 4).
6.10 Servituutide vajaduse määramine
Säilivad kinnistul olemasolevad kitsendused. Täiendavalt määratakse planeeringuga juurdepääsuservituutide asukohad Mardi ja Liivaagu kinnitutele suundumiseks.
6.11 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt planeerimise põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduslike võtetega:
* oluline on hea nähtavus (krundi valgustatus).
Hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada vandalismi ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:
* võimalusel paigaldada kohtvalgustid;
* hoida maa-ala korras;
* kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad ja lukud).
6.12 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus
Uue elektriühenduse rajamine toimub vastavalt elektrivõrgu valdaja ja hoonestaja vahelisele kokkulepetele. Servituudi- või isikliku kasutusõiguse lepingud sõlmitakse vastavalt krundiomaniku ja tehnovõrguvaldaja kokkulepetele.
6.13 Planeeringu rakendamise võimalused
Aedevahe kinnistu igakordne omanik tagab detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks vajalike rajatiste väljaehitamise ja sellega seotud kulutuste kandmise.
Planeeritav kinnistu asub osaliselt riigitee 11195 Keila – Keila-Joa km 4,23-4,48 kaitsevööndis. Maanteeameti 03.08.2018 kirja nr 15-2/18/35154-2 alusel on sätestatud ja teavitatud järgmistest nõuetest:
- Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee
kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
- Juurdepääs planeeringualale on riigitee olemasoleva ristumiskoha kaudu km 4,487.
- Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevat ja perspektiivset liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevedusmeetmete rakendamiseks.
- Tehnovõrke, sh kaitsevöönideid riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada.
- Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskurežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid voluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukord ja teostada läbilaskearvutused.
- Arendusega seotud liikluslahendused tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põosas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
- Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
- Riigitee ja juurdepääsutee ristumiskoht tuleb lahendada tolmuvaba kattega enne hoonele kasutusloa saamist.
- Köik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet.
| Kooskõlastava asutuse nimi | Kuupäev | Kooskõlastuse ärakiri | Kooskõlastuse dokumentide asukoht |
|---------------------------|---------|----------------------|----------------------------------|
| OÜ Elektrilevi | 22.10.2018 |  | Lisade kaustas |
**Elektrilevi OÜ**
Kadaka tee 63, 12915 TALLINN
Registrikood 11050857
**PROJEKTI KOOSKÕLASTUS NR.** 7837660528
**KOOSKÕLASTUSE KUUPÄEV:** 22.10.2018
**KOOSKÕLASTUSE TELLIJAT:**
- **REGISTRIKOOD:** 11600080
- **NIMI:** OÜ RAID INVEST
- **KONTAKTISIK:** Karin Raid
- **OBJEKTI AADDRESS:** Aedevahe, Keelva küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa (öp)
- **TÖÖ NUMBER:** 73/18
- **TÖÖ SISU:** Detailplaneeringu tehnovõrgud
- **STAADIUM:** Detailplaneering
**KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL:**
* Toojoonised kooskõlastada taiedavalt.
---
| Naabrite nõusolekud: | 07.11-08.11.2018 |  | Lisade kaustas |
|---------------------|------------------|--------------------------------|---------------|
| Vainu maaüksus: | |  | |
| Muuluka maaüksus: | |  | |
| Liivaugu maaüksus: | |  | |
| Liivaaugu maaüksus: | |
|---------------------|-----------------|
| Mardi maaüksus: | |
| Põllumajandusamet | 19.11.2018 Nr 14.2-1/23935 |
| Maanteeamet | 28.11.2018 Nr 15-2/18/35154-5 |
| Maa-amet | 04.12.2018 Nr 6-3/18/16339-2 |
| Rahandusministeerium| 11.12.2018 Nr 14-11/8377-2 |
| Terviseamet | 03.01.2019 |
**Liivaaugu maaüksus:**
Jah, olein nõus Aedevahe detailplaneeringuga, maa üksus Liivaauge, TAIMA RAALAROD
**Mardi maaüksus:**
Jah, olein nõus Aedevahe detailplaneeringuga, Maaüksus Mardi Reisenkivi Brinkael
**Põllumajandusamet**
Kooskõlastame Aedevahe kinnistu detailplaneeringu esitatud kujul.
**Maanteeamet**
Võttes aluseks planeerimisaseaduse, ehitusseadustiku ning Maanteeameti põhimaäruse Maanteeamet kooskõlastab OÜ Raid Invest töö nr 13/18 (vers 28.11.2018) Lääne-Harju vald Keelva küla Aedevahe platsi ja laialdu detailplaneeringu. Maanteeamet detailplaneeringu tehtud kooskõlastamisel seletuskirja lisatud teadmisel, et arendaja kohustuseks jääb riigitee 11195 ristumiskoha km 4,487 katmine tolmuvaba kattega enne hoonele kasutuslos saamist.
Maanteeamet ei võtnud endale kohustusi planeeringuna seotud rajatiste väljapehitamiseks. Kooskõlastatud põhijoonia ja seletuskiri on lihtsud mannesse. Kooskõlastatud detailplaneeringu põhijoonis ja seletuskiri on lisatud mannesse.
Planeeringu elluviimisel arvestada, et kõik riigitee kaitsevõrdsis kavandatud ehitusloa kohususega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusteluks saamiseks. Käesolev kooskõlasnis kehtib 2 aastat käesoleva kirja välja andmise kumpaevast. Tähtaja mõõdunuseil tuleb planeering Maanteeametile esitada seisukohtade uuendamiseks.
**Maa-amet**
Põhjusel, et koostatava detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi Eesti Vabariigile kuuluvatele kinnisasiadele, ei esita Maa-amet vastuväiteid 06.11.2018 kooskõlastamiseks esitatud detailplaneeringule nimetusega „Aedevahe kinnistu detailplaneering”.
**Rahandusministeerium**
Kuna tegemist on Keila valla üldplaneeringu põhihaldushetki muutva detailplaneeringuga, tuleb vastavalt Plaans § 142 lõikele 2 ja § 90 lõikele 1 vastuvõetud ning avaliku väljapaneku ja vajadusel avaliku arutelu protsessi läbimist detailplaneering esitada enne kehtestamist riigihalduse ministriole heakskiitumiseks.
**Terviseamet**
Kooskõlastus antud digitaalse allkirjaga detailplaneeringule
|
<urn:uuid:3a458b4b-bd53-4db3-a451-be96574bf742>
|
CC-MAIN-2019-22
|
https://laaneharju.ee/documents/17842239/22856232/Seletuskiri+Aedevahe+seltuskiri+uus.pdf/df5a0232-79a6-44ff-a658-4bf5937578fd
|
2019-05-22T19:33:33Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-22/segments/1558232256948.48/warc/CC-MAIN-20190522183240-20190522205240-00084.warc.gz
| 543,297,931
| 11,359
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.982971
|
ekk_Latn
| 0.99997
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
196,
3403,
5286,
7064,
7598,
8652,
9570,
11232,
12779,
14669,
16710,
18752,
20845,
22865,
24552,
26505,
27785,
30148
] | 1
|
[
0.357421875,
0.40625,
0.177734375,
0.04931640625,
0.006866455078125,
0.002532958984375
] |
Harju maakonna
Ühistranspordi hinnatsoonid
1:175 000
Legend
- asustus
- mets
- soo
- lageala
- raudtee
- kohalik tee
- riigimaantee
- jõgi, oja
- järv
- rannajoon
- klint, järsak
- valla nimi
- linna nimi
- vallapiir
- maakonna piir
Ühistranspordi tsoonid
Ühistransport
- I tsooni bussipeatus
- II tsooni bussipeatus
- III tsooni bussipeatus
- IV tsooni bussipeatus
- V tsooni bussipeatus
- I tsooni trass
- II tsooni trass
- III tsooni trass
- IV tsooni trass
- V tsooni trass
- I tsooni piir
- II tsooni piir
- III tsooni piir
- IV tsooni piir
- V tsooni - Harju maakonna piiri ületavate bussiliinide võimalik hinnatsoon
- perspektiivne tsooni laiendus
MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus 2014
Harju Maavalitsus 2014
Maa-amet 2014
|
<urn:uuid:94dfb787-d16f-456c-a01b-086fcdee60a7>
|
CC-MAIN-2019-09
|
http://www.ytkpohja.ee/documents/67371/73825/Harjumaa_piletitsoonid_2014.pdf
|
2019-02-23T02:27:54Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-09/segments/1550249434065.81/warc/CC-MAIN-20190223021219-20190223043219-00564.warc.gz
| 456,725,756
| 329
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.992393
|
ekk_Latn
| 0.992393
|
[
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
734
] | 1
|
[
0.080078125,
0.8359375,
0.06982421875,
0.0126953125,
0.0015869140625,
0.0013885498046875
] |
JAAN ELKEN
LENDAB ÜLE II
avamine 5.juunil kell 17.00
5.06.-29.06.2018
T, N, R, L 11:00 - 17:00
K 11:00 - 18:00
E, P suletud
www.kirjanduskeskus.ee/naitused
www.jaanelken.com
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
E.VILDE MUUSEUM /
KASTELLAANIMAJA GALERII
Roheline aas 3, Tallinn
|
<urn:uuid:a9fecef8-27b0-4050-a44e-84bfbb77b365>
|
CC-MAIN-2018-51
|
http://www.jaanelken.com/wp-content/uploads/2018/05/Jaan-Elken-_Kastellanimaja-plakat.pdf
|
2018-12-18T19:43:09Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-51/segments/1544376829568.86/warc/CC-MAIN-20181218184418-20181218210418-00175.warc.gz
| 396,805,017
| 139
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.991809
|
ekk_Latn
| 0.991809
|
[
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
279
] | 1
|
[
0.0234375,
0.96875,
0.00799560546875,
0.0003662109375,
0.000011622905731201172,
0.000005424022674560547
] |
KOMISJONI DIREKTIV 93/1/EMÜ,
21. jaanuar 1993,
millega muudetakse direktiivi 77/535/EMÜ väetiste proovivõtu- ja analüüsimeetodeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
(Mikroelementide analüüsimeetodid)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1975. aasta direktiivi 76/116/EMÜ väetisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) viimati muudetud direktiiviga 89/530/EMÜ, (2) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
ning arvestades, et:
asutamislepingu artikkel 8a kehtestab sisepiriretata ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine;
direktiivi 89/530/EMÜ täiendab ja muudab direktiivi 76/116/EMÜ mikroelementide boori, koobalti, vase, raua, mangaani, molüubdeeni ja tsingi sisalduse osas väetistes;
komisjoni direktiiv 77/535/EMÜ, (3) viimati muudetud direktiiviga 89/519/EMÜ, (4) näeb ette ühenduse väetiste ametliku kontrollimise, tuvastamaks nende vastavust ühenduses sätestatud nõuetele väetiste kvaliteedil ja koostise osas; direktiivi 77/535/EMÜ tuleb täiendada mii, et see kehtiks ka väetiste kohta, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 89/530/EMÜ;
pidades silmas kavandatava meetme ulatust ja möju, on käesolevas direktiivis sätestatud ühenduse meetmed mitte ainult vajalikud, vaid seadut esmärkide saavutamiseks ka möödapääsamatud; liikmesriigid ei suuda iseseisvalt neid esmärke saavutada; lisaks on nimetatud esmärkide saavutamine ühenduse tasandil juba sätestatud direktiivis 76/116/EMÜ;
(1) EÜT L 24, 30.1.1976, lk 21.
(2) EÜT L 281, 30.9.1989, lk 116.
(3) EÜT L 213, 22.8.1977, lk 1.
(4) EÜT L 265, 12.9.1989, lk 30.
käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas väetistega kauplemisses tehniliste töökte korraldamist käsitlevate direktiivide tehnika arenguga kohandamise komitee arvamusega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 77/535/EMÜ II lisale lisatakse käesoleva direktiivi lisa tekst.
Käesolevad meetodid on kohaldatavad ühenduse väetiste suhtes kõikide mikroelementide määramiseks, mille deklareeritud sisaldus on 10 % või alla selle.
Artikkel 2
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. detsembriks 1993. Liikmesriigid teatabid sellest viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritava valdkonnas vastuvõetavate siseriiklike õigusnormide tekstid.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
LISA
"Meetodid 9
MIKROELEMENDID
Meetod 9.I
MIKROELEMENTIDE ÜLDHULGA EKSTRAHEERIMINE
1. EESMÄRK
Käesoleva meetodiga määratakse järgmiste mikroelementide ekstraheerimise käik: üldboor, üldkoobalt, üldvask, üldraud, üldmangaan, üldmolübeen ja üldtsink. Eesmärgiks on sooritada võimalikult väike arv ekstraktsioone, kasutades võimalusel kõikide ülanimetatud mikroelementide üldsisalduse määramiseks sama ekstrakti.
2. RAKENDUSALA
Käesolev meetod puudutab nõukogu direktiivi 89/530/EMÜ (1) käsitletud EMÜ väetisi, mis sisaldavad ühte või mitut järgmistest mikroelementidest: boor, koobalt, vask, raud, mangaan, molübeen ja tsink. Meetod on kohaldatav kõikide mikroelementide suhtes, mille deklareeritud sisaldus on 10 % või alla selle.
3. PÕHIMÖTE
Lahustamine keevas soolhappe lahuses.
Märkus: ekstraheerimine on empiiriline ja ei pruugi sõltuvalt tootest või väetise teistest koostisosadest olla kvantitatiivne. Ekstraheeritud kogus võib eriti teatud mangaanoksüülide puhul olla oluliselt väiksem kui mangaani üldsisaldus tootes. Väetisestoorjate kohus on tagada, et deklareeritud sisaldus vastaks käesoleva meetodi tingimuste kohaselt ekstraheeritud tegelikule kogusele.
4. REAKTIIVID
4.1. Lahjendatud soolhappe (HCl) lahus, umbes 6 M:
1 osa soolhapet \((p = 1,18 \text{ g/ml})\) segatakse 1 osa veega.
4.2. Kontsentreeritud ammoniaagilahus \((\text{NH}_4\text{OH}, p = 0,9 \text{ g/ml})\).
5. SEADMED
Temperatuuri kontrollimise võimalusega kuumutusplaat.
Märkus: ekstrakti boorisisalduse määramisel ei tohi kasutada boorsilikaadist klaasanumaid. Kuna meetod sisaldab keetmist, tuleks eelistada teflonit või kvartsi. Kui klaasanumaid on pestud boraate sisaldavate detergenti-dega, tuleb neid hoolikalt loputada.
6. PROOVI ETTEVALMISTAMINE
Vt meetod 1 (direktiiv 77/535/EMÜ, EÜT L 213, 22.8.1977, lk 1).
7. TÖÖ KÄIK
7.1. Uuritav proov
Võetakse väetisekogus, mille kaal olenevalt elemendi deklareeritud sisaldusest tootes on 2–10 g. Lööpliku lahuse saamiseks, mis peale sobivat lahjendamist jääb köigi meetodite möötmispirkonda, kasutatakse järgmist tabelit. Proovid kaalutakse 1 mg täpsusega.
| Mikroelementi deklareritud sisaldus väetises (%) | < 0,01 | 0,01 – < 5 | 5 – 10 |
|--------------------------------------------------|--------|------------|--------|
| Proovi mass (g) | 10 | 5 | 2 |
| Proovis sisalduva elemendi mass (mg) | 1 | 0,5 – 250 | 100 – 200 |
| Lahuse ruumala \(V\) (ml) | 250 | 500 | 500 |
| Elemendi kontsentratsioon lahuses (mg/l) | 4 | 1 – 500 | 200 – 400 |
Proov asetatakse 250 ml keeduklaasi.
(1) EUT L 281, 30.9.1989, lk 116.
7.2. Lahuse valmistamine
Vajaduse korral nüüsutakse proovi vähesse veega, lisatakse väikese koguste kaupa ettevaatlikult 10 ml lahjendatud soolhanne lahust (4.1) ühe grammi väärise kohta ning segatud umbes 50 ml vett. Keeduklaas kaetakse klaaskasega ja segatakse. Lahus astetakse kuumutuspallid leema ja keedetakse 30 minutit. Lastakse jahutuda, segades lahust aeg-aalt. Lahus viiakse kvantitatiivselt üle 250 ml või 500 ml möötekolbi (vt tabel). Koha täidetakse ettemähtitud mahuni veega ja segatakse põhjalikult. Filtreeritakse läbi kuiva filtri kuiva anumasse. Esimene proov visatakse minema. Ekstrakt peab olema täiesti selge.
Elementide määramised selge filtraadi alikvootides soovitatakse sooritada viivitamatult. Kui see ei ole võimalik, tuleb anumad korgiga sulgeda.
Märkus: boorisalduse määramisel ekstraktides viiakse pH tase kontsentreeritud ammoniaagilahusega (4.2) vahe-mikku 4–6.
8. MÄÄRAMINE
Kõikide mikroelementide määramisel kasutatakse iga üksiku elemendi puhul rakendatavas meetodis ette nähtud alikvoore.
Vajaduse korral korvaldatakse vastavalt meetodile 9.3 lahuse alikvoostid orgaanilised kelaate või komplekse moodustavad ained. Aatomabsorptsioonспектrometria abil määramise puhul ei pruugi see vajalik olla.
Meetod 9.2
VEES LAHUSTUVATE MIKROELEMENTIDE EKSTRAHEERIMINE
1. EESMÄRK
Käesoleva meetodiga määratakse järgmiste vees lahustuvate mikroelementide ekstraheerimise käik: boor, koobalt, vask, raud, mangaan, molüüdeen ja tsink. Eesmärgiks on sooritada võimalikult väike arv ekstraktioone, kasutades võimalusel kõikide ülahnimetatud mikroelementide sisalduse määramiseks sama ekstrakti.
2. RAKENDUSALA
Käesolev meetod puudutab nõukogu direktiivi 89/530/EMÜ käsitletud EMÜ väetisi, mis sisaldavad ühte või mitut järgmistest mikroelementidest: boor, koobalt, vask, raud, mangaan, molüüdeen ja tsink. Meetod on kohaldatav kõikide mikroelementide suhtes, mille deklareeritud sisaldus on 10 % või alla selle.
3. PÕHIMÖTE
Mikroelementide ekstraheerimiseks loksutatakse väetist vees temperatuuril 20 °C ± 2 °C.
Märkus: ekstraheerimine on empiiriline ja võib, kuid ei pruugi olla kvantitatiivne.
4. REAKTIIVID
4.1. Lahjendatud soolhappe (HCl) lahus, umbes 6 M:
1 osa soolhappe \((\rho = 1,18 \text{ g/ml})\) segatakse 1 osa veega.
5. SEADMED
5.1. Pöördloksuti, mis töötab kiiruseel umbes 35–40 pööret minutis.
5.2. pH-meeter.
Märkus: ekstrakti boorisalduse määramisel ei tohi kasutada boorsilikaadist klaasanumaid. Vastava ekstraheerimise puhul tuleks eelistada tellonit või kvartsi. Kui klaasanumaid on pestud boraate sisaldavate detergentsidega, tuleb neid hoolikalt loputada.
6. PROOVI ETTEVALMISTAMINE
Vt meetod 1 (direktiiv 77/535/EMÜ, EÜT L 213, 22.8.1977, lk 1).
7. TÖÖ KÄIK
7.1. Uuritav proov
Võetakse väetisekogus, mille kaal olenevalt elemendi deklareeritud sisaldusest tootes on 2–10 g. Löpliku lahuse saamiseks, mis peale sobivat lahjendamist jääb köigi meetodite möötmispiirkonda, kasutatakse järgmist tabelit. Proovid kaalutakse 1 mg täpsusega.
| Mikroelementi deklareeritud sisaldus väetises (%) | < 0,01 | 0,01 – < 5 | 5 – 102 |
|--------------------------------------------------|--------|-----------|---------|
| Proovi mass (g) | 10 | 5 | 2 |
| Proovis sisalduva elemendi mass (mg) | 1 | 0,5 – 250 | 100 – 200 |
| Lahuse ruumala V (ml) | 250 | 500 | 500 |
| Elemendi kontsentratsioon lahuses (mg/l) | 4 | 1 – 500 | 200 – 400 |
Proov asetatakse vastavalt tabelile kas 250 ml või 500 ml kolbi.
7.2. Lahuse valmistamine
250 ml kolbi lisatakse umbes 200 ml vett; 500 ml kolbi puhul lisatakse umbes 400 ml vett.
Kolb suletakse kindlalt korgiga. Loksutatakse tugevalt, et proov seguneks, seejärel asetatakse kolb loksutile ja loksutatakse 30 minutit.
Kolb täidetakse ettenähtud mahuni veega ja segatakse põhjalikult.
7.3. Testlahuse valmistamine
Lahus filtreeritakse viivitamatult puhtasse, kuiva kolbi. Kolb suletakse. Määramine viiakse läbi viivitamatult peale filtreerimist.
NB: kui filtraat muutub vähehaaval haguseks, siis viiakse kolvis mahuga Ve läbi uus ekstraheerimine vastavalt punktidele 7.1 ja 7.2. Lahus filtreeritakse elnevat kuivatatud ja 5,00 ml lahjendatud soohlappe lahust (4.1) sisalduvasse kalibreeritud kolbi mahuga W. Filtreerimine lopetatakse täpselt siis, kui jõutakse kalibreerimismargini. Segatakse põhjalikult.
Sellistel tingimustel on V väärust tulemuste väljendamisel järgmine:
\[ V = \frac{Ve \times W}{(W - 5)}. \]
Tulemuste väljendamisel sõltuvad lahjendused nimetatud V väärustest.
8. MÄÄRAMINE
Kõikide mikroelementide määramisel kasutatakse iga üksiku elemendi puhul rakendatava meetodis ette nähtud alikvoote.
Vajaduse korral kõrvaldatakse vastavalt meetodile 9.3 lahuse alikvoodist orgaanilised kelaate või komplekse moodustavad ained. Aatomabsorptsioonpektromeetria abil määramise puhul ei pruugi see vajalik olla.
**Meetod 9.3**
**ORGAAANILISTE ÜHENDITE KÖRVALDAMINE VÄETISEEKSTRAKTIDEST**
1. **EESMARK**
Käesoleva meetodiga nähakse ette orgaaniliste ühendite väetiseekstraktidest kõrvaldamise kord.
2. **RAKENDUSALA**
Käesolev meetod on kohaldatav vastavalt meetoditele 9.1 ja 9.2 ekstraheeritud proovide analüüsimisel nende väetiste puhul, mille kohta tuleb vastavalt direktiiville 89/530/EMÜ deklareerida elemendi üldsisaldus ja/või vees lahustuvu osa sisaldus.
**Märkus:** orgaanilise aine esinemine väikeses koguses ei möjuta tavaliselt elementide määramist aatomabsorptsioonpektromeetria abil.
3. **PÕHIMÖTE**
Ekstrakti alkivoodis sisalduvad orgaanilised ühendid oksüdeeritakse vesinikperoksiidiga.
4. **REAKTIIVID**
4.1. Lahjendatud soolhappe (HCl) lahus, umbes 0,5 M:
1 osa soolhapet \((\rho = 1,18 \text{ g/ml})\) segatakse 20 osa veega.
4.2. Vesinikperoksiidi lahust \((30 \% \text{ H}_2\text{O}_2, \rho = 1,11 \text{ g/ml})\), mis ei sisalda mikroelemente.
5. **SEADMED**
Temperatuuri kontrollimise võimalusega kuumutusplaat.
6. **TÖÖ KÄIK**
Võetakse 25 ml meetodi 9.1 või 9.2 abil saadud ekstraktlahust ja viiakse 100 ml keeduklaasi. Meetodi 9.2 puhul lisatakse 5 ml lahjendatud soolhappe lahust (4.1). Seejärel lisatakse 5 ml vesinikperoksiidi lahust (4.2). Sületakse klaasikaanega. Oksüdeeritakse toottematerjalil umbes tund aega, seejärel aetakse lahust vähehaaval keema ja keedetakse pool tundi. Vajadusel lisatakse pärast jahutmist lahusele veel 5 ml vesinikperoksiidi. Seejärel keede- takse lahust liigse vesinikperoksiidi eemaldamiseks. Lahuseid lastakse jahutada ning see viiakse kvantitatiivselt üle 50 ml möötekolbi, mis täidetakse ettenähtud mahuni. Vajadusel filtreeritakse.
Alkivootide võtmisel ja mikroelemendi protsentuaalse sisalduse arvutamisel tootes tuleb selle lahjendusega arvestada.
**Meetod 9.4**
**MIKROELEMENTIDE MÄÄRAMINE VÄETISEEKSTRAKTIDES AATOMABSORPTSIOONSPEKTROMEETRIA ABIL**
(ÜLDINE TÖÖ KÄIK)
1. **EESMÄRK**
Käesolev dokument sätestab üldise töö käigu teatud mikroelementide sisalduse määramisel väetiseekstraktides aatomabsorptsioonspektromeetriab il.
2. **RAKENDUSALA**
Käesolev meetod on kohaldatav vastavalt meetoditele 9.1 ja 9.2 ekstraheeritud proovide analüüsimisel nende väetiste puhul, mille kohta tuleb vastavalt direktiivile 89/530/EMÜ deklareerida elemendi üldsisaldus ja/või vees lahustuvu osa sisaldus.
Käesoleva meetodi kohandused erinevatele mikroelementidele on toodud iga üksiku elemendi puhul rakendatavate spetsiifiliste meetodite juures.
*Märkus:* orgaaniline aine esinemine väikeses koguses ei mõjuta enamikel juhtudel elementide määramist aatomabsorptsioonspektromeetriab il.
3. **PÕHIMÖTE**
Pärast ekstrakti vajadustekohast töötlemist häirivate keemiliste ainete sisalduse vähendamiseks või nende kõrvaldamiseks lahjendatakse ekstrakti seni, kuni selle kontsentraatsioon jääb spektromeetri optimaalsesse mõõtmispiirkonda määratava mikroelemendi jaoks sobivale lainepikkusele.
4. **REAKTIIVID**
4.1. Lahjendatud soolhappe (HCl) lahus, umbes 6 M:
1 osa soolhapet \((\rho = 1,18 \text{ g/ml})\) segatakse 1 osa veega.
4.2. Lahjendatud soolhappe (HCl) lahus, umbes 0,5 M:
1 osa soolhapet \((\rho = 1,18 \text{ g/ml})\) segatakse 20 osa veega.
4.3. Lantaanisoola lahused (10 g La liitri kohta)
Seda reaktiivi kasutatakse koobalti, raua, mangaani ja tsingi määramiseks ning selle valmistamiseks võib kasutada ühte alljargnevatest ühenditest:
a) soolhappes (4.1) lahustatud lantaanoksidi. 11,73 g lantaanoksidi \((\text{La}_2\text{O}_3)\) pannakse 150 ml vett sisaldavasse 1-litrisesse möötekobi ning lisatakse 120 ml 6 M soolhapet (4.1). Lantaanoksidil lastakse lahustuda ning seejärel lisatakse vett kuni 1 litrini ja segatakse põhjalikult. Saadav lahus on umbes 0,5 M soolhappe suhtes; või
b) lantaankloriidit: -sulfaadi või -nitraadi lahust. 150 ml vees lahustatakse 26,7 g lantaankloriidheptahüdraati \((\text{LaCl}_3 \cdot 7\text{H}_2\text{O})\) või 31,2 g lantaanmitraathekshahüdraati \([\text{La(NO}_3]_3 \cdot 6\text{H}_2\text{O}\) või 26,2 g lantaansulfaatnähüdraati \([\text{La}_2(\text{SO}_4)_3 \cdot 9\text{H}_2\text{O}]\), seejärel lisatakse 85 ml 6 M soolhapet (4.1). Lantaanisoolal lastakse lahustuda ning seejärel lisatakse vett kuni 1 litrini ja segatakse põhjalikult. Saadav lahus on umbes 0,5 M soolhappe suhtes.
4.4. Kalibreerimislahused
Kalibreerimislahuste valmistamist kirjeldatakse iga üksiku mikroelemendi määramismeetodi juures.
5. SEADMED
Aatomabsorptioonspektromeeter, mis on varustatud määratavaid mikroelemente iseloomustavat kiirgust emiteerivate kiirgusallikatega.
Analüütik peab järgima tootja juhiseid ja olema seadmega tuttav. Seade peab võimaldama vajaduse korral taustakorrektsooni kasutamist (Co ja Zn). Kasutatavad gaasid on õhk ja atsetüleen.
6. ANALÜÜSITAVATE LAHUSTE VALMISTAMINE
6.1. Määratavate mikroelementide ekstraktlahuste valmistamine
Vt meetod 9.1 ja/või 9.2 ning vajadusel 9.3.
6.2. Testlahuse töötlemine
Kasutatava kalibreerimispíirkonna (7.2) jaoks sobiva kontsentratsiooniga määratava elemendi lõpliku testlahuse ning väikestalt 0,5 M ja mitte rohkem kui 2,5 M soolhappe lahuse saamiseks lahendatakse meetod 9.1, 9.2 või 9.3 abil saadud ekstrakti dilvooti veega ja/või soolhappega (4.1) või (4.2). Soovitud tulemuse saavutamiseks võib olla vajalik ühe või mitme järjestikuse lahenduse tegemine.
Ekstrakti lahendamise teel saadud lõpplahuse aikvoot – tähistagu (a) selle mahtu millilitrites – valatakse 100 ml möötekobi. Koobalt-, raua-, mangaani- või tsingisisalduse määramiseks lisatakse 10 ml lantaanisoola lahust (4.3). Lisatakse 0,5 M soolhappe lahust kuni ettenähtud mahuni ja segatakse põhjalikult. Saadakse lõpplahus mõõtmiste sooritamiseks. Tähistagu D lahendusastet.
7. TÖÖ KÄIK
7.1. Pimelahuse valmistamine
Pimelahuse valmistamisel korralatakse kogu töö käiku alates ekstraheerimisest, jättes välja ainult väetiseproovi.
7.2. Kalibreerimislahuste valmistamine
Iga üksiku mikroelemendi määramismeetodi kohaselt valmistatud kalibreerimise töölahustest valmistatakse 100 ml möötekolbidesse vähemalt viis tõusu kontsentraatsiooniga kalibreerimislahust, mis jäävad spektromeetri optimaalsesse möötmispíirkonda. Vajadusel korrigeeritakse soolhappe kontsentraatsiooni, et viia see lahjendatud testlahuse (6.2) soolhappe kontsentraatsioonile võimalikult lähedale. Koobalt-, raua-, mangaani- või tsingisisalduse määramiseks lisatakse 10 ml sama lantaanisoola lahust (4.3), mida kasutati punktis 6.2. Lisatakse 0,5 M soolhappe lahust (4.2) kuni ettenähtud mahuni ja segatakse põhjalikult.
7.3. Määramine
Spektromeeter (5) valmistatakse määramiseks ette ja seatakse antud mikroelemendi määramismeetodis toodud lainepikkusele.
Kalibreerimislahust (7.2), testlahust (6.2) ja pimelahust (7.1) pihistatakse kolm korda järjest, iga tulemus märgitakse üles ja instrumenti loputatakse iga pihistamise järel destilleeritud veega.
Koostatakse kalibreerimisköver, kandes ordinaadile spektromeetri näituse keskmise iga kalibreerimislahuse (7.2) puhul ning abstiisisile sellele vastava elemendi kontsentratsiooni, väljendatuna mikrogrammides milliliitri kohta.
Saadud kövera järgi määratakse vastava mikroelemendi kontsentratsioon testlahuses (6.2) \((x_c)\) ja pimelahuses (7.1) \((x_p)\), väljendatuna mikrogrammides milliliitri kohta.
8. **TULEMUSTE VÄLJENDAMINE**
Mikroelemendi \(E\) protsentuaalne sisaldus väetises arvutatakse järgmiselt:
\[
E (\%) = \frac{[(x_c - x_p) \times V \times D]}{(M \times 10^4)}.
\]
Meetodi 9.3 kasutamise korral:
\[
E (\%) = \frac{[(x_c - x_p) \times V \times 2D]}{(M \times 10^4)},
\]
kus:
- \(E\) on määratava mikroelemendi protsentuaalne sisaldus väetises;
- \(x_c\) on testlahuse (6.2) kontsentratsioon (µg/ml);
- \(x_p\) on pimelahuse (7.1) kontsentratsioon (µg/ml);
- \(V\) on meetodi 9.1 või 9.2 abil saadud ekstrakti maht millilitrites;
- \(D\) on punktis 6.2 tehtud lahjendusel vastav lahjendusaste;
- \(M\) on meetodi 9.1 või 9.2 kohaselt võetud uuritava proovi mass grammides.
Lahjendusaste \(D\) arvutamine:
kui (a1), (a2), (a3)……. (ai) ja (a) on alikvoodid ning (v1), (v2), (v3)……. (vi) ja (100) on nende vastavatele lahjendustele vastavad mahud millilitrites, siis arvutatakse lahjendusaste \(D\) järgmiselt:
\[
D = \left( \frac{v1}{a1} \right) \times \left( \frac{v2}{a2} \right) \times \left( \frac{v3}{a3} \right) \times \ldots \times \left( \frac{vi}{ai} \right) \times \left( \frac{100}{a} \right).
\]
**Meetod 9.5**
**BOORI MÄÄRAMINE VÄETISEEKSTRAKTIDES SPEKTROMEETRIA ABIL ASOMETIIN-H-ga**
1. **EESMÄRK**
Käesolev meetod kirjeldab boori määramise käiku väetiseekstraktides.
2. **RAKENDUSALA**
Käesolev meetod on kohaldatav vastavalt meetoditele 9.1 ja 9.2 ekstraheeritud proovide analüüsimisel nende väetiste puhul, mille kohta tuleb vastavalt direktiivile 89/530/EMÜ deklareerida boori üldsaldus ja/või vees lahus tuva boori sisaldus.
3. **PÕHIMÖTE**
Asometiin-H lahuses moodustavad boraaadiionid kollase kompleksi, mille kontsentratsioon määratakse molekulaarset heeldumisel põhineva spektromeetria abil 410 nm juures. Häirivad ionid maskeeritakse etüleendiamiintetraatsetaadi (EDTA) abil.
4. **REAKTIIVID**
4.1. EDTA puhverlahus
500 ml möötekolbi, mis sisaldab 300 ml vett, lisatakse:
- 75 g ammoniumatsetaati \((NH_4OOCCH_3)_2\),
- 10 g etüleendiamiintetraäidikhappe dinaatriumsoola \((Na_4EDTA)\),
- 40 ml äädikhapet \((CH_3COOH, \rho = 1,05 \text{ g/ml})\).
Täidetakse kuni ettenähtud mahuni veega ja segatakse põhjalikult. Klaaselektroodi abil kontrollitud pH tase lahuses peab olema 4,8 ± 0,1.
4.2. Asometiin-H lahus
200 ml möötekolbi lisatakse:
— 10 ml puverlahust (4.1),
— 400 mg asometiin-H-d \((C_{17}H_{12}NNaO_8S_2)\),
— 2 g askorbiinihapet \((C_6H_8O_6)\).
Täidetakse kuni ettenähtud mahuni veega ja segatakse põhjalikult. Seda reaktiivi ei ole mõtet valmistada suurtes kogustes, kuna see säilib ainult paar päeva.
4.3. Boori kalibreerimislahused
4.3.1. Boori põhilahus (100 µg/ml)
0,5719 g boorhapet \((H_3BO_3)\) lahustatakse vees 1 000 ml möötekolvis. Täidetakse kuni ettenähtud mahuni veega ja segatakse põhjalikult. Lahus viiakse plastikpudelisse ja säilitatakse külmkapis.
4.3.2. Boori töölahus (10 µg/ml)
500 ml möötekolbi kantakse 50 ml põhilahust (4.3.1). Täidetakse kuni ettenähtud mahuni veega ja segatakse põhjalikult.
5. SEADMED
Spektromeeter, mis võimaldab mööta molekulaarsest neeldumist lainepikkusel 410 nm ning on varustatud küvettidega, mille optilise tee pikkus on 10 nm.
6. ANALÜÜSITAVA LAHUSE VALMISTAMINE
6.1. Boorilahuse valmistamine
Vt meetod 9.1 ja/või 9.2 ning vajadusel 9.3.
6.2. Testlahuse valmistamine
Ekstrakti (6.1) alikvooti lahendatakse punktis 7.2 toodud kontsentraatsiooniga boorilahuse saamiseks. Soovitud tulemuse saavutamiseks võib olla vajalik kahe järjestikuse lahenduse tegemine. Tähistagu D lahendusastet.
6.3. Paranduslahuse valmistamine
Kui testlahus (6.2) on värvunud, valmistatakse vastav paranduslahus, lisades plastikpudelisse 5 ml testlahust (6.2), 5 ml EDTA puverlahust (4.1) ja 5 ml vett, ning segatakse põhjalikult.
7. TÖÖ KÄIK
7.1. Pimelahuse valmistamine
Pimelahuse valmistamisel korrratakse kogu töö käiku alates ekstraheerimisest, jäettes välja ainult väetiseproovi.
7.2. Kalibreerimislahuste valmistamine
0, 5, 10, 15, 20 ja 25 ml kalibreerimise töölahust (4.3.2) viiakse 100 ml möötekolbidesse. Lisatakse vett kuni 100 ml-ri ja segatakse põhjalikult. Saadud lahuste boorisisaldus jääb vahemikku 0–2,5 µg/ml.
7.3. Värvi ilmutamine
5 ml kalibreerimislahuseid (7.2), testlahuseid (6.2) ja pimelahust (7.1) viiakse plastikpudelitesse. Lisatakse 5 ml EDTA puverlahust (4.1). Lisatakse 5 ml asometiin-H lahust (4.2).
Segatakse põhjalikult ja lastakse värvi ilmutamiseks 2,5–3 tundi pimedas seista.
7.4. Määramine
Vastavalt punktile 7.3 saadud lahuste ja vajadusel paranduslahuse (6.3) neelduvust vee suhtes möödetakse 410 nm juures. Küvette loputatakse enne iga uut möötmist veega.
8. **TULEMUSTE VÄLJENDAMINE**
Koostatakse kalibreerimiskõvera, kandes abstsissile kalibreerimislahuste (7.2) kontsentratsiooni ja ordinaadile spektrofotomeetri abil mõõdetud neelduvuse (7.4).
Kalibreerimiskõvera abil leitakse boori kontsentratsioon pimelahuuses (7.1) ja testlahuses (6.2) ning testlahuse värvumise korral testlahuse parandatud kontsentratsioon. Viimase arvutamiseks lahutatakse paranduslahuse (6.3) neelduvus testlahuse (6.2) neelduvusest ja määratakse testlahuse parandatud kontsentratsioon. Märgitakse üles testlahuse (6.2) kontsentratsioon parandusega või ilma \( x_0 \) ning pimelahuuse kontsentratsioon \( x_p \).
Boori protsentuaalset sisaldust väetises väljendatakse järgmiselt:
\[
B \% = \frac{[(x_c - x_b) \times V \times D]}{(M \times 10^4)}
\]
Meetodi 9.3 kasutamise korral:
\[
B \% = \frac{[(x_c - x_b) \times V \times 2D]}{(M \times 10^4)}
\]
kus:
- \( B \) on boori protsentuaalne sisaldus väetises;
- \( x_c \) on testlahuse (6.2) kontsentratsioon (µg/ml) parandusega või ilma;
- \( x_b \) on pimelahuuse (7.1) kontsentratsioon (µg/ml);
- \( V \) on meetodi 9.1 või 9.2 abil saadud ekstrakti maht millilitrites;
- \( D \) on punktis 6.2 tehtud lahjendusele vastav lahjendusaste;
- \( M \) on meetodi 9.1 või 9.2 kohaselt võetud uuritava proovi mass grammides.
Lahjendusastme \( D \) arvutamine: kui (a1) ja (a2) on järjestikused alikvooidid ning (v1) ja (v2) on nende vastavatele lahjendustele vastavad mahud, siis arvutatakse lahjendusaste \( D \) järgmiselt:
\[
D = \frac{(v1/a1)}{} \times \frac{(v2/a2)}{}.
\]
**Meetod 9.6**
KOOBALTI MÄÄRAMINE VÄETISEEKSTRAKTIDES AATOMABSORPTSIOONSPEKTROMEETRIA ABIL
1. **EESMÄRK**
Käesolev meetod kirjeldab koobalti määramise käiku väetiseekstraktides.
2. **RAKENDUSALA**
Käesolev meetod on kohaldatav vastavalt meetoditele 9.1 ja 9.2 ekstraheeritud proovide analüüsimisel nende väetiste puhul, mille kohta tuleb vastavalt direktiivil 89/530/EMU deklareerida koobalti uldsisaldus ja/või vees lahustuva koobalti sisaldus.
3. **PÕHIMÖTE**
Pärast ekstraktide sobivat töötlemist ja lahjendamist määratakse koobaltisisaldus aatomabsorptsioonspektromeeetria abil.
4. **REAKTIIVID**
4.1. Soolhappe lahus, umbes 6 M
Vt meetodi 9.4 punkt 4.1.
4.2. Soolhappe lahus, umbes 0,5 M
Vt meetodi 9.4 punkt 4.2.
4.3. Lantaanisooola lahused (10 g La liitri kohta)
Vt meetodi 9.4 punkt 4.3.
4.4. Koobalti kalibreerimislahused
4.4.1. Koobalti põhlahus (1 000 μg/ml)
250 ml keeduklaasi kaalutakse 0,1 mg täpsusega 1 g koobaltit, lisatakse 25 ml 6 M soolhapet (4.1) ja kuumutatakse kuumutusplaadil kuni koobalti taeleiku lahtumisteni. Parast jahumist viiakse lahus kvantitatiivselt 1 000 ml möötekolbi. Täidetakse kuni ettenähtud mahuni veega ja segatakse põhjalikult.
4.4.2. Koobalti töölahus (100 μg/ml)
10 ml põhlahust (4.4.1) pannakse 100 ml möötekolbi. Täidetakse ettenähtud mahuni 0,5 M soolhappe lahusega (4.2) ja segatakse põhjalikult.
5. SEADMED
Atomabsorptsioonspektromeeter: vt meetodi 9.4 punkt 5. Instrument peab olema varustatud koobaltile iseloomulikku kiirgust emiteeriva kiirgusallikaga (240,7 nm). Spektromeeter peab võimaldama taustakorrekteerimist.
6. ANALÜÜSITAVA LAHUSE VALMISTAMINE
6.1. Koobalti ekstraktlahus
Vt meetod 9.1 ja/või 9.2 ning vajadusel 9.3.
6.2. Testlahuse valmistamine
Vt meetodi 9.4 punkt 6.2. Testlahus peab sisaldama 10 % (mahuprotsentides) lantaanisoola lahust (4.3).
7. TÖÖ KÄIK
7.1. Pimelahuse valmistamine
Vt meetodi 9.4 punkt 7.1. Pimelahus peab sisaldama punktis 6.2 kasutatud 10 % (mahuprotsentides) lantaanisoola lahust.
7.2. Kalibreerimislahuste valmistamine
Vt meetodi 9.4 punkt 7.2.
Koobalti määramiseks optimaalses määramispíirkonnas 0–5 μg/ml kantakse 100 ml möötekolbidesse vastavalt 0, 0,5, 1, 2, 3, 4 ja 5 ml töölahust (4.4.2). Vajadusel korrigeeritakse soolhappe kontsentratsiooni, et viia see testlahuse soolhappe kontsentratsioonile võimalikult lähedale. Igasse kolbi lisatakse 10 ml punktis 6.2 kasutatud lantaanisoola lahust. Täidetakse kuni 100 ml-ni 0,5 M soolhappe lahusega (4.2) ja segatakse põhjalikult. Saadud lahuste koobaltisisaldus on vastavalt 0, 0,5, 1, 2, 3, 4 ja 5 μg/ml.
7.3. Määramine
Vt meetodi 9.4 punkt 7.3. Spektromeeter (5) valmistatakse määramiseks ette ja seatakse lainepikkusele 240,7 nm.
8. TULEMUSTE VÄLJENDAMINE
Vt meetodi 9.4 punkt 8.
Koobalti protsentuaalset sisaldust väetises väljendatakse järgmiselt:
\[ \text{Co \%} = \frac{(x_i - x_b) \times V \times D}{(M \times 10^4)} \]
Meetodi 9.3 kasutamise korral:
\[ \text{Co \%} = \frac{(x_i - x_b) \times V \times 2D}{(M \times 10^4)} \]
kus:
Co on koobalti protsentuaalne sisaldus väetises;
\( x_i \) on testlahuse (6.2) kontsentratsioon (μg/ml);
\( x_b \) on pimelahuse (7.1) kontsentratsioon (μg/ml);
V on meetodi 9.1 või 9.2 abil saadud ekstrakti maht millilitrites;
D on punktis 6.2 tehtud lahjendusele vastav lahjendusaste;
M on meetodi 9.1 või 9.2 kohaselt võetud uuritava proovi mass grammides.
Lahjendusaste D arvutamine: kui (a1), (a2), (a3),..., (ai) ja (a) on alikvooidid ning (v1), (v2), (v3)...... (vi) ja (100) on nende vastavatele lahjendustele vastavad mahud millilitrites, siis arvutatakse lahjendusaste D järgmiselt:
\[ D = \frac{(v1/a1) \times (v2/a2) \times (v3/a3) \times \ldots \times (vi/ai) \times (100/a)}{} \]
Meetod 9.7
VASE MÄÄRAMINE VÄETISEEKSTRAKTIDES AATOMABSORPTSIOONSPETKROMEETRIA ABIL
1. EESMÄRK
Käesolev meetod kirjeldab vase määramise käiku väetiseekstraktides.
2. RAKENDUSALA
Käesolev meetod on kohaldatav vastavalt meetoditele 9.1 ja 9.2 ekstraheeritud proovide analüüsimisel nende väetiste puhul, mille kohta tuleb vastavalt direktiivile 89/530/EMÜ deklareerida vase üldsisaldus ja/või vees lahustuva vase sisaldus.
3. PÕHIMÖTE
Pärast ekstraktide sobivat töötlemist ja lahjendamist määratakse vasesisaldus aatomabsorptsioonspetkromeetria abil.
4. REAKTIIVID
4.1. Soolhappe lahus, umbes 6 M
Vt meetodi 9.4 punkt 4.1.
4.2. Soolhappe lahus, umbes 0,5 M
Vt meetodi 9.4 punkt 4.2.
4.3. Vesinikperoksidi lahus (30 % H₂O₂, ρ = 1,11 g/ml), mis ei sisalda mikroelemente.
4.4. Vase kalibreerimislahused
4.4.1. Vase põhlahus (1 000 μg/ml)
250 ml keeduklaasi kaalutakse 0,1 mg täpsusega 1 g vaske, lisatakse 25 ml 6 M soolhapet (4.1) ja 5 ml vesinikperoksidi lahust (4.3) ning kuumutatakse kuumutusplaadil kuni vase täieliku lahustumiseni. Pärast jahtumist viakse lahus kvantitatiivselt 1 000 ml möötekolbi. Täidetakse kuni ettenähtud mahuni vega ja segatakse põhjalikult.
4.4.2. Vase töölahu (100 μg/ml)
20 ml põhlahust (4.4.1) pannakse 200 ml möötekolbi. Täidetakse ettenähtud mahuni 0,5 M soolhappe lahusega (4.2) ja segatakse põhjalikult.
5. SEADMED
Aatomabsorptsioonspetkromeeter: vt meetodi 9.4 punkt 5. Instrument peab olema varustatud vasele iseloomulikku kiirgust emiteeriva kiirgusallikaga (324,8 nm).
6. ANALÜÜSITAVA LAHUSE VALMISTAMINE
6.1. Vase ekstraktlahus
Vt meetod 9.1 ja/või 9.2 ning vajadusel 9.3.
6.2. Testlahuse valmistamine
Vt meetodi 9.4 punkt 6.2.
7. TÖÖ KÄIK
7.1. Pimelahuse valmistamine
Vt meetodi 9.4 punkt 7.1.
7.2. Kalibreerimislahuste valmistamine
Vt meetodi 9.4 punkt 7.2.
Vase määramiseks optimaalses määramispiirkonnas 0–5 μg/ml kantakse 100 ml möötekolbidesse vastavalt 0, 0,5, 1, 2, 3, 4 ja 5 ml töölahust (4.4.2). Vajadusel korrigeeritakse soolhappe kontsentraatsiooni, et viia see testlahuse (6.2) soolhappe kontsentraatsioonile võimalikult lähedale. Täidetakse kuni 100 ml-ni 0,5 M soolhappe lahusega (4.2) ja segatakse põhjalikult. Saadud lahuste vasesisaldus on vastavalt 0, 0,5, 1, 2, 3, 4 ja 5 μg/ml.
7.3. Määramine
Vt meetodi 9.4 punkt 7.3. Spektromeeter (5) valmistatakse määramiseks ette ja seatakse lainepikkusele 324,8 nm.
8. TULEMUSTE VÄLJENDAMINE
Vt meetodi 9.4 punkt 8.
Vase protsentuaalset sisaldust väetises väljendatakse järgmiselt:
\[ \text{Cu \%} = \frac{(x_s - x_b) \times V \times D}{(M \times 10^4)} \]
Meetodi 9.3 kasutamise korral:
\[ \text{Cu \%} = \frac{(x_s - x_b) \times V \times 2D}{(M \times 10^4)} \]
kus:
- Cu on vase protsentuaalne sisaldus väetises;
- \( x_s \) on testlahuse (6.2) kontsentraatsioon (µg/ml);
- \( x_b \) on pimelahuse (7.1) kontsentraatsioon (µg/ml);
- V on meetodi 9.1 või 9.2 abil saadud ekstrakti maht millilitrites;
- D on punktis 6.2 tehtud lahjendusele vastav lahjendusaste;
- M on meetodi 9.1 või 9.2 kohaselt võetud uuritava proovi mass grammides.
Lahjendusastme D arvutamine: kui (a1), (a2), (a3),..., (ai) ja (a) on alikvooodid ning (v1), (v2), (v3)......, (vi) ja (100) on nende vastavatele lahjendustele vastavad mahud millilitrites, siis arvutatakse lahjendusaste D järgmiselt:
\[ D = \left( \frac{v1}{a1} \right) \times \left( \frac{v2}{a2} \right) \times \left( \frac{v3}{a3} \right) \times \ldots \times \left( \frac{vi}{ai} \right) \times \left( \frac{100}{a} \right). \]
**Meetod 9.8**
RAUA MÄÄRAMINE VÄETISEEKSTRAKTIDES AATOMABSORPTSIOONSPEKTROMEETRIA ABIL
1. EESMÄRK
Käesolev meetod kirjeldab raua määramise käiku väetiseekstraktides.
2. RAKENDUSALA
Käesolev meetod on kohaldatav vastavalt meetoditele 9.1 ja 9.2 ekstraheeritud proovide analüüsimisel nende väetiste puhul, mille kohta tuleb vastavalt direktiivile 89/530/EMÜ deklareerida raua üldsaldus ja/või vees lahus-tuva raua sisaldus.
3. PÕHIMÖTE
Pärast ekstraktide sobivat töötlemist ja lahjendamist määratakse rauasaldus aatomabsorptsioonspektromeetriab il.
4. REAKTIIVID
4.1. Soolhappe lahus, umbes 6 M
Vt meetodi 9.4 punkt 4.1.
4.2. Soolhappe lahus, umbes 0,5 M
Vt meetodi 9.4 punkt 4.2.
4.3. Vesinikperoksüdi lahus (30 % H₂O₂, \( \rho = 1,11 \) g/ml), mis ei sisalda mikroelemente.
4.4. Lantaanisoola lahused (10 g La liitri kohta)
Vt meetodi 9.4 punkt 4.3.
4.5. Raua kalibreerimislahused
4.5.1. Raua põhlahus (1 000 µg/ml)
500 ml keeduklaasi kaalutakse 0,1 mg täpsusega 1 g puhist raudtraati, lisatakse 200 ml 6 M soolhapet (4.1) ja 15 ml vesinikperoksidi lahust (4.3). Kuumutatakse kuumutusplaadil kuni raua täieliku lahustumiseni. Pärast jahtumist viiakse lahus kvantitatiivselt 1 000 ml möötekolbi. Täidetakse kuni ettenähtud mahuni veega ja segatakse põhjalikult.
4.5.2. Raua töölahus (100 µg/ml)
- 20 ml põhlahust (4.5.1) pannakse 200 ml möötekolbi. Täidetakse ettenähtud mahuni 0,5 M soolhappe lahusega (4.2) ja segatakse põhjalikult.
5. SEADMED
Aatomabsorptsioonspektromeeter: vt meetodi 9.4 punkt 5. Instrument peab olema varustatud rauale iseloomulikku kirgust emiteeriva kirguuallikaga (248,3 nm).
6. ANALÜÜSITAVA LAHUSE VALMISTAMINE
6.1. Raua ekstraktlahus
Vt meetod 9.1 ja/või 9.2 ning vajadusel 9.3.
6.2. Testlahuse valmistamine
Vt meetodi 9.4 punkt 6.2. Testlahus peab sisaldama 10 % (mahuprotsentides) lantaanisoola lahust.
7. TÖÖ KÄIK
7.1. Pimelalahuse valmistamine
Vt meetodi 9.4 punkt 7.1. Testlahus peab sisaldama punktis 6.2 kasutatud 10 % (mahuprotsentides) lantaanisoola lahust.
7.2. Kalibreerimislahuste valmistamine
Vt meetodi 9.4 punkt 7.2.
Raua määramiseks optimaalses määramispiirikonnas 0–10 µg/ml kantakse 100 ml möötekolbidesse vastavalt 0, 2, 4, 6, 8 ja 10 ml töölahust (4.5.2). Vajadusel korrigeeritakse soolhappe kontsentraatsiooni, et viia see testlahuse soolhappe kontsentraatsioonile võimalikult lähedale. Igasse kolbi lisatakse 10 ml punktis 6.2 kasutatud lantaanisoola lahust. Täidetakse kuni 100 ml-ni 0,5 M soolhappe lahusega (4.2) ja segatakse põhjalikult. Saadud lahuste rauasisaldus on vastavalt 0, 2, 4, 6, 8 ja 10 µg/ml.
7.3. Määramine
Vt meetodi 9.4 punkt 7.3. Spektromeeter (5) valmistatakse määramiseks ette ja seatakse lainepikkusele 248,3 nm.
8. TULEMUSTE VÄLJENDAMINE
Vt meetodi 9.4 punkt 8.
Raua protsentuaalset sisaldust väitesid väljendatakse järgmiselt:
\[ \text{Fe \%} = \frac{[(x_i - x_0) \times V \times D]}{(M \times 10^4)} \]
Meetodi 9.3 kasutamise korral:
\[ \text{Fe \%} = \frac{[(x_i - x_0) \times V \times 2D]}{(M \times 10^4)} \]
kus:
Fe on raua protsentuaalne sisaldus väites;
\( x_i \) on testlahuse (6.2) kontsentraatsioon (µg/ml);
\( x_0 \) on pimelahuse (7.1) kontsentraatsioon (µg/ml);
V on meetodi 9.1 või 9.2 abil saadud ekstrakti maht millilitrites;
D on punktis 6.2 tehtud lahjendusese vastav lahjendusaste;
M on meetodi 9.1 või 9.2 kohaselt võetud uuritava proovi mass grammides.
Lahjendusastme D arvutamine: kui (a1), (a2), (a3)…… (ai) ja (a) on alkivoodid ning (v1), (v2), (v3)…… (vi) ja (100) on nende vastavatele lahjendustele vastavad mahud millilitrites, siis arvutatakse lahjendusaste D järgmiselt:
\[ D = (v1/a1) \times (v2/a2) \times (v3/a3) \times \times \times \times (vi/ai) \times (100/a). \]
MANGAANI MÄÄRAMINE VÄETISEEKSTRAKTIDES AATOMABSORPTSIOONSPEKTROMEETRIA ABIL
1. EESMARK
Käesolev meetod kirjeldab mangaani määramise käiku väetiseekstraktides.
2. RAKENDUSALA
Käesolev meetod on kohaldatav vastavalt meetoditele 9.1 ja 9.2 ekstraheeritud proovide analüüsimisel nende väetiste puhul, mille kohta tuleb vastavalt direktiivile 89/530/EMÜ deklareerida mangaani üldsisaldus ja/või vees lahustuva mangaani sisaldus.
3. PÕHIMÕTE
Pärast ekstraktide sobivat töötlemist ja lahjendamist määratakse mangaanisisaldus aatomabsorptsioonspektrometria abil.
4. REAKTIIVID
4.1. Soolhappe lahus, umbes 6 M
Vt meetodi 9.4 punkt 4.1.
4.2. Soolhappe lahus, umbes 0,5 M
Vt meetodi 9.4 punkt 4.2.
4.3. Lantaanisoola lahused (10 g La liitri kohta)
Vt meetodi 9.4 punkt 4.3.
4.4. Mangaani kalibreerimislahused
4.4.1. Mangaani põhilahus (1 000 μg/ml)
250 ml keeduklaasi kaalutakse 0,1 mg täpsusega 1 g mangaani ja lisatakse 25 ml 6 M soolhappe lahust (4.1). Kuumutatakse kuumutusplaadil kuni mangaani täieliku lahustumiseni. Pärast jahtumist viiakse lahus kvantitatiivselt 1 000 ml möötekolbi. Täidetakse kuni ettenahtud mahuni veega ja segatakse põhjalikult.
4.4.2. Mangaani töölahus (100 μg/ml)
200 ml möötekolvis lahjendatakse 20 ml põhilahust (4.4.1) 0,5 M soolhappe lahuses (4.2). Täidetakse kuni ettenahtud mahuni 0,5 M soolhappe lahusega (4.2) ja segatakse põhjalikult.
5. SEADMED
Aatomabsorptsioonspektrometer; vt meetodi 9.4 punkt 5. Seade peab olema varustatud mangaanile iseloomulikku kingust emiteeriva kirgusallikaga (279,6 nm).
6. ANALÜÜSITAVA LAHUSE VALMISTAMINE
6.1. Mangaani ekstraktlahus
Vt meetod 9.1 ja/või 9.2 ning vajadusel 9.3.
6.2. Testlahuse valmistamine
Vt meetodi 9.4 punkt 6.2. Testlahus peab sisaldama 10 % (mahuprotsentides) lantaanisoola lahust (4.3).
7. TÖÖ KÄIK
7.1. Pimelahuse valmistamine
Vt meetodi 9.4 punkt 7.1. Pimelahus peab sisaldama punktis 6.2 kasutatud 10 % (mahuprotsentides) lantaanisoola lahust.
7.2. Kalibreerimislahuste valmistamine
Vt meetodi 9.4 punkt 7.2.
Mangaani määramiseks optimaalseks määramispíirikkonnas 0–5 µg/ml kantakse 100 ml möötekolbidesse vastavalt 0, 0,5, 1, 2, 3, 4 ja 5 ml töölahust (4.4.2). Vajadusel korrigeeritakse soolhappe kontsentraatsiooni, et viia see testlahuse soolhappe kontsentraatsioonile võimalikult lähedale. Igasse kolbi lisatakse 10 ml punktis 6.2 kasutatud lantaanisoola lahust. Täidetakse kuni 100 ml-ni 0,5 M soolhappe lahusega (4.2) ja segatakse põhjalikult. Saadud lahuste mangaanisisaldus on vastavalt 0, 0,5, 1, 2, 3, 4 ja 5 µg/ml.
7.3. Määramine
Vt meetodi 9.4 punkt 7.3. Spektromeeter (5) valmistatakse määramiseks ette ja seatakse lainepikkusele 279,6 nm.
8. TULEMUSTE VÄLJENDAMINE
Vt meetodi 9.4 punkt 8.
Mangaani protsentuaalset sisaldust väetises väljendatakse järgmiselt:
\[ \text{Mn \%} = \frac{[(x_v - x_0) \times V \times D]}{(M \times 10^4)} \]
Meetodi 9.3 kasutamise korral:
\[ \text{Mn \%} = \frac{[(x_v - x_0) \times V \times 2D]}{(M \times 10^4)} \]
kus:
- Mn on mangaani protsentuaalne sisaldus väetises;
- \( x_v \) on testlahuse (6.2) kontsentraatsioon (µg/ml);
- \( x_0 \) on pimelahuse (7.1) kontsentraatsioon (µg/ml);
- V on meetodi 9.1 või 9.2 abil saadud ekstrakti maht millilitrites;
- D on punktis 6.2 tehtud lahendusele vastav lahendusaste;
- M on meetodi 9.1 või 9.2 kohaselt võetud uuritava proovi mass grammides.
Lahendusastme D arvutamine: kui (a1), (a2), (a3)…, (ai) ja (a) on alikvooidid ning (v1), (v2), (v3)…, (vi) ja (100) on nende vastavatele lahendustele vastavad mahud millilitrites, siis arvutatakse lahendusastme D järgmiselt:
\[ D = \frac{(v1/a1) \times (v2/a2) \times (v3/a3) \times \ldots \times (vi/ai) \times (100/a)}{} \]
Meetod 9.10
MOLÜBDEENI MÄÄRAMINE VÄETISEEKSTRAKTIDES SPEKTROFOTOMEETRIA ABIL KOMPLEKSISS AMMOONIUM-TIOTSÜANAADIGA
1. EESMARK
Käesolev meetod kirjeldab molübdeeni määramise käiku väetiseekstraktides.
2. RAKENDUSALA
Käesolev meetod on kohaldatav vastavalt meetoditele 9.1 ja 9.2 ekstraheeritud proovide analüüsimisel nende väetiste puhul, mille kohta tuleb vastavalt direktiiville 89/530/EMÜ deklareerida molübdeeni üldsisaldus ja/või vees lahustuva molübdeeni sisaldus.
3. PÕHIMÖTE
Molübdeen (V) moodustab happelises keskkoonas SCN⁻-ionidega kompleksi [MoO(SCN)₅]^{−2}.
Kompleks ekstraheeritakse n-butüülatsetaadiga. Häirivad ionid, nagu näiteks rauaionid, jäävad vesifaasi. Kontsentraatsioon määratakse kollakasoranži värvuse järgi molekulaarsel neeldumisel põhineva spektromeetriab il 470 nm juures.
4. REAKTIIVID
4.1. Lahendatud soolhappe (HCl) lahus, umbes 6 M
Vt meetodi 9.4 punkt 4.1.
4.2. Vaselahuus (70 mg/l) 1,5 M soolhappes
1 000 ml möötekolvis lahustatakse 250 ml 6 M soolhappe (4.1) lahuses 275 mg 0,1 mg täpsusega kaalutud vaksulfuaati (CuSO₄·5H₂O). Täidetakse kuni ettenähtud mahuni veega ja segatakse põhjalikult.
4.3. Askorbiinhappe lahus (50 g/l)
1 000 ml möötekolvis lahustatakse vees 50 g askorbiinhapet \((C_6H_8O_6)\). Täidetakse ettenähtud mahuni veega ja segatakse põhjalikult. Lahust säilitatakse külmkapis.
4.4. n-butiülatsetaat
4.5. Ammoniumtiiotsüaani lahus, 0,2 M
1 000 ml möötekolvis lahustatakse vees 15,224 g \(NH_4SCN\). Täidetakse ettenähtud mahuni veega, segatakse põhjalikult ja säilitatakse tumedas pudelis.
4.6. Tina(II)kloriidi lahus (50 g/l) 2 M soolhappes
Lahus peab olema täiesti selge ja valmistatud vahetult enne kasutamist. Selge lahus saadakse üksnes väga pulhta tina(II)kloriidi kasutamisel.
100 ml lahuse valmistamiseks lahustatakse 5 g SnCl\(_2\)·2H\(_2\)O 35 ml 6 M HCl lahuses (4.1). Lisatakse 10 ml vaselahust (4.2). Täidetakse kuni ettenähtud mahuni veega ja segatakse põhjalikult.
4.7. Molübdeeni kalibreerimislahused
4.7.1. Molübdeeni põhilahus (500 µg/ml)
1 000 ml möötekolvis lahustatakse 6 M soolhappe (4.1) lahuses 0,920 g 0,1 mg täpsusega kaalitud ammoniummolübaadi [(NH\(_4\))\(_6\)Mo\(_7\)O\(_{24}\)·4H\(_2\)O]. Täidetakse nimetatud lahusega kuni ettenähtud mahuni ja segatakse põhjalikult.
4.7.2. Molübdeeni vahelahus (25 µg/ml)
25 ml põhilahust (4.7.1) pannakse 500 ml möötekolbi. Täidetakse ettenähtud mahuni 6 M soolhappe lahusega (4.1) ja segatakse põhjalikult.
4.7.3. Molübdeeni töölahus (2,5 µg/ml)
10 ml vahelahust (4.7.2) pannakse 100 ml möötekolbi. Täidetakse ettenähtud mahuni 6 M soolhappe lahusega (4.1) ja segatakse põhjalikult.
5. SEADMED
5.1. Spektrofotomeeter, mis võimaldab mõõta neelduvust lainepikkusel 470 nm ning on varustatud kivettidega, mille optilise tee pikkus on 20 mm.
5.2. 200 ml või 250 ml jaotuslehtrid.
6. ANALÜÜSITAVA LAHUSE VALMISTAMINE
6.1. Molübdeeni ekstraktlahus
Vt meetod 9.1 ja/või 9.2 ning vajadusel 9.3.
6.2. Testlahuse valmistamine
Sobiva kontsentratsiooniga molübdeenilahuse saamiseks lahjendatakse ekstrakti (6.1) alikvooti 6 M soolhappe lahusega (4.1). Tähistagu D lahjendusastet.
1–12 µg molübdeeni sisaldavast ekstraktlahuseset võetud alikvoot (a) viiakse jaotuslehtrisse (5.2). Täidetakse kuni 50 ml-ni 6 M soolhappe lahusega (4.1).
7. TÖÖ KÄIK
7.1. Pimelahuse valmistamine
Pimelahuse valmistamisel korratakse kogu töö käiku alates ekstraheerimisest, jättes välja ainult väetiseproovi.
7.2. Kalibreerimislahuste valmistamine
Valmistatakse vähemalt kuus tõusva kontsentratsiooniga kalibreerimislahust, mis jäädvad spektromeetri optimaalsest möötnispiirkonda.
Molübdeeni määramiseks vahemikus 0–12,5 µg kantakse jaotuslehtritesse (5.2) vastavalt 0, 1, 2, 3, 4 ja 5 ml töölahust (4.7.3). Täidetakse kuni 50 ml-ni 6 M soolhappe lahusega (4.1). Molübdeenisisaldus lehrites on vastavalt 0, 2,5, 5, 7,5, 10 ja 12,5 µg.
7.3. Kompleksi ilmutamine ja eraldamine
Igasse jaotuslehtisse (6.2, 7.1 ja 7.2) lisatakse alltoodud järjekorras järgmised lahused:
— 10 ml vaselahust (4.2),
— 20 ml askorbiiinhappe lahust (4.3);
segatakse põhjalikult ja oodatake 2–3 minutit. Seejärel lisatakse:
— 10 ml n-butiülatsetaati (4.4) gradueeritud pipeti abil,
— 20 ml tiotsünaadi lahust (4.5).
Kompleksi ekstraheerimiseks organailine faasi loksutatakse lahust üks minut. Lahusel lastakse settida ning päraast kahe faasi eraldumist eemaldatakse kogu vesifaas ja visatakse minema; seejärel pestakse orgaanilist faasi:
— 10 ml tina(II)kloriidi lahusega (4.6).
Loksutatakse üks minut. Lastakse settida ja eemaldatakse kogu vesifaas. Orgaaniline faas kogutakse katseklaasi; see võimaldab suspensioonis veetilgad kokku koguda.
7.4. Määramine
Punktis 7.3 saadud lahuste neelduvusi möödetakse lainepeikkusel 470 nm, kasutades vördluslahusena molübdeeni kalibreerimislahust kontsentraatiooniga 0 μg/ml (7.2).
8. TULEMUSTE VÄLJENDAMINE
Koostatakse kalibreerimisköver, kandes abstiisisse kalibreerimislahust (7.2) molübdeenisisalduse mikrogrammides ja ordinaadile nendele vastavad spektromeetri abil möödetud neelduvuse väärtsused (7.4).
Saadud kövera järgi määratakse molübdeenisisaldus testlahuses (6.2) ja pimelahuses (7.1). Neid sisaldusi tähistatakse vastavalt \( x_i \) ja \( x_o \).
Molübdeeni protsentuaalset sisaldust väetises väljendatakse järgmiselt:
\[
\text{Mo \%} = \frac{(x_i - x_o) \times V \times D}{(M \times 10^4)}
\]
Meetodi 9.3 kasutamise korral:
\[
\text{Mo \%} = \frac{(x_i - x_o) \times V \times 2D}{(M \times 10^4)}
\]
kus:
Mo on molübdeeni protsentuaalne sisaldus väetises;
\( a \) on viimasest lahjendatud lahustest (6.2) võetud alikvoodi maht milliliitrites;
\( x_i \) on Mo sisaldus mikrogrammides testlahuses (6.2);
\( x_o \) on Mo sisaldus mikrogrammides pimelahuses (7.1), mille maht vastab testlahuse (6.2) alikvoodi mahule (\( a \));
V on meetodi 9.1 või 9.2 abil saadud ekstrakti maht milliliitrites;
D on punktis 6.2 tehtud lahjendusele vastav lahjendusaste;
M on meetodi 9.1 või 9.2 kohaselt võetud uuritava proovi mass grammides.
Lahjendusastme D arvutamine: kui (a1), (a2) on järjestikused alikvoodid ning (v1), (v2) on nende vastavatele lahjendustele vastavad mahud milliliitrites, siis arvutatakse lahjendusaste D järgmiselt:
\[
D = (v1/a1) \times (v2/a2).
\]
Meetod 9.11
TSINGI MÄÄRAMINE VÄETISEEKSTRATIDES AATOMABSORPTSIOONSPEKTROMEETRIA ABIL
1. EESMÄRK
Käesolev meetod kirjeldab tsingi määrämise käiku väetiseekstratides.
2. RAKENDUSALA
Käesolev meetod on kohaldatav vastavalt meetoditele 9.1 ja 9.2 ekstraheeritud proovide analüüsimisel nende väetiste puhul, mille kohta tuleb vastavalt direktiivile 89/530/EMÜ deklareerida tsingi üldsisaldus ja/või vees lahustuvu tsingi sisaldus.
3. PÕHIMÖTE
Pärast ekstraktide sobivat töötlemist ja lahjendamist määratakse tsingisisaldus aatomabsorptioonpektromeetriabril.
4. REAKTIIVID
4.1. Soolhappe lahus, umbes 6 M
Vt meetodi 9.4 punkt 4.1.
4.2. Soolhappe lahus, umbes 0,5 M
Vt meetodi 9.4 punkt 4.2.
4.3. Lantaanisoola lahused (10 g La liitri kohta)
Vt meetodi 9.4 punkt 4.3.
4.4. Tsingi kalibreerimislahused
4.4.1. Tsingi põhlahus (1 000 μg/ml)
1 000 ml möötekolvis lahustatakse 25 ml 6 M soolhappes (4.1) 0,1 mg täpsusega kaalutud 1 g tsingipulbrit või -helbeid. Pärast täielikku lahustumist täidetakse kolb kuni ettenähtud mahuni veega ja segatakse põhjalikult.
4.4.2. Tsingi töölahus (100 μg/ml)
200 ml möötekolvis lahustatakse 20 ml põhlahust (4.4.1) 0,5 M soolhappe lahuses (4.2). Täidetakse 0,5 M soolhappe lahusega ettenähtud mahuni ja segatakse põhjalikult.
5. SEADMED
Aatomabsorptioonpektromeeter: vt meetodi 9.4 punkt 5. Seade peab olema varustatud tsingile iseloomulikku kiirgust emiteeriva kiirgusallikaga (213,8 nm). Spektromeeter peab võimaldama taustakorrektiooni kasutamist.
6. ANALÜÜSITAVA LAHUSE VALMISTAMINE
6.1. Tsingi ekstraktlahus
Vt meetod 9.1 ja/või 9.2 ning vajadusel 9.3.
6.2. Testlahuse valmistamine
Vt meetodi 9.4 punkt 6.2. Testlahus peab sisaldama 10 % (mahuprotsentides) lantaanisoola lahust.
7. TÖÖ KÄIK
7.1. Pimelahuse valmistamine
Vt meetodi 9.4 punkt 7.1. Pimelahus peab sisaldama punktis 6.2 kasutatud 10 % (mahuprotsentides) lantaanisoola lahust.
7.2. Kalibreerimislahuste valmistamine
Vt meetodi 9.4 punkt 7.2.
Tsingi määramiseks optimaalses määramispüürkomas 0–5 μg/ml kantakse 100 ml möötekolbidesse vastavalt 0, 0,5, 1, 2, 3, 4 ja 5 ml töölahust (4.4.2). Vajadusel korrigeeritakse soolhappe kontsentraatsiooni, et viia see testlahuse soolhappe kontsentraatsioonile võimalikult lähedale. Igasse kolbi lisatakse 10 ml punktis 6.2 kasutatud lantaanisoola lahust. Täidetakse kuni 100 ml-ni 0,5 M soolhappe lahusega (4.2) ja segatakse põhjalikult. Saadud lahuste tsingisisaldus on vastavalt 0, 0,5, 1, 2, 3, 4 ja 5 μg/ml.
7.3. Määramine
Vt meetodi 9.4 punkt 7.3. Spektromeeter (5) valmistatakse määramiseks ette ja seatakse lainepikkusele 213,8 nm.
8. **TULEMUSTE VÄLJENDAMINE**
Vt meetodi 9.4 punkt 8.
Tsingi prootsentuaalne sisaldus väetises leitakse järgmiselt:
\[
\text{Zn \%} = \frac{(x_s - x_b) \times V \times D}{(M \times 10^4)}
\]
Meetodi 9.3 kasutamise korral:
\[
\text{Zn \%} = \frac{(x_s - x_b) \times V \times 2D}{(M \times 10^4)}
\]
kus:
- Zn on tsingi prootsentuaalne sisaldus väetises;
- \(x_s\) on testlahuse (6.2) kontsentraatsioon (µg/ml);
- \(x_b\) on pimelahuse (7.1) kontsentraatsioon (µg/ml);
- \(V\) on meetodi 9.1 või 9.2 abil saadud ekstrakti maht millilitrites;
- \(D\) on punktis 6.2 tehtud lahendusele vastav lahendusaste;
- \(M\) on meetodi 9.1 või 9.2 kohaselt võetud uuritava proovi mass grammides.
Lahendusastme \(D\) arvutamine: kui (a1), (a2), (a3)…, (ai) ja (a) on järjestikused alikvoodid ning (v1), (v2), (v3)…, (vi) ja (100) on nende vastavatele lahendustele vastavad mahud, siis arvutatakse lahendusaste \(D\) järgmiselt:
\[
D = \frac{(v1/a1)}{} \times \frac{(v2/a2)}{} \times \frac{(v3/a3)}{} \times \ldots \times \frac{(vi/ai)}{} \times \frac{(100/a)}{}.
\]
|
<urn:uuid:52310307-f7d1-4a3e-820d-ede234dd428a>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:03:14:31993L0001:ET:PDF
|
2013-12-09T15:02:12Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386163983709/warc/CC-MAIN-20131204133303-00015-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
| 66,113,939
| 20,686
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999959
|
ekk_Latn
| 0.999983
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
2549,
2754,
5450,
8162,
10992,
13626,
17279,
19928,
22303,
24706,
27581,
29847,
31975,
34798,
36757,
39632,
42356,
45156,
47330,
48390
] | 0
|
[
0.8203125,
0.0712890625,
0.0303955078125,
0.0673828125,
0.0062255859375,
0.003997802734375
] |
Rae valla Spordikeskus põhimääruse muutmine
Juhindudes Rae Vallavalikogu 14. detsembri 2004 määrusega nr 44 kinnitatud Rae valla põhimääruse § 47 ja Rae Vallavalikogu 20. juuni 2006.a. otsusest nr 115 „Rae valla asutuse "Rae valla Spordikeskus" asutamine", Rae Vallavalitsus
määrab:
§ 1 Täiendada Rae Vallavalitsuse 27. juuni 2006 määrusega nr 26 „Rae valla asutuse Rae valla Spordikeskus põhimääruse ning struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine“ kinnitatud Rae valla Spordikeskuse põhimäärust ja lisada § 7¹ järgmises sõnastuses:
„§ 7¹. Nõukogu
(1) Spordikeskuse nõukogu on 3-5 liikmeline. Nõukogu koosseisu kinnitab vallavalitsus.
(2) Nõukogu ülesanne on analüüsida ja hinnata Spordikeskuse ja juhtaja tegevust ning teha juhatajale ja vallavalitsusele ettepanekuid Spordikeskuse tegevuse või juhtimise muutmiseks.
(3) Nõukogu tööd juhib tema liikmete hulgast valitav nõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees.
(4) Nõukogu töövorm on koosolek. Koosolek võib toimuda ka e-kirjade teel. Nõukogu otsused protokollitakse.
(5) Koosoleku päevakorra valmistab ette, koosoleku kutsub kokku ja koosoleket juhatab nõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Koosolekud toimuvad vähemalt 2 korda aastas.
(6) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest, k.a nõukogu esimees ja/või aseesimees. Kvoorumi puudumisel kutsub esimees või aseesimees kokku uue koosoleku.
(7) Nõukogu võtab otsuseid vastu avalikul hääletamisel lihthäälteenamusega.
(8) Nõukogu töö lõppemisel annab esimees nõukogu töö käigus koostatud materjalid üle Rae Vallavalitsusele.“
§ 2 Kinnitada Rae valla Spordikeskuse põhimäärus uues redaktsioonis vastavalt lisale 1.
§ 3 Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.
Raivo Uukkivi
Vallavanem
Tiit Eenmaa
Vallasekretär
|
<urn:uuid:b8f6d340-cb08-4dd9-b192-481ff08e1959>
|
CC-MAIN-2018-05
|
https://kristerparbo.files.wordpress.com/2013/11/rae_valla_spordikeskuse_pohimaaruse_muutmine.pdf
|
2018-01-17T21:30:31Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-05/segments/1516084886979.9/warc/CC-MAIN-20180117212700-20180117232700-00150.warc.gz
| 715,869,988
| 779
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
1813
] | 1
|
[
0.0751953125,
0.6171875,
0.287109375,
0.0169677734375,
0.001068115234375,
0.0002536773681640625
] |
NARVA LINNAVALITSUS
KORRALDUS
Narva 20.07.2022 nr 488-k
Ettevõtlustootuse taotlemiseks
taotlusvooru väljakuulutamine
1. Asjaolud ja menetluse käik
Narva Linnavalikogu 30. juuni 2022. a määruse nr 14 „Ettevõtlustootuse andmise kord“ alusel toetatakse alustavaid ettevõtjaid. Alustavate ettevõtjate toetamiseks on 2022. aastal linnaeelarves ette nähtud 50 000 eurot.
Ettevõtlustootuse andmise eesmärgiks on ettevõtlusega alustamise stimuleerimine, Narva linna alustavate ettevõtjate toetamine ja väikeettevõtete konkurentsivõime suurendamine ning selle kaudu Narva linnas ettevõtluse arendamine.
2. Õiguslikud alused
Ettevõtlustootuse andmise korra § 9 lõige 6 kohaselt taotluse esitamise tähtajad kuulutab välja Narva Linnavalitsus Narva linna koduleheküljel. Taotlusvoorude välja kuulutamise otsustab Narva Linnavalitsus eelarveliste vahendite olemasolul.
3. Otsus
3.1. Kuulutada välja taotlusvoor Ettevõtlustootuse taotlemiseks.
3.2. Kinnitada taotlusvooru avamise tähtpäevaks 25. juuli 2022. a ning taotluste esitamise tähtpäevaks 31. augusti 2022. a.
3.3. Avaldada hiljemalt taotlusvooru avamise tähtpäeval Narva linna veebilehel:
3.3.1. info taotlusvooru avamise ja taotluste esitamise tähtpäeva kohta;
3.3.2. Ettevõtlustootuse andmise kord;
3.3.3. taotlusvorm ja lisadokumentide vormid.
4. Rakendussätted
4.1. Narva Linna Arenduse ja Ökonomika Ametil korraldada taotlejate nõustamine ja taotluste menetlemine.
4.2. Korraldus jõustub seadusega sätestatud korras.
4.3. Käesoleva korralduse peale võib esitada Narva Linnavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või esitada kaebuse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
Katri Raik
Linnapea
Sergei Solodov
Linnasekretäri asendaja
|
<urn:uuid:0869f29d-e6ee-49f2-910a-6278772edf9b>
|
CC-MAIN-2023-23
|
https://dokregister.narva.ee/index.php?page=docshow&docid=327593
|
2023-05-31T16:22:33+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-23/subset=warc/part-00157-ffa3bf93-6ba1-4a27-adea-b0baae3b4389.c000.gz.parquet
| 259,835,126
| 805
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999999
|
ekk_Latn
| 0.999999
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
1875
] | 1
|
[
0.140625,
0.80078125,
0.05615234375,
0.003265380859375,
0.000484466552734375,
0.00032806396484375
] |
Eestis tekkivate tekstiilijäätmete ringlussevõtu ja tootearenduste lahendused
Uurimisprojekti tulemuste kokkuvõte
2023
Projekti infoleht
Projekt:
“Eestis tekkivate tekstiiljäätmete ringlussevõtu ja tootearenduste lahenduste väljatöötamine”
Rahastaja:
Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ringmajanduse programm
Projekti läbivijja:
Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku disaini ja materjalide labor DiMa
Reet Aus (PhD), Kärt Ojavee (PhD), Maria Kristiin Peterson, Argo Tamm
dima.artun.ee
Koostööpartnerid:
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus SA (SEI Tallinn)
Harri Moora (PhD), Piret Kuldna (MSc), Kristiina Martin (MSc)
TalTechi polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor
Tiia Plamus (PhD), Katre Worth (MSc), Md Toufiqur Rahman (MSc),
Laura Kuningas (BSc)
Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Vilma villalabor
Astri Kaljus (MA), Ave Matsin (MA)
Paragon Sleep AS
Täname:
MTÜ Uuskasutuskeskus
Villakamber (Aakos A.K OÜ)
Fotod: Evert Palmets, Maria Kristiin Peterson
Raporti kujundus: Studio Stuudio
# Sisukord
| Mõisted | 4 |
|---------|---|
| 1. Sissejuhatus | 6 |
| 2. Eesti tekstiilijäätmete tekke ja ringlussevõtuks sobivate tekstiilide kaardistamine | 10 |
| 2.1. Röiva- ja tekstiilijäätmete kategoriseerimise ja tekkekoguse arvutamise metoodika | 11 |
| 2.2. Röiva- ja tekstiilijäätmete teke | 18 |
| 2.3. Korduskasutuseks ja ringlussevõtmiseks perspektiivsed röiva- ja tekstiilijäätmed ning nende kogused | 21 |
| 3. Tekstiilijäätmete ringlussevõtu lahendused | 26 |
| 3.1 Röivaste kogumine ja sorteerimine | 29 |
| 3.2 Puhastamine, detailide eemaldamine | 32 |
| 3.3. Purustamine ja kiustamine | 34 |
| 4. Materjaliarendus | 41 |
| 4.1 Purustatud kiumassi analüüs | 43 |
| 4.2 Lönga arendamine | 47 |
| 4.3 Lausmaterjalide arendamine | 60 |
| 5. Tootearendus | 64 |
| 5.1 Kudumiarendus | 66 |
| 5.2 Väikemõöbel | 71 |
| 6. Projekti kokkuvõte ja soovitused | 78 |
| 7. Kasutatud kirjandus | 86 |
Mõisted
Ringne tekstiilisüsteem – ringmajanduse põhimõtete rakendamine moe- ja röivatööstuses eesmärgiga vähendada jäätmete teket. See hõlmab tekstiiltoodete disaini, mis võimaldab tooteid nende eluea lõpus materjalidena ringlusse suunata, hästi toimivaid ja mugavaid kasutatud röivaste ja tekstiilide kogumissüsteemi ja sortimislahendusi, korduskasutust toetavaid ärimudeleid ning tehnoloogiaid, mille abil saab kasutatud tekstiile töödelda kõrge kvaliteediga kangasteks ja muudeks materjali-deks. Et tekstiilide ringlus saaks tõhusalt toimida, peavad tootjad võtma senisest suurema vastutuse oma toodete eluea pikendamiseks ja nende ringlusse suunamisel.
Tekstiilijäätmete ringlussevöött – tekstiilijäätmete taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks nende esialgseil või mõnel muul eesmärgil kasutamiseks. See ei hõlma jäätmete energiakasutust (põletamine) ja töötlemist materjali-deks, mida kasutatakse kütusena. Tekstiilijäätmete puhul on enimlevinud taaskasutamistoiminguks mehaaniline ringlussevöött, mille puhul suunatakse tekstiilmaterjalid ringlusse kas esialgsel või muul otstarbel nende keemilist struktuuri muutmata (näiteks tekstiilijäätmete mehaanilisel töötlemisel saadud kiust uute tekstiilide või ehitusmaterjalide tootmise). Väljatöötamisel on tekstiilijäätmete keemilise ringlussevöött lahendused, mille puhul lagundatakse tekstiilmaterjal keemiliselt algkomponentideks, millest seejärel valmistatakse esialgsega analoogset materjali.
Väärtustav ringlussevöött (ingl upcycling) – tekstiili- ja röivatootmis, aga ka kasutatud röivastest ja kodutekstiilidest tekkinud tekstiilijäätmete või -materjalide kasutamine otse uute röivaste või muude tekstiiltoodete (nt kotid, aksesuaarid jms) valmistamiseks rakendades selleks disainilähemist (vt Aus 2011).
Kasutatud röivad ja tekstiilid (nn tarbimisjärgsed tekstiilid) – kasutatud röivad ja tekstiilid, mis päritnevad kodumajapidamistest, ning sarnased röivad ja tekstiilid, mida kasutatakse avalikus ja erasektoris. Siinnes uuringus ei ole arvestatud mööblikatteid, vaipu, tekke, patju, jalannousid ja teisi analogoseid tekstiile.
Ladestamine – jäätmete, sealhulgas röiva- ja tekstiilijäätmete, kõrvaldamise toiming, mille käigus viiakse jäätmed prügilasse.
Pöletamine – uuringus on pöletamise mõistet kasutatud jäätmete energiakasutuse kontekstis. See on jäätmete taaskasutamismoodus, kus pöletuskõlblikke jäätmetest, sealhulgas tekstiilijäätmetest toodetakse energiat neid pöletades eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära sealt tekinud soojust.
Rõivaste ja tekstiilide korduskasutus – toiming, mille käigus rõivast või tekstiiltoodet kasutatakse pärsit esmatarbimist kogu elurangi jooksul algselt möeldud otstarbel.
Taaskasutamine – mistahes toiming, mille peamiseks tulemuseks on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et need asendavad teisi materjale, mida muidu oleks selle funktsiooni täitmiseks kasutatud. Taaskasutamise alla kuulub nii jäätmete ringlussevöött kui ka jäätmete energiakasutus.
Tekstiilijäätmed – kasutatud rõivad või tekstiilid, mida valdaja ei kavatse enam kasutada ning viskab need ära.
Tekstiilijäätmete mehaaniline esmatöötlemine – tekstiilijäätmete mehaaniline töötlemine (nt purustamine ja kiustamine), mille eesmärgiks on nende ettevalmistamine ringlussevõtiks.
Lausmaterjal – tekstiilne tasapinnaline materjal, mis on valmistatud ühest või mitmest tekstiilmaterjali kihist, mille struktuurielemendid on erinevatel viisidel ühendatud ja mis erineb traditsioonilisest riidest või silmuskudumist.
1. Sissejuhatus
Moe- ja tekstiilitööstus on üks suurima keskkonna- ja sotsiaalse mõjuga sektoreid (EMF 2017). Rõivaste ja tekstiilide tootmine ja tarbimine on siiani tuginenud lineaarsete ehh nn „tooda, kasuta, hülga” majanduslikule mudelile, mis põhineb odaval ja kergesti kätesaadaval toormel ja energial ning odaval tööjõul. Tekstiilitoodete tarbimine on viimase kahe kümnendi jooksul hüppeliselt (kaks korda) kasvanud (EMF 2017). Samal ajal jõuab valdav osa kasutatud rõivaid ja tekstiile jäätmetena kas prügilasse või põletusse. Näiteks Euroopa Liidus (edaspidi EL) ladestatakse ligikaudu 5,8 miljonit tonni tekstiilitootete ehk ca 11 kg inimese kohta aastas (EEA 2019). Maailmas ladestatakse igal sekundil prügilastesse või põletatakse veoautotäis tekstiilitooteid (EMF 2017). ELi kogutakse igal aastal liigiti ligikaudu 2,1 miljonit tonni tarbimisjärgseid rõivaid ja tekstiilitooteid (ca 38% ELi turule lastud vastavatest toodetest), mis suunatakse kas korduskasutusse või materjalina ringlussevõttu (JRC 2021). See on ka põhjuseks, miks ELi tasandil pööratakse üha rohkem tähelepanu ringse tekstiilisüsteemi arendamisele. Nii sätestavad Euroopa rohelepe (2019) ja ringmajanduse tegevuskava kui ka 30.03.2022 vastu võetud ELi kestliku ja ringluspõhise tekstiili strateegia (Euroopa Komisjon 2022) selged põhimõtted, sihid ja eesmärgid liikmesriikidele ringse tekstiilisüsteemi loomiseks. Lisaks peavad ELi jäätmedirektiivi (2018) kohaselt kõik liikmesriigid 1. jaanuariks 2025 sisse viima kasutatud rõivaste ja tekstiilide, sealhulgas tekstiilijäätmete, liigiti kogumise. Selleks peavad liikmesriigid lähiaastatel looma tekstiilijäätmete kogumissüsteemid ning arendama välja vajaliku võimekuse ja lahendused nende jäätmete sortimiseks ja ringlussevõtiks. Euroopa Komisjon kaalub kasutatud rõivaste ja tekstiilide korduskasutamise ja ringlussevõtu eesmärkide kehtestamist juba 2024. aasta lõpuks.
Siinne kokkuvõte annab ülevaate Eesti Kunstiakadeemia juhitud 2021. aastal alanud ja 1,5 aastat kestnud teadus- ja arendusprojekti “Eestis tekkivate tekstiilijäätmete ringlussevõtuj ja tootearenduste lahenduste väljatöötamine” tulemustest. Projekti eesmärgiks oli välja töötada Eestis tekkivate rõiva- ja tekstiilijäätmete ringlussevõtuj praktilised lahendused, sealhulgas konkreetsed tootearenduste näidised, mis oleksid aluseks ringse tekstiilisüsteemi edasiseks arendamiseks Eestis.
Ringse tekstiilisüsteemi edendamine, sealhulgas tekstiilijäätmete kogumise ja ringlussevõtuj arendamine ning ringsete toodete ja ärimudelite väljatöötamine, eeldab Eestis uute korralduslike ja tehniliste lahenduste väljatöötamist ja rakendamist. Selleks on vaja saavutada selge ülevaade Eestis tekkivatest rõiva- ja tekstiilijäätmete kogustest, analüüsida erinevate tekstiilijäätmete omadusi ja nende ringlussevõtuj perspektiive ning hinnata tekstiilijäätmete ringlussevõtuga seotud materjali- ja tootearenduse võimalusi. Tehtud uuringuga soovitakse anda nendele küsimustele vastused, muuhulgas pakutakse välja soovitused esimeste sammude tegemiseks tekstiilijäätmete ringlussevõtuj arendamisel Eestis.
Uuring viidi läbi järgmiste etappidena, mis kätkesid endas erinevaid analüüse ja katsetusi (vt joonis 1):
1. **Eesti tekstiilijäätmete tekkekoguse ning nende ringlussevõetavuse perspektiivi kaardistamine** (ptk 2). Uurimisetapi eesmärgiks oli hinnata Eestis tekkivate rõiva- ja tekstiilijäätmete tekkekogust (sh töötati välja tekstiilijäätmete tekkekoguse hindamise metoodiline mudel) ning välja selgitada mehaanilise ringlussevõtu jaoks sobivate tekstiilide või tekstiilijäätmete kategooriad. Analüüsi teostas SA Stockholmri Keskkonnainstituutdi Tallinna Keskus.
2. **Sobivate tekstiilijäätmete kogumine ja eeltöötlemine** (ptk 3). Uuringu esimese etapi tulemustele toetudes viidi läbi sobivate tekstiilijäätmete kogumine (ringlussevõtiks sobivate rõivatüüpide kogumine, sorteerimine ja puhastamine) ja eeltöötlemine (purustamine ja kiustamine), mis oli vajalik edasise materjali- ja tootearenduse katsetuste läbiviimiseks. Tekstiilijäätmete kogumist ja eeltöötlemist koordineeris Eesti Kunstiakadeemia. Sobivate rõivatüüpide kogumine viidi läbi koostöös MTÜga Uuskasutuskeskus ning nende edasine purustamine ja kiustamine toimus ettevõttes Paragon Sleep AS.
3. **Materjaliarendus** (ptk 4). Materjaliarendus toimus kahel suunal:
- **lõngaarendus** koostöös Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Vilma villalaboriga (p 4.2). Lõngade omadusi analüüsides TalTechi polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labori (p 4.2.5). Valmisid eri tüüpi lõngad nii käsikudumismasinale kui ka tööstuslikule kudumismasinale;
- **lausmaterjalide arendus** (p 4.3), mis korraldati TalTechi polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labori ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös. Arendustöö tulemusena valmisid erinevad pehmed ja jäigad lausmaterjalid.
4. **Tootearendus** (ptk 5). Arendatud materjale kasutati tootearendusprotsessis, mis viidi läbi Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku disaini ja materjalide laboris DiMa. Selle tulemusena valmisid väikemõõbli prototüübhid, käsimasinal kootud kudumid ning seamless knit ehk ömblusteta tehnoloogias kootud peakatted.
Uuringu erinevate etappide käigus teostatud analüüside ja katsetuste tulemuste põhjal koostati **soovitused** tekstiilijäätmete ringlussevõtu arendamiseks Eestis (ptk 6).
Projekti toetas Keskkonnainvesteeringute Keskuse ringmajanduse programm (projekt nr 18327).
2. Eesti tekstiilijäätmete tekke ja ringlussevõtuks sobivate tekstiilide kaardistamine
Järgnevas peatükis esitatakse lühikokkuvõte Eestis tekkivate rõiva- ja tekstiilijäätmete tekkekoguse hindamisest ning analüüsist, mille abil selgitati välja mehaaniline ringlussevõtu jaoks sobivad tekstiilide või tekstiilijäätmete kategooriad. Nimetatud hinnang ja analüüs olid aluseks edasiste uurimisetappide (vt ptk 3, 4 ja 5) käigus tehtud materjali- ja tootearenduse katsetustele.
2.1. Rõiva- ja tekstiilijäätmete kategoriseerimise ja tekkekoguse arvutamise metodika
Tekstiilivooge ja -koguseid, sealhulgas tekstiilijäätmete teket, on võimalik hinnata n-ö sisend-väljund metoodilise lähenemisega. Sisendi ehk Eesti turule pandud tekstiilide koguseid saab hinnata tootmis- ja kaubandusstatistika andmete põhjal. Väljundi ehk tekstiilijäätmete tekkekoguseid saab hinnata riikliku jäätmearuandluse infosüsteemi andmete ja vastavate jäätmeanalüüside tulemuste põhjal. Nende andmete põhjal on võimalik kategoriseerida tekstiilivoode ja -tooted ja sealjuures hinnata ka nende tekkekoguseid. Kaudselt markeerib turule pandud rõiva- ja tekstiiltoodete kogus ka tekstiilijäätmete tekkekogust. Seetõttu tuleks nii turule pandud rõiva ja tekstiiltoodete koguseid (sisend) kui ka jäätmearuandluse põhjal saadud jäätmekoguseid (väljund) analüüsida paralleelselt.
Uuringu käigus töötati välja metoodiline lähenemine, mille abil on võimalik kategoriseerida ja hinnata nii Eesti turule pandud kui ka jäätmetena tekinud tekstiilivooge. Nende andmete põhjal on võimalik eristada nii ringlussevõtu kui ka korduskasutuse seisukohast perspektiivsemad tekstiilivood (vt joonis 2).
2.1.1. Turule pandud röivaste ja tekstiilide kategooriad ja koguste hindamise metodika
Eesti turule pandud röivaste ja tekstiilide (eelkõige kodutekstiilide) kategooriate ja nende koguste hindamisel saab tugineda tootmis- ja kaubandusstatistika andmetele. Köige parema hinnangu saab neile anda ELi ühise tollitarifistiku ja kaubandusstatistika andmebaasi põhjal. Nii on võimalik turule pandud röivaste ja tekstiilitoodete puhul toetuda kaupade nomenklatuuris (siinkohal kombineeritud nomenklatuuris) toodud vastavatele kaubakoodidele.
Turule pandud tekstiilitoodete koguste hindamise metodika aluseks on võetud tekstiilitooted, millel on kombineeritud nomenklatuuri kahokohalised CN-koodid 61 ja 62 ning valik toodetest, millel on kood 63 (vt tabel 1). See teeb kokku 38 tootekategooriat. Nimetatud tooted on eelkõige röivad ja kodutekstiilid (kodumajapidamistes kasutatavad tekstiilid ja sarnased tekstiilitooted, mida kasutatakse avalikus ja erasektoris). Põrandakatte materjale (nt vaibad), mööblikatteid, patju, jalannousid ja teisi tekstiile selles metodilises lähenemises arvesse ei võetud.
Eestis turule pandud röivaste ja kodutekstiilide arvutus põhineb järgmisel valemil:
\[
\text{Turule pandud röivad ja tekstiilid} = \text{kohalik tootmine + import - eksport}
\]
### Tabel 1. Turule pandud röivaste ja tekstiilide tootekategooriad (kombineeritud nomenklatuuri CN-koodid)
| Kood | Toode |
|--------|-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|
| **Röivad** | |
| 6101 | Meeste ja poiste mantlid, poolmantlid, keebid, joped, anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluuusid jms röivad, silmkoelised või heegeldatud (v.a ülikonnad, komplektid, pintsakud, bleiserid, trakside ja rinnatükiiga tunked ja püksid) |
| 6102 | Naiste ja tüdrukute mantlid, poolmantlid, keebid, joped, anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluuusid jms röivad, silmkoelised või heegeldatud (v.a kostüümid, komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid, kleidid, seelikud, püksseelikud, püksid, trakside ja rinnatükiiga tunked) |
| 6201 | Meeste ja poiste mantlid, poolmantlid, keebid, joped, anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluuusid jms röivad (v.a silmkoelised või heegeldatud, ülikonnad, komplektid, pintsakud, bleiserid ja püksid) |
| 6202 | Naiste ja tüdrukute mantlid, poolmantlid, keebid, joped, anorakid (sh suusajakid), tuulejoped ja tuulepluuusid jms röivad (v.a silmkoelised või heegeldatud, kostüümid, komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid ja püksid) |
| 6103 | Meeste ja poiste ülikonnad, komplektid, pintsakud, bleiserid, püksid, rinnatüki ja traksidega tunked, põvpüksid ja lühikesed püksid, silmkoelised või heegeldatud (v.a tuulejoped jms röivad, vestid, dressid, suusaülkonnad ja supelpüksid) |
| 6104 | Naiste ja tüdrukute kostüümid, komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid, kleidid, seelikud, püksseelikud, püksid, trakside ja rinnatükiiga tunked, põvpüksid ja lühikesed püksid, silmkoelised või heegeldatud (v.a tuulejakid jms röivad, kombineed, alusseelikud, aluspüksid, spordidressid, suusakostüümid ja supeiröivad) |
| 6203 | Meeste ja poiste ülikonnad, komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid, püksid, rinnatüki ja traksidega tunked, põvpüksid ja lühikesed püksid (v.a silmkoelised või heegeldatud, tuulepluuusid jms röivad, eraldi vestid, spordidressid, suusaülkonnad ja superlröivad) |
| 6204 | Naiste ja tüdrukute kostüümid, komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid, kleidid, seelikud, püksseelikud, püksid, trakside ja rinnatükiiga tunked, põvpüksid ja lühikesed püksid (v.a silmkoelised või heegeldatud, tuulepluuusid jms röivad, kombineed, alusseelikud ja aluspüksid, spordidressid, suusakostüümid ja superlröivad) |
| 6105 | Meeste ja poiste päevasärgid, silmkoelised või heegeldatud (v.a öösärgid, T-särgid, särgikud jm alussärgid) |
| 6106 | Naiste ja tüdrukute pluusid ja särkpluuusid, silmkoelised või heegeldatud (v.a T-särgid ja alussärgid) |
| 6205 | Meeste ja poiste päevasärgid (v.a silmkoelised või heegeldatud, öösärgid, särgikud jm alussärgid) |
| 6206 | Naiste ja tüdrukute pluusid ja särkpluuusid (v.a silmkoelised või heegeldatud ja alussärgid) |
| 6107 | Meeste ja poiste aluspüksid, püksikud, öösärgid, pidžaamad, supelmantlid, hommikumantlid jms röivaesemed, silmkoelised või heegeldatud (v.a alussärgid ja särgikud) |
| 6108 | Naiste ja tüdrukute kombineed, alusseelikud, aluspüksid, öösärgid, pidžaamad, negližeed, supelmantlid, hommikumantlid jms röivaesemed, silmkoelised või heegeldatud (v.a T-särgid, alussärgid, rinhahoidjad, sukahoidjad, korsetid jms) |
| Kood | Toode |
|------|-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|
| 6207 | Meeste ja poiste särgikud jm alussärgid, aluspüksid, püksikud, öösärgid, pidzaamad, supelmantlid, hommikumantlid jms tooted (v.a silmkoelised või heegeldatud) |
| 6208 | Naiste ja tüdrukute särgikud jm alussärgid, kombineed, alusseelikud, püksikud, aluspüksid, öösärgid, pidzaamad, neglizeed, supelmantlid, hommikumantlid jms tooted (v.a silmkoelised või heegeldatud, rinnahoidjad, sukahoidjad, korsetid jms) |
| 6212 | Rinnahoidjad, sukahoidjad, korsetid, traksid, sukapaelda jm tooted ning nende osad, mis tahes tekstiilmaterjalist, elastsed või mitte, kaasa arvatud silmkoelised ja heegeldatud (v.a võõd ja korsetid, mis on valmistatud üleni kummist) |
| 6109 | T-särgid, särgikud ja muud alussärgid, silmkoelised või heegeldatud |
| 6110 | Kampsunid, pulloverid, kardiganid, vestid jms rövaesemed, silmkoelised või heegeldatud (v.a vateeritud vestid) |
| 6111 | Väikelaste röivad ja röivanamanused, silmkoelised või heegeldatud (v.a mütsid) |
| 6209 | Väikelaste röivad ja röivanamanused tekstiilmaterjalidest (v.a silmkoelised või heegeldatud ja mütsid) |
| 6112 | Spordidressid, suusa- ja supelkostüümid, silmkoelised või heegeldatud |
| 6211 | Spordidressid, suusa- ja supelkostüümid ning muud röivad (v.a silmkoelised või heegeldatud) |
| 6113 | Röivad silmkoelisest või heegeldatud kangast, kummeeritud või impregneeritud, pealistatud või kaetud plasti või muude materjalidega (v.a väikelaste röivad ja röivanamanused) |
| 6115 | Sukkpüksid, retuusid, sukad, sokid jm sukatooted (sh veenilaiendite ravisu-katooted ja külgekinnitatud tallata jalatsid), silmkoelised või heegeldatud (v.a väikelastele) |
| 6114 | Mujal nimetamata silmkoelised või heegeldatud ameti, spordi-vms röivad |
| 6116 | Sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad, silmkoelised või heegeldatud (v.a väikelastele) |
| 6117 | Muud silmkoelised või heegeldatud röivanamanused valmistoodetena; röivaste või röivanuste silmkoelised või heegeldatud osad |
| 6213 | Taskurätikud, mille ükski külg ei ole pikem kui 60 cm (v.a silmkoelised või heegeldatud) |
| 6214 | Suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms (v.a silmkoelised või heegeldatud) |
| 6217 | Muud valmis röivanamanused; röivaste ja röivananuste osad, mis tahes tekstiilmaterjalist (v.a silmkoelised või heegeldatud) |
| 6215 | Lipsud, ristlipsud ja kaelasidemed, tekstiilmaterjalidest (v.a silmkoelised või heegeldatud) |
| 6216 | Sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad, mis tahes tekstiilmaterjalist (v.a silmkoelised või heegeldatud ning väikelastele) |
| 6210 | Röivad vildist või lausriidest, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte; röivad riidest, kummeeritud või impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud plasti või muude ainetega (v.a silmkoelised või heegeldatud, ning väikelaste röivad ja röivanamanused) |
| Kood | Toode |
|------|-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|
| | **Kodutekstiilid** |
| 6301 | Tekid ja reisivaibad, mistahes tekstiilmaterjalist (v.a lauakatted, voodikatted ning rubriigi 9404 sulg- ja vatitekid, padjad) |
| 6302 | Voodipesu, lauapesu, vannilinad, käte- ja köögirätikud, mistahes tekstiilmaterjalist (v.a põranda-, poleerimis-, nõudepesu- ja tolmulapid) |
| 6303 | Kardinad (sh eesriided) ja aknasisekatted (rulood), kardina- või voodidrapeeringud (volangid), mis tahes tekstiilmaterjalist (v.a markkiisid ja päikesekatted) |
| 6304 | Muud sisustustarbed, mistahes tekstiilmaterjalist (v.a tekid ja reisivaibad, voodipesu, lauapesu, vannilinad, käterätikud ning köögirätikud, kardinad (sh eesriided) ja akna sisekatted (rulood), kardina- või voodidrapeeringud (volangid), lambivarjud ning rubriigi 9404 tooted) |
Tabelis 1 toodud 38 tootekategooriat koondati omakorda toodete koguste hindamiseks 15 koondkategooriasse (vt tabel 2). Nende alusel hinnati röivaste ja kodutekstiilide korduskasutatavust ja ringlussevõetavust, toetudes projekti käigus kogutud praktiliste analüüside tulemustele (vt p 2.3).
**Tabel 2.** Turule pandud röivaste ja tekstiilide arvestuse aluseks võetud toodete koondkategooriad
| Toode | Kood |
|----------------------------------------------------------------------|----------------------------------------------------------------------|
| **Röivad** | |
| Üleriided | 6101 + 6102 + 6201 + 6202 |
| Ülikonnad, bleiserid, püksid, lühikesed püksid, kleidid ja seelikud | 6103 + 6104 + 6203 + 6204 |
| Särgid, pluusid, topid | 6105 + 6106 + 6205 + 6206 |
| Aluspesu, hommikumantlid ja ööriided | 6107 + 6108 + 6207 + 6208 + 6212 |
| T-särgid ja särgikud | 6109 |
| Kampsunid ja kardiganid | 6110 |
| Beebiriided | 6111 + 6209 |
| Spordi- ja ujumisriided | 6112 + 6211 |
| Plastiga kaetud / immutatud röivad | 6113 |
| Sukkpuksid, retuusid, sukad, sokid jm sukatooted | 6115 |
| Taskurätikud, rätikud, lipsud, sallid, kindad, muu | 6114 + 6116 + 6117 + 6213 + 6214 + 6215 + 6216 + 6217 |
| Mittekootud röivad | 6210 |
| **Kodutekstiilid** | |
| Tekid ja reisivaibad | 6301 |
| Voodipesu, laudlinnad, rätikud ja lapid | 6302 |
| Kardinad, eesriided jm sisustuselemendid | 6303 + 6304 |
2.1.2. Tekstiilijäätmete tekkekoguse hindamise metoodika
Röiva- ja tekstiilijäätmete tekkekoguseid saab hinnata Keskkonnaagentuuri (KAUR) riikliku jäätmearuandluse infosüsteemi (JATS/KOTKAS) andmete ning asjakohaste uuringute ja analüüside tulemuste põhjal.
Tekstiilijäätmete peamised tekkeallikad on järgmised:
• kodumajapidamistes jm sarnastes tegevustes (nt kaubandus) tekkivad kasutatud röivad ja kodutekstiilid (n-ö tarbimisjärgsed tekstiilijäätmed), mida käsitletakse tavaliselt olmejäätmete alla kuuluva jäätmeliigi või -voona;
• tekstiilitööstuses tekkivad tekstiilijäätmed (tootmisjäägid).
Olmejäätmete alla kuuluvate n-ö tarbimisjärgsete röiva- ja tekstiilijäätmete teket saab hinnata liigiti kogutud ja segaolmejäätmetes sisalduvate röiva- ja tekstiilijäätmete koguste põhjal. Siinnes uuringus kasutati segaolmejäätmetes sisalduvate röiva- ja tekstiilijäätmete osakaalu ja koguse arvutamiseks 2020. aastal Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse läbi viidud üle-eestiline sortimisuuringu „Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuring“ (SEI Tallinn 2020) tulemusi.
Olmejäätmetena käsitletavad ja liigiti kogutud röiva- ja tekstiilijäätmed liigitatakse jäätmearvestuses järgmiselt:
• röivad jäätmekoodiga 20 01 10;
• tekstiil (eelkõige kodutekstiil) jäätmekoodiga 20 01 11.
Samas kasutavad nii selliste jäätmete kogujad kui ka lõppkäitlejad jäätmearvestuses ja aruandluses neid koode tihti segamini – nt 20 01 10 koodi kasutatakse nii röivajäätmete kui ka muude kodutekstiilide puhul. Seega ei ole riikliku jäätmearuandluse andmete põhjal otstarbekas neid jäätmelike eraldi käsitleda ning siinnes töös analüüsitakse nende jäätme-koodidega jäätmelike ühtse röiva- ja tekstiilijäätmete voona.
Peale olmejäätmete alla liigituvate n-ö tarbimisjärgsete röiva- ja tekstiilijäätmete koguste hinnati ka Eesti tekstiilitööstusettevõtetes tekkivate tekstiilijäätmete koguseid. Tekstiilitööstusettevõtetes tekkivat tekstiilijäätmete kogust saab hinnata kaudselt riikliku jäätmearuandluse infosüsteemi andmete põhjal lähtudes jäätmekoodidest.
Tekstiilitööstusettevõtetes tekkivate jäätmetena vaadeldi uuringus jäätmeid koodiga 04 02 ning järgmisi alamkoode:
• 04 02 09 – komposiitmaterjalide (impregneeritud tekstiil, elastomeerid, plastomeerid) jäätmed;
• 04 02 21 – töötlemata tekstiilikiudude jäätmed;
• 04 02 22 – töödeldud tekstiilkiudude jäätmed;
• 04 02 99 – nimistus mujal nimetamata jäätmed.
Samas tuleb märkida, et nimetatud koodide all kajastuvad jäätmearuandluse infosüsteemis jäätmekogused, mida ettevõtted on eraldi kogunud ja jäätmekäitlejatele nende koodide alusel üle andnud. Paljud tekstiiliettevõtted annavad tekstiilijäätmeid jäätmekäitlejatele üle muude jäätme- liikide ja -koodide all (valdavalt segaolmnejäätmetena).
2.2. Rõiva- ja tekstiilijäätmete teke
Järgnevalt esitatakse lühikokkuvõtete ELi tolli- ja kaubandusstatistika andmete põhise metoodika alusel saadud Eesti turule pandud rõiva ja tekstiiltoodete kogustest.
Selle metoodika põhjal kogutud andmed näitavad, et 2020. aastal pandi Eesti turule 8294 tonni rõivaid ja 6764 tonni majapidamistekstiile (vt tabel 3). Kokku pandi turule 15 058 tonni rõivaid ja tekstiiltooteid. Uute rõivaste ja tekstiiltoodete tarbimine on viimaste aastate jooksul püsinud suhteliselt stabiilsena köikudes keskmiselt 16 000 tonni ümber (mis teeb ligikaudu 12 kg selliseid tooteid Eesti elaniku kohta aastas).
Tabel 3. Rõivaste ja tekstiilide turule toomine Eestis (t), 2017–2020
| Toode | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 |
|----------------------------------------------------------------------|------|------|------|------|
| Üleriided | 1 040| 1 079| 1 107| 998 |
| Ülikonnad, bleiserid, püksid, lühikesed püksid, kleidid ja seelikud | 1 918| 2 052| 2 334| 2 096|
| Särgid, pluusid, topid | 339 | 412 | 416 | 210 |
| Aluspesu, hommikumantlid ja ööriided | 466 | 613 | 685 | 505 |
| T-särgid ja särgikud | 652 | 782 | 881 | 779 |
| Kampsunid ja kardiganid | 690 | 809 | 844 | 672 |
| Beebiiriided | 109 | 191 | 217 | 238 |
| Spordi- ja ujumisriided | 548 | 467 | 306 | 434 |
| Plastiga kaetud / immutatud rõivad | 19 | 20 | 20 | 18 |
| Sukkpuksid, retuusid, sukad, sokid jm sukatooted | 647 | 716 | 700 | 619 |
| Taskurätikud, rätikud, lipsud, sallid, kindad, muu | 1 314| 1 244| 1 266| 1 161|
| Mittekootud rõivad | 403 | 406 | 308 | 565 |
| **Rõivad kokku** | **8 144** | **8 793** | **9 084** | **8 294** |
| Tekid ja reisivaabad | 2 316| 2 606| 2 634| 2 564|
| Voodipesu, laudlinnad, rätikud ja lapid | 1 193| 1 606| 1 697| 1 510|
| Kardinad, eesriided jm sisustuselemendid | 3 103| 3 221| 2 798| 2 690|
| **Majapidamistekstiilid kokku** | **6 612** | **7 433** | **7 129** | **6 764** |
| **Rõivad ja tekstiilid kokku** | **14 756** | **16 226** | **16 213** | **15 058** |
Koguseliselt on turule pandud rõivaid kõige enam tootekategoorias “ülikonnad, bleiserid, püksid, lühikesed püksid, kleidid ja seelikud”
---
1 Varasemad uuringuud (nt SEI Tallinn 2020) on näidanud, et Eestis tarbitakse (müüakse ja annetatakse) lisaks uutele rõivastele ja kodutekstiilidele ka ligikaudu 3000 tonni kasutatud rõivaid ja tekstiile aastas.
(2020. aastal 2096 tonni) ning „taskurätikud, lipsud, sallid, kindad, muu“ (2020. aastal 1161 tonni). Suhteliselt suure koguse moodustavad ka majapidamistekstiilid, seahulgas pannakse nii tekke, kardinaid kui ka muid sisustustekstiile turule üle 2500 tonni aastas.
Tuleb arvestada, et siin välja toodud tolli- ja kaubandusstatistika andmetel põhinevad kogused ei peegelda kõiki Eesti turule pandud röivaid ja kodutekstiile. Nimelt ei kajastu selles arvestuses välismaal ostetud röivad ja tekstiilid ning samuti interneti teel välismaalt ostetud tooted. Just e-kaubanduse kaudu Eesti turule jõudvate röivaste ja kodutekstiilide kogused on viimastel aastatel hüppeliselt suurenenud. Sellele, et tegelikult tarbitud uute röivaste ja tekstiilide kogus on mönevõrra suurem, viitab ka suurem röiva- ja tekstiilijäätmete kogus (vt p 2.2.1).
Allolevalt on esitatud täpsem kokkuvõte röiva- ja tekstiilijäätmete tekkekogustest Eestis. Röiva- ja tekstiilijäätmete tekkekogused on liigitatud järgmiselt:
- olmejäätmete alla kuuluvad n-ö tarbimisjärgsed tekstiilijäätmed;
- tekstiilitööstuses tekkivad tekstiilijäätmed (tootmisjäägid).
### 2.2.1. Tarbimisjärgsete röiva- ja tekstiilijäätmete kogused
Riikliku jäätmearuandluse infosüsteemi andmete ja sortimisuuringute tulemuste põhjal võib välja tuua hinnangulise tarbimisjärgsete röiva- ja tekstiilijäätmete (olmejäätmetena käsitletav jäätmevoog) koguse (vt tabel 4). Nii võib öelda, et **2020. aastal tekkis ligikaudu 19 300 tonni röiva- ja tekstiilijäätmeid**. Röiva- ja tekstiilijäätmete tekkekogus on viimase viie aasta lõikes mönevõrra suurenenud (v.a 2020/2021), mis hästi korreleerub röivaste ja tekstiilide turule panemise kogustega (vt tabel 3). Röiva- ja tekstiilijäätmete mönevõrra suurem kogus võrreldes nende toodete turule panemisega on seletatav sellega, et kaubandusstatistika ei peegelda välismaal ega välismaalt interneti teel ostetud röivaid ja tekstiile. Samuti tuleb arvestada sellega, et olmejäätmete alla liigituvate röiva- ja tekstiilijäätmete hulka pannakse tihti ka tekstiilitööstustest pärinevad tekstiilijäätmed. Oluline on ka märkida, et röivastel ja kodutekstiilidel on teatud eluiga (kasutusaeg), mistõttu ei saa lugeda turule pandud röivaste ja tekstiilide kogust vördseks samal aastal tekinud tekstiilijäätmete kogusega.
Suurem osa tekinud röiva- ja tekstiilijäätmetest liigub lõppkäitluseks kas prügilasse või põletusse (valdavalt segaolmejäätmete koosseisus). Liigiti kogutud röiva- ja tekstiilijäätmete osakaal on viimase viie aasta jooksul mönevõrra suurenenud (2020. aastal 11%). Samas liigub suurem osa liigiti kogutud tekstiilijäätmetest ikkagi lõpuks prügilasse, kuna Eestis puudub siiani võimalus tekstiilijäätmeid suuremas mahus ringlusesse võtta. Ka Eesti lähiriikide tekstiilijäätmete ringlussevõtu võimalused on väga piiratud.
### Tabel 4. Röiva- ja tekstiilijäätmete teke (t), 2016–2020
| Jäätmelik | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 |
|------------------------------------------------|--------|--------|--------|--------|--------|
| Liigiti kogutud röivajäätmed (20 01 10) | 822 | 955 | 750 | 762 | 1 154 |
| Liigiti kogutud tekstiilijäätmed (20 01 11) | 524 | 890 | 947 | 1 042 | 1 063 |
| Liigiti kogutud röiva- ja tekstiilijäätmed kokku | 1 346 | 1 845 | 1 698 | 1 804 | 2 216 |
| Segaoalmejäätmetes sisalduvad röiva- ja tekstiilijäätmed (t)\(^2\) | 15 783 | 16 102 | 17 054 | 17 621 | 17 045 |
| **Röiva- ja tekstiilijäätmed kokku** | **17 129** | **17 947** | **18 752** | **19 425** | **19 261** |
| Liigiti kogutud röiva- ja tekstiilijäätmete osakaal | 7% | 9% | 8% | 9% | 11% |
#### 2.2.2. Tekstiilitööstuses tekkivate tekstiilijäätmete kogused
Riikliku jäätmearuandluse infosüsteemi andmed peegeldavad tekstiilitööstuses liigiti kogutud tekstiilijäätmete koguseid. Tekstiilitööstuses kogutud ja jäätmekäitlejatele üle antud tekstiilijäätmete kogused on viimase viie aasta jooksul pidevalt vähenedun (vt tabel 5). Mõnevõrra iseloomustab see ka tekstiilitööstuse kokkutömbumist Eestis. 2020. aastal andsid tekstiiliettevõtted jäätmekäitlejatele üle ligikaudu 1752 tonni tekstiilijäätmeid. Valdava osa sellest (1626 tonni) moodustasid töödeldud tekstiilkiudude jäätmed (valdavalt kangajäägid, praakrõivad jms).
Suur osa (40–50%) röiva- ja tekstiilitootmise tekinud tekstiilijäätmeid läheb Eestis täna prügilasse. Jäätmearuandluse infosüsteemi andmetel teine osa nendest jäätmetest (2020. aastal 693 tonni) eksportitakse. Ainult ligikaudu 8% (2020. aasta andmetel 146 tonni) suunatakse taaskasutusse.
### Tabel 5. Tekstiilitööstuses tekinud tekstiilijäätmete kogused (t), 2016–2020
| Jäätmelik | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 |
|------------------------------------------------|--------|--------|--------|--------|--------|
| Komposiitmaterjalide (impregneeritud tekstiil, elastomeerid, plastomeerid) jäätmed | 3,7 | 3,3 | 22,6 | 39,7 | 4,4 |
| Töötlemata tekstiilkiudude jäätmed | 21,7 | 38,1 | 30,1 | 12,3 | 111,8 |
| Töödeldud tekstiilkiudude jäätmed | 2645,8 | 3481,6 | 2207,5 | 1692,3 | 1625,7 |
| Nimistus mujal nimetamata jäätmed | 18,1 | 12,4 | 14,2 | 15,0 | 9,8 |
| **Tekstiilitööstusjäätmed kokku** | **2689** | **3535** | **2274** | **1759** | **1752** |
---
\(^2\) Segaoalmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuringu (SEI Tallinn 2020) kohaselt sisaldasid Eesti segaoalmejäätmed 5,8% röiva- ja tekstiilijäätmeid. Siinnes uuringus on jäätmearuandluse infosüsteemis toodud segaoalmejäätmete tekkekogusest maha võetud 10%. See tugineb eeldusel, et segaoalmejäätmetes sisaldub ka muid jäätmeid ja seetõttu pole asjakohane arvutada segaoalmejäätmetes sisalduvaid röiva- ja tekstiilijäätmeid jäätmearvestuses toodud segaoalmejäätmete koguse põhjal. Eeldus, et segaoalmejäätmed sisaldavad ligikaudu 10% muid jäätmeid tugineb SEI Tallinna 2017. a uuringul „Pakendiaruande koostamise meetodika analüüs ja kaasajastamine“.
2.3. Korduskasutuseks ja ringlussevõtuks perspektiivsed rõiva- ja tekstiilijäätmed ning nende kogused
Ringlussevõtu ja korduskasutuse seisukohast perspektiivsete rõiva- ja tekstiilijäätmete, sealhulgas ka nende koguste, väljaselgitamisel lähtuti eelkõige Eesti turule pandud rõiva ja tekstiiltoodete analüüsist. Ringlussevõtu ja korduskasutuse perspektiivsust hinnati kokku 14 rõivakategoorias ja kolmes kodutekstiili kategoorias. Täpsema hindamise huvides jagati tootekategooria ”ülikonnad, bleiserid, püksid, lühikesed püksid, kleidid ja seelikud” kolmeks: 1) ülikonnad ja bleiserid; 2) püksid ja lühikesed püksid; 3) kleidid ja seelikud. Tootekategooriates hinnati toodete (st kasutatud või jäämeteks muutunud toodete) perspektiivsust nii mehhaanilise ringlussevõtu (eraldi hinnati ka väärtustava ringlussevõtu perspektiivsust) kui ka korduskasutuse seisukohast (vt hindamise tulemusi tabelis 6).
Mehhaanilise ringlussevõtu perspektiivsuse hindamisel tugineti projekti abil saadud tekstiiltoodete töölemistehnoloogiate testimise ja tootearenduse tulemustele (vt ptk 4–5). Projekti käigus testiti valitud rõivakategooriate mehhaanilise ringlussevõtu perspektiivsust kasutades Eestis olemasolevaid tekstiilide töölemistehnoloogiaid (purustamine, kiustamine, lausmaterjalide arendamine ja lõnga tootmine). Saadud tulemuste põhjal analüüsiti turul kätesaadavaid sarnaste tekstiilijäätmete käitlemise lahendusi ja tehnoloogiaid, mida oleks võimalik minimaalselt investeerides rakendada, et tagada esmane kasutatud rõivaste ja tekstiilide eeltöötlemise võimekus Eestis.
Väärtustava ringlussevõtu perspektiivsust hinnati tootekategooriate tekstiilmaterjali omaduste põhjal, võttes aluseks erinevatest kasutatud rõivastest ja kodutekstiilidest uute rõivaste disainimise praktilisi kogemusi.
Korduskasutuse perspektiivsust hinnati turule pandud rõivaste ja kodutekstiilide põhjal, mitte niivõrd arvestades, et nendest toodetest on tekkinud jäätmed. Eeldatavasti ei korduskasutata rõivaid ja kodutekstiile peale nende jäämeteks muutumist ja äraviskamist. Samas on võimalik, et ka jäämetena äravisatatud rõivaste ja kodutekstiilide seas on korduskasutuseks kölblikke tooteid. Korduskasutatavuse perspektiivsuse hindamisel lähtuti eelkõige MTÜ Uuskasutuskeskus praktilistest kogemustest rõivaste ja kodutekstiilide korduskasutusse suunamisel.
### Tabel 6. Rõivaste ja tekstiilide ringlussevõetavuse ja korduskasutatavuse perspektiivi hinnang
| Tootekategooria | Koodid | Ringlussevõetavus | Väärtustav ringlussevööt (upcycling) | Korduskasutatavus |
|------------------------------------------------------|--------------|------------------|-------------------------------------|------------------|
| **Rõivad** | | | | |
| Üleriided | 6101, 6102, 6201, 6202 | madal | keskmine | kõrge |
| Ülikonnad, bleiserid | 6103, 6104, 6203, 6204 | madal | madal | keskmine |
| Püksid, lühikesed püksid | 6103, 6104, 6203, 6204 | kõrge | keskmine | keskmine |
| Kleidid ja seelikud | 6103, 6104, 6203, 6204 | madal | madal | keskmine |
| Särgid, plususid, topid | 6105, 6106, 6205, 6206 | keskmine | keskmine | kõrge |
| Aluspesu, hommikumantlid ja ööriided | 6107, 6108, 6207, 6208, 6212 | keskmine | madal | madal |
| T-särgid ja särgikud | 6109 | kõrge | madal | keskmine |
| Kampsunid ja kardiganid | 6110 | keskmine | madal | kõrge |
| Beebiriiided | 6111, 6209 | keskmine | madal | kõrge |
| Spordi- ja ujumisriided | 6112, 6211 | madal | madal | madal |
| Plastiga kaetud / immutatud rõivad | 6113 | madal | madal | madal |
| Sukkpüksid, retuusid, sukad, sokid jm sukktooted | 6115 | madal | madal | madal |
| Taskurätikud, rätikud, lipsud, sallid, kindad, muu | 6114, 6116, 6117, 6213, 6214, 6215, 6216, 6217 | madal | madal | keskmine |
| Mittekootud rõivad | 6210 | madal | madal | keskmine |
| Tootekategooria | Koodid | Ringlussevõetavus | Väärtustav ringlussevõtt (upcycling) | Korduskasutatavus |
|------------------------------------------------------|--------|------------------|-------------------------------------|------------------|
| **Kodutekstiilid** | | | | |
| Tekid ja vaabad | 6301 | keskmine | keskmine | kõrge |
| Voodipesu, laudlinad, rätikud ja lapid | 6302 | kõrge | keskmine | keskmine |
| Kardinad, eesriided jm sisustuselementid | 6303 | madal | keskmine | keskmine |
Igale rõiva- ja tekstiiltoodeete kategooriale anti eksperthinnang kvalitatiivse hindamismetoodikaga järgmisel skaalal:
- **Kõrge perspektiiv**
Mehhaanilise ringlussevõtu kõrge perspektiiv – tootekategooria tekstiilmaterjali omadused ja disain lubavad kätesaadavate tehnoloogiatega (purustamine, kiustamine, lausmaterjalide arendamine ja lõnga tootmine) nendest toodetest tekinud tekstiilijäätmeid suhteliselt lihtsalt mehaaniliselt töödelda ja uusi tooteid toota.
Väärtustava ringlussevõtu kõrge perspektiiv – tootekategooria tekstiilmaterjali omadused lubavad nimetatud tootekategooriasse kuuluvaid rõivaid ja kodutekstilie suhteliselt lihtsalt kasutada uute toodete disainimiseks ja tootmiseks.
Korduskasutatavuse kõrge perspektiiv – tootekategooriasse kuuluvaid kasutatud rõivaid ja kodutekstilie on võimalik (toetudes praktilisele kogemusele) lihtsalt korduskasutada. Sellised tootekategooriad omavad korduskasutuse seisukohast vajalikku kvaliteeti ja turu nõudlust.
- **Keskmine perspektiiv**
Mehhaanilise ringlussevõtu keskmine perspektiiv – tootekategooria tekstiilmaterjali omadused ja disain ei ole kõige sobivamad toodete mehhaaniliseks käitlemiseks ja ringlussevõtiks. Segakiust kangas ja palju lisaelemente eeldavad rõivaste ja tekstiilide töötlemiseks ning saadud teisese materjali hilisemaks kasutamiseks keerukamaid tehnoloogilisi lahendusi.
Väärtustava ringlussevõtu keskmine perspektiiv – tootekategooria rõivaste ja kodutekstilide tekstiilmaterjali omadused võimaldavad sellesse tootekategooriasse kuuluvaid rõivaid ja tekstiile kasutada n-ö upcycling disainimeetodiga uute tekstiiltoodeete tootmiseks ainult osaliselt või vähesel määral.
Korduskasutatavuse keskmine perspektiiv – tootekategooriasse kuuluvate kasutatud rõivaste ja kodutekstilide korduskasutamine on piiratud (tuginedes praktilisele kogemusele).
• **Madal perspektiiv**
Mehhaanilise ringlussevõtu madal perspektiiv – tootekategooria tekstiilmaterjali omadused ja disain ei ole sobivad nende materjalide mehhaaniliseks käitlemiseks ja ringlussevõtuks.
Väärtustava ringlussevõtu madal perspektiiv – tootekategooria röivaste ja kodutekstiilide tekstiilmaterjali omadused ja disain ei ole sobiv nende kasutamiseks n-ö *upcycling* disainimeetodiga uute tekstiiltoodete tootmiseks.
Korduskasutatavuse madal perspektiiv – tootekategooriasse kuuluvad kasutatud röivad ja kodutekstiilid ei sobi või sobivad väga vähesel määral korduskasutamiseks.
Hinnangust saab järeldada, et mehhaanilise ringlussevõtu seisukohast on rohkem perspektiivi järgmiste tootekategooriate röiva- ja kodutekstiilide jäätmetel:
- püksid ja lühikesed püksid (sh eelköige teksapüksid) – kogus ca 1000 tonni aastas;
- T-särgid ja särgikud – kogus ca 800 tonni aastas;
- voodipesu, rätkud, laudlinad jms – kogus ca 1500 tonni aastas.
Seega võib analüüs põhjal järeldada, et **ligikaudu 3300 tonni** Eestis aasta jooksul tekkivatest röiva- ja kodutekstiilijäätmetest oleks tehnoloogilist ja majanduslikku perspektiivi arvestades võimalik vähe ressursikuluga mehhaaniliselt töödelda ja uute toodete (eelköige tekstiiltoodete) tootmiseks teisese toormena kasutada. See on ligikaudu 22% arvestatuna keskmiselt aastas turule pandud röivaste ja tekstiilide kogusest.
Lisaks võib tekstiiltoodete turule panemise andmete põhjal eeldada, et aastas tekib ligikaudu 4200 tonni ulatuses röiva- ja tekstiilijäätmeid, millel on mehhaanilise ringlussevõtu keskmine perspektiivsus. Kuna see jäätmemass koosneb väga erinevate omaduste ja koostisega röivastest ja kodutekstiilidest, siis ei ole võimalik täpsemalt hinnata nende ringlussevõtu tegelikku perspektiivust. Küll aga vajaks see tekstiilijäätmete mass juba oluliselt suuremat ja kõrgematasemelist tehnoloogilise töötlemise võimekust ning oluliselt suuremat ja eripalgelisemat kasutusvaldkonda ehk lõpp(ringseid)tooteid (nt ehitusmaterjalid jms, kus saaks kasutada teisest tekstiilitooret).
Väärtustav ringlussevõtt sobibki eelköige tekstiilitööstuses tekinud tekstiilijäätmetest uute röivaste ja tekstiiltoodete tootmiseks. Seega võib eeldada, et Eestis oleks aastas võimalik teoreetiliselt vähemalt
---
3 Kogus on arvutatud turule pandud röivaste ja tekstiilide mahu põhjal.
4 Lisaks võib eeldada, et sobivate tehnoloogiatega olemasolul on võimalik mehhaaniliselt suhteliselt lihtsalt töödelda ka suuremat osa Eestis tekkivatest tekstiilitööstuse tekstiilijäätmetest – ca 1600 tonni aastas.
5 25–40% rövatööstuses tekkivatest tekstiilijäätmetest on võimalik suunata n-ö väärtustava ringlussevõtuna uute tekstiiltoodete tootmiseks (vt Aus et al. 2021).
400 tonni tekstiilitööstuse jätkkangast suunata väärtustava ringlussevõtu kaudu uute tekstiitloodete tootmiseks.\(^6\) Samas eeldab see eraldi kokkuleppeid ja tootearendusprojekte nii röivabrändide kui ka tekstiitlooteid tootvate ettevõtetega. Tarbimisjärgsete röivaste ja kodutekstiilide kasutamine väärtustava ringlussevõtu eesmärgil on tekkivate tekstiilijäätmete koguste valguses pigem marginaalne. Hinnanguliselt sobiks väärtustava ringlussevõtu metodikaga uute tekstiitloodete tootmiseks ligikaudu 9000 tonni keskmise perspektiiviga kasutatud röivaid ja kodutekstile.
Samas võib eeldada, et väärtustava ringlussevõtu jaoks sobivate ringsete disaini- ja tootmismudelite tekkel oleks tegelikult (st majanduslikult tasuval moel) võimalik kasutada uute upcycle-tektiitloodete tootmiseks oluliselt vähem, hinnanguliselt kuni 270 tonni kasutatud röivaid ja kodutekstile aastas (3% keskmise perspektiiviga tekstiilijäätmetest).
Tehtud analüüsi põhjal võib eeldada, et Eestis turule pandud ja korduskasutamise perspektiivist sobivate (kõrge perspektiiviga) röivaste ja kodutekstiilide kogus on ligikaudu 4600 tonni aastas, sealhulgas:
- üleriided – ca 1000 tonni aastas;
- särgid ja pluusid – ca 200 tonni aastas;
- kampsunid ja kardiganid – ca 700 tonni aastas;
- beeibriided – ca 200 tonni aastas;
- tekid ja vaibad – ca 2500 tonni aastas.
2020. aastal läbiviidud SEI uuringu kohaselt koguti 2018. aastal Eestis korduskasutuse eesmärgil ligikaudu 3000 tonni röivaid ja kodutekstile (ca 20% turule pandud röivastest ja tekstiilidest, mis on juba suhteliselt kõrge tase). Seega võib eeldada, et ka jäätmetena ära visatavate röivaste ja kodutekstiilide hulgas on suur kogus selliseid tekstiitlooteid, mida saaks veel korduskasutusse suunata ja seeläbi tekstiilijäätmete tekkekogust vähendada.
Oluline on rõhutada, et siin peatükis nimetatud ringlussevõtu (sh väärtustava ringlussevõtu) ja korduskasutuse seisukohast perspektiivsed kasutatud röivaste ja tekstiilide kogused põhinevad nende toodete turule panemise andmetel. Nagu näitas tekstiilijäätmete koguste analüüs (vt p 2.2), on tekstiilijäätmete kogused mönevõrra suuremad kui vastavad turule pandud röivaste ja tekstiilide kogused. Seega võib eeldada, et ka siin peatükis toodud hinnangulisel ja perspektiivsed ringlussevõtu kogused on mönevõrra suuremad.
\(^6\) Eeldusel, et vähemalt 25% tekkivatest kangajäätmetest on võimalik suunata väärtustava ringlussevõtuna tagasi uute tekstiitloodete tootmiseks (vt Aus et al. 2021)
3. Tekstiilijäätmete ringlussevõtu lahendused
Selles peatükis antakse ülevaade võimalikest tarbimisjärgsete tekstiilijäätmete ringlussevõtu lahendustest ning kirjeldatakse täpsemalt sisendmaterjali valikuid projektiga seotud ringlussevõtu katsetusteks ja selleks valitud metodikat.
Üks peamiseid põhjuseid, miks tekstiilijäätmete ringlussevõtu tehnoloogiaid ei ole senini piisaval määral kasutusele võetud, on tekstiilide segakiiline koostis. Tänapäeval kasutatavate tavapäraste mehaaniliste ümbertöötlemise protsesside käigus ei ole võimalik eraldada erinevatest tekstiilkiudude segudest valmistatud röivaste koostisosid. Lisaks on nende töötlemisel kasutatud värv- ja muid aineid, mida on samuti keeruline eristada.
Tekstiilkiude võib liigitada mitmete tunnuste järgi. Võttes aluseks rahvusvahelised standardid ISO 6938:1984 (Natural fibres – Generic names and definitions) ja ISO 2076:1989 (Textiles – Man-made fibres Generic names) liigitatakse tekstiilkiud nende päritolu järgi järgmiselt:
- looduslikud kiud ehk kiudaineid, mis saadakse loodusest valmiskujul (siia alla kuuluvad nii taimsed kui ka loomsed kiud);
- keemilised ehk keemilisel teel saadud kiudained, mis saadakse sünteetilistest või keemiliselt töödeldud looduslikes kõrgmolekulaarsetest ühenditest ehk polümeeridest.
Tekstiilijäätmete erinev kiiline koostis on põhjuseks, miks on oluline valida neile sobivaim võimalik ringlussevõtu tehnoloogia. Levinuimad on tänapäeval mehaaniline ja keemiline ringlussevõtt.
Keemilise ringlussevõtu puhul purustatakse tekstiilkiud molekulaarsel tasemel ja lähteaine polümeriseeritakse uuesti. Seda tehnoloogiat kasutatakse peamiselt sünteetiliste kiudude (polüester, polüamiid, nailon jne) ning ka segatud kiudude (sünteetiline+looduslik) ümbertöötlemiseks.
Mehaaniline ringlussevõtt on lihtsaim tekstiilijääkide ümbertöötlemise võimalus. See tehnoloogia võimaldab tekstiilmaterjali mehaanilist dekonstrueerimist, et viia see tagasi kiulisele vormile. Kiustatud materjalist on võimalik arendada nii uut lõnga kui ka teisi materjale. Mehaanilise ümbertöötluse olulisimaks minuseks on kiudude kvaliteedi langus peale mehaanilist purustamist. Kiu kvaliteet langeb purustamise käigus enam just segakiulistel materjalidel, sest erineva koostisega röivaste kiustamine purustusliinil ei toimu ühtlaselt. Iga tsükliga saadakse purustamisel lühemad ja hapramad kiud, mis piirab nende edasisi kasutusvõimalusi. Nii tootmis- kui ka tarbimisjärgse tekstiilijäätme mehaanilise ümbertöötlemise protsessi juures on kiustatud massi kvaliteedi puhul olulisimateks tingimusteks purustatavate kiudude monogaamsus või koostise protsent (segakiulise materjali puhul), purustatava kiu pikkus algses röivas ning purustatava röivaeseme puhtus ja/või kulumisaste (Payne 2015).
Arvestades Eestis olemasolevaid ümbertöötlustehnoloogiate võimalusi, valiti selle projekti raames tarbimisjärgsete tekstiilijäätmete käitlemiseks mehaaniline ringlussevõtutehnoloogia. Keemilist ringlussevõttu ei testitud, sest see on Eestis alles väljatöötamisel.
Järgnevalt kirjeldatakse pikemalt tekstiilijäätmete mehaanilise ringlussevõtu protsessi, alustades sobivate tekstiilijäätmete kogumist (p 3.1), nende eeltöötlemist (p 3.2) ning mehaanilist kiustamist. Tegevused viidi läbi ettevõttes Paragon Sleep, kus on olemas Eestis ainus mehaaniline ringlussevõtu teenuse pakkumiseks vajalik tehnoloogiapark (p 3.3). Protsessi sisendmaterjaliks valiti ja koguti tekstiilijäätmete liigid, mis sobivad esmase ja madala investeeringuga mehaanilise ümbertöötluse protsessiga (vt lähemalt p 2.1).
Arvestades mehaanilise ümbertöötlemise piiratud võimalusi ning selle sobivust pigem looduslikust tekstiiliklust röivastele, kasutati projektis peamiselt monomaterjalist tarbimisjärgseid tekstiilijäämeid, mille kiuline koostis on puuvill.
Puuvilla tootmisel tekkiva keskkonnamõju ning kiu vastupidavust tagavad omadused muudavad selle materjali ringlussevõtu tehnoloogiate arendamise (nii mehaanilise kui ka keemilise ümbertöötluse) ja nende tööstusliku rakendamise väga vajalikuks. Nimelt moodustab puuvill 2019. aasta ECAPi uurimuse kohaselt rohkem kui 43% köikidest toodetavatest kiududest Euroopa turul. Selle keskkonnajalajälg on aga eriti probleematiiline, sest puuvilla tootmiseks kulub märkimisväärselt palju vett ning putukatörjeks erinevaid kemikaale. Hoolimata eelpool mainitust on puuvill üsna tugev ja vastupidav kiud, mistõttu on sellel materjalil ringlusse saatmise ja vastupidavate röivaste tootmise eeliseid. Selleks et tulemusi võrrelda ja kinnitada töödeldi ümber ka väiksem kogus segakiudusid sisaldavaid (puuvill koos erinevate sünteetiliste kiududega) tekstiilijäämeid.
3.1 Rõivaste kogumine ja sorteerimine
Projektis vajalike tekstiilijäätmete kogumiseks kasutati sisendiks projekti käigus tehtud Eestis tekkivate tekstiilijäätmete kaardistuste analüüsi tulemusi (p 2.3). Selle järgi on Eestis tekkivatest rõiva- ja kodutekstiilijäätmetest tehniloogilisest ja majanduslikust perspektiivist lähtudes uute toodete (eelkõige uute tekstiilitoodete) tootmiseks lihtsam võimalik ümber töödelda ligikaudu 3300 tonni rõiva- ja tekstiilijäätmeid aastas. See on ligikaudu 22% rõiva- ja tekstiilijäätmete kogutekkkest.
Peatükis 2 kirjeldatud analüüsi tulemuste kohaselt on mehaaniliseks ringlussevõtukseks perspektiivikamad liigid püksid ja lühikesed püksid, sealhulgas eelkõige teksapüksid (kogus ca 1000 tonni aastas), T-särgid ja särgikud (kogus ca 800 tonni aastas), voodipesu, rätkikud, laudlinad jms (kogus ca 1500 tonni aastas).
Eelpool mainitud kategooriate tõttu otsustati projekti tarvis vajalikud tarbimisjärgsed tekstiilid kokku koguda allpool olevate koguste põhjal:
- puuvillane teksta;
- puuvillane kodutekstiil;
- puuvillased T-särgid;
- segakiust T-särgid.
Valitud kategooriates tekstiilijäätmete soovitud hulgas Eesti-sisene kogumine toimus koostöös MTÜga Uuskasutuskeskus, kes on Eesti suurim taaskasutusse saadetud riite ja mööbli koguja ja vahendaja. Uuskasutuskeskusel on Eestis 23 kogumiskohta ja lisaks kauplused, kuhu saab jätta kasutatud rõivaid ja teisi esemeid. Oma kaupluste ja koostööpartnerite kaudu saatis MTÜ Uuskasutuskeskus 2021. aastal ringlusse üle 632 tonni tekstiili, millele lisandusid teised tootekategooriad, mida ei kaaluta, näiteks jalatsid, mänguasjad, raamatud, nõud jms.
Projekti käigus koguti tekstiile 2021. aasta juunist septembrini Uuskasutuskeskuse konteinerite, korjanduspunktide ja kaupluste võrgustiku kaudu.
Esialgu oli plaanis koguda ligi 200 kg tarbimisjärgseid tekstiile, ent planeeritud kogustest koguti tekstiile kaaluliselt pea kaks korda rohkem, so 425 kg. See oli tingitud sellest, et arvestati ka sorteerimise ja puhastamise etapis mittesobivate materjalide ja detailide eemaldamise tõttu tekkida võiva märkimisväärse kaalukaoga.
Sõltumata valitud tekstiilijäätmete ringlussevõtú viisist on esimene sammuna esmatähtis tekstiilide eeltöötlus ning ringlussevõtukse ettevalmistamine.
Kogutud tekstiilid sorteeriti liigiti Uuskasutuskeskuse sorteerimiskeskuses. Liigitamine on tekstiilide ringlussevõtu mistahes viisi puhul esmatähtis eeltöötlustegevus. **Uuskasutuskeskuse sorteerimiskeskuses sorteeritakse annetusi tavapäraselt eesmärgiga saata oma kaupluste ja koostööpartnerite kaudu kasutuskõlilikud esemed korduskasutusse** (vt foto 1). Annetuskastidesse kogutud esemed sorteeritakse kvaliteedi järgi visuaalselt hinnates – hinnatakse kuluvust ja määrdumisastet, vajadusel tuvastatakse hinnalised mad röivaesemed. **Korduskasutusse saatmiseks eelnev tekstiilide sorteerimine** vajab spetsiaalsest väljaopet ning on üsna aeganõudev.
Tekstiilijäätmete sorteerimiseks on võimalik kasutada erinevaid tehnoloogiaid. Kasutusel on ka automatiseeritud lahendusi kiiremaks sorteerimiseks (vt ptk 6). Uuskasutuskeskuses **sorteeritakse korduskasutusse eesmärgiga kogutud röivad manuaalselt**, mis on selleks protsessiks levinum ja tõhusaim meetod. Selline sorteerimisviis on aeganõudev, ent ainus viis, kuidas sorteeritavatele tekstiilidele saab anda ka vajaliku subjektiivse hinnangu.
**Selles projektis sorteeriti tekstiile eesmärgiga suunata need ringlusse.** Soov oli välja valida neli erinevat liiki kindla koostisega tarbimisjärgset tekstiilijäädet, mida oleks võimalik olemasolevaid tehnoloogiaid rakendades suunata ringlusse nii, et nende väärtus oluliselt ei kahaneks. Kuna kõige edukamalt on senini suudetud ringlusse võtta monomaterjalist tekstiilijäätmeid, võeti ka selles projektis tekstiilide
valikul arvesse nende kiulist koostist ning otsustati koguda peamiselt puuvillaseid tekstiile. Eesmärgiga võrrelda materjaliarenduse tulemusi koguti ka segakiulisi T-särke.
Tekstiilijäätmete liigiti kogumine (T-särk, kodutekstiil, teksa) oli vajalik selleks, et neid mehaaniliselt ringlusse võtta ja hinnata projekti jooksul tehtud materjali- ja tootearenduse katsete tulemusi. Jäätmeid sorteeriti manuaalselt, hinnates nende kiulist koostist ja tekstiiliiliiki silmvaatluse teel. Tekstiilijääkide koostis selgitati välja tekstiilidel olevate tootesiltidel oleva info põhjal, kaasa aitasid ka kogenud sorteerijate oskused.
Kokku koguti ja sorteeriti liigiti 425 kg tekstiilijäätmeid, neist:
- puuvillaseid T-särke 95 kg;
- kodutekstiile 135 kg;
- teksat 130 kg;
- segakiust T-särke 65 kg.
3.2 Puhastamine, detailide eemaldamine
Tekstiilijäätmete ringlussevõtus on vajalik lisaks eelnevas peatükis kirjeldatud sorteerimisele tekstiilid ka puhastada (vt joonis 3). Puhastamise käigus eraldatakse tekstiilitootelt edasist käitlemist takistavad ohtlikud detailid ja teisest materjalist furnituurid. Eemaldatavateks elementideks võivad olla näiteks lukud, nööbid, needid, kaunistused, siiditrükkis prinditud logod ja pildid vms.
Joonis 3. Tekstiilijäätmete käitusetapid enne purustamist ja kiustamist
Selle projekti puhul puhastati kogutud tekstiilid Uuskasutuskeskuse sorteerimisjaamas. Protsess toimus manuaalselt ning kõik mehaanilist ringlussevõttu segavad detailid eemaldati röivastelt kääridega lõigates (vaata fotod 2, 3). Tooted puhastati tekstiiliilikide kaupa, et mitte ajada omavahel segamini eelnevalt eraldi sorteeritud tootekategooriaid (T-särk, teksa, kodutekstiil). Puhastamise protsess oli vörreledes tekstiilide sorteerimisega veelgi aeganduvam ning vajas tähelepanelikkust ja hoolsust, sest väiksemategi metallosade sattumine hilisemas purustamisprotsessis purustusliini trumlitesse võib tõsiselt kahjustada masina töövõimekust. Ikat tekstiileset tuli käidelda eraldi ning sageli osutus metallosade või muude nn „võörkehade“ väljalöikamine keeruliseks.
Fotod:
- Foto 2. Metallosade eemaldamine
- Foto 3. Prinditud logode ja piltide eemaldamine
Projekti käigus sorteeriti ja puhastati kokku 425 kg Eestis tekkinud tarbimisjärgseid tekstiile. Peale tekstiilidelt metallelementide ja muude “võõrkehade” eemaldamist liikus mehaanilisse ringlussevõttu kokku 363,3 kg tekstiile. Seega, 15% kogutud tekstiilide kogumahust moodustasid eelnevad eemaldamist vajavad elemendid ja materjalid (vt tabel 7).
**Tabel 7.** Kogutud tekstiilide kogused enne ja peale sorteerimist ja puhastamist
| Tekstiiliülik | Plaanitud kogutav kogus | Tegelik kogutud kogus | Kogused peale sorteerimist puhastamist | Kao % peale sorteerimist |
|--------------|------------------------|----------------------|---------------------------------------|--------------------------|
| T-särk (100% puuvill) | 50 kg | 95 kg | 82 kg | 14% |
| T-särk (segakiulise sisaldusega, nt puuvill ja polüester) | 50 kg | 65 kg | 47,3 kg | 27% |
| Teksa ca 100 kg (100% puuvill) | 100 kg | 130 kg | 107 kg | 18% |
| Kodutekstiil (100% puuvill) | 100 kg | 135 kg | 127 kg | 6% |
| Kokku | 300 kg | 425 kg | 363,3 kg | 15% |
3.3. Purustamine ja kiustamine
Eestis on täna vaid mõned ettevõtted, kes tekstiilijäätmeid ümber töötlevad (ja needki vaid tekstiilitööstuse tootmisjääke). Peamiselt kasutatakse tekstiiltoodete ringlusse saatmiseks mehaanilise ümbertöötlemise tehnoloogiat, mis on võrreldes keemilise töötlemise tehnoloogiaga vähem keerukam ja ka odavam (Damayanti et al 2021). Selles projektis viidi kogutud tekstiilide mehaaniline purustamine läbi koostöös Viljandis asuva ettevõttega Paragon Sleep AS (endise nimetusega Toom Tekstiil AS), mis on Eesti üks juhtivaim kodutekstiili, madratsite ja mittekootud materjalide tootja. 2012. aastal asutas ettevõte jäätmetööstustehase, milles toimub nii ettevõtte enda kui ka teiste kohalike ettevõtete tekstiiltoodete jääkide mehaaniline ringlussevöött. Ettevõttes olevate seadmetega on võimalik töödelda ümber 1200 tonni tekstiilitööstuse jäätmeid aastas (Niiler 2014).
Peamiselt töötleb ASi Paragon Sleep purustusliin\(^7\) (vt foto 4) ümber kohalike tekstiilivabrikute tootmisjääke ehk tarbimiseelseid tekstiilijäake (nt tekkide ja madratsite äärised, vatiinijäagid ja muud jääkmaterjalid). Need peavad olema eelnevalt kontrollitud ja puhastatud – jäätmed ei tohi sisaldada metallesemeid, nahka, lukke ega teisi ringlussevööttu takistavaid elemente.
**Foto 4.** Osa ASi Paragon Sleep tekstiilijäätmete purustusliinist
---
\(^7\) Purustusliini nimetatakse ka taaskiustamislinniks.
Tekstiilijäätmetest valmistab ettevõte peamiselt termovatiini, pehme mööbli materjalile, kiudu täitematerjalideks ning teisi materjalide (heliisolatsioonimaterjalid, lamineeritud materjalid, seina- ja laepaneelid jms) (Servet 2018).
Ettevõtte tekstiilmaterjalide ümbertöötlustehas läks maksma 3,5 miljonit eurot, millest 2,7 miljonit eurot kulus seadmete ostmiseks. Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (allikas: Paragon Sleep).
Tarbimisjärgseid tekstiilijäätmeid on sellel purustusliinil viimase kümne aasta jooksul ümbertöödeldud siiski vaid mõned kordad ning sedagi eriprojektide tõttu.
Tarbimisjärgsete tekstiilijäätmete purustamisel on jäätmeid liinile laotades oluline jälgida, et:
a) liinile laotatavad tekstiilijäätmed oleksid sorteeritud vastavalt koos-tisele. Võimalikult monogaamne koostis tagab purustatud kiumassi kõrgeima kvaliteedi materjali edasiseks töötlemiseks. Parimal juhul võiks liigiti kogutud tekstiilid koosnedagi 100% ühetaoisest kiukoos-tisest. Madalama kvaliteedi saamiseks võib mehaaniliselt ümber töödelda ka väikese lisakiuga materjale (nt puuvill ja segumaterjal suhtega 90/10). vt foto 5.
Siinses projektis sorteeriti tekstiilijäätmed käsitsi silmvaatluse põhjal (sh toetudes röivastel olnud infosedelitele), mis ei taga purustusliinile laotatavate tekstiilide 100% monogaamset kiusisaldust.
b) purustusliinile laotatakse röivad ja tekstiilid võimalikult ühtlaselt, sest see tagab kiustamisprotsessi ühtluse ja seeläbi purustatud massi ühtlasema kvaliteedi.
**Foto 5.** Metaallelementidest puhastatud teksad liikumas purustusliinile ASis Paragon Sleep
Protsess purustusliinil:
a) ASi Paragon Sleep purustusliini esimene osa koosneb kahest giljotinnist, mis tükeldavad liinile laotatud tekstiilid väiksemateks tükkeideks. Vt fotod 6,7.
Fotod 6 ja 7. Giljotiinis purustatud tekstiilid liikumas taaskiustamistrumlitesse
b) Seejärel liiguvad purustatud tekstiilitükit transportööri abiga kolusse, kust need omakorda toitja (ingl feeder) kaudu liigutatakse taaskiustamise trumlitesse. Kolu ja toitja on vajalikud trumlitesse saadetava purustatud jäätmekoguse doseerimiseks, sest taaskiustamistrumlid saavad ummistumata korraga kiustada kindla koguse tekstiilitükke. Vt fotod 8, 9.
Fotod 8 ja 9. Purustatud kodutekstiili tükid kolus
c) Taaskiustamistrumlites tekstiiliitükid kiustatakse. ASI Paragon Sleep purustusliinil on neli identset taaskiustamistrumlit, mille sisepindadel asetsevad terad. Iga trumli läbimisel läheb käideldav tekstiiliitüd avatumaks, peenemaks ja mönevörra lühemaks. Läbitavate trumlite arvust oleneb ka kiumassis sisalduvate suuremate tekstiiliitükkide sisalduvus ja materjali tolmusus (mida rohkem trumleid, seda tolmusem mass). Erinevate tekstiilijäätmete purustamisel kasutatakse vastavalt käideldava materjali omadustele erinevat arvu trumleid, näiteks pehmetele tekstiilidele (vatiin) piisab mehaaniliseks ringlussevõtuks vaid ühe trumli läbimisest. Selles projektis läbisid kõik ringlusesse saadetud tekstiiliitigid (vt fotod 10, 11, 12) nelja taaskiustamistrumlit.
**Foto 10.** Kiustatud teksad peale esimesest purustamistrumlist väljumist
Taaskiustamisliini trumlite arvu üle otsustades tuleb silmas pidada purustatava materjali kogust ja purustamise käigus tekkivat materjalikadu (vt tabel 8). Iga järgmise trumli kasutamisel purustatava materjali kadu suureneb, samuti suureneb protsessi energiavajadus. Keskmiselt läheb tekstiilide mehaanilise purustamise käigus kaduma 10-15% algmaterjalist, mis purustamise käigus muutub peeneks tolmuks ning mille koguvad kokku masina juures olevad selleks spetsiaalselt lisatud filtrid. Materjali-kao arvestamise juures mängib möningast rolli ka ruumi niiskustase ja temperatuur.
Kokku purustati käesoleva projekti raames 363,3 kg Eestis tekinud tekstiilijäätmeid, miltest mehaanilise purustamise läbi tekkis 327,8 kg purustatud tekstiilikiu massi.
### Tabel 8. Purustamise käigus tekkinud materjalikadu tekstiilijäätide kaupa
| Tekstiilijäätide liik | Kogus enne purustamist | Purustatud massi kogus | Materjalikadu |
|-------------------------------|------------------------|------------------------|---------------|
| T-särk (puuvill) | 82 kg | 74,8 kg | 8,8% |
| T-särk (segakiud) | 47,3 kg | 43 kg | 9,1% |
| Kodutekstiil (puuvill) | 127 kg | 114 kg | 10,2% |
| Teksa (puuvill) | 107 kg | 96 kg | 10,3% |
Purustatud teksad
Purustatud T-särgid
Purustatud kodutekstiilid
d) Peale taaskiustamistrumlitest väljumist pressitakse tekkinud mass purustusliinil automaatselt kokku ühesuurusteks kiumassi kuubikuteks ehk kiupakendiks (vt foto 13).
**Kiumassi kokkupressitud kuubikute lähivaated**
- Purustatud teksad
- Purustatud koduteksil
- Purustatud T-särgid
4. Materjaliarendus
Peatükk annab ülevaate projekti jooksul toimunud materjaliarenduse etappidest. Tekstiilijäätmete mehaanilise ringlussevõtu käigus tekstiilide purustamise protsessis kiudude kvaliteet langeb. Seetõttu on oluline esmalt hinnata ümbertöödeldud tekstiilkiudude kvaliteeti, et valida neile sobiv töötlemisviis ning uus kasutusvaldkond.
Projekti jooksul teostati materjaliarendus kahel suunal, soovides võimalikult laiapõhjaliselt analüüsida tekstiilijäätmetest ümbertöödeldud kiumrakendusvõimalusi ja tagada edaspidiseks tootearenduseks võimalikult erinevate omadustega lähtematerjale. Materjaliarenduse eeltööna analüüsit põhjalikult kiumassi selleks, et määrata algmaterjali omadused ja sellest lähuvalt edasised sammud materjaliarenduseks (p 4.1).
Üks neist suundadest hõlmas erinevate uute lõngade arendust, näiteks uuriti erineva koostise ja jämedusega ümbertöödeldud tekstiilist arendatud lõngu (pikemalt p 4.2). Eestis võimalike tehnoloogiatega saab tööstuslikult arendada nii kraaslõnga kui ka poolkammõnga. Mõlemaid saab edukalt kasutada erinevate uute tekstiiltoodete (nt kudumid, vaibad, kodutekstiil jms) arendamisel. Ümbertöödeldud tekstiilimassist kvaliteedi-standardile vastava lõnga tegemine vajab pikemat materjaliarendust ning selleks tehti projektis koostööd Viljandi Kultuuriakadeemia Vilma villalabori ekspertidega, kasutades olemasolevat tehnoloogiaparki ja nende senist pikaajalist kogemust erinevate lõngade väljatöötamisel.
Tekstiilmaterjalide mehaanilise ringlussevõtu tulemusena tekib palju erineva pikkuse ja kvaliteediga kiudused, mis on aga traditsioonilise tekstiilmaterjali valmistamiseks kölbmatud. Üheks võimaluseks on neist arendada erineva koostise ja struktuuriga lausmaterjale (vt pikemalt p 4.3). Olenevalt lisatava termoplastse sidekiu kogusest ning kasutatud tehnoloogilistest parameetritest on võimalik valmistada eriomadustega lausmaterjale, mida hiljem saab kasutada nii tekstiili- ja röivatööstuses kui ka erinevate tehniliste tekstiilide toorainena. Suurema koguse sidekiu lisamine annab lisaks võimalusi valmistada mittetraditsioonilisi vormitavaid pressitud lausmaterjale.
Lausmaterjalide arendamiseks tehti projektis koostööd Tallinna Tehnikaülikooli polümeeride ja tekstiilitehnoloogia laboriga, kel on selles vallas eelnev kogemus. Oluline sisend nimetatud materjaliarenduse elluviimiseks saadi 01.07.2019–21.06.2021 kestnud Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektist nr 19019 “Tekstiilijäätmete purustamistechnoloogia ja uudsete materjalide arendamine tekstiilijäätmete väärindamiseks ning ringmajanduse toetamiseks”.
4.1 Purustatud kiumassi analüüs
Purustatud kiumassi analüüsiti TalTech polümeeride ja tekstiilitehnoloogia laboris. Lisaks visuaalsele hinnangule hinnati laboratoorsel meetodil:
a) erinevate purustamata tekstiilmaterjalide jääkide (kangatükid, niidi- ja lõngajupid) sisaldust ning esinevate võõrlisandite olemasolu kiumassis (vt p 4.1.1);
b) esmast kiukoostist (vt p 4.1.2);
c) purustatud kiudude pikkuseid ja pikkuste jaotuvust (vt p 4.1.3);
d) kiumassis leiduvate lõnga- ja niidijuppide pikkuste jaotuvust (vt p 4.1.4).
4.1.1 Kiumassis esinevate erinevate purustamata tekstiilmaterjalide jääkide olemasolu ja osakaalu ning võõrlisandite olemasolu hindamine
Purustatud kiumassis leidus erinevaid kangatükkide, mis jagati järgmisatesse kategooriatesse:
- suured kangatükid – pikkus ja/või laius üle 5 cm,
- keskmised kangatükid – pikkus ja/või laius 2–5 cm,
- väikesed kangatükid – pikkus ja/või laius alla 2 cm.
50 g kiumassist eraldatud kangatükid, mis omakorda jaotati visuaalse hindamise tulemusena tinglikult suurteks, keskmisteks ning väikesteks tükkideks:
Suuremaid kangatükkide esines enim T-särkide kiumassides (nii puuvillastest kui ka segakiust T-särkide kiumassides). Kangatükkide massiprotsent kiumassis oli puuvillase kiu puhul 33,4% ja segakiu puhul 37,8%. Purustatud teksadest saadud kiumassis esines suuremaid kangatükke kõige vähem (2,0%). Analüüsi tulemused on toodud tabelis 9.
50 g kodutekstiili kiumassist eraldatud kangatükid
50 g t-särkide (segakiud) kiumassist eraldatud kangatükid
50 g teksa kiumassist eraldatud kangatükid
Tabel 9. Kangatükkide hulk 50 g kiumassis
| Kiumass | Kangatükkide suurus | Mass | Mass kokku | Kangatükkide massi % | Massi % kokku |
|------------------|---------------------|--------|-----------|----------------------|---------------|
| T-särgid (puuvill) | Suured >5 cm | 2,2 g | 16,7 g | 4,4% | 33,4% |
| | Keskmised 2–5 cm | 9,0 g | | 18,0% | |
| | Väikesed 2 cm | 5,5 g | | 11,0% | |
| T-särgid (segakiud) | Suured >5 cm | 4,1 g | 18,9 g | 8,2% | 37,8% |
| | Keskmised 2–5 cm | 7,4 g | | 14,8% | |
| | Väikesed <2 cm | 7,4 g | | 14,8% | |
| Kodutekstil | Suured >5 cm | 1,2 g | 4,9 g | 2,4% | 9,8% |
| | Keskmised 2–5 cm | 2,3 g | | 4,6% | |
| | Väikesed <2 cm | 1,4 g | | 2,8% | |
| Teksa | Suured >5 cm | 0,1 g | 1,0 g | 0,2% | 2,0% |
| | Keskmised 2–5 cm | 0,8 g | | 1,6% | |
| | Väikesed <2 cm | 0,1 g | | 0,2% | |
Peale purustamata kangatükkide hulga hinnati ka erinevate võõrlisandite esinemist kiumassis. Lisandiks loeti köike peale tekstiilikiudude endi, näiteks tikanditest või ömblustest tulenevaid niite, lõngu, lukke, silikoonpaelu jm. Köige rohkem esines lisandeid purustatud T-särkidest (nii segakiu kui ka puuvillase koostisega) saadud kiumassis. Lisaks esines mölemas T-särkidest saadud kiumassis rohkesti ka muid lisandeid – näiteks erineva pikkuse ja jämedusega lõngu ja niite, mittetäielikult purustatud silikoonpaelu, plastist lukke (kusjuures metallluku osakesi kiumassist ei leitud), etikette jm.
4.1.2 Esmase kiukoostise analüüs
Kiumassi esmast kiulist koostist analüüsiti kvalitatiivselt valgus-mikroskoobiga. Igast kiumassi tüübist võeti selleks kolm proovi.
**Puuvillaste T-särkide** kiumassi kiulise koostise analüüs kinnitas, et kiumass koosnes valdavalt puuvillakiududest. Siiski tuvastati, et selles leidus ka lina-, tehis- (ilmselt viskoos-) ning sünteetilisi kiudusid.
**Segakiust T-särkide** kiumassi kiulise koostise analüüs kinnitas, et kiumass koosnes erinevatest tekstiilikiududest – puuvilla-, lina-, tehis-(ilmselt viskoos-) ja sünteetilised kiud.
**Puuvillase kodutekstiili** kiumassi kiulise koostise analüüs kinnitas, et kiumass koosnes valdavalt puuvillakiududest. Siiski tuvastati, et selles leidus ka lina- ja sünteetilisi kiudusid.
Puuvillase teksa kiumassi kiulise koostise analüüs kinnitas, et kiumass koosnes valdavalt puuvillakiududest. Siiski tuvastati, et kiumassis leidus ka lina- ja sünteetilisi kiudusid.
4.1.3 Purustatud kiudude pikkused ja nende jaotuvuse hindamine
Purustatud kiumassi kiudude pikkuste mõõtmiseks võeti kõikidest erinevatest kiumassidest kolm proovi. Igast proovist mõõdeti ära 50 erineva kiu pikkus. Kokku mõõdeti igast kiumassist 150 kiu pikkus. Kiudude keskmised pikkused on näha tabelis 10.
Tabel 10. Kiudude keskmised pikkused
| Nimi | Keskmine klupikkus | Standard-hälve | Maksimaalne klupikkus | Minimaalne klupikkus* |
|--------------------|--------------------|----------------|-----------------------|-----------------------|
| T-särk (puuvill) | 9,3 mm | 8,0 mm | 40,0 mm | 1,2 mm |
| T-särk (segakiud) | 12,2 mm | 7,3 mm | 35,0 mm | 1,2 mm |
| Kodutekstiil (puuvill) | 7,7 mm | 7,2 mm | 46,0 mm | 1,2 mm |
| Teksa (puuvill) | 12,5 mm | 7,2 mm | 32,0 mm | 2,2 mm |
*mõõtmisel võeti arvesse üle 1 mm pikkused kiud.
Kõige suurema keskmise pikkusega kiud saadi teksakanga kiustamisel. Kõikide ümbertöödeldud tekstiilikiudude puhul saab välja tuua asjaolu, et kiudude pikkused varieeruvad väga suures vahemikus, mis viitab sellele, et kiumass koosnes paljudest erineva pikkusega kiududest.
4.1.4 Kiumassis leiduvate lõnga- ja niidijuppide pikkuste jaotuvus
Kiumassis leiduvate lõnga- ja niidijuppide pikkuste mõõtmiseks võeti kõikidest analüüsivatest kiumassidest kolm proovi. Igast proovist mõõdeti ära 30 erineva lõnga või niidi pikkused. Kokku mõõdeti igast kiumassist 90 niidi- või lõngajupi pikkused. Lõngade ja niitide keskmised pikkused on näha tabelis 11.
Tabel 11. Lõnga- ja niidijuppide keskmised pikkused
| Nimi | Keskmine pikkus | Standard-hälve | Maksimaalne pikkus | Minimaalne pikkus |
|--------------------|-----------------|----------------|--------------------|-------------------|
| T-särk (puuvill) | 26,5 mm | 11,3 mm | 50,0 mm | 7,0 mm |
| T-särk (segakiud) | 42,5 mm | 33,2 mm | 281,0 mm | 11,0 mm |
| Kodutekstiil (puuvill) | 19,3 mm | 9,2 mm | 60,0 mm | 6,0 mm |
| Teksa (puuvill) | 24,9 mm | 14,4 mm | 69,0 mm | 6,0 mm |
4.2 Lõnga arendamine
Foto 14. Vilma villalabori Ramella ketrusmasin.
Projekti lõngaarendus teostati Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Vilma villalaboris. Villalabor alustas oma tegevust 2016. aasta sügisel. Lisaks õpetööle ja erinevatele lõngaarendusprojektidele on labori üheks eesmärgiks vääribindada uuringute, katsetuste ja tootearenduste kaudu Eesti kohalikku toorainet (näiteks lambavilla) ning leida sellele võimalikult häid kasutusalasid.
Villalabori masinapark on pärit pika ajalooga tööstusseadmeid valmistavast Itaalia firmast Pietro Ramella & C., mis toodab väiketööstustele sobivaid villatöötlemise masinaid (vt foto 14).
Villalabori masinapargis on liin, millega saab valmistada poolkamm-lõnga (ingl semi worsted yarn). Poolkammlõnga valmistamise juures on oluline kiu pikkus, mille optimaalne vahemik jääb 4–15 cm vahele.
Peatükk kirjeldab selles projektis teostatud villatöid allolevas järjekorras:
a) ettevalmistustööd sh huntimine (vt p. 4.2.1);
b) kraasimine (vt p. 4.2.2);
c) ketramine (vt p. 4.2.3);
d) korrutamine ja poolimine või vihtide tegemine (vt p. 4.2.4);
e) lõngade laboratoorse tõrsete katsete läbiviimine (vt p. 4.2.5).
Eestis ei leidu täna veel sellist lõngaarenduse masinaparki, millega oleks võimalik valmistada lõnga 100% ümbertöödeldud kiust. Ka Vilma villalabori seadmetega ei ole see võimalik. Ümbertöötlemisel saadud
kiudude kasutamisel ei saa läbida ka tavalist poolkammlini toimimisjärjekorda ja katsetused piirduvad kraasimismasinast tulnud kraaslindi otseketreuse, korrutamise ja poolimise ja/või vihtide tegemisega. Oluliseks takistuseks siin on ümbertöödeldud kiu pikkus, mis mehaanilise ringlussevõtu protsessi käigus muutub väga lühikeseks, ebaühtlaseks ja tolmuseks, mida kinnitas ka siinne projekt (vt p 4.1). Lühikesele ja ebaühtlasele ümbertöödeldud kiule tuleb uue lõnga arendamiseks lisada uut, pikemat kiudu. Siin projektis lisati ümbertöödeldud kiumassile Eesti tumedapealist lambatõugu lammaste villa. Kasutatud lambavill on pärit Kose vallas asuvast Sireli lambatalust. Villa omadused nagu pikkus (visuaalsel vaatlusel 4–12 cm), villakiu peenus ja sääbarus, samuti villa ühtlus, sobisid segamiseks purustatud kiududega järgnevates tööprotsessides.
4.2.1 Ettevalmistustööd
Lõnga arendamine eeldab nii ümbertöödeldud kiu kui ka lambavilla töötlemise ettevalmistamist (vt foto 15). Selleks, et tagada arendatava lõnga ühtlus, eemaldati vajaminevast ümbertöödeldud kiumassist esmalt suuremad kangatükid. Nende välja selekteerimine tehti käsitsi silmvaatluse teel ning see protsess oli küllaltki aeganõudev.
Lambavilla ettevalmistamisel oli esmalt vajalik selle pesemine. Selleks sorteeriti lisatavast lambavillast välja mustemad, lamba seljas juba vanunud või liigselt määrduunud villakud. Sorteeritud puhtamad villakud pesti Electroluxi pooltööstusliku pesumasina S556 spetsiaalselt villale seadistatud leotus- ja pesuprogrammiga. Villakute pesemine ja kuivatamine võttis kuni ööpäeva, mistõttu oli selle tegevuse ajaarvestus kogu lõngaarenduse protsessis määrava tähtsusega. Seejärel läbis pestud ja kuivatatud vill villahundi, mille abil eraldati pesus kokku läinud villakiud üksteisest. Tulemuseks oli kohev villamass.
**Foto 15.** Pestud lambavilla ja puhastatud ümbertöödeldud teksakiud
4.2.2 Kraasimine
Kraasimise käigus segatakse erinevad villakiud omavahel. Selle toimingu käigus liiguvad villakiud masinas erineva suuruse ja liikumissuunaga terasnastudega kaetud rullidel t tagant ettepoole vt foto 17). Lõnga valmistamiseks väljub kraasist ca 4–5 cm läbimõõduga kraaslint (inglise k s l i v e r ). Kraaslindis asetsevad villakiud ebakorrapäraselt (vt foto 18). Lõnga valmistamiseks kraaslindid segatakse ja tömmatakse metallist kammlintide vahel paralleelseks. Seda tegevust korraltakse niikaua, kuni heidelindis olevad kiud muutuvad ühtlaseks. Selline eeltöö on vajalik selleks, et kedrata ühtlast lõnga.
Siinse projekti lõngaarendusel laotati kraasimiseks liinile köigepealt ühtlaselt lambavill ja selle peale ümbertöödeldud kiu kiht (vt foto 16). Lambavilla asetus alumise kihina hoidis ja suunas ümbertöödeldud kiumassi paremini masinast läbi minema, sest muidu kukuks ümbertöödeldud kiumass jooksvalt liinilt masina alla maha. Selleks, et selline kiudude koostis kraaslindina kogumiskonteinerile jooksma hakkaks, laotati kraasliini algusesse ca 15 cm ulatuses vaid lambavilla ja seejärel sellele lambavill koos ümbertöödeldud kiuga. Selline töökäik hõlbustas tunduvalt kraasimise alustamist ning tekitas vähem jäälke. Korraga laoti liinile 500g materjali. Sama grammkaaluga kaaluti köikide arendatud lõngade koostisi (teksta, kodutekstiil, puuvillased ja segakiust T-särgid ning neile lisatav villakogus).
Foto 16. Vill ja ümbertöödeldud teksakiud liikumas kraasiliiniil kraasimismasinasse
Masinat tuli peale 6–8 kg koguse villa ja kiumassi läbilaskmist alati puhastada. Kraasimismasina esirull, millet lõikur villa alla suunab, läheb vastasel juhul liiga paksult tolmu täis ja lõikur ei saa villa esi-rullilt enam maha ning kraaslindis tekiud ebaühtlused või katkemised. Kuna ümbertöödeldud kiudu ei saa kammida (need jäävad kammilintide vahele kinni) ja tolm ummistab masinat, on ketruseks vaja võimalikult ühtlast kraaslinti – iga ebaühtlus ehk peenem või paksem koht kajastub ka lõngas. Ühtluse tagamiseks laotati kraasitav kogus kiudusid nii, et parempoolne kraasiliin jäi 15–20 cm ulatuses tühjaks. Läbi kraasi tulnud kiud suunduvad üldjuhul öhusuunajate abil vasakule läbi raskuse all oleva silindri. Silindri ümber on ümarrihm, mis annab kraaslindile tugevdamiseks pisut keerdu. Seal tekib ka mingil määral staatiiline elekter ja liikumine, mis paneb kraaslindi lainetama ja tekitab ebaühtlasi kohti. Eelpool kirjeldatud 15–20 cm laiune tühhi osa võimaldabs kraasist läbi tulnud kiudusid paremini silindrisse suunata, mistöttu tuli sellisel viisil töötades kraaslint ühtlasem.
Kraaslindil läbiviidud katsed toimusid järgmiseid lõngakoostistega esitatud järjekorras (köikide katsete puhul laoti kraaslindile korraga 500 g materjalit):
1. Katseid alustati lõngaarendusega, mille koostis oli 50 % ümbertöödeldud kiudu ja 50% lambavilla – kraasile laotati 250 g ümbertöödeldud kiudu ja 250 g villa. Materjali kraasimise kadu protsessis oli ca 120 g – peamiselt pudises see kraasi alla, aga jäi ka masina ja völliide vahele. Kraaslint tuli märgatavalt ebaühtlane, mida põhjustas ümbertöödeldud kiu suurem protsent ja sellest tulenev staatiiline elekter masinas. Lisaks esines lõngas rohkelt kangatükke, mis põhjustasid samuti lõnga ebaühtluse.
2. Järgmised katsetused tehti materjalikoostisega: 40% ümbertöödeldud kiudu (kraasile laotati 200 g) ja 60% lambavilla (kraasile laotati 300 g). Kraasi läbinud kiudude kadu oli ca 95 g, st väiksem kui esimestel katsetustel 50/50 koostisega lõngal. Kraaslint tuli silmnähtavalt ühtlasem ja ka sellest kedratud lõng oli tuntavalt ühtlasem.
3. Kolmandana katsetati kraaslindi tegemist koostisega 30% ümbertöödeldud kiudusid (kraasile laotati 150 g) ja 70% lambavilla (kraasile laotati 350 g), mille kadu protsessis oli ca 70 g ehk eelnevatest katsetustest väikseim. Tuli tõdeda, et mida väiksemaks jäi ümbertöödeldud kiu osakaal kraaslindi koostises, seda tõhusam oli kraasimine nii kvaliteedilt kui kvantiteedilt. Valminud kraaslint oli ühtlane ning sarnanes silmvaatluse põhjal enim tavapärases ühtlasest lambavillast tehtavale kraaslindile.
Lisaks katsetati kraasimist samaaegselt töötava masina ja liikuva liiniga, nii nagu tavaolukorras villaga töötatakse, aga kahjuks kannatas sel juhul kraaslindi ühtlus. Köige ühtlasem kraaslint saavutati siis, kui enamus kraaslindile asetatud (ca 500 g) kiumassi oli läbi masina lastud ja
masinasse oli minemas viimane, ca 5 cm osa. Siis seisatati masin, laoti kogu liini ulatuses uued kihid ja korrati tegevust seni, kuni masin vajas puhastamist. Peale igat erinevat ümbertöödeldud kiu ja lambavilla kraasimist puhastati masin eelnevatest kiududest.
Selleks, et nii tolmuse materjaliga saaks töötada, peaks ruumis igal juhul olema vastav tolmuimur jm spetsiifiline seadmestik, vältimaks tolmu sattumist ümbritsevasse töökeskkonda. Ka kraasimismasina völlide kuul-laagrid on enim ohustatud just tolmuga kokkupuutes. Tavapärases villa-töötlemises sellist tolmuosakeste kontsentratsiooni ei teki. Isikukaitse-vahendite kasutamine (tolmumask) on selle tööjuures väga vajalik.
**Foto 17.** Villa ja ümbertöödeldud teksakiu kraasimine
**Foto 18.** Villa- ja ümbertöödeldud teksaküst kraaslindi väljumine kraasimismasinast
4.2.3 Ketramine
Vilma villalabori ketrusmasin on eelkõige mõeldud kammitud heidelbergi ketruseks, aga laboritöös on tulnud katsetada ka otse kraaslindist ketramist (nt siinse projekti puhul). Vahel õnnestub see väga hästi – näiteks koerakarvad segatuna meriinoga või SeaCell’i kiud jooksevad kraaslindis väga ühtlaselt. Olulisimad tegurid ketramise õnnestumiseks ongi kedratava kraaslindi ühtlus ja villakiu pikkus.
Siinse projekti raames oli lõnga ketramise eesmärgiks kedrata peenimat lõnga võimalikult suure ümbertöödeldud kiu sisaldusprotsentiga ja tagada sealjuures vähim kord lõnga katkemisi ketrese ajal. Selle saavutamiseks katsetati nii erineva jämeduse kui ka keerutihedusega lõngu (vt tabel 12). Neist kedrati erineva kiulise koostisega kraaslinte (vt foto 19), mida venitatigi ketrusmasina kolme venitusrulli vahel, tömmates neid 16× peenemaks keerutihedusega 285 keerdu meetril. Ketramise suund oli päripäeva ehk z-keerd. Selgus, et kordades rohkem läks katki liiga lauge keerd. Lisaks seadistati masina kiirus aeglasemaks kui tavapäraselt ja venitusrullide vaheline kaugus miinimumini, nii nagu on tavaks teha kõige lühema kiuga villade ketramise puhul.
**Foto 19.** Erineva koostisega kraaslindid valmis ketruseks
Ketramiskatsetuste tulemusel saadud erineva kiulise koostisega lõngad (vt ka tabel 12):
1. **50% ümbertöödeldud kiud ja 50% lambavill**
Saadi ebaühtlane kedratud lõng, millel oli väga palju nii jämedamaid kui ka väga peenikesi kohti. Ketrusel kippus lõng sagedasti katkema, mis muutis kogu protsessi keerulisemaks ja aeganõudvamaks. Katkesused parandati jooksvalt töö käigus. 50/50 koostisega lõnga kedrati kõigist neljast purustatud kiumassi liigist.
Segakiulist T-särgi purustatud massi sisaldav lõng oli visuaalsel hindamisel väga ebaühtlane, kergesti katkev ja masinkudumiseks mittesobilik. See on ka **põhjuseks, miks kasutati edaspidisteks katsetusteks, et tulemusi võrrelda ja analüüsida**, vaid puuvillaste T-särkide purustatud kiumassi.
Keerutihedused:
- ühekordne lõng: 285 keerdu meetril;
- lõnga korrutamisel (kahekordne lõng): 150 keerdu meetril.
2. 40% ümbertöödeldud kiud ja 60% lambavill
Kuigi keerutiheduse parameetrid jäeti samaks, oli saadud lõng kohati ühtlasem kui esimene, 50/50 lõng. Kedrates katkes lõng siiski päris palju, mis võis olla tingitud ebaühtlastest materjali laotamisest jooksvale liinile. Lõnga ühtlus selles variandis märkimisväärselt ei paranenud.
40/60 koostisega lõnga kedrati puuvillaste T-särkide, kodutekstiili ja tekxa purustatud kiumassidest.
Keerutihedused:
- ühekordne lõng: 285 keerdu meetril;
- lõnga korrutamisel (kahekordne lõng): 150 keerdu meetril.
3. 30% ümbertöödeldud kiud ja 70% lambavill
Saadud lõng oli kogu ketrusprotsessi vältel märgatavalt ühtlasem kui eelmised. Kedrates katkes lõng vähem ning ketrusmasina kiirust sai tõsta. Vähem esines ka suuremaid kangatükke, mis eelmistes katsetustes tegid lõnga mummulise maks. Visuaalsel hindamisel tundus lõng võrreldes eelmistega tugevam ja vastupidavam. Üntluse tagamieks valiti ketramise keerutiheduseks viimase katsetuse juures 282. Seda põhjusel, et selle lõnga puhul oli lisatud peenikest ja pikemat kiudu, st rohkem lambavilla. Veidi suurema, 285 keerutiheduse juures jäi lõnga-keeru kaldenurk liialt terav.
30/70 koostisega lõnga kedrati puuvillaste T-särkide, kodutekstiili ja teksa purustatud kiummassist.
Keerutihedused:
- ühekordne lõng: 282 keerdu meetril;
- lõnga korrutamisel (kahekordne lõng): 150 keerdu meetril.
4. **15% ümbertöödeldud kiud ja 85% lambavill**
Kõige vähem ümbertöödeldud kiudu sisaldav lõng saadi ühtlane, selle ketramine oli sujuv ja ilma katkestustusteta. Lõngas ei esine suuremaid kangatükke. See on vastupidav ja tugev ning sobilik kasutamiseks ka tööstuslikul kudumismasinal.
15% ümbertöödeldud kiu ja 85% lambavilla koostisega lõng kedrati kahekordsena lõngadest:
- 100% lambavilla;
- 30% ümbertöödeldud kiudu ja 70% lambavilla.
Keerutihedused:
- ühekordne 100% lambavilla lõng: 260 keerdu meetril;
- ühekordne 30% ümbertöödeldud lõng ja 70% lambavilla lõng: 285 keerdu meetril;
- kahekordne 15% ümbertöödeldud lõng ja 85 % lambavilla lõng: 150 keerdu meetril.
Tabel 12. Ketramise katsetuste tulemusel saadud erineva kiulise koostisega lõngad ja nende omadused
| Lõnga koostis | Kiudude protsent | Kaal (kraasliinile paigutades) | Materjali kadu kraasimisel | Keerutihedus* ketrusel (1-kordne lõng) | Keerutihedus* korrutamisel (2-kordne lõng) |
|------------------|-----------------|--------------------------------|----------------------------|----------------------------------------|------------------------------------------|
| teksa/vill | 50/50 | 250 g / 250 g | 24% | 285 | 150 |
| | 40/60 | 200 g / 200 g | | 285 | 150 |
| | 30/70 | 150 g / 350 g | | 282 | 150 |
| | 15/85 | – | | 282 | 150 |
| kodutekstiil/vill| 50/50 | 250 g / 250 g | 19% | 285 | 150 |
| | 40/60 | 200 g / 200 g | | 285 | 150 |
| | 30/70 | 150 g / 350 g | | 282 | 150 |
| | 15/85 | – | | 282 | 150 |
| T-säär/vill | 50/50 | 250 g / 250 g | 14% | 285 | 150 |
| | 40/60 | 200 g / 200 g | | 285 | 150 |
| | 30/70 | 150 g / 350 g | | 282 | 150 |
* keerdude arv meetri kohta
Kõikide lõngade katkemisi jälgides tuli välja nüanss, et kui lõnga pooli täituvus hakkas jõudma pooleni, jäi ka katkemisi vähemaks. See võib olla tingitud kedratava materjali kauguse vahest pooli suhtes, kuna kedratav lõng on kohati õrn ja katkev. Kasutatud kiududele võivad sobida lühemate poolide ja väiksema ketrusvahemaaga ketrusseadmed.
4.2.4 Korrutamine
Peale ketrust lõngad korrutati, mis oli kogu lõngavalmistamise protsessis kõige lihtsamini teostatav etapp. Korrutati ketramisele vastassuunaliselt (vastupäeva) ehk kaks ühekordset kedratud lõnga korrutati kokku kahe-kordseks (zz/S ketrus, vt joonis 4). Korrutamisel täitunud poolid pooliti ümber papist poolidele, mille pealt on mugav masinkudumist teostada. Kõikidest valminud lõngadest keriti lõngavihud (vt foto 20).
Joonis 4.
zz/S kahekordne ketrus
©1998 Encyclopaedia Britannica, Inc.
4.2.5 Lõngadega tehtud laboratoorsed katsed
Viljandi Kultuuriakadeemia poolt valmistatud lõngasid katsetati täiendavalt ka Tallinna Tehnikaülikooli polümeeride ja tekstiilitehnoloogia laboris. Laboratoorsete katsetuste tulemused on mõnevõrra täpsemad kui eelnevas punktis kirjeldatud silmavaatluse tulemused.
Siinseks projekti kokkuvõttes kajastuvad silmavaatluse tulemuste võrdlemiseks laboris läbiviidud analüüsides ja katsetustest järgmised:
- lõnga ühtluse hindamine (vt p 18.104.22.168);
- katkekoormuse ja -pikenemise määramine (vt p 22.214.171.124).
* Katsetused viidi läbi lõngadega, mille koostises oli ümbertöödeldud kiudu ja lambavilla suhtes 50/50, 40/60 ja 30/70.
126.96.36.199 Lõnga ühtluse hindamine
Lõngade ühtlus kirjeldab järskude jämenemiste ja peenenemiste puudumist lõngas. Ebaühtlase lõngaga on raskem kududa ning ebaühtlus halvendab nii lõngade kui ka neist valmistatud toodete kvaliteeti.
Lõngade ühtluse hindamisel kasutati rahvusvahelist standardit ASTM D2255-02 „Standard Test Method for Grading Spun Yarns for Appearance“. Standardis olevate piltide ja kirjelduste põhjal anti lõnga ühtlusele hinne vahemikus A–F, kus „A“ tähistab kõige ühtlasemat ja „F“ kõige ebaühtlasemat lõnga.
Katsetulemuste põhjal saab järeldada, et mehaaniliselt ümbertöödeldud kiududest valmistatud lõngad on küllaltki ebaühtlased. Mitte ükski lõng ei saanud hinnet skaala kõrgemas osas („A“, „B“ või „C“). Köik koostisega 30/70 lõngad said ühtluse indeks „D“. Koostisega 40/60 lõngadest
näitas parimaid tulemusi puuvillastest T-särkistest ümbertöödeldud kiududest ja lambavillast valmistatud lõng (hinne „D“) ning halvimaid tulemusi teksadest ümbertöödeldud kiududest ja lambavillast lõng.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et ümbertöödeldud kiu sisalduse suurenes suurenes ka lõnga ebaühitus, seda küll möningate eranditega.
188.8.131.52 Katkekoormuse ja -pikenemise määramine
Lõngade katkevuskoormus ja -pikenemine määrati vastavalt standardile EVS-EN ISO 2062:2010 „Textiles – Yarns from packages – Determination of single-end breaking force and elongation at break using constant rate of extension (CRE) tester“. Katsetamisel kasutati standardi katsemeetodit C. Paralleelse tasekatsehade arv oli viis. Katsete tulemused on toodud tabelis 13.
Lõngade tugevus on siinnes uuringus väljendatud sitkuse kaudu. Lõnga sitkus näitab lõnga tugevust joontiheduse ühiku tex-i kohta (cN/tex – sentinjuuton teksti kohta). Teisiti väljendades on tegemist suhtelise katkevuskoormusega. Katkepikenemine näitab lõnga protsentuaalset pikenemist tema esialgsest pikkusest.
Üldiselt võib järeldada, et mida vähem sisaldab lõng ümbertöödeldud kiudusid, seda tugevam ta on. Tehud katsetuste põhjal ei saa teha konkreetseid järelusi ümbertöödeldud kiu tüübi ja lõnga tugevuse seoste kohta. See vajaks edasist uurimist. Katsetuste tulemustest saab esile tuua, et suurem pikenemine (venivus) on lõngadel, mis sisaldasid rohkem villakiudusid (30/70, 40/60) ning seda põhjustavad villale iseloomulikud omadused.
**Tabel 13.** Katsetustes määratud lõngade omadused
| Kiiline koostis | Ümbertöödeldud kiud, % / vill, % | Joontihedus, tex | Ühtlus, hinne A–F | Keerdumus, keerdu/m | Sitkus, cN/tex | Katke-pikenemine, % |
|--------------------------|----------------------------------|-----------------|-------------------|---------------------|---------------|---------------------|
| T-särk (puuvill)/vill | 30/70 | 626±16 | D | 129±23 | 4,0±0,5 | 12,8±2,2 |
| | 40/60 | 490±18 | D | 138±17 | 3,4±1,0 | 12,9±3,6 |
| | 50/50 | 489±18 | E | 153±26 | 3,5±0,6 | 11,5±1,6 |
| T-särk (segakiud)/vill | 30/70 | 565±21 | D | 135±30 | 3,4±0,4 | 10,7±1,6 |
| | 40/60 | 463±15 | E | 144±21 | 3,1±0,7 | 11,8±2,3 |
| | 50/50 | 413±17 | E | 150±16 | 2,2±0,5 | 8,7±1,0 |
| Teksa (puuvill)/vill | 30/70 | 453±9 | D | 144±12 | 4,4±0,5 | 14,4±1,1 |
| | 40/60 | 503±12 | F | 163±19 | 3,2±0,6 | 11,7±1,9 |
| | 50/50 | 495±20 | E | 136±12 | 3,0±0,5 | 11,0±2,0 |
| Kodutekstiil (puuvill)/vill | 30/70 | 441±15 | D | 145±20 | 4,0±0,5 | 11,5±2,4 |
| | 40/60 | 471±16 | F | 140±11 | 3,3±0,7 | 12,9±2,0 |
| | 50/50 | 448±7 | D | 147±19 | 2,7±0,3 | 10,3±2,1 |
4.3 Lausmaterjalide arendamine
Projekti jooksul arendati kahte liiki lausmaterjale: painduvaid ühekihilisi lausmaterjale ja jäikasid lausmaterjale, mida saab käsitleda ka plaatmaterjalidena.
Materjale arendades peeti oluliseks, et erinevat tüüpi tekstiilkiudusid oleks võimalik töödelda materjaliks, mida saaks kasutada tugevamat konstruktsiooni vajavate lahenduste puhul nii toote kui ka mööbli valmistamisel. Materjalis sooviti säilitada tekstiilile sarnaseid sensoorseid ja taktiilseid omadusi. Oluline oli saavutada materjalikasutuse läbipaistvus – materjali peab peale esimest kasutusringi olema võimalik ümber töödelda. Eesmärgi saavutamiseks segati purustatud tekstiilkiud kokku ja kraasiti siduvate termoplastsete kiududega ning seejärel pressiti need erineva paksuse ja jäikusega materjalideks.
Lausmaterjalide arendus teostati Tallinna Tehnikaülikoolis, kus esimesed katsetused pressida erinevat liiki tekstiilkiud lausmaterjaliks valmisid juba varem uuritud ja katsetatud metoodikate abil. Katsetuste peamine eesmärk oli jõuda lausmaterjalide arenduses uue teadmiseni, mis võimaldaks pressida plaatmaterjaliks ka suuremat kogust kiumassi. Oluline on sealjuures ka see, et säärase materjali tooraineks ei pea tingimata olema monoküiline tekstiilijääd.
Painduvate ühekihiliste lausmaterjalide arendusprotsess jagunes järgmis- teks etappideks:
a) tekstiilijäätmete liigiti purustamine;
b) purustatud kiumassi sorteerimine, mille käigus eraldati suuremad purustamata kangatükid;
c) ümbertöödeldud kiumassi ja madalal temperatuuril sulava sidekiu käsitsi kokkusegamine. Selleks kasutati polülaktiidiudu (PLA) ja madalsulavat polüestrit (LMP) ning ümbertöödeldud kiududega valmistati materjalid vahekordades (ümbertöödeldud kiu %/sidekiu %): 70/30 (kasutati vaid PLA puhul), 60/40, 50/50, 40/60;
d) kiumassi kraasimine käsikraasidega Louët Junior ja Louët Standard (vt saadud kiumassi näiteid fotol 21);
e) kraasitud materjalide pressimine töötava liikuva lindiga kuumpressiga (vt saadud lausmaterjalide näiteid fotol 22). Lähtuvalt sidekiu sulamistemperatuurist kasutati kahte erinevat pressimise temperatuuri: 135°C ja 150°C;
f) tulemuste analüüs ja materjalide iteratsioon, mille käigus määrati valminud lausmaterjalidele pindtiheduse, suhtelise katkevuskoorumuse ja pandemooduli väärtsused. Vt foto 23.
Foto 22. Kraasitud ja kuumpressitud painduvad lausmaterjalid
Foto 23. Katkevuskoormuse ja katkepikenemise määramise katsekeha
Materjaliarenduse etapis toodetud materjalide pindtihedus varieerus vahemikus (212±9) g/m² kuni (342±15) g/m². Arendustöö tulemustest saab järelleda, et polülaktiidi kuud sobis paremini painduvate ühekihiliste pressitud lausmaterjalide valmistamiseks. Madalsulavast polüestrist valmistatud materjalid vajavad aga edasi arendamist ning katsetamist erinevate pressimisparameetritega. Üldjuhul andis suurem sidekiu sisaldus ja kõrgema pressimistemperatuuri kasutamine jäigemad ja tugevamad materjalid. Kuna kasutatud ümbertöödeldud kuud on üsna mittehomogeenne tooraine, siis varieerused saadud materjalide omadused suurtes vahemikes. Edasises uurimistöös tuleks keskenduda omaduste optimeerimisele lähtuvalt konkreetse materjali kasutusvaldkonnast.
Jäikade mitmekihiliste pressitud lausmaterjalide arendusprotsess jagunes järgmisteks etappideks:
a) tekstiilijäätmete liigiti purustamine;
b) purustatud kiumassi sorteerimine, mille käigus eraldati suuremad purustamata kangatükid;
c) ümbertöödeldud kiumassi ja madalal temperatuuril sulava sidekiu käsitsi kokkusegamine. Sidekiuna kasutati selleks polülaktiidi kuudu (PLA) ning ümbertöödeldud kiududega valmistati materjalid vahekordades (ümbertöödeldud kiu % / sidekiu %) 40/60 ja osade katsekehade välimiste kihitide puhul 60/40;
d) kiumassi kraasimine käskraasidega Louët Junior ja Louët Standard;
e) valmiskraasitud lausmaterjalide ristikhiiti asetamine ja möötu lõikamine. Köikide ümbertöödeldud kiududega valmistati 8-, 12- ja 16-kihilised materjalid;
f) ristikhiiti asetatud lausmaterjalide pressimine (väiksemamõõdulised materjalid pressiti kuumapressiga STATOP-2MG ning suuremamõõdulised materjalid pressiti kuumapressiga INFOR PM84);
g) tulemuste analüüs ja iteratsioon, et jõuda soovitud materjaliomadusteni. Saadud materjalide omadusi hinnati visuaalselt, katsetati nende töödeldavust ning määrati materjalide paksus möötevahendiga Insize 2871-10. Selgus, et loodud materjalide paksus varieerus vahemikus (2,3±0,1) mm kuni (5,6±0,2) mm;
h) parendatud omadustega materjalide valmistamine. Arendustöö käigus varieeriti materjalikihitide arvu ning koostist – lausmaterjalide koostis oli kihiti erinev, et saavutada parim lõpptulemus (vt foto 24).
Mitmekihilised pressitud lausmaterjalid vajavad edasiarendamist, et oleks võimalik saavutada, taastoota ja tagada materjali läbivalt ühtlane kvaliteet. Esialgse arendustöö tulemustest selgus, et valminud lausmaterjalid olid ebaühtlane kvaliteediga ja kohati võis materjali pinnal näha sulanud laike, mille oli põhjustanud siduva kiu sulamisprotsess. Ebaühtlane oli ka materjali paksus. Materjaliarendus on pikk protsess ja järgmiste etappide ülesanne on juba täpsemalt tegeleda nii kvaliteedi arendamisega kui ka materjali omaduste määramisega.
Jäikade lausmaterjalide rakendusvõimalusteks on sisearhitektuur, mööblidisain või ruumi akustikat parandavate paneelide disain. Tootearenduse etappi (vt ptk 5) liiguti mitmekihiliste lausmaterjaliga (vt fotod 25–28).
**Foto 25.** Ümbertöödeldud T-särkide tekstiilikiududest ja PLAst koosnev 16-kihiline pressitud lausmaterjal
**Foto 26.** Ümbertöödeldud kodutekstiili kiududest ja PLAst koosnev 16-kihiline pressitud lausmaterjal
**Foto 27.** Ümbertöödeldud teksta tekstiilikiududest ja PLAst koosnev 16-kihiline pressitud lausmaterjal
**Foto 28.** Erineva koostisega painduvad ühekihilised pressitud lausmaterjalid (paremal) ja jäigad pressitud mitmekihilised lausmaterjalid (vasakul)
5. Tootearendus
Peatükis antakse ülevaade projekti disaini- ja tootearendusprotsessist, mille tulemusena valmisid ümbertöödeldud lõngadest kudumid (p 5.1) ning arendatud lausmaterjalidest väikemööbli prototüübidi (p 5.2).
Disaini rakendamine oli kogu projekti jooksul oluliseks komponendiks selleks, et leida lahendusi, mis võimaldaksid ringlussevõtul jõuda tööstuslikule tasemele, ning selleks, et nendel lahendustel oleks väljavaade ka turutingimustes ja ümbertöödeldud tekstiilijäätmete maht võimaldaks neid võtta ringlusse suuremas koguses. Projekti üheks eesmärgiks oli välja arendada tooted, mis oma tootmistehnoloogialt oleksid jäätmevabad ja uuesti ringlussevõetavad. Sellest eesmärgist lähtuti ka lõnga- ja materjaliarendusel. Lõngaarenduse käigus jõuti kahe erineva tooteliigini: seamless knit tehnoloogias valmiv müts, mille saab via masstootmise (p 5.1.1.) ja käsitöönduslikult valmivad disainkudumid (p 5.1.2). Lausmaterjalide arendamise käigus jõuti väikemööbli tooteprototüübini (p 5.2), milles on kasutatud termotöödeldud lausmaterjali koos puiduga. Disaini- ja tootearenduse teostas Eesti Kunstiakadeemia jätkusuutliku disaini ja materjali labor DiMa.
5.1 Kudumiarendus
5.1.1 Seamless knit tehnoloogias valminud müts
Toode: müts
Disainer: Reet Aus
Tootja: Veta
Masin: Stoll 822 KW
Lõng: 15% ümbertöödeldud teksiiikiud ja 85% lambavill
Arenduse eesmärgiks oli jõuda tööstuslikule masinale sobiva mehaaniliselt ümbertöödeldud lõngani. Ümbertöödeldud lõnga rakendamisel tootmisel oli takistuseks lõnga jäikus ja seetõttu tuli jooksvalt muuta lõnga koostist. Tööstuslikud masinad eeldavad elastsemat lõnga, mille omakorda võimaldab pikem kiud. Siinkohal osutus kõige sobivamaks teksta- ja kodutekstiiliiku kasutamine koos Eesti lambavillaga. Tootmiseks valiti seamless knit tehnoloogia, mis võimaldab n-ö 3D-kudumist. Selles tehnoloogias toodetud toote puhul ülejääke ei teki.
Peale mitmeid katsetusi valmis n-ö zero waste toode. Kudumiprootüübid olid kahe erineva lõngakoostisega: 15% ümbertöödeldud teksat ja 85% lambavilla ning 15% ümbertöödeldud kodutekstiili ja 85% lambavilla. Lisatud villaks oli Eesti tumedapealist lambatõugu lammaste jääkvill Harjumaalt Sireli talust.
Foto 29. Kahekordne lõng koostisega 50% ümbertöödeldud kodutekstiili kiudu ja 50% lambavilla. See koostis osutus liiga jäigaks – valitud kude tõi välja lõnga ebaühitluse ja lõng katkes masinas korduvalt. Sobimatu koostis tööstuslikuks lahenduseks.
Foto 30. Kahekordne lõng koostisega 40% ümbertöödeldud teksakiudu ja 60% lambavilla. Lõng osutus liiga jäigaks, samas valitud kude võimaldas paremat tulemust, kuid masin jättis silmi vahele. Sobimatu koostis tööstuslikuks lahenduseks.
**Foto 31.** Kahekordne lõng koostisega 25% ümbertöödelud tekstakiudu ja 75% lambavilla (ühe lõnga koostis 40% ümbertöödelud tekstakiudu ja 60% lambavilla, teise lõnga koostis 100% lambavilla). Lõng oli liiga jäik ja jäme, katkes ning silmad hakkasid jooksma. Sobimatu koostis tööstuslikuks lahenduseks.
**Foto 32.** Kahekordne lõng koostisega 30% ümbertöödelud kodutekstiili kiudu ja 70% lambavilla. Lõng oli parem, kuid siiski pisut liiga jäik ja silmad hakkasid jooksma. Sobimatu koostis tööstuslikuks lahenduseks.
**Foto 33.** Kahekordne lõng koostisega 15% ümbertöödelud kodutekstiili kiudu ja 85% lambavilla (ühe lõnga koostis 30% ümbertöödelud kodutekstiili kiudu ja 70% lambavilla, teise lõnga koostis 100% lambavilla). Sobilik koostis tööstuslikuks lahenduseks.
**Foto 34.** Kahekordne lõng koostisega 15% ümbertöödelud teksa kiudu ja 85% lambavilla (ühe lõnga koostis 30% ümbertöödelud teksa kiudu ja 70% lambavilla, teise lõnga koostis 100% lambavilla). Sobilik koostis tööstuslikuks lahenduseks.
5.1.2 Käsikudumismasinal kootud kampsun
**Toode:** kampsun
**Disainer:** Maria Kristiin Peterson
**Tootja:** kootud käsitöönduslikult
**Masin:** KnitMaster SK150 (klass 3)
**Materjal:** lõng koostisega 40% ümbertöödeldud teksiilikiudu ja 60% lambavilla
Eesmärgiks oli välja töötada silmuskudumi disain, mis sobiks spetsiaalselt selles projektis arendatud lõngale ja kudumiseks mehaanilisel käsikudumismasinal, ühtlasi sobiks selle lõnga iseloomuliku välimusega ning tooks esile selle eripära. Disainiprotsess teostati Eesti Kunstiakadeemias paralleelselt lõngaarendusega Viljandi Kultuurikadeemia Vilma villalaboris (disainer: Maria Kristiin Peterson).
Esmalt teostati käsikudumismasinal kudumiskatsetused kolme liiki lõngaarendusprotsessi käigus valminud erinevate koostistega lõngadega (ümbertöödeldud kiu ja villa suhtega 50/50, 40/60, 30/70). Esimesed katsetused tehti paralleelselt lõngaarendusprotsessis valminud esmaste ühekordsete lõngadega. Sooviti tuvastada lõngade sobivust käsikudumismasinale: kas nende üldine tugevus ja vastupidavus kudumismasina erinevatele tömbetugevusele ning lõngade ebaühitus võivad osutuda masinal kudumisel takistuseks.
Selleks kooti üheplaadilistel mehaanilistel 3. klassi Brother kh260 ja 5. klassi Nika Silver Reed KR-850 kudumismasinatele silmuskudumite proovitükid. Masina klass viitab nöelte arvule tollil. Ühekordse lõngaga kududes oli eelnevalt teada, et selle ühepoolse ketrussuuna töttu jääb kuduminäidis "viltu kiskuma". Tulemus näitas, et 50/50 ja 40/60 koostisega lõngaga oli 5. klassi masinaga kudumine keerulisem, sest tihedamalt asetsevate ja väiksemate nöeltega masinale oli sellise koostisega lõng liiga ebaühlane ning kippus nöelte taha takerduma ja seeläbi katkema. Edukamad olid katsed 3. klassi masinaga. Suuremad nöelad võimaldasid sujuvama kudumistehnika ning lõng ei katkenud proovitükke kududes kordagi. Proovitükid kooti kolmest erinevast ümbertöödeldud kiu liigiga lõngadega (T-särk, kodutekstiil, teksta) ja kudumistiheduseks valiti 3 (vt fotod 35, 36, 37). Edasiseks kudumi disaini arendamiseks valiti 3. klassi silmuskudumismasin, sest kahekordsete ja kohati ebaühlaste lõngade kudumiseks tagab see ühtlasema koe ja harvema lõnga katkemise.
Fotod 35, 36, 37.
Kahekordsete lõngadega tehtud kudumiskatsetustest tuvastati sobivaimaks kudumistiheduseks nr 8. Tiheeduse valikul on oluline, et kanga silmused oleksid piisavalt suured, välitamaks masinal kududes takerdumisi ebaühlustest tingitud paksemate kohtade töttu.
Lõplikku kootud tootenäidise arendamist jätkati käskikudumismasinal KnitMaster SK150. Kudumi disaini arendades peeti silmas erinevaid võimalikke kudumi struktuure, mis tooksid esile arendatud lõnga eripärad ning arvestaksid lõnga tugevuse ja paksusega (vt foto 38). Lõplikuks tooteks valiti kampsun ning selle kudumiseks kahekordne lõng koostisega 40% ümbertöödeldud kodutekstiili ja 60% villa. Väljaarendatud muster on loodav n-ö vabakudumistehnikas. Mustris on kasutatud silmuste osalise kudumise tehnikat ja kudumistihedust nr 8 (vt foto 39).
Kampsuni struktuurile annavad veelgi enam 3D-efekti eraldi kootud (laiusega 22 silmust, pikkus erinev) ribad, mis on kampsunile seotud põimtehnikas läbi selles olevate aukude. Disainis kasutatud vabakudumise tehnika tagab ka piisavalt veniva kostruktsuuri. Kudumis ei ole kasutatud lisadetaile (nt niite, lukke, nõöpe, paela vms). Vt fotod 40, 41.
**Foto 38.** Kudumi struktuuri näide
**Foto 39.** Kudumitööprotsessis
**Fotod 40, 41.** Disainiarenduse tulemusena valminud kampsun XVII Disainiöö näituse “Rohe-olemine” DiMa väljapanekul
5.2 Väikemööbel
5.2.1 Väikemööbliks vajaliku materjali tootmisprotsess
Väikemööbli tootenäidise arendamiseks valiti materjaliarenduse protsessi käigus tehtud katsetuste tulemusena jäik komposiitmaterjal, mis koosneb ristkihiti asetatud kraaslooridest. Kokkukraasitud kihid koosnevad purustatud tekstiil- ja seda siduvast kiumassist, mis on kokku pressitud tugevaks komposiitmaterjaliks (vt foto 42).
Kraasloorid toodeti Lääne-Nigula vallas Taeblas asuvas Villakambris. Aakos A.K OÜ Villakamber on pereettevõte, mille masinapark on sarnane Vilma villalabori omale – selles on pooltööstuslik Pietro Ramella & C villa-töötlemise masin. Võttes arvesse liigiti kogutud tekstiilide kiulist erinevust, ei segatud kraasimisel omavahel erinevat liiki kiude. Nii valmisid nelja erineva ümbertöödeldud kiu (puuvillased T-särgid, segakiust T-särgid, kodutekstiil ja teksa) ja siduva kiu sisaldusega kraasloorid (vt foto 43). Purustatud massile lisati kraasimise käigus siduv kiumass. Köikide valminud kraaslooride pindtiheduseks oli 280 g/m².
Foto 42. Purustatud teksakiud ja PLA kiud kokkupressituna tugevaks komposiitmaterjaliks (paremal).
Andmaks väikemööbli disainiprotsessile rohkem valikuvabadust ja võimalusi erinevateks lahendusteks toodeti kuumpressitud komposiitplaate kahes erinevas paksuses ja eri koostisega.
Loore kraasiti järgmiselt:
- kaheksaks komposiitplaadiks paksusega 12 kraasloori kihti kraasiti: kaks plaati purustatud teksast, kaks plaati purustatud puuvillastest T-särkidest, kaks plaati purustatud segakiulistest T-särkidest ja kaks plaati purustatud kodutekstiilist ning;
- neljaks komposiitplaadiks paksusega 8 kraasloori kihti kraasiti: kaks plaati purustatud teksast ja kaks plaati purustatud kodutekstiilist.
Kokku toodeti väikemööbli arendamiseks kaksteist tugevat komposiitplaati mõõtudega 1m × 1m.
Tugeva komposiitmaterjali saamiseks oli vaja kraasloorid kihiti kokku pressida. Selleks kasutati TalTechi materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi tööstuslikku kuumpressi.
5.2.2 Väikemööbli prototüübi disainiprotsess
**Toode:** pink „i-tala“
**Disainer:** Argo Tamm
**Tootja:** disaineri omatoodang
**Masin:** erinevad tööstuslikud masinad
**Materjal:** pressitud mitmekihiline lausmaterjal
Materjaliga töötamisele eelnes selle omaduste hindamine läbi katsetuste ja väiksemöödulistele prototüüpide, et määrata materjali võimalikud töötlemis- ja kasutusviisid ning mõista selle potentsiaali erinevate väikemööbli lahenduste arendamisel. Katsetades selgus, et kuumpressitud komposiitplaatidel on plasti meenutav painduvus ja pehmes. Selliste omadustega materjaliga töötades võiks disainiprotsessis arvestada painduvusega, et arendada toode, milles on ümarust ja vormikasutust, kus
raadiused saavad pigem ülesehitust jäigastada. Selle saavutamiseks oli vajalik materjali kuumutada ja vormida ehk termotöödelda.
Esimesed katsetused tootearenduses viidi läbi väikeses mõõtkavas, kasutades vaakumpressi (vt foto 44). Esmärgiks oli välja selgitada, kas ja kui palju on algmaterjal termotöödeldav. Esimene proovitükk oli vaakumpressi ahjus poolteist minutit umbes 150 kraadi juures. Materjali paksuse ja plaadi mõõtude tõttu ei õnnestunud seda siiski vaakumiga vormida. Järgmised katsetused tehti samal temperatuuril sama ajaga, kuid peale ahjust välja võtmist ei kasutatud vaakumit, vaid materjal pressiti vormile käsitsi. Selle katsetuse põhjal järeldati, et sama meetodit oleks võimalik rakendada ka suurema vormi puhul. Hiljem, lõpptoote disainimisel, võeti nende katsetuste tulemused arvesse.
Materjali lõikamisel katsetati esmalt Altendorfi formaatsaagi. See õnnestus, kuid edaspidisel tootearendusel tuleks arvestada plaatmaterjali servadega, millele kraaslooride kihid ei ole pressimise tulemusena tugevalt kinnitunud – lahtised kiud võivad jääda saeterade külge. Alternatiivina kasutati ka giljotiini, millega jäi lõikusjoon sirge ja puhas.
Olulisemad järeldused komposiitmaterjalide materjali omaduste kohta esimeste katsetuste järel:
- materjal on termotöödeldav. Ahjust võttes on materjal umbes 1–2 minutit soe ja kergesti vormitav;
- kahetasandilisi paineid on materjaliga väga lihtne sooritada, kuid kolmetasandiliste painete juures ei sulandu materjal ümber vormi ning mönes kohas tekivad nn ülejäägid;
- materjal on kergesti lihvitav nii käsitsi kui ka lihvmasinaga;
materjal on saepingil kergelt lõigatav. Plaadi servade juures, kus kihid ei ole nii tugevasti omavahel kinnitunud, tuleks olla ettevaatlik, sest lahtised kiud võivad saetera külgse kinni tömmata. Alternatiiv on kasutada giljotiini, millega jäävad lõikused konkreetsemad ja puhtramad;
- materjal ei ole liimitav ei PVA ega B3 liimiga (sobivaima liimi leidmiseks on vaja teha edasisi katsetusi);
- materjal ei ole piki ristikiudu väga tugev (sarnaselt vineerile);
- materjal ei saa jäta pikemaks ajaks väliskeskkonda, sest see ei ole õuetingimustele vastupidav. Proovitükke õues katsetades võis ajapikku märgata, et plaat taastab algse kuju ehk tömbub sirgeks.
Valminud komposiitplaatid olid suurusega 1×1 m, ent nende kasutatav pind oli möödmetega 80×80 cm. Kõlbmatud ääred, mis olid ülejäänud pinnaga vörreldes külulisel ja sobimatud, eemaldati giljotiiniga.
**Vormitud materjali tugevus ja selle piisav jäikus tingisid edasise otsuse jätkata istemööblil väikeseeria disainiarendusega.**
Esmaste katsete tulemused viitasid materjali termotöödeldavusele ja sellest omadusest lähtuti ka vormi disainimisel ja valmistamisel. Valmis vormile asetati kuumpressi töötlustest tulevad plaadid ja pressiti käsitsi, kuni komposiitmaterjal oli saavutanud soovitud kuju (vt fotod 45, 46). Seda tehnikat kasutades on võimalik muuta pehme ja painduv plaat jäigaks konstruktsiooniellemendiks. Prototüübi lahendustel kasutati 80 mm raadiusi, kuid hilisemas arendusfaasis selgus, et need oleksid võinud olla suuremad, sest painutatud plaadi sisemistesse nurkadesse tekkisid kortsud (vt foto 47). See võis tuleneda sellest, et nurgad ei saanud pressimisel piisavalt survet. Edaspidi oleks materjali töötlemisel vaja kasutada kahepoolsed vorme.
**Foto 45, 46. Tootearenduses plaatide käsitse pressimiseks kasutatud vorm**
Foto 47. Vormimisel tekkinud sisemised kortsud
Pingi pressitud tekstiilkihududest lausmaterjali osa loomiseks saadi inspiratsiooni ehituses kasutatavast i-talast. I-tala kui terasprofiil sümboliseerib tugevust ning konstruktsioonilist jäikust. Oma omaduste tõttu sobib see kasutamiseks ka pööratuna ning koos teise materjaliga.
Löplike istemoõbli prototüüpide (vt fotod 48–51) valmistamiseks valiti erinevatest kangakihududest kirju välimusega plaadi kõrvale kontrastiks kaks eri liiki puitmaterjali: vaher ja saar. Kasutajamugavust arvestades tehti pingid lihtsasti liigendatavateks ja neid on võimalik omavahel kombineerida (vt joonis 5).
Joonis 5. Pingi gabariigid
Fotod 48–51. Valminud välkemööbli prototüübid
Tootearendus
6. Projekti kokkuvõte ja soovitused
Viimane peatükk võtab kokku projekti jooksul tehtud tekstiilijäätmete uuringute ja katsetuste tulemused ning toob esile soovitused, kuidas üleriigilist ringset tekstiilisüsteemi paremini arendada.
1. Selleks, et arendada Eestis ringset tekstiilisüsteemi, on eelkõige vaja saada ülevaade röiva- ja tekstiilijäätmete tekkimise ning tekstiilijäätmete kogumis- ja käitlussüsteemi toimimisest. Tekkivate tekstiilijäätmete mehhaanilise ringlussevõtu süsteemi väljaarendamiseks on oluline omada ülevaade ka Eesti turule pandud erinevate röiva- ja tekstiili(toodete)kategooriatest ning nende materjalipõhisest koostisest. Selline teave võimaldab tuvastada tekstiilijäätmete ringlussevõtu (sh korduskasutuse) võimaluste poolest perspektiivsed jäätmekategooriad ja nende tekkekogused ning annab nende põhjal aluse välja töötada tehnoloogilisest ja majanduslikust seisukohast asjakohased käitlustehnoloogiad ja -lahendused.
Siinse projekti tulemusena töötati välja analüüsimetoodika, mille abil on võimalik eelnevalt toodud kategooriaid liigitada ja jäätmemahahtusid hinnata. Ringlussevõtu seisukohast asjakohaste tekstiilijäätmete väljaselgitamisel lähtuti muuhulgas ka uuringu käigus testitud eeltöötlemistehnoloogiate ja materjalide arenduste jooksul saadud tulemustest. Need võimaldasid välja selgitada tekstiilijäätmete kogused, kategooriad ja tehnoloogiad, mida on võimalik minimaalselt investeerides rakendada, et tagada esmane kasutatud röivaste ja tekstiilide eeltöötlemise võimekus Eestis.
Eelpool nimetatud analüüsi viis läbi SEI Tallinn ning selle tulemustele toetudes võib kinnitada, et mehhaaniliseks ringlussevõtusiks on enim perspektiivi järgmise röiva- ja kodutekstiilide tootekategooriate jäätmetel:
- püksid ja lühikesed püksid (sh eelkõige teksapüksid) – tekkiv kogus ca 1000 tonni aastas;
- T-särgid ja särgikud – tekkiv kogus ca 800 tonni aastas;
- voodipesu, rätkud, laudlinad jms – tekkiv kogus ca 1500 tonni aastas.
Seega võib analüüsi põhjal järeldada, et ligikaudu 3300 tonni Eestis aasta jooksul tekkivatest röiva- ja kodutekstiilijäätmetest oleks tehnoloogilisest ja majanduslikust perspektiivist lähtudes võimalik üsna lihtsalt mehhaaniliselt töödelda ja uute toodete (eelkõige tekstiiltoodete) tootmiseks teisese toormena kasutada.9 See maht moodustab ca 22% aastas turule pandud röivaste ja tekstiilide kogusest.
---
9 Lisaks võib eeldada, et sobivate tehnoloogiate olemasolul on võimalik mehhaaniliselt ja suhteliselt lihtsalt töödelda ka suuremat osa Eestis tekkivatest tekstiilitööstuse tekstiilijäätmetest (ca 1600 tonni aastas).
Samuti võib eeldada, et korduskasutuseks sobivate kasutatud rõivaste ja tekstiilide tekkekogus on **ligikaudu 4600 tonni aastas**, mis moodustab **ca 31% Eestis turule pandud rõivastest ja kodutekstiilidest**.
**Soovitused:**
- Rõiva- ja tekstiilijäätmete kogumise ja ringlussevõtu süsteemi arendamine eeldab pidevat asjakohaste andmete kogumist. Seega oleks soovitatav **riiklikul tasemel** (nt Keskkonnaagentuuri jäätmearvestuse osana) **luua tekstiilijäätmete (sh turule pandud rõivaste ja tekstiilide) koguste arvestamise süsteem**, mille põhjal on võimalik hinnata tekstiilijäätmete kogumise ja ringlussevõtu (sh ka kasutatud rõivaste ja tekstiilide korduskasutuse) taset ja võimalikke sellealaste eesmärkide täitmist. Turule pandud rõivaste ja tekstiilide ning tekstiilijäätmete arvestamise süsteem oleks aluseks võimalikule tootjavastutusel põhineva kogumis- ja käitlussüsteemi rakendamisele.
- Rõiva- ja tekstiilijäätmete **edasise sortimise ja ringlussevõtu süsteemi arendamisel** on esimeses etapis soovitatav keskenduda **eespool toodud perspektiivsematele rõiva- ja tekstiilikategoriatele**. Käesoleva uuringu tulemused näitasid, et nendele rõiva- ja tekstiilikategoriatele (püksid ja lühikesed püksid, T-särgid ja särgikud, voodipesu, rätkikud, laudlinad jm) keskendumine on nii majanduslikust kui ka tehnilisest perspektiivist kõige mõistlikum esimene samm tekstiilijäätmete ringlussevõtu võimekuse arendamisel Eestis. Nende tekstiilijäätmete põhjal pakuti välja ka võimalikud teisesed tooted ja materjalid, mida oleks Eestis lihtsam toota.
- Uuringu tulemused näitasid, et sellistele ringlussevõtu seisukohast perspektiivsetele rõiva- ja tekstiilikategoriatele toetudes on võimalik mehaaniliselt lihtsamalt ringlusse suunata kuni 22% tekkivatest rõiva- ja tekstiilijäätmetest. Lisaks oleks võimalik kuni 31% turule pandud rõivastest ja tekstiilidest suunata korduskasutusse. **Neid protsente saab arvesse võtta ka tekstiilijäätmete ringlussevõtu ning kasutatud rõivaste ja tekstiilide korduskasutuse riiklike eesmärkide ja sihtarvude püstitamisel.**
2. **Uuring näitas selgesti, et Eestis puuduvad täna tekstiilijäätmete liigiti kogumise ja eeltöötlemise (sorteerimine, puhastamine, purustamine, kiustamine) lahendused ja tehnoloogiad.** Kasutatud rõivaste ja tekstiilide kogumissüsteem toimib tänu korduskasutusorganisatsioonidele suhteliselt hästi. Samas ei jõua liigiti kogutud rõiva- ja tekstiilijäätmed sisuliselt ringlusse, kuna vastav eeltöötlus- ja ringlussevõtu võimekus Eestis puudub. Siinse projekti raames koguti eelnevalt määratud ringlussevõtu seisukohast perspektiivsed tekstiilijäätmed liigiti kokku MTÜ Uuskasutuskeskuse abiga. Samas toimus ka aega ja suurt inimressurssi nõudev tekstiilide käsitsi puhastamine võõristest. Kogu töö teostati eraldi kokkuleppe alusel. Tekstiilid purustati ja kiustati ettevõttes Paragon Sleep, mille tekstiilijäätmete taaskiustamisliin ei ole siiski möeldud
tarbimisjärgsete tekstiilijäätmete töötlemiseks. Selle tehnoloogia sobimast kinnitas ka purustatud kiumassi analüüs. Saadud massi ebaühiline kvaliteet möjutas edasist materjali- ja tootearendust.
**Soovitused:**
- Tekstiilijäätmete ringlussevõtu edendamine ei toimiks ainult kogumise (kogumisnõude kehtestamise) kaudu. **Eestis liigiti kogutud tekstiilijäätmete edasise mehhaanilise ringlussevõtu esimese etapina tuleb luua siin esmane võimekus nende eeltöötlemiseks (sortimine, puhastamine ja kiustamine)**. Tekstiilijäätmete eeltöötluslahenduste arendamisel on mõistlik arvesse võtta ja toetuda lähiiriikde kogemistele. Parimaks näiteks on siinkohal Soomes Paimios 2021. aastal avatud Lounais-Suomen Jätehuolto OY (LSJH), mis rajati kohalike omavalitsuste toel ja töötleb ümber Soomes tekkivaid tarbimisjärgseid tekstiilijäämeid.
Seega **tuleks Eestis tagada võimekus kogutud tekstiilijäätmete eeltöötlemiseks**. Selleks vajaliku tehnoloogiainvesteeringu suurusjärgu hindamisel tuleks arvesse võtta olmejäätmete alla liigituvate rõiva- ja tekstiilijäätmete aastane tekkekogus (2020. aastal tekkis Eestis 19 300 tonni rõiva- ja tekstiilijäämeid). Toetudes Soomes avatud LSJH tehase näitele, oleks vajaliku **tekstiilijäätmete käitlustehase seadmete investeeringu suurus eeldatavalt ca 2,4 miljonit eurot.**\(^{10}\) See summa ei sisalda ehituse ja muude vajalike infrastruktuuride rajamise kulu. Selline käitlustehase seadmete investeering võimaldab eeltöödelda minimaalses mahus ja tagab kuni poole (ca 9500 tonni) tekkivate tekstiilijäätmete ringlussevõtu eeltöötluse võimekuse. Sellise võimsusega eeltöötustehase rajamine Eestises sobitub ka käesoleva uuringu tulemusega, mille kohaselt on kõrgema ja keskmise ringlussevõtu perspektiiviga rõivaste ja tekstiilide aastane kogus hetkel ca 8000–9000 tonni.
Eelpool nimetatud rõiva- ja tekstiilijäätmete eeltöötlusetehase investeeringuvajadus hõlmab endas järgmisi tehnoloogilisi etappe:
a) tekstiilijäätmete koostisepõhine sorteerimine (tekstiilide liigit eristamine toimub valdavalt käsitli);
b) tekstiilijäätmete purustamine (giljotiinid, mis tükeldavad tekstiilid väiksemateks tükkideks);
c) purustatud tekstiilimassi puhastamine (raskemad purustatud võõrised eraldatakse spetsiaalse õhusurve abil purustatud massist);
d) tekstiilimassi taaskiustamine spetsiaalsetes trumlites (vähemalt 6 trumlit);
e) kiumassi automaatne pressimine (tekkinud mass pressitakse kiumassi kuubikuteks).
---
\(^{10}\) Investeeringu suuruse hinnang tugineb Lounais-Suomen Jätehuolto OY (LSJH) 2022. aastal rajatud tehase sarnase tehnoloogiilise protsessi investeeringutele.
Kirjeldatud tehnoloogiline protsess võimaldab toota sobiva kvaliteediga kiumassi nii lausmaterjalide kui ka lõnga tootmiseks. Selle protsessi üheks eeliseks on võimekus töödelda eelnevalt puhastamata tekstiilijäätmed, mis lisab seetõttu tehnoloogiale oluliselt ka efektiivsust. Sama tehnoloogiline protsess on kasutuses ka eelpool mainitud Soomes asuvas LSHJ tehases.
- **Selleks et tagada eelpool kirjeldatud esmatöödeldu kiumassi edasine ringlussevöött**, on vaja riiklikul tasemel investeerida ka tehnoloogiatesse, mis võimaldavad purustatud kiumassist luua uusi materjale (nt lausmaterjalid ja lõng), millest omakorda oleks võimalik toota uusi tooteid. Ainult eeltöötlusvõimekuse loomine ei taga tekstiilijäätmete ringussevööttu.
Arvestades Eestis täna tekkivate ja mehaaniliselt lihtsamini ümbertöödelvate ehk kõrgema ringlussevõtuga röiva- ja tekstiilijäätmete (T-särk, kodutekstiil, teksad) aastast kogust (hinnanguliselt kuni 4000–5000 tonni aastas)\(^{11}\), **on vastava lõnga- ja lausmaterjalide tehase seadmete investeeringu suurus eeldatavalt minimaalselt ca 1,3 miljonit eurot**\(^{12}\).
Sellises suurusjärgus investeering hõlmaks endas spetsiaalselt mehaanilisele purustatud tekstiilijäätmetele sobilikku tehnoloogiat, millega saab toota tekinud kiumassist lõnga ning erinevaid lausmaterjale:
a) kraasimisliinid nii ümbertöödeldu kiumassist lõnga kui ka lausmaterjalidele sobilike kraaslooride tootmiseks;
b) ketrus- ja korrutusmasinad lõnga tootmiseks;
c) poolimismasinad lõngade poolimiseks;
d) tööstuslikud kangasteljad ja kudumismasin esmasteks tootearendusteks;
e) tööstuslikud kuumpressid lausmaterjalide tootmiseks.
- Lisaks eelpool kirjeldatud tarbijajärgsete röiva- ja tekstiilijäätmete ringlussevötu arendamisele **tuleks luua ka süsteem tekstiilitööstuses tekkivate tekstiilijäätmete ringlussevötuks** (2020. aastal andsid Eesti tekstiiliettevõtet jäätmekäitlejatele üle ca 1800 tonni tekstiilijäätmeid). Siinkohal on edasiste esmatöötluse (purustamine/kiustamine) tagavate investeeringute planeerimisel kohane tugineda ettevõtte Paragon Sleep kogemusele ja ekspertiisile. Võimalusel võiks konsulteerida ka 2021. aastal Soomes rajatud Rester Oy rajatud tehasega, mis asub eelpool mainitud LSHJ tehasega samas asukohas (Paimios). Tehas võtab ringlusse tekstiilitööstuse tootmisjäädid ja
---
\(^{11}\) Siin nimetatud tekstiilijäätmete kogus on tuletatud eelnevalt toodud lihtsamini töödeldavate röiva- ja tekstiilijäätmete koguse (3300 tonni) põhjal, lisades siia ka eeldatavalt arvestuses mittekajastuvad sarnased röiva- ja tekstiilijäätmed ning tekstiiliiettevõtetes tekkivad sobivad tekstiilijäätmed.
\(^{12}\) Investeeringu suuruse hinnang tuginen tuginen ekspertihinnangule.
erinevate ettevõtete tööriivad ning arendab tööstusparki, et toota neist mehaanilise ümbertöötlemise tulemusena saadud tehnoloogilisi kangaid ja komposiitmaterjale.
- **Tekstiilijäätmete eeltöötlemise (sortimine ja kiustamine) võimekuse tehniline arendamine peaks toimuma koostöös asjakohaste partneritega.** Näiteks sorditakse juba täna Eestis korduskasutusse suunatavad kasutatud röivad ja tekstiilid arvestataval tasemel (nt Humanas ja Uuskasutuskeskuses). Samas tuleks riiklikul tasemel määratleda, millistel alustel ja kelle vastutusel ning rahastamisel hakkab toimuma röiva- ja tekstiilijäätmete kogumise, eeltöötlemise ja ringlussevõtu süsteem (sh kes katab vajalikud investeeringu- ja hilisemad opereerimiskulud). Teiste riikide kogemustele toetudes on tekstiilijäätmete kogumise ja ringlussevõtu arendamise ja käitlemise rahastamiseks sisuliselt kolm lähenemist:
1) Kohalike omavalitsuste keskne või jagatud vastutuse süsteem, kus röiva- ja tekstiilijäätmete kogumise ja eeltöötlemise korraldamise eest vastutab kohalik omavalitsus ning sellega seotud kulud kaetakse kohaliku tasandi jäätmekäitlustasu või maksu alusel (nagu see on korraldatud Taanis jt Põhjamaades). Sellise mudeli rakendamine Eestis eeldab omavalitsuste keskse jäätmekorralduse õigusliku raamistikku taastamist. Sellele järgnevad tekstiilikuu ringlussevõttu (toodete arendamine ja tootmine) rahastavad üldjuhul röivaste ja tekstiilide turule panijad või tehakse seda tootjavastutus- või jäätmemaksude teel.
2) Riigikeskne mudel, kus riik kogub vastava tasu või maksu tekstiilide turule panijatel või tarbijatel ja korraldab ise tekstiilijäätmete kokkukogumise ja ringlussevõtu.
3) Tootjavastutuse kohustuse rakendamine tekstiilitoodete turustajatele või tootjatele ehk turule panijatele (sarnaselt pakenditele ja elektroonikaromule) kohustusega korraldada nende poolt turule pandud tekstiilitoodete kogumine ja ringlussevõtt täies mahus vastavalt püstitatud sihtarvudele (Prantsusmaa lähenemine).
Seega tuleks ühe esimese ajana Keskkonnaministeeriumi eestvõttel ja oluliste huvirühmade osalusel välja töötada tekstiilijäätmete kogumist ja ringlussevõttu ning tegevuste rahastamist reguleerivad meetmed. Nende alusel saab teha eespool kirjeldatud investeerimud ja korraldada tekstiilijäätmete esmase töötlemise süsteemi edasine opereerimine ja rahastamine.
3. Projekti jooksul läbiviidud materjaliarendus- ja tootearendusetapid näitasid selgelt, et täna puudub Eestis võimekus tekstiilijäätmete eeltöötlemise tulemusel saadud teisese toorme ja kiumassi edasiseks materjali- ja tootearenduseks vajalik tehnoloogia.
Materjaliarendus purustatud kiumassist lausmaterjalide saamiseks viidi läbi TalTechi polümeeride ja tekstiilitehnoloogia laboris ning selle tulemusena valmisid erinevate koostiste struktuuri ning jäikusega lausmaterjalid. Materjaliarendus on siiski pikk protsess, mistöttu ka siinse urimisprojekti käigus saadud materjalid vajavad edasist täiustamist. Oluline on võimalikult täpselt määratleda ümbertöödeldud kiumassi omadused, et neist lähtuvalt leida kiumassile sobivaim rakendus erinevat tüüpi uutes tekstiilmaterjalides.
Teiseks materjaliarenduse suunaks oli lõngaarendus, mis viidi läbi Viljandi kultuuriaakadeemia Vilma villalaboris ning mille tulemusena valmisid nelja erineva koostisega lõngad. Saadud lõngad, mida vastavalt kiu sisaldusele (st lõnga koostisele) arendati eesmärgiga, et need sobiksid nii käsikudumismasinatele kui ka tööstuslikele masinatele, olid siiski lõngade laboratoorsete analüüside tulemuse põhjal ebaühtlased ning mitte väga tugevad. Villalabori olemasolev masinapark on möeldud poolkammlõnga arendamisele. Ümbertöödeldud kiu omaduste tõttu (lühiike, ebaühtlane ja erineva koostisega) on ühtlasema lõnga saamiseks vajalik investeerida spetsiaalse tehnoloogiaga masinaparki, mis on möeldud spetsiaalselt ümbertöödeldud kiu töötlemiseks ja arendamiseks lõngaks.
Väljatöötatud lausmaterjalide ja lõngade edasine tootearendusprosess toimus Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku disaini ja materjalide laboris DiMa. Valminud lausmaterjalidest valiti edasitöötamiseks 8 ja 12 kraasloorist koosnevad kuumpressitud komposiitplaadid, millest tootearenduse tulemusena valmisid väikemööbli näidised. Lõngaarenduse tulemusena valminud erineva koostisega lõngasid katsetati mitmete masinate peal ning tootearenduse protsessi tulemusena valmisid käsimasinal kootud kudumid ja seamless knit-tehnoloogial kootud peakatted. Nii väikemööbli prototüüpide kui ka tööstuslikul kudumismasinal arendatud kootud peakatete tootearenduse käigus tehti koostööd mitme tootmisettevõttega, mis tõestab tootearenduse olulisust uute tehnoloogiatega rakendamisel ja turule jõudmisel. Ilma disainifaasita jäävad paljud materjaliarendused seisma ja ei jõua turule.
Soovitused:
• Siinnes projektis testiti vaid kahte võimalikku tekstiilijäätmete ringlussevõtu võimalust uue materjalina – nendeks olid lausmaterjal ja lõng. Mõlema materjali baasil viidi läbi ka tootearendusprotsess. Ümbertöödeldud tekstiilijäätmetest on aga võimalik toota ka muid erinevaid materjale, mis pakuvad ka palju laiemaid võimalusi tootearenduseks ja disainilahenduste väljatöötamiseks. Seetõttu on soovitatav edaspidi toetada ka muude sarnaste tekstiilijäätmete tootearendust ja disainilahenduste väljatöötamist (vt eespool kirjeldatud provisoorseid tehnoloogiaid ja vajalike investeeringute mahtu).
• Edukaks materjali- ja tootearendusprotsessiks on vajalik investeerida materjali- ja tootearenduslaborite seadmeparkidesse ning neis juba olevate tehnoloogiate uuendamisse. See võimaldaks välja töötada ka laboratoories ja pooltööstuslikus skaalas uudseid tekstiilijäätmetest materjale ja tooteid, mille tootmine saaks hiljem jätkuda teadmussiirde tulemusena ka tööstuslikus skaalas.
• Tekstiilijäätmete ringlussevõtu tagamiseks peaks lisaks eeltöötluse investeeringute toetustele olema riiklikul tasandil olemas ka toetused vajalike tehnoloogiate soetamiseks, et realiseerida tekstiilijäätmete ümbertöötlemise tulemusena saadud materjalide ja toodete edasine arendamine ja tootmine.
• Tekstiilijäätmete ringlussevõtt ja sellega seonduv materjali- ja tootearendus on uusi teadmisi vajav valdkond, mistõttu on oluline investeerida teadus- ja arendustegevusse nii materjaliarenduse, tootearenduse kui ka disaini valdkonnas. Teisese toorme kasutamiseks vajalike teadmuspõhiste ja innovaatiliste lahenduste arendamiseks ja elluviimiseks on oluline riiklikul tasemel toetada ülikoolie ja uurimiskeskuseid tuleviku spetsialistide koolitamisel. Oluline on toetada ka teadmussiirde arengut laiemalt, seda nii teadlaste, tootmisettevõtete kui ka avaliku sektori jaoks loodavate koostöövõimaluste ja rahastuse abil.
7. Kasutatud kirjandus
Aus, R. (2011). *Trash to trend: using upcycling in fashion design*: doctoral thesis, Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia
https://www.artun.ee/trash-to-trend-using-upcycling-in-fashion-design-dissertationes-7/
Aus, R., Moora, H., Vihma, M., Unt, R., Kiisa, M., Kapur, S. (2021). Designing for circular fashion: integrating upcycling into conventional garment manufacturing processes. – *Fashion and Textiles*, 8 (34). https://fashionandtextiles.springeropen.com/articles/10.1186/s40691-021-00262-9
Damayanti, D., Wulandari, L.A., Bagaskoro, A., Rianjanu A., Wu, H. (2021). Possibility Routes for Textile Recycling Technology. – *Polymers (Basel)*, 6.11.21 (13(21)). DOI: 10.3390/polym13213834. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34771390/
Ellen MacArthur Foundation (EMF) (2017). *A New Textiles Economy: Redesigning fashion’s future*. https://ellenmacarthurfoundation.org/a-new-textiles-economy
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA) (2019). *Textiles and the environment in a circular economy*. https://www.eea.europa.eu/publications/textiles-and-the-environment-the
Euroopa Komisjon (2022). *ELi kestliku ja ringse tekstili strateegia*. https://environment.ec.europa.eu/publications/textiles-strategy_en
Euroopa Liidu jäätmedirektiiv 2018/851. https://environment.ec.europa.eu/topics/waste-and-recycling/waste-framework-directive_en
Euroopa roheline kokkulepe (2019). https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et
Köhler, A., Watson, D., Trzepacz, S., Löw, C., Liu, R., Danneck, J., Konstantas, A., Donatello, S., Faraca, G. (2021). *Circular Economy Perspectives in the EU Textile sector*. Luxembourg: Publications Office of the European Union. DOI: 10.2760/858144 https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC125110
Martin, K., Moora, H., Kant Hvass, K., Watson D. (2020). *Eesti tarbimisjärgsed rõiva- ja tekstiilivood*. Tallinn: SEI Tallinn. https://www.sei.org/wp-content/uploads/2019/02/eesti-tarbimisjargsed-roiva-ja-tekstiilivood-1.pdf
Niiler, K. (2014). *Tekstiilmaterjalide ümbertöötlemise vajadus ja võimalused*: magistritöö. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. https://digikogu.taltech.ee/en/Download/dfe4aa8b-2923-4ee7-8d91-280f271404d7
Payne, A. (2015). *Open and closed loop recycling of textile and apparel products – Circular economy in textiles and apparel*. DOI: 10.1016/B978-0-08-100169-1.00006-X
Raport: *European Clothing Action Plan (ECAP): Driving Circular Fashion and Textiles* (2019). http://www.ecap.eu.com
Servet, J.-E. (2018). *Ümbertöödeldud tekstiilmaterjalidest valmistatud heli- ja soojusisolatsioonimaterjalide analüüs ja katsetamine ettevõtte AS Toom Tekstiili näitel*: magistritöö. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool https://digikogu.taltech.ee/et/item/f5563da4-75f2-4e09-99da-8b36a50fd0a3
Eestis tekkivate tekstiilijäätmete ringlussevõtu ja tootearenduste lahenduste väljatöötamine
dima.artun.ee
|
019ec02b-03f5-48fd-bfa9-ffdddd0c347e
|
CC-MAIN-2024-10
|
https://media.voog.com/0000/0049/3896/files/EKA_DiMa_KIK_230122.pdf
|
2024-02-27T20:38:20+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-10/subset=warc/part-00034-d9675c6d-5c8d-45bb-9c98-c56e42022a4d.c000.gz.parquet
| 387,080,858
| 52,232
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.996497
|
ekk_Latn
| 0.999976
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
120,
1024,
1930,
4218,
5524,
5541,
8620,
10354,
10934,
11022,
12590,
13869,
18107,
22859,
27486,
29872,
30309,
33464,
36282,
39600,
41939,
44629,
47342,
50064,
52550,
52597,
55317,
57205,
59480,
61001,
61794,
63168,
64199,
65616,
67222,
67902,
68743,
69495,
70243,
70530,
70551,
73122,
74531,
74686,
77543,
80079,
81452,
83347,
84864,
87756,
88588,
89821,
90702,
91250,
92088,
92765,
96161,
97642,
101471,
103789,
103917,
106123,
107360,
107377,
108532,
110052,
111064,
112234,
114459,
114650,
115966,
117375,
118976,
120786,
121458,
121505,
121519,
121556,
124119,
127047,
129665,
132383,
134723,
137145,
139068,
141863,
141972
] | 0
|
[
0.59765625,
0.2099609375,
0.09228515625,
0.08935546875,
0.007171630859375,
0.003875732421875
] |
Eleport OÜ tutvustus
Kes me oleme?
Eleport on Eesti kõige kogenum elektriautode laadimistaristu arendaja ja laadimisjaamade paigaldaja, pakkudes elektriautode omanikele võimalust laadida Eesti kõige kaasaegsemates ja kiiremates laadijates.
Meie soov on muuta maailma rohelisemaks ja aidata kaasa keskkonnateadlikumale käitumisele. Fossiilkütused on ühed loodust hävitavamad tegurid ning seetõttu panustamegi elektriautode kui kõige loodussõbralikema sõidukite võidukäiku.
Millega tegeleme?
**Laadimisvõrgustik**
Modernsem laadimisvõrgustik
Eestis
Rajame kaasaegset elektriautode laadimistaristut ja pakume opereerimisteenust.
Meie laadimisvõrgustikku kuulub juba 110 avalikku elektriautode laadijat:
- 74 AC laadijat
- 35 DC kiirlaadijat
- 1 DC ultrakiirelaadija
**Laadimisjaama paigaldus**
Elektriauto laadija Sinu koju või kontorisse
Tegeleme elektriautode laadijate müügi, paigalduse, hoolduse ja haldusega ning hoonete ehituseelse nõustamisega.
Oleme teinud mitmeid eri- ja suur paigaldusprojekte.
**Elektriauto rent**
Elektriautoga liigud mugavalt ja odavalt
Innovatiivne elektriautode rendipark, kuhu kuulub ligi 60 täiselektrilist sõidukit ning park kasvab ja uueneb pidevalt.
Meie eesmärk
Kaasaegseim, keskkonna ning kliendisõbralikuim laadimisvõrgustik Eestis.
Targa laadimisvõrgustiku arendamine (pool kiired, kiired ja ultra-kiired laadijad) 400+ avalikku laadimispunkti 2023a lõpuks.
Keskkonasõbralikkuse aktuaalsemaks muutmine (meie kasutame laadijates ainult roheenergiat)
Muudame elektriautod inimestele lihtsamini kätesaadavaks. Meilt saab elektriautot rentida 1päevast kuni kogu liisingu perioodiks.
Meie poolt pakutavad koostöövormid
1) Eleport kui elektriautode laadijate tarne partner
Saame teile, tarnida kontrollitud kvaliteediga elektriautode laadijaid
2) Eleport kui elektriautode laadijate alane tehniline konsultant
Millised laadijad kuhu paigaldada, mida planeerimisel silmas pidada, jne
3) Eleport kui elektriautode laadijate opereerimisteenuse partner
Tegeleme: klientidega, arveldamistega, laadijate haldusega, jne
4) Eleport kui teie meeskonna koolitaja elektriautode laadimise alal
Ehitusseadustiku muudatused (alates 01.07.2020)
Hoone püstitamisel, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 10 parkimiskohta, paigaldatakse:
1) Juhtmetaristu igale parkimiskohale, kui tegemist on elamuga;
2) Juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkt vähemalt ühele parkimiskohale, kui tegemist on mitteelamuga.
Kui mitme kasutusotstarbega hoonel on vähemalt üks elamu või vähemalt üks mitteelamu kasutusotstarve, rakendatakse elektriauto laadimistaristu paigaldamisel kas elamule või mitteelamule kohalduvaid nõudeid vastavalt sellele, milline on hoone ehitisregistrisse kantud peamine kasutusotstarve.
Hoone rekonstrueerimisel, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 10 parkimiskohta, täidetakse eelnevalt mainitud nõudeid juhul kui rekonstrueerimise käigus tehtavad tööd hõlmavad ka:
1) Parklat või
2) Hoone või parkla elektrisüsteemi
Kui mitteelamu teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 20 parkimiskohta, tuleb vähemalt ühele parkimiskohale paigaldada laadimispunkt.
Mis vahe on AC ja DC laadijatel ning millest sõltub laadmise kiirus?
AC pool-kiire ehk vahelduvvoolu laadimine ja DC kiire ja ultrakiire laamine ehk alalisvoolulaadimine
Millised on laadimispistikute erinevused?
| Type-1 | Type-2 | CCS | CHAdeMo | Schuko |
|--------|--------|------|---------|--------|
| AC poolkiire laadimine | AC poolkiire laadimine | DC kiirlaadimine | DC kiirlaadimine | Kodune seinapistik AC aeglane laadimine |
| Enam ei kasutata | Enamlevinud | Enamlevinud | Hääbuv |
Milline on sobiv laadija?
**Poolkiired laadijad**
Kohtades, kus elektriauto omanik veedab rohkem kui 1h
- Väliparklad, parkimismajad, tänavad
- Kodu
- Kaubanduskeskus
- Ärihooned
- Kultuuriasutused
**Kiirlaadijad**
Kohtades, kus elektriauto omanik veedab 20min- 1h
- Äripinnad
- Meditsiiniasutused
- Muud avalikud asutused
**Ultrakiired laadijad**
Kohtades, kus elektriauto omanik veedab aega minimaalselt
- Tanklad
- Linna sisse- ja väljasõidud
- Trassid
## 20-minutiline laadimine
| | Seinapistik | Pool-kiire | Kiirlaadija | Ultra-kiire |
|----------------|-------------|------------|------------|-------------|
| Võimsus | 2,3kW | 3...22 kW | 50 kW | 160kW |
| EUR/kWh (ca.) | 0.10 EUR | 0.19EUR | 0.24EUR | 0.36EUR |
| VW ID3 | | | | |
| 58kWh | 5 km | 24km | 111 km | 235km |
| | 0.66 € | 4.08 € | 14.40 € | |
| Nissan Leaf | | | | |
| 30kWh | 5 km | 7 km | 99 km | 99 km |
| | 0.39 € | 4.08 € | 6.00 € | |
| Tesla Model S | | | | |
| 85kWh | 4 km | 28 km | 83 km | 216km |
| | 1.08 € | 4.08 € | 14.40 € | |
**km:**
Kaugus, mis lisandub auto sõiduulatusele pärast 20 minutilist laadimist.
**€:**
20-minutilise laadimissessiooni hind.
Mis on dünaamiline koormuse jagamine?
DLM on elektriauto laadimisvõimsuse piiramise süsteem, tagamaks el. varustuskindlus hoones ehk ülekoormuse välistamine.
DLM ARVESTI
LAN
3 faasi
PEAKILP
3 faasi
TEISED TARBIJAD
AC LAADIJA
Haldusteenus
• Riistvara hooldus
• Tarkvara hooldus
• Dünaamiline koormuse jagamine
• Andmeside
• Statistika ja raportid
• Maksete vastuvõtmine
• Klienditugi
• Nähtavus avalikel kaartidel
• Erakorralised väljakutsed
Maksevõimalused
RFID-kaart
Mobiilselt
Ühekordne makseviis
www.lae.ee kaudu
Eleport OÜ on turuliidri Virta haldus- ja maksetarkvara ametlik partner Eesti s
Läbi Hsubject'i partnerluse on välismaalastel võimalik meie laadijates enda kaardiga maksta ja vastupidid.
Miks teha meiega koostööd?
Atraktiivseim laadimivõrgustik:
→ Modernsed laadijad - laadida peale Jaapani standardile vastavate autode (CHAdeMO DC pistik) ka Euroopa standardile vastavad autod (CCS DC pistik ja Type2 AC pistik)
→ Keskkonnasäästlikus - laadijates kasutame ainult päikeseenergiat. Selleks ostame Scener OÜ'lt vastavalt tarbimisele päikeseenergia rohesertifikaate.
→ Pakume ainsana roamingut - meie kliendid saavad oma kontoga laadida üle-Euroopa.
→ Professionaalne klienditeenindus - laadijate kaughalduse võimalus
Kiiresti kasvav ja innovaatiline ettevõte – paindlik partner
→ Skype asutajate poolt läbi Ambient Sound Investments'i ja Scandium Kinnisvara AS finantseeritud.
→ Paindlikud lepingutingimused
Referentsid
Meid juba usaldavad
PORT NOBLESSNER
T1 MALL OF TALLINN
Tartu
kapitel
TASKU
UTILITAS
Lõunakeskus
Kõik on koos!
NESTE
Telia
BALTI JAAMA
TURG
ALATES 1993
TOPAUTO
PORSCHE
Audi
Eurost Auto
ŠKODA
JAGUAR
STOCKMANN
KAARSILLA KINNISVARA
KVALITEET AASTAST 1996
EfTEN Capital
EuroPark
MAXIMA
viru keskus
eleport
Parimat koostööd soovides
Ats Kollom
projektijuht
firstname.lastname@example.org
go with the flow
|
8646f9dc-d821-4396-8978-2df836617828
|
CC-MAIN-2023-06
|
https://planeerimine.ee/wp-content/uploads/2021-11-11_El_autode_taristust.pdf
|
2023-02-09T07:53:55+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-06/subset=warc/part-00112-b5ddf469-bf28-43c4-9c36-5b5ccc3b2bf1.c000.gz.parquet
| 474,727,343
| 2,676
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.997381
|
ekk_Latn
| 0.999958
|
[
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | true
|
docling
|
[
20,
474,
1190,
1628,
2139,
3176,
3348,
3674,
4137,
5244,
5478,
5696,
5963,
6691,
6704,
7007,
7074,
7092
] | 0
|
[
0.7890625,
0.17578125,
0.0194091796875,
0.01513671875,
0.00116729736328125,
0.00052642822265625
] |
AS PRFoods
2020/2021. majandusaasta 1. kvartali ja 3 kuu
konsolideeritud auditeerimata vahearuanne
2020/2021
1. KVARTAL & 3 KUUD
| Ärinimi | AS PRFoods |
|------------------|-----------------------------|
| Registrikood | 11560713 |
| Aadress | Pärnu mnt 141, Tallinn, Eesti|
| Telefon | +372 452 1470 |
| Kodulehekülg | prfoods.ee |
| Põhitegevusalad | Kalatoodete tootmine ja müük |
| | Kalakasvatus |
| Aruandlusperiood | 1. juuli 2020 – 30. september 2020 |
| SISUKORD | |
|------------------------------------------------------------------------|---|
| ETTEVÕTTE TUTVUSTUS | 4 |
| JUHATUSE TEGEVUSARUANNE | 7 |
| ÜLEVAADE MAJANDUSTEGEVUSEST | 7 |
| JUHATUS JA NÕUKOGU | 19|
| AKTSIA JA AKTSIONÄRID | 20|
| VÖLAKIRJAD JA VÖLAKIRJAOMANIKUD | 23|
| RAAMATUPIDAMISE LÜHENDATUD VAHEARUANNE | 26|
| KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE | 26|
| KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE | 27|
| KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE | 28|
| KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE | 29|
| KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANDE LISAD | 30|
| LISA 1. KOKKUVÕTE OLULISEMATEST ARVESTUSPRINTSIIPIDEST | 30|
| LISA 2. RAHA JA RAHA EKVIVALENDID | 30|
| LISA 3. NÕÜDED JA ETTEMAKSED | 31|
| LISA 4. VARUD | 31|
| LISA 5. BIOLOOGILISED VARAD | 31|
| LISA 6. MATERIAALNE PÕHVARA | 32|
| LISA 7. IMMATERIAALNE PÕHVARA | 33|
| LISA 8. RENDILEPINGUD | 33|
| LISA 9. INTRESSIKÄNDVAD KOHUSTUSED | 34|
| LISA 10. VÕLAD JA ETTEMAKSED | 34|
| LISA 11. OMAKAPITAL | 35|
| LISA 12. SEGMENTIARUANDLUS | 35|
| LISA 13. MÜÜDUD KAUPADE KULU | 36|
| LISA 14. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA | 37|
| LISA 15. SIDUSETTEVÕTJAD | 37|
| LISA 16. TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED JA VARAD | 38|
| LISA 17. BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜDMUSED | 38|
| JUHATUSE KINNITUS VAHEARUANDELE | 39|
AS PRFoods (edaspidi „Grupp”) on kala kasvatamise, töötlemise ja müügiga tegelev ettevõte. Ettevõtte aktsiad on alates 5. maiist 2010 noteeritud NASDAQ Tallinna börsi põhinimekirjas ja ettevõtte völakirjad on alates 6. aprillist 2020 noteeritud NASDAQ Tallinn völakirjade nimekirjas.
Grupi põhiturug on Soome, kus oleme üks neljast suuremast kalatöötlemisettevõttest. Pärast John Ross Jr. ja Colin Valley Smokery omandamist 2017. aasta suvel on ettevõttel müügikogemus 37 riiki Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Aasias.
Grupi põhitegevusteks on kalakasvandus ja kalatoodete valmistamine. Ettevõtte toodete põhivalikus on lõhe- ja vikerforellitooted. Ligi 2/3 vikerforelli töötlemisel tarbitavast kalast kasvatatakse oma kalakasvandustes Rootsi järvedes, Turu saarestiku Soomes ja Saaremaa rannikuvetes Eestis, mis tagab kala kõrge kvaliteedi ja kindlad tanned. Ulejäänud vajamineva toorkala ostab Grupp valdavalt Norrast ja Taanist. Kalatoodete valmistamine toimub neljas moodsas tehases, mis asuvad Renkos ja Kokkolas (Soome), Saaremaal (Eesti) ning Aberdeenis (Suurbritannia).
Grupi ettevõtete tooteid müüme tunnustatud brändidena meie tegutsemisriikides ja peamine fookus on kõrgema lisandväärtusega premium-toodetel, läbi mille suurendada ettevõtte kasumlikkust.
Heimon Kala on pika ajalooga kaubamärk, saanud alguse Soomest ning olles seal üks armastatumaid kalatootjaid. Eestis on Heimon Kala tooted müüdud 2018 aasta lõpust. Töötleme oma tehastes kõige rohkem vikerforelli ja lõhet, väiksemates kogustes ka siiga, ahvenat, koha, rääbist, räime ning heeringat. Hoiame kala alati aukohal – seda nii kasvatades kui töödeldes – seetõttu kasvatame enamuse oma punasest kalast ise ning suitsutame kala traditsioonilisel meetodil lepahakkega. Kuna meie tootevalik on üsna lai, siis seal leibaa meelepärast kogu perele – Eesti Parima Kalatoote tiitli pälvinud õrnalt soolatud forelliviliud, laste lemmikud forellikotletid või pidulikumaks puhuks forellimarja.
Grupp tegutseb aktiivselt uute toodete väljatöötamisega, muuhulgas, et avada uusi eksportturge. Oma brändi kujundamine on algusjärgus nii Skandinaavias kui ka mujal maailmas, mistõttu juhtkond eeldab, et ettevõtte kasvuaeg on veel ees.
**TOOTMISE JA MÜÜGI GEOGRAAFIA**
| Kasvatus | Soome |
|----------|-------|
| | Roots |
| | Eesti |
| Toorkala ost | Soome |
|--------------|-------|
| | Roots |
| | Norra |
| | Taani |
| Tootmine | Eesti |
|--------------|-------|
| | Soome |
| | Suurbritannia |
| Müük | Soome |
|--------------|-------|
| | Suurbritannia |
| | Eesti |
AS PRFoods omab lisaks 20%-list osalust ettevõttes AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus.
Grupi olulisimad kaubamärgid on „PRFoods“, „Heimon Kala“, „John Ross Jr Aberdeen“.
JUHATUSE TEGEVUSARUANNE
JUHATUSE TEGEVUSARUANNE
ÜLEVAADE MAJANDUSTEGEVUSEST
JUHTKONNA KOMMENTAAR
Grupi konsolideeritud EBITDA oli 2020/2021. majandusaasta 1. kvartalis -0,48 miljonit eurot (1kv 19/20: 1,47 miljonit eurot). Äritegevuse EBITDAs (s.o enne ühekordseid tulusid-kulud ja kalavarude ümberhindlust) kujunes -0,34 miljonit eurot (1kv 19/20: 0,73 miljonit eurot). Äritegevuse EBITDAd mõjutas negatiivselt suitsutatud toodete osakaalu vähenemise käibes, mis tulenes peamiselt Soome müügikoguste ja -hinna langusest private labeli segmendis; Covid-19 negatiivne mõju HoReCa (hotellid, restoranid, catering) sektori müügile ning kala turuhindade langus – lõhe hinnalangus -9,4% ning vikerforelli hinnalangus -21,4% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Eelmaintüst tulenevalt vähenes brutomarginaal 4,0 pp võrreldes eelmise finantsaasta 1. kvartaliga (1kv 20/21: 9,4% vs 1kv 19/20: 13,4%).
Kvartali puhaskahjumiks kujunes 1,44 miljonit eurot (1kv 19/20: puhaskasum 0,57 miljonit eurot), sh finantskulude suurenemine 0,11 miljoni euro võrra seoses intressikulude kasvuga (investeerimislaenu intress 3,25% vs võlakirjaintress 6,25%).
Grupi müügitulu
Grupi 1. kvartali konsolideeritud käive oli 12,7 miljonit eurot langedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 34,1% (1kv 19/20: 19,3 miljonit eurot), sealhulgas müügilangus jaekettides oli 1,5%, HoReCa sektoris 52,1% ning hulgimüügis 60,9%.
Kriisi jätkub kalasektoris ning ajutine ja osaline riikide avamine suvel oli liiga lühike turu taastumiseks. Nagu ka eelmises teates märkisime, et HoReCa sektor, mis moodustab kogu lõhe- ja forellikaubandusest ca 1/3 nii globaalselt kui regionaalselt, ei taastu järgneva 12 kuu jooksul endisele tasemele. Sellest tingituna on tooraine ja müügihinnad langenud ligi veerandi võrra. Teatud määral korvab seda jaemüük, kuid mitte piisavalt. See on tekitanud olukorra, kus turul on ülepakkumine, mis sunnib tootjaid hindu langetama. Samuti tegutsevad kalakasvatajad omahinnal vôi alla selle piires, mistõttu enamus suurimatest kalakasvatajatest on teatanud kas olulisest kasumi vähenemist või kahjustumist.
Suurem muudatus tarbimiskäitumises viitab sellele, et värske kala osakaal müügis suureneb ning suitsutatud kala osakaal Soome turul ei kasva. See eeldab täänaste tootmismuudelite ümberkorraldamist ning uued tooted meie portfellis ongi suunatud värskse kala toodete suunas. Samas on hulgimüük rahalises väärtuses jätkuvalt languses tingituna HoReCa kokkukukkumisest ning kalahindade langusest. Kuigi juuni-juuli oli näha elavnenist on viruse teise laine saabumine pannud juba augustist mitmetes riikides täiendavad piirangud HoReCa sektorile.
Positiivse poole pealt jääb kvartalit iseloomustama Eesti kalakasvatuse mahu kasv, omakasvatatud kala eksport Jaapanisse ja Suurbritannia valitsuse toetused sundpuhkusele olevatele töötajatele. Käesoleval aastal näeme kahanemist Soome turul, kasvu Baltikumis, eriti Eestis, kus oleme saavutanud lühikese ajaga märkimisväärse turuosa. John Ross Jr on suutnud väga hästi kriisi vastu pidada ning hoidnud oma kasumlikkust ning lõppootodete hindu hoolimata möningastest käibelangusest. Oluline osa Soome käibe vähenemisest on tingitud hulgimüügi ehk värskse kala vahenduse ning samuti müügihindade langusest, kuna ka tooraine hind on langenud – see on iseloomulik turule, kus on väga suur private label toodete osakaal.
Kindlasti ei ole me rahul oma Soome üksuste tulemustega ning kalendriaasta alguses alustame Soome üksuste põhjalikku restruktureerimist, mis peaks tagama positiivse rahavoo. Soome kulubaasi optimeerimist takistab asjaolu, et Soome tööjõuturg on paindumatu ning samuti ei ole Soome riik teinud mingeid jõupingutusi
ettevõtete kriisitoetusteksteks. II kvartal (oktoober-november 2020) lõpetame traditsiooniliselt kasumiga, hoolimata koroonast tulenevatest piirangutest.
**Finantsseisund**
Ettevõtte netovõlgnevus oli 21,5 miljonit eurot seisuga 30.09.2020 (30.06.2020: 20,7 miljonit eurot). Grupi käibekapital oli seisuga 30.09.2020 negatiivne: lühiajalised kohustused ületasid käibevarade taset 4,4 miljoni euro võrra (30.06.2019: 4,0 miljonit eurot). Lühiajalised kohustused sisaldavad kohustusi seotud osapooletele summas 4,6 miljonit eurot (sh 1,7 miljonit eurot lühiajaline laen koos arvestatud intressidega Amber Trust II S.C.A.’t ning 2,9 miljonit eurot mittekontrolliva osaluse väljaostu kohustuse öiglane väärtsus ettevõttes JRJ & PRF Ltd. Elimineerides lühiajalised kohustused seotud osapooletega, kellega on vajadusel Grupil võimalus kokku leppida maksetähtajad pikemad kui 12 kuud, on Grupi käibekapital positiivne.
**Majandusaasta 1. kvartali sündmused ja tulevikuplaanid**
Käesolevat finantsaastat jääb möjutama Covid-19 ning kindlasti näeme alanud majanduskriisi möjusid realiseerumas järgmisel finantsaastal. Me eeldame, et HoReCa sektori taastumist ei ole näha enne 2021.aastat. Arvestades, et kogu globaalse HoReCa osakaal lõhe ja forelli puhul on ca 30% on koroonaepideemia möjul tekinud turul nii tooraine kui valmistoodangu ülepakkumine.
Analüütikute ja Fishpooli lõhe tulevikuhindade baasil saab eeldada alles 2021. aastal hindade kasvu ning nöndluse suurenemist kuni 9% võrra. 2021.aasta keskmine lõehinna tulevikuhind raporti esitamise kuupäevaga on 5,55 eur/kg võrreldes 4,40 eur/kg augustis 2020.
PRFoodsi jaoks on suurim möju kala turuhinnal. Seda kahe peamisel põhjusel: a) möju kalakasvatusele, b) Soome jaehindade muutusele, kus lõpptoodete hinnad reageerivad koheselt ka tooraine hinnalangusele tingituna kogu turu *private label* suurest osakaalust. Tingituna HoReCa nöndluse vähenevõimet, näeme 2021 kevadeni madalaid kala hindasid. Tarbijale on see kindlasti hea uudis. Vaatamata osade toodete suurenenud tootmismahtudele ja nöndlusele, ei võimalda madalamad hinnad absoluutarvus teenida nii suurt kasumit.
Arvestades olukorda vaatame tulevikule optimistlikumalt kui majandusaasta lõpus, seda järgnevatel põhjustel:
- John Ross Jr ja Colin Valley on suutnud säilitada oma absoluutkasumlikkuse hoolimata ligi 30%-lisest käibe langusest tingituna bränditoodete kõrgemast kasumlikkusest. John Ross Jr ja Colin Valley kasumlikkus tõuseb käesoleva finantsaasta teises pooles, kuna siirdume kalatarnete osas avatud turuhindadega ostmisele, mis võimaldab oluliselt langetada tooraine hinda meile;
- Eesti jaeteturul oleme suutnud oma tooteid oluliselt paremini müüa ning näeme, et 2020/2021. finantsaasta jooksul suurendame märkimisväärset oma tooteportfelli Eestis jaetoodete osas; Samas ei korva Eesti jaemüügi maht kohaliku HoReCa turu, eriti laevanduse ja hotellide madalseisu;
- Oleme lõpule viinud 2019.aastal alustatud Soome ja Eesti tootmisüksuste juhtimise tsentraliseerimise, sh juhtkonna vahetuse. Trio Trading ja Heimon Kala ühendamine Soomes on toimunud. Lisaks tuli meil üles ehitada uus müügimeeskond, mis töötajate vahetuse tõttu omas ajutist negatiivset möju käibele;
- Suurendame Eestis ja Soomes tehaste automatiseerituse taset, mille tulemusena oleme tulevikus suutelised palju efektiivsemalt ja väiksema inimeste arvuga korraldama tootmist;
- Suuremamahuliseim investeeringute programm on toimunud Soomes ja Eestis. Jätkame kalakasvatuse investeeringute programmi. Positiivne uudis on, et Eesti uute kalakasvatuste rajamise ettevalmistus edeneb plaanipäraselt, mis võimaldaks meil kahe aasta jooksul kahekordistada oma kalakasvatuste mahte;
- Eesmärk on tõusta Eesti- Soome ja Rootsi üheks suurimaks ja keskkonnasõbralikumaks kalakasvatajaks;
- Ennatlik oli suvel arvata, et koroonaviiruse põhjustatud kahju on möödunud. Samas on ettearvamatu kaasneva majanduskriisi pikaajaline möju tarbijate käitumisele ning samuti konkurentsile.
Oleme alates 2. kvartalist juurutanud kulude kokkuhoiuprogrammi, mille tulemusena kulud vähenevad aastas ca 0,5 miljonit eurot. 2020/2021. finantsaasta põhiteemaks on positiivse rahavoo säilitamine ja järkusuutlik tegevus. Arvestades Grupi ettevõtete regionaalset positsiooni usume, et suudame tekkinud olukorraga konkurentidest paremini hakkama saada.
Covid-19 on tekitanud uue olukorra, kuid vaatamata sellele ei pidanud PRFoods kordagi katkestama oma tootmist. Jätkame PRFoodsist keskkonnasõbraliku ja kvaliteetse kalakasvataja ja -töötleja väljaarendamist.
Lugupidamisega,
Indrek Kasela
AS PRFOODS AUDITEERIMATA MAJANDUSTULEMUSED: 2020/2021. MAJANDUSAASTA 1. KVARTAL VÕRRELDES 2019/2020. MAJANDUSAASTA 1. KVARTALIGA
- Auditeerimata konsolideeritud käive 12,74 miljonit eurot (1kv 2019/2020: 19,33 miljonit eurot), kahanemine 34,1%
- Brutomarginaal 9,4% (1kv 2019/2020: 13,4%)
- Bioloogiliste varade öiglase väärtsuse ümberhindluse negatiivne mõju 0,09 miljonit eurot (1kv 2019/2020: positiivne mõju 0,85 miljonit eurot)
- Ühekordsete kulude negatiivne mõju tulemusele 0,05 miljonit eurot (1kv 2019/2020: negatiivne mõju 0,11 miljonit eurot)
- EBITDA äritegevusest -0,34 miljonit eurot (1kv 2019/2020: 0,73 miljonit eurot)
- EBITDA -0,48 miljonit eurot (1kv 2019/2020: 1,47 miljonit eurot), ilma ühekordsete kulude mõjuta EBITDA -0,43 miljonit eurot (1kv 2019/2020: 1,58 miljonit eurot)
- Ärikahjum 1,13 miljonit eurot (1kv 2019/2020: ärikasum 0,96 miljonit eurot), ilma ühekordsete kulude mõjuta ärikahjum 1,08 miljonit eurot (1kv 2019/2020: ärikasum 1,07 miljonit eurot)
- Puhaskahjum 1,44 miljonit eurot (1kv 2019/2020: puhaskasum 0,57 miljonit eurot), ilma ühekordsete kulude mõjuta puhaskahjum 1,39 miljonit eurot (1kv 2019/2020: puhaskasum 0,68 miljonit eurot)
MAJANDUSTULEMUSED: 1. KVARTAL 2020/2021 VÕRRELDES 1. KVARTALIGA 2019/2020
| mln EUR | 1kv 2020/2021 | 1kv 2019/2020 | Muutus, mln EUR | Muutus, % | Mõju |
|---------------|--------------|--------------|----------------|-------------|------|
| Müügitulu | 12,74 | 19,33 | -6,59 | -34,1% | ▼ |
| Brutokasum | 1,20 | 2,58 | -1,38 | -53,5% | ▼ |
| EBITDA äritegevusest* | -0,34 | 0,73 | -1,07 | -146,0% | ▼ |
| Biovarade ümberhindlus | -0,09 | 0,85 | -0,94 | -111,2% | ▼ |
| Ühekordsed tulud/kulud | -0,05 | -0,11 | 0,06 | -56,1% | ▲ |
| EBITDA | -0,48 | 1,47 | -1,95 | -132,8% | ▼ |
| Amortisatsioon| -0,64 | -0,51 | -0,14 | 27,0% | ▼ |
| Ärikasum (-kahjum) | -1,13 | 0,96 | -2,08 | -217,4% | ▼ |
| Finantstulud/-kulud | -0,31 | -0,20 | -0,11 | 52,7% | ▼ |
| Puhaskasum (-kahjum) | -1,44 | 0,57 | -2,01 | -352,5% | ▼ |
* enne ühekordseid tulusid/-kulusi ja biovarade ümberhindlust
### VÕTMENÄITAJAD – KASUMIARUANNE
| min EUR v.a kui on näidatud teisiti | 3kv 2020 | 2kv 2020 | 1kv 2020 | 4kv 2019 | 3kv 2019 | 2kv 2019 | 1kv 2019 | 4kv 2018 | 3kv 2018 |
|------------------------------------|----------|----------|----------|----------|----------|----------|----------|----------|----------|
| Müügitulu | 12,7 | 15,1 | 18,5 | 25,4 | 19,3 | 21,5 | 18,1 | 26,7 | 19,4 |
| Brutokasum | 1,2 | 0,7 | 2,0 | 4,3 | 2,6 | 2,1 | 2,1 | 4,7 | 3,0 |
| EBITDA äritegevusest | -0,3 | -0,4 | 0,0 | 2,1 | 0,7 | 0,3 | 0,2 | 2,4 | 1,1 |
| EBITDA | -0,5 | -0,4 | -0,9 | 1,4 | 1,5 | 0,3 | -0,5 | 0,8 | 1,1 |
| EBIT | -1,1 | -1,0 | -1,4 | 0,7 | 1,0 | -0,3 | -1,0 | 0,2 | 0,6 |
| EBT | -1,4 | -1,2 | -1,8 | 0,6 | 0,8 | -0,4 | -1,2 | 0,0 | 0,4 |
| Puhaskasum (-kahjum) | -1,4 | -1,3 | -1,7 | 0,5 | 0,6 | -0,6 | -1,2 | 0,2 | 0,1 |
| Brutomarginaal | 9,4% | 4,6% | 10,8% | 17,0% | 13,4% | 9,8% | 11,7% | 17,7% | 15,2% |
| Äritegevuse EBITDA marginaal | -2,6% | -2,6% | 0,1% | 8,4% | 3,8% | 1,4% | 1,1% | 9,1% | 5,4% |
| EBITDA marginaal | -3,8% | -2,6% | -4,6% | 5,3% | 7,8% | 1,4% | -2,5% | 2,9% | 5,8% |
| EBIT marginaal | -8,8% | -6,4% | -7,8% | 2,9% | 5,0% | -1,2% | -5,6% | 0,9% | 3,0% |
| EBT marginaal | -11,3% | -8,1% | -9,8% | 2,2% | 3,9% | -2,0% | -6,5% | 0,1% | 1,8% |
| Puhaskasumi marginaal | -11,3% | -8,4% | -9,2% | 2,0% | 2,9% | -3,0% | -6,6% | 0,8% | 0,7% |
| Tegevuskulude suhtarv | 18,2% | 13,9% | 14,3% | 12,5% | 13,4% | 11,7% | 14,1% | 11,2% | 13,5% |
EBITDA äritegevusest = kasum (kahjum) enne ühekordseid tulusid-kulusid ja biovaraide ümberhindlust
EBITDA = kasum (kahjum) enne finants-, maksu-, ning põhivara kulumis- ja väärtsuse languse kulusid
EBIT = ärkasum (kahjum)
EBT = kasum (kahjum) enne tulumaksu
Brutomarginaal = brutokasum / müügitulu
Äritegevuse EBITDA marginaal = EBITDA äritegevusest / müügitulu
EBITDA marginaal = EBITDA / müügitulu
EBIT marginaal = EBIT / müügitulu
EBT marginaal = EBT / müügitulu
Puhaskasumi marginaal = puhaskasum / müügitulu
Tegevuskulude suhtarv = tegevuskulud / müügitulu
### VÕTMENÄITAJAD – BILANSS
| min EUR v.a kui on näidatud teisiti | 30.09. 2020 | 30.06. 2020 | 31.03. 2020 | 31.12. 2019 | 30.09. 2019 | 30.06. 2019 | 31.03. 2019 | 31.12. 2018 | 30.09. 2018 |
|------------------------------------|-------------|-------------|-------------|-------------|-------------|-------------|-------------|-------------|-------------|
| Netovõlgnevus | 21,5 | 20,7 | 17,0 | 17,8 | 19,9 | 20,5 | 18,7 | 20,0 | 21,9 |
| Omakapital | 18,5 | 19,8 | 21,6 | 23,3 | 22,8 | 21,9 | 23,3 | 24,2 | 24,1 |
| Käibekapital | -4,4 | -4,0 | -2,5 | -3,5 | -3,0 | -3,1 | -1,6 | 1,0 | 2,0 |
| Varad | 57,4 | 57,1 | 56,9 | 60,5 | 62,4 | 62,5 | 63,5 | 65,5 | 64,5 |
| Likvidususkordaja | 0,8x | 0,8x | 0,9x | 0,9x | 0,9x | 0,9x | 0,9x | 1,0x | 1,1x |
| Omakapitali suhtarv | 32,3% | 34,7% | 37,9% | 38,5% | 36,5% | 35,0% | 36,7% | 37,0% | 37,4% |
| Finantsvõimendus | 53,7% | 51,1% | 44,0% | 43,3% | 46,6% | 48,3% | 44,5% | 45,2% | 47,6% |
| Võlakordaja | 0,7x | 0,7x | 0,6x | 0,6x | 0,6x | 0,7x | 0,6x | 0,6x | 0,6x |
| Netovõlg / äritegevuse EBITDA | 12,8x | 7,5x | 5,3x | 5,3x | 5,4x | 5,1x | 5,4x | 5,1x | 3,8x |
| Omakapitali tootlus | -7,0% | -9,1% | -5,7% | -3,2% | -4,5% | -6,5% | -8,2% | -4,0% | 0,1% |
| Varade tootlus | -2,4% | -3,2% | -2,1% | -1,2% | -1,6% | -2,3% | -3,0% | -1,5% | 0,0% |
Netovõlgnevus = lühiajalised võlakohustused + pikaajalised võlakohustused – raha
Käibekapital = käibevara – lühiajalised kohustused
Likvidususkordaja = käibevara / lühiajalised kohustused
Omakapitali suhtarv = omakapital / varad
Finantsvõimendus = netovõlg / (omakapital + netovõlg)
Võlakordaja = kohustused / kogukapital
Netovõlg / äritegevuse EBITDA = netovõlg / viimase 12 kuu EBITDA äritegevusest
Omakapitali tootlus (ROE) = viimase 12 kuu puhaskasum / keskmine omakapital
Varade tootlus (ROA) = viimase 12 kuu puhaskasum / keskmine varade maht
BILANSS
PRFoods konsolideeritud bilansimaht oli 30.09.2020 seisuga 57,4 miljonit eurot. Aasta varem sama perioodi lõpus s.o seisuga 30.09.2019 oli bilansimaht 62,4 miljonit eurot.
Grupi käibevarade maht oli 30.09.2020 seisuga 18,5 miljonit eurot (30.09.2019: 24,4 miljonit eurot). Grupi põhivarad olid kokku 39,0 miljonit eurot (30.09.2019: 38,1 miljonit eurot).
Lühiajalised kohustused olid 30.09.2020 seisuga 22,9 miljonit eurot (30.09.2019: 27,4 miljonit eurot). Pikaajalised kohustused kokku olid kokku 15,9 miljonit eurot (30.09.2019: 12,3 miljonit eurot). PRFoods omakapital oli 18,5 miljonit eurot (30.09.2019: 22,8 miljonit eurot).
RAHAVOOD
PRFoodsi raha ja ekvivalendid olid 2020/2021. majandusaasta alguses 2,28 miljonit eurot ja esimese kolme kuu lõpus 1,09 miljonit eurot, majandusaasta rahavoog oli -1,19 miljonit eurot.
Rahavoog äritegevusest 2020/2021. majandusaasta esimeses kvartalis oli -0,02 miljonit eurot ja +1,30 miljonit eurot aasta varem. Investeerimistegevuse rahavoog oli majandusaasta esimeses kvartalis -0,40 miljonit eurot ja aasta varem -0,53 miljonit eurot. Majandusaasta esimese kvartali finantseerimistegevuse rahavoog oli -0,77 miljonit eurot võrreldes -1,03 milioni euroga eelnenud majandusaastal.
RAHAVOO MUUTUS 3 KUUD 2020/2021 VÕRRELDES 3 KUUD 2019/2020
MÜÜGITULU
Grupi põhitoodanguku on lõhe- ja vikerforellitooted. Ettevõte on peamiselt tuntud värske kala ja kalatoodeid müüjana Soomes ja suitsutatud kalatoodeid müüjana Suurbritannias. Eestis on ettevõte tuntud värske kala müüjana ning samuti suurima kalamarja tarnijana Eesti kauplustes.
Grupi 2020/2021. majandusaasta 3 kuu müügikäive oli 12,7 miljonit eurot, mis oli 6,6 miljonit eurot vähem võrreldes sama perioodiga eelmisel majandusaastal, mil müük oli 19,3 miljonit eurot.
GEOGRAAFILISED SEGMENTID
| mln EUR | 3k 20/21 | Osakaal, % | 3k 19/20 | Osakaal, % | Muutus, mln EUR | Muutus, % | Mõju |
|---------|----------|------------|----------|------------|----------------|-----------|------|
| Soome | 7,8 | 61,5% | 13,2 | 68,1% | -5,3 | -40,5% | ▼ |
| Suurbritannia | 2,0 | 15,8% | 2,8 | 14,4% | -0,8 | -27,7% | ▼ |
| Eesti | 1,4 | 11,0% | 1,5 | 7,5% | 0,0 | -3,4% | ▼ |
| Muud regioonid | 1,5 | 11,7% | 1,9 | 10,0% | -0,4 | -22,7% | ▼ |
| Kokku | 12,7 | 100,0% | 19,3 | 100,0% | -6,6 | -34,1% | ▼ |
Grupi kõige suuremaks turuks on Soome, mille müük summas 7,8 miljonit eurot moodustas kogukäibest 61,5%. Grupi suuruselt teisel turul, Suurbritannias oli majandusaasta esimene kolme kuu käive 2,0 miljonit eurot ja see moodustas 15,8% kogukäibest. Müük Eestis oli 1,4 miljonit eurot ning see moodustas 11,0% kogukäibest. Soome ja Suurbritannia müügikäibed vähenesid perioodide võrdluses vastavalt 40,5% ja 27,7%. Müük Eestis vähenes 3,4%. Müük Lätis summas 0,5 miljonit eurot moodustas veidi enam kui kolmandiku müüst muudesse regionidesse. Müük Lätist kahanes võrreldes eelmise majandusaasta sama perioodiga 26,5%.
TOOTESEGMENTID
| mln EUR | 3k 20/21 | Osakaal, % | 3k 19/20 | Osakaal, % | Muutus, mln EUR | Muutus, % | Mõju |
|---------|----------|------------|----------|------------|----------------|-----------|------|
| Kuum- ja külmsuitsutooted | 6,3 | 49,4% | 8,1 | 41,9% | -1,8 | -22,2% | ▼ |
| Värsk kala ja kalafilee | 4,1 | 32,4% | 8,1 | 41,7% | -3,9 | -48,8% | ▼ |
| Muud kalatooted | 2,3 | 18,1% | 3,1 | 16,2% | -0,8 | -26,5% | ▼ |
| Muu | 0,0 | 0,1% | 0,0 | 0,2% | 0,0 | -75,6% | ▼ |
| Kokku | 12,7 | 100,0% | 19,3 | 100,0% | -6,6 | -34,1% | ▼ |
Majandusaasta kolme kuu kõige suurema käibega tootegrupiks oli kuum- ja külmsuitsutatud tootegrupp, mille müük summas 6,3 miljonit eurot moodustas 49,4% perioodi kogumüüst. Värsk kala ja kalafilee tootegrupp, mille müük oli 4,1 miljonit eurot, moodustas 32,4% kogumüüst. Köikide tootegruppide müük langes võrreldes eelmise majandusaasta sama
perioodiga: kuum- ja külünsuitsutoodegrupi müük vähenes 22,2% ja värskne kala ja kalafilee tootegrupp 48,8%. Muude kalatoodegrupi müük oli 2,3 miljonit eurot, moodustas 18,1% kogumüügist ja vähenes perioodide võrdluses 26,5%.
**KLIENDISEGMENDID**
| mln EUR | 3k 20/21 | Osakaal, % | 3k 19/20 | Osakaal, % | Muutus, mln EUR | Muutus, % | Möju |
|---------|----------|------------|----------|------------|----------------|-----------|------|
| Jaeketid| 7,4 | 58,3% | 7,5 | 39,0% | -0,1 | -1,5% | ▼ |
| Hulgmüük| 2,4 | 18,9% | 6,1 | 31,8% | -3,7 | -60,9% | ▼ |
| HoReCa | 2,5 | 19,5% | 5,2 | 26,9% | -2,7 | -52,1% | ▼ |
| Muu | 0,4 | 3,3% | 0,4 | 2,3% | 0,0 | -5,2% | ▼ |
| **Kokku** | **12,7** | **100,0%** | **19,3** | **100,0%** | **-6,6** | **-34,1%** | ▼ |
Kõige suurema osakaaluga müügist klientide lõikes moodustab müük jaekettidele, mille müük oli perioodi jooksul 7,4 miljonit eurot moodustades 58,3% kogumüügist. Hulgmüük summas 2,4 miljonit eurot ja müük HoReCa sektorisse summas 2,5 miljonit eurot moodustasid kumbki ligikaudu viiendaiku kogumüügist. Võrreldes eelmise majandusaasta sama perioodiga vähenes müük kõikidele kliendigruppidele: hulgmüügi langus 60,9%, HoReCa sektori langus 52,1% ja jaekettide müügilangus 1,5%.
**KULUD**
| | 3k 20/21 mln EUR | 3k 19/20 mln EUR | Muutus mln EUR | Möju | 3k 20/21 % käibest | 3k 19/20 % käibest | Muutus %-punkt | Möju |
|------------------------|------------------|------------------|----------------|------|-------------------|-------------------|----------------|------|
| **Käive** | 12,74 | 19,33 | -6,59 | ▼ | 100,00% | 100,00% | | |
| **Müüdud kaupade kulu**| -11,54 | -16,74 | 5,20 | ▲ | 90,58% | 86,64% | 3,94 | ▼ |
| materjalid tootmisest | -8,15 | -13,14 | 4,99 | ▲ | 64,00% | 67,98% | -3,98 | ▲ |
| ja müüdud kaupade kulu | | | | | | | | |
| tööjõukulud | -1,47 | -1,72 | 0,25 | ▲ | 11,54% | 8,91% | 2,63 | ▼ |
| amortisatsioon | -0,53 | -0,39 | -0,14 | ▼ | 4,19% | 2,02% | 2,17 | ▼ |
| muu müüdud kaupade kulu | -1,39 | -1,49 | 0,10 | ▲ | 10,85% | 7,73% | 3,12 | ▼ |
| **Tegevuskulud** | -2,32 | -2,60 | 0,28 | ▲ | 18,23% | 13,44% | 4,79 | ▼ |
| tööjõukulud | -0,77 | -0,96 | 0,19 | ▲ | 6,05% | 4,97% | 1,08 | ▼ |
| transpordi- ja logistikateenused | -0,73 | -0,84 | 0,11 | ▲ | 5,76% | 4,37% | 1,39 | ▼ |
| amortisatsioon | -0,11 | -0,12 | 0,01 | ▲ | 0,86% | 0,60% | 0,26 | ▼ |
| reklam, turundus ja | -0,12 | -0,10 | -0,02 | ▼ | 0,95% | 0,49% | 0,46 | ▼ |
| tootearendus | | | | | | | | |
| muud tegevuskulud | -0,59 | -0,58 | -0,01 | ▼ | 4,61% | 3,01% | 1,60 | ▼ |
| **Muud äritulud/-kulud**| 0,09 | 0,13 | -0,04 | ▼ | 0,71% | 0,66% | 0,05 | ▲ |
| sh ühekorssed | -0,05 | -0,11 | 0,06 | ▲ | -0,39% | -0,59% | 0,20 | ▲ |
| **Finantstulud/-kulud** | -0,31 | -0,20 | -0,11 | ▼ | -2,43% | -1,05% | -1,38 | ▼ |
**MÜÜDUD KAUPADE KULU**
Müüdud kaupade kulu 2020/2021. majandusaasta esimesel kuul oli 11,5 miljonit eurot ja moodustas 90,6% müügikäibest (3k 2019/2020: 16,7 miljonit eurot, 86,6% käibest).
Kulugruppi „materjalid tootmisest ja müüdud kaupade kulu“ 8,2 miljonit euro (3k 2019/2020: 13,1 miljonit eurot) suurusest summast suurima osa (ca 80%) moodustavad kulud toorainele (toorkala). Ülejäänud osa moodustavad peamiselt pakendite ning kalade sõõdakulud.
Tootmistööliste ja kalakasvanduste personali palgakulu summas 1,5 miljonit eurot moodustas käibest 11,5% (3k 2019/2020: 1,7 miljonit eurot, 8,9% käibest).
Muu müüdud kaupade kulu oli 1,4 miljonit eurot ja selle osakaal müügikäibest oli 10,9% (3k 2019/2020: 1,5 miljonit eurot, 7,7% käibest). Muu müüdud kaupade kulu sisaldab kulutusi sooj- ja elektrienergiale, rendile, kommunaalkuludele ning kalakasvatuse ja -tootmisega seotud abitegevuskulusid.
**TEGEVUSKULUD**
Tegevuskulud oli 2,3 miljonit eurot ja moodustasid 18,2% müügikäibest (3k 2019/2020: 2,6 miljonit eurot, 13,4% käibest).
Tegevuskuludest suurima osakaaluga on tööjõukulud 0,8 miljonit eurot (3k 2019/2020: 1,0 miljonit eurot) ning transport- ja logistikateenused 0,7 miljonit eurot (3k 2019/2020: 0,8 miljonit eurot). Tööjõukulude osakaal tõusis 1,1 protsendipunkti; logistikakulude osakaal käibest tõusis 1,4 protsendipunkti.
**PERSONAL**
2020/2021. majandusaasta 1. kvartalis töötas PRFoodsis keskmiselt 282 inimest. Grupi tööjõukulud olid majandusaasta 1. kvartalis 2,2 miljonit eurot.
| | 3kv 2020 | 2kv 2020 | 1kv 2020 | 4kv 2019 | 3kv 2019 | 2kv 2019 | 1kv 2019 | 4kv 2018 | 3kv 2018 |
|----------------|----------|----------|----------|----------|----------|----------|----------|----------|----------|
| Keskmine töötajate arv | 282 | 279 | 305 | 348 | 340 | 351 | 348 | 379 | 368 |
| Soome | 76 | 71 | 74 | 991 | 86 | 88 | 86 | 103 | 91 |
| Eesti | 91 | 96 | 101 | 114 | 118 | 121 | 131 | 132 | 125 |
| Suurbritannia | 98 | 95 | 111 | 125 | 119 | 124 | 112 | 123 | 125 |
| Rootsi | 17 | 17 | 19 | 18 | 17 | 17 | 19 | 21 | 27 |
| Tööjõukulud, tuh EUR | 2 241 | 2 168 | 2 559 | 3 161 | 2 683 | 2 584 | 2 536 | 3 088 | 2 649 |
| Kuu keskmine tööjõukulu töötaja kohta, tuh EUR | 2,65 | 2,59 | 2,80 | 3,03 | 2,63 | 2,45 | 2,43 | 2,72 | 2,40 |
**Töötajad tegevusalade lõikes**
- Kalakasvatus
- Tootmine
- Logistika
- Müük
- Administratsioon
| | 3k 20/21 | 3k 19/20 | 3k 18/19 | 3k 17/18 | 3k 16/17 |
|----------------|----------|----------|----------|----------|----------|
| Kalakasvatus | 29 | 29 | 34 | 39 | 28 |
| Tootmine | 195 | 247 | 268 | 237 | 131 |
| Logistika | 15 | 15 | 15 | 14 | 10 |
| Müük | 15 | 18 | 16 | 16 | 8 |
| Administratsioon | 28 | 31 | 35 | 31 | 15 |
**Töötajad riikide lõikes**
- Eesti
- Soome
- Rootsi
- Suurbritannia
| | 3k 20/21 | 3k 19/20 | 3k 18/19 | 3k 17/18 | 3k 16/17 |
|----------------|----------|----------|----------|----------|----------|
| Eesti | 91 | 118 | 125 | 131 | 134 |
| Soome | 76 | 86 | 91 | 61 | 35 |
| Rootsi | 17 | 17 | 27 | 28 | 23 |
| Suurbritannia | 98 | 119 | 125 | 117 | 98 |
KALAKASVATUS
Grupi konkurentsieeliseks on vertikaalne integratsioon – kalakasvatus, tootmine ja müük. Ligikaudu 2/3 Grupi vikerforelli toorainest tuleb ettevõttele kuuluvatest kalakasvandustest Rootsi järvedes, Turu piirkonna arhipelaagis Soomes ja Saaremaa rannikuvetes Eestis, mis tagab kireid ja usaldusväärsete tarned.
Vertikaalne integratsioon võimaldab ettevõttel vähendada kulutusi teatud kalakasvatuse etappidel ja ka suurendada kontrolli kalatöötlemise ja turustamise osas. Kala puhul tuleb arvestada, et tegemist on elusorganismiga ja seetõttu on vajalik tehnoloogilises protsessis toodangu kvaliteedi tagamiseks pöörata suurt tähelepanu toote kogu elutsüklil jälgimisele. Lisaks kulude optimeerimisele võimaldab vertikaalne integreerumine vähendada riske kalakasvatuses, mis võivad tekkida sööda või asustusmaterjali halvast kvaliteedist ning tagada töötlemiseks vajaliku tooraine mahu ja hinna stabiilsuse.
KALA HIND
Kalasektor on äärmiselt sõltuv toorkala kätesaadavusest ja kala hinnast. Suurtootjad fikseerivad tootmisplaanid kolmeks aastaks ette, kuna lühiajalisemalt on kalakasvatuses tootmistsüklit keeruline ja kallis turuvajadustest lähtuvalt kohandada. Seetõttu on kalapakkumine maailmaturul lühiajaliselt suhteliselt jäik, samas turunõudlus nihkub mönevõrra sõltuvalt hooajast. Pakkumise ja nõudluse pideva muutumise tõttu on toorkala hind pidevas muutumises. Täiendav möju hindade amplituudile ja ettearvamatusele on kauba tarneahelate muutusel seoses äriprotsesse oluliselt möjutanud viiruspuhanguga. Grupp tasakaalustab väliskeskonna möju ja kala hinna volatilisust muudatuste kaudu ettevõtte tootmis- ja müügistrateegias.
KALA TURUHIND
| EUR/kg | 30.09.2020 | 30.09.2019 | 30.09.20 vs 30.09.19 | 30.09.2018 | 30.09.20 vs 30.09.18 | 30.09.2017 | 30.09.20 vs 30.09.17 |
|--------|------------|------------|-----------------------|------------|-----------------------|------------|-----------------------|
| Löhe | 4,40 | 4,22 | 4,3% | 6,01 | -26,8% | 5,91 | -25,5% |
| Vikerforell | 4,05 | 4,97 | -18,4% | 5,72 | -29,2% | 6,25 | -35,2% |
Aruandeperioodi lõpu seisuga on löhe turuhind vörreldes aastatagusega tõusnud 4,3% ja vikerforelli hind langenud 18,4%. Kahe aasta taguse hinnaga vörreludes on löhe hind langenud 26,8% ja forell lainud 29,2% odavamaks. Vörreldes perioodi lõpu hinda kolm aastat tagasi on löhe hind langenud 25,5% ja forelli hind 35,2%.
Allolevad tabelid illustreerivad lõhe ja vikerforelli keskmisi hindu nädalate lõikes finantsaastast 2016/2017.
**NORRA LÕHE EKSPORDIHIND**
EUR/kg
- 2016/2017 (punktidega)
- 2017/2018 (dotted line)
- 2018/2019 (solid line)
- 2019/2020 (red line)
- 2020/2021 (dark red line)
NÄDAL 27 29 31 33 35 37 39 41 43 45 47 49 51 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25
Allikas: Nasdaq Salmon price
**NORRA VIKERFORELLI EKSPORDIHIND**
EUR/kg
- 2016/2017 (punktidega)
- 2017/2018 (dotted line)
- 2018/2019 (solid line)
- 2019/2020 (blue line)
- 2020/2021 (dark blue line)
NÄDAL 27 29 31 33 35 37 39 41 43 45 47 49 51 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25
Allikas: akvafakta.no
**KESKMINE KALA TURUHIND**
| EUR/kg | 3k 20/21 | 3k 19/20 | 3k 20/21 vs 3k 19/20 | 3k 18/19 | 3k 20/21 vs 3k 18/19 | 3k 17/18 | 3k 20/21 vs 3k 17/18 |
|--------|----------|----------|----------------------|---------|----------------------|---------|----------------------|
| Lõhe | 4,47 | 4,94 | -9,4% | 5,72 | -21,8% | 6,00 | -25,5% |
| Vikerforell | 4,05 | 5,15 | -21,4% | 5,97 | -32,1% | 6,91 | -41,4% |
Nii keskmine lõhe hind kui keskmine forelli hind langes aruandeperioodil võrreldes eelmise finantsaasta sama perioodiga vastavalt 9,4% ja 21,4%. Võrreldes keskmiste hindadega samal perioodil kaks aastat tagasi on lõhe ja forelli keskmised hinnad langenud vastavalt 21,8% ja 32,1% ning võrrelduna hindadega kolm aastat tagasi langenud vastavalt 25,5% ja 41,4%.
BIOLOOGILISED VARAD
Bioloogilisteks varadeks on PRFoodsi kalakasvandustes eluskaalus arve võetud kalavarud, mille hulka kuuluvad vikerforell (*Oncorhynchus mykiss*) ja siig (*Coregonus lavaretus*).
Grupp lähtub vikerforelli kalavarude hindamisel Norra vikerforelli eksportdi statistikast. Siia kalavarude hindamisel võetakse aluseks Soome Kalakasvatajate Liidu igakuine turuhinna uuring. Kui toorkala turuhind tõuseb või langeb, siis suureneb või väheneb vastavalt ka Grupi kalakasvandustes kasvatatavate kalade väärtus ning see avaldab vastavalt positiivset või negatiivset mõju ettevõtte majandustulemustele.
**BIOLOOGILISTE VARADE MUUTUS TONNIDES**
| Biomass perioodi algul | 3k 20/21 | 3k 19/20 | Muutus, tonnid 3k 20/21 vs 3k 19/20 | Muutus, % 3k 20/21 vs 3k 19/20 |
|------------------------|----------|----------|-------------------------------------|-------------------------------|
| Biomass perioodi lõpul | 1 657 | 1 845 | -188 | -10,2% |
| Toodangu arvele võtmine laos (eluskaalus) | 421 | 384 | 37 | 9,6% |
Seisuga 30.09.2020 oli ettevõttel bioloogilisi varasid 1 658 tonni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kahanesid bioloogilised varad koguseliselt 187 tonni ehk 10,2%. Majandusaasta 3 kuuga võeti toodangut arvele 421 tonni, mis on võrrelduna sama perioodiga aasta varem 37 tonni ehk 9,6% rohkem.
**BIOMASSI MAHT JA KESKMINE HIND, EUR/KG**
| Biomass perioodi lõpul, mln EUR | 3k 20/21 | 3k 19/20 | Muutus, mln EUR 3k 20/21 vs 3k 19/20 | Muutus, % 3k 20/21 vs 3k 19/20 |
|---------------------------------|----------|----------|-------------------------------------|-------------------------------|
| Biomassi maht perioodi lõpul, tonnide | 1 657 | 1 845 | -188 | -10,2% |
| Keskmine hind, EUR/kg | 3,27 | 3,82 | -0,55 | -14,4% |
| Bioloogiliste varade ümberhindlus, mln EUR | -0,09 | 0,85 | -0,93 | -110,4% |
Bioloogilised varad öiglases vääruses olid 30.09.2020 seisuga 5,4 miljonit eurot võrreldes 7,0 miljoni euroga 30.09.2019. Biomassi keskmine hind oli 3,3 eurot kilo kohta võrrelduna 3,8 euroga kilo kohta vörreldava perioodi jooksul.
---
**Arvele võetud toodang, tonnide**
- 3k 16/17: 250 tonni (56,3%)
- 3k 17/18: 541 tonni (116,4%)
- 3k 18/19: 424 tonni (-21,6%)
- 3k 19/20: 384 tonni (-9,4%)
- 3k 20/21: 421 tonni (9,6%)
**Biomassi maht, tonnide**
- 30.09.16: 2 386 tonni (12,0%)
- 30.09.17: 2 345 tonni (-1,7%)
- 30.09.18: 1 732 tonni (-26,1%)
- 30.09.19: 1 845 tonni (6,5%)
- 30.09.20: 1 657 tonni (-10,2%)
AS PRFoods juhatus on üheliikmeline, vastavalt nõukogu otsusele tegutseb alates 2.02.2015 juhatuses ainukese liikmena Indrek Kasela. Ettevõtte juhatus on igapäevases juhtimises iseseisev ja lähtub kõikide aktsionärde parimatest huvidest, tagades seeläbi ettevõtte jatkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale. Samuti tagab ettevõtte juhatus sisekontrolli ja riskijuhtimise protseduuride toimimise ettevõttes.
AS PRFoods nõukogu valib juhatuse liikmed kolmeks aastaks. Aktsiaseltsi põhikirja alusel kuulub juhatusse üks kuni neli liiget. Indrek Kasela (sündinud 1971) omab LL.M kraadi õigusteaduses New York University'st (1996) ja bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolist (1994).
Lisaks PRFoods juhatuse liikme positsioonile kuulub ta juhatustesse peaegu kõigis Grupi äriühingutes ning ka Gruppi mitte-kuuluvates äriühingutes (Lindermann, Birnbaum & Kasela OÜ, ManageTrade OÜ ja Noblessneri Jahtklubi OÜ, jne). Ta kuulub nõukogudesse järgmistes äriühingutes: AS Toode, ELKE Grupi AS, ELKO Grupa AS, EPhaG AS, Salva Kindlustuse AS, Ridge Capital AS, AS Ekspress Grupp, Elering AS, SA Avatud Eesti Fond, Tulundusühingust Tuleva, Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu. Lisaks on ta tegev mitmetes äriühingutes ja mittetulundusühingutes väljaspool Eestit.
AS PRFoods nõukogu on kuueliikmeline. Nõukogu tööd juhib nõukogu esimees Lauri Kustaa Äimä, nõukogu liikmeteks on Aavo Kokk, Harvey Sawikin, Vesa Jaakko Karo, Arko Kadajane ja Kuldar Leis.
Aktsiaseltsi kõrgeim juhtorgan on aktsionärde üldkooselek. Üldkooseolekud on kas korralised või erakorralised.
Vastavalt seadusele on aktsiaseltsi nõukogu järelevalveorgan, mis vastutab ettevõtte tegevuse planeerimise, selle juhtimise korraldamise ja juhatuse tegevuse järelevalve eest. ASi PRFoods põhikirja kohaselt kuulub nõukogusse kolm kuni seitse liiget, kelle valib üldkooselek kolmeks aastaks.
Informatsioon nõukogu liikmete haridus- ja teenistuskäigu kohta ning nende kuuluvus äriühingute juhtorganitesse on AS PRFoods kodulehel www.prfoods.ee.
**JUHATUSE JA NÕUKOGU LIIKMETELE NING NENDEGA SEOTUD ISIKUTELE JA ÄRIÜHINGUTELE KUULUVAD PRFOODS AKTSIAD SEISUGA 30.09.2020:**
| Aktsionär | Aktsiate arv | Osalus |
|----------------------------|----------------|--------|
| Juhatuse liige – Indrek Kasela | 1 613 617 | 4,17% |
| Nõukogu liige – Kuldar Leis | 1 223 050 | 3,16% |
| Nõukogu esimees – Lauri Kustaa Äimä | 125 000 | 0,32% |
| Nõukogu liige – Vesa Jaakko Karo | 90 000 | 0,23% |
| Nõukogu liige – Arko Kadajane | 8 928 | 0,02% |
| Nõukogu liige – Harvey Sawikin | 0 | - |
| Nõukogu liige – Aavo Kokk | 0 | - |
| Kokku juhatuse ja nõukogu liikmetele kuuluvad aktsiad | 3 060 595 | 7,91% |
PRFoodsi registreeritud aktsiakapitali suurus on 7 736 572 eurot, mis on jagatud 38 682 860 nimiväärtusega lihtaksiaks. Kõik aktsiad on vabalt võrrandatavad ja üheligilised, s.o omavad võrdset häälte- ja dividendiõigust.
PRFoodsi aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas alates 5. maist 2010. Aktsia ei ole ametlikku turutegijat. PRFoodsi aktsia kuulub OMX Tallinna üldindeksi koosseisu.
PRFoods on kahel korral vähendanud aktsiate nimiväärtust väljamaksete tegemisega aktionäridele: 2012. aastal vähendati nimiväärtust 10 eurosendi võrra ja 2015. aastal 30 eurosendi võrra. 26. mail 2016 toimunud aktionäride üldkoosoleku otsuste alusel kanti 30. juunil 2016 äritegistrisse ASi PRFoods nimiväärtusega aktsiate asemel nimiväärtuseta aktsiate kasutuselevõtt. Aktsia arvestuslik nimiväärtus on 0,20 eurot (nimiväärtus kuni 13. aprillini 2011 10 Eesti krooni, kuni 3. septembrini 2012 0,60 eurot ning kuni 2. oktoobrini 2015 0,50 eurot).
**PRFOODSI AKTISAHIND, INDEKSID JA KAUPLEMISAKTIIVSUS**
Tallinna Börsi üldindeks langes 6,34% ning PRFoodsi aktsiahind langes 13,49%.
| Indeks / aktsia | Tähis | 30.09.2020 | 30.09.2019 | Muutus |
|--------------------------|---------|------------|------------|--------|
| PRFoodsi aktsia, EUR | PRF1T | 0,372 | 0,430 | -13,49%|
| OMX Tallinna üldindeks | OMXTGI | 1 156,86 | 1 235,22 | -6,34% |
**KAUPLEMISSTATISTIKA**
| Hind (EUR) | 3kv 2020 | 2kv 2020 | 1kv 2020 | 4kv 2019 | 3kv 2019 | 2kv 2019 | 1kv 2019 | 4kv 2018 | 3kv 2018 |
|-----------------------------|----------|----------|----------|----------|----------|----------|----------|----------|----------|
| Avamishind | 0,418 | 0,398 | 0,461 | 0,430 | 0,502 | 0,590 | 0,610 | 0,695 | 0,740 |
| Kõrgeim | 0,420 | 0,458 | 0,530 | 0,470 | 0,534 | 0,590 | 0,670 | 0,695 | 0,780 |
| Madalaim | 0,370 | 0,380 | 0,361 | 0,410 | 0,430 | 0,490 | 0,550 | 0,530 | 0,675 |
| Viimane | 0,372 | 0,418 | 0,382 | 0,460 | 0,430 | 0,534 | 0,550 | 0,610 | 0,690 |
| Kaubeldud aktsiaid, mln tk | 0,30 | 0,33 | 0,53 | 0,19 | 0,29 | 0,13 | 0,29 | 0,80 | 0,97 |
| Tehingute arv, tk | 1 131 | 941 | 886 | 251 | 235 | 181 | 279 | 587 | 715 |
| Keskmine tehingumahu, aktsiat| 267 | 348 | 597 | 750 | 1 250 | 741 | 1 055 | 1 359 | 1 361 |
| Käive, mln | 0,12 | 0,14 | 0,23 | 0,08 | 0,14 | 0,07 | 0,18 | 0,47 | 0,71 |
| Turuväärtus, mln | 14,39 | 16,17 | 14,78 | 17,79 | 16,63 | 20,66 | 21,28 | 23,60 | 26,69 |
2020. aasta 3. kvartalis tehti PRFoodsi aktsiatega kokku 1 131 tehingut. Kokku vahetas perioodi jooksul omanikku 302 126 aktsiat, mis moodustab 0,8% ettevõtte aktsiastest. Keskmine tehingumahu oli 267 aktsiat.
Käesoleva aasta 3. kvartali käive PRFoodsi aktsiatega oli 0,12 miljonit eurot võrrelduna 0,14 miljoni euroga eelmises kvartalis. 2020. aasta 3. kvartali kõrgeim hind oli 0,420 eurot ja madalaim 0,370 eurot.
Aktsia sulgemishind seisuga 30.09.2020 oli 0,372 eurot ja ettevõtte turuväärtus oli 14,39 miljonit eurot.
**TURUKORDAJAD**
| Suhtarvud | Valem | 30.09.2020 | 30.09.2019 | 30.09.2018 |
|------------------------------------------------|----------------------------------------------------------------------|------------|------------|------------|
| Ettevõtte väärtuse käibe kordaja (EV/Sales) | (Turuväärtus + Netovõlg) / Müügitulu | 0,50 | 0,43 | 0,51 |
| Ettevõtte väärtuse äritegevuse EBITDA kordaja | (Turuväärtus + Netovõlg) / EBITDA äritegevusest | 21,31 | 9,98 | 8,35 |
| Ettevõtte väärtuse EBITDA kordaja (EV/EBITDA) | (Turuväärtus + Netovõlg) / EBITDA | neg | 17,47 | 13,76 |
| Hinna äritegevuse EBITDA kordaja | Turuväärtus / EBITDA äritegevusest | 8,55 | 4,54 | 4,59 |
| Hinna EBITDA kordaja (Hind/EBITDA) | Turuväärtus / EBITDA | neg | 7,96 | 7,55 |
| Hinna kasumi kordaja (P/E) | Turuväärtus / Puhaskasum | neg | neg | 808,82 |
| Hinna omakapitali suhtarv (P/B) | Turuväärtus / Omakapital | 0,78 | 0,73 | 1,11 |
*Turuväärtus, netovõlg ja omakapital seisuga 30.09.2020; müügitulu, EBITDA ja puhaskasum/-kahjum viimased 12 kuud*
**RFOODS AKTSIA HINNA JA INDEKSITE DÜNAAMIKA 5. MAIST 2010 KUNI 30. SEPTEMBRINI 2020:**
PRFoods aktsiakapitali väljamaksetega korrigeeritud aktsiahinna langus alates aktsia noteerimisest 2010. aastal on 19,2%. Tallinna Börsi üldindeks on sama perioodi jooksul tõusnud 93,3%. PRFoodsi aktsia nominaalväärtuse vähendamisega 2012. ja 2015. augustis kokku 40 eurosenti aktsia kohta korrigeerimata aktsiahind on langenud 58,2%. PRFoods alates aktsiate noteerimisest dividendina ja aktsiakapitali vähendamiskannetena aktsionäridele välja maksnud kokku 17,3 miljonit eurot.
## AKTSIONÄRIDE STRUKTUUR
### AS PRFOODS AKTSIONÄRID
| Aktsiate arv 30.09.2020 | Osalus 30.09.2020 | Aktsiate arv 30.06.2020 | Osalus 30.06.2020 | Muutus |
|------------------------|------------------|------------------------|------------------|--------|
| ING Luxembourg S.A. (Esindajakonto) | 24 258 366 | 62,71% | 24 258 366 | 62,71% | - |
| Lindermann, Birnbaum & Kasela OÜ | 1 613 617 | 4,17% | 1 613 617 | 4,17% | - |
| Ambient Sound Investments OÜ | 1 385 267 | 3,58% | 1 385 267 | 3,58% | - |
| Firebird Republics Fund Ltd | 1 277 729 | 3,30% | 1 277 729 | 3,30% | - |
| OÜ Rododendron | 1 219 589 | 3,15% | 1 219 589 | 3,15% | - |
| Compensa Life Vienna Insurance Group SE | 750 470 | 1,94% | 750 470 | 1,94% | - |
| Firebird Avrora Fund, Ltd. | 730 678 | 1,89% | 730 678 | 1,89% | - |
| OÜ Iskra Investeeringud | 377 874 | 0,98% | 377 874 | 0,98% | - |
| **Suurimad aktsionärid kokku** | **31 613 590** | **81,73%** | **31 613 590** | **81,73%** | - |
| **Muud aktsionärid** | **6 069 270** | **15,69%** | **6 069 270** | **15,69%** | - |
| **Oma aktsiad** | **1 000 000** | **2,59%** | **1 000 000** | **2,59%** | - |
| **Kokku** | **38 682 860** | **100,00%** | **38 682 860** | **100,00%** | - |
### AKTSIONÄRID RESIDENTSUSE LÖIKES
- Eesti: 30,5%
- Kaimana saared: 5,2%
- Muud riigid: 1,6%
- Luksemburg: 62,7%
### AKTSIONÄRID KATEGORIATE LÖIKES
- Esindajakontod: 63,9%
- Ettevõtted: 15,0%
- Finantsinstitutsioonid: 9,6%
- Erasilikud: 8,8%
- Oma aktsiad: 2,6%
### AKTSIONÄRIDE STRUKTUUR AKTSIATE ARVU LÖIKES, 30.09.2020
| Aktsiate arv | Aktsionäride arv | % aktsionäritest | Aktsiate arv | % aktsiastest |
|--------------|-----------------|-----------------|--------------|---------------|
| 1 ... 1 000 | 916 | 53,6% | 372 384 | 1,0% |
| 1 001 ... 10 000 | 672 | 39,3% | 2 157 562 | 5,6% |
| 10 001 ... 50 000 | 97 | 5,7% | 2 090 448 | 5,4% |
| 50 001 ... 100 000 | 9 | 0,5% | 674 741 | 1,7% |
| 100 001 ... | 15 | 0,9% | 33 387 725 | 86,3% |
| **Kokku** | **1 709** | **100,0%** | **38 682 860** | **100,0%** |
VÕLAKIRJAD JA VÕLAKIRJAOMANIKUD
19.12.2019 teavitas PRFoods oma plaanist emiteerida võlakirju nii suunatult kui avalikult. Võlakirjade emiteerimisest saadavate vahendite kasutuseesmärgiks oli investeerimislaenu refinantseerimine ning investeeringute tegemine Grupi kalakasvatustesse.
Võlakirja emissioon kiideti ettevõtte nõukogu poolt heaks järjmniste tingimustega: ettevõte emiteerib kuni 100 000 tagatud võlakirja, nimiväärtusega 100 eurot võlakiri, intressimääraga 6,25% aastas, lunastustähtajaga 22.01.2025.
Suunatud pakkumises emiteeriti 90 096 võlakirja ning avaliku pakkumise raames emiteeriti 9 904 võlakirja, miltest 4 926 märkis AS PRFoods. Võlakirjade avaliku pakkumise lõpuleviimise järgselt noteeris ettevõte võlakirjad Tallinna väärtpaberibörsil. Kauplemine Nasdaq Tallinn võlakirjanimekirjas algas 6. aprillil 2020.
Võlakirjade emiteerimise kohta detailsemat infot on avaldatud 19.12.2019 ja 21.01.2020 börsiteadetes, sh võlakirjade emiteerimise prospektis.
VÕLAKIRJAOMANIKE STRUKTUUR
AS PRFOODS 5 SUUREMAT VÕLAKIRJAOMANIKU
| Võlakirjade väärtus 30.09.2020 | % kogumahust 30.09.2020 | Võlakirjade väärtus 30.06.2020 | % kogumahust 30.06.2020 | Muutus |
|-------------------------------|------------------------|-------------------------------|------------------------|-------|
| Swedbank Pensionifond K60 | 3 940 000 | 39,4% | 3 940 000 | 39,40%|
| Swedbank Pensionifond K30 | 800 000 | 8,0% | 800 000 | 8,00% |
| Rietumu Bankas JSC | 750 000 | 7,5% | 750 000 | 7,50% |
| Spring Capital Growth Fund 1 | 505 300 | 5,1% | 505 300 | 5,05% |
| AS SEB Bankas | 466 500 | 4,9% | 469 200 | 4,69% |
| Suurimad võlakirjaomanikud kokku | 6 461 800 | 64,8% | 6 464 500 | 64,6% |
| Muud võlakirjaomanikud | 3 049 600 | 30,3% | 3 042 900 | 30,4% |
| Oma võlakirjad | 488 600 | 4,9% | 492 600 | 4,9% |
| Kokku | 10 000 000 | 100,0% | 10 000 000 | 100,0%|
VÕLAKIRJAOMANIKUD RESIDENTSUSE LÖIKES
- Eesti 85,1%
- Saksamaa 7,5%
- Läti 2,6%
- Leedu 1,7%
- Muud riigid 0,1%
VÕLAKIRJAOMANIKUD KATEGORIIATE LÖIKES
- Ettevõtted 62,6%
- Oma võlakirjad 4,9%
- Esindajakontod 9,8%
- Finantsasutused 14,8%
- Eriaisikud 7,9%
| Võlakirjade väärtus | Võlakirjaomanike arv | % võlakirjaomanikest | Võlakirjade väärtus | % võlakirjade väärtustest |
|---------------------|---------------------|---------------------|---------------------|--------------------------|
| 1 ... 1 000 | 73 | 33,3% | 46 000 | 0,5% |
| 1 001 ... 10 000 | 80 | 36,5% | 347 200 | 3,5% |
| 10 001 ... 50 000 | 50 | 22,8% | 1 164 500 | 11,6% |
| 50 001 ... 100 000 | 4 | 1,8% | 314 500 | 3,1% |
| 100 001 ... | 12 | 5,5% | 8 127 800 | 81,3% |
| **Kokku** | **219** | **100,0%** | **10 000 000** | **100,0%** |
RAAMATUPIDAMISE LÜHENDATUD VAHEARUANNE
| EUR '000 | Lisa | 30.09.2020 | 30.06.2020 |
|----------|------|-------------|-------------|
| **VARAD** | | | |
| Raha ja ekvivalendid | 2 | 1 091 | 2 276 |
| Nõuded ja ettemaksed | 3 | 3 232 | 3 578 |
| Varud | 4 | 8 746 | 7 884 |
| Bioloogilised varad | 5 | 5 423 | 4 249 |
| **Käibevara kokku** | | 18 492 | 17 987 |
| Edasilükkunud tulumaksuvara | | 54 | 54 |
| Pikaajalised finantsinvesteeringud | | 232 | 232 |
| Materiaalne põhivara | 6 | 16 006 | 16 179 |
| Immateriaalne vara | 7 | 22 606 | 22 672 |
| **Põhivara kokku** | | 38 898 | 39 137 |
| **VARAD KOKKU** | | 57 390 | 57 124 |
| **KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL** | | | |
| Võlakohustused | 8,9 | 10 322 | 10 611 |
| Võlad ja ettemaksed | 10 | 12 385 | 11 132 |
| Sihtfinantseerimine | | 212 | 211 |
| **Lühiajalised kohustused kokku** | | 22 919 | 21 954 |
| Võlakohustused | 8,9 | 12 261 | 12 368 |
| Võlad ja ettemaksed | 10 | 900 | 190 |
| Edasilükkunud tulumaksukohustus | | 1 934 | 1 920 |
| Sihtfinantseerimine | | 833 | 873 |
| **Pikaajalised kohustused kokku** | | 15 928 | 15 351 |
| **KOHUSTUSED KOKKU** | | 38 847 | 37 305 |
| Aktsiakapital | | 7 737 | 7 737 |
| Ülekurs | | 14 198 | 14 007 |
| Oma aktsiad | | -390 | -390 |
| Kohustuslik reservkapital | | 51 | 51 |
| Realiseerimata kursivahed | | -397 | -366 |
| Jaotamata kasum (-kahjum) | | -3 056 | -1 654 |
| **Ettevõtte aktsionäridele kuuluv osa** | | 18 143 | 19 385 |
| Mittekontrolliv osalus | | 400 | 434 |
| **OMAKAPITAL KOKKU** | | 18 543 | 19 819 |
| **OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED KOKKU** | | 57 390 | 57 124 |
| EUR '000 | Lisa | 3k 2020/2021 | 3k 2019/2020 |
|----------|------|--------------|--------------|
| Müügitulud | 12 | 12 737 | 19 329 |
| Müüdud kaupade kulu | 13 | -11 537 | -16 747 |
| **Brutokasum** | | 1 200 | 2 582 |
| Tegevuskulud | | -2 322 | -2 598 |
| Turundus- ja müügikulud | | -1 558 | -1 792 |
| Üldhalduskulud | | -764 | -806 |
| Muud äritudul/-kulud | | 91 | 128 |
| Bioloogiliste varade ümberhindlus | 5 | -94 | 846 |
| **Ärikasum (-kahjum)** | | -1 125 | 958 |
| Finantstulud/kulud | | -309 | -203 |
| Maksustamiseeline kasum (-kahjum) | | -1 434 | 755 |
| Tulumaks | | -4 | -185 |
| **Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum)** | | -1 438 | 570 |
| Aruandeperioodi puhaskasumi (-kahjumi) jaotus: | | | |
| Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa | | -1 402 | 513 |
| Mittekontrolliv osalus | | -36 | 57 |
| **Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum) kokku** | | -1 438 | 570 |
| Muu koondkasum (-kahjum), mida võib hiljem klassifitseerida kasumiaruandesse: | | | |
| Valuutakursi vahed | | -31 | 315 |
| **Kokku koondkasum (-kahjum)** | | -1 469 | 885 |
| Aruandeperioodi koondkahjumi jaotus: | | | |
| Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa | | -1 433 | 828 |
| Mittekontrolliv osalus | | -36 | 57 |
| **Aruandeperioodi koondkahjum kokku** | | -1 469 | 885 |
| Tava puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EUR) | 11 | -0,04 | 0,01 |
| Lahustatud puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EUR) | 11 | -0,04 | 0,01 |
| EUR '000 | Lisa | 3k 2020/2021 | 3k 2019/2020 |
|----------|------|--------------|--------------|
| **Rahavoog äritegevusest** | | | |
| Puhaskasum (- kahjum) | | -1 438 | 570 |
| Korrigeerimised: | | | |
| Põhivara kulum | 6, 7 | 644 | 507 |
| Kasum põhivara müügist ja mahakandmisest | | 7 | 61 |
| Muud mitterahalised muutused | | 156 | 76 |
| Muutused nõuetes ja ettemaksetes | | 346 | 1 106 |
| Muutused varudes | 4 | -862 | 945 |
| Muutused bioloogilistes varades | 5 | -1 174 | -2 123 |
| Muutused kohustustes ja ettemaksetes | | 2 325 | 186 |
| Makstud ettevõtte tulumaks | | -19 | -25 |
| **Rahavoog äritegevusest kokku** | | -15 | 1 303 |
| **Rahavoog investeerimistegevusest** | | | |
| Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük | 6, 7 | 22 | 0 |
| Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamine | 6, 7 | -420 | -576 |
| Sihtfinantseerimine varade soetuseks | | 0 | 41 |
| Saadud intressid | | 0 | 2 |
| **Rahavoog investeerimistegevusest kokku** | | -398 | -533 |
| **Rahavoog finantseerimistegevusest** | | | |
| Arvelduslaenu muutus | 9 | -177 | 12 |
| Saadud laenude tagasimaksed | 9 | -80 | -744 |
| Faktoringunõuete muutus | | 0 | -2 |
| Rendikohustuste põhiosa tagasimaksed | 8 | -162 | -90 |
| Makstud intressid | | -353 | -202 |
| **Rahavoog finantseerimistegevusest kokku** | | -772 | -1 026 |
| **Rahajäägi kogumuutus** | | -1 185 | -256 |
| Raha ja raha ekvivalentid aasta alguses | 2 | 2 276 | 2 583 |
| Raha ja raha ekvivalentide muutus | | -1 185 | -256 |
| Raha ja raha ekvivalentid perioodi lõpus | 2 | 1 091 | 2 327 |
| EUR '000 | Aktsiakapital | Ülekursus | Omaaktsiad | Kohustuslik reseryvkapital | Realiseerimata kursivahed | Jaotamata kasum (-kahjum) | Kokku | Mittekontrolliv osalus | Omakapital kokku |
|----------|---------------|-----------|------------|---------------------------|-------------------------|--------------------------|-------|----------------------|-----------------|
| **Saldo seisuga 30.06.2019** | 7 737 | 14 007 | -390 | 51 | -214 | 64 | 21 255 | 611 | 21 866 |
| Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum) | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | -1 718 | -175 | -1 893 |
| Muu koondkasum (-kahjum) | 0 | 0 | 0 | 0 | -152 | 0 | 0 | 0 | -152 |
| Aruandeperioodi koondkasum (-kahjum) kokku | 0 | 0 | 0 | 0 | -152 | -1 718 | -1 870 | -175 | -2 045 |
| **Saldo seisuga 30.06.2020** | 7 737 | 14 007 | -390 | 51 | -366 | -1 654 | 19 385 | 436 | 19 821 |
| Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum) | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | -1 402 | -36 | -1 438 |
| Muu koondkasum (-kahjum) | 0 | 0 | 0 | 0 | -31 | 0 | 0 | 0 | -31 |
| Aruandeperioodi koondkasum (-kahjum) kokku | 0 | 0 | 0 | 0 | -31 | -1 402 | -1 433 | -36 | -1 469 |
| Tütarettevõtte osakapitali suurendamine | 0 | 191 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 191 |
| **Saldo seisuga 30.09.2020** | 7 737 | 14 198 | -390 | 51 | -397 | -3 056 | 18 143 | 400 | 18 543 |
Täiendav informatsioon lisas 11.
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANDE
LISAD
LISA 1. KOKKUVÕTE OLULISEMATEST ARVESTUSPRINTSIPIDEST
AS PRFoods on Eestis registreeritud äriühing. Seisuga 30.09.2020 koostatud raamatupidamise vahearuanne hõlmab ASi PRFoods (edaspidi Emaettevõte) ning tema otseeses ja kaudses osaluses olevaid ettevõtteid: Saaremere Kala AS, Redstorm OÜ ja Vettel OÜ Eestis, Heimon Kala Oy Soomes, Överumans Fisk AB Rootsis ning JRJ & PRF Ltd, John Ross Jr. (Aberdeen) Ltd, Colin Valley Smokery Ltd Suurbritannias (edaspidi ka Grupp). Grupil on osalus sidusettevõtjates AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus ja Avamere Kalakasvatus OÜ. JRJ & PRF Ltd, John Ross Jr (Aberdeen) Ltd, Colin Valley Smokery Ltd on konsolideeritud alates 01.07.2017 ja Redstorm OÜ alates 01.07.2018. ASi PRFoods aktsia on noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil alates 5. maist 2010 ja võlakirjad on kaubeldavad alates 6. aprillist 2020.
Grupi 30. juunil 2020 lõppenud majandusaasta auditeeritud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on kätesaadav ettevõtte koduleheküljelt www.prfoods.ee.
Aktionäride erakorralise üldkoosoleku otsusega 11. detsembrist 2017 muudeti Grupi majandusaasta algust ning alates 1. juulist 2018 algab majandusaasta 1. juulil ja lõppeb 30. juunil. Aruandes kajastatud majandusaasta algas 1. juuli 2020 ja lõppeb 30. juunil 2021.
VASTAVUSE KINNITUS
Käesolev konsolideeritud vahearuanne on koostatud vastavuses Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi IAS 34 „Interim Financial Reporting“ nõuetega lühendatud vahearuannete kohta (Condensed Interim Financial Statements).
Vahearuande koostamisel on kasutatud samu arvestusmeetodeid nagu 30.06.2020 lõppenud auditeeritud majandusaasta aastaaruandes. Aruanne ei sisalda kogu informatiooni, mis tuleb esitada täielikus raamatupidamise aastaaruanades, mistööti tuleb seda lugeda koos Grupi 30.06.2020 lõppenud majandusaasta auditeeritud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega, mis on kooskõlas rahvusvahelise finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.
Juhatuse hinnangul kajastab ASi PRFoods 2020/2021. majandusaasta 3 kuu vahearuanne õigesti ja õiglaselt Grupi majandustulemust vastavalt jätkuvuse printsiibile. Käesolev vahearuanne ei ole auditeeritud ega muul moel kontrollitud auditorite poolt ja sisaldab ainult Grupi konsolideeritud aruandeid.
KOOSTAMISE ALUSED
Aruandevaluuta on euro. Konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne on koostatud tuhandetes eurodes ja kõik arvnäitajad on ümardatud lähima tuhandeni, kui pole osutatud teisiti. Tuhande euro tähisena on aruandes kasutatud lühendit EUR ’000.
LISA 2. RAHA JA RAHA EKVIVALENDID
| EUR ’000 | 30.09.2020 | 30.06.2020 |
|----------|------------|------------|
| Sularaha kassas | 6 | 28 |
| Pangakontod | 1 085 | 2 248 |
| **Raha ja pangakontod kokku** | **1 091** | **2 276** |
### LISA 3. NÕUDED JA ETTEMAKSED
| EUR '000 | 30.09.2020 | 30.06.2020 |
|----------|-------------|-------------|
| Nõuded ostjatelt | 2 177 | 2 170 |
| Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded | -33 | -35 |
| Regressiölgusega faktooritud nõuded | 482 | 586 |
| Muud nõuded | 64 | 93 |
| Ettemakstud kulud | 282 | 217 |
| Ettevõtte tulumaksu ettemaksed | 260 | 547 |
| **Nõuded ja ettemaksed kokku** | **3 232** | **3 578** |
Aruandeperioodil nõudeid alla ei hinnatud.
Arvelduslaenu ja võlakirjade tagatiseks seatud kommertspant sisaldab ka nõudeid, vt. lisa 9.
### LISA 4. VARUD
| EUR '000 | 30.09.2020 | 30.06.2020 |
|----------|-------------|-------------|
| Tooraine ja materjal | 3 599 | 2 954 |
| Löpetamata toodang | 1 297 | 1 341 |
| Valmistoodang | 3 364 | 3 201 |
| Ostetud kaubad müügiks | 411 | 388 |
| Kaubad teel | 75 | 0 |
| **Varud kokku** | **8 746** | **7 884** |
Aruandeperioodil varusid alla ei hinnatud.
Arvelduslaenu ja võlakirjade tagatiseks seatud kommertspant sisaldab ka varusid, vt Lisa 9.
### LISA 5. BIOLOOGILISED VARAD
| EUR '000 | 30.09.2020 | 30.06.2020 |
|----------|-------------|-------------|
| Kalamaimud | 153 | 570 |
| Noorkalad | 1 461 | 2 464 |
| Püügikõlbulikud kalad | 3 809 | 1 215 |
| **Bioloogilised varad kokku** | **5 423** | **4 249** |
Grupp kasvatab Eestis, Soomes ja Rootsis asuvates kalakasvandustes vikerforelli (*Oncorhynchus mykiss*).
### BIOLOOGILISTE VARADE MUUTUS
| EUR '000 | 3k 2020/2021 | 3k 2019/2020 |
|----------|--------------|--------------|
| **Bioloogilised varad perioodi algul** | 4 249 | 4 924 |
| Ostetud | 84 | 0 |
| Juurdekasv | 2 424 | 2 525 |
| Õiglase väärtuse muutus | -94 | 846 |
| Toodangu arvele võtmine | -1 222 | -1 216 |
| Kursivahe | -18 | -31 |
| **Bioloogilised varad perioodi lõpul** | 5 423 | 7 048 |
Real „Juurdekasv“ kajastuvad kapitaliseeritud kulud, mis on tehtud seoses noorkalade püügikõlblikeks kaladeks kasvatamisega, mistõttu kasumiaruandes kajastub eraldi reana vaid kasum/kahjum bioloogiliste varade õiglase väärtuse muutustest. Grupp hindab bioloogilisi varasid õiglases väärtuses ja soetusmaksumuses. Detailne informatsioon arvestuspõhimõtete kohta on leitav 2019/2020. majandusaasta aastaaruandest.
### LISA 6. MATERIAALNE PÕHIVARA
| EUR '000 | Maa ja ehitised | Masinad ja seadmed | Muu põhivara | Löpetamata ehitised, ettemaksed | Kokku |
|----------|-----------------|--------------------|-------------|---------------------------------|-------|
| **Soetusmaksumus 30.06.2019** | 13 586 | 18 238 | 1 021 | 199 | 33 044 |
| IFRS 16 esmakordne rakendamine | 1 423 | 156 | 0 | 0 | 1 579 |
| **Korrigeeritud 01.07.2019 algsaldo** | 15 009 | 18 394 | 1 021 | 199 | 34 623 |
| Soetatud | 281 | 504 | 5 | 1 536 | 2 326 |
| Ümberklassifitseeritud | 80 | 532 | 21 | -633 | 0 |
| Müüdud ja mahakantud põhivara | -489 | -1 706 | -233 | 0 | -2428 |
| Realiseerimata kursivaheed | -41 | 21 | 4 | 0 | -16 |
| **Soetusmaksumus 30.06.2020** | 14 840 | 17 745 | 818 | 1 102 | 34 505 |
| Soetatud | 12 | 47 | 3 | 361 | 423 |
| Ümberklassifitseeritud | 0 | 5 | 0 | -5 | 0 |
| Müüdud ja mahakantud põhivara | 0 | -85 | -8 | 0 | -93 |
| Realiseerimata kursivaheed | -7 | -27 | -1 | 0 | -35 |
| **Soetusmaksumus 30.09.2020** | 14 845 | 17 685 | 812 | 1 458 | 34 800 |
| **Akumuleeritud kulum 30.06.2019** | -6 010 | -11 736 | -763 | 0 | -18 509 |
| Aruandeperioodi kulum | -767 | -1 255 | -212 | 0 | -2 234 |
| Müüdud ja mahakantud põhivara kulum | 523 | 1 525 | 398 | 0 | 2 446 |
| Realiseerimata kursivaheed | 1 | -26 | -4 | 0 | -29 |
| **Akumuleeritud kulum 30.06.2020** | -6 253 | -11 492 | -581 | 0 | -18 326 |
| Aruandeperioodi kulum | -219 | -331 | -12 | 0 | -562 |
| Müüdud ja mahakantud põhivara kulum | 0 | 70 | 8 | 0 | 78 |
| Realiseerimata kursivaheed | -5 | 21 | 0 | 0 | 16 |
| **Akumuleeritud kulum 30.09.2020** | -6 477 | -11 732 | -585 | 0 | -18 794 |
| **Jääkmaksumus 30.06.2019** | 7 576 | 6 502 | 258 | 199 | 14 535 |
| **Jääkmaksumus 30.06.2020** | 8 587 | 6 253 | 237 | 1 102 | 16 179 |
| **Jääkmaksumus 30.09.2020** | 8 368 | 5 953 | 227 | 1 458 | 16 006 |
### LISA 7. IMMATERIAALNE PÕHIVARA
| EUR '000 | Firma-väärtus | Kaubamärgid, patendid | Load ja liitumistasud | Tarkvara litsentsid | Ettemaksed | Kokku |
|----------|---------------|-----------------------|----------------------|--------------------|------------|-------|
| **Soetusmaksumus 30.06.2019** | 14 173 | 8 695 | 1 032 | 611 | 542 | 25 053 |
| Soetatud | 0 | 0 | 1 | 41 | 211 | 253 |
| Ümberklassifitseeritud | 0 | 0 | 306 | 0 | -306 | 0 |
| Müüdud ja mahakantud põhivara | 0 | -230 | -9 | -167 | 0 | -406 |
| Realiseerimata kursivahed | -136 | -128 | 0 | 0 | 3 | -261 |
| **Soetusmaksumus 30.06.2020** | 14 037 | 8 337 | 1 330 | 485 | 450 | 24 639 |
| Soetatud | 0 | 0 | 0 | 6 | 10 | 16 |
| Realiseerimata kursivahed | 0 | 1 | -1 | 0 | -2 | -2 |
| **Soetusmaksumus 30.09.2020** | 14 037 | 8 338 | 1 329 | 491 | 458 | 24 653 |
| Akumuleeritud kulum 30.06.2019 | 0 | -1 195 | -413 | -476 | 0 | -2 084 |
| Aruandeperioodi kulum | 0 | -199 | -45 | -54 | 0 | -298 |
| Müüdud ja mahakantud põhivara kulum | 0 | 230 | 7 | 170 | 0 | 407 |
| Realiseerimata kursivahed | 0 | 7 | 1 | 0 | 0 | 8 |
| **Akumuleeritud kulum 30.06.2020** | 0 | -1 157 | -450 | -360 | 0 | -1 967 |
| Aruandeperioodi kulum | 0 | -50 | -21 | -12 | 0 | -83 |
| Realiseerimata kursivahed | 0 | 3 | 0 | 0 | 0 | 3 |
| **Akumuleeritud kulum 30.09.2020** | 0 | -1 204 | -471 | -372 | 0 | -2 047 |
| Jääkmaksumus 30.06.2019 | 14 173 | 7 500 | 619 | 135 | 542 | 22 969 |
| Jääkmaksumus 30.06.2020 | 14 037 | 7 180 | 880 | 125 | 450 | 22 672 |
| Jääkmaksumus 30.09.2020 | 14 037 | 7 134 | 858 | 119 | 458 | 22 606 |
### LISA 8. RENDILEPINGUD
| EUR '000 | Maa ja ehitised | Masinad ja seadmed | Kokku |
|----------|-----------------|---------------------|-------|
| Saldo 30.06.2019 seisuga | 0 | 0 | 0 |
| IFRS 16 esmakordne rakendamine | 1 423 | 156 | 1 579 |
| Ümberklassifitseeritud kapitalirent | 0 | 2 176 | 2 176 |
| **Saldo 01.07.2019 seisuga** | 1 423 | 2 332 | 3 755 |
| Kasutusõiguse vara aruandeasta amortisatsioonikulu | -201 | -813 | -1 014 |
| Kasutusõiguse vara lisandumised | 0 | 359 | 359 |
| **Saldo 30.06.2020 seisuga** | 1 222 | 1 878 | 3 100 |
| Kasutusõiguse vara aruandeperioodi amortisatsioonikulu | -50 | -101 | -151 |
| **Saldo 30.09.2020 seisuga** | 1 172 | 1 777 | 2 949 |
**LISA 9. INTRESSIKANDVAD KOHUSTUSED**
| EUR '000 | 30.09.2020 | 30.06.2020 |
|----------|-------------|-------------|
| Rendikohustused (Lisa 8) | 744 | 827 |
| Arvelduslaen | 7 763 | 7 940 |
| Investeerimislaenud | 1 815 | 1 844 |
| **Lühiajalised intressikandvad kohustused kokku** | **10 322** | **10 611** |
| Rendikohustused (Lisa 8) | 2 199 | 2 281 |
| Võlakirjad aktsionäridele | 433 | 433 |
| Noteeritud võlakirjad | 9 078 | 9 053 |
| Investeerimislaenud | 551 | 601 |
| **Pikaajalised intressikandvad kohustused kokku** | **12 261** | **12 368** |
| sh makseperiood 1-5 aastat | 12 079 | 12 186 |
| sh makseperiood üle 5 aasta | 182 | 182 |
Investeerimislaenude tähtajad on 30.09.2020 seisuga kuni 31.08.2027. Investeerimislaenud on fikseeritud eurodes ja Suurbritannia naelas ning intressimäärad on nii fikseeritud kui ka ujuvad, mis on seotud 6 kuu EURIBORiga või UK Bank Base rate'ga. Laenuintresside määrad on vahemikus 2,0% - 4,7%. Detailne informatsioon on leitav 2019/2020. majandusaasta aastaaruandest.
**LISA 10. VÕLAD JA ETTEMAKSED**
| EUR '000 | 30.09.2020 | 30.06.2020 |
|----------|-------------|-------------|
| Võlad hankijatele | 7 120 | 5 903 |
| Võlad töövõtjatele | 744 | 865 |
| Muud lühiajalised kohustused | 2 546 | 2 546 |
| Intressivõlad | 289 | 427 |
| Muud võlad | 116 | 222 |
| Maksuvõlad, sealhulgas: | | |
| Sotsiaalmaks | 162 | 122 |
| Käibemaks | 1 035 | 740 |
| Üksikisiku tulumaks | 232 | 136 |
| Ettevõtte tulumaks | 50 | 102 |
| Muud maksud | 91 | 69 |
| **Lühiajalised võlad ja ettemaksed kokku:** | **12 385** | **11 132** |
| Muud pikaajalised kohustused | 900 | 190 |
| **Pikaajalised võlad ja ettemaksed kokku:** | **900** | **190** |
Muud lühiajalised kohustused sisaldavad mittekontrolliva osaluse väljaostukohustust summas 2 546 tuhat eurot, vt lisa 14.
LISA 11. OMAKAPITAL
AKTSIAKAPITAL
Seisuga 30.09.2020 on ettevõtte registreeritud aktsiakapital 7 736 572 eurot.
26.05.2016 toimunud aktsionäride üldkoosoleku otsuste alusel kanti 30.06.2016 ärireigistrisse ASi PRFoods nimiväärtusega aktsiate asemel nimiväärtusesta aktsiate kasutuselevõtt. Ettevõtte registreeritud aktsiakapitali suurus on 7 736 572 eurot, mis on jagatud 38 682 860 nimiväärtusesta lihtaktsiaks arvestusliku nimiväärtusega 0,20 eurot aktsia kohta.
Ettevõtte põhikiri sätestab minimaalseks aktsiakapitali suuruseks 7 000 000 eurot ja maksimaalseks aktsiakapitali suuruseks 28 000 000 eurot. Põhikiri on kätesaadav ASi PRFoods kodulehel www.prfoods.ee.
ÜLEKURSS
Ettevõtte ülekurss koosneb enamuses osas aktsiate emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud summast, milles on maha arvatud aktsiate emiteerimisega seotud kulutused. Äriseadustikule vastavalt võib ülekurssi kasutada ettevõtte kahjumi katmiseks, juhul kui kogunenud kahjumit ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali ning muude põhikirjas ettenähtud reservide arvelt. Samuti saab ülekurssi kasutada aktsiakapitali suurendamiseks fondiemiissiooni teel. Ülekurssi vahenditest ei või teha väljamakseid aktsionäridele.
Augustis 2020 otsustasid OÜ Redstorm osanikud Saaremere Kala AS ja OÜ Fodiator suurendada osaühingu osakapitali 20 euro võrra kuni 4 020 euroni, mille tulemusel Saaremere Kala ASi osa nimiväärtus on 2 050 eurot ja OÜ Fodiator osa nimiväärtus on 1 970 eurot.
Saaremere Kala AS tasus osa nimiväärtuse suurendamise eest mitterahalise maksena 387 597 eurot, milles 387 587 eurot on ülekurss. Saaremere Kala AS tasus osa nimiväärtuse suurendamise eest tasaarvestuse teel Saaremere Kala ASi poolt OÜ'l Serenest omandatud nõudest OÜ Redstorm vastu summas 387 597 eurot.
Eelmainitud tehingust tulenevalt suurenes Grupi konsolideeritud ülekurss 189 923 eurot.
OMA AKTSIAD
Seisuga 30.09.2020 on ASil PRFoods kokku 1 000 000 oma aktsiat, mille keskmine soetushind on 0,4915 eurot aktsia kohta.
KOHUSTUSLIK RESERVKAPITAL JA JAOATAMATA KASUM
Vastavalt äriseadustikule tuleb igal majandusaastal reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.
KASUM AKTSIA KOHTA
Kasum aktsia kohta on arvutatud aktsionäridele kuuluvu puhaskasumi ja perioodi kalutud keskmise aktsiate arvu suhtena.
| | 3k 2019/2020 | 3k 2019/2020 |
|---|---|---|
| Ettevõtte omanike vahel jagunev puhaskasum (-kahjum) EUR '000 | -1 402 | 513 |
| Keskmine aktsiate arv (tuhandedes) | 38 683 | 38 683 |
| Kasum (Kahjum) aktsia kohta (EUR) | -0,04 | 0,01 |
| Tava puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EUR) | -0,04 | 0,01 |
| Lahustatud puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EUR) | -0,04 | 0,01 |
LISA 12. SEGMENTIARUANDLUS
Grupi segmentid on määratletud lähtuvalt emaettevõtte juhatuse poolt jälgitavatest ja analüüsivatavatest aruannetest. Emaettevõtte juhatus jälgib finantstulemusi nii ärívaldkondade kui geograafiliste piirkondade lõikes.
Kahte ärisegmentti, kala segmenti ja muid segmente käsitletakse võrdlusperioodide andmete kajastamisel koos, kuna muude segmentide osakaal äritegevusest on marginaalne moodustades aruandeperioodil 0,1% Grupi kogukäibest.
Alates üle-eelmisest majandusaastast eraldab Grupp kahte geograafilist segmenti: i) Soome, Rootsi ja Eesti ning ii) Suurbritannia.
| EUR '000 | 3k 2020/2021 | 3k 2019/2020 |
|----------|--------------|--------------|
| | Soome, Rootsi, Eesti | Suurbritannia | Kokku | Soome, Rootsi, Eesti | Suurbritannia | Kokku |
| Segmendite väline müük | 9 753 | 2 984 | 12 737 | 15 458 | 3 879 | 19 337 |
| Segmentide vaheline müük | 0 | 0 | 0 | 0 | -8 | -8 |
| Müügitulu kokku | 9 753 | 2 984 | 12 737 | 15 458 | 3 871 | 19 329 |
| Bioloogiliste varade ümberhindlus | -94 | 0 | -94 | 846 | 0 | 846 |
| EBITDA* | -625 | 144 | -481 | 1 060 | 405 | 1 465 |
| EBITDA äritegevusest enne biovaraade ümberhindlust ja ühekordseid tulusid/kulusi** | -531 | 194 | -337 | 328 | 405 | 733 |
| Amortisatsioonikulu | -523 | -121 | -644 | -405 | -102 | -507 |
| Ärikasum/-kahjum | -1 148 | 23 | -1 125 | 653 | 303 | 956 |
| Finantstulud ja -kulud | -269 | -40 | -309 | -164 | -39 | -203 |
| Tulumaks | 14 | -18 | -4 | -129 | -56 | -185 |
| Puhaskasum/-kahjum | -1 403 | -35 | -1 438 | 361 | 209 | 570 |
| Segmendi varad | 38 311 | 19 079 | 57 390 | 41 826 | 20 581 | 62 407 |
| sh käibevara | 16 028 | 2 464 | 18 492 | 20 836 | 3 514 | 24 350 |
| sh bioloogiline vara | 5 423 | 0 | 5 423 | 7 047 | 0 | 7 047 |
| sh põhivara | 22 283 | 16 615 | 38 898 | 20 990 | 17 067 | 38 057 |
| Segmendi kohustused | 34 014 | 4 833 | 38 847 | 35 190 | 4 466 | 39 656 |
| Segmendi materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus | 413 | 26 | 439 | 579 | 181 | 760 |
* EBITDA - ärikasum, mida on korrigeeritud põhivara amortisatsiooni ja väärtuse languse kuluga
** enne ühekordseid tulusid-kulusi ja biovaraade ümberhindlust
MÜÜGIKÄIBE JAGUNEMINE GEOGRAAFILISTE PIIRKONDADE LÕIKES
| EUR '000 | 3k 2019/2020 | 3k 2019/2020 |
|----------|--------------|--------------|
| Soome | 7 828 | 13 161 |
| Suurbritannia | 2 014 | 2 785 |
| Eesti | 1 406 | 1 455 |
| Muud regioonid | 1 488 | 1 928 |
| Kokku | 12 737 | 19 329 |
LISA 13. MÜÜDUD KAUPADE KULU
| EUR '000 | 3k 2020/2021 | 3k 2019/2020 |
|----------|--------------|--------------|
| Materjalid tootmises ja müüdud kaupade kulu | -8 151 | -13 137 |
| Tööjõukulud | -1 470 | -1 722 |
| Amortisatsioon | -534 | -391 |
| Muud müüdud kaupade kulud* | -1 382 | -1 497 |
| Müüdud kaupade kulud kokku | -11 537 | -16 747 |
* Muude müüdud kaupade kulude hulka kuuluvad tootmise ja kalakasvatuse varadega seotud kulud (rent, hooldus, kindlustus, kommunaalmaksed jt), personaliga seotud kulud ning muud kulud ja allhanketeenused.
LISA 14. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA
Ettevõte loeb osapooli seotuks juhul, kui ühel osapoolel on kontroll teise osapoolle üle või oluline mõju teise osapoolle ärialiste otsustele.
Seotud osapooled on:
- olulist mõju omavad aktsionärid (PRFoods suurim aktsionär on rahvusvaheline investeerimisfond Amber Trust II S.C.A.),
- nõukogu liikmed ja köikide Grupi ettevõtete juhatuse liikmed,
- eelpool loetletud isikute lähisugulased ja nendega seotud ettevõtted.
Bilansipäeval puudusid nõuded seotud osapoolte vastu, kohustused on kajastatud tabelis all:
| Osapoole nimi | Kreeditor | Võlad ja ettemaksed | Võlg 30.09.2020 EUR '000 | Võlg 30.06.2020 EUR '000 |
|------------------------|----------------------------|----------------------------------------------------------|--------------------------|--------------------------|
| Amber Trust II S.C.A. | Aktsionär AS PRFoods | Lühiajaline investeerimislaen ja intressid | 1 659 | 1 639 |
| Christopher Leigh | Aktsionär JRJ & PRF Ltd | Võlakiri | 277 | 277 |
| Victoria Leigh-Pearson | Aktsionär JRJ & PRF Ltd | Võlakiri | 156 | 156 |
| Christopher Leigh | Kohustus | Mittekontrolliva osaluse väljaostukohustus | 1 629 | 1 629 |
| Victoria Leigh-Pearson | Kohustus | Mittekontrolliva osaluse väljaostukohustus | 917 | 917 |
| Kokku | | | 4 638 | 4 618 |
ASI PRFoods ja selle tütarettevõtete juhatuste ja nõukogu liikmete ning teiste juhtkonna võtmesisikutele arvestati hüvitisi koos tööjõumaksudega alljärgnevalt:
| EUR '000 | 3k 2020/2021 | 3k 2019/2020 |
|----------|--------------|--------------|
| Lühiajalised hüvitised | 248 | 257 |
| Kokku | 248 | 257 |
Juhatuse ja nõukogu liikmed ettevõttelt pensioniga seotud öigusi ei saa. Juhatuse liikmetel on öigus saada lahkumishüvitist.
LISA 15. SIDUSETTEVÕTJAD
Avamere Kalakasvatus OÜ (50% osalus)
18.01.2019 regiseeriti äritegistris ettevõte Avamere Kalakasvatus OÜ, mis on ASi PRFoods sidusetettevõte. Sidusetettevõtja esitas Tehnilise Järelevalve Ametile hoonestusloa taotluse Paldiski lahte kalakasvatuse rajamiseks. Hoonestusloaga taotletakse luba avamere sumpades vikerforellikasvatuse kompleksi rajamiseks.
AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (20% osalus)
Aastast 2010 omab Grupp 20% osalust sidusetettevõtjas AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK).
LISA 16. TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED JA VARAD
Tingimuslikud kohustused seoses hüpoteegi seadmisega Soome Tolliameti kasuks
Soome Tolliameti kasuks on seatud hüpoteek summas 84 tuhat eurot. Tehingu eesmärgiks on igapäevase äritegevuse sujuvam korraldamine Tolliametile pidevate ettemaksete vähendamise teel.
Juhatuse hinnangul on Soome Tolliameti kasuks seatud hüpoteegi tagatisvara realiseerimine vähetoönäoline.
Tingimuslikud kohustused seoses maksuametitega
Maksuhalduril on õigus kontrollida Grupi maksuavastust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast Eestis ja Soomes, kuni 6 aasta jooksul Suurbritannias ning kuni 7 aasta jooksul Rootsis ja vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Käesoleva majandusaasta esimene kolme kuu jooksul ja eelneval majandusaastal ei ole läbi viidud maksuauditit. Grupi emaettevõtja juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Gruppi kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma.
LISA 17. BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED
OÜ Vettel
OÜ Vettel sõlmis 22. oktoobril 2020 laenulepingu Maaelu Arendamise Sihtasutusega meetme „COVID-19 laen bio- ja maamajanduse ettevõtjatele” raames. Investeerimislaenu summa on üks miljon eurot tähtajaga 6 aastat, laenu lõpptähtaeg on september 2026. Laenu intressimääraks on esimesel kahel aastal 2,5% ja edaspidi 4,5%. Laenu põhiosa tagasimaksete periood algab juunis 2021. Laenu kasutatakse OÜ Vettel Saaremaa tehase automatiseerimiseks. Laenu tagatisteks on hüpoteek ja kommertspani OÜ Vettel varadele olemasolevate kreeditoride järgnevatele järjekohtadele ning ASi PRFoods 100%-line garantii.
JUHATUSE KINNITUS VAHEARUANDELE
Juhatus kinnitab lehekülgedel 7 kuni 39 esitatud ASi PRFoods ja tema tütarettevõtete (koos „Grupp“) 2020/2021. majandusaasta 1. kvartali ja 3 kuu konsolideeritud ühendatud vahearuande koostamise öigsust ja täielikkust ning kinnitab oma parimas teadmises, et:
- konsolideeritud vahearuanne tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate Grupi äritegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist ning sisaldab peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust;
- konsolideeritud ühendatud raamatupidamise vahearuande koostamisel rakendatud põhimõtted on kooskõlas rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga (IFRS) IAS 34 „Vahefinantsaruandlus“, nagu see on vastu võetud Euroopa Liidu poolt;
- konsolideeritud auditeerimata vahearuanne kajastab õigesti ja õiglaselt Grupi varasid, kohustusi, finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.
Indrek Kasela
Juhatuse liige
29. november 2020
|
e972ccca-2ae7-4cb1-accf-f4969e84b5cf
|
CC-MAIN-2021-25
|
https://attachment.news.eu.nasdaq.com/a344a8fc6759d016775d738247f000930
|
2021-06-22T07:46:33+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-25/subset=warc/part-00113-e638c5dd-3c3d-4738-8d52-dc1e9f44de3a.c000.gz.parquet
| 122,859,682
| 33,888
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999753
|
ekk_Latn
| 0.999972
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
129,
600,
3103,
5774,
5965,
5990,
9650,
13630,
14225,
16618,
22166,
23466,
26166,
31131,
34278,
36807,
38357,
41132,
43897,
47238,
49500,
51733,
54419,
55365,
55405,
57540,
59503,
61217,
62538,
65419,
66811,
69489,
71763,
73576,
76945,
79559,
82506,
84170,
85093
] | 1
|
[
0.32421875,
0.4296875,
0.11865234375,
0.11767578125,
0.007354736328125,
0.002227783203125
] |
FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE
1/2012
Eesti Panga Finantsstabiilsuse Ülevaade (FSÜ) ilmub kaks korda aastas. Iga FSÜ numbri puhul on viidatud analüüsi valmimise ajale, mitte perioodile, mida selles on käsitletud. Kasutatud on kõige uuemaid andmeid, mis on ülevaate koostamise ajal olnud kätesaadavad.
FSÜ numbreid saab lugeda Eesti suuremates avalikes raamatukogudes ja Eesti Panga veebilehel http://www.eestipank.ee.
Tellimisinfo telefonil 668 0998, tellimused faksil 668 0954 või e-posti aadressil email@example.com.
ISSN 1736-1184
Toimetaja Kadri Pödra
Kaanekujundus ja küljendus Urmas Raidma
Trükkikoda Folger Art
SISUKORD
HINNANG FINANTSSTABIILSUSELE ................................................................. 4
I. FINANTSTURUD ....................................................................................... 7
Rahvusvahelised finantsturud ................................................................. 7
Eesti finantsturud .................................................................................. 10
Võlakirja- ja aktsiaturg ..................................................................... 10
Investeerimisfondid .......................................................................... 11
Pangagruppide turupõhine rahastamine .............................................. 12
Emapanga gruppide finantstugevus ................................................ 12
Emapankade rahastamine ja likviidsus ............................................ 13
II. REAALMAJANDUS JA LAENUKVALITEET ........................................... 15
Pankade laenuportfell ........................................................................ 15
Ettevõtete laenumaksevõime ............................................................. 16
Majapidamiste laenumaksevõime ..................................................... 19
Taustinfo. Eesti kinnisvaraturu areng ........................................... 22
Varade kvaliteet .................................................................................. 25
III. FINANTSINSTITUTSIOONIDE TUGEVUS ........................................... 28
Pangad .............................................................................................. 28
Likviidsus ja rahastamine ............................................................. 28
Kasumlikkus .................................................................................. 30
Kapitaliseeritus ............................................................................. 31
Taustinfo. Pangandussektori tugevusanalüüs ......................... 33
Kindlustusetettevõtted ..................................................................... 35
Elukindlustus ................................................................................ 35
Kahjukindlustus ............................................................................ 36
IV. SÜSTEEMSELT OLULISED ARVELDUSSÜSTEEMID JA MAKSEKESKKOND .... 38
Eesti Panga arveldussüsteemid .......................................................... 38
Riskid ja järellevaataja hinnang ........................................................ 38
Maksekeskkond .................................................................................. 39
Eriteema. Finantsvõimenduse vähenemine Euroopa panganduses – mõju Eesti finantsstabiilsusele .... 42
HINNANG FINANTSSTABIILSUSELE
Finantskeskkond
Eesti finantssektori stabiilsust ja majandusarengut ohustab jätkuvalt enim euroala võlakraiis. Pinged rahvusvahelisel finantsturgudel leevesnesid veidi 2012. aasta esimestel kuudel, eelkõige tänu euro süsteemi poole pankadele pikemaajaliste laenude pakkumisele. Sellest hoolimata ei ole kriisi süvenemist ja finantsturgude ärevust põhjustanud fundamentaalsed probleemid kuhugi kadunud. Mitmes euroala riigis on liigne eelarvedefitsit ja kõrge võlakoorumus endiselt päevakorral. Ka kohati habras Euroopa pangandussektor ja majanduskasvu nõrk väljavaade tuleavad optimismipuhangu kõrval meele, et Euroopa finantssüsteem on endiselt haavatav ja võlakraiis ei ole veel läbi.
Euroala keskpankade poole detsembris ja veebruaris soodsatel tingimustel toimunud pikemaajalise likviidkuse ulatuslik pakkumine vähendas pankade võlakohustuste refinantseerimisesega seotud riske ja parandas üldisi rahastamistingimus. Seetõttu alanised nii pankadevahelise rahaturu kui ka võlakirjade intressimäärad märgataval ning pankade võlakirjaemissionide maht hakkas pärast poolleaastast madaliseisu taas suurenema. Nõudlus pikajalise ressursi järele aga aina kasvab, mida praeguste turutingimuste juures on keeruline rahuldada.
Ka aktsiaturud võtsid euroala võlakraiisi pingete leevenemise positiivselt vastu. Lisaks on aktsiahindu toetanud globaalne majanduskasvu ootuspärane areng. Euroopa nõrk majanduskeskkond püsib aga olulise riskitegurina. Tagasisihoidlikum nõudlus vähendab ühelt poole realsektori ettevõtete tulu ja suurendab töötururiske, teisalt aga pärtsib finantssektori varade ja tootluse kasvu ning suurendab pankade krediidi riski. Ehkki pankade finantsseis on enamikus Euroopa riikides tugevenenud, võib realsektori rahavoogude või tagatiste prognoositust negatiivsem areng servastada pankade kapitaliseeritust. See võib usaldama-
Reaalmajandus ja laenukvaliteet
Eesti ettevõtete ja majapidamiste finantsseis paranes 2011. aastal vaatamata heitlikule väliskeskkonnale ning püsis vordlemisi hea ka 2012. aasta alguses. Ühelt poolt toetas seda majanduskasv, mis suurendas ettevõtete müügitulu ning tõi kaasa oodatud paranemise tööturul. Teiseid poolt on ettevõtete ja majapidamised suurendanud oma finantspuhvreid ning on vaatamata madalatele intressimääradele pidanud vajalikumaks võlakoormust vähendada. Selline bilansside korraamine on buumi- ja langusejärgsel kohandumisel loomulik ja ootuspärane, ehkki ilmselt möjutab realsektori finantskäitumist jätkuvalt ka vähesest kindlustundest tingitud ettevaatus.
Välinsõudluse vähenemine möjutab eksportdettevõtete rahavoogusid 2012. aastal negatiivselt. Isegi kui tugevenenud sisenõudlus suudab ettevõtlussektori müügitulu languse osaliselt tasandada, tuleb siiski arvestada riskiga, et majanduskasvu aeglustudes võib laenukohustuste täitmine muutuda osa laenuvõtjate jaoks keerulisemaks. Majanduskasvu aeglustumine ei ole töötururiske vähemalt esialgu kuigi palju suurendanud. Alanenud baasintressimäärad toetavad nii ettevõtete kui ka majapidamiste laenumaksevõimet.
Pankade laenukvaliteet on viimastel kuudel paranenud oodatust kiiremini. Kui 2011. aasta esimese poolel valmistas laenukvaliteedi aeglane paranemine tugevat majandusaktiivsust arvestades möningast pettumust, siis aasta viimastel kuudel hakkas osa probleemlaenudest taas toimima. Edaspidi probleemlaenude mahu vähenemine siiski aeglustub, eeskätt lootusetuks hinnatud laenude mahakandmise tõttu. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal laenuportfellis alaneb prognoosi kohaselt aasta lõpuks 4,3%ni.
Finantsinstitutsioonide tugevus
Ettevõtete ja majapidamiste paranenud maksevõime on võimaldanud pankadel vähendada laenukahjumite katteks varem loodud eraldiisi. Kuna laenukvaliteet on suuresti juba taastunud, vabastatakse provisjone edaspidi ilmselt väiksemas mahus. Samuti ei ole lähikuudel oodata uute laenukahjumite märgatavat kasvu, mistöttu võib eeldada, et 2012. aastal varade kvaliteet pankade puhaskasumit ei möjuta.
Eestis tegutsevate pankade tuludest moodustab suure osa puhas intressitulu, mis ujuva intressimääraga sõlmitud laenulepingute suure osakaalu tõttu on tundlik turuintressimäärade muutuste suhtes. Kuna EURIBOR on 2012. aasta algusest märkimisväärselt alanenud ning madal tase püsib turuootuste kohaselt eeldatust kauem, siis pankade tegevuskasum väheneb. Seda leevedab mönevõrra hoiuste mahu suurenemine, mis pankade jaoks on olnud tururahastamisega võrreldes suhteliselt odavam ressurs.
Hoiuste kiire kasv on aidanud kaasa ka pankade stabiliseerima rahastamisstruktuuri kujunemisele ning Eesti majanduse laenuvahendite kätesaadavus sõltub suhteliselt vähem emapankade rahastamisvõimalustest. Majanduse madala laenunõudluse juures on hoiuste kasv toetanud ka pankade likviidsete varade suurenemist.
Eesti pangandussektori agregeeritud kapitali adekvaatsuse näitaja tõusis 2011. aasta lõpuks märkimisväärse 19,6%. Tõusu peamine põhjus oli aasta keskel toimunud Swedbanki gruupi struktuuri muutus. Pangandussektori kapitali tase ja kvaliteet olid siiski ka seda möju arvestamata kõrged. Aasta lõpus suutsid kõik pangad täita 10% miinimumnõude ka ainult kõrgema kvaliteediga esimene taseme omavahendeid arvestades. Prognoositud viivisaenu ja kasumlikkuse arengu põhjal suureneb pankade kapitaliseeritus veelgi. Lisaks kinnitas tugevusanalüüs, et pangandussektori praegune kapitalipuher on piisav selleks, et katta ka märkimisväärselt negatiivsema majandusarengu korral tekkida võivad laenukahjumid.
Rahvusvaheliste turutingimuste muutus möjutas teisi Eesti finantsvahendajaid erinevalt. Kindlustusetevõtted on madalate rahaturu intressimäärade tõttu tulenevalt oma investeeringu struktuurist lähema kuue kuu ettevaates haavatavamad. Kui äktsiaturgude volatilsus jääb samal ajal madalaks, aitab see vähendada investeerimis- ja pensionifondide riske.
Arveldussüsteemid
Arveldused olulistes arveldussüsteemides toimisid 2011. aasta teisel poolel sujuvalt. Suuri törkeid ei ole peale 25. juuli istsidenti olnud ning pangad on eurosüsteemi raamistiku eripäraga kohandunud. 2012. aasta alguses muudeti eurosüsteemis pankade kohustusliku reservi nõue varaesmast kaks korda väiksemaks. See vähendas pankade arveldusteks saadaleovat likviidsusvaru veelgi ning nõuab võimaliku likviidsusriski tekkimise jätkuvat jälgimist. 2012. aasta algusest on Eestis tegutsevatel pankadel võimalik keskpangaga seotud rahapolitiiliste tehingute tegemisel kasutada tagasisiitukokkuleppe kõrval ka koondtagatist. See võimaldab lihtsamini keskpangalt lisaliikviidustust hankida ning aitab vähendada likviidsusriske.
Eesti maksekeskkonda möjutas 2011. aastal kõige rohkem eurole üleminek, mis tõi kaasa piirüleiste euromaksete hinna alanemise ja suurendas kaardimaksete kasutamise aktiivsust. Nagu Soomes ja Rootsis, nii ka Eestis moodustavad kaardimaksed üle poole suolahata makseviisidest ja nende osakaal kasvab stabiilselt. Maksekorraldused moodustavad suolahata makseviisidest rohkem kui kolmandiku. Arvestades Euroopa Liidu eesmärke e-kaubanduse valdkonnas, võib oodata internetis teostatavate makseviiside aktiivsemat kasutust kogu Euroopas, sealhulgas Eestis.
Järeldused
Ehkki euroala riikides toimuv völakriis 2012. aasta alguskuudel leevenes, on Euroopa finantssektor endiseid haavatav. Välksemgi negatiivne areng, mis raskesti taastatud usaldust öönestab, võib turuolukorda taas halveneda. Euroopa finants süsteemi stabiilsus sõltub suurel määral völakriisi lahennemisest ja majanduskasvu aeglustumise ulatusest. Seejures on tähtis, et finantssektor suudaks jätkuvalt täita finantsvahendaja rolli ega tekitaks täiendavat majanduslanguse ohtu, kui laenuressursi kätesaadavus halveneb või tekivad muud bilansilised piirangud.
Eesti finantsstabiilsust ohustavad riskid on endiseid seotud eelkõige euroala völakriisist tingitud määramatusega. Esiteks valitseb ebakindlus, kas ja millisel määral võivad sellest tulenevate pingete kasvu tõttu halveneda Põhjamaades tegutsevate emapankade rahastamisvõimalused ja -tingimused. Teiseks on oht, et völakriisi süvenedes vähenevad Eesti majanduskasvu seisukohalt oluliste väliskaubanduspartnerite tellimused ja halveneb nende finantsseis.
Finantsturgude usaldus Põhjamaade pankade vastu püsib ka 2011. aasta lõpu kriitilistel hetkedel kõrge. Seda on aidanud tagada pankade hea kapitaliseeritus ning riikide tugev makromajandus ja valitsuse eelarveseis. Turgude usaldus on Rootsi pankade jaoks väga tähtis, kuna vörreldes enamiku teiste Euroopa riikidega mõjutab finantsturgude areng Rootsi pankade rahastamisstruktuuri suhteliselt enam. Usaldust aitavad tagada riigi tasandil tehtud otsused, mis kindlustavad süsteemiselt olulistele pankadele kõrgema kapitalipuhvri. Eesti finantsstabiilsuse seisukohalt on Rootsi pangagruppide suhtes võetud konservatiivsem hoiak asjakohane ning aitab vähendada finantsstabiilsuse riske ajal, kui euroala völakriisist johtuv ebakindlus finantsturgudele püsib ja Rootsi majanduskasv aeglustub.
Ehkki Euroopa üldine majanduskeskkond on tänavu eelmise aastaga vörreldes nõrgem, ei pruugi see oluliselt mõjutada Eesti laenuvõtjate laenumaksevõimet. Ettevõtted ja majapidamised on tänu viimastel aastatel pidevalt paranenud bilansidele ja kogutud puhvritele finantsiliselt märksa tugevamad kui 2009. aasta majanduslanguse eel. Kui võtta arvesse reaaltilu kasvu, madalat intressimäära taset ja stabiilset kinnisvaraturu arengut, siis võiks realsektoriit eeldada isegi senisest aktiivsemat finantskäitumist. Ebakindel väliskeskond, mis pärsiib Eesti ettevõtete ja majapidamiste kindlustunnet, on seni välistanud kiirema laenukasvu surve ning pigem motiveerinud bilansse veelgi rohkem korrastmata.
Tänu holuste kasvule sõltub Eesti pankade rahastamine üha vähem emapankade vahendatavast laenuressursist. Samal ajal juhitakse sõltuvalt pangast likviidsust ja kapitali jätuvait rohkem või vähem tsentraliseeritult emapanga grupi tasandil. Viimaste aastate kogemus on näidanud, et tugevate emapankade keskne likviidsuse juhtimine toetab pankade likviidsust finantskriisi tingimustes. Samas on vajalik, et pankadel oleksid ka kohalikul tasandil tekkida võivate ootamatute likviidsusprobleemide jaoks toimivad lahendused (näiteks kõrgem likviiduspühver või püsavad tagatised keskpangaga tehingute tegemiseks).
I. FINANTSTURUD
RAHVUSVAHELISED FINANTSTURUD
Pinged finantsturgudel süvenesid 2011. aasta sügisel euroala võlakriisi tagajärjel, mistõttu Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja teiste riikide võlakirjade intressimäära erinevused Saksamaa omast kasvasid kuni novembris lõpuni, viidates kriisi edaskandumisele (vt joonis 1). Reitinguagentuurid Standard & Poor’s, Fitch ja Moody’s langetasid peaaegu kõigi euroala riikide krediidiireitinguid. Saksamaa lühiajaliste ja keskmise pikkusega võlakirjade intressimäärad seevastu langesid 2011. aasta lõpus (vt joonis 2). Väärib märkimist, et esimest korda ajaloo jooksul olid Saksamaal ja Hollandis kuni ühe aasta pikkuse tähtajaga võlakirjade intressimäärad kõrgenenud nöudluse tõttu aasta lõpus isegi negatiivsed.
Detsembri lõpus hakkas turgude meneleolu järk-järgult paranema. Muu hulgas aitas sellele kaasa euro süsteemi teostatud kaks kolme aasta pikkuse tähtajaga likvidsusoperatsiooni, mis suurendasid euroala pankade käsituses olevat rahamassi ligikaudu 500 miljardi euro võrra. See andis pankadele ja turgudele kindlustunnet, mille möjul euroala ääreriikide võlakirjade intressimäära erinevused Saksamaa omast vähenesid.
Positiivseks arenguks oli ka Kreeka abipaketi heakskiitmine ja võlakirjade restruktueerimine, mis leevedasid Kreeka võlakoormust ja vähendasid ebasovitava turuarengu ohtu. Sellelgi poolt oli nn kollektiivse tegutsemise klausuli rakendamine Kreeka poolt osalise maksevõimetuse tunnuseks. Ääreriikidest oli peale Kreeka suurima surve all Portugal, kuid mitmes euroala riigis toimusid edukad võlakirjaksonid. Samuti hakati arutama võimalust kombineerida Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) ja Euroopa stabilisumehhanismi (ESM) vahendeid, mis võimaldaks kaitsta euroala finantssüsteemi olukorra märgatava halvenemise vastu. USA Föderaalreservi antud lubadus hoida intressi-
---
1 Ülevaates käsitletakse turuarengut perioodil 30.09.2011–31.03.2012.
määrad madalad kuni 2014. aasta lõpuni toetas samuti turge. Nende ja teiste tegurite möjul paranes finantssektori olukord, mis kajastus nii euroala kui ka USA pankade krediidiriski vastu kindlustamise preemiate (CDS) hinnavahe alamemises.
Globaalse kasvu väljavaated on mõnevõrra paranenud tänu tööstustoodangu kasvutempo kiirenenmisele viimastel kuudel, mis on märgatavam Aasia riikides ja USA-s. Euroala SKP võib 2012. aastal veidi väheneda, kuigi viimased andmed viitavad euroala majandusaktiivsuse võimalikule stabiliseerumisele.
**Rahaturgude** areng oli USA-s ja euroalal erinev. USA-s baasintressimäärä ei muudetud. Föderaalreserv lubas hoida intressimäärad väga madalalt vähemalt 2014. aasta lõpuni, kuid majandusaktiivsuse paranedes vähenes tõenäosus, et keskpank kasutab rahapolitiika kvantitatiivse leeendamise meetmeid. Euroopa Keskpank seestu reageeris majanduslangusele ja inflatsiooni aeglustumise väljavaatele baasintressimäärä alandamisega. Seda tehti kahel korral (novembris ja detsembris 2011) kokku 50 baaspunkti võrra 1%. Pankade kohustusliku reservinõue langetati 2%lt 1%. Rahaturgu stabiliseerisid ka kaks kolme aasta plikkuse tähtajaga likviidsusoperatsiooni, mis aitasid pingeid turul vähendada ja intressimäärasid alandada (vt joonis 3). Märsi lõpus olid kolme ja kuue kuu EURIBORid vastavalt 78 ja 68 baaspunkti võrra madalamad kui septembri lõpus (vt joonis 4).
Likviidsuse kasvu turul iseloomustab see, et EKP hoiustamisvõimaluse kasutamine tõusis poole aasta jooksul ligi nelj korda: ligikaudu 200 miljardilt 800 miljardi eurole märtsis. Et vajaduse korral võimaldada likviidsuse pakkumist välisvaluutas, sõlmiti vahetuslepingud lisaks Föderaalreservile ka Inglise, Jaapani, Kanada ja Šveitsi keskpangaga. Arenenud riikidest langetasid baasintressimäära peale euro süsteemi veel Austraalia (50 baaspunkti võrra 4,25%), Norra
---
**Joonis 3. Eurosüsteemi rahapoliitilised tehingud**
- hoiustamise pusjõvimaluse kasutamine
- pesjõvimaluse kasutamine
- liikmesriikide rahapaberituruprogrammi portfell ja tagatud völakirjadest ost
- äärnamise pusjõvimaluse kasutamine
- pankade rahapaberituruportfell tehingud
- põhiline refinantsseerimistehingud
Allikas: Euroopa Keskpank
---
**Joonis 4. Kolme kuu intressimäärad pankadevahelisel rahaturul**
- euroala
- USA
Allikas: Reuters EcoWin
(75 baaspunkti võrra 1,5%le) ja Rootsi keskpank (50 baaspunkti võrra 1,5%le). Hiina keskpank alandas kohustusliku resviri nõude 1 protsendipunkti võrra 20,5%le.
**Valuutaturgude** arengut iseloomustas euro edasine nõrgenemine teiste põhivalutade suhtes. Euro nõrgenemise põhjustas euroala võlakraisi teravnemine sügisel ja euro süsteemi bilansimahu suurendamine. Euro nõrgenes kõige enam nn toormevalutade suhtes (Kanada dollar, Uus-Meremaa dollar ja Austraalia dollar). USA dollari tugevnemisele aitasid kaasa ka USA paremad majandusandmed. Euro tugevnes põhivalutadest ainult jeeni suhtes. Šveitsi frangi ja euro kurss muutus minimaalselt, kuna Šveitsi keskpank säilitas oma varaesma politiitika välitida frangi tugevnemist euro suhtes.
Peamistel **aktsiaturgudel** valitseb 2011. aasta septembri lõpust kuni 2012. aasta märtsi keskpaigani tõusutrend (vt joonis 5). See oli tingitud nii edusammudest euroala võlakraisi ohjeldamisel kui ka positiivsematest majandusuudistest. Kuigi euroalal ja Jaapanis SKP IV kvartalis vähenes, old laekunud majandusandmed USAs oodatust paremad ja peegeldasid aktiivsuse stabiliseerumist muudes piirkondades, mistõttu kasvu-väljavaatet paranenud. Üldist riskikeskkonda peegeldas turgude volatiilsuse vähenemine ja investitore suurenenud riskivalmidus. USA aktsiaturu volatiilsusindeks (VIX) langes märtsis viimase viie aasta madalaimale tasemele, mis viitas turgude suurele kindlustundele. Seda näitas ka aktsiaindeksite tootlus: G3 riikides tõusid peamised aktsiaindeksid alates aasta algusest kuni märtsi lõpuni keskmiselt 18%.
**Rahvusvaheliste finantsturgude peamised riskid** on euroala võlakraisi jätkumine ning majandusolukorra ja üldise riskikeskkonna võimalik halvenemine. Euroala võlakraisi on 2012. aastal mönevõrra leevenenud, kuid olukord on endiselt habras ja ei saa olla lõpuni kindel, et võlakraisi on suudetud tuua otsustav põõre. Pärast Kreeka olukorra möningast leevenemist on turgude tähelepanu suundunud rohkem Portugalile ja Hispaaniale. Pankadele täiendavate vähendite andmine likviidsusoperatsioonidega võib küll suurendada nöudlust riigivõlakirjade ja riskantsamate varade järele, kuid olukorra halvenedes on tõenäoline raha väljavool riskantsamatest varadest. Euroopa pangad on rahastamis- ja laenuandmisotsuseid tehes jätkuvalt ettevaatlikud ning on asunud oma bilansside tugevdamiseks finantsvõimendust vähendama. Seega on oluline küsimus, kuidas vältida ulatusliku finantsvõimenduse vähendamise negatiivset mõju ja tagada samal ajal pangandussektori vastupanuvõimet tugevdamises vajalik majanduse rahastamise tase Euroopa riikides (vt ka taustinfo *Finantsvõimenduse vähendamine Euroopa panganduses*).
Nagu sügisel, nii ka nüüd püsib olulise riskitegurina makromajanduse väljavaaade. Globaalse majanduskasvu väljavaatet on viimastel kuudel isegi veidi paranenud, kuid välisinõudluse riskid püsivad ja euroalal on oodata nõrka majanduslangust. Kui USAs toetab tööpuuduse langus
eratarbimise kasvu, siis euroalal jätkus tööpuuduse kasv. Nõrgem majanduskeskkond suurenendaks taas pankade krediitiriske. Lisaks langeb arenenud riikides vajadus majandust ja tööturgu stimuleerida kokku vajadusega tagada eelarvepoliitika järkusuuutlikkus. Ka jooksevkontode ja valuutakursside globaalne tasakaalustamatus on endiselt märgatav. Täiendavaks riskiteguriks on kujunenud naftahinna tõus seoses Iraani naftaembargoga ja globaalsete kasuväljavadete möningase paranemisega.
**EESTI FINANTSTURUD**
**Võlakirja- ja aktsiaturg**
Eesti finantssektorist moodustab põhilise osa pangandussektor, mistõttu kohalik võlakirjaturg ei ole turuosaliste jaoks atraktiivne. Võrreldes teiste riikidega on Eesti võlakirjaturg äärmiselt väike (vt joonis 6). 2012. aasta veebruari lõpus oli emiteeritud võlakirjadega kogumaht Eestis 539 miljonit eurot ehk 3,4% SKPst.
2011. aasta septembrist 2012. aasta veebruarini valitseb võlakirja esmasturul jätkuvalt passiivsus. Uusi võlakirju emiteeriti kuus keskmiselt 5,4 mln euro väärtuses, mis on pea sama palju kui aasta tagasi.
Kohaliku võlakirjaturu osatähtsus Eesti finantssektoris püsis ka edaspidi suure toenäosusega väike ning uute võlakirjade emissioonimahd jääb jätkuvalt madalaks.
Mahult väike on ka Tallinna Börs. 2012. aasta veebruari lõpus oli Tallinna Börsil noteeritud 15 ettevõtte aktsiad kogukapitalisatsiooniga 1,2 mld eurot ehk 8,7% SKPst.
2012. aasta alguse positiivne meneelolu väärtpaberiturugude mõjutas ka Tallinna Börsil noteeritud aktsiate hindu. Börsi indeks OMXT kasvas kolme esimese kuuga ligi 13%. OMXT on olnud ajalooliselt väga volatiline. Võrreldes teiste aktsiaturu-
---
**Joonis 6. Emiteeritud võlakirjad suhtena SKPsse**
| Riik | 2008 | 2009 | 2010 |
|----------|------|------|------|
| USA | 250% | 250% | 250% |
| Suurbritannia | 200% | 200% | 200% |
| Rootsi | 150% | 150% | 150% |
| Saksa | 100% | 100% | 100% |
| Soome | 50% | 50% | 50% |
| Leedu | 0% | 0% | 0% |
| Läti | 0% | 0% | 0% |
| Eesti | 0% | 0% | 0% |
Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank, USA statistikaamet, USA kaubandusministeeriumi majandusanalüüsibüroo
---
**Joonis 7. OMXT keskmine aastatootlus ja standardhälve võrreldes teiste aktsiaturuindeksitega aastatel 2001–2011**
| Indeks | Keskmine aastatootlus | Standardhälve |
|-----------------|-----------------------|---------------|
| OMX Vilnius | 25% | |
| OMX Tallinn | 20% | |
| OMX Riia | 15% | |
| OMX | 10% | |
| DAX | 5% | |
| Stockholm 30 | 0% | |
| OMX Helsinki 25 | 0% | |
| FTSE 100 | 0% | |
| S&P 500 | 0% | |
Allikas: Reuters EcoWin
gude indeksitega on OMXT näidanud viimase kümne aasta jooksul nii oluliselt kiiremat keskmist kasvu kui ka kasvu suuremat köikumist keskmises (vt joonis 7). Selle põhjuseks on Tallinna Börsi väiksus ja sellest tulenev madal likviidus, mistõttu jätab Tallinna Börs ka edaspidi küllaltki volatiliseks.
2012. aasta veebruari lõpus oli 12 kuu keskmine kuukäive Tallinna Börsil 14 mln eurot. Viimase 12 kuu käibe ja kapitalisatsiooni suhe oli 12%, mis on võrreldes aastatagusega alanenud 3 protsendipunkti.
Välisinvestoritele kuuluvate aktsiate osakaal Tallinna Börsil ei ole viimase kahe aasta jooksul muutunud (vt joonis 8). Residentide omanduses on jätkuvalt üle 60% aktsiatest.
**Investeerimisfondid**
Investeerimisfondide osakute 12 kuu tootlus muutus aktsiaturgude langusest ja ebakindluse suurenemisest tingituna 2011. keskpaigas negatiivseks (vt joonis 9). Pärast septembrit, kui aktsiatururd pöördusid taas tõusule, on aktsiafondide osakute 12 kuu keskmine tootlus mõnevõrra paranenud, kuid püsib siiski veel negatiivne. Intressifondide tootlus seevastu oli 2012. aasta jaanuaris juba positiivne. Aktsia- ja intressifondide osakute 12 kuu keskmine tootlus oli veebruari lõpus vastavalt −13% ja 5%.
Suurema võlakirjade osakaaluga pensionifondide indeksite EPI-00 ja EPI-25 aastatootlus oli samuti veebruari lõpus positiivne (vt joonis 10). Seevastu EPI-50 ja EPI-75 fondide 12 kuu tootlus oli negatiivne, vastavalt −1% ja −2%.
Investeerimisfondide varade maht oli 2012. veebruari lõpus 487 mln eurot, olles võrreldes aastatagusega alanenud ligi viienda võrra. Varade vähenemise on põhjustanud väärtpaberite hinnalangus ja raha väljavool fondidest. Pensionifondide varade maht kasvas aastaga ligi...
11% ning ulatus 2012. veebruari lõpus 1,3 mld euroni.
Välisvarade osakaal investeeringimis- ja pensionifondide varades võrreldes 2011. aasta augusti lõpuga mõnevõrra alanes, kuid on jätkuvalt suur. Veebruari lõpus moodustasid välisvarad fondide koguvarast 79%.
Investeeringute geograafiline jaotus ei ole viimase kuue kuu jooksul kuigi palju muutunud. Ligi kaks kolmandikku investeeringutest on jätkuvalt paigutatud teistes Euroopa riikides registreeritud väärtpaberitesse. Investeeringute osakaal probleemse riigirahandusega euroala riikides\(^2\) registreeritud väärtpaberites oli veebruari lõpus 13% (vt joonis 11). Enamiku nendest moodustavad liirimaad fondiosakutesse tehtud investeeringud. Üldiselt võib investeeringute struktuuri põhjal järeldada, et euroala võlakriisi otsene mõju Eesti investeeringimis- ja pensionifondidele on väike.
**PANGAGRUPPIDE TURUPÕHINE RAHASTAMINE**
**Emapanga gruppide finantstugevus**
Nelja suurema Eestis tegutseva panga emapanga grupi\(^1\) 2011. aasta teise poole tegevuskasumid alanesid mõnevõrra võrreldes eelmise poolaastaga (vt joonis 12). Tegevuskasumite alanemise põhjused olid grupiti erinevad, kuid suuremat langust põhjustasid finantsinvesteeringute või tütarettevõtete väärtuse allahindlused.
Varem laenukahjumite katteks suuri provisjone teinud pangagruppidel alanes provisjonide tagasiarvestuse tempo 2011. aasta kahes viimases kvartalis, mistõttu tagasiarvestuse positiivne mõju tegevuskasumile jääb edaspidi tagashoidlikumaks.
Pangagruppide kapitaliseeritus püsis 2011. aasta teisel poolel stabiilne. Esmaste omavahendite (Tier 1) suhtarv oli 2011. aasta lõpus köikidel
\(^{2}\) Kreeka, Portugal, Iirimaa, Itaalia ja Hispaania.
pangagruppidel üle 10%. Samuti ületas valdaval osal pankadest kapitali adekvaatsuse määr 12%.
2011. aasta novembris lõpus tegid Rootsi keskpank, rahandusministeerium ja finantsinspektsioon valitusele ettepaneku kehtestada süsteemselt olulistele Rootsi pankadele kõrgemad kapitalinõuded, kui näeb ette uus Baselii raamistik. Ettepanekuga soovitakse veelgi tugevdada Rootsi pangandussektori stabiilsust ja vähendada ohte Rootsi majandusele. Ettepaneku järgi lisanduks süsteemselt olulistele pankade alates 2013. aastast 3% lisakapitalinõue, mis 2015. aastal kerkiks 5%le. Seega tõuseks suuremate pankade esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu alamimär 2013. aastaks 10%ni ning 2015. aastaks 12%ni. Sellele võib vajaduse korral lisanduda vastutusküllise kapitalipuhvri nõue vahemikus 0–2,5%. Arvestades suuremate Rootsi pankade head kapitaliseerituse taset, on pangad nende nõuet täitmisele juba praegu väga lähedal.
**Emapankade rahastamine ja likviidsus**
Finantsturupõhise rahastamise osakaal Eestis asuvate pankade emapangagruppide rahastamisstruktuuris on viimastel aastatel mõnevõrra alanenud, mida on toetanud laenuportfellist kiirem hoiuste kasv (vt joonis 13). Samas on Eestis tegutsevate pangagruppide finantsturupõhise rahastamise osakaal teiste euroala pankadega võrreldes küllalt kõrge, mistõttu finantsturgude areng mõjutab jätkuvalt emapankade finantseerimist.
Finantsturgude pingete leevenenine pärsist euro süsteemi pakutud kolmeaastaseid likviidsusoperatsioone mõjutas turuosaliste riskihinnanguid positiivselt. 2011. aasta detsembrist alates alanesisid nii euroala kui ka Põhjamaade pankade krediidiriski vastu kindlustamise riskipreemiad (CDS) (vt joonis 14).
Ka Põhjamaa pankade rahastamise hind kaetud ja katmata völakirjade osas on võrreldes 2011.
aasta detsembriga alanenud (vt joonis 15). See on muutnud finantsturupõhise rahastamise pangagruppidele mönevõrra odavamaks.
Rootsi pangagrupid emiteerisid 2011. aasta teisel poolel suhteliselt rohkem pikaajalisi völakirju, mistöttu völakirjade keskmine lunastamistähtaeg on pikenenud (vt joonis 16).
Rootsi pankade likviidus on viimastel kvartalitel paranenud. Üheit poolt on selle tinginud pikemajalise rahastamise osakaalu suurene mine pankade finantseerimisstruktuuris ja teisalt likviidsete varade kasv.
Kuigi likviidsusrisk on mönevõrra vähenenud, on Rootsi pankade rahastamisstruktuur siiski haavatav, kuna emiteeritud lühiajaliste völakirjade osakaal on suhteliselt suur.
II. REAALMAJANDUS JA LAENUKVALITEET
PANKADE LAENUPORTFELL
Pankadelt reaalsektorile väljastatud laenu- ja liisingute maht ulatus 2012. aasta veebruari lõpus 14,7 mld eurot (vt joonis 1). Uute laenude käive püsis madal, mistõttu laenutagasisaksed ületavad uute laenude mahtu ning laenuportfell on jätkuvalt kahaneenud. Veebruaris oli see 3,7% väiksem kui 2011. aastal samal ajal. Laenumaht on 2008. aasta lõpus saavutatud tiptasemelt väheneenud juba üle 17%. Samas 2011. aasta teises pooles laenuportfelli kahane- nmine aeglustus, kuna ettevõtted ja majapidamised hakkasid mönevõrra aktiivsemalta laenu võtma.
Laenuportfell jätki vähendab ka pankade lootusetute nõuete mahakandmine. 2011. aastal kandsid pangad lootusetuid laenuüüudeid maha 171 mln euro väärtuses ehk 1,2% laenuportfellist. Mahakandmistest 80% moodustasid ettevõtete laenud. Kuna halbade laenuide maht on jätkuvalt suur, kantakse lootusetuid nõudeid maha ilmselt ka järgnevatel aastatel.
Majandusaktiivsus kasvab 2012. aastal aeglaselt, mistõttu jääb laenuvõtmine tagasisihoidlikuks ning laenuportfell eeldatavasti kahaneb. 2013. aastaks võib aga prognoosida laenuportfelli väikset kasvu. Samas püsin risk, et laenuportfelli kasv jääb järgmisel paari aastal oodatust aeglasemaks globaalse majanduskasvu võimaliku aeglustumise tõttu.
Laenukäive on kasvanud tagasisihoidlikult ja see-tõttu avaldab laenuportfelli struktuurile jätkuvalt enim mõju erinevat liiki laenude erinev amortisatsioon. Kuna eluasemelaenudel on pikast tähtajast tulenevalt aeglane amortisatsioon, kasvab majapidamiste laenu osakaal laenuportfellis. Veebruari lõpus moodustasid majapidamiste laenud 50% laenuportfellist (vt joonis 2).
1 Sisaldab laene, liisinguid ja faktooringuid.
2 Sisaldab ka mittesidentidele väljastatud laene ja liisinguid 0,3 mld euro väärtuses.
Ettevõtete laenudest hõlmasid suurima osa (18%) kinnisvarasektoriga seotud ettevõtete laenud. Aktiivsema laenuvõtmise tulemusena on kasvanud kaubanduse ja logistika laenuportfellid.
Pankade laenuportfell riskid on jätkuvalt suures ulatuses seotud kinnisvaraturu arenguga. Kinnisvaraga otseselt seotud sektoritesse\(^3\) antud laenude osakaal oli veebruari lõpus ligi 60%. Kinnisvaraga tagatud laenude osatähtsus laenuportfellis (hüpoteeklaenud) on veelgi suurem, ulatuses 80%ni (vt joonis 3). Samas on see näitaja püsirud samal tasemel juba 2007. aastast. Kuna kinnisvaraturg on stabiliseerunud, ei ole kinnisvarast tulenevad riskid pankade jaoks poole aasta taguse ajaga võrrelduna kuigi palju muutunud.
**ETTEVÕTETE LAENUMAKSEVÕIME**
Ettevõtete majandusnäitajad ning konjunktuuri ja väliskaubanduse areng viitavad majanduskasvu aeglustumisele 2011. aasta viimases kvartalis.
Võrreludes varasemate perioodidega olid ettevõtted 2012. aasta talvel heas finantsseisus ja vastupidavamad võimalikele riskidele. Samas võib ettevõtete senise tugeva kasumlikkuse säilitamine osutuda halvenenud väliskeskonna tingimuste juures keeruliseks.
**Ettevõtete majandustulemused**
2011. aastal kasvas **müügitulu** 17,8% (vt joonis 4). Kasvu võis täheledata kõikides sektorites, kuid enim suurenes mõuk tööstuses (26%) ja ehituses (23%). Aasta teisel poolel käibe kasv aeglustus ning aastakasv alanest 14,9%le. Teisalt kasvas teisel poolaastal keskmisest kuni kaks korda kiiremini müügitulu väikestes (alla 10 töötaja) ja keskmise suurusega (50–99 töötajat) ettevõtetes. Üle 100 töötajaga ettevõtetes oli müügitulu kasv aeglasem, suurenedes vaid 7% võrreludes 2010. aasta sama perioodiga.
---
\(^3\) Kinnisvara- ja ehitusettevõtete laenud ning majapidamiste eluasemelaenud.
Müügitulu kasvu on toetanud eelkõige eksport, mis 2011. aasta teisel poolel suurenes aastataguusega võrreldes 25% (vt joonis 5).
2011. aastal kasvasid ettevõtete kulud 16,5%. Samas kulude aastakasv aeglustas aasta teisel poolel 14,5%ni. 2011. aastal oli kogukasum 40% suurem kui aasta tagasi. See vastas 2006. aasta kasvunäitajale ja jäi ajaloolise tipptasemele vaid 20% alla. Aasta teisel pool oli kogukasumi kasv aeglasem; aastataguusega võrreldes suurenes kogukasum 20%. Sektoriti oli muutus erinev: tööstuses vähenes kasum 4%, kuid kaubanduses kasvas 42% (vt joonis 6).
Ettevõtete asutamise aktiivsus oli kõrge terve aasta jooksul. 2011. aastal registreeriti 15 235 ettevõtet, mida on 27% rohkem kui aasta tagasi. Samuti oli likvideerimisi 2011. aastal 20% vähem kui 2010. aastal. 2011. aasta teises pooles oli ka 62% vähem pankrotte aastataguusega võrreldes (vt joonis 7). Kuigi väljakuulutatud pankrottide arv alanen viimaste aastate madalamale tasemele, püsis pankrotiavalduste arv suhteliselt kõrge.
Maksuvõlgnike arv vähenes aastaga 22%, mis näitab, et ettevõtete parenenud finantsseis on toetanud ka maksukohustuste täitmist. Samas ettevõtete võlgnevus ei muutunud kuigi palju. Enamik 380 000 euroni ulatuvast maksuvõlgede mahust pärineb 2008.-2009. aastast. Maksehäiretega\(^4\) ettevõtete arv on vähenenud aastaga 19% ja maksehäirete summa 8%.
**Finantsvarad ja -kohustused**
Ettevõtete finantsvarad hakkasid 2011. aasta teisel poolel kiiresti kasvama. Kodumaistesse pankadesse paigutatud hoiused suurenedes teisel poolaastal aastatagusega võrreldes 9%. Samal ajal kui tähajalised ja säástuhoiused kasvasid 26%, jäid üleöö- ja nõudmiseni hoiused peaegu muutumatuks. Ettevõtete hoiuste kasvu taga on tõenäoliselt head majandustulemused ja tagasisihoidlikumad investeeringud.
Võlakohustuste kaetus hoiustega paranes 2011. aasta teisel poolel tänu hoiuste mahu kiirele kasvule ja ettevõtete võlajäägi jätkuvale vähenemisele (vt joonis 8). 2011. aasta lõpus oli ettevõtetele antud laenude ja liisingute jääk aastatagusega võrreldes 6% väiksem. Ettevõtete võlg kodumaiste pankade ja liisingutettevõtete ees moodustas aasta lõpus 46% SKPst, vähenedes aastaga 9 protsendipunkti võrra (vt joonis 9). Peale pangalaenude ka välismaiseid võlakohustusi ja ettevõtete omavahelist laenamist sisaldav koguvõlg vähenes SKP suhtes III kvartalis 95%ni.
**Laenumaksevõime**
Erinevad bilansilised ja laenumaksevõime näitajad kinnitavad, et ettevõtted on paremini kapitaliseeritud kui eelnevatel aastatel ja nende laenumaksevõime on kasvanud. Näiteks on võlakohustuste ja omakapitali suhtarv päraast 2010. aasta keskel saavutatud tiptaset oluliselt alanenud (vt joonis 10). Samuti püsis
\(^4\) Allikas: Krediidilinfi maksehäireregister.
maksevõime üldkordaja (lühiajalise võla kaetus likviidsete finantsvaradega) võrreldes pikaajalise keskmisega suhteliselt kõrge.
Turukonjunktuurist rohkem sõltuv intressikulude kattekordaja paranenud 2011. aastal veelgi, kuivõrd baasintressimäärad ja pankade marginaalid alanesid, ettevõtete tegevuskasum suurenes ning laenukohustused vähenesid (vt joonis 11). Kuna euroala intressimäärad ja pankade marginaalid lähikvartalites töenäoliselt ei tõuse, siis ohustab ettevõtete laenumaksevõimet peamiselt globalse nõudluse nõrgenemine. Ettevõtete rahavood võivad seetõttu väheneda ning raskendada võetud laenukohustuste täitmist.
**MAJAPIDAMISTE LAENUMAKSEVÕIME**
Tarbijate kindlustunne suurenes neljandat kuud järjest nii Eestis kui ka kogu euroaal, kusjuures Eestis on see näitaja pidevalt paranenud kiiremini kui teistes riikides (vt joonis 12).
Allikad: konjunktuurinstituut, Euroopa Komisjon
Majapidamiste hinnang pere ja riigi majandusolukorra edasise arengu suhtes on paranenud, samal ajal kui järgneva aasta tööturu arengutrendide ning säastuvõime prognoos on muutunud negatiivsemaks. Tarbijate kindlustunnnet hoiab jatkuvalt tagasi tarbijahinnaindeksi suhteliselt kiire kasv ning tööpuuduse möningane suurenemine.
Majapidamiste sissetulekutega seotud riske on vähendanud tööturu ja palgaarend (vt joonis 13). **Tööhõive** kasvas 2011. aasta IV kvartalis ligi 60%ni tööealisest rahvastikust nii töötuse kui ka mitteaktiivsuse vähenemise arvel. **Töötuse** määr oli möödunud aasta viimases kvartalis 11,4% ehk mõnevõrra kõrgem kui III kvartalis, mis on lisaks hooajalistele teguritele seletatav majanduskasvu pidurdumisega. Tööpuuduse vähenemine 4,4 protsendipunkti võrra aasta arvestuses oli viimase 20 aasta kiireim. Ühtlasi alanest aasta keskmine töötuse määr 2011. aastal viimase kolme aasta madalaimale tasemele. Majanduskasv aeglustus ka IV kvartalis ja pöördus III kvartaliga võrreldes isegi negatiivseks (−0,2%). Arvestades et tööturg reageerib reaalmajanduse arengule alati viitajaga, on järgmistes kvartalites oodata töötuse määrä languse aeglustumist ning hõive kasvunäitajate alanemist. See aga ei tohiks finantsstabiilsust eriliselt ohustada.
Keskmine **brutokuupalk** kasvas 2011. aasta IV kvartalis aastaga 6,3% ehk 865 euroni. Ka reaalpalk, mis võtab arvesse tarbijahindade muutuse möjü palga ostujõule, pöördus pärast üksteist kvartalt kestnud langust III kvartalis taas positiivseks. Neljandas kvartalis oli aastakasv 2,1%.
Finantskonto andmeil kajastusid majapidamiste jatkuvalt suurenevad finantspuhvrid selgelt ka **finantspositsioonis**, mida on alates 2010. aasta teisest poolest pidevalt parandanud nii finantsvarade kasv kui ka finantskohustuste vähenemine (vt joonis 14). Eelmise aastaga võrreldes kasvasid finantsvarad 2011. aasta III kvartalis 5,7% ja kohustused vähenesid 2,7%. Sejuures
on finantsvarade kasv kiirenenud, samal ajal kui kohustused on vähenevad aeglasemas tempos.
Sularaha ja hoiused katsid 2011. aasta III kvartalis 60,5% majapidamiste koguvõlast ning see suhtav on aastaga kasvanud märkimisväärse 15 protsendipunkti võrra. Majapidamiste käitumine liikviidsemate finantsinstrumentide hoitmisel muutus mönevõrra pärast euro kasutuselevõttu – sularaha osatähtsus vähenes ning hoiuste osakaal kasvas (vt joonis 15).
Majapidamiste hoiuste kasv Eestis tegutsevate pankade kontodel aeglustus 2012. aasta alguses eelmiste kvartalitega võrreldes, kuid oli vaatamata madalatele intressimääradele aasta arvestuses siiski suhteliselt kõrgel 10% tasemel (vt joonis 16). Üleöö- ja nõudmiseni hoiused, mis moodustavad majapidamiste hoiuste kogumahust ligi poole, kasvasid aastaga 10% ning tähtajalised ja säastuhoiused 11%. Muude hoiuste maht, mis sisaldab väärtpaberiturgude tootlusega seotud investeerimishoiuseid, vähenes aastaga 6,2%.
Majapidamiste **võlakoormus** alanes 2011. aasta teises pooles veelgi. Aasta lõpus moodustas majapidamiste võlg SKP suhtes 46% ja kasutatava tulu suhtes 88%, olles aastatagusega võrreldes vastavalt 8 ja 9 protsendipunkti võrra väiksem (vt joonis 17).
Majapidamiste **intressikoormus** ehk aastase intressikulu ja kasutatava tulu suhe oli 2011. aasta III kvartalis 3,9% (vt joonis 18). Kuna Eesti Panga sügisprognossi kohaselt suureneb kasutatav tulu ka jätkuvalt ning laenujääk väheneb järkuvalt, on edaspidi oodata majapidamiste intressikoormuse alanemist ja laenumaksevõimet ohustavate riskide vähenedmist. Samas püsis kõrge globaalse majanduskasvu aeglustumisest tulenev risk, mis realiseerudes pärisks majapidamiste kasutatava tulu kasvu.
**Eesti kinnisvaraturu areng**
**Eluasemeturg**
Elamispindade turg on viimasel poolaastal olnud negatiivse välismõju suhtes üsna apaatne. Üks turu aktiivsust toetanud tegur on statistiliselt hea kinnisvara ostujööd. Keskmist palka teeniva tallinlase kinnisvara taskukohasuse näitaja oli 2011. aasta IV kvartalis 0,97 (vt joonis 19). Ostuhuvi on mönevõrra suurendanud ka eluasemelaeude parem kätesaadavus võrreldes kahe eelneva aastaga. Lisaks on kinnisvaraturgu elavdanud turule uuesti ilmunud erainvestorid, kes ebakindlate rahaturgude töötu paigutasid oma vabasid vahendeid odavamateesse elamispindadesse. Tänu aktiivsemale turule 2011. aastal paranes ka täitemenetluse läbi õnnestunud sundmüükide.
tehingute hulk. Kinnisvara sundmüükide arv kasvas eelmisel aastal 16%, kokku müüdi 833 objekti. 2011. aastal võimiti kohtutäiturite korraldatud enampakkumistel 4,8% aasta kinnisvaratehingutest, mille rahaline maht oli hinnanguliselt 5–6% koguturust.
Olenemata sellest, et tehingute arv Tallinna korteriturul on viimase kuue kuu arvestuses kerkinud üle 10% ning mediaanhind tõusnud 13%, on nii kinnisvaratehingute aktiivsus kui ka hind siiski juba pikemat aega püsinud 2004.-2005. aasta tasemel (vt joonis 20). Tehingute väärtuse kasvu on eelkõige põhjustanud kallimate objektide ja uusarenduste suurenenud osatähtsus tehingute koguhulgas.
Kui 2011. aasta esimene pool oli väga aktiivne uusarendustegevuse poolest, siis tänavu on uute elamispindade pakkumine mönevõrra häabunud. 2011. aastal järgipidevalt kasvanud müügipakkumiste arv Tallinna turul on aasta lõpukuudest alates alanenud, mida on eelkõige möjutanud just uusarenduste vähenemise. Uusi ehituslubasid eluruumiide ehitamiseks väljasati 2011. aasta kahes viimases kvartalis samuti 23% vähem kui aasta tagasi samal perioodil (vt joonis 21). Kuna turul on nõudlus elamistingimuste parandamise järele, siis võib kinnisvarapakkumise oluline vähenemine tekitada survet tõsta kinnisvarahindu. Vähenevat pakkumist leevendavad aga pangad, kes on teavitanud kriisi ajal üle võetud tagatisvarade aktiivsemast müügitegevusest. Suuremate Eestis tegutsevate pankade kokku ostetud varade maht oli aasta lõpus hinnanguliselt üle 80 mln euro (auditeerimata andmed).
Joonis 20. Tallinna korteritega tehtud tehingute arv ja mediaanhind
Joonis 21. Pakkumine Tallinna korteriturul
Allikad: maa-amet, Eesti Pank
Allikad: ehitisregister, statistikaamet, spot.city24.ee
Äripindade turg
2011. aasta lõpuses paljudele äripindade omanikele edukalt ning üldiselt iseloomustab Tallinna äripindade renditurgu stabiilsus. Büroopindade ostu-müügiturg on endiselt passiivne, sest ettevõtetel puudub huvi pinda omada. Lisaks on pangad varasemate aastatega võrreldes ettevaatlikumad äripindade arenduste suhtes.
Kuna büroopindade pakkumiste maht pole eriti muutunud, on pindade vaksantsus ettevõtete elavnenud majandustegevuse taustal vähenenud. A-klassi pindade keskmine vaksantsus oli 2011. aasta lõpus 7%, madalama klassi oma aga üle 25%. Büroopindade üldine üüritase ei ole sellegipoolset märkimisväärselt tõusnud. Hea asukohaga büroopindade hinnatase oli teisel poolaastal keskmiselt 11–15 eurot ruutmeetri eest, madalama klassi pindade üürihind jääb ligikolmandiku võrra väiksemaks.
Käesoleval aastal on siiski juba märgata survet üürimääradele (vt joonis 22). Büroopindade üürihindade tõusu on põhjustanud suurenenud nõudlus just esmaklassi kontoriruumide järelle. Uute büroohooneete ehitust on aga takistanud viimasel aastal kerkinud ehitushinnad. Niisamuti pärsiib uusarenduste ehitust maksujõulisemate klientide puudus, sest uute büroohooneete ehitamiseks peaksid üürilepingud olema sölmitud tänapäevast tasemest kuni 20% kõrgema hinnaaga. Büroopindade ehitusturul on hetkel silmapaistvaim turuosoline riik. Kuigi 2011. aastal väljastati ehituslubasid mitu korda suuremale ehitusmahule (vt joonis 23), ei tohiks kasvav arendusmaht ohtu seada olemasolevate hoonete vaksantsust ega turuhinda alandada.
Joonis 22. Tallinna äripindade pakkumishind (1.1.2007 = 100)
Joonis 23. Ehitus- ja kasutusloa saanud äripinnad Eestis ja Tallinnas
Allikad: spot.city24.ee, Eesti Pank
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
5 Allikas: Uus Maa.
6 Maksu- ja tollameti ning statistikaameti uued hooned.
Kaubanduspindade aktiivsem ehitustegevus Eestis toimus aastatel 1997–2004, 2011. aastal oli turul märksõnaks olemasolevate kaubanduskeskuste laiendamine. Alates 2010. aasta teisest poolest on tarbimine elavnenud ning keskuste käive ja külastatavus seega oluliselt tõusnud. Kaubandussektoril on aastaid nõudlus ületanud pakkumist, mistöttu paljud kaubanduskeskused toimivad 100% täituvusega. Kaubanduspindade hinnatase varieerub vastavalt asukohale, kuid nullilähedane vakantsus on võimaldanud omanikel tõsta üürihindasid vähemalt 10%.
Kinnisvaraturg püsis stabiiline eeldatavasti ka 2012. aastal, sest ebakindel majandusolukord sunnib nii kinnisvaramuüjaid kui ka potentsiaalseid ostjaid olema paindlukud.
VARADE KVALITEET
Pankade varade kvaliteet sõltub kõige enam laenuportfelli kvaliteedist, kuna ligi nelj viendidku varadest moodustavad laenuid. Veebruari lõpus oli nende laenuide maht, mille tasumise tähtajast oli möödunud 60 või enam päeva, kokku 624 mln eurot, mis moodustas 4,8% köikidest ettevõtetele ja majapidamistele antud laenudest. Kaks kolmandikku halbadest laenudest on kinnisvaraaga seotud sektoritesse antud laenuid, nagu kinnisvara ja ehitusettevõtete laenuid ning eluasemelaenuid (vt joonis 24).
Laenuportfelli kvaliteet on oodatult paranenud. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenuide maht kahanes 2011. aasta kahe viimase kvartaliga 181 miljoni euro vörra, mistöttu viivislaenuide osakaal langes 2011. aasta lõpuks 4,8%ni köikidest laenudest. Nii nagu varasemates kvartalites, tulenes ka 2011. aasta teises pooles viivislaenuide vähenemise suures osas mahakandmistest, ent selle mõju oli väiksem kui 2011. aasta esimeses pooles (vt joonis 25). Pangad kandsid 2011. aasta III ja IV kvartalis bilansist maha kokku 105 miljoni euro väärtuses lootusetuid nõudeid. See tähendab, et ligi 58% viivislaenuide kahanemisest tulenes mahakandmistest ja ülejäänu viivislaenuide taas toimima hakkamisest või nõuete tagatisvarade realiseerimisest.
Joonis 24. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavad laenuide portfell ja osakaal vastava sektori portfellis (29.02.2012)
Esimesel poolaastal kahanesid viivislaenuid peamiselt laenuide taas toimima hakkamise tõttu, eelkõige tugeva eksportikasvu toel tööstussektoris. Teisel poolaastal võis seda tendentsi märgata teistes ettevõtlussektorites, eriti kaubanduses (vt joonis 26). Pikk aega maksetähtaega ületanud eluasemelaenuide vähenemise tulenes teisel poolaastal vaid 20% ulatuses mahakandmistest. Seega on rohkem eluasemelaene taas toimima hakanud või nõuete
8 Selles peatükis käsitletakse vaid pangalaene ilma liisingute ja faktoringuteta, mis moodustab üle 90% kogu laenuportfellist.
7 Allikas: Arco Vara.
tagatisvarasid realiseeritud, mida aga ei saa öelda tarbimislaenude kohta.
Tulevaste laenukahjumite katteks tehtud provisjonide maht kahanes 2011. aasta teises pooles 118 miljoni euro võrra, peamiselt lootusetute nõuete mahakandmise tõttu. Kuigi provisjonide maht on ligi 1,5 aastat langenud, on provisjonide ja viivislaenude suhtarv püsinud kõrge, kuna viivislaenude maht on kiiremini vähenedud. 2011. aasta lõpuks tõusis provisjonide suhe üle 60 päeva maksetähtaega ületavatesse laenudesse veelgi, ulatudes 84%ni. See tähendab, et laenukahjumitena oli arvesse võetud 4,1% kogu laenuportfellist.
Eestis tegutsevate pankade väärtpaberiportfellid on suhteliselt tagasihoidlikud. Väärtpaberid moodustasid 2012. aasta veebruari lõpus vaid ligi 4% pankade varadest, millest enamik on võla-instrumendid. Võrrelduna 2011. aasta augusti lõpuga olid pangad aasta lõpuks suurendanud investeeringuid n-ö probleemsete riikide võlakirjadesse\textsuperscript{9} enam kui kaks ja pool korda, ligi 22 miljoni euroni. Sellega seotud risk kogu pangandussektori kapitaliseerituse jooks on siiski väga madal, kuna need võlakirjapositsioonid hõlmasid 2011. detsembri lõpus pangandussektori esimene taseme põhiomavahenditest (CET1) vaid 1,3% (vt joonis 27). Kuigi võlakirjapositsioonid on suurenenud, on selle otsene mõju pangandussektori kapitalile laenuallahindluste kaudu ka kõige negatiivsemate stsenaariumide korral väga väike.
\textsuperscript{9} Sisaldab Kreeka, Portugali, Hispaania, Itaalia ja Iirimaa valitsuste ja finantsinstitutsioonide võlakirju.
III. FINANTSINSTITUSIOONIDE TUGEVUS
PANGAD
Likviidus ja rahastamine
2011. aastat iseloomustas Eestis tegutsevate pankade likviidsete varade kogumahu klire kasv (15%), mis ulatus novembris lõpus rekordilise 4,6 miljardi euroni (vt joonis 1). Varade suurenemist toetas lisaks ühekordsele tehingule klientide hoiuste kasv, mida pangad kahaneva laenuportfelli finantsseerimiseks ei vajanud ning paigutasid likviidsetesse varadesse. Ka varade struktuuris jätkus viimaste aastate trend – nõuded pankade vastu kasvasid viimasel kuuel kuul 6 protsendipunkti võrra, ulatudes 2012. aasta veebruari lõpus 81%ni. Veebruari lõpus olid pankade likvidsed varad kahane nud tipptasemega vörrelles kokku ligi 239 miljoni euro võrra. Sealjuures vähenesid igat liiki varad ning suur osa langusest toimus detsembris.
Enamjaolt on pangad aasta jooksul likviidsete varade osakaalu koguvarades kasvanud. Veebruari lõpus oli see 24% ehk viiendaiku võrra suurem kui enne kohustusliku reservi määra langetamist 2010. aasta septembris. Põhjuseks oli likviidsete varade märkimisväärne kasv ja pankade bilansimahu vähene minne.
Pangad on lisalikviidusse juhtimise meetmena jätkuvalt kasutanud ka keskpanga hoiustamise ja laenamise püsivõimalusi (vt joonis 2). Peamiselt kasutatakse hoiustamist, pidevalt holustavad püsivõimaluse kaudu visi kuni seitsme panka. Keskpanga laenamisvõimaluste väheaktiivne kasutus viitab sellele, et Eestis tegutsevad pangad on hoolimata riigivõla kriisist, majanduse ebakindlast väljavaatetest ning rahaturgudel valitsevast ärevusest suunud piisavalt ressursse kaasata nii hoiustena kui ka teistelt pankadel. Seetõttu ei ole neil likviidusse juhtimiseks olnud tarvis keskpanga pakutavaid rahapo litilisi laene suures mahus kasutada.
---
1 Swedbanki tütarettevõtete müük.
Ka 2011. aasta lõpp ja 2012. aasta algus ei toonud pankade rahastamises kaasa suuri muutusi – jätkus hoiuste kiire kasv ning pankade sõltuvus emapankade rahastamisest vähenes veelgi (vt joonis 3). Teistelt pankadelt laenamine kahanes aastaga pea kolmandiku võrra, 4,4 miljardile eurole. Holuste kasv ja välisaenamine väiksem osakaal tõstis **hoiuste osakaalu rahastamises** rekordilise 72%ni (aasta tagasi 64%). Samal ajal vähenesid jätkuvalt pankade laenuportfellid, mistõttu laenude ja hoiuste suhe langes veebruari lõpuks madalale 119% tasele. Pankade rahastamisrisk väheneb, kuivõrd väljaantud laenude jäägi kasvu lähiajaks ei prognoosita, hoiuste maht tõuseb ning laenude kaetus hoiustega suureneb veelgi.
Hoiuste kasvanud osakaal on põhjustanud pikajaliste ehk üle ühe aasta pikkuse tähtajaga vahendite vähenedmise 8,6%ni pankade kaasatud koguressursist. Kasvavate hoiuste arvel maksatakse tagasi emapankade vahendeid, mis aga on sageli pikema tähtajaga. See tõttu pankade **rahastamise tähtajaline struktuur** lüheneb (vt joonis 4). Teisalt ei pruugi pelgalt tähtajalise struktuuri muutumine nõudmiseni hoiuste kasvu toel pankade likviidusriiski tõsta, kuivõrd klientihoiuseid peetakse jätkuvalt üheks turvalisemaks ja stabiliseerimaks rahastamisallikaks.
Eestis tegutsevate pankade koondarvestuses on varade **turupõhise rahastamise riski** näitav suhtev 1% ehk üliväike. Pankadel on likvidiseid vahendeid ligikaudu sama palju kui turgudelt kaasatud raha. See tähendab, et kui pankadel peaks ajutiselt tekkima raskusi turgudelt raha kaasamisega, leiavad nad vajalikud ressursid oma likviidsetest vahenditest. 2008. aastal alanud panganduskriisi käigus ja sellest järeldusi tehes hakkasid pangad märksa rohkem tähelepanu pöörama likviidusule ja varade turupõhise rahastamise risikile. See suhtev² näitab,
---
² Turupõhise rahastamise riski suhtev = (tururahastamine – likvidised varad) / koguvarad. Tururahastamine all käsitletakse pika- ja lühikalist huigirahastamist, sh laene ja pankadevahelisi hoiseid.
mil määral pank tugineb tuumrahastamise (nt kliendihoiused) asemel turupõhisele rahastamisele. See on oluline näitaja eelkõige hiljutiste sündmuste taustal, kui paljudel pankadel tekkis finantskriisi ajal likviidsusprobleeme just seetõttu, et neil oli raskusi turgudelt raha kaasamisel.
**Kasumlikkus**
2011. aastal teenisid Eestis tegutsevad pangad 663 mln eurot **puhaskasumit**. Viimase 20 aasta suurima puhaskasumi peamine põhjus oli Swedbanki Lätis ja Leedus asuvate tütarpankade emapangale müügist\(^3\) saadud arvestuslik tulu, mis moodustas üle 50% pangandussektori aastasest puhaskasumist (vt joonis 5). Majandusprotsesside möttes oli tähenud siirikam aga see, et tänu majandusaktiivsuse kasvule paranen pankade puhaskasumlikkus ka seda erakorralist tulu arvestamata. Varade suhtes kasvas puhaskasum 1,7%ni, mis jäi aastate 2000–2005 keskmisest tasemest vaid pisut väiksemaks (vt joonis 6).
2011. aastal vähendasid pangad laenukahjumite katteks varasematel aastatel loodud reserve. Laenukahjumite tagasiarvestamisest saadud tulu, mis ulatus 19 mln euroni, moodustas aastasest puhaskasumist ligi 6%. Ilmselt on suur osa laenuvakilteedi taastumisest juba aset leidnud ning laenuprovisjonid vähenevad üha enam lootusetuks hinnatud laenude mahakandmise tõttu (vt ptk II *Varade kvaliteet*). Seega võib eeldada, et laenukahjumite tagasiarvestamisest saadav tulu jääb edaspidi märksa tagasihoildikumaks.
**Laenukahjumieelne puhaskasum** kasvas 2011. aastal 9%.\(^4\) Seda toetas intressitulu suurenenmine, samal ajal kui finantstulu vähenes märkimisväärsed 38%. Teenustasutulu kahanemine, mida seoses euro kasutuselevõtuga võis pidada
---
\(^3\) Vt Finantsstabilissuse Ülevaade nr 2/2011 taastruu „Swedbanki struktuurimuudatuse möju Eesti pangandussektori koondbilansile ja kapitalile”.
\(^4\) Siin ja edaspidi toodud näitajad on ilma Swedbanki erakorralise finantstuluta.
ootuspäraseks, pidurkus 2011. aasta teises pooles ning aasta kokkuvõttes teenisid pangad puhast teenustasutulu vaid 3% vähem kui aasta varem. Seega jäi teenustasutulu langus eeldatust väiksemaks, mida saab lisaks majandusaktiivsuse kasvule põhjendada kaardimaksete suurenud kasutusega (vt ptk IV Maksekeskkond).
**Puhta intressitulu 21% kasvu toetas kuni 2011. aasta sügise alguseni toimunud EURIBORi tõus.** See tõi kaasa intressitulu suurenemise, mis ületas intressikulu kasvu. Ehkki sügisel alguse saanud EURIBORi alanemine jääb IV kvartalis veel väga tagasihoidlikuks, viis see puhta intressitulu pärast üheksat kvartalit kestnud tõusu taas langusse. Intressitulu on ujuva intressimääraga sõlmitud laenulepingute kõrge osakaalu töötu (2011. aasta lõpus 91% realsektorile väljasatud laenudest) tugevalt seotud rahaturu intressimäärade liikumisega. Seetõttu, arvestades EURIBORi märkimisväärset langust 2012. aasta esimestel kuudel ja viitega, mil turuintresside langus kajastub konkreetsetes laenulepingutes, väheneb intressitulu eeldatavasti kogu 2012. aasta vältel.
Lisaks alanevatele baasintressimääradele ei toeta intressitulu kasvu lähikuidel laenuportfell jätkuv kahanemine. Ehkki uusi laene on väljasatud aktiivsemalt, kulub veel aega, et nende laenude (buumiajaga võrreldes) kõrgema laenu-marginaali möju hakkaks intressitulule tuntavat möju avaldama.
Pankade intressikulu mõjutav ressursihind muutus 2011. aasta jooksul vähe (vt joonis 7). Ressursihinda on aidanud stabiilsena hoida madalalt tasustatud nõudmise kliendihoiuste suur osakaal pankade kohustustes. Nõudmiseni hoiused moodustasid 2011. aasta lõpus 28% pankade kõikidest võlakohustustest, kusjuures aastaga suurenes see osakaal 5 protsendipunkti võrra. Kuivõrd ressursihinda ei ole tõenäoliselt võimalik langetada EURIBORi alanemise tempos, tuleb pankadel 2012. aastal leppida tagasihoitlukuna puhta intressituluga kui 2011. aastal.
Pankade **halduskulu** suurenes 2011. aastal 5%. Kasvu põhjustas palgakulu 10% tõus (vt joonis 8). Muu haluskulu jäid enam-vähem 2010. aasta tasemele, kuivõrd kulu erakorraline kasv seoses euro kasutuselevõtuga oli samas suurusjärgus pankade üldise kulude käripimisega. Pangandussektori kogutulu kasvas 2011. aastal kogukulust mõnevõrra kiiremini, mistöttu kulu-tulu suhtarv paranes aastaga 48%lt 47%le. Nõrgenened tuluväljavaaedet arvestades on enamik panku seadnud eesmärgiks suurendada kasumlikkust jätkuvalt kuluefektiivsust tõstes.
**Kapitaliseeritus**
Pangandussektori **koondbilanssi** möjutas 2011. aastal enim Swedbanki gruupi omandistruktuuri muudatus (vt joonis 9). Selle tulemusena kahanes pangandussektori bilanss üle 40%, kuid bilansi struktuur tugevnes märgatavalt.
Tagasi maksti teistelt krediidiasutustelt võetud laene ja kasvas omakapital osakaal bilansis. Lisaks suurenes reaalsektori kasvavate hoiuste töttu jaehouiste osakaal rahastamises ning ka pankade omakapital suurenes teenitud kasumite toel.
Swedbanki struktuurimuudatust arvestamata vähenesid 2011. aasta teises pooles laenuportfell jätkuva kahanemise töttu ka krediidiriskiga seotud **kapitalinõuded** (vt joonis 10). Samas kasvasid teisel poolaastal kapitalinõuded muude riskide katteks, kuigi kasv oli aeglane. Sellele vaatamata muutusid kapitalinõuded teisel poolaastal varasematel kvartalitega võrreldes väga vähe, kui Swedbanki tehing korvale jätta.
Ka riskide katteks hoitavad **omavahendid** ei muutunud 2011. aasta teisel poolel kuigi palju. Samal ajal tagastati aga märkimisväärses mahus – 22 mln euro väärtuses – teise taseme omava-
---
5 Selles peatükis käsitletakse pankasid konsolideeritud arvesutes.
6 vt järgmiselt Finantsstabiilsuse Ülevaade nr 2/2011, ptk „Finantsinstitutsioonide tugevus“ lk 35-36.
hendeid. Kõrgema kvaliteediga esimese taseme omavahendite maht kasvas kasumite toel samas ulatudes. Kui aasta esimeses pooles omavahendite maht vähenes, siis aasta teises pooles nende kvaliteet paranes, kuna parema kahjumite katmise võimega esimese taseme omavahendite osakaal tõusis 96%ni.\(^7\)
**Pangandussektori tugevusanalüüs**
**Prognos**
Pankade laenuportfelli kvaliteet paranes 2011. aasta IV kvartalis märgatavalt, kui aasta lõpuks langes üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude suhe kogu laenuportfelli 4,8%ni. Laenukvaliteet paranes oodatust märksa kiiremini – 2011. aasta sügisel eeldasime sellist viivislaenude taset alles 2012. aasta lõpuks.
Kui 2011. aasta esimesel poole paranes laenukvaliteet eelkõige lootusetute nõuete mahakandmise tõttu, siis teisel poolaastal, eelkõige IV kvartalis, olukord muutus ning laenukvaliteet paranes ka viivislaenude taas toimima hakkamise tõttu (vt ka ptk II Varade kvaliteet). Seega kandus makromajanduse tugevnemine laenuportfelli kvaliteeti üle möningase viitajaga. Laenuportfelli kvaliteedi tegelikku arengut maskeeris ka 2011. aasta sügisel ettevõtete laenuportfellis möningate suurte laenude ajutine nihkumine viivislaenuude hulka, mistõttu eeldasime sügisel, et viivislaenude tase alaneb aeglasemalt.
2012. aastal väheneb viivislaenuude maht märksa aeglasemalt kui 2011. aastal, kuna majanduskasv aeglustub sügisprognosi kohaselt. Plika aega maksetähtaega ületanud laenude taas toimima hakkamine on tõenäoliselt möödas ning eeldata-
---
\(^7\) vt Swedbank.
Laenukahjumite katteks tehtud provisjonid vähenevad 2012. aastal lootusetutte nõuete mahakandmise tõttu, kuid kasumiks pöörataksse provisjone ilmselt tagasihooldikul määral. Provisjonidega jääb kaetuks arvata vasti rohkem kui 80% üle 60 päeva maksetähtaega ületavatest laenudest.
Pangandussektor teenib 2012. aastal eeldatavalt 280 miljonit eurot allahindluseelset kasumit. Kuna laenuportfell töenäoliselt ei kasva ning baasintressimäärad alanevad, väheneb pankade puhas intressitulu. Seetõttu on pankade 2012. aasta kasum prognoositavalt ligi 10% väiksem kui 2011. aastal.
Pangandussektori kõrge kapitaliseeritus, mis ulatus 2011. aasta lõpus üle 19% (vt ptk III Kapitaliseeritus), tõuseb 2012. aastal imseilt veelgi. Kapitaliseeritust suurendab kasumlikkus, samal ajal kui laenukahjumite möju kapitaliseeritusele on neutraalne või isegi positiivne, kuna pangad teevad täiendavaid laenuallahindusi enam-vähem samas mahus või vähem, kui varasemaid allahindusi kasumiks pööravad. 2012. aasta lõpuks võib pangandussektori hinnainguline kapitali adekvaatsuse määr tõusta 22%ni (vt joonis 12).
**Tugevusanalüüs**
Seekordse tugevusanalüüsi stsenaarium põhineb Eesti Panga sügisprognosi alternatiivilsel stsenaariumil, mille kohaselt alaneb SKP 2012. aastal 4% ning püsib sel taselmel 2013. aastal. Selle tagajärjel suureneb viivislaenude tase 2012. aasta lõpuks 5,2%ni ning 2013. aasta lõpuks 5,3%ni (vt joonis 13). 2013. aastal viivislaenude maht enam ei kasva – suhtarv tõuseb pisut, kuna laenuportfell väheneb.
---
8 Eeldatud on, et Swedbank ei vähenda omakapitali 2011. aastal teenitud erakorralise tulu tõttu.
Viivislaenude tagasisihoidlik kasv järgnevatel perioodidel võrrelduna 2009.-2010. aasta kriisiepisoodiga tuleneb majandusaktiivsuse suhteliselt väiksest langusest. Samuti võib eeldada, et eelmises kriisiepisoodis eristusid suurema finantsvõimenduse ja väiksema laenumaksevõimega laenuklientid. Ka muud tasakaalustamatuse ilmingu reaalsektoris on paar aasta taguse ajaga võrreldes märgatavalt vähenedud ja finantspositsioon tugevenenud (vt ptk II Ettevõtete laenumaksevõime ja Majapidamiste laenumaksevõime). Seetõttu on laenuvõtjad välismajandusest lähtuvate ootamatusse suhtes vähem haavatavad.
Kuna tugevusanalüüs stsenariumi põhjal viivislaenud kasvavad, peavad pangad tegema täiendavaid laenuprovisjonide, et hoida senist konservatiivset üle 80% ulatuvat provisjonide taset. Vajalike lisaprovisjonide maht laenukahjumite kattekos on selle stsenariumi kohaselt 10 miljonit eurot. Pankade laenukahjumeeeline kasum ületab aga lisaprovisjonite mitmekümnekordselt. Seega ei avalda tugevusanalüüs stsenariiumi realiseerumine pankade kapitaliseeritusele negatiivset mõju. Pangandussektori kapitalipuher oli 2011. aasta lõpus 857 miljonit eurot, mis on piisav, et üle elada teistkordne laenukvaliteedi järsk halvenemine.
**KINDLUSTUSETTEVÕTTED**
Eestis moodustab kindlustusturg alla 1% siinse finantssüsteemi varadest ning seega ei tekita ega võimenda süsteemseid riske majanduses.
2011. aasta augustis kasvanud völakraisi pinged ei jätnud siiski möjutamata ka Eestis tegutsevaid kindlustusseltsi. Mõju avaldus eelkõige kindlustusettevõtete investeerimisportfell kahanemise. Lisaks vähenes jätkuvalt kindlustustegevuse maht. 2011. aasta teisel poolel olid kogu kindlustussektori laekumised kindlustuslepingutelt 4,5% väiksemad kui aasta varem samal perioodil (vt joonis 14).
**Elukindlustus**
Elukindlustuses on kindlustusriskid mõnevõrra suurenenud, sest 2011. aasta lõpuks olid seltsid enda kanda võtnud rohkem riske. Investeerimisriskiga kindlustustoodete osatähtsus seltside müügitulus on ebakindlate finantsturgude tõttu märkimisväärselt vähennunud. 2011. aasta lõpus oli see näitaja 35%
---
**Joonis 14. Eestis kogutud kindlustusmaksed ja kindlustusseltside kasum**
- elukindlustusmaksed (vasak telg)
- kahukindlustusmaksed (vasak telg)
- elukindlustusseltside kvartalikasum (parem telg)
- kahukindlustusseltside kvartalikasum (parem telg)
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
aastataguse 50% asemel. Seltside müügitulu on toetanud vaid pensioni- ja säästutoodete paranenud pakkumine, mis on oluliselt (50%) suurendanud pensionikindlustuse makseid. Kuna investeerimisriksiga elukindlustus on seni moodustanud kõige olulisema osa kindlustustegevusest ning see kindlustusliku panustas aasta teisel poolel müügituluse vähe, teenisid seltsid elukindlustusmakseid 2011. aasta III ja IV kvartalis 19% vähem kui aasta varem samal perioodil. Samal ajal on kindlustusnõuete väljamaaksed suurenenud 37%.
2011. aastal teenisid Eestis registreeritud elukindlustusseltsid 12,2 mln eurot kasumit, mis on pool 2010. aasta kasumist. Majandustulemus oli väga nõrk just aasta viimases kvartalis, mis oli omakorda tingitud kesksest investeeringutulust. 2011. aasta IV kvartalis oli investeeringute netotulu negatiivne ning tootlus jooksvas aasta arvestuses vaid 1%. Investeeringutulu languse põhjustasid investeeringute realiseerimise saadud kahjum ning võlakirjade allahindlused.
Ehki seltsid on suurendanud tähtajalistele hoiustu mahtu oma investeerimisportfellis, moodustavad investeeringud võlakirjadesse ja muudesse fikseeritud tulumääraga väärtpaberitesse endiselt üle poole finantsinvesteeringutest (vt joonis 15). Kuna kõrge kvaliteediga riigivõlakirjade lühiajaline tootlus on püsinud suhteliselt kasin, siis on portfellis suurendatud rohkem tulu pakkuvate ettevõtete võlakirjade osakaalu. Ostude tegemiseks realiseeriti riigivõlakirju. Seltsid on jätkuvalt investeerinud kõrge reitinguga väärtpaberitesse, mis ei ole suurendanud nende tururiske. Ka elukindlustusseltside liikvidsusrisk on endiselt väike. Likvidsusvaru on suurenenud 174 mln eurooni.
**Kahjukindlustus**
2011. aastal avaldas kahjukindlustusturule positiivset möju majanduse kosumine. Elavnenud automüük ja eluasemelaenuturu aktiveerumine hoidsid ka kindlustusseltside müüginäitajad stabiilsel tasemel. Tänu Eesti turul tegutsevatele filiaaldele oli siin kogutud kindlustusmaksete aastakavu 2011. aasta teisel poolel positiivne. Eestis registreeritud kahjukindlustusseltside müügitulu oli siiski ligi 4% väiksem kui 2010. aasta teisel poolel.
Eesti seltside kindlustusnõuete väljamaksete maht jää 2011. aasta teisel poolel aastatagu-sega võrreldes samale tasemele. Kuigi aasta lõpus oli tegevuskulu administratiivkulku kasvu tõttu 10% suurem, oli seltside kindlustustehniline tulem kahjunõuete madala taseme tõttu väga hea. 2011. aasta IV kvartalis ületas kindlustustegevuse tulu kulu 14 mln euro võrra. Kahjusuhe paranes märgatavalt, 59%lt 46%le (vt joonis 16).
Kahjukindlustusseltsid teenisid 2011. aastal 39 mln eurot kasumit ehk 12% rohkem kui 2010. aastal. Sellesse panustas märkimisväärselt IV kvartali 20 mln euro suurune puhaskasum. Lisaks väga heale tehnilisele tulemile suurenes investeerimistulu mitu korda, ulatudes
7 mln euroni (vt joonis 17). Tegu on ühekordse tehingu möjuga, kui üks kahjukindlustusselts hindas oma tütarettevõtte väärtuse 3,7 mln euro võrra suuremaks. Kogu turu investeeringuete jooksvasa aasta tootlus oli siiski vaid 2%. Finantsinvesteeringuete maht on kasvanud 11%. Nagu elukindlustusseltsid, nii on ka kahjukindlustusseltsid investeerinud peamiselt võlakirjadesse ja muudesse fikseeritud tulumääraga väärtpabritesse. Samuti on suurendatud äriühingute võlakirjade osakaalu portfellis – juurde on soetatud Põhjamaade krediidiasutuste väärtpabereid.
Kahjukindlustusseltside finantsvarade maht on 438 mln eurot, mis ületab 245 mln euro võrra nende kindlustuslepingulisi kohustusi netona edasikindlustusest. See tagab seltsidele suure likviidsusvaru.
Joonis 16. Kahjukindlustuse kahjunõuded ja kahjusuhe
Joonis 17. Investeeringutelt teenitud puhastulu
IV. SÜSTEEMSELT OLULISED ARVELDUSÜSTEEMID JA MAKSEKESKKOND
EESTI PANGA ARVELDUSÜSTEEMID
Eesti Panga hallatavate maksete arveldussüsteemide kaudu teostati 2011. aasta teises pooles 99,6% maksetest jaemaksesüsteemi ESTA vahendusel. Käibest moodustasid 91% TARGET2-Eesti vahendusel sooritatud maksed.
Arveldussüsteemis ESTA tehti 2011. aasta teisel poozel keskmiselt 95 548 makset päevas kogukäibega 128 miljonit eurot (vt joonis 1). Köige rohkem teostati ESTA vahendusel sel perioodil päevas 180 000–190 000 makset, mis jääb kümmetnes kordades alla ESTA jõudlusele (7 miljonit makset päevas). Need erakordselt suure maksete arvuga päevad tulenevad kuu esimeses kolmandikus väljamakstavatest pensionidest, palkadest ja lastetoetustest. ESTAs arveldatud maksete käive kasvas 2011. aasta teisel poozel 2010. aasta sama perioodiga võrreldes 19%, maksete arv jäi samaks. ESTA maksete käive peegeldab üldist majandusaktiivsust. Keskmine makse suurus kasvas 2011. aasta teisel poozel 1339 euroni (vt joonis 1).
TARGET2-Eesti vahendusel teostati keskmiselt 348 makset päevas kogukäibega 1320 miljonit eurot (vt joonis 1). 2011. aasta teisel poozel kasvas 2010. aasta sama ajaga võrreldes TARGET2-Eesti maksete arv kaks korda ja käive 3,6 korda. Kasvu põhjustas EP RTGSi sulgemine pärast Eesti liitumist euroalaga ning EP RTGSis arveldatud maksete suunamine TARGET2-Eestisse, piiriüleste maksete suunamine korrespondentpangandusesTARGET2-Eestisse ja eurosüsteemi rahapolitiiliste instrumentide (eelkõige hoiustamisvõimaluse) aktiivne kasutamine.
2012. aasta jaanuaris alandas eurosüsteem pankade senise 2% kohustusliku reservi nõude 1%. Eestis tegutsevate pankade kohustuslik reserv vähenes seeläbi 226 mln eurolt 115 mln eurooni. Selle tagajärjel alanen ka arveldussüsteemides tehingute teostamiseks kasutatav likviidsusvaru. Pankade Eesti Pangas hoitavad rahalisest vahendist kahanesid 2012. aasta märtsi alguseks ligikaudu 144 mln eurooni. Samal ajal on Eesti Panga arveldussüsteemide kogukäive kasvanud ning ületab Eesti Pangas hoitavaid rahalisri vahendeid rohkem kui kümm korda. Likviidsusvaru vähene mine ei ole likviidsusprobleeme kaasa toonud ning päeva sisest likviidsuslaenu pangad võtnud ei ole. 2012. aasta algusest on pankadel võimalik keskpangaga seotud rahapolitiiliste tehingute (sh päeva sisest likviidsuslaen) tegemisel kasutada tagasiostukokkuleppe kõrval ka koondtagatist.
RISKID JA JÄRELEVAATAJA HINNANG
Eestis toimivates arveldussüsteemides leidis 2011. aasta teisel poozel aset üks tösine köikide süsteemide osalisli puudutav katkestus. See toimus 25. juulil 2011 ning sai alguse TARGET2 keskse arveldusplatvormi törkest.¹ Pärast seda juhtumit on Eestis kasutatavad arveldussüsteemid toiminud tõrgeteta.
¹ vt lähenet Finantsstabiilsuse Ülevaade nr 2/2011 http://www.eestipank.info/publit/dokumentid/publikatsioonid/seeriaid/finantsvahendus/_2011_2_/4_211.pdf .
2011. aasta III kvartalis oli TARGET2-Eesti käideldavus sellest ühest törkest tulenevalt 99,57% ja ESTA käideldavus 99,48%. 2011. aasta IV kvartalis ja 2012. aasta alguses on TARGET2-Eesti, ESTA ja Eesti Väärtpaberikeskuse hallatav väärtpaberiarveldussüsteem toiminud tõrgeteta ning nende käideldavus on olnud 100% (vt joonis 2).
Eurole üleminekul üles kerkinud operatsiooniliste probleemide arv Eestis toimivates arveldussüsteemides on vähenenud minimaalseks. ESTA tagatismaksete hilinemisi, mis põhjustasid konkreetse osaleja jaksu tema ESTA arvelduspäeva alguse edasilükkamise, tuli 2011. aasta teisel poolel ette kahel korral. Hiljemalt kell 10.00 on kõik ESTA liikmed olnud valmis ESTA töös osalema. Mitte kordagi ei tuinud ette olukorda, kus pangal ei jätkunud ESTA tagatismakse tegemiseks piisavalt vahendeid.
Järelevaataja hinnangul ei saa aktsepteerida Eesti-siseste arvelduste mittetoimimist tulenevalt sellest, et töötamast on lakanud piiriülesed süsteemid. Järelevaataja on seisukohal, et kohalike süsteemide haldurid peavad eriolukordadeks välja töötama lahendused, mis võimaldavad siseriiklike makseid teostada piiriülestest süsteemidest sõltumatult, isegi kui kohalike süsteemide igapäevane töö jääb jätkuvalt piiriülestest süsteemidest sõltuvaks. Seetõttu on järelevaataja soovitanud võtta meetmeid, mis aitaksid vältida Eestis tegutsevate arveldussüsteemide mittetoimimist tulenevalt TARGET2 süsteemi törkest või TARGET2 puhkepäevast, mis ei lange kokku Eesti rigipühaga. Kuna arveldussüsteemide haldurid alles töötavad neid meetmeid välja, siis ei saanud Eestis 2012. aastal teisel ülestõusmispühal (09.04.2012), nagu ka 2011. aastal samal ajal, teostada siseriiklike pankadevahelisi makseid ega ka väärtpaberülekandeid.
**Maksekeskkond**
Eesti maksekeskkond muutub järjepidevalt ja trend on juba aastaid olnud elektrooniliste maksevahendite\(^2\) ja makseviiside\(^3\) kasutamise suunas. 2011. aastal muutus makseviiside kasutus eelkõige eurole üleminekust tulenevalt. Lähema paarri aasta jooksul tugevneb euor möju ühtse euromakseete piirkonna (SEPA)\(^4\) elluviimise tõttu veelgi. Euromakseete teenustasude ühtlustamise ja maksete teostamise kuluv aja lühennemise kõrval muutub üha tähtsamaks maksetaristute töhustamine ning maksete teostamisel olevate piiriülest äriliste ja tehniliste tõkete kõrvaldamine. See omakorda toetab rahvusvahelist kaubandust, üldist majandusaktiivsust ja -kasvu. Seetõttu on Euroopas võetud eesmärgiks piiriüles e-kaubanduse töhustamine, sealhulgas interneti vahendusel pangakaardiga maksmise turvalisemaks ja kindlamaks muutmine.
---
\(^2\) Maksevahendid on sularahaa, kontoraha ja e-raha.
\(^3\) Makseviisid on krediidikorralused ehk pangalaekanded, otsekorralkused, kaardimaksed, e- ja m-maksed.
\(^4\) Vi SEPA kohta lähemalt Eesti Panga kodulehel [http://www.eestipank.ee/sepa](http://www.eestipank.ee/sepa).
2011. aastal algatatud 99,5% kõigist pankadevahe-listest maksetest Eestis elektroonisel. Võrreldes sularahata makseviisiide struktuuri teistes Euroopa Liidu riikides\(^5\), sarnaneb Eesti struktuur kõige rohkem Soome ja Rootsi omadega, kus kaardimaksed moodustavad 50–60% kõigist maksetest ja maksekorralduste osakaal jääb 30–40% vahemikku (vt joonis 3).
Eesti leibkondade finantskäitumise uuringu\(^6\) kohaselt kasutatakse regulaarsete maksete tegemisel peamiselt püsi- või otsekorraldust ja internetipanka; mitteregulaarsete maksete tegemisel on kasutatud internetipank. Pangavälisele kanalitele kasutajate hulk on vähenemas, 2011. aasta andmetel kasutab neid kanaleid veel ainult iga neljas leibkond. Internetipanga maksete tähtsust on suurenud pea kõigis sotsiaaldemograafilistes gruppides, kes kasutavad neid nii regulaarset kui ka mitteregulaarset maksete korral. Peamised põhjused elektroonsete maksekanalite kasutamiseks on mugavus, harjumus ja turvalisus.
**Maksevahendina** kasutatakse järjest enam kontoraha. Hinnanguliselt saavad 94% eestimaalastest kogu oma sissetuleku pangakontoole, 2008. aastal oli vastav näitaja 84% (EMOR, 2011). Sularaha kasutavate leibkondade arv on vähenenemas. 2011. aasta seisuga kasutab ainult iga kümnes leibkond igapäevaste ostude eest tasumisel sularaha (suuremate ostude korral iga viies). Nii igapäevaste kui ka suuremate ostude eest tasumisel on eelistatudu makseviisi kaardimakse.
Hinnanguliselt on igal arvelduskontot omaval eestimaalasel vähemalt üks pangakaart. 2011. aasta andmetel on Eestis ühe elaniku kohta keskmiselt 1,33 pangakaarti, mille abil kulutatakse iga kuu keskmiselt 156 eurot (2006. a keskmiselt 1,2 kaarti; keskmiselt 108 eurot kuus). Alates 2011. aastast on kõik Eestis väljasvatavad pangakaardi varustatud kiibiga. Ühtlasi on kõik kohad, kus saab kaardiga maksta, varustatud seadmetega (makseterminalid, kassasüsteemid), mis loevad vaikimisi ainult kiibil olevat infot ja küsivad PIN-koodi. Seega võib kaardiga maksmist pidada turvalisemaks kui sularahas maksmist, sest kaardi kadudes jääb arvelduskontol olev raha alles ja kaardipettuste korral kaitsevad kliente kahjude kandmise eest õigusaktidest tulenevad põhimõtted.
Eurole üleminek pani eestimaalased rohkem kaardiga maksma. Võrreldes 2010. aasta andmetega kasvasid kaardimaksed 2011. aastal arvuliselt ligi 18% ja käibel 15%. Kaardiga sularaha väljavõtmine on võrreldes 2010. aastaga arvuliselt 5,3% vähenenud, kuid käive on 6,3% kasvanud.
---
\(^5\) Makseviisiide struktuuri poolest eristub Saksaamaa, kus otsekorralduste alla liigitatakse ka osa kaardimaksetest, mis toetatakse otsekorralduse alusel. Settehitu tasub kaardimaksete ja otsekorralduste erinevusel. Saksaamaa püüul kood vasadata. Allikas: [http://www.bundesbank.de/statistik/statistik_banken_zahlungsvverkehr_en.php](http://www.bundesbank.de/statistik/statistik_banken_zahlungsvverkehr_en.php).
\(^6\) EMORi uuring „F-monitor: Eesti leibkondade finantskäitumine. Maksetavad ja -eelitused“, 2011 (teilej Eesti Pank).
Kaardimaksete osakaal\(^7\) on nii tehingute arvu kui ka käibe puhul alates 2006. aastast näidanud kasvutrendi ja sularaha kasutuse osakaal langustrendi (vt joonis 4). Kaardimaksete järjepideva kasvu põhjused on muu hulgas pankade aktiivne müügitegevus ja asjaolu, et kaardimaksed aktsepteerivad kaupmeheid ei sea kaardiga maksmisel minimumsumma piiranguid.
EMORi läbi viidud Eesti leibkondade finantskäitumise uuringu kohaselt eelistavad Eesti leibkonnad pigem jätkata praeguste makseviiside kasutamist, seega ei ole sularahata maksetehingute üldise struktuuri muutust oodata. Elektroonsete maksekanalite kasutamist edendatakse tooteid ja teenuseid mitmekesisidades ja klientidele see läbi lisandväärtust luues. Näiteks võib tuua nii riigisisese kui ka piiriülese e-kaubanduse. Hinnanguliselt on ligikaudu 13% elanikkonnast tellinud välismaistelt kaupmeestelt interneti teel tooteid/teenuseid ja suure tõenäosusega plaanib seda teha ligi 21% elanikkonnast. Arvestades Euroopa Liidu eesmärki kahekordistada 2015. aastaks e-kaubanduse vahendusel teostatavate maksete arvu ning hõlbustada piiriülest e-maksete tegemist, võib oodata internetis teostatavate makseviiside, eelkõige kaardimaksete ulatuslikumat kasutamist tulevikus nii Eestis kui ka mujal Euroopas.
\(^7\) Kaardimaksete osakaal = kaardimaksed poes / (kaardimaksed poes + sularaha väljavõtmine). Sularahakasutuse osakaal = sularaha väljavõtmine / (kaardimaksed poes + sularaha väljavõtmine).
Finantsvõimenduse vähenedmine Euroopa panganduses – mõju Eesti finantsstabiilsusele
2008. aasta sügisel puhkenud globaalse finantskriisi järel on Euroopa pangad asunud oma finantsvõimendust vähendama. See on toimunud USA pankadega võrreldes seni märksa tagasisihoidlikumal määral. Pikemas perspektiivis on finantsvõimenduse vähendamine oodatud ja vajalik, kuna Euroopa pankade finantsvõimendus mõödetuna nii varade ja kapitali kui ka laenude ja hoiuste suhtena on suhteliselt kõrge. Euroolal toimuvu völakriisi möjutusel võib aga finantsvõimenduse vähenedmine osutuda lühiajaliselt liiga kireks. Sellega võib kaasneda laenude raskem kätesaadavus ning oodatust aeglasem majanduskasv.
Mis on finantsvõimenduse vähenedmine?
Finantsvõimendus (financial leverage) näitab, mitu korda on ettevõtte varade kogumaht tema omavahenditest suurem. Erinevalt reaalsektori ettevõtetest on pankade äritegevusele omane märkimisväärsest suurema finantsvõimenduse kasutamine. Finantsvõimenduse vähendamisega soovib pank suurendada bilanssi omakapitali osakaalu, mis toob ühelt poolt kaasa bilansi tugevnemise, kuid teisalt tähenendab järeleandmisel omakapitali tootluse eesmärkides. Panga finantsvõimenduse vähendamine võib kõige üldisemalt aset leida kahel moel: suurendades omakapitali mahtu või vähendades laenunõudeid (riskivarasid).
Pankade finantsvõimenduse hindamisel on oluline arvestada erasektori võla muutust. Ka ettevõtted ja majapidamised võivad olla huvitatud pärast kire kasvu perioodi oma bilansside korraastamisest ning vähendavad laenuvõtmist. Kui laenumaht alaneb nii absoluutmahus kui ka SKP, ettevõtte omavahendite või majapidamiste kasutatava tulu suhtes eelkõige nõudlusest lähtuvate tegurite toel ning on kooskõlas panga pikaajalise kasvu strateegiaga, võib seda pidada positiivseks ja finantsstabiilsust toetavaks.
Samas võivad pangad olla pingelises finantsturu olukorras sunnitud riskivarade mahtu vähendama, millega võib kaasneda (mittelikviidse) vara realiseerimine suure allahindlusega. Teine võimalik tagajärg on laenupakkumise järsk vähendamine (credit crunch). Sellel võib olla erinevaid põhjuseid: kapitali vähesus, pikajalise või stabilise ressursi ebapäisav kätesaadavus, õigusraamistikku muudatus, pankade ärimudelite ümberhindamine vms. Seejuures võib kapitali ja rahastamise nappus kriisi arenedes veelgi süveneda, kuna majandusolukorra halvenemine suurendab laenukahumeid ning kasvav usaldamatus lisab rahastamispingeid.
Finantsvõimenduse liigse vähendamise risk Euroopa panganduses
Euroopa pankade laenupakkumist on möjutanud eelkõige turgudelt laenuressursi kaasamise võimaluste kahanemise. Rahastamispinged tipnesid 2011. aasta viimastel kuudel, kui euroala völakriis süvenes ning turupõhise rahastamise kanalid sulgusid suure osa pankade jaoks. See toimus ajal, kui pangad seisid silmitisi suure refinantsseerimise vajadusega. Eurosüsteemi poolt pike- maajaliste rahapolitiiliste laenude pakkumine leevedas neid pingeid olulisel määral ning aitab vähemalt mõnda aega hajutada finantsvõimenduse liigse vähendamise riski.
Lisaks völakapitali kätesaadavusele avaldavad finantsvõimenduse vähendamisele mõju otsused, mis puudutavad kapitali tugevdamist eesmärgiga tagada pankade usaldusväärsus. Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) soovituse kohaselt tuleb Euroopa suurematel pankadel suurendada pankade esimese taseme omavahendite puhvrit 2012. aasta juuni lõpuks 9%ni. Pankade rahastamisplaanidel põhinevad hinnangud näitavad, et vaatluse all olevad pangad plaanivad kattha valdava osa kapitalipuhvri puudujäägist kapitali suurendamise teel ning suurt negatiivset möju laenupakkumisele ei eeldata. Lisaks EBA kapitalipuhvri ajutise tõstmise soovitusele karmistab mitu riiki kapitaliregulatsiooni juba enne Basel III soovituste rakendamist Euroopa Liidus. See võib avaldada teatud möju riskivarade struktuurile, ent finantsvõimenduse ligget väheneb see eeldatavasti siiski kaasa ei too.
Finantsvõimenduse liigse vähendamise risk tuleneb eelkõige pankade võimalikest rahastamisprobleemidest, sealhulgas vajadusest kohandada ärimudelit, nii et see toetaks rohkem stabiliseete allikatele. Selle bilansilise surve töötu on Euroopa pangad karmistanud ettevõtete ja eraisikute laenutingimusi (vt joonised 1-2).
Enim haavatavad on laenuturu karmistumise suhtes väikeettevõtted ja majapidamised, kellel puuduvad alternatiivsed rahastamiskaanalid. Riikidest on ohustatunud need, kelle laenuturg sõltub suurel määral emapankade tegevusest, kuivõrd krisisolukorras piiravad emapangad laenamist esmajärjekorras väljaspool oma koduriiki (home bias effect). Samuti loobuvad pangad kergemini neist ärisuundadest, mida nad ei pea oma põhitegevusi hõlmavaks.
Turuosaliste ja analüütikute hinnangud Euroopa pankade finantsvõimenduse vähenemise oodatava mahu ja tempo kohta on
külaltki erinevad. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) hindab pankade keskmise perspektiivi äriplaanide põhjal, et varad vähenevad praeguste tingimuste kohaselt 2 triljoni euro võrra ehk bilansimäht kahaneb 7%. Peaaegu kolmandik varade mahu langusest tuleneb laenuportfell vihendamisest ning ülejäänu tütarettevõtete ja põhitegevusega mitte-setud varade ja väärtpaberite müügist. Kui aga võlakriis süveneb, võivad varad IMFi hinnangul kahaneada kuni 2,9 triljoni euro võrra.
**Finantsvõimenduse vähenemise Eestis**
Eestis tekkisid esimesed finantsvõimenduse vähenemise ilmingud 2008. aasta sügisel, kui oktoobris laenuportfell kuiises vördluses esimest korda kahanes. Laenu-hoiuse suhe ning emapankadelt kaasatud vahenedite maht olid tol hetkel veel senistel tipp-tasemetel (vt ptk III Likviidsus ja rahastamine). Pangandussektori finantsvõimenduse suhtarv\(^2\) oli 2008. aasta lõpus 9 ning see on emapankadelt kaasatud vahenedite vähenedes järgnevatel aastatel jõudsalt kahenunud, ulatudes 2011. aasta lõpus 7,8\(^3\). Suuremate pankade finantsvõimendus on vähenevud nii omakapitali suurenemise kui ka varade vähenemise toel. Seevastu väikepankade finantsvõimendus on viimastel aastatel kasvanud.
2008. aasta sügisest kuni 2012. aasta veebruaril lõpuni vähenes pankade laenu- ja liisingujaak 17%. Vahetult pärast globaalsete finantskriisi kulmineerumist 2008. aasta sügisel karmistasid pangad järslult laenutingimusi (näiteks laenumarginaal tõusis 2,5 korda) ning piirasid laenuide väljastamist. Sügava majanduslanguse perioodil, 2009. aastal, keskendusid pangad portfell kvaliteedile, otsides mittetoimivatele laenudele lahendusi. Küllaltki aktivset laenuide restruktureerimist võimaldas pankade hea kapitaliseeritus ning nelja aasta jooksul (2008–2011) kanti bilansist maha vähem kui 3% laenuportfellist. Aastatel 2010-2011 laenutingimused järk-järgult leevesed ning mitu suurt panka olid valmis suhteliselt soodsatel tingimustel rahastama oluliselt rohkem krediidiköbulikke laenuprojekte, kui selleks taotlusi esitati.
Eestis tegutsevate pankade finantsvõimenduse vähenemise taga on eelkõige realsektori finantskäitumise märkimisväärsed muutused. Üldine laenukoormus on alanenud, hoiuste maht kasvanud ning ettevõtete võlakordaja langenud, mis viitab erasektori soovile oma finantsvõimendust vähendada. Kuna väliskeskond on püsinud ebakindel, siis on realsektori finantsotsuseid tehes endiselt ettevaatlik. Ehkki struktuurne kohandumine jätkub 2012. aastal nii realsektori kui ka pankade poolel, võib kindlustunde paranesed oodata laenumahu kasvu pöördumist positiivseks ning laenukoormuse aeglasemat kahenemist.
Kui võrrelda laenumahu vähenemist Balti riikides Soomes ja Rootsis 1990ndatel aset leidnud arenguga, siis Balti riikides on see olnud mõnevõrra järsem ja oluliselt suurem (vt joonis 3). Samas oli ka kasv buumi ajal kiirem. Veelgi suuremad muutused on toimunud võlakoormuse arengus (vt joonis 4).
McKinsey Global Institute'i uurimuse\(^4\) põhjal kestab finantsvõimenduse vähenemine pärast
---
\(^1\) Allikas: IMF „Global Financial Stability Report“, aprill 2012.
\(^2\) Finantsvõimenduse suhtarv arvutatakse panga bilansimahu ja omakapitali suhtena; arvutatakse hõlmab üksnes kodumaiseid pankku ja välismaiste pankade tütarparku.
\(^3\) Euroopa pankade keskmine finantsvõimenduse näitaja oli selles ligikaudu 2–3 korda suurem. Ka Rootsi suuremate pankade näitaja on dinu tunduvalt kõrgem, alates 25–lt 2008. aastal 23–le 2011. aasta lõpus (allikas: Rabobank „Financial Stability Report“, 2/2011).
\(^4\) McKinsey Global Institute „Debt and deleveraging: The global credit bubble and its economic consequences“, jaanuar 2010.
Kuidas mõjutab finantsvõimenduse vähenemine Euroopa panganduses Eesti finantsstabiilsust?
Eesti finantsstabiilsust võib Euroopa pankade finantsvõimenduse vähendamine mõjutada peamiselt kahel moel. Esiteks, lähtuvalt muutuvast õigusraamistikust on Rootsis tegutsevad emapangad lisaks kapitaliseerituse tugevdamisele võtnud eesmärgiks muuta rahastamismudel stabiliseerimaks. See aga suurendab rahastamiskulu ning võib mõjutada riskivarade kasvu ja struktuuri. Rahastamismudeli strateegilise vaate kõrval tuleb arvestada ka võimalike Euroopa tasandil süvenevate rahastamispingegetega, mis võivad halvendada emapankade võimalusi pikemaajalise laenuressursi vahendamisel. Emapankade rahastamise riske vähendab Eesti jaoks mönevõrra asjaolu, et sinsete pankade finantseerimine põhineb üha enam kohalikel jaehoiustel. Eeldusel, et laenunöudlus ei suurene järslult, on võimalik Eesti majanduse laenuvajadused katta kodumaiestest rahavoogudest ehk hoiuste kasvust ja varem võetud laenude tagasimaksetest.
Teiseks võivad Eesti finantsstabiilsust mõjutada reaalmajanduslikud seosed nende riikide ettevõtete ja majapidamistega, mis võivad sattuda laenukitsikusse. Ehkki laenutingimused on peaaegu kogu Euroopas
karmistunud, ei ole pangad esialgsel hinnangul vähendamas finantsvõimendust laenutegevuse piiramisega oma põhiturgudel. Seega, lähtudes kitsalt finantsvõimenduse vähendamisest, võib Eesti majanduse välisinõudlust negatiivselt mõjutada eelkõige kasvav laenuteenindamise kulu tulenevalt laenumarginaalide suurenemisest Euroopas.
|
<urn:uuid:18418085-a290-4f4d-bd88-049e64943ad3>
|
CC-MAIN-2019-26
|
https://www.eestipank.ee/sites/eestipank.ee/files/publication/fsy_2012_1.pdf
|
2019-06-25T23:52:21Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-26/segments/1560627999964.8/warc/CC-MAIN-20190625233231-20190626015231-00199.warc.gz
| 721,920,439
| 33,685
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.987567
|
ekk_Latn
| 0.999969
|
[
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
35,
621,
3464,
7039,
10609,
13727,
15649,
17970,
20916,
23878,
25587,
27278,
29054,
29738,
31548,
33315,
34326,
36053,
36951,
38881,
39838,
41287,
43001,
44818,
47491,
48415,
49034,
50813,
52832,
54716,
56626,
58432,
59958,
61575,
63964,
66778,
67638,
70521,
73394,
76411,
77866,
81043,
82655,
86307,
87509,
87837
] | 1
|
[
0.2041015625,
0.380859375,
0.2578125,
0.1328125,
0.02001953125,
0.005767822265625
] |
Ōku Ōige Ōpetuse Sóna
Qesimene poolveerandkilosalm sisaldumine
1. Q esimene nelikraamat ōku kohta
+ EnsiKirjard /00 ... OF/
+ ToisiKirjard /10 ... 1F/
+ Esimene ŌkuLuulu Raamat /20 ... 2F/
+ Teine ŌkuLuulu Raamat /30...3f/
2. Q teine nelikraamat oskari kohta
+ Esimene Oskari Raamat /40...4F/
+ Teine Oskari Raamat /50...%5F/
+ KaanNitter /60...6F/
+ AmpsKoruupel /70...7F/
1. Alguses oli Õku, Q Jóletis, keda maa-rahwa hulgas kutsuti Lilla-Triibuliseks Õgardiks. Ümberringi oli vaid tyhjus, ja tyhjuse kõrwal hõljus Ta.
2. Aga midagi ei olnud ja midagi ei toimunud ega saanudki toimuda, sest aega ei olnud. (Qluul. 2.4) Ja Tema röögatas: Saagu aegruum ja aeg sai ning Q maailm sai muutuda.
3. Ja tema õgis. Ja kui tema tyhjust õgis, siis tyhjusest ollus sai.
4. Ja esimesena õgis tema tyhjust kohas, kus praegu on kivi, mis Tartu linnas Toomemäel seisab. Ja tema jättis kiwi paigale ja pani tyhjuse selle ymber keerulist teed mööda tiirlema.
5. Ja tema lõi mae Q kiwi alla, et kiwi oleks kõrgemal.
6. Ja tema lõi maa Q mae alla, et mägi alla ei kukuks.
7. Ja tema lõi jõe Q mae kõrwale, et see mae nõlva uhuks ja tema lõi mere Q jõe suudmesse, et jõgi otsa võiks lõppeda. Ja Q mere tegi tema soolaseks, et wesi hapuks ei läheks.
8. Ja tema pani tyhjuse Q maa ymber põörlema ja kui esimene põõre täis sai, siis pidas tema natuke õgimisel wahet, sest 1 päew oli tais.
9. Ja teisel päeval õgis tema tyhjust selle koha pealt, kus praegu kuu on. Ja tema tegi kuu, et see öösel valgust kiirgaks ja pani selle tiirlema, et see wahel ööd ka pimedaks jätkaks.
10. Et aga Q kuu valgust ei kiiranudki, tegi tema päikese, et see päeval paistaks ja öösel kuud valgustaks.
11. Ja kolmandamal päeval pani tema palju rändtähtesid keerulist teed mööda ymber Q päikese tiirlema, et Q kivi ja Q maa asupaika teiste jóletiste eest paremini varjata.
12. Ja neljandamal päeval õgis tema suure jäleda musta augu, ja pani selle ymber päikese tiirlema. Ja ymber musta augu lõi ta galaktika koos arwutute tähtedega, mida ta tegi selleks, et ...
13. Ja viiendamal päeval lõi ta kohaliku ryhma galaktikad ja paigutas need Q galaktika lähedusse ja kuuendamal päeval lõi ta uusi galaktikaryhmi Q kohaliku ryhma kõrwale ja pani neid kokku superparwe.
14. Aga seitsmendamal päeval õgis tema puhkamata edasi neidsinats ryhmi.
15. Kaheksandamal päeval jättis ta galaktikad rahule ja õgis walmis hoopistykvis galaktikate ja tähtede wahelise olluse.
16. Ja niiwisli oli tema kogu Q ruumi ollust täis õginud ja tema nägi, et ruum liiga tihe sai. Seepärast pani tema kogu Q ruumi paisuma.
$ Tegu on libalauserdiga, mis Q õpetussõnas õlis ja púha on, sest teisi jóletisi peale Õku mitte olemas ei ole.
1. Ja yheksandamal päewal pöördus tema tagasi Q maa peale, sest kogu sellest hirmasast tiirlemisest temal pea ringi käis ja õudsest õgimisest temal seedimiserike ähwardas tulla.
2. Ja tema asus õgima tyhjust hoopis väiksemate, kuid tunduvalt walitumate suutäite kaupa, luues inimese, kes kyll möõtmetelt wäga wäike, aga hirmus wastik ja kawal on.
3. Aga inimene ei tahtnud oma õeluses ja sõgeduses yldsegi mitte Lilla Tribulist Õgardit kummardada, waid mötles oma rumaluses ise e õgardiks hakata, mis temal wõimatu ja keelatud oli.
4. Seepärast Lilla Tribulist Õgardit pyha õilsa wiha ja õeluse hoog tabas ja tema temale mitmesuguseid jõledaid nuhtluseid kaela saatis.
5. Ja tema saatis inimest waewama jõleda nälja ja janu ning seksuaalse rahuldamatuse tunde ja nuhtles teda töbeollustega ja selleks igatsugu pisikeši tõbitekitajaid välja mötlem ja tekitama asus.
6. Ja tema lõi 10-mal päewal mitmesuguseid jälke ja wastikuid pudulojuseid ahwideset amõõbideni, et need inimest waewaksid ja kiusaksid.
7. Aga et needsinatsed lojuksed kõik wiimseni nälga ei kärwaks, mötles tema välja nig kehtestas ja pani kaswama igatsugu taimollusi ja tegi seda yheteistkymnendamal päewal.
8. Ja et neist nimetatud nuhtlustest wähe oli, siis tema kahe et teistkymnendamal päewal, oma kõige perwerssemas ja rôwedamas õilsas õelusehoos mötles ja õgis välja, defineeris, kehtestas ja saatis maa peale naise. Oo Õku! Pyha on sinu õudus, õudne on sinu jõledus, jõle on sinu sõna ja tegu, õlis ja õige on sinu õelus:
9. Ja kolmeteistkymnendamal päewal tema sellest aru sai, et tal maailma walitsemine oli raskeks et mitte öelda wõimatuks kätte läänd ja kuna kõiki wõrrandeid oli liiga palju tekkinud, funktsoonid olid liiga keerulised ja temal mälu mahtu kippus nappima.
10. Et muuta wõrrandeid lõpmatult lihtsamax, loobus tema yhtset- yrgollusest ja õgis kogu Ruumi yle, et see mitmesugustest elementidest ja yhenditest koosnema sai.
11. Aga et systeem ikka weel keeruline oli, asendas tema 14-l päewal pidewa ja lõpmatult jagatava olluse mitmesugustest diskreetseits osakestest koosneda ollusega, õgides selleks kogu Qruumi weelkord yle! Õku joud on raugematu, tema isu täitematu!
12. Ja seetõttu õgis tema ruumi lõpmatuks ja tegi seda 15-l päewal:
13. Ja niwiisi oli tema walmis õginud 15 päewa jooksul Suure ja Pyha Koguõgitise, mis lõpmata suur oli!
14. Ja kuueteistkymnendamal päewal ei õginud + õgard midagi, vaid ainult jõi, lakkus ja mötles õelaid mötteid. Ta mötles välja ja kehtestas Õgardi Dekreediga Nr.1 kõik loodusseadused, mida kogu maailm pidi kõrwalekaldumatult täitma.
15. Aga Q loodusseaduste rikkumist, mis wõimalik ei ole, karistatakse tingimusteta Universumist välja heitmisega sinna paika, mida olemas ei ole, kuna Q maailma ei kuulu see!
16. Sest ehk kyll Q seaduseid mitte kirja panna ei saa, kuna neid lõpmata palju on ja nemad loenduvat hulka ei moodusta, on nemad kõik õiged ja pyhad kuna nad on kirja pannud Õku ja sest seda on Õku!
Q teine 6kululu raamat
1. ja LTÖ dekreedid on pyhad, õiged ja Q kehtiwad, sest libad pole nad.
2. Ja LTÖ dekreete on loenduw hulk, aga lõpmata palju enne Algust ja lõpmata palju pärast Algust.
3. Ja oma Q dekreediga nr. -1 oli tema defineerinud ja ära kehtestanud õgardid, niiwisli et õgard on lõpmatu osaliselt järjestatud teisendusoperaatorite $ hulk, kes on jóletis, sest et tema mitte hea ei ole.
4. Ja dekret -1 õgardite kohta oli wiimane Q dekreet enne, sest siis tuli Q algus kuna siis defineeris ja kehtestas Öku oma dekreediga nr. O iseenda Lilla Triibulise Õgardina.
5. Ja oma määramispäikonna nimetas tema Ruumiks ja oma osalis järjestussuhte nimetas tema Ajaks ja nii sai Aegruum Q olematuse asemele.(Ensiik 1,2)
6. Ja aeg jooksis pidewalt ja lõpmatult, sest tema ennast oli pidewaks ja lõpmatuks ehk lillaks defineerinud.$$
7. Ja tema nägi, et see hea ja õige oli.
8. Ja teisendusoperaatori korduwa ja pidewa rakendamise nimeta tema õgimiseks.$$$
9. Ja tema õgis, sest tema nägi, et see õige ja hea oli.
10. Ja tema walis teisendusoperaatoreid ainult õigete ja heade ehk triibuliste hulgast, sest tema enese oli triibulisena defineerinud ja libaoperaatoreid tema mitte ei walinud.
11. Ja õiged ja head teisendusoperaatorid nimetas tema $$ triibulisteks, kuna nende rakendamisel Q ruumi elemendid mööda sirgeid ehk kõverjoonelisi pidewaid trajektoorisisid lendasid ning seega justnagu triipusid joonistasiwad.
12. Ja Dekreedi nr.1 lisas täpsustas tema triibuliste operaatri sõnardit.
13. Ja niiwisi mäituseks Q Energia jäätwuse seaduse lisa 2" alusel ei ole teisendusoperaator energia muutmisesest kinnises süsteemis mitte triibuline mistöttu see Q dekreedi nr. O alusel suisa libaoperaator on ja niiwisi Q uniwersumis iialgi juhtuda ei saa.
14. Sest kui tema õgis ja õgis, siis tema 16-mal päewal selles mustast tööst ära tydines ja õige walgekraelise töö kallale asus.
15. Ja tema koostas Q programmi, mis õigesti ja weatult tema Q uniwersumi ära kirjeldama pidi, kuna selle kõik Q muutujad tema juba 15 päewa jooksul ära algwäärustumud oli.
16. Ja 16-mal päewal runnis tema Q dekreediga nr.1 programmi ja nägi, et see õige ja hea oli, kuna kõik selle Q käsid suisa Q õiged olid, sest et libakäskusid ega libatsykleid Q programmis olla ei saa, kuna kõik LTÖ dekreedid on pyhad ja õiged;(Öluul2.
$ Teisendusoperaator - hulga kujutis oma alamhulka.
$$$ Q dekreediga nr.-2.
$$$$ Q dekreediga nr. -1.
1. Elas kord kaugel põhjamaal Tartu linnas waga mees Oskar.
2. Aga tema elu mitte röömus vaid hoopistykkis kurb oli, sest temal midagi korda ei läinud.
3. Iga kord, kui tema uksest välja astus, eesmärgiga autobussi peale minna ja sellega linna sõita, siis buss temal nina eest ära sõitis.
4. Ja kui tema juhtus välja minnes sooja ryy selga panemata, tabas Tartu linna alati kohutav wihma ja rahe hoog ega lõppenud enne, kui wend Oskar tagasi pöördus.
5. Samuti komistas tema alati, kui tee peal oli konarusi, ja kukkus alati, kui tema komistas ning kukkudes lõi tingimata enamuse oma luudest katki.
6. Ka tylitasid teda sageli tee peal röövmõrtsukad, kes teda tappa kawatsesid.
7. Ning ynel korral oleks tema peaegu porilompi astunud.
8. Ösiti aga nägi tema mitmesuguseid rumalaid ja kõiwatuid unenägusid, milles teda waewasid ja tylitasid mitmesugused öudsed jõletised.
9. Oskaril oli aga önnetule saatusele wastukaaluks hea loogilir meel ning tema arvas peagi ära, et kõiges halwas, mida inimestega Tartu linnas juhtub, syydi on Q jõletised.
10. Ja edaspidi, kui temaga midagi halba juhtus, kõnetas tema alati kõiki teadaolewaid ja oletatawaid jõletisi ning selgitas neile, kuiwörd mitteöigesti ja ebaheasti nemad olid käitunud.
11. Seepärast ka unenäguses ei jooksnud tema enam jõletiste eest ära, waid kõnetas neid ja teatas neile nende poelt korda saadetud tegudest ning kritiseeris neid selle eest, et nemad öudsed õgardid on ja teda alalõpmata enne ylesärkamist ära söowad.
12. Aga hulk aega ei wastaanud ykski jõletis tema kõnetustele, sest nagu hiljem selgus, oli Õgalitri oma Q dekreediga nr. 10 73 kõigil jõletistel ära keelanud Oskarile wastata.
13. Kuid Oskar ei jätnud järele, waid kiusas ja jälitas vaeseid jõlwandeid ööd ja päewad, kuni lõpuks yks wäeti ja saamatu jõletis wäsis, istus lõõtsutades Q mäe ligidale raekoja platsile purtskaja kaewu äärde maha ja tunnistas ausalt Oskarile yles, et tema polnudk selles syydi, et Oskaril eelmisel nädalal pastapliiats jäljetult ära kadus.
14. Aga tema isiklikult on ainult mõnikord ajalehti Oskaril postkastist ära söönud ja looduskatastroofe põhjustanud.
15. Aga Oskar ei olnud ikkagi rahul ja nõudis Pisikeselt Kahwatu Jõletiselt, et see talle Q kõik yles tunnistaks.
16. Ja Pisikene Kahwatu Jõletis tunnistas temale yles.
Q teine oskari raamat
1. Ja Pisikene Kahwatu Jóletis tunnistas temale yles.
2. Ja tema tunnistas temale yles, et tema nimi on Jóhwóhh ja et teda oli defineerinud Lilla Triibuline Õgard oma Q dekreediga nr.-3
3. Ja tema tunnistas yles, et Õgalitri oli teda wigaselt ja wastuoluliselt defineerinud, seepärast tema nii pisike ja kahwatu.
4. Ja kui Õgalitri oma wigu parandanud, siis tema Jóhwóhhi yldse ära unustanud, sest too nónda pisikene ja kahwatu olnud.
5. Ja kui tuli Q algus, ja kui Q Õgalitri iseenda defineeris, siis tema kogemata iseenda defineerimiseks Jóhwóhhi definitsiooni kasutanud.
6. Seepärast on ka Õgalitri definitsioon wigane! Seepärast ei allu Pisikene Kahwatu Jóletis ka Q õgardi dekreetidele ja saab teha tegusid, mida Õgalitri ei luba ehk mida tema definitsioon ei wóimalda enk mis pole wóimalikud!
7. Seepärast sai tema ka Oskarile wastata, kuigi Õgalitri selle Q dekreediga nr. ≈ 10/3 ära oli keelanud!
8. Seepärast ei saa Õgalitri ka Jóhwóhhi definitsiooni ära tyhistada, kuna tema siis ka iseenda tyhistaks ja Q uniwersumi ja aja ära kaotaks.
9. Ja tema tunnistas temale ka kõik muu yles.
10. Ja niiwiisi saigi Oskar teada, et kõiges on syydi lilla ja triibuline jóletis, keda tema oli paar korda unes näinud.
11. Aga et temal hea loogiline meel oli, siis tema ka selle välja mótles, et Lilla Triibuline Õgard on Q pyha õku, Uniwersumi Defineerija.
12. Ja samuti mótles tema välja, et Jóhwóhh yks wäga wastik ja kahwatu jóletis on, ning tema on Libajólwand, Uniwersumi wiga, Õku ekkimus.
13. Ja kui tema siis purtskaeswu poole waatas, siis tema nägi, et toda mitte sugugi olemas ei olnud, sest olematu oli ta.
14. Ning Oskar mótles välja, et tema õige ei ole, kuna tema Libajólwand on ja seetõttu teda mitte olemas ei ole ja selles tema suisa Q õigus oli.
15. Aga et tema weel kõike ei olnud välja möelnud, siis tema läks kauplusesse "TOOME", ostes sealts kasti Q õlut, mis sel ajal weel odaw oli ja läks yles Toomeõmäele ning kukkus kaanima.
16. Sest tema oma loogilise meelega sellest aru sai, et see Q õige oli ning nagu hiljem selgus, tema töepoolest suisa Q õieti teinud, kuna paraajasti 16-s päew olnud, millal õtähelisi Q jooke kaanida tuleb.
1. Oli Ōku. Ōku ytles ja óótsus ja póósa kohale ókwa ókulik elik ökker nimbus sai ógitud. Ja Oskar nägi, et tema tõeste õige pyha ja olemas oli.
2. Siis ógis Ōku tema pähe óilsa óigemõtte. Et Ōgalitri Jóhwóhhi mitte eksisteeriwaks ei tunnistanud, oli tegu mitte Jóhwóhhi propagandaosakonna synnitisega, waid pyha Q ógardlusega.
3. Sest Jóhwóhhi mitte olemas ei ole, kuna libadefineeritud on ta.
4. Ja Oskari pähe möte sai ógitud, et Libajólwand yhele egiptlasele ainult eeterólide põlemist näitas.
5. Mis ytleb, et Libajólwand ainult odawaid reklammitrikka oskab.
6. Millest öelda võib, et tema Hollywoodi ajude copyrighti rikub.
7. Ja millest häbi libajäledik Jóhwóhhile!
8. Ja Oskar nägi, et Ōku pyhateo walmis oli óginud ja tema seest kahtlus ära ógitud sai.
9. Ja siis läx tema kommertspoodi, kuna kuueteistkymnes päew mitte ära lõppenud ei olnud.
10. Ja siis tema kaanis.
11. Millest Oskar nägi, et Jóhwóhh liba on ja Ōku suisa pyha ja olemas.
12. Sellest ytles Oskar, et Q esmaógitise juures óhmaanima peab.
13. Ja selle peale ógis Ōku häële. Siis ytli hääl, et óhmaani mine õige ja hea om, sest halb ei ole ta.
14. Ja siis ógiti häälde sellised mõtted:
1" Sina óhmaanima pead.
2" Et Ōgalitri kuueteistkymnendamal päewal ei óginud, waid kaanis, peab iga óhmaan sel päewal kaanima.
3" Ja seda pyhakaanitiste läbi, sest libakaanitisí Ōku mitte ei kaaninud.
4" Ja sina Ō-d tegema pead, et Ōku sind näex ja sinust rõómu tunnetax.
15. Ja mida Oskar tegigi. Ja sinna juurde suurt nahatatud óónesmõõtu tagus, sest õige oli see.
16. Ja siis tema wäsis ja óglasseunne ógiti.
1. Ja Oskar ärkas. Linna peal oli kõik õige ja looduse õnnetusi ei olnud kohale jõhwõhhitud.
2. Siis teadis Oskar, et õiglase ja õhmaani kiusamine suisa olemasolematu on, kuna defineerimata on see.
3. Ja kuna loodusõnnetused ja töbeollused Jõhwõhh poolt saadetud on, siis õige ja õkultist sellest ilma jääb.
4. Ja niiviisi arvas Oskar.
5. Sest Jõhwõhh Ōku eksitus on. (Osk.2.12)
6. Ampskoruupel!
7. Ja siis kõndis Oskar halwatu juurde ja nägi, et Pisike Kahwatu Jõletis seitsmenda põlwe pattu kätte nuhtleb.
8. Selle peale õhmaanis Oskar. Ja ennää - halwatu õhkas "õõõ..." ja kaanima kõndis, kuna ikka weel kuueteistkymnemas päew oli. Ampskoruupel!
9. Õhmaanis Oskar ja õige mõte tuli.
10. Õgiti mõte, et Jõhwõhh ainult yx pisikene ja kahvatu jõletis on. (Osk.2.2)
11. Kes midagi õigejäledat teha ei saa, waid ainult möni kord ajalehti postkastist söönud ja pisikatastroofe genereerinuć on. (Osk 1.14)
12. Ja Ōku yxi Q jõletis on ja jõledusi teeb. (Õluul1.7)
13. Ja et need head olexid, usinasti õhmaanima peab. (Kaann 14.11)
14. Ja Ōku õige on. (Agajāna 2.16)
15. Ja õhmaanidele õigeolemise teeb. (pohh 6)
16. Q!
1. Aga niiviisi rääkis Öku. Ja see kõik on õige ja pyha nagu kogu Q õpetuse sõnagi. Aga pyha on õige, jõle ja tõde.
2. Ja tema tahtis, et oli Q algus.
3. Aga alguses ei olnud. Ja pärast oli.
4. Aga selle, mida polnud, keelas tema ära. Ja selle, mis oli, nimetas tema olluseks.
5. Aga ollust on wiite liiki. Ja need on: Waga, Walewaga, Wastik, Rumal ja Halb.
6. Aga alguses oli ainumalt kaks: Waga ja Halb. Ja aine päris waga oli sest teda ilmaasjata keegi ei ärriitanud.
7. Aga siis ei olnud enam waga. Ja siis tuli haisew ja elaw ollus, mis enam ei olnud waga kuna nemad ainult ei olnud, waid ka wisisesid ning ujusid ehk roomasid.
8. Aga kõik oli tark. Ja rumalat ei olnud.
9. Aga kõik elawa olluse jagas tema wastikuteks ja wagasteks, kuna taimed siiski wagased olid, sest et nemad ilmaasjata ringi ei jõikunud.
10. Aga loomelajased olid wastikud, sest nemad mitte paigal ei pysinud. Ja yleylse igasugu sigadusi ette wotsid.
11. Aga bioloogid ytlewad, et weel seenad on? Ja see nimelt sellest tuleneb, et bioloogid wastikud ja rumalad on, sest seenec on wagased.
12. Aga et sipelgas ei ole wagane, tema pesa tegi Suure Pyha Esmaõigitise juurde. Ja hall karwane rott mäe otsa ronis ning sipelgase ära sõi, sest tema mitte rumal ei olnud.
13. Aga rott mäest alla ronides jõkke kukkus, kus hawikala tema ära sõi, sest tema mitte rumal ei olnud. Ja must lind nägi hawikala jões ning tollle ära sõi, sest too mitte halb ei olnud.
14. Aga musta lindu taga ajas Ja alla neelas suur lendaw dinosaurus.
15. Aga fyysikud ytlewad, et dinosaurused mitte lennata ei saanud, sest nemad liiga rasked olid. Ja seda teewad nemad seepärast, et nemad kõlwatud joodikud ja rumalad on, sest lendaw dinosaurused on, targad Aga wastikud.
16. Ja niiwisi teewad kõik elajased, sest nemad targad on ja nemad head on, sest rumalad pole nad nind õigesti teewad? Aga inime on Ja häda talle!
1. Aga kui tuli inimene, siis tema tööpooledest väga rumal ning laisk oli. Ja tema ei täitnud oma rumaluses Ōgardi Käsk ega tahtnud ka Ōkut kummardada Aga tema seda tegema oleks pidanud.
2. Ja tema tuli Suure Pyha Esmaõigitise juurde ja tegi sellele mullast walli ymber.
3. Aga ajaloolased ytlewad, et Tartu linna asustas kniaz Jaroslav. Ja see tuleneb sellest, et ajaloolased rumalad ning sõgedad idioodid on, sest Jaroslav yldsegi mitte tark, waid rumal ja kaunis oli.
4. Aga et inime rumal on, tema mitte midagi või väga wähe Lillast Tribulisest Ōgardist teab, kuigi wöiks teada. Ja et tema targem saaks, sina temale Ōoku õige õpetuse sóna kuulutama pead.
5. Aga kui inimene väga rumal on, siis tema rumal ollus wagaks saab, sest Ōku temalt tema elu ära wótab. Ja see on temale paras.
6. Aga juristid ytlewad, et tahtlik tapmine, ENSV KrK $100. Ja see tuleneb sellest, et juurakad on köik rumalad kaabakad karjeristid kommunistid.
7. Aga inimene on mõnikord väga rumal Ja loll Aga tema siiski isegi sel juhul halb Ja Ō jõle ei ole, kuna tema midagi halba ega jõledat korda saata ei suuda sest ainult jõletised on halwad.
8. Aga lilled on head, targad ning ilusad, ehkki nemad mitte alati päris wagad ei ole. Ja linnud, litsid ja liblikad on jälgid, kuigi nemad ka targad ja head olla wöiwad.
9. Aga Ōku on jõletis, sest tema on tark wallatu kena paha teisendusoperatoreite osaliselt järjestatud korteezh. Ja matemaati kud ei ytle selle peale mitte midagi, sest nemad on rumalad jälgid nõmedad nohisejad, Aga Ōku määramispiirkonnaks on kogu Universum. (Ōluul 2.5). Ja köik mis on olemas!
10. Aga seda köike ytli Ōku ise prohwet Halbollahi kaudu. Ja seda ytli tema maakeeles.
11. Aga muusid keelisid tema ei kasutanud. Ja see tuleneb ilmse sellest, et tema neid ei oska.
12. Aga seda mitte sellest et tema maakeelt paremak ning teisi keeli halwemaks peab, waid et need temale korda ei lähe.(Pohn.4). Ja tema ei ole mitte rahwuselane Aga poliitikud on. Ja see tuleneb sellest, et nemad on ...
13. Aga keeltega seosed Ōku filoloogisid ei maininud, sest tema on tark. Ja filoloogid on ...
14. Aga kui on öeldud, et Ōku on halb, õel, tark, kena etc.siis pole mitte möeldud nende sónade noid tähendusi, mis alles tema hiljem on defineerinud ning mida rumalad inimesed kasutavad (=Ōluul 1.5). Ja inimesed ka defineerimata elik libadefineerit sónu kasutav sest nemad rumalad on (Ōluul 1.2&Agajana 1.16).
15. Aga Ō agajanas on kasutatud ainult Ō dekreetides defineerit sónardeid, sest köik tema laused on õiged. Ja see tuleneb sellest, et see Ōku poolt dikteerit on
16. aga Ōku on õige Ja libajólwand on wäär.
$ Neid prohwet Halbollahi poolt dikteerit ja esilemanat mótteid pole seni õnnestunud sónadesse ehk kirja ära panna.
Q olematu needmise raamat
1. Kes teeb seda, mis pole võimalik, see õigesti ei tee ja libastub. See rikub pyhaseid Q käske ja dekreete ja saab selle eest nuheldud.
2. Ja tema saab koheselt nuheldud Wihase Musta Wirastuse poolt, keda olemas ei ole.
3. Ja tema ära saadetakse sinna paika, mida kusagil ei leidu. (Toisik 2.15)
4. Ja et seda kohta olemas ei ole, siis ei ole seal ka Öku, sest et Öku on, kuna tema alguses niiviisi tahtis. (Öluul 1.1)
5. Ja seal ei ole Aegrumui, mille Öku Alguses defineeris ja kehtestas.
6. Ja seal ei ole Q olewikku, minewikku ega tulewikku, millisest on kõik Öku poolt loodud Dekreediga Nr.0.
7. Ja sealt kohast keegi tagasi tulla ei saa, sest see ei ole võimalik.
8. Ja et see ei ole võimalik, siis Öku seda ei luba, kuna see keelatud on! (Agajana 1.4)
9. Ja neid paiku, mida olemas ei ole, on lõpmata palju, olgu nad neetud!
10. Ja neid on kaugelt rohkem, kui on punkte Universumis, kuna viimases on punkte samapalju, kui tyhjas õllepudelis ja seda häbiwäärselt vähe on. (Cantori teoreem). Aga olematuse kardinaal arv ei ole millegagi piiratud.
11. Ja kahte erinevat olematust C_1 ja C_2 ei saa ju omavahel kuidagi samastada ja wórisustada, sest nende wórdlemine wóimatu ja mõttetu on, kuna neid olemas ei ole. (∀ x_1 ∈ C_1, ∀ x_2 ∈ C_2 x_1 ≠ x_2, sest ∃ x_1 = x_2 ja ∃ x_2 = x_1 m..t.t.)
12. Olematuses on ka lõpmata palju igasuguseid jõletisi, kuna neid pole olemas, sest ärakaotatud ja ärakeelatud on nad.
13. Seetõttu on ka nende mainimine, kummardamine, kutsumine ja meenutamine ning nendesse uskumine kasutu ja kahjulik, sest olematute asjade olemasolu kahtlustamine on rumal libamõte, mis inimese ainult Q õigelt teelt kõrvale juhtida wóib.
14. Ja kui olematud olewused kedagi palumise peale wói palumata hädas awitawad, mis wóimalik ei ole, siis see nendest äärmiselt alatu on, kuna selline teguwiis Lilla Triibulise Ögard poolt mitte lubatud ei ole.
15. Kui aga mõni olematu olewus ning defineerimata, libadefinerit wói tyhistatud jäledik peaks õiget ja ausat ökuisti taga kiusama ehk teda häirimä ja önnetustega nuhtlema, siis selline teguwiis weelgi oudsem ja alatum oleks, kuna selle on Lilla Triibuline Ögard oma Programmis oma Kaskudega täielikult ära välistanud ning sellist hirmsat asja mitte kunagi ei juhtu, kuna mingitel jõletistel mingit wóimu ilmasjata midagi jõledat teha ei ole ega saagi olla sest Öku ustawad sõdurid koik waenlase sala sepitsused silmapilkselt awastavad ja kahjutuks teewad sest sellir asi niikuinii täiesti wóimatu on ja kui ei olekski, ei tohiks ykski õige ökuist rumalat juttu millestkisti niisugusest ometi uskuda sest tema teab Öku õpetuse sõna ja tema on õige!
16. Sest jõletisi tohib kuulda, märgata, näha ilmutisena wói ilmsi, omada kontaktis love- wói lollusolekus, kuulata, vaadata, ära tunda ja uskuda sinult sel juhul, kui nood ausalt ja siiralt teatavad, tunnistawad, teada annavad, töestavad ja weenavad selles, et neid olemas ei ole ja nende olemasolu sinule ainult tundus, olles sinu haiglase fantasia vili ja see oleks ka ainukene õige asi, mis yks jõletis iall wóiks teha ja milles teda usjuda wóiks ja pea ning kõige selgeldu põhjal ON ÖKU OLEMAS, kuni ta vastupidist pole
|
<urn:uuid:c0c9c94c-ad0f-40f1-985d-1698ef33df70>
|
CC-MAIN-2019-39
|
http://www.bumpclub.ee/~jyri_r/oku/Oku_oige_opetuse_sona.pdf
|
2019-09-15T18:26:21Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-39/segments/1568514572235.63/warc/CC-MAIN-20190915175150-20190915201150-00201.warc.gz
| 228,742,918
| 9,333
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99706
|
ekk_Latn
| 0.999819
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
399,
2706,
5664,
8079,
10367,
12546,
14146,
15276,
17157,
19893,
23076
] | 0
|
[
0.50390625,
0.451171875,
0.03515625,
0.00860595703125,
0.00177001953125,
0.000690460205078125
] |
Projekteerimistingimuste Lisa
asukohaskeem Kiltri tee 2, Rohuküla küla, Haapsalu, Läänemaal
18401:001:0171
Planeeringuga määratud hoonestusala
Projekteerimistingimustega nihutatud hoonestusala
|
<urn:uuid:8043c480-a1f3-4196-a3e7-607ea20296a2>
|
CC-MAIN-2020-29
|
https://www.haapsalu.ee/documents/377464/25298751/Lisa+projekteerimsitingimustele%2C%20asendiskeem.pdf/7b57ca2d-7963-4734-80b3-b6b1c199cf00
|
2020-07-12T17:32:46+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-29/subset=warc/part-00173-18f202a6-71a6-4cdb-b350-51e72c917b97.c000.gz.parquet
| 899,414,891
| 78
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999989
|
ekk_Latn
| 0.999989
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
196
] | 1
|
[
0.0181884765625,
0.96484375,
0.01611328125,
0.000759124755859375,
0.000031948089599609375,
0.000013768672943115234
] |
3. Miks on eetikakoodeksit vaja?
Nagu eelpool öeldud, tahistatakse käesolevas raamatus mõistega „eetikakoodeks” eelkõige kirjapandud normide ja/või väärustuse kogumeid, mis on toeks kindlas valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Need valdkonnad võivad olla äärmiselt erinevad. Nagu ajalooline ülevaade näitas ning nagu võib järeldada juba eelpool toodud näidetest, on eetikakoodekseid vastu võtnud eelkõige teatud elukutsete esindajad (näiteks arstid ja advokaadid). Samas on tänapäeval eetikakoodeks ka näiteks suurtel rahvusvahelistel eraettevõtetel nagu Hansapank. Seega võib tegelikult öelda, et eetikakoodeksi võivad vastu võtta sisuliselt kõik inimesed, keda ühendab mingisugune tunnus (üksköik, kas see on elukutse, töökoht või hobi) ning kes peavad vajalikuks seda tunnust ja sellest tulenevaid kohustusi ja käitumismalle oma tegevuses rühutada.
Seega ei saa me öelda, kas selle raamatu lugejal on oma elukutse või organisatsiooni jaoks eetikakoodeksit vaja ainult valdkonnast lähtuvalt. Küsimus on üldisem - kas ja miks eetikakoodeksit on vaja. Vajadus eetikakoodeksi koostamise järele võib tekkida väga erinevatel põhjustel. Levinumad neist on elukutse enda sisemine vajadus, väline surve, ühtsete käitumisstandardite kujundamine, (õiguslike) regulatsioonide täiendamine, maine kujundamine. Muidugi võivad erinevad faktorid korraga mõju avaldada. Järgnevalt vaatlemegi neid põhjuseid veidi pikemalt.
Mõnede elukutsete raames võib tekkida mitmeid eetilisi probleeme ja dilemmasid: tööandjate soov kulusid vähendada võib avaldada survet inseneride kohustusele pakkuda kvaliteetset nõuannet ning eksperitiisi; advokaadid võivad oma klienti kaitsmise käigus omandada teavet, mis aitaks ära hoida uue kuriteo; arstid võivad olla silmitsi olukorraga, kus neil tuleb otsustada, kas järgida konfidentsiaalsuse kohustust või kaitsta kolmanda isiku elu. Seega on tekkinud sisemine vajadus panna paika reeglid ja väärustused, millegest antud elukutse esindaja peaks kinni pidama ning millele ta saaks toetuda olukorras, kus otsustamine on eetilistest kaalutlustest lähtuvat keeruline. Seega on eetikakoodeksi eesmärk ühtsete käitumisstandardite kujundamine ning nõustamine eetiliste dilemmade puhul.
Juhul kui moraalireeglid on välja kujunenud ning toimivad, võib olla tekkinud lihtne vajadus olemasolevad reeglid kirja panna. Kuigi ühtsed väärustused ning käitumispõhimõtted toimivad juba pikemat aega ning ebaeetiline käitumisega pole tekkinud ka suuremaid probleeme, on kirjalikud dokumendid selgemad ning uutele liikmetele hõlpsamini edastatavad. Samuti on neid lihtne kasutada probleemide lahendamiseks või lihtsalt olulise meelde tuletamiseks.
Teine võimalus on aga olukord, kus keerulise ja muutliku keskkonna tingimustes tuleb inimesel täita tihti uusi funktsoone ja võtta endale uusi kohustusi või hakkavad ümbritseva väärussüsteemi muutmise tõttu kehtima uued reeglid (nagu juhtus Eestis üleminekuperioodil). Võib tekkida möningane moraalne vaakum, kus organisatsiooni töötajad ei ole enam kindlad, millistest väärustest ning reeglitest nad peaksid lähtuma. Suureneva korruptsiooni ja moraali languse tõttu võib tekkida vajadus luua kehtivates (õiguslikes) regulatsioonidest midagi enamat. Seega kannab eetikakoodeksi loomine endas uut kultuuri, st eesmärki kujundada uued väärushinnangud.
Eetikakoodeksite vastuvõtmine võib olla seotud ka sooviga mitte kehtestada suurel hulgal detailseid reegleid, mille rägastikust on lõpuks raske vajalikku leida ning mis võivad seega muutuda pigem koormavaks kui abistavaks. Lisaks ei suuda ka kõige parem seadus või organisatsiooni sisekorraeeskiri käsitleda kõiki võimalikke situatsioone, mis võivad tekkida. Lihtsam on leppida kokku üldisemates käitumisviisides, mida on võimalik kehtestada jällegi eetika- ja käitumiskoodeksitega. Seetõttu aitavad eetika- ja käitumiskoodeksid vähendada ka seadusandluse regulatiivsust ja mahtu. Kui reguleerimata käitumise osa suureneb, suureneb ka oht eksida ja töötajad on teatud mõttes suurema surve all. Sellistes tingimustes muutub kõikvõimalike situatsioonide ettenägemine ja käitumise standardiseerimine järjest võimatumaks – üha enam tuleb töötajal võtta vastu otsuseid, mille kohta ei ole otseselt midagi öeldud. Reeglite ja täheenduste interpreteerimiseks on vaja luua kindel süsteem, mis sisaldaks pidevaid arutelusi eetiliste põhimõtete ja käitumisstandardite kohta.
Nõuandev ning ühtseid reegleid ja väärtsuseid kujundav dokument võib olla tingitud nii sisemisest vajadusest (professioon või organisatsioon on teadvustanud võimalikke probleeme) kui ka välisest survest (või molema kombinatsioonist). Välised põhjused tekivad tavaliselt tegutsemisel muutuvas keskkonnas ning organisatsioonide jaoks ka üha kasvava avalikkuse kontrolli tagajärjel, mis suurendavad neile esitatavat nõudmisi. Eetikakoodeksid võidakse vastu võtta ühe kindla probleemi lahendamiseks, mis on antud hetkel kõige olulisem ja päivib näiteks palju meedia tähelepanu, või eeskirja kehtestamiseks tegevusele, mida seaduste või eelnevate sisekorraeeskirjadega ei ole piisavalt hästi reguleeritud. Nii eksisteerib mitmeid koodeksid, mis tegelevadki peamiselt ühe teemaga (nt huvide konflikt, kingituste vastuvõtmine vms). Välise surve tõttu võib tekkida ka olukord, kus koodeksit ei valmistata ette ise, vaid pigem võetakse aluseks mõne sarnase organisatsiooni või teise riigi või rahvusvahelise elukutseorganisatsiooni poolt vastu võetud eetikakoodeks. Viimases räägime pikemalt juba koodeksi väljatöötamise juures.
Väliseks teguriks võib olla ka avalikkuse teavitamine. Et saavutada klientide usaldust, on vaja näidata, et peetakse kinni teatud reeglitest. Seega võib eetikakoodeksi üks eesmärk olla ka avalikkusele suunatud signaal kehtivatest väärustest ja standarditest, seega sellest, mida olemasolevad või tulevased kliendid võivad antud elukutse või organisatsiooni esindajatelt oodata. Moodsat terminit kasutades – tegemist on mainekujundusega. Muidugi toob selline koodeks kaasa ka teavata surve klientide poolt, kes tänu suuremale teadlikkusele teavad ka rohkem nõuda. Oluline on meele s pidada, et hoolimata koodeksi avalikust esitlemisest mainekujunduse eesmärgil, on vajalik kehtestatud reegleid ka järgida – üksnes nälilisest eetilisusest ei piisa. Samuti toob väärustute deklareerimine kaasa suurema ühiskondliku kontrolli. Hakatakse tähelepanelikuvalt vaatama, kuivõrd neid deklaratsioone täidetakse.
Erinevate organisatsiooni sisemiste ja väliste tegurite koostoime, kultuuriline keskkond ja selle muutumine, eetilise käitumise ajaloolised traditsioonid ja eetilise käitumise juurutamise viis määravad kokkuvõttes organisatsiooni töötajate käitumise üldise taseme. Eetikakoodeksid on üheks vahendiks, mis proovib kaasa aidata parema eetilise kliima tekkimisele, tõsta avalikkuse usaldust organisatsiooni vastu moraalsete käitumisnormide tutvustamise abil, parandada töötajate teadmisi ja oskusi eetiliste probleemide lahendamisel ja pakkuda õiguslikule regulatsioonile alternatiivi või täiendust.
Lühidalt, eetikakoodekseid vajatakse:
- heade tavade kirjapanemiseks (nt Euroopa logopeedide alalise koostöökomitee (CPLOL) eetikakoodeks);
- ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste sõnastamise abil (nt Kodanikuühenduste eetikakoodeks);
- grupi lojaalsuse suurendamiseks ja vääruste ühtlustamiseks (professionaalsete käitumisstandardite kirjapanek kutse-eetikas, vt Rahvusvaheline ämmaemandate eetikakoodeks);
- väärä käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks (nt Eesti Inseneride Liidu Eksperdi käitumiskoodeks);
- maine loomiseks või elukutse või grupi usaldusväärse tõstmiseks avalikkuse silmis (Eesti ajakirjanduse eetikakoodeks).
- avalikkuse surve ja suurenenud kontrolli tõttu;
- juhtimistasandite vähendamisest ja vastutuse delegeerimisest tulenenud käitumuslike raamide kehtestamise tõttu;
- Kõrgemate struktuuride poolt (nt rahvusvahelise erialaorganisatsiooni) esitatud nõudmise täitmiseks või välise surve tõttu;
- puuduliku (õigusliku) regulatsiooni täiendamiseks.
|
<urn:uuid:783e8779-5b1c-45a2-b2e1-9da43411ce94>
|
CC-MAIN-2024-42
|
https://eetika.ee/sites/default/files/2023-05/3.%20Miks%20on%20eetikakoodeksit%20vaja.pdf
|
2024-10-08T22:41:02+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-42/subset=warc/part-00230-0c083cf2-c0ed-42ad-af5c-44f7548e96a0.c000.gz.parquet
| 195,952,181
| 3,046
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000004
|
ekk_Latn
| 1.000006
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
3352,
7039,
8013
] | 1
|
[
0.1923828125,
0.470703125,
0.259765625,
0.068359375,
0.007598876953125,
0.00213623046875
] |
AARETEJAHT (korvpall)
Mängu kirjeldus
• Mängualaks sobib avatud ruum, näiteks suurem võimla või õueala. Mänguala mölemasse otsa on tähistatud kindlad alad ("tsoonid").
• Mängu eesmärgiks on arendada õpilaste põrgatamisoskust.
• Mängu alguses seisavad üks kuni kolm õpilast mänguala keskel (ilma pallideta), nemed on "piraadid". Ülejäänud õpilased asetsevad mänguala ühes otsatsoonis. Kui õpetaja hüüab "LÄKS!", hakkavad õpilased korvpalle põrgatades mänguala teise otsatsooni liikuma. Piraadid proovivad samal ajal korvpalle varastada.
• Õpilased, kes jõuavad palliga ühest tsoonist teise, võivad proovida kohe uuesti tagasi liikuda. Mänguaaja lõppedes annavad piraadid pallid mängijatele tagasi ja jättavad oma kogutud pallide arvu meelde. Vahetage piraate näiteks iga ühe minuti järel. Piraat, kes suudab enim palle varastada, võidab.
PANE TÄHELE
Hoidke mängu tempot, julgustades õpilasi piraatidest mööda põikama!
Variatsioonid
• Oskuste arendamiseks laske õpilastel vaid kokkulepitud käega põrgatada, järgmises mängus vahetage kädt.
• Muutke piraatide ala.
|
<urn:uuid:cb047afd-4d7b-440a-a4d2-ed774cc7a8c6>
|
CC-MAIN-2024-46
|
https://liikumisopetus.ee/wp-content/uploads/2022/09/6-Aaretejaht-korvpall.pdf
|
2024-11-13T23:20:15+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-46/subset=warc/part-00195-65a16d46-7179-4f3c-849a-3216b203b23b.c000.gz.parquet
| 319,148,191
| 443
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99986
|
ekk_Latn
| 0.99986
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
1065
] | 1
|
[
0.07080078125,
0.7578125,
0.1640625,
0.00506591796875,
0.000186920166015625,
0.00006246566772460938
] |
Kevadkonverents
April 14, 2009
Küsitluse eesmärgid:
✓ Saada tagasisidet liikmetelt alaliidu rahulolu osas ja täpsustada ootusi
✓ Võrrelda 2009. aasta tulemusi 2008. aastaga
✓ Tulemuste alusel korrigeerida rõhuasetusi ja tegeleda eeskätt kõige olulisemate asjadega
- atraktiivne
- kaalukas
- paindlik
- vastutustundlik
- effektiivne
- asjatundlik
- avatud
- uuendusmeele
- läbipaistev
- usaldusväärne
- lojaalne
- kompetentne
- atraktiivne
- kaalukas
- paindlik
- vastutustundlik
- effektiivne
- asjatundlik
- avatud
PA, HM, TM, PR, MUU
- PA
- HM
- TM
- PR
- MUU
| Kategooria | PA | HM | TM | PR | MUU |
|-------------|-----|-----|-----|-----|-----|
| uuendusmeeline | 1.1 | 1.3 | 1.8 | 0.5 | 1.8 |
| läbipaistev | 1.2 | 0.9 | 1.5 | 1.3 | 0.8 |
| hooliv | 1.0 | 0.7 | 1.5 | 1.2 | 1.3 |
| usaldusväärne| 1.3 | 1.2 | 2.0 | 1.6 | 2.0 |
| lojaaline | 1.0 | 1.0 | 1.8 | 1.3 | 1.0 |
| kompetentne | 1.3 | 1.2 | 1.5 | 1.0 | 1.8 |
EESTI ELEKTRITÖÖDE ETTEVÕTJATE LIIT
- suurendamine
- atesteerimine
- võitlus
- populariseerimine
- ük
- koostöö väljas
- kutsetaseme tõstmine
- erialane koolitus
- ur
- koostöö koolidega
- klubiline tegevus
- EP
- HM
- TM
- PR
- Muu
| Kategooria | EP | HM | TM | PR | Muu |
|--------------------|----|----|----|----|-----|
| suurendamine | | | | | |
| atesteerimine | | | | | |
| võitlus | | | | | |
| populariseerimine | | | | | |
| ühinemine T | | | | | |
| koostöö välisalalitudega | | | | | |
EESTI TÖRITÖÖDE ETTEVÕTJATE LIIT
- Kutsetaseme tõstmine
- Eralane koolitus
- Uuringud
- Koostöö koolidega
- Klubiline tegevus
EP, HM, TM, PR, Muud
Kokkuvõttes:
- Rahulolu on 2009. aasta küsitluse põhjal mõneti paranenud (va. arvamus EETEList kui lojaalsest organisatsioonist)
- Rahulolematumat olid need sektsooniid, kes on passiivsemad
- Oluliste tegevuste osas suuri muutusi ei ole
- Endiselt ollakse pessimistlikud Tööandjate Keskliidu osas
Tänan tähelepanu eest!
Jaan Allem
EETELi tegevdirektor
|
<urn:uuid:c9c5ff0a-3565-4fa3-bf99-cba22700fbc8>
|
CC-MAIN-2024-26
|
https://eetel.ee/wp-content/uploads/1999/11/_images_files_EETEL%20rahulolu%202009.pdf
|
2024-06-22T16:41:08+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-26/subset=warc/part-00089-44971353-df4b-48d7-8025-975e8feb989b.c000.gz.parquet
| 185,243,425
| 968
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999896
|
ekk_Latn
| 0.999888
|
[
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
docling
|
[
30,
265,
427,
540,
982,
1154,
1617,
1733,
2032,
2089
] | 0
|
[
0.9140625,
0.061279296875,
0.0087890625,
0.0157470703125,
0.00101470947265625,
0.0003814697265625
] |
TINGMÄRGID:
- PLANEERITAVA ALA PIIR
- OLEMASOLEVATE KINNISTUTE PIIRID
- PLANEERITUD KINNISTUTE PIIRID
- EHITUSKEELUALA
- KITSENDUSEGA ALAD
- PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUD
- LIKVIDEERITAV ÕHULINI POST
- OLEV SADEMEVEEKANALISATSIOON
- PERSPEKTIIVNE REOVEEKANALISATSIOONITRASS
- PERSPEKTIIVNE SADEMEVEEKANALISATSIOONITRASS
- PERSPEKTIIVNE VEETRASS
- PERSPEKTIIVNE MADALPINGEKAABEL
| KOOSTAS | M. NÖMM | MEELIS LONN |
|---------|---------|-------------|
| | | KURESSAARE LINNAS, VAHE TN. 7 DETAILPLANEERING |
| KUUPÄEV | 20.08.2000 | TRASSIPLANEERING |
| STAAD. | LEHT | LEHTI |
|--------|------|-------|
| PLAN. 4 | 4 |
OU KLOTOID
KURESSAARE ROHU 5
TEL. (246) 33 723
GSM 251 83 282
TEGEVUSLITSENTS EE-7501
|
<urn:uuid:86cbf092-b983-421e-ba15-f975f0e849ea>
|
CC-MAIN-2022-49
|
https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/95-00/Trassiplaneering.pdf
|
2022-11-28T21:15:15+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-49/subset=warc/part-00167-a0906200-461b-4808-9b94-6c53daf73f61.c000.gz.parquet
| 332,886,713
| 333
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.979195
|
ekk_Latn
| 0.979195
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
721
] | 0
|
[
0.55859375,
0.421875,
0.0145263671875,
0.00469970703125,
0.0003604888916015625,
0.00008296966552734375
] |
Sisukord
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
★ Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/756, 24. märts 2021, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1234/2008, mis käsitleb inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite müügilubade tingimuste muudatuste läbivaatamist (¹) ................................................................. 1
★ Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/757, 3. mai 2021, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus „Ennstaler Steirerkas“ (KPN) .................................................................................................................. 4
★ Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/758, 7. mai 2021, milles käsitletakse teatavate toodete staatust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamisalasse kuuluvaa söödalisandina ja teatavate söödalisandite turult kõrvaldamist (¹) ........................................... 5
★ Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/759, 7. mai 2021, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/2072 seoses taimepassi nõudest tehtavate eranditega, Itaalia, Iirimaa, Leedu, Sloveenia ja Slovakkia või nende teatavate piirkondade kui kaitstavate piirkondade staatusega ning viitega Portugalis asuvale kaitstavale piirkonnale ................................................................. 18
★ Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/760, 7. mai 2021, millega muudetakse rakendusmäärusi (EL) 2020/761 ja (EL) 2020/1988 teatavate tarifivõotide litsentside alusel haldamise süsteemi osas ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2020/991 ........................................ 25
★ Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/761, 7. mai 2021, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2017/717 I–IV lisa aretusloomade ja nende aretusmaterjali põlvnemistunnistuste näidisvormide osas (¹) .................................................................................................. 46
(¹) EMPs kohaldatav tekst
Aktid, mille pealkiri on trükitud harilikus trükkkirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.
Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.
OTSUSED
★ Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/762, 6. mai 2021, milles käsitletakse propaan-2-ooli sisaldavate inimeste hügieeni otstarbel kasutatavate biotsiidiide turul kätesaadavaks tegemiseks ja kasutamiseks lirimaa põllumajandus-, toiduainete- ja merendusministeeriumi poolt võetud meetme kehtivuse pikendamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 artikli 55 lõikele 1 (teatatavaks tehtud numbriga C(2021) 3127 all) ........................................... 50
MÄÄRUSED
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/756,
24. märts 2021,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1234/2008, mis käsitleb inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite müügilubade tingimuste muudatuste läbivaatamist
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavate ravimite ühenduse eskirjade kohta, (¹) eriti selle artiklit 23b,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse liidu kord inim- ja veterinaararvimite lubade andmise ja järelvalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet, (²) eriti selle artikli 16a lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) Koroonaviirushaigus (COVID-19) on hiljuti avastatud koroonaviiruse (SARS-CoV-2) põhjustatud nakkushaigus. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas 30. jaanuaril 2020 COVID-19 haiguspuhangu rahvusvahelise ulatusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks. 11. märtsil 2020 liigitas WHO COVID-19 pandeemiaks.
(2) COVID-19 pandeemia on põhjustanud enneolematu rahvatervisealase hädaolukorra, mis on nõudnud kogu maailmas sadu tuhandeid inimelusid, möjutades eelkõige eakamaid ja neid, kes põevad kroonilisi või kaasuvaid haigusi.
(3) COVID-19 on keerukas haigus, mis möjutab mitut füsioloogilist protsessi. COVID-19 vaktsiine peetakse praeguse pandeemia ajal tõhusaks meditsiiniliseks vastumeetmeks, millega kaitsta eriti haavatavaid rühmi ja elanikkonda tervikuna.
(4) Tuginedes Euroopa Ravimiameti teaduslikule hinnangule, on komisjon seni andnud loa mitme COVID-19 vaktsiini kasutamiseks.
(5) SARS-CoV-2 viiruse mutatsioonid on loomulik nähtus ja nende tekkimist on oodata. Müügiloo saanud vaktsiinid ei ole mutatsioonide vastu tingimata vähem tõhusad, kuid võivad olla.
(6) Selleks et tagada müügiloo saanud COVID-19 vaktsiinide jätkuv tõhusus, võib olla vajalik muuta nende koostist, et need kaitseksid uute või mitme variandiga tüvede eest pandeemia korral või muul ajal. Muudatus, mis hõlmavad serotüübi, tüve, antigeeni või serotüüpide, tüvede või antigeenide kombinatsiooni asendamist või lisamist, tuleks
(¹) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67.
(²) ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.
käsitada müügiloa muudatustena vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1234/2008 (6). Mõne vaktsiini puhul kasutatakse immuunivastuse tekitamiseks nukleiiinhappe tehnoloogiat. Nende vaktsiinide muudatused võivad hõlmata kodeerimisjärjestuse muutmist.
(7) Köigi inimeste koroonaviiruste puhul tuleks järgida sama lähenemisviisi.
(8) Selliseid muudatusi käsitlevaid sätteid tuleks ühtlustada, eriti pandeemia ajal. Kooskõlas inimeste gripi vaktsiinide puhul kehtiva lähenemisviisiga tuleks menetlusi kohaldada köigi inimeste koroonaviiruse vaktsiinide suhtes ja järgida kiirendatud ajakava. Kui pädevad asutused nõuavad hindamise käigus lisaandmeid, ei tohiks neilt nõuda otsuse tegemist enne, kui nende andmete hindamine on lõpule viidud.
(9) Pandeemia ajal võib olla rahvatervise huvides käsitleda muudatusi vähem põhjalike andmete alusel kui tavaliselt. Selle lähenemisviisi suhtes tuleks siiski kohaldada nõuet, et andmeid tuleb hiljem täiendada, kinnitamaks, et riskikasu suhe on jätkuvalt soodne.
(10) Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1234/2008 vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 1234/2008 muudetakse järgmiselt.
1) Artikkel 21 asendatakse järgmissega:
„Artikkel 21
Inimeste gripi ja inimeste koroonaviiruse pandeemiad
1. Erandina I, II, IIIa ja III peatükist võivad asjaomased asutused või tsentraliseeritud müügilubade puhul komisjon inimeste gripi või inimeste koroonaviiruse pandeemia korral, mida on nõuetekohaselt kinnitanud Maailma Tervishoiuorganisatsioon või Euroopa Liit Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1082/2013/EL (*) raames, erandkorras ja ajutiselt heaks kiita inimeste gripi või inimeste koroonaviiruse vaktsiinide müügiloa tingimuste muudatuse ilma teatavate farmatseutiliste, mittekliiniliste ja kliiniliste andmeteta.
2. Asjaomane asutus võib nõuda taotlejalt täiendava teabe esitamist, et viia hindamine lõpule enda määratud tähtaja jooksul.
3. Muudatused võib lõike 1 kohaselt heaks kiita ainult juhul, kui ravimi riski-kasu suhe on soodne.
4. Kui muudatus kiidetakse heaks vastavalt lõikele 1, esitab müügiloa omanik puuduvad farmatseutilised, mittekliinilised ja kliinilised andmed asjaomase asutuse kehtestatud tähtaja jooksul.
(6) Komisjoni 24. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2008, mis käitleb inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite müügilubade tingimuste muudatuste läbivaatamist (ELT L 334, 12.12.2008, lk 7).
5. Tsentraliseeritud müügilubade puhul täpsustatakse puuduvad andmed ning nende esitamise või nõuete täitmise tähtaeg müügiloa tingimustes. Kui müügiluba on antud vastavalt määruse (EÜ) nr 726/2004 artiklile 14-a, võib seda teha osana könealuse artikli 4 osutatud erikohustustest.
(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1082/2013/EL tööliste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehteteks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).
2) Artikli 23 lõike 1a punkti a lisatakse alapunkt ix):
“ix) muudatused, mis on seotud inimeste koroonaviiruse vaktsiini toimeaine muutustega, sealhulgas serotüübi, tüve, antigeeni, kodeerimisjärjestuse või serotüüpide, tüvede, antigeenide või kodeerimisjärjestuste kombinatsiooni asendamine või lisamine;”
3) II lisa punkti 1 alapunkt c asendatakse järgmisega:
“c) bioloogilise toimeaine asendamine pisut erineva molekulaarehitusega ainega, kui tõhususe ja/või ohutuse omadustes ei ole olulisi erinevusi, välja arvatud:
— inimeste gripi hooajalise, pandeemiaceelse või pandeemiavaktsiini toimeaine muutused;
— serotüübi, tüve, antigeeni, kodeerimisjärjestuse või serotüüpide, tüvede, antigeenide või kodeerimisjärjestuste kombinatsiooni asendamine või lisamine, et saada inimeste koroonaviiruse vaktsiin;
— serotüübi, tüve, antigeeni või serotüüpide, tüvede või antigeenide kombinatsiooni asendamine või lisamine, et saada lindude gripi, suu- ja sörataudi või lammaste katarraalse palaviku vastane veterinaarvaktsiin;
— tüve asendamine, et saada hobuslaste katku vastane veterinaarvaktsiin.”
4) II lisa punkti 2 lisatakse järgmine alapunkt l):
“l) muudatused, mis on seotud serotüübi, tüve, antigeeni, kodeerimisjärjestuse või serotüüpide, tüvede, antigeenide või kodeerimisjärjestuste kombinatsiooni asendamise või lisamisega, et saada inimeste koroonaviiruse vaktsiin.”
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
Brüssel, 24. märts 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/757,
3. mai 2021,
millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus „Ennstaler Steirerkas“ (KPN)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (¹) eriti selle artikli 52 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Austria taotlus registreerida nimetus „Ennstaler Steirerkas“ (²).
(2) Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Ennstaler Steirerkas“ registreerida,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Nimetus „Ennstaler Steirerkas“ (KPN) registreeritakse.
Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (³) XI lisas esitatud klassi 1.3 „juust“ kuuluva tootena.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümndal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 3. mai 2021
Komisjoni nimel
presidendi eest
komisjoni liige
Janusz WOJCIECHOWSKI
(¹) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.
(²) ELT C 20, 19.1.2021, lk 11.
(³) Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/758,
7. mai 2021,
milles käsitletakse teatavate toodete staatust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamisalasse kuuluva söödalisandina ja teatavate söödalisandite turult kõrvaldamist
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (i) eriti selle artikli 2 lõiget 3 ja artikli 10 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
(1) Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödus kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord. Könealuse määruse artikli 10 lõikega 2 koostöimes määruse artikli 10 lõikega 7 on ette nähtud erikord nõukogu direktiivide 70/524/EMÜ (ii) ja 82/471/EMÜ (iii) kohaselt loa saanud söödalisandite uuesti hindamiseks.
(2) Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikega 5 on komisjonile seadet kohustus võtta vastu määrus, millega kõrvaldatakse turult söödalisandid, mille kohta ei ole kindlaksmääratud tähtaja jooksul esitatud könealuse määruse artikli 10 lõike 1 punktis a osutatud teated. Sama kohustus kehtib ka söödalisandite puhul, mille kohta ei ole esitatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõigete 2 ja 7 kohast taotlust enne nimetatud lõigetega ette nähtud tähtpäeva või mille kohta esitatud taotlus on hiljem tagasi võetud.
(3) Seepärast tuleks sellised söödalisandid turult kõrvaldada. Kuna määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikes 5 ei eristata tähtajalisid lubasid tähtajatuteid lubadeid, on selguse huvides asjakohane naha ette turult selliste söödalisandite kõrvaldamine, mille puhul direktiivi 70/524/EMÜ kohane loa piiratud kehtivusaeg on juba lõppenud.
(4) Selliste söödalisandite puhul, mille kohta esitatud taotlus hõlmab üksnes teatavaid loomaliike või -kategooriaid või on tagasi võetud üksnes teatavate loomaliike või -kategooriate suhtes, peaks turult kõrvaldamine hõlmama üksnes neid loomaliike või -kategooriaid, mille kohta ei ole taotlust esitatud või mille suhtes on taotlus tagasi võetud.
(5) Turult asjaomaste söödalisandite kõrvaldamisest tulenevalt on asjakohane tunnistada nende lubamist käsitlevad veel kehtivad sätted kehteteks. Seepärast tuleks komisjoni määrus (EÜ) nr 358/2005 (iv) vastavalt muuta. Peale selle tuleks tunnistada kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 880/2004, (v) kuna mõlemaid kandeid selle lisas tuleb välja jätta tulenevalt kanaarilindude jaoks ette nähtud β-karoteeni turult kõrvaldamisest vastavalt I lisa I.A peatüki
(i) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.
(ii) Nõukogu 23. novembril 1970. aasta direktiiv 70/524/EMÜ söödalisandite kohta (EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1).
(iii) Nõukogu 30. juunil 1982. aasta direktiiv 82/471/EMÜ teatavate loomasöötadena kasutatavate toodete kohta (EÜT L 213, 21.7.1982, lk 8).
(iv) Komisjoni 2. märtsi 2005. aasta määrus (EÜ) nr 358/2005 teatavate söödalisandite tähtajatu lubamise ja varem lubatud söödalisandite uute kasutusviiside lubamise kohta (ELT L 57, 3.3.2005, lk 3).
(v) Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 880/2004, millega lubatakse söödalisanditena tähtajatult kasutada värvainete, sealhulgas pigmentide gruppis kuuluvat beetakaroteeni ja kantaksantiini (ELT L 162, 30.4.2004, lk 68).
2. osale ning komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1486 (6) antud loast kantaksantiini kasutamiseks dekoraatiivilindude jaoks. Samuti on tulenevalt nii kantaksantiini jaoks rakendusmäärusega (EL) 2015/1486 antud loast kui ka asjaolust, et see sõodalisand on loaga hõlmamata liikide ja kasutusviisidega seotud ulatuses komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/1145 (7) turult kõrvaldatud, asjakohane tunnistada kehteteks komisjoni määrus (EÜ) nr 775/2008, (8) millega on kehtestatud kantaksantiinijääkide piirnormid.
(6) Sõodalisandite puhul, mille luba ei ole käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks aegunud, on asjakohane näha huvitatud isikute jaoks ette üleminekuperiood, mille jooksul võib ära kasutada asjaomaste sõodalisandite, eelsegude, sõodamaterjalide ja segasööda olemasolevad varud, mille tootmiseks on kasutatud könealused sõodalisandeid; selliste varude kasutamisel võetakse arvesse könealuseid sõodalisandeid sisaldava teatavat liiki sõoja säilivusaega.
(7) I lisas loetletud toodete turult kõrvaldamine ei takista nende jaoks loa andmist või nende suhtes nende staatust käsitlevate meetmete kohaldamist vastavalt määrusele (EÜ) nr 1831/2003.
(8) Mitme aine, mikroorganismi ja preparaadi (edaspidi „tooted”) puhul ei ole selge, kas tegemist on määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamisalasse kuuluva sõodalisandiga. Selline selgusetus võib olla põhjustatud asjaolust, et teatavad tooted on kantud nii määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 17 osutatud sõodalisandite registriisse kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2009 (9) artikli 24 kohaselt koostatud sõodamaterjalide kataloogi. See selgusetus võib olla tingitud ka mitmesugustest kahtlustest ja küsimustest, mis ettevõtjatel ja ametliku kontrolli eest vastutavatel liikmesriikide pädevate asutustel on tekkinud seoses teatavate toodete liigitamisega, eelkõige lähtuvalt komisjoni soovitusega 2011/25/EL (10) kehtestatud juhistest.
(9) Könealune selgusetus teatavate toodete staatuse suhtes seoses sõodalisandina määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamisalasse kuulumisega võib ohustada sõodatoodete turustamist liidus, kuna sõodalisandite eristamine muudest sõodatoodetest möjutab asjakohastest kohaldatavatest õigusnormidest sõltuvalt nende turulelaskmise tingimusi.
(10) Et vähendada ebakindlust seoses teatavate toodete käsitamisega sõodalisandina, on asjakohane võtta määruse (EÜ) nr 1831/2003 alusel vastu asjakohased meetmed sellise staatuse selgemaks määratlemiseks. Need meetmed võimaldaksid käsitleda asjaomaseid tooteid järejepideval viisil ja hõlbustaksid ametliku kontrolli eest vastutavate liikmesriikide pädevate asutuste tööd ning ühtlasi aitaksid huvitatud ettevõtjatel tegutseda raamistikus, millega on tagatud asjakohasel tasemel õiguskindlus.
(11) Selle kindlakstegelemisel, kas asjaomane toode on määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamisalasse kuuluva sõodalisand, on asjakohane lähtuda soovitusega 2011/25/EL kehtestatud juhistest sõodalisandite, sõodamaterjalide ja muude toodete eristamise kohta. Eelkõige on nendes juhistes esitatud mitu kriteeriumi, mida tuleks juhtumipõhisel hindamisel üheaegselt vaadelda, et koostada iga konkreetse toote jaoks profiil, mille juures on arvesse võetud kõiki
(6) Komisjoni 2. septembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1486, milles käsitletakse loa andmist kantaksantiini kasutamiseks teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kodulindude ning dekoraatiikalade ja dekoraatiivilindude sõodalisandina (ELT L 229, 3.9.2015, lk 5).
(7) Komisjoni 8. juuni 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1145, milles käsitletakse nõukogu direktiivide 70/524/EMÜ ja 82/471/EMÜ kohaselt loa saanud teatavate sõodalisandite kõrvaldamist turult ning millega tunnistatakse kehteteks selliste sõodalisandite lubamist käsitlevad aegunud säited (ELT L 166, 29.6.2017, lk 1).
(8) Komisjoni 4. augusti 2008. aasta määrus (EU) nr 775/2008, millega kehtestatakse lisaks direktiivis 2003/7/EÜ sätestatud tingimustele sõodalisandi kantaksantiinijääkide piirnormid (ELT L 207, 5.8.2008, lk 5).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EU) nr 767/2009 sõoja turulevytimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EU) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EU, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EL (ELT L 229, 1.9.2009, lk 1).
(10) Komisjoni 14. jaanuari 2011. aasta soovitus 2011/25/EL, millega kehtestatakse juhised sõodamaterjalide, sõodalisandite, biotsiidide ja veterinaarvaimite eristamiseks (ELT L 11, 15.1.2011, lk 75).
toote omadusi. Kasulikud kriteeriumid sõödalisandite eristamiseks sõödamaterjalidest on muu hulgas asjaomase toote tootmis- ja töötlemismeetod, keemiline määratus, standardimistase või puhtusaste, ohutustingimused, kasutusviis ja funktsionaalsus. Peale selle tuleks järjepidevuse huvides liigitada sarnaste omadustega tooted analoogia põhjal.
(12) Naatriumtsitraadid, kaaliiumtsitraadid, sorbitool, mannitool ja kaltsiumhüdroksiid on kantud sõödalisandite registriisse olemasoleva tootena, mille kohta ei ole esitatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõike 2 kohast taotlust enne nimetatud lõikega ette nähtud tähtpäeva. Need tooted on komisjoni määrusega (EL) nr 575/2011 (1) kantud ka sõödamaterjalide kataloogi. Nende toodete profiili uuesti analüüsimisel lähtuvalt soovituses 2011/25/EL esitatud kriteeriumidest on siiski jõutud järeldusele, et neid tuleks käsitada määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamisalasse kuuluvate sõödalisanditena. Eelkõige on need tooted määratletud sõödalisandite registris osutatud konkreetsete funktsionaalsele omaduste kaudu ja nende staatus sõödalisandina võimaldab tagada paremad võimalused nende tõhusaks haldamiseks seoses ohutuse ja kasutusviisiga. Peale selle võetakse arvesse, et need tooted on liigitatud toidus kasutamiseks ette nähtud lisainetehulka.
(13) Naatriumtsitraatide, kaaliiumtsitraatide, sorbitooli, mannitooli ja kaltsiumhüdroksiidi staatus sõödalisandina tingib vajaduse need tooted turult kõrvaldada, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikega 5. Nende sõödalisandite ja neid sisaldava sõöda turult kõrvaldamiseks tuleks siiski ette näha pikem üleminekuperiood, et võtta arvesse õiguslikku ebakindlust seoses nende liigitamisega ja võimaldada huvitatud isikutel esitada uus taotlus nende sõödalisandite jaoks loa saamiseks vastavalt määruses (EÜ) nr 1831/2003 sätestatud korrale.
(14) Enamik II lisas loetletud toodetest on kantud komisjoni määrusega (EL) nr 68/2013 (2) kehtestatud sõödamaterjalide kataloogi. Ent kõik könealused tooted on lisaks loetletud ka sõödalisandite registris või on määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõike 5 alusel sõödalisandina turult kõrvaldatud. Nende toodete staatuse suhtes õiguskindluse tagamiseks on analüüsitud nende profiili lähtuvalt soovituses 2011/25/EL esitatud kriteeriumidest ja jõutud järeldusele, et neid ei tohiks enam käsitada määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamisalasse kuuluvate sõödalisanditena.
(15) Seoses selliste II lisas loetletud toodete märgistamisega, mida on veel lubatud sõödalisandina turule lasta, ning selliseid tooteid sisaldavate eelsegude, sõödamaterjalide ja segasoöda märgistamisega tuleks siiski sõödakäitlejate kohanemise võimaldamiseks ette näha üleminekuperioodu. Peale selle tuleks sellised tooted sõödalisandite registrist kustutada.
(16) Tooted ksülitool, ammoniumlaktaat ja ammoniumatsetaat on kantud komisjoni määrusega (EL) nr 68/2013 kehtestatud sõödamaterjalide kataloogi. Siiski on väljendatud kahtlusi seoses nende õigusliku staatusega – eelkõige on seda teinud ametliku kontrolli eest vastutavad liikmesriikide pädevad asutused – ning seepärast on analüüsitud nende vastavaid profiile soovituses 2011/25/EL esitatud kriteeriumide alusel. Selle analüüsi tulemusena on jõutud järeldusele, et neid tooteid tuleks käsitada määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamisalasse kuuluvate sõödalisanditena. Eelkõige on ksülitool omaduste pooltest väga sarnane mannitooli ja sorbitooliga, mida käsitatakse sõödalisanditena, ning ksülitooli liigitamine sõödalisandite hulka analoogia põhjal tagaks järjepidevuse könealuste sarnaste toodete käsitlemisel. Peale selle võetakse arvesse, et ksülitool on liigitatud toidus kasutamiseks ette nähtud lisainetehulka. Ammoniumlaktaat ja ammoniumatsetaat on keemiliselt täpselt määratletud puhatstatud ained,
(1) Komisjoni 16. juuni 2011. aasta määrus (EL) nr 575/2011 sõödamaterjalide kataloogi kohta (ELT L 159, 17.6.2011, lk 25).
(2) Komisjoni 16. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 68/2013 sõödamaterjalide kataloogi kohta (ELT L 29, 30.1.2013, lk 1).
millel on määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 5 lõikes 3 määratletud konkreetne funktsionaalne mõju, ning nende staatus sõödalisandina võimaldab tagada paremad võimalused nende tõhusaks haldamiseks seoses ohutuse ja kasutusviisiga. Peale selle oleks ammoniumlaktaadi ja ammoniummatsetaadi liigitamine sõödalisandite hulka kooskõlas sellega, et teisi sarnaseid tooteid, näiteks ammoniumpropionaati ja ammoniumformiaati, juba käsitatakse sõödalisanditena.
(17) Tulenevalt ksülitooli, ammoniumlaktaadi ja ammoniummatsetaadi liigitamisest määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamisalasse kuuluvate sõödalisandite hulka on asjakohane naha ette üleminekuperiood, mis võimaldaks huvitatud isikutel kohaneda nende toodete uue staatusega; muu hulgas võimaldaks see esitada loataotlusi ning menetleda neid määruses (EÜ) nr 1831/2003 sätestatud korra alusel.
(18) Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja sõödakomitee arvamusega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Turult kõrvaldamine
I lisas kirjeldatud sõödalisandid kõrvaldatakse turult könealuses lisas nimetatud loomaliike ja -kategooriaid hõlmavas ulatuses.
Artikkel 2
Turult kõrvaldatavate sõödalisanditega seotud üleminekumeetmed
1. I lisa I.A ja I.C peatükis loetletud sõödalisandite olemasolevaid varusid võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni 30. maiini 2022.
2. Lõikes 1 osutatud sõödalisanditega eelsegusid võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni 30. augustini 2022.
3. Lõikes 1 osutatud sõödalisanditega või lõikes 2 osutatud eelsegudega sõödamaterjale ja segasööta võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni 30. maiini 2023.
4. Erandina lõigetest 1, 2 ja 3 võib I lisa I.A peatükis loetletud sõödalisandeid naatriumtsitraate, kaaliiumtsitraate, sorbitooli, mannitooli ja kaltsiumhüdroksidi ning neid aineid sisaldavat sööta jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni 30. maiini 2028.
Artikkel 3
Määruse (EÜ) nr 358/2005 muutmine
Määruse (EÜ) nr 358/2005 II lisast jäetakse välja kanne numbriga E 141 klorofülli ja vase kompleksi kohta.
Artikkel 4
Kehteteks tunnistamine
Määrused (EÜ) nr 880/2004 ja (EÜ) nr 775/2008 tunnistatakse kehteteks.
Artikkel 5
Tooted, mida ei käsitata määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamisalasse kuuluva söödalisandina
1. II lisas loetletud ained, mikroorganismid ja preparaadid (edaspidi „tooted”) ei ole määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamisalasse kuuluvad söödalisandid.
2. Löikes 1 osutatud tooteid, mis on seaduslikult turule lastud ja söödalisandi või eelseguna märgistatud enne 30. maid 2024, võib jätkuvalt turule lasta kuni varude ammendumiseni. Sama kehtib söödamaterjalide ja segasööda puhul, mille etiketil viidatakse sellistele toodetele kui söödalisanditele kooskõlas määrusega (EÜ) nr 767/2009.
Artikkel 6
Määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamisalasse kuuluva söödalisandina käsitatavad tooted
1. III lisas loetletud ained, mikroorganismid ja preparaadid (edaspidi „tooted”) on määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamisalasse kuuluvad söödalisandid.
2. Löikes 1 osutatud tooteid võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni 30. maini 2028.
Artikkel 7
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümndal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. mai 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
### Söödalisandid, mille jaoks on antud tähtajatu luba
#### 1. osa
**Söödalisandid, mille kõrvaldamine turult hõlmab kõiki loomaliike ja -kategooriaid**
| Identifitseerimisnumber | Söödalisand | Loomaliik või -kategooria |
|------------------------|----------------------|---------------------------|
| | | |
**Säilitusained**
| E 331 | Naatriumtsitraadid | Kõik loomaliigid |
|-------|--------------------|-----------------|
| E 332 | Kaaliumtsitraadid | Kõik loomaliigid |
| E 325 | Naatriumlaktaat | Kõik loomaliigid |
| E 326 | Kaaliumlaktaat | Kõik loomaliigid |
**Emulgaatorid ja stabilisaatorid, paksendajad ja želeerivad ained**
| E 420 | Sorbitool | Kõik loomaliigid |
|-------|-----------|-----------------|
| E 421 | Mannitool | Kõik loomaliigid |
**Sideained, paakumisvastased ained ja koagulandid**
| E 558 | Bentonüüt-montmorillonüüt | Kõik loomaliigid |
**Vitamiinid, provitamiinid ja samalaadse toimega keemiliselt täpselt määratletud ained**
| E 160 a | β-karoteen mis tahes vormis, välja arvatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1103 (‘) lubatud β-karoteen [3a160(a)] | Kõik loomaliigid |
|---------|-------------------------------------------------------------------------------------------------|-----------------|
| | Riboflaviin ehk B₂-vitamiin mis tahes vormis, välja arvatud:
| | — *Ashbya gossypii* (DSM 23096) abil toodetud riboflaviin tahkel kujul (‘) [3a825i];
| | — *Bacillus subtilis*’e (DSM 17339 ja/või DSM 23984) abil toodetud riboflaviin tahkel kujul (‘) [3a825ii];
| | — *Bacillus subtilis*’e (DSM 17339 ja/või DSM 23984) abil toodetud riboflaviini (98 %) fosforüülimise järel toodetud riboflaviin-5’-fosfaatestri mononaatriumisool tahkel kujul (‘) [3a826];
| | — *Bacillus subtilis*’e (KCCM-10445) abil toodetud riboflaviin (80 % (‘)) |
**Silokonservandid**
**Mikroorganismid**
| | Enterococcus faecium (CNCM I-3236/ATCC 19434) | Kõik loomaliigid |
|---|---------------------------------------------|-----------------|
| | Bacillus subtilis (MBS-BS-01) | Kõik loomaliigid |
| | Lactobacillus plantarum (DSM 11520) | Kõik loomaliigid |
**Värvained, sealhulgas pigmendid**
| E 153 | Taimne süsi ühenduse eeskirjade alusel lubatud värvainena toiduainete värvimiseks | Kõik loomaliigid |
**Muud värvained**
| Lõhna- ja maitseained ning isutekitajad |
**Looduslikud tooted – botaaniliselt määratletud**
| Identifitseerimisnumber | Söödalisand | Loomaliik või -kategooria |
|------------------------|------------------------------------------------------------------------------|--------------------------|
| | *Allium cepa* L.: sibulakontsentraat (CoE nr: 24) | Köik loomaliigid |
| | *Allium sativum* L.: küüslauguekstrakt (veepõhine) | Köik loomaliigid |
| | *Amyris balsamifera* L.: palsam-amürise öli (CoE nr: 33) | Köik loomaliigid |
| | *Anacardium occidentale* L.: kašupähklõliol (CoE nr: 34) | Köik loomaliigid |
| | *Anethum graveolens* L.: tilliseemneekstrakt (CASi nr: 8006-75-5; CoE nr: 42; EINECSi nr: 289-790-8) | Köik loomaliigid |
| | *Apium graveolens* L.: selleriseemneekstrakt (CASi nr: 89997-35-3; FEMA nr: 2270; CoE nr: 52; EINECSi nr: 289-668-4) | Köik loomaliigid |
| | *Artemisia absinthium* L.: koiruhuöl (CASi nr: 8008-93-3; FEMA nr: 3116; CoE nr: 61; EINECSi nr: 284-503-2) | Köik loomaliigid |
| | *Artemisia annua* L.: üheaastase puju ekstrakt (veepõhine)/üheaastase puju öli | Köik loomaliigid |
| | *Artemisia pallens* Wall.: davaanaöli (CASi nr: 8016-03-3; FEMA nr: 2359; CoE nr: 69; EINECSi nr: 295-155-6) | Köik loomaliigid |
| | *Bacopa monnieri* (L.) Pennell: sasi-vesikaagi tinktuur | Köik loomaliigid |
| | *Carum carvi* L. = *Apium carvi* L.: köömneekstrakt/köömme ölivaik (CASi nr: 8000-42-8; CoE nr: 112; EINECSi nr: 288-921-6) | Köik loomaliigid |
| | *Cimicifuga simplex* (Wormsk. ex DC.) Ledeb. = *C. racemosa* (L.) Nutt.: liht-lurssilile ekstrakt | Köik loomaliigid |
| | *Cinnamomum aromaticum* Nees, *C. cassia* Nees ex Blume: hiina kaneelipuu koore ekstrakt (CASi nr: 84961-46-6; FEMA nr: 2257; CoE nr: 131; EINECSi nr: 284-635-0) | Köik loomaliigid |
| | *Cinnamomum zeylanicum* Bl., *C. verum* J.S.Presl: kaneelipuu koore ölivaik (CASi nr: 84961-46-6; FEMA nr: 2290; CoE nr: 133; EINECSi nr: 283-479-0) | Köik loomaliigid |
| | *Citrus aurantium* L.: neroliöli (CASi nr: 8016-38-4; FEMA nr: 2771; CoE nr: 136; EINECSi nr: 277-143-2)/pomerantsiessents (CASi nr: 8014-17-3; CoE nr: 136; EINECSi nr: 283-881-6) | Köik loomaliigid |
| | *Citrus reticulata* Blanco: mandariniin (tangeriini) terpeenid (CoE nr: 142) | Köik loomaliigid |
| | *Citrus × paradisi* Macfad.: pressitud greibiöli (CASi nr: 8016-20-4; FEMA nr: 2530; CoE nr: 140; EINECSi nr: 289-904-6)/greibiiekstrakt (CoE nr: 140) | Köik loomaliigid |
| | *Glycyrrhiza glabra* L.: lagritsa-magusjuure ekstrakt (lahustipõhine) (CASi nr: 97676-23-8; FEMA nr: 2628; CoE nr: 218; EINECSi nr: 272-837-1) | Köik loomaliigid |
| | *Juniperus communis* L.: kadakamarjaekstrakt (CASi nr: 84603-69-0; CoE nr: 249; EINECSi nr: 283-268-3) | Köik loomaliigid |
| | *Laurus nobilis* L.: loorberilehtede ekstrakt/loorberilehtede ölivaik (CASi nr: 84603-73-6; FEMA nr: 2613; CoE nr: 255; EINECSi nr: 283-272-5) | Köik loomaliigid |
| | *Lavandula latifolia* Medik.: laialehise lavendli öli (CoE nr: 256) | Köik loomaliigid |
| | *Lepidium meyenii* Walp.: makaekstrakt | Köik loomaliigid |
| | *Leptospermum scoparium* J.R.Forst. et G.Forst.: luud-lõunamürdi öli | Köik loomaliigid |
| | *Macleaya cordata* (Willd.) R.Br.: südaja makleia essents/südaja makleia ekstrakt/südaja makleia öli/südaja makleia tinktuur | Köik loomaliigid |
| | *Malloctus philippinensis* (Lam.) Muell.Arg.: kamalaekstrakt (CoE nr: 535) | Köik loomaliigid |
| | *Malpighia glabra* L.: atseroolaeekstrakt | Köik loomaliigid |
| | *Malus sylvestris* Mill.: õunakontsentraat (CoE nr: 386) | Köik loomaliigid |
| Identifitseerimisnumber | Söödalisand | Loomalik või -kategooria |
|------------------------|-----------------------------------------------------------------------------|--------------------------|
| | *Medicago sativa* L.: lutserrinitinktuur (CoE nr: 274) | Köik loomaliigid |
| | *Melissa officinalis* L.: sidrunnelissi öli (CoE nr: 280) | Köik loomaliigid |
| | *Mentha pulegium* L.: kirbumündi öli (CASi nr: 8013-99-8; FEMA nr: 2839; CoE nr: 283; EINECSi nr: 290-061-1) | Köik loomaliigid |
| | *Myristica fragrans* Houtt.: muskaatööli (CASi nr: 8007-12-3; FEMA nr: 2653; CoE nr: 296; EINECSi nr: 282-013-3)/muskaatpähki olivaik (CASi nr: 84082-68-8; CoE nr: 296; EINECSi nr: 282-013-3) | Köik loomaliigid |
| | *Myroxylon balsamum* (L.) Harms: tolu palsami ekstrakt (lahustipõhine) (CASi nr: 9000-64-0; FEMA nr: 3069; CoE nr: 297; EINECSi nr: 232-550-4) | Köik loomaliigid |
| | *Myroxylon balsamum* (L.) Harms var. *pereirae*: peruu palsami ekstrakt (lahustipõhine) (CASi nr: 8007-00-9; FEMA nr: 2117, 2116; CoE nr: 298; EINECSi nr: 232-352-8) | Köik loomaliigid |
| | *Ocimum basilicum* L.: vürtsbasiliku öli (CASi nr: 8015-73-4; FEMA nr: 2119; CoE nr: 308; EINECSi nr: 283-900-8) | Köik loomaliigid |
| | *Opopanax chironium* (L.) Koch, *Commiphora erythrea* Engler: lõhnava suitsuputke öli (CASi nr: 8021-36-1; CoE nr: 313; EINECSi nr: 232-558-8) | Köik loomaliigid |
| | *Passiflora edulis* Sims. = *P. incarnata* L.: kannatuslille ekstrakt (veepõhine) (CoE nr: 321) | Köik loomaliigid |
| | *Pelargonium asperum* Her. ex Spreng.: geraaniumöli | Köik loomaliigid |
| | *Peumus boldus* Mol.: boldoekstrakt (CoE nr: 328)/boldotinktuur (CoE nr: 328) | Köik loomaliigid |
| | *Pinus pinaster* Soland.: männiöli | Köik loomaliigid |
| | *Pimenta racemosa* (Mill.) J.W.Moore: kobar-pimendipuu öli (CASi nr: 8006-78-8; CoE nr: 334) | Köik loomaliigid |
| | *Piper methysticum* G.Forst.: kavapipra tinktuur | Köik loomaliigid |
| | *Quillaja saponaria* Molina: seebikoorepuu ekstrakt (lahustipõhine) (CoE nr: 391)/seebikoorepuu kontsentraat | Köik loomaliigid |
| | *Ribes nigrum* L.: mustsõstraekstrakt (CoE nr: 399) | Köik loomaliigid |
| | *Satureja hortensis* L.: aed-piparrohu öli (CASi nr: 8016-68-0; FEMA nr: 3013; CoE nr: 425; EINECSi nr: 283-922-8) | Köik loomaliigid |
| | *Sophora japonica* L.: jaapani keepuu öli | Köik loomaliigid |
| | *Styrax benzoin* Dryand., *S. tonkinensis* (Pierre) Craib ex Hartwich: bensoestüüraksi resinoïd (CASi nr: 9000-05-9; FEMA nr: 2133; CoE nr: 439; EINECSi nr: 232-523-7) | Köik loomaliigid |
| | *Tagetes erecta* L., *T. glandulifera* Schrank., *T. minuta* L. jm: peiulille öli (CASi nr: 8016-84-0; FEMA nr: 3040; CoE nr: 443/494; EINECSi nr: 294-862-7) | Köik loomaliigid |
| | *Thea sinensis* L. = *Camellia thea* Link = *Camellia sinensis* (L.) Kuntze: teepõõsa tinktuur (CoE nr: 451) | Köik loomaliigid |
| | *Uncaria tomentosa* L. = *Ourouparia guianensis* Aubl.: surinami küünisväädi ekstrakt | Köik loomaliigid |
| | *Valeriana officinalis* L.: palderjanjuure tinktuur (CoE nr: 473) | Köik loomaliigid |
| | *Vetiveria zizanioides* (L.) Nash.: lõhnava vetiveeria öli (CASi nr: 8016-96-4; CoE nr: 479; EINECSi nr: 282-490-8) | Köik loomaliigid |
| Identifitseerimisnumber | Söödalisand | Loomaliik või -kategooria |
|------------------------|------------------------------------------------------------------------------|---------------------------|
| | Vitis vinifera L.: roheline konjakioli (CASi nr: 8016-21-5; FEMA nr: 2331; CoE nr: 485; EINECSi nr: 232-403-4)/valge konjakioli (CASi nr: 8016-21-5, FEMA nr: 2332; CoE nr: 485; EINECSi nr: 232-403-4) | Köik loomaliigid |
| | Vitis vinifera L.: viinamarjaseemneekstrakt (CoE nr: 485) | Köik loomaliigid |
| | Yucca mojavensis Sarg. = Y. schidigera Roezl ex Ortgies: mohaave tääklilial ekstrakt (lahustipõhine) (CASi nr: 90147-57-2; FEMA nr: 3121; EINECSi nr: 290-449-0)/tääklilial kontsentraat/tääklilial jäagid | Köik loomaliigid |
| | Zingiber officinale Rosc.: ingveriekstrakt (CASi nr: 84696-15-1; FEMA nr: 2521; CoE nr: 489; EINECSi nr: 283-634-2) | Köik loomaliigid |
**Looduslikud tooted ja neile vastavad sünteetilised tooted**
| | CASi nr: 1128-08-1/3-metüül-2-pentüülsüklopent-2-een-1-oon/FLAVISe nr: 07.140 | Köik loomaliigid |
|------------------------|------------------------------------------------------------------------------|---------------------------|
| | CASi nr: 352195-40-5/dinaatriuminosiin-5'-monofosfaat | Köik loomaliigid |
(1) Nende riboflaviini vormide jaoks on antud luba komisjoni 29. mai 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/901, milles käsitletakse loa andmist *Ashbya gossypii* (DSM 23096) abil toodetud riboflaviini, *Bacillus subtilis* (DSM 17339 ja/või DSM 23984) abil toodetud riboflaviini ning *Bacillus subtilis* (DSM 17339 ja/või DSM 23984) abil toodetud riboflaviini-5'-fosfaadi naatriumsoola (*B₁₂*-vitamiini allikad) kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina (ELT L 144, 3.6.2019, lk 41).
(2) Selle riboflaviini vormi jaoks loa andmisest on keeldutud komisjoni 19. septembri 2018. aasta rakendusmäärusega (EL) 2018/1254, millega keelutatakse andmast luba *Bacillus subtilis* KCCM-10445 abil toodetud riboflaviini (80 %) kasutamiseks vitamiinide, provitamiinide ja samalaadse toimega keemiliselt täpselt määratletud ainete funktsionaalrühma kuuluva söödalisandina (ELT L 237, 20.9.2018, lk 3).
(3) Komisjoni 8. juuli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1103, milles käsitletakse beetakaroteeni kasutamise lubamist kõikide loomaliikide söödalisandina (ELT L 181, 9.7.2015, lk 57).
---
**2. osa**
**Söödalisandid, mille kõrvaldamine turult hõlmab teatavaid loomaliikje ja -kategooriaid**
| Identifitseerimisnumber | Söödalisand | Loomaliik või -kategooria |
|------------------------|------------------------------------------------------------------------------|---------------------------|
| | Molubdeen (Mo): naatriummolübaat | Köik loomaliigid ja -kategooriad, välja arvatud lambad |
**Mikroelementid**
| E 7 | Molubdeen (Mo): naatriummolübaat | Köik loomaliigid ja -kategooriad, välja arvatud lambad |
**Happesuse regulaatorid**
| E 503 (i) | Ammooniumkarbonaat | Kassid; koerad |
|------------------------|------------------------------------------------------------------------------|---------------------------|
| E 503 (ii) | Ammooniumvesinikkarbonaat | Kassid; koerad |
| E 525 | Kaaliumhüdroksiid | Kassid; koerad |
| E 526 | Kaltsiumhüdroksiid | Kassid; koerad |
**Värvined, sealhulgas pigmendid**
**Karotenoidid ja ksantofüllid**
| E 160 a | β-karoteen | Kanaarilinnud |
| Identifitseerimisnumber | Söödalisand | Loomalik või -kategooria |
|------------------------|------------|-------------------------|
| | | |
### Muud värvained
| E 141 | Klorofüllini vasekompleksi ühenduse eeskirjade alusel lubatud värvainena toiduainete värvimiseks | Köik loomaliigid ja -kategooriad, välja arvatud koerad ja kassid |
|-------|---------------------------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------------|
| E 141 | Klorofülli vasekompleks värvainena [funktsionaalrühm 2 a (iii)] | Teratoolidused dekoratiivilinnud; pisinäärilised; dekoratiivkalad |
| E 153 | Taimne süsi värvainena [funktsionaalrühm 2 a (iii)] | Dekoratiivkalad |
| E 172 | Raudoksiidpunane, -must ja -kollane ühenduse eeskirjade alusel lubatud värvainena toiduainete värvimiseks | Hobused |
### Lõhna- ja maitseained ning isutekitajad
#### Looduslikud tooted – botaaniliselt määratletud
| | Helianthus annuus L.: päevalilleekstrakt | Kassid; koerad |
|---|------------------------------------------|----------------|
| | Hyssopus officinalis L. = H. decumbens Jord. & Fourr.: iiisopioli (CAS nr: 8006-83-5; FEMA nr: 2591; CoE nr: 235; EINECSi nr: 283-266-3) | Kassid; koerad |
| | Sus scrofa (sea rasvatustatud kõhnunäärme ekstrakt) | Kassid ja koerad ning muud lihatoidulised ja köigesööjad lemmikloomad, näiteks valgetuhkrud |
#### Aminohapped, nende soolad ja analoogid
| 3.2.7 | Segu:
a) tehniliselt puhtast L-lusiinmonovesinkloriidist ja
b) tehniliselt puhtast DL-metioniinist,
kaitstuna vinüülpirüdiini ja stüreeni kopolümeeriga | Piimalehmad |
### LB PEATÜKK
#### Söödalisandid, mille jaoks on antud tähtajaline luba
| Identifitseerimisnumber | Söödalisand | Loomalik või -kategooria |
|------------------------|------------|-------------------------|
| | | |
#### Koktsidiostaatikumid ja muud raviained
| E 758 | Robenidiinvesinkloriidid, 66 g/kg (loa hoidja: Zoetis Belgium SA) | Kalkunid |
|-------|------------------------------------------------------------------|---------|
| E 770 | α-maduramütsiini ammoniumisool, 1 g/100 g (loa hoidja: Zoetis Belgium SA) | Kalkunid |
| Identifitseerimisnumber | Söödalisand | Loomalik või -kategooria |
|------------------------|-------------------------------------------------|-------------------------|
| 3.2.6 | *Brevibacterium lactofermentum*’i (NRRL B-11470) abil kääritamise teel toodetud L-lüsiinfosfaat ja selle kõrvalsaadused | Kodulinnud; sead |
**Aminohapped, nende soolad ja analoogid**
II LISA
Artikli 5 lõikes 1 osutatud tooted, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamisalasse kuuluvad söödalisandid
1. Tamarindiseemnejahu
2. Kaaliumdivesinikortofosfaat
3. Dikaaliumvesinikortofosfaat
4. Trikaaliumortofosfaat
5. Ammooniumdivesinikortofosfaat
6. Diammooniumvesinikortofosfaat
7. Dinaatriumdivesinikdifosfaat
8. Tetrakaaliumdifosfaat
9. Pentakaaliumtrifosfaat
10. Naatriumseskvikarbonaat
11. Kaaliumvesinikkarbonaat
12. Kaltsiummoksiid
13. Rasvhapete sahharoosiestrid (sahharoosi ja söödavate rasvhapete estrid)
14. Sahharoglütseriidid (söödavate rasvhapete sahharoosiestrite ning mono- ja diglütseriidide segu)
15. Polümeriseerumata söödavate rasvhapete polüglütserooliestrid
16. Propaan-1,2-diooli (propüleenglükooli) ja söödavate rasvhapete monoestrid eraldi või segus koos diestritega
17. *Merluccius capensis*, *Galeorhinus australis* jm: köhr
III LISA
Artikli 6 lõikes 1 osutatud tooted, mis on määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamisalasse kuuluvad sõödalisandid
1. Ksülitool
2. Ammooniumlaktaat
3. Ammooniumatsetaat
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/759,
7. mai 2021,
millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/2072 seoses taimepassi nõudest tehtavate eranditega, Itaalia, Iirimaa, Leedu, Sloveenia ja Slovakkia või nende teatavate piirkondade kui kaitstavate piirkondade staatusega ning viitega Portugalis asuvale kaitstavale piirkonnale
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2031, mis käitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EU, 2000/29/EU, 2006/91/EU ja 2007/33/EU, (¹) eriti selle artikli 32 lõikeid 3 ja 6, artikli 35 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 79 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/2072 (²) kehtestati eeskirjad seoses taimepassiga, mida nõutakse taimede, taimsete saaduste ja muude objektide vedamisel liidu territooriumil. Lisaks tunnisti könealuse määruse III lisas teatavad liikmesriigid ja liikmesriikide piirkonnad kaitstavateks piirkondadeks seoses teatavate kaitstavate piirkondade karantiinsete taimekahjustajatega. Lisaks sellele tunnisti teatavad kaitstavad piirkonnad ajutiselt kaitstavateks piirkondadeks kuni 30. aprillini 2020, et igas asjaomane liikmesriik saaks esitada kogu teabe, mis on vajalik töödannaks, et asjaomased taimekahjustajaid liikmesriigis või piirkonnas ei esine, või viia lõpule või jätkata jõupingutusi taimekahjustaja hävitamiseks.
(2) Kogemused on näidanud, et teatavate eeskirjad, mis käitlevad vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/2072 artikli 13 lõike 2 punktile b sätestatud erandeid taimepassi nõudest, kohaldamisala tuleks laiendada. Järjepidevuse huvides ning selleks, et hõlmata kõiki reguleeritud taimede, taimsete saaduste ja muude objektidega seotud juhtumeid, peaksid sellised erandid hõlmama ka selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektiide seemneid, mille suhtes ei kohaldata määruse (EL) 2016/2031 artikli 28 lõike 1, artikli 30 lõike 1 või artikli 49 lõike 1 kohaselt vastu voetud rakendusakte.
(3) Itaalia puhul tunnisti Campania territoorium ning Piemonte teatavad osad organismi *Erwinia amylovora* (Burr.) Winsl. *et al.* suhtes kaitstavateks piirkondadeks. Itaalia esitas 2020. aastal teabe, mille kohaselt organism *Erwinia amylovora* (Burr.) Winsl. *et al.* esineb nüüd Agerola, Gragnano, Lettere, Piemonte ja Vico Equense omavalitsusüksuses Napoli provintsis, Amalfi, Atrani, Conca dei Marini, Corbara, Furore, Maiori, Minori, Positano, Praiano, Ravello, Scala ja Tramonti omavalitsusüksuses Salerno provintsis ning kogu Piemonte territooriumil. Nimetatud omavalitsusüksusi ning kogu Piemonte territooriumi ei tuleks seega enam tunnistada organismi *Erwinia amylovora* (Burr.) Winsl. *et al.* suhtes kaitstava piirkonna osana.
(4) Lisaks tunnisti Itaalia territooriumi teatavad osad organismi *Erwinia amylovora* (Burr.) Winsl. *et al.* suhtes ajutiselt kaitstavaks piirkonnaks kuni 30. aprillini 2020. Itaalia poolt 2019. ja 2020. aastal esitatud uuringutulemustest ilmneb, et kaitstava piirkonna karantiinne taimekahjustaja, mis avastati pistelistest ja isoleeritud puhangustest kaitstavas piirkonnas mõnes osas, on kas likvideeritud või likvideerimisel ning et kaitstava piirkonna ülejäänud osad on sellest taimekahjustajast jätkuvalt vabad. Könealusest teabest ilmneb ka, et seni ei ole ühegi haiguspuhangu likvideerimine võtnud aega rohkem kui kaks aastat. Seeõtto tuleks Itaalia territooriumi asjaomased osad jätkuvalt tunnistada kaitstavateks piirkondadeks seoses *Erwinia amylovora* (Burr.) Winsl. *et al.* ilma ajaliste piiranguteta.
(¹) ELT L 317, 23.11.2016, lk 4.
(²) Komisjoni 28. novembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2072, millega kehtestatakse ühetaolised tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 rakendamiseks seoses taimekahjustajatevastaste kaitsemeetmetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EU) nr 690/2008 ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2018/2019 (ELT L 319, 10.12.2019, lk 1).
(5) Lirimaa, Leedu, Sloveenia ja Slovakkia territooriumi teatavad osad tunnistati organismi *Erwinia amylovora* (Burr.) Winsl. et al. suhtes ajutiselt kaitstavaks piirkonnaks kuni 30. aprillini 2020. Lirimaa, Leedu, Sloveenia ja Slovakkia poolt 2019. ja 2020. aastal esitatud uuringutulemustest ilmneb, et kaitstava piirkonna taimekahjustajate mõnedes osades, on kas likvideeritud või likvideerimisel ning et ülejäänud kaitstav piirkond on sellest taimekahjustajast jätkuvalt vabas. Könealusest teabest ilmneb ka, et seni ei ole ühegi haiguspuhangu likvideerimine võtnud aega rohkem kui kaks aastat. Seeõttu tuleks lirimaa, Leedu, Sloveenia ja Slovakkia territooriumid jätkuvalt tunnistada kaitstavateks piirkondadeks seoses *Erwinia amylovora* (Burr.) Winsl. et al. ilma ajalistele piiranguteta.
(6) Slovakkia esitas 2020. aastal teabe, mille kohaselt organism *Erwinia amylovora* (Burr.) Winsl. et al. Esineb nüüd Valice, Jesenské ja Rimavská Sobota omavalitsusüksuses Rimavská Sobota maakonnas. Nimetatud omavalitsusüksusi ei tuleks seega enam tunnistada organismi *Erwinia amylovora* (Burr.) Winsl. et al. suhtes kaitstava piirkonna osana.
(7) Lirimaa taotles oma territooriumi tunnistamist organismi *Thaumetopoea pityocampa* Denis & Schiffermüller suhtes kaitstavaks piirkonnaks. Lirimaa esitas 2018. ja 2019. aastal tehtud uuringute põhjal toetidid selle kohta, et lirimaa territooriumil asjaomast taimekahjustajat ei esine, kuiigi seal on selle taimekahjustaja jaoks soodsad tingimused. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Seepärast tuleks lirimaa tunnistada organismi *Thaumetopoea pityocampa* Denis & Schiffermüller suhtes ajutiselt kaitstavaks piirkonnaks kuni 30. aprillini 2023.
(8) Selleks et tagada kooskõla rakendusmääruse (EL) 2019/2072 III lisa muudatustega, milles loetletakse kaitstavad piirkonnad ja vastavad kaitstava piirkonna karantiinides taimekahjustajad, tuleks teha vastavalt muudatused könealuse määruse IX ja X lisasse, milles vastavalt loetletakse taimed, taimsed saadused ja muud objektid, mille sissetoomise teatavatesse kaitstavatesse piirkondadesse on keelatud, ning taimed, taimsed saadused ja muud objektid, mis tuuakse sisse kaitstavatesse piirkondadesse või mida veetakse seal erinõuete alusel.
(9) Portugalilt saadud teabe põhjal oli Terceira saar juba komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/2210 (1) jäetud välja rakendusmääruse (EL) 2019/2072 III lisas loetletud Portugali kaitstavast piirkonnast seoses organismiga *Gonipterus scutellatus* Gyllenhal, ilma et oleks muudetud rakendusmääruse (EL) 2019/2072 X lisa. Seepärast on asjakohane muuta könealuses lisas ka viidet könealusele kaitstavale piirkonnale.
(10) Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2019/2072 vastavalt muuta.
(11) Selguse huvides tuleks rakendusmääruse (EL) 2019/2072 kohaselt kuni 30. aprillini 2020 kaitstavateks piirkondadeks tunnistatud alasid käsitlevaid muudatusi kohaldada tagasulatuvalt alates 1. maiist 2020.
(12) Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
**Artikkel 1**
Rakendusmäärust (EL) 2019/2072 muudetakse järgmiselt.
1) Artikli 13 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:
“b) nende puhul ei kohaldata käesoleva määruse VIII või X lisas esitatud erinõudeid ega määruse (EL) 2016/2031 artikli 28 lõike 1, artikli 30 lõike 1 või artikli 49 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud erinõudeid.”
(1) Komisjoni 22. detsembril 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/2210, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2019/2072 III, VI, VII, IX, X, XI ja XII lisa Põhja-lirimaa kaitstavat piirkonda käsitlevate nõuete ning taimede, taimsete saaduste ja muude objektide Ühendkuningriigist liitu sissetoomise keeldude ja nõuete osas (ELT I. 438, 28.12.2020, lk 28).
2) III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisa 1. osale.
3) IX lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisa 2. osale.
4) X lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisa 3. osale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Järgmisi sätteid kohaldatakse siiski alates 1. maist 2020:
— artikli 1 punkt 2, välja arvatud lisa 1. osa punkt 2;
— artikli 1 punkt 3;
— artikli 1 punkt 4, välja arvatud lisa 3. osa punkt 3.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. mai 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
1. OSA
Rakendusmääruse (EL) 2019/2072 III lisa muutmine
Rakendusmääruse (EL) 2019/2072 III lisa tabelit muudetakse järgmiselt:
1) punkti a „Bakterid” punkti 1 kolmandat veergu „Kaitstavad piirkonnad” muudetakse järgmiselt:
a) alapunkt d) asendatakse järgmisega:
„d) Itaalia (Abruzzo, Apúlia, Basilicata, Calabria, Campania (v.a Agerola, Gragnano, Lettere, Pimonte ja Vico Equense omavalitsusüksus Napoli provintsis, Amalfi, Atrani, Conca dei Marini, Corbara, Furore, Maiori, Minori, Positano, Praiano, Ravello, Scala ja Tramonti omavalitsusüksus Salerno provintsis), Lazio, Liguria, Lombardy (v.a Milano, Mantua, Sondrio ja Varese provints, ning Bovisio Masciago, Cesano Maderno, Desio, Limbiate, Nova Milanese ja Varedo kommuun Monza Brianza provintsis), Marche (v.a Colli al Metauro, Fano, Pesaro ja San Costanzo kommuun Pesaro e Urbino provintsis), Molise, Sardiinia, Sitsiilia (v.a Cesáró omavalitsusüksus Messina provintsis, Maniace, Bronte, Adrano omavalitsusüksus Catania provintsis ja Centuripe, Regalbuto ja Troina omavalitsusüksus Enna provintsis), Toscana, Umbría, Valle d’Aosta, Veneto (v.a Rovigo ja Venice provints ning Barbona, Boara Pisani, Castelbaldo, Masi, Piacenza d’Adige, S. Urbano ja Vescovana kommuun Padova provintsis ja Albaredo d’Adige, Angiari, Arcole, Belfiore, Bevilacqua, Bonavigo, Boschi S. Anna, Bovolone, Buttapietra, Caldiero, Casaleone, Castagnaro, Castel d’Azzano, Cerea, Cologna Veneta, Concamarise, Erbè, Gazzo Veronese, Isola della Scala, Isola Rizza, Legnago, Minerbe, Mozzecane, Nogara, Nogarole Rocca, Oppeano, Palù, Povegliano Veronese, Pressana, Ronco all’Adige, Roverchiara, Roveredo di Guà, San Bonifacio, Sanguinetto, San Pietro di Morubbio, San Giovanni Lupatoto, Salizzole, San Martino Buon Albergo, Sommacampagna, Sorgà, Terrazzo, Trevenzuolo, Valeggio sul Mincio, Veronella, Villa Bartolomea, Villafranca di Verona, Vigasio, Zevio ja Zimella kommuun Verona provintsis);”
b) punktid g–k asendatakse järgmisega:
„g) Iirimaa (v.a Galway linn);
h) Leedu (v.a Kėdainiai omavalitsusüksus Kaunase piirkonnas);
i) Sloveenia (v.a Gorenjska, Koroška, Maribori ja Notranjska piirkonnad ning Dol pri Ljubljani, Lendava, Litija, Moravče, Renče-Vogrsko, Velika Polana ja Žužemberki kommuunid ning Fužina, Gabrovčeci, Glogovica, Gorenja vasi, Gradčeki, Grintoveci, Ivančna Gorica, Krka, Krška vasi, Male Lese, Malo Črnelo, Malo Globoko, Marinča vasi, Mlešečvo, Mrzlo Polje, Muljava, Podbukovje, Potok pri Muljavi, Šentvid pri Stični, Škrjanče, Trebnja Gorica, Velike Lese, Veliko Črnelo, Veliko Globoko, Vir pri Stični, Vrhpolje pri Šentvidu, Zagrađeci ja Znojile pri Krki asulad Ivančna Gorica kommuunis);
j) Slovakkia (v.a Dunajská Streda maakond, Hronovce ja Hronské Kláčany omavalitsused (Levice maakond), Dvory nad Žitavou (Nové Zámky maakond), Malíneč (Poltári maakond), Valice, Jesenské ja Rimavská Sobota (Rimavská Sobota maakond), Hrhov (Rožňava maakond), Veľké Rápšany (Topoľčany maakond), Kazimír, Luhyňa, Malý Horeš, Svätuše ja Zátín (Trebišov maakond).”;
2) punkti c „Putukad ja lestad” punkt 19 asendatakse järgmisega:
| „19) Thaumetopoea pityocampa Denis & Schiffermüller | THAUPI | a) kuni 30. aprillini 2023: Iirimaa; b) Ühendkuningriik (Põhja-Iirimaa).“ |
2. OSA
Rakendusmääruse (EL) 2019/2072 IX lisa muutmine
Rakendusmääruse (EL) 2019/2072 IX lisa muudetakse järgmiselt.
1) punkti 1 kolmandat veergu „Kaitstavad piirkonnad“ muudetakse järgmiselt:
a) punkt e asendatakse järgmisega:
„e) Itaalia (Abruzzo, Apúlia, Basilicata, Calabria, Campania (v.a Agerola, Gragnano, Lettere, Pimonte ja Vico Equense omavalitsusüksus Napoli provintsis, Amalfi, Atrani, Conca dei Marini, Corbara, Furore, Maiori, Minorí, Positano, Praiano, Ravello, Scala ja Tramonti omavalitsusüksus Salerno provintsis), Lazio, Liguria, Lombardy (v.a Milano, Mantua, Sondrio ja Varese provints, ning Bovisio Masciago, Cesano Maderno, Desio, Limbiate, Nova Milanese ja Varedo kommuun Monza Brianza provintsis), Marche (v.a Colli al Metauro, Fano, Pesaro ja San Costanzo kommuun Pesaro e Urbino provintsis), Molise, Sardiinia, Sitsiilia (v.a Cesarò omavalitsusüksus Messina provintsis, Maniace, Bronte, Adrano omavalitsusüksus Catania provintsis ja Centuripe, Regalbuto ja Troina omavalitsusüksus Enna provintsis), Toscana, Umbria, Valle d’Aosta, Veneto (v.a Rovigo ja Venice provints ning Barbona, Boara Pisani, Castelbaldo, Masi, Piacenza d’Adige, S. Urbano ja Vescovana kommuun Padova provintsis ja Albaredo d’Adige, Angiari, Arcole, Belfiore, Bevilacqua, Bonavigo, Boschì S. Anna, Bovolone, Buttapietra, Caldiero, Casaleone, Castagnaro, Castel d’Azzano, Cerea, Cologna Veneta, Concamarise, Erbè, Gazzo Veronese, Isola della Scala, Isola Rizza, Legnago, Minerbe, Mozzecane, Nogara, Nogarole Rocca, Oppeano, Palù, Povegliano Veronese, Pressana, Ronco all’Adige, Roverchiara, Roveredo di Guà, San Bonifacio, Sanguinetto, San Pietro di Morubbio, San Giovanni Lupatoto, Salizzole, San Martino Buon Albergo, Sommacampagna, Sorgà, Terrazzo, Trevenzuolo, Valeggio sul Mincio, Veronella, Villa Bartolomea, Villafranca di Verona, Vigasio, Zevio ja Zimella kommuun Verona provintsis)“;
b) punktid g–i asendatakse järgmisega:
„g) Leedu (v.a Kėdainiai omavalitsusüksus Kaunase piirkonnas);
h) Sloveenia (v.a Gorenjska, Koroška, Maribori ja Notranjska piirkonnad ning Dol pri Ljubljani, Lendava, Litija, Moravče, Renče-Vogrsko, Velika Polana ja Žužemberki kommuunid ning Fužina, Gabrovčeci, Glogovica, Gorenja vas, Gradičeki, Grintoveci, Ivančna Gorica, Krka, Krška vasi, Male Lese, Malo Črnelo, Malo Globoko, Marinča vasi, Mlešečvo, Mrzlo Polje, Muljava, Podbukovje, Potok pri Muljavi, Šentvid pri Stični, Skrjanče, Trebnja Gorica, Velike Lese, Veliko Črnelo, Veliko Globoko, Vir pri Stični, Vrhpolje pri Šentvidu, Zagrađeci ja Znojile pri Krki asulad Ivančna Gorica kommuunis);
i) Slovakkia (v.a Dunajská Streda maakond, Hronovce ja Hronske Kláčany omavalitsused (Levice maakond), Dvory nad Žitavou (Nové Zámky maakond), Malínec (Poltári maakond), Valice, Jesenské ja Rimavská Sobota (Rimavská Sobota maakond), Hrhov (Rožňava maakond), Velké Ripňany (Topoľčany maakond), Kazimír, Luhyňa, Malý Horeš, Svátuše ja Zátin (Trebišovi maakond);“
2) punkti 2 kolmandat veergu „Kaitstavad piirkonnad“ muudetakse järgmiselt:
a) punkt e asendatakse järgmisega:
„e) Itaalia (Abruzzo, Apúlia, Basilicata, Calabria, Campania (v.a Agerola, Gragnano, Lettere, Pimonte ja Vico Equense omavalitsusüksus Napoli provintsis, Amalfi, Atrani, Conca dei Marini, Corbara, Furore, Maiori, Minorí, Positano, Praiano, Ravello, Scala ja Tramonti omavalitsusüksus Salerno provintsis), Lazio, Liguria, Lombardy (v.a Milano, Mantua, Sondrio ja Varese provints, ning Bovisio Masciago, Cesano Maderno, Desio, Limbiate, Nova Milanese ja Varedo kommuun Monza Brianza provintsis), Marche (v.a Colli al Metauro, Fano, Pesaro ja San Costanzo kommuun Pesaro e Urbino provintsis), Molise, Sardiinia, Sitsiilia (v.a Cesarò omavalitsusüksus Messina provintsis, Maniace, Bronte, Adrano omavalitsusüksus Catania provintsis ja Centuripe, Regalbuto ja Troina omavalitsusüksus Enna provintsis), Toscana, Umbria, Valle d’Aosta, Veneto (v.a Rovigo ja Venice provints ning Barbona, Boara Pisani, Castelbaldo, Masi, Piacenza d’Adige, S. Urbano ja Vescovana kommuun Padova provintsis ja Albaredo d’Adige, Angiari, Arcole, Belfiore, Bevilacqua, Bonavigo, Boschì S. Anna, Bovolone, Buttapietra, Caldiero, Casaleone, Castagnaro, Castel d’Azzano, Cerea, Cologna Veneta, Concamarise, Erbè,
Gazzo Veronese, Isola della Scala, Isola Rizza, Legnago, Minerbe, Mozzecane, Nogara, Nogarole Rocea, Oppeano, Palù, Povegliano Veronese, Pressana, Ronco all’Adige, Roverchiara, Roveredo di Guà, San Bonifacio, Sanguinetto, San Pietro di Morubbio, San Giovanni Lupatoto, Salizzole, San Martino Buon Albergo, Sommacampagna, Sorgà, Terrazzo, Trevenzuo, Valeggio sul Mincio, Veronella, Villa Bartolomea, Villafranca di Verona, Vigasio, Zevio ja Zimella kommunu Verona provintsis);
b) punktid g–i asendatakse järgmisega:
„g) Leedu (v.a Kėdainiai omavalitsusüksus Kaunase piirkonnas);
h) Sloveenia (v.a Gorenjska, Koroška, Maribori ja Notranjska piirkonnad ning Dol pri Ljubljani, Lendava, Litija, Moravče, Renče-Vogrsko, Velika Polana ja Žužemberki kumuunid ning Fužina, Gabrovčeci, Glogovica, Gorenja vasi, Gradičeki, Grintoveci, Ivančna Gorica, Krka, Krška vasi, Male Lese, Malo Črnelo, Malo Globoko, Marinča vasi, Mleševo, Mrzlo Polje, Muljava, Podbukovje, Potok pri Muljavi, Šentvid pri Stični, Skrjance, Trebnja Gorica, Velike Lese, Veliko Črnelo, Veliko Globoko, Vir pri Stični, Vrhpolje pri Šentvidu, Zagrađeci ja Znojile pri Krki asulad Ivančna Gorica kumuunis);”
3. OSA
Rakendusmääruse (EL) 2019/2072 X lisa muutmine
Rakendusmääruse (EL) 2019/2072 X lisa muudetakse järgmiselt:
1) punkti 3 neljandat veergu „Kaitstavad piirkonnad” muudetakse järgmiselt:
a) punkt e asendatakse järgmisega:
„e) Itaalia (Abruzzo, Apúlia, Basilicata, Calabria, Campania (v.a Agerola, Gragnano, Lettere, Pimonte ja Vico Equense omavalitsusüksus Napoli provintsis, Amalfi, Atrani, Conca dei Marini, Corbara, Furore, Maiori, Minori, Positano, Praiano, Ravello, Scala ja Tramonti omavalitsusüksus Salerno provintsis), Lazio, Liguria, Lombardy (v.a Milano, Mantua, Sondrio ja Varese provints, ning Bovisio Masciago, Cesano Maderno, Desio, Limbiate, Nova Milanese ja Varedo kommunu Monza Brianza provintsis), Marche (v.a Colli al Metauro, Fano, Pesaro ja San Costanzo kommunu Pesaro e Urbino provintsis), Molise, Sardiinia, Sitsiilia (v.a Cesarò omavalitsusüksus Messina provintsis, Maniace, Bronte, Adrano omavalitsusüksus Catania provintsis ja Centuripe, Regalbuto ja Troina omavalitsusüksus Enna provintsis), Toscana, Umbria, Valle d’Aosta, Veneto (v.a Rovigo ja Venice provints ning Barbona, Boara Pisani, Castelbaldo, Masi, Piacenza d’Adige, S. Urbano ja Vescovana kommunu Padova provintsis ja Albaredo d’Adige, Angiari, Arcole, Belfiore, Bevilacqua, Bonavigo, Boschì S. Anna, Bovolone, Buttapietra, Caldiero, Casaleone, Castagnaro, Castel d’Azzano, Cerea, Cologna Veneta, Concamarise, Erbè, Gazzo Veronese, Isola della Scala, Isola Rizza, Legnago, Minerbe, Mozzecane, Nogara, Nogarole Rocea, Oppeano, Palù, Povegliano Veronese, Pressana, Ronco all’Adige, Roverchiara, Roveredo di Guà, San Bonifacio, Sanguinetto, San Pietro di Morubbio, San Giovanni Lupatoto, Salizzole, San Martino Buon Albergo, Sommacampagna, Sorgà, Terrazzo, Trevenzuo, Valeggio sul Mincio, Veronella, Villa Bartolomea, Villafranca di Verona, Vigasio, Zevio ja Zimella kommunu Verona provintsis));”
b) punktid g–i asendatakse järgmisega:
„g) Leedu (v.a Kėdainiai omavalitsusüksus Kaunase piirkonnas)
h) Sloveenia (v.a Gorenjska, Koroška, Maribori ja Notranjska piirkonnad ning Dol pri Ljubljani, Lendava, Litija, Moravče, Renče-Vogrsko, Velika Polana ja Žužemberki kumuunid ning Fužina, Gabrovčeci, Glogovica, Gorenja vasi, Gradičeki, Grintoveci, Ivančna Gorica, Krka, Krška vasi, Male Lese, Malo Črnelo, Malo Globoko,
Marinča vasi, Mleščevo, Mrzlo Polje, Muljava, Podbukovje, Potok pri Muljavi, Šentvid pri Stični, Škrjanče, Trebnja Gorica, Velike Lese, Veliko Črnelo, Veliko Globoko, Vir pri Stični, Vrhpolje pri Šentvidu, Zagrdeci ja Znojile pri Krki asulad Ivančna Gorica kommuunis);
i) Slovakkia (v.a Dunajská Streda maakond, Hronovce ja Hronske Kľačany omavalitsused (Levice maakond), Dvory nad Zitavou (Nové Zámky maakond), Malíneč (Poltári maakond), Valice, Jesenské ja Rimavská Sobota (Rimavská Sobota maakond), Hrhov (Rožňava maakond), Velké Ripňany (Topoľčany maakond), Kazimír, Luhyňa, Malý Horeš, Svätuše ja Zátin (Trebišov maakond);”.
2) punkti 9 neljandat veerus „Kaitstavad piirkonnad” muudetakse järgmiselt:
a) punkt e asendatakse järgmisega:
„e) Itaalia (Abruzzo, Apúlia, Basilicata, Calabria, Campania (v.a Agerola, Gragnano, Lettere, Pimonte ja Vico Equense omavalitsusüksus Napoli provintsis, Amalfi, Atrani, Conca dei Marini, Corbara, Furore, Maiori, Minori, Positano, Praiano, Ravello, Scala ja Tramonti omavalitsusüksus Salerno provintsis), Lazio, Liguria, Lombardy (v.a Milano, Mantua, Sondrio ja Varese provints, ning Bovisio Masciago, Cesano Maderno, Desio, Limbiate, Nova Milanes ja Varedo kommuun Monza Brianza provintsis), Marche (v.a Colli al Metauro, Fano, Pesaro ja San Costanzo kommuun Pesaro e Urbino provintsis), Molise, Sardiinia, Sitsiilia (v.a Cesarò omavalitsusüksus Messina provintsis, Maniace, Bronte, Adrano omavalitsusüksus Catania provintsis ja Centuripe, Regalbuto ja Troina omavalitsusüksus Enna provintsis), Toscana, Umbria, Valle d’Aosta, Veneto (v.a Rovigo ja Venice provints ning Barbona, Boara Pisani, Castelbaldo, Masi, Piacenza d’Adige, S. Urbano ja Vescovana kommuun Padova provintsis ja Albaredo d’Adige, Angiari, Arcole, Belfiore, Bevilacqua, Bonavigo, Boschì S. Anna, Bovolone, Buttapietra, Caldiero, Casaleone, Castagnaro, Castel d’Azzano, Cerea, Cologna Veneta, Concamarise, Erbè, Gazzo Veronese, Isola della Scala, Isola Rizza, Legnago, Minerbe, Mozzecane, Nogara, Nogarole Rocca, Oppeano, Palù, Povegliano Veronese, Pressana, Ronco all’Adige, Roverchiara, Roveredo di Guà, San Bonifacio, Sanguinetto, San Pietro di Morubbio, San Giovanni Lupatoto, Salizzole, San Martino Buon Albergo, Sommacampagna, Sorgà, Terrazzo, Trevenzuolo, Valeggio sul Mincio, Veronella, Villa Bartolomea, Villafranca di Verona, Vigasio, Zevio ja Zimella kommuun Verona provintsis)”;”
b) punktid g–i asendatakse järgmisega:
„g) Leedu (v.a Kėdainiai omavalitsusüksus Kaunase piirkonnas)
h) Sloveneja (v.a Gorenjska, Koroška, Maribori ja Notranjska piirkonnad ning Dol pri Ljubljani, Lendava, Litija, Moravče, Renče-Vogrsko, Velika Polana ja Žužemberki kommuunid ning Fužina, Gabrovčeci, Glogovica, Gorenja vasi, Gradičeki, Grintovec, Ivančna Gorica, Krka, Krška vasi, Male Lese, Malo Črnelo, Malo Globoko, Marinča vasi, Mleščevo, Mrzlo Polje, Muljava, Podbukovje, Potok pri Muljavi, Šentvid pri Stični, Škrjanče, Trebnja Gorica, Velike Lese, Veliko Črnelo, Veliko Globoko, Vir pri Stični, Vrhpolje pri Šentvidu, Zagrdeci ja Znojile pri Krki asulad Ivančna Gorica kommuunis);
i) Slovakkia (v.a Dunajská Streda maakond, Hronovce ja Hronske Kľačany omavalitsused (Levice maakond), Dvory nad Zitavou (Nové Zámky maakond), Malíneč (Poltári maakond), Valice, Jesenské ja Rimavská Sobota (Rimavská Sobota maakond), Hrhov (Rožňava maakond), Velké Ripňany (Topoľčany maakond), Kazimír, Luhyňa, Malý Horeš, Svätuše ja Zátin (Trebišov maakond);”.
3) punkti 16 neljandas veerus „Kaitstavad piirkonnad” asendatakse tekst järgmisega:
„a) lirimaa
b) Ühendkuningriik (Põhja-lirimaa)“;
4) punkti 19 neljandas veerus „Kaitstavad piirkonnad” asendatakse tekst järgmisega:
„a) Kreeka
b) Portugal (Assoorid, v.a Terceira saar)“.
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/760,
7. mai 2021,
millega muudetakse rakendusmäärusi (EL) 2020/761 ja (EL) 2020/1988 teavatave tariflikvootide litsentside alusel haldamise süsteemi osas ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2020/991
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EU) nr 1037/2001 ja (EU) nr 1234/2007, (i) eriti selle artiklit 187 ja artikli 223 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspolitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EU) nr 165/94, (EU) nr 2799/98, (EU) nr 814/2000, (EU) nr 1290/2005 ja (EU) nr 485/2008, (j) eriti selle artikli 66 lõiget 4,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 510/2014, millega nähakse ette põllumajandustoodete töötlemisel saadud teavatave toodetega kauplemise kord ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EU) nr 1216/2009 ja (EU) nr 614/2009, (k) eriti selle artikli 9 esimene lõigu punkte a–d ja artikli 16 lõike 1 esimese lõigu punkti a,
ning arvestades järgmist:
(1) Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/761 (i) on sätestatud impordi- ja eksportitariflikvootide haldamise eeskirjad impordi- ja eksportilitsentside süsteemi alusel hallatavate põllumajandustoodete puhul ning sellega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks teavatav õigusaktid, millega need kvoodid avati, ning nähakse ette erieskirjad.
(2) Selleks et määrata täpselt kindlaks, millal liikmesriigid peavad esitama litsentsidega hõlmatud kogused ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/760 (i) artiklis 13 osutatud litsentsiga ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise elektroonilise süsteemiga ("LORI elektrooniline süsteem") seoses nõutava teabe, tuleks muuta autentsus- ja IMA 1 sertifikaate ning rakendusmääruse (EL) 2020/761 artikleid 16, 17 ja 61.
(3) Piimatoodete IMA 1 sertifikaatide kehtivust käsitlevad eeskirju tuleb muuta ja viia need vastavusse impordilitsentside kehtivusaega käsitlevate üldeeskirjadega. Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2020/761 artikli 53 lõike 6 viimane lause välja jätta.
(4) Kui ettevõtjad taotlevad eksportilitsentsite elektrooniliselt, peaks neil samuti olema lubatud esitada samal viisil Ameerika Ühendriikide importija kölblikkusdeklaratsioon, mis lisatakse Ameerika Ühendriikide poolt avatud juustukvootide alusel väljaantavate eksportilitsentside taotlustele. Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2020/761 artiklit 59 muuta.
(5) Rakendusmääruse (EL) 2020/761 artikli 61 lõike 2 kohaselt on liikmesriigid kohustatud teatama komisjonile kõik andmed, mis osutavad ettevõtjatele, kes on esitanud eksportidaotlused Ameerika Ühendriikide avatud juustukvootide alusel, sealhulgas nende EORI numbril. Kuna kõigil ettevõtjal ei pea seda numbrit olema, peaksid liikmesriigid selle numbril teatama üksnes juhul, kui see on ettevõtjal olemas. Seetõttu tuleb könealust artiklit muuta.
(i) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(j) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.
(k) ELT L 150, 20.5.2014, lk 1.
(l) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/761, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1306/2013, (EL) nr 1308/2013 ja (EL) nr 510/2014 rakenduseeskirjad seoses tariflikvootide litsentside abil haldamise süsteemiga (ELT L 185, 12.6.2020, lk 24).
(m) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/760, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 seoses impordi- ja eksportitariflikvootide litsentside alusel haldamise eeskirjadega ning täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 seoses tariflikvootide haldamisel tagatiste esitamisega (ELT L 185, 12.6.2020, lk 1).
(6) Rakendusmääruse (EL) 2020/761 artikli 71 lõike 3 ja artikli 72 lõike 2 kohaselt ning erandina könealuse määruse artikli 6 lõigetest 1 ja 2 võivad ettevõtjad, kes taotlevad eksportdariifivooete, mida haldavad kolmandad riigid ja mille suhtes kohaldatakse liidu erieeskirju, ja imporditariifivooete, mida hallatakse eksportdariikide väljaantud dokumentide alusel, esitada rohkem kui ühe litsentsitaotluse kuu kohta ja esitada need mis tahes päeval. Selle haldamismeetodiga seoses järejepidevuse tagamiseks tuleks könealuse määruse artiklist 6 tehtavas erandis viidata kogu artiklite, mitte üksnes selle lõigetele 1 ja 2. Lisaks tuleks könealuse määruse artikli 72 lõiget 4 parandada, lisades konkreetse viite IMA 1 sertifikaatidele.
(7) Selguse huvides on asjakohane ühtlustada eskirjad, milles käsitletakse impordilitsentsitaotluste ja litsentside lahtrite 8 ja 24 täitmist seoses kauba päritoluriigi märkimisega. Seepärast tuleks muuta rakendusmääruse (EL) 2020/761 artikleid 22 ja 29 ning könealuse määruse II–XII lisa asjakohased tariffivooote lahtireid.
(8) Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/991 (1) avati kolm Vietnamist pärit riisi tariffivooeti. Selleks et ühtlustada nende tariffivoootide haldamine rakendusmääruses (EL) 2020/761 sätestatud eskirjadega, tuleks neid kolme tariffivooeti reguleerivad tabelid ja eskirjad lisada rakendusmäärusesse (EL) 2020/761 ning rakendusmäärus (EL) 2020/991 tuleks kehteteks tunnistada. Seepärast tuleks muuta rakendusmääruse (EL) 2020/761 artikleid 27 ja 29 ning lisada könealusesse määrusesse uus artikkel 29a.
(9) Rakendusmääruse (EL) 2020/761 VIII lisas esitatud tabelit järjekorranumbriga 09.4450 tähistatud tariffivoodi kohta tuleks ajakohastada, et võtta arvesse veiselha uut klassifikatsiooni ja Argentina edastatud autentsussertifikaate väljaandva pädeva asutuse uut nime.
(10) Selleks et välita arusaamatusi seoses nende veiste vanuse ülempiiriga, mille rümbad vastavad rakendusmääruse (EL) 2020/761 VIII lisas sätestatud järjekorranumbriga 09.4002 tariffivooodi tingimustele, tuleks muuta könealuse lisa asjakohast tabelit.
(11) Selleks et jäta sissefileed välja toodete hulgast, mis vastavad rakendusmääruse (EL) 2020/761 X lisas sätestatud järjekorranumbritega 09.4038 ja 09.4170 tariffivoootide tingimustele, tuleks muuta könealuse lisa asjakohaseid tableleid.
(12) Viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (2) artiklile 61 mitme tariffivooodi tabeli lahtris "Päritolutööend vabasse ringlusse lubamiseks" ei ole valikul ja seda võib valesti tõlgendada. Et välita väärtolgendusi ja sellest tulenevaid probleeme kauplejatele, tuleks see viide välja jäätta. Samamoodi tuleks muuta komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/1988 (3) artikli 4 lõiget 5, et täpsustada määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 61 tehtud viite kohaldamisala. Lisaks tuleks rakendusmääruse (EL) 2020/1988 artikli 4 lõikes 4 esitatud viiet autentsussertifikaatidele laiendada kõigile könealuse määruse II peatüki ja II lisas nimetatud dokumentidele.
(13) Rakendusmäärusega (EL) 2020/1988 reguleeritavate tariffivoootide haldamine lihtsustamiseks tuleks teatavad või ja vasikalha üldkvoorid välja jäätta ning asjaomased alamkvooete tuleks hallata tariffivooroidena.
(14) Tulenevalt veast, mis tehti nõukogu määruse (EÜ) nr 1095/96 (4) integreerimisel rakendusmäärusesse (EL) 2020/1988, tuleks järjekorranumbriga 09.0141 tähistatud tariffivoooti kasitlev tabel integreerida koos kõigi teiste asjaomases tootekirjelduses loetletud toodete järjekorranumbritega ning seda muudatust tuleks kohaldada alates käimasolevast tariffivooodi kehtivusperioodist.
(1) Komisjoni 13. mai 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/991, millega avatakse Vietnami Sotsialistlikust Vabariigist pärit riisi imporditariifivoodid ja sätestatakse nende haldamine (ELT L 221, 10.7.2020, lk 64).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).
(3) Komisjoni 11. novembril 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1988, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1308/2013 ja (EL) nr 510/2014 rakenduseeskirjad imporditariifivoootide haldamiseks lähtuvalt taotluste saabumise järjekorras teemindamise põhimõttest (ELT L 422, 14.12.2020, lk 4).
(4) Nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi artikli XXIV lõike 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta (EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1).
(15) Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2020/761 ja (EL) 2020/1988 vastavalt muuta.
(16) Selleks et tagada muudatuste õigeaegne kohaldamine, kui ettevõtjad esitavad litsentsitaotlusi tariflikvootide kohta, mille kehtivusperioodid algavad 2021. aasta juulis, peaks käesoleva määruse jõustuma kiiremas korras järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Litsentside alusel hallatavate tariflikvootide muudatusi tuleks kohaldada alates esimesest litsentsi taotlemise perioodist pärast käesoleva määruse jõustumist, välja arvatud need, millega muudetakse nöudeid, mis puudutavad päritolutöendi esitamist järeljokoranumbritega 09.4123, 09.4125, 09.4112, 09.4116, 09.4117, 09.4118, 09.4119, 09.4130 ja 09.4154 tähistatud tariflikvootide alla kuuluvate toodete vabasse ringlusse lubamiseks, mida tuleks kohaldada käimasolevate tariflikvootide kehtivusperioodide algusest. Taotluste saabumise järjekorras teenindamise põhimõtte alusel hallatavate tariflikvootide muudatusi tuleks kohaldada käimasolevate tariflikvootide kehtivusperioodide suhtes alates nende algusest. Muudatusi, mis on seotud rakendusmääruse (EL) 2020/991 loõmimisega rakendusmäärusesse (EL) 2020/761, tuleks kohaldada alates järgmisest tariflikvoodi kehtivusperioodist, mis algab 1. jaanuaril 2022.
(17) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) 2020/761 muudatused
Rakendusmäärust (EL) 2020/761 muudetakse järgmiselt.
1) Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:
a) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
i) punktis a asendatakse sõnad „enne selle kuu 14. päeva“ sõnadega „hiljemalt selle kuu 14. päeval“;
ii) punktis b asendatakse sõnad „enne 6. detsembrit“ sõnadega „hiljemalt 6. detsembril“;
b) lõike 3 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:
i) punktis a asendatakse sõnad „enne selle kuu viimast päeva“ sõnadega „hiljemalt selle kuu viimasel päeval“;
ii) punktis b asendatakse sõnad „enne 31. detsembrit“ sõnadega „hiljemalt 31. detsembril“;
iii) punktis c asendatakse sõnad „enne väljaandmisele järgneva kuu 10. päeva“ sõnadega „hiljemalt väljaandmisele järgneva kuu 10. päeval“;
2) artikli 17 lõiget 5 muudetakse järgmiselt:
a) punktis a asendatakse sõnad „enne selle kuu 14. päeva“ sõnadega „hiljemalt selle kuu 14. päeval“;
b) punktis b asendatakse sõnad „enne 6. detsembrit“ sõnadega „hiljemalt 6. detsembril“;
3) artikkel 22 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 22
Taotluse ja litsentsi sisu
Impordilitsentsi taotluses ja litsentsis tuleb igal juhul märkida lahtirisse 24 üks XIV lisas loetletud kannetest.“;
4) artiklit 27 muudetakse järgmiselt:
a) neljandas lõigus asendatakse fraas „ja 09.4168“ järgmisega: „, 09.4168, 09.4729, 09.4730 ja 09.4731“;
b) lisatakse kuues lõik:
„Järjekorranumbritega 09.4729, 09.4730 ja 09.4731 tähistatud tariflikvootide puhul teatavad liikmesriigid kooskõlas artikliga 16 komisjonile toote massina väljendatud kogused ning komisjon teisendab need kogused massi ekvivalendina väljendatud kogusteks, mis on esitatud III lisas.“;
5) artiklit 29 muudetakse järgmiselt:
a) fraas „ja 09.4168“ asendatakse järgmisega: „, 09.4168, 09.4119, 09.4130 ja 09.4154“;
b) lisatakse järgmine lõik:
„Erandina artikli 6 lõikest 5 osutatakse tariflikvootide 09.4729, 09.4730 ja 09.4731 kohta esitatud impordilitsentsitaotlustes ühele järjekorranumbrile ja ühele CN-koodile. Toodete kirjeldus ja nende CN-kood kantakse litsentsitaotluses vastavalt lahtritesse 15 ja 16.“;
6) lisatakse artikkel 29a:
„Artikkel 29a
Autentsussertifikaat
1. Autentsussertifikaat, mille on välja andnud III lisas esitatud Vietnami pädev asutus ja milles kinnitatakse, et riis kuulub ühte järjekorranumbriga 09.4731 tähistatud tariflikvoodi jaoks ette nähtud aromaatse riisi erisortidest, koostatakse vormil, mis vastab lisa XIV.2 RIIS D osas „Päritolu: Vietnam” esitatud näidisele. Vormid trükitakse ingliskeelsetena ning täidetakse inglise keeles.
2. Iga autentsussertifikaadi ulemisse parempoolsesse lahtrisse märgitakse väljaandva asutuse antud individuaalne seerianumber. Koopiatel on originaaleksemplariga sama number.
3. Autentsussertifikaat kehtib 120 päeva alates väljaandmise kuupäevast. Autentsussertifikaat on kehtiv vaid juhul, kui selle lahtrid on täidetud nõuetekohaselt ning see on allkirjastatud. Autentsussertifikaate käsitatakse nõuetekohaselt allkirjastatuna, kui neile on märgitud väljaandmiskuupäev ja -koht ning kui neil on väljaandva asutuse tempel ja nende allkirjastamiseks volitatud isikute( e) allkirj.
4. Autentsussertifikaat esitatakse tolliasutusele, et kontrollida järjekorranumbriga 09.4731 tähistatud tariflikvoodi kasutamiseks vajalike tingimuste olemasolu. III lisas esitatud Vietnami pädev asutus esitab komisjonile kogu asjakohase teabe, mis võib aidata kontrollida autentsussertifikaatides sisalduvat teavet, eelkõige tema kasutatud templitel jälgendid.“;
7) artikli 53 lõige 6 asendatakse järgmisega:
„6. IMA 1 sertifikaadi nõuetekohaselt kinnitatud koopia esitatakse koos asjaomase impordilitsentsi ja seotud toodetega importiva liikmesriigi tolliasutusele samal ajal, mil esitatakse liidus vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon.“;
8) artikli 59 lõige 8 asendatakse järgmisega:
„8. Eksportdilitsentside taotlustele tuleb lisada volitatud Ameerika Ühendriikide importija deklaratsioon selle kohta, et ta võib importida föderaalöigusaktide koodeksi 7. jaotise A alajaotise 6. osas kehtestatud Ameerika Ühendriikide piimatoodete tariflikvootide impordilitsentsi käsitlevate esikirjade kohaselt. Elektroonilise taotluse korral võib esitada selle deklaratsiooni elektroonilise koopia.“;
9) artiklit 61 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:
„a) taotlejate loetelu, mis sisaldab nende nime, aadressi ja EORI numbrit, kui see on kohaldatav;“
b) lõikes 3 asendatakse sõnad „Enne iga aasta 15. jaanuari“ sõnadega „Hiljemalt iga aasta 15. jaanuaril“;
10) artikli 71 lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Erandina artiklist 6 võivad ettevõtjad esitada rohkem kui ühe litsentsitaotluse kuu kohta ning litsentsitaotlused võib esitada mis tahes päeval, võttes arvesse rakendusmääruse (EL) 2016/1239 artiklit 3.“;
11) artiklit 72 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Erandina artiklist 6 võivad ettevõtjad esitada rohkem kui ühe litsentsitaotluse kuu kohta ning litsentsitaotlused võib esitada mis tahes päeval, võttes arvesse rakendusmääruse (EL) 2016/1239 artiklit 3.“;
b) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Litsentse väljaandev asutus kontrollib, kas autentsussertifikaadil ja IMA 1 sertifikaadil esitatud teave vastab komisjoniilt saadud teabele. Kui see on nii ja kui komisjon ei ole ette näinud teisiit, väljastab litsentse väljaandev asutus impordilitsentsid viivitamata, hiljemalt kuue kalendripäeva jooksul pärast koos autentsussertifikaadi või IMA 1 sertifikaadiga esitatud taoluse kätesaamist.”;
12) I, II, III, IV, VI, VII, VIII, IX, X, XI ja XII lisa ning lisa XIV.2 RIIS muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.
Artikkel 2
Rakendusmääruse (EL) 2020/1988 muudatused
Rakendusmäärust (EL) 2020/1988 muudetakse järgmiselt.
1) Artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 53 lõike 2 punkte b ja c ning artikli 53 lõiget 3 ei kohaldata nende tariffikvootide ja tariifi alamkvootide suhtes, mille järjekorranumbrit on 09.0138, 09.0139, 09.0140, 09.0141, 09.0165, 09.0166, 09.0167, 09.0168, 09.0169, 09.0142, 09.0143, 09.0161, 09.0162, 09.0163, 09.0164, 09.0146, 09.0147, 09.0148, 09.0149, 09.0150, 09.0151, 09.0152, 09.0159, 09.0160, 09.0154, 09.0155, 09.0156, 09.0157 ja 09.0158.”;
2) artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Kui nõutakse täiendavaid dokumente, peavad need vastama käesoleva määruse II peatükis ja II lisas sätestatud nõuetele.”;
b) lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Vajaduse korral võivad tolliasutused täiendavalt nõuda, et deklarant või importija toendaks toodete päritolu vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 61 või asjaomase kaubanduskokkuleppe vastavate sätete kohaselt.”;
3) artiklit 13 muudetakse järgmiselt:
a) pealkiri asendatakse järgmisega:
„Artikkel 13
Tariffikvoodid järjekorranumbritega 09.0141, 09.0165, 09.0166, 09.0167, 09.0168 ja 09.0169”;
b) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Järjekorranumbritega 09.0141, 09.0165, 09.0166, 09.0167, 09.0168 ja 09.0169 tähistatud tariffikvootide raames toimuva impordi puhul tuleb esitada päritolusertifikaat.”;
4) artikkel 17 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 17
Järjekorranumbritega 09.0161, 09.0162, 09.0163 ja 09.0164 tähistatud tariffikvootide haldamine
Järjekorranumbritega 09.0161 ja 09.0163 tähistatud tariffikvooite tuleb kasutada CN-koodi ex 0202 20 30 käsitlevates taotlustes; järjekorranumbritega 09.0162 ja 09.0164 tähistatud tariffikvooite tuleb kasutada CN-koodi ex 0202 30 10, ex 0202 30 50, ex 0202 30 90 ja ex 0206 29 91 käsitlevates taotlustes.”;
5) artiklit 18 muudetakse järgmiselt:
a) pealkiri asendatakse järgmisega:
„Artikkel 18
Möisted järjekorranumbritega 09.0161, 09.0162, 09.0163 ja 09.0164 tähistatud tarififikvootide puhul“;
b) lõikes 1 jäetakse välja järjekorranumber „09.0144“;
c) lõikes 2 jäetakse välja järjekorranumber „09.0145“;
6) artiklit 19 muudetakse järgmiselt:
a) pealkiri asendatakse järgmisega:
„Artikkel 19
Järjekorranumbritega 09.0161, 09.0162, 09.0163 ja 09.0164 tähistatud tarififikvoote käsitlevad erisätted“;
b) lõikes 3 jäetakse välja sõnad „09.0144 ja 09.0145 tähistatud tarififikvootide ning järjekorranumbrite“ ja sõnad „alla kuuluvate tarifi alamkvootide“ asendatakse sõnadega „tähistatud tarififikvootide“;
7) artikkel 29 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 29
Tariififikvoodid järjekorranumbritega 09.0159 ja 09.0160
Järjekorranumbriga 09.0159 tähistatud tarififikvooti tuleb kasutada CN-koodi 0405 10 käsitlevates taotlustes; järjekorranumbriga 09.0160 tähistatud tarififikvooti tuleb kasutada CN-koodi 0405 90 käsitlevates taotlustes.“;
8) I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.
Artikkel 3
Kehteteks tunnistamine
Rakendusmäärus (EL) 2020/991 tunnistatakse kehteteks alates 1. jaanuarist 2022.
Artikkel 4
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liitu Teatajas.
Artiklit 1 kohaldatakse alates esimesest litsetsenti taotlemise perioodist pärast käesoleva määruse jõustumist.
Kuid:
a) I lisa punkti 2 alapunkti d ja punkti 3 alapunkti e kohaldatakse käimasolevate tarififikvootide kehtivusperioodide algusest;
b) artikli 1 punkti 4, punkti 5 alapunkti b ja punkti 6 ning I lisa punkti 1, punkti 3 alapunkti f ja punkti 12 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.
Artiklit 2 kohaldatakse käimasolevate tarififikvootide kehtivusperioodide algusest.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. mai 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
I LISA
Rakendusmääruse (EL) 2020/761 I, II, III, IV, VI, VII, VIII, IX, X, XI ja XII lisa ning lisa XIV.2 RIIS muudetakse järgmiselt:
1) I lisas lisatakse järjekorranumbriga 09.4168 tähistatud tariifikvoodi rea alla järgmised read:
| 09.4729 | Riis | Import | EL: üheaegse läbivaatamise meetod | Ei | Jah | Ei |
|---------|------|--------|----------------------------------|----|-----|----|
| 09.4730 | Riis | Import | EL: üheaegse läbivaatamise meetod | Ei | Jah | Ei |
| 09.4731 | Riis | Import | EL: üheaegse läbivaatamise meetod | Ei | Jah | Ei |
2) II lisa muudetakse järgmiselt:
a) järjekorranumbriga 09.4125 tähistatud tariifikvooti käsitleva tabeli lahter „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded” asendatakse järgmisega:
| „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded” | Litsentside lahtrisse 24 märgitakse „Ei kehti Ameerika Ühendriikidest, Kanadast ja Ühendkuningriigidist pärit toodete kohta”; |
b) järjekorranumbritega 09.4131 ja 09.4133 tähistatud tariifikvoote käsitlevate tabelite lahter „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded” asendatakse järgmisega:
| „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded” | Litsentside lahtrisse 24 märgitakse „Ei kehti Ühendkuningriigidist pärit toodete kohta”; |
c) järjekorranumbritega 09.4120, 09.4121 ja 09.4122 tähistatud tariifikvoote käsitlevate tabelite lahter „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded” asendatakse järgmisega:
| „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded” | Litsentside lahtrisse 24 märgitakse „Ei kehti Ühendkuningriigidist pärit toodete kohta”. Litsentsitaotluse lahtris 24 tuleb märkida üks käesoleva määruse XIV.1 lisas loetletud kannetest”; |
d) järjekorranumbritega 09.4123 ja 09.4125 tähistatud tariifikvoote käsitlevate tabelite lahter „Vabasse ringlusse lubamise päritolutöend” asendatakse järgmisega:
| „Vabasse ringlusse lubamise päritolutöend” | Ei; |
3) Illisa muudetakse järgmiselt:
a) järjekorranumbriaga 09.4119 tähistatud tarifikvooti käsitleva tabeli lahter „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded” asendatakse järgmisega:
| „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded” | Litsentside lahtrisse 24 märgitakse „Ei kehti Indiast, Pakistanist, Taist, Ameerika Ühendriikidest ja Ühendkuningriigist pärit toodete kohta”; |
|--------------------------------------------------------|----------------------------------------------------------------------------------|
b) järjekorranumbriaga 09.4130 tähistatud tarifikvooti käsitleva tabeli lahter „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded” asendatakse järgmisega:
| „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded” | Litsentside lahtrisse 24 märgitakse „Ei kehti Austraaliast, Taist, Ameerika Ühendriikidest ja Ühendkuningriigist pärit toodete kohta”; |
|--------------------------------------------------------|----------------------------------------------------------------------------------|
c) järjekorranumbritega 09.4138, 09.4148, 09.4166 ja 09.4168 tähistatud tarifikvoote käsitlevate tabelite lahter „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded” asendatakse järgmisega:
| „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded” | Litsentside lahtrisse 24 märgitakse „Ei kehti Ühendkuningriigist pärit toodete kohta”; |
|--------------------------------------------------------|----------------------------------------------------------------------------------|
d) järjekorranumbriaga 09.4154 tähistatud tarifikvooti käsitleva tabeli lahter „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded” asendatakse järgmisega:
| „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded” | Litsentside lahtrisse 24 märgitakse „Ei kehti Austraaliast, Guyanast, Taist, Ameerika Ühendriikidest ja Ühendkuningriigist pärit toodete kohta”; |
|--------------------------------------------------------|----------------------------------------------------------------------------------|
e) järjekorranumbritega 09.4112, 09.4116, 09.4117, 09.4118, 09.4119, 09.4130 ja 09.4154 tähistatud tarifikvoote käsitlevate tabelite lahter „Vabasse ringlusse lubamise päritolutöend” asendatakse järgmisega:
| „Vabasse ringlusse lubamise päritolutöend” | Ei; |
|-------------------------------------------|-----|
f) lisatakse järgmised tabelid:
| „Jrk-number” | 09.4729 |
|--------------|---------|
| Rahvusvaheline kokkulepe või muu õigusakt | Nõukogu 30. märtsi 2020. aasta otsus (EL) 2020/753 Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta (ELT L 186, 12.6.2020, lk 1). |
| Tariifikvoodi periood | 1. jaanuar – 31. detsember |
| Tariifikvoodi alaperioodid | 1. jaanuar – 31. märts
1. aprill – 30. juuni
1. juuli – 30. september
1. oktoober – 31. detsember |
| Litsentsitaotlus | Kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 6, 7, 8 ja 29 |
|-----------------|-----------------------------------------------------|
| Toote kirjeldus | Kooritud riis [väljendatud kooritud riisisel vastava kogusena] |
| Päritolu | Vietnam |
| Litsentsitaotlusel esitatav päritolutõend. Jaatava vastuse korral selle väljaandmiseks volitatud asutus | Ei |
| Vabasse ringluses lubamise päritolutõend | Jah. Vabasse ringluses lubamiseks esitatakse Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu 1. protokolli artikli 15 lõikes 2 määratletud päritolutõend. |
| Kogus kilogrammides | 20 000 000 kg [väljendatud kooritud riisisel vastava kogusena], mis jaguneb järgmiselt:
10 000 000 kg alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini
5 000 000 kg alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini
5 000 000 kg alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini
0 kg alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini |
| CN-koodid | 1006 10 30
1006 10 50
1006 10 71
1006 10 79
1006 20 11
1006 20 13
1006 20 15
1006 20 17
1006 20 92
1006 20 94
1006 20 96
1006 20 98 |
| Kvoodijärgne tollimaks | 0 eurot |
| Kauplemistõend | Jah. 25 tonni |
| Impordilitsentsi tagatis | 30 eurot 1 000 kg kohta |
| Litsentsitaotusele ja litsentsile tehtavad erikanded | Impordilitsentsi taotluse ja impordilitsentsi lahtisse 8 märgitakse nimetus „Vietnam” ja lahtisse „Jah” tehakse rist. |
| Litsentsi kehtivusaeg | Vastavalt käesoleva määruse artiklile 13 |
| Litsentsi üleantavus | Jah |
| Individuaalne kvoot | Ei |
| Ettevõtja on LORI andmebaasis registreeritud | Ei |
| Eritingimused | Kohaldatakse komisjoni määruse (EU) nr 1312/2008 artiklis 1 osutatud koorimata riisi, kooritud riisi, poolkroovitud riisi ja kroovitud riisi vahelisi ümberarvestuskursse |
| Jrk-number | 09.4730 |
|-----------|---------|
| Rahvusvaheline kokkulepe või muu õigusakt | Nõukogu 30. märtsi 2020. aasta otsus (EL) 2020/753 Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta (ELT L 186, 12.6.2020, lk 1). |
| Tariifikvoodi periood | 1. jaanuar – 31. detsember |
| Tariifikvoodi alaperioodid | 1. jaanuar – 31. märts
1. aprill – 30. juuni
1. juuli – 30. september
1. oktoober – 31. detsember |
| Litsentsitaotlus | Kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 6, 7, 8 ja 29 |
| Toote kirjeldus | Kroovitud riis [väljendatud kroovitud riisile vastava kogusena] |
| Päritolu | Vietnam |
| Litsentsitaotlusel esitatav päritolutõend. Jaatava vastuse korral selle väljaandmiseks volitatud asutus | Ei |
| Vabasse ringlasse lubamise päritolutõend | Jah. Vabasse ringlasse lubamiseks esitatakse Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu 1. protokolli artikli 15 lõikes 2 määratletud päritolutõend. |
| Kogus kilogrammides | 30 000 000 kg [väljendatud kroovitud riisile vastava kogusena], mis jaguneb järgmiselt:
15 000 000 kg alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini
7 500 000 kg alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini
7 500 000 kg alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini
0 kg alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini |
| CN-koodid | 1006 30 21
1006 30 23
1006 30 25
1006 30 27
1006 30 42
1006 30 44
1006 30 46
1006 30 48
1006 30 61
1006 30 63
1006 30 65
1006 30 67
1006 30 92
1006 30 94
1006 30 96
1006 30 98 |
| Kvoodijärgne tollimaks | 0 eurot |
| Kauplemistõend | Jah. 25 tonni |
| Impordilitsentsi tagatis | 30 eurot 1 000 kg kohta |
| Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded | Impordilitsentsi taotluse ja impordilitsentsi lahtrisse 8 märgitakse nimetus „Vietnam” ja lahtrisse „Jah” tehakse rist. |
| Litsentsi kehtivusaeg | Vastavalt käesoleva määruse artiklile 13 |
|----------------------|----------------------------------------|
| Litsentsi üleantavus | Jah |
| Individuaalne kvoot | Ei |
| Ettevõtja on LORI andmebaasis registreeritud | Ei |
| Eritimingimused | Kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1312/2008 artiklis 1 osutatud koorimata riisi, kooritud riisi, poolkroovitud riisi ja kroovitud riisi vahelisi ümberarvestuskursse |
| Jrk-number | 09.4731 |
|-----------------------|---------|
| Rahvusvaheline kokkulepe või muu õigusakt | Nõukogu 30. märtsi 2020. aasta otsus (EL) 2020/753 Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta (ELT L 186, 12.6.2020, lk 1). |
| Tariifikvoodi periood | 1. jaanuar – 31. detsember |
| Tariifikvoodi alaperioodid | 1. jaanuar – 31. märts
1. aprill – 30. juuni
1. juuli – 30. september
1. oktoober – 31. detsember |
| Litsentsitaotlus | Kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 6, 7, 8 ja 29 |
| Toote kirjeldus | Kroovitud riis [väljendatud kroovitud riisile vastava kogusena] järgmised aromaatsse riisi sordid: Jasmine 85 ST 5 ST 20 Nang Hoa 9 (NàngHoa 9) VD 20 RVT OM 4900 OM 5451 Tai nguyen Cho Dao (Tânguyên Cho Dào) |
| Päritolu | Vietnam |
| Litsentsitaotlusel esitatav päritolutõend. Jaatava vastuse korral selle väljaandmiseks volitatud asutus | Ei |
| Vabasse ringlusse lubamise päritolutõend | Jah. Vabasse ringlusse lubamiseks esitatakse Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu 1. protokolli artikli 15 lõikes 2 määratletud päritolutõend. Autentsussertifikaat, mille vorm on esitatud käesoleva määruse lisas XIV.2 RIIS. D OSA. Päritolu: Vietnam. Autentsussertifikaat. Valjaandev asutus: Ministry of Agriculture and Rural Development of Viet Nam |
| Kogus kilogrammides | 30 000 000 kg [väljendatud kroovitud riisiile vastava kogusena], mis jaguneb järgmiselt:
15 000 000 kg alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini
7 500 000 kg alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini
7 500 000 kg alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini
0 kg alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini |
| CN-koodid | 1006 10 30
1006 10 50
1006 10 71
1006 10 79
1006 20 11
1006 20 13
1006 20 15
1006 20 17
1006 20 92
1006 20 94
1006 20 96
1006 20 98
1006 30 21
1006 30 23
1006 30 25
1006 30 27
1006 30 42
1006 30 44
1006 30 46
1006 30 48
1006 30 61
1006 30 63
1006 30 65
1006 30 67
1006 30 92
1006 30 94
1006 30 96
1006 30 98 |
| Kvoodijärgne tollimaks | 0 eurot |
| Kauplemistöend | Jah, 25 tonni |
| Impordilitsentsi tagatis | 30 eurot 1 000 kg kohta |
| Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded | Impordilitsentsi taotluse ja impordilitsentsi lahtrisse 8 märgitakse nimetus „Vietnam” ja lahtrisse „Jah” tehakse rist. |
| Litsentsi kehtivusaeg | Vastavalt käesoleva määruse artiklile 13 |
| Litsentsi üleantavus | Jah |
| Individuaalne kvoot | Ei |
| Ettevõtja on LORI andmebaasis registreeritud | Ei |
| Eritingimused | Kohaldatakse komisjoni määruse (EU) nr 1312/2008 artiklis 1 osutatud koorimata riisi, kooritud riisi, poolkroovitud riisi ja kroovitud riisi vahelisi ümberarvestuskursse”; |
4) IV lisas asendatakse järjekorranumbriga 09.4320 tähistatud tarifikvooti käsitleva tabeli lahter „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded” järgmisega:
| „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded” | Lahtrisse 20 tuleb märkida „rafineerimiseks ette nähtud suhkur” ja tekst, mis on esitatud käesoleva määruse lisa XIV.3 A osas |
|--------------------------------------------------------|----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|
| | Litsentside lahtrisse 24 märgitakse „Ei kehti Ühendkuningriigist pärit toodete kohta”; |
5) VI lisas asendatakse järjekorranumbriga 09.4287 tähistatud tarifikvooti käsitleva tabeli lahter „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded” järgmisega:
| „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded” | Litsentside lahtrisse 24 märgitakse „Ei kehti Hiinast, Argentinast ja Ühendkuningriigist pärit toodete kohta”; |
6) VII lisas asendatakse järjekorranumbriga 09.4286 tähistatud tarifikvooti käsitleva tabeli lahter „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded” järgmisega:
| „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded” | Litsentside lahtrisse 24 märgitakse „Ei kehti Hiinast ja Ühendkuningriigist pärit toodete kohta”; |
7) VIII lisa muudetakse järgmiselt:
a) järjekorranumbriga 09.4003 tähistatud tarifikvooti käsitleva tabeli lahter „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded” asendatakse järgmisega:
| „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded” | Litsentside lahtrisse 24 märgitakse „Ei kehti Ühendkuningriigist pärit toodete kohta”; |
b) järjekorranumbriga 09.4450 tähistatud tarifikvooti käsitleva tabeli lahtrid „Toote kirjeldus” ja „Päritolutööend litsentsi taotlemise ajal” asendatakse järgmistega:
| „Toote kirjeldus” | Kõrgekvaliteediline kondita veiselihha, mis vastab järgmisele määratlusele: „Veiselihu valitud jaotustükid, mis on saadud hárgadest, noortest hárgadest või mullikatest, keda on alates emapiimast võõrutamisest toidetud eranditult karjatamise teel. Hárjarümbad ja rasked noore härja rümbad liigitatakse klassi A, B või C. Kerged noore härja ja mullikarümbad liigitatakse klassi A või B vastavalt Argentina Vabariigi pädeva asutuse kehtestatud ametlikule rümpade liigitusele.” |
|-------------------|-------------------------------------------------------------------------------------------------|
| Päritolutööend litsentsi taotlemise ajal. Jaatava vastuse korral selle väljaandmiseks volitatud asutus | Jah. Autentussertifikaat, mille vorm on esitatud käesoleva määruse XIV lisas. Väljaande asutus: Ministerio de Agricultura, Ganadería y Pesca.”; |
c) järjekorranumbriga 09.4002 tähistatud tariifikvooti käsitleva tabeli lahter „Toote kirjeldus” asendatakse järgmisega:
„Toote kirjeldus
Värske, jahutatud või külmmutatud kõrgekvaliteediline veiselihaa, mis vastab järgmisele määratlusele: „Rumbad või mis tahes jaotustükid, mis on saadud alla 30 kuu vanustest veistest, keda on toodetud vähemalt 100 päeva tasakaalustatud, suure energiasaldusega, vähemalt 70 % teravilja sisaldava söödaga, mille päevaannus on vähemalt 20 naela. USDA (United States Department of Agriculture) standardite kohaselt klassidesse choice või prime ligitatud veiselihaa vastab automaatselt eespool esitatud määratlusele. Kanada Valitsuse Toiduinspektsiooni (Canadian Food Inspection Agency) standardite kohaselt klassidesse Canada A, Canada AA, Canada AAA, Canada Choice ja Canada Prime, A1, A2, A3 ja A4 ligitatud liha vastab eespool esitatud määratlusele.”“;
8) IX lisas asendatakse järjekorranumbriga 09.4595 tähistatud tariifikvooti käsitleva tabeli lahter „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded” järgmisega:
| „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded | Litsentside lahtrisse 24 märgitakse „Ei kehti Ühendkuningriigist pärit toodete kohta”|;
| --- | --- |
9) X lisa muudetakse järgmiselt:
a) järjekorranumbriga 09.4038 tähistatud tariifikvooti käsitleva tabeli lahter „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded” asendatakse järgmisega:
| „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded | Litsentside lahtrisse 24 märgitakse „Ei kehti Ühendkuningriigist pärit toodete kohta”|;
| --- | --- |
b) järjekorranumbritega 09.4038 ja 09.4170 tähistatud tariifikvoote käsitlevate tabelite lahter „Toote kirjeldus” asendatakse järgmisega:
| „Toote kirjeldus | Kondita seljatükit ja tagaosad, värsked, jahutatud või külmmutatud, sealhulgas:
| --- | --- |
| — „kondita seljatükit”: seljatükit ja neist saadud jaotustükid, v.a sisefilee, naha ja nahaaluse rasvkoega või ilma tagaosad ja neist saadud jaotustükid”;
| --- | --- |
10) XI lisas asendatakse järjekorranumbritega 09.4401 ja 09.4402 tähistatud tariifikvoote käsitlevate tabelite lahter „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded” järgmisega:
| „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded | Litsentside lahtrisse 24 märgitakse „Ei kehti Ühendkuningriigist pärit toodete kohta”|;
| --- | --- |
11) XII lisa muudetakse järgmiselt:
a) järjekorranumbritega 09.4067, 09.4068, 09.4069, 09.4070 ja 09.4422 tähistatud tarifikvoote käsitlevate tabelite lahter „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded” asendatakse järgmisega:
| Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded | Litsentside lahtrisse 24 märgitakse „Ei kehti Ühendkuningriigid pärit toodete kohta”; |
|------------------------------------------------------|----------------------------------------------------------------------------------|
b) järjekorranumbritega 09.4410, 09.4411 ja 09.4420 tähistatud tarifikvoote käsitlevate tabelite lahtrid „Päritolutõend litsentsi taotlemise ajal” ja „Päritolutõend vabasse ringlusse lubamiseks” asendatakse järgmisega:
| „Päritolutõend litsentsi taotlemise ajal. Jaatava vastuse korral selle väljaandmiseks volitatud asutus | Ei |
|-------------------------------------------------------------------------------------------------|----|
| Päritolutõend vabasse ringlusse lubamiseks | Jah. Kooskõlas määruse (EL) 2015/2447 artiklitega 57, 58 ja 59; |
12) lisasse XIV.2 RIIS lisatakse D OSA:
„D OSA. Päritolu: Vietnam
Certificate of Authenticity
| 1 Exporter (Name and full address) | CERTIFICATE OF AUTHENTICITY for export to the European Union No ORIGINAL issued by (Name and full address of issuing body) |
|-----------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|
| 2 Consignee (Name and full address) | |
| 3 country and place of cultivation | |
| 4 country of destination in EU | |
| 5 Packing 5 kg or less (number of packings) | |
| 6 Description of goods | |
| 7 Packing between 5 and 20 kg (number of packings) | |
| 8 Net weight (kg) Gross weight (kg) | |
| 9 DECLARATION BY EXPORTER The undersigned declares that the information shown above is correct. Place and date: Signature: | |
| 10 CERTIFICATION BY THE ISSUING BODY It is hereby certified that the rice described above is one of the varieties of fragrant rice listed in Annex III of Commission Implementing Regulation (EU) No 2020/761 and that the information shown in this certificate is correct. Place and date: Signature: Stamp: | |
| 11 FOR COMPETENT AUTHORITIES IN THE EUROPEAN UNION”. | |
II LISA
Rakendusmääruse (EL) 2020/1988 I ja II lisa muudetakse järgmiselt:
1) järjekorranumbritega 09.0144, 09.0145 ja 09.0153 tähistatud tariifikvoote käsitlevad tabelid jäetakse välja;
2) järjekorranumbriga 09.0141 tähistatud tariifikvooti käsitlev tabel asendatakse järgmisega:
| Jrk-number | Konkreetne õiguslik alus |
|------------|-------------------------|
| 09.0141 – Kooritud riis
09.0165 – Koorimata riis
09.0166 – Kroovitud riis (keskmiseteraline või pikateraline)
09.0167 – Kroovitud riis (ümarateraline)
09.0168 – Poolkroovitud riis (keskmiseteraline või pikateraline)
09.0169 – Poolkroovitud riis (ümarateraline) | Nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi artikli XXIV lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta |
| Tootekirjeldus ja CN-koodid | TARICi koodid |
|----------------------------|---------------|
| Kooritud riis:
1006 20
Koorimata riis:
1006 10 30
1006 10 50
1006 10 71
1006 10 79
Kroovitud riis (keskmiseteraline või pikateraline):
1006 30 63
1006 30 65
1006 30 67
1006 30 94
1006 30 96
1006 30 98
Kroovitud riis (ümarateraline)
1006 30 61
1006 30 92
Poolkroovitud riis (keskmiseteraline või pikeraline):
1006 30 23
1006 30 25
1006 30 27
1006 30 44
1006 30 46
1006 30 48
Poolkroovitud riis (ümarateraline)
1006 30 21
1006 30 42 | — |
| TARICi koodid | 0202 20 30 81
0202 20 30 82
0202 30 10 81
0202 30 10 82
0202 30 50 81
0202 30 50 82
0202 30 90 41
0202 30 90 42
0202 30 90 70
0206 29 91 33
0206 29 91 35
0206 29 91 51
0206 29 91 59 |
| --- | --- |
| Päritolu | Köik kolmandad riigid, v.a Ühendkuningriik |
| Kogus | 15 443 000 kg kondiga liha ekvivalenti |
| Tariifivoodi periood | 1. juuli – 30. juuni |
| Tariifivoodi alaperioodid | Ei kohaldata |
| Päritolutõend | Ei kohaldata |
| Kvoodijärgne tollimaks | 20 % väärituseline tollimaks |
| Delegeeritud määruse (EL) 2020/1987 artikli 2 kohaselt esitatav tagasis | CN-koodi ex 0202 20 30 puhul: 1 414 eurot 1 000 kg netomassi kohta
CN-koodi ex 0202 30 10 puhul: 2 211 eurot 1 000 kg netomassi kohta
CN-koodi ex 0202 30 50 puhul: 2 211 eurot 1 000 kg netomassi kohta
CN-koodi ex 0202 30 90 puhul: 3 041 eurot 1 000 kg netomassi kohta
CN-koodi ex 0206 29 91 puhul: 3 041 eurot 1 000 kg netomassi kohta |
| Eringimused | Vastavalt käesoleva määruse artiklitele 17 ja 19 |
(1) ELT L 47, 17.2.2006, lk 54.
(2) Nõukogu 30. jaanuaril 2006. aasta otsus 2006/106/EÜ, mis käsitleb kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Tsehhia Vabariigi, Eesti Vabariigi, Kipruse Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovak Vabariigi loendis nende Euroopa Liiduga uhinemise käigus (ELT L 47, 17.2.2006, lk 52).";
4) järekorranutritega 09.0163 ja 09.0164 tähistatud tariifivooote käsitlevad tabelid asendatakse järgmisega:
| Jrk-number | 09.0163 – Kondiga liha
09.0164 – Kondita liha |
| --- | --- |
| Konkreetne õiguslik alus | Nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi artikli XXIV lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta
Kirjavahetuse vormis leping Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide |
| **Tootekirjeldus ja CN-koodid** | B-toodete valmistamiseks ettenähtud kulmutatud veiseliba:
ex 0202 20 30 (vt TARICi koodid)
ex 0202 30 10 (vt TARICi koodid)
ex 0202 30 50 (vt TARICi koodid)
ex 0202 30 90 (vt TARICi koodid)
ex 0206 29 91 (vt TARICi koodid)
B-toode, nagu on määratletud käesoleva määruse artiklis 18 |
| **TARICi koodid** | 0202 20 30 83
0202 20 30 84
0202 30 10 83
0202 30 10 84
0202 30 50 83
0202 30 50 84
0202 30 90 43
0202 30 90 44
0202 30 90 75
0206 29 91 37
0206 29 91 38
0206 29 91 61
0206 29 91 69 |
| **Päritolu** | Köik kolmandad riigid, v.a Ühendkuningriik |
| **Kogus** | 4 233 000 kg kondiga liha ekvivalenti |
| **Tariifikvoodi periood** | 1. juuli – 30. juuni |
| **Tariifikvoodi alaperioodid** | Ei kohaldata |
| **Päritolutõend** | Ei kohaldata |
| **Kvoodijärgne tollimaks** | CN-koodi ex 0202 20 30 puhul: 20 % + 994,5 eurot 1 000 kg netomassi kohta
CN-koodi ex 0202 30 10 puhul: 20 % +1 554,3 eurot 1 000 kg netomassi kohta
CN-koodi ex 0202 30 50 puhul: 20 % +1 554,3 eurot 1 000 kg netomassi kohta
CN-koodi ex 0202 30 90 puhul: 20 % ++ 2 138,4 eurot 1 000 kg netomassi kohta
CN-koodi ex 0206 29 91 puhul: 20 % ++ 2 138,4 eurot 1 000 kg netomassi kohta |
| **Delegeeritud määruse (EL) 2020/1987 artikli 2 kohaselt esitatav tagatis** | CN-koodi ex 0202 20 30 puhul: 420 eurot 1 000 kg netomassi kohta
CN-koodi ex 0202 30 10 puhul: 657 eurot 1 000 kg netomassi kohta
CN-koodi ex 0202 30 50 puhul: 657 eurot 1 000 kg netomassi kohta
CN-koodi ex 0202 30 90 puhul: 903 eurot 1 000 kg netomassi kohta |
| „Jrk-number” | 09.0159 – Või
09.0160 – Muud |
|--------------|----------------|
| **Konkreetne õiguslik alus** | Nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi artikli XXIV lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta |
| **Tootekirjeldus ja CN-koodid** | Või ja muud piimarasvad:
0405 10
0405 90 |
| **TARICi koodid** | — |
| **Päritolu** | Köik kolmandad riigid, v.a Ühendkuningriik |
| **Kogus** | 11 360 000 kg või ekvivalendina, jagatuna järgmiselt:
5 680 000 kg igaks alaperioodiks |
| **Tariifikvoodi periood** | 1. juuli – 30. juuni |
| **Tariifikvoodi alaperioodid** | 1. juuli – 31. detsember
1. jaanuar – 30. juuni |
| **Päritolutõend** | Ei kohaldata |
| **Kvoodijärgne tollimaks** | 94,80 eurot 100 kg netomassi kohta |
| **Delegeeritud määruse (EL) 2020/1987 artikli 2 kohaselt esitatav tagatis** | Ei kohaldata |
| **Eritingimused** | CN-koodi 0405 90 puhul: 1 kg toodet = 1,22 kg võid
Vastavalt käesoleva määruse artiklile 29“; |
6) Il lisas asendatakse B osa pealkiri järgmisega:
„B. Järjekorranumbritega 09.0141, 09.0165, 09.0166, 09.0167, 09.0168 ja 09.0169 tariifikvoodid“.
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/761,
7. mai 2021,
millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2017/717 I–IV lisa aretusloomade ja nende aretusmaterjali põlvnemistunnistuste näidisvormide osas
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1012 tõepuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehteteks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse määrus), (¹) eriti selle artikli 30 lõiget 10,
ning arvestades järgmist:
(1) Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/717 (²) on sätestatud aretusloomade ja nende aretusmaterjali põlvnemistunnistuste näidisvormid. Könelused põlvnemistunnistuste näidisvormid koostati päraast konsulteerimist liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmadega.
(2) Alates rakendusmääruse (EL) 2017/717 kohaldamise kuupäevast on liikmesriigid ja sidusrühmad teatanud komisjonile nende näidisvormide kasutamisel tekitunud teatavatest praktilistest probleemidest, mis olid seotud tõuloomade identiteedi kontrollimisega. Võttes arvesse könelause rakendusmääruse kohaldamise kuupäevast alates saadud kogemusi, tuleks aretusloomade identiteedi kontrollimise hõlbustamiseks muuta põlvnemistunnistuste näidisvorme. Andmed või juhtumi number, mis viitavad andmebaasile, kus need andmed on kätesaadavad, tuleks esitada põlvnemistunnistuse lahtris, millesse kantakse aretusloomade identiteedi kontrollimise tulemused. Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2017/717 vastavalt muuta.
(3) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise zootehnikakomitee arvamusega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) 2017/717 I–IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval päraast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
(¹) ELT L 171, 29.6.2016, lk 66.
(²) Komisjoni 10. aprilli 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/717, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1012 rakenduseeskirjad seoses aretusloomade ja nende aretusmaterjali põlvnemistunnistuste näidisvormidega (ELT L 109, 26.4.2017, lk 9).
Seda kohaldatakse alates 10. augustist 2021.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. mai 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
LISA
Rakendusmääruse (EL) 2017/717 I–IV lisa muudetakse järgmiselt.
1) I lisa muudetakse järgmiselt:
a) A jaos lisatakse tõupuhaste aretusveiste, -sigade, -lammaste ja -kitsedega kauplemisel kasutatava põlvnemistunnistuse näidisvormi 6. joonealusesse märkusesse järgmine lause:
„Punktis „Tulemus” esitada üksikasjad või juhtumi number, mis viitavad andmebaasile, kus need andmed on kätesaadavad.“;
b) B jaos lisatakse tõupuhaste aretusloomade spermaga kauplemisel kasutatava põlvnemistunnistuse näidisvormi 9. joonealusesse märkusesse järgmine lause:
„Punktis „Tulemus” esitada üksikasjad või juhtumi number, mis viitavad andmebaasile, kus need andmed on kätesaadavad.“;
c) C jaos lisatakse tõupuhaste aretusloomade munarakkudega kauplemisel kasutatava põlvnemistunnistuse näidisvormi 9. joonealusesse märkusesse järgmine lause:
„Punktis „Tulemus” esitada üksikasjad või juhtumi number, mis viitavad andmebaasile, kus need andmed on kätesaadavad.“;
d) D jaos lisatakse tõupuhaste aretusloomade embrüotega kauplemisel kasutatava põlvnemistunnistuse näidisvormi 9. joonealusesse märkusesse järgmine lause:
„Punktis „Tulemus” esitada üksikasjad või juhtumi number, mis viitavad andmebaasile, kus need andmed on kätesaadavad.“
2) II lisa muudetakse järgmiselt.
a) A jaos lisatakse ristandaretussigadega kauplemisel kasutatava põlvnemistunnistuse näidisvormi 5. joonealusesse märkusesse järgmine lause:
„Punktis „Tulemus” esitada üksikasjad või juhtumi number, mis viitavad andmebaasile, kus need andmed on kätesaadavad.“;
b) B jaos lisatakse ristandaretussigade spermaga kauplemisel kasutatava põlvnemistunnistuse näidisvormi 6. joonealusesse märkusesse järgmine lause:
„Punktis „Tulemus” esitada üksikasjad või juhtumi number, mis viitavad andmebaasile, kus need andmed on kätesaadavad.“;
c) C jaos lisatakse ristandaretussigade munarakkudega kauplemisel kasutatava põlvnemistunnistuse näidisvormi 6. joonealusesse märkusesse järgmine lause:
„Punktis „Tulemus” esitada üksikasjad või juhtumi number, mis viitavad andmebaasile, kus need andmed on kätesaadavad.“;
d) D jaos lisatakse ristandaretussigade embrüotega kauplemisel kasutatava põlvnemistunnistuse näidisvormi 6. joonealusesse märkusesse järgmine lause:
„Punktis „Tulemus” esitada üksikasjad või juhtumi number, mis viitavad andmebaasile, kus need andmed on kätesaadavad.“
3) III lisa muudetakse järgmiselt.
a) A jaos lisatakse tõupuhaste aretusveiste, -sigade, -lammaste, -kitsede või -hobuslaste liitu sissetoomisel kasutatava põlvnemistunnistuse näidisvormi 5. joonealusesse märkusesse järgmine lause:
„Punktis „Tulemus” esitada üksikasjad või juhtumi number, mis viitavad andmebaasile, kus need andmed on kätesaadavad.“;
b) B jaos lisatakse tõupuhaste aretusloomade sperma liitu sissetoomisel kasutatava põlvnemistunnistuse näidisvormi 6. joonealusesse märkusesse järgmine lause:
„Punktis „Tulemus” esitada üksikasjad või juhtumi number, mis viitavad andmebaasile, kus need andmed on kätesaadavad.“;
c) C jaos lisatakse tõupuhaste aretusloomade munarakkude liitu sissetoomisel kasutatava põlvnemistunnistuse näidisvormi 6. joonealusesse märkusesse järgmine lause:
„Punktis „Tulemus” esitada üksikasjad või juhtumi number, mis viitavad andmebaasile, kus need andmed on kätesaadavad.“;
d) D jaos lisatakse tõupuhaste aretusloomade embrüote liitu sissetoomisel kasutatava põlvnemistunnistuse näidisvormi 6. joonealusesse märkusesse järgmine lause:
„Punktis „Tulemus” esitada üksikasjad või juhtumi number, mis viitavad andmebaasile, kus need andmed on kätesaadavad.”
4) IV lisa muudetakse järgmiselt.
a) A jaos lisatakse ristandaretussigade liitu sissetoomisel kasutatava põlvnemistunnistuse näidisvormi 5. joonealusesse märkusesse järgmine lause:
„Punktis „Tulemus” esitada üksikasjad või juhtumi number, mis viitavad andmebaasile, kus need andmed on kätesaadavad.”;
b) B jaos lisatakse ristandaretussigade sperma liitu sissetoomisel kasutatava põlvnemistunnistuse näidisvormi 6. joonealusesse märkusesse järgmine lause:
„Punktis „Tulemus” esitada üksikasjad või juhtumi number, mis viitavad andmebaasile, kus need andmed on kätesaadavad.”;
c) C jaos lisatakse ristandaretussigade munarakkude liitu sissetoomisel kasutatava põlvnemistunnistuse näidisvormi 6. joonealusesse märkusesse järgmine lause:
„Punktis „Tulemus” esitada üksikasjad või juhtumi number, mis viitavad andmebaasile, kus need andmed on kätesaadavad.”;
d) D jaos lisatakse ristandaretussigade embrüote liitu sissetoomisel kasutatava põlvnemistunnistuse näidisvormi 6. joonealusesse märkusesse järgmine lause:
„Punktis „Tulemus” esitada üksikasjad või juhtumi number, mis viitavad andmebaasile, kus need andmed on kätesaadavad.”
OTSUSED
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/762,
6. mai 2021,
milles käsitletakse propaan-2-ooli sisaldavate inimeste hügieeni ostarbel kasutatavate biotsiidiide turul kätesaadavaks tegemiseks ja kasutamiseks lirimaa põllumajandus-, toiduainete- ja merendusministeeriumi poolt võetud meetme kehtivuse pikendamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 artikli 55 lõikele 1
(teatavaks tehtud numbriga C(2021) 3127 all)
(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidiide turul kätesaadavaks tegemist ja kasutamist. (1) eriti selle artikli 55 lõike 1 kolmandat lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) Lirimaa põllumajandus-, toiduainete- ja merendusministeerium (edaspidi „pädev asutus”) võttis 18. septembril 2020 kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 55 lõike 1 esimene lõiguga vastu otsuse lubada kuni 16. märtsini 2021 teha propaan-2-ooli sisaldavad inimeste hügieeni ostarbel kasutatavad biotsiidiid turul kätesaadavaks ja neid kasutada (edaspidi „meede”). Pädev asutus teavitas meetmetest ja selle võtmise põhjendustest komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi kõrneluse määruse artikli 55 lõike 1 teise lõigu kohaselt.
(2) Pädeva asutuse esitatud teabe kohaselt oli meede vajalik rahvatervise kaitseks. WHO soovitab kasutada alkoholipõhiseid käte desinfektsioonivahendeid kui ennetavat meedet COVID-19 leviku tõkestamiseks alternatiivina käte pesemisele seebi ja veega.
(3) Propaan-2-ooli-põhine koostis, mis vastab WHO soovitatud koostisele, sisaldab toimeainena propaan-2-ooli. Propaan-2-ooli kasutamine määruse (EL) nr 528/2012 V lisas määratletud tooteliiki 1 (inimeste hügieen) kuuluvates biotsiidiides on heaks kiidetud.
(4) Alates COVID-19 pandeemiast on lirimaal olnud desinfektsioonivahendite järele suur nõudlus, mis põhjustas lirimaa turul nende toodete enneolematu tarnepuuduüjägi. COVID-19 kujutab lirimaal tösiselt ohtu rahvatervisele ning piisavate desinfiteerimisvahendite olemasolu on väga oluline haiguse leviku kontrolli all hoidmiseks.
(5) Vastavalt meetme tingimustele peavad ärithinguud, kes kavatsevad selliseid tooteid turul kätesaadavaks teha, esitama toodete kohta konkreetse teabe pädevale asutusele, kes otsustab, kas anda luba toodete turul kätesaadavaks tegemiseks.
(6) 5. veebruaril 2021 sai komisjon pädevalt asutuselt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 55 lõike 1 kolmanda lõigu kohase põhjendatud taotluse lubada meetme kehtivust pikendada. Põhjendatud taotluse aluseks oli mure, et pärast 16. märtsi 2021 võib COVID-19 ohustada rahvatervist ning täiendavate desinfektsioonivahendite turule lubamine on COVID-19 põhjustatud ohu vähendamiseks äärmiselt oluline.
(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.
(7) Pädeva asutuse andmetel on nõudlus inimeste higieeniks kasutatavate desinfiteerimisvahendite järelle endiselt väga suur, kuna lirimaal esineb jätkuvalt COVID-19.
(8) Pädev asutus julgustab kõiki äriühinguid, kes on meetme raames oma tooteid turule toonud, taotlema võimalikult kiiresti tavapärast turustusluba, et vältida turul toodete defitsiiti. Mõned äriühingud taotlesid oma toodetele riiklikku müügiluba. Taotluste hindamiseks kulub siiski palju aega.
(9) Kuna COVID-19 kujutab jätkuvalt ohtu rahvatervisele ja seda ohtu ei saa lirimaal piisavalt ohjata kui turul ei ole lubatud kasutada täiendavaid desinfektsioonivahendeid, on asjakohane lubada pädeval asutusel pikendada meetme kehtivusaega.
(10) Arvestades, et meede aegus 17. märtsil 2021, peaks käesolev otsus olema tagasiulatuv a möjuga.
(11) Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidikomitee arvamusega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Lirimaa põllumajandus-, toiduainete- ja merendusministeerium võib pikendada propaan-2-ooli sisaldavate inimeste higieeni otstarbel kasutatavate biotsiidide turul kätesaadavaks tegemise ja kasutamise luba kuni 18. septembrini 2022.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud lirimaa põllumajandus-, toiduainete- ja merendusministeeriumile.
Seda kohaldatakse alates 17. märtsist 2021.
Brüssel, 6. mai 2021
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Stella KYRIAKIDES
ISSN 1977-0650 (elektrooniline väljaanne)
ISSN 1725-3082 (paberväljaanne)
|
49b7984e-2059-48c8-ab4a-effde659de62
|
CC-MAIN-2024-42
|
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L:2021:162:FULL
|
2024-10-03T14:03:48+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-42/subset=warc/part-00217-0c083cf2-c0ed-42ad-af5c-44f7548e96a0.c000.gz.parquet
| 217,858,486
| 49,967
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.993469
|
ekk_Latn
| 0.999992
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | true
|
docling
|
[
2228,
2724,
5024,
7456,
9595,
11237,
14556,
19173,
23223,
25396,
26604,
29124,
33735,
37950,
42232,
44508,
44936,
45808,
45985,
50202,
54026,
54675,
57899,
62146,
65631,
69370,
73433,
77956,
81103,
84507,
86995,
88869,
89024,
90947,
93805,
95668,
97550,
99474,
100888,
103642,
105996,
109557,
110983,
113186,
114772,
115971,
118400,
118601,
121871,
123291,
126153,
127563,
127638
] | 1
|
[
0.1943359375,
0.384765625,
0.291015625,
0.1083984375,
0.014892578125,
0.00732421875
] |
PREMIUM PAKETT
**ESIK**
**VARIANT 1**
- Plain Mist matt
- Möödud: 60 x 60 cm
- Vuuk: plaadiga sarnane toon
- Libisemiskindlus: R10
**VARIANT 2**
- Plain Cinder matt
- Möödud: 60 x 60 cm
- Vuuk: plaadiga sarnane toon
- Libisemiskindlus: R10
**VARIANT 3**
- Plain Iron matt
- Möödud: 60 x 60 cm
- Vuuk: plaadiga sarnane toon
- Libisemiskindlus: R10
**SEINAVÄRV**
- Tikkurila Symphony F487 seinavärv
- Poolmatt
- Niiskuskindel
- Pestav
Märkus: seinte väripind lõpetatakse laepinnast 3 cm allpool, lae värv lõpetatakse seina pinnal.
---
**ELUTUBA-KÖÖK / MAGAMISTUBA / VAHEKORIDORID**
**VARIANT 1**
- Parkett 1-lip tamme laudparkett, puidu valik natur, viimistlus matt lakk, toon valgendatud
- 1-lipliine, 2 serva faasiga, laua pikkus min 1,8 m ning laius 181 mm, ujuvpaigaldus alusvaibal.
- Põrandaliist: tamm, toon vastavalt parketile.
**VARIANT 2**
- Parkett 1-lip tamme laudparkett, puidu valik natur, viimistlus matt lakk, toon naturalne
- 1-lipliine, 2 serva faasiga, laua pikkus min 1,8 m ning laius 181 mm, ujuvpaigaldus alusvaibal.
- Põrandaliist: tamm, toon vastavalt parketile.
**VARIANT 3**
- Parkett 1-lip tamme laudparkett, puidu valik rustik (harjatud), viimistlus matt lakk, toon tumepruun
- 1-lipliine, 2 serva faasiga, laua pikkus min 1,8 m ning laius 181 mm, ujuvpaigaldus alusvaibal.
- Põrandaliist: tamm, toon vastavalt parketile.
Märkus: seinte väripind lõpetatakse laepinnast 3 cm allpool, lae värv lõpetatakse seina pinnal.
---
**SISEUKSED**
- Sile horisontaalse tammespooniga mantelservaga siseuks
- Viimistlus: matt lakk, toon parketiga sarnane
Ukseilistud: uksega sama materjal ja sama tooni. Ukseilistu paksus peab vastama põrandaliistu paksusele
Lävepakki: toon sarnane parketile, tammepuidust. Lävepakk ainult märjaruumi ustel.
Ukse lävepakk (san.ruumid ja WC-d)
- Ventileeritav niiskuskindel lävepakk
- Viimistlus/toon: ligilähedane parketile
- Tubade uste all lävepaku ei ole, kasutatakse üleminekuliistu
Valnes VAL208/19 ST/P
- Viimistlus: harjatud roostevaba
- Universaalse kinnitusega ukselink (st. sobib nii Euroopa kui ka Skandinaavia kinnitusega lukkudele). Sobib kasutamiseks sise- ja välisingimustes.
WC lukk: VAL 1 WC või analoog (harjatud, roostevaba)
VANNITUBA
VARIANT 1
PLAAT SEINAS
Purity Marble Statuario või analog
• Mõõdud: 60 x 60 cm
• Vuuk: plaadiga sarnane toon
PLAAT PÕRANDAL
Refin Foil Aluminium matt
• Mõõdud: 60 x 60 cm
• Vuuk: plaadiga sarnane toon
• Libisemiskindlus: R10
VANNITUBA
VARIANT 2
PLAAT SEINAS
Prestigio Fior di Bosco
• Mõõdud: 60 x 60 cm
• Vuuk: plaadi tooni hall
PLAAT PÕRANDAL
Refin Foil Titanium matt
• Mõõdud: 60 x 60 cm
• Vuuk: plaadiga sarnane toon
• Libisemiskindlus: R10
VANNITUBA
VARIANT 3
PLAAT SEINAS
Stardust nebula matt või analoog
• Mõõdud: 60 x 60 cm
• Vuuk: plaadiga sarnane toon
PLAAT PÕRANDAL
Stardust Deep matt või analoog
• Mõõdud: 60 x 60 cm
• Vuuk: plaadiga sarnane toon
• Libisemiskindlus: R10
**VANNITUBA**
- **Nurgalist**
- Harjatud alumiinium, sirge servaga
- **Seinapealne WC-pott Laufen Kartell**
- Mõõdud: 545 × 370 × 355 mm
- Toon valge
- Lõputusnupp: Laufen AW1 kroom
- **Termostaadiaga vannisegisti**
- Hansgrohe Ecostat Universal
- Kroomitud
- Tootja: Hansgrohe
- Paigaldatakse vanni korral!
- **Balteco valamukapp**
- Forma 60 kahe sahtliga või analoog
- Valamu integreeritud Xonyx Forma R või analoog
- Toon: valge
- **Komplektis ära-/ülevool, sifoон**
- Käepide 200 mm, harjatud roostevaba
- **Hansgrohe Focus 100**
- Kroomitud
- Tootja: Hansgrohe
- **Valamu äravoolu šifoon**
- Kroomitud
- HG Flowstar 1.1/4”
- Tootja: Hansgrohe või analoog
- **Pesumasina äravoolu šifoon**
- Kroomitud
- **Bideedušiga seinasegisti**
- Hansgrohe Ijet S EcoSmart+
- Kroomitud
- **Dušiklaas**
- Karastatud kirgas klaas
- Mõõdud: laius kuni 1000 mm, kõrgus laeni
- Kinnitused alumiinium profiilidega (alumine, ülemine ja tagumine serv).
- **Duširenn ACO SHOWERDRAIN C-LINE TILE**
- Roostevaba renntrapp
- Pikkus kogu dušinurga ulatuses
- NB! Paigaldatakse duši korral.
- **Dušikomplekt Hansgrohe Raindance Select S 120 3jet**
- Kroomitud
- Tootja: Hansgrohe
- Paigaldatakse vanni korral!
- **Vaikimisi sisaldub paketi hinnas dušš, vann on lisatasu eest.**
- **Vann**
- Balteco sirgjooneline veemassaaživan Forma 18/19 S3 (vastavalt ava mõodule)
- Viimistlus: valge akrüül
- Mõõdud: vastavalt konkreetsele tootele
- Paigaldatakse vastavalt asukohast kas esipaneel või nurgaga esipaneel
- Elektroonilise juhtpaneeliga
- Tootja: Balteco
- **Vaikimisi sisaldub paketi hinnas dušš, vann on lisatasu eest.**
- **ACO MG trapp taviline dušitrapp**
- Avariitrapp
ERALDISEISEV WC
Põrandaplaadid ja WC-pott vannitoavalikust, seinad värvitud Tikkurila Symphony F487
LAUFEN PRO S
- Mõõdud: 450 x 340 x 145 mm
- Toon: Valge
- Tootja: Laufen
Valamute segisti Hansgrohe Focus 70
- Kroomitud
- Tootja: Hansgrohe
VARIA
Pistikute ja lülitite seeria
Berker S1
- Viimistlus valge
Heber HT-125 või analoog
- Toatermostaat
- Põrandaanduri võimalusega
Ventilatsiooni-agregaadi juhtpaneel
- Toode: Komfovent Dornekt ventilatsiooniagregaat koos C6.1 juhtpaneeliga või vastava seadme pult kui korterisse projekteeritakse moni teine seade
Hooldusluugid
- Valge alusraamiga kipsplaadiga viimistletud luuk (vajadusel plaaditavad luugid)
|
369cab00-8bf5-4ada-a665-b72cba40b8b7
|
CC-MAIN-2024-51
|
https://rehelepa.ee/wp-content/uploads/2023/12/Rehelepa_pakett_premium-5-1.pdf
|
2024-12-06T16:24:48+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-51/subset=warc/part-00040-b392068a-8e35-4497-8fab-a691b1a71843.c000.gz.parquet
| 452,289,454
| 2,258
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99552
|
ekk_Latn
| 0.999401
|
[
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
14,
2256,
2495,
2718,
2960,
4703,
5371
] | 1
|
[
0.259765625,
0.6640625,
0.059326171875,
0.015869140625,
0.00165557861328125,
0.0004558563232421875
] |
JÖULUTÄHT
Kerttu Kastelli
Rühmaettekanne. Ettejad vajavad viit tähekest, mille võib valmistada näiteks papist, mis kaetakse hõbepaberiga. Deklameerijad on eespool, tähekeste hoidjad seisavad nende taga.
Esimene täht tõstetakse rühma kohale ja TÄHEPOISID deklameerivad:
Tulvates
RÜHM: ta valgus maastikku kord täitis –
nii süngeid kuristikke kui ka musti koopaid
ja süngeid, hirmuäratavaid kaljusid,
nii argu lambaid kui ka karjaseid –
neid, keda pimeduses pelgus valdas.
Teine täht tõstetakse kõrgele ja tähepoisid lausuvad:
Välkudes...
RÜHM: läbi kosmose, tähtedemaailma
see valgus langes kolme targa ette,
neil kutsuvalt ja kindlalt putus südant.
Läbi kõrbete, liivakeeriste
täht rändureid julgelt Juhtis.
Kolmas täheke tõstetakse üles ja tähepoisid ütlevad:
Särades
RÜHM: aastakümnete kaugusest lapsepõlvest
kallates üksildasse südamesse mälestusi,
see täht – nii lähedane kui kauge –
paneb öitsema hanged, ja südagi
laulab inglitega koos kiitus-laulu.
Neljas täht tõstetakse üles ja tähepoisid ütlevad:
Vilkudes
RÜHM: kauges kõrbes, kus lumi katab
radu, lagendikke, sügavikke,
see täheke sõbrana tuikab.
Need, kes varjus nüüd rändavad,
saavad näha Issanda hiilgust.
Viies täht tõstetakse kõrgele ja tähepoisid lausuvad:
Heledalt
valgusta, täht, sa hämarat maad,
valgusta südameid, meeli,
nii et last sõimes vaadates
vennaarmastust võiksime tunda.
Ja täht, kallis täht selle talli kohal
üle rahvaste kiirgab valgust.
|
<urn:uuid:bc78e31b-4275-4882-b8ed-8a17af187c26>
|
CC-MAIN-2019-04
|
http://lny.pusa.ee/wordpress/wp-content/uploads/2016/11/J%C3%B5ulut%C3%A4ht.pdf
|
2019-01-21T22:34:35Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-04/segments/1547583814455.32/warc/CC-MAIN-20190121213506-20190121235506-00510.warc.gz
| 131,615,843
| 608
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.994086
|
ekk_Latn
| 0.998666
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
1025,
1432
] | 1
|
[
0.01458740234375,
0.7734375,
0.1982421875,
0.01385498046875,
0.00054168701171875,
0.000499725341796875
] |
Sertifikaat
Välja antud
Alistron AS
Mäcaluse 10b, 12618 Tallinn
Bureau Veritas Certification kinnitab,
et eelpoolmainitud organisatsiooni juhtimissüsteemi on kontrollitud ja
leitud olevat vastavuses allpoolnimetatud juhtimissüsteemi standardi nõuetega
STANDARD
ISO 9001:2015
SERTIFITSEERIMISULATUS
RAUDBETOONIST TREPI ELEMENTIDE VALMISTAMINE.
DEKORATIIVBETOONIST TOODETE VALMISTAMINE JA PAIGALDUS.
Sertifitseerimistüki algus: 25. september 2016
Sertifikaadi kehtivuse tingimuseks on, et organisatsioon jätkuvalt täidab heakskiidetud juhtimissüsteemi nõudeid.
Sertifikaat kehtib kuni: 24. september 2019
Esimene sertifitseerimise kuupäev: 24. september 2004
Sertifikaadi number: EST27316A Versioon: 2 Kuupäev: 6. september 2018
Tiit Hindreus
Sertifitseerimisalus: Bureau Veritas Eesti OÜ, Tartu mnt 24-22, 10115 Tallinn, Eesti
Täiendavaid selgitusi antud sertifikaadi sertifitseerimisulatuse ja juhtimissüsteemi nõoete
kohaldatavuse kohta saab küsida sertifikaati omavalit organisatsioonilt.
Sertifikaat kehtivuse kontrollimiseks helista +372 6676610.
|
<urn:uuid:f3ec9e95-f319-455a-95f9-09d41f07e6eb>
|
CC-MAIN-2019-04
|
http://www.alistron.ee/wp-content/uploads/2018/10/9001-EST.pdf
|
2019-01-21T22:22:11Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-04/segments/1547583814455.32/warc/CC-MAIN-20190121213506-20190121235506-00519.warc.gz
| 257,196,270
| 422
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999807
|
ekk_Latn
| 0.999807
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
1059
] | 1
|
[
0.0869140625,
0.87890625,
0.0306396484375,
0.0023040771484375,
0.00014591217041015625,
0.00005125999450683594
] |
VÄLJAVÕTE VIIMSI VALLA MANDRIOSA ÜLDPLANEERINGUST
VÄLJAVÕTE VIIMSI VALLA MANDRIOSA ÜLDPLANEERINGU
TEEMAPLANEERINGUST "ROHEVÕRGUSTIK JA MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD"
Objekti nimi ja aadress
VIIMSI ALEVIK
KANNIKES E TEE 1, KANNIKES E TEE 1a,
KANNIKES E TEE 19 JA KANNIKES E TEE
KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING
Jooniste arv 6 Joonise nr. AP–2
Joonise sisu VÄLJAVÕTE ÜLDPLANEERINGUST
Mõõtkava 1:10000
Projekteerija VIIMSI HALDUS OÜ
Reg.kood 10618178, reg.nr. EEP000176
74001 Viimsi Nelgi tee 1 tel. 6028863
Tellija Viimsi Vallavalitsus
Planeerija V.Ernesaks
Kuupäev 31.03.2023
Töö nr. 07–22
|
<urn:uuid:481575cc-c734-4b09-9ac5-04fc65287cab>
|
CC-MAIN-2024-33
|
https://viimsivald.ee/sites/default/files/inline-files/AP-2_V%C3%A4ljav%C3%B5te%20%C3%9CP_2.pdf
|
2024-08-10T17:54:50+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-33/subset=warc/part-00082-4f628544-3cdf-4526-86aa-bdfa0b33cdc9.c000.gz.parquet
| 482,839,367
| 283
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.987205
|
ekk_Latn
| 0.987205
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
588
] | 1
|
[
0.00408935546875,
0.96484375,
0.0286865234375,
0.000614166259765625,
0.000035762786865234375,
0.000005245208740234375
] |
PAP-analüüs
Patsiendi infomaterjal
Käesoleva infolehe eesmärgiks on tutvustada patsiendile PAP-analüüsi eesmärki ja võimalikke tulemusi, selleks proovi võtmist ning emakakaela uurimis- ja ravimeetodeid.
**PAP-analüüs** (ingl Papanicolaou’s test) on günekotsütoloogiline test, mida kasutatakse emakakaelavähi ja selle eelseid seisundite varajaseks avastamiseks. PAP-analüüsiks võetakse emakakaelalt rakuproov, et välja selgitada võimalikud rakumuutused ning ennetada nende arengut vähiks. Emakakaelavähieelseid seisundid ei põhjusta muutusi enesetundes (nt valu, voolus suguelunditest). PAP-analüüsi abil leitakse emakakaelal muutused enne, kui on välja kujunenud emakakaelavähk.
**HPV**
**Inimese papilloomviirus ehk HPV** (ingl *human papilloma virus*) on viirus, mille kõrge riskiga tüved võivad põhjustada muutusi emakakaela rakkudes. Püsiv nakkus kindla HPV-tüübiga võib tekitada emakakaelavähki. Kõige kõrgema vähiriskiga on HPV-tüved 16 ja 18. HPV levib sugulisel ja genitaalsel nahk-naha kontakti teel. Nakkuse avastamiseks tehakse HPV-analüüs naistele, kelle PAP-analüüsi tulemus näitab rakumuutusti. HPV-analüüsi tulemus on kas negatiivne (kõrge riskiga HPV-tüve ei leitud) või positiivne (leiti kõrge riskiga HPV-tüvi).
HPV vastu on võimalik vaksineerida. Saadaval on erinevad vaksiiinid, mille kaitseulatus HPV-tüvede osas on erinev. Vaksineerimine on tõhusam, kui sellega alustada enne suguelu algust. Vaksiiin ei ravi juba olemasolevat HPV-nakkust või HPVst tingitud emakakaela rakumuutusti. Vaksineerimine ei taga täielikku kaitset; ka pärast vaksineerimist on oluline regulaarselt külastada naistearsti.
**Proovi võtmine**
Naistearst või ämmaemand võtab rakuproovi spetsiaalsete vahenditega emakakaela limaskesta pinnalt ja emakakaelakanalist. Proovi võtmise ajal võite tunda kerget ebamugavust, võtmise järel võib esineda verist voolust. Vöetud materjal saadetakse laborisse uurimiseks.
Kõige parem on proovi võtta menstruatsioonitsükli keskel, see on tsüklil 10.-20. päeval. Proovi ei saa võtta menstruatsiooni ajal ega veritsuse korral suguelunditest.
PAP-analüüsi tulemused on paremini hinnatavad, kui Te ei ole:
- 24 tundi enne proovi võtmist elanud suguelu;
- enne proovi võtmist kasutanud vaginaalseid kreeme ega lokaalseid rasestumisvastaseid vahendeid.
PAP-analüüsi tulemused
- NILM (ingl *negative for intraepithelial lesion or malignancy*) – tegemist on normaalsete rakkudega, vähieelseid seisundeid ega pahaloomulisust ei ole.
- ASCUS (ingl *atypical squamous cells of undetermined significance*) – ebaselge tähendusega rakud. See tähendab, et osa rakke ei näe välja nagu tavapärased emakakaela rakud, kuid on selgusetu, kas see muutus on põhjustatud HPV-st või näiteks pöletikust, hormonaalsetest muutustest, tupeseenest jne. PAP-analüüsi korratakse 12 kuu möödudes või tehakse lisaks HPV-analüüs.
- ASC-H- (ingl *atypical squamous cells, cannot exclude HSIL*) - ebaselge tähendusega rakud, mille puhul ei saa välistada rakumuutuste rasket astet.
- AGUS (ingl *atypical glandular cells of undeterminal significance*) – ebaselge tähendusega emakakaelakanali limaskesta rakud.
- LSIL (ingl *low-grade squamous intraepithelial lesion*) – emakakaela rakumuutuste kerge aste.
- HSIL (ingl *high-grade squamous intraepithelial lesion*) – emakakaela rakumuutuste raske aste.
- AIS (Id *adenocarcinoma in situ*) – emakakaela limaskesta rakkudest lähtunud vähi varajane vorm.
NILM tulemuse korral toimub edasine emakakaela jälgimine tavapäraselt PAP-analüüsiga iga 3 aasta tagant või üle 30-aastastel naistel HPV-analüüsiga iga 5 aasta tagant.
Muu tulemuse korral koostab naistearst Teile individuaalse jälgimisplaani. Emakakaela rakumuutused ei tähenda tingimata, et Teil on emakakaelavähk. Muutused võivad olla tingitud ka emakakaela või tupe pöletikulistest protsessidest. Naistearst ütleb, millal tuleb teha järgmine PAP-analüüs või on vajalik kolposkoopia.
Emakakaela uurimis- ja ravimeetodid
*Kolposkoopia* on uurimismeetod, mille puhul vaadeldakse spetsiaalse mikroskoobiga emakakaela ning erinevate lahuste abil tuvastatakse muutunud piirkonnad, vajaduse korral võetakse nendest proovitükke. Nende võtmine ei ole valulik ning kestab hetke. Proovitükke uuritakse, et hinnata muutusi emakakaela rakkudes. Histoloog hindab rakumuutuste raskusastet ja kirjeldab seda järgmiselt: CIN (ingl *cervical intraepithelial neoplasia*) I (nõrk), CIN II (keskmine) ja CIN III (tugev). Kolposkoopia teinud arst annab visuaalse hinnangu emakakaela muutusele. Kolposkoopia ja histoloogilise uuringu alusel teeb arst edasise jälgimisplaani – kas on vajalik regulaarne jälgimine PAP-analüüs ja kolposkoopia abil või on vajalik teha emakakaela konisatsioon.
*Konisatsioon* on emakakaela kirurgiline ravimeetod, mille käigus eemaldatakse muutunud rakkudega osa koonusekujulise koetükinna. Selle ravimeetodi eesmärgiks on vältida rakumuutuste arengut emakakaelavähiks. Konisatsiooni saab teha lokaal- või üldanesteesias. Koniseeritud koetükk uuritakse histoloogiliselt; see aitab täpsustada rakulisi muutusi ja nende ulatust. Tulemuse ning edasise jälgimisplaani saate oma naistearstilt.
ITK663
Kinnitatud AS ITK ravikvaliteedi komisjoni 14.10.2020 otsusega (protokoll nr 10-20)
|
54c43f38-a03b-40f7-bcee-9485b36b3bf2
|
CC-MAIN-2021-25
|
https://haiglateliit.ee/wp-content/uploads/2015/03/PAP-anal%C3%BC%C3%BCs.pdf
|
2021-06-22T20:31:18+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-25/subset=warc/part-00198-e638c5dd-3c3d-4738-8d52-dc1e9f44de3a.c000.gz.parquet
| 248,873,251
| 2,005
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999956
|
ekk_Latn
| 0.999961
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
2286,
5201
] | 2
|
[
0.0279541015625,
0.21875,
0.60546875,
0.130859375,
0.0164794921875,
0.002349853515625
] |
Lääne maakond, Lihula vald
ULUSTE KÜLA
Kasari jõgi
Uluste
Võhma
Leppemärgid:
- Tuudi olemasolev asustusüksus
- Katastriüksus
- Nurme uus asustusüksus
- Valla piir
Mõõtkava 1:10000
|
<urn:uuid:6b8440a6-2900-436a-bbd9-625e9ae4dc67>
|
CC-MAIN-2018-51
|
https://www.laanerannavald.ee/documents/16319726/21393266/uluste.pdf/a0a6b11a-8183-4a77-9ae4-af2d4dd920f6
|
2018-12-18T13:53:55Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-51/segments/1544376829399.59/warc/CC-MAIN-20181218123521-20181218145521-00194.warc.gz
| 940,242,934
| 93
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999156
|
ekk_Latn
| 0.999156
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
185
] | 1
|
[
0.003936767578125,
0.984375,
0.01214599609375,
0.0014190673828125,
0.000021696090698242188,
0.000015854835510253906
] |
Ülesandeid iseseisvaks tööks: 2. komplekt
Tähtaeg: 25. jaanuar 2002
1. Töesta, et võrdustest
\[ a_1^2 + b_1^2 = 1, \quad a_2^2 + b_2^2 = 1, \quad a_1a_2 + b_1b_2 = 0 \]
järelduvad võrdused
\[ a_1^2 + a_2^2 = 1, \quad b_1^2 + b_2^2 = 1, \quad a_1b_1 + a_2b_2 = 0. \]
2. Leia kõik positiivsed täisarvud \( a, b, c \), mille korral \( ab + ac + bc \) on algarv ning kehtib võrdus
\[ \frac{a + b}{a + c} = \frac{b + c}{b + a}. \]
3. Töesta, et kui võrrandi \( x^4 + px^3 + qx^2 + rx + s = 0 \) lahendid on neli positiivset reaalarvu, siis kehtivad võrratused:
(i) \( pr - 16s \geq 0; \)
(ii) \( q^2 - 36s \geq 0. \)
Millal kehtivad võrdused?
4. Leia kõik funktsioonid \( f : \mathbb{R} \setminus \{1, -1\} \to \mathbb{R} \), mis rahuldavad iga oma määramispüirkonda kuuluva reaalarvu \( x \) korral tingimust
\[ f\left(\frac{x-3}{x+1}\right) + f\left(\frac{3+x}{1-x}\right) = x. \]
5. Kui palju on ruutpolünoome \( ax^2 + bx + c \), mis rahuldavad järgmisi tingimusi:
(i) kordajad \( a, b, c \) on paarikaupa erinevad arvud hulgast \( \{1, 2, 3, \ldots, 2002\}; \)
(ii) \( x = -1 \) on selle polünoomi juur?
6. Tähistagu iga naturaalarvu \( n \geq 3 \) jaoks \( f(n) \) selliste paarikaupa mittekongruentsete kolmnurkade arvu, mille küljepikkused on täisarvud ja ümbermõõt on \( n \) (näiteks \( f(3) = 1, \ f(4) = 0, \ f(7) = 2 \)). Töesta, et
a) \( f(1999) > f(1996); \)
b) \( f(2000) = f(1997). \)
7. On antud kümmne münti, mille kogukaal on 20 grammi ning iga mündi kaal grammides on positiivne täisarv, mis ei ületa arvu 10. Töesta, et need mündid saab jagada kahte osse, nii et kummassegi osa kuuluvate müntide kogukaal on 10 grammi.
8. Töesta, et leidub kumer kuusnurk, mille kõik sisenurgad on võrdsed ja küljepikkused on 1, 2, 3, 4, 5, 6 mingis järjekorras.
|
<urn:uuid:a46141bd-baea-464c-b2d1-b7288dec50d8>
|
CC-MAIN-2018-51
|
http://math.olympiaadid.ut.ee/arhiiv/varia/kodu/kodu_0102/ky0102_2yl.pdf
|
2018-12-18T13:35:28Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-51/segments/1544376829399.59/warc/CC-MAIN-20181218123521-20181218145521-00197.warc.gz
| 182,717,182
| 874
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999403
|
ekk_Latn
| 0.999403
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
1813
] | 5
|
[
0.1611328125,
0.0673828125,
0.04052734375,
0.1728515625,
0.07666015625,
0.482421875
] |
Lahendamisaega on kummalgi päeval 4 tundi 30 minutit.
Selgitusi ülesannete tekstile kohta antakse esimene 30 minuti jooksul.
Iga ülesande õige ja ammendavalt põhjendatud lahendus annab 7 punkti.
Taskuarvutit kasutada ei lubata.
Esimene päev
1. Mõhk ja Tölpa leidsid metsast rahapaja, kus on mündid väärustega \(a_1 < a_2 < \ldots < a_{2003}\) (iga väärustega münte on piiramatu hulgal). Mõhk koostab kõikvõimalikud müntide komplektid, mis koosnevad paari-
tust arvust paarikaupa erineva väärustega müntidest, ja võtab igast sellise-
st komplektist köige kallima mündi endale. Tölpa koostab kõikvõimali-
kud müntide komplektid, mis koosnevad paarisarvust paarikaupa erineva
väärustega müntidest, ja võtab igast sellisest komplektist köige kallima
mündi endale. Kumb neist saab rohkem raha ja kui palju rohkem?
2. Olgu \(n\) positiivne täisarv. Tõesta, et kui arv \(\underbrace{99\ldots9}_{n}\) jagub arvuga \(n\), siis
ka arv \(\underbrace{11\ldots1}_{n}\) jagub arvuga \(n\).
3. Olgu \(\mathbb{N}\) kõigi mittenegatiivsete täisarvude hulk ning tähistame mistahes
mittenegatiivse täisarvu \(n\) korral \(n' = n + 1\). Funktsioon \(A : \mathbb{N}^3 \to \mathbb{N}\) on defineeritud järgmistele seostega:
(i) \(A(0, m, n) = m'\) mistahes \(m, n\) korral hulgast \(\mathbb{N}\);
(ii) \(A(k', 0, n) = \begin{cases} n, & \text{kui } k = 0, \\ 0, & \text{kui } k = 1, \text{ mistahes } k, n \text{ korral hulgast } \mathbb{N}; \\ 1, & \text{kui } k > 1 \end{cases}\)
(iii) \(A(k', m', n) = A(k, A(k', m, n), n)\) mistahes \(k, m, n\) korral hulgast \(\mathbb{N}\).
Leia \(A(5, 3, 2)\).
Lahendamisaega on kummalgi päeval 4 tundi 30 minutit.
Selgitusi ülesannete tekstile kohta antakse esimene 30 minuti jooksul.
Iga ülesande õige ja ammendavalt põhjendatud lahendus annab 7 punkti.
Taskuarvutit kasutada ei lubata.
Teine päev
4. Kaardipakis on $2^n$ kaarti. Segame kaardipakki korduvalt järgmisel viisil:
kui enne järjekordset segamist on kaardid pakis mingis järjekorras
\[a_1, a_2, a_3, a_4, \ldots, a_{2^n-1}, a_{2^n},\]
siis pärast segamist on kaardid pakis järjekorras
\[a_{2^n-1+1}, a_1, a_{2^n-1+2}, a_2, \ldots, a_{2^n}, a_{2^n-1}.\]
Leia vähim segamiste arv, mille järel on kaardid pakis jälle esialgses järjekorras.
5. Olgu $a$, $b$, $c$ positiivsed reaalarvud, kusjuures $\frac{1}{ab} + \frac{1}{ac} + \frac{1}{bc} = 1$. Töesta, et
\[\frac{a}{\sqrt{1+a^2}} + \frac{b}{\sqrt{1+b^2}} + \frac{c}{\sqrt{1+c^2}} \leq \frac{3\sqrt{3}}{2}.\]
Millisel juhul kehtib siin võrdus?
6. Teravnurkse kolmnurga $ABC$ ümberringjoone keskpunkt on $O$ ning kõrguste lõikepunkt $H$. Leia lõikude $CH$ ja $BO$ pikkuste suhe, kui on teada, et tipust $A$ tömmatud kõrguse aluspunkt asub külje $AC$ keskristssirgel.
|
<urn:uuid:1b62d432-7145-4d21-bf4d-18d6113e9a8e>
|
CC-MAIN-2018-51
|
http://math.olympiaadid.ut.ee/arhiiv/valik/vv2003/vv03est.pdf
|
2018-12-14T22:09:53Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-51/segments/1544376826354.54/warc/CC-MAIN-20181214210553-20181214232553-00487.warc.gz
| 178,841,347
| 1,210
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998449
|
ekk_Latn
| 0.998375
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
1586,
2728
] | 1
|
[
0.24609375,
0.326171875,
0.11279296875,
0.2158203125,
0.051025390625,
0.04736328125
] |
Hindamisseemid
1. (Härmel Nestra) Lahenduse allpool märgitud osade eest antud punktid summeeriti.
- Tõestatud, et väitest (ii) järeltub väide (i): 3 p
- Tõestatud, et väitest (i) järeltub väide (ii): 4 p
Väikeste puuduste korral arutluses anti 1 punkt vähem.
Väitest (i) väite (ii) tuletamise juures oli arvu \( m \) konstrueerimisel mitmes töös jäetud mainimata osa tingimusi, ilma milleta ei olnud vajalike suurimate ühistegurite suurus üheselt määratud, kuid arutelu tervikuna järgis siiski õiget rada. Sellised tööd said 2 punkti vähem.
2. (Toomas Krips) Lahenduse allpool märgitud osade eest antud punktid summeeriti.
- Tõestatud, et \( N \leq \frac{3^n - 1}{2} \): 3 p
- Leitud sobiv kaaluvihtide komplekt: 2 p
- Tõestatud, et selle komplekti abil saab tuvastada kõik massid 1 kuni \( \frac{3^n - 1}{2} \): 2 p
Mitmed olid teinud kitsendava lisaeelduse, et kaaluvihte võib asetada ainult ühele kaalukausile. Kuna selle kitsendusega lahendus on analoogiline õige lahendusega, kuid sellest mõnevõrra lihtsam, siis anti sellise lahenduse eest punkte järgnevalt:
- Tõestatud, et \( N \leq 2^n - 1 \): 2 p
- Leitud sobiv kaaluvihtide komplekt: 1 p
- Tõestatud, et selle komplekti abil saab tuvastada kõik massid 1 kuni \( 2^n - 1 \): 1 p
Ülesannet oli valesti tõlgendatud veel teistelgi viisidel. Sellisel juhul võis kasulike tähelepanekute või mõttekäikude eest saada kuni 1 punkti.
3. (Laur Tooming) Lahenduse allpool märgitud osade eest antud punktid summeeriti.
- Kasutatud võrdust \( 1 + \cot^2 x = \frac{1}{\sin^2 x} \): 1 p
- Kasutatud võrdust \( \frac{a}{\sin \alpha} = 2R \): 1 p
Teisendatud võrratus samaväärsel kujule, kus esinevad ainult kolmnurga küljepikkused või ainult nurkade siinused: 1 p
Kasutatud sobivalt keskmistevahelist võrratust: 1 p
Võrratuse tõestus lõpule viidud: 2 p
Põhjendatud, miks võrdus kehtib parajasti võrdkülge kolmnurga korral: 1 p
Muidu täieliku lahenduse korral anti 1 punkt vähem, kui mõni samm oli ebapiisavalt põhjendatud.
Siinusteoreemi kasutamise eest ilma ümberringjoone raadiuseta (kujul \(\frac{a}{\sin \alpha} = \frac{b}{\sin \beta}\)) punkti ei saanud.
Hindamisseemid
4. (Oleg Košik) Tüüpiliste lahenduste eest anti punkte järgmiselt.
- Täielik lahendus: 7 p
- Täielik lahendus väikese puudujäägiga: 6 p
- Õige lahendus eeldusel, et punktid $A$, $B$, $D$ asuvad ühel sirgel: 4 p
- Tehtud mõned kasulikud tähelepanekud, aga terviklik lahendus puudub: 1–3 p
5. (Aleksei Lissitsin) Tüüpiliste lahenduste eest anti punkte järgmiselt.
- Täielik lahendus: 7 p
- Muidu õige lahendus, kuid kasutatud väide, et polünoomil esinevad vaid paarisastmetega liikmed, ei ole korralikult põhjendatud: 5 p
- Sarnane eelmisega, kuid lisaks ei ole ka lahenduse lõpuosa korralikult põhjendatud: 3 p
- On idee vaadelda homogeenset polünoomi $P - \left(x^2 + y^2\right)^{\frac{n}{2}}$: 2 p
- On ainult töestatud, et polünoomi aste $n = i_k + j_k$ on paarisarv: 1 p
- On ainult homogeenne polünoom kirja pandud lihtsamal kujul $P(x, y) = a_n x^n + a_{n-1} x^{n-1} y + \ldots + a_0 y^n$: 1 p
6. (Urve Kangro) Lahenduse allpool märgitud osade eest antud punktid summeeriti.
- Põhjendatud, et $n \geq 5$: 1 p
- Toodud näide sobiva värvimise kohta $n = 5$ korral: 1 p
- Toodud näide sellise värvimise kohta $n = 5$ korral, kus punaste ruutude arv on 10: 1 p
- Põhjendatud, miks vähem kui 10 punase ruuduga pole võimalik $5 \times 5$ ruudustikku nõutaval viisil värvida: 4 p
Mitmel õpilasel olid a) ja b) osa jaoks toodud erinevad näited. Kui sama näide sobis nii a) kui b) osa jaoks, sai selle eest 2 punkti.
Põhjendused, miks vähem kui 10 punase ruuduga värvimist ei leidu, olid enamasti puudulikud. Variantide läbivaatamisel ei olnud tihti kõiki võimalikke variante vaadeldud või polnud piisavalt põhjendatud, miks üks või teine paigutus ei sobi. Üsna tihti oli ekslikult (näiteks paarsuse kaalutlusel) arvatud, et $n = 5$ ei sobi. Need lahendused said reeglina 1 punkti.
Näidete eest juhul $n = 6$ punkte ei saanud, välja arvatud ühel juhul, kus 1 punkti sai 9 punase ruuduga värvimise eest, mis juhul $n = 6$ on tõesti minimaalne.
|
<urn:uuid:92bb4798-f52f-44ff-b862-cc100dd469a0>
|
CC-MAIN-2018-51
|
http://math.olympiaadid.ut.ee/arhiiv/valik/vv2010/vv10kom.pdf
|
2018-12-14T22:04:46Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-51/segments/1544376826354.54/warc/CC-MAIN-20181214210553-20181214232553-00490.warc.gz
| 168,677,699
| 1,780
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999959
|
ekk_Latn
| 0.999963
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
1630,
2150,
4114
] | 3
|
[
0.1650390625,
0.259765625,
0.263671875,
0.267578125,
0.035888671875,
0.00860595703125
] |
Lepingupoolte rekvisiidid:
Rapla Maavalitsus
Tallinna mnt 14, Rapla Telefon: +372 484 1110 Liin nr 31PÄÄRDU-TEENUSE
AS Hansa Bussiliinid Pargi 5A, Viljandi
Telefon: +372 483 3311
E-post: firstname.lastname@example.org
| VÄLJUMISE AEG | VÄLJUMISE AEG | | | PEATUSE NIMI | | VÄLJUMISE AEG | VÄLJUMISE AEG |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 9:25 | 18:13 | 0,0 | 0,0 | KIRIKUVÄRAVA | 67,8 | 6:48 | 16:13 |
| 9:27 | 18:15 | 0,9 | 0,9 | MÄRJAMAA | 66,9 | 6:47 | 16:12 |
| 9:29 | 18:17 | 1,7 | 0,8 | LEMMIKU | 66,1 | 6:46 | 16:11 |
| 9:32 | 18:20 | 4,4 | 2,7 | POSTIJAAMA | 63,4 | 6:43 | 16:08 |
| 9:35 | 18:23 | 7,5 | 3,1 | PAEKÜLA | 60,3 | 6:39 | 16:04 |
| 9:38 | 18:26 | 9,8 | 2,3 | KAGUVERE | 58,0 | 6:36 | 16:01 |
| 9:43 | 18:31 | 13,8 | 4,0 | KONOVERE | 54,0 | 6:31 | 15:56 |
| 9:48 | 18:36 | 18,0 | 4,2 | VENE | 49,8 | 6:26 | 15:51 |
| 9:50 | 18:38 | 19,1 | 1,1 | PÄÄRDU | 48,7 | 6:24 | 15:49 |
| 9:52 | 18:40 | 20,6 | 1,5 | SÖÖDI | 47,2 | 6:23 | 15:48 |
| 9:55 | 18:43 | 22,7 | 2,1 | MANNI | 45,1 | 6:21 | 15:46 |
| 9:58 | 18:46 | 25,5 | 2,7 | LEIBRE | 42,4 | 6:18 | 15:43 |
| 9:59 | 18:47 | 25,7 | 0,2 | POTI | 42,2 | 6:17 | 15:42 |
| 10:01 | 18:49 | 27,7 | 2,0 | KIVI-VIGALA | 40,2 | 6:15 | 15:40 |
| 10:03 | 18:51 | 29,4 | 1,7 | RABA | 38,5 | 6:13 | 15:38 |
| 10:05 | 18:53 | 31,5 | 2,1 | ARASTE | 36,4 | 6:12 | 15:37 |
| 10:07 | 18:55 | 33,3 | 1,8 | KESK-VIGALA | 34,6 | 6:10 | 15:35 |
| 10:11 | 18:59 | 35,8 | 2,3 | OESE | 32,3 | 6:07 | 15:32 |
| 10:13 | 19:01 | 37,2 | 1,4 | JAAMA RIST | 30,9 | 6:05 | 15:30 |
| 10:15 | 19:03 | 39,1 | 1,9 | VANA VIGALA | 29,0 | 6:02 | 15:27 |
| 10:17 | 19:05 | 41,0 | 1,9 | LOORITSA | 27,1 | 5:59 | 15:24 |
| 10:20 | 19:08 | 44,3 | 3,3 | TEENUSE | 23,8 | 5:55 | 15:20 |
| 10:23 | 19:11 | 47,2 | 2,9 | LUISTE | 20,9 | 5:51 | 15:16 |
| 10:25 | 19:13 | 48,5 | 1,3 | KÄKI | 19,6 | 5:49 | 15:14 |
| 10:28 | 19:16 | 50,7 | 2,2 | OJA | 17,4 | 5:47 | 15:12 |
| 10:31 | 19:19 | 52,8 | 2,1 | LOODNA | 15,3 | 5:45 | 15:10 |
| 10:33 | 19:21 | 54,2 | 1,4 | SARAPIKU | 13,9 | 5:43 | 15:08 |
| 10:36 | 19:24 | 56,4 | 2,2 | SIPA | 11,7 | 5:40 | 15:05 |
| 10:39 | 19:27 | 58,5 | 2,1 | VANAMARDI | 9,6 | 5:38 | 15:03 |
| 10:41 | 19:29 | 60,2 | 1,7 | KÜKITA | 7,9 | 5:36 | 15:01 |
| 10:43 | 19:31 | 61,8 | 1,6 | MAAVAHE | 6,3 | 5:34 | 14:59 |
| 10:45 | 19:33 | 63,6 | 1,8 | METSAVAHI | 4,5 | 5:31 | 14:56 |
| 10:48 | 19:36 | 66,4 | 2,8 | KIRIKUVÄRAVA | 1,7 | 5:27 | 14:52 |
| 10:49 | 19:37 | 67,3 | 0,9 | MÄRJAMAA1 | 0,8 | 5:25 | 14:50 |
E-post: email@example.com KEHTIV ALATES 01.09.2017
3101 ja 3104 käigus iga päev
3102 ja 3103 käigus tööpäeviti
Veokorraldaja: Margus Maiste
|
<urn:uuid:593ded23-fd9e-4356-975f-6545206df2b7>
|
CC-MAIN-2017-39
|
http://marjamaa.kovtp.ee/documents/380075/17089216/Liin+nr+31+P%C3%A4%C3%A4rdu-Teenuse+s%C3%B5iduplaan+alates+01.09.17.pdf/1ed35297-410f-41bc-a137-9b047e8dc2ba?version=1.0
|
2017-09-22T03:29:35Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-39/segments/1505818688158.27/warc/CC-MAIN-20170922022225-20170922042225-00315.warc.gz
| 211,780,948
| 1,641
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.994089
|
ekk_Latn
| 0.994089
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2628
] | 0
|
[
0.98828125,
0.01031494140625,
0.000010013580322265625,
0.0003948211669921875,
0.00019359588623046875,
0.000014126300811767578
] |
Originaali tiitel: Jennifer Probst A Brand New Ending 2018
Kõik õigused käesolevale väljaandele on seadusega kaitstud. Kogu raamatut või ükskõik millist osa sellest ei ole lubatud reprodutseerida, paljundada ega levitada ükskõik millisel viisil või milliseks otstarbeks ilma autoriõiguse valdaja kirjaliku loata.
See romaan on väljamõeldis. Kõik nimed, tegelased, kohad ja sünd mused on autori fantaasia vili või on neid kasutatud ilukirjanduslikus võtmes.
Tõlkinud Ülle Jälle Toimetanud Kaie Nõlvak Korrektuuri lugenud Inna Viires Kaane kujundanud Letitia Hasser
Text copyright © 2018 by Triple J Publishing Inc. / Jennifer Probst. All rights reserved.
© Tõlge eesti keelde ja eestikeelne väljaanne. Kirjastus ERSEN, 2021.
This edition is made possible under a license arrangement originating with Amazon Publishing, www.apub.com, in collaboration with Synop sis Literary Agency.
E06400421 ISBN 978-9949-82-780-0
Kõikidele mu kallitele lugejatele,
kes on langenud mõne sõltuvuse küüsi ja usuvad, et lootust ei ole.
Te võite oma elu suunda igal ajal muuta – mitte kunagi ei ole liiga hilja.
Peate vaid esimese sammu astuma.
Proloog
Ritsikad siristasid sümfooniat, mida Ophelia kibeles kaasa laulma, ent ta oli läbi metsa minnes ja valguskiirt otsides vakka. Tossud ei tekitanud männiokaste peal mingit heli ja täiskuu näitas talle jalg raja poole teed.
Süda peksles kiiresti rinnus ja peopesad higistasid.
Miks noormees alati temas sellise tugeva reaktsiooni esile kut sus? Millal oli tugev lapsepõlvesõprus muutunud nii kiiresti mil lekski erutavaks, himuraks ja... keelatuks?
Valguskiir tegi täisringi ja vilkus siis kaks korda. Seal.
Ophelia suundus valguse poole. Hetke pärast tõmbas noor mees ta rinnale.
Ophelia hing õhkas igatsevalt. Teda ümbritses puhta puuvilla ja heina lõhn. Kyle embas teda tugevasti. Rind oli rinna vastas, jalad vaheliti, noormehe hingeõhk tema põse vastas soe. Sekundid möödusid sõnu vahetamata. Nende vahel eksisteeris haruldane suhtlusvorm – laste ja teismelistena koos veedetud aastad võimal dasid neil end vaikides hästi tunda.
Viimaks tõstis Ophelia pea ja vaatas noormehe metsarohelis tesse silmadesse, milles oli selline intensiivsus, et see võttis põlvist nõrgaks. „Kas sa rääkisid meie plaanist oma isale?"
Kyle'i nägu kivistus. „Ei. Üritasin, aga ta ei tahtnud kuulata. Mind enam ei huvita ka, Ophelia. Ma ei võlgne talle midagi."
„Sul on õigus. Ei võlgne." Kyle'i ja tema isa suhe mõjus Ophe liale rängalt, aga ta teadis, et aastaid kestnud emotsionaalne vägi vald oli oma jälje jätnud.
„Aga sina?"
„Soovin, et saaksin Ethanile öelda, aga mu vend on jube vihane sestsaadik, kui meist teada sai. Kardan, et ta ütleb emale ja Harperile. Nad ootavad, et ma läheksin kolledžisse, ja ma tean, et kui nad meie plaanist teada saavad, püüavad nad mind takis tada."
Kyle ja Ophelia olid äsja keskkooli lõpetanud ja neil oli olnud koos idülliline suvi, aga olukord oli plahvatusohtlik. Selle asemel, et kolledžiharidus hankida, aidata emal võõrastemaja pidada ja stabiilset elu elada, kavatses Ophelia jätta kolledži sinnapaika, perekonnast lahkuda ja tundmatus kohas vette hüpata.
„Nad mõistavad. Kui me kohal oleme, helistame su pere konnale ja selgitame, et oleme Californias leidnud meile olulisi tutvusi ja peame natukeseks ajaks sinna kolima. See pole vale, sest me viime selle asja ellu. Kui nad meie edu näevad, annavad nad meile andeks."
„Aga Ethan?" küsis Ophelia, põimides sõrmed jõudu otsides Kyle'i omadega vaheliti.
Issand, kuidas ta vihkas sellist ebakindlust oma hääles.
Ta oli kaheksateistkümneaastane ja teadis täpselt, keda ja mida ta tahab, aga tema vanem vend oli Kyle'i parim sõber. Ethan oli ära pööranud, kui sai teada, et nad käivad salaja kohtamas. Nad olid nii kaua olnud kolm musketäri, et kellelegi neist polnud tul nud pähe midagi muud kui sõprus.
Kuni see muutus.
Kyle lükkas tema juuksed tagasi. „Ethan annab meile ka andeks. Tal on järgmised kolm kuud sõduri baaskursusega nii palju tegemist, et tal pole aega hingatagi. Kui me oleme abielus ja karjääri teinud, pole sel enam tähtsust. Me oleme selle poole nii kaua püüelnud, Ophelia, ja me saavutame selle. Sina laulad ja mina kirjutan ning me saame kuulsaks, aga seda ei saa juhtuda, kui me jääme siia või kannatame neli aastat kolledžit mingi mõt tetu kraadi pärast. Me peame ise endale võimalused tekitama, mitte ootama."
Mööda selgroogu väreles elevus.
Jah.
Kõik teadsid, et Kyle'ist saab kuulus kirjanik. Ta oli aastaid kir jutanud ja saanud riiklikul konkursil isegi esikoha.
Ja kas polnud mitte kõik muusikaõpetajad Opheliale öelnud, et tema hääl on eriline?
Kuna tema õde Harper aitas hobusetalus ja vend läks sõja väkke, oli viimaks tema kord keskenduda Kyle'ile ja nende kar jäärile. Ophelia ei kujutanud ette maailma väljaspool nende väi kest linna, aga ehkki ta oli närvis, oleks Kyle ju temaga. Ja Kyle oli loodud suuremateks tegudeks kui töötamine talus koos isaga, kes teda põlgas.
„Sul on õigus." Ophelia naeratas armastatud näkku vaadates. Ta ei väsinud iialgi noormeest vaatamast. Alates sakris heledatest juustest, mis ulatusid veidi viltuste kulmude peale, kuni terava nina ja tihedate ripsmeteni, mis oleksid pidanud kuuluma mõnele tüdrukule, oli poiss olnud lapsest saadik kena välimusega. Ja ta oli kõige popim poiss keskkoolis. Kandiline lõug ja naerulohuke sed panid välimusele punkti.
Aga Kyle'i polnud kunagi huvitanud keegi teine, ainult Ophe lia. Tüdrukut tabas rahulolu- ja rõõmulaine, mis kihises soontes nagu äsja avatud purk karastusjooki. Tal polnud vaja muretseda. Ta vajas vaid Kyle'i.
Kyle naeratas, langetas pea ja suudles teda.
Noormehe keele magus puudutus võttis põlvist nõrgaks, mis oli maailma suurim klišee. Tema huuled liikusid üle Ophelia omade tuttavalt ja oskuslikult, mida oli salaja mitu kuud lihvi tud – vahelejäämise põnevus ainult suurendas naudingut.
„Ma armastan sind," sosistas Kyle tema suu vastas.
Tema hääles siirast emotsiooni kuuldes, silmis meeletut pinget nähes tabas Opheliat elevus.
„Mina armastan sind ka."
„Me lahkume hommikul. Mul on piisavalt raha kogutud, et meid mõnda aega vee peal hoida."
Noormehe sõnad keerlesid tüdruku ümber ja tekitasid sooja, kaitsva võrgu. Ta keeldus oma kõhklusi välja näitamast. Pealegi polnud Kyle veennud teda tegema midagi, mida ta teha ei taha. Nad on tugevad ja nad saavad hakkama – koos. Ophelia tõstis pea.
„Ma ei suuda ära oodata."
Kyle naeratas. „See autoreis on meie esimene ühine seiklus ja paljud on veel tulemas. Ainult sina ja mina."
Teine suudlus kinnitas seda lubadust – suudlus, mille põletav iha tekitas Ophelias naiseliku tunde. „Kyle..." sosistas ta, ja poisi nimi kõlas tema keelel nagu sümfoonia.
„Ma ei suuda ära oodata, et sa saaksid juba mu abikaasaks," pomises noormees, limpsides tema alahuult, ja hammustas siis kergelt. „Ma ei suuda oodata, et sa oleksid juba tõeliselt minu."
„Juba olengi."
„Mitte igas mõttes. Veel mitte."
Kyle tahtis armatsemisega oodata, kuni nad on Vegases abi ellunud. Ophelia oli palunud tal meelt muuta, aga noormees suhtus tema esimesse korda suure autundega ega andnud järele. Mõte, et viimaks tuleb aeg, kus nad ei pea oma intiimset hetke pooleli jätma, tekitas seljal kiheluse. Varsti. Väga varsti on tal kõik, millest ta on unistanud.
Neil mõlemal.
Kui ta ainult oleks teadnud, et tee, mis tundus nii hele ja palju tõotav, on tegelikult täis umbrohtu, okkaid ja mürgist luuderohtu, et see ei vii õnneliku lõpu juurde, vaid kaljuservani, mille all on kivine, madal vesi.
Kui ta ainult oleks teadnud, kui kiiresti tema elu armastus ja värske abikaasa ta reedab.
Kui ta ainult oleks teadnud, et tema unistused purunevad ning ta peab tulema koju tagasi tühjana ja kahetsedes.
Kui ta ainult oleks teadnud.
Ophelia vastas suudlusele ja uskus.
Esimene peatükk
Kümme aastat hiljem
Kyle Kimpton sõitis mööda tuttavat kaarduvat sissesõiduteed Robin's Nesti võõrastemaja poole. Puud kõikusid peaaegu nagu tervitades, oksad paksu jääkihi all längus. Iga meetriga oli aina raskem hingata.
Ta oli tagasi.
Pilk libises üle võõrastemaja, märgates kulukat kapitaal remonti ja hoolt, mida igale pisiasjale oli pühendatud. Erksinised liistud viktoriaanlikul talumajal särasid isegi jaanuarikuises hämaruses eredalt. Maad kattis paks lumi, aga tal oli tunne, et kevadel on lilled ja muud taimed sama laitmatult hooldatud kui nende omanik. Ümber maja ulatuv terrass oli täiesti uus, millel oli värviliste patjadega korvmööbel ja paksud pleedid mobiilse kamina ümber. Hõbedased tulukesed terrassi piirde ümber veik lesid rõõmsalt. Võõrastemaja taga katkes lõputu valge vaip taamal paistvate võimsate mägede ees, mis kerkisid enesekindlalt uduste pilvetuttide keskel. Täiuslik talve imemaa. Midagi sellist, milline Narnia tema ettekujutuses oli alati olnud.
Kyle parkis auto ja lülitas mootori välja.
Kümme aastat.
Kümme aastat oli möödas sellest, kui ta viimati viibis kodus selles väikeses New Yorgi osariigi Gardineri linnas ja vaatas vapustavaid Shawagunki mägesid. Kümme aastat polnud ta lund puudutanud. Kümme aastat polnud teda ümbritsenud vaikse loo duse kummaline ilu.
Ja liiga palju aastaid oli möödas sellest, kui ta oli näinud ainu kest naist, keda kunagi oli armastanud.
Nad olid olnud kolm musketäri – Ethan, Ophelia ja tema –, ela des enda loodud maailmas. Mälestused tulvasid mõtetesse. Las tena metsas jooksmine ja paljajalu ratsutamine, nii et roheline aas all mööda tuhises. Kuuvalgel jalutamine ja hilisõhtused sööma ajad Bea's Dineris, kui nad istusid kõrvuti pragunenud punase vakstuga kaetud istmetel, unistades tulevikust ja süües rasvaseid burgereid. Esimene suudlus Opheliaga. Süütuse ja kire maitse segunes Juicy Fruiti nätsu maitsega.
Kyle sulges silmad, vaarudes kujutluspiltide põhjustatud valusate emotsioonide mõjul. Osa unistusi oli täitunud, aga hind nende eest oli olnud jõhker.
Oli aeg see heastada.
Oli aeg võtta tagasi see, mille ta oli kaotanud.
Kyle vaatas kõrvalistmele, sõrmed sirutusid juba sülearvuti nahast kotti silitama. Ta oli jätnud seljataha uhke häärberi, toad täis kalleid nipsasju, mis olid mõeldud lõbustama, meelt lahu tama ja rahvamasside tähelepanu köitma. Ta oli jätnud maha isik liku koka, majapidajanna ja personaaltreeneri. Tema garaažis sei sid endiselt erksinine Lamborghini ja elegantne must Hummer. Ta oli jätnud kappi smokingid ja disainerirõivad, seedripuust veini keldri, kus olid haruldased kallid veinipudelid, ja baldahhiin voodi, kus oli veetnud liiga palju üksildasi öid.
Nüüd oli tal vaid üks kriimuline kohver, sülearvuti ja renditud Ford Fusion.
Esimest korda väga pika aja jooksul tundis ta loovusesädet tek kimas – muusa seksikat silmapilgutust, mis kutsus teda lapsepõlve kodule lähemale, kuhu ta oli tõotanud mitte kunagi tagasi tulla.
Kyle võttis telefoni ja trükkis Ethanile sõnumi.
Olen kohal. Kui raskelt ta seda võtab?
Ta ootas, kuni tuttav hall punktiirjoonega mull ekraanile tekkis.
Ei tea – sõltub sellest, kui hale sa välja näed. Mul pole ikka aimugi, miks ta su peale vihane on.
Kyle võpatas süümepiinade torke peale. Parima sõbra noore masse õesse ei tohi armuda. Temaga põgenemine oli veel hullem, aga põgenemine nii, et sellest sõbrale ei räägi?
Seda polnud võimalik heastada.
|
<urn:uuid:11de5632-004b-4a43-b2e2-767212a6b3a3>
|
CC-MAIN-2023-40
|
https://ersen.ee/image/catalog/product/2021/06/4004_KAT.pdf
|
2023-09-29T13:51:12+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-40/subset=warc/part-00056-7aa0a1e5-33a6-434b-89a2-950f294b40c1.c000.gz.parquet
| 270,998,253
| 4,331
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999838
|
ekk_Latn
| 0.999838
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
924,
1138,
2401,
4386,
5934,
7611,
7791,
9122,
10830,
11241
] | 1
|
[
0.07861328125,
0.796875,
0.1162109375,
0.0084228515625,
0.0005645751953125,
0.00017547607421875
] |
EESTLANE JA RISTIUSK
KIRIKUTEGELASTE PILGU LÄBI Veiko Vihuri
Eestis on sajandite jooksul tegutsenud ja tegutseb praegugi kristluse kolm peamist voolu – katoliiklus, õigeusk ja protestantism – oma erinevate harude ja liikumistega. Kõige kauem on eestlaste keskel tegutsenud reformatsiooni käigus katoliiklusest välja kasvanud luterlus, kuid talle on konkurentsi pakkunud nii idast lähtunud ortodoksi kirik kui 19.–20. sajandil ilmunud vabakogudused. Iga konfessioon on kaasa toonud oma rõhuasetused ja töömeetodid. Kui tänapäeval rõhutatakse eestlaste erakordset usuleigust või koguni religioonivaenulikkust, siis tekib paratamatult küsimus: miks ükski kristluse suund pole suutnud eesti rahvast ristirahvaks teha? Või siiski on?
Küsimus eestlaste ja ristiusu vahekorrast on seotud küsimusega rahvuslikust identiteedist. Vabakoguduste ajaloo uurija Toivo Pilli kirjutab: „Ajalugu ja identiteet on tihedasti seotud – nii üksikinimese kui kogukonna elus. Inimese enesemõistmisel on minevikumõõde, kuigi inimest mõjutavad teisedki tegurid, mitte ainult möödaniku kogemused. [...] Ajaloo tundmine ei ole vajalik mitte lihtsalt selleks, et teada, millised sündmused on kunagi toimunud, vaid selleks, et mõista nüüdisaega ja tulevikusuundumusi mõtestatud mineviku valgel." 1 Tänapäeval kõneldakse rahvuslikest narratiividest ehk konstrueeritud lugudest, mis kasutavad selektiivselt ajaloolisi fakte ja põimivad need jutustuseks, mille ülesandeks on kujundada ja põhjendada rahvuslikku identiteeti. 2 Lea Altnurme on tõdenud, et eestlaste rahvuslik identiteet sündis sakslastele vastanduvana ning ajaloosündmuste tõlgendamisele põhinev „rahvuslik lugu" hakkas kujunema juba 19. sajandil, kinnistudes sidusa jutustusena eestlaste teadvusesse 1920.–1930. aastatel. Enne 19. sajandi keskpaika puudus maarahval oma ajalooteadvus, rahvapärimus ei kandnud vägivaldse ristiusustamise mälestust. Kuid edaspidi omandas nn Suure Lahingu kontseptsioon – s.o võitlus sakslaste ja ristiusu vastu – järjest kindlama kuju. Eriti aitasid rahvusliku müüdi juurdumisele kaasa eesti kirjanikud. 3 Jaan Lahe sedastab, et rahvuslik müüt tekkis olukorras, kus eestlased vajasid oma rahvuslikku ideoloogiat, kuid paljudele rahvusluse ideoloogidele ei sobinud selleks kristlus, mille kandjaks
1 Toivo Pilli, Usu värvid ja varjundid. Eesti vabakoguduste ajaloost ja identiteedist. Tallinn: Allika, 2007, 9. 2 Vt näiteks Kaja Karo, „Rahvuslikud narratiivid ja religioon". – Lea Altnurme (toim), Mitut usku Eesti.
Valik usundiloolisi uurimusi: kristluse eri. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007, 13–46.
3 Lea Altnurme, Kristlusest oma usuni. Uurimus muutustest eestlaste religioossuses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006, 58.
olid rahvuslusse negatiivselt suhtuvad baltisakslastest pastorid. 4 Kaja Karo märgib, et 20. sajandil muutus ärkamisaegne religiooni ignoreerimine usu alavääristamiseks ning põlguseks. Kristlus hakkas paljudele sümboliseerima vaimupimedust, tagurlikkust, agressiivsust jne. Rõhutama hakati nüanssi, et vägivaldselt toodud ristiusk jäi eestlastele olemuslikult võõraks. Karo hinnangul on just religiooni marginaalseks kuulutamine lasknud rahvuslikul narratiivil eksisteerida rahulikult läbi 20. sajandi. 5
Käesolevas artiklis püütakse anda ülevaade eestlaste ja ristiusu suhetest läbi sajandite, ja seda 20. sajandil tegutsenud eesti teoloogide ja vaimulike pilgu läbi. Vaatluse alla on võetud avalikud kirjutised, iseäranis artiklid, ettekanded ning kiriku- või kultuuriloolised käsitlused. Loodetavasti pakub see, kuidas kirikutegelased on läinud sajandi jooksul tõlgendanud usu ja kiriku rolli eesti rahva ajaloos, mõtlemisainet neile, kes jälgivad tänast debatti religiooni koha ja rolli üle ühiskonnaelus ning usukogukondade katseid oma identiteeti ja tegevust ajaloolises perspektiivis mõtestada ja põhjendada.
1. Võõras ja oma ristiusk
Tõsiasi, et 13. sajandil toimunud ristiusustamise käigus kaotasid eestlased vabaduse, nõudis eesti teoloogidelt ja vaimulikelt selgitamist, kuidas hinnata ristiusu rolli eesti rahva ajaloos. Seda tuli teha olukorras, kus poliitiline ja etnilis-rahvuslik identiteet oli muutunud olulisemaks usulisest identiteedist. Pealegi polnud eesti rahvas enam valdavalt monokonfessionaalne nagu varasematel sajanditel, kuna alates 1840. aastatest oli suur osa talurahvast astunud õigeusku ning 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses jõudsid Eestisse erinevad vabakogudused (priilased, baptistid, metodistid jt).
1924. aastal nentis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) piiskop Jakob Kukk (1870–1933) allajäämist vallutajate uputavale lainele ja vabaduse kaotust seitsmesajaks orja-aastaks, kuid pidas positiivseks, et see asjaolu avas „meie rahvale vähemalt ukse Õhtu-euroopasse". Katoliikluse kohta polnud luterliku kiriku piiskopil siiski muud öelda, kui et „meie rahvas sai tast vähe osa" ja ta „rahva hingele armas ei saanud olla". 6 Kirikuloolane Olaf Sild (1880–1944) leidis, et võõra valitsuse alla surumine tekitas vastuseisu „mitte ainult selle ikke vastu, vaid ka selle usu ja Jumala vastu, kelle nimel ja kelle pärast see ike öeldi peale pandavat. Leiti, et ristiusu Jumal on võõras Jumal ja pealegi vaenlaste Jumal, et see Jumal siiski ei aita eestlasi, ka ristitud eestlasi, nende vägivalla vastu, kes ristiusu levitamisel omakasu ja võimu püüavad maarahva kulul." Sild oletas, et see aitas kaasa paganluse püsimisele, kuna „võidi järeldada,
4 Jaan Lahe, „Eestlaste usuviha on alusetu müüt". – Postimees 08.04.2005.
5 Karo 2007, 27.
6 Jakob Kukk, „Sissejuhatuseks". – Usupuhastus eestlaste maal 1524–1924. Tartu, 1924, 2.
et on parem jääda oma vanade jumalate juurde, kui sissetunginud kristlaste omavoli ning iket oma turjale võtta või seda tunnustada. Vanad jumalad on ikkagi omad jumalad, nad on ligemalseisjad ja osavõtlikud." Silla järgi hoidis suurem osa eestlasi kinni rahvusliku vabaduse aatest, pidades võimatuks leppida ristiusu või kirikuga. Ristiusu ja kiriku poole kaldujad suguvennad said nende vaenu tunda, mida nad avaldasid oma rahvusliku vabaduse aate nimel. Nii tekkis teatav lõhe rahva hinges vastuolu tõttu rahvusliku vabaduse ja ristiusu vagaduse ning kiriklikkuse vahel. [...] Ristiusk ei olnud südames õigel viisil võitu saanud paganluse üle. 7
Luterliku pastori ja pärimuseuurija Matthias Johann Eiseni (1857–1934) arvates „Kristlus ilmus esivanematele uut maailma avama, aga ei suutnud vana eest tõrjuda, vaid sulas siin-seal paganusega ühte". 8 Muinasusundi elementide visast püsimisest kõnelevad teisedki autorid. Kuigi arheoloogilised andmed ja ajalooallikad kinnitavad kristlike ja paganlike uskumuste põimumist ja paralleelset eksisteerimist, tuleb silmas pidada, et luterlaste konfessionaalses poleemikas on katoliku kirikule ikka ette heidetud segunemist paganlusega. Pastor Villem Reiman (1861–1917) nägi seitsmesaja-aastase pimeda orjaöö kontseptsiooni mõjul muistse vabaduse kaotust eriti süngetes värvides. Tema hinnangul eestlane ei kaotanud mitte ainult oma vabadust, vaid mandus ka vaimult:
… oma endisest usust oli ta vägivaldselt võõrutatud, uut aga (mida pealegi kui pealesunnitut vihkas) ei tundnud ta sugugi; nii jäi siis ta osaks ainult endise usu ebemetest ja katoliku usu kommetest paksuks kangaks kokku kasvanud ebausk, millele sel ajal valitsev nõiausk veel koledust lisas. Seega sai rahva vaim ja meelsus koguni nüriks, ta ei märganud muud kui mis sunniti, pahad kombed, halvad omadused said ta juures mõjule, ta endine aus meel kippus kaduma; ta oli üsna ja täitsa ori! 9
Luterlik teoloog ja hilisem kirikuõpetaja Elmar Salumaa (1908–1996) jagas seisukohta, et kristlus jäi rahvale võõraks seetõttu, et kirik oli läbi sajandite olnud isandate kirik, „kes siin misjonitööd tegid mitte vaeste paganate valgustamiseks ja nende päästmiseks Jumalale, vaid kes olid tulnud Maarjamaale ristisõtta endale teeneid koguma ja oma kodumaist patuelu hüvitama". 10 Mõneti vastuoluliselt heitis ta katoliku kirikule ette ühelt poolt välispidist kombekristlust ja polüteismi ning teiselt poolt rahva järjepideva usulise arengu katkestamist:
7 Olaf Sild, Eesti kirikulugu vanimast ajast olevikuni. Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus, 1938, 69–70.
8 Matthias Johann Eisen, Eesti mütoloogia. Tallinn: Olion, 1994, 161. Teose esimene trükk ilmus 1919. 9 „Vabastuse jubileumiks" (Linda 25.03.1894), osundatud väljaandest: Villem Reiman, Mis meist saab. Tartu: Ilmamaa, 2008, 214.
10 „Meie usu- ja kirikuelu välisorientatsioonist" (Akadeemia 5/1938), osundatud väljaandest: Elmar Salumaa, Evangeelium ja eetos. Tartu: Ilmamaa, 2008, 44.
Kirik oli usuline institutsioon, keda huvitas esmajoones välispidine kirikliku kombe täitmine. Ega katoliiklus ise oma polüteistliku pühakute austamise ja maagilise sakramentalismiga nii väga järsk uudisvorm eestlaste usundile polnud. Tema peapahe seisis senise pideva usulise arengu purustamises. Talupoegkonna hingelisele tasakaalule oli antud uute kujutelmade sissetoomisega saatuslik hoop, ilma et neid oleks püütud tihedamalt seostada rahvausundi kõlbla ja hingelise taustaga. See oli põhjus, miks hiljem protestantlik kirik alatasa pidi nentima kohutavat „ebausu" levikut talupoegkonnas. 11
13. sajandi mõõgamisjonit ja võõrvallutust kritiseeris ägedalt luterlik teoloog ja pastor Arthur Võõbus (1909–1988), kes nimetas seda eestlaste jaoks rahvuslikuks katastroofiks ning märkis, et seesugune „misjon" tõi kahju ka ristikiriku üritusele. Ta vaidles vastu väitele, nagu võiks vallutuse puhul positiivseks pidada eestlaste liitmist lääne tsivilisatsiooniga. Võõbuse arvates eestlased hoopis lõigati vallutuse tulemusena ära lääne kristliku kultuuri parimatest viljadest. 12 Tule- ja mõõgamisjoni mõistab hukka ka kirikuõpetaja ning kirikuloolane Voldemar Ilja (1922–2010), kes formaalsele ristiusustamisele vaatamata rõhutab samuti eestlaste orjastamist:
See nn tule ja mõõga evangeeliumi-rõõmusõnumi toomine tõi enesega kaasa küll rohkem leina ja pisaraid kui rõõmu, aga fakt jääb faktiks – rahvas ristiti, tahtsid nad seda või mitte, ja vana soomeugri usundi asemele toodi uus. Rist on küll lootuse ja pääsemise sümbol, aga võidetud eestlastele sai see orjastamise sümboliks. Nad pesid enestelt ristimisel saadud ristimärgi maha kohe kui neil õnnestus natukenegi pead tõsta. 13
Luterlastel oli lihtne veeretada vastutus ristimisega kaasnenud vägivalla ning vabaduse kaotuse eest katoliku kirikule. Kuidas on katoliiklased nendele etteheidetele vastanud? 1936. aastal avaldas katoliiklik väljaanne Kiriku Elu (nr 3–4) artikli „Ristiusk mõõgaga!", milles tehti juhtunu eest vastutavaks ordu ja piiskopid, kuid mitte kirik või paavst, ja leiti, et eesti rahva areng oleks olnud teistsugune, kui oleks õnnestunud rajada riik paavsti ülemvõimu all:
Viisi, millise järele Eestimaad tule ja mõõgaga ristiusustati, ei tohi meie pidada mitte ainult suureks õnnetuseks rahvale, vaid ka lõppeks ebakristlikuks meetodiks. Ei või aga neid usutoojate
11 „Kiriku asend ja ülesanded iseseisvusaegses ühiskonnas" (Akadeemia 4/1937), Salumaa 2008, 35. 12 Arthur Võõbus, „Christianization or War of Conquest?". – Estonia Christiana. Eximio domino
Iohanni Kõpp, Stockholm, 1965, 78.
13 Voldemar Ilja, Vennastekoguduse (herrnhutluse) ajalugu Eestimaal (Põhja-Eesti) 1730–1743. Tallinn: Logos, 1995, 236.
patte kirjutada Katoliku Kiriku arvele. Esijoones olid siin süüdi [Mõõgavendade] ordu ja ristirüütlid, osaliselt ka maa piiskopid. Rooma püüded suundusid alati sinna poole, et võimaluse piires kaitsta päriselanikkude vabadust. 14
Siiski on ka eesti teoloogid esitanud seisukohti, mis lubavad ristiusustamist pidada paljutahulisemaks protsessiks, kus rindejoon ei lähe tingimata paganatest eestlaste ja kristlastest vallutajate vahel. Näiteks luterlasest teoloog ja usundiloolane Uku Masing (1909–1985), keda ei saa pidada just saksasõbralikuks, lähtus oma kirjutistes Jüriöö ülestõusu kohta teesist, et ülestõusnud tegid kirikuga koostööd, et murda ordu ülemvõim. 15 Kuigi kutselised ajaloolased on Masingu ümberkäimist allikatega kritiseerinud, aitas viimase „ketserlik" lähenemine eristada kirikut ja ordut ning lubas mõelda, et ka meie esivanemad ei samastanud tingimata ristiusku ja võõrvõimu. Arthur Võõbus, kelle rahvuslikus meelsuses ei saa samuti kahelda, rõhutas ristiusu levikut juba enne vallutust ning avaldas arvamust:
Meie esivanemate tõsise ja eetilise maailmavaate tõttu ei saa uskuda, et need oleksid sulgenud oma südamed ristiusu kuulutuse sügavustele. Kõige tagasihoidlikumagi hinnangu juures peab arvestama, et juba ammu enne taanlaste ja sakslaste sissetungi oli meie esivanemate hulgas kristlikke juhte, perekondi, sugukondi ja isegi kogukondi vähemal või suuremal määral. Need taimed olid istutatud loomulikus, kristlikule vaimule kohastes tingimustes ja sellisena oleksid küll kasvanud ja arenenud, kui oleks lastud muinaseestlasi oma elu nende vaimu ja vajaduste kohaselt edasi minna. 16
Kuidas aga on hinnatud alates 16. sajandist lavale astunud luterliku kiriku tööd ning eestlaste seotust ristiusuga? Luterlike kirikutegelaste seas on väljendatud arvamust, et eestlased said kristlasteks alles koos usupuhastusega. Nii väidab pastor Rudolf Kiviranna (1912–1994) ühes oma jutluses: „Alates ajast, mil Martin Lutheri usupuhastus tungis vaimse jõuna meie kodumaale, on eesti rahvas oma hinge otsustavais sügavusis olnud kristlik rahvas." 17 Samas on kõlanud hoopis kriitilisemaid seisukohti. Näiteks Olaf Sild tõdeb, et usupuhastuse tulek ei tähendanud eestlastele soovitud paremusi, „vaid oli enam seeme ning idu tuleviku jaoks". Rootsi aega silmas pidades märgib ta, et luterlik „usutunnistus jäi maarahvale enam välispidiseks usuks". 18 Eespool
14 Kiriku Elu 4/1936, 30.
15 Trükis avaldatud: Uku Masing, 1343. Vaskuks ja vikaaria Lohult. Tartu: Ilmamaa, 2002.
16 „Muinaseestlaste suhted kristlusega" (Eesti Kirik 3/1970), osundatud väljaandest: Arthur Võõbus, Kummargil käsikirjade kohal. Tartu: Ilmamaa, 2009, 375.
17 Rudolf Kiviranna, Rändurid tolmu ja tähtede vahel. Toronto: Oma Press, 1971, 170.
18 Sild 1938, 119, 177.
kõlanud Salumaa kriitika katoliku kiriku aadressil laienes ka luterlikule kirikule, mida juhtisid võõrast rahvusest isikud ja kus pea ainulaadsena protestantlike kirikute ajaloos oli kuulutustegevus sajandeid vaimulike käes, kes valdasid rahvakeelt puudulikult. Salumaa arvates alistusid eestlased välisele sunnile, kuid ei avanud oma hinge: „Kuigi talupoegkond alistus ilma suuremate ekstsessideta kiriku karile – siis ei tule ometi uskuda, et eesti talupoeg oleks olnud nii ilmetu olend, kes kergekäeliselt oleks usaldanud oma hingevarasid vihatud isandaile. Orja kuulekus on hoopis midagi muud kui usaldus." 19 Võõbus aga kirjutab reformatsiooni tulemuste kohta: „Põhiliselt jäi olukord ikkagi muutmata – kirik, kas katoliiklik või evangeelne, jäi maaisandate kirikuks, oma olemuselt võõra okupatsioonivõimu käsivarreks." 20
Vennastekoguduse rolli eestlaste saamisel kristlasteks on otsustavaks pidanud paljud luterlikud teoloogid. Vennasteliikumisele omistatakse eestlaste sisuline ristiusustamine. Selle teesi kohaselt tegi katoliku kirik eestlased vormiliselt kristlasteks ning luterlik kirik andis neile teadmised Piiblist ja usuõpetusest, kuid alles vennastekogudus võitis Kristusele nende südamed. Olaf Silla hinnangul „õieti alles vendade tegevuse läbi said maa-eestlased evangeeliumiusulisteks ja sai ristiusk neile elavaks ja südame asjaks". 21 Ka Salumaa ei pidanud vanade rahvausundi elementide visa edasipüsimist arvestades liialdatuks väidet, et „ristiusu usulis-kõlbelisist eluväärtusist hakkas eesti talupoegkond laiemas ulatuses osa saama alles vennastekoguduse liikumises". 22 Väliseesti luterliku kiriku peapiiskop Konrad Veem (1914–1996) väidab koguni, et eesti rahvast sai ristirahvas tänu vennasteliikumisele. 23
Vennastekoguduse teeneks loeti ka eestlaste rahvusliku ärkamise ettevalmistamist ja kultuurilise arengu edendamist. Villem Reiman tõrjus väiteid eestlaste usulisest tuimusest, tuues esile vennastekoguduse rolli usutunde äratamisel:
Eesti rahva elus ja eesti rahvuse tekkimise loos on usul alati mõjuv sõna kaasa rääkida olnud. Tõendused, nagu puuduks eesti iseloomul usutunde sügavus ja soojus, hõljuvad õhus. [...] Siis aga ilmusid Herrnhuti lihtsad saadikud, kelle silmis need [seisuslikud] vahed midagi ei maksnud. Esimest korda puutus meie rahvas arusaava ja armastusest hõõguva sõnakuulutamise ja kaasakiskuva südamliku vagaduse eeskujuga ligemalt kokku ja tuli süütas tule. Kõigist märatsemistest ja kentsakustest hoolimata, mis hernhuutlus ühes tõi, on tema tulemine usutunnet rohkem äratanud ja kosutanud kui varem aastasajad. 24
19 „Kiriku asend ja ülesanded iseseisvusaegses ühiskonnas" (Akadeemia 4/1937), Salumaa 2008, 36.
20 „Usupuhastuse esimesed kajastused eestlaste juures ja nende saatus" (Oma Kirik 3/1968), Võõbus 2009, 383.
21 Sild 1938, 185.
22
„Kiriku asend ja ülesanded iseseisvusaegses ühiskonnas", Salumaa 2008, 35.
23 Konrad Veem, Eesti vaba rahvakirik. Dokumentatsioon ja leksikon. Stockholm: Eesti Vaimulik Raamat, 1990, 108.
24 „Mis meid seob? Mis meid lõhub?" (Postimees, september–oktoober 1910), Reiman 2008, 383.
Sarnaselt kirjutas luterlik vaimulik ja õppejõud, hilisem Tartu ülikooli rektor ja EELK kolmas piiskop Johan Kõpp (1874–1970), viidates pastorite ja talupoegade seisusevahele ning sellest tulenenud probleemidele:
Kirik ei olnud suutnud rahva südant küllaldaselt võita, seks oli vahe mõlemate vahel suur… [...] Seevastu valitses vennastekoguduses elav kristlik vaim, lihtne, südamlik sõnakuulutus, tõsine vennaarmastus orja vastu, mis nägi orjas omasugust ning omaväärilist. Suur tähendus oli ka vennastekoguduse rahvameelsuse elemente sisaldaval korraldusel. 25
Väga kõrgelt hindas vennastekoguduse rolli nii tõsise usuelu kui demokraatlike hoiakute kujundamisel luterlik teoloog ja EELK teine piiskop Hugo Bernhard Rahamägi (1886–1941), keda on seostatud pigem kõrgkirikliku suunaga. Rahvuslipu juubeliks (1934) kirjutatud artiklis „Milline usund vastab eestlase iseloomule?" küsis Rahamägi, mis tegi võimalikuks eestlaste rahvuslikud saavutused, ja vastas: „On palju arvamusi selle kohta. Kuid olgu öeldud ka see: seda on korda saatnud vennastekogudus! [...] Vennastekogudus oli see vorm, mis omal ajal meie rahva südamele ligidale tõi kristluse suured ja tõsised, sügavad, aga lihtsad jooned." Rahamägi tõstis esile selle, et just vennastekogudusest „on pärit ka meie suuremad riigi- ja kiriku-, poliitika- ja seltskonnategelased, kas esimeses või teises põlves". 26
Vennastekoguduse osa rahvusliku ja demokraatliku meelsuse kujunemisel on rõhutanud hiljem nii Arthur Võõbus kui Konrad Veem. Esimene märgib: „Esmakordselt tundsid eestlased evangeelse usu soojust ja väge, ja seda nõnda haaravalt, et sellest tekkis hoogne vaimne liikumine. Evangeelne usk sai jõuks." Võõbus tõstab vendade liikumise puhul esile eriti vaimse elu rikastamist ja õhkkonna loomist, „mis sisendas väärikuse tunnet ja selle arendamist". Samuti andis liikumine eestlastele liidrid: „Juhid, kes kerkisid esile vendade ühiskondades, muutusid autoriteetideks ka laiemas mõttes. Nendele langesid eestlaste pilgud kui eestluse juhtkonnale. Nõnda on vendade ühiskond olnud tõeliseks taimelavaks eestlaste juhtkonna arendamisel." 27 Ka Veem näeb hernhuutlaste vendi rahvusliku ja demokraatliku meelsuse teerajajatena: „Vennastekoguduse sihikindla tegevuse mõjul hakkas juurduma ning levima ka rahvuslik meelsus. [...] Lugupidamine ja austus edenesid järjekindlalt koos demokraatliku meelega." 28 Teoloogidest-kirikuloolastest on vennastekoguduse ajalugu Eestis seni kõige põhjalikumalt käsitlenud Voldemar Ilja, kes on seisukohal, et Halle pietism ja Herrnhuti vennastekogudus panid 18. sajandi esimesel poolel aluse eesti rahva
25 „Usulisi liikumisi Eestis" (Usuteadusline Ajakiri 1–2/1926), osundatud väljaandest: Johan Kõpp, Vaimu valgusel. Tartu: Ilmamaa, 2009, 370.
26 Hugo Bernhard Rahamägi, „Milline usund vastab eestlase iseloomule?". – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album 10 (1934), 106.
27 „Evangeelse usu osa eestlaste vaimsuse kujundamisel" (Eesti Kirik 4/1977), Võõbus 2009, 391–396. 28 Konrad ja Maria Veem, Eesti kirik tunaeile, eile, täna. Stockholm: Eesti Vaimulik Raamat, 1993, 38.
usulisele, kultuurilisele ja rahvuslikule arengule, mis saavutas oma harja Eesti Vabariigiga aastatel 1918–1940. 29
Ortodoksi kirikutegelased võtsid üle luterlaste kriitika katoliku kiriku aadressil, kuid lisasid sellele oma vaatenurga. Nende käsituses sai alles õigeusk eestlaste oma usuks, aidates neil muu hulgas vastu seista saksa mõisnike ja pastorite rõhumisele. Õigeusu preester ja hilisem piiskop Nikolai Leisman (1862–1947) pidas nii katoliiklust kui luterlust eestlastele pealesunnitud ja võõraks usuks: „Sest nii Rooma katoliku, kui ka Luteriusu ilmumine ei olnud muud, kui ümberkirjutamine isandate usku. Selles mõttes võib neid julgesti sissetoodud uskudeks selle sõna täies mõttes nimetada." 30 Sarnasel seisukohal on olnud näiteks preester Sergius Samon (1902–1993, valiti 1968. aastal paguluses piiskopiks, kuid ei pühitsetud) ja S. M. Salasoo, kelle hinnangul „katoliku usk ei saanud eesti rahvale omaseks ja see ei olenenud niivõrd rahva vastupanust, kui kuulutajate puudujääkidest". Reformatsiooniga saabunud luterluse kohta väidetakse, et „eestlased võtsid selle vastu sama valmidusega, kui kolm ja pool sajandit tagasi katoliku usu", s.t lihtsalt leppisid olukorraga. Vennastekoguduse suhtes on hinnang positiivsem: „Vennaste kogudustest hoovas algkristlusele omast südamlikkust ja ligimese armastust. Pole ime, et see liikumine kiiresti rõhutud rahva poolehoiu võitis." Valik õigeusu kasuks tehti mitte ainult vennastekoguduse vaimuvalgustuse tulemusena, vaid kirjaoskuse kasvades ja mõistes, et võõras ülemvõim on eestlastelt vabaduse röövinud: „Rahva vaimne arenemine jõudis tasemeni, mis võimaldas luteri koguduste tegevuse võrdlemist vennaste ja õigeusu koguduste omaga. Selle tulemusena astusid tuhanded luterlased õigeusku, seda eriti massiliselt aastatel 1845–1848." Usuvahetusest mööndakse, et selle „põhjustasid mitte ainult usulised, vaid ka ühiskondlikud tegurid", kuid põhimõtteliselt „soov luteri usust õigeusku üleminemiseks kasvas välja seestpoolt – rahvast enesest". 31
Ka Eesti õigeusklike kauaaegne juht ning hilisem Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II (Aleksei Ridiger, 1929–2008) väidab oma 1984. aastal kaitstud doktoritööl põhinevas teoses „Õigeusk Eestimaal" – seda juba eessõnas –, et katoliiklus ja luterlus on eestlase seisukohalt võõrad, pealesunnitud usutunnistused, mis on pealegi vastuolus rahvuslike huvidega: „Katoliiklus ja luterlus soodustasid olulisel määral balti rahvaste ikestamist ja sajandeid kestnud rõhumist. Alandlikkust jutlustades võtsid pastorid ja katoliku preestrid tihti risti asemel kätte piitsa või mõõga." Seevastu õigeusk on alati levitanud rahu ja vendlust, soodustades hariduse levitamist, toetanud rahvuslikke püüdlusi ja kaitsnud võõramaiste ikestajate kallalekippumise eest. Aleksius ei varja, et tema raamatu siht ongi tõestada õigeusu positiivset rolli eestlaste ajaloos, „sest ka meie ajal jätkuvad Baltimaade ajaloo võltsimise katsed". Mis puutub eestlaste muinasusku ja siinmail venelaste levitatud õigeusku, siis „katoliku
29 Ilja 1995, 237.
30 Nikolai Leisman, Õigeusu ajalugu Baltimaal uuemal ajal. Riia, 1907, 5.
31 Sergius Samon, S. M. Salasoo, Kiriku ajalugu. Tallinn: Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Kultuurfond, 1990, 154–158.
kirik tegi kõik, et juurida välja rahva seas elavad kombed, vanad uskumused ja õigeusklik usutunnistus – ühesõnaga kõik see, mida katoliiklastest feodaalid ja vaimulikkond pidasid enda suhtes vaenulikuks". Luterlaste poleemilist retoorikat korrates väidab Aleksius, et eestlasi tõukasid katoliku usust eemale „arusaamatud ladinakeelsed jumalateenistus- ja kirikuraamatud", katoliiklased ei olevat vastristitutelt oodanud vaimulikku ümbersündi, vaid üksnes mõnede väliste usunõuete täitmist, eelkõige aga truudust ristisõdijate-vallutajate ilmalikule võimule, mitte Kristuse õpetusele. Õigeusku nähakse tegurina, mis on lähendanud eestlasi ja venelasi:
Õigeusu ajalugu Eestis kuni 1710. aastani on nende vaimsete sidemete kehtestamise ajalugu, mis sõlmusid eesti ja vene rahva vahel seitsme sajandi vältel ning mis lõppude lõpuks viisidki Eestimaa ühendamisele Venemaaga. Need sidemed tekkisid ja tugevnesid võitluses saksa feodaalidega, katoliku ja luterliku kiriku ikke ning ülekohtu vastu. 32
Ajaloolises tagasivaates pidid luterlasedki tõdema, et osalt luterliku kiriku enda süül, osalt aga väliste olude tõttu oli eesti talurahva enamus kirikuga nõrgalt seotud. 1905. aastal ilmus Johan Kõpult, kes tollal oli veel Tartu ülikooli teoloogiatudeng, kirjutis vene õigeusu tulekust, milles ta nimetas usuvahetusliikumise põhjustena järgmist:
Kuivad arutlused ei olnud südameid sütitada suutnud, kuna teiselt poolt orjus palju vaba aega ei andnud kirikuskäimiseks. Mõnigi otsis veel endistest pagana ja katoliku aja pruukidest hingele rahustust, teised leidsid seda vennastekoguduse lugemistundidest. Selle läbi oli aga tundmus tekkinud, et kiriku päralt olemine ainult väline asi on.
Niisiis arvas Kõpp, et veel kaks inimpõlve tagasi – 19. sajandi keskpaigas – jättis luterlus paljusid eestlasi külmaks, kuna nad tundsid luterlikku õpetust üsna halvasti:
Vähe võis küll neid olla, kes selle usu mõtte sisse suutsid tungida, mida kirik õpetas. Nõnda oli ka loomulik, et manitsemiste peale oma usku mitte ära anda vastati, üks usk olevat kõik, sest seesama Kristus, seesama Piibel olevat ka uues usus. Ainult õpetajad olla teised. [...] Ja nii pidid Lutheruse õpetajad päält vaatama, kuidas tuhanded oma kirikule ja neile selja pöörasid. 33
32 Patriarh Aleksius II, Õigeusk Eestimaal. Tallinn, 2009, 6, 71–72, 110. Teos ilmus esmalt 1999. aastal vene keeles ja kümme aastat hiljem täiendatuna eesti keeles.
33 „Kuidas vene õigeusk meie maale tuli" (Sirvilauad. Eesti Rahva Tähtraamat 1906, ilmunud 1905), Kõpp 2009, 254.
Elmar Salumaa kriitikast katoliku ja luterliku kiriku institutsionaalsuse ja kombekristluse aadressil oli eespool juttu. Ühes 1938. aastal ilmunud artiklis seadis ta koguni kahtluse alla väite, et eesti rahvas on läbinisti kristlik rahvas, nentides:
Meie võitleme tegelikult mineviku varjudega – sest vaevalt leidub evangeelses kristlaskonnas rahvakirikut, mille minevik oleks nii ebaloomulikult vähe rahvuslik ja ka rahvapärane, kui ta seda on olnud meil. On küsimus, kas üldse – ja kui, siis kui kaugelt – meie rahvas on kristianiseerunud, olgugi et muidu armastatakse toonitada meie rahva suurt usklikkust. Niisugused väited aga kuulugu rahulikult aktusekõnedesse, mis niikuinii oma vaimse ja kõlbelise laadi poolest kipuvad tihti olema matusekõnedeks eestlusele. 34
2. Luterlus kui rahvuslik pärand ja tegur
Eestlaste rahvusliku identiteedi kujunemine seadis eesti kirikutegelased ülesande ette põhjendada ristiusu ja kiriku vajalikkust rahvuslikust seisukohast. Küsimus polnud ainult selles, et baltisaksa „koloniaalkirik" tuli eestistada ja selle struktuurid demokratiseerida, et need oleksid kooskõlas eestlaste huvide ja vajadustega. Põhjendamist vajas igavikku ja lunastust taotleva kristliku usu sidumine rahvusluse ajaloosisese ja ajaliku perspektiiviga. Näiteks rahvusliku liikumise tegelane ja pastor Jakob Hurt (1839–1906/ uue kalendri järgi 1907) selgitas oma ametivendadele 1874. aastal: „Rahvuslik on inimese juures kõik see, mis ta kogu rahva ühisvarana oma esivanematelt pärinud on ja mis teda eraldab teise natsiooni kuulujaist. Siia kuulub ülemalüteldut mööda põlvnemine ja päritolu, kehatüüp ja meelelaad, keel ja komme, mõtteviis ja religioon." Hurda jaoks kuulus rahvusliku ühisvara hulka isadelt päritud evangeelne usutunnistus, s.t luterlik kirik, mida ta nimetas teisal esivanemate kirikuks. Hurt nägi luterlikus kirikus kaitset venestamise ja „kreekluse apostlite" (s.t õigeusu) vastu. 35
1920.–1930. aastatel rõhutasid mitmed luterlastest kirikutegelased jätkuvalt eestlaste ja luterluse lähedast seotust ning luterliku reformatsiooni teeneid eestlaste vabanemisel ning rahvuseks kujunemisel. 1924. aastal, kui tähistati 400 aasta möödumist reformatsiooni-sündmustest Eestis, kirjutas piiskop Jakob Kukk, et tänu usupuhastusele „meie rahva hing, mis otse põrmuni oli mahatallatud, võis just kui kevade õhku evangeeliumist enese sisse hingata [...] ja tunda, et Jumal ka rõhutud orjarahvast tahab näha üheväärilisena teistega". 36 Piiskop leidis, et kuigi 910 000 eesti luterlasest tasub kiriku liikmemaksu alla kolmandiku, on see hulk „ometi suur küllalt selleks, et Jumal nende läbi meie
34 „Meie usu- ja kirikuelu välisorientatsioonist" (Akadeemia 5/1938), Salumaa 2008, 43.
35 „Eesti päevaküsimused" (kõne Liivimaa sinodil, 1874), osundatud väljaandest: Jakob Hurt, Looja ees. Tartu: Ilmamaa, 2005, 268, 275, 288.
36 Jakob Kukk, „Sissejuhatuseks". – Usupuhastus eestlaste maal, 3.
rahva elu puhastamiseks ja pühitsemiseks imet võiks teha, kui need kõik palavad oleksid ja mitte leiged ei oleks. Iga neljas inimene Eestis tunnistab enese teadlikult evangeeliumi luteruseusu kiriku liikmeks [...]. See on luteruseusulise kiriku neljasajaaastase töö vili meie maal ja Eesti rahva hulgas." 37
Samal aastal kirjutas luterlik pastor ja ühiskonnategelane Jaan Lattik (1878– 1967): „Eesti rahvas sai evangeeliumiusuliseks ja ta on selleks jäänud tänapäevani. Katseid on ajajooksul küllalt tehtud teda evangeeliumi kirikust välja viia, kodu temalt võtta ja uut asemele anda." Osutades idast sisse tunginud õigeusu kirikule, deklareeris Lattik: „Oleme ikkagi Põhjamaa tõugu. Ei lepi meie uimastava ohvri suitsuga, ei saa kombed meid magama uinutada. Põhja poegadele ja tütartele on evangeeliumi usk omane." 38 Ka Hugo Bernhard Rahamäe väitel on just luterlus eestlase jaoks sobivaim usk: „Evang.-luteri usu kirik vastab, nagu näha, temas peituvate põhitendentsidega ja jõududega eestlase hingelisele põhilaadile ja hingelistele tarvidustele." Paraku ei selgita Rahamägi lähemalt, mis need eestlase hingevajadusele sobivad luterluse „põhitendentsid" on. Samas oli ta veendunud, et teised konfessioonid ei saanud eestlastele omaseks: „Kuid üldiselt võib ütelda: nagu rooma katolitsism rahva hingele võõras oli ja võõraks jäi, nõnda oli ja on lugu ka kreeka katolitsismiga." 39
Deklaratiivsete mõtteavalduste kõrval püüti usuliste ja rahvuslike taotluste ühendamist veidi põhjalikumalt mõtestada ja põhjendada. Näiteks luterlik pastor Bruno Ederberg (Ederma, 1900–1976) oli seisukohal, et rahvuse ja usu vahekorra küsimus väärib tõsist tähelepanu. Soovides rõhutada religiooni ühiskondlikku ja rahvuslikku tähtsust, kirjutas ta 1935. aastal:
Usk ei ole eraasi. Temast oleneb rahva elu. [...] Kus iganes ajaloos usk ja rahvus on olnud orgaaniliselt lahutamata seoses, seal on rahvus sellest ühendusest leidnud alati uut sisemist jõudu endasse ja oma Jumalasse, asudes ikka jälle rahva taas uuesti rajamisele ja edasi juhtimisele. Kui kõneldakse „usust endasse", kui eesti rahvusliku ideoloogia põhilausest, mis tarvilik on rahvusliku iseolemise alusena, siis ei tohi seda püstitada tühjale kõikuvale alusele, vaid peab egotsentrilisi endaväärtusi ja rahvusliku iseolemise ja enda õiguse põhimõtteid rajama inimlikust kaduvusest olenemata tõeoludele – Jumala olemuse tundmisele ja läbielamusele.
Ederbergi järgi on eestlane iseloomult tagasihoidlik, töökas, kaalutlev, kriitiline ja skeptiline. Niisiis peaks just ristiusk selle luterlikus vormis olema kõige enam kooskõlas eestlase sisemise hoiakuga: „Asun seisukohale, et eesti hingele sobiv usulis-rahvuslik ideoloogia võidakse üles ehitada ainult kristluse kujul evan-
37 Jakob Kukk, „Luteruse kiriku praegune seisukord Eestis ja mujal". – Usupuhastus eestlaste maal, 240.
38 Jaan Lattik, Martin Luter. Tartu, 1924, 65.
39 Hugo Bernhard Rahamägi, Eesti evangeeliumi luteri usu vaba rahvakirik vabas Eestis. Tartu, 1926, 6–7.
geeliumi puhtal ja selgel alusel. [...] Luterlus muutus sajanditepikkuse ajaloo tagajärjel iga rahva juures omapäraseks rahvuslikuks usuks." 40 Luterlik pastor ja teoloog Eduard Tennmann (1878–1936) aga rõhutas: „Rahvuslik kristlus on alles siis olemas, kui riigikodanikud tõelise kristluse mõttes endid leiavad, koondavad ja maksma panevad, mõjutades ka kirikut selles suunas ja tõstes kogu rahvast kõrgemale astmele." 41
Kahtlemata võib kristluse (täpsemalt luterluse) ja rahvusluse ühendamise üheks teenekamaks põhjendajaks ja edendajaks lugeda Johan Kõppu, kes etendas olulist rolli Eesti luterliku rahvakiriku sünni juures. Kõpp kinnitas korduvalt, et usu- ja rahvustunne kuuluvad kokku ning et luterlik rahvakirik peab arvestama eesti rahva hingeliste vajadustega. Kuigi Kõpp nõustus, et kristliku usu eesmärk on juhatada inimene igavikku, osadusse Jumalaga, polnud tema arvates siiski võimalik eirata asjaolu, et „ristiusk, olles mitte sellest maailmast, on eluväeks ka selles maailmas". Ta kutsus eesti teolooge tegelema küsimusega, kuidas sünteesida kristlust ja rahvuslust, kuna ristiusu asendamine mingisuguse rahvusliku pseudoreligiooniga polnud mõeldav:
Ristiusk on oma olult üldinimlik ning selles mõttes ülerahvuslik suurus. Teiselt poolt on rahvustunne üks algelisemaid tundeseisukordi, millises koostunud rahva kehalise, vaimlise ja hingelise olemise elemendid. Mida pidada ülemaks, tähtsamaks? Sünteesi ei saavutata ei rahvustunde halvamisega usu huvides ega usutunde kõrvaldamisega rahvustunde kasuks. Ei ole ka teostatav mingisugune uue puhtrahvusliku usu konstrueerimine ja ristiusu asendamine sellega. Ometi on kindel, et usutunnet ja rahvuslikku elementi ei saa teineteisest eraldada. [...] Leida sisemist sünteesi üldinimliku ristiusu ja eesti rahva hingeilma vahel ning anda usuelule Eestis väliseltki kuju, mis vastab rahva hinge põhilaadile – see on ülesanne, mis väärib eesti usuteadlaste tõsist tähelepanu. 42
1926. aastal märkis Kõpp, et „eesti rahval on oma nägu: oma vaimline ja hingeline laad, mis tuntavalt erineb teiste rahvaste omast", mistõttu kirik peab seda arvesse võtma ning kuulama „neid helisid, mis vastu kostavad eesti rahva hingest" ning otsima teid, „mis viivad eesti rahva südame sügavustesse". 43 1935. aastal kirjutas ta:
Edasi on silmaspeetav, et ristiusk on tegelikult eesti rahva suurema osa elu- ja maailmavaate määraja ja kujundaja. [...] Jäädes
40 Bruno Ederberg, Lahkusud Eestis. Rakvere, 1935, 81, 84.
41 „Ristiusk ja rahvuslik kirik" (ERK, 1934), osundatud väljaandest: Eduard Tennmann, Varjatud varandus. Tartu: Ilmamaa, 1999, 281.
42 „Probleeme ja ülesandeid" („Akadeemilise Usuteadlaste Seltsi kümme aastat", 1931), Kõpp 2009, 82.
43 „Kirik ja rahvuslik mõte" (Üliõpilasleht 15.05.1926), Kõpp 2009, 20.
kirikusse ja kogudusse, tunnustab rahva valdav enamik põhimõtteliselt ristiusku ja kristlikku mõtteviisi ning alistub ühel või teisel viisil ristiusu mõjule. Hoolimata paljude kristlaste kõlbelisest puudulikkusest, tuleb pidada kindlaks, et ristiusk on ja jääb ikkagi meie rahva noorsoo kasvatuses ja rahva mõtteviisi edaspidises kujunemises teguriks, mille tähtsuse alahindamine tähendaks tunduvat kaotust rahva vaimlis-kõlbelisele arengule ja sellega rahva elujõu halvamist lubamatul kombel. 44
1939. aastal kordas Kõpp seisukohta, et kirik peab arvestama rahvusega ning et kristlase kõlbeline kohus on rahvuslikele püüdlustele kaasa aidata. Ettekandes vaimulikele kritiseeris ta kristliku meelsuse ja rahvustunde vastandamist, märkides:
Sellepärast ütleme täie teadvusega: eestlane ja kristlane ei ole vastuolus, ei või ega saagi olla! Eestlasena võin olla kristlane ja kristlasena eestlane. Nõnda võin ma aktiivselt kaasa elada oma rahva paremate püüdlustega, ideaalidega, võitlustega, kannatustega. Ja mitte ainult, et võin, vaid veel rohkem: see kuulub minu kõlbeliste kohuste hulka, mille ette Jumal mind on asetanud, lastes mind sündida just selle rahva liikmena. 45
Vajadust nii rahvusliku kiriku kui rahvusliku teoloogia järele rõhutasid teisedki teoloogid. Näiteks 1933. aastal kirjutas Elmar Salumaa, kes jagas paljuski Kõpu vaateid, et „meie ideaal tänagi veel on rahvuslik rahvakirik". Ta selgitas: „Rahvusküsimus kirikule on küsimus nende spetsiifiliste varade järele, milliseid tal on lisandada omalt poolt meie rahvuslikule kultuuritervikule. [...] See tähendab ent küsimust kirikus kuulutatava ristiusu ja ta olukohase kultuurisuhte järele." Salumaa järgi on rahvuskiriku ülesanne rahvuse säilitamine tema vaimset eripära silmas pidades:
Meie kiriku rahvuse küsimus on kõigepäält ta kvaliteedi küsimus. [...] Rahvuslik kirik oma hinnatava vaimse olemisjõuga peab avastama eestlases sisevaru ja viima ta selle tõelise elava Jumala ette, kes tal aitab ületada kriise ning võita eluraskusi. Selline tegev kristlus peab haarama eestlase vaimlishingelise omapära, süvendama kõlblate igavikujõudude toimet, elustama rahvuslikus teadvuses võrsuvat loovat dünaamikat ja andma rahvusele oma suurima: säilitama eestluse in aeternum. 46
44 „Iseseisvuse pühaks" (Eesti Kool 1935), Kõpp 2009, 549 jj.
45 „Kiriku ülesanded praegusel ajal" (Usuteaduslik ajakiri 1939–1940), Kõpp 2009, 128.
46 „Kirik rahvusliku kultuurprobleemina" (Usuteadusline Ajakiri 2/1933), Salumaa 2008, 29–30, 34.
Kirikupoliitikas kritiseeris Salumaa teravalt endisaegse härraskiriku mõtteviisi edasikestmist. Ta seadis kahtluse alla ka anglikaanidele lähenemise vajaduse ning saksa orientatsiooni vahetamise inglise orientatsiooni vastu, mis näis olevat kiriku juhtkonna, eriti aga piiskop Rahamäe taotluseks:
Nimelt küsitav on, mis suhtes inglise kirik meile ligem on. Oma konfessionaalselt ilmelt on ta võrratult kaugem, oma traditsioonidelt samuti võõras kui saksa kirikki, omalt teoloogialt, vähemalt selle evangeelses osas, inglispärastatud saksa koopia. Kui meie nüüd suure õhinaga hakkaksime kopeerima seda, mis inglise kiriku- ja usuelus ehk meeldib, siis oleks see ainult mööbli ümberpaigutamine toas, aga mitte uus sisustamine. [...] Meie looksime siis näiva õhuvahetuse abil illusioone, et järgnev põlvkond taas parajal ajal võiks meie kirikule ette heita võõrapärasust inglise arvel.
Edasi tõdes Salumaa, et Eesti luterlikul kirikul puudub oma teoloogia. Mille poolest pidi eesti teoloogia erinema saksa või inglise teoloogiast, seda ta lähemalt ei selgitanud, rõhutades vaid teoloogilise koolituse süvendamise, sealhulgas ristiusu algallikatega ja usupuhastuse pärandiga tegelemise vajadust ning usulise süvenemise nõuet. 47
Nagu Lea Altnurme kirjutab, läks mõtisklustes eestipärase ristiusu üle eelkäijatest kaugemale Uku Masing, kes ei rahuldunud kristluse kui sellisega, vaid otsis eestlastele omast usku, vagaduslaadi ja maailmataju. Altnurme märgib, et oma ajale iseloomulikult pöördus Masing rahvapärimuse poole ning vastandas sakslaste ratsionaalsele analüüsile eestlastele omase kaemusliku tõetaipamise. 48 Masingu arvates on eestipärane vagadus ekstaatiline. 49 Teisal iseloomustab ta eestlase usulaadi anarhistliku ja demokraatlikuna. Samas pidi Masing kurvastusega tõdema, et „oleme nii lämmatunud sakslusse, et saksa ristiusk on meile ainus õige kristlus". 50 Tuleb lisada, et Masingu tekstid on mõjutanud mitme põlvkonna kirikutegelasi ja teisi intellektuaalsete huvidega inimesi kuni tänase päevani.
Teise maailmasõja käigus kodumaalt lahkuma sunnitud eestlaste mõtlemises tugevnes ja põimus usu- ja rahvustunne. Johan Kõpp kutsus kodumaa ja riigi kaotanud eestlasi kinni hoidma kristlikest väärtustest ning rõhutas, et rahva elu- ja hingejõud saab alguse kristlikust kodust. 1957. aastal kõneles ta Stockholmis järgmist:
47 „Meie usu- ja kirikuelu välisorientatsioonist" (1938), Salumaa 2008, 49–51.
48 Altnurme 2006, 60.
49 „Eestlase usulisi eeldusi ja nende tähendusi teoloogiale" (Usuteadusline Ajakiri 2–4/1934), osundatud väljaandest: Uku Masing, Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt. Tartu: Ilmamaa, 1993, 92 jj.
50 „Eestipärasest ristiusust" (Protestantlik Maailm 1/1938), Masing 1993, 243.
Mida kindlamini meie rahva mõtteviis ja elukäsitus on rajatud Jumala Sõnale ning juhitud ja kantud selles antud kristlikest elutõdedest, seda tugevam on rahvas oma hingejõu poolest ning seda selgem ja otsustavam on tema kõlbeline vaist eluküsimuste lahendamisel, raskuste ja kannatuste ületamisel, ning seda kindlamal alusel seisab ka meie rahva kodu raskeimateski tormides ja suurimates hädaohtudes. [...] Meie rahva tugevuse ja elujõu kandjad on meie kodud, kus valitseb kristlik meel ja vaim ja meie lapsed ja noored kasvavad ning valmivad elule selle vaimu äratusel ja juhatusel. 51
Pastor ja hilisem väliseesti luterliku kiriku peapiiskop Andres Taul (snd 1936) kirjeldab, kuidas pagulaskonnas hakati sakraliseerima sekulaarseid sümboleid ja sündmusi. Kirikupühade staatuse omandasid kodumaalt lahkumise päev, iseseisvuspäev ja küüditamise mälestuspäev, sekulaarse rahvusliku sisu sai asukohamaa kommete järgi pühitsetud tänupüha. Taul ise peab sekulaarsete sündmuste ja sümbolite sakraliseerimist ohtlikuks ehtsale usule Jumalasse, hoiatades ebajumalateenistuse eest ja märkides, et rahvuslik religioon kaldub rakendama Jumalat omaenda eesmärkide teenistusse. 52 Ka kirikuloolane Riho Saard juhib erinevaid eksiilkiriku pastoreid osundades tähelepanu rahvuslikule retoorikale kiriklikus kuulutuses. 53 Teisalt on Konrad Veem kirjeldanud pagulastegi seas levinud kirikuvastaseid hoiakuid. Teda ennast lohutas tutvumine 19. sajandi eestikeelse usulise kirjavaraga, kus orjuse kõige pimedamal ajal kõneleb eesti rahvas kui ristirahvas. „Ärgu tuldagu väitma, et eesti rahvas pole kunagi usklik rahvas olnud," kirjutab Veem. 54
Viimastel aastakümnetel on tervikliku visiooni eestlaste ja ristiusu suhetest esitanud EELK pastor Eenok Haamer (snd 1935), kelle vaateid käsitleb Kaja Karo ülal viidatud artiklis. 55 Karo järgi ei näe Haamer vastuolu muinasusundi ja ristiusu vahel, kuna eestlaste muistne mõtlemine oli analoogne kristlusega. Ristiusk lisas senistele usulistele kujutelmadele vaid uue kvaliteedi. Haameri sõnul on luterlus – erinevalt katoliiklusest – eestlastele sügavalt omane. Haamer leiab, et luterlus andis eestlastele ainult nn suuna, mitte valmis õpetuse ja dogmad (siin võib näha sarnasust eespool viidatud Masingu arvamusega, et eestlastele olevat omane anarhistlik ja demokraatlik, mitte hierarhilis-dogmaatiline arusaam usust). Kristluse sõnumit lunastusest hakanud eestlased tõeliselt mõistma siiski alles vennastekoguduse kaudu, kuigi sisemiselt oldi usklik juba varemgi. Karo hinnangul peitub Haameri visiooni peamine võlu
51 „Kutse ja ettepanek kaasmaalastele" (Eesti Kirik 4/1957), Kõpp 2009, 154–155.
52 Andres Taul, The Impact of Fifty Years of Atheistic Indoctrination on the Estonian Evangelical Lutheran Church. Käsikiri, 1996, 15–27.
53 Riho Saard, „Eestlane ja luterlus". – Akadeemia 7/2007, 1432 jj.
54 Veem 1990, 366.
55 Karo käsitlus tugineb erinevatele Haameri kirjutistele ja loengutele, millest osa on valminud viimasel kümnendil, jäädes seega väljapoole käesoleva artikli ajalisi raame. Siiski pidasin vajalikuks siinkohal Haameri vaateid põgusalt tutvustada.
kristluse ja rahvusluse ühendamises. 56 „Haamer esitab alternatiivse rahvusliku loo, kus kirik – eeskätt luteri kirik – ja religioon on väärtustatud. Ta väidab, et eestlased on tugeva religioosse enesemääratlusega ja ristiusu tulek Eestimaale ei lõhkunud rahva usulist ja etnilist arengut, kuna ristiusu näol ei ole tegemist eestlastele võõra mõtlemisega. Kristluse mõjul kujunes ka eestlaste kultuur kõrgkultuuriks," kirjutab Karo Haameri visiooni kohta. Lea Altnurme nimetab Haameri nägemust ainulaadseks, kuna erinevalt teistest on siin ühendatud kristlik ja mittekristlik vaimupärand. Altnurme arvab, et ilmselt ei vaevanud talupojad sajandeid tagasi oma pead sellega, mis pärineb kristlusest ja mis paganlusest. 57
Kuid näib, et Suure Lahingu müüt on endiselt hea tervise juures. Kui Hando Runneli tuntud luuleridade järgi „Kiri algab kirikust ja rahvas algab raamatust", siis EELK pastor, teoloog ja kolumnist Toomas Paul (snd 1939) jõuab vaimuliku kirjanduse ja ristiusu mõju analüüsides järeldusele:
Eesti rahva kujunemine rahvuseks on sügavaleulatuva tähendusega rahva enesemõistmises. Ent eesti rahvuslus ei tekkinud kristliku kiriku ega vaimuliku raamatu toimel, vaid nendest hoolimata. Eesti rahvus ja riik ei ole sündinud suurtest ideedest, vaid vastuseisust võõrastele vallutajatele. Sakslased, taanlased ja rootslased tulid ristimisideega, eestlased nägid ristimärgis vaid nõidust oma maale. See tuli maha pesta. 58
3. Kirik, rahvas ja sekularisatsioon
Sekularisatsioon ehk ilmalikustumine, mille all mõistetakse usu ja kiriku mõju vähenemist ühiskonnas ja inimeste elus, ei olnud uus, alles 20. sajandil tekkinud nähtus. Juba 1906. aastal, vahetult pärast Vene revolutsioonisündmusi kirjutas Villem Reiman: „Kiriklikud ja kristlikud eesti rahva ringkonnad on juba ammugi kahetsusega nägema pidanud, et ristiusk ja rahva voorus laguneb." Reiman nägi selles kiriku süüd ning kritiseeris ägedalt baltisaksa pastoreid ja tolleaegset usuteaduskonda selle eest, et nad ei suutnud mõista eestlaste vaimseid vajadusi. 19. sajandi luterliku konfessionalismi esindajatest arvas ta, et nende jaoks oli tähtis vaid „vaga tundmus" ja „puhas usk", kuid „rahva hirmsate usuliste ja vaimliste hädade tarvis ei olnud usuteaduse osakonnal ega õpetajatel arusaamist". Reimani arvates ei suutnud miski äratada enesega rahulolevaid hingekarjaseid: „Isegi hävitav torm, mis 50. aastate ajal [s.t 19. sajandi keskpaigas] üle koguduste käis ja kümned tuhanded koguduse liikmed luteriusust
56 Karo 2007, 41.
57 Altnurme 2007, 9.
58 „Vaimuliku raamatu osa eesti rahvuse tekkimisel" (Raamatu osa Eesti arengus, Tartu, 2001), osundatud teosest: Toomas Paul, Kirik keset küla. Tartu: Ilmamaa, 2003, 100.
ära pühkis, ei jõudnud uinuvaid karjaseid paremusele õpetada." Saksa pastorid ei mõistnud eestlaste rahvuslikke taotlusi: „Et õpetajad kiriklikke asju Balti parunite valitsushimuliste püüetega ühendasid, äratas koguduse seas nende vastu sügavat umbusaldust ja kibedat vaenlust; ei olnud ju karjastel südant karja vastu, vaid nad käisid mõisnikkudega käsikäes…" Tagajärjed ei lasknud ennast oodata: „Kui kaugele rahva viha, põlgus ja vaenlus kiriku vastu on läinud, see avaldas ennast mineva aasta [1905] oktoobrikuul, kus ventiil ennast lühikeseks ajaks avada võis." 59
Eestimeelsed kirikutegelased lootsid, et luterliku rahvakiriku loomine ja rahvameelsuse rõhutamine lähendab rahvast ja kirikut. Tegelikkuses tuli peagi tõdeda, et sekularisatsioon, mis oli alanud juba põlvkondi varem, ainult süveneb. 1928. aastal ilmunud kirjutises küsis Johan Kõpp: „Usulistes vaadetes ja kiriklikus elus on teostumas murrang – millises suunas areneb usuline mõte ja tunne? Millised nähtused mõjutavad arengut? Mis tuleb asemele seal, kus usuline elu hääbub – üksikus isikus, teatavas seltskonnas?" 60 Samal aastal kirjutas Eduard Tennmann Postimehes ilmunud artiklitesarjas järgmist:
Ega ole vaja lähemalt seletada, et rida kurbi nähteid on tõesti olemas meie vaimuelus. Baromeeter on langenud. Hoogu on liiga vähe. Selgust puudub palju. Nurinat on küllalt. Rahuldust otsitakse lõbus, alkoholis ja summutatud või summutamata erootikas. Oleme jõudnud dekadentsi aega. Otsimist on. Leidmist ei ole. Vana ei kõlba. Uut ei leia. Vaimline kriis on laialdane. [...] Kahjuks elame materialismi tähe all. Isegi kirikus ja ametlikus ristiusus. Ja selle juured ulatuvad sügavale. 61
Elmar Salumaa seletas rahva võõrandumist kirikust minevikuga, täpsemalt asjaoluga, et kiriku juhtimine oli pikki sajandeid sakslaste kätes. Kuigi iseseisvuse tulles püüti luterlikku kirikut ümber korraldada eestkostevabaks rahvakirikuks ja muuta ta demokraatliku ühiskonna orgaaniliseks osaks, põrkusid need püüdlused ootamatutele raskustele. Salumaa arvates ei muutnud midagi ka 1923. aasta rahvahääletus usuõpetuse küsimuses, mis lõppes kiriku jaoks soodsalt, kuna seda võis seletada pigem rahva inertsiga. Ta kirjutas:
Alles nüüd, mil olid varisenud kõik ametlikud toed, selgus kirikupubliku usuline kurbloolus hämmastava tõsidusega. [...] Laialdane ükskõiksus näitas, et kirik oli asutiseks, ilma milleta elus väga hästi läbi saadi. Teda kasutati üksnes kombe pärast teatud puhkudel. Linnakodanike ja eriti töölisringes paisus see
59 „Eesti ja läti usuteaduse õppetoolide asutamisest Tartu ülikooli juures" (Postimees 95–96, 1906), Reiman 2008, 448–449.
60
„Rahva sekka – õppima!" (Üliõpilasleht 30.12.1928), Kõpp 2009, 533. 61 „Kas on mõeldav praegu mingi usulis-kiriklik uuendus?" (Postimees 1928, nr 293, 294, 301), Tennmann 1999, 123–124.
ükskõiksus peamiselt sotsialistliku propaganda tõttu põhimõtteliseks vaenulikkuseks kiriku ja kristluse vastu üldse. [...] Teise tüüpilise nähtusena mainitagu haritlaste võõrdumist kirikust, mis osalt oli tingitud samast kallakust poliitilisse pahempoolsusse nagu tööliskonnaski. 62
Kui 1920. aastatel tuli luterlikul kirikul leppida ja harjuda oma varasema ühiskondliku positsiooni kaotamisega, siis alates 1934. aastast võidi taas toetuda riigivõimu soosivale suhtumisele. Luterlik kirik tsentraliseeris sisekorraldust, püüdis laiendada oma tegevust ja läks kaasa mitmete Pätsi-ajastu ettevõtmistega. Piiskop Rahamägi tervitas valitsuse vastutulelikkust ja märkis, et „kirik, kellest riik lugu peab, õpetab rahvast kahekordselt riigist lugu pidama". Ta väljendas seisukohta, et kiriku kaudu pääsevad olulised kristlikud väärtused rahva ja riigi elus mõjule. „On ju meie rahvas peaaegu tervikuna just ka kirikurahvas," nentis ta. 63 Ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) metropoliit Aleksander Paulus (1872–1953) märkis, et „riigivõim hindab kiriku tööd isamaa ja rahva kasuks" ning tõdes, et „usuelus on märgata uut tõusu ja elavnemist". 64 Võib kahelda, kas riiklikud toetusavaldused kirikutele suutsid kelleski usulist äratust esile kutsuda, kuid kindlasti anti sellega ühiskonnale sõnum, et valitsus peab religiooni riigi ja rahva elus oluliseks. Pastorite aru annetes sisaldus siiski kurtmist usuleiguse ja kirikuelust võõrdumise pärast, kuigi 1937. aasta EELK aruandes märgitakse, et „ristiusku põhimõtteliselt pooldada kuulub praegu meie juures „hea tooni" hulka". 65
Luterliku kiriku juhtkonna retoorika ja tegevus tekitas kriitikat siseopositsiooni ridades, kus Rahamäele ja tema mõttekaaslastele heideti ette keskendumist välistele vormidele ning soovimatust tegelda sisuliste asjadega. Salumaa hinnangul püüdsid kirikuringkonnad sekularismi väljakutsele vastata esiteks poliitilise tegevuse kaudu (kristlik erakond) ja teiseks uusprotestantismi õpetusliku reformiprogrammi abil. Salumaa arvates osutus kiriku politiseerimine suurimaks karilejooksuks, kuid sama saatus tabas esialgsele huvile vaatamata ka saksa liberaalteoloogiale toetuvat uusprotestantismi:
Nii üks kui teine taotlusterühm ei päästnud meie kirikut varjusurmast. Abi saabus ent ootamatult sealt, kust seda küll kõige vähem oodati: meie sisepoliitiliselt ümberkujunemiselt. Kirik on nüüd silmapaistev tegur avalikus elus. Ei möödu ühtki avalikku suuremat sündmust, millest kirik oma esindajate kaudu osa ei võtaks. Sagedasti avalike hoonete ja asutuste pühitsemist
62 „Kiriku asend ja ülesanded iseseisvusaegses ühiskonnas" (Akadeemia 4/1937), Salumaa 2008, 37.
63 H. B. Rahamägi, „Kirikuelus aastaga suur samm edasi". – H. Rahamägi ja J. Veelman (toim), 12.
märtsi radadel. Tallinn, 1936, 52.
64 „Usuelu uutel radadel". – 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd 12.III.1934 – 12 .III.1935. Tallinn, 1935, 39.
65 EELK aruanne 1937, 27.
toimetatakse nüüd koguni kahe riituse kohaselt. Usukommete täitmine tahab kuuluda teatud mõttes hea tooni juurde.
Salumaa ei näinud selleski lahendust, kuna side kiriku ja ühiskonna vahel „ei ole muutunud usukommete täitmise toonitamise tõttu kaugeltki orgaaniliseks". Pealegi polnud kirik oma uut staatust ise enesele kätte võidelnud, vaid see oli talle antud. Salumaa arvates pidanuks kirik loobuma institutsionalismist, klerikalismist ja peaaegu monarhistlikust episkopalismist ning hakkama kasvatama kogudusi teadlikuma kristluse poole. „Ainult selle ülesande kiire ja õige lahendus tagaks kirikule ka Eesti ühiskonnas auväärse ja arvestatava asendi ja usaldaks talle kõige suurema ülesande sooritamise riigis: rahva kõlbelise kasvatamise," oli Salumaa veendunud. 66
Teises artiklis kritiseeris ta kiriku mõtlemisviisis ja praksises valitsevat härraskiriklikku saksa elementi ja märkis: „Rahvuslik reform, mille eesmärgiks on kiriku lähendamine rahvale ja tema poolt pakutavate varade ja väärtuste moonutamatu edasiandmine, saab toimuda üksnes põhjaliku vaadete ja seniste talitusviiside reformi näol." 67 Selleks oli Salumaa arvates vaja rõhutada usulise süvenemise vajadust ja parandada teoloogilist koolitust, kuna just isikliku usuelu ning iseseisva teoloogilise mõtlemise puudumine oli Salumaa hinnangul vaimulike suurim probleem.
1939. aasta novembris – veidi aega enne piiskopiks valimist – esines Johan Kõpp EELK vaimulikele programmilise ettekandega „Kiriku ülesanded praegusel ajal". Kõpp tõdes, et „kiriku ajalooliselt kujunenud positsioon, minevikust sõltuva kombe võim ei ole veel tõenduseks, et ristiusk on jõud, mis tegelikult määrab inimeste mõtete, kavatsuste ja teotsemiste suuna. Töötatakse, püütakse, võideldakse – ilma et tõsiselt arvestataks kristlikke tõdesid." Kõpp nimetas põhjusena järgmist:
Lühidalt – inimliku mõtteviisi ilmalikustumine (sekularisatsioon). Materiaalsed elemendid on saanud ülemvõimu vaimsete üle, astunud koguni nende asemele inimese mentaliteedis. Taevast otsitakse maa peal, uskudes, et suudetakse seda luua omast jõust. Soovid ja ihad on suunatud siinpoolsusele ja nad läbivad kogu ühiskondliku elu rakenduse ning valitsevad sotsiaalset õhkkonda ja meelelaadi.
Kõpp rõhutas järgnevalt, et kirik on armastuse-osadus ja sellest tulenevalt on tema kohus eeskuju anda. Kirik on ka kasvatusasutus, „koht, kus noortele sisendatakse Jumala riigi sügavad tõed ja kõrged paleused ja kasvavad üha uued rahvapõlved…" Seetõttu peab kirik ise „saavutama koha ühiskonnas – olla paremate, ilusamate, õilsamate otsingute ja püüete istutaja, kandja, ravija,
66 „Kiriku asend ja ülesanded…", Salumaa 2008, 39–41.
67 „Meie usu- ja kirikuelu välisorientatsioonist" (1938), Salumaa 2008, 51.
kasvataja". 68 Edasises peatus ta veel rahvuse küsimusel, millest oli juba eespool juttu. Niisiis oli Kõpp veendunud, et kiriku tugevus ja tema töö tulemuslikkus rahva seas seisneb kristlikus armastuses, eeskujuks olemises, kristlike tõdede kuulutamises ja õpetamises, samuti rahvustunde tõsiselt võtmises.
Võib arutleda, kas Kõpu, Salumaa ja ka teiste kirikutegelaste väljendatud sarnased mõtted oleksid järgnevatel aastakümnetel vilja kandnud ning kas luterlik kirik oleks edaspidi suutnud oma positsioone hoida või isegi tugevdada. Tegelikkuses katkestas nõukogude võim usuelu loomuliku arengu ja kiirendas sekularisatsiooni, s.t. rahva enamuse võõrdumist kirikust. EELK peapiiskop Jaan Kiivit juunior (1940–2005) tõdes 1995. aastal: „Suur osa eestlastest mugandus ning leppis Nõukogude okupatsioonivõimude poolt kehtestatud korra ja ideoloogiaga." 69 Usukuulutuslik tegevus oli võimalik vaid kirikuhoonetes ja palvelates või eraviisiliselt. Kiriku kaasalöömine rahvuslik-kultuurilises ja ühiskondlikus elus oli mõeldamatu. Toomas Pauli hinnangul kaotas luterlik kirik nõukogude ajal mitmeid rahvuskirikule iseloomulikke jooni, nagu mõju ühiskonnas või side poliitilise eliidiga, domineeriv positsioon usuelus jne. Paul arvab, et inimeste võõrutamisele usust ja luterlikust kirikust aitas kaasa nõukogulike kombetalituste, eriti suvepäevade atraktiivne vorm, aga ka massiline usuvastane propaganda ja riiklikud sanktsioonid. 70
Kuid teisalt võis kiriku avalik-ühiskondliku positsiooni kaotuses näha hoopis tänuväärset võimalust keskenduda oma põhiülesandele. 1976. aastal kirjutas Salumaa: „Ja maksab küsida, kas kiriku tõeline ülesanne siin maailmas, see ülesanne, mille jaoks ja mille pärast kirik üldse on eksisteerinud ja eksisteerib, pole liiga ohtlikult jäänud paljude korralduste, aktiivsuse ja kultuuripoliitiliste taotluste varju?" Salumaa veendumuse kohaselt oli kirik sattunud uude olukorda (mitte ainult Nõukogude Liidus või nn idabloki maades), mida võib nimetada Constantinuse-järgseks situatsiooniks, mis „on senise klerikaal-institutsionaalse arusaamise kirikust viinud tõsisesse kriisiolukorda, ummikusse". Salumaa arvates vajas kirik selles olukorras uut enesemõistmist, mis oleks tema identiteediga kooskõlas ja lubaks teha praktilisi järeldusi. Esiteks tähendab see tagasipöördumist uustestamentliku ja reformatsioonilise kirikumõiste juurde. Teiseks peab kirik reformima omaenda struktuure ja korraldust. Kolmandaks tuleb teadlik olla oma diasporaasituatsioonist, s.t. sellest, et ollakse vähemus. 71 Salumaa arvates võis mittekristlasi mõjutada vaid kristliku elu eeskujuga: „… kristliku tõe elumuutvas jõus veendume ise ja suudame veenda teisi mitte ainult sõnalise kuulutuse, vaid eelkõige seda kuulutust teostava kristliku eksistentsi enese, kristliku inimeseksolemise kaudu." 72
68 „Kiriku ülesanded praegusel ajal" (Usuteaduslik ajakiri 1939–1940), Kõpp 2009, 123 jj.
Jaan Kiivit, „Eesti Evangeelne Luterlik Kirik pärast teist maailmasõda". – J. Gnadenteich, Kodumaa
69 kirikulugu. Usuõpetuse õpperaamat. Tallinn: Logos, 1995, 110.
70 „Pilk käidud teele", Paul 2003, 53.
71 „Kirik uues situatsioonis" (Kolmkümmend aastat Usuteaduse Instituuti. Käsikiri, 1976), Salumaa 2008, 361, 363–367.
72 „Kuulutus väljaspool jumalateenistust" (ettekanne EELK kirikunoorte konverentsil 1981), Salumaa 2008, 531.
Nõukogude aja kohta väljakutsuva nägemuse kirikust rahva ja kogu maailma teenistuses esitas 1980. aastal EELK pastor Vello Salum (snd 1933), kelle ettekanne „Kirik ja rahvus" jõudis üle piiri ja ilmus välismaal. Trotsides asjaolu, et nõukogude võim oli suuremeelselt jätnud kirikule väljasuremiseks eraldatud nurgakese, rõhutas Salum, et kirik peab osa võtma rahva elust ja muredest ega saa olla apoliitiline. Uut laadi ühiskonna ja inimese kujundamine ei ole üksnes riigi, vaid ka kiriku ülesanne. Tõsiasi, et kirik on püsinud 40 aastat ilma riigi toeta, näitab Salumi järgi seda, et inimesed loodavad ja ootavad kirikult ikka veel midagi. Seega ei saa eestlastele ette heita usulist ükskõiksust. Piibli õpetusele rajatud kristlik rahvuslus erineb suurrahvaste šovinismist. Salumi rahvusliku ja samas universalistliku visiooni kohaselt on usk ja kirik osa nii kohalikust kui ülemaailmsest kogukonnast ja kogu loodust, seistes nende teenistuses. 73
Vastupidi Salumaa esitatud kolmele punktile lasid 1980.–1990. aastate vahetuse tormilised poliitilised arengud ja kaasnenud „kirikubuum" tärgata kujutlusel, et minevikku naasmine (või mineviku naasmine) on võimalik ja et kirikuelu saab taastada vähemalt sellisena, nagu see oli olnud enne omariikluse kaotust. Luterlik kirik avaldas taas soovi enda peale võtta rahvuse vaimuliku eestkostja ja -palvetaja roll. 1990. aasta palvepäevaks saadetud karjasekirjas kõneles peapiiskop Kuno Pajula (snd 1924) eestlaste kui rahvuse seismisest Jumala palge ees ning kutsus palvetama kiriku, maa ja rahva eest. „Me ootame Jumalalt abi ja tuge vabaduse ja sõltumatuse saavutamisel, tahame oma töö ja tegudega selleks kaasa aidata," kinnitas Pajula. „Nüüd oleme küsimuse ees: kas pöörduda tagasi Jumala juurde või hukkuda." 74
Eesti riik ja selle institutsioonid taastati järjepidevuse põhimõttel. Muu hulgas taastati riigipühadena mitmed kristlikud usupühad. „Otsus kuulutada Suur Reede Eestis riiklikuks pühaks on küllap oluline samm meie teel tagasi ristiusu juurde," kirjutas EELK pastor ja hilisem peapiiskop Andres Põder (snd 1949) lootusrikkalt. 75 Endastmõistetavalt seadis ka EELK sihiks rahvakiriku restitutsiooni. Luterlik kirik oli „getost" pääsenud (Toomas Pauli väljend) ja astus lootusrikkalt areenile. Õigeusu kiriku jaoks oli asi keerulisem, sest nõukogude ajal oli immigratsiooni tõttu kasvanud venekeelsete liikmete osakaal ning eesti rahvusest preestreid ei olnud piisavalt. EAÕK autonoomia taastati alles 1996. aastal. Samal aastal kirjutas diakon Madis Palli, et „võib-olla kõige suuremaks probleemiks õigeusu kirikus maailma tasandil on kiriklik natsionalism". Viidates eri rahvuste ja kultuuride kokkupõrkele ühes kirikus, märkis ta: „Sel juhul hakkab üks rahvus kirikus teise üle domineerima, või tekib kaks rahvuslikku kirikut samal territooriumil." 76 Nii sündis ka Eestis. Kõrvalepõikena olgu märgitud, et 1988. aastal avastas soome preester Heikki Huttunen Eestit külastades, et siin leidub eestlastest noori, kes ei näe vastuolu oma rahvusliku identiteedi
73 Kirik ja rahvus. Montreal, 1981; ilmunud ka inglise ja saksa keeles.
74 Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 1/1990, 3.
75 „Ülestõusmise sõnum" (Kultuur ja Elu 3/1991), osundatud väljaandest: Andres Põder, Pärimuste pöördepunkt. Kõned ja kirjutised. Tallinn: Kunst, 2007, 11.
76 Madis Palli, „Apostlik õigeusk". – Akadeemia 7/1996, 1478.
ja õigeusu vahel ja kes ei jaga enamuse loogikat, et luterlus on eestlaste ja õigeusk venelaste religioon. 77 Peamiselt leedukate ja poolakatega seostatud katoliku kirik oli alates 1970. aastate keskpaigast kogunud populaarsust intellektuaalsete huvidega eestlaste seas 78 ja võitnud konvertiite luterlaste ridadest. Aktiivsust ilmutasid ka vabakogudused ning Eestisse jõudsid mitmesugused uued usuliikumised ja -kuulutajad.
Millised aga olid kirikutegelaste arvates luterliku kiriku ootamatu populaarsuse põhjused? 1991. aastal rõhutas Toomas Paul luterliku kiriku seotust rahvuslike taotlustega: „Algusest peale on luterlik kirik kaasa läinud radikaalse rahvuslusega." Paul tsiteerib literaat Jaan Kaplinskit, kes ühes oma kirjutises väitis: „Praegustes oludes on luteri kirik kõigepealt rahvusliku liikumise teener … Võime küsida, kuivõrd on luteri kirik kristlik ja kuivõrd rahvuslik." 79 Kümmekond aastat hiljem tõdes Paul: „Kui teisel rahvuslikul ärkamisajal tekkis korraks üldsuse huvi luterluse vastu, siis tõlgendati kirikut esimese iseseisvusaja sümbolina. Kiriku roll oli pelgalt dekoratiivne, piirdus lippude ja mälestusmärkide õnnistamisega ning sai üsna ruttu otsa." 80 Miks? Sest piiride avanedes läks ka rahvuslus moest. 81
Ka Jaan Kiivit seletas kiriku populaarsust oma identiteedi ja juurte otsimisega: „Seotust kirikuga peeti tähtsaks kultuurilise järjepidevuse ja identiteedi seisukohast. See oli oma juurte otsimine. Loomulikult tuldi kirikusse ka lihtsalt huvist ja lõivu maksti moelegi." Teine aspekt oli Kiiviti arvates see: „Kiriku populaarsus tulenes ka sellest, et vahepealsetel aastatel ei olnud kirik end kollaboratsionismiga kompromiteerinud. Kirikut usaldati. Usaldust vaimulike vastu näitas ka suur pastorite hulk Eesti Kongressis ning I Riigikogu koosseisuski oli mitu vaimulikku." 82 Ajaloolase Indrek Jürjo raamat „Pagulus ja Nõukogude Eesti" (ilmus 1996), mille üks peatükk käsitles kirikutegelaste värbamist KGB informaatoriteks, seadis Kiiviti väite vaimulike kompromissituse kohta siiski kahtluse alla. Mõnede kirikutegelaste väidetavat seotust KGB-ga on kirikuvastases retoorikas korduvalt kasutatud. Arutledes, miks luterlik kirik ei osutanud nõukogude võimule kangelaslikku vastupanu, kirjutab Toomas Paul: „Ja ei tea, kas tasub kahetseda, et luteri pastorite tähtsusetu hulgake ei võtnud endale suurusehullustuses vastupanuliikumise juhtimise ülesannet." Pauli arvates oleks võidud pastoreid suurema aktiivsuse korral kasutada operatiivmängudes hävitusagentidena, nagu juhtus Jaan Lattiku pojaga. 83
77 Heikki Huttunen, „The Resurrection of a Church". – Grigorios D. Papathomas, Matthias H. Palli (koost), The Autonomous Orthodox Church of Estonia. Ateena: Éditions Épektasis, 2002, 399. 78 Mihhail Lotman kirjutab: „Kui ma 1980. aastal kirikuga liitusin, oli Tallinna kogudus üsna väike ja koosnes kahest ebavõrdsest grupist. Ühelt poolt vanad – s.t need, kes mulle tookord tundusid vanadena –, enamasti väga lihtsad inimesed, Poola ja Leedu päritolu. Teiselt poolt aga Eesti noored, enamasti kunstiinstituudi või konservatooriumi õpilased, kes olid vaimustuses keskaegsest kultuurist. Ja see vaimustus viiski nad kirikusse" („Kristlus ja tänapäev". – Sirp 17.12.2010).
79 „Eesti kirik 1980-ndatel aastatel" (Vikerkaar 6/1991), Paul 2003, 211–212.
80
„Vaimuliku raamatu osa eesti rahvuse tekkimisel", Paul 2003, 97.
81 „Natuke nostalgiat" (Sirp 15.08.1997), Paul 2003, 243.
82 Kiivit 1995, 111.
83 „Pilk käidud teele", Paul 2003, 54.
Kahtlemata kahanes huvi kiriku vastu ühelt poolt selle tõttu, et ebakindlust sisendanud üleminekuperiood jõudis lõpule ning identiteedi küsimus taandus, asendudes asisemate muredega. Kuid peamine põhjus seisneb ehk selles, millele Jaan Kiivit juba 1993. aastal ühes oma ettekandes tähelepanu juhtis – nimelt et eestlaste usuline järjepidevus on katkenud ja rahva enamus on usuliselt kirjaoskamatu: „Ateismi tagajärjeks on eestlaste enamuse täielik usuline kirjaoskamatus." Kiivit kurtis, et nüüd, kus osa eestlasi pöördub perekondliku traditsiooni tõttu luterliku kiriku juurde tagasi, ei suuda kirik pakkuda isegi korralikku ristimisõpetust. Kiivit nägi probleemi ka luterliku identiteedi kadumises: „Väidan, et Eestis on luterliku traditsiooni järjepidevus katkemas ning kirikus valitseb luterliku identiteedi kaotamise oht. Rahva hulgas ilmneb see usulises harimatuses… [...] Ja kuna näib, et luterliku kiriku tegevus ei anna oodatud tõhusaid tulemusi, otsitakse asemele midagi muud. Ka seda muud ei tunta." 84 Kuid kristlike traditsioonide katkemine puudutas ka koguduseliikmete peresid. EELK pastor Peeter Kaldur (snd 1954) tõdeb: „Ei saa mööda minna kontinuiteedi katkemisest koguduseliikmete juures. Nõukogude ideoloogia sulges kiriku uksed eeskätt haritud ja edasipüüdlike noorte ees. Polnud sugugi haruldane, kui formaalkristlastest vanemad soovitasid oma lastel kirikuga mitte tegemist teha, et oma karjääri mitte ohtu seada. Nii katkes järjepidevus." 85
Küllap just eestlaste varasema kristliku identiteedi murenemine ja kirikusse kuulumise järjepidevuse katkemine seletab asjaolu, et luterlik kirik ei ole uuel iseseisvusajal suutnud taastada oma positsiooni ei rahva- ega rahvuskirikuna. Venekeelse elanikkonna seas on selle rolli omandanud Moskva patriarhaadi õigeusu kirik, mille liikmeskond võib peagi ületada luterlaste arvu. Kuigi Eesti Kirikute Nõukogu raames on suudetud riigivõimuga teatud valdkondades koostööd teha (usuteemalised tele- ja raadiosaated, kaplanaadid kaitseväes, vanglates, politseis ja mujal, pühakodade remondi rahastamine) ning usutegelastele on võimaldatud tseremoniaalne roll riiklikel üritustel, on see kõik üsna tagasihoidlik ja vähene. Inimeste meeleolusid arvestades pole poliitikud söandanud koolidesse viia kohustuslikku usundiõpetust (kristlikust ja konfessionaalsest usuõpetusest rääkimata). Sellele vaatamata on EELK juhtivad tegelased oma retoorikas jätkuvalt rahvuslikud, püüdes esile tuua luterliku rahvakiriku panust ja rolli eesti rahva ajaloos ning eestlaste ajaloolist seotust kristlusega, kuigi näiteks peapiiskop Andres Põder oli sunnitud tõdema:
Oleme kristliku rahvana jõudnud Euroopa kultuurrahvaste hulka, saavutanud iseseisvuse ja võime rõõmustada nii vaba rahvakiriku kui Eesti Vabariigi 90. aastapäeva üle. Ometi ei ole enam iseenesestmõistetavalt selge, kes me oleme, kust tuleme
84 Jaan Kiivit, „Luterlik identiteet täna ja homme". – Eesti Kirik 15.09.1993.
85 Peeter Kaldur, „Eesti ja Eesti Kirik täna teoloogi pilgu läbi". – EELK Juubelialbum. Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut, 1996, 41–42.
ja kuhu läheme. Tänases maailmas ristuvad ja segunevad paljud pärimused, ühed ununevad, teisi alles luuakse, kolmandaid avastatakse taas. Seisame aina valikute ees. Iga hetk võib olla otsustav pöördepunkt. 86
4. Kokkuvõtteks
Mitmed 20. sajandi eesti kirikutegelased ja teoloogid on pidanud vajalikuks mõtestada kiriku ja ristiusu tähendust eesti rahva jaoks, hinnates eestlaste ja ristiusu keerulisi suhteid rahvuslikust vaatenurgast. Nii osutub nende käsitluses positiivseks kõik see, mis on aidanud ette valmistada ja edasi viia eestlaste rahvuslikku arengut. Positiivsena on nähtud eestlaste liitmist õhtumaise kristliku tsivilisatsiooniga ja lääne kultuurisaavutuste, näiteks hariduse ja demokraatlike väärtuste edendamist. Negatiivselt on hinnatud kõike seda, mida kirikuelus ja -korralduses peeti võõrapäraseks ja rahvakaugeks, sealhulgas eestlaste rahvuslike huvide ja vajaduste mittemõistmist. Luterliku kiriku ümberkorraldamine rahva- ja rahvuskirikuks pidi need puudused kõrvaldama ja eestlaste suhetele kiriku ja ristiusuga uue hingamise andma. Kõneldi ka vajadusest eestipärase ristiusu ja teoloogia järele. Kristluses nähti endastmõistetavalt ainsat vaimset jõudu, mis suudab rahvuslikele püüdlustele ja ühiskondlikule elule anda ehtsa religioosse ja kõlbelise sisu. Konfessiooniti tuli siiski ette erinevaid vaatenurki. Kui luterlased on rõhutanud usupuhastuse ja eriti vennastekoguduse tähtsust eestlaste sisulisel kristianiseerimisel ja rahvusliku ärkamise ettevalmistamisel, pidades luterlikku usutunnistust rahvuslikuks pärandiks, siis mõnede õigeusklikest autorite arvates olid nii katoliiklus kui luterlus võõraste isandate poolt pealesunnitud ning alles õigeusust sai eestlaste esimene tõeliselt oma, vabatahtlikult vastuvõetud ristiusu vorm. Katoliiklasedki tunnistasid ristirüütlite mõõgamisjoni ebakristlikuks, viidates paavsti ja katoliku kiriku positiivsetele kavatsustele, mis teostumise korral oleksid eestlaste ajaloolise arengu teistsuguseks kujundanud.
Rahvusluse esiletõus on käinud käsikäes sekulariseerumise ja usulise identiteedi tähtsuse vähenemisega. Kuigi mõned kirikutegelased väitsid, et eestlased on meelelaadilt ja hoiakutelt luterlased, ega näinud vastuolu rahvus- ja usutunde ühendamises, on teisalt juba sajandi algusest peale tunnistatud laiaulatuslikku kirikust võõrdumist ja koguni kaheldud, kas eesti rahvas ongi täielikult ristirahvaks saanud. Nõukogude ajal jätkus rahva enamuse kaugenemine institutsionaalsest religioonist. Kirikutegelaste seas mõisteti, et ollakse täiesti uues situatsioonis ning hakati rõhutama kristlaste usulist-kõlbelist eeskuju ühiskonna hoiakute kujundamisel ja ristiusu sõnumi levitamisel. Mõned vaimulikud on püüdnud jätkuvalt põhjendada tihedat sidet kiriku ja ühiskonna vahel ning ristiusu ja eestlaste mõttelaadi kooskõla.
Kriitilistel ja ebakindlatel aegadel võivad nii rahvus- kui usutunne esile tõusta, nagu näitab 1980. aastate lõpus aset leidnud rahvuslik ja usuline „taasärkamine", kuid nad ei määra enam rahva enamuse igapäevast elu ja tegevust. Kirikutegelased olid sunnitud tunnistama usulise järjepidevuse katkemist. Viimastel aastatel võib täheldada EELK juhtkonna püüdlusi toonitada avalikkuses luterluse ajaloolist tähtsust ning eestlaste seotust kristlusega. Võttes arvesse, et meedias ja internetikommentaarides esineb sageli negatiivset suhtumist kirikusse ja ristiusku, on mõistetav, et kirikutegelased püüavad vastukaaluks jutustada oma lugu ja osutada asjadele, millest meedias eriti ei kõnelda.
Lõpetuseks olgu märgitud, et tänases olukorras ei pruugi kiriku presenteerimine rahvuslik-kultuurilise või koguni museaalse asutusena eriti tulemusrikas olla, kui eesmärgiks on võetud liikmete arvu suurenemine. Vaevalt et noorte põlvkonnale läheb eluliselt korda kiriku ajalooline roll eestlaste rahvuseks kujunemisel, tema varasem ühiskondlik staatus või tema hallatav kultuuripärand. Kristluse ajalooline tugevus ja läbilöögijõud seisneb tema sõnumis – päästes, mida ta kuulutab ja pakub. Näiteks luterlus kui üks usuvool läänekristluses tekkis protestiliikumisena, mille keskmes seisis küsimus õndsusest, igavesest elust. Tänapäeval aga rõhutatakse enam kiriku sotsiaalset ja kultuurilist rolli. Seevastu avalikkuses tõlgendatakse eesti vaimupärandit pigemini paganliku, mitte kristlikuna, kuna see vastab kristlusest võõrdunud inimeste ilmalikule, ent siiski teatud religioossete kogemuste järele janunevale elutundele.
|
<urn:uuid:0ee597fc-98dd-4793-9254-e7085d4dde74>
|
CC-MAIN-2019-04
|
http://www.ekn.ee/doc/ajakirjad/03_Veiko_Vihuri._Eestlane_ja_ristiusk_kirikutegelaste_pilgu_labi.pdf
|
2019-01-23T05:23:31Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-04/segments/1547583897417.81/warc/CC-MAIN-20190123044447-20190123070447-00442.warc.gz
| 296,357,926
| 28,581
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999825
|
ekk_Latn
| 0.999798
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2702,
5581,
8541,
11239,
14001,
17095,
20169,
23401,
25928,
28849,
31840,
34614,
37113,
39838,
42949,
45648,
48465,
51392,
54123,
57461,
60825,
64314,
67383,
70191,
71809
] | 1
|
[
0.2021484375,
0.5078125,
0.1953125,
0.07763671875,
0.01348876953125,
0.0035247802734375
] |
MTÜ Eesti Omastehooldus käivitab infoportaali InformCare Omastehoolduse infoportaali Euroopa Liidus
Demograafilised muutused Euroopas toovad kaasa vananemisega seotud haiguste esinemissageduse suurenemise, kasvava vajaduse hoolduse järele ja esitavad väljakutse meie sotsiaal- ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkusele. Hiljutise uuringu kohaselt kannavad ligi 80% kogu hoolduskoormusest just perekonnad ja sõbrad. Sama uuring näitab, et Euroopas on täna rohkem kui 100 miljonit omastehooldajat – suurusjärk, mis on tõenäoliselt alahinnatud, võttes arvesse omastehooldajate tunnustamise ja eneseteadlikkusega seotud küsimused.
"Omastehooldajate panus kujutab endast selget ressurssi meie ühiskonnale, isegi kui nende rolli alati ei väärtustata. Omastehooldajate kohustuste hulka kuuluvad väga erinevad ülesanded nagu isiklik abistamine, majapidamistööde tegemine, transpordi, hoolduse ja rahaasjade korraldamine ning emotsionaalse toe pakkumine See tähendab, et omastehooldus on hooldusvajadusega inimeste jaoks sageli kõige laiapõhjalisem ja soovitavam variant," kinnitab Euroopa omastehooldajate ühenduse Eurocarers tegevdirektor Stecy Yghemonos.
Täna, 11. septembril, esitleb MTÜ Eesti Omastehooldus uut omastehooldajatele suunatud infoportaali InformCare, mis on arendatud Euroopa Liidu rahastatud Innovage projekti raamistikus. Infoportaal annab ülevaate hoolekande- ja tugiteenustest, seadusandlusest ja rahalistest toetustest, vanemas eas sagedamini esinevatest vaegustest, hooldamisega toimetulekust ning töö-pereelu ja hooldamise tasakaalustamisest. Kõige keskmes on omastehooldaja!
InformCare pakub omastehooldajatele 27 Euroopa Liidu liikmesriigis nii põhiteavet nende õigustest ja toetusvõimalustest kui ka nõuandeid oma hoolduskohustuse ja -koormusega parimal moel toimetulemiseks. Hooldustöötajatele ja tööandjatele suunatud infosektsioonid on saadaval valitud riikides, pakkudes teadmisi omastehooldajate edukaks toetamiseks ja nende vajaduste tundmiseks. Infoportaal sisaldab ka valikut interaktiivseid suhtlusvahendeid(näiteks sotsiaalvõrgustik, foorum, jututuba), mis võimaldavad omastehooldajatel omavahel suhelda, jagada nõuandeid ning emotsioone, otsida uusi ideid ja soovitusi, küsida abi, toetada teisi või lihtsalt suhelda kellegagi, kes mõistab, mis tähendab olla omastehooldaja!
InformCare infoportaali arendamist ja levitamist koordineerivad Itaalia riiklik tervishoiu- ja teadusuuringute instituut (INRCA) (www.inrca.it) ja Eurocarers, Euroopa omastehooldajate ühendus (www.eurocarers.org). Riiklikud organisatsioonid, põhiliselt Eurocarers võrgustiku liikmed, vastutavad riigipõhise teabe kogumise ja ettevalmistamise ning infoportaali tutvustamise eest.
Külasta InformCare omastehoolduse infoportaali www.eurocarers.org/InformCare
Täiendavat informatsiooni Eesti infoportaali kohta jagab Ivar Paimre, e-post firstname.lastname@example.org või email@example.com, teema "Infoportaal"
Taust
Innovage projekt: Pühendatud eakatele suunatud sotsiaalsete innovatsioonide arendamisele ja testimisele ning nende tulemuslikkuse ja mõju hindamisele tervena elatud aastatele. Projektil on neli põhieesmärki:
1. Arendada, rakendada ja hinnata nelja potentsiaalselt kuluefektiivset sotsiaalset innovatsiooni, mis keskenduvad: sotsiaalsele innovatsioonile, heaolule ja elukvaliteedile ning tervena elatud oodatav eluiga.
2. Luua uus sotsiaalsel innovatsioonil põhinev infoportaal, mis sisaldab innovatiivseid mudeleid, mille puhul on hinnatud potentsiaalne mõju tervena elatud oodatava eluea pikendamisele.
3. Kriitiliste takistuste ületamine sotsiaalsete innovatsioonide rakendamisel, mis põhinevad uudsetel teadmis- ja kogemuspõhistel lahendustel ja rahuldavad lõpp-kasutajate vajadusi kõige optimaalsemal moel, võttes arvesse tehnoloogia arengut.
4. Teadmiste-kogemuste vahetuse rõhutamine, eritähelepanu uutel Euroopa Liidu liikmesriikidel. Rakendustööriistade valikul tuleb arvestada väga erineva tervena elatud oodatava elueaga üle Euroopa, ennekõike liikmesriikides Kesk- ja Ida-Euroopast.
Innovage projekt on rahastatud Euroopa Liidu Teadusuuringute ja tehnoloogia arengu 7. Raamprogrammi toetuslepingu (nr. 306058) alusel.
|
<urn:uuid:b5c1e147-5f01-4183-94e0-28a5b6d5edd0>
|
CC-MAIN-2019-04
|
https://www.omastehooldus.eu/sites/default/files/public/pressiteade_-_informcare.pdf
|
2019-01-23T05:01:56Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-04/segments/1547583897417.81/warc/CC-MAIN-20190123044447-20190123070447-00442.warc.gz
| 861,411,694
| 1,601
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999973
|
ekk_Latn
| 0.999981
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2689,
4153
] | 1
|
[
0.12109375,
0.55078125,
0.298828125,
0.0230712890625,
0.004974365234375,
0.0010833740234375
] |
Kokkuvõtlik klasside tunniplaan
Ääsmäe Põhikool, Kasesalu 16, Ääsmäe 76402
7
Ühiskonna õp
8
|
<urn:uuid:6864ea38-d923-4ff6-a12a-78f37d09ddb0>
|
CC-MAIN-2019-04
|
https://aasmaekool.ee/wp-content/uploads/2019/01/tunniplaan-09.01.19.pdf
|
2019-01-23T05:10:02Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-04/segments/1547583897417.81/warc/CC-MAIN-20190123044447-20190123070447-00443.warc.gz
| 408,415,984
| 51
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999476
|
ekk_Latn
| 0.999476
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
95
] | 1
|
[
0.0211181640625,
0.97265625,
0.006744384765625,
0.00011157989501953125,
0.000005781650543212891,
0.000028967857360839844
] |
OTSUS
Kehtna
15.11.2017 nr
Ametiasutuste tegevuse ümberkorraldamine
Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31.01.2017 määrusega nr 39 „Järvakandi valla ja Kehtna valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine" muutmine", mis jõustus tervikuna Kehtna Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval 20.10.2017, ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 34 ning Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 14 1 lõiked 12 ja 14, Kehtna Vallavolikogu o t s u s t a b
1 .Korraldada ümber Kehtna valla ametiasutused Kehtna Vallavalitsuse ja Järvakandi Vallavalitsuse ühinemise teel ning moodustada alates 1. jaanuarist 2018 ametiasutusena Kehtna Vallavalitsus.
2. Lõpetada seoses ümberkorraldamisega Kehtna Vallavalitsuse (registrikood 75021729), ja Järvakandi Vallavalitsuse (registrikood 75020998) tegevus arvates 31. detsembrist 2017.
3. Arhiveerida Kehtna Vallavalitsuse registrikood 75021729, ja Järvakandi Vallavalitsuse registrikood 75020998.
4. Otsus jõustub teatavakstegemisest ametiasutuste juhtidele.
Peeter Kustmann Vallavolikogu esimees
KEHTNA VALLAVOLIKOGU
|
<urn:uuid:997e3e46-968a-412d-a6a7-bbffebd2f07a>
|
CC-MAIN-2017-47
|
http://jarvakandi.ee/Uudised/2017/volikogu/15.11/Lisa%20I%20Ametiasutuste%20tegevuse%20umberkorraldamine%20Eelnou.pdf
|
2017-11-21T17:13:31Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-47/segments/1510934806421.84/warc/CC-MAIN-20171121170156-20171121190156-00033.warc.gz
| 154,991,844
| 490
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999655
|
ekk_Latn
| 0.999655
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1214
] | 1
|
[
0.09716796875,
0.578125,
0.28125,
0.04248046875,
0.00177764892578125,
0.000675201416015625
] |
Koondumise otsuse teade
Avaldamise algus: 18.03.2019
Avaldamise lõpp: tähtajatu
Konkurentsiamet avaldab teadaande konkurentsiseaduse (KonkS) § 27 lõike 12 alusel.
Konkurentsiamet vastavalt KonkS § 27 lõike 1 punktile 1 tegi 18.03.2019 otsuse nr 55/2019-014, mille tulemusena võib Saksamaal registreeritud äriühing SCHWENK Zement Beteiligungen GmbH (registrikood: HRB 1698) omandada valitseva mõju Lätis ja Norras registreeritud äriühingute "CEMEX" SIA (registrikood: 40003386821); CEMEX AS (registrikood: 954 799 212) üle KonkS § 19 lõike 1 punkti 2 tähenduses.
Konkurentsiamet Tallinn, HARJUMAA, Auna 6
Telefon: 6672400
E-post: firstname.lastname@example.org
Teadaande number 1440487
|
<urn:uuid:e2279e8d-ac12-46a2-a539-86efa808ff11>
|
CC-MAIN-2021-43
|
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/varasem/public/Koondumised/2019/teadaanne_1440487.pdf
|
2021-10-17T08:58:33+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-43/subset=warc/part-00035-16202947-a809-4711-8221-79ab0a79d5b1.c000.gz.parquet
| 1,044,348,543
| 293
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999726
|
ekk_Latn
| 0.999726
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
685
] | 0
|
[
0.60546875,
0.3671875,
0.019775390625,
0.0076904296875,
0.000396728515625,
0.00023365020751953125
] |
Oktoober 2024
Versioon 1
Osalemiskutse
Tehniline abi osalejate kogukondade toetamiseks, et saavutada ELi missiooni „Meie ookeanide ja vete taaselustamine" eesmärgid
Tsükkel 2
| Kuupäev | Versioon | Kirjeldus |
|---|---|---|
| 21. oktoober 2024 | 1 | Konkursil osalemise huvist teatamise kutse esialgne versioon |
Sisukord
Ühised valikukriteeriumid.................................................................................................................................................... 25
Sissejuhatus
Osalemiskutse teise tsükli eesmärk on kaasata, teavitada ja kutsuda kokku asjaomaseid sidusrühmi, kes on huvitatud selle toetuskava kaudu pakutavast tehnilisest abist. Nende osalemine aitab kaasa ookeanide ja vete kaitse missiooni üldiste eesmärkide saavutamisele. Seega asetame oma lähenemisviisis suurt rõhku sellele, et anda sidusrühmadele kogu teave, mis on vajalik nende võimaliku osalemise ja abikõlblikkuse kohta teadliku otsuse tegemiseks, ning juhendada neid eduka taotluse esitamisel.
Pärast seda sissejuhatust esitatakse osalemiskutses järgmine teave:
* 2. peatükis esitatakse taustteave missiooni „Meie ookeanide ja vete taaselustamine" kohta.
* 3. peatükis on esitatud abikõlblikud sihtrühmad.
* 4. peatükis määratletakse tehnilise abi eesmärgid ja teenused.
* 5. peatükis kirjeldatakse taotluse ja rakendamise ajakava.
* 6. peatükis esitatakse abikõlblikkuse kriteeriumid.
* 7. peatükis käsitletakse taotlemise menetlust.
* 8. peatükis on esitatud teave taotlejatele kättesaadava toetuse kohta.
Mis on missioon „Meie ookeanide ja vete taaselustamine"?
Hetkeseis: meie ookean ja veed
Magevee- ja mereökosüsteemidel on eluliselt tähtis osa elu säilitamisel Maal ja need aitavad kaasa kliima stabiilsusele. Viimase kahe aastakümne jooksul on EL püüdnud mere ökosüsteeme kaitsta ja neid poliitilise pühendumuse ja poliitikaalgatuste kaudu taastada. Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega on EL suurendanud oma püüdlusi taastada „hüdrosfäär" meetmete kaudu, mille eesmärk on rakendada tõhusat ressursikasutust, vähendada reostust ning kaitsta ja taastada elurikkust.
Missioon „Meie ookeanide ja vete taaselustamine"
Missiooni eesmärgid, sihid ja võimaldamisvahendid
Vastuseks veeökosüsteemide seisundi halvenemisest tingitud eksistentsiaalsetele probleemidele pakub ELi missioon „Meie ookeanide ja veekogude taastamine 2030. aastaks" süsteemset lähenemist Euroopa ookeanide, merede ja vete kaitsmisele ja taastamisele aastaks 2030. Missiooni eesmärk on põhjalikult taastada ookeanide tervis süsteemse lähenemisviisi abil, milles keskendutakse kolmele eesmärgile:
* kaitsta ja taastada mere- ja mageveekogude ökosüsteeme ja elurikkust;
* vältida ja kõrvaldada ookeanide, merede ja vee reostust ning
* tagada kestlik ja süsinikuneutraalne sinine ringmajandus.
Esimene eesmärk hõlmab vähemalt 30% ELi mereala kaitsmist, integreerides samal ajal ökoloogilised koridorid, kaitstes rangelt 10% ELi merealadest, taastades 25 000 km vaba vooluga jõgesid ning aidates kaasa eelseisvatele looduse taastamise eesmärkidele, sealhulgas halvenenud seisundis merepõhja elupaikade ja ranniku ökosüsteemide taastamisele.
Teine eesmärk on vähendada plastprügi meres 50% võrra, alandada mikroplastide eraldumist 30% võrra ning vähendada 50% võrra toitainete kadusid, keemiliste pestitsiidide kasutamist ja sellega seotud riske.
Kolmas eesmärk on kõrvaldada merendusega seotud tegevusest tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused, uurides samal ajal võimalusi vältimatute heitkoguste sidumiseks.
Nende eesmärkide saavutamiseks on missioon võtnud nende toetuseks kasutusele kaks läbivat võimaldamisvahendit:
* digitaalsed ookeanide ja veealaste teadmiste süsteemid ning
* avalikkuse mobiliseerimise ja kaasamise meetmed.
Missiooni harta
Harta on mittesiduv üleskutse sidusrühmadele pühenduda ühiselt meie ookeanide, merede ja vete kaitsmise ja taaselustamise eesmärkidele ning kooskõlastada jõupingutusi, et saavutada kohalikul tasandil väga vajalik kriitiline mass. Lihtsustatud, kaasava ja inspireeriva raamistiku abil, mis soodustab koostööd, koondab ressursse ja arendab ühiseid tegevusi, saavad avaliku ja erasektori osalejad ühineda, osaledes järgmistes eri liiki tegevustes 1 :
* teadusuuringud ja innovatsioon;
* tõenduspõhised teadmised ja andmed ja/või teadmistele ja andmetele juurdepääsu sätted kooskõlas ookeanide ja vete kaitse missiooni teadmiste süsteemi põhimõtetega, et andmed on leitavad, kättesaadavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad (nn FAIR-põhimõtted);
* lahenduste laiendamine, kasutuselevõtt ja kordamine;
* kodanike kaasamine, kodanikuteadus, noorte juhitud algatused, praktikakogukonnad, ookeanide ja vee alane kirjaoskus, teavitustegevus, teadlikkuse suurendamine ja osaluspõhised lähenemisviisid;
* haridus ja koolitus.
Praegu on heaks kiidetud 665 lubatud meedet kogueelarvega 6,10 miljardit eurot. 2
Missiooni juhtpaigad
Missioon on sisse seadnud neli juhtpaika ehk „majakat", mis on kohad innovaatiliste lahenduste katsetamiseks, kasutuselevõtmiseks, arendamiseks ja laialdaselt rakendamiseks igas mere/jõe vesikonnas: Atlandi ookeanis / Arktika rannikul, Läänemerel ja Põhjamerel, Vahemerel ja Doonau valglas.
Algatuse Marine Blue Parks eesmärk on katsetada ja juhtida uusi lahendusi merekaitsealade laiendamiseks ja nende olukorra parandamiseks.
Käesoleva konkursikutse eesmärk ja ülesanded
Osalemiskutsega kaasatakse aktiivselt, teavitatakse ja kutsutakse innukalt valitud osalejate kogukondi (nt sadamad, saared, püügipiirkonnad), kes otsivad tehnilist abi oma projektidele, mis aitavad saavutada missiooni „Meie ookeanide ja vete taaselustamine" konkreetseid eesmärke ja sihte.
See protsess hõlbustab selliste meetmete väljavalimist, mis on täielikult kooskõlas ookeanide ja veekogude kaitse missiooniga ja millel on potentsiaali kaitsta ja taastada mereökosüsteeme. Tehnilist abi pakub tehniline eksperdirühm koos CINEA ja missiooni sekretariaadi toetusega. Pange tähele, et selle tehnilise abi raames ei anta otsest rahalist toetust.
1
Lisateavet missiooni harta kohta saate järgmiselt lingilt: https://maritime-forum.ec.europa.eu/theme/research/mission-ocean-and-waters_en
2 2024. aasta augusti seisuga
Kes on kolm tehnilise abi saamise tingimustele vastavat sihtkogukonda?
Sadamad
Abikõlblike sihtkogukondade määratlus
Sihtühendused põhinevad mõiste „sadam" määratlusel: maismaa- ja veeala, mis koosneb taristust ja varustusest, mis võimaldab peamiselt veesõidukite vastuvõtmist, nende lastimist ja lossimist, kaupade ladustamist, nende kaupade vastuvõtmist ja üleandmist ning reisijate, meeskonna ja teiste isikute pardaleminekut ja pardalt lahkumist, ning mis tahes muu sadamaalal tegutsevatele transpordiettevõtjatele vajaliku taristu toimimist.
Abikõlblike osalejate kategooriad
Selle kategooria raames võivad esitada taotlusi:
* kohalikud/piirkondlikud asutused ja/või samalaadsed organid (nt piirkonnad kui juriidilised isikud, samuti organid, mis esindavad piirkondlikku asutust, nagu piirkondlikud ametid, piirkondlikud planeerimisasutused, piirkondlikud transpordiasutused jne);
* sadamavaldajad;
* valitsusvälised organisatsioonid või samaväärsed üksused, kes tegelevad sadamate arendamisega, ja
* kohalikud kutseühendused või kohalikku arendustegevusse kaasatud kutseühendused.
Näited projektiideede kohta
Allpool on esitatud mittetäielik loetelu võimalikest sadamaga seotud projektiideedest, mis põhinevad missiooni eesmärkidel. Palun võtke arvesse, et selle osa eesmärk on inspireerida tulevasi taotlejaid kõigist vesikondadest (Atlandi ookean ja Arktika rannik, Lääne- ja Põhjameri, Doonau vesikond ja Vahemeri), tutvustades võimalikke projekte. See on vaid kitsendusteta näide. Arvesse võetakse kõiki esitatud projekte, mis vastavad käesolevas osalemiskutses esitatud nõuetele. Samuti toetatakse projekte, milles keskendutakse ajaomaste ja ka juba olemasolevate lahenduste rakendamisele mõnes muus vesikonnas või millel on väga suur korratavuse / kasutuselevõtu potentsiaal.
* Ringmajanduse juurutamine sadamate tegevuses (jäätmekäitlus – taaskasutus) sadamate varustamisel
* Ranniku vastupanuvõimet toetavate lahenduste väljatöötamine, eelkõige seoses merepinna taseme tõusu või äärmuslike sündmustega
* Sadamate energiaallikate kogumi arendamine vähese süsinikdioksiidiheitega lahenduste abil (st taastuvenergia, roheline energia)
* Lahenduste väljatöötamine/rakendamine vähese süsiniku- ja/või saasteainete (NOx/SOx) heite tagamiseks (nt elektrifitseerimine)
* Mere jäätmekäitlus (mere- ja maismaaprügi vähendamine)
* Loodusliku seisundi taastamise meetmed (tehismaaks muudetava rannikuala vähendamine)
* Ökoloogiline taastamine sadamaaladel
* Mereprahi ja vrakkide eemaldamine ookeanide tervise ja rannikute vastupanuvõime heaks
* Looduspõhiste lahenduste rakendamine sadamaaladel ja nende ümbruses
* Kaitsealade kehtestamine või taastamistegevused sadamaaladel ja/või nende ümbruses
* Sadamaalade ja nende ümbruse keskkonnaseire, et vähendada sadamategevuse mõju, võttes arvesse kumulatiivset lähenemisviisi
* Keemilise või toitainetega saastumise ennetamisele ja kõrvaldamisele suunatud meetmete väljatöötamine
* Logistikaahela süsinikuheite vähendamine suunaga laevandusest sisemaale.
Püügipiirkonnad
Abikõlblike sihtkogukondade määratlus
Sihtkogukonnad on kalanduskogukonnad, kalanduse kohalikud tegevusrühmad (FLAG), mida kirjeldatakse kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD) strateegiates, kalalaevad, vesiviljelustootjad: kalanduskogukond (rannikukogukond) koondab ELi osalejaid, kes tegutsevad mere- või jõeäärses piirkonnas või kus kalapüük (alates kõige traditsioonilisematest kuni tööstuslikumateni mitmesuguste laevade ja püügivahendite abil) ja/või vesiviljelus on piirkonna tegevuse valdav osa ning koondab merekeskkonnaga tihedalt seotud sidusrühmi.
Osalemiskutse kontekstis hõlmab see sihtrühm kalapüügi- või vesiviljeluspiirkondade kogukondi, kes kasutavad kestliku meremajanduse pakutavaid võimalusi ja saavad neist kasu.
Abikõlblike osalejate kategooriad
Selle kategooria raames võivad esitada taotlusi:
* kohalikud/piirkondlikud asutused ja/või samalaadsed organid (nt piirkonnad kui juriidilised isikud, samuti organid, mis esindavad piirkondlikku asutust, nagu piirkondlikud ametid, piirkondlikud planeerimisasutused, piirkondlikud transpordiasutused jne);
* valitsusvälised organisatsioonid või samaväärsed üksused, kes tegelevad kalanduskogukondadega, kohalike tegevusrühmadega, mida on kirjeldatud kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiates, kalapüügiga ja uurimislaevadega;
* kohalikud kutseühendused, mis asuvad kohapeal või tegelevad piirkonnas kohaliku arendustegevusega;
* kalurid (kaubanduslikult või elatuseks püügiga tegelevad), kalalaevade omanikud, operaatorid ja meeskond, kalatöötlejad, kes tegelevad kala töötlemise ja säilitamisega turustamiseks ja müügiks, ning kauplejad, kes tegutsevad vahendajatena kalurite ja tarbijate, aga ka vesiviljelustootjate vahel;
* uurimislaevad ning kalapüügi- ja vesiviljeluslaevad, sealhulgas kalade hulgast väikelaevadega proovide võtmine ookeanide ja vete andmete kogumiseks, mis aitavad kaasa ookeane ja vesi käsitlevate teadmiste digiüleminekule ja ookeani digiteisiku loomisele, ning
* merekaitsjad, teadurid ja teadlased, kes töötavad mereökosüsteemide ja kalapopulatsioonide säilitamise nimel ning uurivad võimalusi kalavarude kestlikumaks muutmiseks, aga ka valitsusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid, kes tegelevad poliitika kujundamise, reguleerimise ja kalanduskogukondade toetamisega jätkusuutlike tavade osas.
Näited projektiideede kohta
Allpool on esitatud mitteammendav loetelu võimalikest kalandusalastest projektiideedest, mis põhinevad missiooni eesmärkidel. Palun võtke arvesse, et selle osa eesmärk on inspireerida tulevasi taotlejaid kõigist vesikondadest (Atlandi ookean ja Arktika rannik, Lääne- ja Põhjameri, Doonau vesikond ja Vahemeri), tutvustades võimalikke projekte. See on vaid kitsendusteta näide. Arvesse võetakse kõiki projekte, mis vastavad käesolevas osalemiskutses esitatud nõuetele. Samuti toetatakse projekte, milles keskendutakse ajaomaste ja ka juba olemasolevate lahenduste rakendamisele mõnes muus vesikonnas või millel on väga suur korratavuse / kasutuselevõtu potentsiaal.
* Sidusrühmadest juhinduva kalandustegevuse ruumilise ja ajalise juhtimise arendamine, mis kaitseb mere- ja mageveekogude ökosüsteeme ja elurikkust kohalikul tasandil
* Vähese mõjuga ja valikulise kalapüügi edendamine, mis on kooskõlas merelooduse taastamise algatustega
* Madala troofilise tasemega ja integreeritud multitroopse vesiviljeluse edendamine
* Kalandus- ja vesiviljelustegevuse tekitatud CO2 heitkoguste vähendamine
* Lõimitud rannikuökosüsteemide taastamine merevetikate kasvatamise ja süsiniku sidumise abil
* Plastide kasutamise ja kadude vähendamine kalandus- ja vesiviljelustegevuses (Mereprahi avastamine ja kaardistamine mehitamata õhusõiduki süsteemide ja masinõppe meetodite kombineerimise teel, et hõlbustada sidusrühmade otsusetegemist prahi tiheduse alusel)
* Algatused kohalike kalandustegevuste ja sadamate kaitsmiseks ning taastamiseks, näiteks haudejaamade rajamine kalavarude täiendamiseks – eriti ülepüütud või ohustatud liikide puhul – või väikesadamate taaselustamine kestlike taristutäiustustega, et suurendada nende rolli kohalike kalandus- ja majandustegevuste ning turismi sõlmpunktina.
* Kodanikualgatuste arendamine, milles kogutakse teaduslikke andmeid, mis võivad toetada tõenduspõhist kalavarude majandamist ja merekaitset
* Innovatiivsed digilahendused toidu kvaliteedi jälgimiseks ja hindamiseks, et toetada kala külma tarneahelat
* Valgalade ja rannikuvööndi haldamine keemilise ning toitainetega saastumise vähendamiseks
* Uuenduslike mereannitoodete arendamine, mis edendavad tähelepanuta jäetud kalamaterjali tarbimist, et saavutada „nulljäätmed" elurikkust austava lähenemisviisiga
* Uuenduslikud tehnoloogiad (nt robootika) tootlikkuse tõstmiseks ja kvaliteedi parandamiseks ning liikide ja jäätmete jälgimiseks, pidades silmas ringmajandusprotsessi
Saared
Abikõlblike sihtkogukondade määratlus
Sihtkogukonnad põhinevad „saarte" määratlusel: saarte tüpoloogiat kohaldatakse piirkondade tasandil. Saarte piirkonnad on määratletud kui NUTS 3. tasandi piirkonnad Euroopa Liidus, mis koosnevad täielikult ühest või mitmest saarest. „Saarte" kogukonnad on need, kes paiknevad territooriumidel, millel on:
* minimaalselt 1 km² suurune pindala;
* saare ja mandri vaheline minimaalne kaugus on 1 km;
* elanikkonna arv on suurem kui 50 ja
* saare(te) ja mandri vahel puudub püsiühendus (näiteks sild, tunnel või tamm).
Abikõlblike osalejate kategooriad
Kutse raames on selle kategooria taotlusi võimalik esitada:
* kohalikele/piirkondlikele asutustele ja/või samalaadsetele organitele (nt piirkonnad kui juriidilised isikud, samuti organid, mis esindavad piirkondlikku asutust, nagu piirkondlikud ametid, piirkondlikud planeerimisasutused, piirkondlikud transpordiasutused jne);
* valitsusvälised organisatsioonid või samaväärsed üksused, kes tegelevad kohaliku arendustegevusega, ja
* kutseühendused, mis asuvad asjaomasel saarel või tegelevad saare kohaliku arendustegevusega.
Näited projektiideede kohta
Allpool on esitatud mitteammendav loetelu võimalikest saartega seotud projektiideedest, mis põhinevad missiooni eesmärkidel. Palun võtke arvesse, et selle osa eesmärk on inspireerida tulevasi taotlejaid kõigist vesikondadest (Atlandi ookean ja Arktika rannik, Lääne- ja Põhjameri, Doonau vesikond ja Vahemeri), tutvustades võimalikke projekte. See on vaid kitsendusteta näide. Arvesse võetakse kõiki projekte, mis vastavad käesolevas osalemiskutses esitatud nõuetele. Samuti toetatakse projekte, milles keskendutakse ajaomaste ja ka juba olemasolevate lahenduste rakendamisele mõnes muus vesikonnas või millel on väga suur korratavuse / kasutuselevõtu potentsiaal.
* Mereala ruumilise planeerimise ja lõimitud maaplaneerimise või kestliku strateegilise planeerimise arendamine
* Süsinikuvabade või -neutraalsete lahenduste rakendamine, et vähendada üldist impordist sõltumist ja muutuda vähese CO2 heitega piirkonnaks
o Taastuvenergia tootmine saarte tasandil energiasõltumatuse saavutamiseks
11
o Vähese CO2 heitega/CO2 vaba ühistranspordi arendamine maismaal või merel
* Lahenduste väljatöötamine rannikualade vastupanuvõime arendamiseks (nt äärmuslikud sündmused ja merepinna taseme keskmine tõus)
* Kestlik veetootmine (nt magestamine)
* Ringmajanduse arendamine, ulatuslik mereprahi käitlus ja saaste vähendamine (jäätmekäitlus ja jäätmete vähendamine)
* Mere- või rannikukaitsealade arendamine või olemasolevate kaitsealade tõhususe suurendamine täielikult kaitstud alade suunas
* Ranniku- ja mereelupaikade kaitsmise ja taastamise meetmed.
Mida pakutakse?
Tehnilise abi eesmärgid
Tehnilise abi eesmärk on toetada väljavalitud avalduse esitajaid nende meetmete arendamisel, võimaldamisel ja tugevdamisel, mis aitavad kaasa ühele või mitmele ookeanide ja veekogude kaitse missiooni eesmärgile.
Tehniline abi peab vastama taotlejate vajadustele, suutlikkusele ja huvidele, pakkudes taotlejate projektidele kohandatud eksperdiabi sellistes olulistes aspektides nagu regulatiivne, tehniline, majanduslik, operatiivne, keskkonnaalane ja kaubanduslik teostatavus. Pange tähele, et selle tehnilise abi raames ei anta rahalist toetust.
Teostatavusuuringutes hinnatakse projektide üldist elujõulisust, määratletakse riskid, võimalused ja edu tõenäosus ning analüüsitakse, kas kavandatavad projektid on õiguslikult, tehniliselt, rahaliselt, majanduslikult, operatiivselt, keskkonnaalaselt ja kaubanduslikult põhjendatud ja teostatavad. Uuringutes antakse ka soovitusi valitud meetmete teostatavuse parandamiseks.
Tehnilise abi kasutegurid
Tehniline abi on eksklusiivne, mõjupõhine juhendamisprogramm ELi ookeanide ja veekogude kaitse missiooni harta valitud allakirjutanutele, mis koosneb ekspertide toetusest iga projekti analüüsimiseks ja täiustamiseks. Tehnilist abi kohandatakse vastavalt iga projekti küpsusastmele ja eesmärkidele ning sellega toetatakse missiooni valitud eesmärkide saavutamist.
Praktiliselt tähendab see, et tehniline abi annab teile ekspertteadmisi ja juhiseid, mis täiendavad teie projektimeeskondade oskusi ja võimeid analüüsi, strateegilise nõustamise ja praktilise abi vormis projekti eri mõõtmete kaupa.
Tehnilise abi kaudu saavad väljavalitud abisaajad selgema arusaama projekti teostatavusest ja/või nõuetest, et projekti laiendada ja edasi arendada. Teil on võimalik saada järgmiseid kasutegureid:
* Projekti meeskonna parem keskendumine
* Uute võimaluste kindlakstegemine
* Teise sidusrühma poolt juba olemasoleva lahenduse kordamine
* Väärtusliku teabe hankimine, selleks et otsustada, kas projekti alustada või mitte
* Ärialternatiivide vahel parem prioriteetide seadmine
* Projekti ettevõtmise põhjenduse tugevdamine.
Osutatavad teenused
Töötati välja 10 tehnilise abi paketti, millest igaüks oli seotud teostatavuse mõõtmega ja hõlmas eri tugitegevusi. Tehnilise abi pakette antakse tavapärase konkursi korras ja isiklike kohtumiste kaudu (lisateave on esitatud jaotises Tehnilise abi rakendamise tegevuskava).
Nende pakettide eesmärk on anda taotlejatele selge ülevaade sellest, mida tehnilise abi raames pakutakse ja kuidas see vastab nende konkreetsetele vajadustele, aidates neil tõhusalt oma sooviavaldust ette valmistada.
Oluline on rõhutada, et kuigi see raamistik on taotlejatele esialgseteks suunisteks, kohandatakse taotluse hindamise ja tehnilise abi kava väljatöötamise etapis teenust vastavalt projekti vajadustele. Seega esitatakse tehnilise abi kavas iga abipaketi puhul lahendamist vajavad probleemid, kavandatud tegevused, oodatavad tulemused ja mõõdetavad põhinäitajad, mis on kooskõlas üldise raamistikuga, kuid spetsiifilised vastavalt valitud projektide põhivajadustele.
Taotlejana võite valida kuni kolm paketti, mida peate oma projekti jaoks kõige asjakohasemaks.
Teil on võimalik valida ka valik „Muu", et märkida üles täiendavad toetusvaldkonnad, mida peate asjakohaseks ja mis ei ole kavandatud abipakettidega hõlmatud.
Järgnevas tabelis on esitatud ülevaade kavandatavatest abipakettidest, nende teostatavuse mõõde ja tegevuste soovituslik kirjeldus.
Tabel 1 Kavandatud tehnilise abi pakettide loetelu
| | Abipaketi nimi | | Teostatavuse mõõde | Tegevuste soovituslik kirjeldus |
|---|---|---|---|---|
| Toote, teenuse ja tehnoloogia teostatavuse analüüs | | Tehniline | | • Tehnoloogia või teenuse identifitseerimine |
| | | | | • Tehnilise valmiduse taseme hindamine ja |
| | | | | lahenduse ajakohastamine |
| | | | | • Tehniliste nõuete analüüs |
| | | | | • Tehniliste ressursside ja suutlikkuse analüüs |
| | | | | • Vastastikune võrdlusanalüüs |
| | | | | • Toote, teenuse või tehnoloogia võimaliku |
| | | | | korratavuse ja laialdasemalt kasutamise |
| | | | | hindamine |
| Turustamine | | Kaubanduslik | | • Turu-uuringud ja -analüüs, sealhulgas ülevaade |
| | | | | turuvõimalustest, nõudlusest ja konkurentsist |
| | | | | • Kogu adresseeritava turu hinnanguline suurus |
| | | | | • Toote avastamine ja turukõlblikuks täiustamine |
| | | | | • Kasutajate kaasamine/sidusrühmade analüüs |
| | | | | • Partneri otsing |
| | | | | • Projekti propageerimise strateegiate määratlus |
Abipaketi nimi
Teostatavuse mõõde Tegevuste soovituslik kirjeldus
| Majanduslik teostatavus ja investeerimisvalmidus | Majanduslik/rahanduslik | • Ärijuhtumi arvutamine |
|---|---|---|
| | | • Ärimudeli väljatöötamine või hindamine |
| | | (nõuetekohane hoolsus), sealhulgas selliste |
| | | peamiste finantsnäitajate nagu |
| | | investeeringukulude, tegevuskulude, tulude, |
| | | investeeringutasuvuse, nüüdispuhasväärtuse jne |
| | | hindamine |
| | | • Kulude-tulude analüüs |
| | | • Majanduslike ja finantsriskide hindamine |
| | | • Investeerimiskontseptsiooni väljatöötamine |
| Rahastamisvõimalused ja vahendite kogumine | Majanduslik/rahanduslik | • Rahastamisstrateegia määratlemine (toetused, |
| | | omakapital, võlakohustused) |
| | | • Äri- ja finantsplaani optimeerimine |
| | | • Projekti ettevalmistamine investori nõuetele |
| | | vastavaks |
| | | • Sobivate investorite väljaselgitamine ja nendega |
| | | suhtlemine |
| | | • Dokumentatsiooni ülevaade ja koostamine |
| | | • Investoritele esitlemine ja läbirääkimiste |
| | | ettevalmistamine |
| | | • Investeerimisettepanekute riskide, probleemide ja |
| | | nõrkade külgede analüüs |
| | | • Toetus äriplaani ja/või rahastamiskava |
| | | väljatöötamisele, raha kogumise strateegiad |
| | | (toetused, omakapital, laen, ühisrahastus), |
| | | investorite väljaselgitamine ja dokumentide |
| | | ettevalmistamine, projektide finantsmudeli |
| | | viimistlemise juhised, investeerimiskontseptsiooni |
| | | riskianalüüs ja optimeerimine |
| Toimingute ja täitmisvõime parandamine | Operatiivne | Sisemine mõõde: |
| | | • Projektijuhtimine, sealhulgas toetus projekti |
| | | eduka rakendamise jälgimiseks vajalike peamiste |
| | | tulemusnäitajate loomisele |
| | | • Kõrge töökvaliteet |
| | | • Organisatsiooni struktuur ja tööjõud |
| | | • Rakendamise tegevuskavade väljatöötamine |
| | | • Juhtumiuuringute väljatöötamine |
| | | • Vastastikune võrdlusanalüüs ning mentorluse ja |
| | | vastastikuse teabevahetuse loomine |
| | | • Tegevusriskide juhtimine |
| | | Välismõõde: |
| | | • Tarneahela ja logistika optimeerimine |
| | Abipaketi nimi | | Teostatavuse mõõde | Tegevuste soovituslik kirjeldus |
|---|---|---|---|---|
| | | | | • Allhange strateegiline varana |
| Tootmise laiendamine ja rahvusvahelistumine | | Operatiivne/kaubanduslik | | • Toote, teenuse või tehnoloogia laiendamise |
| | | | | tegevuskava |
| | | | | • Rahvusvahelistumise valmidus |
| | | | | • Sihtturgude ja ärivõimaluste hindamine ja |
| | | | | prioriseerimine |
| | | | | • Ekspordieeskirjade ja -poliitika analüüs |
| | | | | • Asjakohaste klientide ja partnerite |
| | | | | kindlakstegemine sihtturgudel |
| Õigusaktide alane nõustamine | | Reguleeriv | | • Kavandatud lahenduste rakendamiseks |
| | | | | kohaldatavate õigusraamistike analüüs |
| | | | | • Kohaldatavate standardite ja režiimide analüüs, |
| | | | | sealhulgas heade tavade näited |
| Intellektuaalomandi alane nõustamine | | Kaubanduslik | | • Intellektuaalomandi kaitse: patendid, |
| | | | | autoriõigused, disainilahenduste registreerimine, |
| | | | | kaubamärgid, logod, domeeninimed |
| | | | | • Intellektuaalomandi valdkonna analüüs ja |
| | | | | mõistmine ning asjakohaste intellektuaalomandi |
| | | | | strateegiate määratlemine |
| Turundus ja kommunikatsioon | | Kaubanduslik | | • Turundus- ja kommunikatsioonistrateegia ning |
| | | | | meetmete kavandamine |
| | | | | • Väärtuspakkumise määratlemine ja täpsustamine |
| | | | | • Ainulaadse müügiargumendi määratlus |
| | | | | • Projekti esitluse ja müügikõne ettevalmistamine |
| | | | | • Ostja teekonna/profiili/müügitsükli analüüs ja |
| | | | | mõistmine |
| Keskkonna- ja mõjuhinnang | | Keskkond | | • Keskkonnamõju mõõtmise ja jälgimise metoodika |
| | | | | rakendamine |
| | | | | • Põhinäitajate ja edusammude määratlemine |
| | | | | peamistes mõõtmetes, nagu kasvuhoonegaaside |
| | | | | heitkogused, jäätmete vähendamine jne, mis |
| | | | | põhinevad valitud ookeanide ja veekogude kaitse |
| | | | | missiooni eesmärkidel |
| | | | | • Koolitus ELi taksonoomia, keskkonna- ja |
| | | | | mõjuaruandluse teemal |
Milline on ajakava?
Taotluse ajakava
Osalemiskutse peale taotluse esitamise teine tsükkel korraldatakse 21. oktoober 2024 kuni 13. detsember 2024 kell 23:59 Kesk-Euroopa aja järgi.
1. tsüklist väljajäetud kandidaate kutsutakse üles samuti oma taotlust koos uute taotlejatega uuesti esitama.
Täpsemalt on 2. tsükli peamised kuupäevad järgmised:
*
Osalemiskutse avaldamine: 21. oktoober 2024
* Osalemiskutse peale taotluse esitamise tähtaeg: 13. detsember 2024 kell 23:59 Kesk-Euroopa aja järgi
* Edukate taotlejate väljavalimine ja teavitamine: veebruar-märts 2025 (täpne kuupäev veel määratakse)
* Tehnilise abi esialgne lõppkuupäev: august 2025 (kuupäevad võivad varieeruda, olenevalt iga projekti konkreetsetest vajadustest)
Lisateavet valikukriteeriumide kohta leiab jaotisest „Kes saavad taotleda?".
Tehnilise abi rakendamise tegevuskava
Kavandatud tehnilise abi rakendamise tegevuskava võimaldab edukaid avalduse esitajaid juhendada, et nad saaksid oma projektide jaoks parima võimaliku tehnilise abi paketi, suurendades samal ajal tulemusi ja mõju, mis aitavad kaasa missiooni eesmärkide ja sihtide saavutamisele.
Järgneval joonisel on esitatud tehnilise abi osutamise protsessi peamised etapid pärast taotlejate lõplikku valimist ja teavitamist.
Joonis 1 Tehnilise abi osutamise protsessi põhietapid ja ajakava
Esimese sammuna töötab ookeanide kaitse missiooni tugirühm tehnilise abi tugirühma mobiliseerimise kallal ja töötab iga taotleja jaoks välja tehnilise abi kava eelnõu, mis põhineb hindamisetapis tuvastatud probleemide ja vajaduste analüüsil. Tehnilise abi kavas kirjeldatakse
tuvastatud probleeme, kavandatud tegevusi, oodatavaid tulemusi ja mõõdetavaid peamisi tulemusnäitajaid, millest tehnilise abi osutamine juhindub.
Seejärel edastatakse tehnilise abi kava projekt edukatele avalduse esitajatele koos võimalike selgitustaotlustega ja kutsega tervituskohtumisele. Tervituskohtumine korraldatakse veebipõhise üritusena 10 tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil taotleja on saanud oma valikutulemuste teate. Selle aja jooksul kinnitavad taotlejad oma osalemist ning võivad taotleda protsessi ja/või teenuste kohta selgitusi.
Tervituskohtumine tähistab tehnilise abi tegevuse ametlikku käivitamist ning selle eesmärk on viia tehnilise abi kava projekt kooskõlla taotleja projekti hetkeseisuga (ulatus, ajakava, andmete kättesaadavus, ressursside kättesaadavus jne) ja abi kättesaadavusega ning leppida ühiselt kokku toetuse konkreetne ulatus. Eelkõige võimaldab see järgmist:
* Tutvustada edukale taotlejale tehnilise abi meeskonda
* Esitada edukale taotlejale tehnilise abi kava projekt ja tema taotluse alusel eelnevalt kindlaks määratud kohandatud teenuste pakett, samuti tehnilise abi osutamise tingimused (nt kohustus teha tehnilise abi meeskonnaga heas usus koostööd või tehnilise abi tagasisidearuande koostamine, mis tuleb saata CINEA-le kuus kuud pärast tehnilise abi lõppu).
* Käivitada tehnilise abi kava eelnõu täpsustamine taotleja tagasiside põhjal, selgitades kõiki asjakohaseid aspekte, sealhulgas järgmist:
o Tehnilise abi jaoks vajalikke üksikasju
o Vastavaid rolle ja kohustusi
o Täidetavate ülesannete loetelu
o Ülesannete ajakava, sealhulgas kokkulepitud tähtaegu
o Taotlejalt nõutavaid andmeid/sisendandmeid koos tähtaegadega
o Tehnilise abi osutamise päevade koguarvu
o Konfidentsiaalsuseeskirju / isikuandmete kaitse üldmäärust (kõiki esitatud projektiideid käsitletakse alati konfidentsiaalselt ja neid ei jagata kunagi kolmandate isikutega, välja arvatud juhul, kui idee esitajad annavad selleks oma sõnaselge nõusoleku).
o Kaebuste esitamise / tagasiside andmise kord.
* Lepitakse kokku järgmiste sammude töökorralduses, alustades koosolekutest, veebipõhisest ühisest keskkonnast, logistikast ja muudest tehnilise abi teenuste tegeliku osutamise viisidest.
Tehnilise abi meeskond kohandab ja täpsustab toetuskava, lähtudes aruteludest ja võimalikust täiendavast panusest teistelt taotleja ökosüsteemi sidusrühmadelt. Täpsustatud kava saadetakse taotlejale heakskiitmiseks ja allkirjastamiseks hiljemalt 10 päeva pärast tervituskohtumist.
Kui tehnilise abi kava on allkirjastatud, algab kokkulepitud tehnilise abi osutamine. Tehnilise abi osutamine peaks kestma umbes 5 kuud, kusjuures tehnilise abi teise tsükli esialgne lõpptähtaeg on 2025. aasta augustis. Selle aja jooksul korraldatakse vähemalt üks kohapealne kontrollkäik, millele lisanduvad korrapärased projekti edenemise kontrollkõned.
Tehnilise abi lõppedes saab iga abisaaja tehnilise abi meeskonna koostatud teostatavusuuringu aruande, mille on koostanud tema konkreetse projektiga tegelenud tehnilise abi meeskond. Teostatavusuuringu aruande lisas esitatakse ka tehnilise abi tagasiside aruande näidis, mille iga taotleja kohustub CINEA-le esitama kuue kuu jooksul pärast tehnilise abi osutamise lõppu. Lõpuks saadab tehnilise abi meeskond pärast tehnilise abi lõpetamist igale abisaajale kirja töö lõpetamise kohta.
Kes saavad taotleda?
Abikõlblikkuse kriteeriumid
Osalemiskutse eesmärk on koguda taotlusi asjaomastelt osalejate kogukondadelt, kes soovivad aidata kaasa missiooni „Meie ookeanide ja veekogude taastamine 2030. aastaks" eesmärkide saavutamisele 3 ühes ELi missiooni „majakate" merepiirkonnas (Atlandi ookean / Arktika rannik, Läänemeri ja Põhjameri, Vahemeri ja Doonau valgla)
Selleks, et olla abikõlblik, peab taotleja, kes on pärit ühest kolmest sihtkogukonnast, tegema seega järgmist:
* Abikõlblikuna käsitatakse nii üksikuid juriidilisi isikuid kui ka üksuste rühmi. See võib hõlmata järgmisi üksusi, kuid ei piirdu nendega:
o Linn või kohalik/piirkondlik asutus
o Sadamavaldajad
o Annetajad, filantroopilised kogukonnad
o Valitsusvälised organisatsioonid või samaväärsed üksused, kes tegelevad kohaliku arendustegevusega
o Kaubandus-, äri- või kutseorganisatsioon
o Eraõiguslikud üksused (väikesed, keskmised/suured), iduettevõtjad, kiirendusklastrid
o Teadusasutused
o Mittetulundusühingud (muud kui valitsusvälised organisatsioonid)
o Konsultatsioonid
o Uuendajad
o Muude asjaomaste osalejate hulgas
* Esitada täielik taotlus ametlikult tunnustatud Euroopa Liidu liikmesriigi keeles.
* Taotlejad peavad olema pärit ühest kolmest eespool jaotises „Kes on kolm tehnilise abi saamise tingimustele vastavat sihtkogukonda?" nimetatud sihtrühmast
* Kõikide kategooriate puhul peab meede paiknema missiooni majakate vesikondades (Vahemere, Atlandi ookeani, Arktika, Doonau ning Põhja- ja Läänemere vesikond). 4
* Taotlejad peavad kirjaliku kinnituse teel kohustuma täitma järgmisi nõudeid:
3 Käesoleva osalemiskutse raames pakutavad tegevused täiendavad ELi missioonide rakendamise platvormi pakutavaid teenuseid, et suurendada võimalikku koostoimet, millest osalejad kasu saavad.
4 Meetme juhtpartner võib asuda väljaspool missiooni majakate vesikondi.
o Ühinema tehnilise abi alguseks missiooni hartaga 5 . Kui taotlejad ei ole juba esitanud taotlust ühineda missiooni hartaga, innustatakse neid seda tegema koos käesoleva osalemiskutse peale taotluse esitamisega. Kui taotlejad peavad seda vajalikuks, pakub missiooni sekretariaat otsest tuge lubaduste taotluse täitmiseks. Lisateabe saamiseks esitage palun päring aadressile email@example.com Märkus: taotlejad peavad lubama ühineda missiooni hartaga, et olla abikõlblikud.
o Esitama tehnilise abi tagasiside aruande 6 kuu jooksul pärast saadud teenuse lõpuleviimist. Edukatele avalduse esitajatele saadetakse näidisvorm.
Välistamiskriteeriumid
Taotlejad arvatakse osalemiskutsest välja, kui neid iseloomustab üks või mitu järgmist olukorda:
* 1. ja 2. tsükli puhul kiidetakse heaks maksimaalselt üks taotlus taotleja/üksuse kohta.
* Ühe ja sama tegevuse kulusid ei saa ELi eelarvest rahastada kaks korda (topeltrahastamine ei ole lubatud). 6
5 Missiooni harta lubaduste taotluse leiab siit: https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/MissionOceanWatersCharter#page0
6 Taotlejad peavad seda kinnitama kirjaliku kinnituse vormis.
Kuidas taotleda? Kuidas taotlejad välja valitakse?
Kuidas taotlusvormi täita ja esitada
Lõpliku taotluse täitmise käik koosneb neljast põhisammust.
1. samm: Määrake kindlaks oma abikõlblikkus
Enne alustamist veenduge, et te vastate käesolevas osalemiskutses esitatud abikõlblikkuse ja välistamise kriteeriumidele. Vaadake läbi nii abikõlblikkuse nõuded (sealhulgas üksuse tüüp, asukoht ja kirjaliku kinnituse vormis võetavad kohustused) kui ka välistamiskriteeriumid, et tagada oma projekti abikõlblikkus (vt jaotist „Kes saavad taotleda?").
2. samm: Valmistage oma taotlus ette
* Veenduge, et missioon „Meie ookeanide ja veekogude taastamine 2030. aastaks" on arusaadav: Tutvuge missiooniga, et tagada oma projekti vastavus selle põhimõtetele ja eesmärkidele.
* Veenduge, et mõistate missiooni hartat: Tutvuge missiooni hartaga, et tagada projekti vastavus selle põhimõtetele ja eesmärkidele.
* Koguge vajalikku teavet: Alustage oma projektiga seotud teabe ja dokumentide kogumisest, näiteks projekti kirjeldused, eelarved, meeskonna andmed ja kõik lisadokumendid, mis rõhutavad teie projekti vastavust missiooni eesmärkidele.
* Valmistage ette kirjalik kinnitus: Valmistuge kohustuma ühinema missiooni hartaga 7 ja täitma aruandlusnõudeid.
* Vaadake altpoolt taotlejatele ette nähtud toetust ja ressursse käsitlevat jaotist „Taotlejatele pakutav toetus", et leida vastused sageli esitatavatele küsimustele (KKK) või kui teil on konkreetseid küsimusi või vajate täiendavat abi (kasutajatugi).
3. samm: Täitke taotlusvorm
* Vormi leiate ELi uuringuplatvormilt: Taotlusvorm on saadaval ELi uuringuplatvormil, millele pääseb juurde veebilingiga ookeanide ja vete kaitse missiooni teenindusportaalist. See on saadaval aadressil https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/Cycle2_TechnicalAssistance_Communities_MissionOcea n
* Täitke vormi kõik osad: Täitke hoolikalt taotlusvormi kõik osad. Vastake lühidalt, kuid põhjalikult, tagades, et käsitlete kõiki nõutavaid aspekte. Juhised iga osa täitmiseks leiate jaotisest „Taotlusvormi ülevaade".
* Võrgust väljas ehk offline-koostamise võimalus: Teie mugavuse huvides saab taotluse alla laadida ka dokumendina koos suunavate küsimustega ookeanide ja vete kaitse missiooni teenindusportaalist. See võimaldab teil koostada oma vastuseid võrguühenduseta, hõlbustades
7 Missiooni harta lubaduste taotluse leiab siit: https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/MissionOceanWatersCharter#page0
organisatsioonisisest läbivaatamist ja koostööd enne lõpliku versiooni esitamist veebis. Pange tähele, et offline-dokument on ainult ettevalmistamiseks; lõplik taotlus tuleb esitada ELi küsitlusplatvormi kaudu.
Keele valikud: Taotlusi saab esitada ükskõik millises ELi 24 ametlikust keelest. Kui teie taotlus ei ole inglise keeles, on soovitatav (kuid mitte kohustuslik) lisada taotlusvormi jaotisesse 7 ingliskeelne taotluse kokkuvõte.
4. samm: Taotluse esitamine
* Vaadake taotlus läbi: Enne taotluse esitamist vaadake taotlus läbi, veendumaks, et kogu teave on täpne ja täielik.
* Esitage taotlus enne tähtaega: Taotlused tuleb esitada 13. detsembriks 2024 kell 23:59 KeskEuroopa aja järgi. Soovitame esitada taotluse aegsasti enne esitamise tähtaega, et vältida võimalikke tehnilisi probleeme viimasel minutil. Hilinenud taotlusi ei võeta arvesse.
* Kinnitus: Pärast esitamist saate kinnituse e-posti aadressile 8 . Hoidke see alles. Märkus: Kui te kinnitavat e-kirja ei saa, võtke meiega viivitamata ühendust aadressil: firstname.lastname@example.org
Lisamärkused taotlejatele:
* Veenduge, et kõik lahtrid on täidetud täielikult ja lühidalt, pidades kinni sõnade arvu piirangust ja esitades samas kõik vajalikud üksikasjad.
* Lisage kõik nõutavad dokumendid ja kõik asjakohased projektidokumendid vastavalt taotlusvormi juhistele.
* Pöörake erilist tähelepanu sellele, kuidas on projekt kooskõlas ookeanide ja vete kaitse missiooni eesmärkidega ja kuidas see aitab tuvastatud probleeme lahendada, tagades, et teie ettepaneku potentsiaalne mõju ja laiendatavus oleksid selgelt väljendatud.
Toetus ja ressursid
KKK: Vastused sageli esitatavatele küsimustele leiate meie KKK-jaotisest https://projects.researchand-innovation.ec.europa.eu/en/funding/funding-opportunities/funding-programmes-and-opencalls/horizon-europe/eu-missions-horizon-europe/restore-our-ocean-and-waters/2nd-cycle-technicalassistance#call-contact
Kasutajatugi: Kui teil on konkreetseid küsimusi või vajate taotlusega seoses abi, võtke ühendust meie kasutajatoega aadressil email@example.com
8 Lisateavet kinnitussõnumi saamise kohta leiate jaotisest „Kuidas kohandada vaikimisi kinnitussõnumit?" aadressil https://bosurvey.berec.europa.eu/eusurvey/home/helpauthors#_Toc_1_0
Taotlusvormi esitamine ja asjakohased valikukriteeriumid
Taotlusvormi ülevaade
Järgnevas osas antakse üldine ülevaade taotlusvormist, sealhulgas esitatakse taotlejale vormi täitmise juhised. Täielik taotlusvorm on saadaval aadressil https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/Cycle2_TechnicalAssistance_Communities_MissionOcean
Tabel 2 Taotlusvormi täitmise juhised
| Taotlusvormi osa | | Sõnapiirang | Suunised täitmise kohta | | |
|---|---|---|---|---|---|
| | | (ilma | | | |
| | | tühikuteta) | | | |
| Sissejuhatav osa: Üldteave taotleja kohta ja abikõlblikkuse kontroll | 250 | | | Esitage projekti pealkiri koos lühida | |
| | | | | teabega juhtiva organisatsiooni kohta, | |
| | | | | sealhulgas selle nimi, tüüp ja asukoht | |
| | | | | (palun esitage lisana kehtiv | |
| | | | | registreerimistõend). | |
| | | | | Märkige projektiga seotud osalejate | |
| | | | | kogukond ja valige oma vesikonna | |
| | | | | katvus/majakaala. Kui teil on | |
| | | | | projektipartnereid, loetlege need siin. | |
| | | | | Esitage oma kontaktandmed ja jätkake | |
| | | | | abikõlblikkuse kriteeriumidega seotud | |
| | | | | märkeruutude täitmist. | |
| 1. osa: Teave projekti kohta | 2000 | | | Kirjeldage projekti, sealhulgas selle | |
| | | | | tausta, asukohta, probleeme, millega | |
| | | | | püütakse tegeleda, eesmärke, | |
| | | | | oodatavaid tulemusi, osutatavate | |
| | | | | teenuste mõjuala ja kasusaajate | |
| | | | | sihtrühma. Tooge esile projekti ajakava | |
| | | | | ja arutage selle potentsiaali | |
| | | | | laiendamiseks või kordamiseks. | |
| 2. osa: Kooskõla ookeani missiooni eesmärkidega ning mõju ja koostoime muude poliitiliste algatustega | 600 | | Kirjeldage üksikasjalikult, kuidas on projekt kooskõlas ookeanide ja vete taastamise missiooni eesmärkide ja sihtidega, sealhulgas selle oodatavat mõju ja koostoimet teiste poliitiliste algatustega. | | • Projekti asjakohasus seoses |
| | | | | | ookeanide ja vete missiooni |
| | | | | | eesmärkide ja sihtidega |
| | | | | | • Projekti asjakohasus seoses |
| | | | | | muude asjaomaste ELi |
| | | | | | poliitikaeesmärkidega ja |
| | | | | | koostoime asjakohaste |
| | | | | | algatustega (väga soovitatav |
| | | | | | on juba olemasolevate |
| | | | | | projektide või algatuste |
| | | | | | laiendamine või kordamine, |
| | | | | | mis on teostatud ELi, riikliku või |
| | | | | | piirkondliku rahastamise abil). |
| Taotlusvormi osa | | | Sõnapiirang | Suunised täitmise kohta | | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | (ilma | | | |
| | | | tühikuteta) | | | |
| 3. osa: Projekti teostatavus | | 400 | | | Esitage projekti finantsaspektid, | |
| | | | | | sealhulgas kavandatud eelarve ja | |
| | | | | | rahastamisallikad (sh omafinantseering | |
| | | | | | (raha või inimpäevade eraldamine)). | |
| | | | | | Nimetage oma projekti vajadused, kolm | |
| | | | | | suurimat probleemi/takistust või ohtu | |
| | | | | | selle rakendamisel ja kuidas te | |
| | | | | | kavatsete neid lahendada. | |
| 4. osa: Tehnilise abi vajadused | | 400 | | Valige rippmenüüst kolm liiki vajaminevat tehnilist abi, märkides need tähtsuse järjekorras, ning kirjeldage, kuidas see aitab projekti probleeme lahendada. Selgitage ka tehnilise abi lisaväärtust ja asjakohasust oma projekti jaoks. | | • Tehnilise abi vajaduste |
| | | | | | | hindamise usaldusväärsus |
| | | | | | | • Kindlaksmääratud tehnilise abi |
| | | | | | | asjakohasus projekti |
| | | | | | | probleemide lahendamiseks |
| | | | | | | • Tehnilise abi lisaväärtus ja |
| | | | | | | eeldatav mõju projekti |
| | | | | | | eesmärkide saavutamiseks |
| | Lühikirjeldus | 250 | | Esitage taotluse lühikokkuvõte inglise keeles, keskendudes projekti põhiaspektidele ja taotletavale abile. | | |
| | inglise keeles | | | | | |
| | (soovitatav, kui | | | | | |
| | taotlus ei ole | | | | | |
| | esitatud inglise | | | | | |
| | keeles) | | | | | |
Kõiki taotlusi, mis vastavad abikõlblikkuse kriteeriumidele, hinnatakse järgmises tabelis esitatud valikukriteeriumide alusel:
Tabel 3 Ühised valikukriteeriumid
| Valikukriteeriumid | | | Osakaal lõplikus | Hindamisskaala | | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | hindamises | | | |
| | Projekti kirjeldus | | 15% | | 0 kuni 5 | 1. osa: Teave projekti kohta |
| | Ookeanide missiooni | 25% | | 0 kuni 5 | | |
| | eesmärkide ja mõjude | | | | | |
| | saavutamisse panustamine | | | | | |
| | ning koostoime teiste | | | | | |
| | poliitiliste algatustega | | | | | |
| | Projekti teostatavus | | 30% | | 0 kuni 5 | 3. osa: Projekti teostatavus |
| | Tehnilise abi asjakohasus/ | 30% | | 0 kuni 5 | | |
| | lisaväärtus | | | | | |
Kasutatud hindamiskriteeriumide kirjeldust vaadake palun altpoolt:
Tabel 4 Hinnete kirjeldus
| | Punktisumma | | Hinne | Kirjeldus |
|---|---|---|---|---|
| | 0 | | Mitterahuldav | Kriteeriumi ei saa puuduva teabe tõttu hinnata |
| 1 | | Nõrk | | Taotleja ei käsitle kriteeriume piisavalt. Sooviavalduses esitatud selgitustes on |
| | | | | tõsiseid lünki. |
| 2 | | Rahuldav | | Taotleja küll käsitleb eeldatud küsimusi laialdaselt, aga esineb |
| | | | | märkimisväärseid puudujääke, mis võivad sooviavalduses esitatud väidete ja |
| | | | | selgituste usaldusväärsuse kahtluse alla seada. |
| 3 | | Hea | | Taotleja käsitleb eeldatud küsimusi hästi, kuigi oleks vaja täiendavaid |
| | | | | üksikasju, et selgitus oleks täiesti piisav |
| 4 | | Väga hea | | Taotleja käsitleb eeldatud küsimusi väga hästi, mõnede puuduvate |
| | | | | üksikasjadega |
Valikumenetlus
Kui taotlus on esitatud, vaatavad hindamisrühm ja Euroopa Komisjon selle läbi, lõpetades läbivaatamise viis nädalat pärast osalemiskutse sulgemist. Esmalt vaatavad hindajad läbi esitatud sooviavalduse abikõlblikkuse ja täielikkuse (vt jaotist „Kes saavad taotleda?"). Teiseks hindavad hindajad valikukriteeriume (vt jaotist „Taotlusvormi esitamine ja asjakohased valikukriteeriumid"). Kui taotlus on piiratud määral puudulik, võetakse taotlejaga viivitamata ühendust ja võimaldatakse tal esitada puuduvate elementide kohta selgitusi 5 tööpäeva jooksul alates teate saamisest.
Pärast läbivaatamist teavitatakse taotlejaid nende taotluse tulemustest. Väljavalitud ja tagasilükatud taotlejatele saadetakse e-posti teel teade lõpliku otsuse kohta koos vastava tagasisidega. Kõik otsused on lõplikud ja nende peale ei saa edasi kaevata.
Taotlejatel soovitatakse tutvuda osalemiskutsega ja võtta küsimuste korral ühendust kasutajatoega (vt jaotist „Kuidas taotlusvormi täita ja esitada").
Taotlejatele pakutav toetus
Link osalemiskutse veebisaidile
Kogu asjakohane teave osalemiskutse kohta on saadaval ookeanide ja veekogude missiooni teenindusportaalis: https://projects.research-and-innovation.ec.europa.eu/en/funding/fundingopportunities/funding-programmes-and-open-calls/horizon-europe/eu-missions-horizoneurope/restore-our-ocean-and-waters/2nd-cycle-technical-assistance
See portaal on keskus, kust leiate taotluste esitamise juhised, ajakohastused ja lisaressursid.
Link KKK-le
Vastused sageli esitatavatele küsimustele, mis puudutavad taotlemise protsessi, pakutavat toetust, taotluste esitamise tähtaegu ja muud, leiate ookeanide ja vete missiooni teenindusportaali jaotisest
„Korduma kippuvad küsimused (KKK)": https://projects.research-and- innovation.ec.europa.eu/en/funding/funding-opportunities/funding-programmes-and-opencalls/horizon-europe/eu-missions-horizon-europe/restore-our-ocean-and-waters/2nd-cycle-technicalassistance#call-contact
KKK on elav dokument, mida ajakohastatakse korrapäraselt taotlejate päringute ja konkursikutse ajakava muudatuste põhjal, tagades teile juurdepääsu kõige ajakohasemale teabele.
Kasutajatoe kontaktteave
Isikupärastatud toe või konkreetsete päringute teemal võtke ühendust meie kasutajatoega aadressil firstname.lastname@example.org. Meie meeskond on valmis vastama teie igas ELi keeles esitatud küsimustele, tehes seda kolme tööpäeva jooksul.
Kasutajatoe antav abi hõlmab järgmist
* Igas ELi keeles esitatud päringutele vastamine, kusjuures vastused antakse inglise keeles ja võimalusel taotleja ametlikus ELi keeles.
Luksemburg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2021
© Euroopa Liit, 2021
Taaskasutamine on lubatud tingimusel, et viidatakse allikale ja dokumendi algset tähendust ega sõnumit ei moonutata.
Euroopa Komisjon ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest. Euroopa Komisjoni dokumentide taaskasutamise poliitikat rakendatakse komisjoni 12. detsembri 2011. aasta otsusega 2011/833/EL komisjoni dokumentide taaskasutamise kohta (ELT L 330,
14.12.2011, lk 39).
Kõik pildid © Euroopa Liit, kui ei ole märgitud teisiti. Pildiallikad: © Richard Carey, # 209819526, 2021. Allikas: Stock.Adobe.com. Ikoonid
© Flaticon – kõik õigused kaitstud.
PDF ISBN978-92-76-41167-3doi: 10.2777/500470 KI-01-21-194-EN-N
|
<urn:uuid:5fa87bad-e873-4c26-8d4c-9b868bf15826>
|
CC-MAIN-2025-08
|
https://projects.research-and-innovation.ec.europa.eu/sites/default/files/oce/2024-10/Call_EOI_ET_Cycle2.pdf
|
2025-02-09T21:25:45+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2025-08/subset=warc/part-00166-b184e832-acd1-425a-bab7-895830f2748a.c000.gz.parquet
| 447,313,832
| 18,911
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999988
|
ekk_Latn
| 1.000001
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
178,
317,
505,
1531,
3742,
6188,
8531,
10930,
13865,
16190,
16742,
18856,
21330,
23519,
25681,
27288,
30142,
30628,
32488,
33650,
36080,
38376,
40949,
42577,
44254,
45256,
46865,
47579
] | 1
|
[
0.341796875,
0.412109375,
0.15234375,
0.08203125,
0.0089111328125,
0.002166748046875
] |
Vanemate üldkoosolek
Kokkuvõte PMG vanematekogu tööst 2018/2019. õppeaastal.
Peeter Raielo Vanematekogu aseesimees
PMG vanematekogu aruanne 2018/2019 õa.
Koosseis
* esimees Tiina Hirv
* aseesimees Peeter Raielo
* sekretär Cristin Kelder
* liikmeteks iga klassi lastevanemate seast 1 liige ja 1 asendusliige
Vanematekogu koosolekud
Toimus 3 korralist koosolekut:
* 03.10.2018
* 14.11.2018
* 15.05.2019
Vanematekogu peamised eesmärgid
* Koolielu puudutavates küsimustes kaasalöömine;
* Kogukondlik kaasamine kooliellu – aktiivse osalemise ja sünergia tekitamine laste, kooli ja lastevanemate vahel;
* Informatsiooni liikumine – igast klassist kaks liiget, võimaldab kiiret informatsiooni liikumist lastevanemate vahel, annab ülevaate olemasolevatest probleemidest;
* Lastevanemate ühishääle koondamine – jõud parendamiseks, muudatuste algatamiseks.
Käsitletud olulisemad teemad (1)
* 25.10.2018 kirjalikud pöördumised:
1) Tallinna Linnaplaneerimise Ametile „Koolilaste turvalise koolitee tagamine Pirita linnaosas E. Bornhöhe tee, Kloostrimetsa tee ja Metsavahi tee piirkonnas"
2) Tallinna Transpordiametile „Bussiliiklus Supluse puiestee ja Kalmuse tee liinidel".
* Käsitlesime koosolekul kooli katusel oleva mobiilimasti paiknemise teemat.
Käsitletud olulisemad teemad (2)
*Vanematekogu osales hääletusel, kus võeti vastu otsus järgida koolis TAI poolt välja töötatud soovituslikku juhendit „Juhend lasteasutuste puhvetites ja müügiautomaatides pakutava toidu kohta".
*Vanematekogu eestvedamisel jõululaada korraldamine 12.12.2018 eesmärgiga toetada kogutud summaga kooli 70. juubeliaasta tähistamist ning õpilasüritusi.
Käsitletud olulisemad teemad (3)
* Vanematekogu liikme Alla Koptseva eestvedamisel toimus taaskasutuslaat.
* Vanematekogu tegi koolile ettepaneku, et kooli huviringidesse võiks lisada ka jalgrattalubade tegemise (alates 4. klassi õpilastele).
* Vanematekogule laekus klassidest infot, et ei olda rahul klassipildistamise kvaliteediga ning sellega seoses küsiti uued pakkumised ning 2019-2020. õa-l on uus teenuse pakkuja SeeSee Stuudio.
Käsitletud olulisemad teemad (4)
* Patrullimine kooli kõrval olevatel sõiduteedel ja ülekäiguradadel perioodil 03.0913.09.2019, et pöörata tähelepanu laste ohutule kooliteele.
KASVAME KOOS!
PMG vanematekogu
10.10.2019
|
<urn:uuid:61fb5a82-ea9f-4f4d-b997-3a3326f209e6>
|
CC-MAIN-2020-16
|
https://pmg.edu.ee/wp-content/uploads/2019/10/Kokkuvote_vanematekogu_toost_2018-2019.pdf
|
2020-04-03T22:32:59+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-16/subset=warc/part-00184-5e0433ee-fa15-4837-b2dc-d6f38301af97.c000.gz.parquet
| 634,651,375
| 960
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999904
|
ekk_Latn
| 0.999949
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
116,
311,
408,
856,
1251,
1635,
2074,
2252,
2297
] | 1
|
[
0.1591796875,
0.400390625,
0.34765625,
0.0791015625,
0.01214599609375,
0.0024566650390625
] |
Kultuurikatel X13 by Five Under
Aeg: 04.02.2024.a.
Koht: Kultuurikatel
Korraldaja: Discgolfiklubi Five Under TD: Ralf Rogov, #64464, 58586475 Co-TD: Timmo Ordjas, #99757, 58193131 Co-TD: Riho Rogov, #74626, 53431992
Registreerimine on avatud aadressil https://discgolfmetrix.com/2830425. Maksimaalne osalejate arv on 200, millest 15 on korraldaja wild cardid.
FORMAAT:
Mängitakse Kultuurikatlas kaks ringi (üks ring on ca 40 korvi). Mängitakse shotgun stardiga (kõik grupid lähevad korraga rajale). Puulid saab ise valida Metrixis ning mõlemad ringid mängitakse samades puulides (max 5in puulis)
Kõik korvid on PUTT ehk peab kasutama nelja (4) putterit:
- Kui tabad 4st 4 = Hole In One ehk 1
- Kui tabad 4st 3 = Birdie ehk 2
- Kui tabad 4st 2 = Par ehk 3
- Kui tabad 4st 1 = Bogey ehk 4
- Kui ei taba ühtegi = Double Bogey ehk 5 ja liigud edasi.
Võistlus toimub kahes divisjonis: MPO ja FPO.
REEGLID:
Mängitakse PDGA reeglite järgi, kuid tegemist ei ole PDGA võistlusega. Võrdsete tulemuste korral esikohal selgitatakse paremusjärjestus kiire lõppmänguga (CTP) korraldaja poolt valitud radadel.
Tulemused märgitakse discgolfmetrix keskkonda.
AJAKAVA:
Pühapäev, 04.02.2024.a.
Ajakavas võib tulla muudatusi.
OSALUSTASU:
32 EUR
Saaja: MTÜ Five Under Series
Konto: EE367700771009263986
Selgitus: Kultuurikatel X13
NB! Kui ülekanne ei tule mängija enda kontolt, siis palun lisada selgitusse mängija nimi, kelle eest tasutakse.
Maksta saab ka Stebby kaudu: https://app.stebby.eu/event/8319.
NB! Stebby kaudu tasudes on Stebby teenustasude tõttu osalustasu 35 EUR.
NB! Koha võistlusel tagab osalustasu laekumine (ehk kes enne maksab, see saab võistlusele, sh ootejärjekorrast).
NB! Ära tasu osalustasu, kui oled ootejärjekorras, kuid võistlusel on kohad täis!
Osalustasu tagastatakse 100% juhul, kui korraldajale teatatakse vähemalt kümme (10) päeva enne võistluse algust mitte osalemisest. Osalustasu tagastatakse 50% juhul, kui korraldajale teatatakse
vähemalt viis (5) päeva enne võistluse algust mitte osalemisest. Hilisemal teatamisel ei tagastata makstud osalustasu. NB! Makstud osalustasu ei ole võimalik üle kanda järgmistele võistlustele. NB!
Stebby kaudu ostetud piletit ei ole võimalik tagastada.
NB! Kui sa oled võistlusele registreerunud, kuid sul ei ole siiski võimalik võistlusel osaleda, siis palun eemalda ennast võistlejate nimekirjast esimesel võimalusel. Kui oled selleks ajaks
võistluse eest tasunud, siis palun võta ühendust korraldajaga.
PARKIMINE:
Kultuurikatla kõrval ja Linnahalli läheduses on tasulise parkimise alad. Iga osaleja vastutab ise parkimiskoha leidmise eest.
AUHINNAD:
Premeeritakse iga divisjoni TOP3. Auhinnad on esemelised, lisaks erinevad loosiauhinnad.
NB! Loosiauhinna saamiseks peab olema autasustamisel isiklikult kohal.
Korraldaja jätab endale õiguse teha juhendis muudatusi, kuid kõikidest muudatustest antakse teada discgolfmetrix kaudu (korraldaja poolt saadetakse e-mail kõikidele osalejatele).
MTÜ Five Under Series
|
<urn:uuid:b35ba2b5-c433-4d45-9535-29c6a53fd906>
|
CC-MAIN-2024-38
|
https://discgolfmetrix.com/manual/8886_Kultuurikatel-X13-juhend.pdf
|
2024-09-09T01:06:17+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-38/subset=warc/part-00044-781f89b0-54ef-4e32-b51d-e5860e733e3a.c000.gz.parquet
| 194,136,712
| 1,209
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999929
|
ekk_Latn
| 0.999979
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1222,
3000
] | 1
|
[
0.10888671875,
0.79296875,
0.0771484375,
0.0177001953125,
0.001739501953125,
0.0004253387451171875
] |
Healthy Inclusion
Tervislik kaasamine – Teenusepakkujate hinnang migrantide osalusele tervisedenduses
Projekti „Healthy Inclusion" tulemuste kokkuvõte I
Rainer Reile
Anna Markina
Tartu Ülikooli Tervishoiu instituut Mai 2010
Sisukord
Sissejuhatus
1
Käesolev dokument esitab koondtulemused projekti "Healthy Inclusion" uurimisraportist "Perspectives of the Providers on Participation of Migrants in Health Promotion in Estonia".
Projekti lühikirjeldus
"Healthy Inclusion. Development of Recommendations for Integrating Socio-Cultural Standards in Health Promoting Interventions and Services" on Public Health Programme 2003-2008 poolt läbi viidud projekt, mida finantseerib Euroopa Komisjon, DG Health and Consumers, Public Health.
Projektiga on seotud 8 partnerit: Punase Risti uurimisinstituut (koordinaator, Austria),
Studio Come S.r.l. (Itaalia), mhtconsult ApS (Taani), Trnava Ülikool (Slovakkia), Verwey-
Jonker Instituut (Holland), Sotsiaalse Infrastruktuuri Instituut (Saksamaa), Tšehhi Riiklik
Rahvatervise Instituut, Tartu Ülikooli tervishoiu instituut. Projektiga alustati juulis 2008 ja see lõpeb juunis 2010.
Projekti "Tervislik kaasamine" üldeesmärgiks on suurendada sisserändajate kaasatust tervisedenduslikes sekkumistes, kogudes teadmisi migrantide teenuste kasutuse, sellega seonduvate barjääride ning võimaluste kohta. Kõrvutades nii migrantide kui tervisedenduslike teenuste pakkujate arvamusi, kogemusi ja praktikaid, on uurimisprojekti missiooniks töötada välja rida praktilisi soovitusi, mille rakendamine aitaks suurendada migrantide osalust tervisedenduses ja vähendada tervise ebavõrdsust tervikuna.
Projekti eeldatav tulem koondab üle-Euroopalist kogemust ning teavet terviseteenuste ka- sutamist takistavate barjääride ja ka „heade praktikate“ kohta võimaldades kohaste poliiti-
kaväljundite kaudu vähendada migrantide tervise ebavõrdsust. Vaadeldes ühtaegu nii
1
Kättesaadav elektroonselt: http://www.rahvatervis.ut.ee/handle/1/1401
3
terviseteeenuse pakkujate, tervisedenduslikele teenustele ligipääsu omavate migrantide kui ka nende migrantide perspektiive, kel tervisedenduslikele teenustele ligipääs puudub, luuakse ülevaatlik kuvand migrantide tervisedenduseslikes sekkumistes osalemisega seonduvast probleemistikust.
Projekt „Tervislik kaasamine" seob endas kaht keskset mõistet:
Tervisedendus on inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ning eluviisi kujundamisele ja tervist toetava elukeskkonna sihipärasele arendamisele suunatud tegevus. Tervise edendamine on ulatuslik sotsiaalne ja poliitiline protsess, mis hõlmab mitte ainult meetmeid oskuste tugevdamiseks ja üksikisiku oskuste ning võimete tugevdamiseks, vaid ka meetmeid, mis on suunatud ebasoodsate sotsiaalsete, keskkonna-ja majanduslikke tingimuste muutmisele, et leevendada nende mõju avalikkusele ja inimese tervisele. Tervise edendamine on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli tervist määravate tegurite üle ning seeläbi parandada iseenda tervist.
Migratsioon on tänapäeva ühiskonnas keskne teema. Immigrantide tervislik seisund on sageli halvem ning haavatavam üldrahvastikuga võrreldes, mis avaldub migrantide kõrgendatud riskis puutuda kokku erinevate ohtude, tervist kahjustava käitumise või piiratud juurdepääsuga tervishoiuteenustele. Migrandi staatusega kaasnevad olulised terviseriskid: etnilised erinevused suremuses ning sisserändajate madalam eeldatav eluiga on seotud migrandi staatusega kaasneva majandusliku ja sotsiaalse ebakindluse ja suurema riskikäitumise levimusega. Nende riskide ennetamiseks ja vältimiseks ning migrantide üldise terviseseisundi parandamiseks on vajalik tagada terviseteenuste kvaliteet, ja võrdne kättesaadavus..
Projekt "Tervislik kaasamine" kasutab migrandi defineerimisel järgmist määratlust : "Isikud, kes on sündinud teises riigis, kuid kes on elanud asukohamaal vähemalt viis aastat ja kel on kavatsus jääda alaliselt; kellel on õiguslik residendi staatus ja kes (rühmana) on asukohamaal ebasoodsas (sotsiaal-majanduslikus või sotsiaal-kultuurses) olukorras".
Uurimismeetod
Käesoleva analüüsi aluseks on Eesti rändetemaatikat ja tervisedendust käsitleva kirjanduse ülevaade, tervisedenduse praktikute ankeetküsitlus ja intervjuud tervisedendusega tegelevate praktikutega.
Ankeetküsitluse ja intervjueeritavate leidmisel lähtuti järgmistest tervisedenduslike teenuste sisu ja suunitlust arvestavatest põhimõtetest:
* Üldised terviseedendusliku sisuga teenused, mis hõlmavad kogu elanikkonda ja kaasavad ka migrante, kuid pole suunatud otseselt migrantidele.
* Pakutavad tervise edendamise meetmed on suunatud tervise edendamisele selle laias tähenduses (parandades eluviisi, elutingimusi, füüsilist ja sotsiaalset keskkonda, elukvaliteeti), mitte seotud üksnes haiguste (riskifaktorite ja/või sümptomite) ennetamisele ja ravile.
* Küsitletud peavad omama (praktilisi) kogemusi tervise edendamise sekkumise valdkonnas ja / või piisavat ülevaadet oma organisatsiooni tegevusest ja poliitikast.
Tulenevalt Eestipoolse projekti partneri hilisemast projektiga liitumisest, on valimi väikesearvuline – viidi läbi 6 poolstruktureeritud intervjuud; täiendavalt viidi läbi ka ankeetküsitlus, milles küsitleti 34 (vastamismäär 62%) terviseedenduslike tegevustega seotud organisatsiooni esindajaid. Suhteliselt väikesearvuline valim eeldas, et teenusepakkujate valikul tuli pöörata täiendavat tähelepanu erinevatele valimikriteeriumitele ning valimi laiapõhjalisuse jaoks kaasata võimalikult erinevaid organisatsioone ja tervisedenduslikke praktikaid.
Andmekogumine viidi läbi vahemikus juuni-juuli 2009. Kasutatud uurimisinstrumendid olid nii eesti kui venekeeles.
Tulemused
Tervisedenduslikud praktikad ankeetküsitluse näitel
Ankeetküsitluse kaasatud terviseedendajatest üle poole (22) esindasid mittetulunduslikke organisatsioone. Enamus sekkumisi olid seotud spordi ja tegevusprogrammidega ja terviseharidusega, määratledes oma sihtgrupina eelkõige lapsi või tervet rahvastikku. Sotsiaalselt marginaliseeritud rühmadele, puuetega inimestele ning kroonilistele haigetele suunatud sekkumisi oli valimisse kaasatud organisatsioonide seas vähe. Enim kasutatud meetodid olid seminarid-loengud ning töötoad, samuti avalikud kampaaniad; otsest "tänavatööd" ning internetipõhiseid sekkumisi oli suhteliselt vähem.
Kõik sekkumised on suunatud kogu elanikkonnale (välja arvatud spetsiifilised teenused, nt. taastusravi narkomaanidele), samas arvestatakse sekkumise kujundamisel sekkumispiirkonna rahvuslikku koosseisu. Kuigi vastajad mainisid mõningaid kultuurilisi ja (tervise) käitumuslikke erinevusi venekeelse vähemuse ja eestlaste vahel, pole need erinevused suured. Enamik küsitletute läbiviidud sekkumisi sisaldas seminare ja õpikodasid terviseõpetust, psühholoogilist nõustamisest, narkomaanide rehabiliteerimist, samuti infopäevi, mis keskendusid erinevatele tervise ja tervisekäitumise aspektidele. Kontakt sihtrühmadega saavutatakse koolis, töökohas, kohalikes keskustes ja mujal; samuti kasutatakse ka internetti kui interaktiivset platvormi tervisedenduslike ideede levitamiseks.
Valdav osa tervisedendamise pakkujatest ei pea sisserändajaid eraldi sihtrühmaks; samas leitakse, et tervisedenduses ei ole sisserändajate puhul rakendatud märkimisväärseid poliitilisi meetmeid, suurendamaks nende osalust tervist edendavates sekkumises. Oskus rääkida riigikeelt on märk inimese integreerumisest ühiskonda.
Migrantide osalus tervisedenduslikes sekkumistes
Analoogselt ankeetküsitlusega, ilmnes intervjuudest, et sisserändajaid ei vaadelda eraldi tervisedenduse sihtrühmana. Aktiivsete poliitiliste meetmete või migrantide kaasamisele suunatud tegevusstrateegia puudumisest hoolimata, arvestavad tervise edendamise organisatsioonid kahe erineva kogukonna olemasoluga Eestis - kui sisserändaja otsib abi või soovib kasutada tervisedenduslikke teenuseid püütakse leida sobiv lahendus organisatsiooni tasandil.
Intervjuudest ilmnesid erinevad sekkumisega seonduvad hoiakud migrantide kaasamise suhtes. Üks lähenemisi põhineb isikliku vastutamise põhimõttel, ehk igaüks peaks ise tegema jõupingutusi oma tervise edendamiseks. Erinevate rahvusgruppide puhul on selleks näiteks keeleoskuse omandamine. Igaühte aktsepteeritakse kliendina, kui ta mõistab riigikeelt ja suudab niimoodi osaleda tervise edendamises. Samas on teada, et erinevate sotsiaal-majanduslike tegurite tõttu on immigrandid ühiskonnas halvemas positsioonis, mistõttu peaks ühiskonna esmaseks huviks olema nende isikute toetamine ning nende kaasamine tervise edendamisesse. Teine teenusepakkujate poolt kirjeldatud lähenemine leiab, et teenusepakkuja peab leidma võimaluse suhelda isikuga tema emakeeles, mistõttu ei tohiks olla takistusi tervisedenduslikes sekkumistes osalemises. Kolmandal juhul on tegemist sekkumisega, mille sihtrühmaks on suures osas muukeelne elanikkond. Näiteks süstivate narkomaanide asendusravi ja rehabilitatsioon Kirde-Eesti piirkonnas, kus vene keelt kõneleva elanikkonna osakaal ületab põlisrahvuse osa, eeldab, et teenust pakutakse vene keeles. Intervjuudest selgus, et venekeelsete teenuste (eelkõige narkomaanidele suunatud meetmed) kõrge kontsentratsioon Ida-Virumaal võib põhjustada kõrge ravi poolelijätjate arvu eestikeelsete narkomaanide seas.
Sekkumise tasandil oli teenusepakkujate sõnul peamiseks takistavaks teguriks kahe erineva inforuumi olemasolu. Eesti ja vene keelt kõnelevad kogukonnad on eraldatud ja kasutavad erinevaid infokanaleid. Tulemusena on olemas oht, et tervisedendust puudutav teave ei jõua venekeelse vähemuseni ja võivad mõjutada tervisekäitumise alaseid hoiakuid ja otsest tervisedenduses osalust. Kahe kogukonna eraldatus ja piisava eesti keele oskuse puudumine on peamised takistused immigrantide tervisedenduslikes sekkumistes osalemisel.
Intervjuudest selgus, et osalust soodustavad tegurid on enamasti seotud kogukondade vahelise eralduse vähendamisega. Nende hulgas oli enim mainitud teenusepakkujate vene keele kompetents. Vene keelt emakeelena kõneleva sihtrühma kaasamise meetmetena nähti vajadust suurendada sarnase etnilise taustaga töötajate hulka. Mõningatel juhtudel, kui konkreetne sihtgrupp koosneb enamasti venekeelsest elanikkonnast, on keeleoskuse tingimus reeglina ka täidetud, mis asetab muukeelse kliendi teenuse kättesaadavuse seisukohalt soodsasse olukorda.
Tervisealase info levikut soodustab ka enamiku trükiste ja Internetis avaldatud materjalide mitmekeelne kättesaadavus. Infomaterjalid tõlgitakse ka vene keelde (mõningatel juhtudel ka teistesse keeltesse); informatsiooni sihtgrupini viimiseks kasutatakse meililiste, Interneti terviseportaale ja teenusepakkujate kodulehekülgi, trükitud infolehti ning brošüüre.
Intervjueeritud tervisedenduslike teenuste pakkujad rõhutasid ka haridusasutustega koostöö olulisust – hariduse, sh tervisehariduse roll sotsialiseerimisel ja integreerumisel on tervisedendajate nägemuses võtmetähtsusega. Koostöö koolidega võimaldaks viimastel integreerida terviseharidust kooliprogrammi, teiselt poolt pakuvad koolides antavad loengud ja seminarid teenusepakkujatele hea võimaluse suhelda otseselt oma sihtrühmadega suhelda. Intervjueeritud terviseedendajate sõnul on koolidest saadud tagasiside positiivne ja õpilased peavad tervisedendajatega kohtumisi väga kasulikeks.
Organisatsioonilised meetmed parandamaks immigrantide osalust
Intervjuudele tuginedes saab eristada kolme erinevat migrante kaasavat organisatsioonipoliitikat:
Üldine lähenemine: Tervisedendus elanikkonnale üldiselt, aga ka sisserännanutele jaoks, kes on integreerunud Eesti ühiskonda ja osalevad tervise edendamise algatustes. Sekkumised sisaldavad tervisliku töökeskkonna propageerimine, loengud, seminarid ja muud liiki teave tervisliku eluviisi, terviseriskide kohta jm. Üldjuhul ei vaadelda neis programmides migrante eraldi sihtgrupina, kuid mõningatel juhtudel jagatakse teavet sekkumiste kohta ka vene keeles. Osalemine nendes üritustes nõuab immigrandi aktiivset hoiakut - ta peaks ise otsima võimlusi tervisliku sekkumise materjali ja abi kätte saamiseks.
Üldine, kuid paindlik sekkumine: Üldised tervisedenduslikud sekkumised mis on oma meetodite ja sisu kasutuses sihtgrupi vajadustele kohanduvad. Lähtudes kõigi inimeste võrdse kohtlemise põhimõttest tunnistatakse, et immigrandid on ebasoodsas olukorras ja on vaja ette võtta vajalikke samme immigrantidele emakeelse teenuste pakkumiseks, teenus on kohandatud kas arvestades teeninduspiirkonna etnilist koosseisu või sihtgrupi eelistusi. Näitena võib tuua psühholoogilise nõustamisteenuse, mis on abivajajale kättesaadav kahes keeles: eesti ja vene keeles, lisaks on kodulehel olemas ka inglise keelne info. Voldikuid levitatakse raamatukogudes, haiglates, päevakeskustes.
Erinevatele riskirühmadele suunatud sekkumine: nendes tervisedenduslikes sekkumistes vaadeldakse immigrante kui kõrgema riskiga sihtgruppi, teenus on täielikult sihtgrupispetsiifiline. Näitena võib tuua süstivatele narkomaanidele suunatud asendusravi ja rehabilitatsiooniteenuse. Info levitamiseks kasutatakse erinevaid kanaleid, formaalseid ja informaalseid võrgustikke kasutades jõuab info teenusest abivajajani. Teenust osutatakse kliendile sobivas keeles.
Takistavad tegurid organisatsiooni tasandil seonduvad eelkõige keeleprobleemidega. Ilmselt kõige olulisem tegur kaasamaks ebasoodsas olukorras olevaid immigrante tervislikku sekkumisse, on pakkuda teenuseid nende emakeeles. Samuti aitab personali sihtgrupiga sarnane etniline ja kultuuriline taust migrantide osalust tõsta, suurendades usaldust teenindaja ja kliendi vahel. Oluline on migrantide kui võrdsete partnerite kaasamine. Takistavate teguritena nimetasid intervjueeritavad projektipõhist rahastamist, mis tekitab olukorra, kus sekkumise jätkamine on igal aastal küsitav.
Intervjuudest selgus, et organisatsiooniliste meetmetena, mis aitaks parandada immigrantide osalust tervise edendamise programmides nähakse teenuse paindlikumaks muutmist ja aktiivsemat värbamist, näiteks sama etnilise taustaga inimeste kaasamisega teenuse/sekkumise väljatöötamise ning pakkumise protsessi. Teenuse pakkumine vene keeles laiendab eeldatavalt teenuse kasutajaskonda, samas on sel üldiselt positiivsel suundumusel ka ohud. Intervjueeritavad mainisid juhtumeid, mil kogu personal koosneb vene keelt kõnelevatest isikutest; ebapiisav eesti keele oskus võib olla takistavaks teguriks nende organisatsioonide osalemisel kogu tervist edendavate ettevõtete võrgustikus, mis asetab nad teatavasse „vaakumisse". Partnerlus kohaliku tasandi omavalitsuste ning valitsusväliste organisatsioonide vahel on igapäevatöös väga kasulik. Intervjueeritavad mainisid tähtsate allikatena ka oma isiklikke ning erialaseid võrgustikke, mis seovad omavahel teistes tervist edendavates organisatsioonides samas valdkonnas töötavad isikud ning võtmeisikud erinevate sihtgruppideni jõudmiseks.
Institutsionaalsed meetmed migrantide tervisedenduses osalemise suurendamiseks
Küsitletud teenuseosutajad ei nimetanud ühtegi konkreetset olemasolevat poliitilist meedet, mis oleks suunatud tervisedenduses migrantide kaasatuse suurendamisele. Migrantidele suunatud tervisedenduslikud meetmed ei ole ühtseks strateegiaks koondatud, ning seetõttu on see valdkond üsna halvasti koordineeritud. Intervjueeritud tervisedendajad leidsid, et migrantide kaasamist tervise edendusse peetakse teenuseosutajate isiklikuks vastutuseks ja neil oli küsitlemishetkeni olnud vähe või üldse mitte kokkupuuteid erialaste institutsioonilise tasandi poliitikatega.
Üks mõjukamaid poliitilisi dokumente, mis puudutab immigrantide kaasamist, on Eesti Integratsioonistrateegia 2008-2013, puudutades tervishoiu ja tervise edendamise teemasid vaid põgusalt, märkides, et võrdsed võimalused tervise edendamisel on üheks oluliseks eeldusteks tõhusa ja eduka integratsiooniprotsessi läbiviimiseks. Siiski ei sisalda Eesti Integratsioonistrateegia 2008-2013 konkreetseid meetmeid ja tegevusi immigrantide kaasamiseks tervise edendamise projektidesse. Muud asjakohased poliitilised dokumendid (st Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020) reguleerivad immigrantide tervise küsimusi riiklikul tasandil vaid kaudselt, hariduse, sotsiaalpoliitika jne. raames.
Oluline kitsaskoht valdkonna reguleerimisel, millele intervjuudes korduvalt viidati, on tervisedendusee mõiste laiahaardelisus. Tervise edendamine hõlmab mitmeid erinevaid tervishoiu valdkondi, erinevaid sihtrühmi ja sekkumismeetodeid. Kuigi erinevad riikliku tasandi poliitilised dokumendid mõjutavad tervise edendamist, sihtgruppide valikut ja tervise edendamisesse sekkumist, siis intervjueeritavate hinnangul mõjutavad need migrantide kaasamist igapäevategevustes tervisedendamise valdkonnas vaid väheselt. Samas on olemas palju erinevaid erialased suuniseid ja juhendeid, mida kohaldatakse teatud terviseprobleemide ning tervisedenduse fookuses olevate teemade, nt. HIV / AIDS, südameveresoonkonna haiguste ja vigastuste puhul.
Enamus institutsioonitasandi probleeme on intervjueeritavate sõnul seotud tervisedenduslike sekkumiste kättesaadavuse, integratsiooni probleemide ning teenuste järjepidevusega. Vahendite puudumist peetakse üldiselt kõige olulisemaks takistavaks teguriks immigrantide kaasamisel. Kuigi enamik tervise edendamise programme on osalejatele tasuta, siis piiratud riiklikud ressursid takistavad uute kampaaniate ja programmide suunamist migrantidele. Projektipõhiselt rahastatud projektide jätkamise probleem on laialt levinud. Tagamaks teenuste ning tervisedenduse alase teabe järjepidevust ning efektiivsuse tõusu sihtgrupi parema kaasatuse kaudu, on tarvis institutsionaalse taseme enamat koordineerimist ja järjepidevaid riiklikke programme.
Et saavutada tõhusus ja tulemuslikkus, vajavad tervise edendamise projektid sihtgruppide pidevat analüüsi, tagasiside hindamist ning vajaduse korral prioriteetide ja töömeetodite ümberkujundamist. Hetkeolukorra seire riiklikul tasandil ja tervise edendamise programmide hindamine on intervjueeritavate seisukohalt üldiselt piisavad ning seda võib käsitleda institutsionaalsel tasandil soodustava tegurina. Samas on mittetulundusühingute jm iseseisvate sekkumiste poolt läbiviidud hindamised sageli puudulikud.
Üldised valitsuse prioriteedid, eriti need, mis puudutavad tervishoiusüsteemi, omavad märkimisväärset mõju tervise edendamise meetmete tõhustamisele. Ennetavad meetmed on tähtsad elanikkonna tervise tagamiseks, kuid intervjueeritavate sõnul on tervisehoiupoliitika terviseedendamise seisukohal ebamäärane. Kuigi tervishoiupoliitika on võtnud suuna üldistele tervisedenduslikele sekkumistele, koheldes kõiki etnilisi gruppe seaduse järgi võrdselt – siis täiustatud ja migrantidele kohandatud tervisedenduslikud strateegiad ja meetmed oleksid vajalikud. Rohkem tähelepanu tervise edendamise algatustele institutsioonide tasandil säästaks pikas perspektiivis ressursse ning parandaks kõigi rahvusrühmade tervislikku olukorda.
Kokkuvõte
"Tervislik kaasamine" on rahvusvaheline, Euroopa Komisjoni poolt kaasrahastatud projekt, milles osaleb 8 partnerriiki. Projekti eesmärgiks on suurendada sisserändajate kaasatust tervisedenduslikes sekkumistes; kõrvutades nii migrantide kui tervisedendajate arvamusi on projekti ülesandeks koguda teadmisi migrantide tervisedenduse teenuste kasutuse, sellega seonduvate barjääride ning võimaluste kohta. Käesolev dokument kirjeldab tervisedendajate perspektiive migrantide tervise edendusse kaasatusele. Analüüs tugineb kirjanduse analüüsil, ankeetküsitlusel ning terviseedendajatega läbi viidud intervjuudel. Analüüsil eristati migrantide kaasamisele suunatud praktikaid ja meetmeid sekkumise, organisatsiooni ja institutsioonaalsel tasandil.
Sekkumise tasandil olid peamised tulemused seotud rahvusrühmade inforuumi ning suhtluskeelega seonduvate erinevustega. Keelebarjääril, erinevatel isikuomadustel ja madalal motivatsioonil on takistav mõju üldisele tervisedenduslikes sekkumistes osalemises. Informatsiooni ja sekkumise mitmekeelne ning sihtgrupi eelistusi (nt meediakanalid) arvestav teenusepakkumine võiks sihtgruppi suurendada. Samuti on oluline koostöö erinevate partneritega, eelkõige haridusasutustega. Kahe kogukonna eristamine ja piisava eesti keele oksuse puudumine on peamiseks immigrantide kaasamise takistuseks. Organisatsioonilised poliitikad erinesid sihtrühmiti. Enamus tervisedenduslikest sekkumistest on mõeldud üldisele elanikkonnale ning ei ole suunatud otseselt vähemusgruppidele ja migrantidele, kuigi teavet pakutakse tihti ka vene keeles. Muud liiki organisatsioonilised poliitikad sisaldavad tervislikku sekkumist erilise tähelepanuga rahvusvähemustele ja riskirühmadele (nt asendusravi narkomaanidele, rehabilitatsioon ja narkoprobleemidega noorte nõustamine).
Institutsionaalsel tasandil puudub konkreetne strateegia immigrantide terviseedenduses osalemise tõhustamiseks. Enamus takistavaid ja soodustavaid tegureid institutsioonilisel tasandil on intervjueeritavate arvates seotud teenuste kättesaadavuse, integratsiooni ja järjepidevusega. Ka vahendite puudumist üldiselt peetakse oluliseks takistavaks teguriks immigrantide edasiseks kaasamiseks. Tuginedes uuringule, võime järeldada, et aktiivsem ja suurem tähelepanu immigrantide tervise edendamise sekkumiseks oleks vajalik.
|
<urn:uuid:67cf1dc9-62f5-41dd-bd63-7874ab42fe8a>
|
CC-MAIN-2019-47
|
http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/1401/6/Reilejt2009_kokkuv%C3%B5te%20eesti%20k.pdf
|
2019-11-19T16:04:19
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2019-47/subset=warc/part-00191-47abed28-4fa2-4f4a-b4d3-db11c85b2f3a.c000.gz.parquet
| 104,328,701
| 7,778
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999873
|
ekk_Latn
| 0.999995
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
228,
238,
1984,
4063,
5664,
7917,
10323,
12049,
14847,
16911,
18889,
21221
] | 1
|
[
0.1640625,
0.466796875,
0.291015625,
0.06982421875,
0.006011962890625,
0.0019683837890625
] |
Primero Finance OÜ (endine ärinimi mogo OÜ)
AndmedÄrinimi
Primero Finance OÜ (endine ärinimi mogo O
Registrikood
12401448
Aadress
Pärnu mnt 102b, Tallinn, Harju maakond, 113
Telefon
+372 688 8206
E-posti aadress
email@example.com
Veebilehe aadress
https://www.mogo.ee/
Aktsia- või osakapitali suurus
60 000 €
Kande tegemise kuupäev
08.01.2013
Tegevusload
Luba: 4.1-1/11
Tegevusloa andmise või nimekirja kandmise otsuse nr.
Powered by TCPDF (www.tcpdf.org)
4.1-1/11
Tegevusloa või nimekirja kandmise otsuse kuupäev
08.02.2016
Tegevusloaga piiritletud tegevus
Krediidi andmine
|
<urn:uuid:1d3d1653-c4e6-443b-b799-7ec67bc61651>
|
CC-MAIN-2022-33
|
https://fi.ee/et/print/pdf/node/21438
|
2022-08-13T00:11:52+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-33/subset=warc/part-00065-d466b69e-be2b-4525-ac34-1b10d57329da.c000.gz.parquet
| 252,857,050
| 255
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998091
|
ekk_Latn
| 0.998537
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
436,
594
] | 1
|
[
0.041748046875,
0.93359375,
0.02099609375,
0.0030670166015625,
0.0000858306884765625,
0.00004649162292480469
] |
EPK juhatuse koosolek
03. detsember
Zoom keskkonnas
Algus kl 11:40
Lõpp kl 13:00
Osalesid: Monika Haukanõmm, Toomas Kasemaa, Toomas Sepp, Kersti Aasmets, Are Eller, Rein Loik.
Oma puudumisest olid teada andnud: Kirsti Pedak, Alar Õige.
Lisaks olid kohal: Signe Falkenberg, Kaia Kollo, Mihkel Joosing, Gertrud Alatare ja Keit Jaanimägi.
Koosolekut juhatas: Monika Haukanõmm
Koosolekut protokollis: Keit Jaanimägi
Päevakord:
1. Arutelu EPK logo kujundamisest, kavandi valikukriteeriumid ja otsustusprotsess
2. Pekingi 2022 POM kandidaatide stipendiumite arutelu ja otsustamine
3. 2020 aasta treenerite toetuste (preemiate) määramise arutelu ja otsustamine
4. Muud küsimused
Ettepanek: S. Falkenberg teeb ettepaneku vajaduse korral lisada 4 päevakorra punktiks võimaliku eriolukorra küsimuse ja EPK seisukoha võistluste ära jätmise kohta.
Otsus: ühehäälselt otsustatud kinnitada etteantud päevakord ning vajadusel täiendada punkti vastavalt tehtud ettepanekule.
1. EPK logo kujundamisest, kavandi valikukriteeriumid ja otsustusprotsess
Esilekerkinud kahtlused eelmisel koosolekul kinnitatud logo kui kaubamärgi kinnitamise võimalustest sunnivad juhatust veelkordselt teema juurde tagasi pöörduma. Kuulatakse ära T. Kasemaa.
Juhatuse liikmed arutlevad ja esitatakse küsimusi, mille järel S. Falkenberg annab täiendavaid kommentaare.
Ühiselt jõutakse järgmiste otsuse ettepanekuteni:
Ettepanek otsus 1 : peatada eelmisel juhatuse koosolekul vastuvõetud otsus uue logo kinnitamise kohta (prot.nr 11 p.3).
Ettepanek otsus 2: sekretariaadil konsulteerida 4 pääsukese kavandi osas Patendiametiga.
Ettepanek otsus 3: Patendiameti hinnangu saamise järgselt saata võimalikud kavandid EPK liikmetele arvamuse saamiseks.
Ettepanek otsus 4: kui EPK liikmed on oma arvamuse kujundanud, kinnitab logo kavandi EPK juhatus.
Ettepanek otsus 5: viimase sammuna edastada valituks osutunud logo kavand IPC-le kooskõlastuse saamiseks.
EPK juhatuse liikmed hääletavad tehtud otsuse ettepanekute osas.
Hääletuse tulemus on järgmine:
POOLT: 6, VASTU: 0, ERAPOOLETUID: 0
Otsus: ühehäälselt otsustatud:
Otsus 1 : peatada eelmisel juhatuse koosolekul vastuvõetud otsus uue logo kinnitamise kohta (prot.nr 11 p.3).
Protokoll nr 12
Otsus 2: sekretariaadil konsulteerida 4 pääsukese kavandi osas Patendiametiga.
Otsus 3: Patendiameti hinnangu saamise järgselt saata võimalikud kavandid EPK liikmetele seisukoha saamiseks.
Otsus 4: kui EPK liikmed on oma arvamuse kujundanud, kinnitab logo kavandi EPK juhatus.
Otsus 5: viimase sammuna edastada valituks osutunud logo kavand IPC-le kooskõlastuse saamiseks.
2. Pekingi 2022 POM kandidaatide stipendiumite arutelu ja otsustamine
S. Falkenberg taandas ennast antud küsimuse arutelult. Kuulati ära M. Joosing, kes tutvustab stipendiumi määramise korda ning esitatud avaldusi.
Stipendiumi summa arvutuse aluseks on:
18 kuud enne POM toimumist (okt 2020 > märts 2022⇒18 kuud)
Stipendiumi suurus ühe kuu kohta on 60% A-normi täitmisest ehk 300.- x 60% = 180.-
Avalduse Pekingi 2022 POM kandidaatide sportlasestipendiumile on esitanud 5 inimest. Tingimuseks on kavas oleva distsipliini kvalifiksioonikriteeriumi täitmine käesoleval ajahetkel. Avalduse esitanud kuuluvad ratastoolikurlingu Eesti koondise koosseisu hooajal 2020/2021. Ratastoolikurlingu Eesti koondis on hetkel POM kvalifikatsioonitabelis 11. kohal, POM-ile pääseb 12 võistkonda. Vt. lisaks https://worldcurling.org/paralympicqualification/
Ettepanek on määrata stipendium suurusega 540 eurot vastavalt avaldustele alljärgnevalt:
Andrei Koitmäe
Ain Villau
Mait Mätas
Kätlin Riidebach
Signe Falkenberg
Juhatuse liikmed hääletavad.
Hääletuse tulemus on järgmine:
POOLT: 6, VASTU: 0, ERAPOOLETUID: 0
Otsus: ühehäälselt otsustatud ettepanek heaks kiita ning maksta Peking POM ettevalmistamiseks 2020. aastal sportlasestipendiumi summas 540.- alljärgnevatele isikutele:
Andrei Koitmäe
Ain Villau
Mait Mätas
Kätlin Riidebach
Signe Falkenberg
3. 2020 aasta treenerite toetuste (preemiate) määramise arutelu ja otsustamine
S. Falkenberg tutvustab EPK treeneritoetuse kandidaatide nimekirja ning jagab täpsustavat informatsiooni.
Treenerite toetuseks on juhatus määranud 30000 eurot ja sealjuures suurimaks võimalikuks toetuseks 3500 eurot. Toetuse arvutamisel on võetud arvesse tingimusi, et treener on sportlast treeninud 2020. aastal vähemalt 6 kuud. Treeneri toetuse ekvivalent on määratud suurus, milline laseb koefitsientidega korrutamise järgselt jääda kogusummal määratud piiridesse. Koefitsiendid arvestavad treenitavate arvu, POM/KOM kandidaatide arvu ja
ÜKE
Toimub arutelu.
Otsuse ettepanek:
Määrata treeneritoetus alljärgnevatele isikutele:
| | Nimi | Ala | Summa* |
|---|---|---|---|
| 1 | Sergei Matvijenko | kergej. | 2000 |
| 2 | Raimond Luts | kergej. | 1000 |
| 3 | Edgar Liim | võrkpall | 1620 |
| 4 | Kristo Ringas | multi | 1120 |
| 5 | Katri Härmoja | multi | 600 |
| 6 | Olga Pallo | karate | 500 |
| 7 | Alisher Hožanijazov | pimelauatennis | 500 |
| 8 | Kaire Indrikson | ujumine | 1000 |
| 9 | Vello Liivamägi | ujumine | 1200 |
| 10 | Helena Thalson | ÜKE+ujumine | 520 |
| 11 | Brenda Tilk | ujumine | 1120 |
| 12 | Lauri Pakkas | ujumine | 300 |
| 13 | Mart Olman | kergej. | 600 |
| 14 | Alar Milk | tennis | 700 |
| 15 | Anatoli Jasnov | vehklemine | 700 |
| 16 | Maksim Ignatenko | jõutõstmine | 220 |
| 17 | Gertrud Alatare | istevõrkpall | 820 |
| 18 | Viljar Villiste | tennis | 200 |
| 19 | Hennit Küppas | kergej. | 300 |
| 20 | Larisa Dobretsova | ujumine | 1120 |
| 21 | Sören Jõõras | ert saalihoki | 920 |
| 22 | Kalju Ojaste | suusatamine | 300 |
| 23 | Andres Lillemägi | multi | 1000 |
| 24 | Ave-Riin Sepp | ujumine | 1320 |
| 25 | Liina Lükk | ÜKE | 736 |
| 26 | Marge Kõrkjas | ujumine | 1200 |
| 27 | Nadežda Maksimova | ujumine | 1040 |
| 28 | Eha Lilienthal | ujumine | 1120 |
| 29 | Õnne Pollisinski | ujumine | 1800 |
| 30 | Triin Pollisinski | ujumine | 1800 |
| 31 | Kaisa Pollisinski | ujumine | 1320 |
| 32 | Urmo Pollisinski | ujumine | 1120 |
*Toetuse summalt peetakse kinni tulumaks
EPK juhatus kiidab sekretariaati hea lahenduse leidmise eest ning hääletab otsuse langetamiseks.
Hääled jagunevad järgmiselt:
POOLT: 6, VASTU: 0, ERAPOOLETUID: 0
Otsus: ühehäälselt heaks kiita EPK treenerite toetused vastavalt ettepanekule.
treeneri
4. Muud küsimused
K. Jaanimägi annab ülevaate hetkel toimuvast VV pressikonverentsist ning teatab, et sporti ja spordisündmusi puudutavatest võimalikest piirangutest ei ole veel räägitud.
Toimub arutelu.
Ettepanek: EPK ürituste korraldamisel lähtuda VV ja Terviseameti suunistest ning lõplik otsustamisõigus ürituste toimumise osas delegeerida Monika Haukanõmmele.
Otsus: ühehäälselt otsustatud, et EPK lähtub oma ürituste korraldamisel VV ja Terviseameti suunistest ning lõplik otsustamisõigus ürituste toimumise osas delegeeritakse Monika Haukanõmmele.
Koosoleku juhataja:
Monika Haukanõmm
Koosoleku protokollija:
Keit Jaanimägi
|
<urn:uuid:1a62fa79-5738-490a-9730-deb9971aa6dd>
|
CC-MAIN-2022-33
|
https://paralympic.ee/file/dbc0f004854457f59fb16ab863a3a1722cef553f
|
2022-08-12T23:26:28+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-33/subset=warc/part-00065-d466b69e-be2b-4525-ac34-1b10d57329da.c000.gz.parquet
| 416,151,872
| 2,858
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999938
|
ekk_Latn
| 0.999947
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2229,
4585,
6324,
6964
] | 1
|
[
0.1669921875,
0.73828125,
0.06103515625,
0.0303955078125,
0.0017242431640625,
0.00038909912109375
] |
Powered by TCPDF (www.tcpdf.org)
23.05.2017
Maanteeameti korruptsiooniteemaline sotsiaalkampaania
Maanteeameti uus sotsiaalkampaania "Vali aus ülevaatus" soovib tehnoülevaatused altkäemaksu vabaks muuta.
Korruptsioon tehnoülevaatustel on olnud peavaluks Eestis juba aastaid, samas on siiski trend paremuse poole. Kui kuus aastat tagasi väitis 11% inimestest, et nendelt on tehnoülevaatusel meelehead küsitud, siis 2016. aastal oli selliseid poole vähem - 5%. Enamik korruptisooni kriminaalasjadest on aga viimastel aastatel puudutanud siiski tehnoülevaatuseid.
Kampaaniavideot vaata siit [1].
Allikas URL:
https://www.korruptsioon.ee/et/uudised/maanteeameti-korruptsiooniteemaline-sotsiaalkampaania
Lingid:
[1] https://www.youtube.com/watch?v=HCiNhBIo7lM
Lehekülg 1 / 1
|
<urn:uuid:f0c75e6a-bd10-4d45-bace-a6d1008e6b21>
|
CC-MAIN-2022-40
|
https://www.korruptsioon.ee/et/printpdf/28619
|
2022-09-26T07:12:09+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-40/subset=warc/part-00200-26160df0-1827-4787-a515-95ecaa2c9688.c000.gz.parquet
| 894,043,206
| 311
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999888
|
ekk_Latn
| 0.999888
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
780
] | 1
|
[
0.0004119873046875,
0.73828125,
0.240234375,
0.0191650390625,
0.00048828125,
0.000022411346435546875
] |
Sisukord
Saateks 9
Eesti rahvuslus ja aktivism 94
Esimene maailmasõda ja eesti rahvuslus 94
Eesti aktivism välismaal 100
Aleksander Kesküla poliitiline programm 103
Kesküla tegevus 1905. aastal 103
Kesküla astub Saksamaa teenistusse 105
Kesküla ideed ja tegevus maailmasõja esimestel aastatel 108
Rootsi: puuduv lüli 111
Lenin, „Saksa raha" ja Kesküla poliitiline tegevus 113
Aleksander Kesküla ja Eesti põhjamaisus 116
„Grundbesitzer aus Estland" 118
„Grundbesitzer aus Estland" – kirjutised 1916. aastast 121
Ploompuu esinemine neutraalsel rahukonverentsil 122
Märgukiri rahukonverentsile 125
Märgukirja rahutingimused ja neutraalse rahukonverentsi seitse printsiipi 127
Pöördumine Rootsi patriootide poole 129
„Grundbesitzer aus Estland" ja Rootsi aktivistid 132
Poliitiline programm Saksa vägede sissetungi puhuks Eestisse 134
Venemaa võõrrahvad ja Saksa sõjasihid 135
Eesti aktivistid tegutsevad 137
Eestimaa talurahva pärisorjusest vabastamise juubel 139
Tallinna juubelipidustused ja tervitustelegramm Rootsist 139
Kampaania Rootsi ajakirjanduses 143
Hall kardinal 146
Hindrik Prants Rootsis 149
Prantsu esimene reis 151
Prantsu teine reis 156
Hindrik Prants aktivistina 159
Lahtised otsad Eesti iseseisvuse eel 162
Näljarahutused ja valitsuse vahetused Rootsis 164
Kesküla orientatsioonivahetus 166
Vasakaktivism ja „Vänsterns väg" 168
Ahvenaid püüdmas 176
3. OSA | Eesti omariiklus ja föderalism 184
Maailmasõda kui võimaluste aken 185
Sõjasihid ja rahvusküsimus 186
Rahvuslik separatism ja rahvusliku enesemääramise idee 187
Maailmasõja õppetunnid 191
Eestlaste enesemääramishetk 193
Sammud Venemaast eraldumise suunas 193
Saksamaa ambitsioonid idarindel 199
Eestlaste läbirääkimised sakslaste ja enamlastega 202
Eesti iseseisvusdeklaratsioon ja Saksa okupatsiooni algus 205
SISUKORD
7
Saateks
Idee sellest, et ka Eesti võiks olla Põhjamaa ja eestlased põhjamaa lased, leidis eesti rahvuslikus liikumises kõlapinna 19. sajandi viimastel ja 20. sajandi esimestel aastakümnetel. Samal ajal kui rahvuslikult meelestatud eestlaste seas kinnistus arusaam baltisakslastest ja Vene riigivõimust kui eesti rahva põlistest vaenlastest, kasutasid nad oma identiteedipoliitilist õigust pöörata silmad Läänemere regiooni kolmanda suurvõimu poole, mis pakkus alternatiivi nii Saksamaale kui Venemaale. Selleks oli Rootsi riik – paljude eesti rahvuslaste arvates ainuke „hea" võim, mis oli valitsenud eesti talurahva üle sajanditepikkuse orjapõlve jooksul. Rootsit peeti ka võtmeriigiks teiste Põhjamaade seas – ainsaks jõuks, millel võinuks olla huvi ja võimekust Läänemere regiooni poliitiliseks konsolideerimiseks umbes samasugusel moel, nagu seda olid teinud Rootsi kuningad „vanal heal Rootsi ajal". Nõnda tekkis Eestis kujutluspilt, et just Rootsi targa ja heasoovliku juhtimise all suudaksid eestlased ja teised Läänemere-äärsed väikerahvad tulevikuski vastu seista naabruses paiknevate agressiivsete suurriikide hegemooniataotlustele.
1905. aasta revolutsiooni ajal ja selle kiiluvees, mil leidis aset eesti rahvusliku liikumise poliitiline ärkamine, kujunes eesti rahvusluse peamiseks eesmärgiks Soome ja Poola eeskujul kavandatud autonoomia Vene riigi koosseisus. Järgnevatel, Esimese maailmasõja aastatel, asus seda autonoomiataotlust üha enam mõjutama mõte, et Eesti autonoomia või isegi mõnetine iseseisvus võiks olla võimalik ka Venemaast eraldi, ent siiski mingisuguses liidus mõne teise riigi või riikidega. Kuna Baltimaade terri tooriumile samuti pretendeeriva Saksamaa võimu alla minek oli eestlastele Vene võimust veelgi vähem vastuvõetav, kinnistus eesti rahvusliku liikumise uue võimaliku tulevikusihina kuulumine mingisse põhjamaisesse föderatsiooni.
Maailmasõja segane aeg andis lootusi, et niisugune eesmärk võiks teostuda, ning teatud jõud eesti rahvuslaste seas tegidki selle nimel energiliselt tööd. Nende seas oli kindlasti märkimisväärseim isik endine 1905. aasta revolutsionäär ja emigrant Aleksander Kesküla, kes püüdis Eesti põhjamaaihaluse heaks ära kasutada nii Saksamaa, Rootsi kui Entente'i maade sõjaaegseid huve ja kavatsusi, kuid kelle tegelikud poliitilised plaanid ulatusid Eesti saatusest oluliselt kaugemale. Leidus teisigi üksikuid nn Eesti aktiviste. Ent kui mitte varem, siis maailmasõja lõppjärgus, mil Vene veebruarirevolutsioon Eesti võimalikke poliitilisi tulevikuväljavaateid radikaalselt muutis, asusid samasuguseid plaane pooldama ka mõjukamad
rahvuslikud ringkonnad Eestis, sh eesti rahvusliku liikumise üks liidreid Jaan Tõnisson.
Tagantjärele võib öelda, et Esimese maailmasõja lõppjärgus loodi mitmete asjaolude kokkulangemisel tõepoolest alused Eesti iseseisvuse sünniks, seda aga mitte suure põhjamaise föderatsiooni ühe liikme, vaid iseseisva väikese rahvusriigina. Omaaegsete Eesti poliitikute eelistatuim arengustsenaarium oli siiski laiem koostöö Läänemere regioonis. 1917. aasta sügisel oli Jaan Tõnisson välja käinud idee Baltimaade ja Põhjamaade ühinemiseks, et ühiselt vältida nii enamlaste kui Saksamaa võimu alla sattumist. 1918. aasta 24. veebruari iseseisvusdeklaratsioonile järgnenud Saksa okupatsiooni kuudel õnnestus Eesti esimestel välissaadikutel leida Eesti iseseisvustaotlustele kui omamoodi Saksa-vastasele propagandameetmele Entente'i liitlaste toetust. Samuti püüti läheneda Põhjamaadele, kelle selgetes geopoliitilistes huvides oli säilitada uutest iseseisvatest riikidest tekkinud puhvertsoon enda ja Nõukogude Venemaa vahel.
Rootsi ja teiste neutraalsete Skandinaavia riikide poliitika jäi siiski algusest peale väga ettevaatlikuks. Balti riikide iseseisvust peeti ajutiseks nähtuseks, mille kestmajäämisse ei usutud. See muutis mõtte koos nendega mingi föderatsiooni moodustamisest ebarealistlikuks. Siiski polnud Eesti poliitilised põhjamaisusambitsioonid sellega veel ammendatud. Nii Vabadussõja ajal kui 1920. aastatel jätkusid Eestis lootused, et ajapikku võiks teoks saada regionaalne föderatsioon Balti Liidu nime all, milles vähemalt tulevikus loodeti ka Skandinaavia maade osalust. Kuna seal suhtuti sedalaadi plaanidesse endiselt eitavalt, jäi väheseks ka Soome motivatsioon nendes osaleda, samal ajal kui Baltimaade koostööd Poolaga takistasid Leedu ja Poola teravad erimeelsused.
Ka 1930. aastate pinevas rahvusvahelises olukorras jätkusid Eesti katsed Põhjamaadega koostööd teha ning meenutada neile ühist ajalugu ja jagatud geopoliitilisi huve. Üksikuid pooldajaid oli Balti- ja Põhjamaade koostööl ka Läänemere läänekaldal, kuid siiski ei õnnestunud Rootsis või mujal Skandinaavias selle mõtte vastu tõsisemat huvi äratada. Nõnda saidki nii Eesti iseseisvuse sünd aastatel 1918–1920 kui ka selle kaotus 1939.–1940. aastal teoks, ilma et Rootsi ja teised Põhjamaad oleksid nendes sündmustes mingit märkimisväärset rolli mänginud, neid eriliselt tervitanud või nende pärast suuremat kahetsust tundnud.
Ilmselt suuresti selle nurjumise tõttu on Eesti poliitilise põhjamaisuse küsimus jäänud Eesti ajaloos võrdlemisi vähetuntud teemaks, mida varjutab iseseisvuse-järgses eesti rahvuslikus eneseteadvuses kinnistunud lugu n-ö mitte-föderalistlikust Eesti riiklusest kui eesti rahvuslike püüdluste ainuvõimalikust sihist ja väljundist. „Põhjamaine Eesti" püüab seda ainumõeldavust kahtluse alla seada ning juhtida lugeja tähelepanu ka alternatiivsele arengustsenaariumile, mis vähemalt varase eesti rahvusliku ideoloogia seisukohalt ei olnud sugugi vähem „rahvuslik" kui tegelikult aset leidnud sündmused. Pigem vastupidi: teistest riikidest täiesti
eraldi seisev omariiklus saabus eesti rahvusluse jaoks ootamatult ning selle omaksvõtt ja eesti rahvusliku ideoloogia ümbermõtestamine kitsamalt riigirahvuslikus võtmes ei toimunud kaugeltki mitte üleöö. Leidus neidki rahvuslasi, nagu juba mainitud Aleksander Kesküla, kes jäid n-ö balkaniseerunud Ida-Euroopas sündinud „kartulivabariigi" veendunud vaenlasteks kuni elu lõpuni.
Mingit laadi põhjamaisesse föderatsiooni kuulumiseks oldi Eestis seevastu vaimselt valmistunud ning selle skeemi üleüldse teostumata jäämine – kas siis enne või pärast 1918. aastat – oli eesti rahvusluse jaoks löök, millega leppimine võttis aega. Lõpuni pole need ambitsioonid teostunud õieti tänapäevani. Praegu teevad Eesti ja teised Baltimaad Skandinaavia maadega küll väga tihedat ja mitmekülgset koostööd, ent Põhjamaade Nõukogu liikmete hulka, mis oleks suure sümboolse, kuigi ilmselt üsna vähese praktilise tähendusega kuuluvus, ei loeta neid siiamaani.
Seda raamatut läbib kaks temaatilist joont: ühest küljest huvi Eesti põhjamaisuse problemaatika vastu 20. sajandi algupoolel, teisest küljest soov paremini mõista Eesti iseseisvumisprotsessi selle rahvuslikus ja rahvusvahelises poliitilises ning mõtteloolises kontekstis. Keskendudes eeskätt Eestile ja Rootsile, olen püüdnud neid teemasid käsitleda ühtlasi laiemas regionaalses ja rahvusüleses raamistikus, milles eestlaste ja rootslaste kõrval tegutsesid soomlased, baltisakslased, Saksamaa, Venemaa, Entente'i riigid ja mitmesugused muud jõud, mis asjassepuutuvaid sündmusi ja eesti rahvusliku liikumise liidrite poliitilisi valikuid mõjutasid.
Minu huvi nende teemade vastu ulatub tagasi Tartu Ülikooli tudengiaega, mille tõttu võiks öelda, et tegemist on praeguseks juba enam kui viieteistkümne aasta pikkuse uurimis- ja mõttetöö viljaga. Muuhulgas hõlmab see raamat pea tervikuna minu 2010. aastal kaitstud magistri- ja 2014. aastal kaitstud doktoritööd ning põhjalikult ümber töötatud kujul suurt hulka teisigi varem avaldatud tekste. Ent samal ajal on see tekst kindlasti ka kompromiss, mis räägib küll paljust, kuid ei ammenda kaugeltki kõike asjassepuutuvat.
Soovin selle raamatu pühendada oma tütrele Mariele.
Mart Kuldkepp London, jaanuar 2023
S A AT E K S
11
1905. aasta poliitiline kool
Eesti põhjamaisuse idees peituva poliitilise programmi seisukohalt oli 1905. aasta ebaõnnestunud Vene revolutsioonil kahetine tähendus. Esiteks kinnistus sel ajal kuvand eesti rahvuslusest kui tõsiseltvõetavast jõust, mis on võimeline mitte ainult laveerima tsaarivene-baltisaksa mõjuväljas, vaid kaitsma oma rahvuslikke huvisid ka hoopis radikaalsemal moel, aktiivselt poliitikasse sekkudes. Eesti rahvusliku liikumise liidrid said just sel perioodil kätte oma taktikalised tuleristsed, istusid ära esimesed vanglakaristused, elasid nii mõnelgi juhul pagulastena välismaal, lõid laialdasema kontaktvõrgustiku ja omandasid suurema enesekindluse iseseisvaks tegutsemiseks. Selle kõigeta oleks Eesti vabanemine Esimese maailmasõja lõpuaastatel – kõigest tosinkond aastat hiljem – vaevalt võimalik olnud.
Teiseks hakkas eesti rahvuslus 1905. aasta revolutsiooni ajal ja selle mõjul senisest palju jõulisemalt väljendama poliitilist vabanemissoovi: autonoomia saavutamist Vene riigi koosseisus Soome ja Poola eeskujul. See tähendas ühtlasi, et pikemas plaanis loodi eeldused eesti vabanemisprogrammi edasiseks radikaliseerumiseks. Just 1905. aasta õppetundidega alanud protsessi tulemuseks võib pidada Esimese maailmasõja käigus eesti rahvusliku eliidi seas välja kujunenud põhimõttelist valmisolekut Eesti teatavaks autonoomiaks või isegi iseseisvuseks väljaspool Venemaad, lükates samal ajal tagasi Saksamaa laienemisplaanid ning eelistades neile mõlemale liitu Läänemere regiooni kolmanda ajaloolise suurvõimu – Rootsiga.
1905. aasta ja eesti rahvuslus
Eesti lähiajaloo oluliste verstapostide seas on 1905. aasta revolutsioon kindlasti üks kõige raskemini mõtestatavaid nähtusi, edestades selles mõttes isegi 1917. aasta märtsist 1918. aasta märtsini aset leidnud keerukaid sündmusi. Seetõttu on Eesti ajaloo „valgetest laikudest" rääkides tavaline, et 1905. aasta revolutsioonisündmusi ja nende järellugu tõstetakse esile kui näidet seni korralikult läbi uurimata teemast. 102 Siiski hakkas Eesti ajaloonarratiivis juba enne Teist maailmasõda kinnistuma seisukoht, et just 1905. aastat tuleks näha eesti „laiemate rahvahulkade" poliitilise 103 või sotsiaalse ärkamisena, 104 mille tulemusena kujunes eestlastest kui rahvusest selgepiirilisemalt poliitiline, mitte pelgalt kultuuriline
subjekt. Just sellest vaatenurgast lähenetakse 1905. aastale ka käesolevas peatükis.
Ent samal ajal kui eesti rahvuslik liikumine jõudis 1905. aasta sündmuste tulemusena uude arengustaadiumisse, pandi tõsiselt proovile selle vastupidavus. Kui näis, et vabanemine autokraatlikust tsaarivõimust on juba käeulatuses, tuli eesti rahvuslastel omavahel kokku leppida positiivses programmis, mida edaspidi teostama asuda. Sellisel ülesandel oli rahvuslikule liikumisele paratamatult lõhestav mõju. Eduard Laaman on 1905. aasta olulisima murranguna rahva mentaliteedis välja toonud, et nüüd oodati vabastamist „mitte enam Vene valitsusvõimudelt, vaid nende vastasrinnalt". 105 Vastasrinda kuulusid aga nii Jaan Tõnisson (1868–1941) kui Konstantin Päts (1874–1956), nii Eduard Vilde (1865–1933) kui Marta Lepp (1883–1940): mõõdukad rahvuslased, radikaalsed rahvuslased, sotsiaaldemokraadid-föderalistid ja sotsiaaldemokraadid-tsentralistid. Mingi suguses opositsioonis tsaarivalitsusega olid nad kõik, kuid nagu järgnevad sündmused näitasid, oli nende järjest eriilmelisemaks kujunevate jõudude pinnalt tegutsemisvõimelise koalitsiooni loomine üsna keeruline ülesanne.
Suureks probleemiks oli seejuures asjaolu, et eesti poliitilised parteid olid 1905. aastal alles embrüostaadiumis. See tähendas, et nende võime omavahel ükskõik millist koostööd teha oli vähene, tõsiseltvõetavast rahvusvahelisest koostööst rääkimata. Soomest, mis oli Tallinnast küll vähem kui saja kilomeetri kaugusel, kuid sisepoliitilise arengu poolest Eestist kaugel ees, võis samal ajal leida näiteid vägagi ambitsioonikast parteiülesest läbikäimisest ja ühisaktsioonidest, mille haarmed ulatusid Venemaale, Poolasse, Rootsi ja isegi Jaapanisse. Võib arvata, et ka eestlastel poleks sedalaadi initsiatiivides osalemata jäänud, kui neil selleks võimekust jätkunuks. Seni aga toimis Soome omamoodi eeskujuna, kellelt vabanemiskunsti õppida. Samuti võib tolleaegsest Soomest mõelda kui laboratooriumist, kus mõned protsessid, mis jäid Eestis teadaolevalt ainult mõtte tasandile – näiteks välismaalt relvaabi saamine – ometi mingil määral ka teoks said.
Lõpuks on märkimisväärne seegi, et just 1905. aasta sündmuste mõjul omandas suur osa eesti rahvuslusest selgelt vasakpoolse kallaku. See juures – kuigi seda võis olla hiljem raske mõista – ei olnud ka kõige radikaalsem omaaegne sotsialism rahvuslusega mingis erilises vastuolus. Vastupidi: nii vabanemissoov kui vaenlane olid mõlemal liikumisel ühised, seda eriti Baltimaades, kus rahvuslikud ja sotsiaalsed piirid suurel määral kattusid. See ei tähenda, et mõõdukate rahvuslaste ja sotsialistide vahel poleks olnud erimeelsusi. Käremeelsemad sotsialistid kaldusid mittevasakpoolset rahvuslust nägema omamoodi ajale jalgu jäänud ideoloogiana, mis tuli ületada, et sellest edasi jõuda. Ent eesti rahvuslik ajalookäsitlus ja sellega kaasnev viha baltisakslaste vastu jäid omaseks neilegi ning seejuures ehk isegi kauemaks ja sügavamalt kui parempoolsetele, kes
olid vähemalt teatud tingimustel valmis juba 1905. aastal baltisakslastega mingile kompromissile minema.
Venestuspoliitika
Vene riigi võõrrahvustega asustatud äärealadel oli revolutsiooniürituse oluliseks tõukejõuks ja taustafaktoriks keskvõimust lähtuv nn venestus poliitika, mis oli suunatud kohalike õiguslike ja administratiivsete eri pärade tasalülitamisele, aga ka nende kultuurilisele ja keelelisele ühtlustamisele Venemaaga. Eestis langes venestamise kõrgaeg 1880.–1890. aastatele ning tõi kaasa selle, et 1860.–1870. aastate rahvusliku ärkamise poliitiline potentsiaal jäi esialgu realiseerimata. Soomes sai venestus alguse alles sajandivahetusel. Varem oli keskvõim kohelnud Balti provintse ja Soomet erinevalt, lubades Soome autonoomial jõudsalt areneda ka ajal, kui kohalikele erikordadele üldiselt vastu töötati. 106
Baltimaades ähvardas venestamise nime all tuntud nähtus eelkõige baltisakslaste autonoomseid omavalitsusi, kohalikku evangeelsetprotestantlikku kirikut ja muu seas ka saksakeelset Tartu ülikooli. Venestuspoliitika otseseks ajendiks oli asjaolu, et 19. sajandi teisel poolel olid lõpuks ka Venemaal hakanud laiemalt levima rahvuslikud ja moderniseeriv-reformistlikud meeleolud, mille kandjate seisukohalt ohustasid suurte eriprivileegidega mittevene piirialad Vene riigi sisemist ühtsust ja stabiilset arengut. Sellise olukorra säilitamine oli nende silmis põhimõtteliselt ebasoovitav ja pikemas plaanis ka talumatu. Seetõttu olid nii vene moderniseerijad kui rahvuslikult meelestatud slavofiilid asunud juba 1860. aastatel nõudma Balti erikorra kaotamist ja Venemaa tavapärase administratiivkorralduse laiendamist ka Balti kubermangudele. 107
Järgneval kümnendil need reformiarutelud jätkusid ning järjest suurema osakaalu omandas seejuures julgeolekuküsimus. Saksamaa ühendamine 1871. aastal tekitas Venemaal muret, et autonoomse Soome ja mässule kalduva Poola-Leedu vahele surutud suuresti saksakeelsed provintsid võivad kergesti langeda edasiste Saksa võimuambitsioonide roaks. Kohaliku baltisaksa eliidi võimalikku ebalojaalsust pealinnale niivõrd lähedal paiknevas ja selle kaitsmise seisukohalt väga olulises piirkonnas nähti tõsise ohuna isegi Vene riigi enda säilimisele. Kardetav võimalus, et eestlaste ja lätlaste ees ootava germaniseerumise tõttu omandab sakslastest elanikkond Balti kubermangudes peagi enamuse, lisas neile hirmudele veelgi õli tulle. 108
Kõige selle tõttu asuti Balti kubermangudes alates 1870. aastate lõpust ellu viima erinevaid keskvõimu tugevdavaid ja erikorda õõnestavaid uuendusi, mis panid kohaliku baltisakslastest eliidi tugeva surve alla. Mitme suguste vanade privileegide kaotamine ja ülevenemaaliste regulatsioonide laiendamine Baltimaadele põhjustas ägedaid proteste, kuid autokraatliku
Vene keskvõimu seisukohalt olid venestuspoliitika positiivsed küljed liiga ilmsed, et sellest loobuda.
Eestlaste jaoks ei puudunud neil arengutel omad positiivsed tulemid: selgelt ajale jalgu jäänud ja paljuski lausa keskaegse Balti erikorra reformimine oli nende seisukohalt põhimõtteliselt teretulnud ja aitas kaasa eestlaste poliitilisele ja majanduslikule emantsipeerumisele. Samuti nägid eestlased hea meelega pealt baltisakslaste autoriteedi ja mõjuvõimu vähenemist ning aitasid sellele mitmesuguste tsaarimeelsete aktsioonide ja palvekirjadega omalt poolt kaasa. 109 Kaasaegsed välisvaatlejad oletasid isegi, et venestuspoliitika tõeline mõte võis olla rahvuslike meeleolude õhutamine, et hävitada saksa aristokraatiat. 110 Siiski ei tähendanud venestus veel seda, et eesti põlisrahva kultuuriline või õiguslik olukord oleks varasemaga võrreldes märgatavalt paranenud. Baltisaksa erihuvide tasalülitamise eesmärgil Venemaalt Balti kubermangudesse saadetud bürokraadid, kes kohalikke keeli ei osanud ega kohalikke olusid ei tundnud, ei olnud talurahvale tingimata mugavamateks partneriteks, kui seda olid olnud baltisakslased.
Suur osa venestamisaegsetest initsiatiividest Baltimaades kokkuvõttes siiski ebaõnnestusid, mille juures mängis oma rolli nii baltisakslaste tõrksus kui Vene riigi vähene administratiivne võimekus. Üks olulisemaid kordaläinud muutusi oli õppekeele vahetus kohalikes õppeasutustes. 19. sajandi lõpuks oli kogu algkooli-järgne koolisüsteem, mis varem oli olnud saksakeelne, läinud üle vene keelele. Aastatel 1882–1898 venestati peaaegu täiel määral ka Tartu ülikool. Ainult usuteaduskond jäi kuni 1916. aastani saksakeelseks, kuna kardeti, et luterliku teoloogia kättesaadavaks tegemine vene keeles avaldaks laostavat mõju õigeusklikule vaimulikkonnale. 111 1893. aastal pandi 19. sajandi venestuspüüdlustele omamoodi kroon, kui Tartu linn nimetati ametlikult ümber Jurjeviks ning Tartu ülikool Keiserlikuks Jurjevi Ülikooliks (Imperatorskij Jur'evskij Universitet). Selleks ajaks olid ülikoolist lahkunud praktiliselt kõik riigisakslastest õppejõud ning ka paljud baltisaksa õpetlased eelistasid oma karjääri jätkata mujal, tihti Saksamaa ülikoolides. 112
Luterlik teoloogia jäi vene keeles tõesti kättesaamatuks, kuid Tartu ülikooli venestamise üks märkimisväärseid ja samas ettekavatsemata tagajärgi oli Vene revolutsioonilise liikumise ideede levik Balti kubermangudesse. Paljud vene ja juudi päritolu üliõpilased ning mõnel juhul ka õppejõud, kes nüüd venekeelsesse Jurjevi ülikooli õppima või tööle tulid, säilitasid sidemed Moskva või Peterburi tudengiringkondadega, mis olid 1890. aastate teisel poolel radikaliseerunud. Samal ajal avanes gümnaasiumiõpingute ajal hea vene keele oskuse omandanud noortel eestlastel nüüd võimalus asuda õppima Venemaa ülikoolidesse, mis tõi samuti kaasa lähedasi kokkupuuteid mitmesuguste radikaalsete ja sotsialistlike ideedega. Väga kiiresti tekkisid ka Tartus esimesed sotsiaaldemokraatliku ja anarhistliku kirjanduse lugemisele pühendunud ringid, mille
eestvedajateks olid esialgu küll peamiselt vene ja juudi üliõpilased, kuid mille liikmeteks astus ka eestlasi ja lätlasi. 113
20. sajandi alguse esimese kümnendi keskpaigaks oli see radikaliseerumisprotsess jõudnud juba piisavalt kaugele, et mõjutada tervet nooremat põlvkonda eesti intellektuaale, kellest paljud tõusid hiljem juhtivatele kohtadele sõdadevahelise aja iseseisvas Eesti Vabariigis. Nende seas olid näiteks Mihkel Martna (1860–1934), Konstantin Päts, Otto Strandman (1875–1941), Jaan Teemant (1872–1940), Nikolai Köstner (1889–1959) ja paljud teised.
Sajandivahetusel oli Eestis uuesti elavnema hakanud ka rahvuslik liikumine, seda suuresti tänu sellele, et opositsioonilise poliitilise mõtte kandjaks kujunes uus ajakirjandus uue põlvkonna eestlastest poliitikute käe all. Alates 1896. aastast ilmus Tartus Jaan Tõnissoni toimetatud Postimees, 1901. aastast Tallinnas Konstantin Pätsi Teataja ja 1903. aastast Tar-
tus Peeter Speeki (1873–1968) Uudised, mille ümber koondusid vastavalt mõõdukad rahvuslased, radikaalsed rahvuslased ja ettevaatlikud sotsialistid. Kolme eri radikaalsusastmega poliitilist suunda esindava kvaliteetse, regulaarselt ilmuva ajalehe olemasolu tegi esimest korda võimalikuks poliitilise mõttevahetusruumi ja konkurentsi ka rahvusliku liikumise sees. 114
Olulisim veelahe läks ühelt poolt Postimehe ning teiselt poolt Teataja ja Uudiste vahel. Enne 1905. aastat eesti rahvusluse peaideoloogiks kujunenud liberaal Tõnisson eelistas jääda kindlaks Balti isolatsionismile ning soovitas eestlastel hoiduda sekkumast Venemaa poliitilistesse ja sotsiaalsetesse liikumistesse. Teataja ja Uudised moodustasid üheskoos Tõnissonile ja Postimehele radikaalsema alternatiivi, rõhutades rahvusliku moraali asemel pigem majandusküsimuste tähtsust, nagu ka seda, et Eesti tulevik on lahutamatult seotud Venemaa tulevikuga. 115
Eesti rahvuslaste jaoks oli seejuures oluliseks võrdluspunktiks Soome, kuhu venestus oli jõudnud koos Nikolai Bobrikovi (1839–1904) nimetamisega Soome kindralkuberneriks 1898. aastal. Bobrikovi 1899. aasta nn veebruarimanifest 116 jättis Soome Maapäeva ilma suuremast osast varasemast seadusandlikust jõust. Juba märtsikuus koguti manifesti vastu üle kogu Soome pool miljonit allkirja ning määrati seda üle andma 500-liikmeline delegatsioon, keda tsaar aga keeldus vastu võtmast. 117 Seepeale hakkasid Soome mõjukates rahvuslikes ringkondades järjest süvenema venevaenulikud meeleolud. 118 1904. aasta juunis sooritas üliõpilane Eugen
Schauman (1875–1904) Bobrikovile atentaadi, tappes seejuures ka ise enda. 119
Soome jaoks oli 1905. aasta revolutsioon seega vaid kulminatsioon juba mõnda aega käärinud poliitilises vastuseisus venestamispoliitikale, samas kui eestlaste jaoks oli tegemist pretsedenditu „sotsiaalse ärkamise" või poliitilise emantsipatsiooniga, mille tähendus oli põhimõttelisemat laadi ja mis alles lõi tingimused poliitiliste parteide tekkeks. Kui Eestis terava maaküsimuse lahendamise vajadust oli selgelt tunnetatud varemgi, siis „omaseaduslik autonoomia", nagu Eduard Laaman on märkinud, sai eesti rahvuslikuks programmiks just 1905. aastal. 120 Soomes, kus oma autonoomne poliitiline elu ja vastavad institutsioonid olid ammuilma olemas, polnud selleks vajadust. Küll aga reageeris Soome ilmselt just seetõttu keskvõimu venestuskatsetele valulikumalt kui peaaegu ükski teine piirkond Vene riigis.
Tuleb märkida, et Soome kõrval oli teiseks oluliseks eesti rahvuslaste vaadete mõjutajaks samuti Vene impeeriumi koosseisu kuuluv Poola, kus toimus 1905. aastal hulgaliselt kokkupõrkeid keskvõimu ja mässuliste vahel, sh Łódźis 21.–25. juunil toimunud ülestõus, milles hukkus ja sai haavata mitusada inimest. Poola revolutsiooniline liikumine eesotsas Józef Piłsudskiga (1867–1935) nõudis varasemast oluliselt suuremaid poliitilisi õigusi, seda eriti seoses Poola autonoomia laiendamisega. 121 Vähemalt seadusandlikus mõttes olid need püüdlused otseseks eeskujuks ka eestlastele, kes üritasid oma 20. sajandi alguse autonoomiataotlusi teostada just nimelt Poola eeskujul ja kiiluvees, kasutades oma rahvuslikes huvides ära nende poolt keskvõimule avaldatavat survet.
Vene-Jaapani sõda ja revolutsiooniliikumine
Eduard Laaman juhib oma monumentaalses lähiajalookäsitluses „Eesti iseseisvuse sünd" (1936–1937) tähelepanu asjaolule, et kõik Vene revolutsioonid on olnud sõjaliste lüüasaamiste tulemused, sh Krimmi sõjale järgnenud Aleksander II „revolutsioon ülevalt", Vene-Jaapani sõja ajal alanud 1905. aasta revolutsioon ja Esimesele maailmasõjale järgnenud 1917. aasta revolutsioonid. 122
1905. aasta revolutsioonikatset ei saa tõesti vaadelda lahus 1904. aasta veebruaris alanud Vene-Jaapani sõjast. See muutis järgnevad sündmused võimalikuks juba seeläbi, et suur osa Vene armeest oli hõivatud sõja tegevusega Kaug-Idas ega saanud täita siseriiklikke politseifunktsioone. Samuti õõnestasid Vene poole lüüasaamised rahvamasside usku riigivõimu tugevusse. Oluline pööre revolutsiooni käigus – või õieti selle lõpu algus – oli omakorda rahu sõlmimine Jaapaniga 1905. aasta septembri alguses. Kuigi tsaarirežiimile raskeimad, oktoobri- ja novembripäevad, seisid sel hetkel veel ees, tähendas sõjavägede kojukutsumise algus seda,
|
<urn:uuid:1b5e4f7d-3028-4863-8fc1-21d8ce17519a>
|
CC-MAIN-2024-38
|
https://varrak.ee/wp-content/uploads/2024/01/pohjamaine-eesti_preview.pdf
|
2024-09-14T05:36:10+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-38/subset=warc/part-00271-781f89b0-54ef-4e32-b51d-e5860e733e3a.c000.gz.parquet
| 551,293,653
| 10,435
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999835
|
ekk_Latn
| 0.99995
|
[
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
22,
1894,
1973,
4578,
7631,
9851,
12171,
15153,
17923,
20956,
23451,
26172
] | 2
|
[
0.146484375,
0.333984375,
0.33984375,
0.1552734375,
0.0177001953125,
0.005462646484375
] |
Urbe Kallais Wesico ProjektT OÜ firstname.lastname@example.org
Järelevalvemenetluse alustamata jätmine
Austatud Urbe Kallais
Edastasite 29.08.2018 Rahandusministeeriumile järelevalveteate seoses riigihangete seaduse (RHS) rikkumise kahtlusega Põhja-Sakala Vallavalitsuse (edaspidi ka Hankija) avatud hankemenetlusega riigihankes nr 199014 "Suure-Jaani tööstuspargi taristu ehitamine" (edaspidi ka Riigihange).
Järelevalveteates märkisite, et Hankija on jätnud vastamata 21.08.2018 esitatud küsimusele ning annab Riigihankes ebaselgeid ja puudulikke vastuseid, samuti muudab küsimustele antud vastustega Riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimusi, jättes alusdokumendid muutmata.
Seadusandja on andnud Rahandusministeeriumile riigihangete korraldamise üle järelevalvemenetluse teostamisel kaalutlusõiguse otsustada, kas järelevalvemenetlust algatada ning millist järelevalvemeedet rakendada (RHS 9. peatükk).
RHS § 206 lg 1 p 4 kohaselt järelevalvemenetlust ei alustata ja alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui riigihange on lõppenud.
Elektroonilisest riigihangete registrist (eRHR) nähtuvalt teavitas Hankija huvitatud isikuid Põhja-Sakala Vallavalitsuse 30.08.2018 korraldusest nr 588, millega tunnistas Riigihanke hankemenetluse kehtetuks omal algatusel RHS § 73 lg 3 p 6 alusel seoses vajadusega täpsustada Riigihanke tehnilisi tingimusi ja muuta alusdokumente. 30.08.2018 korralduses nr 588 on Hankija märkinud, et pakkujate poolt riigihanke alusdokumentide kohta täpsustavate küsimuste esitamine on toonud ilmsiks Riigihanke alusdokumentide omavahelise ebakõla ehitusprojekti seletuskiri, tehnilised joonised ja töömahuloend on vastuolulised, mistõttu vajab riigihanke raames teostatavate tööde maht korrigeerimist.
eRHR-i teabevahetusest nähtuvalt esitasid huvitatud isikud Hankijale Riigihankes kokku 81 küsimust, mh osundasid korduvalt alusdokumentides esinevatele vigadele ja vastuoludele.
Märgime, et riigihanke alusdokumentide õiguspärasuse ja korrektse koostamise eest vastutab eelkõige hankija. Ka Riigikohus on maininud, et ebapiisavalt koostatud hanketeate eest ei vastuta pakkujad, vaid hankijad (kohtuasi 3-3-1-24-13 p 39). Leiame, et sama seisukohta saab laiendada ka teistele riigihanke alusdokumentidele.
Rahandusministeerium on seisukohal, et paljude vastuolude esinemine riigihanke alusdokumentides ja nende korrigeerimise vajadus, mis võib olla ajamahukas töö, võib kaasa tuua riigihanke hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjendatud vajaduse.
Teie 29.08.2018 nr -
Meie 06.09.2018 nr 12.2-1/6863-2
Lähtudes eeltoodust ja arvestades, et Riigihanke menetlus lõppes RHS § 73 lg 3 p 6 alusel, ei alusta Rahandusministeerium järelevalveteate alusel järelevalvemenetlust Riigihanke üle.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Estella Põllu Osakonnajuhataja asetäitja Riigiabi ja riigihangete osakond
Lisaadressaadid:
Põhja-Sakala Vallavalitsus
Madli Juhani 6113931
email@example.com
|
<urn:uuid:5a1e8cce-bd60-4efb-952b-327992645c93>
|
CC-MAIN-2021-43
|
https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/jarelevalvemenetluse_alustamata_jatmine_2.pdf?download=1
|
2021-10-27T07:52:16+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-43/subset=warc/part-00035-16202947-a809-4711-8221-79ab0a79d5b1.c000.gz.parquet
| 1,157,981,998
| 1,187
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999895
|
ekk_Latn
| 0.999957
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2539,
2934
] | 1
|
[
0.349609375,
0.3828125,
0.1865234375,
0.06884765625,
0.00860595703125,
0.00439453125
] |
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Iodine Valentis, 50 mg/ml nahalahus
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 ml nahalahust sisaldab 50 mg joodi.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Nahalahus
Selge, punakaspruun iseloomuliku lõhnaga lahus.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Naha desinfektsioon.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Nahalahust kasutatakse välispidiselt nahal vastavalt vajadusele.
Lapsed
Spetsiaalne annustamine lastele ei ole vajalik.
4.3 Vastunäidustused
- Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
- Lahtised haavad.
- Ekseem.
4.4 Erioiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Vältida ravimi sattumist silma, suhu ning limaskestadele. Patsiendid, kellel on kilpnäärmehaigus, peavad joodipreparaate kasutama ettevaatusega. Pärast joodi nahale kandmist ei tohi nahale asetada oklusioonsidet.
Ravim võib määrida riideid.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Joodi kasutamine koos kloorheksidiini, hõbesulfadiasiini ja/või aluseid sisaldavate ravimitega võib nõrgendada selle paikset toimet.
Joodipreparaadid võivad tugevdada kilpnäärmefunktsiooni pärssivate ravimite toimet.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Raseduse ja imetamise ajal tohib joodipreparaate kasutada lühikest aega ja ettevaatusega.
Kuna jood eritub rinnapiima, võib see pärssida vastsündinul kilpnäärmefunktsiooni. Seetõttu joodipreparaadi kasutamine kauem kui nädala jooksul ei ole soovitav.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Iodine Valentis ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.
4.8 Kõrvaltoimed
Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Väga sage (≥ 1/10)
Sage (≥1/100 kuni <1/10)
Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100)
Harv (≥ 1/10000 kuni < 1/1000)
Väga harv (< 1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
Harv. Nahaärritus.
Väga harv. Üleliigsel kasutamisel võivad väga harva tekkida ülitundlikkusreaktsioonid (nahalööve, riniit, angioneurootiline turse, süljenäärmete turse).
Teadmata. Kontaktekseem. Pikaajalisel kasutamisel võib joodi imendumise tõttu pärssuda kilpnäärme ja hüpofüüsi aktiivsus.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Lühiajaliselt paiksel kasutamisel üleannustamine on ebatõenäoline.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: antiseptikumid ja desinfektandid.
ATC-kood: D08AG03.
Välispidisel kasutamisel on joodilahus antiseptiliste omadustega ravim.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Joodi farmakokineetilisi omadusi ei ole piisavalt uuritud. Jood läbib bioloogilisi membraane ja nahka ning kuhjub kilpnäärmesse.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Andmed puuduvad.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Kaaliumjodiid
Etanool (95 %)
Puhastatud vesi
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata..
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25 °C.
Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.
Hoidke pudelit tihedalt suletuna.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
10 ml või 20 ml tume klaaspudel.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
UAB "Valentis" Molėtų pl. 11 08409 Vilnius Leedu
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
747211
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
10.06.2011/8.06.2016
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Juuni 2016
|
<urn:uuid:c8cd075e-8772-4e26-852d-16f8de95bfd2>
|
CC-MAIN-2021-17
|
https://ravimiregister.ee/Data/SPC/SPC_1433067.pdf
|
2021-04-23T11:37:09+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-17/subset=warc/part-00200-74237c22-0523-49c6-9e5a-6b4aa471a042.c000.gz.parquet
| 558,436,124
| 1,572
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999363
|
ekk_Latn
| 0.999881
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1334,
3090,
3723
] | 1
|
[
0.045166015625,
0.65234375,
0.263671875,
0.03369140625,
0.00372314453125,
0.000576019287109375
] |
EMA/486767/2018 EMEA/H/C/002213
Yervoy (ipilimumab)
Ülevaade ravimist Yervoy ja ELis müügiloa väljastamise põhjendus
Mis on Yervoy ja milleks seda kasutatakse?
Yervoy on ravim, mis suurendab immuunsüsteemi (organismi loodusliku kaitsemehhanismi) aktiivsust ja mida kasutatakse kaugelearenenud melanoomiga (melanotsüütideks nimetatavaid rakke kahjustav nahavähi liik) patsientide raviks. Seda tohib kasutada kas ainuravimina täiskasvanutel ja vähemalt 12aastastel lastel või koos nivolumabiga (samuti vähiravim) täiskasvanutel.
Yervoy sisaldab toimeainena ipilimumabi.
Kuidas Yervoyd kasutatakse?
Yervoy on retseptiravim. Ravi peab alustama ja jälgima vähiravis kogenud eriarst.
Yervoy soovitatav annus on 3 mg kehamassi kg kohta, mida manustatakse intravenoosse (veeni tilgutatava) infusioonina 90 minuti jooksul. Kui Yervoyd kasutatakse ainuravimina, saab patsient annuse iga 3 nädala järel ning kokku 4 annust. Kui seda kasutatakse koos nivolumabiga, saab patsient Yervoyd ja nivolumabi iga 3 nädala järel ning kokku 4 annust, millele järgneb nivolumabi ainuravi.
Teatud kõrvalnähtude ilmnemisel võib arst otsustada annustega viivitada ja raskete kõrvalnähtude korral ravi lõpetada.
Lisateavet Yervoy kasutamise kohta vt pakendi infolehest või konsulteeri oma arsti või apteekriga.
Kuidas Yervoy toimib?
Yervoy toimeaine ipilimumab on monoklonaalne antikeha ehk teatud valk, mis tunneb ära organismis oleva spetsiifilise sihtmärgi ja seondub sellega.
Ipilimumab mõjutab teatud tüüpi valgevereliblesid – T-rakke. Need rakud on osa immuunsüsteemist. Ipilimumab seondub T-rakkude aktiivsust reguleeriva valguga CTLA-4 ning blokeerib selle toime. Valgu CTLA-4 blokeerimisega aktiveerib ipilimumab T-rakud ja suurendab nende arvu; T-rakud sisenevad kasvajasse ja hävitavad kasvajarakud.
Milles seisneb uuringute põhjal Yervoy kasulikkus?
Kahes põhiuuringus tõendati Yervoy efektiivsust kaugelearenenud melanoomiga patsientide elumuse pikendamisel.
Esimeses uuringus osales 676 täiskasvanut, kellel eelnev kaugelearenenud melanoomi ravi ei olnud toiminud või enam ei toiminud. Patsientide üldine elumus oli Yervoyga (3 mg/kg) ning Yervoy ja eksperimentaalravimi gp100 kombinatsiooniga 10 kuud, kusjuures ainult ravimit gp100 kasutanud patsientide elumus oli 6 kuud.
Teises uuringus osales 502 täiskasvanut, kelle kaugelearenenud melanoomi ei olnud varem ravitud. Suures annuses Yervoyd ja dakarbasiini kasutanud patsientide keskmine elumus oli 11 kuud ning platseebot (näiv ravim) koos dakarbasiiniga kasutanud patsientide elumus 9 kuud. Siiski ei saanud ligikaudu kolmandik Yervoyd kasutanud patsientidest kõrvalnähtude tõttu Yervoy-ravi lõpuni teha.
Veel ühes uuringus, milles osales 727 kaugelearenenud melanoomiga täiskasvanut, oli Yervoyd annuses 3 mg/kg kasutanud patsientide keskmine elumus ligikaudu 12 kuud ning Yervoyd annuses 10 mg/kg kasutanud patsientide elumus 16 kuud. Suuremat annust kasutanud patsientidel oli aga rohkem kõrvalnähte ja neil oli seetõttu väiksem tõenäosus ravi lõpuni teha. Mitmes teises uuringus, milles osalesid varem ravimata täiskasvanud, oli Yervoyd annuses 3 mg/kg kasutanud patsientide keskmine elumus 13,5 kuud.
Kahes väikses uuringus, milles osales kokku 30 kaugelearenenud melanoomiga 12–18-aastast noorukit, tekitas Yervoy-ravi noorukitel sarnase ravimisisalduse kui täiskasvanutel. Noorukitel on Yervoy toime eeldatavasti samasugune kui täiskasvanutel. Et ravimit on uuritud väga vähestel noorukitel, esineb teatud ebakindlus seoses ravimi kõrvalnähtudega. Sel põhjusel jälgitakse kõiki Yervoyd kasutavaid noorukeid hoolikalt.
Veel ühes põhiuuringus oli Yervoy ja nivolumabi kombinatsioon kaugelearenenud melanoomi ravis efektiivne täiskasvanutel, keda ei olnud varem ravitud ja kelle vähirakud tekitasid valku PD-L1. Esimeses uuringus (945 täiskasvanut) oli Yervoyd ja nivolumabi kasutanud patsientide keskmine progresseerumiseta elumus 11,7 kuud, ainult nivolumabi kasutanud patsientidel 6,9 kuud ja ainult Yervoyd kasutanud patsientidel 2,9 kuud. Veel ühes uuringus (142 patsienti) õnnestus haigus kontrolli alla saada 56%-l Yervoyd ja nivolumabi kasutanud patsientidest ning 9%-l ainult Yervoyd kasutanud patsientidest.
Mis riskid Yervoyga kaasnevad?
Yervoyd seostatakse sageli immuunsüsteemi liigsest aktiivsusest põhjustatud kõrvalnähtudega, sealhulgas raskete reaktsioonide ja põletikuga. Enamik kõrvalnähtudest möödub sobiva raviga või Yervoy-ravi lõpetamise järel. Kõige sagedamad kõrvalnähud (võivad esineda enam kui 1 patsiendil 10st) on kõhulahtisus, lööve, sügelus, väsimus, iiveldus, oksendamine, isutus ja kõhuvalu. Koos nivolumabiga manustatuna Yervoy muud sagedad kõrvalnähud on palavik, kilpnäärmehormoonide sisalduse vähenemine, koliit (jämesoolepõletik), liigesevalu, peavalu ja hingamisraskused.
Yervoy kohta teatatud kõrvalnähtude ja piirangute täielik loetelu on pakendi infolehel.
ELis Yervoyle väljastatud müügiloa põhjendus
Euroopa Ravimiamet märkis, et Yervoy parandab elumust seisundi korral, mille üldine elumus on väike. Ravimi kõige sagedamad kõrvalnähud on kerged kuni mõõdukad. Et Yervoy uuringutes on osalenud väga vähe noorukeid, on ettevõte võtnud kohustuse koguda kõrvalnähtude teavet, sealhulgas toime kasvule ja seksuaalsele küpsemisele.
Amet otsustas, et Yervoy kasulikkus on suurem kui sellega kaasnevad riskid, ja soovitas anda ravimi müügiloa. Kuigi elumus annusega 10 mg/kg oli pikem, soovitas amet kasutada Yervoy annust 3 mg/kg, sest suurem annus põhjustas ravi alustamise järel rohkem kõrvalnähte ja halvendas patsientide elukvaliteeti.
Mis meetmed võetakse, et tagada Yervoy ohutu ja efektiivne kasutamine?
Yervoy turustaja peab tagama, et kõik ravimit tõenäoliselt määravad meditsiinitöötajad ja patsiendid saavad brošüüri ravimi ohutu kasutamise teabega, sealhulgas immuunsüsteemi liigsest aktiivsusest põhjustatud kõrvalnähtude kohta. Samuti saavad patsiendid arstilt hoiatuskaardi Yervoy põhilise ohutusteabega.
Yervoy ohutu ja efektiivse kasutamise soovitused ja ettevaatusmeetmed tervishoiutöötajatele ja patsientidele on samuti lisatud ravimi omaduste kokkuvõttesse ja pakendi infolehele.
Nagu kõigi ravimite puhul, teostatakse Yervoy kasutamise kohta pidevat järelevalvet. Yervoy kõrvalnähte hinnatakse hoolikalt ja patsientide kaitseks rakendatakse vajalikke meetmeid.
Muu teave Yervoy kohta
Yervoy on saanud müügiloa, mis kehtib kogu ELis, 13. juulil 2011.
Lisateave Yervoy kohta on ameti veebilehel: ema.europa.eu/Find medicine/Human medicines/European public assessment reports.
Kokkuvõtte viimane uuendus: 06.2018.
|
<urn:uuid:f6233233-c52b-435f-8ccd-9f5018e47f48>
|
CC-MAIN-2018-51
|
https://www.ema.europa.eu/documents/overview/yervoy-epar-medicine-overview_et.pdf
|
2018-12-13T21:35:27Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-51/segments/1544376825098.68/warc/CC-MAIN-20181213193633-20181213215133-00312.warc.gz
| 865,930,917
| 2,606
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999978
|
ekk_Latn
| 0.999978
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1796,
5242,
6550
] | 1
|
[
0.2578125,
0.322265625,
0.2890625,
0.11669921875,
0.012451171875,
0.00250244140625
] |
Alavere - Lükati - Alavere
Sõiduplaan kehtib
Liini teenindab
21.02.2020
Radix Transport OÜ
Alavere - Kehra - Alavere
lisaväljumine
Sõitjate sisenemine ja väljumine toimub kõikides liiklusmärgiga 541a tähistatud bussipeatustes
XXX Arava küla sissesõit, kui bussis on laps. Liikumistee pikkus 5,1 km.
|
<urn:uuid:800c8a8e-e7f5-4e28-9a9a-429374974563>
|
CC-MAIN-2020-10
|
https://www.ytkpohja.ee/documents/67360/22607040/21.02.2020_Anija4.pdf/8c4f455f-080f-4825-9953-06f9cb0a57ce?version=1.0
|
2020-02-22T05:15:32+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-10/subset=warc/part-00190-ce9ee7ea-c51e-4aaf-9912-52adddf9c929.c000.gz.parquet
| 964,213,246
| 134
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999957
|
ekk_Latn
| 0.999957
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
306
] | 1
|
[
0.045166015625,
0.73046875,
0.2119140625,
0.01312255859375,
0.00083160400390625,
0.00012683868408203125
] |
Lepingu liik: R – raamleping; H – hankeleping;
Hanke liik: A – asjad; T – teenused; E – ehitus;
Menetlus: A - avatud hankemenetlus; LH - lihthankemenetlus; VKL - väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus
|
<urn:uuid:c25c2a11-37eb-421e-9579-09ad64566209>
|
CC-MAIN-2020-10
|
https://www.itk.ee/upload/files/20190304_hankeplaan.pdf
|
2020-02-22T05:18:22+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-10/subset=warc/part-00190-ce9ee7ea-c51e-4aaf-9912-52adddf9c929.c000.gz.parquet
| 784,465,975
| 88
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999975
|
ekk_Latn
| 0.999975
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
215
] | 1
|
[
0.236328125,
0.75,
0.0101318359375,
0.002685546875,
0.00067138671875,
0.00075531005859375
] |
NARVA LINNAVALITSUS
KORRALDUS
Narva
Linnavalitsuse reservfondist vahendite eraldamine
1. Asjaolud ja menetluse käik
Narva Linnavalitsuse Rahandusamet esitas taotluse rahaliste vahendite eraldamiseks linnavalitsuse reservfondist. Taotlus rahaliste vahendite eraldamiseks on laekunud toetuse väljamaksmiseks Rahandusameti tulude osakonna juhtivspetsialisti Jelena Sergejeva isa surma puhul 5000 krooni.
Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond esitas taotluse rahaliste vahendite eraldamiseks linnavalitsuse reservfondist. Taotlus rahaliste vahendite eraldamiseks on laekunud sportlaste Daniil Steptšenko ja tema treeneri Jevgeni Všivtsevi autasustamiseks tulemusliku suvebiathloni maailmameistrivõistlustel esinemise eest 15 000 krooni.
2. Õiguslikud alused
Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punktile 3, Valla-ja linnaeelarve seaduse § 17 ning Narva Linnavolikogu 29.06.2006.a määrusega nr 26 kinnitatud "Narva linna reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra" alusel eraldatakse rahalisi vahendeid linnavalitsuse reservfondist linnavalitsuse korraldusega.
3. Otsus
Eraldada linnavalitsuse reservfondist:
3.1 Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonnale - 15 000 krooni sportlaste Daniil Steptšenko ja tema treeneri Jevgeni Všivtsevi autasustamiseks tulemusliku suvebiathloni maailmameistrivõistlustel esinemise eest.
3.2 Narva Linnavalitsuse Rahandusametile - 5 000 krooni toetuse väljamaksmiseks Rahandusameti tulude osakonna juhtivspetsialisti Jelena Sergejeva isa surma puhul
4. Rakendussätted
4.2. Korraldust on võimalik vaidlustada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajas 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
4.1. Korraldus jõustub seadusega sätestatud korras.
Tarmo Tammiste Linnapea
Ants Liimets Linnasekretär
03.10.2007 nr 1397-k
|
<urn:uuid:aaf2b915-1094-4669-b4f1-f604f2924a44>
|
CC-MAIN-2025-05
|
https://dokregister.narva.ee/index.php?page=docshow&docid=17503
|
2025-01-16T15:14:00+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2025-05/subset=warc/part-00064-88b30a59-3c73-48ba-a167-077611bfd245.c000.gz.parquet
| 221,094,885
| 706
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999967
|
ekk_Latn
| 0.999967
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1796
] | 1
|
[
0.09619140625,
0.87109375,
0.0299072265625,
0.0010223388671875,
0.00016117095947265625,
0.00008916854858398438
] |
VÕRDSETUGItule avasta oma jõuvarud!
Autor: KÜLLI URB
Meil kõigil on kasutamata jõuvarusid, nii seesmisi kui ka väliseid. Üks viis nende teadvustamiseks on osaleda võrdsetoe rühmas. Puuetega laste vanemate võrdsetoe rühm hakkas koos käima 2009. aastal Tallinna Puuetega Inimeste Kojas, eestvedajaks olid Liikumispuuetega Laste Tugiühingusse kuuluvad pered.
Käesoleval aastal jätkati kohtumisi juba Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatava projekti „Tööotsija tööriistakast- abiks puudega inimesele ja puudega lapse vanemale" raames, tänu millele oli võimalik käivitada ka venekeelne rühm. Tegemist on nn avatud grupiga- uued liikmed võivad liituda siis, kui on soov ja vajadus. Selline avatud grupp võimaldab osaleda ka nendel puuetega laste vanematel, kellel suure hoolduskoormuse tõttu regulaarseks ja ajaliselt mahukamaks grupitööks pole aega ja võimalust. Rühmad kogunevad üks kord kuus, kohtumine kestab kaks tundi. Kokku on rühmades siiamaani osalenud 49 lapsevanemat.
Mis on selliste gruppide eesmärk ja millist kasu me saame osaledes eneseabi rühmas?
Kogemused näitavad, et eneseabigrupp on mõjus vahend enda ja teiste aitamiseks. Kohtuda inimestega, kes mõistavad sind poolelt sõnalt, leida ärakuulamist nii, et sind ei katkestata. Koht, kus võib rääkida enda vajadustest, võimalus näidata tundeid ja leida toetust, saada uut informatsiooni, kuidas paremini toime tulla ja palju muud. Seda polegi ju nii vähe!
Puuetega laste valdkonna nõustamist pakuvad rehabilitatsioonimeeskonnad ja ka hoolekandeosakonnad, kuid eneseabigrupis, läbi iskliku elukogemuse nõustamine on hästi efektiivne ja aitab peredel aega kokku hoida. Samuti on hea teada teiste perede positiivsetest kogemustest kasvõi mõne teenuse valikul.
Professionaalne terapeutiline abi on kahjuks Eestis veel paljudele kättesaamatu, seepärast on eneseabi rühmades kogetav tervendava mõjuga paljudele puuetega laste vanematele igapäevaeluga toimetulemiseks.
Rääkides selginevad mõtted, tunneterägastik hakkab taanduma, tekib selgem pilt olukorrast ja võimalustest. Kohtudes saatusekaaslastega adud, et teie pere pole ainuke, kellel on samad väljakutsed. Tekib lootus, et elada on võimalik ning elada sisukalt ja mõtestatult.Tihti leitakse eneseabigruppidest inimesi, kellega väljaspool gruppi suhelda, nii laieneb sõprade ring.
Eneseabigrupis kehtivad omad reeglid, et mitte kahjustada ennast või teisi. Tähtis on vaikimiskokkulepe- see, millest grupis räägime, sinna see ka jääb. Oleme teiste ja enda suhtes sallivad, oluline on vabadus ning räägib see, kes soovib. Oleme avatud ja kannatlikud kuulajad ja samas püüame ka ise grupi töösse omalt poolt anda. Hinnangute andmine tuleb unustada, kuulame avatult ja toetavalt. Neid oskusi on hea harjutada eneseabirühmas, läheb ju seda meil kõigil vaja igapäevaelus, kasvõi suheldes lastega.
Gruppides on räägitud väga erinevatel teemadel: lapsehoiuteenusest, intervallhoiust, rehabilitatsioonist, haridusvõimalustest, eestkostest jne. Kogunes autismispektriga laste vanemate rühm, kus otsuatati juba eraldi rühmana edasi tegutseda.
Sügisel jätkame kogunemisi endises rütmis kahe puuetega laste vanemate rühmaga, kord kuus eestikeelne ja venekeelne eneseabirühm, kohtumiskohaks ikka Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskus.
Järgmised puuetega laste perede eneseabigrupid toimuvad 13.oktoobril kell 15.30– 17.00 (eestikeelne) ja 20. oktoobril kell 15.30- 17.00 (venekeelne).Täpsemat infot kogunemisaegadest ja teemadest loeTallinna Puuetega Inimeste Koja kodulehelt www.tallinnakoda.ee või küsi lisainfot e- mail firstname.lastname@example.org
Puuetega laste vanematel, puuetega inimestel ja puuetega inimeste hooldajatel on võimalik saada ka individuaalset psühholoogilist ja sotsiaalnõustamist, selleks on vaja registreeruda telefonil 55672585 või e- mailil email@example.com
Kojaline nr 4, 2010
|
<urn:uuid:0ecc5fbd-d57f-4be8-a469-0ee353c50631>
|
CC-MAIN-2020-45
|
http://xn--klli-0ra.ee/wp-content/uploads/2015/02/Kojaline-nr-4_2-20101.pdf
|
2020-10-29T07:37:05+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-45/subset=warc/part-00099-6409130e-6e9b-44d1-90ec-9f9d0ade2504.c000.gz.parquet
| 192,045,998
| 1,493
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999986
|
ekk_Latn
| 0.999985
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1421,
3796,
3817
] | 1
|
[
0.049072265625,
0.66015625,
0.228515625,
0.053466796875,
0.007049560546875,
0.00171661376953125
] |
ORGANISATSIOONIKÄITUMISE ERIALA KANDIDAATIDE VESTLUSED
T 07.07.2020 – ruumis S-116
ORGANISATSIOONIKÄITUMISE ERIALA KANDIDAATIDE VESTLUSED
T 07.07.2020 – ruumis S-232
ORGANISATSIOONIKÄITUMISE ERIALA KANDIDAATIDE VESTLUSED
T 07.07.2020 – ruumis S-236
ORGANISATSIOONIKÄITUMISE ERIALA KANDIDAATIDE VESTLUSED
T 07.07.2020 – ruumis S-238
|
<urn:uuid:25c1f94c-3b45-4456-86cc-ba88f41efce3>
|
CC-MAIN-2020-45
|
https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/LTI/Sisseastumisinfo/ORGANISATSIOONIK%C3%84ITUMISE%20ERIALA%20KANDIDAATIDE%20VASTUV%C3%95TUINTERVJUU%20AJAKAVA%2007.07.2020%20kodulehele%20(1).pdf
|
2020-10-29T08:41:19+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-45/subset=warc/part-00099-6409130e-6e9b-44d1-90ec-9f9d0ade2504.c000.gz.parquet
| 943,236,883
| 163
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999115
|
ekk_Latn
| 0.997779
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
84,
170,
256,
342
] | 0
|
[
0.95703125,
0.0419921875,
0.00048065185546875,
0.00006961822509765625,
0.00004029273986816406,
0.00003170967102050781
] |
5. - 8. klass
SPORDIPÄEV (kolmapäeval,
09. septembril)
kell 10.55 staadionil
Võistlusaladel osalemise järjekord:
5.klass - 400m jooks, 60m jooks, kaugushüpe, pallivise
6 A klass - kaugushüpe, 400m jooks, 60m jooks, pallivise
6 B klass - kaugushüpe, 60m jooks, 400m jooks, pallivise
7.klass - pallivise, 60m jooks, 400m jooks, kaugushüpe
8. klass - pallivise, kaugushüpe, 60m jooks, 400m jooks
Lisaks individuaalsetele võistlusaladele toimub ka KLASSIDEVAHELINE
JALGPALL (meeskonnas on 6 liiget, kellest vähemalt 2 peavad olema tüdrukud, MÄNGUAEG 10 MINUTIT). Võisteldakse vanuseklassides 5.-6. klass ja 7.-8. klass. Jalgpalli mängud toimuvad vastavalt ajakavale ja klassi meeskonda esindavad õpilased teevad individuaalalad mängude vaheajal, sooritades võimalikult paljud alad koos oma klassiga.
Jalgpalli mängude ajakava:
Kell 11.00 7. klass ja 8. klass
Kell 11.15 6.a ja 6.b klass
Kell 11.30 5. klass ja 6.a klass
Kell 11.45 5. klass ja 6.b klass
9. - 12. klass ja õppekeskuse õpilased
SPORDIPÄEV (kolmapäeval, 09. septembril)
kell 12.55 staadionil
AJAKAVA:
Kell 13.00
9. klassid - kaugushüpe
10. ja 11. klass - 60 m jooks
12. klass - kuulitõuge
Õppekeskuse õpilased - 400 m jooks
Kell 13.15
9. klassid - 60 m jooks
10. ja 11. klass - kaugushüpe
12. klass - 400m jooks
Õppekeskuse õpilased - pallivise
Kell 13.30 9. klassid - kuulitõuge
10. ja 11. klass - 400m jooks
12. klass - kaugushüpe
Õppekeskuse õpilased - 60 m jooks
Kell 13.45 9. klassid - 400m jooks
10. ja 11. klass - kuulitõuge
12. klass - 60m jooks
Õppekeskuse õpilased - kaugushüpe
JALGPALLI AJAKAVA
Kell 14.00 ÕPETAJATE MITMEVÕISTLUS- võistlema on oodatud kõik õpetajad. Võistlusaladeks on kuulitõuge, hoota kaugushüpe, 60m täpsusjooks.
Jalgpalli meeskonnas on 6 liiget, kellest vähemalt 2 peavad olema tüdrukud. Mänguaeg on 10 minutit.
NB! Vihmase ilma korral toimuvad võistlused spordihoones.
|
<urn:uuid:71eb2d49-26d7-4af7-a05a-4a974209a6a3>
|
CC-MAIN-2020-45
|
http://vmg.v-maarja.ee/wp-content/uploads/2015/11/1181_14005_466_5-12_klassi_spordipaeva_kava_9_septembril_.pdf
|
2020-10-29T07:11:01+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-45/subset=warc/part-00099-6409130e-6e9b-44d1-90ec-9f9d0ade2504.c000.gz.parquet
| 105,865,657
| 846
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999675
|
ekk_Latn
| 0.999808
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
960,
1599,
1898
] | 1
|
[
0.400390625,
0.4765625,
0.10791015625,
0.0126953125,
0.001220703125,
0.0004215240478515625
] |
ARE VALLA VALIMISKOMISJONI
OTSUS
Are
06. august 2013 nr 2
Valimiskomisjoni tööaja määramine
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 19 lõike 7 alusel, Are valla valimiskomisjon
otsustab:
1. määrata valimiskomisjoni tööajad järgmiselt:
1.1. tööpäevadel 21. augustist kuni 18. septembrini kella 16.30-18.00;
1.2. 10. septembril töötab komisjon kella 16.30-18.00;
1.3. 14.-16. oktoobrini kella 12.00-20.00;
1.4. 20. oktoobril kella 9.00-23.00.
2. Otsus jõustub allakirjutamisest.
Eve Atka komisjoni esimees
|
<urn:uuid:103a2c30-ab0a-4c72-861c-267e8073504f>
|
CC-MAIN-2021-10
|
https://arevald.kovtp.ee/documents/822096/898223/Valimiskomisjoni+t%C3%B6%C3%B6aja+m%C3%A4%C3%A4ramine.pdf/64b9a702-7505-4f4c-93ed-b7b0f139b264?version=1.0
|
2021-02-27T20:18:29+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-10/subset=warc/part-00017-dbb5a216-bcb2-4bff-b117-e812a7981d21.c000.gz.parquet
| 198,258,727
| 251
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999955
|
ekk_Latn
| 0.999955
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
521
] | 1
|
[
0.1103515625,
0.828125,
0.0498046875,
0.0113525390625,
0.000308990478515625,
0.00012493133544921875
] |
FRA pressiteade Viin/Brüssel, 14. mai 2020
Kas Euroopa LGBTI-inimeste seas domineerib lootus või hirm?
Täna on rohkem LGBTI-inimesi (lesbid, geid, biseksuaalid, trans- ja intersoolised inimesed), kes ei varja oma sättumust, kuid hirm, vägivald ja diskrimineerimine on endiselt tavaline, selgub Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti uuringust LGBTIinimeste kogemuste kohta. 140 000 vastanuga on see seni kõige ulatuslikum uuring LGBTI-inimeste vastaste vihakuritegude ja diskrimineerimise teemal. Uuringu tulemused on aluseks poliitikameetmetele, mis aitavad LGBTI-inimeste õigusi edaspidi veelgi tõhusamalt kaitsta ja edendada.
„Liiga palju LGBTI-inimesi elab endiselt varjus, kartes naeruvääristamist, diskrimineerimist ja isegi rünnakuid. Ehkki mõned riigid on edendanud LGBTI-inimeste võrdõiguslikkust, selgub uuringu tulemustest, et tegelik areng on kokkuvõttes olnud tagasihoidlik, jättes paljud LGBTIinimesed haavatavasse olukorda. Nende töö- ja terviseprobleemid võivad süveneda COVID19 tõttu veelgi. Poliitikakujundajad peaksid sellega arvestama ja pingutama rohkem, et aktiivselt edendada LGBTI-inimeste õiguste täielikku järgimist," selgitab FRA direktor Michael O'Flaherty.
Võrdõiguslikkuse volinik Helena Dalli lisas: „Hoolimata viimastel aastatel tehtud olulistest edusammudest seoses LGBTI+ inimeste võrdõiguslikkusega Euroopa Liidus, teatavad LGBTI+ inimesed endiselt ulatuslikust diskrimineerimisest. Veelgi murettekitavam on see, et oleme hiljuti olnud tunnistajaks LGBTI-vastastele juhtumitele Euroopa Liidus nagu rünnakud paraadide vastu, LGBTI-ideoloogiavaba tsooni deklaratsioonide vastuvõtmine, trahvid LGBTIsõbralike reklaamide eest ja nii edasi. Kõik Euroopa Liidus peaksid tundma end iseendana turvaliselt ja vabalt."
Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti aruandes „Pikk tee LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuseni" vaadeldakse, kuidas ligikaudu 140 000 LGBTI-inimest kogevad oma inimõigusi Euroopa Liidus, Ühendkuningriigis, Serbias ja Põhja-Makedoonias. Samuti juhitakse selles tähelepanu muudatustele, mis on tehtud alates FRA esimesest LGBT-inimeste uuringust 2012. aastal.
Mõlema uuringu võrdlusest selgub, et 7 aasta üldareng on olnud tagasihoidlik. ELi keskmised varjutavad riikide vahelisi olulisi erinevusi. Mõnes riigis arvas vastanud LGBTI-inimestest üle 70%, et ühiskond on varasemast pigem sallivam kui varem, kuid teistes arvas jällegi kuni 68%, et see on pigem vähem salliv.
Uuringu põhitulemused
- Avatus: 6 vastanut 10st väldib avalikus kohas partneriga käsikäes käimist.
- Ahistamine: 2 vastanut 5st ütleb, et neid on uuringule eelnenud aastal ahistatud.
- Rünnakud: trans- ja intersoolistest inimestest rünnati 1 inimest 5st füüsiliselt või seksuaalselt, mida on kaks korda rohkem kui muudes LGBTI-rühmades.
- Diskrimineerimine: 1 vastanu 5st tunneb end diskrimineerituna tööl ning 1 vastanu 3st tunneb end diskrimineerituna kas väljas süües-juues või suheldes.
- Haridus: 1 LGBTI-õppur 2st teatab, et keegi tema kaasõpilastest või õpetajatest toetab LGBTI-inimesi.
- Majanduslik olukord: 1 LGBTI-inimene 3st teatab, et tal on raske majanduslikult toime tulla. Olukord on veelgi halvem trans- ja intersooliste inimeste seas (ligikaudu 1 inimene 2st).
Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti uuringu tulemused on sisendiks Euroopa Komisjoni LGBTIinimeste võrdõiguslikkuse strateegiale, mis avaldatakse veel käesoleval aastal. Põhiõiguste
Amet kutsub ELi ja selle liikmesriike üles astuma samme LGBTI-inimeste õiguste kaitseks, sealhulgas rakendama meetmeid järgmistes valdkondades:
- Vihakuriteod. Näidakem üles täielikku leppimatust LGBTI-kogukonna vastase vägivalla ja ahistamise suhtes, et LGBTI-inimesed saaksid samuti kasutada oma õigust liikuda vabalt ja hirmu tundmata. Investeerigem koolitusse, et nt politseitöötajad oskaksid ära tunda, registreerida ja nõuetekohaselt uurida LGBTI-inimeste vastaseid vihakuritegusid, et ohvrid julgeksid rünnakutest teatada ning et neid koheldaks võrdselt.
- Teatamine. Rakendagem meetmeid, et kuriteo ohvritel oleks lihtsam teatada rünnakutest ja diskrimineerimisest – siin on abiks veebipõhised teatamismeetodid, kontaktid kogukonnaga ja koolitused politseitöötajatele. Võrdõiguslikkust edendavatele asutustele tuleb tagada ka piisavad ressursid, et nad saaksid diskrimineerimise ohvreid tõhusalt toetada.
- Diskrimineerimine. Vastu tuleb võtta võrdse kohtlemise direktiiv, et laiendada kaitset diskrimineerimise eest tööhõivest kaugemale. Tuleb teostada terviklikud riiklikud tegevuskavad, et edendada LGBTI-inimeste õiguste järgimist kõigis eluvaldkondades.
- Haridus. LGBTI-noortele tuleb tagada turvaline ja toetav koolikeskkond. Koole ja õpetajaid tuleb aidata kogemuste jagamisel ja LGBTI-õppurite kiusamise tõkestamisel. Samuti tuleb tagada, et õppematerjalides ei võrdsustataks LGBTI-sättumust haigusega.
- Eeskuju näitamine. Igaüks meist saab anda oma panuse, et võrdõiguslikkus oleks tegelikkus, mitte sõnakõlks.
Käesolev uuring hõlmas 27 ELi liikmesriiki, samuti Ühendkuningriiki, Serbiat ja PõhjaMakedooniat. Esimest korda sisaldab uuring ka intersooliste inimeste ning 15–17-aastaste LGBTI-noorte kogemusi.
Koos põhiuuringu tulemustega avaldab FRA ulatusliku veebipõhise andmesirvimisvahendi, mis võimaldab andmeid filtreerida riigi, küsimuse ning LGBTI-inimeste rühma lõikes.
Lisateave uuringu kohta
Täiendav teave on leitav pressipaketist, küsimuste korral palun kirjutage firstname.lastname@example.org või helistage tel +43 1 580 30 653.
|
<urn:uuid:2aa8511c-f083-49a2-95b4-ce2be5d4ddf5>
|
CC-MAIN-2021-10
|
https://fra.europa.eu/sites/default/files/fra_uploads/pr-2020-lgbti-survey_et.pdf
|
2021-02-27T19:52:30+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-10/subset=warc/part-00003-dbb5a216-bcb2-4bff-b117-e812a7981d21.c000.gz.parquet
| 331,440,231
| 2,116
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999967
|
ekk_Latn
| 0.999971
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3363,
5420
] | 1
|
[
0.049072265625,
0.62890625,
0.279296875,
0.036376953125,
0.0030670166015625,
0.000751495361328125
] |
Kuressaare Gümnaasiumi hoolekogu koosolek PROTOKOLL
Eletrooniline
Algus 11.09.2017 13.05, lõpp 13.09.2017 10.40
Juhatas ja protokollis: Maris Rebel
Osalejate vastuskirjad ja nimekiri lisatud.
KAVAS
1. 2017/2018 õppeaasta õpilaste arvu kooskõlastamine.
Direkor Toomas Takkise pöördumine.
Taotlen nõusolekut töötada eeloleval õppeaastal järgmises suuruses klassidega:
4D-26
5A-27
5C-25
5D-25
6A-25
6C-26
7B-26
7C-26.
OTSUSTATI: Klasside suurustega nõustuda. (9 poolt)
Maris Rebel Koosoleku juhataja
13.09 2017 nr 25
|
<urn:uuid:04d8ff76-d1ee-43b5-9437-e59ddabe5eac>
|
CC-MAIN-2019-39
|
https://www.oesel.ee/kg/bin/hoolekogu_protokoll_20170913.pdf
|
2019-09-22T10:24:51Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-39/segments/1568514575484.57/warc/CC-MAIN-20190922094320-20190922120320-00511.warc.gz
| 959,728,074
| 251
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999717
|
ekk_Latn
| 0.999717
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
532
] | 1
|
[
0.1259765625,
0.8359375,
0.03564453125,
0.00274658203125,
0.00060272216796875,
0.00015926361083984375
] |
Institutsionaalse akrediteerimise juhend
Kinnitanud Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu 02.02.2018
I Üldsätted
1. Juhindudes ülikooliseaduse § 10 lõike 1 punktist 1 ja lõikest 4 ning §-st 12, rakenduskõrgkooli seaduse § 21 lõigetest 1-3 ja 5 ja erakooliseaduse § 14 lõigetest 1-3 ja 5, kehtestab ja avalikustab Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (edaspidi EKKA) institutsionaalse akrediteerimise juhendi.
2. Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus EKKA annab hinnangu kõrgkooli juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavuse kohta õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale. Institutsionaalse akrediteerimise eesmärgiks on toetada strateegilise juhtimise ja õppimiskeskse, loovust ja innovatsiooni väärtustava kvaliteedikultuuri arengut kõrgkoolis ning kõrgkoolide õppe-, teadus- ja arendustegevuse mõju suurenemist ühiskonna arengus.
3. Kõrgkoolil on kohustus läbida institutsionaalne akrediteerimine vähemalt kord seitsme aasta jooksul.
4. Institutsionaalsed akrediteerimised toimuvad vastavalt kõrgkoolidega kooskõlastatud hindamiste ajakavale. Kõrgkoolil on võimalik taotleda institutsionaalse akrediteerimise läbimist ka vähem kui seitsme aasta möödudes, kuid mitte sagedamini kui kord viie aasta jooksul.
5. EKKA ühitab võimalusel institutsionaalse akrediteerimise kutseõppe kvaliteedi hindamisega rakenduskõrgkoolides.
II Institutsionaalse akrediteerimise standardid ja suunised
6. Institutsionaalse akrediteerimise standardite ja suuniste 1 määratlemisel on arvestatud Eesti Vabariigi kõrgharidust reguleerivate õigusaktidega, riigi strateegiatega, Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardite ja suunistega ning teiste rahvusvaheliste kokkulepetega.
1 Suunised toovad välja võimalikke hea praktika näiteid standardi rakendamise kohta, pretendeerimata ammendavusele või sobivusele konkreetse kõrgkooli konteksti.
7. EKKA hindab kõrgkooli kaheteistkümne standardi lõikes. Hindamise keskmes on kõrgkooli põhiprotsessid – õppetegevus, teadus-, arendus- ja loometegevus ning ühiskonna teenimine – ja organisatsiooni strateegiline juhtimine ning ressursside juhtimine. Õppetegevust vaadeldaks detailsemalt kokku viie standardi lõikes (õppekavaarendus, õppejõud 2 , õppimine ja õpetamine, üliõpilaste hindamine ja õppimise tugiprotsessid). Hindamisel on läbivalt fookuses akadeemiline eetika, kvaliteedikultuur ja rahvusvahelistumine (vt joonis 1, Institutsionaalse akrediteerimise standardid).
8. Hindamaks kõrgkooli tasandil kehtivate põhimõtete ja regulatsioonide rakendamist õppetöös ning õppekavade sisehindamise süsteemi toimivust kõrgkoolis, hindab EKKA akrediteerimise raames valimipõhiselt ka õppekavu. Valimi määratlemisel arvestab EKKA õppekavade ja õppekavagruppide arvu kõrgkoolis, seniseid õppekavagruppide hindamistulemusi ja kõrgkooli põhjendatud ettepanekut. Valimisse kuulub üks kuni kümme õppekava, olenevalt kõrgkooli õppekavagruppide ja õppekavade arvust.
9. Institutsionaalse akrediteerimise standardid ja suunised:
Joonis 1 Institutsionaalse akrediteerimise standardid
2 Õppejõudude all on käesolevas juhendis peetud silmas akadeemilisi töötajaid (sh teadureid), kes viivad läbi õppetööd (sh juhendavad lõputöid).
9.1 STRATEEGILINE JUHTIMINE
Standard:
Kõrgkooli arengu kavandamine on sihipärane ja süsteemne, kaasatud on erinevad sidusrühmad. Kõrgkool hindab regulaarselt seatud eesmärkide täitmist ning oma tegevuse mõju.
Suunised:
Kõrgkool on sõnastanud oma põhitegevuste – õppimine ja õpetamine, teadus-, arendus- ja loometegevus ning ühiskonna teenimine – eesmärgid ja võtmetulemused, võttes arvesse riigi prioriteete ja ühiskonna vajadusi, keskendudes oma tugevustele ning vähendades tarbetut dubleerimist nii kõrgkooli sees kui Eesti kõrghariduses tervikuna.
Kõrgkooli juhitakse kooskõlas kõrgkooli missiooni, visiooni ja põhiväärtuste ning nende alusel püstitatud eesmärkidega. Eesmärkide täitmist ja tegevuste mõju hinnatakse regulaarselt. Nii põhi- kui tugitegevustes toetatakse ja väärtustatakse loovust ja innovatsiooni.
Kõrgkooli arengukava ja tegevuskavade väljatöötamisse ja elluviimisesse on kaasatud liikmeskond (sh üliõpilased) ja välised huvirühmad. Kõrgkooli liikmeskond jagab arengukava aluseks olevaid põhiväärtusi.
9.2 RESSURSID
Standard:
Kõrgkooli personaliarendus ning materiaalsete ja rahaliste vahendite haldamine on eesmärgipärane, süsteemne ning jätkusuutlik. Kõrgkoolisisene ja kõrgkooliväline kommunikatsioon (sh turundus ja mainekujundus) on eesmärgistatud ja juhitud.
Suunised:
Kõrgkoolis on toimiv personaliarendussüsteem. Töötajate värbamise ja arendamise põhimõtted ja protseduurid lähtuvad kõrgkooli arengukava eesmärkidest, on õiglased ja läbipaistvad. Akadeemiliste töötajate karjäärimudel motiveerib võimekaid noori akadeemilist karjääri alustama, loob võimalused edenemiseks ning kindlustab akadeemilise personali jätkusuutlikkuse. Töö tasustamise ning töötajate motiveerimise põhimõtted on määratletud ja kõigile töötajatele kättesaadavad ning neid järgitakse.
Kõrgkooli rahaliste vahendite jaotus lähtub kõrgkooli arengukava eesmärkidest. Taristu (hooned, laborid, õpperuumid, IT süsteemid jm) haldamine ja arendamine on
majanduslikult otstarbekas. Õppe- ja teadustaristu ajakohastamiseks on olemas piisavalt vahendeid ja/või nende hankimist võimaldav strateegia.
Õppekirjandust ja muid õppevahendeid on piisavalt, need on ühtlaselt kõrge kvaliteediga ning kättesaadavad. Avalikkusele suunatud informatsioon kõrgkooli tegevuse (sh õppekavade) ja välishindamiste tulemuste kohta on tõene, ajakohane, kergesti kättesaadav ja mõistetav. Kõrgkoolil on olemas süsteem oma põhitegevuste ja akadeemilise karjääri populariseerimiseks. Kõrgkoolil on toimiv sihtrühmasid arvestav sise- ja väliskommunikatsioon. Kõrgkooli liikmeskond on neid puudutavatest otsustest õigeaegselt informeeritud.
Töötajate rahulolu kõrgkooli juhtimise, töötingimuste, infoliikumisega jne uuritakse regulaarselt ning tulemusi kasutatakse parendustegevustes.
9.3 KVALITEEDIKULTUUR
Standard:
Kõrgkool on sõnastanud oma põhi- ja tugiprotsesside kvaliteedi ning selle tagamise põhimõtted. Kõrgkoolis toimib strateegilist juhtimist toetav regulaarne sisehindamine erinevatel tasanditel (kõrgkool, üksused, õppekavad), sise- ja välishindamise tulemuste analüüs ja parendustegevuste elluviimine.
Suunised:
Kõrgkooli liikmeskond on leppinud kokku oma põhi- ja tugiprotsesside kvaliteedimääratlused ning lähtub neist oma igapäevatöös. Kõrgkool töötab välja ja avalikustab oma sisemise kvaliteedihindamise (sisehindamise) põhimõtted ja protseduurid ning viib regulaarselt läbi sisehindamist, mis arvestab mh käesoleva juhendi standarditega ning sisaldab tagasisidet kõrgkoolisisestelt ja/või – välistelt ekspertidelt. Sisehindamise käigus toimub mh üksteiselt õppimine, oma tulemuste ja nende saavutamise teede võrdlemine teiste kõrgkoolidega ja parimate praktikate jagamine.
Sisehindamisel lähtutakse kvaliteedijuhtimise põhiküsimustest: Mida ja miks soovitakse saavutada? Kuidas seda soovitakse teha? Kuidas saadakse teada, kas tegevused toimivad ja omavad soovitud mõju? Kuidas juhitakse parendustegevusi?
Õppekavade korrapärase ülevaatuse ja parendamise abil tagatakse nende asjakohasus, sh vastavus rahvusvahelistele arengusuundadele.
9.4 AKADEEMILINE EETIKA
Standard:
Kõrgkool on määratlenud akadeemilise eetika põhimõtted, omab süsteemi nende levitamiseks kõrgkooli liikmeskonna hulgas ning käitumisjuhiseid põhimõtete eiramise korral. Kõrgkoolil on toimiv kaebuste menetlemise süsteem.
Suunised:
Kõrgkool väärtustab oma liikmeskonda ning tagab võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kõikide töötajate ja üliõpilaste suhtes.
Kõrgkooli töötajad ja üliõpilased lähtuvad kõigis tegevustes kõrgkoolis kokku lepitud akadeemilise eetika põhimõtetest.
Kõrgkool austab teaduse alusväärtusi ja tegevuspõhimõtteid, mis on kirjas teadusasutuste, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Teadusministeeriumi ühisdokumendis „Hea teadustava".
Kõrgkool toetab üliõpilasi ja õppejõude eetiliste probleemide mõistmisel ja nendele reageerimisel. Õppejõud ja üliõpilased on sallimatud petturluse, sh spikerdamise ja loomevarguse suhtes ning selle ilmnemisel reageeritakse kohe.
Kõrgkooli liikmeskonna kaebuste (sh diskrimineerimisjuhtumite) menetlemine on läbipaistev ja objektiivne, tagatud on kõigi osapoolte õiglane kohtlemine.
9.5 RAHVUSVAHELISTUMINE
Standard:
Kõrgkool on seadnud eesmärgid rahvusvahelistumise suunal ja hindab regulaarselt nende täitmist. Kõrgkool on loonud eeldused üliõpilaste- ja õppejõudude rahvusvaheliseks mobiilsuseks, mis toetab õppe- ja TAL tegevuste arengut ning kõrgkooli liikmeskonna ja Eesti ühiskonna kultuurilist avatust.
Suunised:
Kõrgkool loob võimalused rahvusvaheliseks üliõpilasvahetuseks, pakkudes ingliskeelseid õppekavu ja/või õppemooduleid. Kõrgkooli õppekeskkond toetab rahvusvahelistumist ja kultuurilist avatust.
Kvalifikatsioonide ning varasemate õpingute ja töökogemuse tunnustamine nii üliõpilaste vastuvõtul kui õppekava täitmisel vastab kõrgkoolis kehtestatud kvaliteedinõuetele, on süsteemne ja õpiväljunditega kooskõlas ning toetab üliõpilaste rahvusvahelist mobiilsust.
Kõrgkooli õppekorraldus soodustab üliõpilaste osalemist rahvusvahelises mobiilsuses. Kõrgkoolil on lepingud väliskõrgkoolidega ning üliõpilasi suunatakse õppe- ja praktikaalastesse välisvahetustesse, pakkudes selleks igakülgset tuge. Õppejõud julgustavad üliõpilasi välismobiilsuses osalema.
Õppetöös, sh doktoritööde juhendamisel, osalevad välisõppejõud.
Kõrgkool toetab ja tunnustab õppejõudude osalemist õppe-, uurimis- ja loomeprojektides ning õpetamist, teadus- ja loometööd ning enesetäiendamist väliskõrgkoolide juures.
9.6 ÕPPEJÕUD
Standard:
Õppetööd viib läbi piisav arv erialaselt pädevaid, õppija arengut toetavaid ja pidevat enesearengut väärtustavaid õppejõude.
Suunised:
Õppejõud tegelevad süsteemselt erialase enesetäienduse ja õpetamisoskuste arendamisega, arendavad oma juhendamisalast pädevust ning jagavad omavahel parimaid praktikaid.
Õppejõudude osalus teadus-, arendus- ja/või loometegevuses toetab õppe läbiviimist ning tagab üliõpilastööde (sh doktoritööde) juhendamiseks vajaliku pädevuse.
Õppejõud teevad õppe- ja teadus- ja/või loometöö vallas koostööd kõrgkooli sees ning partneritega väljaspool kõrgkooli, kelle hulka kuuluvad nt valdkonna praktikud, avaliku sektori organisatsioonid, ettevõtted, teised teadus- ja arendusasutused, teiste Eesti ja väliskõrgkoolide õppejõud. Õppetöö läbiviimisel osalevad kvalifitseeritud külalisõppejõud ja praktikud.
Õppejõu töö hindamisel (sh atesteerimisel) arvestatakse nii õppetöö kui teadus-, arendus- ja loometöö tulemuslikkust, sh üliõpilaste tagasisidet, juhendamise tulemuslikkust, õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamist, rahvusvahelist mobiilsust ja ettevõtluskogemust vm töökogemust erialavaldkonnas väljaspool kõrgkooli.
9.7 ÕPPEKAVA
Standard:
Õppekavade väljatöötamisel ja arendamisel arvestatakse huvirühmade ootustega, kõrgharidus- ja kutsestandardite ning valdkondlike arengutrendidega. Õppekavade, moodulite ja õppeainete eesmärgid ning neis kavandatud õpiväljundid on
konkreetsed ja sidusad. Õppekavad toetavad loovust ja ettevõtlikkust ning teiste üldpädevuste arengut.
Suunised:
Õppekavade ja õppekohtade planeerimisel lähtub kõrgkool oma eesmärkidest ja tööturu vajadustest ning arvestab riigi strateegiate ja ühiskonna ootustega. Kavandatud õpiväljundid on vastavuses riikliku kvalifikatsiooniraamistiku vastava taseme nõuetega.
Õppekavades määratletud üliõpilaste eeldatav õpikoormus on realistlik ning kooskõlas arvestusega, et 1 EAP=26 üliõpilase töötundi.
Praktiline ja teoreetiline õpe on lõimitud. Praktika sisu ja korraldus toetab õppekava õpiväljundite saavutamist ning vastab osapoolte vajadustele.
9.8 ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE
Standard:
Vastuvõtutingimused ja -korraldus tagavad õiglase ligipääsu kõrgharidusele ja motiveeritud üliõpilaskonna kujunemise. Kõrgkoolis rakendatakse süsteemselt õppijakeskset lähenemisviisi, mis suunab üliõpilasi võtma vastutust oma õpingute ja karjääri planeerimise eest ning toetab loovust ja innovatsiooni. Kõrgkooli lõpetanud on oma erialaste teadmiste ja sotsiaalsete oskustega nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised.
Suunised:
Õppeprotsessis võetakse arvesse üliõpilaste individuaalseid võimeid ja vajadusi ning toetatakse nende arengut. Iseseisva töö ja kontaktõppe korraldus motiveerib üliõpilasi oma õpingute eest vastutust võtma.
Õppetöös kasutatakse nüüdisaegseid, digikultuuri arengut toetavaid, eesmärgipäraseid ja tõhusaid õppemeetodeid ja -vahendeid.
Üliõpilased on motiveeritud õppima ning panustavad õpingute kvaliteedi parendamisse, andes sisukat tagasisidet nii õppeprotsessile kui -korraldusele.
Doktorandid kavandavad oma õpinguid ning teadus- ja arendustegevust koostöös juhendaja(te)ga, seades konkreetsed eesmärgid igaks aastaks ning vastutades nende eesmärkide täitmise eest.
9.9 ÜLIÕPILASTE HINDAMINE
Standard:
Üliõpilaste hindamine, sh varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine on õppimist toetav ja õpiväljunditega kooskõlas. Tagatud on hindamise objektiivsus ja usaldusväärsus.
Suunised:
Hindamiskriteeriumid on üliõpilastele arusaadavad ning üliõpilased on nendest aegsasti informeeritud. Õppejõud teevad koostööd hindamiskriteeriumide määratlemisel ning rakendavad sarnaseid lähenemisviise.
Hindamismeetodid on mitmekülgsed ja asjakohased ning hindavad õpiväljundite (sh üldpädevuste) saavutamist.
Võimalusel on hindamisülesannete väljatöötamisse ja üliõpilaste hindamisse kaasatud rohkem kui üks õppejõud. Üliõpilased saavad hindamisel arengut toetavat tagasisidet.
Kõrgkool toetab õppejõudude hindamisalaste pädevuste arendamist.
Doktorantide atesteerimine on läbipaistev ja erapooletu. Selle eesmärk on toetada doktorandi arengut, anda hinnang doktorandi senise töö tulemuslikkusele ning hinnata tema suutlikkust doktoriõpingud tähtajaliselt läbida ja doktoritöö edukalt kaitsta.
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisel õppekava täitmise osana hinnatakse õpingute ja töökogemuse kaudu saavutatud tulemust (saavutatud õpiväljundeid).
Üliõpilased on teadlikud oma õigustest ja kohustustest, sh hindamisega seotud vaidluste menetlemise protseduuridest.
9.10 ÕPPIMISE TUGISÜSTEEMID
Standard:
Kõrgkool tagab üliõpilaste akadeemilise, karjäärialase ja psühholoogilise nõustamise. Üliõpilaste individuaalset arengut ja akadeemilist edasijõudmist jälgitakse ja toetatakse.
Suunised:
Kõrgkool pakub üliõpilasele tuge individuaalse õppekava koostamisel lähtuvalt üliõpilase erivajadustest ning hariduslikest võimetest ja eelistustest.
Kõrgkool nõustab üliõpilasi (sh erivajadustega üliõpilasi ning välisüliõpilasi) praktika- ja töökohtade leidmisel. Üliõpilased on teadlikud, kust saada tuge psühholoogiliste probleemide korral.
Kõrgkoolil on toimiv süsteem välisüliõpilaste toetamiseks ja nõustamiseks (sh psühholoogiliseks ja karjäärialaseks nõustamiseks), mis mh aitab neil sujuvalt integreeruda kõrgkooli liikmeskonda ja Eesti ühiskonda. Kõrgkool analüüsib katkestamise ja väljalangemise põhjuseid ning astub samme õpingute efektiivsuse tõstmiseks.
Kõrgkool toetab üliõpilaste osalemist õppekavavälises tegevuses ja kodanikuühiskonna algatustes.
Kõrgkool jälgib üliõpilaste rahulolu pakutavate nõustamisteenustega ning teeb vajadusel muudatusi.
9.11 TEADUS-, ARENDUS- JA/VÕI MUU LOOMETEGEVUS (TAL)
3
Standard:
Kõrgkool on määratlenud oma eesmärgid ja fookused TAL valdkonnas, lähtudes kõrgkooli missioonist, ühiskonna ootustest ja tulevikuvajadustest, ning hindab nende täitmist ja TAL valdkonna tegevuste ühiskondlikku mõju. TAL toetab õppetegevuse läbiviimist kõrgkoolis. TAL tugiteenused on sihipärased ning toetavad põhiprotsessi eesmärkide täitmist.
Suunised:
Kõrgkool väärtustab TAL valdkonna rolli ja vastutust ühiskonnas, hindab oma TAL tulemusi, nende rahvusvahelist nähtavust ning tegevuste ühiskondlikku mõju.
Kõrgkool reageerib paindlikult ühiskonna ja ja töömaailma hetkevajadustele uuringute osas ning teeb uuringute kavandamisel koostööd ettevõtete, avaliku sektori asutuste ning kolmanda sektori organisatsioonidega.
Õppejõud tutvustavad üliõpilastele oma teadustegevuse tulemusi ja erialavaldkonna uuemaid teadussaavutusi ning kaasavad üliõpilasi võimalusel teadus- ja arendusprojektidesse.
3 Teadus-, arendus- ja/või muu loometegevus (edaspidi TAL) – teadus- ja arendustegevus (sh alus- ja rakendusuuringud) teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõttes ning kunstide valdkonna loome- ja arendustegevus
TAL korraldus ja juhtimine arvestab valdkondlikke erisusi ja kõrgkooli missiooni (profiili).
9.12 ÜHISKONNA TEENIMINE
Standard:
Kõrgkool algatab ja viib ellu arendustegevusi, mis suurendavad kogukonna heaolu ja levitavad nüüdisaegset oskusteavet kõrgkooli kompetentsivaldkondades. Kõrgkool kui õppimisele suunatud organisatsioon propageerib ühiskonnas elukestvat õpet ning loob selleks kvaliteetseid võimalusi.
Suunised:
Kõrgkool panustab kogukonna heaolu arendamisse, jagades oma ressursse (raamatukogu, muuseumid, spordirajatised jms), pakkudes konsultatsioone ja nõustamisteenust ning korraldades kontserte, näitusi, etendusi, konverentse, messe jmt üritusi.
Kõrgkool kaasab vilistlasi kõrgkooli ning teadmusühiskonna arendamisele suunatud tegevustesse.
Kõrgkooli töötajad osalevad eriala- ja kutseliitude töös ning muudes ühiskondlikes nõuja otsustuskogudes ekspertidena, suunates arvamusliidritena ühiskonna arenguprotsesse. Akadeemiliste töötajate mõju ühiskonnas arvestatakse nende töö hindamisel.
Kõrgkool on määratlenud täienduskoolitusega seotud eesmärgid ja mõõdab nende täitmist. Täienduskoolitust planeeritakse vastavuses sihtrühmade vajadustega.
III Hindamiskomisjonide moodustamine ja ülesanded
10. Hindamiskomisjon (edaspidi komisjon) koosneb vähemalt 4 liikmest.
11. Komisjoni moodustamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
11.1. komisjoni kuuluvad nii erialavaldkondade kui kõrgkooli või akadeemilise üksuse juhtimise kogemusega eksperdid;
11.3. komisjoni on kaasatud vähemalt üks välisriigi ekspert;
11.2. vähemalt üks komisjoni liige on väljastpoolt kõrgkoole;
11.4. vähemalt üks komisjoni liige on üliõpilane või isik, kes on (komisjoni kinnitamise seisuga) lõpetanud kõrgkooli mitte rohkem kui üks aasta tagasi;
11.5. vähemalt ühel komisjoni liikmel on juhtimise kogemus soovitavalt hinnatava kõrgkooliga sarnase profiiliga kõrgkoolis;
11.6. vähemalt ühel komisjoni liikmel on varasem institutsiooni kui terviku hindamise kogemus.
12. Komisjoni liikmele on esitatud järgnevad nõuded:
12.1. komisjoni liige on oma töös sõltumatu, ta ei esinda organisatsiooni huve, mille liikmeskonda ta kuulub;
12.3. komisjoni liige tunneb kõrgharidussüsteemi toimimist ning on kursis kõrghariduse arengusuundadega ja välishindamise põhimõtetega;
12.2. komisjoni liige on oma hinnangutes eelarvamustevaba;
12.4. komisjoni liikmel on töö läbiviimiseks vajalik meeskonnatöö oskus;
12.5. komisjoni liige valdab inglise keelt kõnes ja kirjas.
13. Pärast esialgse komisjoni koosseisu kooskõlastamist EKKA hindamisnõukoguga saadab EKKA büroo vastava info kõrgkoolile, kellel on võimalik esitada koosseisu kohta ühe nädala jooksul oma seisukoht, taotleda põhjendatud vajadusel täiendavate liikmete lisamist või mõne komisjoni liikme taandamist.
14. EKKA juhataja kinnitab komisjoni lõpliku koosseisu oma korraldusega ja määrab komisjoni esimehe ning hindamiskoordinaatori.
15. Hindamiskoordinaator (edaspidi koordinaator) on EKKA töötaja. Koordinaator ei ole komisjoni liige.
16. Komisjoni liige kinnitab allkirjaga talle hindamise käigus teatavaks saanud informatsiooni ning komisjoni arutelude sisu konfidentsiaalsena hoidmise kohustust ja huvide konflikti puudumist. Juhul, kui huvide konflikt peaks esinema, kohustub komisjoni liige viivitamatult teavitama EKKA juhatajat ning taandama ennast komisjoni tööst. Huvide konflikti eeldatakse järgmistel juhtudel:
16.1. Komisjoni liikmel on hindamise hetkel hinnatava kõrgkooliga tööalased vm lepingulised suhted või ta on hinnatava kõrgkooliga kolme aasta jooksul enne hindamiskülastust olnud töölepingulistes suhetes.
16.3. Komisjoni liige õpib hinnatavas kõrgkoolis või on selle lõpetanud vähem kui kolm aastat tagasi.
16.2. Komisjoni liige osaleb hindamise hetkel mõnes hinnatava kõrgkooli otsustus- või nõuandvas kogus ja/või kuulub kuulub hinnatava erakõrgkooli pidaja juhtorganitesse.
16.4. Hinnatava kõrgkooli liikmeskonnas on komisjoni liikmele lähedane isik (abikaasa või elukaaslane, laps või vanem).
17. Komisjoni töökeel on inglise keel. Kui kõrgkool soovib hindamiskülastusel kasutada tõlketeenust, kooskõlastab ta tõlgi hindamiskoordinaatoriga vähemalt nädal enne hindamiskülastust. EKKA esitab tõlgile järgmised nõuded: tõlgil on järeltõlke tegemiseks vajalik ettevalmistus (tõlke magistriõpe, täiendõpe, lisaeriala vm) eesti-inglise-eesti suunal ja varasem järeltõlke kogemus, ta valdab kõrghariduse terminoloogiat. Tõlk ei tööta hinnatavas kõrgkoolis. Tõlketeenusega seotud kulud kannab kõrgkool.
18. Komisjoni juurde võib komisjoni esimehe nõusolekul määrata EKKA juhataja korraldusega kuni kaks vaatlejat teistest välishindamisega tegelevatest organisatsioonidest. Vaatleja kinnitab allkirjaga hindamiskomisjoni arutelude sisu konfidentsiaalsena hoidmise kohustust. Vaatlejal ei ole õigust hindamisprotsessi sekkuda.
19. Komisjoni liikme ülesanded:
19.1. tutvuda institutsionaalset akrediteerimist reguleeritavate dokumentidega ning läbida EKKA hindamiskoolitus;
19.3. osaleda komisjoni koosolekutel ja aruteludes;
19.2. töötada läbi kõrgkooli eneseanalüüsi aruanne ja eeltäita hindamisvorm;
19.4. osaleda hindamiskülastuse ettevalmistamisel ja hindamiskülastusel;
19.6. tutvuda kõrgkooli kommentaaridega hindamisaruandele ning arvestada neid lõpliku hindamisaruande kooskõlastamisel;
19.5. osaleda osahinnangute sõnastamises ja hindamisaruande koostamises;
19.7. täita muid hindamisega seotud ülesandeid vastavalt komisjonisisesele tööjaotusele;
19.8. pidada kinni komisjonis kokku lepitud tähtaegadest.
20. Komisjoni esimehe ülesanded:
20.1. juhtida komisjoni tööd
20.3. määrata komisjoni liikmete tööjaotus;
20.2. juhatada komisjoni koosolekuid;
20.4. anda kõrgkoolile pärast külastuse lõppu ülevaade komisjoni esmaste järelduste kohta;
20.6. lõplikult vormistada ja kinnitada hindamisaruanne.
20.5. tagada komisjoni osahinnangute põhjendatus;
21. Koordinaatori ülesanded:
21.1. tagada hindamisprotsessi ladus toimimine lähtuvalt käesoleva dokumendi sisulistest nõuetest ning ajalisest raamistikust;
21.3. kooskõlastada komisjoni liikmetega nimekiri inimestest, kellega komisjon soovib vestelda, ning loetelu täiendavatest materjalidest, mida komisjon külastuse ettevalmistamiseks vajab;
21.2. koondada komisjoni eeltöö ühtsesse formaati;
21.4. kooskõlastada kõrgkooliga külastuse ajakava, kohtumistes osalevate inimeste nimed ja ametipositsioonid ning taotleda kõrgkoolilt vajadusel täiendavate materjalide esitamist;
21.5. täita muid komisjoni esimehe poolt antud ühekordseid konkreetse hindamisega seotud tööülesandeid.
22. EKKA dokumenteerib külastusel toimuvad vestlused. Vestlustes osalejate nõusolekul vestlused salvestatakse.
23. EKKA sõlmib komisjoni liikmetega töövõtulepingud.
IV Eneseanalüüsi aruande koostamine
24. Kõrgkool koostab eneseanalüüsi vastavalt EKKA juhendile. Eneseanalüüsi aruanne on ingliskeelne.
25. EKKA korraldab kõrgkoolile soovi korral institutsionaalse akrediteerimise eneseanalüüsi koolituse.
26. Kõrgkool esitab EKKAle eneseanalüüsi aruande elektroonilisel kujul vähemalt kolm kuud enne EKKAga kooskõlastatud hindamiskülastuse algust.
27. EKKA büroo vaatab eneseanalüüsi aruande üle kahe nädala jooksul selle kättesaamisest ning saadab vajadusel kõrgkoolile parandamiseks ja täiendamiseks. Kõrgkool saadab täiendatud aruande EKKA büroole tagasi kahe nädala jooksul.
28. Hiljemalt kaks kuud enne külastust saadab koordinaator eneseanalüüsi aruande komisjonile.
V Hindamiskülastus
29. EKKA büroo lepib hindamiskülastuse nädala kõrgkooliga kokku hiljemalt kuus kuud enne selle toimumist. Komisjoni vastuvõttev kõrgkool määrab isiku, kes vastutab külastuse ladusa toimimise eest ja tagab komisjoni liikmete töötingimused kõrgkoolis.
30. Kõrgkool annab komisjoni liikmete käsutusse otstarbekalt sisustatud ruumi ning võimaldab neil külastuse käigus:
30.1. tutvuda kõrgkooli tegevust sätestavate ja korraldavate sisemiste normdokumentidega;
30.3. tutvuda õppe-, teadus- ja arendustegevust ning üliõpilasi käsitlevate andmestike ja infosüsteemidega;
30.2. intervjueerida komisjoni liikmete valikul kõrgkooli töötajaid ja üliõpilasi;
30.4. tutvuda kõrgkooli töötajate andmetega (CV-d, ametijuhendid vms);
30.6. tutvuda üliõpilaste teadus-, arendus- ja loometöödega;
30.5. tutvuda kõrgkooli taristuga;
30.7. tutvuda kõrgkooli finantstegevust kajastavate andmetega;
30.8. saada vajadusel muud kõrgkooli juhtimise ja töökorraldusega seotud informatsiooni.
31. Viie tööpäeva jooksul pärast külastust küsib EKKA kõrgkoolilt kirjalikku tagasisidet komisjoni liikmete ettevalmistuse, küsimuste asjakohasuse ja muu olulise kohta vastavalt EKKA kehtestatud vormile.
VI Hindamisaruanne ja osahinnangute kujunemine
32. Komisjon annab kõrgkoolile hinnangu eraldi kaheteistkümne standardi osas: strateegiline juhtimine, ressursside juhtimine, kvaliteedikultuur, akadeemiline eetika, rahvusvahelistumine, õppejõud, õppekava, õppimine ja õpetamine, üliõpilaste hindamine, õppimise tugisüsteemid, teadus- arendus- ja/või muu loometegevus (TAL) ja ühiskonna teenimine (edaspidi osahinnangud).
33. Standardite hindamine toimub kolmeastmelisel skaalal: 'vastav', 'osaliselt vastav' ja 'ei vasta'.
34. Standardeid, kus kõrgkool on näidanud silmapaistvaid tulemusi ja/või algatusi, võib
komisjon tunnustada lisamärkega 'tunnustust vääriv'.
35. Komisjoni osahinnangute aluseks on soovitavalt konsensuslik otsus. Kui konsensust ei saavutata, võetakse otsus vastu komisjoni liikmete lihthäälteenamusega ning sellele lisatakse eriarvamus(ed) koos põhjendus(te)ga. Kui hääled jagunevad võrdselt, otsustab komisjoni esimehe hääl.
36. EKKA büroo edastab hindamisaruande kõrgkoolile hiljemalt kuuenda nädala lõpuks pärast külastust. Juhul, kui hinnatakse korraga mitut kõrgkooli, on võimalik aruande tähtaega pikendada kuni kaks nädalat.
37. Kõrgkoolil on võimalik esitada oma kommentaarid hindamisaruande kohta kahe nädala jooksul pärast aruande saamist. Komisjon töötab saadud kommentaarid läbi ning võtab neid lõpparuande koostamisel arvesse.
38. Lõpliku, komisjoni esimehe kinnitatud hindamisaruande elektroonilise versiooni edastab komisjoni esimees EKKA büroole hiljemalt üheksanda nädala lõpuks pärast külastuse toimumist.
39. Komisjoni hindamisaruande edastab EKKA büroo EKKA kõrghariduse hindamisnõukogule ja hinnatavale kõrgkoolile.
VII EKKA kõrghariduse hindamisnõukogu lõppotsus
40. Lõppotsuse kõrgkooli institutsionaalse akrediteerimise kohta teeb EKKA kõrghariduse hindamisnõukogu (edaspidi hindamisnõukogu) oma istungil kolme kuu jooksul pärast hindamisaruande saamist. Otsustamise juurde võib hindamisnõukogu vajadusel selgituste andmiseks kutsuda ka komisjoni esimehe või tema poolt volitatud komisjoni liikme.
41. Hindamisnõukogu võtab otsuse tegemisel aluseks kõrgkooli eneseanalüüsi aruande, komisjoni osahinnangud ja kõrgkooli tähtajaliselt laekunud kommentaarid ning täiendavad hindamisnõukogu taotlusel esitatud materjalid.
42. Osahinnangutes vastuolude või vähese argumenteerituse ilmnemisel on hindamisnõukogul õigus saata aruanne komisjonile tagasi läbivaatamiseks ja täpsustamiseks. Läbi vaadatud aruande saadab komisjon hiljemalt kahe nädala jooksul tagasisaatmisest uuesti EKKA büroole, kes toimib sellega vastavalt punktides 36 – 39 sätestatud korrale.
43. Lõppotsuse tegemisel institutsionaalse akrediteerimise kohta lähtub hindamisnõukogu järgmistest põhimõtetest:
43.1. Kui kõik osahinnangud on hinnanguga 'vastav', annab hindamisnõukogu hinnangu, et kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond vastavad nõuetele ning teeb otsuse akrediteerida kõrgkool seitsmeks aastaks
43.2. Kui üks kuni neli osahinnangut on hinnanguga 'osaliselt vastav' ja ülejäänud osahinnangud on hinnanguga 'vastav', analüüsib hindamisnõukogu kõrgkooli tugevusi ja parendusvaldkondi ning annab hinnangu, et kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond vastavad nõuetele ning teeb otsuse kõrgkool akrediteerida seitsmeks aastaks või annab hinnangu, et kõrgkooli juhtimises, töökorralduses, õppe- ja teadustegevuses või õppe- ja uurimiskeskkonnas esinevad puudused, annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning teeb otsuse akrediteerida kõrgkool kolmeks aastaks.
43.3. Kui viis kuni kaheksa osahinnangut on hinnanguga 'osaliselt vastav' ja ülejäänud osahinnangud on hinnanguga 'vastav', annab hindamisnõukogu hinnangu, et kõrgkooli juhtimises, töökorralduses, õppe- ja teadustegevuses või õppe- ja uurimiskeskkonnas esinevad puudused, annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning teeb otsuse akrediteerida kõrgkool kolmeks aastaks.
43.4. Kui üheksa kuni kaksteist osahinnangut on hinnanguga 'osaliselt vastav' ja ülejäänud osahinnangud on hinnanguga 'vastav, analüüsib hindamisnõukogu kõrgkooli tugevusi ja parendusvaldkondi ning annab hinnangu, et kõrgkooli juhtimises, töökorralduses, õppe- ja teadustegevuses või õppe- ja uurimiskeskkonnas esinevad puudused, annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning teeb otsuse akrediteerida kõrgkool kolmeks aastaks, või annab hinnangu, et kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond ei vasta nõuetele, ning teeb otsuse kõrgkooli mitte akrediteerida.
43.5. Kui üks kuni kaks osahinnangut on hinnanguga 'ei vasta', analüüsib hindamisnõukogu kõrgkooli tugevusi ja parendusvaldkondi ning annab hinnangu, et kõrgkooli juhtimises, töökorralduses, õppe- ja teadustegevuses või õppe- ja uurimiskeskkonnas esinevad puudused, annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning teeb otsuse akrediteerida kõrgkool kolmeks aastaks, või annab hinnangu, et kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond ei vasta nõuetele, ning teeb otsuse kõrgkooli mitte akrediteerida.
43.6. Kui vähemalt kolm osahinnangut on hinnanguga 'ei vasta', annab nõukogu hinnangu, et kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning
õppe- ja uurimiskeskkond ei vasta nõuetele, ning teeb otsuse kõrgkooli mitte akrediteerida.
43.7. Kui hindamisnõukogu kaalub kahe akrediteerimisotsuse vahel ning leiab, et teatud tingimuse täitmisel kõrgkooli poolt oleks võimalik võtta vastu positiivsem otsus, võib ta sellise otsuse vastu võtta kõrvaltingimusega haldusmenetluse seaduse § 53 mõttes.
44. Kui komisjon on mõne standardi juurde lisanud märke 'tunnustust vääriv', toob hindamisnõukogu vastava(d) tunnustuse(d) ära ka lõppotsuse juures.
45. EKKA büroo edastab hindamisnõukogu lõppotsuse koos hindamisaruandega kõrgkoolile elektrooniliselt kahe nädala jooksul alates otsuse tegemise kuupäevast. Kui hindamisnõukogu on teinud otsuse kõrgkooli mitte akrediteerida, teavitab EKKA sellest mõistliku aja jooksul ka Haridus-ja Teadusministeeriumi.
46. Ühe nädala jooksul alates lõppotsuse ja hindamisaruande edastamisest kõrgkoolile avalikustab EKKA oma koduleheküljel lõppotsuse koos hindamisaruande ja eneseanalüüsi aruandega.
IX EKKA poolt läbiviidavate akrediteerimistoimingute ja hindamisnõukogu lõppotsuse vaidlustamine
47. Isikul, kes leiab, et EKKA poolt läbi viidavate hindamistoimingutega või hindamisnõukogu otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on võimalik esitada vaie haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaie esitatakse hindamisnõukogule kolmekümne päeva jooksul pärast seda, kui vaide esitaja vaidlustatavast toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
48. Hindamisnõukogu saadab vaide hindamisnõukogu vaidekomisjonile 4 , kes esitab viie päeva jooksul vaide saamisest nõukogule kirjaliku erapooletu arvamuse vaide põhjendatuse osas. Hindamisnõukogu lahendab vaide kümne päeva jooksul selle saamisest, võttes arvesse vaidekomisjoni põhjendatud seisukohta. Kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib hindamisnõukogu vaide läbivaatamise tähtaega pikendada kuni kolmekümne päeva võrra.
49. EKKA hindamisnõukogu lõppotsuse vaidlustamine on võimalik kolmekümne päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajja halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.
4 EKKA hindamisnõukogu vaidekomisjoni moodustamise kord ja tööpõhimõtted on kirjeldatud regulatsioonis „Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu ja vaidekomisjoni moodustamise kord", mis on kättesaadav järgnevalt aadressilt: http://ekka.archimedes.ee/wp-content/uploads/EKKA-hindamisn%C3%B5ukogu-vaidekomisjonimoodustamine-28.09.16.pdf
X Järeltegevused
50. EKKA lähtub eeldusest, et vastutus hindamisaruandes välja toodud probleemide lahendamise ning pideva parendustegevuse eest lasub kõrgkoolil. EKKA palub esitada seitsmeaastase akrediteeringu saanud kõrgkoolil kaks aastat pärast institutsionaalse akrediteerimise otsuse vastu võtmist hindamisnõukogus kirjaliku ülevaate hindamisaruandes esitatud ettepanekute alusel kavandatud ja elluviidud tegevuste ning nende tulemuste kohta.
51. Kui nõukogu on vastavalt p-le 43.7 lisanud akrediteerimisotsusele kõrvaltingimuse, esitab kõrgkool otsuses määratud kuupäevaks nõukogule aruande kõrvaltingimuses kirjeldatud puuduse kõrvaldamise kohta. Nõukogu kaasab kõrvaltingimuse täitmise hindamisse hindamiskomisjoni liikmeid.
XI Välisriigi pädeva hindamisasutuse kaasamine
54. Kui kõrgkool soovib, et institutsionaalse akrediteerimise viiks läbi välisriigi pädev hindamisasutus (edaspidi hindamisasutus), esitab ta hiljemalt kaks aastat enne kehtiva akrediteeringu lõppkuupäeva EKKAle motiveeritud taotluse nimetatud hindamisasutuse kaasamiseks, mis sisaldab järgnevat informatsiooni:
54.1. hindamisasutuse nimi ja kontaktid, sh veebiaadress;
54.2. hindamisasutuse nõusolek akrediteerimise läbiviimiseks ja kulude prognoos;
54.3. kavandatava akrediteerimise protseduuri (sh ajakava) ja nõuete kirjeldus.
55. Kõrgkool võib akrediteerimist tellida rahvusvaheliselt tunnustatud hindamisasutuselt, kes on täitnud järgmised tingimused:
55.1. Hindamisasutusel on kõrgkooli institutsionaalse hindamise kogemus;
55.2. Akrediteerimise protseduur ja nõuded on läbipaistvad ja kooskõlas Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustamise standardite ja suunistega, hindamisasutus kuulub soovitavalt Euroopa kvaliteediagentuuride registrisse EQAR.
55.3. Institutsionaalse akrediteerimise raames viiakse läbi ka valimipõhine õppekavade hindamine.
56. Hindamisnõukogu võtab ühe kuu jooksul taotluse esitamisest vastu põhjendatud otsuse hindamisasutuse sobivuse kohta institutsionaalset akrediteerimist läbi viima.
57. Kui EKKA annab hindamisasutuse kasutamisele oma kooskõlastuse, sõlmib ta kõrgkooli ja hindamisasutusega kolmepoolse lepingu, mis sätestab poolte õigused ja kohustused institutsionaalse akrediteerimise protsessi vältel ning kulude hüvitamise korra.
58. Hindamisaruande esitab hindamisasutus EKKAle.
59. Kui hindamisaruandes esinevad olulised puudused ja selle põhjal ei ole võimalik võtta vastu Eesti seadusandlusega kooskõlas olevat lõppotsust, on hindamisnõukogul õigus saata aruanne hindamisasutusele tagasi täiendamiseks ja parandamiseks.
60. Kui hindamisaruande põhjal on võimalik võtta vastu Eesti seadusandlusega kooskõlas olev lõppotsus, teeb hindamisnõukogu ühe järgnevatest põhjendatud otsustest:
60.1. akrediteerida kõrgkool seitsmeks aastaks;
60.2. akrediteerida kõrgkool kolmeks aastaks;
60.3. kõrgkooli mitte akrediteerida.
61. Käesolevas peatükis kirjeldatud toimingute ning hindamisnõukogu lõppotsuste vaidlustamine toimub vastavalt peatükis IX sätestatud korrale.
XII Rakendussätted
62. Kõrgkoolid, mis said institutsionaalse akrediteerimise esimeses voorus kolmeaastase akrediteeringu, läbivad kordushindamise vastavalt dokumendi „Institutsionaalse akrediteerimise tingimused ja kord" perioodil 01.04.2011 – 02.02.2018 kehtinud versioonile.
|
<urn:uuid:4effd3d1-fd68-4ac1-a4ee-e08bf4086bc1>
|
CC-MAIN-2018-30
|
http://ekka.archimedes.ee/wp-content/uploads/IA_juhend_2018.pdf
|
2018-07-17T00:10:03Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-30/segments/1531676589536.40/warc/CC-MAIN-20180716232549-20180717012549-00097.warc.gz
| 106,845,103
| 14,791
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999999
|
ekk_Latn
| 1.000002
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1976,
3298,
5261,
7350,
9267,
11236,
13047,
14735,
16647,
18521,
21127,
23276,
25232,
27498,
30459,
32956,
35267,
36230
] | 2
|
[
0.07177734375,
0.369140625,
0.439453125,
0.10107421875,
0.01531982421875,
0.00390625
] |
NARVA LINNAVALITSUSE KULTUURIOSAKOND
NARVA LASTEAED KARIKAKAR
ARENGUKAVA
2019-2024
Registrikood 75026744
SISUKORD
1. Sissejuhatus
Käesolev koolieelse lasteasutuse Karikakar arengukava on koostatud aastateks 2019-2024. See on põhjapanev dokument, milles on fikseeritud koolieelse lasteasutuse põhisuunad ja arengupiirkonnad, tegevuskava ning arengukava uuendamise kord, kus asutuse rahandusteenindust tagab Narva kohalik omavalitsus.
Koolieelse lasteasutuse Karikakar arengukava lähtub:
- koolieelse lasteasutuse seadusest;
- Narva linna arengukavast;
- koolieelse lasteasutuse Karikakar põhimäärusest;
- koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast;
- koolieelse lasteasutuse missioonist, visioonist, üldeesmärkidest;
- koolieelse lasteasutuse sisehindamise tulemustest, hetkeseisu analüüsist.
Arengukava on koostatud koolieelse lasteasutuse pedagoogilise nõukogu ja hoolekogu koostööna.
1.1. Üldandmed
Koolieelne lasteasutus Karikakar on Narva Linnavalitsuse alluvuses.
Asutamine: 15.12.1960. a
Elamispind – 640,6 m²
Üldpind – 7050 m²
Aadress: Puškini tn 5a, 20309 Narva
Registrikood: 75026744 (10.04.2001. a)
E-post: email@example.com
Kodulehekülg: http://karikakar.narvakultuur.ee/et/avaleht
Lasteaia töökeel: vene keel
Tegevusluba: nr. 3429HTM (01.10.2004. a)
Lahtiolekuaeg: 6.30 – 18.30
Hetkel – 74 kohta
Narva lasteaed Karikakar asub linna keskosas. Lähedal asuvad rahvakultuuri asutused: Narva linnus, kultuurimaja Rugodiv, kirik. 1960. aastal täitus lasteaed esimeste lastega.
Lasteaia teeninduspiirkonnaks on kesklinna ala (Narva volikogu 21.04.2009. a määrus nr 66 „Lasteaedade teeninduspiirkondade kinnitamine"). 1996. a lasteaedade nr 5 ja nr 8 ühinemisel (Narva Haridusosakonna 28.05.1996. a käskkiri nr 102) moodustus koolieelne lasteasutus Karikakar. 1996.aastal remonditi hoone kapitaalselt.
Koolieelne lasteasutus töötab 5 päeva nädalas laste 12-tunnise viibimisega. Lasteaias tegutseb 4 rühma. Koolieelses lasteasutuses Karikakar on ettenähtud 74 kohta.
Lasteaias on olemas spordi- ja muusikasaal, eesti keele - ja logopeediline kabinet, meditsiinikabinet ja teised ametiruumid.
Lasteasutuses töötab pidevalt logopeed, kes tegutseb lastega individuaalsete tegevuskavade järgi.
Paljude aastate jooksul koolieelses lasteasutuses tekkisid omad traditsioonid ja tavad:
- Narva Muuseumi, Kunstigalerii, Narva Keskraamatukogu külastused (ekskursioonid, temaatilised tunnid), Kreenholmi Gümnaasiumi ja teiste lasteasutustega koostöö
- peod: Sügise pidu, Isadepäev, Mardipäev, Kadripäev, Piparkoogipäev, Jõulupidu, Uusaasta, Iseseisvuspäev, Vastlapäev, Huumoriin, Emadepäev, lasteaia lõpupidu;
- taliolümpiamängud;
- avatud uste päevad;
- etlejate võistlus;
- joonistuste näitus „Lapsepõlve vikerkaar";
- tervisepäevad;
- teatrifestival.
2. Arengukava täitmise lühianalüüs
Pedagoogide professionaalse kasvu eesmärki saavutamiseks tõsteti süstemaatiliselt pedagoogide kvalifikatsiooni. Täiendkoolituste temaatika valiti vastavalt lasteaia vajadustele, iga pedagoogi enesetäiendamise teemad ja töösuunad vastasid tema soovidele ja loomingulisele potentsiaalile.
Lisaks sellele, kasutatakse igat võimalust tasuta täiendkoolitustel osalemiseks Tartu Ülikooli Narva Kolledžis ning Narva Kutseõppekeskuses.
Vaatamata sellele, et võimalused personali koolitamiseks on piiratud, osalesid kõik lasteaia töötajad täiendkoolitustes vastavalt graafikule. Eelistati kollektiivõppe vormi lasteaia pedagoogidele või ühineti teiste lasteaedadega, valides ühist täiendkoolituste temaatikat, kuna niimoodi oli soodsam.
Õppe- ja kasvatustöö valdkonnas.
Õppe- ja kasvatustöö toimib õppekava alusel.
Peamine töövorm on integreeritud tegevus. Õppetöö vastab arendava õppe põhimõtetele, mida toetavad kaasaegsed õppevahendid ja metoodiline materjal.
On koostatud ja kinnitatud kakskeelse rühma laste tegevuse korraldamise lisakava. Õpetajad töötavad selle järgi septembrist 2013. a.
Toimub töö laste turvalise käitumise õppimise järgi.
Prioriteetse suuna realiseerimine – esteetiline kasvatus – teostub läbi kunsti, muusika, etenduskunsti ja rütmoplastika tegevuse, Laste muusikakooli, Kunstigalerii, raamatukogu ja Narva muuseumi loengute ja praktiliste tegevuste külastamise. Õpetajad valmistavad lapsi kunstitegevuse näitusteks, võistlusteks ning vokaalfestivalideks.
Lasteaias kasutatakse laste hindamise ja arengu toetuse süsteemi. Erivajadusega lapse arengu toetamiseks, mis on tingitud tema võimetest, tervislikust seisundist jm, tehakse muudatusi või kohastamisi arengukeskkonnas ja vajadusel koostatakse individuaalne arengukava. Viiakse läbi logopeedi korrektsioontegevust.
Toiduallergiaga lastele kohaldatakse menüüd.
Vanematele, kelle lastel on mõned kalduvused, õpetajad soovitavad tegevusi huviringides.
2015.aastal lasteaed liitus «Kiusamisest vaba lasteaed» kavaga.
Igal aastal viiakse läbi üritusi LAK-õppe raames.
Igal aastal osalevad lapsed muusikavõistlustes, spordiüritustes ja kunstinäitustes.
Materiaal-tehnilise baasi valdkond.
Vaatamata eelarve piiratud võimalustele, oli lasteaia hoone ja varustus hoitud heas tööseisundis, avariitööd ja jooksvad parandustööd teostati säästetud majandusvahendite arvelt. Teostati trepi renoveerimine uuete käsipuude paigaldusega, paigaldati tulekahjuhäire ja -valgustus, põrandate renoveerimine aulas ja eesti keele kabinetis. Laste ohutu käitumise tagamiseks lasteaia õuealas paigaldati jalgväravad tuletõrjeredelite juurde. Soetati vajalik inventar ja kõik vahendid hügieeni tagamiseks, laste hoolitsemiseks, hoone korrashoidmiseks ning ka vajalikud mänguasjad ja õppevahendid laste õpetamiseks ja arendamiseks.
2015. a oli lasteaia alale paigaldatud kaasaegne mänguplats. Veranda katus vajab veel remonditööd.
Koostöö huvigruppidega toimus vastavalt arengukavale. Meie peamised koostööpartnerid on lastevanemad, püüdsime teha lasteaia huvitavamaks ja atraktiivsemaks lastevanemate jaoks. Korraldati tööd lasteaia hea maine toetamiseks. Kooskõlastati oma tööd hoolekoguga.
Lasteaial on loodud head pikaajalised suhted Narva muuseumi, Kunstigalerii, Muusikakooli ja
Keskraamatukoguga, kus toimub arendav tegevus lastele.
Strateegilise juhtimise valdkond.
Jätkus lasteaia töö hindamissüsteemi kohandamine, arvestades lastevanemate, laste ja töötajate hindamist. Rühmade komplekteerimine toimus vastavalt teenindava piirkonna vajadustele. Vajadusel moodustati liitrühmad.
3. SWOT-ANALÜÜS
S (strength) - tugevused
Hubane väike lasteaed
Kogenud professionaalne kollektiiv Õpetajate valmisolek õppimiseks ja enesetäiendamiseks
Kakskeelse rühma töö
Hea laste kooliks valmisoleku tase
Aine ja keele integreeritud õppe kasutamine
(LAK-õpe)
Linna- ja maakonna näitustel, võistlustel, festivalidel ja konkursidel osalemine Huvitatud rühmadega koostöö
Edukas koostöö: õpetajad-lapsed-vanemad Vanemate ja laste rahulolek lasteaia tegevusega
Uued tehnoloogiad (SMART-tahvel, arvutiprogrammid)
Uuendatud keskkond (kaasaegne mänguplats, järkjärguline rühmamööbli vahetus jne)
Traditsioonide salvestamine
O (opportunity) – võimalused
Õpetajate kvalifikatsiooni tõstmine, sh ka enesetäiendamise kaudu Lasteaia imidźi loomine Rühmamööbli uuendamine Metoodiliste vahendite uuendamine ja täiendamine Lapsevanemate kultuurse taseme tõstmine On võimalik laiendada koostööd lapsevanematega Projektides osalemine Laste inglise keele õppe taasalustamine Huviringide tegevuse korraldamine
W (weakness) – nõrkused
Ebapiisav täienduskursuste finantseerimine Ebapiisav laste arv rühmades Projektides osalemine on algstaadiumis Lasteasutuse töötajate nõrk riigikeeleoskus
T (threat) - ohud
Veranda avariiline seisund Madala sotsiaal- ja materiaalse tasemega perede arvu suurenemine Demograafiline olukord Konkurents Narva linna lasteaedade vahel
4. MISSIOON
Lasteaia õppekava realiseerimine läbi:
- Kaasaegse, turvalise ja hubase keskkonna loomise;
- Vanemate toetuse laste kodus kasvatamises;
- Huvitatud rühmadega koostöö.
Lasteaia töö korraldamisel pööratakse erilist tähelepanu laste elule ja tervise kaitsmisele.
5. VISIOON
Aastal 2024 Narva Lasteaed Karikakar on konkurentsivõimeline lasteasutus, kus:
- õpilastele kasutatakse individuaalset lähenemist;
- lapsed ja vanemad on õppimisprotsessi aktiivsed osalejad;
- materiaal-tehniline baas aitab mitmekesisele arengule kaasa ja vastab tänapäevastele nõuetele;
- on loodud head tingimused laste õpetamiseks, kasvatamiseks ja tervendamiseks.
6. Prioriteetsed arenguvaldkonnad
Hetkeseisust lähtuvalt on prioriteedid järgmised:
Strateegiline juhtimine
Sisehindamissüsteem
Arengukava
Aasta tegevuskava
Personali juhtimine
Motivatsiooni- ja tunnustussüsteem
Õpetajate täiend- ja tasemekoolitus
Kvalifitseeritud personal
Abipersonali koolitus
Koolitussüsteem
Kogemuste vahetamine kolleegidega teistest lasteaedadest
Õppe- ja kasvatusprotsess
Koostöö lapse perekonnaga
Kaasaegne arendav keskkond
Lapse arengu hindamine ja toetamine
Turvalise õpikeskkonna kujundamine
Individuaalne töö
Õpivõimaluste mitmekesistamine (innovatsioonid)
Laste toetamine
Lapse haridusliku erivajaduse väljaselgitamine
Haridustulemuse saavutamine
Koolivalmidus
Lauluvõistlustel ja kunstinäitustel osalemine
Ressursside juhtimine
Õpi- ja töökeskkonna parendamine
Inventari uuendamine
Tervislik ja mitmekülgne toit
Hoolduslepingud
Kaasaegsed ja kvaliteetsed töövahendid
Õueala
Info liikumine
Koostöö huvigruppidega
Hoolekogu
Linna ujula
Kool
Teised lasteaiad
Teised asutused ja organisatsioonid
Narva Muuseum, Linnaraamatukogu, Kunstigalerii
7. STRATEEGILINE JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE
7.1. Strateegiline juhtimine
Eesmärgid:
- olukorra süstemaatiline analüüs;
- täiustatud toimiv sisehindamissüsteem;
- töö- ja õppekavade täitmise kontroll;
- uuendatud lasteaia kodulehekülg;
- töö- ja õppekavade korrigeerimine vastavalt hariduspoliitika muutmistele;
- uuendatud arengukava;
- õigeaegne töö EHIS'es, EKIS'es;
- korrektne asjaajamine.
Tegevuskava järgmiseks kuueks aastaks
| Tegevus | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | 2023 | 2024 |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Moodustatud arengukava koostamise töörühm | | | | | | х |
| Lasteaia arengukava koostamine ja täiendamine | x | x | x | x | x | x |
| Lasteaia juhtkonna professionaalse taseme tõstmine | х | х | х | х | х | х |
| Korrapärase sisehindamise korraldamine | х | х | х | х | х | х |
| Sisehindamise tulemuste analüüs | x | х | х | х | х | х |
| Sisehindamise aruande esitamine | | x | | | х | |
| Hindamissüsteemi parendamine, samuti enesehinnangu tõus. | x | | x | | х | |
| Töötajate oma tööga rahulolu väljaselgitamine | х | х | х | х | х | |
| Lasteaia asjaajamissüsteemi parendamine | х | х | х | х | х | х |
| Töökeskkonna-nõukogu tegevus | х | х | х | х | х | х |
| Laste ankeetide analüüs | х | х | х | х | х | х |
| Laste turvalisuse edendamise süsteemi täiustamine | х | х | х | х | х | х |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Päästekeskuse Tuleohutusbüroo, Terviseameti, Tööinspektsiooni ja riikliku järelevalve ettekirjutuste täitmine | х | х | х | х | х | х |
7.2. Personali juhtimine
Eesmärgid:
- lasteasutus — see on õpetav, õppiv ja arendav organisatsioon;
- väljatöötatud ja rakendatud koolitussüsteem;
- lasteaias töötab kvalifitseeritud personal;
- arendustegevuseks on moodustatud töörühmad;
- aktiivne Interneti kasutamine lastevanematega infovahetuseks;
- töötajate projekttegevuses kaasamine;
- motivatsiooni- ja tunnustussüsteemi kasutamine;
- töötajad oskavad kasutada arvutit ja Interneti oma igapäevatöös;
- töötajate riigikeele oskuse parenemiseks ning vajaliku taseme omandamiseks tingimuste loomine
Tegevuskava järgmiseks kuueks aastaks
| Tegevus | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | 2023 | 2024 |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Lasteaia töötajate koolitussüsteemi väljatöötamine ning rakendamine | x | x | x | x | x | x |
| Töötajate ümberõpe ja selle korraldamine (võimalik eesti keele õpe) | x | x | x | x | x | x |
| Töötajatega arenguvestluste iga- aastane läbiviimine | x | x | x | x | x | x |
| Töötajate hindamis- ja enesehindamissüsteemi edasiarendamine ja täiustamine | x | x | x | x | x | x |
| Osavõtt linna- ja riiklikest projektidest | x | x | x | x | x | x |
| Miniprojektide kirjutamine | x | x | x | x | x | x |
| Eelkoolipedagoogika eriala tudengite praktikale võtmine | x | x | x | x | x | x |
| Mentorluse edasiarendamine.Mentorite arvu suurendamine | x | x | x | x | x | x | Direktor |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täiendatud motivatsiooni- ja tunnustussüsteem | x | x | x | x | x | x | Direktor |
| Õpetajate pedagoogilise kõrghariduse omandamise ja ametijärgu tõstmise toetamine | x | x | x | x | x | x | Direktor |
| Seadusaktide alusel õppeprotsessi korraldamine | x | x | x | x | x | x | Direktor |
7.3. Õppe- ja kasvatusprotsess
Eesmärgid:
- uuendatud õppekava;
- iga lapse areng lähtudes laste soovidest, kultuurilistest ja individuaalsetest eripärasustest;
- täiustatud lapse arengu jälgimise süsteem;
- tingimuste loomine laste eesti keele omandamiseks ning eesti rahva kultuuri ja traditsioonidega tutvumiseks;
- tehtud koostööd kooli ja kodu vahel lapse kooliks ettevalmistamisel;
- rakendatud koolivalmiduse hindamise mudel;
- täiendatud õppe- ja mänguvahendid;
- laste kõnearendamissüsteemi täiendamine integreeritud tegevuse kaudu;
- tingimuste loomine laste kõne arengu jaoks ümbritseva maailmaga tutvumise kaudu.
Tegevuskava järgmiseks kuueks aastaks
| Tegevus | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | 2023 | 2024 |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Täiendatud lapse arengu jälgimise süsteem | x | x | x | x | x | x |
| Täiendatud individuaalne töövorm erivajadustega lastega tegevuseks | х | x | x | x | x | x |
| Laste kõne arengu hindamise kriteeriumite täiendamine | x | | x | | x | |
| Laste kooliks valmiduse hindamine | x | x | x | x | x | x |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Nõustatud vanemad laste koolivalmiduse valdkonnas | x | x | x | x | x | x |
| Loodud laste ohutu käitumise programm | x | x | x | x | x | x |
| Süstemaatilise tagasiside vanematele laste arengust olemasolu | x | x | x | x | x | x |
| Lasteaia õppekava realiseerimine ja korrigeerimine uue riikliku õppekava arvestades | x | x | x | x | x | x |
| Õppe- ja ainekavade korrigeerimine, täiustamine ning nende elluviimise analüüs (sealhulgas ka katsetegevuse kava, ümbritsevaga tutvumise kava) | x | x | x | x | x | x |
7.4. Ressursside juhtimine
Eesmärgid:
- teostatud remonditööd;
- uuendatud inventar;
- inforessursside juhtimine: kodulehekülg Internetis, EHIS, EKIS.
- sõlmitud hoolduslepingud;
Tegevuskava järgmiseks kuueks aastaks
| Lasteaia hoone, ruumide ja territooriumi hoiutöö vastab nõuetele | x | x | x | x | x | x |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Lasteaia ressursside säästlik kasutamine ja kokkuhoidmine | х | x | х | x | x | x |
| Turvalise ja mugava õhkkonna loomine | х | х | x | x | x | x |
| Kaasaegsete õppevahendite soetamine | х | x | x | x | x | x |
| Lasteaia õppekavas on kajastatud ressursside säästliku kasutamise temaatika | x | x | x | x | x | x |
| Süstemaatiliselt uuendatud lasteaia kodulehekülg | x | x | x | x | x | x |
| Infovahetussüsteemi tööle panemine infotehnoloogia kasutades | x | | x | | x | |
| Uuendatud andmed EHIS’es, EKIS’es | x | x | x | х | х | х |
7.5. Koostöö huvigruppidega
Eesmärgid:
- Toimiv koostöö hoolekoguga;
- Toimiv koostöö teiste lasteaedadega;
- Toimiv koostöö lastevanematega;
- Toimiv koostöö kooliga;
- Toimivad huvitegevused lastele.
Tegevuskava järgmiseks kuueks aastaks
| Rakendatud individuaalne infotund uutele lastevanematele | x | х | х | х | х | х | Direktor |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Rakendatud koolikülastus lõpurühmade lastele | х | x | х | х | х | х | Direktor |
| Laste silmaringi laiendamine koostöös Narva Muuseumi, Kunstigalerii ja Muusikakooliga | х | х | х | х | х | х | Direktor |
| Koostöö Narva linna teiste lasteasutustega – ühisüritused, projektid | x | x | x | х | х | х | Direktor |
| Koostöö Kultuurimaja Rugodiiv ja Ilmarine teatriga | x | x | x | х | х | х | Direktor |
| Koostöö erinevate koolitusasutustega | x | x | x | х | х | х | Direktor |
| Koostöö Narva linna haridusasutuste nõustamiskomisjoniga | х | х | х | х | х | х | Direktor |
| Koostöö hoolekoguga lasteasutuse tegevuse vastu huvi tõstmiseks | х | х | х | х | х | х | Direktor |
8. MAJANDUSTEGEVUS
| Tegevus | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | 2023 | 2024 |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1. Pehme inventari ostmine | х | х | х | х | х | х |
| 2. Uste vahetus majandusruumis | х | | | | | |
| 3. Uuendatud tehnopersonali töörõivad | | х | | х | | х |
| 4. Didaktikamaterjalide (pildid, mänguasjad jne) hankimine | х | х | х | х | х | х |
| 5. Lastemööbli (laudade, toolide) vahetus | | х | | х | | х |
| 6. Spordivahendite ja väikeste treeninguseadmete hankimine | х | х | х | х | х | х |
| 7. Varikatuse ja majandusruumide katuse parandus | х | | | | | |
| 8. Madratsite ja patjade vahetus rühmades 1,3,4 | х | | х | | х | |
| 9. Koristusinventari hoidmiseks kappide ostmine | | х | | х | | х |
| 10. Riskide analüüs, riskitegurite kõrvaldamine | | х | | | | |
9. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD
Lasteaia arengukava uuendamise vajadus sõltub ka:
- arengukava lõpetamisest,
- linna arengukava muutustest,
- õigusaktide muutustest,
- vanemate, hoolekogu ja pedagoogilise nõukogu soovidest ja nõuetest,
- eelarve muutustest.
Arengukava uuendamise ja korraldamise eest vastutab lasteaia direktor. Uuendatud arengukava avaldatakse tutvumiseks avalikult lasteaia kodulehel ning sellest teatatakse lapsevanemaid, pedagooge ja üldsust.
Lasteaia arengukava alusel koostatakse igaks õppeaastaks lasteaia tegevuskava.
Iga aasta 1. veebruariks esitab hallatav asutus vastavale ametiasutusele aruande Narva hallatava asutuse arengukavas ettenähtud ülesannete täitmise ja eesmärkide saavutamise kohta eelneval perioodil ning esitab vajadusel muudatusettepanekuid Narva valdkonnapõhise arengukava muutmiseks.
Narva Lasteaia Karikakar arengukava aastateks 2019-2024 on heaks kiidetud pedagoogilise nõukogu koosolekul ja hoolekogu koosolekul (vt Lisa 1).
Väljavõtted protokollidest
Narva Lasteaia Karikakar pedagoogilise nõukogu koosoleku 16.11.2018. a protokolli nr 1-8/2
Otsus: 2.1. Kiita Narva Lasteaia Karikakar arengukava aastateks 2019-2024 heaks.
Narva Lasteaia Karikakar hoolekogu koosoleku 27.11.2018. a protokolli nr 1-9/2
Otsus: 6. Kiita Narva Lasteaia Karikakar arengukava aastateks 2019-2024 heaks.
|
<urn:uuid:e95051d7-a2d1-44c1-8a6c-1a2e55494fd4>
|
CC-MAIN-2022-40
|
http://karikakar.narvakultuur.ee/wp-content/uploads/2019/01/arengukava-2019-2024.pdf
|
2022-10-07T21:17:06+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-40/subset=warc/part-00200-26160df0-1827-4787-a515-95ecaa2c9688.c000.gz.parquet
| 26,621,112
| 7,662
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.994795
|
ekk_Latn
| 0.999991
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
108,
118,
1341,
3555,
5619,
6382,
7747,
8780,
9486,
10740,
12256,
13672,
14503,
15415,
17035,
18014,
18376
] | 0
|
[
0.5703125,
0.3359375,
0.042236328125,
0.05029296875,
0.00213623046875,
0.0003986358642578125
] |
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 4.2.2019 COM(2019) 38 final
2019/0017 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
millega muudetakse määrust (EL) 2015/757, et võtta asjakohaselt arvesse laevade kütusekulu käsitlevat üleilmset andmekogumissüsteemi
(EMPs kohaldatav tekst)
{SEC(2019) 20 final} - {SWD(2019) 10 final} - {SWD(2019) 11 final}
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
- Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Kliima muutumine on suur probleem, millele tuleb kiiresti lahendusi otsida. Seepärast on Pariisi kokkuleppe eesmärk hoida üleilmne soojenemine tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstuseelse tasemega, ning teha jõupingutusi, et piirata temperatuuri tõusu 1,5°C-ni. Selle eesmärgi saavutamiseks peavad kõik riigid märkimisväärselt vähendama kasvuhoonegaaside heidet.
Kuna laevanduses kasutatakse üleilmselt palju fossiilkütuseid, on see sektor suur kasvuhoonegaaside heite allikas ning avaldab mõju kliimamuutustele. Rahvusvahelisest meretranspordist pärinev heide moodustab hinnanguliselt 2–3 protsenti kogu maailma kasvuhoonegaaside heitest. See on suurem kui ELi mis tahes riigi kasvuhoonegaaside heide. Kui laevandussektor oleks riik, oleks tegu maailma suuruselt kuuenda heitetekitajaga. Sektori mõju on märkimisväärne ka ELi tasandil: 2015. aastal moodustas laevandusest tulenev heide 13 % kõigist ELi transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkogustest 1 . Samas on meretransport ainus sektor, mida otseselt ei käsitleta ELi heitkoguste vähendamise eesmärgi või spetsiaalsete leevendusmeetmete raames.
Tulevikus meritsi toimuva kaubavahetuse maht tõenäoliselt kasvab, mis toob kaasa kasvuhoonegaaside heite märkimisväärse suurenemise, kui leevendusmeetmeid ei rakendata võimalikult kiiresti. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) uuringu 2 kohaselt võib maailma laevandusest tulenev heide majanduse ja energeetika edasistest arengutest sõltuvalt kasvada 2050. aastaks 50–250 %. ELis suurenes meretranspordist pärinev CO2-heide 1990. ja 2008. aasta vahel 48 % ning 2050. aastaks kasvab see prognooside kohaselt 1990. aasta tasemega võrreldes 86 %, vaatamata sellele, et IMO võttis uute laevade jaoks 2011. aastal vastu laevade tõhususe miinimumnormid 3 . Kui sellise heite vähendamiseks midagi ette ei võeta, siis ohustab see Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamist ja kahandab nende eesmärkide nimel muudes sektorites tehtud jõupingutuste mõju.
ELi 2011. aasta transpordipoliitika valgest raamatust lähtudes võttis EL 2013. aastal vastu strateegia meretranspordist pärineva heite järkjärguliseks integreerimiseks ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise poliitikasse 4 . Esimese sammuna võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu 2015. aasta aprillis vastu määruse (EL) nr 2015/757, 5 mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli (edaspidi „ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimäärus"), ning seejärel võeti 2016. aastal täiendavalt vastu
1 https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/indicators/transport-emissions-of-greenhouse-
gases/transport-emissions-of-greenhouse-gases-10.
3 IMO resolutsioon MEPC.203 (62).
2 http://www.imo.org/en/OurWork/Environment/PollutionPrevention/AirPollution/Pages/GreenhouseGas-Studies-2014.aspx.
4 COM (2013) 479.
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55).
kaks delegeeritud määrust 6 ja kaks rakendusmäärust 7 . ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruses töötati välja järgmiste eesmärkide täitmiseks:
– usaldusväärsetele ja kontrollitud andmete kogumine kõigi selliste laevade (kogumahutavusega üle 5000) CO2-heite kohta, mis külastavad Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) sadamaid, sealhulgas CO2-heite kohta, mida need laevad tekitavad sadamas;
– usaldusväärse teabe pakkumine, et toetada poliitiliste otsuste tegemist tulevikus ja poliitikavahendite rakendamist ning võimaldada rahvusvaheliste eesmärkide või meetmete rakendamist (nt seoses energiatõhususega);
– andmete vajaliku läbipaistvuse tagamine, et soodustada uue tehnoloogia kasutuselevõttu ja operatiivmeetmete võtmist laevade keskkonnahoidlikkuse suurendamiseks.
Vastavalt ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimäärusele peavad laevandusettevõtjad esitama aruande, mis kajastab nende aastast CO2-heidet ja muud asjakohast teavet, mis käsitleb nende laevareise EMP sadamatesse ja neist välja, samuti EMP sadamate vahel. Laevandusettevõtjate kohustused hakkasid kehtima 2017. aastal, kui neil tuli asuda seirekavasid koostama ja akrediteeritud tõendajatele esitama. Kütusekulu, CO2-heite ja energiatõhususe seire algas 2018. aastal ja esimesed heitearuanded tuleb esitada 2019. aasta aprillis.
2016. aastal, pärast Pariisi kokkuleppe jõustumist ning ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse vastuvõtmist, võttis IMO merekeskkonna kaitse komitee (MEPC) vastu MARPOLi konventsiooni muudatused, millega kehtestati õigusraamistik, et luua laevade kütusekulu käsitlev üleilmne andmekogumissüsteem (edaspidi „IMO üleilmne andmekogumissüsteem"). IMO üleilmse andmekogumissüsteemi üksikasjades ja selle rakendamise viisides jõuti kokkuleppele hiljem suuniste kaudu, mis võeti vastu merekeskkonna kaitse komitee 70. istungjärgul 2016. aasta oktoobris ja 71. istungjärgul 2017. aasta juulis. IMO üleilmse andmekogumissüsteemi raames hakkavad seirekohustused kehtima 2019. aastal ja aruandlus algab 2020. aastal.
Selle tulemusena tuleb alates 2019. aasta jaanuarist EMPs meretranspordiks kasutatavate laevade puhul täita seire- ja aruandlusnõudeid, mis tulenevad nii ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimäärusest kui ka IMO üleilmsest andmekogumissüsteemist.
Nende kahe seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi üheaegset toimimist ELi ja maailma tasandil võeti ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruses arvesse. Kõnealuse määruse artiklis
6 Komisjoni 22. septembri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/2072 tõendamistoimingute ja tõendajate akrediteerimise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/757 (ELT L 320, 26.11.2016, lk 5) ning komisjoni 22. septembri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL), millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/757 seoses süsinikdioksiidi heitkoguste seire meetodite ja muu olulise teabe kogumise eeskirjadega (ELT L 320, 26.11.2016, lk 1). 7 Komisjoni 4. novembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1927 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/757 (mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli) kohaste seirekava, heitearuande ja nõuetele vastavuse tunnistuse vormide kohta (ELT L 299, 5.11.2016, lk 1–21) ning komisjoni 4. novembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1928 muud liiki laevadega kui reisilaevade, veeremilaevade ja konteinerilaevadega veetud lasti kindlaksmääramise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli (ELT L 299,
5.11.2016, lk 22–25).
22 on sätestatud: „Kui saavutatakse rahvusvaheline kokkulepe kasvuhoonegaaside heitkoguste seire, aruandluse ja kontrolli ülemaailmse süsteemi suhtes [...], vaatab komisjon käesoleva määruse läbi ning teeb vajaduse korral ettepanekud selle muutmiseks, et tagada kooskõla asjaomase rahvusvahelise kokkuleppega."
Seega on käesoleva ettepaneku peamine eesmärk muuta ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimäärust, võtmaks nõuetekohaselt arvesse uut IMO üleilmset andmekogumissüsteemi, et võimaldada meetmete lihtsustamist ja seostamist ning vähendada ettevõtjate ja ametiasutuste halduskoormust, säilitades samas ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse eesmärgid.
- Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse kavandatud muudatused on kooskõlas poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega, sest need ei tohiks takistada ELi seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi eesmärkide saavutamist ning on üldisemalt kooskõlas ELi kliimapoliitikaga. Eelkõige soovitakse ettepanekuga säilitada ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse kavandatud positiivne mõju seoses usaldusväärsete ja kontrollitud andmete kogumisega ning aidata kaasa poliitiliste otsuste tegemisele tulevikus ja stimuleerida energiatõhusust edendavate meetmete ja käitumisviiside kasutuselevõttu laevandusvaldkonnas.
Lisaks püütakse käesoleva ettepanekuga järgida lähenemisviisi, mis on kehtestatud muude ELi heitevähendamismeetmetega, kus kasvuhoonegaaside heite seiret, aruandlust ja kontrolli peetakse äärmiselt oluliseks ELi kliimapoliitika tõhusa rakendamise tagamiseks näiteks kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) raames. Ettepanek on kooskõlas ELi HKSi läbipaistvust käsitlevate sätetega, seda ka kolmandate isikute sooritatava kontrolli alal.
- Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
EL esitas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile 2015. aasta märtsis ELi ja selle liikmesriikide riiklikult kindlaksmääratud panused, millega võeti siduv eesmärk vähendada 2030. aastaks liidu kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning mis on kooskõlas 2014. aastal Euroopa Ülemkogul heaks kiidetud ja hiljem õigusaktina vastu võetud kliima- ja energiapoliitika raamistikuga aastani 2030 8 . Kõik sektorid peavad panustama vähese CO2-heitega majandusele üleminekusse ja Pariisi kokkuleppe rakendamisse.
Ettepanek on kooskõlas vähese heitega liikuvuse strateegiaga, mis käsitleb transpordist tuleneva kasvuhoonegaaside heite täiendavaks vähendamiseks võetavaid meetmeid, mis moodustavad osa CO2-heite vähendamiseks astutud ulatuslikumatest sammudest, mille EL on teinud ja endale kohustuseks võtnud, ning mis muu hulgas hõlmavad ajavahemikku aastani 2030 9 .
Kuna ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimäärus võimaldab saada usaldusväärset teavet üksikute laevade CO2-heite kohta, hõlbustab see märkimisväärselt tulevaste otsuste tegemist liidu tasandil ja võimaliku tulevase kliimapoliitika juhtimist kõnealuses sektoris. Käesoleva
8 Direktiiv (EL) 2018/410, määrus (EL) nr 2018/842 ja määrus (EL) nr 2018/841 maakasutuse kohta. 9
COM (2016) 501.
ettepanekuga järgitakse seda olulist põhimõtet. ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimäärus kui kehtiv ELi poliitikavahend on esimene samm õiges suunas ja peaks olema edasise poliitikakujundamise aluseks.
Ettepanek on kooskõlas ka energialiidu energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega, sest see peaks edendama energiatõhususe meetmete rakendamist laevandussektoris.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
- Õiguslik alus
Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping") artiklitega 191–193 kinnitatakse ja täpsustatakse ELi pädevust kliimamuutuste valdkonnas. Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 192.
- Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega on käesoleva ettepaneku eesmärke võimalik saavutada ainult ELi tasandil komisjoni ettepaneku alusel, sest ettepanekuga kavatsetakse muuta kehtivat ELi õigusakti.
Laevade tekitatavat heidet ja energiatõhusust käsitlevate andmete ELi tasandil kogumise ja avaldamise eelis on see, et tulemused on täielikult võrreldavad, sest need põhinevad ühtsetel nõuetel. See aitab paremini kõrvaldada teabe puudumisest tulenevaid turutõkkeid.
- Proportsionaalsus
Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, sest see ei lähe kaugemale ELi seire, aruandlus- ja kontrollimääruse eesmärkide saavutamiseks vajalikust ningtagab samas siseturu nõuetekohase toimimise ja Euroopa laevandussektori konkurentsivõime.
- Vahendi valik
Käesolev muutmismääruse ettepanek tuleneb asjaolust, et sellega soovitakse muuta kehtivat ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimäärust.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
- Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
On oluline märkida, et ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse läbivaatamine toimub ilma eelhindamiseta, sest see oleks võimalik alles 2019. aasta lõpus pärast esimest nõuetele vastavuse tsüklit. Seepärast ei hõlmanud ettevalmistav töö ELi kehtiva seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse hindamist ja sellest ei ole lähtutud poliitikavariantide hindamisel.
- Konsulteerimine sidusrühmadega
ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse kavandatud muudatused on üldjoontes kooskõlas sidusrühmade poolt veebipõhise avaliku konsultatsiooni ja sihipärase veebiküsitluse käigus väljendatud huvidega. Kodanikuühiskonna organisatsioonid, riiklikud akrediteerimisasutused, teadusasutused ja kodanikud/üksikisikud toetavad laialdaselt teatavate oluliste eesmärkide
säilitamist ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse muutmisel. Nende eesmärkide hulka kuulub heite vähendamisega seotud teadlikkuse suurendamine, turuosaliste varustamine usaldusväärsete andmetega kütusekulu ja energiatõhususe kohta ning andmete kogumine teadliku poliitikakujunduse eesmärgil. Laevandussektori jaoks aga on prioriteet halduskoormuse vähendamine. Ka EMP liikmesriigid ning ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse kohased tõendajad toetavad laialdaselt kõnealuseid eesmärke, eriti usaldusväärsete andmete kogumist poliitika väljatöötamiseks tulevikus ja halduskoormuse vähendamist.
- Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Heidet prognoosivad uuringud põhinevad kolmanda IMO kasvuhoonegaaside uuringu 10 asjakohastel andmetel ja neid on arvesse võetud eelkõige seoses rahvusvahelisest merendusvaldkonnast tuleneva heitega ja sellekohaste prognoosidega, samuti seoses heite võimaliku vähendamisega tänu rahvusvahelises merendusvaldkonnas võetavatele tehnilistele ja operatiivmeetmetele.
- Komisjoni talituste töödokument – mõjuhinnang
Koostatud on mõjuhinnang, et analüüsida, milliseid ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse aspekte võiks ühtlustada IMO üleilmse andmekogumissüsteemiga. Kõnealune dokument täiendab 2013. aastal ettepanekule lisatud mõjuhinnangut, milles muu hulgas hinnati ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimäärusega seotud kulusid. Lisaks tugineb mõjuhinnangut sisaldav uus talituste töödokument 2017. aasta juunis avaldatud esialgsele mõjuhinnangule ja 2017. aasta detsembris lõpule viidud avalikule konsultatsioonile.
Euroopa Komisjoni õiguskontrollikomitee hindas mõjuhinnangu kavandit ja esitas oma positiivse arvamuse 13. juulil 2018. Komitee andis aruande täiendamiseks soovitusi, mida läbivaadatud aruandes käsitletakse. Mõjuhinnangu kommenteeritud kokkuvõte ja õiguskontrollikomitee arvamus on kättesaadavad komisjoni veebisaidil 11 .
Võttes arvesse vajadust säilitada ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse peamised eesmärgid, loobuti juba ette kahe valdkonna, s.o juhtimise ja CO2-heidet käsitleva aruandluse ühtlustamisest. Juhtimist käsitlevate sätete ühtlustamist ei peetud võimalikuks, sest see tähendaks, et EL ja selle liikmesriigid saaksid koguda heiteandmeid üksnes ELi liikmesriigi lipu all sõitvatelt laevadelt ega saaks koguda andmeid selliste kolmandate riikide lipu all sõitvate laevade kohta, mis külastavad EMP sadamaid. CO2-heidet käsitleva aruandluse ühtlustamine aga tähendaks, et laevad ei esitaks aruandeid CO2-heite andmete kohta. See oleks täielikult vastuolus ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse põhieesmärgiga, mis on seotud laevade CO2-heite näitajate ja nende kliimamõju uurimisega.
Pidades silmas neid piiranguid, hinnati mõjuhindamise käigus kolme poliitikavarianti.
1. variant – lähtestsenaarium
See variant kajastab meetmete võtmata jätmisega kaasnevaid tagajärgi.
10 http://www.imo.org/en/OurWork/Environment/PollutionPrevention/AirPollution/Documents/
Third%20Greenhouse%20Gas%20Study/GHG3%20Executive%20Summary%20and%20Report.pdf.
11 http://ec.europa.eu/transparency/regdoc/?fuseaction=ia.
2. variant – meetmete lihtsustamine ja seostamine
Selle stsenaariumi puhul hinnati mitmesuguseid ühtlustamisvõimalusi seoses järgmisega: kohaldamisala, mõisted, seireparameetrid, seirekavad ja vormid, kontroll ja läbipaistvus.
3. variant – ulatuslik lähendamine
Selle variandi puhul ühtlustataks ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse muutmisel selle kõik tehnilised aspektid IMO üleilmse andmekogumissüsteemiga, vaatamata võimalusele, et võidakse kahjustada määruse eeldatavat turumõju.
Kirjeldatud kolme variandi võrdlemisel saadi järgmised tulemused.
Mõistete, seireparameetrite ja seirekavade ning vormide vajadusekohane ühtlustamine aitab vähendada laevandusettevõtjate ja riikide ametiasutuste halduskoormust ning hõlbustab aruandekohustuste järgimist kahe kõnealuse süsteemi raames.
Samas ei ohusta see ELi kehtiva seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse eesmärke ega selle prognoositavat soodsat mõju.
Kui aga ühtlustataks selliseid aspektide nagu kohaldamisala, kontroll ja läbipaistvus, mõjutaks see olulisel määral ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimäärusega taotletavaid eesmärke, kuid ei pruugi tingimata aidata halduskoormust märkimisväärselt vähendada. Läbipaisvuse ühtlustamisel kaoks kasu, mis tuleneb iga üksiku laeva energiatõhusust käsitlevate andmete kättesaadavusest, millega stimuleeritakse energiatõhususmeetmete kasutuselevõttu. Kontrollinõuete ühtlustamine tähendaks ühtsest ja sõltumatust kolmanda osalise tehtava kontrolli süsteemist loobumist. Kohaldamisala ühtlustamine tooks omakorda kaasa EMPga seotud heiteteabe puudulikkuse.
Seega eelistatakse 2. varianti (meetmete lihtsustamine ja seostamine) ning tehakse ettepanek vastavalt vajadusele ühtlustada sellised elemendid nagu mõisted, seireparameetrid ning seirekavad ning vormid.
- Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Kavandatav meetmete lihtsustamise ja seostamise variant vähendaks praeguse olukorra jätkumisega võrreldes nõuete täitmiseks vajalikke jõupingutusi. Nagu eespool selgitatud, aitaks kõnealune variant vähendada laevandusettevõtjate halduskoormust ning lihtsustada kahest seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemist tulenevate aruandekohustuste täitmist. Seda silmas pidades eeldatakse, et ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse kavandatav läbivaatamine vastab õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi nõuetele, mille kohaselt tuleb uurida võimalusi ELi õigusaktide lihtsustamiseks ja nende tõhususe suurendamiseks.
- Põhiõigused
Ettepanekuga austatakse põhiõigusi ja järgitakse eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. See aitab eelkõige kaasa kõrgetasemelise keskkonnakaitse eesmärgi saavutamisele kooskõlas kestliku arengu põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 37.
ET
4. MÕJU EELARVELE
Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.
5. MUUD VÄLJATÖÖTATAVAD ELEMENDID
- Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Tulenevalt merekeskkonna kaitse komitee (MEPC) poolt 2016. aasta oktoobris ja 2017. aasta juulis toimunud istungitel tehtud edusammudest seoses IMO üleilmset andmekogumissüsteemi käsitlevate suuniste vastuvõtmisega on komisjon teinud ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse artikli 22 kohase analüüsi.
Käesoleva ettepaneku eesmärk on vähendada selliste laevade halduskoormust, mida kasutatakse meretranspordiks, mis on hõlmatud nii ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimäärusega kui ka IMO üleilmse andmekogumissüsteemiga, säilitades samas ELis kõnealuses valdkonnas võetud meetmete konkreetsed eesmärgid.
Seepärast kavandatakse teha järgmised muudatused.
1. Mõistete „ettevõtja" ja „aruandeperiood" ning ettevõtja vahetumise korral seire- ja aruandluskohustuste määramise puhul tuleb arvesse võtta IMO üleilmse andmekogumissüsteemi samalaadseid sätteid. Nii tagatakse, et EMPga seotud meretranspordiks kasutatavate laevade puhul vastutavad ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse kohaselt ning IMO üleilmse andmekogumissüsteemi alusel seire ja aruandluse eest samad juriidilised isikud ühtmoodi arvutatud aruandeperioodide vältel. Selleks muudetakse ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse artiklit 3 ja artikli 11 lõiget 2.
2. Arvesse tuleks võtta IMO üleilmse andmekogumissüsteemi sätteid iga-aastase seire ja aruandlusega hõlmatavate andmete kohta, et tagada mõlema süsteemi raames jälgitava laevade tegevuse puhul andmete ühtlustatud kogumine. Selleks tuleb kohustusliku parameetrina määratleda „dedveit" ja selle kohta tuleb aru anda, samas kui „läbitud vahemaa" jääb kasutusele vabatahtliku seireparameetrina nende ettevõtjate jaoks, kes on nõus esitama veetud kaubakogusel põhinevad arvutused oma laevade keskmise energiatõhususe kohta. ELi laevanduses praegu kasutatav parameeter „merel veedetud aeg" tuleks asendada IMO üleilmse andmekogumissüsteemi mõistega „sõidu kestus tundides". Lõpetuseks tuleks „läbitud vahemaa" arvutamisel võtta aluseks IMO üleilmse andmekogumissüsteemi asjakohastes suunistes välja valitud võimalused. Selleks muudetakse ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse artikli 6 lõiget 3, artikli 9 lõiget 1, artiklit 10, artikli 11 lõiget 3, artikli 21 lõiget 2 ja II lisa punkti A alapunkti 1.
3. Seirekavade miinimumsisu tuleks ühtlustada, et võtta arvesse IMO suuniseid laevade energiatõhususe juhtimiskava (SEEMP) väljatöötamiseks, välja arvatud need sätted, mis on vajalikud tagamaks, et ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse kohane seire ja aruandlus hõlmab üksnes ELiga seotud andmeid. Selleks muudetakse ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse artiklit 6 lõiget 3.
Samas tuleks säilitada ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse teatavad asjaomased aspektid. Need on järgmised.
1. Säilitatakse ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse kohaldamisala seoses laevade ja toimingutega (hõlmab enamikku meretranspordi eesmärgil ELi sadamaid
külastavatest laevadest kogumahutavusega üle 5000 tonni). Laeva sellise tegevuse suhtes, mida ei peeta meretranspordiks, nagu süvendamine, torujuhtmete paigaldamine või avamererajatistega seotud toetav tegevus, ei kohaldata ka edaspidi seire- ja aruandlusnõudeid.
2. Samuti tuleb eraldi teha laevade CO2-heite seiret ja aruandlust seoses liidu sadamatega, et stimuleerida olemasolevate meetmete kasutamist liidu sadamates tekitatud CO2-heite vähendamiseks ja suurendada teadlikkust laevanduse tekitatava heite kohta. Seire ja aruandlus peab hõlmama ka andmeid, mis käsitlevad ELi liikmesriikide sees toimuvaid reise, et võimaldada liikmesriikide ametiasutustel saada usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid nende riigi laevandusest tulenevate heitkoguste kohta. Tuleb säilitada kehtiva seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse sätted, mis käsitlevad andmete tõendamist akrediteeritud kolmandate isikute poolt, et jätkata tööd ELi eesmärgi nimel, mille kohaselt peab otsuste tegemist ELi või ülemaailmsel tasandil toetama ajas võrreldava ja usaldusväärne teabe kättesaadavaks tegemisega.
3. Samuti tuleb säilitada ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse sätted, mis käsitlevad üksikute laevade CO2-heidet ja energiatõhususe andmete avaldamist, et aidata kõrvaldada turutõkkeid, mis takistavad energiatõhusama tehnoloogia kasutuselevõttu ja käitumisviiside rakendamist laevandussektoris.
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
millega muudetakse määrust (EL) 2015/757, et võtta asjakohaselt arvesse laevade kütusekulu käsitlevat üleilmset andmekogumissüsteemi
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 12 ,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 13 , toimides seadusandliku tavamenetluse 14 kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Meretransport mõjutab maailma kliimat, sest laevandus põhjustab süsinikdioksiidi (CO2) heidet. 2015. aastal moodustas laevandussektori heide 13 % kõigist liidu transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkogustest 15 . Rahvusvaheline merelaevandus on ainus transpordiliik, mida ei ole lisatud liidu kohustusse vähendada kasvuhoonegaaside heidet.
(2) Kõik majandussektorid peaksid aitama vähendada kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas kaasseadusandjate võetud kohustusega, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/842 16 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/410 17 .
12 ELT C […], […], lk […].
14 XXX
13 XXX
15
https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/indicators/transport-emissions-of-greenhouse- gases/transport-emissions-of-greenhouse-gases-10.
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.3.2018, lk 3).
16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).
(3) Euroopa Parlamendi 2014. aasta veebruaris vastu võetud resolutsioonis kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030 paluti komisjonil ja liikmesriikidel kehtestada siduv liidu 2030. aasta eesmärk kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Euroopa Parlament märkis samuti, et kõik majandussektorid peavad panustama kasvuhoonegaaside heite vähendamisse, kui liit soovib anda õiglase panuse ülemaailmsetesse heitkoguste vähendamise jõupingutustesse.
(4) Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 24. oktoobri 2014. aasta järeldustes liidu siduva eesmärgi vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 1990. aastaga võrreldes vähemalt 40 %. Ühtlasi teatas Euroopa Ülemkogu, et on oluline vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja ohtusid, mis on seotud transpordisektori sõltumisega fossiilkütustest, ning kutsus komisjoni üles arendama edasi vahendeid ja meetmeid tervikliku ja tehnoloogianeutraalse lähenemisviisi jaoks, sealhulgas transpordi tekitatava heite vähendamiseks ning taastuvate energiaallikate ja energiatõhususe edendamiseks.
(5) Liidu 2011. aasta transpordipoliitika valgest raamatust 18 lähtudes võttis komisjon 2013. aastal vastu strateegia meretranspordi tekitatava heite järkjärguliseks integreerimiseks ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise poliitikasse 19 .
(6) 2015. aasta aprillis võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse (EL) nr 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli 20 (edaspidi „ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimäärus"), ning seejärel võeti 2016. aastal täiendavalt vastu kaks delegeeritud määrust 21 ja kaks rakendusmäärust 22 . ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse eesmärk on koguda andmeid laevandusest tuleneva heite kohta, et edendada poliitikakujundamist ja stimuleerida heite vähendamist, pakkudes laevade tõhusust käsitlevat teavet asjaomastele turgudele. ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimäärus kohustab ettevõtjaid alates 2018. aastast teostama iga-aastast seiret, aruandlust ja kontrolli seoses selliste laevade kütusekulu, CO2-heite ja energiatõhususega, mis saabuvad Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) sadamatesse või lahkuvad sealt. See kohustus kehtib ka EMP sadamates tekkiva CO2-heite suhtes. Esimesed heitearuanded tuleb esitada 30. aprilliks 2019.
18 https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/themes/strategies/doc/2011_white_paper/white-paperillustrated-brochure_en.pdf.
20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55).
19 COM (2013) 479.
21
Komisjoni 22. septembri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/2072 tõendamistoimingute ja tõendajate akrediteerimise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli (ELT L 320, 26.11.2016, lk 5); Komisjoni 22. septembri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/2071, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/757 seoses süsinikdioksiidi heitkoguste seire meetodite ja muu olulise teabe kogumise eeskirjadega (ELT L 320, 26.11.2016, lk 1). 22 Komisjoni 4. novembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1927 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/757 (mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli) kohaste seirekava, heitearuande ja nõuetele vastavuse tunnistuse vormide kohta (ELT L 299, 5.11.2016, lk 1–21); Komisjoni 4. novembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1928 muud liiki laevadega kui reisilaevade, veeremilaevade ja konteinerilaevadega veetud lasti kindlaksmääramise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli (ELT L 299,
5.11.2016, lk 22–25).
(7) ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse artikli 22 kohaselt vaatab komisjon ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse läbi, kui saavutatakse rahvusvaheline kokkulepe seire, aruandluse ja kontrolli ülemaailmse süsteemi suhtes, ja esitab vajaduse korral muudatusettepanekud, et tagada määruse kooskõla kõnealuse rahvusvahelise kokkuleppega.
(8) Vastavalt Pariisi kokkuleppele, mis võeti vastu 2015. aasta detsembris Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste konverentsi 21. istungjärgul, 23 võtsid liit ja selle liikmeriigid kohustuse saavutada heite vähendamise eesmärk kõikides majandussektorites. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) kaudu tehakse jõupingutusi rahvusvahelisest meretranspordist tekkiva heite vähendamiseks ning seda tuleks innustada. IMO võttis 2016. aasta oktoobris vastu 24 laevade kütusekulu käsitleva üleilmse andmekogumissüsteemi (edaspidi „IMO üleilmne andmekogumissüsteem").
(9) Võttes arvesse kaht kõnealust seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi, hindas komisjon ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse artikli 22 kohaselt süsteemide ühtlustamise võimalusi laevade halduskoormuse vähendamise eesmärgil, pidades samas silmas vajadust säilitada ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse eesmärgid.
(10) Mõju hindamine näitas, et kahe seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi osaline ühtlustamine võiks aidata vähendada laevandusettevõtjate halduskoormust ning samal ajal säiliksid ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse põhieesmärgid. Niisuguse osalise ühtlustamise tulemusena ei tohiks siiski muutuda ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruses sätestatud nõuded, mis käsitlevad juhtimist, kohaldamisala, kontrollimist, läbipaistvust ja CO2-heitega seotud aruandlust, sest see kahjustaks märkimisväärselt kõnealuse määruse eesmärke ja mõjutaks selle toimet seoses andmete kogumisega poliitiliste otsuste tegemiseks tulevikus ning laevandusvaldkonnas energiatõhusust edendavate meetmete ja käitumisviiside kasutuselevõtu stimuleerimisega. Seega tuleks ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse muutmisel piirduda mõistete, seireparameetrite ja seirekavade ning vormide ühtlustamisega vastavalt IMO üleilmsele andmekogumissüsteemile.
(11) ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse muudatustega tuleks tagada, et juhul, kui laevade tegevust tuleb jälgida mõlema süsteemi raames, vastutavad seire eest samad juriidilised isikud ühtmoodi arvutatud aruandeperioodide vältel. Seega tuleks muuta ettevõtjate ja aruandlusperioodi määratlusi, kaasa arvatud ettevõtja vahetumise korral toimuva aruandluse puhul, et võtta arvesse IMO süsteemi sätteid.
(12) Arvesse tuleks võtta IMO üleilmse andmekogumissüsteemi sätteid iga-aastase seire ja aruandlusega hõlmatavate andmete kohta, et tagada mõlema süsteemi raames jälgitava laevade tegevuse puhul andmete ühtlustatud kogumine. Selleks tuleks aru anda parameetri „dedveit" kohta, kuid andmete esitamine „veetud lasti" kohta peaks edaspidi jääma vabatahtlikuks. Parameeter „merel veedetud aeg" tuleks asendada IMO üleilmse andmekogumissüsteemi mõistega „sõidu kestus tundides". Samuti peaks „läbitud vahemaa" arvutamine põhinema halduskoormuse vähendamiseks IMO üleilmsel andmekogumissüsteemil 25 .
23 Pariisi kokkulepe (ELT L 282, 19.10.2016, lk 4).
25 IMO resolutsioon MEPC 282 (70).
24 IMO resolutsioon MEPC.278 (70), millega muudetakse MARPOLi konventsiooni VI lisa.
(13) Seirekavade sisu tuleks ühtlustada, et võtta arvesse IMO üleilmset andmekogumissüsteemi, välja arvatud kavade need osad, mis on vajalikud selle tagamiseks, et ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse kohane seire ja aruandlus hõlmab üksnes liiduga seotud andmeid. Seetõttu peaksid kõik üksikreise käsitlevad sätted jääma seirekava osaks.
(14) Kohaldamise alguskuupäeva edasilükkamine on vajalik selleks, et tagada aruandeperioodi jooksul järelevalve, aruandluse ja tõendamise järjepidev rakendamine.
(15) Määruse (EL) nr 2015/757 eesmärk on tagada EMP sadamaid külastavate laevade CO2-heite seire, aruandlus ja kontroll, mis on esimene samm kasvuhoonegaaside heite järkjärgulisel vähendamisel. Seda ei saa piisaval määral saavutada üksnes liikmesriikide tasandil, küll aga on eesmärki selle ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil. Arvesse tuleks võtta IMO üleilmset andmekogumissüsteemi ning käesoleva määrusega tuleks tagada ühtsetest nõuetest lähtudes kogutud andmete jätkuv võrreldavus ja usaldusväärsus. Liit võib võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(16) Määrust (EL) 2015/757 tuleks seetõttu vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
(1) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
(a) punkt d asendatakse järgmisega:
„d) „ettevõtja" – laeva omanik või mõni muu organisatsioon või isik, näiteks juht või laevapereta prahtija, kes on võtnud laevaomanikult üle vastutuse laeva käitamise eest ning on nõustunud üle võtma kõik kohustused ja kogu vastutuse, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 336/2006;"
(b) punkt m asendatakse järgmisega:
„m) „aruandeperiood" – ajavahemik alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini (kaasa arvatud). Kahel eri kalendriaastal algava ja lõppeva reisi korral arvestatakse asjakohased andmed esimese asjaomase kalendriaasta alla;"
(c) lisatakse uus punkt p:
„p) „dedveit" – tonnides mõõdetav erinevus tühja laeva massi ja laeva veeväljasurve vahel suvise süvise juures vees, mille suhteline tihedus on 1025 kg/m 3 . Suvist süvist tuleks käsitada suvise maksimumsüvisena, mis on kinnitatud püstivuslehel, mille on heaks kiitnud ametiasutus või selle poolt tunnustatud organisatsioon."
(2) Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:
(a) lõiget 3 muudetakse järgmiselt:
i) punktid a, b ja c asendatakse järgmistega:
„a) laeva andmed, sealhulgas laeva nimi, IMO identifitseerimisnumber, laeva liik ja äriühingu nimi;"
„b) laeva käiturite ja muude kütust tarbivate seadmete ning kütuste kirjeldus;"
„c) heitekoefitsiendid;"
ii) punkt d jäetakse välja;
iii) punkt g jäetakse välja;
iv) punkti h alapunkt iii asendatakse järgmisega:
„iii) meetodid, vastutusalad, valemid ja andmeallikad, mille abil määratakse kindlaks ja registreeritakse sõidu kestus tundides;"
v) punkt i asendatakse järgmisega:
„i) andmete kvaliteet, sealhulgas andmelünkade kindlakstegemise ja täitmise menetlused;".
(3) Artikli 9 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
(a) punktid e ja f asendatakse järgmistega:
„e) sõidu kestus tundides;"
„f) veetud last (vabatahtlik);".
(4) Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:
(a) punkt h asendatakse järgmisega:
„h) sõidu kogukestus tundides;".
(5) Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:
(a) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Ettevõtja vahetumise korral esitab varasem ettevõtja komisjonile ja asjaomase lipuriigi ametiasutustele võimalikult ruttu pärast vahetumise lõpuleviimise päeva, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast seda päeva, aruande, mis hõlmab heitearuandega samu andmeid, kuid kajastab üksnes ajavahemikku, mille jooksul tegevus toimus tema vastutusel.";
(b) lõike 3 punktile a lisatakse uus alapunkt xi:
„xi) laeva dedveit;".
(6) Artikli 21 lõike 2 punkt g asendatakse järgmisega:
„g) sõidu kogukestus tundides aasta jooksul;".
(7) II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse alates selle jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel
Nõukogu nimel
president
eesistuja
|
<urn:uuid:2845d6f6-281d-43e6-b1ec-c12cb36d586a>
|
CC-MAIN-2019-09
|
http://ipex.eu/IPEXL-WEB/dossier/files/download/082dbcc568b5cf020168b7e688f400f3.do
|
2019-02-21T17:36:59Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-09/segments/1550247506094.64/warc/CC-MAIN-20190221172909-20190221194909-00437.warc.gz
| 129,208,466
| 14,961
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999909
|
ekk_Latn
| 0.999999
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
348,
3471,
7104,
10257,
12839,
15941,
18700,
21733,
23121,
25210,
29242,
32644,
35161,
36645,
36986
] | 2
|
[
0.0169677734375,
0.32421875,
0.54296875,
0.09912109375,
0.01171875,
0.0027313232421875
] |
Efektiivsus igapäevajuhtimises 12.06.2018
Kuidas olematu investeeringuga olulist konkurentsieelist luua?
12. juuni 2018
Juhil on mitmed ülesanded korraga käsil ning ta peab eristama olulise ebaolulisest. Sissejuurdunud protsesse üle vaadates ja analüüsides on võimalik tuvastada ja eemaldada raiskajaid. Samal ajal leida prioriteetseid ja tulemuslikke tegevusi, millele rohkem tähelepanu pöörata.
Edukus sõltub veel organisatsiooni õppimis- ja kohanemisvõimest. Raiskajaid vähendades ja efektiivselt tegutsemine tähendab muudatusi tööprotsessides ja inimeste rutiinis. Oluline on juurutada muutuseid nii, et töötajad tunnetavad läbi selle eduelamusi. Eduelamused kiirendavad töötajates õppimist ja kohanemisvõimet.
Koolituse eesmärk
on anda praktilised ja lihtsad meetodid töö efektiivsemaks muutmiseks 20% ehk ühe tööpäeva võrra nädalas.
Koolitus annab
Koolituse tulemusena on osaleja saanud
Töövõtted, et kõrvaldada ebaefektiivsust enda ja oma meeskonna tegutsemises;
Teadmised, kuidas luua organisatsioonikultuuri, mis soodustab kiiret õppimist ning tekitab avatust muudatustele;
Lahendused, kuidas vaid mõne nädalaga teha muudatusi, mis otsustavalt kasvatavad tegutsemise efektiivsust.
Koolitusele on oodatud
Väikeettevõtete juhid, keskastmejuhid, osakonnajuhid, projektijuhid, kes tegutsevad tootmise, panganduse, teeninduse, finants-, tööstuse või ehituse valdkonnas ning on huvitatud oma meeskonna igapäevaste tööprotsesside efektiivsuse suurendamisest.
Teemad, mida koolituse käigus käsitletakse
Väärtus ja raiskamine. Miks me ei ole efektiivsed? Kaks vaatenurka efektiivsusele
Protsesside tõhustamine
Loovad ja analüütilised meetodid efektiivsuse kasvatamiseks
Kuidas luua innustunud ja motiveeritud õhkkonda töökohal
Koolituse meetodid ja põhimõtted
Koolitus sisaldab tasakaalustatult teooriat ning harjutusi teooriate katsetamiseks praktikas.
Simulatsioonimäng annab osalejatele praktilise eduelamuse, kuidas efektiivsust lihtsate võtete ja õige mõtteviisiga kordades kasvatada.
Loe koolitaja artiklit:
8 klassikalist raiskamist
12.06.2018
09:45 - 10:00
10:00 - 11:30
11:30 - 11:45
Kogunemine
Toimumiskoht on Tallinn. Täpne info saadetakse nädal enne koolituspäeva e-maili teel..
1.Ebaefektiivuse põhjustajad
* 8 klassikalist kadu (MUDA, MURA, MURI)
* Vooefektiivsus ja ressursiefektiivsus
Kasutatavad meetodid: loeng ja osalejate kogemuste vahetamine arutelu vormis
Kohvipaus
AJAKAVA
11:45 - 13:15
* Isiklik efektiivsus ja meeskonna efektiivsus
* Soodsa organisatsioonikultuuri loomine
Kasutatavad meetodid: loeng ja osalejate kogemuste vahetamine arutelu vormis
2. LEAN juhtimine juhi töös
13:15 - 14:00
Lõuna
14:00 - 15:30
* Simulatsioonimäng, kuidas kadude eemaldamine aega vabastab Kasutatavad meetodid: simulatsioonimäng
3. Kadude tuvastamine ja eemaldamine
15:30 - 15:45
Kohvipaus
15:45 - 17:00
* Näiteid parimatest praktikatest, kuidas muudatusi ja arengut oma organisatsioonis juhtida Kasutatavad meetodid: Loeng ja arutelu
4. Muudatuste ja arengu juhtimise parim praktika
LISAINFO
Osalemise tingimused
Registreerudes e-poe, e-kirja või telefoni teel, saadame Teile arve ja täpsema info osalemise kohta. Üks nädal enne igat koolituspäeva saadame Teile e-kirjaga meenutuse osalemise infoga.
Koolitusel osalemine on nimeline, kuid saate osalejat tasuta muuta kuni koolitusprogrammi alguseni. Kui Te ei saa mingil põhjusel osaleda, palun andke sellest kindlasti teada e-posti aadressil firstname.lastname@example.org või telefonil 667 0439. Kui teatate oma mitteosalemisest kuni nädal enne kogu koolitusprogrammi algust, pakume mõnd muud samaväärset koolitust samal hooajal või tagastame 100% tasutud koolituse maksumusest; kui teatate vähemalt 3 tööpäeva varem, tagastame 50%. Muul juhul kuulub arve tasumisele.
Äripäeva Akadeemia on Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner. Tutvuge koolituskaardi infoga SIIN. Täpsema info saamiseks võtke meiega ühendust telefonil 667 0439 või email@example.com.
|
<urn:uuid:de9b957c-1886-42cf-9546-d3b28a95c205>
|
CC-MAIN-2020-34
|
https://pood.aripaev.ee/Product/ProductPdf?productId=3348
|
2020-08-08T12:44:10+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-34/subset=warc/part-00086-157cb54e-5228-45b3-9530-e1132e1b63b2.c000.gz.parquet
| 453,940,793
| 1,605
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99993
|
ekk_Latn
| 0.999969
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2424,
3967
] | 1
|
[
0.0888671875,
0.5390625,
0.271484375,
0.09033203125,
0.0069580078125,
0.00164031982421875
] |
Aprillikuu uudised
Автор: NJKK
04.05.2017 08:43 - Обновлено 04.05.2017 08:49
There are no translations available.
3.04
Loeng ohutusest internetis. (4, 5 klass).
5.04
Õpilasomavalitsuse istung.
5.04
Ekskursioon linnaraamatukokku (1, 2 klass).
6.04
Ekskursioon linnaraamatukokku (3, 3kk klass).
7.04
Ühisprojekt Sinimäe, Sillamäe ja Kiviõli kooliga (4-5 klassid). Projekti tegevused - Tutvumismä ngud. Loominguline kooli tutvustamine.
Intellektuaalne mäng "Mis? Kus?
Millal?"
7.04
Loeng KEAT projekti raames: "Esmaabi" (6, 7 klass).
10-13.04
Munadepüda näitus (1-9 klassid).
18.04
Eestikeelne keelekohvik.
1 / 2
Aprillikuu uudised
Автор: NJKK
04.05.2017 08:43 - Обновлено 04.05.2017 08:49
20.04
Ekskursioon Narva kindlusesse.
27.04
Inglisekeelne keelekohvik.
27.04
Õppereis Kauksi looduskeskusesse 2-3 klasside õpilastele.
|
<urn:uuid:8dfc614c-2bce-455d-a3ea-91270f4e8b23>
|
CC-MAIN-2020-34
|
http://www.njkk.ee/index.php?view=article&catid=84%3Auudiste-arhiiv&id=277%3Aaprillikuu-uudised&format=pdf&lang=ru
|
2020-08-08T12:28:44+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-34/subset=warc/part-00086-157cb54e-5228-45b3-9530-e1132e1b63b2.c000.gz.parquet
| 163,167,522
| 381
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.995499
|
ekk_Latn
| 0.994668
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
632,
852
] | 1
|
[
0.06396484375,
0.58203125,
0.341796875,
0.01300048828125,
0.000629425048828125,
0.0001544952392578125
] |
Laura
Keskvalmiv toidukartul
Laura on väga ühtlaste mugulatega, sileda särava koore ja olematute silmadega, atraktiivse punase koorega sort. Mugulate arv pesas on keskmine kuni kõrge, seepärast tuleks lauakartuli tootmisel seeme istutada tihedamalt ja friikartuli tootmiseks hõredamalt. Laura on tundlik metribusiini suhtes, seetõttu tuleks seda sisaldavat preparaati võimaluse korral vältida, eriti peale taimede tärkamist. Seemne istutamisel ei tohi idualgeid murda või vigastada, kuna Laura koor on olematute silmadega ja sellest tingitult võib mugula areng taimeks oluliselt pikeneda. Mida kiiremini seemnemugul areneb taimeks, seda väiksem on oht nakatuda mullast tingitud haigustesse ja seda tugevam on taim.
1.Mugulad
Ovaalsed kuni piklikovaalsed, madalate kuni väga madalate silmadega. Sileda, säravpunase koore ja tumekollase sisuga.
2. Saagikus
Kõrge kuni väga kõrge. Mugulate arv pesas keskmine. Mugulad ühtlase suurusega, kõrge kaubanduslik saak.
3. Kasutus
Aromaatne, väga hea maitsega, kergelt jahune, kasutustüüp B* , mugulad ei lagune keet- misel. Ei tumene peale keetmist, vaid säilitab oma tumekollase värvuse. Laura on mõõduka suhkrusisaldusega. Väga sobilik pesemiseks ja pakendamiseks ning friide tootmiseks, ka koheselt peale koristust.
*A-tüüpi kartulisort sobib salatisse, see on tahke ja kõva, pisut kleepuv ja vesine ega kee katki. Salatikartuli puhul ongi oluline, et see ei laguneks keetes ega võtaks liiga palju koort sisse.
*B-tüüpi kartulisort sobib keetmiseks, sest on vähejahune, keeb ühtlaselt pehmeks ega lagune keetes.
4. Haiguskindlus*
*Allikad: Agrico UK Limited, www.agrico.co.uk
5. Säilitamine
Säilitamistemperatuur veidi üle 5oC
Scandagra Eesti AS pakub oma klientidele B-paljundust Eestist.
|
<urn:uuid:19bfe1b8-6dda-43fd-b42f-2d5d60594933>
|
CC-MAIN-2019-35
|
https://scandagra.ee/wp-content/plugins/download-attachments/includes/download.php?id=9605
|
2019-08-25T18:30:55Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-35/segments/1566027330786.8/warc/CC-MAIN-20190825173827-20190825195827-00499.warc.gz
| 624,356,367
| 682
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999944
|
ekk_Latn
| 0.999944
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1749
] | 1
|
[
0.049072265625,
0.7734375,
0.138671875,
0.0341796875,
0.002410888671875,
0.000865936279296875
] |
Eesti koolinoorte 68. keemiaolümpiaadi piirkonnavoor
12. klass
|
<urn:uuid:b74c839a-1c87-4f67-b5a3-f1713e605ebb>
|
CC-MAIN-2021-21
|
https://www.eko.ut.ee/pdf/eko2/eko68v2k12tul.pdf
|
2021-05-10T21:24:42+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-21/subset=warc/part-00088-2bb1ba05-1421-4b90-a3f4-bbc46b4a29a5.c000.gz.parquet
| 705,794,897
| 26
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999782
|
ekk_Latn
| 0.999782
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
63
] | 1
|
[
0.0013275146484375,
0.99609375,
0.0006866455078125,
0.000024080276489257812,
0.0000013709068298339844,
0.0000032335519790649414
] |
LIIVIMAA RATSAKLUBI SUVINE KARIKASARI 2012 FINAAL
Laupäev 15.09.2012, Saksa ratsutamiskompleks
Parkuur nr. 2 - 105cm, art. 238.2.1 (puhtus, kiirus) – avatud kõigile
TULEMUSED
* - ühekordne litsents
Parkuur nr. 3 - 115cm, art. 238.2.1 (puhtus, kiirus) – avatud kõigile
TULEMUSED
Parkuur nr. 4 - 125cm, art. 238.2.1 (puhtus, kiirus) – avatud kõigile
TULEMUSED
|
<urn:uuid:856be4e4-74d4-4419-8918-edebdcaa5044>
|
CC-MAIN-2021-21
|
https://www.ratsaliit.ee/old-site/www.ratsaliit.ee/est/lmrk_15.09.pdf
|
2021-05-10T21:26:14+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-21/subset=warc/part-00088-2bb1ba05-1421-4b90-a3f4-bbc46b4a29a5.c000.gz.parquet
| 929,282,819
| 177
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998638
|
ekk_Latn
| 0.999126
|
[
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
283,
365
] | 1
|
[
0.369140625,
0.58984375,
0.031005859375,
0.00445556640625,
0.004486083984375,
0.003143310546875
] |
Laste Karikas III etapp Sõle SK ujulas 18.märtsil 2023.a. K. Palusalu SK laste tulemused
|
<urn:uuid:5a16c05f-5a8d-465a-9c91-dbd13dc9a1ce>
|
CC-MAIN-2024-38
|
https://palusalusk.ee/wp-content/uploads/2023/03/Laste-Karikas-III-etapp-Sole-SK-ujulas-klubi-tulemused.pdf
|
2024-09-17T23:05:08+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-38/subset=warc/part-00271-781f89b0-54ef-4e32-b51d-e5860e733e3a.c000.gz.parquet
| 412,126,282
| 40
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998831
|
ekk_Latn
| 0.998831
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
89
] | 1
|
[
0.1083984375,
0.8828125,
0.00885009765625,
0.000972747802734375,
0.00024127960205078125,
0.0001583099365234375
] |
AS Nordkalk Rakke lubjatehase kemikaalide pinnase ja põhjavee saastevõime hindamine
Tallinn
2015
AS Nordkalk Rakke lubjatehase kemikaalide pinnase ja põhjavee saastevõime hindamine
Nimetus
AS Nordkalk Rakke lubjatehase kemikaalide pinnase ja põhjavee saastevõime hindamine
Versioon Esitamiseks
Töö nr 15-KT-45-2
Aeg Detsember 2015
Tellija Nordkalk AS
Rakke tehas
Faehlmanni 11a , 46301 Rakke
Telefon/faks: +372 326 07 20/:+372 326 07 30
E-post: firstname.lastname@example.org
Koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)
Reg nr 10705517
Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn
Telefon/faks: +372 61 17 690 / +372 61 17 699
E-post: email@example.com
Vastutav koostaja Kaire Taidre
Kasutustingimused
© Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale.
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS
Käesolev töö on koostatud hindamaks AS Nordkalk Rakke lubjatehases kasutatavaid kemikaale. Kätise põhitegevuseks on paekivist ehitusmaterjalide jm toodete tootmine, sh lubja põletamine ja lubjakivi töötlemine. Nordkalk AS käitis asub Lääne-Viru maakonnas Rakke vallas Rakke alevikus katastriüksusel F. R. Faehlmanni tee 11a (66001:002:0510).
Hindamise vajadus tuleneb tööstusheite seaduses 1 (THS) esitatud kompleksloa nõuetest, mille kohaselt on nõutud lähteolukorra aruande koostamine juhul, kui käitise tegevus on seotud ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda viimisega (THS §41 l 2 pt 15).
Lähteolukorra aruanne on saastatuse võrdlusaluseks käitise tegevuse täieliku lõpetamise korral.
Lähteolukorra aruande sisu on täpsemalt kirjeldatud juhendmaterjalis 2 , mis on koostatud tööstusheite seaduse ja Euroopa Komisjoni lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjali eelnõu mitteametliku tõlke põhjal.
Vastavalt juhendmaterjalile tuleb, juhtudel kui pinnase ja põhjavee saastamine on käitises võimalik, lähteolukorra aruanne koostada enne, kui uus käitis tööd alustab või kui olemasoleva käitise kompleksluba esimest korda peale tööstusheite seaduse jõustumist muudetakse. Juhendmaterjali kohaselt jaguneb lähteolukorra aruande ettevalmistamine kaheksaks etapiks.
Lähteolukorra aruande ettevalmistamise kolme esimese etapi eesmärgid on:
1)
selgitada välja, kas ettevõttes käideldakse ohtlikke aineid;
2)
selgitada välja, kas need ohtlikud ained on võimelised saastama pinnast ja põhjavett;
3)
selgitada välja, kas on võimalik ohtlike ainete sattumine pinnasesse või põhjavette.
Juhul kui esimesest kolmest etapist selgub, et pinnase ja põhjavee saastamine ei ole käitises võimalik, ei ole vajadust terviklikku aruannet koostada ning ülejäänud etappe
käsitleda.
1
Tööstusheite seadus.
Vastu võetud 24.04.2013.
2
Lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjal. 2013. Keskkonnaministeerium.
4/16
2. ETTEVÕTTES KASUTATAVAD OHTLIKUD KEMIKAALID
AS Nordkalk käitises kasutatakse abitegevustes, milleks on tootmisseadmestiku hooldamine, väikestes kogustes erinevaid kemikaale, mis sisaldavad ohtlikke aineid.
Kasutatavate ainete ja segude nimekiri pärineb AS-lt Nordkalk. Käesolevas töös on kemikaalides sisalduvate ainete ohtlikkuse määramisel aluseks võetud kemikaalide ohutuskaartidel toodud info.
Ettevõttes käideldavad ohtlikud kemikaalid ja nendes sisalduvad ohtlikud ained on esitatud tabelis (Tabel 1).
Tabel 1. Ohtlikud kemikaalid
Aine sisaldus
3. ASJAKOHASTE OHTLIKE AINETE MÄÄRAMINE
Käesolevas töös on asjakohased ohtlikud ained need ained, millel on võime potentsiaalselt saastata pinnast või põhjavett. Asjakohaste ohtudena ei ole käsitletud, näiteks ärritust, mis on põhjustatud kemikaali sattumisest nahale, silma või kemikaali allaneelamisel.
Pinnase ja põhjavee saastamisvõimet on hinnatud kemikaalide ohutuskaartide põhjal, lisaks on kemikaalide omaduste hindamiseks kasutatud mõningatel juhtudel ka muid kirjandusallikaid.
Segude koosseisus olevate ohtlike ainete saastevõimet on hinnatud segu kui terviku ohtlikkuse põhjal. Seda seetõttu, et segus olev üksik aine ei anna informatsiooni segu mõjude kohta pinnasele või põhjaveele.
Täpsem kirjeldus kemikaalide kohta eraldi on esitatud tabelis (Tabel 2).
Tabel 2. Asjakohaste ohtlike ainete määramine
4. JÄRELDUS
AS Nordkalk Rakke lubjatehases kemikaalide kasutatavate kemikaalide hindamisel leiti, et mitmed käideldavad kemikaalid sisaldavad ohtlikke aineid, kuid eeldatavasti ei sisalda need aineid, mis oleksid potentsiaalselt võimelised püsivalt saastama pinnast ja põhjavett. Samuti on kasutatavate kemikaalide kogused väga väikesed.
5. KASUTATUD MATERJALID
Kemikaalide ohutuskaardid
Keskkonnaministeerium. 2013. Lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjal.
MTÜ Balti Keskkonnafoorum. 2011. Keskkonnale ohtlikud ained – mis need on?
|
<urn:uuid:57d3231f-4a55-48bc-810a-7720c1dae291>
|
CC-MAIN-2024-38
|
https://kotkas.envir.ee/permits/public_permit_file_download?permit_data_file_id=18375&permit_id=129739
|
2024-09-17T23:13:40+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-38/subset=warc/part-00267-781f89b0-54ef-4e32-b51d-e5860e733e3a.c000.gz.parquet
| 309,784,503
| 2,068
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999973
|
ekk_Latn
| 1.000005
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
98,
1286,
1296,
3242,
3786,
3801,
4577,
4624,
4964,
5171
] | 0
|
[
0.765625,
0.208984375,
0.0203857421875,
0.003570556640625,
0.000553131103515625,
0.00021266937255859375
] |
NÕUKOGU DIREKTIIV,
17. detsember 1979,
põhjavee kaitse kohta teatavatest ohtlikest ainetest lähtuva reostuse eest
(80/68/EMÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU, nähakse ette rida meetmeid põhjavee kaitsmiseks teatavate saasteainete eest;
võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 100 ja 235, võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 2 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 3 )
ning arvestades, et:
vaja on viivitamata võtta meetmeid ühenduse põhjavee kaitseks reostuse, eelkõige teatavatest mürgistest, püsivatest ja bioakumuleeruvatest ainetest lähtuva reostuse eest;
Euroopa ühenduste 1973. aasta keskkonnaalase tegevusprogrammiga, ( 4 ) mida täiendab 1977. aasta tegevusprogramm, ( 5 )
( 1 ) EÜT C 37, 14.2.1978, lk 3.
( 2 ) EÜT C 296, 11.12.1978, lk 35.
( 3 ) EÜT C 283, 27.11.1978, lk 39.
( 4 ) EÜT C 112, 20.12.1973, lk 3.
( 5 ) EÜT C 139, 13.6.1977, lk 3.
nõukogu 4. mai 1976. aasta direktiiviga 76/464/EMÜ (teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta) ( 6 ) nähakse ette põhjavett käsitleva eraldi direktiivi rakendamine;
teatavate ohtlike ainete põhjavette laskmist käsitlevate liikmesriikides juba kehtivate või ettevalmistatavate sätete erinevus võib kaasa tuua ebavõrdsed konkurentsitingimused ning seega otseselt mõjutada ühisturu toimimist; seepärast on tarvis kõnealuse valdkonna õigusakte ühtlustada, nagu on ette nähtud asutamislepingu artikliga 100;
kõnealuse õigusaktide ühtlustamisega peaksid kaasnema ühenduse meetmed keskkonnakaitse ning elukvaliteedi parandamise vallas; seepärast tuleks kõnealusel eesmärgil ette näha mõningad erisätted; tuleks tugineda asutamislepingu artiklile 235, kuna selleks vajalikke volitusi ei ole asutamislepinguga ette nähtud;
käesoleva direktiivi reguleerimisalast tuleks välja jätta: mõningate eraldiasetsevate elamute olmeheitvesi ning I või II loendis märgitud aineid väga väikestes kogustes ja väga madalates kontsentratsioonides sisaldavad heitmed, kuna saasteoht on väga madal ning kõnealuse heitvee heidet on raske kontrollida; välja tuleks jätta ka radioaktiivseid aineid sisaldava materjali ärajuhtimine, mida käsitletakse eraldi ühenduse õigusaktis;
ühenduse põhjavee tõhusaks kaitsmiseks on tarvis I loendis märgitud ainete heidet vältida ning II loendis märgitud ainete heidet piirata;
tuleks eristada ohtlike ainete otseheidet põhjavette ning tegevust, mis tõenäoliselt toob kaasa kaudse heite;
välja arvatud I loendis märgitud ainete otseheite puhul, mis on automaatselt keelatud, tuleb kõik heited allutada loasüsteemile; kõnealuseid lubasid võib väljastada üksnes pärast vastuvõtva keskkonna uurimist;
tuleks sätestada pärast vastuvõtva keskkonna uurimist ja eelneva loa väljaandmist tehtavad erandid reeglitest, mis keelavad I loendis sisalduvate ainete heidet põhjavette, tingimusel, et heide tehakse põhjavette, mis on püsivalt kõlbmatu mistahes muuks otstarbeks, eelkõige olme- või põllumajanduskasutuseks;
ühisveevärgis kasutatavate põhjaveevarude kunstlik taastamine tuleks allutada erieeskirjadele;
liikmesriikide pädevad asutused peaksid jälgima lubades sätestatud tingimuste täitmist ning heidete mõju põhjaveele;
tuleks pidada nimistut I lisas märgitud ainete põhjavette juhtimise lubadest ning II loendis märgitud ainete otse põhjavette juhtimise lubadest ning nimistut põhjavee majandamiseks mõeldud kunstliku taastamise lubadest;
kuivõrd Kreeka Vabariigi Euroopa ühendustega ühinemise tingimusi käsitleva akti ning asutamislepingutes tehtud muudatuste kohaselt saab Kreeka Vabariik 1. jaanuaril 1981. aastal Euroopa Majandusühenduse liikmeks, näib olevat vajalik liikmesriikidele käesoleva direktiivi täitmiseks vajalike õigusaktide jõustamiseks ettenähtud tähtaega kõnealuse riigi puhul pikendada kahelt aastalt neljale, võttes arvesse nimetatud riigi ebapiisavat tehnilist ja haldusinfrastruktuuri,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
1. Käesoleva direktiivi eesmärk on vältida põhjavee reostamist lisa I või II loendis märgitud ainete perekondadesse ja gruppidesse kuuluvate ainetega, edaspidi "I või II loendi ained", ning nii palju
kui võimalik üle kontrollida või likvideerida juba aset leidnud saastamise tulemused.
2. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) põhjavesi – kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega;
b) otseheide – I või II loendi ainete juhtimine põhjavette ilma perkolatsioonita läbi pinnase või aluspinnase;
c) kaudne heide – I või II loendi ainete juhtimine põhjavette pärast perkolatsiooni läbi pinnase või aluspinnase;
d) reostamine – inimese poolt otse või kaudselt ainete või energia juhtimine põhjavette, mille tulemusena satuvad ohtu inimeste tervis või veevarud, kahjustatakse elusressursse ja veeökosüsteemi või häiritakse muud liiki õiguspärast veekasutust.
Artikkel 2
Käesolevat direktiivi ei kohaldata:
a) olmeheitvee heide eraldiasetsevatest elamutest, mis ei ole ühendatud kanalisatsioonisüsteemiga ning asuvad väljaspool piirkondi, mida inimtarbimiseks vee võtmise eesmärgil kaitstakse;
b) heited, milles asjassepuutuva liikmesriigi pädev asutus leiab I või II loendi aineid olevat sedavõrd väikeses koguses ja kontsentratsioonis, et vastuvõtva põhjavee kvaliteedi halvenemise ohtu hetkel ega tulevikus ei ole;
c) radioaktiivseid aineid sisaldava materjali heited.
Artikkel 3
Liikmesriigid astuvad vajalikke samme, et:
a) ennetada I loendi ainete sattumist põhjavette; ja
b) piirata II loendi ainete sattumist põhjavette, et takistada kõnealuse vee reostamist nende ainetega.
Artikkel 4
1. Et artikli 3 punktis a nimetatud kohustust täita, võtavad liikmesriigid järgmisi meetmeid:
— keelavad igasuguse I loendi ainete otseheite,
ET
— allutavad eelnevale uurimisele kõnealuste ainete kõrvaldamise või kõrvaldamise eesmärgil kogumiskohta viimise, mis võib kaasa tuua kaudse heite. Kõnealust uurimist arvesse võttes liikmesriigid kas keelavad sellise tegevuse või annavad selleks loa, kui võetakse kõik nimetatud heite vältimiseks vajalikud tehnilised ettevaatusabinõud,
— võtavad kõik vajalikuks peetavad asjakohased meetmed vältimaks I loendi ainete mistahes kaudset heidet seoses teises taandes nimetamata maapealse või maa-aluse tegevusega. Nad teevad kõnealused meetmed teatavaks komisjonile, kes seda teavet silmas pidades võib teha nõukogule ettepanekuid käesoleva direktiivi muutmiseks.
2. Kui aga eelnev uurimine näitab, et põhjavesi, millesse I loendi aineid kavatsetakse lasta, on muudeks otstarveteks, eelkõige olmevõi põllumajanduskasutuseks kõlbmatu, võib liikmesriik nimetatud ainete heidet lubada tingimusel, et nende olemasolu ei takista maavarade kasutamist.
Kõnealuseid lube võib anda üksnes juhul, kui on võetud kõik tehnilised ettevaatusabinõud vältimaks nende ainete jõudmist teistesse veeökosüsteemidesse või teiste ökosüsteemide kahjustamist nende poolt.
3. Liikmesriigid võivad pärast eelnevat uurimist anda loa heideteks, mis seonduvad geotermilistel eesmärkidel kasutatud vee tagasijuhtimisega samasse põhjaveekihti, kaevandustest ja karjääridest välja pumbatud veega või ehitustöödeks välja pumbatud veega.
Artikkel 5
1. Et artikli 3 punktis b nimetatud kohustust täita, allutavad liikmesriigid eelnevale uurimisele:
— mistahes II lisa ainete otseheite, et kõnealuseid heiteid piirata,
— kõnealuste ainete kõrvaldamise või kõrvaldamise eesmärgil kogumiskohta viimise, mis võib kaasa tuua kaudse heite.
Selle uurimise tulemusi arvesse võttes võivad liikmesriigid anda loa, kui võetakse kõik tehnilised ettevaatusabinõud, et vältida põhjavee reostamist nende ainetega.
2. Lisaks võtavad liikmesriigid vajalikuks peetavad asjakohased meetmed piiramaks II loendi ainete mistahes kaudset heidet seoses esimeses lõikes nimetamata maapealse või maa-aluse tegevusega.
Artikkel 6
Olenemata artiklitest 4 ja 5 peab põhjavee majandamisega seotud kunstlikuks taastamiseks olema eriluba, mille liikmesriik väljastab iga juhtumi puhul eraldi. Kõnealune luba antakse üksnes juhul, kui ei ole põhjavee reostamise ohtu.
Artikkel 7
Artiklites 4 ja 5 nimetatud eelnev uurimine hõlmab asjassepuutuva piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste ülevaatust, pinnase ja aluspinnase võimalikku puhastusvõimet ning heitest tulenevat põhjaveereostuse ja selle kvaliteedi muutumise ohtu ning sellega tehakse kindlaks, kas ainete heide põhjavette on keskkonna seisukohast rahuldav lahendus.
Artikkel 8
Liikmesriigi pädev asutus ei tohi artiklites 4, 5 ja 6 nimetatud lubasid välja anda enne, kui on kontrollitud, et põhjavee ning eelkõige selle kvaliteedi suhtes rakendatakse nõuetekohast järelevalvet.
Artikkel 9
Kui artikli 4 lõigete 2 või 3 või artikli 5 alusel antakse otseheite luba või kui artikli 5 alusel antakse luba heitvee ärajuhtimiseks, mis vältimatult põhjustab kaudse heite, märgitakse loas eelkõige:
— heite koht,
— heite viis,
— olulised ettevaatusabinõud, pöörates tähelepanu eelkõige heitvees sisalduvate ainete iseloomule ja kontsentratsioonile, vastuvõtva keskkonna omadustele ning veehaardealade lähedusele, eriti joogi-, termaal- ja mineraalvee osas,
— heitvees sisalduva aine lubatud maksimumkogus ühe või mitme kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul ning asjakohased nõuded kõnealuste ainete kontsentratsiooni kohta,
— abinõud, mis võimaldavad põhjavette lastavat heitvett jälgida,
— vajadusel meetmed põhjavee, eelkõige selle kvaliteedi seireks.
ET
Artikkel 10
Kui artikli 4 või 5 alusel antakse luba kõrvaldamiseks või kõrvaldamise eesmärgil kogumiskohta viimiseks, mis võib kaasa tuua kaudse heite, märgitakse loas eelkõige:
— koht, kus kõnealune kõrvaldamine või kogumiskohta viimine toimub,
— kasutatav kõrvaldamise või kogumiskohta viimise meetod,
— olulised ettevaatusabinõud, pöörates tähelepanu eelkõige kõrvaldatavas või kogumiskohta viidavates heitmetes sisalduvate ainete iseloomule ja kontsentratsioonile, vastuvõtva keskkonna omadustele ning veehaardealade lähedusele, eriti joogi-, termaal- ja mineraalvee osas,
— I või II loendi aineid sisaldavate heitmete lubatud maksimumkogus ühe või mitme kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul ning võimalusel ka nende ainete kogused, ja asjakohased nõuded kõnealuste ainete kontsentratsiooni kohta,
— artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 nimetatud juhtudel tehnilised ettevaatusabinõud, mida tuleb rakendada vältimaks I loendi ainete juhtimist põhjavette ning kõnealuse vee reostamist II loendi ainetega,
— vajadusel meetmed põhjavee, eelkõige selle kvaliteedi seireks.
Artikkel 11
Artiklites 4 ja 5 nimetatud lube võib anda üksnes piiratud ajaks ning need vaadatakse läbi hiljemalt iga nelja aasta järel. Neid võib uuendada, muuta või tühistada.
Artikkel 12
1. Kui artiklites 4 või 5 nimetatud luba taotlev isik avaldab, et ta ei ole võimeline ettenähtud tingimusi täitma või kui nimetatud olukord on asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele selgesti nähtav, keeldutakse loa andmisest.
2. Kui loas sätestatud tingimusi ei täideta, võtab asjaomase liikmesriigi pädev asutus asjakohaseid meetmeid nende tingimuste täitmise tagamiseks; vajadusel võtab ta loa tagasi.
Artikkel 13
Liikmesriikide pädevad asutused jälgivad lubades sätestatud tingimuste täitmist ning heidete mõju põhjaveele.
Artikkel 14
I või II loendi ainete heidete osas, mis käesoleva direktiivi teatavakstegemise ajal juba toimuvad, võivad liikmesriigid ette näha artikli 21 lõikes 1 nimetatud sätete jõustumisest alates kuni neljaaastase tähtaja, mille lõppemisel peavad kõnealused heited vastama käesolevale direktiivile.
Artikkel 15
Liikmesriikide pädevad asutused peavad artiklis 4 nimetatud I loendi ainete heitelubade nimistut, artiklis 5 nimetatud II loendi ainete kaudse heite lubade nimistut ning artiklis 6 nimetatud lubade nimistut.
Artikkel 16
1. Käesoleva direktiivi rakendamiseks esitavad liikmesriigid komisjonile, kui viimane seda nõuab ning iga juhtumi puhul eraldi, kogu vajaliku teabe, eelkõige:
a) artiklites 4 ja 5 nimetatud eelnevate uurimiste tulemused;
b) üksikasjalikud andmed väljaantud lubade kohta;
c) teostatud seire ja kontrollide tulemused;
d) artiklis 15 sätestatud nimistute andmed.
2. Käesoleva artikli kohaldamisel saadud infot kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks seda nõuti.
3. Komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused, nende ametnikud ega teised teenistujad ei tohi avaldada käesoleva direktiivi kohaldamise tulemusena neile teatavaks saanud infot, mis oma laadilt on ametisaladus.
4. Lõigete 2 ja 3 sätted ei takista avaldamast üldist infot ja ülevaateid, mis ei sisalda infot üksikute ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste kohta.
Artikkel 17
Heite puhul piiriülesesse põhjavette teavitab selle liikmesriigi pädev asutus, kes kavatseb loa välja anda, enne loa väljaandmist teisi asjassepuutuvaid liikmesriike. Asjassepuutuva liikmesriigi taotlusel võib enne loa väljaandmist läbi viia konsultatsioone, milles võib osaleda komisjon.
Artikkel 18
Käesoleva direktiivi alusel võetavate meetmete kohaldamine ei tohi mingil juhul otseselt ega kaudselt põhjustada artiklis 1 nimetatud vee reostamist.
Artikkel 19
Vajadusel võivad liikmesriigid üksi või ühiselt võtta rangemaid meetmeid, kui on ette nähtud käesoleva direktiiviga.
Artikkel 20
Nõukogu, tegutsedes komisjoni ettepanekul, võib kogemusi arvesse võttes I ja II loendi üle vaadata ning neid vajadusel täiendada, viies teatavad ained üle II loendist I loendisse.
Artikkel 21
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid kahe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi teatavakstegemisest. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.
Kreeka Vabariigi osas, kui see 1. jaanuaril 1981 ühineb, pikendatakse seda tähtaega aga nelja aastani.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.
3. Kui liikmesriik on lõikes 1 nimetatud meetmed ellu rakendanud, ei kehti selle liikmesriigi suhtes enam direktiivi 76/464/EMÜ põhjavett käsitlevad sätted.
Artikkel 22
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 17. detsember 1979
Nõukogu nimel eesistuja
S. BARRETT
LISA
AINETE PEREKONDADE JA RÜHMADE LOEND I
I loend sisaldab üksikuid aineid, mis kuuluvad allpool järjestatud ainete perekondadesse ja rühmadesse, välja arvatud ained, mida mürgisuse, püsivuse ja bioakumulatsiooni ohu vähesuse tõttu ei peeta I loendisse sobivaks.
Kõnealused ained, mis mürgisusest, püsivusest ja bioakumuleeruvusest lähtuvalt sobivad II loendisse, klassifitseeritakse II loendis.
1. Halogeenorgaanilised ühendid ja ained, mis võivad vesikeskkonnas selliseid ühendeid moodustada
2. Fosfororgaanilised ühendid
3. Tinaorgaanilised ühendid
4. Ained, millel veekeskkonnas või selle vahendusel on kantserogeensed, mutageensed või teratogeensed omadused ( 1 )
5. Elavhõbe ja selle ühendid
6.
Kaadmium ja selle ühendid
7. Mineraalõlid ja süsivesinikud
8. Tsüaniidid.
AINETE PEREKONDADE JA RÜHMADE LOEND II
II loend sisaldab üksikuid aineid ning allpool loetletud ainete perekondadesse ja rühmadesse kuuluvate ainete liike, mis võivad põhjavett kahjustada.
1. Järgmised metalloidid ja metallid ning nende ühendid:
2. I loendis nimetamata biotsiidid ja nende derivaadid.
3. Ained, mis halvendavad põhjavee maitset ja/või lõhna ning ühendid, mis võivad põhjustada selliste ainete teket nimetatud vees ning muuta selle inimtarbimiseks kõlbmatuks.
4. Mürgised ja püsivad orgaanilised silikooniühendid ning ained, mis võivad põhjustada selliste ühendite teket vees, välja arvatud bioloogiliselt kahjutud või vees kiiresti kahjutuks muutuvad ühendid ning ained.
5. Anorgaanilised fosfori- ja elementaarse fosfori ühendid.
6. Fluoriidid.
7. Ammoniaak ja nitritid.
( 1 ) Kui mõni II loendi aine on kantserogeenne, mutageenne või teratogeenne, lisatakse see käes-oleva loendi 4. kategooriasse.
|
<urn:uuid:8787cb66-f967-4b88-add0-4d943b826596>
|
CC-MAIN-2024-18
|
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:31980L0068
|
2024-04-21T03:46:20+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-18/subset=warc/part-00267-29538f81-5664-4df2-acb6-7d8ba3d2a1aa.c000.gz.parquet
| 216,047,604
| 6,409
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000007
|
ekk_Latn
| 1.000007
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2268,
5816,
9467,
12638,
14202,
15907
] | 1
|
[
0.2236328125,
0.498046875,
0.19140625,
0.07568359375,
0.008544921875,
0.0029144287109375
] |
768
2023
Rahvusvahelise eelretsenseeritava teadusajakirja artiklite esitamise tähtaeg on 1. aprill 2023.
Juhtiv teadusandmebaas EBSCO (USA) tutvustab Tartu Ülikooli ajakirja kui a peer-reviewed academic journal with coverage of legal topics of Estonian and international importance.
Ajakiri on indekseeritud Directory of Open Access Journals (DOAJ) alates 2005. aastast, lisaks Index to Foreign Legal Periodicals (IFLP), EBSCO Open Access Journals, EBSCO Open Access Law Collection, vLex ning William S. Hein & Co., Inc. poolt andmebaasis HeinOnline alates 2016. aastast.
2014. aastast on veebiväljaanne dubleeritud Open Journal Systems (OJS) platvormil ning ajakirjale ja artiklitele on omistatud DOI numbrid.
Rahvusvahelisele auditooriumile suunatud artikkel peab olema:
originaalne käsikiri üksikautorilt või kuni kolme liikmega autorite kollektiivilt
inglis- või saksakeelne
põhiteksti ning joonealuste viidetega 30 000–38 000 tähemärki (koos tühikutega) NB! Mahukamaid töid läbi ei vaadata ja eelretsenseerimisele ei esitata
vastavuses nõuetega, mis on avaldatud kodulehe https://juridicainternational.eu – alaosas GUIDELINES. Vormistamisnõuded on leitavad – OSCOLA (the Oxford University Standard for Citation of Legal Authorities).
Rich Text Format (.rtf) failivormingus kaastöö tuleb saata hiljemalt 1. aprilliks 2023 e-posti aadressile: firstname.lastname@example.org
|
<urn:uuid:5791a002-921b-4e23-bc07-70c1cb322d72>
|
CC-MAIN-2024-18
|
https://www.juridica.ee/article_full.php?uri=2022_9-10_juridica_international_2023&pdf=1
|
2024-04-21T02:26:18+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-18/subset=warc/part-00129-29538f81-5664-4df2-acb6-7d8ba3d2a1aa.c000.gz.parquet
| 774,177,777
| 479
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999681
|
ekk_Latn
| 0.999681
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1376
] | 1
|
[
0.014892578125,
0.90625,
0.06884765625,
0.00897216796875,
0.00054931640625,
0.00017833709716796875
] |
Talvine aialinnuvaatlus 2023
27.–29. jaanuaril toimunud neljateistkümnendal talvisel aialinnuvaatlusel osales 2341 linnusõpra 1513 paigast üle Eesti. Nagu vaatluse nimele kohane, tehti tänavu 94% vaatlustest aedades, 6% parkides ja ülejäänud seitsmel juhul kalmistul.
Kolme vaatluspäeva jooksul loendati 47 945 lindu 65 liigist. Vaatluskohas kohati keskmiselt 32 lindu, mis on varasemate aastate keskmisest kolme linnu jagu vähem. Vaatluskohas nähtud lindude keskväärtus (mediaan) oli pikaajalisest keskmisest kahe linnu võrra madalam. Poolte liikide kohtamissagedus kahanes, pooltel kasvas. Ka muude näitajate poolest olid tulemused pikaajalisele keskmisele lähedased, kuid lindude arvukus vaatluskohas oli selgelt madalam.
Tabel 1. Talvise aialinnuvaatluse osalus ja tulemused aastatel 2010–2023.
Vaatlustulemuste peamiseks mõjutajaks oli, nagu ka kõikidel varasematel aastatel, vaatluspäevade ilm. Vaatluspäevadel jätkus käesolevale talvele omane heitlik ilm, mis mõjutas nii lindude arvukust aedades kui ka vaatlejate innukust. Lumikatte puudumine ja nullilähedased temperatuurid võimaldasid lindudel hõlpsalt kätte saada looduslikku toitu ja vajadus inimese pakutava abi järgi oli tagasihoidlik. Vaatluskohas loendatigi märgatavalt vähem linde kui mullu, mil vaatluspäevade ajal rullus üle Eesti talve võimsaim tuisk. Mitmed linnusõbrad andsid teada, et ei ole tänavu lindude toitmist alustanudki. Loendustulemused kajastavad aga lindude
arvukust just toitmiskohtades - linde toideti tänavu 90% vaatluskohtades. Talvisel ilmal ja lindude rohkusel aias on selge mõju ka osalusele – vaatluskohti oli tänavu mullusest kuuendiku võrra vähem.
Kõige arvukam linnuliik oli neljateistkümnendat aastat järjest ootuspäraselt rasvatihane, keda kohati 94% vaatluskohtades ja kes moodustas täpselt neljandiku kõikide lindude koguarvust.
Ülejäänud poodiumikohad olid tavapärasele sarnased: teise koha saavutas põldvarblane, kolmas oli koduvarblane. Kohtamissageduse arvestuses olid usaldusväärse valimiga liikidest
eelneva 13 aasta keskmisega võrreldes suurimad tõusjad siisike, hallpea-rähn ja tutt-tihane.
Suurimad langejad olid leevike, rohevint, hakk ja talvike. Kodutuvi ja veelindude arvukuse muutused sõltuvad üksikute suuremate parvede kohtamisest ning ei iseloomusta tegelikke
muutusi.
Vähearvukatest ja põnevatest liikidest vaadeldi tänavu 34 pöialpoissi, 24 punarinda, üheksat käblikut, nelja metsist ja ühte jäälindu. Väikelindudest ja närilistest toituvaid röövlinde vaadeldi
koduaias saagi vähesuse tõttu mullusest vähem, kokku märgati 36 raudkulli, 14 hiireviud, 7
kanakulli, 6 värbkakku, 4 hallõgijat ja 1 taliviud.
Suur tänu kõikidele, kes leidsid tunni lindude heaks! Veel suurem tänu nendele kümnetele vaatlejatele, kes tegid vaatlusi mitmes erinevas kohas! Eriline tänu kuulub kõikidele õpetajatele
ja juhendajatele, kes suunasid linde vaatlema ja üles märkima ka tulevasi suuri linnuhuvilisi.
Kolmeteistkümnes talvine aialinnuvaatlus toimub 27.–29. jaanuaril 2023.
Kokkuvõtte koostas Aarne Tuule, talvise aialinnuvaatluse eestvedaja
Lisainfo:
email@example.com,
5800 2869, www.eoy.ee/talv
Talvist aialinnuvaatlust korraldab Eesti Ornitoloogiaühing, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
2
Tabel 2. Talvisel aialinnuvaatlusel 2023 vaadeldud linnuliikide järjestus isendite koguarvu järgi.
|
<urn:uuid:2b8d67ea-1681-4e7d-9871-7f1e35e40c40>
|
CC-MAIN-2024-18
|
https://eoy.ee/talv/content/materjalid/Talvine_aialinnuvaatlus_2023_kokkuvote.pdf
|
2024-04-21T02:30:03+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-18/subset=warc/part-00129-29538f81-5664-4df2-acb6-7d8ba3d2a1aa.c000.gz.parquet
| 212,303,375
| 1,364
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999923
|
ekk_Latn
| 0.999904
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1446,
3219,
3319
] | 1
|
[
0.035400390625,
0.6171875,
0.28125,
0.0625,
0.003204345703125,
0.0010528564453125
] |
PAKENDI INFOLEHT
Gonavet Veyx, 50 mikrogrammi/ml süstelahus veistele, sigadele ja hobustele
1. MÜÜGILOA HOIDJA NING, KUI NEED EI KATTU, RAVIMIPARTII VABASTAMISE EEST VASTUTAVA TOOTMISLOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Veyx-Pharma GmbH Söhreweg 6 34639 Schwarzenborn Saksamaa
2. VETERINAARRAVIMI NIMETUS
Gonavet Veyx, 50 mikrogrammi/ml süstelahus veistele, sigadele ja hobustele Gonadoreliin[6-D-Phe]
3. TOIMEAINETE JA ABIAINETE SISALDUS
Gonavet Veyx on selge värvitu süstelahus, mis sisaldab:
Toimeaine:
Gonadoreliin[6-D-Phe]
50 mikrogrammi/ml (vastab 52,4 mikrogrammile gonadoreliin[6-D-Phe] atsetaadile)
Abiained:
Klorokresool 1 mg/ml
4. NÄIDUSTUSED
Reproduktsiooni kontroll ja stimuleerimine veistel ja sigadel. Munasarjadega seotud sigimis- või funktsioonihäirete ravi veistel ja hobustel.
Veised (lehmad, mullikad)
LH-vaegusest tingitud hilinenud ovulatsiooni korral ovulatsiooni indutseerimine
Ovulatsiooni indutseerimine/sünkroniseerimine ajastatud seemendamiste süsteemide raames
Munasarjade stimuleerimine poegimisjärgsel perioodil, alates 12. päevast pärast poegimist
Munasarjade tsüstid (LH-vaegusest tingitud)
Sead (emised, nooremised)
Ovulatsiooni indutseerimine/sünkroniseerimine ajastatud seemendamiste ja poegimiste sünkroniseerimise süsteemide raames
Hobused (märad)
LH-vaegusest tingitud tsüklite puudumine ja anöstrus
5. VASTUNÄIDUSTUSED
Mitte kasutada lehmadel, kelle küpsed tertsiaarsed folliikulid on valmis ovuleeruma.
Mitte kasutada nakkushaiguste ega teiste oluliste tervisehäirete korral.
Mitte kasutada, kui esineb teadaolevat ülitundlikkust toimeaine või ravimi ükskõik milliste abiainete suhtes.
6. KÕRVALTOIMED
Ei ole teada.
Kui täheldate ükskõik milliseid kõrvaltoimeid, isegi neid, mida pole käesolevas pakendi infolehes mainitud, või arvate, et veterinaarravim ei toimi, teavitage palun sellest oma veterinaararsti. Võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu.
7. LOOMALIIGID
Veis (lehmad, mullikad), siga (emised, nooremised), hobune (märad).
8. ANNUSTAMINE LOOMALIIGITI, MANUSTAMISVIIS(ID) JA –MEETOD
Intramuskulaarseks või subkutaanseks süstimiseks. Intramuskulaarne süst tuleb eelistatult teha kaela piirkonda. Ravim on ette nähtud ühekordseks manustamiseks, v.a kasutamisel osana „Ovsynch" ajastatud kunstliku seemendamise protokollist. Annustamine ravimi ml ja gonadoreliin[6-D-Phe] mikrogrammides looma kohta.
Veised (lehmad ja mullikad) intramuskulaarse süstena:.... 1,0-2,0 ml (vastab 50-100 mikrogrammile gonadoreliinile[6-D-Phe])
- LH-vaegusest tingitud hilinenud ovulatsiooni korral ovulatsiooni indutseerimine............. 2,0 ml
- Ovulatsiooni indutseerimine/sünkroniseerimine ajastatud seemendamiste süsteemide raames........ 1,0-2,0 ml
- Munasarjade stimuleerimine poegimisjärgsel perioodil alates 12. päevast pärast poegimist........ 1,0 ml
- Munasarjade tsüstid (LH-vaegusest tingitud)........ 2,0 ml
Sead (emised, nooremised) intramuskulaarse või subkutaanse süstena: .......... 0,5-1,5 ml (vastab 2575 mikrogrammile gonadoreliinile[6-D-Phe])
- Ovulatsiooni indutseerimine/sünkroniseerimine ajastatud seemendamiste ja poegimiste sünkroniseerimise süsteemide raames
Emised:
0,5-1,0 ml
Nooremised: 1,0-1,5 ml
Hobused (märad) intramuskulaarse süstena:............ 2,0 ml (vastab 100 mikrogrammile gonadoreliinile[6-D-Phe])
Viaali punnkorki võib ohutult läbistada kuni 25 korda. Teine võimalus on kasutada 20 ml ja 50 ml viaalide puhul sulguri liigse läbistamise vältimiseks automaatset süsteseadet või sobivat väljavoolunõela.
Eriteave
Veised
Indlemise ja ovulatsiooni sünkroniseerimiseks ning ajastatud kunstlikuks seemendamiseks (KS) veistel töötati välja nn „Ovsynch protseduur", mis hõlmab GnRH ja PGF2α kombineeritud kasutamist.
Kirjanduses on tavapäraselt kirjeldatud alltoodud ajastatud KS protokolle:
Mullikatel ei pruugi Ovsynch protseduur olla sama edukas kui lehmadel.
Sead
Ovulatsiooni sünkroniseerimise süsteem hõlmab peforeliini või PMSG (TMS - tiine mära seerum) manustamist pärast indlemise sünkroniseerimist altrenogestiga nooremistel või pärast võõrutamist täiskasvanud emistel ja kahte ajastatud kunstlikku seemendamist.
Täiskasvanud emistel sõltub ajakava imetamisperioodi kestusest. Soovitatav on kasutada järgmisi menetlusi:
* Gonavet Veyx'i eelistatud annus nooremistel on 50 mikrogrammi gonadoreliini[6-D-Phe]. Sellegipoolest võib annust 50-75 mikrogrammi ulatuses kohandada, võttes arvesse farmiomaseid iseärasusi või hooajalisi mõjutusi. Määratud ajakavast tuleb rangelt kinni pidada.
** Gonavet Veyx'i eelistatud annus täiskasvanud emistel on 50 mikrogrammi gonadoreliini[6-D-Phe]. Sellegipoolest võib piisata ka 25 mikrogrammi manustamisest, seda kolme või enama pesakonnaga emiste puhul või septembrist maini kestva paaritusperioodi jooksul. Määratud ajakavast tuleb rangelt kinni pidada.
9. SOOVITUSED ÕIGE MANUSTAMISE OSAS
Ei ole.
10. KEELUAEG
Veised, sead, hobused: lihale ja söödavatele kudedele: 0 päeva.
Veised, hobused: piimale: 0 tundi.
11. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Hoida külmkapis (2 °C...8 °C).
Hoida viaal välispakendis valguse eest kaitstult.
Pärast avamist hoida temperatuuril kuni 25 °C.
Ärge kasutage veterinaarravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja viaali etiketil pärast märget „Kõlblik kuni". Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Kõlblikkusaeg pärast vahetu pakendi esmast avamist: 28 päeva.
Punnkorgi esmakordsel nõelaga läbistamisel (viaali avamisel) tuleb pakendi infolehel toodud kõlblikkusaja põhjal välja arvutada kuupäev, millal pakendisse jäänud kasutamata ravim tuleb hävitada. Kõlblikkusaja lõpu kuupäev kirjutada etiketil olevasse lünka.
12. ERIHOIATUSED
Erihoiatused iga loomaliigi kohta
GnRH-PGF2α-põhiste sünkroniseerimisprotokollide järgi ravitavate lehmade tiinestumistaseme maksimeerimiseks tuleb määrata munasarjade seisund ning kinnitada munasarjade regulaarne tsükliline aktiivsus. Optimaalsed tulemused saavutatakse tervetel normaalsete tsüklitega lehmadel.
Ettevaatusabinõud veterinaarravimit loomale manustavale isikule
Juhusliku ravimi iseendale süstimise vältimiseks tuleb manustamisel olla ettevaatlik. Juhuslikul ravimi süstimisel iseendale pöörduda viivitamatult arsti poole ja näidata pakendi infolehte või pakendi etiketti. Kuna GnRH analoogid võivad imenduda läbi naha, tuleb juhuslikul sattumisel nahale või silma need kohe rohke veega maha loputada. Veterinaarravimit ei tohi manustada rasedad naised. Fertiilses eas naised peaksid manustama veterinaarravimit ettevaatusega. Inimesed, kes on GnRH suhtes ülitundlikud, peaksid kokkupuudet veterinaarravimiga vältima..
Laktatsioon
Lubatud kasutada laktatsiooni ajal.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Kombineeritud manustamisel koos FSH-ga tekib sünergistlik efekt, eriti kui sünnitusjärgne (puerperaalne) periood on häiritud.
Inimeste või hobuste kooriongonadotropiini samaaegne kasutamine võib põhjustada munasarjade liigstimuleerimist.
Sobimatus
Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda veterinaarravimit teiste veterinaarravimitega segada.
13. ERINÕUDED ETTEVAATUSABINÕUDE OSAS KASUTAMATA JÄÄNUD PREPARAADI VÕI NENDE JÄÄTMETE, KUI NEID TEKIB, HÄVITAMISEL
Kasutamata veterinaarravim või selle jäätmed tuleb hävitada vastavalt kohalikule seadusandlusele.
14. PAKENDI INFOLEHE VIIMASE KOOSKÕLASTAMISE KUUPÄEV
Märts 2020
15. LISAINFO
1 viaal (10 ml) pappkarbis
1 viaal (20 ml) pappkarbis
1 viaal (50 ml) pappkarbis
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Lisaküsimuste tekkimisel veterinaarravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja poole.
Veyx-Pharma GmbH Söhreweg 6 34639 Schwarzenborn Saksamaa www.veyx.de Tel. +49 5686 9986 0 firstname.lastname@example.org
|
<urn:uuid:e8aef562-46b9-4551-b3fa-f00a86037371>
|
CC-MAIN-2024-18
|
https://ravimiregister.ee/en/Data/PIL/PIL_1643149.pdf
|
2024-04-21T01:21:04+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-18/subset=warc/part-00129-29538f81-5664-4df2-acb6-7d8ba3d2a1aa.c000.gz.parquet
| 443,141,789
| 3,086
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99903
|
ekk_Latn
| 0.999872
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1646,
3876,
5193,
7524,
7719
] | 2
|
[
0.06787109375,
0.375,
0.49609375,
0.057373046875,
0.00311279296875,
0.000701904296875
] |
Joonista ja arva mängukaartidel on 18000 sõnalist ülesannet, mida mängija joonistades püüab väljendada. Vastavalt täringu näidule liigutatakse mängunuppu, mis näitab joonistamise teema. Liivakell annab aja, mille jooksul mängija joonistab etteantud teemal, teised mängijad püüavad sel ajal arvata, mida pilt kujutab. Aliaselaadne mäng, aga sõnadeseletamise asemel on joonistamine.
|
<urn:uuid:9cbc396a-c512-4799-af85-49a4d45ad8f6>
|
CC-MAIN-2018-34
|
http://www.raekylavanakool.ee/wp-content/uploads/2012/09/Joonista-ja-arva.pdf
|
2018-08-17T03:02:23Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-34/segments/1534221211664.49/warc/CC-MAIN-20180817025907-20180817045907-00384.warc.gz
| 544,142,127
| 155
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999998
|
ekk_Latn
| 0.999998
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
380
] | 1
|
[
0.0284423828125,
0.63671875,
0.330078125,
0.0036468505859375,
0.000046253204345703125,
0.00001990795135498047
] |
KOHTLA-JÄRVE KOOLINOORTE LOOMEMAJA TÖÖPLAAN
KOHTLA-JÄRVE KOOLINOORTE LOOMEMAJA 65.JUUBEL
DETSEMBER 2021.a. (täiendatud)
Anna Rentik Loomemaja direktor
|
<urn:uuid:1f594874-b615-4a97-8321-09730f96ae14>
|
CC-MAIN-2022-05
|
https://kjloomemaja.ee/images/documents/KNLM_tplaan_detsember_2021ige.pdf
|
2022-01-28T20:00:25+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-05/subset=warc/part-00294-1e2959d8-5649-433a-b76e-f1b876a6479d.c000.gz.parquet
| 398,918,410
| 72
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.993106
|
ekk_Latn
| 0.994458
|
[
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
122,
154
] | 1
|
[
0.000614166259765625,
0.98046875,
0.0174560546875,
0.00010442733764648438,
0.000003904104232788086,
0.0000011846423149108887
] |
RÕUGE VALLA VALIMISKOMISJON
OTSUS
Rõuge
8. november 2021 nr 15
Rõuge Vallavolikogu liikmete registreerimine
Rõuge valla valimiskomisjon tegi Rõuge valla valimisringkonna nr 1 valimistulemused kindlaks 18. oktoobril 2021.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 68 lõike 1 alusel registreerib valla valimiskomisjon valitud volikogu liikmed oma otsusega pärast valimispäeva, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui nimetatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 68 lõike 1 ja lõike 3 ning 17.10.2021 toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste Rõuge valla valimistulemuste 18.10.2021 protokolli alusel
Rõuge valla valimiskomisjon otsustab:
1. Registreerida Rõuge Vallavolikogu liikmed valimisringkonnas nr 1:
Valimisliit Loome Koos 9 mandaati
KATRIN PUDERSELL JAAK PÄCHTER REIN LOIK MEELIS MÕTTUS SIIRI SAAL BRITT VAHTER EIMAR HALLOP ERKI SOK TIIT NIILO
Valimisliit Kimmäs Punt 5 mandaati
KALVI KÕVA
SIRJE PÄRNAPUU
ELAR KUTSAR
TARVI TUUSIS
JAANUS KÕIV
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 3 mandaati MATI KUKLANE ANNELI LUISK JAAN PULK
Eesti Keskerakond 1 mandaat
AIGAR KALK
Valimisliit Rõuge 200 1 mandaat
RAUL ERMEL
2. Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks ja volikogu liikme volitused algavad valla valimiskomisjoni otsuse avalikustamisele järgneval päeval. Otsus avalikustatakse 08.11.2021 Rõuge valla veebilehel.
3. Otsus jõustub allakirjutamisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mairi Raju-Toots Rõuge valla valimiskomisjoni esimees
|
<urn:uuid:ba8be41a-93cb-4b0d-9fc2-b7f9c515c0de>
|
CC-MAIN-2021-49
|
https://rouge.kovtp.ee/documents/822972/32628291/R%C3%B5uge+Vallavolikogu+liikmete+registreerimine.pdf/e383d194-174f-40be-926f-1635cb57cff7?version=1.0
|
2021-12-04T13:58:39+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-49/subset=warc/part-00001-eb7089cf-762b-4a3e-8cab-20b677c0d246.c000.gz.parquet
| 556,124,654
| 676
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999912
|
ekk_Latn
| 0.999906
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1176,
1589
] | 1
|
[
0.126953125,
0.65234375,
0.1455078125,
0.06982421875,
0.0029144287109375,
0.00080108642578125
] |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.