Datasets:

TalTechNLP

/

instructERRReddit

like 0

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

"Mõistlike hindade säilitamiseks viime nii era- kui ka ärikliendid üle kaasaegsematesse pakettidesse. Nii era- kui ka äriklientide puhul jääb hinnamuudatus umbes 15 protsendi juurde ja sõltub paljuski paketist," ütles Tele2 turundusdirektor Ines Estrin kolmapäeval ERR-ile. Ta lisas, et paketimuudatused on plaanis uuel aastal ning palus klientidel üle kontrollida oma kontaktandmed, et nendeni jõuaks personaalne teavitus muutustest. Estrin kutsus Tele2 kliente ka üle vaatama oma praeguse paketi, et väiksema mahuga paketi puhul limiidi lõppemisel mitte juurde maksta kallima tariifiga, vaid võtta kohe suurema mahuga pakett. Ka Elisa esindaja tõi esile muudatused eelkõige vanemates pakettides. "Kaasajastame internetipakettide ühenduskiiruseid ning mõnedes pakettides toimub ka hinnakorrektsioon umbes ühe kuni kolme euro võrra," ütles Elisa meediasuhete juht Taavi Teder kolmapäeval ERR-ile. Telia esindaja viitas juba oktoobris tehtud teavitusele hinnatõusudest. Peamiselt puudutavad need koduteenuste seadmete nagu digiboksid ja ruuterid üüritasusid, mis tõusevad umbes ühe euro võrra kuus. Kõik räägivad investeeringutest ja sisendhindade tõusust Kõikide ettevõtete esindaja tõid hinnatõusu põhjustena esile investeerimisvajaduse ning samas muude hindade tõusu, mis suurendab ka nende kulusid. Teder ütles, et meelelahutus-, IT- ja kommunikatsiooniettevõtteid iseloomustab iga-aastane suur investeeringute maht infrastruktuuri ehk kaabel- ja mobiilse interneti võrgu arendamisse, originaalsisu tootmisse ja tehisintellekti lahenduste rajamisse, kuna sektoris püsivad jätkusuutlikena vaid ettevõtted, mis suudavad tagada piisavas mahus investeeringuid. "Kokku ulatuvad Elisa investeeringud aastas kümnete miljonite eurodeni ning me jätkame ka uuel aastal suunaga, kus pakume oma kliendile alati parimaid teenuseid ja sisu ning ei tee järeleandmisi kvaliteedis. Seetõttu toovad aasta esimesed kuud tõepoolest muudatusi kaasa ka osades vanemates ning pakkumisest maha võetud TV- ja koduinternetiteenustes," ütles Teder. Samas on ärikeskkonna volatiilsus toonud ettevõtte jaoks kaasa sisendkulude kasvu ning kiire inflatsioon on sisse ostetavate toodete ja teenuste hindasid veelgi enam kasvatanud, lisas Teder. Tele2 turundusdirektor Estrin lisas: "Selleks, et vastata klientide ootustele ja muutuvatele kasutamisharjumustele kiirelt arenevas telekommunikatsiooni valdkonnas ning samal ajal pakkuda klientidele kvaliteetset, turvalist ja mõistliku hinnaga internetti, peame tegema mitmeid investeeringuid, sealhulgas ka tehnilistesse arendustesse." Ka tema tõi esile, et ettevõte seisab silmitsi nii üldise hinnatõusu kui ka kallinenud sisend- ja tegevuskuludega olukorras, kus sideteenuste hinnad ei ole võrreldes teiste kaubagruppide hindadega seni tõusnud. Samu põhjusi hindade tõstmiseks nimetas ka Telia. "Kiiresti muutuv ärikeskkond, seadmete sisseostuhindade tõus ja muude sisendkulude kasv mõjutavad otseselt ka Telia tegevust," seisab ettevõtte pressiteates.

Sideettevõtted tõstavad uuest aastast hindu

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Mõistlike hindade säilitamiseks viime nii era- kui ka ärikliendid üle kaasaegsematesse pakettidesse. Nii era- kui ka äriklientide puhul jääb hinnamuudatus umbes 15 protsendi juurde ja sõltub paljuski paketist," ütles Tele2 turundusdirektor Ines Estrin kolmapäeval ERR-ile. Ta lisas, et paketimuudatused on plaanis uuel aastal ning palus klientidel üle kontrollida oma kontaktandmed, et nendeni jõuaks personaalne teavitus muutustest. Estrin kutsus Tele2 kliente ka üle vaatama oma praeguse paketi, et väiksema mahuga paketi puhul limiidi lõppemisel mitte juurde maksta kallima tariifiga, vaid võtta kohe suurema mahuga pakett. Ka Elisa esindaja tõi esile muudatused eelkõige vanemates pakettides. "Kaasajastame internetipakettide ühenduskiiruseid ning mõnedes pakettides toimub ka hinnakorrektsioon umbes ühe kuni kolme euro võrra," ütles Elisa meediasuhete juht Taavi Teder kolmapäeval ERR-ile. Telia esindaja viitas juba oktoobris tehtud teavitusele hinnatõusudest. Peamiselt puudutavad need koduteenuste seadmete nagu digiboksid ja ruuterid üüritasusid, mis tõusevad umbes ühe euro võrra kuus. Kõik räägivad investeeringutest ja sisendhindade tõusust Kõikide ettevõtete esindaja tõid hinnatõusu põhjustena esile investeerimisvajaduse ning samas muude hindade tõusu, mis suurendab ka nende kulusid. Teder ütles, et meelelahutus-, IT- ja kommunikatsiooniettevõtteid iseloomustab iga-aastane suur investeeringute maht infrastruktuuri ehk kaabel- ja mobiilse interneti võrgu arendamisse, originaalsisu tootmisse ja tehisintellekti lahenduste rajamisse, kuna sektoris püsivad jätkusuutlikena vaid ettevõtted, mis suudavad tagada piisavas mahus investeeringuid. "Kokku ulatuvad Elisa investeeringud aastas kümnete miljonite eurodeni ning me jätkame ka uuel aastal suunaga, kus pakume oma kliendile alati parimaid teenuseid ja sisu ning ei tee järeleandmisi kvaliteedis. Seetõttu toovad aasta esimesed kuud tõepoolest muudatusi kaasa ka osades vanemates ning pakkumisest maha võetud TV- ja koduinternetiteenustes," ütles Teder. Samas on ärikeskkonna volatiilsus toonud ettevõtte jaoks kaasa sisendkulude kasvu ning kiire inflatsioon on sisse ostetavate toodete ja teenuste hindasid veelgi enam kasvatanud, lisas Teder. Tele2 turundusdirektor Estrin lisas: "Selleks, et vastata klientide ootustele ja muutuvatele kasutamisharjumustele kiirelt arenevas telekommunikatsiooni valdkonnas ning samal ajal pakkuda klientidele kvaliteetset, turvalist ja mõistliku hinnaga internetti, peame tegema mitmeid investeeringuid, sealhulgas ka tehnilistesse arendustesse." Ka tema tõi esile, et ettevõte seisab silmitsi nii üldise hinnatõusu kui ka kallinenud sisend- ja tegevuskuludega olukorras, kus sideteenuste hinnad ei ole võrreldes teiste kaubagruppide hindadega seni tõusnud. Samu põhjusi hindade tõstmiseks nimetas ka Telia. "Kiiresti muutuv ärikeskkond, seadmete sisseostuhindade tõus ja muude sisendkulude kasv mõjutavad otseselt ka Telia tegevust," seisab ettevõtte pressiteates. ### Response: Sideettevõtted tõstavad uuest aastast hindu

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Kriechmayr edestas 0,40 sekundiga kanadalast James Crawfordi ja 0,68 sekundiga norralast Aleksander Aamodt Kildet. Esimesena jäi pjedestaalilt välja MK-sarja üldliider, šveitslane Marco Odermatt, kes kaotas võitjale 1,46 sekundiga. Kriechmayrile on see hooaja teine etapivõit, esimese võidu sai ta kaks nädalat tagasi Val Gardenas samuti kiirlaskumises. Crawford oli varem vaid kahel korral MK-sarjas pjedestaalile pääsenud. See oli tänavuse hooaja viies kiirlaskumine, kolm võitu on saanud Kilde ja kaks Kriechmayr.

Kriechmayr sai hooaja teise etapivõidu

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Kriechmayr edestas 0,40 sekundiga kanadalast James Crawfordi ja 0,68 sekundiga norralast Aleksander Aamodt Kildet. Esimesena jäi pjedestaalilt välja MK-sarja üldliider, šveitslane Marco Odermatt, kes kaotas võitjale 1,46 sekundiga. Kriechmayrile on see hooaja teine etapivõit, esimese võidu sai ta kaks nädalat tagasi Val Gardenas samuti kiirlaskumises. Crawford oli varem vaid kahel korral MK-sarjas pjedestaalile pääsenud. See oli tänavuse hooaja viies kiirlaskumine, kolm võitu on saanud Kilde ja kaks Kriechmayr. ### Response: Kriechmayr sai hooaja teise etapivõidu

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Djokovic tahtis Austraalias mängida ka käimasoleva aasta alguses, kuid kuna ta polnud koroonaviiruse vastu vaktsineerinud, saadeti ta pärast mitmeid kohtuistungeid riigist välja. Sellega pidanuks kaasnema ka kolmeaastane viisakeeld, kuid Austraalia tuli endisele esireketile vastu ja tühistas selle. Enda kümnendat Austraalia lahtiste võitu jahtima asuv Djokovic jõudis sel korral sekeldusteta Austraaliasse 27. detsembril. "Oleme haritud spordipublik, eriti need, kes käivad tennist vaatamas. Nad armastavad tennist ja neile meeldib vaadata parimaid mängijaid, näha suurepärast atleetlikkust ja imelisi matše. Seetõttu olen kindel, et fännid reageerivad nii, nagu ootame, et nad reageeriksid ja austavad seda," oli Tiley veendunud, et Djokovic võetakse Austraalias hästi vastu. Austraalia lahtised algavad Melbourne'is 16. jaanuaril, maailma viies reket Djokovic mängib enne seda ka Adelaide'is, kus turniir algab 1. jaanuaril.

Turniiridirektor: olen kindel, et Djokovic võetakse Austraalias hästi vastu

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Djokovic tahtis Austraalias mängida ka käimasoleva aasta alguses, kuid kuna ta polnud koroonaviiruse vastu vaktsineerinud, saadeti ta pärast mitmeid kohtuistungeid riigist välja. Sellega pidanuks kaasnema ka kolmeaastane viisakeeld, kuid Austraalia tuli endisele esireketile vastu ja tühistas selle. Enda kümnendat Austraalia lahtiste võitu jahtima asuv Djokovic jõudis sel korral sekeldusteta Austraaliasse 27. detsembril. "Oleme haritud spordipublik, eriti need, kes käivad tennist vaatamas. Nad armastavad tennist ja neile meeldib vaadata parimaid mängijaid, näha suurepärast atleetlikkust ja imelisi matše. Seetõttu olen kindel, et fännid reageerivad nii, nagu ootame, et nad reageeriksid ja austavad seda," oli Tiley veendunud, et Djokovic võetakse Austraalias hästi vastu. Austraalia lahtised algavad Melbourne'is 16. jaanuaril, maailma viies reket Djokovic mängib enne seda ka Adelaide'is, kus turniir algab 1. jaanuaril. ### Response: Turniiridirektor: olen kindel, et Djokovic võetakse Austraalias hästi vastu

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Tartu mänguasjamuuseumi näitus "Barbie täiuslikud jõulud" Tartu mänguasjamuuseum kutsub imetlema jõulukleitides Barbie nukke, mida on kollektsionääridele mõeldud pühadesarjas valmistatud juba 1988. aastast. Tähtpäevale kohaselt on riietel kasutatud kuldseid, hõbedasi, lumivalgeid, rohelisi, öötumedaid ja punaseid värve. Näiteks 2022. aasta peokleidi eeskujuks on võetud jõulutähe punane õis. Lisaks on välja antud suurejoonelistes helkivates kostüümides Barbie-ingleid. Elegantseid jõulukleitides Barbie-nukke saab uudistada kuni 26. veebruarini 2023. Kalamaja muuseumi jõulukalender Kotzebue 16 aial Kalamaja muuseumi aiamüürile on üles seatud jõulukalender, mis kutsub möödujaid avama luuke ja saama pisut aimu, mismoodi oodati ja tähistati aastalõpupühasid Põhja-Tallinna kandis 60--100 aastat tagasi. Igaüks leiab kalendriuste tagant põnevaid teadmisi ja fakte Kalamaja kohta. Kaasa saab võtta helkuri ja piparkoogi seemneid, et ikka piparkoogiarmastus kõhus kasvama hakkaks. Veel on kaasa võtmiseks krustaatide tegemise retsept ja tasku võib panna isegi väikese luuletuse jõulupeo tarbeks. Loodetavasti aitavad kalendri luugitagused üllatused möödujatel korraks teha väikseid pause oma argielu kiiresse kulgu ning toovad ellu pisut jõulude ootamise ja pühitsemise rõõmu. Kalendrit saab uudistada ööpäev läbi Kalamaja muuseumi aiamüüril kuni kolmekuningapäevani. Kalamaja muuseumi jõulukalender. Autor/allikas: Meeli Küttim Pärnu Muuseumi näitus "Une hõlmas" Unelauludest luupainajateni, voodikaaslastest lõunauinakuteni ja unenägudest voodipesuni ... Pärnu Muuseumi näitus "Une hõlmas" pajatab loo sellest, millega me tegeleme neli kuud aastast – magamisest! Näitus pakub magamisega seoses hulgaliselt mõtte- ja kõneainet. Kuidas me tähtsustame puhkust ja und? Milline on meie suhe igavese unega? Kui oluline on meie jaoks privaatsus ja magamise ruum? Kuivõrd mõjutab meie une kvaliteeti magamisase? Üheseid vastuseid pole, igaüks peab enda unenäo ise kokku panema. Abiks olgu sealjuures meie esivanemate pärimus, mis tänu rahvaluulekogujatele ja -talletajatele annab võimaluse luua tänapäevalgi kontakt möödanikuga. Seda unenäolist näitust saab näha 30. jaanuarini 2023. Kumu Kunstimuuseumi näitus "teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres" 2001. aastal asutatud kunstirühmitus TeamLab on üks tuntumaid digitaalse kunsti loojaid maailmas. Nende mõjusad ruumiinstallatsioonid on muutnud arusaama digitehnoloogia abil loodud kunstist ning vaimustanud miljoneid vaatajaid üle ilma. TeamLabi näitus haarab külastaja üleni endasse. See on piirideta kunst, mis ümbritseb meid täielikult ja tõmbab meid kaasa kõigi meeltega. Näitusel saab kogeda kolme teost, mis kujutavad katkematute lainete, tärkavate, õitsevate ja närbuvate lillede ning tuleleekide kaudu looduse igavest ringkäiku. TeamLabile omaselt on näitusesse kaasatud ka külastaja: mobiiliäpi abil saab igaüks süüdata leegi oma telefonis või käeviipega mõjutada seinal kasvavaid lilli. Näitus on avatud kuni 7. maini 2023. Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone. Autor/allikas: Vahur Lõhmus Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi näitus "Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst" Kui tänapäeval saab fotosid ja teksti töödelda tavalise nutitelefoniga, siis mõnikümmend aastat tagasi tähendas lihtsaimgi kujundusvõte mitut tundi fotolaboris, mikroskoopilisi lõikamis-kleepimistöid, kõnesid ja kirju kirjastusse ja trükikotta, 300-kraadist sulametalli, arvukaid proovitõmmiseid ja metsikut materjalikulu. Näitusel kasutatud materjalid pärinevad kujunduskunstnik Jüri Kaarma (1950–2011) isiklikust arhiivist ja näitavad, kuidas valmisid tema tuhanded trükised, abiks kummiliim, skalpell ja fotosuurendusaparaat, mida mees kasutas tagurpidi kaamerana. Näitusel esile tõstetud eksponaadid selgitavad ilmekalt hilisel nõukogude ajal disaineriametis kehtinud piiranguid ning sellest sündinud leidlikkust. Näitust saab vaadata 8. jaanuarini 2023. Ajaloomuuseumi suurgildi hoone näitus "Habras ilu. Jõuluehted gildihoones" Kuuse tuppa toomisega algab pühade ja uue aasta ootus ning puu väljaviimine tähistab sümboolselt selle erilise aja lõppu. Kuuskede ehtimise komme on küll sajandeid pikk, kuid ehted ise on aja jooksul palju muutunud. Kunagised rasvaküünlad, paberkaunistused ja pühadejärgseks kõhutäieks mõeldud maiustused on asendunud habraste klaas- ja plastehetega, mis on küll hingematvalt kaunid, kuid sama ajutised kui nende eelkäijad. Näitusel on eksponeeritud kuuseehted Eesti ajaloomuuseumi kogudest ja Marika Ploomani erakollektsioonist. Jõuluehteid saab imetleda 8. jaanuarini 2023.

Muuseumikaardi talvised näitusesoovitused: jõulukleitides Barbie-nukud, uni, kujunduskunst jm

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Tartu mänguasjamuuseumi näitus "Barbie täiuslikud jõulud" Tartu mänguasjamuuseum kutsub imetlema jõulukleitides Barbie nukke, mida on kollektsionääridele mõeldud pühadesarjas valmistatud juba 1988. aastast. Tähtpäevale kohaselt on riietel kasutatud kuldseid, hõbedasi, lumivalgeid, rohelisi, öötumedaid ja punaseid värve. Näiteks 2022. aasta peokleidi eeskujuks on võetud jõulutähe punane õis. Lisaks on välja antud suurejoonelistes helkivates kostüümides Barbie-ingleid. Elegantseid jõulukleitides Barbie-nukke saab uudistada kuni 26. veebruarini 2023. Kalamaja muuseumi jõulukalender Kotzebue 16 aial Kalamaja muuseumi aiamüürile on üles seatud jõulukalender, mis kutsub möödujaid avama luuke ja saama pisut aimu, mismoodi oodati ja tähistati aastalõpupühasid Põhja-Tallinna kandis 60--100 aastat tagasi. Igaüks leiab kalendriuste tagant põnevaid teadmisi ja fakte Kalamaja kohta. Kaasa saab võtta helkuri ja piparkoogi seemneid, et ikka piparkoogiarmastus kõhus kasvama hakkaks. Veel on kaasa võtmiseks krustaatide tegemise retsept ja tasku võib panna isegi väikese luuletuse jõulupeo tarbeks. Loodetavasti aitavad kalendri luugitagused üllatused möödujatel korraks teha väikseid pause oma argielu kiiresse kulgu ning toovad ellu pisut jõulude ootamise ja pühitsemise rõõmu. Kalendrit saab uudistada ööpäev läbi Kalamaja muuseumi aiamüüril kuni kolmekuningapäevani. Kalamaja muuseumi jõulukalender. Autor/allikas: Meeli Küttim Pärnu Muuseumi näitus "Une hõlmas" Unelauludest luupainajateni, voodikaaslastest lõunauinakuteni ja unenägudest voodipesuni ... Pärnu Muuseumi näitus "Une hõlmas" pajatab loo sellest, millega me tegeleme neli kuud aastast – magamisest! Näitus pakub magamisega seoses hulgaliselt mõtte- ja kõneainet. Kuidas me tähtsustame puhkust ja und? Milline on meie suhe igavese unega? Kui oluline on meie jaoks privaatsus ja magamise ruum? Kuivõrd mõjutab meie une kvaliteeti magamisase? Üheseid vastuseid pole, igaüks peab enda unenäo ise kokku panema. Abiks olgu sealjuures meie esivanemate pärimus, mis tänu rahvaluulekogujatele ja -talletajatele annab võimaluse luua tänapäevalgi kontakt möödanikuga. Seda unenäolist näitust saab näha 30. jaanuarini 2023. Kumu Kunstimuuseumi näitus "teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres" 2001. aastal asutatud kunstirühmitus TeamLab on üks tuntumaid digitaalse kunsti loojaid maailmas. Nende mõjusad ruumiinstallatsioonid on muutnud arusaama digitehnoloogia abil loodud kunstist ning vaimustanud miljoneid vaatajaid üle ilma. TeamLabi näitus haarab külastaja üleni endasse. See on piirideta kunst, mis ümbritseb meid täielikult ja tõmbab meid kaasa kõigi meeltega. Näitusel saab kogeda kolme teost, mis kujutavad katkematute lainete, tärkavate, õitsevate ja närbuvate lillede ning tuleleekide kaudu looduse igavest ringkäiku. TeamLabile omaselt on näitusesse kaasatud ka külastaja: mobiiliäpi abil saab igaüks süüdata leegi oma telefonis või käeviipega mõjutada seinal kasvavaid lilli. Näitus on avatud kuni 7. maini 2023. Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone. Autor/allikas: Vahur Lõhmus Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi näitus "Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst" Kui tänapäeval saab fotosid ja teksti töödelda tavalise nutitelefoniga, siis mõnikümmend aastat tagasi tähendas lihtsaimgi kujundusvõte mitut tundi fotolaboris, mikroskoopilisi lõikamis-kleepimistöid, kõnesid ja kirju kirjastusse ja trükikotta, 300-kraadist sulametalli, arvukaid proovitõmmiseid ja metsikut materjalikulu. Näitusel kasutatud materjalid pärinevad kujunduskunstnik Jüri Kaarma (1950–2011) isiklikust arhiivist ja näitavad, kuidas valmisid tema tuhanded trükised, abiks kummiliim, skalpell ja fotosuurendusaparaat, mida mees kasutas tagurpidi kaamerana. Näitusel esile tõstetud eksponaadid selgitavad ilmekalt hilisel nõukogude ajal disaineriametis kehtinud piiranguid ning sellest sündinud leidlikkust. Näitust saab vaadata 8. jaanuarini 2023. Ajaloomuuseumi suurgildi hoone näitus "Habras ilu. Jõuluehted gildihoones" Kuuse tuppa toomisega algab pühade ja uue aasta ootus ning puu väljaviimine tähistab sümboolselt selle erilise aja lõppu. Kuuskede ehtimise komme on küll sajandeid pikk, kuid ehted ise on aja jooksul palju muutunud. Kunagised rasvaküünlad, paberkaunistused ja pühadejärgseks kõhutäieks mõeldud maiustused on asendunud habraste klaas- ja plastehetega, mis on küll hingematvalt kaunid, kuid sama ajutised kui nende eelkäijad. Näitusel on eksponeeritud kuuseehted Eesti ajaloomuuseumi kogudest ja Marika Ploomani erakollektsioonist. Jõuluehteid saab imetleda 8. jaanuarini 2023. ### Response: Muuseumikaardi talvised näitusesoovitused: jõulukleitides Barbie-nukud, uni, kujunduskunst jm

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

LNG-ujuvterminal Exemplar peab asendama Venemaalt Soome tulnud gaasitarned ja tagama Soome gaasiga varustatuse. Kolmapäeval peakski ujuvterminal jõudma Inkoo sadamasse, alus lahkus Gibraltarilt 19. detsembril, vahendas Yle. Soome riiklik gaasivõrgu ettevõte Gasgrid Finland sõlmis ujuvterminal Exemplari rentimiseks kevade lõpus kümneaastase rendilepingu. Terminalil taasgaasistatud gaas veetakse Inkoost ka Eestisse. Eestisse jõuab gaas kahte riiki ühendava gaasitoru Balticconnectori kaudu. Leping ujuvterminali rendiks sõlmiti 10 aastaks kogumaksumusega 460 miljonit eurot, mis teeb ligikaudu 126 000 eurot päevas. Veeldatud maagaasi hakkavad Exemplarile tooma tankerid. Tankerid peaksid Exemplari külastama kaks korda kuus. Esimene LNG-laev peaks ujuvterminali jõudma jaanuaris. Inkoo sadam Lõuna-Soomes enne Exemplari saabumist

Soome ujuvterminal Exemplar saabus kolmapäeval Inkoo sadamasse

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: LNG-ujuvterminal Exemplar peab asendama Venemaalt Soome tulnud gaasitarned ja tagama Soome gaasiga varustatuse. Kolmapäeval peakski ujuvterminal jõudma Inkoo sadamasse, alus lahkus Gibraltarilt 19. detsembril, vahendas Yle. Soome riiklik gaasivõrgu ettevõte Gasgrid Finland sõlmis ujuvterminal Exemplari rentimiseks kevade lõpus kümneaastase rendilepingu. Terminalil taasgaasistatud gaas veetakse Inkoost ka Eestisse. Eestisse jõuab gaas kahte riiki ühendava gaasitoru Balticconnectori kaudu. Leping ujuvterminali rendiks sõlmiti 10 aastaks kogumaksumusega 460 miljonit eurot, mis teeb ligikaudu 126 000 eurot päevas. Veeldatud maagaasi hakkavad Exemplarile tooma tankerid. Tankerid peaksid Exemplari külastama kaks korda kuus. Esimene LNG-laev peaks ujuvterminali jõudma jaanuaris. Inkoo sadam Lõuna-Soomes enne Exemplari saabumist ### Response: Soome ujuvterminal Exemplar saabus kolmapäeval Inkoo sadamasse

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Kõige kallim on elekter päeval kella kahest kolmeni, mil megavatt-tunni hind ulatub 142,64 euroni. Odavaim on elekter varahommikul kella neljast kuueni, mil hind ulatub veidi üle 19 euro. Elektri hinna on alla viinud pühadeaegne vähesem tarbimine, tavapärasest pisut soojem ilm ja tuuleenergia. 26. detsembril langes hind Eestis 41,54 eurole, enne seda oli madalam hind 29. oktoobril, mil päeva keskmiseks kujunes 68,58 eurot. Lätis ja Leedus on neljapäeva keskmine hind Eestiga samal tasemel, Soomes on see 47,56 eurot megavatt-tunnist. Balti riikidest on neljapäeval Nord Pooli elektribörsil hind kõrgem vaid Poolas ja Lõuna-Norras. Poolas ulatub see 92,8 euroni ning Norra viiendas hinnapiirkonnas 106,5 euroni megavatt-tunnist.

Elektri börsihind langeb neljapäeval 90 eurole

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Kõige kallim on elekter päeval kella kahest kolmeni, mil megavatt-tunni hind ulatub 142,64 euroni. Odavaim on elekter varahommikul kella neljast kuueni, mil hind ulatub veidi üle 19 euro. Elektri hinna on alla viinud pühadeaegne vähesem tarbimine, tavapärasest pisut soojem ilm ja tuuleenergia. 26. detsembril langes hind Eestis 41,54 eurole, enne seda oli madalam hind 29. oktoobril, mil päeva keskmiseks kujunes 68,58 eurot. Lätis ja Leedus on neljapäeva keskmine hind Eestiga samal tasemel, Soomes on see 47,56 eurot megavatt-tunnist. Balti riikidest on neljapäeval Nord Pooli elektribörsil hind kõrgem vaid Poolas ja Lõuna-Norras. Poolas ulatub see 92,8 euroni ning Norra viiendas hinnapiirkonnas 106,5 euroni megavatt-tunnist. ### Response: Elektri börsihind langeb neljapäeval 90 eurole

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Anders Adlercreutz Soome erakonnast Rootsi rahvapartei ja Atte Harjanne Soome rohelistest kutsusid ühises arvamusloos Soomet üles andma Ukrainale moodsaid Leopard 2 tanke. Arvamuslugu ilmus algselt rootsikeelses Soome lehes Hufvudstadsbladet. Siiani pole Ukraina liitlased ja partnerid Ukrainale moodsaid lääne päritolu tanke soostunud andma. Adlercreutz ja Harjanne väidavad, et lääne päritolu tankide saatmine Ukrainale suurendaks oluliselt Ukraina sõjalist suutlikkust lahinguväljal. Kuna uus tehnika vajab eraldi väljaõpet, siis oleks kasulik anda Ukrainale suures koguses ühte konkreetset tankimudelit. Leopard 2 oleks kahe Eduskunta liikme sõnul selleks ideaalne, kuna seda on toodetud tuhandeid ühikuid ning Euroopas kasutavad seda mitmed riigis, sh peale tootjariigi Saksamaa ka Madalmaad, Rootsi, Taani, Hispaania, Norra, Poola ja Soome. Soome relvajõudude käsutuses on ligikaudu 200 Leopard 2 tanki. Kuigi autorid möönavad, et Soome ei saaks Ukrainale neid suures koguses üle anda, siis käivitaks selline otsus laiema arutelu lääne päritolu tankide tarnimisest Ukrainale. Autorid rõhutasid oma arvamusloo lõpus, et Soome ei peaks tegema enda otsuseid tulenevalt Vene narratiivist, vaid põhinema eelkõige Soome enda huvidest ja väärtustest. Kuna Leopard 2 on algselt Saksamaal toodetud tank, siis vajab selle tarnimise otsus kolmandale riigile ka Saksamaa heakskiitu.

Eduskunna liikmed: Soome võiks anda Ukrainale Leopard 2 tanke

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Anders Adlercreutz Soome erakonnast Rootsi rahvapartei ja Atte Harjanne Soome rohelistest kutsusid ühises arvamusloos Soomet üles andma Ukrainale moodsaid Leopard 2 tanke. Arvamuslugu ilmus algselt rootsikeelses Soome lehes Hufvudstadsbladet. Siiani pole Ukraina liitlased ja partnerid Ukrainale moodsaid lääne päritolu tanke soostunud andma. Adlercreutz ja Harjanne väidavad, et lääne päritolu tankide saatmine Ukrainale suurendaks oluliselt Ukraina sõjalist suutlikkust lahinguväljal. Kuna uus tehnika vajab eraldi väljaõpet, siis oleks kasulik anda Ukrainale suures koguses ühte konkreetset tankimudelit. Leopard 2 oleks kahe Eduskunta liikme sõnul selleks ideaalne, kuna seda on toodetud tuhandeid ühikuid ning Euroopas kasutavad seda mitmed riigis, sh peale tootjariigi Saksamaa ka Madalmaad, Rootsi, Taani, Hispaania, Norra, Poola ja Soome. Soome relvajõudude käsutuses on ligikaudu 200 Leopard 2 tanki. Kuigi autorid möönavad, et Soome ei saaks Ukrainale neid suures koguses üle anda, siis käivitaks selline otsus laiema arutelu lääne päritolu tankide tarnimisest Ukrainale. Autorid rõhutasid oma arvamusloo lõpus, et Soome ei peaks tegema enda otsuseid tulenevalt Vene narratiivist, vaid põhinema eelkõige Soome enda huvidest ja väärtustest. Kuna Leopard 2 on algselt Saksamaal toodetud tank, siis vajab selle tarnimise otsus kolmandale riigile ka Saksamaa heakskiitu. ### Response: Eduskunna liikmed: Soome võiks anda Ukrainale Leopard 2 tanke

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Tallinn lõpetas tänavu 18. mail TLT juhatuse liikmete Deniss Boroditši ja Otto Popeliga lepingu, kuna nii Boroditš kui ka Popel olid linna raha eest käinud mitmetel koolitustel, mille eest tasus maksumaksja. Vallandamise aluseks oli usalduse kaotus. Kumbki ei vaidlustanud kohtus enda vallandamist, kuid esitas nõudmise töölepingujärgse lahkumishüvitise saamiseks. Popeli sellekohase taotluse otsustas kohus rahuldada 11. oktoobril, Boroditši sarnane kaebus tuleb arutusele 3. veebruaril, kirjutas ERR-i venekeelsete uudiste portaal rus.err.ee. Boroditš ei soovinud kohtule esitatud taotlust kolmapäeval ERR-ile kommenteerida. Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige ning ettevõtte nõukogu endine esimees Andrei Novikov, kes sõlmis sel kohal töötades mõlemaga töölepingu, ütles ERR-ile, et Boroditši nõudmised lähtuvad lepingu tõlgendamisest. "Peame ootama ära kohtu otsuse ning enne seda ma ei sooviks midagi kommenteerida. Nii nagu kohus otsustab, nii ka jääb" ütles Novikov. Rääkides Popeli taotlusest, tõdes Novikov, et ka seal oli pooltel eriarvamus. "See otsus on juba jõustunud. Ma ei hakkaks seda kommenteerima. Meil oli oma arvamus, aga kohus otsustas teisiti. Kui kohtuotsus on jõustunud, siis on see täitmiseks. Konsulteerisime advokaatidega ja jõudsime järeldusele, et vaidlus tuleks selles instantsis lõpetada," rääkis Novikov. Töölepingu kohaselt tuli Popelile maksta lahumishüvitist üheksa kuupalga ulatuses ehk 57 600 eurot. Selle summa käskis kohus ka talle välja maksta. Lisaks pidi TLT talle tasuma ka intressid ning kohtukulud. Boroditš loodab kohtu kaudu välja nõuda lahkumistasu 12 kuupalga ulatuses ehk 90 000 eurot. Kui TLT nõukogu süüdistas Boroditši ja Popelit usalduse kaotamises, kuna nad väidetavalt lasid ettevõttel ilma nõukogu heakskiiduta tasuda nende õppekulud, siis kohus ei leidnud Popeli asja arutades, et midagi sellist oleks tema puhul toimunud. Alates 2021.. aasta veebruarist kuni 2022. aasta maini kulutati TLT eelarvest Popeli õppekuludeks Estonian Business Schoolis 19 400 eurot. Ta palus raamatupidajal need tasuda ja kokku tehti sel otstarbel neli makset. "Kui see summa oleks olnud kostja (ettevõtte – toim.) jaoks ebamõistlikult suur, siis tulnuks sellele koheselt tähelepanu juhtida, kuid kohtule esitatud tõenditest seda näha ei ole," märkis kohus. Kohus tõdes ka, et kõigi Popeli täiendõppega seotud küsimuste lahendamise oli ettevõtte nõukogu delegeerinud juhatuse esimehele Boroditšile, kes sisuliselt tegutses nõukogu heakskiidul. Suvel andis Boroditš ERR-ile suure intervjuu, kus kritiseeris muuhulgas ka oma vallandamist.

TLT juhi kohalt vallandatud Boroditš nõuab ettevõttelt 90 000 eurot

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Tallinn lõpetas tänavu 18. mail TLT juhatuse liikmete Deniss Boroditši ja Otto Popeliga lepingu, kuna nii Boroditš kui ka Popel olid linna raha eest käinud mitmetel koolitustel, mille eest tasus maksumaksja. Vallandamise aluseks oli usalduse kaotus. Kumbki ei vaidlustanud kohtus enda vallandamist, kuid esitas nõudmise töölepingujärgse lahkumishüvitise saamiseks. Popeli sellekohase taotluse otsustas kohus rahuldada 11. oktoobril, Boroditši sarnane kaebus tuleb arutusele 3. veebruaril, kirjutas ERR-i venekeelsete uudiste portaal rus.err.ee. Boroditš ei soovinud kohtule esitatud taotlust kolmapäeval ERR-ile kommenteerida. Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige ning ettevõtte nõukogu endine esimees Andrei Novikov, kes sõlmis sel kohal töötades mõlemaga töölepingu, ütles ERR-ile, et Boroditši nõudmised lähtuvad lepingu tõlgendamisest. "Peame ootama ära kohtu otsuse ning enne seda ma ei sooviks midagi kommenteerida. Nii nagu kohus otsustab, nii ka jääb" ütles Novikov. Rääkides Popeli taotlusest, tõdes Novikov, et ka seal oli pooltel eriarvamus. "See otsus on juba jõustunud. Ma ei hakkaks seda kommenteerima. Meil oli oma arvamus, aga kohus otsustas teisiti. Kui kohtuotsus on jõustunud, siis on see täitmiseks. Konsulteerisime advokaatidega ja jõudsime järeldusele, et vaidlus tuleks selles instantsis lõpetada," rääkis Novikov. Töölepingu kohaselt tuli Popelile maksta lahumishüvitist üheksa kuupalga ulatuses ehk 57 600 eurot. Selle summa käskis kohus ka talle välja maksta. Lisaks pidi TLT talle tasuma ka intressid ning kohtukulud. Boroditš loodab kohtu kaudu välja nõuda lahkumistasu 12 kuupalga ulatuses ehk 90 000 eurot. Kui TLT nõukogu süüdistas Boroditši ja Popelit usalduse kaotamises, kuna nad väidetavalt lasid ettevõttel ilma nõukogu heakskiiduta tasuda nende õppekulud, siis kohus ei leidnud Popeli asja arutades, et midagi sellist oleks tema puhul toimunud. Alates 2021.. aasta veebruarist kuni 2022. aasta maini kulutati TLT eelarvest Popeli õppekuludeks Estonian Business Schoolis 19 400 eurot. Ta palus raamatupidajal need tasuda ja kokku tehti sel otstarbel neli makset. "Kui see summa oleks olnud kostja (ettevõtte – toim.) jaoks ebamõistlikult suur, siis tulnuks sellele koheselt tähelepanu juhtida, kuid kohtule esitatud tõenditest seda näha ei ole," märkis kohus. Kohus tõdes ka, et kõigi Popeli täiendõppega seotud küsimuste lahendamise oli ettevõtte nõukogu delegeerinud juhatuse esimehele Boroditšile, kes sisuliselt tegutses nõukogu heakskiidul. Suvel andis Boroditš ERR-ile suure intervjuu, kus kritiseeris muuhulgas ka oma vallandamist. ### Response: TLT juhi kohalt vallandatud Boroditš nõuab ettevõttelt 90 000 eurot

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Detsembris tegi hoiu-laenuühistu saneerimiskavaga ette nähtud väljamaksed kõigile esimesse gruppi kuuluvatele osanikele, järgmised väljamaksed teeb Erial 2023. aasta juunis. Eriali saneerimisnõustaja Ly Müürsoo sõnul maksti tänavu esimese grupi osanikele välja 10 protsenti ja seda kahes osas ehk viis protsenti juunis ja viis protsenti detsembris. Veel on tasumata võlausaldajate pärijatele edastatavad maksed, mis eeldavad andmete korrigeerimist. Väljamakseid rahastab Erial enda kinnitusel läbi kinnisvaraettevõtte tegevuse, milleks hoiustajatelt raha kaasas. Eriali teatel laenati hoiustajate rahast 80 protsenti edasi kinnisvara arendamiseks, mis pidi hoiustajatele kõrge intressiga sisse võetud raha tagasi tooma. Erial Kinnisvara kutsus ka detsembris eetris olnud telereklaamis tutvuma inimesi oma kinnisvaraarendusi tutvustava kodulehega. Müürsoo sõnul oli ettevõte tasunud reklaami eest enne saneerimismenetluse algust ning seetõttu kasutati ka reklaamipind ära. Veel jõululaupäeval eetris olnud reklaamklipis kutsus ühistu hoiustajaid üles mitte kuulama ühistu kohta avaldatud negatiivset infot ja avaldas, et on teinud väljamakseid saneerimiskava järgides. "Meedias jätkub Eriali diskrediteerimisele suunatud laimuvoog. See informatsioon on ebaprofessionaalne ja kontrollimata ja meie peame sellist tegevust pahatahtlikuks, eesmärgiga tekitada Eriali vastu negatiivset suhtumist ühiskonnas. Igale valeväitele hakkab Erial vastama kohtuliku hagiga, et liikmete huve kaitsta. Täname igat Eriali liiget, kes ei tulnud ülalmainitud provokatsioonidega kaasa, usalduse eest," teatas hoiu-laenuühistu telereklaamis. Saneerimiskava järgi on Erialil kohustusi enam kui 16 miljoni euro eest. Hoiu-laenuühistu Erial alustas tegevust 2018. aastal ja kaasas 9-12-protsendilist intressi lubades teise tegevusaasta lõpuks 17,2 miljonit eurot hoiuseid. Erial sattus raskustesse, kui selle asutajatele esitati kahtlustus mitmes kriminaalasjas ning 2020. aasta 4. detsembril peatas hoiu-laenuühistu väljamaksed. Mullu mais esitas riigiprokuratuur seitsmele inimesele ja kahele ettevõttele süüdistuse omastamises ja investeerimiskelmuses, teiste seas said süüdistuse ka hoiu-laenuühistu juhatusse kuulunud Daniela Dalberg-Dyageleva ja ühistu asutaja Ilya Dyagalev.

Erial ähvardab telereklaamis laimu eest kohtuga

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Detsembris tegi hoiu-laenuühistu saneerimiskavaga ette nähtud väljamaksed kõigile esimesse gruppi kuuluvatele osanikele, järgmised väljamaksed teeb Erial 2023. aasta juunis. Eriali saneerimisnõustaja Ly Müürsoo sõnul maksti tänavu esimese grupi osanikele välja 10 protsenti ja seda kahes osas ehk viis protsenti juunis ja viis protsenti detsembris. Veel on tasumata võlausaldajate pärijatele edastatavad maksed, mis eeldavad andmete korrigeerimist. Väljamakseid rahastab Erial enda kinnitusel läbi kinnisvaraettevõtte tegevuse, milleks hoiustajatelt raha kaasas. Eriali teatel laenati hoiustajate rahast 80 protsenti edasi kinnisvara arendamiseks, mis pidi hoiustajatele kõrge intressiga sisse võetud raha tagasi tooma. Erial Kinnisvara kutsus ka detsembris eetris olnud telereklaamis tutvuma inimesi oma kinnisvaraarendusi tutvustava kodulehega. Müürsoo sõnul oli ettevõte tasunud reklaami eest enne saneerimismenetluse algust ning seetõttu kasutati ka reklaamipind ära. Veel jõululaupäeval eetris olnud reklaamklipis kutsus ühistu hoiustajaid üles mitte kuulama ühistu kohta avaldatud negatiivset infot ja avaldas, et on teinud väljamakseid saneerimiskava järgides. "Meedias jätkub Eriali diskrediteerimisele suunatud laimuvoog. See informatsioon on ebaprofessionaalne ja kontrollimata ja meie peame sellist tegevust pahatahtlikuks, eesmärgiga tekitada Eriali vastu negatiivset suhtumist ühiskonnas. Igale valeväitele hakkab Erial vastama kohtuliku hagiga, et liikmete huve kaitsta. Täname igat Eriali liiget, kes ei tulnud ülalmainitud provokatsioonidega kaasa, usalduse eest," teatas hoiu-laenuühistu telereklaamis. Saneerimiskava järgi on Erialil kohustusi enam kui 16 miljoni euro eest. Hoiu-laenuühistu Erial alustas tegevust 2018. aastal ja kaasas 9-12-protsendilist intressi lubades teise tegevusaasta lõpuks 17,2 miljonit eurot hoiuseid. Erial sattus raskustesse, kui selle asutajatele esitati kahtlustus mitmes kriminaalasjas ning 2020. aasta 4. detsembril peatas hoiu-laenuühistu väljamaksed. Mullu mais esitas riigiprokuratuur seitsmele inimesele ja kahele ettevõttele süüdistuse omastamises ja investeerimiskelmuses, teiste seas said süüdistuse ka hoiu-laenuühistu juhatusse kuulunud Daniela Dalberg-Dyageleva ja ühistu asutaja Ilya Dyagalev. ### Response: Erial ähvardab telereklaamis laimu eest kohtuga

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Tänavusel MM-il Saksamaa ja Hispaania alistanud ning alagrupist esimesena edasi pääsenud Jaapan läheb Moriyasu juhtimisel edasi 2026. aastani ehk järgmise MM-finaalturniirini, vahendab Reuters. Kui Jaapan 2026. aasta MM-finaalturniirile pääseb, saab Moriyasust esimene treener, kes Jaapanit kahel järjestikusel MM-il juhendanud.

Jaapani koondise peatreener pikendas lepingut järgmise MM-ini

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Tänavusel MM-il Saksamaa ja Hispaania alistanud ning alagrupist esimesena edasi pääsenud Jaapan läheb Moriyasu juhtimisel edasi 2026. aastani ehk järgmise MM-finaalturniirini, vahendab Reuters. Kui Jaapan 2026. aasta MM-finaalturniirile pääseb, saab Moriyasust esimene treener, kes Jaapanit kahel järjestikusel MM-il juhendanud. ### Response: Jaapani koondise peatreener pikendas lepingut järgmise MM-ini

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Bukaresti üheksa (B9) riigi kaitseministrite ühisavalduses pärast 13. oktoobril Poola ja Rumeenia kaaseesistumisel toimunud kohtumist teatasid NATO idatiiva riigid, et nad loodavad, et liitlased panustavad täiendavalt tugevate ja operatiivsete vägedega, mida võiks olemasolevalt lahingugrupi tasemelt kasvatada brigaadi tasemele. Sellele eelnes 11. oktoobril üheksa riigi (Poola, Rumeenia, Tšehhi, Eesti, Ungari, Bulgaaria, Läti, Leedu ja Slovakkia) välisministrite Venemaad hukka mõistev deklaratsioon, mida toetasid ka Põhja-Makedoonia ja Montenegro. Sõnastus on kõnekas: üheksa riiki "kutsuvad kõiki NATO ja Euroopa Liidu liikmesriike ning samameelseid partnereid jätkama oma panust sellesse üliolulisse ja kiireloomulisse jõupingutusse". Kahtlemata tähendab see, et kaudselt sõjast tingituna tekkinud Euroopa solidaarsus on Prantsusmaa ja Saksamaa seisukohti arvestades endiselt hoolika jälgimise all. "Atlandi-ülesed sidemed jäävad [Euroopa] usutava heidutus- ja kaitsevõime tugevdamiseks hädavajalikuks," lisasid üheksa riigi esindajad sõnumis, mis eitab mis tahes eemaldumist NATO-st, isegi kui nad lõppkokkuvõttes tunnistavad oma panust Euroopa kollektiivkaitsesüsteemi. Tugevnev koost öö See on tugev signaal. B9 on järk-järgult muutunud seisukohtade kooskõlastamise ja ühtse lähenemisviisi kujundamise vahendiks. Tegevusprogrammi peamiselt toetajalt Ameerika Ühendriikidelt saadud esialgne kinnitus selgitab säilinud sügavat sidet Washingtoniga. Tähelepanelikus vaatlejas toovad B9 asutajaliikme ja veebruarist saati Prantsusmaa NATO vägesid võõrustanud Rumeenia peaministri 2022. aasta augustis pärinevad märkused siiski esile teatud mure, mis seondub nende lääneliitlastega, kes nägid Venemaad võimaliku tulevase julgeolekupartnerina. Rootsi ja Soome, nii nagu Rumeenia ja võib-olla tulevikus ka Poola, peavad algatust täiendavaks ja NATO garantiidest sõltuvaks, mitte alternatiivse struktuuri ehitamise lähtepunktiks. Siiski tervitavad nad tihedamat suhtlust Prantsusmaaga. Kui Euroopa kollektiivkaitse ehitatakse üles praegustes oludes, ei põhine see Pariisi-Berliini kahepoolsel, vaid vastsel põhja- ja idatiiva vahel tekkival kokkuleppel. Olenevalt Saksamaa Zeitenwende ehk ajastupöörde äratuse sügavusest võib see avaldada Berliinile piisavalt survet, et ta valiks poole: kas koos Prantsusmaaga, juhtides Euroopa (vastuolulist) Prantsuse-Saksa telge, või liituda ida ja põhja tõusva ühendusega, mida toetavad Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia. Prantsuse-Saksa telg näitab küllalt märke murenemisest, et luua usutav stsenaarium, mis põhineb kaitsekohustuste jagamisel Euroopa Liidus: NATO idatiib, mis on selgesti koondunud B9 ümber, ning Põhjamaad ja Ühendkuningriik on huvitatud Venemaa heidutamisest; Prantsusmaa koos Itaalia, Hispaania ja Kreekaga on huvitatud Euroopa lõunaosast, kandes kergemat kohustuste koormat ja jäädes kaugemale vastasseisu ohust tuumariigiga; Saksamaa jääb keskele, panustades vajadusel alternatiivselt mõlemale poole, juhul kui on vaja ja siis, kui on vaja. Septembris kutsuti Rootsi ja Soome Tšehhi ja Rumeenia ühisel algatusel osalema B9-s "vähemalt külalistena", kuid uks on avatud ka alaliseks osalemiseks. Kaks Põhjala riiki ei tugevdaks mitte platvormi legitiimsust (miski pole enesekaitsest õiguspärasem), vaid kindlustaksid selle poliitilist kõlapinda ja kaalu, võimaldades kujundada Euroopa julgeolekuarhitektuuri viisil, mis vastab liikmesriikide huvidele. Eriteadmised rikastavad Jaotus võimaldaks paremaid piirkondlikke liite koos piirkondliku spetsialiseerumisega; ka NATO ise moodustati 1949. aastal esialgu regionaalsete planeerimisrühmade alusel, mille ülesanne oli koostada kohalikke kaitseplaane Nõukogude Liidu agressiooni vastu. 1951. aastal asendati need uue integreeritud juhtimisstruktuuriga. Need planeerimisrühmad ei kaotanud oma strateegilist tähtsust ja praeguste Suurbritannia juhitud NATO ühendekspeditsioonijõudude raamistik põhineb kunagisel Põhja-Euroopa planeerimisrühmal. Ka Prantsusmaal võiks olla lõunas ja edelas oma järelevalvepiirkond, valitsustevahelise lähenemisviisiga, säilitades oma autonoomia langetada otsuseid gaulle'istlikus laadis. Euroopa põhja-, kesk- ja idaosa saavad omavahel suhelda ja teha tihedat koostööd, kuna B9 on platvorm, mis on võimeline looma piirkondliku julgeoleku järjepidevama aluse, kasutades selleks raamriigi kontseptsiooni (koos Suurbritannia, Rootsi ja Poolaga) ja kindlasti saades kasu Soome "uue kooli" kaitsepraktikatest. "Kui üldse, tuleneb Euroopa ühtsus tahes-tahtmata nende piirkondlike raamistike vastastikusest kooskõlastamisest." Üksmeel on hädavajalik, kuid üleliigne ja asjatu on eeldada, et erinevate riikide vahel tekib strateegiline empaatia üksnes selleks, et rääkida mingist "Euroopa ühtsusest". Lõhestumine on absoluutne ja püsiv norm; poliitika peaks seda arvesse võtma, erimeelsusi ületama ja neid hästi ära kasutama, selmet püüda lahknemist varjata silmanähtava edu puudumisega. Kui üldse, tuleneb Euroopa ühtsus tahes-tahtmata nende piirkondlike raamistike vastastikusest kooskõlastamisest. Ideaalses maailmas oleksid Pariis ja Berliin näidanud üles strateegilist küpsust. Nende mõlema eliidil oleks jagunud teadmisi mõistmaks, et suurus ei tähenda automaatselt mõju ega ka mõjukust maailmaosa julgeolekusüsteemi ülesehitamisel, et kaitse ehitatakse üles usaldusele ja usaldust rajatakse ausa, püsiva ja kõigutamatu õlg õla kõrval jõupingutusega võrdsete seas – sest sellistes raamistikes, nagu ka NATO-s panustavad riigid proportsionaalselt, lisades väärtusi ja eriteadmisi, mis põhinevad nende enda ainulaadsel ajaloolisel kogemusel, mis täiendab teiste omi. Siit võrsubki võrdsus. Ideaalne Prantsuse-Saksa eliit oleks mõistnud sedagi, et tulevikku ei kujunda mitte "suurvõimud" ühepoolselt ja vastasmõjus (illusioon, mida jagavad nii Pariis, Moskva kui ka Peking), vaid toetus, mis tuleb keskmise suurusega riikidelt, piirkondliku tähtsusega tegijatelt, kelle huvid on niisama õiguspärased kui nende omad ja kes on võimelised tegutsema. Piirkondlik fookus Washington ja London on näidanud, et on sellest juba teadlikud, kuna NATO ennetavate ühendekspeditsioonivägede raamistik on Ukraina sõja igas etapis tõestanud oma märkimisväärset väärtust. Suurbritannia välja töötatud mudel oli küllalt atraktiivne, et kasvada seitsmelt liikmelt 2014. aastal üheteistkümnele, lisades 2017. aastal Soome ja Rootsi (varem kui nende kahe ja Prantsusmaa vahel sõlmitud lepingud) ning 2021. aastal Islandi. Kui B9 ajastupöördest võib kujuneda võimalus kasvada institutsionaalselt, poliitiliselt ja võimekuselt, vajavad Prantsusmaa ja Saksamaa poliitilise eliidi, valitsuse ja sõjaväe kultuurilist nihet, et oma riigi kaitsepoliitikat edukalt ümber kujundada ning kaitsta oma staatuse ja usaldusväärsuse jäänuseid. Saksamaa valitsus avastas, et Zeitenwende elluviimine on palju raskem kui poliitiline otsus ja seisukohavõtt. Ometi võib Berliin kasutada enda juhitavat NATO raamriigi kontseptsiooni (framework nation concept, FNC), et leevendada muret oma varasema soovimatuse pärast siduda oma vägesid rahvusvaheliste operatsioonidega ning parandada mainekahju, mille on põhjustanud tema varasem tajutav toetuse puudumine Ukrainale ja senine välispoliitika Venemaa suhtes. Saksamaa juhitava FNC liikmeskond kasvas kümnelt 20 riigile, kuid puudu näikse olevat nii määratletud eesmärk, poliitiline identiteet ja bränd, pidev tegevuste voog kui ka ilmne poliitiline suund. Suur liikmeskond paneb aga kontseptsiooni missiooni ja identiteedi proovile, eriti võrreldes idapoolse tiivaga. Musta mere piirkond, kus Venemaa domineerimine tähendab ebastabiilsust, peaks olema prioriteetne uue raamriigi kontseptsiooni lisamisel, vähemalt arvestades Musta mere tähtsust Ukraina majandusele ja veel enam maailma toiduainetega varustatusele. NATO kohalolekut Rumeenias ja Bulgaarias on juba tugevdatud, kuid piirkond vajab proportsionaalselt tugevamat võimekust ka merel. Potentsiaalset juhtivat riiki on raske aga kindlaks määrata. Must meri on Suurbritanniale väga tähtis, kuna sinna on alates 2017. aastast Ukraina abistamiseks mõeldud operatsiooni Orbital osana saadetud üheksa kuningliku mereväe lähetust. Üle Euro-Atlandi piirkonna tegutsemiseks asutas Suurbritannia veel rannakaitseüksuse North. Seetõttu võiks raamriigi staatus Musta mere piirkonnas Suurbritannia haardeulatust laiendada. Kui Prantsusmaa ja Türgi vahelised poliitilised raskused püsiksid rohkem kontrolli all, oleksid nood kaks juhirolliks parimal positsioonil. Prantsusmaa, kes vastutab NATO mitmerahvuselise lahingugrupi eest Rumeenias, võiks laiendada julgeolekuala Mustale merele – käik, millele aitaks kaasa Rumeenia kava omandada neli Prantsuse korvetti. Türgi peaks osalema oma geostrateegilise tähtsuse tõttu Mustale merele juurdepääsu reguleerimisel, kuid president Recep Tayyip Erdoğani suhted Vladimir Putini Venemaaga tekitavad küsimusi, kuidas Ankara režiim sellist vastutust raamriigina ära võib kasutada, muutes selle hoovaks Erdoğani võimumängus. Pealegi osutavad nii Prantsusmaa kui ka Türgi eri küsimustes Venemaale tähelepanu ja on tegutsenud või tegutsevad tema huvide edendajana kas lähiminevikus või praegugi. Uue FNC eesmärk peaks olema luua kiiresti kasutuselevõetav väekontingent, mis on võimeline läbi viima kõikvõimalikke operatsioone. Piirkondlikult peaksid tähelepanu keskmes olema Läänemeri ja Must meri, pöörates erilist tähelepanu viimasele, tõelisele Achilleuse kannale. See, et eelkõige käsitletakse kahe mere vahelise laialdase ala julgeolekuprobleeme, annab liikmesriikidele loomuliku motivatsiooni teha koostööd ja arendada ühtset lähenemisviisi. Lisandub ühine identiteet, mis on seotud Kolme Mere Algatuse ja Skandinaaviaga, säilitades ambitsiooni tegutseda kaugemal, juhul kui liikmesriigid nii otsustavad. "Kolme Mere Algatuse, Põhjamaade Nõukogu ja varasemate ühiste sõjaliste õppuste vaim võib kindlasti kaasa aidata uute raamistikus osalevate riikide poliitilisele ühtekuuluvusele." Raamriigi kontseptsiooni poliitilise ja sõjalise strateegilise aluse loomisel tuleb toetuda liikmete juba olemasolevale jagatud operatsioonikogemusele ja ühistele veendumustele. Kolme Mere Algatuse, Põhjamaade Nõukogu ja varasemate ühiste sõjaliste õppuste vaim võib kindlasti kaasa aidata uute raamistikus osalevate riikide poliitilisele ühtekuuluvusele ning seda hõlbustada. Poliitilist identiteeti saab hõlpsasti kujundada tänu FNC selgele eesmärgile, piirkondlikule fookusele ja ühistele alustele. Liikmesriigid saavad süvendada ja demonstreerida oma poliitilist ühtekuuluvust regulaarsete kõrgetasemeliste kohtumiste, poliitiliste juhiste, avalike avalduste, kavatsuste protokollide, memorandumite ja strateegilise kommunikatsiooni kampaaniate kaudu ühise kaubamärgi tugevdamiseks. See aitab kindlustada grupi poliitilist identiteeti ja võib potentsiaalselt omada tugevat mõjujõudu. Uus FNC võiks tegelda järjepideva tegevusprogrammiga, mis ulatub suuremahulistest õppustest kuni väiksemate kohaloleku- ja logistikaoperatsioonideni, mida tehakse oma lipu all, et arendada koosvõimet ja vägede valmisolekut koostööks kriisiolukorras. Arengu juhtimine pideva harjutuste, küpsemise ja poliitilise suunamise tsükli kaudu tekitab täiendavaid eeliseid, selleks peaksid riigi poliitika juhid ja ministrid regulaarselt kohtuma. Aeg on kü ps idapoolseks raamriigiks Järgides NATO paradigmat luua mitteavalikke sõjalis-strateegilisi juhtnööre, avalikustades samal ajal strateegilisi kontseptsioone, võiks uus FNC kasutada sama metoodikat, et suurendada üldsuse teadmisi oma eesmärkidest ja mandaadist, saates samal ajal nii liitlastele kui vaenlastele sõnumi, et partnerriigid jäävad kindlaks ühistele väärtustele. Selle toimimiseks peab raamriik haarama ohjad, kandma nii poliitilist kui ka operatiivset vastutust, ühtlasi panustades tähtsatesse poliitilistesse ja sõjalistesse vahenditesse. Seal peaks asuma FNC lähetatav peakorter, tagada tuleb operatsioonide ja väljaõppe juhtjõudude elemendid. Viimasena, kuid mitte vähem tähtsana peaks FNC olema kohandatav ja asjakohane. See peab arenema koos julgeolekukeskkonnaga ka oma võimekuselt ja miks mitte suutma saada temaatiliseks NATO vajadustel põhinevaks FNCks: küberkeskused, tippkeskused, kosmose-, õhu- ja raketikaitse, erioperatsioonide üksused. Lõpetuseks seega üks küsimus: kas Poola on valmis saama raamriigiks, kelle kanda on otsustav osa idatiiva kaitsmisel? Vastus Varssavist alles tuleb. Kuid see kujundab Euroopat põhjalikult ümber. Artikkel on kohendatud algselt väljaandes Visegrad Insight avaldatud artiklitest: Rebuilding Europe's Security from Scandinavia to the Black Sea NATO Needs a New Framework Nation from Central Europe

Radu Albu-Comănescu: ida ja põhja tõusev ühendus NATO-s

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Bukaresti üheksa (B9) riigi kaitseministrite ühisavalduses pärast 13. oktoobril Poola ja Rumeenia kaaseesistumisel toimunud kohtumist teatasid NATO idatiiva riigid, et nad loodavad, et liitlased panustavad täiendavalt tugevate ja operatiivsete vägedega, mida võiks olemasolevalt lahingugrupi tasemelt kasvatada brigaadi tasemele. Sellele eelnes 11. oktoobril üheksa riigi (Poola, Rumeenia, Tšehhi, Eesti, Ungari, Bulgaaria, Läti, Leedu ja Slovakkia) välisministrite Venemaad hukka mõistev deklaratsioon, mida toetasid ka Põhja-Makedoonia ja Montenegro. Sõnastus on kõnekas: üheksa riiki "kutsuvad kõiki NATO ja Euroopa Liidu liikmesriike ning samameelseid partnereid jätkama oma panust sellesse üliolulisse ja kiireloomulisse jõupingutusse". Kahtlemata tähendab see, et kaudselt sõjast tingituna tekkinud Euroopa solidaarsus on Prantsusmaa ja Saksamaa seisukohti arvestades endiselt hoolika jälgimise all. "Atlandi-ülesed sidemed jäävad [Euroopa] usutava heidutus- ja kaitsevõime tugevdamiseks hädavajalikuks," lisasid üheksa riigi esindajad sõnumis, mis eitab mis tahes eemaldumist NATO-st, isegi kui nad lõppkokkuvõttes tunnistavad oma panust Euroopa kollektiivkaitsesüsteemi. Tugevnev koost öö See on tugev signaal. B9 on järk-järgult muutunud seisukohtade kooskõlastamise ja ühtse lähenemisviisi kujundamise vahendiks. Tegevusprogrammi peamiselt toetajalt Ameerika Ühendriikidelt saadud esialgne kinnitus selgitab säilinud sügavat sidet Washingtoniga. Tähelepanelikus vaatlejas toovad B9 asutajaliikme ja veebruarist saati Prantsusmaa NATO vägesid võõrustanud Rumeenia peaministri 2022. aasta augustis pärinevad märkused siiski esile teatud mure, mis seondub nende lääneliitlastega, kes nägid Venemaad võimaliku tulevase julgeolekupartnerina. Rootsi ja Soome, nii nagu Rumeenia ja võib-olla tulevikus ka Poola, peavad algatust täiendavaks ja NATO garantiidest sõltuvaks, mitte alternatiivse struktuuri ehitamise lähtepunktiks. Siiski tervitavad nad tihedamat suhtlust Prantsusmaaga. Kui Euroopa kollektiivkaitse ehitatakse üles praegustes oludes, ei põhine see Pariisi-Berliini kahepoolsel, vaid vastsel põhja- ja idatiiva vahel tekkival kokkuleppel. Olenevalt Saksamaa Zeitenwende ehk ajastupöörde äratuse sügavusest võib see avaldada Berliinile piisavalt survet, et ta valiks poole: kas koos Prantsusmaaga, juhtides Euroopa (vastuolulist) Prantsuse-Saksa telge, või liituda ida ja põhja tõusva ühendusega, mida toetavad Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia. Prantsuse-Saksa telg näitab küllalt märke murenemisest, et luua usutav stsenaarium, mis põhineb kaitsekohustuste jagamisel Euroopa Liidus: NATO idatiib, mis on selgesti koondunud B9 ümber, ning Põhjamaad ja Ühendkuningriik on huvitatud Venemaa heidutamisest; Prantsusmaa koos Itaalia, Hispaania ja Kreekaga on huvitatud Euroopa lõunaosast, kandes kergemat kohustuste koormat ja jäädes kaugemale vastasseisu ohust tuumariigiga; Saksamaa jääb keskele, panustades vajadusel alternatiivselt mõlemale poole, juhul kui on vaja ja siis, kui on vaja. Septembris kutsuti Rootsi ja Soome Tšehhi ja Rumeenia ühisel algatusel osalema B9-s "vähemalt külalistena", kuid uks on avatud ka alaliseks osalemiseks. Kaks Põhjala riiki ei tugevdaks mitte platvormi legitiimsust (miski pole enesekaitsest õiguspärasem), vaid kindlustaksid selle poliitilist kõlapinda ja kaalu, võimaldades kujundada Euroopa julgeolekuarhitektuuri viisil, mis vastab liikmesriikide huvidele. Eriteadmised rikastavad Jaotus võimaldaks paremaid piirkondlikke liite koos piirkondliku spetsialiseerumisega; ka NATO ise moodustati 1949. aastal esialgu regionaalsete planeerimisrühmade alusel, mille ülesanne oli koostada kohalikke kaitseplaane Nõukogude Liidu agressiooni vastu. 1951. aastal asendati need uue integreeritud juhtimisstruktuuriga. Need planeerimisrühmad ei kaotanud oma strateegilist tähtsust ja praeguste Suurbritannia juhitud NATO ühendekspeditsioonijõudude raamistik põhineb kunagisel Põhja-Euroopa planeerimisrühmal. Ka Prantsusmaal võiks olla lõunas ja edelas oma järelevalvepiirkond, valitsustevahelise lähenemisviisiga, säilitades oma autonoomia langetada otsuseid gaulle'istlikus laadis. Euroopa põhja-, kesk- ja idaosa saavad omavahel suhelda ja teha tihedat koostööd, kuna B9 on platvorm, mis on võimeline looma piirkondliku julgeoleku järjepidevama aluse, kasutades selleks raamriigi kontseptsiooni (koos Suurbritannia, Rootsi ja Poolaga) ja kindlasti saades kasu Soome "uue kooli" kaitsepraktikatest. "Kui üldse, tuleneb Euroopa ühtsus tahes-tahtmata nende piirkondlike raamistike vastastikusest kooskõlastamisest." Üksmeel on hädavajalik, kuid üleliigne ja asjatu on eeldada, et erinevate riikide vahel tekib strateegiline empaatia üksnes selleks, et rääkida mingist "Euroopa ühtsusest". Lõhestumine on absoluutne ja püsiv norm; poliitika peaks seda arvesse võtma, erimeelsusi ületama ja neid hästi ära kasutama, selmet püüda lahknemist varjata silmanähtava edu puudumisega. Kui üldse, tuleneb Euroopa ühtsus tahes-tahtmata nende piirkondlike raamistike vastastikusest kooskõlastamisest. Ideaalses maailmas oleksid Pariis ja Berliin näidanud üles strateegilist küpsust. Nende mõlema eliidil oleks jagunud teadmisi mõistmaks, et suurus ei tähenda automaatselt mõju ega ka mõjukust maailmaosa julgeolekusüsteemi ülesehitamisel, et kaitse ehitatakse üles usaldusele ja usaldust rajatakse ausa, püsiva ja kõigutamatu õlg õla kõrval jõupingutusega võrdsete seas – sest sellistes raamistikes, nagu ka NATO-s panustavad riigid proportsionaalselt, lisades väärtusi ja eriteadmisi, mis põhinevad nende enda ainulaadsel ajaloolisel kogemusel, mis täiendab teiste omi. Siit võrsubki võrdsus. Ideaalne Prantsuse-Saksa eliit oleks mõistnud sedagi, et tulevikku ei kujunda mitte "suurvõimud" ühepoolselt ja vastasmõjus (illusioon, mida jagavad nii Pariis, Moskva kui ka Peking), vaid toetus, mis tuleb keskmise suurusega riikidelt, piirkondliku tähtsusega tegijatelt, kelle huvid on niisama õiguspärased kui nende omad ja kes on võimelised tegutsema. Piirkondlik fookus Washington ja London on näidanud, et on sellest juba teadlikud, kuna NATO ennetavate ühendekspeditsioonivägede raamistik on Ukraina sõja igas etapis tõestanud oma märkimisväärset väärtust. Suurbritannia välja töötatud mudel oli küllalt atraktiivne, et kasvada seitsmelt liikmelt 2014. aastal üheteistkümnele, lisades 2017. aastal Soome ja Rootsi (varem kui nende kahe ja Prantsusmaa vahel sõlmitud lepingud) ning 2021. aastal Islandi. Kui B9 ajastupöördest võib kujuneda võimalus kasvada institutsionaalselt, poliitiliselt ja võimekuselt, vajavad Prantsusmaa ja Saksamaa poliitilise eliidi, valitsuse ja sõjaväe kultuurilist nihet, et oma riigi kaitsepoliitikat edukalt ümber kujundada ning kaitsta oma staatuse ja usaldusväärsuse jäänuseid. Saksamaa valitsus avastas, et Zeitenwende elluviimine on palju raskem kui poliitiline otsus ja seisukohavõtt. Ometi võib Berliin kasutada enda juhitavat NATO raamriigi kontseptsiooni (framework nation concept, FNC), et leevendada muret oma varasema soovimatuse pärast siduda oma vägesid rahvusvaheliste operatsioonidega ning parandada mainekahju, mille on põhjustanud tema varasem tajutav toetuse puudumine Ukrainale ja senine välispoliitika Venemaa suhtes. Saksamaa juhitava FNC liikmeskond kasvas kümnelt 20 riigile, kuid puudu näikse olevat nii määratletud eesmärk, poliitiline identiteet ja bränd, pidev tegevuste voog kui ka ilmne poliitiline suund. Suur liikmeskond paneb aga kontseptsiooni missiooni ja identiteedi proovile, eriti võrreldes idapoolse tiivaga. Musta mere piirkond, kus Venemaa domineerimine tähendab ebastabiilsust, peaks olema prioriteetne uue raamriigi kontseptsiooni lisamisel, vähemalt arvestades Musta mere tähtsust Ukraina majandusele ja veel enam maailma toiduainetega varustatusele. NATO kohalolekut Rumeenias ja Bulgaarias on juba tugevdatud, kuid piirkond vajab proportsionaalselt tugevamat võimekust ka merel. Potentsiaalset juhtivat riiki on raske aga kindlaks määrata. Must meri on Suurbritanniale väga tähtis, kuna sinna on alates 2017. aastast Ukraina abistamiseks mõeldud operatsiooni Orbital osana saadetud üheksa kuningliku mereväe lähetust. Üle Euro-Atlandi piirkonna tegutsemiseks asutas Suurbritannia veel rannakaitseüksuse North. Seetõttu võiks raamriigi staatus Musta mere piirkonnas Suurbritannia haardeulatust laiendada. Kui Prantsusmaa ja Türgi vahelised poliitilised raskused püsiksid rohkem kontrolli all, oleksid nood kaks juhirolliks parimal positsioonil. Prantsusmaa, kes vastutab NATO mitmerahvuselise lahingugrupi eest Rumeenias, võiks laiendada julgeolekuala Mustale merele – käik, millele aitaks kaasa Rumeenia kava omandada neli Prantsuse korvetti. Türgi peaks osalema oma geostrateegilise tähtsuse tõttu Mustale merele juurdepääsu reguleerimisel, kuid president Recep Tayyip Erdoğani suhted Vladimir Putini Venemaaga tekitavad küsimusi, kuidas Ankara režiim sellist vastutust raamriigina ära võib kasutada, muutes selle hoovaks Erdoğani võimumängus. Pealegi osutavad nii Prantsusmaa kui ka Türgi eri küsimustes Venemaale tähelepanu ja on tegutsenud või tegutsevad tema huvide edendajana kas lähiminevikus või praegugi. Uue FNC eesmärk peaks olema luua kiiresti kasutuselevõetav väekontingent, mis on võimeline läbi viima kõikvõimalikke operatsioone. Piirkondlikult peaksid tähelepanu keskmes olema Läänemeri ja Must meri, pöörates erilist tähelepanu viimasele, tõelisele Achilleuse kannale. See, et eelkõige käsitletakse kahe mere vahelise laialdase ala julgeolekuprobleeme, annab liikmesriikidele loomuliku motivatsiooni teha koostööd ja arendada ühtset lähenemisviisi. Lisandub ühine identiteet, mis on seotud Kolme Mere Algatuse ja Skandinaaviaga, säilitades ambitsiooni tegutseda kaugemal, juhul kui liikmesriigid nii otsustavad. "Kolme Mere Algatuse, Põhjamaade Nõukogu ja varasemate ühiste sõjaliste õppuste vaim võib kindlasti kaasa aidata uute raamistikus osalevate riikide poliitilisele ühtekuuluvusele." Raamriigi kontseptsiooni poliitilise ja sõjalise strateegilise aluse loomisel tuleb toetuda liikmete juba olemasolevale jagatud operatsioonikogemusele ja ühistele veendumustele. Kolme Mere Algatuse, Põhjamaade Nõukogu ja varasemate ühiste sõjaliste õppuste vaim võib kindlasti kaasa aidata uute raamistikus osalevate riikide poliitilisele ühtekuuluvusele ning seda hõlbustada. Poliitilist identiteeti saab hõlpsasti kujundada tänu FNC selgele eesmärgile, piirkondlikule fookusele ja ühistele alustele. Liikmesriigid saavad süvendada ja demonstreerida oma poliitilist ühtekuuluvust regulaarsete kõrgetasemeliste kohtumiste, poliitiliste juhiste, avalike avalduste, kavatsuste protokollide, memorandumite ja strateegilise kommunikatsiooni kampaaniate kaudu ühise kaubamärgi tugevdamiseks. See aitab kindlustada grupi poliitilist identiteeti ja võib potentsiaalselt omada tugevat mõjujõudu. Uus FNC võiks tegelda järjepideva tegevusprogrammiga, mis ulatub suuremahulistest õppustest kuni väiksemate kohaloleku- ja logistikaoperatsioonideni, mida tehakse oma lipu all, et arendada koosvõimet ja vägede valmisolekut koostööks kriisiolukorras. Arengu juhtimine pideva harjutuste, küpsemise ja poliitilise suunamise tsükli kaudu tekitab täiendavaid eeliseid, selleks peaksid riigi poliitika juhid ja ministrid regulaarselt kohtuma. Aeg on kü ps idapoolseks raamriigiks Järgides NATO paradigmat luua mitteavalikke sõjalis-strateegilisi juhtnööre, avalikustades samal ajal strateegilisi kontseptsioone, võiks uus FNC kasutada sama metoodikat, et suurendada üldsuse teadmisi oma eesmärkidest ja mandaadist, saates samal ajal nii liitlastele kui vaenlastele sõnumi, et partnerriigid jäävad kindlaks ühistele väärtustele. Selle toimimiseks peab raamriik haarama ohjad, kandma nii poliitilist kui ka operatiivset vastutust, ühtlasi panustades tähtsatesse poliitilistesse ja sõjalistesse vahenditesse. Seal peaks asuma FNC lähetatav peakorter, tagada tuleb operatsioonide ja väljaõppe juhtjõudude elemendid. Viimasena, kuid mitte vähem tähtsana peaks FNC olema kohandatav ja asjakohane. See peab arenema koos julgeolekukeskkonnaga ka oma võimekuselt ja miks mitte suutma saada temaatiliseks NATO vajadustel põhinevaks FNCks: küberkeskused, tippkeskused, kosmose-, õhu- ja raketikaitse, erioperatsioonide üksused. Lõpetuseks seega üks küsimus: kas Poola on valmis saama raamriigiks, kelle kanda on otsustav osa idatiiva kaitsmisel? Vastus Varssavist alles tuleb. Kuid see kujundab Euroopat põhjalikult ümber. Artikkel on kohendatud algselt väljaandes Visegrad Insight avaldatud artiklitest: Rebuilding Europe's Security from Scandinavia to the Black Sea NATO Needs a New Framework Nation from Central Europe ### Response: Radu Albu-Comănescu: ida ja põhja tõusev ühendus NATO-s

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

FIS-i teatel mõjutab lumepuudus seda, kui suurt osa rajast saavad nad kasutada ja seetõttu otsustati, et teisel võistluspäeval ehk 1. jaanuaril ei sõideta 10 km klassikatehnikas jälitussõitu, vaid hoopis ühisstardist sõitu. Järjekorras 17. Tour de Ski algab aasta viimasel päeval Val Müstairis vabatehnikasprintidega, 1. jaanuaril võisteldakse seal samas ühisstardiga sõitu ning seejärel liigutakse Oberstdorfi, kus võisteldakse 3. ja 4. jaanuaril, viimased võistlused peetakse 6.-8. jaanuarini Val di Fiemmes. Tour de Ski lõpetab traditsiooniline mäkketõus. Eelmisel aastal võitis Tour de Ski meestest norralane Johannes Hösflot Kläbo ja naistest venelanna Natalja Neprjajeva.

Lumepuudus sundis Tour de Ski võistlusprogrammi muutma

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: FIS-i teatel mõjutab lumepuudus seda, kui suurt osa rajast saavad nad kasutada ja seetõttu otsustati, et teisel võistluspäeval ehk 1. jaanuaril ei sõideta 10 km klassikatehnikas jälitussõitu, vaid hoopis ühisstardist sõitu. Järjekorras 17. Tour de Ski algab aasta viimasel päeval Val Müstairis vabatehnikasprintidega, 1. jaanuaril võisteldakse seal samas ühisstardiga sõitu ning seejärel liigutakse Oberstdorfi, kus võisteldakse 3. ja 4. jaanuaril, viimased võistlused peetakse 6.-8. jaanuarini Val di Fiemmes. Tour de Ski lõpetab traditsiooniline mäkketõus. Eelmisel aastal võitis Tour de Ski meestest norralane Johannes Hösflot Kläbo ja naistest venelanna Natalja Neprjajeva. ### Response: Lumepuudus sundis Tour de Ski võistlusprogrammi muutma

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Keskerakonna fraktsiooni algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse järgi pikeneb senine haiguspäevade hüvitamise kord poole aasta võrra. 2021. aasta algusest kehtinud haigushüvitiste maksmise ajutise korra kohaselt on esimene haiguspäev töötaja omavastutusel, tööandja maksab hüvitist teisest kuni viienda ning haigekassa alates kuuendast haiguspäevast. Varem maksis tööandja hüvitist neljandast kaheksanda päevani ja haigekassa alates üheksandast päevast ning esimese kolme päeva eest töötaja hüvitist ei saanud. Algselt nägi eelnõu ette praeguse regulatsiooni alaliseks muutmise, kuid sotsiaalkomisjon viis eelnõusse teise lugemise eel muudatuse, mille kohaselt pikeneb see tuleva aasta juuni lõpuni. Eelnõu algatajate sõnul aitab muudatus piirata nakkus- ja viirushaiguste levikut, võimaldades inimestel haiguse korral sissetulekut kaotamata koju jääda ja end ravida. Muudatus nõuab haigekassa eelarvest 16 miljonit eurot lisaraha. Seaduse poolt hääletas 54, Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Riigikogu pikendas haiguspäevade hüvitamise korda

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Keskerakonna fraktsiooni algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse järgi pikeneb senine haiguspäevade hüvitamise kord poole aasta võrra. 2021. aasta algusest kehtinud haigushüvitiste maksmise ajutise korra kohaselt on esimene haiguspäev töötaja omavastutusel, tööandja maksab hüvitist teisest kuni viienda ning haigekassa alates kuuendast haiguspäevast. Varem maksis tööandja hüvitist neljandast kaheksanda päevani ja haigekassa alates üheksandast päevast ning esimese kolme päeva eest töötaja hüvitist ei saanud. Algselt nägi eelnõu ette praeguse regulatsiooni alaliseks muutmise, kuid sotsiaalkomisjon viis eelnõusse teise lugemise eel muudatuse, mille kohaselt pikeneb see tuleva aasta juuni lõpuni. Eelnõu algatajate sõnul aitab muudatus piirata nakkus- ja viirushaiguste levikut, võimaldades inimestel haiguse korral sissetulekut kaotamata koju jääda ja end ravida. Muudatus nõuab haigekassa eelarvest 16 miljonit eurot lisaraha. Seaduse poolt hääletas 54, Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. ### Response: Riigikogu pikendas haiguspäevade hüvitamise korda

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Haridus- ja teadusministeeriumi oskuste ja kutsepoliitika valdkonna juht Külli All ütles, et kavandatav kutsesüsteemi reform on põhimõtteline. Kui praegune süsteem põhineb ametitel, siis reformi tulemuseks võiks olla süsteem, mis põhineb universaalsetel oskustel ja nende arendamisel. "Kui te nüüd tahaksite eriala vahetada või tahaksite midagi muud oma elus teha, siis selleks, et orienteeruda, võiks teil olla ise võimalus hinnata digisüsteemi kaudu, mis mul on olemas. Süsteem võiks anda teile soovituse, mida te peate juurde õppima veel, milliseid oskuseid või milliste oskuste komplekti olete te saanud läbi töökogemuse, erinevate kursuste, ja kuidas seda hinnata saaks," selgitas All. Näiteks kui on soov hakata kokaks, siis loodav süsteem aitaks hinnata, kas inimese praegused kogemused ja oskused on piisavad, et kokana olla nii meeskonnamängija, arvutada kaloraaže, koostada menüüd, aga ka suhelda nii klientide kui ka kelneritega. "Et seniselt kutsestandardikeskselt süsteemilt lähme välja ja selleks, et neid oskuseid kiiremini ja paindlikumalt komplektidesse panna ja ka masinloetavaks ja analüüsikõlbulikuks teha, on meil neid oskuseid vaja universaalselt kirjeldada, mitte iga töörühm ei kirjeldaks omaette oma oskust," rääkis All. Ametniku sõnul on vaja kokku leppida, kõik oskused oleks ühtmoodi kirjeldatud, kuna siis on võimalik neid oskusi panna kiiresti ja paindlikult sobivatesse komplektidesse. All lisas, et seesugune oskuspõhine lähenemine võiks kaotada ka tööturult olukorra, kus ühel pool on töötud ja teisel pool vabad töökohad, aga need kaks poolt omavahel kuidagimoodi kokku ei saa. Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles, et reformiplaanidega ta detailselt veel kursis ei ole, aga praegu tundub, et valitud suund on õige. Aasa sõnul peavad infosüsteemid ja digilahendused olema ajakohased, et nad aitaksid tööandjaid inimeste leidmisel. Samuti peavad nad andma õigel ajal ja vajaliku signaali õppijatele, on nad siis noored, kes alles valivad oma kutse- või kõrgkooli või ka vanemad inimesed, kes teevad karjääripööret või tahavad ümber õppida. "Et ka nemad saaksid õigeaegselt siis nendest infosüsteemidest ja haridussüsteemidest selle info kätte, et mida peaks siis õppima." Tartu Rakendusliku Kolledži direktor Raini Jõks rääkis samuti, et kutsesüsteemides on muutust vaja ning fookus oskuspõhisusele on igati õige. Juba praegu on tööturu põhjal näha, et ametite õpetamisest olulisem on õpetada inimestele erinevaid oskusi, lisas Jõks. Kutsesüsteemi reform võiks saada tehtud 2029. aastaks. Ministeeriumi tööplaani järgi tuleb 2023. aastal esitada valitsusele ka vastava seaduse väljatöötamise kava.

Haridusministeerium kavandab kutsesüsteemi reformi

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Haridus- ja teadusministeeriumi oskuste ja kutsepoliitika valdkonna juht Külli All ütles, et kavandatav kutsesüsteemi reform on põhimõtteline. Kui praegune süsteem põhineb ametitel, siis reformi tulemuseks võiks olla süsteem, mis põhineb universaalsetel oskustel ja nende arendamisel. "Kui te nüüd tahaksite eriala vahetada või tahaksite midagi muud oma elus teha, siis selleks, et orienteeruda, võiks teil olla ise võimalus hinnata digisüsteemi kaudu, mis mul on olemas. Süsteem võiks anda teile soovituse, mida te peate juurde õppima veel, milliseid oskuseid või milliste oskuste komplekti olete te saanud läbi töökogemuse, erinevate kursuste, ja kuidas seda hinnata saaks," selgitas All. Näiteks kui on soov hakata kokaks, siis loodav süsteem aitaks hinnata, kas inimese praegused kogemused ja oskused on piisavad, et kokana olla nii meeskonnamängija, arvutada kaloraaže, koostada menüüd, aga ka suhelda nii klientide kui ka kelneritega. "Et seniselt kutsestandardikeskselt süsteemilt lähme välja ja selleks, et neid oskuseid kiiremini ja paindlikumalt komplektidesse panna ja ka masinloetavaks ja analüüsikõlbulikuks teha, on meil neid oskuseid vaja universaalselt kirjeldada, mitte iga töörühm ei kirjeldaks omaette oma oskust," rääkis All. Ametniku sõnul on vaja kokku leppida, kõik oskused oleks ühtmoodi kirjeldatud, kuna siis on võimalik neid oskusi panna kiiresti ja paindlikult sobivatesse komplektidesse. All lisas, et seesugune oskuspõhine lähenemine võiks kaotada ka tööturult olukorra, kus ühel pool on töötud ja teisel pool vabad töökohad, aga need kaks poolt omavahel kuidagimoodi kokku ei saa. Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles, et reformiplaanidega ta detailselt veel kursis ei ole, aga praegu tundub, et valitud suund on õige. Aasa sõnul peavad infosüsteemid ja digilahendused olema ajakohased, et nad aitaksid tööandjaid inimeste leidmisel. Samuti peavad nad andma õigel ajal ja vajaliku signaali õppijatele, on nad siis noored, kes alles valivad oma kutse- või kõrgkooli või ka vanemad inimesed, kes teevad karjääripööret või tahavad ümber õppida. "Et ka nemad saaksid õigeaegselt siis nendest infosüsteemidest ja haridussüsteemidest selle info kätte, et mida peaks siis õppima." Tartu Rakendusliku Kolledži direktor Raini Jõks rääkis samuti, et kutsesüsteemides on muutust vaja ning fookus oskuspõhisusele on igati õige. Juba praegu on tööturu põhjal näha, et ametite õpetamisest olulisem on õpetada inimestele erinevaid oskusi, lisas Jõks. Kutsesüsteemi reform võiks saada tehtud 2029. aastaks. Ministeeriumi tööplaani järgi tuleb 2023. aastal esitada valitsusele ka vastava seaduse väljatöötamise kava. ### Response: Haridusministeerium kavandab kutsesüsteemi reformi

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Soolisi erinevusi aja jagamisel eri tüüpi tööde vahel tuleb ette paljudes riikides. Mehed pühendavad keskmiselt rohkem aega tasustatud tööle ja naiste panus on tavaliselt olnud suurem majapidamise korrashoius ja laste eest hoolitsemisel. Kui liita kokku tasulisele tööle ja kodutöödele kulunud aeg, saab ülevaate kogu naiste ja meeste töökoormusest, kirjutab juhtivanalüütik Marin Tasuja statistikaameti blogis. Varasemalt on eri liiki töödele kulunud naistel ööpäevas kokku rohkem aega kui meestel ning naistele on jäänud ligi tunni jagu vähem vaba aega kui meestele. Aastatel 2019–2021 korraldatud ajakasutuse uuringu andmetel on aga naiste ja meeste kogutöö maht viimase kümne aastaga võrdsustunud, naistel kulub eri tööde tegemiseks päevas vaid üheksa minutit rohkem kui meestel. Ennekõike on põhjus selles, et naised kulutavad majapidamistöödele ja perekonnale päevas ligi 50 minutit vähem aega kui varem. Hoolimata sellest, et naistel ja meestel kulub töödeks üsna võrdselt aega, on naiste panustatud aeg kodutööde tegemisele ja perekonnale endiselt ligi kolmandiku võrra pikem kui meestel. Peamine võit söögitegemisest ja riiete korrastamisest Milliste kodutööde arvelt on saanud naised rohkem vaba aega? Esiteks on kõige märgatavamalt kahanenud söögitegemisele kuluv aeg. Kui 20 aastat tagasi kulus naistel päevas toidu valmistamiseks keskmiselt 95 minutit ja kümme aastat tagasi 78 minutit, siis viimase ajakasutusuuringu järgi on see aeg vähenenud 57 minutini. Suure tõenäosusega on sellele aidanud kaasa nii poolvalmistoitude järjest rikkalikum valik kaubanduses, kiirete ja lihtsate toiduretseptide levik, aga ka toidukullerite teenused. Naiste ajakasutus (minuteid päevas) Teine suur ajavõit on tulnud riiete korrashoiust, mis on läinud pesupesemisele, kuivatamisele, triikimisele ja riiete parandamisele. Näiteks 20 aastat tagasi võttis see naiste ajast tervelt 32 minutit päevas, kuid nüüd vaid seitse minutit. Siinkohal tuleb ilmselt tänada ennekõike tehnoloogia arengut ja teenuste kättesaadavuse suurenemist. Meeste ja naiste tööd Kuigi suurele osale majapidamistöödest kulutavad naised meestest rohkem aega, olgu selleks siis toidutegemine, lapsehoidmine, aiatöö ja lemmikloomade eest hoolitsemine, koristamine või poeskäik, on läbi aastate meeste pärusmaaks jäänud ehitus- ja remonditööd. Viimase uuringu järgi kulutasid mehed sellele päevas keskmiselt 14 minutit ja naised ühe minuti. Võrreldes varasemaga on siiski ka meeste elu selles osas kergemaks läinud – 20 aastat tagasi tuli meestel remontimist ja ehitamist ette päevas 25 minutit. Meeste ajakasutus (minuteid päevas) Kõige väiksemad erisused naiste ja meeste kulutatud ajas on seotud majapidamise ja perekonnaga seotud liikumistega, majapidamise juhtimise ning teise täiskasvanu hooldamisega, millele kulunud aeg on jäänud viimase paarikümne aasta jooksul suhteliseks samaks. Metoodika Artiklis toodud statistika pärineb aastatel 2019–2021 toimunud ajakasutuse uuringu andmetest. Ajakasutuse uuringut korraldatakse iga kümne aasta tagant. Analüüsis on kasutatud Eesti ajakasutuse uuringu andmeid aastatest 1999–2000, 2009–2010, 2019–2021. Vaadeldud on vaid põhitegevustele kulutatud aega ehk neid tegevusi, mida inimesed on pidanud mitme samaaegse toimingu hulgast endale olulisemaks. Tegevustele kulutatud koguaeg on 24 tundi. Uuringusse kaasati erinevad inimrühmad – eri vanuse (alates kümneaastastest), sotsiaalmajandusliku seisundi, leibkonnatüübi ja haridusega inimesed. Päeva keskmine ajakasutus on arvutatud terve aasta kohta, kaasa on arvatud nii töö- kui ka puhkepäevad. Tegevustele kulutatud aeg hõlmab kõiki uuringus osalenud inimesi, hoolimata sellest, kas nad nendes tegevustes osalesid või mitte. See seletab, miks näiteks keskmine tasulisele tööle kulutatud aeg on tunduvalt lühem, kui võiks eeldada tavalisel tööpäeval tööga hõivatud inimese aja kohta. Keskmine ajakasutuse hinnang on seega kombinatsioon tegevusele kulutatud ajast ja sellega tegelenud inimeste osatähtsusest.

Eesti naised võitsid 20 aastaga enim vaba aega söögitegemise arvelt

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Soolisi erinevusi aja jagamisel eri tüüpi tööde vahel tuleb ette paljudes riikides. Mehed pühendavad keskmiselt rohkem aega tasustatud tööle ja naiste panus on tavaliselt olnud suurem majapidamise korrashoius ja laste eest hoolitsemisel. Kui liita kokku tasulisele tööle ja kodutöödele kulunud aeg, saab ülevaate kogu naiste ja meeste töökoormusest, kirjutab juhtivanalüütik Marin Tasuja statistikaameti blogis. Varasemalt on eri liiki töödele kulunud naistel ööpäevas kokku rohkem aega kui meestel ning naistele on jäänud ligi tunni jagu vähem vaba aega kui meestele. Aastatel 2019–2021 korraldatud ajakasutuse uuringu andmetel on aga naiste ja meeste kogutöö maht viimase kümne aastaga võrdsustunud, naistel kulub eri tööde tegemiseks päevas vaid üheksa minutit rohkem kui meestel. Ennekõike on põhjus selles, et naised kulutavad majapidamistöödele ja perekonnale päevas ligi 50 minutit vähem aega kui varem. Hoolimata sellest, et naistel ja meestel kulub töödeks üsna võrdselt aega, on naiste panustatud aeg kodutööde tegemisele ja perekonnale endiselt ligi kolmandiku võrra pikem kui meestel. Peamine võit söögitegemisest ja riiete korrastamisest Milliste kodutööde arvelt on saanud naised rohkem vaba aega? Esiteks on kõige märgatavamalt kahanenud söögitegemisele kuluv aeg. Kui 20 aastat tagasi kulus naistel päevas toidu valmistamiseks keskmiselt 95 minutit ja kümme aastat tagasi 78 minutit, siis viimase ajakasutusuuringu järgi on see aeg vähenenud 57 minutini. Suure tõenäosusega on sellele aidanud kaasa nii poolvalmistoitude järjest rikkalikum valik kaubanduses, kiirete ja lihtsate toiduretseptide levik, aga ka toidukullerite teenused. Naiste ajakasutus (minuteid päevas) Teine suur ajavõit on tulnud riiete korrashoiust, mis on läinud pesupesemisele, kuivatamisele, triikimisele ja riiete parandamisele. Näiteks 20 aastat tagasi võttis see naiste ajast tervelt 32 minutit päevas, kuid nüüd vaid seitse minutit. Siinkohal tuleb ilmselt tänada ennekõike tehnoloogia arengut ja teenuste kättesaadavuse suurenemist. Meeste ja naiste tööd Kuigi suurele osale majapidamistöödest kulutavad naised meestest rohkem aega, olgu selleks siis toidutegemine, lapsehoidmine, aiatöö ja lemmikloomade eest hoolitsemine, koristamine või poeskäik, on läbi aastate meeste pärusmaaks jäänud ehitus- ja remonditööd. Viimase uuringu järgi kulutasid mehed sellele päevas keskmiselt 14 minutit ja naised ühe minuti. Võrreldes varasemaga on siiski ka meeste elu selles osas kergemaks läinud – 20 aastat tagasi tuli meestel remontimist ja ehitamist ette päevas 25 minutit. Meeste ajakasutus (minuteid päevas) Kõige väiksemad erisused naiste ja meeste kulutatud ajas on seotud majapidamise ja perekonnaga seotud liikumistega, majapidamise juhtimise ning teise täiskasvanu hooldamisega, millele kulunud aeg on jäänud viimase paarikümne aasta jooksul suhteliseks samaks. Metoodika Artiklis toodud statistika pärineb aastatel 2019–2021 toimunud ajakasutuse uuringu andmetest. Ajakasutuse uuringut korraldatakse iga kümne aasta tagant. Analüüsis on kasutatud Eesti ajakasutuse uuringu andmeid aastatest 1999–2000, 2009–2010, 2019–2021. Vaadeldud on vaid põhitegevustele kulutatud aega ehk neid tegevusi, mida inimesed on pidanud mitme samaaegse toimingu hulgast endale olulisemaks. Tegevustele kulutatud koguaeg on 24 tundi. Uuringusse kaasati erinevad inimrühmad – eri vanuse (alates kümneaastastest), sotsiaalmajandusliku seisundi, leibkonnatüübi ja haridusega inimesed. Päeva keskmine ajakasutus on arvutatud terve aasta kohta, kaasa on arvatud nii töö- kui ka puhkepäevad. Tegevustele kulutatud aeg hõlmab kõiki uuringus osalenud inimesi, hoolimata sellest, kas nad nendes tegevustes osalesid või mitte. See seletab, miks näiteks keskmine tasulisele tööle kulutatud aeg on tunduvalt lühem, kui võiks eeldada tavalisel tööpäeval tööga hõivatud inimese aja kohta. Keskmine ajakasutuse hinnang on seega kombinatsioon tegevusele kulutatud ajast ja sellega tegelenud inimeste osatähtsusest. ### Response: Eesti naised võitsid 20 aastaga enim vaba aega söögitegemise arvelt

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Suve lõpus ulatus gaasi hind börsil üle 300 euro megavatt-tunnist. Veel detsembri keskpaigas oli megavatt-tunni hind TTF börsil 130 eurot megavatt-tunnist, eelmise nädala keskel langes see 100 eurole. Eesti tarbijateni jõuab hinnalangus aga viivitusega. Eesti Gaasi juht Margus Kaasik ütles teisipäeval, et ettevõte ostab gaasi valdavalt kuu-ette-indeksiga, kuhu jõuab hinnalangus veebruaris. Riik hüvitab Eesti tarbijatele 80 protsenti kuu keskmise gaasihinna sellest osast, mis ületab käibemaksuta 80 eurot megavatt-tunni eest. Viimati oli maagaas TTF-il tänavu nii odav enne seda, kui Venemaa Ukraina vastu sõda alustas. Enne 2021. aasta suve liikus hind allpool 20 eurot MWh eest.

Gaasi hind langes 78 euro juurde

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Suve lõpus ulatus gaasi hind börsil üle 300 euro megavatt-tunnist. Veel detsembri keskpaigas oli megavatt-tunni hind TTF börsil 130 eurot megavatt-tunnist, eelmise nädala keskel langes see 100 eurole. Eesti tarbijateni jõuab hinnalangus aga viivitusega. Eesti Gaasi juht Margus Kaasik ütles teisipäeval, et ettevõte ostab gaasi valdavalt kuu-ette-indeksiga, kuhu jõuab hinnalangus veebruaris. Riik hüvitab Eesti tarbijatele 80 protsenti kuu keskmise gaasihinna sellest osast, mis ületab käibemaksuta 80 eurot megavatt-tunni eest. Viimati oli maagaas TTF-il tänavu nii odav enne seda, kui Venemaa Ukraina vastu sõda alustas. Enne 2021. aasta suve liikus hind allpool 20 eurot MWh eest. ### Response: Gaasi hind langes 78 euro juurde

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Maailma edetabelis 22. kohal paiknev Kyrgios rääkis veel hiljuti, et on turniirist väga elevil ja ootab juba mängimist, kuid päev enne turniiri algust teatasid korraldajad, et tänavune Wimbledoni finalist võttis end vigastusele viidates turniirilt maha. Austraalia kuulub turniiril D-alagruppi koos Hispaania ja Suurbritanniaga, Kyrgios pidanuks avamängus minema vastamisi briti Cameron Norriega. "Kuulsime sellest sõna otseses mõttes kümme minutit tagasi," ütles Austraalia koondise kaaskapten Samantha Stosur pressikonverentsil. "Mõistagi oli see meie jaoks uudis, aga eks peame sellest üle saama." Kyrgiose asemel tõusis Austraalia esinumbriks Alex de Minaur. "Minu meelest oleks suurepärane, kui räägiksime lihtsalt sellest imelisest tiimist," ei soovinud De Minaur Kyrgiosele keskenduda. "Oleme kõik siin, oleme õnnelikud, et saame siin olla, hakkame peagi mängima seda uut ja põnevat turniiri." 29. detsembrist 8. jaanuarini peetaval uudsel turniiril on 18 riigi koondised jaotatud kuude kolmeliikmelisse alagruppi, mängud peetakse Sydneys, Perthis ja Brisbane'is. Igas vastasseisus on kavas kaks meeste ja kaks naiste üksikmängu ning üks segapaarismäng. Alagruppide võitjad pääsevad edasi teise ringi, kus selguvad poolfinalistid. Turniiri auhinnafondiks on 15 miljonit USA dollarit.

Kyrgios loobus viimasel hetkel uuest tenniseturniirist

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Maailma edetabelis 22. kohal paiknev Kyrgios rääkis veel hiljuti, et on turniirist väga elevil ja ootab juba mängimist, kuid päev enne turniiri algust teatasid korraldajad, et tänavune Wimbledoni finalist võttis end vigastusele viidates turniirilt maha. Austraalia kuulub turniiril D-alagruppi koos Hispaania ja Suurbritanniaga, Kyrgios pidanuks avamängus minema vastamisi briti Cameron Norriega. "Kuulsime sellest sõna otseses mõttes kümme minutit tagasi," ütles Austraalia koondise kaaskapten Samantha Stosur pressikonverentsil. "Mõistagi oli see meie jaoks uudis, aga eks peame sellest üle saama." Kyrgiose asemel tõusis Austraalia esinumbriks Alex de Minaur. "Minu meelest oleks suurepärane, kui räägiksime lihtsalt sellest imelisest tiimist," ei soovinud De Minaur Kyrgiosele keskenduda. "Oleme kõik siin, oleme õnnelikud, et saame siin olla, hakkame peagi mängima seda uut ja põnevat turniiri." 29. detsembrist 8. jaanuarini peetaval uudsel turniiril on 18 riigi koondised jaotatud kuude kolmeliikmelisse alagruppi, mängud peetakse Sydneys, Perthis ja Brisbane'is. Igas vastasseisus on kavas kaks meeste ja kaks naiste üksikmängu ning üks segapaarismäng. Alagruppide võitjad pääsevad edasi teise ringi, kus selguvad poolfinalistid. Turniiri auhinnafondiks on 15 miljonit USA dollarit. ### Response: Kyrgios loobus viimasel hetkel uuest tenniseturniirist

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Lambsdorff kritiseerib järjepidevalt Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas. Tema sõnul peab Saksamaa pakkuma Ukrainale sõjalist toetust, kuni läbirääkimised saavad alata võrdsetel alustel. Aprillis kritiseeris Lambsdorff protestijaid, kes propageerisid patsifismi. "Kui lihavõttepühade marssijad nõuavad nüüd desarmeerimist ja viitavad Ukraina vägivallatule toetamisele, siis sülitavad nad Kiievi ja Harkivi kaitsjatele näkku," märkis Lambsdorff. Lambsdorff on kogenud välispoliitika ekspert. Tal on diplomaadi haridus ning ta on töötanud välisministeeriumis poliitikosakonnas ning hiljem ka Vene-suhete osakonnas. Aastatel 2000-2003 töötas Lambsdorff Saksamaa saatkonnas Washingtonis pressiesindajana. Aastatel 2004-2017 oli ta Euroopa Parlamendi liige. Praegu on Lambsdorff Saksamaa parlamendisaadik ja FDP fraktsiooni esimees. Lisaks on ta ka Bundestagi Saksa-Balti sõprusrühma esimees. Praegu on Saksamaa suursaadik Moskvas Andreas von Geyr. Pikka aega spekuleeriti Berliinis, et Lambsdorffist võib saada Saksamaa suursaadik USA-s.

Spiegel: Kremli sõja kriitikust saab Saksa suursaadik Venemaal

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Lambsdorff kritiseerib järjepidevalt Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas. Tema sõnul peab Saksamaa pakkuma Ukrainale sõjalist toetust, kuni läbirääkimised saavad alata võrdsetel alustel. Aprillis kritiseeris Lambsdorff protestijaid, kes propageerisid patsifismi. "Kui lihavõttepühade marssijad nõuavad nüüd desarmeerimist ja viitavad Ukraina vägivallatule toetamisele, siis sülitavad nad Kiievi ja Harkivi kaitsjatele näkku," märkis Lambsdorff. Lambsdorff on kogenud välispoliitika ekspert. Tal on diplomaadi haridus ning ta on töötanud välisministeeriumis poliitikosakonnas ning hiljem ka Vene-suhete osakonnas. Aastatel 2000-2003 töötas Lambsdorff Saksamaa saatkonnas Washingtonis pressiesindajana. Aastatel 2004-2017 oli ta Euroopa Parlamendi liige. Praegu on Lambsdorff Saksamaa parlamendisaadik ja FDP fraktsiooni esimees. Lisaks on ta ka Bundestagi Saksa-Balti sõprusrühma esimees. Praegu on Saksamaa suursaadik Moskvas Andreas von Geyr. Pikka aega spekuleeriti Berliinis, et Lambsdorffist võib saada Saksamaa suursaadik USA-s. ### Response: Spiegel: Kremli sõja kriitikust saab Saksa suursaadik Venemaal

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Mushy tuli esimest korda kokku 2004. aasta detsembris. Toona Pärnus loodud bändi liikmed olid Taavi Holter (vokaal), Rauno Kutti (kitarr), Sander Haugas (kitarr), Silver Haugas (bass) ja Rauno Pella (trummid). Bänd pidi küll esialgu kokku tulema pelgalt ühe vana-aasta õhtu kontserdi tarbeks, kus paluti mängida Status Quo ja ta teiste tuntud rokk-bändide kavareid. Kontsert ise jäi ära, ent ühine huvi agressiivset metalit mängida motiveeris liikmeid bänditegemisega jätkama. Kaverdamisega paralleelselt asus bänd mõne kuu järel kirjutama originaalloomingut, mida presenteeris esimest korda 2005. aasta maikuus Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi festivali Kevadrock 2005 raames, mille peakorraldaja oli bändi solist Taavi Holter ise. Umbes samal ajal tekkisid sidemed sõprusbänd Bedwettersiga, kellega koos esines bänd mitmetel festivalidel ning võitis järgemööda Noortebändide konkursid. Suurimatest saavutustest Mushy ajaloos saab esile tuua 2006. aasta märtsikuu vabariikliku noortebändi konkursi ja HRC noortebändide konkursi võidud ning 2007. aastal Coca Cola Soundwave'i konkursi võidu, mille peaauhind oli samanimelisele muusikafestivalile esinema pääsemine 2007. aasta augustis. Kuna aastate möödudes muutusid töö, kooli ja elukohavahetusega kaasnenud kohustuste tõttu bändiliikmete prioriteedid, oli üha raskem aega leida ühiseks musitseerimiseks ning viimane teadaolev avalik esinemine toimus 2015. aasta detsembris Von Krahlis, kus ansambel tähistas koos Horror Dance Squadiga oma 10. tegutsemisaastat. "Pärast väga pikka pausi bändist olime koos kitarrist Sander Haugase ja tema pojaga kuskil Tallinna külje all metsas lõket tegemas ning tagasi sõites soovis poiss bändi lugusid kuulata. Kuna olime oma tegutsemise ajal väga vähe materjali välja lasknud, siis see, mis kvaliteet sealt tuli, oli päris hirmus," kirjeldas laulja ja sõnade autor Taavi Holter. "Ma teadsin, et meil on head lood sahtlisse kirjutatud aga ca 13 aastat tagasi ei osanud Eestis seda keegi lindistada ning veel vähem meie seda muusikutena sisse mängida või laulda. Seega saigi mul kinnisideeks album "Bucket list" ära teha. Kunagi kui hakkan "planeedilt maha hüppama" siis oleks selle plaadi tegemata jätmine kindlasti olnud üks asi, mida kahetseksin. Singel "Mirrors Inside" just sellest räägib, et kui kunagi oled surivoodil, siis kes sulle sisemisest peeglist vastu vaatab," lisas ta. "Täna on meie enda oskused ning tehnika nii palju arenenud, et saad sõprade abiga väga palju tehtud ja tulemust ei pea häbenema. Eesotsas tänud Joosep Järvesaarele, kelle stuudios vokaalid lindistatud sai." Refräänis võib lisaks bändi laulja vokaalile kuulda ka Pärnu muusiku Laura Juno vokaali. Mix: Sander Sadam Master: Sander Sadam Vokaalide lindistamine: Joosep Järvesaar Kujundus: Mikk Metsniit Sõnad: Taavi Holter Viis: Mushy Video: Korsten films

Mushy andis pärast seitsmeaastast tegevuspausi välja uue singli

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Mushy tuli esimest korda kokku 2004. aasta detsembris. Toona Pärnus loodud bändi liikmed olid Taavi Holter (vokaal), Rauno Kutti (kitarr), Sander Haugas (kitarr), Silver Haugas (bass) ja Rauno Pella (trummid). Bänd pidi küll esialgu kokku tulema pelgalt ühe vana-aasta õhtu kontserdi tarbeks, kus paluti mängida Status Quo ja ta teiste tuntud rokk-bändide kavareid. Kontsert ise jäi ära, ent ühine huvi agressiivset metalit mängida motiveeris liikmeid bänditegemisega jätkama. Kaverdamisega paralleelselt asus bänd mõne kuu järel kirjutama originaalloomingut, mida presenteeris esimest korda 2005. aasta maikuus Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi festivali Kevadrock 2005 raames, mille peakorraldaja oli bändi solist Taavi Holter ise. Umbes samal ajal tekkisid sidemed sõprusbänd Bedwettersiga, kellega koos esines bänd mitmetel festivalidel ning võitis järgemööda Noortebändide konkursid. Suurimatest saavutustest Mushy ajaloos saab esile tuua 2006. aasta märtsikuu vabariikliku noortebändi konkursi ja HRC noortebändide konkursi võidud ning 2007. aastal Coca Cola Soundwave'i konkursi võidu, mille peaauhind oli samanimelisele muusikafestivalile esinema pääsemine 2007. aasta augustis. Kuna aastate möödudes muutusid töö, kooli ja elukohavahetusega kaasnenud kohustuste tõttu bändiliikmete prioriteedid, oli üha raskem aega leida ühiseks musitseerimiseks ning viimane teadaolev avalik esinemine toimus 2015. aasta detsembris Von Krahlis, kus ansambel tähistas koos Horror Dance Squadiga oma 10. tegutsemisaastat. "Pärast väga pikka pausi bändist olime koos kitarrist Sander Haugase ja tema pojaga kuskil Tallinna külje all metsas lõket tegemas ning tagasi sõites soovis poiss bändi lugusid kuulata. Kuna olime oma tegutsemise ajal väga vähe materjali välja lasknud, siis see, mis kvaliteet sealt tuli, oli päris hirmus," kirjeldas laulja ja sõnade autor Taavi Holter. "Ma teadsin, et meil on head lood sahtlisse kirjutatud aga ca 13 aastat tagasi ei osanud Eestis seda keegi lindistada ning veel vähem meie seda muusikutena sisse mängida või laulda. Seega saigi mul kinnisideeks album "Bucket list" ära teha. Kunagi kui hakkan "planeedilt maha hüppama" siis oleks selle plaadi tegemata jätmine kindlasti olnud üks asi, mida kahetseksin. Singel "Mirrors Inside" just sellest räägib, et kui kunagi oled surivoodil, siis kes sulle sisemisest peeglist vastu vaatab," lisas ta. "Täna on meie enda oskused ning tehnika nii palju arenenud, et saad sõprade abiga väga palju tehtud ja tulemust ei pea häbenema. Eesotsas tänud Joosep Järvesaarele, kelle stuudios vokaalid lindistatud sai." Refräänis võib lisaks bändi laulja vokaalile kuulda ka Pärnu muusiku Laura Juno vokaali. Mix: Sander Sadam Master: Sander Sadam Vokaalide lindistamine: Joosep Järvesaar Kujundus: Mikk Metsniit Sõnad: Taavi Holter Viis: Mushy Video: Korsten films ### Response: Mushy andis pärast seitsmeaastast tegevuspausi välja uue singli

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Criscito kuulus aastail 2002-2004 Genoa noorteakadeemiasse ning mängis samas klubis ka aastail 2006-2007, 2008-2011 ja 2018-2022. Ta on kandnud ka Torino Juventuse ja Peterburi Zeniti särke, vahendab Soccernet.ee. 26 korda Itaalia koondist esindanud Criscito siirdus tänavu juunis Kanadasse Torontosse, kuid ei pidanud seal poolt aastatki vastu. Genoa paikneb praegu Serie B-s kolmandal kohal. Detsembri alguses vallandas Genoa peatreener Alexander Blessini, kellega Criscitol oli olnud kehv läbisaamine. Criscito on Genoa eest löönud 274 ametliku kohtumisega 30 väravat ja andnud 13 resultatiivset söötu. Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.

Endine Itaalia koondise kaitsja liitus viiendat korda Genoaga

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Criscito kuulus aastail 2002-2004 Genoa noorteakadeemiasse ning mängis samas klubis ka aastail 2006-2007, 2008-2011 ja 2018-2022. Ta on kandnud ka Torino Juventuse ja Peterburi Zeniti särke, vahendab Soccernet.ee. 26 korda Itaalia koondist esindanud Criscito siirdus tänavu juunis Kanadasse Torontosse, kuid ei pidanud seal poolt aastatki vastu. Genoa paikneb praegu Serie B-s kolmandal kohal. Detsembri alguses vallandas Genoa peatreener Alexander Blessini, kellega Criscitol oli olnud kehv läbisaamine. Criscito on Genoa eest löönud 274 ametliku kohtumisega 30 väravat ja andnud 13 resultatiivset söötu. Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. ### Response: Endine Itaalia koondise kaitsja liitus viiendat korda Genoaga

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Gulbe sõnul võib hinnalangust oodata järgmise aasta teises kvartalis. Eksperdi sõnul on ettevõtetel olnud aega mõelda, kuidas teistmoodi edasi minna. Kasvab surve ka poodide poolt, kuna elanike ostujõud pole piisav, et hinnatõusuga kaasa minna. Tootjad saavad Lätis ka riigiabi. Gulbe sõnul kohanevad nii tootjad kui ka tarbijad uue olukorraga. Gulbe tõi välja, et Läti turg sõltub globaalsest toiduturust, vahendas LSM. Maailmaturul langeb teravilja, nafta ja suhkru hind. Neid tooraineid kasutatakse paljude toodete tootmisel. Seetõttu võivad hinnad langeda ka Lätis.

Ekspert: toiduhinnad võivad Lätis 2023. aasta teises kvartalis langeda

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Gulbe sõnul võib hinnalangust oodata järgmise aasta teises kvartalis. Eksperdi sõnul on ettevõtetel olnud aega mõelda, kuidas teistmoodi edasi minna. Kasvab surve ka poodide poolt, kuna elanike ostujõud pole piisav, et hinnatõusuga kaasa minna. Tootjad saavad Lätis ka riigiabi. Gulbe sõnul kohanevad nii tootjad kui ka tarbijad uue olukorraga. Gulbe tõi välja, et Läti turg sõltub globaalsest toiduturust, vahendas LSM. Maailmaturul langeb teravilja, nafta ja suhkru hind. Neid tooraineid kasutatakse paljude toodete tootmisel. Seetõttu võivad hinnad langeda ka Lätis. ### Response: Ekspert: toiduhinnad võivad Lätis 2023. aasta teises kvartalis langeda

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

"Keit Pentus-Rosimannus on mulle tõesti ettepaneku teinud ning mina talle jaatavalt vastanud. Tööle asun esimesest veebruarist, kui olen Euroopa Komisjonis otsad kokku tõmmanud," ütles Lamp kolmapäeval ERR-ile. Praegu on Lamp Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoni kabineti liige, tegeledes seal kommunikatsiooniga. Pentus-Rosimannus kirjutas sotsiaalmeedias, et otsis oma kabineti juhiks "inimest, kellel oleks kogemus nii Euroopa Komisjoni kui liikmesriigi tasandilt, kes orienteeruks ladusalt Brüsseli protsessides ja oleks isikuomadustelt kiire ja terava taibu ning pilguga, põhjalik, analüüsioskustega, koostöö tähtsust hindav inimene". Tema sõnul kaalus ta mitme tugeva rahvusvahelise taustaga, erinevatest liikmesriikidest pärit kogenud tegija vahel. "Annikky on tugev ja hinnatud tegija ja mul on hea meel, et ta minu meeskonnaga liitub," kirjutas Pentus-Rosimannus. Lampi iseloomustades märkis Pentus-Rosimannus, et ta on viimased aastad tegelenud Simsoni kabinetis energeetikavaldkonna EL-väliste suhete strateegia kujundamise ning elluviimisega. Tema vastutada on olnud ka G7, G20 ja teistel rahvusvahelistel foorumitel osalemise ettevalmistustus, voliniku välissuhtlus ja rahvusvaheline kommunikatsioon. "Juba varasemast on Annikky Lambil pikk kogemus Euroopa Komisjonis Euroopa semestri, eelarvepoliitika ja rahaliidu teemade ettevalmistamisel ja kommunikeerimisel; samade teemadega tegeles ta varem liikmesriigi vaatest rahandusministeeriumis. Eesti eesistumise ajal oli Annikky meie kõneisik Brüsselis, kattes teemasid kiilma- ja energeetikapoliitikast digivaldkonna ja sotsiaalküsimusteni välja," kirjeldas Pentus-Rosimannus. Lamp töötas aastatel 2011-2014 tollase keskkonnaministri Pentus-Rosimannuse nõunikuna. Kommenteerides oma asumist uuele ametikohale, ütles Lamp, et kavatseb kindlasti ühendust võtta nii nendega, kes sama rolli varem täitnud kui ka kontrollikoja kogemusega inimestega laiemalt. "Kõige esimene ülesanne on ülejäänud kabineti kokku- ja toimimapanek," märkis Lamp. Pentus-Rosimannus vahetab Euroopa Kontrollikojas välja Juhan Partsi, kelle ametiaeg lõppeb 31. detsembril. Partsi kabinetiülem on Ken-Marti Vaher.

Pentus-Rosimannuse kabinetiülemaks saab Annikky Lamp

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Keit Pentus-Rosimannus on mulle tõesti ettepaneku teinud ning mina talle jaatavalt vastanud. Tööle asun esimesest veebruarist, kui olen Euroopa Komisjonis otsad kokku tõmmanud," ütles Lamp kolmapäeval ERR-ile. Praegu on Lamp Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoni kabineti liige, tegeledes seal kommunikatsiooniga. Pentus-Rosimannus kirjutas sotsiaalmeedias, et otsis oma kabineti juhiks "inimest, kellel oleks kogemus nii Euroopa Komisjoni kui liikmesriigi tasandilt, kes orienteeruks ladusalt Brüsseli protsessides ja oleks isikuomadustelt kiire ja terava taibu ning pilguga, põhjalik, analüüsioskustega, koostöö tähtsust hindav inimene". Tema sõnul kaalus ta mitme tugeva rahvusvahelise taustaga, erinevatest liikmesriikidest pärit kogenud tegija vahel. "Annikky on tugev ja hinnatud tegija ja mul on hea meel, et ta minu meeskonnaga liitub," kirjutas Pentus-Rosimannus. Lampi iseloomustades märkis Pentus-Rosimannus, et ta on viimased aastad tegelenud Simsoni kabinetis energeetikavaldkonna EL-väliste suhete strateegia kujundamise ning elluviimisega. Tema vastutada on olnud ka G7, G20 ja teistel rahvusvahelistel foorumitel osalemise ettevalmistustus, voliniku välissuhtlus ja rahvusvaheline kommunikatsioon. "Juba varasemast on Annikky Lambil pikk kogemus Euroopa Komisjonis Euroopa semestri, eelarvepoliitika ja rahaliidu teemade ettevalmistamisel ja kommunikeerimisel; samade teemadega tegeles ta varem liikmesriigi vaatest rahandusministeeriumis. Eesti eesistumise ajal oli Annikky meie kõneisik Brüsselis, kattes teemasid kiilma- ja energeetikapoliitikast digivaldkonna ja sotsiaalküsimusteni välja," kirjeldas Pentus-Rosimannus. Lamp töötas aastatel 2011-2014 tollase keskkonnaministri Pentus-Rosimannuse nõunikuna. Kommenteerides oma asumist uuele ametikohale, ütles Lamp, et kavatseb kindlasti ühendust võtta nii nendega, kes sama rolli varem täitnud kui ka kontrollikoja kogemusega inimestega laiemalt. "Kõige esimene ülesanne on ülejäänud kabineti kokku- ja toimimapanek," märkis Lamp. Pentus-Rosimannus vahetab Euroopa Kontrollikojas välja Juhan Partsi, kelle ametiaeg lõppeb 31. detsembril. Partsi kabinetiülem on Ken-Marti Vaher. ### Response: Pentus-Rosimannuse kabinetiülemaks saab Annikky Lamp

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Täieliku igavuse tunne on sügavam kui esmane ja pinnapealne tüdimus, mida inimene tunneb näiteks bussi või telesaate algust oodates. Taolise esmase tülpimuse saab kiiresti hajutada, kui avada mõni ühismeediaplatvorm. See aga tähendab, et igavustunne ei saagi kunagi nii sügavaks areneda, et inimene hakkaks loominguliselt mõtlema, vahendab ScienceAlert. Uuringu autori ja Bathi Ülikooli sotsioloogi Timothy Hilli sõnul võib sügav igavus kõlada esimese hooga millegi halvana. Tegelikult võib tegu olla aga vägagi hea tundega, kui igavleval inimesel on võimalus segamatult mõelda ja areneda. Nii leidus Hilli sõnul koroonapandeemia ajal nii üksindusest masendusse langenud kui ka elus mõne uue hobi või suuna leidnud inimesi. Kiretu uudisvoog Timothy Hill ja kolleegid vaatlesid oma töö 15 inimese elu. Kõik uuritavad olid palgaga puhkusel või paluti neil pandeemia ajal kodust töötada. Ehkki uuritavate vanus, amet ja haridustase olid erinevad, olid nad kõik pärit Inglismaalt või Iirimaalt. Töörühm tegi kõigi uuritavatega struktureeritud intervjuud. Osalejad said seal rääkida, kuidas nad pandeemia ajal aega veetsid ja milliseid tundeid kogesid. Kuigi intervjuudes mainiti väga sageli igavlemist, avasid uuritavad igavuse peletamiseks sageli ühismeedia või lugesid hulganisti halbu uudiseid. Sügavamat igavust tundnud osalejad märkisid, et igavus tekitas neis omakorda rahutust ja tühjustunnet. Samas mainiti ka mõnd uut viisi seda tühjust täita: pandeemia ajal leidis nii mõnigi näiteks kudumise, küpsetamise või jalgrattasõidu näol uue kire. Autorid rõhutavad siinkohal, et paljudel inimestel pole võimalik pikemat aega midagi tegemata lihtsalt molutada. Samuti osutavad nad, et ühismeedia võib olla pere ja sõpradega ühenduse hoidmisel väga oluline. Sellegipoolest tuleb uurijate sõnul rääkida ühismeedia mõjust inimeste mõtlemisele. Hilli sõnul täheldasid nad, et kuigi ühismeedia peletab pinnapealse igavustunde, kulutab selle vaatamine inimese aega ja energiat. Nii ei pruugi inimene kunagi jõuda sügavama igavlemiseni, kus oleks juba võimalik uusi kirgi ja mõtteid avastada. Mõtlemine on välditav Igavuse jaotuse pinnapealseks ja sügavaks igavustundeks käis oma loengutes pea sajandi eest välja Saksa filosoof Martin Heidegger. Tema sõnul on igavus elu väga oluline osa, mida tuleb teadlikult kultiveerida. Järgnenud aastakümnete jooksul on inimkond leiutanud aga üha uusi viise igavust vältida. Nüüd võib inimese mõistus olla ööpäev läbi hõivatud, sest käeulatuses on ühismeedia ja nutiseadmed oma rohkete kasutusvõimalustega. Teisisõnu, kes ei taha, ei peagi kunagi omaette mõttesse vajuma. Varasemad uuringud viitavad sellelegi, et just igavus ja sellega seotud vaba mõttelend on loomingulisuse alus. Seepärast võivadki paljud head mõtted pähe turgatada duši all. Uue uuringu autorid plaanivad mõttelennu teemaga ka süvitsi edasi tegeleda. Uurimus avaldati ajakirjas Marketing Theory.

Ühismeedia takistab igavusest uute kirgede leidmist

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Täieliku igavuse tunne on sügavam kui esmane ja pinnapealne tüdimus, mida inimene tunneb näiteks bussi või telesaate algust oodates. Taolise esmase tülpimuse saab kiiresti hajutada, kui avada mõni ühismeediaplatvorm. See aga tähendab, et igavustunne ei saagi kunagi nii sügavaks areneda, et inimene hakkaks loominguliselt mõtlema, vahendab ScienceAlert. Uuringu autori ja Bathi Ülikooli sotsioloogi Timothy Hilli sõnul võib sügav igavus kõlada esimese hooga millegi halvana. Tegelikult võib tegu olla aga vägagi hea tundega, kui igavleval inimesel on võimalus segamatult mõelda ja areneda. Nii leidus Hilli sõnul koroonapandeemia ajal nii üksindusest masendusse langenud kui ka elus mõne uue hobi või suuna leidnud inimesi. Kiretu uudisvoog Timothy Hill ja kolleegid vaatlesid oma töö 15 inimese elu. Kõik uuritavad olid palgaga puhkusel või paluti neil pandeemia ajal kodust töötada. Ehkki uuritavate vanus, amet ja haridustase olid erinevad, olid nad kõik pärit Inglismaalt või Iirimaalt. Töörühm tegi kõigi uuritavatega struktureeritud intervjuud. Osalejad said seal rääkida, kuidas nad pandeemia ajal aega veetsid ja milliseid tundeid kogesid. Kuigi intervjuudes mainiti väga sageli igavlemist, avasid uuritavad igavuse peletamiseks sageli ühismeedia või lugesid hulganisti halbu uudiseid. Sügavamat igavust tundnud osalejad märkisid, et igavus tekitas neis omakorda rahutust ja tühjustunnet. Samas mainiti ka mõnd uut viisi seda tühjust täita: pandeemia ajal leidis nii mõnigi näiteks kudumise, küpsetamise või jalgrattasõidu näol uue kire. Autorid rõhutavad siinkohal, et paljudel inimestel pole võimalik pikemat aega midagi tegemata lihtsalt molutada. Samuti osutavad nad, et ühismeedia võib olla pere ja sõpradega ühenduse hoidmisel väga oluline. Sellegipoolest tuleb uurijate sõnul rääkida ühismeedia mõjust inimeste mõtlemisele. Hilli sõnul täheldasid nad, et kuigi ühismeedia peletab pinnapealse igavustunde, kulutab selle vaatamine inimese aega ja energiat. Nii ei pruugi inimene kunagi jõuda sügavama igavlemiseni, kus oleks juba võimalik uusi kirgi ja mõtteid avastada. Mõtlemine on välditav Igavuse jaotuse pinnapealseks ja sügavaks igavustundeks käis oma loengutes pea sajandi eest välja Saksa filosoof Martin Heidegger. Tema sõnul on igavus elu väga oluline osa, mida tuleb teadlikult kultiveerida. Järgnenud aastakümnete jooksul on inimkond leiutanud aga üha uusi viise igavust vältida. Nüüd võib inimese mõistus olla ööpäev läbi hõivatud, sest käeulatuses on ühismeedia ja nutiseadmed oma rohkete kasutusvõimalustega. Teisisõnu, kes ei taha, ei peagi kunagi omaette mõttesse vajuma. Varasemad uuringud viitavad sellelegi, et just igavus ja sellega seotud vaba mõttelend on loomingulisuse alus. Seepärast võivadki paljud head mõtted pähe turgatada duši all. Uue uuringu autorid plaanivad mõttelennu teemaga ka süvitsi edasi tegeleda. Uurimus avaldati ajakirjas Marketing Theory. ### Response: Ühismeedia takistab igavusest uute kirgede leidmist

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Euroopa aasta sportlaste auhinda annab välja Poola uudisteagentuur PAP ja võitjad selguvad küsitluses, milles osalevad 20 Euroopa uudisteagentuuri. Swiatek teenis küsitluses 118 punkti ja edestas 12 punktiga teivashüppe maailmarekordiomanikku, rootslast Armand Duplantist ning 36 punktiga F1 maailmameistrit, hollandlast Max Verstappenit. PAP andis Euroopa aasta sportlase tiitli välja 65. korda ning see oli viies kord, kui auhinna pälvis Poola sportlane. Tennisist nimetati Euroopa aasta sportlaseks teist aastat järjest, eelmisel aastal valiti parimaks Novak Djokovic. Üldse on tennisistid selle auhinna teeninud nüüd 16 korral. 21-aastane Swiatek võitis tänavu kaheksa turniiri, nende seas kaks slämmiturniiri – Prantsusmaa ja USA lahtised. Aprillis tõusis Swiatek maailma esireketiks, aasta esimeses pooles oli tal ka 37-mänguline võiduseeria. Swiatek nimetati tänavu ka WTA aasta mängijaks ja ITF-i maailmameistriks. Swiatekile, Duplantisele ja Verstappenile järgnesid PAP-i küsitluses tennisistid Carlos Alcaraz ja Rafael Nadal, jalgpallur Kylian Mbappe, laskesuusataja Johannes Thingnes Bö, murdmaasuusataja Therese Johaug, ujuja David Popovici ja jalgrattur Jonas Vingegaard. Kõik 20 uudisteagentuuri esitasid enda esikümne, ühtekokku toodi välja 58 sportlast (16 naist ja 42 meest) 19 alalt ja 22 riigist. Swiatek oli 15 agentuuri nimekirjas, neist viis panid ta esimeseks, kaks teiseks ja kolm kolmandaks. Duplantis oli seitsmel korral pandud teiseks ja kahel korral kolmandaks.

Swiatek valiti Duplantise ja Verstappeni ees Euroopa aasta sportlaseks

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Euroopa aasta sportlaste auhinda annab välja Poola uudisteagentuur PAP ja võitjad selguvad küsitluses, milles osalevad 20 Euroopa uudisteagentuuri. Swiatek teenis küsitluses 118 punkti ja edestas 12 punktiga teivashüppe maailmarekordiomanikku, rootslast Armand Duplantist ning 36 punktiga F1 maailmameistrit, hollandlast Max Verstappenit. PAP andis Euroopa aasta sportlase tiitli välja 65. korda ning see oli viies kord, kui auhinna pälvis Poola sportlane. Tennisist nimetati Euroopa aasta sportlaseks teist aastat järjest, eelmisel aastal valiti parimaks Novak Djokovic. Üldse on tennisistid selle auhinna teeninud nüüd 16 korral. 21-aastane Swiatek võitis tänavu kaheksa turniiri, nende seas kaks slämmiturniiri – Prantsusmaa ja USA lahtised. Aprillis tõusis Swiatek maailma esireketiks, aasta esimeses pooles oli tal ka 37-mänguline võiduseeria. Swiatek nimetati tänavu ka WTA aasta mängijaks ja ITF-i maailmameistriks. Swiatekile, Duplantisele ja Verstappenile järgnesid PAP-i küsitluses tennisistid Carlos Alcaraz ja Rafael Nadal, jalgpallur Kylian Mbappe, laskesuusataja Johannes Thingnes Bö, murdmaasuusataja Therese Johaug, ujuja David Popovici ja jalgrattur Jonas Vingegaard. Kõik 20 uudisteagentuuri esitasid enda esikümne, ühtekokku toodi välja 58 sportlast (16 naist ja 42 meest) 19 alalt ja 22 riigist. Swiatek oli 15 agentuuri nimekirjas, neist viis panid ta esimeseks, kaks teiseks ja kolm kolmandaks. Duplantis oli seitsmel korral pandud teiseks ja kahel korral kolmandaks. ### Response: Swiatek valiti Duplantise ja Verstappeni ees Euroopa aasta sportlaseks

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Viina jaehind Venemaal tõuseb 281 rublani (3,72 eurot) poole liitri eest. Praegu saab pooliku kätte 261 rublaga (3,46 eurot). Tõuseb veel ka konjaki ja brändi hind, selgus õigusteabeportaali ilmunud Vene rahandusministeeriumi käskkirjast. Venemaa võimud kehtestasid viinale miinimumhinna 2009. aastal. Rahandusministeeriumi dokumendi kohaselt peab see meede tõstma tootmise taset ja kvaliteetse alkoholi käivet ning vähendama salakauba osa turul. 2011. aastal kehtestasid võimud ka konjakile miinimumhinna, vahendas Interfax. Venemaa võimude teatel tootsid riigi alkoholifirmad 2022. aasta esimese üheksa kuu jooksul 58,2 miljonit dekaliitrit viina, mis on 8,8 protsenti rohkem kui aasta varem. Üks dekaliiter on 10 liitrit.

Putin tõstab Venemaal viina hinda

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Viina jaehind Venemaal tõuseb 281 rublani (3,72 eurot) poole liitri eest. Praegu saab pooliku kätte 261 rublaga (3,46 eurot). Tõuseb veel ka konjaki ja brändi hind, selgus õigusteabeportaali ilmunud Vene rahandusministeeriumi käskkirjast. Venemaa võimud kehtestasid viinale miinimumhinna 2009. aastal. Rahandusministeeriumi dokumendi kohaselt peab see meede tõstma tootmise taset ja kvaliteetse alkoholi käivet ning vähendama salakauba osa turul. 2011. aastal kehtestasid võimud ka konjakile miinimumhinna, vahendas Interfax. Venemaa võimude teatel tootsid riigi alkoholifirmad 2022. aasta esimese üheksa kuu jooksul 58,2 miljonit dekaliitrit viina, mis on 8,8 protsenti rohkem kui aasta varem. Üks dekaliiter on 10 liitrit. ### Response: Putin tõstab Venemaal viina hinda

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

28. detsember on süütalastepäev. Jõululapse sünniloo armsuse järel hirmu ja õudu külvanud Petlemma lastetapu mälestuspäev paneb mõtlema võimu- ja vaimuvõitluse pingeväljale praegugi. "Miks nad meid tapavad?" Astusin jõululaupäeval sisse ühe ukrainlastest pagulaspere üürikorteri uksest. Tulin, et neile üle anda koguduse poolne jõulukingitus. Esimese rõõmuüllatuse järel jagas Hersonist pärit väikelapse ema aga kohemaid oma südamevalu viimastest traagilistest sündmustest kodulinnas. Vene mürsud olid tapnud keset linna kaubanduskeskusse ja turule jõulutoitu hankima tõtanud hersonlastest kümmekond, lisaks tabanud veel kümneid ja kümneid haavatuid. "Jõulurõõmu me sel aastal tunda ei saa," ütles noor ema. "Kodu meil enam ei ole. Palvetame, et keldrisse varjunud eakad vanemad jääksid veel ellu…" Korraga seisin koos sõjapõgenikega nende kitsukese pagulaselu esikus silmitsi inimlikult seletamatu kurjusega. Mis – või õigemini: kes – saab end niiviisi välja valada süütute inimeste peale ja lasta end meelevallatseda naaberriigis elava sugulasrahva üle? Olles läbi kolmesaja sõjapäeva pakkunud hingehoidlikku tuge sõjakoleduste eest meie juurde pakku tulnud emadele ja lastele, noortele ja vanematele, naistele ja meestele, pole mul ikka veel vastuseid. Pigem ei kao meelest küsimus, mille esitas mu vastust ootamatagi üks vanaemake, kes oli just jõudnud Ukrainast Eestimaale ainiti pisikese tütretütrekese elu nimel, kuna lapse isa oli juba hukkunud ja ema viibis rindel. "Miks nad meid tapavad?!" esitas ta eksistentsiaalse küsimuse. Despootlik hirm Heroodes-suurelik kujundkuju näikse veel 2022. aastalgi pärast Kristuse sündi ikka despootliku hirmu tundvat, mõeldes pisukese Jeesus-lapse messialiku kuningavalitsuse elluastumise võimalikkusele. Piibel jutustab: "Kui nüüd Jeesus oli sündinud kuningas Heroodese ajal Juudamaal Petlemma linnas, siis vaata, hommikumaalt saabusid tähetargad Jeruusalemma ja küsisid: "Kus on see juutide vastsündinud kuningas? Me nägime tema tähte tõusmas ja oleme tulnud teda kummardama." Seda kuuldes kohkus kuningas Heroodes ja kogu Jeruusalemm koos temaga. (...) Kui nüüd Heroodes nägi, et tähetargad on teda petnud, raevutses ta väga ning laskis tappa Petlemmas ja selle piirkonnas kõik poeglapsed, kaheaastased ja nooremad, arvestades seda aega, mille ta oli tähetarkadelt täpselt välja uurinud." (Mt 2:1,2,16) Omal ajal Rooma senatilt Juudamaa kuningaks nimetamise õiguse väljakaubelnud Heroodes polnud tegelikult juut, vaid idumealane ehk araablaste esiisa Edomi järeltulija, kellel õnnestus Rooma okupatsiooni meelevallas võtta üle juutide valitsusvõim Hasmoneide dünastialt aastal 37 enne Kristuse sündi. Püüdes aastakümneid valitsedes põlistada oma dünastiat tegi ta esmalt kõik, et pälvida juutide poolehoid, eriti usujuhtide hulgas, täites juudiusu (puhastus)kombeid ning ehitades üles omal ajal hävinud Jeruusalemma templimäe ja pühakoja, nn Heroodese templi. Samal ajal veenis ta oma lojaalsuses Rooma keisrit, lastes viimase auks ja omaenda nime ülistuseks rajada vallutamatuks peetud Masada kindluse Surnumere ääres ja Kaisarea ehk "keisrilinna" parima võimaliku kaubasadamaga Vahemere ääres. Hommikumaalt Jeruusalemma vastsündinud juutide kuningat otsima tulnud tähetarkade päringud jumalariikliku kuningavalitsuse Messia ilmaletuleku kohta tekitasid hirmu nii Heroodeses kui ka tema õukonnas, kes oli nautinud ja turvanud Suureks hüütud kuninga võimu 2000 pealise väehulga ööpäevase valve all. Petlemma külje alla Jeruusalemma templimäest kõrgemaks ehitada lastud Herodioni ehk Heroodese paleekindluse tipult alla maarahvale vaadates tegi ta pragmaatilise otsuse: parem tappa kõik võimalikud rivaalid, olgu nad või vastsündinud beebid, kui et riskida aastatega ülesehitatud dünastilise ego võimu loovutamisega. Sama despootlik hirm oli teda juba varem sundinud surma saatma oma armastatud naise Mariamne I ja tema ema Alexandra, samuti oma pojad Alexandri, Aristobulose ja Antipater II ning oma õe Salome abikaasa Kostobari, rääkimata kõikvõimalikest riivalidest, kelle ta laskis enne oma surma Jeerikosse kokku koguda ja sealsamas hukka saata. Despoot tajus siis ja tajub ikka end ümbritsevat ohtu ning seda kõigis ja kõiges endaga seonduvas, olgu konkurentsi- või armastussuhetes. Petlemlaste ja ukrainlaste hävitamise püüus heiastub despootlik õud oma võimukaotuse ees. Võimuiha paradoks avaldub aga viimselt selle kättesaamatuses. Nagu ebainimlik lastetapp ei suutnud võtta elu toona Petlemmas sündinud kuningate Kuninga usu, lootuse ja armastuse valitsemiselt üle aegade, nii ei suuda ka ukrainlastele määratud surmanuhtlus võtta nende elutahet. President Volodõmõr Zelenski jõulutervitus lõppes sõnadega: "Me pühitseme oma pühi! Nagu alati. Me naeratame ja oleme õnnelikud. Nagu alati. Erinevus on vaid ühes. Me ei oota imet. Pärast kõike me loome selle ise. Kristus on sündinud. Austame teda!" "Jeesus on rajanud oma kuningriigi armastusele…" Kui Napoleon oli oma võimu ja staatuse kaotanud, pagendati ta Püha Helena kaljusaarele. Seal süüvinud ta oma elu kokku võttes Jeesusest jutustavasse evangeeliumisse ja tõdenud: "Jeesus on kas Jumala Poeg või see, kes selle evangeeliumi kirjutas! Ma tunnen inimesi, aga ükski inimene poleks suutnud sellist lugu välja mõelda." Omaenda elulugu ajaloos valitsenud suurmeestega kõrvutades tunnistanud Napoleon oma sõbrale krahv Montolonile: "Aleksander Suur, Caesar, Karl Suur ja mina oleme loonud suured riigid ja rajanud oma vaimuloomingu väevõimule. Jeesus on rajanud oma kuningriigi armastusele – ja veel täna on tuhanded valmis tema eest surma minema. Mina suren enneaegu ja mu ihu läheb maamulda tagasi. See on suure Napoleoni varsti saabuv saatus. Mis vahe on minu viletsa ja Kristuse igavese kuningriigi vahel? Teda kuulatakse ja armastatakse, teda kummardatakse ja tema valitsus laotub üle aegade ja maailma." Jeesus elas ja suri mitte iseenda, vaid teiste nimel, isegi nende nimel, kelle eest ta ristil rippudes vaatamata tema üle irvitamisele palvetas: "Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!" (LK 23:34) Võimutahte eetik Friedrich Nietzsche ei suutnud ristilöödut taluda. "See tapab minus võimuiha," ütles ta. Aga mis siis, kui Jeesus kehastas tõepoolest inimsust ning elas ja surigi ainiti selleks, et lõpetada oma jäägitu armastusega maailmas inimsusevastane võimuiha, nagu tõdes tuhat aastat pärast Kristuse surma selle lunastusjõu üle arutlenud Peter Abelard? Kui Nietzsche oli surnud, leidis tema õde Therese Elisabeth Alexandra Förster-Nietzsche suure Hitleri ja tema partei võimukust imetledes oma venna üliinimliku filosoofia füüreris täide minevat. Ta ise küll ei näinud selle täidemineku lõppvaatuse koletuslikkust. Aga meie teame, mida see tähendas. Ja me ei taha enam selle kordumist näha. Vaimujõu võit üle võimujõu peab saabuma. "Ükskord me võidame niikuinii!" Sellepärast kardabki praegune Heroodes Suur pisukest Jeesuslast. Ta adub oma allajäämise paratamatust. "Siis võitleb meie eest Jumal." Alul mainitud ukraina vanaemakesega sõjapõgenike vastuvõtukeskuses vesteldes ei osanud ma talle midagi muud kosta, kui et üks asi on uskuda Jumalat ja teine asi on usaldada Jumalat, ja seda isegi ülekohtu üle kohtumõistmise osas. Seepeale jahmusin tema vastust kuuldes: "Jah, ma tean, et see nii on! Kristus ütleb, et meil tuleb omalt poolt andeks anda. Ainult siis sekkub Jumal meie ellu. Kui me seda ei tee, siis tuleb meil ise enda ja oma elu õiguse eest võidelda. Kui me aga andeks anname, siis võitleb meie eest Jumal." Korraga puutus minu kõrvu ja hinge kõige elulisem teoloogia, mida ma pole õppinud ühestki usuteaduslikust ega eetika raamatust. See oli eluteoloogia, mitte eduteoloogia. See oli andestuse, mitte kättemaksu teoloogia. See oli jõuluööl Sündinu, inimelu Elusamust kehastanud ja Ristilöödu armastuses veendunud eetilise elu teoloogia, mis vastab täielikult Jeesuse palvele: "Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!" Ühtäkki ületas selle ahastava naise usutunnistus kõik minu küsimused, mida ma oleksin tahtnud maailmas toimuva võimuvõitluse kohutavas küsitavuses tõstatada. Vakatusin, et lihtsalt sellele tütretütrekesega meie juurde tulnud ukrainlannast ingellikule sõnumitoojale õnnistust paluda. Alandlikult. Usaldades. Jumalaga jättes.

Meego Remmel: Heroodes Suur ja pisuke Jeesus

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: 28. detsember on süütalastepäev. Jõululapse sünniloo armsuse järel hirmu ja õudu külvanud Petlemma lastetapu mälestuspäev paneb mõtlema võimu- ja vaimuvõitluse pingeväljale praegugi. "Miks nad meid tapavad?" Astusin jõululaupäeval sisse ühe ukrainlastest pagulaspere üürikorteri uksest. Tulin, et neile üle anda koguduse poolne jõulukingitus. Esimese rõõmuüllatuse järel jagas Hersonist pärit väikelapse ema aga kohemaid oma südamevalu viimastest traagilistest sündmustest kodulinnas. Vene mürsud olid tapnud keset linna kaubanduskeskusse ja turule jõulutoitu hankima tõtanud hersonlastest kümmekond, lisaks tabanud veel kümneid ja kümneid haavatuid. "Jõulurõõmu me sel aastal tunda ei saa," ütles noor ema. "Kodu meil enam ei ole. Palvetame, et keldrisse varjunud eakad vanemad jääksid veel ellu…" Korraga seisin koos sõjapõgenikega nende kitsukese pagulaselu esikus silmitsi inimlikult seletamatu kurjusega. Mis – või õigemini: kes – saab end niiviisi välja valada süütute inimeste peale ja lasta end meelevallatseda naaberriigis elava sugulasrahva üle? Olles läbi kolmesaja sõjapäeva pakkunud hingehoidlikku tuge sõjakoleduste eest meie juurde pakku tulnud emadele ja lastele, noortele ja vanematele, naistele ja meestele, pole mul ikka veel vastuseid. Pigem ei kao meelest küsimus, mille esitas mu vastust ootamatagi üks vanaemake, kes oli just jõudnud Ukrainast Eestimaale ainiti pisikese tütretütrekese elu nimel, kuna lapse isa oli juba hukkunud ja ema viibis rindel. "Miks nad meid tapavad?!" esitas ta eksistentsiaalse küsimuse. Despootlik hirm Heroodes-suurelik kujundkuju näikse veel 2022. aastalgi pärast Kristuse sündi ikka despootliku hirmu tundvat, mõeldes pisukese Jeesus-lapse messialiku kuningavalitsuse elluastumise võimalikkusele. Piibel jutustab: "Kui nüüd Jeesus oli sündinud kuningas Heroodese ajal Juudamaal Petlemma linnas, siis vaata, hommikumaalt saabusid tähetargad Jeruusalemma ja küsisid: "Kus on see juutide vastsündinud kuningas? Me nägime tema tähte tõusmas ja oleme tulnud teda kummardama." Seda kuuldes kohkus kuningas Heroodes ja kogu Jeruusalemm koos temaga. (...) Kui nüüd Heroodes nägi, et tähetargad on teda petnud, raevutses ta väga ning laskis tappa Petlemmas ja selle piirkonnas kõik poeglapsed, kaheaastased ja nooremad, arvestades seda aega, mille ta oli tähetarkadelt täpselt välja uurinud." (Mt 2:1,2,16) Omal ajal Rooma senatilt Juudamaa kuningaks nimetamise õiguse väljakaubelnud Heroodes polnud tegelikult juut, vaid idumealane ehk araablaste esiisa Edomi järeltulija, kellel õnnestus Rooma okupatsiooni meelevallas võtta üle juutide valitsusvõim Hasmoneide dünastialt aastal 37 enne Kristuse sündi. Püüdes aastakümneid valitsedes põlistada oma dünastiat tegi ta esmalt kõik, et pälvida juutide poolehoid, eriti usujuhtide hulgas, täites juudiusu (puhastus)kombeid ning ehitades üles omal ajal hävinud Jeruusalemma templimäe ja pühakoja, nn Heroodese templi. Samal ajal veenis ta oma lojaalsuses Rooma keisrit, lastes viimase auks ja omaenda nime ülistuseks rajada vallutamatuks peetud Masada kindluse Surnumere ääres ja Kaisarea ehk "keisrilinna" parima võimaliku kaubasadamaga Vahemere ääres. Hommikumaalt Jeruusalemma vastsündinud juutide kuningat otsima tulnud tähetarkade päringud jumalariikliku kuningavalitsuse Messia ilmaletuleku kohta tekitasid hirmu nii Heroodeses kui ka tema õukonnas, kes oli nautinud ja turvanud Suureks hüütud kuninga võimu 2000 pealise väehulga ööpäevase valve all. Petlemma külje alla Jeruusalemma templimäest kõrgemaks ehitada lastud Herodioni ehk Heroodese paleekindluse tipult alla maarahvale vaadates tegi ta pragmaatilise otsuse: parem tappa kõik võimalikud rivaalid, olgu nad või vastsündinud beebid, kui et riskida aastatega ülesehitatud dünastilise ego võimu loovutamisega. Sama despootlik hirm oli teda juba varem sundinud surma saatma oma armastatud naise Mariamne I ja tema ema Alexandra, samuti oma pojad Alexandri, Aristobulose ja Antipater II ning oma õe Salome abikaasa Kostobari, rääkimata kõikvõimalikest riivalidest, kelle ta laskis enne oma surma Jeerikosse kokku koguda ja sealsamas hukka saata. Despoot tajus siis ja tajub ikka end ümbritsevat ohtu ning seda kõigis ja kõiges endaga seonduvas, olgu konkurentsi- või armastussuhetes. Petlemlaste ja ukrainlaste hävitamise püüus heiastub despootlik õud oma võimukaotuse ees. Võimuiha paradoks avaldub aga viimselt selle kättesaamatuses. Nagu ebainimlik lastetapp ei suutnud võtta elu toona Petlemmas sündinud kuningate Kuninga usu, lootuse ja armastuse valitsemiselt üle aegade, nii ei suuda ka ukrainlastele määratud surmanuhtlus võtta nende elutahet. President Volodõmõr Zelenski jõulutervitus lõppes sõnadega: "Me pühitseme oma pühi! Nagu alati. Me naeratame ja oleme õnnelikud. Nagu alati. Erinevus on vaid ühes. Me ei oota imet. Pärast kõike me loome selle ise. Kristus on sündinud. Austame teda!" "Jeesus on rajanud oma kuningriigi armastusele…" Kui Napoleon oli oma võimu ja staatuse kaotanud, pagendati ta Püha Helena kaljusaarele. Seal süüvinud ta oma elu kokku võttes Jeesusest jutustavasse evangeeliumisse ja tõdenud: "Jeesus on kas Jumala Poeg või see, kes selle evangeeliumi kirjutas! Ma tunnen inimesi, aga ükski inimene poleks suutnud sellist lugu välja mõelda." Omaenda elulugu ajaloos valitsenud suurmeestega kõrvutades tunnistanud Napoleon oma sõbrale krahv Montolonile: "Aleksander Suur, Caesar, Karl Suur ja mina oleme loonud suured riigid ja rajanud oma vaimuloomingu väevõimule. Jeesus on rajanud oma kuningriigi armastusele – ja veel täna on tuhanded valmis tema eest surma minema. Mina suren enneaegu ja mu ihu läheb maamulda tagasi. See on suure Napoleoni varsti saabuv saatus. Mis vahe on minu viletsa ja Kristuse igavese kuningriigi vahel? Teda kuulatakse ja armastatakse, teda kummardatakse ja tema valitsus laotub üle aegade ja maailma." Jeesus elas ja suri mitte iseenda, vaid teiste nimel, isegi nende nimel, kelle eest ta ristil rippudes vaatamata tema üle irvitamisele palvetas: "Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!" (LK 23:34) Võimutahte eetik Friedrich Nietzsche ei suutnud ristilöödut taluda. "See tapab minus võimuiha," ütles ta. Aga mis siis, kui Jeesus kehastas tõepoolest inimsust ning elas ja surigi ainiti selleks, et lõpetada oma jäägitu armastusega maailmas inimsusevastane võimuiha, nagu tõdes tuhat aastat pärast Kristuse surma selle lunastusjõu üle arutlenud Peter Abelard? Kui Nietzsche oli surnud, leidis tema õde Therese Elisabeth Alexandra Förster-Nietzsche suure Hitleri ja tema partei võimukust imetledes oma venna üliinimliku filosoofia füüreris täide minevat. Ta ise küll ei näinud selle täidemineku lõppvaatuse koletuslikkust. Aga meie teame, mida see tähendas. Ja me ei taha enam selle kordumist näha. Vaimujõu võit üle võimujõu peab saabuma. "Ükskord me võidame niikuinii!" Sellepärast kardabki praegune Heroodes Suur pisukest Jeesuslast. Ta adub oma allajäämise paratamatust. "Siis võitleb meie eest Jumal." Alul mainitud ukraina vanaemakesega sõjapõgenike vastuvõtukeskuses vesteldes ei osanud ma talle midagi muud kosta, kui et üks asi on uskuda Jumalat ja teine asi on usaldada Jumalat, ja seda isegi ülekohtu üle kohtumõistmise osas. Seepeale jahmusin tema vastust kuuldes: "Jah, ma tean, et see nii on! Kristus ütleb, et meil tuleb omalt poolt andeks anda. Ainult siis sekkub Jumal meie ellu. Kui me seda ei tee, siis tuleb meil ise enda ja oma elu õiguse eest võidelda. Kui me aga andeks anname, siis võitleb meie eest Jumal." Korraga puutus minu kõrvu ja hinge kõige elulisem teoloogia, mida ma pole õppinud ühestki usuteaduslikust ega eetika raamatust. See oli eluteoloogia, mitte eduteoloogia. See oli andestuse, mitte kättemaksu teoloogia. See oli jõuluööl Sündinu, inimelu Elusamust kehastanud ja Ristilöödu armastuses veendunud eetilise elu teoloogia, mis vastab täielikult Jeesuse palvele: "Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!" Ühtäkki ületas selle ahastava naise usutunnistus kõik minu küsimused, mida ma oleksin tahtnud maailmas toimuva võimuvõitluse kohutavas küsitavuses tõstatada. Vakatusin, et lihtsalt sellele tütretütrekesega meie juurde tulnud ukrainlannast ingellikule sõnumitoojale õnnistust paluda. Alandlikult. Usaldades. Jumalaga jättes. ### Response: Meego Remmel: Heroodes Suur ja pisuke Jeesus

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Soomlased said 5:2 (1:1, 3:0, 1:1) jagu Slovakkia eakaaslastest. Oliver Kapanen ja Joakim Kemell said mõlemad kirja värava ja resultatiivse söödu. Läti sai teise kaotuse, jäädes 2:3 alla Šveitsile. Normaalaeg lõppes 2:2 viigiseisul ning kuna lisaajal väravaid ei visatud, selgitati võitja karistusvisetega. Esimesena skooriti alles kuuendas viskevoorus, kui lätlastel saatis litri väravasse Dans Locmelis ja šveitslastel Attilio Biasca. Šveitsi järgmine mees Liekit Reichle skooris samuti, aga Darels Dukurs eksis, mis tähendas, et Läti kaotas. Šveits tõusis nelja punktiga B-alagrupi liidriks, samuti neli punkti kogunud Soome on teine. Kolmas on ühe mängu pidanud USA kolme punktiga, järgneb Läti ühe punktiga ning viimane on praegu Slovakkia, kellele oli kaotusmäng Soomele MM-i avamäng ehk neil on punktiarve veel avamata. A-alagrupis sai Tšehhi teise võidu, alistades Austria koguni 9:0, kübaratriki tegi Jiri Kulich. Kaotuseta jätkab ka Rootsi, teises mängus saadi 1:0 jagu Saksamaast. Tšehhi ja Rootsi on ka alagrupi kaks paremat, mõlemal on kuus punkti. Saksamaal, Kanadal ja Austrial on punktiarve avamata.

Soome U-20 hokikoondis avas MM-il võiduarve, Läti kaotas karistusvisetega

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Soomlased said 5:2 (1:1, 3:0, 1:1) jagu Slovakkia eakaaslastest. Oliver Kapanen ja Joakim Kemell said mõlemad kirja värava ja resultatiivse söödu. Läti sai teise kaotuse, jäädes 2:3 alla Šveitsile. Normaalaeg lõppes 2:2 viigiseisul ning kuna lisaajal väravaid ei visatud, selgitati võitja karistusvisetega. Esimesena skooriti alles kuuendas viskevoorus, kui lätlastel saatis litri väravasse Dans Locmelis ja šveitslastel Attilio Biasca. Šveitsi järgmine mees Liekit Reichle skooris samuti, aga Darels Dukurs eksis, mis tähendas, et Läti kaotas. Šveits tõusis nelja punktiga B-alagrupi liidriks, samuti neli punkti kogunud Soome on teine. Kolmas on ühe mängu pidanud USA kolme punktiga, järgneb Läti ühe punktiga ning viimane on praegu Slovakkia, kellele oli kaotusmäng Soomele MM-i avamäng ehk neil on punktiarve veel avamata. A-alagrupis sai Tšehhi teise võidu, alistades Austria koguni 9:0, kübaratriki tegi Jiri Kulich. Kaotuseta jätkab ka Rootsi, teises mängus saadi 1:0 jagu Saksamaast. Tšehhi ja Rootsi on ka alagrupi kaks paremat, mõlemal on kuus punkti. Saksamaal, Kanadal ja Austrial on punktiarve avamata. ### Response: Soome U-20 hokikoondis avas MM-il võiduarve, Läti kaotas karistusvisetega

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

"Raamatu peategelane pole tavaline lumememm, vaid pigem mõmmiku moodi Lumemõmm," kirjeldas Pedmanson. "Ta oskab lund nautida, nagu iga teinegi talvine tegelane, kuid kevadel ära sulada ta ei oska." Autor lausus, et õpetlikus loos hakkab peategelane Lumemõmm ringi seiklema, et leida elus enda koht ning lugu lõpeb õnnelikult. Lisaks illustreerivad Lumemõmmi teekonda lopsakad värvipildid. Nii teksti kui ka piltide autor on Peep Pedmanson. Raamatu toimetaja on Aili Künstler ja kujundaja Erelin Kallas.

Peep Pedmanson avaldas uue lasteraamatu "Lumememm ja sõbrad"

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Raamatu peategelane pole tavaline lumememm, vaid pigem mõmmiku moodi Lumemõmm," kirjeldas Pedmanson. "Ta oskab lund nautida, nagu iga teinegi talvine tegelane, kuid kevadel ära sulada ta ei oska." Autor lausus, et õpetlikus loos hakkab peategelane Lumemõmm ringi seiklema, et leida elus enda koht ning lugu lõpeb õnnelikult. Lisaks illustreerivad Lumemõmmi teekonda lopsakad värvipildid. Nii teksti kui ka piltide autor on Peep Pedmanson. Raamatu toimetaja on Aili Künstler ja kujundaja Erelin Kallas. ### Response: Peep Pedmanson avaldas uue lasteraamatu "Lumememm ja sõbrad"

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Kodumeeskond otsustas mängu saatuse avapoolajal kolme minuti sees. Esmalt mängis Christian Eriksen nurgalöögi kaitsjatest vabanenud Marcus Rashfordi jalale ning ründaja saatis palli võrku. Kõigest mõni minut hiljem lõikas Rashford vasakult äärelt keskele ja söötis Anthony Martialile, kelle löögile sai Wayne Hennessey käe küll ette, kuid vihmast märjal platsil lipsas pall ikkagi võrku, vahendab Soccernet.ee. Kaheväravaline eduseis muutis Unitedi mugavaks ja karistus oleks äärepealt saabunud avapoolaja lõpus, kui Ryan Yates palli esmapilgul igati määrustepäraselt peaga võrku suunas. Teisel poolajal raiskas United võidu vormistamiseks mitu head võimalust, enne kui Casemirolt suurepärase söödu saanud Fred 87. minutil pinged lõplikult maha võttis. United püsib tabelis viiendal real, kuid koha võrra kõrgemal olevast Tottenhamist jäädakse maha vaid ühe punktiga. Liidrile Arsenalile kaotatakse küll juba 11 punktiga, ent teisel kohal asuv Newcastle United on vaid nelja punkti kaugusel ja lisaks on Manchesteri meeskonnal nendega võrreldes ka üks mäng varuks. Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.

Rashford hoiab Manchester Unitedit suures mängus

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Kodumeeskond otsustas mängu saatuse avapoolajal kolme minuti sees. Esmalt mängis Christian Eriksen nurgalöögi kaitsjatest vabanenud Marcus Rashfordi jalale ning ründaja saatis palli võrku. Kõigest mõni minut hiljem lõikas Rashford vasakult äärelt keskele ja söötis Anthony Martialile, kelle löögile sai Wayne Hennessey käe küll ette, kuid vihmast märjal platsil lipsas pall ikkagi võrku, vahendab Soccernet.ee. Kaheväravaline eduseis muutis Unitedi mugavaks ja karistus oleks äärepealt saabunud avapoolaja lõpus, kui Ryan Yates palli esmapilgul igati määrustepäraselt peaga võrku suunas. Teisel poolajal raiskas United võidu vormistamiseks mitu head võimalust, enne kui Casemirolt suurepärase söödu saanud Fred 87. minutil pinged lõplikult maha võttis. United püsib tabelis viiendal real, kuid koha võrra kõrgemal olevast Tottenhamist jäädakse maha vaid ühe punktiga. Liidrile Arsenalile kaotatakse küll juba 11 punktiga, ent teisel kohal asuv Newcastle United on vaid nelja punkti kaugusel ja lisaks on Manchesteri meeskonnal nendega võrreldes ka üks mäng varuks. Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. ### Response: Rashford hoiab Manchester Unitedit suures mängus

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Kaugtöö on küll levinud, aga selle erisusi arvestav regulatsioon Eestis seni puudus. Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate nõuete täitmise järgimine igas tööga seotud olukorras on tööandjale olnud äärmiselt keeruline. Värske seadusemuudatuse kohaselt kohustub tööandja järgima kaugtööle kohalduvaid erisätteid ning muus osas tagama töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate nõuete täitmise viisil, mis on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik. Otsus kaugtöö lubamisest sündigu riskianalüüsist Muudetud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööandja kohustatud korraldama kaugtöökoha riskianalüüsi, milline nõue on nüüd selgelt sätestatud. Riskianalüüsi koostamisel selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele. Tuvastatud riskid tuleb kajastada riskianalüüsi tegevuskavas, teavitada neist töötajat ning juhendada, kuidas riske ennetada või neid maandada. Riskianalüüs koostatakse tavaliselt küsimustiku vormis või teostatakse kohapeal. Välistatud ei ole kaugtööga seotud riskide kajastamine riskianalüüsis üldistatud kujul. Küsimustiku korral annab töötingimustest ning -keskkonnast ülevaate töötaja ning tööandjal puudub üldjuhul võimalus anda kaugtöökoha riskidele omapoolne objektiivne hinnang. Kohapeal riskianalüüsi tegemise korral on oluline silmas pidada, et töötajal on õigus kodu puutumatusele, millest tulenevalt peab töötaja kodus tehtavale riskianalüüsile eelnema töötaja kirjalik nõusolek. Kui tööandja on veendunud, et soovib riskianalüüsi kohapeal läbi viia, peab selline nõue olema aga põhistatud. Eelkõige on oluline leida tööandja ja töötaja vahel ühine keel, kuidas tööandja kaugtöökoha tingimustest ning riskidest ülevaate saab. Olles tuvastanud kaugtööga seotud riskid, on tööandja kohustatud enne töötaja kaugtööle lubamist töötajat juhendama. See puudutab nii kaugtöökohaga seotud ohte kui ka nendega seonduvat võimalikku mõju töötaja tervisele. Seega peab tööandja töötajat juhendama ka näiteks õigete tööasendite ja töövahendite ohutusnõuete osas, olenemata asjaolust, et töötaja töötab kaugtöökohas. Tööandja on kohustatud veenduma, et töötaja oskab juhendamise järgselt kaugtöökohaga seotud riske iseseisvalt tuvastada ning riskidest tulenevat ohtu maandada. Seejuures ei ole töötaja juhendamise kohustus tööandja jaoks ühekordne, vaid seda tuleb teha kaugtöökoha puhul vastavalt vajadusele. Mida jälgida kokkuleppe sõlmimisel? "Kui tööandja ja töötaja on kaugtöö võimaldamise osas ühisel seisukohal, tuleb kaugtöö kokkulepe ka kirjalikult fikseerida." Töötaja kaugtööle lubamiseks ei piisa üksnes riskianalüüsi tegemisest ning töötaja juhendamisest. Kuigi töötajal on õigus paindlikke töötingimusi nõuda, mis võib hõlmata endas ka kaugtöö tegemise võimalust, peavad pooled töötaja kaugtööle lubamiseks saavutama kokkuleppe. Kui tööandja ja töötaja on kaugtöö võimaldamise osas ühisel seisukohal, tuleb kaugtöö kokkulepe ka kirjalikult fikseerida. Kokkuleppes tuleb tähelepanu pöörata kaugtöö tegemise koha fikseerimisele. See on oluline, sest kasvamas on trend, kus tööd tehakse kaugtöö vormis erinevates kaugtöökokkuleppes fikseerimata kohtades. Töötamine kohvikus, kaugliinibussis või välismaal, kui sellises kaugtöökohas on pooled kokkuleppe saavutanud, ei välista aga töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate kohustuste kohaldumist. Välismaal töötava inimese puhul tuleb tööandjal tähelepanu pöörata muu hulgas töö tegemise asukohariigile ka maksuaspektist, kuivõrd pikaajalisel välismaal viibimisel võivad töötajale kohalduda mõne teise riigi maksud. Vähemoluline pole kokkuleppe saavutamine ületunnitöö tegemise lubatavuse, tööaja, tööajaarvestuse pidamise korra või konfidentsiaalsuskohustuse järgimise osas. Kokkuleppes on muuhulgas hädavajalik adresseerida, millal ja kuidas on töötaja kohustatud riskianalüüsiga kaetud töötingimustes või töökeskkonnas toimuvatest olulistest muutustest tööandjat teavitama. See on oluline, sest trahv juriidilisele isikule nõuetele mittevastava töökeskkonna puhul on kuni 32 000 eurot. Samuti on tööandjal kaugtöö korral kohustus juhendada töötajat ohutu töökeskkonna kujundamisel ning selle saavutamiseks võivad pooled kokku leppida kaugtöökoha sisustamise või muude kulude katmises tööandja poolt. Kui tööandja kannab töötaja kaugtöökohaga seotud kulud, mis ei ole tööks vajalikud, võib olla tegemist erisoodustusega. Kodukontoris töötamiseks vajalikud vahendid ja sisustus peavad seega olema mõeldud ainult tööga seotud ülesanneteks. Vastasel juhul võib tööandja olla kohustatud maksma neilt kõrgendatud makse. Seega on kaugtöökokkuleppes palju, millele tähelepanu pöörata. Kuigi üldiselt ei vabasta töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused tööandjat asjakohasest vastutusest, on kaugtöö korral siiski teatud juhtudel võimalik tööandjal vastutusest vabaneda. Pikemas vaates on kaugtöö populaarsust arvestades oluline, et igal tööandjal tekiks selge tegevuskava, kas ja kuidas kaugtööd oma ettevõttes rakendada ning et pooled jõuaksid enne kaugtöö lubamist olulistes tingimustes kokkuleppele.

Kai Villemson: kaugtöö on populaarne, aga sellega lõigatakse ka näppu

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Kaugtöö on küll levinud, aga selle erisusi arvestav regulatsioon Eestis seni puudus. Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate nõuete täitmise järgimine igas tööga seotud olukorras on tööandjale olnud äärmiselt keeruline. Värske seadusemuudatuse kohaselt kohustub tööandja järgima kaugtööle kohalduvaid erisätteid ning muus osas tagama töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate nõuete täitmise viisil, mis on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik. Otsus kaugtöö lubamisest sündigu riskianalüüsist Muudetud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööandja kohustatud korraldama kaugtöökoha riskianalüüsi, milline nõue on nüüd selgelt sätestatud. Riskianalüüsi koostamisel selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele. Tuvastatud riskid tuleb kajastada riskianalüüsi tegevuskavas, teavitada neist töötajat ning juhendada, kuidas riske ennetada või neid maandada. Riskianalüüs koostatakse tavaliselt küsimustiku vormis või teostatakse kohapeal. Välistatud ei ole kaugtööga seotud riskide kajastamine riskianalüüsis üldistatud kujul. Küsimustiku korral annab töötingimustest ning -keskkonnast ülevaate töötaja ning tööandjal puudub üldjuhul võimalus anda kaugtöökoha riskidele omapoolne objektiivne hinnang. Kohapeal riskianalüüsi tegemise korral on oluline silmas pidada, et töötajal on õigus kodu puutumatusele, millest tulenevalt peab töötaja kodus tehtavale riskianalüüsile eelnema töötaja kirjalik nõusolek. Kui tööandja on veendunud, et soovib riskianalüüsi kohapeal läbi viia, peab selline nõue olema aga põhistatud. Eelkõige on oluline leida tööandja ja töötaja vahel ühine keel, kuidas tööandja kaugtöökoha tingimustest ning riskidest ülevaate saab. Olles tuvastanud kaugtööga seotud riskid, on tööandja kohustatud enne töötaja kaugtööle lubamist töötajat juhendama. See puudutab nii kaugtöökohaga seotud ohte kui ka nendega seonduvat võimalikku mõju töötaja tervisele. Seega peab tööandja töötajat juhendama ka näiteks õigete tööasendite ja töövahendite ohutusnõuete osas, olenemata asjaolust, et töötaja töötab kaugtöökohas. Tööandja on kohustatud veenduma, et töötaja oskab juhendamise järgselt kaugtöökohaga seotud riske iseseisvalt tuvastada ning riskidest tulenevat ohtu maandada. Seejuures ei ole töötaja juhendamise kohustus tööandja jaoks ühekordne, vaid seda tuleb teha kaugtöökoha puhul vastavalt vajadusele. Mida jälgida kokkuleppe sõlmimisel? "Kui tööandja ja töötaja on kaugtöö võimaldamise osas ühisel seisukohal, tuleb kaugtöö kokkulepe ka kirjalikult fikseerida." Töötaja kaugtööle lubamiseks ei piisa üksnes riskianalüüsi tegemisest ning töötaja juhendamisest. Kuigi töötajal on õigus paindlikke töötingimusi nõuda, mis võib hõlmata endas ka kaugtöö tegemise võimalust, peavad pooled töötaja kaugtööle lubamiseks saavutama kokkuleppe. Kui tööandja ja töötaja on kaugtöö võimaldamise osas ühisel seisukohal, tuleb kaugtöö kokkulepe ka kirjalikult fikseerida. Kokkuleppes tuleb tähelepanu pöörata kaugtöö tegemise koha fikseerimisele. See on oluline, sest kasvamas on trend, kus tööd tehakse kaugtöö vormis erinevates kaugtöökokkuleppes fikseerimata kohtades. Töötamine kohvikus, kaugliinibussis või välismaal, kui sellises kaugtöökohas on pooled kokkuleppe saavutanud, ei välista aga töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate kohustuste kohaldumist. Välismaal töötava inimese puhul tuleb tööandjal tähelepanu pöörata muu hulgas töö tegemise asukohariigile ka maksuaspektist, kuivõrd pikaajalisel välismaal viibimisel võivad töötajale kohalduda mõne teise riigi maksud. Vähemoluline pole kokkuleppe saavutamine ületunnitöö tegemise lubatavuse, tööaja, tööajaarvestuse pidamise korra või konfidentsiaalsuskohustuse järgimise osas. Kokkuleppes on muuhulgas hädavajalik adresseerida, millal ja kuidas on töötaja kohustatud riskianalüüsiga kaetud töötingimustes või töökeskkonnas toimuvatest olulistest muutustest tööandjat teavitama. See on oluline, sest trahv juriidilisele isikule nõuetele mittevastava töökeskkonna puhul on kuni 32 000 eurot. Samuti on tööandjal kaugtöö korral kohustus juhendada töötajat ohutu töökeskkonna kujundamisel ning selle saavutamiseks võivad pooled kokku leppida kaugtöökoha sisustamise või muude kulude katmises tööandja poolt. Kui tööandja kannab töötaja kaugtöökohaga seotud kulud, mis ei ole tööks vajalikud, võib olla tegemist erisoodustusega. Kodukontoris töötamiseks vajalikud vahendid ja sisustus peavad seega olema mõeldud ainult tööga seotud ülesanneteks. Vastasel juhul võib tööandja olla kohustatud maksma neilt kõrgendatud makse. Seega on kaugtöökokkuleppes palju, millele tähelepanu pöörata. Kuigi üldiselt ei vabasta töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused tööandjat asjakohasest vastutusest, on kaugtöö korral siiski teatud juhtudel võimalik tööandjal vastutusest vabaneda. Pikemas vaates on kaugtöö populaarsust arvestades oluline, et igal tööandjal tekiks selge tegevuskava, kas ja kuidas kaugtööd oma ettevõttes rakendada ning et pooled jõuaksid enne kaugtöö lubamist olulistes tingimustes kokkuleppele. ### Response: Kai Villemson: kaugtöö on populaarne, aga sellega lõigatakse ka näppu

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

RV uus album "Sada tuhat aastas" ilmus selle aasta oktoobris - tegemist on räppari teise täispika albumiga. Album koosneb kümnest loost ning sellelt on varasemalt ilmunud neli videosinglit: "Oslost Pariisi", "Aus", "Miskit tahan ss" ja "Asendus". Värske singli "Aitäh kõige eest" sõnade autorid on RV ja Klauz, loo miksis RV ise ning selle masterdas Chartmakers. Video filmis ja pani kokku Motion017.

RV andis välja uue videosingli "Aitäh kõige eest"

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: RV uus album "Sada tuhat aastas" ilmus selle aasta oktoobris - tegemist on räppari teise täispika albumiga. Album koosneb kümnest loost ning sellelt on varasemalt ilmunud neli videosinglit: "Oslost Pariisi", "Aus", "Miskit tahan ss" ja "Asendus". Värske singli "Aitäh kõige eest" sõnade autorid on RV ja Klauz, loo miksis RV ise ning selle masterdas Chartmakers. Video filmis ja pani kokku Motion017. ### Response: RV andis välja uue videosingli "Aitäh kõige eest"

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Mulle tundub, et Vahur Afanasjevi "Rail Balticu" põhjaks on stsenaarium. Vähemalt on see stsenaariumilaadne tekst, ehkki pole vahest tekkinud kavatsusest filmi teha, vaid sündinud hoopiski stsenaarsest elutunnetusest. Ma ei mõtle üksnes seda, et tekst on kirjutatud oleviku­vormis. Proosa on meil ikka minevikumundris, stsenaarium preesensis, vastupidist tuleb ette harukorril. Ma mõtlen seda, et siin on minategelasest jutustaja, kes on ilusti peidus, nagu õnnestunud filmides tavaks, ta on koguni personifitseeritud jutustaja, mitte autorihääl veidi intensiivsemal moel. Talle on antud nimi ja karakter, nüüdisajal pole viisakas rääkida sugupoolest, ütleme siis ainult, et ta on Ülle Katzenbach (elagu loomust väljendavad nimed!), kes autori tahtel enda kohta jälle ütleb, et ta pole isegi kirjanik mitte. Aga talle meeldivad kirjanikud Kivirähk ja Vadi ning ta viskab õhku küsimuse, kui palju on tema jutus fantaasiat ja kui palju tõtt. Meie sellele kavalale liimile ei lähe, seda mõõtma ei hakka. Veel pakub jutustaja oma pajatuse pealkirjaks "Juhuslikud pildikesed elust", sellele soovile tuleme pisut vastu. Ja kohe rõõmuga. Nagu pildikestele omane, on kogu struktuur kuidagi tantsuline (millele viitab alapealkirigi) – üks, kaks, kiire-kiire. Lugema hakates tundub esipuhku, nagu jutustaks autor, tutvustaks ise oma loodut-loodavat, ja nimelt seda, et alguses ja lõpus on suur tulekahju ning et kuigi ta väga tahaks, ei saa ta hakkama ilma laibata, kuna realism on kohutav nähtus. Hiljem saad aru, et need tõdemused kuuluvad siiski jutustajale, kes on asetatud lugeja ja autori vahele. Ilus, klassikaline nõks, paras analeptikum. Oi, kui palju tegelasi! Mitte just lugematu hulk, kuid oma paarteist ikka, ehk koguni rohkemgi. Ühes sissejuhatavas peatükis pealkirjaga "Tegelased" on nad ilusti kirjas, neid on otse iseloomustatud, nagu on kombeks nn treatment'is (eesti keeli kirjanduslikus stsenaariumis, filmikäsikirja esimeses etapis), näiteks maamõõtja Mihkel Männamaa kohta on öeldud: endine staarihakatis, sümpaatne, laia suu ja suure ninaga; valetab elegantselt, liiga kaua rinnaga toidetud. Sander Schults on suurendusklaasi alla pandud, nähtud, et too tahab olla ühtaegu Suur Gatsby ja eestlane, talub kuidagi­viisi sedagi, et on eurooplane. Teisi tegelasi on iseloomustatud samasuguses muhedas võtmes: kes on elujõuline lollpea, kes meenutab rändrahnu, kes vene nimega tüüpiline eesti mees, kes elupõline joodik, kelle parem rind on vasemast märksa suurem, kes moodsate prillidega ja läheb võist läbi nagu nüri nuga. Nõnda, et kõik kõlab kokku absurdihuumorina, veidi ka stsenaariumi paroodiana, igatahes belletristlikuna. Tegelaskond moodustab kollektiivse rühmtegelase, nõnda nagu Aleksis Kivi "Seitsmes vennas" või Akira Kurosawa "Seitsmes samurais". Afanasjev ei ole piirdunud seitsmega, ta on kõrvutatuist ette läinud. Eestlane on üle kõige! Ja Afanasjev on oma tegelased Tšingis-khaani kaudu vereliini pidi kokku viinud, mille peale eelmainitud kuulsused pole üldse tulnud. Dialoogid on väärt head komöödiafilmi, repliigid sujuvad tegelaspäraselt. Leili ütleb näiteks üks ja teine kord: "Kõšš! Kõšš!" (Lk 45.) Kas lööb pildi ette? Jah, ta on kanastunud tüüp, kes siblib mööda tuba. Vana Katzenbach on asjalikum, tema teab, et Eesti Vabariigis on võimalik kõikidelt numbritelt teha tasuta kõnesid hädaabinumbrile ... Võime kujutleda tema nahkset välimust ja kuiva olemust. Kirjanik peab hoidma kätt elu pulsil. Afanasjev on Üllel lasknud hoidagi. Teemaks on Rail Baltic, mis oli ja on kõigil keelel. Nii elus kui ka "Rail Balticu" tegelastel. Jumal tänatud, et meil ikka veel pärapõrguid leidub, et kogu Eesti pole tallinna­seeritud, vaat ühte neist, nimelt Ahtrasse, tuleb Maamõõtja, kes hakkab mõõtma tulevase raudtee trassi Euroopasse. Ainult et kellele seda Euroopat on vaja? Pärapõrgus mitte kellelegi ning Maamõõtja tahetakse lausa gaasiballooni külge ketti panna. Selge. Tahetakse teha Mahtrat või korrata 1905. aastat. Afanasjev pole ka pilli lõhki puhunud, ta on jäänud realismi piiridesse, ehkki realism on kohutav asi, nagu Üllegi arvab. Rail Balticu eest pageks ära Austraaliasse ning kahju, et sellega Rezeknesse ei saa sõita, asugu see koht kus tahes. Publitsist ei tohiks keerutada, peaks sirgelt ütlema, kas ta on poolt või vastu. Kirjanik võib keerutada, ja mulle (kes ma olen tuliselt Euroopaga ühenduse rajamise poolt) ei hakka kuidagi vastu see, et Afanasjev raudtee ehitamise kulul nalja viskab. Peale Rail Balticu on Eestis teisigi tähtsaid asju, näiteks televisioon. Pildike televõttest on teoses kenasti burleskne ja nõnda on kõigile televisiooniinimestele nende koht kätte näidatud. Mis nad ajavad oma nina püsti! Vihm sajab sisse. Nautisin kauneid ja täpseid lauseid, mis manavad vaimusilma ette olukorra, loovad portree tegelasest: "[M]õni sumpab elu lõpuni soos, on iseendale Ivan Sussanin" (lk 16); "Matsalus olid kindlasti veelinnud kohal, laulsid armastusest taeva, kalade ja üksteise vastu" (lk 20); "Isegi puusepp ­polnud, et Pühal Vaimul olnuks põhjust tema pruudi juures käia" (lk 29); "Kunstnik laulaskleb. Paremat sõna oleks selle jõleduse kohta vale kasutada" (lk 51); "Näete, kui meisterlikult oskavad meie juhtivad ettevõtjad tõe välja öelda, mis siis, et pole elu jooksul lugenud ühtegi raamatut peale "Karu-aabitsa"" (lk 51). Jne, jne. Ja autoritõdemusena mõjuv: "Oih, ma ju tahtsin mitte lobiseda, vaid rääkida elust, näidata pilte, anda kuulda hääli." (Lk 23.) Tekstiga on raske näidata lugejale pilte, lasta tal kuulda hääli, Afanasjev on seda suutnud. Kui pidada hea kirjanduse mõõdupuuks seda, kui ehedalt on elu paberile pandud, digiks moondatud, kui täpselt on maailm kirjatekstiks transformeeritud, siis "Rail Baltic" oleks hea eeskuju näiteks mulle, kuna minu väljendusviis on abstraktsem ja tuimem. Kunst on aga see pluss midagi muud. Afanasjev on elu kirjeldanud täpselt, ent lisanud lusti. Tundub, et "Rail Baltic" ongi sündinud kirjutamislustist. Ja õige ka. Ega ikka hambad ristis, nulla dies sine linea, ilu ja rõõmu ei tee. Kurb, väga kurb ja ülekohtune meie kultuuri ja meie kõigi vastu on see, et tegemist on luigelauluga. Aga äkki ei olegi? Ehk tuleb kuskilt arvutimälust veel midagi välja? Seda tahaks küll.

Arvustus. "Rail Baltic ehk kelmi­tants vanaisa sarvedega": lõbusad pildikesed kurvast elust

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Mulle tundub, et Vahur Afanasjevi "Rail Balticu" põhjaks on stsenaarium. Vähemalt on see stsenaariumilaadne tekst, ehkki pole vahest tekkinud kavatsusest filmi teha, vaid sündinud hoopiski stsenaarsest elutunnetusest. Ma ei mõtle üksnes seda, et tekst on kirjutatud oleviku­vormis. Proosa on meil ikka minevikumundris, stsenaarium preesensis, vastupidist tuleb ette harukorril. Ma mõtlen seda, et siin on minategelasest jutustaja, kes on ilusti peidus, nagu õnnestunud filmides tavaks, ta on koguni personifitseeritud jutustaja, mitte autorihääl veidi intensiivsemal moel. Talle on antud nimi ja karakter, nüüdisajal pole viisakas rääkida sugupoolest, ütleme siis ainult, et ta on Ülle Katzenbach (elagu loomust väljendavad nimed!), kes autori tahtel enda kohta jälle ütleb, et ta pole isegi kirjanik mitte. Aga talle meeldivad kirjanikud Kivirähk ja Vadi ning ta viskab õhku küsimuse, kui palju on tema jutus fantaasiat ja kui palju tõtt. Meie sellele kavalale liimile ei lähe, seda mõõtma ei hakka. Veel pakub jutustaja oma pajatuse pealkirjaks "Juhuslikud pildikesed elust", sellele soovile tuleme pisut vastu. Ja kohe rõõmuga. Nagu pildikestele omane, on kogu struktuur kuidagi tantsuline (millele viitab alapealkirigi) – üks, kaks, kiire-kiire. Lugema hakates tundub esipuhku, nagu jutustaks autor, tutvustaks ise oma loodut-loodavat, ja nimelt seda, et alguses ja lõpus on suur tulekahju ning et kuigi ta väga tahaks, ei saa ta hakkama ilma laibata, kuna realism on kohutav nähtus. Hiljem saad aru, et need tõdemused kuuluvad siiski jutustajale, kes on asetatud lugeja ja autori vahele. Ilus, klassikaline nõks, paras analeptikum. Oi, kui palju tegelasi! Mitte just lugematu hulk, kuid oma paarteist ikka, ehk koguni rohkemgi. Ühes sissejuhatavas peatükis pealkirjaga "Tegelased" on nad ilusti kirjas, neid on otse iseloomustatud, nagu on kombeks nn treatment'is (eesti keeli kirjanduslikus stsenaariumis, filmikäsikirja esimeses etapis), näiteks maamõõtja Mihkel Männamaa kohta on öeldud: endine staarihakatis, sümpaatne, laia suu ja suure ninaga; valetab elegantselt, liiga kaua rinnaga toidetud. Sander Schults on suurendusklaasi alla pandud, nähtud, et too tahab olla ühtaegu Suur Gatsby ja eestlane, talub kuidagi­viisi sedagi, et on eurooplane. Teisi tegelasi on iseloomustatud samasuguses muhedas võtmes: kes on elujõuline lollpea, kes meenutab rändrahnu, kes vene nimega tüüpiline eesti mees, kes elupõline joodik, kelle parem rind on vasemast märksa suurem, kes moodsate prillidega ja läheb võist läbi nagu nüri nuga. Nõnda, et kõik kõlab kokku absurdihuumorina, veidi ka stsenaariumi paroodiana, igatahes belletristlikuna. Tegelaskond moodustab kollektiivse rühmtegelase, nõnda nagu Aleksis Kivi "Seitsmes vennas" või Akira Kurosawa "Seitsmes samurais". Afanasjev ei ole piirdunud seitsmega, ta on kõrvutatuist ette läinud. Eestlane on üle kõige! Ja Afanasjev on oma tegelased Tšingis-khaani kaudu vereliini pidi kokku viinud, mille peale eelmainitud kuulsused pole üldse tulnud. Dialoogid on väärt head komöödiafilmi, repliigid sujuvad tegelaspäraselt. Leili ütleb näiteks üks ja teine kord: "Kõšš! Kõšš!" (Lk 45.) Kas lööb pildi ette? Jah, ta on kanastunud tüüp, kes siblib mööda tuba. Vana Katzenbach on asjalikum, tema teab, et Eesti Vabariigis on võimalik kõikidelt numbritelt teha tasuta kõnesid hädaabinumbrile ... Võime kujutleda tema nahkset välimust ja kuiva olemust. Kirjanik peab hoidma kätt elu pulsil. Afanasjev on Üllel lasknud hoidagi. Teemaks on Rail Baltic, mis oli ja on kõigil keelel. Nii elus kui ka "Rail Balticu" tegelastel. Jumal tänatud, et meil ikka veel pärapõrguid leidub, et kogu Eesti pole tallinna­seeritud, vaat ühte neist, nimelt Ahtrasse, tuleb Maamõõtja, kes hakkab mõõtma tulevase raudtee trassi Euroopasse. Ainult et kellele seda Euroopat on vaja? Pärapõrgus mitte kellelegi ning Maamõõtja tahetakse lausa gaasiballooni külge ketti panna. Selge. Tahetakse teha Mahtrat või korrata 1905. aastat. Afanasjev pole ka pilli lõhki puhunud, ta on jäänud realismi piiridesse, ehkki realism on kohutav asi, nagu Üllegi arvab. Rail Balticu eest pageks ära Austraaliasse ning kahju, et sellega Rezeknesse ei saa sõita, asugu see koht kus tahes. Publitsist ei tohiks keerutada, peaks sirgelt ütlema, kas ta on poolt või vastu. Kirjanik võib keerutada, ja mulle (kes ma olen tuliselt Euroopaga ühenduse rajamise poolt) ei hakka kuidagi vastu see, et Afanasjev raudtee ehitamise kulul nalja viskab. Peale Rail Balticu on Eestis teisigi tähtsaid asju, näiteks televisioon. Pildike televõttest on teoses kenasti burleskne ja nõnda on kõigile televisiooniinimestele nende koht kätte näidatud. Mis nad ajavad oma nina püsti! Vihm sajab sisse. Nautisin kauneid ja täpseid lauseid, mis manavad vaimusilma ette olukorra, loovad portree tegelasest: "[M]õni sumpab elu lõpuni soos, on iseendale Ivan Sussanin" (lk 16); "Matsalus olid kindlasti veelinnud kohal, laulsid armastusest taeva, kalade ja üksteise vastu" (lk 20); "Isegi puusepp ­polnud, et Pühal Vaimul olnuks põhjust tema pruudi juures käia" (lk 29); "Kunstnik laulaskleb. Paremat sõna oleks selle jõleduse kohta vale kasutada" (lk 51); "Näete, kui meisterlikult oskavad meie juhtivad ettevõtjad tõe välja öelda, mis siis, et pole elu jooksul lugenud ühtegi raamatut peale "Karu-aabitsa"" (lk 51). Jne, jne. Ja autoritõdemusena mõjuv: "Oih, ma ju tahtsin mitte lobiseda, vaid rääkida elust, näidata pilte, anda kuulda hääli." (Lk 23.) Tekstiga on raske näidata lugejale pilte, lasta tal kuulda hääli, Afanasjev on seda suutnud. Kui pidada hea kirjanduse mõõdupuuks seda, kui ehedalt on elu paberile pandud, digiks moondatud, kui täpselt on maailm kirjatekstiks transformeeritud, siis "Rail Baltic" oleks hea eeskuju näiteks mulle, kuna minu väljendusviis on abstraktsem ja tuimem. Kunst on aga see pluss midagi muud. Afanasjev on elu kirjeldanud täpselt, ent lisanud lusti. Tundub, et "Rail Baltic" ongi sündinud kirjutamislustist. Ja õige ka. Ega ikka hambad ristis, nulla dies sine linea, ilu ja rõõmu ei tee. Kurb, väga kurb ja ülekohtune meie kultuuri ja meie kõigi vastu on see, et tegemist on luigelauluga. Aga äkki ei olegi? Ehk tuleb kuskilt arvutimälust veel midagi välja? Seda tahaks küll. ### Response: Arvustus. "Rail Baltic ehk kelmi­tants vanaisa sarvedega": lõbusad pildikesed kurvast elust

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

USA ametnikud keeldusid üksikasjalikult kirjeldamast, milliseid meetmeid valitsus kaalub. Ametnikud tõid välja Jaapani ja Malaisia meetmed. Jaapani peaminister Fumio Kishida ütles teisipäeval, et riik nõuab Hiinast pärit reisijatelt negatiivset koroonatesti, vahendas The Wall Street Journal. "USA järgib ekspertide nõuandeid, konsulteerib liitlastega ja kaalub sarnaste sammude astumist," ütles üks USA ametnik. Hiina teatas hiljuti, et tühistab riiki saabujatele karantiininõude. Riigis kiireneb koroonaviiruse levik. Lääneriigid kardavad, et Hiinas võivad tekkida uued koroonatüved, mis võivad edasi levida teistesse riikidesse. Hiina võimud pole ka heaks kiitnud lääneriikides toodetud kaasaegseid koroonavaktsiine. Hiina võimud lõpetasid ka igapäevase koroonaviirusega seotud statistika avaldamise. The Wall Street Journali teatel on Hiinas asuvad haiglad ülekoormatud. Apteekides on otsas palavikku alandavad ravimid.

USA kaalub piirangute kehtestamist Hiinast pärit reisijatele

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: USA ametnikud keeldusid üksikasjalikult kirjeldamast, milliseid meetmeid valitsus kaalub. Ametnikud tõid välja Jaapani ja Malaisia meetmed. Jaapani peaminister Fumio Kishida ütles teisipäeval, et riik nõuab Hiinast pärit reisijatelt negatiivset koroonatesti, vahendas The Wall Street Journal. "USA järgib ekspertide nõuandeid, konsulteerib liitlastega ja kaalub sarnaste sammude astumist," ütles üks USA ametnik. Hiina teatas hiljuti, et tühistab riiki saabujatele karantiininõude. Riigis kiireneb koroonaviiruse levik. Lääneriigid kardavad, et Hiinas võivad tekkida uued koroonatüved, mis võivad edasi levida teistesse riikidesse. Hiina võimud pole ka heaks kiitnud lääneriikides toodetud kaasaegseid koroonavaktsiine. Hiina võimud lõpetasid ka igapäevase koroonaviirusega seotud statistika avaldamise. The Wall Street Journali teatel on Hiinas asuvad haiglad ülekoormatud. Apteekides on otsas palavikku alandavad ravimid. ### Response: USA kaalub piirangute kehtestamist Hiinast pärit reisijatele

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Turniir toimub 4. – 7. jaanuarini Horvaatias Poreci linnas. Eesti noortekoondis kuulub A-alagruppi, kus on vastasteks San Marino ja Belgia. Teises alagrupis kohtuvad Ungari, Läti ja Türgi. Alagrupimänge peetakse 4. – 6. jaanuarini ning seejärel ootavad ees kohamängud, kui alagruppide võitjad kohtuvad finaalis, teisele kohale tulnud meeskonnad 3. – 4. koha mängus ja alagruppides kolmandaks jäänud võistkonnad selgitavad 5. ja 6. koha omaniku. Koondis koguneb esmaspäeval, 2. jaanuaril Tallinnas, Horvaatia poole asutakse teele järgmisel päeval. Koondise nimekirja kuulub 15 mängijat viiest erinevast klubist. Jaanuari lõpus ootab koondist ees EM-valikturniiri eelring, kui 17. – 22. jaanuarini minnakse vastamisi Inglismaa, Leedu ja Maltaga. Kohtumised peetakse Leedus Druskininkai linnas. Koondise peatreeneri Dmitri Skiperski sõnul on maavõistlustel oluline roll, et olla valmis valikturniiriks. "Lähme Horvaatiasse selle eesmärgiga, et valmistuda eelringi kohtumisteks. Arvan, et vastased on head ja tõenäoliselt samasuguse tasemega kui need, kes ootavad meid EM-valikturniiril. Lisaeesmärk on kindlasti see, et poisid saaksid ennast proovile panna rahvusvahelisel tasemel. Mu kogemus ütleb, et kohalikul tasandil võib küll palju mängida, ent rahvusvahelised kohtumised on ikkagi teistsuguse kaaluga. Tänu nendele oleme loodetavasti Leedus toimuvateks mängudeks paremini valmis," sõnas peatreener. Noormeeste U-19 saalijalgpallikoondise koosseis sõprusturniiriks: Väravavahid Artjom Tikhonov (16.03.2007) – Tallinna FC Cosmos Roman Bessedin (13.07.2005) – Tallinna FC Ararat Artjom Romanov (06.12.2006) – Sillamäe FC NPM Silmet Väljakumängijad Lev Visman (01.12.2006) – Tallinna FC Cosmos Konstantin Koroljov (30.07.2006) – Tallinna FC Cosmos Nikita Bayteryakov (21.02.2004) – Narva United FC Maksim Raužin (22.07.2004) – Narva United FC Maksim Goncharov (11.07.2005) – Sillamäe FC NPM Silmet Stanislav Gussev (30.03.2005) – Sillamäe FC NPM Silmet Roman Bažkov (03.09.2005) – Sillamäe FC NPM Silmet Raul Männi (16.02.2006) – Sillamäe FC NPM Silmet Stanislav Agaptšev (08.06.2006) – Sillamäe FC NPM Silmet Artjom Kuropyatnik (26.07.2005) – Sillamäe FC NPM Silmet Andrei Gaidai (01.12.2005) – Sillamäe FC NPM Silmet Reino Urlih (22.04.2005) – Jõhvi FC Phoenix Peatreener: Dmitri Skiperski Abitreenerid: Oleksandr Sorokin, Valeri Smelkov Füsioterapeut: Pavel Putškov Videoanalüütik: Joonas Kuusemäe Mänedžer: Even Laanemaa

Noormeeste U-19 saalikoondis sõidab turniirile Horvaatiasse

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Turniir toimub 4. – 7. jaanuarini Horvaatias Poreci linnas. Eesti noortekoondis kuulub A-alagruppi, kus on vastasteks San Marino ja Belgia. Teises alagrupis kohtuvad Ungari, Läti ja Türgi. Alagrupimänge peetakse 4. – 6. jaanuarini ning seejärel ootavad ees kohamängud, kui alagruppide võitjad kohtuvad finaalis, teisele kohale tulnud meeskonnad 3. – 4. koha mängus ja alagruppides kolmandaks jäänud võistkonnad selgitavad 5. ja 6. koha omaniku. Koondis koguneb esmaspäeval, 2. jaanuaril Tallinnas, Horvaatia poole asutakse teele järgmisel päeval. Koondise nimekirja kuulub 15 mängijat viiest erinevast klubist. Jaanuari lõpus ootab koondist ees EM-valikturniiri eelring, kui 17. – 22. jaanuarini minnakse vastamisi Inglismaa, Leedu ja Maltaga. Kohtumised peetakse Leedus Druskininkai linnas. Koondise peatreeneri Dmitri Skiperski sõnul on maavõistlustel oluline roll, et olla valmis valikturniiriks. "Lähme Horvaatiasse selle eesmärgiga, et valmistuda eelringi kohtumisteks. Arvan, et vastased on head ja tõenäoliselt samasuguse tasemega kui need, kes ootavad meid EM-valikturniiril. Lisaeesmärk on kindlasti see, et poisid saaksid ennast proovile panna rahvusvahelisel tasemel. Mu kogemus ütleb, et kohalikul tasandil võib küll palju mängida, ent rahvusvahelised kohtumised on ikkagi teistsuguse kaaluga. Tänu nendele oleme loodetavasti Leedus toimuvateks mängudeks paremini valmis," sõnas peatreener. Noormeeste U-19 saalijalgpallikoondise koosseis sõprusturniiriks: Väravavahid Artjom Tikhonov (16.03.2007) – Tallinna FC Cosmos Roman Bessedin (13.07.2005) – Tallinna FC Ararat Artjom Romanov (06.12.2006) – Sillamäe FC NPM Silmet Väljakumängijad Lev Visman (01.12.2006) – Tallinna FC Cosmos Konstantin Koroljov (30.07.2006) – Tallinna FC Cosmos Nikita Bayteryakov (21.02.2004) – Narva United FC Maksim Raužin (22.07.2004) – Narva United FC Maksim Goncharov (11.07.2005) – Sillamäe FC NPM Silmet Stanislav Gussev (30.03.2005) – Sillamäe FC NPM Silmet Roman Bažkov (03.09.2005) – Sillamäe FC NPM Silmet Raul Männi (16.02.2006) – Sillamäe FC NPM Silmet Stanislav Agaptšev (08.06.2006) – Sillamäe FC NPM Silmet Artjom Kuropyatnik (26.07.2005) – Sillamäe FC NPM Silmet Andrei Gaidai (01.12.2005) – Sillamäe FC NPM Silmet Reino Urlih (22.04.2005) – Jõhvi FC Phoenix Peatreener: Dmitri Skiperski Abitreenerid: Oleksandr Sorokin, Valeri Smelkov Füsioterapeut: Pavel Putškov Videoanalüütik: Joonas Kuusemäe Mänedžer: Even Laanemaa ### Response: Noormeeste U-19 saalikoondis sõidab turniirile Horvaatiasse

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

"Laias laastus on plaanis kogu elektrituru disainiga tegeleda. Märtsis tuleb komisjon välja täiendustega. Räägime tipphindadest, kus tarbimist ei ole näiteks võimalik tootmisega katta. Küsime praegu riikidelt võimaluste kohta sõlmida ettevõtjatega erilepinguid, ennetavaid kokkuleppeid, et nad loobuksid tarbimisest ja kõrgem pakkuja ei tuleks hinnakomponenti sisse," selgitas Simson ajalehele. "See ongi viie protsendi tipptarbimise liigutamine – kas tarbimise hajutamine või loobumise kompenseerimine. Ka Eestis on neid ettevõtteid, kes saavad seda teha," lisas volinik. Muutuse realiseerimiseks tuleb luua vastav oksjonisüsteem, mis praegu puudub. "Tähtaeg on veebruari lõpp. Komisjonile tuleb töötavast skeemist teada anda," ütles Simson. Nord Pool on Simsoni sõnul siiski laias pildis hea, sest see soodustab efektiivsust: "Alati tuleb turule kõige paremat hinda pakkuv üksus, aga kui mõned võimsused on väljas, remondis, siis defitsiidiolukorras nägi meie regioon suvel selle kõige kõrgema hinnatipu ära." Vastuseks küsimusele, kas ka tavatarbijad võiks börsile kaasata, et nemadki saaksid tarbimisest loobuda või seda ajatada, ütles Simson, et kui vaadata turu toimimist erinevates hinnapiirkondades, siis tõenäoliselt on Eesti esimene, kes suudab selle ellu viia. "Seal on vaja tugevat digitaliseerimist. Euroopas on riike, kus nutikas arvestite lugeminegi ei ole reaalsus."

Kadri Simson: Euroopa Komisjon tuleb välja Nord Pooli muutustega

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Laias laastus on plaanis kogu elektrituru disainiga tegeleda. Märtsis tuleb komisjon välja täiendustega. Räägime tipphindadest, kus tarbimist ei ole näiteks võimalik tootmisega katta. Küsime praegu riikidelt võimaluste kohta sõlmida ettevõtjatega erilepinguid, ennetavaid kokkuleppeid, et nad loobuksid tarbimisest ja kõrgem pakkuja ei tuleks hinnakomponenti sisse," selgitas Simson ajalehele. "See ongi viie protsendi tipptarbimise liigutamine – kas tarbimise hajutamine või loobumise kompenseerimine. Ka Eestis on neid ettevõtteid, kes saavad seda teha," lisas volinik. Muutuse realiseerimiseks tuleb luua vastav oksjonisüsteem, mis praegu puudub. "Tähtaeg on veebruari lõpp. Komisjonile tuleb töötavast skeemist teada anda," ütles Simson. Nord Pool on Simsoni sõnul siiski laias pildis hea, sest see soodustab efektiivsust: "Alati tuleb turule kõige paremat hinda pakkuv üksus, aga kui mõned võimsused on väljas, remondis, siis defitsiidiolukorras nägi meie regioon suvel selle kõige kõrgema hinnatipu ära." Vastuseks küsimusele, kas ka tavatarbijad võiks börsile kaasata, et nemadki saaksid tarbimisest loobuda või seda ajatada, ütles Simson, et kui vaadata turu toimimist erinevates hinnapiirkondades, siis tõenäoliselt on Eesti esimene, kes suudab selle ellu viia. "Seal on vaja tugevat digitaliseerimist. Euroopas on riike, kus nutikas arvestite lugeminegi ei ole reaalsus." ### Response: Kadri Simson: Euroopa Komisjon tuleb välja Nord Pooli muutustega

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Title 42 nime all tuntud korraldus võimaldab piirivalvuritel saata ilma dokumentideta inimesed tagasi Mehhikosse. Häältega 5:4 rahuldas ülemkohus vabariiklastest peaprokuröride taotluse peatada varasem otsus, millega tunnistati kehtetuks Title 42 korraldus, vahendas The Wall Street Journal. USA ja Mehhiko piiril süvenes piirikriis, kuna migrandid ootasid pandeemia ajastu piiriseaduste aegumist. Bideni administratsioon proovis piiripoliitikat lõpetada, vabariiklaste juhitud osariigid tahtsid, et see jääks kehtima. Tavapäraselt ei põhjendanud ülemkohtu enamus oma otsust. Enamusega eriarvamusel oli kohtunik Neil Gorsuch, kellega ühines ka kohtunik Ketanji Brown Jackson. Gorsuch ütles, et ülemkohus ei peaks osalema poliitilises vaidluses immigratsioonipoliitika üle. "Praegune piirikriis pole pandeemiast tingitud kriis. Ja kohtud ei peaks tegelema ühe hädaolukorra jaoks mõeldud korralduste säilitamisega ainult sellepärast, et poliitikud pole suutnud lahendada teist hädaolukorda," ütles Gorsuch. Vastu hääletasid veel ka kohtunikud Sonia Sotomayor ja Elena Kagan. Nemad arvamust ei avaldanud. Valge Maja teatas, et Title 42 korraldust ei saa lõputult pikendada. "Meie katkise immigratsioonisüsteemi parandamiseks vajame, et kongress võtaks vastu kõikehõlmavad immigratsioonireformi meetmed," teatas Valge Maja. "See valmistab pettumust, et Bideni administratsioon on valmis ohverdama Ameerika perede turvalisust poliitiliste kaalutluste tõttu," teatas Arizona osariigi vabariiklasest prokurör Mark Brnovich. Ülemkohus kaalub samuti, kas vabariiklaste juhitud osariigid saavad sekkuda nende piirangute üle algatatud kohtuasjadesse. Kohus teatas, et kuulab veebruaris ära argumendid selle kohta, kas osariigid võivad sekkuda, et kaitsta Title 42 korraldust. Korralduse kehtestas Donald Trump, kes keelas koroonaviiruse epideemia tõttu igasuguse riiki sisenemise. Tema järsk retoorika ja karmid meetmed viisid Mehhiko piiril sisserände alla. Migrante esindav Ameerika kodanikuvabaduste ühendus kaebas USA valitsuse selle poliitika pärast kohtusse. USA ringkonnakohtunik Emmet Sullivan otsustas 15. novembril, et Title 42 on ebaseaduslik. Sullivani otsusega polnud rahul vabariiklaste juhitud osariigid ja andsid asja ülemkohtusse.

USA ülemkohus jättis pandeemiast tingitud piiripoliitika jõusse

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Title 42 nime all tuntud korraldus võimaldab piirivalvuritel saata ilma dokumentideta inimesed tagasi Mehhikosse. Häältega 5:4 rahuldas ülemkohus vabariiklastest peaprokuröride taotluse peatada varasem otsus, millega tunnistati kehtetuks Title 42 korraldus, vahendas The Wall Street Journal. USA ja Mehhiko piiril süvenes piirikriis, kuna migrandid ootasid pandeemia ajastu piiriseaduste aegumist. Bideni administratsioon proovis piiripoliitikat lõpetada, vabariiklaste juhitud osariigid tahtsid, et see jääks kehtima. Tavapäraselt ei põhjendanud ülemkohtu enamus oma otsust. Enamusega eriarvamusel oli kohtunik Neil Gorsuch, kellega ühines ka kohtunik Ketanji Brown Jackson. Gorsuch ütles, et ülemkohus ei peaks osalema poliitilises vaidluses immigratsioonipoliitika üle. "Praegune piirikriis pole pandeemiast tingitud kriis. Ja kohtud ei peaks tegelema ühe hädaolukorra jaoks mõeldud korralduste säilitamisega ainult sellepärast, et poliitikud pole suutnud lahendada teist hädaolukorda," ütles Gorsuch. Vastu hääletasid veel ka kohtunikud Sonia Sotomayor ja Elena Kagan. Nemad arvamust ei avaldanud. Valge Maja teatas, et Title 42 korraldust ei saa lõputult pikendada. "Meie katkise immigratsioonisüsteemi parandamiseks vajame, et kongress võtaks vastu kõikehõlmavad immigratsioonireformi meetmed," teatas Valge Maja. "See valmistab pettumust, et Bideni administratsioon on valmis ohverdama Ameerika perede turvalisust poliitiliste kaalutluste tõttu," teatas Arizona osariigi vabariiklasest prokurör Mark Brnovich. Ülemkohus kaalub samuti, kas vabariiklaste juhitud osariigid saavad sekkuda nende piirangute üle algatatud kohtuasjadesse. Kohus teatas, et kuulab veebruaris ära argumendid selle kohta, kas osariigid võivad sekkuda, et kaitsta Title 42 korraldust. Korralduse kehtestas Donald Trump, kes keelas koroonaviiruse epideemia tõttu igasuguse riiki sisenemise. Tema järsk retoorika ja karmid meetmed viisid Mehhiko piiril sisserände alla. Migrante esindav Ameerika kodanikuvabaduste ühendus kaebas USA valitsuse selle poliitika pärast kohtusse. USA ringkonnakohtunik Emmet Sullivan otsustas 15. novembril, et Title 42 on ebaseaduslik. Sullivani otsusega polnud rahul vabariiklaste juhitud osariigid ja andsid asja ülemkohtusse. ### Response: USA ülemkohus jättis pandeemiast tingitud piiripoliitika jõusse

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Ungari peaminister Viktor Orban ei kao ilmselt Euroopa Liidu uudistest ka 2023. aastal. Veel detsembri keskel suutis riik saavutada Brüsselis kokkuleppe, mille alusel kiideti heaks nende taasterahastu ning lahti külmutati ligi kümme protsenti tavapärastest eurorahadest. Selle kokkuleppe teiseks pooleks oli Ungari nõusolek eraldada Ukrainale 18 miljardit eurot Euroopa Liidu laenuraha ning toetus globaalse miinimummaksu ideele. Kuid see ei olnud kaugeltki Orbani ja Brüsseli vastasseisu lõpp. Võib üsna kindlalt ennustada, et uuel aastal hakkab Ungari taas erinevatel teemadel vetosid kasutama, et kõik oma eurorahad kätte saada. Euroopa Komisjon andis riigile eelmisel nädala saadet kirjas selgelt märku - kui vajalikke reforme ei tehta, siis pole löögi all mitte ainult nende 5,8 miljardi eurone taasterahastu, vaid ka ühtekuuluvusfondi kaud jaotatavad toetused. Ja neid on palju. Kokku ligi 22 miljardit eurot, mis on mõeldud vaesemate Euroopa Liidu piirkondade järele aitamiseks. Mitte, et Euroopa Koomisjon ei tahaks, et seda raha nii kasutataks, aga neil puudub kindlus, et raha läheb Ungaris õigesse kohta. Seepärast nõutaksegi endiselt, et reformid peavad tulema 17 võtmeküsimuses, mida terve sügise Budapesti ja Brüsseli vahet põrgatatati. Üldiselt ei tohiks Orbanil tekkida probleeme nende teemade leidmisega, mida vajadusel blokeerida. Euroopa Liidus on ilmselt esimeseks võimaluseks Venemaa vastased sanktsioonid. Neid tuleb iga kuue kuu tagant pikendada, mille tarbeks on vaja kõikide riikide ühehäälset otsust. Näiteks esimese ja teise paketi tähtajad saabuvad juba veebruari lõpus, mil saab aasta Ukraina sõja algusest ja sealt edasi lähevad kõik üheksa riburada pidi. Samuti saab Orban mängu viia ka veel laiemale pinnale, sest riigi parlament pole endiselt kiitnud heaks Soome ja Rootsi NATO-ga liitumist. Selle n-ö nupu vajutamine oleks täiesti uus tase ka Orbanile, aga kui kaalul on 28 miljardit eurot, siis võib see talle just sobiv malakas olla. Millise kaardi ta järgmisena mängib, näitab juba aasta 2023.

Ungari võitlus Brüsseliga jätkub ka uuel aastal

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Ungari peaminister Viktor Orban ei kao ilmselt Euroopa Liidu uudistest ka 2023. aastal. Veel detsembri keskel suutis riik saavutada Brüsselis kokkuleppe, mille alusel kiideti heaks nende taasterahastu ning lahti külmutati ligi kümme protsenti tavapärastest eurorahadest. Selle kokkuleppe teiseks pooleks oli Ungari nõusolek eraldada Ukrainale 18 miljardit eurot Euroopa Liidu laenuraha ning toetus globaalse miinimummaksu ideele. Kuid see ei olnud kaugeltki Orbani ja Brüsseli vastasseisu lõpp. Võib üsna kindlalt ennustada, et uuel aastal hakkab Ungari taas erinevatel teemadel vetosid kasutama, et kõik oma eurorahad kätte saada. Euroopa Komisjon andis riigile eelmisel nädala saadet kirjas selgelt märku - kui vajalikke reforme ei tehta, siis pole löögi all mitte ainult nende 5,8 miljardi eurone taasterahastu, vaid ka ühtekuuluvusfondi kaud jaotatavad toetused. Ja neid on palju. Kokku ligi 22 miljardit eurot, mis on mõeldud vaesemate Euroopa Liidu piirkondade järele aitamiseks. Mitte, et Euroopa Koomisjon ei tahaks, et seda raha nii kasutataks, aga neil puudub kindlus, et raha läheb Ungaris õigesse kohta. Seepärast nõutaksegi endiselt, et reformid peavad tulema 17 võtmeküsimuses, mida terve sügise Budapesti ja Brüsseli vahet põrgatatati. Üldiselt ei tohiks Orbanil tekkida probleeme nende teemade leidmisega, mida vajadusel blokeerida. Euroopa Liidus on ilmselt esimeseks võimaluseks Venemaa vastased sanktsioonid. Neid tuleb iga kuue kuu tagant pikendada, mille tarbeks on vaja kõikide riikide ühehäälset otsust. Näiteks esimese ja teise paketi tähtajad saabuvad juba veebruari lõpus, mil saab aasta Ukraina sõja algusest ja sealt edasi lähevad kõik üheksa riburada pidi. Samuti saab Orban mängu viia ka veel laiemale pinnale, sest riigi parlament pole endiselt kiitnud heaks Soome ja Rootsi NATO-ga liitumist. Selle n-ö nupu vajutamine oleks täiesti uus tase ka Orbanile, aga kui kaalul on 28 miljardit eurot, siis võib see talle just sobiv malakas olla. Millise kaardi ta järgmisena mängib, näitab juba aasta 2023. ### Response: Ungari võitlus Brüsseliga jätkub ka uuel aastal

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Baskonia võitis teise veerandaja koguni 35:15, aga Real tuli pärast vaheaega mängu tagasi ning vähendas otsustava perioodi alguses vahe kahele silmale. Juhtima külalismeeskond aga ei pääsenud ja nii teenis eestlaste koduklubi Euroliigas kuuenda järjestikuse võidu. Võimsa panuse andis Markus Howard, kes kogus 24 mänguminutiga 28 punkti (kaugvisked 6/11), Rokas Giedraitis lisas 21 punkti ja viis lauapalli. Kotsar sai väljakule pea 17 minutiks, kuid eksis selle aja jooksul mõlemal lähi- ja vabaviskel. Eestlane lõpetas mängu kahe lauapalli, kahe resultatiivse söödu ja ühe vaheltlõikega. Raieste neljapäeval väljakul ei käinud. Baskonia on sel Euroliiga hooajal võitnud 11 ja kaotanud viis kohtumist, millega tõusti ühtlasi tabeliliidriks.

Kotsari ja Raieste kodumeeskond alistas Reali ja tõusis Euroliiga liidriks

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Baskonia võitis teise veerandaja koguni 35:15, aga Real tuli pärast vaheaega mängu tagasi ning vähendas otsustava perioodi alguses vahe kahele silmale. Juhtima külalismeeskond aga ei pääsenud ja nii teenis eestlaste koduklubi Euroliigas kuuenda järjestikuse võidu. Võimsa panuse andis Markus Howard, kes kogus 24 mänguminutiga 28 punkti (kaugvisked 6/11), Rokas Giedraitis lisas 21 punkti ja viis lauapalli. Kotsar sai väljakule pea 17 minutiks, kuid eksis selle aja jooksul mõlemal lähi- ja vabaviskel. Eestlane lõpetas mängu kahe lauapalli, kahe resultatiivse söödu ja ühe vaheltlõikega. Raieste neljapäeval väljakul ei käinud. Baskonia on sel Euroliiga hooajal võitnud 11 ja kaotanud viis kohtumist, millega tõusti ühtlasi tabeliliidriks. ### Response: Kotsari ja Raieste kodumeeskond alistas Reali ja tõusis Euroliiga liidriks

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Sildam rääkis ERR-ile, et Savisaarel on Eesti ajaloos väga tähtis roll. "Ta oli ühelt poolt ju tähtis nii laulva revolutsiooni ajal, hiljem Eesti iseseisvuse taastamise ajal. Ja loomulikult tema kui Keskerakonna esimees kujundas Eesti sisepoliitikat väga pikalt," selgitas ta. Sildami sõnul võib vaielda, kas Savisaar on olnud Eesti peaminister või mitte, kuid seda, et ta juhtis valitsust Eesti iseseisvuse taastamise ajal, temalt ära võtta ei saa. "Ma arvan, et Edgar Savisaar juhtis valitsust aastatel 1990-1992, päris alguses, iseseisvuse taastamise ajal, mida on antud ainult ühele inimesele – see ongi Edgar Savisaar. Teistel seda võimalust ei ole. Jah, me võime vaielda, kas ta oli peaminister, oli ta valitsuse esimees – pole vahet, tema juhtis seda valitsust. Nii et tegelikult on ta selle (peaministriameti) saanud. See, et ta hiljem peaministriks ei saanud, nii läheb poliitikas," kommenteeris Sildam. Savisaart saatsid mitmed skandaalid ja lõpuks korruptsioonikahtlustus, mistõttu ta oli sunnitud Tallinna linnapea ametist taanduma. "Oma valikud on ta kindlasti ise teinud. Samas tema vastuolulisus, oleme ausad, oli ju ajakirjanikele suur võlu. Ajakirjanikud püüdsid iga tema sõna väga pikka aega ja intervjuu Edgar Savisaarega oli iga ajakirjaniku unistus," rääkis kauaaegne poliitikaajakirjanik.

Sildam: Edgar Savisaare vastuolulisus oli ajakirjanike jaoks suur võlu

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Sildam rääkis ERR-ile, et Savisaarel on Eesti ajaloos väga tähtis roll. "Ta oli ühelt poolt ju tähtis nii laulva revolutsiooni ajal, hiljem Eesti iseseisvuse taastamise ajal. Ja loomulikult tema kui Keskerakonna esimees kujundas Eesti sisepoliitikat väga pikalt," selgitas ta. Sildami sõnul võib vaielda, kas Savisaar on olnud Eesti peaminister või mitte, kuid seda, et ta juhtis valitsust Eesti iseseisvuse taastamise ajal, temalt ära võtta ei saa. "Ma arvan, et Edgar Savisaar juhtis valitsust aastatel 1990-1992, päris alguses, iseseisvuse taastamise ajal, mida on antud ainult ühele inimesele – see ongi Edgar Savisaar. Teistel seda võimalust ei ole. Jah, me võime vaielda, kas ta oli peaminister, oli ta valitsuse esimees – pole vahet, tema juhtis seda valitsust. Nii et tegelikult on ta selle (peaministriameti) saanud. See, et ta hiljem peaministriks ei saanud, nii läheb poliitikas," kommenteeris Sildam. Savisaart saatsid mitmed skandaalid ja lõpuks korruptsioonikahtlustus, mistõttu ta oli sunnitud Tallinna linnapea ametist taanduma. "Oma valikud on ta kindlasti ise teinud. Samas tema vastuolulisus, oleme ausad, oli ju ajakirjanikele suur võlu. Ajakirjanikud püüdsid iga tema sõna väga pikka aega ja intervjuu Edgar Savisaarega oli iga ajakirjaniku unistus," rääkis kauaaegne poliitikaajakirjanik. ### Response: Sildam: Edgar Savisaare vastuolulisus oli ajakirjanike jaoks suur võlu

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Tarmo Tiisleri järelhüüe Pelele: Minu põlvkonna jaoks algas jalgpall Pelest. Ega teda õieti keegi mängimas ei olnud näinud, veidi vanemad ehk midagi 1970. aasta MM-finaalist, aga muidu piirdusime harvade klippidega, kui õigel ajal telekas peale sattusime. Lisaks mõni harv mustvalge foto toonases Spordilehes. Meil oli raamat, see roheliste kaantega. "Pele" oli pealkiri. Ja mingil hetkel sai kinodes vaadata Pele filmi. Kõik. Aga ometi kujundas ta Eesti hoovides jalkat taguvate kuttide jalkapilti rohkem kui keegi teine. Juba tema nimi, Pele, sisaldas mingit sõnastamatut elegantsi. Kui Messi on meie ümber sõnas ja liikuvas pildis 24/7 ja seega käega katsutav reaalsus, siis Pele oli pigem mütoloogiline tegelane, suust suhu kanduv jalgpallipärimus. Palju salapärasem ja tabamatu. Ta oli musta nahavärviga, kaugelt Brasiiliast, kollase särgiga. Kõike muud, mida me siin Eestis olime nägema harjunud. Aga kõik said aru, et see on midagi olulist, midagi "välismaalt", vaba maailma saadik. Ja mõelge vaid, ta oli löönud tuhat väravat. Pele ei olnud jalgpallur, tema oligi Jogo Bonito.

Tarmo Tiisler Pelest: Tema oligi jalgpall

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Tarmo Tiisleri järelhüüe Pelele: Minu põlvkonna jaoks algas jalgpall Pelest. Ega teda õieti keegi mängimas ei olnud näinud, veidi vanemad ehk midagi 1970. aasta MM-finaalist, aga muidu piirdusime harvade klippidega, kui õigel ajal telekas peale sattusime. Lisaks mõni harv mustvalge foto toonases Spordilehes. Meil oli raamat, see roheliste kaantega. "Pele" oli pealkiri. Ja mingil hetkel sai kinodes vaadata Pele filmi. Kõik. Aga ometi kujundas ta Eesti hoovides jalkat taguvate kuttide jalkapilti rohkem kui keegi teine. Juba tema nimi, Pele, sisaldas mingit sõnastamatut elegantsi. Kui Messi on meie ümber sõnas ja liikuvas pildis 24/7 ja seega käega katsutav reaalsus, siis Pele oli pigem mütoloogiline tegelane, suust suhu kanduv jalgpallipärimus. Palju salapärasem ja tabamatu. Ta oli musta nahavärviga, kaugelt Brasiiliast, kollase särgiga. Kõike muud, mida me siin Eestis olime nägema harjunud. Aga kõik said aru, et see on midagi olulist, midagi "välismaalt", vaba maailma saadik. Ja mõelge vaid, ta oli löönud tuhat väravat. Pele ei olnud jalgpallur, tema oligi Jogo Bonito. ### Response: Tarmo Tiisler Pelest: Tema oligi jalgpall

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Ainsa mängijana kolmekordseks maailmameistriks kroonitud Pele võitles oma elu viimase aasta käärsoolevähiga ning veetis pikki perioode Sao Paulo Albert Einsteini nimelises haiglas, mis teatas vahetult enne jõule, et jalgpallilegend vajab neeru- ja südamefunktsiooni häirete tõttu laialdasemat hoolt. Neljapäeval teatas Pele surmast tema agent Joe Fraga, hiljem kinnitas selle tütar Kelly Nascimento. Edson Arantes do Nascimento sündis Minas Geraisi osariigis ning hakkas profijalgpalli mängima 15-aastaselt Santoses, Sao Paulo lähedal asuvas sadamalinnas, kus veetis sisuliselt kogu oma karjääri. 18 aastaga lõi ta Santose eest 659 ametlikus mängus 643 väravat ja tuli kuuekordseks Brasiilia meistriks, klubitasandil võitis ta ka kaks Copa Libertadorest ehk Lõuna-Ameerika tähtsaimat klubiturniiri ning kaks jalgpalliklubide maailmameistrivõistluste eelkäijaks olnud Intercontinental Cupi. Brasiilia koondises debüteeris ta 16 aasta ja üheksa kuu vanusena Maracana staadionil mängus Argentina vastu, lõi seal ka värava ning on siiani Brasiilia koondise ajaloo noorimaks väravalööjaks. Rahvusmeeskonna eest pidas ta kokku 92 mängu, milles lõi 77 väravat ning tuli kolmekordseks maailmameistriks. Maailmale tutvustaski Pele end esmakordselt 1958. aasta MM-il, kui lõi veel 17-aastasena poolfinaalis Prantsusmaa vastu kübaratriki ning lisas finaalis finaalis Rootsi vastu veel kaks tabamust, neist teist, mille käigus tõstis ta palli osavalt üle kaitsja ja lõi seejärel värava otse õhust, peetakse tihti üheks MM-i ajaloo parimaks. "Kui Pele lõi selles finaalis viienda värava, pean olema aus: tundsin, et peaksin aplodeerima," rääkis toona Rootsi kaitseliinis väljakul olnud Sigvard Parling hiljem. One of the best social edits that I've seen this year. Definitely made me look at Pele a lot differently as a player pic.twitter.com/GWi7alWBKF — Simon Harrison (@simonhfootball) December 29, 2022 1962. aasta MM-i avamängus Mehhiko vastu andis Pele väravasöödu ning tegi seejärel ise skoori, aga sai teises matšis Tšehhoslovakkia vastu vigastada ning ei saanud koondist rohkem aidata. Rünnakuraskuse võttis enda kanda Garrincha ning Brasiilia tuli taas maailmameistriks, aga toonaste reeglite järgi said medali vaid finaalis kaasa löönud mängijad. FIFA kirjutas reegli ümber 1978 ja Pele sai ametlikult 1962. aasta maailmameistriks 2007. aastal. Neli aastat hiljem Inglismaal toimunud MM-il võtsid vastasmeeskonnad sel ajal ilma igasuguse kahtluseta maailma parimaks mängijaks olnud Pele karmide võtetega ette, Brasiilia tähe vastu tehti raskeid vigu ning et toona ei olnud vahetused lubatud, tuli tal sisuliselt poolvigasena väljakul näha, kuidas Brasiilia kaotas Portugalile ja langes edasisest konkurentsist. Pärast 1966. aasta valusat kogemust otsustas Pele, et ei esinda koondist enam ühelgi MM-finaalturniiril, kuid muutis hiljem meelt ning oli 1970. aastal osaline ühest jalgpalliajaloo silmapaistvaimast meeskonnast, kuhu peale tema kuulusid veel Jairzinho, Carlos Alberto Torres, Tostao, Rivelino jpt. Brasiilia alistas finaalis Itaalia 4:1, Pele lõi sel MM-il neli väravat ning nimetati ühtlasi turniiri parimaks mängijaks. Erinevad allikad on kõiki mänge arvesse võttes Pele väravasaldoks leidnud 1281 tabamust. 1959. aasta jooksul lõi ta 127 väravat, seda rekordit tunnistab ametlikult ka FIFA. Karjääri jooksul sai ta hakkama 92 kübaratrikiga. Pele, kelle hüüdnimeks oli "O Rei" [Kuningas], sai mängijakarjääri jooksul oma graatsilise ja elegantse stiili tõttu nii jalgpalli, aga ühtlasi kogu Brasiilia kui karismaatilise sambariigi kehastuseks ning temast räägitakse tihti kui ühest kõigi aegade suurimast sportlasest, kes oli aastakümneid jalgpalli silmapaistvaimaks saadikuks. 2000. aastal valis rahvusvaheline jalgpalliajaloo ja -statistika föderatsioon IFFHS Pele sajandi parimaks jalgpalluriks, aasta varem nimetas rahvusvaheline olümpiakomitee ta sajandi sportlaseks. Ajakiri France Football korraldas 2015. aastal uuringu, leidmaks, kes oleks maailma parimatele mängijatele jagatava Ballon d'Or'i võitnud ka auhinna algusaastatel, mil see oli vaid Euroopa-siseseks tiitliks. Nende sõnul oleks Pele maailma parimaks nimetatud seitsmel korral. Müütilise karakterina jättis Pele kustumatu jälje paljude konkurentide mällu. "Pele oli ainus jalgpallur, kelle mäng väljus loogika piiridest," sõnas Hollandi legend Johan Cruyff. "Kõigi aegade parim mängija oli Alfredo Di Stefano, sest ma keeldun Peled mängijaks pidamast: ta oli midagi palju enamat," on öelnud Ferenc Puskas.

Suri Brasiilia jalgpallilegend Pele

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Ainsa mängijana kolmekordseks maailmameistriks kroonitud Pele võitles oma elu viimase aasta käärsoolevähiga ning veetis pikki perioode Sao Paulo Albert Einsteini nimelises haiglas, mis teatas vahetult enne jõule, et jalgpallilegend vajab neeru- ja südamefunktsiooni häirete tõttu laialdasemat hoolt. Neljapäeval teatas Pele surmast tema agent Joe Fraga, hiljem kinnitas selle tütar Kelly Nascimento. Edson Arantes do Nascimento sündis Minas Geraisi osariigis ning hakkas profijalgpalli mängima 15-aastaselt Santoses, Sao Paulo lähedal asuvas sadamalinnas, kus veetis sisuliselt kogu oma karjääri. 18 aastaga lõi ta Santose eest 659 ametlikus mängus 643 väravat ja tuli kuuekordseks Brasiilia meistriks, klubitasandil võitis ta ka kaks Copa Libertadorest ehk Lõuna-Ameerika tähtsaimat klubiturniiri ning kaks jalgpalliklubide maailmameistrivõistluste eelkäijaks olnud Intercontinental Cupi. Brasiilia koondises debüteeris ta 16 aasta ja üheksa kuu vanusena Maracana staadionil mängus Argentina vastu, lõi seal ka värava ning on siiani Brasiilia koondise ajaloo noorimaks väravalööjaks. Rahvusmeeskonna eest pidas ta kokku 92 mängu, milles lõi 77 väravat ning tuli kolmekordseks maailmameistriks. Maailmale tutvustaski Pele end esmakordselt 1958. aasta MM-il, kui lõi veel 17-aastasena poolfinaalis Prantsusmaa vastu kübaratriki ning lisas finaalis finaalis Rootsi vastu veel kaks tabamust, neist teist, mille käigus tõstis ta palli osavalt üle kaitsja ja lõi seejärel värava otse õhust, peetakse tihti üheks MM-i ajaloo parimaks. "Kui Pele lõi selles finaalis viienda värava, pean olema aus: tundsin, et peaksin aplodeerima," rääkis toona Rootsi kaitseliinis väljakul olnud Sigvard Parling hiljem. One of the best social edits that I've seen this year. Definitely made me look at Pele a lot differently as a player pic.twitter.com/GWi7alWBKF — Simon Harrison (@simonhfootball) December 29, 2022 1962. aasta MM-i avamängus Mehhiko vastu andis Pele väravasöödu ning tegi seejärel ise skoori, aga sai teises matšis Tšehhoslovakkia vastu vigastada ning ei saanud koondist rohkem aidata. Rünnakuraskuse võttis enda kanda Garrincha ning Brasiilia tuli taas maailmameistriks, aga toonaste reeglite järgi said medali vaid finaalis kaasa löönud mängijad. FIFA kirjutas reegli ümber 1978 ja Pele sai ametlikult 1962. aasta maailmameistriks 2007. aastal. Neli aastat hiljem Inglismaal toimunud MM-il võtsid vastasmeeskonnad sel ajal ilma igasuguse kahtluseta maailma parimaks mängijaks olnud Pele karmide võtetega ette, Brasiilia tähe vastu tehti raskeid vigu ning et toona ei olnud vahetused lubatud, tuli tal sisuliselt poolvigasena väljakul näha, kuidas Brasiilia kaotas Portugalile ja langes edasisest konkurentsist. Pärast 1966. aasta valusat kogemust otsustas Pele, et ei esinda koondist enam ühelgi MM-finaalturniiril, kuid muutis hiljem meelt ning oli 1970. aastal osaline ühest jalgpalliajaloo silmapaistvaimast meeskonnast, kuhu peale tema kuulusid veel Jairzinho, Carlos Alberto Torres, Tostao, Rivelino jpt. Brasiilia alistas finaalis Itaalia 4:1, Pele lõi sel MM-il neli väravat ning nimetati ühtlasi turniiri parimaks mängijaks. Erinevad allikad on kõiki mänge arvesse võttes Pele väravasaldoks leidnud 1281 tabamust. 1959. aasta jooksul lõi ta 127 väravat, seda rekordit tunnistab ametlikult ka FIFA. Karjääri jooksul sai ta hakkama 92 kübaratrikiga. Pele, kelle hüüdnimeks oli "O Rei" [Kuningas], sai mängijakarjääri jooksul oma graatsilise ja elegantse stiili tõttu nii jalgpalli, aga ühtlasi kogu Brasiilia kui karismaatilise sambariigi kehastuseks ning temast räägitakse tihti kui ühest kõigi aegade suurimast sportlasest, kes oli aastakümneid jalgpalli silmapaistvaimaks saadikuks. 2000. aastal valis rahvusvaheline jalgpalliajaloo ja -statistika föderatsioon IFFHS Pele sajandi parimaks jalgpalluriks, aasta varem nimetas rahvusvaheline olümpiakomitee ta sajandi sportlaseks. Ajakiri France Football korraldas 2015. aastal uuringu, leidmaks, kes oleks maailma parimatele mängijatele jagatava Ballon d'Or'i võitnud ka auhinna algusaastatel, mil see oli vaid Euroopa-siseseks tiitliks. Nende sõnul oleks Pele maailma parimaks nimetatud seitsmel korral. Müütilise karakterina jättis Pele kustumatu jälje paljude konkurentide mällu. "Pele oli ainus jalgpallur, kelle mäng väljus loogika piiridest," sõnas Hollandi legend Johan Cruyff. "Kõigi aegade parim mängija oli Alfredo Di Stefano, sest ma keeldun Peled mängijaks pidamast: ta oli midagi palju enamat," on öelnud Ferenc Puskas. ### Response: Suri Brasiilia jalgpallilegend Pele

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Oluline 29. detsembril kell 21.02: - Venemaa tegi Ukraina pihta taas suure raketirünnaku; - Zalužnõi: Venemaa tulistas esialgsetel andmetel Ukraina pihta 69 raketti, millest 54 tulistati alla; - Engelsi õhuväebaasis Saratovi oblastis oli taas teateid plahvatustest; - Ukraina sõjaväeluure juht: praegu on sõjategevus Ukrainas patiseisus; - Lavrov: USA-l ja Venemaal pole Ukraina osas eraldi dialoogikanalit; - Reznikov: Prantsusmaa lubas Ukrainale uusi õhutõrjesüsteeme; - NYT: USA proovib takistada Iraani droonitootmist; - Valgevene meedia väitel kukkus riigi territooriumil alla Ukraina õhutõrjesüsteemi rakett; - Ekspert: Venemaa suure tõenäosusega jätkab raketirünnakute korraldamist: - Suurbritannia toetab Ukrainat järgmisel aastal 2,6 miljardi euroga; - Ukraina minister: Ukraina tahab endale droonivastaseid droone; - Mõttekoda: Vene väed valmistuvad Luhanskis otsustavateks lahinguteks; - Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 790 sõdurit ja 10 jalaväe lahingumasinat. Venemaa tegi Ukraina pihta taas suure raketirünnaku Viimastel andmetel tulistati Kiievis õhutõrje poolt alla 16 Vene raketti, teatas linnapea Vitali Klõtško. Vähemalt ühe raketi usud kukkusid elumaja peale. Harkivi linnapea kinnitas, et linna Slobodski piirkonnas oli mitmeid plahvatusi. Ukraina kaitsejõudude põhjaringkond teatas, et Sumõ oblastis tulistati samuti üks rakett alla. Mõkolajivi oblasti kuberner Vitali Kim teatas, et mere kohal tulistati mitu Vene raketti alla. Livivi linnas oli BBC venekeelse teenistuse teatel kuulda kaht plahvatust. Lvivi linnapea Andri Sadovi sõnul on 90 protsenti Lvivi linnast ilma elektrita. Kiievi linnapea Vitali Klõtško kinnitusel on 40 protsenti Kiievi linna elanikest ilma elektrita, kuid seda seoses ohutusmeetmetega, mida elektrikud õhuhäire ajal kasutavad. Kiievis sai Vene rünnakus viga kolm inimest, sh üks 14-aastane laps, teatas Kiievi linnapea Vitali Klõtško. How air defence is working in Kyiv region #RussiaIsATerrorristState #PutinIsaWarCriminal pic.twitter.com/1VmKJtniqj — Iuliia Mendel (@IuliiaMendel) December 29, 2022 Kogu Ukraina territooriumil oli neljapäeva hommikul kehtestatud õhuhäire, mis kestis peaaegu viis tundi. Kiievi linnas algas õhuhäire kell 6.02 kohaliku aja järgi, vahendas The Kyiv Independent. Ukraina kaitsejõudude lõunaringkond teatas, et Vene merevägi viis Mustale merele kaks raketilaeva ja kaks allveelaeva, mis suudavad tulistada välja vähemalt 20 raketti. Pealtnägijate teatel tulistas õhutõrje Kiievi linnas ja Odessa oblastis Vene rakette alla. Eyewitnesses reported that missiles were shot down in the skies of Kyiv City and Odesa Oblast. The video shows a downed missile in Russia's Belgorod Oblast, although it's unclear if the Russian air defenses hit their own missile or those were Ukraine's https://t.co/GseKcHcewZ pic.twitter.com/mxP6NzEmLx — Euromaidan Press (@EuromaidanPress) December 29, 2022 Ukraina presidendi kantselei asejuhi Kõrõlo Tõmošenko sõnul langes üks Vene rakett Ivano-Frankivski oblastis elumajja nõnda, et rakett ei plahvatanud. Kiievis peaks senini veel asuma Prantsusmaa kaitseminister Sebastien Lecornu. Vene raketirünnaku tagajärjed Autor/allikas: Ukraina presidendi nõunik Kõrõlo Tõmošenko Telegramis Zalužnõi: Venemaa tulistas esialgsetel andmetel Ukraina pihta 69 raketti, millest 54 tulistati alla Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi teatas Telegramis, et kokku tulistati Ukraina pihta esialgsetel andmetel 69 raketti, millest 54 tulistati alla. Ukraina presidendi administratsiooni nõunik Oleksi Arestovõtš väitis varem, et Venemaa tulistab Ukraina pihta mitmes laines üle 100 raketi. Hiljem väitis Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak, et Venemaa tulistas Ukraina pihta üle 120 raketi. Ekspert: Venemaa suure tõenäosusega jätkab raketirünnakute korraldamist Soome kaitseväe peastaabi endise luureülema kindralmajor Pekka Toveri sõnul võib Venemaa kogu talve jooksul jätkata raketirünnakute korraldamist, vahendas Yle. Toveri sõnul kulutab Venemaa rakette kiiremini, kui neid juurde toodab. Siiski on suutnud Venemaa jätkata rakettide tootmist, kuna võttis kasutusel ladudes olevad komponendid. Samuti hiilib Venemaa mööda sanktsioonidest ja hangib komponente juurde välismaalt. Toveri sõnul on Ukraina õhutõrje muutunud efektiivsemaks. Ukraina suudab nüüd alla lasta umbes 60-80 protsenti Vene rakettidest. Toveri sõnul on Venemaa armee ülimalt ebaprofessionaalne. Tema sõnul kasutab Venemaa nüüd esimese maailmasõja taktikat, kus sõdureid kasutatakse kahurilihana. Valgevene meedia väitel kukkus riigi territooriumil alla Ukraina õhutõrjesüsteemi rakett Valgevene riiklik uudisteagentuur BelTA teatas, et Valgevene territooriumil kukkus alla Ukraina õhutõrjesüsteemi S-300 rakett, vahendas The Guardian. BelTA teatel toimus intsident neljapäeva hommikul. Samal ajal korraldas Venemaa taas Ukraina linnade pihta raketirünnaku. Valgevene välisministeerium teatas, et kutsus välja Ukraina suursaadiku. "Nõudsime, et Ukraina pool viiks läbi põhjaliku uurimise, võtaks vastutavad isikud vastutusele ja rakendaks kõikehõlmavaid meetmeid, et vältida selliste juhtumite kordumist tulevikus," teatas Valgevene välisministeeriumi pressiesindaja. Suurbritannia toetab Ukrainat järgmisel aastal 2,6 miljardi euroga Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace teatas, et riik plaanib järgmisel aastal Ukrainat toetada umbes 2,6 miljardi euroga, vahendas Reuters. Engelsi õhuväebaasis Saratovi oblastis oli taas teateid plahvatustest Vene Telegrami kanal Mash teatas, et Engelsi sõjalennuväljal oli taas kuulda plahvatusi. Samuti olevat Ukraina väed teinud raketirünnaku Brjanski oblastile. Saratovi oblasti kuberneri Roman Busargini sõnul tulistati Engelsi lähistel õhutõrje poolt alla tundmatu objekt. Vene riiklik uudisteagentuur TASS teatas, et kohalikud võimud uurivad teateid plahvatustest. Ukraina sõjaväeluure juht: praegu on sõjategevus Ukrainas patiseisus Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse ülem Kõrõlo Budanov ütles intervjuus BBC-le, et lahingutegevus Ukrainas on jõudnud patiseisu, kuna ei Vene ega Ukraina üksused ei suuda teha uusi pealetunge. Budanov ootab lääneriikidelt uut relvastust, et võimaldada järgmisi Ukraina vägede vastupealetunge. Sõjaväeluure juht ütles, et tema hinnangul pole Valgevenes paiknevad Vene ja Valgevene üksused Ukrainale reaalne oht ning sealsed tegevused on mõeldud selleks, et Ukraina enda üksused põhjapiiril hoiaks, eemal olulisest lõuna- ja idarindest. Ukraina ametiisikud on varem strateegilise kommunikatsiooni eesmärgil esitanud lääneriikide meediaväljaannetele ebatõeseid väiteid. Näiteks korrutasid Ukraina võimud suvel korduvalt, et Hersoni vabastamiseks on kavas vastupealetung, kuigi tegelikult tehti vastupealetungid nii Hersoni kui ka Harkivi oblastis. Itaalia peaminister Giorgia Meloni sõidab veebruari lõpus Ukrainasse Meloni sõnul tahab ta oma visiidiga avaldada toetust Ukrainale. Lõplik visiidi kuupäev pole veel selge, vahendas Bloomberg. "Peame tegema kõik endast oleneva, et toetada Ukrainat, aga ka otsima võimalusi rahu sõlmimiseks," ütles Meloni. Ukraina peastaap: teisipäevastes Ukraina rünnakutes sai haavata 230 Vene sõdurit Ukraina kaitsejõudude peastaap teatas neljapäeva hommikul, et öösel ründasid Vene üksused Harkivi elektritaristut 13 Shahed-136 drooniga, millest 11 tulistati alla. Peastaap kinnitas, et Vene väed jätkavad pealetungikatseid Bahmuti ja Avdijivka peale. Peastaap teatas lisaks, et teisipäevase Ukraina rünnaku tulemusena hävitati Zaporižžja oblasti erinevates osades kolm ühikut erinevat sõjatehnikat, üks komandopunkt ja sidekeskus. Rünnakutes sai haavata ligikaudu 230 Vene sõdurit. Info hukkunute kohta on veel selgitamisel. Lavrov: USA-l ja Venemaal pole Ukraina osas eraldi dialoogikanalit Vene välisminister Sergei Lavrov kinnitas kolmapäeval, et Moskva ja Washington ei suhtle teineteisega eraldi Ukraina teema osas. Kõik kontaktid piirduvad üleskutsetele olla ettevaatlik, vahendas Interfax. Lavrov kinnitas lisaks, et Ameerika Ühendriigid on huvitatud tuumarelvastuse inspektsioonide jätkumisest. Vene välisminister lisas, et Venemaa jaoks on tuumasõja pidamine vastuvõetamatu. Välisminister lisas, et Venemaa ei kavatse paluda USA-l dialoogi jätkamist, kuid Venemaa on Lavrovi sõnul valmis vastama sisukatele ettepanekutele. Lavrov kinnitas, et Ameerika Ühendriikide poolt on tulnud mitmeid mitteametlikke ettepanekuid ning nendega on Venemaa nõustunud. Ühe näitena tõi Lavrov välja CIA peadirektori William Burnsi kohtumise Türgi pealinnas Ankaras oma Vene ametikaaslase Sergei Narõškiniga. Valge Maja teatas tollal, et USA hoiatas Venemaad tuumarelvade kasutamise eest. Reznikov: Prantsusmaa lubas Ukrainale uusi õhutõrjesüsteeme Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov teatas kolmapäeva õhtul, et kohtumine oma Prantsuse ametikaaslase Sebastian Lecornuga oli produktiivne. Prantsusmaa olevat valmis andma Ukrainale täiendavaid relvasüsteeme, mille abil saab kaitsta Ukraina maad ja taevast. Was glad to host my colleague & great friend @SebLecornu in Kyiv. This visit is not only an act of bravery;it also demonstrates strong support Weapons&ammo supplies for #UAarmy will be continued,including great -made systems for the protection of our land and skies pic.twitter.com/7ivUqTLzdR — Oleksii Reznikov (@oleksiireznikov) December 28, 2022 The Kyiv Independent meenutas, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles 21. detsembril, et riik tarnib Ukrainale mitmikraketiheitjaid ja Crotale õhutõrjesüsteeme. Macron lubas ka täiendavaid Caesar iseliikursuurtükke Ukrainale uuel aastal. Lecornu ütles Le Journal du Dimanchele 20. novembril, et Prantsusmaa on andnud Ukrainale 18 Caesar iseliikursuurtükki ning 550 miljoni euro väärtuses sõjalist abi. NYT: USA proovib takistada Iraani droonitootmist USA ajaleht The New York Times teatas, et USA valitsus on võtnud endale sihiks tõkestada Iraani kodumaist droonitootmist. Iraan on muuhulgas tarninud droone ka Vene vägedele, kes on kasutanud neid Ukraina taristu vastu. Ukrainas alla lastud Iraani päritolu droonidest on leitud mitmeid lääneriikidest pärit komponente, kuid tegu on enamasti topeltkasutusega komponentidega (neid saab kasutada nii sõjalisel kui tsiviilotstarbel) ning nende jõudmist Iraani on keeruline takistada. Ukraina minister: Ukraina tahab endale droonivastaseid droone Ukraina digitaalse muutuse minister Mõhhailo Fedorov ütles intervjuus Associated Pressile, et peale luure- ja ründedroonide kavatseb Ukraina soetada ka droonivastaseid droone, millega saaks alla tulistada Vene droone. Vene väed tegid kolmapäeva õhtul Ukraina linnadele droonirünnaku Ukraina relvajõud teatasid, et 28. detsembril tulistati alla viis Vene drooni Dnipro linna kohal. Tõenäoliselt oli tegu Iraani päritolu Shahed-136 droonidega. Ka Harkivi linnapea Ihor Terehov teatas, et linna rünnata. Samuti teatas Mõkolajivi oblasti kuberner Vitali Kim, et Lõuna-Ukraina suunas tulistati Vene droone, vahendas The Kyiv Independent. Mõttekoda: Vene väed valmistuvad Luhanskis otsustavateks lahinguteks Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) hindas oma regulaarses rindeülevaates, et Vene väed tunduvad valmistuvad otsustavateks lahinguteks Luhanski oblastis, kuid praegu pole veel selge, kas valmistutakse rünnakuks või kaitseks. ISW analüütikute sõnul koondavad Vene väed Luhanski oblastisse tehnikat ning varem Hersoni rindel võidelnud üksused, nagu Vene dessantväed (VDV), on nüüd Luhanski oblastis. Luhanski rinde tähtsust on näha ka asjaolust, et sinna viidi termobaarilised raketiheitjad, mida Venemaal on piiratud koguses. Ukraina luure teatel on Vene väejuhatus määranud Vene relvajõudude lääneringkonna juhiks uue inimese; ringkonna üksused on Luhanski rindel. Russian forces appear to be preparing for a decisive effort in #Luhansk Oblast, although it is unclear whether for defensive or offensive operations. https://t.co/S1ndeumaeP pic.twitter.com/1U6Pa14n2R — ISW (@TheStudyofWar) December 29, 2022 Mõttekoja hinnangul on Vene vägede rünnak Zaporižžja oblastis talvel ebatõenäoline. ISW analüütikud hindasid eelmisel päeval, et Vene vägede rünnak Bahmutile on jõudnud haripunkti, kuna puudu on nii sõdureid kui laskemoona. Kuigi Vene väed on jõudnud kulminatsioonini, siis võivad nad sellegipoolest jätkata agressiivseid rünnakuid. Ameerika Ühendriikide relvajõudude sõjalise doktriini kohaselt tähendab kulminatsioon olukorda, mil sõjaline üksus ei suuda enam jätkata oma seniseid sõjalisi operatsioone, olgu nad rünnakus või kaitses. ISW hinnangul näitavad mitmed mõõdikud, et Vene väed on Bahmuti lähistel kulmineerunud. Üks nendest on kõrgete Ukraina ametiisikute visiidid rindele. Näiteks külastas Ukraina sõdureid Bahmutis hiljuti Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov, kes viibis rindejoonest vaid 600 meetri kaugusel. Budanovi visiit kinnitab varasemaid ukrainlaste väiteid sotsiaalmeedias, milles väideti, et Ukraina väed tegid eduka vasturünnaku Bahmutis 21. detsembril. Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastas Bahmuti rinnet 20. detsembril. Viimaste andmete kohaselt ei võitle Vene üksused Bahmuti kandis enam kompanii ega pataljoni taktikalise grupi formatsioonis, vaid väiksemates jaosuurustes gruppides, kuhu kuulub 10 kuni 15 sõdurit. Ukraina sõdurid Jampilis Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Clodagh Kilcoyne Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 790 sõdurit ja 10 jalaväe lahingumasinat Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril: - elavjõud umbes 104560 (võrdlus eelmise päevaga +790); - tankid 3018 (+1); - jalaväe lahingumasinad 6047 (+10); - lennukid 283 (+0); - kopterid 268 (+1); - suurtükisüsteemid 2004 (+5); - mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 423 (+5) - õhutõrjesüsteemid 212 (+0); - operatiivtaktikalised droonid 1717 (+10); - tiibraketid 653 (+0); - autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4675 (+15); - laevad / paadid 16 (+0); - eritehnika 179 (+0). Ukraina väitel kandsid Vene väed suurimaid kaotusi Bahmuti ja Lõmani suunal. Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Sõja 309. päev: Venemaa tegi taas Ukrainale rakettidega suurrünnaku

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Oluline 29. detsembril kell 21.02: - Venemaa tegi Ukraina pihta taas suure raketirünnaku; - Zalužnõi: Venemaa tulistas esialgsetel andmetel Ukraina pihta 69 raketti, millest 54 tulistati alla; - Engelsi õhuväebaasis Saratovi oblastis oli taas teateid plahvatustest; - Ukraina sõjaväeluure juht: praegu on sõjategevus Ukrainas patiseisus; - Lavrov: USA-l ja Venemaal pole Ukraina osas eraldi dialoogikanalit; - Reznikov: Prantsusmaa lubas Ukrainale uusi õhutõrjesüsteeme; - NYT: USA proovib takistada Iraani droonitootmist; - Valgevene meedia väitel kukkus riigi territooriumil alla Ukraina õhutõrjesüsteemi rakett; - Ekspert: Venemaa suure tõenäosusega jätkab raketirünnakute korraldamist: - Suurbritannia toetab Ukrainat järgmisel aastal 2,6 miljardi euroga; - Ukraina minister: Ukraina tahab endale droonivastaseid droone; - Mõttekoda: Vene väed valmistuvad Luhanskis otsustavateks lahinguteks; - Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 790 sõdurit ja 10 jalaväe lahingumasinat. Venemaa tegi Ukraina pihta taas suure raketirünnaku Viimastel andmetel tulistati Kiievis õhutõrje poolt alla 16 Vene raketti, teatas linnapea Vitali Klõtško. Vähemalt ühe raketi usud kukkusid elumaja peale. Harkivi linnapea kinnitas, et linna Slobodski piirkonnas oli mitmeid plahvatusi. Ukraina kaitsejõudude põhjaringkond teatas, et Sumõ oblastis tulistati samuti üks rakett alla. Mõkolajivi oblasti kuberner Vitali Kim teatas, et mere kohal tulistati mitu Vene raketti alla. Livivi linnas oli BBC venekeelse teenistuse teatel kuulda kaht plahvatust. Lvivi linnapea Andri Sadovi sõnul on 90 protsenti Lvivi linnast ilma elektrita. Kiievi linnapea Vitali Klõtško kinnitusel on 40 protsenti Kiievi linna elanikest ilma elektrita, kuid seda seoses ohutusmeetmetega, mida elektrikud õhuhäire ajal kasutavad. Kiievis sai Vene rünnakus viga kolm inimest, sh üks 14-aastane laps, teatas Kiievi linnapea Vitali Klõtško. How air defence is working in Kyiv region #RussiaIsATerrorristState #PutinIsaWarCriminal pic.twitter.com/1VmKJtniqj — Iuliia Mendel (@IuliiaMendel) December 29, 2022 Kogu Ukraina territooriumil oli neljapäeva hommikul kehtestatud õhuhäire, mis kestis peaaegu viis tundi. Kiievi linnas algas õhuhäire kell 6.02 kohaliku aja järgi, vahendas The Kyiv Independent. Ukraina kaitsejõudude lõunaringkond teatas, et Vene merevägi viis Mustale merele kaks raketilaeva ja kaks allveelaeva, mis suudavad tulistada välja vähemalt 20 raketti. Pealtnägijate teatel tulistas õhutõrje Kiievi linnas ja Odessa oblastis Vene rakette alla. Eyewitnesses reported that missiles were shot down in the skies of Kyiv City and Odesa Oblast. The video shows a downed missile in Russia's Belgorod Oblast, although it's unclear if the Russian air defenses hit their own missile or those were Ukraine's https://t.co/GseKcHcewZ pic.twitter.com/mxP6NzEmLx — Euromaidan Press (@EuromaidanPress) December 29, 2022 Ukraina presidendi kantselei asejuhi Kõrõlo Tõmošenko sõnul langes üks Vene rakett Ivano-Frankivski oblastis elumajja nõnda, et rakett ei plahvatanud. Kiievis peaks senini veel asuma Prantsusmaa kaitseminister Sebastien Lecornu. Vene raketirünnaku tagajärjed Autor/allikas: Ukraina presidendi nõunik Kõrõlo Tõmošenko Telegramis Zalužnõi: Venemaa tulistas esialgsetel andmetel Ukraina pihta 69 raketti, millest 54 tulistati alla Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi teatas Telegramis, et kokku tulistati Ukraina pihta esialgsetel andmetel 69 raketti, millest 54 tulistati alla. Ukraina presidendi administratsiooni nõunik Oleksi Arestovõtš väitis varem, et Venemaa tulistab Ukraina pihta mitmes laines üle 100 raketi. Hiljem väitis Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak, et Venemaa tulistas Ukraina pihta üle 120 raketi. Ekspert: Venemaa suure tõenäosusega jätkab raketirünnakute korraldamist Soome kaitseväe peastaabi endise luureülema kindralmajor Pekka Toveri sõnul võib Venemaa kogu talve jooksul jätkata raketirünnakute korraldamist, vahendas Yle. Toveri sõnul kulutab Venemaa rakette kiiremini, kui neid juurde toodab. Siiski on suutnud Venemaa jätkata rakettide tootmist, kuna võttis kasutusel ladudes olevad komponendid. Samuti hiilib Venemaa mööda sanktsioonidest ja hangib komponente juurde välismaalt. Toveri sõnul on Ukraina õhutõrje muutunud efektiivsemaks. Ukraina suudab nüüd alla lasta umbes 60-80 protsenti Vene rakettidest. Toveri sõnul on Venemaa armee ülimalt ebaprofessionaalne. Tema sõnul kasutab Venemaa nüüd esimese maailmasõja taktikat, kus sõdureid kasutatakse kahurilihana. Valgevene meedia väitel kukkus riigi territooriumil alla Ukraina õhutõrjesüsteemi rakett Valgevene riiklik uudisteagentuur BelTA teatas, et Valgevene territooriumil kukkus alla Ukraina õhutõrjesüsteemi S-300 rakett, vahendas The Guardian. BelTA teatel toimus intsident neljapäeva hommikul. Samal ajal korraldas Venemaa taas Ukraina linnade pihta raketirünnaku. Valgevene välisministeerium teatas, et kutsus välja Ukraina suursaadiku. "Nõudsime, et Ukraina pool viiks läbi põhjaliku uurimise, võtaks vastutavad isikud vastutusele ja rakendaks kõikehõlmavaid meetmeid, et vältida selliste juhtumite kordumist tulevikus," teatas Valgevene välisministeeriumi pressiesindaja. Suurbritannia toetab Ukrainat järgmisel aastal 2,6 miljardi euroga Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace teatas, et riik plaanib järgmisel aastal Ukrainat toetada umbes 2,6 miljardi euroga, vahendas Reuters. Engelsi õhuväebaasis Saratovi oblastis oli taas teateid plahvatustest Vene Telegrami kanal Mash teatas, et Engelsi sõjalennuväljal oli taas kuulda plahvatusi. Samuti olevat Ukraina väed teinud raketirünnaku Brjanski oblastile. Saratovi oblasti kuberneri Roman Busargini sõnul tulistati Engelsi lähistel õhutõrje poolt alla tundmatu objekt. Vene riiklik uudisteagentuur TASS teatas, et kohalikud võimud uurivad teateid plahvatustest. Ukraina sõjaväeluure juht: praegu on sõjategevus Ukrainas patiseisus Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse ülem Kõrõlo Budanov ütles intervjuus BBC-le, et lahingutegevus Ukrainas on jõudnud patiseisu, kuna ei Vene ega Ukraina üksused ei suuda teha uusi pealetunge. Budanov ootab lääneriikidelt uut relvastust, et võimaldada järgmisi Ukraina vägede vastupealetunge. Sõjaväeluure juht ütles, et tema hinnangul pole Valgevenes paiknevad Vene ja Valgevene üksused Ukrainale reaalne oht ning sealsed tegevused on mõeldud selleks, et Ukraina enda üksused põhjapiiril hoiaks, eemal olulisest lõuna- ja idarindest. Ukraina ametiisikud on varem strateegilise kommunikatsiooni eesmärgil esitanud lääneriikide meediaväljaannetele ebatõeseid väiteid. Näiteks korrutasid Ukraina võimud suvel korduvalt, et Hersoni vabastamiseks on kavas vastupealetung, kuigi tegelikult tehti vastupealetungid nii Hersoni kui ka Harkivi oblastis. Itaalia peaminister Giorgia Meloni sõidab veebruari lõpus Ukrainasse Meloni sõnul tahab ta oma visiidiga avaldada toetust Ukrainale. Lõplik visiidi kuupäev pole veel selge, vahendas Bloomberg. "Peame tegema kõik endast oleneva, et toetada Ukrainat, aga ka otsima võimalusi rahu sõlmimiseks," ütles Meloni. Ukraina peastaap: teisipäevastes Ukraina rünnakutes sai haavata 230 Vene sõdurit Ukraina kaitsejõudude peastaap teatas neljapäeva hommikul, et öösel ründasid Vene üksused Harkivi elektritaristut 13 Shahed-136 drooniga, millest 11 tulistati alla. Peastaap kinnitas, et Vene väed jätkavad pealetungikatseid Bahmuti ja Avdijivka peale. Peastaap teatas lisaks, et teisipäevase Ukraina rünnaku tulemusena hävitati Zaporižžja oblasti erinevates osades kolm ühikut erinevat sõjatehnikat, üks komandopunkt ja sidekeskus. Rünnakutes sai haavata ligikaudu 230 Vene sõdurit. Info hukkunute kohta on veel selgitamisel. Lavrov: USA-l ja Venemaal pole Ukraina osas eraldi dialoogikanalit Vene välisminister Sergei Lavrov kinnitas kolmapäeval, et Moskva ja Washington ei suhtle teineteisega eraldi Ukraina teema osas. Kõik kontaktid piirduvad üleskutsetele olla ettevaatlik, vahendas Interfax. Lavrov kinnitas lisaks, et Ameerika Ühendriigid on huvitatud tuumarelvastuse inspektsioonide jätkumisest. Vene välisminister lisas, et Venemaa jaoks on tuumasõja pidamine vastuvõetamatu. Välisminister lisas, et Venemaa ei kavatse paluda USA-l dialoogi jätkamist, kuid Venemaa on Lavrovi sõnul valmis vastama sisukatele ettepanekutele. Lavrov kinnitas, et Ameerika Ühendriikide poolt on tulnud mitmeid mitteametlikke ettepanekuid ning nendega on Venemaa nõustunud. Ühe näitena tõi Lavrov välja CIA peadirektori William Burnsi kohtumise Türgi pealinnas Ankaras oma Vene ametikaaslase Sergei Narõškiniga. Valge Maja teatas tollal, et USA hoiatas Venemaad tuumarelvade kasutamise eest. Reznikov: Prantsusmaa lubas Ukrainale uusi õhutõrjesüsteeme Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov teatas kolmapäeva õhtul, et kohtumine oma Prantsuse ametikaaslase Sebastian Lecornuga oli produktiivne. Prantsusmaa olevat valmis andma Ukrainale täiendavaid relvasüsteeme, mille abil saab kaitsta Ukraina maad ja taevast. Was glad to host my colleague & great friend @SebLecornu in Kyiv. This visit is not only an act of bravery;it also demonstrates strong support Weapons&ammo supplies for #UAarmy will be continued,including great -made systems for the protection of our land and skies pic.twitter.com/7ivUqTLzdR — Oleksii Reznikov (@oleksiireznikov) December 28, 2022 The Kyiv Independent meenutas, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles 21. detsembril, et riik tarnib Ukrainale mitmikraketiheitjaid ja Crotale õhutõrjesüsteeme. Macron lubas ka täiendavaid Caesar iseliikursuurtükke Ukrainale uuel aastal. Lecornu ütles Le Journal du Dimanchele 20. novembril, et Prantsusmaa on andnud Ukrainale 18 Caesar iseliikursuurtükki ning 550 miljoni euro väärtuses sõjalist abi. NYT: USA proovib takistada Iraani droonitootmist USA ajaleht The New York Times teatas, et USA valitsus on võtnud endale sihiks tõkestada Iraani kodumaist droonitootmist. Iraan on muuhulgas tarninud droone ka Vene vägedele, kes on kasutanud neid Ukraina taristu vastu. Ukrainas alla lastud Iraani päritolu droonidest on leitud mitmeid lääneriikidest pärit komponente, kuid tegu on enamasti topeltkasutusega komponentidega (neid saab kasutada nii sõjalisel kui tsiviilotstarbel) ning nende jõudmist Iraani on keeruline takistada. Ukraina minister: Ukraina tahab endale droonivastaseid droone Ukraina digitaalse muutuse minister Mõhhailo Fedorov ütles intervjuus Associated Pressile, et peale luure- ja ründedroonide kavatseb Ukraina soetada ka droonivastaseid droone, millega saaks alla tulistada Vene droone. Vene väed tegid kolmapäeva õhtul Ukraina linnadele droonirünnaku Ukraina relvajõud teatasid, et 28. detsembril tulistati alla viis Vene drooni Dnipro linna kohal. Tõenäoliselt oli tegu Iraani päritolu Shahed-136 droonidega. Ka Harkivi linnapea Ihor Terehov teatas, et linna rünnata. Samuti teatas Mõkolajivi oblasti kuberner Vitali Kim, et Lõuna-Ukraina suunas tulistati Vene droone, vahendas The Kyiv Independent. Mõttekoda: Vene väed valmistuvad Luhanskis otsustavateks lahinguteks Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) hindas oma regulaarses rindeülevaates, et Vene väed tunduvad valmistuvad otsustavateks lahinguteks Luhanski oblastis, kuid praegu pole veel selge, kas valmistutakse rünnakuks või kaitseks. ISW analüütikute sõnul koondavad Vene väed Luhanski oblastisse tehnikat ning varem Hersoni rindel võidelnud üksused, nagu Vene dessantväed (VDV), on nüüd Luhanski oblastis. Luhanski rinde tähtsust on näha ka asjaolust, et sinna viidi termobaarilised raketiheitjad, mida Venemaal on piiratud koguses. Ukraina luure teatel on Vene väejuhatus määranud Vene relvajõudude lääneringkonna juhiks uue inimese; ringkonna üksused on Luhanski rindel. Russian forces appear to be preparing for a decisive effort in #Luhansk Oblast, although it is unclear whether for defensive or offensive operations. https://t.co/S1ndeumaeP pic.twitter.com/1U6Pa14n2R — ISW (@TheStudyofWar) December 29, 2022 Mõttekoja hinnangul on Vene vägede rünnak Zaporižžja oblastis talvel ebatõenäoline. ISW analüütikud hindasid eelmisel päeval, et Vene vägede rünnak Bahmutile on jõudnud haripunkti, kuna puudu on nii sõdureid kui laskemoona. Kuigi Vene väed on jõudnud kulminatsioonini, siis võivad nad sellegipoolest jätkata agressiivseid rünnakuid. Ameerika Ühendriikide relvajõudude sõjalise doktriini kohaselt tähendab kulminatsioon olukorda, mil sõjaline üksus ei suuda enam jätkata oma seniseid sõjalisi operatsioone, olgu nad rünnakus või kaitses. ISW hinnangul näitavad mitmed mõõdikud, et Vene väed on Bahmuti lähistel kulmineerunud. Üks nendest on kõrgete Ukraina ametiisikute visiidid rindele. Näiteks külastas Ukraina sõdureid Bahmutis hiljuti Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov, kes viibis rindejoonest vaid 600 meetri kaugusel. Budanovi visiit kinnitab varasemaid ukrainlaste väiteid sotsiaalmeedias, milles väideti, et Ukraina väed tegid eduka vasturünnaku Bahmutis 21. detsembril. Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastas Bahmuti rinnet 20. detsembril. Viimaste andmete kohaselt ei võitle Vene üksused Bahmuti kandis enam kompanii ega pataljoni taktikalise grupi formatsioonis, vaid väiksemates jaosuurustes gruppides, kuhu kuulub 10 kuni 15 sõdurit. Ukraina sõdurid Jampilis Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Clodagh Kilcoyne Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 790 sõdurit ja 10 jalaväe lahingumasinat Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril: - elavjõud umbes 104560 (võrdlus eelmise päevaga +790); - tankid 3018 (+1); - jalaväe lahingumasinad 6047 (+10); - lennukid 283 (+0); - kopterid 268 (+1); - suurtükisüsteemid 2004 (+5); - mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 423 (+5) - õhutõrjesüsteemid 212 (+0); - operatiivtaktikalised droonid 1717 (+10); - tiibraketid 653 (+0); - autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4675 (+15); - laevad / paadid 16 (+0); - eritehnika 179 (+0). Ukraina väitel kandsid Vene väed suurimaid kaotusi Bahmuti ja Lõmani suunal. Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. ### Response: Sõja 309. päev: Venemaa tegi taas Ukrainale rakettidega suurrünnaku

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Must meenutas, et kohtus Savisaarega esimest korda rohkem kui 55 aastat tagasi ning juba siis oli viimasel suur huvi ajaloo ja poliitika vastu. "Ja peab ütlema, et ta oli juba keskkoolis nagu tulesäde ja ohtlik poiss selles mõttes, et meil vanemad kummalgi ei elanud Tartus ja me olime nagu vabakütid, tegime palju ulakusi koos. Miks ta ohtlik oli? Mina olin selline mõttehuligaan, vahel ütlesin, et teeks nii, Edgar ütles, et teeme ära. Nii et ta oli ka tegudeinimene," kirjeldas Must. Tema sõnul oli Savisaarel samal ajal tohutu teadmistejanu ning ta luges väga palju. "Ma siiani olen talle tänulik – kui mul see ei oleks juba ammu kirja pandud, siis ise ka ei usuks –, kuidas ta mulle soovitas raamatuid, millest ta oli vaimustatud, millest ta tahtis õppida, mida ta võrdles hetkeajalooga," sõnas Must. Must märkis, et kuigi inimesed räägivad, et Savisaar oli perestroika ja Mihhail Gorbatšovi toetaja, oli ta samas ettevaatlik ja teadlik enda ümber toimuvast. "Minul on kirjas meie kohtumised Lahemaal, kus me arutasime seda ja mina leidsin ka, et saame perestroikat teha ja Gorbatšov on meie sõber. Ja siis oli Edgari prohvetlik ütlus juba tol ajal: "Jah, Vene juhid on meie sõbrad ainult seni, kuni impeerium on nõrk". Ma olen hiljem korduvalt mõelnud, et selle taga on sügav läbimõtlemine, sügav arusaamine asjadest," meenutas Must. Tema sõnul imetlesid Savisaare professionaalsust ka paljud inimesed, kes ei olnud Keskerakonna ideoloogia toetajad. Must sõnas, et vaieldamatult on Edgar Savisaar Eesti ajaloo suurkuju, kellest samas mälestused ja arusaamised on vastuolulised. "Ja kunagi sõprade ringis ma olen jälle öelnud aastakümneid tagasi, et huvitav küll, Edgarit pekstakse selle eest, milles ta tegelikult süüdi ei ole, aga seal, kus peaks peksma, on kõik vait. Siis tulid natuke musta huumori moodi asjad, et miks sa siis ei kiru või umbes nii," meenutas ta. "Aga nagu ikka murranguliste aegade inimeste puhul on mõistmist, on veel rohkem vääritimõistmist. Ja tegude mõtestamiseni me ei ole veel jõudnud. Nüüd minus lööb välja ajaloolane, aga Eesti ajalugu on üldse selline, et tervelt kolmandik raamatutesse kirja pandust läheb kokku ka arhiiviallikate ja ajaloolise tõega, kaks kolmandikku päris ei lähe. Ja nähtavasti seda halli ala, mis väärib mõtlemist, analüüsimist, settimist, läbimõtestamist ka uutes ajaloolistes oludes, on Edgar Savisaare ümber väga palju," lisas Must.

Must: Edgar Savisaar oli juba kooliajal tulesäde ja tohutu teadmistejanuga

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Must meenutas, et kohtus Savisaarega esimest korda rohkem kui 55 aastat tagasi ning juba siis oli viimasel suur huvi ajaloo ja poliitika vastu. "Ja peab ütlema, et ta oli juba keskkoolis nagu tulesäde ja ohtlik poiss selles mõttes, et meil vanemad kummalgi ei elanud Tartus ja me olime nagu vabakütid, tegime palju ulakusi koos. Miks ta ohtlik oli? Mina olin selline mõttehuligaan, vahel ütlesin, et teeks nii, Edgar ütles, et teeme ära. Nii et ta oli ka tegudeinimene," kirjeldas Must. Tema sõnul oli Savisaarel samal ajal tohutu teadmistejanu ning ta luges väga palju. "Ma siiani olen talle tänulik – kui mul see ei oleks juba ammu kirja pandud, siis ise ka ei usuks –, kuidas ta mulle soovitas raamatuid, millest ta oli vaimustatud, millest ta tahtis õppida, mida ta võrdles hetkeajalooga," sõnas Must. Must märkis, et kuigi inimesed räägivad, et Savisaar oli perestroika ja Mihhail Gorbatšovi toetaja, oli ta samas ettevaatlik ja teadlik enda ümber toimuvast. "Minul on kirjas meie kohtumised Lahemaal, kus me arutasime seda ja mina leidsin ka, et saame perestroikat teha ja Gorbatšov on meie sõber. Ja siis oli Edgari prohvetlik ütlus juba tol ajal: "Jah, Vene juhid on meie sõbrad ainult seni, kuni impeerium on nõrk". Ma olen hiljem korduvalt mõelnud, et selle taga on sügav läbimõtlemine, sügav arusaamine asjadest," meenutas Must. Tema sõnul imetlesid Savisaare professionaalsust ka paljud inimesed, kes ei olnud Keskerakonna ideoloogia toetajad. Must sõnas, et vaieldamatult on Edgar Savisaar Eesti ajaloo suurkuju, kellest samas mälestused ja arusaamised on vastuolulised. "Ja kunagi sõprade ringis ma olen jälle öelnud aastakümneid tagasi, et huvitav küll, Edgarit pekstakse selle eest, milles ta tegelikult süüdi ei ole, aga seal, kus peaks peksma, on kõik vait. Siis tulid natuke musta huumori moodi asjad, et miks sa siis ei kiru või umbes nii," meenutas ta. "Aga nagu ikka murranguliste aegade inimeste puhul on mõistmist, on veel rohkem vääritimõistmist. Ja tegude mõtestamiseni me ei ole veel jõudnud. Nüüd minus lööb välja ajaloolane, aga Eesti ajalugu on üldse selline, et tervelt kolmandik raamatutesse kirja pandust läheb kokku ka arhiiviallikate ja ajaloolise tõega, kaks kolmandikku päris ei lähe. Ja nähtavasti seda halli ala, mis väärib mõtlemist, analüüsimist, settimist, läbimõtestamist ka uutes ajaloolistes oludes, on Edgar Savisaare ümber väga palju," lisas Must. ### Response: Must: Edgar Savisaar oli juba kooliajal tulesäde ja tohutu teadmistejanuga

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Shiffrin edestas Semmeringis avalaskumise järel lähimaid konkurente enam kui 0,7 sekundiga ja kuigi oli teises voorus alles 15., piisas koondajast 1.43,26 järjekordseks võiduks. Teise koha sai Paula Moltzan (+0,29), kellest sai viimase kümne aasta jooksul Shiffrini järel alles teine pjedestaalile pääsenud USA naine. Kolmas oli sakslanna Lena Dürr (+0,34). 27-aastane ameeriklanna võitis Austrias sel nädalal ka kaks suurslaalomit, MK-sarjas on ta nüüd võitnud neli võistlust järjest ja on üldarvestuses slovakitari Petra Vlhova ees kindlaks liidriks. Shiffrinile oli neljapäevane võit karjääri 80., mis tähendab, et Lindsey Vonni kõigi aegade rekordist lahutab teda veel kaks võitu. Nii naiste kui meeste arvestuses on enim võite, 86, legendaarse rootslase Ingemar Stenmarki nimel. Shiffrinil on võimalik Vonni rekordiga ühele pulgale jõuda juba järgmisel nädalal, kui Zagrebis on kavas kaks slaalomit.

Shiffrin pani täiuslikule nädalale punkti slaalomi võiduga

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Shiffrin edestas Semmeringis avalaskumise järel lähimaid konkurente enam kui 0,7 sekundiga ja kuigi oli teises voorus alles 15., piisas koondajast 1.43,26 järjekordseks võiduks. Teise koha sai Paula Moltzan (+0,29), kellest sai viimase kümne aasta jooksul Shiffrini järel alles teine pjedestaalile pääsenud USA naine. Kolmas oli sakslanna Lena Dürr (+0,34). 27-aastane ameeriklanna võitis Austrias sel nädalal ka kaks suurslaalomit, MK-sarjas on ta nüüd võitnud neli võistlust järjest ja on üldarvestuses slovakitari Petra Vlhova ees kindlaks liidriks. Shiffrinile oli neljapäevane võit karjääri 80., mis tähendab, et Lindsey Vonni kõigi aegade rekordist lahutab teda veel kaks võitu. Nii naiste kui meeste arvestuses on enim võite, 86, legendaarse rootslase Ingemar Stenmarki nimel. Shiffrinil on võimalik Vonni rekordiga ühele pulgale jõuda juba järgmisel nädalal, kui Zagrebis on kavas kaks slaalomit. ### Response: Shiffrin pani täiuslikule nädalale punkti slaalomi võiduga

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Itaalia otsustas kehtestada Hiinast pärit reisijatele koroonatesti tegemise nõude. Sarnaseid meetmeid rakendavad ka USA ja Jaapan. Itaalia kutsus neljapäeval EL-i üles järgima riigi eeskuju. ECDC teatas neljapäeval siiski, et sellised meetmed pole veel Euroopa Liidus vajalikud. ECDC teatas, et viiruse levik Hiinas ei mõjuta Euroopa Liitu, sest EL-i elanikkonna immuunsus on suurem kui hiinlaste oma, vahendas Bloomberg. Hiina teatas hiljuti, et tühistab riiki saabujatele karantiininõude. Riigis kiireneb koroonaviiruse levik. Hiina võimud lõpetasid ka igapäevase koroonaviirusega seotud statistika avaldamise.

ECDC ei toeta Hiinast tulnud reisijatelt koroonatesti nõudmist

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Itaalia otsustas kehtestada Hiinast pärit reisijatele koroonatesti tegemise nõude. Sarnaseid meetmeid rakendavad ka USA ja Jaapan. Itaalia kutsus neljapäeval EL-i üles järgima riigi eeskuju. ECDC teatas neljapäeval siiski, et sellised meetmed pole veel Euroopa Liidus vajalikud. ECDC teatas, et viiruse levik Hiinas ei mõjuta Euroopa Liitu, sest EL-i elanikkonna immuunsus on suurem kui hiinlaste oma, vahendas Bloomberg. Hiina teatas hiljuti, et tühistab riiki saabujatele karantiininõude. Riigis kiireneb koroonaviiruse levik. Hiina võimud lõpetasid ka igapäevase koroonaviirusega seotud statistika avaldamise. ### Response: ECDC ei toeta Hiinast tulnud reisijatelt koroonatesti nõudmist

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Lõppvõistluse avavoorus hüpati duellidena, kolmapäevases kvalifikatsioonis 123,5-meetrise hüppega 27. koha saanud Aigro vastaseks oli sakslane Constantin Schmid, kes sai kvalifikatsioonis 24. koha. Neljapäeval piirdus eestlane 108 meetri pikkuse hüppega, mis andis talle 98,4 punkti. Schmid kogus Aigrost 6,7 punkti rohkem ja pääses edasi, kokkuvõttes läks Aigrole kirja 42. koht. Avaetapi võitis norralane Halvor Egner Granerud (142,5 m + 139 m, 312,4 punkti), kes edestas teiseks tulnud poolakat Piotr Zylat (132,5 m + 137 m) 13,4 punktiga. Kolmas oli teine poolakas Dawid Kubacki, neile järgnesid Karl Geiger, Stefan Kraft ja Andreas Wellinger. "Ei olnud sellist vaba tunnet nagu oli eile," rääkis Aigro pärast võistlust. "Jään hoovõtus taha ega saa hooga kaasa ning seejärel hoovõturaja otsal toimub kõik juba liiga kiiresti. Tagantuules on nii raske pikki õhulende näidata. Loodetavasti järgmisel mäel leian selle vabaduse jälle üles ja saan oma asja hüppemäel teha," lisas ta.

Aigro Nelja hüppemäe turnee avavõistlusel teise vooru ei pääsenud

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Lõppvõistluse avavoorus hüpati duellidena, kolmapäevases kvalifikatsioonis 123,5-meetrise hüppega 27. koha saanud Aigro vastaseks oli sakslane Constantin Schmid, kes sai kvalifikatsioonis 24. koha. Neljapäeval piirdus eestlane 108 meetri pikkuse hüppega, mis andis talle 98,4 punkti. Schmid kogus Aigrost 6,7 punkti rohkem ja pääses edasi, kokkuvõttes läks Aigrole kirja 42. koht. Avaetapi võitis norralane Halvor Egner Granerud (142,5 m + 139 m, 312,4 punkti), kes edestas teiseks tulnud poolakat Piotr Zylat (132,5 m + 137 m) 13,4 punktiga. Kolmas oli teine poolakas Dawid Kubacki, neile järgnesid Karl Geiger, Stefan Kraft ja Andreas Wellinger. "Ei olnud sellist vaba tunnet nagu oli eile," rääkis Aigro pärast võistlust. "Jään hoovõtus taha ega saa hooga kaasa ning seejärel hoovõturaja otsal toimub kõik juba liiga kiiresti. Tagantuules on nii raske pikki õhulende näidata. Loodetavasti järgmisel mäel leian selle vabaduse jälle üles ja saan oma asja hüppemäel teha," lisas ta. ### Response: Aigro Nelja hüppemäe turnee avavõistlusel teise vooru ei pääsenud

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Siim Kallas rääkis ERR-ile, et Edgar Savisaare ajastu kestis Eesti poliitikas 1980. aastate keskpaigast alates kuni praeguseni välja. "Ta oli tolleaegse rahvaliikumise ja tolleaegse Eesti poliitika vaieldamatu liider," sõnas Kallas. Tema sõnul oli Savisaarel lummav, aga vastuoluline isiksus. "Kui võrrelda teda või vaadata teda, siis ma alati kadestasin tema töövõimet, tema mõtlemise kiirust ja kuidas ta kiiresti reageeris. Aga kui hakata tagantjärele mõtlema, siis ta lummas inimesi, tema ümber kogunes väga palju väga andekaid ja tarku inimesi ja samal ajal oli ta selline, et nad hakkasid uuesti temast eemale hoidma," rääkis Kallas. "Ühest küljest oli temas meeletu tõmme ja samal ajal tõukas ta inimesi eemale. Nii et niisugune vastuoluline ta oli, aga selles ajastus, kas poolt või vastu, vastandid alati mõjutavad üksteist ja teda ignoreerida ei saanud. Vähemalt valimisvõitluses, kui me juba eri pooltel olime, siis kogu valimisvõitlus käis ikka selle ümber, mida Savisaar ette võtab ja kuidas ta üles ehitab valimiskampaaniat ja oma poliitikat," kirjeldas Kallas. Ta märkis, et Edgar Savisaar oli kirglik ja sirgjooneline inimene. "Kui sa olid tema sõber, siis ta oli jäägitult sinu sõber, aga kui sa olid tema vastu, siis ta ka oli jäägitult sinu vastu. Ta mingi eriline kompromissimees ei olnud," sõnas Siim Kallas.

Siim Kallas: kadestasin Edgar Savisaare töövõimet ja kiiret mõtlemist

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Siim Kallas rääkis ERR-ile, et Edgar Savisaare ajastu kestis Eesti poliitikas 1980. aastate keskpaigast alates kuni praeguseni välja. "Ta oli tolleaegse rahvaliikumise ja tolleaegse Eesti poliitika vaieldamatu liider," sõnas Kallas. Tema sõnul oli Savisaarel lummav, aga vastuoluline isiksus. "Kui võrrelda teda või vaadata teda, siis ma alati kadestasin tema töövõimet, tema mõtlemise kiirust ja kuidas ta kiiresti reageeris. Aga kui hakata tagantjärele mõtlema, siis ta lummas inimesi, tema ümber kogunes väga palju väga andekaid ja tarku inimesi ja samal ajal oli ta selline, et nad hakkasid uuesti temast eemale hoidma," rääkis Kallas. "Ühest küljest oli temas meeletu tõmme ja samal ajal tõukas ta inimesi eemale. Nii et niisugune vastuoluline ta oli, aga selles ajastus, kas poolt või vastu, vastandid alati mõjutavad üksteist ja teda ignoreerida ei saanud. Vähemalt valimisvõitluses, kui me juba eri pooltel olime, siis kogu valimisvõitlus käis ikka selle ümber, mida Savisaar ette võtab ja kuidas ta üles ehitab valimiskampaaniat ja oma poliitikat," kirjeldas Kallas. Ta märkis, et Edgar Savisaar oli kirglik ja sirgjooneline inimene. "Kui sa olid tema sõber, siis ta oli jäägitult sinu sõber, aga kui sa olid tema vastu, siis ta ka oli jäägitult sinu vastu. Ta mingi eriline kompromissimees ei olnud," sõnas Siim Kallas. ### Response: Siim Kallas: kadestasin Edgar Savisaare töövõimet ja kiiret mõtlemist

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Koroonaviirus hakkas Hiinas kiiresti levima juba novembris. Detsembris hakkas kommunistlik partei leevendama piiranguid ja viirus levib nüüd kulutulena. Airfinity eeldab, et pandeemia jõuab Hiinas haripunkti 13. jaanuaril. Siis nakatub viirusega 3,7 miljonit inimest päevas, vahendas Reuters. Airfinity prognooside kohaselt võib 23. jaanuaril surmade arv jõuda 25 000 inimeseni päevas. Airfinity prognoosib, et aprilli lõpuks on Hiinas pandeemia tõttu hukkunud 1,7 miljonit inimest. Hiina kompartei hakkas piiranguid järsult leevendama 7. detsembril. Ametlike andmete kohaselt on pärast seda pandeemia tõttu surnud 10 inimest. Hiinas on paljud vanemad inimesed endiselt vaktsineerimata. Peking aga ei taha lääneriikidest osta kaasaegseid mRNA vaktsiine.

Analüüsifirma: Hiinas võib iga päev olla üheksa tuhat koroonasurma

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Koroonaviirus hakkas Hiinas kiiresti levima juba novembris. Detsembris hakkas kommunistlik partei leevendama piiranguid ja viirus levib nüüd kulutulena. Airfinity eeldab, et pandeemia jõuab Hiinas haripunkti 13. jaanuaril. Siis nakatub viirusega 3,7 miljonit inimest päevas, vahendas Reuters. Airfinity prognooside kohaselt võib 23. jaanuaril surmade arv jõuda 25 000 inimeseni päevas. Airfinity prognoosib, et aprilli lõpuks on Hiinas pandeemia tõttu hukkunud 1,7 miljonit inimest. Hiina kompartei hakkas piiranguid järsult leevendama 7. detsembril. Ametlike andmete kohaselt on pärast seda pandeemia tõttu surnud 10 inimest. Hiinas on paljud vanemad inimesed endiselt vaktsineerimata. Peking aga ei taha lääneriikidest osta kaasaegseid mRNA vaktsiine. ### Response: Analüüsifirma: Hiinas võib iga päev olla üheksa tuhat koroonasurma

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

"Jah, Edgar Savisaar oli vastuoluline, kuid kõigest hoolimata oli ta särava mõistusega poliitik, suur isiksus ja tal on kindel koht Eesti ajaloos. Oleme tänulikud kõige eest, mida ta tegi Eesti taasiseseisvumise heaks. Aitäh, Edgar, ja head teed Sulle. Minu kaastunne lähedastele," kirjutas Kallas järelehüüdes. Kallase sõnul on tal juba lapsepõlvest Savisaarest mitu mälestust. "Mäletan, kuidas lapsena tantsisin rahvatantsukollektiivis "Sõleke", mis oli palutud esinema tema valimiskampaania üritustel. Ja hilisemast mäletan, kuidas Edgar Savisaar tegutses koos minu isa ning paljude teistega söakalt Eesti taasiseseisvumise nimel," ütles ta. Kallas kirjutas, et kuigi töö poliitikas teda Savisaarega kokku ei viinud, siis ühendas neid peaministri amet. "Meid ühendab see, et teame mõlemad omast kogemusest peaministri ameti muresid ja valusid. Kord aastas taasiseseisvumispäeva eel on ilusaks tavaks, et ametis olev peaminister kutsub kõik senised Eesti peaministrid Stenbocki majja lõunale. Sel suvel oli meie ringis ka Edgar. Arutasime omavahel kõik koos Eesti elu ja maailma sündmuste üle ning kõik nentisid, et igal peaministril on omad proovikivid, kuid kõik jääb kord selja taha," lausus Kallas.

Kaja Kallas: Savisaar oli vastuoluline, kuid särava mõistusega poliitik

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Jah, Edgar Savisaar oli vastuoluline, kuid kõigest hoolimata oli ta särava mõistusega poliitik, suur isiksus ja tal on kindel koht Eesti ajaloos. Oleme tänulikud kõige eest, mida ta tegi Eesti taasiseseisvumise heaks. Aitäh, Edgar, ja head teed Sulle. Minu kaastunne lähedastele," kirjutas Kallas järelehüüdes. Kallase sõnul on tal juba lapsepõlvest Savisaarest mitu mälestust. "Mäletan, kuidas lapsena tantsisin rahvatantsukollektiivis "Sõleke", mis oli palutud esinema tema valimiskampaania üritustel. Ja hilisemast mäletan, kuidas Edgar Savisaar tegutses koos minu isa ning paljude teistega söakalt Eesti taasiseseisvumise nimel," ütles ta. Kallas kirjutas, et kuigi töö poliitikas teda Savisaarega kokku ei viinud, siis ühendas neid peaministri amet. "Meid ühendab see, et teame mõlemad omast kogemusest peaministri ameti muresid ja valusid. Kord aastas taasiseseisvumispäeva eel on ilusaks tavaks, et ametis olev peaminister kutsub kõik senised Eesti peaministrid Stenbocki majja lõunale. Sel suvel oli meie ringis ka Edgar. Arutasime omavahel kõik koos Eesti elu ja maailma sündmuste üle ning kõik nentisid, et igal peaministril on omad proovikivid, kuid kõik jääb kord selja taha," lausus Kallas. ### Response: Kaja Kallas: Savisaar oli vastuoluline, kuid särava mõistusega poliitik

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Tamm kaotas kuuenda asetusega jaapanlase vastu avaseti 3:6, aga võitis kaks järgmist 6:2. Kogu kohtumine kestis kaks tundi ja viis minutit, sealjuures servis eestlane 13 ässa (esimese servi õnnestumise protsent 73). Tamm kasutas mängu jooksul ära neli talle avanenud seitsmest murdevõimalusest, Matsuda murdis vastu kaks korda neljast katsest. Veerandfinaalis ootab Tamme aga raske vastane, kui kokku tuleb minna esimesena asetatud prantslase Robin Bertrandiga (ATP 460.), kes on senises kahes mängus kokku vastastele loovutanud kuus geimi.

Kaotusseisust välja tulnud Tamm pääses Tuneesias veerandfinaali

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Tamm kaotas kuuenda asetusega jaapanlase vastu avaseti 3:6, aga võitis kaks järgmist 6:2. Kogu kohtumine kestis kaks tundi ja viis minutit, sealjuures servis eestlane 13 ässa (esimese servi õnnestumise protsent 73). Tamm kasutas mängu jooksul ära neli talle avanenud seitsmest murdevõimalusest, Matsuda murdis vastu kaks korda neljast katsest. Veerandfinaalis ootab Tamme aga raske vastane, kui kokku tuleb minna esimesena asetatud prantslase Robin Bertrandiga (ATP 460.), kes on senises kahes mängus kokku vastastele loovutanud kuus geimi. ### Response: Kaotusseisust välja tulnud Tamm pääses Tuneesias veerandfinaali

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Valk ütles ERR-ile, et temale jääb Edgar Savisaar eelkõige meelde Rahvarinde aegse kõva tegijana. "Me saime siis tuttavaks, just Rahvarinde loomisel telemajas, telesaate ajal. Ja kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni olime päris tihedalt tegevuses koos oma teiste kamraadide ja võitluskaaslastega," rääkis Valk. Tema sõnul tegi Savisaar tol ajal väga palju tööd. "Ta oli meeletu töömees nendel aastatel. Kui meie ülemnõukogus lõpetasime vahel ka hilja oma istungi ja hakkasime ära minema, siis Savisaare kabineti aknad olid ikka veel valged. Nii et ta lausa kurnas ära paljud lähedased tegijad, kellega nad koos suuri asju välja mõtlesid," meenutas Valk. "Aga see oli selline aeg, kus ei olnud aega tervise peale mõelda ega muude selliste heaoluga seotud asjade peale, vaid tuli panna täie rauaga. Ja Edgar seda ka tegi. Nii et kui rääkida selle perioodi kõvematest tegijatest, siis mina paigutaksin tema küll esikohale ilma igasuguse kõhkluseta," lisas ta. Valgu sõnul jätkus Savisaarel ideid ja poliitilist vaistu erinevate vajalike manöövrite tegemiseks. "Temata oleks meil see asi palju kehvemini toimunud," sõnas ta. Rahvarinde loomisest telesaates teadsid ette vaid Savisaar ja Valk Valk meenutas ka, kuidas telesaates Rahvarinne sündis. "See oli pikk saade – kestis vist kolm tundi – ja algus läks meil väga viletsalt. Jahuti ja jahuti ja asi ei liikunud edasi ja ma olin sõna otseses mõttes täitsa vihane ja mõtlesin, mida ma nüüd teen, kas lähen minema hoopis, sest piinlik on järgmisel päeval inimestele silma vaadata, et niisugune oodatud saade ja ei idane ega mädane. Kõndisin endamisi kirudes seal pimedas telemaja koridoris edasi-tagasi, ei tahtnud kellegagi juttugi ajada," rääkis Valk. "Ja siis tuli järsku sealt pimedusest välja Savisaar, tuli minu juurde ja ütles, et mida te arvate, Valk, kas teeksime järgmise saatepoole ajal Rahvarinde ära. See oli muidugi väga äkiline ettepanek, aga mulle meeldis see sõna rahvarinne, selles oli nii palju tähendusi, õigemini selles kahes sõnas, mis oli kokku pandud. Ma ütlesin, et olen poolt. Siis leppisimegi väikse taktikalise nõksu välja, et kui Savisaar palub saatetegijatelt luba, et tema esimesena alustaks uut vestlusvooru, et kui tema on oma jutu lõpetanud, siis ta viskab palli minule ja küsib, mida kunstnikkond, kultuuriinimesed arvavad sellest, et teeksime massiliikumise Rahvarinde nime all, et ma siis sealt seda juttu edasi heietaks ja viiks asja edasi. Ja niimoodi kõik läkski. Keegi sellest peale meie kahe ei teadnud, nii et kõigile oli omamoodi see ettepanek üsna rabav, aga sellest haarati kiiresti kinni ja nähti selles avanevaid võimalusi," meenutas ta.

Heinz Valk: Savisaar oli Rahvarinde aja kõige kõvem tegija

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Valk ütles ERR-ile, et temale jääb Edgar Savisaar eelkõige meelde Rahvarinde aegse kõva tegijana. "Me saime siis tuttavaks, just Rahvarinde loomisel telemajas, telesaate ajal. Ja kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni olime päris tihedalt tegevuses koos oma teiste kamraadide ja võitluskaaslastega," rääkis Valk. Tema sõnul tegi Savisaar tol ajal väga palju tööd. "Ta oli meeletu töömees nendel aastatel. Kui meie ülemnõukogus lõpetasime vahel ka hilja oma istungi ja hakkasime ära minema, siis Savisaare kabineti aknad olid ikka veel valged. Nii et ta lausa kurnas ära paljud lähedased tegijad, kellega nad koos suuri asju välja mõtlesid," meenutas Valk. "Aga see oli selline aeg, kus ei olnud aega tervise peale mõelda ega muude selliste heaoluga seotud asjade peale, vaid tuli panna täie rauaga. Ja Edgar seda ka tegi. Nii et kui rääkida selle perioodi kõvematest tegijatest, siis mina paigutaksin tema küll esikohale ilma igasuguse kõhkluseta," lisas ta. Valgu sõnul jätkus Savisaarel ideid ja poliitilist vaistu erinevate vajalike manöövrite tegemiseks. "Temata oleks meil see asi palju kehvemini toimunud," sõnas ta. Rahvarinde loomisest telesaates teadsid ette vaid Savisaar ja Valk Valk meenutas ka, kuidas telesaates Rahvarinne sündis. "See oli pikk saade – kestis vist kolm tundi – ja algus läks meil väga viletsalt. Jahuti ja jahuti ja asi ei liikunud edasi ja ma olin sõna otseses mõttes täitsa vihane ja mõtlesin, mida ma nüüd teen, kas lähen minema hoopis, sest piinlik on järgmisel päeval inimestele silma vaadata, et niisugune oodatud saade ja ei idane ega mädane. Kõndisin endamisi kirudes seal pimedas telemaja koridoris edasi-tagasi, ei tahtnud kellegagi juttugi ajada," rääkis Valk. "Ja siis tuli järsku sealt pimedusest välja Savisaar, tuli minu juurde ja ütles, et mida te arvate, Valk, kas teeksime järgmise saatepoole ajal Rahvarinde ära. See oli muidugi väga äkiline ettepanek, aga mulle meeldis see sõna rahvarinne, selles oli nii palju tähendusi, õigemini selles kahes sõnas, mis oli kokku pandud. Ma ütlesin, et olen poolt. Siis leppisimegi väikse taktikalise nõksu välja, et kui Savisaar palub saatetegijatelt luba, et tema esimesena alustaks uut vestlusvooru, et kui tema on oma jutu lõpetanud, siis ta viskab palli minule ja küsib, mida kunstnikkond, kultuuriinimesed arvavad sellest, et teeksime massiliikumise Rahvarinde nime all, et ma siis sealt seda juttu edasi heietaks ja viiks asja edasi. Ja niimoodi kõik läkski. Keegi sellest peale meie kahe ei teadnud, nii et kõigile oli omamoodi see ettepanek üsna rabav, aga sellest haarati kiiresti kinni ja nähti selles avanevaid võimalusi," meenutas ta. ### Response: Heinz Valk: Savisaar oli Rahvarinde aja kõige kõvem tegija

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

"Tänane õhtu tõi sügavalt kurva uudise, et meie hulgast on lahkunud Eesti poliitika suurkuju Edgar Savisaar. Tema panus meie poliitikasse ja riigi arengusse on olnud ülisuur. Savisaar pani aluse Rahvarindele, andis hindamatu panuse Eesti iseseisvuse taastamisse ning teenis Eesti riiki nii peaministri, mitmekordse ministri kui pikaaegse Tallinna linnapeana. Samuti rajas ja juhtis ta üle kahekümne aasta Eesti suurimat erakonda, Keskerakonda," lausus Ratas. Ratas lisas, et Edgar Savisaare järjekindel töö ja pühendumine on olnud eeskujuks väga paljudele tema ametikaaslastele ja paljudele teistele, kellel on olnud au teda tunda. "Avaldan siirast kaastunnet kõigile tema pereliikmetele, lähedastele, sõpradele ning erakonnakaaslastele. Puhka rahus, hea Edgar!" ütles Ratas. Ratas valiti 2016. aastal Keskerakonna esimeheks. Ta kandideeris esimeheks ka 2011. aastal, kuid kaotas hääletusel senisele esimehele Edgar Savisaarele. Ratas ütles ERR-ile, et Savisaar andis Keskerakonnale palju sisu ja arendas erakonda. "Edgarilt oli palju õppida. Kindlasti oli ta väga põhjalik oma tegevuste ettevalmistamisel. Minu meelest Edgar oli ka see, kes märkas neid valukohti ühiskonnas, mida polnud pikka aega märgatud. Võtame kas või programmi "5000 korterit Tallinnale", et lahendada sundüürnike küsimust. Kindlasti olid huvitavad need vestlused, kui ta rääkis sündmustest, mis olid seotud Eesti iseseisvuse taastamise ajajärguga," lausus Ratas.

Ratas: Savisaare panus Eesti riigi arengusse oli ülisuur

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Tänane õhtu tõi sügavalt kurva uudise, et meie hulgast on lahkunud Eesti poliitika suurkuju Edgar Savisaar. Tema panus meie poliitikasse ja riigi arengusse on olnud ülisuur. Savisaar pani aluse Rahvarindele, andis hindamatu panuse Eesti iseseisvuse taastamisse ning teenis Eesti riiki nii peaministri, mitmekordse ministri kui pikaaegse Tallinna linnapeana. Samuti rajas ja juhtis ta üle kahekümne aasta Eesti suurimat erakonda, Keskerakonda," lausus Ratas. Ratas lisas, et Edgar Savisaare järjekindel töö ja pühendumine on olnud eeskujuks väga paljudele tema ametikaaslastele ja paljudele teistele, kellel on olnud au teda tunda. "Avaldan siirast kaastunnet kõigile tema pereliikmetele, lähedastele, sõpradele ning erakonnakaaslastele. Puhka rahus, hea Edgar!" ütles Ratas. Ratas valiti 2016. aastal Keskerakonna esimeheks. Ta kandideeris esimeheks ka 2011. aastal, kuid kaotas hääletusel senisele esimehele Edgar Savisaarele. Ratas ütles ERR-ile, et Savisaar andis Keskerakonnale palju sisu ja arendas erakonda. "Edgarilt oli palju õppida. Kindlasti oli ta väga põhjalik oma tegevuste ettevalmistamisel. Minu meelest Edgar oli ka see, kes märkas neid valukohti ühiskonnas, mida polnud pikka aega märgatud. Võtame kas või programmi "5000 korterit Tallinnale", et lahendada sundüürnike küsimust. Kindlasti olid huvitavad need vestlused, kui ta rääkis sündmustest, mis olid seotud Eesti iseseisvuse taastamise ajajärguga," lausus Ratas. ### Response: Ratas: Savisaare panus Eesti riigi arengusse oli ülisuur

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Äsja lõppesid Almatõs kiirmale maailmameistrivõistlusted, kus neljandat korda triumfeeris norralane Magnus Carlsen sakslase Vincent Keymeri ja ameeriklase Fabiano Caruana ees. Carlseni jaoks jätkus võistlus juba neljapäeval välkmale MM-iga ning Norra täht alustaski hästi, kui võitis viis esimest vastasseisu, sealjuures mustadega mängitud partii eelmise MM-i hõbemedalisti Jan-Krzysztof Duda vastu. Seejärel norralane aga väsis, viimased viis 12 mängitud kohtumisest lõppesid viigiga ja nii lõpetas Carlsen esimese päeva üheksa punktiga, jagades Anish Giri, Daniil Dubovi, Haik Martirosjani ja Richard Rapportiga teist kohta. Liidril Hikaru Nakamural on koos kümme punkti. Eestit esindav Andrei Šiškov on nelja punktiga 162. kohal, naistest jagavad esikohta 7,5 punkti kogunud venelannad Polina Šuvalova ja Valentina Gunina. Välkmale MM lõppeb reedel.

Välkmale MM-il juhib Nakamura, hästi alustanud Carlsen jagab teist kohta

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Äsja lõppesid Almatõs kiirmale maailmameistrivõistlusted, kus neljandat korda triumfeeris norralane Magnus Carlsen sakslase Vincent Keymeri ja ameeriklase Fabiano Caruana ees. Carlseni jaoks jätkus võistlus juba neljapäeval välkmale MM-iga ning Norra täht alustaski hästi, kui võitis viis esimest vastasseisu, sealjuures mustadega mängitud partii eelmise MM-i hõbemedalisti Jan-Krzysztof Duda vastu. Seejärel norralane aga väsis, viimased viis 12 mängitud kohtumisest lõppesid viigiga ja nii lõpetas Carlsen esimese päeva üheksa punktiga, jagades Anish Giri, Daniil Dubovi, Haik Martirosjani ja Richard Rapportiga teist kohta. Liidril Hikaru Nakamural on koos kümme punkti. Eestit esindav Andrei Šiškov on nelja punktiga 162. kohal, naistest jagavad esikohta 7,5 punkti kogunud venelannad Polina Šuvalova ja Valentina Gunina. Välkmale MM lõppeb reedel. ### Response: Välkmale MM-il juhib Nakamura, hästi alustanud Carlsen jagab teist kohta

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Netanyahu koalitsioonivalitsus koosneb rahvuslikest ja religioossetest erakondadest, mis lubasid reformida riigi kohtusüsteemi ja kiirendada asunduste ehitamist okupeeritud Läänekaldale, teatas Financial Times. Netanyahu oli opositsioonis 18 kuud ja alustab nüüd kuuendat ametiaega. Netanyahu valitsusse kuuluvad mitmed parempoolsed poliitikud. Riigi rahandusministriks saab Bezalel Smotrich, kes toetab okupeeritud Palestiina territooriumile asunduste ehitamist. Suurem osa rahvusvahelisest kogukonnast peab Iisraeli asundusi Jordani Läänekaldal ebaseaduslikuks. Parempoolne poliitik Itamar Ben-Gvir hakkab tegutsema riikliku julgeolekuministrina, tema juhtimise alla jääb ka Läänekaldal tegutsev piiripolitsei. Ben-Gvir mõisteti 2007. aastal süüdi rassismile õhutamises ja oli kunagi araabiavastase ideoloogi Meir Kahane liitlane. Ametist lahkuv kaitseminister Benny Gantz hoiatas teisipäeval parlamendis peetud kõnes, et ohus on Läänekalda stabiilsus. Gantzi asemel saab kaitseministriks Netanyahu kodupartei Likud liige Yoav Galant. Välisministriks sai Likudi liige Eli Cohen. Justiitsministriks sai Likudi liige Yariv Levin, kes hakkab juhtima kohtusüsteemi reformimist. Netanyahu lubas samuti, et kaitseb riigis seksuaalvähemuste õigusi ja määras parlamendi spiikriks Amir Ohana. Iisraeli uude koalitsiooni kuuluvad peale Likudi veel Religioonsete Zionistide Partei (RZP), Shas, Ühendatud Toora Judaism (UTJ), Otzma Jehudit ja Noam. Uue koalitsiooni käes on Knessetis 64 kohta 120-st.

Benjamin Netanyahu alustas kuuendat ametiaega peaministrina

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Netanyahu koalitsioonivalitsus koosneb rahvuslikest ja religioossetest erakondadest, mis lubasid reformida riigi kohtusüsteemi ja kiirendada asunduste ehitamist okupeeritud Läänekaldale, teatas Financial Times. Netanyahu oli opositsioonis 18 kuud ja alustab nüüd kuuendat ametiaega. Netanyahu valitsusse kuuluvad mitmed parempoolsed poliitikud. Riigi rahandusministriks saab Bezalel Smotrich, kes toetab okupeeritud Palestiina territooriumile asunduste ehitamist. Suurem osa rahvusvahelisest kogukonnast peab Iisraeli asundusi Jordani Läänekaldal ebaseaduslikuks. Parempoolne poliitik Itamar Ben-Gvir hakkab tegutsema riikliku julgeolekuministrina, tema juhtimise alla jääb ka Läänekaldal tegutsev piiripolitsei. Ben-Gvir mõisteti 2007. aastal süüdi rassismile õhutamises ja oli kunagi araabiavastase ideoloogi Meir Kahane liitlane. Ametist lahkuv kaitseminister Benny Gantz hoiatas teisipäeval parlamendis peetud kõnes, et ohus on Läänekalda stabiilsus. Gantzi asemel saab kaitseministriks Netanyahu kodupartei Likud liige Yoav Galant. Välisministriks sai Likudi liige Eli Cohen. Justiitsministriks sai Likudi liige Yariv Levin, kes hakkab juhtima kohtusüsteemi reformimist. Netanyahu lubas samuti, et kaitseb riigis seksuaalvähemuste õigusi ja määras parlamendi spiikriks Amir Ohana. Iisraeli uude koalitsiooni kuuluvad peale Likudi veel Religioonsete Zionistide Partei (RZP), Shas, Ühendatud Toora Judaism (UTJ), Otzma Jehudit ja Noam. Uue koalitsiooni käes on Knessetis 64 kohta 120-st. ### Response: Benjamin Netanyahu alustas kuuendat ametiaega peaministrina

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

"Eesti poliitika kolm aastakümmet olnuks ilma Edgar Savisaareta igavam ja selles olnuks vähem värvi. Me jääme mäletama tema kantud olulist rolli Eesti iseseisvuse taastamisel, kui ta juhtis alguses Rahvarinnet ja siis ka valitsust, ning hiljem Eesti erakonnamaastiku kujundamisel, Keskerakonna esimehena. Tema mõtete ja tegude jõulisus, ka kohatine vastuolulisus tõi talle teenitult hüüdnime Ninasarvik," lausus Karis. Karis avaldas sügavat kaastunnet Edgar Savisaare lähedastele, sõpradele ja kõigile, kellele ta oluline oli.

President Karis: ilma Savisaareta olnuks igavam ja vähem värvi

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Eesti poliitika kolm aastakümmet olnuks ilma Edgar Savisaareta igavam ja selles olnuks vähem värvi. Me jääme mäletama tema kantud olulist rolli Eesti iseseisvuse taastamisel, kui ta juhtis alguses Rahvarinnet ja siis ka valitsust, ning hiljem Eesti erakonnamaastiku kujundamisel, Keskerakonna esimehena. Tema mõtete ja tegude jõulisus, ka kohatine vastuolulisus tõi talle teenitult hüüdnime Ninasarvik," lausus Karis. Karis avaldas sügavat kaastunnet Edgar Savisaare lähedastele, sõpradele ja kõigile, kellele ta oluline oli. ### Response: President Karis: ilma Savisaareta olnuks igavam ja vähem värvi

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Saksamaal oli ilutulestiku laskmine lahutamatu osa aastavahetuse pidustustest. Ilutulestik kaotab riigis siiski populaarsust. Müncheni Bundeswehri ülikooli uuringust selgub, et 17 protsenti inimestest plaanib sel aastal ilutulestiku peale raha kulutada, vahendas Deutsche Welle. Saksamaal peavad ilutulestiku ostjad olema vähemalt 18-aastased. Saksa võimud soovitavad ilutulestikke mitte osta välismaalt. Aastatel 2020 ja 2021 oli Saksamaal ilutulestike müük keelatud. Riiki saabus hulk ebaseaduslikku pürotehnikat, kuna sakslased hankisid ilutulestikku välismaalt. Saksa võimud keelasid nende müügi, kuna haiglad olid pandeemia tõttu ülekoormatud. Saksa Punane Rist kutsus sel aastal inimesi üles, et nad oleksid ilutulestiku kasutamisel ettevaatlikud. "Isegi kui paljud inimesed tahavad nüüd pärast kaheaastast pausi taas aastavahetust iltulestikuga tähistada, peaks ettevaatlikkus olema jätkuvalt esiplaanil," hoiatas Punane Rist.

Saksa võimud lubavad taas ilutulestikke osta

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Saksamaal oli ilutulestiku laskmine lahutamatu osa aastavahetuse pidustustest. Ilutulestik kaotab riigis siiski populaarsust. Müncheni Bundeswehri ülikooli uuringust selgub, et 17 protsenti inimestest plaanib sel aastal ilutulestiku peale raha kulutada, vahendas Deutsche Welle. Saksamaal peavad ilutulestiku ostjad olema vähemalt 18-aastased. Saksa võimud soovitavad ilutulestikke mitte osta välismaalt. Aastatel 2020 ja 2021 oli Saksamaal ilutulestike müük keelatud. Riiki saabus hulk ebaseaduslikku pürotehnikat, kuna sakslased hankisid ilutulestikku välismaalt. Saksa võimud keelasid nende müügi, kuna haiglad olid pandeemia tõttu ülekoormatud. Saksa Punane Rist kutsus sel aastal inimesi üles, et nad oleksid ilutulestiku kasutamisel ettevaatlikud. "Isegi kui paljud inimesed tahavad nüüd pärast kaheaastast pausi taas aastavahetust iltulestikuga tähistada, peaks ettevaatlikkus olema jätkuvalt esiplaanil," hoiatas Punane Rist. ### Response: Saksa võimud lubavad taas ilutulestikke osta

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Uudiste ja teadmiste hankimise vahendina on eestlaste jaoks jätkuvalt kõige olulisemad infoallikad eestikeelsed telekanalid (kolme olulisema allika seas nimetas 70 protsenti) ja Eesti uudisteportaalid (61 protsenti). Muudest rahvustest elanike jaoks on kõige olulisemaks infoallikaks Eesti uudisteportaalid (47 protsenti) ja sotsiaalmeedia (45 protsenti). Venemaa telekanalid on oluliseks infokanaliks kümnele protsendile ning Venemaal tegutsevad uudisteportaalid 11 protsendile muudest rahvustest elanike jaoks. Meedia tarbimine Autor/allikas: riigikantselei Kokku mainis Venemaa meediakanaleid endale oluliste infokanalitena 18 protsenti muudest rahvustest elanikest. Viimase poolaasta jooksul on vastav näitaja vähenenud: oktoobris oli see 22 protsenti, septembris 21 protsenti, augustis ja juunis 24 protsenti ning aprillis ja mais 30 protsenti. Võrreldes oktoobriga pole elanike usaldus uudistekanalite vastu Venemaa-Ukraina konflikti teemal info saamisel muutunud: Eesti kanaleid usaldab sel teemal 71 protsenti, Lääne kanaleid 56 protsenti, Ukraina kanaleid 41 protsenti ja Venemaa kanaleid kaheksa protsenti elanikest. Eestlastest usaldab Eesti kanaleid 86 protsenti, Lääne kanaleid 70 protsenti, Ukraina kanaleid 54 protsenti ja Venemaa kanaleid kaks protsenti, muudest rahvustest elanikest aga usaldab Eesti kanaleid 39 protsenti, Lääne kanaleid 27 protsenti, Ukraina kanaleid 16 protsenti ja Venemaa kanaleid 22 protsenti. Meedia tarbimine Autor/allikas: riigikantselei Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni osakonna tellimusel viidi 2022. aasta 17.– 21. novembril läbi üle-eestiline avaliku arvamuse uuring, mille käigus küsitleti veebis ja telefoni teel 1256 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku. Varem on sarnased uuringud toimunud umbes ühekuuse intervalliga.

Uuring: Vene meediakanalite olulisus Eestis väheneb

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Uudiste ja teadmiste hankimise vahendina on eestlaste jaoks jätkuvalt kõige olulisemad infoallikad eestikeelsed telekanalid (kolme olulisema allika seas nimetas 70 protsenti) ja Eesti uudisteportaalid (61 protsenti). Muudest rahvustest elanike jaoks on kõige olulisemaks infoallikaks Eesti uudisteportaalid (47 protsenti) ja sotsiaalmeedia (45 protsenti). Venemaa telekanalid on oluliseks infokanaliks kümnele protsendile ning Venemaal tegutsevad uudisteportaalid 11 protsendile muudest rahvustest elanike jaoks. Meedia tarbimine Autor/allikas: riigikantselei Kokku mainis Venemaa meediakanaleid endale oluliste infokanalitena 18 protsenti muudest rahvustest elanikest. Viimase poolaasta jooksul on vastav näitaja vähenenud: oktoobris oli see 22 protsenti, septembris 21 protsenti, augustis ja juunis 24 protsenti ning aprillis ja mais 30 protsenti. Võrreldes oktoobriga pole elanike usaldus uudistekanalite vastu Venemaa-Ukraina konflikti teemal info saamisel muutunud: Eesti kanaleid usaldab sel teemal 71 protsenti, Lääne kanaleid 56 protsenti, Ukraina kanaleid 41 protsenti ja Venemaa kanaleid kaheksa protsenti elanikest. Eestlastest usaldab Eesti kanaleid 86 protsenti, Lääne kanaleid 70 protsenti, Ukraina kanaleid 54 protsenti ja Venemaa kanaleid kaks protsenti, muudest rahvustest elanikest aga usaldab Eesti kanaleid 39 protsenti, Lääne kanaleid 27 protsenti, Ukraina kanaleid 16 protsenti ja Venemaa kanaleid 22 protsenti. Meedia tarbimine Autor/allikas: riigikantselei Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni osakonna tellimusel viidi 2022. aasta 17.– 21. novembril läbi üle-eestiline avaliku arvamuse uuring, mille käigus küsitleti veebis ja telefoni teel 1256 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku. Varem on sarnased uuringud toimunud umbes ühekuuse intervalliga. ### Response: Uuring: Vene meediakanalite olulisus Eestis väheneb

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

"Eks need mõtted on viimastel aastatel minuga juba olnud ja eks ta aja jooksul on kujunenud. Nüüd sai see otsus siis lõplikult tehtud," märkis Seeman Kuressaare kodulehele, lisades, et kahel rindel rabamine on olnud omaette väljakutse. Seemani karjäär mõõdus FC Kuressaares, kus ta mängis 233 kohtumist ja lõi neli väravat. "See on lapsepõlvest saadik olnud klubi, kus on mängitud ja ei ole näinud põhjusi, miks mujal seda teha," rääkis poolkaitsja. Sportlikult parimaks saavutuseks hindab Seeman lõppenud hooajal meeskonnaga võidetud viiendat kohta. "Nii lihtne see ongi ja see on hea saavutus," leidis ta. "Roman [Kožuhhovski] oli treenerina juba kolmandat aastat ning jõudis selle ajaga need detailid paika lihvida ja meeskond tuli ideedega kaasa. Eks ta selline järjepidev töö oli," rääkis mees. Ülikoolis soojusenergeetikat õppinud Seemanist ei saanud Eestis täisprofessionaalset mängijat. "Mingil hetkel ma ise otsustasin jalgpallile mitte niipalju pühenduda ja pidasin haridust tähtsamaks," põhjendas ta ise.

FC Kuressaare kapten lõpetas 30-aastaselt karjääri

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Eks need mõtted on viimastel aastatel minuga juba olnud ja eks ta aja jooksul on kujunenud. Nüüd sai see otsus siis lõplikult tehtud," märkis Seeman Kuressaare kodulehele, lisades, et kahel rindel rabamine on olnud omaette väljakutse. Seemani karjäär mõõdus FC Kuressaares, kus ta mängis 233 kohtumist ja lõi neli väravat. "See on lapsepõlvest saadik olnud klubi, kus on mängitud ja ei ole näinud põhjusi, miks mujal seda teha," rääkis poolkaitsja. Sportlikult parimaks saavutuseks hindab Seeman lõppenud hooajal meeskonnaga võidetud viiendat kohta. "Nii lihtne see ongi ja see on hea saavutus," leidis ta. "Roman [Kožuhhovski] oli treenerina juba kolmandat aastat ning jõudis selle ajaga need detailid paika lihvida ja meeskond tuli ideedega kaasa. Eks ta selline järjepidev töö oli," rääkis mees. Ülikoolis soojusenergeetikat õppinud Seemanist ei saanud Eestis täisprofessionaalset mängijat. "Mingil hetkel ma ise otsustasin jalgpallile mitte niipalju pühenduda ja pidasin haridust tähtsamaks," põhjendas ta ise. ### Response: FC Kuressaare kapten lõpetas 30-aastaselt karjääri

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Exxon teatas, et hagi esitasid kolmapäeval tema Saksamaa ja Hollandi tütarfirmad. Hagi esitati Euroopa Üldkohtusse. Exxon tahab vaidlustada EL-i nõukogu otsuse kehtestada uus kasumimaks, vahendas Financial Times. Euroopa Üldkohus on Euroopa Liidu kohtu üks osa, selle pädevuses on muuhulgas hagide lahendamine, mille füüsilised või juriidilised isikud on esitanud Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste õigusaktide peale. Kasumimaks oli üks mitmetest meetmetest, mille nõukogu septembris tarbijate koormuse leevendamiseks kokku leppis. Kogutud raha plaanitakse tagasi suunata tarbijatele või investeerida taastuvenergia arendamisse. EL-i nõukogu on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogus arutavad ja lepivad 27 liikmesriigi esindajad kokku õigusaktides. EL-i komisjon on täitevorgan, millel on õigus teha ettepanekuid õigusaktide kohta. Komisjon on energiakriisi ajal kasutanud mitu korda EL-i aluslepingu artiklit 122. See annab komisjonile erakordse mandaadi hädaolukorras tegutsemiseks. Liikmesriigid saavad nii õigusakte heaks kiita, mis tulevad komisjonilt, minnes nii mööda Euroopa Parlamendist. See võimaldab kehtestada kiiresti üleeuroopalisi reegleid. Exxon väidab hagis, et maks ei paranda energiavarustuse puudujääki, mistõttu komisjon ja nõukogu eksisid, kui kasutasid erakorralisi volitusi. Euroopa Komisjon teatas, et meetmed on täielikult kooskõlas EL-i õigusega. Uus maks hakkab kehtima 31. detsembril. Exxoni pressiesindaja Casey Norton ütles, et maks õõnestab investorite usaldust, pärsib investeeringuid ja suurendab sõltuvust imporditud energiaallikatest. "Exxon on viimase 10 aasta jooksul kulutanud Euroopa rafineerimisprojektidele kolm miljardit dollarit, suurendades tootmist ajal, mil Euroopal on raskusi Venemaalt pärit energiatarnete vähendamisega," ütles Norton.

Exxon kaebas EL-i kasumimaksu pärast kohtusse

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Exxon teatas, et hagi esitasid kolmapäeval tema Saksamaa ja Hollandi tütarfirmad. Hagi esitati Euroopa Üldkohtusse. Exxon tahab vaidlustada EL-i nõukogu otsuse kehtestada uus kasumimaks, vahendas Financial Times. Euroopa Üldkohus on Euroopa Liidu kohtu üks osa, selle pädevuses on muuhulgas hagide lahendamine, mille füüsilised või juriidilised isikud on esitanud Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste õigusaktide peale. Kasumimaks oli üks mitmetest meetmetest, mille nõukogu septembris tarbijate koormuse leevendamiseks kokku leppis. Kogutud raha plaanitakse tagasi suunata tarbijatele või investeerida taastuvenergia arendamisse. EL-i nõukogu on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogus arutavad ja lepivad 27 liikmesriigi esindajad kokku õigusaktides. EL-i komisjon on täitevorgan, millel on õigus teha ettepanekuid õigusaktide kohta. Komisjon on energiakriisi ajal kasutanud mitu korda EL-i aluslepingu artiklit 122. See annab komisjonile erakordse mandaadi hädaolukorras tegutsemiseks. Liikmesriigid saavad nii õigusakte heaks kiita, mis tulevad komisjonilt, minnes nii mööda Euroopa Parlamendist. See võimaldab kehtestada kiiresti üleeuroopalisi reegleid. Exxon väidab hagis, et maks ei paranda energiavarustuse puudujääki, mistõttu komisjon ja nõukogu eksisid, kui kasutasid erakorralisi volitusi. Euroopa Komisjon teatas, et meetmed on täielikult kooskõlas EL-i õigusega. Uus maks hakkab kehtima 31. detsembril. Exxoni pressiesindaja Casey Norton ütles, et maks õõnestab investorite usaldust, pärsib investeeringuid ja suurendab sõltuvust imporditud energiaallikatest. "Exxon on viimase 10 aasta jooksul kulutanud Euroopa rafineerimisprojektidele kolm miljardit dollarit, suurendades tootmist ajal, mil Euroopal on raskusi Venemaalt pärit energiatarnete vähendamisega," ütles Norton. ### Response: Exxon kaebas EL-i kasumimaksu pärast kohtusse

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Kevadistele valimistele registreerimine algas kandidaatidele 1. detsembril, kuid esimene kandidaat andis oma dokumendid sisse alles mõni päev enne aasta lõppu. Vabariigi valimisteenistusest öeldi ERR-ile, et esimesena esitas dokumendid riigikogu ja Narva linnavolikogu liige ning endine keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin. Stalnuhhin kandideeris riigikogu 2019. aasta valimistel Ida-Virumaal, kus sai 2653 häält, mis jäi alla ainult piirkonna esinumbri Yana Toomi kogutud 6195 häälele. Kokku sai Keskerakond 2019. aasta valimistel Ida-Virumaal 13 700 häält. Tänavu septembris heitis Keskerakond Stalnuhhini erakonnast välja, sest Stalnuhhin rääkis sotsiaalmeediasse postitatud venekeelses videos, et peab Nõukogude sõduritele pühendatud mälestusmärkide mahavõtjaid natsideks ja nimetas valitsuse liikmeid ja Kaja Kallast (RE) fašistideks. Teisena esitas avalduse üksikkandidaat Andres Laiapea, kes kandideerib Järva- ja Viljandimaal. Kandidaatide esitamine lõppeb 19. jaanuaril kell 18. Seejärel kontrollitakse, kas kõik esitatud dokumendid vastavad nõuetele. Hiljemalt 24. jaanuaril registreerib valimiskomisjon nõuetele vastavad kandidaadid. Järgneva kolme päeva jooksul võib kandidaat veel kandideerimisest loobuda. Iga erakond võib esitada kuni 125 kandidaati. Enne registreerimist peab erakond või üksikkandidaat kandma rahandusministeeriumi arvele kautsjonisumma, mis on 654 eurot iga kandidaadi kohta. Riigikogu valimisnädal on 27. veebruarist 5. märtsini 2023.

Riigikogu valimisteks registreeris kandidaadiks end esimesena Stalnuhhin

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Kevadistele valimistele registreerimine algas kandidaatidele 1. detsembril, kuid esimene kandidaat andis oma dokumendid sisse alles mõni päev enne aasta lõppu. Vabariigi valimisteenistusest öeldi ERR-ile, et esimesena esitas dokumendid riigikogu ja Narva linnavolikogu liige ning endine keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin. Stalnuhhin kandideeris riigikogu 2019. aasta valimistel Ida-Virumaal, kus sai 2653 häält, mis jäi alla ainult piirkonna esinumbri Yana Toomi kogutud 6195 häälele. Kokku sai Keskerakond 2019. aasta valimistel Ida-Virumaal 13 700 häält. Tänavu septembris heitis Keskerakond Stalnuhhini erakonnast välja, sest Stalnuhhin rääkis sotsiaalmeediasse postitatud venekeelses videos, et peab Nõukogude sõduritele pühendatud mälestusmärkide mahavõtjaid natsideks ja nimetas valitsuse liikmeid ja Kaja Kallast (RE) fašistideks. Teisena esitas avalduse üksikkandidaat Andres Laiapea, kes kandideerib Järva- ja Viljandimaal. Kandidaatide esitamine lõppeb 19. jaanuaril kell 18. Seejärel kontrollitakse, kas kõik esitatud dokumendid vastavad nõuetele. Hiljemalt 24. jaanuaril registreerib valimiskomisjon nõuetele vastavad kandidaadid. Järgneva kolme päeva jooksul võib kandidaat veel kandideerimisest loobuda. Iga erakond võib esitada kuni 125 kandidaati. Enne registreerimist peab erakond või üksikkandidaat kandma rahandusministeeriumi arvele kautsjonisumma, mis on 654 eurot iga kandidaadi kohta. Riigikogu valimisnädal on 27. veebruarist 5. märtsini 2023. ### Response: Riigikogu valimisteks registreeris kandidaadiks end esimesena Stalnuhhin

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Reedel langeb börsielektri hind Eestis neljapäevaga võrreldes üle kolmandiku ning päeva keskmine hind on 57 eurot megavatt-tunni eest. Kõige odavam on elekter hommikul neljast kuueni, kui hind on börsil 57 ja 65 sendi vahel megavatt-tunnist. Hinnad on käibemaksuta. Alates kella üheksast hommikul kuni kümneni õhtul jääb hind 79 ja 110 euro vahele megavatt-tunnist. Hind on madalal reedel ka naaberriikides: Soomes on päeva keskmine vaid 17,8 eurot, Lätis ja Leedus 57,4 eurot megavatt-tunni kohta.

Elektri börsihind langeb reede varahommikul nulli lähedale

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Reedel langeb börsielektri hind Eestis neljapäevaga võrreldes üle kolmandiku ning päeva keskmine hind on 57 eurot megavatt-tunni eest. Kõige odavam on elekter hommikul neljast kuueni, kui hind on börsil 57 ja 65 sendi vahel megavatt-tunnist. Hinnad on käibemaksuta. Alates kella üheksast hommikul kuni kümneni õhtul jääb hind 79 ja 110 euro vahele megavatt-tunnist. Hind on madalal reedel ka naaberriikides: Soomes on päeva keskmine vaid 17,8 eurot, Lätis ja Leedus 57,4 eurot megavatt-tunni kohta. ### Response: Elektri börsihind langeb reede varahommikul nulli lähedale

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Cisse on püsinud praegusel ametikohal 2015. aastast saadik. Ta tüüris Senegali käimasoleva aasta alguses Aafrika meistriks, kuid kaotas sügisese MM-i kaheksandikfinaalis Inglismaale 0:3, misjärel mõned alaliidu ametnikud soovisid treenerivahetust, vahendab Soccernet.ee. Senghori kinnitusel on nüüd aga kokku lepitud, et Cisse viib meeskonna 2024. aasta alguses Aafrika meistrivõistlustele tiitlit kaitsma, nagu ka kehtiv leping ette nägi, ehk juhendajat ei vallandata.

Senegal läheb Aafrika meistritiitlit kaitsma sama peatreeneriga

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Cisse on püsinud praegusel ametikohal 2015. aastast saadik. Ta tüüris Senegali käimasoleva aasta alguses Aafrika meistriks, kuid kaotas sügisese MM-i kaheksandikfinaalis Inglismaale 0:3, misjärel mõned alaliidu ametnikud soovisid treenerivahetust, vahendab Soccernet.ee. Senghori kinnitusel on nüüd aga kokku lepitud, et Cisse viib meeskonna 2024. aasta alguses Aafrika meistrivõistlustele tiitlit kaitsma, nagu ka kehtiv leping ette nägi, ehk juhendajat ei vallandata. ### Response: Senegal läheb Aafrika meistritiitlit kaitsma sama peatreeneriga

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele on alates kevadest väga aeglases langustrendis. Kõrgeim oli toetus põgenike vastuvõtmisele aprillis, kui kindlasti/pigem toetas põgenike vastuvõtmist 81 protsenti elanikest, kuid järgnevatel kuudel on toetus aeglaselt, kuid stabiilselt vähenenud. Oktoobris toetas põgenike vastuvõtmist 72 protsenti ja novembris 71 protsenti elanikest. Samas on uuringu statistiline mõõtmisviga on 2,52 protsenti, mis tähendab, et kahe kuu võrdluses on muutus allapoole mõõtmisviga ning nii väikese muutuse puhul võib uuringu teostajate hinnangul väita, et viimastel kuudel toetusnumbrid püsinud praktiliselt muutmata. Suhtumine sõjapõgenike vastuvõtmisesse rahvuseti Autor/allikas: riigikantselei Põgenike vastuvõtmisele kindlat toetust väljendavate inimeste osakaal on võrreldes kevadega samuti vähenenud – aprillis oli vastav näitaja 52 protsenti, oktoobris 32 protsenti ja novembris 33 protsenti. Toetus põgenike vastuvõtmisele on vähenenud nii eestlaste seas (aprillis toetas 92 protsenti, oktoobris ja novembris 80 protsenti) kui muudest rahvustest elanike seas (aprillis toetas 59 protsenti, oktoobris 54 protsenti ja novembris 51 protsenti). Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni osakonna tellimusel viidi 2022. aasta 17.– 21. novembril läbi üle-eestiline avaliku arvamuse uuring, mille käigus küsitleti veebis ja telefoni teel 1256 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku. Varem on sarnased uuringud toimunud umbes ühekuuse intervalliga. Suhtumine sõjapõgenike vastuvõtmisesse Autor/allikas: riigikantselei

Uuring: Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele püsib kõrge

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele on alates kevadest väga aeglases langustrendis. Kõrgeim oli toetus põgenike vastuvõtmisele aprillis, kui kindlasti/pigem toetas põgenike vastuvõtmist 81 protsenti elanikest, kuid järgnevatel kuudel on toetus aeglaselt, kuid stabiilselt vähenenud. Oktoobris toetas põgenike vastuvõtmist 72 protsenti ja novembris 71 protsenti elanikest. Samas on uuringu statistiline mõõtmisviga on 2,52 protsenti, mis tähendab, et kahe kuu võrdluses on muutus allapoole mõõtmisviga ning nii väikese muutuse puhul võib uuringu teostajate hinnangul väita, et viimastel kuudel toetusnumbrid püsinud praktiliselt muutmata. Suhtumine sõjapõgenike vastuvõtmisesse rahvuseti Autor/allikas: riigikantselei Põgenike vastuvõtmisele kindlat toetust väljendavate inimeste osakaal on võrreldes kevadega samuti vähenenud – aprillis oli vastav näitaja 52 protsenti, oktoobris 32 protsenti ja novembris 33 protsenti. Toetus põgenike vastuvõtmisele on vähenenud nii eestlaste seas (aprillis toetas 92 protsenti, oktoobris ja novembris 80 protsenti) kui muudest rahvustest elanike seas (aprillis toetas 59 protsenti, oktoobris 54 protsenti ja novembris 51 protsenti). Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni osakonna tellimusel viidi 2022. aasta 17.– 21. novembril läbi üle-eestiline avaliku arvamuse uuring, mille käigus küsitleti veebis ja telefoni teel 1256 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku. Varem on sarnased uuringud toimunud umbes ühekuuse intervalliga. Suhtumine sõjapõgenike vastuvõtmisesse Autor/allikas: riigikantselei ### Response: Uuring: Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele püsib kõrge

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

"Muusikaelamus" on Klassikaraadio traditsiooniline aastalõpuküsitlus, mis tuletab meelde lõppeva aasta kaunimad muusikahetked. Milline on 2022. aasta suurim muusikaelamus? On see kontsert, uus heliplaat, laul, uudisteos, suvine festival, raadiosaade või hoopis kodune musitseerimine? Klassikaraadio ootab kuulajate muusikaelamusi aadressil [email protected]. "Muusikaelamus" on eetris reedel, 30. detsembril kell 12–15. Saatejuhid on Joonas Hellerma, Rasmus Puur ja Lisete Velt.

Klassikaraadio ootab lugusid aasta suurimatest muusikaelamustest

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Muusikaelamus" on Klassikaraadio traditsiooniline aastalõpuküsitlus, mis tuletab meelde lõppeva aasta kaunimad muusikahetked. Milline on 2022. aasta suurim muusikaelamus? On see kontsert, uus heliplaat, laul, uudisteos, suvine festival, raadiosaade või hoopis kodune musitseerimine? Klassikaraadio ootab kuulajate muusikaelamusi aadressil [email protected]. "Muusikaelamus" on eetris reedel, 30. detsembril kell 12–15. Saatejuhid on Joonas Hellerma, Rasmus Puur ja Lisete Velt. ### Response: Klassikaraadio ootab lugusid aasta suurimatest muusikaelamustest

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

MK-etapi korraldustiimi juht Ago Markvardt nendib, et seni on suurvõistluse ettevalmistus kulgenud igati tavapärases graafikus, kuid seda kõige paremas mõttes. "Oleme võistlusteks ja sportlaste tulekuks 99,9% valmis. Kodupublikul on kindlasti hea meel Kristjan Ilvese võistlemise üle, kuid saan kinnitada, et Otepääl stardivad ka kõik Kristjani tugevad konkurendid ja kahevõistluse absoluutsesse tippu kuuluvad sportlased. Teiste hulgas võistlevad Otepääl MK-sarja valitsev liider Jarl Magnus Riiber, käesoleva hooaja tõusev täht Julian Schmid ning järjepidevalt head taset näitavad Johannes Lamparter, Vinzenz Geiger ja Jörgen Graabak," rääkis Markvardt. Markvardt lisas, et kindlasti väärivad tähelepanu ka naiskahevõistlejad, kes samuti Otepääl MK-etapil võistlevad. "Otepääl võistlevad 31 naist - see on märkimisväärne arv, mis näitab ilmekalt seda, et kahevõistlus ei kao lähiajal kuhugi. Naiste huvi ala vastu ja soov sellega tipptasemel tegeleda aitab kahevõistlust kindlasti edasi." Kahevõistluse MK-etapp algab reedel, 6. jaanuaril segavõistkondade mõõduvõtuga, kus ühes tiimis võistlevad koos kaks naist ja kaks meest. Laupäeval toimub mass-stardist meeste 10 km ja naiste 5 km murdmaasuusatamine koos hüppevõistlustega. Pühapäeval võistlevad naised ja mehed individuaalselt ning tavapärasel Gunderseni meetodil. Esimesed kahevõistlejad saabuvad Eestisse 3. ja 4. jaanuaril. Täpsem piletiinfo ja võistluste programm on leitav siit.

Otepää MK-etapile tulevad kahevõistluse tipptegijad

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: MK-etapi korraldustiimi juht Ago Markvardt nendib, et seni on suurvõistluse ettevalmistus kulgenud igati tavapärases graafikus, kuid seda kõige paremas mõttes. "Oleme võistlusteks ja sportlaste tulekuks 99,9% valmis. Kodupublikul on kindlasti hea meel Kristjan Ilvese võistlemise üle, kuid saan kinnitada, et Otepääl stardivad ka kõik Kristjani tugevad konkurendid ja kahevõistluse absoluutsesse tippu kuuluvad sportlased. Teiste hulgas võistlevad Otepääl MK-sarja valitsev liider Jarl Magnus Riiber, käesoleva hooaja tõusev täht Julian Schmid ning järjepidevalt head taset näitavad Johannes Lamparter, Vinzenz Geiger ja Jörgen Graabak," rääkis Markvardt. Markvardt lisas, et kindlasti väärivad tähelepanu ka naiskahevõistlejad, kes samuti Otepääl MK-etapil võistlevad. "Otepääl võistlevad 31 naist - see on märkimisväärne arv, mis näitab ilmekalt seda, et kahevõistlus ei kao lähiajal kuhugi. Naiste huvi ala vastu ja soov sellega tipptasemel tegeleda aitab kahevõistlust kindlasti edasi." Kahevõistluse MK-etapp algab reedel, 6. jaanuaril segavõistkondade mõõduvõtuga, kus ühes tiimis võistlevad koos kaks naist ja kaks meest. Laupäeval toimub mass-stardist meeste 10 km ja naiste 5 km murdmaasuusatamine koos hüppevõistlustega. Pühapäeval võistlevad naised ja mehed individuaalselt ning tavapärasel Gunderseni meetodil. Esimesed kahevõistlejad saabuvad Eestisse 3. ja 4. jaanuaril. Täpsem piletiinfo ja võistluste programm on leitav siit. ### Response: Otepää MK-etapile tulevad kahevõistluse tipptegijad

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

See oli 1992. aasta augusti lõpp, mil tulin Moskvast välispoliitika arhiivist. Neid Venemaa arhiive, kust varem tavalisi uurijaid eemal hoiti, oli nüüd poolenisti vastutahtsi avama hakatud. Töötamine neis oli vaevaline, kõva närvi ning alandlikku meelt nõudev: kui Eestis oli sel ajal arhiivitöötaja juba ajaloouurijat aidata sooviv hea kolleeg, siis Vene arhiivides toimetas nõukogude bürokraatiakooli läbinud kõrk ametnik, keda lääneriikide mainekate ülikoolide hallipäised professorid oma soovitud materjalide saamiseks pidid paluma justkui koerust teinud poisikesed. Moskva-Tartu rong, mida dekoreerisid aasta varem iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi märgid, oli sõitjaist tulvil. Küllap algava kooliaasta reisitungi tõttu oli rongi sappa lisatud teine üldvagun ja sinna oli minugi plats määratud. Kõigile piletiomanikele pidi kohti jätkuma, ent kui vaguni uksed avati, läks tigedaks rüselemiseks, peaaegu massikakluseks. Üldvagunis reisisid tavaliselt lühema otsa sõitjad ja mulle tundus, et olin selles vagunis ainus eestlane. Ronisin üles kitsukesele pagasiriiulile, kus oli üsna ebamugav. Peagi läks vagunis palavaks ja puudu oli värskest õhust. Pikas lehvivas rjassas noorepoolne vene papp leidis kusagilt sõrgkangi, teatas võidukalt, et ehh, küll oleks see paras usuväänajate nuhtlemiseks, ning asus akende kallale. Need olid nähtavasti kinni naelutatud ning vagunisaatja peletas akna kallal toimetajad eemale. Seejärel kadus vagunisaatja vagunist sõimu saatel ja ise sõimeldes minema ega näidanud end enam enne hommikut. Nüüd tekkis reisijate seni sihtimata, aga see-eest kirglikule raevule kindel märklaud: Eesti Vabariik, Eesti ja eestlased. Oli see ebamugav vagun ju ikkagi Eesti rongi osa ja tegemist oli ka Eesti vagunisaatjaga, mis siis, et vene kõnepruugi mahlakus ei jätnud ta emakeeles kahtlust. Keerasin näo seina poole, ning imiteerisin magajat. Allpool arutati, et Eesti on Venemaa mässuline provints – seejuures tänamatu –, mille Venemaa saaks igal ajal hävitada, aga mis püsib tänu Venemaa suuremeelsusele. Iseäranis kehitas agressiivsust üks plekise häälega mees, kes väitis end Eesti natsionaliste läbi nägevat ja tuletas teistele meelde, et Venemaa oli Suures Isamaasõjas tohutuid ohvreid kandes Euroopa fašismist vabastanud, võideldes seejuures ka eestlastest reeturite ja massimõrvarite vastu. Fašistlikud eestlased tapsid juute, hiljem tegid seda bandiidid-metsavennad. Eesti pole kunagi olnud iseseisev, vaid oli ka sel lühikesel Venemaa nõrkuse ajal teiste riikide ripats, kus lihtinimeste elujärg oli vilets ning demokraatia oli vaikima sunnitud. Ka paljud kirjanikud - rahva südametunnistus - toetasid Nõukogude võimu ja asusid seda innukalt ellu viima. Eesti rahvas oli rõõmus, et vabanes diktaatorist ja fašistidest. Eestlased räägivad palju küüditamisest, aga kui neid juba küüditati, siis olid järelikult halvad inimesed. Pealegi olid ka küüditajad ju eestlased ise. Üks eestlane mürgitas näiteks ära naabrite kaevud ja seepärast küüditatigi. Meeleolu vagunis oli selline, et kui minus oleks eestlane ja seetõttu ka kindlasti eesti natsionalist ning sellest tulenevalt võimalik mürgitaja avastatud, tähendanuks see ilmselt kapten William Lynchi õpetuse praktikasse juurutamist. Ehk lintšimist. "Minu lamamisriiuli all laua taga arutas papp koos teiste vene meestega Eesti natsionalistide süütegude üle." Vaguni uksed jäid avatuks, väljas läks jahedamaks ja õhku tuli vagunisse juurde. Lõpuks olid kõik siiski oma kohad leidnud, avati pudeleid ja koksiti siniseks keedetud kanamune. Minu lamamisriiuli all laua taga arutas papp koos teiste vene meestega Eesti natsionalistide süütegude üle, püüdes seejuures teiste liigset sõjakust summutada. Pikkamööda meeleolu paranes, mõnes pingivahes löödi juba laulu. Paari tunni pärast avastati päris või oletatav taskuvaras, peksti ta tamburis halastamatult läbi ja visati väikejaamas rongist välja. Edasi jätkus veel mõni tund jõuramist, mis oli nüüd juba lustlik ega puudutanud enam Eesti natsionaliste. Osa reisijaid jõudis sihtpunkti, osa kaugemale sõitjaid heitis magama. Ronisin pakiriiulilt alla. Papp igavles üksinda laua taga ning tuvastanud mu tervituses aktsendi, alustas entusiastlikult vestlust. Küllap ma kuulsin eelnevat juttu ja mida tahan selle peale kosta? Päris ilmselt poolirooniliselt, miks siis ikka eestlased tänulikkuse on minetanud ning natsionalistideks saanud? Nõukogude Liit vabastas Eesti fašistide ikkest ja venelased ehitasid Eestisse vabrikuid, tehaseid ja elumaju, seda Venemaa jõukuse arvel. Kas ei peaks mitte meelt parandama, sest häbi oleks olla prostituut, kes siis, kui suurel omakasupüüdmatul sõbral halvemini läheb, kohe teise usu omaks võtab? Seletasin, et iga rahvas tahab ju iseseisev olla, ning see on alati olnud meie usk, aga mitte äärmuslus. Eesti oli enne sõda korralik iseseisev riik, kus inimesed elasid märksa jõukamalt, ning mis põhiline, vabamalt, kui suurel Venemaal. Kui mu auväärt vestluskaaslane ikka usub, et Soome on praegu märksa jõukam, kui Nõukogude Liit, ning on seda alati olnud - papp noogutas -, siis Eesti majanduse tase jäi küll 1939. aastal Soomele pisut alla, aga on väga loogiline arvata, et oleks iseseisvuse jätkumise korral praegu sarnasem Soomele kui Venemaale. Ning ega need vabrikud-tehased ning majad ju ehitamata poleks jäänud, aga seda oleks iseseisvas Eestis tehtud ikkagi nii, nagu iseseisvale Eestile vaja. Mis neist lagunevatest suurtehastest praegu Eestile kasu on? Eesti ei tõtta kellegi teise embusse, vaid tahamegi olla iseseisvad, oleme seda alati tahtnud. Vene mees ei solvunud ja jätkas küsimustega, nüüd juba justkui hoopis teist, korralikku vene keelt pruukides. Küsis, kas Eesti siis ei astunud 1940. aastal rahva nõudel vabatahtlikult Nõukogude Liidu koosseisu? Kas need dokumentaalkaadrid suurtest demonstratsioonidest 1940. aasta suvel on siis võltsitud? Ning kas suvatseksin selgitada, et kui te nii kangesti iseseisvad tahtsite olla, miks te siis hoopis Saksa SS-i astusid ning selle ebainimliku režiimi eest võitlesite? Vastasin, pisut oma lihtsakoelist vene keelt häbenedes, et dokumentaalkaadrid dokumentaalkaadriteks, küllap temagi ju teab, kuidas neid suuri niinimetatud meeleavaldusi sovetiriigis korraldati – siira meele avaldamisega polnud neis lavastustes suurt midagi pistmist. Ning küllap on omal nahal tundnud, kuidas kujundati vaenu õigeusu vastu. Aga eks igas riigis leidub alati kollaborante, kes millegi eest kätte maksta tahavad või uue võimu juures karjäärivõimalusi haistavad. Eesti liitmine Nõukogude Liiduga polnud mingi rahva tahe, vaid lavastus. Eestlased on alati olnud juutide vastu sallivad, mida on ka juudid ise esile tõstnud. Saksa okupatsiooni ajal tehtud kuritegude eest ei saa vastutada Eesti riik. Küll aga vaenati juute koos teiste väikerahvastega just Nõukogude Liidus. Mis puutub aga sellesse, et eestlased võitlesid SS-i mundris, siis tuleb jälle tausta teada. Eestlased on olnud ajalooliselt Saksa-vastased, kuna Eesti tagurlik mõisnikkond oli saksa päritolu. Ka veel enne Teise maailmasõja algust oli ohutunne Saksamaa vastu suurem, kui Nõukogude Liidu vastu. Ent pärast Eesti okupeerimist algas Eestis sedavõrd toores punane terror, et siis, kui 1941. aasta sügisel Saksa väed Eestisse jõudsid, tervitati neid vabastajatena. See oli punane võim, mis sellise muutuse aasta jooksul esile kutsus. Kui oled uppumas, siis võtad abikäe vastu, ükspuha, kes selle ulatab. Ning edasi oli meil väga vähe valikuid, kuidas punase võimu vastu võidelda. Mõni läks omaste ja sõprade eest kätte maksma, mõni põhimõtteliselt kommunismi kui Eesti surmavaenlase vastu võitlema. Osa mobiliseeriti, aga mundrite valikuid palju polnud. Muidugi tehti ka sigadusi, nagu sõjas ikka, võiksin neid Nõukogude sõjaväe kohta väga palju üles lugeda. Jah, sõda on oma olemuselt jumalavastane, noogutas papp, aga - ajalugu ajalooks - Eesti venekeelsed inimesed pole ju kommunismi kuritegudes süüdi, nad on samasugused kommunismi ohvrid, kui teie, eestlased, või kui tema, õigeusu vaimulik. Jumala tahtel on nad Eestisse elama läinud. Vene rahvas on suur ning pika ajaloo ja kultuuriga, ja omaenda õigeusuga. Mida teil vastu panna on? Ning kas peab paika, et tahate Venemaalt maid omale? Vastasin, et tõsi, pole süüdi, aga kommunistlik okupatsioon tuli meile siiski Venemaalt. Me ei ahista ega kiusa neid inimesi. Aga saagu aru, lisasin vihaga, et need inimesed Eestis ei ole suuremalt jaolt sellised, nagu tema, nad ei räägi nii rikast vene keelt ning pole temasuguse religioosse eetikaga, vaid pigem sarnased nendega, kes enne siin vagunis räuskasid. "Me hindame neid, kes õpivad eesti keele selgeks, peavad Eestit oma kodumaaks ja omandavad Eesti kodakondsuse, aga mingeid järeleandmisi ei tee." Vene intellektuaale tuli Eestisse vähe, ning läheb aega, kui see pigem proletaarse taustaga immigrantide mass temasugused arvamusliidriteks seab. Pealegi on meid üks miljon, aga venelasi või venekeelseid ligi kakssada miljonit. Me kaitseme ennast, kaitseme oma rahvust, keelt ja kultuuri. Meil ei ole teist kodumaad, aga venelastel on Venemaa, ning kui neile meil ei meeldi võivad nad oma kodumaale tagasi minna. Me hindame neid, kes õpivad eesti keele selgeks, peavad Eestit oma kodumaaks ja omandavad Eesti kodakondsuse, aga mingeid järeleandmisi ei tee. Lihtsalt ei saa teha. Me peame rangelt piirama ka sisserännet. Kujutagu ette, et Venemaal on kolmandik ja Moskvas peaaegu pooled inimesed sinna hiljuti tulnud hiinlased – kas ta ei muretseks oma vene rahvuse, keele ja oma õigeusu pärast, hoolimata sellest, et tal pole iseenesest midagi hiinlaste vastu? Meil on oma usk ja oma kultuur, mis on eestlastel kujunenud pika aja jooksul, hoolimata meie keerulisest ajaloost. Ning kui lugupeetud vestluskaaslane tõstab esile Vene pikka ajalugu ja kõrget kultuuri, siis pidagu meeles, et see Petseri klooster, kuhu ta siirdub, oleks tõenäoliselt hävitatud, kui Petserimaa oleks kahe maailmasõja vahel kuulunud Venemaale. Ent õigeusu klooster säilis meie luterlikul maal. Tegelikult on Petserimaa ka nüüd Eesti osa. Me ei taha Vene maid, tahame oma tagasi või vähemalt tõsiseid läbirääkimisi nende maade tuleviku üle. Tunnid olid möödunud ning vagun oli vahepeal peaaegu tühjaks läinud. Rong lähenes Petserile. Vaimulik sättis lahkumist ja tänas mind tõsise jutuajamise eest, mille üle peab nüüd ka tõsiselt järele mõtlema. Küllap on mul paljuski õigus, aga mis kindlasti tõsi, möönis ta, on see, et kommunistlik Venemaa hävitas suure osa oma vaimulikest ja ka üldse intelligentsist, ning paraku on vaimuinimestel Vene poliitikale alati vähe mõju olnud. Lihtrahvas pole usaldanud vaimuinimesi ja vaimuinimesed rahvast. Aga seda olukorda tuleb nüüd uuel Venemaal muuta. Meie mõlema iseseisva riigi ideaal on omada rahumeelset ja sõbralikku naabrit. Nõustusin, tänasin ja vabandasin, kui liiga järsk olin olnud. Ütlesin, et küll oleks tore, kui suurt Venemaad juhiksid kõrge eetikaga mõtlemisvõimelised inimesed, ning küllap nii see ka pärast esialgset segadust saab olema, kui ka Venemaal sarnaselt Eestile demokraadid ja rahvuslased võimule saavad. Rahvuslus tähendab austust oma rahva vastu, aga ka lugupidavat suhtumist teistesse rahvastesse, rahvuslus vastandub nii sõjakale šovinismile kui silmakirjalikule internatsionalismile. Olen seda jutuajamist hiljem meenutanud ning mõelnud, et üht ja teist oleksin võinud paremini selgitada. Juba kümmekond aastat hiljem ehk paarkümmend aastat tagasi tõdesin, et too noorepoolne vene idealist ei ole saanud oma ülesandega hakkama ja ka mina olen eksinud oma optimismis. Venemaa poliitikat ei ole kujundanud temasugused, vaid pigem need plekise häälega mehed. Eesti poliitikas pole aga piisavalt seda eetilist rahvuslust, mis vene rahvale eeskujuks saaks olla, küll aga sedasama väljast tulnud silmakirjalikku internatsionalismi, tõsi küll, nüüd teise nime all. Ent see ei tähenda, et me peaksime oma ideaalidest loobuma.

Jaak Valge: vene vaimulik ja plekise häälega Venemaa mees

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: See oli 1992. aasta augusti lõpp, mil tulin Moskvast välispoliitika arhiivist. Neid Venemaa arhiive, kust varem tavalisi uurijaid eemal hoiti, oli nüüd poolenisti vastutahtsi avama hakatud. Töötamine neis oli vaevaline, kõva närvi ning alandlikku meelt nõudev: kui Eestis oli sel ajal arhiivitöötaja juba ajaloouurijat aidata sooviv hea kolleeg, siis Vene arhiivides toimetas nõukogude bürokraatiakooli läbinud kõrk ametnik, keda lääneriikide mainekate ülikoolide hallipäised professorid oma soovitud materjalide saamiseks pidid paluma justkui koerust teinud poisikesed. Moskva-Tartu rong, mida dekoreerisid aasta varem iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi märgid, oli sõitjaist tulvil. Küllap algava kooliaasta reisitungi tõttu oli rongi sappa lisatud teine üldvagun ja sinna oli minugi plats määratud. Kõigile piletiomanikele pidi kohti jätkuma, ent kui vaguni uksed avati, läks tigedaks rüselemiseks, peaaegu massikakluseks. Üldvagunis reisisid tavaliselt lühema otsa sõitjad ja mulle tundus, et olin selles vagunis ainus eestlane. Ronisin üles kitsukesele pagasiriiulile, kus oli üsna ebamugav. Peagi läks vagunis palavaks ja puudu oli värskest õhust. Pikas lehvivas rjassas noorepoolne vene papp leidis kusagilt sõrgkangi, teatas võidukalt, et ehh, küll oleks see paras usuväänajate nuhtlemiseks, ning asus akende kallale. Need olid nähtavasti kinni naelutatud ning vagunisaatja peletas akna kallal toimetajad eemale. Seejärel kadus vagunisaatja vagunist sõimu saatel ja ise sõimeldes minema ega näidanud end enam enne hommikut. Nüüd tekkis reisijate seni sihtimata, aga see-eest kirglikule raevule kindel märklaud: Eesti Vabariik, Eesti ja eestlased. Oli see ebamugav vagun ju ikkagi Eesti rongi osa ja tegemist oli ka Eesti vagunisaatjaga, mis siis, et vene kõnepruugi mahlakus ei jätnud ta emakeeles kahtlust. Keerasin näo seina poole, ning imiteerisin magajat. Allpool arutati, et Eesti on Venemaa mässuline provints – seejuures tänamatu –, mille Venemaa saaks igal ajal hävitada, aga mis püsib tänu Venemaa suuremeelsusele. Iseäranis kehitas agressiivsust üks plekise häälega mees, kes väitis end Eesti natsionaliste läbi nägevat ja tuletas teistele meelde, et Venemaa oli Suures Isamaasõjas tohutuid ohvreid kandes Euroopa fašismist vabastanud, võideldes seejuures ka eestlastest reeturite ja massimõrvarite vastu. Fašistlikud eestlased tapsid juute, hiljem tegid seda bandiidid-metsavennad. Eesti pole kunagi olnud iseseisev, vaid oli ka sel lühikesel Venemaa nõrkuse ajal teiste riikide ripats, kus lihtinimeste elujärg oli vilets ning demokraatia oli vaikima sunnitud. Ka paljud kirjanikud - rahva südametunnistus - toetasid Nõukogude võimu ja asusid seda innukalt ellu viima. Eesti rahvas oli rõõmus, et vabanes diktaatorist ja fašistidest. Eestlased räägivad palju küüditamisest, aga kui neid juba küüditati, siis olid järelikult halvad inimesed. Pealegi olid ka küüditajad ju eestlased ise. Üks eestlane mürgitas näiteks ära naabrite kaevud ja seepärast küüditatigi. Meeleolu vagunis oli selline, et kui minus oleks eestlane ja seetõttu ka kindlasti eesti natsionalist ning sellest tulenevalt võimalik mürgitaja avastatud, tähendanuks see ilmselt kapten William Lynchi õpetuse praktikasse juurutamist. Ehk lintšimist. "Minu lamamisriiuli all laua taga arutas papp koos teiste vene meestega Eesti natsionalistide süütegude üle." Vaguni uksed jäid avatuks, väljas läks jahedamaks ja õhku tuli vagunisse juurde. Lõpuks olid kõik siiski oma kohad leidnud, avati pudeleid ja koksiti siniseks keedetud kanamune. Minu lamamisriiuli all laua taga arutas papp koos teiste vene meestega Eesti natsionalistide süütegude üle, püüdes seejuures teiste liigset sõjakust summutada. Pikkamööda meeleolu paranes, mõnes pingivahes löödi juba laulu. Paari tunni pärast avastati päris või oletatav taskuvaras, peksti ta tamburis halastamatult läbi ja visati väikejaamas rongist välja. Edasi jätkus veel mõni tund jõuramist, mis oli nüüd juba lustlik ega puudutanud enam Eesti natsionaliste. Osa reisijaid jõudis sihtpunkti, osa kaugemale sõitjaid heitis magama. Ronisin pakiriiulilt alla. Papp igavles üksinda laua taga ning tuvastanud mu tervituses aktsendi, alustas entusiastlikult vestlust. Küllap ma kuulsin eelnevat juttu ja mida tahan selle peale kosta? Päris ilmselt poolirooniliselt, miks siis ikka eestlased tänulikkuse on minetanud ning natsionalistideks saanud? Nõukogude Liit vabastas Eesti fašistide ikkest ja venelased ehitasid Eestisse vabrikuid, tehaseid ja elumaju, seda Venemaa jõukuse arvel. Kas ei peaks mitte meelt parandama, sest häbi oleks olla prostituut, kes siis, kui suurel omakasupüüdmatul sõbral halvemini läheb, kohe teise usu omaks võtab? Seletasin, et iga rahvas tahab ju iseseisev olla, ning see on alati olnud meie usk, aga mitte äärmuslus. Eesti oli enne sõda korralik iseseisev riik, kus inimesed elasid märksa jõukamalt, ning mis põhiline, vabamalt, kui suurel Venemaal. Kui mu auväärt vestluskaaslane ikka usub, et Soome on praegu märksa jõukam, kui Nõukogude Liit, ning on seda alati olnud - papp noogutas -, siis Eesti majanduse tase jäi küll 1939. aastal Soomele pisut alla, aga on väga loogiline arvata, et oleks iseseisvuse jätkumise korral praegu sarnasem Soomele kui Venemaale. Ning ega need vabrikud-tehased ning majad ju ehitamata poleks jäänud, aga seda oleks iseseisvas Eestis tehtud ikkagi nii, nagu iseseisvale Eestile vaja. Mis neist lagunevatest suurtehastest praegu Eestile kasu on? Eesti ei tõtta kellegi teise embusse, vaid tahamegi olla iseseisvad, oleme seda alati tahtnud. Vene mees ei solvunud ja jätkas küsimustega, nüüd juba justkui hoopis teist, korralikku vene keelt pruukides. Küsis, kas Eesti siis ei astunud 1940. aastal rahva nõudel vabatahtlikult Nõukogude Liidu koosseisu? Kas need dokumentaalkaadrid suurtest demonstratsioonidest 1940. aasta suvel on siis võltsitud? Ning kas suvatseksin selgitada, et kui te nii kangesti iseseisvad tahtsite olla, miks te siis hoopis Saksa SS-i astusid ning selle ebainimliku režiimi eest võitlesite? Vastasin, pisut oma lihtsakoelist vene keelt häbenedes, et dokumentaalkaadrid dokumentaalkaadriteks, küllap temagi ju teab, kuidas neid suuri niinimetatud meeleavaldusi sovetiriigis korraldati – siira meele avaldamisega polnud neis lavastustes suurt midagi pistmist. Ning küllap on omal nahal tundnud, kuidas kujundati vaenu õigeusu vastu. Aga eks igas riigis leidub alati kollaborante, kes millegi eest kätte maksta tahavad või uue võimu juures karjäärivõimalusi haistavad. Eesti liitmine Nõukogude Liiduga polnud mingi rahva tahe, vaid lavastus. Eestlased on alati olnud juutide vastu sallivad, mida on ka juudid ise esile tõstnud. Saksa okupatsiooni ajal tehtud kuritegude eest ei saa vastutada Eesti riik. Küll aga vaenati juute koos teiste väikerahvastega just Nõukogude Liidus. Mis puutub aga sellesse, et eestlased võitlesid SS-i mundris, siis tuleb jälle tausta teada. Eestlased on olnud ajalooliselt Saksa-vastased, kuna Eesti tagurlik mõisnikkond oli saksa päritolu. Ka veel enne Teise maailmasõja algust oli ohutunne Saksamaa vastu suurem, kui Nõukogude Liidu vastu. Ent pärast Eesti okupeerimist algas Eestis sedavõrd toores punane terror, et siis, kui 1941. aasta sügisel Saksa väed Eestisse jõudsid, tervitati neid vabastajatena. See oli punane võim, mis sellise muutuse aasta jooksul esile kutsus. Kui oled uppumas, siis võtad abikäe vastu, ükspuha, kes selle ulatab. Ning edasi oli meil väga vähe valikuid, kuidas punase võimu vastu võidelda. Mõni läks omaste ja sõprade eest kätte maksma, mõni põhimõtteliselt kommunismi kui Eesti surmavaenlase vastu võitlema. Osa mobiliseeriti, aga mundrite valikuid palju polnud. Muidugi tehti ka sigadusi, nagu sõjas ikka, võiksin neid Nõukogude sõjaväe kohta väga palju üles lugeda. Jah, sõda on oma olemuselt jumalavastane, noogutas papp, aga - ajalugu ajalooks - Eesti venekeelsed inimesed pole ju kommunismi kuritegudes süüdi, nad on samasugused kommunismi ohvrid, kui teie, eestlased, või kui tema, õigeusu vaimulik. Jumala tahtel on nad Eestisse elama läinud. Vene rahvas on suur ning pika ajaloo ja kultuuriga, ja omaenda õigeusuga. Mida teil vastu panna on? Ning kas peab paika, et tahate Venemaalt maid omale? Vastasin, et tõsi, pole süüdi, aga kommunistlik okupatsioon tuli meile siiski Venemaalt. Me ei ahista ega kiusa neid inimesi. Aga saagu aru, lisasin vihaga, et need inimesed Eestis ei ole suuremalt jaolt sellised, nagu tema, nad ei räägi nii rikast vene keelt ning pole temasuguse religioosse eetikaga, vaid pigem sarnased nendega, kes enne siin vagunis räuskasid. "Me hindame neid, kes õpivad eesti keele selgeks, peavad Eestit oma kodumaaks ja omandavad Eesti kodakondsuse, aga mingeid järeleandmisi ei tee." Vene intellektuaale tuli Eestisse vähe, ning läheb aega, kui see pigem proletaarse taustaga immigrantide mass temasugused arvamusliidriteks seab. Pealegi on meid üks miljon, aga venelasi või venekeelseid ligi kakssada miljonit. Me kaitseme ennast, kaitseme oma rahvust, keelt ja kultuuri. Meil ei ole teist kodumaad, aga venelastel on Venemaa, ning kui neile meil ei meeldi võivad nad oma kodumaale tagasi minna. Me hindame neid, kes õpivad eesti keele selgeks, peavad Eestit oma kodumaaks ja omandavad Eesti kodakondsuse, aga mingeid järeleandmisi ei tee. Lihtsalt ei saa teha. Me peame rangelt piirama ka sisserännet. Kujutagu ette, et Venemaal on kolmandik ja Moskvas peaaegu pooled inimesed sinna hiljuti tulnud hiinlased – kas ta ei muretseks oma vene rahvuse, keele ja oma õigeusu pärast, hoolimata sellest, et tal pole iseenesest midagi hiinlaste vastu? Meil on oma usk ja oma kultuur, mis on eestlastel kujunenud pika aja jooksul, hoolimata meie keerulisest ajaloost. Ning kui lugupeetud vestluskaaslane tõstab esile Vene pikka ajalugu ja kõrget kultuuri, siis pidagu meeles, et see Petseri klooster, kuhu ta siirdub, oleks tõenäoliselt hävitatud, kui Petserimaa oleks kahe maailmasõja vahel kuulunud Venemaale. Ent õigeusu klooster säilis meie luterlikul maal. Tegelikult on Petserimaa ka nüüd Eesti osa. Me ei taha Vene maid, tahame oma tagasi või vähemalt tõsiseid läbirääkimisi nende maade tuleviku üle. Tunnid olid möödunud ning vagun oli vahepeal peaaegu tühjaks läinud. Rong lähenes Petserile. Vaimulik sättis lahkumist ja tänas mind tõsise jutuajamise eest, mille üle peab nüüd ka tõsiselt järele mõtlema. Küllap on mul paljuski õigus, aga mis kindlasti tõsi, möönis ta, on see, et kommunistlik Venemaa hävitas suure osa oma vaimulikest ja ka üldse intelligentsist, ning paraku on vaimuinimestel Vene poliitikale alati vähe mõju olnud. Lihtrahvas pole usaldanud vaimuinimesi ja vaimuinimesed rahvast. Aga seda olukorda tuleb nüüd uuel Venemaal muuta. Meie mõlema iseseisva riigi ideaal on omada rahumeelset ja sõbralikku naabrit. Nõustusin, tänasin ja vabandasin, kui liiga järsk olin olnud. Ütlesin, et küll oleks tore, kui suurt Venemaad juhiksid kõrge eetikaga mõtlemisvõimelised inimesed, ning küllap nii see ka pärast esialgset segadust saab olema, kui ka Venemaal sarnaselt Eestile demokraadid ja rahvuslased võimule saavad. Rahvuslus tähendab austust oma rahva vastu, aga ka lugupidavat suhtumist teistesse rahvastesse, rahvuslus vastandub nii sõjakale šovinismile kui silmakirjalikule internatsionalismile. Olen seda jutuajamist hiljem meenutanud ning mõelnud, et üht ja teist oleksin võinud paremini selgitada. Juba kümmekond aastat hiljem ehk paarkümmend aastat tagasi tõdesin, et too noorepoolne vene idealist ei ole saanud oma ülesandega hakkama ja ka mina olen eksinud oma optimismis. Venemaa poliitikat ei ole kujundanud temasugused, vaid pigem need plekise häälega mehed. Eesti poliitikas pole aga piisavalt seda eetilist rahvuslust, mis vene rahvale eeskujuks saaks olla, küll aga sedasama väljast tulnud silmakirjalikku internatsionalismi, tõsi küll, nüüd teise nime all. Ent see ei tähenda, et me peaksime oma ideaalidest loobuma. ### Response: Jaak Valge: vene vaimulik ja plekise häälega Venemaa mees

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Sõjamuuseumil on tänavu olnud igasuguseid kõrvaltegevusi, nagu näiteks sõjahaudade ümbermatmised. Kui palju olete selle kõrvalt jõudnud üldse tegeleda tavapärase muuseumitööga? Tõepoolest, meil on võtnud päris suure mahu tänavu tegevused, mida võib nimetada kõrvaltegevusteks, mis aga tegelikult on sõjahaudade kaitse seadusest tulenevate ülesannete täitmine, mis on meil olnud kogu aeg. Viimasel ajal oli nende maht muidugi oluliselt suurem, kui me oleksime osanud oodata. Aga loomulikult me oleme jätkanud ka kõigi oma põhitegevustega: näituseloomega, meil sai valmis uus püsinäitus, korrastasime jätkuvalt oma kogusid, näiteks kaitseliidu muuseumikogu sai tänavu dokumenteeritud. Ja samuti tegime teaduskonverentsi relvastatud vastupanuvõitlusest nii Eestis kui ka mujal. Ehk siis jõudsime teha muid asju ka ikka, kuigi tõesti olime pildis sõjahaudade kaevamisega, monumentidega ja Narva tankiga. Kui tavaline on Lääne-Euroopa vaates, et üks sõjamuuseum tegeleb säilmete ümbermatmisega? Ma ei tea tõepoolest, et kellelgi oleks veel selliseid ülesandeid, aga samamoodi ei ole tõenäoliselt ühelgi muuseumil ka orkestrit. Ühe uue eksponaadiga te ilmselt veel aasta tagasi ei osanud arvestada, see oli augustis Narvast teile tulnud tank. Kas nn Narva tank oli selle aasta kõige populaarsem eksponaat? Jah, kõige kuulsam eksponaat kindlasti, sest selle ümber oli palju kära. Tanki siiatulekut kajastati päris tugevalt meedias ja võib öelda, et see tank andis meile päris hea turunduskampaania ja tõi meile päris palju külalisi. Kuigi, nagu ma ka varem olen rõhutanud, selles tankis ei ole midagi nii erakordset, sest täpselt samasugune tank T34/85 oli meie kogus ja eksponaadina kõigile vaatamiseks juba varem väljas, aga selle tanki tõepoolest teeb eriliseks tema lugu ja eelnev elu. Mida on teada selle tanki elust enne, kui temast sai monument? T-34 olevat küll osalenud 1944. aastal Narvas forsseerimisel, aga need olid natukene vanemad mudelid, T34/85 seal väidetavalt ei kasutatudki. Selle tanki eelnev lugu väga hästi teada ei ole, kuskilt Leningradi oblastist ta Narva toodi 1970. aastal. Toona arvati T34 relvastusest välja ja siis jäi neid nii palju üle, et kellelgi tekkis idee panna need monumendiks. Selliseid monumenttanke ei olnud ju mitte ainult Narvas, vaid kogu endise Nõukogude Liidu aladel ja ka Eestis mujal. Kes Narva tanki sõjamuuseumis vaatamas käisid? Lugesin ühest varasemast uudisest, et isegi soomlased sõitsid turismibusside kaupa tanki vaatama. Miks nad seda näha tahtsid? Sellest tankist oli lihtsalt nii palju juttu - see oligi nii-öelda see kuulus tank. Ta sai väga hea kajastuse meedias ja on ikka nii, et kui millestki räägitakse, siis tekib peale vaatamist tunne, et olen ka käinud ja näinud. Käis ka päris palju inimesi Ida-Virumaalt ja Narvast, kes tulidki vaatama tanki, mida nemad olid näinud seal Narva jõe kaldal, ja tahtsid teada, mis temast on saanud siin muuseumis ja kuidas seda eksponeeritakse. Samas kõik need inimesed tutvusid ka muuseumi ülejäänud ekspositsiooniga ja ma arvan, et see oli hea, et inimesed Ida-Virumaalt tulid Tallinna lähedale Viimsisse ja tutvusid Eesti sõjalooga laiemas kontekstis, eriti siis Teise maailmasõja ajalooga. See andis neile ehk ka teise vaate, kui see, mida nad on saanud Venemaa kaudu. Kuidas narvakad kommenteerisid tanki eksponeerimist? Inimesed käitusid muuseumis nii, nagu muuseumis üldiselt käitutakse - mõistlikult. Mõned tahtsidki veenduda, kas tankiga on ikka kõik kenasti korras. Mida te järgmisest aastast ootate? Kas on ka tulemas mõni selline eksponaat, millest saab uus hitt? Ei julge öelda, sest kui samal ajal eelmisel aastal oleks küsitud, et mida toob uus aasta, ega ei oleks ju ennustanud, et tuleb Narva tank või et me nii suures mahus hakkame sõjahaudu ümber matma. Nüüd on selge see, et sõjahaudade komisjon on juba praeguseks teinud nii palju otsuseid, et ümbermatmistega jätkame veel paaril-kolmel järgmisel aastal. Meie enda muuseumitöö jätkub samamoodi. Sel aastal on meil olnud rohkem külastajaid kui kunagi varem - meie tänavuaastane külastajate arv on 33 000 inimese kandis. Koroonaeelsetel aastatel jõudsime 23-24 000 külastajani. Kes on inimesed, kes sõjamuuseumi korraldatud ümbermatmistega tegelevad - kaevavad lahti haudu ja korrastavad skelette? Ja veel - see on selline emotsionaalselt kurnav töö, kas keegi on suurt mahtu arvestades öelnud ka, et ta ei taha seda tööd enam teha? Sellega tegelevad meie lepingulised töötajad, kes on ka varem olnud meil abiks sõjahaudade ümbermatmisel, sest neid tuleb välja kogu aeg erinevate ehitustööde käigus, kus ka maapinda kaevatakse. Selles mõttes ei ole midagi erakordset, ajaline distants on selline, et see ei tekita enam nii suuri emotsioone. Tegelikult ei ole enamasti teada ka nimeliselt, kes need maetud isikud olid. Meie töötajate käitumine või suhtumine sellesse töösse on professionaalne. Mis elualade inimesed on siis teie lepingulised kaastöötajad? Seal on täiesti erineva taustaga inimesi. Tavatöös nad sarnase tegevusega pigem ei tegele, nad on inimesed, kellel põhitöö võimaldab sellist kõrvaltööd ka. Järgmisel aastal aga on meil plaanis võtta täiskohaga tööle mõned inimesed selle töö jaoks. Loome juurde konkreetselt mõned ametikohad, sest on selge, et see töö jätkub. Kui palju olete riigilt sõjahaudadega ja -monumentidega tegelemiseks lisaraha saanud? Mõistagi, kuna oleme saanud väga suures mahus lisaülesanded ja lisatööd, mida me ei ole plaaninud eelarvesse, siis oleme saanud selleks ka täiendava rahastuse, ja saame ka järgmisteks aastateks. Lisarahastus, mis puudutab ümbermatmisi, ulatub 300 000 euro piiresse. Sel aastal oleme ka omatulu teeninud rohkem, see koosneb piletimüügist ja ruumide väljarentimisest. Kas külastajate suur huvi lubab teil ka piletihinda tõsta järgmisel aastal? Mitte niivõrd selle huvi tõttu, ja me ei ole veel seda otsust teinud, et aga eks me iga aasta alguses vaatame oma hinnakirjad üle. Tegelikult meie pilet ei ole väga kallis ka võrdluses teiste muuseumitega.

Sõjamuuseumi külastas sel aastal rekordiline hulk inimesi

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Sõjamuuseumil on tänavu olnud igasuguseid kõrvaltegevusi, nagu näiteks sõjahaudade ümbermatmised. Kui palju olete selle kõrvalt jõudnud üldse tegeleda tavapärase muuseumitööga? Tõepoolest, meil on võtnud päris suure mahu tänavu tegevused, mida võib nimetada kõrvaltegevusteks, mis aga tegelikult on sõjahaudade kaitse seadusest tulenevate ülesannete täitmine, mis on meil olnud kogu aeg. Viimasel ajal oli nende maht muidugi oluliselt suurem, kui me oleksime osanud oodata. Aga loomulikult me oleme jätkanud ka kõigi oma põhitegevustega: näituseloomega, meil sai valmis uus püsinäitus, korrastasime jätkuvalt oma kogusid, näiteks kaitseliidu muuseumikogu sai tänavu dokumenteeritud. Ja samuti tegime teaduskonverentsi relvastatud vastupanuvõitlusest nii Eestis kui ka mujal. Ehk siis jõudsime teha muid asju ka ikka, kuigi tõesti olime pildis sõjahaudade kaevamisega, monumentidega ja Narva tankiga. Kui tavaline on Lääne-Euroopa vaates, et üks sõjamuuseum tegeleb säilmete ümbermatmisega? Ma ei tea tõepoolest, et kellelgi oleks veel selliseid ülesandeid, aga samamoodi ei ole tõenäoliselt ühelgi muuseumil ka orkestrit. Ühe uue eksponaadiga te ilmselt veel aasta tagasi ei osanud arvestada, see oli augustis Narvast teile tulnud tank. Kas nn Narva tank oli selle aasta kõige populaarsem eksponaat? Jah, kõige kuulsam eksponaat kindlasti, sest selle ümber oli palju kära. Tanki siiatulekut kajastati päris tugevalt meedias ja võib öelda, et see tank andis meile päris hea turunduskampaania ja tõi meile päris palju külalisi. Kuigi, nagu ma ka varem olen rõhutanud, selles tankis ei ole midagi nii erakordset, sest täpselt samasugune tank T34/85 oli meie kogus ja eksponaadina kõigile vaatamiseks juba varem väljas, aga selle tanki tõepoolest teeb eriliseks tema lugu ja eelnev elu. Mida on teada selle tanki elust enne, kui temast sai monument? T-34 olevat küll osalenud 1944. aastal Narvas forsseerimisel, aga need olid natukene vanemad mudelid, T34/85 seal väidetavalt ei kasutatudki. Selle tanki eelnev lugu väga hästi teada ei ole, kuskilt Leningradi oblastist ta Narva toodi 1970. aastal. Toona arvati T34 relvastusest välja ja siis jäi neid nii palju üle, et kellelgi tekkis idee panna need monumendiks. Selliseid monumenttanke ei olnud ju mitte ainult Narvas, vaid kogu endise Nõukogude Liidu aladel ja ka Eestis mujal. Kes Narva tanki sõjamuuseumis vaatamas käisid? Lugesin ühest varasemast uudisest, et isegi soomlased sõitsid turismibusside kaupa tanki vaatama. Miks nad seda näha tahtsid? Sellest tankist oli lihtsalt nii palju juttu - see oligi nii-öelda see kuulus tank. Ta sai väga hea kajastuse meedias ja on ikka nii, et kui millestki räägitakse, siis tekib peale vaatamist tunne, et olen ka käinud ja näinud. Käis ka päris palju inimesi Ida-Virumaalt ja Narvast, kes tulidki vaatama tanki, mida nemad olid näinud seal Narva jõe kaldal, ja tahtsid teada, mis temast on saanud siin muuseumis ja kuidas seda eksponeeritakse. Samas kõik need inimesed tutvusid ka muuseumi ülejäänud ekspositsiooniga ja ma arvan, et see oli hea, et inimesed Ida-Virumaalt tulid Tallinna lähedale Viimsisse ja tutvusid Eesti sõjalooga laiemas kontekstis, eriti siis Teise maailmasõja ajalooga. See andis neile ehk ka teise vaate, kui see, mida nad on saanud Venemaa kaudu. Kuidas narvakad kommenteerisid tanki eksponeerimist? Inimesed käitusid muuseumis nii, nagu muuseumis üldiselt käitutakse - mõistlikult. Mõned tahtsidki veenduda, kas tankiga on ikka kõik kenasti korras. Mida te järgmisest aastast ootate? Kas on ka tulemas mõni selline eksponaat, millest saab uus hitt? Ei julge öelda, sest kui samal ajal eelmisel aastal oleks küsitud, et mida toob uus aasta, ega ei oleks ju ennustanud, et tuleb Narva tank või et me nii suures mahus hakkame sõjahaudu ümber matma. Nüüd on selge see, et sõjahaudade komisjon on juba praeguseks teinud nii palju otsuseid, et ümbermatmistega jätkame veel paaril-kolmel järgmisel aastal. Meie enda muuseumitöö jätkub samamoodi. Sel aastal on meil olnud rohkem külastajaid kui kunagi varem - meie tänavuaastane külastajate arv on 33 000 inimese kandis. Koroonaeelsetel aastatel jõudsime 23-24 000 külastajani. Kes on inimesed, kes sõjamuuseumi korraldatud ümbermatmistega tegelevad - kaevavad lahti haudu ja korrastavad skelette? Ja veel - see on selline emotsionaalselt kurnav töö, kas keegi on suurt mahtu arvestades öelnud ka, et ta ei taha seda tööd enam teha? Sellega tegelevad meie lepingulised töötajad, kes on ka varem olnud meil abiks sõjahaudade ümbermatmisel, sest neid tuleb välja kogu aeg erinevate ehitustööde käigus, kus ka maapinda kaevatakse. Selles mõttes ei ole midagi erakordset, ajaline distants on selline, et see ei tekita enam nii suuri emotsioone. Tegelikult ei ole enamasti teada ka nimeliselt, kes need maetud isikud olid. Meie töötajate käitumine või suhtumine sellesse töösse on professionaalne. Mis elualade inimesed on siis teie lepingulised kaastöötajad? Seal on täiesti erineva taustaga inimesi. Tavatöös nad sarnase tegevusega pigem ei tegele, nad on inimesed, kellel põhitöö võimaldab sellist kõrvaltööd ka. Järgmisel aastal aga on meil plaanis võtta täiskohaga tööle mõned inimesed selle töö jaoks. Loome juurde konkreetselt mõned ametikohad, sest on selge, et see töö jätkub. Kui palju olete riigilt sõjahaudadega ja -monumentidega tegelemiseks lisaraha saanud? Mõistagi, kuna oleme saanud väga suures mahus lisaülesanded ja lisatööd, mida me ei ole plaaninud eelarvesse, siis oleme saanud selleks ka täiendava rahastuse, ja saame ka järgmisteks aastateks. Lisarahastus, mis puudutab ümbermatmisi, ulatub 300 000 euro piiresse. Sel aastal oleme ka omatulu teeninud rohkem, see koosneb piletimüügist ja ruumide väljarentimisest. Kas külastajate suur huvi lubab teil ka piletihinda tõsta järgmisel aastal? Mitte niivõrd selle huvi tõttu, ja me ei ole veel seda otsust teinud, et aga eks me iga aasta alguses vaatame oma hinnakirjad üle. Tegelikult meie pilet ei ole väga kallis ka võrdluses teiste muuseumitega. ### Response: Sõjamuuseumi külastas sel aastal rekordiline hulk inimesi

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Lääne firmade poolt kindlustatud tankeritele on alates 5. detsembrist peale laaditud vähemalt 18 Venemaa toornafta lasti, selgub Financial Timesi ja andmefirma Kpler analüüsist. Kpleri teatel vedasid 5. ja 25. detsembri vahel Venemaa toornaftat 63 tankerit. Sel perioodil eksportis Venemaa mere kaudu umbes 50 miljonit barrelit toornaftat. Samal perioodil novembris eksportis Venemaa 67 miljonit barrelit toornaftat, vahendas Financial Times. Lääneriigid kehtestasid hiljuti Venemaa naftale hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta. Hinnalage jõustatakse transpordi ja teenuste osutamise keeldude kaudu. Enamus maailma naftatankereid kindlustavatest ettevõtetest tegutsevad lääneriikides. Piirangud jõustusid 5. detsembril. Kreml avaldas teisipäeval uus seadluse, mille kohaselt Venemaa ei kavatse naftat müüa riikidele, kes järgivad Euroopa Liidu ja G7 kehtestatud Vene nafta hinna lage. Ülempiir pole veel aga reaalselt kehtima hakanudki. Venemaa toornafta Urals hind oli neljapäeval umbes 54 dollarit barreli kohta. Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind oli 82,24 dollarit barreli kohta. Kremli seadluses sisaldub ka säte, mille kohaselt võib Venemaa Putini eriotsuse alusel naftat tarnida ka hinnalae järgi. See võimaldab Venemaal jätkata naftatarneid Hiinasse ja Indiasse.

Detsembris oli veerand Vene naftaveost kindlustatud lääne firmade poolt

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Lääne firmade poolt kindlustatud tankeritele on alates 5. detsembrist peale laaditud vähemalt 18 Venemaa toornafta lasti, selgub Financial Timesi ja andmefirma Kpler analüüsist. Kpleri teatel vedasid 5. ja 25. detsembri vahel Venemaa toornaftat 63 tankerit. Sel perioodil eksportis Venemaa mere kaudu umbes 50 miljonit barrelit toornaftat. Samal perioodil novembris eksportis Venemaa 67 miljonit barrelit toornaftat, vahendas Financial Times. Lääneriigid kehtestasid hiljuti Venemaa naftale hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta. Hinnalage jõustatakse transpordi ja teenuste osutamise keeldude kaudu. Enamus maailma naftatankereid kindlustavatest ettevõtetest tegutsevad lääneriikides. Piirangud jõustusid 5. detsembril. Kreml avaldas teisipäeval uus seadluse, mille kohaselt Venemaa ei kavatse naftat müüa riikidele, kes järgivad Euroopa Liidu ja G7 kehtestatud Vene nafta hinna lage. Ülempiir pole veel aga reaalselt kehtima hakanudki. Venemaa toornafta Urals hind oli neljapäeval umbes 54 dollarit barreli kohta. Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind oli 82,24 dollarit barreli kohta. Kremli seadluses sisaldub ka säte, mille kohaselt võib Venemaa Putini eriotsuse alusel naftat tarnida ka hinnalae järgi. See võimaldab Venemaal jätkata naftatarneid Hiinasse ja Indiasse. ### Response: Detsembris oli veerand Vene naftaveost kindlustatud lääne firmade poolt

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

22-aastasest Rovanperäst sai tänavu MM-sarja kõigi aegade noorim maailmameister. Tuleval aastal peab Rovanperä tiitlit kaitsma, kuid kahe hooaja vahel on jõudude vahekord muutunud. Hooaja kokkuvõttes teise koha saavutanud Ott Tänak siirdus M-Sport Fordi ning Hyundais sõidab eestlase asemel Rovanperä endine tiimikaaslane Esapekka Lappi. "Saab olema huvitav näha, millist kiirust Ott Fordis näitab. Ma ei usu, et tal sellega probleeme tekib. Ford näitas juba sel aastal head kiirust, kui Sebastien Loeb seal sõitis. Meid ootab ees kõva lahing, kuna autodel on vähem erinevusi," rääkis Rovanperä Soome portaalile Rallit.fi-le. Rovanperä usub, et kaasmaalane Lappi võib järgmisel hooajal MM-tiitli eest heidelda. "Esapekka sõitis sel aastal väga hästi. Kui Hyundai talle sobib, siis ta kindlasti sekkub tiitliheitlusesse. Ma ei kahtle selles hetkekski." Autoralli MM-sarja uus hooaeg algab 19. jaanuaril Monte Carlos.

Rovanperä kommenteeris Tänaku tiimivahetust: meid ootab ees kõva lahing

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: 22-aastasest Rovanperäst sai tänavu MM-sarja kõigi aegade noorim maailmameister. Tuleval aastal peab Rovanperä tiitlit kaitsma, kuid kahe hooaja vahel on jõudude vahekord muutunud. Hooaja kokkuvõttes teise koha saavutanud Ott Tänak siirdus M-Sport Fordi ning Hyundais sõidab eestlase asemel Rovanperä endine tiimikaaslane Esapekka Lappi. "Saab olema huvitav näha, millist kiirust Ott Fordis näitab. Ma ei usu, et tal sellega probleeme tekib. Ford näitas juba sel aastal head kiirust, kui Sebastien Loeb seal sõitis. Meid ootab ees kõva lahing, kuna autodel on vähem erinevusi," rääkis Rovanperä Soome portaalile Rallit.fi-le. Rovanperä usub, et kaasmaalane Lappi võib järgmisel hooajal MM-tiitli eest heidelda. "Esapekka sõitis sel aastal väga hästi. Kui Hyundai talle sobib, siis ta kindlasti sekkub tiitliheitlusesse. Ma ei kahtle selles hetkekski." Autoralli MM-sarja uus hooaeg algab 19. jaanuaril Monte Carlos. ### Response: Rovanperä kommenteeris Tänaku tiimivahetust: meid ootab ees kõva lahing

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Propagandat on kasutanud ka demokraatlikud riigid, ent seda põhiliselt sõjaolukorras, mil kõik ressursid on sõja eesmärkide teenistuses. Selgelt seostub propaganda mõiste totalitaarsete režiimidega: natsliku Saksamaaga, stalinliku NSV Liiduga, maoistliku Hiinaga, käesoleval ajal Põhja-Korea režiimiga. Mõiste propaganda pärineb 16. sajandi paavstiriigis asutatud katoliikluse levitamise organisatsiooni nimest Sacra congregatio de propaganda fide (usu levitamise püha ühing). Laiemalt tuntuks sai mõiste Esimese maailmasõja ajal seoses sõjas edu saavutamise nimel tehtud pingutustega. Elanikkonna mõjutamiseks viisid sõdivad riigid läbi mitmesuguseid aktsioone, alustades lendlehtede levitamisest ja lõpetades heategevusüritustega sõja tarbeks (need võtted tulevad tuttavad ette ka 2022. aasta Ukraina sõja kontekstis). Trükikunsti ja massimeediumide arengu ning muude tehniliste edusammude kasutamine propaganda heaks saavutas 20. sajandil haripunkti Teises maailmasõjas. Liitlasjõudude propagandale aitasid jõuliselt kaasa ka majanduslikud meetmed lendliisi süsteemist kuni sõjajärgse Marshalli plaanini välja (lääs kaotas NSV Liidu mõjule küll rea Ida-Euroopa riike, ent näiteks kodusõjas vaevlev Kreeka suudeti Nõukogude mõjusfäärist välja tõmmata). Tõenäoliselt ongi propaganda mõjusaim koostoimes majandusliku abiga. Heino Sampu. Rahu ja töö valvel. Nõukogude armee ja Balti laevastik. 1964. Autor/allikas: Kaitse Kodu! Kunstnikud, kirjanikud, heliloojad Allpool vaatleme lähemalt kunsti propaganda teenrina ja kunstnike olulisust totalitaarsele režiimile. Keskendume stalinlikule NSV Liidule ja propagandistlikule nõukogude kunstile plakatite näitel. Nõukogude plakatikunsti on Eesti mäluasutustes talletatud muljetavaldavas koguses, kõige laiahaardelisem on tõenäoliselt Eesti Ajaloomuuseumi plakatikogu. Propaganda ühe kurikuulsama määratluse on andnud Natsi-Saksamaa võimuladviku tuntumaid figuure Joseph Goebbels: "Propaganda – see on inimeste võitmine selle poole, mida ma pean õigeks." Üldjoontes võib sellise hästi mõistetava määratlusega nõustuda. Tõepoolest, võim kasutas propagandat tehes erinevaid viise ja võtteid, et võita võimu alamad selle poole, mida võim pidas õigeks. Propaganda efektiivseks läbiviimiseks oli vaja mitmete isikute koostööd kutselistest propagandistidest eri kultuurialade esindajateni. Intellektuaalidest teenisid propaganda eesmärke kõige sagedamini kunstnikud, kirjanikud ja heliloojad. Visuaalselt mõjuvaim oli kahtlemata kunstnike panus: maalikunst, skulptuur, graafika, tarbekunst, ka arhitektuur. Sellesse rühma kuulub ka plakatikunst. Välja kujunesid koguni kunstnikud, kes spetsialiseerusid plakatikunstile ja kelle plakatilooming läks sageli ajalukku. Lev Samoilov. Eest ära! 1950. Algselt venekeelne plakat on tõlgitud eesti keelde ja sisuliste muudatusteta Eestis uuesti trükitud. Autor/allikas: Kaitse Kodu! Võtted ja suunad Nõukogude propagandistlik plakatikunst kujunes välja 1920.–1930. aastatel, olles algusest peale tihedalt seotud uue bolševistliku võimuga. Algusaastate konstruktivistlik stiil (mis saavutas väljapaistvaid tulemusi ka Nõukogude arhitektuuris) asendus 1930. aastail kujutavas kunstis järk-järgult sotsialistliku realismiga (arhitektuuris vastavalt stalinistliku klassitsismiga), mis jäi ainuvalitsevaks stiiliks kuni valitseja Jossif Stalini surmani ja mõneks aastaks selle järel. Eestisse tulid Nõukogude Liidu kunstivoolud koos uue Nõukogude okupatsiooniga pärast Teist maailmasõda. Ka Eestis spetsialiseerusid Nõukogude okupatsiooni aastail mitmed noored kunstnikud plakatikunstile, saavutades selles silmapaistvaid tulemusi. Teiste seas näiteks Heino Sampu, Aleksei Viilup, Valentin Vare, Koit Püss või Juho Nikkarinen. Plakatitel kasutatakse propagandavõtteid, mis on kasutusel ka mujal propagandistlikes teostes. Erinev on vorm, sisu on enamasti sama. Tuntumad propagandavõtted on 1937. aastal USA-s asutatud propagandaanalüüsi instituudi definitsiooni alusel järgmised: 1) sildistamine, 2) säravate üldistuste kasutamine, 3) ülekandmine, 4) tunnustamine, 5) kuulajaskonnaga samastumine, 6) kaartide seadmine, 7) karjamentaliteedi kasutamine. Nõukogude propagandaplakatite teostus tuli küll professionaalsetelt kunstnikelt, ent süžee, kasutatud propagandavõtted ja loosungid võisid pärineda hoopis kutselistelt propagandistidelt, kelle nime teosega seoses ei mainita. Nõukogude propagandaplakateil käsitletud teemad jagunesid laias laastus kolme rühma: sõjapropaganda, kapitalistliku maailma vastu suunatud propaganda ning siseriikliku tarbimise jaoks mõeldud propaganda ja sotsiaalreklaam. Heino Sampu. 8. märts. Naistepäeva plakat. 1962. Autor/allikas: Kaitse Kodu! Sõjapropaganda Sõjatemaatika oli Nõukogude plakatikunstis väga oluline juba Vene kodusõja aastail (1918–1920), uuesti sai see aktuaalseks Teise maailmasõja ajal (nõukogulikus kõnepruugis Suur Isamaasõda). Kodusõja ajal oli plakatite käsitluslaad osalt veel traditsioonilisema joonega (nt Wrangeli armee vastasel plakatil), aga peale tungis juba uuem, avangardistlik ja konstruktivistlik kunstilaad. Sõjapropaganda võimaldas nii Vene kodusõja kui ka Teise maailmasõja ajal esile tõusta mitmetel nimekatel plakatikunstnikel. Tuntud nimedest võib mainida näiteks Viktor Denit, Kukrõnikseid (kunstnike Mihhail Kuprijanovi, Porfiri Krõlovi ja Nikolai Sokolovi ühine pseudonüüm), Lev Samoilovit. Sõjateemalistel plakateil kasutatakse korraga mitmeid propagandavõtteid, et vaenlast demoniseerida. Levinud on negatiivsete omaduste omistamine (sildistamine), teineteisest sõltumatute mõistete seostamine (ülekandmine) ja karjamentaliteedi kasutamine, et innustada võitlusele vaenlasega. Kasutatakse ka võrdlust loomadega – näiteks kujutatakse personifitseeritud Saksa riiki linnuna, viidates Saksamaa vapiloomale kotkale. Nõukogude riigi elanikke innustatakse võitlusele sakslaste vastu, õhutades kättemaksu tapetud pereliikmete, purukspommitatud linnade ja laastatud põldude eest. Lisaks visuaalsele plakatikunstile õhutasid kättemaksu natsidele näiteks kirjanik Ilja Ehrenburgi artiklid. Ka Nõukogude plakateil kasutati oskuslikult sõnamänge. Näiteks kunstnik Viktor Koretski 1945. aastal loodud Berliini vallutama innustaval plakatil seisab lause "Не унесут фашистов ноги – добью врага в его берлоге!" (Fašiste ei päästa põgenema nende jalad – löön vaenlase puruks tema urus!), mis mängib pealinna Berliini nimega, osutades sellele sõnaga berloga (vene k 'urg'). Euroopat kujutatakse ühel samuti Viktor Koretski loodud Nõukogude plakatil personifitseeritult naisena, kelle vabastavad ahelaist kolm mõõka, igal mõõgal ühe liitlasriigi lipp – vastavalt USA, Suurbritannia ja NSV Liidu lipud. Dmitri Moor. Wrangel on veel elus. 1920 Autor/allikas: Kaitse Kodu! Vastandumine läänele Teine teemaring, kapitalistlike riikide kritiseerimine, levis Nõukogude plakateil pärast Teist maailmasõda. Äsjaste liitlaste suhted jahenesid järsult ja see muutus välispoliitikas kajastus peagi Nõukogude plakatikunstis. Oluliseks sai näidata kapitalistlike riikide majanduse ja poliitilise süsteemi nõrkusi. Sellise sisuga plakatid võimaldasid ühtlasi väga hästi juhtida rahva tähelepanu kõrvale nõukogude süsteemi nõrkadelt kohtadelt. Kapitalistlikku maailma kritiseerivail plakateil kujutati näiteks erinevaid lääneriike personifitseeritult, omistades neile välissuhetes halbu kavatsusi – reetlikkust, alatust ja ebausaldusväärsust. Vahel võis vastasleeri kriitika plakateil puudutada ka sõdu – näiteks Ameerika Ühendriikide tegevust Korea sõjas, kus NSV Liidu toetatud kommunistlik Korea RDV võitles Ühendriikide toetatud demokraatliku Korea Vabariigi vägedega. USA oligi vastasleeri juhtriigina Nõukogude plakateil enim kajastatud vastane. Plakateil võrreldi NSV Liitu ja USA-d, väites Nõukogude kodanikele, et: 1) USA-s puudub arvamusvabadus; 2) USA töölisklassi seas on suur töötus; 3) kommunismi toetavad miitingud aetakse laiali; 4) rassi- ja rahvusvähemuste õigusi piiratakse tugevalt. Osalt pidasid need etteheited paika (näiteks rassi- ja rahvusvähemuste küsimuses), ent erapooletule kõrvaltvaatajale oli selge, et kodanike õiguste piiramine oli totalitaarses NSV Liidus palju räigem kui demokraatlikus USA-s. Koit Püss. Suure Lenini loodud ja karastatud kommunistlik partei on rahva võitlusavangard, tema kollektiivne juht ja organisaator. 1964. Autor/allikas: Kaitse Kodu! Sotsiaalpropaganda Kolmandaks rühmaks Nõukogude propagandas on sotsiaalreklaam ja mitmesugused olmeteemad. Nõukogude ühiskonnas olid mõistagi olulised nõukogude süsteemile iseloomulikud tähtpäevad, nagu oktoobripöörde aastapäev, Nõukogude armee aastapäev, naistepäev, 1. mai ja teised. Tuli ette ka märksa argisemaid teemasid, nagu näiteks turvalisus, liiklusohutus, tuleohutus, võitlus alkoholismiga – need valupunktid olid ühesugused nii sotsialistlikus kui ka kapitalistlikus ühiskonnas. Eesti kunstnikud olid enne Teist maailmasõda loonud valdavalt reklaamplakateid, ent uue võimu tingimustes muutusid nende ülesanded mõnevõrra teistsuguseks. Tellimuste seas oli ka reklaame, märksa suurema osakaalu omandas aga riiklik propaganda – kõikvõimalikud valimistele kutsuvad plakatid, Eesti NSV aastapäevaplakatid, kommunistlikku parteid ja Vladimir Leninit "reklaamivad" tööd. Meie kunstnikud saavutasid plakatikunstis häid tulemusi. Näiteks Heino Sampu 1960. aastate modernses kunstikeeles plakatid mõjuvad sisust hoolimata huvipakkuvalt ja on kunstiliselt kõrgel tasemel.

Lauri Frei: kunst propaganda teenistuses

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Propagandat on kasutanud ka demokraatlikud riigid, ent seda põhiliselt sõjaolukorras, mil kõik ressursid on sõja eesmärkide teenistuses. Selgelt seostub propaganda mõiste totalitaarsete režiimidega: natsliku Saksamaaga, stalinliku NSV Liiduga, maoistliku Hiinaga, käesoleval ajal Põhja-Korea režiimiga. Mõiste propaganda pärineb 16. sajandi paavstiriigis asutatud katoliikluse levitamise organisatsiooni nimest Sacra congregatio de propaganda fide (usu levitamise püha ühing). Laiemalt tuntuks sai mõiste Esimese maailmasõja ajal seoses sõjas edu saavutamise nimel tehtud pingutustega. Elanikkonna mõjutamiseks viisid sõdivad riigid läbi mitmesuguseid aktsioone, alustades lendlehtede levitamisest ja lõpetades heategevusüritustega sõja tarbeks (need võtted tulevad tuttavad ette ka 2022. aasta Ukraina sõja kontekstis). Trükikunsti ja massimeediumide arengu ning muude tehniliste edusammude kasutamine propaganda heaks saavutas 20. sajandil haripunkti Teises maailmasõjas. Liitlasjõudude propagandale aitasid jõuliselt kaasa ka majanduslikud meetmed lendliisi süsteemist kuni sõjajärgse Marshalli plaanini välja (lääs kaotas NSV Liidu mõjule küll rea Ida-Euroopa riike, ent näiteks kodusõjas vaevlev Kreeka suudeti Nõukogude mõjusfäärist välja tõmmata). Tõenäoliselt ongi propaganda mõjusaim koostoimes majandusliku abiga. Heino Sampu. Rahu ja töö valvel. Nõukogude armee ja Balti laevastik. 1964. Autor/allikas: Kaitse Kodu! Kunstnikud, kirjanikud, heliloojad Allpool vaatleme lähemalt kunsti propaganda teenrina ja kunstnike olulisust totalitaarsele režiimile. Keskendume stalinlikule NSV Liidule ja propagandistlikule nõukogude kunstile plakatite näitel. Nõukogude plakatikunsti on Eesti mäluasutustes talletatud muljetavaldavas koguses, kõige laiahaardelisem on tõenäoliselt Eesti Ajaloomuuseumi plakatikogu. Propaganda ühe kurikuulsama määratluse on andnud Natsi-Saksamaa võimuladviku tuntumaid figuure Joseph Goebbels: "Propaganda – see on inimeste võitmine selle poole, mida ma pean õigeks." Üldjoontes võib sellise hästi mõistetava määratlusega nõustuda. Tõepoolest, võim kasutas propagandat tehes erinevaid viise ja võtteid, et võita võimu alamad selle poole, mida võim pidas õigeks. Propaganda efektiivseks läbiviimiseks oli vaja mitmete isikute koostööd kutselistest propagandistidest eri kultuurialade esindajateni. Intellektuaalidest teenisid propaganda eesmärke kõige sagedamini kunstnikud, kirjanikud ja heliloojad. Visuaalselt mõjuvaim oli kahtlemata kunstnike panus: maalikunst, skulptuur, graafika, tarbekunst, ka arhitektuur. Sellesse rühma kuulub ka plakatikunst. Välja kujunesid koguni kunstnikud, kes spetsialiseerusid plakatikunstile ja kelle plakatilooming läks sageli ajalukku. Lev Samoilov. Eest ära! 1950. Algselt venekeelne plakat on tõlgitud eesti keelde ja sisuliste muudatusteta Eestis uuesti trükitud. Autor/allikas: Kaitse Kodu! Võtted ja suunad Nõukogude propagandistlik plakatikunst kujunes välja 1920.–1930. aastatel, olles algusest peale tihedalt seotud uue bolševistliku võimuga. Algusaastate konstruktivistlik stiil (mis saavutas väljapaistvaid tulemusi ka Nõukogude arhitektuuris) asendus 1930. aastail kujutavas kunstis järk-järgult sotsialistliku realismiga (arhitektuuris vastavalt stalinistliku klassitsismiga), mis jäi ainuvalitsevaks stiiliks kuni valitseja Jossif Stalini surmani ja mõneks aastaks selle järel. Eestisse tulid Nõukogude Liidu kunstivoolud koos uue Nõukogude okupatsiooniga pärast Teist maailmasõda. Ka Eestis spetsialiseerusid Nõukogude okupatsiooni aastail mitmed noored kunstnikud plakatikunstile, saavutades selles silmapaistvaid tulemusi. Teiste seas näiteks Heino Sampu, Aleksei Viilup, Valentin Vare, Koit Püss või Juho Nikkarinen. Plakatitel kasutatakse propagandavõtteid, mis on kasutusel ka mujal propagandistlikes teostes. Erinev on vorm, sisu on enamasti sama. Tuntumad propagandavõtted on 1937. aastal USA-s asutatud propagandaanalüüsi instituudi definitsiooni alusel järgmised: 1) sildistamine, 2) säravate üldistuste kasutamine, 3) ülekandmine, 4) tunnustamine, 5) kuulajaskonnaga samastumine, 6) kaartide seadmine, 7) karjamentaliteedi kasutamine. Nõukogude propagandaplakatite teostus tuli küll professionaalsetelt kunstnikelt, ent süžee, kasutatud propagandavõtted ja loosungid võisid pärineda hoopis kutselistelt propagandistidelt, kelle nime teosega seoses ei mainita. Nõukogude propagandaplakateil käsitletud teemad jagunesid laias laastus kolme rühma: sõjapropaganda, kapitalistliku maailma vastu suunatud propaganda ning siseriikliku tarbimise jaoks mõeldud propaganda ja sotsiaalreklaam. Heino Sampu. 8. märts. Naistepäeva plakat. 1962. Autor/allikas: Kaitse Kodu! Sõjapropaganda Sõjatemaatika oli Nõukogude plakatikunstis väga oluline juba Vene kodusõja aastail (1918–1920), uuesti sai see aktuaalseks Teise maailmasõja ajal (nõukogulikus kõnepruugis Suur Isamaasõda). Kodusõja ajal oli plakatite käsitluslaad osalt veel traditsioonilisema joonega (nt Wrangeli armee vastasel plakatil), aga peale tungis juba uuem, avangardistlik ja konstruktivistlik kunstilaad. Sõjapropaganda võimaldas nii Vene kodusõja kui ka Teise maailmasõja ajal esile tõusta mitmetel nimekatel plakatikunstnikel. Tuntud nimedest võib mainida näiteks Viktor Denit, Kukrõnikseid (kunstnike Mihhail Kuprijanovi, Porfiri Krõlovi ja Nikolai Sokolovi ühine pseudonüüm), Lev Samoilovit. Sõjateemalistel plakateil kasutatakse korraga mitmeid propagandavõtteid, et vaenlast demoniseerida. Levinud on negatiivsete omaduste omistamine (sildistamine), teineteisest sõltumatute mõistete seostamine (ülekandmine) ja karjamentaliteedi kasutamine, et innustada võitlusele vaenlasega. Kasutatakse ka võrdlust loomadega – näiteks kujutatakse personifitseeritud Saksa riiki linnuna, viidates Saksamaa vapiloomale kotkale. Nõukogude riigi elanikke innustatakse võitlusele sakslaste vastu, õhutades kättemaksu tapetud pereliikmete, purukspommitatud linnade ja laastatud põldude eest. Lisaks visuaalsele plakatikunstile õhutasid kättemaksu natsidele näiteks kirjanik Ilja Ehrenburgi artiklid. Ka Nõukogude plakateil kasutati oskuslikult sõnamänge. Näiteks kunstnik Viktor Koretski 1945. aastal loodud Berliini vallutama innustaval plakatil seisab lause "Не унесут фашистов ноги – добью врага в его берлоге!" (Fašiste ei päästa põgenema nende jalad – löön vaenlase puruks tema urus!), mis mängib pealinna Berliini nimega, osutades sellele sõnaga berloga (vene k 'urg'). Euroopat kujutatakse ühel samuti Viktor Koretski loodud Nõukogude plakatil personifitseeritult naisena, kelle vabastavad ahelaist kolm mõõka, igal mõõgal ühe liitlasriigi lipp – vastavalt USA, Suurbritannia ja NSV Liidu lipud. Dmitri Moor. Wrangel on veel elus. 1920 Autor/allikas: Kaitse Kodu! Vastandumine läänele Teine teemaring, kapitalistlike riikide kritiseerimine, levis Nõukogude plakateil pärast Teist maailmasõda. Äsjaste liitlaste suhted jahenesid järsult ja see muutus välispoliitikas kajastus peagi Nõukogude plakatikunstis. Oluliseks sai näidata kapitalistlike riikide majanduse ja poliitilise süsteemi nõrkusi. Sellise sisuga plakatid võimaldasid ühtlasi väga hästi juhtida rahva tähelepanu kõrvale nõukogude süsteemi nõrkadelt kohtadelt. Kapitalistlikku maailma kritiseerivail plakateil kujutati näiteks erinevaid lääneriike personifitseeritult, omistades neile välissuhetes halbu kavatsusi – reetlikkust, alatust ja ebausaldusväärsust. Vahel võis vastasleeri kriitika plakateil puudutada ka sõdu – näiteks Ameerika Ühendriikide tegevust Korea sõjas, kus NSV Liidu toetatud kommunistlik Korea RDV võitles Ühendriikide toetatud demokraatliku Korea Vabariigi vägedega. USA oligi vastasleeri juhtriigina Nõukogude plakateil enim kajastatud vastane. Plakateil võrreldi NSV Liitu ja USA-d, väites Nõukogude kodanikele, et: 1) USA-s puudub arvamusvabadus; 2) USA töölisklassi seas on suur töötus; 3) kommunismi toetavad miitingud aetakse laiali; 4) rassi- ja rahvusvähemuste õigusi piiratakse tugevalt. Osalt pidasid need etteheited paika (näiteks rassi- ja rahvusvähemuste küsimuses), ent erapooletule kõrvaltvaatajale oli selge, et kodanike õiguste piiramine oli totalitaarses NSV Liidus palju räigem kui demokraatlikus USA-s. Koit Püss. Suure Lenini loodud ja karastatud kommunistlik partei on rahva võitlusavangard, tema kollektiivne juht ja organisaator. 1964. Autor/allikas: Kaitse Kodu! Sotsiaalpropaganda Kolmandaks rühmaks Nõukogude propagandas on sotsiaalreklaam ja mitmesugused olmeteemad. Nõukogude ühiskonnas olid mõistagi olulised nõukogude süsteemile iseloomulikud tähtpäevad, nagu oktoobripöörde aastapäev, Nõukogude armee aastapäev, naistepäev, 1. mai ja teised. Tuli ette ka märksa argisemaid teemasid, nagu näiteks turvalisus, liiklusohutus, tuleohutus, võitlus alkoholismiga – need valupunktid olid ühesugused nii sotsialistlikus kui ka kapitalistlikus ühiskonnas. Eesti kunstnikud olid enne Teist maailmasõda loonud valdavalt reklaamplakateid, ent uue võimu tingimustes muutusid nende ülesanded mõnevõrra teistsuguseks. Tellimuste seas oli ka reklaame, märksa suurema osakaalu omandas aga riiklik propaganda – kõikvõimalikud valimistele kutsuvad plakatid, Eesti NSV aastapäevaplakatid, kommunistlikku parteid ja Vladimir Leninit "reklaamivad" tööd. Meie kunstnikud saavutasid plakatikunstis häid tulemusi. Näiteks Heino Sampu 1960. aastate modernses kunstikeeles plakatid mõjuvad sisust hoolimata huvipakkuvalt ja on kunstiliselt kõrgel tasemel. ### Response: Lauri Frei: kunst propaganda teenistuses

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Kultuuriportaali kirjandusaasta ülevaates osales 34 kirjanduskriitikut ja -spetsialisti: Taavi Hallimäe, Anneli Leinpere, Hanna Linda Korp, Tiit Aleksejev, Pille-Riin Larm, Maarja Vaino, Reet Weidebaum, Andrei Liimets, Saara Liis Jõerand, Reijo Roos, Kaspar Viilup, Lisanna Lajal, Andra Teede, Tõnu Karjatse, Imbi Paju, Gert Kiiler, Indrek Mesikepp, Mart Pechter, Elisa-Johanna Liiv, Krista Kaer, Carolina Pihelgas, Indrek Koff, Paavo Matsin, Berk Vaher, Aivar Kull, Janne Andresoo, Jaanika Palm, Katrin Viirpalu, Elle-Mari Talivee, Marek Tamm, Peeter Sauter, Ester Urbala, Jan Kaus, Heili Sepp ja Joosep Susi. Taavi Hallimäe kultuurikriitik "Vastutustundlik ese. Disainiideoloogia ajalugu tuleviku tarbeks" (EKA, koostanud Marjanne Van Helvert) Millised probleemid jäävad meist maha? Me ju tegelikult teame sellele vastust, sest märgid nendest on ilmselged. Kas on aga viise, kuidas hakata erinevatele keskkondlikele ja sotsiaalsetele probleemidele ning seeläbi kapitalistlikule majandussüsteemile endale vastu? Kas juhul, kui disainerid teeksid oma tööd teistest põhimõtetest lähtuvalt, ei võiks me liikuda parema homse kujundamise poole? Marjanne van Helverti koostatud raamat, mis Keiu Krikmanni poolt sel aastal eesti keelde tõlgiti, ja mis mõtestab kriitiliselt ringi senist disainikaanonit, toob välja, et keskkondlikult ja sotsiaalselt vastutustundlikku disaini on tehtud ka meile eelnevatel sajanditel. Helverti raamatu positsioon mõjub virgutavalt, sest kuigi see tutvustab erinevaid aspekte lääne disainist, mis vastandusid valitsevatele tootmisviisidele ja tarbimisharjumustele, ollakse seal mõtetega juba tänases ja homses päevas. Ott Kagovere kujundus, mis toob sisse erinevaid eesti kaasaegseid graafilisi disainereid, seob "Vastutustundliku eseme" siinse keskkonnaga. Lõpuks tundub see isegi loogiline, sest nii nagu me ei peaks nägema üha uut hoogu saavaid probleeme lahus lääne ühiskonnas tehtud kunagistest valikutest, nii ei tuleks meil ka iseennast eraldada globaalsetest probleemidest, või kui soovite – nende võimalikest lahendustest. Anneli Leinpere kirjanduskriitik Erkki Luuk "Ülireaalsuse päritolu" (Vabamõtleja sari) (Üli)reaalsuse päritolu koondab valiku Erkki Luugi kirjutisi ajavahemikust 1999--2022. Luugi kirjutusviisi teeb köitvaks kaemusliku ja teadaoleva põimimine. Selles protsessis lisandub sageli ka huumori aspekt. Oluline on, et kogust leiab poolenisti põrandaaluses ajakirjas Vihik ilmunud kirjutise "Eksperimentaalne tekst: kummitused ja predikaadid" (2008). Väheoluline pole ka asjaolu, et 2022. aasta oma koleduses lõpetas üldisemalt mingi perioodi ja ühiskondliku unelma. Seetõttu on kokkuvõtted praegu kindlasti vajalikud. Teos pakub lisaks spetsiifiliste kultuurinähtuste analüüsidele ka mõningase kokkuvõtva pilgu Eestis valitsenud mentaliteedile jms eelmainitud perioodil. Hanna Linda Korp Värske Rõhu peatoimetaja Andrus Kasemaa "Ema tuba" (EKSA) Andrus Kasemaa räägib romaanis "Ema tuba" teemast, mis on kaasaegsest eesti proosast peaaegu täielikult välja jäänud - sellest, mis tunne on olla üks neist 300 000-st, kes elab suhtelises vaesuses, kelleni meie Suur Edulugu jõudnud ei ole, kellel riik iga kolme ja poole aasta tagant külas käib nagu ühes "Tujurikkuja" sketšis. Kasemaa kirjutab lääpavajunud põrandatest, odavast saepurumööblist, külmadest peldikutest, koledatest riietest, lipendavatest tapeetidest ja muust olmest, mis kipub vaesust väliselt defineerima, kuid ennekõike kirjutab ta kõige sellega kaasnevast häbist ning meeleheitlikust katsest see häbi ära ajada, ära unustada, maha põletada. Kasemaa viimatiste luulekogude nüüdseks juba tüütuna mõjuv lihtsameelne ja üheplaaniline ausus on "Ema toas" saanud uue väljundi: mida vingema vindiga ta ema viletsat tuba kirjeldab ja uuest puhtast elust unistab, seda enam saab selgeks, et ainult sellised äärmused ja absoluudid suudavadki selgitada vaesust (ükskõiksele? vaimust vaesele? Exceli usku?) eestlasele. Tiit Aleksejev Eesti Kirjanike Liidu esimees 2022. aastal ilmunud raamatute hulgas on esimene valik David Šahari romaanitsükli "Purunenud anumate palee" neljas osa "Ningal", mille on eestindanud Kalle Kasemaa. Tegemist on romaanikunstiga selle kõige puhtamal kujul, milles on kummalised peegeldused luriaanliku kabalast. David Šahari on võrreldud Marcel Proustiga, aga teksti rikkuse poolest võiks Prousti võrrelda pigem Šahariga. 2022. aasta raamat oli Hieretheos Vlachose"Üks öö Püha Athose mäe kõrbes", mis on küll ilmunud juba seitse aastat tagasi. Olin lugemist edasi lükanud arvates ekslikult, et tegemist on millegi vagatsevaga, aga võimalik, et sõjast põhjustatud vaimse kriisi aasta oligi see kõige õigem aeg "Ühe öö" avamiseks. Pille-Riin Larm Sirbi kirjandustoimetaja Lilli Luuk "Kolhoosi miss" (Saadjärve kunstikeskus) Tõstan tänavu ilmunud raamatute seast esile Lilli Luugi novellikogu "Kolhoosi miss". Ootasin selle teose ilmumist ning ei pidanud pettuma, novelliauhinna pälvinud lugude kõrval avaldavad muljet teisedki. Mitmes jutus elustab Luuk 1980. ja 1990. aastate ääremaa. Noore tegelase silmade kaudu avanev vaade võib tunduda tume ja kalk, aga nii oligi: palju lootust, kuhtumist, longerot ja surma. Luugi lood on hämmastavalt detaili- ja atmosfääritäpsed ning samal ajal piisavalt universaalsed, nende sündmustik võiks aset leida kus tahes Saadjärvest Tihemetsani, Eesti on niisuguseid jumalast hüljatud paiku täis. Üllatas hoopis Luugi romaani "Minu venna keha" ilmumine enne novellikogu ning seejärel autori väljajäämine debüüdiauhinna kandidaatide nimekirjast. Maarja Vaino Tallinna Kirjanduskeskuse direktor 2022. aastal ilmus mitmeid olulisi nn metakirjanduse teoseid, mis jäävad vaieldamatult eesti kirjandusvälja mõjutama. Maarja Unduski Ellen Niidu ja Aivar Kulli August Gailiti monograafiatele sekundeerib aasta lõpus ilmunud Rein Veidemanni "Järjehoidja", mida võiks nimetada ühe-mehe-kirjanduslooks, täpsustusega, et tegemist on 21. sajandi kirjanduslooga. Üle saja kirjandusliku portree, teose analüüsi, kirjandusloolise ekskursi, veidemanlikult kire ja pühendumusega kirjutatud, laiemasse konteksti asetatud, taeva kõrgustesse püüdlemas. Kui uue aasta jaanuari lõpus tähistame esimest eesti kirjanduse päeva, siis "Järjehoidja" on hea raamat eesti kirjandusega järje peale saamiseks. Reet Weidebaum "Aktuaalse kaamera" kultuuritoimetaja Aasta parim algupärand ja parim tõlge: Carolina Pihelgas "Vaadates ööd" (Kaksikhammas) Carolina Pihelgas on tasapisi läbi poeesia ja proosaluule jõudnud välja esimese romaanini. Mulle meeldis see raamat esimesest silmapilgust: kaunis köide ja tihke sisu. Selles loos on mastaapi, poeesiat, ootamatud põiked ajalukku. hoiab meeled ärkvel algusest lõpuni. Hea raamat! Anni Kytömäki "Margarita" (Vesta, tõlkinud Toomas Tallo) See oli lummav ja võimas lugemiselamus, lihtsalt oma haarde ja sügavuse, tegelaste vaikne kasvamine peategelasteks oli nauding omaette. Andrei Liimets kultuurikriitik Tõnis Tootsen "Ahvide pasteet" (Kaarnakivi) Kuna üht valida on keeruline, on kole kiusatus soovitada ka Veiko Tammjärve "Rehepapi" koomiksitõlgenduse kunstiliselt vapustavat teist osa või Serhii Žadani sügisel Eesti keelde tõlgitud "Internaati", lohutult valusat lugu teekonnast läbi Ukraina lahingutandri. Eriti soojalt saagu aga soovitatud "Ahvide pasteet" – maailma esimese kirjutama õppinud ahvi elulugu. Osalt ulme, osalt satiir, osalt autobiograafia, osalt poliitfilosoofiline mõtisklus – ennekõike aga nutikas ja vaimukas kõverpeegel troonist, millelt looduse kroon maha libisema kipub. Saara Liis Jõerand Värske Rõhu tegevtoimetaja Sally Rooney "Kaunis maailm, kus sa oled" (Varrak, tõlkinud Triin Tael) Mitmete kriitikute põrmustatud, kuid lääne keskklassi pühapäevalugejate seas ometi palavalt armastatud Sally Rooneyl ilmus tänavu eesti keeles kolmas romaan, Triin Taela tõlgitud "Kaunis maailm, kus sa oled". Autor ja tegelased on eelmiste teostega võrreldes suuremaks kasvanud ning tulemus tekitab kahetist vastukaja - kas lõpuks ometi küps, kaasaelatav ja täpne tänapäeva ühiskonnas elamise ja suhtlemise võtmeküsimuste käsitlus või "kirjutaks nii, nagu Rooney, aga ei tea enam, millest täpselt"-naistekas. Mulle tundus seekord natuke viimast, aga mõnus oli lugeda sellest hoolimata. Ja mõnus on sellest raamatust rääkida. Mõnu on oluline. Reijo Roos kirjanik "Lõpetamata linn" (EKA, koostanud Toomas Tammis, Andres Ojari, Andres Alver, Johan Tali) PS! Autor kasutab ü-tähe asemel y-tähte. Kyll juba eelmise aasta lõpus ilmunud teos Tallinna probleemidest ja tulevikuväljavaadetest on ikka sama aktuaalne, saanud sel aastal palju tunnustust ning nyydseks on sellest tehtud ka seitsmeosaline samanimeline telesari. "Lõpetamata linn" näitab, kuidas oleks võimalik Tallinnast kasvatada maailmatasemel polytsentrilist pealinna. Kui hakata endale teadvustama, kui meeldiv on Tallinnas elada või punktist A punkti B liikuda, siis ilmneb erinevaid ebakohti alustades pudelikaeltest ja lõpetades rohekoridoride puudusega. Talsingis elades sõidan regulaarselt kahe pealinna vahet ja olen tihtipeale mõelnud, miks ei ole ka Talsingil oma tulevikuvisiooni. Kui Helsingil on Greater Helsinki Vision ja Tallinnal nyyd samuti oma tulevikunägemus 2050. aastaks, siis võiksime mõelda ka Greater Talsinki Vision 2050st ning mis kasu see meie Eesti-Soome kasvavale metropollinnale tooks. Kaspar Viilup ERR-i kultuuriportaali vastutav toimetaja Jurga Vilė ja Lina Itagaki "Siberi haiku" (Draakon & Kuu, tõlkinud Tiina Kattel) Suurem osa 2022. aastal ilmunud olulisematest teostest ootab endiselt öökapil oma järjekorda, kuid vähemalt üks tänavu ilmunud teos on minu isikliku taju jaoks niivõrd oluline, et seda lihtsalt peab eraldi rõhutama. Pean silmas Jurga Vile ja Lina Itagaki graafilist romaani "Siberi haiku". Korraga tabatakse siin kaht märki: esiteks ilmub meil endiselt piinlikult vähe graafilisi romaane ja koomikseid, eriti just selliseid, mis ühendavad hea loo ja tugeva kunstilise lahenduse. Teisalt ei tea me praktiliselt mitte midagi läti ja leedu kirjandusest, kuid nüüd näeme leedu graafilist romaani! Lisaks on tegu ka lihtsalt tõeliselt emotsionaalse ning dünaamilisest jutustatud looga, mis näitab, kuidas on veel võimalik küüditamisest rääkida. Lisanna Lajal kultuurikriitik Vanessa Springora "Nõusolek" (Kultuurileht, tõlkinud Anna Linda Tomp) Vanessa Springora kõmulise esikromaani "Nõusolek" ilmumine eesti keeles on kindlasti oluline sündmus kirjandusmaastikul. Omaelulooline jutustus 14-aastase tüdruku suhtest endast pea kolm korda vanema mehega on keerulisest sisust tingitult pandud kirja äärmiselt lihtsas vormis ja sobib seega hästi käsitlemiseks ka põhikoolide õppekavas. Andra Teede kirjanik Vahur Afanasjev "Rail Baltic" (Vemsa) Minu aasta raamat on Vahur Afanasjevi "Rail Baltic". Kuigi teised autorid kirjutasid ka sel aastal olulisi teoseid, siis Vahur ei kirjuta enam ühtegi. See tundub mulle nii armetult lõplik. Tõnu Karjatse kultuuriajakirjanik 2022 oli sõja-aasta. Jonathan Littelli"Eumeniidid" (tlk. Heli Allik. Varrak, 2022) ja Mihhail Šiškini esseekogumik "Sõda või rahu" (tlk. Tiiu Relve, Krista Räni. LR 35–37/2022) moodustavad ajakohase ja valusalt puudutava paari. Littelli monumentaalne sissevaade Teise maailmasõja õudustesse läbi Natsi-Saksamaa karjääriohvitseri silmade ning Šiškini esseevormis ülevaade ja analüüs Nõukogude Venemaast tänapäeva Venemaani täiendavad teineteist, tehes ka kõige puupäisemale lugejale selgeks, milline on see taak, millega Euroopa praegu silmitsi seisab. Littell näitab, et inimese koletislikkus tõusetub väga lihtsatest instinktidest, nagu enese alalhoid, läbilöögi- ja tunnustuseiha, Šiškin selgitab, kust me tuleme ja mida endaga kaasas kanname. Mõlemad raamatud on ilmunud juba aastaid tagasi, aastal 2022 on Euroopa aga taas sõjas, mille eest hoiatasid nii Littell kui ka Šiškin. Meie, lugejate ülesanne, on sellest olukorrast välja tulla mineviku vigu kordamata. Keegi ei taha ju olla rööpmeseadja kurjuse raudteel. Imbi Paju kirjanik Katrin Lauri "Tunnistaja" (Hea Lugu) Minu jaoks on 2022 aasta kõige võimsam romaan režissööri ja kirjaniku Katrin Lauri "Tunnistaja". Teos on nagu kollektiivne psühhoanalüüs läbi kultuuri ja ajaloo. Romaanis kohtuvad 30ndate Eestis katoliku preester Eduard Profittlich ja haritlane, juunikommunist Nigol Andresen, kelle kaudu lugeja saab tunnistajaks raamatus kirjeldatud sündmustele nii nagu need kaks peategelast neid nägid ja läbi elasid. Lugeja saab tunnistajaks rahuajale ja surmale Kirovi vanglas. Romaani näitelava on aga palju laiem, see on terve ühe aastakümne elukaar. Minu jaoks koonduvad Katrin Lauri suurteosesse Jaan Krossi kirjutamise pärand, Arved Viirlaiu missioon hoida väikest inimest ja kultuuriruumi ning Ants Orase julgus ja tarkus näidata Eesti näite varal ajaloo kulgu. Kõiki neid kirjanikke ühendab armastus elu ja vabaduse vastu ning õiglus. "Tunnistaja" on raamat ühe riigi kasvamisest, igapäevaelust, pöördelistest sündmustest riigi elus, hingede ostmisest, reetmisest ja inimelu suurusest, aga ka äärmisest egoismist, mis saab elujõudu ideoloogiatest. Tegelaskond on lai. Kirjanik ei võta mingit seisukohta, ta on üheksa aastat arhiivides töötanud ja ta lihtsalt kirjeldab, et me näeksime, et me teeksime vahet heal ja halval, et me saaksime endast aru ja astuksime lugejatena endaga dialoogi. Raamat on mahukas, kuid sa loed selle hinge kinni pidades kiiresti lõpuni. Raamatu viimases kolmandikus, alates lk 598 tempo tõuseb ja luubi alla lähevad 1940.–41. aasta sündmused, mis kajavad vastu tänases päevas. Me näeme oma silme all, kuidas rahu pudeneb käest. Kõik, kes imestavad, kuidas see võis juhtuda ja uuesti võib juhtuda, saavad vastuse, mis annab võtme mitte loobuda, mitte anda alla. Katoliku preester Eduard Profittlich oli võtnud Eesti kodakondsuse. Kui NKVD ülekuulaja Ivanov pakub talle koostöövõimalust, ütleb preester: "Ma ei saa teie ettepanekut vastu võtta." Ivanov vaatas Eduard Profittlichile mõtlikult otsa: "Igaühte saab osta, oleneb ainult hinnast." "Neid, keda Jeesus on ristil lunastanud, ei saa osta ega müüa," vastab talle preester. Gert Kiiler kirjanik Matthew Perry "Sõbrad, kallimad ja suur hirmus asi" (Tänapäev, tõlkinud Sash Veelma) 55-aastase "Sõprade" staari Matthew Perry sel aastal ilmunud elulooraamat on ühtaegu lõbus, aga ka kurb lugemine. Ehkki raamatus saavad käsitletud kõik olulisemad episoodid Perry näitlejakarjääris, on see eelkõige lugu tema deemonitest ehk siis sõltuvustest, mis paraku käisid käsikäes. Ja neist jagusaamisest. Sarnaselt Perryga imestan ka mina pärast selle lugemist, et kuidas mees üldse veel elus on. Nii et tegelikult võiks see olla ka õpetlik lugu neile, kes pole ülearu suured Matthew Perry talendi asutajad. Aga loomulikult on "Sõprade" fännidel põnevam jälgida, millises konditsioonis näitleja eraeluliselt oli, kui toimus midagi olulist teleekraanidel. Raamatut lugedes tuli mul korduvalt pähe paralleel Mihkel Raua menukist enesepaljastusega "Musta pori näkku", ainult, et Perry probleemid olid suuremad, astmel 10. Indrek Mesikepp Loomingu peatoimetaja Lilli Luuk "Kolhoosi miss" (Saadjärve kunstikeskus) Lood on hästi kirjutatud ja komponeeritud. Kohati ütleb autor palju ka ütlemata jättes. Tegelaskujud on psühholoogiliselt usutavad, olud on meieni toodud oskuslikult – psühholoogiline realism parimas mõttes. Mõjuvalt, kohati rusuvalt on edasi antud nii erinevatele ajastutele iseloomulikud kui ka üldinimlikud pained. Põgusalt mainitud detailid tekitavad äratundmist. On tabavaid võrdlusi, millega ei liialdata. Domineerima jäävad ikka inimeste mõtted, tunded, aistingud ja süžee, mitte autoritekst. Lilli Luugi jutud ei ole lühikesed miniatuurid, vaid klassikalised novellid – meid viiakse mitmemõõtmelisse maailma ja lastakse tegelastele pikalt kaasa elada, enne kui saabub lõpp. Puänt ei ole kunagi literatuurselt kunstlik. Teksti lugeda on kerge, aga kerge see lugemine ei ole. Mart Pechter kirjanduskriitik Kurt Vonnegut "Titaani sireenid" (Tänapäev, tõlkinud Tiina Randus) Eestis vaieldakse tihti, kas Vonneguti parim teos on "Tapamaja, korpus viis" või "Tšempionide eine". Need on mõlemad muidugi väga head (selle juures pole vähem tähtis ka Valda Raua tehtud legendaarsed tõlked), kuid mina armastan hoopis "Titaani sireene" rohkem kui neid kahte. Üks põhjus on see, et kuigi Vonnegut armastab ulmelisi elemente ka muidu oma teostes kasutada, on siin terve teos lausa häbematult 1940ndate pulp -ulme stiilis üles ehitatud. Kuidas teistmoodi nimetadagi lendavate taldrikutega tehtud reise Marsile, Merkuurile ja Titaanile? Kuid nende dekoratsioonide taga on puhas ja ehe kierkegaardlik absurdism, mis ulatub üksikutest tegelastest kogu inimkonna ja isegi tulnukate saadiku saatuseni. Lahendatud on see eksistentsialistlik küsimus veel palju paremini kui "42" Douglas Adamsi kuulsas raamatus "Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas". Lisaks on kogu lugu sirgjooneline ja selge, ilma liigsete kõrvalepõigeteta, mille osas Vonnegut teinekord tuntud on. Samuti ei lange autor absurdist edasi nihilismi, vaid lõpetab kogu jutu lausa üllatavalt soojalt ja kaastundlikult. "Titaani sireenid" on aegumatu kvaliteediga, seda täna ja 22 aastat tagasi. Elisa-Johanna Liiv Puänt raamatupoe eestvedaja Lucia Berlin "Koduabilise käsiraamat" (Kirjastus Toledo, tõlkinud Jüri Kolk ja Kaisa Kirotar) Berlin paneb lugeja silmitsi alkoholismiga, omadega puntras suhetega, seksuaalse ärakasutamisega, põrandaalusega abordikliiniku ja palju muuga ning suudab seejuures lugejat veenda elamise imes. Vapustav ja vahe kogumik! Krista Kaer Varraku peatoimetaja Claire Keegan "Sellised väikesed asjad" (Varrak, tõlkinud Liina Soots ja Tõnu Soots) Sel aastal on ilmunud palju häid, mahukaid ja vapustavaid raamatuid, mis kirjeldavad suuri sündmusi, suuri pöördepunkte ja maailmamuutvaid valikuid. Valisin siiski hoopis selle pealtnäha õblukese raamatu ja valisin sellepärast, et Keeganil on imeline oskus näidata, kuidas väikesed asjad määravad selle, milliseks kujunevad meie maailma suured ja paljusid inimesi mõjutavad asjad. Need väikesed asjad on sageli peaaegu märkamatud, nende valikutega puutub iga päev kokku peaaegu igaüks meist ning need kujundavad meie maailma näo. Keegan kirjutab enamasti lühijutte ja jutustusi, tema "Sellised väikesed asjad" jõudis Bookeri preemia lühivalikusse ja jutustuse "Kasulaps" põhjal tehtud iirikeelne film "Vaikne tüdruk" kandideerib Oscarile. Carolina Pihelgas kirjanik Lilli Luuk "Kolhoosi miss" (Saadjärve kunstikeskus) Lilli Luugi kirjandusse tulek on üks parimaid asju, mis viimasel ajal eesti kirjanduses juhtunud on. See novellikogumik on tihe, poeetiline, sügavike kohal võnkuv, puudutav, pisut sünge, aga kindlasti mitte süngem kui elu ise. Indrek Koff kirjanik, tõlkija Innocentius III "Inimolu viletsusest" (Tallinna Ülikool, tõlkinud Marju Lepajõe) Tänavu tuli trükipressi alt raamat, ilma milleta elu hakkas iga aastaga aina võimatumaks muutuma. Lõpuks ometi sai see nüüd valmis ja jääb kõigi eestlaste südameid rõõmustama igavesest ajast igavesti. Kiidetud olgu Tallinna Ülikooli kirjastus ja Marek Tamm, et nad ei lasknud Marju Lepajõe alustatud tööd unustusse vajuda, vaid täiendasid seda vajalikuga ja andsid Innocentius III maailmapõlguse-traktaadile "Inimolu viletsusest" võimaluse ilmavalgust näha! Hädade ja kannatuste aastasse sobib see inimlike õuduste ammendav loetelu eriti hästi, aga nagu juba öeldud – see tekst on tulnud, et jääda. Paavo Matsin kirjanik Sadeq Hedayat "Lunastust lootes. Valik jutustusi" (Ilmamaa, tõlkinud Üllar Peterson) Pärsia kõrgaristokraadi Hedayati kolmas eesti keeles ilmunud jutukogu mõjub lugematute naiivpsühholoogiliste nüüdisaja teoste kõrval täieliku irvitava über -ilmutusena. Kirjanik oleks nagu ise just saabunud tagasi kuskilt müstilisest tulekummardajate pühakojast või pöördunud vaimuna koju zoroastristlikust laibatornist, et tõmmata ka meid, lugejaid, oma morbiidse dekadentsi täiuslikku pöörisesse. Meile demonstreeritakse ridamisi tegelasi, kellel pole elus mingit lootust, kes on jäänud ühtviisi jalgu nii lagunevale traditsioonilisele maailmale kui ka moodsale ajale. Mõned neist on ise süüdi, teised aga on juba sünnipäraselt saatusest märgitud. Unikaalselt julm ja halastamatu meistriteos, väga kasulik lugemine igale inimesele, kes tavatseb oma elu üle kurta. Berk Vaher Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees Tõnis Vilu "Kõik linnud valgusele" (Loomingu Raamatukogu) Esimest korda lugesin selle luulekogu ühe jutiga läbi aprillis Hispaaniast naastes, varahommikuses lennukis, unesegaseis kõrvus mootorite undamine ja Saulti kooriplaat "Air" – selgemate muljete asemel jäigi meelde selline ergav unenäoline võbin, mis kehutas kunagi uuesti ja tähelepanelikumalt lugema. Ja siis suvel maal olles käisin igal õhtul meres ujumas ning pärast tühjal rannal lugesin luuletuse või paar, keskendunult, aga ikka sama palavikuliselt ja ahmides. Aare Pilv kirjutas Tõnise raamatule Vikerkaarde arvustuse "Tänukiri", millest too eleva, äreva ja ülelugemistest kahanematu äraseletamatuse tunne mulle väga omane ja lähedane ette tuli. Seda kogu on peetud ka mingiks meelehaiguse manifestiks, aga mu jaoks on see lihtsalt tunnistus äärmise kogemusliku, kujundliku ja keelelise intensiivsuse võimalikkusest poeesias ajal, mil laiemaile massidele pigem mõni luule-Lidl tarbimisrahuldust pakub. Aivar Kull kultuuriloolane Innocentius III "Inimolu viletsusest" (Tallinna Ülikool, tõlkinud Marju Lepajõe) Aasta kõige moodsam, aktuaalsem, üllatavam ja raputavam raamat oli minu jaoks teos, mis on kirjutatud üle kaheksasaja aasta tagasi: noore kardinali ja hilisema paavsti Innocentius III kirja pandud, metsikus inspiratsioonihoos sündinud armutult lõikav traktaat "Inimolu viletsusest". Justkui samasuguses jumaliku inspiratsiooni seisundis viibis ju pidevalt ka traktaadi tõlkija ja kommenteerija, unustamatu Marju Lepajõe (1962–2019), kelle peale pärast tema ootamatut lahkumist ikka mõtlen jahmatuse ja imetlusega: mis see siis nüüd õieti oli?! Praegusel kriiside ajal pakub "Inimolu viletsusest" – nagu ka Marju Lepajõe olemasolu meie kultuuris – mingit üle aegade ulatuvat igavikulist lohutust. Janne Andresoo Rahvusraamatukogu direktor Bernardine Evaristo "Tüdruk, naine, keegi teine" (Rahva Raamat, tõlkinud Heili Sepp) Aasta lugemiselamuseks pean Bernardine Evaristo romaani "Tüdruk, naine, keegi teine". Miks? Sest see on hoogsalt-haaravalt jutustatud poeemjas teos, milles jälgitakse kaheteistkümne Briti naise elu ja valikuid. Tegevuspaik on Inglismaa ja ajaraam avar: hõlmab sajandi ning veel natuke peale. Pilt, mis välja joonistub, on panoraamne. Väga erineva taustaga kangelannad, kelle lood romaanis haakuvad-põimuvad, on kõik otsimas kedagi või midagi. On kirge, on huumorit, on tundlike teemade käsitlemist. Mitmekülgselt andekas Heili Sepp on loonud suurepärase tõlke. Imetlen, kuidas tal on õnnestunud leida inglise keele allkeeltes kirjutatud tekstiosadele nii tabavad eestikeelsed vasted. Ta on kasutanud selleks meie murrete rikkust. Toon esile ka kirjastuse Rahva Raamat julguse nii keeruka vormimustriga teost avaldada. Bernardine Evaristo on Briti kirjanik ja loovkirjutamise professor. Romaan "Tüdruk, naine, keegi teine" pälvis 2019. aastal Bookeri auhinna. Jaanika Palm lastekirjanduse uurija Kadri Kiho ja Stella Salumaa "Endel ja Kati" (Päike ja Pilv) Minu jaoks oli 2022. aasta kõige üllatavam teos Kadri Kiho ja Stella Salumaa "Endel ja Kati" (Päike ja Pilv), kuna selles on küll vaimukust ja lusti, kuid ka sügavam, praeguses ühiskonnas vägagi esil olev vaimse tervise teema ning keeletundlikkus laseb tõmmata paralleele ka arutlustega keeleküsimuste üle. Raamatu vaieldamatu pluss on ka see, et pilt ja sõna kujundusega kenasti ühtseks tervikuks seotud, nii et seda on mõnus käes hoida ja lugeda. Sobib muide suurepäraselt nii lastele kui ka suurtele. Katrin Viirpalu "Terevisiooni" saatejuht Fernando Pessoa "Rahutuse raamat" (Salv, tõlkinud Leenu Nigu) "Rahutuse raamatust" Sei Shonagoni "Padjamärkmete" stiilis: Nimed: Fernando Pessoa, Alberto Caeiro, Bernardo Soares, Alvaro de Campos, Leenu Nigu, Tõnu Õnnepalu, Rein Raud, Asko Künnap. Asjad, millest peab kirjutama: hingemattev tühjus; üksiolemine pimedas, kui küünal hetk tagasi ära puhuti; melanhoolia ja tülpimus; teiste haavamine ja enda haavad; liigsed tunded; Jumala arm. Asjad, mis ajavad iiveldama: reisimine; salajased asjad nagu intriigid, diplomaatia, salaühingud, okultism. Asjad, mida peab teadma: pikali olles ei saa alati kiiresti püsti; öö on sageli pikem kui päev; päike tõuseb ja loojub – kui mitte siin, siis seal kindlasti. Asjad, mis teevad pilgu selgeks: enamik inimesi elab elu, mis kuulub kellelegi teisele; reetjad reedavad alati; minust rumalamad on minust tugevamad. Asjad, mis teevad rõõmu: 237 raamatulehekülge, kollastest lintidest järjehoidja, 47 aastat elu lugu. Elle-Mari Talivee kirjandusteadlane Tõnis Tootsen "Ahvide pasteet" (Kaarnakivi) Kuidas heade raamatute kohta öeldagi – vahepeal keerab sisikonna pahempidi, nii terav ja täpne pilk meie kohta (ühtpidi ajab meeleheitele, teistpidi naerma). Väga hästi kirjutatud. Eraldi tahaksin kiita joonealuseid märkusi ning otsekohest kokkuvõtet Edgar Allan Poe ning Friedebert Tuglase loomingust. Marek Tamm kultuuriteadlane Jaak Panksepp, Lucy Biven "Vaimu arheoloogia: Inimemotsioonide neuroevolutsiooniline algupära" (Tallinna Ülikool, tõlkinud Krista Kallis) Võtsin valikuks kõige viimase loetud raamatu, sest aasta on pikk ja meeldejäävaid raamatuid palju. Kuid "Vaimu arheoloogia" on kindlasti üks selle aasta tähtsamaid teaduskirjanduse eestindusi. Seda mitmes mõttes. Esiteks räägib selles teoses Eesti päritolu maailmakuulus Ameerika psühholoog ja neuroteadlane Jaak Panksepp (1943–2017) meiega esimest korda eesti keeles. Teiseks on see raamat, mis võiks olulisel määral revideerida meie arusaame inimese emotsionaalsest käitumisest. Kui lihtsustavalt resümeerida, siis pärinevad meie afektiivsed hoiakud ajaloo sügavikust, aju iidsetest närvivõrgustikest; meis elab endiselt edasi see ürginimene, keda me tunnistada ei taha. Kuid viimaks ei ole see teos kindlasti klassikaline teaduslik uurimus, vaid filosoofiliselt laetud ja haaravalt loetav arutlus, mis aitab uue nurga alt vastata küsimusele, kes on inimene. Peeter Sauter kirjanik Carolina Pihelgas "Vaadates ööd" (Kaksikhammas) Loeme koos naabrinaise Lilli-Krõõt Repnauga kordamööda ette Carolina Pihelga romaani "Vaadates ööd". Kolm põlvkonda naisi. Poeetiline, ängistav, valus nõukaaeg, sõjaaegne ja -järgne tehasetöö, elu ühikates, vangilaagris ja vanglas, vägistamised, aga ka õnn juhuvahekorrast pakku saand saksa sõjavangiga, paksult poeesiat. Trööstitus ja hädaorg ja ilu selle kirjeldamisel. Enim läks peale algus, kus midagi dramaatilist pole, aga vaadatakse, kuidas vana naine ümbritseb ennast mõttetute asjadega, vana prahiga, millest ei suuda lahti lasta ja juba kannad seda isegi kaasas. Kui mitte muidu, siis peas. Elu ja ajalugu, minevikku. Minevikus Carolina soribki. Me pole ühislugemisega veel päris lõpuni jõudnud, aga karta on, et miskit valguskiirt sellest nõukaaegsest hädaorust ja piiblipimedusest paistma ei hakka. Näis. Näis, kuidas Carolina otsad kokku sõlmib. Võiksin, aga ei taha lõppu ette ära vaadata. Tahan koos Lilkaga lugeda edasi koos ja tasapisi nagu vanasti veeriti peeruvalgel piiblit. Carolina lubas järje või isegi kaks kirjutada. Ehk seal keerab elu helgemaks. Ester Urbala kirjanik Berit Kaschan "Täna piisab vähesest" (Püant) Sobib ikka ja jälle lugemiseks (ka ettelugemiseks) absoluutselt iga ilmaga – talveunisel detsembriõhtul, kirkal aprillipäeval või sumedas augustiöös. See on luulekogu, mis on hõrk ja tark, soe ja irooniline, terav, armas, aus ning kihilisem ka kõige meisterlikumast vaniljekreemiga koogist. Eriti soovitan lugeda siis, kui kohe hommikul ärgates on tunne, et täna ei piisa mitte millestki. Paar tundlikult meisterlikku pala sest kogust ajab asja kohe korda. Jan Kaus kirjanik Merlin Sheldrake "Läbipõimunud elu" (Tallinna Ülikool, tõlkinud Krista Kallis) Olen lõppeval aastal lugenud ilukirjanduse kõrval ohtralt mõttekirjandust ning kuigi ma nautisin väga Leenu Nigu tõlgitud Pessoad, Heli Mägari tõlgitud Bernhardi, Heli Alliku tõlgitud Littelli ja Anti Saare tõlgitud Prousti, pärineb mu aasta raamat hoopis bioloogilt. Merlin Sheldrake'i "Läbipõimunud elu" (Tallinna Ülikooli Kirjastus, tlk Krista Kallis) oli mulle ühelt poolt avastuslik ja teisalt kinnitas mu aimdusi. Avastuslik seetõttu, et Sheldrake avab kaasakiskuvalt seente maailma – kuidas ikkagi saab mütseel, see "ökoloogiline sidekude", millel puudub kesknärvisüsteem, tegutseda eesmärgipäraselt, võiks öelda, et isegi mõistlikult? Teisalt aga kirjeldab Sheldrake seente maailma samamoodi nagu uuema aja teoreetilised füüsikud kirjeldavad aega ja ruumi: maailm koosneb pigem protsessidest ja seostest, mitte asjadest. See, mida meie näeme asjade kooslusena, on lihtsalt pimedus asjadevaheliste seoste suhtes. Taimepimedus, seenepimedus, ajapimedus, ruumipimedus. Sheldrake'i raamat parandab nägemisvõimet. Heili Sepp kirjanduskriitik Lilli Luuk "Minu venna keha" (Hea Lugu) Ma ei ole kindlasti ainus, kelle jaoks oli Lilli Luugi nimega raamatukaane nägemine ammu oodatud sündmus. Rõõm oli kahekordne, sest salapäraselt novellistilt ilmus sel aastal kaks teost. Esikromaani võimalikud objektiivsed puudused jätavad mind külmaks, sest just sellisena, nagu see on, puudutas tekst mind isiklikul tasandil väga sügavalt. Sel määral kohakuti olemine on üliharuldane kogemus ja aimasin seda juba pealkirjast. Äratundmiseks oli teinegi põhjus. Tõlkisin suurema osa aastast romaani, mida vedas sarnaselt "Minu venna kehaga" keele taotlusliku esteetika ja võika kollektiivse trauma paarisrakend. Sellise teksti sees on väga valus olla, kuid see on vajalik valu. Ja viimaks – "Minu venna keha" ise oli hädavajalik, sest selles kohandas novellikirjanik end uue formaadiga. Ma ei kahtle, et järgmine teos on veelgi parem. Ja eks defineeri see tunne ka 2022. aastat tervikuna – ootame järgmist ja usume, et see tuleb parem. Joosep Susi kirjandusteadlane Jaan Kaplinski "Teiste jõgede taga" (EKSA, tõlkinud Märt Väljataga) Jaan Kaplinski mõttemaailma olevat suuresti kujundanud juba nelja-aastaselt tabanud veider mõte või küsimus, mida Kaplinski on ühel või teisel moel üritanud sõnastada korduvalt. Viimati, vahetult enne 80. sünnipäeva telesaates "OP. Kuidas ikkagi on, et mina olen mina? Kas ikka olen? Ja mida see tähendab? Kuidas sellest rääkida? Mida tähendab J.K.-olemine? Möödunud aastal ilmunud Jaan Kaplinski valikkogu järelsõnas kirjutab koostaja Märt Väljataga, et alates sellest 1945. aasta hakul aset leidnud hetkest "saatiski Kaplinskit hämming selle üle, kuidas saab see võimalik olla, et ühte paljudest maailma asustavatest olenditest saab ta kutsuda "minaks"." See tuumprobleem on lisaks proosaloomingule ja esseistikale saatnud ka kogu Kaplinski mitmeid suunamuutusi täis luulet. Tema viimaseks jäänud kogus on luuletus, mis mu meelest vaatab neidsamu küsimusi varasemast pisut teise nurga alt. Teadmises, et aeg on otsa saamas. Mina on lihtsalt puur, milles elab teine Mina, tema on tiibadega, tugevam ja kangem. Kunagi jutlustas püha Franciscus lindudele, nüüd on hakanud too tiivuline Mina, see lind minu sees jutlustama mulle ja mida paremini ma temast aru saan, seda arusaamatumaks muutub mulle inimkeel. Ja minu teine Mina, võib-olla hing, teeb häält, ja oma tiibadest teadlikuna lehvitab neid, kipub rinnakorvist välja, tuletades mulle meelde, et varsti on jälle sügis, jälle talv ja minul ja temal pole siin enam midagi teha ... 2018. aastal ilmusid teoses "Öö valged liblikad. Wegeneri naeratus" Aare Pilve ja Katrin Väli tõlkes Kaplinski kaks esimest vene keeles kirjutatud luulekogu. Märt Väljataga tõlgitud "Teiste jõgede taga" on kogumik Kaplinski kolmest viimasest luulekogust. Kaplinski olevat kunagi öelnud, et sai ühel hetkel nipi kätte, kuidas luuletusi kirjutada. Julgen arvata, et paljuski on ka ülaltoodud luuletus, nagu ka teised tekstid ses raamatus, Kaplinski lugejatele, austajatele omamoodi juba tuttavad. Vähemasti neile, kes on lugenud Kaplinski luuletusi alates 1980. aastate keskpaigast: siingi võivad kõige argisematest hetkedest tõukuda filosoofilised mõttekäigud, siingi võivad põimuda loodus ja religioossed otsingud, loodus ja inimene. Ja siin küsitakse: mis saab minast? Julgen igatahes jätkuvalt väita, et Jaan Kaplinski on ainus eesti klassik, kes pole avaldanud mitte ühtegi keskpärast luuletust.

Ülevaade. Kirjandusaasta 2022

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Kultuuriportaali kirjandusaasta ülevaates osales 34 kirjanduskriitikut ja -spetsialisti: Taavi Hallimäe, Anneli Leinpere, Hanna Linda Korp, Tiit Aleksejev, Pille-Riin Larm, Maarja Vaino, Reet Weidebaum, Andrei Liimets, Saara Liis Jõerand, Reijo Roos, Kaspar Viilup, Lisanna Lajal, Andra Teede, Tõnu Karjatse, Imbi Paju, Gert Kiiler, Indrek Mesikepp, Mart Pechter, Elisa-Johanna Liiv, Krista Kaer, Carolina Pihelgas, Indrek Koff, Paavo Matsin, Berk Vaher, Aivar Kull, Janne Andresoo, Jaanika Palm, Katrin Viirpalu, Elle-Mari Talivee, Marek Tamm, Peeter Sauter, Ester Urbala, Jan Kaus, Heili Sepp ja Joosep Susi. Taavi Hallimäe kultuurikriitik "Vastutustundlik ese. Disainiideoloogia ajalugu tuleviku tarbeks" (EKA, koostanud Marjanne Van Helvert) Millised probleemid jäävad meist maha? Me ju tegelikult teame sellele vastust, sest märgid nendest on ilmselged. Kas on aga viise, kuidas hakata erinevatele keskkondlikele ja sotsiaalsetele probleemidele ning seeläbi kapitalistlikule majandussüsteemile endale vastu? Kas juhul, kui disainerid teeksid oma tööd teistest põhimõtetest lähtuvalt, ei võiks me liikuda parema homse kujundamise poole? Marjanne van Helverti koostatud raamat, mis Keiu Krikmanni poolt sel aastal eesti keelde tõlgiti, ja mis mõtestab kriitiliselt ringi senist disainikaanonit, toob välja, et keskkondlikult ja sotsiaalselt vastutustundlikku disaini on tehtud ka meile eelnevatel sajanditel. Helverti raamatu positsioon mõjub virgutavalt, sest kuigi see tutvustab erinevaid aspekte lääne disainist, mis vastandusid valitsevatele tootmisviisidele ja tarbimisharjumustele, ollakse seal mõtetega juba tänases ja homses päevas. Ott Kagovere kujundus, mis toob sisse erinevaid eesti kaasaegseid graafilisi disainereid, seob "Vastutustundliku eseme" siinse keskkonnaga. Lõpuks tundub see isegi loogiline, sest nii nagu me ei peaks nägema üha uut hoogu saavaid probleeme lahus lääne ühiskonnas tehtud kunagistest valikutest, nii ei tuleks meil ka iseennast eraldada globaalsetest probleemidest, või kui soovite – nende võimalikest lahendustest. Anneli Leinpere kirjanduskriitik Erkki Luuk "Ülireaalsuse päritolu" (Vabamõtleja sari) (Üli)reaalsuse päritolu koondab valiku Erkki Luugi kirjutisi ajavahemikust 1999--2022. Luugi kirjutusviisi teeb köitvaks kaemusliku ja teadaoleva põimimine. Selles protsessis lisandub sageli ka huumori aspekt. Oluline on, et kogust leiab poolenisti põrandaaluses ajakirjas Vihik ilmunud kirjutise "Eksperimentaalne tekst: kummitused ja predikaadid" (2008). Väheoluline pole ka asjaolu, et 2022. aasta oma koleduses lõpetas üldisemalt mingi perioodi ja ühiskondliku unelma. Seetõttu on kokkuvõtted praegu kindlasti vajalikud. Teos pakub lisaks spetsiifiliste kultuurinähtuste analüüsidele ka mõningase kokkuvõtva pilgu Eestis valitsenud mentaliteedile jms eelmainitud perioodil. Hanna Linda Korp Värske Rõhu peatoimetaja Andrus Kasemaa "Ema tuba" (EKSA) Andrus Kasemaa räägib romaanis "Ema tuba" teemast, mis on kaasaegsest eesti proosast peaaegu täielikult välja jäänud - sellest, mis tunne on olla üks neist 300 000-st, kes elab suhtelises vaesuses, kelleni meie Suur Edulugu jõudnud ei ole, kellel riik iga kolme ja poole aasta tagant külas käib nagu ühes "Tujurikkuja" sketšis. Kasemaa kirjutab lääpavajunud põrandatest, odavast saepurumööblist, külmadest peldikutest, koledatest riietest, lipendavatest tapeetidest ja muust olmest, mis kipub vaesust väliselt defineerima, kuid ennekõike kirjutab ta kõige sellega kaasnevast häbist ning meeleheitlikust katsest see häbi ära ajada, ära unustada, maha põletada. Kasemaa viimatiste luulekogude nüüdseks juba tüütuna mõjuv lihtsameelne ja üheplaaniline ausus on "Ema toas" saanud uue väljundi: mida vingema vindiga ta ema viletsat tuba kirjeldab ja uuest puhtast elust unistab, seda enam saab selgeks, et ainult sellised äärmused ja absoluudid suudavadki selgitada vaesust (ükskõiksele? vaimust vaesele? Exceli usku?) eestlasele. Tiit Aleksejev Eesti Kirjanike Liidu esimees 2022. aastal ilmunud raamatute hulgas on esimene valik David Šahari romaanitsükli "Purunenud anumate palee" neljas osa "Ningal", mille on eestindanud Kalle Kasemaa. Tegemist on romaanikunstiga selle kõige puhtamal kujul, milles on kummalised peegeldused luriaanliku kabalast. David Šahari on võrreldud Marcel Proustiga, aga teksti rikkuse poolest võiks Prousti võrrelda pigem Šahariga. 2022. aasta raamat oli Hieretheos Vlachose"Üks öö Püha Athose mäe kõrbes", mis on küll ilmunud juba seitse aastat tagasi. Olin lugemist edasi lükanud arvates ekslikult, et tegemist on millegi vagatsevaga, aga võimalik, et sõjast põhjustatud vaimse kriisi aasta oligi see kõige õigem aeg "Ühe öö" avamiseks. Pille-Riin Larm Sirbi kirjandustoimetaja Lilli Luuk "Kolhoosi miss" (Saadjärve kunstikeskus) Tõstan tänavu ilmunud raamatute seast esile Lilli Luugi novellikogu "Kolhoosi miss". Ootasin selle teose ilmumist ning ei pidanud pettuma, novelliauhinna pälvinud lugude kõrval avaldavad muljet teisedki. Mitmes jutus elustab Luuk 1980. ja 1990. aastate ääremaa. Noore tegelase silmade kaudu avanev vaade võib tunduda tume ja kalk, aga nii oligi: palju lootust, kuhtumist, longerot ja surma. Luugi lood on hämmastavalt detaili- ja atmosfääritäpsed ning samal ajal piisavalt universaalsed, nende sündmustik võiks aset leida kus tahes Saadjärvest Tihemetsani, Eesti on niisuguseid jumalast hüljatud paiku täis. Üllatas hoopis Luugi romaani "Minu venna keha" ilmumine enne novellikogu ning seejärel autori väljajäämine debüüdiauhinna kandidaatide nimekirjast. Maarja Vaino Tallinna Kirjanduskeskuse direktor 2022. aastal ilmus mitmeid olulisi nn metakirjanduse teoseid, mis jäävad vaieldamatult eesti kirjandusvälja mõjutama. Maarja Unduski Ellen Niidu ja Aivar Kulli August Gailiti monograafiatele sekundeerib aasta lõpus ilmunud Rein Veidemanni "Järjehoidja", mida võiks nimetada ühe-mehe-kirjanduslooks, täpsustusega, et tegemist on 21. sajandi kirjanduslooga. Üle saja kirjandusliku portree, teose analüüsi, kirjandusloolise ekskursi, veidemanlikult kire ja pühendumusega kirjutatud, laiemasse konteksti asetatud, taeva kõrgustesse püüdlemas. Kui uue aasta jaanuari lõpus tähistame esimest eesti kirjanduse päeva, siis "Järjehoidja" on hea raamat eesti kirjandusega järje peale saamiseks. Reet Weidebaum "Aktuaalse kaamera" kultuuritoimetaja Aasta parim algupärand ja parim tõlge: Carolina Pihelgas "Vaadates ööd" (Kaksikhammas) Carolina Pihelgas on tasapisi läbi poeesia ja proosaluule jõudnud välja esimese romaanini. Mulle meeldis see raamat esimesest silmapilgust: kaunis köide ja tihke sisu. Selles loos on mastaapi, poeesiat, ootamatud põiked ajalukku. hoiab meeled ärkvel algusest lõpuni. Hea raamat! Anni Kytömäki "Margarita" (Vesta, tõlkinud Toomas Tallo) See oli lummav ja võimas lugemiselamus, lihtsalt oma haarde ja sügavuse, tegelaste vaikne kasvamine peategelasteks oli nauding omaette. Andrei Liimets kultuurikriitik Tõnis Tootsen "Ahvide pasteet" (Kaarnakivi) Kuna üht valida on keeruline, on kole kiusatus soovitada ka Veiko Tammjärve "Rehepapi" koomiksitõlgenduse kunstiliselt vapustavat teist osa või Serhii Žadani sügisel Eesti keelde tõlgitud "Internaati", lohutult valusat lugu teekonnast läbi Ukraina lahingutandri. Eriti soojalt saagu aga soovitatud "Ahvide pasteet" – maailma esimese kirjutama õppinud ahvi elulugu. Osalt ulme, osalt satiir, osalt autobiograafia, osalt poliitfilosoofiline mõtisklus – ennekõike aga nutikas ja vaimukas kõverpeegel troonist, millelt looduse kroon maha libisema kipub. Saara Liis Jõerand Värske Rõhu tegevtoimetaja Sally Rooney "Kaunis maailm, kus sa oled" (Varrak, tõlkinud Triin Tael) Mitmete kriitikute põrmustatud, kuid lääne keskklassi pühapäevalugejate seas ometi palavalt armastatud Sally Rooneyl ilmus tänavu eesti keeles kolmas romaan, Triin Taela tõlgitud "Kaunis maailm, kus sa oled". Autor ja tegelased on eelmiste teostega võrreldes suuremaks kasvanud ning tulemus tekitab kahetist vastukaja - kas lõpuks ometi küps, kaasaelatav ja täpne tänapäeva ühiskonnas elamise ja suhtlemise võtmeküsimuste käsitlus või "kirjutaks nii, nagu Rooney, aga ei tea enam, millest täpselt"-naistekas. Mulle tundus seekord natuke viimast, aga mõnus oli lugeda sellest hoolimata. Ja mõnus on sellest raamatust rääkida. Mõnu on oluline. Reijo Roos kirjanik "Lõpetamata linn" (EKA, koostanud Toomas Tammis, Andres Ojari, Andres Alver, Johan Tali) PS! Autor kasutab ü-tähe asemel y-tähte. Kyll juba eelmise aasta lõpus ilmunud teos Tallinna probleemidest ja tulevikuväljavaadetest on ikka sama aktuaalne, saanud sel aastal palju tunnustust ning nyydseks on sellest tehtud ka seitsmeosaline samanimeline telesari. "Lõpetamata linn" näitab, kuidas oleks võimalik Tallinnast kasvatada maailmatasemel polytsentrilist pealinna. Kui hakata endale teadvustama, kui meeldiv on Tallinnas elada või punktist A punkti B liikuda, siis ilmneb erinevaid ebakohti alustades pudelikaeltest ja lõpetades rohekoridoride puudusega. Talsingis elades sõidan regulaarselt kahe pealinna vahet ja olen tihtipeale mõelnud, miks ei ole ka Talsingil oma tulevikuvisiooni. Kui Helsingil on Greater Helsinki Vision ja Tallinnal nyyd samuti oma tulevikunägemus 2050. aastaks, siis võiksime mõelda ka Greater Talsinki Vision 2050st ning mis kasu see meie Eesti-Soome kasvavale metropollinnale tooks. Kaspar Viilup ERR-i kultuuriportaali vastutav toimetaja Jurga Vilė ja Lina Itagaki "Siberi haiku" (Draakon & Kuu, tõlkinud Tiina Kattel) Suurem osa 2022. aastal ilmunud olulisematest teostest ootab endiselt öökapil oma järjekorda, kuid vähemalt üks tänavu ilmunud teos on minu isikliku taju jaoks niivõrd oluline, et seda lihtsalt peab eraldi rõhutama. Pean silmas Jurga Vile ja Lina Itagaki graafilist romaani "Siberi haiku". Korraga tabatakse siin kaht märki: esiteks ilmub meil endiselt piinlikult vähe graafilisi romaane ja koomikseid, eriti just selliseid, mis ühendavad hea loo ja tugeva kunstilise lahenduse. Teisalt ei tea me praktiliselt mitte midagi läti ja leedu kirjandusest, kuid nüüd näeme leedu graafilist romaani! Lisaks on tegu ka lihtsalt tõeliselt emotsionaalse ning dünaamilisest jutustatud looga, mis näitab, kuidas on veel võimalik küüditamisest rääkida. Lisanna Lajal kultuurikriitik Vanessa Springora "Nõusolek" (Kultuurileht, tõlkinud Anna Linda Tomp) Vanessa Springora kõmulise esikromaani "Nõusolek" ilmumine eesti keeles on kindlasti oluline sündmus kirjandusmaastikul. Omaelulooline jutustus 14-aastase tüdruku suhtest endast pea kolm korda vanema mehega on keerulisest sisust tingitult pandud kirja äärmiselt lihtsas vormis ja sobib seega hästi käsitlemiseks ka põhikoolide õppekavas. Andra Teede kirjanik Vahur Afanasjev "Rail Baltic" (Vemsa) Minu aasta raamat on Vahur Afanasjevi "Rail Baltic". Kuigi teised autorid kirjutasid ka sel aastal olulisi teoseid, siis Vahur ei kirjuta enam ühtegi. See tundub mulle nii armetult lõplik. Tõnu Karjatse kultuuriajakirjanik 2022 oli sõja-aasta. Jonathan Littelli"Eumeniidid" (tlk. Heli Allik. Varrak, 2022) ja Mihhail Šiškini esseekogumik "Sõda või rahu" (tlk. Tiiu Relve, Krista Räni. LR 35–37/2022) moodustavad ajakohase ja valusalt puudutava paari. Littelli monumentaalne sissevaade Teise maailmasõja õudustesse läbi Natsi-Saksamaa karjääriohvitseri silmade ning Šiškini esseevormis ülevaade ja analüüs Nõukogude Venemaast tänapäeva Venemaani täiendavad teineteist, tehes ka kõige puupäisemale lugejale selgeks, milline on see taak, millega Euroopa praegu silmitsi seisab. Littell näitab, et inimese koletislikkus tõusetub väga lihtsatest instinktidest, nagu enese alalhoid, läbilöögi- ja tunnustuseiha, Šiškin selgitab, kust me tuleme ja mida endaga kaasas kanname. Mõlemad raamatud on ilmunud juba aastaid tagasi, aastal 2022 on Euroopa aga taas sõjas, mille eest hoiatasid nii Littell kui ka Šiškin. Meie, lugejate ülesanne, on sellest olukorrast välja tulla mineviku vigu kordamata. Keegi ei taha ju olla rööpmeseadja kurjuse raudteel. Imbi Paju kirjanik Katrin Lauri "Tunnistaja" (Hea Lugu) Minu jaoks on 2022 aasta kõige võimsam romaan režissööri ja kirjaniku Katrin Lauri "Tunnistaja". Teos on nagu kollektiivne psühhoanalüüs läbi kultuuri ja ajaloo. Romaanis kohtuvad 30ndate Eestis katoliku preester Eduard Profittlich ja haritlane, juunikommunist Nigol Andresen, kelle kaudu lugeja saab tunnistajaks raamatus kirjeldatud sündmustele nii nagu need kaks peategelast neid nägid ja läbi elasid. Lugeja saab tunnistajaks rahuajale ja surmale Kirovi vanglas. Romaani näitelava on aga palju laiem, see on terve ühe aastakümne elukaar. Minu jaoks koonduvad Katrin Lauri suurteosesse Jaan Krossi kirjutamise pärand, Arved Viirlaiu missioon hoida väikest inimest ja kultuuriruumi ning Ants Orase julgus ja tarkus näidata Eesti näite varal ajaloo kulgu. Kõiki neid kirjanikke ühendab armastus elu ja vabaduse vastu ning õiglus. "Tunnistaja" on raamat ühe riigi kasvamisest, igapäevaelust, pöördelistest sündmustest riigi elus, hingede ostmisest, reetmisest ja inimelu suurusest, aga ka äärmisest egoismist, mis saab elujõudu ideoloogiatest. Tegelaskond on lai. Kirjanik ei võta mingit seisukohta, ta on üheksa aastat arhiivides töötanud ja ta lihtsalt kirjeldab, et me näeksime, et me teeksime vahet heal ja halval, et me saaksime endast aru ja astuksime lugejatena endaga dialoogi. Raamat on mahukas, kuid sa loed selle hinge kinni pidades kiiresti lõpuni. Raamatu viimases kolmandikus, alates lk 598 tempo tõuseb ja luubi alla lähevad 1940.–41. aasta sündmused, mis kajavad vastu tänases päevas. Me näeme oma silme all, kuidas rahu pudeneb käest. Kõik, kes imestavad, kuidas see võis juhtuda ja uuesti võib juhtuda, saavad vastuse, mis annab võtme mitte loobuda, mitte anda alla. Katoliku preester Eduard Profittlich oli võtnud Eesti kodakondsuse. Kui NKVD ülekuulaja Ivanov pakub talle koostöövõimalust, ütleb preester: "Ma ei saa teie ettepanekut vastu võtta." Ivanov vaatas Eduard Profittlichile mõtlikult otsa: "Igaühte saab osta, oleneb ainult hinnast." "Neid, keda Jeesus on ristil lunastanud, ei saa osta ega müüa," vastab talle preester. Gert Kiiler kirjanik Matthew Perry "Sõbrad, kallimad ja suur hirmus asi" (Tänapäev, tõlkinud Sash Veelma) 55-aastase "Sõprade" staari Matthew Perry sel aastal ilmunud elulooraamat on ühtaegu lõbus, aga ka kurb lugemine. Ehkki raamatus saavad käsitletud kõik olulisemad episoodid Perry näitlejakarjääris, on see eelkõige lugu tema deemonitest ehk siis sõltuvustest, mis paraku käisid käsikäes. Ja neist jagusaamisest. Sarnaselt Perryga imestan ka mina pärast selle lugemist, et kuidas mees üldse veel elus on. Nii et tegelikult võiks see olla ka õpetlik lugu neile, kes pole ülearu suured Matthew Perry talendi asutajad. Aga loomulikult on "Sõprade" fännidel põnevam jälgida, millises konditsioonis näitleja eraeluliselt oli, kui toimus midagi olulist teleekraanidel. Raamatut lugedes tuli mul korduvalt pähe paralleel Mihkel Raua menukist enesepaljastusega "Musta pori näkku", ainult, et Perry probleemid olid suuremad, astmel 10. Indrek Mesikepp Loomingu peatoimetaja Lilli Luuk "Kolhoosi miss" (Saadjärve kunstikeskus) Lood on hästi kirjutatud ja komponeeritud. Kohati ütleb autor palju ka ütlemata jättes. Tegelaskujud on psühholoogiliselt usutavad, olud on meieni toodud oskuslikult – psühholoogiline realism parimas mõttes. Mõjuvalt, kohati rusuvalt on edasi antud nii erinevatele ajastutele iseloomulikud kui ka üldinimlikud pained. Põgusalt mainitud detailid tekitavad äratundmist. On tabavaid võrdlusi, millega ei liialdata. Domineerima jäävad ikka inimeste mõtted, tunded, aistingud ja süžee, mitte autoritekst. Lilli Luugi jutud ei ole lühikesed miniatuurid, vaid klassikalised novellid – meid viiakse mitmemõõtmelisse maailma ja lastakse tegelastele pikalt kaasa elada, enne kui saabub lõpp. Puänt ei ole kunagi literatuurselt kunstlik. Teksti lugeda on kerge, aga kerge see lugemine ei ole. Mart Pechter kirjanduskriitik Kurt Vonnegut "Titaani sireenid" (Tänapäev, tõlkinud Tiina Randus) Eestis vaieldakse tihti, kas Vonneguti parim teos on "Tapamaja, korpus viis" või "Tšempionide eine". Need on mõlemad muidugi väga head (selle juures pole vähem tähtis ka Valda Raua tehtud legendaarsed tõlked), kuid mina armastan hoopis "Titaani sireene" rohkem kui neid kahte. Üks põhjus on see, et kuigi Vonnegut armastab ulmelisi elemente ka muidu oma teostes kasutada, on siin terve teos lausa häbematult 1940ndate pulp -ulme stiilis üles ehitatud. Kuidas teistmoodi nimetadagi lendavate taldrikutega tehtud reise Marsile, Merkuurile ja Titaanile? Kuid nende dekoratsioonide taga on puhas ja ehe kierkegaardlik absurdism, mis ulatub üksikutest tegelastest kogu inimkonna ja isegi tulnukate saadiku saatuseni. Lahendatud on see eksistentsialistlik küsimus veel palju paremini kui "42" Douglas Adamsi kuulsas raamatus "Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas". Lisaks on kogu lugu sirgjooneline ja selge, ilma liigsete kõrvalepõigeteta, mille osas Vonnegut teinekord tuntud on. Samuti ei lange autor absurdist edasi nihilismi, vaid lõpetab kogu jutu lausa üllatavalt soojalt ja kaastundlikult. "Titaani sireenid" on aegumatu kvaliteediga, seda täna ja 22 aastat tagasi. Elisa-Johanna Liiv Puänt raamatupoe eestvedaja Lucia Berlin "Koduabilise käsiraamat" (Kirjastus Toledo, tõlkinud Jüri Kolk ja Kaisa Kirotar) Berlin paneb lugeja silmitsi alkoholismiga, omadega puntras suhetega, seksuaalse ärakasutamisega, põrandaalusega abordikliiniku ja palju muuga ning suudab seejuures lugejat veenda elamise imes. Vapustav ja vahe kogumik! Krista Kaer Varraku peatoimetaja Claire Keegan "Sellised väikesed asjad" (Varrak, tõlkinud Liina Soots ja Tõnu Soots) Sel aastal on ilmunud palju häid, mahukaid ja vapustavaid raamatuid, mis kirjeldavad suuri sündmusi, suuri pöördepunkte ja maailmamuutvaid valikuid. Valisin siiski hoopis selle pealtnäha õblukese raamatu ja valisin sellepärast, et Keeganil on imeline oskus näidata, kuidas väikesed asjad määravad selle, milliseks kujunevad meie maailma suured ja paljusid inimesi mõjutavad asjad. Need väikesed asjad on sageli peaaegu märkamatud, nende valikutega puutub iga päev kokku peaaegu igaüks meist ning need kujundavad meie maailma näo. Keegan kirjutab enamasti lühijutte ja jutustusi, tema "Sellised väikesed asjad" jõudis Bookeri preemia lühivalikusse ja jutustuse "Kasulaps" põhjal tehtud iirikeelne film "Vaikne tüdruk" kandideerib Oscarile. Carolina Pihelgas kirjanik Lilli Luuk "Kolhoosi miss" (Saadjärve kunstikeskus) Lilli Luugi kirjandusse tulek on üks parimaid asju, mis viimasel ajal eesti kirjanduses juhtunud on. See novellikogumik on tihe, poeetiline, sügavike kohal võnkuv, puudutav, pisut sünge, aga kindlasti mitte süngem kui elu ise. Indrek Koff kirjanik, tõlkija Innocentius III "Inimolu viletsusest" (Tallinna Ülikool, tõlkinud Marju Lepajõe) Tänavu tuli trükipressi alt raamat, ilma milleta elu hakkas iga aastaga aina võimatumaks muutuma. Lõpuks ometi sai see nüüd valmis ja jääb kõigi eestlaste südameid rõõmustama igavesest ajast igavesti. Kiidetud olgu Tallinna Ülikooli kirjastus ja Marek Tamm, et nad ei lasknud Marju Lepajõe alustatud tööd unustusse vajuda, vaid täiendasid seda vajalikuga ja andsid Innocentius III maailmapõlguse-traktaadile "Inimolu viletsusest" võimaluse ilmavalgust näha! Hädade ja kannatuste aastasse sobib see inimlike õuduste ammendav loetelu eriti hästi, aga nagu juba öeldud – see tekst on tulnud, et jääda. Paavo Matsin kirjanik Sadeq Hedayat "Lunastust lootes. Valik jutustusi" (Ilmamaa, tõlkinud Üllar Peterson) Pärsia kõrgaristokraadi Hedayati kolmas eesti keeles ilmunud jutukogu mõjub lugematute naiivpsühholoogiliste nüüdisaja teoste kõrval täieliku irvitava über -ilmutusena. Kirjanik oleks nagu ise just saabunud tagasi kuskilt müstilisest tulekummardajate pühakojast või pöördunud vaimuna koju zoroastristlikust laibatornist, et tõmmata ka meid, lugejaid, oma morbiidse dekadentsi täiuslikku pöörisesse. Meile demonstreeritakse ridamisi tegelasi, kellel pole elus mingit lootust, kes on jäänud ühtviisi jalgu nii lagunevale traditsioonilisele maailmale kui ka moodsale ajale. Mõned neist on ise süüdi, teised aga on juba sünnipäraselt saatusest märgitud. Unikaalselt julm ja halastamatu meistriteos, väga kasulik lugemine igale inimesele, kes tavatseb oma elu üle kurta. Berk Vaher Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees Tõnis Vilu "Kõik linnud valgusele" (Loomingu Raamatukogu) Esimest korda lugesin selle luulekogu ühe jutiga läbi aprillis Hispaaniast naastes, varahommikuses lennukis, unesegaseis kõrvus mootorite undamine ja Saulti kooriplaat "Air" – selgemate muljete asemel jäigi meelde selline ergav unenäoline võbin, mis kehutas kunagi uuesti ja tähelepanelikumalt lugema. Ja siis suvel maal olles käisin igal õhtul meres ujumas ning pärast tühjal rannal lugesin luuletuse või paar, keskendunult, aga ikka sama palavikuliselt ja ahmides. Aare Pilv kirjutas Tõnise raamatule Vikerkaarde arvustuse "Tänukiri", millest too eleva, äreva ja ülelugemistest kahanematu äraseletamatuse tunne mulle väga omane ja lähedane ette tuli. Seda kogu on peetud ka mingiks meelehaiguse manifestiks, aga mu jaoks on see lihtsalt tunnistus äärmise kogemusliku, kujundliku ja keelelise intensiivsuse võimalikkusest poeesias ajal, mil laiemaile massidele pigem mõni luule-Lidl tarbimisrahuldust pakub. Aivar Kull kultuuriloolane Innocentius III "Inimolu viletsusest" (Tallinna Ülikool, tõlkinud Marju Lepajõe) Aasta kõige moodsam, aktuaalsem, üllatavam ja raputavam raamat oli minu jaoks teos, mis on kirjutatud üle kaheksasaja aasta tagasi: noore kardinali ja hilisema paavsti Innocentius III kirja pandud, metsikus inspiratsioonihoos sündinud armutult lõikav traktaat "Inimolu viletsusest". Justkui samasuguses jumaliku inspiratsiooni seisundis viibis ju pidevalt ka traktaadi tõlkija ja kommenteerija, unustamatu Marju Lepajõe (1962–2019), kelle peale pärast tema ootamatut lahkumist ikka mõtlen jahmatuse ja imetlusega: mis see siis nüüd õieti oli?! Praegusel kriiside ajal pakub "Inimolu viletsusest" – nagu ka Marju Lepajõe olemasolu meie kultuuris – mingit üle aegade ulatuvat igavikulist lohutust. Janne Andresoo Rahvusraamatukogu direktor Bernardine Evaristo "Tüdruk, naine, keegi teine" (Rahva Raamat, tõlkinud Heili Sepp) Aasta lugemiselamuseks pean Bernardine Evaristo romaani "Tüdruk, naine, keegi teine". Miks? Sest see on hoogsalt-haaravalt jutustatud poeemjas teos, milles jälgitakse kaheteistkümne Briti naise elu ja valikuid. Tegevuspaik on Inglismaa ja ajaraam avar: hõlmab sajandi ning veel natuke peale. Pilt, mis välja joonistub, on panoraamne. Väga erineva taustaga kangelannad, kelle lood romaanis haakuvad-põimuvad, on kõik otsimas kedagi või midagi. On kirge, on huumorit, on tundlike teemade käsitlemist. Mitmekülgselt andekas Heili Sepp on loonud suurepärase tõlke. Imetlen, kuidas tal on õnnestunud leida inglise keele allkeeltes kirjutatud tekstiosadele nii tabavad eestikeelsed vasted. Ta on kasutanud selleks meie murrete rikkust. Toon esile ka kirjastuse Rahva Raamat julguse nii keeruka vormimustriga teost avaldada. Bernardine Evaristo on Briti kirjanik ja loovkirjutamise professor. Romaan "Tüdruk, naine, keegi teine" pälvis 2019. aastal Bookeri auhinna. Jaanika Palm lastekirjanduse uurija Kadri Kiho ja Stella Salumaa "Endel ja Kati" (Päike ja Pilv) Minu jaoks oli 2022. aasta kõige üllatavam teos Kadri Kiho ja Stella Salumaa "Endel ja Kati" (Päike ja Pilv), kuna selles on küll vaimukust ja lusti, kuid ka sügavam, praeguses ühiskonnas vägagi esil olev vaimse tervise teema ning keeletundlikkus laseb tõmmata paralleele ka arutlustega keeleküsimuste üle. Raamatu vaieldamatu pluss on ka see, et pilt ja sõna kujundusega kenasti ühtseks tervikuks seotud, nii et seda on mõnus käes hoida ja lugeda. Sobib muide suurepäraselt nii lastele kui ka suurtele. Katrin Viirpalu "Terevisiooni" saatejuht Fernando Pessoa "Rahutuse raamat" (Salv, tõlkinud Leenu Nigu) "Rahutuse raamatust" Sei Shonagoni "Padjamärkmete" stiilis: Nimed: Fernando Pessoa, Alberto Caeiro, Bernardo Soares, Alvaro de Campos, Leenu Nigu, Tõnu Õnnepalu, Rein Raud, Asko Künnap. Asjad, millest peab kirjutama: hingemattev tühjus; üksiolemine pimedas, kui küünal hetk tagasi ära puhuti; melanhoolia ja tülpimus; teiste haavamine ja enda haavad; liigsed tunded; Jumala arm. Asjad, mis ajavad iiveldama: reisimine; salajased asjad nagu intriigid, diplomaatia, salaühingud, okultism. Asjad, mida peab teadma: pikali olles ei saa alati kiiresti püsti; öö on sageli pikem kui päev; päike tõuseb ja loojub – kui mitte siin, siis seal kindlasti. Asjad, mis teevad pilgu selgeks: enamik inimesi elab elu, mis kuulub kellelegi teisele; reetjad reedavad alati; minust rumalamad on minust tugevamad. Asjad, mis teevad rõõmu: 237 raamatulehekülge, kollastest lintidest järjehoidja, 47 aastat elu lugu. Elle-Mari Talivee kirjandusteadlane Tõnis Tootsen "Ahvide pasteet" (Kaarnakivi) Kuidas heade raamatute kohta öeldagi – vahepeal keerab sisikonna pahempidi, nii terav ja täpne pilk meie kohta (ühtpidi ajab meeleheitele, teistpidi naerma). Väga hästi kirjutatud. Eraldi tahaksin kiita joonealuseid märkusi ning otsekohest kokkuvõtet Edgar Allan Poe ning Friedebert Tuglase loomingust. Marek Tamm kultuuriteadlane Jaak Panksepp, Lucy Biven "Vaimu arheoloogia: Inimemotsioonide neuroevolutsiooniline algupära" (Tallinna Ülikool, tõlkinud Krista Kallis) Võtsin valikuks kõige viimase loetud raamatu, sest aasta on pikk ja meeldejäävaid raamatuid palju. Kuid "Vaimu arheoloogia" on kindlasti üks selle aasta tähtsamaid teaduskirjanduse eestindusi. Seda mitmes mõttes. Esiteks räägib selles teoses Eesti päritolu maailmakuulus Ameerika psühholoog ja neuroteadlane Jaak Panksepp (1943–2017) meiega esimest korda eesti keeles. Teiseks on see raamat, mis võiks olulisel määral revideerida meie arusaame inimese emotsionaalsest käitumisest. Kui lihtsustavalt resümeerida, siis pärinevad meie afektiivsed hoiakud ajaloo sügavikust, aju iidsetest närvivõrgustikest; meis elab endiselt edasi see ürginimene, keda me tunnistada ei taha. Kuid viimaks ei ole see teos kindlasti klassikaline teaduslik uurimus, vaid filosoofiliselt laetud ja haaravalt loetav arutlus, mis aitab uue nurga alt vastata küsimusele, kes on inimene. Peeter Sauter kirjanik Carolina Pihelgas "Vaadates ööd" (Kaksikhammas) Loeme koos naabrinaise Lilli-Krõõt Repnauga kordamööda ette Carolina Pihelga romaani "Vaadates ööd". Kolm põlvkonda naisi. Poeetiline, ängistav, valus nõukaaeg, sõjaaegne ja -järgne tehasetöö, elu ühikates, vangilaagris ja vanglas, vägistamised, aga ka õnn juhuvahekorrast pakku saand saksa sõjavangiga, paksult poeesiat. Trööstitus ja hädaorg ja ilu selle kirjeldamisel. Enim läks peale algus, kus midagi dramaatilist pole, aga vaadatakse, kuidas vana naine ümbritseb ennast mõttetute asjadega, vana prahiga, millest ei suuda lahti lasta ja juba kannad seda isegi kaasas. Kui mitte muidu, siis peas. Elu ja ajalugu, minevikku. Minevikus Carolina soribki. Me pole ühislugemisega veel päris lõpuni jõudnud, aga karta on, et miskit valguskiirt sellest nõukaaegsest hädaorust ja piiblipimedusest paistma ei hakka. Näis. Näis, kuidas Carolina otsad kokku sõlmib. Võiksin, aga ei taha lõppu ette ära vaadata. Tahan koos Lilkaga lugeda edasi koos ja tasapisi nagu vanasti veeriti peeruvalgel piiblit. Carolina lubas järje või isegi kaks kirjutada. Ehk seal keerab elu helgemaks. Ester Urbala kirjanik Berit Kaschan "Täna piisab vähesest" (Püant) Sobib ikka ja jälle lugemiseks (ka ettelugemiseks) absoluutselt iga ilmaga – talveunisel detsembriõhtul, kirkal aprillipäeval või sumedas augustiöös. See on luulekogu, mis on hõrk ja tark, soe ja irooniline, terav, armas, aus ning kihilisem ka kõige meisterlikumast vaniljekreemiga koogist. Eriti soovitan lugeda siis, kui kohe hommikul ärgates on tunne, et täna ei piisa mitte millestki. Paar tundlikult meisterlikku pala sest kogust ajab asja kohe korda. Jan Kaus kirjanik Merlin Sheldrake "Läbipõimunud elu" (Tallinna Ülikool, tõlkinud Krista Kallis) Olen lõppeval aastal lugenud ilukirjanduse kõrval ohtralt mõttekirjandust ning kuigi ma nautisin väga Leenu Nigu tõlgitud Pessoad, Heli Mägari tõlgitud Bernhardi, Heli Alliku tõlgitud Littelli ja Anti Saare tõlgitud Prousti, pärineb mu aasta raamat hoopis bioloogilt. Merlin Sheldrake'i "Läbipõimunud elu" (Tallinna Ülikooli Kirjastus, tlk Krista Kallis) oli mulle ühelt poolt avastuslik ja teisalt kinnitas mu aimdusi. Avastuslik seetõttu, et Sheldrake avab kaasakiskuvalt seente maailma – kuidas ikkagi saab mütseel, see "ökoloogiline sidekude", millel puudub kesknärvisüsteem, tegutseda eesmärgipäraselt, võiks öelda, et isegi mõistlikult? Teisalt aga kirjeldab Sheldrake seente maailma samamoodi nagu uuema aja teoreetilised füüsikud kirjeldavad aega ja ruumi: maailm koosneb pigem protsessidest ja seostest, mitte asjadest. See, mida meie näeme asjade kooslusena, on lihtsalt pimedus asjadevaheliste seoste suhtes. Taimepimedus, seenepimedus, ajapimedus, ruumipimedus. Sheldrake'i raamat parandab nägemisvõimet. Heili Sepp kirjanduskriitik Lilli Luuk "Minu venna keha" (Hea Lugu) Ma ei ole kindlasti ainus, kelle jaoks oli Lilli Luugi nimega raamatukaane nägemine ammu oodatud sündmus. Rõõm oli kahekordne, sest salapäraselt novellistilt ilmus sel aastal kaks teost. Esikromaani võimalikud objektiivsed puudused jätavad mind külmaks, sest just sellisena, nagu see on, puudutas tekst mind isiklikul tasandil väga sügavalt. Sel määral kohakuti olemine on üliharuldane kogemus ja aimasin seda juba pealkirjast. Äratundmiseks oli teinegi põhjus. Tõlkisin suurema osa aastast romaani, mida vedas sarnaselt "Minu venna kehaga" keele taotlusliku esteetika ja võika kollektiivse trauma paarisrakend. Sellise teksti sees on väga valus olla, kuid see on vajalik valu. Ja viimaks – "Minu venna keha" ise oli hädavajalik, sest selles kohandas novellikirjanik end uue formaadiga. Ma ei kahtle, et järgmine teos on veelgi parem. Ja eks defineeri see tunne ka 2022. aastat tervikuna – ootame järgmist ja usume, et see tuleb parem. Joosep Susi kirjandusteadlane Jaan Kaplinski "Teiste jõgede taga" (EKSA, tõlkinud Märt Väljataga) Jaan Kaplinski mõttemaailma olevat suuresti kujundanud juba nelja-aastaselt tabanud veider mõte või küsimus, mida Kaplinski on ühel või teisel moel üritanud sõnastada korduvalt. Viimati, vahetult enne 80. sünnipäeva telesaates "OP. Kuidas ikkagi on, et mina olen mina? Kas ikka olen? Ja mida see tähendab? Kuidas sellest rääkida? Mida tähendab J.K.-olemine? Möödunud aastal ilmunud Jaan Kaplinski valikkogu järelsõnas kirjutab koostaja Märt Väljataga, et alates sellest 1945. aasta hakul aset leidnud hetkest "saatiski Kaplinskit hämming selle üle, kuidas saab see võimalik olla, et ühte paljudest maailma asustavatest olenditest saab ta kutsuda "minaks"." See tuumprobleem on lisaks proosaloomingule ja esseistikale saatnud ka kogu Kaplinski mitmeid suunamuutusi täis luulet. Tema viimaseks jäänud kogus on luuletus, mis mu meelest vaatab neidsamu küsimusi varasemast pisut teise nurga alt. Teadmises, et aeg on otsa saamas. Mina on lihtsalt puur, milles elab teine Mina, tema on tiibadega, tugevam ja kangem. Kunagi jutlustas püha Franciscus lindudele, nüüd on hakanud too tiivuline Mina, see lind minu sees jutlustama mulle ja mida paremini ma temast aru saan, seda arusaamatumaks muutub mulle inimkeel. Ja minu teine Mina, võib-olla hing, teeb häält, ja oma tiibadest teadlikuna lehvitab neid, kipub rinnakorvist välja, tuletades mulle meelde, et varsti on jälle sügis, jälle talv ja minul ja temal pole siin enam midagi teha ... 2018. aastal ilmusid teoses "Öö valged liblikad. Wegeneri naeratus" Aare Pilve ja Katrin Väli tõlkes Kaplinski kaks esimest vene keeles kirjutatud luulekogu. Märt Väljataga tõlgitud "Teiste jõgede taga" on kogumik Kaplinski kolmest viimasest luulekogust. Kaplinski olevat kunagi öelnud, et sai ühel hetkel nipi kätte, kuidas luuletusi kirjutada. Julgen arvata, et paljuski on ka ülaltoodud luuletus, nagu ka teised tekstid ses raamatus, Kaplinski lugejatele, austajatele omamoodi juba tuttavad. Vähemasti neile, kes on lugenud Kaplinski luuletusi alates 1980. aastate keskpaigast: siingi võivad kõige argisematest hetkedest tõukuda filosoofilised mõttekäigud, siingi võivad põimuda loodus ja religioossed otsingud, loodus ja inimene. Ja siin küsitakse: mis saab minast? Julgen igatahes jätkuvalt väita, et Jaan Kaplinski on ainus eesti klassik, kes pole avaldanud mitte ühtegi keskpärast luuletust. ### Response: Ülevaade. Kirjandusaasta 2022

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

BBC palus viielt sõjanduseksperdilt ja analüütikult prognoose, kuidas nende hinnangul Vene-Ukraina sõda 2023. aastal edasi kulgeb. BBC tõi esile, et valis need viis inimest sõjalise ekspertiisi ning vaatenurkade mitmekesisuse pärast. Mitmed eksperdid tõid välja, et Ukraina väed on talviseks sõdimiseks paremini valmistunud. USA vägede endine ülemjuhataja Ben Hodges arvab, et 2023. aasta lõpuks on ka Krimm täielikult taas Ukraina vägede kontrolli all, kuigi Sevastopoli puhul võidakse lasta Vene mereväel senise lepingu kohaselt seal edasi olla. Vene analüütik Andrei Piontkovski väidab samas, et Ukraina võit Venemaa üle tuleb selline, mille järel moodustavad Ukraina, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid uue rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri. Michael Clarke samas rõhutas, et sõda ei lõppe, kuniks Vene kevadise pealetungi tulemused pole selgunud ning Iisraeli sõjandusekspert David Gendelman rõhutab, et edasiseks prognoosiks on vaja näha, kui palju reserve on Ukrainal järgmise vastupealetungi tegemiseks. King's College'i teaduri Barbara Zanchetta sõnul on võtmetähtsusega hoopis Vene eliidi pühendumus sõda jätkata ja selle kadudes Venemaa ka taandub. Clarke: Vene kevadine pealetung on võtmetähtsusega Strateegiauuringute instituudi (Strategic Studies Institute) asedirektor Michael Clarke rõhutab, et kõik suure Euraasia stepi käigus tehtud pealetungid tähendavad kallale tunginud vägedele lõpuks talvitumist osaliselt okupeeritud aladel. Clarke toob esile, et nii Ukraina kui ka Venemaa vajasid lahingutegevuses pausi, kuid ukrainlased on paremini varustatud ja kõrgema moraaliga, et lahingutegevust jätkata ning vähemalt Donbassis võib Ukraina sõjaline surve jätkuda. Clarke'i hinnangul murravad ukrainlased varsti Kreminna ja Svatove kaitsest läbi, mis sunniks Vene väed taanduma järgmisele kaitseliinile, mis tähendaks, et nad oleks Luhanskis sisuliselt samas olukorras nagu 23. veebruaril enne täieulatuslikku invasiooni. Clarke hindab, et Ukraina väed ei tee dessanti üle laia Dnipro jõe, kuid samas ei saa välistada ukrainlaste üllatusrünnakut. Kõige olulisem tegur on aga Venemaa kevadine pealetung 2023. aastal. Venemaa president Vladimir Putin on varem tunnistanud, et Ukrainasse on saadetud 50 000 sügisel mobiliseeritud meest. Seega 250 000 mobiliseeritud meest on väljaõppel ning nad saadetakse rindele järgmisel aastal. Sõda ei lõppe Clarke'i sõnul enne, kui kevadise Vene pealetungi tulemused on selgunud. Putin on andnud mõista, et ta ei lõpeta oma vallutussõda ning samuti pole Ukraina tahe edasi sõdida lahtunud. Piontkovski: Ukraina vabastab okupeeritud alad 2023. aastal Washingtonis paiknev Vene analüütik Andrei Piontkovski arvab, et Ukraina taastab kontrolli kogu oma territooriumi üle hiljemalt 2023. aasta kevade lõpuks. Piontkovski sõnul mängib siin võtmerolli Ukraina relvajõudude ja rahva motivatsioon, tahe ja julgus. Piontkovski juhib tähelepanu, et ka lääneriikide retoorika Venemaa suhtes on muutunud ning vastutulekud Venemaa nõudmistele on lõppenud. Piontkovski toob esile, et kui lääneriigid maksavad sõjakulud kinni rahas, siis ukrainlased veres. Piontkovski rõhutab lisaks, et kui autoritaarsed režiimid näevad, et agressioon on tulus, siis peavad lääneriigid märksa kõrgemat hinda maksma ning maailm üleüldiselt muutub palju ohtlikumaks. Ukraina võidu kiirus oleneb Piontkovski sõnul NATO relvastuse tarnete kiirusest. Piontkovski hinnangul muutub lähikuudel oluliseks lahingutandriks praegu okupeeritud Melitopol Lõuna-Ukrainas. Kui Ukraina väed sinna tungivad, siis saavad nad kergelt edeneda Aasovi mereni ning katkestada Venemaa maismaaühenduse Krimmiga. Piontkovski väitel moodustavad Ukraina, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid peale Venemaa kaotust uue rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri. Zanchetta: sõjal pole lõppu näha King's College Londoni sõjauuringute osakonna teaduri Barbara Zanchetta sõnul tegi Putin Ukrainale kallale tungides suure valearvestuse ning sõja lõppu pole veel näha. Zanchetta toob esile, et võimalikuks rahulepinguks Venemaa ja Ukraina vahel peaks ühe osapoole nõudmised arvestataval määral muutuma, kuna kahe riigi nõudmised on nõnda vastukäivad. Zanchetta sõnul on võtmetähtsusega Vene eliidi pühendumus sõjale. Eelmised sõjalised konfliktid, kus sõja alustamine oli seotud valearvestusega, nagu USA sekkumine Vietnami sõtta või Nõukogude Liidu invasioon Afganistani, lõppesid kallaletungiva riigi eliidi arvamuse muutuse tõttu. Kuna nende sõdade puhul muutus sisepoliitiline olukord ja Vietnamist ning Afganistanist väljumine oli ainus võimalus, auväärne või mitte, toob Zanchetta esile. Vene eliidi sõjapühendumise vaibumine juhtub Zanchetta sõnul ainult siis, kui lääneriikide toetus Ukrainale on vankumatu. Zanchetta hinnangul sõda 2023. aastal jätkub, kuna peale sõjalise dimensiooni on tähtsad ka poliitiline ja majanduslik dimensioon. Hodges: Venemaa kaotus on ainus võimalik tulemus Endine Ameerika Ühendriikide üksuste ülemjuhataja Euroopas Ben Hodges arvas, et sõjaline edu on praegu Ukraina vägedel ning endise kindrali sõnul ei kahtle ta Ukraina võidus 2023. aastal. Hodges arvab samuti nagu Clarke, et Ukraina väed on talveks paremini valmistunud, mille puhul on olulist rolli mänginud ka Ühendkuningriigi, Kanada ja Saksamaa annetatud talvevarustus. Hodgesi sõnul on Ukraina väed jaanuariks olukorras, et alustada sõja viimast faasi, milleks on Krimmi vabastamine. Endise kindrali sõnul on sõjanduse ajalugu näidanud, et sõda on tahte ja logistika test. Hodgesi sõnul näeb ta sõja ainsa tulemusena Ukraina võitu, kui ta vaatab Ukraina rahva ja sõdurite võitlustahet ja üha paranevat Ukraina vägede logistikat. Hodgesi sõnul on siinkohal oluline, et Krimmi varustusteed on peale Hersoni oblasti Dnipro läänekalda osa vabastamist Ukraina relvasüsteemide laskeulatuses. Hodges arvab, et 2023. aasta lõpuks on Krimm taas täielikult Ukraina kontrolli all, kuigi võidakse teha kokkulepe, mis võimaldaks Vene mereväel olla Sevastopolis senise lepingu lõpuni. Hodgesi sõnul vajab tähelepanu ka sõjajärgne Ukraina taristu ülesehitamine Aasovi mere ääres Mariupolist Berdjanskini. Samuti oleks oluline Põhja-Krimmi veekanali taasavamine, mille kaudu saab Krimmi tarnida Dnipro jõest vett. Gendelman: sõda jätkub samamoodi nagu seni Iisraeli sõjandusekspert David Gendelman pööras BBC poolt talle esitatud küsimuse ringi ning vastas hoopis küsimusele, mida kumbki sõdiv pool sõja järgmises faasis võib saavutada. Gendelmani sõnul on ligikaudu ainult pool Venemaa 300 000 mobiliseeritud sõdurist juba lahinguväljal. Ülejäänud mobiliseeritud sõdurid koos Hersonist evakueeritud üksustega annavad Venemaale võimaluse teha soovi korral uus pealetung. Gendelmani hinnangul Donetski ja Luhanski okupatsioon jätkub, kuid suurem Vene pealetung, millega suudetaks Ukraina üksused sisse piirata, on ebatõenäoline. Pigem jätkub senine aeglane kurnamine nagu Bahmuti ja Avdijivka lähistel. Vene kurnamisstrateegia osaks jääb Ukraina tagala ning eelkõige elektritaristu ja muu kriitilise taristu ründamine. Ukraina vägede jaoks oleks strateegiliselt kõige väärtuslikum sihtmärk Lõuna-Ukrainas Melitopol või Berdjansk, millega lõigataks läbi Vene maismaakoridor Krimmi. Teine variant on tungida edasi Svatovosse, mis lõikaks ära Vene vägede põhjakülje. Gendelmani sõnul on suur küsimus, kui palju on Ukrainal vabu üksuseid saadaval järgmise pealetungi jaoks ning mis ajakava on Ukraina vägede ülemjuhataja kindral Zalužnõi laual, kus on kirjas, kui palju uusi üksuseid suudetakse järgmise kuu, kahe ja kolme kuu jooksul välja õpetada. Gendelman rõhutab, et siinkohal pole oluline mitte ainult isikkoosseis, vaid ka soomustehnika ja raskerelvastus. Kui muda külmub, siis saame nendele küsimustele vastused, hindab Gendelman. See omakorda viib meid lähemale vastamaks küsimusele "kuidas see kõik lõppeb?".

BBC: lääne eksperdid prognoosivad sõja kulgu Ukrainas erinevalt

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: BBC palus viielt sõjanduseksperdilt ja analüütikult prognoose, kuidas nende hinnangul Vene-Ukraina sõda 2023. aastal edasi kulgeb. BBC tõi esile, et valis need viis inimest sõjalise ekspertiisi ning vaatenurkade mitmekesisuse pärast. Mitmed eksperdid tõid välja, et Ukraina väed on talviseks sõdimiseks paremini valmistunud. USA vägede endine ülemjuhataja Ben Hodges arvab, et 2023. aasta lõpuks on ka Krimm täielikult taas Ukraina vägede kontrolli all, kuigi Sevastopoli puhul võidakse lasta Vene mereväel senise lepingu kohaselt seal edasi olla. Vene analüütik Andrei Piontkovski väidab samas, et Ukraina võit Venemaa üle tuleb selline, mille järel moodustavad Ukraina, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid uue rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri. Michael Clarke samas rõhutas, et sõda ei lõppe, kuniks Vene kevadise pealetungi tulemused pole selgunud ning Iisraeli sõjandusekspert David Gendelman rõhutab, et edasiseks prognoosiks on vaja näha, kui palju reserve on Ukrainal järgmise vastupealetungi tegemiseks. King's College'i teaduri Barbara Zanchetta sõnul on võtmetähtsusega hoopis Vene eliidi pühendumus sõda jätkata ja selle kadudes Venemaa ka taandub. Clarke: Vene kevadine pealetung on võtmetähtsusega Strateegiauuringute instituudi (Strategic Studies Institute) asedirektor Michael Clarke rõhutab, et kõik suure Euraasia stepi käigus tehtud pealetungid tähendavad kallale tunginud vägedele lõpuks talvitumist osaliselt okupeeritud aladel. Clarke toob esile, et nii Ukraina kui ka Venemaa vajasid lahingutegevuses pausi, kuid ukrainlased on paremini varustatud ja kõrgema moraaliga, et lahingutegevust jätkata ning vähemalt Donbassis võib Ukraina sõjaline surve jätkuda. Clarke'i hinnangul murravad ukrainlased varsti Kreminna ja Svatove kaitsest läbi, mis sunniks Vene väed taanduma järgmisele kaitseliinile, mis tähendaks, et nad oleks Luhanskis sisuliselt samas olukorras nagu 23. veebruaril enne täieulatuslikku invasiooni. Clarke hindab, et Ukraina väed ei tee dessanti üle laia Dnipro jõe, kuid samas ei saa välistada ukrainlaste üllatusrünnakut. Kõige olulisem tegur on aga Venemaa kevadine pealetung 2023. aastal. Venemaa president Vladimir Putin on varem tunnistanud, et Ukrainasse on saadetud 50 000 sügisel mobiliseeritud meest. Seega 250 000 mobiliseeritud meest on väljaõppel ning nad saadetakse rindele järgmisel aastal. Sõda ei lõppe Clarke'i sõnul enne, kui kevadise Vene pealetungi tulemused on selgunud. Putin on andnud mõista, et ta ei lõpeta oma vallutussõda ning samuti pole Ukraina tahe edasi sõdida lahtunud. Piontkovski: Ukraina vabastab okupeeritud alad 2023. aastal Washingtonis paiknev Vene analüütik Andrei Piontkovski arvab, et Ukraina taastab kontrolli kogu oma territooriumi üle hiljemalt 2023. aasta kevade lõpuks. Piontkovski sõnul mängib siin võtmerolli Ukraina relvajõudude ja rahva motivatsioon, tahe ja julgus. Piontkovski juhib tähelepanu, et ka lääneriikide retoorika Venemaa suhtes on muutunud ning vastutulekud Venemaa nõudmistele on lõppenud. Piontkovski toob esile, et kui lääneriigid maksavad sõjakulud kinni rahas, siis ukrainlased veres. Piontkovski rõhutab lisaks, et kui autoritaarsed režiimid näevad, et agressioon on tulus, siis peavad lääneriigid märksa kõrgemat hinda maksma ning maailm üleüldiselt muutub palju ohtlikumaks. Ukraina võidu kiirus oleneb Piontkovski sõnul NATO relvastuse tarnete kiirusest. Piontkovski hinnangul muutub lähikuudel oluliseks lahingutandriks praegu okupeeritud Melitopol Lõuna-Ukrainas. Kui Ukraina väed sinna tungivad, siis saavad nad kergelt edeneda Aasovi mereni ning katkestada Venemaa maismaaühenduse Krimmiga. Piontkovski väitel moodustavad Ukraina, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid peale Venemaa kaotust uue rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri. Zanchetta: sõjal pole lõppu näha King's College Londoni sõjauuringute osakonna teaduri Barbara Zanchetta sõnul tegi Putin Ukrainale kallale tungides suure valearvestuse ning sõja lõppu pole veel näha. Zanchetta toob esile, et võimalikuks rahulepinguks Venemaa ja Ukraina vahel peaks ühe osapoole nõudmised arvestataval määral muutuma, kuna kahe riigi nõudmised on nõnda vastukäivad. Zanchetta sõnul on võtmetähtsusega Vene eliidi pühendumus sõjale. Eelmised sõjalised konfliktid, kus sõja alustamine oli seotud valearvestusega, nagu USA sekkumine Vietnami sõtta või Nõukogude Liidu invasioon Afganistani, lõppesid kallaletungiva riigi eliidi arvamuse muutuse tõttu. Kuna nende sõdade puhul muutus sisepoliitiline olukord ja Vietnamist ning Afganistanist väljumine oli ainus võimalus, auväärne või mitte, toob Zanchetta esile. Vene eliidi sõjapühendumise vaibumine juhtub Zanchetta sõnul ainult siis, kui lääneriikide toetus Ukrainale on vankumatu. Zanchetta hinnangul sõda 2023. aastal jätkub, kuna peale sõjalise dimensiooni on tähtsad ka poliitiline ja majanduslik dimensioon. Hodges: Venemaa kaotus on ainus võimalik tulemus Endine Ameerika Ühendriikide üksuste ülemjuhataja Euroopas Ben Hodges arvas, et sõjaline edu on praegu Ukraina vägedel ning endise kindrali sõnul ei kahtle ta Ukraina võidus 2023. aastal. Hodges arvab samuti nagu Clarke, et Ukraina väed on talveks paremini valmistunud, mille puhul on olulist rolli mänginud ka Ühendkuningriigi, Kanada ja Saksamaa annetatud talvevarustus. Hodgesi sõnul on Ukraina väed jaanuariks olukorras, et alustada sõja viimast faasi, milleks on Krimmi vabastamine. Endise kindrali sõnul on sõjanduse ajalugu näidanud, et sõda on tahte ja logistika test. Hodgesi sõnul näeb ta sõja ainsa tulemusena Ukraina võitu, kui ta vaatab Ukraina rahva ja sõdurite võitlustahet ja üha paranevat Ukraina vägede logistikat. Hodgesi sõnul on siinkohal oluline, et Krimmi varustusteed on peale Hersoni oblasti Dnipro läänekalda osa vabastamist Ukraina relvasüsteemide laskeulatuses. Hodges arvab, et 2023. aasta lõpuks on Krimm taas täielikult Ukraina kontrolli all, kuigi võidakse teha kokkulepe, mis võimaldaks Vene mereväel olla Sevastopolis senise lepingu lõpuni. Hodgesi sõnul vajab tähelepanu ka sõjajärgne Ukraina taristu ülesehitamine Aasovi mere ääres Mariupolist Berdjanskini. Samuti oleks oluline Põhja-Krimmi veekanali taasavamine, mille kaudu saab Krimmi tarnida Dnipro jõest vett. Gendelman: sõda jätkub samamoodi nagu seni Iisraeli sõjandusekspert David Gendelman pööras BBC poolt talle esitatud küsimuse ringi ning vastas hoopis küsimusele, mida kumbki sõdiv pool sõja järgmises faasis võib saavutada. Gendelmani sõnul on ligikaudu ainult pool Venemaa 300 000 mobiliseeritud sõdurist juba lahinguväljal. Ülejäänud mobiliseeritud sõdurid koos Hersonist evakueeritud üksustega annavad Venemaale võimaluse teha soovi korral uus pealetung. Gendelmani hinnangul Donetski ja Luhanski okupatsioon jätkub, kuid suurem Vene pealetung, millega suudetaks Ukraina üksused sisse piirata, on ebatõenäoline. Pigem jätkub senine aeglane kurnamine nagu Bahmuti ja Avdijivka lähistel. Vene kurnamisstrateegia osaks jääb Ukraina tagala ning eelkõige elektritaristu ja muu kriitilise taristu ründamine. Ukraina vägede jaoks oleks strateegiliselt kõige väärtuslikum sihtmärk Lõuna-Ukrainas Melitopol või Berdjansk, millega lõigataks läbi Vene maismaakoridor Krimmi. Teine variant on tungida edasi Svatovosse, mis lõikaks ära Vene vägede põhjakülje. Gendelmani sõnul on suur küsimus, kui palju on Ukrainal vabu üksuseid saadaval järgmise pealetungi jaoks ning mis ajakava on Ukraina vägede ülemjuhataja kindral Zalužnõi laual, kus on kirjas, kui palju uusi üksuseid suudetakse järgmise kuu, kahe ja kolme kuu jooksul välja õpetada. Gendelman rõhutab, et siinkohal pole oluline mitte ainult isikkoosseis, vaid ka soomustehnika ja raskerelvastus. Kui muda külmub, siis saame nendele küsimustele vastused, hindab Gendelman. See omakorda viib meid lähemale vastamaks küsimusele "kuidas see kõik lõppeb?". ### Response: BBC: lääne eksperdid prognoosivad sõja kulgu Ukrainas erinevalt

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Boston läks teise kolmandiku keskel juhtima, kui skoori tegi Trent Frederic. Viimase kolmandiku alguses viigistas seisu Nico Hischieri tabamus, kuid normaalaja viimase viie minutiga viskasid Bostoni kasuks värava Patrice Bergeron ja Pavel Zacha. Boston on 59 punktiga liiga ja idakonverentsi liider. Läänekonverentsis hoiab 50 punktiga esikohta Vegas Golden Knights, kes kaotas möödunud öösel karistusvisetega Anaheim Ducksile 2:3. Anaheim asus avakolmandikul Adam Henrique väravatest juhtima, ent kolmandiku lõpus viskas Mark Stone ühe tagasi. Teisel kolmandikul hoolitses Vegase viigivärava eest Ben Hutton. Kuna normaal- ega lisaajal rohkem väravaid ei visatud, selgus võitja mängujärgsete karistusvisetega, kus otsustava tabamuse viskas Troy Terry. Tulemused: Tampa Bay Lightning - Montreal Canadiens 4:1 New Jersey Devils - Boston Bruins 1:3 Pittsburgh Penguins - Detroit Red Wings 4:5 Seattle Kraken - Calgary Flames 2:3 Anaheim Ducks - Vegas Golden Knights 3:2 (kv.)

NHL-i parim meeskond naasis võidulainele

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Boston läks teise kolmandiku keskel juhtima, kui skoori tegi Trent Frederic. Viimase kolmandiku alguses viigistas seisu Nico Hischieri tabamus, kuid normaalaja viimase viie minutiga viskasid Bostoni kasuks värava Patrice Bergeron ja Pavel Zacha. Boston on 59 punktiga liiga ja idakonverentsi liider. Läänekonverentsis hoiab 50 punktiga esikohta Vegas Golden Knights, kes kaotas möödunud öösel karistusvisetega Anaheim Ducksile 2:3. Anaheim asus avakolmandikul Adam Henrique väravatest juhtima, ent kolmandiku lõpus viskas Mark Stone ühe tagasi. Teisel kolmandikul hoolitses Vegase viigivärava eest Ben Hutton. Kuna normaal- ega lisaajal rohkem väravaid ei visatud, selgus võitja mängujärgsete karistusvisetega, kus otsustava tabamuse viskas Troy Terry. Tulemused: Tampa Bay Lightning - Montreal Canadiens 4:1 New Jersey Devils - Boston Bruins 1:3 Pittsburgh Penguins - Detroit Red Wings 4:5 Seattle Kraken - Calgary Flames 2:3 Anaheim Ducks - Vegas Golden Knights 3:2 (kv.) ### Response: NHL-i parim meeskond naasis võidulainele

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Keskkonnaministeeriumi andmetel andis viimane hülgeloendus tulemuseks rekordilised 6000 hallhüljest. Ministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herkki Tuus ütles, et hallhüljeste arv on tõusnud kümme aastat järjest viis kuni kuus protsenti aastas. Kahju tekitavad hallhülged eelkõige rannakaluritele. Räägib Tartu Ülikooli mereinstituudi juht Markus Vetemaa "Kahtlemata põhjustab see probleeme kaluritele. Mitte et toidukonkurents, et hülged sööksid vees oleva kala ära, üldse mitte seda, aga kuna kala mõnes piirkonnas pole, siis hülged on õppinud toituma kalurite püünistest, targad loomad nagu nad on," rääkis Tartu Ülikooli mereinstituudi juht Markus Vetemaa. "Rootslased ja soomlased ütlevad, et kalandus on neil lõppenud mõnes piirkonnas," lisas Vetemaa. Praegu tohib hallhülgeid küttida protsendi arvukusest, Vetemaa ja ka Tuus leiavad, et seda on vähe, sest hüljeste populatsioon taastub kiiresti ja küttimispiirangute tõttu ei kütita praegu ka määratud kvooti. "Võiks mõelda, et võib-olla küttimist suurendada, kontrollitult, ja küttimine toimuks püügivahendi lähedal, niinimetatud nuhtlusisendid fookuses, sest on teada, et väga väike arv hülgeid tekitab kalanduses kahju," rääkis Tuus. Markus Vetemaa leiab, et vaja oleks kindlaks määrata, kui palju hülgeid võib Läänemeres olla. Aastakümneid hüljeste elu uurinud merebioloog Mart Jüssi ütles, et pigem tuleks vaadata kogu kalandusvaldkonda ja seda, kus võivad olla selle probleemid. "Öelda nüüd, et linnud, loomad on inimese elu ära rikkunud, on natukene vanaaegne. Kaasaegset pilti vaadates peaksime aru saama, et see tasakaal tuleb otsida üles ja selle poole liikuda, mitte arvata, et me saame lõputult elada looduse ressurssidest ja ei pea arvestama sellega, et seal ka teised elavad ja toimetavad," rääkis Jüssi. "Täna oleksin selles mõttes nii hüljeste kui kormoranide kaitsel natukene: kui probleem on, tuleb see komponentide kaupa lauale võtta ja vaadata, mis on oluline ja mis näiline. Täna tunnen, et lindude, loomade suunas lendavad need vihanooled liiga varakult välja. "

Hallhüljeste rohkus toob päevakorda suunatud küttimise

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Keskkonnaministeeriumi andmetel andis viimane hülgeloendus tulemuseks rekordilised 6000 hallhüljest. Ministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herkki Tuus ütles, et hallhüljeste arv on tõusnud kümme aastat järjest viis kuni kuus protsenti aastas. Kahju tekitavad hallhülged eelkõige rannakaluritele. Räägib Tartu Ülikooli mereinstituudi juht Markus Vetemaa "Kahtlemata põhjustab see probleeme kaluritele. Mitte et toidukonkurents, et hülged sööksid vees oleva kala ära, üldse mitte seda, aga kuna kala mõnes piirkonnas pole, siis hülged on õppinud toituma kalurite püünistest, targad loomad nagu nad on," rääkis Tartu Ülikooli mereinstituudi juht Markus Vetemaa. "Rootslased ja soomlased ütlevad, et kalandus on neil lõppenud mõnes piirkonnas," lisas Vetemaa. Praegu tohib hallhülgeid küttida protsendi arvukusest, Vetemaa ja ka Tuus leiavad, et seda on vähe, sest hüljeste populatsioon taastub kiiresti ja küttimispiirangute tõttu ei kütita praegu ka määratud kvooti. "Võiks mõelda, et võib-olla küttimist suurendada, kontrollitult, ja küttimine toimuks püügivahendi lähedal, niinimetatud nuhtlusisendid fookuses, sest on teada, et väga väike arv hülgeid tekitab kalanduses kahju," rääkis Tuus. Markus Vetemaa leiab, et vaja oleks kindlaks määrata, kui palju hülgeid võib Läänemeres olla. Aastakümneid hüljeste elu uurinud merebioloog Mart Jüssi ütles, et pigem tuleks vaadata kogu kalandusvaldkonda ja seda, kus võivad olla selle probleemid. "Öelda nüüd, et linnud, loomad on inimese elu ära rikkunud, on natukene vanaaegne. Kaasaegset pilti vaadates peaksime aru saama, et see tasakaal tuleb otsida üles ja selle poole liikuda, mitte arvata, et me saame lõputult elada looduse ressurssidest ja ei pea arvestama sellega, et seal ka teised elavad ja toimetavad," rääkis Jüssi. "Täna oleksin selles mõttes nii hüljeste kui kormoranide kaitsel natukene: kui probleem on, tuleb see komponentide kaupa lauale võtta ja vaadata, mis on oluline ja mis näiline. Täna tunnen, et lindude, loomade suunas lendavad need vihanooled liiga varakult välja. " ### Response: Hallhüljeste rohkus toob päevakorda suunatud küttimise

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Paar päeva enne aasta lõppu oli Tallinna börsil tehtud tänavu kokku 950 000 tehingut summas 390 miljonit eurot. See tähendab, et aasta teine pool oli börsil käibe mõttes veelgi nadim kui aasta esimene pool: esimese kuue kuuga tehti tehinguid 260 miljoni euro eest, viimase kuue kuuga seega 130 miljoni euro eest. Mullu tehti Tallinna börsil 900 000 tehingut, mis märkis uut rekordit. Käive oli börsil mullu veidi alla poole miljardi, 490 miljonit eurot. Tallinna börsi indeks OMXTGI, mis mullu oli 49-protsendise kasvuga maailmas teisel kohal, kahanes aastaga 12 protsenti, ütles ERR-ile Tallinna börsijuht Kaarel Ots, lisades, et kahe aastaga on indeks ikkagi 30 protsendiga plussis. "Üldiselt on nii, et heade ja halbade uudistega saavad börsid kenasti hakkama, kuid teadmatusega on keerulisem – seda saime mööduval aastal kõvasti tunda ja teatav närvilisus ei jätnud puutumata ka Tallinna börsi, kuid sellele vaatamata võib aastaga rahule jääda," lausus ta. Suurimat käivet tehti aasta jooksul oodatult kahe kõige suurema turuväärtusega ettevõtte, Enefit Greeni ja LHV aktsiatega, vastavalt 115 ja 82 miljonit eurot. Neile järgnes Coop Pank 32 miljoni euroga. Tänavu toimus Tallinna börsil kuus IPO-t, millega võib Otsa sõnul väga rahule jääda, arvestades, et sellega edestatakse mitut Skandinaavia riiki. "Põhituru fondinimekirja lisandus EfTEN United Property fond, kes viis enne noteerimist läbi ka eduka avaliku pakkumise. Võlakirjanimekirja lisandus Bigbank, kes kaasas väga populaarseks osutunud pakkumisega 20 miljonit; lisaks kaasas Coop Pank võlakirjadega 10 ja elektritõukerataste tootja Tuul Mobility First Northil kolm miljonit," lausus Ots. Põhituru aktsianimekirjas kaasasid lisakapitali LHV Group ja Coop Pank, kokku 55 miljonit eurot, mõlemal juhul ületas investorite nõudlus tugevalt pakkumist, märkis Ots. Lisaks kaasasid kolm First Northi ettevõtet aktsiatega kokku viis miljonit eurot. Ots praegust olukorda majanduses mustades toonides ei näe. "Tasub meenutada, et investorile kõige paremad ostukohad leiab tavaliselt siis, kui üldine meeleolu on kõige depressiivsem ja ajalehe pealkirjad kõige mustemates toonides. Ettevõtete vaatest olen veendunud, et ei ole olemas sellist asja nagu vale või halb aeg börsilt raha kaasata – seda kinnitavad omakorda mitmed viimase aja edulood – küsimus on hinnas ning narratiivi ja numbrite kokkukõlamises. Börs oli, on ja jääb kõige läbipaistvamaks kohaks, mille kaudu investorid saavad nendesse ettevõtmistesse panustada," lausus ta. Investoreid tegutseb Tallinna börsil aasta lõpu seisuga 103 000.

Tallinna börsi aasta: tehingute arv kasvas, käive aga langes

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Paar päeva enne aasta lõppu oli Tallinna börsil tehtud tänavu kokku 950 000 tehingut summas 390 miljonit eurot. See tähendab, et aasta teine pool oli börsil käibe mõttes veelgi nadim kui aasta esimene pool: esimese kuue kuuga tehti tehinguid 260 miljoni euro eest, viimase kuue kuuga seega 130 miljoni euro eest. Mullu tehti Tallinna börsil 900 000 tehingut, mis märkis uut rekordit. Käive oli börsil mullu veidi alla poole miljardi, 490 miljonit eurot. Tallinna börsi indeks OMXTGI, mis mullu oli 49-protsendise kasvuga maailmas teisel kohal, kahanes aastaga 12 protsenti, ütles ERR-ile Tallinna börsijuht Kaarel Ots, lisades, et kahe aastaga on indeks ikkagi 30 protsendiga plussis. "Üldiselt on nii, et heade ja halbade uudistega saavad börsid kenasti hakkama, kuid teadmatusega on keerulisem – seda saime mööduval aastal kõvasti tunda ja teatav närvilisus ei jätnud puutumata ka Tallinna börsi, kuid sellele vaatamata võib aastaga rahule jääda," lausus ta. Suurimat käivet tehti aasta jooksul oodatult kahe kõige suurema turuväärtusega ettevõtte, Enefit Greeni ja LHV aktsiatega, vastavalt 115 ja 82 miljonit eurot. Neile järgnes Coop Pank 32 miljoni euroga. Tänavu toimus Tallinna börsil kuus IPO-t, millega võib Otsa sõnul väga rahule jääda, arvestades, et sellega edestatakse mitut Skandinaavia riiki. "Põhituru fondinimekirja lisandus EfTEN United Property fond, kes viis enne noteerimist läbi ka eduka avaliku pakkumise. Võlakirjanimekirja lisandus Bigbank, kes kaasas väga populaarseks osutunud pakkumisega 20 miljonit; lisaks kaasas Coop Pank võlakirjadega 10 ja elektritõukerataste tootja Tuul Mobility First Northil kolm miljonit," lausus Ots. Põhituru aktsianimekirjas kaasasid lisakapitali LHV Group ja Coop Pank, kokku 55 miljonit eurot, mõlemal juhul ületas investorite nõudlus tugevalt pakkumist, märkis Ots. Lisaks kaasasid kolm First Northi ettevõtet aktsiatega kokku viis miljonit eurot. Ots praegust olukorda majanduses mustades toonides ei näe. "Tasub meenutada, et investorile kõige paremad ostukohad leiab tavaliselt siis, kui üldine meeleolu on kõige depressiivsem ja ajalehe pealkirjad kõige mustemates toonides. Ettevõtete vaatest olen veendunud, et ei ole olemas sellist asja nagu vale või halb aeg börsilt raha kaasata – seda kinnitavad omakorda mitmed viimase aja edulood – küsimus on hinnas ning narratiivi ja numbrite kokkukõlamises. Börs oli, on ja jääb kõige läbipaistvamaks kohaks, mille kaudu investorid saavad nendesse ettevõtmistesse panustada," lausus ta. Investoreid tegutseb Tallinna börsil aasta lõpu seisuga 103 000. ### Response: Tallinna börsi aasta: tehingute arv kasvas, käive aga langes

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Eelmisel nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 5193 inimest, 37,2 protsenti nendest olid lapsed. Kokku registreeriti 1333 gripijuhtu, Covid-19 juhtumeid lisandus 2582. Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova kinnitusel on grippi haigestumine jätkuvalt tõusutrendil. "Viimase nädala jooksul kasvas laboratoorselt kinnitatud grippi haigestunute arv 64 protsendi võrra. Ülemiste hingamisteede ägedatesse nakkustesse (RSV) haigestunute arv vähenes 27 protsendi võrra, mis suure tõenäosusega on tingitud pühadest ja alanud koolivaheajast," selgitas Sadikova. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste valimipõhise uuringu kaudu (sentinel-seire) registreeritud andmete põhjal saab haigestumuse intensiivsus hinnata kõrgeks, gripiviiruse levikut laialdaseks. A-gripiviiruste osakaal moodustab 46,8 protsenti kõikidest uuritud sentinel-proovidest. Gripiviirusega seotud haigestumisi on kõikides vanusrühmades võrdselt. Koroonaviiruse ja HMPV-viiruse osakaal moodustab vastavalt 15,9 protsenti ja 14,3 protsenti. Koroonaviirustega seotud haigestumisi on kõikides vanusrühmades võrdselt. Kolmandik HMPV-ga seotud haigestumisi on registreeritud koolilaste seas. RSV osakaal moodustab 7,9 protsenti, peamiselt haigestuvad kuni nelja-aastased lapsed. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esialgsetel andmetel vajas gripi tõttu haiglaravi 58 patsienti, juurdekasv on 52 protsenti. Viimase kahe nädala jooksul hospitaliseeriti 82 inimest. Viimasel nädalal suurenes oluliselt haiglaravi vajadus üle 65-aastaste seas. Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 220 inimest. Nädala jooksul kinnitati 2582 Covid-19 haigusjuhtu. Üle-eelmise nädalaga võrreldes vähenes registreeritud haigusjuhtude arv 17,4 protsendi võrra. Haigestumus vähenes kõikides vanuserühmades. Pühadejärgselt registreeriti hoolekandeasutustes 46 nakatunut. Hospitaliseerimisi ja surmajuhte hoolekandeasutustes ei lisandunud. Haigestunute kasv on seotud pühadeaegse hoolekandealuste küllastamisega. Kolmapäevahommikuse seisuga oli haiglas 261 Covid-19 patsienti, kellest 100 vajasid haiglaravi sümptomaatilise Covid-19 tõttu. Nädala jooksul suri 17 inimest vanuses 64-103, kõigil olid rasked kaasuvad haigused. Kolmenädalane koolivaheaeg võib pidurda viiruste levikut. Jätkub aeglane kasv, haiglakoormuse kasvu prognoosime jaanuari lõpu või veebruari algusesse. Sadikova tuletas meelde, et nii gripp kui ka Covid-19 on raske kuluga haigused. "Eriti ohustatud on väikesed lapsed, rasedad, kroonilised haiged ja vanemaealised," selgitas ta ja lisas, et ka kergete sümptomitega inimene võib viirust levitada riskirühmadele, kelle jaoks võib haigestumine kujuneda eluohtlikuks. "Viirusleviku kõrghooajal tuleb vältida tõbisena riskirühmade külastamist," sõnas ta. Sadikova sõnul tuleb ka kergete haigustunnuste ilmnemisel püsida kodus. "Haiguste vältimiseks tuleb järgida üldiseid ennetusmeetmeid: vältida rahvarohkeid kohti ja hoida distantsi, pesta tihti käsi, aevastades ja köhides katta suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga," lisas ta.

Gripi levik jätkab tõusutrendil, koroonasse haigestumine väheneb

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Eelmisel nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 5193 inimest, 37,2 protsenti nendest olid lapsed. Kokku registreeriti 1333 gripijuhtu, Covid-19 juhtumeid lisandus 2582. Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova kinnitusel on grippi haigestumine jätkuvalt tõusutrendil. "Viimase nädala jooksul kasvas laboratoorselt kinnitatud grippi haigestunute arv 64 protsendi võrra. Ülemiste hingamisteede ägedatesse nakkustesse (RSV) haigestunute arv vähenes 27 protsendi võrra, mis suure tõenäosusega on tingitud pühadest ja alanud koolivaheajast," selgitas Sadikova. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste valimipõhise uuringu kaudu (sentinel-seire) registreeritud andmete põhjal saab haigestumuse intensiivsus hinnata kõrgeks, gripiviiruse levikut laialdaseks. A-gripiviiruste osakaal moodustab 46,8 protsenti kõikidest uuritud sentinel-proovidest. Gripiviirusega seotud haigestumisi on kõikides vanusrühmades võrdselt. Koroonaviiruse ja HMPV-viiruse osakaal moodustab vastavalt 15,9 protsenti ja 14,3 protsenti. Koroonaviirustega seotud haigestumisi on kõikides vanusrühmades võrdselt. Kolmandik HMPV-ga seotud haigestumisi on registreeritud koolilaste seas. RSV osakaal moodustab 7,9 protsenti, peamiselt haigestuvad kuni nelja-aastased lapsed. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esialgsetel andmetel vajas gripi tõttu haiglaravi 58 patsienti, juurdekasv on 52 protsenti. Viimase kahe nädala jooksul hospitaliseeriti 82 inimest. Viimasel nädalal suurenes oluliselt haiglaravi vajadus üle 65-aastaste seas. Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 220 inimest. Nädala jooksul kinnitati 2582 Covid-19 haigusjuhtu. Üle-eelmise nädalaga võrreldes vähenes registreeritud haigusjuhtude arv 17,4 protsendi võrra. Haigestumus vähenes kõikides vanuserühmades. Pühadejärgselt registreeriti hoolekandeasutustes 46 nakatunut. Hospitaliseerimisi ja surmajuhte hoolekandeasutustes ei lisandunud. Haigestunute kasv on seotud pühadeaegse hoolekandealuste küllastamisega. Kolmapäevahommikuse seisuga oli haiglas 261 Covid-19 patsienti, kellest 100 vajasid haiglaravi sümptomaatilise Covid-19 tõttu. Nädala jooksul suri 17 inimest vanuses 64-103, kõigil olid rasked kaasuvad haigused. Kolmenädalane koolivaheaeg võib pidurda viiruste levikut. Jätkub aeglane kasv, haiglakoormuse kasvu prognoosime jaanuari lõpu või veebruari algusesse. Sadikova tuletas meelde, et nii gripp kui ka Covid-19 on raske kuluga haigused. "Eriti ohustatud on väikesed lapsed, rasedad, kroonilised haiged ja vanemaealised," selgitas ta ja lisas, et ka kergete sümptomitega inimene võib viirust levitada riskirühmadele, kelle jaoks võib haigestumine kujuneda eluohtlikuks. "Viirusleviku kõrghooajal tuleb vältida tõbisena riskirühmade külastamist," sõnas ta. Sadikova sõnul tuleb ka kergete haigustunnuste ilmnemisel püsida kodus. "Haiguste vältimiseks tuleb järgida üldiseid ennetusmeetmeid: vältida rahvarohkeid kohti ja hoida distantsi, pesta tihti käsi, aevastades ja köhides katta suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga," lisas ta. ### Response: Gripi levik jätkab tõusutrendil, koroonasse haigestumine väheneb

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Euraasia põhjaosast leitud katkisi, söestunud ja ligi 8000 aasta taguste toidujäänustega kaetud potikilde niisama naljalt juba peene portselaniga segi ei aja. Sellegipoolest oli keraamika kasutuselevõtt piirkonna küttidele ja korilastele oluline arengusamm. Keraamika muutis täielikult nii toidu valmistamist kui ka säilitamist. Nüüd viitab uus uuring, et muistsed kütid ja korilased jõudsid uue tehnoloogiani omal käel, vahendab Science News. Keraamika revolutsioon Teadlased arvasid aastakümneid, et keraamika jõudis Euroopasse koos põlluharimise ja karjakasvatusega. Oletuse kohaselt levisid need kolm tehnoloogiat 9000 aasta eest Anatooliast põhja suunas justkui ühe komplektina. Tollal Põhja-Euroopas valmistatud potte peeti pelgalt Anatoolia nõude koopiateks, märgib uuringuga mitte seotud Göttingeni Ülikooli arheoloog Thomas Terberger. Tema sõnul arvati, et kütid ja korilased lihtsalt jäljendasid oma kaugemale arenenud põlluharijatest naabrite loomingut. Nüüd lükkab uus Ida-Euroopa leidudel põhinev uuring taolised oletused ümber. Järelduste kohaselt hakkas umbes 20 000 aasta eest keraamika valmistamise ja kasutamise oskusteave levima Kaug-Ida küttide ja korilaste seas. Uued savinõud tõrjusid välja senised nahast ja puidust anumad, sest pidasid kauem vastu ning talusid paremini tulel kuumutamist. Umbes 7900 aasta eest muutusid savinõud vaid mõne sajandiga Uurali mägedest Lõuna-Skandinaaviani tavaliseks tarbeesemeks. Teadmisi jagati suust suhu Täpsemalt kaardistas Iiri Riikliku Ülikooli arheoloog Rowan McLaughlin kolleegidega keraamika levikuteekonna 156 leiukoha potikildude põhjal. Muistised olid pärit Läänemere ümbrusest ja endise Nõukogude Liidu Euroopa-poolsest osast. Potileidude kaunistusi ja kuju võrreldes tuligi ilmsiks keraamika levik kogukonnast kogukonda. Uuritud ala, leiukohad (punased täpid) ja näited uuritud savinõude rekonstruktsioonidest (leviala märgib kaardil number). Autor/allikas: Dolbunova et al. 2022/Nature Human Behaviour Ühtlasi võtsid autorid proove katkiste nõude külge jäänud põlenud toidujäänustest. Nii said nad määrata radiosüsiniku meetodil sadade nõude vanuse. Toidujäänused andsid aimu sellestki, mida omal ajal söödi. Rasvajäägid näiteks paljastasid, kas toidulauale pandi hirve- või veiseliha, või kas keedeti leent hoopis kalast, sealihast või taimedest. Kokkupanduna viitavad andmed, et keraamika levis mõnes Põhja-Euraasia piirkonnas väga kiiresti. Mõnesaja aastaga levis uus töövõte Kaspia merest põhja ja lääne poole, kuni Läänemere idakalda ja Lõuna-Skandinaaviani välja. Ehkki savinõude valmistamiseks tarvilikku toormaterjali leidus mitmel pool, anti uurijate sõnul suust suhu edasi just oskusteavet: kuidas anumaid vormida ja põletada. Inimeselt inimesele pidid nähtavasti levima ka uutmoodi keetmise ja toiduvalmistamise nipid. McLaughlini sõnul viitab innovatsioonide leviku kiirus, et teadmised liikusid pigem kogukonnast kogukonda kui koos Põhja-Euraasiasse rännanud inimestega. Ükski uus inimasustus ei kasvanud tema sõnul toona nii kiiresti, et oleks tekitanud taolist rändesurvet. Uuringuga mitte seotud Hollandi arheobotaanik Lucy Kubiak Martens nõustub samuti, et liikvele läksid uued ideed, mitte inimesed. Kui see tõesti nii oli, järginuks keraamika levik Põhja-Euraasias hoopis teistsuguseid mustreid kui keraamika levik Lõuna-Euroopas. Hiljutine geeniuuring osutab nimelt, et Anatooliast Lõuna-Euroopasse liikuvad põlluharijad tõid oma keraamikastiili ja traditsiooni endaga kaasa umbes samal ajal. Kütte ja korilasi ei maksa alahinnata Kuidas täpselt keraamika Põhja-Euraasiasse levis, võivad näidata täiendavad uuringud. Rowan McLaughlin oletab näiteks, et keraamika valmistamise oskused olid eeskätt naistel. Kui küttide ja korilaste ühiskondades läksid naised mehele teistesse kogukondadesse, levisid ka need oskused külast külla. Uuringu kaasautori ja Christian-Albrechti Ülikooli arheoloogi Henny Piezonka sõnul tõendab uus töö, et kütid-korilased olid palju kõrgemalt arenenud, kui varem arvatud. Tema hinnangul võtsid küttide ja korilaste ühiskonnad alates eelajaloolisest Jaapanist kuni Läänemere kallasteni uued tehnoloogiad omaks, ilma et nad loobunuks oma rändavast eluviisist. Nad polnud niisiis põlluharijatest maha jäänud, vaid käisid omaette rada. Osaliselt võis Piezonka hinnangul seniseid arusaamu moonutada raudne eesriie. Ehkki muistsed kütid-korilased valmistasid kildude põhjal Põhja-Euraasias keraamikat 10 000 aastat, avaldati leide kirjeldavaid teadustöid eeskätt vene keeles. Sestap ei teadnud Euroopa arheoloogid neist lihtsalt midagi. Alates 1990. aastate teisest poolest on Lääne- ja Ida-Euroopa teadlaste koostöö aga tihenenud, pakkudes ajaloole värskemat vaadet. Uuring ilmus ajakirjas Nature Human Behaviour. Eesti teadlastest panustasid uuringusse Tartu Ülikooli professor Aivar Kriiska ja kaasprofessor Ester Oras.

Põhja-Euraasia kütid ja korilased tundsid ka keraamikat

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Euraasia põhjaosast leitud katkisi, söestunud ja ligi 8000 aasta taguste toidujäänustega kaetud potikilde niisama naljalt juba peene portselaniga segi ei aja. Sellegipoolest oli keraamika kasutuselevõtt piirkonna küttidele ja korilastele oluline arengusamm. Keraamika muutis täielikult nii toidu valmistamist kui ka säilitamist. Nüüd viitab uus uuring, et muistsed kütid ja korilased jõudsid uue tehnoloogiani omal käel, vahendab Science News. Keraamika revolutsioon Teadlased arvasid aastakümneid, et keraamika jõudis Euroopasse koos põlluharimise ja karjakasvatusega. Oletuse kohaselt levisid need kolm tehnoloogiat 9000 aasta eest Anatooliast põhja suunas justkui ühe komplektina. Tollal Põhja-Euroopas valmistatud potte peeti pelgalt Anatoolia nõude koopiateks, märgib uuringuga mitte seotud Göttingeni Ülikooli arheoloog Thomas Terberger. Tema sõnul arvati, et kütid ja korilased lihtsalt jäljendasid oma kaugemale arenenud põlluharijatest naabrite loomingut. Nüüd lükkab uus Ida-Euroopa leidudel põhinev uuring taolised oletused ümber. Järelduste kohaselt hakkas umbes 20 000 aasta eest keraamika valmistamise ja kasutamise oskusteave levima Kaug-Ida küttide ja korilaste seas. Uued savinõud tõrjusid välja senised nahast ja puidust anumad, sest pidasid kauem vastu ning talusid paremini tulel kuumutamist. Umbes 7900 aasta eest muutusid savinõud vaid mõne sajandiga Uurali mägedest Lõuna-Skandinaaviani tavaliseks tarbeesemeks. Teadmisi jagati suust suhu Täpsemalt kaardistas Iiri Riikliku Ülikooli arheoloog Rowan McLaughlin kolleegidega keraamika levikuteekonna 156 leiukoha potikildude põhjal. Muistised olid pärit Läänemere ümbrusest ja endise Nõukogude Liidu Euroopa-poolsest osast. Potileidude kaunistusi ja kuju võrreldes tuligi ilmsiks keraamika levik kogukonnast kogukonda. Uuritud ala, leiukohad (punased täpid) ja näited uuritud savinõude rekonstruktsioonidest (leviala märgib kaardil number). Autor/allikas: Dolbunova et al. 2022/Nature Human Behaviour Ühtlasi võtsid autorid proove katkiste nõude külge jäänud põlenud toidujäänustest. Nii said nad määrata radiosüsiniku meetodil sadade nõude vanuse. Toidujäänused andsid aimu sellestki, mida omal ajal söödi. Rasvajäägid näiteks paljastasid, kas toidulauale pandi hirve- või veiseliha, või kas keedeti leent hoopis kalast, sealihast või taimedest. Kokkupanduna viitavad andmed, et keraamika levis mõnes Põhja-Euraasia piirkonnas väga kiiresti. Mõnesaja aastaga levis uus töövõte Kaspia merest põhja ja lääne poole, kuni Läänemere idakalda ja Lõuna-Skandinaaviani välja. Ehkki savinõude valmistamiseks tarvilikku toormaterjali leidus mitmel pool, anti uurijate sõnul suust suhu edasi just oskusteavet: kuidas anumaid vormida ja põletada. Inimeselt inimesele pidid nähtavasti levima ka uutmoodi keetmise ja toiduvalmistamise nipid. McLaughlini sõnul viitab innovatsioonide leviku kiirus, et teadmised liikusid pigem kogukonnast kogukonda kui koos Põhja-Euraasiasse rännanud inimestega. Ükski uus inimasustus ei kasvanud tema sõnul toona nii kiiresti, et oleks tekitanud taolist rändesurvet. Uuringuga mitte seotud Hollandi arheobotaanik Lucy Kubiak Martens nõustub samuti, et liikvele läksid uued ideed, mitte inimesed. Kui see tõesti nii oli, järginuks keraamika levik Põhja-Euraasias hoopis teistsuguseid mustreid kui keraamika levik Lõuna-Euroopas. Hiljutine geeniuuring osutab nimelt, et Anatooliast Lõuna-Euroopasse liikuvad põlluharijad tõid oma keraamikastiili ja traditsiooni endaga kaasa umbes samal ajal. Kütte ja korilasi ei maksa alahinnata Kuidas täpselt keraamika Põhja-Euraasiasse levis, võivad näidata täiendavad uuringud. Rowan McLaughlin oletab näiteks, et keraamika valmistamise oskused olid eeskätt naistel. Kui küttide ja korilaste ühiskondades läksid naised mehele teistesse kogukondadesse, levisid ka need oskused külast külla. Uuringu kaasautori ja Christian-Albrechti Ülikooli arheoloogi Henny Piezonka sõnul tõendab uus töö, et kütid-korilased olid palju kõrgemalt arenenud, kui varem arvatud. Tema hinnangul võtsid küttide ja korilaste ühiskonnad alates eelajaloolisest Jaapanist kuni Läänemere kallasteni uued tehnoloogiad omaks, ilma et nad loobunuks oma rändavast eluviisist. Nad polnud niisiis põlluharijatest maha jäänud, vaid käisid omaette rada. Osaliselt võis Piezonka hinnangul seniseid arusaamu moonutada raudne eesriie. Ehkki muistsed kütid-korilased valmistasid kildude põhjal Põhja-Euraasias keraamikat 10 000 aastat, avaldati leide kirjeldavaid teadustöid eeskätt vene keeles. Sestap ei teadnud Euroopa arheoloogid neist lihtsalt midagi. Alates 1990. aastate teisest poolest on Lääne- ja Ida-Euroopa teadlaste koostöö aga tihenenud, pakkudes ajaloole värskemat vaadet. Uuring ilmus ajakirjas Nature Human Behaviour. Eesti teadlastest panustasid uuringusse Tartu Ülikooli professor Aivar Kriiska ja kaasprofessor Ester Oras. ### Response: Põhja-Euraasia kütid ja korilased tundsid ka keraamikat

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Bruno Montibeller kaardistas väitekirjas, kuidas mõjutab inimtegevusest lähtuv metsade seisundi halvenemine metsade ökoloogilisi funktsioone. "Palju räägitakse sellest, kuivõrd oluline on võimalikult palju metsa alles hoida. Mind huvitas rohkem see, milline on nende metsade kvaliteet ehk suutlikkus pakkuda olulisi ökosüsteemi teenuseid, seda eriti kliimamuutuste tingimustes," rääkis doktoritöö autor. Suures pildis polnud olukord veel kõige hullem. Sellegipoolest on oluline vähenenud ökoloogilise võimekusega metsadele tähelepanu pöörata, sest juba lähitulevikus võib olla selleks liiga hilja. Selliste metsade puhul tuleks leida viise ja tehnikaid, kuidas nende aineringlust toetada ja tugevdada. Doktoritöö uuris Brasiilia, Baltikumi ja Euroopa metsade seisundi muutumist viimase 20 aasta jooksul. Brasiilia troopiliste metsade puhul selgus, et raiemahtude vähendamist pooldavate algatuste toel ongi raiemahud kahanenud. Samas on kasvanud metsade fragmenteerumine ehk killustumine, mille tulemusel lõhutakse mets üksteisest isoleeritud saarekesteks. "Metsade raiumine on Brasiilia vihmametsades liikunud lõunapoolsetelt aladelt rohkem keskele. Metsad, mis enne olid terviklikud ja puutumatud, on nüüd aina enam killustunud," kirjeldas Montibeller. Seetõttu väheneb aja jooksul Brasiilia Amasoonias järelejäänud metsafragmentide keskmine suurus. Kasvav metsa killustumine kahandab metsa elurikkust ja soodustab kasvuhoonegaaside heitmeid ning süsinikukadusid. Ida-Euroopa eripärad Baltimaade puhul ilmnes, et viimase paarikümne aastaga on kevad ja sügis muutunud pikemaks. See omakorda tähendab, et puud lähevad lehte varem ja langetavad need hiljem. Selle tagajärjel jõuab rohkem vett aurustuda, eriti hiliskevadel ja varakevadel. Kuigi suurem veeaurustumine ei ole metsade ökosüsteemile otseselt kahjulik, võib sellel olla soovimatu mõju piirkonna veeringele. Suveperioodil võib seetõttu sagedamini jääda mulda vähem vett, mis omakorda suurendab põuaohtu. "Kui suvel veeaurustumine väheneb, siis väheneb ka metsa loomulik võime siduda atmosfäärist süsinikku," märkis Montibeller. Baltikumi metsade kogupindala jäänud enam-vähem samaks. See ei tähenda siiski, et nendelt aladelt poleks metsa raiutud, vaid metsaalasid pole muudetud suures mahus näiteks põllu- või elamumaaks. Samuti selgus doktoritööst, et ligikaudu kolmveerand Euroopa puutumatutest metsamassiividest, mis peamiselt asuvad Ida-Euroopa riikides, toimivad süsinikusidujana. Ülejäänud neljandiku puhul on süsiniku sidumisvõime langenud. See tähendab, et nad ei toimi nii, nagu oleks vaja kliimamuutuste pidurdamiseks. "Need metsad nullivad umbes 20 protsenti süsinikusidujana toimivate metsade positiivsest mõjust," arutles Montibeller. Doktoritöös kasutatud andmed koguti satelliitide kaugseire abil. See võimaldas analüüsida mitte ainult seda, kuidas on muutunud metsade süsiniku- ja veeringlus, vaid täpsemalt ka seda, kus need muutused on aset leidnud. Bruno Montibeller kaitses geoinformaatika erialal doktoritööd "Evaluating human-induced forest degradation in different biomes using spatial analysis of satellite-derived data" (" Inimmõjust põhjustatud metsade degradeerumise hindamine erinevates bioomides kasutades satelliitandmete ruumianalüüs i") 6. detsembril Tartu Ülikoolis. Uurimuse juhendajad olid Tartu Ülikooli professor Ülo Mander ja kaasprofessor Evelyn Uuemaa. Oponendiks oli Cornelius Senf Müncheni Tehnikaülikoolist.

Doktoritöö: inimtegevus pärsib metsade kasulikku kliimamõju

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Bruno Montibeller kaardistas väitekirjas, kuidas mõjutab inimtegevusest lähtuv metsade seisundi halvenemine metsade ökoloogilisi funktsioone. "Palju räägitakse sellest, kuivõrd oluline on võimalikult palju metsa alles hoida. Mind huvitas rohkem see, milline on nende metsade kvaliteet ehk suutlikkus pakkuda olulisi ökosüsteemi teenuseid, seda eriti kliimamuutuste tingimustes," rääkis doktoritöö autor. Suures pildis polnud olukord veel kõige hullem. Sellegipoolest on oluline vähenenud ökoloogilise võimekusega metsadele tähelepanu pöörata, sest juba lähitulevikus võib olla selleks liiga hilja. Selliste metsade puhul tuleks leida viise ja tehnikaid, kuidas nende aineringlust toetada ja tugevdada. Doktoritöö uuris Brasiilia, Baltikumi ja Euroopa metsade seisundi muutumist viimase 20 aasta jooksul. Brasiilia troopiliste metsade puhul selgus, et raiemahtude vähendamist pooldavate algatuste toel ongi raiemahud kahanenud. Samas on kasvanud metsade fragmenteerumine ehk killustumine, mille tulemusel lõhutakse mets üksteisest isoleeritud saarekesteks. "Metsade raiumine on Brasiilia vihmametsades liikunud lõunapoolsetelt aladelt rohkem keskele. Metsad, mis enne olid terviklikud ja puutumatud, on nüüd aina enam killustunud," kirjeldas Montibeller. Seetõttu väheneb aja jooksul Brasiilia Amasoonias järelejäänud metsafragmentide keskmine suurus. Kasvav metsa killustumine kahandab metsa elurikkust ja soodustab kasvuhoonegaaside heitmeid ning süsinikukadusid. Ida-Euroopa eripärad Baltimaade puhul ilmnes, et viimase paarikümne aastaga on kevad ja sügis muutunud pikemaks. See omakorda tähendab, et puud lähevad lehte varem ja langetavad need hiljem. Selle tagajärjel jõuab rohkem vett aurustuda, eriti hiliskevadel ja varakevadel. Kuigi suurem veeaurustumine ei ole metsade ökosüsteemile otseselt kahjulik, võib sellel olla soovimatu mõju piirkonna veeringele. Suveperioodil võib seetõttu sagedamini jääda mulda vähem vett, mis omakorda suurendab põuaohtu. "Kui suvel veeaurustumine väheneb, siis väheneb ka metsa loomulik võime siduda atmosfäärist süsinikku," märkis Montibeller. Baltikumi metsade kogupindala jäänud enam-vähem samaks. See ei tähenda siiski, et nendelt aladelt poleks metsa raiutud, vaid metsaalasid pole muudetud suures mahus näiteks põllu- või elamumaaks. Samuti selgus doktoritööst, et ligikaudu kolmveerand Euroopa puutumatutest metsamassiividest, mis peamiselt asuvad Ida-Euroopa riikides, toimivad süsinikusidujana. Ülejäänud neljandiku puhul on süsiniku sidumisvõime langenud. See tähendab, et nad ei toimi nii, nagu oleks vaja kliimamuutuste pidurdamiseks. "Need metsad nullivad umbes 20 protsenti süsinikusidujana toimivate metsade positiivsest mõjust," arutles Montibeller. Doktoritöös kasutatud andmed koguti satelliitide kaugseire abil. See võimaldas analüüsida mitte ainult seda, kuidas on muutunud metsade süsiniku- ja veeringlus, vaid täpsemalt ka seda, kus need muutused on aset leidnud. Bruno Montibeller kaitses geoinformaatika erialal doktoritööd "Evaluating human-induced forest degradation in different biomes using spatial analysis of satellite-derived data" (" Inimmõjust põhjustatud metsade degradeerumise hindamine erinevates bioomides kasutades satelliitandmete ruumianalüüs i") 6. detsembril Tartu Ülikoolis. Uurimuse juhendajad olid Tartu Ülikooli professor Ülo Mander ja kaasprofessor Evelyn Uuemaa. Oponendiks oli Cornelius Senf Müncheni Tehnikaülikoolist. ### Response: Doktoritöö: inimtegevus pärsib metsade kasulikku kliimamõju

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Kohtumise kaks esimest väravat sai enda nimele PSG kaitsja Marquinhos. Esmalt viis brasiillane oma koduklubi 14. minutil juhtima ning seejärel lõi ta 51. minutil omavärava. 62. minutil näitas peakohtunik Clement Turpin Neymarile sukeldumise eest teist kollast kaarti ja PSG pidi ülejäänud kohtumise mängima arvulises vähemuses. PSG võiduvärav sündis üleminutitel, kui MM-i parim väravakütt Kylian Mbappe tõmmati karistusalas maha, misjärel realiseeris prantslane PSG kasuks määratud penalti. PSG pole tänavusel hooajal veel kordagi kaotanud, liiga liidril on 16 mängust kirjas 14 võitu ja kaks viiki. Teisel kohal paiknev Lens on PSG-st kaheksa punkti kaugusel. Tulemused: Stade Brestois - Lyon 2:4 PSG - Strasbourg 2:1 Clermont - Lille 0:2 Auxerre - Monaco 2:3 Troyes - Nantes 0:0 Ajaccio - Angers 1:0

Neymar sai sukeldumise eest punase, Mbappe päästis võidu

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Kohtumise kaks esimest väravat sai enda nimele PSG kaitsja Marquinhos. Esmalt viis brasiillane oma koduklubi 14. minutil juhtima ning seejärel lõi ta 51. minutil omavärava. 62. minutil näitas peakohtunik Clement Turpin Neymarile sukeldumise eest teist kollast kaarti ja PSG pidi ülejäänud kohtumise mängima arvulises vähemuses. PSG võiduvärav sündis üleminutitel, kui MM-i parim väravakütt Kylian Mbappe tõmmati karistusalas maha, misjärel realiseeris prantslane PSG kasuks määratud penalti. PSG pole tänavusel hooajal veel kordagi kaotanud, liiga liidril on 16 mängust kirjas 14 võitu ja kaks viiki. Teisel kohal paiknev Lens on PSG-st kaheksa punkti kaugusel. Tulemused: Stade Brestois - Lyon 2:4 PSG - Strasbourg 2:1 Clermont - Lille 0:2 Auxerre - Monaco 2:3 Troyes - Nantes 0:0 Ajaccio - Angers 1:0 ### Response: Neymar sai sukeldumise eest punase, Mbappe päästis võidu

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

World Team Challenge on kaheosaline show -võistlus, kus tavapäraselt osaleb kümme paari. Esmalt võisteldakse ühisstardist sõidus ja seejärel selgitatakse võitjad jälitussõidus. Iga möödalask tähendab 75-meetrist trahviringi. Tänavuse võistluse võitis Prantsusmaa duo Julia Simon ja Fabien Claude. Kuigi ühisstardis võidutsesid norralased Vetle Sjastaad Christiansen ja Ingrid Landmark Tandrevold, siis jälitussõidus suutsid prantslased vaatamata Claude'i kahele trahvile peale jääda ja kokkuvõttes võidu võtta. Teise koha pälvisid Christiansen ja Tandrevold ning kolmanda koha mullu võidutsenud austerlased Felix Leitner ja Lisa Theresa Hauser. Noorte võistluse võitsid norralased Maren Bakken ja Martin Uldal. Tulemused: 1. Prantsusmaa (Julia Simon ja Fabien Claude) 2. Norra (Ingrid Landmark Tandrevold ja Vetle Sjastaad Christiansen) +33,8 3. Austria (Lisa Theresa Hauser ja Felix Leitner) +45,4 4. Saksamaa 1 (Denise Herrmann-Wick ja Benedikt Doll) +58,2 5. Saksamaa 2 (Vanessa Voigt ja Philipp Nawrath) +1.03,5 6. Šveits (Lena Häcki-Gross ja Joscha Burkhalter) +1.12,9 7. Tšehhi (Marketa Davidova ja Michal Krcmar) +1.58,0 8. Ukraina (Julia Džima ja Anton Dudtšenko) +2.11,8 9. Itaalia (Dorothea Wierer ja Tommaso Giacomel) +2.22,8 10. Soome (Mari Eder ja Tero Seppälä) +2.51,5

Laskesuusa traditsioonilise aastalõpuvõistluse võitsid prantslased

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: World Team Challenge on kaheosaline show -võistlus, kus tavapäraselt osaleb kümme paari. Esmalt võisteldakse ühisstardist sõidus ja seejärel selgitatakse võitjad jälitussõidus. Iga möödalask tähendab 75-meetrist trahviringi. Tänavuse võistluse võitis Prantsusmaa duo Julia Simon ja Fabien Claude. Kuigi ühisstardis võidutsesid norralased Vetle Sjastaad Christiansen ja Ingrid Landmark Tandrevold, siis jälitussõidus suutsid prantslased vaatamata Claude'i kahele trahvile peale jääda ja kokkuvõttes võidu võtta. Teise koha pälvisid Christiansen ja Tandrevold ning kolmanda koha mullu võidutsenud austerlased Felix Leitner ja Lisa Theresa Hauser. Noorte võistluse võitsid norralased Maren Bakken ja Martin Uldal. Tulemused: 1. Prantsusmaa (Julia Simon ja Fabien Claude) 2. Norra (Ingrid Landmark Tandrevold ja Vetle Sjastaad Christiansen) +33,8 3. Austria (Lisa Theresa Hauser ja Felix Leitner) +45,4 4. Saksamaa 1 (Denise Herrmann-Wick ja Benedikt Doll) +58,2 5. Saksamaa 2 (Vanessa Voigt ja Philipp Nawrath) +1.03,5 6. Šveits (Lena Häcki-Gross ja Joscha Burkhalter) +1.12,9 7. Tšehhi (Marketa Davidova ja Michal Krcmar) +1.58,0 8. Ukraina (Julia Džima ja Anton Dudtšenko) +2.11,8 9. Itaalia (Dorothea Wierer ja Tommaso Giacomel) +2.22,8 10. Soome (Mari Eder ja Tero Seppälä) +2.51,5 ### Response: Laskesuusa traditsioonilise aastalõpuvõistluse võitsid prantslased

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Irpini jõe äärne loomaaed elas läbi maapealse põrgu (sheikspiiri-taapiri sonett) ahvid kondavad mööda mu aju segaseid tube ega pane kunagi raamatuid tagasi oma kohale nad ju ei tea et raamatutel ei ole kohta sest kassid on nood enne juba oma koha päält ärh ajand hiiglaslik jääkaru supleb mu aju akvaariumis ega anna mulle rahu ega halastust ega võimalust und lõpuni näha – uinuda uuesti: kõik mis ma õppind olen on ju vale – šaakalid klähvivad lumeleopardid teavad inimesed pole hääd inimesed pole hääd inimesed pole hääd ükskõik kuidas ma sellega leppida ei püüaks – aksolotlil on täiesti kama ta on nii algne ja algupärane tal on kama ja sudaani maasarvik vaatab mind vaatab maailma oma tohutu üksildase silmaga – see on pea sama nukker nagu ilma võhkadeta elevandipull nuka tagant tühjust piilumas

Jürgen Rooste luuletus. Irpini jõe äärne loomaaed elas läbi maapealse põrgu

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Irpini jõe äärne loomaaed elas läbi maapealse põrgu (sheikspiiri-taapiri sonett) ahvid kondavad mööda mu aju segaseid tube ega pane kunagi raamatuid tagasi oma kohale nad ju ei tea et raamatutel ei ole kohta sest kassid on nood enne juba oma koha päält ärh ajand hiiglaslik jääkaru supleb mu aju akvaariumis ega anna mulle rahu ega halastust ega võimalust und lõpuni näha – uinuda uuesti: kõik mis ma õppind olen on ju vale – šaakalid klähvivad lumeleopardid teavad inimesed pole hääd inimesed pole hääd inimesed pole hääd ükskõik kuidas ma sellega leppida ei püüaks – aksolotlil on täiesti kama ta on nii algne ja algupärane tal on kama ja sudaani maasarvik vaatab mind vaatab maailma oma tohutu üksildase silmaga – see on pea sama nukker nagu ilma võhkadeta elevandipull nuka tagant tühjust piilumas ### Response: Jürgen Rooste luuletus. Irpini jõe äärne loomaaed elas läbi maapealse põrgu

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Kanada alistas kolmapäeval Saksamaa 11:2 (3:1, 6:0, 2:1). Hiilgava mängu tegi 17-aastane Connor Bedard, kes viskas kolm väravat ja andis neli väravasöötu, mis andis kokku seitse resultatiivsuspunkti. "See pole minu jaoks suur asi. Saime võidu ja mul paaril korral vedas," ütles Bedard, kes tõenäoliselt osutub järgmise aasta NHL-i drafti esivalikuks. Õhtu teises kohtumises kaotas Kanada lõunanaaber USA 3:6 (2:1, 0:3, 1:2) Slovakkiale. Võitjate väravad viskasid Libor Nemec, Dalibor Dvorsky, Robert Baco, Filip Mesar, Peter Repcik ja Alex Ciernik. Here are the standings after Day 3 of #WorldJuniors! pic.twitter.com/DrHS5IKEt9 — IIHF (@IIHFHockey) December 29, 2022

17-aastase hiilgav mäng aitas Kanadal võiduarve avada

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Kanada alistas kolmapäeval Saksamaa 11:2 (3:1, 6:0, 2:1). Hiilgava mängu tegi 17-aastane Connor Bedard, kes viskas kolm väravat ja andis neli väravasöötu, mis andis kokku seitse resultatiivsuspunkti. "See pole minu jaoks suur asi. Saime võidu ja mul paaril korral vedas," ütles Bedard, kes tõenäoliselt osutub järgmise aasta NHL-i drafti esivalikuks. Õhtu teises kohtumises kaotas Kanada lõunanaaber USA 3:6 (2:1, 0:3, 1:2) Slovakkiale. Võitjate väravad viskasid Libor Nemec, Dalibor Dvorsky, Robert Baco, Filip Mesar, Peter Repcik ja Alex Ciernik. Here are the standings after Day 3 of #WorldJuniors! pic.twitter.com/DrHS5IKEt9 — IIHF (@IIHFHockey) December 29, 2022 ### Response: 17-aastase hiilgav mäng aitas Kanadal võiduarve avada

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Eesti ja Läti piiriregioonide inimestel on mitmesuguseid probleeme. Üheks neist on tervishoiuteenused ja nende kättesaadavus. Toon siinkohal näiteks väljamõeldud tegelase Jānise, kes läks hilisõhtul jalgrattaga sõitma ning vigastas kukkudes oma kätt. Jānis elab Valkas, mille polikliinik oli selleks päevaks juba suletud. Temale lähim erakorralist raviteenust osutav haigla asub piiri taga, Eestis, Valgas. Sinna on tema maja juurest alla kahe kilomeetri. Pärast kukkumist Jānise käsi valutab, aga ta üritab valust esialgu üle olla. Koju jõudes saab naise käest pahandada ning ta kupatatakse auto peale. Seetõttu võtab Jānise naine Raima suuna Valga haigla poole ning peagi on nad kohal. Registratuuris ootab aga üllatus – Jānis peab tasuma kõikide uuringute eest kohe ja Eesti haigekassa hinnakirja alusel. Seda seetõttu, et Jānisel pole varrukast tõmmata Euroopa ravikindlustuskaarti. Jānis saab teada, et raviteenus on naabrite juures pea kolmandiku võrra kallim. Ta mõtleb pikalt, kui vältimatult ta abi vajab. Ehk kannataks lähima Läti erakorralise meditsiini osakonnani Valmiera haiglas, mis on (vaid) 55 kilomeetri kaugusel? Tuleks ette võtta küll pikk sõit valutava käega, aga vähemalt oleks seal ravi odavam. Teda ei lohuta asjaolu, et sinakat värvi kaardi olemasolul oleks eestlaste juures abi tasuta ning ilma paberimajanduseta, sest arve esitatakse tema eest tasumiseks Läti haigekassale. Raima silmis olev vihje seinakella suunas ja valu käes lõpetab Jānise mõtte perearsti saatekirja ootamisest, 1 mis avaks võimaluse uuringuks, kus paberimajandus ja arveldamine käiks Eesti ja Läti ametiasutuste vahel. Õhus on pinget, mure on erakorraline ning sel kellaajal pole pealegi lootustki saada diagnostikauuringu saatekirja, ning mõne asja üle lihtsalt ei tasu naisega vaielda. Samuti pole praegu kõige soodsam aeg mainida, et ta unustas endale ravikindlustuskaardi tellida, ehkki Raima sellest on mitu korda rääkinud. Nagu öeldud, on aeg hiline ning Raima pole Valmiera sõidu mõttest vaimustuses. Tervise ja kodurahu huvides tasub Jānis arve. Tore registratuuritädi ütleb, et ta saab Läti haigekassalt pärast raviarvete hüvitamist taotleda. Jānise südamelt langeb koorem ning ta suundub arsti juurde. Tehtud saavad vajalikud uuringud ning selgub, et Jānise käeluu on katki ja ta vajab kipsi. Õnneks on teenindus meeldiv ja kiire. Jānisel on hea meel, et ta otsustas Valga haiglasse pöörduda. Raviarve on lõpuks küll krõbedavõitu, aga küllap see hüvitatakse, mõtleb ta autosse istudes. Takistused raviteenuste piiriülesel osutamisel Jānise ja paljude teiste mure on ametlikus keeles tuvastatud probleemina või õigemini öeldes, piiriülese takistusena. Juba aastaid on kaksiklinnast olnud kuulda soovi, et Eesti pool Valga haiglaga võiks ja saaks osutada Läti klientidele enam teenuseid. See oleks mõlemale kogukonnale kasulik ning järgiks ka euroopalikku piiriülese koostöö vaimu. Samal ajal aitaks see tagada haiglale kliendid ja pakkuda ka täiendavale meditsiinipersonalile tööd Aga see on oluline selgi põhjusel, et Jānise mure on inimlik ja reaalsetest vajadustest lähtuv. Teisalt on oluline seista sellegi eest, et Valga elanike tervishoiuteenuse kättesaadavus ei kannataks naabrite arvelt, mis annab märku sellestki kui oluline saab laiemalt ühe piirkonna jaoks olla haigla. Euroopa Piiriregioonide Assotsiatsioon on kaksiklinna tervishoiuteenuse osutamise temaatikat põhjalikult uurinud (2018), 2 seda Euroopa Komisjoni palvel Valga valla vastava avalduse järgselt. Koostati eksperthinnang andmaks ülevaadet praegusest seisust ja ka soovitusi olukorra parandamiseks. Selgus, et Jānis pole oma murega üksi. Nimelt ei kipu lätlased Valga haiglat endiselt laialdaselt kasutama 3 ning võib vaid oletada, et hinnakirja erinevused on üheks põhjuseks. Piiriregioonides on kogu Euroopas keskmisest madalamad palgad ning pole saladus seegi, et Lätis on keskmine palk ja ka pension madalamad kui Eestis. Jānis pole selles süüdi ning oleks inimlik ja ka regionaalpoliitiliseks kasulik, kui piiriüleste raviteenuste arv suureneks. Üks murekoht on andmekaitsega seonduv infovahetus ning sellega kaasnev logistika. Kuigi küsimusega tegeletakse, vajavad nii Jānise kui teiste piiriala elanike tervisemured suuremat tähelepanu juba praegu. Seetõttu pole üllatav, et septembris kõlas taaskord kaksiklinna suunalt Tallinnas toimunud Eesti ja Läti piiriülese koostöö tõhustamise valitsuskomisjonide ühisistungil probleemist lähtuv üleskutse. Viimane küll läbi Valka omavalitsusjuhi ettepaneku leida võimalusi, et lisada igal aastal vähemalt üks uus raviteenus selle aasta märtsis sõlmitud Valga haigla ja Läti Riikliku Tervishoiuteenistuse vahelise tervishoiuteenuste osutamise lepingusse. 4 Mainitud lepingu alusel on nüüdseks abi saanud ligemale 60 lätlast. Teenuseni vaid 55 kilomeetrit "Samuti loodab ta koju jõudes esimese asjana enne Raima küsimust ravikindlustuskaardi asjus selle lõpuks endale ära tellida. Vähemalt kodurahu huvides." Kui reaalne pikkamisi raviteenuste laiendamine on, näitab vaid aeg, sest Valkas on vähe neid, kes on vaimustuses ravijärjekordadest ja edasi-tagasi ühtekokku 110 kilomeetri sõitmisest Valmiera haiglasse. Sestap mõtleb Jānis, et oleks tore, kui saaks lihtsamini ja kiiremini arsti juurde. Samuti loodab ta koju jõudes esimese asjana enne Raima küsimust ravikindlustuskaardi asjus selle lõpuks endale ära tellida. Vähemalt kodurahu huvides. Praegu on olukord selline, et Jānis peab täitma taotluse raha tagasi saamiseks. Seda ta ka teeb, saadab selle ära jäädes ülekannet ootama. Siinkohal tuleb mainida, et Jānisele on see esimene kord ning sestap ei oska ta aimata, et raviarvete hüvitamine on omaette keerukas operatsioon. Nimelt ilmnes 2018. aasta raportist see, et edukas hüvitamine on problemaatiline ning rohkem on neid, kes olid taotluse teinud ja jäänud raha ootama. Seda seetõttu, et protsess eeldab rohkete dokumentide esitamist, mille käitlemine võttis keskelt läbi veel eelmisel aastal aega kuus kuud. Seda siis dokumentide, aga ka mainitud ravikindlustuskaardi olemasolu korral, mis annaks aluse raviarveümber tegemiseks ja Läti haigekassale esitamiseks. Kuigi Läti patsientide tõenäosus oma hüvitis saada on vähemalt toonase raporti alusel madal, on olukord loodetavasti nüüdseks paranenud. Ja kui see ka saabub, siis Läti haigekassa hinnakirja kohaselt, ehk inimese kanda jääb hinnakirjade erinevus. Aga see ei peaks nii olema. Piiriala elanikke tuleks kohelda võrdselt, kui mõlemal riigil, aga ka omavalitsustel on soovi lähitulevikus kaksiklinnast kujundada piiriülene funktsionaalne ala. Koht, kus – parafraseerides Eesti-Läti programmi poolt kunagi sõnastatud visiooni –inimestel on head võimalused elada edukat ja täisväärtuslikku elu. Kaksiklinna peaks vaatlema tervikalana Oluline on toetada lisaks rahaliselt jätkusuutlikele ja uuenduslikele ideedele, mis aitavad Eesti ja Läti piirialadel läbi heanaaberliku koostöö kasvada, ka neid algatusi, mis sunnivad osapooli Jānise eeskujul mugavustsoonist väljuma. On ka teine aspekt. Reisil olles vigastusega haiglasse pöördudes ollakse sellega üldjuhul arvestanud, et arve tuleb ise tasuda ja riigipoolne hüvitamine toimub hiljem kui selleks on alust. Valga-Valka kaksiklinnas käivad aga paljud üle piiri tööl, ka parema palga pärast. Taolised olukorrad ei asetu enam reisi konteksti, piirkonda tuleks vaadelda kui ühtset ala, kus elavad inimesed ei tee igapäevaseks piiriületuseks tervisekindlustust. Piiriregioonide elanike jaoks see just nii on. Jānis arvab samuti. Allikad ja märkused 1 Alates 2022. aastast hõlmab kokkulepe vaid Valka piirkonna (novads) elanikke, kes saavad perearsti saatekirja alusel röntgeni, kompuuter- ja ultraheliuuringuid Valga haiglast garantiikirja alusel nõnda, et patsient ei tasu uuringu eest midagi, vaid haigla esitab osutatud teenuste eest arve Läti haigekassale Eestis kehtiva hinnakirja alusel. 2 Jaansoo, A. 2018. Final report by the expert. Advice Case: Cross-border healthcare between the twin cities of Valga and Valka. AEBR, 2018. Kasutatud 10.11.2022. 3 Kond, R. 2016. Hüvitamiskord hoiab piiriäärse lätlase Valga haiglast eemale. ERR, 22. november 2016. Kasutatud 10.11.2022. 4 Rahandusministeerium. 2022. Minutes of the 11th Joint Session of the Estonian-Latvian and Latvian-Estonian Intergovernmental Commission for Cross-Border Cooperation. Kasutatud 10.11.2022.

Hannes Nagel: Jānise katkine käsi ja piiriülene tervishoid

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Eesti ja Läti piiriregioonide inimestel on mitmesuguseid probleeme. Üheks neist on tervishoiuteenused ja nende kättesaadavus. Toon siinkohal näiteks väljamõeldud tegelase Jānise, kes läks hilisõhtul jalgrattaga sõitma ning vigastas kukkudes oma kätt. Jānis elab Valkas, mille polikliinik oli selleks päevaks juba suletud. Temale lähim erakorralist raviteenust osutav haigla asub piiri taga, Eestis, Valgas. Sinna on tema maja juurest alla kahe kilomeetri. Pärast kukkumist Jānise käsi valutab, aga ta üritab valust esialgu üle olla. Koju jõudes saab naise käest pahandada ning ta kupatatakse auto peale. Seetõttu võtab Jānise naine Raima suuna Valga haigla poole ning peagi on nad kohal. Registratuuris ootab aga üllatus – Jānis peab tasuma kõikide uuringute eest kohe ja Eesti haigekassa hinnakirja alusel. Seda seetõttu, et Jānisel pole varrukast tõmmata Euroopa ravikindlustuskaarti. Jānis saab teada, et raviteenus on naabrite juures pea kolmandiku võrra kallim. Ta mõtleb pikalt, kui vältimatult ta abi vajab. Ehk kannataks lähima Läti erakorralise meditsiini osakonnani Valmiera haiglas, mis on (vaid) 55 kilomeetri kaugusel? Tuleks ette võtta küll pikk sõit valutava käega, aga vähemalt oleks seal ravi odavam. Teda ei lohuta asjaolu, et sinakat värvi kaardi olemasolul oleks eestlaste juures abi tasuta ning ilma paberimajanduseta, sest arve esitatakse tema eest tasumiseks Läti haigekassale. Raima silmis olev vihje seinakella suunas ja valu käes lõpetab Jānise mõtte perearsti saatekirja ootamisest, 1 mis avaks võimaluse uuringuks, kus paberimajandus ja arveldamine käiks Eesti ja Läti ametiasutuste vahel. Õhus on pinget, mure on erakorraline ning sel kellaajal pole pealegi lootustki saada diagnostikauuringu saatekirja, ning mõne asja üle lihtsalt ei tasu naisega vaielda. Samuti pole praegu kõige soodsam aeg mainida, et ta unustas endale ravikindlustuskaardi tellida, ehkki Raima sellest on mitu korda rääkinud. Nagu öeldud, on aeg hiline ning Raima pole Valmiera sõidu mõttest vaimustuses. Tervise ja kodurahu huvides tasub Jānis arve. Tore registratuuritädi ütleb, et ta saab Läti haigekassalt pärast raviarvete hüvitamist taotleda. Jānise südamelt langeb koorem ning ta suundub arsti juurde. Tehtud saavad vajalikud uuringud ning selgub, et Jānise käeluu on katki ja ta vajab kipsi. Õnneks on teenindus meeldiv ja kiire. Jānisel on hea meel, et ta otsustas Valga haiglasse pöörduda. Raviarve on lõpuks küll krõbedavõitu, aga küllap see hüvitatakse, mõtleb ta autosse istudes. Takistused raviteenuste piiriülesel osutamisel Jānise ja paljude teiste mure on ametlikus keeles tuvastatud probleemina või õigemini öeldes, piiriülese takistusena. Juba aastaid on kaksiklinnast olnud kuulda soovi, et Eesti pool Valga haiglaga võiks ja saaks osutada Läti klientidele enam teenuseid. See oleks mõlemale kogukonnale kasulik ning järgiks ka euroopalikku piiriülese koostöö vaimu. Samal ajal aitaks see tagada haiglale kliendid ja pakkuda ka täiendavale meditsiinipersonalile tööd Aga see on oluline selgi põhjusel, et Jānise mure on inimlik ja reaalsetest vajadustest lähtuv. Teisalt on oluline seista sellegi eest, et Valga elanike tervishoiuteenuse kättesaadavus ei kannataks naabrite arvelt, mis annab märku sellestki kui oluline saab laiemalt ühe piirkonna jaoks olla haigla. Euroopa Piiriregioonide Assotsiatsioon on kaksiklinna tervishoiuteenuse osutamise temaatikat põhjalikult uurinud (2018), 2 seda Euroopa Komisjoni palvel Valga valla vastava avalduse järgselt. Koostati eksperthinnang andmaks ülevaadet praegusest seisust ja ka soovitusi olukorra parandamiseks. Selgus, et Jānis pole oma murega üksi. Nimelt ei kipu lätlased Valga haiglat endiselt laialdaselt kasutama 3 ning võib vaid oletada, et hinnakirja erinevused on üheks põhjuseks. Piiriregioonides on kogu Euroopas keskmisest madalamad palgad ning pole saladus seegi, et Lätis on keskmine palk ja ka pension madalamad kui Eestis. Jānis pole selles süüdi ning oleks inimlik ja ka regionaalpoliitiliseks kasulik, kui piiriüleste raviteenuste arv suureneks. Üks murekoht on andmekaitsega seonduv infovahetus ning sellega kaasnev logistika. Kuigi küsimusega tegeletakse, vajavad nii Jānise kui teiste piiriala elanike tervisemured suuremat tähelepanu juba praegu. Seetõttu pole üllatav, et septembris kõlas taaskord kaksiklinna suunalt Tallinnas toimunud Eesti ja Läti piiriülese koostöö tõhustamise valitsuskomisjonide ühisistungil probleemist lähtuv üleskutse. Viimane küll läbi Valka omavalitsusjuhi ettepaneku leida võimalusi, et lisada igal aastal vähemalt üks uus raviteenus selle aasta märtsis sõlmitud Valga haigla ja Läti Riikliku Tervishoiuteenistuse vahelise tervishoiuteenuste osutamise lepingusse. 4 Mainitud lepingu alusel on nüüdseks abi saanud ligemale 60 lätlast. Teenuseni vaid 55 kilomeetrit "Samuti loodab ta koju jõudes esimese asjana enne Raima küsimust ravikindlustuskaardi asjus selle lõpuks endale ära tellida. Vähemalt kodurahu huvides." Kui reaalne pikkamisi raviteenuste laiendamine on, näitab vaid aeg, sest Valkas on vähe neid, kes on vaimustuses ravijärjekordadest ja edasi-tagasi ühtekokku 110 kilomeetri sõitmisest Valmiera haiglasse. Sestap mõtleb Jānis, et oleks tore, kui saaks lihtsamini ja kiiremini arsti juurde. Samuti loodab ta koju jõudes esimese asjana enne Raima küsimust ravikindlustuskaardi asjus selle lõpuks endale ära tellida. Vähemalt kodurahu huvides. Praegu on olukord selline, et Jānis peab täitma taotluse raha tagasi saamiseks. Seda ta ka teeb, saadab selle ära jäädes ülekannet ootama. Siinkohal tuleb mainida, et Jānisele on see esimene kord ning sestap ei oska ta aimata, et raviarvete hüvitamine on omaette keerukas operatsioon. Nimelt ilmnes 2018. aasta raportist see, et edukas hüvitamine on problemaatiline ning rohkem on neid, kes olid taotluse teinud ja jäänud raha ootama. Seda seetõttu, et protsess eeldab rohkete dokumentide esitamist, mille käitlemine võttis keskelt läbi veel eelmisel aastal aega kuus kuud. Seda siis dokumentide, aga ka mainitud ravikindlustuskaardi olemasolu korral, mis annaks aluse raviarveümber tegemiseks ja Läti haigekassale esitamiseks. Kuigi Läti patsientide tõenäosus oma hüvitis saada on vähemalt toonase raporti alusel madal, on olukord loodetavasti nüüdseks paranenud. Ja kui see ka saabub, siis Läti haigekassa hinnakirja kohaselt, ehk inimese kanda jääb hinnakirjade erinevus. Aga see ei peaks nii olema. Piiriala elanikke tuleks kohelda võrdselt, kui mõlemal riigil, aga ka omavalitsustel on soovi lähitulevikus kaksiklinnast kujundada piiriülene funktsionaalne ala. Koht, kus – parafraseerides Eesti-Läti programmi poolt kunagi sõnastatud visiooni –inimestel on head võimalused elada edukat ja täisväärtuslikku elu. Kaksiklinna peaks vaatlema tervikalana Oluline on toetada lisaks rahaliselt jätkusuutlikele ja uuenduslikele ideedele, mis aitavad Eesti ja Läti piirialadel läbi heanaaberliku koostöö kasvada, ka neid algatusi, mis sunnivad osapooli Jānise eeskujul mugavustsoonist väljuma. On ka teine aspekt. Reisil olles vigastusega haiglasse pöördudes ollakse sellega üldjuhul arvestanud, et arve tuleb ise tasuda ja riigipoolne hüvitamine toimub hiljem kui selleks on alust. Valga-Valka kaksiklinnas käivad aga paljud üle piiri tööl, ka parema palga pärast. Taolised olukorrad ei asetu enam reisi konteksti, piirkonda tuleks vaadelda kui ühtset ala, kus elavad inimesed ei tee igapäevaseks piiriületuseks tervisekindlustust. Piiriregioonide elanike jaoks see just nii on. Jānis arvab samuti. Allikad ja märkused 1 Alates 2022. aastast hõlmab kokkulepe vaid Valka piirkonna (novads) elanikke, kes saavad perearsti saatekirja alusel röntgeni, kompuuter- ja ultraheliuuringuid Valga haiglast garantiikirja alusel nõnda, et patsient ei tasu uuringu eest midagi, vaid haigla esitab osutatud teenuste eest arve Läti haigekassale Eestis kehtiva hinnakirja alusel. 2 Jaansoo, A. 2018. Final report by the expert. Advice Case: Cross-border healthcare between the twin cities of Valga and Valka. AEBR, 2018. Kasutatud 10.11.2022. 3 Kond, R. 2016. Hüvitamiskord hoiab piiriäärse lätlase Valga haiglast eemale. ERR, 22. november 2016. Kasutatud 10.11.2022. 4 Rahandusministeerium. 2022. Minutes of the 11th Joint Session of the Estonian-Latvian and Latvian-Estonian Intergovernmental Commission for Cross-Border Cooperation. Kasutatud 10.11.2022. ### Response: Hannes Nagel: Jānise katkine käsi ja piiriülene tervishoid

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Eriotstarbeline, rahvakeeli sinine diislikütus on väiksema aktsiisiga ning on mõeldud põllumeestele, et traktoriga põldu künda, samuti kalameestele. Kuid tihti ostetakse ning kasutatakse odavamat kütust ka muuks. Sinise diisli ostjaid on praegu 25 000 ning paljud neist ei kasuta seda eesmärgipäraselt, ütles põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti ehk PRIA registrite osakonna juht Kiido Levin. "Täna on skeem selline, et isik ostab ära ja me hiljem kontrollime, kas ta kasutas õigel eesmärgil või mitte. See ei ole efektiivne, alati on mõistlik asju ennetada," rääkis Levin. Selleks lõi PRIA registri, mis võetakse kasutusele uue aasta algusest. "Kütusemüüjatel on kas enda infosüsteemist või PRIA loodud vastavast tarkvaralahendusest võimalik isikukoodi alusel kontrollida, kas isikul on kellegi eest õigus erimärgistusega diislikütust osta või ei ole." PRIA andis oma andmete põhjal automaatselt ostuõiguse 7800 ettevõtjale. Neid on kolm korda vähem, kui varem on olnud kütuse ostjaid. Ostuõiguse taotlusi saab PRIA-le esitada 15. novembrist, seni on neid laekunud vaid 22. Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles, et register on vajalik, et põllumeestele oluline soodustus oleks jätkusuutlik. "Meie põhimõte on olnud, et selle väärkasutuse lõpetamisest saavutada riigieelarveline võit tuleks suunata kütuseaktsiisi soodustuse laiendamisse. Praegu on ta Euroopa Liidu minimaalsel tasemel," märkis Sõrmus. Probleemiks võib osutuda kütuse kättesaadavus väiksemates tanklates. "Kuna selle registri ja kogu süsteemi loomine eeldab ka teatud arenduskulusid kütusemüüjate jaoks, siis arutelude käigus müüjad väljendasid seisukohta, et alati need ei pruugi kõikides tanklates olla mõistlikud. See võib tähendada, et sinise kütuse müümine mõnes väiksemas tanklas lõpetatakse," selgitas Sõrmus. Kui suured need mured on, selgub tuleva aasta alguses, tõdes Sõrmus. Esimese kvartali lõpuks saab ka hinnata, kui palju aktsiisitulu riigile tänu registrile rohkem laekub.

Uuest aastast saab "sinist" diislikütust vaid registri alusel

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Eriotstarbeline, rahvakeeli sinine diislikütus on väiksema aktsiisiga ning on mõeldud põllumeestele, et traktoriga põldu künda, samuti kalameestele. Kuid tihti ostetakse ning kasutatakse odavamat kütust ka muuks. Sinise diisli ostjaid on praegu 25 000 ning paljud neist ei kasuta seda eesmärgipäraselt, ütles põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti ehk PRIA registrite osakonna juht Kiido Levin. "Täna on skeem selline, et isik ostab ära ja me hiljem kontrollime, kas ta kasutas õigel eesmärgil või mitte. See ei ole efektiivne, alati on mõistlik asju ennetada," rääkis Levin. Selleks lõi PRIA registri, mis võetakse kasutusele uue aasta algusest. "Kütusemüüjatel on kas enda infosüsteemist või PRIA loodud vastavast tarkvaralahendusest võimalik isikukoodi alusel kontrollida, kas isikul on kellegi eest õigus erimärgistusega diislikütust osta või ei ole." PRIA andis oma andmete põhjal automaatselt ostuõiguse 7800 ettevõtjale. Neid on kolm korda vähem, kui varem on olnud kütuse ostjaid. Ostuõiguse taotlusi saab PRIA-le esitada 15. novembrist, seni on neid laekunud vaid 22. Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles, et register on vajalik, et põllumeestele oluline soodustus oleks jätkusuutlik. "Meie põhimõte on olnud, et selle väärkasutuse lõpetamisest saavutada riigieelarveline võit tuleks suunata kütuseaktsiisi soodustuse laiendamisse. Praegu on ta Euroopa Liidu minimaalsel tasemel," märkis Sõrmus. Probleemiks võib osutuda kütuse kättesaadavus väiksemates tanklates. "Kuna selle registri ja kogu süsteemi loomine eeldab ka teatud arenduskulusid kütusemüüjate jaoks, siis arutelude käigus müüjad väljendasid seisukohta, et alati need ei pruugi kõikides tanklates olla mõistlikud. See võib tähendada, et sinise kütuse müümine mõnes väiksemas tanklas lõpetatakse," selgitas Sõrmus. Kui suured need mured on, selgub tuleva aasta alguses, tõdes Sõrmus. Esimese kvartali lõpuks saab ka hinnata, kui palju aktsiisitulu riigile tänu registrile rohkem laekub. ### Response: Uuest aastast saab "sinist" diislikütust vaid registri alusel

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

29. septembril Morning Glory Coffeeshop Berliin Uuh, porgandikook. See on ikka parim. Aga see eksemplar siin on selline armas pläust, mille sa esimeste küpsetamiste aegu kokku keerad: riivid porxxi natuke liiga suure riiviga, unustad, et küpsetuspulber tuleb enne jahuga segada, lisad glasuurile kahe teelusika asemel kaks supilusikatäit sidrunimahla jne. Ja see, mis lõpuks ahjust väljub, on üllatavalt ontliku välimusega, maitse aga… noh, ütleme, et hu-vi-tav. Nagu pidu käiks suus. Nagu kannaksid lemmiksärki ja millegipärast kaenla alt sügeleb, aga põhjust ei leia, ükskõik, mitu korda särgi pahupidi keerad. Kergelt ebamugav, veider, mitte päris õige. Ei tunne koogi maitset, vaid kõigi koostisosade maitset eraldi. Aga toorelt. Millegipärast tundub, nagu selle kõige taga oleks David Lynch. Ja kohv? Võtsin sel korral mandlipiimaga, mis on juba tavapärasest erinev, aga asi pole selles. Vesine. Lahja. Liiga palju vett ja liiga vähe kohvi. Nagu Karlova Kohv, kui nad oleksid ära unustanud, kuidas kohvi valmistada. 1. oktoobril Gut Gezogen Berliin Ometi üks asjalik kohv. Kõik on tasakaalus: kangus, täidlus, rammusus, hapusus, magusus, merevahust läki-läki pead ehtimas. Kaneelirull maitses pigem nii, nagu ma kunagi ette kujutasin, et võiksid maitsta liivakoogid, mis ma lasteaias tegin. Mhmmm, Rõngu Liivapagar. Mekk on kuivapoolne, kuid teatud väheldane ja end harva ilmutav karamellitoon seal siiski on. Midagi sellist, mida kohtasin aastate eest Hiiumaal Käina Konsumi iirisesõõrikute näol. Enam neid sealt ei saa, mitte kuskilt ei saa. Pood kolis ja sõõrikud koondati. Psühhogeograafiast. Kohvik asub keldris, selle ees tänaval on mõned lauad, kõik erinevad. Meister Gambsi toolid ümbritsevad Starogradi kojamehe elutoalauda. Üks komplekt on ostetud IKEA-st. Üks laud on tuletõrjehüdrant, naftatünnidest toolid ümber. Neljanda komplekti moodustavad istumisaluseks koolitatud lõikelauad ja sovetlik taburet. Siseruumide kohta ei oska ma öelda muud, kui et paratamatult kipub seal peale tunne, nagu Taavi Eelmaa kutsuks mind kohe tangot tantsima. 12. oktoobril Bistroo 8 Vinohrady Praha Sööme Helenaga brunch 'i ja mõtleme, et varsti läheb pimedaks, pikad hommikud on ikka salakavalad. Kui konnotatsioonid sõnaga "bistroo" pole puhtamate ja meeldivamate killast (ütleme, on lihtsalt sardellilõhnalised), siis see koht on isegi ontlik. Koogitükk on suurem kui mu pea. Õnneks on tegu Joosep Tootsi vaimusünnitisega: rosinaid, pähkleid ja muid pudinaid noaotsaga taga ajama ei pea. On olemas puhas maitse, selline digitaalne, eks, ja on siinne maitse – täielik filmilindifestival –, mis on soe, pudrune ja päris, ümmargune, täisväärtuslik, full-bodied, well-rounded ning igasse suunurka jõudev. Tšehhidel on küll mingi värk kreemide ja soustidega, eriti võiga, selles mõttes on bistroo aus nimi igale siinsele asutusele, ka juuksurile ja ujulale. Eile söödud sushis oli raudselt võid, pitsal olid reaalsed õlilombid ja praegusestki võileivast jääb pool taldrikule. Mõnes kohas on kohvgi või maitsega. Kui iga Berliini klubiürituse kirjelduses seisab "we celebrate cultural and sexual diversity", siis tšehhi köök celebrates the diversity of butter. Ilmselt rändab sulavõi ka otse veeni. Maslenitsa iga päev, боже мой. Õnneks on selle konkreetse kohviga siiski paremini. Joogi soe kvintessents nagu kargaks keelele ja suulakke, ma tunnen seda jõudu. Sõõm liigub veenvalt läbi taju, maitse on äärmiselt stabiilne, miski ei jää segaseks, midagi pole vajaka, midagi ei jää üle. Lõpuakordides hajub mekk ühtlaselt ja suus säilib ülev meeleolu. 13. oktoobril The Bowl Praha Pidin söömises pausi tegema, sest ma hakkasin nutma. Ma kogen ülimat õndsust, mis võib inimest toidu söömisel vallata. Totaalne kogemus, mis lööb matsuga hinge kinni ja kõditab hanesulega põlveõndlaid. Ülev silmapilk. Oh õnnis hetk, oh viibi veel! Ma söön parimat porgandikooki oma elus. See on üks neid piiride nihutamise hetki – koht, kust pole tagasiteed, pärast mida on kogu eelnev kogemustepagas teise väärtusega, kergelt, vaid karva võrra tuhmim ning samaväärse emotsiooni saamine on sedavõrd keerulisem. Kõiki järgmisi kooke mõõdetakse selle etaloni järgi ning nad leitakse olevat puudulikud. Mul on natuke kahju, et maitsesin seda kooki säärases varajases elustaadiumis, õrnal elukevadel, sest kogu ülejäänud teel surmani on nüüd vähem ruumi võrratuks lummuseks. See on järjekordne samm lähemale elu ammendumisele, pärast mida on tühjus, entroopia. Filigraanselt peenes biskviidis on poolikud kreeka pähklid, mis teevad lisaks maitsele ka konsistentsiga imesid ning tasakaalustavad oma robustsusega õrna tsitrusehõrku toorjuustukreemi. Tunda on idamaist vürtsi, õrna jõuluhõngu, nagu oleks koostisosad kokku toonud kolm tarka, kes öötaeva säravate tähtede järgi navigeerides end siia Praha nurgatagusesse kohvikusse vedasid. Viirukiks kogu selle kulla ja mürri juures on kookoselaastud ja granaatõunaseemned. Aga kõige selle ees tuleb alla andnult tõdeda, et ei, "sõnad ei suuda midagi kirjeldada, ajavad asja kuidagi ära," nagu ütles mu kallis sõber Nele. Saab vaid kogeda. 14. oktoobril Cafe Hrnek Praha Kui ma kohvikutele mõtlen, siis teatud moel on tegu justkui maiustustega. Selliste suurte magusate ruumidega, kuhu saad sisse minna, kus on turvaline, kus leidub kindel linn ja varjupaik. Selline Willy Wonka värk. Kas või seesama Hrnek: seintelt pudeneb glasuuri ja põrandale langeb peen suhkrutolm. Mõnus. Siinne õunakook on nii tubli 4+, nii normaalne ning täiesti ja absoluutselt meeldejäämatu maitsega, et lihtsalt libiseb hammaste vahelt minema. Üdini iseloomutu. Aga hetkeks käib küll. Cappuccino on vahune, õkva paksu vammuse all, nagu siinne õlugi. Ma vaevalt leian oamärjukese üles, aga kui see õnnestub, siis on see tõepoolest rasvane. Kohvi ja piima mekk peaaegu nagu kohtuks, sirutaks teineteisele käegi, aga sõrmeotsad ometi ei puutu. Nagu sirged, mis igavesti lähenevad, kuid iialgi ei lõiku. Pealegi, miks pole teised kohvijoogid mungaordude järgi nimetatud? Kuhu jäävad tsistertslased, dominikaanid, frantsiskaanid? … ну, так много потенциал! 4. novembril Fili Café Freiburg Kohv on taas vahe ja mahe korraga, mekid on lahutatud, kuid järgivad sama trajektoori – nagu need ebatõenäoliste korrelatsioonide graafikud, à la USA riiklik juustutarbimine ja lahutused Maine'i osariigis. Vektorid on samasuunalised, malelaud peegeldub, maitse riimub! Pärast kohvi jääb tassi interjööri vooderdama ühtlane vahuvaip, mis justkui hoiaks keraamikat viimse hetkeni soojas. Nele mu kõrval lõpetas just labakinda kudumise. Kohalikuks koogiks on Torta della nonna (vanaema kook) – sidruni-keedukreemiga pirukas, mida katab ühtlane paks tuhksuhkrukiht. Kreemi mekk on mahedam versioon kunagi Eestis müügil olnud sidruni-pumatikommidest, mille müügilt kadumine on 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof. Väga kalkuleeritud pirukas, nagu oleksid selle valmistanud Šveitsi nunnad: selline hillitsetud, kena, sujuvalt mõnus, smooth and groove ilma groove 'ita. Spice Girlsi vastand. Ei ole nunnad hoos, on ilma hoota. 17. detsembril Landeau Chocolate Café Lissabon Siinset šokolaadikooki kirjeldas The New York Times kui "suus sulavat fantastikat". Kohvik, pean ütlema, on meeldejääv: meretemaatika nagu Wes Andersoni käe alt, õige koguse tumeda puitmööbliga, et jätaks autentse mulje. Mulje vanusest, väljapeetusest ja usaldusväärsusest. Nagu silt "aastast 1806", eks ole. Usutav. Aga tulles tagasi koogi juurde, siis see tõesti sulab. Sulab parasjagu, aga kakaopulbrikiht sunnib ettevaatlikult mäluma, et seda endale mitte kopsu tõmmata, mis muudab söömise pehmelt öeldes vaevaliseks. Nagu prooviks varakevadel rahvast mobiliseerida, et neid soist maad kündma sundida. Ühesõnaga, väga eluohtlik kook. Aga muidu kena. Kakaoga on üle valatud ka kohv, mis annab sellele iseäraliku ülbe mõrkjuse. No tore, aga kaugeltki mitte "fantastika", eks ole. Kes seal Timesis küll töötavad? 13. jaanuaril Winterfeldt Schokoladen Berliin See kohvik meeldib mulle väga-väga-väga-väga-väga. Vaadake, on päevakohvikud ja on õhtukohvikud. Mandli koogipood Tartus on puhastverd päevakas, suisa hommiku poole kaldu, ikka nii, et käid põgusalt läbi ja poputad end kiirelt. Wernerisse lähed jälle terveks õhtuks istuma, teed tööd, loed, kirjutad, naudid ja lahkud kella kümne ajal. Siinne kohvik on viimase sarnane, aga nõjatub veel enamgi öö suunas. Mil moel? Siin on pime. Ja see on teadupärast ühe kohviku või baari olulisim omadus – säilima peab mingi privaatsus, salaseltslase tunne. Koht on oma elu sügisaastates, siin on üle sajandi vanad paljaks lihvitud uksed, rosetid laes, kääksuvad põrandad, baroksed riiulid ja vitriinid ning suure liiliamustriga maalitud seinad. Lisaks on siin õiged nõud: vanaema portselan, daamilikult väärikas ja õrn. Laudu on vähe ja kitsus tekitab intiimsuse. Ja ma tunnen, et siin on see olemas. Koha vaim. Mingi energia, mis elab ja pakub seltsi. Isegi üksi olles tundub, nagu koht oleks rahvast täis. Ajalugu on kohal. Ainult lauad kerivad oma modernsusega veidi hoogu maha. Siin istumine on omamoodi kultuurielamus – on nii palju, mida tunnetada. Raamatu avamine oleks liiast. Sellist kohvikut ei saa teha. Ta kujuneb juhuslikult, kuni ühel päeval avastad, et ta on olemas. 20. jaanuaril Kaffeehaus Lübeck Lübeck Kõrvitsasupp on sama plass kui see kuradi Põhja-Saksa ilm. Ja see on juba päris kuradi plass. Olete tundnud seda peenema kohvi maitset, eks. Kergelt hapuka mekiga, innukas, aga mitte pealetükkiv, mis laheneb joomise ajal ühtlaselt ning jätab keele alla igavese järelmaitse? Aga siis on veel meistriklass, vanemohvitser, kõrgem auaste, kes seda eelmist kohvi käsutab ning on igas mõttes üle. Kelles on kõik omadused justkui võimendunud, kuid auväärsel ja suursugusel moel. Tegu pole uusrikkaga, kes üritab muljet avaldada ja piinlikult üle paneb. Oi ei. Ei-ei. See on kohv, mis toob maitse nagu kuldkandikul kohale ning vaid kutsub endast osa saama. Esimese sõõmu järel mõtlen järele, kas sain üldse kohvi, sest mekk on niivõrd eksootiline. Rösti hõng jätab tunde, nagu oleksin sumedal maiõhtul teinud kohviubadest lõket ning nuusutaksin järgmisel hommikul oma jakki. See on midagi enamat kui "meeldiv lõhn" – see on memuaar, tundmus, silmapilk. Tekkiva mälestuse lõhn. Kohv ja piim ei segune hetkekski päriselt, vaid põimuvad imeliselt, kord on üks esil, kord teine, ning maitsed vilguvad nagu "Gimme! Gimme! Gimme!" algusakordid. See on empiiriline kommipood. See on laitmatult juhitud maitsekontsert mu suus, kus helilooja, dirigent ja orkester sulavad üheks ning komponeerimine ja esitus leiavad aset samal hetkel. See on välkmale kümne kilomeetri kõrgusel 1000 kilomeetrit tunnis! See on tuumaplahvatus. See on HEA! KOHV! Ja nüüd! Ovatsioonid. Lõpuks on lemon curd ka lemon 'i maitseline. Siin majas (kus elas tõenäoliselt juba piiskop Alberti isa) juba sidruniga ei koonerdata. 24. jaanuaril Café Blaumond Berliin Intensivo. Vat see on intensivo. Nagu malakaga lajataks. Otse roostene järelmaitse, kergelt grillitud kastanite poole kaldu. Ühesõnaga, nagu raudlatiga… Maitse on nii reaalne, nii käegakatsutav, nagu saaks ma selle niitipidi suust välja tõmmata ja lauale rulli keerata. Mekk liigub küll piiri peal, kõrghetkedel on see napilt liigõhuke, aga säilitab tasakaalu. See muudab kogemuse puhtaks. Alasti maitse. Aga nagu ei ole ka. On selline puhastes riietes talupoja maitse, mis sooritab laheda liu särtsumäe otsast pastelsetesse voodilinadesse. Nagu keegi annaks hammaste plagisedes vastu lõugu, aga teeks kohe pai, öeldes "Mauu!". Alguses on "Ich will" ja pärast on "Aadama itk". Alguses on vana-aastaõhtu ja pärast suur reede. Alguses on metamfetamiin ja pärast kompvek "Miisu". Nagu hammustaks jäist kaktust, mis sulab ema tehtud kakaoks. Piim ja kohv on maagiliselt ühtinud nagu kokkulepitud abielu poole sajandi möödudes. Nagu lõpuks oleks kohtunud peatamatu jõud ja liikumatu objekt. "Ebony and ivory live together in perfect harmony…" nagu käivad laulusõnad. Kohvik näeb välja, nagu keegi oleks murdnud sisse Elva Valgesse Baari ning geriljasisekujundust teinud. Tunne on äärmiselt tänapäevane ehk lootusetult minevikumaiguline. Antsla kohtub Dennis Rodmaniga. Kuldse WC-nurga kohal on kartulikorv ja kuivanud lilled, läikiv flamingo vaatab tõtt mingite juurikatega ning vineerist lauad sobivad vastupandamatult suureks maalritööks kasutatud vana redeliga. Ja üllataval kombel kattub seinal olev staatiline kellaaeg 4:44 silmapaistvalt kohviku tundelise temporaalsusega. See pole ei õhtu- ega hommikukohvik. Selleks on ta vastavalt liiga energiline ning samal ajal uinutav. Kohe saaks nagu töölt lahti, aga midagi peaks veel ära tegema, nagu oleks pühapäeva õhtu või viimased minutid veepargis, nagu hilisõhtune bussisõit, kui metsa tagant hakkavad paistma tuttava linna tuled. Juba mängib "Closing time"… ja ongi aeg. 28. jaanuaril Pööriöö Tartu Vahel on piim ja kohv eraldiseisvad entiteedid. Vahel on nad läbipõimunud: proovides maitseid eristada, satub kord üks, kord teine esile, nii et mõttesse tulevad vanaema kaltsuvaibad, mis polnud kaltsudest, vaid kilekottidest tehtud. Ja siis on see kolmas variant, selline, kus maitsed on absoluutselt eristamatud. Nagu päriselt oleks see vedelik otse lehma udarast tulnud. Oleks nagu suur suutäis… miskit, mingit vahtu, kõik on sulanud pehmeks ja ühtlaseks, kuid mittemidagiütlevaks massiks. Pole huvitavat teekonda, pole eel-, põhi- ega järelmaitset. Väga anti-BDSM. Väga vanilla. Igati süütu. Nagu malbe talleke vetsupaberis mängimas. Nagu Volli ja Neeme. Nagu ilma triipudeta kask ja võiga mannapuder. Lihtsalt üdini mammu. Kaarel Viljaste (26) Mis viis sind Euroopa kohvikuid mööda seiklema? Millega veel sel ajal tegelesid? Kauged linnad sattusid teele puhtalt Erasmuse pärast. Olin Berliinis ja reisisin sealt siis ühele ja teisele poole. Tegelesin sel ajal väga aktiivselt mitte millegi tegemisega ja üritasin leida viise, kuidas oma aega ära istuda. Ühikas, kus ma elasin, oligi rohkem vangla kui millegi muu moodi: valged seinad, sinine valgus, kitsad toad. Seega tegin väikestviisi dopamiinipaastu ja otsisin vastust küsimusele, mis juhtub, kui istun pikalt käed rüpes. Proovisin kõik mõnusad tegevused (peale harvade kohvikuskäikude) ära jätta. Mõjus nii, et kui lõpuks galeriis head kunsti nägin, hakkasid pisarad lahinal jooksma, sest sensoorne elamus uhas tsunamina üle. Kuidas jõudsid toidu-/kohvikukriitika kirjutamiseni ja oma stiilini? Kes on olnud sinu eeskujud? Ehk pole ma osanud vaadata, aga ei saaks öelda, et tohutul hulgal eestikeelset toidukriitikat silma oleks jäänud. Leidsin, et kuna mulle nii kohvikus käia kui ka kirjutada meeldib, siis täidaks natuke seda kriitikanišši mõningase loomingulise ja lobasuise mõtestamise-kirjeldamisega. Alguses kirjeldasin rohkem olustikku, aga aegamööda hakkas maitsemeel kohvilurrist üha enam nüansse välja filtreerima. Alati saab minna sügavamale, kaevuda lõpututesse kihtidesse ja igas kihis pikalt püherdada. Selles mõttes on eri meelte teritamine suur nauding. Proovin igasugust tõsidust vältida, aga samas tabada hetke, mil kohtuvad absoluutne soga ja kaalutlev meel. Endal on ka huvitav jälgida, kui palju ma suudan erinevaid tekste kokku segada, jäädes samal ajal maitsekuse piiridesse. Aga peamiselt ikka nii, et endal naljakas oleks. Selle poolest on eeskujud loomulikult Mart Juur ja Andrus Kivirähk. Viimasel ajal olen üritanud ikka enam enda moodi kirjutada. Mõni hiljutine meeldejääv kultuurielamus ja/või -soovitus? Väga lihtsalt tuleb soovitus minna vaatama Jette Loona Hermanise ja Johhan Rosenbergi "Eden Detaili".

Kaarel Viljaste päevik. Käigud mööda Euroopa kohvikuid

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: 29. septembril Morning Glory Coffeeshop Berliin Uuh, porgandikook. See on ikka parim. Aga see eksemplar siin on selline armas pläust, mille sa esimeste küpsetamiste aegu kokku keerad: riivid porxxi natuke liiga suure riiviga, unustad, et küpsetuspulber tuleb enne jahuga segada, lisad glasuurile kahe teelusika asemel kaks supilusikatäit sidrunimahla jne. Ja see, mis lõpuks ahjust väljub, on üllatavalt ontliku välimusega, maitse aga… noh, ütleme, et hu-vi-tav. Nagu pidu käiks suus. Nagu kannaksid lemmiksärki ja millegipärast kaenla alt sügeleb, aga põhjust ei leia, ükskõik, mitu korda särgi pahupidi keerad. Kergelt ebamugav, veider, mitte päris õige. Ei tunne koogi maitset, vaid kõigi koostisosade maitset eraldi. Aga toorelt. Millegipärast tundub, nagu selle kõige taga oleks David Lynch. Ja kohv? Võtsin sel korral mandlipiimaga, mis on juba tavapärasest erinev, aga asi pole selles. Vesine. Lahja. Liiga palju vett ja liiga vähe kohvi. Nagu Karlova Kohv, kui nad oleksid ära unustanud, kuidas kohvi valmistada. 1. oktoobril Gut Gezogen Berliin Ometi üks asjalik kohv. Kõik on tasakaalus: kangus, täidlus, rammusus, hapusus, magusus, merevahust läki-läki pead ehtimas. Kaneelirull maitses pigem nii, nagu ma kunagi ette kujutasin, et võiksid maitsta liivakoogid, mis ma lasteaias tegin. Mhmmm, Rõngu Liivapagar. Mekk on kuivapoolne, kuid teatud väheldane ja end harva ilmutav karamellitoon seal siiski on. Midagi sellist, mida kohtasin aastate eest Hiiumaal Käina Konsumi iirisesõõrikute näol. Enam neid sealt ei saa, mitte kuskilt ei saa. Pood kolis ja sõõrikud koondati. Psühhogeograafiast. Kohvik asub keldris, selle ees tänaval on mõned lauad, kõik erinevad. Meister Gambsi toolid ümbritsevad Starogradi kojamehe elutoalauda. Üks komplekt on ostetud IKEA-st. Üks laud on tuletõrjehüdrant, naftatünnidest toolid ümber. Neljanda komplekti moodustavad istumisaluseks koolitatud lõikelauad ja sovetlik taburet. Siseruumide kohta ei oska ma öelda muud, kui et paratamatult kipub seal peale tunne, nagu Taavi Eelmaa kutsuks mind kohe tangot tantsima. 12. oktoobril Bistroo 8 Vinohrady Praha Sööme Helenaga brunch 'i ja mõtleme, et varsti läheb pimedaks, pikad hommikud on ikka salakavalad. Kui konnotatsioonid sõnaga "bistroo" pole puhtamate ja meeldivamate killast (ütleme, on lihtsalt sardellilõhnalised), siis see koht on isegi ontlik. Koogitükk on suurem kui mu pea. Õnneks on tegu Joosep Tootsi vaimusünnitisega: rosinaid, pähkleid ja muid pudinaid noaotsaga taga ajama ei pea. On olemas puhas maitse, selline digitaalne, eks, ja on siinne maitse – täielik filmilindifestival –, mis on soe, pudrune ja päris, ümmargune, täisväärtuslik, full-bodied, well-rounded ning igasse suunurka jõudev. Tšehhidel on küll mingi värk kreemide ja soustidega, eriti võiga, selles mõttes on bistroo aus nimi igale siinsele asutusele, ka juuksurile ja ujulale. Eile söödud sushis oli raudselt võid, pitsal olid reaalsed õlilombid ja praegusestki võileivast jääb pool taldrikule. Mõnes kohas on kohvgi või maitsega. Kui iga Berliini klubiürituse kirjelduses seisab "we celebrate cultural and sexual diversity", siis tšehhi köök celebrates the diversity of butter. Ilmselt rändab sulavõi ka otse veeni. Maslenitsa iga päev, боже мой. Õnneks on selle konkreetse kohviga siiski paremini. Joogi soe kvintessents nagu kargaks keelele ja suulakke, ma tunnen seda jõudu. Sõõm liigub veenvalt läbi taju, maitse on äärmiselt stabiilne, miski ei jää segaseks, midagi pole vajaka, midagi ei jää üle. Lõpuakordides hajub mekk ühtlaselt ja suus säilib ülev meeleolu. 13. oktoobril The Bowl Praha Pidin söömises pausi tegema, sest ma hakkasin nutma. Ma kogen ülimat õndsust, mis võib inimest toidu söömisel vallata. Totaalne kogemus, mis lööb matsuga hinge kinni ja kõditab hanesulega põlveõndlaid. Ülev silmapilk. Oh õnnis hetk, oh viibi veel! Ma söön parimat porgandikooki oma elus. See on üks neid piiride nihutamise hetki – koht, kust pole tagasiteed, pärast mida on kogu eelnev kogemustepagas teise väärtusega, kergelt, vaid karva võrra tuhmim ning samaväärse emotsiooni saamine on sedavõrd keerulisem. Kõiki järgmisi kooke mõõdetakse selle etaloni järgi ning nad leitakse olevat puudulikud. Mul on natuke kahju, et maitsesin seda kooki säärases varajases elustaadiumis, õrnal elukevadel, sest kogu ülejäänud teel surmani on nüüd vähem ruumi võrratuks lummuseks. See on järjekordne samm lähemale elu ammendumisele, pärast mida on tühjus, entroopia. Filigraanselt peenes biskviidis on poolikud kreeka pähklid, mis teevad lisaks maitsele ka konsistentsiga imesid ning tasakaalustavad oma robustsusega õrna tsitrusehõrku toorjuustukreemi. Tunda on idamaist vürtsi, õrna jõuluhõngu, nagu oleks koostisosad kokku toonud kolm tarka, kes öötaeva säravate tähtede järgi navigeerides end siia Praha nurgatagusesse kohvikusse vedasid. Viirukiks kogu selle kulla ja mürri juures on kookoselaastud ja granaatõunaseemned. Aga kõige selle ees tuleb alla andnult tõdeda, et ei, "sõnad ei suuda midagi kirjeldada, ajavad asja kuidagi ära," nagu ütles mu kallis sõber Nele. Saab vaid kogeda. 14. oktoobril Cafe Hrnek Praha Kui ma kohvikutele mõtlen, siis teatud moel on tegu justkui maiustustega. Selliste suurte magusate ruumidega, kuhu saad sisse minna, kus on turvaline, kus leidub kindel linn ja varjupaik. Selline Willy Wonka värk. Kas või seesama Hrnek: seintelt pudeneb glasuuri ja põrandale langeb peen suhkrutolm. Mõnus. Siinne õunakook on nii tubli 4+, nii normaalne ning täiesti ja absoluutselt meeldejäämatu maitsega, et lihtsalt libiseb hammaste vahelt minema. Üdini iseloomutu. Aga hetkeks käib küll. Cappuccino on vahune, õkva paksu vammuse all, nagu siinne õlugi. Ma vaevalt leian oamärjukese üles, aga kui see õnnestub, siis on see tõepoolest rasvane. Kohvi ja piima mekk peaaegu nagu kohtuks, sirutaks teineteisele käegi, aga sõrmeotsad ometi ei puutu. Nagu sirged, mis igavesti lähenevad, kuid iialgi ei lõiku. Pealegi, miks pole teised kohvijoogid mungaordude järgi nimetatud? Kuhu jäävad tsistertslased, dominikaanid, frantsiskaanid? … ну, так много потенциал! 4. novembril Fili Café Freiburg Kohv on taas vahe ja mahe korraga, mekid on lahutatud, kuid järgivad sama trajektoori – nagu need ebatõenäoliste korrelatsioonide graafikud, à la USA riiklik juustutarbimine ja lahutused Maine'i osariigis. Vektorid on samasuunalised, malelaud peegeldub, maitse riimub! Pärast kohvi jääb tassi interjööri vooderdama ühtlane vahuvaip, mis justkui hoiaks keraamikat viimse hetkeni soojas. Nele mu kõrval lõpetas just labakinda kudumise. Kohalikuks koogiks on Torta della nonna (vanaema kook) – sidruni-keedukreemiga pirukas, mida katab ühtlane paks tuhksuhkrukiht. Kreemi mekk on mahedam versioon kunagi Eestis müügil olnud sidruni-pumatikommidest, mille müügilt kadumine on 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof. Väga kalkuleeritud pirukas, nagu oleksid selle valmistanud Šveitsi nunnad: selline hillitsetud, kena, sujuvalt mõnus, smooth and groove ilma groove 'ita. Spice Girlsi vastand. Ei ole nunnad hoos, on ilma hoota. 17. detsembril Landeau Chocolate Café Lissabon Siinset šokolaadikooki kirjeldas The New York Times kui "suus sulavat fantastikat". Kohvik, pean ütlema, on meeldejääv: meretemaatika nagu Wes Andersoni käe alt, õige koguse tumeda puitmööbliga, et jätaks autentse mulje. Mulje vanusest, väljapeetusest ja usaldusväärsusest. Nagu silt "aastast 1806", eks ole. Usutav. Aga tulles tagasi koogi juurde, siis see tõesti sulab. Sulab parasjagu, aga kakaopulbrikiht sunnib ettevaatlikult mäluma, et seda endale mitte kopsu tõmmata, mis muudab söömise pehmelt öeldes vaevaliseks. Nagu prooviks varakevadel rahvast mobiliseerida, et neid soist maad kündma sundida. Ühesõnaga, väga eluohtlik kook. Aga muidu kena. Kakaoga on üle valatud ka kohv, mis annab sellele iseäraliku ülbe mõrkjuse. No tore, aga kaugeltki mitte "fantastika", eks ole. Kes seal Timesis küll töötavad? 13. jaanuaril Winterfeldt Schokoladen Berliin See kohvik meeldib mulle väga-väga-väga-väga-väga. Vaadake, on päevakohvikud ja on õhtukohvikud. Mandli koogipood Tartus on puhastverd päevakas, suisa hommiku poole kaldu, ikka nii, et käid põgusalt läbi ja poputad end kiirelt. Wernerisse lähed jälle terveks õhtuks istuma, teed tööd, loed, kirjutad, naudid ja lahkud kella kümne ajal. Siinne kohvik on viimase sarnane, aga nõjatub veel enamgi öö suunas. Mil moel? Siin on pime. Ja see on teadupärast ühe kohviku või baari olulisim omadus – säilima peab mingi privaatsus, salaseltslase tunne. Koht on oma elu sügisaastates, siin on üle sajandi vanad paljaks lihvitud uksed, rosetid laes, kääksuvad põrandad, baroksed riiulid ja vitriinid ning suure liiliamustriga maalitud seinad. Lisaks on siin õiged nõud: vanaema portselan, daamilikult väärikas ja õrn. Laudu on vähe ja kitsus tekitab intiimsuse. Ja ma tunnen, et siin on see olemas. Koha vaim. Mingi energia, mis elab ja pakub seltsi. Isegi üksi olles tundub, nagu koht oleks rahvast täis. Ajalugu on kohal. Ainult lauad kerivad oma modernsusega veidi hoogu maha. Siin istumine on omamoodi kultuurielamus – on nii palju, mida tunnetada. Raamatu avamine oleks liiast. Sellist kohvikut ei saa teha. Ta kujuneb juhuslikult, kuni ühel päeval avastad, et ta on olemas. 20. jaanuaril Kaffeehaus Lübeck Lübeck Kõrvitsasupp on sama plass kui see kuradi Põhja-Saksa ilm. Ja see on juba päris kuradi plass. Olete tundnud seda peenema kohvi maitset, eks. Kergelt hapuka mekiga, innukas, aga mitte pealetükkiv, mis laheneb joomise ajal ühtlaselt ning jätab keele alla igavese järelmaitse? Aga siis on veel meistriklass, vanemohvitser, kõrgem auaste, kes seda eelmist kohvi käsutab ning on igas mõttes üle. Kelles on kõik omadused justkui võimendunud, kuid auväärsel ja suursugusel moel. Tegu pole uusrikkaga, kes üritab muljet avaldada ja piinlikult üle paneb. Oi ei. Ei-ei. See on kohv, mis toob maitse nagu kuldkandikul kohale ning vaid kutsub endast osa saama. Esimese sõõmu järel mõtlen järele, kas sain üldse kohvi, sest mekk on niivõrd eksootiline. Rösti hõng jätab tunde, nagu oleksin sumedal maiõhtul teinud kohviubadest lõket ning nuusutaksin järgmisel hommikul oma jakki. See on midagi enamat kui "meeldiv lõhn" – see on memuaar, tundmus, silmapilk. Tekkiva mälestuse lõhn. Kohv ja piim ei segune hetkekski päriselt, vaid põimuvad imeliselt, kord on üks esil, kord teine, ning maitsed vilguvad nagu "Gimme! Gimme! Gimme!" algusakordid. See on empiiriline kommipood. See on laitmatult juhitud maitsekontsert mu suus, kus helilooja, dirigent ja orkester sulavad üheks ning komponeerimine ja esitus leiavad aset samal hetkel. See on välkmale kümne kilomeetri kõrgusel 1000 kilomeetrit tunnis! See on tuumaplahvatus. See on HEA! KOHV! Ja nüüd! Ovatsioonid. Lõpuks on lemon curd ka lemon 'i maitseline. Siin majas (kus elas tõenäoliselt juba piiskop Alberti isa) juba sidruniga ei koonerdata. 24. jaanuaril Café Blaumond Berliin Intensivo. Vat see on intensivo. Nagu malakaga lajataks. Otse roostene järelmaitse, kergelt grillitud kastanite poole kaldu. Ühesõnaga, nagu raudlatiga… Maitse on nii reaalne, nii käegakatsutav, nagu saaks ma selle niitipidi suust välja tõmmata ja lauale rulli keerata. Mekk liigub küll piiri peal, kõrghetkedel on see napilt liigõhuke, aga säilitab tasakaalu. See muudab kogemuse puhtaks. Alasti maitse. Aga nagu ei ole ka. On selline puhastes riietes talupoja maitse, mis sooritab laheda liu särtsumäe otsast pastelsetesse voodilinadesse. Nagu keegi annaks hammaste plagisedes vastu lõugu, aga teeks kohe pai, öeldes "Mauu!". Alguses on "Ich will" ja pärast on "Aadama itk". Alguses on vana-aastaõhtu ja pärast suur reede. Alguses on metamfetamiin ja pärast kompvek "Miisu". Nagu hammustaks jäist kaktust, mis sulab ema tehtud kakaoks. Piim ja kohv on maagiliselt ühtinud nagu kokkulepitud abielu poole sajandi möödudes. Nagu lõpuks oleks kohtunud peatamatu jõud ja liikumatu objekt. "Ebony and ivory live together in perfect harmony…" nagu käivad laulusõnad. Kohvik näeb välja, nagu keegi oleks murdnud sisse Elva Valgesse Baari ning geriljasisekujundust teinud. Tunne on äärmiselt tänapäevane ehk lootusetult minevikumaiguline. Antsla kohtub Dennis Rodmaniga. Kuldse WC-nurga kohal on kartulikorv ja kuivanud lilled, läikiv flamingo vaatab tõtt mingite juurikatega ning vineerist lauad sobivad vastupandamatult suureks maalritööks kasutatud vana redeliga. Ja üllataval kombel kattub seinal olev staatiline kellaaeg 4:44 silmapaistvalt kohviku tundelise temporaalsusega. See pole ei õhtu- ega hommikukohvik. Selleks on ta vastavalt liiga energiline ning samal ajal uinutav. Kohe saaks nagu töölt lahti, aga midagi peaks veel ära tegema, nagu oleks pühapäeva õhtu või viimased minutid veepargis, nagu hilisõhtune bussisõit, kui metsa tagant hakkavad paistma tuttava linna tuled. Juba mängib "Closing time"… ja ongi aeg. 28. jaanuaril Pööriöö Tartu Vahel on piim ja kohv eraldiseisvad entiteedid. Vahel on nad läbipõimunud: proovides maitseid eristada, satub kord üks, kord teine esile, nii et mõttesse tulevad vanaema kaltsuvaibad, mis polnud kaltsudest, vaid kilekottidest tehtud. Ja siis on see kolmas variant, selline, kus maitsed on absoluutselt eristamatud. Nagu päriselt oleks see vedelik otse lehma udarast tulnud. Oleks nagu suur suutäis… miskit, mingit vahtu, kõik on sulanud pehmeks ja ühtlaseks, kuid mittemidagiütlevaks massiks. Pole huvitavat teekonda, pole eel-, põhi- ega järelmaitset. Väga anti-BDSM. Väga vanilla. Igati süütu. Nagu malbe talleke vetsupaberis mängimas. Nagu Volli ja Neeme. Nagu ilma triipudeta kask ja võiga mannapuder. Lihtsalt üdini mammu. Kaarel Viljaste (26) Mis viis sind Euroopa kohvikuid mööda seiklema? Millega veel sel ajal tegelesid? Kauged linnad sattusid teele puhtalt Erasmuse pärast. Olin Berliinis ja reisisin sealt siis ühele ja teisele poole. Tegelesin sel ajal väga aktiivselt mitte millegi tegemisega ja üritasin leida viise, kuidas oma aega ära istuda. Ühikas, kus ma elasin, oligi rohkem vangla kui millegi muu moodi: valged seinad, sinine valgus, kitsad toad. Seega tegin väikestviisi dopamiinipaastu ja otsisin vastust küsimusele, mis juhtub, kui istun pikalt käed rüpes. Proovisin kõik mõnusad tegevused (peale harvade kohvikuskäikude) ära jätta. Mõjus nii, et kui lõpuks galeriis head kunsti nägin, hakkasid pisarad lahinal jooksma, sest sensoorne elamus uhas tsunamina üle. Kuidas jõudsid toidu-/kohvikukriitika kirjutamiseni ja oma stiilini? Kes on olnud sinu eeskujud? Ehk pole ma osanud vaadata, aga ei saaks öelda, et tohutul hulgal eestikeelset toidukriitikat silma oleks jäänud. Leidsin, et kuna mulle nii kohvikus käia kui ka kirjutada meeldib, siis täidaks natuke seda kriitikanišši mõningase loomingulise ja lobasuise mõtestamise-kirjeldamisega. Alguses kirjeldasin rohkem olustikku, aga aegamööda hakkas maitsemeel kohvilurrist üha enam nüansse välja filtreerima. Alati saab minna sügavamale, kaevuda lõpututesse kihtidesse ja igas kihis pikalt püherdada. Selles mõttes on eri meelte teritamine suur nauding. Proovin igasugust tõsidust vältida, aga samas tabada hetke, mil kohtuvad absoluutne soga ja kaalutlev meel. Endal on ka huvitav jälgida, kui palju ma suudan erinevaid tekste kokku segada, jäädes samal ajal maitsekuse piiridesse. Aga peamiselt ikka nii, et endal naljakas oleks. Selle poolest on eeskujud loomulikult Mart Juur ja Andrus Kivirähk. Viimasel ajal olen üritanud ikka enam enda moodi kirjutada. Mõni hiljutine meeldejääv kultuurielamus ja/või -soovitus? Väga lihtsalt tuleb soovitus minna vaatama Jette Loona Hermanise ja Johhan Rosenbergi "Eden Detaili". ### Response: Kaarel Viljaste päevik. Käigud mööda Euroopa kohvikuid

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Itaalia terviseminister Orazio Schillaci teatas kolmapäeval, et riik nõuab edaspidi kõikidelt Hiinast Itaaliasse reisinud lennureisijatelt kohustuslikus korras koroonaviiruse testi tegemist. Schillaci kinnitas, et koroonatestid, mille hulka kuuluvad ka antigeenide tuvastamise test ning viiruse geneetilise koodi analüüs, on üliolulised tagamaks Itaalia elanike kaitse kõikide koroonaviiruse alavariantide vastu. Itaalia terviseminister kinnitas, et valitsus jälgis hoolikalt Milano Malpensa lennujaama koroonatestide tulemusi. La Stampa teatel oli 212 tehtud testist tervelt 97 koroonapositiivsed. Koroonapositiivsed isoleeriti peale testitulemuste selgumist. Hiina lõpetas hiljuti riigis pikalt kehtinud null-koroona poliitika, kus riik reageeris karmide koroonapiirangutega ka väiksemate koroonapuhangute puhul. Hiina valitsuse otsus järsult enda koroonapoliitikat muuta on tinginud suurima koroonaviirusega nakatumise laine Hiina sees alates koroonapandeemia algusest, vahendas Politico. Ameerika Ühendriigid teatasid samuti kolmapäeval, et nõuavad Hiinast tulnud lennureisijatelt negatiivset koroonatesti tulemust. Reutersi teatel on Hiinast pärit reisijatele kehtestanud piirangud Jaapan, India ja Malaisia.

Itaalia hakkab Hiinast tulnud lennureisijatelt nõudma koroonateste

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Itaalia terviseminister Orazio Schillaci teatas kolmapäeval, et riik nõuab edaspidi kõikidelt Hiinast Itaaliasse reisinud lennureisijatelt kohustuslikus korras koroonaviiruse testi tegemist. Schillaci kinnitas, et koroonatestid, mille hulka kuuluvad ka antigeenide tuvastamise test ning viiruse geneetilise koodi analüüs, on üliolulised tagamaks Itaalia elanike kaitse kõikide koroonaviiruse alavariantide vastu. Itaalia terviseminister kinnitas, et valitsus jälgis hoolikalt Milano Malpensa lennujaama koroonatestide tulemusi. La Stampa teatel oli 212 tehtud testist tervelt 97 koroonapositiivsed. Koroonapositiivsed isoleeriti peale testitulemuste selgumist. Hiina lõpetas hiljuti riigis pikalt kehtinud null-koroona poliitika, kus riik reageeris karmide koroonapiirangutega ka väiksemate koroonapuhangute puhul. Hiina valitsuse otsus järsult enda koroonapoliitikat muuta on tinginud suurima koroonaviirusega nakatumise laine Hiina sees alates koroonapandeemia algusest, vahendas Politico. Ameerika Ühendriigid teatasid samuti kolmapäeval, et nõuavad Hiinast tulnud lennureisijatelt negatiivset koroonatesti tulemust. Reutersi teatel on Hiinast pärit reisijatele kehtestanud piirangud Jaapan, India ja Malaisia. ### Response: Itaalia hakkab Hiinast tulnud lennureisijatelt nõudma koroonateste

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Ministeeriumite valitsemisalade palgafond on järgmisel aastal 110 miljoni võrra suurem, moodustades eelarve mahu kasvust 5-6 protsenti. Arvestades seda, mida teeb inflatsioon, ei saa siiski öelda, et avalik sektor palgatõusu veduriks hakkab, sõnas rahandusministeeriumi strateegia talituse nõunik Tanel Ross. "Kui me vaatame riigi peale tervikuna, siis oleme näinud ette palgafondi kasvu valitsuse poolt ja rahandusministeeriumi poolt riigieelarves, aga see ei ole nüüd kindlasti väga suur või väga kiire. Ja ma arvan, et see on ka iseenesest õige, et me riigis peame tervikuna suhteliselt n-ö kokkuhoidliku poliitikat ajama," rääkis Ross. Kuidas mainitud viis protsenti jaguneb ära erinevate valitsemisalade vahel - mis on ministeeriumi fond, mis allasutuste fond, seda otsustavad ministeeriumid Rossi sõnul ise. Nii näiteks kasutab sotsiaalministeerium kasvanud palgafondi vahendeid selleks, et tõsta eelkõige nende töötajate palkasid, mis oluliselt ajast maha jäänud. "Me oleme asutuste juhtidele andnud soovituse, et see palgafondi suurus on umbes nii suur, aga et nad ei jagaks kõikidele lausaliselt, vaid eelkõige vaataksid üle, et selle palgatõusu, ja võib-olla see on ka üle viie protsendi kohati, saaksid need töötajad, kes tõesti siis võrreldes täna tööturul olevatega on saanud seni madalamat töötasu. Need on sellised personaalsed otsused, mida iga asutuse juht oma tööperes peabki ise tegema, ministeerium otseseid juhiseid rohkem ei anna," rääkis sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa. Siseministeerium on otsustanud kõikides oma allasutustes inimeste palkasid tõsta. Nii kasvab reapolitseinike ja eesliini päästjate töötasu, samuti ka kõrgematel kohtadel töötavate inimeste palk. Näiteks hakkab päästeameti direktor uuel aastal põhipalgana teenima 6400 eurot, politsei- ja piirivalvemati peadirektori põhipalk on esimest jaanuarist aga 7000 eurot kuus. "Kui me vaatame üldiselt teiste riigiametite palkasid, siis transpordiameti juhi palk on seal 7500 hetkel ja Riigi Infosüsteemide Ameti juhi palk 6900, aga näiteks PPA on üks kõige suurem amet Eestis üldse, ja ka kahjuks järgmisel aastal tegelikult selle juhi palk jääb teiste väiksemate ametite juhtide palgale alla," kommenteeris siseminister Lauri Läänemets. Juhtide palgatasemed siseministeeriumi haldusalas on seotud Läänemetsa sõnul otseselt ka vastutusega, mis ametikohaga kaasneb. "Miks siseministeeriumi vastutusalas nii suur palgatõus on, on ka see, et need inimesed kõik on kas juhtinud kriiside lahendamist või siis tegelenud n-ö spetsialisti tasandilt kriiside lahendamisega. Ja kui me võtame kas politsei või päästeameti, siis tegelikult see ülesannete rohkus, mis neile pandud on ja mida valitsus neile panna kavatseb, on väga suur. Ja ootus, et nüüd 30 aasta tegemata töö teeme järgnevate, ma ei tea, kümne või 15 aastaga tagasi, see on väga suur ühiskonnas," lisas Läänemets. Ross lisas, et riigiasutuste palkasid tulebki korrigeerida ja inimeste tööd sel kujul väärtustada. "Eks meil kahtlemata ka riigisektoris on ju see probleem, et me peame oma väärtuslikke kolleege õiglaselt tasustama, aga see sõltub väga palju sellest, kui palju laekub makse jne."

Uuel aastal ootab palgatõus mõne ministeeriumi haldusala töötajaid

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Ministeeriumite valitsemisalade palgafond on järgmisel aastal 110 miljoni võrra suurem, moodustades eelarve mahu kasvust 5-6 protsenti. Arvestades seda, mida teeb inflatsioon, ei saa siiski öelda, et avalik sektor palgatõusu veduriks hakkab, sõnas rahandusministeeriumi strateegia talituse nõunik Tanel Ross. "Kui me vaatame riigi peale tervikuna, siis oleme näinud ette palgafondi kasvu valitsuse poolt ja rahandusministeeriumi poolt riigieelarves, aga see ei ole nüüd kindlasti väga suur või väga kiire. Ja ma arvan, et see on ka iseenesest õige, et me riigis peame tervikuna suhteliselt n-ö kokkuhoidliku poliitikat ajama," rääkis Ross. Kuidas mainitud viis protsenti jaguneb ära erinevate valitsemisalade vahel - mis on ministeeriumi fond, mis allasutuste fond, seda otsustavad ministeeriumid Rossi sõnul ise. Nii näiteks kasutab sotsiaalministeerium kasvanud palgafondi vahendeid selleks, et tõsta eelkõige nende töötajate palkasid, mis oluliselt ajast maha jäänud. "Me oleme asutuste juhtidele andnud soovituse, et see palgafondi suurus on umbes nii suur, aga et nad ei jagaks kõikidele lausaliselt, vaid eelkõige vaataksid üle, et selle palgatõusu, ja võib-olla see on ka üle viie protsendi kohati, saaksid need töötajad, kes tõesti siis võrreldes täna tööturul olevatega on saanud seni madalamat töötasu. Need on sellised personaalsed otsused, mida iga asutuse juht oma tööperes peabki ise tegema, ministeerium otseseid juhiseid rohkem ei anna," rääkis sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa. Siseministeerium on otsustanud kõikides oma allasutustes inimeste palkasid tõsta. Nii kasvab reapolitseinike ja eesliini päästjate töötasu, samuti ka kõrgematel kohtadel töötavate inimeste palk. Näiteks hakkab päästeameti direktor uuel aastal põhipalgana teenima 6400 eurot, politsei- ja piirivalvemati peadirektori põhipalk on esimest jaanuarist aga 7000 eurot kuus. "Kui me vaatame üldiselt teiste riigiametite palkasid, siis transpordiameti juhi palk on seal 7500 hetkel ja Riigi Infosüsteemide Ameti juhi palk 6900, aga näiteks PPA on üks kõige suurem amet Eestis üldse, ja ka kahjuks järgmisel aastal tegelikult selle juhi palk jääb teiste väiksemate ametite juhtide palgale alla," kommenteeris siseminister Lauri Läänemets. Juhtide palgatasemed siseministeeriumi haldusalas on seotud Läänemetsa sõnul otseselt ka vastutusega, mis ametikohaga kaasneb. "Miks siseministeeriumi vastutusalas nii suur palgatõus on, on ka see, et need inimesed kõik on kas juhtinud kriiside lahendamist või siis tegelenud n-ö spetsialisti tasandilt kriiside lahendamisega. Ja kui me võtame kas politsei või päästeameti, siis tegelikult see ülesannete rohkus, mis neile pandud on ja mida valitsus neile panna kavatseb, on väga suur. Ja ootus, et nüüd 30 aasta tegemata töö teeme järgnevate, ma ei tea, kümne või 15 aastaga tagasi, see on väga suur ühiskonnas," lisas Läänemets. Ross lisas, et riigiasutuste palkasid tulebki korrigeerida ja inimeste tööd sel kujul väärtustada. "Eks meil kahtlemata ka riigisektoris on ju see probleem, et me peame oma väärtuslikke kolleege õiglaselt tasustama, aga see sõltub väga palju sellest, kui palju laekub makse jne." ### Response: Uuel aastal ootab palgatõus mõne ministeeriumi haldusala töötajaid

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

City asus kohtumist juhtima avapoolaja esimesel lisaminutil, kui skoori tegi Rodri. Kuus minutit pärast mängu jätku duubeldas City eduseisu Erling Haaland ning 64. minutil kasvatas norralane külaliste edu kolmeväravaliseks. Ühtlasi sai Haalandist kiireim 20 väravat löönud mängija Inglismaa kõrgliiga ajaloos. Leedsi auvärava eest hoolitses 73. minutil Pascal Struijk, kes suunas peaga väravasse nurgalöögist tulnud palli. City tõusis võiduga liigatabelis ühe koha võrra teiseks, olles 15 mänguga kogunud 35 punkti. Tiitlikaitsja jääb esikohal olevast Londoni Arsenalist viie punkti kaugusele. Leeds paikneb 15 punktiga 15. kohal. NEW RECORD! @ErlingHaaland wins the race to 20 #PL goals in record time, just 14 matches! ⏱️ pic.twitter.com/WPQXkOaqZw — Premier League (@premierleague) December 28, 2022

Haaland püstitas City võidumängus rekordi

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: City asus kohtumist juhtima avapoolaja esimesel lisaminutil, kui skoori tegi Rodri. Kuus minutit pärast mängu jätku duubeldas City eduseisu Erling Haaland ning 64. minutil kasvatas norralane külaliste edu kolmeväravaliseks. Ühtlasi sai Haalandist kiireim 20 väravat löönud mängija Inglismaa kõrgliiga ajaloos. Leedsi auvärava eest hoolitses 73. minutil Pascal Struijk, kes suunas peaga väravasse nurgalöögist tulnud palli. City tõusis võiduga liigatabelis ühe koha võrra teiseks, olles 15 mänguga kogunud 35 punkti. Tiitlikaitsja jääb esikohal olevast Londoni Arsenalist viie punkti kaugusele. Leeds paikneb 15 punktiga 15. kohal. NEW RECORD! @ErlingHaaland wins the race to 20 #PL goals in record time, just 14 matches! ⏱️ pic.twitter.com/WPQXkOaqZw — Premier League (@premierleague) December 28, 2022 ### Response: Haaland püstitas City võidumängus rekordi

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Uue albumi tekstid ja nende põhjal valminud lood on sündinud Haanimaa kuplilisel maastikul ning räägivad ennekõike suhetest – suhetest loodusega ja suhetest inimeste vahel. Albumi kõik lood on Anu ise viisistanud ning sõnade autor on Erkki Peetsalu. Albumil teevad kaasa ja aitavad kõla anda mitmed Lõuna-Eestiga seotud muusikud: akustilisel- ja elektrikitarril Madis Meister, basskitarril Henno Kelp, põikiflööti mängib Merike Paberits ja rütmipille Margus Tammemägi. Paaris loos teeb rütmipillidel kaasa ka Tõnis Kirsipu. Lood on salvestatud, miksitud ja järeltöödeldud Tartus Ö Stuudios Martin Kikase käe all. "Metskass" on esimene autoriplaat, mis on valminud Kagu-Eesti kaugtöövõrgustikus Kupland, kuna albumi tekstid ja kontseptsioon sündisid võrgustikku kuuluvas Haani loometares, kaugtööpaigas Haanimaal. Metskass by Anu Taul

Anu Taul andis välja uue autoriplaadi "Metskass"

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Uue albumi tekstid ja nende põhjal valminud lood on sündinud Haanimaa kuplilisel maastikul ning räägivad ennekõike suhetest – suhetest loodusega ja suhetest inimeste vahel. Albumi kõik lood on Anu ise viisistanud ning sõnade autor on Erkki Peetsalu. Albumil teevad kaasa ja aitavad kõla anda mitmed Lõuna-Eestiga seotud muusikud: akustilisel- ja elektrikitarril Madis Meister, basskitarril Henno Kelp, põikiflööti mängib Merike Paberits ja rütmipille Margus Tammemägi. Paaris loos teeb rütmipillidel kaasa ka Tõnis Kirsipu. Lood on salvestatud, miksitud ja järeltöödeldud Tartus Ö Stuudios Martin Kikase käe all. "Metskass" on esimene autoriplaat, mis on valminud Kagu-Eesti kaugtöövõrgustikus Kupland, kuna albumi tekstid ja kontseptsioon sündisid võrgustikku kuuluvas Haani loometares, kaugtööpaigas Haanimaal. Metskass by Anu Taul ### Response: Anu Taul andis välja uue autoriplaadi "Metskass"

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Võrreldes oktoobriga suurenes elanike usaldus nii riigikogu (usaldajate osakaal on kasvanud 46 protsendilt 50 protsendile), valitsuse (49 protsendilt 54 protsendile kui presidendi (67 protsendilt 71 protsendile) vastu. Viimati oli usaldus riigikogu ja valitsuse vastu sama kõrge maikuus. Kõige kõrgem on usaldus nii riigikogu kui valitsuse vastu 65-aastaste ja sellest vanemate inimeste seas, keskmisest kõrgem on usaldus ka vanuserühmas 15-34 eluaastat. Usaldus riigiinstitutsioonide vastu, ajaline võrdlus Autor/allikas: Turu-uuringute AS/riigikantselei Usaldus kohalike omavalitsuste vastu novembris võrreldes oktoobriga oluliselt ei muutunud (63 protsendilt 66 protsendile). Eestlastest usaldas novembris valitsust 64 protsenti ja muust rahvusest vastanutest 32 protsenti. Võrdluseks: näiteks oktoobris usaldas eestlastest valitsust 57 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 31 protsenti. Piirkonniti on usaldus valitsuse vastu üle keskmise kõigis piirkondades peale Kirde-Eesti, kus valitsust usaldab vaid 33 protsenti vastanutest, mis on siiski kõrgem näitaja kui septembrikuus (toona 26 protsenti). Eriti kõrge, vastavalt 62 ja 63 protsenti, on toetus valitsusele Lääne- ja Kesk-Eestis. Usaldus riigiinstitutsioonide vastu, taustrühmade võrdlus Autor/allikas: Turu-uuringute AS/riigikantselei Riigikantselei tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlus viidi läbi 17.-21. novembrini ning sellele vastas 1256 vähemalt 15-aastast elanikku üle Eesti telefoni ja veebi teel.

Uuring: inimeste usaldus riigikogu ja valitsuse vastu kasvas

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Võrreldes oktoobriga suurenes elanike usaldus nii riigikogu (usaldajate osakaal on kasvanud 46 protsendilt 50 protsendile), valitsuse (49 protsendilt 54 protsendile kui presidendi (67 protsendilt 71 protsendile) vastu. Viimati oli usaldus riigikogu ja valitsuse vastu sama kõrge maikuus. Kõige kõrgem on usaldus nii riigikogu kui valitsuse vastu 65-aastaste ja sellest vanemate inimeste seas, keskmisest kõrgem on usaldus ka vanuserühmas 15-34 eluaastat. Usaldus riigiinstitutsioonide vastu, ajaline võrdlus Autor/allikas: Turu-uuringute AS/riigikantselei Usaldus kohalike omavalitsuste vastu novembris võrreldes oktoobriga oluliselt ei muutunud (63 protsendilt 66 protsendile). Eestlastest usaldas novembris valitsust 64 protsenti ja muust rahvusest vastanutest 32 protsenti. Võrdluseks: näiteks oktoobris usaldas eestlastest valitsust 57 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 31 protsenti. Piirkonniti on usaldus valitsuse vastu üle keskmise kõigis piirkondades peale Kirde-Eesti, kus valitsust usaldab vaid 33 protsenti vastanutest, mis on siiski kõrgem näitaja kui septembrikuus (toona 26 protsenti). Eriti kõrge, vastavalt 62 ja 63 protsenti, on toetus valitsusele Lääne- ja Kesk-Eestis. Usaldus riigiinstitutsioonide vastu, taustrühmade võrdlus Autor/allikas: Turu-uuringute AS/riigikantselei Riigikantselei tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlus viidi läbi 17.-21. novembrini ning sellele vastas 1256 vähemalt 15-aastast elanikku üle Eesti telefoni ja veebi teel. ### Response: Uuring: inimeste usaldus riigikogu ja valitsuse vastu kasvas

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

"Iisrael on märkimisväärselt suurendanud oma valmisolekut viimastel aastatel ning valmistunud võimalikuks rünnakuks Iraanile," kinnitas Iisraeli kaitseminister Benny Gantz Hatzerimi õhuväe baasis peetud kõnes piloodikursuse lõputseremoonial, vahendas The Times of Israel. "Te võite minna itta kahe või kolme aasta jooksul ning osaleda rünnakus Iraani tuumarajatistele, milleks me praegu valmistume," kinnitas Gantz värsketele pilootidele. Iisraeli relvajõud on viimase kahe aasta jooksul suurendanud jõupingutusi, et olla valmis tõsiseltvõetavaks sõjaliseks rünnakuks Iraani tuumarajatiste vastu. Iraani tuumaprogrammi seni tagasi hoidnud Iraani tuumaleppest viis Ameerika Ühendriigid välja selle eelmine president Donald Trump ning praegune president Joe Biden on kinnitanud, et katsed sõlmida uus lepe Iraaniga on luhtunud. Iisrael on varem tunnistanud, et nende relvajõud on rünnanud ka Iraanist pärit relvasaadetisi, mis suundusid Süüriasse ja olid mõeldud Iraani toetatud võitlejatele, kelle hulka kuulub ka terroriorganisatsioon Hezbollah. Samal tseremoonial pidas kõne ka ametist lahkuv Iisraeli peaminister Yair Lapid, kes rõhutas, et Iisraelil on ulatuslikud sõjalised võimed ning tõi välja kaks nädalat tagasi toimunud sõjalised õppused koos USA õhuväega, mille käigus harjutati rünnaku teostamist tuhandete kilomeetrite kaugusele Iisraeli piiridest. "Meie vaenlased peaksid teadma, et me ei istu käed rüpes, kui meie eksistents on ohus," ütles Lapid. Ametist lahkuv peaminister kinnitas, et arutas seda teemat ka Benjamin Netanyahuga, kes moodustab uut Iisraeli valitsust. Lapid kinnitas, et Iraani küsimuses on Iisraeli ühiskonnas konsensus ning mitte ükski Iisraeli valitsus ei luba Iraanil soetada tuumarelva. Ameerika Ühendriigid ja Iisrael kinnitasid suvel ühiselt, et ei luba Iraanil tuumarelva soetada. Iisrael tunnistas 2018. aastal, et nende õhuvägi pommitas 2007. aastal Süüria tuumarajatist. Iraani endine tuumaprogrammi juht Fereydoun Abbasi tunnistas 2021. aastal, et Iraan tahab ehitada endale tuumapommi. Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salman kinnitas 2018. aastal, et kui Iraan ehitab endale tuumapommi, siis teeb seda ka Saudi Araabia. Times of Israel toob esile, et 60 protsendini rikastatud uraanist saab juba kergelt valmistada 90 protsendini rikastatud uraani. Tuumarelvade leviku tõkestamise eksperdid on mitu kuud hoiatanud, et Iraanil on nüüd piisavalt 60-protsendilist uraani, et teha sellest vähemalt üks tuumapomm. Lähis-Ida piirkonnas on teadaolevalt ainult Iisraelil tuumarelvad. Iisraeli valitsus pole kunagi Iisraeli tuumaarsenali olemasolu kinnitanud. USA endine välisminister Colin Powell arvas, et Iisraelil on ligikaudu 200 tuumarelva sihitud Iraani sihtmärkide pihta, teatas The Independent 2016. aastal, kui Powelli e-kirjad lekkisid.

Gantz: Iisrael võib lähiaastatel rünnata Iraani tuumarajatisi

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Iisrael on märkimisväärselt suurendanud oma valmisolekut viimastel aastatel ning valmistunud võimalikuks rünnakuks Iraanile," kinnitas Iisraeli kaitseminister Benny Gantz Hatzerimi õhuväe baasis peetud kõnes piloodikursuse lõputseremoonial, vahendas The Times of Israel. "Te võite minna itta kahe või kolme aasta jooksul ning osaleda rünnakus Iraani tuumarajatistele, milleks me praegu valmistume," kinnitas Gantz värsketele pilootidele. Iisraeli relvajõud on viimase kahe aasta jooksul suurendanud jõupingutusi, et olla valmis tõsiseltvõetavaks sõjaliseks rünnakuks Iraani tuumarajatiste vastu. Iraani tuumaprogrammi seni tagasi hoidnud Iraani tuumaleppest viis Ameerika Ühendriigid välja selle eelmine president Donald Trump ning praegune president Joe Biden on kinnitanud, et katsed sõlmida uus lepe Iraaniga on luhtunud. Iisrael on varem tunnistanud, et nende relvajõud on rünnanud ka Iraanist pärit relvasaadetisi, mis suundusid Süüriasse ja olid mõeldud Iraani toetatud võitlejatele, kelle hulka kuulub ka terroriorganisatsioon Hezbollah. Samal tseremoonial pidas kõne ka ametist lahkuv Iisraeli peaminister Yair Lapid, kes rõhutas, et Iisraelil on ulatuslikud sõjalised võimed ning tõi välja kaks nädalat tagasi toimunud sõjalised õppused koos USA õhuväega, mille käigus harjutati rünnaku teostamist tuhandete kilomeetrite kaugusele Iisraeli piiridest. "Meie vaenlased peaksid teadma, et me ei istu käed rüpes, kui meie eksistents on ohus," ütles Lapid. Ametist lahkuv peaminister kinnitas, et arutas seda teemat ka Benjamin Netanyahuga, kes moodustab uut Iisraeli valitsust. Lapid kinnitas, et Iraani küsimuses on Iisraeli ühiskonnas konsensus ning mitte ükski Iisraeli valitsus ei luba Iraanil soetada tuumarelva. Ameerika Ühendriigid ja Iisrael kinnitasid suvel ühiselt, et ei luba Iraanil tuumarelva soetada. Iisrael tunnistas 2018. aastal, et nende õhuvägi pommitas 2007. aastal Süüria tuumarajatist. Iraani endine tuumaprogrammi juht Fereydoun Abbasi tunnistas 2021. aastal, et Iraan tahab ehitada endale tuumapommi. Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salman kinnitas 2018. aastal, et kui Iraan ehitab endale tuumapommi, siis teeb seda ka Saudi Araabia. Times of Israel toob esile, et 60 protsendini rikastatud uraanist saab juba kergelt valmistada 90 protsendini rikastatud uraani. Tuumarelvade leviku tõkestamise eksperdid on mitu kuud hoiatanud, et Iraanil on nüüd piisavalt 60-protsendilist uraani, et teha sellest vähemalt üks tuumapomm. Lähis-Ida piirkonnas on teadaolevalt ainult Iisraelil tuumarelvad. Iisraeli valitsus pole kunagi Iisraeli tuumaarsenali olemasolu kinnitanud. USA endine välisminister Colin Powell arvas, et Iisraelil on ligikaudu 200 tuumarelva sihitud Iraani sihtmärkide pihta, teatas The Independent 2016. aastal, kui Powelli e-kirjad lekkisid. ### Response: Gantz: Iisrael võib lähiaastatel rünnata Iraani tuumarajatisi

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Põhja-Kosovos elavas serblased nõustusid neljapäeval alustama sealsete teetõkete likvideerimist. Põhja-Kosovo etnilised serblased on piirkonna põhilisi teid viimased 19 päeva blokeerinud. Teetõkete eemaldamisest teatas Kosovo serblastega kohtunud Serbia president Aleksandar Vučic. Serbia president rõhutas, et tegu on pikema protsessiga, mis võtab aega, teatas Reuters. Vučic kinnitas, et Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit, kes vahendasid kõnelusi Serbia ja Kosovo vahel, garanteerisid Serbiale, et teetõkked püstitanud serblastele ei esita Kosovo võimud süüdistusi. Barrikaadide eemaldamine Põhja-Kosovost peaks leevendama pingeid Belgradi ja Pristina vahel. Kosovos paikneb ka NATO üksus KFOR, kes kutsus pooli üles dialoogile. KFOR teatas kolmapäeval, et jälgib arenguid ning püsib valmiduses. pic.twitter.com/QYMpZnTFft — @NATO - KFOR (@NATO_KFOR) December 28, 2022 Serbia pani esmaspäeval oma relvajõud lahinguvalmidusse. Venemaa on siiani eitanud seotust tekkinud pingetega. Viimatised pinged Kosovo ja Serbia vahel said alguse, kui Kosovo võimud arreteerisid 10. detsembril serblasest endise politseiniku Dejan Pantici, peale mida vallandusid serblaste protestid Kosovo võimude vastu ning asuti püstitama teetõkkeid. Põhja-Kosovos toimusid serblaste ja Kosovo politsei vahel ka tulevahetused. Pantic oli üks paljudest etnilistest serblastest, kes lahkus Kosovo institutsioonidest nagu politsei ja kohtusüsteem protesti märgiks, kui Kosovo teatas, et hakkab kõigilt riigis elavatelt inimestelt nõudma Kosovo numbrimärkide kasutamist. Kohalikud serblased on sellest siiani keeldunud, kuna nad ei tunnista Kosovo riiklust ja peavad piirkonda jätkuvalt Serbia provintsiks. Põhja-Kosovos elab ligikaudu 50 000 serblast. Kosovos on olnud pinged viimased 20 aastat. Lääneriigid toetasid Kosovo iseseisvumist ning Venemaa toetab oma liitlast Serbiat ning seetõttu pole Kosovo saanud liituda mitme rahvusvahelise organisatsiooniga. Kosovo iseseisvus peale veriseid Jugoslaavia sõdu, mille käigus sekkusid NATO väed, et kaitsta Kosovo etnilisi albaanlasi.

Serblased Põhja-Kosovos likvideerivad neljapäeval teetõkked

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Põhja-Kosovos elavas serblased nõustusid neljapäeval alustama sealsete teetõkete likvideerimist. Põhja-Kosovo etnilised serblased on piirkonna põhilisi teid viimased 19 päeva blokeerinud. Teetõkete eemaldamisest teatas Kosovo serblastega kohtunud Serbia president Aleksandar Vučic. Serbia president rõhutas, et tegu on pikema protsessiga, mis võtab aega, teatas Reuters. Vučic kinnitas, et Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit, kes vahendasid kõnelusi Serbia ja Kosovo vahel, garanteerisid Serbiale, et teetõkked püstitanud serblastele ei esita Kosovo võimud süüdistusi. Barrikaadide eemaldamine Põhja-Kosovost peaks leevendama pingeid Belgradi ja Pristina vahel. Kosovos paikneb ka NATO üksus KFOR, kes kutsus pooli üles dialoogile. KFOR teatas kolmapäeval, et jälgib arenguid ning püsib valmiduses. pic.twitter.com/QYMpZnTFft — @NATO - KFOR (@NATO_KFOR) December 28, 2022 Serbia pani esmaspäeval oma relvajõud lahinguvalmidusse. Venemaa on siiani eitanud seotust tekkinud pingetega. Viimatised pinged Kosovo ja Serbia vahel said alguse, kui Kosovo võimud arreteerisid 10. detsembril serblasest endise politseiniku Dejan Pantici, peale mida vallandusid serblaste protestid Kosovo võimude vastu ning asuti püstitama teetõkkeid. Põhja-Kosovos toimusid serblaste ja Kosovo politsei vahel ka tulevahetused. Pantic oli üks paljudest etnilistest serblastest, kes lahkus Kosovo institutsioonidest nagu politsei ja kohtusüsteem protesti märgiks, kui Kosovo teatas, et hakkab kõigilt riigis elavatelt inimestelt nõudma Kosovo numbrimärkide kasutamist. Kohalikud serblased on sellest siiani keeldunud, kuna nad ei tunnista Kosovo riiklust ja peavad piirkonda jätkuvalt Serbia provintsiks. Põhja-Kosovos elab ligikaudu 50 000 serblast. Kosovos on olnud pinged viimased 20 aastat. Lääneriigid toetasid Kosovo iseseisvumist ning Venemaa toetab oma liitlast Serbiat ning seetõttu pole Kosovo saanud liituda mitme rahvusvahelise organisatsiooniga. Kosovo iseseisvus peale veriseid Jugoslaavia sõdu, mille käigus sekkusid NATO väed, et kaitsta Kosovo etnilisi albaanlasi. ### Response: Serblased Põhja-Kosovos likvideerivad neljapäeval teetõkked

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Elroni müügi- ja arendusjuhi Ronnie Kongo sõnul Tallinna-Keila raudteelõigu uuendamise tööd alles käivad ning praegu ei ole veel teada, millal on võimalik liini senisest tihedamalt teenindada. "Ekspressrongide all mõeldakse tavaliselt selliseid ronge, mis peatuvad väga vähestes jaamades, nagu näiteks osa Tallinna-Tartu ronge. Läänesuunal me päris sellist liiklust ei kavanda, mistõttu nimetame neid pigem kiirrongideks, mis jätavad vahele vaid osa peatusi. Ka ei tähenda kiirrong antud kontekstis füüsiliselt uusi ronge, mille kiirus oleks suurem, vaid seda, et sõiduplaanis on ka väljumised, mis kõigis jaamades ei peatu," ütles Kongo. Kongo sõnul teenindatakse liini samade rongidega, mis on praegu läänesuunal käigus. Teistel liinidel liiklus hõredamaks ei jää ning mõned rongid hakkavad sõitma tipptunnil vähesemate peatuste ja tihedama graafikuga.

Elron plaanib Tallinna-Keila rongide kiirust suurendada

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Elroni müügi- ja arendusjuhi Ronnie Kongo sõnul Tallinna-Keila raudteelõigu uuendamise tööd alles käivad ning praegu ei ole veel teada, millal on võimalik liini senisest tihedamalt teenindada. "Ekspressrongide all mõeldakse tavaliselt selliseid ronge, mis peatuvad väga vähestes jaamades, nagu näiteks osa Tallinna-Tartu ronge. Läänesuunal me päris sellist liiklust ei kavanda, mistõttu nimetame neid pigem kiirrongideks, mis jätavad vahele vaid osa peatusi. Ka ei tähenda kiirrong antud kontekstis füüsiliselt uusi ronge, mille kiirus oleks suurem, vaid seda, et sõiduplaanis on ka väljumised, mis kõigis jaamades ei peatu," ütles Kongo. Kongo sõnul teenindatakse liini samade rongidega, mis on praegu läänesuunal käigus. Teistel liinidel liiklus hõredamaks ei jää ning mõned rongid hakkavad sõitma tipptunnil vähesemate peatuste ja tihedama graafikuga. ### Response: Elron plaanib Tallinna-Keila rongide kiirust suurendada

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Pärast juriidilist ühinemist selle aasta alguses on EAS/KredEx töötanud ühe meeskonnana, sõnas Lugna. "Meie eesmärk on olnud kogu aasta jooksul juhtida ühendamisprotsessi selliselt, et igapäevane töö klientidega püsiks jätkuvalt sama heal tasemel ja teenused ei saaks ühinemise protsessist kannatada. Aga mis seal salata, on olnud üks keerukas aasta. Aasta esimestel kuudel oli Covid-19, siis kogu Ukraina sõjaga seonduv ja siis omakorda majanduse jahenemine, aga meie inimesed ja ühendusmeeskond on kõigele vaatamata suurepäraselt hakkama saanud," rääkis Lugna ERR-ile. Tema sõnul on EAS/Kredexil tänaseks olemas uus strateegia. "Samuti oleme kolinud kokku Tallinnas neljast asukohast inimesed ühte kohta ühele pinnale. Ühinemisega tulevad alati kaasa IT- ja tehniliste süsteemide ühendamised, samuti oleme alates augusti keskpaigast uue organisatsioonistruktuuriga teinud nii-öelda ettevalmistavaid tegevusi, et ühendamine kenasti lõpule viia. Järgmisesse aastasse jääbki pigem ühise kultuuri- ja väärtuskultuuriruumi juurutamine," lausus Lugna. Lugna hinnangul on ühendasutuse peamisi eeliseid kasutajamugavus. "Paremini on EAS/KredExis selgelt see, et kuna meil on kaks suurt kliendidomeeni - ettevõtted ja koduomanikud -, siis oleme soovinud ettevõtetele pakkuda terviklikumat lahendust. Ei ole vajadust olnud klienti ühest asutusest teise suunata, vaid vastupidi, me oleme kliendihaldureid koolitanud selliselt, et nad suudaksid ettevõtetele pakkuda ühest kohast rohkem lahendusi," sõnas Lugna. Kuna asutuste ühendamisega peaks kaasas käima ka ressursside kasutamise efektiivsus, siis raha kokkuhoidu on EAS/KredExile toonud kõige enam kontoripinna vähendamine. "Üks asi, mis kindlasti on toonud meile ja on toomas meile kokkuhoidu, on ühele pinnale kolimine Tallinnas. Me olime varasemalt neljas eri asukohas ja nüüd alates novembri keskpaigast oleme Ülemistes ühel pinnal. Tänu kolimisele suutsime kokku hoida ligi 1000 ruutmeetrit kontoripinda ja see väljendub ka väiksemates halduskuludes järgmisel aastal, prognoosin, et see kokkuhoid võib olla vähemasti kuuekohaline number," selgitas Lugna. Uuel aastal tahab EAS/KredEx tõmmata ühinemisele joone alla: aasta esimestel kuudel toimub brändivärskendus ja infokanalite uuendused. "Peale seda võiks küll öelda, et ühinemisega on ühel pool," märkis Lugna. Uue aasta esimestel kuudel peaks selguma ka EAS/Kredexi uus nimi. Valitsus otsustas Kredexi ja EASi liitmise 2021. aasta 29. aprillil ja see on osa riigireformi tegevuskavast. Ühendamise maksumus 2021. aastal oli 144 000 eurot. Kredexi ja EAS-i ühendamise eesmärkideks olid teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse jõulisem arendamine, paremate väärtuspakkumiste tegemine ning senisest terviklikumate ja tõhusamate teenuste pakkumine ettevõtetele.

Juba aasta väldanud KredExi ja EAS-i ühinemine saab joone alla uuel aastal

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Pärast juriidilist ühinemist selle aasta alguses on EAS/KredEx töötanud ühe meeskonnana, sõnas Lugna. "Meie eesmärk on olnud kogu aasta jooksul juhtida ühendamisprotsessi selliselt, et igapäevane töö klientidega püsiks jätkuvalt sama heal tasemel ja teenused ei saaks ühinemise protsessist kannatada. Aga mis seal salata, on olnud üks keerukas aasta. Aasta esimestel kuudel oli Covid-19, siis kogu Ukraina sõjaga seonduv ja siis omakorda majanduse jahenemine, aga meie inimesed ja ühendusmeeskond on kõigele vaatamata suurepäraselt hakkama saanud," rääkis Lugna ERR-ile. Tema sõnul on EAS/Kredexil tänaseks olemas uus strateegia. "Samuti oleme kolinud kokku Tallinnas neljast asukohast inimesed ühte kohta ühele pinnale. Ühinemisega tulevad alati kaasa IT- ja tehniliste süsteemide ühendamised, samuti oleme alates augusti keskpaigast uue organisatsioonistruktuuriga teinud nii-öelda ettevalmistavaid tegevusi, et ühendamine kenasti lõpule viia. Järgmisesse aastasse jääbki pigem ühise kultuuri- ja väärtuskultuuriruumi juurutamine," lausus Lugna. Lugna hinnangul on ühendasutuse peamisi eeliseid kasutajamugavus. "Paremini on EAS/KredExis selgelt see, et kuna meil on kaks suurt kliendidomeeni - ettevõtted ja koduomanikud -, siis oleme soovinud ettevõtetele pakkuda terviklikumat lahendust. Ei ole vajadust olnud klienti ühest asutusest teise suunata, vaid vastupidi, me oleme kliendihaldureid koolitanud selliselt, et nad suudaksid ettevõtetele pakkuda ühest kohast rohkem lahendusi," sõnas Lugna. Kuna asutuste ühendamisega peaks kaasas käima ka ressursside kasutamise efektiivsus, siis raha kokkuhoidu on EAS/KredExile toonud kõige enam kontoripinna vähendamine. "Üks asi, mis kindlasti on toonud meile ja on toomas meile kokkuhoidu, on ühele pinnale kolimine Tallinnas. Me olime varasemalt neljas eri asukohas ja nüüd alates novembri keskpaigast oleme Ülemistes ühel pinnal. Tänu kolimisele suutsime kokku hoida ligi 1000 ruutmeetrit kontoripinda ja see väljendub ka väiksemates halduskuludes järgmisel aastal, prognoosin, et see kokkuhoid võib olla vähemasti kuuekohaline number," selgitas Lugna. Uuel aastal tahab EAS/KredEx tõmmata ühinemisele joone alla: aasta esimestel kuudel toimub brändivärskendus ja infokanalite uuendused. "Peale seda võiks küll öelda, et ühinemisega on ühel pool," märkis Lugna. Uue aasta esimestel kuudel peaks selguma ka EAS/Kredexi uus nimi. Valitsus otsustas Kredexi ja EASi liitmise 2021. aasta 29. aprillil ja see on osa riigireformi tegevuskavast. Ühendamise maksumus 2021. aastal oli 144 000 eurot. Kredexi ja EAS-i ühendamise eesmärkideks olid teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse jõulisem arendamine, paremate väärtuspakkumiste tegemine ning senisest terviklikumate ja tõhusamate teenuste pakkumine ettevõtetele. ### Response: Juba aasta väldanud KredExi ja EAS-i ühinemine saab joone alla uuel aastal

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Üleplatsimeheks osutus võitjate D.J. Stephens 28 punktiga, ainsa Keila mehena jõudis kahekohalise isikliku punktisummani tosin silma kogunud horvaat Matej Radunic. Prometei jätkab hooaega 15 võidu ja ühe kaotusega, järgnevad Riia VEF (14-39 ja Kalev/Cramo (10-3). Keila on kuue võidu ja üheksa kaotusega kümnes.

Keila ei suutnud Prometeile vastupanu osutada

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Üleplatsimeheks osutus võitjate D.J. Stephens 28 punktiga, ainsa Keila mehena jõudis kahekohalise isikliku punktisummani tosin silma kogunud horvaat Matej Radunic. Prometei jätkab hooaega 15 võidu ja ühe kaotusega, järgnevad Riia VEF (14-39 ja Kalev/Cramo (10-3). Keila on kuue võidu ja üheksa kaotusega kümnes. ### Response: Keila ei suutnud Prometeile vastupanu osutada

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Sildaru võitis Pekingi olümpiamängudel Eesti koondise ainsa medali, saades pargisõidus kolmanda koha. Lisaks oli ta olümpial rennisõidus neljas. MK-sarjas sai 20-aastane Sildaru pargisõidus üldvõidu. Sildaru valiti aasta naissportlaseks ka 2019. aastal. Lisaks Sildarule olid hääletustulemuste põhjal nominendid veel tennisist Anett Kontaveit, maadleja Epp Mäe ja kettagolfimängija Kristin Tattar. Aasta naissportlane selgus rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel. Võitjate väljaselgitamisesse andsid oma panuse nädal aega kestnud rahvahääletusel 61 032 unikaalset hääletajat. Samuti osalesid hääletusel 69 spordiorganisatsiooni ning 44 spordiajakirjanikku.

Olümpiapronks Sildaru valiti taas aasta naissportlaseks

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Sildaru võitis Pekingi olümpiamängudel Eesti koondise ainsa medali, saades pargisõidus kolmanda koha. Lisaks oli ta olümpial rennisõidus neljas. MK-sarjas sai 20-aastane Sildaru pargisõidus üldvõidu. Sildaru valiti aasta naissportlaseks ka 2019. aastal. Lisaks Sildarule olid hääletustulemuste põhjal nominendid veel tennisist Anett Kontaveit, maadleja Epp Mäe ja kettagolfimängija Kristin Tattar. Aasta naissportlane selgus rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel. Võitjate väljaselgitamisesse andsid oma panuse nädal aega kestnud rahvahääletusel 61 032 unikaalset hääletajat. Samuti osalesid hääletusel 69 spordiorganisatsiooni ning 44 spordiajakirjanikku. ### Response: Olümpiapronks Sildaru valiti taas aasta naissportlaseks

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Oluline 30. detsembril kell 22.20: - Zelenski sõnul teevad Ukraina väed Donbassis väikeseid edusamme; - Bloomberg: USA kaalub Ukrainale Bradley lahingumasinate saatmist; - Ukraina õhuvägi: õhukaitse tulistas öösel alla kõik 16 Vene hulkurdrooni; - Kriminform: Sevastopolis töötas reede hommikul õhukaitse; - Danilov: Ukraina võib enda kaitseks tungida Venemaa territooriumile; - Bloomberg: Venemaa käes on 3000 Ukraina sõjavangi; sõjas on kadunuks jäänud 15 000 inimest; - Budanov Ligale: Iraan pole Venemaale ühtegi raketti andnud; - Poltava linnapead süüdistatakse info andmises Vene vägedele; - Zelenski: iga Vene rakett tõestab, et see kõik peab lõppema tribunaliga; - Briti luure: Vene sõjaväe lääneringkond sai endale neljanda uue juhi alates invasioonist; - ISW: Venemaa strateegia Ukraina tahte ründamiseks on määratud hukule; - Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 690 sõdurit ja 12 jalaväe lahingumasinat. Zelenski sõnul teevad Ukraina väed Donbassis väikeseid edusamme "Hoiame oma positsioone. Samuti on rindel mõned alad, kus me liigume veidi edasi," ütles reede õhtul Zelenski. Tema sõnul on Ukraina oma õhutõrjet tugevdanud ja tugevdab seda järgmisel aastal veelgi, vahendas The Guardian. Kiiev: elektripuudus taandus tasemele, mis oli enne viimast raketirünnakut Ukraina riiklik elektrivõrgu ettevõte Ukrenergo teatas reedel, et 30. detsembril taandus elektripuudus samale tasemele, mis oli enne Venemaa viimast raketirünnakut. Venemaa korraldas 29. detsembril Ukraina linnade vastu suure raketirünnaku, vahendas The Kyiv Independent. Kiiev lükkas ümber Moskva väited, et Venemaal ei saa raketid kunagi otsa Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ihnat ütles, et vastupidiselt sellele, mida väidab Kreml, siis Moskva-vastased sanktsioonid takistavad Venemaal toota lõputult juurde tiibrakette, vahendas The Kyiv Independent. Venemaa kaitseministeerium väitis hiljuti, et riigil ei saa Kalibr raketid kunagi otsa. Ihnati sõnul võtab Venemaa raketid kohe kasutusele, kui need toodetakse valmis. Bloomberg: USA kaalub Ukrainale Bradley lahingumasinate saatmist Bloombergi allikate kinnitusel kaalub Ameerika Ühendriikide valitsus Ukrainale Bradley lahingumasinate saatmist. Väljaanne rõhutas, et lõplikku otsust pole veel tehtud ning ei ole ka veel selge, millal oleksid lahingumasinad töövõimelised. Endine Valge Maja kaitse-eelarve analüütik Mark Cancian kinnitas väljaandele, et Bradley lahingumasinate andmine Ukrainale suurendaks arvestatavalt Ukraina maavägede tulejõudu, kuna tegemist on sisuliselt kergtankiga. Cancian rõhutas lisaks, et juhul kui Bradleyd anda, siis tuleb välja õpetada ka hooldusmeeskonnad. USA on varem andnud Ukrainale M113 roomikveermikuga soomustransportööre, mida USA kasutas muuhulgas Vietnami sõjas. Bradley on uuem masin, kus on peal 25 mm pearelv ja TOW tankitõrje raketid. Kuna Ameerika Ühendriikide inventaris on Bradley lahingumasinaid piisavas koguses, siis ei ole tegemist ka liiga piiratud ressursiga. Ukraina on korduvalt palunud liitlastelt ja partneritelt tanke, pikamaa rakette, muid soomusmasinaid ja õhutõrjesüsteeme. King's College Londoni sõjandusosakonna doktorant Rob Lee arvas, et Bradley on Ukraina vägedele kasulikum kui näiteks USA Abrams tankide andmine. USA vägede endine ülemjuhataja Euroopas Mark Hertling oli Rob Leega nõus ning rõhutas lisak s, et erinevalt Abrams tankidest on oluline ka masina lihtsam hooldamine ja väiksem masinameeskond. Xi vestles Putiniga ja lubas, et Peking laiendab Moskvaga poliitilist koostööd Hiina kommunistliku partei juht Xi Jinping arutas reedel Venemaa juhi Vladimir Putiniga kahe riigi vahelise poliitilise koostöö suurendamist, vahendas The Kyiv Independent. "Keerulise rahvusvahelise olukorra taustal on Hiina valmis suurendama poliitilist koostööd Venemaaga," ütles Xi. Putini sõnul on kahe riigi vahelised suhted ajaloo parimas seisus ja peavad vastu kõikidele katsumustele. Bloomberg: Venemaa esirikkurid kaotasid sanktsioonide tõttu 95 miljardit dollarit Venemaa rikkaimad oligarhid kaotasid sel aastal Moskva-vastaste sanktsioonide tõttu 95 miljardit dollarit. Kõige rohkem kaotas raha Roman Abramovitš, kelle varandus vähenes 57 protsendi võrra, teatas Bloomberg. Palju raha kaotas ka Putini sõber Gennadi Timtšenko, kelle varandus vähenes 48 protsendi võrra. Ukraina õhuvägi: õhukaitse tulistas öösel alla kõik 16 Vene hulkurdrooni Ukraina õhuväe teatel tulistas õhukaitse alla kõik 16 Ukraina vastu saadetud Iraani päritolu ründedrooni. Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblastites tulistasid reede varahommikul Ukraina õhutõrjeüksused taevast alla üheksa Shahed-tüüpi drooni ja ühe Marlõni tüüpi drooni, teatas Ukraina kaitsejõudude idaringkond. Kiievi oblasti kuberner Aleksei Kuleba teatas, et Venemaa öine droonirünnak ei tabanud esialgsetel andmetel Kiievi oblasti kriitilist taristut ning õhutõrje tulistas droonid alla. Samuti tulistati viis drooni alla Kiievi linnas, ühe alla tulistatud drooni rusud tabasid üht administratiivhoonet. An Iranian-made Shahed drone struck an administrative building in Kyiv last night causing a fire. Windows were knocked out in a nearby 9-story apartment building. This is Russia's 2nd night drone attack on in a row; yday was a mass missile strike Kyrylo Tymoshenko pic.twitter.com/B0qgCLWIk0 — Euromaidan Press (@EuromaidanPress) December 30, 2022 Kriminform: Sevastopolis töötas reede hommikul õhukaitse Krimmi uudisteagentuur Kriminform teatas, et Krimmi poolsaarel Sevastopoli linnas töötas õhutõrje, mistõttu oli Sevastopolis kuulda plahvatusi. Mille tõttu õhutõrjesüsteem reageeris Krimmi võimud ei täpsustanud. Danilov: Ukraina võib enda kaitseks tungida Venemaa territooriumile Ukraina rahvusliku julgeoleku nõukogu sekretär Oleksi Danilov ütles intervjuus Kyiv Postile, et Ukraina sõjavägi võib Ukraina kaitseks minna ka Vene Föderatsiooni territooriumile. "Kui oma riigi kaitsmiseks on vaja olla seal, kus me vajalikuks peame, oleme seal. Ja me ei küsi kelleltki. Ja kogu see lobisemine sellest, et pole vaja kedagi seal pahandada, on jama," ütles Danilov Intervjuus lehele kinnitas Danilov lisaks, et tema hinnangul puudub Valgevene rahval tahe võidelda Ukraina vastu, kuid võimalik rünnak Valgevene poolt sõltub paljudest faktoritest, mille üle Ukrainal kontroll puudub. Danilovi sõnul ei saa maailm elada rahus enne, kui Venemaalt pole võetud tuumarelvad ära, võrreldes seda sellega, kui hulludelt inimestelt võetakse ära tikud ja teravad esemed. Julgeolekusekretär kordas ka Ukraina valitsusametnike korduvat väidet, et Venemaa ei püsi peale sõja kaotust enam samasugustes piirides, nagu ta on praegu ehk ta teisisõnu - laguneb. Stoltenberg: Ukrainale relvade andmine on lühim tee rahuni NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles intervjuus Saksa uudisteagentuurile DPA, et kiireim viis rahu saavutamiseks Ukrainas on Ukraina sõjaline toetamine, kuigi see võib kõlada paradoksaalselt. Stoltenbergi sõnul peab Vene president Vladimir Putin saama aru, et ta ei saavuta oma eesmärki Ukrainat kontrollida. NATO peasekretäri hinnangul on Ukraina rünnakud Vene Föderatsiooni territooriumil paiknevatele sõjaliste sihtmärkide vastu täiesti legaalne tegevus ning igal riigil on Stoltenbergi sõnul õigus end kaitsta. Stoltenberg hoiatas, et Ukraina sõjalise abistamise arutelu ei peaks olema piiratud uute süsteemide andmisega, kuna sellest tähtsam on piisava laskemoonavaru ja tagavaraosade tagamine juba antud relvasüsteemidele. Bloomberg: Venemaa käes on 3000 Ukraina sõjavangi; sõjas on kadunuks jäänud 15 000 inimest Ukraina presidendi nõunik kinnitas Bloombergile, et Venemaa käes on 3000 Ukraina sõjavangi. Lisaks sellele on sõja käigus kadunuks jäänud 15 000 inimest, kellest paljud on tsiviilisikud. Budanov Ligale: Iraan pole Venemaale ühtegi raketti andnud Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse ülem Kõrõlo Budanov ütles intervjuus Ukraina väljaandele Liga, et Iraan ei ole varasemast spekulatsioonist hoolimata andnud Venemaale ühtegi raketti. Siiani on Iraan andnud Venemaale ainult droone ning Venemaa olevat huvitatud ka Iraani laskemoonast. Sõjaväeluure juht kinnitas, et Venemaal on piisavalt rakette, et teha veel ainult kaks-kolm suuremat raketirünnakut. Budanov juhtis tähelepanu, et varem tehti selliseid rünnakuid kord nädalas, siis kord 10 päeva jooksul, kord kahe nädala jooksul ja ajavahemik rünnakute vahel on kasvanud. Rünnakutevahelise ajavahemiku kasv on Budanovi sõnul tingitud asjaolust, et Venemaa ei suuda piisavalt kiiresti piisavalt palju rakette toota. Budanovi sõnul on Vene väed mõningal määral end koondanud Bahmutist põhja pool ning okupeeritud Zaporižžja oblastis. Samas pole Ukraina sõjaväeluure juhi Budanovi sõnul näha, et Vene väed suudaksid pealetunge korraldada. Vene mobiliseeritute osas arvas Budanov, et need ei muuda põhimõtteliselt sõja jaoks pikemas vaates midagi. Budanov kommenteeris ka tükeldatud Venemaa kaarti, mida oli tema kabinetis varem näha ning kinnitas, et "igaüks näeb seda, mida nad tahavad näha". Lääneriikide meedias on Ukraina Krimmi tungimise pärast palju muret väljendatud Venemaa võimaliku reaktsiooni tõttu, kuid Budanovi sõnul teda see ei huvita. "Mind ei huvita inimeste arvamus, kes ei peegelda Ukraina rahva seisukohta. Mul on vastupidine arvamus. Me toome tagasi kaotatud territooriumid," kinnitas Budanov. Budanovi sõnul toimub Krimmi vabastamine sõjalise ja diplomaatilise jõupingutuse kombinatsioonina. Budanov kinnitas, et nii Ukrainal kui ka Venemaal on raskusi suurtükimoona varudega, kuid Ukraina saab abi lääneliitlastelt. Sama probleem esinevat ka tankimürskude ja õhutõrjerakettidega. Vene laevastiku vähese aktiivsuse kohta ütles Budanov, et see on tingitud ilmastikuoludest, kuid samad ilmastikuolud mõjutavad ka Ukraina meredroone. Budanov on hiljuti andnud intervjuu ka BBC-le ja The New York Timesile. Poltava linnapead süüdistatakse info andmises Vene vägedele Ukraina julgeolekuteenistus SBU süüdistab Poltava linnapead Oleksandr Mamaid Ukraina sõjalise info jagamises Vene vägedele. Mamai olevat andnud Ukraina vägede positsioonide kohta infot. The Kyiv Independent meenutas, et venemeelne Mamai on Ukrainas vastuoluline poliitik, kes on olnud ka Viktor Janukovitši venemeelse Regioonide Partei liige aastatel 2012-2014. Veel 2021. aastal ütles Mamai, et venelased ja ukrainlased on vennasrahvad ning sõjaline konflikt Donbassis on konflikt Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vahel. Mamai on olnud varem seotud ka korruptsiooniskandaalidega Ukrainas. Zelenski: iga Vene rakett tõestab, et see kõik peab lõppema tribunaliga Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas oma õhtuses videopöördumises, et neljapäeva hommikul tulistas Ukraina õhutõrje alla 54 Vene raketti ja 11 ründedrooni. Zelenski rõhutas, et iga sellise rünnakuga mängib Venemaa end üha enam nurka, kuna neil jääb rakette vähemaks. Ukraina president kinnitas, et "maailma suurima terroristi staatusel on tagajärjed" ning Venemaa kui tema kodanike jaoks. Zelenski sõnul kinnitab iga rakett, et see kõik peab lõppema tribunaliga. Zelenski ütles lisaks, et viimase ööpäeva jooksul rindejoonel suuri arenguid ei toimunud ning kõige raskem olukord on endiselt Bahmuti ja Soledari lähistel Donetski oblastis. Briti luure: Vene sõjaväe lääneringkond sai endale neljanda uue juhi alates invasioonist Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma luureülevaates esile, et Vene relvajõudude lääneringkonna uus juht Jevgeni Nikiforov on juba neljas mees selles ametis. Tema eelkäija kindral Sergei Kuzovlev määrati ametisse alles kolm kuud tagasi. Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 30 December 2022 Find out more about the UK government's response: https://t.co/cAnpCkWqD1 #StandWithUkraine pic.twitter.com/jHGazzwOV4 — Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 30, 2022 Nikiforov oli varem Vene idaringkonna staabiülem Vene täieulatusliku invasiooni alguses. Seega oli Nikiforov seotud Venemaa läbikukkunud katsega vallutada Kiievi linn, tungides Ukrainasse läbi Tšornobõli. Lääneringkonna üksused hoiavad praegu Vene rinnet Luhanski oblastis Kreminna ja Svatove kandis. Kuna nii Ukraina kui ka Vene väed võivad teha selles rindelõigus pealetunge, siis peab Nikiforov sellega tegelema. Pidev Vene väejuhtide vahetus näitab brittide hinnangul tõenäoliselt sisemisi pingeid selle kohta, kuidas Venemaa peaks oma sõda edaspidi pidama. ISW: Venemaa strateegia Ukraina tahte ründamiseks on määratud hukule Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) kommenteeris Venemaa neljapäeva hommikul tehtud suuremat raketirünnakut ning hindas, et sellised rünnakud Ukraina kriitilise taristu pihta ei täida Venemaa strateegilist eesmärki murda Ukraina tahe sõdida. ISW toob ka esile, et viimaste Vene kõrgete ametiisikute kommentaaridest on näha, et Venemaa pole jätkuvalt huvitatud tegelikest läbirääkimistest ning Venemaa ei soovi näha Ukrainat läbirääkimistel iseseisva osalisena. Samuti tõi mõttekoda välja, et korduvad Ukraina rünnakud Vene tagalasse näitavad, kui ebaefektiivne on Vene õhutõrje droonide vastu. Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 690 sõdurit ja 12 jalaväe lahingumasinat Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril: - elavjõud umbes 105250 (võrdlus eelmise päevaga +690); - tankid 3026 (+8); - jalaväe lahingumasinad 6059 (+12); - lennukid 283 (+0); - kopterid 268 (+0); - suurtükisüsteemid 2010 (+6); - mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 423 (+0) - õhutõrjesüsteemid 212 (+0); - operatiivtaktikalised droonid 1740 (+23); - tiibraketid 711 (+58); - autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4683 (+8); - laevad / paadid 16 (+0); - eritehnika 180 (+1). Ukraina väitel kandsid Vene väed suurimaid kaotusi Lõmani ja Bahmuti suunal. Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Sõja 310. päev: Stoltenberg kutsus üles Ukrainale relvi andma

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Oluline 30. detsembril kell 22.20: - Zelenski sõnul teevad Ukraina väed Donbassis väikeseid edusamme; - Bloomberg: USA kaalub Ukrainale Bradley lahingumasinate saatmist; - Ukraina õhuvägi: õhukaitse tulistas öösel alla kõik 16 Vene hulkurdrooni; - Kriminform: Sevastopolis töötas reede hommikul õhukaitse; - Danilov: Ukraina võib enda kaitseks tungida Venemaa territooriumile; - Bloomberg: Venemaa käes on 3000 Ukraina sõjavangi; sõjas on kadunuks jäänud 15 000 inimest; - Budanov Ligale: Iraan pole Venemaale ühtegi raketti andnud; - Poltava linnapead süüdistatakse info andmises Vene vägedele; - Zelenski: iga Vene rakett tõestab, et see kõik peab lõppema tribunaliga; - Briti luure: Vene sõjaväe lääneringkond sai endale neljanda uue juhi alates invasioonist; - ISW: Venemaa strateegia Ukraina tahte ründamiseks on määratud hukule; - Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 690 sõdurit ja 12 jalaväe lahingumasinat. Zelenski sõnul teevad Ukraina väed Donbassis väikeseid edusamme "Hoiame oma positsioone. Samuti on rindel mõned alad, kus me liigume veidi edasi," ütles reede õhtul Zelenski. Tema sõnul on Ukraina oma õhutõrjet tugevdanud ja tugevdab seda järgmisel aastal veelgi, vahendas The Guardian. Kiiev: elektripuudus taandus tasemele, mis oli enne viimast raketirünnakut Ukraina riiklik elektrivõrgu ettevõte Ukrenergo teatas reedel, et 30. detsembril taandus elektripuudus samale tasemele, mis oli enne Venemaa viimast raketirünnakut. Venemaa korraldas 29. detsembril Ukraina linnade vastu suure raketirünnaku, vahendas The Kyiv Independent. Kiiev lükkas ümber Moskva väited, et Venemaal ei saa raketid kunagi otsa Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ihnat ütles, et vastupidiselt sellele, mida väidab Kreml, siis Moskva-vastased sanktsioonid takistavad Venemaal toota lõputult juurde tiibrakette, vahendas The Kyiv Independent. Venemaa kaitseministeerium väitis hiljuti, et riigil ei saa Kalibr raketid kunagi otsa. Ihnati sõnul võtab Venemaa raketid kohe kasutusele, kui need toodetakse valmis. Bloomberg: USA kaalub Ukrainale Bradley lahingumasinate saatmist Bloombergi allikate kinnitusel kaalub Ameerika Ühendriikide valitsus Ukrainale Bradley lahingumasinate saatmist. Väljaanne rõhutas, et lõplikku otsust pole veel tehtud ning ei ole ka veel selge, millal oleksid lahingumasinad töövõimelised. Endine Valge Maja kaitse-eelarve analüütik Mark Cancian kinnitas väljaandele, et Bradley lahingumasinate andmine Ukrainale suurendaks arvestatavalt Ukraina maavägede tulejõudu, kuna tegemist on sisuliselt kergtankiga. Cancian rõhutas lisaks, et juhul kui Bradleyd anda, siis tuleb välja õpetada ka hooldusmeeskonnad. USA on varem andnud Ukrainale M113 roomikveermikuga soomustransportööre, mida USA kasutas muuhulgas Vietnami sõjas. Bradley on uuem masin, kus on peal 25 mm pearelv ja TOW tankitõrje raketid. Kuna Ameerika Ühendriikide inventaris on Bradley lahingumasinaid piisavas koguses, siis ei ole tegemist ka liiga piiratud ressursiga. Ukraina on korduvalt palunud liitlastelt ja partneritelt tanke, pikamaa rakette, muid soomusmasinaid ja õhutõrjesüsteeme. King's College Londoni sõjandusosakonna doktorant Rob Lee arvas, et Bradley on Ukraina vägedele kasulikum kui näiteks USA Abrams tankide andmine. USA vägede endine ülemjuhataja Euroopas Mark Hertling oli Rob Leega nõus ning rõhutas lisak s, et erinevalt Abrams tankidest on oluline ka masina lihtsam hooldamine ja väiksem masinameeskond. Xi vestles Putiniga ja lubas, et Peking laiendab Moskvaga poliitilist koostööd Hiina kommunistliku partei juht Xi Jinping arutas reedel Venemaa juhi Vladimir Putiniga kahe riigi vahelise poliitilise koostöö suurendamist, vahendas The Kyiv Independent. "Keerulise rahvusvahelise olukorra taustal on Hiina valmis suurendama poliitilist koostööd Venemaaga," ütles Xi. Putini sõnul on kahe riigi vahelised suhted ajaloo parimas seisus ja peavad vastu kõikidele katsumustele. Bloomberg: Venemaa esirikkurid kaotasid sanktsioonide tõttu 95 miljardit dollarit Venemaa rikkaimad oligarhid kaotasid sel aastal Moskva-vastaste sanktsioonide tõttu 95 miljardit dollarit. Kõige rohkem kaotas raha Roman Abramovitš, kelle varandus vähenes 57 protsendi võrra, teatas Bloomberg. Palju raha kaotas ka Putini sõber Gennadi Timtšenko, kelle varandus vähenes 48 protsendi võrra. Ukraina õhuvägi: õhukaitse tulistas öösel alla kõik 16 Vene hulkurdrooni Ukraina õhuväe teatel tulistas õhukaitse alla kõik 16 Ukraina vastu saadetud Iraani päritolu ründedrooni. Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblastites tulistasid reede varahommikul Ukraina õhutõrjeüksused taevast alla üheksa Shahed-tüüpi drooni ja ühe Marlõni tüüpi drooni, teatas Ukraina kaitsejõudude idaringkond. Kiievi oblasti kuberner Aleksei Kuleba teatas, et Venemaa öine droonirünnak ei tabanud esialgsetel andmetel Kiievi oblasti kriitilist taristut ning õhutõrje tulistas droonid alla. Samuti tulistati viis drooni alla Kiievi linnas, ühe alla tulistatud drooni rusud tabasid üht administratiivhoonet. An Iranian-made Shahed drone struck an administrative building in Kyiv last night causing a fire. Windows were knocked out in a nearby 9-story apartment building. This is Russia's 2nd night drone attack on in a row; yday was a mass missile strike Kyrylo Tymoshenko pic.twitter.com/B0qgCLWIk0 — Euromaidan Press (@EuromaidanPress) December 30, 2022 Kriminform: Sevastopolis töötas reede hommikul õhukaitse Krimmi uudisteagentuur Kriminform teatas, et Krimmi poolsaarel Sevastopoli linnas töötas õhutõrje, mistõttu oli Sevastopolis kuulda plahvatusi. Mille tõttu õhutõrjesüsteem reageeris Krimmi võimud ei täpsustanud. Danilov: Ukraina võib enda kaitseks tungida Venemaa territooriumile Ukraina rahvusliku julgeoleku nõukogu sekretär Oleksi Danilov ütles intervjuus Kyiv Postile, et Ukraina sõjavägi võib Ukraina kaitseks minna ka Vene Föderatsiooni territooriumile. "Kui oma riigi kaitsmiseks on vaja olla seal, kus me vajalikuks peame, oleme seal. Ja me ei küsi kelleltki. Ja kogu see lobisemine sellest, et pole vaja kedagi seal pahandada, on jama," ütles Danilov Intervjuus lehele kinnitas Danilov lisaks, et tema hinnangul puudub Valgevene rahval tahe võidelda Ukraina vastu, kuid võimalik rünnak Valgevene poolt sõltub paljudest faktoritest, mille üle Ukrainal kontroll puudub. Danilovi sõnul ei saa maailm elada rahus enne, kui Venemaalt pole võetud tuumarelvad ära, võrreldes seda sellega, kui hulludelt inimestelt võetakse ära tikud ja teravad esemed. Julgeolekusekretär kordas ka Ukraina valitsusametnike korduvat väidet, et Venemaa ei püsi peale sõja kaotust enam samasugustes piirides, nagu ta on praegu ehk ta teisisõnu - laguneb. Stoltenberg: Ukrainale relvade andmine on lühim tee rahuni NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles intervjuus Saksa uudisteagentuurile DPA, et kiireim viis rahu saavutamiseks Ukrainas on Ukraina sõjaline toetamine, kuigi see võib kõlada paradoksaalselt. Stoltenbergi sõnul peab Vene president Vladimir Putin saama aru, et ta ei saavuta oma eesmärki Ukrainat kontrollida. NATO peasekretäri hinnangul on Ukraina rünnakud Vene Föderatsiooni territooriumil paiknevatele sõjaliste sihtmärkide vastu täiesti legaalne tegevus ning igal riigil on Stoltenbergi sõnul õigus end kaitsta. Stoltenberg hoiatas, et Ukraina sõjalise abistamise arutelu ei peaks olema piiratud uute süsteemide andmisega, kuna sellest tähtsam on piisava laskemoonavaru ja tagavaraosade tagamine juba antud relvasüsteemidele. Bloomberg: Venemaa käes on 3000 Ukraina sõjavangi; sõjas on kadunuks jäänud 15 000 inimest Ukraina presidendi nõunik kinnitas Bloombergile, et Venemaa käes on 3000 Ukraina sõjavangi. Lisaks sellele on sõja käigus kadunuks jäänud 15 000 inimest, kellest paljud on tsiviilisikud. Budanov Ligale: Iraan pole Venemaale ühtegi raketti andnud Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse ülem Kõrõlo Budanov ütles intervjuus Ukraina väljaandele Liga, et Iraan ei ole varasemast spekulatsioonist hoolimata andnud Venemaale ühtegi raketti. Siiani on Iraan andnud Venemaale ainult droone ning Venemaa olevat huvitatud ka Iraani laskemoonast. Sõjaväeluure juht kinnitas, et Venemaal on piisavalt rakette, et teha veel ainult kaks-kolm suuremat raketirünnakut. Budanov juhtis tähelepanu, et varem tehti selliseid rünnakuid kord nädalas, siis kord 10 päeva jooksul, kord kahe nädala jooksul ja ajavahemik rünnakute vahel on kasvanud. Rünnakutevahelise ajavahemiku kasv on Budanovi sõnul tingitud asjaolust, et Venemaa ei suuda piisavalt kiiresti piisavalt palju rakette toota. Budanovi sõnul on Vene väed mõningal määral end koondanud Bahmutist põhja pool ning okupeeritud Zaporižžja oblastis. Samas pole Ukraina sõjaväeluure juhi Budanovi sõnul näha, et Vene väed suudaksid pealetunge korraldada. Vene mobiliseeritute osas arvas Budanov, et need ei muuda põhimõtteliselt sõja jaoks pikemas vaates midagi. Budanov kommenteeris ka tükeldatud Venemaa kaarti, mida oli tema kabinetis varem näha ning kinnitas, et "igaüks näeb seda, mida nad tahavad näha". Lääneriikide meedias on Ukraina Krimmi tungimise pärast palju muret väljendatud Venemaa võimaliku reaktsiooni tõttu, kuid Budanovi sõnul teda see ei huvita. "Mind ei huvita inimeste arvamus, kes ei peegelda Ukraina rahva seisukohta. Mul on vastupidine arvamus. Me toome tagasi kaotatud territooriumid," kinnitas Budanov. Budanovi sõnul toimub Krimmi vabastamine sõjalise ja diplomaatilise jõupingutuse kombinatsioonina. Budanov kinnitas, et nii Ukrainal kui ka Venemaal on raskusi suurtükimoona varudega, kuid Ukraina saab abi lääneliitlastelt. Sama probleem esinevat ka tankimürskude ja õhutõrjerakettidega. Vene laevastiku vähese aktiivsuse kohta ütles Budanov, et see on tingitud ilmastikuoludest, kuid samad ilmastikuolud mõjutavad ka Ukraina meredroone. Budanov on hiljuti andnud intervjuu ka BBC-le ja The New York Timesile. Poltava linnapead süüdistatakse info andmises Vene vägedele Ukraina julgeolekuteenistus SBU süüdistab Poltava linnapead Oleksandr Mamaid Ukraina sõjalise info jagamises Vene vägedele. Mamai olevat andnud Ukraina vägede positsioonide kohta infot. The Kyiv Independent meenutas, et venemeelne Mamai on Ukrainas vastuoluline poliitik, kes on olnud ka Viktor Janukovitši venemeelse Regioonide Partei liige aastatel 2012-2014. Veel 2021. aastal ütles Mamai, et venelased ja ukrainlased on vennasrahvad ning sõjaline konflikt Donbassis on konflikt Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vahel. Mamai on olnud varem seotud ka korruptsiooniskandaalidega Ukrainas. Zelenski: iga Vene rakett tõestab, et see kõik peab lõppema tribunaliga Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas oma õhtuses videopöördumises, et neljapäeva hommikul tulistas Ukraina õhutõrje alla 54 Vene raketti ja 11 ründedrooni. Zelenski rõhutas, et iga sellise rünnakuga mängib Venemaa end üha enam nurka, kuna neil jääb rakette vähemaks. Ukraina president kinnitas, et "maailma suurima terroristi staatusel on tagajärjed" ning Venemaa kui tema kodanike jaoks. Zelenski sõnul kinnitab iga rakett, et see kõik peab lõppema tribunaliga. Zelenski ütles lisaks, et viimase ööpäeva jooksul rindejoonel suuri arenguid ei toimunud ning kõige raskem olukord on endiselt Bahmuti ja Soledari lähistel Donetski oblastis. Briti luure: Vene sõjaväe lääneringkond sai endale neljanda uue juhi alates invasioonist Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma luureülevaates esile, et Vene relvajõudude lääneringkonna uus juht Jevgeni Nikiforov on juba neljas mees selles ametis. Tema eelkäija kindral Sergei Kuzovlev määrati ametisse alles kolm kuud tagasi. Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 30 December 2022 Find out more about the UK government's response: https://t.co/cAnpCkWqD1 #StandWithUkraine pic.twitter.com/jHGazzwOV4 — Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 30, 2022 Nikiforov oli varem Vene idaringkonna staabiülem Vene täieulatusliku invasiooni alguses. Seega oli Nikiforov seotud Venemaa läbikukkunud katsega vallutada Kiievi linn, tungides Ukrainasse läbi Tšornobõli. Lääneringkonna üksused hoiavad praegu Vene rinnet Luhanski oblastis Kreminna ja Svatove kandis. Kuna nii Ukraina kui ka Vene väed võivad teha selles rindelõigus pealetunge, siis peab Nikiforov sellega tegelema. Pidev Vene väejuhtide vahetus näitab brittide hinnangul tõenäoliselt sisemisi pingeid selle kohta, kuidas Venemaa peaks oma sõda edaspidi pidama. ISW: Venemaa strateegia Ukraina tahte ründamiseks on määratud hukule Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) kommenteeris Venemaa neljapäeva hommikul tehtud suuremat raketirünnakut ning hindas, et sellised rünnakud Ukraina kriitilise taristu pihta ei täida Venemaa strateegilist eesmärki murda Ukraina tahe sõdida. ISW toob ka esile, et viimaste Vene kõrgete ametiisikute kommentaaridest on näha, et Venemaa pole jätkuvalt huvitatud tegelikest läbirääkimistest ning Venemaa ei soovi näha Ukrainat läbirääkimistel iseseisva osalisena. Samuti tõi mõttekoda välja, et korduvad Ukraina rünnakud Vene tagalasse näitavad, kui ebaefektiivne on Vene õhutõrje droonide vastu. Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 690 sõdurit ja 12 jalaväe lahingumasinat Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril: - elavjõud umbes 105250 (võrdlus eelmise päevaga +690); - tankid 3026 (+8); - jalaväe lahingumasinad 6059 (+12); - lennukid 283 (+0); - kopterid 268 (+0); - suurtükisüsteemid 2010 (+6); - mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 423 (+0) - õhutõrjesüsteemid 212 (+0); - operatiivtaktikalised droonid 1740 (+23); - tiibraketid 711 (+58); - autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4683 (+8); - laevad / paadid 16 (+0); - eritehnika 180 (+1). Ukraina väitel kandsid Vene väed suurimaid kaotusi Lõmani ja Bahmuti suunal. Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. ### Response: Sõja 310. päev: Stoltenberg kutsus üles Ukrainale relvi andma

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Õiglane viis tänavu kevadel isikliku rekordi 8405 punktini, mis on Eesti kõigi aegade seitsmes tulemus. Tänavune MM tal ebaõnnestus, aga Õiglane näitas tõelist võitlejahinge ja võitis vaid kuu aega pärast valusat pettumust teda pikalt seganud jalavigastuse kiuste Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali. Lisaks Õiglasele olid hääletustulemuste põhjal nominendid veel kahevõistleja Kristjan Ilves, kiiruisutaja Marten Liiv ja 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi. Aasta meessportlane selgus rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel. Võitjate väljaselgitamisesse andsid oma panuse nädal aega kestnud rahvahääletusel 61 032 unikaalset hääletajat. Samuti osalesid hääletusel 69 spordiorganisatsiooni ning 44 spordiajakirjanikku.

Janek Õiglane nimetati esimest korda aasta meessportlaseks

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Õiglane viis tänavu kevadel isikliku rekordi 8405 punktini, mis on Eesti kõigi aegade seitsmes tulemus. Tänavune MM tal ebaõnnestus, aga Õiglane näitas tõelist võitlejahinge ja võitis vaid kuu aega pärast valusat pettumust teda pikalt seganud jalavigastuse kiuste Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali. Lisaks Õiglasele olid hääletustulemuste põhjal nominendid veel kahevõistleja Kristjan Ilves, kiiruisutaja Marten Liiv ja 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi. Aasta meessportlane selgus rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel. Võitjate väljaselgitamisesse andsid oma panuse nädal aega kestnud rahvahääletusel 61 032 unikaalset hääletajat. Samuti osalesid hääletusel 69 spordiorganisatsiooni ning 44 spordiajakirjanikku. ### Response: Janek Õiglane nimetati esimest korda aasta meessportlaseks

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Tänak – Järveoja lõpetasid MM-sarja teise kohaga, hooaja jooksul võideti kolm rallit – Itaalia, Soome ja Belgia – ning jõuti veel viiel korral pjedestaalile. Tänak – Järveoja valiti esimest korda aasta võistkonnaks 2018. aastal, aasta hiljem said nad hääletusel taas esikoha ning 2020. aastal, kui erakorralise aasta tõttu valiti vaid aasta sportlased, pälvisid selle tiitli Tänak ja Järveoja. 2017. aastast on Tänaku auhinnakapis ka aasta meessportlase kuldne Kristjan. Lisaks Tänakule ja Järveojale olid hääletustulemuste põhjal nominendid veel Eesti paarisaeruline neljapaat ja Eesti discgolfi võistkond. Aasta võistkond selgus rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel. Võitjate väljaselgitamisesse andsid oma panuse nädal aega kestnud rahvahääletusel 61 032 unikaalset hääletajat. Samuti osalesid hääletusel 69 spordiorganisatsiooni ning 44 spordiajakirjanikku.

Tänak – Järveoja valiti neljandat korda parimaks võistkonnaks

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Tänak – Järveoja lõpetasid MM-sarja teise kohaga, hooaja jooksul võideti kolm rallit – Itaalia, Soome ja Belgia – ning jõuti veel viiel korral pjedestaalile. Tänak – Järveoja valiti esimest korda aasta võistkonnaks 2018. aastal, aasta hiljem said nad hääletusel taas esikoha ning 2020. aastal, kui erakorralise aasta tõttu valiti vaid aasta sportlased, pälvisid selle tiitli Tänak ja Järveoja. 2017. aastast on Tänaku auhinnakapis ka aasta meessportlase kuldne Kristjan. Lisaks Tänakule ja Järveojale olid hääletustulemuste põhjal nominendid veel Eesti paarisaeruline neljapaat ja Eesti discgolfi võistkond. Aasta võistkond selgus rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel. Võitjate väljaselgitamisesse andsid oma panuse nädal aega kestnud rahvahääletusel 61 032 unikaalset hääletajat. Samuti osalesid hääletusel 69 spordiorganisatsiooni ning 44 spordiajakirjanikku. ### Response: Tänak – Järveoja valiti neljandat korda parimaks võistkonnaks

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Kolmel korral aasta meessportlaseks valitud kettaheite olümpiavõitja Kanter pälvis treeneri kuldse Kristjani esimest korda. Kolm aastat Poola tippkettaheitjaid juhendanud Kanter alustas eelmisel sügisel koostööd sloveenlase Kristjan Cehiga. 23-aastane Ceh tuli tänavu maailmameistriks, sai Euroopa meistrivõistlustel teise koha ning teenis Teemantliiga üldvõidu. Ceh heitis sel aastal viiel korral üle 70 meetri, maikuus püstitas ta Sloveenia rekordi 71.27. Lisaks Kanterile olid hääletustulemuste põhjal nominendid veel kõrgushüppaja Karmen Bruusi treenerid Kersti ja Mehis Viru ning freestyle-suusataja Kelly Sildaru juhendaja Mihkel Ustav. Aasta treener selgus rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel. Võitjate väljaselgitamisesse andsid oma panuse nädal aega kestnud rahvahääletusel 61 032 unikaalset hääletajat. Samuti osalesid hääletusel 69 spordiorganisatsiooni ning 44 spordiajakirjanikku.

Kanter võitis esimest korda treenerina kuldse Kristjani

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Kolmel korral aasta meessportlaseks valitud kettaheite olümpiavõitja Kanter pälvis treeneri kuldse Kristjani esimest korda. Kolm aastat Poola tippkettaheitjaid juhendanud Kanter alustas eelmisel sügisel koostööd sloveenlase Kristjan Cehiga. 23-aastane Ceh tuli tänavu maailmameistriks, sai Euroopa meistrivõistlustel teise koha ning teenis Teemantliiga üldvõidu. Ceh heitis sel aastal viiel korral üle 70 meetri, maikuus püstitas ta Sloveenia rekordi 71.27. Lisaks Kanterile olid hääletustulemuste põhjal nominendid veel kõrgushüppaja Karmen Bruusi treenerid Kersti ja Mehis Viru ning freestyle-suusataja Kelly Sildaru juhendaja Mihkel Ustav. Aasta treener selgus rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel. Võitjate väljaselgitamisesse andsid oma panuse nädal aega kestnud rahvahääletusel 61 032 unikaalset hääletajat. Samuti osalesid hääletusel 69 spordiorganisatsiooni ning 44 spordiajakirjanikku. ### Response: Kanter võitis esimest korda treenerina kuldse Kristjani